Inkhaba yeMasiko e-Afrika yindzawo lapho khona tonkhe tinhlangotsi tekuba ngumuntfu wase ( Ningizimu ) Afrika . 
Isekhula iniketa kutsi tindlelakuhlola letilandzelako kufanele tisetjentiswe kutfola inchubekelembili yemfundzi kusigaba lesilandzelako : 
Kufanele kutsi bafundzi bemave emhlaba bafakwe kute kucinisekiswe kutsi baklomelisa bukadzebona benhlalo nebemfundvo . 
Umkhandlu Wetekululeka Ngetemahlatsi Wavelonkhe uyakhiwa . 
Indzawo yelucingo noma ticu letifanako kutawuba lusito lolungetiwe . 
Angingabati kutsi loku kutawuchubeka kube njalo . 
Umphatsi lukhetfo lomkhulu anganiketa emandla ekuphrinta , ekukhicita noma ekuphakela noma nguyiphi imethiriyeli yekuvota noma yelukhetfo kanye nekususwa noma kucitfwa kwanoma nguyiphi imethiriyeli yekuvota noma lukhetfo . 
Imalingena lencishisiwe igcina ekusebentiseni imali kancane eminyakeni letako ngaphandle uma kukhula umnotfo . 
Siphakamisomtsetfo seNchubomgomo yeTemahlatsi kanye nenchubo yekugucula nekuhlanganisa yonkhe imitsetfo yemanti kutawufakwa kuloluchungechunge . 
Uphakamisa kutsi kusungulwe idathabhesi yinye yebaphakeli bahulumende kuto tonkhe tinkampani letifaka sicelo kuSARS setitifiketi tentsela . 
Asivumelani , ngemagama lakhona lacinile , nalesincumo lesi . 
Lencwadzi amange ibhale lolunye lwati lolwakhulunywa ngesikhatsi kulomhlangano . 
Kusungula emaphepha emihlangano yekwatisa betindzaba njengemashithi emaciniso nelwatiso lwangaphambilini . 
Kubalulekile , ngako-ke , kucinisekisa kutsi lwatiso lolunjalo lugcogcwa ngesikhatsi sinye futsi luyabukwa nakuhunyushwa idatha yebudlelwane emkhatsini walokuphilako nendzawo lokuphila kuyo . 
Kutewufika lapha , Kuhlola Nekweluleka nge-HIV kutawuchubeka kwenta ncono kuhlolwa kwe-HIV yonkhe indzawo esifundzeni . 
Futsi , lokunekwenteka kulemitselela leminyentana levelako kutsi itawuncipha kakhulu . 
Lokuceceshwa kwebahlengikati , bodokotela naletinye tisebenti tetemphilo kukhulile . 
Munye kuphela umbiko wenkhomba yesimo walelitiko lowentiwe ekhatsi nalomnyaka . 
Ngakoke , Mengameli Mandela ukhombise emahlandla lamanyenti kutsi utimisela ngekwepolitiki kubukana netinsayeya tekuhlela kabusha indlela letawugcugcutela ingucuko kutemfundvo abe futsi alungisa tinkhinga tabothishela labatsintsekile . 
Luhla loluhlukile lutfunyelwe emahhovisi eSifundza njalo ngenyana luyohlolwa futsi uma kutfolakale kutsi bhadalwe kwadlulela kubese kuyaphakanyiswa ngaleso sikhatsi . 
Wabuta kutsi ngabe sitatimende lesifungelwe setfulwa yini kumantji ekwesekeleni kukhishwa kwalencwadzi levumelako futsi , uma kunjalo , wacela kutsi ayibone . 
Imibandzela yehliswa lapho imitselela yekwehlisa iyimphahla kusetjentiswa kuhlola kwabososayensi . 
Ngekwesimo sakhona , imikhukhu ivamise kuhlaselwa yimililo . 
Umhlaba lobuyiselwe utawusetjentiselwa tekulima , njengemadlelo etinkhomo , kugcina imfuyo , kanye nekukhicita titjalo . 
Masipala akazange abone imphahlalengenti imali lebanjelwe kutsi itsengiswe nekungasachubeki nekusebenta ngalokuphatselene naLokungenako , Tindzawo Tekusisa , Indzawo , Titjalo Nemathulusi , Tekulima neMphahla Lengatsengiseki lenganakwa ngekuhambisana nemitsetfo lechubekako kulawo mazinga : 
Lenchitfomali beyigadvwa ngekubika inyanga nenyanga nekuhlatiya imikhuba . 
Kunengoti lenkhulu yekufaka takhiwo letihehako , letisebenta kuphela ephepheni futsi tifakaze kungasebenti ngemphumelelo . 
Lomtimba , umbandzakanya ngalokungakavami futsi ngalokukhetsekile , kunkhulumiswano yetembusave . 
Kunika sibonelo , indzawo leyenele yendlu lenelingasese kubahlali kanye netindzawo letifanele tawonkhe wonkhe tekuhlalisana kwemphakatsi , tingaba lusito kakhulu ekulungiseni bugebengu kunemitamo yekungenelela sekuhambe sikhatsi . 
Kuniketa emasu ebuholi nekuphatfwa kwetisebenti nekutfutfuka . 
Ngalokwetayelekile , uma ngabe linani lereshiyo liphansi , inethiwekhi itawusebenta ngemphumelelo . 
Lekhodi yekungena ikhombisa loluhlobo lwembalo lomsebentisi lafinyelela kuwo . 
Lokubekwa embili kuvikelwa kwema-asethi . 
Kusetjentiswa futsi kwemfucuta , kugucula imfucuta , kwenta ikhomposi kanye nekuyishisa nako kuyakhetfwa ekugcwaliseni indzawo lenemgodzi wekulahla . 
Umtsetfo wemave ngemave weswele intfokomalo endzabeni yaboshwele bawonkhe wonkhe kanye nakutimiso temtsetfo letincisha labatisulu emalungelo ebuve . 
I-SARS yakuvuma kutsatfwa kwalemali kepha yaphakamisa kuvikelwa kwalemali . 
Umnikati utawenta sincumo ngemahora ekuhweba nemisebenti yebasebenti yelilanga tsite kuya ngelinani lemsebenti nebasebenti labakhona . 
Sinyatselo sendlelalisu yesitsatfu sifaka kutfutfukisa kusebenta lokusezingeni lelikahle , lokumsebenti lowentiwa kakhulu tinkhapani tangasese . 
Loku kubanga kutsi kube nekungcola , kulahla lokungekho emtsetfweni kanye nekushiswa kwemfucuta . 
Kusiswa kwemphahla kutawunakwa njengemphahla ngalesikhatsi , nakuphela : 
Bantfu labanyenti batsi kusebentisa ikhondomu kuyafa nekudla liswidi lelisagocotelwe . 
Emadokhumenti labufakazi afanele kutsi aphekeletele nanoma ngusiphi sicelo lesifakwako seselekelelomali lesikhombisa likhetselo lemalungelo emahlaba lemukelekako eselekelelomali sasemaphandleni . 
Ibona indzima lebalulekile ledlalwa tikhungo ekubukaneni naletingucuko nekundlondlobala kwato ebukhoneni bato . 
Letinkantolo noma kunjalo titawusetjentiswa kuphela etimweni letitsite letibonwe kutsi angeke tigcugcutele kabi kuhamba kahle ngalokungavuni kwetinchubo tenkhantolo . 
Kunaka lokucondzile kufanele kuniketwe tinhlelo tekucecesha letitfutfukiswe ngekhatsi letiniketwe imvumo yeNingizimu Afrika noma ngumtimba logunyatiwe lowatiwako kumhlabawonkhe . 
Ngako-ke intfo lesisekelo kuniketa labanye umsebenti . 
Tjwala bebuhamba embili emacaleni laphatselene nebudlova lobentiwa ngetilimato , kudlwengula kanye nebudlova bemndeni . 
Uma kungenela bumfihlo lokungenteka kungabuya emitfonjeni leminyenti , kukhatsateka lokukhulu eminyakeni lendlulile kube bumfihlo bemininingwane . 
Lemodeli ifuna kwenta kutsi Umtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika usebente - Umtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika uyawusekela ngalokucacako umbono wemfundvo lephakeme lengabiti kubo bonkhe nekusekelwa lokuchubekako kwetitjudeni leteswele imali kufikelela emfundvweni lephakeme . 
Kunesidzingo lesikhulu sekucwaninga lokukhetsekile , kulawulwa kwetinkinga , kanye nemakhono ekucwaninga bumsulwa kutifundza , lekubangele tikhala temsebenti kuleyunithi . 
Inchubomgomo yakucala kanye netinchazelo leticondzene nesigamu lesisha iniketiwe . 
Kubaluleke kakhulu kumhlanyeli kugcina indlela " akusetjentwe " kumkhicito . 
Tiphatsimandla letitifake esikweledini sentsela lebeyingavinjelwa kufanele tibekwe licala . 
Ngesikhatsi salomnyaka lokubikwa ngawo , imikhankhaso yekucapheliswa ngebungoti nangenkhohlakalo yentiwa kuwo onkhe emahhovisi etifundza kanye nasetikhungweni tetisebenti . 
Sivinini Sekwetfula kanye neTikhatsi Tekwetfula lokubukelelwe ngemsebenti Lesisebenta kahle kakhulu Kulesimondzawo sekusebenta kwemave ngemave lokufuna imitamo yekusebenta lengetulu , sivinini sekwetfula singulokwenta umehluko lomcoka kakhulu . 
Letichibiyelo letahlukahlukene kanye netichibiyelo letihlongotwako teMtsetfo weKhomishini Yetemidlalo yaseNingizimu Afrika titawuvumela imininingwane lecacako yemisebenti leyahlukahlukene yeKhomishini Yetemidlalo eNingizimu Afrika , kanye nenhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika . 
Lemiklamo itawuvumela imimango lengakanakwa kuvikela kudla nekungena emisebentini lephatselene netemnotfo , njengencenye yembono wesikhatsi lesidze waMasipala kutfutfukisa tekulima ekubeni ngumkhakha wetemnotfo lonemandla . 
Kutfutfukisa kwati kwesive , kutsintsana kanye nelisu lekumbandzakanya . 
Umsebenti lomkhulu wekhomishana kutfutfukisa nekugcugcutela kwetimboni yalokubukelwako nalokulalelwako eGauteng . 
Emantini lamanyenti lahlobile kunekugcwala lokulinganako kwema-anion makhabhoni , tibabule nemaklorayidi . 
Nome nguyiphi imfuno yemshwalense tsite ikhulisa imalingena ngaphandle kwetindleko letengetiwe . 
Kwengeta kuloku , kunesibopho sekuniketa temisebenti yetemfundvo lephakeme kubantfu labangensheya kwemincele yesifundza , ngekuhambisana nesabelomali lesitfolakele kuSibonelelo seTemisebenti yeteMfundvolephakeme kuVelonkhe . 
Kubambelela kubhadala bosomankontileka nako kubenta babemancikancika kuphakela ticaphuno . 
Nanyalo , noma kunjalo , lobufakazi bukhombisa kwekutsi tinhlelo leticondziswe ekuguculeni lendlela yekutiphatsa , njengoba tentiwe ngibo bobabili bemikhakha letimele neyahulumende , tivamise kuba nemtselela lomncane . 
Siphetfo : Lokusetjentiswa kabi kwemitfombolusito lengahle ibe khona njengoba ikhonjiswe kulencwadzi ibaluleke kakhulu ekwakheni ematfuba emsebenti nekugucula timphilo temimmango yaseSigodzini saMasipala wase Alfred Nzo . 
Loku kutawusita ekutsini kugcilwe kubuye futsi kucondvwe tindzawo letisidzingo lesikhulu letifanele kutsi kucalwe ngato . 
Phatsa futsi ucinisekise kuniketa kunakekelwa kwesigulane lokusebenta kahle futsi ngemphumelela ngekunakekela kwebuhlengi lokwenele . 
Esilinganisweni lesikhulu luchumanisa timphawu temvelo letinjengetintsaba , lugu kanye nemifula . 
Luchumane lwangemuva nelwangembili lwebhizinisi yetekulima ngekhatsi kunchubo yekwengeta linani lutawenta kancono ligalelo letekulima lesifundza ku-GDP yalelive ngebubanti balo . 
Imibiko yatsi lesiboshwa sitikhunge ngelishidi lelisibhakabhaka futsi yaphindze yatsi lesiboshwa sake sangenela sitelega sekulibulala ngendlela . 
Kwakhiwa kwelihhola lemmango , umtapolwati kanye nemabhuluho emtfolamphilo ekuhamba ngetinyawo nemaphayiphi ngaphansi ekudvosa emanti ngaphansi kwemigwaco lapheyiviwe lapha emaceleni : 
Ngitandza kumbonga ngebuholi bakhe , futsi ngiyacabanga kutsi ukubeke kahle , Make Somlomo , kutsi lokwandza kwaloko lokufunekako ngiko lokufaka sandla kuletinsayeya lesibukene nato . 
Kuyigesi lenelizinga lekushisa lelisemkhatsini futsi lenebungoti lobukhulu kutemphilo . 
Umkhicito losezingeni-lelisetulu ufinyelele ngemphumelelo kumakethe ye-United Kingdom ngelwandle . 
Kugcwala kwaleminye imimoya lengcolile , lefana ne-methane ne- halocarbons , nako kuphakeme . 
Nanobe leminye imibiko ihabiswe kakhulu futsi yangaba liciniso , kuletinye tehlakalo siyavuma njengahulumende kutsi uma kungenelela lokuphutfumako kungentiwa , labomasipala labanjalo ngahle bawe . 
Sikhatsi sekuvuna : Labatfole iparuli eRustenburg basebenta engadzeni yetibhidvo . 
Lesakhiwo kufanele sisetjentiswe kuphela njengendzawo yekuhlala . 
Timphahla telutjalomali tikalwa kwekucala ngekwetindleko , lokufaka ekhatsi tindleko tekutsengiselana . 
Lokunye lokungenteka yindzawo eBotswana yetinkampani letiboshiwe temshwalensi , letisetjentiswa tinkampani letinkhulu kuvikela tinsayeya tato letinyenti , lekushiphile kunekubeka lomshwalense kulenye indzawo . 
Kubaluleke kakhulu kutsi umchubi ente kutsi kube nebudlelwane bekwetsembana nelilunga ngalinye kanye nekuchuba ngaphandle kwekuphatamiseka . 
Nanoma kuminyaka mibili ireyithi yekuvikela ichubeka nekuba ncono , kulelinani lematfuba lalahlekile lekutsi lelitiko lijonge kuwabuka . 
Lelicala libuyiselwa emuva kuMbekwacala weKucala kute kutsi kungenelelwe ngembi kweKhomishina leyehlukile . 
Uma simo sebudlelwano saliwa ngesikhatsi sekuba khona kwaso , kungayiwa enkantolo kutsi iyowatisa ngesimo sebudlelwano . 
Kulelitiko leliholako , tisebenti letitinikelako titawukhetfwa kulawula letinhlelo . 
Emhlabeni wonkhe , bakhokhintsela nabohulumende babo bafaka incabhayi tinkampani letinebuve lobunyenti letinkhulu letikhokha intsela lencane naletingakhokhi intsela emaveni letisebenta kuwo . 
Labalimele betfwalwa ngema-ambulesi kanye nendizamshini lenelusiba emahlana bayiswa wesibhedlela . 
Ufanele kutsi ugweme ematemu etemtsetfo lamatima kutsi umuntfu lowetayelekile awavisise . 
Ngenca yesimo setinsita letiniketwako , kusebenta kulinganiswa ngesilinganiso sekusetjentiswa kwetinsita kanye nemali yetindleko ngemuntfu ngamunye longanawo umshwalensi . 
Kwangatsi Lomklamo Wemawolintji ungatfutfuka usabalale kulisasa lelitawunotsa futsi ungapheli ! 
Leyunithi ibuye idlale indzima lebalulekile ekulawuleni kusekeleka etimalini kulabomasipala labaKumkhakha B kulesigodzi ngalokuphatselene netindlela letisha tekutfutfukisa nekubhajetha ngeluhlaka lolutsatfwe lwabekwa nguSosikhwama Wavelonkhe . 
Lokabuteni waphindze wabhekisa nakusehlakalo saphambilini lesenteka kuyo yona lendzawo lapho khona yena lofakazi lona lowatibonela ngemehlo wafutsa sibukeli ngentfo emehlweni . 
Ngaphansi kwetimo letilawulwako , sikhutsa singasetjentiswa kahle njengesilalisi tinhlungu senhlanti lesingakhiciti tinsalele tekuhlukunyetwa , ngaloko kwentiwa inhlanti yamukeleke kute idliwe bantfu ngalesosikhatsi . 
Uma unesifiso sekuniketa bufakazi ngemlomo , sicelo ukhombise loko kulemphendvulo yakho . 
Lwati ngesibalo sebakhiciti benhlanyelo yajikanelilanga asitfolakali , kepha imitfombo yemboni ikholwa kutsi sibalo sebakhiciti singaphasi kancane kwaleso sebakhiciti bemmbila . 
Lapho khona lungahlanganiswa nemhlabatsi , lutfunyela kusebenta kakhulu ekwehliseni emandla e-esidi emhlabatsini , kukhulisa i-pH yemhlabatsi kanye nekunciphisa kushuba kwe-esidi . 
Kuphindze futsi kubite kuphatsa lokuncono nalokunebukhono kakhulu kanye nekusetjentiswa kwetinsita letikhona . 
Sicela ucaphele kutsi labafaka ticelo kumele baphumelele njalo ngetinchubo letichazwe ngaphasi , futsi tonkhe ticelo telusito lwemali lwetikimu yeDTI kumele tivunyelwe yiDTI . 
Leliviki leliphelile sicedzele iseshini lekhetsekile yalokubuketa , lapho sihlalo bekungusekela ndvuna . 
Imishini lehambako netinombolo temphahla letisetjentiswa imphahla letigitjelwa , tisetjentiswa tabongcondvomshini , tisetjentiswa tefenisha netelihhovisi , naleminye imishini netisetjentiswa . 
Masipalati unebudlelwane naletinye tinhlangano kanye nebantfu , kufaka nalabanye bomasipalati . 
Loluhlelo lutawukhuliswa kulomnyaka . 
Lephanela yemajaji kanye nebahleli balomncintiswano bayatibophelela kuphatsa tonkhe tincwadzi tekungenela ngemfihlo lesetulu kakhulu futsi nekungaveti lwati nome nguluphi lwekungenela kunanobe ngubani . 
Tinzuzo taloko kutsi Telwandle tinenkhomba yekuphila kweluntfu ngemandla emanti langasiwo aselwandle futsi yenteka kakhulu njalo emantini kanye nakutinseketse kwengca emagciwane emakholifomu . 
Kwehlisa emandla noma kucweba kwelutfunyela kuncuma linani le-esidi yelinani leliniketiwe lelutfunyela lehlisa emandla uma lifakwa kuleyo esidi . 
Luhlolo lwekulungiselela luvamise kutsi luncike kulwatiso lolushicilelwe nome lolusemsamo kanye nedatha , lebuya kuleyo ndzawo yelucwaningo nome etindzaweni leticatsaniseka nayo . 
Tigaba Letifanele Telithuluzi Lemtsetfo kuceceshwa kwemimango ; kutfutfukisa emakhono ebantfu labangakacashwa nemfundvo sisekelo yalabadzala nekucecesha ; nome kusekela kwebuciko , temasiko nome tinhlelo tekutfutfukisa tekudlala . 
Umcondzisi weTindzaba teNdzabuko utawusekela umsebenti wekhomishani . 
Avamise kweswela sakhiwonchanti sekuphakela emanti lahlobile , nalaphephile . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , emazinga angahle abe yintfo lebaluleke kakhulu kunebunyenti ekulawulweni kwemanti kuletinye tindzawo , ikakhulukati ngekhatsi . 
Bantfu labafela emigwacweni bagcina bafaka lifutse lelingalihle ekutfutfukeni kwentenhlalo ngekukhishwa kwetibonelelo tekukhubateka , tibonelelo tetintsandzane njll . 
Livi lekubonga lelikhetsekile liya kuMalungaeMkhandlu Loncumako kanye netinhloko tawo tematiko ngemsebenti labawentile kuhlelela lomnyaka lesiya kuwo nekusisekela kwabo seloku sacala umsebenti kulelihhovisi . 
Sita ubuye uhlanganise ligalelo lemkhakha kuntfutfuko yetinjongo letisebentako tavelonkhe kanye nesifundza kucinisekisa kuhambisana ekusebentiseni tinhlelo tekutfutfwa kwelindle . 
Kubita intsengo kungetiwa ngekulandzela inchubomgomo yekubeka intsengo , lengabonakala kuwebhusayithi . 
Lomklamo awukhonanga kutsi ufezekiswa ngenca yemikhawulo yetimali . 
Njengobe sishito , kusebenta kungalinganiswa ngekucatsaniswa nemathagethi lekuvunyelenwe ngawo . 
Kwesibili , kuphucula lemikhakha ngendlela yekunciphisa kuvuleleka engotini yekuncintisana lokumiselwe kuntsengo . 
Kutfutfukisa kuniketa indlela lengetiwe kwalokuhamba phambili lokunelisu kwemkhakha . 
Ngekutsi kungachudzelwana nethrafikhi naletinye tinsita kumarizevu emgwaco , tinsita letikubhlokhi lesemkhatsini tingafakwa ekujuleni lokungashoni . 
Lesimo lesi ngekwaso sitsatfwa njengalesimelana simo lesibucayi . 
LeSikhwama siphindza sikhokhele temngcwabo . 
Kutsetfwe imali etinhlelweni letingasebenti kahle noma letingakacondzani nalokuhamba embili lokubalulekile kwahulumende kwanikwa tinhlelo letetfula njengoba kuhleliwe . 
Tinsita letiphatselene ne-ICT nato setihlangabetene nekukhula ngemandla . 
Insekese yeN , P kanye neBOD ibikwa kutiphatsimandla njalo ngemnyaka . 
Tigulane letisesibhedlela tihlolwa ngekwemali yemndeni lengenako bese tifakwa emacenjini lamatsatfu lahlukene kuya ngebufakazi bemali lengenako . 
Imisebenti yasetimakethe kufuneka ihlale yenteka njalo futsi ingenteka ngetindlela letehlukile . 
Lomhlamhlandlela lowetayelekile weKuhlanganyela Kwemphakatsi sewucedziwe futsi wetfuliwe kutsi utfole imvumo lesemtsetfweni . 
Kumele kube nesisebenti salelitiko lesibakhona kutobamba njenganobhala . 
Umbuso wetfu njengahulumende kutawufanele wentiwe kabusha kute kukhuliswe imhumelelo kusimondzawo sekusebenta kute kuniketwe tinsita letincono ebantfwini . 
Kukuphikisana nemtsetfo , ngisho noma ngabe umfundzi avuma . 
Ngaphandle kwaloku kwekugcina , kucubungula ngekusetjentiswa kwelikhadi lemiphumela lelivulelekile kuyakhutsatwa kuchubeka , noma kucala , ngembi kwekuphela kwesikhatsi sengucuko . 
Nanoma kunjalo sihlanganisa sindzawonye lisu lemphendvulo kulungisa tonkhe tinkinga letivetwe encwadzini yeMcwaningimabhuku Jikelele . 
Kufuneka sibe nesibindzi sekutsatsa tinyatselo futsi sibe nebuciko bekwakha tindlela tekuphumelela . 
Betimbiwa labancane kwanyalo bavimbelekile kutsi bembe isanti nekusabalalisa kuletimboni tekwakha kodvwa loku kungentiwa kube timboni letisemtsetfweni . 
I-IMC isho kutsi Ikomiti yetiNdvuna Letehlukahlukene Ye-AIDS . 
Ecinisweni , incenye lemcoka kuvalwa noma kungcwatjwa kwemfucuta lefakelana tifo , masinyane , kute kuvikelwe kutseleleka kwetincenye nekwebantfu . 
Nanome loku akusali sidzingo sekutsi kube netigitjelwa etindzaweni tekuhlaliswa , kuhleliswa kwetindzawo tekuhlaliswa , ikakhulu labo labangakhoni kutitsengela titfutsi tangasense , kufanele kutsi kugcugcutelwe futsi kukhutsatwe kuhamba ngetinyawo kanye netinhlelo tekutfutsa temmango . 
Lenchubo yekudluliselwa ihlala enkhabeni yalenchubo yekulungisa ngekutsi igcizelela kungenelela kute kulungiswe lokuhambisana nalemiphumela lebikiwe yekucekelwa phansi kabuhlungu emalungelo ebantfu . 
Ngephandle kwalenancenye lemcoka , umsebenti waleKhomishana kahle hle ungakabhalansi . 
Lenye incitfomali ( njengetimphahla netinsita , kwendluliswa netelekelelomali kanye nekukhokhelwa kwemphahla lemcoka ) iyavetwa esitatimendeni sekusebenta kwemali ngelusuku leyakhokhwa ngalo . 
Lesikimu sinelitsemba lemphatfo lelinganako , lengakhetsi kanye nalengabandlululi kubantfu labalimele engotini yemgwaco levela kutiphatsimandla letilawulako . 
Kulawulwa kwesimondzawo kufanele kwentiwa esigodzini sonkhe . 
Lirekhodi lesamba semali yelelive sekukhishwe yaloko lokukhokhelwako semkhicito lophatsekako . 
Sikholelwa kutsi ikomidi yekucwaninga emabhuku kufanele ibe nendzima lenkhulu nekutsi loku kungasitwa ngekucinisekisa kutsi yakhiwe ngalokufanele , icukatse bacondzisi labatimele kuphela . 
Litiko lacasha bantfu labasha kutfutfukisa lwatiso , imfundvo kanye nemathulusi etekuchumana kutinkinga letivamile kulusha , kufaka kukhulelwa kwetintfonjana , iHIV / i-AIDS kanye nekusetjentiswa kabi kwetidzakamiva . 
Umtsetfo Losahlongotwa kuHulumende waseMakhaya ubona kutsi Kuhlelwa kweNtfutfuko Lehlangene njengendlela yekutfola hulumende wendzawo lotfutfukako . 
Masipalati kumele akhetse lakunconotako kumiklamo lebocalangaye netindzaba tekusekela ngesikhwama . 
Lesiboshwa salinyatwa sikhulu . 
Kuhlanganyela kakhulu nebantfu - njengoba bantfwana bakhula baba badzala tidzingo tabo tendzawo , imidlalo lebanti yemidlalo yemacembu , nekutilolongela temidlalo kuyangeteka . 
Kwehlukaniswa kwemhlaba kwanyalo kuvamise kufuna kwehlukanisa lokucinile kwekusetjentiswa kwemhlaba , lokwenta kutsi kube nelibanga lelikhulu emkhatsini kwetinsita , lokukhulisa kuhambela inhloso leyodvwa . 
Ummango lotfutfuke kakhulu , sibonelo , unganika takhamuti tawo emanethiwekhi lamanyenti lasunguliwe . 
Leyo naleyo kota yalesiyingi semigwaco lehlanganako iyabonakala kutindlela tekunyakata letimbili letibukene , futsi umphumela waloko kutsi iba yindzawo yekubonakala lokusetulu kwebatsengi kulendzawo lesedvute nayo . 
Kuvisisa kumcoka ekutfoleni inshokutsi yetheksti . 
Akazange afakaze ngekwakhe kulokulalelwa kwaloludzaba ngoba sewahamba kulelive uhlala eDubai . 
LeLitiko ngako-ke kufanele kutsi libuke sisindvo sebungoti sekufaka letigitjelwa emgwacweni ngaphandle kwekuvikeleka ekwabiweni lokwanele , nome litiyeke time sikhashana lendzaba idzimate ilungiswe . 
Ligeba emakethe kushiwo kulabo labacashiwe kodvwa labangakafaneleki kutfola kuchaswa nguhulumende kantsi futsi bakubhrakhethi yemiholo lemincane , ngaleyondlela abavumelekile kutfola imalimboleko emabhange . 
Nanome kunjalo , tinhlelo akudzingeki kutsi tigcile ekutiphatseni ngekwebugebengu kodvwa kungaba netinhlelo letihlelelwe kutsi titfutfukise emakhono lahlukahlukene ebahlali basetindzaweni letilungisa timilo , njengemakhono ekuphila nje . 
Uchubeke watsi lendlela yekutiphatsa ayinasidzingo futsi inemtselela lomubi kubafundzi njengoba balahlekelwa sikhatsi lesibalulekile sekufundza . 
Cinisekisa inchubo leklinikhali kulicembu lebahlengikati ngekwemtsamo wekusebenta kanye nemigomo yebuhlengikati kuboSolwati labaNakekela kuNyukubetwa ngeKwelicansi . 
Inhloso yaleLigatja kunika lulawulo lwemitfombo yemvelo lehlanganisiwe yesifundza ekwesekeleni imitfombo lesimeme lengasetjentiswa lesisezingeni lesimo semvelo lesiphilako . 
Luhla lwemitsetfo , imigomo kanye nemitsetfo lekhona nyalo ilawula ibuye ibe nemtselela kuluhlelo lwekulawulwa kwemfucuta eNingizimu Afrika . 
Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu liniketa litfuba lelilinganako , lingumcashi longavuni licala . 
Lokulandzelako Corns naye wachuba kutsengiselana lokungekho emtsetfweni ekhaya lakhe . 
Loku kuliciniso nakulamanye ematiko kuleyo Klasta . 
Lwati leminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu yemkhakha wemali yahulumende . 
Imisebenti yeCenturion eSwatini , eMozambique kanye naseZambia . 
Kwedlula lapho , loluhlelo lwekunakekelwa muva luyachubeka kutsi lubukisiswe . 
Buyeketa tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta leyetayelekile tesitukulwane sekucala letiletfwe nguHulumende wasekhaya . 
NB : Bufakazi bekugunyatwa kumele butsekeletelwe . 
Tivamise kuphela emkhatsini wetinyanga letisikhombisa kuya kulesiphohlongo ngemuva kwekutfola imibiko yelucwaningomabhuku . 
Hlelembisa i-pH yemhlabatsi kanye nemazinga ekugcwala kwe-esidi kuluhlobo lolulungele sitjalo lesihlosiwe . 
Ubukene nekugadza tekuphatsa , kusekela , kunakekela , kusebenta , umculu kanye nekuphepha kwesakhiwonchanti seLAN lesisetjentiswa ngematiko langemaklayenti . 
Kuncuma buciniso lobungibo noma kucondza Timphumelelo lekungito Temayunithi labukene nemsebenti lotsite ticatsaniswe netinkhoyoyo letibhalwe ngalokunabile Emibikweni Yekusebenta Yekota Yemnyaka . 
Ifinyeleleka kalula ngemgcwaco nangesitimela futsi inetisetjentiswa tetemidlalo letihamba embili emhlabeni . 
Ngalokuphatselene nekuvikeleka kwebuniyo bemhlaba , loludzaba lwekuchibiyela lomtsetfo loshayiwe nekukhona kuba nemmeli kwaba ngundzabamlonyeni kulokulalelwa kwavelonkhe . 
Kukhulisa kulawula tikhungo lokungenatinkinga , tinchubo tetikhungo kufanele tilungiswe . 
Malunga , nginikhumbuta nonkhe kwalesenivele nikuvisisa . 
Lesikhundla siphindze sifune kwetsembeka nesimilo , kutsakaseleka kulabanye futsi nekukhombisa simongcondvo sebuntfu , nekubambisana . 
Lokwenyuka ngekushesha kumiklamo lesekelwako kutawufaka ligalelo lelikhulu imphela kumatfuba emsebenti lekakhiwako emnotfweni weNingizimu Afrika . 
Lapho kungenteka , imisebenti yekwakha kufanele ihlelelwe kutsi yenteka ngaphandle kwesikhatsi semvula ngekutsi kuncishiswe umtsamo lolindzelekile wekugcwala ngesikhatsi sekwakha . 
Lelicembu lifaka ekhatsi tifundza , kucinisekisa ngetenhlalakahle kanye netikhungo tahulumende letikhetsiwe . 
Lesamba sako konkhe lokususiwe senta lesikhala lesisemkhatsini kwelinani lelingetiwe nekonga . 
Loku kunciphisa lokungenteka kutsi timphawu tesikweleti singalawuleki ngenca yetimbangela temnotfo jikelele netincindzetelo tigcine tincipha kuleto tinhlalo letibalulekile . 
Umcwaningimabhuku Jikelele ufanele kutsi acwaninge bese ubika ngalama-akhawunti lalandzelako ; titatimendetimali tematiko avelonkhe newetifundza , bomasipala kanye naletinye tikhungo tahulumende kanye netikhungo letitfola timali kuSikhwama saMalingena Jikelele bese ungenisa imibiko yelucwaningomabhuku kusishayamtsetfo . 
Beka liso futsi uhlole simo sebuhle bekucecesha ngekuya ngelisu lekulawula simo sebuhle . 
Kwakha umtsamo lodzingekako kubeka liso nekulawula tinsita tetemphilo kulesifundza ngeku : 
Lokuswelakala kwenethiwekhi kwabonwa Litiko leTemphilo njengenkhinga lenkhulu letsikameta lokusebenta kahle kwemitfolamphilo . 
Shukela uhlose kutfutfukisa kusebenta ngendlela lehlelekile ngekusebentisa kuphatsa lokutfutfukile kanye netintfo leticanjiwe tethekhinoloji . 
Tinzuzo talomkhicito wemshwalense wekufakwa kwemali tifaka ekhatsi kwehlukanisa sikhwama sayo semphahla yemshwalense futsi lokumcoka kakhulu kwehlukanisa umtfombo wemali lengenako . 
Tidzingakalo leticacile tetinhlelo tekulwa nekusetjentiswa kwetjwala budlabha kungenta lula lenchubo yekutsatsa sincumo sekutsi ingabe tenele yini . 
Labanye babo kuye kwabita kutsi baphindze bendlule kuletimo letitsikameta imiva taphambilini talobusuku lekukhulunywa ngabo , futsi nekubeketelela lokuphoswa ngemibuto lokwelule ngendlela lengakavami lobekwenteka ngalesinye sikhatsi . 
Noma mhlawumbe , uma ngabe bativa bacindzetelekile noma bakwatile , bangasebenta ngaloku kahle nangendlela lefanele ngekusebentisa tindlela tekuphefumula labatifundze kuluhlelo lwe-Prison SMART ( Luhlelo Lwekuceceshelwa Kulawula Kucindzeteleka Nebulungiswa )  . 
Kukhonona lokubuya kubantfu kuyatfolwa ngoba lemahhovisi ayavalwa . 
Lelitsimba leliniketwe umsebenti litawuhlola emabhuku emazinga lahlukene nesimo setiboshwa letitsintsekako , kufaka ekhatsi labadzala , tiboshwa letigula ngengcondvo , bantfwana nebafati . 
Letabelo letilandzelako tentiwa kulomasipala ngekuhambisana nalokubaliwe ngeMtsetfo Wekuhlukaniswa Kwalokungenako . 
Bantfwana nabo basemacenjini layincelencele lenkhulu yebuphuya . 
Gcina kutibophelela njengesitfunywa lesingumholi ngekweNchubomgomo Yekulawulwa Kwemvelo eNingizimu Afrika . 
Kuphendvula kusebenta kwako kunikwe Umcondzisi Jikelele weLitiko Letemanti losebenta njengesikhulu lesitiphendvulelako . 
Kuvikelwa kwebantfwana akumelanga kubonwe kuphela njengemsebenti weliphoyisa lemtsetfo . 
Luphiko Lwetfu linetisebenti latincane kakhulu , kakhulu mayelana nemsebenti waBosayensi Betilwane , weKunisela Newetakhiwo Temapulazi . 
Emajele alibhizinisi lekulawula leliyingoti laHulumende leligcina bantfu lababonakala bayingoti emiphakatsini kanye nentsandvo yetfu yelinyenti isuswe kumphakatsi badzimate balungiswe timilo kanye nekuba yingoti kubo nakumphakatsi ngalokugcwele kuyancishiswa . 
Litiko Letemfundvo LaseNshonalanga Kapa lingumcashi wematfuba lalinganako , wesentokulungisa lotimisele ekwetfuleni tinsita . 
Loku kutawuholela ekuletfweni kwetilinganiso letihambisana kakhulu telwabiwomali . 
Tinkhokhelo letentiwe ngco kulabatsintseka eludlameni kuleto tehlakalo lapho inkantolo iyalela kutsi tinkhokhelo tentiwe ngco kulabatsintseka esehlakalweni , atisiyo incenye yalama-akhawunti . 
Kusebenta ekuncumeni lokwentiwa ngekwe-elektroniki kwetfulwe nguleSikhwama kwentela kusita kutfola lwati lwekutsengiselana nome ticelo letifakiwe letinemaphutsa uma lwati lwakamuva ngetisebenti lutfolakala luvela kumcashi . 
Telulawulo tiniketa leLitiko buholi lobulisibuciko , kanye netinsita tekwesekela tekulawula nekuphatsa . 
Batfulinsita kufanele kutsi bacinisekise kutsi ema-akhawunti ekonga imali langadvonselwa umtselo akwenteki , nome ngabe ngayiphi indlela , kutsi acukatse timali leteyame ekukhokheleni imenenja ngenca yenzuzo . 
Umhlahlandlela lobuyeketiwe uniketa tibonelo letentekako tekusebentisa ngemphumelelo . 
Lesivumelwano sebheyili sesisayiniwe , kanye nalomculu lekucociswana ngawo lohlose kusebenta ngekuphatfwa kwetiboshwa letivalelwe . 
Loku sekukhuphule kubaluleka kwe-gypsum njengamanyolo wesibabule . 
Lenchubo ivumela tisebenti tahulumende kutsi tisebente kuwo onkhe ematiko bese loko kuncedza lisiko lekuba " wedvwa " lekukhombisa intsandvo yelinyenti . 
Kubona tidzingo mayelana nalokudliwako , emathulusi , i-IT emahhovisini emcondzisi kanye nekucinisekisa kutsi lokutfunyelwako kuhamba ngendlela . 
Ingabe Paris uyati vele kutsi kwentekeni kuJuliet ? 
Kubalulekile kutsi umsebenti usukele kubufakazi . 
Kubona tindzawo letifanele kutfutfikiselwa tekulima letigcile emmangweni nekukhicita . 
Loluhlobo lolu lwetitjalo lunetidzingo letisetulu letisabisako letidzinga kutsi tigcwaliseke kucala ngembi kwekutsi ichubeke kusuka esigabeni sesibhidvo kuye kulesigaba sekukhicita ekukhuleni . 
Lelitiko ngetakheko talo letitfunyiwe litawubeka liso futsi lihlole kusebenta kahle kwekufezekiswa bese libika kuloyiNhloko yaleLitiko njalo ngemnyaka . 
Lamacembu lamabili ekucala asahambela kuceceshwa kwawo ngekwehlukana . 
Kubalulekile kucaphela kutsi kuhlela kabusha lokukhulu kusenteka etikweni futsi loku kutawuba nemtselela esakhiweni selitiko njengoba kutsatfwa tincumo tekucinisekisa kuhambisana nekwakhiwa kwebhajethi . 
Kuncibilika ngalokulinganako kwe-oksijini , lokubitwa ngekutsi yi-saturation solubility , kuholwa yingcindzeti yasemkhatsini , lizinga lekushisa lemanti nelinani selilonkhe lalokusigaca lokuncibilikile . 
I-TISA ibukene nekuhlahlambisa lusiso ngco lwangaphandle netitfunyelwangaphandle tetimphahla netinsita taseNingizimu Afrika tiye etimakethe temave emhlaba . 
Litiko Letetindlu kuVelonkhe litawusungula indlela yekubika letawusetjentiswa ngito tonkhe tifundza kanye nabomasipala kucinisekisa kufanana ekubikeni . 
Kugcina nekuvumela luhla lwebaphakeli tinsita tayo yonkhe imphahla netinsita letidzingwa lihhovisi lesigodzi . 
Loku kutawusita kulungiselela inchubo lefanako yekubhalisa nekuphatsa kuleto tikhungo . 
Kufanele ube nebudlelwane lobuhle benhlangano kanye nebebantfu , kuchumana kanye nemakhono ekulawula umklamo . 
Kusita bahlali basemaphandleni kwenta ncono umkhicito wetekulima kuyasita , kepha akukaneli . 
Inchubo yeKulawula Kwelekelelwa ngeTimali : Lenchubo lena iyachuba ibuye futsi ibike ngekulawulwa kwetelekelelomali tetetitfutsi . 
Tinhloso letiphelele kutsi kuvikeleke imfucuta kanye nekunciphisa kuze kwehle lizinga lekwetsembela kutindzawo tekulahla imfucuta . 
Luphawuluhwebo liligama lemkhicito , sicubulo nome luphawu lolusetjentiswa kwehlukamisa imphahla kanye netinsita temhwebi munye kutalomunye . 
Nome ngabe ngumuphi kheshi lokhona njengesabelo lesitfoliwe nome tinzuzo tekutsengiswa kwelutjalomali tiyabonakala kusitatimende sekusebenta kwetimali ngesikhatsi kutfolwa kheshi . 
Lendlela lekhona yekusitwa ngetimali ngalokufananako kwetindlu temmango ayeneli kutsi ingesekela lokwetfulwa lokwentiwe kancono ngenca yaloku , emkhatsini walokunye , tindleko letinkhulu tekwakha emayunitsi lagcwele kancane kanye nekwehlukana kwetindleko emkhatsini wetindzawo nasemkhatsini wetinhlobo temkhicito . 
Loku kutawubeka tintsengo tetimphahla netinsita letitsite letilungile . 
Lomehluko lobe khona ngekuhlukanisa , kulelicala , ngemisebenti leyentiwe kulendzawo lefanako ingabonakala ingakajwayeleki , kodvwa beyingakajwayeleki kumlamuli kutsi ayichaze lenchazelo ngendlela leyente ngayo . 
Lolucwaningo lwemaholo lwe-CPL , nanome lunika kuphela tigaba temsebenti we-IT letinemkhawulo , luyasita kulokutsi ledatha yehlukaniswe ngeminyaka yesipiliyoni . 
Ngaphandle kwekuya kukuhlela lokunentandvo yelinyenti kakhulu eNingizimu Afrika , kunekusuka mbamba kuloluhlobo lwekuhlela lolumisiwe futsi kancane , kukhashane nalokuhlela ngekwenchubo . 
Kufuneka kube nekunakekela uma kusetjentiswa lolwatiso lwavelonkhe nelwesifundza , njengemehluko lokhona ngekwetikhatsi letehlukene uma kubhalwa kundluliswa kwemali iye kulenye indzawo emkhatsini kwemikhakha lehlukene kungahle kuholele ekuhlanganiseni kwemalingena nekwelwatiso lwekusetjentiswa kwemali lokungenaliciniso . 
Sifundza sikhuluma ngaLokuletsa Ingucuko lokuSikhungo se-MOD . 
Lolu luhlaka lolukhombisa indlela yengucuko yalesikhungo futsi lusebenta njengedokhumenti lekususelwa kuyo kutinsayeya tamihla yonkhe letibukene nalomasipala . 
Umvikeli weSive wafaka sikhalo sekulinyatwa nelunya egameni lalesiboshwa . 
Kuwo omabili emacembu latayelekile nalacondze ngco , tinkhombandlela telizinga kuchazwa tona kucala , emva kwaloko tinkhombandlela talelo nalelo luhlobo lolutayelekile tiyalandzela . 
Kungatfoli umsebenti lokubonakalako kwelusha ngabe sekucedziwe futsi ngabe sebafinyelele ngalokuphelele ematfuba ekuceceshwa ngekwemfundvo , tinsita tetemphilo , kanye netekukhibika kanye nemisebenti yemasiko , kanye nakutindlela tetetimali kute kuvunyelwe lowo nalowo muntfu lomusha kutsi afezekise ngalokuphelele loko langakwenta . 
Simo seMbiko weTemvelo waphotfulwa eminyakeni lemitsatfu leyengca . 
Kufanele kutsi kucashwe umgcogci lotawutfola ikhomishini . 
Umangabe umntfwana esuswe ngalokungekho emtsetfweni kusikhatsi lesingaphasi kwemnyaka , kwesuswa kwalomntfwana kutawubitwa ngekushesha ngaphasi kwaleSivumelwano . 
Kwesekela ngemali kwabelwe kwakhiwa kwemanyuvesi lamasha eNyakatfo Kapa naseMpumalanga kutawucala lomnyaka . 
LoSokontileka utawucabanga ngetidzingo teMtsetfo weTemphilo neKuphepha , kanye neMitsetfomgono yeteKwakha nakwentiwa luhlaka lwalokuhlelo . 
Lokusungulwa kwekuhlelo lolusha lwekusekela ngemali nekubika kumikhandlu yesayensi ; 
Letigaba letilandzelako tiniketa sibutsetelo selimuva nalokunye lokuhamba embili kuloluhlelo . 
Ngenca yekutsi ishiywe ingakavalwa , yenta kube nekusabisa lokukhulu kutemphilo , kakhulu ebantfwaneni . 
Lwati lemasu kanye netinchubo tekuhlela kanye nekuhanjiswa kwemisebenti . 
Likomidi litibuketile titatimende tetetimali temnyaka njengencenye yenchubo yekubuketa titatimende . 
Kunakwa ikakhulukati kufanele kwentiwe kutindlela tekunciphisa letibonakalako kuloku , ngoba umtselela lobonakalako uyimbangela lebalulekile yemitselela yetekuvakasha . 
Kwakheka kabusha kwetindzawo tasemadolobheni kuphindze futsi kudzinge kucondziswa kwetintfutfuko letinsha kuletindzawo letivele tikhona kute tentiwe ncono . 
Lokwehla kwemnotfo kubange kukhula kwekungasebenti nekuhluleka kwemabhizinisi , lokwente kwaba nebulukhuni kutigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika . 
Kwesibili , tinhlawulo letinganiketwa setiguculiwe . 
Ngaphandle kwemisebenti yabo njengebenti betincumo , emakhansela nawo ayambandzakanyeka etinhlelweni tenhlalo letehlukene endzaweni yamasipala . 
Kunyenti lekufanele sikubonge . 
Lwati lwangcondvomshini lwesofthiwe ye-MS Hhovisi lubalulekile . 
Umyalo losemtsetfweni utawukhishwa kuphela nangabe sekwentiwe luhlolo ngco lwemshini kutsi uyahambelana kanye nekuvunywa likhasimende . 
Sincoma kutsi emagama ebacondzisi labakhulu avele kumalethahedi efemu lebhalisiwe njengenkapani . 
INingizimu Afrika ineligugulifa letekudvweba lelinotsile onkhe emacembu etemasiko akulelive lakitsi afake ligalelo kulo . 
Namuhla iNdvuna yemfundvo yenta sitatimende sekutsi angeke kube khona imfundvo yamahhala namuhla noma esikhatsini lesitako . 
Kwengeta , letindlela tekulinganisa letilandzelako kufanele tihlangatjetwe : 
Inhloso yalomkhankhaso bekukwatisa nekufundzisa emalunga , bosomhlalaphansi nebazuzi mayelana netinzuzo tabo kucacisa indlela leSikhwama lesisebenta ngayo . 
Tidzingo letifaka kusebenta ngendlela yemandla , kutfutfuka kwemakhono kanye netidzingo tebungako bekusisa . 
Ivamisa kufaka ekhatsi emakomidi lamancane noma emakomodibucwepheshe labukene nekwengamela kwemave , kucinisa budlelwano betekuhwebelana nelutjalomali , kukhutsata tekuvakasha , lubanjiswano lwetesayensi netheknoloji . 
Sipiliyoni semfundvo yeticu saphesheya semalunga ebasebenti nalokuchubeka kwekutungeletisa bantfu kanye nemicondvo kuyinhloko yetincenye yelizinganhle lelisetulu letemfundvo lephakeme . 
Tifundza ticinisekisile kutsi emaphepha emibuto yeluhlolo labalulekile kanye nalawo lagadze nakungaba nenkinga lahleliwe bewaniketwe umlinganisi wangekhatsi kanye newangaphandle . 
Nanoma kunjalo , kufanele kutsi kwatiwe kutsi kuncike ezingeni lekucala lekukhicita letekulima . 
Icala njani , ichubeka njani futsi iphetsa njani ? 
Emaciko nome banikati betinsimu tendzabuko banganiketa imvume kubantfu besitsatfu kutsi basebentise umsebenti wabo ngaphandle kwenkhokhelo futsi emva kwaloko batfole inkhokhela yekusebentisa umkhicito ngemigomo lekuvunyelenwe ngayo . 
Ngiyalemukela linanibantfu lelicuketfwe yiNingizimu Afrika , kodvwa kumele sitibute kutsi sitawubambelela kuze kube nini kuletinchubo taletenteko . 
Nanoma nje bekungakhonakali kukhombisa kulandzela lokunemandla umchudzelwano lovulekile kuwo onkhe Ematiko aVelonkhe , luhlatiyo lwedatha lweLitiko Letemphilo lwakukhombisa kakhulu kutfoba . 
Uma live lingatfoli indlela yekusombulula lenkinga , kutawuba nemitselela lemibi yekusimama kwenhlalo nekukhula kwesikhatsi lesitako . 
Litiko leliholako lekutfutfukisa emakhophelethivi kuhulumende waseSpain Litiko leMsebenti . 
Batawuphindze bente tisebenti tahulumende kutsi titiphendvulele tibuye tibe nesibopho ngekubabuta imibuto . 
Lokuphepha nekwetsembeka kwalokwabiwa kwagezi kufezeka ngekugcineka esimeni nekuvusetela sakhiwonchanti lesikhona nekunikwa kwemali yesakhiwonchanti lesisha . 
Umsebenti wekucala njiniyela wekuchumana latowenta kutfola tindlela tekuhlela letehlukile letingasetjentiselwa lomklamo . 
Loku kulawulwa ngesandla lesicinile tinchubomgomo letibhaliwe , tinchubo nendlela yekwengcisela indzaba embili ngekwetikhundla . 
Linengi lemiklamo lemikhulu ladzingwa Balawuli ancishiswa ngenca yekweswelakala kwetimali kanye nekwenyuka kwetindleko tekuwagcina kanye nekutfolakala kwetimali nakubukwa tihibe tetetimali tamasipala . 
Kufundzisa bafundzi labanetidzingo temfundvo letikhetsekile : Ematiko etemfundvo avelonkhe nesifundza aniketa luhla lwetinsita temfundvo kubafundzi laba , ngenca yetizatfu letahlukahlukene , hlangabetana netivimbelo tekufundza kanye nekuhlanganyela . 
Imphahla yekusisa ayibukani nekwehla . 
Kufanele sibukane netincabhayi tetfu ngekwetsembeka . 
Kulalelwa kwelicala kuphindze futsi kwandzisa tidzingo teluhlelo lwendzawo ekukhulisweni indzawo yekutfulwa kwesakhiwonchanti kanye nekusesebenta kwetemnotfo kutenhlalo . 
Tonkhe timumatsi tekufaka imfucuta kufuneka tibhalwe ngalokucacile , tikhombise luhlobo lwemfucuta yetekunakekela imphilo kanye nelitiko letekubanga imfucuta . 
Emave latfumela ngaphandle lasetulu eConsolidated Murchison Mine yiMexico , Indiya neChina . 
Akutsatsi ludzaba ngalokutfolakele ngemlamuli . 
Lapha ngephasi sibeke kuphawula kwetfu lokutsite lokumacondzana ngamunye ngamunye walemisebenti lephakanyisiwe yelikomidi lelihlola emabhuku , lapho kufanele khona . 
Umdlulisi wesicelosikhalo , ngemuva kwekuvalwa kwetinkhulumokuphikisa , wafuna kutsi kulalelwe kuba semtsetfweni kwemtsetfomgomo wekuncabela kutivikela kwabanga nje kutsi kube nebulukhuni . 
Iyunithi Yekulandzelela Kuphatsa Nekusebenta kahle isebentise Lendlela Yekulawula Imali Nelikhono Lekuvutfwa kwayo kumikhakha , lithulusi lekuhlola kuphatfwa kwemali nekuvutfwa kwetikhungo , nalolwatiso lolutfolakele lwasetjentiselwa kusungula tinhlelo tekusekela nemasu emaklayenti . 
Simemetelo sasePolokwane sibeka lokuhlosiwe kwekunciphisa kungcola ngekuhambisana netikhundla tekuncishiswa kweKungcola letamukelwa emaveni emhlaba . 
Lokubalulekile kuloKulungisa kabusha timali kutsi konkhe imali lesiyibekele kona kutsi sinike sitfunti timphilo tebantfu labaphuyile . 
Kungunyalo Umtsetfo awuvumi umkhawulo welicala kuluhlolo lolusemtsetfweni . 
INingizimu Afrika kwamanje imatasatasa netingucuko letinkhulu telwabiwomali mayelana nekusebenta . 
Eminyakeni lemitsatfu leyedlulile , besivumeleke etindzaweni letisitfupha , eminyakeni lemibili leyedlulile tehliswa taba sihlanu leto tindzawo , kodvwa kuluhlolo lwemabhuku lwekugcina tehliselwa kuyinye indzawo . 
Simo sekungabi nemandla ekutsengweni kwemphahla kanye nekulawulwa kwetindleko kusobala kutsi siyinkhinga lekumele labanikelako bayiphenye bese baniketa kwesekela kuso - kubonakala loku kufanele kube yincenye yato tonkhe tinhlelo tetfu . 
Loku kutawufaka tinyatselo tekwenta ncono kunakekela nekupheleliswa kwelwati lwetetimali kanye nedatha yetemnotfo kwenta lula kutsatsa tincumo letingito , kugadza nekubika lokukholwekako . 
Timoto titsengwa ngekusebentisa Timoto Tekutfutsa taHulumende njalo ngemnyaka . 
Lesitfombe sigcamisa lelizinga le iNingizimu Afrika lengaphandle ngalo . 
Kuba semtsetfweni kwaleklemu kwabangwa futsi mayelana nekususwa kwemphakatsi njengencenye yenchubomgomo yalesabelo , lebekungasiyo nje lesincepheliso lesilinganako . 
Ibuye futsi ibe yindzawo ledvumile kubantfu bakulelive ngaloko ke ingulebaluleke kakhulu kumphakatsi wendzawo . 
Ngekwembono wakhe , lenkhinga yekulahleka kwesitoko kulesitolo , nekutsi letisebenti lebetiniketwe lomsebenti wekuvikela lemphahla yalolofake sikhalo noma sitoko , kufanele anikete inchazelo lefanele . 
Loluhlolo lolusetjentiswako alubucabangeli buciniso betimphilo tabomake kanye naloko labahlangabetene nako , kepha loko lokubitwa ngekutsi ' ngummango ' , tinkantolo letetsembele kuko , lokungenani yihhafu yemuntfu lomsikati . 
Kubalulekile kucinisekisa kutsi indlela lefanele yekufayela iyagcinwa . 
Emimangweni yaseNshonalanga umtsetfo ugcizelela inshisakalo , emalungelo netinkhululeko tebantfu . 
Kwenta njalo ngekukhutsata emagalelo ekutfutfukisa tenhlalo netemnotfo letichumene nekwenta kancono simo setetimali tebazuzi . 
Leli lilungelo labo ngekwemtsetfosisekelo nekwemtfwalo wetfu ngekwemtsetfosisekelo njengabothishela . 
Iphindza ibeke endzaweni tidzingo letitsite letihambisana nencenye yekufundzisa tinhlelo temfundvo yathishela . 
Banikelimali abakavami kukhipha imibikomali yanjalo ngekota yekukhokwa kwemali kungakapheli tinyanga letimbili tekuphela lwekota . 
Umbandzela : Lencwadzi naleyikucuketse ibhalwe Litiko Letekulima , Emahlatsi Nekudvweba kwentela kwenabisa imboni yetihenga . 
Incenye lebalulekile yekwetfulwa kwetindlu talabahola kancane netalaba labahola imiholo lesemkhatsini ibekwe lapha ngentasi futsi imiselwe kulokucatjangwako lokubalulekile . 
Emaveni Latfutfukako ase-Asia futsi nase-Latin America linani lelabiwe lingetudlwana . 
Lapho kungenamlandvo khona kutawufanele kukhokhelwe silinganiso lesiniketwa ngumasipala ngembi kwekukhokhela sekudlule sikhatsi kudzimate kusonjululwe loludzaba . 
Tikhungo temfundvo nekucecesha tiyakhona kuhlangabetana nekuceceshela emakhono , kanjalo nekutfutfukiswa kwetisebenti letihlomiswe ngendlela lenhle . 
Lemitsetfo yekwabiwa kwemali lokwenteka njalo ngemnyaka iphasiswa yiPhalamende nhenyanga yeNhlaba noma Kholwane bese iyasayinwa iba ngumtsetfo nguMengameli . 
Kuhlanyela ushone kubaluleke kakhulu kutinhlobo temhlaba letisindza kakhulu . 
Kuphenya nekulekelela kuniketa tinsita te-ambulensi yendzawo letintiswe e-Marble Hall . 
Samemetela kwentiwa kwentsandvo yelinyenti kwemikhandlu , timphunga kanye nelukhetfo lalabaphetse litiko , lapho titjudeni bekufanele tibe yincenye yekutsatfwa-kwetincumo . 
Tekuvakasha kulindzeleke kutsi tizuze kahle ekutfutfukisweni kwelihotela lelihlongotwako . 
Nyalo sekundlelalisu yekufezekisa kanye nenkhombandlela yekwenta kutsi sivumelwane saseMalabo sivete imiphumela lephatsekako . 
Ngenca yekuba kunyenti kwemandla ekugaya lokukhicitwa ngalesekwengcile , kunelitfuba lanobe ngubani lodlala indzima kulemboni kutsi agaye inhlanyelo , atsengise emafutsa langakahlutwa ngentsengo lephasi kunalawo langeniswako ngentsengo lefanako futsi akhona kutfola inzuzo letsite . 
Ngalesikhatsi atfola kutsi utawuchubeka njengaloholako , yena nalaba labasihlanu lebekufanele baphendvule bashiya loluphenyo . 
Kube nekuchubekela phambili lebalulekile ngakulabasikati etigabeni letisetulu nanoma kumela lokulinganako kwalabasikati ekudlaleni tindzima tekuba tikhulu tesigungu tisasekudzeni kutsi titfolakale . 
Lelikomidi lelincane lebalawuli betentsela leMzila iTrans-Kalahari licale kulingeta tinchubo letimfishane kuntsela kute kuhanjiswe imitfwalo lehamba emkhatsini weGauteng , iWalvis Bay neBotswana . 
Indzawo yonkhe , ikakhulukati timondzawo etindzaweni letihluphako netinsita temanti . 
Indlela lesisekelo ibuka timali letibekwako letintsatfu letehlukene . 
Kuyiswa encenye lokwenteka ngebunyenti kungena futsi kuphuma kuleSikhwama kuvunywa njengesimo semali lengukheshi . 
Lokungiko lokukhutsatako kwemsebenti lomuhle kuba ngumsebenti wendlela yebuchwepheshe . 
Nanoma-nje kungabonakala sengatsi emazinga emakhono aba ncono , linani lemaphasenti lelikhulu kakhulu lelinemazinga lamancane emakhono noma kanjani kunelifutse kukhwalithi yekufundzisa nekufundza . 
Uma sisebenti seliphephandzaba sisayina sitatimende lesifungelwe lesicinisekisa kutsi liphephandzaba liyatungeleta endzaweni letsite , kucatjangwa kutsi kunjalo , kuze kube nebufakazi lobuphambene naloko . 
Umhlangano welikomidi leliwadi uvuleleke kutinhlangano letinenshisekelo letitele kutobukela . 
Labaphatsi bekumakha labehlukene banganconywa ngekuniketa bufakazi kukhombisa kutsi baphumelele ekubekeni lizinga etulu kanye nekuya ezingeni lelisetulu , njengoba kuvunyelwene ngetikhatsi tekucecesha . 
Lombhalo lona unembono lovumelana nekunakana lokusimeme lokubhekiswe ekwenteni umsebenti . 
Linani lelikhulu lemakhaya lasebentisa laphuma ephayiphini laphakelwa ngumasipala . 
Kuphotfulwa kweLisubuciko leTekukhula neKutfutfuka laseNyakatfonshonalanga leliniketa umbononchanti lofanako , imigomo kanye netinjongo taloko lokufanele kutsi kuzuzwe kulomnyakalishumi lotako . 
Ngalokufanako , uma tinhlanti tilashwa ngelizinga lelincane kunalokulindzelekile letibulali magciwane , loku kungavumela emagciwane enhlanti acale kungasebenti . 
Lindzani nite nibuse . 
LoMasipala ufanele kutsi aphindze adlale indzima yekuba ngumchubi , umchumanisi nemlandzeleli . 
Esimeni lesinjena kuhanjiswa kwemanti ngemaphayiphi kwemhlabatsi wemvelo kungaciniswa ngekusebentisa sisefo senhlabatsi njengentfo lekusefelwa kuyo . 
Loku kutawuphindze futsi kufake ekhatsi kucinisekisa kutsi imiphakatsi itfola kubonwa lokukahle futsi lokuchubekako kantsi , lapho kufanele khona , kukhokhelwa imali ngekusetjentiswa kwalolwati . 
Ngemuva kwekugcwaliswa kwelifomu ngalinye lesiphakamiso , kufanele lindluliselwe kuLikomidi Lelukhetfo , ngubani lotawubeka bantfu emahhovisi kwentela letinjongo nekutsatsa ngalokusemtsetfweni kutfolakala kwesiphakamiso ngasinye . 
Ayikho inkhomba yetimfuno tekuhlela ngetinhlobo letehlukene tetindlu nobe sikhatsi sekukhetsa . 
Emadolojana lambalwa asacalise imiklamo ye-BRT ngekusekelwa lokukhulu ngumbuso wavelonkhe ngaleLitiko Letekutfutsa . 
UMtsetfo uniketa indzawo yetekuvikeleka kwesikhatsi weticashi letisebentako kanye nalabo bantfu labahlala noma labasebentisa umhlaba ngenca yekuhlanganyela kwabo neticashi letisebentako . 
Lesibonelelo sisetjentiselwe kuniketa Litiko emandla ekugucula bese litfula luhlelo lekwetfula tinsita esibhedlela sesikhungo semfundvo lephakeme . 
Leligumbi Lekuphenya Ngebungcwethi nyalo liyachubeka nenchubo yekwakhiwa kabusha lokufaka kucashwa kwebasebenti labanelwati futsi nebasebenti labasetulu . 
Kunakwe letintfo letikhonjiwe kulesimo salokutfolakele , nekufaka ekhatsi tinkhombandlela letiholako , lemisebenti lelandzelako yesikhatsi lesifushane , lesisemkhatsini nalesidze siyaphakanyiswa . 
Kungeta kuloko , iSARS ineketwe emandla ekutsatsa imali kulokutibopho temalingena yelibhizinisi nema-akhawunti asebhange kute kubhadalwe nanobe ngusiphi sikweledi sentsela . 
Butsi buyancipha uma kukhula linani selilonkhe lekucina kwemanti . 
Sibalo lesihlanganisiwe sekutfutsela kulamanye emave kubelibala Lelimnyama base-Afrika kulindzeleke kutsi sinciphe ngekushesha ngekuhamba kwesikhatsi kunalamanye emacembu etive . 
LoLuphenyo kwavakala kutsi lube nemphumelelo kanye yekugwetjelwa kusetjentiswa kwebantfwana . 
Kubuyeketa emanani lalawulwako nemtselela wawo emnotfweni netinkhapani letiphetfwe nguhulumende tasungulwa emkhatsini nemnyaka . 
Lenchubo itawusita Masipala kutsi akhule abuye atisungulele ekuchubeni ibhizinisi . 
Emanani emphahla esikhatsi lesitako netimphilo letilusito tetisetjentiswa kuhlolwa njalo ngemnyaka . 
Sonkontileka wangaphandle utawubopheka ngalokuphelele ngayo yonkhe intsela , sitembu semisebenti , imbadalo yelayisensi , nalokunyenti kubhadala lokuchamuka ngaphandle kwelive leSifundza . 
Lapho kubekwe khona imigcoma yemfucuta lephakatsi nendzawo etindzaweni tasemakhaya nasemalokishini latfutfukile , libanga phakatsi kwekukhiciteka kwemfucuta kanye netindzawo tekugcogca livamise kuba lidze . 
Kulesehlakalo lesi , uyatibophelela kufaka nalesicelo incwadzi lehambisanako lenguyonayona lecinisekisa kutsi unikwe ligunya lekuba ngummeli nome ikhophi lefakazelwe yayo . 
Kucocisana ngaloku sekuvele kucaliwe ngekusebentisana neSEC neBetimalo Telive lase-United Kingdom . 
Tintfo letinjalo kucatjangwa kutsi tingahlanganiswa kulomdvwebo waletindlela ; 
Kwelashwa ngemitsi yekuvikela nako kukhona kuletikhungo letitimele tetemphilo letingehlisa bungoti bemuntfu lekete i-HIV ekutfoleni lokutseleleka nangabe adlwenguliwe noma agwaziwe . 
Kukhona lamanye ema-akhawunti ahulumende ikakhulu ema-akhawunti emiklamo lesitwa ngetimali langafananiswa njalo nje . 
Silindzele kutsi siwubukete lombiko kulomnyakatimali lotako . 
Tinkhombandlela talesikhungo tigcile ekusunguleni ekwakheni kabusha kuphatsa lokuhlose : 
Emahhovisi Amantji kumele akhe kuchazwa lokusha kwemisebenti kwabo bonkhe basebenti balesakhiwo , macondzna netinkhombandlela letishicilelwe Litiko Letemisebenti Yahulumende Netekuphatsa . 
Tinkhombandlela leticacako tekumbandzakanya emavolontiya etinhlelweni kulo lonkhe Luhlelo Lwebulungiswa Kutebugebengu titawusetjentiswa kwentela kucinisekisa kusebentisa ngendlela lencono kakhulu kwawo wonkhe emakhono lesinawo . 
Lelicala Lemabhizinisi Nemculo Wemklamo kwacedvwa katfunyelwa kutsi kuvunyelwe . 
Lishumi nesiphohlongo kuleti letingemashumi lamabili tikhungo letinakekela temphilo yebantfu . 
Noma ngukuphi kuntjintja kwebunjalo noma luphawu kuyawumela kuniketwe Sifundza , njengoba loku kuluntjintjo kumibandzela yenkontileka . 
Chuba i-ABET ehhovisi lesifundza nasetichiwini tetemvelo . 
Imigomo yekuphakelwa kwetinsita tesifundvo sekwelapha tifo telufuto iyefana nalena yeHIV . 
Kuletiteshi leti kukalwa ngelihora lizinga lekushisa , umswakama , umoya nemazinga elinani lemisebe yelilanga kuyahlanganiswa kute kwentiwe silinganiso se-PET . 
Cecesha inombolo lefanele yetisebenti letinakekela ngetelusito loluphutfumako kuze bahlangabetane netidzingo temanani labalekako nelinani leTinsita Tekwelapha Lokuphutfumako . 
Ngesikhatsi sekucocisana lokusandza kwenteka mayelana nemtsetfosisekelo lomusha , babonisi be-ANC cishe baphendvule kunoma ngabe nguyiphi intfo letsintsa tikole letifundzisa lulwimi lunye ngenzondo . 
Litiko ngalinye , umkhakha webantfu bendzawo nemabhizinisi batawungeta tinchubo nalabakufakako kutinhlelo tabo letichaza kabanti imisebenti . 
Esikhundleni saloko , batsi sitawudzabula lelive ekhatsi . 
Tinsolo tenkhohlakalo tiyaphenywa ngekushesha bese sinyatselo sekwenta sincumo siyatsatfwa kunobe ngusiphi sisebenti lesitfolwa sikhohlakele . 
LoLuphenyo lugcekwe kakhulu kulabamele labahlala emapulazini nebanikati bemapulazi kwekutsi ayikho indzawo lebeyiniketwe labahlala emapulazini kutsi batikhulumele ngco nalaBaphenyi ngalokuliciniso lokuphatselene nemalungelo abo amalanga onkhe . 
Kukhona , nanoma kunjalo , luphiko lwebahloli nalo lolusentjentiselwa futsi umsebenti wekulwa nenkhohlakalo . 
Lokuvelile kutsi lomkhakha lohlelekile , lunetinsita temabhasi netajantji letitfwala cishe sigamu sebagibeli labatfwalwa ngulomkhakha longakahleleki . 
Ngakuhlola kutsembeka kwalombiko welwatiso lwetekusebenta lolwabikwa kutfola kutsi ngabe bewusemtsetfweni yini , lungiko cobo futsi luphelele . 
Kugcina ematiko anelwati ngetingucuko temtsetfosimiso wentsela ngekwentsela lekhokhwa basebenti noma bacashi . 
Simo se-okhsayidi leyentiwe yaba simo sendvwangu noma lecishe ibe sesimeni sendvwangu ledizayinelwe tincenye teticu leti-elekhthronikhi noma tintfo letisisekelo setibambamnyakato ; 
Loku kungajinge kunikete kuhlela nekusebentisa tindlela tebhajethi kancono . 
Cinisekisa kwakheka kwekufanana kanye nekusebentisana kuto tonkhe tindzawo letisebentako . 
Lababhali bacaphele kakhulu kutsi bafake kuphela imininingwane yemazinga laphasi leyesekelwa bufakazi . 
Loku kwehlukaniswa njengetimphahla telutjalomali lwesikhatsi lesidze letingeke tantjintjwa masinyane tibe ngukheshi . 
Lusito lwemali lungafunwa kuhulumende wesifundza , kubomasipala , futsi nakulabanikelako bemave ngemave . 
Tfutfukisa , kubuketa nekugadza tinchubomgomo nekusebentisa tinkhombandlela . 
Kuloko ngicabanga kutsi lesiphetfo lekufikwe kuso ngu-Nicholson J. besikahle . 
Kufanele kutsi iBA ibe netikhungo tekulawula netekubala kute titfole tinkhokhelo letibuya ebantfwini ngesimo sekushiyana , kukhipha tiliphu nekurekhoda konkhe kutsengiselana . 
Kwati kutsi kutawutsatfwa intalo ngemazinga labekiwe . 
Umkhankhaso wekucinisekisa ubuye waveta kutsi bekumemaklemu lancintisanako ( phindzakabili ) kuletinye tifundza futsi loku kuholele ekwehleni kwelinani lemaklemu kuleto tifundza . 
Idathabhesi yeNkhomba yeKuhlela : Inhloso yalenchubo kwenta kutsi kube nenkhomba yemidvwebo yemiklamo leminyenti leyehlukene leyentiwa Litiko . 
Lenhlangano njalo ngemnyaka iphetsa luhla lwebaniyo bemasheya ayo Nebaphatsi beMagunya kantsi Labanemasheya babhala sivumelwano Nebaphatsi Magunya nelisu leliphakanyiswako lesikhatsi lesisemkhatsini Lenhlangano . 
Incenye lenkhulu , inchubomgomo yavelonkhe yema-ICT igcile etintfweni letibalulekile letintsatfu . 
Loku kuvumela luhlatiyo lwalokungenteka kwetinchubo tengucuko tesikweleti . 
Tinhlobo tebuhle , ngalokwetayelekile , atinabo busayensi noma buthekhnoloji ngekwemvelo . 
Ayikho imiklamo yekwakha lehleliwe . 
Kutfola ngco imitfombo yetifo akusiyo intfo lengenteka kuhlola ngayo njengehlalayenta , ngoba enteka ngetikhatsi letitsite futsi kulukhuni kutitfola futsi emantini . 
Kuniketwe ilayisensi lensha yendzawo yekulahla tibi yemtsamo wemnyaka munye . 
Uma kungu cha , buyini buve bakho ? 
Emaveni lasatfutfuka ikakhulukati , emathulusi lafana nebunikati angenyusa tindleko , anciphise kufundza kwemlimi noma umcwaningi wesive ngalesikhatsi abukela phansi tinchubo tendzawo leticinisa tekudla kanye nekusimama kwemnotfo . 
Kulemodeli yetinsita tetemphilo yesigodzi lesetjentiswe eNshonalanga Kapa , umtfolamphilo ngamunye uhlanganiswa nesikhungo semphakatsi lesinakekela emini nome sikhungo semphakatsi setemphilo . 
Letinkhombandlela letiniketiwe titawubukwa njengaletifanako kuto tonkhe tikimu letisitwa nome telekelewa nguHulumende . 
Simo sekuphambana-kwemnyele saMasipalati kuMphumalanga kanye neSifundza saseLimpopo kwakha tinkinga letinyenti tekuniketwa kwetinsita lokunemandla . 
Lebhizinisi lehlelekile lechazwe lapha isuselwa kulokutsatsa shengatsi kwendlela lengenisa inzuzo ngalokufanele . 
Iningizimu Afrika idzinga kukholwela emandleni etfu ekwehlula umlandvo lobuhlungu , sicale futsi nekuhlonipha kwehluleka kwetfu uma kwenteka , hhayi njengetikhatsi temkhawulo , kepha njengetikhatsi tesicalo lesisha . 
Kodvwa loku angeke kwafaka imali kuletinkinga lesinato ngoba solo tikhona . 
Loku kwenteka kuto tonkhe tehluko tekuhlela kanye nekunjiniyela letilandzelako . 
Loku kuphetse ngekutsi lesifundza sibe siphatsimandla semgwaco kuyo yonkhe imigwaco lemenyetelwe ngalokusemtsetfweni yesifundza kulesifundza kantsi imkhandlu yetinsita tetigodzi yona ilingise sitfunywa salesifundza ekunakekelweni kwemigwaco lemikhulu , kanye nemigwaco lemincane . 
Kugcila kusekuniketeni nekutfutfukisa intfutfuko yetakhiwonchanti ngekhatsi eMotherwell . 
Tonkhe tincenye tetisetjentiswa tifanele kutsi tifaselwe etinsikeni letitingodvo titawufaswa ngemaklemphu lapha kuletingondvo tiphindze futsi tifaswe ngemabhawodi . 
Tinhlelo temisebenti yetisebenti tahulumende ayikafakelwa umkhawulo kutemisebenti yahulumende kuphela , ikakhulukati licembu letiphatsimandla letiphila kamnandzi letitsatsa tincumo ehlangotsini lwalabanye bantfu . 
Ngetulu kwaloko , babakhiciti labakhulu bekudla babuye babe balungiseleli bemndeni wonkhe . 
Tinsolo letingemanga ekuchutjweni kweluhwebo letihloswe kudala kungabata ngaloye lekuncintiswana naye . 
Kubeka liso kunchubekelaphambili yemklamo kanye nekulungisa nekwaba imibiko . 
Ngalesikhatsi loku kuba yindzaba , imikhuba ikhomba kwekutsi kunemikhakha lemisha lefufusako lecela inselele umkhakha wetekulima . 
Tinhloso letimkhakhamibili teTikhungo teteMphilo teMmango : Kwenta kutsi kube netisetjentiswa tekutsi tigulane telashelwe ezingeni lekunakekelwa ngetemphilo letisisekelo kanye nekubonelela tigulane letidzinga kulaliswa esibhedlela telashelwe khona ezingeni lekwelashwa ngalokwetayelekile . 
Etehlakalweni letinyenti , luhambo lucala lubuye futsi luphele kumasipala munye . 
Ngako-ke , uma sibuketa lesimo lesikhona nyalo velonkhe , lamazinga ekukhula lalindzelwe netilinganiso tekukhula kwekutfutfukisa kwemisebenti kulesifundza kufanele ehliswe ayiswe phansi . 
Uma kwenteka lokushushiswa kuphumelele , inkhokhelo yalokweletako yentiwa ngco kuBA . 
Akunasiciniseko semsebenti ; banikati bayacasha bacoshe ngendlela labatsandza ngayo . 
LoMtsetfo uniketa luhlakamsebenti lwahulumende wavelonkhe , hulumende wesifundza kanye nabohulumende basemakhaya kukhutsata futsi nekuchuba budlelwane lobusemkhatsini wabohulumende , kuniketa tindlela netinchubo tekuchuba kusonjululwa kwetincabano tabohulumende . 
Likhono lekucabanga ngekutimela nangebuhlakani . 
Tiphungumangathi letindzala tidla ngekhatsi emacembeni , takhe lokumafasitela latayelekile emacembeni . 
Ngekubuka emabhajethi lakhawulelwe lakhona ekufaka imali , kumcoka kutsi noma nguyiphi imali lefakwako yatiswe kutsatfwa kwetincumo lokuvakalako , lokusekelwe kuhlolisisa lokucinile futsi kuhambisane netintfo letisetulu ekutfutfukiseni kuguculwa kwemikhicito yetekulima . 
Lenchazelo le " libhizinisi lelibhange " ifaka ekhatsi kuvunywa ngummango jikelele ngemadiphozithi njengesici lesivamile selibhizinisi lekukhulunywa ngalo . 
Kutsi kube litfuba lekubuka kutsi yini lenye ledzinga kwentiwa sisonkhe kuchuba inhloso yekwakha ummango lophumelelako nalotfutfukisa lizinga lemphilo yabo bonkhe . 
Luhlelo loluphutfumako lwekucedza luhlelo lwekusabalalisa ngebunyenti luvunyiwe futsi luyasetjentiswa kungunyalo Litiko . 
Loku akusiyo inkinga lenkhulu kangangekutsi angeke isombululeke . 
Kute kulungiswe simo lesibi lesikhona njenganyalo setakhiwonchanti Emakolishi Etekulima kwentela kutfutfukisa simo sebuhle bekuceceshwa lokuniketwako . 
Liphoyisa ngalinye kumele lilinge kusebentela sive ngako konkhe lokusemandleni alo . 
Kululata tinsita temanti , kanye nekwehla kwelizinganhle lemanti noma linani kutawenta kube nekuntjintja kumaphethini ekusebentisa kungenakufaka lutfo loluya ekufinyeleleni kwetinhloso te-NWA . 
Letinye tindzawo tekusebenta tilinganiswa ngelizinga lekuphatsa lelingetulu kwalinye , etikhatsini letinjalo liphuzu lendzawo yekusebenta liyi-avareji yemaphuzu emigomo yekuphatsa . 
Kusekela kulandzelela lokunye lokuyimphumelelo etimalini , leyunithi isungule iforamu yebalawuli betimali takuleli kutfutfukisa kwabelana ngelwatiso . 
Linyenti lebondli bemfuyo litfolakala etindzaweni letikhicita umbila noma lapho kufinyeleleka kalula khona kumikhicito lephelele yemmbila . 
Niketa ligalelo kumasu ekuchumana angekhatsi kanye newangaphandle . 
Kugcizelela lokukhulu kubekwe kulesidzingo lekutsi lomkhutsati angene kuSivumelwano Setenhlalo nemphakatsi . 
Tonkhe timali letikhokhiwe kufanele tibhalwe kahle ngumphatsi . 
Letinhlelo tekusebenta tekuhlola emabhuku tinabile futsi tifaka konkhe . 
Sicaphele kutsi bekunephethini emkhatsini walababulali lababili kanye nalomufi . 
Lomtimba wekwendlulisa sikhalo ungamema labatsintsekako kutsi baletse lokuwela kumsebenti wawo . 
Kuhlanganisa kubuyiswa endleleni , tikhalo , tikhalo tekulawulwa kwetinhlelo . 
Kukhona lokunye kuphikisana mayelena nekutsi bekusibopho sabani kuvikela fenisi welingaphandle ekumoshweni tihlwele lokungenteka . 
Angeke kube nasolwati lotawuhlala etibhedlela tesigodzi . 
Kulandzelela lokusetjentiswa kwetinchubomgomo tetemphilo esifundzeni . 
Leseleko setelubalobalo sikhomba idatha yetemlandvo , kanye netilinganiso taphambili . 
Imisebenti yetemanti itawentiwa Litiko Letemanti lelisha . 
Imbanga lusizi eveni letfu kutsi bantfu labanyenti bayafa ngesifo lesingavinjwa ngalokuphelele . 
Asitfole kutsi Tisebenti tetfu Letihlakaniphile ticabangani . 
Ezingeni lesifundza , Umcondzisi Wekulawula Lwatiso unemsebenti wekuphatsa ngalolwatiso lwekusebenta loludzingekako kwentela kubika lokusemtsetfweni . 
Tindlela tavelonkhe kanye naletinye letinekuthula tekusombululo tincabano titawubakhona futsi lisiko lekuthula litawugcugcutelwa ebantfwaneni base-Afrika ngekusebentisa kuhlangiswa kwemfundvo yekuthula kuto tonkhe tinhlelokufundza tesikolo . 
Lokunengi lokutfolakale kuluhlolo lolukhulu lwanyalo lokuchazwe ngenhla kungachunyaniswa futsi kufuneka kuchunyaniswe nemphumela weNgcugcutsela Yemhlaba . 
Tibhedlela Letetayelekile : Kuniketa tisetjentiswa tesibhedlela tetigulane letidzinga kwelashwa ezingeni lelikhetsekile . 
Lencenye Lesebenta Ngemshini ecinisweni lunebulukhuni ngekuba sikhungo lesisebentekako ngekwemnotfo futsi nanobe kunetinyatselo letinyenti tekwenta kancono simo semnotfo Kulencenye Lesebenta ngemshini ecinisweni isebenta ngekulahlekelwa . 
Kumele iphendvule kutidzingo futsi ikhutsate likhonomsuka lebantfu balo njengekwesicu , kwenhlalo , kwemphefumulo , kwemfundvo kanye nekwemoya . 
Kuphatfwa kwetigulane letihlindvwe emgogodleni ngembi nangemuva kwekuhlindvwa eRed Cross War Memorial Children's Hospital . 
Umsebenti weLuhlolomabhulu Lwangekhatsi yinchubo yekufezekisa luhlaka lolwavunywa yiNdvuna kute kwentiwe ncono emandla ekwenta umsebenti kanye nemakhono . 
Akubonakali kutsi lendlela itawusetjentiswa ngaphandle kwekutsi kungaphasi kwetimo letingakavami futsi akumelanga ibukwe njengentfo lengena esikhundleni seluhlelo letimali kanye nekulawula . 
Kusimama kushiwo lokukhona kuma singawi futsi singasuki nekuchekeka kwakheke tikhala lapho umlilo ungaphuma khona . 
Inhloso yeluhlelo : Kuchumanisa kutfutfukiswa kwetinchubomgomo labatisebentisela ngekutibonela tona ematikweni nekusekela ngekuhlela lokuhlanganisiwe , kulandzelela nekuhlola tinchubomgomo , lushintjo , tinhlelo tekuchumanisa nekusebentisana . 
Loku kufanele kwentiwe ezingeni lekutsengiselana lemuntfu nesive , kanye nelizinga lenhlangano , macondzana nalo lonkhe luhlelo lwekuphakelwa kwetinsita . 
Mayelana nenhloso yekontileka , bogobela banemvume yekusebenta nangetimphelansontfo nangemaholidi esive , njengalokudzingekako kute kwetfulwe tinsita leticeliwe . 
Lesoftware ivunyelwe nakumaklayenti . 
Baphatsiswa kuphela labangenela imihlangano yeBhodi , babe futsi Baphatsiswa nalababamelele bahlanganyela emihlanganweni yemakomidi eBhodi . 
Bantfu lebaya ecansini nebantfu labanyenti kungenteka kanyenti babambe i-HIV , kodvwa i-HIV ayihlaseli kuphela bantfu labanebalingani labanyenti . 
Noma kunjalo , yomibili lemikhakha ibukene netinsayeya leticacile tekuswela emandla kwesikhashana kantsi loku kutawubangela incindzetelo kuletikhungo . 
Niketa inchazelo yemlandvo kanye netintfo letingemagugu temaKristu kanye naleminye imiphakatsi yelukholo kokubili . 
Injongo : Sitatimende semiphumela yeyunithi lefiswako , lecondzile , levakalako , nalelinganisekako . 
Letinye tiphatsimandla tasekhaya tacala imiklamo yekuhlela kulawulwa kwemfucuta ngekutsi kwakhiwe titeshi tekudlulisela kanye netindzawo tekulahla imfucuta , kanye nekusungulwa kwetindzawo tekulahla imfucuta tesigodzi , lekungabelwana ngato phakatsi kwetiphatsimandla tendzawo letibomakhelwane , ngaleyo ndlela kutawunciphisa tindleko tentfutfuko . 
Tinkampani tesoftware tenta isoftware yangcondvomshini levumela basebenti bemaklayenti abo kutsi bagadze kutsi sikhatsi lesingakanani lesicitfwa elucingweni . 
Tinchubo tekulawula kukhubateka emsebentini letisebenta kahle letisuselwa kubufakazi , kwenta lokuhle kakhulu kanye nesipiliyoni , tivumela tisebenti letiphila nekukhubateka kutsi tifake ligalelo ngendlela lesita kusebenta futsi nekugcina lwati lwebuciko bemsebenti lolutsandzekako . 
Kubhebhetseka kwekucoshwa kwebantfu kwandzile emapulazini aseNingizimu Afrika kusukela ngalesikhatsi semakoloni . 
Indzima ledlalwa batali ekusiteni tikolwa ngetimali ibaluleka kakhulu kunakucala , ikakhulu ekubeni khona kwema-ICT , uma kubukwa tindlelakwenta kulusebentisomali lolungasilo lwemuntfu . 
Lokutsi kunakwe kutsi i-DA ayikakusekeli lokwakhiwa kwalesikhundla . 
Labosobuchwepheshe labasihlanu labasebenta kuleligumbilucwaningo kwanyalo banesipiliyoni seminyaka leminyenti emayuninithini abo ngekwehlukana . 
Linyenti lalamacala lawa agunyatiwe njengekuphuma mbamba etinsiteni . 
Tindlela tekulawula letingetiwe kufanele tetfulwe kucinisekisa kutsi balawuli kanye nemasuphavayisa bayatigcina tindlela kanye netinchubo letikhona . 
Lokungcoliseka kwemoya lokuba kubi lokuvela etimotweni kuvamise kuba khona ngalesikhatsi sesiphitsiphitsi sasekuseni , ngenca yesiminyaminya lesiba khona , kungeteka kwekungcoliseka kwemoya lokubangelwa tinjini letingakafutfumali kanye nalesimo lesihlala sikhona semoya wasekuseni lobandzako . 
Labanyenti batawutseleleka ngemuva kwekucedza sikolo , ngaphandle kwekutsi bafundziswa kwemukela kutiphatsa lokuphephile kwetemacansi . 
Tinsita tekulungisa umtimba netitfo tekwentelwa : Kuniketa tinsita letikhetsekile tekulungisa umtimba kanye netitfo tekwentelwa . 
Ngako-ke kuyabonakala kutsi lamanye Ematiko abhajethe kancane ngalokukhula kwemali , loku kutawufanele kubuyeketwe ngemnyaka . 
Kululama lokucondzene nemuntfu kufaka kuticabangela , luhambo lolungakacondzi lwekucalwa kugula lokususelwa ekukhetseni lokukhutsele , kutiniketa emandla , litsemba , nekufuna inshokutsi . 
Lokunye futsi , kuya ngemkhicito kutsi uyakhona yini kwakha ngalolwabiwomali loluniketiwe . 
Luhlaka loluyinhloko Lwekusebenta Ngekhomputha Lolusemkhatsini nalo ludzinga kwentiwa simanje . 
Lendlela yekunatsa ngaloluhlobo ingaba yingoti kutemphilo nemiphumela yetenhlalakahle ngisho nanoma indlela lekunatfwa ngayo nasekuhlanganisiwe ingaphansi . 
Kuhweba kanye naletinye timali letikhokhwako tkhonjiswa kumabhalansi ato lafanele ekupheleni kwemnyaka . 
Lesehluko sekugcina Ngumcondvojikelele Wetebasebenti . 
Inchubekela embili lemcoka yentiwe mayelana nekubuyeketwa kwenchubomgomo netinchubo tekundluliswa kwetitjalo letisesigabeni B na C. 
Umkhandlu wesigungu wesifundza ufaka ndvunankhulu kanye nelinani lemalunga . 
Uma intfo yemphahla , yemboni kanye nemshini lotfolakale ngemali yesibonelelo sahulumende kulahlwa , lokusalako Kusibonelelo Lesisilulu Sahulumende lokumayelana nentfo lenjalo kundluliselwa kulokuzuziwe lokusele . 
Lemitfombo lemikhulu lengenisa imali kulesigaba ngemalayisensi etimoto netintsela tasekhasino . 
Luphakelotimali leTitfutsi teBafundzi alukho kusabiwo setemfundvo , kodvwa luneLitiko leTekutfutsa . 
Kwala luhlanganiso lolucondzile kulesigaba lesi kungenteka kungeneli kusombulula letinkinga emakethe . 
Kudzimate kube kunyalo , umbuso ngamunye netigodzi tase-Australia tinemitsetfo lehlukile yetjwala . 
Luhlakamsebenti lomtsetfo libuka emazinga lasemkhatsini newesigodzi , lahambisana netinhlelo letisemkhatsini netesifundza , kanye nekuhlangana lokunemandla . 
Lenhlangano isungule indlela yetilawuli tangekhatsi kanye netinchubo kwentela kubona futsi nekungenelela etindzaweni tekwehluleka kwekulawula . 
Iholela timali temasabsidi ekusiseni nekuniketa tinsita temitfombolusito kumakhaya lahola kancane nekubuyiswa kwesimilo kwetinsitanchanti letiwako etindzaweni lebetinganakwa ngaphambilini . 
Kuhlanganyela kwemacembu nekwebantfu labahlukene kutawuba nelilungelo lekuya kulomunye umtfulimkhicito ngaphandle kwenhlawulo . 
Temphilo Yemoya eKapa kanye neKhomishana Yekulingana Ngebulili , kwengeta kulabo labanenshisekelo labashiwo ngenhla , sebayiletsile imibono yabo . 
Lomehluko wekutsengwa kwemishini yetikhungo tetemphilo letinsha lebetingeke tentiwe tikhungo ngalesikhatsi tisakhiwa . 
Ngabe sitjeliwe kutsi letivumelwano letisayiniwe lapha tiyini ? 
Tindlela tetekuphepha kufuneka tisekelwe yinchubo yekucondzisa tigwegwe lengavuni nalelunebulungiswa . 
Kuvisisa timphawu tesimondzawo semvelo endzaweni ngayinye , kuyihlanganisa esimeni sendzawo yekuhlala , nekuhlonipha kusebenta kwetinhlelo letigucukako tato , konkhe kubalulekile ekwenteni tindzawo tekuhlala bantfu tisimame tibuye tehluke . 
Labanengi bebabukene netinkinga tekukhokhelwa lokungalingani lokumatima , tikweleti temave angephandle , nekutsi emave ase-Afrika alandzelwa kakhulu tinkinga telulawula malanga onkhe kanye netindlelalisu tekusindza . 
Lomuntfu lophetse lesitfutsi kumele njalo agadze letichumene . 
Nakekelani letimoto kanye naletiteshi letilungiswe kabusha . 
Tinhloso temasu kugucula , kwenta simanjemanje nekutfutfukisa kabusha umkhakha wetekulima ngekusebentisa lisu lemitamo yekugucula imikhicito yetekulima . 
Labambalwa labebahlelwe njengebachubi kukhokhela-kucala tindleko tetekwelashwa tangemva-kwemhlalaphansi bangakutfola kunconoteka kubhalisa njengetimali tempesheni . 
Uma kukhwabanisa nenkhohlakalo kucinisekiwe emva kwekucedza kwenta luphenyo , sisebenti lesitsintsekako lebesiyincenye yaletintfo sitawubitelwa kucondziswa tigwegwe . 
Lenombolo nendzawo yetindzawo tekuhlanganyela angeke kususelwe etinombolweni nje . 
Imibiko kanye neTilinganiso Letilungisiwe teLusebentisomali lweSifundza . 
Imibuto lephatselene nalombiko lokhishiwe kumele ibhekiswe ku : 
Lelilanga liluphawu lwemandla lanika imphilo liphindze futsi limelele kubaleka kwebumnyama nekuncoba kwekutfola , lwati nekuvisisa tintfo lebetifihliwe . 
Kungeta kulokungalingani ngebuhlanga lokuviwa madvodza lamnyama , bafati bahlupheka ngekubandlululwa ekwentiweni kwetintfo emphakatsini . 
Sikhatsi sekubika sibonakala ngetintfutfuko letinyenti , kufake phakatsi kuhlangana kwematiko Etemphilo Netinsita Tenhlalo . 
I-United States iyimbangela yalokungetulu kancane kunekota , kantsi lisheya leJapan linciphe ngekuhamba kweminyaka laze laba ngaphansi kulokulishumi . 
Indzawo yemathuna beyigcinwa njalo isesimeni lesifanele ngekutsi kusikwe tjani , futsi kugecwe netihlahla uma kuvulwa iploti lensha . 
Sijeziso sekuvalelwa wedvwa kufanele sindluliselwe Ejajini Lelihlolako kutsi lisibuyekete . 
Kubabela lokunengi bekushiswa kungakahlelwa . 
Lolophendvulako wabhalela inkhantolo kutsi ibuyekete lesincumo salophetse letingcogco . 
Ngaphandle kwemizamo leminyenti kutingucuko letikumayunithi , kusesenekuswelakala kwekumeleleka lokwanele kwebantfu labamnyama kumazinga ebaphatsi . 
Lapha bantfwana bakhuliswa nguNkst. Brooks kuphela . 
Kufanele futsi tiphindze tibukwe ngekutsi tingemathulusi ekwakha kabusha , ngemcondvo wekutsi tingasetjentiswa kuhlanganisa indzawo yekuhlaliswa lenhlalunhlalu . 
Bazuzi batawusebentisa lipulazi kutsi balime bese bafuya imfuyo yasekhaya . 
Lucwaningo selukhombisile kutsi ngutiphi tintfo tekusebenta kanye netimphawu tekwakha letisebenta kahle . 
Niketa ligalelo kuYunithi yenchubomgomo mayelana ne-ICT , emazinga etebuchwepheshe , tindzaba tesatellite kanye netendzawo kanye nekulawulwa kwemisebe yespekthramu . 
Basebenti kuphela labasebentela hulumende kwanyalo labatobukwa . 
Kufezekiswa kwetinchubo netinyatselo ngekhatsi kulitiko lokutawunciphisa kwenteka kwekukhwaphanisa nenkhohlakalo . 
Bomasipalati kufanele babe yincenye kutinhlelo tavelonkhe kanye netesifundza kanye nakutinhlelo tentfutfuko yesakhiwonchanti . 
Kutfolakala , kugcinwa kanye nekuhlolwa kwemitimba ngendlela lefanele kanye nalesebentako kutawuba ngulomunye wemisebenti yemfakisicelo . 
Lemiphumela isikali ngco semtselela . 
Umtselo wemalingena ngumtselo lokhokhiswa imali lengenako lesezingeni lekutseliswa ( samba semali kungakadvonswa timali letidvonswako bese kukhishwa lokucolelwe nalokudvonswako lokuvumelekile ) wemuntfu futsi uncunyelwa umnyaka wekuhlolwa lotsite . 
Imvula yangeMphala kuye kuyeNgongoni seyiyonkhe kulindzeleke kutsi ibedvute naletayelekile kuye ngetulu kwaletayelekile etincenyeni letinyenti tendzawo . 
Lesincomo lesilandzelako sitawutfulwa kumkhandlu kuze kutsi kutsatfwe sincumo uma sekwetfulwa umbiko wemnyaka . 
Tinchubomgomo atikabekwa kulawula kusentjetiswa kwemathuna . 
Kuncono njalo kwenta loko lokusebentela wena kanye nekwenta umshikashika wemtimba ube ngumkhuba lowugcinako . 
Yonkhe Imidvwebo nema ENE letfuliwe lekentiwe nekulawulwa kwemasu labekiwe . 
Make Somlomo , tintfutfuko kumtapomabhuku wetfu tiyakhutsata , njengobe tintfo letinyenti tiyatsengwa kwentelwa labatifundzako . 
Ngulemitsatfu kuphela yalabomasipala bendzawo labasihlanu labakhombisa labadvuna kuba ngetulu kwalabasikati . 
Kuniketa kubonakalo lokwandzisiwe kwemklamo ngekubeka liso nekubika kancono nangendlela lehlelekile kumklamo . 
Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko nekuphepha kwemuntfu wabo . 
Ngitawutsandza kusho kutsi mine naNdvuna sinake ngekucaphela kuphawula futsi sibonga kusekela lokuniketwe lapha namuhla kulenchubo yekubuketa . 
Kulwa nenkhohlakalo kuhulumende nekuvimbela imitfombolusito yembuso kutsi ibanjwe ngabhongwane ngemacembu lanetinshisakalo letehlukene , kufanele kucalwe ngako . 
Indlela leshiphile kanye naletsembeke kakhulu yekubukana netinsayeya tetilwanyana kanye nelukhula kuhlala utigadzile ubuye utivimbele , uma kwenteka . 
Onkhe emasiko e-Afrika abona abuye abonge timphawu letihambisana nekusebenta ngekutikhandla , imboni kanye nemnotfo , kanye nekunakekela budlelwane , kanye nalabo labangenanhlanhla . 
Lena lelandzelako yimitsetfomgomo yekwenta kancono tindlu talabahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini : 
Loluphiko lwetekuhlola luphindze futsi lulandzelele kufa Lokungaba khona . 
Letento epulazini betentiwa ngekutichenya nangaphandle kwemitamo yekutifihla . 
Mhlonishwa Somlomo , ngivumele ngigcile kulemiphumela ngenca yetihibe tesikhatsi . 
Luhlolo loluhlangene lolulinganisako luveta emaphethini emnotfo newenchubomgomo lecashelwe emnotfweni lotsite kuyinkinga . 
Ngako-ke , leto tikolwa letisesimeni sekutsi tingatakhela timali tato letengetiwe tekucasha bothishela labengetiwe nekwakha lamanye emagumbi ekufundzela tiyakhona kugcina emareshiyo athishela nemfundzi . 
Legandaganda kufanele kutsi iphindze ibe neradiyetha , ifeni yekuyipholisa nako konkhe lokusezingeni lokudzingekako . 
Lokutsintsana , nanoma kunjalo , kwasungula kwentiwa kwenchubomgomo ye-Urban Green yeLitiko . 
Litiko libuye futsi lisebente ngaphansi kwemiyalo leminyentana yetemtsetfo njengoba kuhleliwe ngentansi . 
Letinhlelo te-elekhthronikhi kufuneka kutsi tibe ngendlela yekutsi tiyakhona kuhlanganiswa naletinye tinhlelo . 
Kunaka nyalo kudzinga kukhweshe kuye kutindzaba letifanelekile kute kutsi sentangayo akabukeli phasi lizinganhle lekuphakelwa kwetinsita . 
Ngetulu kwaletivumelwane , nanome kunjalo , mine nalelitiko kulamacembu laphikisana netikhali kuleminye imininingwane , ikakhulukati kulebhajethi yetekuvikela . 
Imali yesibonelelo Yekulekelela Inhlekelele Yetindlu letawusekela umsebenti wekwakhiwa kabusha kwetindlu kanye nesakhiwonchanti lesihlobene nato lesilimele uma kuba netehlakalo temvelo . 
Waphindze futsi wawina Indondo yePeabody e-United States yaseMelika . 
Sisombululo sesikhatsi lesifishane kuya kulesisemkhatsini , kulenkinga yekulashwa nekulahla imfucuta lefakelana tifo yekunakekela imphilo kufuneka itfutfukiswe . 
Kwekucisha nekusentjetiswa kwelunkentjeti lwekuvala akukavumeleki . 
Incenye lebaluleke kakhulu yemsebenti wetfu kutsi sifundzise bantfu kutsi bamukele , batsandze futsi basekele labo labane-HIV , kute kutsi singabhaci nome sibindze nje . 
Kungako-ke kubalulekile kucinisekisa kutsi tinhlobo letehlukene tetindlu tiyatfolakala , kute kucinisekiswe kufaneleka ekuhambeni kwesikhatsi . 
Sesente imitamo lemikhulu ekusunguleni kufundzisa Sigaba saboKhewane njengendzawo lebalulekile lebukisisiwe yetinhlelo teMfundvo yaThishela leniketwa etikhungweni tetfu . 
Uma letinye tincenye tetinhlelo tekuphatfwa kwemnotfo , letinjengekulawulwa kwemkhakha wetimali , kutfole kunakwa lokukhulu , butsakatsaka lobunyenti lobuvete lesimo lesibucayi kusatawubukanwa nabo . 
Kubekwa kwetigaba letahlukahlukene tabosochwepheshe betemphilo etindzaweni tekusebentela umphakatsi tihanjiswa phambili etikhungweni tasemakhaya njalo ngemnyaka . 
Chumana nasoSikhwama waVelonkhe ngenchubekelembili lemayelana nayinye inchubo yetimali lefanako . 
Loku kukhombisa kukhula kusuka ngesikhatsi basahlala nemndeni wabo wengati . 
Kufanele kunakwe kutsi umtsengisi angandlulisa inzuzo yanoma ngumuphi umbongo lotfolakele ngaphansi kwalesitatimende kulenye ibhizinisi leyincenye yesakhiwo selicembu lelifanako njengemtsengisi . 
Ngako lokuhlanganisiwe sekuphelele ngulokudzingekile lokubili kuya kulokutsatfu kwalokukhulu lokungaphansi kwaloko lekungafinyelelwa kuko lokuholela kusimondzawo saselusentseni . 
Kungenteka kutsi , nanoma kunjalo , kubaluleke kubuka imikhuba letsite yemmango ingakutsintsa kanjani futsi leni kuniketwa kwetisetjentiswa . 
Kucinisekisa kushicilela kwemaphepha kuwebhu kufaka ekhatsi tinchubomgomo , tatiso , emagazethi ahulumende . 
Kuloku , niketa silinganiso selinani lemahektare lavalwe nguletihlahla . 
Tihlahla , tiganga kanye naletinye timphawu tekubukeka kwendzawo kungavimba imigca yekubona futsi kunikete indzawo yekubhaca kulabo lebangahle bente bugebengu kanye nemishikashika yebugebengu , kepha uma kukhetfwa futsi kunakekelwa ngendlela lefanele , kungacinisekisa kubonakala . 
Umuntfu angavisisa kutsi imiva lenemandla ngiyo lekukhulunywa ngayo lapha , futsi noma ngabe ngubani lochubeka nekuhlelela temfundvo kwangatsi lisiko , tenkholo kanye nelulwimi akukho , ubeka sisekelo sekungcubutana kanye nekutsikameta . 
Kufaka ekhatsi kulalela , kufundza , kubuketa kanye nekuhlatiya ematheksti kute uvisise kutsi akhicitwe njani nekutsi yini imitselela yawo . 
Ngekubeka embili kusebenta kwemisebenti nangekusebentisa loko tisebenti letinemakhono letahlangabetana nako , kwatfolwa idivishini lephumelelako yematiko lamabili . 
Imisebenti yetelufuto yimisebenti leyakha incenye yekunakekela-yetemphilo lenkhulu lehlanganisiwe . 
Ngato tonkhe letizatfu , lolophendvulako uchaze kutsi lesitatimende sesikhalo asikabi yimbangela yekutsi kungaba nalokwentiwako ; noma kwentenjani , besingakacondzi siluhlazo . 
Tidzingo tekhwalithi yelusebentisomali lwalamanti kanye nelwekuvikela tilwane netitjalo taselwandle , kwenta sisekelo lekuncunywa ngaso kufaneleka kwelusebentisomanti . 
Njengalokufanele , kubeka lesimo sekuhlola umtselela wetemnotfo lesicephu sichaza lesimondzawo semnotfo . 
Litiko ngalinye kufuneka libe nendzawo lebekelwe kugcina imfucuta , lapho imfucuta yekunakekela imphilo lebandlululiwe ilindze kulandvwa khona . 
Lawo mazinga adzinga kutsi ngihambisane netidzingo tenchubo lemukelekile , futsi ngihlele ngiphindze ngente luhlolomabhuku kute ngitfole siciniseko lesifanele macondzana nekutsi ngabe letitatimende atikacukatsi yini titatimende letinganembi . 
Inchubomgomo yekucolelwa yanyalo ihlanganise konkhe emakhansela nalabaphetse . 
Imitselela yekuhamba kwethrafiki ngesikhatsi sekwakha kufanele kuncishiswe ngekucinisekisa kutsi yonkhe imigomo lephatselene nekulawulwa kwethrafiki iyahlonishwa . 
Kufanele kube Neluhlelo Lwekuphatsa Ikhwalithi loluchaza kutsi ngukuphi lokuhlolwako lekufanele kwentiwe , nekutsi ngubani , nini nekutsi njani ngesikhatsi sekwakha , nekutsi ngusiphi sicinisekiso lesikhishiwe . 
Loku bekusho kutsi imphahla levela emaveni angaphandle beyibita kakhulu uma icatsaniswa ngesikhatsi lapho tintfo tidzingeka kakhulu ngenca yelizinga leliphansi lelirandi uma licatsaniswa neliDola , futsi loku kuphindze kwasekelwa tindleko tenyama yenkhomo kulendzawo . 
Lababhidako batawetfula imphahla lehanjiswa ngaphansi kwematindzawo tabo letetayelekile . 
Insekese iyonkhe ilinganiswe ngekucatsanisa lendzawo lephelele naleyo lekucalwe kuyo kubona umphumela . 
Imiphumela yeLucwaningo lwaKamuva lweTekuvakasha ikhombisa kutsi bagibeli labanyenti bacabanga lokuhlelwa kwetitfutsi tesive kutsi kungendlela lengakaphephi . 
Landzelela umsebenti webunjiniyela kanye netinchubo kanye nekwamkela umsebenti webunjiniyela ngekwemigomo netimmiso letibhaliwe . 
Lwati lekusebenta leliminyaka lengetulu kwelishumi ngetingungu tema-imeyili , tingungu teticelo kanye netingungu tewebhu . 
Nanoma ngumaphi lamanye emadokhumenti , titifiketi njll . tifanele kutsi tifakwe njengeteleko kuledokhumenti yamasipala lesemtsetfweni . 
Ngaloko-ke , bufakazi bakhe bavunyelwa njengemvabatsi . 
Kuniketa kucecesha kwekusekela kusebenta kwetikhungo tahulumende kanye naletinye . 
Kumcoka kugcugcutela bantfu labasha kutsi batsandze futsi babe yincenye yemculo wetemakwaya . 
Tfola ngetindlela tekonga emanti . 
ENingizimu Afrika , umnotfo wetekulima lomkhakhamibili uyintfo leyetayelekile lefaka ekhatsi umkhakha wetemnotfo lotfutfuke kakhulu nalokungakatfutfuki kahle kanye nemkhakha wasemaphandleni lowetsembele kakhulu ekutiphiliseni ngekulima . 
Lenchubo ichaziwe kuLisu leteBhizinisi leTindlu teMmango ( Letigcwele ngalokuseMkhatsini )  . 
Kudvweba imibiko yeliviki , inyanga nekota yekwabiwa kwemali nekulandzelela kucitfwa kwemali netinjongo tekubika . 
Sonjiniyela wekuchumana utawucedzisa konkhe kucwaninga lokudzingekile kanye nekuhlela kwekucala lokuyame kulenye indlela yekuhlela lekhetsiwe . 
Loku kungachaza lesidzingo lesitsatfwa kancane sekuceceshwa kwebalawuli . 
Kungcubutana Kwebantfu : kungcubutana kufanele kusonjululwe ngendlela leneluvelo , levulekile nalephetsako . 
Tibonelelo letikhawuliwe letikhona kucalwa ngato kuzuza umtselela lomkhulu ekuniketeni indzawo nekutfutfukisa intfutfuko yemnotfo wasekhaya lobambelelako ; 
Lesikhatsi ngeke sengce tinsuku letingemashumi lamatsatfu ngesikhatsi . 
Kuwa kwetikimu tekutselela ngenca yekusilela kwekuphatsa kubamba emanti emvula . 
Bubi bekuba nelayisensi kwekutsi uma unelayisensi angeke batibekele emanani abo noma basebente ngemuva kwalamahora labekiwe . 
Lundluliso emkhatsini kwemavoti kufanele luvunywe Ngumkhandlu Ngeliphakelotimali leliguculiwe . 
Nome kunjalo kukhona tindleko letengetiwe tesichumanisi , tinsita letetfulwa ngebunyenti kanye nekuhlantwa kwemanti nekuhlanteka kokubili . 
Ngenhlanhla lembi , kute tikhungo talabaluphele letikhona kulesikhungo futsi kungaloko-ke bantfu labadzala bafanele kutsi babe netemphilo letikahle futsi bakwati kutinakekela bona ngekwabo . 
Tindlela letihlukene kwanyalo tiyasetjentiswa kusombulula letinkinga tetindzawo tekupaka letakhiwe kutsi tivikele kuguguleka . 
Tindleko tekugcogca tifakwa kuleSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti njalo ngenyanga tilingana neliphesenti linye nehhafu yelinani leliphelele letimali letifakwako letigcogciwe . 
LoMtsetfo uyame kutinchubomgomo tekusimama , kusebenta ngendlela , kulingana , kusho kutsi kuvikelwa kwetinsita temanti kufanele tilingane nentfutfuko kanye nekusebenta kwato . 
Kubona emafayela nemarekhodi kwentela kufusa . 
Umphumela kutsi lokubalwa kwetindleko kuniketwa ngesizatfu senkholelo futsi ngekuchaza emaphuzu lamcoka kanye nemikhawulo lebanti yalenchubo . 
Ifaka kucecesha emakhophelethivi etintfweni letibalulekile teMtsetfo wemaKhophelethivi , nekutsi uwakha njani emakhophelethivi . 
Loko kutibophelela akubonwa kuSitatimende Sesikhundla Setimali njengesikweleti noma kusetjentiswa kwemali kuleSitatimende Sekusetjentiswa Kwemali . 
Ncedza ngemisebenti yebubhalane uma uceliwe . 
Lesidzingo singabanga kutsi umhlolimabhuku afune kucasha umeluleki wetemtsetfo uma kwentiwa lelo nalelo luhlolomabhuku , lokutawuphindze kubange kukhula kakhulu kwetindleko tekuhlola emabhuku . 
Imicabango yebungoti lesetjentiswa yahambisana naleyo lesetjentiswe ngekwetinhloso tekuhlola imitsetfo . 
Lamazinga lasetulu ekuyekela etikoleni letinkhulu afuntwa maphuzu lehlukene labanti , lafaka emaphuzu enhlalomnotfo njengekukhulelwa kwemantfombatana , kuswela , emakhaya laphuyile kanye nekungasebenti . 
Imiphumela yaloluphenyo yetfulwa kuBhodi yaboKhomishane kantsi itawetfulwa kwentela sincumo sekugcina Enkhundleni Yekulawula yaVelonkhe kungekudzala . 
Letinye tindlela tekukhulisa imalingena , letinjengekukhulisa silinganisontsela , kwenta ncono kutfotjelwa kwentsela nekwetfula tintsela letinsha kutawufanele kutsi kucatjangwe . 
Kufanele kutsi kuniketwe emariferensi ekucinisekisa lanemininingwane yekutsintsana . 
Noma kunjalo , kube nebumatima , kutfola baphakeli tinsita baletinye taletintfo , emathulusi , i-ikhwiphimenti netintfo tekusebenta lebetidzinga nguloluhlelo lolusezingeni leliphansi kute lente imisebenti yetekulima , kakhulu kumiklamo yetinhlobo tekudla temmango . 
Uma kubikwa sehlakalo sebudlova basekhaya . 
Kodvwa , kubuye kuletse tinkinga letiphatselene neluhlelo lolunemiphumela lengakahloswa . 
Bafundzi labavela etindzaweni letingaphandle kwe-Ceres bahlaliswa emahositeli kuwonkhe lomgwaco kusuka esikoleni . 
Luhlelo Lwenkampani lwenta timiso ngesimo lesetayelekile sebungoti letitawutsintsa umnotfo wendzawo , lisiko , inhlalakahle , intfutfuko lesimeme nemisebenti bantfu labatondla ngayo lesimeme Yamasipala . 
Sothenda uyakhona kuniketa incwadzi lesuka kusikhungo setimali lesisemtsetfweni , lesiniketa imali yekuvala sikhala lengetulu kwesidzingo semali yekucasheka . 
Umkhandlu Wekumakethe Tekulima Velonkhe bewusebenta kulenchubo yekwakha kabusha , ngalesikhatsi kutfutfukiswa kufinyelela kutimakethe kutfutfukisa umkhakha wetekulima . 
Kusisa lokubalulekile kuyenteka futsi kusakhiwonchanti setitfutsi , kufaka ekhatsi tikhumulo tetindiza , bojantji nemabhasi . 
Emazinga lancono ekuphatsa , kuhlanganisa , kulunganisa , kungenelela lokuncono ekuphatseni timali nekuhlela kwekuvikeleka kwekudla kuto tonkhe tigaba tahulumende , emkhatsini wahulumende , umkhakha wangasese kanye netinhlangano temmango . 
Lobukhona lobu kukujutjelwa lokubalulekile ekucecesheni nekuvuselelwa kwensitakusebenta Yembutfo . 
Timali letikhetsa kuchubeka njengakucala , kodvwa ngaphandle kwelusito lentsela lebetilutfokotela kucala , ngaphandle kwekungabata tibe nguleto letasungulwa ngetizatfu tebhizinisi letivakalako letingahambelani nentsela . 
Nawucatsanisa naleminye iminyaka sifundza sibone kwehla kwelinani letehlakalo tetindzaba tesimo lesimatima sekungalawuleki-ngendlela kweluhlolo . 
Lokungahle kwentiwe ngasese ngako-ke kutawenta kutsi kube netinzuzo letinciphile . 
Namuhla sibona bufakazi baletinye taletitselo talolutsandvo ngalesikhatsi sivula lesigaba lesitsite Salomklamo Wemawolintji . 
Umnyakatimali lobuyeketwako ubone kutfutfukiswa Kwemfanekiso Wekuphakelwa Kwetinsita Wetinsita Tenhlalo Letitfutfukisako . 
Kusetjentiswa ngalokwecile kwetimali kubhadalwe ngekugcinwa kwemphahla kanye netinsita ngaphansi kweluhlelo lolufanako . 
Tinhlelo tekucecesha tetayete basebenti ngekuchibelwa kwemtsetfo , ngalesikhatsi kuceceshwa emakhono langelukhuni futsi nemazinga ekulawula bunjalo lacinile kutfutfukise kusebentisana nebatsengi . 
Ematfuba ekulahlekelwa Ayehliswa : Kubona nekuhlola ematfuba ekulahlekelwa kanye netinkhinga . 
Sekela umgomo ubuye uphakamise sitfombe selikolishi . 
Kukhona kubukana nemsebenti lomnyenti kakhulu . 
Kunenethiwekhi yedatha lesatjalaliswe velonkhe lapho khona letinhlelo telwatiso letisetjentiswa ngungcondvomshini yeluhlelo lwekulawula timali ( kufaka ekhatsi tinhlelo telwatiso letisetjentiswa ngungcondvomshini yekulawula luhlelo lwekuholela ) lusebenta khona . 
Lomasipala usita ngemali lokwakhiwa kwesakhiwo . 
Kuloku , tikhala letinyenti atikakhelani kuphela nemaseli latsatsela etulu lakhona kuvumelana nekukhanya , lokwehlukile yindzawo ye-Pluto Park lebekeke madvute nenshonalanga kulendzawo lelipulazi yalomhlaba weligalufu . 
Emandla ekusebenta atfutfuka kakhulu ngelizinga letikhala temisebenti letinemkhawulo kakhulu . 
Phasi kwetimo letitsite emalunga angayekela ngembi kwesikhatsi , ngembi kwemnyaka wabo lowetayelekile wekutsatsa umhlalaphasi . 
Inchubo lephendvula masinya kutetindzaba . 
Akukho kucwaningwa kwekusebenta lokwentiwa ngesikhatsi salomnyaka lobuyeketwako . 
Kodvwa kunetidzingo letinyenti letifana nabo bonkhe basebentisi labetayelekile : 
Lophumele kufanele akhone kusebenta ecenjini , atimisele , kuhlonipha lokutsembekile abuye akhombise kwati kunakekela emakhasimende . 
Lenkampani ifanele futsi kutsi yehlukanise umholo ngalinye ngeli-awa , ngenyanga , logadza ngamunye futsi ifanele kutsi ifake ekhatsi tonkhe tindleko letifanele . 
Naka yonkhe imibuto lehambisana neticelo tekuhamba . 
Imiphumela lefunekako yekutfola timphawu tetinchubo tebhayojiyokhemikhali , njengencenye yelucwaningo lolunemininingwane , lokufaka ekhatsi timbangela letahlukahlukene . 
Loku kungenteka kungabi dvutane nalapho batali babo basebenta noma bahlala khona . 
Litiko alisilo lelingumsisi losisekelo etimphahleni temali noma ekugcinekeni kwaleto timphahla . 
Kwentekani uma nginganeliseki ngemphumela ? 
Lesiboshwa sephuka sandla sangasekudla . 
Kwentela tindzawo letitsengisa tjwala , ilayisensi letfolakele kubalaniketa emalayisensi kumbuso noma endzaweni lapho kutawutsengiselwa khona kuyadzingeka . 
Gcina timphahla takho letiyikhwalithi lenhle tibe kumibalayendzabuko bese utesekela ngalokulekelelako lokugcamile njengethayi , tibuko tekufundza , isethi lekhanyako yesikhumba nobe njalo tibopho sihlakala nje tekudlala . 
Tinkinga tingavela uma titjalo tivela etimeni tesimoselitulu letingasitinhle kutikhulisa tibe tinkhulu ngesikhatsi setimo letincomekako . 
Letimali letiniketiwe tifakwa lwatiso lolusha tinyanga tonkhe . 
Kugcina kuvalwa kwemabhuku ekupheleni kwenyanga njengoba kudzingeka . 
Lomasipala kufanele acabange ngekumema tinkampani tendzawo letivele kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo ngekhatsi kumncele walomasipala kwentela kwetfula tinchubo takhe tekutsengwa kwemphahla kanye netidzingo tekuthenda . 
Kunakwa lokukhulu kuya ekucapheleni tinchubomgomo , emasu , tinhlelo netisetjentiswa letehlukahlukene letisetjentisiwe , ngekugcizelela lokukhulu etindleleni tekhwalithi . 
Timbali betandze kakhulu ngasekupheleni kwaKholwane nangasekucaleni Kwengci . 
Kuwa kwekusebenta kwesifundza kukhombisa kutsi tifundza letibangelwe lizinga lekufa kwebantfu lelisetulu nguleto kakhulu letisetindzaweni tasemaphandleni . 
Labanyenti mhlawumbe bebangatsandzi kuniketa lwatiso ngalokusetjentisiwe . 
Lwati labutselwa lesifundvo ngetindlela letintsatfu . Lolunye lalolwatiso lahlanganiswa kusuka kumafayela kuya kulucwaningo lesifundvo . 
Imiphumela yaloluhlatiyo ifaka phakatsi : 
Kuswelakala kwemanti : umtselela lobaluleke kakhulu wekugucuka kwesimo selitulu kumitfombo yemanti nguletingucuko letingaba khona ngalamandla nesikhatsi imvula lena ngaso . 
Kwengeta , lenhlangano itawuzuza ngekwehla kwesikhatsi lesengetiwe sekusebenta , kukhatsala nekuncika kakhulu kutisebenti netinemlandvo locinile welwati ngenhlangano . 
Kugcugcutela intfutfuko yekusimama kanye nekusetjentiswa kwetinsita temvelo ngekungenelela kutindlela letitosekela tinsika tekusimama ( tenhlalo , umnotfo nesimonhlalo ) letiholela ekukhiciteni lokukhulu , kudla lokuningi , kwakhiwa kwemisebenti kanye nekwenta ncono timphilo tebantfu . 
Emanani lakhonjiswe kumadokhumenti ebhidi ayimitsamo lelinganisiwe kwentela kutfola intsengo yebhidi futsi ngaloko angeke acinisekiswe . 
Kuhlonipha imitsetfo yetiphatsimandla tendzawo kungumgomosisekelo lomkhulu lolawulwa kugcogcwa kanye nekutfutfwa kwemfucuta ngalokwetayelekile . 
Inhloso yeluhlelo lwemfundzate ku : 
Kuyenteka kutsi titjalo letimbalwa tihlaselwe yi-inokhulamu kanye nephathojini , kanye nemagciwane noma ifangi kuphindzaphindzeka kanye nekwandza masinya ngaphansi kwetimo letihlala tibutsene letikhona emibhedeni lekutjalwa kuyo . 
Kwamanje kute umhlengi locashiwe kulesikhungo ngoba lona bekakhona washiya phansi tintsambo . 
Kuphindze futsi kube netibhedlela letikhetsekile letinakekela tigulane letineTB , kugula kwengcondvo , kanye netigulane letidzinga kunakekelwa kwetemphilo kwesikhatsi lesidze . 
Litiko lifake tinhlelo tekunisita kulomnyaka lotako , bamba lelitfuba . 
Loku kucinisekisa lenkholelo yekutsi lomtsetfo wakhe emalungelo lekavuna labatisulu . 
Lobudlelwane butawusita bafakiticelo kutsi bakwati kutimela ngekutsi balime bese bayatikhicitela kudla . 
Lekucala bumcoka bekunyakata kwalabahamba ngetinyawo . 
Yonkhe iminikelo kufanele ivetwe kuTitatimende Tetimali Temnyaka . 
Lokunikwa kweliphakethe lekuyekela umsebenti kumsebenti ungakapheli kuya ngekuvunywa ngumcashi . 
Yonkhe imiklamo lemikhulu iletfwe ngesikhatsi kuLitiko Letemisebenti Yesive kuvikela kucashwa kwabosokontileka sekudlule sikhatsi . 
Kuvuselelwa kwendzawo lapho kuma khona emanti emvula kuyachubeka ngaphansi kwebuholi beLitiko Letendzawo . 
Indlela inkhucunkhucu noma inhlanganisela lesebenta ngayo njengesondlimtimba kugciwane lelitayelekile emantini , itawubangela kwehla kwe-oksijini emantini lokutawubanga kulimala kwalokuphilako lokukhulu , kuyacwaningwa . 
Kulandzelela kwekusebenta nekulawula kungumtfwalo Wenhloko Yetikhungo telitiko Letimali Tahulumende . 
Nangabe lokubuka , luhlolo nekuhlatiya kukhomba kutsi letimphahla noma kusita kuhambisana naletidzingo tenkontileka , tindleko talokubuka , kuhlola nekuhlatiya titawukhokhwa Sifundza lesibite loluhlolo noma kuhlatiya . 
Kuhlanganiswa lokuncono kwetintsandzane nebantfwana labasengcuphekweni nako kulindzelekile njengemphumela wekutfutfukisa takhiwo temphakatsi lokubukene ngco nekunakekelwa kanye nekusekelwa kwebantfwana labasengcuphekweni lokutawufaka temphilo , kudla netinhlangotsi tengcondvo . 
Kuceceshwa kukodvwana akusiyo imphendvulo , ngoba tinyenti tisebenti letigcinwako . 
Esehlakalweni lesinjalo kutfobela sigaba ( c ) kuyaphuma . 
Chaza indlela letawusetjentiswa kubeka liso kulemiphumela yemsebenti lokufaka ekhatsi tinhlelo tekusebenta temishikashika lehambisanako yekulunganisa kanye netintfo letidzingekako kusebentisa lamakhono ekubika . 
Lendzawo kufanele ivumele kusebentiseka kalula ngulomtsengi . 
Umtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo utawutsi ngekubuka lesicelo , kanye nawo wonkhe lamanye emaphepha lafakiwe inikete sigwebo lesifanele . 
Lenancwadzi ingumpumela wekufaka umbono lokuvela kuluhla lolubanti lwalabatimbandzakanyako . 
Hulumende neLitiko Letemfundvo Lephakeme , ngalokuvamile , utawuchubeka asebentele kwakha simondzawo lesikahle sekwenta ibe yemave emhlaba imfundvo lephakeme kutsi ihlume nekutsi imigomo netinhloso tayo tifinyeleleke . 
Shukela usetjentiswa kakhulu kumhlaba wemtfombo wetfu lokuphatselene nekwakha umsebenti kanye nekusimamisa imiphakatsi yasemaphandleni . 
Lendlelakugucula iholela kutilinganiso letiphasi letentiwe temalingodla temave lanemcebo wegolide . 
Lokutsatfwa sengatsi ngiko nguloku , nanoma kunjalo , mhlawumbe akusilo liciniso kuleyo mimango lenjingile . 
Nanoma kute bufakazi lobukhombisa kusebentisa kabi tjwala , kunemcondvo lotsi umkhuba lonjena unemandla ekwenta ingoti . 
Kunikwa kwemathenda kutawukwemukelwa kuphela nangabe : 
Lesitatimende sesikhalo sisebenta njengetinjongo letiphindziwe . 
Loku kungadzinga sibonakaliso lesicaphelisisako , nalesivikela ngekwemtsetfo , lesisebenta ngalokungagucuki ngetikhatsi tenkontileka . 
Imisebenti yetilwanyana letisemhlabatsini ( ikakhulu tibungu ) tihlanganisa lomhlabatsi longetulu kancanekancane , bese kutsi tincenye letincane talolutfunyela tehla ngetimfa netimbobo letinkhulu . 
Tinsalela lebahlangabetana nato ngesikhatsi sephrojekthi nekucinisekiswa kweticelo kufaka imininingwane lengakapheleli kulelifomu leklemu , sibonelo , atikho tinombolo tekukuchumana noma likheli , noma kungatfolakala noma kutfolakala matima kwebafakiticelo , nanoma kube khona kuvakashela ekhaya emahlandla , kwentiwa timemetelo temsakato kanye netindzaba temaphephandzaba endzawo . 
Luhlakamsebenti lemtsetfo lekulawula tekutsenga nekutsengisa lakamasipalati kufanele lutsembeke , kube nekulinganisa , kubonakala , kuchudzelana kanye nekungabiti-kwetindleko . 
Inhloso yaloluhlelo kulawula tisetjentiswa letiphatsekako talelitiko , kanye nekuniketa tisetjentiswa letinsha kanye nekugcina letimiso letikhona tisesimeni sato lesifanele . 
Kunaloko , leLibhuku Lelibovu kumele litsatfwe njengesigcwaliselo kuleto , ngobe timo tendzawo kanye nebukadzabona kanyenti kungabitela kutsi nguyiphi inchubo lekumele ilandzelwe kutehlakalo letibekwe tacaca . 
Ngakulolunye luhlangotsi , besitayele kulalela umsakato . 
Tinhlobo nemisebenti lehlukene yetikwele nemapulaza kukhona . 
Sisusa sanoma nguyiphi imitamo yekulungisa kufanele kube neMtsetfosisekelo ngenca yalokusebentisa lomcondvo wemtsetfo longetulu kwayo yonkhe imitsetfo . 
Utse sidzinga kufundzisa lisiko lekucabangela simondzawo kubantfwana kanye nemiphakatsi yonkhana . 
Kutfutfukiswa kwemodeli yekungenelela bekutawafaka kufundza kulolwati lwalababandzakanyekako mayelana nemkhuba lomuhle kakhulu nekutsi indlela lesekelwe yimiphumela ingakutfutfukisa kanjani kucaliswa kwaleto tindlela . 
Ngekuncika kusilinganiso lesibekiwe selinani bantfu lelivunako , letinye tinsita kumele tibe setindzaweni lekufinyelela kuto labahamba ngetinyawo , kulabasebentisa titfutsi tesive , kanjalo nasendzaweni yasekhaya lenesibalo lesincane salabahamba ngetinyawo . 
Asebentisa tindlela letehlukene kukhohlisa umphakatsi . 
Kanjalo , kute kwakhiwe futsi kutfutfukiswe inhlangano lenjalo , kunconywa tincenye letehlukanisiwe letilandzelako : 
Tindzawo lekucitsela kuto indle atibukwa njengobe titsatfwa njengelusito lolutfolakala ngebunyenti . 
Inchazelo ekukhonjweni kwemikhandlu yetigodzi kulesigaba sekucala ayivakali . 
Kuhlela lokuneLisu kubalulekile ekusimameni kwesikhatsi lesidze kwekuphatfwa kwamasipala . 
Kunetintfo letinyenti lekumele ticatjangwe ekulungiseni lombuto lomcoka wekutsi ngubani lotsatsa tinzuzo kulemishikashika yeluhlelo lwekusebenta luphelele . 
Luhlelo lolungephasi lweTimayini Nemandla ngilo lolusebenta ticelo temisebenti lephatselene netimayini kanye nekusungula tinchubomgomo kanye netinkhombandlela tetindlela tekusebenta letinhle kakhulu letimayelana netimayini kanye netindzaba letiphatselene netemandla . 
Umfundzi kufanele abe bekaya esikolweni njalo nje . 
Kulungisa tinkinga tasekucaleni kuvikela kucangana lokutsintsa kabi kwenta umsebenti nemphilo nje kokubili . 
Loku kudzingeka kwesekelwa kwentiwa kwamasipala wendzawo lohleleke kahle , lonelwati , lokuhambisana nemtsetfo , kukhutsata kuhlanganyela kwetakhamuti kuphindze futsi kucinisekisa kutsi kukhombisa tidzingo tetakhamuti naloko lobekwa embili . 
LeSikhwama sitfola liphesenti lemiholo yemalunga lanempesheni njengeligalelo . 
Temakhono Etikhali Temasotja Emoya tiniketa emakhono etikhali kumasotja emoya-lakulungele ngekuwacecesha , kuwalungisa , kutivocavoca kanye nekusekela emayunithi emasotja etikhali asemoyeni . 
Sekela kusimama kwamasipalati ngetimali kuthemu-lendze kanye nethemu-lemfisha . 
Takhamuti tase-Pluto Park letihlala kuletindlu letisitfupha letisedvute nenkhundla yegalofu letikhona setike tatfola tinkhinga letihlobene nemonakalo wemphahla yato lobangwe mabhole egalofu . 
Ngesinyatselo sekubonisana , hulumende ukhonile kusebentisa tinhlelo letethlukene kulungisa lenkhinga lebabukene nayo . 
Lommangalelwa wesitsatfu watjela Mnu . Montana kutsi lesikhundla semeluleki lokhetsekile bekumele sibe nelwati loluchazako lwemsebenti , sihlelenjiswe ngekwesilinganiso , futsi sikhonjiswe kusakheko salenkampani . 
Umsebenti walomkhandlu kutfutfukisa nekuchumanisa i-LIS kulelive . 
Letinye tinselela letibonakala ngaphambilini kulokwakhiwa kwetiteshi tekuhlolwa kwetimoto futsi lelitiko lingenele kusivumelwano neBemsebenti Wahulumende kuphutfumisa lenchubo . 
Ngalesikhatsi ase-UK , wahlanganisa titjudeni temmango wemave emhlaba kuphikisane nelubandlululo wabese usebenta ehhovisi leliseLandani le-ANC iminyaka letsite . 
Lombiko uchaza bunjalo betindlela letinyenti tekukhwabanisa lokutfolakala ekusebenteleni sive futsi ufuna letinye tizatfu talenkinga . 
Lusito lwetinsita talabakhubateke ngekwenhlakanipho ( IDS ) phambilini betiyincenye lenkhulu yalolusito ngekhatsi etibhedlela tekugula kwengcondvo . 
Litiko liniketa tinzuzo tekwelashwa kutisebenti talo ngetinhlelo tenzuzo letichaziwe . 
Emabhange avetwe kakhulu emkhakheni wemakhaya ngetikweleti tetindlu . 
Masipala kufanele atfutfukise asebentise tindlela , tinhlelo netinchubo tekuhlola emabhuku kutfola imiphumela yekusebenta njengencenye yenchubo yakhe yekuhlola emabhuku . 
Lomasipala angakuhocisa imvumo leniketiwe uma umfakisicelo nome umnikati ehluleka kutfobela simo sekuvunyelwa . 
Ticu teKutsengisa , Kuchumana , Budlelwane nemmango noma letilingana naloko . 
Lomcondvo kutsi lolwati lolu lubese lwabelwa labasebenta nabo futsi nebasebenti labaphasi ngetikhundla . 
Licembu lifanele kutsi latiswa ngekuvakasha kwaloluhlobo . 
Letinyatselo letehlukene tekuhlelela emasu tivetiwe ngaphasi : 
Nanoma kunjalo , kunekungabata lokukhulu mayelana nebubanti balemitfombo . 
Iminotfo lehamba embili ngalokuphelele ilindzeleke kubona kukhula lokucinacinile kunalendzawo yeYuro yodvwa , kodvwa solo kukhula lobubutsakatsaka kune lizingamkhatsini lemhlaba wonkhe . 
Ikhophi yesitifiketi sekubhalisela Yemphahla Lengenako . 
Ngakoke bufakazi bemcashi busetfulwa . 
Inchubo yekwehlwaya nekukhetsa kuswe kakhulu ngato kutsi titfole tisebenti letinemakhono lafanele , lokutawenta leKoporasi kutsi isebente ngekuya kwebuciko bayo netintfo tekusebenta letibekwa embili . 
Kusimo lesikahle , sifuna kubona liphoyisa ngalinye lelidvuna nome lelisikati lisebenta kutimo letihle kakhulu letikhona . 
Tinhlelo tekukhutsata kunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo kanye netekuvikela tiphindze titincenye letibaluleke kakhulu tekungenelela nome ngukuphi lokugcile emphakatsini . 
Kubekwe kutsi loku lokulandzelako kube yindzinyana lensha : 
Kucaphuna kuloMtsetfo Lohlongotwako uyamukelwa , kokubili nyalo nakuletinyanga letitako . 
Tintsengo totimbili tisehla kudzimate kube ngunyalo . 
Inkinga lenkhulu ngemanti akusiwo umtsamo , ingekusabalalisa . 
Letinsita tisimiswe sikhungo setekutfutfukisa lesinemandla kanye netintfo letibalulekile letibhadlile tetimali letetsembele ekutfutfukeni lokunemandla kwenyakatfo kanye netindzawo taseTshwane letingatfutfuki . 
Emabhalansi lakolotwako kanyenti asukela ekuniketweni kakhulu kwelivi lokutfolakala uma emafayela elivi sekacwaningwa . 
Leligatja lichubekile nekubukana netinsayeya ekunakekeleni lirekhodi lalo lekutigcabha ngekwetfula tinsita ngenca yekwandza kwalelitiko , lokuholele ekwenyukeni kwekufunwa ngemandla kwetinsita kulesakheko lesingakelulwa seTinsita Tekwesekela . 
Lokwetfulwa kwetinsita netinkhomba tekusebenta kuniketwa lokuhloswe njalo ngekota nemisebenti yekulandzelela kusebenta . 
Nanome tivumelwano letingavikela letinkinga leti kusakhulunyiswana ngato , tive letinyenti letitfutfukile tiyaphikisana nekwentiwa kwetivumelwano letinjalo futsi kucocisana sekubange kangcingetje . 
Lokungenani , bagcugcutele kutsi lawo magama bawatsatse njengematfuba ekufundza futsi njengencenye yeluhambo loluya eveni lelisha lalendzaba nome lalenkondlo . 
Kubhalisa kumahhala uma uhambisa sicelo sakho sekubhalisa ngesikhatsi lesibekwe esatisweni . 
Sekwentiwe luhlolo lwemandla etindlelakutiphatsa letehlukahlukene . 
Tishubelo , insipho yekugeza kanye neticabuli kuye kwaniketwa intfombatane ngayinye lebeyincenye . 
Luphiko Letekulawula Kutsetfwa Kwemacala lisebenta ngeluhlu lwekusebenta kwalo kuphela . 
Letahluko letimbili letilandzelako titawukhuluma ngetingenelelobuciko letitsite , noma titini tekwakha , letiphakanyiswa kulenkhaba yalelidolobhakati , letitawucala kulungisa nekwakha simondzawo letitawenta kwakhiwa kabusha kwalenkhaba yalelidolobhakati kutsi kuphumelele . 
Imikhakha yeFiziksi , Ikhemisthri kanye neBhayoloji iyangeniswa . 
Lomkhakha lona utfokotela lokuncane kwaletinsita kanye nematfuba alomkhakha lonotsile lowasungulwa ikakhulu ngekuvalela ngaphandle labaphuyile . 
Litiko nalabafanele labatsintsekako nabo bavumela lucwaningo kutekutfutsa neluhlelo lwetingucuko lolutawuniketa kugcila emaswini kute kutfutfukiswe luhlelo lwetekutfutsa , tinchubo nemisebenti . 
Lokutfutfukiswa kufuneka kufake kuvikeleka kwekwabelana ngelwatiso . 
Kungeta , letindlela tekutsengisa letingakahleleki tidala ematfuba emsebenti nematfuba ekusungula bosomabhizinisi kute kube nemimmango lebalulekile . 
Ngawo lomnyaka lobuketwako , leyunithi Yetekuchumana yesekela kukhonjwa futsi nekukhwetfwa kweBaphatsi baleBhodi lesandza kucashwa . 
Imali lekhokhwako yasekhaya yimali lekhokhelwa kusebentisa kantsi imali yekukhokhela ibhizinisi iya ngekweluhlobo lemgcomo wetibi nelihlandla tibi titfutfwa ngalo . 
Loku kungasho kutsi misebenti isebenta ngaphansi kwemtsamo logcwele etikhatsini letinyenti , kanye netindleko talowomtsamo losele kufanele tiphindze tifakwe kutimali letihlawulwa njalo ngemnyaka . 
Ikhotheshishini kusihlokomniningwane yekutsintsana lesho ligama lebhrendi yemkhicito ifanele kutsi ingeniswe . 
Ngakoke kuphatfwa kwemitfombolusito yemanti lekahle nekuhlela kwesikhatsi lesidze kubabulekile eNingizimu Afrika . 
Loluhlelo luhloswe kutinkhapani leticabanga kujuba imisebenti noma kuvala njengemphumela wekwehla kwemnotfo . 
Letikhungo tibalulekile etindzaweni tekuhlala ngayinye , kodvwa letikhungo tisita umncele welinanibantfu lelengca indzawo yekuhlala ngayinye , ngakoke tesekelwa tindzawo tekuhlala letinyenti . 
Imitselela lemcoka kakhulu inelitfuba lekwenteka ngasemnceleni walentfutfuko emaceleni ekuhlangana nalokumilako lokuluhlata netimbali kwendzabuko . 
Chumana nalabanye boMasipalati na-DM . 
Lomgwaco lokhona bewusesimeni lesibi kakhulu kantsi bewunemzila munye . 
Tikhungo tawonkhe wonkhe tidzinga kungahlangani netikolo ngasinye kodvwa kufanele tifinyeleleke kalula - kungabi ngetulu kwemaminithi lambalwa ekuhamba . 
Bakhi angeke bachubeke ngekusebenta uma bangakhokhelwa kubese kutsikameteka ikhwalithi . 
Uma ngabe liphayiphi kufanele livikelwe lihawu lelitje , intfo leyinsefo kufanele isetjentiswe kuvikela leliphayiphi lingalinyatwa matje lamakhulu . 
Tinhlelo tekulawula temphilo netekuphepha ngemphumelelo tiholele ekutseni kube netingoti letenteka emsebenti letinciphile ngelinani kanye nelikhono lelikhulu emsebentini . 
Titfombo tekwelapha letinengi kanye nemikhankhaso yekucaphelisa yentiwa ngesikhatsi sekukhipha lombiko kunaloko bekuhleliwe . 
Ekongeni futsi nekusisa kwe-USA ne-UK kulandzelelwe edvute kwalomunye nalomunye . 
Kuleshejuli , nanobe nguliphi ligama nobe siphakamiso lapho khona inchazelo iniketwe kuLomtsetfo litawuba naleyo nchazelo , ngaphandle uma simo sisho ngalenye indlela , nome leligama lichaziwe kuleshejuli . 
Kutinikela , kutimisela kanye nekubambelela tintfo letintsatfu letibalulekile emphumelelweni , lenchubomgomo yekucilika kakhulu iyingoti lenkhulu yabo bonkhe futsi indlela yekutsi kucalwe kutsi kuyekele kukhulunywa futsi kusetjentwe . 
Ngako-ke , kungiloko umkhakha welitiko lokutsandzako kutsi utimbandzakanye kutinchubo tekuhlela ngalokuhlanganisiwe kucinisekisa kutsi kunekuhambelana emkhatsini wetinhlelo talo kanye nabomasipala . 
Ummangalelwa kodvwa-ke wachubeka nekubhadala . 
Cinisekisa kuchumana lokusebenta kahle nesive ngalokubanti ngaloko uphakamise kwatisa kubatsengi betindlu ngekusebentisa imikhankhaso yekuchumana njengemidlalo yemahlaya yemsakato neyamabonakhashane . 
Tinzuzo tekusekelwa kwemali lengenako talabo lebahola kwesikhashane noma labangeke basakhona kusebenta unomphela titawubalwa ngekubuka loko lebabhadelwe kona njengoba kumenyetelwe nguMemukeli Wemitselo . 
Umufi wayiswa emtfolamphilo futsi bekasaphefumula . 
Loku kungenteka kubangwa kunganaki , bufakazi lobulahlekile ngoba sigaba lesidze kuya etiteshini temaphoyisa kanye futsi nesitayela selisiko lesicindzetela emalungelo alabasikati nebantfwana . 
Lemali kudzingeka isetjentiswe ngendlela lesemtsetfweni nalefanelekile . 
Batawuba sisekelo sekuvuselela sitfunti seKwaZulu-Natal sekuba sifundza setemidlalo , lesikhona kunakekela nekupholisha lithalente laso kute siligcine noma sakhe bochwepheshe betemidlalo labakhona kucudzelana nalabo labahamba embili emhlabeni . 
Tintfo letiyimphahla , indzawo nemathulusi tiyabonwa uma ngabe imphahla ivetwa noma uma ngabe kute tinzuzo letinye temnotfo noma ematfuba emsebenti lalindzeleke ekusetjentisweni kwemphahla . 
Lamabhizinisi anikete labanikati bawo lilungelo lekukhicita imikhicito yetjwala . 
Akumangalisi kutsi lesakhiwonchanti salamanyenti alamave lawa sikalwe ngetudlwana kunaleseNingizimu Afrika , njengobe lelive lisesigabeni sekutfutfuka lesehlukile kule kuleminotfo le . 
Imphilo itungeleta kusukela kutindlela lebetikhona tekuphila ngaphambilini ngekwenchubo yekukhetsa lokuyimvelo . 
Kuletindzawo , igesi , emalahle , tinkhuni napharafini kusetjentiselwa kutifutfumeta ngesikhatsi sasebusika . 
Emaleveli nemazinga eluhlelweni lwekulawula kungcola anje : 
Lokungenani lokungaba silingani sebuncane bekugcina lokufakiwe kungaba kuphela lwati neluhlatiyo lokungacinisekiswa yimibiko leminyentana kanye nemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku kanjalo nekubeka umbono lokuniketwa ngeluhlolo lwekubuta imibuto netinhlangano temmango . 
Loluhlaka lwemasu angeke lusetjentiswe ngaphandle kwetinsita letabiwe . 
Imitsi kufanele kutsi inatfwe ngetikhatsi letibekiwe kute kutsi isebente kahle ngemphumelelo . 
Lamasu langenhla manje sekabekwe ngekwehlukana aba tinhloso temasu . 
Letindleko letihlala tikhona tetindzawo tekubulala tilwane letincane tincane kakhulu kunaleto tindzawo tekubulala tilwane tetinkhontileka letinkhulu . 
Niketa lwatiso lwekwentiwa kwelisu lekulawula leSichiwi kanye nekugcina imininingwane lelungisiwe . 
Letinkhomba leti tibalwe ngaphasi kwalesicephu . 
Ngabe loko kushoni , umkhawulo wemandla ekuphenyisisa ? 
Lifomu litawusetjentiswa litawukhombisa ligama lasomathenda , indlela yekuhlola lehlukile nesikhala lesiniketiwe sekugcwalisa emaphuzu laniketiwe . 
Umbandzela wekuhlela kabusha tindleko unakwa kuphela uma ngabe lendlela lelandzelako ngetulu kwendlela lenakwako yesigaba seyitfolakele : 
Letindzawo taseningizimu , eningizimu -nshonalanga nasenshonalanga , nganhlanye , atikutfoli lokufikeleleka lokufananako , nanome kungashiwo kutsi teyame mbijana ekufikeleleni lokungasito timoto , ngenca yemaleveli lasetulu ebunikati betitfutsi . 
Simondzawo sase-Europe : Ngutiphi tindlela telikusasa ? 
Tinchubo tekulawula letisetjentisiwe-kwanyalo teyame kakhulu kuluhlolo kanye nekulawulwa kwetimbangela . 
Tibhidvo kufanele tihlanteke , tibe tinsha , tibe tikalwe ngalokulinganako , tifane ngembala , sakhiwo kanye nebukhulu , kanye nekunambitseka bese atibi netimphandze , bese tingabi nemabala . 
Tindzawo temmango kufuneka tisebente njengemaginethi ledvonsa bantfu bete kuyo noma kute babenebudlelwane netikhungo temmango . 
Lokufanela kwemtsetfo locubile kukokubili lekusimo selitulu saseNingizimu Afrika netidzingo tebantfu labanyenti kuyabutwa . 
Tincenye temphahla letibalulekile ngekuhambisana kulemphahla yonkhe naloko lokunemphilo lebalulekile nalehlukile kuyehla ngendlela lengafani . 
Kodvwa kusebenta ngekuhlanganyela kube kuhle ngalesikhatsi lesikhuluma ngaso . 
Umbiko utawuba lithulusi lekuchumana lelisemcoka kakhulu emkhatsini Wasotimali Wavelonkhe , Litiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha kanye nemkhakha ngalokutayelekile Wetemfundvo Netekucecesha Emuva Kwesikolo . 
Liciniso kutsi nyalo kumele sicale , njengobe kushiwo , sisebentise imali kute sente ncono simo . 
Tiphindze futsi tibe tindzawo letivumela kutsi kube netitatimende tebumphawu , njengetintfo tenkhumbulo . 
Lababhidako bangacaphuna bafake noma bangafaki i-VAT kuye ngekutsi babatsengisi be-VAT noma cha . 
Samba setinhlangano letilishumi nakutsatfu letingekho ngaphasi kwahulumende letisemimangweni yasemaphandleni tasitwa ngetimali kute kutsi kuchutjwe letinhlelo letehlukene , tonkhe betihlose bantfu labakhubatekile . 
Lelithebula lelingentasi liniketa tinkhomba temazinga ekunatsa lokuyinkhinga eJalimane . 
Kusetjentiswa kwetinhlelo tekutfutfukisa emakhono emphakatsi kanye netemfundvo lokuzuzisa : 
Umsebenti lomnyenti ufaka ekhatsi kulawula ingucuko lokukhulu , lokwenta umsebenti waleligatja ube mankimbonkimbo futsi udzinge kakhulu imitfombolusito uma kungaba nekuhlela nekugcila lokukhulu . 
Letinsalela letilandzelako tiyavela , kulokunye , kuleleja ekucaleni nasekupheleni kwemnyaka timali : 
Bantfu labakhubatekile baceceshiwe kulungisa titulo temavili , kantsi kuletinye timo , kulawula lomsebenti njengebhizinisi . 
Kulungisa lokwetayelekile nekuvuselela , lokufaka kwakhiwa kwelihhovisi lwekwamukela lesisebenti lesamukela tivakashi . 
Ema-ejensi ekubambisana nebacinisekisi bekugcinwa kwemtsetfo bemtsetfo bemave emhlaba basebentisa tinkhundla letifana ne-interpol kanye neMacembu eLubambiswano Lwebaphatsi Bemaphoyisa eTigodzi taseNingizimu Afrika , labanwebe bubanti betebunhloli kutebugebengu ngesheya kweminyele yavelonkhe . 
Sonkontileka utawuvikela Sifundza kumaklemu etheti-phathi ekugodla emalungelo esikhashane , luphawu , noma emalungelo edizayini yemboni lesuselwe ekusebentiseni letimphahla noma nguyiphi incenye yeSifundza . 
Buchwepheshe lobugucukako , tinhlaka tahulumende tesimanje nesidzingo setinhlelo letiphephe kakhulu kuholele ekwentiweni loluhlelo kwakha kabusha Irejista Yelinanibantfu . 
Tigulane titawuveta kulitsemba Litiko Letemphilo Mpumalanga Kapa . 
Etigodzini letigudle lwandle , noma kunjalo , kulandzelela nekuhlola kufakwe ngaphansi kwemsebenti webaphatsi besigodzi , kudzimate kube ngunyalo kwentiwa ngetindlela letinyenti letihlukile . 
Umdvwebo wesimondzawo ungaba nemtselela kuletinye tinhlobo tebugebengu kuletimo tenhlalo ngasinye , kanjalo nekwehlisa kwesaba bugebengu . 
I-Heritage South Africa iyinhlangono letimele lelondvolota temidvwebo yaseNingizimu Afrika . 
Sibuye sicabange kutsi singabakhutsata njani bonkhe bacashi kutsi banike basebenti babo tindlela temhlalaphasi letifanele , njengencenye yengucuko yetinhlelo tekwesekelwa kwebantfu nguhulumende . 
Inhloso lenkhulu ye-IMC ngulokumaketha iNingizimu Afrika ngekusebentisa Umklamo Weluphawu Ningizimu Afrika . 
Mayelana nekwentiwa kwemisebenti lebucayi ( kwentiwa ncono kwetindzawo tekuhlala , kuhlelwa kwemadolobha nekuhlaliswa kwebantfu , futsi nekupopola ) , kunesidzingo lesicacako sekwengeta lencenye lekhona yebasebenti labaceceshiwe . 
Umgcinimabhuku sibopho sakhe kusungula , kanye nekufezekisa luhlelo lwangekhatsi lwekulawula lolwakhelwe kutsi kube nesiciniseko lesivakalako mayelana nebucotfo kanye nekwetsembeka kwelwatiso lwekusebenta , lwatiso lwemtfombolusito lwebantfu kanye netitatimende tetetimali temnyaka . 
Kuniketa imvumo kubonwa njengemshikashika lomcoka kuloku . 
Tigaba tekusebentisa kanye netindleko titawuba : 
Kulethemu lemfishane , lisu linye lelisebentako kulethemu lemfishane lelingalandzelelwa nguMasipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala . 
Anginato tonkhe timphendvulo mayelana nekutsi betiyini timbangela noma kutsi siyini sisombululo . 
Kubalulekile kutsi imidvwebo yekucala yenethiwekhi yekuhamba icabange futsi yenta lula tingucuko tekwenta kufaniswe lengahle tibe khona kulikusasa . 
Etehlakalweni lapho imphahla isetjentiswa njengembangela yelicala , loku kungazuzwa ngekuba nemphahla lenjalo imenyetelwe kutsi idliwa Ngumbuso . 
Imiphakatsi ibalulekile ekulweni nebugebengu . 
Loku lokulandzelako kutfolakele ngemuva kwekufika kwema akhawunti asebhange langaphansi kwelitiko letibhedlela ngenhloso yekutsi kubhadalwe ngendlela ye-elekthroniki nekwabelwa lokufanele njengoba kuchaziwe . 
Incenye B ibeka luhlelo lolusha lwekucondzisa tigwegwe lokumayelana netiboshwa . 
Kutfutfuka kutetheknoloji kube nekutsi , nome kunjalo , kwente kutsi kwenteke kwetfula lisheke ngemphumelelo lenkhulu , ngekusebentisa kwendlulisela nge-elekthroniki lenedatha lebaluleke kangaka ngekuhambisana nemyalo . 
Kubukwa kwesisekelo semakhono levele akhona kulesigodzi , kanye nemakhono langabakhona , latawudzingeka kulafunwa kakhulu timakethe kulelive nasemaveni angephandle , kutawentiwa . 
Lendlela yekubika , noma kunjalo , ayehlukanisi kutinikela . 
Kufaneleka kwalefomula kanye nemodeli bekungulenye yetimbangela letiholele kumodeli lensha lebuke kakhulu kubafundzi , lapho imali ilandzela umfundzi esikhundleni sesikhungo . 
Imibandzela yekusetjentiswa 
Futsi ngiyanitjela loku kutawudzinga kakhulu kwentiwa futsi bocalangaye kwangekhatsi ngalokuchubekeka kute kube netinsita letimcoka teLitiko . 
Nanobe usemaholideyini , emaphoyisa wena awekho lapho , ngaloko unganatsi bese uyashayela . 
Hulumende weSifundza ngekusebentisa Umkhambatsi wetfu Wekutfutfukisa Umnotfo utawube ahlanganisa iphakheji lebanti yematfuba lakhona kuleSifundza lekatawukhangiswa kubasisi timali lengahle babekhona . 
Letinjongo taloluhlelo tihambisana naleto Tetingucuko Temave eLubumbano ngeMalungelo eBantfwana . 
Esikhatsini lesendlulile , kusebentisa imali ekugcineni imphahla lesakhiwonchanti bekuloki kungeneli , ngenca yekusitwa ngemali lokungeneli . 
Kubo , kuhlanyela tibhidvo kungetulu kakhulu kunekutivocavoca kwetheknikhi . 
Kungenteka kutsi tindleko tekulawula kwangekhatsi teSikimu Setinzuzo Tengoti Yemgwaco letihlongotwako titawuba tinkhulu ngalokungalingani kunetinzuzo letibhadalwa eminyakeni yekucala yesikimu . 
Luhlatiyo lwesimo lesikhona : Luhlatiyo loluchaza simo ngembi kwelungenelelo lwentfutfuko , sicatsaniswe nechubekelembili lengahlolwa noma lengacatsaniswa naso . 
Tinyatselo tacala kufakwa kuchuba lesigodzi kuya ekuvuselelekeni , kodvwa lokubaluleka lokufunwa nguletinyatselo kwalumeka kukhonona . 
Labahweba ngekutfumela titselo amange bakhone kuhambisa imikhicito yabo phesheya kulabatsengisa imphahla , emahholiseli kantsi labahweba ngekutsenga kulamanye emave bagcine sebamoshe tivumelwano tabo tekutsengisa . 
Kuswelakala kwemakhono etekulawula kanye nalathekhnikhali ngemalunga kucekela phansi ematfuba emphumelelo . 
Kutsengiselana lokuphatselene nemacembu lamcoka lahlobene naleSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti kuvetiwe . 
Kubakhona kwemaphoyisa emakhampasini kwente simo saba sibi kakhulu . 
Hlola bunyenti kanye nekhwalithi yesitoko lesitfolakele . 
Loku kuveta tinsayeya kunalokunye ngetekuphepha lapho , kuletinye timo , kulimatana ngalenye yetinsayeya letinkhulu lekufanele sitilungise . 
Ibhajethi lenjena isengakabikhona nyalo , futsi lihhovisi lemcondzisi lomkhulu ngako-ke kudzingeka kutsi lihlatiye simo njalo ngemnyaka uma kucatsaniswa nekusebentisa umjikeleto wekuphila wendlela lenekunemba lokukhulu . 
Siyalivuma leliphuzu lekutsi emanti alilungelo lelisisekelo lelingeke litsatfwe kutakhamuti takulelive . 
Imboni yetinsita tetetimali iguculwa indlela yekucabanga tintfo letinye letingahlahleki , letifaka ekhatsi timo temnotfo , tinchubomgomo letilawula kusebenta kwemali nemanani entalo kanye nendlela hulumende lekalungisa ngayo lusebentisomali lwakhe nemanani emtselo , nesivinini semakethe sekutfolakala kwemali emphahleni , tindleko kanye nekubakhona kwemali , tetento tetembusave , tento teludlame kanye nendlela yekucabanga kwebafakimali . 
Luhlolo lekunetetela litawukhishwa libuye lihlanganiswe neluhlolo lenyanga Inhlaba . 
Lelisu laletinhlelo kanye nekuphindzaphindza kwekubeka liso kwehluka ngalokubanti ngekwetigodzi , kantsi letinhlelo tekubeka liso akukahloswa ngato kuchaza simo setigodzi nome kutihlola . 
LeLitiko licinisekisa kutsi kube kufezekiswa lokuphelele kwalelisu futsi kubete kungakahambisani nalo . 
Letento leti tigcina ngekwandza kwematfuba ekulengela engotini ngekwetemphilo . 
Kodvwa , ngalesikhatsi , kungalingani lokumbalwa kuvelile lokufake umnotfo esimeni lesingenamandla . 
Ngenca yeliphuzu lekutsi lendzawo yesicelo yakheke ngekhatsi kwendzawo lekhona yesimo sasemadolobheni , futsi lokutsi ingekhatsi kwendzawo yekuhlala lesevele ikhona , lendlu yetivakashi lekhokhelwako lehlongotwako angeke ibe nemtselela kutibonelelo tesakhiwonchanti . 
Ngobe loye locasha ngenkontileka yekutfwala tonkhe tindleko unekulawula lokugcwele kwalomkhumbi , umtsetfo waseNgilandi kanye neweMelika uvame kutsatsa loye locasha ngenkontileka yekutfwala tonkhe tindleko njengalongumnikati . 
Nanome kunjalo , letisusa letinyeti titfola kusekelwa lokujutjelwe futsi kutinchubo lekuvunyelwene ngato letingenamphumelelo , futsi etikhatsini letinyenti inchubomgomo lebalulekile yentiwa ngekukhomba lokujutjelwe kumibono yemphakatsi . 
Kutiphatsa kwelinani lelikhulu lebantfu labadzakiwe kwenta kutsi kube nemphumela longakalindzeleki . 
Imisebenti lebalulekile kulokwenta ifaka phakatsi lokulandzelako : 
Lokutentela kubukana nato tonkhe titjudeni letivuna tinzuzo temfundvo lephakeme yemave emhlaba , hhayi kuphela labo labangulabahambako . 
Letikhala temsebenti letengetiwe titawubekwa etulu kutsi tivalwe kulebhajethi lekhona . 
Ngekucala kwekuba neNingizimu Afrika lensha , kwaba khona licembu lelisha letisebenti kuTemisebenti Yahulumende . 
Mayelana netimphahlamali letibekwe kulinanimali lelilungile ngetitatimende tetingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali , timali letingenako temasheya tenta incenye yetilungiso telinanimali lelilungile . 
Letindleko letahlukene tatfwala nguleLitiko leTemsebenti litfwalela leSikhwama . 
Isampula yalengati ibese iyahlolwa ngekwesayensi . 
Loku kuwente waba ngumkhakha lomkhulukati khashane kumnotfo wesifundza . 
Inkinga lebukene naleLitiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi kutsi ngahle kungenteki kutsi hulumende wendzawo losebenta kahle asungulwe kuto tonkhe tindzawo sikhatsi lesidze . 
Bonkhe lababambe lichaza kanye nalabatsintsekako kufanele babambe tingcoco letibalulekile . 
Ndvuna utawusebentisa imibandzela ekuniketweni kwelayisensi . 
Nome letimo temtsetfo titemhlaba wonkhe ekudvwetjweni kwetimondzawo letiphephile , tiye taguculwa kutsi tifanele timphawu kanye nekugucugucuka kwetimo temadolobha aseNingizimu Afrika . 
Tinhlelo temasu ngako ke tibeka sisekelo sekusetjentiswa kwebhajethi kwentela kwetfulwa kwetinsita . 
Lomuntfu kufanele akwati kusebenta ngaphansi kwencindzetelo . 
Sibhedlela sekucala kulendzawo yaseNshonalanga Koloni kuba neluhlelo lwekulawula kufayela lwe-inthanethi lolwenta kutsi kutfolakale emafayela etigulane nge-elektronikhi . 
Intfutfuko lekhetsekile lechubekako kuhambisana netebuchwepheshe letinsha kanye netinchubo . 
Emakhono ekwenta tintfo letinyenti ngesikhatsi , kubuketana nekungabi nesiciniseko nekulawula tingucuko letenteka masinyane netimo letikufaka ngaphansi kwencindzetelo . 
Lokusikeka loku kubanga kubola kwesicu dvute nemhlaba bese kuvimba kuhanjiswa kwemsoco iye kumidvumba . 
Nanoma kunjalo , Ithrasti Yetetindlu Ningizimu Afrika , kulomnyaka timali lowendlulile , yachubeka nekuba netinkhinga lite ivuselelwe . 
Inhlangano yeTetindlu Talabahola Kancane itawuba nesibopho setidzingo temakhono ekwakha esikhungo . 
Yinye indlela yekulinganisela kusabalalisa lokunjalo kwakha isampula lenkhulu yeluhlolo lwekuhlanganisa loluhambelana nekumiswa kwetingucuko lekungenteka titsikamete timo tesikweleti . 
Letintfutfuko letimcoka letilandzelako tingashiwo : 
Ngibona ngatsi Hulumende kufuneka abone kutsi hulumende wendzawo angeke akhone kuphila ngaphandle kwelusito lwetetimali loluvela kuhulumende lomkhulu noma kubohulumende betifundza labahlukahlukene . 
Uma , ngekwemcondvo welicembu lesitsatfu , noma yini lefakwe kumanothi enchazelo idzinga kwatiswa kulitiko , angeke yatise litiko ngaphandle kwekubona inkampani letsintsekako . 
Temsebenti wekuKoleka Timali taMasipala usungule sikhungo kutemisebenti yahulumende . 
Ibhalansi kufanele ibekwe phakatsi kwalonika timali kanye nalonika imiphumela kuniketa imbuyiselo leyanele yekuheha lowo lonika timali . 
Akukho kumaKhodi lokukhiphela ngaphandle emayunithi ladzingekako kuhambisana neMtsetfo weKulinganisa kweMsebenti ekwenteni njalo . 
Umsebenti walamayunithi kwenta ncono kuhambisana kuloluhlaka lwekulawula ngekulandzelana kwetindzawo . 
Umkhicito lomkhulu wenkampani litfusi , kanye nemivelaceleni , lefaka phakatsi imagnethayithi , isalfeyithi yensimbi lemhlophe , ema-anote slime , nesigcinamswakamo . 
Bantfwana batsintseka kamatima nakunekulwa ngetikhali . 
Lekomiti kanyekanye naleYunithi Lephetse Tebungoti tiniketa imibiko yekusebenta ngekwenyatfuko kubaphatsi , kanye neseluleko setindzaba tebungoti nekulawula . 
Hhayi kutsi , nanome kunjalo , timelele emadizayini . 
Kunyenti lekusamele sikufundze kubo futsi sabelane nabo . 
Masipalati ukhokhela kuphela umshwalensi wesakhiwo . 
Tetemphi tibandzakanyekile kulokuvuselela kabusha . 
Tfumela siphatsimandla sasekhaya lesitanimela ngembi kwelusuku lolushiwo kuluhlaka lwesikhatsi selukhetfo . 
Ligalelo lelucwaningo lolusembili lwangemphela lutawuba kusungulwa kweluhlolo lwemiva lwemakethe yemsebenti levamile ye-SETA . 
Uma kukhulunywa ngekudluliswa kwelisiko umntfwana uyakhiwa bese ufundziswa kuhlukanisa bese ugcina imigomo yakhe lesisekelo . 
Ncedza ekuhlanganisweni kwetikhatsi tekwabelana ngelwatiso tabo bonkhe basebenti etikweni . 
Ngekweluhlelo : Kuhlela kanye nekurekhoda kwenele kakhulu kucinisekisa kutsi kuhlolwa kuhle kuhamba ngendlela . 
Kutfola nekusatjalaliswa kwetikhala temsebenti kutikhungo nemahhovisi emcondzisi . 
Lokuphumelela kwaLelihhovisi lebundvuna kusime kulelikhono Lesikhwama sahulumende lekulawula kahle timali tahulumende . 
Nome kunjalo , umtukulu wakhe lomdvuna udzinga kwesekelwa kwengcondvo lokuchubekako . 
Letingcucuko letihlosiwe tingacondziswa kutingucuko tetekulapha , kutiphatsa noma indlela lekubonakala ngayo noma tekulapha umoya noma lokungakaphatselani nekulapha . 
IGibhithe ibe live lesine lapho khona iNingizimu Afrika ivule tinsita tekuhamba emoyeni . 
Ngakoke , sidzingo , sikhona sekusungula sisombululo sekutfutfwa kwetimphahla lesingasita lamabhizinisi lamancane asemakhaya . 
Imali letibita yona kufanele tifakwe kuletindleko . 
Mhlabawonkhe , kunebufakazi bekutsi emakhophelethivi asimeme kakhulu kantsi asimile kunemabhizinisi latimele . 
Siphakamisomtsetfo Sahulumende Wasekhaya sibeka i-ajenda yekucedza buphuya kuhulumende wamasipalati . 
Betemtsetfo labangemajaji eNingizimu Afrika bangumtimba lotimele kumagatja ahulumende . 
Uma kwenteka kutsi labo labakulomsebenti wekuhlenga benta lokungahambisani naloko lokushiwo Ngulomhlengikati lowatiwako , ngako kutawusho kutsi lesibhedlela ngabe kadze savalwa . 
Umfakisicelo wesicelo sekutfutfukisa umhlaba kanye naloMasipala kumele bangene kusivumelwano semsebenti wekunjiniyela uma loMasipala adzinga sivumelwano lesinjalo . 
Inhloso lenkhulu yesigaba seluhlu lwetimphahla nemanani netitolo kuniketa ikhwalithi lekungiyo yetinsitakusebenta ngesikhatsi lesikahle kanye nemanani lekungiwo kulamanye ematiko kumasipala . 
Emahhovisi ebaphatsi-jikelele avamise kungakhombi kahle emasu ekwenta tintfo , kubonisa nebuholi . 
Kuhlanganiswa kwaletinkhombandlela kwentiwa Licembu Lekwenta Umsebenti Nelemndeni Lekwetfula Tinsita Temisebenti Yetebulili , lekulikomiti lelincane Lelilawula Inkantolo Lephansi . 
Kufanele kutsi basebentisi bemanti babhaliswe eluhlelweni lweWARMS . 
Kufakwa kweLAN kufaka ekhatsi kugadza emakhebuli emaLAN , kufakwa kwemaswishi , kufakwa kwaletingenamawayela , kulawula kanye nekusekela . 
I-Symantec iye yachaza kutsi ngcondvomshini losengotini angenta kwebiwe idatha nobe entiswe tintfo letitsite ngaphandle kwemvume . 
Lokukala kweluhlolo lwasemkhatsini nemnyaka lungasentjetiswa luhlanganiswe Neluhlelo Lwekusebenta Kwemnyaka kute kufinyelelwe kumphumela wekugcina wesikali Semnyaka . 
Ngekuciniswa kwetikhungo Lubumbano lutawutfola futsi umtamo wetepolitiki kanye nekubona kwabelana lokwandzile emnotfweni wemhlaba kanye nekuhweba . 
Lamanye emalunga aboniswa kutsi atibeke phasi tintsambo kuleSikhwama kusasele tinyanga letimbalwa kufike lusuku lwawo lwekutsatsa umhlalaphasi . 
Kusetjentiswa kwemhlaba kuvamise kuphendvula ngendlela beyilindzelwe nangabe lesakhiwo salokuhlalisa bantfu silula kusifundza . 
I-India , sibonelo , ine-GDP lephasana ngenhloko ngayinye kuneNingizimu ne-Afrika kodvwa inemandla lamanyenti etemnotfo ngobe umnotfo wayo mkhudlwana ngalokwetayelekile . 
Bahlengikati ngakulolunye luhlangotsi batsi titjudeni tetekwelashwa kanye nabodokodela bebangati ngalokuphelele kulawulwa kwemfucuta yetemphilo . 
Lesimo siyetfusa futsi siyadzabukisa . 
Kungaba khona tehlakalo letisebentako taleminye iminyaka kepha angeke tisebente kulowo mnyakamtselo lotsite . 
Umncamulajucu wekwemukela ticelo lihhovisi lavelonkhe lelilawulako utawuncunywa ngekuya kwelusuku lolukulifomi lekufakwa kwesicelo . 
Ngako ke , kutawubamcoka kucabanga ngemcondvo wendzawo yekwakha ngekweluhlelo lolubonelela imishikashika yendzawo . 
Imidlalo ifaka phakatsi ibhola yetinyawo , inethibholi , ema-arobhiki nalokunye . 
Masipalati kwanyalo unenchubo yinye lesebentako . 
Inkhomba yakunye kwaletintfo mayelana naloku ngulapho khona kutsengiswa imphahla , bese kutsi intsengo ichubeka nekukhokhelwa ngekufunwa ngemandla . 
Kutawukhulunywa ngetintfo letifanana nelizinga lelihle lekusebenta , umbala , kucedzela kanye nayo yonkhe ikhwalithi . 
Bantfwana lababutsiwe bagcina basebentisa lulwimi lwebatali lababanakekelako , sibonelo , munye webatali lobanakekelako uLibhunu utsi umntfwana abe nguMtswana . 
Bachamuki labasoleka ngemacala ebugebengu bayaphenywa , bashushiswe bavalelwe ngaphandle kwekuphenywa kwesimo sabo kutsi bahlala kuphi nome sebuve babo ; 
Tinsita tekusekela kubusa litiko ngelikhono tiniketiwe kuniketa leLitiko emandla ekufinyelela kumigomo yalo yekuphakela tinsita . 
Intfutfuko yekutfola lwati lolubalulekile kusimamisa luhlelo lendzawo yase-Afrika lusala lisihibe . 
Samukela emawebhusayithi emuntfu wesitsatfu kutsi achumane nalolwatiso lolutfolakala kulamakhasi . 
Ematiko esifundza akulenchubo yekuhlanganisa nekuvala tikolo letingasetjentiswa kahle emapulazini kantsi baphenya ngematfuba ekuniketa indzawo yekuhlala lengemahositela kubantfwana lekufanele bahambe libanga lelidze . 
Bonkhe bantfu labanenshisekelo labafisa kufaka ticelo tabo kutsi bacatjangwe kuletikhundla letishiwo ngetulu bafanele kutsi bangenise lamadokhumenti lalandzelako . 
Ibhodi ineshejuli yemhlangano lohlelekile kantsi ihlangana cishe kane ngemnyaka , nemihlangano lengetiwe nayidzingeka . 
Ledatha yekutfola emalayisensi ayiniketi tikhutsati tekutsi emazinga ekuncintisana kulomkhakha ayakhula . 
Mgcinimafa ucinisekisile kutsi setfulo Sekhomishana Yetemafilimu YaseGauteng nyalo siyabuyeketwa . 
Lomasipala usendzaweni longenaso sifo sembuzulwane . 
Loku kutawuhunyushwa , ngekweMtsetfosisekelo , njengelilungelo lelizinga letinsita letanele kuniketa simondzawo lesinemphilo . 
Sitinikele kuchubeka sente njalo nakulomnyakatimali lomusha . 
Lelitiko lihlose kususa konkhe lokutivimbelo temfundvo kuze kutsi bafundzi labanetidzingo letikhetsekile , lokufaka labasebungotini kakhulu , bakhone kuhlanganyela ngalokuphelele . 
Kutikhuta ngekwakho nekukhona kusebenta ngaphansi kwencindzetelo uhlolwe ngalokulinganene . 
Kutsetfwe kwelicala ngembi Kwenhloko Yelijele kufanele kuchutjwe ngalokungakahleleki nangaphandle kwemmeli . 
Sifundza sitawutsatsa tinyatselo letitawucinisa emakhono , tikhulise similo , ticacise tinhlelo tekutiphendvulela bese sakha tinhlaka tekusebentela umphakatsi . 
Masipalati Wendzawo ye-Overberg ufakwe njengamasipalati lokuSigaba C. 
Tinzuzo kufanele tibe sikali sato tonkhe tinzuzo leticondzile ekuhlaleni kanye nemnotfo njengemphumela wemklamo . 
Ngingumuntfu lomdzala longumcwaningi wetemtsetfo locashwe kuMklamo weteKucwaninga ngeteBulili weSikhungo seTifundvo tetemtsetfo Letisebentako , eNyuvesi yaseWitwatersrand , eJozi . 
Kucinisekisa kuletfwa kwetinsita tetemphilo temfundvo lephakeme kuto tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika . 
Enta sincumo kutsi ngusiphi sinyatselo lesitawudzingeka kuphumelelisa inhloso ngayinye . 
LeMihlangano Yenkhundla Lehlanganisa bohulumende kanye nemihlangano yenkhundla yetemvelo yalungisa tindzawo letinetinshisekelo letifananako kanye nekushayisana . 
Kunakekelwa kwetakhiwonchanti nanoma kukhombisa kuba yincabhayi ngoba lesigodzi sitsatfwa njengasasemakhaya kanye nendzawo yasePrince Albert inesibalo lesisetulu sebantfu labaphuyile . 
Bomasipala labanyenti , tifundza , netikhungo tetindlu atikemiswa kahle nekuba nemakhono enhlangano kute kutsi tente umsebenti wetindlu . 
Kukhona yini longakwenta ngaloko ? 
Lucetu lolungakaguculwa lwabayi-ion lwe-amoniya lungabalwa uma linani selilonkhe le-amoniyamu , lwe-pH nelizinga lekushisa selatiwa ngekusebentisa i-equation leniketiwe . 
Loku kufaka ekhatsi kubuyiselwa esimeni kwalomhlaba wakucala lowatsatselwa labafake emakleyimu , nekutsi baniketwe lomunye umhlaba noma kukhokhelwa sincepheteliso lesiyimali . 
Ngekukhutsata kuhlukaniswa kwemtfombo wetitfo letingavuselelwa kabusha , lenchubo angeke ikhutsatwe . 
Kusombulula tinkinga kanye nebuholi bekulungisa tinkinga kanye nemakhono ebudlelwane nebantfu . 
Lapho tinsita tekwesekela tiniketwa ngema-ejensi esigodzi , indleko yato nayo itawuncunywa yimiphakatsi yendzawo kanye nebatfulitinsita bobabili . 
LeYunithi Yetinsita Temabhizinisi itfutfukisa , igcine isebentise loluhlaka lwekubusa kulelitiko , lokuhlose kwakha simondzawo lesikhicitako nalesinebuciko lesinotsisa kuphumelela kwemsebenti waSosikhwama Wavelonkhe . 
Ibhajethi lehambisana nemasu ekusebenta enhlangano . 
Emakhono ekusebentiseni kanye nasekutoligeni imitsetfosimiso kanye naletinye tinhlakamsebenti temtsetfo letimayelana nemfundvo yebuhlengikati . 
Tinsita teSibhedlela seSifundza tibukana netigulane letidzinga tinsita tabodokotela labakhetsekile ezingeni lesigodzi , kanye netigulane letidzinga tinsita tesibhedlela letikhetsekile njengekuphila kahle kwengcondvo nekwelashwa sifo sesifuba . 
Leminye imikhakha ibike kukhula lokubabatekako , kube leminye imikhakha inciphile ngekuhamba kwesikhatsi . 
Lekhozi ifaka ekhatsi lilanga lonkhe lekuvakashela balimi labalima enhlabatsini noma emantini . 
Inchubo lenemthoyi lonemandla laphansi ekufulasha wenta kubaluleke kakhulu kutsi ulandzele leticondziso tekufaka temkhiciti ngalokukhulu kucaphela . 
Kutsi i-ejensi lelawula timisomtsetfo kufanele isungulwe nako kusaphenywa . 
Lusito lwetemphilo lwesimo lesihle ebantfwini beSifundza seMpumalanga Kapa kukhutsata imphilo lencono yabo bonkhe . 
Imibhede yasesimeni sekunakekelwa ngalokuphakeme inemagubhi ekugezela nekwekuniketa umoya lokukhetsekile . 
Sigaba Sekukhetsa sinemsebenti wekutfutfukisa kugcogcwa Kwetinsita Telayibhrari ngalokuphelele . 
Loku kunemtselela wemandla emininingwane lekufanele iniketwe . 
Emandla langaba khona ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kanye nesilinganiso sekuhlelela kutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Imicondvo lemitsatfu lefakwe kusimisomtsetfo semtsetfosisekelo iyacatsaniseka , iyasebentisana futsi igucugucuka nesimo . 
Ikhanola ngalokuyinhloko iyatsintseka ngesikhatsi sekufaka timbali kuto tonkhe tigaba nakafishane emva kwaloko . 
Futsi nangabe sikhatsi sifika kulowo nalowo kutsi atsatse sincumo sekutivikela ngaphambili , bese sesiyangabata futsi sesitetsemba ngalokungasilo liciniso . 
Umbiko wemnyaka netishicilelo temininingwane jikelele tekwatisa sive . 
Emacembu ekuhlephulelana ngelwati ayagcugcutelwa ikakhulukati emkhatsini wemiphakatsi yemapulazi kutsi agcine kutfutfuka . 
Letinhlavu S-M-I-L-E tisetjentisiwe futsi tetfulwa lilunga ngalinye nemlayeto . 
Kuniketa buholi lobundlelasu kutekuchumana kuhulumende . 
Loku kutakwenta kutsi kwengetwa kwebugugu emphahleni , kukhula kwemisebenti lekhokhela kakhulu , timalingena letenyukile kanye nekwabelana lokukhulu kwe-Afrika kutinchubo tekukhicita . 
Ematiko eTemfundvo neKutfutfukiswa kweTenhlalakahle atawubambisana kwesekela tintsandzane kanye nebafundzi labeswele netinyufomu naletinye tinsita tenhlalakahle . 
Lamanye ematiko aniketa tinsita ngekhatsi teMalunga ePhalamende netisebenti kantsi futsi lamanye asebentela ummango . 
Lencenye yekucala yalesigaba ifaka tilinganiso temali lengenako yamasipala ngekwemtfombo . 
Kugadza kutfutfukiswa nekuhlanganiswa kweLisu Lekunakekela Likhasimende kanye nekulisebentisa ngalokunjalo . 
Ludzaba loluphakanyiswe yi-TIA liciniso lelitsi kungena lokuhlongotwako kwekutfutfukiswa kweNkhundla Yegalofu akuhambelani netidzingo letisezingeni leliphansi Lemihlahlandlela Yekungena Kumigwaco Yesifundza . 
Budlelwane emkhatsini webakhiciti nebatsengisi nemaholiseli , ngekwemlandvo , bewunetimphawu tekucocisana lokunemandla kunguleyo nhlangano ilandzelela lokuyitsatsekisako ngekuhlukana . 
Umtsetfosivivinyo lomusha utawubuka indlela yemalungelo eluntfu lenemandla kungcondvo lephilile . 
Umphumela wemodeli yetinombolo , kanye nekuhlatiywa kwedatha ngekwelubalobalo , kusetjentiselwa kuncuma litubane lemsinga losedvutane kute kwentiwe idizayini ngekwemumo wemlomo lokhafulela elwandle . 
Batali labanakekela labantfwana babonakala baniketa umndeni losimeme nalophila ngendlela . 
Imisebenti yalenkampani ifaka ekhatsi kulawula tetsembiso tekuhwebelana ne-WTO , ngekuba yinkhundla yetekucelana nekubonisana ngetekuhwebelana , kubukana netincabano teluhwebelwano , kulandzelela tinchubomgomo tetincabano teluhwebelwano tavelonkhe , kuniketa lusito letebucwepheshe kanye nekucecesha emave lasatfutfuka , kanye nekubambisana naletinye tinhlangano temave emhlaba . 
Timila tendzabuko tidzinga kuniselwa lokuncane nesivundzisi kunetinhlobo letivela kulamanye emave . 
Yebo phela , kukhona labo bantfu bakitsi baseNingizimu Afrika labangakehlukani nelubandlululo . 
Imali lebhajethiwe ilungisiwe kuloluhlobo . 
Siyababhadala lesibakweletako kantsi maliphansi wetfu muhle . 
Kwetfula loludzaba lolushiwo ngenhla kumkhandlu kulandzela sivumelwane lesitsatfwe nagaphambilini macondzana naloku . 
Bosomapulazi bendzawo nyalo bayahlukanisa futsi bakhulela kumatfuba etekuvakasha njenge tekuvakasha kwe-eco , nemapulazi etivakashi . 
Lamazinga nankha Lasisekelo Esilinganiso utawungeta simo sebuhle kubafundzi kutenhlalo nangekwetemnotfo kokubili mayelana nekukhona kwabo kusebenta njengetisebenti letifundzile futsi letikwatiko kubala kumnotfo wemhlaba . 
Sigodzi sibukene nekukhula lokukhulu emisebentini lephatselene nemayini kuleminyaka lembalwa leyengcile . 
Lenye insayeya lekhungatse indlela yekwakha ngemhlabatsi yesintfu iphatselene nekubasezingeni leliphakeme kakhulu lekumosheka timoshwe timo telitulu letimbi kakhulu , njengetikhukhula kanye netiphepho . 
Imiphakatsi yendzawo kanye netiphatsimandla tendzawo akukafaneli kutsi batfole sebalahlekelwa lulawulo lwabo lwetinchubo tentfutfuko . 
Kwehluleka kuhambisana nemiyalelo lengenhla kutawenta kutsi ticelo tingamukelwa . 
Fezekisa imiklamo lemitsatfu yekutfutfukiswa kwelusha kubanjiswana nematiko ahulumende , tiphatsimandla tendzawo kanye nemitamo yangasense . 
Letinchubomgomo letafezekiswa nguleBhodi tafaka ekhatsi tindlela tekucinisekisa kuhambisana nemtsetfo nekwenta kancono lokuchubekako . 
Emakoporasi atinhlangano letitiphetse letisungulwa bantfu letibukana netidzingo tentfutfuko emimangweni . 
Kwenta kancono tekuchumana emkhakheni wetekuchumana nasemimangweni ngekutfutfukisa nekuphumelelisa lisubuciko letekuchumana . 
Mhlonishwa Somlomo , sihamba ngesivinini kucinisa kusebenta kwetikhungo tetfu kubukana nenkhohlakalo Kumkhakha Wesive . 
Kufaka imigomosisekelo lehlangene yekulawula temvelo kanye netindlela letisetjentiswa ekuhleleni kutfutfukiswa kwendzawo , njengoba itsintsa kulawulwa kwemfucuta lokuhlangene . 
Emathrendi nemaphrojeksheni kuyinye yalama-akhawunti achazwe ngemininingwane lephelele ngentansi . 
Lelisu ekhatsi kwalokunye beliphakamisa kungenelela lokunyentana lokufaka ekhatsi : 
Umenywa kutsi ungenise ibhidi yaletinsita letikhonjiswe kuledokhumenti yekubhida lefakwe lapha . 
Caphela kutsi , njengoba kuvumelekile kuMtsetfo we-ECT , singasebentisa lwatiso lwebuwena bakho lolugcogcelwe kuhlanganisa iphrofayili yekwenta tibalobalo nangekwabelana ngalamaphrofayili . 
Loku kubangele umtfwalo longetulu wekuphatsa wamasipala nebasebenti besifundza kutsi balandzele umsebenti webakhi labasakhula , kwephuta ekucedzeni , basebenti labangenalwati netindlu tekhwalithi lephasi . 
Lamalebuli atawubanjwa ngemabhandi lamabili ensimbi . 
Lokukhula kuholwa ngulokunwebeka kwemsebenti weKuhlatiywa Kwemnotfo wetekutfutsa bese loko kuholela ekuncephetelisweni kwetisebenti . 
Lekhozi ibuka luchumano emkhatsini wemihlabatsi , tivuno kanye nesimo selitulu . 
Ngiyakucela , hlala phasi . 
Ngekuya kwalemidvwebo lemibili , kunebufakazi bekutsi imboni ifaka sandla kakhulu ekukhuleni kwekucasha uma izuza ireyithi lesemkhatsini kuye kulephakeme , kunesikhatsi uma ikhula ngereyithi yekukhula lephasi . 
Lobudlelwane buphindze futsi bentiwa nato tonkhe Tinhlangano teTebuciko neMasiko , tinhlangano netikhungo tato . 
Lesicinisekiso sitawucondzana nekukhokha samba semali . 
Letigatjana tincoma kuniketa inshokutsi letawunika umtselela kutimemetelo temtsetfosisekelo , emagaranti nemisebenti kuMtsetfosisekelo . 
Kute lowanikwa umsebenti noma-ke wavuma sibopho sekugadza sicuku ngekhatsi enkhundleni yetemidlalo . 
Imikhicito lemisha icala kuhhohloka ngemuva kwekucokelela sivuno , futsi kwenteka njalo ngelizinga lelisheshisako uma emazinga ekushisa asetulu . 
Kube netinhlelo letinyenti tekulwa nekutsatfwa kwemhlaba nekwatisa ngekuphepha kwesive . 
Loluhlelo luyalandzelelwa kwentelwa kulikhulisela kuletinye tindzawo . 
Timali tendluliselwa kubahlanganyeli ngeluhlelo lwalemiklamo bese isabalaliswa ngekuya kwetinhlelo tebhizinisi temnyaka netivumelwane temazinga ekusebenta letisemkhatsini weLitiko nebantfu ngabanye noma bosokontileka labangemacembu . 
Sibonga bonkhe bafakiticelo ngenshisekelo yabo . 
Letetfulo letilandzelako tentiwa ngemtamo wekwetfula simo sanyalo sentfutfuko lehambisana netindlela tekungenelela letitsetfwe eminyakenitimali leyengcile : 
Lisu le LED Lesigodzi libona Lemikhakha yemnotfo lebalulekile lelandzelako Yamasipala weBa Phalaborwa . 
Ngenca yekutsi intsengo yemmbila isetulu ngasilinganiso Eningizimu Afrika , imboni yetekondla imfuyo ihlanganisiwe kute isebentise imikhicito yeluhlavu lwemmbila . 
Cinisekisa kutsi lomkhicito uhlantekile kakhulu futsi awunalutfo loluphuma kudze . 
