Boke abongqongqotjhe
Woke amalunga wePalamende
Woke amalunga womKhandlu weNarha oNgamele iimFunda
Boke abondunakulu
Boke abosomkhandlu
Woke amalunga weembethamthetho zeemfunda
Mbambisani ngokomsebenzi
UMGOMANI OTHUWELELAKO I- A (H1N1) 2009
NjengoNgqongqotjhe wezamaPhilo nginitlolela ngokwami incwadi le malungana nobulwele obuvezwe ngehla ngeenzathu ezimbili ezilandelako:
ukukunikela ilwazi elizokusiza ukulwisana nobulwele
ukukhombela isizo lakho nokuzibandakanya kwakho nekwe-ofisakho ephezulu ekucocisaneni ngepumelelo ngemilayezo eqakathekileko ngomGomani A (H1N1) 2009 emphakathini wangekhenu.
Ibizo langokomthetho lesisayensi lobulwelobu : mgomani othuwelelako A (H1N1) 2009. Wathoma eMexico  ne-United States of America ngoSihlabantangana kilonyaka. Ekuthomeni begade waziwa njengomgomani weemfarigi ngombana gade kucatjangwa bonyana usuka eemfarigini. Gadesi sele kuzwisiswa bonyana uyihlanganisela yemisuka yomuntu  neenyoni. Ngebangelo ubulwelobu abubangelwa kugoma inyama yefarigi namkha imikhiqizo yefarigi. Gadesi sele ubizwa ngomgomani othuwelelako namkha ukusetjenziswa kwebizo lawo elinyulwako nelisemthethweni, i-A (H1A1) 2009. 
Ukusukela ngenyanga kaSihlabantangana kilonyaka, umulwana urhatjheke msinya eenarheni ezili-166 iphasiloke. Bekube gadesi e-Afrika urhatjheke eenarheni ezili-16 kwaphela. Ngesikhathi sokutlolwa kwencwadi le, umulwana besele uthinte abantu abali-177 457 (ngokuqinisekiswe yilabhorathri) iphasiloke,   ukuhlongakala okuqinisekisiweko kube yi-1 457.
Bekube gadesi eSewula Afrika siqinisekise izehlakalo ezi-2 844  nokuhlongakala kwabantu abasithandathu .
Ngemva komhlangano wesine weKomii yeSizo eliRhabako ogade ubanjwe ngomhlaka 11 kuMgwengweni 2009, iHlangano yezamaPhilo yePhasi (WHO) yavala ngokuthi umgomo womgomani othuwelela iphasiloke sele uhlangatjeziwe begodu nomNqophisi Zombelele, uDorh. Margaret Chan umemezela umGomani oThuwelelako (isigaba 6). Lokhu kutjho ukuthi ubulwele sele burhatjheke eenarheni kizo zoke iimfunda ze-WHO begodu urhatjheka msinya khulu.  Nanyana kunjalo ngifisa ukugandelela bona ukumenyezelwa komgomani othuwelelako akutjho bonyana ubulwele bunamandla, kodwana kutjho ukuthi burhatjheka yoke indawo.
Ngomhlaka 6 kuVelabahlinze i-WHO yahlathulula ukurhatjheka komgomani othuwelelako eenarheni ezithintakako neenarheni ezitjha njengonganabubalekelo nongakhandelekiko. Ngetjhudu, nanyana lokho kungaba njalo, kuyelelwe bonyana abantu abanengi abatheleleka ngomulwana lo bazokuba namatshwayo wezinga eliphasi. Nanyana kunjalo njengeenkhulu zezamaphilo ephasini loke namkha enarheni yekhethu sisadanile ngokuhlongakala okwenzekileko bekube gadesi (iphasiloke 0, 8%  kuthi eSewula Afrika 0.2% yabantu abathintekileko)
I-WHO iyelelise bonyana iinarha kufanele zicabange ngokurhobhisa amandla wobulwelobu emiphakathini. Ekwenzeni lokhu ngepumelelo, kuqakathekile bonyana kube nokuthintana okunganakuphazamiseka.
Indlela yokurhatjheka
Ubulwele lobu burhatjheka ngethosana lomulwana (isib. lokha umuntu otshwayelekileko akhohlela namkha athimula bese wena urhogela ummoya womthimulo namkha wokukhohlela. Nanyana lokha akhohlelela epanyameni bese urhogela ummoya olapho, ungatheleleka.)
Amatshwayo wobulwele
Amatshwayo angahlukaniseka ngeengaba eziqakathekileko ezintathu
izinga elilingeneko
izinga eliphakathi
izinga elikhambeleleko
Amatshwayo wezinga elilingeneko afaka hlangana:
iimpumulo eziphuma amathimila asamanzi namkha ezivalekileko
ukukhohlela 
izinga eliphezulu lokutjhisa namkha lokuzwa amakhaza komzimba;
ukunghanghabala kwemisipha nobuhlungu;
imizwa ejayelekileko yokungakaphili. 
Inengi labantu enarheni yokana banamatshwayo wezinga elilingeneko begodu ngeze batlhoga itjhejo elikhethekileko lezokwelatjhwa. Ngebangelo abantu abanamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele belatjhwe njengalokha kulatjhwa amatshwayo ajayelekileko womgomani ngaphandle kwabantu bobujamo obulandelako ekufanele bafune itjhejo elirhabako lokwelatjhwa nanyana banamatshwayo wezinga elilingeneko:
abantu bobulwele oburhwahlaphazako behliziyo namkha bamaphaphu
abomma abasidisi
abantu abaphila ngomuLwana weNtumbantonga neNtumbantonga
abantu abanobulwele beswigiri
Amatshwayo wezinga eliphakathi afaka hlangana amatshwayo angezelelweko wezinga elilingeneko:
ukuphelelwa muMoya
ubuhlungu besifuba
ukubuyisa okungapheliko
irhudo namatshwayo wokuphelelwa mamanzi emzimbeni.
