IPALAMENDE YETHU 

- UMHLAHLANDLELA OPHATHEKAKO 



OKUMUMETHWEKO

Isahluko 1

IPalamende nokubusa ngentando yenengi yethu

IPalamende kusukela ngonyaka we-1994

Ama-emblemu namatshwayo



Isahluko 2

Ukusebenza kwePalamende

Umsebenzi begodu negunya lePalamende

INdlu yesiBethamthetho seNarha 

UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda 

AboSihlalo bePalamende

Amacabazi wePalamende kunye nabantu abasebenza khona



Isahluko 3

Yenziwa njani imithetho 



Isahluko 4

Ukuzibandakanya komPhakathi

Ukwazi ngokudephileko ngePalamende



Isahluko 5 

UkuziPhatha okuFaneleko nePalamende



Isahluko 6

Iminyanya yonyaka

IKulumo kaMongameli yesiTjhaba

IKulumo yesAbelo seeMali

ISitatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi noNyaka



Isahluko 7 

Iindlela zokuthintana

Ukufumana ilwazi

AmaKomiti weNdlu yesiBethamthetho seNarha 

AmaKomiti womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda

AmaKomiti weHlanganyela

I-Ofisi lokuTlolisa iinZuzo zamaLunga  

Ama-Ofisi wokuBusa ngeNtando yeNengi wePalamende 

Iziko lokuThintana lePalamende

UkuVakatjhela iPalemende 

Umnyango kaRhulumende weHlelo lezokuThintana begodu neLwazi 





ISAHLUKO 1

IPalamende nokubusa ngentando yenengi yethu



Kuyini umehluko phakathi kwePalamende begodu noRhulumende?

IPalamende yigatja elakha umthetho wombuso weSewula Afrika. Elinye igatja lombuso ngelezoBulungiswa namkha ihlelo lamakhotho elihlathulula begodu lethule umthetho. URhulumende udoswa phambili yiKhabinedi, yona kuba nguMongameli, Lisekela lakaMongameli begodu neKhabinedi yaboNgqogqotjhe, ebathula umthetho begodu namahlelo.

IPCS DAYAGRAMU ETHATHELWEKO IZALAPHA (IPALAMENDE, ABANTU, ZOBULUNGISWA, IKHABINEDI)



 Umsebenzi oqalene poro nePalamende, njengegatja lombuso, kubetha imithetho begodu nokutjheja bona iKhabinedi iyaziphendulela ekusebenziseni imithetho  ekunqotjhwe ngayo bona kulethwe iinsiza ezifaneleko kubahlali beSewula Afrika. 



IPalamende yindawo eqakathekileko yomphakathi yokutjheja iindaba ezithinta isitjhaba, isibonelo ubulelesi namkha ukugandeleleka komnotho. Kulapho imithetho emitjha ibethwa khona begodu nale esetjenziswako ikhitjelelwa khona. IPalamende kufuze iqale bona urhulumende uyisebenzisa njani imithetho yenarha. 





IPalamende kusukela ngonyaka we-1994

IPalamende yokuthoma yokubusa kwentando yenengi eSewula Afrika, kusukela ngonyaka we-1994 ukuya kunyaka we-1999 beyiqalane nesidingo sokwenza into engazange kheyenzeke begodu nokwenza namatjhuguluko amakhulu. Njengombana kukhonjelwa mThethosisekelo wethu omutjha, kwafuze ithome iziko elitjha lezepolotiki begodu nokuphatha iinhlangano ngemithetho emitjha, iinkambiso, indlela zokwenza izinto begodu nelwazi ingasi lokuphatha abantu beSewula Afrika kwaphela kodwana nokubabandakanya emisebenzini yayo. Isikhathi esinengi begodu namandla amanengi kwatjhinga ekutjhejweni nekubethweni kwemithetho emitjha ekunqotjhwe ngayo ekusebenziseni kuhle umThethosisekelo begodu nomqopho wokubusa kwentando yenengi yethu etjha, njengoba kubekiwe kuVikela maLungelo.



Ngesikhathi sePalamende yesibili yokubusa kwentando yenengi, ukusukela ngonyaka we-1999 ukuya kunyaka ween-2004, bekunegandelelo elincani lokwenza imithetho begodu iPalamende yazipha isikhathi esaneleko sokutjheja iKhabinedi – uMongameli, iSekela lakaMongameli, iKhabinedi yaboNgqongqotjhe begodu neminyango karhulumende begodu nokuhlolisisa ukulethwa kweensiza begodu nokusetjenziswa kwemithetho. 



IPalamende yesithathu yokubusa kwentando yenengi, ukusukela ngonyaka ween-2004 ukuya kunyaka ween-2009, sibone iPalamende ikhulisa ngamandla umsebenzi wayo wokutjhejisisa begodu ikhuthaza umphakathi bona uzibandakanye eentweni ezenziwa ePalamende. 



IPalamende yesine yokubusa kwentando yenengi, ethonywe ngemva kwamakhetho wenahra ween-2009 yakhombela izinto ezinengi ezitjha ekufuzwe zitjhejwe. 



Lokhu kufaka phakathi ukuthuthukiswa kweendlela zokwenza nokukhulisa umsebenzi wePalamende wokutjhejisisa iKhabinedi, ukuthuthukisa indima yePalamende yokwakha isitjhaba begodu kuqalwe bona iPalamende ingaqina njani begodu ibe ngephilileko begodu ibe liziko elirherhako. Kutjho ukuthi ukwakha iPalamende enomdlandla, kuqalwe ekwandisweni kokulethwa kweensiza ukuqinisekisa bona zehlalakuhle begodu nomnotho ziyathuthuka kibo boke abantu beSewula Afrika. IPalamende isaqala bona ingakhulisa njani indima yayo njengeziko eliphambili lokubusa kwentando yenengi. Endimeni le iPalamende ayikatjheji kwaphela okwenziwa ngurhulumende kwaphela, kodwana izitjheje nayo ngokwayo phambi kwabantu beSewula Afrika ukuqinisekisa bona iimfuno zabo ziyezwakaliswa begodu zifumana itjhejo.



UmThetho oKhitjelelweko wemiThethomlingwa weeMali neKambisolawulo begodu neeNdaba eziPhathelene nomThetho owabethwa ngonyaka ween-2008 undlala isendlalelo sokuba nePalamende enomdlandla lapho uSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha, UMnu Max Sisulu, aphawula ekulumweni yakhe yesabelo seemali ngonyaka ween-2009. 



Umthetho lo unikela amandla iPalamende bona ikwazi ukutjhugulula isabelo seemali soke, kunye nezabelo zeminyango ekhethekileko karhulumende ophezulu. Ngaphambi kobana umThetho lo ubethwe iPalamende beyingamukela namkha ingamukeli isabelo seemali, kodwana beyingenzi amatjhugululo kiso. UmThetho omutjha lo unikela amandla amakhulu iPalamende. Amandla amakhulu la azokuthoma ukuhlalisa ngobutjha indlela yobudlelwano phakathi kwePalamende, njengesibethamthetho, kunye neKhabinedi, njengabalawuli bokulethwa kweensiza. 



Enye indaba ekufuze iqalisiswe yindima iPalamende eyidlalako malungana neemvumelwano nezinye iinarha. Indima ekulu esigabeni sokwakha iimvumelwano nezinye iinarha begodu nobudlelwano kunye nendima iPalamende eyenzako ekuthuthukisweni kwentando yenengi kufuze itjhejisiswe. Kufuze kubonakale bona mbala ingabe iPalamende kuhlekuhle iyazibonakalisa iimfiso zabantu beSewula Afrika eendabeni ezithinta amaphilo wabo kuborhulumende bakwezinye iinarha. Ukuthi iPalamende ikwenza njani ukutjhejisisa ngokusebenzisana nezinye iinarha ekwenzeni iimvumelwano begodu nobudlelwano kufuze nalokho kuhlolisiswe.  



Iimvumelwano nezinye iinarha zibopha iRiphabliki yeSewula Afrka ngemva kobana sivunyelwe siqunto seziNdlu zombili zePalamende. Okuvunyelwana ngakho ziimvumelwano zesithekiniki, ukuphatha namkha ihlobo lesigungu, namkha lezi ezingafuni ukulungiswa namkha ezisafuna isibawo namkha isiphakamiso. Iimvumelwano ezinjalo kufuze kwaphela zithulwe eNdlini ezimbili zePalamende ngaphasi kwesikhathi esithileko.





Ama-emblemu wePalamende begodu namatshwayo

UKUBUYELELA UVEZE IIMBONISO BEGODU NOMTLOLO UKUSUKELA NGAPHAKATHI KWEKHAVA EGUBUZESILEKO ENOMTLOLO OTHI UKUTHONYWA KWEPALAMENDE YESINE YOKUBUSA KWENTANDO YENENGI.



INtonga yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda

INtonga yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ilitshwayo lokuphatha lakaSihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.  Iphathwa mumuntu okhethiweko,ngesikhathi seminyanya, ukuya ngeNdlini yePalamende, ngesikhathi sokuhlala  namkha ngesikhathi nakuba nemihlangano ehloniphekileko weNdlu yePalamende. Iveza ukuqakatheka kwendima yeemfunda emisebenzini wePalamende. Nayibekwa hlanu kwesihlalo sakaSihlalo, ikhombisa bona umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda uhleli ngokomthetho. 