Nanoma-nje timali tebanikeli tiba yincenye lencane yelusebentisosabelomali ezingeni lelisemkhatsini , kubaluleka kwayo kuyachubeka nekuba ngulokukhulu mayelana netindzawo letitsite tekuhlanganyela . 
Ngifuna kwati kutsi lohumende lona , emaphoyisa atawenta ngaloku . 
Kunekugucugucuka lokukhulu ekwenteni inzuzo emkhatsini wekusebenta kwematekisi . 
Letidzingo leti kanye nalokusetulu lokumcoka kungafaka ekhatsi , sibonelo : Kwakha emandla , kutfutfukisa imitfombolusito yetetimali netisebenti , futsi nekwandzisa kuvisisa jikelele kwesive kwemitselela yetetimali yaletinhlelo kanye nekwakha imisebenti . 
Kuludzaba , lwavelonkhe , hhayi buhlanga , futsi ngakoke kukhetsa kumele kungafifiyelisi kubona kwetfu njengoba sibata sakhiwo lesifanelekile sesakhiwo setekuvikela . 
Kulamave , tisebenti tahulumende tilindzeleke ngekwemtsetfo kutsi tihlale kulendzawo letikuyo cishe iminyaka lembalwa ngembi kwekukhushulelwa esigabeni lesilandzelako . 
Sinyatselo sekucala kuminyanisa imizila yetekutfutsa . 
Lesimo lesingenhla selekelele kulokutfutfukiswa kwalencenye yebasebenti labangenamdlandla . 
Ngekusebentisa inchubo yetebucwepheshe nelubuyeketo lwalabatsintsekako photfula letinkhombandlela njengobe tishicilelwe kuTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika . 
Kwenta luhlolo loluvakalako njalo kulandzelela kusebentisa kahle kwemtsetfo wemsebenti . 
Kutfutfukisa kuhlolelwa nekukhaselelwa i-HIV kuleto tisebenti letifisa kuncuma ngesimo sabo se-HIV . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi ngato tonkhe tikhatsi asuphavayize ngalokufanele tikhulu tetekuvikela esayithini . 
Lokuhlatiywa kwesayensi kufaka ekhatsi kucombela ngemazinga lahlesiwe , emazinga lalindzelekile ekubuyiswa kwemphahla , kukhushulwa kwemiholo lokutako , emazinga ekushona nekukhula kwempesheni ngalokutako . 
Lesikolwa umntfwana kubo lafundza kuso , sitawukhonjiswa kulebhokisi lelingentasi lalokwehlako . 
Kwenta ncono simo sebuhle kanye nebubanti bekunakekela kwetemphilo kwekucala ( lokufaka ekhatsi tinsita letigcile emphakatsini kanye nasesibhedlela ) ngekusebentisa iphakheji lesekelwa ngetinsita nekwenta ncono tindlela netinhlelo tekunakekela nekutfutfukisa ngendlela lehlelekile simo sebuhle belusito loluniketwa tigulane . 
Kuhlanganiswa kwetilulu temali yangaphandle yemalunga ngemcondvo wekutisebentisela kutsi tisekelana etikhatsini tetitatimende tetinkhokhelo noma tinkinga teluhlelotimali . 
Kufanele kutsi kutfolwe imvume kuTemisebenti yeMbuso yeKwakhiwa kweTimphawu . 
Lifaka ekhatsi emalunga lamane latimele lekudzingeka kutsi ahlangane njalo ngekota kute acinisekise kutsi tisebenti letibekiwe tiphendvula ngalokugcwele kulokutfolakele ngalesikhatsi kucwaningwa emabhuku ngekhatsi , nangaphandle ngumcwaningi lotimele neSCOPA . 
Esehlakalweni lapho khona kwenteke liphutsa , lifanele kutsi kudvwetjwe umugca uvundle etukwalo ngekwekubhala lokune-inki bese kusayinwa ngalokuphelele eceleni kwangakunye lokuntjintjiwe noma-ke lokulungisiwe . 
Wayichaza inyifomu yalelicembu lilunga lalo lelakhulula lisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Lisubuciko lelihlelekile lekufezekiswa kweNchubomgomo yeTindondo teTimali , legcile ekwenteni kwetfulwa kwetinsita kube kwentsandvo yelinyenti , lentiwa . 
Ngijabule kakhulu ngendlela Iphalamende leseyibe yindzawo yetinkhulumomphikiswano letakhako . 
Tinchubomgomo letiphikisanako netidzingo tekulawula lokungacinisekiseki kumele kungabhalwa njengemtsetfo ngembi kwekutsi litiko lahulumende lelifanelekile licinisekise kuphakelwa kwensita . 
Niketa iprofayili lesisekelo yetenhlalo nemnotfo lenemniningwane yelinanibantfu lelisedvute nalentfutfuko lephakanyiswako , kanye nalabo labatawutsikameteka ngalentfutfuko ; 
Emuva kwekucocisana kabanti kulomhlangano , kwavela kutsi basebenti abanasiciniseko njengelicembu kutsi mbambambamba yini ledzingekako . 
Emazinga emalingena anika inkhomba yetindlelamkhuba ekugcogcweni kwetimphawu temisebenti yalelitiko . 
Tiphakamiso letatfolwa tabukwa nakwakhiwa loMtsetfosivivinyo . 
Lamananizinga lamasha aphindze futsi andziswe yinkhomba yentsengo yemkhicito ( i-PPI ) ngemnyaka kute afinyelele kumazinganani lacatjangelwako ngenhloso yekubala tinhlawulo temanti langakasetjentwa . 
Bufakazi lobengetiwe buniketiwe kantsi ne kunika emamaki kushintjiwe kusuka ku D kuya ku A. 
Intfutfuko kanye nekukhulisa timakethe letinkhulu kanye netemali kufaka netimakethe tetimali tavelonkhe kanye netesigodzi tiyatfutfukiswa . 
I-Ejensi itawuhlanganyela nemayunivesithi ekuniketeni loluhlelo . 
Imizamo leminyenti seyitfutfukisiwe kodvwa kwentiwe kwaba kwesikhashane futsi ilekelelwe ngetetimali ngumkhakha lotimele , neligalelo lelincane letimali lelivela kutiphatsimandla . 
Kubonisana lokunemdlandla Kwalokusabalala kungaba ngulenye yetintfo letibalulekile letihola ingucuko yentfutfuko ye-Afrika ; kufake sandla ekuciniseni kutimela kwemnotfo wase-Afrika ngekutjalwa kwemali , lwati lolujulile kanye nekuvelana kutembusave . 
Lokuhlelwa kwalolusha kuhambisana nesibusiso sabo bonkhe bomasipala lenabo bayincenye yaloluhlelo . 
Visisa tinkhinga kanye netetayeti letitungelete lengcikitsi . 
Budze bemabhlokhi lamafishane buvamise kukhulisa tindlela tekwetfula tinsita , phindze futsi ngaso leso sikhatsi buba nemphumela welinani letitaladi letincamulako letengeta bungoti bethrafikhi kanye nesikhatsi sekuhamba kuyo yonkhe indzawo . 
Lapho kufaneleke khona , lwatiso lebuwena lingadzalulwa kubemtsetfo , balawuli noma letinye tikhungo tahulumende , noma bantfu besitsatfu uma kunesidzingo noma kufuneka bahambisane nemtsetfo noma lapho kunetimiso tekulawula noma kuneticelo noma ngenhloso lebekwe ngenhla . 
Ngako-ke , kubalulekile kutsi imisebenti lehlelwako kubhajethi yentiwe ngendlela lelungile nalesebentako . 
Leminye imisebenti yeMcondzisi Lomkhulu ifaka lokulandzelako : 
Umhlangano waphetsa ngekusayina Simemetelo saseJozi ngeKhomfa yeLuhlakamsebenti leLigwayi ngeMalunga eMibuso . 
Imakethe iyabandlulula ngako kokubili kunona nangesisindvo sesidvumbu , futsi ngaloko , tinkhomo bekufuneka tibulawe uma setikulungele loko ngaphandle kwekubuka tintsengo tetimakethe letisebentako . 
Etindzabeni letinjalo , letitatimende leti titawufakwa ngephansi kweluchungechunge lemaKhodi lafanele . 
Lokuphakelwa ngemali kuniketa inkhomba yaleminye imitfombolusito yasekhaya nemave angaphandle lokutfolakala kulesifundza . 
Umdlulisisincumo lakunakile nje kutfola imali . 
Kukhuphuka kwelinani lebantfu ngaleso sikhatsi bekuhambisana nekuphulwa kwemitsetfo yemapasi . 
Baka-SAPS , ikakhulukati , inakile kutsi kunebulukhuni ekwetfuleni tinsita tekucecesha nekuhola emaphoyisa nebahloli kutsi babeke imitsetfo kahle imitsetfo lemisiwe lecondziswe kumitsetfo yetjwala lemibili yavelonkhe nalesikhombisa yasesifundzeni . 
Kwehla kwemazinga emanti kungabangela tifo letiphatselene nemanti njengekholera . 
Ngetulu kwaloko , labanye labangaholi labake batfola imali yesikhashane yesincepheteliso sekungasakwati kusebenta angeke nyalo bafakwe , ngekulondvolotwa kwetindleko lokukhulu . 
Lomkhuba utawuphindze ube nemtselela lomubi eBotswana , Lesotho , Namibia naseSwatini . 
Emamakha langeMasekela eTikhulu acinisekisa kutsi buncane bemaphesenti lalishumi emaphepha ayalinganiswa kubheshi ngayinye , ezingeni leMakha lenkhulu kanye neMakha leLisekela leSikhulu . 
Nanome kunjalo , lokunye lokunyenti kulawulwa ngasese , futsi nebungako bekusetjentiswa lokunjalo kusacalisa kwanyalo . 
Kute kufinyelelwe kusetjentiswa ngalokwenele kwemhlaba kubhlokhi leyehlukanisiwe lephakanyisiwe , Behrens naWatson batfole letindlela letilandzelako tekufinyelela kwenetiseka kwekuma kwesilwane : 
Imibandzela yentiwa ngekusungulwa kweMabhodi Emanti , ikakhulukati kute kuphakelwe emanti emadolobheni nasetimbonini . 
Kuhlola lokuphelele kuto tonkhe tinhlangotsi tekugula kwesigulane nekukhubateka kudzinga kusebentisana nekubambisana lokusedvute emkhatsini wato tonkhe tinhlangotsi letibambisene . 
Indzima yeLitiko Letekuphepha kanye Nekutsintsana . 
Lesilingi futsi lesimo sesakhiwo salehostela jikelele silihlazo . 
Emaveni lamanyenti latfutfukako , kukhona kunyakata lokukhona phakatsi kwemamatiko . 
Lelitiko lisalindzele kuva imiyalo kuhulumende wavelonkhe mayelana nekwetfulwa kwaloluhlelo lwekugucula futsi ente kubemcoka . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , lamasu ekuphatfwa tindzaba tebasebenti kuLitiko kutsi kugcwaliswe tikhala temisebenti letingenamuntfu nekucinisekisa kutsi ematfuba ekufundza nekucecesha atawenela kugcwalisa letidzingo tekuphatfwa kwemisebenti letilindzelekile ngekushesha nangemphumelelo ngendlela lekungakhoneka ngayo . 
Kucolelwa lokucondzile kufaka ekhatsi : Emalungelo etimayini . 
Kuchitjiyelwe kute kulungiswe singeniso , nekulungisa letidzingo temathulusi netintfo , nekukhicita . 
Kudla kwamihla yonkhe kuyimphindza yakunye futsi kucuketse kudla lokunelinani lelisetulu lesitashi kepha awekho kahle emazinga emavithamini nemaminerali . 
Leyunithi ihole inchubo yekucedzelela kuphendvula kwahulumende kuletincomo teMbiko Wephaneli Weluphenyo Ngelibhange . 
Bonkhe labo lekudzingeka batsatse tincumo ngenchubomgomo kumazinga lahlukene ahulumende nome ngekhatsi kutinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende bangazuza kakhulu ngekuba nekucondza lokujulile ngematfuba kanye nemikhawulo lekhona yekutikhetsela lokwehlukene lokukhona . 
Ligama leSiteshi Semaphoyisa , Liphoyisa Leliphenyako nenombolo yeLicala kufanele kutfolakale futsi Kubhalwe Kulelifomu lekukleyima . 
Lonkhe luhlu lwekuhlola lubhalisiwe ku-Exel nelucwaningo lwelubalobalo luphotfuliwe . 
Inhloso kutawuba kwehlisa kulimala lokuhlobene netingoti tetjwala . 
Ngekulandzela kucala kusebenta kweMtsetfo wekuChibela Tindzaba Tekulungiswa kweTimilo , Umtsetfo Lohlongotwako kwadzingeka kutsi uhambisane neMtsetfo . 
Kwehluleka lokuchubekako kwekuhambisana nemtsetfo kutawugcina ekulahlekelweni yimvumo . 
Tinkhombandlela letentiwe ncono netinchubo macondzana nekulwawulwa kwemitselela yesimondzawo lesihlobene netimayini . 
Emacala lasikhombisa ekubulala , linye lekuzama kubulala , nekudlwengula avuliwe . 
Uma ngabe likhansela leliwadi alikhoni kucasha longavala sihlalo , likomidi leliwadi kufanele lente loko ekucaleni kwemhlangano . 
Kuba yincenye kubunikati be:-kungenelela kwalabamnyama kuTikimu teBunikati tebaSebenti;-bazuzi labamnyama beTikimu teBunikati loBuvulelekile ; noma kungenelela kwalabamnyama kumaKhophelethivu kusetulu kakhulu . 
Kukhula kweliklasi lelisemkhatsini lebantfu base-Afrika , lokuyintfo letakwenteka kakhulu etikhungweni tasemadolobheni , kutawukhutsata kukhula kwemikhakha batsengi lababukene nayo . 
Kuphakanyiswa kutsi lithikithi kufuneka likhombe ligede lekungena lelisedvute , lapho khona kunetihlalo noma indzawo lebekelwe eceleni . 
Linani lemininingwane lehloselwe sigaba sebaphatsa kufanele likhuliswe bese imininingwane yemacebo kanye netinzuzo letihambisana nekunciphisa imfucuta , kuvuselela kabusha kanye nemkhicito yekuhlobisa kwentiwe kutsi kutfolakala . 
Sinikete bufakazi lobubhaliwe bemazinga lehlukene etinkhomba letisungulelwe lisu , tinhlelo nemiklamo yelitiko . 
Kucatjangelwa kufanele kuniketwe macondzana nekuphakamisa lokungaba khona ngetichibelo teMtsetfo Wetemabhange kanye neMitsetfomgomo Wetemabhange lengaba nemtselela wekutsi emabhange lanikela ngetimali ( kungaba ngekwemali lebolekwako , emathuluzi esikweneti nome ngalenye indlela ) ayazuza ekuphatfweni kwemali lenhle . 
Loku kudzinga kutsi kube nekuhlelela ngaphambili kuncenye yesifundza kuze kutsi sikhone kuhlahla ncono bese silungiselela letehlakalo , kanye nekugadza ngekunakekela nekulawula imizamo yekusita . 
Tfutfukisa yonkhe i-CDC kanye nemklamo lomkhulu weSikhwama Semhlaba . 
Luhlelo lolusahlelwa lwemasu ekulawulwa kwemarekhodi lwacala kusebenta . 
Senelisekile ngekusebenta Kwekucwaningwa Kwemabhuku kwangekhatsi , kepha sikhatsatekile ngekuhamba kwetisebenti . 
Lokubonakala asacala emaseli langasikahle kusho kutsi lungentiwa luphenyo loluchubekako futsi kwelashwa kunganikwa nakudzingekile , ngaloko kuvimbeleke umdlavuta ungakhuli . 
Kumcoka kucinisekisa kutsi kukhanya lokwanele futsi lokunyenti kubakhona etitaladini kwentela kutfutfukisa kugadza . 
Letindleko tavelonkhe tekulahlekelwa kukhicita , kwehliswa kwematfuba ekukhona kufundza netindleko tekulashwa tiyinkinga lenkhulu kumnotfo wakuleli navelonkhe . 
Tilawuli tangekhatsi tiyabuyeketwa kute kucinisekiswe kuhambisana nemitsetfo , kugadza kusetjentiswa budlabha , kulahlekelwa , lusebentiso lolungakagunyatwa nekusebentisa budlabha , kanye nekugcina esimeni lesifanele lirekhodi lelinembako nekutilandza mayelana nemphahla . 
Umtfulitinsita lokhetsekile wanikwa ikontileka yekuchuba lucecesho lwebatali etindzaweni letakhonjwa , futsi kwazuzwa letindzawo letilandzelako : 
Bakhiciti kanye nalabangenisa tichumane ngekhatsi kumele bancume sikhatsi lapho imikhicito yabo ingagcineka ngekuphepha iphindze isentjetiswe . 
Ngicabanga kutsi loluhlelo itawusita ngekuvuleka nekuba sebaleni ngesikhatsi sekuhlolwa . 
Loluhlelo lwesibonelelo lwakhelwe kusekela labesebenta njalo ngalokutsi lunika inombolo yemahambo lebekiwe langatsatfwa ngeliviki nome ngenyanga . 
Akukho kuphikisa kutsi lesisebenti satfolakala silele futsi ngaloko sephula umtsetfo longavumeli kutiphatsa lokunjalo . 
Emaphesenti esikhombisi kusebenta njengekusho Kweluhlelo Lwekusebenta Lwemnyaka . 
Lelinye livi lekubonga kumele liye ehhovisi lekuhlela lalekhomishini . 
Bunjalo bemoya yinkinga lekhatsatako eMpumalanga , ikakhulu Ebusika ngenca yekuba khona kwekuntjintja kweludvwadvwasi etindzaweni taseNkhangala tesifundza . 
Dvweba inchazelo lefinyetiwe yenkhinga ngayinye , kanye nelisu lelinconywako lekuyilungisa . 
Kubhadala intsela lephindvwe kabili kwemali lenganako lebuya ngaphandle kuyavikeleka ngekuniketa sikweledi sentsela kulemali yentsela yangaphandle lebhadelwe . 
Litiko leTemphilo linelilungelo lekuvuma ekwendluliselweni kwetibopho tenkontileka kumtfulitinsita lomusha ngaphasi kwaletimo letivelako tenkontileka nome kuphelisa lenkontileka . 
Lesibonelelo siyachubeka kunika imali kumimiklamo lelishumi lesetulu yekusulelana nekungenelela ku-HIV kuto tonkhe tigodzi , ngayo yonkhe inhloso yekufinyelela kumimango lekumatima kufika kuyo lefana netisebenti tetemacansi netifikanemtfwalo . 
Lokutfutfukisa temidlalo lokwentiwe Litiko kuhlose ekululeni kuhlanganyela ketemidlalo kwabo bonkhe ebantfu , ikakhulukati labo labasemimangweni lesebubini , nekuphakamisa lizinga letemidlalo kuto tonkhe tigaba . 
Njengobe kutetsemba ekuvuselelekeni kucinisa mbijana , tintsengo temikhicito tilahlekelwa lizinga lelisetulu lebetilijabulela ngaphambilini ngenca yekwesaba kwetincumo letibungoti kwebasisi njengetabelo . 
Liciniso lendzaba kutsi lenkhulumomphikiswano imayelana nekucudzelana emkhatsini kwekuhlukanisa nekuhlanganisa , kuphelela lapho . 
Kucashwa kutekwakha kuyachubeka nekwehla . 
Kuchumanisa kwalamatfuba ekutfutfukisa emakhono kubalulekile . 
Ngekwelisiko , ema-inkhubhetha asetjentiselwa kukhulisa bantfwana labangakavutfwa noma bantfwana labatelwe banesisindvo lesincane kutsi bacine futsi baphile kahle . 
Ifaka kuhlatiya kwenkhambo yetemnotfo wavelonkhe kanye newemhlaba jikelele , kuchumanisa tetetimali , tinchubomgomo tetetimali kanye naletinye tetemnotfo , kutfutfukisa tetimali tahulumende lokuphilile nekululeka ngenchubomgomo yentsela . 
Luhlolo lwebangani : Kufundza iphrufu yencwadzi yesicelo semsebenti , kuhlola sipelingi kanye netimphawu tekufundza . 
Lelitiko lengce ithagethi yalo mayelana nekucashwa kwebantfu belibala lelimnyama . 
Etikhaleni letibhotjotwe tajula kundlula kumamitha lamatsatfu , lolokugcwalisiwe kungacalwa kuphela ngekusebentisa intsambo yekwekuhluta noma emashubhu ekuhlasimulisa lahlanganisiwe . 
Lapho khona leSikhwama sisebente kahle kakhulu futsi kwendlulwa nemigomo yekusebenta lebeyihlosiwe , siklomelise tisebenti ngesikimu setikhutsati tesikhashana . 
Umsebenti lomcoka weLikomidi leSigungu kutawuba kunika inkhombandlela yendlelalisu kuLibandla Jikelele , kugadza nekucaphela nekulinganisa kufezekiswa kwetincumo teLibandla Jikelele , kanye nekutfola timali tekusita leNhlangano kwesikhashana . 
Tinhlelo temasu kanyenti tibuka kusebenta lokungetulu kwemnyaka munye . 
Bacala ngekuhlanta lendzawo lebesekusikhatsi lesidze inganakwa benta konkhe lokusemandleni futsi batjala nengadzi yetimbali etindzaweni tekungena taleligumbi lemhlangano netetindlu talabo labangenabo balingani . 
Imalingena Lebuyiselwe imele imbadalo leyentekile futsi yabonakala kusitatimende Sekusetjentiswa Kwetimali njengetindleko taleminyaka ledlulile . 
Kulunganisa- futsi leyunithi kuveta ngco tindzawo tendlelasu bese kukhona kuphendvulana netidzingo tamasipalati ngendlela lesebentako . 
Kubika ngemali kutinsita tema-ejensi kukhishiwe kuletitatimende njengoba lophetse udzinga imibiko kutsi yetfulwe itolungiswa kuloluhlelo lwabo lolutimele . 
Ngakoke , kubalulekile kufundza letifundvo tekutsi tisetjentiswa njani letinhlelo ngemphumelelo lenkhulu nangalokwenele . 
Kwenta bese uhlatiya isaveyi yekweneliseka ibe yinye lenesilinganisozinga kanye ngemnyaka kukala kweneliseka kwesigulane etibhedlela tesigodzi , te-TB , talabagulwa sifo sengcondvo , tekubuyisela similo kanye netematinyo . 
Linyenti letindzawo temikhukhu atinato tinhlelo tekutfutfwa kwekungcola letifakwe ngalokufanele , futsi loku kuvimbela kufinyelela etinhlelweni tekutfutfwa kwekungcola letiniketwa ngumasipala . 
Kusengakabonakali kutsi ngutiphi tinchubomgomo letitawuphaswa ngalokutako , kodvwa sivumelwano lesijwayelekile kutsi kuyimakethe lebalulekile kuyibukela nalokufanelwe kungenwe kuyo . 
Lesigaba sikhombisa kutsi imphendvulo yenchubomgomo ekwahlukahlukeni esikweletini sesive kusitsintsa njani timphawu tesikweleti . 
Kugwema kutiphatsa lokumcoka kuyabonakala kuto tonkhe tinhlanti . 
Kufuneka kunakwe kutsi linyenti leticondziso tenchubomgomo ( sibonelo tintfo letimcoka tengucuko kanye Nenchubomgomo Yemiklomelo Yetetimali ) liphoca litiko kutsi licondzanise tinchubo talo lekulawula netindlela tekutfobela letisha letivelako . 
LOKWETAYELEKILE : Umgamu lomkhulu lovunyelwe ngumtsetfo , lesivumelwane senganyelwe yimitsetfo yeMbuso waseWashington , U.S.A. futsi uyavuma indzawo lephelele kunye nendzawo yetinkantolo eSan Mateo County , California , U.S.A. kuko konkhe kucabana lokuvelako lokuphatselene nekusetjentiswa kwewebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Kantsi lemibhikisho yetitjudeni tifuna imfundvo yamahhala isemtsetfweni kutsandvo yelinyenti , kube khona kungatoligeki lokutsite kwemtsetfosisekelo nakubitwa imfundvo yamahhala . 
Lemitamo kulinzeleke kutsi ihumushe kute kutfolakale lwatiso lolusezingeni lelincono lolukhishwe ku-akhawunti yahulumende lehlanganisiwe . 
Ngeke letindzaba sitiyekelele etandleni temaphoyisa kanye naseluphikweni lwetebulungiswa kuphela . 
Lesibobelelo sibonisa kukhula kakhulu kuleminyaka lemibili lengaphandle . 
Lemishini yakha incenye lenkhulu yalegridi yagezi . 
Lena yindlela yekukhetsa lokuhle lokwelula lomgomosisekelo ngekwenshokutsi nangekusentjetiswa . 
Injongo yaloluhlelo kufundzisa bantfu labasha ngekuya emacansini lokuphephile , kuphila uneligciwane nekunakekela labo labasulelekile . 
Kufanele kutsi kuchwala kushiywe ngekwenchazelo yelulwimi lolulula lapho kungenteki kwenta lucwaningo lwesifo . 
Kucaphela kumele kwentiwe kute kudvwetjwe tindzawo tekulindza letingabangi tinkhinga tivimbele nekuhamba ngekhatsi kulendzawo yekwakha . 
Tinkampani temkhakha wangasese letenta imisebenti lekhetsekile tinendzima lencane kwengca luhlelo lolungenti tintfo endzaweni yinye , uma tisebenta njengaletetfula tinsita tibe tiniketa labanye umsebenti kunekutsi tibe betfulitinsita labasebenta ngalokugcwele ekufakweni kwetimali nome baphatsi betimali . 
Uma ngabe kute sicinisekiso lesitfoliwe , Litiko litawutsatsa sengatsi walile kuhambela lomhlangano noma umhlanganosikolwa . 
Hamba emtfolamphilo wakho wetemphilo nchanti . 
Litiko leTisebenti belitibandzakanye kuletinkhulumo ngasekupheleni kwenyanga yeNyoni njengendlela yekulandzela umtsetfo . 
Babhidindali badzingeka kutsi bavale kubhida ngekumemetela ngalokubonakalako noma lokuvakalako kucedza kwabo . 
Letinye tindlela atikatsembeki futsi tinemaphutsa ngendlela letiphangisa ngayo natisebenta , mhlawumbe ngendlela letakhiwe ngayo , leyenta kutsi kusebenta kwetinchubo tekuvikela tingatsembeki . 
Kuswelakala kwemandla lafanele kuTikhungo kuniketa inchubo yebantfu , timali , kanye nekutsenga nekutsengisa kuba nemtselela lomubi kutinchubo tekuhlela kanye nekuniketwa kwetinsita . 
LeSikhwama sisebentisa tindlela letehlukene siphindze futsi siticabangele kwaso lokumiselwe kutimo tetimakethe letikhona kusitatimende ngasinye semphahla lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali nelusuku lwetimali . 
Lucingongco nalo luvumela imikhondvo lebuya ebantfwini kutsi iphenywe . 
Lelicembu leli litawutsatsa sincumo ngelisu lesimondzawo futsi licinisekise kutsi letinyatselo letiboniwe tiyenteka njengobe kuhlosiwe . 
Inchubo lenhle etimeni letinyenti kunisela ngetifafatimanti kusukela ekuhlanyeleni , kusigaba setitfombo , bese uya ekuniseleni ngemsele uze uvune . 
Labahlanganyelako baceliwe kutsi bagcizelele imicabango yabo kusimo salokuphilako nekuchuma kwako nemvelo , ummango kanye nemnotfo . 
Ngaphasi kwaloluhlelo lwekwenta ngekutitsandzela leselukhona manje emakethe ye-anyuwuthi yemuntfu ngamunye , bantfu labakusimo lesihle semphilo kuphela labanesifiso sekutsenga i-anyuwithi . 
LoMasipala uhlose kucasha bosogontilaki labatsatfu . 
Njengencenye yemishikashika yamalanga onkhe yaLoluphiko , futsi kute kucinisekiswe kutsi loluphiko luniketa kwesekela ngekutimbandzakanya kumatiko kanye nabomasipala , loluphiko luchubeka njalo nekwenta luhlelo lolubuka konkhe lwekutfobela . 
Tinkinga letichubekako tivela ngenca yemazinga laphansi ekugcwala kwe-oksijini lencibilikile , njengoba imiphumela iya ngekuhamba kwesikhatsi , kwebukhulu benhlanti nangemphilo , nelizinga lekushisa kwemanti . 
Loku lokungenhla kwehlisa kuhamba lokwetayelekile kwemfudlana kwente kukhukhuleka kube kubi kakhulu . 
Lusito lwetetimali lutawuklonyeliswa titjudeni letitawubhalisela tifundvo tato nanome kuyiphi ileveli yekufundza . 
Letikhungo tetinsila letitsintsiwe ticinisekisile kutsi idatha lesisusa letawulindzeleka angeke tabeka umtfwalo longadzingeki kuto , nalabanyenti lesebavele bacokelela lesethi yedatha lesisusa . 
Indlela legcile ekusebenteni kanye nelikhono lekusebenta ngalokongako nangemphumelelo ngaphansi kwencindzetelo . 
Yonkhe imibuto lemayelana nalamafomu nenchubo yekubhalisa ingacondziswa ku : 
Kufanele kunakwe lendzawo lekutfolakala kuyo timboni letidvutane netindzawo tekuhlala kute kuletfwe tinsita letingabiti , kukokubili lokufaka ekhatsi kufakwa kwetinsita nekulungisa ; 
Loluhlelo lwekulawula kusebenta luphindze futsi lwakhutsata imiphumela lengavuni futsi leyesekelako endzabeni yalokubukelelwe futsi atikho timanga letingakabukelelwa letentekile kulomnyakatimali . 
Nomakunjalo , bahleli labanyenti labasenkhundleni babona kwangatsi baphatsi babo babasekela ngalokuphelele futsi batfolakala ngaso sonkhe sikhatsi kutsi bahambisane nabo emihlanganweni yemphakatsi lematima kakhulu . 
kulandzela ichubo yemtsetfo noma kusebentisa umtsetfo ; 
Tinkinga kumele tihlelwe ngekuya ngekubaluleka kwato , kuphutfuma , libanga lemsebenti kanye neligalelo emphumelelweni yalelitiko . 
Lenchubo yekumbandzakanya sive kufikela lamuhla ifake ekhatsi letincenye letilandzelako letimcoka : 
I-PMS iyahambisana nemtsetfo weMibiko yeLucwaningomabhuku lweKota . 
Njengoba bantfu baseMexico abanako kunambitsa lokutsite kwewayini labatakhele yona , akukabi khona imitamo yekuticalela noma kutigcinela emasimu abo ekukhicita iwayini . 
Kubika ngekusebenta kwenta simo semibiko yanyanga tonkhe neyekota letfutfukiswa etindaweni letehlukahlukene tekusebenta bese indluliswa ngetigaba tekubika kumphatsitimali . 
Ngalesizatfu , tinsita tekuhlanteka kanye nemishikashika yemnotfo kumele kulawulwe . 
Tfutfukisa tindlela tekulahla kanye nekusetjentiswa kwemfucuta yekugucula lengemafutsa langumsiti . 
Labaniketa lusito labafanele lengahle babekhona bayamenywa kutsi baletse emanani abo entsengo labhaliwe ekuniketa nekwetfula tinsita tesiyalu semanti lesakhelwe kubhukusha . 
Inhloso : Sitatimende lesibanti semphumela lofiswako , wesikhatsi lesidze seligatja . 
Lelisiko lekusolana liholela tikwemkhuba wekutivikela kanye nekutihlukanisa , lokungahle kuphazamise kakhulu . 
Ngabe uyavuma kutsi loku kubaluleke kakhulu ekusombululeni inkinga yemanti ? 
Ikhonsoshiya , Kusebenta Ngekubambisana Nemankhontileka ncane kutawumukeleka futsi kuyagcugcutelwa . 
Inshonalanga Kapa iseNingizimu Afrika , ngako-ke sikhuluma ngebantfu baseNingizimu Afrika : 
Kutawuniketwa emaphuzu lasekele kulesilinganiso lesehlelako lesilandzelako . 
Kucecesha ngekwetekukhangisa , temakhono netekuphatsa . 
Kubekwa kwemikhawulo kutinzuzo tekwengetwa kwaleyo mphilo kuphikisana nesimo lesingenamkhawulo setimali sesincepheteliso sekulahlekelwa lesetayelekile . 
Kulandzelela tonkhe timali letibolekiwe . 
Imisebenti yekulima ifaka tinkhomo nekutingela lokwenta kube yindzawo leyatiwako lekuyiywa kuyo nakuyotingelwa . 
Lapho kufanele khona , kubekwa timo tekontileka letikhetsekile letitsite temikhicito letsite , tinsita noma imisebenti . 
Lemisebenti Lekhetsekile inguMkhakha Wetimali Tavelonkhe lelawula nalebuyeketa kusatjalaliswa kwetinsita temikhakha yahulumende futsi ibeka ezingeni letinhlelo tetimali tahulumende wavelonkhe nesifundza . 
Lesimo sebudlelwano bahulumende nalabatimele kuleLitiko bungalendlela : 
Sibonelo , emabanga ekuwahamba emkhatsini wemakhaya angaba makhulu futsi , ngaloko , sikhatsi sekunakekelwa ngco kwesigulane sitawulungiswa ngendlela lefanele . 
Leyunithi ineligunya , ngekwemculu wayo , kuniketa inkhululeko , kuciniseka ngenhloso netinsita tekweluleka leticondziswe ekungeteni bungako nekwenta ncono Kusebenta kwamasipalati . 
Kuniketa emasu ebuholi kutinsita tekuchumana kanye nekuphatfwa kwelwati . 
Nanome kunjalo asingakholelwa ekutseni kunika imisebenti yangekhatsi kuklayenti yekuhlolelwa emabhuku kutawuba nesidzingo sekutawukhinyabeta kutimela kwemhlolimabhuku wangephandle . 
Lesakhiwonchanti senta kutsi kube nekutilandza nahulumende longafihli lutfo , kwengeta ekwenteni kancono kuhambisana nemtsetfo . 
Uma sekucinisekisiwe , kucashwa kwato kuhamba kufike lapho titsatse umhlala phansi khona , futsi locashiwe angafisa kuphatsa lihhovisi leliphakeme kulomsebenti noma kulesigaba semsebenti . 
Kunekuvumelana lokukhulu mayelana nekutsi yini lebaluleke kakhulu , lokunguloku , kwentiwa kancono kwetimo temigwaco . 
Kusenjalo kwaba nekuthula khona lapho , Jack wagucuka lapho bekahleli khona . 
Umhloli Mabhuku Jikelele ubuyeketa abuye abike ngalokusetjentiswa kwemali . 
Tihloko letengetiwe lekudzinga tibukwe , tifaka ekhatsi : 
Lobudze bemasotja lahambako , lahambisana nebubanti bendzawo yekusefa , kwaphenywa kabanti ngekwetifundvo ngekuhlola idatha letibonelo . 
Umkhakha wetjwala umela inkinga yekuphatsa lecakile , ngoba yenta tindleko netinzuzo tenhlalo netemnotfo . 
Sitsetse tinyatselo letinyenti kute sakhe letimo temazinga lasetulu ekwetsembela kumnotfo wetfu kanye nemmango . 
Tintfo letakha likusasa tibonakala tifanana , futsi nembuto lokhona mayelana nekusitwa ngetimali ibutwa mhlaba wonkhe . 
Hulumende useloku atibophelele kucinisa lesikhungo sebuholi bendzabuko futsi uyetsaba ngendzima lebuyidlalako emmangweni . 
Lokwentiwa kancono kwahulumende wasekhaya abe luhlelo lolusemkhatsini lolubukete ebantfwini ngemphumelelo naloluphendvulako lokhona kuniketa kancono tinsita kutakhamuti kutawuba ngulokugcilwe kuko kulohulumende lomusha . 
Kute kufakwe linyenti lemphakatsi kuyembili , tatiso tetfulwa kumaphephandzaba endzawo bamenywa kutsi bangenelele ekulalelweni kwesive , kwetfula tetfulo , noma , uma bafisa kwenta njalo , bente setfulo ngemlomo kutitfulo tabo . 
Lesayithi iniketwa " njengoba injalo "  . 
Ngesikhatsi sinye , lokuma kwalesifundza sibe senkhabeni , kufinyelela kwaso timakethe tekutsengisela ngaphandle kwaleli kanye nemanethiwekhi aso latfutfuke kahle kakhulu kwenta kutsi imisebenti leminyenti yetekulima yentiwe eGauteng . 
Kusukela kwagunyatwa lengucuko simo sekungatinti kwemakethe yemali sikhule ngalokubabatekako futsi simo semali kutimakethe tase-Afrika sehlile , ngako kwephuta kuvula i-akhawunti yakulelive letawuba ngiyo lesemtsetfweni futsi ngalokunjalo lefanele yekwendlulisela kuyo imphahla . 
Kufanele yeluleke ndvuna ngemigomo yekungena kwemphakatsi emahlatsini lokuniketiwe kumtsetfosivivinyo . 
Loku kukhombisa ngalokucacile budlelwane lobungakakhelwa ekubanbisaneni kodvwa tikwebutsa . 
Lesikweneti satfolwa ngemave aseYurophu laneminotfo lebutsakatsaka , njenge-Portugal ne-Greece , futsi sibambelela kukhona kwawo ekusabela ngalesikhatsi kuhlasela kuwa kwemnotfo kwemhlaba wonkhe . 
Tinsita temphilo yesifundza titfwele umtfwalo wekugadza tinsita temphilo kumasipalati nekugcina tinsita tesifundza tisesimeni lesilungele kuphendvula kutekubhedvuka kwetifo . 
Lensita ihanjiswa titjudeni kakhulu futsi emaholide etitjudeni neluhlolo kunemtselela emiphumeleni . 
Leminye imibiko yeluhlolomabhuku iyatfolakala naseyiphelile . 
Kuhlela kancono nekuchumanisa kwetinhlelo leticwaningiwe teMitsetfosivivinyo . 
Tikhungo temtapowelwati kufuneka takhiwe bese tifakwa tinsita tekulungiselela kutivikela ; 
Luhlelo lwekulawula litfuba lekulahlekelwa lumcoka kakhulu ekusimameni lokuchubekako kwaleSikhwama kantsi umuntfu ngamunye ngekhatsi kuleSikhwama unekuchaza ngekuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa leliphatselene nemisebenti yakhe . 
Nomakunjalo , tihlahla letinyenti setivele tigawuliwe , bese letinye tihlahla letisele tiyasuswa nyalo . 
Lesichibiyelo sengeta kuvikeleka nasetintfweni letinjalo . 
Lomphumela lobalulekile ungulenye inkhomba yekunikela lokuchubekako kwahulumende kuniketa tinsita kutakhamiti takhe ngendlela yekungenelela kanye nalebonakalako . 
Luhlelo Lwesincesitelo luye lwabukana nekushiya phasi umsebenti kwetisebenti ngenca yemvelo yalo yekubankimbonkimbo . 
Tihlanganisi tetekutfutsa temphakatsi letiholela , tibhukula , tibuye tiphume kulendzawo timelele indlela lebalulekile yekuhlanganisa imvelo yasendzaweni naloluhlelo lwekunyakata loluyitungeletile nephethini yekusebentisa-umhlaba . 
Tindzawo tekudllala letitsambile tivimbela kulimala uma uwa noma ulwa . 
Tinchubomgomo letinjena kufuneka tichaze inchubo yekucecesha , indlela letingasetjentiswa ngayo , letingalawulwa futsi nalekungabikwa ngato . 
Ulindzeleke kutsi avete luchungechunge lwetintfo letitawenteka kulesikhatsi senyanga yeMphala . 
Kundzawonye , lokunatsa nemaphethini ekusebentisa tjwala budlabha lokungenani ngenhlanye kufakwa umtselela nguloluhlakamsebenti lwekulawula lolukhetsiwe kanye nekwalithi yekufezekiswa kwalo , ngaleyo ndlela-ke kuniketa lwati mayelana nemphumelelo yaloluhlakamsebenti lwekulawula kute kube ngulamuhla . 
Lizinganhle lemanti noma emazinga ekucitsa tibi njengeMazinga Jikelele Nalakhetsiwe , kantsi nalokukhulu kwanyalo Kwemazinga Jikelele Nalakhetsiwe Ebungako Lobujutjelwe Bekucitsa Tibi , ngalokutayelekile kususelwa kudatha lehlobene nemtselela welutfo lunye . 
Umuntfu ufaneleka kutfola sibonelelo sendlu uma : 
Loku kuncunyelwe emcabangweni wekutsi i-Afrika njengelivekati inawo emandla lamcoka naladzingekako futsi nepolitiki itobukana netinsayeya tayo . 
Bothishela bangasita kwenta simondzawo lapho bantfu bangavula khona tifuba etindzaweni temsebenti ngesimo sabo seHIV ngaphandle kwekwesaba sigwebonchanti nome kubandlululwa . 
Kwakha sekucalile kufaka tinsita kunika indzawo isentha yetincingo futsi isentha yemsebenti lehlanganiswe ngalokugcwele yekutfutfwa kwemimango e-South End Fire Station . 
Kucombela kuhlala kukuhle jikelele , nanome kungaphasana kunekuchagela kwaphambilini . 
Lendlela yekubuyisela esimeni ibukete kulobufakazi bekutsi wonkhe umuntfu angagucuka nekutfutfukiswa lokuniketwako nematfuba nemitfombo lefanele . 
Yenta Lucwaningo Ekusetjentisweni Kwenchubomgomo futsi unikete seluleko etindzabeni letinyentana temtsetfo ngekhatsi kulenhlangano . 
Ngalesikhatsi luhlelo lekutfulwa kwetinsita letingumongo kanye netindleko tephrojekthi titawuvikeleka , tonkhe tindleko temali letingasiwo umongo kutintfo letinjenge kuhamba kanye nekutiphilisa , tindzawo kanye netikhungo , kutitfokotisa , kutsengisa kudla , kuhambela emave laphesheya kanye nendzawo yekuhlala kutawulawulwa ngesandla lesicinile futsi kuncishiswe . 
Kufananisa kwemisebenti leyinkhomba kumayunithi angekhatsi ekulawula Esifundzeni . 
Uma indzawo lephumako isendzaweni lehamba tinhlanti , kufanele kunakwe , hhayi kuphela kuvikela kwendzawo yeliphayiphi , kodvwa ngekumelana nekulimala kwetimphahla tekudvweba . 
Kubika lokungakalungi ngubetindzaba mayelana neLitiko lekuholela kutsi kube nekungakhulumisani nahulumende nekwehla kwemoya wetisebenti , kuletinye tintfo . 
Kusebentisa emandla neluhlobo lwemandla lekufanele asetjentiswe kufuneka kube ngilawo lagunyatwe nguloyo loniketwe emandla aloko kuphela . 
Loluhlelo lutawuphindza futsi kuboniswane ngalo nalabo labatsintsekako njengoba luhlelo lekuvunyelwene ngalo belulwelitiko lelengcile futsi lamanye emagatja atsetfwe kute kwakhiwe loluhlelo lolusha . 
Tinhlobo temisebenti kutikhungo tekulima letikhonjiwe itawufaka ekhatsi , emkhatsini waleminye , kunikwa takhiwo temtfunti , emathaneli emaplastiki , kwelekelela ngetinsitakulima , kucecesha nekutfutfukisa emakoporasi , nekwakhiwa kwetakhiwonchanti tekumaketha ngekusebentisa lisubuciko lenchubo yetekulima . 
Ngaloko , kufinyelela emininingwaneni kubalulekile kucinisekisa kulingana ekuhlangenyeleni kwesive , ngekugcizelela ekufinyeleleni kwemininingwane . 
Nanome wakubika kunyamalala kwayo emaphoyiseni , ngisho nalamuhla amange eve lutfo kuwo . 
Kubalulekile kugcugcutela kwabelana ngemilandvo yebantfu ngekhatsi kwesikhungo . 
Lekhomishini incume kufaka letigaba njengemklamo wayo lolandzelako kantsi hulumende waseBelgian uvumile kusekela lomklamo ngemali lengemaYuro latigcidzi letisitfupha . 
Sicela ucaphele kutsi bafakiticelo labafake ticelo phambilini akukamele bafake ticelo futsi kulesikhangiso . 
Letingucuko letinsha talenchubomgomo tibonakele njengendlela yekusuka ekugcileni ekuniketweni kabusha kwemhlaba kulabahlupheke kakhulu , kutsi bagcile ekwakheni balimi bemabhizinisi labasemkhatsini bebanikati bemapulazi labaMnyama . 
Kungenca yaletizatfu lekwente kutsi Litiko lisungule Sikhungo Sekutsengisa Emanti ngekhatsi kwetekuphatsa kwalo . 
Litubane lemoya kanye nalapho umoya uya khona cishe noma ngabe ngusiphi siboniso setikhawu lesincunywe phambilini singarekhodwa dijithali , kungandluliselwa kungcondvomshini futsi kusetjentwe . 
Kusebenta etibhedlela letetayelekile kulinganiswa ngetilinganiso letifanako telilanga letigulane , kusetjentiswa kwembhedze netilinganiso letivamile tekuhlala esibhedlela . 
Umoya wekulangatelela lokuhle kwetisebenti kutsi nguyiphi insayeya lebayilindzele kulengucuko , uvamisile . 
Ngekuya ngetivimbelo letinemtselela kulokukhetsa , letinyenti , uma kungesito tonkhe , taletinhlelo tekuhlanteka tingasetjentiswa njengetindlu tangasese temphakatsi . 
Kubuyeketwa kwemehluko walokusetjentisiwe njengoba kubonakele ngalesikhatsi kuhlolwa mabhuku bangaphandle lokwentiwa likomidi lelibuke timali tahulumende , iSCOPA . 
Lokukhula lokwetayelekile ngalesikhatsi sekubuyeketa sikhombisa ikakhulukati kuletindleko letindluliselwako letingetulu kwaletivumelwano temholo lokulebhajethi . 
Nanoma kunjalo , kubaluleka kwetekulima emnotfweni waseNingizimu Afrika naseGauteng angeke kuhlale kunganakwa . 
Kute lokukhona kuMitsetfo lokusho kutsi kufuneka ahocise siphakamiso , ngako-ke siphakamiso sisamile . 
Kwekucala kutsi kutikhetsela likhotho kubukwa ngekudzelela . 
Ayikho imicimbi yekubhukusha ngeLisontfo nangesikhatsi Semaholide Emmango . 
Letifundvo letinabile , tinhlelo netinchubomgomo letilandzelako tidzingeka ekubukaneni netincabhayi tekutfutfuka letitsite nematfuba ngalokwenabile : 
Loku kutakwenta kutsi yonkhe imisebenti yendzawo yekuhlaliswa , lemikhulu nalemincane , lehlelekile nalengakahleleki , kutsi itfola indzawo lapha kuloluhlelo lwesakheko . 
Titfo tetekuvakasha kulesigodzi tincane , nanoma lesigodzi sinetintfo letinyenti letinhle ngekwemvelo nemacembu lamanyenti lahlukene emasiko lakanelitsemba lelikhulu lekutijabulisa netekuvakasha ngekwemasiko . 
Lucwecwe lemaphuzu emboni lasungulwa emkhatsini kwemnyaka . 
Ngaphasi ticashunwa temiklamo leyo i-State Diamond Trader lechubekile nekuyisita kulesikhatsi salekota . 
Kwehlukaniswa lokukahle kwemfucuta lenekutsatselana lapho itsatfwa khona kunganciphisa kakhulu emandla ekungcola kwetindzawo tekushisa . 
Njengesinyatselo lesibange ekwetfulweni kwetinsita lokuletfwe ngulemboni yemathikisi lamabhasana , leligatja lisungule licebo lekucala lekuklomelisa baniyo , bashayeli , emamashali aserenkini , kanye naletinye tisebenti kulemboni kwentela kwenta ncono kwetfula kwabo tinsita kubagibeli . 
Ilabhorathi kudzingeka yente tinsitakusebenta tayo kutsi tibesimanje kute iniketwe imvumo yalesikhungo . 
Umuntfu lekufuneka aye kutekulungiswa kwemmango akufuneki atfolakale anatse tjwala noma lesinye sidzakwamiva ngendlela yekutsi iphazamisa inchubo yekugadvwa . 
Timali letibuyeketiwe njengoba tibhaliwe nguDBE tisetjentiswa kudzimate kube sekugcineni . 
Nasinemibuto ngetintfo , uyaphendvula . 
Ngiyacinisekisa kutsi lolwatiso loluniketiwe luliciniso futsi lungilo ngekwati lwami konkhe . 
Kusetjentiswa lokukhulu lwemhlaba njengetinkhundla tetemidlalo , tindzawo letinkhulu " letinetjani netitjalo " , tindzawo letinkhulu tetimboni tifanele kutsi tibe semacentselweni esigodzi lapho khona tingaphatamisi kusetjentiswa lokuhlangene . 
Kufundzisa Silulumagama : Sichazamagama kanye nethesorasi ngemathulusi lasebaleni ekutfutfukisa silulumagama . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa sabonakala sinaletinye tiboshwa e-H-block nekutsi futsi bebamatasatasa bahlela kugwaza lesinye siboshwa lesagcina vele sigwaziwe . 
Umtselela wemsebenti Weluhlelo Lwekucocisana Nalabatsintsekako bewufaka ekhatsi kucinisekisa kuniketwa kwetinsita letisisekelo njengekubhalisela luhlelo lwetingadze tasekhaya , kutalwa netibonelelo tetenhlalo . 
Simonhlalo sesifundza kumele sibalwe njengenhloso yesikhashane kepha lesinemtselela kunhlosonchanti . 
Linyenti letisebenti letikhulu kakhulu tetekuphepha nekuvikeleka betisetindzaweni letehlukene kuyo yonkhe lenkhundla yetemidlalo ngaphandle kwekuchumana ngalokufanele nalomunye noma-ke kwabelana lwatiso lolubalulekile lokutawumiselwa kuko emasubuciko ekulungisa . 
Sipiliyoni lesidzingekako : Kuhlela inchubo yebhizinisi , imiklamo yekwenta kancono inchubo , kukala kusebenta , kufaka ekhatsi kwentiwa kwetindlelanchubo nemazinga mayelana nemisebenti yekugcinwa kwemabhuku nekutsengwa kwemikhicito netinsita , kubhala tinchubo temazinga ekusebenta mayelana netindlelanchubo letikahle kakhulu nekulawulwa kwenchubo yekutsengwa kwemikhicito netinsita . 
Imisebenti yetemnotfo tetekulima ikhuluma ngetikhungo letitfutfukisa kumaketha lokusebentako nesakhiwonchanti , kucecesha kwekuhambisana , kucecesha temakethe letayelekile nekuchuba tivumelwane temakethe . 
Uma ngabe kufuneka kugcugcutelwe kusebenta kwetigitjelwa temmango , tinsita kufuneka tibekwe etiteshini temabhasi . 
Kukulomnyaka lolandzele lowo kuphela lapho kwesekelwa ngemali kwalabanikelako kwabikwa khona . 
Tilwane tingachuta kulunye nome etinyaweni letinengi . 
Njengalabo labamelele sive kulePhalamende , kufanele kutsi sicinisekise kutsi bantfwana labahlaseleka lula bayasekelwa . 
i-SARS angeke ibekwe licala letindleko letibukene neBasebentisi kute batfole seluleko sabochwepheshe lesimayelana naleyoMitsetfo noma naleMigomo Nemibandzela . 
Kuyacaca kulokubhalwa kwemtsetfo kutsi emandlaluphatfo abekwe njengeliphuzu lelihlosiwe lapho ummangalelwa aphika khona lokushiwo ngummangali futsi ngeke kusabuyiselwa emuva . 
Yaphindze yavuma kuniketa kukhushulelwa kwemholo wemnyaka lokumayelana nekuhlolwa kwekusebenta . 
Emaminerali kumele asite tonkhe takhamuti futsi akukafaneli abe bugovu bamunye . 
Kuphasa ngalokuphelele Sifundvo seKulawula teKutsenga neKutsengisa kudzingekile . 
Ngako ke kubalulekile kutsi bahleli betindzawo tekwakha etindzaweni letisemadolobheni kumele bavisise tinchubomgomo letikhona njengamanje naletivela kancane kancane tetitfutsi tesive kute bakwati kusita ekwenteni lula tindzawo tekwakha letesekela titfutsi tesive . 
Sisebentile Kulokubuketa Letekuvikela . 
Nanoma kunjalo , ngikholelwa kutsi singafundza tifundvo kulesikubonile kwekubukana netinkinga letinkhulu temnotfo letiye tashaya kwanyalo iminotfo yetfu kuhola kucinisa kabanti kwetinchubomgomo temnotfo letinkhulu . 
Lesigaba seminyaka sakhetfwa ngoba bantfwana labasemkhatsini webuntfwana bakha incenye lenkhulu yalabo labadzinga kunikwa indzawo lokunye ngoba emazinga ekutsikameteka ekutsatfweni kwabo akhombise kwenyuka kulesikhatsi . 
Imigidvo letako ingatsikameta samba lesidzingekako kukhokhela lokufanele kukhonjiswa kulelinani lesigaba lapho kunenjongo lefanele yebufakazi bekutsi kutawenteka . 
Sinifisela konkhe lokuhle kakhulu kulikusasa lenu emisebentini yenu kanye nasemphilweni . 
Eminyakeni lelishumi lesifo sitawube sesente tintsandzane letingulokutsatfu kulokune kubantfwana baseNingizimu Afrika labasigidzi . 
Letinhlelo telisubuciko titawusekelwa imitamo lokuhloswe ngayo kwenta ncono kubakhona kwelwatiso lwebhizinisi loluneluzingagugu kanye nelwati lolutfolakala ngelucwaningo lowengetiwe , kufinyelela ngekuchumana , imfundvo nekucecesha , kanye nekucaphela . 
Kwanyalo sisatfutfukisa Imitsetfo Lehlongotwako lehlukene lemibili , munye kuteNtfutfuko yaseMaphandleni kanye nalomunye eKulungisweni Kwemhlaba kanye neNgucuko Yetekulima . 
Lesigaba sihlose kwecwayisa ngetilwane netitjalo eNingizimu Afrika ngekubuketa kabanti emabhayomu aseNingizimu Afrika , netinhlobo talokuphilako kulelive . 
Kodvwa-ke , kute tinsolo tesivumelwano lesentiwe emaphepheni lasembikwe likhotho . 
Kwesibili , futsi lokubaluleke kakhulu , letingucuko tenteke ngesikhatsi lesenele kute kutsi ticale kuhlolwa , kufundvwe tifundvo kuto , nekukwemukela inchubomgomo ngalokufanele . 
Umkhandlu awubeki imitsetfo wetinzuzo tekutsatsa likhefu yetisebenti te-Ejensi Yemgwaco . 
Lomhlangano utawubuye ucinisekise kutsi letinhlangano titfole lokufanako nekutsi tingephuli umtsetfo uma tenta imisebenti yekulwa nebugebengu . 
Letinkhombandlela letetayelekile letifunekako ngekwekubekeka kwetendzawo yetemanti tiyasentjetiswa futsi ekusentjetisweni kwemanti lokusisekelo . 
Kukhwabanisa : Loku kumbandzakanye kweba imitfombolusito bantfu labalawula imitfombolusito lenjalo . 
Onkhe emashejuli laletfwako ngaphasi kumele agcwaliswe tikhungo letibhidako , tigcine lamashejuli langadzingeki lapho , kuloko ibhida kumele ivete kutsi ngumaphi emashejuli langadzingeki . 
Imiphumela netinkhomba letiphekeletelako tiniketwe lemigomo kanye nemdvwebo lemnyaka nemnyaka kubese kunikwa inkhomba ngayinye . 
IPhalamende nentalo letfoliwe ekusisweni kwetimali naseminikelweni kulesikhwama . 
Tinhlelo temhlaba kutawufuneka tibeke takhiwo letidzingekako letitawuniketa lwatiso loludzingeka . 
Kulinganisa kwentiwa kwemsebenti kususelwa ekubaleni ngendlela yetibalo lefaka ekhatsi " silinganiso " ne"sisindvo" senkhomba ngayinye kanye nelikhono lekwenta umsebenti . 
Imibandzela levamile yemtsetfo lephocelelwe kuleKhomishana Yemaciniso neKubuyisana yente kubukelela lokusemtsetfweni ehlangotsini letisulu tekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu lokusobala futsi lokungamukeleki lokutawugcinwa nguleKhomishana lekuyincenye yeligunya lemandla ayo . 
Luphiko lweLitiko laphindze futsi lacinisa budlelwane balo nebetindzaba ngekusebentisa emaseshini ekuchumana anjalo ngenyanga kanye nekuvakasha kwebetindzaba kwanjalo ngekota kute kutsi kucociswane nebetindzaba . 
Kutfola linani leliphansi lelinani la-A kulelo nalelo cala . 
Letinhlelo leti titawunika imihlahlandlela yentfuntfuko lenemininingwane kulungisa tindzaba letitsite elevelini lesekhaya kakhulu . 
Sikhungo ngako-ke asikhoni kukhicita imalingena leyanele kute kusitwe ngetimali lokuvusetela kabusha , kwentiwa ncono sakhiwonchanti setimphahla kanye nekutfutfukiswa kabusha kwesakhiwonchanti setimphahla . 
Njengemtamo wekuhlola umtselela walesinyatselo sekuteleka kulabasebenta ngemikhicito yetekulima kanye nekudla kwaselwandle , kube nekubonisana nabeluhwebo lwalokutfunyelwa emaveni angaphandle nabalokutsengwa kulamanye emave lokumikhicito yemalamula etigodzi letahlukene , iwayini , inyama kanye nekudla kwaselwandle . 
Ludzaba loluchubekako ngulokutsi emazinga ema-ejensi lamanyenti asesesigabeni sekuchazwa nekukalwa . 
Kumele atsatfwe ngaleso sikhatsi ayiswe kudokotela wendzawo wekuhlindza noma esikhungweni setemitsi kutsi ahlolwe nekuhleliswa lokuphutfumako , nasesiteshini semaphoyisa kuyowenta sitatimende bese uvula licala . 
Kuhlela lokuhlanganisile nekwetfulwa kwetinsita yinchubomgomo lenkhulu yahulumende . 
Tinsita letikhona tekugcogca imfucuta kanyenti tivame kungeneli . 
Kungaciniseki ngelikusasa letimo temnotfo jikelele nenchubomgomo yemali yahulumende kucekisa luhlolo ngalokungenakuvinjelwa . 
Kuthemu lensha , noma ngumuphi masipalati kufanele , ngalokulinganako , akhicite timali letanele letikhulile kukhokhela umtselela wekukhula kwendzawo . 
Imodeli lekahle utawenta kutsi tonkhe tinsita tetimo letiphutfumako ( emaphoyisa , kwehla nekwenyuka kwetimoto , umlilo , kanye ne-ambulensi ) tisebentela kusuka kulendzawo lefanako yelusito lwesive . 
Kucaliswa kwekuchibela kutawuhlala kuyindzawo lebucayi yekugcila kucinisekisa kutsi lokulindzelwe ngemalungu kuyabonakala . 
Umtsetfosisekelo kute kube ngulapho titfunywa letine asakhetsiwe anikwa emacembu kuleso sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako . 
Likhono lekusebenta ngaphansi kwesimo lesimatima kanye nekuhlangabetana nemncamlajucu . 
Cedza leNethiwekhi yeSitimela Selitubane Lesisetulu yeKhontinenti . 
Lelisu lelisha letekuhlaliswa kwebantfu libeka imigomo yanaku lokulandzelako : 
Kwecwayisa tisebenti tetemphilo ngalokufanele lokuluphenyo lweradiyoloji . 
Kusisa kwemkhakha wesive , kubukane ngco nesakhiwonchanti lesiyinhloko , njengelitje lelisisekelo kundlelasu yahulumende yekusekela kutfutfuka kwelikusasa lokugcinekako kutemnotfo . 
Bika kulophetse nome ngukuphi konakala kwetintfo tekusebenta tengadze . 
Lokukuholela kuphela ekutseni lesifo sibhebhetseke . 
Lomasipala udzinga kukhuphula umholo losilinganiso lesisemkhatsini futsi ehlise kungalingani ngemholo , njengobe kwentiwa kwemsebenti kulendzawo akwenelisi . 
Kuleso sikhatsi , sigaba setfu sekuba live lelinemiholo lesemkhatsini sinenshokutsi yekwehliswa kwemanani labekiwe kumikhicito yetetimboni taseNingizimu Afrika lesikholelwa kutsi tinkhulu kakhulu futsi tingaba nemitselela lemibi kutemisebenti yetimboni letidzinga kukhutsala . 
Emabhizinisi lamancane anemkhuba wekunganaki iBEE noma akhetsa tindlela tekumisa labanye phambili labangasibo banikati kugcina emaklayenti ngetinhloso temabhizinisi . 
Tinhlaka tesifundza , tembuso kanye netahulumende wasekhaya titawulungiswa kabusha kahle . 
Lesimondzawo semnotfo lesingenaso siciniseko lesihambisana nemtsetfo wekudla kwekondla imfuyo kanye nekuhweba emave ngemave nako futsi kuletsa insayeya mayelana nekutfunyelwa kwekudla kwekondla imfuyo e-Europe . 
Kuhlola kutsi tonkhe tikhungo tekubika kubomasipala tibhalisiwe futsi tiyabika . 
Kutsetfwe linani lelitsite letinyatselo kutfola loku . 
Nebatsengisi lababitela emphahleni bebahlala beta . 
Nanobe lesibalo semaphesenti lalishumi sisetjentiswa ezingeni lelisetulu kwentela kubala imitfombolusito ledzingekako ku-EMS , kwabiwa kwemitfombolusito kuletindzawo letinesidzingo lesikhulu , kutawenteka ezingeni lekusebenta kwamalanga onkhe . 
Kulemishado lephele ngesehlukaniso , Betibalobalo eNingizimu Afrika batfole : 
Letitatimende tetimali tentelwa tinhloso tekulawula ngekuya kwetisekelo tekulungiselela letikhonjiswe lapha ngetulu . 
Imali Letfolakalako : Imali lesilinganiso neyangempela levela kumisebenti lengaphansi kwaLomtsetfo . 
Bafakiticelo labanesipiliyoni kucalwa ngabo . 
Emalungiselelo sekentiwe ekuphatfwa kwemiklamo lemikhulu lekufanele iniketwe I-Ejensi Yekwakhiwa Kwetindlu . 
Uma lusiso lwemkhakha wesive lutawuba nemandla , kusebentisa kwemakhaya , lilunga lelikhulukati le-GDP , kungenteka lihlale lingenamandla uma emakhaya anciphisa tikweleti tawo letinkhulu . 
Umkhandlu unelilungelo lekungemukeli ithenda lekungiyo yodvwa nobe lephasi kunawo onkhe , nobe kwemukela incenye nobe ithenda lephelele . 
Sineforamu lekhuluma ngemisebenti lapha ekhaya , budlelwane buhle kakhulu , bumeleke ngalokulinganako . 
Ngekuya kwalenchubo , kunekuhluleka kwaHulumende kwenta ngendlela lekahle nalenemphumelelo . 
Kubukelelwa kwemsebenti loncono webuphoyisa ngekwehla lokuchubekako kwetenhlalo , kusweleka kwemsebenti kanye nemlandvo wemibhikisho leneludlame amange kwente lula loluhlelo lwengucuko . 
Tinkhombandlela letifanele ekuhleleni nekudvwetjwa kwetinhlelo tetisetjentiswako letilusito tesive , njengencenye lehleliwe yetinhlelo tekuhlalisa tiphindze taniketwa . 
Ekwenteni njalo , kwakhela etukwemitfombolusito yetemfundvo yematiko lehlukene eNyuvesi yaseKapa , kanye naleto tebalingani bakuleli nebemave angaphandle . 
Ngekwako , loku akusiyo intfo lembi . 
Kusungula lisu lelihlangene netinsita tenhlalakahle kubukana nalencabhayi . 
Imphilo ingumdlalo , wudlale . 
Kufa kwelicandza kuyakhula lapho kune-chlorine khona , lapho kunesibungu lesichamuselwe lesingahle sibe nekutsintseka kakhulu kunelicandza . 
Bantfu labasha base-Afrika ngibo labayindlela yekucala yekubona umkhakha welinanibantfu kanye nenjini lenkhulu yekuletsa intfutfuko kuwo onkhe emazinga . 
Noma kunekuvelana nemaphuzu lafana nekusilela kutetimali , kusilela kwebasebenti netinchubo telitiko , kanyenti kubonakala kutaba nje . 
Cinisekisa kuniketwa kwemsebenti Wekulawula Emarekhodi ngendlela lesebenta kahle kakhulu futsi ngemphumelelo kulomasipala . 
Kukhetfwe bosomabhizinisi labasikhombisa kutsi babe yincenye yalesifundvo . 
Tinchubo letichubekako letimbili noma letitinhlobonhlobo letitungeletela linani letinsayeya nalokucalwako njengemiklamo yelusha kutekulima . 
Loku kunyenti kunanome ngabe ngumuphi umnyaka . 
Kulibatiseka lokukhulu ngulokubitwa kweminyaka yesipiliyoni ekhatsi kutemisebenti yahulumende lokwakhipha bafaki ticelo labebangancintisana , ngenca yelingemuva lobekulubandlululo , abamange bacale indlela yabo yemisebenti kutemisebenti yahulumende . 
BoNdvuna baphocelelekile ngetindlela tekunciphisa-tindleko njengoba tisekelwe ngulokulandzelako : 
Imigomo netinhloso Temkhandlu kungafinyeleleka nangabe insita yekuphatsa iniketa tinsita tekusekela mabhalane Kumkhandlu . 
Nasekwentiwa , kugunyatwa kwebhajethi kwenteka ngemva kwetinyanga letintsatfu kuya kuletine kucale umnyakatimali . 
Ngendlela lefanako , tinsita letisisekelo tekuhlanteka tiyadzingeka kwentela kucinisekisa imphilo yemuntfu neyesive . 
Loku kusukela ekucwayisweni nje kuyofika ekukhishweni kwenhlangano . 
Imisebenti leyentiwa ngemakomidi afanele kwentiwa yikhomishini futsi ngenhloso yekuholela emalunga emakomidi afanelwe kuba ngemalunga ekomidi . 
Hlala njalo ucaphele uma bantfwana kanye nebantfu labakhulile basedvute , njengobe bangahle badzinge lusito lwakho uma basenkhingeni . 
Akunakulawulwa kwetitjalo netihlahla , lokuhambisana nekungati timo temhlabatsi . 
Kute ufaneleke kusitwa ngetimali , inkampani kufanele kutsi ifake sandla ekudaleni nome ekugcineni ematfuba etemisebenti . 
Ngakoke kufuna nekutsenga kwesive kuniketa ematfuba ekuphakela lamakhulu futsi kufanele asetjentiswe njengendlela lebalulekile yekusekela emabhizinisi lavelako . 
Chuba kucecesha mayelana nemisebenti yetekwelashwa kwekuhlolwa klinikhali . 
Lokubaluleke kakhulu kucinisekisa kuba khona kwemoya lohlobile , emanti ekunatsa , kulahlwa kwemfucuta yemuntfu naleyingoti , kujikeleta kwemoya , indzawo yekukhosela nekuvikela kugcwala kakhulu kwebantfu . 
Uma kuyinhloso yesikhatsi lesitako sekulinganisa ngalokuhlelekile imikhawulo yalomfanekiso , umsebenti wekulinganisa bukhulu kuphela lowentiwako kwanyalo . 
Chaza lendlela letawusetjentiswa kubeka liso kulemiphumela yemsebenti kanye netinzuzo . 
Kungenca yenchubomgomo yelitiko kwekutsi bungoti lobufana nesomiso kufanele bulawuleke futsi buhlanganiswe kusisekelo sekusebentisana kwematiko ngoba imitfombolusito leminyenti iyadzingakala kusekela imimmango letsintsekako . 
Hulumende kanye Nelitiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha kumele tiphimise ngalokucacile tintfutfuko telisu lavelonkhe bese uniketa inkhombandlela yekugcwaliseka kwenchubomgomo yavelonkhe ngemigomo yekwenta samave emhlaba kwenchubo yetemfundvo lephakeme . 
Kucindzeteleka kwesabelomali kube ngiyo inkhinga lenkhulu ekulungiseni tinsayeya tayo yonkhe imigcwaco lolukhetse newatiyela . 
Loluhlelo lwendlelasu lwentiwe nguletingongoma Hulumende letibocalangaye kuvelonkhe nawo onkhe emagunya emtsetfo lobalulekile nekucondziswa tinchubomgomo . 
Tikhungo tiphocelelekile kutsi tibeke endzaweni tindlela tekuvikela titjudeni tangaphandle letibhalisela ticu temfundvo netinhlelo etikhungweni tangaphandle ekhatsi kulomcondvo wetivumelwane emkhatsini wetikhungo teNingizimu Afrika nema-ejensi kanye nebaphakeli bangaphandle . 
Tehlakalo temnyaka londlulile tiveta bungoti bemnotfo lowenta ngekutsandza , lapho tinhlelo tetimali tivunyelwa kusebenta ngaphandle kwekubekwa liso nekulawulwa . 
Kufinyelela kulwatiso kutinkhombandlela tekukhicita netinsita temnotfo wemakethe . 
Lemigomo yakha sisekelo sekwakhiwa kwendzawo yasedolobheni futsi sinemtselela lomkhulu wekuhlelwa kwetikhungo tesive . 
Luhlaka lwetinhlelo tekusebenta tabososikhwama labasele bavelonkhe nesifundza tiyasetjentwa . 
Kwesibili sisindvo selinanibantfu , sibekwa njengelinani lebantfu lehlukaniswe ngendzawo yesayithi . 
Chubeka nekuphendvula leto tincingo ngesikhatsi nangekutitfoba ngaleso sineke , usitfunywa lesihle selitiko . 
Uma satiso sivela basebentisi bemanti batawululekwa ngaletinye tindlela ngesidzingo sekubhalisa , njengetikhangisi emaphephandzabeni asekhaya nasemsakatweni . 
Kucabanga kwanyalo kuphakamisa kukhiphela ngaphandle kuniketwa kwetikhungo temfundvo etindzaweni tasekhaya bese tigcogcelwa ndzawonye endzaweni yetikhungo letikhetsekile tawonkhe wonkhe . 
Tihloko lekutawufundvwa kulekhozi itifaka ekhatsi : 
Lapho khona kuneluhlolo lolutsite lolungco , tinkhombandlela telizinga tisho ku : 
Kuceceshwa nekuniketwa emandla kwemimmango ngako-ke kuyincenye lebalulekile yemasu ahulumende . 
Kuchumanisa Imicimbi yeteKuvakasha kuleSigodzi . 
Indlela yemkhicito lecinile yekudla lokuphephile lokunesiciniseko kwavelonkhe . 
Loluhlaka lwekubuyeketa lolutfutfukiswe Lihhovisi Lebhaajethi nalo luyasatjalaliswa , kantsi lutawugcina lubangela kuhlela kancono etimalini , kuphakelwa ngemfanelo kwebhajethi nekutfutfukiswa kwekucitfwa kwetimali . 
Ireyithi yekuba nentalo ichazwa ngelinani lebantfwana umfati losezingeni langaba nalo ekuphileni kwakhe . 
Loku kufaka ekhatsi kungenisa tindlela letingito tekutilandza , kuhlelembisa lusebentisomali netinkhambiso nemazinga etemafa . 
Sikole sesivele saveta kukhatsateka mayelana naloku , kanjalo lenchubo itawuletsa umtsamo lophakeme kakhulu wethrafiki endzaweni lenekuthula . 
Uhamba embili kulelive . 
Lelitiko litawutfutfukisa kukhuphula umtsamo wangekhatsi kwentela kufezekisa emasu ekunjiniyela kabusha yinchubo njengendlela yekulawula leyesekela inhlelembiso nekwenta kancono lokuchubeke njalo ekwenteni umsebenti kwentela kufinyelela letinhloso leti . 
Inkantolo isicitsile lesicelo kanye netindleko . 
Titifiketi tinikwa bafundzi uma sebayicedzile lekhozi uma ngabe bayahlangabetana nemazingancane alekhozi . 
Loku kuyacaca njengobe linani lekungacashwa lesifundza lehlile ngesikhatsi lesifanako naleso salelive . 
Lenchubomgomo yaphakamisa lwatiso lweLikomidi laVelonkhe leKwelulekana ngeTetjwala lebelifaka ekhatsi emalunga lavela kuhulumende , imboni yetjwala , tinhlangano temmango kanye nalabanye labatsintsekako . 
Kute umcondvo lophikisako mayelana nekutsi kusakatwa kwalomdlalo bukhoma eNorth Park Lane bekungaba nemiphumela lemibi . 
Imisebenti leyentiwa nguleLitiko Letekutfutsa Nemigwaco imcoka ekutfutfukiseni umnotfo waleSifundza . 
Ledokhumenti Yekubhida Lesezingeni iyincenye yawo onkhe emabhidi lamenyiwe . 
Litiko Letemanti lijatjuliswe yintfutfuko lenkhulu lerekhodwe ngemjikeleto weluhlolo lweGreen Drop ; futsi , kukhuluma umtsamo wekutibophelela kwemacembu lamancane amasipala lomncane kutfutfukise tinsita temanti langcolile . 
Kungeteka lokukhula kakhulu ekukhulelweni nekungenwa yi HIV kuhlobene nekuyekela sikolo . 
Injongo ngalokuphelele yelisu kufaka bubhizinisi ngendlela lefanele nangendlela lengiyo kanye nekugcugcutela emabhizinisi lamancane . 
Letimboni leti tincingo cishe ngalokuphelele kumikhicito letsengiswako futsi lebuya kubalimi . 
Timphahla letimiselwe sikhatsi timphahla letingasetjentiswa kaningi futsi nangalokuchubekako ekukhiciteni sikhatsi lesingetulu kwemnyaka . 
Ngalomklamo sifuna kufinyelela ekufananeni kwalesifundza , kute kutsi bomasipalati bakwati kufundza kulomunye , kodvwa nako kucinisekisa kutsi bomasipalati banawo emakhono ekubukana netindzaba tekuphatsa kusebenta . 
Imiphakatsi ledvutane netimayini ibonakala ingazuzi ngalokulinganako kumnotfo wemayini . 
Ngaleyo ndlela-ke , tidzingo temtsetfo kanye netinkhombandlela letinconywako tasetjentiswa kuhlola lemiphumela kanye naloko lokutfoliwe kwekungena kwemoya esakhiweni , kuhlelenjiswa kwefenisha kute bantfu basebente ngemphumelelo , kanye nemsindvo kanye nekuhlola lizinga lekukhanya . 
Letinye tikhala temsebenti tivetiwe Sikhulu seTimali lesiyiNhloko kantsi kulindzeleke kutsi imisebenti igcwaliswe ngembi kwekuphela-kwemnyaka . 
Kuhlangabetana naletinhloso tekuhlela lokuhlangene kwekulawulwa kwemfucuta , letibopho letilandzelako tiphakanyisiwe futsi tisadzinga kuphotfulwa . 
Hulumende wasekhaya unemsebenti weku , kuletinye tintfo , wekuphakela tinsita emiphakatsini ngendlela yekusekela , kutfutfukisa umphakatsi nemnotfo , kanye nekutfutfukisa simondzawo lesiphilile nalesiphephile . 
Gezi walelive , emanti , titfutsi , nemanethiwekhi etekuchumana kuyelulwa , emakhono etemfundvo netemphilo ayakhuliswa , newekuhlaliswa kwebantfu ayakhiwa futsi ayaphuculwa kute kuciniswe indvwangu yemmango . 
Siyakholwa kutsi nitawenta kahle ngenca yemtamo litiko nalabatsintsekako labayentile kwakha simondzawo lesisita kusebenta kahle kwenu . 
Kuloludzaba , bonkhe labadlala indzima batawusukunyiswa ngemandla kutsi badvwebe futsi batsetse bulawuli beLisu Lemnotfo Wesifundza lelitawuvela kancane kancane kuletinyanga letimbalwa letitako . 
Emakhono ekusombulula tincabano netinkinga . 
Lomsebenti ungaba weluhlobo lolukhetsekile nome lowetayelekile . 
Empeleni , loku kuchaza kutsi kusebentisa imali netincumo tentsela letentiwe uma umnotfo unemandla , titawusolo tikhoneka nanoma umnotfo sewungenamandla . 
Imitamo yekwakha kabusha kufanele icondziswe kuloku naleminye imigomo lekhono . 
Kungaphazamisikuphakelwa kwetinista nemphahla yamasipala . 
Etibhedlela tasemadolobheni kutawuba nekwekukhiphela kwemshini nemapani asembhedeni lokutawuniketwa . 
Nanoma kunjalo , kutawuba kulungile kucagela intfutfuko kulizinga lalokubutsiwe uma masipalati atibophelele kunchubomgomo yekubutsa sikweleti kanye netinchubo letitsembekile kutfutfukisa lizinga lekugcogca . 
Kwekugcina , kwentelwe kufinyelela ekutseni kube netingcogco letiyimphumelelo kwekutsi tingatfolakala njani tiphumo letincono ngekungenelela kwalabanikelako kulenchubo yelwabiwomali . 
Tonkhe tipho , iminikelo kanye nekusitwa kudzalulwa kulinanibungako lemphahla netikweleti kuteleko tetitatimende tetetimali . 
Sicelo lesivela kumniyo wendlu kuloludzaba siyalungiselelwa kulesikhatsi . 
Beka takhiwo temmango tihambelane netindzawo temmango letisemtsetfweni kanye nemigwaco yekuhamba lemcoka . 
Kukhetfwa Kwemalunga Esigungu Lesikhulu kuba bachubi bekutfutfukisa tindzawo tasemaphandleni etigodzini kutfutfukise lizinga lekusebentisana ngekhatsi kwahulumende . 
Luhlelo laVelonkhe leKutfutfuka ngilo lolubonisa ngetindlela tekungenelela kuyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Kulesigaba , kune-eseyi kanye nemibutongcikitsi levela kuleyo naleyo noveli kulawa lalandzelako : 
Umkhandlu we-AIDS ufaka ekhatsi tinhloko tepolitiki tematiko lahambembili netimeleli letitfunyiwe temikhakha lebalulekile ngaphandle kwahulumende kufaka ekhatsi emabhizinisi nemisebenti . 
Akunamakhophi anoma nguluphi luhlobo lwemaphepha alethenda lekentelwe labafaka emathenda ngalesikhatsi lokuhlolwa nekujaja kuchubeka . 
Tindlela tekwemukelisa netekukhishwa kwemali titawulawulwa ngekhatsi kute kwentiwe kancono imiphumela lekulenkinga . 
Iniketa lwatiso ngemtsetfo losakhiwa futsi uvumela sive kutsi sente tetfulo elekhtronikhi . 
Kucocisana ngekukhutsala emkhatsini wendzawo yesifundzave letinsita kwacinisekiswa kuphatfwa kwaletincindzetelo tekugula ngengcondvo lokukhulu , kuvundla nawo onkhe lamaplatfomu , kwabekwa umphatsi wemklamo kuchuba loluhlelo . 
Loku kuletsa insayeya lenkhulu kutinsita Tetekwelashwa kwetilwane lokumele kuhlole tinsita kusebenta , tincome kurejistwa Kulitiko Letekulima Lavelonkhe bese ligadza letotisentjetiswa . 
Nanoma kunjalo , siphetfo sesiphelele sikhomba kutsi sigodzi asimange sikhule ngemandla njengoba bekulindzelekile . 
Balekeleli banemandla lalinganako , emandla ekusebenta lokulinganako newekwenta umsebenti lokufana nekweMajaji Lenta Luhlolo , kodvwa bangaphansi kweligunya nekulawulwa Lijaji Lelenta Luhlolo . 
Budlelwane lobuhlakahlukene sebuhlanganisiwe , buniketa emamodeli ekusebenta ekugucula temfundvo ngekusebentisa budlelwane bahulumende nebangasese . 
Lwati loluhle leteMphilo eMsebentini kanye neteKuphepha . 
Ngisebenta eMtapomlandvo Welubandlululo njengaSekela Mcondzisi . 
Umcashi , nome njiniyela lowenta tintfo egameni lakhe , kuye , nganome ngabe ngutiphi tidzingo kulenkontileka ngekwenhlelembiso yekutsi lomsebenti utawukwentiwa njani , utawukwenta lolokulandzelako : 
Kukhetsa kwekucala kudzinga sicelo sesitjudeni esikhungweni semfundvo lephakeme sigcwaliswe kucala , bese kukhetsa kwesibili kuvumela timali ticelwe ngembi kwekufaka sicelo esikhungweni semfundvo lephakeme . 
Imfucuta lenemagciwane latsatselanako yimfucuta lephatsa noma kusolwa kutsi inephathojini , ibhaktheriya , emavayirasi , siphilangalomunye noma sikhuntsa ekwetiyiseni lokwanele noma bungako lobubanga kungenwa sifo endzaweni letsambile . 
Indzima yayo ifaka kusekela nekuchuba kwemabhizinisi emakopolosheni , ikakhulukati lawo labekwe etindzaweni tasemaphandleni . 
Tonkhe tindlela tekutfutsa ngalokungekho emtsetfweni kanye nekushushumbiswa kwelusha kutawube sekuphelile , lusha luhambe luphume kulelivekati ikakhulu luhambe ngetamasiko kanye nangetinhloso tekukhibika , hhayi njengalabatfungatsana nematfuba . 
Kodvwa tindzaba tekuphatsa , leticondzene nemitsetfo yemyalo , tiniketwe wona . 
Sebentisa libalavemgwaco kute utetayete ngalokucuketfwe Yinkhombandlela . 
Kundlulisa kungancatjwa uma imininingwane leceliwe ingakaletfwa ngesikhatsi lesibekiwe . 
Imihlanganosikolo yabomatiwankhulu , lebandzakanya luhla lolubanti lwelwati , ibanjiwe kutigaba letibalulekile ngesikhatsi saloluhlelo kwentela kuphikisana ngetihloko kanye nalokusanekugucuka . 
Emalunga alelicembu aboshwe tinkhambiso , nemigomo kanye netinhloso lekuvunyelwene ngato . 
Kuniketa emasu ekuhola ngalokuphatselene nekuphatfwa kwekubala nekuniketwa kwemanani etintfo . 
Kumagumbi esitafu lamanyenti , munye nome labanyenti bothishela batawutseleleka . 
Lelibalave likhombisa kutsi Lidolobhakati laseTshwane lingulelinye labomasipala labakhetsekile labeca umnyele eNingizimu Afrika leliwela ngaphasi kwetifundza letimbili , lekuyiGauteng neNshonalanganyakatfo . 
Libanga ematiko etemfundvo etifundza lente ngayo inchubekelembili ekuphumeleleni kutsatsa tintsambo imikhakha letifana netetimali , lulawulo , kanye nekuniketa tisetjentiswa nemabhuku kuyehluka ngekuya ngesifundza nesifundza . 
Kufanele kunakwe kwekutsi lamanye Ematiko ente tichibiyelo kutinombolo tetisebenti eminyakeni lendlulile , ngenca yekubuyisela lwatiso lwemnyaka londlulile . 
Kutsatsa luhlelo lolukhulu lwekuhlela ; kulungisa imiyalelo yemiklamo , tindzaba temabhizinisi , emashejuli endzawo yekuhlala netindlela tekusebenta . 
Bangacabanga kutsi kukuba nesibindzi kwenta lokubungoti . 
Kuphindze futsi kukhona nebufakazi bekutsi labanye bantfu bapaka timoto tabo nanoma ngukuphi , bavala indlela . 
Kufanele babe nelikhono lekubhala ngendlela leliciniso lwatiso kanye nekuluniketa ngemaphuzu lanabile . 
Lenchubo , kuhlela , netinzuzo kuloluhlelo kuyachazwa lapha ngentasi . 
Imali lengukheshi kanye nalokulingana nemali lengukheshi , kuhweba kanye naletinye timali letikweletwa inkampani ngemsebenti lewentile tehlukaniswa njengetimphahla tetetimali ngekwentsengo yenchubo yekukhokhela sikweleti usicedze kanye nekuhweba kanye nalokunye lekumele kutsi kukhokhelwe njengetikweleti tetetimali ngetindleko tenchubo yekukhokhela sikweleti usicedze . 
Noma kunjalo , loku kutawehliswa ngekuchumanisa imisebenti naleminye imikhakha yaHulumende . 
Imibiko letifinyeto yelizinga lelisetulu iyinhlanganisela yelwati loluhambisanako futsi lwangesikhatsi yetetsameli letibekwe tacaca . 
Kuphokophela kweliciniso lekutsi kunatfwa kakhulu kwetjwala eNingizimu Afrika kwenteka etindzaweni letite emalayisense kepha kuyachubeka nekuba sihibe lesikhulu ekuncishisweni kwekulimala lokubangelwa kusebentisa tjwala budlabha . 
Ingucuko yemnotfo waseNingizimu Afrika ngalokwetayelekile nakukhulu umkhakha wekukhicita kuleminyaka lelishumi leyendlulile kukhombisa kokubili tingucuko temave emhlaba , netimo takuleli letitsite . 
Sotimali Wavelonkhe ungumcashi lonematfuba lalinganako futsi ugcugcutela ikakhulukati ticelo letivela kulabasikati nalabakhubatekile . 
Tincenye letimcoka talokuntjintja indlela yekwenta tintfo kufaka ekhatsi kutimbandzakanya kwetakhamuti , kukhuluma ngelivi linye etindzabeni temave emhlaba kanye nekutibophelela kuleyo miphumela . 
Lwati lwekuhunyushwa nekubhalwa kwemibiko yebaphatsi . 
Kute kwentiwe ncono kuhlela kuleminyaka lemibili leyengcile Umkhandlu wasungula Litiko lelihlukile Lekuhlela kanye Nentfutfuko . 
Tinhloso kumela tilinganiswe kwentela kwenta lula kuhlola kwentiwa kwemisebenti . 
Leminye iminotfo lesatfutfuka nyalo ibatjali labakhulu ngekwemazinga emhlaba . 
Kumele akusho lalanako phambi kwemhloli , lokumele bese utsatsa bunikati balemphushane lengabhunyi , bese-ke uyayilahla . 
Ngulabatsenga kulamanye emave nalabatsengisela lamanye emave lababhalisiwe labakhona kutsenga kulamanye emave nekuwatsengisela . 
Inhloso yalesifundvo kutsi titjudeni tibukana nekukhetsa lokuncane kwalokucuketfwe ngalokujule ngendlela lokungakhoneka ngayo . 
Lizingagugu lemanti liyehla futsi loku kunemtselela kuloko kwehlukahlukana kwalokuphila emfuleni kanye nelizingagugu lemanti lanatfwako . 
Sewuvele utinikele ekudlaleni indzima yekuhola . 
Lapho khona kunemathulusi kulemikhicito lehleliwe , ledzinga kuphatfwa ngendlela leyehlukile , lena-ke ifanele kutsi ikalwe ngalokwehlukile ngekuhambisana nesethi yetindlela tekukala letibekwe emkhakheni letikuwo . 
Nanobe ngusiphi sikweledi lekumele sikhokhelwe kanye netinhlawulo kucongelela intalomali . 
Loku kutawuvumela kutfutfuka lokucondzene nemuntfu nebungani emkhatsini wemalunga ePhalamende nemalunga Embutfo Wetekuvikela . 
Ngenca yalokudzingekako Emtsetfweni Wemitfombolusito Yemagugu , iPrince Albert inalenye incabhayi ngekwesimo semlandvo wetigodzi tekuhlala . 
Lisu lekuchumana lelisenekuguculwa lelimayelana nekuchumana nesive kanye nalemboni lalungiswa . 
Lomasipala utinikele ekugcinekeni kwekwabiwa kwagezi lokuphephile , lokwetsembekile futsi lokufikelelekako , lokumcoka ekucinisekiseni kukhula kwemabhizinisi , kwakha ematfuba emsebenti nekutfutfuka lokusimeme . 
Idatha ayitfolakali njalo kutinhloso tekubala tindleko . 
Lapho labatsintsekako labangetekile-bePhalamende batfolakala bangenti ngendlela umsebenti wabo ekukhutsateni emakhophelethivi , kubukwe kutsi leLisu litawukhutsata , kanye nekubhalisa kungenelela kanye neligalelo labo . 
Ayakukhona kugcina i-pH yawo emkhatsini walokujutjelwe kuze kuphele emandla ekuvikela kwawo . 
Etindzaweni letimadolobha letidzingo kungabambeleleka kuto kamalula , kodvwa etindzaweni tasemaphandleni letikhashane kuba yinkhinga . 
Tinhlelo letinyenti letahlukahlukene letihlelelwe sakhiwonchanti nato titawusita ekwakheni ematfuba lamanyenti emsebenti . 
Uma kwenteka kuba nesomiso ngekuphutfuma , umkhandlu utawuba nemalungelo ekusebentisa emanti lavela kulebhulomashini ahlante lamanti abe sezingeni lekudleka . 
Utawulalela imibono yebantfu bakhe nekusebentisana nemimmango nalabatsintsekako ekwakheni nekuchubeka kutfutfukiswe lidolobha lesigodzi sase Gauteng . 
Incenye A iphetsa ngekuniketa inchazelo lemfisha yetinhlelo telwati . 
Timphawu njengetindvonga nobe lutsango letitungelete letinsita tivimba kubona futsi tiniketa tindzawo tekubhaca kulabo lebangahle bente bugebengu kanye nemishikashika yebugebengu . 
Inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze sato tonkhe timphahla letingaphatseki kancane kancane ngesikhatsi sekuba lusito kwato . 
Litiko linemayunithi lamabili labukene nenkhohliso , kukhohlakala , kweba kanye nekungaphatsi ngendlela lokukhulu , labitwa ngekutsi , Iyunithi Yelitiko Yeluphenyo kute yente luphenyo kanye neYunithi Yekucinisekisa Kutiphatsa kute ichube tinchubo tekucondziswa kwetigwegwe lokumayelana neluphenyo lolwentiwe yiYunithi Yelitiko Yeluphenyo . 
Licembu leSisebenti seTekwelashwa lesiSikhulu belitsintsekile mayelana neHIC kanye ne-AIDS kanye neSifuba semoya . 
Loluhlelo luniketa kukhetsa kutindlela letinye telibanga lelilinganako emkhatsini kwanobe ngutiphi tindzawo letimbili ngekhatsi kwaloluhlelochumano . 
Kute kutsi kukhushulwe simo senkhaba yalelidolobhakati libe yindzawo lehamba embili kanye futsi nekulungisa lamagebe lakhona , kudzingeka tingenelelo letitsite letinemandla . 
Kucinisa tinzuzo letingabakhona temakoporasi ngekutsi kwenyuswe linanigugu kanye nephrofayili yemakoporasi emnotfweni kanye nekusungula tinhlelo tekusekela letifanele loko ; 
Lena kwaba yimphumelelo lengenaphutsa etigabeni tonkhe , linciphisa kuphindzeka kwetinsita . 
Incenye lencane yemaklemu yekuvuselelwa nekunakekelwa kwemphilo ingahlala sikhatsi lesidze futsi itawudzinga tiphatsimandla letiphetse tesikimu kutsi tihlonyiswe ngetisebenti letinemakhono lafanele nalahlelekile , imininingwane levuselelwe nalenemphumelelo kanye netinhlelo tetimali . 
Lesicephu sikhombisa ematfuba lamakhulu ekulahlekelwa langatsintsa lelitiko ekusetjentisweni kwaloLuhlelo lweLisu . 
Kunemicondvo leneliphutsa yekutsi bantfu labaphila nekukhubateka abanayo imiva yekuya ecansini . 
Luhlelo lwekulungiselela kusetjentiswa kwenhlanyelo yemafutsa lubita kakhulu emalini futsi ludzinga lwati lolukhetsekile nebuchakachaka bethekhinoloji lesetulu . 
Ngetulu kwaloko , Umkhakha waseLwandle utawutsintfwa kutsi uvule tindzawo tawo tekusebenta kwentela Tekufundza Lokuhlangene Nemsebenti . 
Ngiyetsemba kutsi lenye yetindlela letibalulekile tekutfutfukisa umnotfo welive letfu kanye nesimo salo setepolitiki kubandzakanya tonkhe takhamiti kulenchubo yengucuko . 
Tinsita tetitfutsi letihambisa umtfwalo letahlukene kulemihume titawuniketwa kakhulu ngemabhasi , alekelelwe ngemabhasi nemathekisi kokubili endzaweni lapho kushintjana khona tinhlobo tetitfutsi letichumanisa nemishikashika leminyenti . 
Sikhatsi sekucala sekusungula nekuphetsa kwenta luhlelo njengobe kuphakanyisiwe kuledokhumenti yekuphendvula yebhidi sitawubalwa kusuka kulelilanga lekuniketwa hhayi ngeli-oda lekucala . 
Nebufakazi buyakhombisa ngempela kutsi imphahla bekuyindzawo yebhiziniisi yekutsengisa ngetidzakamiva lecatjangwako . 
Lokukugeleta kungafezekiswa ngekutsi kwandziswe kancane bungako betikhumulo temikhumbi ekugcineni kweliphayiphi . 
Imiholo yabo mincane futsi iya ngalokutsengisiwe , lokusho kutsi , nangabe kutsengiswe tjwala lobunyenti ematfuba ekutfola liholo longalitsemba aba ncono . 
Kunesifiso lesikhulako ngendlela Litiko liphendvula ngayo kutinsayeya teTB . 
Tinsita tekuhlala kulesifundza kwanyalo tiyahlelwa ezingeni lesitsatfu : lesisekelo , lelisemkhatsini , kanye naleliphakeme . 
IVAT ikhokhelwa ngekusebentisa tiliphu . 
lenchubo lena itawubukwa ngalokuphelele ekuhambeni kwesikhatsi . 
Umsebenti weLitiko letfu kwakha Lisubuciko leSakhiwonchanti lalesifundza . 
Lomdlandla lomkhulu lobange kumicondvo yetinyatselo letimatima kakhulu lovela kubo , ngako ke , uvele ubukelelwe . 
Sigaba ngasinye saloluhlaka siyachazwa bunjalo baso futsi tindlela tekwenta letikhona njenganyalo kubohulumende bavelonkhe nebetifundza tiyacapheleka . 
Kubonakala sengatsi tisekelo tekusetjentiswa kwaletinye tindlela netidzingo tekusekelwa akusiko lokwenele kutsi kungavimba tindlelakwenta letihlose kuvimba tichubo tekuchudzelana . 
Yini tjani netilimo lekhula ngaphansi kwemhlabatsi futsi tikhula kanjani ? 
Ngekwendlelakwenta nanoma ngumaphi ema-oda ekutsenga lavulekile akasetjentiswa emaviki lamabili ngembi kwekutsi kuvalwe umnyakatimali . 
Kusemahlombe alowo nalowo msebenti kusombulula kungcubutana emkhatsini wakhe nalomunye umsebenti ngekushesha uma loko kungaphumeleli acele umphatsi losetulu kutsi angenelele . 
Luphiko lolusha lekucwaninga kanye nekucecesha selusunguliwe . 
Lelitiko liphindze futsi lichumane netiphatsimandla tendzawo etindzabeni letifana nekuhlela kusetjentiswa kwemhlaba , kulawulwa kwesimondzawo , kulawulwa kwemfucuta , simo sebuhle bemoya , temphilo tesive , kanye nekutfotjelwa nekucinisekisa kusebenta kusimondzawo . 
Isebenta kumitfolamphilo yekunakekela-emehlo eveni ihlose kumiphakatsi lengenalutfo . 
Sigcinimafa ngelinani lelifanako lelilanga linye ekupheleni kwelilanga ngalinye . 
Inhloso yalokufakwa kucinisekisa kutsi labaceceshwako baniketwa litfuba lekufundza kuphatsa ibhizinisi lencane futsi nekutfolwa lwati lolunyenti lwekusimamisa emabhizinisi abo kulemboni yekusika nekupholisha . 
Sikhatsi sekuwa kwemnotfo nome cha , bantfu betfu seloku babukelele hulumende kutsi anikete timphendvulo ekwakhiweni kwemsebenti , kubaphumuta ebuphuyeni , kutjala imali kanye nekukhula . 
Lesinye sibonelo kugcinwa nome kukhishwa kwemikhawulo kutincephetelo nome tinzuzo letentelwe bagibeli . 
Ncedza ngekwenta inchubo yekuhlola sidvumbu lefanele nalesebentako ngekwemazinga kanye nemihlahlandlela lehleliwe ngekusita emaphatholoji ekuhlolweni kwetidvumbu . 
Ngako-ke , kudzingeka kutsi kugcilwe ekuphangiseni ingucuko yekuya emnotfweni lowesekele elwatini kanye nalobukene netinsita , kutsatsa emasu ekutfutfukisa imboni lafanele nekuheha lusiso lekwakha takhiwonchanti nekukhutsata kukhula esifundzeni . 
Loluhlelo luchaza inombolo yetinhlelo letindlulile tibe ngumkhakha munye lobumbene wekuniketa imali . 
Litiko belingalungisi njalo , imibiko lengiko cobo nalephelele yetetimali nekusebenta lebeyisekelwa futsi inebufakazi belwatiso lolwetsembekile . 
Temakhono Ekusekela tiniketa emakhono ekusekela kusuka ekucaleni , kwesibili-kanye nekwesine kumayunithi nasetinkanjeni , kanye nekucinisekisa kusekela kumayunithi emasotja latfunyelwe emsebentini ngekuwacecesha , kuwalungisa , kutivocavoca kanye nekusekela kugcinwa kwemayunithi ngelusito lekucala kanye nelesibili kanye nemawekshophu . 
Timakethe letivelako letinyenti , ikakhulu iChina , i-India neBrazil , tiyaphuma esimeni lesibucayi masinyane kakhulu . 
Kwengeta , kuphakanyiswa kutsi lizinga lekulawula simo sebuhle nelwati lekungilo lufakwe kulesimo semaphakheji emfundvo yetetindlu , ngekutfutfukisa emaphakheji lakentiwe afana emfundvo . 
Kunakekela kufanele kwentiwe ngalesikhatsi emaphila asemende afakwa abuye apakwe ngendlela kufanele asetjentiswe emkhatsini wemaphila nemaphayiphi . 
Nginemcondvo wekutsi imfundvo ililungelonchanti . 
Ingasentjetiselwa kudliwa bantfu njenga woyela wekhanola noma ingahlanganiswa nalabanye bowoyela betibhidvo kumikhicito lehlukahlukene yabowoyela bekupheka labacinile nalabalunkentjeti kanye ngekufaka kumasaladi . 
Siyakhona kuvakashela tinkhundla temidlalo letimbili kulelave . 
" likhasi lewebhu " linemcondvo loniketwe Kumtsetfo Wetekuchumana Ngekwe-Elekhthronikhi Nemtsetfo Wekwenta Njengekwesivumelwano . 
Kufaka sandla kutidzingo letibalulekile temklamo lwekhwantithi saveyi , tindlela tetindleko netindlela tekusebenta . 
Sincusa bonkhe basebentisi bemgwaco nabo bonkhe labatsintsekako , kufake phakatsi emabhizinisi , hulumende nebalingani benhlalo kutsi bahlangane basebentele kunciphisa kushayisana emigwacweni , kanye nekucinisa imfundvo yekuphepha emgwacweni nekutiphatsa ngalokunesibopho . 
Loku kutawucaliswa ngekutfutfukisa lokufinyelela etindleleni nekungenisa tindlela letisemkhatsini naletinkhulu kuluhlelo lwetekutfutsa lolungenatihibe lelusekela kukhula kwemsebenti wemnotfo kutelibalave kulelive nakulesigodzi . 
Lokwentiwa kwalomkhakha kuchaza jikelele kusebenta kwetinchubomgomo , tinhlelo kanye netindlela tekulawula letihlanganisiwe kulabomasipala . 
Lekhomishini amange ichumane nebanakekeli lelibonisana nabo ekubukeni imphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti futsi amange inikete imiyaleto lenemniningwane kuletintfo letitawufakwa tibe yincenye yemodeli yayo . 
Kumele sikhetse ngalokumatima kutsi sitakwemukela njani lokujutjwa loku . 
Umenti walokubi lohlangene nalabanye lokhokhe inhlawulo yemuntfu lolimele ngalokuphelele ngemuva kwaloko angatfola lenye incenye kulomunye umenti walokubi . 
Kukhombisa lokubaluleka kwekukhula kwekuphatsa kumkhakha wetekutfutsa , Luhlelo lolusha Lwekulawula Tekutfutsa Netingoti Nekuphenya Ngetehlakalo lwakha simondzawo lesivumela kuphepha nekulawulwa kwemnotfo kuto tonkhe tintfo tekutfutsa . 
Kusetjentwa kwentsela yetikhwama tempesheni , temhlalaphasi netenzuzolusiso yemali yemhlalaphasi kutawentiwa kube lula kubuye kuhambisane . 
Umfanekiso wekwesekela ngemali losime kahle uyadzingeka kuto tonkhe tikhungo temfundvo letichuba lucwaningo . 
Sisebentile ndzawonye , futsi wente umsebenti lomuhle kakhulu kumsebenti wakho wekwengamela , futsi ngifuna kukubonga kuloko . 
Litiko ngemuva kwaloko lingene esivumelwaneni nemuntfu lodlulisako . 
Inhloso nome umgomo kungaba kufisha nome kubebanti ngelibanga lemsebenti . 
Umbuso awukaveti ngisho bufakazi lobuncane betekwelashwa lobukhombisa kutsi vele lelicala Tom Robinson labekwe lenteka . 
I-Afrika idzinga kubuka ngekhatsi kuhlanganisa tinsita tasekhaya kukhokhela imali kanye nekwenyusa ingucuko yayo , kuhlanganisa , kuthula , kuvikela , sakhiwonchanti , timboni , kanye nekubusa kwentsandvo yelinyenti kanye nekucinisa tikhungo letingekhatsi . 
Kucocisana lokujule kakhulu imphela ngahle kubaluleke . 
Lomehluko ubangelwe kusetjentiswa ngalokwecile kwemali ngenca yetimali letidluliselwe kutisebenti njengemali letiyitfole natitsatsa sabelo selivu letfolakele uma titsatsa umhlalaphansi . 
Kucedvwa kwalenchubo yelucwaningo kubangele kutsi bomasipala labatsite bakhombise injongo yabo yekutfola inchubo lecubile yekulawula imali neluhlelo lwekulawula ngekhatsi . 
Kumelela Lihhovisi Lemcondzisi lomkhulu nelitiko emihlanganweni lefanele . 
Ikhomishini idzinga lokutinikela nekusekelwa kweanikati bemhlaba nekungenelela ngekwepolitiki umakufanele kuhambe phambili ngekusombulula lenkhinga . 
Tingcungcutsela letihlose ekwenteni ncono kwenta samave emhlaba kwemfundvo lephakeme tiyasekelwa , kuniketwe kutsi imigomo nemisebenti yawo tilunganiswe naloluhlaka lwenchubomgomo , ikakhulukati lapho tifuna kulungisa lokungabhalansi lokukhona kunchubo yemfundvo yetfu lephakeme . 
Ikhulisa libanga lelincunyiwe lekukhetsa lelikhona lapho umuntfu angakhetsa khona kwakha ematfuba emphilo legcwalisekile . 
Tinyenti tinkinga letisonjululiwe ngesikhatsi ematiko ahulumende asebenta njengelicembu linye futsi nahulumende munye . 
Loku kutawulandzelelwa ngekucaphela kusasa . 
Simo se-US sesekelwa ngemave aseNshonalanga , kufaka ekhatsi iBritain neCanada , lekholelwa ekutsini loludzaba luncuma kakhulu futsi lumankimbonkimbo kutsi lungakhulunyelwa eDurban . 
Uma ticedza sigwebo selicala lelikhulu ngembi kwekucedza lamanye emacala , kwehlukaniswa kwato kutawuntjintja kube simo salabalindzele kushushiswa . 
Sizatfu saloku bekukutsi silinganisomali lesavunyelwa Libhodi Lekuthenda laseMpumalanga belifaka i-VAT , kube tivumelwano phakatsi kweLitiko Letekuphepha kanye Nekuvikela nebatfuli tinsita labahlukahlukene betekuphepha betingayifaki i-VAT . 
Injongo Yaluhlelo kuphatsa kusentjetiswa Kwetinhlelo nemasu leholela ekutfutfukeni nasekuniketeni imimango emandla nebosonkhontileka . 
Lomasipala angahlela kubonisana lokutsite netinhlangano talabaceceshiwe , imiphakatsi yemawadi nome lamanye emacembu ngetinhloso tekubandzakanya sive . 
Sitatimende saloluhlobo nekulungiselela kuniketa sisusa sekushayisana , ludzaba lwekutsi linyenti liyabona bubendze . 
Tekulima tidzinga kukhona kwenta tincumo letincono kakhudlwana mayelana nekusetjentiswa kwemanti nekulondvolota . 
Sonkontileka utawu , ngekweliphepha lekutfumela noma kuposa kwetimphahla letemukelwe , aniketele Kulomele Sifundza bufakazi bemadokhumente ngekuntjintjantjintja , nakukhona , Indleko kuloBhidako kanye nemaReyithi neTimbadalo . 
Noma nguyiphi inchubo lengahlola ngco bungoti bashevu wesimondzawo etinsiteni temanti , ingaba lithulusi lemtsetfo lelibaluleke kakhulu . 
Injongo yalesigaba kuniketa tinchazelo kulomdvwebo wesakhiwo nekwakha kwemphilo yasemantini langcolile neluhlelo lwekukhipha insila . 
Leforamu itawukhutsata kwabelana lwatiso lokutawenta kutsi kusheshiswe kusungulwa kwetimphiko tekulwa nenkhohlakalo etifundzeni . 
Imikhandlu yemadolobhakati ingasakisa emandla nemisebenti . 
Letindleko leti tiyehluka kuya ngesimo salesikimu . 
Kweswelakala kwetisebenti kanye nemali kuyachubeka nekuba tihibe letinkhulu leligatja lelifanele kutsi libukane nato . 
Lokukhishwa ngulemodeli kwenta imiphumela lebalekako lengasetjentiswa , ngekuhlanganisa kanye nedatha letfolwe ngephandle , kute kuhlolwe lizingasimo loko lokucatjangwako kanye netinjulakuvisisa . 
Temisebenti Yemalungiselelo Lehlangene tenta emalungiselelo kulitiko ngekwekugcinwa kwetikhali , emathulusi labalulekile kanye netinsita . 
Lesinye siphakamiso sicuketse luhlelo lwemazinga lamanyenti lafaka phakatsi kuhlela ngeliphutsa , tindlela tesikhatsi lesifishane netindlela tesikhatsi lesidze . 
Tinkhulumo tekucazulula lamaklemu ekonga ngenhloso yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika tiyachubeka nebahlanganyeli labahlukahlukene , kufaka onkhe ematiko ahulumende , lafana neLitiko Letendzawo Nekuvakasha . 
Imfundvo lesetulu ayisiyinsha ku-Afrika . 
Hulumende wetfu sewutfole tonkhe tinsita temali letidzingekako kucinisekisa kutsi lomchudzelwano uba yimphumelelo . 
Cinisekisa kutsi emasu akusasa angabonelelwa ngekufakwa ngekhatsi etimalini letikhona . 
Litiko linendlela yekulandzelela yemnyaka nelithulusi lekubuyeketa leLuhlelo lwe-HIV ne AIDS Lasemsebentini . 
Combelela noma tfola tindlela tekukhombisa kuchumana lokulandzelanako emkhatsi wetincenye telwatiso . 
Kungabi nasiciniseko macondzana nekutsi ngubani lonemtfwalo wekuphakela umhlaba . 
Tilwane nome imikhicito yetilwane ngeke ivunyelwe kutsi ingene nome iphume kuleto tindzawo letincatjelwe . 
Ngesikhatsi selucwaningomabhuku , bacwaningimabhuku banikwa kufinyelela lokungenamkhawulo kuwo onkhe emarekhodi nemininingwane lephatselene naloko , kufaka ekhatsi emaminitsi ayo yonkhe imihlangano lefanele . 
Masipalati uphindze abe nemandla etimayini , tekulima kanye netekuvakasha temvelo . 
Lohulumende utsatsa tinyatselo leticinile kusebentisa lokuhamba phambili lokubalulekile lokusihlanu kwetfu : imisebenti , temphilo , imfundvo , kutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya , nekulwa nebugebengu nenkhohlakalo . 
Lokucuketfwe ngulelo nalelo phakethe , noma liphakethe langekhatsi noma langaphandle , kumele libe lihlobile futsi lingabi nalenye imethiriyeli yangaphandle . 
Ngalokuncomekako , lokhulisako angahlola indzawo yekuhlanyela , kanye netitjalo letiniketiwe , kucinisekisa kutsi tinkinga letinjalo atitfolakali . 
Baholi labahamba phambili bomasipalati beLidolobhakati laseJozi kanye ne-Ekurhuleni . 
Umphatseli uchaza noma ngabe ngumuphi umuntfu , kufake phakatsi losungule ithrasti , lona imphahla leshiywe kuye kute imphahla lenjalo kutsi ilawulwe kute kuzuze lomunye umuntfu . 
Tinhlelo temisebenti yetisebenti tahulumende tiyatiwa ngoba atincintisani nebantfu bangaphandle uma kufika sikhatsi sekhushulelwa etulu . 
Emabhalansi lakhomba kukweleta kumarekhodi elibhange ngenca yema-akhawunti elibhange kutsengiselana lokwentiwe ngemuva kwema-awa ekutsengiselana futsi kwachazwa ngelusuku lolulandzelako lekusebenta kwelibhange , ngemuva kwelusuku lokwetfulwa ngalo umbiko . 
Bhala emaphuzu ekunikwa kwetetimali kwekuhlangabetana netidzingo leticuketfwe kunkontileka yethenda ngekusebentisa lendlela lelandzelako : 
Umgomo kusungula luhlaka lwekubalisisa tetimali kutfutfukisa kuphendvula , kufinyeleleka nekubusa lokuhle . 
Kufanele kutsi kukhanya kwelilanga nekukhishwa kwemanti kuhlolwe futsi kubukwane nako ngalokufanele njengoba imikhawulo noma lokungaba timphahla esimeni . 
Ingcungcutsela Yemhlaba yekutfutfuka Lokusimeme kuholele Luhlelo LwaseJozi Lwekucalisa . 
Simo semphilo semuntfu ngamunye lesitsintsa inkhanuko yekudla , tidzingo temandla kanye nelikhono lekusebentisa takhamtimba kulokudla lokudliwako . 
Kusho kutsini Kulitiko Letemphilo eNshonalanga Kapa ? 
Lokutsi Luhlelo Lolukhulu Lwenchubo lwemukelwe ngalokuphelele njenge Lisu Lenchubo Yelwatiso Lwemkhandlu . 
Loku kukhombisa bunye mbamba , futsi kufanele kuphumelele . 
Ayikho idatha yekugcogca lehlukanisiwe yekugcogcwa kwentsela yemphahla lengenako lesalele emuva lebeyikhona ngalesikhatsi kuhlolwa lendzawo . 
Endzabeni yetinkinga leticacisiwe letitsintsa kuphakelwa kwemanti nekuhlanteka , Umkhandlu Wekweluleka waVelonkhe utawudlala indzima lemcoka ekwelulekeni ngalokuhamba embili , inchubekelaphambili ekubekeni liso nekucinisekisa kutsi imali lengumehluko wemali lesebhizinisini netikweleti iyafezekiswa . 
Titawuphindze futsi tinikete lusito lolucondzile lwesibhedlela sesigodzi kulesive lesikulendzawo lesedvute . 
Emachibi ekugeza netinkhundla tekudlalela ithenisi awasiwo asemadolobheni kuphela . 
Indzawo , nanoma kunjalo , idzingelwa kupaka nekusebentisa umtfolamphilo , loku kungentiwa ephakini yendzawo , sikhungo semmango , lisontfo , njll . 
Emva kwaloko , tinyatselo tingatsatfwa kulungisa lesimo . 
Kuphatsa lokukahle nalokusebentako kwemali yesakhiwonchanti . 
Emva kweminyaka yekusebenta matima , linyenti lalabahola impesheni balengele engotini yekugula lokwehlukene lokudzinga lusito lwekwelashwa . 
Inchubo yekubuketa bungcweti bekuhlola emabhuku seyicalwe mhlaba wonkhe futsi siyayemukela imitamo yekulawula kanye neyendvuna lapha eNingizimu Afrika , njengesinyatselo lesibalulekile sekugcina bungcweti bekuhlola emabhuku balelive buhambisana netindlelamkhuba temhlaba wonkhe . 
Ngalomtsetfo kanye nelulwimi lolungenamcondvodida , sishayamtetfo senta yacaca inhloso yaso kutsi ' tincesitelo ' letitsite nome teluhlobo tsite kumele tiniketwe kulabatisulu . 
Emazinga ekucatsanisa ladzingekako abekwa kuligunya laleSikhwama futsi alandzelelwe yiPIC . 
Timbandzakanye ngendlela leneluvelo emiphakatsini letinhlanga letinyenti nekukholwa lokwehlukene . 
Lamadokhumenti emininingwane yendlelasu abakhona nawacelwa . 
ENingizimu Afrika , emazinga ekunatsa kakhulu ayachubeka nekukhula ngaleminyaka yekucala kubulinga kantsi tidzakamiva baticala baneminyaka lelishumi . 
Indlela lelula kucabangela kutsi emanti langcolile ahlanganiswa ngalokufanako nemanti emphophoma , layiswa elwandle ngalesikhatsi kuphuma emagagasi , nekutsi emanti langakangcoli atawugeletela kulemphophoma ngalesikhatsi kuta emagagasi . 
Yini lokumele kutsi kungetwe kulesisetjentiswa ngembikwekutsi igalvonomitha ikhombise kuhamba kwekushajeka ? 
Lemibono levetwe kuleliphepha ngeyeLitiko Letekulima , Emahlatsi Nekudvweba ngalokuphatselene netimboni tetekulima , ngaphandle kwekutsi kubekwe ngalenye indlela . 
Kubutsanisela nekuchumana kwemiklamo kute kucinisekiswe kutsi imiklamo ijabulela kunakekelwa ngalokufanelekile . 
Umbononchanti wamasipala wesikhatsi lesidze ume ngalendlela lelandzelako : 
Sikhatsi sekuvalela logcinelwe kushushiselwa lelinye licala akufuneki sengce iminyaka lemibili kusukela kulolusuku langena ngalo esikhungweni sekugcinelwa kushushiselwa lelinye licala , ngaphendle kwekutsi indzaba lenjena itfunyelwe enkantolo letsintsekako . 
Linani lemalingena luhambisana kahle kakhulu nemicombelelomali futsi ngaleyondlela kuniketa sigaba sekucala sekutfola sabelomali lesingusonasona . 
Kuciniswa kwemndeni kufaka ekhatsi kulungiselela kuba ngumtali kanye nendzima ledlalwa bobabe emmangweni . 
Umkhankhaso wetemfundvo netekuchumana , nanoma kunjalo , wentelwa kuphendvula imibuto nekususa lwatiso lolungesilo mayelana nekulungiswa kabusha kwetekutsatsa umhlalaphansi . 
Emnotfweni lofanana newetfu , kuhwebelana lokungakahleleki nguyona mphilo yelinani lelikhulu lebantfu . 
Lolofake sicelo semsebenti kufanele abe nelwati lwekuphatsa ezingeni lelisekela lemcondzisi noma lelilinganako . 
Ngabunye kulobuhlanganyeli bube neligalelo kulemphumelelo yalomkhankhaso ngetindlela letahlukene . 
Lesilinganiso singancipha uma sesakhe tibhedlela tesigodzi letisebenta ngalokugcwele leticiniswa bosolwati labavamile kutifundvo letitsite letifunwa ngemandla kakhulu . 
Imphahla Yemali ihlatiywa ngekuhambisana nendlela yayo njengemphahla yetimali ngemanani lalinganene ngekutfola inzuzo noma kulahlekelwa , lokutfolakala nakuvutfwa , timalimboleko nalokutfolakeke , noma lokukhona kute kutsengiswe . 
Umtsetfo wamanje usitjela ngekulawula leto titjalo ngendlela yekuhlelwa kwato kusikejuli lesisemtsetfweni . 
Ngekuphendvula kuloko iDoE ibale kutsi kunaletinye tinhlelo te-ABET emimmangweni lelimako . 
Inkhombamtselo lelinganiswako yehluka kakhulu kusuka kumunye umnyaka kuye kulomunye futsi-ke kulusito kakhulu kukala inkhombamtselo uma sekuhambe sikhatsi lesidze . 
Lombiko ulungiswe ngekuya kwalomtsetfo lositako lolandzelako . 
Sifinyeto semitselela yesigaba sekwakha lesihlangene siniketiwe ngentansi . 
Loku kutawudzinga kucecesha kwebahloli belitiko nebamasipala nekusungulwa kweluhlelo lwekucala kwemklamo ngamunye nemakhi nemfolomane yesakhiwo , kanye nekulandzela lokutimele njalo . 
Ikomiti Yekugadza kufuneka ibuyekete njalo ngetikhatsi letitsite lizinga lebukhulu bemphumelelo yetinhloso tekulungiswa kwemmango ngekubuka umuntfu ngamunye lokufuneka aye kutekulungiswa kwemmango . 
Emagama lasuselwa kulamagama lachaziwe anetinchazelo letifanako , ngaphandle kwekutsi ingcikitsi ikhombisa lokuhlukile . 
Imiphumela yekumaka kwemkhakha wekukhicita losemkhatsini , kukokubili kulesikhatsi lesiphelele sekusampula , nesikhatsi lesincane semnyakalishumi lochubekako , lesilinganiselwe kusethi yemininingwane yephaneli ye-TIPS . 
Lokubalwa kwesheya lelinganako incunywa yifomula yenhloso yekwabela futsi leshicilelwa umnyaka nemnyaka Nakubuketwa Ibhajethi bese ibuka emasaveyi lehlukene nedatha . 
Temisebenti yeKusekela Tinhloli Tekuphepha tiyacasha , tenta emalungiselelo , tiyahlela , kuvikela , tebudlelwane betemsebenti , kucecesha nekusekela ngelwatiso kumphakatsi wetekuphepha webunhloli . 
I-HIV isifo lesitselelanako , kepha kunetimo letitsite lapho khona bantfu labanalo leligciwane bangalendlulisela kulabanye bantfu . 
Imfundvo Lephakeme ( i-HE ) isemkhatsini wekutfutfukiswa kwetenhlalo , temasiko kanye netemnotfo emiphakatsini yesimanje . 
Uma lilunga lishona nome lishiya phasi umsebenti , Indvuna kumele icashe lomunye umuntfu kuvala lesikhala kulencenye lesele yesikhatsi sekuba sehhovisi . 
Inhloso yalendlela yekukhetsa kucwaninga tonkhe tindlela tekucombelela ekutfoleni tinjongo letiboniwe kute kuniketwe lwatiso lolusita kutsatsa tincumo masinya kutiphakamiso letingahle tiphumelele . 
Masipala wasekhaya newesigodzi udlala indzima lebalulekile ekwenteni tindondo taloluhlelo lwekubuyiswa kwemhlaba . 
Njengobe kutawubonakala ekuhambeni kwesikhatsi , kutsi lesimo lesi saba nelifutse lelibi ekugcinweni kwetekuphepha kwangalelilanga lekukhulunywa ngalo . 
Kutfutfukiswa kwetinsita tebasebenti kubalulekile ekutfutfukisweni kuniketwa kwemandla lasimeme etisebenti ladzingekako kwenta umsebenti lobalulekile nekusungulwa nekwetiwa kwemiklamo . 
Imali lengenako lekhokhelwako kushiwo imali lengenako leba yalomasipala ngco ngoba anikete tinsita temisebenti leniketiwe/ imphahla letsengisiwe , lesamba lesilinganiselwa kulokunakwa lokutfolakele noma lokutfolakalako . 
Kucinisa kutsengisa nekutsengiselana emaveni ase-Afrika , kumele silungise lokungenti kahle lokukhona njengamanje ngekutfutfukisa takhiwonchanti , kulawula imincele ngendlela lesebenta kahle kakhulu kanye nemtsetfo loncono kakhulu . 
Tinsayeya letimcoka : Kuvumbuka kwetekuhlala lokungakahleleki etindzaweni letingakajutjelwa kutfutfukiselwa kuhlaliswa kwebantfu . 
Lesibonelelo sahlanganiswa Nesibonelelo Seluhlelo Lwesakhiwonchanti Samasipala Lesihlanganisiwe , lesiphetfwe Litiko Lahulumende Wesifundza Newasekhaya . 
Kunetinkampani letisebentako letingakalali . 
Akukacaci kutsi yini lebeyitawuzuzwa basebentisi kube lemboni yahleleka . 
Ngako-ke kungalingani kwemalingena kungancishiswa ngemphumelelo ngekwenta ncono emazinga emakhono ebasebenti ngekukhipha imali lekhokhwa ngenyanga yemsebenti lodzinga emakhono . 
Kwakhiwe tindzawo letimbili kute kutfutfukiswe imigomo yekusebentisana kwahulumende . 
Loluhlelo lolu Lwekubhadala Ngebuchwepheshe selwente ncono kakhulu kuletfwa kwetinsita kulamahhovisi lawa ekunciphiseni tikhatsi tekubhadala kanye futsi nekucinisekisa kutsi labazuzako abayi kuMahhovisi eSikhwama Semlondvoloti kuyolandza emasheke abo . 
Lusiso lesakhiwonchanti kanye nekusetjentiswa kwetentfutfuko kufanele kusekele basekuhlaleni labatawuba ngemalunga lamakhulu eNingizimu Afrika kanye nesigodzi semphakatsi sentfutfuko saseNingizimu Afrika kwakha tindlela tekungena kumnotfo wamhlabawonkhe . 
Likhono letimphawu letenta-indzawo yemvelo . 
Lokwehla kungaba kwesikhashana . 
Inhloso kuzuza lizinga letemphilo leliphakeme kakhulu labo bonkhe bantfu besifundza saKwaZulu-Natal . 
Kute luhwebo lolufanele kutsi lwentiwe emgwacweni wesive . 
Lokuhlolwa kwalomsebenti wekulungisa kwentiwa ngekuhambisana naMasipala Lomkhulu wase Ekurhuleni kanye netisebenti letikhona kulelitiko . 
Inhlawulo , tijeziso kanye nenkhokhelo ngemarisidi laphocelelekile lancunywe yinkantolo noma ligatja lekwahlulela . 
Njengemtsetfo lotayelekile tikhungo letibalukeke kakhulu naletinkhulu kakhulu kufanele tiyanyaniswe netindzawo letivulekile letibaluleke kakhulu . 
Injongo Yaloluhlelo kuniketa Hulumende Wesifundza lobhalansile nalolinganako lowakha sakhiwonchanti ngekutfutfukisa kufinyelela lokugcinekako , lokuhlangene nalokuvelako ngekwemvelo lokusekela kutfutfuka kwetemnotfo nalokuniketa umphakatsi emandla . 
Tindleko tesimondzawo netenhlalo netinzuzo tifakwe kutindlela tenchubomgomo , kuluhlakamsebenti lwemtsetfo nakutinhlelo tetinchubo . 
Likhethini lelinjalo litawakheka ngulokukhipha kungcola lekubekwe dvute lokungabangela kuhlangana kwetinsila letisedvute naselusentseni . 
Luhlakamsebenti lwencitfo yesikhatsi lesisemkhatsini luhlelo lwekusebentisa imali lweminyaka lemitsatfu lolubanti lwahulumende . 
Ngoba siyakholelwa kumphumelelo yabo bonkhe bantfu labasha , kulabo labanganophumelela kulelibanga , akusikuphela kwelive . 
Phambilini Hulumende usebentise iphanela yabomabhalane lababonjingalwati lapho batfola khona lwati lwekwenta umsebenti wemklamo . 
Inombolo leneluphawu khipha ibonisa lokwengetiwe kantsi inombolo leneluphawu hlanganisa kusilela . 
Lihhovisi Lamabhalane litawutfwala tindleko temihlangano ledzingekako kute kucinisekiswe kukhetfwa noma kuphakamisa labamelele lomkhakha , lokufaka ekhatsi imihlangano yekwakha lomkhakha . 
Ngimbona lapho , eta nelitje alibambe walicinisa ngelingetulu lesandla ngasinye , njengesidlova lesidzala lesihlomile ngelitje . 
Lesimo setetimali , kufaka ekhatsi lizinga lesikweledi lesingakabhadalwa , sihlanganiswa Nemabhajethi Abohulumende basekhaya nesibuyeketo Sencitfomali , kanye Nesibuyeketo Sencitfomali Semabhajethi Etifundza . 
Kute kube kukamuva , tinchubomgomo tekubuyisa tindleko kulomkhakha wekuphakela emanti mhlabawonkhe betiholwa kakhulu ngumbono lekungunyalo uvunywa njengalowendlulelwe sikhatsi . 
Leti tichubeka tifakwe kumbiko wekuhlatiya locacile , lohlose kuhlanganisa letidzingo lesetivetiwe . 
Likhono lemfucuta lekuveta ematfumba , njengemtsetfo , angeke likwati kuhlolwa ngco . 
Kubalulekile-ke kwetama kutfola kugcwala lokusezingeni leliphakeme kutekuhlala kanye nekusetjentiswa kwemhlaba lokucubene lokukhulu etitaladini letinkhulu letichumene kanye nekubadvutane netindzawo tebhizinisi . 
Kuba khona kwetetsenjwa kulemihlangano kukhonjiswe kuthebula lelingale kwelikhasi . 
Injongo : Kunotsisa kuba nemsebenti nekuphatsa ngekutfutfukisa lokubonakala , kufinyelela nekunakekela kwemali lengenako ngemfanelo , kucitsa imali , imphahla nalokusetjentiswako . 
Lwatiso loluncono lolumayelana nekuletfwa kwetinsita lukhombisa kutsi isetjentiswa njani imali yahulumende . 
' Lokucindzeteleka ' ngekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kuphakama kakhulu ku-Odense Fjord lencane , nanobe kuhlantwa kwemanti langcolile kuchubekela embili . 
I-Uruguay ne-Mexico yiminotfo lesesigabeni seluntjintjo kwanyalo . 
Imiphumela yako konkhe ibalwa ngekubeka engcondvweni tisindvo lapho tisebentiseka khona . 
Indzima ledlalwa nguMasipala kusita nekwakha timo tekutsi kube nemnotfo wendzawo lokhulako . 
Kubhadalwa kwemphahla kwentiwa Sifundza kuphela . 
Le-indeksi ichaza ngetilinganiso kushoda kwemvula ngetikali letehlukene tesikhatsi futsi ngaloko nebukhulu besomiso . 
Lena yinye angeke ibe ngetulu kwalena lenye . 
Lesikhulumi asitange sibajoyine laba labanye bantfwana emidlalweni yabo ngobe abengabatsandzi . 
Lolungiko loluhlelo futsi yini nalokungasilo ! 
Njengaloku Umsinga we-Agulhas ufinyelela esihlokweni se-Afrika lengaseningizimu , ucala kujika uye ngaseningizimu nshonalanga . 
Umhlaba ulikhambi lekucedza buphuya , kwakha imisebenti , kuvikeleka kwekudla kanye nemabhizinisi . 
Ngabe lemalingena itawucondziswa kuphela ekugcugcuteleni temphilo ? 
Loku kuyintfo lemcoka kakhulu ekucinisekiseni kutsi tidzingo tesive tekunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo tiyahlangabetwa . 
Umgomo lomkhulu weLuhlelo lweTindlu taseMaphandleni emhlabeni weMmango kuchuba kutfutfukiswa kwetindlu lokwesekelwe yimiklamo emhlabeni wemmango . 
Ecinisweni , ngesikhatsi leLitiko litfola Umbiko weMnyaka alizange likhone kunika umbiko lofanele lomayelana naLokuletsa Ingucuko etikolweni futsi sisalindzele lowo mbiko kutsi ute eKomidini kute kube ngulamuhla . 
Imali lengenako levela etimeni lapho lomasipala usebente nejenti ngekumela lesinye sikhungo ( lophetse ) silinganiselwe kusamba sanoma yiphi imali noma ikhomishini lekhokhelwa kulomasipala njengesincepheteliso sekwenta lomsebenti lekuvunyelwene ngawo . 
Ngalokufanako kulokusebenta kwavelonkhe , lokubukeka kwemnotfo wesifundza nawo awuvakali . 
Kukhetfwa kwemikhawulo yekukala letawusetjentiswa kuleso simondzawo lesemukelako kucondzene ngco nendzawo . 
Kusebentisa ngelikhono emanti kwekhanola kufuntwa maphuzu ekuphatsa kanye nekhalithiva . 
Ncedza ngekusuphavayisa kanye nekusekela ema-intern kanye netitjudeni kulelitiko . 
Titifiketi titawudzingeka ngelusuku lwekuhlola . 
Loku kwentiwa kutsi lelitiko litsenge imphahla , njengefenisha yetisebenti letikhona , kanye nekuvalwa kwetikhala temsebenti letibaluleke kakhulu emva kweluhlolo lwesakheko salelitiko lelisha . 
Ecinisweni , kufanele sibonge iNdvuna kanye naMengameli ngemizamo yabo yekwakha sikhwama sekucinisekisa kutsi titjudeni letinyenti tiyakhona kungena etikhungweni temfundvo lesetulu . 
Lapho tekulima tifaka ligalelo kulokucishe kube yihhafu yetinhlati letitfunyelwa mhlaba wonkhe , kufaka lokungephansi kweliphesenti linye letinhlati letiniketwa yiNingizimu Afrika . 
Umtsetfo Lovikela Batsengi uvete ngalokungetiwe emalungelo ebatsengi labalulekile , batsengi baseNingizimu Afrika lekufanele bawati . 
Kuhlaliswa kwebantfu eNingizimu Afrika kukhombisa umkhakha wetinchubo tekwetfula kanye netindlela letehlukahlukene lapho khona imimango ihlanganyela kutinchubo tetetindlu . 
Njengobe kusebentela sive kutfutfukile , manje ke sekunemdlandla lowengetekile ekubekeni liso kanye nekuhlola , futsi ikakhulu ngekulawula kwentiwa kwemsebenti . 
Kufanele kutsi kucashwe umuntfu lonelikhono atewulawula kusetjentiswa kweMshini weBheshi nensita , kugcina tintfo tisesimeni lesifanele kanye nekuklina . 
Lokusuka kulesifiso , tinhloso , imigomo nendlela yekwenta kufane nekwemave emhlaba abese ayabekwa . 
Sebentisa ubuye ulawule emarejista ekubolekisa timali . 
Bungako balokunye lokusilele emuva kwemfundvo kanye netinkinga temalungiselelo kwenta kube nesidzingo lesifanele sekusetjentiswa indlelakwenta yemfundvo kanye netebuchwepheshe lapho kufaneleke khona ngekwetimali njengekusebenta . 
Emaphutsa lasezingeni newekuhlola esilinganiso sesikhatsi lesiphelele sekusampula ahlala njalo evakala ngekwelubalobalo ngaphandle kwemkhakha wemkhicito weNgilazi eNgilazini . 
Luhlelo lwekuvala sikhundla seNhlokoyeLitiko ehhovisi leTetimali Tesifundza seluphetsiwe , futsi simemetelo sitawentiwa madvute . 
Kutawunakekelwa nakumataniswa tinsika ngebubanti lobufananako , budze nekubukeka , ikakhulu tinsika tethransifoma . 
Nanobe kugucula imikhicito yetekulima kuyincenye lengaphasi kwekukhicita , akufakwa futsi kubikwe esigabeni sako kodvwa , sekucocisenwe . 
Lokundluliselwa ngaphansi kwalelivoti kuchaza kabanti ekusekelweni kwebuciko nemasiko , emasabsidi emnyuziyamu netikhungo tebuciko emmangweni . 
Niketa tinsita letisebenta kahle futsi ngemphumelela endzabeni yetinhlelo tekunakekela kwetemphilo . 
Kwehla nekwenyuka kwetitfutsi letifuna kufinyelela kucala kuhola titfutsi letibhukulako . 
Kuguculwa kwendlela yekuhamba kwemanti kuchaza kuphambuka kwendlela yemanti . 
Emahositela lanebukati bahulumende ayatfutfukiswa-futsi kute kwakhe timo bantfu labangakhona kuphila kuto nekwenta ncono kufaka ligalelo kuletimphahla tekuniketa indzawo yekuhlala edolobheni . 
Inchubo kweMsebenti weTemphilo kanye neKutfutfuka kweNchubo . 
Kufanele kutsi kufake ekhatsi bonkhe labatsintsekako emmangweni wendzawo lababandzakanyeka kumitamo leyehlukene lekuhloswe ngayo kulungisa tidzingo temnotfo netenhlalo kulowo mmango . 
Kutfola lizinga leliniketiwe kusekela indlelasu nekuphatfwa kwemisebenti . 
Kunjalo , nanoma kunjalo , kungenteka kusho kusebentisa imali kwetekuvakasha njengeliphesenti le-GDP yesigodzi kukhombisa kutsi mkhulu kangakanani umtselela lewuyentako nekutsi ngabe kufaka sandla ekukhuleni . 
Loluhla lutawukhombisa ngalokuphelele luhla lwetinhloso tetinsita lwesifundza , kufaka ekhatsi kutsi sikole ngasinye sikuluphi luhla ngekwesidzingo . 
Tindleko tetinzuzo tifakwa uma kwenteka tinzuzo , kusitatimende setingucuko kusamba semphahla netimali njalo-nje natigcogceleka . 
Lomkhandlu umtimba lotimele sihlalo wawo Lijaji Lenkantolo Lenkhulu . 
Kufezekiswa kwenchubomgomo yemfucuta eNetherlands ngebunyenti akulawulwa endzaweni yinye . 
Mayelana netibhedlela , tibhedlela letitimele betincono kakhulu , mhlawumbe ngoba betinetinsita letinyenti tetimali kusisa ekulawulweni lokufanele kwemfucuta . 
Leyunithi ilndzelela kusetjentiwa kwetibonelelo tahulumende nekutitffolela tinsita tabo temali kususa lokusilele emuva kulesigodzi sonkhe . 
Imbuyiselo yekusisa iyaphindze ihlolwe ngulesikhwama , lapho ngemuva kwalamanani labhadalwako yalabazuzako ayalungiswa litiko ngalokufanele . 
Kutiphatsa kabi nenkhohlakalo kwehlisa umsebenti kusuka ekutfulweni kwetinsita lokudzingekako lekumele kwengciselwe esiveni . 
Kuniketwa kwekusekelwa kwemitsetfo yekushushisa nekwecwayiswa lokwetayelekile ngalokusemtsetfweni . 
Iphindze futsi ichaze kutsi eNingizimu Afrika umkhakha lowenta konkhe ndzawonye kakhulu , lohlangene lokhicita lokunyenti wemboni legucula imikhicito yetekulima sevele ukhona ekudleni kwamalanga onkhe njengemphuphu , kolo , shukela , emafutsa ajikanelilanga , litiya , fulawa , bhotela wemantongomane , bosikilidi , ibhiya , emajusi etitselo kanye nekudla lokusetikoteleni . 
Luhlelo lwahulumende lwekuzuzisa bafati , bantfu labasha nebantfu labaphila nekukhubateka . 
Itawubukana netinshokutsi tetindleko netetimali . 
Masipalati weSigodzi seMopani uba wesibili kuSifundza mayelana nemacala amalaleveva lobikiwe . 
Niketa tinombolo kusekela emaphuzu akho . 
Indlela iKenya leyamukele ekutfutfukiseni emakhophelethivi nguyinye lehulumende kunguye kuphela loholako , kodvwa aphindze bente taba tekwakha buhlobo nenhlangano yekhopholethivi . 
Kuguculwa kwetikhungo kufanele kufake sandlaekulungisweni kwabomasipala labasebenta kahle ngetimali . 
Tiphakamiselwe etulu kulabahamba ngetinyawo . 
Imiphumela yekubeka liso itawusita tiphatsimandla kanye nalemboni kwenta tilungiso etinhlelweni kanye nasetinhlelweni tekufezekisa , futsi nekutsatsa sinyatselo sekulungisa lapho kunesidzingo khona . 
Umtselela wethekhnoloji kusimondzawo kanye nesidzingo sekuphumelela Luhlolo loluphelele leMtselela weSimondzawo lolufaka lucwaningo nemphakatsi . 
Nanoma inkhapani yami ingasilo lilunga leNhlangano Yekutsengisa Lokucondzile , asiphikisi ngalokutayelekile umgomo locuketfwe yikhodi . 
Ekhatsi kwetindlela tekutivikela letivamile letiphakanyisiwe kuticelo tekubuyisela kutsi lomntfwana akavumelani nalokubuyiselwa emuva . 
Siyakwati loko , ngenhlanhla lembi , loku kuyincenye yeliphasela letfu lelikusasa kulelivekati futsi . 
Angeke bacombela kulolubalo lwabo kutsi ngabe kubukeka kuliciniso kwekutsi lenombolo yekuhlaselwa kwebalimi kuphakeme kakhulu kunaletinye tindzawo letikhona emmangweni leminye . 
Lemigomo Nemibandzela ikhonjiswe kuwebhusayithi ye-SARS kanye nelusuku lwayo lwekucala kusebenta . 
Lomtselela longahle ube mubi unelitfuba lekwehlulwa buhle bekuba sedvute nalendzawo lelipulazi leligalufu . 
Lemphambano tindlela yakulesigodzi iniketa tinsita letivulelekile kulesigodzi , imisebenti nematfuba , kuba sendzaweni kalula ngekhatsi nangaphandle kwalesigodzi nekutfolakala kwemisebenti yekulawula ndzawonye . 
Letinhlelo letilandzelako tiphetfwe futsi tisetjentwa ngekuhlanganyela , futsi tindleko tekwenta lomsebenti letibonelelwe ngunati : 
Luhlelo Lwemisebenti Yahulumende Lengetiwe litawuphutfunyiswa kute kwakhiwe kungetwe ematfuba emisebenti . 
Loku kuliciniso ngalokukhetsekile endzabeni yeNingizimu Afrika lapho kwabiwa kwekudla kungalingani ngendlela lenkhulu . 
Lomklomelo lona uklonyeliswa inkampani lephotfula tisebenti leyenetise indlela yekuphotfula yesikhungofukamela kantsi futsi isebenta ngekutimela . 
Linyenti letinhloso talomnyaka , lebetibekwe ngaphansi kwaleti , tiphumelelisiwe . 
Kwakha kutikhumulo tetindiza lapho kwehlelwa khona talungiswa . 
Kucaliswa kwenkontileka lekukhulunyiswene ngayo yekucala Indzawo Lesebentako Yetekutfutfwa Kwemmango : 
Letingoti letilandzelako titfolwe kutsi tifaka bungoti lobukhulu endzaweni yamasipala emnotfweni , emasikweni , inhlalakahle , intfutfuko lesimeme , nemisebenti bantfu labatondla ngayo lesimeme : 
Kupenda nekulungisa takhiwo letingasito tekulashwa netekufundzisa . 
Ngako-ke , loluhleko lwekuvikela ngemanethi ekuphepha ekuhlaleni ( njengetimpesheni talabakhulile , tibonelelo tekukhulisa bantfwana kanye netibonelelo talabachwalile ) tisetawuba khona sikhatsi lesidze . 
Ngalesinye sikhatsi kudzingeka tindlela letitsite tekunciphisa imfucuta noma tekuvuselela kabusha , sibonelo kuhlukaniswa kwemphahla letingavuselelwa kabusha lapho isuka khona , noma kususa ngalokusemtsetfweni kulahlwa kwetimphahla letingavuselelwa kabusha etindzaweni tekulahla . 
Siphawula tehlakalo letimbili talobumcoka . 
Kusungulwa kwetikhungo tetindleko kulindzeleke kufaka ligalelo ekongeni , kwetfulwa kwetinsita lokuncono , kufinyeleleka kanye nekutilandza lokukhulu . 
Lamaphesenti etiboshwa letingenelele ekukhiciteni kumisebenti yekufundza netinhlelo tekulima tingaphansi kwalabantfu labanyenti lababoshiwe lebafanele batfole leto tinhlelo ngekuya ngeluhlelo lwetigwebo tabo . 
Ticelo letingahambisani naletidzingo letingenhla angeke tinakwe . 
Brooks bekahlela kutsengiselana ngakunye emkhatsini kwemtsengisi nesitfunywa . 
Kodvwa , intsela yesibonelelosengetwa lekhona nyalo ingumtfwalo longakafaneli etehlakalweni lapho umcashi andlulisa indlu iye kumsebenti lohola kancane ngentsengo lengaphasi kwelinani lentsengomakethe . 
Njengobe ngime lapha namuhla , ngiyajabula kubika kutsi ngalokuphelele , simo seSifundza setfu siphilile . 
Imali yesibambiso icinisekiswa onkhe malanga ngekucatsaniswa nelinanimali lekuvala lelusuku lwangayitolo lwemasheya emasheya lahlanganyelwe . 
Iyunithi Yebhizinisi Yekulawula Tekusebenta inemsebenti wekwakha emakhono lamasha esikhungo kanye nekugadza nekuhlola lamakhono lakhona . 
Loku kutawufaka ekhatsi kukhonjwa kwemaphasela emhlaba kanye netakhiwo , lokungasetjentiselwa kugcwalisa nekucinisa kwetinhloso tetindlu . 
Letinshabusuku tingabhamuka tishiye tilondza , letingaphola masinyane . 
Kuniketa nekugcina imisebenti leyentiwa nguMkhandlu . 
Lomkhankhaso bewuhlose kunciphisa lomtselela wekuphela kwekudla futsi ucale kahle kakhulu . 
Tindleko talesabelo tiyehlukahlukana kuya ngekwelinani lekudluliselwa . 
Bekunekukhatsateka futsi lokuphatselene nekungaphunyelelisa kwetinhlaka taphambilini lokwentiwa ngemave ase-Afrika . 
Sokontileka utawuhambisana nalolusuku lwekucedza anikete imibiko nakacedza ngelifomu lelichazwe kulencwadzi yePO . 
Bokhomishane kanye netisebenti tabo bente umsebenti lomuhle kakhulu ngalokwecile , basebenta ema-awa lamadze , babeketelela kugcekwa lokungakafaneli nalokulimatako , basita labafaka ticelo , bahlala basebenta ngetulu kwemsebenti lebabitelwe wona . 
Noma nguwuphi umsebentisi wemanti lomusha longatfobeli lemigomo nemibandzela Yesigunyato Jikelele kufanele aye Etikweni ayotfola ilayisensi . 
Ngakoke , lulwimi lwekutalwa kanye netemfundvo lehambelana nemasiko lubaluleke kakhulu emabhunwini . 
Tentsengo letahlukahlukene , emareyithi kanye netentsela letivela kuntfutfuko lehlongotwako titawuniketa kusisa ngemali lokubalulekile etikhwameni temali yaMasipala . 
Kuhlola umsebenti ngalokusemtsetfweni ngulenye yetindlela letinkhulu tekubandlulula ekukhushulweni emisebentini . 
Kuveta similo lesisisekelo salelitiko , kucondzisa imishikashika yalo , futsi kulicindzetele kutsi lihlele tento talo lisebentise tinsita ngendlela letawenetisa nobe ngutiphi tidzingo temtsetfo liphindze licinisekise kuba khona kwalo kulikusasa . 
Emakhono kanye nekwati kusebenta : emakhono etekuchumana , emakhono ekulalela ; emakhono ebudlelwane nebantfu ; kulawulwa kwesikhatsi ; lwati lwangcondvomshini ; kucabanga kwekuhlatiya ; insayeya ; kusombulula ; kuhlela kanye nekubeka ngendlela ; imfihlo ; likhono lekusebenta ngaphansi kwebumatima kanye nebuciko bekuhumusha . 
Linani lemibiko leyetayelekile neyesikhashane lehlatiywe ngemnyaka . 
Kulabantfu labasemawadini etindzawo tasemaphandleni , linyenti labo lelicashwe emkhakheni wetekulima , lapho netetimbiwa nato tengamele . 
Lapho kufanele khona , tidzingo letikhona tingafakwa ekhatsi kuletinkhombandlela letetfulwe ngentasi . 
Lokukhula kwenchitfomali yahulumende ngesikhatsi sekukhameka kwemnotfo kuhlahlambisa sidzingo bese kubhalansisa incenye yemitselela yekukhula lokwehlako kuleminye imikhakha yemnotfo . 
Nanome kulawulwa kanye nekwentiwa kwetifundvo letahlukahlukene kwentiwe bantfu labanyentana labahlukahlukene kanye netinhlangano , Sikhungo Sekwesekela Intfutfuko ( CDS ) eNyuvesi yeFreyistata sicinisekisa kubakhona . 
Buholi lobubuke Sitfunti bulawula sitfunti seLuphawu laseNingizimu Afrika ekwakheni kufundzisa lokuhle , bese ibeka lelive njengendzawo yekusisa lehehako yekusisa , kuhweba kanye nekuvakasha . 
Awekho emakhotheshini lavaliwe latawunakwa ngaphandle kwekutsi aletfwe Ngemaphepha Emkhandlu Lasemtsetfweni Ekhotheshini . 
Insalela itawusetjentiselwa kukhulisa umnotfo kanye nemitamo yetentfutfuko , ikakhulukati kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Umndeni wakaSeptember utsatse tinyatselo ngetemtsetfo kutophocelela Khomishani Lophetse Weticelo Temhlaba kutsi akhokhe imali lengetiwe . 
Lencenye ivumela kuvikelwa kwetihlahla lesitsite lekungenteka tingavikeleki ngalokwanele ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Kulungisa ticelo kwentela tinzuzo temisebenti nekuphuma kulesigodzi . 
Kuhlolwa kwemfundvo yetemphilo kwentiwa , futsi tipenede te-TB tanikwa labo labatfolakala banayo . 
Kukhombisa ngalokucacile ngako-ke kufuneka kuchazwe kahle kulamashejuli lachunyekiwe . 
Liposi LaseNingizimu Afrika angeke licinisekise kutsi lencwadzigezi ayinawo emaphutsa , emavariyasi , kungenelela noma kuphatamiseka futsi angeke libekwe licala ngencwadzigezi yakho futsi / noma ngemibono lecuketfwe lapha . 
Lilungelo labo lekufaka licala lebugebengu . 
Kwecwayisa , kusekela nekuhlela tekutfutsa kulabaphilako . 
Cinisekisa kwakhiwa kwemakhono ekuphatsa timali kubomasipala labatsatfu Labakusigaba B. 
Kumele sibe baholi ngalokwenele kutsi sente umsebenti ngekwaletikhundla lesitiphetse . 
Lenchubo yekugcina nekulungiswa imigwaco itsikametekile kwanyalo ngekutsi akunanchazelo lecacile ngalokuphatselene nemisebenti nemitfwalo emkhatsini walabasebenta ngayo . 
Tifundvo telucwaningo tikhombise tincenye letibalulekile tesidzingo lesingakahlangatjetwa esiveni ngebubanti . 
Tincane kakhulu tingucuko kulephethini yekusekelwa ngetibonelelo emkhatsini walabomasipala basekhaya kulesigodzi . 
Ingabe umkhandlu wakho ukhona yini kumiklamo ye-LED ? 
Tibopho letibalulekile tetinsita tenhlalakahle kufanele kucalwe ngato ekusungulweni kweluhlelo lwestathistiki . 
Sisonkhe neLitiko Letemphilo kanye neLitiko Letemfundvo kanye nema-NGO , Litiko likubonile lolosekucaliwe kwekundlulisela kwebantfwana kanye nelusha lolunekukhubateka . 
Umphumela waloku , sifundza nyalo sibhajethela kutsi kube khona lesalako . 
Buka tinchubo letincono kakhulu temfundvo yebatsengi betindlu kwentela kutiphindza esifundzeni sakhe . 
Nembala , kwetfulwa kwetindlu ngebunyenti eminyakeni lelishumi yekucala kwenteka etindzaweni tasemadolobheni kumelana nekuvumbuka ngemandla kwemikhukhu ngenca yekungena kwebantfu kulelive . 
Lenchubo ifaka ekhatsi yonkhe imitimba yaMhlabuhlangene , ema-ejensi , timali , tinhlelo kanye netinhlangano letiphatselene naloko letihlobene ne-UN . 
Sikhulu savelonkhe lesibukene netahulumende wendzawo singabeka kutsi loko kutfolwa akutsintfwe ngulokutawendluliselwa kulo masipala lotsintsekako , lokungenteka kutsi kutawudzinga kukhokhelwa ngekuya kweshejuli yekukhokhela . 
Kutawemukelwa ticaphuno letifakwe ebhokisini lekuthenda kuphela . 
Kulukhuni kuhlukanisa emkhatsini kwetimakethe tesikhatsi lesidze netimakethe letingakahleleki , letifana nekutsengiselana eceleni kwemgwaco noma etimakethe letisetindzaweni yekupaka noma emigwaceni . 
Konkhe kokutsatfu kuvumela tisebenti kutsi tingene tiphume kulama-akhawunti abo , tisebentisa luhla lwedatha lolusemkhatsini kulandzelela letincumo . 
Cinisekisa Kulawulwa ngendlela lesebenta kahle kakhulu Kwetisebenti kulomasipala kanye naso sonkhe lesigodzi . 
Sitatimende seliphakelotimali senyanga samasipala kufanele sifakwe kuwebusayithi yamasipala . 
Insayeya yalelitiko kwakha indlela yesifundza lehlelekile kutetitfutsi temphahla kute kutsi kuncishiswe lifutse lelibi lekwetfwala kakhulu imphahla emgwacweni kube kukhutsatwa i-BEE nekutfutfuka embonini lengalawulwa . 
Lelinani labelwe tekwakha kanye netekukhangisa , kanye nemitamo yekucecesha nekulawulwa kwesikhungo . 
Imindeni lesikhombisa seyivele ihlala etindlini letifakwe gezi , ngelusito lwabaka-Eskom . 
Litiko Letasekhaya nanoma ngusiphi lesinye sikhungo lwatiso lolucuketfwe kulewebhusayithi , noma tisebenti teLitiko Letasekhaya noma sikhungo lesinjalo , angeke letfweswe licala nanoma ngusiphi sibopho sanoma ngukuphi kumosheka lokukhetsekile , lokucondze ngco , lokuyingoti , lokungumphumela , noma kumosheka kwekujeziswa nanoma ngukuphi lokunye kumosheka , mhlawumbe kwenta ngekuya kwekontileka , ngekwemtsetfo , kwephulwa kwemtsetfo ( kufaka ekhatsi , ngaphandle kwemikhawulo , budlabha ) , noma ngalenye indlela , lokuphatselene nekusetjentiswa kwaledokhumenti noma lwatiso . 
Lemojuli kufanele ihlose kukhutsata ingucuko yendlela yekutiphatsa futsi yenta lula kutsatsa tincumo letinelwati kubatsengi ngekusebentisa indlela legcile emphakatsini . 
Lucatsaniso lwalamanani luniketa inkhomba lecace kahle kamhlophe yetilinganiso yekukhula kwelinani lekubhalisa kwebafundzi emazingeni etikolwa temabanga laphansi nalaphakeme . 
Imalingena lebuya kuhulumende nentalo lebuya lapho kusiswe khona ichaziwe kusisekelo salokucanjiwe kwetetibalo . 
Lamakomidi lasungulwa Libhodi akhetfwa ngekulandzela tilinganisosimo letitsite . 
Inhloso yaloluhlelo kwenta inethiwekhi yemigwaco yesifundza lesimeme , nalelilungile . 
Umuntfu ufanele kutsi akhe lipulani lesisetjentiswa semmango lelikhombisa tisetjentiswa temmango letikhona naletiphakanyiswako endzaweni . 
Kucinisekisa kuhambisana nemitsetfo yekusebenta kahle kutekubala nemitsetfo nemazinga . 
Linani lesibonelelo litawususelwa eluhlolweni lwenjongo yetindleko temsebenti hhayi etibiketelweni teluhlelo lwebhizinisi . 
Kutfutfukisa kuvakasha kwasekhaya kudzinga kucaphela ekukhangiseni lokubanti , kutfutfukisa umkhicito , kusabalalisa , kuniketwa kwelwati kanye netinhlelo letingabakhona tekuvakasha kwetenhlalo . 
Umkhuba losandza kwenteka , kwakha ekuvameni nekusebentiseka kwetincingo tesimanje , kusebentisa itheknoloji yetincingo tesimanje kutfutfukisa kubusa , lebitwa nge-M yahulumende . 
Sisebenti ngasinye kufanele sikwente kube ngumsebenti waso kutsi sicabangele tidzingo tato tonkhe tisebenti letikhona ngekwelulwimi . 
Loku futsi , lokwengetwe kuloku kungakhoni kungena etimakethe tekutsengisela ngaphandle kulamanye emave , kukhula kwemincintiswano etimakethe telive , tilinganisomali temtselo letisetulu kanye nekungeneli kwetakhiwonchanti tahulumende , emkhatsini waletinye tintfo . 
Alikho lelinye licala Lenkantolo Lephakeme lelike laphetfwa ngekushesha njengaleli . 
Utsite lijele libuhlungu kundlula sihogo . 
Ngenca yesimo setihlahla tesitaladi , kuntjintja kwesikhatsi semnyaka kuyendlulela , kube nekuncipha kwekumunyeka kwekubonakala nekwandza kwekungena kwalokumanti nome umoya lokubonakalako lokwenteka ngesikhatsi sebusika uma tihlahla tihhohlokile . 
Kukhishelwa eceleni kanye nekungafinyeleli ngalokulinganako kutemnotfo kanye nakumatfuba etenhlalo kuvimba emalungelo eluntfu futsi kutsikamete tindlela tekutiphilisa netintfutfuko temakhono kukhula kutemnotfo lokungakuletsa . 
Ngembono weliklayenti , tinhlaka tahulumende , nendzima lebonakalako yekomidi yekucwaninga emabhuku , kufanele ibuyeketwe kute kuciniswe sandla semcwaningimabhuku kanye nekutimela kwakhe . 
Baphatsi belitiko ngalinye nebaholi bemikhakha yemimmango banemisebenti yekulandzelela imisebenti lesezingeni nemiphumela yekubikakuMkhandlu we-AIDS ngekusebentisana nabonobhala ngalokuphatselene netinkhomba kuloluhlelo lwesifundza . 
Kuniketa kuceceshwa kweMakhansela nemali lencunyiwe . 
Kwentiwa timphenye letisihlanu kuleyo kota , letiphatselene netinsolo tekulinga kutibulala , kulimata , nekuphatfwa ngendlela lembi lengenabuntfu . 
Umsiti angatfumelela umnikati wesitifiketi lobhaliswe amkhumbute kutsi avuselele kubhalisa . 
Lenye yetintfo letimatima futsi setimcoka kakhulu lekumele nakanjani sibukane nato kutfutfukisa simo sebuhle bekwetfula tinsita ngetincenye Teluhlelo Lwebulungiswa Kutebugebengu emiphakatsini . 
Kubikwa kutsi emabhoholi asesimeni lesikahle futsi kunakekelwa lokuhleliwe kuyachubeka . 
Kwelulekwa : Kwelulekwa kusimo lesiphutfumako kulabasikati labahlukubetiwe , labasindze ekugagadlelweni , lasebakhulile labasindza ekuhlukubetweni basebancane . 
Kungaba nekulahlekelwa kubona kuwo omabili emehlo noma kubona ngakubili . 
Umkhandlu unetinhlelo letinyenti letigcugcutela kutfutfukiswa kwabothishela kanye nekucinisa simo kanye nesitfunti semsebenti wekufundzisa . 
Lesitatimende sibeka kutsi ibhizinisi lencane lefanelekile itawukalwa kanjani mayelana neSilawuli seKuphatsa sato . 
Kuchubekela embili , lokuphatselene nebuholi betembusave , kumcoka ekuphangisiseni kakhudlwana kuhamba kwekutfulwa kwetinsita kubomasipala . 
LeSikhwama siniketa tinzuzo temhlalaphansi lowetayelekile , lotsetfwe ngembi kwesikhatsi nalotsetfwe ngemuva kwesikhatsi , kanye nemhlalaphansi wekwetizatfu tetekwelashwa . 
Kugcwala akusiyo intfo lensha etikhungweni tekugcina basolwa Eningizimu Afrika . 
Kulinganiswa kwangaphambilini kalobudlelwano emkhatsini wekutselelana kwemifula nemibuso lehlukene yetimphophoma iniketwe ngentasi . 
Tindleko letimisiwe letisetulu ngekuhlobana naletintjintjako tengeta lenkinga yekungasebenti nakungaphitsiteli . 
Inkinga yalabanikati kwekutsi ngalesinye sikhatsi baphelelwa sitoko ngalesikhatsi balindzele kuletselwa yi-SAB ngenca yetidzingo letiphakeme temakhasimende ngesikhatsi lesitsite , njengasekupheleni kwenyanga nangemaholide . 
Letinye tifundvo letifundziwe tisetjentiswe ekubhaleni emasu elitiko ekubukana nekungasebenti neHIV ne-AIDS . 
Linyenti lebantfu baseNingizimu Afrika ngendlela lebabatekako lincike ekufinyeleleni ngalokucondzile nome lokungakacondzi ngco emalini lengukheshi kwentela kutsenga kudla kubatsengisi bemabhizinisi kunekutsi batentele kudla bona matfupha . 
Nangabe sigigaba lesibalulekile senhlekelele senteka noma kungenteka senteka , kubalulekile kutsi kungabi nekudideka ngekwetindzima , imitfwalo leyetfwesiwe kanye netinchubo lokumele tilandzelwe kuleto tehlakalo . 
Emasudi ekutivocavoca nemateki akukavunyelwa ; nemabhudzi nawo akakavunyelwa , ngetizatfu tekuphepha . 
Tindleko letinkhulu letiphatselene nekwenta kancono nekwentiwa kancono kwendzawo kuphatselene netindzawo letingasemagcumeni . 
Kuba nekuncipha kwenshisamoya nenayithrojini kulamakhekheba langetulu . 
Kwehliswa kwemandla ekulawula ibhajethi yesikolo kutawentiwa kwentela kucinisekisa kutsi kukhwabanisa nenkhohlakalo kuyancishiswa , nekutsi buholi besikolo buba nekutiphendvulela lokungcwele tilandzise ngemiphumela lebukelelwa . 
Tintfo letisetjentiswa njalo tibhalwa phasi tihambisane nemnyaka wato , simo nekusebenta kwato . 
Kusungulwa kweLikomidi Lekuhlanganisa Kubuyiselwa Kwemhlaba kuniketa luhlaka lapho kusekelwa kutawuhlanganiswa khona futsi kucaphelisiswe . 
Lelitiko kanye Nemkhandlu we-Aids eSifundzeni seMpumalanga kanye nalabanye labatsintsekako , batawucinisa imikhankhaso yekwatisa ngetemphilo . 
Sonkontileka watisa basebenti umtselela wako konkhe kwahlukana ngesikhatsi netinhlangotsi tetindleko tenkontileka . 
Kungumsebenti webhida kutfola emaphepha ekubhida lavela kuMatiko . 
Konkhe lengikwetfulile kumelela umsebenti lowentiwe ngulabo labanemakhono labatimele labatibophelele ekwetsembekeni kulesifundza setfu , ngibabonga bonkhe . 
Kucecesha , kutfutfukisa kuphila kwalabagulwa yingcondvo nekuvikela tifo tekugulwa yingcondvo nekusebentisa tidzakamiva . 
Khombisa kuvelana netigulane , gcugcutela ubuye ukhulume ngekulashwa kanye nekunakekelwa ngendlela kufaka ekhatsi kwatiswa kanye nenshisakalo yekuphendvula kutidzingo tetigulane . 
Emakhophelethivi ngekwemvelo atsembele ekugcugcuteleni temfundvo netekucecesha kumalunga awo , njengoba lamaphuzu ehlela entasi kumphakatsi wonkhe . 
Bothishela banemasu ekufinyela tikwetindlela letinsha tekufundzisa nebafundzi bangafinyelele tikwengcebo yelwati ngekwabo - tibongo tonkhe tiya efemini yetebucwepheshe yakaSiemens ngekudonethe ngelabholathri yemakhompuyutha . 
Kubaluleka kwekubusa lokuhle kanye nentsandvo yelinyenti lesebentako ekuvikeleni kanye nasekulawuleni kungcubutana ngendlela angeke sakugcizelela kakhulu . 
Lokugcilwe kutsi kusiphandla yinyoni yemdzabu indvwe netimphiko tayo letivulekile , lenemchele welilanga leliphumako . 
Ngicabanga kutsi kunetintfo letijutjelwe ekudzeni kakhulu . 
Kungenteka lingakhombisi linani lelingulonalona letitjudeni lekungenteka lifanelwe kutfolwa lusito kunoma ngumuphi walemikhakha lengetulu . 
Noma nguliphi lilunga lemmango lamukelekile kutsi libe khona . 
Ngekushesha emva kwesikhatsi sendiphethe , imfundvo lephekeme emaveni lamanengi ase-Afrika beyitsatseka njengentfo " lenhle yesive " futsi tikhungo temfundvo yangemuva kwamatekuletjeni betitfola ngco kusekelewa ngesabelomali bohulumende base-Afrika . 
Bufakazi lobungetiwe bekwengcisela intsengo kwetintfo letingakalindzeleki ekwehleni kwemandla emali lokuvamile butfolakale kutivivinyo tembangela . 
Luhlelo lwekuzona kufuneka lukhombise ngalokucacile kuzona kwanyalo kwayo yonkhe imphahla lekulendzawo letsintsekako jikelele . 
Ngaleto tizatfu Sikhwama sicale sento sekumelana neTriStar Enkantolo Lephakeme yaseGauteng lengaseNingizimu kuphunyutwa lokuchaziwe lokufanele . 
Ase ngitsatse lelitfuba , ngicinisekise kutsi Sikhwama seMpesheni yeBasebenti Bahulumende sisolo sisekelwe ngetimali ngalokuphelele nanoma kune nesicakacaka etimakethe tetimali eminyakeni lesandza kwengca . 
Kuhlukaniswa ngebuve kuvalwe kuhlukaniswa ngekwemnotfonhlalo . 
Ngekusungula indlu yekubeka kuyo kwentela kuhlolwa kwemklamo , tindlela tekusebenta ngemphumelelo tentiwa tibencono , kutsatfwa kwetincumo kusebaleni , futsi inzuzo emalini lefakiwe iyandziswa . 
Lapho sifundzisa imimango yetfu , kucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kufanele kutsi kwentiwe uma basebentisi bemigwaco bangahloniphi imitsetfo yemgwaco . 
Ilivu yekungaphili kahle akusilo linani lemalanga langapheli langetiwe kulelivu yekugula ngendlela sisebenti lesiyidzinga ngayo . 
Tikhala temsebenti letinyenti atizange tigcwaliswe ngenca yemikhawulo yelwabiwomali . 
Kungena kwemoya uhamba ngalokusamanti kungenteka ngesikhatsi kunekugeleta lokuphakeme kumgodzi wemlomo wekukhafula , kubange kutsi kunciphe kugeleta bese kwenyuka sicindzetelo . 
Kuhlanganyela kumkhakha wetindzaba temali njengenchubomgomo yemali , inchubomgomo yekuntjintjana kwemandla emali , kuntjintjwa kweluhlobo lemali , kulawulwa kwamalingodla wetimali tangaphandle , kulawulwa kwesikweledi sangaphandle kanye naletinye tindzaba letihambisana nekukhululwa kwetimakethe tetimali . 
Inhloso Yeluphiko Lwekuhlola kwenta kutsi kube nekuhlolwa kwemajele kute Lijaji Lelenta Luhlolo likhone kubika ngekuphatfwa kwetiboshwa emajele nangetimo nangato tonkhe tinchubo tenkhohlakalo netekungatsembeki emajele . 
Uma utfola satiso lesinjalo , umphakeli , utawulungisa noma abuyisele imphahla noma tincenye letonakele , ngaphandle kwetindleko temtsengi , ngesikhatsi lesishiwo nangesivinini lesivakalako . 
Kunconyiwe kutsi kubalwa kwemavoti kumele kucalwe masinyane nakungenteka emuva kwekuvalwa kwekuvota futsi kuchubeke kungatsikanyetwa kuze kucedvwe kubala . 
Budlelwane belisubuciko lobusunguliwe baphindze futsi babuyeketwa Litiko Letemphilo neLitiko Letasekhaya kucinisekisa kwetfulwa kwetinsita lokongako nalokuyimphumelelo . 
Lokunye kwaloku kungachazwa njengetinkhomba letibalwe noma letilinganiswe ngekwesisekelo sedatha lephatsekako , lokunye kungaba nedatha lephatsekako lengachazwa njengetinkhomba , futsi nanyalo lokunye kungachazwa ngekwesimo selizinga lelichazako kunalelilinganisako . 
Kuphatfwa kwelwabiwomali nekubhalwa kwetimali kwetinhlelo tekusebenta . 
Loludzaba lolu lubukwe ngulabaphetse . 
I-WHO ichaza kuphila kahle njengesimo lesiphelele sangamunye noma semacembu . 
Kukhona imiphumela yemitsetfo netimali kulabanye uma ngabe kutfutfuka kucubeka ngemadolomayithi . 
Tigulane titawuphindze futsi tikhone kutimbandzakanya kumacembu ekwesekela kwabontsanga futsi tifundze kutsi tingakutfutfukisa njani kutfobela kwato . 
Kuvisisa kusetjentiswa kwemiculumitsetfo netinchubomgomo letifanele letilawula Umsebenti Wesive nemsebenti Webuhlengikati . 
Ngalokufanako , loku " lokubitwa ngeMishuco " kwacala emhlabeni e-Afrika eTunisia . 
Tisetjentiswa tayo titinte e-African Plaza , yindzawo levuna labahamba ngetinyawo iphindze futsi itungeletwe yindzawo levulekile lengemahektha lasikhombisa nehhafu . 
Kubeka imigomo lebekiwe letayelekile nalecondze ngco kwentela kulawula kanye , lapho kunesidzingo , nekwehlisa imitselela yetemvelo . 
Gaya emadokhumenti egameni lemcondzisi . 
Nangabe kuba neligagasana noma kuchubeka nekusabalaliseka ngekugucula , noma nangabe lombhede wetinhlavu uyeketisa kakhulu , likhuba lekudvonsa , lihhala noma irola kumele isentjetiswe kucinisekisa kulingana , nembhede locinile . 
Lesofthiwe yekubala iniketa sisekelo lesibhadlile sekucinisekisa lulawulo lwekunikela lolusebentako . 
Linani lemalanga lacitfwa tigulane letihlala esibhedlela kunsita kusebenta talabanconywane aba ngaphansi kunalawa bewalindzelekile . 
Siyakudvumisa kucashwa kwaKhomishana weMaphoyisa weSifundza wekucala lomsikati emlandvweni weKwaZulu Natal . 
Sikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti kanye neSikhwama Sesincephetelo tikhokhela incenye yato lefanele yemali lebalwa ngekwesivumelwano sekwenta umsebenti kuLitiko leTemsebenti . 
Timali letibitwako tetinsita , tako kokubili kungagucuki kwemnyaka nekugucugucuka kwemanti etinyanga tonkhe , kusahamba kahle . 
Mayelana nelusito lwemali kumholi welicembu simo ngasinye sitawubukwa kuphela ngekwehluka kwaso , kubukwe tintfo letifana nekwesekelwa lokudzingwa ngulomsebenti futsi nekutsi iTISA inaye yini loyimela kulelive lelitsintsekako . 
Sisekhona yini sidzingo sekubakhona kwemacembu ? 
Lesimo lesibucayi sibangele imphendvulo yemhlaba lehlelekile legcile etindleleni letinsha tekubusa , temtsetfo nekuhlonishwa lokukhulu kwabo bonkhe labatsintsekako , kufake phakatsi emave lasatfutfuka . 
Ukhandlu weLibhodi leLihlangene laBochwepheshe beTisebenti teTemphilo eNingizimu Afrika banemsebenti wetintfo letahlukahlukene taloluhlelo . 
Nangabe kute emaglavu lakhona , emaplastiki asetitolo tekutsenga angafakwa etandleni takho , nangabe nje ete tikhala nekunakekela kwentiwa kutsi ungatfoli ingati noma kuhlanta emanti ngekhatsi . 
Lesamba semali lengenako levela kulokukhokha ivamise kuncunywa sivumelwano emkhatsini wesikhungo nalotsengako noma losebentisa lemphahla noma tinsita . 
Masipala weLidolobha leLitheku leNelson Mandela , ungulomcoka , njengenhlangano leholwa lwati . 
I-akhawunti Yekutsenga nekutsengisa yePLAS itawuba yincola lehambisa kutsengwa kwemhlaba losendzaweni leme ngelisu kanye nendzawo yekugcina imphahla . 
Lombiko utfunyelwa kuSosikhwama weSifundza kanye nelitiko leTemfundvo laVelonkhe njalo ngekota . 
I-Zimbabwe inemkhakha lotfutfuke kancono lohlelekile wekugucula imfucuta . 
Tishayamtsetfo tetifundza tifanele kutsi tifezekise lefomula lencunywe nguloMtsetfosivivinyo . 
Litiko litawusebenta ngalokuphelele ngaphasi kwetinhlaka tenhlangano letinsha , lokusho kutsi tigodzi titawugcila kuto ekuphakelweni kwetinsita , tikolo titawuzuza kakhulu eluhlotjeni lolusemkhatsini kwetinhlaka . 
Lesisebenta nabo labaphilile kumele bakuvisise loku bese basentela umsebenti wetfu wekufundzisa . 
Kubamba isamithi nabo bonkhe baguculi bemikhicito yetekulima labakhulu nebatsengisi baseGauteng njengesisekelo sekusungula indzawo yemisebenti yekukhicita nekusabalalisa imikhicito yetekulima . 
Letinchubo letinyenti letehlukene , nanoma titinte kahle kakhulu , tisalawula ngekutimela todvwana futsi hhayi njengesisombululo sinye lesihlangene . 
Kodvwa , incenye isabukene nencabhayi yekubukana nekuhlobisa idatha nekubuyeketa onkhe emacala etibonelelo tekukhubateka tesikhashana . 
Sidzinga kulinga kugcina bantfu betfu futsi sitfutfukise timphilo tabo . 
Khomishana kufuneka akhetse sinye sisebenti setekulungiswa kwesimilo lesichazwe kusigatjana ( e ) kutsi abe libamba lamabhalane webhodi . 
Siphakamisomtsetfo kuTekuvikela simise letinkhombandlela letibanti nemaphuzu etinchubomgomo tekusuka Kwetekuvikela . 
Likomidi Lelihlolemabhuku liyibonile inchubekelembili leyentekile ekunciphiseni bungoti njengoba baphatsi babika njalo . 
Temfundvo titfole incenye yesibili lenkhulu yebhajethi yesifundza . 
Bekukhona nalomelele teMaphoyisa eLidolobhakati laseJozi . 
Lelikusasa lalomasipala lenta tinsayeya letinyenti mayela nekuba matima kwetekwengamela kanye nekwetfulwa kwetinsita ngalokungalingani kubo bonkhe bahlali ngekhatsi kweminyele yalomasipala . 
Ingabe ikhona idokhumenti loyatiko lechaza Inchubomgomo Lelawula Imfucuta ? 
Labancintisanako kumele baletse sicelo sabo ngencwadzi lekhombisa kusebenta kahle kulabenta umsebenti kubo kutsi , uma kungenteka baniketwe lesivumelwano , banesivikelo lesanele nome imali yekubolekwa kwetfula leli-oda . 
Emakhono lamahle ekulalela , eluvelo , kwakha-umbiko , kukhulumisana kanye nemakhono ekunethwekha . 
Lokukhetsa lokukhona kanye nemtselela wako kutawubuyeketwa nguleLitiko njengencenye yendlela yalo lephelele yekufaka imali kulomkhakha . 
Akunama-awa lekenele elangeni kwentela kubhalansa umndeni , kutivocavoca futsi nekuhlala uhlelekile emsebentini . 
Sibona imiphumela yaloku ngemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku yesifundza kanye neyamasipalati . 
Leti timela timbadalo tekubuyiselwa kwebachubi bematekisi lamakhumbi kutsi bayekele kusebenta . 
Ngiyabonga ngemikhankhaso yekwatisa neyekugoma , emazinga ekungenwa kugula sekehlile . 
Ekugcineni , kufanele silinake ligalelo lelibalulekile lelingentiwa inchubomgomo yesikhwama sahulumende ekusimamiseni kukhula kwemnotfo . 
I-oksijini lencibilikile ( DO ) yi-oksijini lekhona ngalokuncibilikile emantini . 
Ngaloko , kungenelela lokwehlukene lokususelwa kulokusetulu kwetfu lokumele kwentiwe kumcoka ekuncobeni umjikeleto weludlame . 
Tindzawo tekuvuselela emanti laphuma phansi ( lutete nema akhwifaya ) akukafaneli kutsi titfutfukiswe , noma kufanele lokungenani titfutfukiswe ngalokufanele ( kulokungaphansi lokucinile ngalokuphatselene nekusetjentiswa kwemhlaba ) kute kuvumeleke kutsi emanti angenisise phansi . 
Nome kunjalo , ezingeni lasemakhaya , kuvikeleka kwekudla akulingani . 
Imalingena lesuka kuletigameko letilandzelako nasekwenteni tivumelwano tetimali : 
Lona wekugcina wakhe indlela levame kwenta timo letingavuni kubantfu belibala lelimnyama kuto tonkhe tinhlangotsi temphilo . 
Ngekwemtsetfo lojwayelekile e-UK , bacondzisi babekwa licala lemtsetfo nelebugebengu ngenkhohliso . 
Emazinga etimiso tahulumende letikhutsata kutiveta ngalokuphelele asetjentiswa kuwo onkhe ematiko njalo kantsi aba yincenye yemibiko yemnyaka lekhombisa letitatimende tetimali letihloliwe temnyaka wonkhe . 
Umtselo wemphahla lengenako ukhokhelwa kuphela bungako bemphahla lengenako lesele . 
Kufanele kunakwe kutsi " kukhokhelwa kwetimphahla " sigaba asifaki kwendluliswa kwetimphahla , lenyalo kuhlelwe ngaphansi kwesigaba " salokundluliswako kanye nalokulekelelwako "  . 
Kuyatfokotisa kunaka kutsi intsengo yenyama yengulube kanye neyemvu kulandzela indlela lefanako ngaphandle kwekutsi indlela yayo yemkhicito yehlukile . 
Lizinga lekungasebenti lekhulisiwe icabangela wonkhe umuntfu lobekakhona kutsi angasebenta nanoma bangakawufuni umsebenti . 
Sicelo sethenda : Kwenta umsebenti wekutfwalela SARS eNshonalanga Kapa . 
Umbuto wekutsi ngubani lokhokhelako , malini , yani nekutsi njani ungulomunye loyinkinga lenkhulu yenchubomgomo lekuphikiswana ngayo . 
Uyachaza , loku , kungenca yebantfu labahlala etindzaweni letiminyene talabahluphekako labangenako kuphakelwa kwemanti nekutfutfwa kwenkhucunkhucu lokufanele . 
Utse luphiko lwakhe likulungele kubukana nanome ngusiphi simo lesiphutfumako . 
Esikhatsini lesitako , bakhiciti baseNingizimu Afrika batawuzuza ekubuyeleni esimeni etimfunweni temhlaba nemanani emphahla letsengiswako lephakeme , kakhulu ngenca yekukhula eChina nase-India . 
Kwatfolakala kutsi tiboshwa tidla kudla kwato kwasemini ( sinkhwa ) ngekhatsi kulelishabhu ngaphansi kwetimo letingasito letihlantekile nakancane . 
Kufakwa emkhakheni lotsite kwesabelomali kuphindze futsi kukhonjiswe ngco kumalungiselelo esikhungo ekulawula sabelomali . 
Ema-apilikosi atitselo letinendumbu lesihamba embili letihlanyelwa etindzaweni tasePrince Albert ikakhulu etimakethe letitfumela ngaphandle . 
Nanome nguyiphi imali lekhishwako kumele ikhokhelwe ngco kuloye lowendlulisele phambili umtfwalo locashiwe . 
Kwentiwa kwesakhiwo lesisha kufaka ekhatsi emaphrojekthi lamcoka lokuhlelwe kutsi asitwe ngetimali letingatsatfwa kusabelomali kodvwa ngemalimboleko . 
Inhloso yenchubomgomo yeluhlelo lesakhiwonchanti kutfutfukisa tikhungo letitawuba neligalelo ekulungisweni kabusha nasekugcinweni kwemakhono etekuvikela . 
Inhloso bekukucinisekisa kutsi tinchubo letihambisana nekuphatsa , kulawula kanye nekuphatsa luhlolo tilungile , tiyakholweka kantsi futsi titsembekile . 
Yindzawo ledvume kakhulu lapho khona lelidolobhakati lingenta kutsi futsi lifanele ligcile kakhulu ekubukekeni kwelidolobhakati leliyinhloko . 
Ligunya lenchubomgomo lalelitiko lisuselwa kumtsetfosisekelo kanye neticeshana temtsetfo lophasiswe yiphalamende . 
Tindleko tekulawula tifaka phakatsi kukhokhelwa kwemiholo yabo , sibonelelo setindleko , ifenisha yelihhovisi , kwekubhala nabongcondvomshini . 
Temafa aVelonkhe kumele tibeke liso ekutseni lomasipala uyatfobela kuloludzaba . 
Kulawulwa kwangekhatsi kuyunithi yetindleko kuyahlolwa njalo futsi kuyaciniswa kuze kuvunyelwe kugadza lokusedvutane kwetintfo letitsengwa onkhe malanga . 
Iyimigwaco lebukana nenhlanganisela yekwehla nekwenyuka kwetitfutsi kanye nemshikashika lonemandla wekusetjentiswa kwemhlaba lebuke kulendzawo . 
Ngaletizatfu , kusetjentiswa kwekunisela ngemsele emkhatsini wemibhedze lephakanyisiwe , noma emkhatsini wemingcengcema , kungaba yindlela lencono kutitjalo . 
Lelitiko livete letinkhokhelo letingetulu letihambelanako njengemphahla lebuke simo lengahle sivele kanye netinkhokhelo letingakapheleli njengetibophelelo tetikweleti kulemibhalo yekwatisa yeTitatimende Temnyaka Tetimali . 
Sigcinimafa sifinyelela malanga onkhe kumali lesele yelibhange Lesikhwama Semalingena yavelonkhe bese licatsanisa lemali lesele nelibhuku lemali kabili ngelilanga kute sente lula kokubili kuniketa timali kulebakweledako , kanye nekusekela imisebenti yaso yekuhweba ngetimali . 
Kunika umsebenti wekuvikela emasayithini angasese lasikhombisa , eCape Town . 
Loluhlolo lugcila kuto tonkhe timali letingenako naletiphumako tahulumende losemkhatsini kanye naletikhungo letifanele tente loko . 
Buhle belingetulu lemhlaba ngukutsi akukho kukhawulelwa kwekusebentisa , futsi netindleko tekunakekela tiyancishiswa . 
Kusungulwa kweluhlakamsebenti lwetemtsetfo nekulawula kucinisa nekwenta kancono kubeka ebaleni , bukhulu nebungiko belwabiwomali , kulawula tikweleti kanye nekuphenyisisa kwangekhatsi nekwengamela . 
Cinisekisa kuhlelenjiswa kwekuhlelwa lokusebenta kahle kakhulu kwelidolobha kanye nesigodzi kulesigodzi lesikhulu . 
Emalunga atawusayina luhlu lwemagama emhlanganweni ngamunye , lolutawusebenta njengerejista yekubakhona kanjalo nesibophelelo sekuba nesifuba ngalomhlangano . 
Njengendlela yekwehlisa buphuya , labaswelako bahlanganiswe netinhlelo letikhona . 
Kwengeta , balingani , balingani baphambilini , bantfwana , kanye nalamanye emalunga emndeni atfola tinzuzo ngaphasi kwetimo letitsite ngaphandle kwemali leyengetiwe lefakwa sisebenti . 
Baphatsi babomasipala bafanele kutsi bente siciniseko sekutsi batsatsa tinyatselo tekufezekisa inchubo lesebentako yekulawula lusebentisomali nekuhlangabetana nekutinikela kwabo ngekwetimali kulamanye emacembu ngesikhatsi lesifanele kanye nangekuhambisana nalomtsetfo . 
Letisetjentiswa , ngenca yendzawo yato , atikwati kubonelela tindzingo temmango ngoba tisebentela umkhakha webasebentisi labambalwa . 
Nanome kunalenchubekelembili , i-Afrika solo isaselivekati lelinebuphuya kakhulu . 
Kubhaliswa nekuniketwa kwemvumo kwetindzawo letisebentako tekulahla imfucuta letingenamvumo yekusebenta , kuze kutolungiswa kuswelakala kwetikhungo tekulahla imfucuta lenebungoti , kanye nekugcugcutela kulawulwa ngendlela lengiyo kanye ekugcineni kucedvwa umkhuba wekucokelelwa nekufunwa kwemfucuta etindzawo lapho kulahlwa khona imfucuta ngalokungekho emtsetfweni . 
Kwesitsatfu , takhamuti tasemadolobheni lamakhulu tihamba kakhulu kunakudzala . 
Ngekuya kwendzawo , tindzawo letivulekile letingakakhelwa kufanele tifake ikakhulu timondzawo temvelo letivelako , letinjengetitete , imifula , lugu kanye tingadze tetitjalo tendzawo yendzabuko , letidzingeka kugcina kwehlukahlukana kwekuphila kwetitjalo netilwane endzaweni yekuhlala . 
Ngalokucondze kahle tikhungo letine temmango letehlukahlukene kutawudzingeka tisebente ngekubambisana nangekuchumana : 
NjengeTemafa taseNshonalanga Kapa , sinendzima lebalulekile lesingayindlala kucinisekisa kutsi lwabiwomali lweSifundza setfu luyasabalaliswa luphindze futsi lulandzelelwe ngendlela leyesekela loku . 
Kulungisa lesisekelo setinsayeya tetenhlalo-mnontfo e-Nelson Mandela Bay , ikakhulukati kungasebenti kanye nebuphuya . 
Kubeka umtfwalo kutisebenti , ngaletinye tikhatsi , kuholela ekutseni bacindzeteleke , basebente ngalokundlulele nekungabi khona emsebentini . 
Inhloso yaloluhlelo kutsi kuceceshwe bonesi netisebenti tema-ambulesi , basebenti betemphilo kanye netisebenti letilawula tetemphilo , kulawula nekukhutsata temphilo , kanye nekuniketa imifundzate . 
Lesishayamtsetfo sitfola lolunye luphakelo ngeminyaka lemitsatfu kwentela lebhajethi lecondziswe elulungiseni lokungenalutfo . 
Lokutfutfukiswa kwetekulima kutawuba nemphumela ekukhuleni kwemnotfo wetekulima nekwehlisa kwalabacashwa kutekulima . 
Kuletfwa kutawentiwa ngumtfulitinsita ngekuya kwemibandzela lebekiwe kukontileka . 
Samba lesikhulu semitfombolusito yetetimali kute kufezekiswe imiklamo sikumkhakha wematiko . 
Tichumane atingasentjetiswa emkhatsini wekushona nekuphuma kwelilanga ngaphandle kwekutsi kunemvumo lebhalwe ngumhloli nangaphansi kwetimo leticondziswa ngumhloli . 
Tekunika Ummango Emandla tisekela kusetjentiswa kwetinhlelo letenta imimmango ibambe lichaza kutinzuzo telihlatsi kute itakhele tindlela tekukhulisa umnotfo netekusimamisa timphilo tayo . 
Insayeya lenkhulu kwesekela ngalokufanele kwakhiwa nekugcinwa kwetikhungo tetindlu talabahola kancane tisimeme futsi tikhoneka letikhonako kwakha nekulawula sitoko setindlu talabahola kancane emmango tetinhlobo letehlukene . 
Kute kutsi kukhuliswe lokufinyelela kuletinzuzo temnotfo kulesifundza , lelitiko litawutfutfukisa indlela yekufinyelela kunethiwekhi yemigwaco kwentela bantfu lebebasetindzaweni letincishwe ematfuba ngekutsi kuhlelwe kabusha kubeka embili kutfola imali nekulungiswa kwemigwaco . 
Inchubomgomo lesisekelo yaHulumende kutsi tinsita kufanele tikhone kutikhokhela ngekwato ezingeni lendzawo nalesigodzi . 
Ngitsatsa loko ngebufakazi lobungembi kwenkantolo , umyalo wekudla imphahla wentiwe kahle . 
Tidzingo tekuhlelwa kwetincenye talenethiwekhi ngephethini letsite yetimoto letitfutsa sive letisheshako tiyafana netidzingo tetimoto letitsatsa luhambo lwemabanga lamadze kakhudlwana . 
Kuvakasha kwakhe kube yintfo lenhle ngoba utibonile letinsayeya lesihlangabetana nato . 
Nome kunjalo , ngahle kwenteke kutsi emazinga ekukhicita imfucuta bekangaba setulu uma beyingekho imitamo yekwehlisa imfucuta . 
Emuva kwaloko , ngekwetidzingo tesitjudeni . 
Umbhidi lotawuphumelela utawubese utawurenta lendzawo sikhatsi lesiminyaka lemibili . 