Amatshwayo wezinga elikhambeleleko afaka hlangana amatshwayo angezelelweko wezinga elilingeneko neliphakathi:
ubudisi bokuphefumula (ukugandeleleka kwamaphaphu)
iindebe ezihlaza kwesibhakabhaka, ilimu namkha ezinye iingcenye zomzimba 
ukuphathwa siyezi ngamandla nokulahlekelwa mkhumbulo.
Omunye nomunye umuntu onamatshwayo wezinga eliphakathi namkha elikhambeleleko kufanele afune itjhejo elirhabako lezokwelatjhwa.
Ukurhatjheka kobuLwele eemFundeni
Ukurhatjheka kobulwele eemfundeni zethu ngokwamaphesende wenani elipheleleko lokutheleleka lenarha yekhethu kungalindlela elandelako:
Gauteng 			50%
Tjingalanga Kapa		31%
KwaZulu-Natal		7%
Pumalanga Kapa		4%
Limpopo			2,4%
Mpumalanga			1,9%
Tlhagwini Tjingalanga	1,8%
Freyistata			0,7%
Tlhagwini Kapa		0,1%
Ukuhlongakala okusithandathu:
Tjingalanga Kapa	kuthathu
Pumalanga Kapa	kunye
Freyistata		kunye
KwaZulu- Natal	kunye
Ukuhlolelwa umulwana
Ukuhlola okusemthethweni kwenziwa liZiko lamaLwele Athelelanako leNarha  elinzinze eGauteng begodu nelitjhidiselwe eTjingalanga Kapa kungasikade. Ukuhlolwa kuzakwenziwa ngesiphakamiso sikadorhodera. Iingulani ezifuna itjhejo ehlelweni likarhulumende lezamaphilo azikafaneli zikhombele ukuhlolwa kwelabhorathri. Siyelele bonyana  lokhu kuyenzeka emabubulweni wezamaphilo wangeqadi, kodwana lokhu akukaphakanyiswa yi-WHO. Abodorhodera kufanele belaphe izehlakalo ezisolwako ngokwemigomo enikelwe mNyango wezamaPhilo weNarha.
Ukwelatjhwa
Ukwelatjhwa okukhethiweko kubizwa nge-Tamiflu. Lokhu kufanele kuqintelwe ngudorhodera begodu kuphakanyiselwa labo:
abanamatshwayo wezinga elilingeneko ebungozini obukhethekileko njengombana kutjhiwo ngaphezulu
abanamatshwayo wezinga eliphakathi
abanamatshwayo wezinga elikhambeleleko
Ukwelatjhwa khulu nge-Tamiflu kuzokurholela ekutheni isidakamizwesi singasasebenzi nebantwini ebegade singahle sisindise amaphilwabo.
Ukuvalwa kwamaziko
Ilemuko enarheni yoke litjengise bonyana ukuvalwa kweenkolo kanye namaziko wefundo ephakamileko, iinthabathaba zeentolo  neendawo zokusebenzela akukasebenzi ekukhandeleni ukurhatjheka kobulwelobu.Kunalokho,kubangele ukuthikamezeka okukhulu kezehlalakuhle yomphakathi.
Seluleka bonyana omunye nomunye umfundi, umfundisi namkha isisebenzi esinamatshwayo wezinga elilingeneko kufanele ahlale ekhaya. Nangange kunabafundi abanengi namkha abafundisi abahlaliswe ekhaya, iziko elithintekileko kufanele lithinte umNyango wezeFundo, ozokukhambisana neekhulu zezamaphilo nakuzokwelulekwa ngamagadango afanele athathwe.
Ukuhlanzeka okulula
Ngebanga lendlela yokurhatjheka kobulwele njengombana kutjhiwo ekuthomeni, ukuhlanzeka okulula okulandelako kwaphakanyiswa:
hlamba izandla ngesibha ngaso soke isikhathi
khohlela namkha uthimulele ethitjhuphepheni namkha emkhonweni wesambatho sakho
ungakhohleleli ezandleni zakho, okungasenani khohlelela endololwanenakho
nangabe ukatelelekile ukobana ukhohlelele ngezandleni zakho ungathinti nanyana yini njengesibambo somnyango, amafesidiri, iinatafula namkha iinsetjenziswa zokugoma bekufike lapho uhlamba khona izandla zakho ngesibha
nangabe ulemuka amatshwayo wezinga elilingeneko hlala ekhaya begodu ubalekele ukuthintana nabantu.
Ngithanda ukuniqinisekisa bonyana koke kwenziwa bososayensi iphasiloke ngokusebenzisana ne-WHO ukuzama nokwenza isihlahla sokuhlatjelwa. Nange izinto zikhamba kuhle, isihlahla esinjalo sokuhlatjelwa singatholakala eenyangeni ezimbalwa ezizako. Nanyana kunjalo, kuzokuba nokufunwa okunengi kwesihlahla sokuhlatjelwa esinamakghono amancani wokusikhiqiza – alikho ikghono elinjalo e-Afrika.
Ngithanda ukunithokoza ekuthatheni kwenu isikhathi senu ukufunda incwadi le enginitlolele yona begodu ngifisa ukunithokoza ngisalindele ukuhlanganyela kwenu ekukhulumisaneni nekunciphiseni imbangela yobulwele.
Ngiyathokoza
DR A MOTSOALEDI, MP
UNGQONGQOTJHE WEZAMAPHILO
ILANGA:			