ISITHOMBE SENTONGA ENZIMA 

INtonga yesiBethamthetho seNarha

INtonga yePalamende ilitshwayo lokuphatha lakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. Ukubakhona kwayo kuhlathulula bona isiBethamthetho seNarha sihleli ngokusemthethweni. iNtonga etjha yakhiwe ngendlela yokobana ikhombisa umlando, indabuko, ukuhlukahlukana, amasiko, begodu namalimu weSewula Afrika. Begodu ithabela ubuhle bemvelo benarha, iintjalo zayo begodu nepilo yeenlwana begodu nokunotha kwezezenjiwa kwayo. 

ISITHOMBE SENTONGA YEPALAMENDE 



Iflarha leSewula Afrika

Iflarha lesitjhaba linesimedo esilingene kuhle loke begodu ngokombala ngamunye. Iflarha kufuze ibotjhelelwe ngendlela ethileko epalini leflarha. Iflarha liloke linamakhona amane begodu linye lehlangothi libalide kunelinye libedege. Linzima, sarulani, hlaza kotjani, mhlophe, bovana begodu hlazanyana kwesibhakabhaka. Linomthala olibhande ohlanza kotjani onjengo Y odeganyana pheze kulingana neflarha, Umbala ophakathi olibhande uthoma emakhoneni phezulu begodu naphasi hlanu kwepala leflarha, uhlangane phakathi kweflarha uragele phambili ulale ngehlangothi uye phakathi nendawo. Ibhande lombala ohlaza kotjani liphakathi, ngaphakathi kombala ongaphezulu nongaphasi omhlophe begodu ukuya emaphelelweni weflarha, la lisarulani khona. Indawo ngayinye ephakathi isilinganiso esibubunye betjhumi nahlanu ngokuya kobudege beflarha. Uncantathu ohlanu kwesibambo seflarha unzima. Ihlangothi elilele ngehlangothi eliphezulu libovanyana kuthi elingaphasi nalelo elilele ngehlangothi libehlaza kwesibhakabhaka. Amabhande la ngalinye wawo asilinganiso esingaba bubunye bobuthathu ngokuya kobude beflarha. 

IDAYAGRAMU YEFLARHA UKUSUKELA KUMTHETHOSISEKELO




ISAHLUKO 2

Umsebenzi wePalamende 



Igunya begodu nomsebenzi wePalamende 

Ngokuya komThethosisekelo, okumthetho omkhulu weRiphabliki yeSewula Afrika, iPalamende kufuze ijamele abantu beSewula Afrika, kufuze iqinisekise urhulumende ngabantu begodu kufuze iqinisekise bona iinrhuluphelo zabantu eemfundeni ziyajameleka ngiyo yoke iminyango karhulumende ophezulu.



Iimfuneko lezo neembopho zenziwa yiPalamende ngokubetha imithetho, itjhejisise imisebenzi karhulumende, irage ukuzibandakanya komphakathi, irage ukuphatha ngokuhlanganyela begodu nokuzibandakanya kwePalamende nezinye iinarha.



IPalamende begodu inomsebenzi wokuthuthukisa isithunzi sobuntu, ukulingana, ukungabandlululi ngokombala, ukungabandlululi ngokomseme, ubukhulu bomThethosisekelo begodu namalungelo wabantu abadala wokuvowuda begodu nokujamela ukukhethwa ema-ofisini womphakathi kurhulumende wehlelo lehlanganyela leenhlangano.



UmThethosisekelo begodu uhlathulula bona iPalamende isebenza njani begodu amalunga wePalamende akhethwa njani. 



KuneziNdlu ezimbili zePalamende – iNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. 



INdlu yesiBethamthetho seNarha ikhethelwa ukujamela abantu begodu nokuthi iqinisekise bona ngurhulumende ngabantu. Ikwenza lokhu ngokuthi ikhethe uMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika, ngokuthi inikele isitjhaba ithuba lokutjheja iindaba zomphakathi, nangokuthi ibethe imithetho begodu itjhejisise imisebenzi yabongqogqotjhe bakarhulumende begodu neminyango karhulumende.



UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ujamele iimfunda ukuqinisekisa bona iimfuno zeemfunda ziyatjhejwa eminyangweni yoke karhulumende ophezulu. Ukwenza lokhu ngokuthi uthathe indima ekwenziweni kwemithetho begodu nangokuthi unikele ithuba umphakathi bona utjheje iindaba ezithinta iimfunda.



IPalamende yenza umsebenzi wayo ngokwamahlelo ahleliweko, lapho amalunga weNdlu ahlangana khona abe siqhema sinye, emhlanganweni wehlalohlanganisela, lapho iziNdlu zombili zihlangana zibe yindlu yinye begodu nemakomitini, lapho iinqhema ezincani zamalunga zihlangana khona ukuyokukhuluma ngendaba ngokudephileko. 



Ngokwehlelo lethu lamakhetho, abavowudi abakhethi ngokwabo amaLunga wePalamende. Abantu beSewula Afrika bavowudela iinhlangano zepolotiki ezingenele amakhetho wenarha kuthi ke iinhlangano zepolotiki zihlele iPalamende irhelo lamabizo wabongikhetheni. AmaLunga wePalamende  angena ePalamende nangabe abekwe ngaphezulu ngokwaneleko erhelweni lamabizo wabongikhetheni ziinhlangano lezo. Abahlali beSewula Afrika bavowudela ihlangano abacabanga bona izokujamela iimfuno zabo kuhle.



Ihlelo lokujameleka ngokwamavodu lenza bona kubelula bona iinhlangano ezincani zifumane iinhlalo ePalamende. Eenhlalweni ezima-400 zeNdlu yesiBethamthetho seNarha, ihlangano engenele amakhetho ithola isihlalo sinye kwamanye namanye amapesende ama-0.25 wamavowudi ewafumeneko emakhethweni wenarha.



Ngamakhetho wenarha ngenyanga kasiHlabantangana wonyaka ween-2009, iinhlangano zepolotiki ezi-13 zathumba iinhlalo eNdlini yesiBethamthetho seNarha, njengoba zibekiwe ngenzasi.

iAfrican National Congress (ANC) – yathumba iinhlalo ezima-264 

Democratic Alliance (DA) –yathumba iinhlalo ezima-67

Congress of the People (COPE) –yathumba iinhlalo ezima- 30

Inkatha Freedom Party (IFP) – yathumba iinhlalo ezima- 18

Independent Democrats (ID) – yathumba iinhlalo ezine

Freedom Front Plus (FF+) – yathumba iinhlalo zine

United Democratic Movement (UDM) – yathumba iinhlalo zine 

African Christian Democratic Party (ACDP) – yathumba iinhlalo ezintathu

United Christian Democratic Party (UCDP) – yathumba iinhlalo ezimbili

African People’s Convention (APC) – yathumba isihlalo sinye

Azanian People’s Organisation (AZAPO) – yathumba isihlalo sinye

Minority Front (MF) – yathumba isihlalo sinye

Pan Africanist Congress (PAC) – yathumba isihlalo sinye



INdlu yesiBethamthetho seNarha

IJaji elikhulu lingamela amakhetho wakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha begodu namakhetho kaMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika. 



Ukuhlala kokuthoma kweNdlu yesiBethamthetho seNarha kuba mhlangano ohloniphekileko wePalamende weNdlu yesiBethamthetho seNarha, lapho iNdlu le yePalamende ithoma khona ngokomthetho.



AmaLunga ama- 400 weNdlu yesiBethamthetho seNarha athathwa erhelweni lamabizo wabongikhetheni weenhlangano zepolotiki lawo afumene amavowudi amanengi ngokwaneleko emakhethweni wenarha wangenyanga kasiHlabantangana wonyaka ween-2009 bona azokuthatha iintulo ePalamende ngeNdlini yesiBethamthetrho seNarha.



AmaLunga ama- 400 weNdlu yesiBethamthetho seNarha afungiswa liJaji eliKhulu, ngokweenqhema ezilitjhumi. Kuthi ngemva kwalokho iJaji eliKhulu libize abongikhetheni besikhundla sakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. Nangabe abongikhetheni bangaphezulu koyedwa esikhundleni sakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha, kubanjwa ukukhetha ngentumba.



Munye waboSomlomo uyakhethwa, kubizwa amakhetho wabongikhetheni bakaSekela lakaSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha. USomlomo omutjha ungamela amakhetho. Nangabe abongikhetheni abakhethelwa isikhundla seSekela lakaSomlomo bangaphezulu koyedwa, kubanjwa ukukhetha kwentumba. 



Nasele uSomlomo neSekela lakaSomlolo bakhethiwe, iJaji eliKhulu libiza amakhetho wesikhundla sakaMongameli weRiphabliki yeSewula Afrika. Nangabe abongikhetheni besikhundla sakaMongameli bangaphezulu koyedwa, kubanjwa amakhetho ayintumba. 



UMongameli, nasele akhethiwe, uyajama ukuba liLunga lePalamende.



Ngemva kwamakhetho kaMongameli, iinhlangano zinikelwa ithuba lokukhuluma. UMongameli unikelwa ithuba lokuphendula. 





UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda 

UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda uneenthunywa ezima-90 zizoke, ezimatjhumi ama-54 ziinthunywa zasafuthi. Iinthunywa lezi ezima -54 zifungiswa nakuhlala kokuthoma umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ngemva kwamakhetho. 



Iinthunywa ezima-54 zenziwa iinthunywa zasafuthi ezisithandathu ezivela esifundeni ngasinye eemfundeni ezilithoba.  



IJaji eliKhulu leSewula Afrika lingamela ukufungiswa kweenthunywa zasafuthi zomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda begodu namakhetho wakaSihlalo womkhandlu. 



USihlalo omutjha ungamela amakhetho wabosekela Sihlalo ababili.





AboSihlalo bePalamende 

Iinthombe begodu nama-biogs we-website.