Umnotfo wemhlaba uvela elwehlenimnotfo lolukhulu lolubangelwe simo lesibucayi setimali emaveni latfutfukile . 
Sinyatselo sesibili sisebenta kwenta kancono kusetjentiswa kwemnotfo kanye nekuhlanganisa tinsita . 
Kwabikwa kutsi umufi bekanebudlova futsi bekalwa naletinye tiboshwa eselini lalabanyenti . 
Bungcweti lobunemkhawulo belwati lwetintfo letitsite kanye nangesimondzawo esigabeni sahulumende wendzawo kanye newesifundza kutawuba nemtselela ekuhleleni lokusebenta kahle , intfutfuko kanye nekusungulwa kwetikhungo tekulahla imfucuta . 
Ekufuneni kutfola indzima lefanele yemathekisi kulemakethe lebanti yetekutfutsa tesive kumcoka kwentela kuvisisa kutsi bancintisana kanjani naletinye tindlela . 
Luphiko Lwetekucudzelana Lwelisubuciko lweLitiko Letekuhwebelana Netimboni libambisene neNhlangano Yekutfutfukisa Timboni yaMhlabuhlangene , lwangenisa inkhomfa lesezingeni leliphakeme lebeyigcile endzimeni ledlalwa tikhungo ekuciniseni kucudzelana . 
Tingucuko kudathabhesi tishiya umkhondvo wekucwaningwa kwemabhuku futsi uvumela kuphela kufinyelela lokukhetsiwe lokuncike ekusebenteni . 
Umphatsi Walomasipala kumele atise lamalunga ngekucashwa kwawo kuleSigungu Sekuhlela saMasipala . 
Lokuchumana kuyadzingeka etilinganisweni letehlukene . 
Mayelana nekusabalalisa lomchamo , kunetindlelabucwepheshe letinyenti . 
Tikolo-tasemafama tinemlandvo lomangalisako eNingizimu Afrika . 
Timphendvulo kuletinsayeya tiyabukwa kulesigaba msebenti lesingaphasi . 
Letinye tintfo letaphakanyiswa emhlanganweni betifaka kuniketwa kwemalayisensi ekusebenta langekho emtsetfweni kanye nekwandza kwetibhamu letingekho emtsetfweni kulemboni . 
Nobe kunjalo , uma kubukwa lomsebenti lomkhulukati wekucedza buphuya nekwakha tindzawo tekuhlalisa bantfu letisimeme ngekukhula kwemnotfo lokwenteka ngesivinini lesisetulu kanye nekwetfulwa kwetinsita lokusisekelo , kudzingeka kucaphela lokukhulu kuto tonkhe letindzawo tekusebenta . 
Imikhakha lebalulekile lesekelwe ifaka imboni yekusungula , tekutsengisa , tetinsita , tekuvakasha , imikhicito yetekulima , timboni letinakekela simondzawo kanye nekukhicita . 
Bomantji kufuneka basite ekucinisekiseni kutsi bomabhalane nalabavolontiyako baceceshwe kahle mayelana ngemongo lokutinkhombandlela . 
Litfusi liphindza lingcolise letinye tintfo temvelo kuletinye titjalo , tilwane netinhlanti . 
Emazinga emkhicito waseNingizimu Afrika avamise kusetjentiswa eLesotho naseNamibia , kube eBotswana naseSwaziland banemazinga emkhicito wabo . 
Bukhulu bemakethe butawugucuka ngekuhamba kwesikhatsi . 
Sebentisa umtapomabhuku kanye naletinye tinsita ngendlela lesebentako kuphetsa lemisebenti . 
Injongo Yesikimu Semacembu Lesisimeme kulungisa bahlanganyeli lababuya emacenjini lahlukene , ikakhulu bafati labamnyama , kutsi bancitisane ngemphumelelo etikhaleni temsebenti temphatsi lomkhulu lesingakavalwa . 
Sibonelo , loku kungalinganiswa kusuka emngcengcemeni wemfula munye kuye kulomunye uma lesakhiwo sengca lomfula . 
Loku kungenca yekungakhoni kuheha emakhono laswelakalako . 
Loku kufaka lunyawo lwengulube ekwakhiweni kwetimo tekuphila lokwentiwe kwaba ncono lokwenta kukhula nayo yonkhe inchubekelembili kulelive . 
Njengoba lokuhamba kusuka kulichweba ngalinye ngumsebenti walenhloko yemandla nasewaphelele , lamandla ayakhula kusuka elusentseni lelichweba kuya ekhatsi emantini . 
Emaphayiphi awonkhe wonkhe latimele lasetjentiswa kudvonsa emanti kumtsamo loniketako ahleliwe emabaleni latsite lasetindzaweni tekuhlala kute kwanetiswe emazinga laphasi etinsita , kepha kumele kuye ngetidzingo temphakatsi . 
Tiphatsimandla taseTshwane titse tifuna kucinisekisa kutsi lomklamo awubiti , tiyakutfola loku letikukhokhele nekutsi tonkhe tintfo letingaba bungoti tilungiselelwe , kufaka ekhatsi kunakekelwa kwefenisha yalesakhiwo . 
Inchazelo yemalungiselelo ekubambisana nalamanye eMatiko avelonkhe kanye netinhlaka taHulumende , kufaka noma ngabe nguyiphi imemorandamu yesivumelwano lebangene kuyo , noma kukhetfwa noma kuniketwa emandla kuletinye tinhlaka tembuso , nemtselela lekhona ekulawulweni kwemvelo . 
Umphumela wekucilongwa kweMdlobha kuhlala kungumsebenti lobaluleke kakhulu weligumbilucwaningo . 
Ngaloko ngitawuhluka kunaye . 
Loku kwalandzelwa kusayinwa kweMemorandamu yeKuvisisana leyacalwa yindvunankhulu yesifundza emkhatsini we-Ejensi yeTekutfutfukisa teMnotfo yaseMpumalanga ( i-MEG ) kanye nabomasipala labatsintfwa nguletinsayeya temanti . 
Nome ngumuphi umuntfu lonenshisekelo ekutsengeni leminye yalemikhicito lebaliwe kulelitafula ngaphasi kumele afake sicelo kukhophi yelifomu lekufaka sicelo lelifakwe njengeSengetelo A. 
Umshayeli wemaloli emathiphali kufanele ahambisane nemitsetfo Yetemphilo Nekuphepha aMasipala Wasekhaya . 
Lokuphatselene nethophografi njengetincumatsi nekuhlolwa kwendzawo kudlala indzima lenkhulu kumandla lavela elangeni noma kulahlekelwa lokutfokotelwa tindlu . 
Naka kutsi imfucuta lenemagciwane latsatselanako ibonwa kulenchazelo njengemfucuta leyingoti . 
Tihlahla , ikakhulu , tinika umugca lobonakalako wekugucuka emkhatsini kwetindzawo letakhiwe netindzawo letivulekile , nekuniketa umtfunti kanye nelutsango lwekuvimba umoya . 
Kunekutsi kusetjentwe ngayedvwana nekucudzelana emkhatsini kwematiko , namuhla sibona kubambisana njengoba baphatsi babona kubaluleka kwekusebentisana kute kufinyelelwe kutinhloso letitsite nekuphumelela kwawo wonkhe Hulumende ekuphakeleni tinsita letihlosiwe . 
Tintfo tekutsengiselana letitfolwako tifaka silulu lesibanti semakhasimende . 
Labobantfu bayatati kutsi babobani . 
Ireyithi yekufika kwebasebenti lababomachuzu betemitsi lisetulu ngalokulinganako emkhatsini weminyaka yekucala lemitsatfu yekucashwa . 
Njengobe kunalokuncane kwemvelo lokumilako lokuluhlata netimbali lokuyamene nalelihlatsi lemaphayini kubaluleka kwekulondvolotwa kwalendzawo kutsatfwa njengalokuphasi . 
Etindzaweni letihanjwa kakhulu emaphethini ekwehlukanisa kweluphu anciphisa kuhamba kwetimoto endzaweni yekuhlala . 
Sisentile sibonelo ngekwakha umbutfo wetekuvikela losebentela intsandvo yelinyenti letfu . 
Nanoma linani le-alikhalayini lingenamtselela lotsite , kuyintfo lemcoka lebukwako kutfola umtselela nekubakhona kwaletinye tintfo telizinga lemanti ngako-ke kufanele lokwetayelekile kwemitfombo yemanti yelisiko lenhlanti . 
Lokucina kungashi kwemadvonga nalokusetjentiswe nakufulelwa : Uma lokucina kwetintfo kuba kukhulu , kubangela kuvikeleka kakhulu nemkhawulo lodzingekako . 
Njengendlela yekwesekela indlela leyehlukile yentfutfuko yavelonkhe , Hulumende weSifundza seGauteng kamuva wetfule Inkhulumo Yebunjalo beSifundza seGauteng , futsi wabamba neNgcungcutsela Yemboni legucula imikhicito yeTekulima , njengendlela yekwesekela umkhakha wesifundza logucula imikhicito yetekulima . 
Ngitsandza umsebenti wami uhleleke , kuba ngulapho ngisebenta kancono . 
Nanome lamahhovisi eBacondzisi afezekise imigomo leminengi lebeyibekiwe lonyaka , asebenta ngaphasi kwetimo letimatima ngenca yekweswelakala kwemandla ekwenta umsebenti ngenca yekwesula emsebentini , kanye nebulukhuni bekutweba kanye nekugcina tisebenti . 
Ikhomishini ihlose kucazulula lamaklemu ngekuniketa bafaki ticelo kutsi bakhetse phakatsi kwekutfola sincepheteliso semali , noma indzawo letfutfukisiwe endzaweni letfutfukako yase-Kurhuleni Kumkhandlu Welidolobha leliseMpumalanga nemaPhetselo , eJozi . 
Imililo yemahlatsi yabanga kubhidlika kwesakhiwonchanti nekufa kwemfuyo eMpumalanga , eMpumalanga Kapa , eFree State , KwaZulu-Natal , eLimpopo naseNorth West . 
Imibiko isetjentiswa kuniketa timphendvulo kuluhlolo lwemabhuku kuya kukuhlolwa kwebungoti neluphenyo lekukhwabanisa . 
Kulaba bangesito takhamuti taseNingizimu Afrika , iphemithi yekufundza , yesikhashane noma iphemithi yekuhlala ngalokuphelele , noma bufakazi besicelo sekuhlala eNingizimu Afrika , nako kuyadzingeka . 
Kucashwa nekuceceshwa kwebasebenti betenhlalakahle labasitako kutsi babukane netinsita letingakabekwa ngumtsetfo leticitsa sikhatsi sabosonhlalakahle lesinyenti , kuvumela bosonhlalakahle kutsi bacitse sikhatsi lesinyenti etinsiteni letimiswe ngumtsetfo . 
Tinzuzo tivisiswa njengaletifaka ekhatsi nemphumela lolindzelwe kanye netindleko letihambisanako , kokubili ngekwemali kanye naloko lokungesiko kwemali , kwekuphumelelisa lomphumela lowo . 
Uma ngabe batfumeli bekudla ngaphandle abatfumeli imikhicito lepakiwe nalephindze isetjentiswe futsi , bangahle kufanele bakhokhe tindleko letibangelwe ngulembini leyamukelako . 
Tikhungo temisebenti yetekulima nato tibonakele njengemkhakha lenematfuba lamanengi abo bonkhe bomasipala bendzaawo futsi tingancedz lesigodzi kukhicita kudla . 
Loku kunguloko kakhulu kumkhakha wemanti nekuhlanteka . 
Lenye indzima lebalulekile kutsi ishiwo nguletsi Indvuna ingacolela masipala ngalokuphelele noma ngalokuyincenye kusibopho sekutsi ahlole timphahla uma ngabe lomasipala angakhombisa kutsi kuhlolwa kwaletimphahla kunetibopho letinkhulu kakhulu kuye . 
Umtfulitinsita sewucashiwe kutsi ente Luhlolo Lwekwehlukahlukana ngekusungula emacembu ekugcila kuwo njengencenye yenchubo yekufezekisa . 
Lilungelo lemtsetfosisekelo lekutfola umtsetfo lovikela kongeka kanye nekutfutfuka lokusimame alukaniketwa macondzana nemkhakha wetemahlatsi . 
Kusebenta kwaleto tingenelelo kuncike etintfweni letinyenti . 
Kute nanoma ngusiphi sehlakalo lapho khona emajika emaklemphu ekulengisa afanele kutsi atsintse sendlulisi sesigaba . 
Temafa teSifundza litsandza lamagugu lalandzelako : 
Luphenyo lwekhontuwa kufanele lufake phakatsi tonkhe tintfo temvelo naletentiwe ngumuntfu kufake phakatsi ligunya lekusebentisa umhlaba wemuntfu ngesivumelwano . 
Atticus wahlala abuke phasi sikhatsi lesidze . 
Wengete watsi loku kukhutsata bafundzi kutsi babuke lamanye ematfuba emsebenti . 
Likhono lekuchumana nawo onkhe emazinga abuye akhone kusebenta ngaphasi kwesimo lesimatima . 
Lenchubomgomo yekwehlukaniseka ngekwebulili inemtselela wekutsi labahlali abasebentisi likamelo linye nebalingani labatsandzana nabo nome balingani bemphilo . 
Kubhala tinhlelo letesekela kugcogcwa kwemfucuta lokwehlukene ; 
Lemitfombolusito yemanti lenemkhawulo yaseNingizimu Afrika tiyimphahla yesive lekumele ilawulwe ngendlela lefanele kute tikwati kuletsa inzuzo lenkhulu kulelave lilonkhe . 
Kuswelakala kwemigomo yekhophelethivi kuphindze kubhebhetseliswe simo salamabhange etigodzi . 
Imiklamo yemshwalensi wetemphilo wavelonkhe yekulinga icaliwe lomnyaka etigodzini letilishumi , futsi itawufaka phakatsi kwentiwa ncono kwetikhungo tetemphilo , kwenta tivumelwano nebasebenti betemphilo kanye netingucuko tekuphatfwa kwetimali . 
Indvwangu yekusefa emhlabatsini levikela kutsi intfo letigcwalisako futsi kutsi ihlangane nelikhekheba lekusabalalisa . 
Iningizimu Afrika injingile ngetetayeti letifanako futsi sekukitsi kubala tinzuzo temuntfu ngamunye , imiphakatsi kanye nemnotfo wavelonkhe . 
Yenta luhlolo kutigulane letinensayeya yekukhuluma nome kuva . 
Kuphakanyiswa kutsi Imfundvo Yebatsengi Betindlu iniketwe ngembi kwekutsi batsengi bangene ekutsengiselaneni tindlu kwentela kucinisekisa kutsi bayati ngekutikhetsela lokukhona lokwehlukahlukene . 
Inombolo yesitfungo kanye nelilanga lekuphela kumele kufakwe kulekhodi yesingcivito , uma kukhoneka . 
Lokuntengantenga kwemnotfo wemhlaba wonkhe kubange kukhula kakhulu kwekungacashwa umhlaba wonkhe jikelele . 
Emanani eBEE emabhizinisi lamancane kulesibonelo asho kutsi libhizinisi ngalinye litfokotela kuchumana nelizinga leBEE lekutsenga lelibonakalako . 
Tindleko tentfo yemphahla , imboni netemshini tiyehliswa tiye emananini lafanele ngekuya kwesisekelo semugca-locondzile ngetulu kwesilinganiso semphilo yekusetjentiswa imphahla . 
Lokubaluleke kakhulu , leYunithi futsi isungule yetfula , imibiko leminyenti yetingoti kuKomiti leTingoti lekuHlola leSifundza . 
Indzawo yelisu yamasipala eKruger National Park iniketa buhle bekuchudzelana kwekumaketha ngetulu kunalabanye bomasipala labagcila kutekuvakasha . 
Bantfu labanyenti ( imisebenti leyakhiwe ) babhalwe ngemadokhumenti emsebenti locedziwe kanye netinombolo te-ID kanye nemagama ebasebenti labakhokhelwe lomsebenti . 
Hlola ema-ajenda kanye nemadokhumenti emhlangano kubuka emadokhumenti lafanele ladzinga kunakwa masinya ngumcondzisi lomkhulu . 
Inhloso : Kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti alelive iyavikeleka , iyasetjentiswa , iyatfutfukiswa , iyongiwa , iyaphatfwa futsi ilawulwa ngendlela lesimeme kute kuzuze bonkhe bantfu nendzawo , ngekusebentisa kahle tinchubomgomo , kuhlela lokuhlanganisako , emasu , sisekelo selwati netinchubo . 
Ngakoke , ayikho indlela lefanako lekhona yekusebentisa kanye nekwelekelela ngetimali tekuvuselela kabusha . 
Loluhlelo , ngekuhamba kwesikhatsi , ngendlela lehlelekile lubuyekete tindleko ngekwesisekelo salo sekwaba imali kute kucinisekiswe kusimama . 
Ingabe sigulane sike sanyakata kusukela kulokuvakasha kwaso kwekugcina ? 
Kumtamo wekutfutfukisa lokusetjentiswa kwaletinsita letikhona , Litiko lifake ekhatsi labatsintsekako labahlukene kufaka ekhatsi tiboshwa emikhakheni yabo yemisebenti lengaholela ekucedzeni buphuya emimmangweni . 
Njengoba sisombululo lesinjalo sidzinga lucwaningo lolufanele kanye nentfutfuko , kucinisekisa kutsi kuphephile , loku kungenhla kwemsebenti walomklamo . 
Kuya nakukhulunyiswana kwebatali bobabili kufanele kube ngekutitsandzela ; 
Kutselela kulesigaba kutawukhulisa kakhulu kucukatfwa kwawoyela . 
Tindlelakwenta tebantfu baMasipala waseNelson Mandela Bay tikhonjiswe kulelithebuli lelingentasi : 
Lokunganakekeli kubangwa kusilela kwekusentjetiswa emakhono lavundlako ekuphatsa tinchubo tetetimali kanye nekweswela indlela lefanako kuvisisa nekurekhodwa kwenchitfomali etintfweni . 
Nanoma tibonelelo tahulumende tingumtfombo wekuphila kubemukeli bato kanye nemindeni yabo lephila ebuphuyeni , akubasiti labemukela sibonelelo kutsi bacedze lomjikeleto webuphuya . 
Etindzabeni tekushoda ekuphakelweni ngemanti labuya Edolobheni iTshwane , tindzawo letinyenti tekuhlala kuloMasipalati tiyatsintseka ngoba kuphakelwa ngebunyenti kubuya lapha edolobheni . 
Iholwa kakhulu yinkhulumomphikiswano levela kumave lasatfutfuka , Sivumelwano lesakhiwa yi-UNESCO Ngekuvikelwa Kwekuhlukahlukana Kwalokucuketfwe Ngemasiko kanye Nekuveta Buciko kantsi loku kamuva sekwamukelwe ngulamave langemalunga . 
Emakhono lanjena kumele atfutfukiswe bese ayahlelwa . 
Injongo kucedvwa kwalemboni yekugembula lengekho emtsetfweni ngaloko kusita ekulweni nebegebengu esifundzeni . 
Tindzaba letinyenti letihlukene tamhlabawonkhe tibangela tinkinga kumave lakhona emhlabeni ngamanye nanoma ahlangene . 
Awukho namunye umtsetfo lotawubekwa lotawusombulula letinkinga . 
Kuyaphindza futsi , lamanani lawa akhombisa kubaluleka nesidzingo sekwenta kancono emazinga emakhono etisebenti ngekhatsi kulesifundza . 
Kuniketa imibono lephatselene nengcondvo ekulawulweni kwelicembu . 
Kungabuye kube ngukutsi Hulumende ulangatelela kakhulu futsi utimbandzakanye etinhlelweni letinyenti ngesikhatsi sinye nemphumela wekutsi imitfombolusito isabalale kancane kuletinhlelo . 
Ticu tasesikolweni sekufundzela umsebenti letitsetse iminyaka lemitsatfu temtsetfo wemisebenti noma letihambisana netemitsetfo yetemisebenti eNingizimu Afrika . 
Kuze kube ngunyalo , sisungule luchungechunge lwetinchubomgomo kanye nemasu lahlose ekuciniseni emandla etfu ekugadza , lafaka ekhatsi Umtsetfo Losahlongotwa weTekuphepha kanye neKuvikeleka , kanye kuPhoyisa , Lisu Lekuphepha leSifundza , kanye neLisu leKulwa neMagenge . 
Tinkhomba tebungoti bekutsengiseka kakula tiphakeme kodvwa tiyaphatseka . 
Kunetincumo telisubuciko letimayelana netindlela letifaneleke kakhulu kanye netindlela tekufezekisa lemigomo . 
Imfundvo yalaba labazuzako yandzisa ematfuba abo ekutfola kufinyelela ekutfoleni tindlu futsi ngaloko batfutfukise timo tabo tekuphila . 
Bani nekutiva lokunenshisakalo futsi ubingelele umamatseke shengatsi umuntfu ulilunga lemndeni wakho . 
Kulengcikitsi , umkhakha wetemisebenti ungadlala indzima lenkhulu , ikakhulukati kutemisebenti lapho kungenatihibe letinyenti tekungena . 
Umgomo wendzawo yekusebenta lephephile nalenakekelanako itawesekelwa luhlelo lwenkampani kute kutsi lufake tisebenti letisemikhakheni yetemphilo yangamunye nekwenta kancono nekucinisekisa kutsi indzawo yemsebenti yetfu lebonakalako ikahle futsi iphephile . 
Kukhicitwa lokunemkhawulo kwetilimo temafutsa ladzingekako kwenteka kutiphakamandzawo letisetulu etigodzini taseGauteng , lapho kunemazinga ekushisa lapholile lavumako . 
Asivumelani nalesecwayiso lesiphocelelako kulesivivinyo . 
Imitamo yekutfutfukisa , lokufaka ekhatsi kulima nekuphatfwa kwebunjalondzawo , kudzinga lizinga leliphakeme lekusekelwa nguhulumende kute liphumelele . 
Kwabiwa kwetimali kanye nekubika ngenchitfo kuyentiwa ngekwetinkulungwane teliRandi . 
Atawusetjentiswa njani emaKhodi ? 
Litiko ligcogca imali lengenako ikakhulukati kutimali letibhadalwa tigulane mayelana nekubuyiselwa kwetindleko tetinsita letiniketwe tigulane . 
Kukhona kweminotfo yasemaphandleni kuheha nekugcina emakhono angeke kunganakwa . 
Ngenta tinchubo tekutfola bufakazi bekutsi lesikhungo besitfobele yonkhe imitsetfo lesebentako kanye nemitsetfo yekuphatsa letsintsa tindzaba tetimali , kuphatfwa kwetimali kanye naletinye tintfo letihambisanako . 
Ingabe ummangali angamelelwa ngummeli uma afaka sicelo semyalo wekuvikeleka ? 
Inchubomgomo Yekucaphela Te-elekhthroniki Netinchubo tavunywa kuwo lomnyakamabhuku kucinisekisa kufezekiswa ngemphumelelo kuwo onkhe emahhovisi emmango etekulungiswa kwesimilo . 
Umuntfu ngamunye utawutfwala umsebenti wekukhokhela tindleko takhe ; kepha , leSikhwama sisengakatfoli sitatimende setindleko kuBammeli Bembuso kuloludzaba kwamanje . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa besivinjwe ngemshini ngoba bekanemphahla leyephukile eselini yaso futsi besesabise kubulala emaphoyisa . 
Lesigaba sesingeniso siniketa sibuyeketo sakamuva , tinhloso , kanye nebubanti bekumemetela . 
Inkholo idlala indzima lesemkhatsini kumphilo yemvelo yemphakatsi ye-Afrika kanye nemacembu etenkholo ayincenye lenkhulu yemmango wase-Afrika . 
Tonkhe tindleko tekulawula taleSikhwama Semlondvoloti tibhadalwa Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa KweMtsetfosisekelo . 
Labanye baphatsi lababili basendzaweni batfunyelwa esitolo kuyocinisekisa letinombolo , kodvwa nabo abazange batfole lokungahambi kahle kutekuphatsa . 
Lokungasebenti nyalo kulesikhatsi sebulingwa ngekweluhlakamsebenti lemtsetfo lomusha , kusengakashabalali kantsi kusabalulekile . 
Emkhatsini wemodeli ye-PPP , kunetinhlobo letehlukene temiklamo letimiselwe kulungiselelwa lokufakiwe . 
Iprofayili yetenhlalo netemnotfo yebacelinkhokhelo itawuntjintja , kufaka phakatsi sibalo lesikhulu sebantfu labacashiwe kanye netigaba talabo labahola kakhulu . 
Umkhakha wangasense wenta kakhulu tintfo phambilini ekucinisekiseni kuhambisana nesimondzawo emtsetfweni lofanele . 
Kungako , umbiko wekugcina usengakatfunyelwa futsi setfulo kubaphatsi isengakentiwa . 
Esibonelweni selicembu letive letinengi , umhlolimabhuku wendzawo lobhalisiwe , lotawusayina umbono wemtsetfo wendzawo , kanyenti akubi mbambamba ngulowo muntfu lokusemahlombe akhe kunaka licembu lonkhe . 
Chaza limuva lalabantfwana lababuya kulo . 
Imigomo yekulawula emarekhodi emsindvo akha sisekelo sekwabelana nekuphindze kusetjentiswe lwatiso nekunika kufikelela elwatisweni . 
Ema-anuwithi emhlalaphansi noma ekuyekeliswa emsebentini anesicinisekiso seminyaka lesihlanu ngemuva kwekutsatsa umhlalaphansi kwelilunga . 
Lekhozi utawentelwa ehhotela iTownhouse Hotel , eKapa . 
Loluhlelo luholwa-tidzingo , kantsi kuniketwa kwemsebenti kubekwe kubomasipalati . 
Khomishane wesifundza wente lubito kumaphoyisa kutsi achumane futsi ahlale njalo anekuchumana lokuchubekako nemiphakatsi kuso sonkhe lesikhatsi senjabulo . 
Liphepha lelicuketse ludzaba licaphata imphendvulo lesemtsetfweni etentweni letiphatselene nekunyonyobela umuntfu ibuye ibuke kuguculwa lokungenteka kwekulungisa kwemtsetfo nekwebugebengu . 
Ngaphasi kwaloluhlelo imiklomelo inikwa bososayensi labahamba embili kungamunye walemikhakha lemibili lelandzelako : Isayensi yeMphilo neMhlaba ; neSayensi leSisekelo , Itheknoloji neKwakha lokusha emazingeni lavelonkhe , lesigodzi nelelivekati . 
Loku kuvumele bantfu kutsi bakhe noma balungise emakhaya abo , babe bacinisekisa kutsi kuhlaliswa kwebantfu lokuvelako kuyasebenta futsi kuyasimama . 
Kwentiwa umkhakha lophelele welucwaningomabhuku , kufaka ekhatsi kucwaningwa kwetinchubo , timali nekuhambisana nemitsetfo , kutsenga , luhlumholo , tincwaningomabhuku teLwatiso lweTebucwepheshe kanye netincwaningomabhuku talokunye kusebenta . 
Lomkhuba wekulandzela temphilo uma kwentiwa imikhicito yenyama etindzaweni tekubulala tilwane eGauteng nawo uchubekile kube sezingeni lelisetulu . 
Bantfu labanetintfo letiphikisana naleti bavama kuba nemphilo lemfisha futsi batfola imali lencane kuma-anyuwithi . 
Tindzawo letisetjentiswa kakhulu kufanele tigandzaywe noma tifakwe ematjana , bese tindzawo letisetjentiswa kancane tibe nelingetulu lelintofotelako . 
Lomklamo uhanjiselwa inchubo yekuhlola ledzingekako ngembi kwekunikwa imali yekwesekela . 
Linani leticelo temfoto letifakiwe tentiwa ngemnyaka . 
Kubamba ingcogcoluhlolo netikhulu letehlukene kukhombise kutsi iyatiwa lemitsetfosimiso netinchubo . 
Inchubekelembili lesesiyentile kudzimate kube ngunamuhla ibonakala kumizamo yabo bonkhe labatsintsekako , balingani betfu bemkhakha wangasese , ematiko lahlobene , Sishayamtsetfo saseGauteng , Umkhandlu Lomkhulu , bomasipalati , tinhlangano letingasito-tahulumende kanye nayo yonkhe imiphakatsi eGauteng . 
Kumele kucinisekiswe kutsi yonkhe idatha leyingoti iyavalwa futsi nekutsi basebentisi labavumelekile kuphela labakhona kufinyelela idatha ledzinga kunakekelwa . 
Kutfutfukiswa kwelihhotela lelihlongotwako kungaba nemtselela kuluhlelo lwasemantini ngenca yekusondzela kwalo . 
Linani lebatsengisi lelibhalisele tinhloso te-VAT betiloku tincipha kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Kucinisekisa kutsi timali letifakwe kusakhiwonchanti setekutfutsa tisetjentiswa ngendlela . 
Kube khona kwandza , ngesikhatsi lesifanako , kugadza eluhlolweni kanye nasetindzaweni tekumakha . 
Lolokutfolakele kulesifundvo setebantfu kuyahambisana nelwatiso loluvela kulolubalobalo lwakamuva nje . 
Yini lotiphilisa ngayo futsi ngutiphi tikhatsi longatsi timnandzi naletingemnandzi emphilweni yakho ? 
Letinchubomgomo temphumelelo kulokuchubekako nalokungachubeki kusenkhabeni yalenchubo yekuhlanganisa . 
Le-CPL Salary Survey futsi yehlukanisa emkhatsini wemiholo yaseGauteng kanye nasetindzaweni tangaselwandle . 
Kuphindze kwakhe sikali lesiphilako sebantfu kufaka sandla esimilweni sesimondzawo lesibekwe sacaca . 
Yiba nelwati langcondvomshini ubuye ukhone kwakha budlelwane lobuhle nebasebenti . 
KuTindondo teSayensi taBomake teSigodzi seNhlangano yeBunye be-Afrika , bafakiticelo bafane kutsi babe ngulabo labashicilele lokunyenti lokunenani tishicilelwa letilishumi te-SCI . 
Linani lebantfu lisho bantfu labenta lutfo emsebenti wekungcebeleka . 
Macondzana naloku lelikomiti belitawubita kubambisana lokukhulu nebulawuli kute kucinisekiseke kutsi lelikomiti liyachubeka nekufeza ligunya lalo . 
Litiko lahulumende Lesifundza nebuholi bahulumende wasekhaya bahamba embili ekusekeleni tinhlelo tekuguculwa kwemikhicito yetekulima eGauteng , ngakoke , kufanele bahlonyiswe ngalokufanele kute banikete lusekelo lolunjalo . 
Ngobe bete emakhono futsi neticu letidzingeka kutfola kucashwa emakethe yemisebenti , bacashi sebaba lukhuni futsi angeke babacashe . 
Ngalesizatfu , kubalulekile kutsi emashidi esikhatsi ebacwaningi , emakhadi emsebenti , emajenali noma emadayari kugcinwe . 
Kuswelakala kwenchubomgomo yebudlelwane kanye neluhlaka loluhleliwe , lokusho luhlelo loluyeme kubuchwepheshe bebalingani ngamunye kulinani lelingakeneli lemisebenti lenetinzuzo tetingucuko letivakalako ; 
Kuniketa nekucinisekisa kutsi kuvimbela lokwahlukahlukene , kungenelela lokusekucaleni netinsita temtsetfo tiyatfolakala ebantfwaneni , ebantfwini labasha nasemindenini labangalimateka na / noma labangcubutana nemtsetfo . 
Sibonelo saloku luhlelo lweMfula i-Vaal lapho kunemadamu lamanengi kanye nemaphayiphi lasebenta njengeluhlelo lunye loluhlanganisiwe . 
Leyunithi Yebhizinisi Lencintisanako inemsebenti wekubuyisa ndzawonye ihlanganise kuchumana kwenchubomgomo nelisu Lendlelasu Yekuncintisana . 
Lobukhulu , balendlela lokusilela emuva kwemacala kwehliswe ngayo kuleminyaka lesandza kundlula , kukhombisa kutinikela kwalelitiko ekucinisekiseni kwetfulwa kwetinsita ngemphumelelo kubantfu bakitsi . 
Kubonakala kwangatsi kuletinye taletigodzi kutfutseka kwekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kumifudlana kubalwa ngekusebentisa tilinganiso letisemkhatsini tangenyanga tebungako bensekese emantini kanye nesimo semtsamo wetitsako tangenyanga lesilinganisiwe . 
Nguluphi lekumele kube ngilo lulwimi lwekufundzisa nekufundza ? 
Uma kwenteka umcashi anikete sonkontileka tinsitakusebenta tanoma nguyiphi incenye yemsebenti lowentiwako , sonkontileka utawubukana naleyo nsitakusebenta . 
Kuhlanganisa ematfuba ekulahlekelwa ekuhleleni , kubeka liso kanye netinhlelo tekubika . 
Emva kwekusitwa ngemali lobekudzingeka kakhulu lokwentiwa nguhulumende wase-Norway , babelekisi labasebentela emaphandleni babonakala bakulungele kuba bochwepheshe beluhlelo lolubitwa ngemisebe Lesekudzeni letsatsa titfombe ngekhatsi emtimbeni . 
Bantfu labane-HIV ne TB bayachubeka nekunakekelwa ngetemphilo , kunatsa emakhambi abo ( kungecisi ) nekutigcina uphilile futsi ukahle . 
Kunenhlanhla yekugcina ifoliyeji kanye nemhlabatsi longaphansi womile , lokwehlisa tehlakalo tetifo tefoliyeji , kanye nelukhula . 
Emalunga asebenta ngesisekelo sekuvolontiya ; nanome kunjalo , loku akumkhatsati nakancane ngoba ukutsatsa njengemklomelo nenhlonipho kumela sifundza saseNyakatfo Kapa . 
Kufiswa kutsi umbono wakhe ucelwe esigabeni seluhlakambiko . 
Uma lesitifiketi lokukhulunywa ngaso singakafakwa , lethenda itawutsatfwa njengalengakalungi ngekwemtsetfo . 
Ema- molecule lentiwe ngumuntfu ngetintfo temvelo ayahlukana abe mikhicito lehlukahlukene , leminye yayo iyaphikelela kodvwa iba khona ngelinani lelincane . 
Liphakethe lekunakekela lokuniketwako etibhedlela tendzawo lifaka ekhatsi kunakekela kwesikhungo salokuphutfumako , kunakekela labadzala nebatfwana kungena nekuphuma kwesigulane , nekunakekelwa kwangasese . 
Lokuhleleka kwebantfu ngekwehlukana lokubekwe kwacaca kanye nekuchaza kafishane ngemnotfo wetenhlalo wemphakatsi ngamunye kumele kusetjentiswe kuhlela nekuniketa tinsita tesive , njengobe vele kumele tisetjentiselwe nanobe ngutiphi tinsita tesive , ikakhulu leto letibonelelwa kucala tindzawo tekuhlala . 
Lokutsatsa shengatsi lokusetjentiswako ekuncumeni bunyenti bemsebenti kanye netilinganiso tekusebenta ngalokuphelele ( ema-FTE ) kwetisebenti letibukele kubuyisela imphilo kulokwetayelekile kanye nebelaphi labadzingekako kuniketa lusito kutikhungo tekunakekela lokusemkhatsini kuniketwe ngentasi . 
Ngetulu kunakucala , kunesidzingo lesikhulu futsi lesicindzetelako sekucinisa imitamo yebugebengu lobucondziswe kubafati nebantfwana . 
Emalungiselelo esikhashana ekutinta nekwetfulwa lokuchubekako kufanele kucinisekiswe kabusha . 
Tonkhe tikhala letibhotjotiwe kumele tibe tinkhulu ngalokwanele kutsi titsatse ngekukhululeka kugcushwa kwetichumane . 
Kuphatfwa kwesakhiwonchanti lokudzingeka kuma-ejensi emisebenti yahulumende kumele kube nemitsetfo yekutiphatsa , tindlelasu tekuvimba kudla ngemacebo , tindlelasu tekuphatfwa kwebungoti nekubelesela kudalula timfihlo kutetimali . 
Luhlelo lwekusebenta lwesikhashana lwasungulwa futsi kwanyalo kusacociswana kubuye kuphikiswane ngalo elicenjini lwemsebenti lolucuketse ematiko esifundza ahulumende . 
Tivumelwano temtsetfo emkhatsini weDTI nalabafake ticelo tingasebentela kwentela kucinisekisa kuphatsa lokuhle . 
Lokulandzelako nguletinye tibonelo takamuva telubito lwetincesitelo : 
Kulesikhatsi lesisandza kwengca , emandla etfu ekuphendvula kutemphilo tesive bekanensayeya ngekubhedvuka kwekholera etincenyeni letitsite talesSifundza . 
Inhloko Yetekulungiswa Kwemmango itawube ivumele kutsi kusetjentiswe emandla . 
Indlela lelive lelibona ngayo ingaguculwa isuke ekubeni ngulelandvulako ibe nguletintile uma hulumende afeza kutibopho letesekela kukhula aphumelelise tinjongo temnyakatimali . 
Konkhe kwaloku kutawucashelwa kute kucinisekiswe kutsi emanani elizinga lekuphumelela aba ncono , futsi tisekelo tekufundza letifanele tiyabekwa . 
Kutawubeka incindzetelo emiholweni yebasebenti labangatfoli sibonelelo . 
Lelithebuli lelingaphansi likhombisa imihlangano nemihlanganosikolwa leyahanjelwa tigodzi ngalesikhatsi lesibuyeketwako . 
Bomake labatetfwele noma emantfombatane atawutfola kudla lokukhetsekile kugcugcutela imphilo lekahle . 
Njengobe kubonakala ngaphansi letindlelasu temkhakha tihola lokufakwa kwetinhlelo nemiklamo kuloluhlaka lwencitfomali lwethemu-lesemkhatsini lweminyaka-lemitsatfu . 
Bantfu labanyenti bafuna nje kuba kanye nebantfu lababatsandzako babe nesikhatsi lesihle . 
Tindlu temmango tifanele kutsi tivisiswe ngekutsi tifaka ekhatsi tinhlobo letinyenti temikhicito yetindlu kuhlangabetana netidzingo tendzawo nekukhona kutikhokhela . 
Bantfwana nalesebatfombile angeke batfutfukise kunatfwa kwetinatfo letinetjwala . 
Nangabe Sonkontileka angakwati kuniketa bufakazi lobunelisa Sifundza kutsi lokubambeleleka kungetulu kwemandla akhe , kute kukhula kwentsengo lokutawunakwa emva kwelilanga lekuletsa . 
Kukhushulwa kwemali lemisiwe kuboniswana ngako kumibiko leyehlukile . 
Ngifuna kucacisa inkinga lokhona ekutfutfukeni kwebantfwana labasakhula emiphakatsini yetfu . 
Sicela kukwatisa kutsi kheshi noma emasheke lagunyatwe libhange kuphela atawamukelwa nawutsenga emadokhumenthi ethenda . 
Luhlatiyo lwekusebenta kutekusebenta ngekuphepha kukhombisa kutsi sizatfu lesimcoka sekungasebenti kahle kube kubeka imigomo lencike kulwatiso lolungakapheleli ngaye nelwatiso lwetemlandvo lolungasingilo cobo . 
Kunekukhula lokulindzelekile futsi kulemboni yemahophu ngenca yekulindzela sidzingo lesisetulu sebhiya . 
Loku bekufanele kwenteke bekukutsi tikhungo betilindzeleke kutsi tichubeke tibuye tihambise kanye inchubo yetingucuko kanye nekwakha sive eveni letfu . 
Emafomu eSikweleti seManani ayincenye lehlangene nemadokhumenti enkontileka futsi atawufundvwa ngekuhlanganyela neDatha yeThenda , Idatha yeNkontyileka , Bubanti beMsebenti , Lwatiso Lwendzawo yekusebentela , Timo jikelele kanye neTimo Letikhetsekile teNkontileka , Loko lokufunekako lokuchazwe kabanti kanye neMidvwebo . 
Ngekuhlola emabhuku ekusebenta nekuhambisana ngenchubo yekuphatsa lengiyo , tinhloso taHulumende tingafinyeleleka , netinsayeya letibukane nalomkhakha tincotjwe . 
Loluhlelo lwemininingwane lunake kakhulu kusetjentiswa kwetindleko , kubhaliswa kwemaphrojekthi kanye nekuhlolwa kwemininingwane yemaphrojekthi . 
Lomcabango unaka kubaluleka kwebulingani besive nebangasese kucinisekisa kusebenta kahle nekusimama . 
Gcina irejista yesitoko samalingena yelihhovisi lakheshiya kanye nekucinisekisa kutsi timphahla telitiko tiyagadvwa uma sekwentiwa inchubo yekutendlulisela . 
Luhlelo lwesikhungo luseloku lusetjentiswa njengeluhlaka lolukhombisa indlela yengucuko yesikhungo ngekhatsi kwalomasipala wesigodzi futsi manje selufike kusikhatsi sekubuyeketwa . 
Kungenelela kakhulu kulokusetjentiswa kakhulu kwetindlela tebhala emanani , kulawulwa kwemali lengenako kanye nekulawulwa kwetikweleti kubalulekile . 
Kuhlaliswa kufuneka ngako-ke kuhambisane neluhlolo lwetekuvikeleka lolunjena . 
Letinhlelo kumele tikhutsate kusetjentiswa kwemicondvo yakulelive . 
Bani nelwati lolujulile lwetindlelakwenta kanye netinchubo letiphatselene nebuhlengikati kanye nemfundvo yebuhlengikati . 
Emabhloki afanele kutsi abe nemisele kute abonelele lamakhebuli lasetjentiswako . 
Kutawubuye kuboniswe imikhicito kanye netinsita etimakethe taseRussia netaseNingizimu Afrika . 
Umphumela waloluhlelo kuphumelela kutfola kuvumelana bese kusungulwa inhlalakahle lehlangene ngabo bonkhe lababamba lichaza ekumemeteleni imfundvo njengentfo lengcwele kakhulu . 
Kugula kwebhayiphola kwenteka kulababili kuya kumaphesenti lasihlanu ebantfu kantsi kuyinkhinga lenkhulu kutemphilo kantsi kunemtselela lomkhlu kutenhlalo nemnotfo . 
Litiko nalo lineLuphiko Loluphenyako Lolukhetsekile ligunya lalo kuvikela nekubona imisebenti lekhohlakele nekucinisekisa kutsi sizuza kuncishiswa kwenkhohlakalo emkhakheni wetekuhlaliswa kwebantfu . 
Tindleko tekusebentisa loluhlelo lweluhlaka kumele titfolakale . 
Emaswishi lasebenta nganoma ngabe ngaluphi luhlelo lwekungenisa umoya ngemshini kufanele akhelwe ngaphandle kweligumbi lekufafata . 
Lemphahla lekucalwe ngayo nyalo isetjentiswa njengendzawo leyodvwa yekuhlala . 
Ngalokukhetsekile , lapho umkhumbi ucashwe ngenkontileka yekutfwala tonkhe tindleko , simo lesivamile kutsi loyo lowucashe ngenkontileka yekutfwala tonkhe tindleko ungulotfwala yonkhe imphahla letfwalwa kulomkhumbi kantsi lomnikati akasuye lotfwalako . 
Kuletinjongo teforamu kwakha emakhono kulomphakatsi wekuhlola butsi basemantini kanye nekulinganiswa kwendlelanchubo . 
Imisebenti : Kulawula kugcinwa kwetikhungo tetemphilo kulungisa tindzawo tasetifundzeni , nasetigodzini netindzawo tekulungisa tikhungo . 
Imitselela ayikavami , uma ikhona , iyanyaniswa neyunithi yinye ; kube , iyunithi ingafaka sandla kumitselela yelinanibantfu , nalamanye emayunithi . 
Lokunye lokukhatsatako ngulokutsi ngaphandle kwetingucuko letisisekelo kanye naletibanti ekufundziseni umnyaka wekwamukela utawungetwa kusigaba semfundvo yalabasebancane lengakaguculwa kanye naletfwele kakhulu . 
Kute sitfole liciniso letizatfu letibekwe ngummangalelwa kusekela kucoshwa kwemmangali , kumcoka kubuka tigameko letitsite letivela kakhulu kumethrikhs yemaciniso lenteke ngembi kwekucoshwa . 
Kukhishwa lokutsite kuyatfolakala tikwekusisa kutinkapani letisemtsetfweni letikuloluhla , emabhange , emabhizinisi latsite emshwalense wekuphila , tinkapani temshwalense tangaphandle letikuloluhlu , tinkapani tekusisa letitsengisa tindlu letikuloluhlu kanye nematrasti latsite angaphandle lasemtsetfweni . 
Linani lematfuba ekucecesha nalo futsi lentiwe labakhona kumalunga ekomiti yeliwadi kungeta kukhona kwawo . 
Imitamo yekukhulisa kufinyelela kumatfuba kulemboni yetekuvakasha kuyadzingeka kutsi siyibabate . 
Timayini tingumkhakha wemnotfo lomkhulu kakhulu Kumasipala futsi tingumcashi lomkhulu kakhulu . 
Uma iCMA seyikhombisile kutsi iyakhona kugcwalisa ngendlela lemisebenti lengetiwe , Ndvuna anganiketa lemisebenti lengetiwe kuCMA , lokusho kutsi lemisebenti yendluliswe ngalokuphelele kuCMA . 
Kugcugcutela lowo mbono , kufanele kusentjetiswe lulwimi lolungetulu kwalunye esikoleni ngasinye . 
Kugucula umbhede nemingcengcema yendlela yemanti kushiwo leyo misebenti leyenteka endleleni yemanti noma eceleni kwayo , kodvwa akuvimbeli noma kuphambukise leyo ndlela yemanti . 
Njengoba kuvakashelwa tifundza kwentiwa netetfulo temuntfu ngamunye tatfolakala kubantfu labahlala emapulazini nalababamele , lephaneli yanetiseka kwekutsi lamavi ebantfu labahlala emapulazini avakele kantsi ayavela kuLombiko . 
Tindlu temmango netalabahola umholo losemkhatsini atikakhutsatwa ngalokwenele noma-ke kufakwe njengencenye yelisubuciko letetindlu laseMphumalanga Kapa ngekhatsi kumasubuciko amasipala ekutfutfukisa tindlu njengencenye yeTinhlelo tekutfutfukisa Letihlanganisiwe . 
Loku kufuna le-PIC ingene emagunyeni ekusisa lahambisana ne-FSB lalawula budlelwane nebatsengi bayo . 
Sikhungo lesakhelene nendzawo sinika lendzawo kubukeka lokungakavami futsi esikhatsini lesinengi siheha imisebenti lengakahleleki . 
Emagede aniketa tindlela tekucondzisa umkhakha wembuso kuloko lokuhlosiwe noma lokufunwako phindze futsi kucinisekise kulandzela letidzingo . 
Kufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi ufake incwadzi yekuvunyelwa noma yekuvuma nato tonkhe tincwadzi . 
Likhono lekuhlatiya kanye nelemcondvo wekusungula kanye nemakhono ekusombulula tinkinga , likhono lekuhlatiya kanye nekuhlola emadokhumenti kanye netimo . 
Kubalulekile kubona kutsi letibalobalo kuyo yonkhe incenye yalesahluko kumiselwe kutinhlolo letentiwa . 
Lokuhlanganisa kutawusita kwehlisa linani lemijikeleto yeluhlolo ngemnyaka kanye nekutfutfuka kulizinga lemalungiselelo eluhlolo . 
Umhlangano lohleliwe wabanjwa ngelusuku lolubekiwe . 
Loluhlelomsebenti luncuma tincumo tekuchumana , kubonisana kanye nekwenta kutsi kube nekuhambisana emkhatsini wesigodzi nabomasipala bendzawo bese-ke kuyababopha bobabili . 
Uma indzawo yekupaka ibekwe ngembili , kufuneka lokungenani imigca yekupaka lengengci kulemibili . 
Luphiko Lwekuhlola Tebulungiswa emajele lilihhovisi lelitimele lelingaphansi kwebuholi beLijaji Lelenta Luhlolo . 
Kuniketa kuphatfwa kwesimondzawo nekuhlela lokuhlangene . 
Labagibeli baphindze futsi babengaphandle kwetindzawo tabo labatetayele , futsi baphindze bative bavalelekile , noma batsiyekile , kunaloko lebakuva etincoleni tabo , nobe etitaladini . 
Emakhono ebuholi lobunemandla , kugadza , kucubungula , kuhlela , tetimali kanye nemakhono ekuphatsa . 
Sikudzinga kakhulu emva kwemnyaka lophelile . 
Kwanyalo kunemapaki ekudlala labiyelwe ngadaladi . 
Uma ngabe akukhoneki kutsi kusonjululwe lencabano ngekutsi kungenelele umlamuli , ingasonjululwa enkantolo yetemtsetfo yaseNingizimu Afrika . 
Lomasipala uchubekile walungiselela emashejuli etinhlawulo wenta kutsi tivunyelwe ngulabomantji labane labakulesigodzi . 
Hlola lelithebula bese uphendvula imibuto njengaloku ifakwe tinombolo . 
Lesifundvo siyacaliswa ngekuchubeka , ngaleso sikhatsi ticelo tekutfutfukisa nekwehlulahlulwa temukelwa . 
Lokuniketwe ngaphansi kweSandla sami neSigcivito saseRiphabhulikhi yaseNingizimu Afrika eKapa mhla Tilishumi nakunye Inkhwekhweti , Inkhulungwane Nemfica nemashumi Lasiphohlongo nesitfupha . 
Loluhlaka lutfutfukisa lamazinga lasembili kuvelonkhe ngekubeka tigulane emkhatsini wako konkhe kwentela kuphumelela hhayi kuphela umphumela wetemphilo lofiswako , kepha futsi lopheleketelwa sipiliyoni selizinga leliphakeme seluhambo lwesigulane loluphelele . 
Bakhomkhimtselo labafanele ngulabo labafanele kutsi bangenise emafomu ekugcogcwa kwemtselo emnyakamtselo lotsite . 
LeLitiko likhokhele inchitfomali yetisebenti talesikhungo njengaloku lesikhungo asikhiciti imitfombolusito leyanele kute sikhone kwenta loku . 
Tindleko letiphasana ngelikhilomitha ngesihlalo letinikiwe tingatfolakala futsi ngekwehlisa emazinga ekuphepha . 
Imisebenti lejwayelekile yathiselanhloko yekusebenta kuniketa ematfuba ekucocisana nekuvikela kutsi tincumo atitsatfwa ngekunakwa lokuphelele . 
Atinakeki ngalokwanele kutsi kwenta tibukeke futsi tisezingeni kepha titawudzinga kunakwa lokutsite . 
Lokungena nekwesekela kwabo bonkhe labatsintsekako labatsintseke ngalelisu nako kubalulekile emphumelelweni yetinhlelo tabo . 
Likhono lekusebenta ngaphandle kwelusito ngaphansi kwebumatima . 
Akekho umuntfu wesitsatfu lovumeleke kubamba i-akhawunti . 
Kungena kuwo kusabambelelekile kwanyalo ngenca ngelihhovisi lekutsenga ifenisha yasehhovisi kanye nekufakwa kwetincingo , kanye nekusayinwa kwekugcina kwetivumelwano tekucasha . 
Budlelwane beNingizimu nemave langaseNingizimu buyincophamlandvo futsi butawuhlala njalo bufanele . 
Uma kungabonwa nome kunini kutsi imphahla leligugu ikhona , Lelitiko litawutsatsa inchubomgomo lekhona lefanele , bese liyicondzanisa ilungele kusebenta ngekuya ngetidzingo taLelitiko . 
Kubi , nome kute , kulandzelela kwetinhlelo tekususa nome ngabe ngusiphi sitjalo lesingasiso sendzawo . 
Kulawula kutseleleka kusala kuyinsayeya etibhedlela te-TB , ikakhulukati esimeni sesifo sekungatsatsi umutsi futsi ikakhulukati kubasebenti netigulane letinetincandzatifo letehlile . 
Uma ngabe lemitamo yekungenelela ihluleka , lelikhansela leliwadi kufanele lilamule . 
Kutfutfukiswa kwekulandzela umtsetfo ngetinhlelo letikhona tekuhlolwa kwemabhuku etindzaweni letivumelekile kutsi tigcwaliswe umhlaba : 
Tifundvo letifundvwe kuletindlela tekuhlela talamanye emave , lekungenteka kutsi tisetjentiswa eNingizimu Afrika , ticaciswe ngentansi . 
Lifomu leligwaliswe ngalokuphelele lekufaka sicelo letfulwa kumtimba lotawuhlola kutsi ligcwaliswe ngalokuphelele , nekutsi onkhe emadokhumenti ladzingekako afakiwe . 
Ngakulolunye luhlangotsi , kusita ngesibonelelo kumatekisi angeke kuholele ekukhuphukeni nobe ngukuphi ekusebenteni nome imali lephasi yekugibela kubagibeli , kepha kungamane nje kalula kwenyuse inzuzo yemnikati futsi ngahle empeleni kwehlise kusebenta ngemphumelelo . 
Lokusheshisa kwekucedvwa kweticelo tekubuyiselwa kwemhlaba kufuna kutsi bucondzisi kufanele butihlele futsi kute buhlangabetane lensayeya lensha . 
Kuva , kubona , kukhona kusebentisa titfo temtimba , sisindvo , budze netemphilo yemlomo kutawubuketwa . 
Loku kanye nalokunye kwelula kwaleliphepha kutawulindzela lolunye lucwaningo lolutawentiwa . 
Litiko lingumeluleki lohamba embili mayelana nenchubomgomo yekubukana nemave emhlaba nemchumanisi loholako kanye nemphatsi wetebudlelwane beNingizimu Afrika kanye nemave emhlaba nekubambisana . 
Letindlela tisebenta kahle futsi tiyachubeka kuniketa leSikhwama ngedatha letsembekile nalengenamaphutsa lesetjentiswa kukhicita titatimende temali . 
Lihhovisi lelisha leliyinhloko leLitiko Letebulungiswa nemahhovisi esigodzi kuleso naleso sifundza asunguliwe . 
Ngabe ube namuphi umtselela wena kuloko ? 
Lesicinisekiso akunawucocisanwa ngaso futsi asendluliselwa futsi kufanele kutsi sinikwe ummeleli nangabe samba lesiphelele lesicinisekisiwe sikhokhelwa umcashi . 
LoSokontileka utawuniketa konkhe lokudzingekako ematheminali , emaklemphu nalamanye emafithingi etichumanisi kulama-apharethasi . 
Letimali nyalo tigcinwe kuSikhwama Semalingena Yesifundza kute kutfolakale imvumo . 
Kubuketa lokutfutfukiswa kwetinchubomgomo nekutfutfukisa kuphatsa kahle kwabomasipala . 
Kusonjululwa kwemacala kuhamba embili kuleNkhundla futsi sekwentiwe inchubekelembili . 
Lesimiso setikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato kulabakweletako labahlukahlukene sentiwa mayelana nemali lengatfolwa kutisebenti lapho sisebenti singasasebenteli leSikhwama . 
Lufuto lungabukana netingucuko , letigucula umtselela letinawo wetimphawu letikhona kumuntfu . 
Kungumsebenti wasihlalo kubuka tizatfu tekubuyeketa letiphikisana naloko lokwancunywa emhlanganweni kwekutekwa kwelicala bese utsatsa takhe tincumo . 
Kulungisa luhlelo lwekusebenta nge-inthanethi kulandzelela kufaka sandla kwalabatsintsekako kutingcogco teMakomidi . 
Lapho kudzingeka khona , lombiko utawentiwa uhambisane nesikhatsi ngendlela lefanele . 
Lombukiso kuhloswe ngawo kukhutsata kusebentisa emkhatsini webadlalindzima bayo yomibili lemikhakha wahulumende newangasense . 
Iniketa sitfombe lesisifinyeto selisu lelizinga leliphakeme lekusebentela sive futsi iphana ngemibono ekungeneleleni lokubekwa kucace kwentela kwesekela kwenta kancono . 
Emandla esishayamtsetfo , sigungu kanye netinkantolo ehlukene . 
Ngobe asitsatsi imali lengasiyo yetfu bese senta shengatsi yetfu . 
Incenye yemsebenti wami ngulokumaketha futsi nekuhlelela ummango eMtapomlandvo lokusho kutsi lomsebenti wehlukahlukile futsi uvamise kuba matima . 
Luphiko lweLitiko lusengakawuzuzi umgomo wekusungula tincumo tekulwa nenkhohlakalo ngenca yetihibe temakhono . 
Kulandzelela kulo lonkhe lwatiso lolusilele kubalulekile . 
Njengoba bekuchaziwe ngaphambilini , Ematiko bekatsintsekile ngekujutjwa kweliphakelotimali , ngenca yaloko , ngalesikhatsi lamanye Ematiko bekatfole letinye timali kwentela tintfo letibalulekile esifundzeni , bekube nekwehlisa yonkhe indzawo kwalesisekelo sesifundza ngenca yalokujutjwa lokubaliwe . 
Kuvumela Umphatsi waMasipala kulandzelela kusebenta kweBaphatsi Labakhulu . 
Lokugcinwa tisesimeni lesifanele kuba ngumsebenti lomkhulu kantsi futsi kubita kakhulu , futsi bomake lababukana kakhulu nalobo bumatima . 
Kusafanele sisheshise luntjintjo , siciniso emakhono layindlala , kugalaja nekuphakamisa kugcugcutela bonkhe lababandzakanyekako kwelekelela kucaphela tinjongo tavelonkhe letitayelekile . 
Sungula ubuye ugadze kusetjentiswa kwemfundvo lelawula kugula lokuchubekako kanye netinhlelo tekucecesha . 
Sicela unake kutsi onkhe emadokhumenti lakhishwe Litiko leTemisebenti yeSive atawutsengiswa ngalendlela : 
Bunjalo besakhiwonchanti savelonkhe sinemtselela hhayi-nje kuphela kulizinga lelihle lemphilo , kepha sakhiwonchanti lesidizayinwe kahle kakhulu siphindze futsi siholele ekukhiciteni lekwentiwe kancono . 
Lokuhamba phambili kutawuba kuphepha kwekudla nekucinisekisa kutsi balimi bayasekelwa . 
Lombiko uphetse ngekutsi kusebenta kulendzawo kube ncono kodvwa imibiko yemnyaka itawuzuza nakungabukisiswa kakhulu indlelasu , kuze kutsi imiphumela nemitselela yakha incenye lenkhulu yeluhlatiyo , kunekutsi kuchazwe imisebenti nenchitfomali . 
Emazinga ekushisa laphakeme alindzeleke kutsi abe ngetulu kwalokutayelekile . 
Kulawulwa kweMtsetfo weTebulungiswa waHulumende kuniketa lilungelo lekwendlulisa nanoma ngusiphi sincumo selitiko . 
Ngalesizatfu , Licembu Lelifika Ngekusheshisa litawusungulwa njengelesikhashane kanye nemancusa latimele latawuchuba kuhlangana , kuhlela kanye nekusetjentiswa kweLuhlaka Lwemasu , kufaka kulungisa lokuvimbe iphrojekthi kutsi isheshise nekuletfwa kwetidzingo temanani ngalokuphelele . 
Labanemalungelo emaminerali sebaboniwe kulokusihlanu lokulindzelekile . 
Letinshisekelo tikhombisa letifiso tebantfu base Afrika kutsi baphumelele baphile kahle , bunye nekuhlanganyela , livekati lebantfu labakhululekile nemikhawulu lenwebekile , labakhululekile ekungcubutaneni nekuvikeleka kwebantfu lokwentiwe ncono . 
Timali tiyabhadalwa kuKhopholeshini Lenemikhawuolo Yelusiso Lwemmango yekulawula kusisa kweSikhwama Semlondvoloti ngekwesivumelwano sekulawulwa Kwekusisa . 
Tiphindza tinikete tinsita tekulawula tetimali netemgcinimafa , kubeka tindleko netinsita tekulawula tikweleti kumabhodi labekiwe etemanti , kutikhungo tekulawula emanti nakuLitiko . 
Ucabanga sikhona yini sidzingo Seluhlelo Lwelushintjo ? 
Basebenti batawusebentisana njengemacembu labambene kuniketa insita lephelele . 
Emabhange angancintisana kuheha titjudenii kuvula i-akhawunti yekusetjentiswa . 
Ligatja leTemisebenti Yesive lineBacondzisi Labhakhuli lababili : weKulawula Imphahla neMisebenti . 
Baphakeli banembono wekutsi batsengisi babone emakhreyithi njengendleko kumphakeli lite leliphuzu lelitsi batsengisi babese basebentisa lamakhreyithi ngetinjongo tekutibekela kwabo . 
Timondzawo tekusebenta kanye nekusetjentiswa kwendzawo yekusebenta kugucuka njalo , kwentela kuhlangabetana netidzingo letahlukene . 
Sekela Ndvuna weTemajele uhlanyele inhlanyelo yekucala yetibhidvo ensimini kulomnyaka lophelile ngeNgongoni ngekuzama kuniketa bantfu labagulako kudla lokunemphilo . 
Emaphesenti langemashumi lasitfupha-nesihlanu ebantfu batawuhlushwa kukhubateka lokuhambisana-nelufuto noma tinkinga tekutalwa etimphilweni tabo . 
Luhlu lolunemininingwane lebanti lungabukwa Kusengeto B. 
Luhlelo lwesitfutsi sebafundzi luniketa kwelekelelwa ngetimali kwetitfutsi kubafundzi labahamba emakhilomitha langetulu kwalasihlanu . 
Inhlangano Yetekulima iyinchubo leyetayelekile , ibuka tindzaba letitsintsa emalunga ayo . 
Kufaka ekhatsi impensheni lesalele emuva nelidlelantfongeni , lithulusi , timbasha tekutijabulisa kanye netemave angaphandle kanye naletinye timali letidvoswako . 
Lelisu liphindze futsi lemukele emathulusi etindlu tasemaphandleni kungenteka kutsi ticondziswe ngemandla ekwakhiweni kwesakhiwonchanti kunekutsi kuniketwe tindlu . 
LeLitiko linika tinzuzo tetekwelashwa kuletinye tisebenti tato . 
Inshonalanga Kapa yahambisana ngalokuphelele ne-DORA nangetidzingo tekubika , futsi ayikho imali leyabanjwa . 
Lomoya lona awubangi kuphela tinkhinga tekuphatsa kodvwa uphindze ulimate kuphakelwa kwetinsita kuletindzawo . 
Tindzingo tetinsita temmango tihambisana nekuhamba , kuhanjiswa kwendle , kuphepha kwemmango , kukhicitwa lokwentiwa ngaphandle kwelikhaya , kuhwebelana kwetimakethe kanye nekuchumana kwetenhlalo . 
Lolokusele kugcinwa endzaweni kute kuvikelwe lesifundza kutsi sibe nesikweleti semalimboleko futsi , lapho uma ngabe eMatiko atfola kumatima kuhlala ngekhatsi kusisekelo sabo lesehlisiwe . 
Umphumela waba kutsi imibuso yase-Afrika yaba nemtfwalo lomkhulu kanye nekungasebenti ngendlela . 
Ngalokwehlukene umkhakha wetinsita ukhulise kubaluleka kwawo emnotfweni waseNingizimu Afrika . 
Loceceshwa njengemhlengikati uphekeletelwa ngumndeni wakhe eHholeni Yembukiso e-Newcastle . 
Ummangalelwa akazange ayemukela kahle insayeya yalofake sikhalo lebeyisolo ichubeke njalo ngalokwentiwa emsebentini wakhe wase ukutsatsa loko kutiphatsa njengekuvukela labakhulu . 
Ngisho nasemuva kwesilungiso lokulinganisa seloku akushintji . 
Kumele futsi bente sincumo ngetitfunywa tesifundza kumhlangano wavelonkhe Webafati kanye Nesimondzawo ngeNgci . 
Kwetayelekile kutsi lilungelo lekuba nemphahla lililungelo lelibalulekile lelibhalwe Emculwini Wemalungelo . 
Lelithebula libukeka njengeliwadi leliminyene laseKrugersdorp , leliniketa stathistiki selinanibantfu . 
Ngaphandle kwetigodzi tekwakhiwa kabusha letivunyiwe , kusekelwa ngekwesikhungo ( sibonelelo setifundza ) singasetjentiselwa kucashisa nome letinye tindlela tentfutfuko lesekelwako . 
Lesihloko sekusimama siyifilosofi letayelekile kuto tonkhe tigaba talencwadzi leyinkhombandlela . 
Basebenti labasebentako ngekutikhandla kumasipalati kufanele babonwe kute batokwenta imisebenti yekulawula tinhlelo letidzingekile . 
Onkhe malanga bomake bayabulawa , bayahlaselwa balinyatwe emtimbeni nangekwemacansi , bayasatjiswa , futsi babulawe balingani babo etindlini tabo . 
Loluhlelo Loluhlanganisile Lwekwetfula lunemsebenti wekusebentisa imiklamo lebalulekile yelitiko nekusebenla tinhlelo tavelonkhe letibalulekile , kufana naloluhlelo lwekutfutfukisa emakhaya loluyinhlanganisela , luhlelo lwekwenta kabusha emadolobha , luhlelo lwetekutfutsa emakhaya , luhlelo loluhlulisiwe lwemisebenti yahulumende . 
Loku kufaka ekhatsi kulungisa kwentiwe ncono lokwentiwe etindlini . 
Kurekhoda imali lokwentiwe ncono kwakha kurekhodwa kwemali yetekubala lokusekelwa tintfo letidzalulwako letengetiwe . 
Phethiloli usetjentiswa titfutsi letihambisa imikhicito eveni lonkhe . 
Sikhatsi sekubukana nesehlakalo sichaza bungako besikhatsi lesisetjentiswa kusikhungo ngasinye , futsi kufaka ekhatsi letintfo letilandzelako : 
Emaphethini lacake kakhulu nebudlelwano lobukhona emkhatsini kwetikhungo tesive letehlukene . 
Tibhedlela tetemphi nato tinayo imisebenti yetemphilo kanye nekuniketa kusekelwa kwetekwelashwa kusimondzawo seluhambomoyeni sasolwati . 
Kukhutsata intfutfuko yemnotfo wendzawo kanye nekukhula ngekubona kanye nekuchuba ematfuba etemnotfo , etekuvakasha kanye newetimayini . 
Inchazelo yentfo leseluhlwini ifaka leyontfo isesimeni lesisha noma isesimeni sentfo leseyike yasetjentiswa . 
Kuze kube ngunyalo , kusekelwa lokuchubekako kutawuniketwa tikhungo Tekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Etindzawo tasemakhaya ( RED ) , kukhutsata kutfutfukiswa kwemandla emkhicito wetekulima . 
I-USA kanye neGermany eminyakeni leminyenti ikale ipharamitha yashevu lomkhulu kantsi isebentisa leMiphumela kufaka kuhambisana nemtsetfosimiso . 
Siboshwa lesigwetjiwe kufuneka silungiselelwe kubekwa endzaweni letsite , kukhululwa nekuphindza sihlanganiswe nemmango ngekutsi sibambe lichaza eluhlelweni lwangembi kwekukhishwa . 
Indlela yemareferensi yekutfola kugcwala kwe-oksijini lencibilikile yindlela ye-Winkler , lekungiyo indlela lenembako ye-titrimetri yekukala i-oksijini lencibilikile emanti lamaningi langcolile , lanetinsila tetimboni nemasampuli emifudlana . 
Tincingo tekulinga kutsengisa nome kungena umnyango ngemnyango akwemukeleki . 
Kwengeta , uma simo semtsetfo sivumela lilungelo lekufinyelela emininingwaneni nasetinsiteni letiphatselene neHIV ezingeni lelifanako lebantfu baseNingizimu Afrika , tihibe letifana nelulwimi , emasiko nekulwa kwetive kuvamise kucala likhono lekufinyelela kuletinsita . 
Luhlelo lwenjongo lolungephasi : Lunika timo letiphephile naletivikelekile tebahlali basetindzaweni tekulungiswa kwetimilo , lokuhambisana nesitfunti sebuntfu , ngaleyo ndlela lunika tekuphepha tisebenti kanye nemmango . 
Kuyabonakala kutsi nanoma ngabe kwentiwe kahle noma kabi , kubandlululwa kwemfucuta yekunakekela imphilo ngaletinye timo kwentekile endzaweni lebanga imfucuta , kuto tonkhe tikhungo letivakashelwe . 
Ummangali yena ngekwakhe angaletsa lesicelo semyalo wekuvikelwa . 
Letitindzawo tetenhlalo letisebenta njengetengeto tetenhlalo tetindlu . 
Emakhophi e-elekhtronikhi aso sonkhe spredi shidi nedatha nako kumele kuniketwe . 
Letheknoloji lena ifanele kutsi ibe netisetjentiswa letibanti . 
Indlela umuntfu lavetwe ngayo endzabeni siyibita ngekutsi kuvetwa kwebulingisi . 
Tisebenti titawuba nesidzingo lesichubekako sekulandzelela ema-akhawunti abo , bafundzi kutsi basisa njani kahle , bangenelele ngalokugcwele ekuhleleni umholo wabo wempesheni . 
Emaphepha amakhwa ngalokuphelele , neliphepha lelisale kubheshi . 
Kufikela lapha , lomkhandlu utsatse sincumo ngekucaphela kute kuhlonyiswe wonkhe emakhansela kwentela kuwasita anikete lenhlobo yebuholi letawuholela lomasipala ekufezekiseni ligunya lakhe lentfutfuko . 
Kuphindze futsi kubekhona kukhula kwekutibandzakanya kweMchumanisi we-HIV ne-Aids ekondleni tintsandzane , bantfwana labasengotini kanye nemakhaya laholwa bantfwana . 
Ngenhlanhla lembi , lizinga lekukhula kwemsebenti kutekulima kusuka kusisekelo lesiphasi kakhulu nakucatsaniswa futsi ngaleyo ndlela-ke ngisho nelinani mbamba lebantfu labangetiwe labacashiwe nalo liphasi . 
Kuyimphumelelo ngobe awudzingi kwenta umdvwebo . 
LeLitiko laphindze lenta emathempulethi lamakhulu kute lisite tifundza tihlanganise lamasu elisubuciko ladzingekako . 
Loku kwenta cishe kungenteki kutsi Masipalati akhone kulawula kulendzawo lanemandla kuyo ngekwekusentjetiswa kwemhlaba nekubhadalwa kwemareyithi nemitselo . 
Somlomo utawusingula likomidi lekufaka tikhalo kucedzela loludzaba . 
Tikhungo temfundvo lephakeme kumele tibambelela Kukhodi Yekwenta Lokuhle Ngaphandle Nangekhatsi Kuletitjudeni Temave Emhlaba . 
Tihhenga nguletinye tetitjalo letibalulekile letitsengiswa kakhulu eNingizimu Afrika , nawubuka imali letiyitfolako yemali yangaphandle , kwakheka kweMsebenti kanye nekuchumana kwetikhungo tekusekela . 
Kusukela lapho umsebenti wakhona ukhulile njengoba bantfu labanyenti labatsintsekako bayiswe khona . 
Ibhodi isebentisa litsimba lelisemtsetfweni leluhlaka lemtsetfo , lolutawubuyeketwa njalo ngemnyaka . 
Kodvwa tonkhe tephulamtsetfo temgwaco tikwati kahle kamhlophe kutsi ; uma wephula umtsetfo , utawubanjwa . 
Loku kwentiwa kubakhona kwetisebenti letingaphili lokubonwe emva kwalokwehlukanisa , futsi bekunetisebenti lebetikhokhelwa imiholo yiDID letendlulela kuDRT . 
Lalabangenelelako bacocisane kabanti ngalokuhambisana emkhatsini wekugulwa yingcondvo netindlela tebugebengu emmangweni kantsi kuphakamisa imibuto yekutsi ngabe lomtsetfo loshayiwe wanyalo usihola ngalokwanele uma ngabe sekugwetjwa nekubanjwa kwebantfu labanaletinsalela . 
Kukhicitwa kwekhanola eNingizimu Afrika kutayeleke kutsi kungaphansi kwetidzingo kantsi kuyafinyelelwa kutintsengo ngekuvumelana . 
Sigatjana sekucala sesiphakamiso , noma sesigaba sembiko kufuneka ngalokusisekelo sibukane nemakhono ekulawula lekufanele andluliselwe phansi . 
Sikubonile kuleminyaka lesihlanu leyengcile kutsi bomasipala labasihlanu eNshonalanga Kapa bamenyetelwe njengetindzawo tenhlekelele kantsi letinye tindzawo titsintsekile kakhulu nato . 
Imakha leSikhulu , ngalamanye emavi , ilinganise umsebenti wemaMakha langeMasekela eTikhulu kanye nemaMakha lamaKhulu . 
Kubalulekile kutsi luchumano lutawulingana nebafakiticelo labahlungiwe kuphela . 
Uma kukhona umgomo noma umbandzela wekusetjentiswa lewebhusayithi longakasetjentiswa ngalokugcwele noma longasebenti ngesizatfu tsite , imigomo nemibandzela lenjena iyawube seyimoshakele ingasafani naleleminye imigomo nemibandzela lesele . 
Lengadze inakwa kulabo labalengiselwe sigwebo kulendzawo kantsi kusebenta njengendlela yekukhokhela ummango ngekutsi bebonile . 
Ngekugcina leto tinsita emiphakatsini , letinsita tiyatfolakala , tishiphile , futsi tonga imali . 
Inchubo yekukhuluma nesive nayo beyingeneli ngalokufanele ekwendluliseni imilayeto lebalulekile ngesikhatsi lesifanele . 
Lenkapani itawuphindza igcile ekutfutfukiseni tebagibeli nekuphakelwa kwetinsita tetetindiza nasekugcineni emazinga lasetulu ekuphepha kwetindiza netinsita tetekuvikela . 
Lenchubo lelandzelako yekutfobela kwemkhicito leyentiwa ngembi kwekuniketwa umsebenti itawusetjentiswa : 
Lesimo sibukwe ngeliso lelicaphele . 
Ngalokufananako , onkhe lamadokhumenti ayavumelana kutsi kwati itheknoloji kwenta kancono emakhono angamunye futsi kuholela ekukhiciteni kwemnotfo . 
Temfundvo letifanele kumkhakha weSayensi yeTemphilo kutawuba lusito lolungetiwe . 
Ngaso lesikhatsi , tikhulu tingafuna kubuka ngekhatsi tihlole kutsi tindlela tekucitsa betiphile nganani kamuva nje . 
Kube nekuvumelana kutsi leLitiko kanye neSikhwama Semshwalense Wekungasebenti kanye Nesincepheteliso kutawuzuza ngalokulinganako kulokuhlanganiswa kweBuchwepheshe beLwatiso nekutsi ligunya liniketwe baka-Siemens IT Solutions and Services ( Pty ) Ltd . 
Kuniketa lusha luhlelo lwekutfutfukisa emakhono kutekulima . 
Bomake nebantfwana abahlukumeteki ngenca yekunatsa kwalabanye kuphela , kepha nabo bayanatsa futsi esikhatsini lesinyenti kuba kusebentisa tjwala budlabha . 
Kungenelela kwalabaphetse kwenta ncono letinchubo kuholele kutsi linani letikhalo lisonjululwe kunaloku bekulindzelekile . 
Kusalela emuva ekwakheni kwetakhiwo nekuletfwa kwetintfo tekusebenta sekwengce sikhatsi kwente kutsi kwengetwa kwesikhatsi kube mcoka . 
Indlela yetetimali ye-SAP lesebentako ingakhutsata kutsi kusungulwe inkhundla lephelele . 
Timbiwa letisandza kuvunjululwa emaveni lamanengi ase-Afrika kulindzeleke kutsi tandzise timali tahulumende kanye nencitfomali kuhumende emaveni lamanengi ase-Afrika . 
Kulomnyakatimali lowendlulile , loluhlelo lwakhicita lemikhicito lelandzelako . 
Imali yelivi lebutsanisekako yanyalo kanye nemali yesikhatsi semsebenti tisuselwa kulesikweleti salomjikeleto welivi yanyalo lengakasetjentiswa kanye nemabhonasi emsebenti lekumele akhokhelwe . 
Kucinisekisa kufezekiswa kwemiklamo yemasu kanye nekubuyisa imali lesebentile ; 
Kudluliselwa kanye netibonelelo kufaka tonkhe tinkhokhelo letingenakubuyiswa letentiwe ngulesikhungo . 
Lokuba ncono kunakeke kakhulu kumboni yetimoto , pethrokhemikhali , kudla naletinatfwako . 
Kufanele kutsi umhlaba ube ngulofanele , ube khona futsi ubekelwe kutfutfukiswa . 
Imphumelelo yalendlela yelutfo lolukhetsekile ekukhululweni kwekuphatsa kuncike elwatini lwalokucuketfwe kulolokukhululiwe nelwati lwemtselela lwaleyo naleyo ncenye yalokukhululiwe . 
Wachubeka waba ngumcashi lomkhulukati kulelive . 
Kuletfwa kwetinsita tekunakekelwa ngetemphilo kubantfu baseNshonalanga Kapa netifundza letibomakhelwane , lelekelelwa kakhulu ngetimali Sibonelelo seTinsita Letiphakeme kuVelonkhe . 
Linanimali lelikhona lesamba selinanimali letintjalomali letitsite letingakabhaliswa libalwe kusetjentiswa kungena nekuphuma kwemali kwesikhatsi lesitako njengetilinganiso letephulelwe . 
Lomtimba kufanele ummele bonkhe labatsintsekako ( kufaka emacembu ekusebentisa anyalo nalanemandla ) netifiso tawo endzaweni yekulawula emanti . 
Kutawudzingeka kutsi imitsetfo yengamele lokusungulwa nekuhlakatwa kwekuhlanganyela kwelicembu . 
LeLikomidi Lebungoti lisunguliwe lakhiwa ngito tonkhe tinhloko temagatja . 
INingizimu Afrika ngiyo lekhicita kakhulu insangu , kantsi , nanoma lenyenti yayo ibhenywa lapha , emanani lamanyenti ayiswa ngaphandle . 
Manje , luhlelo lwetfu lwekuthula belinganako kwenta ngalenye indlela kepha kutsi lungasho lutfo . 
Intfutfuko yemawebsayithi , tinchubo tekutsengisa i-inthanethi , noma imibutomphendvulo yekwenetisa likhasimende ngalokufanele ayikalungeli kutsi ingehliswa njengoba loku kufaka lucwaningo lekutsengisa , kukhutsata kutsengisa noma kumaketha . 
Kusebentisana emkhatsini Kwelibhangengodla netikhulu temali yahulumende kubalulekile kulwa nemiphumela yekuphakama kakhulu kwentsengo ekwehleni kwemandla emali , nekuzuza imali legciniwe kunciphisa simo lesibucayi setetimakethe selizinga leluntjintjanisomali . 
Inchubomgomo yekungafanani kwendlela yekubika yasungulwa . 
Litiko litawucinisa luhlelo Lwetemphilo Lwesisebenti kanye Netekuphila . 
Letihlanu taletinhloso tiphatselene nekwenta ncono imphilo kanye nesimo sekuphila kwelinanibantfu , kantsi letinye letine tibuke tincenye tekucinisa luhlelo lwetemphilo . 
Umbiko lomayelana nebameleleli labavela esentweni sekubonisana ngekwemtsetfo , uyabhalwa . 
Ufuna kutibona ukuphi eminyakeni lesihlanu ? 
Loluhlolo lwemiva lukhombise ngalokucacako kutsi iNshonalanga Kapa beyisifundza lesihamba phambili ngekungenti kahle lokuphatselene nesipiliyoni sekunakekela ematinyo kulelive . 
Namuhla , emarekhodi emacala landlula tigidzi letine entiwe ngemadijithi abekwa ngaphandle esayithini . 
Ngaphandle kwekutsi emalungiselelo entiwe ngaphambilini , bosokontileka kufanele bete nemathulusi lanele nalabatakusebentisa esayithini kucedza lomsebenti , kufaka ekhatsi emahhovisi netindzawo tekubeka emathulusi . 
Lemodeli le , lekungulenye yalemikhicito yalokubuketa , ikhona kusekela tincumo tencitfo lechubekako . 
Inkhinga yesitsatfu lesinayo kutsi kuncane noma akukho kuchumana phakatsi kwetigaba letahlukene kulelitiko . 
Kuchuba indlelanchubo yemitsetfo yetekuhwebelana . 
Iphindze ihlukanise emkhatsini kwetinsita letiniketwe bagibeli betigitjelwa tangasese nebetigitjelwa temmango . 
Kusetjentiswa ngemphumelelo kwenchubomgomo Yekwenta Tintfo Ngalokwehlukile incike etimbangeleni letimbalwa lekutawudzingeka kutsi tizuzwe . 
Lemigomo ingena kuto tonkhe tindzawo tekuhlanganyela kwesive futsi inganiketa lizinga lemkhakha loshaya umtsetfo . 
Kucina kwemanti : kunebudlelwane lobungasibuhle lobukhona emkhatsini kwe-logarithm yebutsi be-cadmium ne-logarithm yekucina kwemanti . 
Lawula tinsita kanye nekulungisa kanye nekuhlanganisa ligalelo ekuhlanganiseni kusetjentiswa kwetinsita . 
Etikhatsini letinyenti ngulabaphuyile labahlupheka kakhulu ngoba kube netingucuko letincane etimeni tabo tingaba nemtselela lomkhulu ekutseni bakhone kuphila kunekutsi babe netingucuko letifanako etimphilweni tetakhamuti leticebile . 
Kulesigaba , letinzuzo tifinyetiwe kantsi nemtselela longaphakanyiswa nguletinye tiphakamiso etindlekweni teluhlelo lwetinzuzo tetingoti temgwaco ticacisiwe . 
Tfutfukisa siteshi sekupompa nesekuhlanta emanti nekukhipha ufake lamanye emaphayiphi emanti . 
Imikhicito yemakhemisi lefana nekwekuntontisa , kwekufutsa , kwekuhogela nalokuhogelwako kuvame kuniketwa . 
Kwehliswa kwetindleko tebasebenti njengeliphesenti yamalingena saphelele ibekiwe ngentasi . 
Takhamiti letinyentana tase-Alexandra tiniketwe nematfuba emsebenti esikhashane , njengoba tisita ekwakhiweni kwetindlu . 
Kungahle kubonakale kungasikahle ; lesizatfu salokuhlukanisa sicondziswe ekutfwalweni kwemtfwalo kunzima kuyikala . 
Lemitfolamphilo lemitsatfu labomahamba nendlwane ayincenye lebalulekile yekufinyelela etikolweni . 
Inhloso yaleligatja kwakha simondzawo sangekhatsi enhlanganweni lesivumelako kwentela kutfutfuka kwemaphandle lokusimeme nekuniketa intfutfuko yetenhlalo nemnotfo emiphakatsini yasemaphandleni lokuhambisana nekuvikeleka kwetidzingo temphilo lokusimeme . 
Hulumende ezingeni leKhabhinethi kufanele atsatse sincumo sekugcina ngekubuketana neBIG . 
Nanoma kunjalo , inhlangano ayikavami kucaphela tinchubomgomo temakhophelethivi tamhlabawonkhe kanye nekubuka umbuso ngekwakheka kanye nentfutfuko yemakhopholethivi , kusingatsa indlela lecala etulu-kuya entasi . 
Nanoma tinhlelo letikhetsekile tentiwe neMkhandlu Wemabhange eNingizimu Afrika kuvikela lokukhatsateka , emabhange lamanyenti bekangasebentiseki kahle . 
Futsi kukhula ngemandla lokunyenti kusita kufaka emafemu umdlandla kutsi akhokhele kutfolakala kwemakhono awo nekutfutfuka lokubalulekile ekusimamiseni kukhula kwekhicita tisebenti , kukhula kwemiholo mbamba nekwehla kwebuphuya . 
Lilayisi kakhulukati liyatfunyelwa ibuya kulamanye emave ; lokungukutsi , kukhula kwentsengo kungenteka kuhambisane nekwehla nekwenyuka kwemandla emali . 
Kuphakelwa kwetemfundvo yalabadzala kanye netinhlelo tekucecesha kusisekelo lesicinile lapho kufanele sakhe khona emandla ekuhlanganyeleni kwengucuko yemphakatsi wetfu ngendlela lenemandla . 
ENshonalanga Kapa sangcotfo nakhona sabanga kufa kwetitjalo kuletinye tindzawo . 
Kuliciniso futsi , nanoma kunjalo , kutsi libhola laseNingizimu Afrika selicophe tehlakalo tekulinyatwa kwemphahla lokukhulu . 
Emazinga ekwentiwa kwemsebenti aphakamisa lizinga lelamukelekako lebuncane bekugcina , nome lizinga lekusebenta lelivame kubukelelwa . 
LeSikhwama Semlondvoloti siphetfwe ngaphansi kwelulawulo lweLikhotho Lelikhulu laseNingizimu Afrika laMasta . 
Loku kuvumela inchubo lecondzile yekuhlela umklamo letawusita ekubuyeketweni kanye ekucutjungulweni kwemklamo ibuye inikete lwatiso loludzingekile kanye naloluvakalako kucinisekisa sicelo sekuniketa sikhungo imali . 
Lokulimala kubuyiselwa emuva kuphela kulelizinga lekutsi lesamba lesitfwelwe ngulemphahla asindluli lesamba lesitfolakele lesincunyiwe uma ngabe kungekho kulimala lokubonakele . 
Nguyiphi indzawo ye-Afrika etindzabeni temave ngemave ? 
Tfola kutsi ngabe kube khona nangabe ngabe ngumuphi umtamo lowentiwe ngulotfole ithenda kutsi afake umoya inchubo yekunikwa kwethenda , futsi umente angafaneleki lokhipha ithenda ( timphepha takhe tekunikwa ithenda ) nangba kutfolakala kutsi utimbandzakanye etentweni tenkhohlakalo nekukhohlisa . 
Kunaletinye tinzuzo letinyenti letisebaleni lekufanele tiniketwe lapha . 
Tibhedlela tesigodzi titawuniketa tinsita letivamile letiholwa bosolwati . 
Kodvwa , kukhula kwemanani ekudla , incindzetelo emiholweni yebasebenti labanemakhono nekukhula kwetindleko tekungenisa eveni tishovele etulu kwehla kwemandla emali . 
Kunemiklamo yelucwaningo lechubekako , futsi eminyakeni lembalwa kutawube sekunelwatiso lolwetsembekile . 
Leliciniso nemphumela walo azange kumdlule umholi wetingcogco . 
Nine bekunene , kungumgomo walekhomfa yebentindzaba kucacisa simo samanje sekwakhiwa kweSikhungo Lesisha Sekugula Ingcondvo , nekuphindze futsi kubekwe kutsi kuchutjekwa kanjani kuya embili . 
Imikhakha yahulumende wasemmangweni , ematiko ahulumende nabomasipala batawutfutfukisa tinhlelo tabo tekusebenta . 
Inchubomgomo yemalintsela ihola tincumo tahulumende ngemalingena , inchitfomali kantsi nekuboleka ngulenye indzawo lekumele ibukwe . 
Ngenca yesimo lesilungiswe kahle sendzawo imiphumela yekutfutfuka lokuhlongotwako nekulondvolotwa kwemvelo yasemantini kubonakala njengentfo lengakabaluleki . 
Siyajabula kumemetela kutsi iRoyalHouseholdTrustseyibunjiwe , futsi nekutsi Sikhulu Lesisetulu kuleliHhovisisesicashiwe . 
Tinhlanti letife ngekutseleleka ngebutsi be-amoniya tingadliwa nanoma inyama yato ingahle isuleleke ngebutsi ngenca ye-haemorrhaging . 
Lemboni yewayini kuye kwadzingeka idzilite letinye tetisebenti letingakacashwa ngalokuphelele lebetisebenta kulayisha kumakhonteyina emtfwalo . 
Lolwabiwomali lubekwe embili kusukela kutintfo letingesito telusebentisomali lolukhulu ngekusebentisa tindlela tekulawula tindleko kucinisekisa kutsi kuyachutjekwa ngekuzuza imigomo yelisubuciko . 
Leligcogco letifundvo liphindze futsi libukane nesidzingo semmango sekuvisisa kutsi simondzawo sisebenta kanjani kute kutsi uzuze kuso nekutsi uwunakekele kahle ngalokunesibopho . 
Kute kube ngulolusuku ayikho imphendvulo , nanobe kube neticelo letinyenti , leletfwe nguLelitiko Letemphilo laVelonkhe . 
Bonkhe baphakeli labakhona nalabasatawuba khona kufanele babhalise kuloluhla lwebaphakeli labasha ngembi kwekutsi bente ibhizinisi namasipala . 
Kutawuphindze futsi kube nemikhawulo yekuhlela imibhedze yasemaphandleni kwentela kuvumela libanga kanye nekusabalala kwebantfu . 
Kuyinhloso yalelisu kukhutsata emakhophelethivi kutsengiswa kucinisekisa kungena kutimakethe ngemikhicito yemalunga emakhophelethivi . 
Lelitiko selisungule Luhlelo Lwetemabhuku Lwangekhatsi lweminyaka lesihlanu futsi Luhlelo Lwekulawula Bungoti lwaminyaka yonkhe . 
Lawa ngemaciniso abo , lapho bonkhe labafaka sandla badzinga kwamukela kute kutsi bangenelele ngalokufanele ekusekeleni nekutfutfikisa emalunge ebantfu . 
Kusebentisa letinkhambo nemazinga kuphatsa umsebenti , nekucinisekisa tidzingo tetakhiwo , kuphocelelekile kutsi bomantji nebashushisi ngekunakekela lokukhulu bagcine lubalobalo lolubalulekile , lokutsi labanye babo ngenhlanhla lembi bayehluleka kukwenta . 
Lubuye luphatse lucwaningo lwebuchwepheshe bekwakha ngendzabuko nekuniketa seluleko kulamanye ematiko ngenchubomgomo yeluhlakamsebenti nekuphatfwa kwetindzawo letibalulekile tasemakhaya nasemadolobheni . 
Kwenta imisebenti yetekuphatsa lehlukahlukene yamalanga onkhe lephatselene naloko lokwentiwa luphiko lwetebucondzisi . 
Ngako-ke kukungcubutana kukhuluma ngekusimama kwentfutfuko ngakulelicele lekuniketwa tinsita ngaphandle kwekucinisekisa kwekutsi lesimondzawo lapho khona lemitfombolusito isuselwa khona iyavikelwa futsi uyasimamiswa . 
Balawuli Bekontileka balandzelela bosokontileka labenta umsebenti bentela hulumende . 
Kumcoka kutsi kube nekuvisisana ngebungako besimo sengucuko , lengaba khona ngekwelicinisa ngekwaletintfo leti , kute kutsi lenethiwekhi idvwetjwe ikhone kuhlangabetana netingucuko letinjalo . 
Lwati njengemcondzisi lolusekela kutekulawula buhlengikati kanye netemfundvo kutawuba lusito lolungetiwe . 
Inhloso : Chumanisa kusetjentiswa kahle kwetinhloso temasu elitiko nemigomo ezingeni lesigodzi , lokufaka ekhatsi kusungulwa kwetikhungo tekulawula imitfombo yemanti . 
Lokunye kufaka ekhatsi kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwemawadi lalungisiwe , labo labasebentele lesibhedlela iminyaka leminyenti futsi manje sebatsetse sincumo sekubeka phasi , emalanga ekwatisa ngetemphilo kanye nalokunye lokunyenti . 
Siphindze futsi sikhutsatwa kutsi ujabuliswe sikhungo setfu nanoma bekunebulukhuni lengibushito . 
Emabhalansi ekuvula awafani nemabhalansi ekuvala kusitatimende semnyaka timali lesihloliwe . 
Kuncunywa kwemalanga emihlangano yemkhandlu kwaboSomlomo kumele kucapheleke . 
Lekhomishini ayicabangi kutsi loludzaba ngempela luwela ngaphansi kweligunya labo . 
Lapho kuhlala khona umbekwacala , lapho achuba khona ibhizinisi yakhe noma ucashiwe noma ngukuyiphi inkantolo lapho kwenteke khona lesento . 
" Umtsetfo Wekulawula Intsela " lisho Umtsetfo Wekulawula Intsela , we-2011 ; 
Sikhungo Setincingo saseGateway naso siyasebenta . 
Kute lokubalwako nakancane kwesizatfu sekubambelela kulamaphepha . 
Indzawo lenye leyodvwa yemphumela ekuvikelekeni kwekudla ibhekisisa ekwakheni emakhono . 
Kufanele kubonwe kutsi sisengakafiki lapho sifuna kuya khona , nekutsi kusekunyenti lekudzingeka kwenteke . 
Imisebenti lebalulekile yelitiko incunywa ngulemitsetfo lelandzelako : 
Ngaphandle kwekutfula tinsita lokutsembekile kanye netakhiwonchanti letidzingekako angeke kube nentfutfuko lesimeme . 
Masipalati Wendzawo uyambhadala masipalati kulungisa umgwaco lokwentiwe egameni lakhe . 
Lemitfombolusito lena ayisho kuphela imphahla lefanana nemali lengenako noma umsebenti kepha ifaka ekhatsi nelwatiso , kwesekelwa kwemuntfu , kuhlanganyela kwetepolitiki kanye nekucinisekiswa kwemalungelo . 
Kulawulwa kwekungcola kwasekhaya kufanele kwengetwe kutewufaka tindzawo letinyenti . 
Sizatfu saloku kutsi bakhiciti labanengi banemandla lancono ekucocisana ngekutsengiselana mayelana nekutsengiswa kwetilwane noma nekutsengwa kwalokufakwako , ngalesikhatsi loko lokuphumako nako kusetulu . 
Imininingwane ngekusetjentiswa kwemanti labhalisiwe kungachitjelwa noma ngaliphi lifomu lekubhalisa . 
Labeluleki babona bantfu nemindeni lenjalo , baphenye tinkinga letiklinikhali , batolige lwatiso letekwelashwa kumaklayenti , bahlatiye emaphethini alokutfoliwe kanye netinsayeya talokuvela ngekubuyelela , kubuyeketa tindlela letikhona nemaklayenti , nekufundzisa umphakatsi mayelana netinkinga telufuto . 
Lesimemetelo atange silandzelwe . 
Imalingena yebuphuya ichazwa njengelinani lelincane lemalingena yenyanga ledzingeka kugcina likhaya futsi lehluka ngekuya ngebukhulu belikhaya ; uma likhaya lilikhulu kutawudzingeka imalingena lenkhulu yekwenta emalunga alo angaphuyi . 
Kwanyalo kute inkhomba lecacile yelibanga leKutfolakala kweManti kweSiphelane kwamasipala njengoba loku kungaphasi kweluphenyo . 
Loku akusebentiseki kulamanye emakhambi , lapho nangabe umsebenti wekunakekela kutemphilo anaka kutsi likhambi lelitsite alikaniketwa , ngalokungakalindzeleki banganiketa lesikali ngalesosikhatsi , kungayi ngekutsi lomntfwana unganani ngetinyanga . 
Ngifuna futsi nekusho leliphuzu , Sihlalo , ngembikwekutsi ngiyisonge inkhulumo yami . 
Litiko litawubese-ke liba sesimeni lesihle sekudvonsa ticelo eticelweni letitawube titinengi , letitawugcinwa kudathabhesi . 
Kucokwa kwemuntfu lotinikelako nako kutawusita kutfola kabusha umtsamo kwemaphothifoliyo ekwetfulwa kwetinsita . 
Imali yelinani lelincane yekutsenga lebeyiniketwe tiphatsimandla letifanele beyihambisana , nomakunjalo imali lebekelwe umsebenti lotsite ayizange ihambisane njengekwesidzigo seleja . 
Kubiyeleka kuncike endleleni emabhilidi agcogcwe ngayo . 
Imiphumela iyatfolakala kumbhali nayicelwa . 
Simo lesitfokomele kanye nekutfolakala kwefenisha yasesitaladini kufanele kulandzele tidzingo talabangaba basebentisi . 
Letinkhomba nalokuhlosiwe kutawufakwa kumakhadi emamaki alelitiko , latawusetjentiselwa kulandzelela ngekhatsi kwalenhlangano nebantfu labafanele . 
Lobucondzisi lobukhulu bunemsebenti nayo yonkhe imisebenti yetinhlelo tekulondvolota futsi netesimondzawo . 
Emabhasi amasipala futsi naletayelekile , emabhasi labonelelwa esifundzeni awakhoni kuhlela tindlela futsi netinsita emkhatsini wawo . 
Inhloso kukhulisa lesisebentisa kuwo onkhe emanti lanekungcola . 
Tonkhe letintfo tabanga kutsi inyama levela emaveni angaphandle ingatfolakali , noma ibite kakhulu ingatsengeki , ngenca yetinkinga tetifo . 
Lokulandzelako sitfombe sesisonkhe setikhungo tekunakekela imphilo letavakashelwa , letiveta letinye tintfo letitfolakele letimcoka : 
Kuphatfwa ngemphumelelo kwetintfo letinebungoti letinyenti kutawufaka sandla emazingeni lentiwe ncono ekuphepha kwesive . 
Letifinyeto netinchazelo letilandzelako tisetjentiswe kulencwajana : 
Kuvakasha kulendzawo yekusebenta kuyobona kwentiwa kwemsebenti kubese kuyalandzela . 
Uma ubuyela kuwebhusayithi lefanako yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , lwatiso lolunikete ekucaleni lungakhiswa , kute kutsi usebentise kalula timphawu teLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lotente taba takho . 
Ucabanga kutsi tisebenti teLihhovisi Lemmeli Wemndeni tisebenta kahle kungenelela ngemphumelelo ? 
Kusengeto A , setfulo lesiphatselene nekubekwa liso kwensekese yekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi emantini siniketiwe . 
Ngekuya kwaNks. Stephanie , Boo bekahleti egumbini lekuphumula asika tintfo ku-Maycomb Tribune atotinamatsisela ebhukwini lakhe lemidvwebo . 
Loku kwenteke etikhungweni letimbili , lekutindzawo tekusebenta tabodokotela totimbili . 
Ngisho lapha bungoti buncane kakhulu nangabe lemitsetfo lelandzelako isentjetiswa . 
Timalimboleko netimali labasheshe batinikwe tivunywa timiso tekulawula letingekhatsi kumphatsi lutjalomali . 
Bomantji bayakhonona kutsi ticelo temafomu atitsatfwa noma lawo mafomu sewaphumile endzimeni . 
Kuvaleka kwemhlabatsi kwehlile emuva kwebusika kube timo tangasekucaleni kwelihlobo kutayeleke tita letimvula letinkhulu nemimoya lenemandla ngaletinye tikhatsi . 
Lwati lwangcondvomshini kanye nelikhono lekuphatsa kuhanjiswa kwelwatiso nge-elekhthroniki . 
Kugcwaliseka kutsi ligama labo liyabonakala kuwebhusayithi kutawenelisa . 
Inchubomgomo Yekulawula Kusetjentiswa Umhlaba ikhona . 
Umbiko Wekuhlola uphawule kutsi Kutfutfukiswa kwelihotela lelihlongotwako kungenteka kube nemtselela lomncane kusitjalo mayelana nalokunye kutfutfuka . 
Gcina indlela leyimphumelelo , angeke wahluleka . 
Kuhluleka kumikisa lamakhophi kutawenta kutsi lesicelo singatsatfwa . 
Sibalwe njengesamba sebhalansi salelo nalelo live lelisebentisa liyuro . 
Luhlelo loluyimphumelelo lwekulawula lukhula lufaka umjikeleto wesilimo , tindlela tekulawula ngemshini kanye nangemakhemikhali . 
Tifundvo tesayensi yekulinga nekubona tikhombisa kutsi tidzingo tebasebentisi bendzawo lebenta njalo tingacatjangelwa etinhlotjeni letinyenti tendzawo . 
Lenhlobo yebhiya yesintfu ikhangisa imikhicito yayo ngetikhatsi tonkhe . 
Angifuni kukholelwa kuloko mayelana naye . 
Lenhlanganisela yekungabi nemandla nekuswela timali iyinhlanganisela yekuhluleka . 
Ngalesikhatsi emalunga eLikomidi Lelihlolemabhuku likholelwa kutsi loluhlelo lwekulawula ngekhatsi lubuke kakhulu tesikhungo , tetimali kanye nebungoti bekusebenta , kutfolakale butsakatsaka bekulawula ngesikhatsi lesitsite lesenteke ngesikhatsi senchubo yekuhlolemabhuku Yangekhatsi Nangaphandle . 
Kute kube ngumanje , kubuka kwabo kwaphelela kulemigca yetihlalo yekucala lesihlanu kusuka enkhundleni , nekutungeleta lenkhundla . 
Imali lengenako yebakhokhimtselo letseliswako kanye nemitselo lehlolwako itawukhonjiswa eGauteng futsi eSifundzeni saseNyakatfonshonalanga . 
Emacala ladidanako kakhulu abikwa kulomnyaka lokwasho kutsi kwacitfwa sikhatsi lesinyenti eluphenyweni lokwaholela kutsi kube nekubambeleleka ekuphotfuleni emacala . 
Imali letfolwe embonini kumele isetjentiswe ngalokusebaleni kwenta buncono kulokuphilako nekuchuma kwako nemvelo kanye netimo tenhlalo . 
Emgalelo eKutfutfukisa Emabhizinisi ligamasibutsetelo leligama le : 
Bekunekucecesha lokuchubekako kumakhono etekwelapha , lokucalwe ngawo mayelana nemtfwalo wesifo . 
Letincomo talenchubomgomo yaleKhomishana letishicilelwe kuMbiko wayo Wekugcina beweyame kuphakeji lephelele yekulungisa . 
Indlela logcoka ngayo ingasho lokunyenti ngawe . 
Umtselo wemphahla lengenako nemphahlatsite lekhokhiswa imphahla lengenako kanye netimoto letikhicitwa kuleli . 
Kukhona ingcondvo kuleto tihibe temave labukene netinkinga tetikweleti tangaphandle , kanye naleto letidzinga kuphuma kutikweleti kugcina kusimama kutikweleti . 
Kukhululwa kwalokucuketfwe kumiklamo yase-Afrika kuhloswe ngako kusimamisa kutimbandzakanya kwalabatsintsekako kuBEE ekutsengiselaneni kwalokutfunyelwa emaveni angephandle ngalokuvamile . 
Kusetjentiswa kwetindlela tekubika letijwayelekile , takhiwo kanye netinchubo . 
Kwengeta , lamanye ematiko etemfundvo asavele acalile kufaka imiklamo yetheknoloji etikolweni . 
Kulashwa kusuleleka nekusuleleka kwelulelwe ngelitfusi kufuneka kwentiwe ngaphansi kwetimo letilawulekile . 
Loku , nanoma kunjalo , kunelifutse lelibi ekwetsembekeni kwesigcogcamanti lesiphakeme kutsi sigcogce sibuye futsi sikhulule emanti , kunciphisa kubaleka kwemanti etikhukhula , kanye nemanti lageletela ngaphasi kwemhlaba . 
Loku kusho kutsi emahhovisi etigodzi atawulandzela tikolo ngalokubukhali ekutsini balusebentisa njani luphakelotimali lato . 
Kuhlatiywa kwekuphuma ngemfutfo kwesicindzetelo kufanele kutsi kwentiwe kuyo imilomo lekhafulela elwandle lesebentisa timpompi . 
Kuphalula : Uma ngabe kulima kwenteka endzaweni letintsatjane , kuphalula kutawuvikela kuguguleka kwente lokuguguleka kwemhlaba kuhambe kancane . 
Kwavela kulokuvakasha kutsi letifundza betingakakulungeli kuhambisana ne-MACC . 
Kucina kwetinhlayinhlayi kubalulekile ekusebenteni kahle kwelutfunyela . 
Angisiboni sizatfu lesente kutsi lesiphakamiso setfulwe . 
Bachubeka nekuniketa umsebenti lomkhulu welive babuye bafake sandla kakhulu kuntfutfuko yetemnotfo . 
Sekungatsi loku bekungakeneli , Litiko liphindze latiketwa umsebenti wekuhlahla indlela yekutfutfukisa Luhlelo Lolulawulako Lwesakhiwonchanti Lwesifundza kanye nekuchumanisa Luhlelo Lwetemisebenti Yahulumende Lolungetiwe . 
Lendzawo ine-ekhosistimu levelako yemvelo , leyenta kube nesidzingo lesikhulu sekunakekela nakuhlelwa umhlaba . 
Kufundza lesisetjentiswa kusho kutsi uyayivuma lemigomo nemibandzela lesebentako . 
Indlela lebukelelwe nekusetjentiselwe lokubhiciwe kwemhlaba kulendzawo yekwakha itawu , ngeluhlelo loluphindzaphindzako , bonisa bubanti , futsi kuletinye timo budze , bemabhloki lekumele afakwe kulenethiwekhi . 
Bothishela betemfundvo lephakeme kanye nalabo labakha tintfo tekufundza bakhutsatwa kutsi bafake ekhatsi ema-ekperimenti noma tikhombiso letilula lapho kukhoneka khona kusita lenchubo yekufundza . 
Ehlangotsini lwesikhungo , ezingeni lemphakatsi kanjalo nakumazinga ahulumende kuvame kungabikho kucaphela ngekubaluleka kwekuvikeleka kwekudla . 
TiMfundziso ngekuBonisa lokutsite tentiwa ngekuhlanganyela namasipala wendzawo . 
Loluklayo lolugcogcele ndzawonye tinhlangotsi letikhona etinhlobeni tebugebengu lobehlukahlukene , lokufanana nendzawo kanye nesikhatsi lokwenteka ngaso , kusetjentiswa kwesilimato kanye neluhlobo lwebugebengu kanye nekutsi bungakanani lobo budlova lobentekako . 
Umtfombo kube kusisekelo semininingwane yemali lengenako eHhovisi Letimali leSifundza kuHulumende Wendzawo . 
Imali lekhokhwako yetindleko tekuhlela letisuselwa etindlekweni tangemphela tekuphatsa ngahle ibe setulu ngalokungemukeleki kuma-akhawunti lamancane . 
Umklawo wekulawula usebenta ngekucalisa kusebenta kwekuletsa tinsita tako kokubili lokungumklamo wemanti lamanyenti nekutfutfwa kwendle . 
Umbuso uphindze waniketa ngemnikelo kanye nekungakhokhi intsela kulamakhophelethivi etekulima . 
Sitfutsi sesimo lesiphutfumako : Niketa tinsita tekwelapha lokuphutfumako letifaka ekhatsi tinsita te-ambulensi , kuhlindvwa lokukhetsekile , kuchumana kanye netinsita te-ambulensi yasemoyeni . 
Tinkhomba tebungoti teluntjintjanisomali lwemave angaphandle tikhomba kuba sengotini lokuncane . 
Emafenisi eparamitha ekugadza nato tonkhe tindzawo . 
Emalayisensi aya ngemigomo , kufaka imigomo lechaza ikhwalithi yemanti lanemfucuta lacitfwako noma alahlwe kute kugcinwe tidzingo tensita . 
Ngekwenta njalo lutawudzinga kububukana lephethini yemfuno . 
Kutawubalukhuni kakhulu kucombela kuhamba kanye nalapho letintfo letihwamukako tiphelela khona kuleso simondzawo lesitemukelako . 
Ngiphindze ngikholelwe ekutseni tingucuko tetinchubomgomo tetimali tinemtselela ngetinhlelo tesikhwama semali . 
Idokhumenti yebunikati bemhlaba kufanele idluliselwe kubanikati . 
Imindeni yacela kutfola imitimba yebantfwabayo . 
Kulelicembu lesibili letinsita , kutawuba ne budlelwano bekusebenta lobusondzelene kakhulu nemacembu lekaphetse tigodzi . 
Lelitafula lelingenhla lihlatiya tikweleti tetimali taleSikhwama letitawukhokhelwa ngekufaka imali ibonakale ngalesosikhatsi kutigaba letihambelanako tekukhula ngekuya ngesikhatsi lesisele ngelilanga lekubika . 
Kwekucala , kutsi lelipulazi belisetjentiswa njengembangela yelicala , kwesibili , kutsi sidzingo sekulinganisa besivuna ummangalelwa . 
Bhala phasi sipiliyoni lesikhulu semsebenti lofanana nalona wekubhida lowente ngemphumelelo futsi wawucedza ( noma losachubeka ) kuleminyaka lesihlanu leyendlulile : 
Baphindze futsi bafuna kukhala macondzana nemtsetfo wekukhokhela timbadalo ngekwesikalo lesisemkhatsini wemeli nemmelwa . 
Hulumende ubuye wanaka lokuchumana emkhatsini wekusatjalaliswa kwemhlaba nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya . 
I-molybdenum ne-sulphate tinemphumela lonekuphikisana , lonciphisa bungoti belitfusi . 
Tinhloso letibuka kutfutfukisa inchubo yetitfutsi lebonisa sitfombe senchubo yelidolobha . 
Lamanani akavetwa kutitatimende tetetimali futsi sizatfu sekuwadzalula kukhutsata kubaluleka kwetitatimende tetetimali . 
Kanjalo , esigabeni lesifisha kuya kulesisemkhatsini , sisombululo sesikhashana siyadzingeka lesingenta imfucuta lebanga kugula ilahlwe ngalokuphephile kute kufezekiswe sisombululo lesikhombisa kwenta lokuncono kakhulu . 
Kutinchubo tekungalimi letisunguliwe , lutfunyela lufakwa ngetulu hhayi kutsi lufakwe luhlanganiswe nemhlabatsi . 
Kwesekela nekucinisa emasubuciko etindzawo tekufihla inhloko letigcile kubantfu ngekuchubeka njalo nekwenta kancono nekwenta tinchubo tesikhungo tibe lula kanye nekuphutfumisa tinchubo tekuvuma . 
Loku kusho kutsi sibuka luhlolo lemtselela . 
Letakhiwo titawucina ngalokwenele , kute kutsi kuhambisana kungaphathamiseki , nekususa kuntjintjwe kuloko lokubekiwe noma timo letingetayeleki . 
Tfutfukisa luhlelo lwekusebentana nemfucuta yemikhicito leguculwe ngekwethekhinoloji futsi ucinisekise kuphepha kwesimondzawo saletindzawo levele tikhona tekulahla . 
Ecinisweni , imisebenti lesembili yeLitiko Letetindlu kuVelonkhe ku : 
Nguleyo naleyo inebutsakatsaka bayo kantsi lokudzingekako kuba nemandla ekuntjitnjantjintja nekuvuleleka nakuntjintja , lokusekwelwa kutibophelela ekubuseni lokungiko . 
Kuhlongotwa kutsi inikete imifundzate leyengetiwe kumisebenti yetebuchwepheshe . 
Kepha lokungetulu , akaniketi imininingwane nobe bufakazi lobesekelako balemitamo lesolelwako . 
Kwentiwa kweLisu leKwakhiwa kweTindlu laVelonkhe lincike kumasu ekwakhiwa kwetindlu eminyakanyenti etifundza . 
Kuchubekisa kulinganisa ematfuba ekucasha nebudlelwano betemisebenti Etikweni lobuvakalako . 
Kusebenta kwemphatsi wesikhwama semali kubuyeketwa yiKomidini yeTetimali neKufakwa kwemali njalo ngekota kwentela kucinisekisa kutsi baphatsi betikhwama tetimali bayakhona kwente umsebenti uma kucatsaniswa nemazinga labekiwe . 
Caphela : Inombolo yerefensi neligama lesikhundla kufanele kukhonjiswe efomini lesicelo nakuCV . 
Kufanele kutsi sitatimendetimali lesicwaningiwe sihambe nembiko wemnyaka . 
Ngekuchubeka kulokuphatselene netinchubomgomo talobudlelwano balelitiko kulesimondzawo nguleti : 
Lapho khona umtfwalo wekugcina mayelana nekumisa emandla kuba kulomtsetfosimiso , nanoma kunjalo , akucaci kutsi le-MOA lesemkhatsini webalawuli ingasombulula ngalokuphelele leto tinkinga temandla ngekuvela kwato . 
Letigaba letimbili tekucala titawuhamba ngekufana , tinikane lwatiso . 
Nakuhlangene naletinhlobo telwati letahlukahlukene , sisebenti ngasinye siletsa , lisiko lakhe , imibono , imilandvo kanye nalokulindzelekile . 
Bafundzi betikolo bemabanga laphansi babukene nemklamo lomusha wekwenta ncono kutibalo kanye nakulwati lwekubhala etikoleni taseNingizimu Afrika . 
Labanye bantfu labasikati lesebakhulile , lababonakala kwangatsi bashiye konkhe lebebakwenta kutsi babe la , babonakala kwangatsi balahlekile abati kutsi benteni . 
Lendlela ifanele nakwakhiwa tindzawo letikhipha manti letincane elwandle . 
Ngalokupheleliswe lamalunga alelicembu kumele abe nebuchwepheshe bekuphatsa umtfwebulo . 
Usheshe ubone tidzingo tekusebenta kutfutfukisa kusebentisana kwelicembu . 
Lelitiko selitfutfukise luhlaka lwenchubomgomo lwekuphatsa tekwelapha . 
Inhloso kwehlisa indleko yekusitwa ngetemtsetfo . 
Kuswelakala kwetindlu tangasese letanele nako kugcina kubangela kutsi emakhasimende achamele phansi , ngalesikhatsi tindzawo letisetjentiswa ngekuhlanganyela tigcina tibangela kutsi kube netigigaba letiphatselene nemacansi . 
Kubuyeketwa lokwengetiwe kweluhlelo kuhlelwe kutsi kwenteke kulomnyaka . 
Leligatja Lekutfutfukiswa Kwemaphandle kamuva lendlulisele emaVIP ( Yemgodzi Lengenisa umoya ) imithoyi njengencenye yeLilanga Lemthoyi Mhlabawonkhe kwentela kudlala indzima yabo yekucinisekisa tindlela letikahle tekususa tinsila kumalunga emphakatsi . 
Njengaloku shengatsi sive asisicapheli lesidzingo , kutsatfwa njengekutsi yinshisekelo yanome ngabe ngubani jikelele kutsi lesisidzingo sibe sekutikhetsela . 
Tinchubo tekutfunyelwa netekukhishwa timatfuba layinhloko eluhambeni lwesigulane lapho baphakeli betekunakekela ngemphilo bangafaka ligalelo lekuchubeka ngekunakekela . 
Lapho khona umkhawulo wekutfola umkhulu kunemanani ekuhlola , tinchubo letisezingeni tekugcwala kwesampuli kufuneka tisetjentiswe . 
Loku kubonwa kweliphuzu lekutsi i-Afrika ilivekati lelehlukile : 
Ngalesikhatsi timbili kuletintsatfu tibhedlela tishisa yonkhe imfucuta leyingoti , letinye betingalungisi noma tilahle lokunye noma yonkhe imfucuta yabo leyingoti ngendlela leyamukelekile . 
Luhlatiyo lwemnotfo luhlanganisa luhlatiyo lwesimondzawo neluhlatiyo lwetimali . 
Kungeta kuNingizimu Afrika lenebulungiswa , lenekuthula nalephephile ngekusebentisa indlela lesebentako nalenebuntfu yekuvalela tiboshwa nekuvuselela similo nekutihlanganisa nemmango . 
Umgomo lomkhulu walelisubuciko kwakha imisebenti letinkhulungwane letisihlanu kuleminyaka lelishumi letako . 
Kuniketa umsebenti wekugadza losebentako kute kucinisekiswe indlela kanye nelwatiso loluchutjwa yindlela lesebentako yekugadza , tekulawula letihlobile kanye nekuvikelwa kwema-VIP kanye nemphahla yemkhandlu . 
Kusita umphatsi ekucinisekiseni kuhambisana nemtsetfo . 
Kungenteka kwabona batselelekile noma banakekela labanye labatselelekile futsi sebagula . 
Inhloso yesigaba sesibili semakomidi kusebentisa lwati lwebantfu labangaphandle kwekhomishini nekucinisekisa kumbandzakanyeka ngco kwemmango emisebentini yekhomishini . 
Letincetu letincane talemetha tibitwa nge-athomu kantsi ngekuhamba kwesikhatsi kwebasosayensi labahlukile kuchaze tindlela letihlukene tale-athomu . 
Tincomo : Kunconywa kutsi umtsetfo wekudvweba ushintjwe kwentela kuvikela i-TK , ngekubeka engcondvweni naku lokulandzelako : 
Litiko leteBulungiswa lingumcashi lonelitfuba lelilinganako . 
Nati letinye tetizatfu tekukhetsa Sibhedlela i-Emmaus njengendzawo lelungile yekusebenta . 
Ngalokunjalo , sikimu kuloluhlelo lwaseNingizimu Afrika angeke kuvele kube yinkhomba yekusetjentiswa kwemhlaba lokukhona nyalo . 
Kubuyeketwa Kwesabelomali kuveta imali yaHulumende lengenako kanye netindleko etigabeni letitsite tekuhlanganiswa , ngayinye iniketa ngemininingwane leyehlukene ngesimo setimali tembuso : 
Kusetjentiswe tinhlelo tekwakha emakhono . 
LeLikomidi leKucwaningwa kweMabhuku liyakucaphela lokukhatsateka , njengobe lentile nakumibiko yalo yaphambilini , kutsi ekuhambeni kwalomnyaka lobuyeketwako kucaningwa kahle kwato tonkhe tindzawo letingaba nebungoti lobukhulu kulelitiko akutange kwentiwa . 
Timo telitulu letincane nato kufanele kutsi kucatjangwe ngato ikakhulu imimoya lehheleta elwandle kanye nekuhhusha kwemoya lokubangelwa ngumoya wendzawo loya etulu kanye nekuhhusha kwemoya lokubangelwa ngumoya wendzawo loya phasi lokungafaka umtselela wesimo selitulu lesincane . 
Linganisa ngekubakhona kwekwehlukana lokukhona eluhlelweni lwesakheko , lokumayelana nendzawo yangasense kanye nendzawo yemmango ; 
Kukhishwa lokulandzelako kwemibiko weMakethe Yavelonkhe yaseJozi kukhombisa ngalukusobala imitselela yekhwalithi yentsengo letfolakele ngelusuku lolufanako . 
Emakhamera latibuko letijikeletako lasebenta ngemshini , njengalawa , kanye netincenye letisipeshali letidizayinelwe loko : 
Singesuka esabelweni seNyuvesi ? 
Letigatjane tisebenta ngemethiriyeli yekuvota futsi tifuna kutfwesa Khomishane licala ngedizayini yemaphepha ebhalothi , emabhokisi ebhalothi nemagumbi ekuvota . 
Loku kutawucedza lomkhuba , njengoba Ikhomishane yatjelwa , wekutsatsa noma ngabe ngumuphi umuntfu lokhona emgwaceni asetjentiselwe umdlalo lotsite . 
Mabhalane wenkantolo ufanele kutsi enteni uma ngabe ummangali akamelelwa ? 
Inhloso yalesigaba kukhutsata kuphatfwa lokusimeme kwemahlatsi . 
Lokunyenti lokunekubeketela noma kumelana lokukahle kulesifo kukhona . 
Uma nje kuntjintjisana ngetintfo ngemave kanye nemvisiswano yemisebenti sekutfoliwe , kutawuba khona imfuduko lenkhulu yetifundziswa esigodzini . 
Bosomabhizinisi labancane babukana netinsayeya tekufinyelela timakethe , ematheknoloji nemakhono langasikahle . 
Umbuto losisekelo lekucocwe ngawo kwekutsi ngabe i-United States itawufuna tintfo letisemkhatsini tekulawula lama-akhawunti , inikele ngalenye yenkhululeko kutfola iminotfo yetikalo nekubekwa kwebungoti . 
Lokuyisa imisebenti lelula emaveni angesheya kungaba yintfo lemcoka yalokutfutfukisa lokunjena . 
Unesifo senhlitiyo kantsi kumele asebentise imitsi ngaloku . 
Imininingwane yekurenta kwetekutsengisa nayo ikhona njengetintfo letikhokhelwako . 
Linani letigigaba tavelonkhe netahulumende letentiwe ngevidiyo ngemnyaka . 
Hlola tindlu tangasense kabili ngelilanga uphindze futsi utikline ngendlela lefanele . 
Loku kube nembangela yekwandza lokulingene etindlekweni , inchitfomali lenkhulu leyenyukile ibe setindlekweni temphahla kanye netinsita . 
Kuniketa tinsita letigcile kutiboshwa lesetilungiselelwa kukhululwa , kulandzelelwa kwato ngemphumelelo ngemuva kwekuniketwa shwele , nekusebentisana nabo kuluhlelo lwekubuyiselwa emmangweni yabo . 
Ngalesikhatsi umele lokutsite kwevoti lekutetsemba kumkhakha wemisebenti yetimali yesigodzi , kunelitsemba lekutfutfuka . 
Lesilululwati sisetjentiswa njengesisekelo sekukhokha kungasebenti kanye nenzuzo lehlobene nayo . 
Luhlakamsebenti kufanele lulawule ngemandla lubuye lunciphise emandla abomasipalati kanye netinhlaka tabomasipalati kuvuma kubhida lokungakamukeleki lokutfolakale ngaphandle kwekuthenda kwabo lokutayelekile noma letinye tinchubo tekubhida . 
Enta siciniseko sekutsi uyati ngetilinganiso temikhawulo lesemtsetfweni yetjwala lobukhona engatini nobe kumoya wasemlonyeni . 
Lenkinga kutawucociswana ngayo kulomhlangano lotako weLikomidi Letindlu . 
Umkhakha we-HE ucuketse ticu letahlukahlukene , emadiploma kanye netitifiketi letihamba bese tifaka ticu letingenhla kweticu tebudokotela . 
LeVoti Yetemfundvo ayisilo lithulusi lelikahle lelingasenta kutsi sikhone kuzuza imigomo yetfu . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi asebentise inchubo yekukokha levunyiwe kute kutsi akwati kuniketa bufakazi lobuphatsekako bekuba khona kwato tonkhe tisebenti ngaso sonkhe sikhatsi esayithini . 
Cinisekisa kutsi lomkhicito awukavutfwa kakhulu awukho ngesikhatsi sekuvuna , ngoba umkhicito lonjalo ulimala kalula ngekuwubamba nje kuphela . 
Lomklamo ubuke kuba khona , kusebenta nekuphatfwa kwetincingophutfuma lalwa nenkhohlakalo kumkhakha wahulumende . 
Loku kutawuniketa inchazelo lephatsekako kulemigomo yekubusa ngalokuvakalako , kutsatsa umsebenti , kahle nangemphumeleleo uma kwetfulelwa takhamuti tinsita . 
Kunaka kutsi tonkhe tinchubomgomo letifanele , imitsetfosimiso kanye nekutsi letinye tigunyato Litiko leNtfutfuko yaseMaphandleni kanye neKulungiswa kweMhlaba ngilo lelibukene nako . 
Emkhatsini wemisebenti lebalulekile kulucwaningo lwetesayensi ngulabo labatsintsekako lababhala phasi lomsebenti kute kutsi loko lokutawutfolwa kusabalaliswe kummango wetesayensi . 
Ticelo tekusitwa ngemali setingeniswe kuMasipala weSigodzi aseHlanzeni . 
Somlomo nguSihlalo weMkhandlu . 
Telubalobalo TaseNingizimu Afrika ( Stats SA ) bagadza lizinga lelwatiso lolutfolakala kulewebhusayithi futsi bafaka timemetelo letisha telwatiso njalo . 
Lenchubomgomo yekutiphatsa isekhatsi emitsetfweni futsi kuyindlela lelindzelekile yekutiphatsa lapho , ngisho nome leminye yalemitsetfo ayikabhalwa phasi ngekwemtsetfo , tisebenti tiyati kutsi kulindzelekeni kuto . 
Ngekubuka lokunaka kakhulu kulemboni kulelizinga lekuvuba ( nekusabalalisa ) , ngaphandle kwalomkhakha wemboni yewayini , ematfuba ekutsi kungene bantfu labasha ahlala amancane . 
Niketa ligalelo kumlawuli wemklamo wekwakha ngekulawulwa kwemathenda . 
Kunyenti kukhonona lokwatfolwa kunemgomo lobekiwe . 
Kukhula ngesikhatsi sethemu lesemkhatsini kutotimbili timali letisetjentisiwe kubangelwa kakhulu kuhlelembisa lokuhambisana nekwehla nekwenyuka kwemandla emali kutindleko tekusebenta . 
Ngalokuphatselene nemacembu ebantfu lakhululekile , kunatsa ngalokuyingoti kuyakhula kubantfu Labamnyama nemakhaladi kantsi emazinga aphakeme kakhulu kubantfu Labamnyama labahlala emakhaya . 
Litiko litawutfutfukisa kutfolakala kwetinsita tetemphilo ngekuhlola lokuchubekako , kuhlela kanye nekutfutfukiswa kwetikhungo letilungele kanye netinsita tekusebenta . 
Mayelana nemidlalo yasebusuku , linetinjini tekukhanyisa letinkhulungwane nemakhulu lasitfupha nakune letihlala time ngemumo tigadze simo lesiphutfumako kanye naletinye tidzingo tagezi letengentiwe . 
Kuvikelwa kwemtfombo nekuvikelwa kwetiyalu kusetjentiswa ngekuntjintjana uma kushiwo etentweni letentiwa endzaweni lebekelwe kuvikela kugujwa kwetiyalu noma indzawo yekuvuselela . 
Kuhlala sikhatsi lesidze eshelufini , loko kusho kutsi unesikhatsi lesanele sekuphindze utsengise lowomkhicito , bese kuncipha kumosa kwekudla . 
Tinkhulumomphikiswano letinyenti letimayelana nekuphakelwa kwetimakethe tibuye tisebente kulokuphakelwa kwetindzawo talabakhicitako-labasafufusa . 
Indlela lehlangene yekufundzisa emakhono elulwimi ekukhuluma , kulalela , kufundza , kubhala , nekucabanga . 
Nanome ngumuphi umndeni longaphasi kwaletimo letinjena futsi nebulukhuni lobuchubeke njalo letibudalako idzinga kokubili lekutinsita tekwenta tamalanga onkhe kanye netemiva kute tibasite babukane naletinkhinga ngekuchubeka kwesikhatsi . 
Lelipulazi lakhombisa kunotsa , futsi masinyane , kusungulwe tivandze tetitselo , tivini kanye netinsimu takolweni . 
Njengenhlalayenta , kunesikhala sekwenta ncono . 
Luhlelo Lwekwetfula Tinsita kanye neBhajethi Yekufezekisa , lwetfulwa ngesimisomtsetfo savelonkhe kwentela kusebenta njengenkontileka emkhatsini wemphakatsi kanye namasipala . 
Lokushiwoko kutsi tonkhe tindzawo lapho ummango utfolakala khona , lenye yato sitaladi sendzawo lapho kuhlalwa khona lesingulenye yetindlela letibalulekile , kufanele kutsi sitsatseke futsi sakhiwe njengetindzawo lapho ummango utfolakala khona . 
Lesimo sentiwa sabasibi kakhulu yinkinga yewoyela yemhlaba . 
Lokuhlindvwa bekungekho kube yimphumelelo ngaphande kwebaphakeli ngetinsita labavela etinhlanganweni tasemmangweni , ikakhulukati iLions ne Rotary Club . 
Lokucuketfwe kuleSekhula Lencane kufanele kwatiswe bonkhe basebenti labafanelekile ekusungulweni kwato tonkhe tikhungo . 
Kunembono futsi lotsatsa bubanti benshokutsi yemcondvo " wekutfutfukisa " kufaka imicondvo lefana nekutfutfukisa kukhona kwemuntfu . 
Usebente uphindze futsi weluleke Likomidi leLulwimi leLitiko . 
Masipalati utfutfukise indlelasu yekwenta ncono malingena futsi lendlelasu isadzinga kwemukelwa ngumkhandlu . 
Kusebenta lokukahle lokunaka tindleko kuhambisana nebudlelwano emkhatsini kwemiphumela kanye netindleko tekukhicita nome kuphumelelisa yona . 
Tfola tindzawo lapho kulawula baholi khona kute kufezekiswe tindlela letikahle tekulawula umkhakha , futsi lapho kunelitfuba lekubuyisela emuva lendlela lekwenteka ngayo . 
Lokuhlela nekwakhiwa kweluhlelochumano lwasendzaweni kumele kunikete ematfuba ekusebenta lokukhulu nekungena ngekhatsi kumisebenti yetekutfutsa umphakatsi ngekwendlela-yemgwaco , ngekunweba loku kuye ngekhatsi kubuye kubhukule kulendzawo . 
Kumele nome kunjalo kukhonjwe kutsi kutimo letinyenti , lendlela ye-IP alusiyo incola lencono kahle ekuvikelweni kwelwati lwendzabuko , ikakhulu uma lungakashintjwa nome lusetjentiswe kanye naletinye tindlela . 
Kufuneka kube nekulawulwa kwato tonkhe tigulane letikhulelwe ngekuhlala kuyiwa emawodini alabakhulelwe futsi tigulane letikhulelwe tindluliselwe embili . 
Loku akuhlaliseki kahle kulikusasa lakho . 
Masipalati unelwati lesikhungo lolukhulu lebantfu labasetikhundleni letihlelekile labacashwe sikhatsi lesidze . 
Bangemadvodza nemakhosikati latayelekile labasukuma balwa nelubandlululo babe bahlome ngalokuncane lokendlula lutsandvo lwabo lwebuntfu kanye nesifiso sekuphila nekuba yincenye yemango lokhululekile newentsandvoyelinyenti . 
Onkhe lamanye emanti ngewebantfu . 
Kuyiswa encenye lokwentiwa ngakunye kuvunywa kusimo sekubutsaniseka . 
Kusukela ekunakekeleni lotitfwele kuya ekunakekelweni ngemuva kwekubeleka netemphilo temntfwana kuyofika ekutfombeni , nebudzala kuye kutigaba tekugcina emphilweni . 
Sengiphetsa , ledokhumenti lena isungula luhlaka lolubanti Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Bothishela esikhatsini lesinyenti bativela batfwele kakhulu vele futsi bakukhandza kumatima kutsi batfwale lomunye umsebenti longetulu . 
Sakhiwonchanti sekuvakasha endzaweni yamasipala setfulwe ethebuleni lelingentasi ngeluhlatiyo lweSWOT emkhakheni wetekuvakasha . 
Kubukwa kwemabhajethi kutawenta kusitwa lokufanele kwekusebenta ngemphumelelo . 
Nanome ngusiphi sincumo selive lesiphatselene nemishikashika lebekwe yacaca sitawungena kulelisu . 
Njengencenye yemsebenti webudlelwane bamhlabawonkhe , sifundza sikhulumisana neSifundza seLower Saxony eGermany kwakha Umklamo weGridi-Lencane ye-EC-Lower Saxony . 
Sisungule licembu lemsebenti langekhatsi kulitiko kute liphenye indlela yekusebenta nekutsi liphakamise sakhiwo saleligatja lelisha . 
Kunebufakazi lobubanti bekutsi batsengi betindlu abanalo ngalokwanele lwati lwemalungelo abo , tibopho kanye netinjongo tahulumende ekuhlaliseni sive , futsi nelwati lolufanele lwetindlu alisilo lolufinyeleleka khona lapho . 
Balekeleli bayacashwa sikhatsi lesibekiwe noma kute kuphele umsebenti lotsite . 
Inika inkhomba yetimo temayunithi emvula lalawuliwe ngekuya kwemlandvo wekusabalaliswa kwemvula . 
Mayelana nekucashwa kwabodokotela betilwane , lesimo sibhebhetseliswa kutfola timphendvulo letimbi tetikhangiso temsebenti . 
Imininingwane yetinchazelo tebuchwephesha , idizayini nekusebentiseka kwetinhlelo tedatha kuyatfolakala uma ukucela . 
Lendlela " yekubusa lokuhlangene " , kokubili ngekhatsi nangaphandle kwetikhungo tahulumende , kusivumela indlela levakalako yekubuketana nesimo selwabiwomali lesimile noma lesehlako . 
Loko kwentiwa kabusha kwetimali takuleli kuvumela bomasipala kutsi bente kahle imisebenti yabo ngekwemtsetfosisekelo nekutsi bancintisane babe tikhungo letisimeme tahulumende emhlabeni lotfutfuka ngekushesha . 
Loku kwentiwe kuze kuncishiswe tindleko letikhuphukako Tekuncephetelisa Tisebenti kanye naletinye tindlela letibekiwe . 
Tidzingo tendzawo levulekile tengcondvo netemtimba tebantfwana labakhudlwana nalabasangena ebudzaleni tingahlangatjetwa etihlotjeni letehlukene tetindzawo letivulekile letingakakhelwa . 
Ngenca yetinkinga tesikhatsi , licembu likhonile kubeka imibono etintfweni letine tekucala letibhalwe emaphuzwini lekubukwa kuwo . 
Kutfobela kwelitiko Kwakhiwa kabusha Tingucuko Tekuphatfwa Kwemphahla setibambelelekile ngenca yetinkinga temakhono njengoba sakhiwo selitiko besingakesekelwa ngetimali ngalokuphelele . 
Kulawulwa Kwemahlatsi kusekela kulawula emahlatsi ngalokusimeme ngekugadza kuphatfwa kwemahlatsi nangekucinisekisa kutsi kunemandla lanele ezingeni lendzawo lekutsi kusetjentiswe umtsetfo wetemahlatsi . 
Umhlaba kufanele kutsi usetjentiswe kakhuu nakwenteka ngobe loku kunetitselo letinhle ekwakheni indzawo yekuhlaliswa . 
Ekusebentiseni Luhlelo Lekusebenta Inchubomgomo yeteKulima , litiko litinikela ekucinisekiseni kutsi , bonkhe bantfu , imisebenti , kanye netinsita temkhicito nemisebenti lenetimo letilingene temsebenti . 
Njengobe tindzawo letingashayelwa umtsetfo tentiwa ncono futsi titfutfukiswa tibe tindzawo tekuhlala letisemtsetfweni , letakhiwo letitfwalekako letingemabhokisi eliposi tinga " hamba " nalabo lebatisebentisako kantsi tingentiwa tibe takhiwo tesikhatsi sonkhe . 
Kwentancono kufinyelela kuko konkhe nekuhanjiswa kwenchubo yetitfutsi , ikakhulukati emimangweni lebekeke ngasenyakatfo kanye nebagibeli lebanetidzingo letikhetsekile , kutsi bakwati kukhetsa titfutsi kanye nekufinyelela kulokungabiti kunchubo yetitfutsi . 
Lowo nalowo mbuto unemphendvulo yinye kuphela lengiyo . 
Sifiso sekusebenta emahora lamadze ekutfoleni tinhloso telitiko tekuchumana kutawuba sincomo . 
Silandzela kutsi lesikhalo kufuneka sehluleke . 
Litiko libuswa ngulomtsetfosimiso kanye netinchubo tenchubomgomo : 
Loku bekuyincenye lebuya ekuswelakaleni kwetingcweti temsebenti wetandla nabosokontileka labancane ngekhatsi e-EC . 
Lelizinga lekubandzakanyeka litawuhluka kuye ngetimo letitsite futsi ikakhulukati ngekuya ngekutsandza nekufuna kwemphakatsi tsite kutibandzakanya . 
Loluphenyo akusiyo indlela yekubuka kusebenta , alukacondzi kuhlaza , kodvwa kubukisisa kutsi singacinisekisa kwekutsi umtsetfo usebentela bantfu labahlala emapulazini . 
Luhlatiyo lwemnyaka webakweleti lufaka kuphela lawo manani lafunekako . 
Inhloso yaledokhumenti ku : 
Kungelulekwa kutsi kuletinye tehlakalo kuphikelelwe kutsi bosokontileka labatfole emakontileka benta emakhozi latsite futsi bawaphase , ngembi kwekutsi bavunyelwe kucala kusebenta ngalekontileka . 
Umuntfu kufanele abuye acabange kwekutsi emanani lamanyenti entelwe kuvikela timboni takuleli , kantsi nakunjalo angahle acwase labo labazama kuncintisana nebakhiciti bakulelo live . 
Ihlose kubalekela kuphindzela emuva nekwemukelwa futsi , kwehlisa bungoti , nekunciphisa kulaliswa esibhedlela . 
Lesikweleti lesiphatselene netinsita tangaphambilini tilinganiselwe kuba ngaloluhlobo : 
Futsi , lokwendlula kusuka kumanani amhlabawonkhe kuya kuwasekhaya kutsintfwa tinchubomgomo tentsela netetimalilusito . 
Sekube sikhatsi lesidze solo sivale emehlo etfu njengesive . 
Legandaganda kufanele ibe nemagiya lasetandleni nasetinyaweni . 
Umtfwebulo lobangwa kuhubuka wenteka nakudubuka umtsambo bese ingati igeletela kuthishu yebucopho noma endzaweni yesubarakhnoyid . 
Indvuna Yelitiko Lekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle indlulisele letinye timiso temtsetfo etifundzeni . 
Kufuneka kube nabofenisi nemagede angaphandle lacinile , lahambisana nemininingwane leticondziso tavelonkhe letibekiwe . 
Lokubalulekile lokutfolakele kanye netiphetfo telucwaningo bekungukutsi : 
Lamakleyimu lalandzelako lasikhombisa afakwe endzaweni yamasipala weBa-Phalaborwa . 
Lilungelo lembhali mayelana nawo onkhe emadokhumenti kanye nedata ye-elekthronikhi , lelilungiselwe noma letfutfukisiwe kwentela inhloso yalomklamo wemtfuli tinsita , litawuniketwa Litiko . 
Lokufezekiswa kwemiklamo lekhonjwe njengaleyo lefanele kutsi kucalwe ngayo kwentiwa ngeLisu leKutfutfukisa loluHlanganisile kudzinga lutjalomali lwetindlekosicalo lolukhulu , lekuyintfo lengazuzwa kuphela ngetinchubo letifanele tekulawula imali , nelulawulo lwesabelomali lolwenele . 
Umsebenti webakhiciti bemabhizinisi labalulekile kukhicita titjalo letisezingeni lelisetulu letivela etindzaweni Kumsebenti Lomuhle Wetekulima . 
Sibe , ngulabasebenta ngesikhatsi sinye kumiphumela kanye nekubeka liso ekusebenteni kwelitiko , sikhicite Luhlelo Lwekubeka liso Kwetfulwa Kwetinsita Lolusembili . 
Emagciwane lamanyenti emanti aphila ngekukhululeka futsi enta imisebenti lenetinzuzo lefana nekubolisa tintfo temvelo . 
Kuhlaliswa kwebantfu lokungakahleleki kwenyukile ngaphasi kwekuphatsa lokuholwa yi-DA . 
Sikhatsi lesingusonasona sekudiliva asivetwe . 
Inchubomgomo yelitfuba lekulahlekelwa lesikweleti seyivunyiwe nguleSikhwama , lekuyintfo levamile lefakwako kulamagunya ekufaka imali . 
Kuceceshwa kwebasebenti kubone kwenyuka etigabeni temakhono etindzaweni letibalulekile telibhizinisi . 
Ngalesosikhatsi , temfundvo tilimala ngendlela lengeke yalinganiswa . 
Sikhatsatekile ngaletehlakalo letingapheli tekubulala emapulazini kanye nalobunye bugebengu lobuhambisanako lobukhatsata imiphakatsi yetfu yetekulima . 
Khuluma nalabanye basebenti besibhedlela ngekucitfwa belusito letekwelashwa . 
Emhlabeni lokahle kakhulu , kuyakhoneka nekucabanga ngesigulane lesine-TB lengakhoni kwemukela sidzakamiva setfulwa kusisebenti semphakatsi waso ngembi kwekukhululwa , loku kukubaluleka kwalobudlelwane . 
Noma kunjalo , basebentisi kufuneka bati kutsi iWebhu Yamhlaba Wonkhe iyinethiwekhi yemmango lengakavikeleki lebanga kutsi kube nebungoti lobungenta kutsi tintfo letentiwa basebentisi tibonwe , tingenelele noma tiguculwe bantfu besitsatfu noma lokungenta kutsi emafayela umsebentisi lawadawunilodako angahle abe nemavariyasi ekhompuyutha , abe nemakhodi labhubhisako , emawemsi noma letinye tinsita noma letinye tihibe . 
Inhloso leyinhloko yendlelasu kuniketa luhlaka lwemkhankhaso welive wetekutsengisa eNingizimu Afrika . 
Emabhodi Emanti atawuchubeka nekusebenta njengetikhungo letitimele ngekwesimo sekulingana kwetindleko nemali lengenako . 
Ngalokunjalo , Sosikhwama Wahulumende uchubekile nekusimamisa budlelwano ngalesikhatsi sekubuyeketwa ngekubambisana nemakomidi ePhalamende . 
Lesicashunwa sinemagama lamanengi lachaza imphilo yasetindzaweni tasemaphandleni . 
Luhlelo lwekuhamba lwebantfu labatawuvakashelwa lolunemininingwane leyenabile . 
ENingizimu Afrika emalungelo eluntfu avikelekile futsi acinisekiswe nguMtsetfosisekelo . 
Bachubi balomcondvo bekuba sisekelo semakethe netimiso tenchubomgomo Yesikhwama Setimali Semhlaba wonkhe Nelibhange Lemhlaba . 
LeSikhwama singakukala lokulahlekelwa kwekumosheka ngekumisela kulinani lelilungile lelithulusi entsengweni yasemakethe lebonakalako . 
Loku kufanele kusite kusetjentiswa ngalokugcwele kwaloluhlelo ekupheleni kwalomnyakatimali . 
Licembu Lelisebenta Ngekhatsi Kwematiko Etindlini Letifanele Simondzawo licinisekise tinzuzo tekusebenta kahle kwemandla etindlini futsi lichuba sifundvo lesentekako sekuphenya indlela yekusebenta kahle ngetimali kusekela kufaneleka kwesimondzawo emkhakheni wetetindlu . 
Kubeka liso lokuchubeka njalo kwemhleli wekufakwa kwemali kanye nesati setibalo ngetimphilo tebantfu saleSikhwama kwentekela kucinisekisa kutsi kubanjwa imphahla lefanele lefanako netikweleti taleSikhwama . 
Emkhatsini walomnyaka , Sikhulu Seluphiko sahlelwa kabusha kutsi sihlanganise timphiko letintsatfu . 
Tinhlelo tisunguliwe kucalisa futsi nekusekela ngetimali incenye letimisele yekunakekela umhlaba kuhlanganisa imisebenti yesifundza , njengencenye yendlela lephelele yekwentiwa ncono kwemhlaba . 
Kungablukhuni kuto kutsi timelane nesivivinyo sekutimela . 
Sabumba tilwane netinyoni ngelibumba . 
Imele lokubalulekile kanye nalokufanele kutfunyelwe kubomasipalati . 
Emarisevu emgwaco kungaba , sibonelo , angasetjentiswa kancono kutfola batsengisi labangakahleleki ngekwenta tindzawo tekuhamba letiseceleni kwemigwaco tibe banti tiphindze tibe nendzawo yekupaka leseceleni kwemgwaco . 
Labakleyimako labasebentisa kusekelwa bayakhona kutfutfukisa emasu lanemininingwane netinhlelo temabhizinisi ngekusetjentiswa kwemhlaba lekunemphumela nalokusimeme . 
Tingucuko kuleNchubomgomo Yebumfihlo 
Bamenywa ngematiko ahulumende , tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende naletinye tikhungo kutsi bahambele imihlangano lemikhulu noma tinkhomfa nekuhlanganyela emihlanganwenisifundvo lephatselene neluphenyo ngeluhlelo lwekhomishini . 
Tinchubo telwatiso ngebubanti bahulumende Kwelitiko Letekuphatsa Temisebenti Yahulumende tikhombisa kutsi tinchubo te-IT tematiko lamakhulu nanyalo awakhulumisani ngalokwanele . 
Emaklemu eTinsita Tetitfutsi eNingizimu Afrika noma ngukuphi lokunye kuhambisa kubuka sisindvo , linani , kulimala noma kulahleka , kutawentiwa nguSonkontileka . 
Umkhandlu utfola imali yawo ikakhulukati kutimali letindluliswa nguhulumende . 
Titfutsi letihambisa umtfwalo letahlukene kanye netitfutsi tesive temtsamo lomkhulu titawubhekiswa kumihume yetitfutsi tesive lembalwa kakhulu kwentela kuniketa timo letitawuheha kugcwala kwebantfu , nekutsi umhlaba usetjentiselwe lokubhiciwe . 
Ngetulu kwaloko , tindlu nato ticatjangwa ngeludzaba lwekuphakelwa kwetinsita letisisekelo ; kodvwa , kuphakelwa kwetindlu kuhlala kulikhono lekusebenta lesifundza , lokuholwa Litiko Letetindlu Lesifundza . 
Hulumende uyatinikela ekwehliseni tikweleti ngalesikhatsi umnotfo uba ncono kantsi bente imali lenyenti yentsela . 
Bencitfomali Yesive BaseNingizimu Afrika nebeKutiphendvulela Kutetimali babukiwe batfolakala bangakemi kahle ikakhulukati mayelana nekusekela lokutsengiselana lokunyenti lokulawulwako . 
Kumele sinikete tonkhe tivakashi tetfu kwamukeleka lokufutfumele kanye nebukadzebona letingeke tibukhohlwe futsi lobunenjabulo KwaZulu Natal kwentela kucinisekisa kutsi tibuya ngetibalo letisetulu emva kwalethonamenti . 
Lengcikitsi inika ematfuba ekucocisana nebafundzi ngendlela lehlabaka ematheksti labahacile njengema-athikhili emaphephandzaba , tikhangiso kanye nemaphosta . 
Ngaphandle kwalokutfutfukiswa kwemazinga , buciko nemakhono nako kunendlela yekulapha kulabo labavalelwe . 
Lokwehluleka kuchumana nesicuku kwenta lulawulo lwako lube matima . 
Inhloso ye-LED kwakha ematfuba emisebenti kute kutsi kuzuze bonkhe bahlali bendzawo . 
Lesiboshwa sephula ingilasi futsi sagwaza lesinye siboshwa enhloko ngayo . 
Sikhatsi lesisebenta kahle kunato tonkhe sekusakata umchamo sekusebentisa sitjalo senteka uma kutjalwa titjalo , ngoba liphesenti lelisetulu lekudla lokwakhako lincibilika emantini ngalesikhatsi kwenteka loku . 
Kulawula Luhla lwedathabhesi : Kufaka ticelo letisha temavenda kute tivunyelwe . 
Basebentisa loluhlu lwekuhlola lolungantjintji etimphahleni letiphelele naloluhlelo lwesikhatsi lwetintfo letiluhlata naletingakacondzi . 
Lesi sento lesimatima lesidzinga tikhungo letetfula tinsita tahulumende tisebente kuyo yonkhe imincele , nekuhlela kancono kute kufinyelelwe kuletidzingo letikhulako tebantfu betfu . 
Ncedza umphatsi wemtfolamphilo ngekulandzelela kutigulane letilahlekile . 
Labanye futsi bakhulisa tinshisekelo tabo etimakethe lesetivele tinemtfwalo ngembi kwekuvalwa kwekubhalisa , kubangela kungcubutana kulabo labangenelelako . 
Leyunithi ibukene nekuphatsa luhlelo nekwenta luhlolo lwematiko lokuchubekako . 
Kuminyanisa imisebenti kutawugcugcutela kutsintsana futsi kukhulise temnotfo . 
Bacwaningi balinganise kutsi bantfu labakhubatekile labangetulu kwehhafu abakafundzi . 
Lena yinkhomba yalokutinikela kwelitiko ekusebenteni ngekungaphatsi kahle nekukhohlakala . 
Nanoma kunjalo , Umcwaningimabhuku Jikelele ukhombise kutsi kunesidzingo sekwenta kancono kulawulwa kweMphahla , kwalulwa kwemaLivu kanye netinkinga tekugcogcwa kwetintfo letemukelwako , tinkhokhelo letecile kanye netinkhokhelo tekwendluliswa . 
Uma lidamu lingenalo ligama , uyacelwa kutsi uletse ligama lemphahla lapho lelidamu likhona . 
Njengoba bungekho bufakazi lekudzinga buniketwe noma luhlolo lolwentiwe ngetindleko temngcwabo noma kushiswa kwesidumbu , lenchubo yekulawula itawentiwa ibe lula , futsi netindleko titawulondvolotwa . 
Lendlelasu ifuna kuvimba iphindze icedze inkhohlakalo ngetento tekusekela letiphindzaphindzekile . 
Inzuzo yetindleko lengatfolakala emklameni ngekuya kwetimphilo letivikelwe , nemisebenti bantfu labatondla ngayo levikelekile , nemphahla noma imitfombolusito yemvelo levikelwe , kutawuba migomo lencuma lekucalwa ngako . 
Kute kwandziswe tekuvakasha , kukhangisa kuvakasha kwetemasiko kubalulekile , kuhambisana nekulondvolota , konga kanye nekuvikeleka lokwenele kwemagugu lanotsile alelidolobha . 
Iklorayidi ingaphindza ikhishwe emantini ngema-electrolysis kute kwentiwe igesi yeklorini lekhululiwe endzaweni lengasiyo . 
Fezekisa indlela lechumene kute kulawulwe yonkhe imitamo yekususa titjalo letingasito talendzawo , kucalwe kuleto tindzawo letingubocalangaye . 
Tincenye tesimo selitulu letifana nekuhamba kwemoya kanye nelizinga lekushisa kufuneka tibukwe . 
Imisebenti yekuhlola lifutse lekulawula itawuba yintfo lenhle njengentfo yekuchuba loko kuhlola . 
Hulumende lomkhulu usebentisa inchubo ye-BAS leyecele ngale lesebentisa ngcondvomshini lelawula lusebentisomali , kugcinwa kwemabhuku kanye nekubika ngetimali . 
Nanoma kunjalo , nanoma loko kwehlukahlukana kuyafiswa , uma ngabe kuvumela tindlela letinsha tekulawula , noma-ke kuvumela timo letitsite tesifundza kutsi tilungiswe , kuvamisa kushubisa simondzawo sekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo bese-ke ngalendlela akusabi ngulokufiswako . 
Umsebenti wekulawula bungoti uyiswe ngaphandle ka-PricewaterhouseCoopers ( i-PwC ) futsi ibika-ngco kuSikhulu Lesikhulu seteBungoti lesilawula tebungoti nekusebenta . 
Emakoteni lalishumi nanye lendlulile , linani lekungasebenti laseMpumalanga lengce ngalokungagucuki linani langembi kwekuwa kwesimo semnotfo . 
Sigameko sekucala sibeka ndzawonye tinchubomgomo letihlose kwenyusa lizinga lekukhula kwemkhicito , kantsi lesesibili sihlanganisa tinchubomgomo letihlose ngco nekwenyuka kwemisebenti . 
Tiboshwa lekutsiwa betiyincenye yalokukhala ngalesikhulu tatsi ngalesikhatsi setingcocoluhlolo tayengwa tentiwa kutsi tisayine setfulo ngoba lommangali lomkhulu wacamba emanga ngaloko lokucutfwe ngulesikhalo . 
Loku kutawufaka sandla kumkhuba wekutfola imiphumela lekungiyo lekaliwe kutsi ibe ngaphansi kwetilinganiso telwabiwomali ngaphandle kwekutsi kunakisiswe nakuhlelelwa kutsenga kukokubili lokufaka ekhatsi kuhlelela lwabiwomali nekuhlelela kungena kwemali . 
Lokubuyeketwa sekuyatfolakala ku-inthanethi ngenhloso yekutsi baphatsi bemitapo emphakatsi kanye netisebenti tesifundza tikwati kufundza . 
Bothishela kudzingeka kutsi bakhombise luvelo kuloku futsi bafundzi labanjalo bangabavumeli kutsi batimbandzakanye nangabe kudzingekile . 
Inchubomgomo lelungisiwe yekuhlola bunikati mbamba balosebhizinisini ivumela kungenelela kwebakhokhi timali labangasibo-beBEE kuzinga linye lebunikati . 
Lidolobha lisebenta njengendzawo yekuhlala lenekuhlangana lokuncono kuSifundza saseGauteng . 
Indzawo lapho kutfolakala khona bantfu , njengasenkhundleni nome epaki , ingasetjentiselwa kutsikameta simo lesakhiwe , ngaleyo ndlela kudaleke kwehluka lokubonakalako kuleyo ndzawo leyakhiwe . 
Sicephu seli-12 simayelana netisebenti telitiko kute kufike lapho loku kudzingeka khona lokungeta kuletibonelelo Temtsetfo Wetetisebenti losebenta ngalokutayelekile kulelitiko nebudlelwane balo netisebenti talo . 
Kukalwa kwetinchubomgomo teBEE kweyame kulizinga lelingilo lekuhambisana ngelusuku lekukala , loku kusho kutsi simo seBEE sebhizinisi sibonwa njengesitfombe lesigcina idatha yekusekela ngesikhatsi lesitsite . 
Kusebenta ngemphumelelo nekusebenta kahle ekunakekeleni tinsita kuto tonkhe tintfo tetemphilo . 
Linyenti lwesilinganiselo selwabiwomali lenikelwa ngumnikeli alwehlukanisi emkhatsini wetifungo , tintfo letingasilo lucitfomali teminyakaminyenti nakucatsaniswa nemnyaka munye , kanye netimali etikhona . 
Kuloko , tonkhe tikhungo temfundvo lephakeme kumele tibe nenchubomgomo noma lisu lekwenta samave emhlaba . 
Kuhluleka kuniketa tindleko talomsebenti lotimele titawuholela ekutseni kungavunyelwa incenye letsite . 
Asinayo indzawo yemaphoyisa langahloniphi imbheji yawo futsi nenjunifomu yawo . 
Kute kutsi kuzuzwe loku , bahleli kanye nabonjiniyela badzinga kuvisisa tidzingo letinyenti telizinga lelibekiwe , kanye nebudlelwane lobusebentako emkhatsini , wetisetjentiswa letihlanganyelwako letehlukene . 
Bantfu labanyenti base Alfred Nzo , njengoba kungusemakhaya kakhulu , beyame kutemvelo nakutinsita talokuphilako kute babe nemphilo lekahle , lephephile , futsi baphile kahle . 
Baphakeli babhala lokulahlekelwa lokukhulu kuleliphuzu lelitsi kugcizelelwa kancane kuphatsa kahle timphahla ngoba batsengisi abanamtfwalo wanoma ngukuphi kulahlekelwa lokwentekako ngekunganakekeli kwabo . 
Lokubaluleke kakhulu , tikolo letivalelekile tinakwe kakhulu . 
Bese kwedlula ezingeni lesigodzi , kufikwa kulelizinga lesifundza . 
Nanome kunjalo , tindleko tekucalisa tikhombisa kuba setulu kunalokulindzelekile . 
Imikhawulo ngekwemtsamo wemandla kumisebenti letsite kanye netinsita tendlu yekwenta lucwaningo kuhlale njalo kutivimbelo kumishikashika yekubeka liso yetigodzi . 
Umphumela kutsi leLitiko lilekelele letinsita ngesabelomali semasheya lalinganako . 
Sikhatsi lesibekwe kumadokhumenti ekontileka sekwentela nanoma ngusiphi sento ngemuva sekuniketwe lesatiso lesishiwo , sitawubalwa kusukela ngelusuku lekufakwa kwaleso satiso . 
Sitawuba nemingcwabo leminyenti sonkhe lesitawuya kuyo sidzinge lesisebenta nabo kutsi bevisise nangabe sifakwe ngaphansi kwencindzetelo lenkhulu , noma kumele sitsatse sikhatsi singekho ngobe sishonelwe . 
Ubuye ucaphele imiklamo ye-IT yahulumende kususa kuphindza kabili . 
Nabo bangumdzibi munye etimphilweni tebantfwana lababutsiwe . 
Sente sincumo sekutsi sitawusungula luhlaka loluchaza ngalokucacile umsebenti Tiboshwa Letenta Umsebenti letingawenta ekutfutfukiseni imimmango . 
Bhukwana lophetse imiyalo yekuhlelela nekudvweba lokuhanjiswao : Tinkhombandlela tekuphumelelisa intfutfuko lesekela kuhanjiswa kwetintfo , Sigodzi se-Oregon setitfutsi kuLidolobhakati leTri-County , ePortland . 
Lonatsa ngalokundlulele angalindzeleka kutsi anatse emathothi emaspirithi layimfica , libhodlela noma iwayini lenyenti noma emalitha emabhiya langetulu kwalamabili ngelilanga . 
Incenye yesibili ikhuluma ngenchazelo lemfishane yetingucuko kudathabhesi kanye nakumathebula etelubalobalo . 
Loku kuphindze futsi kudzinge kutsi lolwabiwomali lumiselwe kumicombelelomali leliciniso . 
Ngesikhatsi semhlangano-sikolo wekuhlela emasu , ligunya , tinjongo kanye nemisebenti yekucala yalelitiko kumele kuvetwe kukhanye . 
Tikhungo temmango tincenye letibalulekile tekwakha indzawo futsi kufanele kutsi tisetjentiswe ngemabomu , ngekuhlanganisa nendzawo yemmango , kute kwakhiwe tindzawo letitawuhlala njalo tikhumbuleka . 
Akukho kutsatsa shengatsi lokucacako lokwentiwe ngekukhushulwa kweticelonkhokhelo . 
Ngakoke kudzingeka lungenelelo lolutsite lwekusita ekusekeleni nasekungeneni emakethe kwemabhizinisi lasakhula ekuguculweni kwemikhicito yetekulima . 
Imininingwane yekubhanga letawusetjentiswa , nguleyo levela kurekhodi lemkhokhimtselo . 
Inchubomgomo Yemitsi yaVelonkhe kakhulu isuselwa kumcondvo wemitsi lemcoka , futsi kuhloswe ngayo kucinisekisa kutfolakala kwemitsi lemcoka yesimo lesihle , kuphepha nekusebentiseka kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Bekungumholi lengesabi lutfo futsi asigayigayi semzabalazo lesingaticabangeli sona sodvwana . 
Kubuye kunesidzingo semikhakha kutsi icinisekise kutsi imikhankhaso ye-HIV ifinyelela kuwo onkhe emalunga abo . 
Kuhlela kusebenta kuphindze kucinisekise kutsi baphatsi batsatsa indlela lehlelekile ekulawuleni umsebenti kusisebenti ngasinye , ngekuhlanganisa tinhlelo kanye nemsebenti ekutfutfukisweni kwetinhlelo tesisebenti ngasinye kuleso naleso sigaba . 
Kwabekwa tindlela letimbili tekukhutsata lomgomo : kwesekela Imikhandlu yeKutsengisela Kulamanye Emave kanye neSikhwama seLubanjiswano lweMkhakha . 
Mayelana nekuchumana njengebutsakatsaka lobubonakele , nanoma masipalati atfutfuke kakhulu ekuchumaneni ngekhatsi nangaphandle , kusekhona indzawo yekutfutfuka njengoba kungasito tonkhe tincumo letentiwa phasi kuya etulu nasetulu kuya phansi kumasipalati . 
Tindzawo letinhle tasemadolobheni , ngekutichaza , tilusito . 
Imfundvo lesisekelo kuteKulawula buHlengikati noma teKuphatsa isidzingo . 
Indzawo yekugcina umlandvo yebuchwepheshe itawucedza kubutfwa kwemafomu lagcwaliswa ngesandla kumaklayenti . 
Kuyintfo leyetayelekile kutsi umbiko wadokotela awufaki ekhatsi loko lakutfolile kuphela mayelana naleso simo , kepha ubhala naloko lokushiwo sigulane . 
Siniketele kumesekela ngalokugcwele kanye nelitsimba lakhe lonkhe . 
Kufanele kutsi bammelulikhetfo babe nelikhono lekuhlatiya inchubo yenhlangano nekuveta tindzawo tebungoti lobukhulu . 
Loluhlelo lwe-inthanethi lwamahhala kulabasebentisi lababhalisiwe , lekufanele badlule kanye , kulenchubo ngaphandle kwekukhokha tindleko tekubhalisa . 
Liyatfutfukiswa ngekuhamba kwesikhatsi , litfolakala ikakhulukati esigabeni sekukhula ngekwemicabango , futsi kwabelwana ngalo kuwo onkhe emalunga esikhungo . 
Kiniketa inchazelo kulomcondvo lobanti wemphakatsi kugcamisa buginjoginjo balesimo . 
Letisihlanu letengetiwe letinsha Tikhungo teKutfutfukisa Lotfola Konkhe kuto setihlelelwe lomnyaka lotako . 
Loludzaba lusaphenywa ngoba umbiko wekuhlolwa kwesidvumbu nalamanye emadokhumenti kusashoda . 
Litiko litawucinisa tindlela tekusebenta letihlelekile kanye nekulawulwa kwangekhatsi ngemizamo yekuniketa tinsita letisimeme naletibalulekile tetemphilo emphakatsini waseMpumalanga . 
Leligatja lichubekile nekutfutfukisa imodeli lehlosiwe yekunikwa kuchasa ngebhajethi yetakhiwonchanti . 
Sicela wati kutsi litiko liwagodlile emalungelo ekugcwalisa lesikhala semsebenti . 
Kusingatsa kutsembela-kuwe njengemgomo kumakhophelethivi kuseyinsayeya . 
Lomkhakha lokhicitako awusingulomunye webacashi labahamba phambili kulendzawo . 
Incenye yalokubankimbonkimbo ekuphumeleliseni loku ihambisana netindzaba tekushaywa kwemtsetfo , kubambisana kwabohulumende , kuchaswa ngetimali kanye nemitfombo yekutjala imali . 
Labaphatsi batsetse indlela lefaka ekhatsi konkhe yekwenta loku kantsi sitinikele ekutfoleni tindlela letikhombisa buciko netisombululo letitawuhlala sikhatsi . 
Masipalati utawutsatsa tonkhe ticwayiso ngako konkhe lanako kucinisekisa kuncishiswa kulahleka noma kusetjentiswa kabi kwetinsita emakhaya laphuyile . 
Kutfutfukiswa nekwentiwa kancono kwemahhola , emapaki netinkhundla tetemidlalo naletinye tisetjentiswa : 
Kufanele kutsi luhlolo lufake phakatsi silinganiso sekusebenta kanye nesifinyeto sekusebenta lokuphelele emazingeni ekusebenta , newetimali kanye nalanemasu . 
Emakhodi aniketa luhlaka lemtsetfosimiso wema-ejensi ekucinisekisa eBEE . 
Bosomapulazi bayelulekwa futsi kutsi babuke sikhatsi semnyaka lesifishane , tinhlobo tetitjalo letivumako endzaweni njenge sinyatselo selisukuphepha . 
Ngesikhatsi kumiswe kusebenta kwesikhashane , asala emekahle endzaweni , futsi basebenti bagcina ligalelo labo kulokubakhona kweliphakethe letekuphepha emphakatsini , kodvwa basebenti bavuma kuchubeka neliholo labo leletayelekile endzaweni yekudendwa . 
Kunaleminye imiklamo hulumende lekangayenta ngekusebentisa i-ICT ngenshisekelo yekwenta kancono kwetfulwa kwentinsita . 
Cinisekisa kutsi inchitfomali ihambisana nekwabiwa kwebhajethi yayo . 
Lena yimphumelelo leyamukelekako njengoba kugcwala kuyinkhinga lenkhulu yalelitiko . 
Linani lemisebenti lefaka sandla ekugcineni simondzawo leyentiwe ngematfuba eMisebenti yeLand Care leyentiwe ngeLand Care . 
Liphupho letfu kubona lokungenelela etinhlelweni tetfu kuholela emacenjini emmango . 
Emakhono akulelive kanye nemandla kufanele kwakhiwe uma kwentiwa lemiklamo futsi emakhono kumele endluliselwe kulabanye . 
Emuva kwekulahlwa licala kwemdlulisi wesicelonkhokhelo , kodvwa ngembi kwekudlulisela loludzaba ekhotho lephakeme , mantji wendzawo arekhoda kutsi ugaluje kutjela umdlulisi wesicelosikhalo ngekuniketwa sigwebo lesiphasi . 
Lelinani lentiwe laba nemkhawulo ngekulawulwa ngemtsetfo locinile kutinombolo tetisebenti . 
Lesigaba lesilandzelako sentfutfuko sifaka tinsitakusebenta kwemmango , kanye netetindlu kanye nematfuba etemabhizinisi kusekela lendzawokati . 
Imfucuta yetemphilo ifaka imfucuta leyentiwe tikhungo tetemphilo , kufaka tikhungo tetilwane , tekucwaninga kanye nemalabhorathri kubuye kufake imfucuta lebuya kumitfombo lemincane njengendlu yedayalisisi kanye nemijovo . 
Lelitafula alifaki ekhatsi linani lentsengo yemphahla lengasiyo imali kanye netikweleti letingasiyo imali . 
Kuvikeleka kwekuhlala kuphindze kuhloswe ngako kwenta kwetayeleke lobudlelwane emkhatsini wembuso kanye nebahlali basetindzaweni tekuhlala letingakahleleki . 
Lendlela yekwakhiwa kwemaphayiphi laphumako kucinisekisa kusimama lokuphelele ngaphansi kwalamandla ehayidrodaynamikhi lalinganene . 
Lesinyatselo sekuteleka seTransnet sibe nemtselela lomubi kakhulu kubahwebi bemikhicito yetekulima nekudla kwaselwandle futsi nakumnotfo uwonkhe . 
Uma kuba nemphikiswano emkhatsini kulonikwe ilayisensi kanye netisebenti teBhodi endzabeni yemali yemitselo yekugembula lekumele ikhokhelwe , lengeke isonjululwe emkhatsini kulonikwe ilayisensi kanye netisebenti teBhodi , Ibhodi matfupha kumele isombulule lemphikiswano . 
Kulawulwa kwetimali nentsela kufanele ikolekwe ngekusebentisa tinsita letiniketwa imimmango , emabhizinisi nematiko ahulumende nekuniketwa kwetibonelelo kubomasipala basekhaya . 
Umbiko utfole kutsi kuphatsa etifundzeni , letifaka iKwaZulu-Natal , kusesimeni lesibi kakhulu . 
Cinisekisa simondzawo sebhizinisi lesilawulwako , lesilinganako kanye nalesiphendvulako enhlalweni . 
Badzinga kuvelwa buhlungu ngetizatfu letinyenti . 
Sekucedvwe imiklamo lemine , leminye lemibili isachubeka , leyimfica ilindzele kufakwa eluhlelweni lwekwakhiwa , bese kutsi lemibili ilindzele kulinganiselwa . 
Imantji yetinzuzo tentsela ingafakaza kuba yinzuzo lengajabulisa batsengi kutsi bacabange kutsenga i-EV noma bagucule kutsengwa kwalenye imoto kube yi-EV . 
Indlela yekuma kwemaphephandzaba edijithali . 
Lokuphikisa sincumo kuya kumaphaneli lahlukene kulihhovisi leligatja lemphahla lengenako lapho sincumo sitsetfwe khona , lihhovisi lesigodzi lelihambisana nako , nobe Lihhovisi Nhloko leSARS , kuya ngesimo nelinani lalokungevani . 
iBhodi ibone ematfuba ekulahlekelwa lamanyenti lamcoka langahle abe nemtselela lomubi kakhulu kuleNhlangano . 
Nanoma kunjalo , lesidzingo sekuhlela kanyekanye kuvundle kuwo onkhe ematiko , bomasipalati nemikhakha kute kucinisekiswe kungenelela lokubaliwe , lokuchumene , lokuhlosiwe kutsi kuniketwe imiphumela yemphilo lengenhla , kuyasilela . 
Ikhomishini yeteMtsetfo yaseNingizimu Afrika kanye nelitiko batsintsa emacembu lanenshisekelo kufaka ekhatsi bameli , bagcinimabhuku nemboni yemshwalensi . 
Masipala ungene endzaweni yekutsengisa nekucashisa kuphothifoliyi yekusisa imphahla . 
Sicela wendlulise sicelomsebenti sakho , ubhale inombolo yereferensi lefanelekile kanye neligama lesikhangisi lobone kuso lesikhangisi . 
Loku , kungagucuka , kubange kutsi kungabi nekuvisisana nekungcubutana phakatsi kwebudlelwane . 
Live letfu lidzinga nembeza , umkhakha wahulumende lonelikhono losebentisa kuphatsa lokucotfo kwetimali tesive . 
Lemiphumela yaletimali ingamisa kabi nome yenyuse kushukuma entsengweni mbamba ye-oyili . 
Kutfutfukisa emandla lafanele ekulawula , simondzawo lesikahle sekuncintisana , futsi netakhiwo tekuphendvula letikahle emalevelini emnikitinsita futsi nelidolobha kutawuba bucayi . 
Ngaleyondlela kwakheka kwesimilo sakhe kuhlangene nesibopho sakhe savelonkhe kanye nelisiko lakhe lesive , futsi ukusho loku ngekutatisa ngelulwimi lwavelonkhe . 
Lesigaba lesilandzelako siniketa sibutsetelo salolushicilelo kanye nemisebenti yekuhlanganyela kwemmango . 
Imigwaco lelukhetse , nemhlabatsi longenatitjalo nawo ufaka sandla ekungcolisekeni kwemoya . 
Lemitsetfo ibhalwe kuleMitsetfo Yempesheni yeTisebenti taHulumende . 
Inkantolo kufuneka ibikele umsolwa kutsi umyalo wekuvikelwa usasebenta ngesikhatsi seluphenyo . 
Umcondzisi-Jikelele angadlulisela noma ngabe nguyiphi incenye yemali esikhwameni sesincesitelo kanye nakusikhwama sekusisa kuMphatsi-Jikelele Wetikwelede Tahulumende kwentela kusisa . 
Kunetinhlobo tasebusika , tinhlobo tasemkhatsini kanye netasentfwasahlobo . 
Ngaloko , emazinga laphasi elusito awakavami kusimama kunemazinga lasetulu . 
Likwaya leLitiko lahlabela ngeMkhosi weKugubha Lusuku lwaBomake nakuForamu yeMnyaka yeLishumi yeKucecesha Tisebenti taHulumende . 
Ngaloko , ngifisa kugcizelela kuloko kulomzuzu kutsi sidzinga kusebentisana kute sicinisekise ngalokugcwele kutsi kuhlaliswa kwebantfu nentfutfuko yemadolobha kubekwa kahle futsi kuyahlanganiswa kuletinkhulumomphikiswano letimcoka letikhona manje mhlabawonkhe . 
Ngaloko-ke i-VAT ikhokhwa nakuniketwa imikhicito netinsita eNingizimu Afrika , nalapho kutsengwa imikhicito ngaphandle iletfwa eNingizimu Afrika . 
Lenta lomsebenti ngekubambisana nalamanye ematiko ahulumende , tiphatsimandla tendzawo , ema-egensi etenhlalakahle latimele kanye netinhlangano letinyenti letingekho ngaphansi kwahulumende . 
Ngetulu kwaloko , umangabe sicelo salelwa , lommangali utawuvinjelwa kuletsa sicelo lesinye futsi sikhatsi lesitinyanga letisitfupha kusuka kulokwala lokunjalo emva kwekutfola umbono wetemtsetfo kuloludzaba lwalesinyatselo . 
Labaphendvulako banikete tilinganiso talokucitsiwe kuphela . 
Kungani khona kwenchubotimali lehlanganisile kusho kutsi imisebenti leminyenti yetimali isafanele kutsi yentiwe ngendlela lendzala leyetayelekile noma kutinchubo letincane letehlukene , lokungadli nje sikhatsi kuphela kepha lophindze futsi kufake ekoneni kuhlonipheka nekuchumana kwedatha . 
Kute kufezwe futsi kunakekelwe indlela yekukhula kwemnotfo lokukhulu , iNingizimu Afrika kumele isungule budlelwane lobusimeme nemave eBRICS . 
Lesidzingo setimo tekwenta ibhizinisi letifanako nelizinga letekuphepha lelisetulu sidzinga , kuletinye tetintfo , kulawula kufinyelela ngco kulomncele wesakhiwo nemgwaco nesikhala setimphamabanamgwaco , nekuhlala kukhukhulwa kulungiswa lesikhala lesihlukanisa letimphambanamgwaco . 
Kutsandzekiswa kwekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi , kugcwala kwemaminerali netondlamtimba kusimo semanti lokubanga litfombonkhala , kutsatfwa njengalenye yetinkinga letinkhulu tesimondzawo Elwandle lweBaltic . 
Tonkhe tibhedlela tesifundza tikhokhela kuhlolwa kanye nekwelashwa ngelizinga lekwehlukana kuhambisane nemiholo kanye nelinani lebondliwa babo . 
Lesicelo sitawuzuzwa nabasebenti basemapulazini lekungabe bahlukumeteka kabuhlungu ngekubuyiselwa kwemhlabatsi kubafakiticelo . 
Tintfo letibanga kakhulu tindleko kuloluhlelo tinkhokhelo letilindzelwe kulesikhatsi samanje letifaka ekhatsi sincesitelo setisebenti nemphahla kanye netinsita . 
Lokubalulekile kwekutsi lelicala lakhe litawuchaza lobudlelwano emkhatsini waHulumende Wavelonkhe Newasekhaya kantsi kutawuchubeka kuchaze budlelwano neSifundza Nasekhaya . 
Kwengeta , kusetjentiswa ngemphumelelo kwaloluhlelo loluhlangene lwekulawulwa kwemfucuta lucinisekise kutsi emandla lanele ekulahla ayatfolakala kwentela imfucuta lelindzelekile ngalokutako . 
Umchubi lomusha ufanele kutsi asetjentiswe uma kungakhonakali kutsi kugwenywe . 
Ngalabanyenti labanikelako kanye netindlela letinyenti kutawuba lukhuni kuba nakulofanako . 
Lencenye ichumanise futsi yacinisekisa kutsi Baphatsi Labakhulu Belitiko labahlukahlukene bafaka sandla ekubuyeketeni inchubomgomo Wetindzawo Letisemaceleni Kwelidolobha eGauteng . 
Kusebenta Kwemingcele Nekulawula kunemsebenti wekuhlanganisa lokutfutfukiswa nekugcinwa kwetekutfutsa kwesimonchanti emagedeni lasemingceleni . 
Intalo kumali lebolekisiwe ifakwa ku-akhawunti ngemnyaka letfolakale ngawo noma legcogcwe ngawo . 
Kunekuswelakala lokukhulu kwemakhono ebasebenti betemphilo kutekutalwa . 
Labo labafisa kuchubeka nekutfokotela kuzuza indlela yemali yentsela kutawudzingeka babhalise njengetikimu tetekwelashwa noma imiphakatsi lenebungani . 
Kusungula , kubuketa futsi nekuchumana ngeNchubomgomo ye HIV ne AIDS futsi Nemphilonhle netinchubo letiphatselene nato emsebentini letivakalisa umkhombandlela futsi tibonise kutinikela ekucaliseni . 
Leminye yalemiphumela leyatiwa kahle ifaka ekhatsi : 
Lesikhungo silawule imisebenti lemibili yi-OECD kucwaninga umnotfo waseNingizimu Afrika . 
Masipala ubuye anikete lwesekelo lwenhlalo lolwengetiwe ngenchubomgomo lebukene nenhlupheko yayo . 
Ngisho kona lokuvuma kutsi balandzeli belibhola bavela emacenjini lahola kancane , bukhona bufakazi bekutsi emathikithi ake atsengiswa phambilini . 
Kwenta kancono timo tekuhlala temmango ngekuphakela gezi ngekuhambisana nemigomo yaVelonkhe . 
Emaklemu landlulelwe sikhatsi ngeke abukwe kuze abhadalwe . 
Emakhophi lasihlanu ngebuncane kanye nayinye yengemphela yesiphakamiso sendlela yekwenta umsebenti kanye nemadokhumenti nesiphakamiso sinye semanani entsengo , ngasinye sisemvilophini lehlukile . 
Tonkhe tinhlelo telitiko titawuholwa tinchubomgomo tekulinganisa , kulingana kanye nekwabiwa kwetinsita ngendlela lephendvula-kutebulili . 
Kutfutfukiswa kwetikhutsati telusiso tekusungula imisebenti yetekulima etimbonini nekuchuba loko lokutawunciphisa umphumela wengucuko yeklayimethi . 
I-cadmium lenengi emifuleni ihanjiswa ngetinhlayiya leticinile . 
Nanobe tingekho tintfo letikhatsatako letiphatselene nekusebentiseka nekutsembeka kwalolwati lwekusebenta letitfolakele kulombiko wemnyaka wekusebenta , tikhona letinye tincenye lekugcilwe kuto . 
Kunakekelwa ngalokwetayelekile kufaka kukhulisa linani lekuba-ne-alikhalayini kwemanti ngekufaka ilayimi . 
Tikolo tiniketa imfundvo lenemiphumela ; imigwaco ikhanyiswe kahle ; kantsi emabhizinisi asekhaya akha ingcebo nematfuba etemnotfo . 
Sifundvo sekhayinethikhi molekhula sichaza lokuhamba kwetincetu letenta loku lokucinile , lokusamanti nesimo sagesi salokukhona . 
Umangabe lenkontileka yakhanselwa , yakhanselwa nini lenkontileka , ngatiphi tizatfu futsi ngubani lowakhansela lenkontileka ? 
Kungaciniseki macondzana netindzawo letingakhukhuleka nekufunta kwekutfutfuka . 
Balekela kuphehla ngetikhatsi telusuku letifutumele , futsi letomile . 
Ngabe ikhophi lefanele yeGazethi yaHulumende lekhombisa inkhululeko yekungenti inamatsiselwe ? 
Likhombisa linani lebantfu labasebentako , labangasebenti nalabangenti lutfo emnotfweni , njengebantfwana nalabahola impesheni . 
Tinsita Letibalulekile Tekuvakasha tafakwa kuloLuhlelo Lwekulungisa Leliviki . 
Imboni lenkhulu yebakhiciti labancane nayo ikhona , legcile etindzaweni letimikhukhu netindzawo letigcwele labahluphekile . 
Imali yekuhluta yekubuketa lokutimele kanye nekuhluta kute kube selinanini lelikhulu . 
Lisekela LeSikhulu kanye nemaMakha lamaKhulu bekungibo lababukene nekukhishwa kwemabheshi emaphepha kumamakha . 
Umswakama lobewudzingeka kakhulu nawo ube nemtselela lomuhle emikhicitweni yesigodzi sasenshonalanga , nanoma sikhatsi sekuhlanyela umbila lomhlophe kuleso sigodzi sevele sindlulile . 
Luhlelo loluhlanganisiwe lwetemfundvo lesisekelo yalabadzala kanye nekucecesha lolusatfutfukiswa Litiko Letemfundvo litawudlala indzima lebalulekile ekuhlanganiseni tigidzi tebantfu labangakafundzi kulokuguculwa ngemandla kwemphakatsi . 
Ngaloko , live tsite lelisatfutfuka liyafinyelela kutinsita letinyenti tekusisa kunakucala . 
Yini budlova bekwemiva , bemlomo noma bekwengcondvo ? 
Tilinganiso tahlelwa ngesimo selithebula indzawo ledvonswa emanti , kutivumela kutsi tichumaniswe nendzawo ledvonswa emanti ngekusebentisa umsebenti WEKUHLANGANISA ku-ArcView . 
Ngaloko , tinchubo taselusentseni tingavamisa kuchazwa kahle ngekusebentisa indlela yekubala yekuhlatiya emarekhodi edatha lamelele timo endzaweni letsite yekufundza . 
Loluhlelo lutawubuye lubukane nelucwaningo lwemakomidi laphetse netinhlelo temfundvo tesive . 
Kungalindzeleka kutsi kwandziswe umsebenti wabomabhalane basekhotho futsi nabomantji . 
Nangabe lolokumanti kwekulungisa kusetjentisiwe kunome nguyiphi intfo letsite yentsengo , intfo lenjalo angeke icatjangwe . 
Ngalesikhatsi ngisekulendlu , kwefika emaphoyisa lamatsatfu . 
Lelicembu lebatsengi lelihlosiwe liphindze lehlukaniseke ngetigaba letehlukile : selekelelo sendlu lesihlanganiswe nemklamo kuphela , indlu lehlanganiswe nemali lebolekwako , kuhlalisa kwetenhlalo , inchubo yekuhlalisa bantfu , kuhlaliswa kwasemaphandleni , umcasho wekuhlala kanye nebuniyo betayitela yendzawo leyincenye . 
Lelishadi lemdvwebo likhombisa kuhambisana emkhatsini waletinhlelo kanye netintfo latibekele embili masipalati , tindzawo tekusebenta letibalulekile , tinhloso tekuniketa tinsita , tinkhomba letibalulekile tekusebenta kanye nalokuhlosiwe kwemnyaka . 
Lokukhula kwelutjalomali njengemaphesenti e-GDP-R kungachazwa ngetimali letinyenti letisetjentiswa kumiklamo yekwakha . 
Umtsetfo nemtsetfosimiso waseNingizimu Afrika lomayelana nekushaya udzakiwe kanye nekunatsa tjwala kwalabangaphansi kweminyaka lefanele uyafanana newemave lacatsaniswa nayo , futsi mabili kuphela emave kulankha lalishumi laneminyaka lesemtsetfweni lesetulu kuna yaseNingizimu Afrika . 
Khuluma nebaphatsi besibhedlela mayelana netindzaba letimatima . 
Lenchubo yekuletsa emgwaceni ingasebenta kahle kodvwa ingavinjwa kulokungabi nemagama etitaladi nekunombola tindlu ngalokungiko . 
Emanani laphatselene netinkhokhelo letendluliswako aphindze futsi akhombise tindlelasenteko letikhuphukako , aphindze futsi ahambelane kakhulu nekwentiwa kancono kwetimo tekusebenta , kanye nekulungiselwa kwenyuka nekwehla kwemnotfo kwetikhungo letelekelelwa ngemali kanye neLuhlelo Loluhlanganisile lweKudla . 
Temakhono Emasotja Asemantini tiniketa emakhono ekulungela-kusebenta kanye nekusekela emasotja asemantini ngekuhambisana neluhlelo letebusotja lelitiko lelamukelwe . 
Ngenca yaloko , njengoba kute lokubikiwe , asizange sibone kungeneliseki lokukhulu kutindlela tangekhatsi tekulawula njengoba tichazwe ngenhla . 
Niketa kusekela kwekulawulwa mayelana nesisombululo semibuto yekucwaningamabhuku . 
Imimoya icindzetela lingasetulu lemanti kwehle njalo ngelibhudlonconga emkhatsini nje kwemanti lahamba ngelingasetulu kanye nemikhakha lengephasi . 
Lesigaba Sekundluliselwa Kwetinsitanchanti sichaza kundluliselwa kwekuniketwa timali kubomasipala nemikhakha yahulumende nemiklamo yetinsitanchanti . 
Kunanobe nguluphi luhlelo lwemisebenti , ngako ke , kuhlela sakheko kanye nemdvwebo lohambisana naso kwetinsita tebunjiniyela kumele kutfole kunakekelwa lokwehlukile kanye nekucaphela kwentela kwenta kancono emazinga emsebenti ngekhatsi kulemigca lebekiwe yetimali . 
Uma kucatsaniswa naletinye tifundza , Sifundza seGauteng sibamba incenye lenkhulu yekugucula imikhicito yetekulima , lokukhombisa kutsi imikhicito yekucala yetekulima iyangeniswa eGauteng ivela kuletinye tifundza itoguculwa . 
Tinchazelo 
Ngabe wena , noma lomunye umuntfu losondzelene nembhidi , unebudlelwano lobutsite ( umndeni , umngani , lokunye ) nemuntfu locashwe ngumphatsi futsi longambandzakanyeka ekuhlolweni na noma ekwahluleleni kwalebhidi ? 
Sifundvo sebukadzebona netifiso tebantfu labakhulile sacedvwa netiphakamiso letitawucatjangelwa etinhlelweni tesikhatsi lesitako tetinsita tebantfu labakhulile . 
Kulawulwa ngendlela lenelisako kwelukhula ngemnyaka , ikakhulukati ngembi kwekuhlanyela inhlanyelo , kutawehlisa emandla elukhula , kantsi kungehlisa tilwanyana tetitjalo kanye netifo letibhaca khona , noma letiphila ngato . 
Sidzinga kuniketa bantfu betfu emandla ekuhlanganyela kungucuko kanye nekwakhiwa kabusha kwelive letfu . 
Watsi lapho Mnu . Radley endlula , Boo wagwaza imilente yebatali bakhe ngesikelo , wasikhipha , wasesula ebhulukweni lakhe , wabese uchubeka nemisebenti yakhe . 
Lokumcoka kuloku kusekuhambeni ngekwetinhlelo , tindzawo temmango , tikhungo tetenhlalo , kanye nekuhlelwa kwetindzawo tekuhlala . 
Ivithamini A ibalulekile ngoba isita ngekukhula , kutfutfuka kanye nekuvikela umntfwana ekuhabuleni nasekuguleni . 
Intfutfuko yasemaphandleni kanye netekulima kubeke sisekelo lesinemandla setekuvikeleka kwekudla , bukhulu bekudla kanye nentfutfuko yetemnotfo ngalokwetayelekile . 
Umkhandlu utawuphindza ufune ematfuba ebudlelwane nemkhakha wangasese kanye nalabanye labatsintsekako kukhulisa ibhajethi ekusebentiseni tinhlelo tawo ngekuzuza uma umkhicito usebente ngendlela ngemiklamo lehlangene . 
Litiko lakhe lingulelinye lelinelikhono lelikhulu eGrey . 
Lokungenani , tindzaba tekusabalaliswa lokuphocelelwe kufaka timo tebakhoseli labanyenti tiyachubeka kona tincenye letinyenti telivekati kantsi tindlela letiphutfumako tiyadzingeka kulungisa letimbangela kanye nekutfola tisombululo letingito talabo kulabo labatsintsekako . 