Amacabazi wePalamende begodu nabantu abasebenza khona

Abantu abaqakatheke khulu ePalamende maLunga wePalamende. Kodwana kunabantu abanengi abasekela imisebenzi yamaLunga wePalamende. 



IPalamende iqatjha abantu bayo bezokuvikela – ekuyimiSebenzi yezokuVikela iPalamende. AmaLunga wamaPholisa weSewula Afrika nawo akhona emacabazini wePalamende. 



Kunabasebenzi ebangafinyelela e-1200 abenza imisebenzi eyahlukahlukeneko-hlangana nokhunye kukhona bezomthetho, bokuthintana, berhubhululo, abonobhala, abahlelako, abasebenza ngokuphathelene neensetjenziswa, abapheka ukudla, iinthunywa nebahlwengisako



UMongameli begodu neSekela lakaMongameli banama-ofisi begodu nabasebenzi eTuynhuys. USekela Mongameli, njengomDosiphambili wamaBubulo kaRhulumende ePalamende, naye une-ofisi begodu nabasebenzi ePalamende.



Godu emacabazini wePalamende kunamalunga womnyango kaRhulumende wehlelo lokuThintana begodu neLwazi ngawo ekungiwo i-ofisi lePalamende lezokuThintana lisebenza nalo khulu ukwenza iminyanya iPalamende ebanayo, njengeKulumo kaMongameli yesiTjhaba, iKulumo yesAbelo seeMali begodu neSitatimende somGomo saPhakathi noNyaka sesAbelo seeMali. Le minyanya erherha ababiki beendaba begodu efuna itjhebiswano phakathi kwezindlu ezimbili lezi zenarha ukuqinisekisa ukuphatha okufaneleko. Ngelanga leKulumo kaMongameli yesiTjhaba, njengokuthi, iPalamende yamukela begodu iphathe amalunga wababiki beendaba abama-500 emacabazini wayo. 



Zoke iinkhamphani ezikulu zekhaya begodu nezivela kwamanye amazwe zamaphephandaba begodu nezakamabonakude nemirhatjho zinama-ofisi emacabazini wePalamende. Lokhu kwenza bona kubelula kubabiki beendaba bona batjheje begodu babike ngokwenzeka ePalamende. 



IPalamende ikhuthaza ababiki beendaba bona bazitlolise eHlanganweni yokuBikwa kweeNdaba ePalamende  begodu bafake iimbawo zeemvumo zokufumana iindawo ePalamende. Lokhu kusiza bona bakwazi ukuzwisisa imisebenzi yePalamende begodu nokuqakatheka kwePalamende emphakathini. 



IsiBethamthetho seNarha begodu nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda zombili iziNdlu lezi zineendawo eyamukela ababiki beendaba kwesinye nesinye isikhathi nakuhlala iPalamende-ngaphandle kwalokha nakuthulwa iKulumo kaMongameli yesiTjhaba, lokha kunabantu abanengi abathatha indawo enengi. Eminyanyeni le kuvunyelwana ngehlelo lokulingana kwababiki beendaba



ISlave Lodge

Umakhiwo lo awukho emacabazini wePalamende kodwana uyingcenye yekambiso lokha uMongameli nakathula iKulumo yakhe yesiTjhaba. ISlave Lodge iyingcenye yeMyuziyamu yeZiiko leDrobheni iKapa begodu isebenza njenge ndawo yesikhumbuzo nokukhumbula ubugqila beSewula Afrika. ISlave Lodge ngeya ngonyaka we-1679 begodu imumakhiwo wabathumbi wesibili omdala khulu edrobheni leKapa. Indawo le kokuthoma beyisetjenziswa njengendawo yokubeka ingqila zeKhamphani yeDutch East India. Kwaphela njengomunye wemakhiwo omkhulu karhulumende eDrobheni leKapa, eminyakeni emakhulukhulu beyisetjenziselwa izinto ezinengi, ekufaka phakathi i-ofisi yeposo, isibhedlela, ilayibrari yomphakathi, nokuhlala kweKhotho eKulu. 



Ukusukela ngonyaka we-1827 ukuya kunyaka we-1833 bekuhlala umKhandlu woKuyelelisa amaNgisi, begodu imikhandlu emibili yathonywa: ekumKhandlu weeNgungu begodu nomKhandlu wesiBethamthetho. UmKhandlu wesiBethamthetho bewuhlanganela eSlave Lodge. Kukokuthoma amalunga womphakathi begodu nababiki beendaba bavunyelwa ukukhambela umhlangano womKhandlu omutjha lo – esikhathini esidlulileko yoke imisebenzi beyibanjwa njengentumba. 



Izindlu zokuthoma ezimbili la iPalamende ihlanganela khona ekuyiPalamende yeKapa yathonywa ngonyaka we-1853. UmKhandlu wesiBethamthetho omutjha wamalunga ama-15 asebenza ngengabathumbi bokuthoma eNdlini ePhezulu lapho woke amalunga akhethwa khona. Baragela phambili bahlanganela eenkumbeni zokugadangisa zomakhiwo lo bekwaba ngunyaka we-1884 badlulela emakhiweni wePalamende omutjha. 





Umakhiwo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda

Ingcenye edala khulu yomakhiwo wePalamende, namhlanje okuyindlu yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, waqedwa ngonyaka we-1885. Umdwebi wawo nguCharles Freeman. Imiraro eminengi yeemali begodu nemiraro yomakhiwo yabonakala begodu ihlelo lomsebenzi loyo ladluliselwa kumdwebi weScotland uHenry Greaves, bekathoma ukusebenzela uMnyago wezemiSebenzi yomPhakathi. Ekugcineni umakhiwo lo wathatha iminyaka eli-10 ukuphela ukwakhiwa, kusukela ngonyaka we-1875 ukuya ngonyaka we-1885 begodu wabiza imali engange £220 000 – ukudlula kahlanu emalini eyayabelwe wona kokuthoma ekuyi £40 000. 



Umakhiwo lo wathoma ukusetjenziswa kusukela ngonyaka we-1885 ukuya kunyaka we-1910 usetjenziselwa izindlu ezimbili zePalamende yeKapa. Beku mKhandlu wesiBethamthetho seKapa (INdlu ePhezulu ngokuya kwehlelo lepalamende iWestminister) begodu neNdlu yesiBethamthetho seKapa namkha iNdlu engaPhasi. 



Ngokuthonywa kwe-Yuniyoni yeSewula Afrika ngonyaka we-1910 iPalamende yeKapa azange isabakhona. INdlu edala yePalamende la iNdlu yesiBethamthetho seKapa yaba yiSinethi, yokuthoma ukuba yiYuniyoni yeSewula Afrika ukusukela ngonyaka we-1910 ukuya enyakeni we-1961, begodu yeRiphabliki yeSewula Afrika bekwaba ngunnyaka we-1980, lapho iSinethi yapheliswa khona. INdlu yePalamende la iziNdlu zihlanganela khona yasebenziswa godu ukusukela ngonyaka 1983 ukuya ngonyaka 1994 ukuhlela imihlangano weNdlu yabaJameli, efaka phakathi ababizwa bona makhaladi egade bayingcenye yesithathu sePalamende eyathonywa ngokomThethosisekelo wangonyaka we1983.



Ngonyaka we-1994 iSinethi yathonywa godu njengenye yeziNdlu ezimbili zokuthoma zePalamende yeSewula Afrika. Ngonyaka we1997, umKhandlu weNarha oNgamele iimFunda wajamela iSinethi. 



INdlu le yakhiwa ngobutjha ngonyaka we-2001, kwatjhuguluwa ukuhlala kwayo ngendlela emakhona amane yenziwa yabakwanga ilirondo ukuqaleka kwayo. Nanyana kunjalo, isese nombala wokuthoma wokuba bovu khulu njengalokha isese yiNdlu ePhezulu yama-Westminister wePalamende.    



UMakhiwo omDala wesiBethamthetho seNarha 

Ngokuhlanganiswa kweSewula Afrika ngonyaka we-1910, umakhiwo wahlanganiswa nomakhiwo wakuthoma wangonyaka we-1885 begodu INdlu yePalamende etjha yakhiwa yakhelwa iYuniyoni yePalamende. Yasetjenziselwa loyomsebenzi bekwaba ngunyaka we-1961 lapho iSewula Afrika yabakhona yiRiphabliki. Ngemva kwalokho, yasetjenziswa bekwaba ngunyaka we-1994, njengeNdlu yesiBethamthetho seRiphabliki yeSewula Afrika. Kusukela ngonyaka we-1994 isetjenziselwa imihlangano yamakomiti begodu nemihlangano eyintumba wamaLunga wePalamende we-African National Congress. Iminyanya yesitjhaba, enjengomnyanya we-Palamende yaboMma begodu nePalamende yeLutjha ibanjelwa khona.



Ngemva kokuhlanganiswa kwangonyaka we-1910, INdlu edala yesibili yePalamende yeKapa yatjhugululwa yaba yindawo yokudlela yamalunga kunye neentatanyiswa, esesenjalo nanamhlanje. Kwaku ngaphakathi kwayo iNdlu yesiBethamthetho edala le lapho owakhe waba nguNgqongqotjhe wamaNgisi uHarold MacMillan athula khona ikulumo yakhe eyadumako ethi “Wind of Change” ngonyaka we1960.



I-Afrika House    

Ibekwe ngokweqophelelo maphakathi namacabazi wePalamende yeSewula Afrika, I-Offisi eliKhulu likaKomitjhinara wamaNgisi lisikhumbuzo sokuthintana kwabathumbi neKosi yamaNgisi. Abadwebi uJohn Perry kunye noLightfoot badweba umakhiwo lo welitje lehlabathi yesanda ngonyaka we-1937 begodu ngalokho bathumba unongorwana wokudweba.         