Loku kuphetsa inkhulumomphikiswano lemayelana naleVoti . 
Letindlela letilandzelako tabekwa kute tingenelele ekulweni nenkhohliso yekukhishwa Kwetitifiketi Tetemphilo Yetilwane kanye nekuhlolwa kwetindzawo tekubulala imfuyo : 
Tekutfutsa netinkhinga tekuhamba kwetimoto kuyacaca kutsi kubalulekile , kubuketana nemmango onkhe malanga . 
Lelisu lingumphumela wekuchumana lokubanti nabo bonkhe labatsintsekako , ngekhatsi nangaphandle kuhulumende . 
Kumele sikhatsi lapho khona sidzinga kucondzanisa Luhlelo Lwemasu Nelebhajethi lolukhona kute luhambisane nalamanye emasu ekungenelela lebekudzingeke asimamise kusebenta nekutfutfukisa tinsita . 
Loku kudzinga inchubomgomo lechaza kalula idatha . 
Kute kwentiwe luhlolo lwaphambilini lwekulinganisa kushabalala ngekushesha kwekongiwa , kuto totimbili tikhatsi emini nasebusuku , titsatfwa njengaletimele timo kuleyo ndzawo yelucwaningo , kungasetjentiswa . 
Lofaka sicelo kumele anikete bufakazi bekutsi uhambisana nemigomo lemayelana nemphilo kanye nekuphepha kwebantfu kuto tonkhe tindzawo tekuletfwa . 
INingizimu Afrika , njengemtfombo welwati ekhontinethi yase-Afrika , iyindzawo lefiselwa yelucwaningo loluhlangene . 
Kahle-hle , lokuntengantenga kwemnotfo kulindzeleke kutsi kuzuzise lelive ngekuya ngalokungenako lokubuya ngaphandle , ngebhadi loku akusinjalo eNingizimu Afrika , ikakhulukati makuya ngebumatima besakhiwo semnotfo . 
Loko labakwentako kanye naloko lokwentekako kudlala incenye lenkhulu ekwakheni bungiyo betindzawo tekuhlaliswa . 
Kungenelela kwemikhakha yemmango kutinsita temitapolwati kutawulingwa . 
Lendzawo futsi isilela ngenchubo yekondla titfutsi temphakatsi . 
Luhlaka lwelwabiswomali luvamise , ngekuhambisana neluhlaka lwasemkhatsini kwemnyaka lwelwabiwomali , lolwetfulwa emkhatsini weNdlovana ngemuva kwenkhulumo yelwabiwomali . 
Kwentiwe inchubekela phambili mayelana nekucondzanisa takhiwo tetikhungo Temisebenti Yemntfwana kanye neluhlaka lwenchubomgomo lolutfutfukiswe Lihhovisi Ngemalungelo Emntfwana . 
Ngako-ke loko kwenta lesikrini lesikhulu singasabi nemsebenti . 
Njengekweca , kodvwa-ke , letibalo letibhalwe Kulesitsatsiselo tingasetjentiswa njengendlela lesimeme yekuhlola kute kuncunywe kutsi lizinga lelibekiwe lelibucayi lingahle litfolakale mayelana netigitjelwa temmango . 
Leliphuzu liphindze likhombise kubalwa kwemali lengenako yemdlalo webingo lekungiyo lekuncunywa kuyo umtselo . 
Sakhiwonchanti selwatiso lwebuchwepheshe naso safakwa kuSakhiwo seMbhoshongo lomkhulu kuniketa indzawo yekuhlala yebasebenti kusuka eNatalia kanye neTakhiwo Tehhola yekuhlanganyela yeTekwelashwa . 
Kwanyalo , lokwehla kuletimphahla kubalwe ngalokulinganisiwe lapho khona lokulinganene lokuyimphilo lesebentako kulinganiswe kusigaba ngasinye sesakhiwonchanti nemathulusi emmango , usebentisa tindleko temlandvo wavelonkhe letibhalwe kumarekhodi ekubala . 
Umgomo lobekwe wacaca kakhulu wekulawula litfuba lekulahlekelwa kunciphisa kulahlekelwa lokungabakhona ngaphandle kwekuvimbela kakhulu luhlangotsi lolungabakhona lwekusebenta kahle lokungaletfwa ngulenye yemphahla lehamba nelitfuba lekulahlekelwa . 
Uma kudzingeka , lutfunyela lufanele kutsi lufakwe lushone ngendlela lekungakhonwa ngayo ngoba kunekuhamba kwelutfunyela lokuncane kakhulu lokwehla kuphrofayili yemhlabatsi , lokusho kutsi i-esidi yemhlabatsi angeke isuswe kube kanye futsi kute inchubo yekulima letisunguliwe . 
Kubonakala sengatsi litiko linemtselela lomuhle kutemphilo yekukhulelwa nemntfwana . 
Akusiko nje kuphela kutsi ifuna kubukana netinsayeya tekutfutfuka lelidolobhakati lelibukene nato , iphindze futsi igcile kakhulu kuLisubuciko leKutfutfukisa leLidolobhakati kanye neLisu leKutfutfukisa Lelihlanganisile laleLidolobhakati . 
Letibalo kulemodeli kumele tibonakale . 
Bekukhutsata kubona intfutfuko ngalokuphelele cishe kuto tonkhe tigodzi , kuniketa siciniseko sekutsi lentfutfuko kulemiphumela ingumphumela webuholi lobuhle kulomkhakha . 
Bacwaningi bavete budlelwano lobucinile emkhatsini kwekusetjentiswa kabi kwetjwala , bugebengu kanye nekulimala . 
Kuleyo nakuleyo yaletindzaba umumo wehlukile , kodvwa kusetjentiswa kwemitsetfomgomo kufanele kutsi kufanane . 
Kuhlanganisa imitfombolusito yesifundza kanye neyelivekati kute kwenyuswe kakhulu kwakhiwa emakhono ebantfu labangaba nawo . 
Ticelo letingenako loku lokubaliwe titawutsatfwa njengaletingakaphumeleli . 
Asikho siboshwa lesingambandzakanyeka noma ngayiphi indlela ekusetjentisweni kwetindlela tekulungiswa kwetigwegwe . 
Loku kutawuba ngulokuphutfumako lokungasikukhulu . 
Umkhandlu ulindzeleke kucala Likomidi lelitawuhlala likhona njalo Lekulawulwa Kwemahlatsi Lokusimeme . 
Linye lemagunya elitiko kufundzisa imimango ngetinsita netinhlelo letiniketwa litiko . 
Emarejista ayadzingeka emisebenti lekhombisa kunakekela lokuchubekako lokufaka ekhatsi kwelashwa kwe-TB ne HIV kutintsandzane nebantfwana labatsintsekako . 
Cinisekisa kutsi sifo sesifundza kanye netinchubomgomo tekulawula kanye nemaphrothokholi kuyasetjentiswa . 
Tonkhe tinchubomgomo tetimali seticedziwe . 
Imigomo lesisekelo Yebudlelwano Nesive nayo iyadzingeka . 
Ngaphandle kwekufaka imibono yebuchwepheshe lecinile , tekucecesha letihlose kukhulisa emakhono ekusebentisa imibono lephuculiwe kufakwe nebuchwepheshe . 
Ningahlala phasi . 
Lesikhungo siholwa yiNhloko yeLitiko . 
Encenyeni lenkhulu , lendzaba shengatsi ivuma kutsi emabhange esive kulamave afune kubukana ikakhulukati nemiphumela yesibili kuphela . 
Kusungula , kusekela nekungenelela kutekuhlolwa kwemabhuku etekwelashwa netindingilizi tekwenta kancono ngalokusezingeni . 
Lendlela yekuhlela lengasikahle yente kutsi tabiwomali tamasipala tingasimami . 
Lenjongo yaleSivumelwano kucinisekisa kwekutsi tonkhe tisebenti letitfola tinzuzo talokudzingidvwe emihlanganweni yetivumelwano kuba yincenye yetindleko tabo . 
Loluhlobo lwekuchumana nekumaketha nalo luyalawulwa , kantsi labakhangisako angeke bakhombisa bomankantjane nemawayini ngendlela lekhutsata kunatsa noma lencoma kwekutsi lemikhicito inenzuzo emphilweni yemuntfu . 
Lesimo sesentiwe saba sibi kakhulu yimiholo lemikhulu leniketwa emikhakheni letimele nakubomasipala leseyihehe tisebenti letinemakhono nelwati futsi kuholele emazingeni lamakhulu ekutsi tisebenti tishiye phasi umsebenti . 
Ngelishwa , lesimo lesi siseloku siyachubeka ngaphandle kwelushintjo . 
Timphahla temakhandidethi letitawutsatfwa setibonakele ngenca yekungasetjentiswa kwato . 
Noma ngukuphi kucacisa kwetihloko kungatiswa kulokunguye batawuphelela lensita ngekubhalela kulelikheli leliniketiwe noma likheli le-imeyili lalomuntfu latsintfwako labhaliwe . 
Nguloko lesikhuluma ngako lapha . 
Litiko litawumela tinsita letenele kute kuniketwe kunakekela ngekwetemphilo . 
Yakha , yenta kube sesikhatsini samanje kanye nekugcina lwatiso loluphelele nalolunembako lwemarekhodi eteMtfombolusitobantfu . 
Sihlalo utawuncuma ngenchubo emhlanganweni wekhomishini . 
Kutfutfukiswa kenchubomgomo kubekwe njengemsebenti lonemikhakha tsite kuleLitiko laNdvunankhulu njengemsunguli . 
Imisebenti : Kucala kudvweba tebunjiniyela nekuhlatiya ngemphumelelo . 
Ngaphandle kwekutsi lona lolimele uculekile noma ulimele kabi kakhulu , kumele basitwe batentele loku matfupha . 
Iniketa tinhlangano letinchuba tindlela tekuvikela bugebengu kwesekelwa ngetekusebenta nangetimali . 
Ipholiyetayileni ayitsintfwa tindzawo letine esidi , njengemaswiriji emanti langcolile noma iklorayidi lene esidi nema ayoni esalfethi emantini aselwandle . 
Lombuto wekutsi ngubani lofaka sandla ngemphumelelo emnotfweni ubuka kutfutfukiswa kwemakhono naloko kwelive . 
Kugcina tonkhe timoto teMkhandlu tisesimeni lesiphephile nalesetfulekako . 
Atisinengi letitjalo letimile enyaweni lentsaba letisele kulendzawo yelucwaningo . 
Lombiko utawenta tincomo letiya kuNdvuna mayelana netinyatselo letitawutfutfukisa kudlala kwemacembu aseNingizimu Afrika kanye nebantfu , ikakhulukati esigabeni samhlabawonkhe . 
Ekupheleni kwalesifundvo utawutfola imishikashika yekufundza . 
Kusetjentiswa kwayo yonkhe imisebenti yebasebenti ngekwetinchubomgomo letihlanganisiwe letamukelwe kanye nemtsetfosimiso losebentako . 
Lwati lwetimali kanye nebhajethi lolumayelana netinsita letifanele ngaphansi kwetebaphatsi . 
Incenye lenkhulu yetisebenti ingekhatsi kwetinsita tesigodzi tetemphilo kanye netinsita tesibhedlela sesifundza . 
Onkhe lamaphuzu kumele acatjangwe etindzaweni letisentjetiselwa simondzawo setemanti . 
Ecinisweni kukhona tinkinga kumfundvo lesetulu , kodvwa imphendvulo itawutfolakala ngekukhulumisana lokuhlakaniphile ngekusetjentiswa kwengcondvo lehlutekile . 
Nanoma kunjalo , kusala tindzawo letimbalwa letisitsintsako lapho kudla kubonakala kungeke kushiphe . 
Kukhutsata kwekugcina , noko , akukenteki futsi kungatsatsa tinyanga letimbalwa , njengobe bekukhona tinsayeya letimbalwa kulomtsetfosivivinyo . 
UMTSETFO LOSEBENTAKO 
Bakhiciti beteKugoma baseNingizimu Afrika kanye neSikhungo seKugoma seMbuso sidlala indzima lebalulekile ekulawuleni kanye nasekuvikeleni tifo letitsatselanako , ngekukhicita tekugoma bantfu kanye nema-antiserum lalwa netifo letitsintsa umhlaba losatfutfuka . 
Lokunye , tindlelakwenta tethesti tisukela kumkhakha lonemandla welucwaningo . 
Emamishini etfu etebuncusa afezekisa inchubomgomo yeNingizimu Afrika yekubukana nemave emhlaba kwenta kancono similo sayo kumave emhlaba futsi kutindlela letisebenta njengelisubuciko kute kutsi kuzuzwe loko lokufunwa nguvelonkhe . 
Imphendvulo yenchubomgomo lephutile ingadzinga ingucuko yamasinyane kakhulu lephakeme yesilinganisontalo . 
Likhadi ligcinwa sigulane kantsi litawuchuba kuchumana emkhatsini wetemisebenti yetemphilo . 
Kusetjentiswa Kwesikimu Sekuphutfuma Kwekudla Savelonkhe sibukene nekuphuta ngenca yekucashwa ngemuva kwesikhatsi kwemphakelitinsita . 
Ngalokunjalo , kubaluleka kwanoma nguyiphi imitselela yetinsita temagugu itsatfwa njengalengatsatsi luhlangotsi kuto tonkhe letinye tindlela letingaphansi kweluphenyo . 
Kusita ngekusebenta kweluhlelo lwemasu ekuchumana . 
Kuhambisana Netinhlelo Tekuphatsa Nekusebentisa Simondzawo Sesifundza satotimbili tifundza . 
Lokungeteka kwebasebenti kutawubuya kulokucashwa kwalaba lebanemakhono layindlala njenga bonjiniyela , mabhoyilamekha , bosomagezi nalabanye . 
Loku ecinisweni kusimiso lesisisekelo sekuphatsa . 
Ngalokuvamile , lelicinisa libonakala kuba kutsi bochwepheshe be-IT bangabeka timfuneko temiholo yabo njengobe bafisa . 
Leligatja lisengakasungulwa kwanyalo , kodvwa litiko selichubeke kakhulu kulomkhakha wekusungula inchubomgomo . 
Banikati bacelwa kutsi batawuklina letitandi tabo , kepha ngenca yekungaphendvuli kwabo taklinwa bosokontileka kwabese kutsi banikati bato bakhokhiswa tindleko . 
Kufanele ube nemaphaphu laphilile njengoba emakhemikhali anemafumi . 
Kwengamela lokuhle kutinchubo tempensheni kukhutsata kwetfulwa kwetinzuzo ngesikhatsi lesifanele nalokungabiti kakhulu , kanye nekulawulwa kwetimpensheni ngalokuvuna bosomhlalaphansi kahle kakhulu , emalunga , kanye nebazuzi babo . 
Njengoba kunjalo-ke , lelitiko beliloku lichubeka nekusita mayelana naloku . 
Kuniketa imisebenti lesebentako yetetimali , tebasebenti kanye neyekusita etikweni letimali . 
Lelifomu lekungenela kumele ligcwaliswe ngalokuphelele futsi tonkhe tincwadzi letifanele letifunekako kumele tiletfwe ngembi kwelilanga lekuvala . 
Kusebentisana kulawula imihibahiba , njengetikolwakufundza futsi netikhatsi tekuphendvula tebasebenti , kusebentise lokunjinga kwalomjaho , bulili futsi nemihihiba yemasiko alenhlangano . 
Kuvimbela umphumela lonjalo , benti betinchubomgomo sebacale kutfola tifundvo esimeni lesibucayi kakhulu semnotfo ngeminyakakhulu lengetulu kulesikhombisa . 
Kufundza ngekhatsi nangaphandle kwemafayela latfolakele noma latfunyelo kuloluhlelo . 
Baphendvuli kusukela bashiye tindleko telicala letentiwa kusita bona ekubukaneni nembonisi lotimele . 
Sungula ubuye usebentise indlela yekulawula lwati . 
Masipala lonjingile , kodvwa lowo masipala usitwa ngeLisu Lagezi Lelikhulu . 
Lesigaba saledokhumenti yelisu siniketa kukhulumisana lokubanti ngetinsika letihlelekile , letakha emathulusi ekusekela latayelekile nangalokuphelele . 
Tonkhe timali tema-ejensi etekuvikela tibikwa ngekwe-agrigethi , ngisho noma ngabe imininingwane yelusebentisomali ayikabekwa ebaleni . 
Mhlawumbe munye walabasihlanu bema Afrika batawusolo bahleli ekubeni ngemaphuya . 
Sikhungo Setekuphepha Kwetekuhlala eNingizimu Afrika sineligunya lekucinisekisa kukunikwa kwetinsita tetekuphepha kwetekuhlala lokuphelele kumelane nebungoti nebuphuya kuhambisane neluhlaka lwetemtsetfosisekelo netemtsetfo . 
Loku kuvamise kubangelwa yimiphumela lemibi yekulungisa , lokubese kubangela kuvuta kwemaswireji , ikakhulukati ngalesikhatsi kunesomiso , ngalesikhatsi lokuvuta kwemaswireji kufaka sandla ekulungiseni kwekuhamba kwemanti emadamini . 
Kuvumele lokwakhiwa kweluhlaka lwekulawula kahle kwetindlu tetisebenti letisetikhundleni letisetulu nakulamanye emazinga . 
Kuphindze futsi kwabonwa kutsi loluhlelo ludzinga kumbandzakanya kakhudlwana . 
Letinye tikole besolo tinebantfwana labanyenti kakhulu . 
Kukhokhela sonkontileka ngenyanga . 
Lesigatjana lesilandzelako sibuyeketa tinkhomba letihlukene tekusebenta kwebalawuli , kute kutsi kuhlolwe lobukhulu baleto tinkhinga tekucala kusebenta njengoba kungahle kuhlangabetwane nato . 
Chaza kafishane , kutsi kungani ucabanga kutsi lesi siboneli lesikahle . 
Umbononchanti wendlelalisu lase-Afrika mayelana naloku utawufaka ekhatsi kusetjentiswa kwemitfombolusito yemandla alelivekati , ikakhulu emandla lavusetelelekako ekwenteni kutsi kube nekukhula kutemnotfo kanye necedza buphuya bemandla . 
Le-ejensi ihlangabetana nekuncipha kwemalingena lekubangwa kakhulu kuhluleka kusebentisa tinhlelo tekukhipha emaphemithi . 
Imitfombolusito lenemikhawulo iyachubeka nekwenta tihibe emsebentini lomkhulu weLitiko wekuniketwa kwesakhiwonchanti . 
Kuvuma kuhamba nekusebenta ngemuva kwesikhatsi sekusebenta nakucelwa nako kubalulekile ekufakeni sicelo salomsebenti . 
Lombiko wesifundvo salokungenteka uyaphelela kantsi , njengoba kudzingeka kuMtsetfo Wetinhlelo Tabomasipala , lomasipala ucedzela kungenelela kwebantfu nekutsintsana nalabatsintsekako . 
Kodvwa-ke , ngalokwetayelekile , lamalungelo labhalwe lapha ngentasi angahle angabi nemkhawulo ; kodvwa tinsita noma ematfuba kungahle kube nemkhawulo uma kunganiketwa tizatfu letanele letikhona taloyo mkhawulo . 
Sifundza ngasinye sinemsebenti wekusebentiswa ngalokuphelele emandla emkhakhancane waso wetekulima ngekwemitamo yekutfola kokubili imboni yetekutsengisa kanye , ngalokukhetsekile , kutiphilisa ngekulima kulo lonkhe lelive . 
Hulumende waseBangladesh wamukele indlela yekutfutfukisa emakhophelethivi iholwa ngumbuso ibuye yakhe incenye lebalulekile yentfutfuko yasemakhaya kanye nekucedvwa kwebuphuya . 
Tinkhombandlela letisebentako tidzingeka ekusiteni basebenti belitiko ekwenteni imisebenti yabo ngendlela lelandzelanako nalengagucuki . 
Umbandzela lonjalo usho kutsi tincesitelo talabatisulu tisidzingo lesincane lapho kufinyelela lokwetayelekile kwasetinkantolo kunemkhawulo khona . 
Lomnyaka lowengcile ubone kutfutfuka ekubuseni lokuhle KwaZulu-Natal , emazingeni omabili esifundza nakuhulumende wendzawo . 
Uma ngabe lizinga lekufunwa kwako liyakhula , kuntjintja kwemaphesenti elizinga lekufunwa kwabo nanoma-nje lingaba likhulu kunemaphesenti entsengo lekhulako lehambisana nako , nekuhlanekela loko kwekufunwa kakhulu . 
Tsine sonkhe kumele siyivume lensayeya yekuntjintja futsi kumele silwe nesilingo sekunganaki timphawu letincane tetinkhinga . 
Imiphumela yekutfolakala kwe-chromium agcile kakhulu kumtsamo kunesikhatsi sekutfolakala . 
Kuvimbela lokusezingeni lelisetulu lekukhubateka ngekwelufuto kanye netinkinga tekutalwa kuhlose ekuvimbeleni konakala , kuphitsana , kukhubateka kanye nekutsembela kwesigulane kanye nemndeni . 
Batsengi banelilungelo lekuncaba tintfo lekubukiswe ngato noma timphahla letivulilwe , bese bacela timphahla letingakavulwa / letinsha . 
Lena yincenye lebalulekile yebhidi yemali yebhizinisi njengoba itawusita bahleli bemklamo kutsi bati kutsi tindleko tehluka njani ngetingucuko emicabangweni lesekelako . 
Imboni ngayinye yekugucula imikhicito yetekulima yaniketwa emaphuzu ngekuhambisana nendlelakwenta yekuhlola , ikhombisa lizinga leliphasi , lelisemkhatsini nome lelisetulu lekucondzanisa nendlelakwenta yekuhlola . 
Luhlelo leKuniketa Tinsita leteMphilo , Kugadza kanye neKucubungula . 
Loku kulandzelwa sikhala lesitawuncuma ngalokubalulekile lokutawuba nemtselela lomkhulu . 
Inhloso yalesehluko kuniketa luhlaka lolusita kutsatsa tincumo ekwenteni-indzawo yekuhlala . 
Loluhlelo loluncane lwekulawula luchaza ngemali yetindleko lenyenti kuloluhlelo . 
Tidzingo tekupaka kufanele tiphenywe ngalokugcwele kute kuhlolisiswe umtselela wato wekuvumela bantfu kutsi bakhone kuhamba ngetimoto kunekutsi basebentise letinye tindlela tekutfutsa . 
Labaphatsi kumele banikele bungcweti kulomkhakha kanye nelwati lolutsite kulokwakhiwa kwemasu netinhlelo tamasipala . 
Kwenta lucwaningo lwekucinisa imiphumela yetimphendvulo temikhakha lemibili ye-HIV ne TB . 
Ngekukhula kwemnotfo wavelonkhe ungahle uchubeke nekuhlala untengantenga sikhatsi , sitawuchubeka nekwenta nekulandzela tinchubomgomo letisezingeni kubudlelwano nemabhizinisi nemisebenti , kukhulisa nekujulisa kukhula kwelive letfu . 
Kungulenye yetinhloso taleSivumelwano kuvikela umntfwana kumave ngemave kumitselela leyingoti yekususwa lokungekho emtsetfweni nome kugcinwa futsi nekuveta tindlela tekucinisekisa kubuyiselwa lokusheshako kwebantfwana emaveni abo ekuhlala lekatayelekile . 
Lelisu litawuphumelela ngekusebentisa indlela yekubambisana phakatsi kwabo bonkhe labatsintsekako esifundzeni , bangasese kanye nakuhulumende , njengema-ejensi etekulima lahlukahlukene , emanyuvesi kanye nasemakolishi etekulima kusita ngelucwaningo loludzingekako kanye nelikhono lwelwati . 
Ngoba tintsela titsatfwa kumsebenti wemnotfo , malingena wentsela ungumjikeleto losetulu . 
Imikhawulo yemaphakelomali ingachazwa njengensayeya nchanti lebukene neBucondzisi Betemhlaba ekucalisweni kwemiklamo yabo . 
Chuba kwentiwa kwelisu lesakhiwonchanti setekuvakasha kwesifundza kufaka ekhatsi timphawu . 
Kute kucinisekiswe kutsi Loluhlaka Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu lolucatjangwako lufanele uma kubukwa lokucuketfwe , kuyadzingakala kuvisisa licembu lebatsengi lelihlosiwe . 
Loluhlaka lolubuyeketiwe Lwemitsetfosimiso Lenconywako Yekutsenga yakhishwa kumagazethi avelonkhe newesifundza kutsi umphakatsi ubeke luvo lwawo . 
Lokucatsanisa kwehlukaniswa ekuhambisaneni lokuphelele , lokuyincenye , kanye nalokungahambisani . 
Yinye yetinsayeya letinkhulu letibonakele tindlela tekubhalisa letingahambisani , ngekubhaliswa kwemakhophelethivi lokwentiwa ngetandla , kube letinye tinhlobo temayunithi tingabhaliswa elekhthronikhali . 
Ligunyakwenta kanye nelishadi lesivumelwane lelikomidi lelihlola emabhuku kufanele kutsi lichazwe kahle futsi kwengeta kuloko , emalunga elikomidi lekuhlola emabhuku kufanele kutsi atfole sigwebo lesifananako nesebacondzisi nangabe enta tintfo ngekungacopheleli nome ngekukhwabanisa . 
Indlela yemakhono ekucabanga lebonisa emachinga netingucuko nemakhono ebuholi . 
Kwekupaka kwesibili : Kwesibili lokungavuti , lokungangenisi emanti , lokungavuti kwekupaka kwekuvalela kuvikele lesitja lesimcoka . 
Yinye intfo yekusebenta kwahulumende letsikameta kutiphatsa kanhle etimalini nalokuniketwa kwemitfombolusito ngendlela lefanele kukhonjiswa ngekusetjentiswa kwemali yahulumende lokungakabikwa . 
Loku kwenta kwekutsi kufunwa kwemaphepha ebuniyo nalokufusiwe kube lukhuni . 
Emazinga eKusebenta eSicelo semaKhodi acaciswe kahle . 
Kute ilungise lendzaba Litiko liphotfule Lisubuciko laseGauteng Lentfutfuko Lesimeme . 
Emazinga ekuhlola asetjentiswa kakhulu kuniketa timali kumisebenti lengakhokheli njengetimali tekuhola kanye nekulawula kwelidolobhakati , imisebenti yetimali , temitapolwati , tindzawo temdlalo kanye nekungcebeleka . 
Imiphumela yesibili yalokungakalindzeleki kwetintsengo leticatsanisiwe kufaka ekhatsi lokugcina kungumtselela walokulindzelwe ngekwehla kwemandla emali , kuvunyelwana kwemiholo , nekubekwa kwetintsengo kumnotfo wonkhana . 
Sibonelo lesivamile lesabikwa kutsi tisebenti tesikhashana betivele ticitse yonkhe imfucuta lebandlululiwe yekunakekela imphilo isuke etikhwameni letibovu iye etikhwameni tamasipala letimnyama ngalesikhatsi tenta umsebenti wato wekuhlanta kute imfucuta yekunakekela imphilo igcine itfolakala ikuluhlobo lwemfucuta letayelekile . 
Sinesisekelo lesingumlandvo futsi kungenteka sitfole kusekelwa lokutawenta kutsi sisebente kahle . 
Kusetjentiswa kwayo kanye nalokuniketwa emandla lokuhleliwe kufanele kutfutfukise kwecwayiswa kakhulu , kungenelela nekwenta kubo bonkhe bantfu labatakhamuti tase Alfred Nzo ngekwabo , imindeni , imimmango nasezingeni lemabhizinisi . 
Kulungile ngatalelwa eCamden Town , edolobhaneni lalabaphila lizinga lemphilo lelisemkhatsini lelinemusa laseLondon , futsi ngafundza esikolweni lesiphakeme sibili , phela . 
Tindleko nato titawucondziswa kutsi titfutfukise kusebenta lokukahle , lokuhlangene nemitamo leyentiwe yekunakekela emazinga etekuphepha ladzingwa Yinhlangano Yetindiza Temmango Wemhlabawonkhe . 
Ticelo tekwenta umsebenti nato seticeliwe ekwentiweni ncono kwetinsita tekucitsa situnge kantsi ithenda iniketiwe kuloludzaba . 
Ngato tonkhe tikhatsi letifanele ngalesikhatsi lesi nangemuva kwaso , De Villiers nemndeni wakhe namanje basahlala kulendzawo . 
Lomasipala ucalisa tinhlelo tekungenelela kuphendvula letinsayeya te HIV ne AIDS emsebentini . 
Kucinisa Luhlelo loluchubekako Lwekutsintsana neKuhlanganisa lwalaBatsintsekako . 
Sikhatsi lesinakiwe ekubaleni samba sesisonkhe senzuzo : 
Kulandzelana kweticondziso tekwenta inchubo , noma kuyigucula ibe simo lesingentiwa ngungcondvomshini we-elekhtronikhi . 
Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono uhlose kukhutsata basebenti , bantfu labangasebenti , nebantfu labebancishwe ematfuba kutsi batfole emakhono lamasha . 
Kunganakekeli kahle kwemlomo kufaka sandla etinkingeni tetemphilo letivamile futsi ngaleso sizatfu lokwandza kwekugula ebuntfwaneni bekucala kubanga kukhatsateka lokukhulu kulesifundza futsi nakulelive lilonkhe . 
Sicela unikete ligama , inombolo yelucingo , yefeksi nelikheli le-imeyili lwalomuntfu noma inhlangano uma utfumela loku lophawula ngako . 
Ngahle kubonwe njengalokukhetfwako kufaka tindleko njengemaphesenti lafanako emphahla , ngaloko kuvumele ema-akhawunti lamakhulu abonelele lamancane kufika ebangeni lelitsite . 
Kufakwe luhlelo lolwengetiwe kukhombisa kuceceshwa kwetekunakekelwa ngetemphilo lokusisekelo . 
Emagugu emndeni endzabuko yase-Afrika , kubumbana ngekwemmango kanye nangekwenhlalo kutawuciniswa kakhulu futsi kuletse umphumela wenethiwekhi yebudlelwane emkhatsini wemmango itawukwatiswa bugugu bayo futsi itawuma njengesibonelo kumhlaba wonkhe . 
Ticu noma iDiploma yaVelonkhe kuSayensi yeTenhlalo . 
Tintfo letisetulu lekumele tentiwe talelitiko tisuselwa kuligunya lalo , umbono kanye nemgomo . 
Letinye tetindzawo titindzawo timikhukhu ngakoke kunekufinyelela kugezi lokungasikahle njengoba masipala angakhoni kwakha kusatjalaliswa kwagezi lokufanele emikhukhwini . 
Lokuhambisana kwalokuphendvulako nemikhicito lekhona kusibalo semakhemikhali lasimeme kudlala indzima lebalulekile nakubalwa emakhemikhali nangebuningi lobufana nenhlama yemamola , kwehlisa kwaletinye titfunywa nekuvikleka kwemaphesenti . 
Ngekulandzela imitsetfosimiso lekhona kwanyalo , kuyenteka kutsi kudalwe sikhala semsebenti kulomtsamo webantfu lekumele kutsi bacashwe longafaka kuwo tisebenti letingetulu kwamunye . 
Lomunye make wachaza kutsi kwagidvwagidvwa etukwakhe wate wacaleka . 
Kuloludzaba lolukhona nyalo lomholi tingcogco uvete kwekutsi lolophendvula kwekucala netisebenti ( lalabanye labaphendvulile ) bonkhe bebanemtfwalo ngalokufanako ngekulahleka kwesitoko . 
LoSokontileka udzingeka kutsi etfule futsi afake tonkhe tisetjentiswa netintfo letidzingeka kwenta lomsebenti nanoma-nje kungakabekwa ngco kulemininingwanesimiso . 
Imali lengena ngekutsengiswa kwemphahla inakwa kakhulu uma bonkhe lobungoti nekuhlonyuliswa kuleyo mphahla kundluliselwa kumtsengi . 
Uma incitfo ingavunyelwa buholi lobufanele kutsatfwa njengemphahla kuze kufike sikhatsi lapho itfolakala khona noma ibhalwe njengalengatfolakali . 
Kusetjentiswa labawelisa bantfwana besikolo ekuseni nantsambama kusita bantfwana labancane kutsi bawele imigwaco lephitsitelako . 
Siyayisekela lemisebenti lephakanyisiwe yelikomidi lelihlola emabhuku , nome kunjalo , sigcizelela kutsi lemisebenti kufanele kutsi ifake ekhatsi tindlelamkhuba temave emhlaba letifufusako . 
Lelayini yeSETA lesincike kuyo lesuka eDolobheni iKapa nayo igcwele ngalokwecile . 
Lokutfolakele kuloluhlolo kutawusita kutfutfukisa kwenchubomgomo mayelana netinsita leticondzene nemphakatsi . 
Emabhidi langeniswako afanele kutsi angeniswe asetimvilophini letivaliwe letiphindze futsi tabhalwa ngalokucacile mayelana nenombolo yebhidi nekuchazwa kwayo njengobe kukhonjisiwe ngetulu . 
Ngesikhatsi saloluhlatiyo , imishikashika lewela ngaphandle kweligunya lelitiko nome lengafaki lusito loluncono kutinhloso tahulumende , kumele ikhonjiswe futsi icitfwe . 
Incenye yemali lengenako lengongiwa ngemakhaya isetjentiswa kuleminye imikhicito netinsita . 
Indlela lesisekelo yesikhwama sekusekela masipalati ekwetfuleni tinsita kulabaphuyile ngulesheya yahulumende wasekhaya lelinganako . 
Kwephulwa kwemtsetfo lokukhulu , nome kwehluleka kuhambisana , nemtsetfo ; nome kuphepha kwemmango lokungenteka nome bungoti bemvelo ; kanye nenshisekelo yemmango ekudzalulweni kwalelirekhodi , kwengca kulimala lokucatjangwako ngaphasi kwetizatfu tekwala . 
Lawo manani labekwe kuSikweleti seManani ngemanani latilinganiso talomsebenti wenkontileka , kodvwa sonkontileka utawulindzeleka kutsi ente nome ngabe ngumaphi emanani langakhonjwa ngunjiniyela ngesikhatsi ngesikhatsi . 
Kwenta lucwaningo nekusekela kuhlelelwa kwemklamo ngekukhomba kwalokubalulekile kulucwaningo , kubuyeketwa kwelucwaningo nekufakwa kwalokungaphandle kukhone kusebenta . 
Kulondvoloteka kwemndeni nako kuyimisebenti yenchubomgomo yemphilo eveni letfu . 
Kuyincenye lenkhulu yeNkhundla Yekuhlela Kutfutfuka eGauteng . 
Atiyi ngekutsi ngemazinga latsite ebuchwepheshe , nome emazinga laphasi ekutiphilisa kwemuntfu , kute tisebente ncono . 
Inhloso yalokubuyeketa lokuphelele bekukuncuma , kuhlola kanye nekuphenya imphumelelo yetinchubomgomo nekungenelela kulendzawo . 
Tigodzi letimbili anetinkhomba letingaphansi kwekuhlangana kulesikhatsi sekugcina : iWest Asia neSouth Asia . 
Kuyihlela ngalokuphelele nome kuyivala ngetekutfutsa lokuhlelekile ncono akufikeleleki nakubukwa kusasa . 
Kuko konkhe loku , kunaloko ube ngumake wami , anti futsi nasisi elusendvweni lwami . 
Nguloku lokubitwa ngekutsi titatimende letibanti letiholela kuletigatjana letintsatfu ecinisweni leti , noma lekufuneka tibe , siphakamiso . 
Kwabikwa emacala ebugebengu lengetiwe ngulesiboshwa , kepha lesikhungo besilindze i-SAPS yasePaarl kutsi iye kuleSikhungo iyovula emadokhethi . 
Tonkhe letifundza letiyimfica manje setichuba tato tinsita tetilondvoloti ngekutimela kuTilondvoloti taVelonkhe . 
Bungoti kuba nekuphatfwa kwebungoti lokungasebenti , emayunithi ekuhlola langekhatsi nemakomiti ekuhlola lasebenta ekhatsi kubomasipalati . 
Kuzuzwa kwemiphumela kusime kumitamo lehlelwe ngekubambisana kwabo bonkhe labatsintsekako netinhlaka tahulumende . 
Loku kufaka ekhatsi umtselo wesakhiwo lesendluliselwa egameni lalomunye umuntfu , umtselo wekwendlulisela kwemasheya , umtselo weminikelo kanye nemtselo welifa . 
Sekushiwo loko , angicabangi kutsi KG uphumelele ekukhombiseni kutsi kubuyela lokunjalo kutawuveta T engotini lenkhulu yekulimala kwemtimba , nome kwengcondvo , nome nome-ke kumbeke esimeni lesingabeketeleleki . 
Yonkhe inhlobo yenkhokhelo ifakwa ngaphansi kwetindleko tanyalo . 
Kunelizinga lekutetsemba leliphasi lekutjala imali kutekulima . 
Sebentisa kuhamba lokujikeletako kuva libele lakho . 
Njengaloku , ngifunga ngebubanti benhlangano . 
Ingabe lomunye umuntfu angasifaka sicelo semyalo wekuvikeleka ? 
Lisu leKuchumana laVelonkhe likhushulelwe kutifundza kuhambisana nemasu endzawo kanye newesifundza . 
Tinjongo : Kuniketa tinsita tasesibhedlela , letifinyelelekako , letifanele , letisebenta ngemphumelelo kanye nekuniketa tinsita letikhetsekile letivamile tetingcweti , letifaka ekhatsi lusito lolukhetsekile lwekubuyisela esimeni sekuphila , kanjalo nenkhundla yekucecesha tisebenti tetemphilo nelucwaningo . 
Kufanele kutsi lombiko ukhangiswe kute sive siphawule bese ekugcineni uguculwe nguMkhandlu ngembi kwekuphela kwaMashi . 
Hlanganisa ubuye ahlele yonkhe imihlangano kanye nemicimbi yelihhovisi lemphatsi . 
Kute kutsi sinikete imali kulokujutjwa , iKhabhinethi yaVelonkhe neSifundza iphakamise kutsi kwehliswa kwekucitfwa kwemali kuletindzawo letilandzelako kwentiwe . 
Intalo kulemalimboleko yekutfola ematfuba . 
Insimu ngayinye epulazini kufanele ifakwe emgceni lohlukile . 
I-Eskom ingumphakeli wagezi lonelayisensi kuphela endzaweni , masipala utsenga gezi e-Eskom kuze kubonelelwe takhamuti kumasipala nekucinisekisa kusatjalaliswa lokulula emkhatsini kwa-Eskom nemimango yasekhaya . 
Tiphakamiso temiklamo yekwehlisa tinhlekelele tebungoti takhiwe kwentela tingoti letiphutfumako , nenchubo yebungoti ichaziwe ekucaleni kwalesahluko . 
Ngekuya kwalomshwana linani lenkontileka lisekele kulokulandzelako : 
Bahloli bavakalise kucwayisa lokukhulu mayelana naleyo datha . 
Imitsetfo kufanele iciniswe . 
Tinsita tetitfutsi tisingenelelo lesimcoka lesisemkhatsini kumnotfo weNingizimu Afrika . 
Bomasipalati kufanele , noma kunjalo , njengendzaba yebuholi lobusebenta ngekuhlangana , babekele embili ibhajethi yabo kumakhaya laphuyile kanye nalokubekelwe embili nguvelonkhe njengetinsita nchanti tamahhala kanye neluhlelo lolunabile lemisebenti yahulumende . 
Kusetjentiswa kwefomula leyakhiwe kuMtsetfosivivinyo kungakhonjiswa ngalendlela lelandzelako mayelana nencenye lekhona yetitfunywa letimelele licembu letifanele kanye neSifundza saseNyakatfo Kapa neSifundza saseNshonalanga Kapa : 
Letintfo letilandzelako kumele tibukwe ekusunguleni imodeli lencike ekwenteni lokuvamile kwetidzingo tetigulane tekugula kwengcondvo lokuvelele letingeniswako naleto letinakekelwa tijike : 
Kutfutfukisa tindlela letifanele nemasu ekulandzelela etikhungo tahulumende . 
Labanye bomasipalati abayitfumeli imibiko ngesikhatsi lesifanele ngekweMtsetfo weKulawula Timali taMasipalati . 
Tilinganisosimo tekudizayina teluhlolo lwekucala tiyabuketwa njalo . 
Tinsuku letihlosiwe tekukhishwa kwalendzawo yenkontileka ngunati : 
Imiyalelo yekusebentisa luhlolo loluhambisana nekukhona kwenta . 
Loko naloko kuchumana emkhatsini wemcashi nalokhipha ithenda kutawuba ngulokuya nome ngulokubuya kuphela ku-ejenti yemcashi , futsi kube ngendlela lengafundzeka , kwentiwe ikhophi futsi kurekhodwe . 
Lokuhlelwa kwelwabiwomali eNingizimu Afrika lungakhona kusekela inchubo yekwabiwa kwemali leyame kutinchubomgomo bese ifaka sandla ngalokufanele kute kufinyelelwe kulamasu ekuniketwa kwetinsita . 
Bosomabhizinisi labagangela bafati babo baletsa emantfombatane lamancane bacitse imali lenyenti kuwo . 
Tivumela tindlela tesikhatsi sekuhlala endzaweni emuntfwini noma ecenjini etindzaweni tasemadolobheni . 
Kucinisa kukhulumisana nalabatsintsekako lababalulekile kungenelela ekwetfuleni imikhankaso yahulumende yetekuchumana . 
Tinsitanchanti leticubile tetinsita tetemphilo naletifaka ekhatsi konkhe titawuba khona , lapho tinsita titfolakala khona , tifinyeleleke , tishiphe , tamukeleke tibe sezingeni . 
Kuhanjiswa kwetihhenga tisuka eLimpopo kwenteka kakhulu kusuka kumasipalati wesigodzi iVhembe . 
Bohulumende betifundza batfumela imibiko yembuyiselo yencitfomali yenyanga kuSigcinimafa Savelonkhe lebika ngekusetjentiswa kwetimali lebanikwe tona . 
Lulwimi lolukhulu lwebakhokhi basemisebentini Singisi . 
Inhlawulo isho sincephetelo lesibhadalwa soKontileka ngekulahlekelwa sikhatsi semsebenti lokubangwe ngumsebenti wasemkhunjini noma kumiswa kwemsebenti lokube sivumelwano phakatsi kweMchumanisi naSokontileka ngetizatfu tekuphepha kwetisebenti noma temboni . 
Kamadolobhakati aseNingizimu Afrika akhona lamanye ematfuba ekwakha tikhungo letiphelele letinsha . 
Lokubekiwe kutfwala bonkhe bafundzi labasidzinga ngekweliciniso sitfutsi akukafinyelelwa kuko . 
Ngalesikhatsi , hulumende waseNingizimu Afrika wasusa inchubomgomo yakhe yekususwa kwebantfu ngenkhani emhlabeni wabo kuze kutewetfulwa inchubomgomo yavelonkhe yekufaka imiphakatsi etabelweni tabo ngekulandzelana . 
Kucashwa kwemphakeli tinsita kute asite Luphiko Lwebashushisi Bavelonkhe ngekwenta umsebenti wekutfola tisebenti newekutihlunga . 
Babukene nekukhulisa iminotfo yasekhaya nekuniketa sakhiwonchanti netinsita . 
Lesimo sekungahleleki nekungabinamtsetfo kwemkhakha wemathekisi kunetintfo letimbi ngako njengetimo letingasikahle tekusebenta , lirekhodi lelingasilihle lekuphepha , kuletinye tenteko , kuncintisana lokungakhi . 
Loku kushokutsi tekuchumana tingumsipha losisekelo wekusabalalisa lwatiso lwahulumende ngenchubekela phambili leyentiwe ekuphakelweni kwetinsita . 
Lamaphoyisa lalishumi latsintsekako setimisiwe ngaphandle kwemholo , ngalesikhatsi kusentiwa luphenyo lusachubeka . 
Kuvimbela bugebengu , kufaka kwemukwa imitsamo lemikhulu yensango letidzakamiva , kubanjwa kwetigebengu letisolwako nebantfu labenca umncele ngalokungekho emtsetfweni , kutfola timoto letintjontjiwe kanye nemfuyo nekwemukwa tibhamu . 
Kulandzelela nekulawula tinhlelo talabagulwa yingcondvo kulesigojana . 
Umcondzisi wesifundza watikhetsela kunikela ngencwadzi yaletindzaba kubasebenti kungakengci emaviki lamane emuva kwalomhlanganosikolo . 
Litiko Letemabhizinisi aHulumende lingumnikati wemasheya lomele hulumende . 
Lendlelakwenta lekhetsiwe ivamise kuhlanganisa totimbili letindlelakwenta letisisekelo . 
Faka ligama lesigodzi samantji lapha kwenteka khona umsebenti wekunciphisa kugeleta kwemfula . 
Kucocisana lokunekutsintsana lokuphatselene nalomniningwane kukhutsatiwe . 
Kumele sitsatse lolubhubhane njengesimo savelonkhe lesiphutfumako futsi sicocisane nato tonkhe tinhlaka temmango ekulweni nalo . 
Ngulemisebenti kuphela ledzinga lizinga lelikhetseke kakhudlwana lekungenelela , letawentiwa ngekhatsi kulenkhundla yesibhedlela selwati lolukhetsekile . 
Yenta ncono kulawulwa kwemphahla lokuhlelekile etikwe mphahla yeMbuso kanye nemphahla yemkhakha wangasese lesetjentiswa nguHulumende . 
Letinombolo tikhombisa kutsi inchitfomali kulokucalwa ngako lokuyinhloko njenge temfundvo , temphilo kanye nesakhiwonchanti kuyachubeka nekukhula ngekweliciniso , lapho kukhula lokuhlanganisiwe ekusebentiseni imali yesive kusendzimeni lekahle kakhulu . 
Loku kucedvwa ngekwakha simondzawo lesiphephaphephile kubo bonkhe bantfu futsi ngekubafundzisa ngaloko , ekhatsi kwalokunye , ngebungoti bemlilo . 
Imisebenti yebuchule nekuvikela timali yonkhe iyabikwa kulolwabiwomali nanoma ngabe yonkhe lemininingwane yekusetjentiswa kwemali kungakavetwa . 
Buholi Betidzakamiva Bavelonkhe bunciphisa kuphakela netimfuno kanye netinhlelo tekuvimbela netekwelapha . 
Futsi , lokukhula kubangelwa ngulokukhula kwesibonelelo Sekulungiswa Kwemigwaco Esifundzeni . 
Indzawo yekusyisisa ikalwa ngekusebentisa indlela yesilinganiso lesifanele . 
Tindzawo tekwakha lapho tindlu tangasese temphakatsi timiswe khona tingaguculwa tibe tindzawo tekuhlala nome tebhizinisi uma kuba khona kutfutfukiswa kwetinsita . 
Tibonelo letibonakalako yimiklamo lemikhulu yetimboni , tetimbiwa kanye netekuvakasha . 
Lokuceceshwa lokuniketwako kufaka ekhatsi emakhono ebhizinisi , kunakekelwa kwemakhasimende nekulawulwa kwetitfutsi letinyenti . 
Ngesikhatsi lesifanako kunetidzingo mbamba tekuphakelwa ngemali velonkhe letiphatselene nemsebenti wahulumende wavelonkhe neluhlaka lwenchubomgomo lwahulumende wavelonkhe . 
Loku kutawentancono umkhakhubanti wetekuhlanganyela kuyo yonkhe inchubo yekutsenga kwenta kancono imali lengenako kanye nekwakha ematfuba emisebenti lesimeme kuyo yonkhe inchubo yekwengeta linani . 
Cinisa tinhlelo tetemphilo ngenhloso yekwenta ncono kufinyelela lokungabiti kakhulu ekunakekelweni lokuhle kanye netinsita . 
Injongo lenkhulu yeLuhlelo Lwekubonisa ngendzawomsebenti Nekwatisa ngalokwentiwa kulomsebenti kanye nekuhlanganisa emalunga lamasha etisebenti kulelitiko ngendlela lesebenta kahle futsi ngemphumelela kwentela kutisita tibe ngemalunga lanenjabulo futsi lasebentako alelitiko ngesikhatsi lesifisha kakhulu lesingabakhona . 
Kuniketa sibonelo , iNingizimu Afrika yacelwa yi-France kutsi iyekele kusetjentiswa kweligama lelitsi " champagne " njengalokucondziswe kumawayini lanekubaba , futsi nePeru yatsi kungavunyelwa kusetjentiswa kweligama le"tequila" kumikhicito yetjwala . 
Kwengeta , lelikomidi liphindze futsi labuka naku lokulandzelako : 
Kugcina kungahambi kahle kwekukalabha kulesigaba sekulahla , ngekungenisa emathephasi kulesigaba sekulahla kanye nekungeta emasayizi emachweba kuyofika ngasekugcineni kwaselwandle ngakulokwekulahla . 
Injongo lenkhulu yalenchubo kunotsisa kungafihli lutfo nekulingana kulicele leMkhandlu nekulaandzelela kuchumana kahle nemavenda akhe . 
Kwetama kulandzela loku lokucaliwe kungakhutsata kuphela kusetjentiswa kwemkhakha wemathulusi latisunguli lentelwe kugwema umtsetfo , kungako nje udzinga umtsetfo lomagalagala . 
Kusitwa ngetimali lokukhuliswe ngalokubonakalako kwetemfundvo lephakeme kulolwabiwomali lolubili lolwendlulile kuzuziwe . 
Lwati lwebhizinisi kanye netinchubomgomo tekulawula . 
Lomtfombo welwatiso utawugcogca imiphumela yemiklamo yeLuhlelo Lolumiselwe eMmangweni leyentiwa etigodzini letinyenti letehlukene , kubomasipala kanye nasemimangweni letsite , kwenta sikhungo sinye sekubeka embili imiklamo . 
UMtsetfosisekelo uvikela tisebenti ekuhlushweni natisebentisa emalungelo ato . 
Kugcila " kwe-ajenda leshintjile " yekubusa kusekuphumeleliseni kuniketa lusito ngendlela lenhle kakhulu . 
Kuyacaca kutsi kumankimbonkimbo kakhulu , nome kunjalo , lapho khona B endlulisele emalungelo akhe ku-C , futsi ngu-C lodzinga kuletselwa kulesikhumulo setitfutsi tasemantini lekuyiswa kuso . 
Loluhlobo lwesimongcondvo kunemtselela lomubi kakhulu ekufezekiseni ngemphumelelo tindlela tekulawula sicuku . 
Kufika lapha , tekulima tibalulekile ekukhuliseni intfutfuko yemnotfo yendzawo , kucinisekisa kuba khona kwekudla kanye nekwakha umsebenti . 
I-Cape Agulhas LM ibe ngulekhungetfwe luntjintjo kusuka kancane kancane kutekulima iye kumnotfo lobheke kutinsita . 
Etindzaweni letinyenti telive , nangabe tinkhambiso letikahle tekulima nemareyithi emfuyo bewagcinwa abhalansiswe ngekwemtsamo longatsatfwa , tilwane bekumele tibe esimeni lesikahle . 
Kwelapha ngekusebentisa imisebenti yemalanga onkhe sibonelo semphilo lesigcile eklayentini lelifinyelela ezingeni leliphakeme lekusebenta emisebentini levakalako . 
Emakhono ekuchumana lamahle nekufisa kuceceshwa . 
Nanome loku kwenta ematfuba lamakhulu kakhulu kubalimi , banikati bemasilaha kanye nebatsengisi , emandla ekungena kwalabasha kuletindzawo lekondlelwa kuto imfuyo kanye netimboni temadzelo akhawulelwe . 
Lesigaba sikhuluma ikakhulukati ngekuntjintjela kusigaba lesisha semtsetfo locondzene netemahlatsi . 
Loluphenyo luphindze lwabuka nereyithi ngekucatsanisa naletinye tifundza ngekucaphela lokugcwele kwebukhulu bemakethe yaleSifundza futsi nekutsi kwenyuka kulemitselo angeke yini kutsintse kabi kusebenta emidlalweni yekugembula kuleSifundza . 
I-NP yenta ngatsi iyayinakekela imindeni yabothishela kanye nemindeni yabo . 
Bantfu bangaphandle labasebenta etikhundleni temfundvo yeticu eNingizimu Afrika kumele bahlanganyele ekundluliseni kwelwati nemisebenti yekwakha emakhono , kufaka kugadza i-PhD lokucondzene nebahlali baseNingizimu Afrika kute batfutfukise situkulwane lesilandzelako sabososayensi netati . 
IPrince Albert inesibopho setinsita temanti kanye netinsita nemanti langcolile endzaweni lenemandla esikhundla kuyo . 
Lithebula lelingentasi letfula kusatjalaliswa kwemaphesenti emkhakha wetekulima kuGDP nekucashwa kwako kokubili Masipala Nesigodzi . 
Sinisekiso lesibhalwe phasi lesibuya kumnikati wemhlaba sekutsi tonkhe letinye timphawu letikhona kulendzawo masipala utivumile nome ticelo tato tisabukwa , kubalulekile ; 
Kuphindze futsi kwahlomisa emacembu lakhulumelako lachuba tingucuko tetepolitiki netenhlalo netemnotfo . 
Nanoma kunjalo , kuchumana emkhatsini webalingani ebhizinisini labayihlanganyele noma kukhonsothiyamu angeke kutsatfwe ngekutsi kubhida kwebatfulitinsita labafuna kucitsa lomunye umbhidi . 
Loku kudzinga kukhutsata kwenta kunye kwebantfu kunaloko lekungiko nyalo ngaphasi kwalemodeli yekutfutfukisa inhlalo . 
Kukhululwa kwekuhweba kwafaka sandla ekukhuleni masinyane kwekugeleta kweluhwebo . 
Tinkinga letetayelekile teliphutsa lekulinganisa idatha nekubuyeketwa kwedatha lokwentiwa njalo kubuye kucanganise loluhlatiyo . 
Letitjudeni titawuchubeka tifaneleke kutfola tibonelelo letiyincenye bese tinikwa timali letibolekiwe tize titfole ticu ngale kwesikhatsi senchubo kuye ngetimiso nemibandzela letsite . 
Kwengeta , emandla emhlaba ekukhicita kungaba ngumtfombolusito lomcoka endzaweni yekuhlaliswa . 
Kuphindze futsi kwente kutsi kube nekuhlanganisa onkhe emakhono elulwimi . 
Ngesikhatsi lesifanako , tinhlaka tavelonkhe tekuthula kanye netindlela letikhona tekuvikela incabano kanye nekulamula , kanye nekwenta ncono emakhono eLubumbano lwe-Afrika ekugcineni kuthula , imisebenti lekumele yentiwe emva kwetincabano kanye nekwakha kuthula itawubakhona . 
Bantfu labanenshisakalo bangetfula timvo tabo ngaleNchubomgomo futsi mgaloMtsetfosivivinyo kulelikheli lelilandzelako . 
Lobungako belinani bemikhicito lehwetjwa emmangweni asekelwa emananini ebhidi lakhohliwe etimphahla letibanjiwe nome tikweneti letitawukhishwa futsi . 
Kunesidzingo sekubika letinsita leti etindzaweni letingafinyeleleki kuletindzawo letihlala labaphuyile , ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni . 
Imidlalo kufuneka ibekwe ngetigaba kuye ngefomula yephrofayili yebungoti lechazwe kahle . 
Lesakheko sifaka kukhetsa lokunyenti lokukhona ekutsengiseni ngesibopho sekutsenga imphahla ngentsengo lebekwe kucala kanye nekukhetsa kuba nelilungelo lebuniyo bemphahla ngentsengo lebekwe kucala ngetintsengo lekusetjentelwa kuto letivumela kungakhokhi lutfo ekucaleni kwalesakheko . 
Lombiko weluhlatiyo lwesimo wachutjekiswa wentiwa idokhumenti yekucocisana , lechaza tinsayeya kanye nenchubomgomo kanye netiphakamiso tetemtsetfo tekubukana naletinsayeya . 
Letinyenti taletimali letibolekwako tiphocelela tindleko kanye nematfuba ekulahlekelwa lekehlisa kuheha kwato lekubonakalako . 
Tisukela kumibhalo leminengi lefaka lokulandzelako : 
Imboni yekondla imfuyo futsi ibonakala ngebalimi labondla imfuyo noma bondli bemfuyo betikhatsi letitsite temnyaka labangena noma baphume kulemakethe uma kufuna bona , ngalokuvamile ekupheleni kwemnyaka lapho khona intsengo yenyama isetulu . 
Kuvisisa luhlelo lwekuphatsa kusebenta nekutfutfukisa . 
Kuto tonkhe leti timo Siphatsimandla ngete sakhona kusebentisa noma ngumaphi emandla aso ekulawula labekwe kuloMtsetfo , ekubandlululweni kwetinhloso letibekwe kuwo . 
Kwemukela kunikwa lethenda kwalonikwe ithenda kutawuba yincenye yesivumelwane emkhatsini wemcashi kanye nalonikwe ithenda ngekwemigomo nemibandzela lecuketfwe kulesivumelwane kanye nekunkontileka lokukhuluma ngayo kulesivumelwane . 
Lilungelombhalo lemafilimu esinemathografi linikwe lilungelo lelibandlululako lekwenta noma lekugunyata kwenta noma ngusiphi sento salokulandzelako eRiphabhulikhi : 
Lomgwaco lomkhulu lokhonjisiwe kulomboniso umelela kuvimbeleka lokukhona ekutfutfukisweni kwalesicintsi . 
Lenchubo yesigaba , letsatsa emandla ayo kumitsetfo , ivame kuba mincane . 
Kuletinye tehlakalo , sikhonile , sibeke letinye tetisebenti tetfu kutsi tente leminye imisebenti ledzingwa ngumtsetfosisekelo . 
Emakhono : Tekubala , kuhlela ; kwenta tincumo ; kusombulula tinkhinga ; kuba nebuntfu nekutiphatsa kahle ; likhono lekulandzela indlela leyinhlanganisela nalenebuciko yekusombulula tinkhinga ; kuchumana nelwati lwekusebentisa ngcondvomshini . 
Sigulane singumholi welicembu . 
Lenchubo ifake linyenti lemayunuthi ebhizinisi yaleSikhwama futsi nebaniki tinsita bangaphandle labafanele . 
Sipiliyoni ngaphasi kwaletinye tinhlelo njengeTSP siphakamisa kutsi bantfu labanyenti labangazuza ngekukhetsa loluhlelo lolusha kunematfuba lamahle ekutsi bahlale kuloluhlelo loludzala ngenca yekungatsintseki . 
Kunakekela kufanele kutsatfwe kungatondlulwa lokucindzeteleka lokuvumelekile kulokuvikeleka kwasemende . 
Emakhandidethi lakhubatekile akhutsatwa kutsi afake ticelo tawo futsi kukhombisa leso simo kutawutfokotelwa kakhulu . 
Batsengi labafaka ticelo tekuboleka imali esikhungweni setetimali nome umbolekisi wemali lomncane . 
Kute lokukhutsatako lokuchumene ngemfuyomphiko . 
Ncedza ngemisebenti yekunakekela letayelekile nawungashayeli . 
Umhlaba lomnyenti futsi kwanyalo usetandleni tembuso . 
Kusebenta kwelisu lekunakekela ; sincumo semodeli yelitiko yekusebenta satsatfwa . 
Ikhomishane yalalela bufakazi bekutsi imidlalo beyibekwe ngekwetigaba letehlukene kuye ngekwelizinga lebungoti . 
Kulesikhatsi sanamuhla selwatiso lolunesivinini , kubalulekile kutsi iyunithi ye-ICT iyakhona kuniketa kusekela Kumkhandlu nawo onkhe ematiko amasipalati . 
Sikolo sema-Actuarie saseMelika siyinhlangano yetinchubomgomo tahulumende sema-actuarie lasebenta kuto tonkhe tindzawo letikhetsekile tase United States . 
Ngakoke kuyadzingeka kutsi kulandziswe ngekusebenta kwebunjalondzawo besifundza sonkhe . 
Ema-akhawunti ahulumende lahlanganisiwe alungiswa njalo ngemnyaka afake ekhatsi lwatiso ngemali lesetjentisiwe nalengenile kanye nelithebula lalokufanle kukhokhelwe nalokuyimphahla lekhona . 
Loku lokulandzelako kukhombisa Lendlelakwenta Yentfutfuko Lehlangene : 
Lokutsi Sakhiwo Senhlangano lesitfulwe kabusha kanye nesinikamongo sekuphelelisa basebenti Selitiko Letekuphepha Kwesive Netitfutsi kuvunywe . 
LeLitiko linenshisekelo yekulawula kuSikhungo Sekuhweba Sekubuyisa Tindleko . 
Atikho letinye tehlakalo letibalulekile letentekile emkhatsinini welishithi lekulinganisa lelusuku nesikhatsi sekuniketa lombiko . 
Basebenti basebentisa kakhulu tindzawo tesive letivulekile kuhlanganyela nawo wonkhe umuntfu noma kancane ngesikhatsi selikhefu lelitiya nelekudla kwasemini , njengendzawo lehlahlambisanako nalejabulisako yekuhlangana , kuphumula nekudla . 
Usisebenti lesibaluleke kakhulu kuloluketange leliphelele lekuniketa tinsita . 
Loku kusho kutsi leyo naleyo ncenye yesakheko kufanele kutsi iciniswe . 
Kwengeta kuloko , kutinta kutepolitiki , kuthula , kuphepha netingucuko kutekubusa tisiguculile simo setepolitiki . 
INingizimu Afrika nayo isabuyela esimeni , kodvwa ngelizinga lelihamba kancane . 
Uma lamanani angaguculwa abe liholo lelikhaya lenyanga , kungacagelwa kutsi linyenti letinhloko temakhaya atisebenti noma atisebenti-ngendlela kantsi tiyakulungela kutsi tingamenyetelwa njengetimphuya . 
Tinkhomba tincoma kutsi umnotfo untjintjile ngekota yesitsatfu , nanome lizinga lekungasimami lisolo lilikhulu . 
Emamakha langamange aye ekuceceshweni awamange avunyelwe kungena kunchubo yekumakha . 
Ngemuva kwekucubungula tonkhe tetfulo tesabelomali sodolobha kufanele kutsi anikwe litfuba lekuphendvula , nangabe kudzingekile , abuyekete lesabelomali bese wetfula tichibelo kutsi ticutjungulwe . 
Kufanele kube nerejista kunoma nguliphi lijele lekufanele kurekhodwe lokulandzelako : 
Imibandzela lekhetsekile yethenda iyavumeleka noma yengetwa kumibandzela lekhetsekile yethenda . 
LoMtsetfo uyachitjiyelwa , ngekuhambisana nalokutfolakele nakubuyeketwa ngulelikomidi lesigungu savelonkhe ephalamende . 
LeLitiko litawugcila kulomnyaka lotako ekuholeni lomsebenti wemsebenti weLIS kubomasipala nekusungula tinchubo tekulandzelela , kubuyeketa nekusekela Hulumende wasekhaya ekuniketeni imitapolwati netinsita telwatiso . 
Nangabe udzinga kukhuluma naNdvunankhulu wesifundza , ucelwa kutsi ukwente loko ngekusebentisa Sihlalo . 
Kuhluleka kwenta njalo kungaholela ekunswinyeni kwekubhasobha , lokufaka ekhatsi kuhociswa kwekubhalisa . 
Letinyenti taletindzawo tekugaya takulelive tasungulwa emkhatsini kweminyaka yelishumi-siphohlongo kantsi amange setivuselelwe kusukela . 
Kuyacaca kutsi Sigodzi iLembe sisalele emuva kakhulu uma kubukwa kuphakelwa kwesakhiwonchanti . 
Kulungiswa kwentiwa ngekulandzela inchubo yekulungisa sabelomali iyavetwa kusitatimende sekusebenta kwetetimali ngelusuku lapho lokwabiwa kwentiwa ngalo . 
Inkhinga lenkhulu yekusebenta ngulendzaba yendzawo yekuhlala kwesikhashane yalabebahlala emapulazini base bayacoshwa . 
Sakheko senhlangano sibuyeketiwe kuletisiphohlongo taletifundza letiyimfica . 
Isayensi kufundvwa kwemhlaba loyimvelo nekutsi usebenta kanjani . 
Tindlelalisu tekulungisa kungaphumeleli kufeza imigomo lehleliwe tikhona . 
Kucitsa imali ngekutsenga imphahla netinsita lokutfutfukisa lokusebenta nesikhatsi semnotfo wetimphahla letikhona letingatsatseki noma letihlose kwacha nekuhlela kabusha lokunjengaleto tintfo letingasuseki , naku kufanele kutsatfwe njengemali lecitfwako . 
Khombisa lizinga leli imikhicito lezuzwe ngalo , kuniketa luhlatiyo lolucatsanisekako lwekusebenta kwetifundza uma kubukwa tinkhoyoyo . 
Kusimo semitamo lehlanganisiwe yelivekati kanye nesigodzi , kunekugcila lokukhulu kutakhiwonchanti , kutfutfuka kwemnotfo netindzawo tekukhicita talelivekati . 
LeLikomidi Lelukhetfo litawubuketa lokukhetfwa kwemalunga ekomidi yeliwadi . 
Loko kutawufezekiswa ngekusebentisa luhlelo lwentfutfuko lephelele , kwentiwa simanjemanje nekuvuselelwa kwetimboni taseGauteng . 
Labanye bafana besebavela manje , labanye babo bebabancane , bansundvu banetisu emapamuta etidlwangudlwangu letincane . 
Tinsita tekuskrina titawentiwa kuze kubonakale tifo kusenesikhatsi bese tiyalawulwa . 
Imibono yeyame kudatha yemakethe ngelusuku lwesimo sesitatimende setetimali lapho letinye tindlela tekubeka intsengo tisetjentiswa khona . 
Lemitamo yekufundzisa ngetetimali ngaphasi kwesandla seNhlangano Yemfundvo Ngetetimali KwaZulu-Natal inemtselela lomuhle kutakhamuti tetfu . 
Bomasipalati kungentekake kutsi bangacitsi imali lenyenti bacasha beluleki ngamunye , ngaphandle kwesicinisekiso semkhicito lozinganhle kanye nekundlulisela emakhono . 
Lidolobhakati noma lidolobha lelidvutane nelidamu lokungenteka lingekho endzaweni yinye lapho kuhlala umnikati welidamu noma lofaka sicelo . 
Batfutsela e-Ceres batohlala kulendlu labakuyo manje ngesikhatsi Ernest asebentela Inhlangano ye-Harmony Golf , lebekuyintfo lemnika lilungelo lekuhlala endlini yalendzawo yeligalufu njengemnakekeli walendzawo . 
Emalunga labalulekile eluhlelo lwekwetfulwa kwetindlu kusekele ekuzuzeni imicabango lebalulekile futsi icuketse : 
Umnyango weTisebenti ugcininwe kute kutsi ubukane nato tonkhe timphendvulo . 
Sifundza ngasinye siniketa imali ngekwefomula , lebuka tidzingo kanye netindlela betisetjentiswa nakukhishwa imali . 
Lemibhalo yenta incenye tetindlela letinyenti tekuhlatiya netekubala . 
Ngekuhambisana naletidzingo temtsetfosisekelo , Mengameli wetfu usinikete emandla nemisebenti yekutfutfukisa nekusebentisa tinchubomgomo tavelonkhe netinkhombandlela tebantfu betfu nelive letfu . 
Imajini lekahle yekondla isho kutsi linani lesisindvo lesitfolakele kusidvumbu ngelikhilogremu singetulu kunetindleko tekondla lesilwane kute utfole likhilogremu lesisindvo sesidvumbu . 
Nje singeke sikutfole loku kubantfu labane-HIV ? 
Kutawuba netakhiwo letinelikhono lelitawenta kukhonakale kuchumana ngemphumelelo nemmango . 
Loku kungahlala kahle kuntfutfuko yelusha kanye nelikusasa lelive letfu . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko lesekela i-Baobab Literary Journal ngenhloso yekwenta kutsi kube nenkhundla yetekushicilela yebabhali labacatfutako kutse bavele eceleni kwalabo lababomnkantjubovu . 
Kusebenta kwaleSikhwama kwenteka emahhovisi esifundza ngeLitiko leTetisebenti . 
Tinsita Temanti tichazwa njengekuphakelwa kwemanti nekutfutfwa kwekungcola . 
Masipala weLitheku leNelson Mandela utfutfukise luhlaka lwenhlangano kwentela kwelekelela nekulunganisa lokusetulu ekumbandzakanyeni sive ngekusebentisa liHhovisi Lemhleli Wesigceme . 
Loku kumcoka ngenca yekutsi kuphatfwa nemathekhinoloji ekulahla lasetjentiswako avamise kuhluka kakhulu . 
Uma sekugazethiwe , emaKhodi eKusebenta Lokuhle atawube abopha yonkhe imikhakha yahulumende kanye nemayunithi ahulumende . 
Nanoma kunjalo , i-Afrika inelitfuba lelikhulu lekwakha iminotfo lecinile lenemazinga lasimeme etekukhula kwemnotfo , ngesikhatsi lesifanako kwehliswe bungoti bekugucuka kwesimo selitulu . 
Lwatiso lolumayela nekutsi tikhangiso tingafakwa njani kulelisayithi ( uma tikhona ) lubekwe kahle lapha ngentasi . 
Kudla kwetingulube kudla lokusele lokungabuya emikhunjini , etitimeleni kanye nasetindizamshinini . 
Loluhlangotsi lwelwatiso lufaka imininingwane yetinkhapani letikhicita noma letingenisa lomkhicito , sigaba sekungangeteki kwemikhicito , imikhuba yemakethe mayelana nalemikhicito kuvelonkhe , esigodzini kanye nakumave emhlaba , kanye nemaphuzu layinhloko lachuba lemikhuba . 
Lokunye konga sekukhonjisiwe ngekujuba inchitfomali etinhlelweni letingasibocalangaye . 
Ithenda lehlangabetane netidzingo leticuketfwe kunkontileka nguleyo legcina yonkhe imibandzela , timiso , kanye naloko lokufunekako lokuchazwe kabanti kwemadokhumenti ethenda ngaphandle kwekuphuma kancane kutidzinga nome kufaneleka . 
Tintfo takhishwa kuluhlu lwesifundza lwemakhodi . 
Kukhona futsi nendzawo yekuhlala basebenti esayithini lokutawuhamba indlela lendze yekuniketa lommango lusito ngekuphutfuma lokungenteka . 
Inhloso yenchubomgomo yesifundza lehlangene yekuvikela budlova nekulimala kutawuba kucinisekisa : 
Kwekucala , kumele sivisise kutsi tikimu temanti kumele tihlelwe ngendlela lefanele . 
Emareyithi laphansi ekugoma asho sidzingo sebatali kutsi bevisise kubaluleka lokumcoka kwekugoma , kanye nesidzingo sekugcugcutela batali kutsi bagomise bantfwana babo labancane . 
Imitamo yekuhlanganisa yetenhlalo itawukhuliswa kulomnyaka lotako . 
Kuchubeka , tigulane titawukhona kutsatsa tibopho tekuhambisana nekwelashwa nekutfwala sibopho semphilo yabo ngendlelamphilo lephilile . 
Konkhe lokumakhiwe kufanele kwentiwe ngendlela lebonakala kahle . 
Kunemehluko lejwayelekile lemayelana nekuvikelwa kwetinhlelo letihambisa emasiginali . 
Kunebantfu labanyenti kakhulu labanesandla ekugcineni loluhlelo ngendlela lolungayo . 
Imisebenti yahulumende yekusicilela isebentise imitsetfo yekugcwalisa nekungenisa lamafomu e-Adobhi la-elekthroniki uma wena , mtsengi , ungenisa sicelo sakho sekwatisa . 
Incenye Yekucala : ikhuluma ngaleto tindzawo njengemitsetfomgomo leyimikhombandlela kanye nalengemagugu , tidzingo tesikhungo lesifanele ngalokuhle konkhe , kubhala imitsetfomgomo , kanye nemabhloku lamcoka ekwakha kute kuhlangabetanwe nato tonkhe tidzingo tendlu yebantfwana lokufaka ekhatsi kuba netinsita kanye netinhlelo . 
Kuyinchubo lechubekako lapho kushayisana noma kuhlukana kwenshisekelo kungenteka kwemukelwe bese sinyatselo sekubambisana singatsatfwa . 
Kuhluleka kubhadala inhlawulo kungabanga kukhishwa kurejista ye-CFI . 
Umumo wemabhalansi uchazwa ngeliphesenti lemandla alakukhicitwako . 
Tunchubo teKusebenta Letisezingeni netinchubomgomo kutawentiwa kuphindze futsi kwentiwe kube kwenhlangano kute kutsi kwentiwe lisiko lekulandzela imitsetfo . 
Kulahlekelwa kwekumosheka kwemphahla kubonakala mayelana netindleko telinanimali letirekhodiwe tendlula imali yayo lengaphindze futsi itfolakale . 
Konkhe kusebenta , kokubili ngekhatsi nangaphandle , kufanele kwentiwe ngekuhambisana nalomtsetfo lokhona nalomisiwe , noma leminyenti lengakhishwa njalo njalo . 
Lokwendlalwa kwalemiklamo ngulenye yetinhloso letinkhulu telikusasa . 
Igcina idatha lephatselene neligama kanye nesihloko salomklamo , linani lebazuzi , tinsita tesakhiwo , tinsita tetimali , kanye nekusetjentiswa kwetemnotfo nemininingwane yetimakethe , imininingwane yebalimisi , imininingwane yesigodzi kanye nemininingwane yendzawo . 
Lokungumphumela , emakhophelethivi avele kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo , kufaka wetimali , wekulima , wemfuyo , wetindlu , wekutfutsa , wekwakha , kanye nekukhicita nekutsenga . 
Umphakatsi ulishayele lihlombe lelicembu ngekwabelana nabo ngelwati lolumcoka kangaka . 
Kuhlola nekwenta ncono kucaliswa kwekulawulwa kwetinhlekelele e-Nelson Mandela Bay . 
Kufinyelela kumincele yetenhlalakahle , buve , emasiko , lulwimi , tenkholo nebulili kantsi kutsikameta wonkhe umuntfu ngalokucondzile nalokungakacondzi . 
Kulomcimbi lokhetsekile , umphakatsi wonkhe wahlangana enkhundleni yetemidlalo ngeLusuku leMdlalo weteKuvimbela Bugebengu lohlelwe Luphiko laseBethlehem leKuvimbela Bugebengu baseKuhlaleni . 
I-PNC neSikhungo Selusha kanye nesifundza batawusebentisana kucinisekisa kwekutsi lusha luyahlomula kuletinhlelo tekusebentisana nge-inthanethi . 
Ehlangotsini lwetemidlalo , Litheku leNelson Mandela linemlandvo lelitigcabha ngawo webantfu labasebente kahle imphela kutemidlalo . 
Lilungelo lalosebentisa lusito lekutfola umbono wesibili liyahlonishwa . 
Tinhlelo tekusebentisa emabhakede atitsatfwa njengaletenele ngasehlangotsini lwetemphilo nobe ngekutsi temukeleke emphakatsini . 
Kungabe kulindzelwe sabelo sekuhamba singetulu kuluhambo lwetekufundza kunemahambo ekuya emsebentini . 
Lendlela lena ivamise kuchubekisa kuhlukana ngekwetemnotfo , kukhule ligeba emkhatsini kwalabacebile nalabaphuyile nasemkhatsini kwekwehliswa kwendzawo nekonga tindzawo letilawulwa ngulabasetindzaweni letivalekile . 
Lamanye emaklemu labalulekile lekufanele acazululwe afaka lokulandzelako : 
Lendzawo ngako-ke inetintsaba nemawa lashonako . 
Temakhono Eluphawu tiniketa emasotja lalungele emakhono eluphawu kucinisekisa umyalo , kulawula kanye nekuchumana ngesikhatsi sekutivocavoca nekuniketwa umsebenti ngekuceceshwa , kulungiswa , kutivocavoca kanye nemayunithi ekusekela luphawu . 
Kukhona tinkhomba letinemandla kuMtsetfo tekutsi sishayamtsetfo besisati sidzingo sekuniketa emandla kuhocisa , kucisha noma kuchibiyela lokungafakwa lokuniketwe ngentasi . 
Lesigatjana sincoma kuniketa kusabalalisa lokusetulu kwekuphatsa lukhetfo kubomasipalati nekukukhetfwa kwebameleli beKhomishane yeLukhetfo kulowo nalowo masipalati lapho lukhetfo lutawenteka khona . 
Noma kunjalo , masipala uniketa emathoyilethi ekhemikhali etindzaweni tasemikhukhwini , futsi kuwo onkhe emakhaya lamane kuniketwa lithoyilethi lekhemikhali linye futsi linakekelwa ngumasipala . 
Loku kwenta kuphakelwe umhlaba etindzaweni lesimondzawo sibucayi njenga semifuleni nasesiteteni . 
Imiklamo lenikwe imali levela kuSibonelelo Sekuvuselela Sibhedlela , Sibonelelo Sesakhiwonchanti Setemphilo Nesibonelelo Setikolo Nemakolishi Ekucecesha Bonesi . 
Lemisebenti yaleNhlangano yeBulungiswa Kutekucasha yaleSikhwama , lenebasebenti , bulawuli nalabamele tinyonyana letatiwako , basitile kucinisekisa kutsi tindzaba tekulingana emsebentini tiyalungiswa njalo . 
Loluhla lwemagama kufanele luhlanganiswe ngekwemphahla yekuhweba nangekwenhlobo yelusito . 
Kwaba nebubhudvubhudvu lobaholela ekushoneni kwebantfu langemakhulu lamane namunye kwaphindze futsi kwalimala labanyenti . 
Akadli futsi akanatsi . 
Umgomo lofanako uyasebenta uma lofaka sicelo enta sicelo sekutsi umyalo wekuvikelwa uguculwe noma umiswe . 
Loku kutawudzinga kucashelwa njalo ngekwelucwaningo kanye nekucaphela kwemkhakha . 
Kusalela emuva kwekufunwa ngemandla kwesakhiwonchanti lesisisekelo kukhulu kakhulu kuko kokubili tindzawo tasemadolobheni letisiminyaminya kanye nasetindzaweni tasemaphandleni letingakatfutfukiswa . 
Luhlu lwemphahla yenkampani lefanele kuvetwa kufanele kutsi kwekucala ikhonjiswe nekutsi malini . 
Loluhlelo lweSikhwama Semhlaba silandzela timiso tekunikwa imali ngekubuka kusebenta kwakho kute lucinisekise kutsi imali ilawulwa futsi isetjentiswa kahle kutinhlelo letibekiwe kusivumelwano sesibonelelo . 
Kute kwakhiwe sikhwama , basisi betetikhungo kutawudzingeka balemukiswe ngalelitfuba : 
Angeke kutsi , nanoma kunjalo , kusungulwa umtsetfosivivinyo lokhuluma ngemali , lokuligunya Landvuna Wetetimali . 
Kufunwa ngemandla kwetindlu talabahola kancane , nalabahola imiholo lesemkhatsini kuboniwe futsi kufezekiswa imiklamo lefanele etindzaweni letifanele nenhlanganisela lengiyo yetindlu . 
Temafa eSifundza tikhonile kuhola lesifundza esikhatsini lesimatima kuleminyakatimali lembalwa yakamuva . 
Litiko litawuchubeka ligadze lesimo kuze kutsi kufundza nekufundzisa kuchubeke ngaphandle kwekuphazamiseka . 
Lemitamo igcile ngco kutidzingo tekwesekela tindlu talabahola kancane kanye nalabahola imiholo lesemkhatsini . 
Utsite akusito temphilo tetiboshwa kuphela lebetingaphansi kwalamazinga ladzingekako . 
Linani le-avareji yetinsuku tesisebenti iphasi futsi ikhombisa kahle mayelana netimo tekusebenta kuLitiko . 
Kugcinwa ngekuphepha emadokhumenti emufi , bufakazi , lwatiso , bufakazi kanye nemphahla letsetfwe edzaweni yenhlekelele . 
Loko kwemukelwe Ngulamakhansela ngekwehlukana futsi sekuyafezekiswa . 
Umphakatsi wesigodzi lapho bantfu basenyakatfo Afrika bangaphumelelisa umnotfo wabo , batfutfukise emazinga ekuphila kanye nelizinga lemphilo , inkhululeko kanye nebulungiswa , kanye nekuthula kanye nekuphepha . 
Kulelinyenti lemitselela letfolakele luhlolo loluhlangene luniketiwe ekugcineni kwalesigaba . 
Lenchubomgomo yetimali ingehluka ngekwemisebenti , mazinga emsebenti , baniketitinsita kanye naletinye tindzaba emkhatsini wetigaba letehlukene tebasebentisi , bakweleti noma tindzawo simondzawo . 
Budlelwane bunye lapho tonkhe tinhlelo tekusekela hulumende temkhakha webhizinisi lomncane titokhuliselwa kumakhophelethivi , kunakwe timphawu tsite kanye nemehluko emkhatsini walawo mabhizinisi . 
Lomhlahlandlela uniketa imininingwane ngekutsi kutawuphatfwa njani kucubungula lokukhetfwako . 
Emahhovisi ekhatsinekhatsi nesigodzi anemkhawulo wekufikelela kutinsita te-IT . 
Nanome letinyatselo leti tingeke tisuse ngalokuphelele kutsatsa licala , tiniketa simo lesicacako sekubuyeketa loluhlolo lwemitselela . 
Budlelwane nemkhakha lotimele bumcoka ekutsandzeni kwenta ncono kufinyelela kulizinganhle nekunakekela sigulane . 
Linani lemaklayenti lacashwe kumihlanganosikolwa levikelekile laphetfwe nguHulumende . 
Lokusetjentiswa kwemhlaba lokuhlongotwako kutawabelana ngebuhle belizinga lobutawetfulwa nguletinye tindlu letikhokhelwako tekuhlalisa tivakashi letikulendzawo . 
Uma ngabe konkhe loku lokushiwo akwentiwa ngalokuphelele nganoma ngusiphi sizatfu , loku lokusele kutawuchubeka kusebente . 
Kuletimo talesicelo nasi , besingekho sidzingo sekutsi Mnu . Montana abalwe njengencenye ngobe lombango losemtsetfweni usemkhatsini walofake sicelo njengemcashi kanye nalommangalelwa wesitsatfu njengalocashiwe  . 
Luhlelo lwemakhasi kuledokhumenti luhambisana Nelithebuli Lalokucuketfwe . 
Lendlela yekufundzisa lulwimi kulekharikhulamu yeyame kuluhlobo lwembhalo , kuchumana , lehlanganisiwe nalehambelana nenchubo . 
Lokwaba kwamasipala wesigodzi kwenyusa ngendlela lengagucuki kuleminyaka lembalwa yakamuva . 
Idivishini ngayinye kufuneka ihlele , itibeke futsi itigcine kute inike emacembu emasotja latokhona kudlala indzima ngemphumelelo , njengencenye yelicembu lelihlangene , lelihlanganise ematiko lahlukene nemacembu etive ngetive , ekwenteni yonkhe imiklamo . 
Kusebenta naboMasipala Basekhaya njengesisekelo kubuye kunike lizinga lelifanele lelitawubukwa . 
Kulomnyaka Umcondzisijilele ubambe imihlangano lemitsatfu yetisebenti yekota , lokube yintfutfuko lenkhulu kakhulu kuneminyaka leyendlulile . 
Loluhlelo lutawufakwa ekhatsi kulesakhiwo seluhlelo lolusebenta kufutfumeta emanti ngagezi kuto tonkhe tikhungo tetemphilo . 
Indzawo lengakahleleki yekudlala iphatselene netikolo kodvwa iphindze futsi isite ummango wonkhe . 
Idiploma lefanele noma idigri kutakubeka etfubeni lelihle . 
Lomtsengi lonemibandzela , kutfola inombolo lesetulu yemaphuzu ngalokuvamile utawunikwa lenkontileka ngaphandle kwekutsi nangebe tizatfu tenjongo tiholela kulokunye kucashwa . 
Lemitlamo akumele yengce ibhajethi levunyelwe . 
Lokuhleleka lokunjena kutsandza kudvumata kusetjentiswa kwetigitjelwa temmango . 
Kwakhiwa kwemadathabhesi kanye neluhlu lwekubhaliswa kwalolwati ngahle kube lusito . 
Emalungiselelo ekuphatsa afuna kutsi tinkhokhelo letendlulele telinani lelibekiwe tidzinga kubhadalwe ngendlela yevawusha legunyatako . 
Siyatemukela letinyatselo letitsetfwe baphatsi kuloludzaba . 
Kusita ekucecesheni nekutfutfukisa tinhlelo tasehhovisi . 
Kucinisekisa kungakhetsi nekulingana kunchubo yentsela , Insita Yamalingena Ningizimu Afrika ikhulisa inhlawulo kulabo labangabhadali incenye yabo yentsela . 
Asikho sehlontsengo lesibaliwe emphahleni lekufakwe kuyo imali kulomnyaka losetulu njengobe emanani emali lesala ikhokhelwe isamba alemphahla enyuke ayofika kumanani langetulu kwemanani emphahla labhaliwe . 
Kuchuba bulingani nemboni yetjwala yekukhicita lokusisekelo kwasekhaya lokukhulisiwe kwemphahla letsengiswako , ikakhulu macondzana nekukhicitwa ekhaya kwebhali nemahobhane . 
Tiphakamiso letishaya umtsetfo tingafinyetwa ngalokulandzelako : 
KUSUSWA NOMA KULUNGISWA KWALOKUCUKETFWE 
Lokubuyiselwa kwentela kusimamisa sikhatsi salomuntfu langene esikhundleni sakhe . 
Awukho umhlaba wesincepheteliso lowaniketwa lomndeni futsi kwadzingeka kutsi bente tindlela tekutfola lenye indzawo yekuhlala . 
Ngemitselela lemihle lengacondzisi kutemphilo kanye nemphilondze , lelizinga letemfundvo yelinanibantfu nalo liyayifunta imphilonhle . 
Bashushisi ngakoke abasagadvwa nguMantji , kodvwa Ngumshushisi Lomkhulu wesifundza . 
Litiko Letemisebenti Yesive Nekuphatsa liphotfule kusungulwa kweluhlakamsebenti lwekusebenta kahle lwebaphatsi labasemkhatsini . 
Masipala wasekhaya ukholwa kutsi kufanele kuhlolwe leminye imtfombo yemandla , ikakhulu emandla emoya newelilanga . 
Lokudvwetjwa kumele kwehlise kuncika etimotweni ngekutsi kukhutsate kuhamba ngetinyawo , ngalokungemabhayisikili kanye nekusebentisa titfutsi tesive , kunikete kufinyeleleka kutinsita kubo bonkhe basebentisi balendzawo , futsi kunikete ematfuba kumabhizinisi endzawo kanye nemsebenti . 
Emazingeni lahlukene eluhlelo lwahulumende lwetemtsetfosisekelo , imitamo yekwenta kabusha temtfotfo noma kulawula kucocwa ngalo futsi luyentiwa kute kubuketwane netinselele takuleli netangaphandle . 
Tinhlaka temtsetfo wetesimondzawo letinemtselela kakhulu ekukhishweni kwetinsita kulomasipala nati : 
Kubonakala kungatsi kunekuhlangana emkhatsini we-indeksi yebuphuya yemphakatsi wesikolo kanye nekusebenta kwesikolo lesihlobene nako . 
Indlelalisu lehlangene yekucinisekisa umtsetfo yelitiko letawenta kube nemtselela losebentako nalokahle seyetfuliwe . 
Kuyacaca luklayo loluncane lentiwe etibhedlela nakubaphatsi nakubalawuli bemfucuta , kutsi kunetinkinga lekufuneka tibukwe nebaphatsi bemfucuta yekunakekela imphilo Eningizimu Afrika . 
Lemiphumela yetemphilo ngenca yetindlela letimbi tekutfutfwa kwendle netindzawo kukhulu . 
Lamanyenti emakhotho lasetulu akhiphe imihlahlandlela lemikhuba lenemitselela lenjalo . 
Kanyenti kanyenti , lemitsetfo ivimba kusentjetiswa kwetinchubomgomo letinsha . 
Kuceceshwa akusiyo intfo leyenteka kanye kepha inchubo letawuphindze ifakwe kuletigaba letilandzelako . 
Tidzingo telwati lwekuhlela kumele tilungise , kepha akupheleli kuloku , letintfo nati lekumele tentiwe : 
Emanani lasusiwe akhomba timali letibuyiselwako kanye nekuhlekwa kabusha kwemanani larekhodiwe aphambilini . 
Ngilowo nalowo kumele ente umtamo lomkhulu nekuvelana nalabanye . 
LoMtsetfo uniketa tintfo letitfolakele letibangwe bugebengu ( kungabukwa umtfombo kutsi usukaphi ) kanye nekutsatsa tinyatselo tekuvikela kushushunjiswa kwemali . 
Bomasipalati bayagcugcutelwa kutsi batsatse inzuzo lenkhulu lekhona yekukhutsata kwelula tinhlelo temisebenti yahulumende , letibalulekile kubukana nemazinga lasetulu ekungasebenti kwelusha . 
Tifundza tibuye tesekelwe ngemali yekukhuliswa kwetinhlelo teHIV ne-Aids nekwenta ncono tinhlelo tekucwaninga iTB letentiwe ncono . 
Inhloso kutawuba kuvakashela tibopho letitsite letingetiwe kulabatsintsekako mayelana nesigaba noma ngetigaba letinelizinga lelisetulu lebungoti . 
I-DID itawuphindze futsi yesekele imitamo lephatselene nekwenyuka kwemali lengenako , lokutawusita ekulawuleni ibhajethi yalesifundza . 
Ezingeni lemkhakha wahulumende lobanti , lokuboleka lokungasiko kwetetimali kwemabhizinisi ahulumende , lokufana neTransnet ne-Eskom , kulindzeleke kutsi kuchubeke kukhule ngekusekela tinhlelo tenchitfomali yemali yekucala . 
Imboni yemayini ifaka sandla lesibalulekile kumisebenti yekulapha ngekuniketa tibhedlela tayo . 
Loku kugcina ngekuniketwa lokuncono kwetisebenti tetemphilo kutsi tisebentele imiphakatsi lencishwe kakhulu . 
Emasheke lakhishwe esikhatsini lesengcile sekwenta tibalo laphelelwa sikhatsi ngembi kwekutsi abhangwe afakwa njengemalingena kusitatimende sekusetjentiswa kwetimali ngalesikhatsi lisheke liphelelwa sikhatsi . 
Lelitiko liyafisa kwemukela nome yimalini longakhona yona . 
Ngekhatsi kwalesimo lesi , Luhlolo Lwavelonkhe Lwemnyaka luyindlela lehlolisisako yekulandzela inchubekelembili ekuphumeleleni kwemntfwana . 
Kucala luhlakamsebenti lwesikhungo loluchaza kahle imisebenti , kutibophelela nekutiphendvula ngekhatsi kweluhlelo lolumcoka lwekusebentisa emanti . 
Hulumende loholwa yi-ANC utawuchubeka nekuholela live letfu nebantfu betfu ekukhuleni lokuphakeme nendlela yekutfutfuka kantsi siyatitsemba kakhulu kwekutsi sitatindlulisa letidlwangudlwangu ngekusebentisana njengebantfu bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Loku yinkinga lengenteka yekuma kwelive njengeligede lelingena e-Afrika . 
Loku kusho kutsi tihlanganiswe ngalokucondzile . 
Kufuneka sigcugcutele imitapoyelwati ibe tindzawo lapho lwatiso lundluliswa khona ngekusebentisa ithekhinoloji lensha lengasita kugucula nekuntjintja timphilo tebantfu . 
Leliphupho lingaba yimphumelelo ngekusebentisana emkhatsini wemazinga onkhe ahulumende nalabanye labatsintsekako lababalulekile njengetisebenti tetemphilo , tinyanga , tikhungo tendzabuko , emasontfo , tikolo , batali , emacembu etemihlalo , betekusakata nemikhakha letimele . 
Umchumisi kumele agcine lirekhodi lelibhaliwe ngekwesikhatsi saloko naloko kuchumisa lokwentekile njengoba Umhloli Lomkhulu akudzinga . 
Lokubaluleke kakhulu , kwamukelwe emhlabeni wonkhe kutsi sikole sikhungo kanye nemtfombo welisiko futsi nekusindza lokubalulekile kwesive . 
Nanoma kunjalo , lapho umkhakhancane uya ngekuphucuka kakhulu futsi ufuna imali netisebenti letinyenti , tisebenti letinyenti tiyiswa kuleminye imikhakha yetemnotfo . 
Ekwenteni imisebenti yenu njengetisebenti tebuphoyisa , kucaphela umniningwane kumcoka ngalokungetulu . 
Kucashwa kutawuya ngemphumela lomuhle lotfolwe kuNIA kulokuhlola lokulandzelako , kuhlolwa kufanelwa ngumsebenti ngobe uneligama lelihlobile , emarekhodi emali lebolekwako , ticu , buve kanye nekucinisekiswa sipiliyoni saphambilini . 
Lona ngumfudlana wangaphansi kwemhlaba wetikhatsi letitsite lonetimbokodvo letiluvandze . 
Luvakasho lwekulawulwa nekuphatfwa kwelwatiso nemathulusi esikhungweni , kusigodzi lesincane , esigodzini nakumazinga esifundza . 
Luhlelo loluyinhloko kulesigaba lusebenta kuphela njengeluhlu lwemiklamo lesadzinga kuhlelwa . 
Lesibhedlela lesi sisembili ekwetfulweni kwetinsita . 
Luhlelo Lwemfundzate Wemfundvo lephakeme lweFoskor luhlose kubafundzi bangaphandle labafundzela imikhakha yebunjiniyela lehlukahlukene . 
Kwaphindze futsi kwasabalaliswa emaphephamibuto kute kutsi kutfolwe imibono yemalunga . 
Kuvisisa bugebengu kubalulekile kakhulu ekubuvikeleni . 
Kwenyuka kwebugebengu kuyinkhatsato lenkhulu . 
Impela loku kwakutsintsa umoya futsi kunekufundza ekhatsi ! 
Uma kwetfulwa noma kubekwa ngemacembu tintfo kutitatimende tetimali temnyaka kuntjintjwa , emanani ekucatsanisa esikhatsi lesengcile tintfo titawubekwa ngemacembu kabusha . 
Tisebenti tetetimali tibekelwe imali yekuhlala tikhulisa emakhono nekuceceshwa . 
Isentha Yelucingolusito neSentha Yekutiyela yeSikhwama , ibekwe ehhovisi lelikhulu layo ePitoli , sisita njengenhlitiyo yekusebentisana ngekweyunithi yayo Yekulawula Budlelwane Bemakhasimende . 
Luhlolomabhuku lwangekhatsi aluzange lungenisa noma ngebe ngumuphi umbiko eKomini Yeluhlolomabhuku . 
Iphalamende idlala indzima lebalulekile enchubeni yeliphakelotimali futsi ibukene nekuvumela konkhe kwabiwa kwemali , ilandzela noma ngabe ngutiphi tichibelo . 
Onkhe emacala lekagcine angayi embili kulandzela kuhanjiswa kwaleligatja kusuka Kutetimali kuleminyaka lemitsatfu leyengcile atawuvulwa futsi kwentela kuhlola kutsi ngabe kushushisa ngemphumelelo kungasaphumelela yini . 
Lizinganhle letinsita tetemphilo nebungoti kutekwelashwa kwabukwa ngekwetinchubomgomo letistandadi netinchubo letimacondzana nekuphatfwa kwesigulane . 
LeLitiko lingayihlola lendzawo kute kutsi litenetise mayelana nekugcinwa kwemgomo nemtsetfo . 
Likheli lesitfunywa lesigunyatiwe : Tinsuku tekushicilela : 
Kusebentela sive kungumcashi lomkhulu loyedvwa walelive futsi kudzinga kuchubeka kufaka letinye tinhlangotsi tekuphatfwa kwetisebenti kwesimanjemanje etinhlelweni tako kanye netinchubo . 
Nine bekunene , kukhulumisana kwetfu lokunyenti mayelana nenchubomgomo bekugcile etindzabeni letibanti letikhatsatanako kulemboni ngebubanti bayo . 
Nakungenteka loku , Litiko litawucela lababhidako kutsi belule sikhatsi sekuciniseka ( kuphetsa ) ngaphasi kwayo leyo mibandzela lebevele ibekelwe bona lababhidako . 
Lokukhonakala kwekusebentisa imikhicito leminye kungacatjangelwa kusentjetiswa ngalokuphelele . 
Ngaloko , kufaka imali kutakhiwonchanti kudlala indzima lemcoka kakhulu njengencola yemasu ekuphumeleliseni tinhloso Tendlela Yekukhula futsi kubalulekile kakhulu kutsi sisebentise ngemphumelelo lifutse lokufaka imali kutakhiwonchanti . 
Ngako-ke kufuneka kubonelelwe kucinisekisa kutsi bomantji bayatfolakala kute bavume kutsi kufakwe ticelo ngemuva kwesikhatsi sekusebenta . 
Ungabelani isirinji noma inyalitsi nalomunye umuntfu . 
Emakleyimu ekucinisekisa , kungenelela kuNhlangano Yekutfutfuka Yaphesheya neLibhange Laphesheya Lekwakha kabusha Nekutfutfukisa nekuhlatiya kwalokukhokhiwe kuleSikhwama Setimali Saphesheya . 
Kubukelelwe kutsi loku kuchubeke . 
Siyayidzinga lemboni ngenca yemsebenti lewuniketako , kanye nemphahla leyikhicitako . 
Kuyabonakala kutsi lomsebenti loceliwe utawudzinga kusethwa kwemakhono lajulile . 
Kutfutfukiswa kwetinhlelo letinsha temvelo kunciphisa lomtselela wekutseleka emadolobheni . 
Loku kutawuholele ekutseni loluhlelo Lwekuhlolemabhuku lungasetjentiswa ngalokuphelele . 
Lelihhovisi liniketa kwesekelwa kwelisu kuleNdvuna kanye neLisekela leNdvuna ekufezekiseni ligunya labo , kanjalo nebuholi lobunelisu kulelitiko . 
Kungaba ludzaba loluhlukanisako uma bothishela lekufanele badluliselwe kulenye indzawo bangatiswa ngetincumo talenkhinga . 
Kufezekisa loku , kugcila kufanele kucondziswe ekucinisweni kwemawadi , kutfutfukiswa nekubuyeketwa kwetinhlelo letigcile kumawadi kanye naletinye tindlela tekungenelela ekwenteni ncono kumbakanyaka umphakatsi . 
Nanoma tiphi tatiso ngaphandle kwetatiso letisetsetfweni titawuya ngekuvunyelwa kwebaPhrinti baHulumende , labangahle bangavumi kwamukela noma kukhishwa kwanoma siphi satiso . 
Loku kushiya sikhala lesilindzelekile lesikhulu ekukhiciteni kudla kwesikhatsi lesitako , lokubangela tincabhayi tekushoda nekusimama kuwo omabili emabhizinisi etekulima nalagucula imikhicito yetekulima . 
Loku lokushiwoko kungavele kube liciniso , kepha labosolwati kumele bachaze tizatfu , letivame kuba kutsi hulumende akahlangabetani netimiso tekubhadala ngesikhatsi . 
ENingizimu Afrika , tincenye letimbili kulokutsatfu tekukhula mbamba kwemkhicito wasekhaya tibuya ekukhuleni kwetimfunosidzingo tangekhatsi eveni kantsi incenye yinye kulokutsatfu ibuye kutimfunosidzingo tangaphandle . 
Ngekwalelisu lelisha lelibuka tonkhe tinhlangotsi , loluhlelo luphindze futsi luhlose kuphendvula kutidzingo tebasebenti basepulazini kanye nebahlali basepulazini ngekusebentisa Luhlelo Lwesisebenti sasepulazini . 
Ngabe bewuyincenye yalolucwaningo lwemasiko lolwengcile ? 
Ngekunikela tinsita letifana nemhlaba , netijubo ekusebentiseni ngekuhlangana kwetinsita imimango ingakwati , Ngebudlelwane baHulumende-Nemmango , kwekungenelela ngekukhutsala imiklamo yekutfutfukisa lehlose kutfukulula lokungentiwa tinsita temanti . 
Babhidi bafanele kutsi bahambisane naletidzingo letincane letilandzelako : 
Iwebhusayithi isachubeka nekulungiswa kute inikete emathulusi labalulekile e-inthanethi , ibe lula kuyisebentisa futsi ibe nalokucuketfwe lokuhambisana nesikhatsi . 
Loku kwenta kwaba nekubambeleleka lokukhulu ekuhleleni kabusha umsebenti nekusungula ematiko lamasha . 
Njengobe kunjalo-ke , afanele kutsi abe setindleleni lapho kwenteka khona tintfo etiteshini tetitfutsi temmango letifinyeleleka kalula ngetinyawo . 
Gcina irejista yalokugcogciwe leliciniso kanye nembiko wenyanga , wekota newemnyaka . 
Injongo yayo yendlelasu ngakoke Kubonisana ngetivumelwane tekuhwebelana nemave emhlaba lokususelwa kulamabili noma lamanyenti kungcikitsi yesimondzawo sekuhwebelana nemhlaba jikelele kanye nekuphatsa nembuso wekuphatsa linani lelibekiwe eNingizimu Afrika . 
Lendzima yemhleli ibe yekugada , kanye nalabanye badlalindzima . 
Litiko lilindzele kutsi kwakhiwe linani lelikhulu lemisebenti ngekusebentisa lenchubo . 
Lokwetfulwa lokungalingani kwetingenelelo tetinsita kanye nekusabalala kwetinsita ngekwetindzawo kwetintfo letifanele kutsi tilungiswe . 
Nanome kunjalo , luhlelo lwetepolitiki lugcwele , kakhulu tindzaba tekuphuma ekubusweni betive , inkhululeko kanye nemzabalazo wekulwa nelubandlululo . 
Litiko laseGauteng leteMfundvo linetinchubo letisungulwe-ngendlela kanye nemikhakha yekulawula lokungahambi ngendlela . 
Umsebenti wekuhlola noma wembono lowentelwe kakhulu kutfola lwati lolusha lwetimiso letisisekelo letimangalisako netemaciniso labonakalako , kakhulu langakacondziswa kunjongo noma kunhloso letsite lebambekako . 
I-anyuwuthi iphindze ivimbele inkhinga yekutsi bantfu basebentise imali yabo ngekushesha , bese baphila iminyaka leminyenti enhluphekweni . 
Linengi letindlelakwenta letikuMtsetfo tihambelana ngco , njengesehluko se-3 lesikhuluma ngekuvalelwa kwabo bonkhe bahlali basetikhungweni tekulungiswa kwetimilo ngaphasi kwesimo sesitfunti sebuntfu . 
Kutsenga emazinga , kutfola emakhotheshini nome kubuta ngekutfolakala kwemazinga e-elekthroniki , sicela uchumane Nebatsengisi Bemazinga ku : 
Isayini yemuntfu laniketwe emandla ekusayina lebhidi . 
Lomasipala wente umsebenti akanye neSifundza ekuniketeni tinsita tetemfundvo kanye netemfucuta . 
Kulandzelela lokutsatfwa kwesitoko , kucinisekiswa kwemphahla nenchubo yekuyikhipha . 
Lesifundza sinemazinga laphakeme ebuphuya ikakhulukati emakhaya kantsi kulungisa lenkinga , kutawudzinga kungenelela ngemfutfo lotawenela kuhlukanisa lemigiba yekweswela . 
Onkhe emaciniso nalolunye lwatiso lolukulencwadzigezi lekufaka ekhatsi lokunamatsiselwe , lokumayelana nemsebenti weLiposi LaseNingizimu Afrika Ltd , noma lokunye lokuchaswa liposi , kuyimphahla yeLiposi LaseNingizimu Afrika . 
Luhlelo Lwekugcina lweTekuvakasha lubone letindzawo letimcoka letilandzelako tekungenelela : 
Lokunyenti kwalokwehla yimiphumela ye-VAT lephasi nemarisithi entsela lengenako yenkhapani lokuhambisana nemsebenti webhizinisi lowehlisiwe kanye nenchitfomali yasekhaya lephasi . 
Kute Ticinisekiso 
Indzawo yaletikhungo tesive incunywa ngekuhlatiya indzawo lefinyelelekako nalefanele kakhulu ebantfwini labanyenti . 
Sifisa futsi nekubonga letisebenti taleLikomidi . 
Lokukhula lokuconjelelwe kulesincemphetelo saleKoporasi sabelwe imali kulesikhatsi . 
Kusungulwe tindlela tekubika tekurekhoda lokwentiwa tigulane netindleko ngekwelizinga lekunakekelwa . 
Lokunye futsi , ematiko eteLufuto leBantfu etikolweni tetekwelapha anikete incenye lenkhulu yeMsebenti wetelufuto . 
Imkhandlu Letfumela ngaphandle yaseNingizimu Afrika , Tinhlangano tetimboni Nemacembu Lasebentisanako lamele lokungenani ema-entithi lasihlanu aseNingizimu Afrika . 
Tifundza letikhicita litiya tifaka ekhatsi iLimpopo kanye neMpumalanga kantsi umkhicito ngulomncane kakhulu eGauteng . 
Iphrojekthi yetindlu nayo itawusungulwa . 
Kusilela emuva : Letindzawo letilandzelako tidzinga umtapolwati kute masipalati aphumelelise inhloso yekuya ngebunyenti kwebantfu kumtapolwati : 
Masipala utawucinisekisa kutsi tonkhe tindleko takhe tisebenta ngalokufanako kanye nalokufanele kuso sonkhe sigodzi samasipala . 
Inhlangano ingaphindze isungule Sikhwama seLuvelo kusita lilunga lekhophelethivi etikhatsini letimatima . 
Mayelana nematfuba ekulahlekelwa emalini lebolekwako , leNhlangano isebentisa sikhwama sekufaka imali lesifaka imali etintfweni letingenisa imali lengagucuki . 
Uma umlilo sewucalile , kubhebhetseka kwawo kubangelwa tintfo letiyimvelo njengemoya nekwakheka kwendzawo . 
Kusebenta ngeticinisekiso tembuso , tibonelelo tetindlu , kunakwa ngoba usebente sikhatsi lesidze , kukhokhelwa ngekuba libambela , kungetelwa umholo , kukhokhelwa ngenca ngekusebenta kahle , sivumelwano sekukhokhelana njll . 
Lelitiko liphindze futsi labonelela ngekwakhiwa kwemitfolamphilo etindzaweni tasemaphandleni , ngekuhambisana neNchubomgomo yeKunakekelwa ngeTemphilo letiSisekelo . 
Inchazelo yakhe yekutsi alale emsebentini watsi wentiwa kutsi bekanatse umutsi wemkhuhlane lokungowona-ke lowametelisa . 
Kucocisana emkhatsini webantfu labasebancane , lokuchutjwa ngumuntfu lomncane lonelwati , mhlawumbe umuntfu lophila ne-HIV , luhlobo lwemfundvo levakala kahle ngalesifo . 
Letibhedlela tekugula lokuvelele tifaka ekhatsi sifundza , sigodzi , letisetulu kanye netibhedlela letisemkhatsini . 
Tikhwama temhlalaphasi titawudzingeka kutsi tibone tikhwama tekulondvolota letifanele temalunga lakhona , latawukhutsatwa kutsi alondvolote uma antjintja imisebenti . 
Atikho tinhlelo letetayelekile tekuhlukaniswa kwemfucuta ngekwetigaba tayo eNingizimu Afrika , nanoma tikhona tivivinyo letichubekako . 
Tikweleti tetimali : Tikweleti tetimali tibukwa njengetindleko . 
Umbhidi lotawuphumelela utawunikwa incwadzi yekutsenga . 
Kudzinga indlela yekuchumanisa lapho khona imindeni kanye nemanethiwekhi lasemtsetfweni nalawo ekutentela kanye netinsita basebenta ngekubambisana . 
Uma kutsatfwa shengatsi lendzawo itawuvuseleleka kahle , lelinani lekulondvolota ngaloko lingalinganiselwa etulu . 
Ngalokunjalo , ingalungisa letinye tetinkinga tenchubo temfucuta-tsite ngekuniketa sitfombe lesiphelele kakhulu sebungoti be-ikholoji yenkhucunkhucu yemanti langcolile lacakile etimboni . 
Kusesemasinyane kakhulu kukhombisa nanoma ngutiphi tinsita letentiwe kancono , ngenca yetimphikomahhovisi lamasha . 
Tiphetfo teyame kuluhlolo kuBhizinisi yase-Afrika , kanye nelwati lolubutfwe kumitfombo yeLibhange leMhlaba , Sikhwama seTimali saMhlabawonkhe , i-UN , kanye netindvuna tase-Afrika tetimali kanye nemahhovisi elubalobalo lolusemkhatsini . 
Kutsintsa ikhwalithi yemphilo yemimango futsi isihibe lesikhulu ekukhuleni kwemnotfo wasekhaya welidolobha . 
Letakhiwo temodeli yeBhizinisi tihlelelwe kusita ngetulu kwamunye umchubi wesitfutsi kunika tinsita kuleyo ndlela leyo nome endzaweni yona leyo , ngaloko-ke kwakheka simondzawo lesinekuchudzelana kakhulu kwebatsengisi . 
Ngalokungangabateki , ungumnikati longenacala . 
Labahlolwako kumele kube ngulabanesipiliyoni seminyaka lengetulu kwalelishumi kusimondzawo sekubusa nekulawula ematfuba ekulahlekelwa . 
Lomboniso ukhombisa futsi kutsi , ngesimo lesikahle , kusetjentiswa kwemhlaba lokubhiciwe endzaweni legcwele kakhulu kumele kuniketwe kubukane nalomgwaco . 
Lamazinga nankha atawesekelwa ngulesibhedlela sesigodzi ngekhatsi esigodzini lesincane ngasinye . 
Uma kungenwa emshadweni wesintfu , kwakhiwa " likhaya "  . 
Ncedza ngetekulawula tonkhe kanye nelusito loludzingekile kusekela ngendlela kweyunithi . 
Imisebenti lemcoka yaleLigatja igcile elulawulweni lwemitfombo yemvelo . 
Ligatja leTitfutsi teMmango litawenta kusetjentiswa kwetimali tesakhiwonchanti kuhambisane neLisubuciko leSakhiwonchanti ( i-SIP ) kutsi yentiwe Litiko . 
Kuncunywa kweluhlobo lwendlu kuncike : 
Dizayina tindunduma letitsambile bese uhlanyela tihlahla letihlukanisa tindlela tetinyawo nemabhilidi kusuka emgwaceni . 
Ithekhinoloji Yelwatiso neTekuchumana iyincenye lesisekelo yekuphendvula nekusebenta kahle kweLitiko . 
Lelinani lelikhulako lalabasha labahlolwako kulemboni iphonsa tinsayeya letitsite kuloluhlelo . 
Kusetjentiswa kwendlela yemitha yekukhokhela ngembi kwekutfola lusito ingasita kusombulula insayeya yekulawula batsengi . 
Imali lebitwako yekubukana nesehlontsengo semphahla yaleso naleso sikhatsi ibonakala kuloko lokusele nome lokuswelakele . 
Iminyele lephakanyisiwe yeNdzawo Lephetfwe kufanele kwentiwe luklayo kuyo . 
Tinsita letentelwe umphakatsi tinemandla ekwenta ncono intfutfuko yebantfu neyemnotfo ngekhatsi kwemindeni lesebungotini nalephuyile kanye nemiphakatsi . 
Kuceceshwa kuloluhlaka lolusha netinkhombandlela tatsatfwa ngalesikhatsi lesibuyeketwako . 
Lenjongo yaloluhlelo kucecesha ngamunye ate afike elevelini lengcwethi lebhalisiwe . 
Njengencenye yekulungisela luhlolo , tintfo letahlukahlukene kudzinga kutsi tilungiswe . 
Ngekwesakhiwo nepolitiki kunekubonwa lokunemandla kwebutsakatsaka kwenchubo yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika nesidzingo sekungeta nakufakwa sandla . 
Ngesikhatsi lendzawo yekucecesha isungulwa , yahlangabetana nekugcwala ngalokwecile kwebantfu kantsi kwase kulandzela , kwehla lokubabatekako . 
Umgomo walokwemukelwa lokwentiwe ncono kukhutsata kukhicita ngekhatsi kuleli . 
Imibandzela kanye nelusito kutawuya ngekuhambisana Nekutimbandzakanya Kwemuntfu ngamunye Kumibukiso . 
Kwenta ncono tindzawo tasemadolobheni ngekuhamba kwesikhatsi , kufanele kutsi tibe nekutetsemba kutsi lendzawo iyatfutfuka kanye nekutsi lutjalotimali lwabo lutawuvikeleka . 
Lelitiko nalo liphindze lacasha umtfulitinsita lotawubukana nekulungisa takhiwonchanti letincane tetikhungo letibhalisiwe kucinisekisa kutsi tiyahambisana nemazinga ekuhlolwa kwato njalo ngeminyaka lemibili yekubhaliswa kwato . 
Imikhankhaso etinkhundleni tekusakatela linyenti , tetfulo kanye nemaphakheji elwati lolufisha ilungisa tinkinga letitsite Emfundvweni Yebatsengi Betindlu . 
Umtsetfo udzinga kutsi ikhomishini ilungise umbiko lophelele noma ngaluphi ludzaba loluphenywe ngiyo nekuhambisa umbiko lonjalo kanye nemtsetfo longasaguculwa , uma ukhona , endvuneni kutsi iwucabangele . 
Kugcwala kwe-amoniyamu nako kuvamise kukhuliswa emantini lapho kwenteka khona kunekuhlukaniswa kwetintfo letiyindalo ngaphansi kwetimo letingavikeleki . 
Babanjwa eBattlefields Lodge eDundee . 
Inchazelo yedokhumenti yetitfutsi taselwandle ifaka ekhatsi emadokhumenti langendluliselwa kulomunye nome lavumela kucocisana kokubili futsi nalawo langavumeli kucocisana nome kwendlulisela kulomunye . 
Nanobe singafuni kuhlela lokungenamkhawulo , asifuni futsi kubophelela kuhlela kuphela kuloko lokutsengekako kungunyalo . 
Kungako nyalo sesiyacinisekisa kutsi natakhiwa tindlu , tikolo , imitfolamphilo , tinkundla temdlalo kanye naletinye tindzawonchanti nato titawuniketwa . 
Ngalokunjalo , tindzawo tekwakha kumele tihlelwe njengetindzawo letinetinhlobonhlobo temishikashika yasemadolobheni , lefaka ekhatsi tindzawo temsebenti , tikolo , titolo , tinsita tekucitsa situnge netemphakatsi , kanye naletinye tindzawo lekuhlalwa kuto . 
Nanome ngubani lolahlwa ngelicala ngekwaLomtsetfo utawuboshelelwa kukhokha inhlawulo , nome avalelwe ejele sikhatsi lesingengci umnyaka munye . 
Indlelalisu Yetfu Yesifundza Yekukhula Nekutfutfuka itsatsa tekuvakasha njengalomunye umkhakha lomcoka longasusa umtfwalo webuphuya nekuswelakala kwemsebenti emahlombe ebantfu betfu labanengi . 
I-Cape Agulhas LM iniketwe ligunya lekuniketa emanti , gezi , kuhlanteka nekubutfwa kwetibi kubahlali bayo . 
Loluhlelo libudlelwane lobubanti lobuhlelwe ngekunakisisa kusita kucinisekisa kuhlolwa lokufanele kanye nekunakekela labo labangeke bakhone kutikhokhela tetekwelashwa ngetifo letimbili letibosomatfuba letivamise kuhambisana ne-AIDS . 
Tfola lamanye emagama lakhombisa indlela yekuphila yasetindzaweni tasemaphandleni . 
Letakhiwo tanikwa linanimali lelifanele ngekumisela kundlelanchubo yekungena nekuphuma kwemali lesephulelo lengenako , ngekusebentisa silinganiso lesite bungoti lesilungiselelwe bungoti betakhiwo . 
Insayeya lemcoka kube kuncipha kwesikhatsi lesitsatfwako sekutweba labafuna umsebenti nakugcwaliswa tikhala temisebenti . 
Lawa ngemave langephasi kweSahara , langayifaki iNayijera neNingizimu Afrika , kanye ne-Asia kungafakwa iShayina neleNdiya . 
Lendlela lena itawusebenta kwenyusa lizinga lekwesekela tilwane netitjalo nekusebenta lokukhona kwentiwa ngulomfundlana . 
Umsebenti wekunakekela kwemalondri kute kubonelelwe sitolo setingubo tembhedze . 
Tinkhomba nalokuhlosiwe kwetinjongo letinye nemisebenti kubalwe kabanti kuLuhlelo Lwekusebenta lwesifundza . 
Kuncishiswa kwalelinanimali langaphandle lweluhlobomali . 
Likomidi lelichumanisako kutawudzingeka futsi kutsi libhale imemorandamu yekuvisisana lelihlaka lekumele kutsi isayinwe emhlanganweni lolandzelako wemakhomishini . 
Lwatiso Lwekutsintsana 
Ngasinye sigaba sinetidzingo saso letikhetsekile lokudzinga litiko kutsi liphendvule kuto . 
Luhlelo lwekwehlukahlukanisa : Uma lokutimo tengcindzetelo kanye netimo temandla kukunyenti , letimo temandla kumele tilawulwe tisetjentiswe kwentela kunciphisa umtselela waletimo tengcindzetelo ngekuphikelela kulandzela wonkhe ematfuba langahle abekhona . 
Kungeta , kukhona futsi timali letingakaneli teluphenyo lebumsulwa nakucatsaniswa neticelo teluphenyo lebumsulwa letingenako . 
Sicela unikete sibonelo Salelikhadi le-ID lokhothelwe kulo . 
Lekomidi yakhiwe ngemalunga esigungu nalangasiwo esigungu kufaka phakatsi ummeleli lobuya Ekomidini Lecwaninga Emabhuku Nasihlalo longasilo lilunga lesigungu . 
Lokwehla kwalokweca kungacondziswa kafushane kulemitamo . 
Timphawu letibalulekile teluhlobo lwemtselo longakacondzi ngco njenge-VAT nguleti letilandzelako : 
Lemitsetfo yetemvelo lesandza kubekwa idzinga lizinga lelikhulu lekukhomba badlalindzima nekubandzakanyeka kwabo . 
Uyatiswa kutsi kungabikhona kwakho nakuhlolwa lendzawo kutawenta lethenda ingabi semtsetfweni . 
Lawa ngulamakleyimu lapho labakleyimako bebangatfolakali nanoma sebavakashelwe emahlandla , kumemetelwe emsakatweni , lokukhulunywako , njll . 
Caphela : Lomdvwebo ukhombisa tichumanisi telilungelo-lebantfu-lendlela , hhayi tindlela temgwaco . 
Kuchazwa nekucatsanisa kwekulawulwa nekuhlolwa kwemasu esigodzini ngasinye . 
Luhlatiyo lwendzawo lutawucinisekisa kutsi tintfo ( imphahla yemvelo neyesintfu ) netihibe ( kufaka ekhatsi umsindvo , kuguguleka kwemhlaba , kungadvonseki kahle kwemanti , imihlabatsi leneluswayi kanye nebungoti bemlilo ) lwesekele tincumo tekuma kwenta kancono kwatiwa kwalendzawo . 
Tiphatsimandla kumele tikuvumele loku kwenteke . 
Lokulalelwa kubukene netibiketelo temnotfo , luhlakamsebenti lwemali yahulumende , imicabango yemalingena , kusebentisa imali kulokucalwa ngako kanye nekwehlukaniswa kwemalingena . 
Tindleko ngatinye tekungenelela kufanele tilandzelelwe futsi tehliswe lapho kufanele khona . 
Ifaka kuhlatiywa kwembangela yekufa ngekwebulili , umnyaka , kanye nesifundza lapho lokufa kwenteke khona . 
Sitatimende sekusebenta kwemali singalungiswa kuphela sihambisane nendlela lecondzile . 
Lombiko weyame kutinhlelo letisebentako letikhishwa bacondzisi . 
Kufuya ( lekuvamise kube tinkhomo , timvu netimbuti ) kubaluleke kakhulu kulesigodzi , kodvwa kuvamise kungenisa imali lencane kakhulu uma kucatsaniswa nekutsengisa imfuyo kulenye indzawo kulesifundza . 
Telusito loluphutfumako titawuniketwa etikhungweni talokuphutfumako letihlonyiswe ngalokugcwele naletinebasebenti labanele etibhedlela talokusheshisako . 
Kute tikhungo tetemphilo e-Greater Marble Hall . 
Atikho tingucuko noma tichibiyelo letitfunyelwe nalekuvunyelenwe ngato kuze kube ngulesikhatsi . 
Loku kufaka ekhatsi bomake labanyenti , labahlala emhlabeni webukhosi , labangenelele ekulimeni lokukhulako . 
Kucondziswe ekugwetjweni lokwekutsi i-Afrika inematfuba nemandla ekuhlanganisa ibuye indlulise letinye tigodzi tasemhlabeni ibuye itsatse indzawo yayo lefanele kulommango wasemhlabeni . 
Yinye yetinsayeya letinkhulu letibukene neyunithi kube kuswelakala kwebasebenti labaceceshelwe lomsebenti . 
Kuvumela Emalunga netisebenti kufinyelela nekulungisa lonkhe Lwatiso lolusandza kuba khona ku-Inthanethi lweMkhandlu weSifundza Savelonkhe . 
Fundzisisa ticondziso ngembi kwekutsi uphendvule lemibuto . 
Lombiko , ngekuhambisana " Nalendlela Yekuniketa Emandla " , ayiniketi tincomo letentiwe ngamabomu . 
Live alinasidzingo sekulandzela tinchubo letihlelekile ekumemeteleni emagama kutsi abe ngema-GI . 
Labanye bochwepheshe betemphilo- bosonhlalakahle , okhupheshinali theraphisti , ifiziyotheraphisti netheraphisti yenkhulumo nelulwimi , isayikholojisti nesayikhayathristi . 
Inchazelo luhlobo lakudzala kantsi isebentisa Inchubo yeKucwayisa . 
Umgamu wetinhlelo temisebenti yesive sewentiwe banti . 
Uma kuvuleleka kukhopha kuchubeka tinhlanti atibi nekuhleleka kahle futsi tiyadideka . 
Khutsata kanye nekufaka lisiko leyeme kumigomo yekutsembeka kanye nekuphendvula . 
Loku kungafaka noma kungafaki imfundvo , kubuyiselwa esimeni lesifanele , lusha , kanye nekuphepha emigwacweni yesive , kepha kutsi kugcila ngco kuloMtsetfo wona ngekwawo mayelana neluhlobo noma linani lemali laleligalelo leliphakanyisiwe . 
Leyunithi lekaliwe kufanele ikhombise indlela lekhutsata ngayo bunikatimasheya lobusebentako . 
Lithikithi lendiza leliveta linani kufanele lihambe ne-invoyisi nebufakazi benkhokhelo lesuka esitfunyweni setekuvakasha . 
Ilungiselwe Lihhovisi leTekuhanjiswa kweSive , Etikweni Letekutfutsa eFlorida . 
Kuhlongotwa kutsi kutfutfukiselwe iNingizimu Afrika tinhlelo tekucecesha letisezingeni . 
Lwati nelwati lwemsebenti ekugcineni kwetitete nekulawula kanye nekubuyiswa kwetitete . 
Umehluko usengakadvwetjwa emkhatsini wekukhubateka lokuphelele kanye nekwesikhashana . 
Ekhatsi kwaletinye tindzawo letisembili temagugu kulelidolobha ngu : 
Kungeta , linani letinhlelo taVelonkhe kanye neSifundza kwenta kulinganisa emkhatsini wamasipalati kanye nematiko emkhakha wekuhlela kube matima . 
Kute kube kunamuhla , sitfole kucinisekiswa kwekuvuma kwabomasipalati labatsatfu kuphela . 
Sicephu se-11 sibonelela imisebenti yangekhatsi yekuhlolwa kwelitiko . 
Imele isethi yetindlelakwenta . 
Indzawo lesikuyo lesifundza kanye nekucina kwekwakheka kwesakhiwonchanti saso setekubukeka nesetemnotfo , sekuholele ekutsini iGauteng ibe nencenye lenkhulu lelidolobha lefaka kucindzeteleka lokukhulu kulomhlaba wekulima losele . 
Kunetizatfu letehlukahlukene temazinga lasetulu ekushiya phasi . 
Lababhidako kufanele kutsi bacinisekise kutsi emabhidi aletfwa ngesikhatsi endzaweni lengiyo . 
Loku kungabhubhisa timali talelive ngenca yentalo lekhokhiswako . 
Kulawulwa kwekungena ngekusebentisa umshini lobamba intfo leyinsimbi noma kuhlolisisa nge-X-reyi kungakhetfwa kuba ngusokontileka lekhetsiwe noma ikontileka ngco , ngekuya ngekufaka . 
Loku kwentiwa ngesisekelo lesisemtsetfweni kwentelwa emalunga etisebenti letisebenta ngalokugcwele kuphela . 
Ikhomishini ibuye ifake phakatsi tindzaba eluhlelweni ngekutsandza kwayo . 
Loku kwabangela umtfwalo lomkhulu wemali kucembu langaphandle . 
Ngabe bekukhona lokunye lokusetjentisiwe lokubonisa kungahambisani nemtsetfo noma kungcubutana lokuphatselene nekucalwa kwalesivumelwano semsebenti ? 
Umtsengi longakatfoli lakutsandzako utawucala akhononde ngekutsi DJ ukhetsa liphela emasini . 
Ngekwemphumela waloko , ngekusungula tindzawo letinebuluhlata letichubekako kuyincenye lebalulekile kunchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa . 
Loluhlelo lwekuhamba kumele lufake ekhatsi YONKHE lemininingwane lelandzelako kwentela kwenta lula kucinisekiswa kwetikhatsi tetimiso yiTISA ngembi kwelilanga lekuhamba : 
Lelisu lekufika kulenjongo kuchaza boMasipala Basekhaya njengencenye yaloluhlelo lapho konkhe lokwentiwako kutawubonakala kubuye kusetjentiswe . 
Kuniketa imethiriyeli yekusekela bafundzi kuto tonkhe tikolo . 
Njengesifundza sakha imiphakatsi yetfu kanye nabosomabhizinisi bendzawo kuniketa emakhono lafanele kanye netinsita letifanele ngesikhatsi sesigaba sekwakhiwa kwalephrojekthi . 
Njengalokwetayelekile , emazinga enkhokhelo kubakweleti ekubekwa kwelinani kwemnyaka lomusha kube sobala ngemuva kwemali yamasipala yemnyaka nema-akhawunti etinsita afuneke ekupheleni kwaSeptemba . 
Timbiwa temboni titintfo letiphatsele nematje letimbiwa ngenca yekubaluleka kwato kwetekutsengiswa , lekungesiwo emafutsa etimbiwa futsi akusiwo umtfombo wetimbiwa letisamethali . 
Loluhlelo lubuka idatha ngebagibeli kuvikela bantfu labafunwa ngulabaphetse , noma labavinjlwe kutsi bangahamba baye phesheya , kutsi bangene eNingizimu Afrika . 
Kulawula lechubo yekudvumisa bantfu labasebenta kuvikela . 
Sinye sikhala samabhalane , tikhala letimbili tabomabhalane labaphetse nasinye sikhala setinsita tekudla sisavulekile . 
Inkhomba : Imbangela yesimo noma yelinani noma lokugucukako lokunika indlela lelula naletsembekile yekulinganisa imphumelelo , kuveta tingucuko letichumene nelungenelelo , kusita kuhlola kusebenta kwalonenshisakalo yentfutfuko . 
Kufanele kutsi kubhekiswe nakumbiko wetekwelashwa walomunye dokotela lowelapha labanye labalimala ngalobo busuku . 
Sigaba sesibili sivela ngemuva kwekutfola kutsi imphahla beyiyimbangela yelicala , lena inkantolo lecabanga kutsi ngabe letinye tinshisakalo kufanele tikhishwe kulokulahlekelwa yimphahla . 
Emabhasi kanye nemabhasi lamancane ngalokwetayelekile ahamba emigwaceni yesive lemidze lekayisebentisa naletinye titfutsi . 
Kute loku kuphumelele , iJozi , kakhulu , kufuneka ihlale ihamba embili kulemboni yemafilimu Eningizimu Afrika . 
Emva kwekutfola lencwadzi yemvumo , lomtsengi manje sekangenta emalungiselelo nalowenta umsebenti kwentela kukhipha nekuletsa lithikithi lendiza . 
Kulomhlangano kwaphindze futsi kwacociswana ngekuba netikrini letinkhulu . 
Kufakwa kwetikhungo tetetimali ngekungabuki bungako nome kutsi ngabe lenkampani inabo yini nome ngubaphi banikati bemasheya bemmango . 
Kute indlu ledzingekako yaNjinela noma Ummeleli wakhe . 
Kulimala kwemacembe ekugocota emaklabishi kanye nelethisi kwehlisa intsengo ngekubuka nje , futsi kuholela ekutseni kubhadalwe emanani laphansi , nanoma tincenye letidlekako tingeke titsintseke . 
Luhlelo lwetingucuko lahulumende wetfu wentsandvo yelinyenti lente kube khona sidzingo sekususwa kwetiboshwa kutikhungo telihlazo , kutikhungo tesicalo lesisha . 
Imiyalo yekubeka intsengo ichaza silinganisosimo kanye nalokucatjangwako lokutawutsatseka kulenkontileka lotfole lethenda lakunakile ngesikhatsi abeka intsengo yakhe . 
Naku lekufanele ukwati mayelana nesifo sashukela . 
Lokutikhetsela kwendzawo yekuhlala lokuhlongotwako kutawufaka kokubili kubuyiselwa kanye nesincepheteliso setimali . 
Hlola umhlabatsi kanye nemanti ekunisela alokunasawoti , noma emaminerali lanebungoti . 
Kubonakala njengekufinyelela lokwenele imimango lencike kakhulu ekuhambeni ngetinyawo . 
Masipalati uneyunithi yamalingena leyasungulwa leyenta yonkhe imisebenti lemayelana nekukhicita malingena , kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwenchubomgomo yemareyithi emphahla netindlela tekucinisekisa kugcogcwa kwamalingena . 
Imphumelelo lemayelana naloluhlelo ingachunyaniswa netekuchumana lokuhle kakhulu naleLitiko Letekutfutfukiswa Kwetindzawo Tasemakhaya Neletingucuko Temhlaba Nelelihhovisi LaMengameli . 
Lama-apulikheshini etemabhizinisi asetjentiswa acondzane nekwenta umnyombo wemsebenti futsi ngaloko anemsebenti wekuphumelelisa emasu etinhloso teLitiko . 
Ngakoke kunekuhlela lokunelisu lokubalulekile lokumbandzanyekako ekunakekeleni nasekunakeni tindzawo letivulekile . 
Letitifiketi titawufana naleti letiniketwa sikhungo ngasinye . 
Umcondzisi-Jikelele angadlulisela noma yini lesele esikhwameni sesincesitelo ayifake kusikhwama sekusisa . 
Lokucitfwa kwemali kute kundliliselwe timali letikhokhiwe kufanele kuchazwe ngendlela lefanako njengoba kushiwo ngenhla . 
Emadvodza , emakhosikati kanye netinswane bacekelwa phasi . 
Lesiboshwa besinebudlova kakhulu , singalawuleki futsi sihlala njalo sesabisa tikhulu ngekutsi sitatigwaza . 
Emabhidi lavaliwe labhaliwe afanele kutsi afakwe ebhokisini lekubhida ( esitezi lesiphasi ) Emahhovisi aMasipala . 
Bafundzi labanengi abazange sebabe nelitfuba lekujabulela kufundza , ikakhulu eklasini , ngaleyo ndle-le bafundzisi betembhalo kufanele bakunake loku . 
Umtsetfo ukubeka kahle kutsi lokusele kungahlukaniswa njani , nekutsi emalunga angawakhokhela njani emakhopholethivi awo . 
LoMbekwacala weSitsatfu wafaka i-afidavithi yakhe yekuphendvula sekuhambe sikhatsi ngalokubalelwa eminyakeni lemibili . 
Kungafanelani ngumcondvo lote umumo , longacaci , losuselwa ekwahluleleni . 
Bomasipala labanyenti bayatimisela kugwema loku ngekutsi bakhutsate , emkhatsini walokunye , tindlu tangekhatsi edolobheni labatikhonako kutikhokhela . 
Inkontileka Yeluhlolo Lwangekhatsi , lelungiswe ngekwemihlahlandlela yeSikhungo seBahloli Bangekhatsi , yavunywa . 
Imali yalonikelako kukhulunywa ngayo litiko ngalinye lelitfolako ngentansi . 
Misa indlela yekusombulula kungcubutana lokuvela ekusetjentisweni kwetinsita temvelo letinemtselela kumincele . 
Ngakoke , emalangeni lamadze , tidzinga emalanga lambalwa ngembi kwekufaka imbali . 
Kubalulekile kuphumelela kwaletinhlelo kutsi kube khona kuchumana lokufanelekile kanye nekukhulumisana nemphakatsi kutindzaba tekuhlela umklamo kanye nekusebenta kwato kucinisekisa kuvunywa kanye nekusimama kwethemu-lendze yemiklamo . 
Lomasipala wenta umsebenti wamalanga onkhe njengetinhlelo tekulungisa nanjengoba kudzingekile . 
Bhala lonkhe luchumano leyunithi kubo bonkhe labatsintsekako . 
Ngcondvomshini ehhovisi lelikhulu uvamise kushayela lona logcinwe esitolo , kutfola lolwatiso . 
Lokwehla kwetemnotfo nesimo setentsela kuholele kube nelubito lwaSotimali Wavelonkhe naNdvuna Wetetimali kutsi ematiko kumele asebentise tindlela tekumumatsa tindleko . 
Lisu lekuvimbela bugebengu lobenteka eKhaya Lelihlanganisiwe lidzinga kusungulwa kute kubukwane nekukhula kwebugebengu . 
Ihloselwe kusita kakhulu tinsita letisisekelo tamahhala . 
Babonakala benta konkhe ngekutsintsa lokutse caca kwelikhono nekukhanga kunalabanye kantsi loku kubufakazi etimotini tabo futsi . 
Sive semaBhunu besolo sinesifiso lesinganyakatiswa sekufuna kuphila njengesive kunekutsi sibulawe . 
Kusebenta kwemayunithi ebhizinisi kwasentjetiswa , kwabese kukhetfwa nebaphatsi bemayuinithi ekusebenta kwemabhizinisi . 
Ngalokujwayelekile lomhume utawuvikelwa kuletincumbi temashithi kulendzawo tekusefa . 
Kulahlekelwa lokukhulu kutemfuyo nakutitjalo sekubikiwe . 
Luhlelo lweLitiko lekusabalalisa emathange ekuvuna emanti emimmangweni lesetindzaweni tasemakhaya kute wonkhe afinyelele ibukisiswe kabusha kute isabalalise emathange ekukhicita kudla , njengemnikelo wekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya . 
Ulawula ubuye ahlanganise idayari yemphatsi ngekurekhoda imicimbi lekutoboniswana ngayo . 
Sakhiwonchanti se-ICT lesitsembekile sibalulekile , njengoba siniketa kuchumana lokubalulekile emkhatsini kwebakhiciti netimakethe tabo , futsi kubalulekile ekufinyeleleni iminingwane lefanele , njengetimphawu temakethe nedatha yentsengo . 
Ligalelo lemalunga elitsimba lemsebenti lekucwaninga iRandfontein DSO lincomeka kakhulu . 
Luhlolo lwebhlokhu likukala lekwasungulwa ngesikhatsi seBhodi Yenyama kute bantfu labatsengisako netitolo tebatsengisi babite intsengo lehlukile kutinhlobo tenyama ngekusebentisa linani lentsengo letsite yemkhiciti . 
Ingucuko ekubaleni tehlakalo letifanele yentelwa kwenta kancono kwenteka nekuphelela kusukela lapho . 
Ngitsandza baculi labahlukene ngetizatfu letahlukene . 
Kubekwa kwemibono kuletibophelelo tekulinganisa kufakwa uma ema-oda ekutsenga angakhiswe ngeBAS kuphela . 
Ngusiphi stathistiki sesifundza ngekuya kwekutsatfwa kwelusha ? 
Lokuhlupha kakhulu kuba sento sekukhishwa kwalemisebenti ; enkhundleni leseceleni ngaphandle kwekubulawa kwemagciwane lokukhona ngesikhatsi seluhlolo . 
Letimiso tesimisomtsetfo lesisebentako levele sikhona ( kuvelonkhe , etifundzeni nakubomasipala ) kanye netinkhombandlela . 
Kube nekukhula lokuphangisako kwesikweleti lesingenasibambiso eminyakeni lesandza kwengca . 
Lokufanako nekwesaba lokuphakanyiswe kuleminye imiphakatsi kukhatsateka kutsi bantfu bendzawo labo bebabandlululiwe ngekwelisiko angeke bazuze kulentfutfuko yesigodzi ngekwemsebenti kanye nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Emathuna lakhona asungulwa ngaphandle kwegeo-thekhnikhali kanye nekucatjangwa kwesimondzawo . 
Umvikeli weSive waseNingizimu Afrika utfola kwesekelwa ngetimali kutsi angete umtsamo wekuphenya netimali letengetiwe tibuye tinikwe iLegal Aid South Africa Nekhomishini Yemalungelo Eluntfu yaseNingizimu Afrika . 
Loku kutawuba yindlela lekahle nalenekulingana yekuchasa baphatsi bendzawo , njengoba bonkhe bantfu labasebentisa sakhiwonchanti lesikhona kutawenta lokutsite kute bakhokhe kubaphatsi , akukhatselekile kutsi bahlala edolobheni noma cha . 
Tibonelelo talensita le atikase tenyuswa njengalokwetayelekile kuleminyaka ngaphandle kwekubhadalela kwehla kwemandla emali . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , kube nekwandziswa lokuchubeke njalo kwentiwa ncono Luhlelo Lweminyaka Lelishumi Lekulawula Imfucuta . 
Kucaphela ndzawo tonkhe kubitwa ngaloku ngoba kusentjetiswa kuwonkhe umuntfu kanye nalo lonkhe lunkentjeti lwemtimba . 
Emaphuzu ekugcogca kwesibili kufanele abekwe etindzaweni letitawenta kube lula kugcogca . 
Iphakamisa kutsi , nawufundza lulwimi , umfundzi kufanele kutsi abe aveteleke kakhulu nelulwimi loluhlosiwe kanye nematfuba lamanengi ekutetayetisa nome kukhicita lulwimi . 
Bonkhe Balingisi labaTikhulu kanye nalabaKhulu baniketwa imanyuwali yekucecesha . 
Kumele isite kutfutfukisa inchubomgomo ye-HIV yesikolo bese igadza kusentjetiswa kwayo , ikakhulukati kuvimbela i-HIV . 
Kokubili hulumende netinhlangano temmango tibamba lichaza futsi bayamelelwa kuto tonkhe tigaba . 
Imitfombo lemikhulu yetimali letinikwa tisebenti phambilini lebhukelwe ema-akhawunti esikhashana timali letinikwa tisebenti phambilini letingayekelwa letinikwa tisebenti tahulumende ngekwetinhloso tekuhambela emave kanye neticelonkhokhelo tetingoti tetimoto . 
Loku lokulandzelako kuchazwa kweNkhundla yeteMidlalo i-Ellis Park , ngekucondzisa letinye tetimphawu tayo lephatsele nalokubuta . 
Lentfo ibese itsatfwa ngekutsi sibulalimagciwane semhlabatsi wetekulima . 
Lencenye iyakutfokotela kubika kutsi iwucedzile umnyaka timali inatimbili kuphela tikhala temsebenti , lekulingana nelizinga letikhala temsebenti letimaphesenti lasiphohlongo . 
Kunesidzingo sekumbandzakanya ekutfutfukisweni kwaletindzawo . 
LoLuhlelo luhlose kusita labaphuyile , tisebenti leticashile , tisebenti tasemapulazini , bafati , kanye nebalimi labasafufusa . 
Lokucinisekisa lizinga kufaka kuhlola kutsi ingabe emalungelo avikeleke ngalokufanele nekutsi ingabe inhlangano iyahambisana yini nalokubekiwe lokufaka tinsita tavelonkhe letifanelekile . 
Lemitfombolusito leminyenti yatsatfwa kuloMasipala Lomkhulu wase Ekurhuleni . 
Emandla ekusebentisa umchamo kutekulima kutsembele kutitjalo temlimi nemishini lekhona . 
Lomkhakhamncane wetekulima ute-nje kuphela lifutse ngco lelibalulekile ekukhuleni kwemnotfo , kepha ngenca yeluchumano lwasemuva nelwasembili naleminye imikhakha , kuphindze futsi kutsintse lomnotfo ngco . 
Umbononchanti wayo usibamba-mtsetfo , uhlelwe nge-oda nekungangeni kutepolitiki yetemisebenti yesive , levele yenta lula noma ngabe yini letfunywa baholi betepolitiki . 
Bomasipala bafanele kutsi basheshise ngendlela lefananako kulubuyeketo lwelwabiwomali lolutako . 
Kwesitsatfu , kuboleka lokulindzelwe kwasemakhaya kuniketa kuphela incenye yenkhomba yekuma kwenchubomgomo yesikhwama sahulumende- umtselela waso kusidzingo lesihlangene-lokungiko lokunemsebenti kubulawuli bemnotfo lobukhulu . 
Lapho kudiliva kucashunwe ngekutsi " sitoko sangaphambilini " kumele kungandluli emalanga Lasihlanu ekusebenta ngemuva kwekwamukelwa kweli-oda . 
Vumela labampofu , kulawula ikredithi netinchubomgomo telinani lelibekiwe . 
Sidzingo lesikhulako semaphakethe lamancane , ngemanani lasetulu , naso sibuye sikhombisa leliphuzu . 
Umuntfu angaba lilunga lenhlangano yekutfumela kudla ngasese noma ngekubambisana lokungatfola ema-ejenti noma labatfola imphahla bamakethe letitselo ngemphumelelo . 
Lokutfolakala kwalokubuyeketwa kwakhishwa netincomo nenchubekela phambili . 
Inchubekelembili kanye nemazinga ekuba neticu kusachubeka nekukhombisa umlandvo wetfu lowengca , ngetitjudeni letimhlophe kanye neteliklasi-lelisemkhatsini tiphumelela kancono kakhulu kunetitjudeni letimnyama kanye neliklasi-lelisebentako . 
Kuzuza imfundvo lephelele yemfundzi lotawenta tinshisakalo kanye nekutfutfukiswa kwelive kanye nemmango . 
Inkhinga lenkhulu lekuhlangabetwane nayo kulomklamo kungasebenti kahle nekungalandzelelwa kwalendzawo ngulebekacashwe kwekucala . 
Inhloso itawudzinga kukhetfwa kwamasipalati munye noma kulabanyenti labasebenta ncono nalabagadzako kanye nalababhala tinchubo tabo tangekhatsi . 
Luphawu lolumcoka lwemsebenti wetindzawo letivulekile leticinile kuniketa emabhilidi emmango simo lesikahle , lesibonakalako nalokhona kufinyelela kuso . 
Kuvikela etintfweni letidvonswa mikhumbi kungakhonakala ngekuwasha lokufanele . 
Loku kuyinkhomba yenombolo lenkhulu kakhulu yabosomatekisi labasebenta kulendzawo . 
Tivumelwano Televeli Yekusita nebatsengisi kufanele tifake ekhatsi timiso tekulawula tikhalo . 
Ngalokufanelekile , lemisebenti lelandzelako lehambisana-nesoftware ayihambelani nekukhishwa . 
Lesatiso ngalesincumo itawuba kulomyaleto . 
Kukhombisa intfutfuko kuloluhlelo lwangaphambilini njengoba luniketa imininingwane kabanti , lutfutfukisa kulawula , kantsi lutfutfukisa kungenelela ngekuhlanganyela emkhatsini wemlawuli nalolawulwako . 
Ambalwa lenta tilinganiso telwabiwomali lolubhadlile lwelusito wemklamo wekukhokha ngesikhatsi lesifanele lokunganani tinyanga letintsatfu ngembi kwekucala kwemnyakatimali . 
Kokubili , tindzawo temphakatsi netindzawo letivalelekile njengemahholo emphakatsi kuyincenye lebalulekile yesakhiwonchanti setenhlalo . 
Lokusebenta lokubikiwe uma kucatsaniswa netinhloso letibekwe kucala kuhlolwe ngekucatsanisa nendlelakwenta yekukhetsa lephelele yekusebentiseka nekwetsembeka kuletinhlelo letikhetselwe kucwaningwa kwemabhuku . 
Letinchazelo ngaphasi kwaloluhlelo ticondzaniswe netakhekho teluhlelo lolwetayelekile lwemkhakha wetemidlalo nekususa situnge , njengobe kuvunyelenwe kuTemafa aVelonkhe . 
Imikhandlu yendzawo inemtfwalo losisekelo wekwakha emakhono kanye nekuhlela lokubanti . 
Kunekwehlisa lokubalulekile ekundlulisweni kwemikhakha yahulumende , ikakhulukati labo labacokelele lokunyenti labakongile . 
Emva kwekucoshwa kwakhe , ummangali wacala letinchubo letilandzelako kute kube nesincumo lesichaza kutsi ; 
Kunyakata kwalahamba ngetinyawo kuvunyelwe ikakhulukati ngekhatsi kwetindlela tetinyawo , tindledlana kanye netindlela temgwaco . 
Lomehluko utfolakala lapho kwenteka khona kudluliselwa kwemali yesibonelelo yemphakatsi . 
Nanoma-nje ute sipiliyoni , ufake sicelo semsebenti wasesibhedlela setilwane ngemaholidi ngoba unelutsandvo lolukhulu lwetilwane . 
Masipala , kukhutsata kubhadala , nekuhlomulisa labakhokha kahle , angatsatsa ngaleso naleso sikhatsi lakuphiwako kute kukhokhelwe ema-akhawunti . 
Hulumende naye uyasita kuvikela lalabasebasha kulokungasebenti kulemitselela yekwehla kwemnotfo . 
Lomtamo lona ngaloko ugcile ekuniketeni tinkhombandlela tekubutsela ndzawonye tinhlelo tekulawula imfucuta letihlanganisiwe kanye neluhlaka lekwesekela simisomtsetfo . 
Kuvuselelwa lokungenamaphutsa lokufika ngesikhatsi nekunakekelwa kwesilululwati kwetsembele ekutfoleni Imininingwane Yekuholelwa Kwetisebenti kubacashi . 
Balile kwamukela kusoleka ngekucashwa kwaloye lokulesikhundla ngobe babe yincenye yeluhlolo lwekubuta imibuto labo labafakwe elushwini lolufisha , kungako bekungekho kuba sebaleni kulokucashwa kwaloye lotfole lesikhundla . 
Lesifundvo lesi sifune kukubukisisa loku . 
Kutfutfukisa letidzingo kwentela lokuba yimfihlo lokuphatselene nekuhlolwa nesimo semuntfu . 
Lolokulandzelako sisindvo lesiniketwa leyo naleyo elementi . 
Imvelo yekutsi umsebenti unetikhatsi letitsite tekwenteka kumkhakha wetekulima ingulenye yetizatfu letisembili tekusweleka kwemsebenti kulomasipala . 
Sincesitelo ngekwaloMtsetfo ngenca yekufa kwesisebenti angeke sibe yincenye yelifa lakhe . 
Betindzaba labanemphilo , labahlukahlukene , labaceceshwe kahle futsi labanesibopho labenta kutsi onkhe emagatja ahulumende atilandze kutawuba yindlelakwenta . 
Ngekuhambisana naloluhlaka , lolungumphumela Welisu Lekucala Sinyatselo Lesisha , bomasipala kanye netifundza batawudlala indzima lemcoka ekwetfuleni lomkhankaso . 
Lendzawo yemphumela ihambisana nemisebenti yekwenta ncono indlela bantfu labasebentisa babuye badle kudla kuvikela kutsi imitamo yekukhulisa lizinga nelinani awancishiswa ngelizinga leliphasi lebatsengi . 
Umgwaco usebenta njengendlela yekuchumana lenkhulu kanye nemgwaco wekutfwala umtfwalo kumasipalati , uwuchumanise neMarble Hall kanye neGroblersdal kuya emphumalanga kanye neGauteng kuyofika emphumalanga-nshonalanga . 
Kwenta nekusekela imiklamo yekuvikela bugebenge lobucondziswe emimmangweni . 
Ingabe imikhicito yekugcina ingasetjentiswa kuphi futsi njani ? 
Tikhungo temfundvo lephakeme tiyagcugcutelwa kutsi tente ikharikhula yato ibe samave emhlaba kute kutsi inikete similo sekuntjintja kwemave emhlaba lesingacoba lokujutjelwe lokwakhekele ngekhatsi kwetikimu tekunyakata emaveni emhlaba kutitjudeni letimbalwa . 
Ikhomishane kungenteka inganaki lwatiso lolutfulwe ngulenhlangano . 
Ngakoke , bosomapulazi bayalulekwa kutsi bahlele imisebenti yabo kucondzane netimo selitulu letetayele kwenteka endzaweni yabo ngasekucaleni kwelihlobo . 
Tinzuzo tebafundzi letisemazingeni laphasi tiyalawulwa . 
Igcizelela kutsi kuthendelwe lemigwaco lechasiwe kanye naletinye tindlela tekulawula tinkhontileka , letihlangene netibonelelo tebuciko bekukhicita kanye nekusisa kabusha . 
Loku kungentiwa ngetindleko letinkhulu , kepha intsengo yematamatisi yona angeke ibekwe ngaleyo indlela . 
Lokugcila kwalabacodzisincane labanyenti kunje : 
Imigomo Yeluhlelo Loluhlanganisiwe Lwetekufutsa Ummango : 
Kucondzanisa imincele yemkhambatsi , ngendlela levumako netigodzi tabomasipala ngaphandle kwekubeka enkingeni kwehlukanisa kwemantji . 
Nanoma kunjalo , akukho kuchumana emkhatsini wemisebenti yetekisi kanye nemabhasi njengetinhlobo letinkhulu tekutfutsa umphakatsi . 
Ingakuphi lendzawo yekwakha , uma kucatsaniswa naletinye timphawu letibalulekile letikhona njengeticiwi tetigodzi ? 
Bhala ubuye ulawule lwatiso lwe-elekthroniki kanye nelwesandla leyunithi . 
Siyetsemba kutsi lomtamo utawuchubeka njalo ungaphelelwa ngumfutfo futsi ufinyelele kubantfwana labanyenti lapha eNshonalanga Kapa . 
Inchubomgomo yeKucecesha neKufundzisa Tetsenjwa ichaza kutsi tonkhe Tetsenjwa letisandza kwenyulwa kufaka neTetsenjwa letiLibambela kufanele titfole kufundziswa ngendzawo kungakapheli tinyanga letisitfupha tekunyulwa kwato . 
Loku kusho tindzawo letitsite , takhiwo nemadepho , kuye ngetizatfu , njengekuba nesibindzi . 
Leyunithi ibuye ilawule lokwabiwa kabusha kwalenchubo yasemkhatsini nemnyaka . 
Tihibe letimayelana nesakhiwonchanti , letimayelana nekutfola imali naletimayelana nesimondzawo sebhizinisi tiboniwe , futsi nyalo kunetinyatselo letitsatfwako kute tisuswe ngekusebentisana emkhatsini kwahulumende nemkhakha wangasese . 
Khutsata kufaka mibono ekwenteni lula kusetjentiswa kwensita . 
Manje sewunakekela imphilo yakhe e-Newcastle . 
Uma sekalele sikhatsi sekucoca , ngigeze , ngizame ngente umsebenti wesikolo ngembi kwesikhashana , selihora lelishumi nakunye . 
Inchubomgomo kanye nengcikitsi yemtsetfo lapho kuhlelelwa kwekulawulwa kwemfucuta kwenteka khona eNingizimu Afrika . 
Loku kubanga tinkinga mayelana nekufinyelela tinsita talabasebenta ngemabhasi emmango . 
Lolu luphawu lwekukhula kwemnotfo lokukhulu kanye naleminye iminotfo nayo ibukeka itsatsa lelitfuba lesilinganisomali sekutsengiselana kute ikhulise imikhicito lekhicita leminye imikhicito lengaba khona yelutjalomali lwakuleli kanye nekukhula kwemakhono . 
Umtsamo wekusebentisa imali yetinhlangano letaniketwa imali ngetibonelelo letimbili kuyenelisa ngoba imisebenti yato incike kakhulu kulesibonelelo . 
Kwabelwa kwemandla laniketwe tikhulu ngekhatsi kulitiko kanye nenchazelo yemikhawulo kanye nalokulindzelwe ngumcashi . 
Imiculu yekucecesha , emaphosta kanye nemashadi asunguliwe , kantsi netifundvo tetfuliwe . 
Letimakethe letinkhulu tetitselo letifaka sihenga , tisebentisa tindlela letihlukile , totimbili temanani nalekungasiwo emanani kuvikela timboni takuleli . 
Imali lebolekwe ebhange lebhalwa icondziswe kulona lobolekiwe . 
Umkhandlu uneluhlelo lwekwenta kancono kwemanethiwekhi ekuphakelwa kwagezi , kute kutsi kumelwane nekukhula kwekufunwa kwawo ngemandla . 
Loluhlelo lufaka lucwaningo lolubanti kutindzaba tekwala kwekusebenta kwemutsi , kumunyisa kanye nemtselela kumkhakha wetemphilo . 
Loluhlelo lekufundza leligcina linemiphumela lephatsekako njengemadigri , emadiploma kanye netitifiketi . 
Kukhombisa emakhono ngekuhambisana nekufuna lusito , umlandvo walokutsetfwe , luhlolo , kuhlolwa ngekwetemphilo , tindlela tekulawula netekwelapha . 
Loko sikwenta kute kutsi nasikhuluma ngebudlelwane nahulumende , njengaloku basho , sikhone kukwenta loko ngekushesha . 
Kusebenta weSayithi yeTindvundvuma yeMmango kwamanje akukho ezingeni lelifanele ngenca yekungabi khona kwemshini weKungcingca Tindvundvuma kutosebenta kulesayithi . 
Ekuhleleni timalimnyaka tayo umkhandlu ngato tonkhe tikhatsi utawunaka tonkhe timali letisebenta noma ngukuphi esigodzini setemnotfo , kanye nemtselela imali yabo lengaba nawo kuntfutfuko yemnotfo yendzawo . 
Kukhombisa sipiliyoni lesisetjentisiwe ekwenteni umsebenti . 
Sente tintfo letinsha netesigodzi letingakaze tibonwe . 
Kunakekela lokususelwe emmangweni ( CBS ) kushumekeke kungcikitsi yasekhaya futsi idizayinwe ngekhatsi kucinisisa kusimama , kwebudlelwane lobucondzene nemuntfu besikhatsi lesidze nemakhaya , lobakha kuvisisa , luvelo , nelitsemba . 
Luhlelo Lekudla Lesikolo Lavelonkhe lunaka bafundzi etikolweni temabanga laphansi , kufaka netikolo tasemaphandleni . 
Inchazelo yami ngahle isitse kunekutsi icacise lesimo . 
Uma lesiphakamiso singemukelwa , asicekisi umtsetfo netimiso temsebenti lokhona noma ngayiphi indlela - tinzuzo letingasito temholo titawusolo tidzingeka -nemcashi utawukhona kwaba incenye yetindleko nahulumende . 
Inkinga yemmangali kutsi kucoshwa kwakhe kwatentakalela kutsi kungabi nemaciniso . 
Bacitsi benkhucunkhucu , ngekuvolontiya , bangasebentisana kulenchubo ngekusita ngelwatiso lekusempula nekwabelana emakhemikhali kanye nelwatiso lebutsi nelicembu lelucwaningo . 
Kufanele kutsi emakhophi amahhala afake kwehlukaniswa kwetintfo tetibopho tetimali ngaphasi kwetivumelwano letinjalo . 
Kunemisalela leminyenti yemasiko asendvulo lebeyikhona kulelive esikhatsini lesendlulile . 
Injongo bekukukhombisa kwekutsi temidlalo tifundzisa kutiphatsa nekutsi ungagucula indlela lotiphatsa ngayo ngenca yekungenelela kutemidlalo . 
I-GCIS ayicinisekisi kutsi lamalinki utawusebenta ngaso sonkhe sikhatsi futsi alikulawuli kuba khona kwalamasayithi noma emakhasi lachunyanisiwe . 
Ungalahlekelwa ngiko konkhe , kodvwa imfundvo yakho kanye nemakhono kuyohlala nawe kuze kube ngunaphakadze . 
Umsebenti lotsite lobewuhleliwe awuzange wentiwe ngenca yekuhlela kabusha Litiko nekuhlanganisa umsebenti Wekutfobela Newekucinisekisa . 
Imabuli yakhiwa kakhulu iminerali leyatiwa ngekutsi yikhalisayithi , lokuyikhalisiyamu khabhoneyithi mbamba . 
Tintfo letehlukene , sibonelo tindzawo letigcwele kakhulu bantfu nobe timo letingavuni tekunjiniyela lokuphatselene nekwakheka kwalokucuketfwe ngumhlaba , tingasho kutsi kubukwe letinye tinhlobo telusito lwethekhinoloji . 
Lokutfolakele akukavami kutsi kubonwe ngaphansi kwesisekelo semali lesilungisiwe sekubalwa kwemali . 
Lokwakhiwa kwe-dathabhesi lesetjentiselwa kwakha umholo futsi nekupopolwa kwemakhono kuyacapheleka kakhulu kulesifundvo lesi . 
Chaza timbili taletincumo letibalulekile . 
Loluhlolo lolusetjentiswako alubucabangeli buciniso betimphilo tabomake kanye naloko labahlangabetene nako , kepha loko lokubitwa ngekutsi ' ngummango ' , tinkantolo letetsembele kuko , lokungenani yihhafu yemuntfu lomsikati . 
Ngetulu kwaloku , sishicilele futsi sasabalalisa bobhukwana labachaza loluhlelo lwemahabhu etekulima kulabatsintsekako . 
Kubalulekile kwati kutsi tintfo letibekwa embili kulolwabiwomali lwalelidolobhakati tihambelana kahle netintfo letibekwa embili telisubuciko laleti letinye tinhlaka tahulumende . 
Kuba neticu letifanele naletatiwako kutekutfutsa kutakubeka etfubeni lelihle . 
Balungise luhlelo lwekuphatfwa kwenhlekelele kwendzawo yakhe ngekuya kwetehlakalo letenteka kuleyo ndzawo . 
Alukho lucwaningo lwelwatiso lwebhrendi lolentiwe emkhatsini kwemnyaka ngenca yetihibe tetinsita . 
Kuletinye tintfo temasu lamcoka lesiwacalisa embili , Luphiko Lekutfutfukisa Nelekusekela Umlimi lusebenta ngeluhlelo Lwekusekela Indzawo Yekuhlala Yemlimi lefaka kukhulumisana nebalimi labasacinile , ngekusebenta ngetindzaba letimayelana nekutfolakala kwekudla etindlini . 
Kubalulekile kulandzela ngekusheshisa kusetjentiswa kwelisu lesakhiwonchanti sesifundza kuvumela kusebentisana lokutfutfukile , kuhlanganisa kanye nekutfulwa kwesakhiwonchanti . 
Lelinani ngeke libuyiselwe . 
Lelitiko kute budlelwane lelingene kubo bahulumende nalobutimele . 
Ngesikhatsi sasemkhatsini , kugcizelela lokwengetiwe kutawubekwa ekucapheleni tikhungo tetimali , ikakhulu ngenca Yemtsetfo Wekudzalula Wesikweleti Sendlu Nesikweleti semphahla . 
Mayelana nekucinisekiswa kwekwetfulwa kwetinsita lokuhlanganisile nalokugcilile emkhatsini wato tonkhe tinhlaka tahulumende , bekubalulekile kuLidolobhakati laseTshwane kutsi lente tintfo talo telwabiwomali letihamba embili naleto tahulumende wavelonkhe newesifundza . 
Kukhokhelwa kwe-BS kukhonjwindlela Tivumelwane teTimali lekungutona tibeka timo tekhokhela . 
Ngikhatsateke kakhulu ngekubulawa kwemaphoyisa , ikakhulukati ngalesikhatsi lesi lesimatasatasa semnyaka uma siwadzinga nakakhulu , kutsi acaphele titaladi tetfu . 
Kuvuleleka sikhatsi lesidze kwenhlanti emantini labuyiselwe emuva engatini legcwele i-amoniya kuholela ekubonakaleni lokwehlukahlukene kwebutsi besikhatsi lesidze . 
Titfutsi tesive kumele tingavunyelwa kusebentisa lenhlobo yesitaladi , lekumele sidvwetjwe kwentela kwenta ncono inhlanganisela yekwehla nekwenyuka kwetitfutsi kulabakhelene nayo ngendlela lephephile kanye nelitubane leliphasi . 
Lokuniketa tinsita tekulashwa lokuphutfumako ngembi kwekuba sesibhedlela , kufaka ekhatsi kundluliselwa kulesinye sibhedlela nesitfutsi sesigulane lesihleliwe . 
Bafundzi bafanele kutsi batiphase letinhlolo kute kutsi batfole titifiketi tabo temakhono . 
Nanoma kunjalo , tiyayidlala indzima , kantsi kuyenteka tidlale indzima lebaluleke kakhulu njengoba imikhawulo leminyenti ibekwe ekubeni khona kwetamba letitfolakalako temakhemikhali ekulima kumkhicito . 
Nguyiphi imidlalo lebewuyidlala ngesikhatsi usasemncane ? 
Kwekucala , sitatimende sekwephula emalungelo ebantfu asikafaki ekhatsi sitatimende lesifungelwe . 
Tikhungo tesive tenelisa ikakhulukati tidzingo temuntfu netemmango - kufake phakatsi kuphepha nekuvikeleka , kuchumana , kukhibika , imidlalo , temfundvo , temphilo , kuphatfwa kwesive , tenkholo , temasiko netenhlalo . 
Kuniketwa kwensita Ye-ambulensi Yendzawo letintiswe e-Marble Hall . 
Tindzawo letidvonswa emanti kulelibalave tikhonjiswe ngembala kunika umcondvo kutsi emanti lasezingeni angatfolakala kuphi . 
Likomidi Lelihlolemabhuku liwente wonkhe umsebenti walo njengoba kucuketfwe ngekhatsi . 
Loku kwentiwe ngenjongo , naLokugciniwe kwesimo Lesiphutfumako kugcinelwe kuvikela lesifundza ngekumelana nanoma siphi simo semali lesetfusako lesingahle sivele , nekusebenta njengesivimbo setimo letiphutfumako salokutfolakalako lokubalulekile . 
Litiko leTindlu liphakamise , ngeLisu leTindlu Lelihlangene , tindlela tekungenelela ekusiteni intfutfuko yenhlangano kumkhakha wetindlu . 
Lomkhandlu unemandla ekwengamela onkhe emagama endalo yetiganga kanye netintfo letisendzaweni nawo Hulumende waseNingizimu Afrika lanemandla kuto latfolwe ngekwalesivumelwane . 
Caphela : Emakhandidethi lahlungiwe angabhaliswa sivivinyo sekuhlolwa likhono . 
Loku lokutfoliwe kubalulekile nakubukwa kutsi loku lokusheshisa luhlolo bekukwesekela sinyatselo lebesihlosiwe lesicondze kwesekela lwabiwomali lwemkhakha . 
Lolokukhokhelwako kucondziswe kulesamba sesisonkhe semalanga elikhefu lekufanele atfolwe tisebenti ekupheleni kwemnyaka nakumali yephakeji naseyiyonkhe yesisebenti . 
Ngibuphi buncono lobudzinga kwentiwa ? 
Imakethe yetemisebenti nyalo seyitawuba nebantfu labakwati kufundza nekubhala , emakhono elulwimi , kanye newekuhweba , nanome labanengi batawube bete sipiliyoni nome kubhalisa ngekwemtsetfo kuloko kuhweba . 
Balindzeleke kutsi bahlante lendzawo ngemuva kwekutsi emakhasimende ahlantile , futsi abuye achame nakulendzawo . 
Loku kutawuphakamisa lizinga lentsela yamalingena unomphela , lokutawehlisa kusilela kwesakhiwo sebhajethi nekukuchubeka kwenta ncono kubhalansi . 
Ngetifiso tawo ngetemvelo , tenhlalo kanye netemnotfo , umbono wentfutfuko uhambisana neLuhlelo Lwentfutfuko Lehlangene yaseThekwini . 
Luphiko alwenti imiklamo letsite . 
Banikati banembono wekwenta indlu lekhokhelwako kulendzawo labahlala kuyo kulemphahla letawenta kutsi tivakashi letibuka live tibe nendzawo leyodvwa yekuhlala letawuba ngasetintsabeni tendzawo yase-Rexford . 
Kucinisekisa kulawula loluhlelo lolubalulekile . 
Lemphahla ise-District Six , edolobhenikati laseKapa , Enshonalanga Kapa . 
Inhloso yalemihlangano bekukwakha kusebentisana lokuhlose kutfutfukisa kuchumanisa imitamo yekucedza buphuya . 
Tati letifundzile nabogobela labatisebentako bafake ligalelo ngekubhala tincenye talencwadzi . 
Loko lokufaka sandla esikhatsini lesidze kubalwa njengemphumela walesiphindzaphindzi ne-avareji yelinani lalokugucugucukako lokuchazako ngaleso sikhatsi . 
Kwenta sifundvoluhlolo setinsayeya tesikhungo lokwesekelwe Lisubuciko lweKwetfula . 
Onkhe ematiko ahulumende nato tonkhe tincenye tetinhlangano temmango kufuneka tibe yincenye yavelonkhe yekuphendvula nge-HIV ne-AIDS . 
Indvodza yakhe bekuyindvodza yemndeni letinikele kakhulu kanye nemholi lowafaka ligalelo lelikhulu emzabalazweni wemphilo lencono yawonkhwonkhe . 
Uma ungamange utsintfwe etinyangeni letintsatfu emva kwelusuku lekuvalwa kwesikhangisi , sicela wamukele kutsi sicelomsebenti sakho asikaphumeleli , kantsi siyakubonga ngenshisakalo loyikhombisile kulitiko letfu . 
Letahluko tifaka ekhatsi letindzawo Temalungelo Emhlaba , Umsebenti , Tekuphepha Nekuvikeleka Nemnotfo Nemalungelo Etenhlalo . 
Letindzima atikahluki etindzaweni letitsite , njengetindzawo tangaphandle kufanele tente imisebenti leminyenti . 
Tikhalo tinakwe ngekushesha kunaloko bekulindzelwe . 
Lamabalave emugca-wekufisa kunyakata angalungiselwa tikhatsi letihlukene telilanga nobe liviki , kukhombisa kwehla nekwenyuka kwesikhashana kwemfunosidzingo yekunyakata . 
Kwanyalo alikho nalinye litiko lahulumende lelibukene nekulawulwa kweMtsetfo Lolawula Labamnyama . 
Umsebenti wekuphatsa kwebacondzisi akufuneki ube mncane kunalowo wemhlolimabhuku futsi noma ngabe nguyiphi indlela yekuphendvula lesungulwe eNingizimu Afrika kufuneka ihambisane netinchubo netimiso temhlaba wonkhe . 
Lomkhakha lotimele losebenta kumhlaba ngemakleyimu lanjalo awukasekelwa kulenchubo yekubuyiswa kwemhlaba . 
Loyitfole ngeliphutsa akufanele ayifundze , adzalule noma asebentise lokucuketfwe noma ngabe ngayiphi indlela . 
Loku lokulandzelako tintfo letibalulekile lekufanele kutsi ticatjangwe , futsi lekungutona titawuncuma indlela yekubukana nemali : 
Kuniketa emandla kuhlose kwakha sikhwelo sematfuba emuntfu ngamunye kanye nemakhaya kutsi batfutfukise kuvikeleka kwekudla kwabo kanjalo nesimo lesikahle semphilo yabo . 
Yenta imikhankaso yekwatisa ngekwehlisa kwekubhedvuka kwemlilo . 
Ngetulu kwekukhicita tisebenti tekunakekela tetemphilo letingeta kutisebenti letisimeme , bufakazi belucwaningo nabo benta kutsi kube futsi kulandzelwe kunakekelwa ngekwetemphilo lokufanele kute kutfolakale imiphumela lencono kakhulu yetemphilo . 
Angeke sicabange kutsi leligagasi lelikhulako lekugula nekufa litawentani emindenini yetfu , etikoleni tetfu naletinye tindzawo temsebenti , kanye nasemiphakatsini yetfu . 
Labatisulu angeke bakhulume ngenca yekwesaba kubekwa luphawu lolubi kanye nekubandlululwa . 
Kwentiwa Lisu leTingucuko leLitiko lelabangela kuhambisana kwekwakheka kwalenhlangano . 
Lemitselela ngekwengcondvo kwekugula lokubhedvukile nekufa emindenini nasemimangweni . 
Kulesimo sekuniketwa kwetinsita temanti nekuhlanteka angeke kwehlukaniswe ekulawuleni lokwentiwa kahle kakhulu kwetinsita temanti . 
Lokusekelwa kutawuvala tidzingo tetemfundvo , temasiko netidzingo tendzawo yekuhlala njengobe kucondziswa luhlaka lwenchubomgomo lolunemasu lolunemininingwane kuMtsetfo Lohlongotwako . 
Emagilebisi ekwenta liwayini sekabe silimo lesihamba embili ePrince Albert Valley eminyakeni yakamuva . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi ente iphrothokholi yekuchumana kanye nekutsintsa emaphoyisa mayelana netehlakalo tetekuvikeleka . 
Lokuhamba phambili lokulisu lelibalulekile lokufinyetiwe kucuketse lokulandzelako : 
Umphakatsi unelitfuba lemgwaco wemave emhlaba wonkhe we-Platinum Corridor , lodlula kulendzawo , ngoba loku kutabenta kutsi bakhone kuhlanganyela kumnotfo welive . 
LeSikhwama sinaletimpohahla teteimali letilandzelako kanye netikweleti : lutjalotimali kuluhlobo lolutsite lwemashezi , indzawo lapho kuhwetjwa khona ngetimali , tibambiso temali tesikhatsi lesifishane kanye nemikhicito lizingagugu layo lelisuselwa kulenye imphahla letihlukaniswa njengetimphahla tetetimali ngelinanibungako lemphahla netikweleti ngekusebentisa lokusele nome lokuswelekile . 
Letinkontileka letinkhulu tetindzawo tekubulala tilwane tizuze kakhulu kuloku . 
Kucinisekisa kulawula ngemfanelo imisebenti yekuvetha . 
Bothishela badzinga kutsi bakucaphele loku futsi bavumele bafundzi labane-HIV kutsi baphume eklasini bayowunatsa emaphilisi nangabe kudzingekile . 
Lokunyenti kwalenchubekelaphambili lokwentiwe kuleminyaka shumi yakamuva mayelana nenchubomgomo yesincesitelo kwenteke ezingeni lemitimba yemave ngemave kanye nakumtsetfo welicala ngalinye . 
Kucinisekisa kutsi bonkhe betelwelaphotilwane bembuso bayalungiswa futsi bacondza imiphumela yekugunyatwa kwabo kusayinela tilwane futsi nemikhicito yetilwane . 
Imitsetfo lenemininingwane yabeka phasi tindlela netinchubo cishe kuto tonkhe tincumo letibalulekile , kantsi futsi naletinyenti letingakabaluleki . 
Inchubo yeKulawula Lizinga leTindledlana teTinyawo Eceleni Kwemgwaco : Inhloso yaleDathabhesi yeNchubo yeKulawula Lizinga Lelingulonalona leTindledlana Letiseceleni kweMgwaco netimali letikhokhwa phambilini kutawuba kuniketa idatha mayelana nemigwaco netakhiwo takhonkholo letilawula nguleligatja . 
Njengemtsetfomgomo jikelele , nanome kunjalo , tindzawo letinengi etindzaweni tekuhlaliswa kufanele kutsi tivumele kokubili kuhamba ngetinyawo kanye nekuhamba ngesigitjelwa . 
I-Afrika itawuba livekati lapho kukhetfwa kwetindzima lekumele kutsi tidlalwe bomake tehlukene , futsi tifaka ekhatsi buholi kuto tonkhe tingoni temphilo . 
Nanoma kunjalo , uMkhakha uye waba nebumatima lobumangalisako ekuvisiseni luhlobo letinkinga ngoba yekuswelakala kwesilululwati lesifanele lekungasuselwa kuso lolucwaningo . 
Lomphakeli unembono lotsi timphahla kumele tibhadalwe natitsengiswa hhayi emuva kwekutsengiswa . 
Kuhamba kwemanti kanye netinchubo letihlobene kutikhafulamfula taseNingizimu Afrika kutawuya ngesimo , kuvuleka nome lesivulekile , semlomo wesikhamfulamfula . 
Kudzingeka kutsi lemitfombolusito yemininingwane nelwati kugcilwe kuyo kubuye kwabelane ngayo ngalokwenele kubuye kundluliswe ngendlela yekunika emandla emabhizinisi lasavela . 
Kunye lokuhamba embili lokubonwe balawuli labasha yimfundvo , ngoba ingafaka sandla lesikhulu ekucedzeni inhlupheko eveni . 
Letibonelelo nguleti , ngekungeta kulokuniketwa kwemasheya ngekulingana , kufaka ekhatsi incenye kuphela yetibonelelo letinemibandzela letilawulwa matiko avelonkhe . 
Njengoba singena kukota yesitsatfu , akusiwo onkhe ematiko lekwakhulunywa nawo kudzimate kube ngunyalo . 
Kuhlolisiswa kwesimo setetimali salebhidi kute kucinisekiswe emandla ekufeza lekontileka . 
Lencenye idzinga kutsi ndvuna akhe iphaneli yebagcugcuteli , balamuli kanye nebahluleli labatawusombulula kuphikisana noma asebentise iphaneli lekhona leyakhetfwa nguNdvuna Wetindzaba Temhlaba . 
Ngenca yekufaka etigabeni nemehluko wesikhatsi , letilinganiso atihambisani ngalokuphelele netilinganiso Telibhangengodla tetidzingo tekuboleka kwemkhakha wesive . 
Ngulapho lomasipala wesigodzi akhona kuniketa ematfuba emisebenti lamanyenti ngalesikhatsi akhona kuniketa tinsita tekutfutfwa kwendle emmangweni . 
Badlalindzima labanengi labakhulu kulemboni abatsatsi imitfolamphilo lemincane netindzawo bodokotela labahlola bantfu kuto njengemaklayenti lamcoka ngoba baya ngekulandzela linani . 
Letindzawo letinematje tesikhatsi lesidze , letifaka ekhatsi letincetu letivela kulamatje lamancane lacetuliwe , ngiwo latsintseka kakhulu kuloshevu lowakhekako . 
Chuba kwetfulwa kwemihlanganosikolwa yeKucaphelisa Batsengi . 
Sincoma kutsi lesidzingo lesi sichibiyelwe sentiwe kube sidzingo kutsi umhlolimabhuku ayekele sifiso setimali ngembi noma uma acashwa aba ngumhlolimabhuku . 
Tinsita letisisekelo etindzaweni tekuhlala letingakahleleki atikho , nekufinyelela lokunemkhawulo emantini lahlantekile , gezi kanye nalokuphatselene nekuhanjiswa kwendle kuyindlela simo lesingayo . 
Badlalindzima kumele bente sivumelwano selubanjiswano kute bente umtimba wekutsatsa-tincumo lohlose kutsi wakhe simo sekusebentisana , ngetulu kwekutfola lokutinikela kwawonkhe umunftu . 
Lokucabangela kuhambisana naloluhlelo lwemasu lolutako . 
Emanani lamancane kufuneka asetjentiswe kuhumusha letindlela letiniketiwe . 
Kukhetsa ithekhinoloji kutawuya ngetindlela letinyenti kantsi letinyenti tato tiyabukwa kancane ngentasi . 
Ngekukhulisa indlela tintfo tihlala tenteka ngayo nekunakekela kwalelo nalelo lusuku ezingeni lesikhungo . 
Tinhloso talemihlangano kukhulisa umbuso wentsandvo yelinyenti kufaka sandla kwesive . 
Lokhipha ithenda utawuchaza imininingwane ngenatsi nome atsekelete luhlelo lwemalungiselelo loluveta kulandzelana lokuphakanyisiwe kanye nelitubane lekwentiwa kwemisebenti leyahlukahlukene , lokufaka ekhatsi umsebenti walenkontileka . 
Iyakubona kutsi tinhlelo tetfu tesikhatsi-lesisemkhatsini timiswe ngesimo sembono kanye nelisu kwesikhatsi lesidze . 
Litiko leTindzaba teMhlaba likhulume ngekubuyiselwa kwemhlaba noma bunikati , sivumelwane sesisebenti sasepulazini , budlelwane neMcondzisi weBunikati belitiko kucinisekisa kutsi basebenti basepulazini baba yincenye yebazuzi . 
Noma ngabe ngubani lozama kugcogca noma nguyiphi imali lephikisana nemigomo yalesigaba utawutfolakala anelicala . 
Kuphetsa , ikhomishini ifisa kubonga Indvuna Nelisekela Lendvuna yeKutfutfukiswa Kwebulungiswa Nemtsetfosisekelo ngenshisakalo yabo nekwesekela umsebenti wekhomishini . 
Ngekubuka kutsi lucwaningo luphakamisa kwekutsi kuncane kuvumelana lokuhlanganako emkhatsini wemazinga ekunatsa nekukhangisa ngekutsi kuvalwe indlela yekukhangisa kungabita imali lenyenti kunanoma tiphi tinzuzo letivela kusukela ekwehleni kwemazinga ekunatsa lekaholela kumazinga laphansi ekunatsa ngalokundlulele . 
Sigaba sesibili salelisu siyakhiwa kwamanje . 
Linani lemchamo lobutsanisiwe lihlobene kakhulu nekutsi isetjentiswa njani indlu yangasese . 
Lesipiliyoni lesi siphakamisa kutsi hulumende angakhona kwelula ngekushesha umtselo lonjalo lovikelwe kuma-anyuwithi lakhokhelwe kusuka eluhlelweni lwe- akhawunti yemuntfu ngamunye . 
Budze besicongo selubondza bufaka phakatsi budze bendlela yekucitseka kwemanti , lapho kwenteka khona . 
Lelitiko angeke likhone kuphila ngaphandle uma lenetisa letidzingo letehlukene etindzaweni letehlukene futsi lifinyelele tidzingo tebatsengi balo . 
Kubhala umbiko , kuchumana kanye nemakhono ekusuphavayisa . 
Loku kubangelwa ngumkhuba wesibili , lobitwa kwehla kakhulu kulinani lemikhicito ye-TV lekhicitwe emnyakeni lowengcile eGauteng . 
Ngekwemave emhlaba , kanye futsi nalapha eNingizimu Afrika , kunetidzingo letahlukahlukene letiphatselene nekwati ngekwetimali nome bungcweti bemalunga elikomidi lelihlola emabhuku . 
Imigwaco lehlanganako , njengetichumanisi , isebenta imisebenti lehlukahlukene yekunyakata nalengasiyo-yekunyakata . 
Likhadi Lemamaki Lemabhizinisi Lamancane liyasebenta lapho tincenye letine kuletisikhombisa tingakhetfwa khona . 
Uma loku kwenteka ngemphela , asikho sizatfu sekutsi kungani indlela yekuhlola umsebenti wemmangali beyihlala ikhomba kuba muhle , nekutsi kungani wakhushulwa . 
Kucedza kubambeleleka kutinkhokhelo kanye netizatfu tekungakhokhelwa kwalabo labafakwe kumakontileka kucinisekisa kwetfulwa kwetindlu lokuyimphumelelo . 
Kucinisekisa kutsi tonkhe tinchubo tetimali kanye netinchubo tebhajethi tihambisana nemisebenti lebalulekile yeLitiko tibuye tikhulise kulingana . 
Sincumo senkantolo yemtsetfosisekelo savimbela hulumende wavelonkhe kutsi itsatse sibopho sekulawula intsengiso , futsi tiphakamiso tetinchubomgomo letinkhulu teciwa noma-ke taguculwa kuloMtsetfo wekugcina . 
Incenye lenkhulu yaloluhlatiyo itawubuka kumisebenti lesungulwe nguyo yomibili lemikhakha lohlelekile nalongakahleleki kulemikhakhancane yetemnotfo leyehlukene lekhonjiswe lapha . 
Loku kuphindze kusho indlela lelikhuni yekuvikela tifo nekugcugcutela . 
Indlela yekuholela ( R ) isuselwa ezingeni lelingagucuki , ngalokulandzelako : 
Imitfombo yelihlatsi lemvelo iyachubeka ngekubaluleka kakhulu kutinkhulungwane temiti lesendzaweni yasemakhaya . 
Kwakha kabusha kuhlangabetana naletidzingo , kwente noko , kwahudvuleka tinyawo . 
Inhlangano yebuciko , emasiko nemagugu emimmangweni lenemlandvo wekungabi nematfuba ibe nebulukhuni ekutfoleni lusito lwemali kumikhakha letimele . 
Hulumende losemkhatsini angeke acinisekise timali tekusiswa kuhulumende wesifundza . 
Loku lokuhle kufaka ekhatsi kuhambisana lokumelula , nekulandzelela kuhlanganiswa kwetikhundla tihambisane ngco netinhlelo . 
Kuhlela kwentfutfuko lehlangene kusita kufezekiswa kwesigaba sekuhlela kulawula kwentiwa kwemsebenta . 
Ecinisweni , lusiko luyantjintja sonkhe sikhatsi . 
Kwenteka kanye ngangawatsatsi emaphilisi ekulala . 
Sekulungisiwe kubonisa kutsi Litiko leTemphilo litfobela ngekucaphela tifuno tekuncintisana lokuvulekile . 
Umsebenti wemhlolimabhuku kuvakalisa umbono lawutfolile mayelana netitatimende tetimali . 
Inkhomba Yelugebe Lwekuswela basekudzeni kanganani labahluphekile nemugca wekuswela . 
Kuntjontjwa kwemakhebuli nekubhidlita tincingo temphakatsi . 
Lesivikelo Semshwalense Wekubolekwa Imali sifaka kokubili sivikelo sePRI neCRI kusikhungo semali lesitinte eNingizimu Afrika lesinikete imali lebolekwako yemsebenti nome imali lebolekwako yemklamo lephatselene nekutsengwa kwemphahla kanye netinsita . 
Umbono bekukutsi labahlanganyelako bangabeka luvo lwabo ngendlela lengavimbeli . 
Iyunithi Yebhizinisi Yekuchuba Nekuniketa Kusisa inemsebenti wekuheha kusisa kwangaphandle ngco nekutfutfukisa kanye nekuchuba kusisa kwebasisi basekhaya . 
Kute kube ngulapho letiphehligezi letiphindze tisetjentiswe futsi tilungisiwe futsi tisebenta , nanoma kunjalo , kuphakelwa kwagezi kutawuchubeka nekuba matima . 
Kumele kuvunywe kutsi kugcwala kakhulu kwetinsita letinjalo tekugembula letingekho emtsetfweni kunemtselela lolimata kakhulu kukhula kwemnotfo waleSifundza , njengobe labantfu abakhokheli imitselo namiphi kuhulumende . 
Kwakhiwa kwemitimba leminyenti kanye netinchubo ngekhatsi eluhlelweni lwe-UN sekwakhe indlela lenemandla ye ( ekhatsi kwaletinye tintfo ) kuphenywa kwetehlakalo tekuhlukubeta letibikiwe temalungelo eluntfu , kubamba tiwombe tekuva umphakatsi , kanye netiphakamiso kunchubomgomo yemave ngemave . 
Ikhwalithi yemanti inetinhlobo letehlukene temiphumela ekusetjentisweni ngco kwemanti lokutsite . 
Tingucuko letincane tentiwe kulokulandzisa . 
Kungenteke ngibe sengifile ngaleso sikhatsi . 
Kokubili kuhlamba nethenisi kuphendvule kahle kulokumemeta kwetfu kwekuhlangana . 
I-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi itawuchuba kutfolakala kwalamatfuba ngemakhophelethivi . 
Imimango leminengi yasetindzaweni tasemaphandleni ayikhoni kufinyelela kutfola emanti ezingeni lemakhaya . 
Lucwaningo lwekhomishini lukhombise kutsi letinye timiso Temtsetfo Lolawula Labamnyama letingasasetjentiswa naletingacitfwa . 
Kusebenta kubese kubikwa ngekwemtsetfo njalo ngekota kumazinga etigaba ngekulandzelana , lapho umphakatsi ubikelwa khona kanye ngemnyaka ngekusebentisa lomshicilelo nesetfulo sembiko lokhishwa ngemnyaka . 
Indlela levumako nalehlangene yekuhlela , yekwakha neyekuphatsa tindzawo ibalulekile . 
Timoto futsi tinganakekelwa tibuye tigezwe emadepho . 
Lesimo lesi sichubeka sandziswe ngulokungabi netinchubo tekuphatsa tikhukhula kumigwaco lete lengcingciwe netitaladi letinatiyela . 
Kuphindze futsi , kubanjwe emaseshini lamabili lamakhulu ekwakha emacembu alomnyakatimali . 
Loku kwaba yincenye lenkhulu yenhloso yemsebenti wetfu wemnyaka lobuketwako . 
Sesicabanga tigulane letingemashumi lasihlanu . 