Umakhiwo loyo wathengiselwa uMnyango wezemiSebenzi yomPhakathi ngonyaka we-2003. Wabuyiselwa igama kwathiwa yi-Africa House begodu ekunje inama-Ofisi wemiHlangano yePalamende begodu namaKomiti weHlanganyela kezobuHlakani. 



UmaKhiwo iMarks

USomabhizinisi begodu injinga uSammy Marks wakhombela ukwakhiwa komakhiwo lo ngonyaka we-1904 njenge-ofisi lakhe ledrobheni iKapa. Umdwebi kwakungusosaziwako uNomzana uHerbert Baker. Kwamathomo kwaku makhiwo omncani ngobubanzi,omabheyi amathathu kwaphela wakhuliswa ngemva kwesikhathi. 



Wathengiselwa uMnyango wazemiSebenzi yomPhakathi ngemva  kweminyakana waqeda ukwakhiwa. 



Umakhiwo lo uyindlu yeenkulumopikiswano zePalamende weNdlu yeeNthunywa(Amalunga wamaNdiya wangonyaka we-1983 wePalamende enguncantathu) bekwaba kula indlu yePalamende yabo ehlangothini elitjha yakhiwa yaqedwa ngonyaka we-1987. Namhlanje yindlu yamaLunga wePalamende weenhlangano eziphikisako, nabasebenzi begodu nababiki beendaba beHlangano yeSewula Afrika eRhatjha ngoMoya.  



IHlangothi leNdlu yesiBethamthetho seNarha 

IHlangothi leNdlu yesiBethamthetho seNarha isukela ngonyaka we-1983. Yakhiwa bona izokwazi ukumumatha ukwanda kwePalamende enguNcantathu, begodu yangezelelwa ngehlangothini lesewula elalivele likhona. Lalandela indlela efanako lomdwebo. Abadosiphambili bomdwebo kwakungu Jack van der Lecq begodu noHannes Meiring. 



Ubukhulu bawo bukhulu beNdlu yePalamende etjha, ekwakhela ukuhlangana kwezindlu zontathu zePalamende enguNcantathu. Namhlanje indlu le yePalamende isetjenziswa ukuhlela ukuhlala kweNdlu yesiBethamthetho seNarha. Begodu isetjenziswa ukuhlala kwehlanganyela leziNdlu zombili, isibonelo, iKulumo kaMongameli yesiTjhaba begodu nokuthulwa kweenKhulu zakwezinye iinarha. 

Ngaphezulu kweNdlu yePalamende etjha kuneNdlu yePalamende encanyana, eyakhelwa bona kuhlelwe ukuhlala iNdlu yeenThunywa. Ngokuya komThethosisekelo wangonyaka we-1983 indlu le yayakhelwe abajameli benengi labantu bamaNdiya. Indlu le yePalamende yaphela ukwakhiwa ngonyaka we-1987. Namhlanje yazibona liKamero lamaKomiti iE249 begodu isetjenziselwa imihlangano yamakomiti. 

Umakhiwo weGood Hope 

Umakhiwo lo unokuthintana kwesikhathi eside nePalamende. Bewusetjenziselwa ukuhlala kweNdlu yeKapa yesiBethamthetho ukusukela ngonyaka we-1854 ukuya kunyaka we-1884. Ngemva kobana isetjenziswe njenge wolo leGood Hope Masonic Lodge bekwaba kula itjhabalaliswa mlilo ngonyaka we-1892. Ngonyaka we-1900, yakhiwa ngobutjha njengewolo yombino nomdlalo watjhatjhalazi begodu yaziwa njenge Good Hope Theatre.



Umbuso wayithenga emadodaneni kaFreeman ngonyaka we-1916 njengama-ofisi wabasebenzi woMphathi, ogade anzinze eTuynhuys. Umakhiwo omutjha wakhiwa eCape Revival ngonyaka we-1925. Wagcine usebenza njenge-Ofisi kaMongameli weNarha begodu nokuhlala komKhandlu kaMongameli ngeminyaka ye-1980. Amalunga wePalamende weHlangano ye-Inkatha Freedom Party ahlaliswa lapho ukusukela ngonyaka we-1994 ukuya ngonyaka we-2004. Ukusukela mhlokho isebenziswa maLunga wePalamende begodu nabasebenzi behlangano yeAfrican National Congress. 



ITuynhuys begodu neStalplein

ITuynhuys, ehlalisa ama-Ofisi kaMongameli, iwela ngaphasi kwe-ofisi kaMongameli begodu ilawulwa yiPalamende. 



Umlando weTuynhuys (namkha iNdlu kaRhulumende njengoba beyibizwa maNgisi) yabasindlalelo sokwakhiwa kwePalamende, lapho ukuthatjalaliswa kwehlangothi ngalinye kwanabela esewula ngesivandeni seTuynhuys bekwaba ngunyaka we-1988, umakhiwo wafinyelela iTuynhuys. iTuynhuys isese neenomboro zalokha ezifanako nezePalamende, begodu zoke zamemezelwa njengeenkhumbuzo zenarha ngonyaka we-1984.  



Indawo ekulu evulekileko ephakathi kwamasango wePalamende begodu nangaphambi kweTuynhuys ibizwa bona yiStalplein. Igama leli livela kumPhathi wesitali sempera. Indawo le kokuthoma yayingemva komakhiwo, emangenweni amakhulu ehlangothini leNdlela iGovernment Avenue neCompany’s Garden. Lokhu kwatjhuguluka ngonyaka we-913, kwathi iNdlela iGovernment Avenue nayivalelwa umjeje weenkoloyi, iStalplein yaba yindawo ekulu yokungena eTuynhuys. IStalplein yathuthukiswa ngobutjha ekuthomeni kweminyaka we-1980, lokha amatjhuguluko weTuynhuys abakhona ukwenzela bona kwamukeleke i-Ofisi lakaMongameli walokha. 



ISAHLUKO 3

Iindlela imithetho eyenziwa ngayo



UmThethosisekelo uthi iPalamende inomsebenzi wokwenza imithetho ezokusetjenziswa kuRiphabliki yoke. IKhabinedi kaNgqongqotjhe, iSekela lakaNgqongqotjhe, iKomiti yePalamende namkha iLunga ngalinye lePalamende lingaveza umthetho otlanyiweko, obizwa bona mThethomlingwa. UmThethomlingwa ovezwa liLunga elilondwa ubizwa bona mThethomlingwa weLunga oKhethekileko.



AmaLunga womphakathi angeze athumela umThethomlingwa ePalamende. Kwaphela bangabuthelela amaLunga wePalamende namkha amaKomiti wePalamende bona aveze umThethomlingwa ebabona bonyana uqakathekile. 



UmThethomlingwa ulandela yinye yezine zeendlela begodu udluliswe, kuye ngokuthi umalungana nani begodu uhlaliswe njani. Ukudluliswa lokhu kulawulwa yiNdinyana yama-74 ukuya kweyama-77 yomThethosisekelo begodu neminye imithetho nemithetjhwana elawula iPalamende. Ngokuya komThethosisekelo kunalelihlobo lemThethomlingwa.

INdinyana yama-74 – esebenza ngokuKhibelela komThethosisekelo begodu kiwo kufuneka amavowudi wesithathu sesibili ngobunengi.

INdinyana yomThethomlingwa yama-75  – imiThethomlingwa ejayelekileko engathinti iimfunda.

INdinyana yomThethomlingwa yama-76  – imiThethomlingwa ejayelekileko ethinta iimfunda.

INdinyana yomThethomlingwa yama-77 – imiThethomlingwa emalungana neeMmali oqalene nesabelo seemali begodu nokubuthelelwa kwesabelo seemali.



ImiThethomlingwa le ethinta iimfunda (weNdinyana yama-76) kokuthoma kufuze wamukelwe mKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ngaphambi kobana iNdlu yesiBethamthetho iyivumele. 



Yeke eminye imiThethomlingwa kokuthoma ithulwa eNdlini yesiBethamthetho seNarha.



Sele imiThethomlingwa ithulwe ePalamende kanengi ithunyelwa kuKomiti yePalamende  etjhejisisa uNgqongqotjhe kaRhulumende begodu nomnyango lo oveze umThethomlingwa loyo. Amakomiti la abizwa bona maKomiti wemiSebenzi eThileko eNdlini yesiBethamthetho kuthi kumKhandlu weNarha oNgamele iimFunda abizwe bona maKomiti aKhethekileko. ENdlini yesiBethamthetho seNarha kuneKomiti yomSebenzi oThileko emnyangweni ngamunye. EmKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda kunamaKomiti aKhethekileko wemisebenzi ethileko yeminyango.   



Ngemva kobana iKomiti ithathe imibono yomphakathi malungana nomThethomlingwa ekuboniswana ngawo begodu khekwakhulunywa ngawo, iKomiti yenza iimphakamiso emhlanganweni ohleliweko namkha omkhulu weNdlu yesiBethamthetho seNarha namkha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda malungana nokuthi umThethomlingwa lo wamukelwe neenkhibelelo namkha ngaphandle kwazo. Umhlangano ohleliweko wePalamende ungabangela bona umThethomlingwa ubuyiselwe emva eKomitini kobana uyokutjhejisiswa godu.



Nangabe iPalamande yamukela umThethomlingwa uthunyelwa kuMongameli. UMongameli angawubuyisela emva umThethomlingwa loyo ePalamende kobana khewuyosetjenzwa godu nangabe awunazo iimfuno ezifunwa mThethosisekelo. Sele uMongameli atlikitle umThethomlingwa loyo, ubamthetho ekufuze usetjenziswe. 