ISAPS ibonile kwekutsi tindzaba tekuphepha etindzaweni tasemakhaya tihlukile kunaleto letisemadolobheni . 
Ibhrosha lengenisa ikhomishini , yentiwe yatfolakala esiveni nasemihlanganwenisifundvo nakuletinye tikhatsi . 
Buka inchubo yekulungisa tematekisi kanye nayo yonkhe imiklamo yesifundza kanye navelonkhe kulesifundza . 
Kufinyeta ikhwalithi lengasikahle ilimate luhlelo lwetindlu e-EC . 
Babahlengikati labatfole kuceceshwa lokwengetiwe kwanyalo abakaceceshelwa sifundvo sekwelapha tifo telufuto . 
Bomasipalati kufanele batfule ibhajethi lelinganako kanye nalefanele , leyeme kutilinganiso letiliciniso tamalingena letihambisana netinsita tebhajethi . 
Inyama yenkhomo iniketa emaphrotheni esimo lesihle lanawo wonkhe ema-amino asidi ladzingekako imitimba yetfu lengakhoni kuwakhicita . 
Ucinisekise kwekutsi lwati lwakhe lwaloluhlelo njengemphatsi wekusebenta lebekasebentela lolofake sikhalo , kwambeka etfubeni lelincono kunalamanye emacembu noma yena ( lobamba tingcogco ) kutsi avisise futsi achaze loluhlelo . 
Ematiko lasikhombisa awanato tincenye letisebenta kahle leticwaninga emabhuku . 
Kwakhiwa Kwelitiko Lekutfutfukiswa Kwemnotfo lelitimele lodvwa kuVelonkhe kuvule litfuba lentfutfuko nekusebenta ncono kwenchubomgomo yemnotfo lehlangene futsi leyentiwa ngekucabangisisa ingagucuki . 
Uyakwati kwemukela noma kwala emakhukisi . 
Mayelana naloku , bachumanisi basita bosomankontileka labasafufusa ngalokunyenti kuloluhlu lwetinsita tekusekela kutekwakha . 
Kufuneka sigcugcutele kuvisisa kutsi Umculu Wemalungelo usebenta kuyo yonkhe indzawo kulelive , kufaka ekhatsi emapulazi angasese , kute kuvikeleke wonkhe umuntfu . 
Lomasipala wePrince Albert ukholwa kutsi indlela leya emphumelelweni ihanjwa ngekuphatsa lokungenasici . 
Kukhutsata kwakhiwa kwemazinga etinsita tetakhiwonchanti letifanele naletisimeme emacenjini lafanele lahlosiwe . 
Lungisa litubane ngekwesimo semgwaco . 
Uma bantfu beta emahhovisi etfu , asibaniketeni indlebe . 
Lomklomelo lona uklonyeliswa Umholi weMklamo lokhombise , ngaphandle kwekungabata , kubambisana lokunemandla kwakuleli nekwemave angaphandle . 
Ngekuya kwendlela lokuvele ngayo lemphikiswano kuleNkantolo , akukhoneki kuchubeka nekubukana naleminye imininingwane ngekwentiwa ncono kwemphahla lekukhulunywa ngayo noma-ke leto tinzuzo labatinikwe yiMvelo . 
Kusetjentiswa kwemandla kanye neluhlobo lwemandla lolungasetjentiswa ngungaba kuphela ngulolo lolugunyatwe siphatsimandla lesinikwe ligunya futsi ngendlela kuphela lencunywe ngumtsetfo . 
Nanome sincumo satsatfwa sekwendlulisela Siciwi Sekongiwa kwemvelo i-Abe-Bailey kuSifundza saseNyakatfo nshonalanga , lihhovisi leMcondzisi lachubeka ngekulawula lesiciwi kusalindzelwe lokwendluliswa . 
Loluhlelo , nanobe lusengakasetjentiswa ngalokugcwele , luyanyaniswe kakhulu nebhajethi kanye neluhlelo lwekulawula kusebenta futsi kufanele lufake ligalelo nakakhulu ekwetfulweni kwetinsita kulomasipala . 
Lizinga lekuhlunga lelidzingekako litawuhluka kuya ngeluhlobo lwetibhidvo kanye nekukhetsa imakethe letsite . 
Lelisu liphakamisa tindlela letinyenti letihlose ekuniketeni tinhlobo letahlukene tekusekela kumabhizinisi laphatfwe-ngulabasikati . 
Emanani emalingena labuyiseleka emuva futsi avetwa njengemalingena lebuyiseleka emuva futsi nangabe inkhokhelo yentiwe kumnyakatimali waphambilini ibese iba ngulokubuyiseleka emuva futsi lokubuya kulokweletako kulomnyakatimali losetulu . 
Kuvikeleka kwetenhlalakahle , temphilo nemfundvo ngemuva kwekucedza sikolo kutawuhlala kubalulekile . 
Kuniketa sibonelo , lapho kuniketwa khona sincephetelo njengenkhokhelo leyimali lephuma kanye isamba , akukhoneki kufinyelela lwati loluphatselene nebumatima nome sikhatsi sekukhubateka , sikhatsi sekungasebenti , sipiliyoni sekubuyiselwa emphilweni lekahle , tindleko tekubuyiselwa emphilweni lekahle , imiphumela yekubuyiselwa emphilweni lekahle kanye netidzingo tekunakekelwa kwemphilo yonkhe . 
Loku kuvamise kwenteka ngesikhatsi setinyanga letisemkhatsini kwelihlobo lapho lizinga lekushisa lemanti lisetulu kakhulu futsi kukhula kwe-algal kwandze kakhulu . 
Imigomo leminyenti lebalulekile lehamba embili seyikhonjiwe ngekwemkhakha wetemnotfo ngamunye futsi kwendlalwe kuletigaba letilandzelako . 
Uma simo sebuhle lobuncane bekugcina semanti sitfolakala , buhle bawo ngekwetemphilo nako kumcoka ekufezekiseni injongo yekuphakelwa kwemanti lakenele kwentela temphilo . 
Intalo letfolwe ngalesikhatsi kubanjwe lusiso lwetetimali bungako lobufanelekile kubikwa njengemalingena ntalo kusetjentiswa lelinani lentalo lelikahle . 
Lwati lweMtsetfo Wemisebenti yaHulumende nemitsetfosimiso . 
Kubukana netinkinga letinjengekugcwala etindzaweni tasemadolobheni nekusalela emuva kwetindlu , tindzawo tekuhlala letiseminceleni nekweswelakala kwekungafinyeleli etinsiteni tasemadolobheni letisisekelo kudzinga kuhlela kwekutfutfukisa lokuhlangene . 
Kwengeta , kuvela kwekuhlatjwa kwetimphahla tetikweleti tetindlu kanye nekwekulwa kwesikhatsi sesikweleti sendlu nako kubalulekile . 
Iphindze yente tinchubo tekucocisana letifaka konkhe ngembi kwekungenisa nanobe ngumiphi imitsetfo netimiso . 
Timphawu tifaka kudvonsa umoya kakhulu ngetulu kwemanti , sitresi semibala nekukhula kwemisebenti yekubhukusha . 
Lisiko linemandla ekugucula miphakatsi , icinise imimango ibuye ifake umcondvo webuwena kanye nekuba wakuleyondzawo . 
Ngiyavuma kutsi sidzinga kuchubeka sifundze kuto tonkhe letincomo . 
Tinchubomgomo letiphelele naletifanele kanye nemitsetfo kukhulunywa ngako lapha ngentansi . 
Ku-oda nekulandza tonkhe titfo tekubhala letidzingekako kuleyunithi . 
Umholo wasekhaya uma ufaka sicelo Sekusekelwa ngoba ungenamali : 
Timali tesibonelelo tebhasi lehambisa bafundzi labahlala khashane netikole tihocisiswe ngalesosikhatsi . 
Lelitsimba lekubuyeketa liniketwe umsebenti wekuchibiyela loluhlelo . 
Kute kuntjintja kwendzawo yekuchudzelana kulababhidako noma lokutsite kwesetfulo lokungafunwa , lokunganiketwa , noma kuvumeleke . 
Imigomo yekubala neyekucwaninga emabhuku seyicake kakhulu eminyakeni lesandza kwengca , ledzinga lizinga leliphakeme lekuvisisa emakhono kute ukhone kubukana netindzaba ngekuhlakanipha . 
Tindleko tekuhamba naletinye letivamisa kuba khona titawukhokhelwa ngekuya kwemali lemisiwe njengoba incunywe Litiko Lencitfo Yembuso . 
Umcashi ngeke amukele nome atfwale nome ngabe ngusiphi sikweleti salonike ithenda ngekwesula lokunjalo kanye nekuncaba kodvwa utawunika tizatfu letibhalwe phasi taleso sento nangabe acelwa kutsi ente njalo . 
Tintfo letisisekelo lekufuneka tibukwe kutsi ingabe ; 
Inchubo yeLwatiso lweNethiwekhi yeMigwaco : Lenchubo isetjentiselwa kulawula lwatiso lwenethiwekhi yemigwaco yasemaphandleni yaseShonalanga Kapa kanye nekwenta lolwatiso lutfolwe tinchubo letinyenti letehlukene tetinchubo letincane ngekhatsi kuleligatja . 
Kuphawula lokuvela kubo kutawufakwa , nangabe kudzingekile . 
Lendlela lena ivumela imiklamo yetikhatsi temphi netekuthula kutsi ticondzise Indlelalisu YeSikhatsi Sekuthula kute Kulungiswe Licembu Lemasotja , nekukhomba indlela lehlangene , lefaka ematiko lahlukene , lefaka ema-ejensi lahlukene nemacembu emasojta etive ngetive kanye nekucasha emacembu emasotja ngetikhatsi tekungcubutana . 
Tinkinga tekuba nemandla etemtsetfo ekutsatsa tincumo ezingeni lavelonkhe nelesifundza , futsi ngalesinye sikhatsi imehluko lesebaleni kutinchubo tekulawula tesifundza , yenta kulandzelela lokuyimphumelelo nekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo yekulawula tjwala kube matima . 
Tindzawo lapho ema-ejensi atawakhiwa khona timvume tekuwela imincele kwetimphahla nebagibeli , tekuphepha kwetasemantini netekundiza , kanye nemigwaco yavelonkhe . 
Tindzawo letinkhulu tekuphakelwa kwetindlu ku : 
Kugcugcutela ngemfutfo emakoporasi lavalekile laheha njalo bulunga lobusemazingeni lasetulu njengemakethe lete kucudzelana , lokuwenta kutsi abe nekusimama lokuphakeme futsi anemandla ekudlala indzima kutemnotfo lomkhulu nemtselela kutenhlalo . 
Umklamo lomkhulu wesakhiwonchanti wekucinisa tibhedlela tesigodzi letisendzaweni lesemakhaya . 
Tonkhe tinhlolo titawentiwa ngekuya kwetidzingo temazinga labekiwe nalamukelako . 
Kumele sicinisekise kutsi kunendzawo lekhangako yemisebenti ezingeni lekhontinethi lapho kumelelwe khona bonkhe bafakisandla . 
Timo lesetivele tikhona titawufaka ekhatsi kuhlela lokufanele kwetakhiwo tesikhungo , lokuniketwa kwekufinyelela nekuvikeleka lokufanele nalokwanele kwesimondzawo semvelo . 
Butsi be-aluminiyamu kunhlanti buya ngekutsi nguyiphi inhlobo ye-aliminiyamu nekugcwala kwayo , sikhatsi sekuvuleleka kuyo nangekuncipha kwenhlanti esikhatsini lesengcile . 
Umhlaba lokahle lonetilwanyane letifana nemisundvu akukafanele ubonakale ngatsi ngulonetilwanyane letidla titjalo , ngako-ke kubalulekile kutsi sifundze ngemehluko emkhatsini wetilwanyane letikahle naletingasikahle emhlabatsini wetfu . 
Tinombolo tifaka emanti lamanyenti langakhokhelwa latfunyelwa etindzaweni letingakahleleki ngetimpompi letisetjentiswa nguwonkhewonkhe . 
Ikhomishini Yemaklemu Etemhlaba itfole inombolo yemaklemu mayelana nekongiwa kwemhlaba , ikakhulukati eMpumalanga Kapa , KwaZulu-Natal , eNyakatfo Kapa , eMpumalanga kanye naseNyakatfo-Nshonalanga . 
Emajoyini laGobile atawentiwa ngetintsambo teludaladi letentiwe phambilini noma indlela lefanele lekhawulelako . 
Umkhandlu ungahlukanisa kutinhlawulo tawo emkhatsini wemacala ekugcekeza nemacala ekuntjontja . 
Ligatja Linemaphiko lasihlanu : i-Ephidemiyoloji , Ilabhorathri Netekuphatsa Lokusezingeni , Tinsita Tekusekela Ngekwelulekwa Ngetemphilo Yetilwane , Temphilo Ta hulumende Etilwaneni Nekwenta Kube Nekuhanjiswa Kwangaphandle , kanye Nekuphatsa Ngekusimama Tinsita . 
Sekukonkhe , lesabelomali , ngekungafani naletinye tabelomali lebetitfulwa ngekulandzelana ngumbuso weLubandlululo , kuyacaca kutsi sisekelo sawo kwetfulwa kanye nekwenta timo tekuphila tetakhamiti takulelive tibe ncono . 
Bhala kuphela luhlavu lolukhomba lokulumbana kwemakhemikhali . 
Loku kutawudzinga sibuyeketo sekusabalalisa tikhungo tekuchumanisa , njengobe kudvweba kulikusasa kutawubuka kusabalalisa tikhungo tekuchumanisa . 
Kufanele kube nelwesekelo lwekuphakelwa kwetinsita letihlangene ezingeni lesigodzi . 
Kuciniswa kwelizinga lekugucuka kwemandla emali mhlawumbe ngiso sizatfu sekwehla kwemanani . 
Manje umbuto usemile , Lihhovisi laNdvunankhulu litawentanjani kutsi libe nembuso lonesimilo lotawucinisekisa kutsi umtsetfo uyentiwa etindzabeni tekuphatsa uma bona ngekwabo bangakhoni kuwutfobela ? 
Kunebumatima lobunyenti mayelana nesimo sekuba kahle kanye nesicinisekiso sekuphepha kulabasebenta ngemitsi lelinywako , ikakhulukati kulomkhakha longakahleleki . 
Kholelwa kuwe nanoma ngabe ukhetsani . 
Letintfo letilandzelako letimcoka letitfolakele letimayelana nesimo sendzawo titsetfwe kuluhlolo lwesitsatfu lweSimo Sekuma Kwesimondzawo Semhlaba . 
Lokugucuka kwebaholi bepolitiki , nesimo semnotfo lesintengantengako , kuphatseke ngemphumelelo ngaphandle kwemitselela lemibi . 
Inkhambiso yeteTimali nalamanye emathulusi ekushaya umtsetfo ladzingekako langasita leSishayamtsetfo kutsi sente kancono kuphatfwa kwetimali nekutiphatsa kahle mayelana netimali letingenako kuvunyiwe . 
Ngalokusobala , emareyithi ebugebengu emacala etemacansi eDolobheni iKapa angaphansane kunalawa aseNshonalanga Kapa ngebubanti . 
Sikhungo Sembuso Setekululekwa Setebuchwepheshe yi-ejensi yaSikhwama Wavelonkhe , leyasungulwa kwesekela kulawulwa kwetetimali temmango ngekwetinsita tekweluleka letibuchwepheshe , kulawulwa kwetinhlelo nemiklamo , nekusekela kulokwentiwako . 
Sikhatsatekile ngekutsi luhlu lwalabatfolako liphatfwa njani kubomasipala futsi litiko aliyidlali indzima ekucondziseni loluhlu futsi licinisekise kutsi tinhla tiyahlolisiswa ticinisekisiwe nekutsi akubikhona kubambeteleka . 
Kungaze kukhonjwe liphutsa , kusebentisa kwelapha kungaguculwa kute kwentiwe ncono lizinganhle lekunakekela . 
Siphumutintsela sihlongotelwa kubukana nalobumatima . 
Kuswelakala kweNchubo lehlangene kusoSikhwama weSifundza . 
Kutiphatsa kwami bekungaketayeleki : Bengihle ngiba nekucasuka futsi bengingalindza litfuba lami lekukhuluma , futsi bengingingita uma ngibutwa imibuto . 
Umculo sewuvele njengendlela lenemandla kakhulu yekutetfula ngekwebuciko , tinkampani temdanso tiyandza futsi tibukisisa umlandvo indzawo lensha . 
Letilinganiso tiniketa litfuba laleSishayamtsetfo netakhamuti kutsi tilandzelele eMatiko aHulumende wesifundza netikhungo tembuso ngetimali tahulumende labatisebentisako . 
Sicela usinikete lonkhe lolwatiso njengoba luceliwe bese ubuyisela lekhotheshini ngalolusuku lolubekiwe . 
Kwehliswa kwelinani lekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kwentela kugwema kuchubeka kuba bucayi kwesimomvelo salokuphatselene nelwandle kube yintfo levamile kutembusave tesigodzi , kuvelonkhe kanye netemave ngemave . 
Loku , ngako-ke , kuncoma kutsi tinombolo letehlako ekukhiciteni titawukhonjiswa kulawo masethi edatha ngesikhatsi lesifishane ngesikhatsi lesitako , ngemuva kwekwenta ncono ngesikhathi lesifishane kakhulu . 
Lamaklemu atawupheleketelwa bufakazi bemadokhumente kanye , uma kudzingekile , umbiko wasomabhuku lofakazela leklemu utawuniketwa . 
Tihloko tetinhlobo tentelwe kutsi kube malula kubuka kuto futsi atitsintsi kuhunyushwa kwetinchazelo tentfo . 
Sekusikhatsi sekutsi sibukane futsi sitiphatse njengesive lesisodvwa . 
Loluhlelo lwekwelashwa lwentelwe bonkhe basebenti labadzinga imitsi . 
Lomuntfu lojabulisanako losetikweni letfu unengcondvo lehlwayako futsi loku kumente wachubekela phambili kuko konkhe lakulingako . 
Ngabe umbhidi nome ngubani webacondzisi labaseluhlwini lweBatfulinsita Labavimbelekile labakuDatabhesi yeSikhwama seMafa saVelonkhe njengetinkampani nome bantfu labancatjelwe kutsi bente ibhizinisi nemkhakha wahulumende ? 
Ngenca yekwabelana-kwetinsayeya emkhatsini wemalunga , emakhophelethivi asimeme kakhulu kunemabhizinisi emuntfu ngamunye . 
Emagama eligunyamandla letemtsetfo acacile futsi akasho lokunye . 
Njengoba sati , kunesiphitsiphitsi lesikhulu kulesifundza mayelana nekusetjentiswa kwetilinganiso tathishela lomusha uma acatsaniswe nemntfwana . 
LoMasipala uneLikomidi leteTimali taHulumende lelime ngemumo , lelenetisa umsebenti wekwengamela mayelana neSigungu sesikhungo nebulawuli . 
Emakhaya latsite asengcupheni kakhulu ngekungavikeleki kwekudla kunalamanye . 
Lomasipala ubukene naletinsayeya tetemphilo yemmango letilandzelako : 
Letinye tikhalo tatfolwa emakhayeni lasamadolobha . 
LoSomathenda ufanele kutsi angenise ikhophi yinye yato tonkhe tinhlobo tetitifiketi tekuhlola letidzingwako kuleMininingwanesimiso . 
Lokukhishwa kwelubalobalo kushicilelwe njalo ngemnyaka baka-Stats SA ngekufa kwebantfu kanye netimbangele tekufa basebentisa idatha legcogcwe ngekusebentisa Luhlelo Lwekubhalisa Bantfu . 
Silululwati lesisha sangcondvomshini sekucashwa kwebasebenti besikhashana sasungulwa kantsi siyasebenta . 
Angicabangi kutsi kuyinkhinga yemtsetfo . 
Kubuka ngekucophelela kumele kube khona nakwentiwa lenchubo yekucocisana , ngobe badlalindzima bangantjintja bese intfo " lengagucuki " kube ngulenchubo yekubandzakanyeka lekuvunyelwene ngayo . 
Kusimama kwemnotfojikelele kuyagcinwa , ngalesikhatsi kwehla kwemandla emali nalokushodako ku-akhawunti kuphondla kancane kulesimokulingana . 
Bantfu batawube babuka tindlu lebangatitsenga noma bacashe , lokungahle kukhuphule emanani entsengo kuleyondzawo , kwente kutsi timakethe titfolakale kubantfu bendzawo . 
Loku kwenteke ngesikhatsi umnotfo wemhlaba utitfola uhlehla . 
Kwekucala ngifuna kusho kutsi loku akukhonakali , ngoba iKhabinethi angeke ibhale umbiko lonjena . 
Lwati loluchazako lwetinkampani letimenyiwe kanye nemininingwane yaloye lowenta tincumo , enkampanini ngayinye . 
Tetsenjwa kanye neMabambela eTetsenjwa ahambela tikhatsi tekuceceshwa kweBhodi kanye nesikhatsi sekuhlela lokusebentako seBhodi . 
Tilinganiso temtselo wesitembu tiyehluhlahlukana ngekuya kwemathulusi lahlukene . 
Tinhlobo tetindlu tehlukana ngekuya kwaloko letakhiwe ngako , bulomphelo , idizayini , imiphetfo yangekhatsi neyangaphandle , isayizi nekucina , kwakhiwa endzaweni ngekuhlobana kwato , linani letitezi nemisebenti yato . 
Litsimba lemsebenti wabondvuna letekujutjwa kwetindleko libuketa tinhlelo letinyenti , ema-ejensi netikhungo tesive njengencenye yahulumende yekubuketa konkhe ngenchitfomali . 
Akekho umuntfu langabamba sitja lesiphetse tintfo letibungoti ngendlela letawulimata lesitja noma ivumele lesitja kutsi siphuke . 
Umbuso waseNoweyi usekela loluhlelo ngetimali uhlangene Nelitiko Lesifundza Nahulumende Wasekhaya . 
Njengobe emabhange endzawo yeYuro abephetse kakhulu tikweneti temibuso , akazange etsenjwe . 
Atikho tincwajana letibhaliwe , nesabelomali lekufanele sisetjentiswe ekupheleni kwemnyaka timali . 
Luphatse ngalokuyimfihlo lonkhe ludzaba loluvukako lolumayelana nethenda . 
Umtimba locinile nekuba nemphilo lenhle . 
Ema-awa lengetekile atawukhokhelwa nguMtfulitinsita . 
Inhloso : kusayinwa kwentfo weKutfutfukiswa kweTindzawo taseMaphandleni neKuhlelwa Kabusha kweMhlaba . 
Tindlela letinekuciniseka tiyafuneka kusungula kukhulumisana lokuhle emkhatsini wemkhakha wekutfutsa lohlelekile kutsi nalomkhakha longakahleleki wematekisi lamakhumbi . 
Kulesikhatsi lesidlulile , kuvikela bugebengu , lokusho kuphepha kwemmango , bekungumsebenti kuphela webakaSAPS . 
Kuvunyelwa kutsi usebente njengeMgcugcuteli weNethweki kuyadzingeka ngembi kwekutsi uniketwe noma ngabe nguluphi lusito ebhizinisini . 
Yakha bese Usebentisa luhlelo lwekwakha emakhono . 
Bosonhlalakahle batawuhlala ekucecesheni kwabo banakekeli bebantfwana labangabatali kucinisekisa kutsi bavisisa umsebenti kanye nendzima yabo ngalokucacile . 
Kuphatsa lokusebentako , kusetjentiswa kanye nekusuphavayiswa kwebantfu , timphahla kanye netetimali . 
Liholwa nguMphatsi Lomkhulu Wetimali . 
Tinzuzo tifaka ekhatsi kucina lokuncono kwenhlitiyo nemaphaphu , kutsamba nekuhleleka . 
Kwesekelwa kuyaniketwa ngekwemasu kubaphatsi labakhulu ekutfutfukiseni kanye nekufezekiswa kwetinchubomgomo tesifudnza kanye Nemasu . 
Laba bantfu labenta indzima lenenshisekelo kulemphumelelo yalesibhedlela . 
Kantsi inchubombono kwenta ncono kuphepha kwesive esifundzeni . 
Lokukhula bekwentelwe ikakhulu kukhokhela kwakha emandla elwati lwemsebenti , tindleko tekulawula kanye netindlela tekusekela ngemali . 
Ingcinamba ngasosonkhe sikhatsi bekuyindlela yinye yato tonkhe tikhungo letibukene nekuphepha kwekudla . 
Lelitiko angeke liphumelele tinhloso tetinchubo letihle tentfutfuko lesimeme yetenhlalo , kanye netemnotfo ngekwalo . 
Ticelonkhokhelo letingutonatona letitfolakele ngemuva kwekucishwa tiyakhokhelwa ngoba emarekhodi ayagcinwa . 
Loku kutawusita litiko kutsi libone emakhono ebakhoseli langasetjentiswa kakhulu emnotfweni waseNingizimu Afrika . 
Kubalulekile kwekutsi lwatiso loluvakalako kanye nebuchwepheshe bekuchumana buchutjwe kucinisekisa buholi lobuvakalako kanye nekuniketwa kwemisebenti . 
Siphindze futsi sabuka tindlela tetfu tekucasha kwentela kucinisekisa kutsi incenye yetisebenti talelitiko iyahambisana Nemtsetfo Wekucasha Ngesilinganiso lekungiso ngemtsetfo wemvelo kanye netinchubomgomo tesifundza . 
Liciniso litsi iNingizimu Afrika isebenta ngaphasi kwesimo setemnotfo lesinetihibe . 
Kuphatfwa kwe-EMS kwehlukaniseke ngekulawula kwelisu Edolobheni leKapa kanye nekulawula ngelicebo lelihlelekile etigodzini tetemphilo . 
Luphenyo ngekukhonakala kwekululwa kwemgamu wekugadza welulwe kukokubili kumhlaba jikelele kanye nasekhaya kuyachubeka . 
Lenzuzo lekhokhelwa intsela ifakiwe ekhatsi kulomholo lokhokhelwa intsela . 
Onkhe emamaki emaphepha lalinganisiwe abhaliwe , kantsi emamakha aniketwe kusekelwa kanye nekuceceshwa-kabusha lomakhako adzimate aniketwe ligunya . 
Kungabakhona tintfo letingetulu kwemandla etfu letingasenta kutsi sidzalule idatha . 
Incenye yekugcina icuketse lokutfola imvumo kubaphatsi babohulumende basekhaya nema-ejensi ahulumende ngembi kwekuchubeka ngaloluhlelo lwekusebenta . 
Basebenti bavamise kubukana nekulwa nekuculeka kwebatsengi nobe bahlante emabaleni . 
Litiko lichumanisa indlelasu yekuvuselela ikhomputha ngekuhlukahlukana kwetinhlaka letiyinhloko tenchubo yelwatiso lwekhomputha lesentjetiswa nguHulumende . 
Emasampuli emafithingi , emaklemphu netichumanisi kutawungeniswa kute kutsi kuvunywe . 
Kuyacaca kutsi leSifundza seMpumalanga singulesinye setifundza letisemaphandleni eNingizimu Afrika letitawutsikameta kufinyelela kutinsita tekunakekelwa kwetemphilo . 
Umshwalensi wetemphilo wavelonkhe kanye netinyatselo letengetiwe tengucuko yetinhlelo tekusekelwa kwebantfu nguhulumende utawubuye ucinise kusebentisana kwemmango kanye neluhlelo lwemsebenti lophucukile . 
Lwati lwendlela lekutsengwa ngayo imphahla nalamanye emahlaka emtsetfo lakhona kumikhakha yahulumende . 
Tikhungo kufanele kutsi tatise bonkhe basebenti labafanelekako , ngisho nome ngabe abekho etindzaweni tabo labasebenta kuto letetayelekile . 
Lomtsetfo wente emazinga lakhanyako ekubika kuHulumende wendzawo lekahambisana nemazinga emave ngemave . 
Kusisa lokuphansi , lokuyintfo lefanako kuletibalotekuhlukanisa letintsatfu , kuvimbele kakhulu kukhula kusukela kwaphela lubandlululo . 
Bantfu labanyenti bente emalungiselelo ekutsi batakulijabulela njani Lilanga laKhisimusi , ikakhulu uma bangemaKhristu . 
Imininingwane yekurenta kwetekutsengisa nayo ikhona njengetintfo letikhokhelwako . 
I-ikhwiphimenti yetikhungo te-trithiyamu noma timboni , ngalendlela : 
Uma sicatsanisa netifundza lesitinakile letine , tifundza letisele tibonakala tisebenta ncono . 
Lelifomu kufanele limikiswe ngendlela lelifike ngayo ye-Adobe kuvumela loluhlelo kute kukhishwe lolwatiso lolugcwalisiwe kulelifomu kute ligcinwe kulokukhishiwe . 
Sihlose kusebentisa lelitfuba lalomoya kwakha sisonkhe likusasa lelincono . 
Kuntjintja kwekusetjentiswa kwemhlaba usuke kutekulima usentjetiswe lokunye , njenge kusungulwa kwelilokishi , ibhizinisi , imboni , ummango , noma kutfutfukiswa kwemayini kanye netinsitakwenta tekuvakasha . 
Letilinganisomali letifakwe etintfweni letifanele kuSigaba seKucala naLesetayekile saleshejuli titawufaka ekhatsi tonkhe tindleko talesakhiwo kanye nekugcinwa kuphakelwa kwagezi kulemisebenti . 
Kuniketwa kwesikhatsi lokuphakanyisiwe kulesifundvo kukhonjiswa kulelithebula lelingentasi . 
Yonkhe indzawo lensha yekuhlala lesekhatsinekhatsi nemincele yemadolobha lekhona futsi lesedvute nematfuba emsebenti icala kulungisa lenkinga yeluhlobo lwemadolobha eNingizimu Afrika . 
Lokubakhona kwematfuba lamanyenti emandla emnotfo kanye nekuhlangana dvute kwetenhlalo kwente kutsi kube nekulawula lokucinile kwetembusave kanye netenhlalo , kulawula lokutsikanyetwe kuphela futsi cishe kwehliswe yingucuko yentsandvo yelinyenti . 
Loku kubuyeketa lokuhlelo lwetimali tetekulima , kuchazwa lesimo setihibe tekungena letibukene nebakhiciti labasafufusa nekubeka imigomo lekufanele ilawule imitsetfo lelawula tekulima . 
Kusimama ngekwetimali kubhekise emandleni esikhungo ekuchasa ngekwetimali luhlelo lwaso , kunakekela kuchubeka kwekusebenta kanye nekuhlangabetana netibopho taso tetimali kubafundzi . 
Lokuchelelana kwetimphambanamgwaco kumele kube kukhulu kunaloko kwetichumanisi letitfwala titfutsi letingasitinyenti . 
Ngenyanga yaBhimbidvwane kulomnyaka Mengameli Mandela uchubeke wakhuluma wachaza ngaphandle kwaloluhlaka lwenchubomgomo lolushicilelwe . 
Kubika lokutimele kwekusisa kweSikhwama kuyimfuno yekubusa futsi kutawubekwa phambili esikhatsini lesitako sekubika . 
Lamathebula lalandzelako achaza lwatiso lolumayelana nekusetjentiswa kwebaluleki kulelitiko . 
Kucitfwa kwemali kwetisebenti : Tonkhe timali leticitfwako letiphatselene netimo temisebenti yebasebenti netisebenti kufaka ekhatsi imiholo , emawejisi , timali lebanikwa tona nabasebentile , inkhokhelo yekusebenta ngalokundlulele , emabhonasi , emagratjuwithi nalokukhokhwe tisebenti njengempesheni netimali temedikhali . 
Umhlolwa kufanele ahlanganise lwatiso ekubikeni kumaklayenti ngenchubekelembili yemigomo yendzawo kanye nemkhawulo wetindleko , kukhuluma nebaphatsi bemklamo kanye nemaklayenti . 
Tinhlelo Tenchitfomali Lenkhulu tivete kukhula endzaweni yembhedze . 
Ngako-ke , kufaka , ekhatsi bantfu labayincenye yalabo labaneminyaka yekusebenta kepha bangaphandle kwemkhakha walabo labasemkhakheni waLabangaSebenti ngekweMnotfo ( i-NEA ) kantsi futsi bafuna umsebenti ngemandla . 
Kudzimate kube ngunyalo tiboshwa kanye netisebenti takhe tabuya talungisa emakhaya lamanyenti kanye netikolo kumiphakatsi lephuyile , tenta imisebenti lefana nekufaka emathayili aphansi , kufulela kabusha , kufaka emakhabethe aselubondzeni , kupenda kanye nekuplastera , kujuba tjani kanye netihlahla , kujuba emahlatsi kanye nekulungisa emabala . 
Ummangali angahlangabetana nebulukhuni lobungakafaneli uma ngabe lomyalo wekuvikeleka awukhishwa masinyane . 
Timoto letinyenti tavele-nje tashiywa nanoma ngukuphi lokwabese kwenta kufinyelela lenkhundla yetemdlalo kwangakhoneki . 
Kuniketa imisebenti Yebubhalane yemihlangano Yemphatsi , ngekuhlela lokuvakalako , kusabalalisa Satiso Semhlangano Neluhlelo lwemhlangano nekubhala , kuhlela nekusabalalisa Emaminithi . 
Lomhlangano uphakamise kukhatsateka ngekutsi kunemasethi emininingwane lengahle licembu leSEA lisengakayifaki . 
Incenye yaletinhlelo tekuniketa emandla kuvumela kufinyelela kulemakethe ngekucecesha kanye nekutfutfukisa emakhono . 
Uma kuhlangana lokungabakhona emkhatsini wemboni lehlelekile naleyo lengakahleleki kungatfolwa tinzuzo tingaba tinkhulu . 
Ngalesikhatsi lesibuyeketwako , kwatsatfwa tinyatselo leticatsa ekwakheni simo sekundlondlobalisa timali tetenhlalo . 
Tikhungo tawonkhe wonkhe angeke tisite tikolo kuphela kodvwa titawufinyeleleka nasesiveni . 
Emalinki 
Imfuneko yekucala kuvuma lenhloso yaleBhondi Yemtselela . 
Kute kube ngumanje , tisebenti tidzingeka kutsi tingenise emasu ato ekutfutfukiswa angemnyaka agcamise tidzingo tekuceceshwa . 
Tinchubomgomo tetimali netintsela titse kukhululwa ngalokubalulekile kusekela tidzingo . 
Injongo kuniketa inkhombandlela ngenchubomgomo , kulekelela nekucinisa kuphatfwa kwetinchubo tetetimali esifundzeni , kutsenga imphahla nekuphatfwa kwemphahla lengasuswa endzaweni yesifundza namasipalati . 
Yonkhe imikhakha yemalungelo eluntfu angeke aniketwa kunakwa kahle kusifundza ngasinye , noma ngalokuphatselene kulamacembu lahlukene latsintsekile kulemim .mango lelimako . 
Budze libanga lekuphambuka ngasendleleni yemanti . 
Bika inchubekelembili yemklamo kumlawuli wemklamo . 
Kuphatfwa nekulawulwa ngalokuphelele kwekuletfwa kwetidzingo tekunakekelwa kwemphakatsi ngekwetemphilo ngekhatsi kwesifundza . 
Ematfuba akhona ekusisa lokukhudlwana emikhicitweni yetekulima leyengeta bungako . 
Litiko laniketwa Umbono Longakahlobi Wemabhuku Etimali loyame kuletizatfu letilandzelanako : 
Bantfu labambalwa kakhulu eNingizimu Afrika basebenta ngemphumela wekutsi takhamuti letitigidzi , imphilo yemalanga onkhe bahlupheka ngebuphuya , indlala , kukhatsateka nekubekelwa eceleni . 
Timphahla tetemagugu titindzawo nome tintfo letinekubaluleka kwetemasiko , lokufaka tintfo nome tindzawo tekubukwa , tetimotakhiwo , tetemlandvo , tetesayensi , tetenhlalo , tetemoya , tetetilwimi nome tesisindvo setebuchwepheshe . 
Indvodzana yakhe leyodvwa yagwazwa ephathini esikhatsini lesengcile kantsi yalahlekelwa kusebenta kwesandla sayo sinye . 
Tibulalitinambutane letisetjentisiwe , imali letibita yona , kanye netikhatsi kanye netindlela tekutisebentisa , kufanele tingabi nebungoti lobukhulu kumisebenti yetitsa temvelo tetilwanyana tetitjalo . 
Labanyenti betfu batawulahlekelwa malunga emndeni nebangani ku-HIV . 
Ngalelilanga leli , siyahlangana sibantfu baseNingizimu Afrika ebuhleni bekwehlukahlukana kwetfu , sibungate inkhululeko siphindze futsi sikhumbule kuncoba kwetfu lesakutfola simunye kwalenchubo lembi yekubandlululwa ngekwebuhlanga nekucindzetelwa . 
Kufanele kucashelwe kutsi umakhi unesibopho sekulawula ikhwalithi . 
Ngalesikhatsi salomnyaka lobuyeketwako , lelitiko libuye lasungula tinkhombandlela letisha ekusetjentisweni kwalenchubomgomo ngashwele wekugula . 
Ikomiti lemelele balingani kufuneka yentiwe letawugadza kusebenta kwesimondzawo sesikhungo . 
Emalunga atiswa tiboshwa kuleseli . 
Tindlela telubalo letichitjiyelwe kufaka ekhatsi kwehliswa kwebuphuya etigodzini . 
Kutawuba kwenta ncono uma lemihlangano lesihlanu itawenteka emkhatsini wemnyaka futsi ukhonjiswe kahle lapho ungakasebenti kahle khona nome lapho ungakaphumeleli . 
Lizinga lalokunyenti lokungahambi kwahle kwaloluhlaka kukhulu kakhulu futsi umgamu wako mkhulu ngalokwetayelekile . 
Lababhidako batawuveta ngalokucacile noma kukhicita kwanoma tiphi tintfo letiniketiwe titawumiswa noma tibuyeketwe ngalesikhatsi setinyanga letilishumi nakubili ngemuva kwekuvunyelwa kwalebhidi , uma kukhonakala . 
Lokutfolakele kubese kusetjentiselwa kubikela labanenshisakalo , kwenta tiphakamiso tekwenta ncono luhlelo , nekwabelana ngetifundvo nalamanye emave . 
Lenye imbangela lefake sandla ekusebentiseni imali kancane kuphuta ekutfoleni sakhiwo lesengetiwe , lokubangele kutsi timali letiniketelwe kucasha , kulungisa emahhovisi , kutfutsa basebenti nekutfola ifenisha ingasetjentiswa . 
Umkhankaso welwati Wetelusito Lwemphakatsi lohambisana netinsita tekusekela . 
Batsengi bayacelwa kulesimo kuphatsa emakhadi abo njengemali bangawashiyi noma ngabe kukuphi . 
Etikhatsini letisandza kwengca , imimango icele tindlela tekukhawula sivinini letengetiwe kutsi takhiwe endzaweni kute kubukwane nekukhula kwemacala emtsetfo wamasipala latfusako ngesimo sekushayela ngesivinini nekungahlonishwa kwetimphawu temgwaco . 
Ngubani lekufuneka ahlole futsi anikete sitifiketi etitediyamu ? 
Luhlelo lolukhulu lwekubukeka kwelive kufanele lunikete kusetjentiswa kanye nekugcinwa kwetihlahla letivutsiwe letikhona . 
Kungalesi sizatfu kutsi luhlelo lwekutfutfukiswa kwelusha esifundzeni kufanele lusetjentiswe , ngemuva kwekuhlola kutsi kuyenteka na nekutsi kuhlolwa kweluhlelo lwelibhizinisi sekuphotfuliwe . 
Imali yesibonelelo ayikacondzaniswa kute incephetelise ngalokuphelele kusetjentiswa sabelo lesitsite semsebenti . 
Lesakhiwo sinetinhlangotsi letimibili , lokunguluhlangotsi lwepolitiki neluhlangotsi lwekuphatsa . 
Lesitifiketi seligunya kumele sihlanganiswe nanali lifomu . 
Bufakazi Lobubhaliwe beLikhono balona lotawukhetfwa lapha ngetulu bufanele kutsi bube khona esayithini . 
Leti nguletinye tetinhlelo letetfulwa Temafa eSifundza futsi titawuchubeka nekwenta njalo kusikhatsi lesisemkhatsini . 
Lelibhandela litawubambeka kuklemphu yekulengisa ngayinye kuvikela sendlulisi sesigaba singalengi kakhulu . 
Ngaphandle kwalesayeya yekuba netisebenti letinyenti kakhulu letitsetse likhefu ngenca yekungasebenti kahle kulesigodzi , tisebenti letivela kuSigodzi Lesiphetfwe yiSt Albans tona tiphumelele imiklomelo leminyenti . 
Lolokulandzelako kuyinkhomba ngalokuhlukanisiwe kwemtfombo wemali ngamunye kanye nencitfomali yeyunithi yemasu yaloluphakelotimali lolukhulu yaloluhlelo lweluphakelotimali lweminyaka lemitsatfu : 
Nanobe kunjalo , ngekwe-avareji , omabili emazinga ekusebenta nekubamba lichaza kuphansi nakucatsaniswa nalephaneli . 
Beka liso futsi ulawule tindleko temali letiphatselene nemsebenti lowentiwe ngulabanakekela kuhlanteka . 
Tinchubo letinjalo tiyabuyeketwa kute kubonwe tisombululo tethemu lemfisha-kanye nalendze . 
Lombiko ubeka umbono wesidzingo sekusetjentiswa lokwandzisiwe kwetindlela tekulawula kwentiwa kwemsebenti , buhlanganyeli ekwetfulweni kwetinsita , kusetjentiswa lokwentiwe ncono kwetisebenti kanye nekwesekelwa lokwandzisiwe lokuniketwa imibuso yetifundza . 
lelisayithi litsengwa muntfu wesitsatfu lapho khona lomuntfu wesitsatfu atokhona kusebentisa leDatha ngendlela lefanako neyetfu njengoba ibekwe kuleNchubomgomo . 
Eminyakeni lishumi leyengcile , tinkhulumo-mbili tamhlabawonkhe kanye nenchubo yemacembu-nyenti betisemkhatsini ekulungiseni tinsayeya tahulumende kanye netentfutfuko letibukene neluntfu . 
Umgomo kuniketa lwati lwekugadza ngekusentjetiswa kwebhajethi esifundzeni . 
Imimmango lelimako kushiwo kubo bonkhe labahlala emapulazini . 
Lokutsi sikhwama sekusekela sisuselwe Kusabelo Sekuphatsa Tetimali . 
I-African Horse Sickness yenta kutsi kuvalwe kukhishwa kwetimvume tekuhamba uye eNshonalanga Kapa , kakhulu emva kwetimvula letinemandla . 
Lesichumanisi sibukeka siyindlela lechaza ngemagama kunetinombolo . 
Ligalelo lelikhulukati ekwentiweni imekheniksi kwaba ngu-Isaac Newton , lowenta imitsetfo lemitsatfu yekuhamba kanye nemtsetfo wakhe lofananako wekuphakama nekubuya phansi kucombela nekuchaza intfo . 
INingizimu Afrika seyivele isebentisa kabanti luhlolo lekhemikhali ekuhlolweni kwesidzingo se-oksijini . 
Sikhungo lesivele sesicalile ngekutsatsa titjudeni sitawusebenta ngalokuphelele nakucala Indlovulenkhulu lomnyaka . 
Silinganiso sekukhula kwemali lengenako sitakuya ngemodeli lelandzela yenhlanganisela ye-GDP kanye ne-CPI . 
Lekhozi ayikentelwa labakhicitela kutsengisa kodvwa yentelwe beluleki kanye nebaceceshi labasebenta emasimini kute kutsi kube nekudla lokwenele . 
Emakhansela asendzaweni nebatsatsi-tincumo kumele babe netindlelasu letiveta kutinikela kwabo ekusebenteni ngekubambisana nemiphakatsi . 
Kufa lokunyenti kwenteka kubantfwana labangaphasi kweminyaka lesihlanu . 
Kute kube kunyalo , imihlangano nabo bonkhe labatsintsekako kufuneka ihlale ibanjwa ngembi kwalowo mdlalo futsi kuphindvwe kanengi ngendlela kudzingeka ngayo . 
Tinzuzo : Loluhlelo lwanyalo letinzuzo letichaziwe ( i-DB ) teluhlelo lwemshwalense wemmango lapho khona tinzuzo temutfu ticondziswe kuphela kulekakufakako sekukonkhe . 
Suphavayisa kufanele anikete bonogadza lucecesho lwangekhatsi kanye nalokufanele lokumayelana nemsebenti labawentako kantsi loku kufanele kwentiwe uma kunebaphatsi belitiko . 
I-SAPS beyifanele kuba khona kutewucinisekisa umtsetfo nelutinto ngekhatsi nasemaphetselweni alenkhundla yetemidlalo kanye nekuvimba bugebengu . 
Umtselela ngco uviwa ngulawo mabhizinisi lacashelwe kwenta lomsebenti , njengobe wona uwanika imalingena . 
Kuphakanyiswa kutsi inchazelo yemlingani wakho nebalingani basekhaya kufanele ichazwe ngekucophelela kufaka bantfu labashadile , emacembu ekuhlanganiswa ngekwelisiko , emaSulumane kanye nema-Hindu . 
Lemitsetfo lena iye yafakwa imibuto ngulabahlali njengaleyo lengahambisani nemtsetfosisekelo . 
Bacashwa tinkampani letikwenetwa imali ngulabanetikweneti bese bakhiphisa imali , nome iphesenteji yalemali lekolekwako . 
Kuphakanyiswa kutsi kusungulwe umtimba wenethiwekhi yemabhasi etindleleni tetekutfutsa temmango . 
Loku kufanele kwentiwe ngekuhambisana netinhlelo futsi ngekhatsi kwetimali tebhajethi letiphakelwe . 
Letitincike kulwatiso loluhle kakhulu lolukhona ngesikhatsi sekulungisa lombiko . 
Lengucuko ekugcileni kusuka ekwetfulweni kwetindlu kuye etindlini letiyikhwalithi nekukhwesha kuyiwe kuletinye timo tetivumelwano tekuhlala endlini tente lingemuva lelimelene nekwetfulwa kwetindlu lokusimeme lokuzuziwe . 
Emacembu latsite langaba sengotini bafati , ikakhulu bafati labamnyama , labebasolo basekucaleni kwesitepisi ngekuhlanganyela kutemnotfo , tenhlalakahle , nemphilo yepolitiki yelive . 
Sishayamtsetfo naso siyabandzakanyeka ekucaleni nasekupheleni kwemjikeleto welwabiwomali . 
BoNdvuna bakubona kutsi kusukela imizamo yekuhlanganisa kutsengiselana ilungiswa ngekutimisela sigodzi , kutawuba kuhle kakhulu kucinisekisa kutsi tinkinga tesikhungo letihlangene nekulungiswa kwenchubomgomo yemnotfo-lomkhulu kanye nesakhiwonchanti setimali tiyalungiswa njengentfo lephutfumako . 
Ngakulolunye luhlangotsi , i-SC ayisekeli kuphela imiphumela yekutfutfuka , kepha intfutfuko ingakhulisa i-SC . Uma ngabe bantfu banemazinga ekuphila lancono , baba nemitfombolusito leminyenti labangachumana ngayo nalabanye bantfu netinhlangano . 
Ngalesikhatsi lesi , labadzala nebantfwana labane-HIV bangaphila ngekukhutsala netimphilo letikhicitako esikoleni , emsebentini kanye nasekhaya . 
Khutsata kuphepha kuhambisana nemtsetfo kanye netidzingo leticondzisako . 
Imiklamo lemikhakhaminyenti leyentiwa ngetigaba ngetigaba iyachubeka ngendlela lefanele yetimali letigcogcwa njalo ngemnyaka . 
Emanti angumtfombo loswelekako esifundzeni lodzinga kulawulwa ngekucaphela nangabe kutfutfuka kwemnotfo futsi nekuzotsa kwekuphilisana kwemvelo kumele kuzuzwe . 
Tincumo tetenchubomgomo kanye netinkinga telisubuciko lelitiko lelibukene nato : 
Nangabe ufaka sicelo semvumo yesitfutsi , lofaka sicelo kumele asho linani nebunjalo betichumane lebuke kutitsenga ngekwemtfwalo . 
Kwengeta , Luphiko lweTemisebenti yeKugcogca Umtselo lwaseNingizimu Afrika , teMafa aVelonkhe , Litiko Letimisebenti Yahulumende neKulawula , Ibhodi yeTinsita teTimali , neSikimu seteKwelashwa seTisebenti taHulumende bamenya kutsi bente tetfulo . 
I-HIV ne-Aids iletsa insayeya leyehlukile njengobe ibulala labadzala ekulungeleni kusebenta futsi basemphilweni yekuba batali . 
Shano kutsi gezi akagucuki entfweni ngayinye kuluchungechunge lwemasekhethi . 
Sitatimende lesisinikamongo sako konkhe kutsengiselana kwamhlabajikelele kwebahlali belive nemhlaba wonkhe jikelele kwesikhatsi lesitsite . 
Kujikeletiswa kwetitjalo : lendlela ifaka ekhatsi kuhlanyelwa kwetitjalo letingafani ngetikhatsi letihlukene ngendlela lelandzelanako . 
Kute noma ngabe nguyiphi imali lesilahlakele . 
Kuleminyaka lengemashumi lamatsatfu leyengcile , i-United Democratic Front yahlanganisa bantfu labanesifiso sekusita futsi labakhona kubona embili labavela kuto tonkhe tinkhalo talelive . 
Lomyalelo kufanele , nome kunjalo , ubekwe ngekucatsanisa nesicinisekiso lesibhaliwe lesivela kumetfulitinsita locokiwe umangabe lekhotheshini beyifakwe ngekusho ngemlomo . 
Loku kuhlole bukhulu bekutsi tinhlangano taseNingizimu Afrika tiphumelele kangakanani kusungula kutiphatsa lokusisekelo tsite kutinchubo tekuphatsa . 
Yakha ubuye usebentise tinhlelo temsebenti wemklamo kanye nekubuyeketa ngendlela lefanele kuhlangabetana netidzingo letigucukako kanye netidzinga kuye ngekuvunywa kwemlawuli wemklamo . 
Lokulingisa lokulandzelako angeke kunake tinhlangotsi letingabe tibalukelile , letinjengemphumela wekukhula kwelusiso lwesive loluphekeme , noma imphendvulo yesilinganisontalo sekukhula kwekusilela kanye netikweleti . 
Lizinga lekwesekelwa liyakhulisa kuyo yonkhe inchubo yekwengeta linani ngekugcila kakhudlwana etindzaweni temmango nakulabanye bakhiciti labancane kanye naleminye imisebenti yelinani lelengetiwe . 
Lomcimbi utawubanjwa kanje : 
Kubuyeketwa Kwemali lengenako yeSifundza Nemali lecitfwako yetinsitanchanti njengekuhlanteka nemanti , kanye nekuniketwa kwetinsita temanti lamancane kubomasipala besigodzi , ngalokufanako . 
Kubalulekile kutsi kuhlelenjiswe kabusha kuhleleka ngetigaba nemali lekhokhwako yetimoto . 
Ngalokufanako , indzawo yalomhume nobe lensita leniketa umtfwalo ngekhatsi kulendzawo yekwakha kutawumele kwatise imigomo yekufinyeleleka letsintsiwe phambilini . 
Kushisa ngekwemabhloki etenhlalomphilo yalokuphikako akuzange kwentiwa njengaloku bekuhleliwe . 
Kuniketa tinhlelo tekuvikelwa kwemindeni nekusebentisa tinchubomgomo nemtsetfo kuchubekisa inhlalakahle emindenini . 
Kuchuba kanye nekuhlanganisa inchubo yekwakha emandla ekuphasisa ngekwemtsetfo bomasipalati kusebentisa tinhlelo tetindlu tavelonkhe . 
Lwati lutfolakala ngekubhalisa emagama kanye netinombolo te-ID kanye nekubhalisa umsebenti lowentiwe wacedvwa . 
Kulesikhatsi lesibuyeketwako , kweswelakala kwemisebenti kwesikhatsi lesidze eGauteng bekuloku kuhlangabetana nekwehlukahlukana lokuncane . 
Luphiko lweLitiko luyibukisisile lemibiko yeluphenyo lweforensikhi baphindze futsi bakhulumisana neLitiko Letetindlu leSifundza saKwazulu-Natal mayelana naloludzaba . 
Tilinganiso temali tisho kutjalwa kwetimali kwesikhashana lesifishane lokubanjwe tikhungo temabhangi labhalisiwe lanekukhula kwetinyanga letintsatfu noma ngaphasi futsi kuya ngekwebungoti bekugucuka kwelinani lobungakabaluleki . 
Lomsebenti lona ulungisa letindlela nekwenta lokutawusetjentiswa kubeka liso kulomklamo kuyo yonkhe imphilo yawo kanye nekulandzelelwa kwaletintfo letisihlanu letisembili temklamo - luhla lwalokutawentiwa , tindleko , lekumele kwentiwe , simo sekuba kahle naletinye tinzuzo . 
Loku kusho kutsi lombuso wasekhaya kufanele acabangele umtselela wetinhlelo letivunywe yi-LED . 
Ngitawugcwalisela lisu lakhe ngekucondzanisa Umtsetfo weKuphatfwa kweTimali teSive kanye netimiso teMtsetfo weTemisebenti yeSive . 
Siyayesekela lemisebenti lephakanyisiwe yelikomidi lekuhlola emabhuku . 
Itiyetha yaseNingizimu Afrika yatiwa mhlaba wonkhe ngekutsi yehlukile kantsi futsi isezingeni lelisetulu kakhulu . 
Lite kunaletinkhinga , Litiko seloku liyala kuvumela emahhovisi atfole ticaphuno kubosomankontileka bendzawo . 
Kuniketwa kwalelilungelo kutsi kusetjentiswe lendlu yasepulazini ngekwenhloso yekuhlala akutange kusuke kuluphawu lwalelipulazi njengeyunithi yebhizinisi yetekulima . 
Ngalokunjalo , kusivimbo kulokusetjentiswa kakhulu kwenchubomgomo yesikhwama sahulumende njengelithulusi lekusimamisa lelijikeletako . 
Lowo mehluko utawukwenta kutsi , nanoma kunjalo , ngaso sonkhe sikhatsi ufaneleke , kantsi utawuvetwa ngalokuphelele kuluphakelotimali ngalunye lamnyaka wonkhe . 
Kwehluleka kuchaza ngalokucacile tinyatselo letincane letidzingekako kungalibhidlita cishe nya lizingagugu lako konkhe . 
Masipalati uphindze wawabona emandla , butsakatsaka , ematfuba nekwesatjiswa . 
Mayelana nekukhicitwa kwelitiya , irooibos nelitiya lelimnyama atinhlobo letimbili letivamile letilinywa eNingizimu Afrika . 
Njengoba imiklamo yemali yebhizinisi iyeluhlobo lwesikhatsi lesidze , kunekungabata macondzana naleminye imicabango lesetjentiswa ekubaleni tindleko kanye netimalingena . 
IKomiti Yekuhlola eMabhuku inelisekile kutsi umsebenti wekuhlola emabhuku ngekhatsi usebenta ngemphumelelo , futsi Kuhlolwa Kwemabhuku kwangekhatsi kutama kubuka bungoti lobufanele kulelitiko nalihlolwa emabhuku . 
Ciniseka kutsi irejista yetimphahla ibuyeketwa njalo . 
Kukhona litfuba lekutfutfuka ekwenteni lenkhundla lemcoka idlale indzima yayo lemcoka yekuphatsa ngekubambisana lekufuneka iyidlale . 
Sekube khona lizinga lelikhulako lekucaphela lemalunga e-WTO , njengoba kuvikela kuyachubeka nekuba yintfo lecinisa inhloso ngenca yemazinga laphakeme yekweswelakala kwemisebenti emaveni lamanyenti . 
Ngakoke , asidzingi kutsi sifakwe emsebentini wemphendvulo yemali . 
Labafaka sicelo sanoma ngusiphi sifundvo semfundvo lephakeme bangahambisa ticelo tabo ngco Kumphatsi Wekutfutfukisa Nekucecesha . 
Sifinyeto lesiniketa linani lemalanga emuntfu nemahora emuntfu , kufanele kubuye kuniketwe inkhomba yetindleko letiphelele ngelihora . 
Iphrofayili yemandla yase-Afrika ibonwa ngemkhicito lophansi , lokuncane lokusetjentiswako , kanye nekutsembela kakhulu kumandla emkhicito walokuphuma esihlahleni noma etilwaneni ngemnotfo lomkhulu wetinsita temandla letingakasetjentiswa ngendlela lengasiyo . 
Umsebenti wekulinga uzuze imiphumela lephambili , wekunciphisa linani letiphakamiso talabatsetse umhlalaphasi walabagulako ngesigamu . 
Labomasipala betigodzi abanawo umtfombo lekungewabo longenisa imali , ngaphandle kwekutsi babe nemtfwalo wetinsinta letinyenti kulesigodzi kute kutsi kucokelelwe tindleko tebasebentisi , kodvwa loku akusho kwekutsi batikhungo letinemali lekahle . 
Inhlangano yemalunga emibuso yase-Europe lekakhona kuloluhlu lwemave lahambembili lalishumi etindzawo letitfunyelelwa tihenga taseNingizimu Afrika , letisha naletonyisiwe , kufaka ekhatsi iNetherlands , Italy , United Kingdom , naseFrance . 
Ngekubuka lomsebenti lokhona wekusebenta ngato tonkhe leticelo letifikako nekulungiselela kutikhokhela , umntfwalo lonakekako wabekwa kuletinsita lebesetivele tinemtfwalo lomkhulu . 
Kusimama kwesimondzawo kufanele kutfole kunakwa lokufanele . 
Lokusekelwa lokwengetiwe kungumbono kusita ekukhuliseni emazinga ekuphumelela kwetitjudeni letikhubatekile kanye nematfuba ekucashwa . 
Injongo lesebentako yeMigomo kanye neTimmiso kusungula , kuchubekisa kusebenta kanye nekugadza kuhambisana nemigomo kanye netimmiso tematiko etifundza , bomasipalati kanye netikhungo kute kuciniswe kulawulwa kwetimali . 
Kulandzelela lenchubo yekubhajetha , kusabalalisa nekulawulwa kwetinsita bakaSAPS , esifundzebi nasezingeni letigodzi . 
Kufanele ukhone kujikeletisa emashifthi elondolo . 
Lokutsi umbiko wenchubekela phambili wetfulwe emihlanganweni wemkhandlu lolandzelako kuto tonkhe letindzaba lesetishiwo ngenhla . 
Hulumende wesifundza unesibopho sekuhlanganisa onkhe ematiko , letinye tinhlaka tahulumende , bantfu nje nemkhakha wetemabhizinisi kwenta ncono kuphila kahle kwawo wonkhe umphakatsi . 
Sikhwama Sempesheni Yemakhansela akaMasipala sisebenta njengesikimu lesifaka lokuchaziwe . 
Loluhlaka luvumela emagatja lamabili . 
Uma umuntfu losolisako aseceleni kwemoto yakho lengenamuntfu , ungayi emotweni . 
Lenchubomgomo ibeka lwati njengemsebenti losemkhatsini wabothishela . 
Likhono lekugucuka nekutayela kute ungancwili ekumeni ndzawonye , nako kubalulekile . 
Nanoma ikhula kakhulu ngemanani ekuniketa emalayisensi ekusabalalisa , lendlela yekuhlangana ngalokucondzile lokusemkhatsini wekukhicita nekusabalalisa iphakamisa kwekutsi lomgama wekunakisisa lomkhakha wekukhicita utawuhlala usetulu . 
Kwendluliselwa ehhovisi emacala elubandlululo latinkhulungwane letimbili nemakhulu lamatsatfu nemfica . 
Uma ngabe akukho kuloku lokufanele , inhlanganisela yaletinhlobo tekuniketwa , lekungafaka ekhatsi kwabelana umhlaba nekufinyelela ngemphumelelo kumitfombolusito lweMbuso njengetinhlelo tekuniketa tindlu nekutfutfukiswa kwemhlaba , tinganiketwa . 
Kuchaswa basiti ngetimali kusetjentiswa lapho kuneligebe lekuchaswa ngetimali futsi nangekulandzela tivumelwano tekusitwa ngetimali lekuvunyelwene ngato nemmango webasiti . 
Tonkhe tikhungo tinemarejista emphahla lagcinwako etimphahla letincane naletinkhulu lagcinwa onkhe malanga . 
Sifo lesisha lebesingekho ngalesikhatsi imihambo yetfu yakhiwa . 
Kwehluleka kudzalula kutawuholela ekutsi ukhishwe . 
Ikhalisiyamu kudla kwesitjalo lokubalulekile kuwo wonkhe umhlabatsi kute kutsi titjalo tikhule . 
Lomasipala ukhombise setayeti sekukhula lokuhle kantsi udzinga kuveta emandla akhe langabakhona ngekusebentisa kunakekela takhiwonchanti futsi nekukhulisa imikhakha lephatselene netekuvakasha . 
Uma kuke kwaba khona kuma kwemsebenti , sikhatsi kufanele sikhishwe kusuka " Lusuku kusuka " kutfola iminyaka lephelele . 
Utawubese ke uncuma ngekutsi unemandla kulesikhalo futsi kumele watise labatsintsekako ngekubhala ngalesincumo . 
Ngalesizatfu , kukhuliswa kwemalungelo eluntfu kanye nekukhutsatwa kwebuholi bentsandvo yelinyenti kutinsika letibalulekile inchubomgomo yangaphandle iNingizimu Afrika lebuke kuyo . 
Ngekubona kwakho bantfu bangakhutsatwa njani kutsi bahlale ? 
Tincumo letinebuhlakani tingentiwa kuphela nangabe lwatiso lolusezingeni lelikahle lutfolakala . 
Kukhutsata kanye nekukhangiswa kwelikhambi lekukhuluma kanye nemisebenti ye-odiyoloji . 
Kummango lonetingucuko njengeNingizimu Afrika , temidlalo nekukhibika kufanele tifake sandla kuloluhlelo lwalelive lwekutfutfuka . 
Lokunika emamaki kanye nekulandzisa kuye kwashintjwa kutsi kukhombise kuhlatiywa kwebufakazi lobengetiwe . 
Kuchubeka , inchubomgomo nendlelasu yetetindlu kuhlose kufaka sandla kumphakatsi lohlangene ngekwebantfu longakhetsi libala nebulili . 
Imisebenti lemikhulu yetekulima kusekela kukolweni , ibhali , telubisi , netekukhicitwa kwemvu kuyofika ekukhicitweni kwetitselo letihhohlokako . 
Yonkhe imihlaba yekulima itawulawulwa ngendlela lesimeme ngekwemvelo nangekwenhlalo . 
Nanome konkhe kucaphela kwentiwe kucinisekisa liciniso lalamabhajethi , lelitiko alemukeli licala ngelwati nome nguluphi lolungasilo lwangemphela . 
Lemishikashiksa yekucala yekuhlolwa ayigcile ekubutseleni ndzawonye bufakazi ngekuya ngemiphumela leyinhloko lephakanyiswe kuletihloko temazinga esilinganiso kwentela kucinisekisa kutsi kuhlola kuhlanganisiwe kunekutsi kwehlukane . 
Loku kumele futsi kwentiwe ngato tonkhe tilwimi letikhetfwako . 
Lamaciniso netimo kuyimbangela lenkhulu nekulungiswa kwesibutsetelo selijaji lekugweba kwemukelwe ngemacembu . 
Bazuzi betekutfutfukiswa kwetenhlalo bantfu labamnyama , noma , njengoba kuyintfo levamile , imimango noma emacembu ebantfu . 
Kunemtfombo lokhulako webufakazi losekela kusebentiseka kwetinhlelo tekukhutsata kanye nekuvikela kuphila kwengcondvo , letigcila etigabeni tebuntfwana netekutfomba . 
Lelitiko kulokwedlulile belisebentisa liphakelomali lalo ngalokuphelele . 
Lokunye , linani lalabatelwe liniketa lobalako tindlela tekutala kantsi kungasetjentiswa njengenambaphansi yekuhlola emazinga ekushona kwebantfu . 
Linye lemaphuzu labalulekile kuletinkhulumo tekuhlanganisa umnotfo teyame kutintfutfuko kutimakethe tetimali tamhlabawonkhe . 
Noma ngumuphi umkhawulo kumele kucociswane ngawo nato tonkhe tinhlangano letitawuba khona emhlanganweni nangabe lusuku lwekuhlangana selubekiwe . 
Njengoba bekunakwe tintfo letifana netindlu , temphilo kanye nekungasebenti , intfutfuko kutinsita tekulawulwa kwemfucuta ibese ihamba kancane , lokubenemtselela wemkhuba wekungabhadaleli umsebenti lowentiwe . 
Tivimbelo temitsetfo yekusebenta letinyenti tikhona kulemakethe yetjwala mayelana nemtsetfo wetjwala wavelonkhe newesifundza . 
Bosomathenda bacelwa kutsi bete nemadokhumenti ema-ID abo kulomhlangano ngetizatfu tetekuvikeleka . 
Lombuto uyavela ngobe kwashiwo kuphikiswana kutsi kwentiwe njalo ngalokungenele . 
Luhlelo lwekubhanga lwaseNingizimu Afrika lujulile uma lucatsaniswa nalolo lweminotfo lesavela nemkhakha wemshwalensi walo inakunye kungena lokukhulu kwemhlaba wonkhe . 
Kuminyana kakhulu kuholela ekwandzeni kwekwsekelwa kwetinhlelo tekuhamba temmango , kwenta ncono kubakhona kwato . 
Nantfu labasebentisa emabhakede langangenisi umoya , noma kubonakala ngatsi abaniketwa tinsita . 
Lomasipala uphindze abukane netinkinga temandla ekusebenta ngekhatsi ; njengobe tikhundla letimcoka atigcwaliswa . 
Lolubalobalo Lwetimali Tahulumende neLihhovisi Umbali Jikelele wema-akhawunti etimali banemsebenti wekugucula nekugcina lishadi lema-akhawunti nekusekela ematiko netifundza ngendlela lefanele tekugunyata lusebentisomali . 
Kutsatsa sikhatsi lesinyenti nemizamo futsi kunemitselela lemibi kulesikhatsi lesikhona sekuletfwa . 
Lelitiko liphindze futsi lahlangabetana netinsayeya macondzana nekuhlangabetana nemigomo yekucasha ngekulingana mayelana nalabo labakhubatekile . 
Hlanganisa tinhlelo tekwenta tekusetjentiswa kwelisu leBuhlengikati leMfundvo yeBuhlengikati Kucecesha kanye neKwenta . 
Kufanele kutsi hulumende atise ngekusetjentiswa ngalokwenele kwemitfombolusito yemandla nemanti bakhiciti nemakhaya , kanye netindlela tekwehlisa imiphumela yengucuko yeklayimethi . 
Lapho kufanele khona kungakhokhiswa imali yemadokhumenti lengeke ibuyiselwe emuva . 
Injongo kucinisekisa kwekutsi kunenchubo lephelele nesiciniseko lesingenamitamo lephindziwe noma tikhala letingahle tibe khona kulesiciniseko . 
Kwenta njalo , sifaka tintfutfuko emcabangweni lobanti nekubukana nemibuto lemitsatfu . 
Kwatiwa kahle kakhulu kutsi iNingizimu Afrika ingenisa ngebuningi imikhicito yensekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa . 
Ngaloko ke sibitiwe kutsi sitimbandzakanye kuloluhambo loludze futsi loluhlabako lwetingucuko . 
Bososayensi betama kutfola emaphethini kutenteko emhlabeni loyimvelo , kanye nekuvisisa lawo maphethini ngekufundza ngalokucaphelisisako , nalokuhlelekile . 
Bunikati betikhungo butawudlulela kutiphatsi mandla tendzawo . 
Lamanethiwekhi afanele kutsi akhonjiswe epulanini kute kutsi kukhushulwe lizinga lekucina kanye nekutfutfukisa lipulani lekwemtimba . 
Kumcoka kutsi lokutfutfukiswa kwemkhambatsi lokuphakanyisiwe kucaphele letintfutfuko leti futsi , lapho kukhoneka khona , kuhlanganise nome kwakhe kulemitamo lenjalo . 
Imboni yematekisi ayilawulwa futsi kunemininingwane lengakeneli mayelana nenombolo yetitfutsi letisebentisa umgcwaco , kufaneleka kwato kusebentisa umgcwaco , tigibelisa linani lelinganani lebagibeli , tindleko tekutsengiswa kwemsebenti , emanani enzuzo , emandla ekutfola umshwalense , njalo . 
Nanoma kunjalo , letinye tinchubo tekukhuphula luhlolo lepharamitha lamunye kungaba kuphenya . 
Ndvuna ubuye watsembisa kutsi umhlaba weMbuso utawuniketwa kute kuzanywe kuphutfumisa inchubo yekuniketwa kabusha kwemhlaba . 
Kutfutfukiswa kwemibiko yebaphatsi : Kukhulisa likhono lebaphatsi kute babone lokungahle kungahambisani nemtsetfo . 
Ingasetjentiswa ngumlawuli kanye nemcitsi nkhucunkhucu ngalokufanako kukhombisa kunakekela simondzawo . 
Imibiko lephelele yekuhlatiya ematfuba ekulahlekelwa iyasetjentiswa kwenta tetfulo kulamakomidi , endzabeni yekuvuleleka kwemshwalense lokuphakanyiswako . 
Uma ngabe lokuvuta kwemanti kuseceleni kwelikhasimende , lelikhasimende linemtfwalo wekukhokhela i-akhawunti yonkhe . 
Yinye inchubo yekwenta luhlolo lebungoti isebentisa kuhlanganiswa kwemfucuta-ngco kanye netinchubo tekuhlola bungoti bekucitsa lokucakile . 
Tisebenti tibuye titfole i-imeyili njalo ngeliviki netihloko tetemphilo letifanele takokubili kuphila kahle ngekwemtimba nemphefumulo . 
Imphendvulo kufanele kube kutsi unawo emandla . 
Inhloso yahulumende kunibona nonkhe tiphumelela emazinga ekuphasa laphakeme kute nihlanganyele ngemandla ekukhuleni nasekutfutfukeni kwelive nesifundza setfu ikakhulu . 
Kucinisekisa kuhambisana kuphatfwa kwesimo setelindle kumazinga lafanelekile . 
Lemodeli lesungulelwe lonamklamo ikhombisa imitselela yebungako betimoto tabo ekusebenteleni timakethe letingafani ngebungako . 
Lesigaba futsi sinemsebenti wetinhlelo tekwelekelela letinikwa ngekucelwa ngilo Litiko Letindzaba Temhlaba letiphatselene nekubuyiselwa kwemhlaba , imiklamo yekwaba kabusha , futsi nemacala ekukhishwa kwebantfu . 
Bomasipala kufanele bakhutsatwe ekwakheni tinhlelo tabo te-inthanethi , njengetinhlobo tetikimu letiyi elekthronikhi nemarekhodi etincumo tabo . 
Kute kwentiwe ncono kukhona kwetfu kwenta loko lokufunwa takhamuti tetfu , kwabonakala sidzingo sekutsi kube netingcweti kulomkhakha kute tilinge kutfola sisombululo lesifananako setinkinga letifananako livekati letfu lelibukene nato . 
Ingabe likhona likhambi le-HIV noma i-AIDS ? 
Tincwadzi titawuniketwa kulabaphakeli tinsita labalandzelako kafushane : 
Njengoba tinhlelo letinsha tifakwa ku-inthanethi , kufanele sicale sibona kutfutfuka lokunyenti kubothishela labacedza tinhlelo letinsha temfundvo . 
Kutsandvwa kwemacembu kumcoka kakhulu , ngakulolunye luhlangotsi , lapho khona emacembu anebalandzeli labambalwa futsi kuye ngekutsi adlala nabani , lizinga lebungoti litawuba lincane ; kungako kunekubekwa kwemidlalo ngetigaba . 
Secwayiso se Moody's ngesidzingo sekwenta tingucuko temnotfo letivuna tenhlalo nemabhizinisi kanye nemtsetfo kanye lekuvunyelenwe ngawo nguhulumende , emabhizini kanye nabemisebenti . 
Kulomnyakatimali lobuyeketwako , Litiko leTemsebenti lendlulisele emalungelo abo ebuniyo balemphahla ye-IT kuletikhwama letimbili . 
Lokumemetela kususelwa kulokufa lokugcogcwe ngekweLuhlelo Lwekubhalisa Bantfu lwaseNingizimu Afrika , lolungaphansi kweLitiko Letindzaba Tasekhaya . 
Incenye yesibili yekuhlolwa kwemakhono lebeyigcinele kumakhono etebucwepheshe , yacala emkhatsini weNkhwekhweti ngemuva kwekuvunywa kweluhlaka lwenhlangano nemisebenti . 
Kusebenta kulinganiswa ngekusebenta ngemphumelelo kwetinsita tekunakekela kwetemphilo nekwesekela lokuniketwako njengekuniketwa kwetitulo temasondvo tebantfu labakhubatekile , tinsita tekuva etindlebeni , titfo tekwentelwa kanye netinsita tekulungisa umtimba kutigulane letidzinga tinsita . 
Kusetjentiswa kwetinchubomgomo temgodzi wekutfutfwa kwelindle tekucindzetela kanye nekumbonya , kodvwa lokubaluleke kakhulu kumbonya , ngekunaka lokukhetsekile kutayeleka , kunciphisa kubonakala kwemfucuta yetemphilo . 
Ngalesikhatsi tigaba letisetulu tekukhulisa umnotfo tidzingeka kuvula indlela yekwakha imisebenti , loku kukodvwa akukeneli . 
Umsebenti wekugcina wenteka ngemuva kwekubuyeketwa kwaloluhlaka lwembiko lokhona nyalo kute kudzingidvwe lemiphumela yaloluhlolo lwetisebenti tahulumende , ikakhulukati labo lekuycociswene nabo . 
Kute kutsi uzuze kuba sesicongweni semphumelelo selutjalomali kanye nekwakha inkhaba yelidolobhakati lejabulisana mbamba futsi lesimeme , indzawo idzinga kukhombisa tintfo letibalulekile , lekunguleti : 
Umphumela kutawuba sisebenti lesinemphilo , lesinemkhicito lonebudlelwane lobuncono ekhaya nasemsebentini . 
Nome kunjalo,kunebulukhuni lobuletfwa yindlela yekwenta legcile kubufakazi kwenta simo sekuphikisa kutsi kute bufakazi bemishikashika leyengetiwe yelwabiwomali lesolo ingakabikwa . 
Kucinisekisa kutsi kusebentisa kancane timali akwenteki Litiko , phakatsi kwekuhlola umklamo wesifundza nelikomidi lekugadza lelifaka tonkhe tinhlelo letikhona kunchitfo yemklamo , lefaka kubika ngeliviki ngenchitfo kanye nembiko lonabile ngenyanga ngenchubekelembili ngemklamo . 
Kugcogca imimango itohlanganyela ngalokugcwele emitameni yekuvimbela bugebengu emphakatsini eMpumalanga . 
Ngabe ifanana ngayiphi indlela ? 
Loku kusho kutsi basebenti labengetiwe labaneticu letifanelekile kubukana nekukhicita kwelinani lelikhulu lokumatima batawufanela kucashwa . 
Umehluko emkhatsi kwemisebenti kanye nekutiphendvulela kwaHulumende Losemkhatsini naboHulumende beTifundza udzinga kuchazwa ngalokucakako , ikakhulu lapho ihlangana khona . 
Imphahla ifaka ekhatsi imali letfolakele kumshwalensi kanye nenzuzo yemali lenkhulu letfolakale kutimphesheni nobe sikhwama semphesheni . 
Ngitawuhlala ngimbonga ngemoya wekwephana webumake wekungikhulisa futsi anginakekele . 
Titjalo tabulawa futsi imishini yekulima yashiywa emuva . 
Endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini , emagasi labangwe tiyaluyalu nemisinga angaholela etingucukweni letinkhulu tesikhatsi semnyaka ekujuleni kwesihlabatsi , ikakhulu ngesikhatsi setiphepho . 
Kukhetfwa kwemapharamitha kanye nemathesti angabuyelelwa ngesikhatsi kucinisekisa kutsi ahambisana nesikhatsi kantsi awabiti . 
Loluhlelo nesikhungo kutawucinisekisa kutsi kungcubutana kumakhophelethivi kuyalungiswa ; emakhophelethivi atawuhlolwa ngendlela , aphenywe , kanye nekubukana nekuphambana nemtsetfo ngeluphenyo lolunemandla , kuhlola kwentela kufaka kuhambisana . 
Kwangemphela lokungiko kutsi kukhula kutfobe kakhulu . 
Lena yimigwaco levame kuba kahle kwekuhamba kwetitfutsi letahlukene letihambisa umtfwalo kanye nemathekisi langemabhasana . 
Masipala akakaphoceleleki kwemukela ikhotheshini lephasi noma ngabe nguyiphi ikhotheshini . 
Kufanele futsi kutsi namuhla sinike inhlonipho kulomunye umholi lomkhulu lowabeka linyawo lakhe kulelive , Lomdzala Mahatma Gandhi . 
Lesigaba sekuphepha emlilweni sizama kungenisa kuphepha emlilweni njengendlela lekhona ndzawo tonkhe , kufanele inakwe kakhulu etindzaweni letinyenti tekuhlala . 
Luhlatiyo lwekukhula kwetimali letifakiwe nemanani labekwe kucala ekukhula luniketwa ngaphasi . 
Ichumanisa tinhloso letingakaleka kutikhombisi nemigomo . 
Tindlelasu Tetinkhombandlela Tesimondzawo ticondzene ngco naletindzawo letiyinhloko letilandzelako kanye nemtselela kusimondzawo : 
Umbhalisi utawusebenta njengemchumanisi wephaneli . 
Lokusetjentiswa kwalokusungulwa kwemisebenti wayo yonkhe imikhakha lephatselene netemphilo yetisebenti ingemasu ekucasha ngemphumelelo . 
Umtsamo wekuhlinza ngelusuku etibhedlela tesigodzi ukhulisiwe . 
Tincindzetelo letikhona kwamanje kutsi lomkhakha wetitfutsi tesive unkimbonkimbo , futsi tinsayeya tibonakala uma hulumende asebentisa tinchubomgomo takhe . 
Indzawo yekubeka timoto nayo ikhona yetisebenti tahulumende ngenkhokhelo levunyelwe lengahambisi nemakethe . 
Letindzaba teluhlelotifundvo titawusolo tikubhekisisa kwetfu kucinisekisa kutsi tigaba tebasebenti labanemakhonalakhicitwakoticondzaniswa nekhwalithi yemakhono ladzingekako emisebentini , kube kucinisekiswa kutsi letinhlelo tekutfutfukiswa kwemakhono ticondzaniswanetiphocelelo tekutfutfukisa umsebenti . 
Kuletehlakalo , timphahla letisondzele tingakhiwa ngemuva endzaweni ngco ngaphandle kwekutsintsa kakhulu kuphepha . 
Loku kufaka ekhatsi Likomidi leNdvuna leteLwabiwomali lelibuka inchubomgomo lebalulekile netindzaba telwabiwomali ngembi kwekutsi lwabiwomali lwetfulwe ngembi kwekhabhinethi . 
Kulesimo lesi , indzawo yalomgogodla wemshikashika loncike emgwaceni ngahle ifakwe imibuto ngobe yenta imphindza futsi ichudzelana nelusito lwajantji . 
Injongo lebalulekile yekutfola emazinga lamahle ekusebenta itawubonakala ngekungenisa nekufaka tinhlelo letitsite temitsetfo nemazinga ekusebenta emsebentini ngekutsi kusetjentiswe kahle lenchubomgomo . 
Ningizimu Afrika ingagwema kuhamba indlela lefanako uma tinhlelo tingaholwa ngulemibono lechazwe ngenhla . 
Lwati nebuchwepheshe ekusebentiseni tindlela tekwenta kahle kutekutsenga nekuphatsa tekwakha kanye nekuphatsa inkontileka Kumkhakha Wahulumende . 
Kuvumela loloceceshwako kutsi avisise ngalokuphelele lemisebenti lecondzile yetheknoloji nalekufanele akwente . 
Emahhovisi lamabil etigodzi ayasungulwa etindzaweni letikuLugu loluseNshonalanga naseNingizimu Kapa kwentela kutfutfukisa kufinyelela kwebasebenti betitfutsi tesive kutinsita letiniketwa nguleLitiko . 
Hulumende akufuneki aphakele tinsita noma umkhicito longatfolakala noma longatfolakala kumkhakha wangasese . 
Kwentiwa kokubili lucwaningo lwebungako nelwekhwalithi . 
Tinkhokhelo kumele tentiwe ngesikhatsi ngasinye seticelo futsi atikho tinkhokhelo tesikhatsi lesinye lekufanele tentiwe phambili . 
Ticelo letingenako lokungenhla angeke ticatjangelwe titawukhishwa . 
Lobunikati baletinzuzo buvamise kuba nemibandzela kulesisebenti lesesivele sisondzele ekutsatseni umhlalaphansi nekucedzela sikhatsi lesilinganene sekusebenta . 
Lokwakhiwa kwemphakatsi lonewatiso akukaze kube ngulokuhamba embili ngaphansi kwalohulumende welubandlululo . 
Indzawo yekubeka , kwaba nome kutsengisa futsi nemishikashika lehambelanako lephatselene nemikhicito yetekulima lengakangetelwa lutfo entsengweni yekubita kwayo . 
Lapho kwentiwa khona imisetjentana yemsebenti wekuhlola emabhuku egameni lemhlolimabhuku wangekhatsi kanye nangephasi kweliso lelulawulo lwemsebenti wemhlolimabhuku wangekhatsi , lokushayisana lokungabakhona akusiyo inkinga . 
Lwati lolusha lufanele kutsi lube selwakhekile kulomklamo futsi lolwati lolu lufanele kutsi luholele ekufakeni ticelo lokuchubekako kulomkhakha lokukhulunywa ngawo . 
Kukhona letinye tintfo letinyenti letehlukene letishubisa lokuba matima . 
Emhlabeni wonkhe , sihloko sekutsengisa umtimba sihlala sivusa imiva nemibono yekuphatfwa kwekutsengisa umtimba ngekwemtsetfo sivamise kwehlukana ngemandla . 
Bonkhe basebenti labasikati nebafundzi kumele bati ngaloku kuhlela kute kungabi nalomunye umuntfu latsintsana naletintfo . 
Onkhe emacembu lamelelwe kusishayamtsetfo sesifundza , lekutsi ngekwesigaba seMtsetfosisekelo avumelekile kuba nelitsimba lesifundza lesitsite , afanele kutsi lokungenani abe sitfunywa sinye salomphelo . 
Kubaliwe kafishane nje , emacinisa alokuhambisana nalendzaba anje . 
Tinhloso tetitfutsi tibe migomo lebuke kutsi kuyafinyeleleka kulemigomo leshiwo futsi iyatfolakala ngaba ihlobene nelive nemvelo . 
Singaki silinganiso semasheya lekutawufanele kutsi awatsenge kute kulawuleke inkapani ? 
Bafakiticelo bafanele kutsi futsi bati kutsi uma ngabe abatfoli tatiso bayelana nekucashwa kungakapheli tinyanga letintsatfu telusuku lwekuvala , bafanele kutsi bemukele kutsi ticelo tabo atukaphumeleli futsi bayabongwa ngekufaka ticelo tabo . 
Kute kutfutfukiswe kuphepha kwekudla , lokubalulekile tikwensayeya yekulwa nebuphuya kanye nekungatfutfuki , litiko litawusebentisa tinhlelo letihlose kukhulisa umkhicito wetekulima tiphindze tidale ematfuba emisebenti . 
Letinyanga letine kwenteka kutsi tishayisane netenteko letinyenti temsheko emnyakeni , ngakoke lomgomo wabekwa wabangaphansi . 
Tonkhe tindleko leticitsiwe ngalokuphatselene nalesivumelwano titawufakwa kuletimali njengoba kubekiwe kuleshejuli yetindleko . 
Lihhovisi lekwenta lula kugcogca nekuchumanisa imiklamo . 
Lokwalandzela loku kwaba yiKontileka yeKwetfulwa kweTindlu loKuphutfumako kweNkontileja yeTenhlalo legcila ekutfutfukisweni kwetindlu tasemadolobheni . 
Umtamo lowavela kutinhlelo letikhetsekile kufezekiswa kwekuceceshwa kwelusha emsebentini emkhakheni we-NGO . 
Injongo yalencenye kuzuza kuvisisa kwemandla laphehlwa ngemanti kanye netimphawu tesimo selive kanye netinchubo kuleyo ndzawo yelucwaningo . 
Kulekhozi kufakwe imanywali lephelele . 
Lelibalave lemugca-wetifiso lucuketse ikakhulukati tigaba letimele kunyakata lokukhulu emkhatsini kwetindzawo letihleleke ngalokufanele letinemincele lesuselwa kugridi lelula , nobe letisuselwa kumagcogco emisebenti-yekusetjentiswa kwemhlaba yamalanga onkhe lebalulekile . 
Lilungelombhalo lelimayelana nahulumende kanye naletinye tinhlangano . 
Noma kunjalo , Umsebentisi , uyavuma kusebentisa idatha lenje ngekuhambisana nesitatimende sebumfihlo . 
Njengobe lokwentiwa ncono kwekuhlaliswa kwebantfu kutawuba ngemtsamo lomkhulu , lencenye itawubandzakanyeka ngco kwentela kutsi letibalo tetindzawo tentfutfuko letiniketwako tesekele loluhlelo lwetitfutsi tesive . 
Lobunye bungako lobungetiwe kungeniswa kwelikhefu lekungabi nemandla ekusebenta . 
Umcondvo wekufaka takhiwo letikhona elubondzeni loluhlotjisiwe nekwakha tikhungo letinsha tonkhe , letinjengetitolo tetipho , netitolo tekudlela . 
Sibonelelo semoto naso sifakwe kuleliholo lelifaka konkhe lelishiwo ngenhla . 
Sitfombe sasemoyeni setindzawo tekuhlaliswa kuphela . 
Indlela yekuchumana ayinamandla , kantsi futsi imibhalo lebalulekile ibambeleleka etafuleni lemphatsi . 
Sibhedlela Ngasinye lesiphakatsi Nendzawo sinelikomidi lelibekiwe lelinetinhlelo letibalulekile netinhlelo tekugadza letihlose kwenta ncono ikhwalithi yekusita tigulane . 
Litiko Letekuhwebelana Netimboni ngekuhambisana netinchubomgomo tekutfutfukisa tavelonkhe netetimboni tekukhicita kwendzawo , lapho kukhicitwa khona tinsita tendzawo kuphela , imisebenti noma imikhicito noma imikhicito lekhicitwa endzaweni ihlangabetana nelizingancane lelibekiwe lemkhicito wendzawo nalokucuketfwe ; 
Nomakunjalo , kucinisekisa intfutfuko lesimeme , kunakwa kudlulele ekuvikeleni kwekungcoliswa kwemvelo . 
Ngekuphikisana , tingucuko kumazinga etifo lapho khona tjwala buyincenye yetimbangela kulikhombisa kancane lizinga lekudlabhatisa tjwala eveni , kunetingucuko kutifo lapho khona tjwala buyimbangela lenguyonayona . 
Lomklamo utakwenta kutsi bantfu labanengi labakhubatekile labawungenelako bazuze kulesikhungo . 
Lomtsetfo uphindze unikete kubamba lichaza kwalabasikati kumdlalo wesibhakela . 
Nanoma kunjalo , imizamo yemibuso yase-Afrika yekufaka intfutfuko kanye nekukhulisa kuphila kwebantfu bawo akuzange kube yimphumelelo ngalokuphelele , kuchaza kancane simo selivekati njengalesinye lesingakatfutfuki emhlabeni . 
Uniketa imvumo kuTemafa aVelonkhe kanye netitfunywa tato tekwenta tonkhe tintfo letidzingekako kwentela kufakwa ngemphumelela kweligama lakho eluhlwini lwekubhalisa . 
Tonkhe letinye timayini , kufake phakatsi timayini letingenawo umtselela lomkhulu esimenindzawo semanti , netimayini letinemtselela lomncane noma letincane nemisebenti lehlongotwako . 
Kwakhiwa kwenchubomgomo , kulawulwa kwemklamo neluhlelo nguletinye tetinsita lesitiniketako 
I-TISA angeke ikhokhele timali tekuvakasha lokuhlose kulandzelela . 
Ngeluhlelo lolulodvwa ehlelweni lwekukhicita lwemuti , umnikati wemuti angasebentisa umchamo njengoba kudzingeka kutekulima ngaphandle kwetidzingo letitsite tesikhatsi sewukugcina . 
Kubuyeketa nekuphindza kwenta imitsetfo ihambisane , inchubomgomo kanye netinhlakamsebenti kuphutfumisa tinchubo tekuhla lidolobha nesifundza ngekutfutfukisa nekuphumelelisa indlela lefanele lahlanganisa ndzawonye bonkhe labatsintsekako . 
Kubuka kwayo lokusisekelo kuniketa tinhlelo telizinganhle lelisetulu etindzaweni tekucecesha buholi nekuphatsa , kucecesha baceceshi , kuniketa kuphatsa nekulawula , kuphatsa basebenti nekusekela imfundvo lesisekelo yalabadzala , nekucecesha basebenti bahulumende . 
Kulowomoya senta lubito kutisebenti tetfu njengebantfu ngamunye kutsi tente ncono kuhleleka emsebentini kanye nekwenta kahle kakhulu ekunakekeleni bantfu betfu lebafuna lusito , lolufaka ekhatsi emaphethishini , nomangabe beta kitsi nome basebentisa tincingo nome ema-imeyili . 
Luhlaka lwavelonkhe lolusebentekako lwekusita ngemali luyadzingeka kulesimo lesi . 
Intfutfuko yebantfwana labasebancane , kusukela ekutalweni kuyofika emnyakeni wemfica , yindzaba lenkhulu yemphakatsi . 
Ngitawubuka ngasinye kuletimo letimbili tekuhlolisisa . 
Lukhula lungambonywa titjalo letivelako , kantsi tilwanyana kanye netifo tingaba khona , kodvwa tehliselwe kulizinga leliphansi umphatsi langancuma kubeketelela lenkinga ngaphandle kwetindlela letisebentako tekulawula . 
Idatha yekuphikisa nekuphikisa tincumo iyagcinwa futsi ivumela kuhlukaniswa ngetincenye lolwatiso ngesikhatsi , tinchubo neluhlobo lwentsela . 
Lomklamo uhlushwe tinsayeya letinyenti , kufaka timphi temtsetfo nasonkhontileka wekucala lenkhontileka yakhe yagencwa . 
Lenchubo ayinowenta kugadza kube yimphumelelo kuphela , kodvwa kucinisekisa futsi kutsi umkhakha wahulumende wakha simondzawo lesilungele kutsatsa sincumo ngendlela yelulawulo leliciniso . 
Imitsetfo lesetjentiswe kulesahluko angeke ibeke linani lenzuzo lebuya ekugcileni lokunjalo ngekuya kwebungoti lobuncishisiwe esikweletini sesive . 
Intfo lefaka ligalelo lelikhulu kulesimo timo tesimo selitulu . 
Nangabe angenawo , lamakhono langetiwe angafakwa njengencenye yelicembu lemklamo , futsi umhleli abambisane abuye ahlanganise onkhe emalunga alelicembu . 
Lombiko lona ulandzelela idokhumenti yekuHambisa iNingizimu Afrika . 
Lomelele i-PIC kushiwo umuntfu lomelele umkhakha loku-PIC . 
Loku kufaka ekhatsi imigwaco , titimela , tikhungo tetindiza , tindzawo letichumanisa emaphayiphi , nemandla lahlangene nako neluhlelo lwekuchumana . 
Sikhwama senta sabelomali setindleko tetetimali semabhalansi emadebhiti asebhange lenteka ebusuku . 
Lelitiko lingatsenga imphahla kanye netinsita ngaphandle kwekumema emabhidi ekuncintisana nome emakhotheshini emanani entsengo ngekuya ngemali lengukheshi . 
Labatsengi etindzaweni letibekeke etulu nome ekugcineni kwaloluhlelo lwekwaba abawatfoli sanhlobo emanti . 
Hulumende empheleni uniketa simondzawo lesivunako . 
Kuchubekisela embili Litfuba lekulahlekelwa , Inkhinga , Kuncika nome Kutsatsa sengatsi intfo ingiyo akukameli kulindze kute kube semhlanganweni lowenteka njalo ngaLwesihlanu . 
Imiklamo netingenelelo kuhloswe kakhulu ngato kucondziswa kulusha lwaseNingizimu Afrika kanye nebantfu labadzala labahlaseleka kalula labasengotini lenkhulu yekutsintfwa yimiphumela lemibi yekudlabhatiswa kwetjwala . 
Nakwenteka emalunga lanjalo nome bahlaliphasi ashona kucala kunebalingani , tibonelelo tetintsandzane titawubhadaleka ekufeni kwebalingani labashiya tintsandzane letifanele . 
Bantfwana labalishumi bafakwe kuloluhlelo lwekujeziswa ngetindlela letibakhako kumasayithi ekulinga lehlukene . 
Lokucindzeteleka kwekucitsa imali kungafaka sandla kulokukhula kwekusalela emuva kwemali lesetjentiswako , kufaka ekhatsi kufaka sandla kusehlakalo lesikhulisiwe sekutsenga ngco kulenyanga lendlulile . 
Loluhlolo lwentiwe ngekumisela kuNchubomgomo yeKusita ngeTimali leyasetjentiswa Baphatsiswa beBhodi ngekubonisana neNdvuna yeteTimali . 
Kwenteka nekungenteki kwebugebengu , kuncike ekuchumaneni kwetincenye letinyenti . 
Kuba nemakhona lavakalako ekulawula umklamo , emakhono lamahle ekuchumana , emakhono lamahle ekuhlela newenhlangano . 
Kusimo seNingizimu Afrika , kungena kutimakethe bekukhulunywa njengasinye setizatfu tekwehluleka kwemabhizinisi ngalokutayelekile . 
Kulahla ngalokungekho emtsetfweni kanye nekubutsela ndzawonye kwemfucuta kuyinkinga lenkhulu etindzaweni tekuhlala . 
I-Ceres netindzawo letisedvute tatiwa kakhulu ngebuhle bato lobuhehako kanye netindzawo letihehako temasiko , letihehela tivakashi letinyenti kulendzawo . 
Tikhungo Tekuphepha Temimango tiyatfutfukiswa ngekuhlanganiswa nematiko . 
Sungula tinchubomgomo , tinchubo kanye nemihlahlandlela lemayelana nekulawulwa kwetimali , kulawulwa kwetekutsenga nekutsengisa kanye nendlela yekuhlela kusebenta . 
Kusebenta kusungulwa ngetibonelo kantsi kutsatfwa ngenhlonipho lefanako ePhalamende kunetibonelo tebemtsetfo basetjentiswa etinkantolo . 
Nanoma kunjalo , etindzaweni tasemaphandleni lapho kunasokhemisi munye , lenye indzawo iyadzingeka kulekelela . 
Inchubo yetfu beyihambisana nalokusembili kuvelonkhe futsi ikhombisa kutsi asikalahleki ngekwetindzawo tetfu talokusetulu . 
Luhlatiyo lwalemodeli luniketa tizatfu tekutsi buholi bepolitiki abunakhono lekuchaza , kugadza nekucinisisa imigomo ncamashi . 
Lekomidi inekufinyelela lokungakavinjelwa elwatini kanye nebasebenti Belitiko . 
Noma lucwaningo lwemasiko bekungasilo lolujulile kubuka umsebenti weLicembu Lebaphatsi Letingucuko teSifundza noma lamacembu lasihlanu , kuye kwacaca kutsi lendlela ayisilula . 
Kwetfula tinhlelo temmango telwelaphotilwane futsi netekuphepha kwekudla . 
Kufanele ihambisane neMtsetfosisekelo ekwetameni kucinisekisa emalungelo ekusebenta ngalokufanele . 
Lelisubuciko likhutsata kulingana nekulungisa mayelana nekuniketwa imitfombolusito , lube lunika tinhlangano letinsha naletisacatfuta kufinyelela nematfuba lamakhulu , lebetisebenta eminyeleni yetinchubo tekwetfulwa kwetinsita letisitwa ngetimali . 
Asatjalaliswa ngalokubanti kakhulu uma kufuneka imininingwane letayelekile nemibono futsi , etimeni letifanele , tibuye tisekelwe ngekubamba imihlanganosifundvo . 
Ledokhumenti itsatsa umbono wetindlelakwenta lokungenteka timelele letindlela tanyalo tetintfo letikhetsiwe kutsi tinikete sitfombe lesihlanganisile futsi lesicondzakala kahle sebungoti bebutsi , kanye nebuhle baleto tindlela . 
Lenchubo yekusebenta yemboni yelubisi eNingizimu Afrika ifaka ekhatsi bakhiciti bekucala , labakhicita lubisi lolungakaguculwa kanye nebakhiciti bekugcina , labenta umsebenti ekuguculweni kwelubisi lolungakaguculwa futsi nekukhicitwa kwaleminye imikhicito yelubisi . 
Kufaka tonkhe letinhlangotsi kuluhlelomsebenti lwesabelomali kwenta ncono indlela yekwenta tintfo ngekungafihli kanye nekutiphendvulela , kunika sitfombe lesicacile semtselo nelusebentisomali . 
Kusungulwa kwelidolobha lelisha nome indzawo yekuhlala ikakhulu njengekwengetwa kwelidolobha leselikhona nome indzawo yekuhlala endzaweni lengenalutfo . 
Tinzuzo tekutibusa lokwengetiwe tifake ekhatsi kubalekela tindzawo letilahliwe ngekusebenjentiselwa tinhloso leticacako , kanye nelitfuba lelikhulu lekungenelela ngulababukele bangenti lutfo ngobe beva kwangatsi simondzawo singumsebenti wabo . 
Lithebula lesibili likhombisa kutsi siminyaminya saseKrugersdorp sibukeka ngatsi sinelizinga leliphasi lekungasebenti kwebantfu , uma licatsaniswa nalamanye emawadi laminyene kumasipala . 
Ngaleto tindlela , bantfu labane-HIV bangasitwa kuphila sikhatsi lesidze nemphilo lephelele . 
Indlela yekuchumana , njengaloku leligama lisho , igcila ekusebentiseni lulwimi ekuchumaneni . 
Intfo lemcoka lekhuphula tindleko kuhlala kutindleko tetisebenti letibakhona uma tisebenti letiphetse tilawula tisebenti letincane . 
Kunemitsetfo lecacile lekhona ngalokuphatselene nekuchitjiyelwa kwelwabiwomali lwemnyaka ngulabaphetse ngekuchibiyela tigaba , tinhlelo nemavoti . 
Litiko liniketa tinsita letibalulekile ekukhuliseni umnotfo wesifundza . 
Ndvuna anganiketa lusito lwetimali noma lusito kumnikati kuze akwati kuhlonipha noma ngabe ngumuphi umsebenti lophocelelwe ngekwemigomo yalesigaba . 
Litiko lihlela kusisa ekusungulweni kwesofthiwe , letawubukana nencabhayi yestathistiki setinsita tenhlalakahle letinyenti . 
Nome kunjalo , letinyenti tetinsita tetfu letiphambili teswela inchubo leyamukelekako kanye nemazinga lekumele atise bahlali kahle mayelana naloko labanelilungelo kuko . 
Bufaka letinhlelo ncane letilandzelako : Kulawulwa Kwetesimondzawo ( EM ) , Kulondvolotwa Kwetesimondzawo ( NC ) kanye Nemfundvo Yetesimondzawo ( EE )  . 
ISt Albans seyivele icale lokulungisa kabusha kwalelikamelo . 
Kungako , kucindzeteleka ngekwekwenyuka kwentsengo kulawo mave akwehliswa njengobe timdzibi munye nemhlaba wonkhe . 
Umtfombo lomkhulu wemali lengenako wakheka ngekusebentisa luhlaka lwenkhokhelo ya-onkhe malanga nemakhilomitha . 
Cinisekisa tinchubo tekulawula indzawo letisebentako nangesikhatsi . 
Kutfutfukiswa kwelicembu letinsimbi litawucinisekisa inchubekela phambili lebheke enhlosweni yekuzuza kwasekhaya kwemphahla yetemvelo yaseNingizimu Afrika . 
Lelitfuba leli liholele ekwenyukeni kakhulu kwesibalo setisebenti letibhalisela imfundvo yelizinga leliphakeme . 
LoMtsetfo Lohlongotwako kuleNdlelasu Yavelonkhe Yekukutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane eNingizimu Afrika bekuyinchubomgomo yekucala kanye nendlelasu lebuke ngco ekutfutfukiseni emabhizinisi lamancane . 
Kulomkhakha wekhophelethivi yesisebenti , imikhakha yekucinisa umsebenti njengekusebenta emayini , kwakha , timphahla nebuciko kanye nekubata nako kutawubekelwa etulu . 
Macondzana naloku , loluhlelo lwendlelasu luphindze lube nekugcizelela Luhlelo Lwesigungu Lwekutibandzakanya Nesive . 
Kulindzeleke kutsi , uma ngabe kubonakala kutsi lendlela ifanele kutsi ilungiswe esimeni lesitsite , umsebentisi walenkhombandlela utawutfola seluleko sebungcweti mayelana naloludzaba . 
Emamaki lafakiwe kufanele ahambisane nalendlela yekubeketela ngembi kwekutsi emamakha agunyatwe kumakha emaphepha . 
Lomtsetfosivivinyo wakha inombolo lenkhulu yemacala ekungalandzeli umtsetfo futsi ufuna kuniketa umtsetfo emandla ekucinisekisa kutsi kunekulawulwa kwemahlatsi lokusimeme kutsi emahlatsi amile timphandzi futsi ayatfutfuka . 
Lenkantolo lengentasi ive bufakazi bemlomo ngembuto wekutsi ngabe badlulisicala bebati noma bebanesizatfu lesivakalako sekusola kutsi lelipulazi beliyimbangela yelicala . 
Umkhono nesandla saso sangasekudla bekuvuvukile futsi kunemhubuko . 
Uphindze ushayisane netitatimende letimbili kudokhumenti yeluhlaka lwenchubomgomo ye-ANC lesekukhulunywe ngayo . 
Linani letisebenti kulindzeleke kutsi likhule ngesikhatsi lesisemkhatsini kwemnyaka njengoba tikhala temisebenti tivalwa . 
Simfisela inhlanhla emitameni yakhe lemisha . 
Ngalamanye emagama , bakhiciti nebalimi »batawuhamba babuka ' ' kute batfole tintsengo letitabanika intsengo lencono . 
Kuhle kutsi sikunake loko nangabe sikhuluma mayelana nesabelomali setfu . 
Loku klwenta kube lukhuni kubo kutsi bakhulise emanani emikhicito yabo . 
Suphavayisa bacwaningi kanye nalabanye basebenti ngekubanika umsebenti lohambisana nelikhono labo , buyeketa umsebenti wabo ubuye uncome umsebenti wabo . 
Batfulitinsita kumele bacinisekise kutsi tintfo letitsengiwe tikusimo lesikahle ngalesikhatsi tiletfwa . 
Ngekubona ligebe , wakolosha umkolosho asebentisa kuphela emadizayini nemibala yeSichoza . 
Lelicala lifanele kutsi lilalelwe lijaji lelimnyama . 
Kuniketa emandla kufaka ekhatsi emandla emitfombolusito yebantfu balelive , isayensi , itheknoloji , inhlangano , netikhungo . 
Indlela yeKwentancono Lephutfumako isho lemitamo yamanje yekugucula kwetfulwa kwetinsita temabhasi , ematekisi kanye netitimela kulethemu lesemkhatsini lemfishane . 
Umlandvo welubandlululo lwekukhetsa udzinga kulungiswa kabusha , kodvwa kulingana kwetinchubo letinjena kudzinga kunakwa njalo njalo . 
Kubukisisa lokufanele kuniketwa kuhlela kwendzawo kanye nentfutfuko njengoba yonkhe intfutfuko eNingizimu Afrika itfola kubonakala kumnotfo wendzawo . 
Timphawu temigwaco nato tentiwe kancono . 
Luhlu lalabo labangacashwa latfunyelwa kuLitiko Lemfundvo Sisekelo lelabamba tinchubo tekucinisekisa ikhwalithi ngekulawulwa Kwetindlela teKubeketela . 
Nalapho kwentelwe khona lelicala ngesikhatsi sebhizinisi yebugebengu lechubekako lechutjwa ngummangalelwa yedvwa kuhociswa kwemphahla kunemandla ekuba nemphumela wekuvimba lobucayi ekuchubekeni kwalo . 
Basebenti betfu , njengemalunga etinyonyane letihleleke kahle , bacabanga lebakutsandzako njengebasebenti kutsi kuvikelekile . 
Lihamba natsi nome kukuphi lapho siya khona . 
Live letfu lisengotini yekuhleshulwa lubandlululo lwebuhlanga . 
Kugeleta kwalokudizayiniwe kufanele kutsi kucitfwe ngalokwanele ngekusebentisa tikhumulo temikhumbi . 
Ingcoco lemayelana ne-SC nekutfutfuka ivamisa kuba mayelana nekutsi ingabe i-SC iyayesekela yini intfutfuko noma intfutfuko yesekela kwakhiwa lwe-SC. Kubuyeketwa tinchazelo te-SC umuntfu angenta siphetfo sekutsi kokubili-ke kungakhoneka . 
Kukhetsa kutinsita tamasipala kuyinkhombandlela kubaphatsi bendzawo . 
Noma kunjalo , kuloku umfudlane bewuyincenye yeluhlelo lwekudvonsa emanti emadolobheni kulabanye . 
Loluhlatiyo lolukuleliphepha lungelulwa ngetindlela letinyenti letichazanako . 
Loluhlakamsebenti lwekulawula bungoti lweLuphiko lutawugucuka lapho bacondzisi bachubeka nekusebenta ngetindlela temboni letikahle kakhulu ekukaleni nasekulawuleni bungoti . 
Utawulungisa lokungavisisani ngekwemtsetfo lokuphatselene nalenchubo yekuhlanganiswa kweSedibeng bese kusekelwa lenchubo yemtsetfo yaseRandfontein naseWestonaria . 
Kuba njena ngekufakwa kwetinkhomba temaphutsa . 
Nome kunjalo , imitamo yekuhlela iyonkhe ingena ngebunyenti futsi bagcogci betinhlelo tekulawula imfucuta kufanele batatise nesimo sakamuva lesihambelanako esifundzeni sabo nome kubaphatsi bendzawo . 
Noma kunjalo , kufaka sandla ekwetfulweni kwetinsita ngemphumelelo kungentiwa ngekulandzelela lokuyimphumelelo ngekundluliselwa kwekwetfulwa kwentinsita letihambembili ngemayunithi kute kuholwe inchubomgomo nekwatisa lamasu ekuniketwa kwemitfombolusito . 
Ngekutimbandzakanya nekutibophelela , imimango , umkhakha wangasese ( basunguli , emabhange , basisi ) kanye nabohulumende basekhaya bangadlala futsi kufanele badlale indzima lenkhulu etinhlelweni kuvikela nekuphatsa tindzawo tesive letakhelwe . 
Njengemtsetfomgomo jikelele , kunyakata kufanele kutsi kube yintfo leyenteka ekhatsi kuleyo ndzawo . 
Umfutfongati losetulu unebungoti lobukhulu . 
Ummangalelwa wacoshwa ngenca yetizatfu letingekho emtsetfweni futsi letiphikisana nemtsetfo . 
Loku kusho kutsi budvute betindzawo letisedvute kakhulu nalomhlaba lophakanyiswako lonetjani butawuba yintfo lemcoka yekuyicabanga uma kuhlolwa umtselela longabakhona kutemphilo loyamene nekusetjentiswa kwemanti langcolile lalungisiwe kulendzawo lelipulazi yeligalufu . 
Licembu ngalinye kufuneka licinisekise kutsi tibondza talo tiyaceceshwa futsi atenti kokubili tibe tisebenti tekuvikela . 
Luhlelo loluchutjwa ngumtselo wemphahla lengenako , lapho khona bungako bemtselo wetincenye letitsengwa kulamanye emave titsengelwe kwakhiwa kwetimoto , tikhokhiswa umtselo wemphahla lengenako . 
Hulumende unika bantfu tibonelelo tahulumende lekucatjangwa kutsi badzinga lusito , noma labadzinga lwesekelo lwemalingena . 
Kube khona kucumana njalo nekungenelela kwalabatsintsekako ngekhatsi nangaphandle kucinisekisa kutsi tikhalo tilungiswa ngekuhambisana nalemitsetfo lebekiwe . 
Masipala wasePrince Albert ubona kubaluleka kwekwendlulisa imitfombolusito yeMagugu kanye neyeMasiko . 
Lendzawo kakhulu inesimo semigwaco lengenatiyela ikakhulukati kulamadolobhana lasabalele kanye netiteshi leticinene telinanibantfu . 
Ufanele kutsi uyigweme itheminoloji lematima kutsi umuntfu lowetayelekile ayivisise . 
Gadza ubuye utfole tetindzaba tavelonkhe kanye netamhlabawonkhe . 
Ekuboneni tikhala nekuchuba lucwaningo kucinisa tinchubo Tekuhlela Lokunelisu Kwelitiko . 
Sibonelo , uma ngabe lona lohlanta indzawo uyakwati kusebenta ngekushesha ahloniphe nemakhasimende , angabuye asebente njengaloniketela ematafuleni uma ngabe banganeli bantfu . 
Umbonisi utsetse lelitfuba kwelekelela ngekubaluleka kwebukhulu baloluhlelo lolusha . 
Iminyaka lesihlanu yelwati lwemsebenti ekuchumaniseni labagulwa yingcondvo noma kulawula endzaweni yabagulwa yingcondvo . 
Sivumelwane senkontileka sisho kutsi idokhumenti lebitwa ngekutsi Lifomu Lekunikwa Nekwemukela . 
Sekela Mengameli usita Mengameli ekwenteni imisebenti yahulumende . 
Basungule sikejuli semihlangano selikomiti . 
Kujuba letinye tetinzuzo letichaziwe nekutivala ngema-akhawunti emuntfu ngamunye lekalinganiswa nemvuzo , kutawubonakala kujuba letinye taletintfo letibitwa ngekutsi tekwenela . 
Onkhe emafomu eTimo Letikhetsekile afanele kutsi afakwe . 
Loku ikakhulukati kungenca yemali yetigulane , lekungiyo lenikela kakhulu kulomtfombo . 
Loku akunaki inkhomba yekusebentisa kahle umhlaba lekhombisa kutsi kwehlukaniswa kuyanconotwa ngaseluhlangotsini lwekusebentisa kahle tebucwepheshe . 
Lesikhungo sasungulwa njengesikhungo setimali tekutfutfukisa futsi sigunyatwe kwenta kutsi timali tetindlu tifinyeleleke futsi tingabiti temakhaya lanemalingena lephasi kuye kulesemkhatsini . 
Tinkantolo eNingizimu Afrika , eNew Zealand nase-Australia , kumahlandla lamanyentana , tivikele lwati lwendzabuko ngekusebentisa kuhumusha tinkontileka . 
Initrogen lenyenti , sibonelo , ingaholela ekukhuleni lokunemandla , kantsi netitjalo tingaba sesimeni sekuvela kakhulu kutifo temacembe . 
Kute kube nemphumelelo yesikhatsi lesidze nekuchubekelembili kwemboni yekuguculwa kwemikhicito yetekulima esifundzeni , kudzingeka kutsi basebenti bahulumende bahlonyiswe ngalokufanele kute bente kahle imisebenti netibopho tabo . 
Kuceceshwa lokubekelwe embili ngiko lokunakwe ngemandla , kantsi yonkhe imizamo yentiwe kuhlangabetana nalesikubukile ngekucecesha lokuniketwe Sikolo seSifundza sekuCecesha Tisebenti taHulumende . 
Abuye afake ekhatsi bantfu labahlala endzaweni tsite , emabhondi emali mboleko , setsembiso sekukhokha netivumelwano tetikweleti . 
Imehluko lephansi lengetulu kwekwehluka kwelusebentisomali ezingeni le-agrigethi kukhombisa kuhlangana lokunemandla lokusemkhatsini wekwakhiwa kwesabelomali nenchubo yekulungiselela , nesinyatselo lesisemkhatsini wemcombelelomali lolinganiselwe kanye nekufezekisa . 
Kunetikhatsi letinyenti lapho umtselela we-ikholoji lonemandla ungacaci kudatha letfolwe ngekucwaningwa kwemakhemikhali emfucuta ngayinye . 
Bulunga beNhlangano Yebacwaningimabhuku Bangekhatsi noma umtimba wemsebenti Wekuphatfwa Kwebungoti utawuba lusito lolwengetiwe . 
Indlela lelungisako kungaba kucashwa kwebasebenti labangetiwe . 
Lomnotfo waseNingizimu Afrika kumele uhlatiywe ngekwesimo semhlaba wonkhe , ngobe kusebenta kwesikhatsi lesitako kwelive angeke kuhlatiywe ngaphandle kwekucabanga timo tesikhatsi lesitako letilindzelekile tebalingani bayo bekuhwebelana . 
Kuhanjiswa nesikhatsi kwemarejista emhlaba wesive kutawentiwa ngekusebentisa ngcondvomshini . 
Intsandvo yelinyenti yetfu yentelwe kusebentela nekuvikela bonkhe bantfu balelive . 
Eveni lapho khona kunekungalingani lokukhulu kwemiholo emkhatsini webatali kanye nelizinga lekweswelakala kwemisebenti lelisetulu , lesibonelosenteko lesingetulu sikhombisa kutsi kungalingani emkhatsini wetikolwa kungenteka kukhule . 
Imisebenti yesive ingumsebenti lophambili walelitiko . 
Kutfutfukiswa kwekulawulwa kwetimali kubomasipala ngamunye kuyincenye yekwenta kabusha kwetimali tahulumende wasekhaya lokudzingekako eNingizimu Afrika . 
Bantfwana bafundziswe kuhlonipha bantfu labadzala , kodvwa loko akusho kutsi kumele bente konkhe bantfu labadzala batsi bakwente , ikakhulukati nakungasikahle futsi kwenta lomntfwana angativa kahle . 
Lokwenganyelwa kwetimali letingenako kulelive nema-akhawunti asebhanga etimali letisetjentiswako kulawulwa ngekusebentisa ema-akhawunti asebhange kulinye lalamane alamabhange emnotfo : i-ABSA , Nedbank , First National Bank neStandard Bank . 
Emaphepha laphatselene neludzaba lashicilelwe Yikhomishini abhaliwe . 
Timakethe tetjwala lobudidiyelwe : Tintfo letiphatselene nekukhicitwa nekutsengwa kwetinatfo letidzakwanako lokungakabhalwa phansi . 
Lomnikelo ngaloku ufakwe ekhatsi kuloluhlelo lolubalulekile lwekubala lwaleLitiko njengalolunye luhlelo loluhlukile njengoba kuvunyelwe lihhovisi Letimali Tesifundza . 
Lendzaba ayikho malula ngalokuphelele . 
Labangahle babe bosomathenda kufanele badibane egedeni lelikhulu lekungena ehhovisi laMantji iMount Ayliff . 
Bukhulu belinani mbamba lemali lesetjentiswa tikhungo eminyakenitimali londvulelako kanye neNzuzo Lencutsiwe Ngemuva kweMtselo emnyakenitimali lowendvulelako . 
Nitawukhumbula kutsi ngesikhatsi sitsatsa tintsambo labanyenti batsi angeke siphumelele kuhlanganisa bantfu baseNingizimu Afrika kwendlu ngale kwebuhlanga babo . 
Kuphatfwa kwetibi , ikakhulu kuphatfwa kwetindzawo tekulahla tibi , kuligunya lelibalulekile lahulumende wasekhaya . 
Emuva emaSisweni : Kuhlela timphawu leticacile tekusebenta kumizamo yetfu yekucinisekisa kutsi bonkhe bomasipalati benta imisebenti yabo , malanga onkhe , ngaphandle kwekwehluleka ; 
Loluhlelo lwekuholela lulawulwa lubuye lusetjentiswe ngalokutimela litiko ngalinye . 
Incenye yesibili yaloluhla inemave lapho i-CFC itophumelela kuphela uma ingeke itfokotele kungakhokhi letinye timali tentsela ngalokusemtsetfweni . 
Nanoma nje emaphoyisa elutinto lwemmango abese afaka fenisi lonemanyeva emkhatsini walona wangekhatsi lobosowile nenkhundla yetemidlalo , loku besekwenteka ngemuva kwesikhatsi ngobe tinkhulungwane tebantfu bese bavele bafohlile bangena ngekhatsi enkhundleni yetemidlalo . 
Sicela uhlole sibambiso sebhidi ngayinye lesifakiwe . 
Kusekela loku , ubhekise kuloku : 
Emakhemikhali etekulima angasetjentiswa kutitjalo uma nje abhaliselwe leso sizatfu . 
Kusebentisa tihlukaniso teticu , sibonelo , ticu teBhashela Yekhomesi tehlukile kuneticu teBhashela Yekhomesi Kutekulawula Timali . 
Tingaphindza titsenge tintfo tentsengiso egameni lanoma ngiliphi ligatja lahulumende uma ticelwe ngilelo gatja lahulumende . 
Loluhlelo Lwentfutfuko Lehlangene lilithulusi lelimcoka kakhulu ekuhlanganiseni kulomasipala . 
Ngimshayela lihlombe enhlitiyweni yami ngobe kuhle nangabe tinsita tiletfwa kubantfu bakitsi . 
Kugcwaliswa kwetikhala temisebenti kunemtselela lochubekako ekufezekiseni kwaletinye tinkhomba lebeteyame ekutseni kukhona imitfombolusito lebantfu . 
Tonkhe tikhungo lebetikulendzawo lekufanele ilawulwe tangenelela kulolusuku . 
Kukhangiswa kwetikhala temisebenti sekwentiwe macondzana naloku . 
Iwebhusayithi 
Loluhledlwana futsi lutfutfukisa lulunganise inchubomgomo yekuncesitela kanye nekubuka emacala asenkantolo . 
Imfundvo ngetemvelo nekuceceshwa , kanye netinhlelo tekulungiswa kwetindvonga , kufanele kulungisa loku . 
Umphumela waloku yimboni lengametsembi hulumende nalenye nalenye . 
Sigaba sekwakha kungenteka siholele kumitselela leminyenti lemibi lebuya kutemvelo tesayensi yetemtimba kanye netenhlalo . 
Kunaka lapha kusekucinisekiseni kutsi tonkhe tinhlelo letesekela kusetjentiswa kwalebhajethi ekwetfulweni kwetinsita tihlelekile . 
Hlela ubuye usebentise emasu lahlelekile ekutfola lwati lolusha kanye nekutfola loko lokufundziwe ekupheleni kwesifundvo . 
Lokucoshwa kusento lesimatima kakhulu sekucodziswa tigwegwe . 
Kukhula kwelizinga lelinanibantfu kungetekile ngesilinganiso sekwehla . 
Timboni letitsite kanye netimayini tingagcogca , titfutse bese tilahla imfucuta yato , imvamisa kutakhiwo tato , noma bangasebentisa bosokontileka kuphumelelisa lomsebenti . 
Kuphatsa liphakelotimali lelinikwe Luphiko Lolungaphasi . 
Lokuphikisa lokukhulu kulesigaba kwekutsi sibeka umtfwalo wonkhe kumuntfu lofaka lencwadzi lekufanele yendluliselwe . 
Somlomo likhansela lelikhetfwe njengasihlalo weMkhandlu Wamasipala ngekulanddzela umtsetfo kantsi uhola imihlangano yemkhandlu . 
Tichibelo letiphakanyisiwe tibeka kutsi inchazelo yaleligama lelitsi " umshayeli loyingcweti " kulomtsetfo isho imoto lencunyiwe esikhundleni semoto lekudzingeka kutsi basebentisi babhalise . 
Ngobe nanome kungasiyo imali lenyenti , yimali yaHulumende tsine njengeLikomidi lekumele kutsi siyinakekele , futsi sicinisekise kutsi iya kuleto tindzawo lapho tsine njengeLikomidi sifuna kutsi iye khona . 
Batsengi banelilungelo lalokulandzelako , etivumelwaneni tekutsenga ngekubekela : Kutsenga timphahla netinsita ngetivumelwano tekutsenga ngekubekelwa . 
Kuphikisa lokukhulu nguleliphuzu lelitsi baphakeli abanakukhetsa lokutseni ngaphandle kwekumukela imibandzela yebatsengisi noma babukane nekususwa eluhlwini . 
Imikhicito nemisebenti yemakhopholethivi ebatsengi ahamba kusuka kumikhicito yekunakekela temphilo nemisebenti ; emahholisayila netimphahla tekutsengiswa ; nemisebenti lelusito . 
Leto tindlela titawufaka , sibonelo , kugcinwa kwemashidi esikhatsi . 
Bungako bayo buveta elubala bubuye benyuse umsebenti wayo eveni ngetulu kwemisebenti yawo lebalulekile yekucinisekisa kuphepha kwemali yemalunga ayo kanye nalabatsetse umhlalaphansi . 
Tifundvo taseBritish naseDutch tivete kukhatsateka ngekusetjentiswa kwethesti yinye kuhlolwa lepharamitha . 
Emathulusi etimali ekucaleni alinganiswa ngentsengo lelungile ngelusuku lokuhweba , kufaka ekhatsi , emathulusi lete intsengo lelungile ngetitatimende tetingucuko emphahleni nasetimalini , kanye netindleko-ngco letingabangelwa ngemathranzekshini . 
Lombiko wekulalelwa kwetimvo tavelonkhe ubekwa ekucaleni kweMbiko njengoba uniketa luhlaka lolufaka ekhatsi konkhe lokutindzaba letibalulekile letaphakanyiswa etifundzeni . 
Umushwana longaphasi ( a ) wenchazelo wensita yeluchumanisokuhwebelana , ubhaleke kahle , usho tento letigcina emiphumelweni lesikhuluma ngayo . 
Lokunye kubonelelwa-futsi ngetulu kwaloku kudzinga kuncuma kwephalamende . 
Niketa tindzawo tekupaka emabhayisikili letanele eceleni kwetindzawo tekungena etakhiweni kuvimbela kulinyatwa noma kwebiwa . 
Leli libanga ngemamitha lelilinganiswa kusukela emkhatsini kwendlela yemanti kuye emngcengcemeni lodvutane kakhulu emsebentini wekugubha . 
Tinkhombandlela Tetinchubo timcoka kuniketa sakhiwo neteluleko kumsebenti Wemkhandlu We-AIDS Wavelonkhe Waseningizimu Afrika . 
Uma kungalawulwa kahle , lentfutfuko lephakanyiswako inelitfuba lokufaka ligalelo kakhulu ekuvuselelweni nekwentiwa ncono lokuphelele kwalemifudlana lemitsatfu . 
Kucinisekiswe kwakhiwa kwetindzawo tekuvimba emkhatsini walesakhiwo netintsaba . 
Kwabanjwa imihlanganosifundvo leyimfica yekucocisana ngemtsetfo longasaguculwa locuketfwe ephepheni letingcoco teludzaba lolutsite nesive . 
Kubika kwentiwa ngekwemihlahlandlela yaSosikhwama Wavelonkhe . 
Litiko ligodla lilungelo lekuhlunga tekuphepha ngembi-kwekucashwa kantsi kucashwa ngalokugcwele kuya ngemphumela wekuhlolwa bumsulwa . 
Loku kungadzinga tinsita etikhungweni tekusita emakhasimende asemabhange kunika titjudeni imininingwane ye-akhawunti leceliwe . 
Kungatsatsa sikhatsi lesingaba tinyanga letisitfupha kuvala letikhala temsebenti . 
Budlelwano lobumcoka bukhona emkhatsini kwalendzawo lekutjalwe kuyo ummbila kanye nalendzawo lekutjalwe kuyo jikanelilanga ngenca yesimo sekutinta kwato . 
Umyuziyemu lomdzala bewumncane kakhulu , futsi nalesakhiwo besesicekeleke phasi , lokubange kushabalala kwemphahla legcogciwe . 
Kuphotfulwa kwenchubo yekuphuculwa kwetikhundla temsebenti , kwetikhundla temsebenti letikhona , kutawuba ligcatsi lelikhulu futsi kutawuba nelifutse lelikhulu lelihle ekukhombeni indlela kukhushulwa etikhundleni kanye netindzaba tekulingana kwangekhatsi ngekuholelwa imihlolo yaloko kuphuculwa kwetikhundla . 
Kuphatsa ngemphumelelo tenchubo yekuheha neyekukhetsa . 
Lokumcoka kakhulu , lugcugcutela kusetjentiswa ngetindlela letinyenti ngaloko ludzinga kubambisana emkhatsini wato tonkhe tinhlangano temidlalo . 
Lemboni yetjwala , ikakhulu lesigaba sebhiya , singuleso lesinekufakwa kwemali lokukhulu eGauteng . 
Ngetulu kwaloko , imitamo lembalwa yetentfutfuko iyaphakanyiswa e-Nelson Mandela Bay nasetindzaweni letiyitungeletile . 
Kudzalula kunoma ngukumuphi umuntfu locashiwe kutawentiwa ngekutetsemba futsi kutawuchutjelwa embili kufike lapho kungaba nesidzingo khona ngekwetinhloso taloko kusebenta . 
Kusungula tindzawo lapho kulandvwa khona tibi . 
Livi lekubonga kuwo onkhe ematiko ahulumende , tinhlangano letingasito tahulumende , labanikelako , imiphakatsi , balimi kanye nebantfu labente umsebenti lomatima waleKhomishini kutsi ubeketeleke futsi wenteke kahle . 
Ekutsintseni Mabhalane weNkantolo yeMtsetfosisekelo , sifanele kutsi nanoma kunjalo sichubeke nekufaka sicelo sekwemukelwa . 
Tinchubo netindlelanchubo tilungiswa njalo ngemnyaka nangetikhatsi letitsite letingakahlelwa . 
Inchubomgomo yahulumende ngeMabhodi Ekutselela iyafana nenchubomgomo yeMabhodi Emanti nelisu lekuchaza nekuniketa intsandvo yelunyenti kutawentiwa ngesikhatsi lesifanele . 
Uma ubuka lokwehla kwetinsita tetimali ngekumelana nekukhula kwetidzingo tetinsita , kulawulwa kwetimali kutawudlala indzima lenkhulu ekwetfulweni kwetfu kwetinsita kulesikhatsi seluphakelo lolusemkhatsini . 
Kubanjwe imihlangano lengetiwe lemitsatfu lelandzela kuphela kwemnyaka . 
Abe netincwadzi tekushayela letinguKhodi B. 
Lwati lwempesheni noma lesinye simondzawo sekufaka sandla kutakubeka etfubeni lelihle . 
Lomshwalense Wemali Yemtfulitinsita ufaka kokubili sivikelo sePRI neCRI kulotfumela emaveni angephandle waseNingizimu Afrika loniketa imigomo yemali lebolekiwe kubatsengi bemave angephandle bemphahla netinsita taseNingizimu Afrika . 
Kudvweba nekutfutfukisa emabrosha , emapheshana , tintfo tekukhangisa naletinye tintfo , letifaka ekhatsi kubhalwa kwemagama netimphawu . 
Lombiko ushicilelwe kumawebsayithi yamasipala njalo ngekota . 
Ngaphandle kwalemisamo lemenyetelwe lewela ngaphansi kwaleLitiko , kukhona leminye imisamo lelawulwa ngematiko aHulumende lomkhulu noma imikhandlu . 
Titfutsi taHulumende letiTimoto tihlose kusebentisa lusito lwekufuna incola lelahlekile kanye nekuphatsa kute kwentiwe ncono kuphatfwa kwaletimoto letinyenti tahulumende . 
LeLitiko likanye neSikhwama seteMagugumafa eteMasiko sase-Afrika litfutfukisa umculo wemdzabu ngekutsi lingenise imidanso nemincintiswane yemculo yetigodzi , tifundza neyavelonkhe . 
Nanome kunjalo , akucaci kutsi lokuhlela kungakufeza loko . 
Litiko linenchubo yekusheshe likucwayise nakubukwa emakontileka laphelelwa sikhatsi kungakapheli tinyanga letintsatfu kuvimbela kungetwa kwetikhatsi lokungakadzingeki . 
Lelihhovisi lelisandza kusungulwa laseNaspoti lekucala kusebentisa i-inthanethi kusebenta ngemacala emafa alesebashonile . 
Labanyenti bantfu labancane bacabanga kutsi baphephile ngoba basesebancane . 
Ngakoke kubalulekile kuchubeka neluhlelo loluphelele lwekucecesha basebenti besive ngekuhlela , kubhajetha nekuphatfwa kwetetimali . 
Khuluma ngelwatiso lolubanti kumuntfu kanye nasecingweni kumaklayenti , labanikele ngetimali , baphantsi lababukene netindzaba kanye nalamanye emalunga elicembu lelimkhakhamnyenti . 
Kwanyalo , emalunga layisungula kwengeta kulokusayinwa kwememorandamu yekuvisisana baphindze futsi bagcwalise nelifomu lekubhalisa lelincunyiwe kute bacinisekise bulunga kanye nekukhombisa kutinikela . 
Kwangatsi angaba ngulovuleke emehlo futsi lokhona kwamukela imibono njengami . 
Lwati kusimondzawo setimali kutawuba lusito lolungetiwe . 
Inombolo yetiboshwa letingenelele kuletinhlelo tincunywa kutfolakala kwetiboshwa letivumelekile kusetjentiswa nekuba khona kwetintfo letisebentisekako . 
Tehlakalo letinjalo tingafaka ekhatsi , kepha atigcini kuloku , tento temtsengi esigabeni sakhe lesiphakeme , timphi netingucuko letinemandla , imililo , zamcolo , timbubhane , kwenta kwekhwarantini nekunklinywa kutemnotfo kwemikhicito letfutfwa ngebunyenti ngemkhumbi noma ngendizamshini noma ngesitimela noma ngeloli . 
Cedzisa luhlu lwemiklamo kuLuhlelo Lolukhulu . 
Sitifiketi Sekukhululwa Betentsela lesisemtsetfweni ( noma uma ngabe nihlanganisele kutawuba samunye walabalingani ) kufanele sitfunyelwe nalamaphepha ethenda ; 
Leto tintfo letigcogciwe tentiwa silulu nalokucuketfwe atikaguculwa nganome ngabe nguyiphi indlela ; 
Lenchazelo yeluhlelo lweLinnaean iyangeniswa kulesigaba . 
Loku kuhanjiswa ngekulandzela tindlela tekuhweba letetayelekile kanye nemijikeleto yekukhokha yesikhatsi lesifishane . 
Sikhatsi nome lusuku lolungumncamulajucu lwekufezekisa imigomo lebekiwe kufanele kutsi lushiwo kahle . 
Incenye lencane itfole imali lebuya kubasiti , kakhulu kuNhlangano Yemave aseYurophu . 
Kutfutfukiswa kwetindlu lokuhlongotwako kutawuholela ekususweni kweluhlobo lolunyenti lwebachamuki kanye nekuvuselelwa kwetindzawo letinemkhawulo . 
Sungula tinchubo tekugadza kusetjentiswa kanye nekuhambisana kwetinchubomgomo , emaSOP kanye nemihlahlandlela , tinchubo , imigomo kanye nemibandzela lehambisana nekunakekela bahlengikati . 
Ngekhatsi kulelisu , kugcineka kwekudla , kwakha kuvikeleka kwetidzingo temphilo lokusimeme kanye nekuceceshela emakhono kutindzawo lesigcila kuto eluhlelweni lwekutfutfukisa emaphandle . 
Kwecwayiswa kwekumiswa kushiwo kumiswa emsebentini kwebasebenti kodvwa bakhokhelwe ngalesikhatsi lelicala liphenywa . 
Ngandlela tsite silandzela etinyatselweni taMengameli , sibeka liso futsi sihlole etindzaweni tekwetfulwa kwetinsita letimbili . 
Fundza ngetindlela letahlukene : Kufundza uphimisele ngulenye indlela yekufundza . 
Khomba ubuye uchaze inkinga yinye lephatselene nemoto yekudiliva ngayinye noma umshayeli wayo . 
Khomishana kufuneka akhetse umlawuli wawo onkhe emajele lasebenta ngesivumelwano sekusebentisana . 
Timali letibolekiwe kanye netimali letikweletwako tiyakhishwa njengaleto lesetingenayo intsengo ngalelilanga letendluliswa ngalo ngulesikhungo . 
Ngalesizatfu lesi , Lesivumelwano saseHague sibonwa sihambisana nemitsetfo yetfu lesebentako kanye neMtsetfosisekelo , ngekunika inhlalakahle lencono yemntfwana lekuyintfo lemcoka kakhulu . 
Emakhono lamahle ekuphatsa kanye nelikhono lekusebenta ngaphansi kwesimo lesimatima ubuye ukhicite imiphumela kungaba ngumusa longetiwe . 
Lokuchubeka emkhatsini kwendzawo levulekile lecinile naletsambile kumcoka kakhulu uma ngabe kufuneka simonhlalo lesihlukile ngekwetenhlalo , ngekwemnotfo kanye nangekwentutfuko yendzawo lekufanele ihlanganiswe . 
Nanoma kunjalo , kufutsa imisundvu kanye naletinye tilwanyana letihlala emhlabatsini kulula emhlabatsini lolula . 
Icabanga umuntfu loma neliklayenti kulelinye licala , nemphakeli wemkhicito wetimali kulelinye licala , ente njengemchumanisi kute achube kutsengiselana lokufanele . 
Umphumela : Umphumela wemisebenti weyunithi kutetsameli noma linanibantfu lelihlosiwe , njengengucuko elwatini , timongcondvo , tinkholelo , emakhono , kutiphatsa , kufinyelela etinsiteni , tinchubomgomo , netimo tesimondzawo . 
Kulawulwa kwemali emakhaya kwanyalo kusebaleni uma kubukwa lesimo lesibi setimali kubomasipala labanyenti eNingizimu Afrika . 
Kusungula kulandzelela ngemphumelelo nenchubo yekubuyeketa nekusebentisa kahle idatha nekubika ngalokufanele kulokwentiwe nalokutfolakele ngetemphilo . 
Kutsi i-COPE icelwe kutsi ingenise ligama leLikhansela letawungena kulesikhundla lesivulekile saleLikomidi . 
LeSahluko sisebenta ngenshokutsi , kusentjetiswa nekuphatfwa kweMtsetfosivivinyo . 
Yonkhe indzawo ikhetselwe kutsi ibe yindzawo yetenhlalo . 
Batsengi basebentisa simo sabo setetimali kukhombisa bukhulu betikhundla tabo nekudzelela labanye batsengi . 
Yakha ubuye futsi ufezekise lisu lelikhulu letemahlatsi asemadolobheni lolutawufaka ligalelo endleleni lelidolobhakati lelitawubukeka ngayo . 
Tinkhokhelo taphambilini kanye netimali letikhokhwa kucala kwekucala tiyakalwa kutsi malini . 
Kucinisekisa kuhambisana Kwelinanincane Lesilinganisozinga Selwatiso Letekuphepha kulelitiko . 
Iyacacisa kutsi kute emarekhodi emmango , phasi kwelulawulo lwemtimba wembuso , langedluliselwa endzaweni yekugcina umlandvo , amoshwe , acinywe nome ngayiphi indlela alahlwe ngaphandle kwekugunyatwa lokubhaliwe kweSigcina Marekhodi Savelonkhe . 
Lemayini beyisebenta kwendlula iminyaka lengemashumi lamane . 
Lamacembu labukiwe amcoka kakhulu kuloluhlelo lwekuhlela nekusebenta kwalomasipala . 
Emadizayini ayo yonkhe imiklamo letawufezekiswa ngemakontileka yentiwa ibe yemkhakha wangasese . 
Ngekubuka loku lokungenhla , umtsetfo kufuneka uphoce baphatsi kutsi babone inkinga yekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo njengentfo lecaliswa embili bese benta kube ngumsebenti wabo kugcina emazinga labekiwe , etikhungweni tabo . 
Kuneluhlelo lweminyaka lemitsatfu lwekucasha leminye imitfombo ekhatsinekhatsi naleligumbi kute leligumbi libe ngulelisungulwe laphelela , likahle futsi lelisebenta kahle . 
Imali lehlukile lengantjintji yenyanga yekubutsa tibi itawusebenta kusinye saletigaba letilandzelako tebasebentisi , kuye ngetindleko temsebenti lotsintsekako : 
Tindleko tekulawula tifakwa kusitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali letigcogcelekile . 
Hlela , ubale ubuye urekhode ilineni lengcolile . 
Lesatiso sitawuniketwa lokungenani emalanga lasikhombisa ngembi kwekutsi kwentiwe luhlolo . 
Letinye tilinganisozinga netinkhombandlela temave emhlaba leticalwe lapha e-Afrika ngaphasi kweliso leKhomishini yase-Afrika Yeluntfu Nemalungelo eBantfu tifaka ekhatsi : 
LeSatiso sifaka ekhatsi lolohlalako kutsi ngemuva kwetinyanga letimbili lona longumnikati utawuya enkhantolo ayocela incwadzi yekucosha . 
Kubaluleka kwendzawo netinchubo letigcinekako letitfutfukiselwe kunakekelwa nekusekela tintsandzane nebantfwana labasengotini . 
Kubita lokukhulu kwetinzuzo letitfwelwe kulinganiswa ngekusebentisa tindlela tekubuka imphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti , letibitwa Ngendlela yekubala sidzingo Semtfombo weticelonkhokhelo kanye Nendlela Levamile yekubala imitfombo lelahlekile ngenca Yekuvuleleka . 
Lwatiso luhlanganiswa lusuka kukhalenda yemicimbi yeLitiko kanye neyeSifundza . 
Emaveni lamanyenti kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika , kwekutfwala lokufaka ekhatsi lawo lasetjentiswa tinkapani tekutfutsa netinkapani tekuchumana tisetjentiselwa kuniketa tinsita te-ICT emimmangweni yasemakhaya . 
Timakethe titawuhlale tisidzingo , umangabe bantfu bendzawo bangenisela labo labasitakalako imali . 
Ngisho naletibonelo letitfolakele tetindzawo letisetjentiswako letilusito tawonkhe wonkhe letisetindzaweni tekuhlala atenele ngobe atikho letakhelwa kuba tindzawo letindzawonye letisetjentiselwa tinsita letinyenti . 
Lombukiso ungumklamo weMkhandlu Wetebuciko waseBritain lohlose kutfutfukisa nekusimamisa umkhakha wasekhaya we hip-hop njengeluhlobo lolusemtsetfweni lwetebuciko . 
Kodvwa-ke , uma sekufakwe bofenisi , kuphakanyiswa kutsi kufakwe fenisi wephalisedi lowenta kutsi kubonakale . 
Ngicela kutsi lokuphawula kwami kukhonjiswe kumibhalo yetincumo temsebenti letitawentiwa kulesincumo lesisivivinyo . 
Letinhlobo letisembili letivamile temsebenti kulemiphakatsi yase-White City kanye ne-Pluto Park tifaka ekhatsi letilandzelako : 
Tindzawo letinkhulu letivulekile atiniketi kutiva uphephile ngaphandle ke nangabe tiheha sibalo lesenele sebantfu futsi tikhutsate umoya wekwemukeleka . 
Loluhlelo kuhloswe ngalo kuniketa umuntfu ngamunye litfuba lelincono lekufinyelela ematfuba emsebenti losemtsetfweni . 
Kulindzeleke kutsi lemali yekusita leyabelwe loluhlelo itawuncipha kuleminyaka latako , uma kufezekiswa leSiphakamisomtsetfo Semfundvo Lehlanganisa bonkhe bafundzi nalabo labanetidzingo letikhetsekile . 
Kugcina emazinga ekwetfulweni kwetinsita kusebenta kanye nekunakekelwa kwetakhiwonchanti kumcoka futsi kungulenye yetinhloso taLomasipala Wesigodzi kusita bomasipala bendzawo kumitamo yabo . 
Lomsebenti Wekutfumela ngemkhumbi uhlose kugcugcutela nekusekela imboni yetitfutsi temanti eNingizimu Afrika kanye nekutfutfukisa tekuphepha emantini . 
Umkhandlu wenta imigwaco lefinyelelekako ngemanani kuyilungisa njengeLitiko Lemigwaco Nemisebenti Yahulumende eSifundzeni saseNyakatfo Koloni . 
I-KPMG ikholelwa ekutseni kute sigcine futsi sihehe batjalimali bemave angephandle kulomnotfo wetfu , iNingizimu Afrika kufanele kutsi ihambisane nemitsetfosimiso kanye netindlelamkhuba temhlaba wonkhe . 
Wavuka ekuseni kakhulu futsi lokumangalisako kutsi wativa athulele . 
Umkhakha wesive losebenta kahle uchaza kwabiwa kwemitfombolusito , kutfutfukisa lokuncono kwelwati lwebasebenti netindleko letiphasi tebhizinisi nekutsengiselana kwayo nembuso . 
Kwesekela imalingena yebasebenti labatsintsekako , netinhlelo temfundvo nekucecesha tifiswa kakhulu kunemitamo yekusindzisa imisebenti etimbonini letingasebenti kahle . 
Kugcina nekutfola emaphepha nemafayela . 
Sigaba sesibili sitawugcila ekutfoleni lokunye kwekugcina bantfwana labangetulu kweminyaka lemibili , ngaphandle kwendzawo yetebulungiswa . 
Bonkhe basebenti bavumelekile kutfola luhlelo lemphilo lebasebenti loluniketa luchungechunge lolunyenti lemisebenti , kufaka kuboniswa ngekwengcondvo ngetintfo letinyenti letinjengekuboniswa ngetemtsetfo kanye netekuhlela ngemali . 
Tisebenti letiniketwe bomakhalekhukhwini bemsebenti titawutfolakala emva kwema-awa emsebenti . 
Yebo , yini umuntfu lekulindzeleke akutfole lokubuya kuDP , ikakhulu lokumayelana nentfo lebuya kumuntfu wase-Afrika ? 
Ngekubuka ngaseluhlangotsini lwendzawo , lokumilako lokuluhlata netimbali endzaweni ngayinye kungachazwa ngalendlela : 
Ulindzele kutsi lesicashunwa sikhulume ngani ? 
Timakethe tangaphandle : batsengi etimakethe tangaphandle bafaka ekhatsi emabhizinisi lasebenta ngemakha ekunukelelisa , kunakekela kwetemphilo , tintfo tekutimonyonga , tekulapha ngemakha laneliphunga lelimnandzi kanye nebakhiciti bekudla . 
Tinkhulumiswano tekusetjentiswa kahle kwetinsita Temisebenti Yekuphritha Yahulumende ngetikhungo tekuphritha tesifundza tisachubeka . 
Bothishela nebafundzi labane-HIV kumele bakhone kuphila imphilo ngalokugcwele ngendlela lokungenteka ngayo . 
Kumazinga lasentasi bekukhona emamakha . 
Timakethe letivelako nemave lasatfutfuka afakwe kulesimo lesibucayi kuwa emtsameni wekuhweba wemhlaba nekubuyisela emuva kwekungena nekuphuma kwemali yahulumende . 
Mangaki emasheya latawukhishwa yinkapani ? 
Bantfu labanyenti basatsembela ekulahleni kubomdodi babo . 
Kuhlelembisa kumcoka lapho tonkhe tigaba tahulumende kanye nalabanye labatsintsekako nenzuzo lecondzile lesetulu nalengakacondzi kumele itfolwe ekutfutfukeni , kunika sibonelo , imfundvo nekucecesha , kwakha umsebenti nekukhutsatwa kwentsandvo yelinyenti yelive . 
Kutfutfukiswa kwemabhizinisi lamancane kutsatsa lamatfuba , ngakoke , kufanele kukhutsatwe . 
Kutehlakalo letinyenti , sisekelo siba lizinga lekusebenta lelibhaliwe emnyakeni lowandvulela lesikhatsi sekuhlela . 
Kubonakala kutsi kutawutfutfukiswa indzawo yesikhashana edvute nemaphetselo emadolobha , lokungahle kufake lokunyenti lokuphetsako . 
Sinyatselo lesilandzelako , lesesicaliwe , sitawuba kukhombisa ematfuba ekusungula tinkampani temisebenti tamhlabawonkhe eBotswana ngaphansi kwembuso wemtsetfo kanye nentsela . 
Ngekubuka linani lemali leyentiwako , kufuneka kubukwe kutsi tinhlawulo akufuneki tibe phasi kakhulu uma kucatsaniswa nemali leyentiwako ngalokuphulwa kwemtsetfo . 
Lamanani lahlanganisiwe ethageti yekota abekelwe kufezekiswa ngekhatsi kwemnyakatimali lotsite . 
Tinsayeya teLitiko leMtfombolusito loBantfu Luphiko lweLitiko Lwetekulandzelela Nekukala tifaka ekhatsi kushoda kwetisebenti tasehhovisi tangemuva kwekucwaningwa kwemabhuku neluphenyo lwekukhwaphanisa . 
Chuba kusungulwa nekwentiwa kancono kwelisiko lelihambisana . 
Lenandlela ivumela labatsengisako kutsi babhalise kungcondvomshini , batfole tecwayiso letisethiwe nge-email futsi itawugcine ivumela labatsengisako kutsi baletse ticelo ngangcondvomshini . 
Umsebenti uchubekile ekwenteni kanconi simondzawo setimali , kusetjentiswa kwetintsela netikhutsati tekusebenta netinselele tesimondzawo letifana nekugucuka kwesimo selitulu , nemtsetfosivivinyo wekugembula . 
Ngishiye bantfu labanyenti lengibaphule tinhlitiyo nginebantfwana labasitfupha nabomake labahlukene . 
Emabhodi Emanti asungulelwa kuphakela emanti ngebunyenti nome kusetjentiswa ngumasipala ngekhatsi endzaweni lencunywe yiNdvuna Yetindzaba Temanti neTemahlatsi . 
Tekutfutsa lokusamatje kuyintfo lebaluleke kakhulu ngalokuphatselene nekusimama kwemaphayiphi . 
Litsini lizinga lemphumelelo ngalokuphatselene nekuboshwa kwalababhebhetsekisa ludlame lwematekisi ? 
Tonkhe tikhala temsebenti tigcwalisiwe kantsi letinye letimbili tikhala temsebenti teYunithi Yekulawula Tinkinga kanye neKuphepha tamukelwe , ngako-ke intfutfuko leyikhwalithi ilindzelekile . 
Futsi , letilinganiso kufanele titsatfwe njengetinkhomba . 
Tifiso talabantfwana tingaphumelela ngekutsi baniketwe ngebatali lababanakekelako labakhetfwe ngendlela lefanele nalabaceceshiwe . 
Lokungafinyelelwa kulemigomo lebeyibekiwe yabomasipala kungafaniswa netinkhinga tekungena nekuphuma kwemali lokubonwa ngulomasipala nekuswelakala kwebantfu bekusebenta lapho lomasipala angakativali tonkhe tikhala temsebenti ngenca yekuswelakala kwemali . 
Oscar , umelusi waseGerman lokhonjiswe ekhasini lekucala , wakhona kutfola tigebengu letimbili nasemveni kwekutsi wagwazwa ebusweni . 
Kufanele ukwati kumelana netimo ngemsebenti . 
Umkhakha weluhlolo lebungoti be-ikholoji uyakhula kantsi unemandla . 
Susa noma khetsa umkhakha wemanani ethenda lapho kukhona kusebenta liklasi linye lemisebenti yekwakha . 
Lomasipala wente imitamo lekhombisa kukhatsateka ngekutfutfukisa emandla akhe ngekwakha emasu ebudlelwano nekusbentisana kantsi ucedzelele kusebentisana nalaba labalandzelako : 
Tinkhundla Tekukhulumisana tisetjentiswa njengendzawo yekudzingidza tintfo letibhekene nebafundzi etimphilweni tabo tawonkhe malanga . 
Sibhedlela saseGeorge sisebentise inchubo yesimiso sekubonana kelelitiko lekwelashwa kwetigulane letikhishiwe kute kwehliswe tikhatsi tekulindza tetigulane , kwenta ncono kutiva kwetigulane nekwenta ncono kugeleta kwekufakwa esibhedlela . 
Lokusetjentiswa kancane kwemali kubangwe kutsi batfuli tinsita bekuletsa emaphasela ekudla bakhetfwe kulekota yekugcina yemnyaka timali . 
Sihlose kuniketa umbiko njalo nje ngetikhatsi letifanele kute kutsi nemmango nawo ukhone kulandzelela inchubekelembili . 
Lokuntengantenga kwesimo setetimali tamhlaba wonkhe kugcamise sidzingo semizamo lechumene wekwenta ncono kulawulwa kwemboni yetetinsita tetetimali . 
Kubalulekile kucaphela kutsi imimoya lesemhlabeni kanye neligagasi lelingenako kutawugcina emanti asendzaweni lapho kuphela khona emagagasi elugwini , bese kutsi imimoya leselwandle kanye neligagasi leliphumako kutawufaka sandla ekuhanjisweni kwemanti asuke elugwini . 
Lamanye emalikusasa angenteka , lokufaka ekhatsi simo " sekuchubeka nemsebenti njengalokutayelekile " , nome kungachubekeli embili lokubi kakhulu . 
Ngiyavumelana naloko lokutfolwe yinkantolo yekushushisa , kutsi bekute sihibe ekusebentiseni ligunyamandla letemtsetfo ngenhloso leyehlukile ngemuva kwekuba sekucacile kutsi kutsengiswa kwalesakhiwo angeke kuphotfulwe , 
Linani lelilinganisiwe lemakhaya lohlomulako kuloku , likhonjisiwe . 
Kwekucala , tinhlangano tepolitiki tingahlukana etindzabeni letinyenti , kodvwa noma kunjalo tiyafisa kulungisa umsebenti wetekuvikela kuhulumende ngefeshini yekungabuki ngekwenhlangano . 
Indlela lephutfumako yekukala emapharamitha ngebuncane bayo yamhlabawonkhe , kodvwa kuchubekelembili lokwanele bekwentiwe kwaba khona kuwafaka njengemapharamitha kuluhlolo lebungoti le-ikholoji lelihlelekile . 
Sebentisa Luhlelo Lwekucasha Ngesilinganiso lekungiso ngekwemtsetfo wemvelo ngendlela yekutsi lubonelele konkhe kuhleleka kwebantfu ngekwehlukana lokunemdlandla futsi lufeze inchubekelaphambili levakala kahle ekucasheni ngesilinganiso lekungiso ngekwemtsetfo wemvelo . 
Lenye intfo lefaka kakhulu ligalelo ngekhatsi kwemphahla netinsita yimali leniketelwa kuhamba netindleko tekutinakekela . 
Ngekubuka kubhedvuka kwetifo kuletinye tifundza kuleminyaka lemitsatfu leyengcile , Luphiko lusungule indlelalisu Yekuvikela Lefaka tindlela letehlukahlukene taseGauteng futsi tisebenti tetfu taceceshwa ngekufezekiswa kwalendlelalisu . 
Kusita ummango webalimi ngekukhiphela ngaphandle , kubaluleke kakhulu kutsi kusungulwe sigaba lesihleleke kahle futsi lesinesikhwama setemphilo yesilwane . 
Emakhophelethivi ngako-ke achitsa imali lenyenti alinga kutfola imisebenti yaNobhala . 
Njengobe letinsita letiniketwa lapha tesimo lesikhetsekile , tilinganiso letifana nekweneliseka kwetigulane timcoka . 
Kuniketa tinsita temmango ngekundlulisela kumikhakha yemazinga lafanele . 
Lucwaningo lwamalingena yaso sifundza lufaka kuchubeka kwemsebenti ngendlela yekukhishwa kwemalayisense ekhasino . 
Inkhomba lebalulekile yekuceceshela kufundzisa nekufakwa kwalabacedze kufundza etifundziswa letifundzele buhlengikati etindzaweni letihlukene tekuceceshwa lapho banematfuba ekutfutfutfukisa emakhono ekulapha nekunaka tekulapha , kulungisa netindlela tekucecesha . 
Umphumela wekugcina waloku sidzingo sekungetwa kwemibhede ye-TB , lokwente kwaba nesidzingo sekugadza tenteko letingatsatsi imitsi emmangweni ngekushesha nayenteka ngekwetekulashwa . 
Idizayini nemibala yayo itinhlase tetintfo letinkhulu yemlandvo walomjeka walelive . 
Futsi abakalindzeli kutfola imali ngaloko , njengoba kulindzelekile uma kutjalwa . 
Kululama kungabukwa njengekutsi uyalapheka nekucondzana nemuntfu ngekwemvelo . 
Noma ngabe ngubani angafaka sicelo kundvuna kutsi angenelele kusivumelwano semahlatsi emphakatsi phakatsi kwakhe nanoma ngabe ngumuphi umuntfu noma luhlaka lwembuso lekufanele ngekwemtsetfo kube nemvumo . 
Tindzaba tenhlangano lenkhulu : Kwakha likhono lematiko ahulumende lekuhlanganisa imitamo yawo kungulenye yetinkinga teminyaka letibukene nekulawulwa kwesive . 
Lusiso loluchubekako emkhakheni wesive esakhiweninchanti semnotfo luniketa lwesekelo lolubalulekile ekubuyeleni esimeni futsi lubalulekile ekunciphiseni kucinana nekudvonsa lusiso lwemkhakha wangasese . 
Inchubo leyentiwa ngesandla ye-ArcView yekukhicita emabalave eliklasi ebudlelwane betintfo letiphilako nendzawo letihlala kuyo : 
Sikhulu sinye sebhizinisi lesinemandla ekusayina sivumelwano lesiyawuphumelela kuloluhambo ngemtfumeli munye lobhalisile . 
Lesibonelelo Setinhlekelele eSifundzeni silawulwa Sikhungo Lesiphetse Tehlakalo Velonkhe ngaphansi kweLitiko Lekubusa Ngekubambisana . 
Ngifisela bonkhe balingani bami ngekwemsebenti kuteMafa eSifundza lokuhle kakhulu lapho basebentela kuzuza lomgomo . 
Nanoma kunjalo , kwanyalo kunabosolufuto labane kuphela , labasebenta ngalokuphelele , lababhalisiwe eveni . 
Ngibona simo selusizi lolukhulu kakhulu . 
Lomasipala unesisekelo lesincane semali lengenako kantsi ulindzele kakhulu kulekakunikwa nguhulumende wesifundza navelonkhe . 
Kushisela etindzaweni tekusebenta tihlolwa ngekungaphatanyiswa , kantsi tisindvwe tavikelwa kutsi tingaboli lapho tihlangana khona . 
Kuniteta kuphepha ngendlela yemphahla lehambako : 
Lokwenteka kulemihlangano kungaba ngulokufananako nekweluvakasho lwembuso nalolusemtsetfweni . 
Luhlelo lwekulawulwa kwelwatiso mayelana nebuphuya futsi nekungavikeleki kwekudla . 
Emave lamanengi , Sibonelo onkhe emave laseLuphondvweni Lolukhulu lwe-Afrika asondzele kusimo sekuswela emanti nome angephasi kwemkhawulo wesimo sekuswela emanti . 
Bafundzi sebangafundza-ke siphetfo salendzaba bese bacatsanisa futsi basihlole kuhambisana kwaso netiphetfo tabo labatentile . 
Sibuye sangenelela ekubuyeketeni kweminyaka lelishumi yekusebenta kwahulumende lebekuholwa yiYunithi Yetekuchumana ngekusebentisana neKhonsiliyesni Theknoloji . 
Kuniketa lusito kubasebenti bebahlengikati ngekundlulisa tigulane tiye embhedeni . 
Kuyinhloso kucabanga letinye tindlela kwentela kuncuma ngetivumelwano kanye nefomula lefanele yesincesitelo sesitfunywa . 
Libuye libe nemtfwalo wekucinisekisa kwekutsi kulawulwa kwetimali tangekhatsi kuyasebenta kute kucinisekiswe kwekutsi emarekhodi etimali kungatsenjelwa kuwo . 
Kuyaye kutsatse tinyanga letinyenti kusukela ngalesikhatsi umcondzisi wesifundza avumela ngalokusemtsetfweni sincumo sekwenta lokuhle noma kuzuza lokutsite , kuze loku kuvunyelwe yi-CHM . 
Lomklamo bewufaka ekhatsi umkhankhaso wekwatisa batsengi betindlu wakuvelonkhe , lobuka tinhlangotsi tonkhe , wetinkhundla tekubikela linyenti lofake ekhatsi mabonakhashane , umsakato kanye netincenye tekushicilela . 
Sikhungo ngasinye sekulashwa kwetemphilo kufuneka sicocisane ngaloku nesisebenti saso sendzawo noma sesigodzi bese sitfola imvumo lebhaliwe yekulahla lehambisana nemitsetfo yendzawo . 
Chaza ubuye ukhombe emasayithi emasiko nalaligugu bese ucinisekisa kugcineka kwawo . 
Lokukuhambisana nenchubomgomo yanyalo , kodvwa lokutsengiselana kungabangwa yimiphumela yemitamo yekwenta futsi kutsi kube nekuhambisana kwesikhungo . 
Tinjongo : Kuniketwa kwematfuba ekuceceshwa nekutfutfuka kutisebenti letikhona kanye naletingabakhona talelitiko . 
Libhange leKhophelethivi lelibuke lokusetulu liniketa imalimboleko yetekutsengisa kumabhange elilunga lesigodzi . 
Lenye futsi incindzetelo kulokuniketwa kwetitfutsi tesive ngekhatsi etindzaweni tasemaphandleni kwesweleka kwemakhono nemtsamo ngekhatsi kutiphatsimandla tasekhaya . 
Emave ase-Afrika ikakhulu afake ligalelo abuye futsi anikela lokunyenti ngenkhululeko yetfu . 
Ifomathi yeLokubuya kuLusebentisomali lwanjalo ngeNyanga ikhombisa kutsi lusebentisomali lwangesikhatsi kukhokhelwa kuphela futsi alukhombisi lusebentisomali lwangesikhatsi sekukhokhelwa kuphela futsi ayikhombisi tintfo letingasilo lucitfomali . 
Lelicembu belisitwa ngulamanye ematiko lamcoka lafana Nelemisebenti Yahulumende , ema-NGO kanye nemkhakha wangasese . 
Kuphakela tinsita sisekelo , imethiriyeli nesakhiwonchanti kutinsitakusebenta tetemfundvo . 
Inkhululeko yetekufundza kutikhungo temfundvo lephakeme kutsi tisungule budlelwane nebalingani bangaphandle lebatikhetsela bona iniketiwe . 
Lomasipala angeke avinjelwe kuvusa tindlela takhe tekulungisa letatiwako kutemtsetfo . 
Loku kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwematharifu kanye netelekelelo njengemathulusi enchubomgomo . 
Labanye banikati bemapulazi nyalo babuka letivumelwano letisha njengelitfuba lekuhlomula kantsi bafuna kutsatsa timali letishisiwe . 
Litiko liyachubeka nekunaka ekulawulweni tifo letisembili letingalapheki , tifo tendlela yekuphila , kunakekelwa kwemehlo , imidlavuta kanye nekuhlindvwa lwebu esweni . 
Kwengeta , tingucuko kunchubo yelwabiwomali tivumele badlalindzima kutsi bakhulumisane ngemikhakha yetinchubomgomo letinkhulu kanye nekumataniswa netinhlelo kwemitfombo lekhona , kunekutsi kwentiwe ngekulinganisela intfo ngayinye . 
Emahhovisi langetiwe lamasathelayithi atawulandzela kulikusasa lelisedvute . 
Emathesti angakhetfwa ngaloko lokutfolakala malula , lokungabiti naloko lokwenta kube khona lwatiso lolutsembekile . 
Loku kufanele kube kukhetsa lokulisu lokwatiswa simo sebubanti bemandla alemakethe kanye nenzuzo emalini lefakiwe yebhajethi . 
Kute hulumende longabeketelela buyaluyalu , kute intfutfuko lengakhelwa kulobudlova nelunya . 
Kwanyalo , letinsita letibalulekile tigucukile . 
Ibhajethi yeMalingena ihlobene kuphela neLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo neleKucedza Buphuya . 
Ngalamanye emagama , boKhomishane kumele batsatse sincumo kutsi ngabe lokucoshwa , kuletimo talelicala lelibukiwe , kusigwebo lesifanele . 
Kupheliswa kwebudlelwano lobubhalisiwe kutawenteka ngesivumelwano noma ngenchubo yenkantolo , kutawuya ngetimo . 
Babuyekete idatabhesi yemklamo welitiko babuye balawula iseva yelitiko netinhlelo tebhekhaphu . 
Kwenta tincumo letingakafaneli ehlangotsini lwebanikati bemakhaya lebavele bakhona nalabo lengahle babekhona kanye neticashi . 
Ngisho neluhlobo lwemculo i-techno-rave ne-house kutfole lwako luhlobo kulisiko lakuleli . 
Inhloso yalekhozi kufundzisa bafakiticelo kutsi batibeka njani luphawu tinkhomo ngensimbi leshisako . 
Uma ngabe loludzaba lufaka ekhatsi likhansela leliwadi , kufanele indluliselwe eHhovisi laSomlomo , lapho khona Somlomo atawuba ngumlamuli . 
Imizamo yetfu yekuphucula umlandvo wetekuvakasha seyikhulile . 
Kucamba tindlela letinsha temodeli tekusayina tinkhontileka netisebenti tetemphilo tangasese letifaka tinhlelo tekuhlanganisa tinsita tabosomabizinisi bangasese ezingeni lelisekucaleni lekunakekelwa kwetemphilo . 
Lomtsetfo uyatibeka letimfuneko kanje : 
Lucwaningomabhuku lumbandzakanya kwenta tinchubeko etitatimendeni tekungena nekuphuma kwemali kwemnyaka , kutfola bufakazi belucwaningomabhuku ngemanani , kanye nesifinyeto sekudzalulwa kwetibalo lokubalulekile etitatimendeni tetimali . 
Kunemsindvo lomnyenti nyalo lowenta emalunga angakwati nekuvana . 
Tibonelo tetichumanisi emkhatsini welwatiso lwetinhlelo tesimondzawo nekubhaliswa kwedatha ndzawonye kufanele lunakwe . 
Lesakhiwo lesisha sitawuba nendzawo leyanele yemphahla levele ikhona kanye nemibukiso kokubili . 
Kufakwa kwalabasikati labamnyama kumisebenti yamalanga onkhe kanye nasekutsatseni -kwetincumo kumazinga lasetulu kakhulu kusho kutsi Kubukwa Lokulungisiwe kweteBulili kufakiwe kucinisekisa kumeleleka lokufanelekile kwabantfu labasikati labasetikhundleni letinemandla . 
Ngesikhatsi lesitako , kusatjalaliswa kwaloko kufanele kuhleleke ngalokwengetiwe . 
Umsebentisi losemtsetfweni noma umhlanganyeli kumele ahlanganise emabhalansi nekutsengiselana , ahlobisele lilunga , kuvikela emadiphozithi lamakhulu nemabhange . 
Luhlelo lwekukala , ngako-ke , ludzinga kutsi ludizayinwe kute kubonakale timphawu tekuntjintjantjintja ekungeneni kwemfula kanye nekudvungeka , tinchubo letihola loko kuntjintjantjintja , kanye netindzawo lapho kungatselwa khona endzaweni yelucwaningo . 
Emarisidi entsela abonwa njengemali lengenako kusitatimende sekusebenta setimali uma linani selitfolakele . 
Ndvunankhulu ukhombise kwekutsi kutfutfukisa nekukhulisa tekuvakasha ngumunye walemikhakha lesitfupha Yetikhungo Tekukhulisa Umkhakha waseGauteng lokudzinga kungenelela lokuchaziwe . 
Loku kufaka ekhatsi kwesweleka kwemsebenti , kuswela imfundvo , takhiwonchanti tetindlu , temphilo , kanye nekungeneli kwetikhungo tekususa situnge . 
Luhlolo lwemitselela leseyentiwe ngulomasipala kutinhloso takhe letibekiwe , lwentiwe . 
Badlalindzima labakhulu lababuya kumphakatsi lobanti , sibonelo baholi betenkholo netendzabuko , basebenti betemphilo basemakhaya noma labelapha ngekwemdzabu , kumele bamenywe kutobamba lichaza ekutfutfukiseni inchubomgomo yesikolo . 
Loku kufaka ekhatsi kulokunye : kufinyelela lokwentiwe kancono ngekusebentisa itheknoloji yanyalo , umsebenti we-ICT ekutfutfukiseni nekuphutfumisa letinye tinsita , kanye nekukhula kwalokulindzelwe takhamuti nekudzingeka kwemazinga . 
Uma wakha injongo yemsebenti , emaphupho kanye nematsemba enhlangano ayavela , ikhumbuta inhlangano ngaloko lelinga kukwakha . 
Konkhe lokunye kutawusita ngetimali ngendlela lelandzelako : 
Bafakiticelo labaphumelele kutawudzingeka basayine sivumelwane semsebenti semnyaka kantsi kutawudzingeka kutsi bahlolwe bumsulwa . 
Tindlela tekulawula kute kuvikelwe kukhwabanisa kanye nenkhohlakalo time ngemumo futsi neluhlelo lwekuvikela kukhwabanisa lolusebenta ngalokugcwele selivunyiwe kubambisana kwebaphatsi kantsi emazinga laphasi etisebenti abe yincenye ekutfutfukisweni kwaloluhlelo . 
Tinhlelo nyalo kudzingeka kutsi tinikete Emaphothifoiyo Ebufakazi kusekela yonkhe inchubekela phambili lebikiwe letawubese icinisekiswa nguleyunithi . 
Kunetindzawo temabhizinisi letisunguliwe kute kulandzelelwe lokuphatfwa kwato tonkhe tinchubo tekusebenta ngemalayisensi nekubhalisa tekutfutsa letihambisa bantfu emgwacweni . 
Indlela yekucala kukhona kufinyelela kutemnotfo , kutenhlalo , temasiko kanye netinzuzo tekukhibika letenteka ngenca yekuhlanganiswa ndzawonye kwebantfu . 
Ngako ke , kusemahlombe ahulumende kwenta siciniseko sekutsi utjala imali ekucecesheni kumisebenti yesive . 
Letindlela totimbili tinebuhle nebubi lekucocwe ngako kuloMbiko . 
Kutawumela kutsi undlulisele ibhizinisi yakho yagezi ku-RED endzaweni yakho bese ungena esivumelwaneni sekubusa kuphakela gezi endzaweni yakho . 
Sente setsembiso kubo bonkhe bantfu betfu kutsi sitawenta konkhe lokusemandleni etfu kucinisekisa kutsi labatsintsekako netidzingo tabo tihlale tisemkhatsini weluhlelo lwebulungiswa bebugebengu . 
Luhlaka Lwekukhona kusebenta , loluniketa luhlaka lekukhona kusebenta ngetheknikhi kulubhalomagama etindzaweni tekusebenta letiyimfica letilawula timali , Neluhlaka Lwekufundza lwekulawula timali , lokubala kabanti tinhlelo tekufundza njengetekuniketa emandla ekwakha tisombululo , titfutfukisiwe . 
Kute kwentiwe loku , kubalulekile kuvisisa kutsi sinemanti langakanani , kutsi ngubani lowasebentisako nekutsi kuphi . 
Umcwaningimabhuku Jikelele kumele acwaninge titatimende letihlanganisiwe tetimali futsi angenise umbiko welucwaningo kuletitatimende kuTemafa aVelonkhe kungakapheli tinyanga letintsatfu atfole letitatimende . 
Sifanele kutsi sente emadrili ekuphendvula esimeni lesiphutfumako sihlangene siyimboni nahulumende kute sicale kwakha emakhono lasezingeni lemhlaba ekubukana nekucitseka kwe-oyili eNingizimu Afrika . 
Ngifuna kwati futsi kutsi ingabe lemali yesincepheteliso itawubhadalwa njani . 
Kucecesha E-akhademi Yebuholi Bahulumende Wasekhaya kungumtamo Welitiko Lahulumende Wesifundza Newasekhaya . 
Nangabe sisebenti sekubala sibita kubala-futsi , sisebenti sekubala kumele sihlole bese sirekhoda imiphumela yekubala kabusha . 
Bahloli tincwadzi babone lamaphutsa nekushiywa ngaphandle kalokulandzelako : 
Lemphambano tindlela lephakeme noma yakulendzawo kuhlose kutsi inikete tinsita kummango munye , locuketse kakhulu timphambanondlela letincane . 
Letincenye leti temukelwa Bemihlanga . 
Kubuyeketwa kwalemigomo nemibandzela 
Kuletimo leti bahlali bangadzingeka kutsi babeke inkhukhuma yabo emgwacweni lofinyelelekako ekungeneni kwemphelamgwaco . 
Emakomiti Ekuhlanganisa Etifundza , lafaka ekhatsi avelonkhe , etifundza futsi nabomasipala , ahlangana njalo . 
Ngabe kwehliswa kutawuba ngendlela yekutsi imikhakha leminyenti itawuchubeka ? 
LeLibhange linikete imifundzate leminyenti letfolwa lusha kutsi lufundzele tekulima . 
Tincomo tentfutfuko betinakiwe kantsi futsi tisetjentiswa kucinisekisa kutsi tinsita letincono tiyatfunyelwa kumaklayenti etfu . 
Loku kufaka incindzetelo lenkhulu kumalunga aleyunithi . 
I-Alcoholics Anonymous yinhlangano lengazuzi-lutfo lehlose kusita tigcila tetjwala letibukene netjwala . 
Lesakhiwo lesiphakanyisiwe kufanele sibonwe njengeluhlaka lwekucala , njengoba tingucuko titawudzinga kwentiwa kabusha kuletinyanga letimbalwa letitako , njengetidzingo letingetiwe nemibono lemisha iyatsatfwa . 
Kufundza kunemkhakha walokubili kungahleleki kanye nekuhleleka . 
Uma imphendvulo itsi yebo , uyacelwa kutsi unikete luhlu lwemalunga ngekwetikhundla tawo : 
Kubuyeketwa kwekuhleleka kwetikhundla eHhovisilaNdvunankhulu sekuphetfwiwe . 
Inchubo leyimphumelelo yekuhlela kukhishwa noma yekutfunyelwa kusukela etibhedlela tinemandla ekuzuza kwehliswa kwekumukelwa futsi kanye nebubdze bekuhlala lobulinganisiwe , nekuniketa tigulane emandla ngelwatiso lolutawusita ngekutinakekela . 
Kubanjwa ngemandla kwato tonkhe tincenye letithekhnikhali letihambisana nekuba khona kwencenye yeMisebenti yeteKuchumana yaNdvuna . 
Ngesikhatsi salomnyaka lesikuwo lokubikwa ngawo kwabanjwa imihlangano lesihlanu lebeyihleliwe . 
Kufanele abe nemakhono lasebentako ebuholi , tebudlelwane nebantfu kanye nemakhono ekulawula tekungcubutana mayelana nekulawula bantfu . 
Kulinganisa kubonakala kungiko , ngekuya ngalobufakazi , kepha linani mbamba lemali yemtselo libonisa kutsi atikho tingucuko . 
Imali lengenako lesuka ekukhokhelweni kwekubhadalana kushiwo kukhokhelwa lapho masipala atfola imali levela kulesinye sikhungo ngaphandle kwekuniketa ngco imali lecishe ilingane . 
Letindzaba kwabanjwa inkhulumomphikiswano ngato kulelicembu lelicembukile nemalunga aletsa lombiko lolandzelako : 
Kusungulwa kwetakhekho mbamba kanye netinombolo letanele tetikhala temsebenti kutigaba letifanele kwakhelwe kucinisekisa kwetfulwa kwetinsita lokusebentako kulemiphakatsi lesiyisebentelako . 
Sifuna kwati kutsi labantfwana laba bangcwatjwa kuphi ngobe amange sitjelwe liciniso lalapho bangcwatjwa khona . 
Kutfutfukiswa kwenchubo yekusekela , tekuphepha emphakatsini , kululekwa nekusekelwa ngekwemoya . 
Ngakoke , tinkhombandlela telizinganhle lemanti tifanelekile kutsi tivikele emanti kute kutsi abe nemisebenti yekukhibika njengekuhlamba ngetikebhe , kanye nekugcina kubukeka kwebuhle bemitimba yemanti . 
Kushoda kwetisebenti kanye nelinani lelincane lemiklamo lephetfwe bahleli , yimbangela lenkhulu lenemtselela lomubi kumkhicito . 
Kuba ngumunye walabahamba embili ekwetfuleni tinsita tebulungiswa ngesizotsa nekutinikela ekusebenteni kahle . 
Linyenti lekulimala kumiphumela yebudlova emkhatsini webantfu ngaphansi kwekufuntwa tjwala netidzakamiva noma tingoti tethrafiki emgwacweni ngaphasi kwekufuntwa ngulokufanako . 
Iyunithi Lecinisekisa Umtsefo ishushisa labo labadlala indzima kumisebenti lengekho emtsetfweni . 
Inhloso yalomkhandlu kweluleka bondvuna betebuciko nemasiko kanye netemfundvo ngetindzaba te-LIS . 
Lokuhlobene nekumila kwelukhula kuncipha kwemazinga e-oksijini lencibilikile emantini , lapho khona tinhlanti tifanele kutsi ticudzelane nelukhula kuttfola i-oksijini , ikakhulu ebusuku . 
Lesikhungo sinebafundzi lababhaliswe njengebesikhatsi-lesiyincenye kanye nalabaphindzako kutikhungo letinyenti kuLitiko leMfundvo laseGauteng . 
LoMasipala weSigodzi utawusita bomasipala bendzawo kucinisekisa kutsi Umphatsidolobha Lomkhulu atiphendvulele kuMkhandlu neMkhandlu nawo utiphendvulele kuMKhandlu . 
Kuholwa lokwengetiwe ekulawulweni kwemarekhodi ebuchwepheshe bagezi kungatfolakala ku : 
Waya eBotswana waphindze futsi waya naseTanzania . 
Kute sonkhe siwajabulele emalungelo etfu eluntfu sonkhe kumele sisebentise kuba nemtfwalo wetfu . 
Loku lokulandzelako ngulokutayelekile lokutfolakele lokufakwe kuloluhla lwefomathi kuze kube lula kususelwa kuyo : 
Kwekutsi tikhutsa letingushevu letisuka etindzaweni tekushisa tinemtselela lomubi kakhulu etimphilweni tebantfu kanye nakusimondzawo . 
Kute tikhungo tetemphilo kundzawo yaMasipalati . 
Emabhange ase Switzerland avumile kukhokhela sincesitelo kubantfu bentalelwane yemaJuda labo imphahla yabo leyatsatfwa ngendlela lenganabulungiswa . 
Loku kungaba nemtselela ekwahlukanisweni kwemisebenti emkhatsini wetifundza nabomasipala . 
Ngekubuka umsebenti weluhlolomabhuku lowentiwe , Luhlolomabhuku Lwangekhatsi lunganika sicinisekiso lesinengcondvo sekutsi lulawulo lwebungoti , tinchubo tekulawula tangekhatsi kanye netekubusa tenele futsi tiyaphumelela . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele , ngako ke , batincinte kute bavisise lenethiwekhi letawuhlanganiswa kuyo lendzawo yekukwakha . 
Ngetulu kwaloko , iCuba kanye neNingizimu Afrika bavumile kubuka tindzawo tesipiliyoni nelwati labanalo ngelive lokuphatselene nekulwisana nebugebengu , lokufaka ekhatsi tinkinga tebugebengu lobugabanca emaveni , kungena kwebachamuki kanye nekulawulwa kwemincele , kanjalo nethekhinoloji . 
Lelisu lekubeka emanani entsengo litawukhipha bonkhe bekunisela kanye nabetigayo ngaphandle kwebhizinisi . 
Akucaci kutsi ngabe lesidzingo sicondziswe ebhodini yebacondzisi nome kubanikati bemasheya enkampani . 
Kubita tidzingo tetimiso temtsetfo kuhlanganisa loluhlelo lolu nje kanye nemcombelelo ngekutimisela futsi kuphokophelwekulokungazuzwa ngekweliciniso kuneluhla nje lwetifiso . 
Inkhundla Yemoya Lokuzinganhle waHulumende waseKhaya weSifundza yahlangana ngekota njengaloku bekuhlelekile kwabonakala inchubekelembili lenkhulu kuleNkhundla Yemoya Lokuzinganhle waHulumende waseKhaya weSifundza . 
Ngekusebenta ngekubambisana nemabhizinisi , tinhlangano temmango netemisebenti , hulumende utawuchubeka akhombise kutibophelela kwakhe kuhumusha tinhlelo tibe tinyatselo letitawucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika ihlala ilive lelikusigaba sekutjala imali . 
Tigaba tekusetjentiswa kanye netindleko titawuba ngalendlela : 
Imigomo Nemibandzela 
Inzuzo lenkhulu yentiwa ngekwentfutfuko yetemnotfo lesimeme , kulingana ngetebulili , temphilo kanye netemfundvo . 
Kwetsembelana kukhona kuwo futsi kulawulwa ngetimiso teTivumelwano teLizinga leMsebenti . 
Lokusetjentiswa kwe-oganogramu levunyiwe kutawubangela tinkhinga ngemigomo yekuniketwa kwayo timali . 
Lapho Indlelasu Yavelonkhe Yekuvimbela Bugebengu itawucala kubukana nembangela yemphandze yethemu lendze , i-SAPS itawubukana kucala nekucinisekisa kunakekelwa lokuncono kwebafati nebantfwana nangabe babika bugebengu lebahlangabetana nabo . 
Tinkhombandlela letibekwe tacaca kuloluhlatiyo lwesicintsi kanye nesendlalelo saloko , njengobe tihlobana ngalokucacako netitfutsi tesive , tiniketwa kulesicephu lesilandzelako . 
Wekucala uphatselene nematfuba lavela ngenca yekwakhela kutimboni letikhona . 
Luphindze lubuke imisebenti lemikhulu yalelitiko futsi lufaka ligalelo lelincane Emfundvweni Yemkhakha Wesive kanye Nemtimba Wekucecesha . 
Tinhlayiya letilula angaphindza abekwe ngaphandle kumathange esedimentheshini ladizayinwe kahle ngaphandle kwekungeta ema-polyelectrolyte . 
Mengameli , akanye naNdvuna Wetetimali , bakhombise umndlandla kanye nekutibophelela kwabo wekubuyiselwa lokulahlekile futsi sebekucinisekisile loku ngeNkhulumo lechaza Simo Selive kanye Nenkhulumo Yeluphakelomali ngekulandzelana . 
Njengobe kunjalo kudzingeka nako kokubili kuvikela nekwelashwa kwetifo letimbili letinkhulu letitsatselanako letitsintsa iNshonalanga Kapa . 
Kunetindlela letinyenti tekunciphisa kufinyelela kalula kanye netindlela tekubaleka tetigebengu nekukhutsata tindlela tekubaleka talabatisulu ngekudvwetjwa kwesimondzawo . 
Khutsata kongiwa ngekusebentisa emasu ekukhicita etinhlelweni temhlaba lolungele kuhlanyela kuwo . 
Emalunga laneminyaka lengetulu kwelishumi layisebentile yempesheni nabo bayabhadalwa imali leyengetiwe yaminyaka yonkhe . 
Imiphumela yelucwaningomabhuku isetjentiselwe kwenta Lisubuciko leKutfutfukisa Emagugumafa languMtfombolusito loBantfu . 
Faka tinkhombandlela tetindzawo letisengakafakwa kuletinkhombandlela . 
Kunesilululwati lesigcinelwe kubhalisa bonkhe bacashi kanye netisebenti tabo . 
Lolwati , lwati lwemsebenti nesitifiketi lengikutfolile kutawusetjentiswa kutsambisa iNingizimu Afrika yonkhe . 
Sibhedlela saseGeorge cishe sesicedziwe ngalemiklamo letsite lesele lokungukucedziswa kweliwodi letekusebenta ngengcondvo nekucinisekisa kuhambisana netemlilo kuso sonkhe sibhedlela . 
Betisetjentiswa ngumbuso welubandlululo kuwugcina , kanye nekugcina linyenti lebantfu betfu lisesimeni lesichubekako sekunganaki . 
Lalabanye abazange betfule bufakazi . 
Lomncintiswano uvulekele bonkhe labanetingadze emakhaya futsi letigaba tifaka phakatsi emakhaya laphetfwe bantfwana , bantfu labaphila nekukhubateka , labakhulile , bafati , emadvodza kanye nelusha . 
Loku kungadzinga simo senchubomgomo lesicinile lesingehlisa timfuno nekwehlisa silinganiso seluntjintjanisomali . 
Lokulahlwako lokulungiswa ngekwebhayoloji ( njengoba kunjalo ngekulahlwa lokunyenti kwekudvonswa kwelindle ) kuvamise kuba netingucuko ekwakhekeni kwekhemikhali . 
Kutfutfukiswa kwebasebenti bekusolo kuhamba phambili ngembono wekutfutfukisa licembu lebasebenti kucinisekisa kuniketwa kwetinsita telusito lwemali yahulumende loluphambili . 
Sibonga kubambisana kucinisekiswa kulandzela umtsetfo kanye nemikhankhaso yekufundzisa lekubukwana ngayo naletinsayeya . 
Ticelo letisuselwa etidzingweni letiphelelwe sikhatsi angeke tinakwe . 
Tindlela temmango tekutfola i-TB kanye nenumoniya tiyafanana . 
Budlelwane nemabhange emakhophelethivi nema-ejensi . 
Tinjongo letibonakalako : Kuhamba kahle kwemtfwalo lokucinisekisa kwekutsi kuyaphutfuma , akubiti kakhulu nalokutsembekile kwekuhambisa imphahla endzaweni yasetigodzini takuleli kumigwaco yekuhambisa imphahla , ngekusekelwa tinsitanchanti letihlelelwe kuhambisa imphahla , kusisa tinsitanchanti ngalokwanele , neluhlelo lwelwatiso lwekutfutsa imphahla . 
Lokunye lebekuyintfo lekhatsatako bekucinisekisa kutsi iNchubomgomo Yekulawula Luhlelo Lwekutsengisa lwaMasipala luyalandzelwa . 
Litiko kufanele kutsi licinisekise kutsi timiso temtsetfosisekelo ngito letichaza kutsi imisebenti yalo lesisekelo nguyiphi kanye neluphakelo lwesabelomali kutsi kufanele lube njani . 
Lokuphindza kutikhumbuta letinye taletintfo letimcoka teluhlelo , kutsi ngutiphi , kutawuya ngetimo . 
Kulawula ikhwalithi yemsebenti loletfwe ngemasuphavayisa . 
Kwengeta , banikela bamisela imicombelelotimali yabo kumnyakatimali wabo kunekutsi bacabangele umnyakatimali waseNingizimu Afrika . 
Kulandzelana kwetiphakamiso nekukhetfwa kwetindlela noma kwema-engeli kwehlukile ngekhatsi kwemaphethini " emaprogremu " labekiwe . 
Sikimu lesihlongotwako setinzuzo tengoti yemgwaco kulindzeleke lapho sekwamukelwa budlelwane phakatsi kwalesikimu kanye neluhlelo lolubanti lwekuphepha kwetenhlalo . 
Loluhlobo lwelwatiso lubalulekile kwentela siciniseko sekudla . 
Kuniketa nekucinisekisa kufinyelela , lokuphelele , lokuhlangene kutinsita eMpumalanga Kapa , kugcizelela indlela yekunakekela kwekucala kwetemphilo , kusebentisa yonkhe imitfombolusito ngendlela lencono kakhulu kwentela kuvumela tonkhe titukulwane letikhona manje netelikusasa kutsi tijabulele imphilo kanye nebuhle bemphilo . 
Bonkhe basebentisi badzinga lizinga lekunetseteka emalungeni emvelo nekukhetsa indzawo yekuphumula lesemtfuntini noma leselangeni . 
Tibhedlela tesigodzi titawuba nebahlengikati labanakekelwa ingcondvo ngekwetemphilo njengencenye yelicembu lekunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo , nabodokotela bengcondvo labaniketa kwesekela kwelizinga lelikhetsekile kutisebenti tekwelapha kanye nabodokotela bemndeni . 
Kwehlisa nekulwa nekwenteka kwekukhwaphanisa nenkhohlakalo . 
Lenye imbangela lebalulekile yekufa kucangana kwekucitseka kwesisu , kufiyatwa kanye nekukhulelwa lokungena etfunjini lelingasilo . 
Ngesikhatsi lesifanako , litiko litawubona kutsi timo tingavela lapho indlela lendzala ingeke isebentele umphakatsi lobanti . 
Ngaloko , loku kitsi kusho kutsi kudzinga sibuyela emuva ekucinisekiseni kutsi lokutisekelo kwentiwe kancono futsi ngendlela lesebenta kahle . 
Kunemitsetfo leminyenti , tinchubomgomo kanye nemihlahlandlela lechutjwa mikhakha leminyenti yahulumende , lehambisana nekulawulwa kwemfucuta yetemphilo ; lokubaluleke kakhulu kwaloku kukhulunywa ngako ngentasi . 
Tisebenti tiyakhutsatwa mihla yonkhe kutsi tiphile imphilo lekahle ngesikhatsi semsebenti nanobe tingekho emsebentini . 
Ngingulobuka ngelitsemba ngekhatsi kimi , futsi kumele wetsembe kutsi kwelashwa kutawusindzisa imphilo yakho . 