Amakomiti wePalamende begodu nokwenziwa komthetho

Amakomiti ayinjini yePalamende. Anikela ithuba la amalunga womphakathi angaveza amazizo wawo bunqopha begodu alinge nokutjhugulula umphumela wesiqunto sePalamende. 



KunamaKomiti ama-52 sele awoke ePalamende – ama-34 aseNdlini yesiBethamthetho seNarha kuthi ali-12 abesemKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda begodu asi-6 kube ngewamaKomiti weHlanganyela eziJameleko ahlanganisa amaLunga weziNdlu zombili. IKomiti yeHlanganyela eziJameleko yezobuHlakani, kunye neKomiti yeHlanganyela eziJameleko yezokuVikela begodu neKomiti yokwAbiwa kweeMali kunye neeMali kumaKomiti azijameleko. Lokhu kutjho bona athonywa mThethosisekelo namkha mThetho wePalamende.



IKomiti ngayinye inoSihlalo begodu noNobhala weKomiti. Nangabe umuntu ufuna ukuthintana neKomiti laba babantu ekufuze athintane nabo. 



Ukubumbeka kwamaKomiti wesiBethamthetho seNarha, kuhlekuhle, kuya ngokuhlukahlukana kwenani labajameli beenhlangano ePalamende. EmaKomitini womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, isifunda ngasinye sijamelekile.



AmaKomiti ngokuhlukanahlukana kwawo anomsebenzi munye namkha omnengi onjenga lo:

Aqala begodu atjheje imisebenzi yeminyango karhulumende ophezulu begodu kufuze iziphendulele. 

Atjheja amakhawundi weminyango karhulumende ophezulu begodu namaziko wombuso. 

Atjheja iindaba zangaphakathi epalamende. 

Ahlunga iindaba ezithileko zamaphilo womphakathi namkha iindaba ezilirhuluphelo lomphakathi. 

Atjheja imiThethomlingwa begodu ayikhibelele begodu abe ayithome imiThethomlingwa. 

Atjheja iinTjhukumiso zamaLunga, iimbawo zeembethamthetho zeemfunda begodu neencwadi ezikhethekileko zeenlilo. 

Atheja ubudlelwano kunye neemvumelwano nezinye iinarha.



AmaKomiti anamandla wokubiza omunye nomunye umuntu bonyana eze ngaphambili kwawo alethe ubufakazi namkha aveze imitlolo. Angafuna bona omunye nomunye umuntu namkha iziko libike kiwo begodu angamukela iincwadi zeenlilo, zokujanyelwa namkha zeemphakamiso ezivela emphakathini. Adlala indima eqakathekileko ekwakhiweni kwekambiso yomthetho.



AmaKomiti woke athintana neminyango karhulumende lapho iPalamende iraga khona ukutjhejisisa begodu nokusebenza kwemithetho eyakhiweko. 



Nanyana kunjalo, amanye amaKomiti angenelela khulu eminyangweni ethileko karhulumande. Isibonelo yiKomiti yesiKhwama seeMali zomPhakathi yona egada bona urhulumende uziphatha njani iimali zababhadeli bentela. IKomiti yesiKhwama seeMali zomPhakathi inomsebenzi oqakathekileko wokuqinisekisa bona iimali azifumane ngesikhathi kuvowudelwa isabelo seemali begodu zahlukaniselwa iminyango ethileko karhulumende isetjenziswa ngokwefanelo.  



IPalamende ithome amakomiti wesikhatjhana kobana aqale iindaba eziqakathekileko nezesikhathi esifitjhani. 



Amakomiti akanamngcele owakhandela bona atjhejisise bona urhulumende uwusebenzisa njani umthetho. AmaKomiti angaphenya enye nenye indaba eyirhuluphelo yesitjhaba le emalungana nayo. 



AmaLunga womPhakathi angaletha iimphakamiso malungana neendaba namkha imithetho kumaKomiti wePalamende akhulumisana ngayo begodu pheze woke amaKomiti avulelekile emphakathini. Amanye amaKomiti, afana nala asebenza ngeendaba zobuHlakani kanengi lawo abayintumba. Kodwana ngokujayelekileko, amaKomiti avulelekile emphakathini.  



Amakomiti aziinqhema ezikhethekileko ezisebenza ngemisebenzi eqakathekileko emikhakheni ethileko. Ikambiso yamakomiti ivumela iPalamende bona:

Ikhulise umsebenzi ekufuze wenziwe. Isebenza kuhle eenqhemeni ezikulu engazithumela emisebenzini wayo weenqhema ezincani kunobana ilinge ukuzenzela isiqhema sinye.

Iqinisekise bona iindaba zingakhulunya ngokungeneleleko kunalokha zikhulunywa emihlanganweni ehleliweko. Ngombana kunesikhathi esaneleko samaKomiti sokuqalana neendaba ngokudephileko. 

Ikhulise ukuzibandakanya kwamaLunga wePalamende emikhulumiswaneni. AmaLunga asiqhema angazibandakanya ngokungeneleleko nangabe isiqhema sincani. 

Yenze amaLunga wePalamende bona athuthukise amakghono wawo begodu nelwazi lawo elingeneleleko emikhakheni yamakomiti asebenza kiwo.   

Anikele ithuba umphakathi bona ulethe imibono yawo bunqopha emaLungeni wePalamende, ekuyinto engakghonakali emihlanganweni ehleliweko yePalamende.  

Anikela ithuba iPalamende lokulalela ubufakazi begodu ibuthelele neencwadi ezimalungana nomsebenzi wekomiti ethileko. 



IKomiti kufuze ibike esiqhemeni semihlangano ehleliweko (ekuyiNdlu) ebakhombeleko begodu iNdlu kufuze ilungise ezinye zeenqunto lezi ezenziwe makomiti. Isibonelo ikomiti nasele itjheje umThethomlingwa, umThethomlingwa loyo kufuze kuphikiswane ngawo begodu uvowudelwe yiNdlu. 



Irhelo lamaKomiti wesiBethamthetho seNarha begodu nelomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda nokuthi ungawafumana njani kusemaphepheni ……..





ISAHLUKO 4

Ukuzibandakanya komphakathi



Ukubethwa kwemithetho ngeminye yemisebenzi eyenziwa yiPalamende. 



IPalamende inomsebenzi wokwenza bona urhulumende uhlala akhona – okunguMongameli begodu neKhabinedi yaboNgqongqotjhe kunye namaSekela wabo – abaziphendulela kiwo begodu nabantu.



IPalamende ikwenza lokhu ngokuthi itjhejisise imisebenzi karhulumende. Lokhu kufaka phakathi ukuhlolisisa bona ingabe imithetho, amahlelo namkha imigomo iyalandelwa begodu nokuthi isebenza njani. 



Lokhu kubizwa bona kutjhejisisa. Indlela eyodwa yokwenza ukutjhejisisa lokhu kukobana amaKomiti avakatjhele iindawo ezithileko namkha amahlelo athileko ukuyokuthola ilwazi bunqopha ngokwenzakalako. Enye indlela yokwenza ukutjhejisisa kubamba imihlangano – evulelekileko emphakathini – lapho abasebenzi bakarhulumende bangabuzwa khona ngemisebenzi yabo.  



Ukunikela umphakathi ithuba lokuzibandakanya

IPalamende izibophele ukufinyelela izakhamuzi ngokuthi isungule amahlelo amanengi enqophe ngawo bona umphakathi uzibandakanye ngokuthi ikhulise ukuzibandakanya kwezakhamuzi ekambisweni yePalamende.   

Ukulalelwa komphakathi ngenye yeendlela iPalamende ezisebenzisako ukukhuthaza begodu nokuraga ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini yayo. Ngesikhathi sokulalelwa kwemiphakathi, abantu bakghona ukuba nomfakela eenquntweni zeendaba ekukhulunywa ngazo ePalamende. Ukulalelwa kwemiphakathi begodu kuletha ubudlelwano phakathi komphakathi begodu namaLunga wePalamende.   

Amalunga womphakathi angaletha iimphakamiso zawo ePalamende malungana nemithethomlingwa namkha imitlolo yemigomo le iPalamende esebenza ngayo. AmaKomiti wePalamende atjheja imithetho etlanywako, nayo ebizwa bona mThethomlingwa. AmaKomiti la angaphenya omunye nomunye umsebenzi owenziwa minyango karhulumende begodu angabizela ngaphambili omunye nomunye umsebenzi karhulumende namkha uNgqongqotjhe ngaphambili kobana azokuletha ilwazi analo. 



IPalamende, kuhlekuhle, ifuna imibono yomphakathi malungana nomThethomlingwa esebenza ngawo. Inikela ihlathululo begodu irhwunyezwe kilokhu umThethomlingwa onqophe ukukwenza. Begodu iPalamende ihlela iminyanya ukwenzela bona ifumane amaziko athileko womphakathi malungana neendaba ezithileko izokwazi bona yenze abantu bakwazi ukukhuma ngeendaba eziqakathekileko.



Amalunga womphakathi angenza iimphakamiso zawo malungana neendaba namkha imithetho le amaKomiti wePalamende akhulumisana ngayo begodu imihlangano eminengi yamaKomiti ivulelekile emphakathini. Isiko lamakomiti wePalamende wokubamba umhlangano wentumba waphela ngesikhathi samakhetho wokuthoma wentando yenengi wangonyaka we-1994 eSewula Afrika. 