Takhamuti tibika bugebengu kuSAPS letilindzele kutsi lobugebengu lobubikiwe buphenywe ngalokufanele nekusita kushushiswa kwetigebengu letisolwako . 
Le-SLA ifaka imincele lesisekelo lefana neluhlobo lwelizinga lelincane lekusebenta neticinisekiso tesikhatsi sekuphendvula kumsebenti loniketwe wona logcile kumazinga ekunakekela lekuvunyelwene ngawo ekwenta loyo msebenti . 
Tingcongco taloluhlobo titawutfola kutinhlelobuciko temkhakha wato nelwabiwomali tinhlelo tekuhlela kabusha nemiklamo lengaphakanyiselwa kwesekela levela kubanikeli . 
Emamodeli etemnotfo asungulelwa kuhlatiya lomtselela wetinchubomgomo letinyenti futsi netinchubo tamhlaba wonkhe kute kutewelulekwa balimi kahle . 
Lolophetfwe manje uyatikhetsela kutsi abe khona nakuhlolwa . 
Inchubo yeKulawula Emapuletitinombolo : Lenchubo isetjentiselwa kulawula tihlangotsi telipuletinombolo lelentelwa tidzingo ngco temuntfu . 
Kwanyalo loluhleloncane lucishe lweyame ngalokuphelele kuletibonelelo letikaliwe letibuya kuLitiko Letekulima Lavelonkhe kantsi tibonelelo letibuya kubasebentisi bemhlaba tinemkhawulo . 
Lethenda itawuhlolwa ngekuhambisana nemodeli yekuniketa emaphutu lefanele ngesikhatsi sekuhlolwa . 
Kusetjentiswa kwemali yahulumende kufaka ekhatsi kakhulu imikhicito lekungahwebelwana ngayo emaveni emhlaba . 
Kuyacaca kutsi titediyamu letikumadolobhakati titawulwela kutsi tinikwe sitifiketi kute sikhone kubita imidlalo yato tonkhe tigaba . 
Kubutsela nekusabalalisa emapheyisliphu kuleyunithi nekubuyisela imibiko yekusayina emapheyiroli nemapheyisliphu langakalandvwa abuyiselwe kuYunithi Yemapheyiroli . 
Imali yenkontileka incike ekubeni khona malanga onkhe kwetindzawo tebahlali basetikhungweni tekulungiswa kwetimilo . 
Ngaphandle kwemigomo lekuniketwe umyalo ngayo , njengoba ngishilo ngenhla , Nicholson J angeke atfolakale aneliphutsa lekunika umyalo wekudliwa futsi nekundluliswa kwelicala angeke kucondziswe emyalweni wakhe kuloko . 
Itawukhulisa , ngako-ke , ematfuba ekwakha umsebenti kanye nekutfutfuka kwebhizinisi . 
Ngicabanga kutsi kubita emehlo lamanyenti , njengendvodza angidzingi kunakwa kakhulu . 
Baphatsi labasetulu baniketwe litfuba lwekuba yincenye yetifundvo tebuholi letetfulwe bosolwati lababili labahlonishwa kakhulu kumave ngemave . 
Kufinyelela kwabo bonkhe bahlali kutinsita tekunakekelwa kutsintfwa ngco linani nekwendlaleka kwetinsita kusebenta emkhatsini wesifundzave . 
Lelitiko litsetse letinyatselo letilandzelako kucinisekisa kutsi kutsengiselana lokungalandzeli umtsetfo kuyavikelwa futsi kuyabonwa nekutsi lesakheko selitiko sekubhida lesitawufakwa sibe yincenye yayo yonkhe imiculu yekutsenga , sibuyeketiwe . 
Tfola emaciniso ngekutsi ngabe tincenye tetintfo kumele titsengwe kwentela kwakha loluhlelo lwekubeka liso kanye nekubika ngemklamo . 
Kuyakhoneka nome kunjalo kungena kusochaka wekuvimba kwemukeleka kwetiphakamiso talolwabiwomali kwentela kuhlanganisa tinhlangotsi kuphela . 
Uma ngabe lenkhomba lenjalo ikhona , tilinganiso temphahla yamasipala noma emayunithi langenisa kheshi nekutfolakala kwetimali . 
Nguliphi ligama lekhemikhali lelingilo lesoda ledla imphahla lekhicitwako kulamaseli lamatsatfu e-elekhrolayithi ? 
Tiphindze futsi tinike bantfu kutsi bakhetse mayelana nekutsi bafuna kutimbandzakanya kangakanani kuloko lokwenteka kutenhlalo . 
Kusebenta kwebaphatsi ekuphumeleliseni letinhloso letishiwo talelitiko kumele futsi kuhlolwe . 
Kubuka nekusayina lokubaliwe lebekusilele emuva ngekukhokha , emajenali , emaphutsa nalamanye emaphepha lasungulwe ngalesikhatsi senchubo yeluphenyo . 
Hulumende wetfu uyatibophelela ekusebenteni kuletimiso letinsha ekucaleni kwalomnyaka timali . 
Babuye bachaze kutsi lokulindzelekile besekubuka kakhulu emuva , nekutsi lenhloso lesemtsetfweni beseyilahlekelwa kusebenta kahle njengensika yalokulindzelekile . 
Lenhlangano Lesekelako itakusita wente sicelo sakho . 
Letinye tinkinga letitawubukwa ngunati : 
Lulawulo lolusha luvuma kutsi nanoma kunetincabhayi lesibukene nato , kusasemandleni etfu kufeza umbononchanti Wemtsetfosisekelo . 
Mabhalane wenkapani kanye Nesisebenti Lesiphetse Tetimali basita baphatsi kutsi bahambisane nato tonkhe tidzingo temtsetfo netekulawula letisebentako . 
Bobabili inkhapani kanye nemsebentisi batawugcina ikhophi yesicelo lesibhaliwe . 
Letilinganiso-teminyaka leminyenti titsintsene ngco nalemikhawulo yebhajethi yemnyaka futsi iyahlelenjiswa ngemnyaka nakutfolakala lwatiso lolusha . 
Buka yonkhe imibuto lephatselene netimali . 
Ngaloko-ke , cishe ihhafu yeluhambo lwekuya edolobheni lungaphasi kwemakhilomitha lamane budze . 
Labodokodela baniketwe imvumo nguMtimba weKuvimbela Bumphumphutse . 
Baphatsi betikhwama temphahla baniketwe ligunya lekuphatsa imphahla yaleNhlangano ngekuhambisana nendlelakwenta yekusebenta lebekiwe kanye nemikhawulo yenchubomgomo . 
Lombiko ngumkhicito wato tonkhe tintfo letentiwe Yiyunithi Yetekuchumana ngesikhatsi semnyaka wekubuyeketwa . 
Busonhlalakahle , njengaleminye imisebenti yekunakekela , buniketa imisebenti yetemtsetfo kumindeni lebukene nekunakekela labantfwana lababutsiwe . 
Kubuketa : Ngabe lesicashunwa sikhuluma ngani ? 
Lendlela yetekutfutsa itsintfwe bese ibangela tinselela ekuniketeni emasabsidi lanele emabhasi . 
Wonkhewonkhe kumele afake sandla kunchubomgomo lesimeme yekuphakelwa kwemantji nekuhlanteka . 
Kugcila kukusita bomasipala ekusunguleni Luhlelo Loluhlanganisiwe Lwekulawula Kungcola . 
Uma lamalungiselelo afaka ekhatsi ngemphumelelo kutsenga , lesamba lesilinganene salokunakwa sincunywa ngekwehlisa konkhe lokutfolakele ngalokutako kusetkentiswa emazinga entalo leniketiwe . 
Loku kutawehlisa ngalokwecile linani lemaklemu lafakiwe . 
Lesakhiwo sitawentiwa ngendlela yekutsi sitresi nalamanye emandla ngenca yekusebenta noma kuntjintjantjintja kwesimo selitulu angeke kubange umonakalo kulamaklemphu nalokufakiwe . 
Kulawula lokuniketwa kwemisebenti lemihle ngalokuphatselene nemisebenti yelihhovisi leMcondzisi kulabatsintsekako . 
Titifiketi titawuniketwa labahlanganyelako , kuphela uma baphetse lesifundvo ngemphumelelo . 
Lwati lwalokudzingekako lokuphatselene nemtsetfo lokufaka ekhatsi kubhajetha nekubuka lokutasawenteka . 
Kufaka lisiko lelikahle kubalandzeli kufuneka kubukwe njengenchubo lechubekako . 
Litiko ngalinye lilungiselela titatimende tetimali letitimele letiphetfwa ngetinyanga letimbili ngasekupheleni kwemnyakatimali bese tingeniswa kuMcwaningimabhuku Jikelele kutsi aticwaninge . 
Imitfolamphilo iyakhiwa noma yandziswe eveni lonkhe . 
Litiko litibonile tinsika letintsatfu letimcoka ekucinisekiseni kutfutfuka lokunemphilo kubantfwana . 
Kubekwa kwemalambu esitaladi kumele futsi kushayisane nalapho kuma khona emabhasi , kusimo lesikahle , kumele kube nemazinga lasetulu ekukhanyisa kuletindzawo letinjalo . 
Loku kusikhatsi lesidze kulindzeleke kutsi kulungise emanani entsengo yedayimani lengakalungiswa ikakhulu emakethe yesibili . 
Hulumende Nelibhangengodla ligucule tinchubomgomo tetimali yahulumende netetimali kwesekela timfuno tasekhaya , kube incitfo yesive etintfweni lekucalwa ngato tenhlalo letibalulekile kanye nelusiso lwesakhiwonchanti lugciniwe . 
Ijozi , ngobe ungatfola noma ngabe yini lapho futsi nebantfu bakhona bavulekile emcondvweni . 
Luhlu lolunjena kufuneka lwentiwe lutfolakale kulabanye labadlala indzima , noma kunoma ngumuphi umuntfu lonesifiso lesikhulu . 
Nanome tincumo leticinile bekufanele kutsi titsatfwe kute kutsi loku kwenteke , kube sivikelo sekutsi lesikudzingako kutsi sigcine kuletfwa kwetinsita kuchubeka . 
Indlela yetfu yekusebenta itfutfukisiwe kukhombisa indlela kusisebenti ngasinye malanga onkhe kwentela kufezekisa lombono Wamasipala Wesigodzi we-Frances Baard . 
Loku kunemtselela lomubi lobangwa mazinga laphansi ekusebenta , lokunemtselela kumandla ebantfu ekutsenga . 
Kufaka sicelo sekukhishwa kungentiwa kuphela emva kwekutsi lomsolwa sekamisiwe lokungenani umnyaka kusuka kulelilanga lekusebenta kwalesincumo lapho khona lesigwebo lesiminyaka lemitsatfu nome ngetulu . 
Esikhatsini lesendvulela Liphakelotimali , sihlanganyele nebaholi bemabhizinisi labanyenti ngetincabhayi telusiso nentfutfuko lesibukene nato . 
Loku - ngalokutayelekile - kuholele ekwehleni kwesimondzawo sasemantini eLwandle iBaltic . 
Lesikhungo sitfutfukisa budlelwane nalabanye lebasezingeni lelisetulu lebaniketa kucecesha ekhatsi eNingizimu Afrika kanye nemmango wekucecesha wamhlaba jikelele . 
Tinhlangano tekukhicita tibuye tente lucwaningo loluhambelana netidzingo tabo njalo njalo . 
Kwengeta ekuncishisweni kwemtfwalo wemabhizinisi lamancane , utsi ledathabhesi itawusita kunciphisa inkhohlakalo ngenca yelulawulo lwavelonkhe lolucinile etinkampanini letibhalisiwe . 
Tintfo , lokucuketfwe , kanye netinsita letentiwe kutsi titfolakale kulewebhusayithi ye-SARS nangekuyisebentisa angeke Basebentisi batisentisele kwenta inzuzo noma kwenta tintfo tabo tangasese ngaphandle kwekutfola imvumo lebhaliwe ku-SARS . 
Luhlelo Lwekugadza Nekuhlola lutawubhalwa . 
Kwentiwa taba tekutsi kubuyiselwe sisetjentiswa se-laundry njengencenye yekutfutfukisa indzawo . 
Lesisekelo sifanele kutsi sakhiwe ngepholikhabhonethi noma liplastiki lelicine kakhulu . 
Ngulapho kuphela nakubonakala kuswelakala kwemandla lekutawungenelelwa khona ngekweMtsetfosisekelo . 
Kwentiwa ncono kwemiphumela yelucwaningo lwemabhuku ngekutfola umbono wekucwaningwa kwemabhuku lokuhambisana nenchubo lekungiyo ; 
Umtsetfo wemanti unemtselela locondzile etimphilweni tawonkhe Malanga tebantfu bonkhe baseNingizimu Afrika ngako-ke kubaluleke kakhulu ekufinyeleleni kuletinjongo letibalulekile tavelonkhe tetinsita letibalulekile letiniketwa kulelive . 
Kucinisekisa kwekutsi tilinganiso telwabiwomali tibhalwa kahle kuloluhlelo lwekubala . 
Kufanele kutsi ticelo tihambisane nencwadzi yesicelo lesayiniwe , iCV lenako konkhe kanye netitifiketi leticinisekisiwe tekucala tamatisi , ilayisensi yekushayela kanye neticu tekufundza . 
Laba labaphendvulako kufanele babe nesibindzi ngalamalanga esimo selitulu babuye bahambe etindzaweni letinetitalada teludzaka kute bangenelele kumalacembu lagcile kulokutsite . 
Kubuye kunetinkinga letitsite letihlobene nekwelakanyana . 
Bantfwana basengotini yekungenwa yi-HIV ngekuhlukunyetwa ngekwelicansi . 
Tikhwama Tetindlu tetinhlelo tetindlu tavelonkhe tibekelwe liphakelotimali tihlukaniswe eluhlelweni Lwesikhwama Setindlu lwaseNingizimu Afrika . 
Lokugcamile kulomnyaka kube yidizayini yincwadzi yetinkhondlo letisikhumbuto njenge ncenye Yekubekwa Kwamengameli . 
Asikho sibophelelo sesikweleti , ngetulu kwekulawula kwesikhungo . 
EFree State kuhanjiswa kwetihhenga kwenteka kakhulu kumasipalati iLejweleputswa . 
Lesinyatselo sentiwa saphotfulwa ngemphumelelo , futsi nerejista yemphahla yentiwa yaba sesikhatsini kute kutsi yonkhe imphahla ibe nelizingagugu . 
Indlela lehlukile yesimondzawo sekulawulwa kwetjwala bema Swedish ivele yaba ngulecubile ngalenye indlela yentiwa nguletidzingo tekulawula emave eLubumbano lwaseYurophu , ikakhulukati ngalokuphatselene nesimo salemincintiswano yetimakethe . 
Ngabe imphilo yabe yehluke njani kuyakho ngesikhatsi wena usakhula ? 
Ngekulandzela kufakwa kwayo kutitatimende tetetimali , timphahla telutjalomali tibhalwa ngetindleko letingephasi letibutselene ngaphasi kwesehlontsengo nome ngabe ngukuphi kubutselana kwelutjalomali lolungeke lusakubuyisela imali . 
Kuba bucayi kwalendzawo lenemtselela kuphindze futsi kwanakwa ngesikhatsi kubalwa . 
Hulumende uyalwamukela lwabiwomali lekuhloswe ngalo kucinisa loluhlelo lwekwelapha . 
Cinisekisa kuhlangana nematiko ahulumende latsintsekile mayelana neticelo temvumo yekusebentisa emanti . 
Tonkhe tibhedlela nemitfolamphilo tilawulwa ngco nguletifundza . 
Kuhlelwa kwaletindzawo talemakethe , emarenki emathekisi nemabhasi , tindlu tangasese tesive , kufinyelela tinsita kanye netimoto telusito loluphutfumako , tindlela talabahamba ngetinyawo kanye netindzawo tekuhamba hamba titfolakala kulelibala lekudvwetjwa kwemadolobha kanye netifundvo tekumiswa kwetakhiwo tetindlu . 
Lenchubo yekutsenga inkhontileka yetinsita tekubhanga kufanele icale lokungenani etinyangeni letiyimfica ngembi kwekutsi lekontileka lekhona iphelelwe sikhatsi . 
Labafaka ticelo labangatiletsi ngesikhatsi timvume tabo letiphelelwe sikhatsi angeke babukwe ekunikweni timvume . 
Ngesikhatsi sekota yekugcina , kwaba nakubili kubhedvuka kwe-Rift Valley Fever , kunye kwaba eRust de Winter lokunye kwaba e-Irene . 
Kuphepha etindzaweni tekulahla imfucuta kuyinkhinga lenkhulu ngenca yebungoti betemphilo nekuphepha kulabo labasebenta ngalokungekho emtsetfweni . 
Lesikhala sitawugcwalisa ngalokugcwele . 
Baphendvuli kanye netisebenti tabo bangena ngaphansi kweluhlu lwetinchazelo . 
Loku kucatsaniswa kakhulu nesibalo lesihlanganisiwe salabasebentako . 
Lesibonelo lesingenhla simelele indzaba lenkhulu yekwakhelana lapho khona takhamuti titawube tincike kakhulu kutigitjelwa temmango . 
Lenchubo yekuvuselela inchubomgomo inikete sidzingo sekutsi kube nenchubo yekuguculwa kwemtsetfo . 
Tinchubo tenkantolo tekutfola lelinani lelibhadalwa njengesincepheteliso tihlehlisiwe ngesikhatsi imali yokumelwa ngalokusemtsetfweni kwemndeni wakaSeptember lebeyikhishwe ikhomishini seyiphelile . 
Kulungiswa kabusha kwangekhatsi kwelitiko kanye ngekubonakala kwesakhiwo nyalo kuniketwa ekutfutfukisweni kwebantfwana labasebancane , imfundvosisekelo yalabadzala kanye nemfundvokhashane ecinisweni tinyatselo letinhle . 
Tilinganiso letehlukene netikhala tabothishela tenta kutsi kube matima kakhulu kwenta sitfombe lesinembako semazinga emanani abothishela kulenchubo . 
Inkhululeko yekufinyelela kutfola lwatiso ngito tonkhe takhamuti , kodvwa kube kweluswe bungasense , kutawuba lilungelo lelisemtsetfweni . 
Temisebenti yeKusekela Kubonisa Lekhetsekile tiniketa kucubungula kwetemnotfo kanye nalokunye lokubalulekile kuleyunithi . 
Kwengeta ekufakeni inchazelo yemasu ekulawula imfucuta lakhona , kuphindze futsi kuphakanyiswe kuchaza kutsi ngutiphi tintfo ( tetemnotfo kanye netesimisomtsetfo ) emave langemalunga langatisebentisa kufezekisa letinhloso letibekwe kulamasu . 
Sihlalo walelikomidi Ngumphatsi Welitiko kantsi lifaka ekhatsi baphatsi beluhlelo lwebhajethi netisebenti letisekelako letivela kuLwatiso Lwekuphatsa . 
Hlola ticelo kumathekhnoloji lamasha kanye nalakhona . 
Lemoto lena kumele ibe lirobothi lemjaho kulelibanga kantsi itawenta labatsandza litubane batfokote . 
Lokwehlukaniseka ngekwebulili kuvela kulokutsi ligumbi lekulala lesikhungo ngalinye lilalisa ngetulu kwebantfu babili . 
Loku kutawuhamba libanga lelidze ekuniketeni umphakatsi emandla kanye nekunciphisa buphuya . 
Ungancoma kutsi libe ngalulwimi luphi lelirekhodi ? 
Hlanganisa inchubo yekulahla njalo ngenyanga . 
Kutfutfukiswa nekunakekelwa kweLuhlelo Lwekutsenga lwetimphahla letincane naletinkhulu ekupheleni kwaMabasa wesikhatsi sekubika ngasinye . 
Tinsita tekuhlola imbangela yekufa : Niketa tinsita tekuhlola imbangela yekufa kanye netinsita temtsetfo netekwelashwa . 
Buka futsi ingcoco lephatsele " netinyatselo tekulwa nekugwema " ngentasi . 
Tilwane tasendle letinyenti titihambela malula endzaweni . 
Kuhlolwa kwendzawo legcwele ngalokucindzetelekile ngembi kwekwetfulwa kwalokubekiwe kungahlelwa naNks D. 
Letindlela letibhukulako tenta umsebenti " wekuhamba " , lovimbela kutfola nanobe ngumuphi umsebenti lodzinga kufinyelela ngco kulomncele wesakhiwo nemgwaco loseceleni nalemphambanamgwaco . 
Kunconoteka kutsi lucwaningo lwekuhlola lenchubo lwentiwe kuze kutsi lusebente kahle nekutsi imisebenti yalo ihleleke . 
Tikhungo taseNingizimu Afrika temfundvo lephakeme tiphocelelekile kutsi tibeke endzaweni tindlela tekuvikela imfundvo yeticu kanye naletinye tinshisekelo tetitjudeni tayo letiya ekuntjintjaneni kwetinhlelo te-akhademikhi kutikhungo tangaphandle . 
Ngalesikhatsi kuseluhlangotsini lwematiko etifundza , leyunithi isenchubeni yekulungisa emaphokethe lehlukahlukene ekuchaza ingoti latawuniketwa ematiko kutsi atigcinele wona . 
Luhlelo lwekufaka sicelo selwentiwe lwabalula futsi sekubonakala intfutfuko kutikhatsi tekuchuba umsebenti wekufakwa kweticelo . 
Luhlelo lolubanti lekuvikela nelekulungisa kunakekela lukhona kucinisekisa kutsi imphahla itfola imphilo yayo yekugcina , kubuyisela nekuphindzisela tincenye letingasasebenti . 
Batsi sitawenganywa ngumoya wekuncoba newekutiphindziselela . 
Kuvalwa kwetigodzi kube nguyonantfo lebalulekile yalomklamo . 
Misa imisamo yelucwaningo , tfutfukisa tintfo tekushicilela iDIS kanye newebhusayithi yesifundza , njll . 
Nje iNP ayati kutsi ngubani losho loko ? 
Kuniketa emazinga laphakeme Emitfombo Yemisebenti ngebantfu netinsita te-IT kuMalunga Netisebenti . 
Loluhlelo kuhloswe ngalo kushukumisa nekwesekela tinhlobo letahlukahlukene tekucamba nekutfutfukisa emabhizinisi kumkhakha wesayensi yalokuphilako . 
Kuniketa sibonelo , tindzawo letinyenti letiphuye kakhulu atinato tikhungo letitinkhulisa . 
Kweviwa kutsi lenchubo itawudzingwa ngembi kwekwendluliselwa kwebuniyo bemhlaba kubafakiticelo bemmango ngekusebentisa Umtsetfo weMalungelo eMhlaba weMmango . 
Emadokhumenti ekuthenda angalandvwa kuSikhungo seMisebenti seteKutsenga lesiseMkhatsini . 
Kwenta semave emhlaba Ekhaya injongo yekuhlanganisa emave emhlaba , tinhlangotsi temasiko ngalokuhlelekile nalokungakahleleki kwekharikhulamu kuto tonkhe titjudeni , ekhatsi esimeni sendzawo yekufundza ekhaya . 
Ekugcineni , ngusihlalo lokumele akhiphe sincumo kutsi lesimo kungahlangatshetwana njani naso . 
Mayelana naloludzaba lolu lolwehlukile , kunakiwe kutsi kuchasa kwalabanikelako akubikwa kahle ngako . 
Lencenye yatsatseka njengemsebenti lophocelelekile kuto tonkhe tifundza . 
Nangabe Sifundza sincuma kutsi lomonakalo ungendlela yekutsi ngeke ulungiseke , timphala kungenteka tingemukeleki . 
Umuntfu lesikhatsi sakhe sasehhovisi siphelile njengelilunga lebhodi kutawufanele aphindze acashwe . 
Ekucinisekiseni kutsi kube nekukhula kwesikhatsi lesidze , kugcila kwaHulumeni kusekutfutfukiseni bantfu , ngekusebentisa imitfombolusito lemcoka kutemfundvo nasekucecesheni , nakenta loko abe futsi afuna kucinisekisa kutsi lizingasimo lelisetjentiswe ekutfutfukiseni emakhono emfundvo konkhe umuntfu lanako kwentiwa ncono . 
Lekhozi itawufundzisa ngetisekelo tekufundza libalave futsi itawufaka ekhatsi imisebenti lephatsekako lephatselene nesifundvo ngasinye . 
Kulendlela lensha leKoporasi icondze kutjala kutisebenti tayo nekuvumela tisebenti tayo tihlanganyele ekhozini lefanele yangaphandle netindzawo letidzingako , nakanye futsi ngekuhambisana kweMasu etfu Ekutfutfukisa Sisebenti ngasinye . 
Gadza ticinisekiso kanye nemagunya emaklayenti lakhokhelwako . 
Loku kungentiwa ngekutsi kubukwe emagama kanye nemisho lebekwe ngembili kwalelo gama kanye nalawo lalandzelako bese bayacombela kutsi ngabe itsini inshokutsi yaleligama , kanye nekuvivinya loku ngekutsi bafundze baye embili . 
Ticu tekuphatsa noma letilinganako letineminyaka lemitsatfu yelwati lolufanele . 
Lokuhlola , noma kunjalo , kuphindze kubone tinsayeya letingetekako letimayelana nesimondzawo lekufuneka labo labenta tinchubomgomo kuwo onkhe emazinga babukane nato kuleminyaka lelishumi letako . 
Loku kufanele kwentiwe kuwo onkhe emazinga , ikakhulukati kutekuphatsa , kantsi kufanele kwentiwe kungakapheli iminyaka lesihlanu . 
Singabatfunata bafundzi ngekuya emacansini , kodvwa bafundzi kumele baniketwe lwatiso lolunembako ngetemacansi laphephile njengoba batawenta tincumo tabo . 
Lommangalelwa wesitsatfu bekakhatsatekile kutsi lomsebenti , uma ungakafakwa kulesakheko , unganyamalala ngelilanga lelilandzelako . 
Imali letsetfwe esikhwameni itawukhokhwelwa ngaletizatfu letilandzelako : 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu losemabaleni lahluleka kuhambisana nesicelo semtsetfo lesentiwe ngulonelayisensi unelicala lekuphula umtsetfo . 
Tinsita tekugeza tisesimeni sekuwa futsi lesimo ndzawo jikelele kuletinsita asinato temphilo . 
Loku kuliciniso kutsi kutawungeta kumtamo wetfu wekutfutfukisa timphilo tebantfu betfu nekubakhulula ebuphuyeni , kungacashwa , nekungabi khona kwemisebenti . 
Kwakheka kwetintfo letinsha tensimbi kuhlobene kakhulu ne-pH nasemandleni e-redox yalamanti . 
LoSokontileka Lomkhulu ufanele kutsi akhetse Umlawuli wetimo Letiphutfumako lofanele kutsi ente emasu ekuphalala etimeni letiphutfumako anome ngusiphi simo lesiphutfumako lesingavela esayithini njengobe kukhombise luhlolo lwetebungoti . 
Tindzawo letivulekile letingabonakali ngalokuphelele futsi letingatinikeli ekugadzeni lokungagucuki tingaletsa inkhinga . 
Sistela Bernard wasivikela ngaphasi kweluphiko lwebumake , wasihlephulela sonkhe sinkhwa , wembatsisa tibati tetfu temphefumulo futsi wasinika umtfunti wekukhula nekutfutfuka kwetfu . 
Kumcoka kunaka kutsi imboni yemafilimu neye-TV kuvamile kubalukhuni kuyilandzela , ngenca yendlela ingayo , umsebenti wekukhicita ugcwele ngebantfu labangena babuye baphume kulemboni . 
Linyenti lebantfu mhlawumbe litawubona umkhicito lomuhle wekhwalithi kodvwa kungenteka babe nebumatima bekuchaza . 
Ngalokubhaliwe , imiphumela kutawuba kutsi ngemuva kwesikhatsi , uma lokuphuma kuchubeka , tinsila temanti langcolile titawuba khona kumacele omabili alendzawo lekucitfwa kuyo , ngesilinganiso sekucina kwetincenye letingahle tifane njengaleto letikulamanti langcolile . 
Noma ngumuphi umfakisicelo longahlangabetani netidzingo letibekiwe utawuvele abekelwe eceleni . 
Kuhlukaniswa ngekwetindzawo nemincele ngekusebenta kusemkhatsini wekwentiwa kabusha kwabomasipala . 
Leyo naleminye imitsetfo yetifundza lesebentako kumele kutsatfwe njengetidzingo letisezingeni leliphansi . 
Kutfutfuka lokuchubekako kweluhlelo lwekuchumana kanye nadayari yetehlakalo . 
Uchaze kwekutsi kungasebentisi ngendlela kwemakhadi ebhini bekungeke kwenteke . 
Ema-ejensi ekulawula kuhanjiswa kwemanti nawo angenta emakomidi ekulawula kuhanjiswa kwemanti , kanye nemitimba yekutfutfukisa kungenelela kwemiphakatsi endzaweni yayo yekulawula emanti . 
Imphahla lengabambeki lelawulwa nguMasipala Welidolobhakati iBuffalo yehliswe ngendlela yemugca-locondzile . 
Lesivumelwano siphotfulwe ePitoli ( Riphabhliki yaseNingizimu Afrika ) kantsi , uma kungaba netinchubo tebulungiswa , Umsebentisi uyavumelana nemandla Enkantolo lenelikhono kulomkhakha . 
Emasu ekusita imikhakha lengaba sengotini , njengekukhicita timoto timphahla netindvwangu , kwehlisa letinkinga . 
Loku lokukhokhelwako kwanyalo kuchazwe njengetimali letikolotwa letinye tikhungo tahulumende , ema-akhawunti ekukhokhela tikweleti netimali letitfolwe ngaphambilini , nalokunye . 
Kwenta kutsi kube nenkhundla lefananako yemakhomishini kute agcugcutele futsi abelane ngetindlela letinhle tekusebenta . 
Kuhlonyiswa Kwalabamnyama Ngemakhono kutawuchubeka nekufunwa ngekubuyeketwa kweLisu leKufezekisa leKutfola Loko Lokufunwako nakanye ngematfuba lakhulisiwe abosokontileka labasacatfuta ekugcinweni kwemigwaco isesimeni syo lesifanele . 
Ingucuko lenkhulu kulwatiso lolunikwa ummango ngekuwatisa netinchubomgomo netincumo teMkhandlu . 
Lomkhakha lona uphindze futsi ufake ekhatsi umtselo lowehlukahlukene wemphahla lechamuka kulamanye emave kanye nemtselo wemkhicito lokhokhwa uma umkhicito usakhicitwa losengakabelwa tinhlobo temtselo letifanele kanye nekudzingiswa ngaphandle kwemadayimane lowabekelwa kuvusa imboni yakuleli yekupolisha emadayimane . 
Sicela usinikete sikhatsi sekwetfula . 
Kulungiselelwa kwaleLisu kwafaka ekhatsi luchungechunge lwetingcoco kanye nabo bonkhe labatsintsekako kulenchubo yetindlu ezingeni lavelonkhe . 
Ngenca yalokungacondzanisi kahle umnyaka timali nemnyaka wekubhalisela kufundza , kunelizinga lekungacondzani emkhatsini kwenhloso nekubhalisa kwangemphela . 
Chuba umkhankhaso welucapheliso lwekuphatsa tekukhubateka nekwehlukahlukana . 
Lusito loluniketiwe lungaphansi kwalemigomo nemibandzela lenjena njengoba kungahle kuvunyelwane ngalo ngulelo live nendvuna , lesebenta kuleso naleso simo ngekucocisana Nendvuna Yetetimali . 
Lokubuyisela kwemnyaka kufaka lubalobalo lolucatsanisako emisebentini yemakhotho kukhava sikhatsi seminyaka lemitsatfu . 
Lamasu kanye nemacebo labawakhulisako bese bayawemukela aya ngelwati lwemanani kanye nemigomo lefakwe kulowo mbono . 
Kulesinye sikhungo , tikhwama letimnyama letigcwaliswe kakhulu ngemaplasenta netibungu letisatsambe kakhulu bekufuneka tibekwe imphelasontfo yonkhe , ngaphandle kwekufakwa kweticandzisi , tilindzelwe kushiswa ngemakhemikhali ngeMsombuluko . 
Kusungula nekusebentisa tindlela letiphelele naletisimeme tekubuysa esimeni titete . 
Kulalela kwalomtimba wekwendlulisa sikhalo kungacoshwa . 
Kumele bafundziswe kumemeta kute basitwe , babaleke noma bacele lomdzala labametsembako kutsi asite . 
Lophendvulako walandza kutsi watsengisa ngaphansi kwencindzetelo nekutsi , kuto tonkhe letimo , watsatselwa lemphahla lokukhulunywa ngayo . 
Umkhakha Wabosomabhizinisi Labancane newemakhoporethivi ushayeke kakhulu ngalokuwa kwemnotfo . 
Ngiyabonga kakhulu , Make Somlomo ; Make Ndvunankhulu weSifundza ; Umholi weLicembu Leliphikisako ; balingani betfu kuKhabhinethi kanye nemalunga eNdlu . 
Lokunye kugula , ikakhulukati inyumoniya lebabako , ingashesha kakhulu futsi ngalesinye sikhatsi bantfu bayafa ngembi kwekutsi kucinisekiswe kutsi bebane-HIV . 
Sabelo ngeligatja ngalinye kanye netinhlelo letinkhulu kukhonjiswe ngaphasi : 
Imibono lebuya ematikweni Ahulumende , belaphi labatingcweti , bacwaningi netinhlangano temisebenti nato tifakiwe . 
Umnyaka nemnyaka Hulumende wetfu uchubeka nekuphuma embili kuletinye tifundza ekwakheni tindlu ngekudlula imigomo lebekiwe . 
Lingumtimba lotimele ngekwemtsetfosisekelo , kantsi libika kuMkhandlu Wavelonkhe . 
Ummangalelwa wesitsatfu utjele Mnu . Montana kutsi ummangalelwa wesitsatfu akusuye bekenta umsebenti wekutsenga imphahla . 
Bagcogca tinyama letibandzako noma lokunye lokubolako kubobhasikidi babo , bese bantjintja tengcondvo babashiye , sibonelo , endzaweni yetimphahla tekugcoka yesuphamakethe . 
Ngenca yekwandza kwebantfu lokuchubekako , kunesidzingo lesiphutfumako sekuniketa tindlu kute kuvinjelwe tekuhlala letingalawuleki . 
Ekubukeni lokusetulu , siye sabuka tintfo tangaphandle letinemtselela endzabeni yekuthula nekutinta emiphakatsini yendzawo . 
Ikhwalithi ichazwa kancono njengemzamo wekucinisekisa kutsi tigulane titfola kunakekelwa lokusezingeni . 
Imihlabatsi leyisanti ngakoke kumele ibalekelwe , njengoba ingabuye ibange kumila lokungasikahle . 
Kuyacwayiswa kutsi ekucaleni kwalenchubo kuchumana kabanti nalabatsintsekako labafanelekile , njengoba loku kuvamise kuba yindlela lencono kakhulu yekwakha isethi leliciniso yetindlela tekukhetsa . 
Likomidi leBaphatsi beLibhange leLisemkhatsini banemigomo lehlukene yekusebenta . 
Yini lentfo leyodvwa bantfu labangayati ngawe ? 
Kungaba nesilinganiso lesincane sekumba izinki noma litfusi eSDI , kodvwa loku angeke kufake phakatsi imisebenti yetandla . 
Sibonile satsintseka kakhulu ngaletinye tento letichwaya bantfu bekuhamba naletinebuhlanga kuleminye imimango yetfu . 
Yonkhe ikhithi yetelusito lwekucala ifakwe emaglavu eraba , futsi loku kumele kugcokwe ngaso sonkhe sikhatsi nawuya kumuntfu lowopha ngoba alimele noma lophuma umongotilo . 
Kuhlukana kwetindleko tekuhwebelana lokusukela ekubhadaleni labakweletako noma kubika ngalabakweletako kumazinga lahlukile kulawo bekavele abhaliwe ngalesosikhatsi kutsatfwa njengemalingena noma tindleko ngelesikhatsi kuvela ngaso . 
Loku kuyimbangela yekukhatsateka , ngoba sabelotimali lesabelwe kugcinwa kwesakhiwonchanti sisesimeni lesifanele aseneli kutsi singagcina lephothifoliyo yemphahla lekhona yaHulumende weSifundza saseNshonalanga Kapa . 
Kucinisekisa kutsi tinsita tetitfutsi tihlangabetana netidzingo letisisekelo temphakatsi tekufinyelela umsebenti , temfundvo , temabhizinisi , tekutsenga nekutsengisa , temitsi kanye netinsita tenhlalo . 
Lokucondza lokujulile lokunjalo kutawenta kutsi bakhone kutsintsana kancono kakhulu netati letelulekako kanye netinhlangano temphakatsi , futsi leNcwadi Lebovu kuhloswe ngayo kuniketa lokucondza lokujulile ngendlela lekabili levisisekako futsi lesebentisekako kubantfu labangesibo balomsebenti . 
Lomasipala ucishe wangakhoni kuhlangabetana netibopho tawo emkhatsini wemitfombolusito leyimali leyindlala . 
Imiklamo iphindze ivumele tinhlelo tekutfutfukisa tebuntfwana . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele bacaphela kutsi tindlela tetitfutsi tesive ngahle titfutfukiswe kusukela kuletindlela letiniketa umtfwalo nobe letiphasi eluhlwini kuya kumalayini nobe tindlela talapho kugcwele kakhulu ngesikhatsi , uma lendzawo yasedolobheni iya ngekukhula . 
Sikhulume ngekutsi temidlalo kuto tonkhe tinkhalo telive tikhombisa lommango lekudlalelwa kuwo . 
Ngaphandle kwaletimphumelelo letivetiwe loluhlelo lwekulawula kusebenta lusadzinga kwentiwa ncono lokutsite lokutawufaka insayeya likhono kanye nekusebenta kwalomasipala kulomnyakatimali lotako : 
Litiko lishodelwa tisebenti letibalulekile letitawusebenta kuwo onkhe emahhovisi lasetulu kanye nasesigabeni sesigodzi . 
Ekufinyeleleni kuletintfo leti , sitawuhlonipha lelitsemba bantfu baseNingizimu Afrika lebalibeke kitsi . 
Kufanele kutsi tinkampani taseNingizimu Afrika tikhulise kuhweba nekusisa ngesheya kwemncele . 
Sicelo bese-ke siyemukelwa , siyaliwa nome sendluliselwe kulabo labafanele labagcina lwatiso loludzingekako . 
Kusetjentiswa kwaletinhlelo kubonakale kucondzile , kushoda kwemakhono lokubonakalako ekusetjentisweni kwabo . 
Kunetincenye letintsatfu letinkhulu temtsetfo letichitjelwako kwamanje . 
Lemifudlana netintfo temvelo letihlobene netasemantini tahlolwa ngalendlela . 
Incenye yemali yekulekelela yetfuliwe kusita labangasebenti bakhe emakhophelethivi . 
Letinjongo temasu ekusebenta nguleti : 
Lolwatiso lolulandzelako lukhombisa kutsi loMasipala lona ukuphi mayelana nekulawulwa kwemphahla : 
Lesincumo besigcugcutelwa tebuchwepheshe kanye nekukhula kwemvelo kwebantfu labahlala efama . 
Luchumano kutawungenwa kulo kuphela nalabo labahlungiwe bafakiticelo . 
Kufanele bafike kumphakatsi kulabaphansi kanye nekubika kubo bonkhe labatsintsekako mayelana nekusebenta kwekhansela ekuniketeni tinsita . 
Imethametiki yeSifundza kanye nemaKliniki eSayensi yebafundzisi yandziswa kufika kulo lonkhe Lihhovisi Lemklamo Wendzawo , kantsi loku kuye kwakhulisa kutetsemba kwabothishela betibalo kanye nesayensi . 
Luhlelo lwekuya embili kutfola nanobe ngukuphi kusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo futsi lokube kucitsa imali kanye nekubuka kutsi kungacinywa eluhlwini ngaleyondlela . 
Kusebenta kahle kwemisebenti lohleliwe kutawubukisiswa njalo . 
Lokukhula kwemanani , kanye nekusimama kwelizinga lentalo yemali kwanciphisa emandla ekutsenga kwemindeni futsi kwanciphisa ligeba lephrofithi kutimboni letinengi , lokwente kutsi kutsatse sikhatsi kusetjentiswa kwetintfo nekutsi emabhizinisi atjale timali . 
Ngakoke ikhomishini iphotfule kutsi kufanele kutsatfwe umtsetfo kuniketa " tiphakamiso " uma kubukwana netidzingo tebahlukunyetwa bebugebengu . 
Lenchubomgomo Yekutiphatsa ihambisana neMtsetfo lohlongotwako lomayelana neKulungiswa Kwesimilo , njengaloku omabili lamadokhumenti achaza ngalokucacile kutsi Sikhulu Setekulungiswa Kwesimilo kulindzeleke kutsi sitiphatse njani . 
Kungako sigcizelela kutsi kufuneka sakhe umkhakha wetekulima ngenca yemandla lonawo ekusungula linani lelikhulu lemisebenti nekutsi futsi sente sifundza setfu sibe ngulesitimele ekukhiciteni kudla . 
Kufanele kugcizelelwe kwekutsi akusiwo umsebenti weKhomishini kwenta imiklamo yekutfutfukisa . 
Emakholomu ekugcina ihayidrojini legciniwe emazingeni ekushisa laphansi lanelitimphawu letilandzelako : 
Uma sekuvunyelenwe ngelusito lwekwesekela , emazinga elusito kanye nekubekwa kwentsengo yelusito lwekusebenta futsi nephakheji yelusito seyisayiniwe kuloku , lentsengo yelusito itawuchijiyelwa ngekwesivumelwano senkontileka leseluliwe . 
Ticaphuno titawuhlolwa mayelana nendlela yekuhlola lebekiwe kuMibandzela leKhetsiwe yeTicelo Teticaphuno . 
Kuhlolwa kwemaklemu lacinisekisiwe sekuphotfuliwe . 
Hulumende ucinisa imitamo kanye nekunakana ekukhuleni kwemnotfo lokufaka wonkhe wonkhe , kwakha umsebenti kanye nekutfutfukisa litsemba lebatjali timali ngekulungisa tingcindzetelo temnotfo letimisa kabi tenhlalo nemabhizini . 
Kwala lesicelo sekubuyiselwa kuletimo leti kutawubukela phasi , ngekubona kwami , letincenye teSivumelwano futsi kwakha sibonelo lesingasisihle . 
Imalingena iyakhonjiswa uma kungenteka kutsi tinzuzo tesikhatsi lesitako noma imisebenti lengahle yenteke itawubutwa kuMasipala Welidolobhakati iBuffalo futsi letinzuzo tingakalwa ngekutsembeka . 
Lenkampani isebenta ngenchubo yekusebenta ngebhiya lehlanganiswe ngalokugcwele , ngebuniyo bemapulazi ebhali , tikhungo tekulungiselela tintfo tekuphisa nekukhicita emahophu , tindzawo lekuphiselwa kuto tjwala kanye nekwaba . 
Lomkhakha longakahleleki uvame kuba nesakhiwo setindleko letiphasana macondzana naletinye tizatfu ngaphandle kwebasebenti . 
Ngenca yebubanti bekwehlukahlukana kwetindzawo temsebenti lokhetsekile kutemphilo , kuceceshwa kwebantfu labanelwati letindzawo letitsite tekusebenta kukhombisile kutsi kuba yindlela lencono kakhulu yekucinisekisa kuphepha etindzaweni tekusebenta . 
Lentfutfuko lephakanyiswako kunelitfuba lekutsi ifake ligalelo lelikhulu kutakhiwonchanti letentiwe ncono kulendzawo . 
Lamabhawodi nemawashela atawuba wensimbi lenetinhloko letingemaheksagoni . 
Hlanganisa titobhu temabhasi netematekisi kute kube nemtfunti nekuphepha uma kudizayinwa imphambanomgwaco lebukene nemabhilidi . 
Nangabe kugcwele kakhulu , kuhambahamba kwebantfu akubi lula . 
Mayelana nekwakha , kunaka kweyame kumsebenti-loyeme ekwakheni kanye nakuntfutfuko yasokontileka . 
Inhloso yalendzaba yekubeka liso kumsebenti kutsi kubekwe lomklamo kusimo sekuphumelelisa lemiphumela lehleliwe yemsebenti kanye netinzuzo . 
Sicu semfundvo lesifanele kulomkhakha singaba lusito lolwengetiwe . 
Letigaba tabomasipala kulokheshi nekufana kwakheshi njengemphahla yetimali : imalimboleko nalokutfolakalako . 
Linani lemihlanganosikolwa lesesifundzeni lephetfwe ngumkhakha wema-NGO . 
Lawula imihlangano yeliKomiti leliGadze teManti leLihlangene laseNshonalanga Koloni . 
Esehlakalweni ngasinye ikhomishini icabanga buhle besiphakamiso . 
Emanti langcolile etimboni angacukatsa emanti langcolile asekhaya kanye nenkhucunkhucu . 
Babhidi bafanele kutsi bakhombise intsengo lenkhulu lemiselwe kusamba sesikhatsi lesilinganiselwe sekucedvwa kwato tonkhe tigaba kufaka ekhatsi tonkhe tindleko te-VAT temklamo . 
Lusito loluniketwako lusesimeni setetimali kanye nekusitwa ngalokungasiko kwetetimali . 
Incenye lebalulekile yendlela yekuniketwa kwemanti ngulendzawo lavalelwa kuyo , lokutfutfukiswa lekufanele kulawulwe ngekuhambisana nemigomo yekuniketwa kwemitfombolusito lehambisana nesimondzawo . 
Chaza kafishane luhlobo lwetindleko tekulawula . 
Emanti lasentjetiselwa imisebenti lengaphansi yekutsintsana , lefana neyetikebhe nekudoba , kumele ihlangabetane naletinkhombandlela letinconywe ekubekekeni kwetendzawo yetemanti . 
Onkhe emamitha atawufundvwa njalo ngenyanga . 
Umnikati wemtfwalo , nakawutfola lomtfwalo wetichumane , kumele ngaleso sikhatsi atise umhloli kanye Nemhloli Lomkhulu nangabe kukhona noma ngukuphi kungafani noma liphutsa kulomtfwalo . 
Luhlelo Lwalabasikati Labangasebenti Lebanebantfwana Labangaphansi Kwalesihlanu luniketa emandla labasikati bemimango yasekhaya ngekubacecesha kumakhono ekuphila nekucecesha ematfubeni emsebenti njengekuphrinta nekulima tibhidvo , kulokunye lokunyenti . 
Kwendlula lapho , ngekusebentisa tinchubo tekucinisekisa , imibiko yekucolelwa kanye nelucwaningo lolwentiwa njalo nje lwekuholela , kunekucinisekiswa lokungiko kwebungibo benchubo yekulawula tekuholela . 
Lengcungcutsela lehlanganisiwe itawakhiwa ngetinhlelo letikhona , imisebenti , lkuletfwako netinsita kanye naletinye tinsita letingetiwe tentelwa kusebentisana , kukhombisa , kucecesha , kutfutfukisa nekukhicitwa kwetintfo letisezingeni nekukhangisa ngekulandzelela nekubuyeketa . 
Kungcola nemanti laphuma emthoyi kugcogcwa emathangeni lehlukene . 
Kuya embili , Litiko liphindza futsi libuka nenchubo yekutweba labafuna umsebenti ngekusebentisa i-Elekthroniki lapho labafuna umsebenti bangafaka khona ticelo tabo tekufuna imisebenti letikhangisiwe ku-inthanethi . 
Kodvwa kumele ifake sibopho sekutitsiba kwenta temacansi nenhlonipho yemalungelo alabanye , ikakhulukati balingani betfu betemacansi . 
Ishayina neBrazil ngemalunga e-BRICS kanye neNingizimu Afrika . 
Ngelusito lwaHulumende kulenkhundla , umkhakha wetincwadzi netinhlangano temmango setisungule budlelwane lobunemandla bekukhutsata lisiko lekufundza . 
Lwati selulungisiwe kantsi Lelitiko lisalindzele kuva lilanga kuSCOPA kute lente setfulo lesinemininingwane lebanti . 
Letiphakamiso titawehlisa kucitfwa kwemali kwematiko avelonkhe etintfweni letingakabaluleki netinsita letifana nekuhamba , kulungisa nekupheka . 
Kufanele lifundzise bantfu kulondvolota imvelo , kuvimbela kubhidlita imvelo kanye nekucinisekisa kwekutsi titjalo letingatfolakali malula njengamayiphuku atishatjalaliswa tigebengu . 
Tindleko talokuntjintja lokukhulu atikafakwa etindlekweni tekusebenta letetfulwe ngenhla . 
Kucondzanisa kutotonkhe tigaba tahulumende kumcoka kwentela kucinisekisa kusebentisa ngemphumelelo futsi nekwesekela lokwenele . 
Tidzingo tekhwalithi yemanti yelusebentisomanti tincunywa ngekubuka : 
Ngekufakwa kweNingizimu Afrika , i-Afrika nyalo seyinelitfuba lekwenta ncono kuma kwayo emakethe yemhlaba wonkhe . 
Kunetikhala temsebenti letintsatfu temeluleki wembuso lomkhulu . 
I-trout idzinga emanti lanekhwalithi lelizingeni leliphakeme kakhulu futsi avelelela kakhulu nasekuphaphulekeni lokuncane . 
Indzima ledlawa yiNingizimu Afrika ekusungulweni kwe-Indian Ocean Rim isemcoka . 
Loku kufaka kubhalwa kwemininingwane yemiklamo , tinchubo temabhidi lavulekile noma lanemkhawulo nekusayinwa kwemakontileka . 
Kutinikela kwakhe ekuchubeni lelitiko ekusiteni bomasipala kanye nesikhungo sebuholi bendzabuko sekube ngumshiyalifa . 
Loku kufaka kuhlolwa kwesikhatsi sekusebenta kanye nekutfola luhlelomsebenti kanye ne-ajenda yesakhiwo ngasinye lesisunguliwe sekusekela tinhloso temkhakha . 
Loku ngulokunye kwalokunye lokungenteka lokukhona . 
Tinsayeya letinkhulu kuCape Agulhas LM tisekhatsi kuletinkhomba temholo netemfundvo , letingaphasi kakhulu kwesilinganisomkhatsini sesifundza . 
Ngekwenchubo , atikho tingucuko tesikhashane kunchubo yentsela njengoba itsintsa timali letikhona-tephara lekufanele icatjangwe . 
Umehluko ekugeleteni kanye naselitubaneni lemfudlana etindzaweni letintsatfu kukhombisa kahle kubaluleka kwekukhetsa indzawo yalapho kutawuba khona umlomo wekukhafula macondzana nekubhica kanye nekuhambisa umhwamuko lofanana nelifu wemanti langcolile . 
Baniketa kugadza lokufanelekile ekuphatseni kwabo . 
Imibuso ingasita imitamo yendzawo ngekuniketa tibonelelo tekucala kwenta umsebenti kutinhlelo tekwehlisa umtfombo , lwati lwetemfundvo kanye nelusito lelwati lwetintfo letitsite . 
Ngaphandle kweliphuzu lekutsi leLikomidi phambilini liphakamise kukhatsateka mayelana nenkhinga yekusetjentiswa kwemali budlabha . 
Indvuna ihlanganyela kakhulu Enhlanganweni Yemave latiphetse Yekulawulwa Nekuphatfwa Kwesive , Enhlanganweni Yemhlaba Yesayensi Lelawulako , nasemisebentini Yamhlaba Uhlangene ( UN ) lephatselene nekulawulwa kwesive . 
Inchazelo lemfisha iniketiwe ngentasi mayelana nematheknoloji lakhetsiwe ngekuphatsa imfucuta lenekutsatselana ' kungabikhona kwetheknoloji letsite akusho kutsi ayamukeleki . 
Lesicephu lesilandzelako siniketa imininingwane yetindzima talamazinga lahlukene ahulumende ngalinye kanye nalamanye ema-ejensi ngekhatsi kweluhlaka lolubanti lwesikhungo loluchazwe ngenhla . 
Ngekwemtsetfosivivinywa longasaguculwa yonkhe imishado yema-Isamu lekhona itawuvunywa njengemishado lesemtsetfweni , kuto tonkhe tinhloso , uma kucala umtsetfo lohlongotwako . 
Basebentisi bemanti kufanele batihlomise ngemigomo nemibandzela Yetigunyato Jikelele , njengoba kunemibandzela letsite lasebenta kulokunye kusetjentiswa kwemanti . 
Sahlela kucecesha kutikhungo tasemadolobheni lamakhulu , kutigodzi nakubomasipala . 
Lomasipala utayala lekhotheshini nangabe tilungiso atikentiwa ngekuhambisana nalokungenhla . 
Ngenca yekunakekela lokuphuyile lokuniketwa kumethiriyeli yekuphatsa nalokulahlekelwa lokubangekako , labanye baphakeli bakhela etakhiweni tetindleko tabo indleko yemnyaka leyincenye yekubuyisela incenye yeticukatsi tabo . 
Tintfo letinyenti letingcolisa umoya letivela etimbonini tivamise kubitwa ngekutsi njengemtfombo lesisusa , lokusho kutsi tivela emtfonjeni lokuleyo ndzawo . 
Kukhona kusebenta ngaphansi kwencindzetelo kanye nekunaka yonkhe imininingwane nekuhlangabetana nemincamulajucu ngulesinye setibopho . 
Loku kuyinkhomba yekutsi leNgcungcutsela yeTekuphepha Emigwacweni lesibe nayo kulomnyaka lophelile beyingasiko kucitsa sikhatsi , ngoba letinye taloku lokuzuziwe kuyincenye yekufezekiswa kwetincomo tayo . 
Lamanye emaklemu lalishumi adluliselwa enkantolo futsi ayavela kusigaba sekugcina salombiko . 
Sihlose kuphumelela kumazinga ekuhlatiya kwetfu , tecwayiso tetfu nekwenta umsebenti wetfu wekulawula timali . 
Ngutiphi tifundvo letibaluleke kakhulu lotifundzile ? 
Yonkhe imiklamo beyilandzelelwa njalo ngeliviki futsi bekufuneka imibiko lemibili ngeliviki yalokwentekako kubaphakeli tinsita . 
Kuniketwa kwema-intheni etekulapha nekwabodokotela labasebenta ngemmango kuyincenye yenchubo Yavelonkhe . 
Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa ngilo lelilawula basebenti . 
Kuluphawu lolumalula lolungashintjwa kalula futsi lwemukelwe etindzaweni letinyenti . 
Lamabhavu ekuwashela anganiketwa ngekhatsi nome ngephandle . 
Ngabe uke weswela emanti ? 
Leminye yemigomo lebekiwe ifaka ekhatsi kwekucala , kukhula ekukhiciteni wakuleli ngekukhula ngemaphesenti lalishumi ekusetjentisweni kwetincenye takuleli kwekwakhiwa kwemikhumbi netikebhe . 
Idatha lesisekelo lesibekiwe lemayelana nekusalela emuva inika umcondvo lonemandla wekukala njengeNkhomba Yekusebenta Lemcoka kute kuphutfunyiswe kuphakelwa kwetinsita . 
Sonkontileka ungenise lwatiso lolungasingiko cobo kuMadokhumenti Labuyiselekako lakha incenye yalenkontileka . 
Lendzaba le ibucayi , njengobe bungako betitfutsi buncunywa yimfuno nakuphitsitela . 
Lesivumelwano kulindzeleke kutsi silawule lobudlelwano emkhatsini welitiko letemfundvo esifundzeni nemnikati wenkapani yemphahla yangasese . 
Kucitsa imali kumiklamo lemikhulu yekwakha kweyame kulokuchubeka kwebakhi . 
Baphindze banike baphatsi betikhungo tekugcina labalindzele kushushiswa ngelwatiso lwemikhuba , lekungenteka kutsi bebangayati . 
Linani letinhlelo tevidiyo letikhicitiwe ngemnyaka . 
Inchubomgomo yeNingizimu Afika yekubukana nemave angaphandle ngako-ke yemukela kutsi kute kuzuzwe imphiloncono yawonkhewonkhe , intfutfuko nekuvikeleka kubukwana nako kahle kakhulu ngekunakwa ngalokulingene kuto tonkhe tetfuso bantfu lababukene nato . 
Kucinisekisa kutsi inchubo yekuchumana yasesibhedlela iyagcinwa kute kutsi ikwati kuniketa , kuhlutwa kwelwatiso lokwetsembekile nalokwenteka ngesikhatsi lesifanele . 
Bhala sinikamongo lesifishane salesicashunwa usebentise emagama akho lasihlanu . 
Inhlangano Yemincele yase-Afrika leseNingizimu , lecuketse iNingizimu Afrika , iBotswana , iLesotho , iNamibia , neSwaziland , yinhlangano yemincele lendzala kakhulu emhlabeni . 
Umphumela lodzingeka kakhulu , lozuzisa wonkhe lotsintsekako , kuvumelena nekuphilisana ngekuthula kulemphahla . 
Chaza loku lokubonako ngekucondzisa kutimi tesilinganisozinga . 
Kucatjangwa kutsi lendlela kutawucinisekisa kuphatfwa ngendlela kwemkhicito , kanye nekufaka sandla ekwakheni imisebenti kanye nekuvikeleka kwekudla kwavelonkhe . 
Emvakwaloko yabaniketa imali kutsi batsenge emaswidi wase uyabacwayisa kutsi bangatjeli muntfu ngalesigigaba . 
Leligatja lifaka ekhatsi tincenye letintsatfu , letibitwa nge liHhovisi Lekuphatfwa Kwetisebenti , liHhovisi Lekutfutfukiswa Kwetisebenti kanye neliHhovisi Lekuphatfwa Kwetikhungo . 
Lesi sibonelelo lesisha kantsi kucitfwa kwemali bekuhamba kancane nakucalwa . 
Lolubondza lwemabito lubhalwe emagalelo abo kwentela titukulwane . 
Njalo ngemnyaka tinkulungwane tebafundzi tiyekela sikolo ngaphandle kwekutfola kuhlolwa lokufanele ngematfuba latako emsebenti kanye nelwatiso ngaloko labakudzinga kukutfola esikolweni kute batfole lawo matfuba . 
Nangaloko , ngulamanani emabhidi kuphela kulomkhakha wetakhiwo , sivili , makhenikhali nemsebenti wagezi latawuvetwa uma uwacela ngalesikhatsi kuvulwa lamabhidi . 
Sikhombisa kutsi lomfanekiso uyakhona kukhombisa timphawu letibonakalako letibalulekile tendlela yekuhanjiswa kwetimali . 
Cinisekisa kutsi ngemnyaka kanye nakabili ngemnyaka sitoko siyatsatfwa . 
Emamitha emisinga lasesidzidzini asebentisa tindlela letahlukahlukene tekuva litubane kanye nendzawo lapho uya khona futsi kubalulekile kuvivisa imikhawulo kanye nekusebenta kwalelo nalelo hlobo lwemitha nakudizayinwa luhlelo lwekurekhoda umsinga . 
Tonkhe letintfo letishiwo lapha ngetulu tifaka ligalelo lelikhulu ekukhuphuleni tindleko e-SU , njengobe lolusebentisomali lolwengetiwe alwelekelelwa ngetimali letikhishwa nguhulumende . 
Kulekota , kuhlolwa tonkhe letifundza letiyimfica . 
Emazinga ensimbi lenyusiwe lasemantini angancishiswa ngekugcina i-pH lengavunicala . 
Ematfuba ekutsengiselana langazuzisa ngalokuhambisanako asaphenywa . 
Imphilobantfu ichazwa kabanti njengesifundvo sekuntjintjantjintja kwelinanibantfu . 
Imihlangano leminyenti ibanjiwe nebantfu labaphetse beKhomishini Yelucwaningo Ngemanti kute kucociswane ngekutsi lenchubomgomo lensha ingasetjentiswa njani kancono kantsi netinhlelo tiyalungiswa . 
Emave ase-Afrika ngetinhlelo tawo tavelonkhe , tesigodzi kanye netelivekati setihambise imitamo lemikhulu kuphendvula kuleto tinsayeya . 
Tinyatseliso tetingalo titawutsatfwa ngalelilanga le-inthavyu . 
Kulesigaba nasi , emasu kumele atfutfukiswe kwentela kulungisa letinkhinga temasu . 
Njengalokuliciniso , lomtfwana angahlala anakekelwe ngulomtali longumtfumbi , uma akhetsa kubuyela emuva nalomntfwana . 
Luphiko lePPP luyachubeka nekusekela bomasipalati ekuniketeni imisebenti lebalulekile ngebudlelwane nemkhakha lotimele . 
Indlela lekhetfwako kuvimba kusebentisa tincibilikisi letifakwe iklorayini . 
Kwengeta emibikweni ngeluphenyo lolutsite , umtsetfo umisa kutsi kufanele kutsi ikhomishini ihambise njalo ngemnyaka umbiko endvuneni ngayo yonkhe imisebenti leyenteke emnyakeni londlulile . 
Loye lomelako kumele abe sikhulu lesisetulu , futsi abe nemandla ekuphetsa tivumelwano amela lenkampani . 
Njengobe tincumo titawuba ndzawonye futsi tentiwe ngalokwehlukile , kunelinani letindzawo lapho kufanele tincumo tefilosofi ticanjwe khona kute kubekwe emasu etincumo letinemininingwane . 
Kuyo yonkhe lenchubo yelwabiwomali , kuhlanganyela kwemmango kube yintfo levamile . 
Loku kwakhetsa ngemandla bantfu labamnyama , lebebangakwati kufinyelela kutemfundvo . 
Lilungelo letemtsetfosisekelo lelitsi " umsulwa udzimate ukhandzakale unelicala " lesekela Umtsetfo Lohlongotwako . 
Uyacelwa ucaphele kutsi Letindzawo Telulawulo letingenhla akudzingeki tiphindze tipopolwe . 
Kwentiwa kwekugcinwa kwemabhuku lokungafanele kulungiswa ngekutsi kudzalulwe tinchubomgomo tekugcinwa kwemabhuku , hhayi ngemanotsi nome ngesikucatsilwati lesichazako . 
Kukhutsata kucabanga kanye nekufundza ngeliso lelihlabako lulwimi nembhalo . 
Letilinganiso lesetilungisiwe futsi bekufanele ngabe tente tindzawo talabaphuyile bocalangaye taletsa tinsita letincono naletinebuntfu kakhulu . 
Kuceceshwa kwebaniketimphilo ngekuniketa emandla lohlukunyetiwe kanye nekulawula kusaba kuyachubeka . 
Lamathebula langenhla akhombisa imalingena nekusetjentiswa kwemali kwenyanga lekubikwa ngayo , kuhlangene netinombolo leticatsaniswako temnyaka lowengcile . 
Linyenti labomalingena labasele abafanani kantsi futsi abatfolwa njalo nje . 
Kutawubakhona bukhona be-Afrika lobucinisiwe kuletinye timondzawo letimhibahiba njenge-IMF kanye neLibhange Lemhlaba , kanye nakuleto letiphatselene nemhlaba wonkhe kanye nesifundza . 
Lesinye sinyatselo sitawutsatfwa kuye ngemphumela weluphenyo . 
Luhlelo lwenhlalo lwentiwa ngekusebentisa Temkhicito eNingizimu Afrika . 
Loku kube nemtselela ekubhedvukeni kweludlame kanye netiyaluyalu letenteka ngeliSonto ebusuku . 
Kuhanjiswa kwenkhukhuma nako kungulenye intfo lekhatsata siphatsimandla sendzawo , ngoba emaloli latfutsa inkhukhuma madze kakhulu kutsi angangena emphelamgwaco uma ngabe kute tiyingi tekujika letentiwe . 
Sibonelo , uma kutsetfwe sincumo sekutsi emathikithi atawutsengiswa ngembi kwelilanga lemdlalo kuphela , akufuneki kube nekuphambuka ngelilanga lemdlalo . 
Ngekwehluka futsi nangekweliciniso , kusakateka kwetindlu letitsengekako eKapa ngemuva kwelubandlululo tikhweshe kakhulu eNkhabeni yeLidolobhakati kukhona kakhulu labamhlophe kanye nabomakhelwane basetindzaweni talabadla kusale . 
Lizinga lemtselela lobukwako litsatfwa njengalelamukelekile ngekuya ngekweluhlobo lwencenye yesakhiwo . 
ISARS ibuye isebentise tonkhe tindlela tekuchumana letikhona njengebetindzaba letibhaliwe , imisakato , bomabonakudze , imibiko lebhaliwe nemabhodi lamakhulu . 
Letinye timfucuta kungenteka tingadzanjiswa ngekulungiswa kantsi tingachubeka nekuveta bungoti be-ikholoji . 
Tinhlangotsi letikhetsekile tesimomvelo sebudzebudvute , emazinga lasetulu emsindvo , kanye nekuhlukaniswa netimo letetayelekile temphilo yasemadolobheni kungakhutsata imiva yekwesaba , kudideka , kanye nekwesaba kakhulu kuba sendzaweni levalelekile . 
Loluhlelo lutawuholwa betekwelashwa labakufundzele etibhedlela tahulumende kanye nakumitfolamphilo kuyo yonkhe iNingizimu Afrika , kantsi lutawuhlolwa njalo kucinisekisa kutsi luhlangabetana ngemphumelelo netidzingo tetigulane . 
Litiko lisungule tinkhombandlela tenchubo yekundluliswa kwetimali kusuka Esikhwameni Setetindlu saseNingizimu Afrika iye etifundzeni netenchubo yekubika ngekuya Kwemtsetfo Wekuphatfwa kwetimali Tesive , Umtsetfo Wemalingena Yeluphiko Nemtsetfo Wetetindlu . 
Lekhozi itawuchaza imitselela leyehlukene kutinchubo tekwakha tinchubomgomo netekufezekisa ( emaciniso , lokuhlangabetenwe nako emphilweni , emakhono , kwekuhlela , tepolitiki kanye nemakhono esikhungo ) netindlela lekungafakwa ngato bufakazi kutinchubo . 
Basebenta kumiklamo yekulungisa tingadze etikolweni , emasontfweni nasetitaladini . 
Kunciphisa kwakha kube sesikhatsini lesemukelakako . 
Sihlalo weLikomidi leMkhandlu waVelonkhe weTifundza leteMtsetfosisekelo neKulawulwa kweMisebenti yaHulumende . 
Kuzuza loku , kufanele kusungulwe kuhlanganyela lokuhlelekile nalokwenteka njalo , tindlela tekuchumana nekubika . 
Akunakheshi nalokufana nakheshi lobekwe njengesivikelo kwentela imitfwalo yetimali kantsi akunativimbo letibekiwe ebungotini lobuphatselene nekungakhokhelwa kwetibonelelo letinemibandzela nemasabsidi abonakala kutsi aphansi . 
Kwengeta kuloku lokungetulu , luchumano lungacondziswa ngco kuKlayenti noma ku-Ejenti yakhe lekhetsiwe , ngemlomo noma ngekubhala phasi , nakuvela sidzingo . 
Kuletikhatsi tanyalo , kukhula kwe " mathayiga ase-Eshiya " kantsi emaChina afake ligalelo lelikhulu kumtselela wekutsengisa . 
Loku ngalokubuyako kufuna inchubomgomo yekwetayela , lecabangela lokuba matima kwesimo lesikhona kwamanje semave emhlaba ngakulunye luhlangotsi , kanye nekugucuka kwekuma kwemnotfo waseNingizimu Afrika , ngakulolunye . 
Imigwaco lehlanganise tinhlobo tetigitjelwa imigwaco lehlanganisa basebentisi labahamba ngetimoto nebasebentisi labangahambi ngetimoto . 
Na lokuhleleka futsi nekwengetwa kwemtsetfo locinile walemboni yematekisi kungaba kahle kuletinye timo , tinhlelo letinjalo kufanele tigweme kwengeta tindleko letinkhulu ngaphandle kwekukhula lokuhambisanako ekukhicitweni . 
Isite tinhlanganisela letinyenti tetemidlalo kulenhlangano yetigigaba tamhlaba jikelele ekhaya , ngekuhlanganyela kwabo kutigigaba ngensheya . 
Loku kufaka basebenti labaceceshiwe , kutfolakala kwethiyetha yekuhlindza , emathulusi lafanele ekuhlindza kanye nemitsi , kanye netindlela letifanele tekulawula-kwesuleleka ngetifo . 
Kufaneleka kwethephu yekurekhoda kumele kungachunyaniswa nelinani lemahora ekhotho , kodvwa kulinani lemakhotho lasebentako ehhovisi lamantji . 
Imimmango yasemakhaya isebentisa itheknoloji lefanele itikhicitele kudla kwayo , ngaphandle kwekweyama etintfweni letibuya ngaphandle , tibonelelo tahulumende noma emagrosa asetimakethe . 
Kukhula lokwengetiwe kuyadzingeka kubalima labasafususa . 
Kubika ngemazinga ekudla ngetimphahla tesitolo . 
Butsi be-cyanide abutfolakali kalula , futsi lesimo sivamise kukhonjiswa ngevele kube nekufa lobuhlobene ne-eutrophication nekukhicita ngebunyenti kweligciwane i-blue-green . 
Inkhomba yekuswela kwelugebe lolusetulu ishokutsi kuswela kunemandla kakhulu . 
Luhlobo lwembhalo lungaba lwetemlomo , lolubhaliwe nome lolubukelwako , nome inhlanganisela yetindlela letetfulwe ngato . 
Sincusa tinkhapani kutsi tisebentise lelitfuba lalesikimu sekumiswa emsebentini uyoceceshwa lesimemetelwe nguMengameli kute tisebenti titilungiselele kumelana netingucuko letitako njengoba Umhlangano uncumile . 
Umfakisicelo lophumelele utawubukana nalemisebenti ngco lelandzelako : kubhala , kubuyeketa , kuvetha kanye nekukhansela emakontileka . 
Akusiko kuphela kutsi kutiphatsa ngalendlela kutawenta tisebenti tekuvikela tente lokutsite kodvwa kutawuphindze kutsatfwe njengekutiphatsa lokulihlazo futsi kungahle kwente tibukeli tiyekele kukwenta loko futsi . 
Loluhlelo lwekulinga lugcwaliselwa nguloluhlelo lwaminyaka lwavelonkhe lwekulinga . 
Indlu yetivakashi lekhokhelwako ihlalisa tivakashi letihambisana tibuye titfokotele kuthula nekungabinemsindvo kwendzawo letakhelene nayo . 
Tinhlelo tebantfwana labasebancane tingayonga imali , ngekutsi tingaba nemphumela wekumoshakala kunchubo yesikolo yekufundza . 
Loluhlelo lolu luyapheleketelwa sifundvo semtselela wekuphakama kwelwandle , lesisesesimeni sekulungiswa futsi lesisesendleleni yenchubo yekuvunywa . 
Ingabe lofaka sicelo uyatjelwa kutsi umyalo wesikhashana newarenti yekuboshwa kutawukhishwa ngelilanga lelilandzelako lekusebenta ? 
Litfusi linetici letikahle kakhulu tekuhambisa futsi lingulokunye lokumcoka kakhulu kwemsebenti welitfusi embonini yagezi . 
Konga akusiyo intfo lebaluleke kakhulu kumuntfu kuphela , kepha nakuvelonkhe . 
Sigaba sesitsatfu simo setekuvikela , imfundziso nedizayini yesisindvo lesingengciwa ngekukhanyiselwa ngulemisebenti lengenhla , lokusemgceni weMtsetfosisekelo neSiphakamisomtsetfo Setekuvikela . 
Timphiko teLucwaningomabhuku Tangekhatsi kanye nembiko weMcwaningimabhuku Jikelele wekutsi nanoma kunetinyatselo tekulungisa letitsatfwa Sigungu Lesiphetse , letincumo atisetjentiswa ngenhlelembiso kuwo onkhe ematiko . 
Kulungiselela luphakelomali lwesikhatsi lesitako , incenye yesikhwama semali lesilindze lokungahle kwenteke sincishisiwe kulungisela emandla lamasha ekusebentisa imali kanye netintfo letita kucala . 
Ematiko ahulumende aceliwe kutsi asebente ngekukhombisa emazinga lasetulu kakhulu ebuholi lobuhle newekwenta umsebenti kutenhlalo . 
nekungasebentisi ligama lekwenta ibhizinisi lelitsi " SARS " njengencenye yeligama leliyidomeyini noma njengeligama leliyisabhudomeyini , nanoma kunjalo leliphuzu lekutsi kusetjentiswa kwalo noma kubhaliswa kwalo kungavunyelwa ngekuya kwetredimakhi noma ngekwemtsetfo wemtsetfosisekelo . 
Loku bekungenjalo . 
Inzuzo nome kulahlekelwa ngumehluko emkhatsini wesamba umtsengi laya naso ekhaya , nangabe sikhona , kanye nelinani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku . 
Tonkhe takhamuti letineminyaka lekhetsiwe titawufaneleka kutfola sibonelelo , lesitawenta lula kuphatfwa kwaso kanye nekubukana nekuswelakala kwekukhutsatela konga lokuvela eluhlolweni lwetindlela letikhona . 
Luhlelo lwetfu lwekubeka liso nekuhlola kuphatfwa kwesive nalo futsi luniketa imininingwane lesetjentiswa kutfutfukisa luhlatiyo lolwetfulwa lapha . 
Nanoma kunjalo , awuzange ajabulele luhlobo lekusekela kwembuso lokuniketwe emakhophelethivi etekulima lamhlophe aba butsakatsaka angatfutfuki . 
Kungasebenti kahle nenkhohlakalo emkhakheni wesive kusho kutsi bantfu labambalwa bafinyelela emantini lahlantekile , imfundvo lephucukile noma lunakekelomphilo loluyikhwalithi . 
Inchubo kucedza budlelwane netinhlangano temboni kanye netinkampani tabo letinsha letisatfutfuka ekukhulumeni ngengucuko lenkhulu kulomkhakha . 
Kwenela kwesimiso setinzuzo lekusamele tikhokhelwe kuncunywa ngekwenta luhlatiyo lwesipiliyoni kulesosikhatsi kusukela luhlolo lwemphahla lolwandvulelako lengca . 
Loku lokulandzelako ngulokunye kwetindlela nje letingabukwa kutfola kutsi ingabe sitediyamu sifanelekile noma cha kubamba imidlalo yesigaba lesitsite . 
Noma kunjalo , kufuneka kukhunjulwe kutsi loyo lobanga imfucuta " unemsebenti wekunakekela " kucinisekisa kutsi imfucuta inakekelwa tinkapani letinemvume yekuyihambisa nekulahla imfucuta lenebungoti . 
Kumcoka kutsi uhlale ukhumbula umkhawulo lomncane kufuneka usetjentiswe uma kunemakhomphawundi e-phenolic . 
Ngenca yemijikeleto yetekukhicita lejwayelekile , leliphuzu lekutsi bakhiciti kufuneka bamelane nekuntjintjantjintja kwesimo selitulu lokwendlulele kanye nakulesimo sendalo yemkhicito wenyama , ayikho esimeni sekukhohlisa imakethe nganoma nguyiphi indlela . 
Lesifundza sibe yincenye yekubhalwa kwemtsetfo losanekuguculwa kwentela kwengeta lamatfuba kubantfu labangakaguculi tincwadzi tabo tekushayela . 
Leli ngilo kuphela ligcogco laseNingizimu Afrika lekuchunywe kulo tetikhanyenti . 
Nanoma kunjalo , kusenelifutse lelikhulu ekusebenteni kwelwabiwomali lolungetfulwa . 
Tonkhe tintfo leticinile tangaphandle tekubamba titawukhicitwa ngetintfo te leTishisako letiCwiliswe keleTishisako tintfo noma lokunye tintfo kugcinwa kwato tisesimeni lesifanele akubiti kakhulu . 
Kuswelakala kwemitfombolusito yebasebenti kuhlole luphiko lwelusito lwemali yahulumende levele lunebasebenti labancane . 
Tintfo letihlukile nekusetjentiswa kwetindzawo tekuhamba letiseceleni kwemgwaco kanye nemarisevu emgwaco kungacashatwa . 
Kwanyalo kucitfwa sikhatsi lesinyenti kanye nemandla ekulungiseni kungaciniseki mayelana netemfundvo . 
Ematharifu emakhasimende ahlelwe ngekulandzela umtsetfomgomo lotsi emakhasimende akhokhela tindleko temjikeleto wemphilo letiphatselene netikimu letitsite ( nome tincenye tato ) letizuza kuto . 
Makha tenteko letibhalwe kulokucuketfwe etindzaweni letifanele kulomugcasikhatsi . 
Emafutsa ajikanelilanga lacwebile njalo atsengiswa ngelinani lelisetulu . 
Ngekusebenta nalelicembu lematiko lahlukene , lelitiko lisungule imitsetfo ngekuphepha kwemikhumbi lemincane lehamba emantini akuleli ngekucela banikati bemikhumbi lemincane kutsi babhalise tikebhe tabo neLitiko Letekutfutsa . 
Bu-alkhali butsintsa ngalokungacondzi ngco kwakheka kwemamethali nekwakhela kwekushuba kwemamethali futsi ngenca yaloko , bukhona betidzakamiva temamethali . 
Ngicela bonkhe labasebenta kunchubo yetemfundvo nekucecesha , ikakhulu bonkhe bothishela nebafundzi , bacinisekise lonkhe lirandi lelisetjentiswa kutemfundvo nekucecesha liletsa ngalokuphelele loko lokulindzelekile . 
IWild Coast Sun ibekwe kuyinye yemabhishi langakonakali e-Afrika lengaseningizimu . 
Tfutfukisa tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta lenebungoti tesitukulwane sekucala . 
Loku kutsetse linani lelisetulu lemandla kanye netinsita futsi kudvonsele bantfu ekusebenteleni sive kudze naletinye tindzawo temshikashika . 
Indlela iCanada leyamukele kutfutfukisa emakhophelethivi ifaka budlelwane lobunemandla emkhatsini wembuso kanye nenhlangano yemakhophelethivi . 
Bothishela baniketwa lokucuketfwe kusenesikhatsi . 
Buhle belizinganhle lekunakekela ekwelapheni nesidzingo sesipiliyoni lesingenhla sesigulane kumele ibonise yonkhe imizamo yemkhakha wetemphilo wahulumende eNshonalanga Kapa . 
Phethiloli losuselwa ku-oyili ufakiwe kulebhasiki yemikhicito lesetjentiswa kulinganisa le-CPI , kodvwa akusiso sodvwa sizatfu kutsi lwentsengo ye-oyili ibalulekile kule-CPI . 
Lesi simo lesivamile kusimo senhlalo lapho kusebenta khona badvwebi kanye nalabo lebatsatsa tincumo , kantsi kuhlela kabusha kubaluleke kakhulu umangabe kutawuphumelela emadolobhakati langavuni luhlangotsi futsi laphephile . 
Nyalo sesinetindzawo lesikhulumela kuto . 
Uyacelwa kutsi ubuke Kumtsetfo we-BBBEE nakumakhodi ekwenta kahle kute utfole lwatiso lolubanti . 
Idatha kulenethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi luvame kuba kusimondzawo lesabelwa ndzawonye nedatha levela kulabanye batsengi . 
Labanye bosolwati besabela kukhicita ngalokwecile kanye nekuwa kwemanani entsengo kantsi babhekisisa kakhulu kusimo sebuhle kanye nekukhangisa . 
Loku akusho kutsi tincingo timane tirekhodwe nje tindluliselwe embili . 
Loku kutawandzisa likhono kutfola timali letiminikelo . 
Babhidi kumele batfobele sikhatsi sekusungula nekuphetsa kwenta luhlelo ( sikhatsi kusuka ekufakweni kweli-oda kuya ekuletseni lokutsengiwe ) njengobe kuniketwe kukhotheshini kumadokhumenti ekubhida . 
Luchungechunge lwetincwajana tekhomishini ticuketse lokulandzelako : 
Lesakhiwo sakhuliswa lekwenta kutsi sigcine sinetigodzi letimbili , Sigodzi saseNyakatfo Mpumalanga nesaseNingizimu Nshonalanga . 
Basebenti basonkontileka labahlangana nelwatiso nemadokhumenti aSotimali Wesifundza bangadzingeka kutsi basayine tivumelwane temfihlo kute kuvikeleke lwatiso lweSifundza . 
Linani lemakhophi eliphepha lasayiniwe enkontileka lekumele kutsi aniketwe ngumcashi , yinye . 
Akunandlela le " lungile " yekuhlelela emasu kumkhakha wahulumende , futsi litiko ngalinye kumele lititfutfukisele luhlelo lwalo . 
Kunetibhedlela letine letisebenta ngekugula kwengcondvo legula kakhulu naletimbili letitinsita kusebenta tesub-acute letitfolakala Kulendzawo Yelidolobhakati i-Cape Town . 
Kutivumelwano tekuhwebelana talababili , lamave acela kutsi lemikhicito lena kufanele ivunywe njengema-GI . 
Letinhlangano Letisebentako letinesivumelwano kufanele , uma ngabe setingenile ngemandla kuleSivumelwano , ngekuvumelana kufanele babe netinombolo letilinganisiwe tetimvume lekufanele tiniketwe ngekwaleSivumelwano futsi , ngekuhamba kwesikhatsi , bangayigucula leyo nombolo ngekuya ngekwetidzingo letivelako . 
Kwengeta kwetfulwa kwetinsita letiphambili ngemphumelelo , indzawo yamasipala . yehlukaniswa ngemawadi lamane . 
Umphatsi kwelucwaningo losebenta kuhlanganisa idatha yemikhicito ngenyanga nangekota . 
Lesikhatsi lesibekiwe sekucasha naso sehlisiwe saba ngemaviki lamatsatfu . 
Kwengeta , kuphakelwa kwemanti lokutsite kanye netelekelelo tetindlela tekuhlanteka kutiphatsimandla letincane tendzawo kanye netindzawo leteswela emanti kusetjentiselwe inzuzo yencenye lekhawulelwe yelinanibantfu phambilini . 
Hlola baceceshi futsi unikete titifiketi lapho kufanele khona . 
Litiko lihlela kuba nemikhankhaso lembalwa kodvwa lesebenta kahle kubetindzaba be-elekthroniki nalabaphrinthako . 
Kutsintsana nebaphakeli tinsita ngesimo sesicelo sabo . 
Njengoba iNingizimu Afrika iyindzawo lengenamanti lahlantekile , konkhe kucitseka lokutfolakalako kufanele kuhlantwe kubuyiselwe emifuleni . 
Simo sekuhlanteka kwesiciwi setilwane saseGauteng sachubeka kuba ngulesikahle kunyaka lobuyeketwako . 
Ngiyatsembisa futsi kutfula umbiko wekulandzela etimphumelelweni tekukhipha imphahla letfolwe njenge mphumele wekufaka sandla kulesigigaba , emkhatsini wetinyanga letisitfupha kulesigigaba . 
Kwehluleka kutsengisa emathikithi phambilini kona ngekwako akuholeli enhlekeleleni yaloluhlobo . 
Nguliphi licembu letemidlalo lolesekelako ? 
Emalunga ekuvikela aloluhlelo kufanele asetjentiswe abuye anakekelwe ngalokuchubekako . 
Emawebhusayithi lachunyiwe noma emakhasi awanamibandzela yekulawulwa yi-GCIS . 
Kufanele kuvisiswe kutsi kulawulwa kwemklamo ngumsebenti lobalulekile wamasipalati . 
Loku kungaphandle kwekutsi iMphumalanga Kapa singumkhiciti lomkhulu wetihhenga eNingizimu Afrika . 
Lulawulo lwekusebenta kwetiphatsimandla kulawulwa njalo , ngekusebentisa luhlolo loluhlelekile lolwenteka kabili ngemnyaka . 
Ezingeni le-WTO , asikho sivumelwano sekuba neluhla lwemave ngemave lwekubhalisa ema-GI ngaphandle kwemshikashika wemawayini kanye netinatfo letidzakwako . 
Liphutsa lesimo lesihambelanako kulesincumo likhomba lokungenani sincumo lesingakahambi ngendlela ekubukweni kwekucala . 
Sibonelo , kunekusilela ekuvumelaneni ekutseni yini lefaka ekhatsi umlimi nekutsi tindzawo letincanyane nato tiyafakwa . 
Loku kutawutfolakala kakhulukati kumazinga ekulawula kanye nakuzinga leKomidi yeKucwaninga kanye neTinkinga , lapho ibonakala khona ayenelisi , kanye nakutinhlelo tekusekela tabomasipala . 
Emareyithi lanjalo atawubekwa ezingeni lendzawo nome lesigodzi ngekumbandzakanyeka lokugcwele kwabo bonkhe labatsintsekako . 
Kute kwehliseke kushayiseka , sebentisa luhlobo lwelibhande lesibutsi lesitsekeletelwe kulesivuni lesihlanganisile . 
Kodvwa uma lokulawulwa kwalamathulusi nalesimondzawo awekho esimeni lesifanele , ematfuba ekungaphumeleli manyenti . 
Uyakhona kusita bahlanganyeli lapho babuyeketa futsi bacocisana netinhlangotsi tebuholi bekuphatsa , ikakhulu kuhlangana lokusemkhatsini wenchubomgomo , lucwaningo , kuhlela , kufezekisa , kulawula kusebenta , kulandzelela , kulinganisa kanye nekubika . 
Lomkhakha uneluhlelo lwekucecesha lolucondziswe ku-inthanethi ngekubaluleka kwekwakheka kwebhajethi nekuhlatiywa . 
Inchubomgomo ikala kutsi Litiko likhuluma ngekugcugcutela kanye nekugcina temphilo tebantfu labadzala kufaka intfutfuko yemaphosta ekutivocavoca kanye nemaphamflethi kanye nekutfutfukisa imihlahlandlela lenakisise timo tebantfu labadzala . 
Imiphumela yaloluhlolo ivamisa kutsatsa emaviki lamabili , kodvwa ngalesinye sikhatsi iba khona masinyane kakhulu , ngisho nangalelo langa . 
Inchubekelembili lengakacinisekiswa yentiwe ekulungiseni kuphuma kwemali ngalokungekho emtsetfweni , lokutawucinisa kuhlanganisa tinsita tasekhaya , kucinisa kukhula kwangekhatsi , kwakha imisebenti kanye nekusimamisa kukhula kwekusebenta kwanyalo . 
Imfundvo lesisekelo kulikusasa lelisedvute . 
Kugcina esimeni emazinga labalulekile avelonkhe nekulawula kukhicitwa , kusabalaliswa nekutsengiswa kwetjwala . 
Kufaka sicelo sekukhishwa kwalomkhawulo kumele kwentiwe ngumsolwa . 
Lokusekela kutsatsa indlela yekuniketa ngekulingana , kubhala phansi bungoti nekuniketa imali yekucala imisebenti yetindlu letihlanganisiwe . 
Tindzawo letisekhatsi edolobheni ngalokwetayelekile tangena kutinzuzo temnotfo wasedolobheni , letidvute netikhungo tetitfutsi , emabhizinisi kanye netindzawo temsebenti . 
Ngekukhombisa kodvwa , loku lokwavetwa , umnikati welipulazi kwafanele andlulisele bunikati bencenye yemhlaba yemasabsidi etindlu kutsi atfolakale . 
Indzawo yetfu yesibili lesibhekise kuyo kwenta ncono simo setemphilo esifundzeni setfu . 
Lendlela ihambisana nekuveta lokumele kwentiwe nekutsi kwentiwe njani futsi kumele igcinwe injalo iveta lokumele kwentiwe nekutsi njani ; 
Emakhotheshini angahanjiswa kuphela ngencwajana yemakhotheshini njengoba kukhangiswe kuwebusayithi yamasipala kute kufike lusuku nesikhatsi sekuvala . 
Lombono welisu lekuhamba , lelithagetha kokubili tekutfutsa kanye nekuhlela kabusha tenhlalo ngekusetjentiswa kwendlela leyentiwe ncono yetitfutsi tesive , kwacelwa . 
Sidzingo lesilingene sekutsi imfucuta lenekutsatselana ilahlwe kantsi noma ngukuphi lokusalako kwayo njengemlotsa kufanele kuhlolwa ngekwetidzingo letilingene bese kuniketwa sikali salokuyingoti . 
Kubeka liso kanye nekuhlola kuncike kakhulu ekutfolakaleni kwelwati loluhambelanako ngesikhatsi . 
Kubuketwa ngekwetikhatsi simo emhlanganweni lonebameleli . 
Idokhumenti lephasiswe ngemalunga esikhwama ekubhaleni emagama ebazuzi , bulili babo kanye nemlandvo ngebuhlanga kufanele kwentiwe kube khona . 
Inkhokhelo ngekweyunithi yekukala sonkontileka lankontilekele kutsi ente umsebenti . 
Inchubo yekucondziswa kwetigwegwe yesekela simondzawo lesivikelekile nalesiphephile kuleso sikhungo sekuvalela . 
Umsebenti wetekutfutsa kwemphakatsi lotfutsa-ngekuniketelana lokahle uyasheshisa , uhlala ukhona futsi utsembekile . 
Sikholelwa kutsi kufanele kube nekubekwa liso lokusondzele kakhulu kwetingucuko kubacwaningimabhuku esimeni lapho kunema-entithi labhaliwe , ngetizatfu letiniketiwe tekugucula . 
Inkampani isebenta njengemebolekisi loyihholiseii kuye kuluchumanisokuhwebelana lwekutsengisa ngenhloso lenkhulu yekuniketa timali tekwakha tindlu emakethe yemalingena lencane , kute kwakhiwe noma kwentiwe ncono timo tetindlu talabaphuyile . 
Ayikho imiklamo yekwakha lechubekako . 
Inchubomgomo isunguliwe kucalisa kusebentisa kutinhlelo lebetincishwe ematfuba ngaphambilini lekutawusetjentiswa ngekuhambisana neLuhlelo Lwekulingana Lwekucasha . 
Lesicelo besingenasisekelo ngaloko besingeke siphumelele . 
Loku kwenteka ngesikhatsi kukhuphuka lizinga lekucindzeteleka . 
Kuye kwabonwa kulusito kufaka lubambiswano kutinkhulumo tamhlabawonkhe kanye netikhungo letingemave-lamanyenti , ikakhulukati ekutfutfukisweni kweTivumelwane teKusisa kwemave-lamanyenti , etinkhulumeni taboNdvuna beteTimali . 
Umchumisi lorejistiwe angafaka sicelo semvumo yekuchumisa noma imisebenti yekuchumisa kwangetulu lokwetayelekile . 
Kulesikhatsi , Sigodzi Lesisenkhabeni Yebhizinisi , lesiligatja kanye kanye nendzawo yePoint , sitfola kunakwa lokukhulu kwentela kugucula tinhlanhla tayo tibuyele esichelweni . 
Loku kubangwa kuhlotjiswa kwelibala lemhlaba , lokuholela ekugeleteni kwendzawo legcwele ludzaka . 
Lwati kutinchubo kanye nakumitsetfosimiso yekulawula labuyeketwa . 
Kunyenti lokudzingeka kwenteke kucinisekisa imfundvo ngale-kwesikolo kanye nenchubo yekucecesha iyintfo leyamukelwako etindzaweni tonkhe eNingizimu Afrika kuto tonkhe tikhungo . 
Loku kukhonjiswa ngalokucakako nguleligalelo lesigodzi ngasinye ekukhuleni kwemnotfo wesifundza ngekusebentisa Umkhicito Wekukhula Kwasekhaya ngekwesigodzi ( GDP-R ) njengobe kukhonjisiwe kulomdvwebo ngaphasi : 
Lalabafake ticelo baphumelela batawenta lemisebenti lelandzelako : Kubuketa lokuniketwa kwekusekelwa kutetheknikhi kulokutfutfukisa , kuchaza nekuphatsa kwetinchubomgomo tahulumende nemtsetfo loshayiwe . 
Lithebula lelingentasi liniketa inkhomba yekusilela emuva mayelana nekufakwa kwagesi endzaweni yamasipalati . 
Akukapheli ngisho neminyaka lemitsatfu emva kwesehlakalo , imphilo yakhe yonkhe yantjintja ngesikhashana sinye . 
Inchubo ye-VAT yaseNingizimu Afrika imiselwe endzaweni letawuphelela kuyo , lokusho kutsi kusetjentiswa kwemikhicito netinsita kuphela letitseliswako eNingizimu Afrika . 
Walinga wehluleka kutsintsana naMnu. Montana kutsi kulungiswe lesitfombe lesingasilo liciniso . 
Kunelinani lelikhulako lematfuba ebafundzi nekuhamba kwebasebenti kutakhamuti taseNingizimu Afrika kutsi bafundze noma basebente . 
Kuvundza kwemanti - Umtfombo : Imifula legcwele emanyutriyenti leholela ekutseni kube nemehluko ekugcwalisweni kwemanyutriyenti . 
Emanani langakasetjentiswa kahle lasebentisa lusito lwetimali nalamanye emanani langakasetjentiswa atsatfwa njengemali lekhokhwako esitatimendeni sesimo setimali . 
Loku kubalulekile kuvikela kuhlangana kwemaphayiphi ngeliphutsa phakatsi kwalamaphayiphi lamabili . 
Lite kunesitsibelo kuhulumende wasekhaya , kunemgamu wabomasipalati kutsi batfole konga lokwenelisako kute kwehlise tincindzetelo tebhajethi . 
Lelitiko linemalungelo leliwagodlile ekutsi lingacashi . 
Linani lemininingwane lelifaka ekhatsi lokubukwako lokulinganiselwe kwemaphesenti endzawo esicukatsimanti lenekungcola kwelukhula , nanoma kunjalo , kusetjentiselwa kuhlola imiphumela lengakacondzi ngco lengaba khona lephatselene nekubakhona kwelukhula etinhlantini . 
Imisebenti yalelitiko yentiwa ngekuya ngalemitsetfo lesetulu lelandzelako yavelonkhe neyetifundza kanye nemtsetfo loniketa emandla ekufezekisa tidzingo talomtsetfo losetulu . 
Sidzingo saletinhlelo sibonakala ngekuhlatiya lokufunekako nyalo kanye nalokutawufuneka esikhatsini lesitako kanye nemandla ekusebenta kwesakhiwonchanti lesikhona . 
Luhlolo lwethrafikhi lolukhulu lweNewton Park lutawentiwa kute kutsi kutfolakale tindlela tekudzambisa ithrafikhi esikhatsini lesitako : 
Imali lengenako yetinhlawulo letentekako netecwayiso ibonwa ngalesikhatsi kukhokhwa , kanye nesilinganiso setinhlawulo letentekako netecwayiso letitawutfolakala leticondziswe kulwati lwangaphambilini letimali leticokelelwe . 
Ematiko avelonkhe futsi nebulawuli betifundza abuzange bufunwe kuhlola lolwatiso buciniso balo . 
Ligalelo lakhe enkhululekweni liyabongwa mhlabawonkhe . 
Loku kumele kwenteke ngekudala sikweleti . 
Lwati letinchubo tekulawula tinsita temvelo kanye nemikhakha yekulondvolotwa kwetinsita letakhiwe . 
Imvamisa tisebenti , sakhiwonchanti kanye nemandla etemali etiphatsimandla letinemsebenti wekuniketa tinsita tekugcogca imfucuta tinemkhawulo . 
Sasihlala ematjeni laticebedvu sidlale namsheleleti emadvwaleni lamakhulu . 
Kuchazwa Kweluhlelo : Kuniketa buholi bembusave kanye nekwesekelwa ekuphatseni ngekhatsi kulelitiko kwentela kuchaza nekuphatsa timali tesive nekuniketa tinsita tekwesekela kutebasebenti , tetimali kanye nekuphatsa lokuvamile . 
I-SAPS bekumele icondzanise tinhlaka tayo kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita emmangweni . 
Tinsayeya tiyaLungiswa : Kubonakala lokungakaneli kweluhlobo lebhizinisi lehlukile yekhophelethivi kanye nekwehluka . 
Q : Ngabe kunetikhatsi letisebentako ngaphasi kwaleSivumelwano saseHague mayelana Netinhlangotsini Temtsetfo Wemave ngemave Wekutfunjwa Kwemntfwana ? 
Tinhlayiya lentekako angahle abe lula kakhulu futsi kube lukhuni kutsi ahlaliseke ngaphandle kwekungeta i-polyelectrolytes kute ashone phansi nekukhulisa emandla ladvonsela phansi letsite yetinhlayiya . 
Kusungula Lihhovisi Lekusekela Temnotfo . 
Iphindze ilingise kuba sifakamfutfo ekutfutfukiseni imboni yetetimali lencane lephilako eNingizimu Afrika . 
Lokusetulu lokuphatselene nekucondzanisa nalokusetulu kuhulumende . 
Loku kuphindze kubuke lendlela lekufanele ilungisiwe , kodvwa noma kunjalo , tifundvo letivakalako tingatsatfwa kuko . 
Tfutfukisa umkhankhaso kukhutsata kwatisa mayelana neluhlelo loluhlangene lwekulawulwa kwemfucuta . 
Uma luphetfwe futsi lugcinwe kahle , loluhlelo lolusetjentiswa bantfu labanyenti nemtsamo wekudla lokwakhako lokulingana namanyolo wekutsengisa , kodvwa unemtsamo longaphansi losindza kwensimbi . 
Hulumende utawuba nekucaphela lokukhetsekile kwentela kucinisekisa kutsi tinkinga tebuhlanga nebulili tiyalungiswa endzabeni yekucecesha . 
Loku kungafaka tincwajana , tipho tetinkampani letifaka tikipa nemakepisi , tibhikivane , kuphakanyiswa kweligama lemkhicito , temavidiyo nalokusondzelene nako . 
Kujutjelwa kwendlela yelutfo lolukhetsekile kunjengemphumela walokulandzelako : 
Lokubalulekie kutsi kukhunjulwe kutsi ngekweliciniso angeke kwenteke lula kutfutfukisa ikhwalithi yesitjalo ngemuva kwesivuno . 
Kwaniketwa bufakazi lobebuphikisa tinsolo lebetibekwe Mnu Kruger , kanye nekusetjentiswa kwelisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Kwengeta , njengoba kufakwa ngasese kanye netidzingo letinsha tekwesekela ngemali imiklamo yesive kuvela , emabhange angaphandle laholwa badlali lababalulekile baseNingizimu Afrika bakhulisa masinyane kumbandzakanyeka kwabo emsebentini wesigodzi . 
Umsebenti angeke kungafaneleki kutsi ube nelilungelombhalo ngesizatfu sekutsi kwentiwa umsebenti kuphela , noma kwenta noma ngusiphi sento lesimayelana nemsebenti , lesifake kuphula lilungelombhalo kuleminye imisebenti . 
Bebaloku bakahle kwate kwafika leso sikhatsi . 
Ngaphandle kweludzaba lwetitimela lotitfwele i-amoniyamu nathreyithi , tincola letinetisebentisa tekukhushina ekugcineni kwencola kumele tingabi yincenye yesitimela sekuhambisa tichumane . 
Kwekugcina , lesakhiwo nalamasu eluhlelo lwekulandzelela kuletigodzi ayacocwa . 
Umkhandlu lapha etulu kuloluhlu lwabocalangaye bawo , kutfutfukisa netidzingo temmango . 
Uma kubuketwa lokucindzetelwa kwesimondzawo setimali , lesifundza sitawucinisekisa kutsi letimali letikhona letincane ticondziswe kumisebeni lebalulekile , ngalesikhatsi imiklamo netinhlelo letingakaveti imitselela yemnotfo lebalulekile itawucedvwa . 
Kwenta iphrofayili ye-epidemiyolojikhali yeSifundza . 
Ngetulu kwaloko , loluhlelo ludlala indzima yekwengamela tikhungo tahulumende , lokufaka emabhodi labika endvuneni . 
Kucinisa kufundziswa kwemmango nekwatiswa lokuvela etindzabeni letiphatselene nekwetfulwa kwetindlu ngekhatsi etindzaweni tasemaphandleni . 
Kuvulwa kwesikhungo setindiza lesisha , lesinetindiza leticondza ngco letingena kuso kutawunika litfuba lekukhula kwemnotfo . 
Ngalendlela , masipalati kufanele akhulume namunye webalingani bakhe , Foskor , mayelana nekuvalwa kanye nekulungiswa kabusha kwendzawo . 
Tizatfu , njengekubamba sikhatsi , kuba khona kwetinsita kanye nesimondzawo , kufanele kubukwe lapho kucatjangwa ticelo ngekhatsi kwemncele . 
Likhono lekusebenta ngaphasi kwetimo letimatima nekwetfula imiphumela leyenelisako . 
Kunconyiwe kutsi kuphikisa ngemethiriyeli ngemiphumela leseyimenyetelwe kumele kufakwe kuKhomishane weLukhetfo nekutsi iKhomishane kumele ibuke bese itsatsa sincumo ngekuphikisa kungakapheli emalanga lamatsatfu emuva kwekutsi kufakiwe . 
Kudzimate kube kunyalo , hulumende wesifundza utawusungula Inkhomfa yeLikomidi lemaWadi ngenjongo ' yekuva emaphimbo ' aletinhlaka nekucinisekisa kwekutsi emKhansela emaWadi asemkhatsini weluhlelo lwekwetfulwa kwetinsita . 
Lamahhovisi eBacondzisi ahlose kuchubeka asebentele kutfutfukisa kuchumana kwawo nabomasipala . 
Kungabonakala sengatsi lapho kushoda khona kakhulu kulenchubo yekuhlanganisa yindlela lekuphatfwa ngayo emathranzekshini ematiko . 
Bonkhe babambichaza kudzinga babasebente ngekuhlola kunye netinchubo tekuhlela kunakekela njengoba luhambo lwesigulane ludzabula yonkhe iplatifomu yelusito . 
Kulindzeleke kutsi uma ngabe lelikhetselo liyalandzelelwa umsebentisi utawutfola seluleko sengcweti mayelana nekwelashwa kwemanti . 
Kulikusasa , kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti kumele kuye ngekutsi kwengeta kufinyeleleka , ikakhulu kwetitfutsi tesive . 
Noma nguwuphi umsebenti lowentelwe kutfutfukisa noma kwakha kwanoma ngabe ngutiphi tigaba letingakabalwa nako akuhlangabetani nekwehliswa . 
Lesibonelelo sidzinga kutsi tifundza tilandzele lokusebenta kahle kwentela kuhlela nekusebentisa nekuhlala kulungiswa luhlelo lwekulungisa tintfo tekulawula imigwaco . 
Kulukhuni kakhulu kuphatsa uphindze ugcine linani lemathuna futsi ngaloko , akusiwo onkhe lanerejista yekungcwaba legciniwe . 
Kuleminyaka leyedlulile , lenhlangano incike kulamanye ematiko ahulumende kutsi aletse imiklamo yekusebenta . 
Lokuswelakala kwetitjalo letimilako letingakatayeleki eSifundzeni saseMpumalanga Koloni kuyitfo lebangela kukhatsateka . 
Timphahla letaliwe letinjalo titawubanjwa ngetindleko nebungoti bemphakeli lotawutisusa masinyane uma abitwa , ngetindleko takhe abuye ativale ngetimphahla , letingatfobeli tidzingo tenkontileka . 
Ebasebenti benkhapani yetitfutsi labahamba ngemsebenti , nalababuke imfuyo lokuhanjwa nayo , bangavunyelwa kuhamba ngesitimela lesitfutsa tichumane . 
Tinsayeya letinkhulu kulelicembu letigulane ngunati : Kutfobela kwelashwa kusikhatsi lesidze ngalokweluliwe ngobe bativa bancono ; kanye nelitfuba lekwendlulisela emndenini kanye nemphakatsi . 
Kumele kukhonjiswe kulencwadzi kutsi yonkhe imigomo nemibandzela kuyavunyelwana ngayo . 
Kumfucuta lecakile kunye , noma kokubili , kwaloku kungaswelakala . 
Yonkhe imiklamo ihamba kuluchungechunge lwetigaba leticacile emkhatsini wemcondvo wekucala wemklamo kanye nesikhatsi locedvwa ngaso umklamo . 
Kuleminyaka lemitsatfu letako , lokutawucalwa ngako kufaka ekhatsi ilitheresi nenyumeresi etigabeni tekucala tesikolo , kukhuphula imiphumela yemetametiki nesayensi esigabeni samatikuletjeni , nekungeta kufinyelela nelizinganhle ekuchubekeni nemfundvo lephakeme . 
Tonkhe tinhlaka tabohulumende wasekhaya , kufaka bomasipala besifundza , bamenyiwe futsi bahlanganyele kulenkhofa lebalulekile . 
Nakunikiwe kutibandzakanya lokunemdlandla kwesifundza kumnotfo wamhlaba wonkhe , lomtselela wetemnotfo wamhlaba wonkhe kulesifundza futsi utawuba kugcila kwekuhlatiya . 
Lamanye emamakhethe lasafufusa kanye nemave lasatfutfuka ahlukaniswa ngekwesigodzi , aphindze futsi ahlukaniswe ngekweluhlatiyo kanye nalamanye emacembu . 
Kunika emandla simondzawo lekutawubukwana naso Eliswini Lwemtfombolusito Wemanti Lwavelonkhe lolwentiwa lwaba khona Emtsetfweni Wetemanti Wavelonkhe , asikabukwa ngco lapha . 
Lamanye eMaciko emisebenti yetandla acashwa tinkampani letahlukene temkhakha lotimele . 
Kuvakala sengatsi bugebengu bungeta tintsengo ngetintsengo tekuphepha , intsengo yemshwalense lekhula njalo nangaleliphuzu lelitsi kulahlekelwa lokwenteke ngaleyo ndlela kumele kucinywe . 
Tinhlelo tekufundza betitfutfukiswa futsi tisatfutfukiswa kutemakhono ekuphila kuyonkhe iminyaka , nekucecesha kuyaniketwa kwenta kutsi bothishela bakwati kukwenta loku . 
Loku kuphansi kakhulu ngekwetitandadi temhlaba jikelele , kungaba kumave lasatfutfuka noma lasatfutfuke ngalokuphelele . 
Kugcugcutela bungcweti ekuchubeni ibhizinisi yemakhomishini . 
Tihibe letinyenti tekuphatsa kahle tisonjululwe kumtsetfo weTemisebenti Yahulumende lekuvunyelwene ngato kuLendlu itolo loku . 
Ngekuya ngemazinga ekunatsa esifundzeni , bomake labanyenti eMpumalanga , eLimpopo nase Nshonalanga Kapa batifaka esimeni sekunatsa ngalokuyingoti kunaletinye tifundza . 
Nakucatsaniswa naletinye tifundza , inchubekelembili yase-Afrika solo isengakafiki lapho ifuneka khona . 
Lokwentekako lokufanele kutsi kucashelwe kutsi ekoteni yesine yayonkhe minyaka kulesikhatsi lesibuyeketwako , emazinga ekweswelakala kwemisebenti ehla , kuleminye iminyaka kwabonakala kakhulu kunakuleminye . 
Kukhula kwelizinga lekusebentisa imoto kuhlangabetane kakhulu nalokuhambisana nekwehla kakhulu . 
Kungabi khona kwemariferensi ekutsintsana kungaholela ekutsini sicelo saliwe . 
Lwati lwangaphambilini lolufanele emsebentini wekulawula timali nemlandvo lonebufakazi wekuphatsa licembu . 
Tinyatselo letinyentana tentiwe kwenta iPhalamende ifinyeleleke nakakhulu futsi ibe nekuchaza . 
Kutibophelela kugcina nekusebenta ngemphumelelo ngalendlela kungenteka ngaphandle kwekwehlisa buhle bekuncintisana kubemkhakha lotimele . 
Ngivumele lokuhlehlisa ngesisekelo sekutsi lofake sicelo abhadale letindleko letimoshiwe . 
I-pyrite ivamise kuhlobana nekwakheka kwemalahle futsi insimbi ingahle ngalesikhatsi nayo itfolakale isesimeni se-elemeti , lesingaba sasemhlabeni noma i-meteoric yensimbi . 
Loku kufaka kuhambisana neMitsetfosimiso yeKwakha yaVelonkhe , uMtsetfo weteKuphepha kanye neweTemphilo eMsebentini , kubhalisa neKuncephetelisa Basebenti , njl . 
Ngoba lokulawulwa kwemtsetfo wekutsengisa kungumsebenti wesifundza njengekusho kweMtsetfosisekelo , imitamo yekwenta imitsetfo lemisiwe isebente ngalokufanako kuto tonkhe tifundza kufanele kuye ngekutsi tifundza tingenelele ngekubambisana . 
Nangabe tindleko tekubuyisela esikhundleni salokunye tiyanakwa kulinani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku lentfo yemphahla , sitfombo nesisetjentiswa , linani lentsengo yaleyo mphahla ngekwelibhuku yalencenye lebuyiselwe esikhundleni salenye iyakhishwa kutitatimende tetetimali . 
Ngenca yenombolo lencane yetikhungo temphakatsi letinganiketwa nanobe kuyiphi indzawo yekuhlala , kwenta ingcondvo kutsi tihlalelane kute kwentiwe inombolo lencane yetindzawo letikhetsekile , lokuba yincenye lekhumbulekako yalendzawo yekuhlala . 
Inkinga yekulahlwa kwemfucuta icale kubonwa kuleminyaka yakamuva ngesikhatsi lomsebenti wekulawula imfucuta wendlulela eHhovisi leTendzawo . 
Atikho ticelo letifeksiwe noma leti-imeyiliwe letitonakwa kantsi ticelo letitfolakale emva kwelusuku lekuvalwa lelikhonjiswe ngentasi angeke tamukelwe . 
Letitjalo leti tintjintje kakhulu indzawo letiyihlasele . 
Loku kuvumela tinhlanti kutsi timelane nalokugcwala kwelitfusi ngekukhicita intfo leyenta kutsi indzawo lengekhatsi legcina litfusi ingabi nemiphumela lenebutsi . 
Inhlanganisela yalemibala isho kutsi letinjongo tibuke kukhula kanye nentfutfuko . 
Chasa ngemali ngekusebentisa ematiko lasebenta kwenta lomklamo : 
Labanye bantfwana bayitfola kubomake i-HIV . 
Ekwenteni umsebenti walo , lelitiko lenganyelwe ngulemitsetfo , imitsetfosimiso kanye nemitsetfonchubo lelandzelako : 
Lesi sicwayiso sekusitjela ngekulondvolota umlandvo wetfu ngendlela yetfu . 
Kuyimfihlo futsi kuvikelwe ngekwemtsetfo kutsi kungasetjentiswa ngaphandle kwemvumo . 
Inhloso kutsi labo bakhiciti bafanele kutsi babhalisele kuba bakhiciti kute kutsi bakwati kulawula kukhicitwa kwemapuletinombolo nekuvikela kukhicitwa kwemapuletinombolo langekho emtsetfweni . 
Sibalo lesehlisiwe sebasebentisi lababhalisile siba nemtselela ngco enzuzweni . 
Ngetulu kwalemitselela lemibi , kungenteka kutsi sigaba sekwakha singahle sibe nemitselela lemihle leyahlukahlukene yetenhlalo netemnotfo lebaluleke kakhulu , kufaka ngekhatsi kwakhiwa kwematfuba emsebenti , kukhushulwa kwemali lengenako yasekhaya kanye ne-GDP letfutfukisiwe ye-Ceres . 
Emahhola emmango asetjentiswa kahle kakhulu ngummango . 
Sibonelo salomunye babe lobekahamba nebantfwana bakhe lababili . 
Titeshi temaphoyisa emmango tifanele kutsi tibe senkhabeni yemimango ledzingeka kutsi tiyisebentele futsi tifanele tibe semigwacweni lechumanisa letinye tindzawo - kute kutsi titfutsi letiphutfumako tingakhishwa kalula tiye emimangweni lechumene . 
Likheli , inombolo yethenda kanye nelusuku lekuvalwa kufanele kuvele ngembili emvilophini . 
Lapho kunetikhala tenchubomgomo , loku kutawubukwana nako , nemitfombolusito yetimali naleminye itawusetjentiswa ngalokufanele . 
Onkhe emagumbi ekufafata kufanele anakekelwe ngaso sonkhe sikhatsi ngekwemigomo yalesigaba . 
Ligeba lekunikwa imali livalwa ngekusebentisa leminye imitfombo yemali , kuye ngesabelo lesifanelekile . 
Kusivikelo semtimba sekulwa nekutsatsa sifo . 
Kufanele sandzise inchubekelembili leyentekile kutinhlelo kanye nemiklamo kanye nemibiko njalo . 
Loku kanyenti bekwenteka ngenca yesimondzawo setembusave lesingenelela kakhulu futsi ngenca yekungahambi kahle kwekuhlela kanye nekuphatsa . 
Lamathulusi ekuhlola angasetjentiselwa kuhlola tinzuzo tekusetjentiswa kwemadizayini emabhlokhi ekuhlelweni kwekwehlukaniswa lwemhlaba lokuphakanyisiwe . 
Letindleko tebaphatsi labakhulu tifaka ekhatsi imali yekusebenta sikhatsi lesindlulele setisebenti setemphilo , letitawukhulisa lesilinganiso setindleko setisebenti ngemcashi ngamunye . 
Loku kutawusita ngemali kuvalwa kwetikhala temsebenti ngekhatsi kweLigatja Lelilawula Kutsengwa Kwemphahla . 
Kungeta , lusito lesikhashana laniketwa kubomasipalati labanyenti ngesicelo . 
Letinhlelo tivame kuniketa tisebenti kufinyelela emalini yakhe ngembi kwekutsatsa umhlalaphansi , ngekutsatsa imalimboleko noma kuyekela ngenca yebulukhuni . 
Lesichumanisi siyaboshwa kute kuchekeke sisetjentiswa lesijikeleta ngetulu . 
Amber , lomunye walabantfwana labazuzile kulokuhlindvwa , unenina kulesitfombe . 
Kulungiselela lokutawufakwa kumidvwebo yetakhiwo kute kutfutfukiswe lokulawulwa kweluhlelo lekukusetjentiswa kwemphahla neluhla lwemiklamo . 
Ngenca yalesimo lesingesihle sesimondzawo sendzawo lephumako yalapho kwakhiwa khona , lamathulusi lakhetsekile lasetjentiswako netindlela leticakile letisetjentiswako , lwatiso lolunabile nalolucondzile nemiyalelo kuyadzingeka , uma kucatsaniswe nekwakhiwa kwemhlaba lokucondzile kwesivili . 
Umtfwebulo lomkhulu ngunoma ngusiphi sigigaba semtsambo webucopho lesibanga kuchwala unomphela noma kufa . 
Tinchubo letinsha tekusebentisa umshini njengoba tichaziwe ngenhla ticinisa kulawula kucinisekisa kutsi emaklemu abhadalwa ngendlela lefanele kanye nekwehlisa kwemaklemu labhadalwe ngeliphutsa . 
Tonkhe tetfulo titawentiwa ngatotimbili tinhlobo ikhophi letsintsekako kanye neye-elekhtronikhi , ngaphandle kwekutsi Ikhomishane ivumelene ngalokunye ngekubhala . 
Ungalindzela tingucuko letinemandla tanyalo kunchubomgomo yekulawula ikhwalithi yemanti noma inchubo . 
Kube i-Afrika kudzimate kube ngunamuhla beyingumdlali longaphandle kutebuholi betikhungo tamhlabawonkhe . 
Uma ngabe lokufakwa kwemali kungavunyelwa ngenca yekutsi le-akhawunti yasebhange yavalwa , leSikhwama saMengameli sitawutsintsana nalowamukelako simatise ngalesimo . 
Baphindze futsi baveta kutsi iTransnet kumele icabangisise kabanti kutsi emakhasimende ayo abobani ingagcili kuphela emigceni yekuhambisa ngetitfutsi taselwandle . 
INingizimu Afrika ichubeka nekutsengisela lamanye emave kutsi kutsenga kuwo imikhicito yetekulima mayelana nako kokubili bunyenti nelinani . 
Kufika emaphetselweni kwenta emadokhumenti kuwacondzanisa . 
Letinye tetinsayeya letifaka ekhatsi Temidlalo , Tebuciko Nemasiko tifaka : 
Kusilela kwekuphatsa lokungiko kwekufutsa tilimo kuvikela nekungcoliseka kwemhlaba nemanti langetulu . 
Kwehliswa kucala kuphela uma imphahla itsatfwa njengalesebentako . 
Letinkhombandlela kahlehle tiphatselene nemtsetfomgomo , umcondvo kanye nendzikimba . 
Lendlela ichuba kusebentisana emkhatsini kwekhomishini nalabanye badlali bendzima , isebenta kwatisa ngemisebenti yekhomishini , nekucinisekisa kutsi kuphindvwaphindvwa kwetinhlelo kuyabalekelwa . 
Lelicembu litibekele umgomo lonemandla wekubhola emachibi ekucubungula langemashumi lamatsatfu eminyakeni lelishumi . 
Kubonga kwami lokukhetsekile kuphindze kuye Kuloyinhloko Yelitiko kanye nelicembu lakhe Leliphetse kulokufaka kwabo kanye nekusekela ngalesikhatsi lesi . 
Tindlela letingakavalwa , kuba netinhlelo letikhutsatako , titsikanyetwa kakhulu kugcwala kwemigwaco , timo letiphatsekako naletihlalekako kunemigwaco lengakavalwa . 
Akunalutfo lwekuvikela bantfu kutsi bangeci lefenisi bangene bahlale kuletakhiwo bachamuka encenyeni lengemuva . 
Kunikelelwa akuvotelwa kantsi kahle hle kuncane ngemazinga . 
Luhlelo lwekwenta ngekutitsandzela lwe-akhawunti yemuntfu ngamunye ngalokusobala lungaheha tisebenti letinyenti futsi nebaholi betembusave bavumelana nalo eWhite House nakuKhongolose . 
Loku kulindzelekile kukhulisa umniningwane wencaba kanye nekudvonsa ngemandla tivakashi letinyenti . 
Wonkhe umuntfu unendzawo yakhe ngaphansi kwemtfunti welilanga . 
Bantfu bayatseleleka futsi nabatsintsana nengati letselelekile , njenga setinyalitsini letitselelekile , nemareza noma mableyidi lokuhleshulelwana ngawo . 
Kuchumanisa gezi kwacelwa ngulabanye labatsengisako . 
Kutfutfukisa temphilo nnemalanga ekuphila kubo bonkhe baseNingizimu Afrika nguleminye yalemiphumela lebalulekile lelishumi nakubili yaHulumende Wavelonkhe . 
Inshisakalo Yetemnotfo yebantfu labamnyama labetayelekile labalandzelako kuBhizinisi : 
Kuntjintjwa kwaletinsita letihleliwe kutsi kufaka ekhatsi imboni yemathekisi lamabhasana kubhekisiswe kakhulu nguleligatja kulekota yekugcina yemnyaka . 
Tfola emaciniso ngetinhlelo tekusebenta takamuva letikhona tekubeka liso kumklamo tenhlangano , tindzima nemisebenti kanye netindlela tekusebenta . 
Tikhatsi letivulekile : Tisebenti ngahle tibukelele kukhona kushintja tindlela tekufaka imali futsi ( ngephasi kweluhlelo lwekwenta ngekutitsandzela ) emanani emali letiyifakako , mhlawumbe kanye ngemnyaka . 
Kwenta kutsi kube netimo letinesitfunti kanye nekuhlangabetana netidzingo tebahlali basetikhungweni tekulungiswa kwetimilo . 
Leliciniso lekutsi kucuketfwe kuMtsetfo Losisekelo kuniketa lomgomo lizinga leliphakeme kakhulu nalokusetjentiswa kwawo kunyusa lemibono lehlukene netinhlelo temacembu epolitiki . 
Kute kucinisekiswe kukhula lokusimeme nentfutfuko eNelson Mandela Bay , kubaluleke kakhulu kutsi konkhe kuhlela kwelisubuciko kufanele kutsi kuhambisane futsi kuhlanganise ngalokuphelele , kute kutsi intfutfuko ingenteki ngendlela lengakahleleki nalekahlangani . 
Ekulandzeleni tidzingo teLisu leKufezekisa Kutfola Loko Lokufunwako , Umphatsi weTekuhlonyiswa utawunikwa linani lelikhulu lelwatiso lwetibalobalo . 
Lubhubhane lweHIV ne-AIDS lucondze kulabasikati kakhulu , kukhomba ebungotini bebulili lobufuna kunakwa lokuphangisako njengencenye lebanti yekuhlonyiswa nekuvikelwa kwabomake . 
Hlola ngalokuphindziwe kutsi tonkhe tintfunja tekuphuma kulamabala tikhiyiwe , ngembi kwekuhamba kwesikhulu lesinemsebenti wekukhiya lendzawo . 
Nanoma kunjalo bativela kutsi kungumtfwalo longetulu kuhamba netikhwama tepulasitiki usuka ekhaya . 
Onkhe emafomu esicelonkhokhelo alawulwa ngemarejista ekuba khona emsebentini . 
Sikufakazele loko ngobe sihamba etitaladini . 
Ngaletizatfu leti , lesigaba lesi sisebenta ngaletinsita temabhasi tamasipala letinikwa emadolobhakati i-Jozi , i-Tshwane , ne-Ekurhuleni . 
Nanome kunjalo , takhamuti nje letisendzaweni lapho kuphila khona ummango njengasemamoli kuhlekiswa ngato kantsi ngalesinye sikhatsi tihlaselwe ngenca yemicondvo letsite lengagucuki yebuhlanga . 
Tingucuko eluhlelweni lwetifundvo kanye netindlela tekusita ngemali kudzinga tetfulwe . 
Tindzawo letibukwako timalimboleko tekufundza , timalimboleko tetindlu kanye nekunakekelwa ngetemphilo . 
Umshado kanye nemitselela yayo yetemtsetfo isenhlitiyweni wemtsetfo lotayelekile webantfu , umndeni nemafa kanye nesikimu sekulawula teMtsetfo weMshado . 
LoMtsetfo uniketa kwehlukaniswa kwetakhiwo letisungulwe ngaphansi kwaloMtsetfo . 
Kuletinye tindzawo tetemphilo tasemakhaya , letenta imfucuta lencane lehabulisako , letindleko letisetulu tekushisa imfucuta ngesilungu tisho kutsi loku kuvame kungabi sisombululo lesibita-kahle kulenkinga yemfucuta . 
Lokunye , kunesidzingo sekwetfula tindlela letifana ne-Indeksi yeNtfutfuko yeBulili yase-Afrika noma tindlela letifanako kucinisekisa kuhlola njalo kanye nekulandzelela inchubekelembili nakubukwa kulinganisa kutebulili . 
Lesikalo lesivame kube sincane setakhiwo , letisondzelene edvute ngekhatsi kunethiwekhi yetitaladi letingekhatsi edolobheni ; sesekelwa kubakhona kwetimbali letinemacembe lamakhulu lahhoshokako kanye netihlahla tetitselo njengesivikelo salokumilako lokuluhlata netimbali siniketa lelidolobha simo sekudvwetjwa kwetakhiwo lesehlukile . 
Ndvuna kufanele asabalalise imininingwane letsetfwe kulokugadvwa kwemphakatsi ngendlela lengekwembono wakhe letawukhutsata kulawulwa kwemahlatsi ngalokusimeme . 
Kusetjentiswa ngemphumelelo kwaletinhlelo nemiklamo kuncike ekubeni khona nekhwalithi yetinsita letisisekelo letinjengagezi , kutfutfwa kwekungcola , emanti , nemigwaco . 
Nome kunjalo , ngenca yekuphakama kwekufunwa kakhulu kwetindlu kuleminyaka lesihlanu leyendlulile , Litiko Letetindlu amange likhone kubamba sivinini ekulungiseni Lisalelamuva letindlu . 
Ikakhulu , inchubomgomo idzinga kutsi yentiwe endzaweni lapho khona benti benchubomgomo babonisene nemmango baphindze futsi bemukela sidzingo sekuniketa bufakazi lobutawesekela luhlangotsi lwabo . 
Letimali angeke tibuyiswe . 
Nanoma-nje kunekukhula kutindlelasenteko telusebentisomali , timali tifakwe kumazinga etinsita lafanele kakhulu , lekutinsita tetemphilo tesigodzi , ngekuya kwenchubomgomo lebekiwe yelitiko . 
Kusahlongotwa kutsi inchazelo yaleligama lelitsi " lipuletikubhalisa " isuswe kufakwe inchazelo yaleligama lelitsi " lipuletinombolo " esikhundleni salo futsi lelo-ke ligama lebeliloku kutsi " alisilo " selilungisiwe . 
Yesekela Lisekelamphatsi wesigodzi . 
Lona futsi ngumhlaba longasetjentiselwa kutfutfukisa umnotfo kulomasipala . 
Tivumelwane temave lamabili setisayiniwe neFrance , i-United Kingdom , Ishayina , iCuba , Indiya , iNew Zealand kanye nalamanye emave lamanyenti . 
Bantfu labatsembekile kubafati noma emadvodza abo bangayitfola levayirasi uma lebashade nabo bangakatsembeki kubo . 
Kutfutfukiswa kwesoftware kanye nehardware kutawudzingeka ekusebenteni lokunemandla kweGIS . 
I-EMS nemawadi ebantfwana labagula ngencondvo labasatfombile . 
Kute kubukwane netindzaba tekusombulula-tinkinga emkhatsini wemalunga emakhophelethivi kanye nekucinisekisa kuhambisana nemtsetfosimiso , Libhodi leMakhophelethivi litawusungulwa . 
Ucelwa kutsi wemukele kutsi sicelo sakho asikaphumeleli uma ngabe awutfoli lutfo loluvela kuleLihhovisi uma sekwendlule tinyanga letintsatfu kuvaliwe . 
Ngalokwetayelekile umkhakha wetekulima udlale indzima lenkhulu ekutfutfukiseni iminotfo lecatfutako futsi seyibe ngumakhimisebenti leminyenti kakhulu . 
Onkhe emanani entsengo kufanele abe ngemali yaseNingizimu Afrika futsi kufanele abe anesiciniseko lokungenani semalanga langemashumi layimfica emva kwelusuku lwekuvalwa . 
Lesi sinyatselo lesibalulekile lesikhombisa sikali , kwakheka , indzawo kanye nethekhnoloji letawemukelwa ngumklamo lophakanyisiwe . 
Make Somlomo , Ndvunankhulu ube nemhlangano namuhla ekuseni neMcwaningimabhuku Jikelele kantsi manje sesitawukhipha Imiphumela Yeluhlolomabhuku lwabomasipala kwentela kubona kutsi sisebente njani ekwenteni ncono ekuphatseni indzawo . 
Siyetsemba kutsi konkhe lokucaliwe lokuchubekako kutawubukana netincabhayi letibonakele futsi kutawugcina ekuphatseni ngemphumelelo kakhulu . 
Tintfo letifakwa kuklorayidi emantini langetulu tingavela uma kugeleta emanti ekunisela , ekungcola lokuphuma kutimboni kanye nakutinchubo letehlukene tetimboni . 
Tinhlelo tekusekela tahulumende letihlanganisiwe tibonakala ngetindlela letibekelwe kulungisa tindleko tekwenta umsebenti kumkhakha wetekulima esifundzeni . 
Kufanele ingayekelwa ebaleni endzaweni leshisako sikhatsi lesidze , ngoba umonakalo lobangwa lilanga uba mkhulu ngemuva kwekuvuna kunangalesikhatsi sitjalo sisanamatsele tikwesimila . 
Imisho lembici nalenkimbonkimbo isetjentiswa njalo kuloluhlobo , kantsi timphawu tayo tingentiwa tibonelo futsi tihlatiywe . 
Kudvwetjwa ngalokwecile kwaloluhlelo kwehlisa kwenteka kwemishikashika yekwenta-indzawo yekuhlala ngendlela lengakahlelwa . 
Cinisekisa kutsi kunedizayini lebumbene naletsakasisako ekugcineni kwelingetulu . 
Uma kufa lokunjalo kwenteka , sibhedlela noma solwati wetemphilo kufanele aphenye . 
Lokunakekela kuphindze futsi kugcile ekwakhiweni kabusha kanye nekubuyisela imphilo kulokwetayelekile . 
Bantfu base-Afrika bagcwele umoya webunye bemasiko abo lasisekelo , lente kutsi babe nemoya walapho baphokophelele khona lokufananako , bungibo base-Afrika kanye nekwatisa bunye betakhamuti tendzabuko tase-Afrika . 
Lekhozi itawufaka ekhatsi sifundvo sekuhlalisana kwetilwane tasesigangeni netitjalo , kufaka ekhatsi kubona : 
Ngekwencenye lilekelelwa ngumbuso futsi nakukhona lokuyincenye lokusele kutidzingo talo temali letsembele kutimali letivela kumkhakha lotimele kanye nakumphakatsi jikelele . 
Ngalokumcoka , cishe kuto tonkhe timo , lelikhambi lelibukelelwe lengca libe ngetulu kwesincesitelo semali semuntfu . 
Abakhi inhlangano noma lenye inhlobo yemtimba lotsite , futsi abakhi inkhontileka . 
Tihhenga letikheniwe tidliwa emhlabeni wonkhe . 
Kutfola litfuba lekukhula kwemnotfo lokubangelwa yiminyaka yebantfu ngekwekuhlala kuniketa litfuba lekutsi i-Afrika isungule emakhono elusha kusayensi , kutebuchwepheshe kanye nekusungula tindlela letinsha kutekuchudzelana kwamhlabawonkhe . 
Bakhi balesakhiwo seLihholo leMkhandlu , bakhombisile kutsi kunaletinye tindleko letingatsatfwa kuloMkhandlu . 
Kucatsaniswa kwetheknoloji lenetindzawo tekushisa ikhombisa kutsi timali kanye netindleko tekusebenta , lokufaka sidzingo sekulahla tinsalela emgodzini , kuyafana nendzawo yekushisa kuye ngekutsi loshisa imfucuta akanako kwekuhwaya . 
Likomidi lelichumanisako litawakhiwa ngulabamelele labavela kutifundza letisihlanu ngekwendzawo e-Afrika : 
Lungenelelo lutawufaka phakatsi imisebenti lebalulekile lenjenge : 
Nome ngumuphi umdlandla longahle ngetizatfu letivakalako ubonwe njengalotsikameta kungavuni luhlangotsi kwelilunga kunobe nguluphi ludzaba loluhambelana nemsebenti walo , kumele ubhalwe . 
Ngako-ke tigitjelwa temmango tigcugcutelwa kakhulu linani lelibucayi lebantfu labasebentako , kodvwa futsi nangekutfolakala kwendzawo yekupaka yamahhala . 
Bita wonkhe hulumende wetfu kanye nema-ejensi kutsi acinisekise kutsi sifundza setfu sizuza kakhulu kulokusimama kwetekuvakasha . 
Kute , nanoma kunjalo , lokubhaliwe mayelana nebuhlobo lobusemkhatsini welinani lwelukhula emantini netemphilo yetinhlanti . 
Kuhlela kanye nekwakhiwa kwelinani lelilingene lekuhamba kwemandla agesi ngesimanga senchubo yekulungisa isendleleni . 
Tindlelasu tesikhatsi lesidze tekuvimbela kumele tibukwe ngematheknikhi ekusebenta kute kwentiwe ncono kugcinwa kwemswakamo ngekwehlisa kukhukhuleka nekwenta ncono kumunyeka . 
Emasu ekushaywa kwemtsetfo asungulwa abese afundziswa kubo bobabili lekumakhansela nebaphatsi balomasipala . 
Loku kutawuba nemtselela webhajethi yesikhungo . 
Kufanele kutsi ticelo tihanjiswe ngesikhatsi , njengoba ticelo letitfolwe ngemuva kwelusuku lwekuvala njengemtsetfo angeke temukelwe . 
Tindlelakwenta temaklemu emshwalense wekungasebenti tentiwe taba lula ngekusebentisa indlelakwenta yemaklemu lentiwe nge-intanethi ebacashi kanye netisebenti , lahambisana nemininingwane yesimemetelo lesetfuliwe . 
Tindlela letinyenti letihamba kuleLisu tikunchubo yekutsi tisetjentiswe . 
Sawoti lomnengi emantini wehlela etindzaweni temtimba nakutiphefumulo tenhlanti , lokwenta kube nekukhicitwa kwelifilimu le-mucous , ngoba kufa kuvamise kubangwa kufutselana . 
Umtamo we-ESA TIGER uphatselene nekukhicita kusimama Kwekubuka Umhlaba netinsita temanti leticubile nekulawula imitfombolusito ekutfutfukiseni emave . 
Ema-ayoni ehydroxyl ahlangana nesikhutsa ente ema-ayoni e-bicarbonate kulenhlanganisela . 
Lomtsetfo uvumela kusungulwa kweLitiko lelitimele lalokuphatselene Nekuhlanteke kanye neKulawulwa Kwemfucuta lelinalemisebenti lelandzelako : 
Inchubomgomo yeKuhola neKuklomelisa isandza kuvunywa yiBhodi futsi ifanele icinisekiswe baNinimasheya , umnyaka ngamunye , eMhlanganweni Jikelele weMnyaka . 
Umkhicito Wetekulima luhlelo lolusha futsi letinye tintfo letifaka imisebenti nalokutawenteka kusesesigabeni sekufakwa ngekhatsi . 
Kubuyeketwa kweluhlaka lwenchubomgomo yetfu yemtselo kutawusungulwa kulomnyaka futsi indzima yako ekwesekeleni tinhloso tekukhula lokufaka konkhe , umsebenti , intfutfuko kanye nekusimama kwetimali tahulumende kutawufakwa kulokubuyeketa lokushiwo . 
Ndvuna kanye naletinye tinhlaka tembuso noma bantfu lebaniketwe emandla ekuniketa emalayisensi , kufanele bagcina emarejista awo onkhe emalayisensi laniketwe ngekwemigomo yalesigaba lesikhishelwa umnyaka wonkhe noma ngetulu . 
Lesivumelwane sicacisa kulawula nemininingwane yetemfundvo yeticu ngalokulandzelako : 
Lomhlangano wetinsuku letintsatfu wanika labebahambele umhlangano litfuba lekutsi bacocisane ngenshisekelo futsi babambe timphikiswano letimayena netincenye taledokhumenti leluhlaka yekusungula letawunika umkhombandlela ekusungulweni kwaleNhlangano . 
Incenye lebalulekile yaloluntjintjo ibe kuntjintja kwenta kuphatsa lokuhle kube sisekelo salentsandvo yelinyenti lensha . 
Nanone ngalesikhatsi umbuso uboleka kusekela ngetimali inchitfo , letikweneti letitfolwako tidzinga kubhadalwa , kanye netindleko tekulawula letikweneti . 
Kugcila kwalendlela kusetinchubeni tekufundza lulwimi kunaloko kuphela umfundzi lakukhicitako . 
Ngenca yekwakheka kwalendzawo emabhilidi abonakala anetakhiwo letititezi . 
Macondzana nelusito lwetenhlalo , kufinyelela elunakekelweni lwetemphilo kuyincenye lebalulekile yaloko lokutfolakala ngekusetjentiswa kwetimali tahulumende . 
Kwakha litfuba lekuhluma kabusha kwemmango nekuciniswa kwetekutfutfukiswa . 
Lokuceceshwa lokubalulekile kwalomnyaka lobuyeketwako kucinisekisa kwekutsi tonkhe tisebenti kuleLitiko tiyayati indlela yekutiphatsa yetisebenti tahulumende nekuniketa sisebenti ngasinye incwajana yalemitsetfo yekutiphatsa . 
Sungula tisombululo letibitako ngekwemigomo . 
Sisetjentiswa lekudzingeka kutsi sibe ngasemgwacweni lomkhulu singaba khashane ngebhlokhi yinye noma lamabili , etindzaweni letithulile . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi nanoma-nje sitatimende " sabocalangaye be-Apex " akusiko lokwentiwa njalo e-SA , kuchaza indlelakwenta yemnyakatimali . 
Lokungalingani lokukhona emkhatsini wetikolwa letingaphasi kwematiko etemfundvo esifundza kukhombisa inkinga yekucinisekisa kuvana nebunye ngekufezekiswa kwenchubomgomo kusuka emazingeni avelonkhe kuya kuwesifundza , sigodzi , newetikolwa . 
Labo bantfu labatsintsekako kufanele kutsi batimbandzakanye ekuncumeni kutsi tinkinga kanye nekutsi tingakanani . 
Ngetakhamuti letinemandla , ummango lophendvulako , ingucuko yemmango kanye nemnotfo iba liciniso . 
Kuloludzaba hulumende utawucinisa luhlelo lwakhe kufinyelela tonkhe tindzawo takulesifundza . 
Likhono lekuphatsa kusatjalaliswa kwemanti lihlangabetana naletimfuno kuhlobene nekutsi live linotse njani . 
Tonkhe tindleko kanye netinzuzo kufanele tibukwe kumcondvo wenhlalo-mnotfo . 
Kute kufike kulelo zinga lelivelile , ngoba asigucuki , njengesiphakamiso semtsetfo , lesikhatsi siba ngulesishiwo ngumtsetfo . 
Kufisa kugcina ipolitiki ngaphandle kwekulawulwa kusisa ngeTSP , Inhlangano inikete iBhodi yeThrift kutimela lokukhulu , lokufana neBhodi Lenhlangano Yekugcina . 
Litiko lidzinga kubuka futsi sakhiwo salo semyalo noma letinye tindlela tekuchumanisa , ikakhulukati macondzana nabomantji nebashushisi . 
Ngemagama labanti , intsela itseliswa kumalingena letselako , lebalwa njengemalingena lephelele kungafaki lenye imalingena yesimo semali yekucala ibhizinisi ngaphandle kwetibonelelo nalokudvonswako lokuvumelekile . 
Intsandvoyelinyenti ye-Afrika itfutfuke kakhulu ngekubamba lukhetfo lolukhululekile nalolungakhetsi . 
Kwengeta , tinklayo tekweneliseka kwetigulane tabanjwa ngito tonkhe totintsatfu tibhedlela futsi loko lokwatfolwa ngaletinklayo kwasetjentiswa kute kwentiwe kungenelela lokutawutfutfukisa tinsita tetemphilo nakokonkhe sigulane lesihlangabetene nako . 
Lwati , emakhono , nekukhona kusebenta : Lwati lolujulile nekwati umsebenti wetinsita tetemphilo nekwati kuwetfula ezingeni lasesibhedlela neLuhlelo Lwetemphilo Esigodzini ngekuhambisana nemtsetfo loshayiwe netinchubomgomo letifanele . 
Luphiko lweLitiko lisengakawuzuzi umgomo lwekwenta lucwaningo neluhlatiyo lwenkhohlakalo lephatselene netindlu ngenca yetihibe temakhono . 
Lenyenti yenteka eBusika , lapho bantfu labanyenti bavamise kugula khona , kantsi lokumbalwa kwenteka ekupheleni kwemnyakatimali , lokubese kuletsa kuswelakala kwetimali letikhona . 
Imiklamo lesetjentisiwe yeluhlelo loluhambisana netinhlelo teLitiko . 
Njengobe lesifundza iGauteng yelekelela ngelisikelo lelikhulukati ku-GDP , lomnotfo kanyenti ulandzela imikhuba lefanako naleyo yelive . 
Loku kutawenta kutsi bafundzi labagulako bahlale esikolweni sikhatsi lesidze . 
Inchubo yavelonkhe yekufundza iyibhizinisi lenkhulukati yahulumende kulelive . 
Insitakusebenta Yekubeka Lokuphutfumako timoto tekulwa nema-ambulensi . 
Bantfu labanyenti babe nalevayirasi ngemuva kwekuba ecansini kanye nje nemuntfu lebekatselelekile nge-HIV wabese akasebentisi ikhondomu . 
Tincenye letilingene taloLuhlakamsebenti tikhonjisiwe kuMtsetfosivivinyo weKusebentisa Umhlaba . 
Emakhophi eSitifiketi sekungaKweleti Umtselo lacinisekisiwe ngeke amukeleke . 
Njengahulumende sitawuchubeka kusekela lemitamo nekulinga . 
Letimiso letentiwe taba sezingeni letenta incenye yalekontileka tibhalwe tafaka ekhatsi tonkhe tigaba temsebenti lovamise kudzingeka kumakontileka emgwaco , futsi kungenteka kutsi tifake ekhatsi tintfo letingasebenti kulekontileka lekukhulunywa ngayo . 
Bosomathenda labangayi kulendzawo lekufanele ihlolwe , batawukhishwa . 
Atikho timiso letentelwe tinzuzo temhlalaphasi etitatimendenitimali telitiko . 
Tinsitanchanti tibuye titfutfukise kufinyelela kumatfuba lakhokhelako kulabasemakhaya , tikhulisa kukhicita emakhaya , kantsi kubuye kukhulise kufinyelela kutinsita letibalulekile , ngako-ke kutfolakale kutfutfuka lokufaka ekhatsi konkhe . 
Satiso ngasinye lesiletsiwe kufanele sitfunyelwe njenge-imeyili yinye . 
Kute kufezekiswe konkhe loku , ucele kutsi kube netinyatselo ngekubambisana emkhatsini webaphatsi kanye netisebenti babonkhe . 
Kusetjentiswa kwaloMtsetfo emaveni longasebenti kuwo akukho emtsetfweni . 
Indzawo yesive leyimfihlo nome legcwele ingavikelwa ngekuvimbela . 
Kuceceshwa lokwengetiwe kumele kuniketwe baphatsi bemisebenti yahulumende ngekwekutfweswa kwabo ngekweMtsetfo Wekufinyelela Kulwatiso Nekuphatfwa Kwemtsetfo Wetebulungiswa . 
Kwesekelwa ngetimali kwemabhizinisi lamancane kufanele kwesekelwe ngalokwengetiwe kwengca indlela lekwentiwa ngayo nyalo . 
Kubhedvuka lokuphelele kwesimo lesishubile kanye netinkhulumiswano tekuthula letingakasonjululwa emkhatsini kweSudan neSudan leseNingizimu kuyinkinga lenkhulu kulelitsemba lelihle lelibonakele ngesikhatsi iSudan leseNingizimu iba Live lakamuva-Afrika . 
Lesigaba lesi sikhuluma ngilizinga lekweswelakala kwemisebenti lelisetulu kakhulu kulesifundza . 
Khombisa kutsi lesitatimende lesilandzelako siliciniso yini noma singemanga . 
Tinkontileka tetimali kanye nemaphekhi ebufakazi imitfombo yedatha yemunftu wangaphandle : 
Uma nje inyalitsi seyisebentile , ingalahlwa nemfucuta yetintfo-letingakakhaliphi letinekutsatselana . 
Imfucuta yemakhemikhali neyetemitsi beyivamise kulahlwa ngekuhanjiswa ngemanti noma ifakwe nemfucuta lefakelana tifo . 
Kodvwa , kwanyalo abukho bufakazi lobucacile ngemtselela wangempela weHIV ne-AIDS eNingizimu Afrika . 
Umsebenti longetiwe lowentiwe ngekulandzela loluhlelo ufaka kubuyeketwa kwangaphandle nekugadza tinchubomgomo telitiko . 
Uyelulekwa futsi kutsi uma ungehluleka kulungisa lokuphambuka ; lelitiko lingahle lenta sicelo sekukuvimbela kutsi ufaka ticelo tekuthenda kutinkontileka tangalokutako nalomasipala . 
Uyacelwa kutsi wenabe kuloku ? 
Tincola tajantji letinetichumane tingalayishwa noma tetfulwe kuphela ngaphansi kweliso lemuntfu laneikhono lokhetfwe ngumphatsi lomkhulu wenkhapani letfutsako . 
Linani lebantfu labagcinelwe kushushiselwa lelinye licala licuketse kakhulu labasolwa ngekwenta emacala ebugebengu lobukhulu futsi labangakaniketwa ibheyili . 
Umhlaba wonkhe wahlanganyela natsi kwenta lolusuku lube ngilolumele liphuzu lekungasabuyeli emuva kumashi yetfu leya kusimo lesikhululekile nesentsandvoyelinyenti . 
Kunisela imfuyo kusho kusebentisa emanti emayunithini ekukhicita kwetilwane lokunemandla njengetindzawo temadlelo . 
Uphasisa tonkhe ticelonkhokhelo tekuvakasha kanye netengcamu kanye nato tonkhe tiliphi letitfolakale ngemisebenti yemsebenti wemphatsi . 
Labatsengisako baye batsikameteka kakhulu futsi kuletinye tigameko emagontilaki ekuhweba nemave angaphandle alahleke nomphela ngenca yaloku . 
Nangabe sisebentisa kunaka lokufanako kuto tonkhe timo lapho kunengati khona , sitawuphepha ku-HIV naletinye tifo letitfwalwa engatini . 
Kutayelekile kutsi kulesento Inkantolo kufanele incume emademeshe lamcoka nome sincephetelo sekulahlekelwa esikhatsini lesengcile nalesitako nome lidemeshe . 
Nanoma Umtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika uvikela emalungelo ebantfu labaphila nekukhubateka ubuye umise kutsi kungabi nelubandlululo lolusukela ekuphileni nekukhubateka , tikhungo letikhawulelwe tebantfu labaphila nekukhubateka kwanyalo tikhona . 
Kuya emabhayisikobhu akukakhombisi lizinga lelisetulu lekukhula eminyakeni lesikuyo , lokungahle kukhombise umtselela wekungena esikhundleni , wekukhula kwethekhinoloji , kanye nemsebenti wephayiresi . 
Loluphiko lunika tinsita letikhetsekile kumkhakha lobonakala ngekuswelakala kwemakhono , lokwenta kube lukhuni kutfola emakhona lanjena . 
Loluhlelo ludzinga kuhlola tintfo letitsite temandla nekweyama lokutsintsa budlelwane ngebulili nekukhicita kudla , kutsenga nekulungisa tincumo , nekutitsatsa baticabangisise ekubumbeni tekungenelela netinyatselo tekusekeleka kuloluhlelo . 
Kubuyeketwa Kwemtsetfo Wetekuvikela kumele ngalokufanele kuletse umphumela wekuvuselela ngalokuphelele kwenchubo yekukhonona ekhatsi Kwembutfo Wetekuvikela , kute ibe semtsetfweni futsi iniketwe emandla . 
Yincane kakhulu incenye yalolusha lenemfundvo letsite lephakeme . 
Letinhlelo letilandzelako titawucaliswa , tibukwe futsi tihlolwe esikhatsini lesisemkhatsini . 
Umklamo wemanti locedziwe kulabomasipala labasihlanu ufaka ekhatsi kukhiwa kwemanti emifuleni nasemadamini ayiswe kutilondvolotimanti , sibonelo , emathangeni ngembi kwekutsi asabalaliswe ayiswe emakhaya . 
Onkhe emanani labhalwe ngeluhlobomali lweLirandi laseNingizimu Afrika ( R ) , lokuphindze futsi kube luhlobomali litiko loluyisebentisako . 
Emathenda angahanjiswa ngesandla , nobe ngeliposi . 
Khomishana angenta sincepheteliso lesifanele sekulungisa lesifanele kucinisekisa lokuphatfwa ngalokufanako kuto tonkhe tinhlangano kulokunganakwa ngalokungafanele kwalamalungiselelo . 
Siphindze futsi sabala bukhulu balokumaka . 
Indlela yeluhlobo lwekufundza lolubona timphawu letitsite tembhalo , kuloku umbhalo lowatisako ; 
Kubhajetha kanye nekubukana nebabolekisimali njengemboleki lonekutiphendvulela kutawudzinga kuba yincenye lemcoka kakhulu yetintfo tekufundzisa . 
Imisebenti lemikhulu yaloluhlelo indlalwe yavundla etigabeni letine letibitwa , sigaba Sekubelisisa Tetimali sibukene nekugcina inchubo yekuphumelelisa timbadalo , nekugcogca titatimende nyakanye , kugcina ileja yema-akhawunti eLitiko nekuniketa tinsita leticinile tekulawulwa kwetetimali teLitiko . 
Ngalokutako , sitawuphindza sibuke tidzingo letikhetsekile tetindlu telusha . 
Lokhuphuka lokuvunyiwe kufanele kutsi kufezekiswe masinyane . 
Sikhulu setikhalo satsintsa umndeni walesiboshwa sacinisekisa imininingwane yalesiboshwa . 
I-Afrika seyihambe umgamu lomudze ekunciphiseni kungalingani ngetebulili : 
Lamadvodza ancuma kutsi lokungenani lendvodzana kumele isindze kute kutsi loyise abe nalosalako atotsatsa indzawo yakhe . 
Imigwaco : luchumano Lwetemigwaco ngekuhlanganyela kuyaciniswa ngekuhambisana neluhla lwemasu emigwaco neluhlelo lwekusebenta kwayo . 
Lesaveyi ngulenye lehambembili kumiklamo letawentiwa ngalokutako . 
Lithebula lelingentasi letfula sakhiwonchanti setemidlalo lesihlelekile endzaweni yaMasipala etindzaweni letikhulako tamasipala . 
Caphela : Masipala angeke abekwe licala ngenca yemitselela lebangwe lwatiso lolungasilo loluniketwe ngulofake sicelo . 
Indvuna , ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali , ingancuma ngenkhokhelo kanye netimali letikhokhelwa emalunga aleKhomishini langasebenti kuHulumende ngalokugcwele . 
Likusasa lelive letfu lichomekeke kitsi ekutseni sibeke umnotfo wetfu ezingeni leliphakeme lekukhula , lokuhambisana nemazinga laphakeme ekwakhiwa kwematfuba emsebenti nemnotfo lonendzawo yabo bonkhe labo labanesifiso nabanelikhono lekusebenta ngawo . 
Kumbisana lwaleminyele yelihhovisi lesigodzi neleTiphatsimandla teNdzawo nako kutawulandzelelwa . 
Loku kubalulekile ngekwako , ngalokucacako kumkhakha lapho tincumo ngekusisa lokusha lapho kuhlanganiswa khona kancane ngemicondvo yetidzingo temakethe . 
Lulawulo lolunemphumelelo emtfonjeni emisebentini lenetintfo letinebungoti kutawenta ncono emazinga emphilo lubuye lunciphise kungcoliseka kwesimondzawo . 
Kulandzelela tikhalo ngekwetfulwa kwetinsita temaphoyisa bantfu basemmangweni . 
Incenye lenkhulu yalengcoco lelandzelako itawugcila kulabo labangakacashwa kute kutsi kutfolwe bubanti iGauteng lebukene ngalo mayelana lensayeya . 
Kutfolakala kwetikhungo tesive kuletindlela kutawunika kwatiwa kwaletikhungo ebantfwini labanyenti , ngaloko bakhutsate kusetjentiswa kwato . 
Sinikamongo lesinjengalesi sisho kutsi loyisebentisako kufanele kutsi ahlole idatha yekucala ngembikwekutsi wente tincumo letimayelana nemigodzi lengenela kuyo emanti emvula nome emadamu . 
Tintjalomali kusikimu selutjalomali lwawonkhewonkhe kubonwa kwekucala kulinani lelilungile . 
Umsebenti wekucala walencenye kube kucinisekisa kutsi bonkhe labenta lomsebenti kumikhakha yemabhasi lamancane , emabhasi kanye nemamitha thekisi banemitimba lebamele lekhona kuchumana nahulumende mayelana netindzaba letahlukene letitsintsa titfutsi . 
Lokunye lokuhlukile utawatiswa ngako nakuvela . 
Lencenye yaphotfula idokhumenti yelwatiso lwesandvulelo , yahlela kutsi kube nemhlangano wangembi kweluhlolo , kube nekuhlolwa nekubhalwa kwembiko futsi lahlanganisa onkhe emathebula emigomo . 
Tindzawo letinemanti , netindzawo tekugezela lapho kwenteka khona . 
Imiphakatsi yasemaphandleni lephuyile lencike emfuyweni yayo kutiphilisa ibukene nesimo sengcindzetelo lesikhula njalo sekwebiwa kwemfuyo . 
Inchubomgomo lenjena futsi inelubito kuma-ejensi kutsi atsatse tinchubomgomo tawo letivumelene ngawo ekufakeni sandla kwesive : loku kumele kuncume kutsi ngubani lekatawutsintfwa futsi kanjani . 
Idatha yemali lengenako letsembekile lecokelelwe yase iyahlanganiswa iyaniketwa njengencenye yeLwatiso Lwemali Loluhlanganisiwe . 
Lesikhwama sinelicembu Letinsita letitfutfuke kancono Temtsetfo kwentela kubukana nematfuba ekulahlekelwa langahle avele . 
Ngelwati nekuvisisa , tincumo esigabeni sekuhlela nekwakha tingasita ekuvikeleni tinkhinga letingavela . 
Lawula ngendlela ubuye utolige idatha letsembekile yetitjalo . 
Sitimisele kwakha simondzawo lesihlalekako kulinyenti lebantfu betfu . 
Kute , ngisho kumemeta netingoma netibongelelo betitamehlisa emandla ekungenti lenhloso . 
Tikolo kufanele kutsi titsatseke njengemitfombolusito lesita bafundzi kanye nemmango ngalokubanti . 
Tekwendluliswa Kwemahlatsi Ahulumende Nemtsetfomgomo Wako tisebenta kundlulisa , nekulawula kwangemuva kwekundluliswa kwemahlatsi nemtsetfomgomo , kwemahlatsi ahulumende . 
Kulesitatimende sabetindzaba , kuvakele kutsi lesiteleka sitsikamete njani lokutfunyelwa eYurophu nase-Asia . 
Letetinsita temphakatsi letinkhulu letintsatfu ngisho Temfundvo , Temphilo kanye Netenhlalakahle tiphakelwa ngulokukhulu tifundza futsi ngekwelusiko ticasha Bafati . 
Kubonakele kutsi bonkhe balingani batawabelana ngelwatiso lwabo lwemakethe kunethweki yahulumende , imboni , tinhlangano tebalimi labakufundzele kanye nemaNGO ngembono wekukhutsata tindlela letinsha . 
Loku kudzinge kutsi kube nekuhambisana nemtsetfo lokhona kanye netinchubomgomo ngobe lababanjiwe bavalelwa ejele ngembikwekutekwa kwelicala kuletsa tinsayeya letehlukile naletingakavami . 
Ulinganwa kancono ngumhlaba loludzaka saludvudvusi longabi neluncwencwe futsi longatsintseki ekugugulweni moya . 
Yenta lisu lekutsenga kanye nekulawula irejista yekutinikela kwesichiwi . 
Sikhungo semaBhuku eKapa siyiyunithi lekhetsekile futsi sigcugcutela umkhuba wekufundza , kubhala kanye nekushicilelwa kwato tonkhe tilwimi letisemtsetfweni eNingizimu Afrika . 
Tinhlelo letifanako setifezekiswe ngemphumelelo kuletinye tinhlobo letinyenti tetindzawo letimapulazi eligalufu . 
Umlawuli wemklamo weNyuvesi utawusebenta nematiko etinsita kutfolela titjudeni lusito letiludzingako . 
Emabhokisi emakhasi lamabili lalandzelako aniketa sibonakaliso sekubuyela esimeni emaveni emhlaba naseNingizimu Afrika . 
Uma sitfumela tiphakamiso temagama , kufuneka kuhlale kusengcondvweni kutsi bantfu lekufanele baphakanyiswe kufuneka ngekuya kwelwati lwabo bakhone kugcugcutela tinhloso teTekuvasha TaseNingizimu Afrika ngendlela lengavuni nalengabukelani phasi . 
Khombisa kutsi ngabe inkampani yakho yakha basebenti kuletinye tintfo , kusita etinhlelweni tekucecesha temfundvo lephakeme naletiphambili . 
Kwehluleka kuhambisana naletidzingo letingetulu kutawenta kutsi sicelo singatsatfwa . 
Leminye imiklamo lefanako yakhiwe esifundzeni saseNyakatfo Kapa . 
Uma indvuna itsatsa kutsi inchubomgomo iyahambisana nesimo lesitsite selijele , ingachibiyela kusetjentiswa kwayo kulijele lelinjalo . 
I-GDP linani lentsengo yato tonkhe timphahla tekugcina kanye netinsita letikhicitwe eveni . 
Cinisekisa kutsi inchubomgomo yeLitiko lebekelembili kuhola lisu lekusebenta ihlanganiswe nemasu labekelwe embili avelonkhe . 
Lwati lwekulawula luhlelo lwemtapolwati we-elektronikhi . 
Ematiko lasebentisako lakhona nyalo Litiko Letendzawo Nekuvakasha kanye neLitiko Letemanti Netemahlatsi . 
Umtfwalo lohambisanako uyanyuswa ube sezingeni lesibonelelo , kundluliselwa noma kunikela kuya ngemigomo . 
LoMtsetfo ubeka emtsetfweni kwabiwa noma kwendluliswa kwemhlaba lotsite ngekwekutsi munye noma bantfu labanyenti bafaka sicelo sebunikati , kodvwa abanayo itayitela lebhalisiwe ngalololuhlobo . 
INingizimu Afrika ingacatjangelwa ingulencanyana kuba nemandla kule-BRICS ngetizatfu letinyenti , njengekuba nekukhula lokuncane kakhulu kwe-GDP futsi neluntfu loluncane kakhulu kulelicembu . 
Tenhlakahle tekutijabulisa tingancatjelwa kuphela sikhatsi lesitsite lesincunywe sikhungo sekuvalela ngekulandzela kulalela licala lekucondziswa kwetigwegwe . 
Umhloli Mabhuku Jikelele angaphenya noma ahlole emabhuku anoma maphi emabhizinisi lalawulwa nguhulumende netikhungo tembuso . 
Umfaki sicelo kumele alungise umbiko lobhaliwe kulokuhlowa kwebungoti lobunjena , futsi ikhophi yalowombiko kumele itfulwe Kumhloli Lomkhulu . 
Baphatsi nemahosti abakagunyatwa labakhulumela Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , kanye nemibono yabo ayisiyo yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Sisebenti sekubala kumele siphatse , sichumanise bese sibhasobhe kubalwa kwemavoti lafakwe kuleto titeshi tekuvota . 
Lokunciphisa kwanyalo ekugcwaleni kakhulu kuletse konga lokukhulu njengoba kubonakale kumbiko wetfu wesigaba semali . 
Bantfu noma tikhungo tingafaka ticelo tekutsi kuvikeleke emahlatsi , tihlahla , noma luhlobo lolutsite lwetihlahla ngaphansi kwesigaba . 
Esifundzeni sase-Gauteng , Litiko Letekulima kanye Nekutfutfukiswa Kwemakhaya lase-Gauteng litfutfukisa lndlela yekungena yelwati lwemphakatsi mayelana nekulawulwa kwemvelo . 
Letincenye letibalulekile tesakhiwonchanti nguletindzawo tekusebenta letinetindzawo tekukhosela , gezi , emanti netinsita tetindlu tangasese . 
Futsi kunenkinga yekukhatsateka mayelana nekungaphutselwa yincenye yemdlalo . 
Kwanyalo kunemizamo yekufaka letinhlawulo tetentsela kumitsetfo . 
Tati temkhakha nebahllatiyi labanelisu bayasebentisana kulawula tinjongo tekutfumela ngaphandle letihlosiwe . 
Kucitfwa kwemanti langcolile endle lokunkimbonkimbo , lokuvundzisako , kucatjangwa ngawo kuledokhumenti nayikhululwa kanyekanye nekucitfwa kwemanti langcolile etinkimbonkimbo etimboni . 
Loku kungenteka ngoba lusebentisomali lwetimphiko letetfula tinsita letihamba embili tilandzelelwa yinchubo yema-akhawunti e-BAS landlulela ngale . 
Letinye tifundza tingena ngaleso sikhatsi kodvwa letivamise kubhalisa kutsengisa lokulingene . 
Timo temakethe yemsebenti tibone sikhatsi lesitsembisako kancane futsi lesingalingani kahle seloku kwaba nekuwa kwemnotfo wetimali mhlabawonkhe . 
Yonkhe incola yajantji letfutsa tichumane kumele ihlolwe ngummeleli emkhatsini neluhambo lwayo ngaphandle kwekuyivula lencola yajantji . 
Kutjalwa kwemali kumkhakha losetulu kumcoka ekukhutsateni ematfuba lamasha emsebenti futsi kungasita ekwenteni ncono emandla emsebenti uwonkhe eNingizimu Afrika . 
" Kubulala bantfu ngebunyenti " kusho nome ngabe ngusiphi saletento lesentiwe ngenhloso yekubhubhisa , konkhe nome incenye , ngekwavelonkhe , ngekwehlukana kwetinhlobo tebantfu , ngekwebuhlanga nome ngekwemacembu etenkholo . 
Tekulima tentiwa kwangatsi ngito letiluhlupho futsi kubukelelwa kutsi tikhweshele emuva tentele lemboni . 
Kukhokhelwa kwemali lesebentile kutawutsatfwa njengemphahla letime yodvwa . 
Kuba nemsebenti ngalokuphelele nekubalisa ngenchubo yekulawula kusatjalaliswa kwemitsi . 
Luhlolo : Kugcogcwa lokulukhuni , nalokweyame kusayensi kwemininingwane lephatselene nemsebenti , timphawu , nemiphumela yeluhlelo lencuma kutsi buhle noma kubaluleka kweluhlelo lolutsite . 
Kulandzelela kusebenta ngemphumelelo kwetisebenti , kwehlisa kungeti nekukhutsata tisebenti ngesebentisa tindlela letihlukene tekukhutsata ngemiphumela . 
Kuba Nediploma Yebubhalane kutawunconywa . 
Sifundza , nomakunjalo , sibeka phambili kuvalwa kwetikhala letihlobene nesakhiwonchanti njengendlela yekutfutfukisa emandla ekutfulwa kwesakhiwonchanti . 
Ungangeni emantini uma kunetimo telitulu letingatinhle , sibonelo kungaba kancane nje ngembi kwentsambama lenkhulu nome emva kwentsatsakusa , njengobe letimo leti tingenta kube matima kulabanye kunaka kutsi usenkingeni . 
Ngekwemtselo wamasipala netintsela , masipala kufanele alindzele imalingena lengetiwe . 
Ekhotho lelingentasi , lommangalelwa waphika kutsi wephule lesivumelwano nome lokutsi sesuliwe mbamba . 
Imigomo netinchumbomgomo tahulumende lebekuhloswe ngato kwenta tingucuko nelucecesho kwesekelwa kakhulu kulelive . 
Kuyacatjangelwa kwekutsi uma kufundvwa konkhe , Lombiko utawuniketa lokubonakala kuliciniso kwalomkhuba lobanti kwalesimo semalungelo eluntfu emimmangweni lelimako naletimbangela letikhona letibangela kuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu lentekako . 
Umkhakha ngamunye ngaloko uyancuma kutsi utawakhiwa njani futsi , uncuma kutsi utatitfutfukisa njani tindlela tekukhetsa bameleli bemikhakha , kufuneka ulandzele Tinkhombandlela Tekulawula Tesikhwama Semhlaba . 
Hulumende usungule imiklamo yavelonkhe leminyenti lengumshiyalifa kute kutsi kwentiwe timphawu tekukhumbula temlandvo waseNingizimu Afrika nekugubha emagugumafa ayo . 
Uma ungeva lutfo lolubuya kitsi ngenyanga yinye ngemuva kwelusuku lwekuvala , ungacabanga kutsi sicelo sakho asitange siphumelele . 
Kungani kwenteke ngalendlela ? 
Lommango wetemidlalo ukutfokotele lokuvuleleka lokuhle kangaka futsi lomkhosi njengesiguculi semmango loncono ngenca yekuhlanganyela kwaleSikhungo ngekwetimali . 
Kulawula lenchubo yekutfolwa kwemathenda kanye nekutsengwa kwemphahla nekutfolakala kwetinsita . 
Kulandzisa lokukha imibono leminyenti yalombononchanti ichaziwe . 
Leyunithi ibuye yaniketa tinsita tekubhanga kumatiko avelonkhe , kufaka ekhatsi titatimende tasebhange onkhe malanga . 
Kungeniswa ngemuva kwesikhatsi lesifanele sicelo sekubuyeketwa siyaniketwa . 
Basebenti bangatfola kuceceshwa ezingeni lekusekela imphilo lelisetulu . 
Lemisebenti yenteka kumazinga lahlukene kantsi ngeke yenteke uma kungekho lwatiso lolwanele . 
Loku kutawenta hulumende wendzawo acashe baluleki bachube lomklamo futsi bacocisane ngetivumelwano letidzingekako . 
Imali yekucala umsebenti ngendlela yemnikelo wemali yesibonelelo noma imali yekubolekwa lenenzuzo lencane ibalulekile kutsi ungacala tinsita tekugcogca imfucuta . 
Lelitiko nalokusebentisa lokwenteka mhlaba wonkhe lekunguletinhlelo telwatiso letisetjentiswa ngungcondvomshini yekulawulwa kwetimali , i-BAS , kulandzelela loluhlelo lolufaka ekhatsi konkhe lekukulandzelela lokusilele emuva kuyunithi ngayinye yalokucitfwako . 
Lelidolobha laba yindzawo yekugcina lapho tihambi ngekhatsi kwalelive bebatsatsa tintfo bentela kutisebentisa . 
Sita tifundza kanye nabomasipalati ekutfutfukiseni tinhlelo kanye nemasu ekwakha emandla ekwakha tindlu . 
Loku kwentelwa kugutjwa kweNyanga Yenkhululeko . 
Kodvwa , ikhomishini kufanele ilandzele letinye tincubo letidla sikhatsi . 
Nangabe banelwati , futsi bacocile ngalemibuto bavulelekile futsi bete kwesaba , kungenteka kakhulu bente temacansi ngekuphepha nangabe bacala budlelwane betemacansi . 
Batsengi bafanelekile kwencaba timphahla uma tingahambisani nemasampula lavunyelwe ngaphambilini . 
Kuba neticu letingetulu kwetasenyuvesi kuyadzingeka . 
Imikhawulo yekhemistri lehlukanisa emkhatsini wemakroskophi nemikroskophi . 
Leligatja lihlose kwengeta imitamo kucinisekisa kuphepha nekuvikeleka kwato tonkhe tinhlobo futsi nakuto tonkhe tisetjentiswa ngekhatsi kulesifundza . 
Lomkhicito kufanele uvunwe esigabeni lesifanele sekuvutfwa . 
Emarejista lakhona nyalo emathuna lakhona kanye netindzawo letibekiwe agcinwa ngesandla ngoba alukho luhlelo lwe-elekthronikhi lolukhona . 
Sitamile kufaka imitamo lehlanganisiwe yemikhakha yematiko ngalokuvundlile nalokumile yekutiphatsa . 
Lokunye , kute utfole timakethe tebhondi yebhizinisi , bohulumende kudzingeka batfole babuye bagcine lizinga lelihle lesikweleti lesikhulu kuma-ejenti ekulinganisa , laniketa sincepheteliso kubenti betinchubomgomo kuchubekisa tinchubomgomo temnotfo lomkhulu letivakalako . 
Ikhodi yemtfombo wemali lengenako ye-SARS isetjentiselwa kuhlela ngekuya kwenchubo yeKuhlela yeTimboni leseZingeni ( i-SIC )  . 
Loku kutawuniketa umfakisicelo umtfombo weliholo lelitsite lekuphila . 
Hulumende wendzawo usebenta kusimondzawo lesishayelwa umtsetfo , lokukhanyisa bumcoka bekutfobela . 
Kungcola kanye nekulahla lokungekho emtsetfweni nguletinye tinkhomba letisho kutsi imfucuta ayikagcogcwa noma tinsita tekugcogca atikawenti kahle umsebenti wato etindzaweni tasemakhaya , tetimboni kanye nasetindzaweni tekutsengisela . 
Le-PIC ibhalisiwe kuleBhodi yeTinsita Tetimali ngekweMtsetfo weTinsita Tetimali . 
Kunakisisa lusha , bomake nebantfu labanekukhubateka : Umsebenti lotayelekile wabomake emphakatsini nguwo loyinkinga lenkhulu ekungeneleni kwabomake kumakhophelethivi kanye nekutfola emazinga ekutsatsa-tincumo . 
Kutawufanela kutsi ibhizinisi ikhulise emakhono ekugucula simo semkhicito kute izuze konga etindlekweni . 
Lapho emakhadi aphelela khona kuyarekhodwa kuleyo ndzawo kanye nesikhatsi sekubekwa kwawo lapho elugwini . 
Kunebudlelwane lobunemandla bekubambisana nahulumende wasekhaya , ikakhulukati emkhatsini wensita yetemphilo endzaweni . 
Kufanele kube netikhutsato tekonga emanti letikhutsata kwetfulwa kweluhlelo lwekongiwa kwemanti etindzaweni letinsha naleto levele tikhona . 
Ikhodi Yekwenta Lokuhle Ngaphandle Nangekhatsi Kuletitjudeni Temave Emhlaba itsekeletelwe kuloluhlaka . 
Sibonga licembu leSigodzi ngekwesekela kwalo lomshikashika . 
Kufanele ugcwalise lifomu lekungakweleti imali nentsela yamasipala kute kucatjangelwe ikhotheshini . 
Loluhlelo Lwavelonkhe lolumayelana Nekutfola Kunakekelwa Kwebantfwana lubeke lwatsi tephulamtsetfo letilusha letisolelwa kuba nemacala lamakhulu akufuneki tibekwe etikhungweni talabangakashushiswa letetayelekile noma emaselini emaphoyisa . 
Kunetimboni letinyenti tekugucula imikhicito yetekulima letisimeme kahle eGauteng , ngenca yekuba sedvute kwalesifundza netindzawo letinkhulu tekukhicita lokulinywako kanye netimakethe . 
Kuceceshwa kutawufaka ekhatsi lelikomidi kanye nemphakatsi ngebubanti . 
Ngemuva kwako , sibe nemncintiswano weMntfwana Lophilile lobewunelisasasa kakhulu . 
Lobudlelwano bubalulekile kubantfu labasebancane njengalabanye kwanyalo . 
Nanoma kunjalo , akusito tonkhe tinchubo noma tindlelanchubo letime ngemumo kutsi tingachuba kuhlanganisa lokuphelele . 
Kufanele sitfole tindlela tekutsi singasebentisana njani nebemikhakha letimele kute sicinisekise kusimama kwaletinhlelo lesekubuye kwafaka sandla ekuphumeleliseni letinjongo tekutfutfuka kwahulumende wetfu . 
Luhlelo Lwalabahluphekako Lwamasipala luyindlela yekunciphisa umtfwalo wetindleko tetinsita tamasipala emakhaya laphuyile ngekhatsi kumasipala . 
ENingizimu Afrika , tingenelelo letinyenti tahulumende nekutjala imali kucondziswe ekukhuliseni lemboni , ngekwenta njalo-ke kwentiwa sisekelo lesicinile sekuhlonyiswa kwalabatsintsekako njengemabhizinisi labolekisa umhlaba kutsi ahlanyele emkhakheni lobanti wemnotfo walesifundza . 
Idigri yeMastasi kutemphilo yekwelapha emmangweni kanye neticu letingetulu kwetasenyuvesi kutekulawula titakubeka etfubeni lelihle . 
Ngaphandle kwekunciphisa emalungelo elushicilelombhalo , ayikho incenye yalewebhusayithi lengakhicitwa kabusha , igcinwe noma ifakwe eluhlelweni lwekubuyisa lwatiso , noma indluliselwe kulolunye luhlobo ( ngendlela ye-elekhthronikhi , yemekhenikhali , yekufothokhopha , yekurekhoda , noma ngalenye indlela ) noma nganoma nguyiphi inhloso , ngaphandle kwemvumo lebhaliwe letfolakala kuwebhumasta . 
Lenjonge kutawuba kuniketa umbhede lolinganene kwentela leliphayiphi nekuvikeleka , kuletinye tindzawo , letingaba ngenhla kwalolusentse lwaselwandle . 
Kute loluhlelo lukhone kusimama futsi lusebente kahle , kuphakanyiswa kutsi Litiko Letetindlu licocisane livumelane neTemafa aVelonkhe kwentela kusungula Sikhwama Semfundvo Yetetindlu saVelonkhe ngetinhloso tekusita lomtamo lona ngemali . 
Luhlangotsi loludzinga kubukwa mayelana naloku ngulolu lwemanethiwekhi etenhlalo . 
Lomsebenti lowenteka ngesikhatsi sinye walohulumende wavelonkhe nabohulumende betifundza : Hulumende wavelonkhe unemsebenti wekulawula , inchubomgomo nekuhlela , kuphatsa timali letingenako , kulawula kheshi netikweleti , kubika nekulandzelela nekuhlatiya imibiko yemali lehlanganisiwe . 
Kusebenta kahle kwetimali Tetinhlangano Tebasebentisi Bemanti kutsintsa kusimama jikelele kwaso njengesikhungo . 
Noma tiphi tatiso letiletsiwe letingekho kulelifomu le-elekthronikhi ye-Adobe , ngeke litsatfwe . 
Lemboni isebenta kusimondzawo lesingalawulwa ngumtsetfo lapho intsengo iya ngesidzingo kanye nekuhanjiswa kwesitselo . 
Kunakekela bantfwana kunakekela umntfwana walomunye umtali . 
Kufaka tebulili kuloluhlelo lwahulumende , imiklamo , netinchubomgomo . 
Lelitiko lineligunya lemandla lelingasitwa ngemali ngalokwenele . 
Umphakeli Wetinsita Temanti ngamunye kufanele ahambise Luhlelo Lwekuphatsa Etikweni Ngekwemtsetfo Wetinsita Temanti . 
Kubika kubaphatsi ngekuhambisana kwetibopho te-CSC nelitiko ngekulandzelana nekukhulumisana ne-CSC ngekungahambisani kwetinsita lokuniketiwe . 
Angagcina noma nguyiphi incwajana letsetfwe ingce uma idzingeka etinchubeni telicala noma letinye . 
Sihlalo , ngicabanga kutsi akusiyo intfo lesingayenta kutsi sicele bahlali kutsi bonge emanti kanye nekucela bantfu kutsi bangachubeki ngekunisela onkhe malanga ngobe emanti emadamini aphasi . 
Lamanye emacembu lahlukene ebasebentisi ladzinga kubalwa naladzinga kunakwa lokutsite kulokudizayina kwetindzawo letivulekile leticinile , kanye naletinye tidzingo leticondzile tawo , ngi : 
Sibonelo , kuniketwa kwe-ARV kulabasikati labakhulelwe kwehlisa lokundluliseka kwe-HIV kusuka kumake kuye kumntfwana . 
Isethi yekucala yalokubukiwe lokuhambisanako yeminyaka yekucala yesihlanu lelandzela kubhalwa kweNchubo Lenhle yemaKhodi , ngalesikhatsi isethi yesibili yalokubukiwe iyesikhatsi seminyaka-lesihlanu lelandzelako . 
Letindlelasu kumele tichazwe futsi tibe netinjongo letilinganisekako , kugcugcuteleke lisiko lelimikhakhaminyenti lelihlonipha kubandzakanyeka kwemphakatsi . 
Loku kwakhe Luphiko lweLitiko kutsi bafundzise tisebenti letinsha mayelana netindzaba nekukhwabanisa netindlela tekutiphatsa letifanele . 
Imikhankhaso yekwatisa yavelonkhe neyesifundza kanye nekucinisekisa lokwentiwa litiko icinisekise kutsi Litiko alisebentisi ngetulu kuloluphakelomali leliphakelwe lona . 
Ikhomishane akudzingeki kutsi ikhumbule kutsi kufuneka bente kube nekuceceshwa kwetibondza ngekulandzela umtsetfo ; baphatsi labalawula umdlalo webhola yetinyawo kufuneka bakwente loku futsi kute kube kunyalo , kunesijeziso lesisebentako lesicondziswe ecenjini lelihluleka kulandzela loku . 
Kusalela emuva kwelusebentisomali kuvetwa yimiphumela yenyanga yekuvalwa kwemnyakatimali ekuvaleni kwemnyakatimali , lokushiya tincenye tetinkhokhelo letingakakhokhelwa letisetulu letilindzelwe kutsi tilungiswe emnyakenitimali lolandzelako . 
Kucinisekisa kuniketwa kweMsebenti weKubonisa wemtsetfo kuLitiko . 
Ngako-ke , tindleko tetimali tekungena tingancipha . 
Lokunye , siyakubona kutsi tindlela letamukela emanti kwanyalo tisesimeni se-ikholoji lesehlukile kantsi ngalokutako singalawulwa ngetimo te-ekholoji letehlukile emcondvweni lomele emazinga etinkinga kanye nebungoti be-ikholoji . 
Lesiphakamiso lesitfoliwe sitawuhlolwa ngentsengo , kusebenta nekuhlonyiswa umnotfo ngekuhambisana neTinchubomgomo teMbuso teKutsenga teBhodi yeMthenda . 
Emabito emakolishi afute noma afana nalawo emanyuvesi ladvumile njengeNyuvesi yase-Oxford neNyuvesi yaseCambridge . 
Lapho khona sizatfu sekungaphumeleli noma kungalandzeli umtsetfo kukhombisa kuswelakala kwemandla ekuphatsa noma kulawula kulelitiko kutawudzingeka linikete kwelekelela ekwakheni lawo mandla . 
Nanoma kufikwe kutesivumelwano ngaphandle kwekusebentisa inkantolo , inkantolo yakhipha umlayetelo lotsi bafakiticelo bemukwa emalungelo abo emhlaba . 
Yenta litfuba lemisebenti lesemtsetfweni letetimali netekutsengiselana ngalokungakahleleki . 
Basite kutsi batfole tindlela tekubukana nemagama lalukhuni kute kutsi loku kungabavimbi kutsi bafundze . 
Umtsetfo udzinga iBhodi ikhetfwe ngethemu yeminyaka-lemine , ikwati emva kwaloko kuvulela iBhodi lensha . 
Lapho kubonakala kufanele khona , niketa tizatfu tekuhlukana kwetintfo . 
Inchubo yekuhlanganisa imibiko yetimali ifaka ekhatsi inchubo yekuhlanganisa emkhatsini wemitfombo yetimali nekukufaka ticelo lokucinisekisa kutsi kute timali letengetiwe telwabiwomali letingaphandle kwetimali temsiti . 
Kwesibili , kungeniswa kwalamatheknoloji etinchubeni tekukhicita ngekwato sekubange kukhula ngemandla kwekukhicita . 
Kusebenta kwalesikhungo kuncike ekwenteni umsebenti ngekubambisana kwawo onkhe emakhansela , tisebenti , batfulitinsita kanye netikhungo . 
Ikakhulu laba labashiwo ekugcineni lasasadelezele emathikithi . 
Loku kubaholela ekutseni bahluleke , futsi lokuhluleka kungaholela ekucinisweni kwemibono lesisekelo yelubandlululo . 
Bungoti lobubonakele kwetemphilo emsebentini nebekuvikeleka bubaliwe futsi babekwa njengamentiwakucala ngalokufanele , kwaholela ekutseni tonkhe tisebenti lengabe tivulelekile ebungotini , tangenela kucashelwa ngekwetemphilo kuhlola kutsi ngabe kubekhona yini kuvuleleka engotini lokutsite nekutsi nangabe kunjalo , kube kangakanani . 
Njengobe lolusuku belungcubutana nemhlangano webhodi , Mnu . Aitken utsetse tinyatselo tekutfola sikhulumi kute kutse sente setfulo kulomhlanganosikolwa lapho khona tetsamelilwati letihlosiwe kutawuba tikhulu letibuya kubomasipala bendzawo . 
Lelikomidi belindzengeka kube libuke tidzingo tekuhlaliswa kwebafundzi nekuhlola emamodeli lafanele ekuniketa tindzawo tekuhlalisa bafundzi nekusita ngemali lokungabiti kakhulu . 
Lapha Sabrina Gosling ucabanga imihlahlandlela letsite yetekuvakasha . 
I-Diploma yeKwengeta nome Bukhona Bekudla nayo ingacatjangwa kutiudeni futsi nalabasebenta emasimini . 
Ngekusebentisa lesivumelwano , ikhomishini icinisekise kutsi bafakiticelo batawuniketwa matayitela etakhiwo tabo . 
Umbiko wemnyaka kufanele ukhavwe sitifiketi sekhwalithi lesingesimo lesichazwe ngentasi . 
Kutiphatsa kahle nekubambisana nako futsi kungagcugcutelwa ngekusebentisa luhlelo lwemusa loluhambisana nekuhlukaniswa lokwehlukene kwemacembu alabagciniwe . 
Yenta kancono indlela losekelwa ngayo emsebentini : Uma uva wengameka , ungabi nemahloni kuniketa lomunye umsebenti nobe ucele lusito . 
Indlela lisu yekutsengisa kulomnyaka lowengcile bewugcile kakhulu ku : 
Cinisekisa kutsi basebenti labanemakhono bafakwa etikhundleni letimcoka . 
Lona lekungenteka atfole umsebenti kufanele abhaliswe nalomtimba lofanele wetisebenti letifundzile . 
Letinkhombandlela atitami , nganoma nguyiphi indlela , kunciphisa kutimela kwetebulungiswa noma kutibonela kwabo futsi kufuneka tifundvwe netibopho temtsetfo wabomantji letibekwe ngiwo Lomtsetfo . 
Emasu laMise eMmangweni atfola abuye futsi angeniswa ngeMakhansela Emawadi . 
Anginaso sikhatsi sekungena kuko konkhe kungaciniseki , futsi ngitawubese nginakisisa kakhulu kuphatfwa kwelulwimi lwekufundzisa etikoleni njenge sibonelo kuphela . 
Umkhandlu Losetulu lenginiketwe ligunya lekutsi ngiwuhole ucacelwa ngalokuphelele ngaleliphuzu lekutsi nibeke ematsemba enu kitsi kutsi siholele lesifundza setfu lesihle endleleni yekukhula , intfutfuko kanye nenchubekelaphambili . 
Umsebenti wasemkhatsini wekubuyeketa wentiwa kantsi nembiko wetfulelwa tisebenti tahulumende nebalingani lekusetjentiswana nabo . 
Idigri yeminyaka-lesitsatfu noma imfundvo lelingana naleto kanye nesipiliyoni lesifanele ekulawuleni imphahla kanye noma tinchubo telwatiso noma simondzawo setimphahla letingantjintji iyadzingeka . 
Ikakhulu kunjalo elevelini yetekusebenta . 
Imikhawulo yemasu iyabukwa kwentela kuhola kuhlela kwetibhedlela tekugula lokuvelele . 
Lenchubomgomo iyafuneka kufaka ekhatsi tinyatselo letifanele tekulungiswa kwekungalingani kwangaphambilini . 
Lombutfo loyinhlitiyo kumele ucine . 
Kwabiwa kwemapaki akukasabalali ngalokufanako endzaweni yamasipala kanye nakubomakhelwane . 
Batawufaka inombolo yamahhala yelucingo bente kutsi isebente masinya . 
Kulawula ematiko etigulane letingeniswa esibhedlela kumkhakha lotsite . 
Timoto tesimo lesiphutfumako tilungiswa ngetikhatsi letibekiwe . 
Vumela kutsi tintfo tisetjentiswe ngetindlela letehlukene ngekhatsi kwendzawo yekupaka , letifana netihlahla . 
Kusungulwa kwetindzawo tekuhlala letisedvutane nemifudlane kutawuba nemtselela lomuhle kukhwalithi yemanti kanye nakutitjalo tisemanti . 
Lenye inzuzo yemphumela wetemfundvo leyentiwe ncono kutawuba kucindzeteleka kwemakhono , lokushovela etulu imali lekhokhwa ngenyanga yemsebenti lodzinga likhono , kutawuncishiswa nobe kukhishwe ngalokuphelele . 
Kusebenta ngendlela kwesibulalimagciwane kuya ngetimo tekusebenta kanye nesibulalimagciwane lesisetjentisiwe . 
Lomkhuba wekunatsa kakhulu ibhiya eNingizimu Afrika usho kwekutsi i-South Africa Breweries ( i-SAB ) iyachubeka nekuhambembili kulendzawo yetjwala . 
Sikimu siyindlela yekusebentisa inchubomgomo - siletsa kungavumeleki , kwemalungelo laniketwa kudzala endleleni ahambisane nenchubomgomo yanyalo lebalulekile . 
Mhlabawonkhe , emave lesatfutfuka kanye nemave langakatfutfuki lokutseni esekela kusetjentiswa kwemphahla yengcondvo kuvikela lwati lwendzabuko nome lwemdzabu . 
Tekuphatfwa kwetemisebenti kunendzima yekuyidlala lebalulekile kwenta lula kusimamisa kutfutfukisa . 
Angeke tilungiseke tinkhinga letibukene netemfundvo ngekweliciniso nangemphumelelo ngaphandle kwekutsi tonkhe tinhlangotsi tato tibukwe . 
Kute kufike esigabeni sekutsi ngisho bugebengu nabo busihibe kutsi kwandze lutjalomali , kusebentisa imitfombolusito leyengetiwe kufanele kuphindze futsi kwenyuse kukhula kanye nematfuba emnotfo loletsa imisebenti . 
Imphumelelo lefiswako yase-Afrika itawube yeyame ekukhuleni lokungukhukhulelangoco kanye nakuntfutfuko lesimeme letakwenta kutsi i-Afrika iphindze itfole futsi emagugu ayo emvelo , yakhe imimango lephumelelako , futsi inciphise nekuhlaseleka lula yingucuko yesimo selitulu . 
Kweciwa kwelwatiso loluhambisana nemphahla noma tinsita kunoma nguyiphi incenye noma tincenye angeke kukhulule Sonkontileka kusibopho sekwenta umsebenti njengoba kushiwo Kunkontileka . 
Tigaba leticedziwe tingavikelwa ngalesikhatsi lokwakhiwa kuchubeka , tishiya tigaba letingakavikeleki letingalinyatwa ngalesikhatsi setimo letimatima taselwandle . 
Litiko lisebentisa imiklamo netinhlelo leti bomasipala bangazuza kuto . 
Njenge kukhibika , kugcineka nekulingana , kwakunome kunjalo , kungakachazwa ku-NWA , kodvwa kundlala sisekelo lesibalulekile lokutawutsi tonkhe tincumo neticalo kususelwe khona . 
Lendzima ibeka umgomo wekwendluliswa kwemali leyabiwe noma incenye yayo iyiswe kusifundza noma umkhandlu wesigodzi uma ngabe masipala akakhoni kulawula kahle liphakelo lakhe . 
Umkhicito welitfusi lomnyenti wekusetjentiswa ekhaya , kube linyenti lesigcinamswakamo litfunyelwa ngaphandle . 
Mnu Kruger bekangasiye fakazi locinisanako . 
Lelekufanele kukhokhelwe kulabatsatsa umhlalaphansi kwanyalo kubonwa njengalokutfolakele ngalokugcwele kantsi akuhlukaniswa emkhatsini njengalokundlulile ( noma lokutfolakele ) nangalokutako kumisebenti . 
Ngemagama etemnotfo , umhlaba uhlelwa njengembangela yemnotfo bese ngemagama etetimali umhlaba uhlelwa njengelifa , lokusho kutsi umhlaba uba sibambiso uma umnikati adzinga imali yekucala ibhizinisi . 
Uma kungasinjalo , tsatsa sinyatselo ubuye uhlosele sitayela sekuphila lesisimeme . 
Siyohlala sitibophelele emitameni yetfu yekulwa nebugebengu kumimango yetekulima njengoba sigceka kubulawa kwebalimi lokudala simo sekuvimbeleka etingcondvweni tabo ngalesikhatsi kuntjontjwa kwemfuyo kubulala konga kwemimango yasemaphandleni . 
Labantfu netinhlangano letilandzelwa bayabongwa ngemagalelo abo labawafake kuletinkhombandlela . 
Kwetfula , kukhulumisana kanye nemakhono ekusombulula kungevani kanye nelwati lwetinhlelo temphilo temphakatsi kusidzingo . 
Lesigaba sikhomba tindzawo tekungenelela lekumele masipalati aticabange nangabe akha tindlelasu futsi ancuma ekuphakeleni kwebhajethi netinsita . 
Kufika kwemali lokulindzelekile kanye nekucashwa njengoba kucacisiwe njalo ngemnyaka , kulencwadzi yemvumo . 
Sitawucinisekisa kutsi sifaka umfutfo kumlandvo wetekuchumana Wendzebe Yemhlaba . 
LeKhomishina yehluleka kujabulela loludzaba lebekudzinga kutsi alutfole . 
Leforamu itawuniketa Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe lemandla lafanelekile ekutfutfukisa umbono lotimele etindzabeni tetekuphepha . 
Kumiklamo lesemkhatsini , imvamisa kuba nekomiti lecondzisa kusebenta futsi imihlangano ivame kubanjwa njalo ngenyanga . 
Ngalokutayelekile , umhlaba nekwakheka kwelive kutinte kahle akuniketi titsibelo tentfutfuko kulendzawo . 
Kucinisekisa kutsi konkhe lokudzingekako kuyahanjiswana nako njengekusho kwemashejuli emtsetfo . 
Lemitsetfo ngako-ke ibonisa kwekutsi labantfu kulenkhomfa yengembi kwekucala kwelicala ingabe isebente ngekwemininingwane leminyenti kuphela ngaletindzaba letingemaciniso kodvwa nangetindzaba temtsetfo . 
Uma kungahle kwateke kutsi umfundzi lomdvuna lokuleso sikolo nguye lokhulelisile , kubalulekile kutsi loku kugcinwe kuyimfihlo . 
Emapheni ekwehlukaniswa kweluphu kuvamisa kuhambisana nekwakhiwa kwemabhlokhi lamakhulukati , lavamise kuvimbela kuhamba kwebantfu . 
Kutimela emisebentini yekuphila kwemalanga onkhe kuyinhloso lenkhulu yetfu . 
Ngifuna kuchaza tsine , njengeLikomidi , sitakwenta siciniseko kutsi letimali tisetjentiswa ngekongeka , nangabe emasheya aya kubomasipala asetjentiselwa letintfo leti . 
Kute sizuze kuniketwa emandla kwangemphela , kufuneka sakhe tikhungo tetinsita tetimali lencane letitawulawulwa bosomabhizinisi nebahwebi labancane . 
Litiko letfu kubukelelwe kutsi lidlale indzima lebalulekile kwentela kucinisekisa kutsi umsebenti uyenteka kulelisu letinhloso . 
Luhlaka Lwemasu lekuhloswe ngalo kuchuba kutfutfukisa kugucula imikhicito yetekulima kanye nekukhula lokufaka tinsika letine letimcoka . 
Tisebenti taseMajele titigijimi tengucuko , kantsi kutiphatsa kwato kunemtselela ngco etiboshweni . 
Lenchubo yePET iniketa tisebenti tetemphilo titfombe letitidzingako kutsi tihlatiye tifo ngalokuliciniso , nekuhlolisisa ngekushesha lokufinyelela kwekulashwa . 
Letinye taletinzuzo leticondzie letisuselwa ekugcinweni kwebhayodayivesithi tifaka ekhatsi : 
Loku kunemitselela leminyenti , lefaka ekhatsi kwandza kwekutisebenta kanye nemshikashika webhizinisi , kanjalo nesimo lesitfutfukile setintfo letilusito kutakhamuti ngekufinyelela kumitfombolusito kanye netinsita letisisekelo . 
Lentfutfuko lephakanyiswako itawuba nemtselela ngco kulabantfu labalandzelako , emacembu , kanye netikhungo : 
Nanoma letinye tindlela letingenhla , uma kubuyiselwa ngekubanga kudzingeka , " Inkhombandlela Yekuguculwa Kwemabhodi Ekunisela Nalamanye Emabhodi aye Etinhlanganweni Tebasebentisi Bemanti " ibonakalisa kahle . 
Tinsita leticondziswe kubantfu lasebakhulile kanye nakubantfu labakhubatekile titawuchubeka njalo tiletfwe Litiko . 
Sinyatselo sekwandzisa simo lesihle , kwehlukahlukana nekufinyeleleka kwetinhlelo tangaphandle naso siyenteka njenganyalo . 
Uma ngabe babutwa kutsi bebati ngalobungoti betemphilo lobuba khona uma benta emathathu , lona uphendvule ngekutsi akati kutsi ngabe leligciwane le-HIV ulitfole ngalesikhatsi enta ithathu . 
Ngemuva kwekutsi lesiboshwa sithulele , sayiswa esibhedlela . 
Kuvisisa budlelwane emkhatsini wagezi nebumaginethi sekuholele ekwakhiweni kwetimoto kanye naleminye imishini . 
LoMtsetfo uphindze ukhutsate kutsi kungabi nemfihlo ngemanani emitsi . 
Litiko letfula siphakamiso kuSikhwama Samhlabawonkhe kuze kuchubeke kulekelelwa ngetimali kuluhlelo lwe-HIV . 
Kuphatfwa lokuphuyile kwetikhukhula kufaka ligalelo kakhulu kulesimo lesibi semigwaco netitaladi tamasipalati . 
Loku kwabangelwa kakhulu kutsi labafake ticelo bebangatfolakali , kufaka ekhatsi nelwatiso lolunganeli lwekucinisekisa emakleyimu . 
Kubakhona kwetakhiwonchanti te-IT kwenta ncono kakhulu lokufakwako emsebentini . 
Ikhomishini iyabukwa kwentela kusita ekutfutfukisweni kwelisu lekulungisa lesikhala semakethe . 
Imisebenti : Cinisekisa kuniketa kahle kakhulu tinsita leticubile tetemphilo netinhlelo tesifundza sonkhe . 
Lokuhlela kabusha tintfo lekumele tentiwe kwenteke kuto tonkhe tinhlelo . 
Litiko Letetimbiwa Nemandla Agezi lihlose kutfutfukisa kusebentisa ngalokuphelele kwetinsita tetimbiwa nagezi kanye nekucinisekisa kutsi umkhakha wetimbiwa netemandla agezi ungasebenta ngekuzuza futsi esimenisendzawo lesiphephile nalesiphilile . 
Lomklamo wakamuva wagcinwa njalo kwentela kuchubeka nekukhulisa ngemdlandla umtfombo walabo labangabakhona labafuna umsebenti locasha ngalokugcwele . 
Lesivumelwano asiboneleli tinkhokhelo letingakahlelwa tesivumelwano , kantsi ekupheleni kwekulungela kusebenta njengobe kuncunywe ngumcashisi , letimoto tiyabuyiselwa bese titsengiswa endalini yeSive letsengisela lotsembisa imali lenyenti kwentela inzuzo yalocashisiwe . 
Incenye yekugcina yalesehluko ikhuluma ngetekulima kulesifundza . 
Kulawulwa kwetidzakamiva letingekho emtsetfweni lapha eNingizimu Afrika kulungiswa ngekusebentisa umtsetfo loshayiwe : 
Umuntfu angacabangela ngekucinisekisa lokutsite ngesibalo setisulu kanye nekulimala lokutfolwe njengekulimala lokumcoka . 
Kucasha kutekulima esifundzeni kunciphile . 
Incenye yalokwentiwa ngalokuphatsekako yalekhozi yekucecesha kucinisekisa kwati kusebentisa emathulusi ladzingeka nakwentiwa luhlolo kanye nekubhalwa kweluhlaka lwemibiko yekuhlelwa kwekusetjentiswa kwemhlaba kufakiwe . 
Kusetjentiswa kwetinchubo temathenda nekutsenga ngebuningi kuphutfumise kakhulu kutsenga kwasita loluhlelo lolusezingeni laphansi kutsi lufinyelele kutinhloso talo . 
Tincumo letiphatselene nebukhulu besitandi nekuhlelwa , nebudlelwano emkhatsini webukhulu bestandi , kuvaleka neluhlobo lwendlu kufanele kunakwe nemazinga lalinganene ekuphepha . 
Kweswelakala kwekucinisekisa kusebenta kanye nemitfombolusito kwephutisa kulungiswa kwaletindzawo . 
Uma ngabe bebakhona njengoba basho , siphetfo asigwemeki kutsi behluleka kwenta umsebenti wabo . 
Lemigomo lelandzelako lekhomba indlela emndenini kuleSitatimende seMalta isebenta njengesisekelo ekusunguleni , ekhatsi kwalokunye , tinchubomgomo . 
Ticelonkhokhelo temamakha tisayinwa yiMakha leSikhulu , uma tonkhe tinchubo setiphetfwe ngendlela . 
Tinkinga te-esidi , ikakhulu i-esidi yemhlabatsi lomncane , ifanele kutsi ilungiwe ngembi kuguculelwe kunchubo yekungalimi . 
Umhlabatsi kufanele ube neluhlobo letinhlavu lolufanako : isanti noma lokungahambi kahle kungenteka ngekunisela , noma kudzinga emazinga lahlukene esivundzisi noma sibulalimakhambi , kube kudida kuphatfwa , kutsintse kukhula kwetitjalo kanye nekwenta titjalo tingakhoni kahle kumelana nekuhlaselwa kwetilwanyana . 
Kuchumana nekuphumela ebaleni : baphatsi abatayele kuphumela ebaleni , futsi kwentiwe nemtamo nekukhutsata kuchumana lokuvulekile . 
Kunesidzingo sekuniketa letindzawo letigcwele bantfu ngetindzawo tekungcebeleka . 
Tiphindze futsi tivumele kuhamba kwetigitjelwa kanye nekuhamba ngetinyawo kanye nekupaka , lokusebenta njengencenye yeluhlelo lwebuluhlata . 
Kungenteka kube noma kungabi nekutsatsisela kuletitifiketi nekusebentisana kwayo ngeligalelo lesikhungo lesingumlingani . 
LeLisu Lekuvimba Kukhwaphanisa liyidokhumenti lenemandla futsi itawuhlala njalo igucuka lapho leKoporasi yenta tingucuko nekuphucula emkhankhasweni wayo wekukhutsata inkambo lelungile , emagugu kanye nekulwa nenkhohlakalo nekukhwaphanisa . 
Kudzingeka tincomo letinyenti letehlukene netinchubomgomo tekuvusa tichubi telutjalomali , kulungisa tikhinyabeto , kanye nekuzuza kukhula . 
Sakhiwo sekusebentisana kutawudzingeka sifakwe ngalokusemtsetfweni . 
Lokwehliswa kungamiswa kuphela ngekugucula indlela bantfu labaphila ngayo timphilo tabo . 
Uma ngabe yinye yaletinhlangano tisakhala , loludzaba kufanele ludluliselwe kuSomlomo . 
Nakucatsaniswa nendlela yenchubokuphatsa , imodeli yabochwepheshe incoma kutsi basebenti labanemakhono abadzingi imininingwane yemitsetfo , ngoba kuceceshwa kwabo , inhlalo yebuchwepheshe nabontsanga kutawucinisekisa kuphakelwa kwetinsita . 
Loluphiko lwetekuhlola lwatfola imibiko lemitsatfu yekufa lokungaba khona . 
Uma lotsintsekako acela kuhlehlisa sekusele lilanga linye kufike lokulalela , lesicelo kumele sentiwe kulomtimba wekwendlulisa sikhalo . 
Lokumcoka , lesizatfu shengatsi ngulokutsi imiphumela yesibili seyivele iyenteka kantsi futsi kudzinga kutsi kuphikiswane nayo . 
Kutsenga ngebunyenti kuyashipha kantsi kuvumela kulinganisa kumikhicito . 
Khuluma nalabatsintsekako njengencenye yelicembu lekulawula lelikhulu lalabahlukubetekile ngeludlame kufaka labatitfole sebaneprophylaksisi . 
Ticelo kufanele tetfulwe ngesandla kantsi kufanele tigcwaliswe ngalokugcwele kufakwe onkhe lamaphepha lafanele . 
Kuhlanganiswa kwetimali tetinhlelo tekwakha emandla ekwakha tindlu nako bekukhona ku-ajenda . 
Lokucalako , imisebenti futsi nekusebenta kuloluhleloncane kufuntwa yincumbi yetizatfu letingalawuleki futsi naletingalindzeleki . 
Bafundzi labanyenti batawuba tintsandzane noma balahlekelwe malunga emindeni futsi batawudzinga kusekelwa ngekwetemiva nekuholwa bothishela . 
Tinhlobo letimbili letiphambili telikhofi ngule-Arabica naleRobusta . 
Tinhlelo Tekusita Ibhizinisi : Austin , Texas tasungula Luhlelo Lwekusita Kwehlisa Imfucuta ( WRAP ) loluniketa emabhizinisi endzawo lusito ngelwati lwetintfo letitsite kwentela kufezekisa kwehla kwesibalo kanye nebutsi bemfucuta lekhicitiwe . 
Kwandza kwesifo kubhebhetseliswe yiphethini lehlukile yetemayini , imboni , lidolobha kanye nepolitiki . 
Lengucuko lesandza kwenteka itsintsa lesiphakamiso sekufakwa kwelubalobalo lesikhwama sahulumende kukhombisa tinsita tamalingena wahulumende kanye nekwabiwa kwenchitfomali tahulumende . 
Tinsita temali lengukheshi esifundzeni kufakwa ekhatsi timali letingetiwe kulesikhwama semali lengenako esifundzeni , ngemuva kwekunaka konkhe lokubambekako nalokundluliselwe . 
Timali temnikelo tisetjentiselwa tinhlelo tekuhlomisa kakhulu , lusiso lolungetiwe lwemikhankhaso letsite lecalwe Litiko nemkhakha wonkhe . 
Lesikhungo sikunchubo yekutsenga emagedlela lamakhulu lamigcoma . 
Umklamo wekufezekisa wephutiswa ngenca yekukhishwa kwemyalo wekumisa lokwentiwa Lidolobhakati leKapa . 
Ngabe usitsatsa njengalesibophelelako lesincumo lesimisiwe kunembeza wakho ? 
Ngalokwetayelekile , titfutsi letinkhudlwana tinganika emakhilomitha esihlalo ngalokushiphe kakhudlwana kunetitfutsi letincanyana . 
Lentsengo ye-oyili ayitsintsi nakanjani umnotfo ngco , njengobe intsengo ingemadola ase-USA , kodvwa silinganiso setimakethe temali emkhatsini welidola lase-USA neliRandi futsi kudlala indzima . 
Loko Lokufunekako lokuchazwe kabanti kweNkontileka kubaliwe kwashiwo lapha ngentasi . 
Kubika ngaletinye timali kumane kwentiwe-nje kungakahlelwa futsi nekulandzela imitsetfo yetidzingo tekubika yeteMafa aVelonkhe kuyehlukana kubo bonkhe banikeli . 
Tonkhe tindlela tekuphuma lokuphutfumako kufanele tivuselelwe kanye ngemnyaka noma , lokungenani , uma sisebenti lesibalulekile lekukhulunywa ngaso kuloluhlelo sishiya umsebenti wemcashi . 
Imethiriyeli yebasebentisi base-Ostraliya Yetinkhombandlela Telizinganhle Lemanti Ekukhibika Netimvo kwanyalo isalungiselelwa . 
Kubalulekile kutsi labo bebancishwe ematfuba phambilini kulemboni yetitfutsi tesive baletfwe kumshikashika wemnotfo . 
Lomklamo manje sewutawendluliselwa liHhovisi Lekutfutfukiswa Kwetisebenti kutsi liwufake eluhlelweni lwekucecesha kutisebenti letifanele . 
Batsengi kumele batiswe ngekutikhetsela lokwehlukene lokukhona kwekutfola kufinyelela endzaweni yekuhlala kanye nemisebenti lephatselene nekutikhetsela ngakunye . 
Singene etinkhingeni esigabeni sebasebenti . 
Letinye tifundza tingete timali letititsatse kumabhajethi ato . 
Noma kungabukwa njani kutawuba ngumnyaka imphela eNingizimu Afrika kutembusave . 
Lucwaningo lusachubeka futsi letincomo letibhalwe lapha ngentasi timiselwe elwatini lolukhona kwamanje mayelana nemchamo nemanti langcolile jikelele . 
Lesimo sitawuchubeka nentfutfuko lehlongotwako Yenkhundla Yegalofu . 
Lewebhusayithi inelwatiso loluyimfihlo , loyimphahla yeSikimu Setemphilo seTisebenti taHulumende ( i-GEMS ) kanye / noma emalunga nebalingani bayo . 
Ngenca yetinkhomba temanti emifuleni yase-SA , kugeleta futsi ekugcineni ikhwalithi yemanti ingehlukahlukana kakhulu . 
Lwati loluhle nelwati lwemsebenti lwesimondzawo sekucokelela . 
Nanoma kuphakelwa kwemali kwentiwa etikoleni , nema-oda afakwa , mancane kakhulu ema-oda lafikile . 
Masipalati ute umtfombo wemanti futsi uncike kakhulu kulabanye Baphatsi Bensita Yemanti kuphakelwa emanti ngebunyenti . 
Kuyintfokoto wetfula lombiko ePhalamende , nakubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika nalabo labanenshisekelo ekutfutfukiseni umhlaba kulelive . 
Kwehluleka kwenta ngekuya kwetifundvo kutfola kubaluleka lokukhetsekile , uma kubukwa kutsi letinye taletincomo titawubuya kukhomishini . 
Kodvwa , lokuvikelwa kwemalungelo etilwimi kufanele kulingane nesidzingo sebantfwana besikole kanye nebafundzi kuze kutfutfukiswe umoya lobanti wemphakatsi waseNingizimu Afrika longewabo . 
Ngembono indlela yekucalisa lokuhlolako itawuba ngulefanele kakhulu kutsatsa ngemphumelelo nakwenteka . 
Tikweleti tiyesulwa uma tikhomba kutsi angeke tisatfolakala . 
Lenye yetintfo letibanga tindleko kuloluhlelo kuceceshwa nekutfutfukiswa kwabothishela kutakamuva teluhlelotifundvo . 
Lokusungulwa kwalesakhiwo kutawucinisekisa kutsi kuhlelela kutfutfuka kuhlanganisiwe , nekutsi sinembononchanti lofanako losiphocelelako kulesifundza , nekutsi siyakugadza kusebenta kwetfu sisifundza . 
Kuze i-TSP itfole futsi igcine timo ku-BB-BEE kanye nekwabiwa . 
Umgwaco wasePrince Albert , kufakwa kwesitimela lesincane , nako solo akukalinganiswa kodvwa kungahlelwa njengendzawo yekuhlala lenemandla lamancane ekutfutfuka kanye nelizinga leliphakeme letidzingo teluntfu . 
Lesigaba sekulinganisa besigcile ekusetjentisweni kwetindlela tekutfutfuka leticatjangiwe letaniketwa tikolo ngebalinganisi . 
Kwakha lerejista yebungoti kwentela Umcondzisi Lomkhulu . 
Sihlalo weluphiko lekulawula utawuba sikhulu lesiphendvulako loniketwe umsebenti wekuphendvula ngayo yonkhe imali letfolakele nekusetjentiswa kwayo . 
Njengencenye yekukhutsata kumunyisa Sibhedlela i-Emmaus saba nemncintiswano wekumunyisa kulabomake labamunyisako . 
Tinsita temmango tifanele kutsi tetfulwe ngalokongako nangalokwenele . 
Imitimba leminyenti nalabalimele yaletfwa ekhatsi enkhundleni . 
Uma ngabe lestisetjentiswa tenetisa tidzingo letihlanganyelwe tetikhumulo tematekisi noma imakethe , loko kungaba yimphumelo lenkhulu - kepha simo lesinjalo singa ngulesikhetsekile . 
Kukhetsa Kwencitfomali Yesive Nekutiphendvulela Kutetimali eNingizimu Afrika kwentiwa ngekubuka kwebunhloli betebhizinisi lokutimele . 
Lapho bekuhlolwa tindlela tekusita , loku akubukwa ngaphansi kwesigaba lesehlukile . 
Ukhale ngaloludzaba lwekutsi tisebenti tetemphilo titfola imifundzate kulelitiko , kodvwa uma ngabe setinaleticu , bayalishiya lelitiko baye kumadlelo laluhlata ngaphandle kwelitiko kutsi litfole lemali leliyisisile . 
Onkhe emalunga langenela lomhlangano kufanele asayine ligama labo kulerejista yemhlangano legcinelwe lenjongo . 
Inhloso kufinyelela ekuphakeleni tinsita nemigomo yentfutfuko etindzaweni tabomasipalati ngendlela leyimphumelelo nalegcinekako . 
Gcogca bese usebentisa Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono kubasebenti neMakhansela . 
Inhloso kwenta lula kanye nekukhutsata umsebenti waseNingizimu Afrika wekutfumela emaveni angephandle ngekuba ngumphatsi wetibophelelo tenkhokhelo temali lebolekwako yalokutfunyelwa emaveni angephandle kanye nekufakwa kwetimali ngaphandle kwalelive kwentela kusita bosonkontileka baseNingizimu Afrika kuphumelela tinkontileka temphahla leyimali netemsebenti emaveni langephandle kwalelive . 
Ngifuna kubonga Indlu ngekusinika lelitfuba . 
Emakhono lasisekelo lachazwe kulesigaba atawusetjentiswa kuto tonkhe letinye tigaba teFiziksi kulekharikhulamu . 
Lalamanye emandla kanye nemisebenti iyasatjalaliswa nome ilungiswe emkhatsini wabomasipala besigodzi nebendzawo ngekubuka silinganisosimo lokufaka ekhatsi emandla ekukhona kwenta umsebenti umsebenti kanye nelizinga lelifanele kakhulu lekuletsa tinsita . 
Nanome kunjalo , kugcineka kungumcondvo losentjetiswa kanyenti kodvwa uvisiseka kancane , bese unenshokutsi yekufinyelela ekuvaneni lokusimeme ngekugwema kwehlisa ngemandla tinsita temvelo netemasiko , noma timboni tisebentisa letinsita noma miphakatsi lemukela letinsita . 
Iyivimbela kuphela ekuphakeleni ' tinsita teluchumanisoluhwebelwano ' uma ingekho ilayisensi yekwenta njalo . 
Loku kufaka ekhatsi emanti , kutfutfwa kwendle nemiklamo lephatselene netintfo temimmango . 
Ngekuhambisana netinhlaka letinyenti temtsetfo yetesimondzawo , kulawulwa kwetesimondzawo ekhatsinekhatsi kumasipala kugcile kulokulandzelako : 
Ngekwemlandvo , imisebenti lapho labamnyama , ikakhulukati Bemdzabu nalabasikati bebabanyenti khona beyitsatselwa phasi ngekwenchubo . 
Kuphindze kukhutsate kuchumana nesive ekwakhweni kwetinchubomgomo kanye nasekugadzeni nasekucubunguleni tincumo kanye nekusetjentiswa . 
Loku kusebenta kutigaba tebaholi labancane kanye nalabasemkhatsini , letingentiwa sigaba sinye kuye ngekutsi iyunithi lekaliwe ayikavami kwenta umehluko emkhatsini webaholi labancane kanye nalabasemkhatsini kulokwentiwako . 
Loku kuvumela iminotfo lencono yesilinganiso nekuhlangabetana netidzingo temtsengisi . 
Kusayinwa kulesicashunwa selinani lentsengo etikhaleni letifanele , kanye nekufakwa kwema-inishiyali kunomangutiphi tingucuko kulolobhidako kuphocelekile . 
Kulunganiswa Kwentsengo Yenkontileka lesukela kunome ngukuphi kuntjintjantjintja kwemaReyithi neTimbadalo kutawutsi , ngaso sonkhe sikhatsi , kusentjetiswe bungako lobungibo , noma ngelithani , letimphahla letiposiwe . 
Bucondzisi , nanome kunjalo , imitamo kwemukela letidzingo talo lonkhe loluhlobo . 
Kuleminyaka lemibili lendlulile iPremier Foods ikhule kusuka ekugayeni nekubhaka kwendzabuko kuya ebhizinisini yekudla lokubhakwako kwashukela . 
Lokudzingekako : Idigri yekuba ngusokhemisi noma ticu letifanele . 
Imiphakatsi lephephile yentiwe njengaletimisele kanye nalebekelwe embili , bugebengu buyehliswa , butulujane buyancotjwa , kantsi nenchubo yetfu yetebulungiswa iyantjintja . 
Kwanyalo insayeya lenkhulu lebukene nekuphakelwa kwetinsita kusilela kwetinsitakusebenta kuphatsa tifo kuto tonkhe tinsitakusebenta tekunakekela temphilo . 
Imininingwane yesikhungo kanye nemininingwane yeMlandvo ayikafakwa kuloluhlolo . 
Uma , kulomnyaka lotako , lesamba salesilinganiso sekulahlekelwa lokungalungi kukhula noma kwehla ngoba sehlakalo lesenteka ngemuva kwalomonakalo sibonakele , lokulahlekelwa kwangemuva kuyakhula noma kwehliswe ngekulungisa le-akhawunti yekuvumeleka . 
Lena bekuyinhloso lenenshisekelo futsi , empheleni , tigulane letinyenti betikhishwa esibhedlela tingeniswe kutikhungo letingabiti kakhulu etindleko . 
Umcashi uvumelekile , nangabe kutiphatsa kwesisebenti kudala kungevani kutsi : 
Hulumende wendzawo udlala indzima lemcoka kunchubo yentfutfuko yaseNingizimu Afrika . 
Kuphendvula kulokubekelwe embili nguvelonkhe , Litiko laHulumende weNdzawo neteTindlu waseLimpopo naye uhlanganise takhe tintfo latibekele embili naleto taHulumende waVelonkhe njengoba kugcinwe kuLuhlelo leNtfutfuko yeMsebenti neKukhula laVelonkhe . 
Tinkhomba tetimali tikhomba luhlelo lwekubhanga nemshwalensi loluvakala ngalokubanti . 
Lesinye sinyatselo lesimcoka kutfutfukiswa kwemodeli yelusito lolusha lwekubhalisa nekukhipha tincwadzimvumo tetincola letitimoto lekuhloswe ngako kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita , kusungulwa kwemincele lechaziwe yekusebenta kanye nemali lekungiyo yetitfunywa . 
Kulima ematamatisi ebusika , nanoma kunjalo , kudzinga emathaneli , tindlutingilazi , kufutfumala kanye nekukhanyisa lokwengetwako kute kutsi kwengetwe emalanga lamafishane nebusuku lobudze . 
Ngaloko ke , kuvisisa lokuphelele kwemaphethini ebugebengu endzaweni kubalulekile ngekutsi tinhlobo letehlukile tebugebengu tingalungiswa ngekusebentisa tinhlobo temidvwebo letehlukile . 
Kuhlanyelwa kwetihlahla kungetulu kwalokutayelekile etindzaweni letisekudzeni tasenyakatfo , tindzawo lapho imvula ina ebusika nasemngcengcemeni welugu loluseningizimu-mpumalanga . 
Kwesekelwa ngetimali-ke kutawusuka kulokugcizelela kwamanje kwekufanana kutelekelelo tebantfu labatsite , kuye ekwelekeleleni imphahla yetikhungo temmango , kuncunywe njengesamba sato tonkhe tindleko letinkhulu temklamo . 
Umtsamo nemvamisa yekutfolakala kuneka nayo ibukwe ngoba i-cadmium ivamise kungcolisa letinye tintfo temvelo . 
Kunebufakazi lobucinile bekutsi kugula kwengcondvo kuyintfo lekhulako . 
Nobe kunjalo , akusilo lodvwa lizinga lemholo lelimcoka , kepha futsi nema-awa ekusebenta . 
Buka futsi kwehla nekwenyuka kwentsengo yebatsengi . 
Kwenta lula kutsengisa emaveni angephandle kanye nekutjalwa kwetimali ngephandle kweNingizimu Afrika . 
Bekungumtamo wekukhutsata bomake kutsi banakekele bantfwana babo kahle nekukhutsata kumunyisa , ngoba kungumtfombo lohamba embili wekudla lokunemsoco lokudzingeka ekukhuleni nasekutfutfukeni . 
Lelicembu lingakhuliswa njengoba kusetjentiswa kwendlelakulinga kucala kusebenta . 
Kwentela kulawula nekusebenta kwekuhlolwa kwemabhuku kube yimphumelelo : 
Tabelo tibekwa ngekwendlela yekuphatfwa kwephevumenti futsi tibekwe eluhlelweni lweluhlu lwalokusetulu . 
Satiso sekuvunyelwa sitawutfunyelwa kulomtsengi . 
Cinisekisa kutsi Litiko ligcinwa linelwati ngentfutfuko lensha ngekukhomba ematfuba kanye nekuchuba kubanjwa kwelucwaningo ngetindzaba letenteka nyalo . 
Tilimo letinyenti temafutsa ladzingekako taseNingizimu Afrika tilinywa KwaZulu Natal , eMpumalanga Kapa , eNshonalanga Kapa kanye nakutiphakamandzawo letiphasi etigodzini taseLimpopo naseMpumalanga . 
Umbiko ngengcikitsi locedzela lokuhlatiywa , kubuyeketa netincomo kulicembu ngalinye lekusebenta . 
Kuphindze kubaluleke kutsi imiklamo yekutfutfukisa sakhiwonchanti kanye naletinye tindlela tentfutfuko letisetjentiswa ngulelitiko ticinisekise kutsi imiphakatsi iyaklomula malanga onkhe . 
Letikhatsi kubusa letibuketiwe tihlose kusita umkhakha wahulumende kuheha nekugcina bochwepheshe labanemakhono . 
Loku ngiko kanye lokwentiwe ngulenkantolo kulelicala lelikhona kwamanje , futsi lemphikiswano leyente njalo ngeliphutsa akukwati kubanjelelwa kuyo . 
Lelilanga leli kukhalenda yemlandvo wemzabalazo wenkhululeko kulelive litawuhlala lisikhumbuto njalo sentsengo lephakeme leyakhokhela ngulabahambe embi kwetfu kwentela kucinisekisa inkhululeko yetfu namuhla . 
Loku kukhombise lokubaluleka kwekusebentisana nahulumende wesifundza nekutfola kutinikela kubo kusukela lapho , sibonelo , hulumende weLitiko Letekulima kufanele anikete tinsita tetheknikhi kulabanikati labasha balelipulazi . 
Kodvwa , hulumende , umtsengi lobalulekile , uma kubukwa lizinga lemisebenti yalo netidzingo tekutsenga . 
Ngendlela lebengilingeke ngayo , ngiyafunga angizange ngimjove , kodvwa ngivele ngamshikisha etinsinini letibuhlungu takhe . 
Lokwakhiwa kusisekelo sekwentiwa kwebahjethi nenchubo yekulungiselela lokumayelana nemiholo . 
Lesikhwama sisebentisa tinsita tebagcogci betikweleti lababantfu besitsatfu kusita ngekugcogcwa kwetikweleti letendlulelwe sikhatsi letivele ngenca yetinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa . 
Fundza sicashunwa ngasinye kulomdlalo bese uphendvula imibuto lelandzelako . 
Nangabe kucabana kwenteka , banikati labangenatimvume , labangenabo bologadza nalabavimbela ludlame , bayangenelela kusombulula lokucabana , kumbe bacoshe labatsengi baye emakhaya . 
Kuleliviki leliphelile , litsimba leLicembu lase-SA lebelifaka ekhatsi hulumende , bemabhizinisi netinhlangano letimbili tetisebenti bebaloku bakumkhankhaso welwabiwomali lomatima wekubukana nekukhatsateka webatjalimali betfu bemabhondi kanye nekuvikela emandla etfu etetimali . 
Sosikhwama waVelonkhe unemandla ekubeka emazinga ekukhula lekungiwo lakhombisa kukhula lokukhulu lapho masipalati avunyelwa khona kukhulisa ematharifu kanye netindleko . 
Umkhakha wesive udzinga luhlaka lolukhanyako lwekuphatsa lapho khona kwetfulwa kwetinsita kufanele kwenteke kute kucinisekiswe lokuncono ngemali lekhokhwako . 
Kodvwa , kungeteka kwelinanibantfu njengoba kubiketelwe etibalweni tetinhlobo tebantfu letingenhla tingaba nemtselela emtsanyeni wemathuna kanye nekwakheka kwendzawo yekuhlaliswa kwebantfu . 
Inhloso yalokuceceshwa kusita bafundzi labalungele kutsi bafake ticelo temakhono ekuhola kwentela kucinisekisa kuniketa lusito ngendlela lenhle kakhulu ngekhatsi kuhulumende wendzawo . 
Imiphumela kwanyalo ikhombisa intfutfuko lenkhulu ngemakhono ematiko ekubhajetha , kuhlela nekwetfula imiklamo yetinsita . 
Tabelo tetinkampani tendzawo letitfolwe bahlali nalabangasibo bahlali ngalokwetayelekile sephulelomtselo . 
Kungabikwa macondzana naloku kutsi lelikomiti litfole lelisayithi lisesimeni lesetfusako . 
Cinisekisa kutsi tonkhe tindzawo tihloliwe ngaso sonkhe sikhatsi . 
Utsi kwabese kukhululwa lisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Lwati lwemicondvo yetekuvakasha nemitsetfotimiso yetekutfutfuka . 
Kumele kucinisekiswe kutsi tonkhe tisebenti letifinyelela lokudzingekako kuletikhundla nanobe tingekho etindzaweni tato temsebenti letetayelekile tiyatiswa ngalombiko lohleleke ngekwetinombolo lokhishwa ngato . 
Loluhlaka kumele lucondzanise linani letincenye njengekutetayeta lokuhle kusebentisa tinkhombandlela tebhajethi lesebentako nekuphatsa kanye nekutfutfukisa kugadza nekuhlola njenge lizinga nekuphatfwa kwekusebenta . 
Umphumela ngamunye unalokuvetako , letinye tihlokwane letivelako netinjongo leticacile . 
Kuletinye timo , lokuchumanisa loku bekwentiwa ngobe bekungekho kubonelelwa kwebatsengi labebafisa kuba nemazinga lasetulu elusito . 
Libanga lekugcina lifaka ekhatsi indlu yekuhlela . 
Ekupheleni kwenyanga , isethi lehlangene yemakhasethi iyentiwa , lefaka wonkhe umsebenti lowentiwe wenyanga . 
Letheksti ibhalwe esikhatsini lesengcile ngobe umbhali ubhala ngentfo leyenteka esikhatsini lesengcile : ' Njengebafana , besiyekelwa kutsi sitibonele ngekwetfu '  . 
Kuhlela nekulawula imisebenti lehlanganyelwe naletinye tinhlangano temtsetfo . 
Lokunye , imininingwane yabobabe bebantfwana beyingatfolakali esikhatsini lesinyenti . 
Akusiko konkhe lokwentiwa bantfu kanye nematfuba ekuchumana latfolakala ekuhambeni . 
Imiphumela yekubuyeketa itfunyelwa njalo Kukhabhinethi . 
Umtsetfo Wetekutfutsa Ngetitimela utfutfukisa , wakhe ubuye ugcine emasu neluhlaka lwekubusa kucinisekisa kuphepha lokunentfutfuko nekufinyelela kutekutfutsa ngesitimela , kufaka ekhatsi tekutfwala umtfwalo . 
Kusetjentiswa kwabongcondvomshini ngenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kubeka nekulawula idatha kunemandla ekwehlisa kakhulu tindleko te-ICT , kuniketa indzawo lengenamkhawulo yekubeka idatha nemtsamo wekuyilungiselela nekuvumela kalula kutsi basebentisi bafinyelele lwati nomaphi lapho bakhona . 
Ngubani lasita ngetimali kulokucecesha ? 
Alikho lwatiso lelatiwako kumibhalo mayelana nemitselela ebantfwini ngekudla inhlanti letseleleke ngemagciwane . 
LoMtsetfo Lohlongotwako ukhuluma ngelinanibantfu lalababanjiwe bavalelwa njengelinanibantfu lelehluke kakhulu kulinanibantfu lalabente emacala lasebagwetjiwe . 
Letilinganiso letiniketwako tekusebentisa tinakwa njengemali lengenako naku-invoyisa . 
Basebentisi bangaphindza bavakashele luphiko lelitiko Letindzaba Tebasebentisi kuyofuna kucaciselwa noma kuboniswa nabakhokha imali ngendlela ledijithali . 
Letinye tindlela tekulungisa talomphelane tingenayo inhloso yekugcina umsele wemanti lobewukhona kucala . 
Injongo kucinisekisa likhono lekusebentisa tinchubo tekubalisisa lokusemgceni weluhlaka lwekubika , kulungisa titatimende tetetimali letihlanganisiwe letikhombisa simo setetimali teSifundza nekulungiselela kuntjintja kwekuphatfwa kwetetimali . 
Sinye sikolwa sinemitfombolusito leminengi leyenele , kufinyelela lokuhle kulitiko leteMfundvo lesifundza , nemakhono lashubile ekulawula nekufundzisa lavumela kuchubekelembili nekwakha timali nekufezekisa lekharikhulamu lensha . 
Tindleko letimayelana netibonelelo tikhokhelwa ku-akhawunti lesebentako uma tentekile . 
Luhlelo Lwekusita Tisebenti lutawutfutfukiswa futsi luyasetjentiswa . 
Emanani lalinganisiwe latawuphakanyiswa ngako-ke emagazethi etinkhomba talokusalungiswa kuyincenye lenkhulu . 
Lokusungulwa kwema-ejensi lanjengalawa kutawuba nemtselela lobalulekile wekukhulula sotimali kulomtfwalo wetimali tekulekelela kwanyalo ngekuvumela kucondzisa futsi kwetinsita kusebenta kwetetimali tiyiswe etindzaweni letibocalangaye tekuphakela umphakatsi netemnotfo . 
Loku lokwentekako nyalo emakhampasini etfu etikhungo temfundvo lephakeme kutawuba nemtselela lolimatako uma kungafikwa kusiphetfo ngekuphutfuma . 
Kuvikela nekwehlisa umtfwalo wetifo : Litiko litawuchubeka nekusebentisa lisu lalo lekujikeleta Lekweluleka kanye Nekuhlola i-HIV kuze kutfutfukiswe kubikwa kwekuhlowa kwe-HIV esifundzeni . 
Emalunga lasisekelo ekuchazeni kusetjentiswa kweyunithi nemiphumela , imibono , imisebenti , imikhicito , kanye nemitselela . 
Asikho sikhungo lesivumelekile kuhlela ngegolide . 
I-United States ihlala ibekwa ezingeni leliphasi uma icatsaniswa ne-GDP yayo . 
Kufadabala kwemnotfo kwatsintsa emakhaya , kwaholela ekupholoteni lokukhulu kwekukhokhelwa kwetimali letikweletwako tetinsita temkhandlu wamasipala . 
Uma ngabe imphendvulo nguyebo , ingabe ubufakile yini bufakazi balelo ngunya kuledokhumenti yekubhida ? 
Bufakazi lobungetiwe bungafakwa ngusihlalo Webhodi Yeticelo kute kufinyeleleke ekutfoleni kulinga nekulingana . 
Kufezekiswa kwemtfombo wemalingena yekulahla kungcola kuleminyaka lemibili letako kutawunciphisa lizinga lelikhona nyalo leselekelelomali lesikhokhelwa ema-CMA . 
Kusisekelo lapho siphatsimandla lesiphetse kufanele sakhe khona ngelwati lesilutfole ngesikhatsi lesengetiwe . 
Babambi lichaza labahlukene , kanye nemimango yemhlaba , yesigodzi neyendzawo , itawudzinga kwati kutsi ingabe tinhloso tiphumelele noma cha . 
Alikho nakancane liciniso . 
Emalungiselelo lakahle etakhiwo asavele akhona emazingeni akokubili ekhaya nasesifundzeni kute akhutsate budlelwane lobuhle bekusebenta . 
Uma ngabe kuvela kungcubutana , likhansela leliwadi kufanele libeke umuntfu noma bantfu kutsi bazame kusombulula lokungavani ngekutsi bangenelele . 
Ummangali , ngekwesitatimende salelicala , akalwi nenchubo yekungabi neliciniso kwekucoshwa . 
Inhloso yalomhlanganosikolwa bekwenta tisebenti kutsi tivisise ngalokuphelele kutsi yini lelindzelwe kuto nekutsi ngutiphi tindzima letifanele kutsi titidlale kute kutsi kwentiwe ncono kwetfulwa kwetinsita , lokutawutsi ekugcineni kucinisekise kunakekelwa kwemakhasimende lokusezingeni lelisetulu . 
Emathenda amenyiwe futsi atawube amukelwa masinyane nje . 
Imali lebuya ekusunguleni ibhizinisi naye yenta incenye yemali lengenako letseliswako . 
Khombisa inhlonipho yekwehlukahlukana lokucondzene nemuntfu , nemasiko , netiyoloji kanye nenkholo . 
Kutibandzakanya kwemmango kubonakala njengendlela lekungasonjululwa ngayo inkinga yekudlelela ngebulili lokubonakalisa lokunye lokucedza buphuya mhlaba wonkhe . 
Onkhe lamanye emandla laphatselene nekundluliswa kwemsebenti atawenteka ngekuvumelana emkhatsini kwetinhlangotsi ngaphasi kwenkontileka . 
Lesigaba sesitsatfu saloLuphenyo sifaka ekhatsi kulalelwa kwetimvo tebantfu kuto tonkhe tifundza letiyimfica . 
Letitatimende tetimali temnyaka tilungiswe ngekuya kwendlela yekukhatsateka . 
Lolushicilelo lungumtamo lohlanganiswe Litiko Letetindlu Nahulumende Wasekhaya kanye Neluhlelo Lwamasipalati Lwekutfutfukisa . 
Sitfutsi Senhlangano yinye angeke satfwalela imphahla emkhatsini wendzawo yalenye Inhlangano nelive lesitsatfu ngaphandle kwekutsi lemoto iphuma kulelive lapho ibhaliswe khona . 
Tinkhapani tetinjini , tetimoto nete-oyili , kanye nemafemu etekuchumana , tigcwele kundzawo yemave lalishumi lahamba embili . 
Imvama , kubelekwa labanyenti labadvuna kunalabasikati , lokungachaza kubhaliswa lokusetulu kwalabadvuna labatelwe . 
Kubeka kucace kancono , kwesatjiswa lekusembili ngunaku : 
Lutjalomali lwesikhatsi lesidze luyadzingeka kuko kokubili kuvusetela imfundvo lephakeme kanye nekwesekela tikhungo tentfutfuko lesezingeni leliphakeme kutesayensi , tebunjiniyela kanye nakutebuchwepheshe , kanye nekubuyisela emuva kuhamba kwebantfu labanemakhono . 
Konkhe lokulinganisa kudzinga linani lebantfwana labatelwe labaphilako kulinganisa lizinga kanye nemareshiyo . 
Umsebenti wetekutfutfwa kwelindle kufanele ukhweshele Kulitiko Letekuhlaliswa Kweluntfu . 
Batawugcugcutela lendlela ye-One Village One Project Lowodvwa kukhulisa kwakhiwa kwemakhono , kusekelwa kwebucwepheshe kanye naletinye tintfo . 
Injongo yalokutfutfuka kuniketa inkhomba yendlelasu nekuniketa lizinganhle letetimali nekusekela letinye tinsita kuNdvuna neNhloko yeLitiko . 
Uma lwatiso lwebuwena lutfunyelwe kuwebhusayithi , basebentisi labafisa kubuyeketa lwatiso lebuwena lwabo bangenta njalo ngekucela loko kubuyeketa ngekusebentisa ilinki ye-'feedback'  . 
Tintfo letentekile kuleminyaka lesandza kundlula kumboni yetenyama yenkhomo nguleti letilandzelako : 
Kwengeta , bekutawuba nelwati loluchazako lwemsebenti loluhlelenjiswe ngekwesilinganiso lesikhonjiswe kusakheko . 
Kulungisa lizinga leliphakeme lekweswelakala kwemisebenti kulesifundza , kudzingeka lizinga lelikhulukati lekukhula kwemnotfo kwengeta ekucinisekiseni kutsi kukhula kuphekeletelwa kakhulu kukhula kwemnotfo lokukhulu kakhulu . 
Linye libhilidi leligcamile kufuneka lendlule lelicembu . 
Lelilungelo lekufinyelela ekudleni lokwanele azange liphakanyiswe ikakhulukati ngalesikhatsi kulalela timvo tavelonkhe . 
Loku kudzinga kutsi sakhiwo lesisisekelo kanye netinyatselo letimcoka kakhulu letidzingekako ekwakheni timiso letandvulelako tekuhlala lokusebenta kahle tichazwe ngalokuvakalako ekucaleni kweluhlelo lwekwenta - indzawo yekuhlala . 
Zama lokudzingako ungehlisa lizinga lakho . 
Lapho , " kungabelwana ngato " tigodzi letinyenti . 
Kucedza luhla lwe-ozone , lelivikela imvelo kutsi ingamoshi kukhanya kwe-althravayolethi , nako sekufinyelele emazingeni lasetulu kakhulu . 
Lenye indlela kugucula nanome nguyiphi imphahla ibe kusikhatsi lesidze , imphahla yemali lengenako lengagucuki eminyakeni leminyenti ngembi kwekutsatsa umhlalaphasi . 
Ifaka ekhatsi timali tekuphepha kwemphakatsi , tifundza , tikhungo letengetiwe tekubhajetha kanye nahulumende wasekhaya . 
Kuvinjelwa kwekuhlanganisa ngalokucondzile emkhatsini wekuvutjwa nekukhicitwa kwetjwala kungahle kubangele kwenta kancono emazinga ekuncintisana kulomkhakha wekukhicita . 
Kumcoka kutsi letindleko letenteka kucala tibuyiswe lokutawuba nemtselela lomuhle . 
Kwanyalo kukhetfwe imiklamo lemibili ngaphasi kwenchubo yekuphenya . 
Lesigaba saloluhlatiyo salomsebenti sitawentiwa ePitoli , eRiphabhliki yaseNingizimu Afrika . 
Uma ibukwa ngasemaphetselweni ayo ngasemigwaceni yasekuhlaleni , lendzawo ilawulwa futsi ibanjwa kwehlela kwetintsaba . 
Futsi amange kube nekuphikisa ngekuvakala kahle kwalomtsetfo . 
Mnu . Aitken bekangusihlalo walomhlangano wabuye futsi wemukela wonkhe umuntfu bekakhona . 
Babhidi bafanele kutsi bahambisane neMtsetfo weTimo letiSisekelo teKucashwa nayo yonkhe imitsetfo lefanele . 
Kuhloswe kutsi lesikimu kufanele sisebentise kunakekelwa kwemphilo kanye nekubuyiselwa esimeni kanye nekunciphisa bumatima betimali nekukhatsateka . 
Linani letinhlelo letentiwe lihlose kubantfu labanekukhubateka . 
Liyatfolakala nalapho sidlala khona imidlalo . 
Kubonakala kwangatsi hulumende akayilandzeli imigomo yakhe yekutsenga imphahla ikakhulu uma kuta ekuncintisaneni lokuvulekile . 
Lona ngumsebenti lomkhulu lofaka ekhatsi kuhlanganiswa kwebaphatsi bangaphambilini , lokusungulwa kwekuphatfwa lokusha nelukhetfo lwentsandvo yelunyenti lwabomasipala velonkhe . 
Lokubambisana lokunjena kutawenta kube malula kufundzisa balandzeli bebhola yetinyawo etintfweni letinengi . 
Kulandzela kukhishwa kwegazethi yahulumende lemisa lekhomishini , kuhlolwa ngekubuta imibuto lokunyentana kube khona nebetindzaba kwentela kwatisa esiveni lokubanti . 
Lomsebenti lobitako ngetindleko kufanele utsatfwe njengesinyatselo sekucala ekutfutfukiseni imodeli yekuhlola letawuniketa emandla kutiphatsimandla besikimu lesisha kutsi bahlele bese bahlelela kuphakelwa kwetinzuzo tetingoti temgwaco . 
Lawo masaveyi angentiwa bantfu besitsatfu labacashwe ngekuvumelana emkhatsini waleTinhlangano . 
Siphakamiso siniketiwe futsi kulesehluko ngekutsatsa licala uma kuniketwa bumcoka kanye nekubuka imitselela leyengetekako . 
Ngiyabasindzisa babusi bebhodi , tingetulu kwaletilishumi tichibiyelo lengabe manje ngitifaka kutsi tivotelwe . 
Iniketa luchumano kumakhadi emaphuzu angamunye . 
Kwenta imisebenti yekucinisa luhlelo lwetemphilo etindzaweni letikhetsiwe naletibukiwe . 
Kunisela lokukhulu ngemanti langcolile kuvele kuyenteka ngekhatsi endzaweni lesedvute nalendzawo lelipulazi lephakanyiswako yeligalufu . 
Silinganiso sereshiyo lesiphakame sekuncika sisho kutsi linanibantfu lelingetulu kwencenye lalomasipala lincane kakhulu nome likhule kakhulu kutsi lingativikela ngekwalo ekulimaleni , lokubeka umtfwalo lomkhulu kulelinanibantfu lelisebentako . 
Kusebenta njengaklagi lomkhulu welihhovisi kwentela kutsenga imphahla . 
Tincingo letiniketwe bemkhakha lotimele atikakhonjiswa . 
Inchazelo : Kucashwa kwemphakelitinsita kutsi aphekele tinsita tekuphatfwa kwebungoti esibhedlela nebelutfungelelwano sikhatsi lesingumnyaka lesivuselelwa njalo ngemnyaka kudzimate kufike eminyakeni lemitsatfu . 
Ngekwemklamo weKulungisa Kabusha i-Alexandra Urban , luhlu lwetekutsenga selusunguliwe . 
Kungenisa imali lokunemandla kakhulu lokubukelelwe kanye nekusimama etimalini kubaluleke kakhulu kwentela imphumelelo yesikhatsi lesidze ekufezekiseni ligunya layo lekwelula nekwehlukanisa sikhwama semphahla yayo ngekwenta lula kutfunyelwa emaveni angephandle kwemphahla netinsita taseNingizimu Afrika etimakethe letinsha . 
Kusebenta kwemasu etindlela tekuhamba kanye netintfutfuko temhume wetitfutsi sekuyintfo lemcoka lekugcilwe kuyo , kungako , lokuchaswa kwandzisiwe . 
Loku kufaka bakhiciti labagcina imfuyo njengelibhizinisi labo lekucala nalabo labagcina imfuyo njengelibhizinisi labo lesibili . 
Umsebenti uyachubeka wekuncuma tidzingo tekusekela ngemali tekwakhiwa kabusha kanye nekulungiswa kulandzela umonakalo lowentiwe tikhukhula eNshonalanga Kapa , Kwazulu Natal , eLimpopo kanye naseMpumalanga . 
Litiko litawuncuma kutsi ema-akhawunti etikole kufanele ahlelwe njani bese ayiswa emphakatsini . 
Luhlose kunciphisa lomtselela we-HIV ne AIDS emsebentini kantsi kubuye kuncishiswe lokubhebhetseka kwe-HIV ne AIDS kulesifundza . 
Kuvikeleka kweLwatiso Lwakho Lucobo 
Emalunga ebasebenti labanyenti banekuhlangabetana lokujutjelwe kuye ekungahlangabetanini netincenye letinjenge kuphatfwa kwetetimali nekuphatfwa kwebantfu - lobekumsebenti wamantji ngaphambilini . 
Lekhozi lena ihlose kungena kulenkhulumomphiswano ibuye futsi isite baholi bavisise kutsi bufakazi bungabasita kanjani kutsi bakwati kutsatsa tincumo letikahle kakhulu mayela netinchubomgomo , tinhlelo , tinsita nelwabiwomali . 
Kuchitjiyelwe kute kulungiswe lesingeniso nemazinga lareferensiwe . 
Ecinisweni , umniningwane welwati ngemabhizinisi ekhophelethivi , kufaka langenako , laphumako , laphumelelako kanye nelizinga lekwehluleka ubalulekile ekwatiseni tinchubomgomo kanye netinhlelo tekusekela . 
Kutfola loku , ematiko etemfundvo kutawudzingeka anikete lokucuketfwe kanye naletinye tincwadzi ngetilwimi te-Afrika . 
Bobabili laba besilisa baboshwa mayelana nekunyamalala kwalomuntfu lomsikati kodvwa babese bayadedelwa ngemuva kwaloko . 
Tisindvo letengetiwe tiba nemphumela kukhule linani lekuchuma tinsita kute kutsi tikhone kubukana nelizinga lekufunwa lelikhulile . 
Imisebenti lemcoka bekukuphutfumisa kucedza noma kuntjintja takhiwo letiniketa tikhungo letisipesheli letiphephile tekunakekela bantfwana nekwenta tinyatselo temtsetfo netinhlelo tetenhlalo kute kuncishiswe kuhlukunyetwa kwebantfwana macembu ebugebengu . 
Umsebenti lobaluleke kakhulu weLitiko kucinisekisa kufinyelela ngalokuphelele kutinsita tekutfutsa bantfu . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa imitfombolusito yemisebenti letsite lekhetsekile , kuceceshwa kanye nekunakekela bafundzi labakhubateke emtimbeni . 
Kunaka kwalencenye yensita isekwenteni ncono kwekusebenta kwebantfu kute kutsi bacale futsi baphile ekhaya futsi batsakasele lizinganhle lemphilo lelincono kakhulu lelingaba khona . 
Tinchubo letifanana neTinchubo teKulawula Tindledlana teTinyawo Eceleni kweMgwaco neTinchubo teKulawula Imigwaco Lete Sikontiyela titawufinyelela ledathabhesi kutfola tindleko tekugcina esimeni lesifanele nemisebenti yekwakha , kute kutsi kwentiwe kancono tindleko letilinganiselwe temiklamo yekwenta imigwaco ihlale isesimeni lesifanele . 
Lucwaningo lwaphesheya lubonise kutsi indlela indzawo yesive lebukeka ngawo iletsa lushintjo ngemicabango yekuphepha . 
Ngabe litiko litetfulile yini tinyatselo tevikela tisebenti letine-HIV nome labo labatsatseka ngekutsi bane-HIV kutsi bangabandlululeki ? 
Sikhatsi saloku sibonakala kwangatsi licebo lwelukhetfo . 
Umcashi utawumema bonkhe labakhokha emathenda labahlangabetane netidzingo leticuketfwe kunkontileka kutsi bangenise kunikwa kwemathenda esigabeni sesibili , ngemuva kwekukhishwa kwemadokhumenti ekutsenga imphahla . 
INingizimu Afrika bekufanele ibe nelitfuba lekubeka umbono ngembiko wekubuyeketwa ngemuva kwekutsi ihanjiswe Emhlanganweni Wekubuyeketa Webalingani Betinhloko Temave . 
Letinjongo tiphakela ekwakhiweni kwenchubo lesemtsetfweni kumkhakha ngamunye wemkhakha wesive . 
Kuhlolwa kuphocelelekile kubo bonkhe bafundzi . 
Sati saleSikhwama setibalo ngetimphilo tebantfu sibeka liso edvute ungako bemali lefakwa ngumcashi kwentela kucinisekisa lizinga lelifanele lekusita ngemali . 
Ngalesikhatsi emakhophelethivi labebawentile ehluleka ngetindlela letinyenti kantsi abengafakwa ngekwebuhlanga , bakhombisa umsebenti lobalulekile emakhophelethivi langawudlala ekwehliseni tindleko kanye netinsayeya temafama , ekuhlanganiseni iminotfo yebungako kanye nekukhutsata kufinyelela kumakethe . 
Ngelilanga lekucala yinye yaletinhlangano lebelimenyiwe kuletsa bufakazi kuloLuphenyo waphuma wahamba ngemuva kwekutsi avete kunganeliseki kwekutsi bebangakavunyelwa kusho emagama alabatsintsekako . 
Kuphetfwe futsi kwasekelwa tisebenti Letiphetse telawula Emacala esibhedlela . 
Lenchubo isita bantfu bahambisane nemtsetfo lolawula tibhamu . 
Bonkhe labahlanganyele basekele luhlelo lwalelive lwekusebenta kanye nekutibophelela ngekutfumela imibono ngenchubekela phambili kuloMbiko Wekutihlola waHulumende . 
Siphindze futsi senta isethi yemazingancane ekwengamela , futsi ngaleyo ndlela-ke kwenta kancono , tindlela tekuphatsa lusebentisomali . 
Lokuhlolwa kwemabhuku ngaphambilini nekuniketa umbiko walokwentekile kuhlose kukhombisa lokusilela emuva kodvwa kubuye kwasita kukhulisa lokwecwayisa kwetisebenti nebaphatsi ngetindzaba letiphatselene nemazinga edatha nekuhlolwa kwemabhuku lokwetayelekile nekucinisa emazinga netinchubo letisungulwe lihhovisi Lemcondzisi Lekuphatsa Lwatiso . 
Wemukelekile kulencwadzitindzaba leLushicilelo loluKhetsekile lolumayelana neMhlangano waBomabhalane beMakhomishini eteMsebenti waHulumende e-Afrika nalamanye eMakhomishini eteMsebenti . 
Lona bekungumhlangano lovulekile kepha amange ukhangiswe esiveni . 
Loku kungehlukaniswa kabanti ngemikhakha lemibili : 
Ndvuna weTindzaba teManti neMahlatsi angatfumela ( anikete umsebenti ) imisebenti lengetiwe kuCMA . 
Linani lebantfu lelihambele lokwetfulwa belingasinjengaloko belilindzelekile , nanome bekukhishwe timemo kubacaphelisa . 
Mayelana netinsita tekuvikela umtsengi umkhankaso lotsi " umtsengi uyinkhosi " umisiwe , futsi imishikashika yekwatisa umtsengi yentekile kuso sonkhe lesifundza . 
Lokusemkhatsini ekusetjentisweni kwemali lokufanele kuba sebaleni kwekubhajetha kwamasipala kanjalo nekubekwa liso kwekusebentisa imali kwamasipala . 
Ngalokunjalo , kubalulekile ekucwaningweni kwalabatelwe labaphilile . 
Khipha emaphayiphi lakhona etjeboya nemaphayiphi ensimbi bese ufaka luhlelo lolusha lwekuhlanta emanti . 
Umntfwana lonakekelwako utawugcina ligama kanye nesibongo sakhe kantsi akakaboshelelwa ekutseni atsatse lifa lebatali labamkhulisile nabashona . 
Kubambisana kungentiwa bubekhona kutisebenti , tivunyelwe kunikwa litfuba lekuba yincenye kutemnotfo , lekutawuholela masinyane ekunciphiseni loyo hulumende wasekhaya kube nekonga lokukhulu kwetimali kubakhokhintsela . 
Macondzana naloku , sinetinkhinga letinyenti : 
Kute kwenyuka kwetintsengo lokutawucatjangwa nakwentiwa kubhadalwa tintsengo letibitiwe . 
Kusetjentiswa sifishaniso kwakha tinkhombandlela lekungito ekuhlelweni nekudvwetjwa kwetindzawo tekuhlaliswa kwebantfu . 
Ngetulu kwaloko , kusekelwa kwangaphandle kwemphakatsi longasuye wahulumende nekutfutfukisa kwemabhizinisi losafufusa kubalulekile . 
Kujikeletisa emakhemikhali kuvamise kungabi yindlela lengakhetfwa kutikhungo tetemphilo ngenca yemavolumu lamancane lasetjentiswako . 
Emabhodi emtimba afanele kutsi afake ekhatsi lokungenani kunye kwalokutsatfu kwebacondzisi labangekho kusigungu lesiphetse kanye nasihlalo longekho kusigungu lesiphetse . 
Unelilungelo lekuphila imphilo yakho ngendlela lotsandza ngayo . 
Lamave e-BRICS lamabili , lekuyiShayina ne-Indiya , angulabanye balingani betekuhwebelana labakhulu balesifundza . 
Ngenisa eNhlokohhovisi imibiko yanjalo ngenyanga , ngekota nangemnyaka . 
Lokuyimbangela yekucitfwa lokusetulu kwemali nguloluhlobo lwemisebenti leliniketiwe ngumasipala lapho imisebenti lefuna tisebenti kakhulu njengemisebenti yetetimali kanye nemisebenti lehlanganiswe lebalulekile , temaphoyisa elidolobhakati , temisebenti yetemphilo , tekulawulwa kwenkhukhuma kuyimisebenti leneligalelo lelikhulu . 
Noma ngumuphi muntfu longaphambi kwenkantolo angafaka shwele macondzana nanoma ngumuphi umyalo noma sincumo senkantolo ngekulandzela inchubo lenjalo . 
Kulungisa lamanceba kulabatisulu tekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu lokusobala futsi lokungamukeleki lapho batsatselwe emandla abo ekufuna sincesitelo ngaloko kuligunya lebulungiswa lelingabalekeleki ehlangotsini lesive sentsandvo yelinyenti yasemuva kwelubandlululo . 
Gcogca futsi uhambise emadokhumenti ladzinga kwabiwa ngekushesha . 
Kwesatjiswa kwetitjalo netilwane nekuvikelwa kwato kuyalungiswa . 
Tiphatsimandla tendzawo tinemsebenti wekulahla imfucuta leyetayelekile etindzaweni lelawulwa ngito , bese tinciphisa umtselela wetindzawo tekulahla imfucuta emiphakatsini lesedvutane nato . 
Lomasipala ulandzela edvute kwehla nekwenyuka ekukhuleni kwemnotfo lokubonwe ngulesigodzi kulesikhatsi lekubukwa sona . 
Tibonelelo letinemibandzela letingakasetjentiswa tivetwa kuSitatimende Sesimo Setimali njengemali lekweletwako . 
Kwakhiwa , kubekwa kanye nekusebentisa lelitiko lelentelwe kushisa imfucuta kwentelwa kutsi kulungise sidzingo lesiphutfumako lesikhona , kodvwa ngaphandle kwekutsi kubukwe kuhlela lokuhlangene . 
Kungumtfwalo walowo locashwako kwala lesikhundla , uma abona kutsi ngeke amelane netindzingo nemakhono alomsebenti . 
Kusukela lamuhla kuye embili , nitawuhola imali yenu ngoba niyisebentele kamatima . 
Kulomnyaka lobuyeketwako , lemiklamo lelandzelako yemanti nekuhambisa kungcola yafezekiswa . 
Lemikhakha lemitsatfu yekubuyiselwa kwemhlaba kuncephetelisa , kuwubuyisela kabusha nekwenta kabusha bunikati bemhlaba . 
Umbiko wekusungula lobeka emabalengwe ebhizinisi lesezingeni leliphakeme kanye netindlela temklamo letilinganiselwe neshejuli lephakanyisiwe yemklamo munye noma licembu lemiklamo lanebubanti belizinga leliphakeme lelifananako . 
Letikhungo tidlala kubonisa lokukhulu ekutfoleni likhambi kanye nasekulapheni kwabodokodela , emakhemisi , tibhedlela kanye nemphakatsi . 
Kwenta ncono kusebenta kwembuso , ikakhulu ikhwalithi yetinsita letiphakela labaphuyile ngulelinye lisu lekwenta ncono . 
Linyenti laletakhi lilawulwa noma lifakwa umtselela tintfo letincibilikiswa emantini noma tikhululwe emantini . 
Cinisekisa nekwati kwemphakatsi ngematfuba ebhizinisi kuLitiko . 
Kute lolokumanti kwekulungisa lokungasetjentiswa kuMtsetfosivivinyo Wemanani lapho tintsengo tibalwa khona kufika enaninii leliphelele . 
Imigomo lekutsatsiswa kuyo yeLisu lekwetfulwa kwetinsita ngesikhatsi lesifanele lolwentiwe lwabuye futsi lwavunywa . 
Kwehliswa kubalwa kutindleko , ngekusebentisa indlela yemugca locondzile , ngetulu kwesilinganiso semphilo yekusebenta kwemphahla . 
Nakacala alandzisa indzaba yakhe , wacala kwehlisa tinyembeti futsi watsintseka kakhulu . 
Umtsengi , ngaphandle kwekukhetsa nanoma ngusiphi silungiso sekwephulwa kwekontileka , ngekwesatiso lesibhaliwe sekuphatsa lesitfunyelwa kumtsengisi , angayesula lekontileka yonkhe noma incenye yayo : 
Loluhlelo Lwekusebentisa lolufanele lwalensika luniketwe elithebulini lelingentasi . 
Yini lengazuzwa ngumphakatsi ngekuvakashela lepaki ? 
Umbiko yemiphumela yelucubungulo lwasosayensi wetematje wafaka ekhatsi ungwaco lojubelako waphindze futsi wabeka umsebenti lodzinga kwentiwe kute kulungiswe umgodzi losemgwacweni . 
Lesetayeti sikhombisa kutsi kuchubekela embili akulengeli engotini , uma kubukwa sakheko lesingakashintji lokutseni setembusave ngekhatsi kulomasipala . 
Kuphenya kwesibili lokudzingwa kwentiwa boKhomishane kuphenya kutsi ngabe kutfolakele yini kutsi kungatiphatsi kahle kubekhona kuncuma kuhanjiswa kahle kwalokucoshwa . 
Chasa ngemali ngekusebentisa lusito lwekuphuma kusimo senhlekelele seZimbabwe : 
Kute inzuzo leyentiwe yemanani latfolwe ngelusuku lwekugcina kute kube sekupheleni kwesikhatsi sekukhipha lombiko . 
Umtimba lochazako kusikhungo sesive kumele ungenise lwati , timali letingenako , emadokhumenti , tinchazelo kanye netikhutsato kutemafa nome kuMcwaningimabhuku Jikelele . 
Kuvuseleleka kweNingizimu Afrika kuchumene edvute netinhlanhla temnotfo wemhlaba , lokulindzeleke kutsi ube ncono kancane kancane kulesikhatsi lesiya kuso . 
Inhlangano Yetetimali tetindlu Tavelonkhe itawuphatsa kugcogcwa kwetinkhokhelo temali lebolekiwe egameni lahulumende nekuphakelwa kutawentiwa kusekela ngemali tikweleti Tethrasti lesuka eliphakelwenitimali Telitiko letetindlu Lavelonkhe . 
Masipala kufanele ente emalungiselelo ekuphatsa kuvumela emakomidi emawadi kutsi ente imisebenti yawo nekusebentisa emandla abo ngemphumelelo . 
Konkhe lokusebentela sive kutawucondziswa kabusha kute kwengciselwe umoya wekuphatsa ngelikhono nekuncuma kahle kwentela kucinisekisa kutsi siphumelela ngalokuphindwe kabili ngetinsita letifanako kunaloko lesikwente phambilini . 
Ekugcineni indzawo loya kuyo nasokhishiwe kusekhaya noma ngekuntjintjana kufakwa kwemphakatsi ku-CBS legcugcutela kusekela simondzawo sekuhlala . 
Tephulelo tiniketwa etigabeni letitsite talaba labakhokhako . 
Kunakekela lokunantako kumele kuniketwe kulokusabiseka lokubeleselako , ngekutfolwa ngembi kwesikhatsi nekuphatfwa kwetenteko te-TB kube ngulokukhulu . 
Lombiko wabona kutsi kunesidzingo sekutsi kubukisiswe tikhungo tesimondzawo kute tijwayele umsebenti lomusha nekusebentisana futsi tibe nemandla ekuphelelisa tibopho tanyalo futsi tibukane netinsayeya letinsha letivelako . 
Kubalulekile kuphindze sibonakalise lokulindzelekile kungene njalo ngenyanga . 
Ngetinzuzo tetemnotfo , njengekwentiwa ncono kwekuhamba lula kwemsebenti wetemnotfo , kugcila kusakhiwonchanti kubonwa njengesikhutsati ekukhuleni kwemnotfo lokusimeme esifundzeni . 
Ikomidi ihlangana njalo ngekota kubuyeketa tinchubo nekucocisana ngetindzaba letibalulekile macondzana nekuphatfwa kwebungoti , inkhohlakalo nekukhwabanisa nako lokubekwe ngembi Kwekomidi Lecwaninga emabhuku . 
Chaza leligama lalekhodi yakutsatfu ubuye usebentise ikhodi yelufuto kuchaza luchungechunge lwemakhodoni emRNA aye kutRNA nema anthikhodoni neluchungechunge lwema amino esidi . 
Bantfu labakhetfwe ngekwemitsetfo lesebentako njengebantfu baseNingizimu Afrika Labancishwa ematfuba Ngekwemlandvo kanye nebantfu labaphila nekukhubateka bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo . 
Libanga lemsebenti liliciniso futsi liyalawulwa : Kuvumelana , kunakekela , kanye nekuchibiyela lemincele yalomklamo 
Insayeya mayelana nekuniketwa imitapolwati kwesekelwa ngetimali lokungeneli letivela kuLitiko Letebuciko Nemasiko leSifundza kuhlangabetana netimfuno temimango yendzawo . 
Nanoma-nje kunebudlelwane , abusibo lobucine ngendlela lekufiswa kutsi bungacina ngayo . 
Emakhophelethivi lasafufusa eNingizimu Afrika abutsakatsaka etimalini kantsi awakakutayeli kusekelwa inhlangano lesetulu yavelonkhe . 
Bohulumende , tiphatsimandla temdzabu kanye nalamanye emacembu lanemandla enta tinchubomgomo netincumo tendzawo , tavelonkhe kanye netemave emhlaba letengamela kuchumana kwebantfu emkhakheni wetebhayoloji nefiziksi . 
Ikomiti yekubuyeketa sigwebo masinyane itawatisa ummangalelwa naSihlalo ngesincumo sayo lesitsetse nangetizatfu tayo . 
LoLuphenyo luncume kutsi emagama ebantfu labasolelwako angeke avetwe kulokulalelwa njengoba kufunwa tindlela letibanti netimbangela letikhona tekungalandzeli emalungelo kumazinga lahlukene emimmangweni lelimako . 
Loku lokulandzelako kusibutsetelo setinsita tekunakekelwa kwemlomo letitawufakwa njengencenye yemgamu wetinsita tetemphilo tesigodzi : 
Kuletinye titjalo njenge likabishi , ilethisi kanye nelitsanga , kuhlunga ngebukhulu , kuyentiwa . 
Ngaloko ke , waphoceleka kutsi ente lawo malungiselelo ekufihla ngekwakhe futsi bekanesikhatsi lesincane sekulila nobe kubhekana nalolusizi . 
Imibhalo yeliBhayibheli lemcoka ichazwa kalula . 
Kwemukelwe : Indlela yemali lengetwa emholweni lebukene netimali letidvonswa nemali nemali lekhishwa emholweni lekwenta kutsi lokudvonswako kukhishwe emholweni itawuguculwa ngetincenye tendlela yenyanga kute kungancishi basebenti ematfuba , kukhipha bacashi labasendleleni Yendvuna kuphela . 
Loku kungentiwa ngekuba netindzawo tekuma letimbalwa nekutsi emarobothi entiwe ahambisane emigwacweni lemikhulu . 
Tfutfukisa bese wenta tinsitakwenta letikhona temidlalo netekukhibika letikhonjiwe tibasimanje . 
Lesakhiwo ngekwaso siyadzilika futsi sisesimeni lesibi . 
Loku kuyabuyeketwa njalo ngemuva kwetinyanga letisitfupha kantsi kufakwa ekhatsi kulolwabiwomali lwasemkhatsini nemnyaka . 
Sigodzi sase-Eshiya lesibaluleke kakhulu ngekwekutfunyelwa ngaphandle kwetihhenga yiNshonalanga Eshiya . 
Kubaluleka kwetetimali kwetekulima ekunikweni kwetinsita tekusekelwa kwebalimi bobabili labasafufusa nebetimakethe akugcizeleleki . 
Nangabe kuhlelwa kwalemboni bekungavumela umtsetfo loncono futsi ulawule indlela lasebenta ngayo ematekisi kungaba nekuzuza lokubonakalako . 
Tisetjentiswa letinemvumo nguleyo misebenti , uma ingalawulwa , letawuba nemandla lasetulu emtselela longakamukeleki , njengekucitsa imfucuta emfudlaneni . 
Kungivisa buhlungu kubona kutsi sichubeka nekubona kufa kwebantfu labasha ngenca yekunganakwa kanye nebugovu . 
Phendvula imibuto ngendlela lefundzile , unikete kubonisa kanye nesicwayiso nakunesidzingo . 
Konkhe loku kukhonjwa lokusemtsetfweni kufanele kulandzele tinchubo letiphelele , emuva kwaloko leti letikhonjwe ngalokusemtsetfweni titandi , tindzawo netimphahla tingachazwa njengekuvikelwa ngalokusemtsetfweni . 
Uma impela bangafaki ticelo temisebenti lekhangisiwe , sidzinga kubuta kutsi kungani . 
Kubuyeketa kute kutfutfukiswe kubika ngetimali kwentiwa kubososikhwama lababili besifundza njengendlela yekulinga , ngalesikhatsi kunetindlela tekulawula kutfutfukiswa kwetimali tahulumende , ikakhulukati ekubhajetheni nemazinga etitatimende tetimali temnyaka wonkhe , kwentiwa kubomasipala labane . 
Hulumende ubeka embili kusebentisela emanti , tindlu , temphilo , temfundvo nekuvikeleka kwemmango , ngekuhambisana neMtsetfosisekelo neMtsetfosivivinyo Wemalungelo Eluntfu . 
Loku lokucatjangwa kutsi ngiko kuhambisana nalemibuto lelandzelako : 
Kukhokhelwa kwemacembu esitsatfu lokutfolakele kwekulahlekelwa lokwentekile : 
Ngako-ke liphakelomali lelikhulu liyabiwa yonkhe iminyaka lemibili . 
Lokusetjentiswa kwemanti kuphatselene nekukhishwa ngco kwetibi noma emanti langcolile emtfonjenilusito wemanti . 
Intsela yamasipalati iyabhadalwa kulinani lemphahla lemhlaba nekutfutfukiswa lokwentiwe kute kubhadalwe tindleko tetinsita tamasipalati . 
Emabhange aniketa emanani entalo lahlukene kubatsengi labahlukene . 
Ngekuhambisana nato tonkhe tinchubo kanye nemasu avelonkhe kanye netifundza , letinchubomgomo tentfutfuko letilandzelako kanye netinjongo kufanele tinakwe kuntfutfuko yendzawo lesebentako kumasipalati : 
Umgomo waloluhlelo kuhlolisisa lifutse lekucina kwekuncintisana ekukhuleni kwekukhicita emkhakheni wetekukhicita waseNingizimu Afrika . 
Lokwetsembeka kwedatha yeRejista Yemphahla Yavelonkhe Yelitiko kwentiwa ncono kungunyalo nje . 
Emakhono : Elitheresi , emakhono ekulawula tikweleti , emakhono ekusebenta kahle ngalokungenako , emakhono lamahle kakhulu ekukhuluma nekubhala , kukhona kuchumana kuto tonkhe tigaba . 
Siyababonga kakhulu ngemsebenti labawentile futsi sibukelele embili ekuchubekeni sibambisane nabo . 
Tindlu tesive tekugezela tingaba nemashawa , tinsita tekwenta iwashini , kanye netindlu tangasese . 
Timvilophu letehlukile kufanele tisetjentiswe kusimemo ngasinye sethenda . 
Lapho iminyaka yendlula , lamaphayiphi lamadzala asemende welitjeboya newensimbi lafakwa kadzeni ayachubeka nekufadabala , abanga sitresi lesikhulu kuloluhlangotsi mayelana nekulungiswa agcinwe asesimeni lesifanele . 
Nanome kunjalo , i-Afrika kufanele kutsi ichube ibhizinisi ngalokwehlukile futsi yemukele kuntjintja indlela yekwenta tintfo nangabe ematsemba lakhona elikusasa lelincono alelivekati atawufezeka . 
I-akhawunti yetikhungo letihleliwe tekusebentana nemfucuta ; 
Uma kungahle kube nemicimbi lengakalindzelwa , itawenta kutsi kube nekunyuka kwetilinganiso tekusetjentiswa kwemali . 
Lokufanako kuya kulabo labangakholwa . 
Inhloko Lephetse Kumasipalati Ngumaninjeli Wamasipalati . 
Ngalamanye emagama , basebentisa indlela ye-IP kubhalisa buniyo bemcabango ngaphandle kwekujabulela nome kuzuzisa labagcine lwati lwendzabuko loluhambelanako . 
Lemiphumela isengakancunywa nyalo . 
Kusetjentiswa kwalelisu kutawubukwa njalo nje , kucinisekisa imphumelelo . 
Sihlalo wesikhashane kufanele abekwe yinhlangano yepolitiki yalelikhansela lakucala . 
Imiphumela yeyunithi Yeluhlolo Lwangekhatsi itawukhulunywa ngekhatsi kwenyusa lwati emkhatsini webasebenti . 
Umuntfu losebentisa legandaganda utawuhambisana netimiso Tetemphilo Nekuphepha Temtsetfo Wetemphilo Nekuphepha Emsebentini . 
Lokuniketwa kwemanti ngumasipala kulawulwa nguMtsetfo Wetinsita Temanti . 
Kuniketwa Kweliphakelotimali Leliphendvulako leHIV ne-AIDS ngesabelo lesilinganako sekucashwa kwebasebenti besiphelane . 
Labo labephula umtsetfo akusibo banikati bemapulazi noma ebalimi , njengoba ayikho inchazelo lecacile kuloku . 
Titselo taseNingizimu Afrika tatiwa kakhulu ngekushushuta kwato hhayi ngemibala yato legcamile kodvwa lokunambitseka lokungavakali kwesihenga saseNshonalanga neMpumalanga Asia . 
Baphatsi kumele bemukele kusola lokwakhako futsi balandzise nangabe bahluleka kwemukela lokufakwako . 
Tindlela letinyenti tingasetjentiswa kunciphisa ematfuba ebungoti betemphilo letihlobene nekunisela . 
Litiko lelishukumisako , leligcile kubantfu , lelihola kulawula lokukahle kwemitfombo yemanti esive kute lifinyelele kutidzingo tanamuhla netetitukulwane letitako . 
Tinhlelo tekufundzisa umphakatsi titawukhuliswa kutfutfukisa kuniketwa kwetinsita ngeKufundziswa Ngembi-kweBhajethi kusuka kutinyanga letintsatfu ngembi kwesikhatsi lesifanele . 
Loku kwancishiswa ngenca yekungabikhona kwetigitjelwa tekuhamba kubukwe tinyamatane . 
Batawuphindze babone kutsi inchubomgomo Yetekuvikela isentjetiswa ngendlela lengiyo . 
Nanome kunjalo , kubalulekile kutsi bonkhe bantfu babe nekufinyelela lokufanele lokulinganako kumatfuba kanye nakutikhungo letesekela kuhlala etindzaweni letihleliwe . 
Kuloku kwakamuva emaphesenti ebantfu labamnyama ecenjini lebazuzi atsintsa imali yekwemukela lusebentiso mayelana nalamakhodi . 
Loku kutawuhambisana netimiso tekufundza kwemphilo yonkhe . 
Luklayo kuphela lolwentiwe ngekulandzela imiyalo lolutawukhokhelwa . 
Imibiko levela kuyo yomitsatfu imitapolwati iyatfolwa futsi ummango unikwa insita lenkhulu . 
Kulungisa kuma kwesitaladi , ikakhulu , kufuneka kukhetfwe futsi kudizayinwe kulandzele ingcikitsi lekhetsekile yendzawo letsite , leniketa umcondvo wendzawo longeta kuleletinye tinsita . 
INingizimu Afika ikwati kahle kamhlophe kutsi kuvela kwemave lamakhulu kutemnotfo kufaka umtselela ekusimameni kwetingucuko tekwabelwa kwemave lemhlaba lamakhulu , lokuholela ekwakhekeni kwemacembu lamasha etemnotfo netepolitiki . 
Lobungoti butawuvinjwa inshisekelo lechubekako yekusebentisana ngeKuphatsa Tetimali kute kutfolwe emazinga laphakeme ekuphendvula ekhatsi Kwelitiko . 
Lokuhle lokungentiwa kuzama kugcina leyo khwalithi sikhatsi lesidze uma kungenteka , kanye nekubonakalisa timphawu kanye nebuhle bayo . 
Lesaveyi beyibuketane netisebenti letiphetse umsebenti , bodokotela , bahlengikati nenhlanganisela yetisebenti tetemphilo . 
Luphiko Lwetekuhlola lunalo lonkhe lwatiso lwamanje lwenchubo yekulungisa lesikhungo . 
Kufundzisa lawo madvwala lawele kungalunye . 
Lwati lwemtsetfo weteMsebenti waHulumende , imitsetfotimiso , Umtsetfo wetekuLawula Timali taHulumende kanye nemitsetfosimiso yasosikhwama . 
Imisebenti yamasipala ihambisana nembononchanti , inhloso , tinjongo , emasu , netinchubomgomo nekuphendvula tidzingo totimbili tetimondzawo tangekhatsi netangaphandle . 
Tinkinga letisele : Kwehliswa kwebungoti bemanani ekhemikhali enayithrojeni nefosforasi , kucala kutemahlatsi kanye netekulima . 
Ngabe utifundze njani letifundvo ? 
Kuchubeka nekulandzelela nekulungisa kwaletinhlelo kubaluleke kakhulu . 
Lesiciniseko sacinisekiswa ngencwadzi yebufakazi . 
Tekulima titsambekela kakhulu kutingucuko tesimo selitulu kanye nesimo sekungatinti kwemali ekusebenteni kwetekulima kwekutfunyelwa emaveni angaphandle . 
Leminye imihlangano , njengetingcungcutsela kanye nemihlangano yemasosayathi lamanyenti emsebenti , aye asetjentiswa njengetinkhundla tekucoca kanye nelwati mayelana nalencwadzi . 
Kungumsebenti wemalunga lasetulu kucinisekisa kutsi tisebenti tiyayenta imisebenti netibopho tato emiphakatsini ngekutimisela lokukhulu . 
Litiya lingumkhicito lobaluleke kakhulu kantsi litsintsekile ngekwehla nekwenyuka kwemandla emali . 
Kungeta , ngedizayini lefanelekile nekwakhiwa , lensitakusebenta itawusebentiseka ngelikhono ngekwesimondzawo futsi ibe nebungani . 
Utsite Indlu Yebaholi Bendzabuko isabhala tindlela tekwakha budlelwane lobuhle nebaholi . 
Vele , ezingeni lalokuhlanganisiwe kubonakala kwekwandza lokwenteka ngeNdlovana kahle kahle kuyincenye yekwephuta kwemali letfunyelwa etifundzeni nakutiphatsimandla tendzawo kunekufaka sandla kulokwandza lokwenteka ngeNdlovana ngenca yekungahambi ngendlela ekwenteni lokwetayelekile nakutsengwa imphahla . 
Cinisekisa tinhlelo kanye nekulawulwa kwetimali ; kuhambisana inchubo lenkhulu yesigodzi . 
Lekelela , gadza bese ugcina tinchubomgomo kanye nemigomo . 
Umphumela kutsi imitsetfosivivinyo lemibili itawetfulwa ngekwemtsetfo ' Umtsetfosivivinyo Wemahlatsi Wavelonkhe kanye neMtsetfosivivinyo Wesikhotsa Wavelonkhe kanye Nemililo Yemahlatsi . 
Ngaphandle kwaloku , inhloso yekucedza lokusalela emuva iyasiphamba ngenca yeBhajethi yemali lenemkhawulo . 
Titatimende tetimali , kuhambisana nemtsetfo kwenta incenye yalenchubo yelucwaningomabhuku futsi loku kufanele kutsi kwesekelwe bufakazi . 
Sinesipiliyoni sako loko . 
Lomcondvo kanye nekutfutfuka kwalelithulusi lekuhlela kwentiwa ngekubambisana nabo bonkhe boMasipalati beNdzawo esigodzini kanye neLitiko leteMisebenti leThekhnikhali iLembe . 
Loku kutawenteka ngekukhula kwekunamatsela kumikhicito lemisha leyakhiwe ngekwenta kabusha , ngelwati , isayensi nemabhizinisi , nekukhula kwemikhakha lefana netekuvakasha , umnotfo welwandle , kwebuciko netinsita tetimali . 
Kukhona sikhutsa lesincibilikile kuwo onkhe emanti futsi itsatfwa kuyo yomibili imitfombo lemayelana netintfo letiphilako naletingaphili . 
Emanani emazinga ekuphila anyuke kakhulu , kantsi kukhula kwemnotfo kuyehla , kantsi loku kunemtselela ekwakheni ematfuba emsebenti nekusimama kwemisebenti leyivele ikhona . 
Kusenjalo , nanoma kunjalo , kusajabulisa kubona kutsi tifundza letincane takhombisa kukhula lapho khona tincenye letifanele tetifundza letinkhulu takhombisa kwehla kancane ekuhambeni kwaleso sikhatsi . 
Kuveta sobala lokubonakalako kuya ngelibanga kusuka kuprojekhthi kuya kumibono lekhetsiwe . 
Kusita kutsi kusheshise kwakha , kugcina , kwenta ncono kanye nekuvuselela kwesakhiwonchanti lesisha nalesikhona Setemphilo , kufaka Tebuchwepheshe Betemphilo , Tinhlelo tekuhleleka Kwesikhungo kanye Nekucinisekisa ngeKhwalithi . 
Balawuli bekhwalithi batawudzinga kuceceshwa Ngeluhlelo Lwekuphatsa Ikhwalithi loluhlongotiwe . 
Ikhomishane itawujikisa tonkhe ticelo letingakagcwaliswa kahle tibuyele kumfakisicelo . 
Indlela lephephe kunato tonkhe yekukhulisa konga kwelive eNingizimu Afrika kuchubeka kwekunyuswa kwekonga kwebantfu , lokunconywako ngekunciphisa kusebentisa umkhicito kwebantfu . 
Iminyango yendlu yaRadley beyivalwa ngetimphelansontfo nangeMasontfo , futsi umfana weMnu. Radley akaphindzanga wabonwa kwate kwaphela iminyaka lelishumi nesihlanu . 
Lelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lincoma kutsi loluhla Lweminikelo lunwetjwe . 
Kuletinye tehlakalo , kuchazwa kwemigwaco kanye nemachutu kulemigwaco akukachazwa ngalokwanele futsi loluphenyo lwekubona imigwaco lenjalo kutsi kwentiwe ncono letimphawu ngakoke luyachubeka . 
Emakomidi ekuhambisa kahle nekwenta kancono asunguliwe kutigaba tavelonkhe nasetifundzeni kutsi tibukane nekusilela emuva kwemacala . 
Kutawuniketwa intsengo yinye kuphela yemkhicito ngamunye . 
Nanoma labafake sikhalo balandzele Umtsetfo uma bala kutsi kutfutfukiswe indzawo yelilokishi , inkantolo lelalele kutsetfwa kwelicala ivume kutsi basebentise kabi lilungelo labo lekwenta njalo . 
Kusebentisana nelihhovisi lelikhulu ngalokuphatselene netindzaba tonkhe tekusebenta kwelihhovisi . 
Kuniketwa emaphuzu kwetinkampani kutawuba ngalendlela : 
Kucinisekisa kutsi baphatsi baniketa kusekela lokugcinekako nekuniketa indlela yendlelasu ekuphakeleni tinsita tetemphilo . 
Sonkontileka utawatisa Sifundza ngekubhala nakatfola li-oda nakungenteka kube nekubambeleleka , asho tizatfu bese usho lusuku lekungahle kuletfwe ngayo . 
Sisebenti ngasinye , kufaka labo labenta imisebenti yekusekela , kufanele batigcabhe ngalesilinganiso sekuletfwa kwetidzingo . 
Ngubuphi buhlobo lobukhona emkhatsini weluhlelo lwekuhamba kanye netinsita tetitfutsi tesive letiphakanyisiwe ? 
Inkhundla yekuhlola ihambisana nemigomo yavelonkhe . 
Tinsita TaseMpumalanga Tetemphilo Telwelaphotilwane Temmango futsi Netekuphepha Kwekudla tibona kuphepha kwekudla njengemsebenti lobalulekile wetemphilo temmango futsi tilwela kusungula luhlelo lwesifundza lwekunciphisa umtfwalo wesifo lesisekudleni . 
Emazinga Ekufinyelela Amhlabawonkhe ayasetjentiswa kulokuniketwa kwalemiklamo kwentela bonkhe bantfu , kufaka ekhatsi bantfu labanetidzingo letikhetsekile . 
Ledokhumenti icondziswe kutakhamuti tetfu letinebumatima mihla yonkhe ngemtfwalo wekungabi netinsita letisisekelo letiphambili . 
Lesigaba sibeka tinchubomgomo letibalulekile letihola kusetjentiswa kwelisu kanye netinyatselo talo njengendlela yekubukana nalawomaphuzu lasatsintsa kukhula kanye nentfutfuko yemakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
Lokukhula kwetindzawo letingemadolobha kungeta kulokusilela emuva kwekukhula ekuniketweni nekuphatfwa kwetinsitanchanti emimmangweni . 
LeTilondvoloti taVelonkhe tiphindze futsi tibe nemsebenti wekucinisekisa lulawulo lolusebentako , lolungafihli lutfo kanye nalolutilandzako lwawo onkhe emarekhodi ahulumende . 
Gadza imisebenti yamalanga onkhe yemiklamo kanye nalokwentiwako . 
Esehlekalweni sanoma ngukuphi kuboshwa enkantolo yemtsetfo ngenca yelicala lelentiwe ngumuntfu asasesiboshwa , litiko , ngemandla ekuboshwa lokunjalo , lingatsatsa sinyatselo sekulungiswa kwetigwegwe ngaphandle kwekwenta lolunye luphenyo ngekuya kwalomtsetfo . 
Lusito Lwemusa Lwetemoya Siphambano Lesibovu sifanelekile kugcina sikhatsi sekuphendvula se-ambulensi sekusebenta etindzaweni tasemaphandleni ngekucinisekisa kudllulisa indlela lendze kwentiwa ngendiza hhayi nge-ambulensi . 
Lucwaningo lwetekwelapha ( ngetemtsetfo futsi netelulawulo ) lwebasebenti nemakhansela lasitako kuyachubeka ; 
Kuloko malingena waleti temabhizinisi kumele avuseleleke ngemandla kulesikhatsi sekubuka , kukhula lokuchubekako kutinhlelo tetimali tekucala tihlanganyela emazingeni ekuboleka lasetulu . 
Tindlela tekulawula , kulawula timali , imiklamo yekulawula nekulawula tinhlelo . 
Tinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika teTilimo taselwandle tidzingo letibalulekile temsebentisi tekhwalithi yemanti ledzingeka ekukhiciteni kakhulu noma ngemandla tinhlanti temanti lamasha . 
Liphuzu lelikahle lokungacalwa kulo kubona kutsi bulili benta ncono imphilo nangabe kucondziswe kahle . 
Kulindzelwe kutsi ticukatfwa tawo titawuniketa inkhombandlela futsi titawuba sibopho semacembu kuTinhlangano leTibambisene leTitimele . 
Luhlelo lwekuphuma kufanele kutsi luhlale lukhona kwentela kuceceshwa kwebafundzi uma bacedze . 
Umphatsi Lomkhulu Wetimali unemsebenti weku : 
Lemibiko ingeniswa kuSodolobha kanye neTemafa teSifundza njalo ngenyanga . 
Nganhlanye , loku kwenteke ngenca yekukhula kwemvelo kwentalo yangaphandle kanye nekungeteka kwemsebenti wenkampani yangaphandle . 
Wabatjela kutsi lokugagadlelwa amange kumtsatsele kuphela buntfombi bakhe kepha kwamtselela ngeHIV . 
Ikhomishini ibuye ifise kuvakalisa kubonga kubaholi bemiklamo labehlukahlukene ( ngekhatsi nangaphandle kwekhomishini ) ngekuhola bacwaningi , ngelucwaningo lolwentiwe ngibo , nangetincwajana nemibiko leyentiwe ngaphasi kwebuholi babo . 
Lomdlalo bewunako konkhe lebekungaheha linani lebantfu lelikhulu . 
Kukhula kwetindleko tekwelapha netekufakwa esibhedlela kulabo labatselelekile nebasebenti . 
Sitawubuka timakethe letinsha letisavela tekuvakasha njengeMphumalanga Asia kanye neLivekati lase-Afrika . 
Uma ngabe loku kubuyiswa , kutawusetjentwa Sikhwama saMengameli . 
Uphindze wancoma linani letinyatselo letingatsatfwa nguhulumende wesifundza saseMpumalanga Kapa kubukana nenkhohlakalo . 
Kusekelwa nguhulumende ngesimo sekutfola ematfuba lokubange kutsi kube netinsita letiphutfumako kanye nemakoporasi lanemisebenti leminengi . 
Ngekuya kwemsebenti lomayelana Netebudlelwane Bematiko Ahulumende , Luphiko luyachubeka kwenta nekuchumanisa tinchubo tekuniketa imibono Yematiko lemayelana neticelo telwatiso loluvela kubalatsintsekako bangaphandle ngesikhatsi lesitsite lesibekiwe . 
Loku futsi kukhombisa sidzingo sekutsi kuhlale kunekubuyeketwa kwemafayela etibonelelo tahulumende kute kucinisekiswe kutsi labatfola lesibonelelo bafanelekile . 
Lucwaningo lwemanti eNingizimu Afrika lutawulandzela letidzingo talomkhakha wemanti ngalokujwayelekile ngako-ke kuba nemlandvo lofanako . 
Nayiphakanyiswe yavundla , loku kwekuyiphakamisa kufanele kutsi kube ngasencele saloyibukako bese kutsi lebhendi lebovu yona ibe ngetulu . 
Inhloso kukwatisa nekusita baphatsi kanye nebasebenti ngetindzima netibopho tabo nekucinisekisa kutsi bungoti lobucondzene nendzawo letsite lebalawula kuyo buyalawulwa kucinisekisa kutsi kuzuzwa kwemphumela lomuhle kakhulu . 
Lihhovisi leTetimali Velonkhe lamuhla lishicilela Liphepha Lenchubomgomo kanye netiphakamiso kwentela kutfola luvo lwesive ekufakweni kwemtselo kutinatfo letinongoteliswe ngashukela . 
Likhono kanye nesifiso sabo bonkhe basebenti labasebenta ekutfwalweni kanye nasekulawulweni kwemfucuta yetemphilo kwehlukanisa ngendlela timfucuta , kuyintfo lebaluleke kakhulu . 
Lomklamo , lobukeka njengeluhlelo loluhlanganisiwe lwetemphilo esikolweni , luhlelo loluhlanganyelwe neLitiko Lwetemfundvo Lesisekelo neTemphilo . 
Inchazelo lecacile yekuvikeleka kwekudla kanye nekungavikeleki kwekudla ibanti kakhulu . 
Indlela yekubhadalisa seyibe ngemandla kumasipalati njengoba yonkhe imisebenti ibhilwa kantsi loko bekungenteki kucala . 
Faka ligalelo eluhlelweni lwekusebenta kwesibhedlela . 
Tincenye tesakhiwo leticatjangwa mayelana nentfutfuko lehlongotwako yelihotela ikakhulukati tindzawo temsebenti netekukhibika . 
Gcogca , lungisa futsi uhambise liposi nemadokhumenti lavela kuletincenye letahlukene talenhlangano . 
Loluhlelomsebenti lolubekwe kusabelomali saphambilini luchaza ' umtfombolusito wemvilopho ' lapho tetfulo tesabelomali tilungiselelwa khona . 
Loku akusho kutsi , nanome kunjalo , ungavumelani nekubaluleka kwekucabanga kwekwakheka kwetindzawo tekuhlaliswa ngalendlela . 
Masipala ufaka imali njalo ngenyanga kwentela emalungiselelo ekunakekelwa kwetemphilo kuletikimu tekulapha letilandzelako : 
Loluhlatiyo lolwetfulwe lapha ngentasi luchaza emabalengwe enchubekelembili netinsayeya letiphatselene : nekukhula kutemnotfo , kubakhona kwemsebenti , kuhweba nelutjalomali . 
Emafomu eticelo tekwamukelwa ayasolisa ngoba akadzingi mininingwane noma bufakazi bemfundvo lesemtsetfweni , bomatisi , njll . 
Ngesingawe ungabuchaza utsini buhlanga ? 
Kutinikela nako kutsenjisiwe nguNdvuna kute kwehliswe lesikhatsi lekusitsatsako kulomklamo wekuniketa kabusha umhlaba kutsi ucedzelelwe . 
Leligumbi Lekuphatsa Kumgcinimafa Velonkhe lente kwangatsi kunekuhlela lokunemkhawulo kakhulu kuphela lokutsintsa kutsengwa kwemphahla lokwentiwako . 
Likhono lekwenta imisebenti leyentiwa njalo nekusebentisa imishini . 
Bulunga bayo kumele bufake basebenti , batali , bafundzi nabosolwati betetemphilo . 
Lamanye emakhophelethivi lafana netekulima , tetindlu kanye nemakhophelethivi lakhicitako adzinga lwati lebuchwepheshe lelisipeshelisi , lolungahlali lukhona njalo kukhophelethivi . 
Emazinga labekwe nguleBhodi kumele akhutsate kuba sebaleni ekuphatfweni kwetimali letingenako , lusebentisomali , imphahla kanye netikweleti tetikhungo lapho lamazinga asebenta khona . 
Umfundzi ufanele kutsi ati Singisi neTibalo . 
Bosomathenda bayakhunjutwa kutsi ema-oda abekwa kanye nemakhotheshini latsetfwe kufanele ngekuhambisana lokucinile nalokuchaziwe lokutsetfwe futsi ekhatsinekhatsi nesikhatsi sekudiliva lesikhothiwe . 
Tinchubomgomo leticacile leticondzene nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika tibaluleke kakhulu ekufinyeleleni kulokuvana lokusimeme . 
Inhloso yaletinyatselo kucinisa nekusekela kuphatfwa kwetisebenti ngekhatsi kweLitiko kuze kwentiwe ncono tekusebenta . 
Ekucabangeni kabanti ngesikimu sesincesitelo semhlukunyetwa eNingizimu Afrika , kufanele kucatjangwe kabanti ngekutsi kungani bahlukunyetwa bebugebengu kufanele kucalwe ngabo kunalabanye bantfu labadzinga lusito . 
Tonkhe tentelwe kuniketa lusito lunye , nekusetjentiselwa lokunye mhlawumbe lokwengetwe ngekucabanga kamuva . 
Kubalulekile kutsi umtsetfomgomo lofanele kanye netinchubomgomo letihambisa ngalokusemtsetfweni kuhlela ngentfutfuko lokuhlanganisile kutsi kuhlolisiswe kucinisekisa kutsi lenchubo kanye nemiphumela yayo ilungisa tinchubomgomo letichazwe kuluhlaka lolusemtsetfweni . 
Loluhlelo lukhetse loku lokubalulekile lokulandzelako : 
Lokusiphukuto kuko konkhe loko kutsi leLitiko litsite alati lutfo esikhundleni sekutsi livume kutibopha . 
Ngekwaletinye tinsika , loku kutawusetjentiswa nge-Ejensi yeKutfutfukisa Ikhophelethivi . 
Ngesikhatsi lesifanako titselo letihlanganisiwe tingahle titfunyelwe etitolo letinkhulu . 
Njengobe ngishito kanyenti phambilini , njengenhlangano , angeke sisebente nome siphile sodvwa . 
Bungoti betekusebenta bungoti bekulahlekelwa lokucondzile noma lokungakacondzi lokubangwa kungeneli kahle noma kungasebenti kahle kwetinchubo tangekhatsi . 
Kulahlwa kwemfucuta lenekutsatselana lokungakalungiswa emgodzini wemfucuta lovamile ngetinchubo letifanele . 
Masipalati kufanele alungise noma ngutiphi tindzaba letiphakanyiswe nguMcwaningi mabhuku-Jikelele kumbiko welucwaningo . 
Inchubomgomo kanye nendlela lemayelana nekuniketwa kwekuhlanteka inguleyo lengakatfutfuki sanhlobo . 
Emakhodi akhutsata kunakisisa lokufanele kuniketwe kumeleleka kwalabamnyama kumazinga ekuphatsa laphansi , lasemkhatsini , laphakeme kanye nalasetulu kutinhlangano . 
Lokuphakelwa Ngetinsita Temanti kusebenta ngekutsenga lokunyenti , imitfombo yekutfutfukisa nekusatjalaliswa kwemanti kanye nekusebenta nekulungisa . 
Letinye taletinhlelo te-elektronikhi letisetjentiswe nguleLitiko kucalisa lwatiso lwekusebenta tibhalwe langentasi : 
Inchubekela phambili ilinganiswa ngetinkhomba letisemtsetfweni . 
Yamukela tivakashi egameni lemcondzisi lomkhulu . 
Bangenisi tihhenga labahamba embili baseNingizimu Afrika eNshonalanga Eshiya yi-United Arab Emirates kanye neSaudi Arabia . 
Lesiboshwa sitsi setama kutibulala ngenca yekutsi kute lobekasisita . 
Timemetelo letinjena kufuneka tentiwe kancane . 
Emabhodo ekuhlanyela titjalo njengencenye yekuhlobisa indzawo angentelwa loku . 
Lilunga lahulumende lekomiti litawuhlala likuleso sikhundla salo uma lisaloku lihleli kuleso sikhundla salo kuhulumende . 
Labatawungenela lolukhetfo batawuba nalamakhono lalandzelako : 
Imphilo ingumsebenti , wucedzele . 
Iwebhusayithi yeNyuvesi yaseBarkely kanye neSifundvo Sekuphumelela Emsebentini seyikhishiwe . 
Tinsita tekwelulekwa : Sikhatsi lesidze , sikhatsi lesifishane kanye nekwelulekwa kusimo lesiphutfumako kwalabasikati labahlukubetiwe kanye nalabasindze ekugagadlelweni . 
Inhloso yaleLitiko laBomake , Bantfwana Nebantfu labaphila Nekukhubateka kuchubekisela embili , kushesisa kanye nekubuka kulingana kwahulumende , kulingana kanye ne-ajenda yekuniketa bomake emandla , bantfwana kanye nebantfu labaphila nekukhubateka ikakhulukati emiphakatsini lephuyile nalesetindzaweni letisemakhaya . 
Livoti ngalinye lilandzela luhlelo lolufanako . 
LoSokontileka utawukhipha tisetjentiswa efekthri ngekutifaka yena ngekwakhe engotini uma ngabe tivivinyo atikafakazelwa kantsi futsi naNjinela noma ummeleli wakhe logunyatiwe akatenti tinhlolo takhe kantsi futsi nalokukhishwa akukavunywa nguNjinela . 
Tsenga bese ufaka imisakato etimotini talokuphutfumako kucala , bese kuba nguletinye timoto . 
Bulunga beNingizimu Afrika futsi bungasita lamanye emave ase-Afrika futsi neminotfo ye-BRIC kubona ematfuba emakethe emkhatsini kwalelinye nalelinye , ngaleyo ndlela kwenyuse kuhwebelana kwemave emhlaba , kusisa , futsi nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Kuhlolwa kwesayithi kungentiwa ngekwenta sicelo sekwenta loko nganoma ngusiphi sikhatsi ngembi kwelusuku lwekuvala . 
Kuboniswa ngekwelufuto kuchazwa njengenchubo yekuchumana lebukana nekukhubateka ngekwelufuto noma tinkinga tekutalwa emndenini . 
Ilabhorathri yelufuto lwemaseli lesePotchefstroom itsatfwa njengalengasebenti yikomidi futsi inemphumela lomubi wekungahlanganiswa nensita yesifundvo sekwelapha tifo telufuto . 
Kugucula lesakhiwo salokucitsako kwentela lendzawo letungeletile kungatfutfukisa lokuhlanganiswa lokutfolakele kulenchubo . 
Luhlelo-loluncane lubukene nekuniketwa kwemisebenti yekusekela kulawula kubaphatsi labakhulu bekulawula sikhwama sahulumende . 
Emareshiyo langenhla akhombisa kutsi masipala usimeme etimalini futsi uniketwa ngalokwanele imali kuze akhone kuchubeka ngemsebenti wakhe . 
Kubanika litfuba lekutsi bancume intfutfuko yamasipala kutsi iya kuphi . 
Kulelisu lekuphuma uma sekuphele luhlelo basebenti baniketwa ifayela lephelele lekhombisa kuceceshwa kwabo ; bubanti bemsebenti bebawenta kanye nekutsi basebente njani ; luhlelo lwentfutfuko kanye netincomo temsebenti wekutiphilisa . 
Noma kunjalo , kuneTintfo leticijile letitimumatsi letitsengiswako Eningizimu Afrika letingekho ezingeni lelifanele , ngenca yekutsi atikavikeleki ekubhobokeni futsi ngaloko tibanga bungoti kumsebentisi . 
Sehlakalo ngaisnye sichumene nemali lengenako lehlanganisiwe yemndeni . 
Kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika kutawuba ngulokuphephile , kusukela kumbono wako kokubili insita nemboni . 
Ngiyakutsandza kucitsa sikhatsi nemndeni wami , futsi ngiyakutsandza kulungiswa ingadze nekupheka . 
Inchubo beyilawulwa yiDBE kanye nemaMakha LaTikhulu , ngalesikhatsi Balinganisi Bangekhatsi bato tonkhe tifundza bangenelele kulenchubo levumelene ngekutsi Baphatsi bemaMakha Lamakhulu bagunyatwe kuhola kumakha emaphepheni abo ngekwehlukana . 
Ibuye inikete lwati lwekuphatfwa kwemklamo emiklameni yekuhlaliswa kwebantfu ibuye ichube kutfutfukiswa kwemiklamo ngemisetjentana yemiklamo lephangisako naletisungulelako . 
Kugcwala kakhulu kwalokutsite emuva kwekufaka timbali kungafunta kabi kugcwaliseka kwemidvumba yenhlavu . 
Letinye tinhlelo letifanele kumele tentiwe tihambisane neluhlelotifundvo . 
Tifundza kumele tichubeke tente melula , tehlise bungako bese tipakisha lwatiso ngekwelulwimi lwabo lolunconotekako , futsi nakungenteka , sebentisa titeshi temisakato nemalanga abosomapulazi kusabalalisa lwatiso . 
Kudzimate kube ngunyalo , sichubekile nekutfutfukisa kanye nekusebentisa luchungechunge lwetinchubomgomo kanye nemitsetfotimiso lehlose ekwenteni Litiko i-ejenti lebalulekile yengucuko yasekuhlaleni . 
Loku kwaba kutsengiselana lokungazange kucedzelwe kulemphahla . 
Kufanele badlale indzima yekuba yinhloko yemakhaya kubo , noma babancane kangakanani futsi baludzinga lusito kwabona . 
Ngalokunjalo , kusekelwa " lendlela yekuhlela ngekwelizinga-lekutfutfukiswa kwebantfu "  . 
Lokwentiwa kabusha kutawugcila kuletidzingo tekunotsisa umbusowentsadvo yelunyenti lojwayelekile nalosebentako kucinisekisa kwekutsi bantfu betfu ababukeli nje kuphela kulenchubo yekuphakelwa kwetinsita nekutfutfukiswa kwetinsita temnotfo emmangweni . 
Kuswelakala kwemanti lahlobile kanye nekutfutfwa kwelindle e-Afrika kubulala bantfwana ngelizinga lelilingana nendiza lephahlaka njalo ngemahora lamane ; 
Hulumende losemkhatsini unemsebenti wekucinisekisa kwekutsi tinsita letibalulekile tiyetfulwa kantsi abe nemsebenti wekulawula kusebenta . 
Ledatha isetjentiselwa kwetfula lokucuketfwe lokwentiwe kwafanela kanye nekukhangisa ngekhatsi Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kumakhasimende kutiphatsa kwawo lokukhombisa kutsi atsandza umkhakha lotsite . 
Linani lemiklamo yelucwaningo lecedziwe . 
Bobani bazuzi balokuvikela ? 
Inombolo yemakhaya lanemisebenti , neluhlobo netindleko temsebenti : 
Timo letomile tilindzelekile emkhatsini nangasekupheleni kwelihlobo . 
Kukhetsa lokwentile kuya ngebutsi kanye nekusebenta kahle kwekhemikhali , lizinga lekulawula lelidzingekile , umtselela lokutilwanyana , titsa temvelo , simondzawo kanye nemaphutu etemnotfo . 
Imitamo yendzawo ngekuvetwa ngemalunga emmango noma ivuswe ngema-ejensi angaphandle njengahulumende wesifundza noma i-ejensi yetekutfutfukisa . 
Ingabe ' letingcweti ' ciniso tiyati kutsi asentjetiswa njani ? 
Ayahlatiywa emaleveli ekonga futsi nekusisa kwaseNingizimu Afrika , futsi kwentiwe kucatsanisa kulamanye emave akulesigaba lesi . 
Lite ireyithi yalabaphutsile beyingetulu kwalobekulindzelekile , ireyithi yelikhambi le-TB beyiyinhle kakhulu . 
Tondlamtimba nato tingasetjentiswa kulenchubo yekunisela . 
Kutfutfuka kwetimboni kuyindzima yemkhakha wangasese , nahulumende acinisekisa kutsi kunesimondzawo lesifanele nemifanekiso yekusebentisana lekhona kuchuba kukhula kwemnotfo . 
Lendlela lesamzila ihambisana kahle kalula nemaphethini ekubolekiswa kwemhlaba emadolobheni aseNingizimu Afrika . 
Loluhlobo lwekusetjentiswa kwabongcondvomshini luvumela tinkhulungwane tebasebentisi labevela emhlabeni jikelele kutsi bafinyelele lokutsite ngaphandle kwekucopha lokutsite kube ngakubo nobe kufaka lokutsite kubongcondvomshini babo . 
Loku kwenteka kukhulunyiswana neyunithi lefanele lebukene nebafundzi labahlangabetana netihibe ekufundzeni . 
Ikomiti yeluhlolomabhuku isebenta ngekulandzela imigomo lekutawubukwa kuyo lebhaliwe , nalevunyiwe . 
Emarekhodi langasiwo emmango nome emarekhodi angasese afaka tonkhe letinye tigaba temarekhodi , emaphepha angasese , emarekhodi emabhizinisi , emarekhodi emasontfo , njalonjalo . 
Licembu lereferensi lelinebameleli bematiko selihlanganisiwe kuhlanganisa imibiko yemnyaka . 
Lokunye futsi lokusetulu kulencenye kutawuba kuchubeka nesinyatselo sekugucula timvume tibe ngemalayisensi ekusebenta . 
Loludzaba alutange lusonjululwe futsi lwabese lwendluliselwa kubangeneleli . 
Noma ngabe yini lekhishwe betetindzaba mayelana netimo letiphutfumako , noma nguyiphi indzaba lehlobene nesimo lesiphutfumako , kufanele ihambisane nenchubomgomo lebekwe ngumtimba lolawulako . 
Ngalesikhatsi kulalelwa timvo tebantfu esifundzeni , lolunye lalolwatiso lolutfolakele belungafinyeleli esiphetfweni . 
Loku kwentiwa ngekungenelela ngendlela yekulamula kwemincele ngekuhlanganyela . 
Tinkhapani temitsi tenta lokushiphile lokunye , kodvwa loku kusengakabi khona ndzawo tonkhe . 
Umtsetfo kufuneka ubuke tonkhe timo letinemtselela lomubi ekufikeni ngesikhatsi enkantolo . 
Kufanele kutsi tidzingo temakhono labalulekile tincunywe tibuye tifananiswe nekuba khona etimakethe temsebenti . 
Tinjongo letikalekako : Kuniketa buholi lobunemphumelelo , kuphatsa nekulawula ngekusekela emayunithi emsebenti lojulile waSosikhwama Wahulumende , ngekuchubeka kusetjentwe kahle ngalamasu alenhlangano nesakhiwo , kucinisekisa kusebenta kahle nemtsetfo lohambisanako nekuhambisana nekusebenta lokuhamba kahle . 
Lokulungiswa kwesakheko salelitiko kulomnyaka kuholele kusakheko lesikhulile Sekutfobela Nekucinisekisa kusebenta , kanjalo nekwakhiwa kwetikhundla letimbili teLisekela Lemcondzisi Lomkhulu lekuhloswe ngato kwenta ncono nekuhlela kabusha buphatsi balelitiko . 
Ematiko etemvelo Etifundza atawutfutfukisa tinhlelo letihlangene tekulawulwa kwemfucuta kwesitukulwane sekucala letitawetfulwa kuLikomidi Lelihlanganisa Temvelo kutsi lente kube lula kusebentisana phakatsi kwetifundza , ikakhulukati mayelana nekulungiswa kwetikhungo kanye nekulahlwa kwemfucuta lenebungoti . 
Q : Ngabe Lesivumelwano saseHague Etinhlangotsini Temtsetfo Wemave ngemave Wekutfunjwa Kwemntfwana sihlobana njani netincumo temvumo yelilungelo lekugcina umntfwana letentiwe etinkantolo temtsetfo taseNingizimu Afrika ? 
Baholi base-Afrika bayamanise kubaluleka lokukhulu ekuhlanganisweni kwemnotfo ngobe ngaphandle kwawo , iminotfo lemincane yase-Afrika angeke ibe nemphumelelo yentfutfuko lephatsekako nome incobe lenkhinga levamako . 
Kufaka kubandzakanyeka kwabo ekwenteni tincumo ngetakhiwo tetenhlangano , njengamakomiti ekutfutfukisa tetekulima futsi netinhlaka tekutfutfukisa . 
Emalunga etisebenti kanye nemalunga emphakatsi bekahamba nemabhanela lasabalalisa lemilayeto . 
Lokungenelela lokuhamba embili lokunemtselela lomkhulu kufuna kubukana netinsayeya tesifundza letingeke tisebente letibonakala njengetimbangela leticindzetela kukhula kanye nentfutfuko . 
NB : Litiko linelilungelo lekugodla libese alicashi . 
Kufanele kutsi labafaka sicelo bavete inombolo yesekhula lapho bekukhangiswe lesikhala semsebenti khona . 
Tiphawulo letifike sekwengce sikhatsi atinawubukwa . 
Sipiliyoni nelutsandvo kuletindzawo letibalwe ngenhla kutawengeta litfuba lemphumelelo . 
EmaBhidi ayamenywa kusuka BATSENGISI BETITFUTSI labafanelekile labanemaphepha , labanelwati loluhle futsi nesipiliyoni sekunika ngetitfutsi . 
Lokuncika kulemitsetfo lebutsaniselwe nekutsatsa tincumo kwenta kube lukhuni kuhambisana netimo letintjintjantjikako . 
Kuyanconywa kutsi titjudeni letiphuye kakhulu temukele timali letisekeleke ngalokuphelele tetindleko tekucedzisa ticu tabo . 
Lilunga lekuLinganisa Umsebenti weLikhadi leMiphumela leliJenerikhi lisabalalise lokubukiwe lokuhambisanako . 
Sicinisekiso sekutsi ucashiwe sitawuya ngekuba nemphumela lomuhle kutekuhlolwa . 
Uma ngabe imiphumela yekwakha ingeke yalinganiselwa ngekutsembeka , imali yesivumelwano lengenako ibonakala ngelizinga lekutsi tindleko tesivumelwano letitfolakele tiyakolekwa futsi . 
Tigaba letahlukahlukene ngekhatsi etikweni ticele lwesekelo ngekutoligwa kwemininingwane yelinanibantfu neyentfutfuko . 
Kube ngunyalo , sekwentiwe letinhlelo tekucecesha letilandzelako . 
Kulawula lokucala , kulandzelela , kungenelela nekubika kutento tekulandzelela kulokutinikela kweNingizimu Afrika kubantfu basemaveni angaphandle naletinye tivumelwano letifanele . 
Ufanele kutsi ukwati kuchuba lucecesho lwetisebenti letifanele kulelitiko , kubomasipala nakuma-NGO lafanele , kanye nakumatiko ahulumende lafanele kanye nakutisebenti tangasense letetayelekile , mayelana nekufezekiswa kwetindlelanchubo . 
Kusisekelo futsi ngako-ke kumcoka kucinisekisa kucecesha lokufanele kuwo onkhe emazinga , uma ngabe kufuneka kusetjentiswe inchubomgomo yekulawula imfucuta yekunakekela imphilo . 
Idatha yacokelelwa kusetjentiswa ividiyo yekurekhoda nekwekucopha inkhulumo . 
Lesakhiwo sifanele kutsi sibe nemitha yagezi loKhokhelwa Phambilini . 
Litsimba Lemmango Lelihlanganisiwe Lelitetsembako ( ACT ) lekusita lakha incenye yekusita lokukhulu lokuchubekako bese lisebentisa kusitwa bochwepheshe betifo tengcondvo kuletinsita . 
Lenchubo itawutsatsa indzawo yenchubo yenkhomba yemakhadi lesetjentiswako kwamanje kuphindze kutfolwe emasu emisamo . 
Temisebenti yekuphuma-kwesisu kuniketwa mahhala ngaphansi kwemisebenti yetemphilo yekukhicita lebanti . 
Lena yintfutfuko lenkhulu yesikhatsi lesengca . 
Ngenca yekuswelakala kwaleminye imisebenti , kufanele kutsi babeketelele buhlungu nekuhlupheka etindzaweni tabo lapho basebenta khona . 
Intfutfuko yemitsetfo levumelanako kanye nemitsetfosimiso lehola kusuphavayiswa kwemabhange kanye naletinye tikhungo isandza kubuyeketwa . 
Sebentisa imihlangano yetekuchumana njengendzawo yekuhlela ncono kanye nekuhlanganisa kuchumana kwahulumende . 
Emanani laniketwe lapha entelwe tinjongo tekukhombisa kuphela kantsi asuselwe kutidzingo takudzala netanyalo . 
Emaphesenti langemashumi layimfica avakalise sidzingo sekuvisisa lokungenani tintfo letisisekelo , njengoba baphatfwa ngemahloni uma babutwa bangaphandle kwelihhovisi mayelana nelitiko bese kutfolakala kutsi banembono longavisiseki ngaloku lokwentiwa bahleli . 
Kutsatsa tinyatselo nekuhlangana ekwenteni bonkhe bantfu base Afrika nakumave lasondzelene nayo batsatse lombono we-Afrika lenekuthula , lecubile nalenemphumelelo , leholwa bantfu bayo nekutsatsa indzawo yayo lefanele emhlabeni ; 
Kusetjentiswa kwebasebenti bangekhatsi kufanele kwandziswe ngembi kwekucashwa kwebasebenti bangaphandle . 
Ngako -ke kulindzelekile kutsi umtselela walenkinga utawuvakala kulemikhakha . 
Njengoba lensita ihanjiswa ikakhulukati titjudeni , itsatsa emaviki langaba sitfupha kutsi kucedvwe sisentjetiswa lesiyi-prosthetic . 
Luhlelo Lwekugucula Lisiko libonwa tisebenti njengalolubalulekile futsi naloludzingeka kakhulu , kodvwa lolungalawulwa ngendlela lekahle . 
Ibuke loludzaba ngatsi bantfwana abekho nalokubalungele akukabaluleki esincumeni senkantolo lekumele isente . 
Likheli lendzawo lenhloko hhovisi lesitolo eLandani . 
Namuhla sibika kutsi kwentiwe incenye lenkhulu yemphumelelo . 
Intfo lebalulekile lencuma ngemazinga ekuphela , ngemandla elilanga . 
Lutjalomali kuletinye timali letingekho eluhlwini lwelutjalomali loluvulekile tibhalwa kulinanibungako lemphahla sekudvonswe konkhe lisheya ngalinye njengaloku kubike balawuli betimali leto . 
Siyasibona lesimo lesimatima lesisezingeni Lahulumende Wavelonkhe lesibange lenseyeya . 
I-chlorine isetjentiswa kuphela njengemutsi wekubulala wekuvimba kusuleleka nekukhipha emagciwane emantini ekunatsa . 
Inhloso lenkhulu yekuphawula ngaleticelo kucinisekisa kusetjentiswa ngekusimama kwemitfombolusito yetfu yemvelo kanye nekuvikela imvelo yetfu . 
Ngetulu kwako konkhe , lusha lutawusitwa ngekutfolakala kwematfuba emakethe , kufaka ekhatsi kuniketa umkhicito wetinhlelo tesikolo tekuniketa kudla . 
Lelinani livalele ngaphandle timali letiniketwe kumabhajethi abohulumende bendzawo . 
Kwetfulwa kwesakhiwonchanti setenhlalo kufaka ekhatsi temfundvo , temphilo nendzawo yemahhovisi , kuhlela lokuhlanganisile kanye nekulawula kwema-asethi lokuphelele . 
Lenkhundla ifaka ekhatsi ematiko ahulumende , badlalindzima kanye neTinhlangano Letingekho Ngaphansi kwaHulumende emkhakheni wetebulungiswa bekubuyiselwa esimeni lesifanele kanye nebantfwana labangcubutana nemtsetfo . 
Asikho sifundza lesitfumele noma ngutiphi tiphakamiso temali lengetiwe letosetjentiselwa tindleko letingetekile tetidzingo tesigodzi . 
Loku kutawentiwa kusisekelo salowo nalowo hulumende , futsi , kuncenye yetfu , ngekubambisana Nematiko Ekuhwebelana Netetimboni kanye Netetimali . 
Kunetintfo letimcoka letimbalwa letinemandla lasemkhatsini ekutfutfukisa indzawo , kodvwa kuncane lokufana naletinye tindlela tekutfutfukisa indzawo yekuhlala . 
Umkhandlu uhlose kwakha tindzawana temathuna letisitfupha , yinye kuloko naloko kujutjwa . 
Kutsi lelilanga leli labungatwa bantfu baseNingizimu Afrika esifundzeni setfu ngetindlela letehlukene . 
Cishe yonkhe imitfwalo iyavikelwa ngemshwalense kantsi emalungelo ngaphasi kwalenkhontileka yemshwalense futsi avame kwendlulela asuka kumuntfu aye kulomunye kanye kanye nemalungelo ngaphasi kwedokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi kanye nemalungelo laphatselene nebuniyo balomtfwalo . 
Emashumi eminyaka , bantfu labanyenti eNingizimu Afrika bebangabutfoli bulungiswa ngenca yetizatfu letinyenti kantsi kuletinye kufaka ekhatsi kuswelakala kwetinsitanchanti , kufinyelela kulusito lwemtsetfo nemitsetfo leshayiwe lebeyiphetse kuhamba kwabo nekuphila kwabo . 
Angahle avumelane nemnikati wangasese kutsi amemetele leyo ndzawo kumhlaba longasese . 
Kuhlatiywa kwetihibe kanye netinyatselo letihleliwe tekulungisa tiyacatjangwa tisengakenteki . 
Buhlobo : Sisebenti sahulumende sicinisekisa kutsi emalunga emndeni ayacashwa etikhaleni temisebenti yesive noma emalunga emndeni atfola tinkontileka embusweni kutsatfwa njengebuhlobo . 
Batawufundza futsi baphendvule lokushiwo imibhalo lecanjiwe , bafundzi kuhluta kanye nekuhumusha ematheksti etemibhalo , futsi bawabone kutsi ahlobene njani nendzikimba lekhicitiwe kanye nakutindzikimba tabo . 
Iklayimethi yendzawo yamasipala itinte kakhulu . 
Bungoti bendlelalisu bumayelana nekuhluleka kwekhomishana kwenta njengoba kulindzelekile . 
Kungafani nemakethe lehambisa tihhenga letinsha , iNingizimu Afrika ichudzelana kakhulu kumikhicito yekudidiyela tihhenga ikakhulukati ijuzi yetihhenga . 
Iphalamende lamuhla ikugcila kwenkhulumomphendvulwano yavelonkhe . 
LoLuhlelo lweMiklomelo lweSayensi lwa-Kwame Nkrumah leNhlangano yeBunye be-Afrika lufezekiswa ngekusebentisa lemitsetfosimiso netinchubo letilandzelako : 
Lokukhishelwa ngaphandle kwetimbadalo tetimphesheni , kuphatfwa kwemajele naleminye imisebenti leminyenti kubonakalisa lokuphikisana kutsi hulumende kumele abhadale futsi alandzelele , kodvwa yena angaphakeli , tinsita . 
Noma ngabe yini lebambelela kukhula itawuba nemtselela lomubi kusivuno nakukhwalithi , futsi kuvamise kuba kokubili . 
Ngekhatsi kwalokunye , sinika sakhiwonchanti semikhicito yetekulima . 
Tindzaba tebumabhalane letifana nemarejista elivu kanye nema-akhawunti elucingo . 
Kuhanjiswa kuyiswe ngaphandle kwetihenga letisha naletonyisiwe eNingizimu Afrika kwehle ngekushesha kunekutfumela emhlabeni eveni laseKuwait nasetimakethe taseFrance . 
Kwanyalo , masipalati akanawo emandla ekwenta umsebenti wekulawula ikhwalithi yemoya . 
Kulungiswa kwemgwaco akugculisi ngenca yekuswelakala kwemathulusi lanele . 
Kusekela ekutfutfukiseni ibhajethi yetinsita temitsi . 
Lomklamo uyisitile lekhomishini kutsi ihlale itsintsana namunye walabakleyimako bese ibagcina banelwati ngalokwentekako ngalokuphatselene nemakleyimu abo . 
Kungeta , bochwepheshe nebacwaningi bete-akhademikhi , njengoba kudzingekile , bangakhetfwa bafakwe kutsi babe yincenye yelitsimba . 
Tintfo letigcugcutela imisebenti yalabahamba ngetinyawo nalenemitselela lecondzene ngco wekuheheka kwekuya etiteshini temabhasi ngetinyawo nekulindza emabhasi ifaka imigwaco lenganatihibe , kuhamba niphambane , kuhamba ngetulu kanye nemigwaco lemarempu . 
Kunye kwalokutsatfu kwaso sonkhe samba sendzawo kufanele kutsi kusetjentiselwe kujikeletisa , kulawula kanye nekusetjentiselwa kwesekela . 
LoSokontileka utawuphotfula lesakhiwo lesihlolwe saphindze futsi savunywa tiphatsimandla tendzawo lapho kufanele khona . 
Ngeke sihlale nje sivumele lokutiphatsa lokunje macondzana neligunyakwenta letfu njengebameleli labakhetfwe bantfu . 
Kusebenta lokuphelele kwamasipala kubukwe ngekweLuhlelo Lwekulawula Kusebenta . 
Tibonelo tekusekela sakhiwonchanti lutfungelelwano lwetitfutsi , sakhiwonchanti sebuchwepheshe semininingwane yekuchumana ( ICT )  . 
Lesivikelo singaphindze sisebente njengesichumane semlilo futsi singasita kucinisekisa kutsi tinchubo temvelo entsabeni tiyachubeka ngaphandle kwesitsikameto . 
Tonkhe letinhlobo leticuketfwe tikweMtsetfo Wetakhiwo titawuniketwa . 
Likhono lekuhumusha kanye nekusebentisa tinchubomgomo . 
Kuphakanyiswe tinkhombandlela letengetiwe tekungeta lesethi lekhona nekugcila kakhulukati emantini laphuma phasi emhlabatsini . 
Itrasti noma umsunguli unemtfwalo ngaphansi kwekulawulwa ngulongenelele . 
ENingizimu Afrika lugwemontsela lolungekho emtsetfweni , kungaba timemetelo letinekukhwabanisa nobe kungabhaliseli intsela lulicala lelibugebengu futsi tijeziso letihambisana nalo tifaka ekhatsi tinhlawulo nekubhadla ejele . 
Uma unekungabata tsatsa sikhatsi kuhamba kulenye incenye yemgwaco lapho kuphephe khona kancono kweca . 
Kulabanye bomasipala umuntfu ukhandza kutsi bafuna kwenta emasheya , baboleke imali ebhange kute bakhokhele sikweleti . 
Asigcugcutelwa , kodvwa , ngiyo indlela lencono yekuzuza loku kujikeleta kwemafemu ; kunebufakazi bekutsi umnyaka wekucala wekucwaninga emabhuku , kungabi nelwati lwangembili loluphatselene nemcwaningimabhuku lofikako kuholele ekutseni tindzaba tinganakwa . 
Uma aphumelela , umfundzi uniketwa Sitifiketi seKutsengisa saVelonkhe abuye avumeleke kuba yi-athizeni lefanelekile . 
Tinkinga letinkhulu kweswelakala kwekusitwa ngetimali temfundzate letenele nekungakheki kwebhodi leyengamele yalesikhungo . 
Cishe yincenye yalokutsatfu yetinkampani tabika umphumela lomuhle wemali lengenako letseliswako , talokutsatfu tabika umphumela lomubi wemali lengenako letseliswako kwabe kutsi talokutsatfu letisele kute umphumela wemali lengenako letawubika . 
Kubhadalwa kwemaklemu asemakhaya kusho ingucuko yekucazulula emaklemu etimangalo tasemakhaya . 
Imikhicito leminyenti yelubisi ikhombisa leto tindlela letifanako . 
Hlanganisa tindzawo temidlalo yasendlini neyangaphandle kute uyente ibe lusito lolukhulu . 
Imalingena lenyenti igcogcwa Ngekutsengiswa kwemphahla kanye netinsita ngaphandle kwetimphahla tenkampani letifaka kubuyiselwa kwetindleko kanye nekugcogcwa kwemali yesikimu sekwelapha semali yetigulane . 
Umcondzisi Jikelele angakhipha ticondziso letimayelana nekuhlolwa ngemshini lohlala emanga . 
Emaphuzu lamanyenti aphakanyisiswe khona kulelilanga ashiyelwa kucocisana . 
Ngalokwetayelekile , kutikhafulamfula letijulile , nakanekwetiya kakhulu lawo manti elwandle adala kutsi kube neweji yasawoti ngaphasi , bese kubanga kutsi kube nelucwecwe lolumile . 
Lutfungelwano lwendzawo levulekile lengakakhelwa kufanele luchumane ngalokwenele kusita kuhamba kwetivundzisi kanye nekusabalala kwetinhlanyelo kusuka endzaweni kuye kulenye indzawo . 
Kwentiwa kuhlolwa lokulula kakhulu kute kutfolwe kucondvwa kwekusimama mayelana nekufikeleleka kutinsita netinsitakusebenta tasemmangweni letibaluleke kakhulu , njengetikhala letivulekile , tikolwa nemitfolamphilo . 
Timali letingakasetjentiswa titawucelwa kutsi tidluliselwe kumnyaka timali lolandzelako tibhadale timbadalo letisele . 
Kwengeta , Litiko Letebulungiswa kanye neLitiko Letekuhweba Netimboni sekatsintsiwe . 
Simo : Umtsetfo Wekudvweba uvikela imidvwebo lebhalisiwe , lokungahle kube kwebuhle nome kwekusebenta , ngekuya ngekuma , luhlobo , kubukeka , iphethini , kuhlobiseka kanye nekuhleleka kwemkhicito nome lokubhaliwe . 
LeYunithi Yekuhlolwa Kwemabhuku icashe baphatsi bekugcina budlelwano kwanyalo bacedzelela incwadzi yemigomo letawulawula lomsebenti waleyunithi . 
Lokubasendzaweni lekahle kwetiteshini temabhasi kumcoka , futsi kufuneka tibe eceleni kweminyango yemabhilidi . 
Lenkhulumo yelwabiwomali igcizelela lolokuhambembili kulenchubomgomo kulowo mnyaka welwabiwomali . 
Uma lesitfombe sitawuhlala singantjintjwa , inchubo yetfu yentfutfuko angeke iphumelele . 
Emabhodi Emanti angema-ejensi eLitiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi , lasungulwa ngaphasi Kwemtsetfo weTemanti . 
Tingcoco mayelana nebudlelwane lobuhlelekile emkhatsini we-Afrika nebantfu base-Afrika kuloKusabalala kucinisekisa kuvana lokunenzuzo kuku-ajenda neyeNgcungcutsela yaseNairobi yemnyaka yeTindvuna tase-Afrika teteMasiko . 
Bugebengu eNingizimu Afrika butsintsa bantfu kanye netincenye telidolobhakati ngetindlela letehlukene . 
Kukhula lokufanele kulindzelekile ngekusebentisa Luhlelo Lwekwakha Lwebalimi Labasafufusa be-Orange River , loluhlose kukhulisa kufinyelela kanye nekuhlanganyela . 
Lencwadzi ngako ke ayisusi umsebenti losemtsetfweni kulabo labatisebentako , kantsi futsi ngalokungangabateki ayivali sidzingo sebukadzabona kanye nekuncuma kwabosolwati . 
Tigcino tekhebuli nelibhandela kutawesekelwa kulensika kute kuvikelwe kudvonseka kulesindlulisi kanye nekulawula irediyasi logobekako . 
Kungabukwana njani nato nekutsi nguluphi luhlelo lolungalandzelwa kute lusite kwehlisa kucwayana nekuletsa lushintjo . 
Kusetjentiswa kwetekulashwa ngelusito letindiza kusita ekutfutfukiseni kuhlolwa kuye kwalingwa . 
Yinye yemakhozi leyangenelwa tisebenti letibonesi tamasipala yabahlomisa emakhono ekunakekela labadzala eSikhungweni i-BOCA . 
Akakhoni kuvisisa kutsi lolwabiwomali lukhombisani , kantsi ukucela kutsi ukhombise lokubalulekile . 
Batfolakala ePitoli kantsi batsengisa steshinari sasemahhovisi . 
Sikebhe seluklayo lesine-GPS sisetjentiselwa kulandzelela tisetjentiswa letimise kwefaneli . 
Luhlelo lwesibonelelo lolwentiwe lwaba liciniso belutfolakala kubatfumeli ngaphandle , nebungako besibonelelo lesicondzene nalokucuketfwe kwasekhaya , lizinga leluntjintjanisomali , naletinye timbangela . 
Lofake sicelo kutawuphindza kudzingeke kutsi asuphavayise basebenti , agadze ibhajethi nato tonkhe timali kanye naletinye tinsita . 
Simiso sitawusungulwa ngaletinhlelo letisunguliwe ngekhatsi kweLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu kucinisekisa kutsi lesibonelelo siyaphumelela . 
Kute kuvikelwe kutimela kwebalingani ebudlelwanini lobungakabhaliswa , kutawuba netimiso tekungafaki umtsetfo ngekuvumelana . 
Linani letigulane ngelilanga linye belilinyenti ekuvuselelweni nakucatsaniswa etibhedlela kunaleli lebelilindzelekile . 
Lena yonkhe yimigomo letfutfukisa kubusa kahle kantsi loku kufanele kusekelwe . 
Inhloso yalomsebenti bekukususa lokucutjungulwa kwendlela yemanani ekutsengisa kufika kumazinga emphakatsi wasekhaya , kanye nekukhomba kukhula lokukhulu kumanani . 
Umuntfu angeke akhinyabete noma avimbele Khomishane , noma umuntfu lobukako lagunyatiwe , ekusebentiseni emandla abo noma kwenta imisebenti yabo . 
Budlelwane lobucinisiwe phakatsi kwabohulumende busite kutsi kube netinkhulumo leticinile esigabeni lesisetulu leticinisekisa kutsi tinsayeya tesakhiwonchanti kukhulunywa ngato ngendlela lesebentako , lehlelekekile kanye naleyongako ngendlela lephumelelako . 
Loku kwaba butsakatsaka lobetfusako betinhlelo tetekuphepha . 
Loku kusita masipala kutsi anciphise kusilela kwenkantolo yamantji ngekushushiswa kwemacala esamgwacweni . 
Imphumelelo lenkhulu yelulawulo ibonakala ngekutsi ifezekiswa kahle kangakanani . 
Bayiva ematsanjeni abo . 
LeLitiko Letekulima alizange libe lusito kulabalimi labasacatfuta ; kungako-nje labalimi lekukhulunywa ngabo bebahlala njalo naya Emahhovisi e-LED uma bahlangabetana netinkinga futsi bangayi kuLitiko Letekulima . 
Imemorandamu yekuvisisana nebeSikimu Selusito Setimali teTitjudeni savelonkhe kanye neLitiko leTemfundvo Sisekelo batawusita litiko ekwenteni kube lula kufinyelela kutemfundvo . 
Nome ngumuphi lomdvuna locindzetela lomsikati kutsi aye ecansini nakatsi ' ' Cha ' ' ungumdlwenguli . 
Kutinta kwebunjalondzawo kukhonjwe njegendzaba lehamba phambili ekuphakeleni tinsita lolutsintsa hulumende kakhulu . 
Njengobe kungenteka kulindzeleke , kugcila lokukhulu kwaletinkhambiso nemazinga avelonkhe kusekulungiseni kungalingani kwetemfundvo ngekhatsi kulenchubo . 
Kwesibili , sifundza lesifana neNshonalanga Kapa sisebenta njengendzawo yekuphuma yetihhenga letitfunyelwako ngelichweba laseKapa . 
Ikontileka idzinga kulawulwa kucinisekisa kutsi timali atikhokhelwa emakontileka laphelelwe sikhatsi , idzinga kugadvwa kucinisekisa kutsi baniketitinsita benta umsebenti njengoba kulindzelekile . 
Lenchubomgomo icacisa imigomosiseko leminyenti , tindlelasu kanye netindlela letehlukene letingasentjetiswa nguNdvuna kucinisekisa kugcineka nekusentjetiswa kwemanti ngalokulinganako ngetinjongo tekukhibika . 
Kufanele kutsi masipala ahlose kwakha sikhungo lesinebasebenti labanemakhono nelwati nalabangakhona kuniketa insita lephumelelako . 
Liphepha lelicuketse ludzaba licabange sidzingo sekusungulwa kwesikhwama sesincesitelo sebahlukunyetwa bebugebengu kanye netindzaba letibanti tekuhlonyiswa kwebahlukunyetwa nendlela yebulungiswa lobubuyiselwako ebugebengwini . 
Kutawukhula tikhungo letinyenti tekukhula kwemnotfo ngemandla , konga nelutjalomali lapho tindleko temikhicito lekhicita leminye imikhicito titawube tibita kakhulu . 
Ikhabhinethi ivumele kucashwa Kwemcondzisi Jikelele Welitiko kanye Nenhloko Yetemisebenti . 
Lokulandzisa kushintjiwe kutsi kukhombise bufakazi lobengetiwe lobuniketiwe kumibiko yetimali yebuphatsi bendzawo . 
Lelithebula liphindze futsi licatsanise emaresithi angemphela nalawo labhajethelwe kanye netinkhokhelo tangemphela naleto letibhajethelwe . 
Kubona kuphakelwa ngeliphutsa nekuvumela lokubhalwe kumajenali . 
Ngekuchamuka ubuya eLimpopo , yini lekukhangile kulobukhatikhati baseGauteng ? 
Kufanele kube ngumuntfu lokwatiko kusebenta nalotsembekile . 
Emandla lamakhulu angasetjentiswa , kuletinye tintfo , ngekumelwa ebhodini yebacondzisi balolunye luhlangotsi , kuhlanganyela enchubeni yekwentiwa kwenchubogomo , ngekutsengiselana kwetinikampani ngetinsitakusebenta , lengucuko yangekhatsi yemsebenti longumphatsi noma kuncika emininingwaneni yelwati lwebasebenti . 
Kubalulekile kubuka kuloko lokutfolakele kuleminyakashumi lemibili ngekusebentisana kwebantfu baseNingizimu Afrika . 
Inchubo lehlanganisile yekubusa yeSigodzi kufanele ilandzelwe kucinisekisa kutsi tidzingo tebantfu tiyalungiswa ngendlela lesimeme . 
Kufanele cishe ube nelwati lwemsebenti lweminyaka lesihlanu . 
Kwenta tinsita tisebente , kutawusungulwa emabhajethi ekusebenta kanye netisebenti . 
Ngekuchuba kwakhiwa kwetindzawo tebulingani , badlali labancane lekungenteka kutsi bebangakhoni kufinyelela ematfubeni ekuphakela lokusimeme bangatfola kufinyelela emakethe lokukhulu . 
LoMtsetfosisekelo ufaka tindleko leticacile letimayelana nekuphepha kwekudla : 
Nangabe idatha lekhona ayeneli , kucaphela lokutsite kwesikhatsi lesifishane , ngekusebentisa sisetjentiswa lesimise kwefaneli nome umbala , kungentiwa . 
Lihhovisi Lemmeli Wemndeni litsatsa sikhatsi lesingakanani ngekwesilinganiso kucwayisa ngetindzaba letiphikiswako ? 
Phetsa umnyaka wekusebentela sive . 
Kungabambisani kwalabatsintsekako , kwetfulwa kwelwatiso lolungakatsembeki , kungakhoni kubona tikhala kanye nalokufanele kubukwe kucala , inchubo yekwamukela , kungakhoni kugcina njalo emalanga labekelwe tikhatsi tekuchumana . 
Kuba khona kwemalingena etindzaweni letivikelwe kulindzeleke kutsi yehle kulomnyaka luphakelotimali njengemphumela wekukhuliswa kwetindzawo letivikelekile . 
Onkhe ematiko avelonkhe lasebenta imisebenti lengatsintsa temvelo naso sonkhe sifundza kufanele silungisele luhlelo lwekusebentisa imvelo kungakapheli umnyaka munye waloMtsetfo lomenyetelwe futsi lokungenani njalo emuva kweminyaka lemine ngemuva kwaloko . 
Ngekuhambisana nalamasu ekuhlolisiswa kwentinsita tahulumende , imininingwane yebantfu labafake ticelo itawuhlolisiswa ngalesikhatsi salenchubo yekuhlunga . 
Kulawulwa kweluphakemali kuciniswe ngekusebentisa Luhla Lwetikhala Temsebenti Loluvunyelwe kusikhungo ngasinye . 
Nanoma kugcogcwa kwemfucuta kuyincenye lebalulekile yekulawulwa kwemfucuta , akukabikhona kugcizelela lokwanele kutinsita letigcogca imfucuta esikhatsini lesidlulile . 
Loku kuyatfokotisa nakubukwa kutsi iMphumalanga Kapa isifundza lesihamba embili ekukhiciteni tihhenga . 
Kuphakanyiswe kutsi emakhomishini emajaji eluphenyo kufanele abekwe kuze aphenye tinkhinga kutikhungo ngasinye lesitsintsekile kutemfundvo lephakeme . 
Tinhloso teLulawulo lwebungoti kucinisekisa kutsi bungoti beSikhwama buyabonwa futsi bulawulwe ngemphumelelo nekutsi tinjongo tekusebenta kanye netetimali kuhlangabetanwa nato ngekulandzela imitsetfo lesebentako kanye nemitsetfopsimiso ezingeni lelifanele lesicinisekiso . 
Inchubomgomo lecacile yetindlu talabahola kancane netalabahola imiholo lesemkhatsini ifanele kutsi ichazelwe bonkhe labatsintsekako kute kutsi bayivisise . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kubita imali batsengi ngekubhala noma ngutiphi tilinganiso / emakhotheshini . 
Kwengeta kuloku , sikhungo setemnotfo asikahloli kutsi ingabe tintfo temphahla , temboni netemshini tinemonakalo yini . 
Ungakopa lokusebentako kulombhalo kwentela kukusebentisa etinhlelweni letingentelwa inzuzo tetemfundvo uma usho umtfombo wako . 
Litiko litawusebentisana ngekubambisana netifundza kusita tiphatsimandla tendzawo lapho kudzingeke khona kokubili kucinisekisa kwekutsi tinsita letanele tiyasungulwa nekucinisekisa kutsi emazinga emanti awacekeleki phansi ngekuswelakala noma kungasebenti kahle kwekulungiswa kwetibi . 
Uma kwentiwe kucwaningwa kwentsela , bakhokhibentsela bangacelwa imibuto lenabile lemayelana nelucwaningo kanye nemisebenti yentfutfuko leyentiwe kantsi emarekhodi kufanele akhombise kutsi umsebenti lotsite wentiwe . 
Emazinga ekushisa aseMpumalanga Kapa bewafutumele nawacatsaniswa neweNgci , netihlambi ngasekupheleni kwenyanga kumele kwente ncono lihlatsi . 
Kunaleminye imitamo leminyenti yemasu ekukhulisa lokuphumelela kwetisebenti emazingeni asemakhaya . 
Loku kutawufezekiswa ngekusetjentiswa kwelisu lekuntjintja tintfo ku-HIV ne-AIDS lelisentiwa nguleLitiko . 
Lokulandzela imphumelelo letfolakele ngekusebenta kwayo , kuye kwancunywa kutsi kukhuliswe kusekelwa kwabomasipalati labanyenti eminyakeni lemitsatfu letako . 
Kumele bacinisekise kutsi batsengi bayawavisisa emalungelo abo , imisebenti , tibopho kanye nemagunya basebentisana nahulumende kuhlangabetana netidzingo tabo tetindlu kwentela kucinisekisa luhlelo lolusimeme kakhudlwana lekwetfulwa kwetindlu . 
Lisiko kanye nendzikimba letsite ( ummango ) tikimu temshwalensi wetemphilo kutawudzingeka kutsi tisungulwe kute kucinisekiswe kufinyelela kutfola tinsita , ikakhulu labo labancishwe ematfuba nalabahlaseleka kalula . 
Kubhalisa nekugcina kahle inchubo yekukhonona kwemmango . 
Imali lengukheshi netilinganiso temali lengukheshi tifaka kuba nemali lengukheshi esandleni nakutimali letisebhange . 
Ngikuvile loku lakushilo . 
Lendlelalisu kufuneka ifake tindlela tekuvimbela letisezingeni lelincane , lelisemkhatsini nalelisetulu . 
Sicelo semvumo yekutsatsa luhambo lwekuvakasha kufanele siphotfulwe . 
Kuko konkhe lokuphiwa lwati kukhulunywe ngebahleli betindzawo tekwakha , kepha kuyakhula kubonwa kwekutsi tindzawo tekwakha tasemadolobheni kumele tibe ngumkhicito wemsebenti lofaka lokunyenti lokufaka ekhatsi tati tekubukeka kwelive , tati tekwakhiwa kwetindlu , bahleli bemadolobha nebadvwebi kanye nabonjiniyela bethrafiki nebetitfutsi tesive . 
Lelemikhulu imikhakhane ikhule ngalokuvilaphisako ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kwehlukanisa lokungakaneli kumsuka kwaba ngumphumela emfucutweni letayelekile leyaphelela kumgudvu wemfucuta lenekutsatselana kube kwandzisa bunyenti bemfucuta ledzinga kushiswa . 
Sibuya kumlandvo lapho khona emalungelo ekuba nemphahla labekemukelwa bekungulawo wemadvodza lamhlophe . 
Leyo mililo inemitselela leminyenti lemibi kusimondzawo , njenge : 
Kwetanyiwe kufaka ekhatsi ema-ICT ekuceceshweni kwabothishela . 
Singaba nelitsemba njani ngaphasi kwetimo letinje ? 
Awekho emandla langaniketwa wona umeluleki noma umchumanisi ngekwenta tincumo ngekuphatfwa kwekutsengwa kwemphahla . 
Incenye ngayinye yekubekwa kwemanani entsengo itawunikwa emamaki ilinganiswe ngekuya ngefomula leniketiwe ngekwelitafula lelingaphasi . 
Ngatalelwa Kucalatsatfu Weligwa . 
Lesisebenti sitawudzingeka kutsi sisebente tikhatsi letecile nema-awa lalulilwe . 
Kutiphendvulela nekubeka tintfo ebaleni kudzinga tindlelanchubo kute kutsi kuzuzwe . 
Uma ungaba nguNdvunankhulu weSifundza saseGauteng lusuku lunye , yini longayenta kutfutfukisa lesifundza ? 
Kunetinkhinga mayelana netikhatsi letibekiwe , kulawulwa kwekwalithi kanye nekuphatsa lokubambelela imiklamo uma sokontileka kanye nebaluleki bangakhoni kuletsa ngesikhatsi . 
Kuphindze futsi kwesabise lomklamo wetemfundvo kanye nekusimama kwesikhatsi lesidze kwetikhungo temmango tetemfundvo lephakeme . 
Kokubili kuvikelwe ngumtsetfosisekelo , kantsi futsi nemadokhumenti etfu enchubomgomo ayesekela ngekungagodli lutfo . 
Kuhlambulula lokufunekako kuchazwa njengekuhlambulula lokudzingekako kute kucinisekiswe kuhambisana nenjongo yelizingasimo lesimondzawo lenconyiwe yencenye letsite , ngekubuka kwetiyisa lokukhona kusimondzawo selwandle lesemukelako kanye nekwetiyisa lokuphakanyisiwe kutsi kube khona emantini langcolile . 
Ingabe wena noma lomunye umuntfu uhlobene nalebhida lecashwe ngumbuso kwamanje ? 
Loku kufanele kubukwe kulenchubo yekuhlela . 
Kungani bantfu , ngekubona kwakho , bashiya litiko ? 
Nobe kunjalo , njengobe lemodeli incike kutilinganiso , tilungiso kuyo tiyadzingeka uma tinombolo tangemphela setitfolakala , ngaloko kudzinge kutsi bothishela bayiswe kuyosebenta encenye , lokuyinchubo lenkimbonkimbo . 
Kwentiwa kutsi bakhokhimtselo babe naletinye letimbili tindlela tekukhokhela emahhovisi eligatja , lekunguleti : 
Litiko litawutsandza kubonga bonkhe labatsintsekako labayincenye yetinchubo telusuku , kantsi liphindze lincuse basebentisi kutsi bacaphele babuye bahlahle emehlo nabasebentisa tindzawo tekukhokha imali tedijithali . 
Lenkhundla yetemidlalo ineligede lelinemasondvo lekukhipha bantfu ngetikhatsi letiphutfumako lelisebenta ngagezi , liphindze futsi lilawuleke ngaphandle kwekusebentisa gezi . 
Lokuhlola loku ngaphambilini bekwentiwa bomantji labakhetsiwe bemsebenti welicophelo futsi lebawetayele lomsebenti lowentiwa ehhovisi lamantji . 
Lesahluko , siphakamisa ikakhulu kutsi kukhula kwemali yahulumende lokuhlehlisiwe lokupheleketela tinhlelo tekusebentisa imali letinsha kufanele tiphatselane nekuchubekisa lokukhawuliwe kwephrofayili yebungoti besikweleti . 
Emanti , lasetjentiswa ekukhiciteni , ekuphehleni gezi , titfutsi letihamba phasi , kwakha kanye netinhloso letihambisanako . 
Kubhalisa kanye nekulandzelelwa kwemadokhumenti langenako kanye nalaphumako . 
Sifundza saseGauteng sizuza etindzaweni tetikhungo tekucwaninga letinyenti , emayunivesithi , emahhovisi lalamkhulu etinhlangano tetimboni , nebaguculi labaphambili bebuchwepheshe ngekhatsi eminceleni yayo . 
Linani lelisetulu le-indeksi nalo lingakhombisa kutsi live lasekhaya lingahle lingabi kahle njengendzawo lefiswako yekwenta imisebenti yekukhicita leyenteka emaveni angaphandle , kungako emafemu akhetsa kutfumela tinzuzo tebunikati bawo kuletinye tindzawo . 
Angadlala indzima lebalulekile ekuhlanganiseni lusito lwemphakatsi kanye nekusekelwa kwemizamo yekulawulwa kwemfucuta . 
Umhlaba ungulenye yemphahla leligugu kakhulu lidolobhakati lelinayo . 
Kubaluleke kakhulu kutsi loku kwentiwe ngoba kunika bothishela labasha emakhono ; labatawadzinga emfundvweni ye-ICT . 
Lombiko uphindze uphetse kutsi kunekwandza kwekusalela emuva ngesikweleti kulesikhatsi . 
Kwehlukahlukana kwemasiko : basebenti abakhutsatwe kufundza ngemasiko alabanye nekugubha kwehlukahlukana kwemasiko endzaweni yemsebenti . 
Inkholo kanye nekugcina inkholo yakho kudlala indzima lemcoka ekwakheni bungiyo be-Afrika kanye nekuchumana ngekwetenhlalo . 
Akuhlali kukhonakala kuhlukanisa lendzawo ngakulendlela yeliphayiphi ledvutane netindlela letibukwako dvutane nelichweba . 
Imodeli lenjalo ingaphetfwa , futsi lokuhlola kubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti kwetfulwe emva kwaloko kwengete Kumbiko waLekhomishini . 
Kubeka liso kanye nekulawula ematfuba ekulahlekelwa kwentiwa kwekucala kususelwa kumikhawulo lesungulwe nguleSikhwama . Lemikhawulo lena ikhombisa lisu lebhizinisi kanye nesimondzawo semakethe yaleSikhwama , kanjalo nelizinga lematfuba ekulahlekelwa leSikhwama lesifisa kuwemukela . 
Kufanele kucace kuloku lokuvetwe ngenhla kutsi umehluleli lofundzile ngabe wente umyalo wekutsi sabelo semdlulisicala wesibili senzuzo ngemuva kwekutsengisa lelipulazi sikhokhelwe yena kwentiwe imphahla letimele . 
Linganisa kuphakama ecaleni lemfudlana lowehlako lesakhiwo . 
Yonkhe imoto kumele ifakwe isathelayithi yekuyilandzela noma inchubo yekutfola imoto lentjontjiwe njengekuvunywa Ngumhloli Lomkhulu . 
Ikhomishini ihlukanisa emkhatsini kwebudlelwano beliciniso nalobake benteka . 
Emagama langetulu kwesibalo lesidzingekako atawugcinwa eluhlwini lwekulindza . 
Yakha simondzawo lesivumelako kwentela kwenta lula emasu ekutfola imali yekutfutfukisa umnotfo kanye nekuhlahlambisa kuhweba nekutjala imali kwesifundza . 
Tindzawo tekuhlaliswa letisebenta kancono nguleto letinetindzawo letimihibahiba . 
Kumahlandla lamanyenti , bantfu besitsatfu abaphendvuli ngesikhatsi ngaloko kwephutisa lenchubo . 
Ikhanola iphindze isentjetiswe emakethe yemboni ngoba inetimphawu letinhle tekuncibilikisa letifana nekukhicitwa kwebhayodizili . 
Sifanele kutsi sisebentisane kute kutsi sitfutfuke kulendzawo . 
Lenkinga ichubiseleka embili tisebenti letingasebenti kahle , kweswelakala kwemakhono etebucwepheshe kanye nekumoshwa kwemanti ngenca yekuchunywa lokungekho emtsetfweni . 
Kucinisekisa nekuvumela kuchubeka kwemibiko yemiklamo yatinyanga tonkhe nemibiko yemaklasta letfunyelwe ngulabentako . 
Lusito luyaniketwa kumuntfu munye lomela lotfumela lokutsengiswako ngaphandle lobhalisiwe ngamunye ngembukiso ngamunye . 
Kutawuphindze futsi kube netinsita letinyenti letimcoka telwati lolukhetsekile letingeke tibonelelwe kulenkhundla yesibhedlela sekugula kwengcondvo . 
Nangabe sicaphuno lesetfulwako sisikhulu kakhulu kungena ebhokisini lelibekiwe , cela lusito elwamukelweni . 
Masipala kufanele , ngekusebentisana neliHhovisi laSomlomo , antjintjele emalunga emakomidi emawadi kwentela kuhamba netindleko letenteke ngaphandle kwekuhlelwa ngenca yekuya emihlanganweni yemawadi . 
Kuye kwancunywa kutsi tikhungo letibanti letigcile emphakatsini tiyadzingeka ekufakweni kwe-LED ngekhatsi kulendzawo . 
Letinkhomba leti kanye naletinye titawubekwa liso kuleminyakatimali yonkhe lebonelelwe nguleBhajethi . 
Babhidi labagcwalise futsi basayine tincenye tekutihlangula taledokhumenti yebhidi ngahle babukwe . 
Kuyo yonkhe lemizabalazo leyaba khona , kunalabalimala . 
LeLitiko leSifundza neMbuso Wasekhaya litawukhipha timali ngemigudvu lemitsatfu . 
Loluhlaka Lolucubile Lwekulawula Bungoti lungachazwa " njengetintfo letihleliwe kuloluhlelo lwekulawula kusebenta lokuphatselene nekulawula bungoti "  . 
Lomtsetfo ubeka tinchubo letidzingwa tindzaba letitsintsene nesicelo lesinjengalesi . 
Tekutfutsa Kumadolobhakati Lamakhulu Emave Lamatsatfu , Sigodzi sase-Oregon , ePortland . 
Bufakazi bungetfulwa ngetindlela letinyenti , lokufaka ekhatsi timphawu taphambilini takulelive nome taphesheya , imibiko , tifakazelo letisho imisebenti leyentiwe , emarekhodi emsebenti , emaphothifoliyo , kanye nema-vidiyo ekutilungiselela kanye nemarekhodi ekwenta umsebenti . 
Silinga kuphendvula lombuto ngekuhlola kuphendvula kwetinchubomgomo letisisisekelo tekwehla kwemandla emali netetimali kutintsengo te-oyili nekudla letingakalindzeleki eNingizimu Afrika kanye nalamanye emave lamanyenti . 
Kucatjangwa kutsi kunetinhlanganiselamave letincane tavelonkhe letitawulekelwa ngetimali , kodvwa leti letisele titawutfola imali lenyenti . 
Emakhophi alombiko waminyakayonkhe futsi abekwa emasentha lamanyenti abomasipala futsi lommango wakhutsatwa kubuka lemibiko futsi yetfule timvo tawo ngawo . 
Sibutsetelo semitsetfosivivinyo yekungena lekhombisa tibalo tangemphela talokutsengiswa emaveni angaphandle kwaleminyaka lemitsatfu leyengcile kumele tiniketwe . 
Kusebentisa tinhlelo tekulawula tangekhatsi letifanele ehhovisi lesifundza . 
Kubona lokulandzelako : Incitfo lelandzelako yeluhlobo lwemali yebhizinisi irekhodwa esitatimendeni sekusebenta kwetimali " njengencitfo yemphahla yemali yebhizinisi " futsi kubhalwe ngemagabhadlela kurejista yemphahla yelitiko ekupheleni kwemklamo . 
Uma kusungulwa umyalo lonjena , kufuneka kube nemehluko locacile etinchubeni tekucondzisa tigwegwe emkhatsini kwetono letimayelana nekuphatsa , naleto letimayelana nebugebengu . 
Ngako-ke , kubalulekile kutsi kube khona tinyatselo letentiwako kute kulwe nalomtselela wetinsayeya tekubete emandla ekwenta umsebenti . 
Kushaywa kwemtsetfo kutawuletfwa kuLendlu kutsi kutocitfwa ngalokusemtfweni Umtsetfo wekucalwa Kwenhlangano Yetetindlu yeNyakatfo Ntsonalanga . 
Lokufinyetwa loku kwenta kube lula kakhulu kubaphatsi kubeka imphatfocatsa nekwenta ncono imikhicito kodvwa baphatsi bebangakaceceshwa kulemitsetfo lemisha ngaleyondlela letingucuko taba nemtselela lojutjelwe . 
Labahamba batsengisi , labatsengisa ngemaphakethe lamancane , bangadzinga ematamatisi laphakatsi nendzawo kuya kulamancane ngetizatfu letahlukahlukene naletivakalako . 
Sikhungo Selwatiso sinalemisebenti lemikhulu lelandzelako : Kucondzisa insita yemibuto kubasebentisi bangekhatsi kanye nebangaphandle . 
Kute bugebengu labentile , umane nje weca umyalo lolukhuni lobewuloku ugcinwa ngummango , umyalo locine kangangekutsi nanoma ngubani lowephulako uyatingelwa emkhatsini wetfu atsatfwe njengalongafanele kuhlala natsi . 
Imicombelelo ikhombisa kutsi lokukhula kwelizinga lekufaka ligalelo kulomkhakha welizinga lesibili kutawubita umkhakha welizinga lekucala . 
Lomtsetfo uvumela tiphatsimandla kubeka umkhawulo wekuphuma kwalokungcolisako lokusukela emsebentini lohleliwe . 
Loku kuhambisana nekwehla ekufakeni ligalelo kwetekulima ekukhuleni kwemnotfo kulelive lonkhe . 
Loku kuyancomeka uma ubuka indlela lengabatekako nalematima lapho imiklamo ilawulwa khona . 
Imisebenti yekwakha kungenteka iholele ekukhuphukeni kwemkhicito welutfuli loluphephetfwa ngumoya , ikakhulukati kuletinyanga letomisile tasehlobo . 
Emanti aphakelwa ngebunyenti kumacembu lawasebentisako lahlukene , kanye nemkhakha wetekulima lomkhulukati lowasebentisako . 
Loluhlelo Lwekulawula Emafu ngaphandle Kwemaphepha ( i-PEAS ) lutawuchubeka lusetjentiswe kulamanye emahhovisi ngekuhambisana netinsita letikhona . 
Tinsita telisubuciko , tekusebenta nekulawulwa kwetimali kuniketwa Luphikotinsita lweLuphiko lweteKulawulwa kweTimali neLisubuciko neKusebenta . 
Kubeka legcogcwa emtselweni kanye nelusebentisomali loluconjelelwe lemnyaka yelwabiwomali , kanye naleminye iminyakatimali lemibili ; 
Ngalokuphambanako , kunelinani lemaphutsa laloku lasele ladzinga kususwa . 
Lomtsetfo ugcizelela kakhulu kuhlelela imfucuta , lapho tiphatsimandla tendzawo kudzingeka tilungise emasu ekulawula imfucuta kwentela imfucuta , kungaba ngamunye nome babambisene . 
Kutsatsa imali ngalokungakafaneli : Kuphocelela umuntfu noma i-entithi kutsi inikete inzuzo esisebentini sahulumende , lomunye umuntfu noma i-entithi , ngekutsi utawenta ( noma kwehluleka kwenta ) ngendlela letsite . 
Buka singetelelo ngaleminye imininingwane kutidzingo nakunchubo yemaphutu . 
Bekuphindze kube khona labamele kucaphela simo labasuka kumphakatsi weNGO e-Afrika , iWHO , iChina kanye neRussia . 
Tinhlelo Telwati Lwetetimali i-BAS luhlelo lolukhulu lolusetjentiswa kulawula tinchubo tekutsengiselana kanye nemininingwane yetimali telitiko . 
Tilimo letiniselwako etindzaweni letimbalwa taMasipala wasePrince Albert sicinisekiso sekuphakelwa kwemanti ekunisela sikhulu ngalokwenele kwesekela kukhicitwa kwetilimo temnyaka wonkhe . 
Batsengi banelilungelo lekubuyisela timphahla netinsita letingakacelwa , ngebungoti netindleko temtsengisimphahla . 
Caphela : Kwehluleka kungenisa bufakazi balelo gunya , lapho kufanele khona , kungaholela ekutsi lebhidi iyekelwe . 
Lesigaba lesi sibuka kubakhona kwemisebenti nekungabikhona kwemisebenti kutindlelakwenteka temave emhlaba bese sicatsanisa kungabikhona kwemisebenti eNingizimu Afrika nekwalamanye emave lamanyentana . 
Kwakheka kwemisebenti angeke kube khona ngaphandle kwekukhula kwemkhakha emabhizinisi lamancane lapho khona linyenti lebahlatiyi liyavuma kutsi kukhula mayelana nekwakheka kwemisebenti kutawubuya kakhulu emkhakheni wetemabhizinisi lamancane . 
Sibuye sifune kufinyelela emimmangweni . 
Kutsatsa emadokhumenti kuMadivishini ayiswe eHhovisi lekuBhalisa kute afayelwe abuye futsi asabalaliswe . 
Kuletimbangela letinyenti timbalwa kakhulu letandzisa kuhlelela lomklamo futsi tilawulwe ngco bahleli noma kube ngumcondzisi wesifundza . 
Kusetjentiswa kwaletinhlelo letakhiwe tesimondzawo . 
IMpumalanga ibhalise sabelo lesikhulu sesitfupha etifundzeni . 
Ummbila ulinywa kakhulu etindzaweni letidvute kakhulu netifundza letilima ummbila kulelive . 
Uma bothishela kanye nebafundzi bashona , tikole tiyatsikameteka , tiyalahlekelwa futsi tiba nelusizi . 
Ngekususela kulokutfolakele kutsi bekungeke kwenteke ngalokusemtsetfweni uma kungasiyo intfo lengenteki kususa inshisakalotimali yakhe efeni lelihlanganisiwe , ngekungati lutfo , umehluleli lofundzile wamemetela kutsi tinzuzo telipulazi tidliwa ngumbuso . 
Imalingena yentalomali ifaka ekhatsi inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze kwanome ngabe ngusiphi sephulelo nome imali lekhokhwako nome ngabe ngumuphi umehluko emkhatsini welinani lentsengo yemphahla yekwelibhuku yasekucaleni yentalomali yesibambisomali kanye nesamba sayo ekulungeni kutsi isetjentiswe lokubalwe ngekubuka ireyithi yentalomali . 
Loku kutawentiwa ngato tonkhe tindlela lapho kulawula hulumende ngco , lokufana nemtsetfo , kulawula kanye nenkhomba yendlelasu . 
Noma kunjalo , linani lelincane lemitsi yekubulala likhula liyantjintja ngetingucuko tema-molecule esimondzawo lenta kube nebutsi lobunciphile uma icatsaniswa naleyo-molecule yekucala . 
Kutfutfuka kwethekhinoloji lehambelana netinhlelo letingawadzingi emanti kuyadzingeka . 
Nangabe umhuzuko noma kulimala kwenteka kusadlalwa lomdlala lololimele kumele akhishwe enkhudleni , aniketwe kusitwa kwekucala bese uvunyelwa kutsi abuyele nangabe kulimala kuhlantiwe kwabese kuyabhandishwa . 
Noma kunjalo , kwanyalo lokukhicitwa nekunatfwa kwebhiya kugcwaliswe bakhiciti bavelonkhe . 
Sokontileka kufanele anciphise noma ngabe ngutiphi tingoti tekuphepha ngekugadza indzawo lenebantfu labasebentako kanye netintfo letentekako . 
LeMemorandamu Yekuvisisana neManitoba Nekhopholeshini YeKuhweba Nekusisa itawutfola kunakwa lokukhetsekile ngekuhamba kwemnyaka neluhlelo lolutsite lutawuphetfwa lucondzane nekuvakasha kwandvunankhulu kulesifundza . 
Lokunye futsi , mayelana nesakhiwonchanti , emasayithi lamabili ayalungiswa kwamanje kute kutsi kwakhiwe letinye tikhungo tetemphilo letimbili temmango . 
Lemboni iheha futsi igcina bantfu labafundze kakhulu nalabanemakhono lasetulu kutinhlobohlobo temisebenti ' leluhlata ' lekhokhela kahle , nalesezingeni . 
Uma ngabe ematiko afuna kufinyelela kuvetwa ngalokungetiwe atawudzinga kuniketa imali levela kubhajethi yabo labayiniketiwe nalokukhula lokuvela kuloko kutawuvunyelwana ngako kulelizinga nelitiko ngalinye . 
Lelitiko alinayo imphahla leligugu kwamanje kurejista yayo yemphahla . 
Nangabe tinsita tikhona , sikolo singafuna kusungula Ikomiti Yekweluleka Ngetemphilo . 
Lesikolo sasemapulazini asisasebenti , ngenca yebafundzi nabothishela . 
Nanoma ungekho umholoncane wavelonkhe eNingizimu Afrika , sakhiwo semholoncane semkhakha lotsite sicake ngalokuvakalako futsi kungenteka sikhawule kuhamba emkhatsini kwetigodzi nemikhakha . 
Inhlanti lebulewe butsi be-aluminiyamu akufuneki idliwe , njengoba i-aluminiyamu kwamanje inemtselela kusifo se-Alzheimer . 
Silinganiso siyentiwa etintfweni letingatsembeki letitfolwako ngekubuyeketa tonkhe tindleko letisilele emuva uma kuphela umnyaka . 
Lisu leteKuchumana laVelonkhe leletfulwe kumikhakha yavelonkhe , yesifundza kanye neyendzawo . 
Lesabelo sentelwe emalanga elivu langakasetjentiswa kwaze kwafika sikhatsi sekutsatsa likhefu kutisebenti uma setigcina kuya emsebentini . 
Emadizayini emasayithi lasunguliwe lenta tigitjelwa temmango tibe nguletihehanako ayadzingeka kodvwa , ngenca yekucindzeteleka kwetinhlelo temgwaco , sekusikhatsi sekuyekela kugcizelela emadizayini ekusetjentiswa kwemhlaba lenta kube lula kubasebentisi betimoto , futsi sibuyele sibuke kuhamba kulabahamba ngetinyawo nalabasebentisa tigitjelwa temmango . 
Sidzingo sekuhlela lokuhle , kukhetsa indzawo ngekucophelela , kuhlanganyela kwemphakatsi kanye nekwatisa , kanye nenchubomgomo yekuvuleleka nekungabi nemfihlo kucacisiwe njengendlela leyimphumelelo yekunciphisa kuphikiswa kwetincomo tekulawulwa kwemfucuta . 
Budlelwane lobuzuzako betepolitiki netemnotfo bufanele kutsi buchubeke nekufunwa kulamanye emave netimiso taseNyakatfo . 
Loku kubuye kubaluleke ekutfoleni tinkontileka nebatsengisi labakhulu nahulumende , ngekufuna nekutsenga kwesive . 
Nguyiphi imitselela yelwabiwomali lwahulumende uma ngabe afuna kusebentisa itheknoloji yabomakhalekhukhwini kutsintsana netakhamuti ? 
Ngekwekuhlela lokutfutfukisa timboni kwentela umnotfo kusetjentiswa emasu emnotfo ekutfutfukisa takhiwonchanti , ngenhloso yalesifundza yekucinisa kuhweba kwemnotfo nebuhlanganyeli , uma kubukwa simo saso selisu lemnotfo kulelivekati . 
Ithenda yakhangiswa yekusungula idathabhesi , iComputer Foundation yanconywa kutsi ibe ngumphakeli tinsita . 
Lephrojekthi iholele ekutseni kusungulwe futsi kusetjentiswe emachinga latentekelako ekwetfula idatha ku-Inthanethi . 
Kwakha umbono wekuhlangana , lokulitjesisekelo lenchubo yengucuko , bomasipalati baniketwe umsebenti wekucedzelela Tinhlelo Tentfutfuko Letihlanganisiwe . 
Kucinisekisa kufinyelela kutinsita letikhetsekile esibhedlela sahulumende . 
Lwatiso lwemikhicito lolubuke tilwimi lebeticindzelekile kanye nalamanye emacembu lahleleke-ngekwemholo . 
Khotha inkhomba yetimali yekusekela umbono wakho . 
Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarkhodi tidzinga imitimba yembuso isebentise ibuye ilondvolote lomculu lohlanganiswe netinhlelo tekulawula lanika buncane balokulawulwa kwemarekhodi lokulandzelako : 
Emalunga emndeni , tihlobo , bangani kanye nebalingani bavame kugula futsi bayafa , babe basebancane kakhulu . 
Angeke kusaba nesidzingo sekusebentisa linani lemali lenkhulu , sikhatsi nemandla ekubala ngalokuphelele timali tesincepheteliso . 
Timbangela letinkhulu tekungasebenti kulendzawo tisukela kumkhakha wetekulima lonciphako , longemphela kungiwo umcashi lomkhulu , kuye kulokuminyetelana lokuyinhloko emkhatsini walomkhakha kanye nekumunya lokuphuyile kwemareyithi ekusebenta ekhatsi kulomkhakha wekukhicita . 
Tinhlelo tilungiswa ezingeni lendzawo , lesigodzi kanye nelembuso , ngelusito lelwati lwetintfo letitsite kanye nelwetimali lwahulumende welubumbano . 
Nanome kunjalo , lowo nalowo mtfulinsita ngeke ayemukele iminikelo leyengca umnikelo wemnyaka newesikhatsi sonkhe sekuphila sanome ngabe ngumuphi umtjalitimali mayelana nema-akhawunti langaphasi kwalowo metfulinsita . 
Imigwaco lenelwatiso lolukhulu itsatfwa ngatsi mifishane kodvwa iyakhunjulwa kutsi midze . 
Tikimu tekucecesha basebenti betemtsetfo tiyasentjetiswa . 
Lokuhlela ngemikhakha kunelifutse ekuhleleni ngemikhakha lemincane ngaphasi kwemtselo wetemvelo kuphela , futsi ngako-ke ute lifutse emalini legcogcwa emtselweni njengobe kubikiwe . 
Sicelwa kutsi sonkhe sichubeke netemidlalo yetfu ngemdlandla futsi sente imidlalo yetfu kutsi ifinyelelwe nguwonkhewonkhe kulelive lakitsi . 
Kulenchubo yekubusa lenjena , kuphendvulana nesive kubophelela basebenti bahulumende kuphendvula sive ngetento tabo ( noma ngekungenti ) futsi kungabenta baswinye nakufanele ekhatsi noma ngaphandle . 
Kuchumana ngangcondvomshini ( i-imeyili ) nome tincwadzi leticinisekisako letivela kulamabhizinisi aphesheya ( encwadzini leneluphawu lolusemtsetfweni lwebhizinisi ) lohlose kuwavakashela kumele kuhambisane neluhlelo lwekuhamba . 
Lendlela lena inesisekelo njengobe indlelakwenta lecacako ingabekwa lengasetjentiswa kuvuma bonjingalwati labangabakhona kwenta tinhlobo temsebenti ngekweticu kanye nesipiliyoni saphambilini . 
Kuphuta kukhokhela kubangelwe timbangela letifaka sandla letinyenti letifaka phakatsi : 
Lesicelo saphikiswa bafakisicelo . 
Khombisa lwati lwekutsi kutsatsa luhlangotsi kwemuntfu kunemandla ekugucula indlela yelwati lwemuntfu nendlela lekatsatsa ngayo labanye bantfu kanye netimo . 
Asisekeleni ematfuba etemnotfo asendzaweni laletfwa imitamo lefana nalena ngoba ihlose kugucula indlela lelibukeka ngayo lelilokishi . 
Emakhandidethi alindzeleke kutsi abe khona ngelusuku , ngesikhatsi kanye nasendzaweni lekutawubanjelwa kuyo tinhlolokhono ngekuya kwekuncuma kwelitiko . 
Emasempula ayabutfwa kutinsalela tenyama , kubhalwe kufomu leletfulwako kumikiswe elabhorathri . 
Kugcizelela kubekwa ekusetjentisweni Kwemitsetfo yekuphatsa Temafa aVelonkhe ngelikhono lebuncane bekugcina , kanjalo nekutfutfukiswa kweluhlelo lwekutfutfukisa emakhono lolugcile ekwakheni bukhoni . 
Cinisekisa kutsi Litiko Letetindlu kuVelonkhe laba tintfo tekucecesha takamuva tesifundvo kumatiko abomasipala ; 
Umbiko we-SAPS ukhombisa kutsi emkhatsini waletinye tintfo letabanga lobudlova kwaba ngunaku lokulandzelako : 
Kukhula kwesabelo seselekelelomali lesinembandzela sesakhiwonchanti kulisitile lelitiko kutsi lizuze leminye yemigomo yalo mayelana naloku . 
Kwengeta , labasebenta ngekucinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo batawandziswa kwentela kucinisekisa imigwaco lephephile . 
Kwaso sonkhe lesamba lesi , lokucishe kube yikota kusitwa ngetimali futsi kuyafezekiswa , bese kutsi lamakota lamatsatfu lasele ayahlolwa . 
Kulawulwa kweflithi nekuniketa lamanye ematiko lwatiso mayelana nekusetjentiswa kwetimoto ngulolunye luhlangotsi lekugcilwe kulo kuloluhlangotsi . 
Kugcina kuvikela nekutfutfukisa sakhiwonchanti setakhiwo kwanakwa ngalokusemgceni wabocalangaye labahleliwe nangetindlela letehlukene tebhajethi kufaka ekhatsi emabhajethi ato tibhedlela , kusekelwa kwetetinsita tekunjiniyela , imiklamo yekuvuselela tibhedlela kanye naleminye imitfombo yekusekela ngetetimali . 
Letinchubomgomo leti tisetjentiswe ngekungajiki kuyo yonkhe iminyaka yetfulwa , ngaphandle kwekutsi kushiwo ngalenye indlela . 
Lithulusi lelibekwe nguhulumende wasekhaya kutsi asite bomasipala kugcina umsebenti wabo wekutfutfukisa njengoba kushicilelwe kumtsetfosisekelo . 
Luphenyo mayelana nekulekelelwa ngetimali kanye nekufakwa kwetemidlalo etikoleni kwentiwa ngekubambisana neLitiko Letemfundvo , kanye nenhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika . 
Lusito ngaphasi Kwemibukiso Yemuntfu munye lutawuvunyelwa kulabatfumela lokutsengiswako ngaphandle nome titfunywa talokutfunyelwa ngaphandle ekutfunyelweni ngaphandle kwemikhicito lenenzuzo leyengetiwe letawenta buncono emandleni eNingizimu Afrika ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Lilanga lebahlengikati likhombise kuba nemishikashika leminyenti leyentekile njengobe kubanjwe imishikashika leminyento yekwatisa ngetemphilo . 
Lomtimba wekwendlulisa sikhalo utawatisa labatsintsekako ngekubhala . 
Ngesikhatsi semnyakatimali , imibiko yeLibhodi yangeniswa eNdvuneni . 
Ngako-ke , lesigatjane sincoma kutsi tinhlangano letibhalisile kuphela letitawuvunyelwa kufaka sandla kulukhetfo lwabomasipalati . 
Ngekucinisekisa kutsi lemiphakatsi inako kokubili kutifikela matfupha kulensita , kanye nekufinyelela nekukhibika kumnotfo-manti , kutawenteka kuntjintja lemboni ngandlela legcinekako nalengiyo . 
Ngekuya ngetibonelelo letandvulele lesigaba , kute lilungelombhalo noma lilungelo lelimayelana nelilungelombhalo lelitawusebenta naphandle kwaloMtsetfo noma kwalokunye kushaywa kwemtsetfo lomele lona . 
Bonelela indzawo lemile lebuyisela emuva yemarenki , emadepho netiteshi letisuka esitaladini . 
Letinyenti taletitselo kulelive tikhicitwa eLimpopo , Nshonalanga Kapa , KwaZulu Natal , Mpumalanga , kanye naseMpumalanga Kapa . 
Kugcina emarekhodi emakhadi emsebenti kanye nekulandzelela kumsebenti losalele emuva . 
Letinye tindzawo tekuhlala letikulendzawo tifaka : 
Imiphakatsi leminyenti ifisa futsi ifuna kakhulu lokusebenta kalula futsi ngentfokomalo lengaletfwa ngemazinga lasetulu elusito lwekuhlanteka . 
Umhlaba ngalokwetayelekile uphakelwa ngeligunya lebukhosi namasipalati . 
Noma kunjalo , kubukeka ngatsi sitawuniketwa kuba simo lesiphutfumako , uma kunemibiko yebetindzaba lemayelana nekujovana kwebantfwana ngemasirinji lalahliwe . 
Bakhiciti labancane labakhicita tjwala ngemazinga lamancane kodvwa bangenayo lelayisensi lefanele letfolakala esifundzeni yekukhicita tjwala . 
Tindzawo letimcoka tekunakana kutawuba : 
Kucinisekisa kutsi tiphatsimandla tendzawo ngatinyenye tetfula luhlelo loluhlangene lwekulawulwa kwemfucuta leyetayelekile yesitukulwane sekucala , lolubhaleke ngekuya ngekweMihlahlandlela , luya kuLitiko lelifanele lesifundza letemvelo . 
Tisebenti letihlelekile tekunakekelwa kwemlomo titawuba tati tekunakekelwa kwematinyo . 
Esikhatsini lesengca Litiko belincike kuluphenyo lweliphoyisa le-SAPS kuphela , kwatsi uma kubonwa kutsi imphendvulo ayitfolakali , loyo muntfu utawube asangcwatjiwe . 
Ngako ke , indzawo yekwakha lengakahlanganiswa kunethiwekhi yekucala nome leniketa umfwalo ngekhatsi kutikhungo tekuchumanisa akukamele itfutfukiswe njengesikhungo semshikashika losabalele . 
Bofakazi labanyenti betfula bufakazi babo mayelana naloko labahlangabetene nako ekungcubutaneni kwesikhatsi lesendlulile emkhatsini walamacembu . 
Chuba sisombululo setinsolo kanye netikhalo tebasebenti . 
Loluphawu lungaba nemtselela lomkhulu kumvelo kuthemu lendze . 
Tingcoco tesimo sekusebentisa kudla telicembu ngalinye tiyadzingeka uma tilinganiso letisemkhatsini tingentelwa nje kuvala tinkinga . 
Kumele sisebentisane futsi sibandzakanye inkantolo yamantji yeKrugersdorp . 
Imibiko lemine yangekota lekhombisa bonkhe banikeli kanye netimali letikhishiwe . 
Tisombululo taletimo letingenhla , tifaka kulawula labo labatisebenti tetemphilo lababanga imfucuta kute kucinisekiswe kutsi bayayihlukanisa imfucuta yabo , bese bayibeka ecenjini lelifanele . 
Ticelo telwati , emakhotheshini nemibuto kufanele kutfunyelwe eSikhungweni Setincingo kuphela . 
Kucalwa kwemadizayini ekwakha emiklamo ledzinga tindlu tekugcina imphahla kutawentiwa . 
Kubuka lokunyenti lokubalulekile kungatsatfwa ethebulini . 
Hulumende utsetse umbono locinile wekucinisa kwetfulwa kwetinsita nekwenta ncono ikhwalithi yetinsita kanye nekuhlola kwaneliseka kwemakhasimende . 
Lusiso ngco lwangaphandle lungumgudvu lobalulekile wekuhambisa imali yebhizinisi , emakhono kanye nethekinoloji . 
Ngenca yekuphatamiseka emsebentini wetemnotfo nekutinta kwetepolitiki , kungcubutana emkhatsi wemibuso kuyachubeka nekukhungatsekisa intfutfuko lesimeme . 
Loluhlelo lusho indlela litiko lelihlele ngayo kwenta loko . 
Kusekelwa ngetimali kwalemiklamo kuyachubeka , futsi akutsikanyetwa kuncishiswa kweliphakelotimali . 
Sikhatsi lesikhulu lesivumeleke kutsi lekontileka iphele ngaso yinyanga yinye , lokungafaki ekhatsi emalanga lakhetsekile ekungasebenti kanye nelikhefu lekuphela kwemnyaka , kusukela ngelusuku lweNcwadzi yeKuvuma . 
Ngesikhatsi asesehhovisi leliyinhloko , bekahola tinchubomgomo tenhlangano ngemtamo wekwenta ncono tinhlelo tekutfutfukisa tisebenti . 
Utawukhumbula kutsi hulumende walabamhlophe walibhidlita kanjani lelidolobhana waphindze futsi wasemuka lona . 
Cinisekisa kutsi buciko futsi nemasiko kufundziswa bantfu labetsembekile kuto tonkhe tikolwa ! 
Lolwati lolulandzelako lolwengetiwe ludzingeka kanye nalesicelo : Lofaka sicelo kumele ahlanganise incwajana lechazako yemkhicito ngembala lophelele kanye neluhlu lwemanani entsengo yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kulesicelo . 
Kusilela kubuketa lokungantjintji kwetidzingo temanti ekusentjetiswa emadamu lakhona . 
Nyalo emalunga bewabukene nemsebenti lokhona futsi masinyane bahlangabetana netidzingo tendlela yebuphoyisa lebeyilungele intsandvoyelinyenti - leyo beyifuna kugcina Umtsetfosisekelo Nemalungelo Eluntfu . 
Kufanele bancome kusebenta kwebasebenti emitfolamphilo kanye nakutikhungo temphilo , kugadza kusebenta kwetindzawo tetemphilo nekulawula kuniketwa kwetinsita kusigodzi-lesingaphansi setemphilo ngekwetinhloso letibalulekile . 