Enye yendlela yamahlelo wePalamende wokwenza bona umphakathi uzibandakanye lihlelo lamajima wemirhatjho la athuthukisa ukuzwisisisa komphakathi ngomsebenzi owenziwa yiPalamende begodu elinga ngawo ukukhuthaza umphakathi bona uzibandakanye emisebenzi eyenziwa yiPalamende. Amahlelo la arhatjhwa emirhatjhweni eli-18 nane yeSABC ngawowoke amalimu asemthethweni.  



Ukungeza amandla wayo wokufinyeleleka, itholakale lula begodu nekghono lokuthintana nomphakathi bunqopha, iPalamende isungule ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi eemfundeni ezintathu – eLimpopo, eTlhagwini Tjingalanga begodu neTlhagwini Kapa. 



Ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi (PDOs) anqophe ukunabisa ukufinyeleleka kwePalamende, amathuba, begodu nobuduze bokobana ingathintana begodu ihlale izihlanganisa nomphakathi. Ama-Ofisi wePalamende wokuBusa kweNtando yeNengi anqophe ukuletha ithuba lemikhulumiswano ukufumana amazizo wabantu malungana neendaba eziqakathekileko esitjhabeni, imigomo emikhulu namkha ukutlanywa kwemithetho ePalamende. Ihlelo leli kwanje lisalingelelwa eLimpopo, eTlhagwini Tjingalanga begodu neTlhagwini Kapa begodu lizokunabiselwa kizo zolithoba iimfunda esikhathini esizako



Ukwenza iimphakamiso

Isiphakamiso yindlela yokwenza izwi lakho lizwakale lokha nakukhulunywa ngomThethomlingwa ePalamende. Kunikela abahlali ithuba lokobana batjhugulule imikhumbulo yamaLunga wePalamende ngaphambi kobana umThethomlingwa ubemthetho.



Kungaba yincwadi elula yokusekela namkha ukuphikisa. Kungaba godu yincwadi ede namkha iimphakamiso ezinemibono malungana nokutjhugulula umThethomlingwa namkha umgomo. 



Iinyeleleliso ezilandelako zingaba lisizo nawenza isiphakamiso sakho:

Amakomiti amukela iimphakamiso ezinengi begodu isiphakamiso esifitjhazana nesinqophileko senza imisebenzi yawo ubelula.

Nangabe incwajana yakho yide, faka isirhunyezo samaphuzu aqakatheke khulu begodu neemphakamiso.

Nangabe wenza isiphakamiso uwedwa, hlathulula bona kubayini ufuna ukubanombono malungana nomthetho otlanyiweko. Veza bona ubanduliwe namkha unelwazi malungana nendaba ekukhulunywa ngayo. 

Nangabe nenza isiphakamiso niyihlangano, hlathulula ngobufitjhazana ihlangano leyo. Bobani amalunga wayo? Kubayini batshwenyekile ngendaba le? Ingabe ihlangano inelemuko namkha inelwazi ngendaba ekukhulunywa ngayo?



IPalamande, njengabajameli babantu, ikhuthaza ukusetjenziswa kwamalimu asemthethweni begodu ingathanda bona abahlali batjhaphuluke nabazibandakanya emisebenzini yePalamende ngokusebenzisa amalimu ebawathandako.



Abahlali bangaletha iimphakamiso zabo ezitloliweko bona ngokwabo, ngeposo namkha bazithumele nge imeyili namkha ifeksi.



Amalunga womphakathi angakhambela imihlangano yamaKomiti wePalamende namkha ukuhlala kwePalamende.



Fumana okunengi ngePalamende 

Vakatjhela iwebsite

I-isiphande se-website sithi http://www.parliament.gov.za begodu la ungahlangana nokhunye:

Fumana bona kuyini okusePalamende. Lokhu kufaka phakathi ilwazi ngokuthi ngimaphi amaKomiti anomhlangano nokuthi akhuluma ngani, msebenzi muni iziNdlu zePalamende eziwutjhejileko.

Ungahlela ukuvakatjhela iPalamende. 

Ulalele okwenzeka eenkulumwenipikisano ezikhethekileko begodu neentatimende ezenziwa eNdlini yesiBethamthetho seNarha namkha emKhandlwini weNarha oNgamele iimFunda. Ukulalelwa bunqopha kokwenzekako kanengi kwenziwa ngesikhathi seKulumo kaMongameli yesiTjhaba, ngeKulumo yesAbelo seeMali, nangeKulumo yesiTatimende somGomo wesiKhathi saPhakathi soNyaka yesAbelo seeMali. Kwaphela kunezinye iinkulumopikiswano ezikhethekileko ezilalelwako bunqopha.

Ufumana nemininingwana yokuthintana yamaLunga wePalamende begodu namaKomiti wePalamende.

Ufumana nokuthi ngiliphi iLunga lePalamende elikuyiphi iKomiti yePalamende.

Ufunda nangeendaba ezinengi ezihlobene nePalamende ezingakukara.



Hlela ukuvakatjhela iPalamende

Ukuvakatjhela ePalamende kusimahla begodu kwenzeka phakathi neveke ukusukela ngo-9:00 ukuya ku-12:00, ngaphandle kwamalanga wakuphumula. Akunamavakatjho ngamalanga wakuphumula. Ivakatjho lithatha i-iri linye.





Lalela iPalamende emirhatjhweni ngeenkathi zayo

Lokhu kusemirhatjhweni yoke yeSABC, kanye evekeni. 





ISAHLUKO SES1-5



IPalamende nokuziPhatha okuFaneleko



IPalamende yokuthoma yokubusa kwentando yenengi yakhombela ukuziphatha okufaneleko njengalokhu okuqakatheke khulu. Kungakho ngoMrhayili ngonyaka we-1996 ngesikhathi sokwenziwa komthethosisekelo, iPalamende yamukela Indlela yokuziPhatha kwamaLunga wePalamende. 



IPalamende etja beyifuna ukunikela umhlahlandlela ngendlela amaLunga wePalamende ekufuze aphathe ngayo amabubulo wabo wangeqadi. Beyifuna ukwenza iindlela zokujamelana netjisakalo yezamabubulo okutjhayisana nomsebenzi begodu nokuqinisekisa bonyana amaLunga wePalamende akabeki iimfuno zabo zeenzuzo yemali ngaphambi kweemfuno zabantu.



Indlela yokuziphatha ifuna amaLunga wePalamende aveze iinzuzo zabo zemali nokunikela imihlahlandlela amaLunga wePalamende angazitsomula ngeyo nange kukhona okutjhayisana nomsebenzi wabo. Begodu ikatelela amaLunga wePalamende ukuthola imvumo eenhlanganweni zabo zepolotiki ukwenza imisebenzi engaphandle kwalokhu ebakwenzako. Ayikuvumeli ukutjhotjhozelela imirholo. AmaLunga wePalamende angarherha amalunga eendaweni zawo zokuvowudela kodwana angeze bakubhadalelwe lokhu.  



IKomiti yeHlanganyela yokuziPhatha ngeNdlela eFaneleko yamaLunga neenZuzo zeMali iqalelele ukusebenzisa Indlela yokuziPhatha.



Indela yokuziphatha ineengaba ezili-10 zokuveza iinzuzo:



Amatjhere begodu neenzuzo yemali

2.	Umsebenzi wangeqadi

3.	UkuPhatha okuPhezulu nokuphatha okuhlanganyelweko kwamabubulo

4.	Ukwenza imisebenzi yangeqadi

5.	Izipho nokutendwa

6.	Ukusekelwa ngeemali

7.	Ikhambo elibhadalelwa ziinhlangano/babantu bangaphandle

8.	Iinzuzo ezitholiweko

9.	Inarha nepahla

10.	Ingeniso yomndende

 

AmaLunga wePalamende kufuze aveze iinzuzo zeemali kurejista iPalamende eyikhupha qobe mnyaka.



Iinzuzo zemali zamaLunga wePalamende namakhosikazi/nabobaba nofana abahlalisani babo begodu nezabantwana abancani ziyavezwa endinyaneni eyifihlo yeRejista yeenZuzo yeMali yamaLunga,



Ukuveza inzuzo balingani nofana amakhosikazi/abobaba kuyifihlo ngombana abantu laba angeze bakatelelwa bonyana baveze iinzuzo zemali zabo kurejista yomphakathi. Kodwana, le yindaba yeKomiti yeHlanganyela yamaLunga nokuziPhatha okuFaneleko ikhombele bonyana kuyindaba ekufuze kukhulunyiswane ngayo esikhathini esizako.



Iimbadelo amaLunga wePalamende ayifumana emabubulweni wabo wangeqadi iyavezwa endinyaneni eyifihlo yerejista.



Iimbadelo amaLunga wePalamende ayithola ngokwenza umsebenzi wangeqadi kufuze kuvezwe emphakathini-ukuvikela ukutjhotjhozelela imirholo ngokwenza sengathi uyasiza.



Lokha nange kukhona okutjhayisana nomsebenzi abawenzako. AmaLunga wePalamende kufuze aveze begodu bazitsomule ngaphandle nange iforamu leyo azibandakanya kiyo iqunta bonyana okutjhayisana nomsebenzi abawenzako akukaqakatheki khulu.



Ihlelo lePalamende lokuveza lidzimelele ekutheni amaLunga wePalamende angaragelisa phambili irhuluphelo labo leenzuzo yemali kodwana lokhu kufuze kuvezwe tjhatjhalazi begodu lokhu kungatjhayisani nomsebenzi abawenzako njengamaLunga wePalamende begodu njengabajameli bomphakathi.



Eminyakeni egadungileko umHloliincwadizombelele ubuyekeze ukuvezwa kweenzuzo zeemali maLunga wePalamende ukutjhejisisa ukuqinisekisa ukubeka tjhatjhalazi amakhamphani ababaphathi kiwo.



Hlangana namaLunga wePalamende ama-454 alithobako atholakala bonyana akakalandeli umthetho. Ukungavezi lokhu okunengi kuyamana neenkhamphani ezingasasebenzi. Nanyana kunjalo, iKomiti ibahlawulisile labo abangakavezi iinzuzo zabo.



Amalunga womphakathi angafaka iinghonghoyilo zabo e-Ofisini lomPhathi weenZuzo zamaLunga lokha nange bakholelwa bonyana amaLunga wePalamende akakavezi iinzuzo zabo.



IKomiti yeHlanganyela yeeNzuzo nokuziPhatha okuFaneleko kwamaLunga itjhetje ukusetjenziswa kweNdlela yokuziPhatha begodu iqalelela zoke iinghonghoyilo ezifakiweko. Okufunywane yiKomiti kuvezwa tjhatjhalazi.



Lokha nange iKomiti ithola bonyana iLunga lePalamende linomlandu, ikomiti le ingakhalima nofana ihlawulise. Isigwebo esikhulu yihlawulo elingana namapesende ama-50 womrholo wenyanga weLunga lePalamende.



IKomiti ayamukeli inghonghoyilo zabantu abangazitjho bonyana babobani ngaphandle nange lokhu kukhambisana nobufakazi.



IKomiti izokuvikela ukuvezwa komuntu ofake isinghonghoyilo nange lokhu kutlhogeka.



Ukuveza tjhatjhalazi kweenzuzo zamaLunga wePalamende kuvunyelwa mthethosisekelo wokuveza iinzuzo epepeneneni ngeenqunto ezithathwako. Begodu kungenye yeendlela yokwenza amaLunga wePalamende bonyana aziphendulele. Sibawa abantu bonyana basebenzise iindlela lezi zokuziphendulela ukuqinisekisa bonyana iPalamende ijamela iimfuno zabantu beSewula Afrika.



IKomiti yeHlanganyela yokuziPhatha ngeNdlela eFaneleko neenZuzo zamaLunga ijamiselele bonyana Indlela yokuziPhatha kufuze iqiniswe begodu yaphakamisa ukubuyelelwa kweendaba ezinengana lokhu kufaka nalezi ezilandelako.



Ukuhloma isilinganiso sezinga lokwamukelwa izipho maLunga wePalamende.



Ukutjheja indlela yokuziphatha ezwakalako enemihlahlandlela ecacileko ukurarulula ukutjhayisana kwemisebenzi.



Nanyana iinhlawulo kufuze zibuyelelwe khulukhulu ukuziphatha okukhohlakeleko.



Nanyana abajameli bomphakathi begodu namakhosikazi/abobaba nofana abahlalisani babo kufuze bavunyelwe ukuthendarela imisebenzi karhulumende.



Imithetho enqophileko ukuqalana nokutjhayisana kwemisebenzi.



Nanyana kufuze kubekhona imithetho evimbela ukusetjenziswa kwelwazi eliyifihlo ukwenza inzuzo ngeqadi.



Ukuhloma imithetho evimbela ukungasetjenziswa kuhle kwamandla wokuzifumanela iinzuzo.



IKomiti ifuna ukufumana iimphakamiso ezivela emphakathini ngeendaba lezi eziqakathekileko.



Amalunga womphakathi angakholwa bonyana amaLunga wePalamende aveze iinzuzo zabo ngokwaneleko angathumela iinghonghoyilo e-Ofisini lomPhathi weenZuzo zamaLunga



Isiphande: P.O. Box 15 Cape Town, 8000

Umtato: 021 403 2476/7

Ifeksi: 021 451 0090






ISAHLUKO SES1-6



Iminyanya yaqobe mnyaka



IKulumo kaMongameli yesiTjhaba



IKulumo kaMongameli yesiTjhaba mnyanya oqakatheke khulu kukhalenda yezepolotiki begodu iPalamende yamukela umnyanya lo qobe mnyaka.



Ngonyaka lokha nakukhona amakhetho wenarha, kubakhona iinkulumo ezimbili yinye ngaphambi kwamakhetho enye ngemva kwamakhetho.



IKulumo kaMongameli yesiTjhaba, kuyikulumo la uMongameli weRiphabliki  yeSewula Afrika kuhlalohlanganisela leziNdlu zombili zePalamende-isiBethamtthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Ekulumenwakhe uMongameli uveza imisebenzi karhulumende yonyaka ogadungileko bese uveza okuqakathekileko konyaka olandelako. Emnyanyeni lo uMongameli ukhuluma nesitjhaba njengeHloko yomBuso ingasi njengehloko kaRhulumende.



Kumnyanya owenzeka qobe mnyaka ngoMhlolanja lapho iKhabinedi, iphiko lezoBulungiswa nesiBethamthetho zikhombisa indima ebayidlalako ngokuya komThethosisekelo ngaphambi kwesitjhaba soke. IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ibanjwa kabili nange kubanjwa amakhetho wenarha.



Ngesikhathi sokuthoma sokubusa kwentando yenengi ngonyaka we-1994 lokha iPalamende nayivula iminyango kumaSewula Afrika woke, umnyanya weKulumo kaMongameli yesiTjhaba kwaba yikulumo egidingwa sitjhaba, nokuzibandakanya komphakathi kwangezelela ukwenza ikulumo le ihlonitjhwe sitjhaba soke.



UMongameli walokha uNelson Mandela wethula ukuzibandakanya komphakathi njengengcenye yomnyanya lo. Ukuzibandakanya komphakathi lokhu emnyanyeni lo kuqakatheke khulu ngombana iPalamende izama ngamandla woke ukwenza bonyana iyafinyeleleka ebantwini begodu igcugcuzela ukuzibandakanya komphakathi emisebenzini eyenzako.



Ingcenye yokuthoma yomnyanya lo ithoma esangweni leSlave Lodge. Esangweni lePalamende kukhona ukujama umjeje wamasotja wokuhlonipha uMongameli



Imbongi yamukela uMongameli.



Kuthoma emangenweni kufikela emakhiweni wePalamende ukuJama umJeje kwaBantwana abaNcani wokuHlonipha uMongameli benza umjeje ophelela emakhiweni womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.



UkuJama umJeje malunga womPhakathi wokuHloniphako uMongameli begodu naBantu abaQakathekileko abalithoba benza umjeje kufikela emakhiweni wesiBethamthetho seNarha esiDala.



Abathabisa abantu bakhona eendaweni ezahlukeneko emjejeni weendaweni zomphakathi.



Kusukela eentepisini zomakhiwo wesiBethamthetho seNarha ihlelo liphenduka liba mnyanya wombuso.



UkuJama umJeje maSotja wokuHlonipha uMongameli kwenzeka ngaphambi komakhiwo wesiBethamthetho begodu isiqhema somvumo samasotja sidlala ingoma yesitjhaba. Kudutjulwa amahlandla ama-21 wokulotjhisa ngesigidi bese uMkhosi weMoyeni uphaphisa iimphaphamtjhini lokha uMongameli enza ukulotjhisa kwesitjhaba.



IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ngemva kwamakhetho wenarha iqakatheke khulu ngombana kuyiKulumo kaMongameli yesiTjhaba omutjha ngaphambi kwehlalohlanganyela ehlonywe ngobutjha yezindlu ezimbili zePalamende.



IKulumo kaMongameli yesiTjhaba ibizwa nguMongameli ngokusebenzisana noSomlomo weNdlu yesiBethamthetho seNarha noSihlalo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda, lokha uMongameli abatlolela abawa ihlalohlanganyela lezindlu zombili zePalamende.



Kusikhathi esingakavami lokha amagatja womathathu wombuso – iKhabinedi, iPhiko lezoBulungiswa kunye nesiBethamthetho – zihlanganyela ndawonye.



Kuthoma ngonyaka we-1994 iKulumo kaMongameli yesiTjhaba izele iminyanya eminengi – kufaka hlangana inani eliphezulu lamapholisa eliphekelelako neenkoloyi zamasotja eziphekelelako ezikhamba endleleni kaMongameli etjhinga ePalamende edoswa phambili maSotja wezokuVikela weNarha yeSewula Afrika (SANDF), ukulotjhisa kwesitjhaba kwenziwa maSotja wezokuVikela weNarha yeSewula Afrika, isiqhema somvumo samasotja, isiphaphamtjhini soMkhosi weMoyeni weSewula Afrika sidlula ngephezulu begodu  kudutjulwa ngesigidi amahlandla ama-21 wokulotjhisa.



Okwenzeka ngelanga leKulumo kaMongameli yesiTjhaba ngokuvamileko kulandela ihlelo elilandelako:



AmaLunga wePhiko lezoBulungiswa, aboSomlomo beemBethamthetho zeemFunda, aboNdunakulu beemFunda nabaZenda bafikela eCompany Gardens emangenweni womakhiwo womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.



Iimvakatjhi namalunga weKhabinedi athoma ukufika.



AbaJama umJeje wabaNcani wokuHlonipha namaLunga womPhakathi naBantu abaKhethiweko bajama mahlangothi womabili emadini ebovu ekhamba magega neNdlela yePalamende kuthoma emangenweni womakhiwo yePalamende.



Imbongi ithatha indawo yayo eSlave Lodge ukwamukela uMongameli. Imbongi ngemva kwesikhathi yenza njalo godu emangenweni weKundla yesiBethamthetho seNarha lokha uMongameli nakangena ekundleni



AboMongameli balokha, amaSekela bakaMongameli balokha, aboSihlalo balokha abaPhathi bamaJaji balokha bafikela emangenweni womakhiwo wesiBethamthetho seNarha.



Umjeje waboNdunakulu, aboSomlomo beemFunda, iPhiko lezoBulungiswa, AboSihlalo bePalamende, iSekela lakaMongameli begodu noMongameli bangena emakhiweni wesiBethamthetho seNarha.



UMongameli wenza ukulotjhisa kwesitjhaba kuphodiyamu ngaphandle komakhiwo wesiBethamthetho seNarha. UMongameli wethula IKulumo yakhe yesiTjhaba ekundleni yesiBethamthetho seNarha.



AboSihlalo bePalamende baphadlhalalisa ihlalohlanganyela lesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda.



UMongameli, iSekela lakaMongameli naboSihlalo bePalamende baphumela ngaphandle kwekundla yesiBethamthetho seNarha bayokufoda iinthombe.



Iimvakatjhi namaLunga wePalamende aphumela ngaphandle kwekundla yesiBethamthetho seNarha.



IKulumo yesAbelo seeMali



Kulokha uNgqongqotjhe wezeeMali athula ngaphambi kwePalamende bonyana isabelo seemali sonyaka sizobe sinjani nokuthi sizokwabiwa bunjani hlangana neminyango karhulumende ehlukeneke begodu neenkhamphani zakarhulumende. IKulumo yesAbelo seeMali kuvamile bonyana yethulwe ngoMhlolanja ngemva kweKulumo kaMongameli yesiTjhaba.



IsiTatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi nonyaka 



Lokhu kuvame ukwenzeka ngoSewula qobe mnyaka begodu kunikela uNgqongqotjhe wezeeMali ithuba lokwenza amatjhuguluko wokungeza imali kusabelo seemali esathulwa ngoMhlolanja wonyaka lowo, nangabe izimo zenza bonyana kube namatjhuguluko wokungeza imali kusabelo seemali nakutlhogeka.  



IsiTatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi nomnyaka senza isilinganiso sengeniso semali, ukusetjenziswa kwemali begodu neqalelelo phambili lokuboleka imali kunyaka lowo weemali. Iveza ukuzwisisa ngokubambisana kweKhabinedi ngeentjhitjilo zomnotho nokwabiwa kweemali okuzako.



IsiTatimende somGomo wesAbelo seeMali saPhakathi nonyaka sinendawo eqakathekileko ehlwelweni lePalamende ngombana ikhgonakalisa ababethi bomthetho nomphakathi, abosomabubulo, abarholi bomphakathi, abasebenzi begodu nezakhamuzi ukutjheja amano wesabelo seemali zakarhulumende eenyangeni ezinengi ezilandelako zesAbelo seeMali ngokwaso.





ISAHLUKO SE-6



Imininingwana yokuthintana nePalamende



AmaKomiti



IsiBethamthetho seNarha



IKomiti yezokuLima, amaHlathi nezokuThiywa kweemFesi

021-403 3844

083 709 8572 



IKomiti yaSafuthi yokwAbiwa kweeMali

021-403 3716

083 709 8489 



IKomiti yezobuKghwari namaSiko

021-403 3849

083 709 8389 



IKomiti yeFundo esiSekelo

021-403 3764

083 709 8450 



IKomiti yezokuThintana

021-403 3751

083 709 8520 



IKomiti yezokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zobuRholi benDabuko

021-403 3769

083 709 8533



IKomiti yezokuVuselelwa kweeMilo

021-403 3667

073 158 4696 



IKomiti yezokuVikela nabomaKekere bezePi

021-403 3673

073 123 3551 



IKomiti yezokuThuthukiswa koMnotho

021-403 3662

083 709 8470 



IKomiti yezaMandla

021-403 3662

083 709 8470 



IKomiti yezeFundo ePhakemeko

021-403 3760

083 412 1585



IKomiti yezeeMali

021-403 3759

083 412 1475 



IKomiti yezamaPhilo

021-403 3770

083 709 8522 



IKomiti yezangeKhaya

021-403 3826

084 630 1992 



IKomiti yokuHlaliswa kwaBantu

021-403 3725

083 709 8495 



IKomiti yezeTjhebiswano neBambiswano leenTjhabatjhaba

021-403 3808

083 709 8463 



IKomiti yezoBulungiswa nokuThuthukiswa komThethosisekelo

021-403 3820

083 709 8427 



IKomiti yezemiSebenzi

021-403 3765

083 354 4031 



IKomiti yezeNjiwa

021-403 3671

083 574 4072 



IKomiti yezesiPholisa

021-403 3806

076 168 2230 



IKomiti yeeNghonghoyilo eziKhethekileko neePhakamiso zomThetho kwamaLunga wangeQadi

021-403 3822

083 268 8748 



IKomiti yasaFuthi yeeMali zomPhakathi

021-403 2376

082 922 9636 



IKomiti yezamaBhizinisi womPhakathi

021-403 8115

072 677 5940 



IKomiti yezokuPhathwa kwemiSebenzi yomBuso

021-403 3664

083 709 8428 



IKomiti yezemiSebenzi yomBuso

021-403 3859

083 709 8390 



IKomiti yezokuThuthukiswa kweNdawo zemaKhaya namaTjhuguluko weNdawo

021-403 3852

083 709 8492 



IKomiti yezeSayensi neTheknoloji

021-403 3763

083 709 8536 



IKomiti  yezokuThuthukiswa komPhakathi

021-403 3755

083 709 8397 



IKomiti yezemiDlalo nokuziThabisa

021-403 3761

083 707 2185 



IKomiti yezokuVakatjha

021-403 3774

072 231 2337



IKomiti yezeRhwebo namaBubulo

021-403 3776

083 709 8482



IKomiti yezokuThutha

021-403 3727

083 707 8391



IKomiti yeeNdaba zaManzi neBhoduluko

021-403 3713

083 709 8401



IKomiti yaboMma, abeNtwana nabaNtu abaKhubazekileko

021-403 3840

083 709 8472 





UmKhandlu weNarha oNgamele iimFunda



IKomiti eKhethekileko yezokuBusa ngokuBambisana neeNdaba zobuRholi benDabuko

021-403 3823

083 709 8534



IKomiti eKhethekileko yezokuThuthukiswa koMnotho

021-403 3779

083 709 8393



IKomiti eKhethekileko yezeFundo nokuziThabisa

021-403 3838

076 918 2994



IKomiti eKhethekileko yeeMali nokwAbiwa kwayo

021-403 8071

083 707 2188



IKomiti eKhethekileko yezemiSebenzi namaBhizinisi womBuso

021-403 3660

083 709 8449



IKomiti eKhethekileko yeeNdawo neeNdaba zeBhoduluko

021-403 3762

083 709 8530



IKomiti eKhethekileko yeeNghonghoyilo neePhakamiso zomThetho zamaLunga

021-403 3742

083 709 8412



IKomiti eKhethekileko yemiSebenzi yomPhakathi

021-403 3027

083 709 8528



IKomiti eKhethekileko yokuVikeleka nokuThuthukiswa komThethosisekelo

021-403 3771

083 709 8513



IKomiti eKhethekileko ePhathelene nokuHlalisana komPhakathi

021-403 3799

083 709 8451



IKomiti eKhethekileko yezeRhwebo noBudlelwana neeTjhabatjhaba

021-403 8077

083 294 2067



IKomiti eKhethekileko yaboMma, abeNtwana nabaNtu abaKhubazekileko

021-403 3768

083 709 8532



AmaKomiti weHlanganyela (Ifaka phakathi amaLunga wesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda)



IKomiti yomHloliincwadizombelele

021-403 3774

072 231 2337



IKomiti yeHlanganyela yokuBuyekezwa komThethosisekelo

021-403 3661

083 709 8453



IKomiti eJanyiselelwe ngokuHlanganyela yezokuVikela

021 403 2223

083 709 8487



IKomiti yeHlanganyela yokuziPhatha okuFaneleko neeNzuzo zamaLunga wePalamende 

021-403





IKomiti eJanyiselelwe ngokuHlanganyela yobuHlakani

021 403 2319

083 709 8432





I-Ofisi lomPhathi weeNzuzo zamaLunga



Isiphande

P.O. Box 15 Cape Town, 8000



Umtato

021 403 2476/7



Ifeksi

021 461 0090



Ama-Ofisi wePalamende aseemFundeni



Limpopo

Isiphande somakhiwo

One Stop Shop

Ga-Matlala

0756



Isiphande

P.O. Box 1516

Bakone

0746



Umtato

082 938 2023



Email: msekonya@parliament.gov.za



Tlhagwini Kapa

Isiphande somakhiwo

4 Meul Singel

P.O. Box 754

Kakama

8870



Umtato

054-431 0508

062 804 8591



Ifeksi

054-431 1951



Email: mlekwene@parliament.gov.za



Tlhagwini Tjingalanga

Isiphande somakhiwo

Old Municipality Building/Old Governor’s House

Phola Section



Isiphande

P.O. Box 561

Ganyesa

8613



Umtato

053-998 4262

082 564 6343



Ifeksi

053-998 4261



Email: wseoposengwe@parliament.gov.za





ImiSebenzi yezokuThintana ePalamende

Ukubuza imibuzo ejayelekileko

021 403 3635



UkuVakatjhela iPalamende

021 403 3341



Amathikithi womphakathi wegalari yokukhambela ukuhlala kwePalamende

021-403 297 nofana 021-403 298



IHlelo leLwazi nokuThintana kwakaRhulumende



Ukufumana ilwazi nge-ofisi koMongameli, AboNgqongqotjhe beKhabhinethi neminyango karhulumende

021-461 8145 nofana 021 461 8146