Loku kubonisa kutsi imali lesetjentiswako yemakhaya ilinyetwe ngelizinga lelikhulu tindleko tetinsita njengetigitjelwa , imfundvo kanye nemali yekurenta indzawo yekuhlala . 
Kwekucala , atawuchubeka nekuphakela emanti ngco emiphakatsini lehlelekile futsi , lapho kufanele khona , kubatsengi ngamunye . 
Lesimo lesikhona nyalo angeke sivunyelwe kutsi sichubeke . 
Ijiphsamu angeke ikwente kube ncono kudvoswa kwemhlabatsi longadvoswa kahle . 
Nanoma kuvunywa kwetimiso kulelizinga kubalulekile , kute loku kusebente litiko ngalinye kufuneka " lihumushe " loku kube indlela yekusebenta letawundluliselwa ngendlela lebanti kubo bonkhe labo labasebentisa timiso letinjena . 
Tincola tajantji leticuketse tichumane kumele tichilitwe , tilonkhelwe noma tihlanganiswe ngekucaphela lokukhulu . 
Timphawu taleSishayamtsetfo titasisita uma simaketha leSishayamtsetfo njengencenye taHulumende lehlukile . 
INdvuna ineligunya leKutsenga , itfole nganoma ngabe nguyiphi indlela noma yabe umhlaba noma emalungelo emhlaba ngenhloso yetindondo tekubuyisela umhlaba . 
Kuchuba kwatisa ngemikhankhaso letayelekile nemibukiso yekwatisa kwatisa ngetinhlobo temisebenti yetekulima nekuguculwa kwemikhicito yetekulima . 
Kwekugcina , lombiko ukhombisa lemitamo letsetfwe ngematiko ahulumende nalabanye labadlala indzima , loko kubekelwe kulungisa lobumatima netinselele letilikhuni lekubuketwana nato nakuzanywa kubonakala emalungelo elutfu emimmangweni lelimako . 
Lokuphatselene naloku , sikhatsi sekugcwalisa tikhala temsebenti letikhona sitawubekwa embili kuleKoporasi kucinisekisa umsebenti lobeketelelekako ngaso sonkhe sikhatsi . 
Kutseleleka lokucala kuletimbali lesetifile kusabalalela kulamathishu lahlalelene nako , lokubangwa emagala lafile noma titfombo letifile . 
Nome ngutiphi taletidzingo letibalwe ngenhla amange tihlangabeteke . 
Noma ngabe kutihlola kwakho kwetfusa kanjani , khumbula umusa loletfwa ngulelilanga . 
Kubalulekile kubeka imitsetfo lekumele itfotjelwe yekuba yincenye lapho tonkhe tindzima letidlalwako , imisebenti , imikhawulo yekubandzakanyeka nemalungelo , kanye nenchubo , kuvisiswa kubuye kuvunyelwane ngako kucala . 
Ngenhloso yekuhunyushwa kwaleTinkhombandlela , tihloko temishwana tekwenta emareferensi kuphela futsi angeke tibe nemtselela ekwakheni noma ekuhumusheni letinkhombandlela . 
Ngekuhambisana nalenchubomgomo lephatselene nekungakhokheli , kuchumana lokunjalo kufanele kubekelwe umtsetfo kusikhatsi seminyaka lemibili . 
Lokungenelela kwetiboshwa kumiklamo yasemmangweni kuyintfo lebaluleke kakhulu ekubuyisweni kwesimilo nakunchubo yekuhlanganiswa nalabanye futsi . 
Leyunithi ibuye ichube lucwaningo ngemikhuba yekulawulwa kwesive jikelele , ibuye inikete seluleko , yente tiphakamiso ibuye ishicilele imibiko , lenjengeMbiko Wekungaphatfwa kahle Kwetimali , kulemikhuba . 
Tivumelwano letinjalo tidzinga kuhlelwa futsi kusayinwe iMemoranda Yekucondza . 
Nanoma kunjalo , ngenca yekutsi tindzawo tekushisa tasesibhedlela atisebenti-njalo kantsi netindzawo tekulungisa atitfolakali , liphesenti lelisetulu lemfucuta lenekutsatselana alikalungiswa-kucala noma lishiswe . 
Insita yekweluleka neyekukhipha nayo yaniketwa kubasebentisi etindzaweni lapho ticelo tingasebenteki ngekhatsi . 
Kusebenta kwemihume yetitfutsi tesive ekwesekeleni Tinhlelo Letihlangene Tentfutfuko ngekhatsi kulelidolobhakati kanye nasetindzaweni tasemaphandleni kutawubekwa etulu kuleligatja . 
Loku kwenteka ngendlela yemagede lasemkhatsini alabahamba ngetinyawo nome alokungemabhayisikili labekwe etindzaweni letikhetfwe ngemasu kulesikhungo . 
Tindleko temsebenti longakafundzelwa kufanele tifake phakatsi , lapho kufanele khona , tindleko tetitfutsi temabanga lahanjwa ngelikhilomitha ; tindleko tekulala ehhotela ; netindleko tekudla umuntfu ngamunye , lapho kusebenta khona . 
Leyunithi yeTebasebenti yachubeka nekusita lokusungulwa kwebasebenti labanemakhono futsi labanelwati . 
Lesahlukwana sibukene nendzawo yasekhaya lesalidolobhana yesive nendzawo levulekile lengakakhelwa , nakancane tindzawo letivulekile letingakakhelwa tangasese letinkhudlwana letisebentako naletitsandzekako endzaweni levulekile lengakakhelwa yesive . 
Kunakekelwa kwemathoyilethi ekhemikhali emikhukhwini kubuye kuchutjwe ngemakhefu latayelekile . 
TITATIMENDE TETIMALI : Labafaka ticelo badzingwa kube banikete titatimende takamuva leticwaningiwe , nome kusimo lapho umuntfu amunye kubuniyo , titatimende tasebhange tetinyanga letintsatfu tekugcina . 
Esikhatsini lesitako , kufanele kutsi kube nebudlelwane lobuhle kakhulu bekusebentisana emkhatsini weLihhovisi le-LED neLihhovisi leTekuchumana uma kuchunyaniswa tinhlelo taloluhlobo . 
Labamelele i-PIC nabo batawukhetsa bosihlalo labasebenta ngekubambisana be-PIC kulabo labamelele i-PIC nyalo . 
Kudluliswa kwemalungelo embuso kanye nemisebenti mayelana nemahlatsi kungatsintseka ngetindlela letinyenti . 
Kuntjintja ekungcolisekeni kwemvelo lokubangwa luntfu kwemanti elwandle nelizingasimo lenseketse ngalokutayelekile kutsatseka njengembangela yetingucuko tebhayojiyokhemikhali . 
Emafutsa AWA kwenti unone . 
Umklamo lofana nalona ucaliwe kute kuvuselelwe sakhiwonchanti sekuhanjiswa kwemanti . 
Intfo lembi kakhulu ekwabeni kabi letinsita kugcwalisa emandla ekulawula ezingeni lelisemkhatsini lekwakhiwa kwenchubomgomo . 
Kuloludzaba , ligatja letfu Letekuchumana licinisekise kutimbandzakanya lokunemdlandla kwetakhamuti cishe kuto tonkhe tindzawo tekwetfulwa kwetinsita . 
Sodolobha loMkhulu ucale Inchubo Yekulungiswa Kwesimilo kulidolobhakati . 
Tindleko letikhokhelwa tesimondzawo tingaba setulu kakhulu ngenca yekusetjentiswa kwetindzawo letingakakhonjwa etindzaweni letifanele . 
Tingucuko tekusebenta nemhlaba wonkhe nelwatiso lwetheknoloji kunikete ematfuba lebekangakalindzeleki kumave netigodzi , kufaka ekhatsi i-Afrika , ngetinchubomgomo letikahle kute kwenteke intfutfuko lebalulekile nekunyusa tigaba letinkhulu tebantfu tikhishwe ebuphuyeni , kutfutfukiswa kwemiholo nekucala kwenta tingucuko kumnotfo nakutenhlalo . 
Kucinisekisa lokuchubeka nekutfutfukiswa kwetisebenti tasetikhungweni tetincingo kucinisekisa kutsi tisebenti tinelwati kantsi tiyakhunjutwa ngetintfo letiphatselene nako . 
Kusebentisa sibonelo lesingenhla , iyunithi lekaliwe itawuba nemaphuzu ebunikati kulendlela lelandzelako kucatjangwa imalimboleko lesakweledwa ihlala imile eminyakeni leminyenti . 
Lwatiso lolwengetiwe kanye naloko lokufunekako lokuchazwe kabanti kungatfolakala ndzawana tsite kulamadokhumenti enkontileka . 
Cinisekisa kutsi onkhe emafayela langatfolakali kanye nalawo ekukoleka timali atfunyelwa kummeli wembuso kutolondvwa timali . 
Seloku kwendluliswa Lombiko Wekugcina waleKhomishana neticelo tawo tesincesitelo , kube nekwephuta lokukhulu ehlangotsini lwahulumende kubeka ebaleni umbono weSincesitelo kanye neluhlelo lwekusita Kubuyisela imphilo ibe ngulekahle . 
Kucashwa kwabothishela labanyenti noma labambalwa yindzaba lekufanele ibukane netikolo , hayi Hulumende . 
Umuntfu loneticu tekufaka gezi kufanele afake bese kuba nebufakazi bekutsi konkhe lakufakile kwagezi , ngaphandle kwekutsi lesitifiketi sitawutfunyelwa kuMlawuli Lomkhulu Wetemililo ngenhloso yekurekhoda emuva nje kwekufaka . 
Tinchubomgomo tetikhungo noma emasu atawuba , adizayinwe ngendlela yekutsi : 
Letinye tibalo tintjintjile , nomakunjalo , kwenta kutsi kube lula kubatali labanebafundzi labangetulu kwamunye . 
Tonkhe tikhala temsebenti tikhangisiwe futsi setigcwalisiwe nyalo , futsi labasebenti laba basenchubeni yekuceceshwa . 
Kusetjentiswa kweMtsetfo weKuniketa Emandla Emnotfo kulabaMnyama . 
Ematiko ayakhutsatwa kubuka loku njengemalunga ebuholi lobuhle kanye nekuhambisa noma nguyiphi imali lebekiwe letfolakele ngaloku enchitfweni lenhle yekuniketwa kwetinsita kutfutfukisa timphilo tebantfu betfu . 
Linikwe umsebenti wekuhlangabetana netibopho tebulwiminyenti ngekulawula kwehlukahlukana kwetilwimi ngekuhlelwa kwetilwimi , tebucwepheshe telulwimi lwebantfu kanye nemiklamo yetheminoloji . 
Tiphatsimandla Tetinsita temanti tidzinga kwakhelwa umtsamo wemandla kwentela kubukana nemsebenti , kepha kwentekani ngembi kwekufika lapho ? 
Loluhlelo aluhambisani nebantfu labangakafundzi kahle nome labakhona kubeka kahle ngeSingisi . 
Imiphumela yebutsi yanoma nguwaphi emakhemikhali langetiwe kufuneka kuhlolwe . 
Susa , ngalokusemandleni , kuhlukaniswa kwemtsetfo bese ucedzela kuhlanganisa , ngekugcizelela ikakhulukati lokuhlukanisa lokukhona kwemtsetfo wetemvelo . 
Kucashelwe kutsi tindlela letilinganisekako telusebentisomali lolucitsa imali lwenteka njalo-nje . 
Kutfutsa kwebantfu kwenteka kakhulu e-Afrika futsi kutsatsa tindlela letahlukahlukene . 
Takhamuti tatiswa kutsi , ngekwemigomo yesatiso , ngulabo kuphela labakhetsa kuba tisebenti ngalokuphelele labatawusala kulomhlaba . 
Lokucecesha kufaka emakhono lafana nekwakha ngesitini , tagezi noma leminye imisebenti labangayisebentisa tikwelikusasa . 
Incwadzimnyaka ngiwo kuphela umtfombo losemtsetfweni lotsatselwe kuyo eNingizimu Afrika . 
Umkhakha uhlela kugcila emikhakheni lekhetsekile ngekhatsi kuhulumende wasekhaya . 
Kusetjentiswa kwesethi leyinsimbi yesifafatimanti kuncono kakhulu ekuchumeni kwetitjalo , ngoba tonkhe titjalo emasimini tiba manti ngesikhatsi lesifanako , ngako-ke kuchuma kanye nekukhula kutawuba yintfo lefanako . 
Lephaneli ifaka ekhatsi emave aseYurophu leseMpumalanga lakhombise kukhula lokungenamandla kwemisebenti kuleminyaka lelishumi leyengcile . 
Kulokunye , lemiklamo yentiwe njengencenye yenchubomgomo yekusakata . 
Nakekela ubuye ulawule emathulusi . 
Budlelwano bekulawula labatsintsekako busadzingwa kuhlanganiswa kakhulu . 
Emaholo abo futsi aya ngemnikati , lekunguye lowenta sincumo sekutsi umuntfu uhola malini futsi nini . 
Bacwaningi babuyekete tifundvo ngetifo letihambisana netekukhibika emantini . 
Lelithebula lelingentasi linika sicatsaniso lesifinyetiwe salesikali setinsita tekutfutsa ummango kuletindzawo tositfupha telidolobha . 
Imisebenti yalo isukela ekusukumiseni ngemandla imiphakatsi kutenhlalo , kwentela kucinisekisa kutsi imiphakatsi yasemaphandleni itsatsa buniyo bemiklamo netinhlelo tentfutfuko emaphandleni , ekufezekiseni kusungulwa kwemaforamu entfutfuko yasemaphandleni kanye nebuhlanganyeli kanjalo nekwandzisa kugcineka kwekudla nekwakhiwa kwemsebenti . 
Bumatima buvamile kuncotjwa ngekutsintsana , kuchumana futsi netivumelwano tebubili . 
LoMtsetfo uniketa ligama lemhlaba lotsite , umtsetfosimiso wekuhlukahlukaniseka kwalowo mhlaba kanye nenkhokhelo yebantfu . 
Lendvuna kumele inikete ikhophi yaLenchubo kuhulumende weSifundza ngamunye kanye namasipala . 
Kucatjangisiswa kuyadzingeka futsi kunikwe mayelana nekuhamba kwetitjudeni , njengobe tingantjintja ema-akhawunti asebhange . 
Lesifundza sikhulu kantsi umhlaba lomnyenti wasemakhaya . 
Emaphenyo ekukhwabanisa entiwa Ligumbi Lebemtsetfo nangabe kunetisusa tetekuhlolwa kwemabhuku futsi kususelwa kulokutfolakele nakuhlolwa emabhuku . 
Imali lengenako yemasheya ifakwa kusitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali , uma sekutfolakele lilungelo lekutfola inkhokhelo , lokulusuku lwekugcina lwekuhweba lwemasheya . 
Nanobe kunjalo , ngalesikhatsi kugcugcutelwa letinyatselo tekucala kuntsandvo yelinyenti nekubandzakanyeka , tingabuye futsi tivimbele imphumelelo nangabe tiba nguletizuza-luhlangotsi lunye tibuye tichudzelane netinsita ngekwato . 
Kucaphela emathuluzi kungasetjentiswa kukhicita ngemandla tecwayiso kuletinsita letifanele tekuphenya nekusombulula . 
Tindzawo tekuhlala , kufuneka kunakwe kutsi tigcinwa elibangeni lelibonakala kahle kubashayeli labavela eceleni kwemigwaco . 
Njengobe kubikwe nguMcwaningimabhuku Jikelele , kute kukhatsateka ngetintfo mayelana nekunemba kwedatha lokunikwa kufezekiswa ngalokuphelele kusetjentiswa kwe-BAS . 
Tonkhe tindlela tekuphuma lokuphutfumako kufanele tibholwe lokungenani kabili ngemnyaka , futsi tonkhe tisebenti kufanele tihlanganyele . 
Kulenhlangano bakhomba ngekukhutsala timbangela letinciphisako futsi ngekucocisana bafinyelele bese basebentisa tincomo phakatsi kwabo kulungisa letinkhinga . 
Letindleko tihlale kufanele tikhokhelwe futsi . 
Lokulandzelako luphenyo lolubikwe yikhomishini kusukela yasungulwa : 
Tilinganiso letilungisiwe futsi atiniki inchazelo lecacako nome inkhombandlela macondzana naloku . 
Lesenteko saseBrazil siniketa ematfuba lambalwa ekufundza ngemboni yemfuyomphiko eNingizimu Afrika . 
Kulinywa kwemagilebisi netitselo letihhohlokakao ngiko lokuchubekisa umkhakha wetekulima . 
Lomsebenti awukanciki kuSARS futsi ligunya lawo lentiwa ngekungavunihlangotsi . 
Ngaphasi Kweluhlelo Lwenchubomgomo Yetemisebenti , Imboni Yekwakha Tikebhe ibonwe njengalenye yetindzawo tekukhicita letindzinga emandla kakhulu letimcoka . 
Kuhlela nekutfutfukisa kufuneka kulungise kwehlukanisa tindzawo tekusebenta netekuhlala etindzaweni tasemadolobheni . 
TINCWAJANA LETICHAZAKO TEKUBUKISA : Ticelo telusito lwemuntfu ngamunye tekubukisa kumele tihambisane nencwajana lechaza ngelilanga kanye nesimo salesenteko . 
Eningizimu Afrika , kuba nelipulazi lemfuyo ngiyo kuphela indlela lesebenteka yemisebenti yetekulima endzaweni lenkhulu yalelive . 
Njengoba kuchaziwe ekucaleni , kuswelakala lokumatima kwekukhula kungenteka kube kubangelwe kungcola kwecadmiyamu kanye nekuswelakala kwemakethe lehlanganisiwe kumakethe yendzawo . 
Kutfutfukiswa kweluhlelo lekucecesha lesibhedlela lesikhetsekile sengcondvo . 
Letinye tincenye talombiko titawubukana nekucatsanisa lwati ngemikhuba yekusebenta lecashelwe njalo ngemnyaka , kanye nekusebenta sekukonkhe kwebafundzi ngesigodzi kanye nesikolo . 
Kufanele kunakwe kutsi linani lemanti lakhokhelwako , liya ngeliphesenti lelisebentile . 
Letinsita letincane lebetikhona emalokishini amange tikhone kumelana nemibhikisho leyadvonsa sikhatsi lesidze lebancuma kutimbandzakanya kuyo bemmango welibala lelimnyama njengalenye yetintfo tekulwa ngato ngembi kwekuwa kwelubandlululo . 
Lwati lolubanti ekulawuleni emabhajethi lamakhulu . 
Kwendlula lapho , tiphindze futsi tihambisane netidzingoncane njengobe tibekwe Lihhovisi leMcwaningimabhuku Jikelele kucedzela Titatimende teTimali teMnyaka . 
Loku kusho kutsi " kubeka liso lokusisekelo " kumele kube ngumsebenti wemmango , ngekusekelwa ngemali velonkhe nome kwetigodzi . 
Imiklamo lemibili ivunyiwe yekutsi kwakhiwe indzawo yekukhicita lubisi nendzawo yekugaya kudla . 
Kusebenta nekulandzelela ngemphumelelo ngekulandzelela kwetiwa kwemsebenti ngekusebentisa imitfombo yahulumende Sishayamtsetfo naletinye tinhlaka letifanele letisezingeni lamasipala kuyasekelwa . 
Lufundzisa emakhono ekuphila lekenta kutsi bantfu bamukele kuba nemtfwalo wetitfo labatenta kudzala nekukhona kubuketana nekucabana lokuseta netimo letinencindzetelo ngemphumelelo . 
Iphaneli yetingcweti letsetfwe kumkhakha wetikhungo temave emhlaba kutsi tente tiphakamiso mayelana netinchubomgomo letenta kancono kukhula kwemnotfo lapha eNingizimu Afrika . 
Imikhawulo lephetsiwe lagunyatwe yikhabhinethi laniketwa ngasekupheleni ngemjikeleto welulungiselelo lwelwabiwomali luchutjwa sikhatsi lesingaba yinyanga kutsi ematiko aphetse lwabiwomali lwawo kufakwe ekhatsi emabhidi lafanele . 
Lokwakhiwa kabusha nako kutawuvumela Luphiko kutsi lutilunganise kakhulu nemkhakha lotimele . 
Akutfolakali kuletinye tikhungo letincane . 
SIVUMELWANO SONKHE NEKONAKALA KWASO 
Sitfumele emasekhula ngekwakhiwa kabusha kwagezi kuwo onkhe emalunga agezi kulesifundza . 
Lelikomidi belifaka ekhatsi lamalunga lalandzelako ekhatsi kulomnyaka kanye nangelusuku lwalombiko : 
Kuntfoyinye , imisebenti yesive ifake ekhatsi tinhlangano letinkhulu ngalokungakatayeleki . 
Ikhwalithi yemanti , kuba khona kwemanti kanye netimo tesimo selitulu ebangeni lelibanti tintfo tekwemtimba naletincumako . 
Kahle-hle , luhlelo lolukhulu lwetidzakamiva lingemasu avelonkhe lelihola loluhlelo lwekusebenta lawo onkhe ematiko nemikhakha yahulumende lekhona ekwehlisweni kwalokufuneka ngemandla nekusatjalaliswa kwetidzakamiva kulelive . 
Umtfungo walamawashela ufanele kutsi uhucwe ngensimbi kepha kutawugcotjiswa i-oyili . 
Kubaluleka kwemali lengenako nalephumako lekaliwe usebentisa Indlela Yekukala Emazinga . 
Emazinga laphakeme ekweswela anemtselela lomubi kulamazinga ekutfutfukisa bantfu kulesifundza njengoba bantfu labanyenti abakhoni kufinyelela kutinsita letisezingeni kumikhakha yetemphilo netemfundvo kwentela emazinga emphilo lancono . 
Kwehla kwemkhakha wetetimbiwa kulesifundza nekwakhiwa kwemisebenti yemakontileka emkhakheni wetinsita , nako sekwente simo setemnotfo saba sibi kakhulu . 
Ngabe batsini ' ngemuntfu lomkhulu ngekwesikhundla kunalabanye ' welitiko leRadiyografi ne-Onkholoji esibhedlela iGrey ? 
Imiklomela yekusebenta sikhatsi lesidze iniketwa tisebenti letizuze lokutsite emsebentini ngekhatsi kwalomasipala . 
Kuchitjiyelwa kwalenchubomgomo kutawentiwa ngekuhambisana netinhlaka letintjintjako temtsetfo futsi titawudzinga kuvunywa yiNhloko yaleLitiko . 
Lokonga kwaloluhlobo kumele kufake kujutjwa kwetinkomfa etindzaweni letingaphandle kwemahhovisi abomasipalati nekusebentisa imali lencane ekukhangiseni . 
Ngetulu kwaloku , wonkhe lodlala indzima utawati kutsi konkhe kuchumana neminyakato irekhodiwe , loku kutawusita kunciphisa ematfuba ekunganakekeli noma kudzilitwa emsebentini . 
Caphela kutsi ngeke kwentiwe inkhokhelo yesicelonkhokhelo sesikhatsi sekuhamba . 
Kwabuyeketwa Imodeli yeSikhungontsengo , yaphetfwa yabuye yavunywa yiKhabhinethi ngekuchutjwa kwenchubo licembu lelitinikele leLuphiko Lwetekutfutfukisa lweNhlangano . 
Loluhlolo , noma kunjalo , nalo lukhomba kutsi imikhuba yesimondzawo ingabuyiselwa emuva ngendlela lekahle . 
Yehlisa linani letikhala temsebenti etikhungweni telitiko . 
Sidzinga lokubhalwa kwetinchubomgomo letimcoka nemicondvo lekususelwa kuyo loluhlelo . 
Letintjalomali tigcina setikwalwa ngelinani lelifanele , lekungemanani emayunithi lakhothiwe etikimu letibhalisiwe . 
Tinjongo tetimali , emasu , tinchubomgomo , netinhlelo letikhona Tamasipala tishiwo ngalokucacile . 
Budze bemabhulokhu bunemtselela ekufinyeleleni nakumazinga labekiwe etetimali . 
Kukhetfwa kwemsele lotsandvwako kubona lomhlaba longenalutfo lokhona emkhatsini kwemalokishi nemaphetselodolobha lekumelwe kubukwe ekuhleleni indzawo yekwakha . 
Totimbili leticondziso temtsetfo titsetfwe kuligunya leteMtsetfosisekelo lahulumende wendzawo kucinisekisa kutfutfuka kwetenhlalo netemnotfo temmango . 
Linani letinhlelo letincane selikhushuliwe taba tine , kute kutsi kukhone kubonwa tinhlelo letehlukene tetibhedlela letikhetsekile , kanye nekufaka ekhatsi Tibhedlela Tekucecesha Tetematinyo . 
Sakhiwo sakamuva lesivunyiwe , imisebenti , njll . yaloLuphiko ibeka kutsi Tinsita teteMtsetfo tifanele kutsi tivele kulemanywali . 
Litiko lihlanganise likhono letinchubo netindlela . 
Ngalesikhatsi loluhlelo selucedziwe , lusayinwa Yinhloko yelitiko neBaphatsi Labakhulu bese lwetfulelwa kubeTimali tesifundza . 
iBhodi ye-Thrift yenta iwebhusayithi itfolakale kanye netintfo letishicilelwe . 
Leti tingehlukaniswa tibe tindzawo letine letimcoka , emagama ato : 
Iklayimethi yomile futsi inemphilo , ikakhulukati ebusika ngesikhatsi tinsuku tibalele futsi tikhutsatela . 
Kepha utsi ufanele kutsi uhambe ngaLesibili ? 
Angikate nakanye ngihlangabetane kuphikiswa kuloluhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba . 
Kutimele lokukhulu lokungabakhona kubantfu labaphila nekukhubateka kutawufezekiswa ngekuniketwa kwetisetjentiswa kanye netintfo tethekhinoloji , letingabiti kakhulu , kanye netinsita tekuhamba tesimo sebuhle lobusetulu . 
Sitsini sihloko nesihlokwana sale-athikili ? 
Kuletimo letinjalo , kuye kufunwe kutsi kwentiwe simiso sekutsi kutimo letiphutfumako futsi njengesinyatselo sesikhashana lomvikeli angatsatsa tinyatselo tekulondvolota lesimo mayelana nalesicelonkhokhelo . 
Letimali tentelwe kuphatsa imfucuta yetindlu tangasese kuze tikhicita manyolo kanye nagezi wekupheka wengadze yesikole netikimu tekuphaka . 
Linani lebaphatsi labasikati lingaphasi kancane kunaleli lebaphatsi labadvuna . 
Ngubaphi baculi lobatsandza kakhulu futsi nguyiphi ingoma yakho loyitsandza kakhulu ? 
Emaklorayidi ancibilika kakhulu emantini futsi angeke kulindzeleke ekugcwaleni lokuvame kubakhona . 
Luphenyo Lwekutfutfukisa Inhlangano yetinsita te-forensic yephatholoji lusengakaphotfulwa . 
Uma sekusayinwe lesivumelwano , emakhasimende atawutfola ikhophi . 
Cinisekisa kutsi bantfu labagunyatiwe kuphela labemukelwa kwendlela indzawo lekufikelwa kuyo . 
Ngekufundza kutsi cha , utawenta sikhatsi setintfo letisho lukhulu kuwe . 
Kulungiswa kwangekhatsi nekwangaphandle nekuvuselelwa lokufaka emakhothiyadi . 
Litiko leteMphilo litosebentisa lisu lekunakekela i-AIDS leyame-emakhaya . 
Budze bethetiwekhi : ireshiyo yeyunithi yekuhlala ikala budze benethiwekhi yemgwaco . 
Nanone iTransnet beyente tinhlelo tesimo lesiphutfumako tekungenelela kumikhakha lemcoka kakhulu yebhizinisi , tindleko emnotfweni tiye taba setulu kakhulu . 
Bantfu lebanayo i-HIV bangatsatsa imitsi kuvikela inyumoniya . 
Lesinye setimo letingabakhona tekufaka sicelo sekwendlulisa licala letinikwa ngulenchubomgomo sifanele kuloludzaba kantsi sifundzeka ngalendlela . 
Tingoti tekusebenta noma kusebentisa umkhicito longakahlantwa , tingalindzeleka kutsi tibe sezingeni leliphakeme . 
Silululwati Semtfulitinsita wakaKamasipala siyavuselelwa njalo . 
Emakolishi ebahlengikati lahleliwe , ladizayiniwe , lakhiwe , lanakekelwe , nalentiwe kutsi asebente . 
Baphatsi bemahlatsi babalulekile ekusetjentisweni kwalotsetfosivivinyo . 
Tintfo letiphatselene nemphahla , titjalo nemathulusi kwekucala kutsatfwa njengemphahla nakutsengwa kantsi kubhaliswa kwekucala njengetindleko . 
Uma ngabe imphahla ayigcinwa kahle , kungaba nekutsikameteka kwetinsita . 
Yenta tindzawo letikhetsekile temmango , njengoba tindzawo temmango netikhungo temmango tiyindzawo imphilo yemmango legcile kuyo . 
Bohulumende betifundza bancuma kutsi nguyiphi imitsi lefanele kusetjentiswa ezingeni ngalinye lekunakekela letsengwako kuletikhungo letehlukene . 
Kufinyelela kumazinga laphakeme netindlela letitfutfukiswako kuniketa kufinyelela etindzaweni , lapho kuphambana khona tindlela nekufinyelela emimmangweni ngamunye . 
Kwehluka , ibhodi yetinsita tetimali ilawula ibuye iphatse tikhungo tetimali letingasiwo emabhange kanye netimakethe tetimali . 
Kusebentisana nalamanye ematiko latinkhomba nema-enjensi , natsi sitawuchubeka sitfutfukise live letfu njengendzawo yetekuvakasha lefiswako nalekhetselwa kusisa . 
Incenye yemkhakha wetimali ibukene nekucaphela umtselela yelungenelelo lwetetindlu lwahulumende emkhakheni wetetimali nasetikhungweni tetimali . 
Litiko licale kubuyeketwa kwemtsetfo lokhona lomayelana nemanti . 
Ngaphandle kwalobuphuya lobubi lekubuketwana nabo bantfu labahlala emakhaya , kunetimali letibalulekile lekuntjintjwana ngato etigodzini letinyenti takulendzawo . 
Lombukiso uhlangana ngco luhlelotifundvo lwaseNingizimu Afrika futsi ulitfuba lelengetiwe lekuva umsebenti wetekufundza ekilasini ekuwenteni ngco ngesikhatsi batijabulisa . 
Lithulusi lelibalulekile lekucinisekisa kutsi loku kuyaphumelele kusungulwa kwemayunithi ebhizinisi lasebentako lentelwe tindzawo letitsite etibhedlela letiphakatsi nendzawo . 
Lenchubomgomo kuleSiphakamisomtsetfo kuhloswe ngayo kuvula inkhundla yalabanyenti labahlanganyelako kwentela kumbandzakanyeka kulomsebenti wekutfutfukisa tinsita temanti letisisekelo nekuhlanteka . 
Lomtamo lomusha wekubona emaphupho ekutfutfuka esikhatsi lesidze e-Afrika kubekelwe sikhatsi kwentela tizatfu letinyenti . 
Bunyenti lobumangalisako bebugebengu lobabikwa futsi lobuphenywa baka-SAPS buwela ngaphansi kweluhlelo Lwekuphenya Bugebengu . 
Imali lengenako kulokuniketwa kwetinhlawulo netecwayiso kubonakele ngendlela lekukhula ngayo kusetjentiswa tilinganiso tekukoleka ngalokutako kucondziswe kulemiphumela lecondzile kwetikhatsi tangaphambilini . 
Ngaphandle kwekuchaza umcondvo wekuvana , kulingana kunenshokutsi yekusebentisa imigomosisekelo yetebulungiswa nekucondzisa nekulungisa noma sengeto semtsetfo . 
Luphakelotimali lekulungisa lokuncane libekwe kutigodzi kutsi tinake kulungiswa lokuncane kwetikolo , kantsi loku kuletsa imiphumela masinya . 
Nanoma ngukuphi kuchumana nemlayeto wedatha umsebentisi lawutfumelela kuLitiko Letasekhaya utawutsatfwa njengalotfolwe Litiko Letasekhaya uma ngabe kutfolwa kwawo kwatiswe ngekubhala phansi . 
Calangaye lomkhulu macondzana Nekutfutfukiswa Kwemnotfo Wendzawo kuphetsa Luhlelo Lwekutfutfukisa Umnotfo Wendzawo . 
Kuphumelela kanye nekuma lokunemandla kwemisebenti lebalulekile yeMkhandlu kanye nekuniketwa kwetinsita kubeka lugibe ngemandla ezingeni lebantfu balo kanye nentfutfuko lechubekako yebasebenti labachudzelanako kanye nalabanenshisakalo . 
Kungafani newayini netinatfo letidzakwako , lemboni yebhiya inebukhona lobunemandla eGauteng futsi ngaloko loluhlolo lugcile kuyo . 
Leminye imitsi yekubulala likhula ifakwa ngco emantini kute kulawulwe kukhula kwelikhula lasemantini . 
Inchubomgomo Yekutsengwa Kwemphahla Lesatjalaliswako neMigomo yeThenda kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Loluhlu lwemanani entsengo kumele luhambelane nemikhicito leboniswa kulencwajana lechazako yemkhicito . 
Kute letinye tinkhokhelo letentiwe tetinhlangano . 
Kutfolakala kwemininingwane yemfucuta lengenabungoti kanye nedatha yekulawulwa kwemfucuta kubonakele njengentfo lebalulekile ekutfutfukiseni tinhlelo letinemphumelelo tekulawulwa kwemfucuta . 
Nanoma emahenga lambalwa atfolakele kusilingi yalesitolo , bekungenaluphawu lolubonisa kungena ngenkhani kantsi loku kucinisekiswe ngemarekhodi e-alamu laniketwe ngulenkapani yebetekuvikela labagadza lesitolo . 
Ngekubuka naku lokungenhla , kuyanconywa kutsi lesifundza sibuke kufaka imali ngendlela yemasu ekuhlelweni kabusha kwetakhiwonchanti tekugucula imikhicito yetekulima . 
Bungoti ngekwemphahla letsengwe Sifundza ngaphansi kwenkontileka itawuba naSonkontileka tize leto timphahla tiletfwe eSifundzeni . 
Tinhloso : Kwenta kulawula ngemasu kanye nekuhlelwa kukonkhe kwalelitiko . 
Ngoba kuphakelwa kwetinsita telufuto akubonwa njengentfo lehamba embili , kumatima kuletinye tifundza kutsi balaphi bacele luhlolo lwelufuto lwetigulane tabo . 
Kuphakeleka kwemvula kubaluleke kakhulu , sikhatsi semvula lesidze lesinemvula leyanele netimo teklayimethi lephilile ngetigaba tekuvela kwemdvumba neluhlavu kubalulekile . 
Kungeta ilayimi futsi kutawukhulisa linani selilonkhe lekucina kwemanti . 
LeLitiko alikangeni kutivumelwno letiyinhlanganisela nanoma tiphi tinyonyane ngalesikhatsi lekubuyeketwa ngaso . 
Emaphaneli ekukhetsa entiwa kantsi tindlelakuhlola tekukhetsa tabhalwa . 
Kugcugcutela sigulane kutentela ngayo indlela . 
Noma ngusiphi sincomo lesiya Kundvuna Wetesimondzawo macondzana Nelizinga Lesimondzawo Lavelonkhe sitawentiwa emuva kwemjikeleto wekuchumana . 
Nanobe lebhajethi yemhlaba ingeke ikhone kubaleka ngalokunembako , ilusito ngalokutsi yenta umcondvojikelele walobungako futsi ikhombisa letintfo temphakatsi netesikhungo letifanele lendzawo , lomhleli lekakwati kukulawula . 
Lokusetjentiswa kwemanti lakalwa ngemitha nagezi kuvumela lokusetjentiswa lokulawulekile kwabosomabhizinisi labasafufusa . 
Hulumende waVelonkhe kanye neweSifundza baniketwe umsebenti ngekwemtsetfosisekelo wekugadza simo sekulawulwa kwemali yahulumende wendzawo kanye netimali , ngesikhatsi lesifanako babe bakhutsata kulawulwa ngendlela lenhle ibhajethi kanye nesikhwama sahulumende bomasipalati . 
Lokugcizelelwako kulelizinga kutsi kubanjwa kwemihlangano lenjena kumcoka nekutsi kufanele itsatselwe etulu . 
I-EMS netekwelashwa lokuphutfumako itfumele belaphi noma betekwelapha lokuphutfumako eTanzaniya , e-Ethiopia , eGhana naseKenya kuyosita ngetekutfutfukiswa kwetekulashwa emkhatsini wemincele yelivekati le-Afrika ngekwalokucuketfwe . 
Linani leliphelele lekubhalisela kutalwa linalabatelwe baphilile lababhalisiwe emnyakeni labavelako kanye nalabatelwe baphila lababhaliswe bavela ngemva kwemnyaka wekutalwa . 
Sikhumulo setindiza samukela kuphela tindiza letincane kodvwa letikhombisa kuba lusito kutimayini tendzawo nakulamanye emabhizinisi . 
Nanoma kunjalo , umsebenti lomkhulu kufanele ube kusekela lendlela . 
Tephulamtsetfo letinyenti tiyakhutsatwa , futsi tifakwa inshisekelo , yekutsi tibhale netincwadzi , letinenzuzo leligugu ekubuyiselweni esimeni sato lesifanele , nekulungela , kubuyela emuva kutenhlalo . 
Bahlolimabhuku akufuneki batsatfwe njengesicinisekiso sekulahlekelwa nganoma ngayiphi indlela futsi ngunoma ngumuphi umuntfu . 
Ngabe litiko litibuketile yini tinchubomgomo tekucasha kanye naloko lokwentiwako kucinisekisa kutsi loku akubandlululi ngalokungafaneli yini tisebenti mayelana nesimo sato se-HIV ? 
Lokusebentisa imali lokungephasi kwesabelomali kungenca yekubambeleleka lokwentiwa Litiko Letekutfutsa taHulumende Nemigwaco . 
Umsebenti ngalokusemtsetfweni kufuneka ubekwe kubanikati betitediyamu , kucinisekisa kutsi tisesimeni lesikahle kute tibambe imidlalo yetigaba letitsite . 
Imali nalokulingana nemali lokungenato timbadalo letimisiwe futsi letincunyiwe , titawuhlelwa njengetimpahla tetimali letitsengiswako . 
Esikhatsini lesisandza kwendlula , linyenti lemaphephabhuku etemibhalo nemajenali avele abuye futsi aniketa indzawo yetekushicilela kwebabhali labasacatfuta kanye nalabo lasebabomnkantjubovu . 
Kukhutsata kusebenta kahle , litiko laklomelisa lemiklomelo yekusebenta lelandzelako ngesikhatsi semnyakamabhuku lokubikwa ngawo . 
Lolu ludzaba lweLitiko Lwetekuvikeleka Nekuphepha . 
Loku kuyamene kancane netinkinga tekukhangisa njengobe kuchazwe ngenhla , kepha nemikhawulo yetakhiwonchanti njengemigwaco lefinyelelekako kutekulima . 
Ngekuchushisa Kwekomiti Yekuhlola Emabhuku , sigaba semsebenti siniketa lwatiso kulemisebenti kumabhalane . 
Lamathebula lalapha ngentasi abika mayelana naloko losekuzuziwe ngekufezekiswa kweLisu Lentfutfuko Lekuletfwa Kwetinsita . 
Kute umuntfu langatfumela tichumane tanoma nguluphi luhlobo noma tingaba tingaki nanoma kunjani ngenchubo yeliposi . 
Kuphindze futsi kwaba nekulahlekelwa ngenca yetindleko tendzawo yangaphandle yekubeka ngobe kube nekufika emva kwesikhatsi kanye nekuchaswa sekwengce sikhatsi kwemikhicito . 
Kuyo yomibili imitfombo yemanti leyentiwe ncono futsi netinsita tetemphilo yemmango letentiwe ncono , i-Brazil neNingizimu Afrika taticishe tiselevelini lefananako . 
Kusite balawuli ekulawuleni tindleko kuletindzawo letilandzelako : likhemisi , imisebenti yaselabholathri , ema-x-reyi , tindleko tebasebenti kanye nekuhlolwa kwengati . 
Luhlatiyo lwemikhuba yelikusasa kusakhiwo sebhalansi yebhajethi sisekelo ikhombisa kutsi kutinta kwetindleko tekusevisa sikweleti njenge maphesenti e-GDP kutawudzinga kwentiwa ncono lokuchubekako kulebhalansi yemalintsela nangale kwesikhatsi lesibukiwe . 
Lelinani nesayizi yalamathulusi lidzinga kucinisekiswa ngekubala kute lihambisane nenombolo yekudla lokuniketwe ngesikhatsi lesitsite . 
ISARS ikhipha lwati lolutsite loluya kubantfu lolusuka kunkhombandlela jikelele kuya kumibhalo lechaza ngalokugcwele lecondzene nemikhakha , lokutimele nentsela . 
Tichumanisi titawuba " tencenye lecinile " noma tilingane neteluhlobo lwekuhlaba sivikelimlilo kutendlulisi letinkhulu netethephu . 
Nanome kunjalo , lomtimba utawuchubeka usebentise luhlelo lwesikhashana lwetetindlu temphakatsi kuze kube ngulapho bemtsetfo wekulawula banemandla laphelele ekutsatsa bachubeka . 
Lombiko uchaza ngalokuvakala kahle kuphatsa tisebenti futsi ukhombisa tindlela letinyenti letahlukene kumkhakha wesive . 
Kute kube ngunyalo , labomengameli bancenge kakhulu umphakatsi wemave ngemave kutsi wesekele indzima lengakhatsali yeNhlangano yebunye be-Afrika kutsi ilungise lesimo lesiyingoti setintfo tenhlalo netembusave emaveni ase-Afrika njengeSomalia . 
Lesimo lesi semnotfo ngahle sibe sivimbelo kuloluhlelo lwekwenta lesiluchazile . 
Kute ukhone kuzuza nekusebentisa kahle tinkhombandlela tekuhlela netekudizayina tindzawo letivulekile leticinile , kufuneka ucale ngekubuka imisebenti leyentekako , noma lekufuneka yenteke , ngekhatsi kwetindzawo letivulekile leticinile . 
Bonkhe bosomapulazi labasafufusa nalabasatfutfuka noma bosomapulazi labasahluma . 
Lokwengetiwe kuloku , Litiko leTemfundvo likhombisa tingcindzetelo letinkhulu tekusebentisa imali kulomnyaka losetulu , lokukutsi uma kuyekelwa kungalawulwa , kungemisa kabi sikhatsi sekusebenta salesifundza . 
Le-akhawunti yemasheke ingasilela noma ibe nalokungetekile . 
Kutawuphindze futsi kube nekugcila kusinyatselo lesicondze ekwabelweni ngalokulinganako emkhatsini wetifundza , kanye nekukhula kwetinsita tetemphilo tekutakula letiphutfumako etindzaweni talesifundza letingatfoli kahle tinsita . 
Kumatima kuhlola letintfo leti ngalokunembako . 
KuleSahluko , sibuyeketa kuphela tintsengo tekutsengisa tenyanga letilingene tayo yonkhe imikhicito Likomidi lelincume kutigadza , kanye nemikhicito lembalwa lengetiwe lekubukwe yona . 
Loku kungacinisekiswa , ngetulu kwaletinye tintfo , kuba khona kwetindlela tekusekela , kanye nematfuba ekutsenga emakhophelethivi kutifundza letihamba embili . 
Mayelana nekutungeleta kwetimoto , tichumanisi letihlukene letinetindlela- letihlanganisile tenta imisebenti lehlukene yekufinyelela , kulandza , futsi nekuhamba kumabanga lamafisha . 
Insayeya lekhona manje kwabela letisalele tinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini kubona ingoti nekuvula loluhlelo kutsi lusetjentiswe futsi lufakwe kwakamuva baphatsi labahlukene . 
Ligama lelitsi ' umtsetfo losebentako ' lite inchazelo yekutsi ngukuphi lokungiko nalokungasiko ngaphasi kwetilinganisosimiso tekuhlola emabhuku ngisho futsi nebubanti bekutibophelela kwemhlolimabhuku kute ahlole kuhambisana kwelikhasimende nemitsetfo kanye nemitsetfosimiso kwanyalo kusaseyindzaba lokusaphikisanwa ngayo kakhulu . 
Chumanisa nekulandzelela tinsita tekufinyelela kanye netinchubo tekubuyeketa balingani ngekwemsebenti base-Afrika . 
Tindzaba temasu ebunjalondzawo , litiko kulindzeleke lidlale indzima yekuba ngumcondzisi , umsebenti wekuchumanisa nekuniketa tinsita tekululeka . 
Yonkhe imilayeto yekutsenga isungulwa ngekusebentisa luhlelo lwe-BAS bese ilawulwa ngemashejuli ladvwetjwe phansi . 
Niketa emakhophi lacinisekisiwe ekurejista nabochwepheshe lababantfu labaceceshwe ngalokufanele nguMkhandlu waBochwepheshe weSimondzawo seKwakha . 
Inchubo Yekuhlalisa Bantfu inembono wekuniketa imiphakatsi emandla ekuhambisa intfutfuko yayo matfupha . 
Kuhlobisa lendzawo , kufaka ekhatsi lemifula netindzawo letisemkhatsini nemfula letinetitjlo letingakajwayeleki nenkukhuma . 
Timo letikhetsekile kusifundzave ngasinye kutawumela sifakwe engcondvweni nakutsatfwa sincumo ngekuniketwa kwetinsitakusebenta kubomake labatobeleka bantfwababo . 
Ikhorona nekuphatamisa kwerediyo kufanele kutsi kugcinwe kusezingeni leliphasi . 
Kwengeta , Gobela weKutsenga wekweLisubuciko sewubekiwe esikhundleni kute kutsi acinise lamakhono lakhona kwamanje eteMafa eSifundza nematiko ngenhloso yekuchuba emakontileka ako konkhe kanye nekutsenga ngebunyenti . 
Baholi betepolitiki batawuhlala njalo basebentisa lokukhulu labahlangabetene nako kuleminyaka ekwenteni kancono likhono letfu lekwetfula kancono netinsita letentiwe kancono . 
Lesikhungo setebulungiswa lesisha saseKimberley naso sasungulwa ngalesikhatsi lesifanako , kantsi lemibhede leminye lengetiwe itawusetjentiselwa kucedza kugcwala kakhulu . 
Lolwatiso lolutfolwe kulesifundvo kunika bunjalo lobutsite belwatiso lwemphilo , kanye nemaphethini etekuhlala letingakahleleki . 
Tizatfu tekufaka sicelosikhalo : Nangabe leyo ndzawo lenikiwe ayineli , ucelwa kutsi uchubeke kulelinye liphepha bese ulinamatsisela kulelifomu . 
Tindlela tekukhetsa kufanele tifake " indlela yekungenti lutfo " lapho hulumende angenti lutfo khona noma enta lokuncane . 
Sibutsetelo setetfulo sitawuchutjelwa embili yiNgcweti yeteMtsetfo Lengavuni Luhlangotsi . 
Kutfutfukisa Imihlahlandlela lelungisela tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta letihlangene kutintfo letetayelekile , letinebungoti kanye netimboni ( kufaka timfucuta yasemayini , kuvutsa kwemalahle kanye nebungoti bemisebe )  . 
Chaza kabanti ngemitselela lebonwe ngesikhatsi senchubo Lebuka tihloko nemitselela kusimondzawo , futsi ubuke leminye imitselela leyengetekile lengabakhona kulisikomphilo letenhlalo lesimondzawo lesisedvute ; 
Kusibopho semsebentisi kucinisekisa ngembi kwekusebentisa lewebhusayithi kutsi lewebhusayithi itawuhlangabetana netidzingo temsebentisi ngamunye iphindze futsi ihambisane ne-hardware kanye / noma i-software . 
Bakhiciti basekhaya bayafisa kuta kulesifundza ngenca yesimondzawo lesikahle sebhizinisi , sakhiwonchanti lesisezingeni lelisetulu ( lebuchwephesha nelahulumende ) kanye nelisethi lemakhono alesifundza . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu yekulawula lokwetayelekile kutawuba lusito lolwengetiwe . 
Kenetinkhinga letitsite letiphatselene netinchobomgomo letiphatselene nekuphakelwa ngemanti nekuniketwa tinsita tekutfutfwa kwendle . 
Kulungisa lwatiso ngenchubo yelwatiso lekulawula imphahla kukhombisa yonkhe imphahla lefanelekile lehambisana nelwatiso . 
Kuniketa ummongo wetinchubomgomo tavelonkhe ngekwemtsetfo , kuchaza lokuhambembili kunikete nemisebenti yemitamo yekulawula tidzakamiva . 
Lolwatiso lwavela kulelinye lilunga legenge . 
Lokujutjwa etulu kwalabo " labasemkhatsini " akukachazwa ngekwemtsetfo . 
Inhloso yalencenye yebudlelwane yalokuphilako kanye nendzawo lokuphila kuyo , njengencenye yetesayensi kanye nekuhlola ngekwebunjiniyela , kubona timphawu tebudlelwane emkhatsini walokuphilako kanye nendzawo lokuphila kuyo ikakhulu kusimondzawo saselwandle . 
Kuletimo tenhlalo letinjena umshikashika lomnyenti wenteka etindzaweni tesive , ngemphumela wekutsi ikhwalithi yesimo sekuhlala kwesive itsintsa ikhwalithi yemphilo ngalokujulile . 
Tidzingo letilingene tiyasetjentiswa ngenchubo yemvumo yekugcwalisa umgodzi . 
Kuniketa takhamuti emandla ekwenta tincumo letincono ekudleni lokunemphilo kanye nekuvikeleka kwekudla . 
Lucwaningo lekubhaliswa sekuhambe sikhatsi kukhombisa kutsi cishe hhafu walababhaliswe emva kwesikhatsi babhaliswe kuleminyaka yekucala lesihlanu yemnyaka wekutalwa . 
Sihumusho lesibuyeketiwe sinetimphawu letinyenti tekulawula letilungiswe kucinisekisa kutsi batfumelitinsita bayahlangabetana nemazinga labhaliwe ladzingekako . 
Kuphatsa Luphawu kunemsebenti wekuphatsa sitfombe nekucinisekisa kutsi emazinga ekusebentisana nemakhasimende lokusecophelweni kuyagcinwa . 
Ngesikhatsi lesifanako , sidzingo setidzingo tekucamba lokusha tidzinga kulinganiswa ngesidzingo sekustandadayiza kucinisekisa kufakwa kwemtsetfo losebentako . 
Ngekubona kutsi lisu seligunyatiwe , Emakomidi angafaka ticelo Tesibonelelo Sekwakha kuphela nangabe ahlangabetana netidzingo letibekiwe tetakheko temali lebekwako , kusebenta kanye netinchubo tekunakekela , futsi kuphela nangabe akhombise likhono lelingagucuki lelikomidi kanye netinchubo tentsandvo yelinyenti . 
Loku kufanele kufake ekhatsi letidzingo letilandzelako : 
Loluhlelo lutawutfutfukisa silululwati lesisemkhatsini kuvumela kusebentisana , kuchunyaniswa kwalabandlala indzima , kulandzelela , kubuketa , kanye netinhlelo tekubuyeketa , imigubho nemitamo . 
Kufanele kutsi lesamithi yakhe budlelwano nekusungula kusebentisana emkhatsini badlalindzima betimboni ngekwesekela kusungulwa kwendzawo yemisebenti yekukhicita nekusabalalisa umkhicito . 
Kunekubulawa kwetikhungo kanye nesakhiwonchanti sekufundzela . 
Nobe kunjalo , sibalo setehlakalo letiphatselene netindzaba letibalulekile futsi tekutfobela lokwenteka njalo sesandzile . 
Kumcoka kusukumisa ngemandla nekumbandzakanya sive ekuvisiseni bumcoka lobukhulu bentfutfuko lesimeme njengendlela yekufezekisa kukhula kwesikhatsi lesidze kanye nemphumelelo eGauteng . 
Tetfulo letifike ngemuva kwesikhatsi naletingakapheleli titawenta ikhotheshini ingamukeleki . 
Inhloso Yekugunyata Jikelele kuvumela kusentjetiswa kwemanti lokuncane noma lokungenamitselela letseni tikwemitfombo kutsi kwenteke ngaphandle kwelayisensi . 
Kuvela kwamalaleveva endzaweni kuyinkinga kutekuvakasha . 
Linani lebasebenti labatfola tinhlelo tekuceceshwa lokugunyatiwe . 
Nanoma ngusiphi siphakamiso lesentiwako sekukhuphula sivinini salomsebenti sifanele kutsi siphekeletelwe tinyatselo letifanele nekukhuphula umkhicito ngekutsi kufakwe tisebenti letinyenti kanye nemishini esayithini , noma ngekusebentisa tisebenti nemishini lekhona ngendlela letse konga kakhulu . 
Lencwadzimtsetfo kufanele bese iyakhululwa ngulelilunga lekufanele libophe lowo mhlukumeti nangabe kubonakala angalimala ummangali kungaholela ekwephuleni umbandzela walomyalo wekuvikelwa . 
Kusungula nekufezekisa luhlelo lwekulawula kusetjentiswa kwetivundziso endzaweni yekudla iligalufu . 
Tinhlanyelo letingabiti kanye naletikhona kwamkela noma ngusiphi simo ngekwetidzingo tebalimi kanye nalokufunwa balimi kanye nelinani lelanele ngesikhatsi lesifanele . 
Nangabe batfunywe ngaphandle , bantfwana labancane batfola umuntfu lomdzala kube nguye lobatsengelako , nobe bete nemadvodza lamadzala , lokwenta kube matima kubabona nobe kubacosha . 
Imibhedze lelungisiwe lengetekile kanye nemajele langetiwe kumzamo wekulawula kugcwala kanye nekwakha simondzawo lesiphephile lapho kulungiswa kanye nekulungiswa kwesimilo kungenteka khona . 
Lihhovisi Lemphatsidolobha Lophetse lisita luhlelo lwekutfutfukiswa kwelusha kuletindzawo letilandzelako : 
Esigodzini selugu emkhatsini wendzawo beyibitwa ngeTranskei neCiskei , bekunetinkhulisa letimbalwa kumafama angasese labekatiwa ngeTikhungo Temfundvo yaKucala yaseMphumalanga London . 
Emahhovisi eSigodzi eLitiko leTindzaba teManti kanye neMahlatsi atawusebenta njengeCMA etindzaweni tekulawula emanti lapho emaCMA angakasungulwa khona . 
Nangabe kopha sekumisiwe , bantfu lebalimele kumele basitwe bageziswe imihuzuko noma tilondza emantini lahlobile lane-antiseptic , nangabe ikhona . 
Sibe netintfo letivela ngalokucacako lesitibonile kulesidzingo sebufakazi lobengetekile kwesekela kulokunika emamaki kanye nekuchumana emkhatsini kwebufakazi lobetfuliwe kanye nemamaki laniketiwe kuletinye tetimphawu ngatinye , njengobe kubonisiwe kulelitafula ngaphasi . 
Basebentisi bayagcugcutelwa kuchubeka nekulandzelela , kuhlola , nekubukisisa tindzaba letentekako teBungoti Benhlekelele . 
Emasu kanye netimo temtsetfo tiyadzingeka kukhaliphisa lamandla futsi kuguculwe kwesatjiswa lengahle kube khona kanye nematfuba ekulahlekelwa kube ngematfuba lamahle . 
Cinisekisa kutsi tibhidvo telizinga lekucala tipakwe kahle futsi tihlanganiswe kahle ephaketheni lelifanele . 
Kwentiwa kube sezingeni indlela lekuchazwa ngayo tjwala kutawucinisekisa kuba lula kwemsebenti wekulawula kuphindze futsi kunciphise emagebe langaba khona ekuphiswa kwetjwala lobungekho emtsetfweni nalobungaba yingoti . 
INingizimu Afrika itawuchubeka nekulawula nekushaya imitsetfo yetingucuko tekuhwebelana nemave angaphandle kantsi , ngekwenta njalo , kutawunciphisa letihibe ngekwenta ibhizinisi nemave angaphandle . 
Lizinganhle lelibonakalako letakhiwo , lizinganhle letinsita , linani lebafundzi ngeliklasi , neluhla lwetifundvo letiniketwako kungenteka , nanome kunjalo , tingacinisekiswa . 
Umsebenti lomkhulu waleyunithi kwenta ncono budlelwane bekunakekela emakhasimende nekutfulwa kwetinsita kuwo onkhe ematiko amasipala . 
Kubukana nekusetjentiswa kakhulu nekukhutsatwa kwebasebenti labakhicitako . 
Ekudizayineni ikhalukhulamu kutsi yetfulwe ngetindlela letahlukahlukene , kubalulekile kutsi loko lokufundvwa ngako kufake ekhatsi letindlela letahlukahlukene tekufundza . 
Lithebula lelingentasi liveta imiklamo lebonakele yekukhutsata intfutfuko emkhakheni wetekuvakasha Kumasipala . 
Luhlakamsebenti lweliphakelotimali lucuketse luhlakamsebenti lwemali yahulumende , kusebentisa imali kwahulumende etintfweni lekucalwa ngato , kwehlukaniswa kwemitfombolusito emkhatsini kwahulumende wavelonkhe , wesifundza newasekhaya , nekubhalwa kwetibonelelo tahulumende letinemibandzela letinkhulu . 
Indlela yeluhlatiyo lweSWOT ledvumile ingasetjentiswa kuloku . 
Ekutsintseni Mabhalane weNkantolo yeMtsetfosisekelo , sifanele kutsi nanoma kunjalo sichubeke nekufaka sicelo sekwemukelwa . 
Kuhloba kwemanti lamahle nekungena kwelilanga kulibhudlonconga kusidzingo sekutfola sibulalimagciwane semvelo edamini . 
Chaza bunjalo futsi uhlatiye imicondvo lemcoka , kuhamba kanye netintfutfuko letiphatselene nekwandza kwesimanjemanje . 
Lokunikwa kwetinsita letihlelekile futsi letingaphutsi tetikhatsi nakungaphitsiteli kuholela ekwandzeni kwebagibeli etindleleni letinyenti kunaloko lokulindzelekile nakungaphitsiteli . 
Batsengisimphahla baphocelelwa kubuyisela emuva , kulungisa noma kuvala timphahla letingasebenti kahle , letingakaphephi naletonakele . 
Kanyenti tivame futsi kuba setindzaweni letingasikahle kantsi tenta timo letingemukeleki tesimondzawo kumiphakatsi lebukene nato . 
Kute sitfutfukise kugadza lokungenti lutfo , kukhetfwa kwetindzawo letincane letivulekile kumcoka . 
Kusabalala kwemave kulenkhomba kukhomba inhlanganisela yetintfo tetemnotfo , tetepolitiki netintfo letifakiwe tetinchubomgomo ; lamarenki awakhombisi kuhlangana lokusimeme lokuhambisana nemazinga ekutfutfuka . 
Sicaphele ngekutisola kutsi labo bomasipala labehlulekile kutenta kutsi babe ncono , tikhundla tabo tekuhlolwa tabuyela emuva . 
Litiko Letemanti Netemahlatsi linetindzawo letinkhulu letintsatfu tekusebenta : kuphatsa kwetinsita temanti , kusebenta kwemanti , lobekubitwa ngaphambilini ngekutsi kuphakelwa kwemanti emphakatsini nekutfutfwa kwetelindle , netemahlatsi . 
Batawuphindza basebente njengebacinisi , labatotfunyelwa uma kube khona simo lesiphutfumako lesidzinga kusetjentiswa kweluhlelo lesimo lesiphutfumako eGrenada , eSt Lucia naseBarbados . 
Lesikhungo sigadze tindzaba naletisematseni kuto tonkhe tisabalalisi , kute tigcine Hulumende atiswa ngato tonkhe tigameko letitfola kukhaviwa tisabalalisi kanye nemibono lebikiwe ngaleto tenteko . 
Kuphakanyiswe tindlela letinyenti tekucekisa imitsetfo tetimali emkhatsini kwemave netidzingo tentsela etinkampanini , lokwenta kube lula kutsi emabhange naletinye tikhungo tetimali tisise kulamanye emave . 
Isita lenhlangano kuphelelisa tinhloso tayo ngekwenchubo , leyindlela yemphatfocatsa kuhlola bese yenta ncono kusebenta kwekugadza bungoti , kulawula nenchubo yekubusa . 
Kumunye umtfolamphilo , sista lophetse watsi " bantfu " bavele balahle luvundze lwemfucuta yekunakekela imphilo , lefaka emasirinji netinyalitsi , eceleni kwemabhokisi lagcwele noma labekiwe , lalindzele kususwa . 
Lapho khona litiko sevele linayo ikomiti lephetse futsi tinhlelo tayo timelela inchubomgomo yahulumende ngalokukhanyako , kumele nje lentisise kancono tindlela levele tikhona futsi lisebentise indlela lehleleke kancono . 
Kute kwentiwe lomklamo ngendlela lekahle nalenebuchwephesha , letinyatselo letilandzelako tatsatfwa : 
Kunelizinga leliphakeme kakhulu lekwesekela bakhiciti bemitsi lelinywako eGauteng , ikakhulukati ehlangotsini lelucwaningo kanye nentfutfuko . 
Kuphakama kwesimo sekuba setikweletini kuvame kugcina ngetindleko letiphakeme tekunaka sikweleti lesiphakeme , lokunemkhuba wekujikisa imitfombolusito ibheke ekukhokhelweni kwentalo , ngaloko kushiye indzawo lencane yekwetfula tinsita letisisekelo . 
Seloku kwavunyelwa lenchubomgomo kube nentfutfuko lenkhulu ekuphatfweni kwendlela yekulawula tikweleti levamile . 
Linani lenteko likhombisa bukhona bensita kunesidzingo kuloko lelinani lelikhona lema-ambulensi lincuma linani lekuphendvula lokungenteka netigulane . 
Kute kukhuliswe kuchumana emkhatsini kwemabhizinisi lamancane nematfuba laniketwa ngekufuna nekutsenga kwesive , kubabulekile kucabanga timbangela letinebungoti . 
Somathenda kufanele anikete inchazelo yendlela letawusetjentiswa kucedza ngemphumelelo umsebenti lokhonjiwe , kanye neluhlelo lemsebenti lobunabile . 
Kodvwa , Loku , kungancishiswa ngekufaka tindlela letivakalako tekusebenta kwemtimba lolawulako : sibonelo , kudzinga linyenti lakubili kwalokutsatfu letincumo . 
Kucashwa kwabodokotela betilwane bangasese kwenta imisebenti lehlobile kulelitiko ngelihora ngesikhatsi semnyaka munye , kutawuvunywa . 
Uma ngabe letintfo letifaka sandla kulokwehla kwemazinga ekulapha kwekucala bekungulemiphumela yekungabiki kahle kuletigodzi tetemphilo . 
Luhla lwetikole letiphuyile ngekwetidzingo tato tinetinhloso letiphakeme kunetikole letingakaphuyi . 
Kucutjungulwa ngekwetidzingo kufanele kukhombise kuhambisana ngalokucacile nendlela yenchubomgomo yahulumende kanye netinjongo tekusebenta tetakhiwo tahulumende kanye nalokubekelwe embili . 
Nanoma kunjalo , ngesikhatsi salemphikiswano labafakisikhalo babese bantjintja inkhulumo yabo , inkantolo yabese iyabhala kutsi : 
Kulungiswa futsi kwelinanibungako lemphahla netikweleti kanye netinzuzo kanye nekulahlekelwa kuhlelwa kabusha kusitatimende setekusebenta kwetetimali . 
Lamandla lawa ahlukaniswe kahle kuvikela kusetjentiswa kabi . 
Lendzawo lesemkhatsini ilungela kuphela bantfu baseGauteng , ilimate labo lababuya kuletinye tindzawo eNingizimu Afrika . 
Loku kufaka ekhatsi imali lebeyabiwe yangasetjentiswa kuMatiko lebeyingakandluliselwa kulomnyaka timali lolandzelako , kanye nemali lengetiwe yesifundza leyatsatfwa eminyakeni timali lendlulile . 
Kufaka lolwatiso kudathabhesi yetingoti yesifundza lokutawucukatsa lonkhe lwatiso lwetingoti , emadolobheni nasemaphandleni lwaseNshonalanga Kapa . 
Siyabona kutsi timali tetitjudeni tiyinkhatsato lenkhulu kutitjudeni tetfu letinyenti kanye nemindeni yato . 
Noma kunjalo , kokubili tinsita tetetimali netetisebenti tingahle tingatfolakali ngalokufanele kute tibukane ne-ajenda yetinchubo temiphumela nete-ajenda lesimeme yeLitiko . 
Sizatfu lesenta kutsi kube netingucuko kutsi kube khona kuhlelela temvelo kumkhakha waHulumende kanye nekuhlanganisa kuhlelelwa kwetemvelo kanye nendzawo . 
Bosatiwako bemculo njenga Jonathan Butler bangena esiteji bangajabhisi . 
Tinhloso letihlelekile letisitfupha tabonwa letingemasu ethemu lemfisha , lesemkhatsini-kanye nethemu-lendze letasungulwa kantsi kutawukhulunywa ngato ngaphansi kwemasu lahlosiwe . 
Bunjalondzawo lobukhombisa letimphawu tekusebenta bunanati timphawu tesimomvelo : 
Yini luchumano lolukhona emkhatsini wemkhicito wetenhlalo nentfutfuko lokhicita lomunye umkhicito ? 
Loluphiko lwekugadza lolubonakalako lwakhulisa linani labo lwesuka emalungeni lalikhulu laya kulalikhulu nemashumi lamabili nesihlanu . 
Lokhipha ithenda iyelulekwa kutsi atfole seluleko salokufundzele macondzana nemshwalense . 
Ngetulu kwaloko , emajaji Enkantolo Yetemsebenti kumele acabange kutsi akusiko kuphela lokungavakali kahle kwalomphumela lokumele kuphenyisiswe . 
Beluleka basabalalisi nebakhangisi betemafilimu nemidlalo yekukhulumisana ngetidzingo taloMtsetfo nekucinisekisa kutsi yonkhe imikhicito inayo inombolo yeriferensi , umkhawulo weminyaka yebudzala , seluleko sebabukeli naletinye timo letibekwe yibhodi . 
I-Afrika kufanele igcine kutsi ihlanganise letingucuko letinhle , itisebentise njengesinyatselo sekukhula kute kucinisekiswe kukhula kwayo nekwentiwa kabusha . 
Kukhetsa kwalesigodzi kuvumela kugcila ekubeni khona kwekudla etindzaweni tasemadolobheni . 
Bufakazi be-ID , sitatimende sasebhange , incwadzi yesiciniseko lesibhaliwe lefakazela kutsi lesikhungo sineluhlelo lolusimeme lwetimali lolukhona futsi kusimo lapho kudzingeka khona bufakazi bekutsi umfundzi ubhalisiwe noma wemukelwe kuleso sikhungo sekufundza buyadzingeka . 
Lejenali yeSAPS seyiphindze yafakwa nalenye intfokoto , lokubuhlungu kanye nalokuyimphumelelo iSAPS lekubonile emavikini lambalwa lengcile . 
Kwemukelwa lokutfolwa ngulemikhicito emadolobhenikati emave emhlaba kufakazela lelizinga lekhwalithi lelisetulu kakhulu letiyetha yemdzabu yaseNingizimu Afrika . 
Babuyele emuva ekukhaleni ngekutsi imali leyakhokhelwa ummangalelwa ngelusuku latsatselwa ngalo beyenele nekutsi futsi kute lokunye kulungisa lokwesekelwa ngaphasi kwaloMtsetfo Wekubuyiselwa kweMhlaba kuBanikati Bawo Labafanele . 
Njengendzawo levulekile yangasese nalekuyindzawo leyentelwe temidlalo kanye nekukhibika , indzawo lephakanyisiwe Yenkhundla Yegalofu seyivele yentiwa indzawo yembukiso ayisekho esimeni sekutsikameteka . 
Bonkhe labo bantfu besitsatfu abakavunyelwa kutsi basebentise lwatiso lwakho lucobo kuniketa Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe letinsita , futsi badzingeka kutsi bagcine bumfihlo belwatiso lwakho . 
Lomehluko lolandzelako wavunyelwa ngekuhambisana neNchubomgomo Yekusabalalisa Imphahla kulomnyaka lobuketwako . 
Lomfanekiso losetjentiswe kulesahluko usisetjentiswa lesibalulekile sekuhlanganisa lokulindzeleke esikhatsini lesifishane eluhlakenimsebenti lwesikhatsi lesisemkhatsini . 
Idatha levela kulabambalwa , lababalulekile labafanele labadlala indzima kulabetinsila , tekutfutsa , kulahlwa neluhlelo lwekusebentisa kabusha , lapho khona emazinga lafanele emininingwane akhona . 
Lubandlululo lwehlukanisa live letfu tincenye letimbili . 
Uma sibuka umtselela wesimondzawo loyingoti waleminye imitfombo lebonakalako , kanye netimfuno netidzingo temandla letikhulako , kusetjentiswa kwemandla lahlobile nalasimamile kucala kubaluleka ngalokungetekako . 
Budzala bemali lekweletwako kanye nalenye imali lelindzelekile njengemali yekucasha bubaliwe . 
Ngalokwetayelekile bantfwana abafinyeleli ekwelashweni kwe-AIDS nekunakekelwa ngoba tinsita letikhona takhelwe bantfu labadzala . 
Lemodeli kumele ikhulumiseke futsi ivumele timo letehlukahlukene nangabe itfutfukiswa . 
Leyunithi yenta tento letinengi letimcoka leseyitfolwe kusakatwa lokukhulu betindzaba , njengaloku kubonakala kumkhicito wayo locuketfwe kulombiko . 
Alikho likhansela lamasipala lotibandzakanyako lelingacashwa njengelilunga leSigungu Sekuhlela saMasipala sesigodzi . 
LeDokhumenti yaMasipala yekuBhida kufanele kutsi ibeyincenye yawo onkhe emabhidi laceliwe . 
Tonkhe tinzuzo letingabaleki kufanele tichazwe kabanti . 
Lokulandzele , wakhokhelwa loko lekumele akutfole . 
Loku kutawuniketa emakhophelethivi indlela lesebentako ikakhulukati kumkhakha wawo wekusebenta . 
Intfutfuko lebuke kugcwala kwebantfu imcoka kutitfutsi tesive , ngekutsi yesekela kuniketwa kwetitfutsi tesive letahlukene futsi yengeta bukhono bekusebenta . 
Kulawula nekuniketa kuceceshwa lokufanle kutisebenti letingaphansi . 
Inayithrojini nephothesiyamu kumele ingafakwa itsintsaniswe ngco netinhlavu . 
Lokulinganisa ngaphambilini kulungiselwe kabusha simo semnotfo lomkhulu wetisebenti te-IMF . 
Yonkhe imifanekiso kumele ibe ingulemela liciniso ngemkhicito lotawuniketwa . 
Uvumile kutsi kuletinye tikhatsi , bufakazi bemadokhumenti langenakuhambisana lokuvela kubabhali bawo , bungaba ngemahemuhemu ebufakazi lekuyitfo lengakavumeleki . 
Umshushisi wehluleka kuvetela inkantolo , kulahlwa licala kwemsolwa kwaphambilini , lokufanana nekubekwa licala kwamanje . 
Letintfo letibekelwe phambili takha sisekelo sekwakha emasu kanye nekukhona kubona imiklamo ledzingekako . 
Siphindze sikhutsate imiphakatsi yetenkholo velonkhe kutsi ibambele imicimbi yayo yekulandzelela emasiko kulepaki ngaphandle kwekukhokhela . 
Bafakiticelo babese bafaka sikhalo lesiphikisa umyalo lokhishwe yinkantolo , lebaniketwa sona . 
Asinatinkhinga letinkhulu netinhlangano letimela tisebenti , kodvwa kuyincenye yemitsetfo netimiso ngekutsi imitsetfo yemisebenti ibhalwa njani . 
Nanome kuchazwe njengemgamu walokuhlela , kufanele kufezekiswe njengemshikashika lochubeka njalo ngemijikeleto leyakha incenye lebalulekile futsi lesisekelo yayo yonkhe imigamu yalenchubo yekuhlela intfutfuko lehlanganisiwe . 
Simo selibhavu lelidamu kufanele sibe yinchazelo lesebenta kakhulu yesimo . 
Ngaloko kusemahlombe alabo lebabukene nemsebenti welucwaningo kuLendlu kutsi bacale kubuka tetayeti telikusasa kanye nemtselela letitawuba nawo kulesifundza . 
Lamadolobha ase-Afrika ngalesikhatsi sesampula beyibanti kakhulu . 
Kuhlolwa kwesicelo sekubhalisa njengesikhungo semfundvo lephakeme singahle sibe nemiphumela lemitsatfu : 
Letinhloso letesekelako telihhovisi lelincane ngalinye tibutsiselwa ngalendlela : 
Ngaphandle kwaletinsayeya lekabukene nato lomasipala ufezekise inchubekelembili lenkhulu kakhulu lephatselene nekwetfulwa kwetinsita . 
Imisebenti yalenkhundla ye-CBS yehlukene katsatfu : kwandziswa lwati lwemphakatsi nge-TB , kutfola timo tako kanye nekubamba letimo . 
Ngembi kwekuniketwa kwebhidi , iphalamende ifanele kutsi ibe nesitifiketi sesicinisekiso sekukhokhwa kwemtselo , lesingeniswe ngumbhidi . 
Kulomnyaka wekubuyeketwa imihlangano lemine yabanjwa Likomidi Lelihlolemabhuku . 
Ngalokufanako , imimango lephuyile ivame kuba netindlu letingakaphephi futsi iphila etimeni tendzawo letiphuyile nemanti langasikahle netekutfutfwa kwelindle kuloko asengcuphekweni yekutseleleka ngetifo letitsatselanako letifana nemsheko nenyumoniya . 
Linye noma mabili emacala esikwele kufuneka abiyeleke ngemabhilidi . 
iNingizimu Afrika angeke ikhone kutsikameta kusimama kulesisekelo semsebenti . 
Letimali letine letihleliwe tiphatfwa ngumunye noma baphatsi lababili besikhwama kulomkhakha lotimele . 
Lesigulane sayiswa esibhedlela sisitwa nguletinye tiboshwa futsi satsi nasifika esibhedlela satfolakala kutsi bekute kubhakuta kwemtsambo . 
Uma masipalati noma luphiko lamasipalati luncuma kubuka kubhida lokungakamukeleki lokutfolwe ngaphandle kwenchubo letayelekile yekubhida , angenta njalo kuphela ngekuhambisana neluhlakamsebenti loluchaziwe . 
Lomkhandlu ubeka liso kufezekiswa kwaloLuhlelo Lwekwetfula Tinsita kanye neBhajethi Yekufezekisa ngekusebentisa imibiko lekhishwa njalo ngekota lengeniswa nguloSodolobha Lomkhulu kwentela kucinisekisa kutsi letinhloso , njengobe tishicilelwe emiphakatsini kanye nakubo bonkhe labatsintsekako , tiyahlangabetwa . 
Kamuva , lomunye walabasatjwa kakhulu ePoland futsi loselelwa kuba ngumholi welicembu letigebengu walandvwa eNingizimu Afrika wayiswa ePoland . 
Kubalulekile kubuketa yonkhe imitsetfo yekuhlola tetimali nekuhambisana . 
Lokukhatsata kakhulu kutsi emayunithi abo kutawumele avalwe ngci nangabe munye wabo ashiya umsebenti walobucondzisi . 
Litiko Letemfundvo licelwe emahlandla lamabili kutsi lilandze tisetjentiswa tangcondvomshini , kodvwa kubukeka shengatsi abatifuni tisetjentiswa letiphukile nalesetiphelelwe sikhatsi . 
Kwenta kancono kwengamela kulolunye luhlangotsi loluchubeka nekuba ngulolubalulekile ekwetfulweni kwelusebentisomali lwahulumende ngalokongako nangalokuyimphumelelo . 
Tidzingo tebuchwepheshe tencenye ngayinye titawuchazwa kabanti ngalokulandzelako kulencwajana lechazako . 
Titatimende tetimali tesikhashana tekota betilungisiwe tabuye tatfunyelwa ngesikhatsi . 
Inkantolo ikhiphe sincumo lesitsi bafakiticelo babhadale tindleko njengoba baphakatsi kwelicembu kanye nelicembu . 
Uyacelwa kutsi ucinisekise kutsi tonkhe timali letidzingeka masinyane tiyakhokhwa . 
Lelirekhodi lelilandzelako lalokwenteka ngaleso sikhatsi lebeligcinwe ngummeleli wenkampani yetekuvikela i-Wolf Security esikhungweni sekusebenta ngekubambisana liniketa emabalengwe alesimo . 
Kusebentisa lulawulo mbamba lweflithi yetimoto taMasipala . 
Kukhomba tindzawo letifanele kanye netinkhinga tebugebengu kwentela kudvwetjwa kwesimondzawo kulongahle ahlaselwe , kudzinga tifundvo tetehlakalo letentekile letiniketa lwati lolunyenti kanye neluhlatiyo lwemaphethini ebugebengu etindzaweni letibalulekile . 
Kuletinye tindzawo , lokonga kutawugcinwa ngulamatiko latosekela bocalangaye labasha , kulokunye , letinsita tibutsaniselwa kutsi tiphakelwe kuletinye tindzawo tahulumende kulokusha lokucalwa ngako . 
Tonkhe timali ngaphandle kwaleto letifuneka masinyane kuyobhadala tisiswe . 
Lulawulo lwetindlelalisu yalowecile kute kubukanwe nalabecile kufanele kutsi lisungulwe kuleso nakuleso sikhungo futsi nanome ngabe ngukuphi kweca kufanele kutsi kusetjentwe ngekulandzela tinchubomgomo . 
Kuto tonkhe tintsela letinkhulu iSARS isebentisa indlela yekuphatsa yekuphikisa sincumo lebitwa ngekutsi yinchubo Yekusombulula Kungevani Lebuka lokunye . 
Masipala utawucabangela imitselela yengucuko yeklayimethi endzaweni yamasipala kuncuma kutsi ngabe emasu ayadzingeka ekunciphisa bungoti bengucuko yeklayimethi . 
Tifundvo letehlukene tibonise buhlobo lobucacako emkhatsini wesifo lesihlasela kabi tinsini nemhlatsi nesifo lesitsintsa kusebenta kwenhlitiyo . 
Kugucuka kwesimo selitulu kutintfo yemhlaba jikelele . 
Kuwa kwemandla emali lokuphasi , luntjintjanisomali lwangempela lolusebenta kahle kakhulu , nelusiso lwemkhakha wangasese lolukhulako nekusebenta kubalulekile ekubuyeleni esimeni lokunemandla . 
Bhala kahle phansi inombolo nesihloko sendzaba . 
Lomunye umsebenti , lochumene kakhulu netinsita taselabhorathri , wenteka ekulapheni kwangasese . 
Sincoma kutsi kukhulunyiswane netinkapani letimbalwa ngendlela lekukhonakala ngayo njengoba loku kutawenta kube nekuchumana , lekuyintfo beyimatima kuyiphumelelisa ngalelilanga lekukhulunywa ngalo . 
Lomhlangano wenteka nganayi indlela : 
Emakomidi-lamancane ngaphansi kwaloluhlelo ngulawa : Imisebenti yeKucinisekisa , Imisebenti yeKulawula Tinkinga kanye neBumsulwa . 
Intalomali letfolakala ngekutjala iyakhonjiswa kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali ngesikhatsi lesifanelekile lesicabangela umtselela lokahle walokutjala . 
Lenchubomgomo iveta lelisu kwentela kukhutsata kwehlukahlukana kwetilwimi eNingizimu Afrika futsi nekugcugcutela kuhlonipha emalungelo elulwimi . 
Lilunga laLesikhungo lingashiya umsebenti ehhovisi ngekuletsa lokungenani satiso senyanga yinye lesibhaliwe sicondziswe Endvuneni yelitiko . 
Kwehlisa bumcoka balomtselela kulendzawo yetilwane lesedvute kakhulu , letinyatselo letilandzelako tekunciphisa mhlawumbe tingasetjentiswa : 
Umgomo wesibili kwakha inethiwekhi yekutimelela kanye netikhungo letincane tetetimali letigcinekako . 
Ikhomishana yaVelonkhe yeKuhlela yecwayise kutsi tinhloso tetfu tentfutfuko titawutsatsa sikhatsi futsi nemsebenti lomatima kutifinyelela . 
Ngekwesimo , kuniketwa kwendzawo yesikhashana yekuhlala ngekwehlukaniswa ngekwebulili , akuvakali kahle futsi ngaloko akuhambisani nemtsetfosisekelo . 
Lomtsetfo ubukete kumagama emtsetfo laletfwe ngumtsetfo wemaDashi ( Umtsetfo wemaRoma nemaDashi ) nemakholonali aseBrithane . 
Lomndeni ugcizelele kuvikeleka , kuba nekuthula kanye nekungabikho kwemsindvo kwalendzawo . 
Likomidi lelihlola emabhuku lingavunyelwa kutsi linike emandla esibophelelo sekuvuma kucala kulamanye emalunga elikomidi lekuhlola emabhuku nome kuhambelane nenchubomgomo lekuvumelene ngawo wekuvuma kucala , nanome kunjalo tonkhe tincumo kufanele kutsi tetfulwe emhlanganweni lolandzelako welikomidi lekuhlola emabhuku kute ticutjungulwe . 
Kusungulwa akudzingi kuvikelwa ngendlela yekuniketwa emalungelo ebunikati noma kube yindzaba yekufakwa kwesicelo semalungelo ebunikati bemsebenti kumelana nekwehlisa . 
Sikhwama sitishayela tandla letinkampani ngelutjalomali lwato ekutfutfukiseni emakhono latawuba nemphumela lomuhle kulutjalotimali kanye nekukhicita tisebenti letinemakhono . 
Letibonelelo temiphakatsi letihlosiwe tihlanganyele ekwehliseni kwekweswela . 
Timo tanyalo temnotfo tihlala tisho kutsi bomasipala kufanele banikete imisebenti lebalulekile njengetindlu ngemali lencane . 
Kufa lokunyenti kungumphumela wekwesulelekangeHIV . 
Kubhalisa kuyinchubo yekwatisa litiko ngekwemtsetfo ngekusetjentiswa kwemanti . 
Kudzalula itetiphathi , lowo muntfu lowenta lolo cwaningo nome lotawube enta lolo cwaningo egameni letetiphathi , nome indzikimba yelucwaningo , kube nemtselela lomubi kakhulu . 
Inhlangano yeBulungiswa Kutekucasha ibuka inchubekelembili futsi icinisekise kutsi tiyagcinwa timfuno temtsetfo . 
Lababalekako babeka kuvikeleka nekuphepha kwemmango engotini . 
Uma kunendzawo lebungoti leyakhiwe noma yatfutfukiswa ngendlela leyenta kutsi lendzawo lebungoti iwela kulesigaba lesiyingoti lobukhulu , inchubo yemanti lahamba ngeliphayiphi kufanele isetjentiswe ngaphandle kwekucitsa sikhatsi , ngumtfutfukisi . 
Asikholwa kutsi lenhloso yekulingana kufanele ivunyelwe kutsi ibulale kugcinwa kwemazinga . 
Noma ngukuphi kuhluleka macondzana naloku , kutawushiya intsandvo yelinyenti yetfu inemaphutsa ekwakhiwa . 
Kufinyelela kutinsita letisisekelo eNingizimu Afrika kulilungelo lelisisekelo seluntfu . 
Licembu laseMonrovia licindzetela kutsi nebunye balelivekati ngekushesha . 
Nanome lokufinyelela ngco kutawutsintseka ngalentfutfuko lephakanyiswako , lomkhutsati utibophelele kuvumela lomphakatsi kutsi ufinyelele tindzawo tekususa situnge ngekungena kulendzawo lengiyo ngco yekungena kulendzawo lelipulazi . 
Kudzingeka kwentiwa kube ngulokwetayelekile lokutsite . 
Tidzingo temtsetfo tekulawula atitfoli ngalokucacile umchudzelwano lovulekile njengendlelanchubo lesetjentiswako yekutsenga . 
Ndvuna weTekulima Netindzaba Temhlaba usombulule kutsi letikweleti letinebalimi ngekuniketwa imalimboleko yiBhodi Yetekulima Yekubolekisa itawuchubeka ilawulwe Litiko . 
Sikweleti lesisengakakhokhelwa sibe sizatfu lesikhulu sekungasebenti ngalokulindzelwe kulendzawo . 
Ngesikhatsi lesifanako , kubalulekile kwekutsi bohulumende besifundza navelonkhe bagcwalise tindlela tekulandzelela nakumsebenti wekuphatsa kahle kakhulu kute kusekelwe hulumende wasekhaya . 
Lencitfomali yehlukaniswa ngekutsi yincitfomali lesetjentiswa yinkampani kutsenga nekugcina tisesimeni timphahla tayo nangabe sekukonkhe loko lokubonakele sekukhokhelwe kwaba ngetulu kwesilinganiso sesamba sencitfomali lesincunyiwe . 
Kwaba imethiriyeli yekukhangisa etindleleni tekuvakasha nematfuba e-LED . 
Sikhwama silungiselela luphakelomali lwaso ngekwesidzingo futsi asichubekeli kusabelomali saso seminyaka ledlulile . 
Lokunye kulawulwa kwetingucuko lokuphatselene netindzawo letitsite letisungulwe kwantintjwa emathemplethi ekulawula lahlala aguculwa njalo . 
Kungabi khona kwemali kulawulwa ngekutsi kutjalwe imali kulinyenti lemphahla kutitoko tahulumende kanye nakumasheya ekubambisana emakethe lesebentako , kwenta lutjalomali kutsi lukhone kuba ngulolute imali uma kunesidzingo , kute kutsi kwenetiswe kungena nekuphuma kwemali . 
Kuvunyelwa lokubhaliwe kutfolwa njalo ngemnyaka kuTemafa aVelonkhe kwentela kubhajethela imali lesalako . 
Batsengisi labasetulu ekugcineni bahlala bayindlela lesetulu lesetjentiselwa kwaba tinatfo letingasibo tjwala . 
Lusito loluvamile luyaniketwa kumabhizinisi aseNingizimu Afrika latimbandzakanya Kumisebenti Yekufakwa kwetimali lokuvela Ngaphandle ngembono wekukhutsata nekuheha ngco kutjalwa kwetimali lokuvela ngaphandle kuta eNingizimu Afrika . 
Lesinye setihibe sekubona kuphelela kwembono weTekulungisa Timilo sashiwo njengelisiko lelingantjintji nekusweleka kweluntjintjo lwesikhungo . 
Sitsemba kutsi kumcoka kutsi umtsetfo lobuyeketiwe ngalokusemtsetfweni uvumele lomkhawulo wekubeka bahlalolimabhuku licala . 
Tindzawo letinyenti tekulawulwa kwetimali tiyahlolwa , kufaka neKulawulwa kwaMalingena , Kulawulwa Kwenchitfomali , Kuhlela kanye neKubhajetha , Kulawulwa kweMphahla , Kuphendvula kanye neKubika , Kulawulwa kweTinsayeya kanye neKuhlolwa kwemabhuku Kwangekhatsi , Kulawulwa Kwetimphahla kanye neKulawulwa kweKutsengisa nekuTsenga . 
Kahle kahle , umklamo utawufaka loku lokulandzelako : 
Loluhlelo lutawetfulwa emphakatsini kanye nakulabanye labatsintsekako . 
Lapho i-ACME ingazange ikhicite emarekhodi ngalokutentekelako , imiphumela levela ka-IRIS yasetjentiswa . 
Sitifiketi lesisebentako semtselo seSARS siyadzingeka kubo bonkhe batsengi labafaka ticelo temvume yekungena emakethe . 
Sidzingo seLuhlelo Lolukhulu lwaGezi sikhona kucinisekisa kutsi Luhlelo lweKuphatsa Imphahla lusebenta kahle kuto tonkhe takhiwonchanti tagezi . 
Inkhinga lengabonakali kahle kutsi ema-ejensi ahulumende acala kubeka tinzuzo emacophelweni , njengemgomo lobonwa ngalokugcame kakhulu ngobe kungekho letinye tinhloso leticacako . 
Emafomu lentelwe umuntfu ngamunye ehlise lokuba khona kwalokudideka nekudvumala , kantsi lendlela yakhutsatwa yavunyelwa lihhovisi Lemhloli mabhuku Jikelele njengendlela lephephile nalelawuleka kahle . 
Lenye insayeya lenkhulu ngemisebenti yetekuhlinza kutsi kuya ngekweluhlelo lwekutfolakala kwesikhatsi sekuya egunjini lekuhlindvwa . 
Kubhekisa tikwensali yembutfo loyinhlitiyo ngetikhatsi tekuthula nekungasolisi kwekusatjiswa , nemandla ekubita lusito lolusayizekako nangabe kungabalekeleki , yincenye lebalulekie yaledokhumenti . 
Lomkhankhaso wekufundzisa kumele ube nguloyinzuzo eluhlelweni lwekuniketa tindlu ngalokuvamile futsi kubatsengi betindlu ngalokucakako . 
Sivimbelo lesinjalo ekusetjentisweni kwetimali tabo singaba yintfo lengemukeleki kutisebenti letinemabhalansi lamakhulu kuma-akhawunti ato , kuleminye imitfombo yemali lengenako yemhlalaphasi , kwetsemba lokukhulu ekukhoneni kwabo kufaka imali ngendlela lenenzuzo , nome simo semphilo lesingasikahle lesifaka umkhawulo kusikhatsi sabo sekuphila lesilindzelekile . 
Lamaleveli ekonga awo omabili lamave achagelwa kuchubeka enyuke kuso sonkhe lesikhatsi . 
Kuchubeka nekugcinwa kwesakhiwonchanti semigwaco lekhona , kufaka ekhatsi kugredwa kwemigwaco lengenatiyela , nako kuyinkhatsato . 
Itayitela Yendzawo leyincenye ingaphindze futsi ibe yekuhambelana lokutsite ekuhlaliseni kwetenhlalo . 
Lenhlangano ivuleleke kumatfuba ekulahlekelwa ngemali yangephandle ngekutsengiselana lokubalwa ngeMadola ase-US . 
Lomhlaba utawusetjentiselwa kutsengisa lokulinyiwe kanye netekuvakasha . 
Tizatfu tekungafuni imisebenti tiyehlukahlukana . 
Ngabe kufanele tisebenti letikhetsa kuphuma kuma-akhawunti emuntfu ngamunye titfole sivikelo setenhlalo lesehluke ngalokunye lokusehlisako ? 
Kusungula kanye nekungenelela kuKomidi yeLwatiso yeSifundza kanye neLikomidi leKulungela Bhubhane . 
Lithebula lelingentasi likhombisa irisidi yekuphakelwa kwesibonelelo savelonkhe lesinemibandzela kanye nenchitfomali lengiyo cobo . 
Lemigomo nemibandzela lesele angeke itsintseke ngenca yaleleminye lengasebentiseki noma lengasebenti futsi itawuhlala isebentiseka futsi isebenta . 
Anginanjongo yekuphindza lamaphuzu lubalulekile lewentiwe , kodvwa ngifisa kuchumanisa Lokubuketa Tekuvikela kumbononchanti waMengameli Mandela naSelikela Mengameli Mbeki wekuvuselela kabusha i-Afrika . 
Lwesekelo Lweluhlelo Lolukhetsekile luhlose kuphatsa tinhlelo tetindlu netekuhlaliswa kwebantfu , linike timali tetinhlelo letikhetsekile . 
Kufanele kutsi bantfu bacoce ngemininingwane nebalingani babo uma bafisa kuba nebantfwana . 
Lihhovisi litfole emafomu labuya kubafakiticelo ekwamukela lesincepheteliso . 
Iminyaka lemitsatfu yelwati lekuphatsa kumasu ekulungisa libhizinisi , kuchudzelana kanye nekutfutfuka kwemkhicito . 
Umsebenti wayo nchanti wekumepha kanye nemakhono lamakhulu eGIS akuvumela kutsi wente emabalave lakhombisa abuye ahlanganise idatha ngetindlela letinsha letinemandla . 
Loku kutawufaka naku lokulandzelako : kutsi umdlalo angeke ucale kute kube sikhatsi lapho simo ngekhatsi esitediyamu silawuleka . 
Kulahleka kwemisebenti kanye nekwehla kwematfuba emisebenti lemisha etindzaweni letibomakhelwane tasemadolobheni njengeWitbank , Middleburg kanye nePitoli tandzisa lizinga lekungasebenti . 
Bantfu baseNingizimu Afrika banemlandvo lonotsile wekubambisana bente likusasa lelincono . 
Intfo lebalulekile emkhakheni wemisebenti lohlelekile ngemazinga laphakeme elutjalomali lwangasese etimbonini letisebentisa basebenti labanyenti . 
Kepha akusiso sibalo setikhungo njalo lesiholele ekuniketweni kwelusito lolungakeneli lamuhla . 
Khumbula , lemali yekulekelela ikhokhelwa ngco kumhleli wesikweleti seNhlangano Lesekelako , nome kuloye lowenta umsebenti . 
Kufanele ube nelayisensi yekushayela lesemtsetfweni . 
Lenye ikhokheni ihanjiswa kusuka eNingizimu Afrika iye e-UK nase Australia bagibeli betindiza netisebenti ngekuhamba emaveni ase-Asia . 
Lesiceshana semtsetfo sibe ludzaba lwesinyatselo senkantolo iminyaka lembalwa . 
Tindlela Letihlelekile temave lamabili ligama lelikhombisa imihlangano leminyenti lelawulwako nalehlelekile iNingizimu Afrika lenawo nalamanye emave . 
I-TISA igcila ekwatiseni ngemikhakha yemnotfo waseNingizimu Afrika lekhombise emandla ekukhula lokukhulu nekutsengiseka . 
Kufezekisa luhlelo lolukhulu lwekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo enkhabeni yelidolobhakati . 
Likomidi lelisebenta ngekuhlanganyela leMshwalensi Wekungasebenti kanye neBhodi yeSikhwama seSincephetelo lasungulwa kute leluleke Indvuna mayelena netindzaba tekubusa kanye nekuhlatiya emagebe kutinhlaka letikhona . 
Kukhulumela kubuka licala njengaloku linjalo kanye nekucela inkantolo kutsi ilicitse lelicala ngemuva kwekuhlulela licala njengaloku linjalo . 
Kuguculwa kwemkhakha wemabhasi kuyachubeka nekuba yintfo hulumende layibeka embili futsi bosokontileka labancane kulomkhakha badzinga kuhlonyiswa emakhono kute kutsi bakwati kusebenta ngekutimela ngaphandle kwabosokontileka lababomkantjubovu . 
Nomakunjalo , etikhatsini letinyenti kucashwa kuba kuba kwesikhatsi lesihlala sikhona , kuze kufike umhlalaphansi . 
Sitakwatisa uma kuba netingucuko letinkhulu kuleNchubomgomo ngekutfumela simemetelo lesimcoka esayithini letfu futsi / noma ngekutfumela umlayeto ekhelini lencwadzigezi yakho losinike lona lelitfolakala kumasethingi emsebentisi . 
Ngalesizatfu lesi , labaguculi bemikhicito labatsatfu labakhulu bemkhicito wenyama lebovu bamelelwe ngekwandza kwemkhicito nalokunye . 
LeLitiko ligcile ekufundziseni lisiko lekufundza ngekusita imitapolwato yabomasipala kuniketa imitfombolusito yelwatiso netinsita emimmangweni kulokufana netincwadzi , emaphiriyodikhali nemaphephandzaba , nekuniketa kufinyelela lwatiso ngekusebentisa i-inthanethi . 
Lelitiko libeke indzima lebalulekile kulokwakheka tekucinisekisa ticelo letitfoliwe kanye nekungenwa kwato kuKhabhinethi yeSifundza kutsi kucinisekiwe ticelo kanye netinhloso tekukhokhela . 
Intfo yekukala lokuphume emgceni , njengaloku : 
Emagama etinkampani mbamba nemikhicito leshiwo lapha ingaba timphawukuhwebelana tebanikati bato . 
Uphindze wakhombisa netinhlobo tetemidlalo letidzinga kunakwa kakhulu mayelana nekutfutfukiswa kwetemidlalo . 
Lelitiko litawusebentisa emathulusi alo ekuhlela kuniketa ngetizatfu letikholwekako kwentela tigaba letifanele temali levela kuSotimali Wavelonkhe neweSifundza . 
Lesi sinyatselo lesikhulu endleleni lebange ekuhlanganiseni emabhajethi kanye netintfo letisetulu lekumele tentiwe tenchubo lesemtsetfweni . 
Batsengisimphahla baphocelelwa kutsi bafake imikhawulo macondzana nekuba khona kwetimphahla noma tinsita uma bakhangisa tintfo letinjalo babuye bahloniphe tivumelwano letinjalo . 
Lisu lekuca kukhutsata kwehlukahlukanisa umnotfo , kumelana ngemandla nesimo selitulu kanye nekuba kusimo sekulindzela kanye nekuvikela inhlekelele . 
Njengelilunga leMkhandlu Losetulu lobukene Nekuphepha kanye neKutsintsana , lapha ngiyatibophelela kutsi ngitakwenta konkhe lokukhonekako kucinisekisa kutsi lokucuketfwe kuledokhumenti yemasu kuyafezeka . 
Bahlali bafanele kutsi baphatfwe kahle nangekucatjangelwa ngato tonkhe tikhatsi . 
Futsi liphindze linikete imininingwane ngemagunya laniketwe tinhlaka temphakatsi litiko lelibukene nawo . 
Ubacelile kutsi babe nenshisekelo ngebantfu labebabasebentela ngekutsi babamelele ngekwebungcweti . 
Caphela kutsi kute bungako besampula lobunikiwe . 
Emasu ekuphumelelisa tinhloso talelitiko kumele acace , afinyeleleke futsi ahlanganiswe kanye kanye ngalokunengcondvo . 
Budlelwane nalamanye emave emhlaba kanye nekuhwebelana kwemave aseNingizimu-leseNingizimu buyakhutsatwa ikakhulukati ngekhatsi kwelivekati laseAfrika . 
Hlukanisa emkhatsini wesakhiwo se-DNA neRNA . 
Ngaphandle kwaloku , Sigodzi iLembe sinetindzawo letanele letihlukile tekutsengisa kute sitfutfukise emandla aso etimakethe ngekulandzela loku lokulandzelako : 
Mayelana nemklamo wekuhlanganyelwa , emaphephambuto ebhizinisi lahlukile , macondzana naloyo mlingani , kufanele kutsi agcwaliswe futsi angeniswe . 
Ngiyincenye yelicembu leliphumelelako lelisebentela umphakatsi waseLimpopo ngekutikhandla ngekuniketa kuhlaliswa kwebantfu lokuhlangene lokusimeme lokuletsa lushintjo etimphilweni tabo . 
Lizinga lekukhula kwekungasebenti emnotfweni , noma kunoma nguyiphi imboni yayo , kuncunywa timbangela letinyenti letisebentisanako , yinye yayo ingukutsi umnotfo ukhula njani . 
Kuleminyaka lengemashumishumi leyengcile , indlela yekulawula eNingizimu Afrika bekukuvikela lutfo loluyingoti lolungetulu kwekutiya kutsi lungene kusimondzawo setemanti . 
Tindzawo tekuhlala letinsha ltingakahleleki tiyazuza kubhajethi ngekutfola imiklamo lefana nekubuyiselwa kwemanti , kube leti letikhona letindzaka tiyayekelwa nje futsi loko kumele kulungiswe . 
Lokugula lokunyenti lokwenteka kanye kanye kuphindze kwengetwe nguletinye tifo letingemahlalakhona , njengesifo sashukela kanye nekufutselana , sifo sekuvaleka kuphefumula , kungondleki , kanye nekuhlukumeta tidzakamiva . 
Buphuya bemholo eCape Agulhas buphasi kakhulu uma kucatsaniswa nesilinganiso lesisemkhatsini esigodzini se-Overberg . 
Ngaphandle uma ngabe kubekwe kwacaca lapha , lesivumelwane sicuketse sivumelwane sonkhe lesisemkhatsini wemsebentisi kanye neLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe mayelana newebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe futsi ingetulu kwako konkhe kuchumana kwaphambilini lokwenteke ngesikhatsi lesifananako netihlongoto , tingaba ngete-elekthroniki , temlomo noma letibhalwe phansi , emkhatsi wemsebentisi neLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe mayelana newebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Lesehluko samanje sidzinga kufundvwa kanye kanye naleso lesisandvulele . 
Timayini tirekhode lizinga leliphesenti lelikhulu lekwehla bese tetimali tatfola kwengeteka lokukhulu . 
Luhlaka Lwekusebenta Kugadza kanye Nekuhlola lwaHulumende waseNingizimu Afrika ligcizelela kugcogcwa kwemininingwane yekusebenta emitfonjeni leminyenti : 
Ledatha ibuyeketiwe yalungela sikhatsi sanyalo kwentela kufaka ekhatsi kwesekelwa ngebhajethi kwemkhakha webase-Ireland . 
Kuvisisa lokuphatselene nejiyoloji yendzawo kubalulekile kute kwakhiwe indzawo yekuhlala , kwentela letizatfu letilandzelako : 
Lemali lengeneka njengobe ikhonjisiwe ayikhombisi kwemali lengenako ngembi kwekutsi kudvoswe timali letidvoswako . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa imfundvo yesive yesikolo lesetayelekile kulesifundza . 
Umbukiso walokwentekako wetemapulazi utawuhlonipha indzima yetekulima emlandvweni kanye nekutfutfukiswa kwalelidolobha . 
Ngalesikhatsi lokungenani lijazi lenhlavu selijike laba mtfubi , nsundvu noma mnyama , lenhlavu icatjangwa kutsi intjintje umbala . 
Kodvwa , lokwenta inkinga kutsi ingalawuleki bekungukutsi , ngeligunya lemshado wabo lohlanganisa emafa umdlulisicala wekucala , akananshisakalotimali lengahlukaniswa efeni lelihlanganisiwe . 
Ngitawutsandza kutsatsa lelitfuba lekubonga bonkhe bantfu labadlale indzima ekusebentiseni loluhlelo lekubuyiselwa kwemhlaba . 
Umoya lohlobile , emanti lahlantekile ekunatsa nekutselela , umhlaba lonemphilo wekulima , emadlela etilwane ekudlela khona naletinye tintfo letinyenti letiyimvelo tibaluleke kakhulu ekusimamiseni bantu , basemakhaya nebasemadolobheni . 
Lapho kubonakale kunalokusilele khona , lomntfwana utawundluliselwa esikhungweni setemphilo kutsi ayolashwa . 
Njengoba sekushiwo kuledokhumenti , sifundza sibone inchitfo lengetulu-kwebhajethi eminyakeni leminyenti , lokube nemphumela wekutsi i-akhawunti yasebhange yesifundza isebente ngesikweledi . 
Ngemafomu lagcwaliswe ngalokufanele kuphela lekatawemukelwa . 
Kudiliva nekutfwalelwa kweliposi lelibuya eposini . 
Leyunithi ibe nendlela yekubuyeketa umsebenti kantsi litfole imiphumela lemihle . 
Sonkontileka lophumelele kumele abe sesimeni sekucala umsebenti ngelusuku lolushiwo encwadzini yekuvuma . 
IFoskor ingumkhiciti lomkhulu kakhulu wemhlaba wefosfeyithi nefosforikhi esidi . 
Imimango ihleleke kahle futsi ingakumela lekutsandzako ngekutibandzakanya ngekuphatsa kwetemphilo . 
Lamabhokisi eliposi angekhatsi abekwe esangweni Lelikhulu futsi Lebasebenti , kanye Nasetinsiteni Temaklayenti esitezi sesibili , Nasephikweni : Kuphatfwa Kwebasebenti esitezi selishumi . 
Lombiko wemnyaka ulungiswe ngekulandzela tinkhombandlela letikumbiko wemnyaka njengaloku ukhishwe Temafa Avelonkhe . 
Imishikashika yekuhlatiya timboni nekubuka tintfo letisetulu ikhanyise lemikhicito lelandzelako njengetintfo letisetulu tekucala . 
Umtsengi langakwati kutsi kukhetsa kutsenga tikhwama tepulasitiki lesisha , kutawuholela ekwehleni kwetintsengo tekudla . 
Uma kunesidzingo , lucwaningo lwemakethe nome kuhlowa kweluvo lwemtsengi kungentiwa kwentela kufanana emkhatsini kwemibono yematiko kanye neyemtsengi . 
Wonkhe losisebenti sahulumende ubuso bahulumende lapho aya khona . 
Tinhloso tekwelashwa nge-TIA ku : 
Kuvisisa lokuhleliwe kwemaciniso emnotfo wangekhatsi nangaphandle njengoba kukhuluma ngencenye yetindlela letisebentako kanye netemali ekuhleleni tinjongo , tinhlelo tekwenta kanye nekuniketa ngetinsita . 
Kungacala ngekutsi kukhishwe emagama lamcoka kulesihloko lokutawubhalwa ngaso nome umsebenti . 
Kulawulwa kwemphahla kubalulekile ekwetfulweni kwetinsita . 
Labahlanganyele kulomcimbi , labebachamuka eKapa nase Jozi , bakhombise emakhono lahlukahlukene emdanso we hip-hop latfolakala eNingizimu Afrika kuphela . 
Emazinga langemukeleki ebugebengu , ikakhulukati bugebengu lobumatima nalobuneludlame , kubangela bantu baseNingizimu Afrika kutsi bahlale ngekwesaba babuye bative bangakaphephi . 
Sincepheteliso semali lesibhadelwe kubafakiticelo sitawusita ekwenteni ncono simo sabo sanyalo setindlu kanye nesakhiwonchanti . 
Emva kwekucondziswa kwetigwegwe , tinsita tingancishiswa sikhatsi lesibekwe sikhungo lesimgcinile . 
Kute sisebenti lesasebentisa ilivu yekukhubateka kwesikhashane . 
Emave latfutfukile nalawo lasatfutfuka ngalokufanako acocisene ngenkhulumomphikiswano futsi aphetsa tivumelwano letifaka ekhatsi kuvikelwa kwelwati lwendzabuko . 
Uma indvodza seyente loko lekubona ngekutsi ngumsebenti wayo kubantfu naseveni layo , ingalala ngekuthula . 
Kusekela kucinisekisa kutfolakala kwekudla kufaka ekhatsi tingadze letilinywa emakhaya . 
Ikomiti Yekugadza kufuneka itsatse sincumo ngelizinga lekugadvwa lemuntfu ngamunye ngekubuka tekulungiswa kwemmango futsi kufuneka libuyekete sincumo salo ngetikhatsi letitsite . 
Kuhlanganyela kwelusha etinhlelweni tahulumende kutsatfwa njengendlela yekugucula umcondvo kugcila ekutfutfukeni kwenhlalo . 
Kunakekela lokusemkhatsini , kufaka kwakheka kwekusimama , kwebudlelwane bemuntfu sicu sakhe besikhatsi lesidze nemakhaya lakha kuvisisa , luvelo nelitsemba . 
Kulandzelela indlela yekuchumana kwelitiko ngekulandzela tindlela netinhlelo letifanele . 
Umkhakha ngamunye nawo utawuphakamisa lokungenani bantfu lababili labatawumelela lomkhakha . 
Umphumela wasenkantolo utawatiwa kuphela ngemnyaka lotako . 
Kuphatfwa kwemsinga loshisako , lokuvamise kuba kushiswa kube ngumlotsa , kusetjentiswa ngumhlaba wonkhe kubulala imfucuta lemakhemikhali layingoti lafaka temitsi . 
Inchubomgomo lengasaguculwa kwekugcina yemndeni seyisunguliwe isamele kuvunyelwa . 
Njalo ngemnyaka , umhlahlandlela wekubika ngelitiko lesifundza uyakhicitwa ubuye uhanjiswe kuwo onkhe ematiko kute awuphumelelise . 
Lawa futsi ngematfuba lakhona kuletiphetfo totimbili taletindlela tekusebenta . 
Umnotfo wetfu uyachitjiyelwa , kodvwa lokubuyelwa kwawo esimeni kusolo kulinganene nekwakhiwa kwematfuba emsebenti kungahle kube ntekenteke kwesikhashane . 
Uma kunjalo , sicela ute ngembili , niketa lesikhiya usombulule lenkhinga ingaphindze ibe khona . 
Emahhovisi kudzingeka akhokhele bufakazi kubofakazi labasamaniswe kutsi bavele ekhotho futsi babe bakhona ngelilanga lelibekelwe licale , kungabukwa kutsi bavelile noma cha . 
Litiko alinaso sakhiwo lesibuka kulawulwa kwemphahla . 
Kulindzeleke kutsi ekugcineni kube khona kufana phakatsi kwetinzuzo letitfolakele kulabo labalimele engotini yemgwaco kanye naleto letitfolwa ngulabanye bantfu baseNingizimu Afrika labanesidzingo . 
Hulumende uphendvulene nalokuntengantenga ngekulondvolota umnyombo wenchitfomali yenhlalo kanye nekukhulisa kusisa kusakhiwonchanti kusekela kukhula lokusetulu kwelikusasa . 
Tfola tidzingo tekutfutfukisa basebenti kanye nemaklayenti nakudzingeka . 
Ngenelela ekutfutfukiseni tinhlelo tekusebenta kanye netemsebenti tetinhlaka . 
Ngaleso sikhatsi , litsimba lami limema onkhe emalunga emibuso kuletigodzi kutsi azinze angenti simo sibe sibi kulesigodzi . 
Sibophelelo lesisilinganiso lesihlanganisiwe semtsengisi kumtsengi , nome ngaphasi kwalenkontileka , ngekwesento lesiliphutsa noma njani , angeke sengce linani lentsengo lelihlanganisiwe lalenkontileka , ngaphandle nangabe lomkhawulo ungeke usebente etindlekweni tekulungisa noma kuvala tintfo tekusebenta letonakele . 
Lemali lesalako itawusetjentiswa njengalengena emalini yekwenta umsebenti wetakhiwonchanti . 
Kuphatfwa Kwemahlatsi Ahulumende kubukana nentfutfuko lesimeme nekuphatfwa kwemahlatsi ahulumende litiko kute likhulise tinzuzo talo tetenhlalo netemnotfo . 
Loku kutawuphindza kabili letinsita letikhona kuhulumende kuleminyaka lengemashumi lamabili letako . 
Kukuletindzatjana leti lapho umuntfu akhona kwakha futsi sikhatsi lesengcile se-Afrika . 
I-Indaba Yavelonkhe Yetindzawo Letisitete yamukele ngekubambisana Nelitiko Letesimondzawo Netekuvakasha kanye Namasipala waseJozi kubanjwa kwemhlangano eGauteng futsi kwacinisekiswa ngesikhatsi semnyaka timali . 
Kusetjentiswa kwangempela kwemali ngumuntfu ngamunye enyameni yengulube kwenteka kakhulu Ebelungwini , kulandzelwe khashane kakhulu nguletinye tinhlanga . 
Kulahlwa kwemfucuta yetemphilo etindzaweni temigodzi yekulahla letingakafaneli kanye netindzawo tekulahla letingakahleleki kuvamile eNingizimu Afrika . 
Kubalulekile kutsi kuphindzaphindza nemtsamo webasebentisi awufiki ezingeni lekutsi limise kabi simondzawo libuye liphatamise kusebenta kwemvelo kwalokuphilako nalokungaphili - loku kwehluka ngekuya ngesimo . 
Incenye ye-B ikhuluma ngetindzaba tekucondziswa kwetigwegwe lokufaka ekhatsi kwephula umtsetfo , tinchubo , kanye netinhlawulo . 
Inkhulumo Yandvunankhulu Yesimo Sesifundza itawubuka tinhloso njenge kubekisa kweLuhlelo lweKutfutfukiswa kweSifundza . 
Kunesidzingo sekusungula lithulusi lelisemtsetfweni lekugadza kutfutfukisa kubika lokuliciniso . 
Tikweleti tesikhatsi lesisemkhatsini timphahlamali letinekhokhelo lengagucuki noma lencunywako nelusuku lwekuvutfwa loluncunyiwe . 
Kulindzeleke kutsi umphakelitinsita utawube anelwati lwaleMitsetfo lelandzelako kute alungise umbiko lobhaleke kahle ngetilinganiso letentiwe : 
Budze budze ngasenhloko yesakhiwo . 
Yetfula tidzingo temmango ePosini SA . 
Umbuso utawutfwala tindleko temali ngesimanga seMbuso ekutfutfukiseni tinhlelo tekwatisa letetayelekile ngekuvisa buhlungu emtimbeni noma engcondvweni . 
Ngiyetsemba kutsi tsine sonkhe , onkhe emacembu etepolitiki lakulelive , atawuhluka ekutseni yini lesifuna kuyibona itfutfukiswa futsi ihlukaniswa . 
Linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku ifaka ekhatsi tindleko tekufaka esikhundleni sayo lutjalomali lwalemphahla lekhona ngesikhatsi tindleko tetenteka nangabe silinganisosimo sekubuka kuhlangabetanwe naso futsi alifaki ekhatsi tindleko temihla ngemihla tekugcina lemphahla yelutjalomali isesimeni . 
I-Australia iphocelela kutselwa kwentsela kuya ngekutsi usakhamuti . 
Kufuneka futsi kutsi kunakwe kutsi tindzawo tekondla imfuyo titimisela kukhokhela lizinga . 
Timakethe kumele tibe sendzaweni lefinyeleleka kakhulu . 
Imidlalo yemacembu langakamelwa , imidlalo yeligi yenhlalo naleminye imidlalo lengakahleleki ayidzingi bungako benkhundla lobubaluliwe . 
Sebentisa siphringi sekusimisa kute ukale kusindza kwetintfo letinesisindvo lesatiwako . 
Umsebenti wekugcina lusito luchubeka uniketwa buphatsi lobungekho kulendzawo futsi kuchaza kuyalahleka . 
Ngako-ke kulahlwa kwentiwa bosokontileka bangasese , labalandza imfucuta bese bayishisa ngemakhemikhali ngembi kwekulahla tinsalela etindzaweni letimigodzi yekulahla . 
Umkhandlu ulekelelwa ngetimali letabiwe yiPhalamende . 
Kucondzaniswa kwemgwaco kunga , lapho kufanele khona , hlangabetana netimo temvelo talendzawo yekwakha , kantsi kuyihlanganisa ngekwembono nalendzawo . 
Lendlelakwenta yekuhlola ibuye ichazwe ngentasi , kanye nemamaki emiphumela . 
Kuniketwa kwetinhlelo kutawuya ngekutsi lababanjiwe bavalelwa banelilungelo lekutsatfwe ngekutsi bamsulwa futsi ngeke banikwe tinhlelo leteyame ekubekweni emacala ngaphandle kwekutsi kuncunywe tinkantolo . 
Onkhe emawadi endzaweni yamasipala atawuzuza kuloluhlelo . 
I-Afrika itawuba livekati lelite tidzakamiva , lelite kushushumbiswa kwebantfu . 
Nanoma kunjalo , kuloluhlakamsebenti letsetfo lolusha kukhwesha ekugcizeleleni kwentekile . 
Kubhala lokukhishwe betindzaba ngalokuphatselene netindzaba letibhekiswe kulabatsintsekako bangaphandle nebangekhatsi nekutsatsa titfombe . 
Lemiphumela itfolakala ngekuphindze wente lesigameko ube ubekela ngaphandle ngalokuhlukene inchubomhomo ngayinye kuleti letimbili . 
Sishayamtsetfo Sesifundza saseMpumalanga asindlulisi timali tiye kuhulumende wasekhaya . 
Ngito letisebenti letinendzima lebalulekile lekumele tiyidlale ekuhlalisaneni kanye nasekwakheni sive . 
Likomiti lincoma macondzana naloku kutsi balawuli kumele batsatse tonkhe tinyatselo letidzingekako kucinisekisa kutsi lelisayithi liyatfolwa ngumasipala lapho kungakhiwa indzawo lenelayisense . 
Kwakhiwa kwemalokishi nekwehlukaniswa kabusha kwemhlaba kufaka ekhatsi kuvuma kwahulumende kutawuba yimphumelelo futsi imiklamo yetindlu talabahola kancane nalabahola imiholo lesemkhatsini angeke kubambeleleke ekuzuzeni lemigomo ; 
Tindlela tekuphepha kumele titsetfwe kute kubalekelwe lokukhweshela kwelukhula etinsimini tekhanola . 
Lokugcogcwa kwetimphawu tekutiphatsa netengcondvo tebahlali basetikhungweni tekulungiswa kwetimilo kuhambisana kanye netindlela jikelele tekwenteka kwebugebengu lokubikwa ngema-ejensi lacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo . 
Lensayeya lenkhulu lebukene nabo bonkhe lomasipala kuniketwa kwagezi ezindzaweni talabanemholo lomncane futsi letingakahleleki . 
Kutawubukwa kucala lawo macembu labengakanakwa kucala . 
Yonkhe imitamo kufanele yentiwe kusebenta ngekungavani ngekhatsi uma ngabe kungafaki ekhatsi likhansela leliwadi . 
Ngaphandle kwekukhetsa luhlangotsi ngekuvumelana nome kuphikisana endzabeni yema-akhawunti emuntfu ngamunye ekuvikeleka kwetenhlalo , sitawetsemba kutsi luhlelo nome nguluphi lolunjalo , uma lungamiswa lusebente , lutawakhiwa ngekucaphela futsi lube nemphumelelo uma lucala kusebenta . 
Ngaseluhlangotsini lwendlelalisu , sitawubuka kakhulu kunati tindzawo letimcoka letilandzelako : kucecesha nekwakha emandla ngekusebentisa kutfutfukisa emakhono , tindzawo nesakhiwonchanti semabhizinisi , kuchumanisa kusekelwa wetikhungo , kanye nangekugadza nekuhlola . 
Lapho loku kungenakubalekelwa , sidzinga-ke kwenta busha ngemandla . 
Chaza lemitselela yetingucuko kulekhodi yalokutsatfu , kufaka ekhatsi kususwa kwemapheya lasisekelo , kukhipha nekufaka . 
Ngakulokunye , kuvinjelwa kwekuhlanganiswa lokucondzile kulelizinga kungafanele kutsi kuvalwe lomnyango losimeme ngemuva kwekutsi kuvalwe lomtfombo . 
Loku akusiko kutsi labatfulitinsita lababalwe ngenhla kumele bente letinhlelo temfundvo ngekwabo , futsi kungaba nemcondvo kakhulu kutsi bona , ngakubo , basebentise tinsita talamanye ema-ejensi . 
Somlomo ubongele labashayi sibhakela ' emantfombatane nebafana ' laphume phambili etigabeni tabo letehlukene wabese ubaniketa letitifiketi : 
Temiphumela kanye netindlela letisebentako tekutiphatsa emsebentini . 
Lesahluko sesitsatfu sikhombisa kutsi kungaphunyelelwa njani ekutseni kube naletimphawu nakwakhiwa tinhlelochumano tekunyakata jikelele . 
Loluhlelo lwe-BAS lubonakala njengalelilungisa kahle lokutinikela ekulawuleni . 
Chaza lendlela letawusetjentiswa kubeka liso eluhlwini lwalokutawentiwa lwemklamo . 
Kusungula budlelwano neLitiko Letemfundvo . 
Ngesimanga saloku , umbiko wekuhlola simo selive wentiwa wase uyetfulwa kantsi uvete loku lokulandzelako : 
Simo setindzawo temdlalo letikhona asigculisi ngako-ke akukho mali lengenako kutekuvakasha endzaweni . 
Lelitiko lisungule lelikomidi lekungenisa umnotfo lelihlangana njalo ngenyanga kulandzelela nekubuyeketa lokucokelelwa lokwentekako kwemnotfo longenako . 
Kusola lokubulawa ngesihluku kwelikhansela le-ANC nekutsi Lendlu itfumela emavi endvudvuto emndenini , etihlotjeni nakubangani labalahlekelwe . 
Njalo ngenyanga sitoko lesigcwele sitsatfwa kabili ngemalunga etisebenti etitolo . 
Loku kutsenjwa kutsi ngiko imbangela lecondzile yemazinga laphansi ekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo lekubonwe kulomkhakha , kute loku lokulandzelako kwetfulwe njengencenye yesisombululo . 
Litiko kufuneka linike imisebenti yetenhlalo neyengcondvo kute kutfutfukiswe futsi kusekelwe tiboshwa letigwetjiwe ngekugcugcutela kusebenta kwetenhlalo nekwetemphilo yengcondvo . 
Besekushiwo kutsi simo besisibi kangangobe kwajikijelwa emabhodlela enkhundleni kwaphindze futsi kwashiswa neliphephandzaba ngemitamo lephutfumako yekutfola kunakwa tisebenti tetekuphepha . 
Limelele buhle , kuthula nekubumbana lokujabulisanako kwemasiko lehlukene nekuchakata kweNingizimu Afrika njengelive . 
Umbhalo unika umtfombolusito lonotsile wekuletsa live lekucabanga kutsi libe selulwimini laseklasini . 
Kuletinye tigodzi kwabikwa kwekutsi emaphoyisa lebekasebenta njengeboKhomishana beMtsetfo bekangatsandzi kusita . 
Nanobe titifiketi tekubonga tingamange tiniketwe umuntfu ngamunye , onkhe emawadi , imitfolamphilo letakhiwo kanye nemitfolamphilo lebomahambanendlwana iniketwe luphawu lwekuchubekisela embili lomsebenti . 
Sifundza seGauteng singulesinye setifundza letigucuka ngalokuchubekako mayelana netenhlalo netemnotfo futsi loku kunemtselela lomubi kulesimo sebugebengu . 
Emakomidi atawuphindze futsi kulesigaba abukelelwe kucala kwenta umsebenti wekulawula takhiwonchanti levele tikhona . 
Loku kungangeta tindleko tekutsengiselana kubahwebi , kungakhutsata kushushumbisa nelubalekelomtselo lolungekho emtsetfweni , nekona kugeleta kweluhwebo . 
Umnu. Bosch , walofaka sicelo , walahla lokulwa ngemagama lokutsi Khomishane bekandlulele ngale kwemandla akhe . 
Kuletfwa kwetinsita tekusekela kuciniseka kutsi kunetinsita letanele tetemphilo . 
Kuniketwa luhlelokusebenta , kufundvwa kwemitha nekubhadalisa . 
Lamanye awo avela kuletinhlelo letehlukene kwesekela Emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini . 
Loku kufaka ekhatsi lwati nemakhono emsebenti webuhlalu , kupenda kwendzabuko , kuluka , nekusebenta ngetjani . 
Kuphuka kwemagadze emhlabatsi , kanye nekwehla kwebungako kweligadze , kutawukhulisa kungena kwemanti kwente kutsi ekutsambiseni umhlaba ngendlela lelingene . 
Babhidi bafanele kutsi bakhombise intsengo lenkhulu lemiselwe kusamba sesikhatsi lesilinganiselwe sekucedvwa kwato tonkhe tigaba kufaka ekhatsi tonkhe tindleko te-VAT temklamo . 
Umkhakha wangasese ufaka sandla ikakhulu ekusungulweni kwemisebenti nasekuniketweni kwetimphahla netinsita emnotfweni , ube ufaka sandla kumalingena yesive . 
Stathistiki sebugebengu samasipala wasePrince Albert siyetfusa . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyagcogca libuye futsi lisebentise lwatiso lwakho lucobo kusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kanye nekwetfula letinsita loticelile . 
Lomculumbiko uhlelelwe kunonophisa lenchubo futsi kulungisa lokushodako lokubonakele kuletimfuno tesikhashana . 
Lelithebuli lelingentasi likhombisa kubalwa kwekugcogcwa kwesamba sentsela kulesitoko sesikweledi ekucaleni kwemnyaka . 
Ikomidi ifisa kubonga basebenti Bemcwaningimabhuku Jikelele ngeseluleko sabo nekufaka sandla lokuhle . 
Timbangela talokubulalako kwethemu-lemfisha kanye nethemu-lendze njengekuncipha kwentalo kanye nekungena kwesimila lokungaba khona lokwatfolakala kulokulahlwako . 
Lokukutsi , ngayinye inhloso kumele ibe netimphawu tekusebenta kahle letikhonjiswa ngekuya ngetimphawu tetikhatsi tekwenta , timphawu tesimo lesihle ( timo ) emazinga ekusebenta . 
Kucecesha bakhi bemakhaya lokufaka ekhatsi labasafufusa , labangakacashwa , lusha , labasikati kanye nebantfu labakhubatekile , kusala kuyindlelasu lebucayi nekubuka ngco kumsebenti wemkhandlu . 
Lokudzingekako yisethi yetikhungo letisebenta kahle kakhulu letinetinchubomgomo netento letihlangane tonkhe . 
Kutalwa kwebantfu lokubhalwe kunoma nguwuphi umnyaka kufaka kutalwa lokwenteka ngalowo mnyaka kanye nalokunye kutalwa lokwenteka eminyakeni ngembi kwemnyaka wekubhalisa . 
LaBafakiticelo ngabanye babese-ke bancamula umsebenti wenyonyane kutsi ingachubeki naloludzaba . 
Ngekuya ngetinhlelo letihlangene tentfutfuko , kumcoka kutsi ticelo letitiphakamiso tentfutfuko kumele tibuyeketwe ngeliso lekuletsa kwehla nekwenyuka kwetitfutsi , lengahle kube kusetjentiswa kwetitfutsi tesive , kanye nebulula bekusebenta kwetitfutsi tesive . 
Loku kufanele kutfutfukise imali lekweledwako ekutfutfukisweni kwekufundza emamitha kanye nemabhili etikweledi . 
Siyabona kutsi tinsita timcoka futsi ngesikhatsi sibukana nekwandza kwetindzawo temadolobha , linanibantfu eFrestata kanye nakuleto tifundza liyancipha . 
Labasikati labacinisekisa kutsi emanti lashisako asalungile , tinkomishi tihlobile , kantsi nelitiya liyaniketwa emahhovisi etfu nangesikhatsi semihlangano yetfu . 
Lesigaba sichaza tinhloso teluhlelo lwemasu loluphelele kanye netinjongo telitiko . 
Lomgwaco ubuye wakhe incenye yalenethiwekhi yekuhambisa emahle latsengiswako kulesifundza . 
Ligama nelikheli lalofaka ithenda kufuneka libhalwe ngalokucacile ngemuva kwemvilophu . 
Lokubuyisela emuva kuphatselene neLegend Lodges ( Pty ) Ltd kutawukhushulwa kulinanimali lemakethe lelilindzelekile lalenkampani lwalokusandza kutsengiswa . 
Kwekucala , kukhuliswa kwelizinga lekwakhiwa kwemisebenti ngekwakha ematfuba emsebenti ngekusebentisa emakontileka letayelekile newekwakha lakhishwako kanye nekucindzetela bosomakontileka kutsi baceceshe emakhono ato tonkhe tisebenti emsebentini . 
Kwendlulisela nekutfutfukisa emakhono kubonwa njengenzuzo lemcoka lenganiketwa tintfutfuko tendzawo kubahlali . 
Njengoba tinsita letiniketiwe tinemkhawulo , sifundza sitawusebentisa indlela lehlelekile , lehlangene kanye nendlela yelisu yekuhlela kwahulumende , luphakelomali kanye nekutfulwa kwemtselela lomkhulu wetemnotfo netenhlalo . 
Kukhula kwebugebengu lobungalendlela kungenteka ngaloko kukhombise kungeteka kwemaphoyisa . 
Ngemphumela , emaphepha ebufakazi abuke loludzaba ngatsi afuna kutfola kutsi lemphahla beyiyimbangela , lokutawubanika ligunya lemyalo wekuyidla . 
Letindleko tesibonelelo tetitfutsi temmango tisetulu kakhulu , natilinganiswa netindleko tesibonelelo tekusebenta emmangweni . 
Kunemsebenti lomnyenti kakhulu wekucala lekumele wentiwe kute lolusito lube yimphumelelo . 
Lomnyuziyamu lohlelwe wahloba wavulwa kute kugcinwe emagugu elitiko ngalesikhatsi kuphindvwe kubhalwe letingucuko letisandza kuba khona netintfutfuko temmango letiholwa nguMtsetfosisekelo lotfutfukisa emalungelo eluntfu . 
Labo bebachuba inkholelo yabo yemasiko bebabekuchamuka kumasiko lafanako nebatali lababanakekelako . 
Lokugucula tincwadzi lokusamele kwentiwe kudzinga kunakisiswa . 
Uma kubukwa timeko telive , nekucabanga tento takulamanye emave , kufanele kucatjangelwe kwenta sisekelo sibe banti sekuceceshela bungcweti lobungaphasi kwesifundvo sekwelapha tifo telufuto kutsi kufake lobunye bungcweti bekwelapha . 
Linani lebacwaningi kanye nebalawuli bemanti bavete sidzingo saletinye tindlela tekukhutsata kanye nekwenta kube malula kuniketwe Litiko letiNdzaba Temanti kanye neteMahlatsi . 
Livumela bafundzi kutsi bakhone kuhlanganisa etindzaweni letahulukene telulwimi kuleso sifundvo kanye nekuhambelana naletinye tifundvo kukharikhulamu . 
Umsebenti wesigaba semhloli ekhemisi sente ncono likhono leLitiko kutsi ligcine futsi ligalaje bosokhemisi . 
Kulomnyakatimali wakulesikhatsi , lizinga lekutsengiselana lokwesekelwako nemave angaphandle lenyuke ngalokubabatekako . 
Kuhlela ngalenye indlela kuholele ekunikweni kabusha kulencenye yemathulusi elwabiwomali . 
Nangaphandle kwekusisa kuleminye imigwaco lemisha nekulungisa kulesigodzi , imimmango leminyenti itawuhlala ibambekile futsi ikhishiwe ingahlanganiswa nemimmango yendzawo futsi ingenayo imigwaco lefanele . 
Loku kudzinga kunakekelwa ngibo bonkhe babambichaza labacondzene nako kufaka ekhatsi masipalati Nelitiko Lesifundza Letemigwaco Netitfutsi . 
Tidzingo tekufakwa eluhlwini tiyakhona , nome kunjalo , tivumela kutsi kube nekutinta kulamanye emave , kuye ngekutsi kwenteka ngekulandzela imitsetfo yekutsengisa tabelo lokufanele . 
Kufika ekhatsi ngikhandze Fido antjikitisa umsila wakhe nome Felix ahona emnyango kungayisita kakhulu imphilo yakho kunekutsi nje kujabulise inhlitiyo yakho . 
Tindleko tekunakekelwa kwemphilo titfolakala ngemuva kwesikhatsi lesidze hhayi njalo kulomnyaka lekwenteke ngawo ingoti futsi ngenca yaloko bahleli bavumele linani lelikhona lato tonkhe tindleko tekulashwa letitako . 
Kwesihlanu , kuvakasha lokulawulako kwemakomiti kuniketa Emalunga Ephalamende Nemalunga Etishayamtsetfo Tetifundza kutsi bahlangane nebantfwana ngekuhlanganyela kwesive etindzabeni letitsite . 
Kuniketwa kwetindlu kulabo labangaholi kakhulu-nalabo labahola ngalokusemkhatsini kungumsebenti lobalulekile wahulumende wesifundza newavelonkhe , kantsi bomasipala basekhaya kube ngibo labenta loko . 
Letindleko leti atitsatfwa njengencenye yetinsita tangekhatsi futsi ngaloko atikhokhelwa ngeselekelelo setindlu . 
Emanti atawudzingeka uma kuhlantwa indzawo yemakethe nalapho kuhlatjelwa khona tilwane . 
Ngitsandza kukhuluma nani lamuhla ebusuku ngaletinye taleto tindlela , kutsi tiyaphi nekutsi ngetsemba kutsi tisho kutsini mayelana nelikusasa letfu . 
Lelivekati kufanele kutsi lihlwaye kakhulu ematfuba latsite langagucula ngemphumelelo lesimo lesikhona sekusita ngetimali temphilo . 
Emaphoyisa noma letinye tisebenti tekuvikela letigcoke iyunifomu lehlukile , kufuneka tibe nemandla ekusesha umtimba . 
LeLicembu Lemsebenti lebuNgcongcoshe liyachubeka lincoma kutsi titjudeni letibuya ebuphuyeni na"letisemkhatsini" temukele tibonelelo netimali letibolekiwe letidibene kuvalwa tonkhe tindleko tekufundza , kanye nemali lengumnikelo wemndeni lowenyukako ngekwekuphila ekhaya . 
Kumelwe kunakwe nanome kunjalo kutsi betindzaba kanyenti bayaluhabisa ludzaba futsi ngalesinye sikhatsi bahambise phambili kuhlatiya lokulugweje kwesikali nemgamu . 
Utse wawa ngesikhatsi agijima abalekela tinja temaphoyisa kantsi ngaloko walahlekelwa ngumntfwana . 
Tisebenti tifaka ekhatsi lapho labasebentako kanye nalabo labangasebenti . 
Nome nguyiphi idokhumenti letfolwe kulophendvulako itawentiwa itfolakale kulofake sicelo , longafaka imphendvulo lebhalwa phasi kuloko . 
Lokunye , umbiko ubona emandla emave lasahlupheka ngekuncoba imitselela yetinkinga tepolitiki kanye nekuphatsa kabi iminotfo . 
Siboniso lesentiwa njalo ngeli-awa sikhombisa kutsi lokwehlukahlukana kuchumene nekwehlukahlukana ekwenyukeni , kantsi kwetiyisa kwemoyamphilo lokuphasi kuletfwa ngalawo manti lenyukile kunekutsi kube imitselela yemanti lanenkhushe kakhulu kuleyo ndzawo . 
Kuyacaca , luhlolo lwemhlaba lona ngekwalo alikaneli . 
Loku kwenteka umangabe emalungelo afezekiswa , aphelelwa sikhatsi nome aletfwe ngekutinikela . 
Loku kucabanga kutsi kuphakama kwencitfo kutawugcinwe kusekelwe ngemali ngekwabiwa kwetimalingena netincitfo letinsha . 
Luhlaka lwembiko lubhaliwe futsi latfunyelwa kubaphatsi kute bafake imibono yabo . 
Kuphenya ngendlela lengakafaneli nome umshikashika longekho emtsetfweni ngahle ungakhoneki ekusetjentisweni kwabongcondvomshini ngenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi . 
Linyenti lemiklamo belisetjentwa ngekonga imali kakhulu . 
Nyalo , bantfu labanyenti bayakhona kufinyelela etikoleni letincono , kunakekelwa ngekwetemphilo natikwetinsitakwenta emphakatsini . 
Ngilalela tinhlobonhlobo letahlukene temculo , kuya ngekutsi ngitiva ngikusiphi simo nekutsi ngikuphi ngaleso sikhatsi . 
Kulandzela kuphumelela kwesicelo sesitjudeni ekhozini yemfundvo lephakeme , sitjudeni sitawubese sidzinga kuvula i-akhawunti yasebhange lesetjentiswako . 
Emandla etemtsetfo wafundzeka ngalendlela lelandzelako : 
Ngekubona tinkinga , masipala unaka luvo lwebantfu ngetinkinga tabo kanye netidzingo , kanye nemaphuzu kanye netinombolo . 
Likhono lekukhangisa kutsengisa kumave angaphandle lalomuntfu lovakashela lelive langaphandle . 
Kufundzisa ngengoti leyatiwako yekucitseka kwetifo kungenta kube khona kuhlelwa kabusha kwemjikeleto wekunisela . 
Cocisana nemlingani ngemdlalo lowukhumbulako wasebuntfwaneni bakho . 
Luphindze lutfwale tindzaba kanye nemininingwane yentfutfuko yakamuva kutemfundvo eNingizimu Afrika bese luniketa basebentisa litfuba lekuchumana nabosolwati labavela emphakatsini wetemfundvo , kanye nabontsanga yabo kulolonkhe live kanye naphesheya . 
Ngiyavisisa kutsi kufanele ngite nekhamera kanye nemadiski ayo naloko lokuhambisana nayo . 
Kubaluleke kakhulu kwekutsi kutiphatsa kwalolofake sicelo semsebenti kube nesizotsa futsi kube kahle ngaso sonkhe sikhatsi . 
Lesikhwama njalo siphenyisisa tindlela tekwenta ncono tinhlelo taso tebhizinisi letiphatselene nekugcogcwa nekunakekelwa kwedatha yalesimemetelo . 
Utakuya kule-Indaba kulomnyaka lotako ? 
Lelitiko litibophelele kuhlala lihamba embili ngekucondza inchubekela phambili yetebuchwepheshe lekhulisa lucwaningo lwekucilonga kanye netekwelashwa . 
Lwati lweminyaka lesihlanu yekusebenta ekulawulweni kwetimphahla lemitsatfu yayo kufanele ibe yekulawula . 
Insayeya lechubekako kuchubeka nekutfola tisombululo letinsha tekwenta kancono imbuyiselo yetemnotfo kuphothifoliyo yemphahla yesifundza , sibe futsi ngaso sona leso sikhatsi sizuza imigomo yaleLitiko yetenhlalo nekutfutfukisa . 
Imibutfo yesimodeni nayo idzinga kuma ngemumo . 
Liyini lizinga lekubita kwetindleko ? 
Kwakha kutisekelo letehlukene tekuba nemandla kungasita i-Afrika kumelana nematfuba ekulahlekelwa ; 
Imisebenti lemikhulu kulemikhakhane ifaka ekhatsi kukhicitwa kwetitselo netibhidvo letisentjetisiwe noma tesikotela , nekukhicitwa kwetinatfo letibandzako nemanti laneminerali . 
Tento letihlanganisiwe emkhatsini kwemkhakha wesive newangasese tidlala indzima lebalulekile ekucaleni tinhlelo letinsha nekunakekela buhle lobucatsanisekako etimakethe temhlaba , kube kuvinjelwa imisebenti lephindzaphindzekako . 
Timali letingena ngemali lefakwako tabuyeketwa ngekuya ngemodeli yenkhomba yesilinganiso semali lengenako lechumene netintfo letinyenti temnotfo ngekubuka kwekutsatsa shengatsi etimalini letingenako njalo ngemnyaka . 
Umtimba lobuke kufakwa kwemali ungahlala kubhodi letimele nemandla lekabanti ekubeka inchubomgomo yekufakwa kwemali nekukhetsa lapho kungafakwa khona imali , nanome ibhodi lenjalo ingahle ibe lukhuni kuyikhipha kutembusave . 
Sivumelwane selizinga letinsita lekuhlela budlelwane emkhatsini weLitiko Letitfutsi neTemisebenti Yesive neLitiko Letekuphepha Kwemmango asikemi ngemumo . 
Ibheji yeLuphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika ( i-SAPS ) yabhaliswa mhla tinge-31 Imphala 1995 kuLihhovisi leKwakhiwa kweTimphawu ngekwemibandzela yeSigaba se-5 ( a ) seMtsetfo weKwakhiwa kweTimphawu . 
Kwekugcina , ngitawutsandza kusho livi mayelana nekungatiphatsi kahle lokwandzako kumkhakha wemfundvo lesetulu . 
Kumele tingashicilelwa nanoma nguyiphi indlela . 
Timelele tibonelelo tahulumende letingakasetjentiswa , kuchaswa kanye neminikelo lebuya emangweni . 
Lwati lwemnyaka munye kusimondzawo sekulawulwa kwemphahla ungaba lusito lolungetiwe . 
Hulumende wasekhaya uphakela tinsita letisemcoka emakhaya letinjenge manti , kutfutfwa kwelindle kanye nagezi . 
Tigaba letengetiwe tichaza kabanti kutsi simo ngasinye simayelana nani . 
Loku kuyatfolakala kuwebhusayithi yeSigcinimafa Savelonkhe kumbe nawubhalisele kukutfola . 
Uma setisunguliwe , lomsebenti nebhajethi kutawundluliselwa kuLitiko leTimali . 
Emalungelo kanye nekulungisa kweTemafa aVelonkhe ngaphasi kwalemigomo nemibandzela yekutsenga kutengetelo kunobe nguwaphi emalungelo nekulungisa lengahle mhlawumbe kube khona kuTemafa aVelonkhe ngemtsetfo . 
Labaphuyile bayatikhetsela mayelana nekutfutsela kuletinye tindzawo letinematfuba . 
Kutfutfukiswa Kwetakheko Temkhambatsi kwentela kusebentisa kulikusasa kwentiwe beKutfutfuka Kwenhlangano . 
Sungula futsi unakekele indlela yekulawula luhlu lwemphahla . 
Kumtsamo II lokufaka sandla kwesigodzi kuyetfulwa . 
Imiklamo iyacocwa ngalokuphelele emihlanganweni lebalwe ngenhla , le lebanjwa njalo ngenyanga , kucinisekisa kutsi tinkhomba tiyafikelelwa ngesikhatsi futsi nekususwa nanome ngutiphi tihibe letivimba inchubekela phambili . 
Nome kunjalo , letinye tisebenti lebetitfola kutsi tente tincumo letingakalungi , betifuna kutigucula . 
Kusebentisa tinchubo tekulawula letihleleke ngendlela kanye netindlela letisebentako kanye namalingena . 
Kulawulwa lokuchubekako kwamalingena lokutfutfukisiwe ekwetfulweni ngco kweticelo kutikimu tetekwelashwa kanye nemitimba yemtsetfo ekuhlanganeni nendlelakuhlola yekuhambisana lebhaliwe . 
Kuvuma kwesitjalo kutimo tekukhula tendzawo kubalulekile , ngoba titjalo letinemandla , letinemphilo tingabeketela ncono konakaliswa tilwanyana kanye nemaphathojeni , kanye nemchudzelwane lovela elukhuleni , kunetitjalo letibutsakatsaka , tihlahla letimosha emanti . 
Lomcondvo wemfundvo yamahhala futsi yesimo lesihle yabo bonkhe lemenyetelwe kuvelonkhe inemitselela yetimali kuwo wonkhe Ematiko Etemfundvo etifundza . 
Nanoma loku kunganciphisa kutfolakala lapho kunelitfusi khona , kunciphisa kutalelwa kwemacandza futsi kuphatamisa imikhuba yato yekudla . 
Tingucuko tiluntjintjo esakhiweni seDNA . 
Kukhomba kutsi ngabe letinkhomba tikala lokufakwako , imisebenti , lekukhishwako , imiphumela nemitselela , noma lokunye lokufaniswa nekusebenta njengemphumelelo , umnotfo nekulingana . 
Ngalokutayelekile tisebenti tingatsandza simo sekusebenta lapho imibono yato yamukeleka khona , lapho bavunyelwa kutsi bachumane nalabanye kanye nebaphatsi mayelana nechubomgomo kanye naletinye tintfo . 
Luphiko Lwekugcogca Malingena eNingizimu Afrika lutawufaka inkhokhelo yesikhashane . 
Lena indlela ikhomba umcondvo wekuphendvula nekutibophelela . 
Kulindzeleke kutsi ngalokutako tindleko tekusebenta kwemiklamo yekutfutsa ngekusheshisa ngemabhasi titawehla kakhulu . 
Uma Indlu itawuvotela lesiphakamiso , tsine sitawugodla livoti letfu . 
Kuhlela lokufanele ngekwemigomo yetitfutsi letisetjentisiwe kanye netinhlelo letentiwako , nekwakhiwa kwetiteshi tekudlulisa etindzaweni temasu tingasetjentiswa kwengeta tindleko tekuhamba . 
Kukhona tindzawo letibaluleke kakhulu letidzinga kuchumana ngaphandle kwe-OR Tambo njengetibhedlela tekudlulisela . 
Ngalesikhatsi labanye labadvuna kanye nalabasikati labambatse lokuluhlata behla benyuka etinkundleni temidlalo , labanye bebasebenta kamatima kakhulu ekulweni nebugebengu . 
Lokumiswa kuholele kusinyatselo lesikhulu sekuhlobisa Esigodzini seMetsweding . 
Sungula kuhlela umklamo , kusebentisa kugadza , kubika kanye nekucubungula kuhambisana nenchubo yekulawula umklamo . 
Imali yesivumelwane seyentiwe kubafakiticelo kantsi nemphendvulo yabo isalindziwe . 
Yasungulwa yabuye yasetjentiswa eCongo ngembi kwekutfutfukiswa eNingizimu Afrika . 
Lilungelo lekugodla ingcondvo yemphahla netindzaba letihlobene nalo kumele lentiwe etivumelwaneni teticu letiyinhlanganisela . 
Lombiko uvete lobutsakatsaka lobungekhatsi kuTemisebenti yaHulumende . 
Kukhatsateka lokukhona kuyo yonkhe lemboni kusetjentiswa kwemafutsa lesekasebentile . 
Imiphumela ngesifundvo ngetebantfu ngaloko-ke kuyahlolwa ngalokuchubekako ngendlela yekwenta busha yonkhe iminyaka kuncuma inchubomgomo nemiphumela yekuhlela lokuvuka kulolwatiso lolunikwe kulesifundvo . 
Nobe kunjalo , akubanga nekulahleka kwemisebenti lokunakekako lokuyamene nalesinyatselo sekuteleka . 
Leligatja lisebenta kahle nemalunga lamanyenti etisebenti letibe yincenye yekutfutfukiswa kwemakhono kanye nekuceceshwa . 
Inhloso lenkhulu yaloluhlelo kuniketa tinsita tekunakekelwa ngetemphilo letisisekelo , futsi kutawuya ngaletincindzetelo telusebentisomali letilandzelako : 
Kungeta , kube khona kuphuphuma kwemgodzi kuletinye tindzawo tekuhlala ngalendlela lensha : 
Kwengeta , kukhishwa kwesakhiwo kungaba nemtselela lomkhulu kusimondzawo kunekusiyekela sinjalo . 
Luhlelo Lwekuphatsa lubukene nemsebenti wekuniketa kwesekelwa kwelisu kanye nekuhlela lokubanti lokutinsita tekwentiwa kwemsebenti wekuphatsa , nekuchutjwa kwemsebenti wenhlangano . 
Umgomo lolula , losukela kumtsetfosisekelo welizinga lelimkhawulo lomncane wekuhambisana newekuvikeleka kanye newekuhleleka kahle , lekufuneka usetjentiswe kuto tonkhe tiboshwa letinjena , uyatfutfukiswa kulesicephu . 
Bacele kutsi kusinyanyiswe simondzawo . 
Nanome iGauteng ingasuye umkhiciti lomkhulu wakolo , lesifundza sisoloku siyimakethe lenkhulu yekudla kwakolo nafulawa wakolo kokubili , loku kungenca yekubakhona kwalabagucula imikhicito nekufunwa kakhulu lokusetulu kwalemikhicito eGauteng . 
Indlu yaNogada itawetfulwa endzaweni letsite lesebenta bekuvikela . 
Ligunya laleKhomishini libanti futsi lingulelikhulu . 
Lojantji lokhona kubo bobabili labomasipalati ubachumanisa nelilayini lajantji lomkhulu logijima kusuka ePitoli aye ePolokwane futsi babaluleke kakhulu ekutfutseni timphahla netinsita kulemikhakha lesevele ishiwo kulepharagrafu . 
Lombiko ugcamise tikhala letitsite kundlelasu , lokumele tibukwe . 
Ngekwekuvuma imali lengenako , indlela yekubutsanela isengakafezekiswa . 
Pansy Stevens wenta kuhlola lokudzingekile ngalesikhatsi Johanna de Beer asayina ema-oda . 
Kwakhiwa kwemigwaco , ngenca yekufuna kwako kutimali letinyenti , kusalela emuva mayelana naloku . 
Umeluleki weSiphatsimandla noko uphikise kwekucala kutsi leticolelo ngete taba tesikhatsi lesingapheli njengoba uMtsetfo awuyiniketi iNdvuna emandla ekuvumela leticolelo . 
Bonjiniyela kanye nebaphatsi bemiklamo babukelelwe kutsi bashayele baye kutikhungo bayohlola tindzawo , imihlangano , kanye nalokunye lokuphutfumako . 
Ematiko alungisa tinhlelo tekusebenta temnyaka . 
Loku kuyahambelana ikakhulu nawuhlola kufaneleka kwedatha yetemlandvo . 
Ekubukeni tinsayeya letichubeke njalo ekuheheni , kutfutfukisa kanye nekugcina ngekhatsi emakhono langakavami , luhlelo lwekufundziswa ngumuntfu lonesipiliyoni enhlanganweni loluhlelekile lolubuke inhlangano yonkhe lolugcile ekuletseni imiphumela lutawentiwa , luphokophelele kucinisekisa kutfutfuka emsebentini , kukhula kanye nekulungiselela inchubekalaphambili yekuphatsa . 
Kucedza kukhohlakala kuleLitiko , sikhungo sekumelana nekukhohlakala sisunguliwe eHhovisi lelikhulu . 
Loku kutawenta kube nekuvisisa kwemmango jikelele . 
Idatha ihloliwe mayelana nekulunga futsi nanoma ngukuphi lokunye lokungaphandle akukafakwa kuletibalobalo . 
Luhlelo lwekuhamba lolunemininingwane leyenabile yetikhatsi tetimiso leticinisekisiwe elangeni ngalinye , kanye nesicelo selusito . 
Kugcinwa kwalemigwaco kubukana netikhinga tetetitfutsi kumele kunakwe njengabocalangaye . 
Njengebalondvoloti bemasiko aseNingizimu Afrika lehlukahlukene , emagugumafa etebuciko nelulwimi , Litiko Letebuciko Nemasiko lihlose kutfutfukisa nekulondvolota emasiko aseNingizimu Afrika kucinisekisa kubumbana kwetenhlalo nekwakha sive . 
Nanome kunjalo , umkhuba welirandi kulethemu lendze uloku uphasi . 
Kucinisekisa kuphila kahle kwebantfu lababoshiwe ngekubaniketa tinsita leticondzene netidzingo tabo letihlukene . 
Ngako-ke , bafaka imali macondzana nekucecesha . 
Lencwadzi lebuyeketiwe ibe nekugucuka kancane ngendlela lechubeka ngekwemvelo kusuka kutinkhombandlela taphambilini kepha iphindze yabuyeketwa kakhulu yakhuliswa futsi kutsi iletse indlela lephelele , lehlangene ekuhleleni kuhlaliswa kwebantfu . 
Litiko litawutfumela timangalo temisebenti leyentiwe njalo ngekota . 
Banikati futsi bayala kutsi bake batsengisela banatsi betjwala labangaphasi kweminyaka tjwala . 
Loku kutawusita ekuphendvuleni imibuto ngalokwentekako kulenchubo , kanye nekutsi kwenteka njani nekutsi kwentiwa yini kutsi kwenteke . 
Ekukhulumeni naMengameli , kucacile kutsi simemo sekuvakashela iNingizimu Afrika sitawunakwa ngendlela levumako . 
Sipiliyoni etinchubeni letiphatselene nekunikwa emalungelo ekudweba tinhlanti sidzingo semsebenti . 
Loluhla luchaza tikhala temsebenti letiholelwako ngekwesigaba ngasinye setisebenti kusikhungo ngasinye . 
Kunakekela lokwehlukile kumele kwentiwe kucinisekisa kutsi imiklamo iyasimama uma kufika esiphetfweni kumbandzakanyeka kwangaphandle . 
Kwengete kuletintfo letonga tindleko , intsengo emakethe yaba nekucudzelana lokukhulu . 
Kulandzelela nekusungula budlelwano lobumelana nebugebengu . 
Futsi , imphendvulo yenchubomgomo lephutile ingabangela tingucuko letinkhulu letengetiwe . 
Tinkampani letinkhulu tenyama lebovu taseGauteng tilawulwa ngasese , lekuyintfo lekhawulela lwati esiveni ngemisebenti yato kanye nemali lengenako , futsi kwenta kubematima kutfola kutsi nguyiphi lenemisebenti lemikhulu eGauteng . 
Lendlela yekwakha kabusha iyahambisana nalomcondvo wekuvumela baphatsi kutsi balawule futsi batfolakale banemtfwalo wekuchaza ngemiphumela . 
I-ikhwiphimenti yekuhlanganisa irotho letawuhlanganisa tincenye tegesi yerotho yemishini ledrayisako iye kunjila lejwayelekile ; 
Lisu Lendzawo leTekuvakasha leLitheku leNelson Mandela kumele lilungise naku lokulandzelako : 
Lendlela yekubeka eceleni tindzawo tekuhlala iyancomeka . 
Bakhi nebasebenti babo banemakhono lenele ekwenta lomsebenti ube yikhwalithi ledzingekako leshiwo ; 
Imboni yekulima lokusatinhlavu nekubhaka isaphetfwe badlalindzima labambalwa labakhulu nanome kunekukhula lokukhulu kulesibalo sebalimi bembila kanye nebafulawa . 
Munye umphumela kutsi tindzawo letinengi letidvonswa emanti letingaselwandle tifaka ekhatsi emanti aselwandle . 
Kufakwa kwanoma ngiyiphi ilinki akusho kutsi i-GCIS ihambisana nalawo mawebhusayithi . 
Temakhono Ekugcina Temphilo Temphi tiniketa imisebenti yekusekela kumayunithi emisebenti yetemphilo yetemphi kusimamisa kanye nekugcina luhlelo kanye nesakhiwo semasotja lesamukelwe . 
LiTiko linika ummango tonkhe tinsita letiphatselene nekulima mahhala . 
Lokungenani cinisekisa kutsi lena iphelela kumiphetfo lekuphela kuyo sakhiwo , etindzaweni letilawulwako letivulekile nome etindleleni letatiwako talabahamba ngetinyawo . 
Tonkhe titja letisetjentisiwe kufanele tihlobe futsi tingaba nelibala lelibi . 
Sebentisa tisebenti teluphiko kutsi tikhulumisane naleyo mimango kute kutsi kwentiwe tindlelakwenta temkhakha letifanele letikhutsata lujikeleto , kuphumula kanye netindlela tekusebenta ngemlilo letikahle . 
Loku kufaka phakatsi , ematfuba emsebenti , tinsita letiniketwa ngumasipala , nalamanye ematfuba ekusisa edolobhenikati . 
Timisomtsetfo tekusebenta letinjalo betingekho ekuphatseni kwalombuso waphambilini futsi kudzinge kwetfulwa kwetimisomtsetfo letinsha , umtsetfo loshaywako kanye netimiso . 
Letinhlaka tibonga umsebenti lomkhulu lowentiwa yiKhomishini futsi tivakalise inshisekelo yekutibandzakanya nekuhlanganyela kulenchubo yekubuyisela . 
Sesisondzele kutsi sicedze umnyaka wekucala sisehhovisi . 
Nguloku lokudzinge loluhlelo lwekubhadala lolucacako lolushiwo ngaphambilini futsi kukahle kulesigaba lesi . 
Lelihhovisi Letimali Tembuso neLwabowomali licuketse letigaba letintsatfu : 
Indlela yeluhlelo lolunemandla lwekulawulwa kwemfucuta , ngekusuka kuloku lokulahlwako kuya ekunciphiseni noma kuvuselela kabusha imfucuta kanye nekuvikela , seyicalile kusetjentiswa . 
Ngubani lonemsebenti wekubika kumazinga ebhizinisi ? 
Ngekutikhetsela yona , iphothali yeBhizinisi ye-SAP isidzingonchanti sekwentiwa ncono . 
Khomishana kufuneka asite kumitamo yekutfola umsebenti . 
Kufanele kutsi kwateke kutsi lelo nalelo cembu linetidzingo letahlukene ekhatsi kulolo hlelo lwendzawo yekuhlaliswa , letidzinga kutsi tihlonishwe futsi tivikelwe . 
Uma indvuna yanelisekile kutsi linani letiboshwa lifika ezingeni lapho khona kuphepha , sitfunti semuntfu nekunakekeleka kwemtimba kwetiboshwa kuyatsintseka ngalokubonakalako , lendzaba kufuneka indluliselwe kuMkhandlu Wavelonkhe . 
Lwatiso lelubalobalo ibese iyagcogcwa ibuye ihlelwe ngekwetigaba temisetjentana yemnotfo , lefana kakhulu . 
Khomishana kufuneka anikete lwatiso loludzingekako netinsita letitawenta Umkhandlu Wavelonkhe ukhone kwenta umsebenti wawo wekucala . 
Imihlahlandlela Yekwakha seyivele ilungiselele kwakhiwa lokubucayi kweNkhundla Yetindlu . 
Lokunye , kusukela lucwaningo loluchubekako lucacisa tindlela letinsha timfucuta letichumana ngato nemvelo , loku kungetfula emapharamitha lamasha ngalesikhatsi kususwa lamadzala . 
Lamapulazi atawuba yincenye yeluhlelo lwema " inkhubeyitha " Elitiko Lekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni kanye Nelibhange Letemhlaba . 
Tinsita tetemphilo tifaka ekhatsi tinsita tekwecwayisa , kuvikela , kulapha nekubuyisela esimeni . 
Lesi siphakamiso lenchubomgomo lensha ezingeni lavelonkhe , lesengakafiki esiphetfweni kwamanje , mayelana nekuhlela tikolo ngemazinga , ngenhloso yekugcina bothishelanhloko betikolo ngekutfutfukisa imiholo yabo . 
Ngabe unalo luhlelo lwekubika ? 
Emabhizinisi latimbandzakanya kutenteko letisaluhambo : 
Kwekugcina , ngitawutsandza kuletsa kubonga kwami lokuchamuka ngekhatsi enhlitiyweni kubo bonkhe labatsintsekako ngekusitsemba kanye nekusiniketa emandla ekuba bagcini baleSikhwama lesibalulekile . 
Kukhula kwemnotfo akusho ngaso sonkhe sikhatsi kukhula kwelizinga lekucashwa . 
Loku bese kwendluliselwa kumnyaka lolandzelako bese kubhukwa njengetinkhokhelo letingakabhadalwa . 
Ummangali uchaza kutsi , tizatfu letiniketiwe ngummangalelwa ngekucoshwa kwakhe , tiphula emalungelo akhe lakumtsetfosisekelo nalavunywa ngumtsetfo . 
Lokuhlolwa kwendzawo kudzinga kutsi kwenteke ngekhatsi kwengcikitsi yaletidzingo letikhonjiwe , kususelwe etindleleni tekubuka letimbalwa . 
Bosonhlalakahle betfu be-NGO bakhuluma ngekutfola umholo longephasi kakhulu kunalowo lotfolwa bosonhlalakahle betfu . 
Lemiklamo yacatjangwa futsi , yahlatiywa yaba yinkhulumo mphikiswano Yemacembu Ekusebenta kutsi aphume neMiklamo Letinhloko Tekucalangayo lokungukutsi " Tiphakamiso Temiklamo " tadizayinwa . 
Emaphayiphi latimele emanti lasetjentiswa kudvonsa kumtsamo loniketako kanye netakhiwo kumele kwentelwe kwanetisa tidzingo temphakatsi . 
Lelicembu belikhona lapha kwentela kukhutsata lamantfombatane lasemancane kutsi angenti sento semacasi futsi nekuvikela bantfwana labasengakatfombi lesevela baya emacasini njengencenye yelisu lekuvikela iHIV . 
Loku kubangelwe kukhatsateka lokukhulu kubafakiticelo nakukhomishini mayelana nekutfolakala kwemhlaba , ikakhulukati endzaweni lengekhatsi kwe-Metro . 
Tindzawo tekuhlaliswa tikhona njengetifanekiselo nekuma kwendzawo ngekwemvelo futsi teyeame kumitfombolusito letsatfwa endzaweni lenkhulu kakhulu . 
Kuhlolwa kwemabhuku etinhlelo tenkhulisa yebantfwana kanye nemklamo wekulinga wavelonkhe sewuyasentjetiswa . 
Lokuhleleka ngetigaba kwekulawulwa kwemfucuta ( kuvikelwa kwemfucuta , kuncishiswa , kugcogcwa , kuhanjiswa , kuguculwa , kusetjentwa kwemfucuta kanye nekulahlwa kwekugcina ) kubonwa njengalokufanele . 
Yini siciniseko sekutsi umuntfu uceceshiwe kuSitifiketi saVelonkhe ( Temphatfo ) ? 
Emaphayiphi epholiyetayileni angahlanganiswa ngekushiselwa kutsi abe ngemaphayiphi lachubekako lalichungechunge latawufakwa abe ngemaphayiphi noma lendlela yekuntanta nekuncwila . 
Kubuka nekuhlatiya imiklamo yetitete nekuvumela tinhlelo tekulungisa yamnyaka yonkhe netinhlelo tekusebenta kwemiklamo . 
Imphahla yenhlokohhovisi yabhaliswa ngekulandzela tidzingo letibekiwe terejista yemphahla , ngesikhatsi imphahla yemahhovisi esigodzi futsi tindzawo tabhaliswa kudokhumenti lesipredishithi . 
Emasiko enhlalo agucuke kakhulu , lavala umcondvo wakucala wemshado njengendlela lekungiyo kuphela yebudlelwano lobumukelekile . 
Ngako-ke kubese kuphakanyiswa lithemu " TEM " kutsi lingasetjentiswa eNingizimu Afrika , njengoba emathesti kanye nemapharamitha langasetjentiswa lapha atawehluka kancane , kuye ngetidzingo tendzawo , timo , kanye nemakhono . 
Timoto leticashelwe imisebenti yelicembu kuphela , letinetitfunywa letintsatfu nome ngetulu . 
Tikhungo Tebulungiswa tivamise kubuka tindzawo tasemadolobheni , njengoba letidzingo letinkhulu temtsetfo tidzingeka khona . 
Esikhatsini lesendlulile letisetjentiswa leti betivamise kubekwa enkhabeni yendzawo yekuhlala . 
Kuphumelelisa kusebenta kwesikhungo bekufaka ekhatsi tinyatselo temtsetfo , tekuphatsa kanye netinyatselo tesikhungo letentelwe kuvikela imphindza yekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu . 
Inkapani inemandla ekuniketa emasheya lamasha ekutfola timali letifanele tekutfola emasheya latfolakalako . 
Noma kunjalo , imiklamo leminengi lemikhulu seyiyaphela , lokutawubanga kutsi kube nenseyeya lensha kulokulahleka kwemisebenti kwanyalo lokusuka kulenhlekelele yemhlaba wonkhe . 
Umsebenti wenchubomgomo yetekuhwebelana unaka kuniketa kusekela lokunenshokutsi kundlelasu yetetimboni eNingizimu Afrika netinhloso tekwakha imisebenti . 
Kulawula imfucuta : Kuntjintja tindlela tetfu kukhutsata kubonisana nekumbandzakanya sive ekutfutfukisweni kwemasu ekulawula imfucuta . 
Kwentiwa kwemsebenti ekhaya : Kune kugcila ekwakhiweni kwemisebenti ekhaya nekutfutfukiswa kwemnotfo wasekhaya . 
Kwengeta , ayikho imibiko letfolakele yekuvakasha kute kucinisekiswe kutsi bosonhlalakahle bativakashele tikhungo lemayelana nasinye sikhungo namunye masipala wesigodzi . 
Luntfu lweNingizimu Afrika futsi luncane kunalolo lwanome ngumaphi emave e-BRICS . 
Imfundvo ibaluleke kakhulu ekutfutfukeni kwavelonkhe kanye nebantfu labanyenti labenta lobo buntfu . 
Letikhonako , tebungcweti kanye netinsita tetekuphepha letitinikele titawuba yindlela yekwenta futsi tibekhona kulolonkhe lelivekati . 
Lokwendluliselwa bekukwemibandzela lengasimihle futsi ngako-ke lomngeneleli ufanele kutsi ngabe utfolile kutsi bekukwehliswa esikhundleni . 
Kube khona kungahambi kahle , imiphumela yakhona isengakapheleli . 
Kulungisa Nekunakekela baniketi betindlela Tanyalo , tekuvikela , kulungisa ngekukhenikha nalokunye kulungisa , loku kufaka ekhatsi kulungisa imigwaco , tikolo , tibhedlela netakhiwo tematiko , kulokunye . 
Lelivekati litawuba nebantfu labanyenti labaphila kahle babe yiphesenti lenkhulu yebantfu labahlala kulo bakhone kuba nemali yekuyisebentisa kulokubalulekile . 
Lombiko ubita kutsi kwemukelwe futsi kukhutsatwe luhlaka lwekuhlola kwentiwa kwemsebenti lolufaka ekhatsi tinkhomba tekwenta lokuncomeka kakhulu ekuphatseni ibhajethi yekwenta umsebenti , kanjalo nendlela lekuvunyelwana ngayo ekubekeni liso ekulandzeleleni nasekuhloleni . 
Timphawu teLitiko Letebuciko Nemasiko tinemalungelo lagodliwe futsi angeke tisetjentiswe emakhasini ewebhu , kutema-elekthroniki , noma kutishicilelwa letibhaliwe ngaphandle kwemvume ngco yeLitiko Letebuciko Nemasiko . 
Sikunchubo yekubuyeketa kuniketa imisebenti naletinye timiso netinchubo kucinisekisa buncono lobunye lobuchubekako . 
Linani lelikhulu lemiklamo libukene netinkinga letehlukene letibangela imiklamo ivinjwe kutsi icale noma ivinjelwe kutsi imiklamo icedvwe . 
Uma kukhoneka , balimi batawukhombisa imishini yabo ensimini . 
Sitobakhomba labangamange sebakubone . 
Imibiko leminyenti iletfwa baphatsi mayelana netidzingo tekuceceshwa kwetisebenti ngekhatsi kwalelitiko . 
Ngenca yesimo sekukhatsata emoyeni kwalesehlakalo kanye naletinye letenteka kusikhatsi semalanga lambalwa nje , kukhumbula kwami lesikhatsi akusinguloko lokumele kube ngiko . 
Sibonelo , sihlalo we-SCOPA uyidvumisile lenchubekela phambili leyentiwe masinyane emuva kwekwenteka kwetintfo nekutsatseka kwabosotindzaba . 
Kwesibili , inkinga lenkhulu lebukene naMasipala kusetjentiswa kwemapaki njengetindzawo temapikiniki ngemalunga emmango . 
Liholo lami lonkhe liya kubo . 
Umkhakha lomncane wetintfo tekusebenta ngagezi kanye netintfo tekusebenta letidzingekako kwenta imishikashika yaloluhlobo uniketa umkhakha wekwakha , ngobe kuniketa umsebenti wagezi wegontilaki kumcoka kakhulu . 
Sinikamdlandla setemafilimu nekukhicita kwabomabonakudze sifaka ekhatsi Sikimu seMafilimu aseLokishini neteKukhicita taBomabonakudze , neSikimu saseNingizimu Afrika seteMafilimu neteMikhicito yaBomabonakudze neteKukhicita ngekubambisana . 
Nanoma leSikhwama saMengameli sibone kutsi sente lomsebenti , kuye kwabonakala ngekuhamba kwesikhatsi kwekutsi lolwatiso aluzange lubhalwe phansi . 
Ncedza ngekufaka umtfwalo kanye nekwetfula umtfwalo wetimphahla . 
Ngabe emalungelo emnotfonhlalo ahlobene njani nemininingwane lelandzelwako , lehlolwako nalekubikwa ngayo ? 
Kucecesha kumicondvo yalokufakiwe lokufundvwako kanye nekwetfuka itobanjelwa bonkhe bosonhlalakahle endzaweni . 
Ngabe sikhona sidzingo sekubuyeketa letinye tincenye tetimiso noma timiso ngalokwetayelekile ? 
Kusakaka kwetimali , lekungeke kubukwe njengentutfuko yemali , kodvwa kufaka esikhatsini lesinyenti kushibilika kwetinsita letibalulekile tangaphandle , lokuvamise kubhalwa ku-akhawunti yanyalo ekulinganiseni lubalobalo lwenkhokhelo . 
Bantfu base Afrika batawuba nelizinga leliphakeme lekuphila nemphilo lencono ; 
Kuniketa kuchumana lokunemandla kanye nalokusebenta ngendlela ekusekeleni lokuhambisana nemisebenti lebalulekile yeMatiko . 
Sifisa kubeka ngembili imibono yetfu ngalokuboniwe lokwetayelekile lokutsatfu : 
Lapho lemphilo lefanele ingachazeki , lemphahla ayikhokhelwa kodvwa iya ngeluhlolo lwemnyaka lolungalungiseki . 
Kukhula kwekusebentisa kuvamise kuholwa kuncepheteliswa kwetisebenti . 
Kute kutsi kuhlolwe inchubekelembili yetinyatselo tekulungiswa lekuvunyelwene ngato phambilini , kugcinwa irejista yalo lonkhe lubuyeketo kute kube ngalaphe selusonjululiwe . 
Nanobe nguluphi luhlelo lolubanti njengalolu lolusungulwe nguleKhomishana kumele lufinyete ngekubaluleka futsi lubeke ngendlela levamile emanani lamakhulu elwati kwentela kuvumela kumelelwa ngendlela lesebentako futsi lefinyelelekako . 
Imiphumela yethemu lendze kungaba kutsi Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA awunokwati kugcwalisa tibopho tawo temtsetfosisekelo . 
Kunebabambi lichaza labanengi kuloLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu LaseNingizimu Afrika , labadlala indzima ekulawuleni lababoshiwe , basolwa nalabavalelwe . 
Kodvwa esimeni lapho emacembucembu asebenta ngendlela lengaphazamisi , futsi kungakhutsata kusebenta , kungaba yinzuzo kulesikhungo . 
Baphindze bangenise inzuzo yetemnotfo yekutsenga ngebunyenti kumakhophelethivi . 
Kulindzeleke kutsi behlise bungoti , kucinisekisa kusentjetiswa lokunemphumelelo kwetinsita temali , nekucinisekisa imibiko yemabhuku lehlobile nekugcinela ekhatsi Kulelitiko . 
Tintfo temvelo kanye netinsita atisito tamahhala futsi tinemkhawulo . 
Tikolo letitimele tiniketa imfundvo kanye nekuceceshwa kubafundzi ngendlela lefanako neyetikolo tesive , kepha atikaphatfwa ngumtsetfo lofanako njengewetikolo tesive . 
Tinshisekelo letincintisanako tingadzinga sento sekusimamisa sekusebentisa tingucuko etimalini kwentela tinzuzo kumazinga onkhe ahulumende . 
Lubalobalo luveta sidzingo sekwenta ncono kugcogcela ndzawonye timphawu tekutiphatsa netengcondvo kwebungoti bekutibulala futsi lenchubo seyivele ichutjwa tingcweti letifanele . 
Kufundzisa balandzeli bebhola yetinyawo ; lokusho kutsi , kufaka ugcilise lisiko lelifanele kuyasita . 
Kugcina simondzawo , lesitfutfukisa indlela lekahle neluvelo kulokuphatselene nekuneliseka kwalabatsintsekako bangaphandle nebangekhatsi . 
Umkhandlu Wabondvuna Betemfundvo kanye Nekomiti Yetinhloko Tematiko Etemfundvo ihlangana njalonjalo kuhlwaya tindzaba tetinchubomgomo nekuchumanisa kutfutfuka kwetemfundvo . 
Kulahlekelwa kweLiposi nalokunye kundlulisela kwangaphambilini kulevoti kundluliselwe kuvoti Letekuchumana . 
Bumcoka balomtselela lona kuto tonkhe letinye tindzawo letimapulazi eligalufu letisele lekungabukwa kuto bubonwa njengalobuphasi . 
Imininingwane lehambisana nesikejuli lesibutsetelwe itawuvetwa kulomele imboni ngesikhatsi sinye nasikhonjiswa kulitiko . 
Imiphumela yelucwaningo yakhombisa kutsi tintfo letimbalwa tafaka ligalelo kulomkhakha wetinsita tetenhlalo ekutfoleni lelifutse lebelifunwa . 
Cinisekisa kufezekiswa kwemsebenti we-ejensi yemgwaco lesebenta kahle kakhulu ngekuya Ngesivumelwano Selizinga Lekusebenta lesisayiniwe . 
Lesinikamdlandla kuhloswe ngaso kukhulisa kukhicitwa kwetakuleli nekwenta kancono kuncintisana kwetemalokishi ekwenta emafilimu lapha eNingizimu Afrika . 
Bantfwabesikolo bakhona kufinyelela kuto ngekusebentisa titfutsi temmango ngasemgwacweni lomkhulu . 
Ucelwa kutsi wati lolwatiso lolulandzelako mayelana nekubika kwekugcina : 
Bekungumbono waseNingizimu Afrika kutsi DDT bekadzinga kusetjentiselwa temphilo kuphela . 
Kunemehluko lejwayelekile lemayelana nekuvikelwa kwetinhlelo tekhompuyutha . 
Loku kuletse bungoti lobusabekako kutemphilo ikakhulukati nakubukwa kutsi akufinyeleleki emantini lahlobile , lwetindzawo leti tingaba nekutseleleka ngesifo semsheko kanye naletinye tifo letitsatselanako . 
Lapho kufanelekile khona , tintfo tingangetwa , tihlehliswe noma tisuswe ku-ajenda . 
Kulawula tivumelwano letilinganene tekusebenta kuluhlelo lwetemphilo yalabagulwa yingcondvo . 
Kubuyeketa lokunyenti kwekucala kube nemiphumela neluntjintjo lolukhulu kuletinhlelo , ukhombisa kutibophelela kwematiko kutsi asebentise lakutfolile njengesifundvo . 
Kusekela kwenta tingucuko tesikhungo netingucuko kute kwentiwe imitamo lemisha nekutinikela ekwetfulweni kwetinsita . 
Lekunye lokungakhetfwa , kwako kokubili tintfo leticijile nalenye inhlobo yemfucuta , kungeta kwesibulalimagciwane . 
Kusebenta mayelana neTinkhomba Tekusebenta Lokubalulekile kwaVelonkhe kungalendlela : 
Emawebhusayithi eLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe atawudzalula lwatiso lwakho lucobo , ngaphandle kwesatiso , uma ngabe kunesidzingo semtsetfo sekwenta njalo noma ngenkholelo lenhle yekutsi sente lesinjalo siyadzingeka : 
Noma kunjalo , Eningizimu Afrika , nanoma kunetindzawo tekushisa ngemakhemikhali letibulala imfucuta lenebungoti , loku kuvamise kuba kuphela kwetintfo letimaphayiphi letisebenta kundlela leyodvwa yeluhlobo lwemfucuta . 
Kulahlwa kwetinsalela tetitjalo , masinya nje emva kwekuvuna , kubaluleke kakhulu . 
Ilitheresi isentjetiswa kukhombisa linaniphansi lesigaba setemfundvo lekufinyelelwe kuso . 
Inkampani lephetfwe yi-entithi lebikako nayo ingafaneleka njengetinhlangano letihlobene . 
Lokubaluleka kakhulu kulamasu kusebentisa imisebenti levamise kutfutfukisa imfundvo yaphesheya nekuceceshelwa emasu ekunaka Umhlaba , kuhlatiya idatha , kuchaza , kusebentisa nekufaka nekufaka ekhatsi umsebenti . 
Loko kuncike : kwekucala , ekutsini ngabe lemphahla beyiyimbangela yelicala ngaphasi Kwemtsetfo ; futsi uma kunjalo , kwesibili , ngabe , imphahla ifanele kudliwa . 
Kugubha sihlabatsi ngulesinye sivumelwano lesetayelekile sekusetjentiswa kwemanti . 
Silinganisomali sekuntjintjiselana lesibongwa kakhulu sisusa tikhutsati telutjalomali lwemkhakha wangasese kumikhakha yemikhicito lekuhwebelwana ngayo . 
Kutfutfukiswa kwemakhono kubalulekile nekunciphisa imitsetfo lelikhuni kubalulekile . 
Ngalesikhatsi lotjwala kutfolakala kutsi busemtsetfweni , lomkhewu lokhona wekulawula usho kwekutsi lokukhicitwa nekusatjalaliswa kwalotjwala lobungekho emtsetfweni kuphindzaphindzekile ngaphandle kwekuhlolwa ngalokwanele nekulawula kute kucinisekiswe kutsi kuphephile kubunatsa . 
Kutinikela kwetfu kukhulisa ikhwalithi yabo bonkhe bantfwana eSifundzeni . 
Kusetjentiswa kusungula inhlanganisela yetikolo tekufundzela kwelapha taseNingizimu Afrika kwentela kuniketa imfundvo lesebenta kahle ngekwetindleko kulabaniketa kunakekela kwetemphilo kulo lonkhe lelive . 
Litiko litawuhlola letinye tindlela letikhona tekungenisa imali kuze lilekelele kwengeta kulemvilophu yemali ngetindlela letifana nemali yentsela lefakwa nawulaliswe esibhedlela , labachasa ngetimali kanye nekukhulisa imali lengenako nalecokelelwako . 
Kubuye futsi kwandze kuba lukhuni kubacondzisi bemakhophorethivu lamakhulu kumelana nemshwalense ngalokugcwele lohambisana nebungoti labakubo , futsi bahlolimabhuku bagucuke baba bantfu labalula kubamangalela nanoma ngabe kuwa kwetinkapani kungahambisani nekuhluleka kuhlola kahle emabhuku ngenca yekungabi nemkhawulo welicala . 
Lesicephu sibutsetela tinkhokhelo kanye netilinganiso tebhajethi kulevoti ngekwetinhlelo nesigaba semnotfo kulendlela lensha yekubika yetemnotfo . 
Kuloludzaba sicale luhlelo lolubuka tinhlangotsi tonkhe lwekubeka liso kanye nekuhlola ngekugcizelela kufezekiswa kwenchubomgomo kanye nekuletfwa kwetinsita tesimo lesihle letetfulwako . 
Inhlawulo ayifaki kubambeleleka lokubangwe timo telitulu noma kubambeleleka lekungakavunyelanwa ngako . 
Ngekubona kwami , kuletizatfu letibekwe ngenhla , lesincumo saloKhomishane asivakali kahle futsi ngaloko kusho kutsi ungabuyeketwa . 
Kwatisa lokwenteka njalo ngeLiviki kuchubekile kwasebenta ngengelithulusi lelisebenta kahle kwatisa onkhe emalunga etisebenti njalo ngalokusetulu kwalelitiko , tinchubomgomo , imiklamo kanye netinhlelo . 
Loku kuphocelele litiko kutsi linikete emagumbi ekufundzela langetiwe Alenye Indlela Yekwakha Itheknoloji etikolweni lapho bekunesidzingo lesisetulu khona . 
Emasu Ekuphendvula Ngetingucuko teSimo Selitulu eNingizimu Afrika afaka ekhatsi tindzawo letindzala tekukhempa letingafinyeleleka ngetinyawo netindzawo tekudlela , tebuciko netimakethe talokwakhiwako , titolo nemihlangano yekusebenta . 
Lapho khona linani lemphahla lelibhaliwe lehle laba ngaphansi kwelinani lemali lelingabuye futsi litfolwe kantsi futsi lokwehla kulindzeleke kutsi kube kwalomphelo , kulahlekelwa kwalokuncipha kutsatfwa njengetindleko . 
Lomfanekiso awugcini kuphela eGauteng . 
Njenge-ANC , siphindze sacaphela ngekukhatsateka kutsi kukhona baphangimatfuba kanye nema-ejenti labhebhetsekisa ludlame lasebentisa tikhalo tebafundzi letivakalako ngemizamo yekucekela phansi ingucuko kutemfundvo lephakeme . 
Kuchuba lucwaningo loluncuma bukhulu belitfuba , imikhicito ledzingekako , emanani lasetjentisiwe netidzingo temisebenti yekukhicita nekusabalalisa kubatsengisi kanye nebaguculi bemkhicito labakhulu . 
Lokukufaka ekhatsi imimango lesuswe etindzaweni tayo ngenca yetizatfu letahlukahlukene yayiswa etindzaweni tekuhlala tesikhashana kanye nekwandza kwetindzawo tentfutfuko . 
Tinchubo titawakhiwa kute kucinisekiswe kutsi basebenti bayakwati kufinyelela kulwati lwemanethiwekhi . 
Kuphindza kucinisekise kutsi Sikhwama sihambisana nayo yonkhe imitsetfosimiso lesebentako , umtsetfo , kanye netidzingo tekulandzelela . 
Kute kuliwe nebugebengu ngendlela lesebenta kahle eGauteng , sibone lokusetulu lokumele kwentiwe kanye netindzawo tekugcila kuto . 
Imisuka lemikhulu kulendlelasu kuntjintja lusiko lwetemisebenti yesive kunciphisa kusebentisa kabi nekuvikela kusebentisa ngalokwecile , umsebenti longajabulisi nenkhohlakalo . 
Lelitiko lisungule Luhlaka Lwekulawula Tinkontileka lolutawucinisekisa kutsi batfulitinsita bemphahla lefanako kanye netinsita bangaphasi kwetinyatselo letingagucuki , letibekwa tifanane futsi tekwenta umsebenti letingavuni . 
Kulandzelela kwenteka ngekutsi kuhlalenjalo kukhulunyiswana nema-enjensi ekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye nebashushisi benkantolo . 
Lelitiko lifanele kutsi lente siciniseko sekutsi siyayigcina futsi sihambisana nayo imitsetfomgomo lekuleSahluko nekutsi futsi siyayenta imisebenti yetfu ngekhatsi kweminyele yaleSahluko . 
Kuticelonkhokhelo tekulahlekelwa ngumsebenti , litfuba lelikhulu lekulahlekelwa livela kutingucuko emakethe yemsebenti . 
Noma kunjalo , laMatiko aceliwe kutsi angenele kulubalo llelwehlisako , ikakhulukati kutinsita tekulawula . 
Kwesine , Kuyisa Iphalamende Ebantfwini luhlelo kwekuhlanganyela kwesive loluphambili Lwephalamende yaseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika nalenconywa kakhulu . 
Yenta imikhankaso yekucaphela tinkinga tekuvikela ehhovisi lelikhulu kanye nelesigodzi . 
Umtsetfo Wetekutfutsa Letihamba Emoyeni tihola lokutfutfuka kwemboni letsembekile yetekuhamba emoyeni ngalokufinyelelekako , lokuphephile , lokunemphumelelo , lokungangcolisi simondzawo nalokuhambisana nemazinga emave angaphandle . 
Kuphatsa , kulandzelela nekusebentisa tinhlelo tetimali nekulawula ema-akhawunti . 
Macondzana nekulahlekelwa , kutsi kuphuka kwasekhatsi esitolo nekulahlekelwa kungakhuphula kulahlekelwa ngulokubaulekile , labese atfolwa ngekwentiwa kwetintsengo letisetulu . 
Nanoma kunjalo , ekubukeni kwekucala , umfakisikhalo wekucala ikakhulu akatange antjintje inkhulumo yakhe ekuvumeni kukhokhela sicelonkhokhelo ngalokuphelele ngekutsi akhokhe tigidzi teMarandi , ekuphikiseni kutsi ecinisweni kute nani imali lefanele kutsi ikhokhelwe . 
Tisebenti letiyincenye manje setifaka imali ekuvikelekeni kwetenhlalo ngemaphesenti lafanako emali yesisebenti lekhishelwa umtselo , nanome umvuzo lobukelelwe ungehluka kakhulu kuya ngemvuzo wesisebenti , iminyaka yebudzala , bulili , simo sekushada , nome sibalo sebantfu labanakekelwako . 
Uma iJalimane ingabalwa , emave lamanyenti anendlela lenkhulu yekulawula kukhicitwa nekutsengiswa kwetjwala . 
Indlelanchubo yasuswa kunchubo yetandla kuya kuyagezi . 
Timphendvulo letivela kulomhlanganosikolo betitihle ngalokubabatekako . 
Tibonelo letifananako tekucinisekisa lokungeneli , kumisa ngemumo luhlakamsebenti lwekulawula lolunemandla , luyabonakala eZambia , e-Ukraine naseMexico . 
Lelive kumele lifezekise lenaNchubomgomo kwentela kusebentisa imphahla yengcondvo kuvikela lwati lwendzabuko , lokufaka ekhatsi kubuyeketwa kwemtsetfo lohambelanako ngaphandle kwekuphuta . 
Yonkhe inhlangano nawonkhe lamelele kumele atfutfukise injongo yeKhodi nakachuba lukhetfo , atise iKhodi kabanti kunoma ngumuphi yemikhankhaso , aphindze atfutfukise asekele imizamo ngekwekubekwa kuloMtsetfo wekufundzisa bavoti . 
Linani lemakhaya alabaluphele laphetfwe ngumkhakha wema-NGO . 
Leliphuzu liphindze likhombise kubalwa kwalemali lengenako yekugembula kungakakhishwa lutfo lekungiyo lekuncunywa kuyo umtselo . 
Litiko livumelene nemitsetfo ngekusungula Likomidi laLokungahambi ngemtsetfo kweLuhlolo leSifundza kuhlanganisa kulawula kuphatfwa kweluhlolo lolungalawulwa-ngendlela kumazinga etigodzini kanye netikolo . 
INingizimu Afrika inenkholo lenemandla yemitsi yemakhambi . 
Lefomethi lensha yindze futsi iyadida . 
Lokuhlolwa kwemnyaka kutawukala imphumelelo yekungenelela kulitheresi nenyumeresi . 
Labasikati kanye nebantfu labanekukhubateka bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo kantsi kutawubukwa kucala ku-EE lebukiwe . 
Kumbandzakanyeka kwemphakatsi kanye nemitamo yemphakatsi ekuvikeleni bugebengu ngekubonisana . 
Loku kusolo kungumbuto wetindleko . 
Bantfwana banelilungelo kulwatiso ngekwetemphilo tetemacansi nekuvikela i-HIV . 
Kutawuniketwa emaklemphu etendlulisi kutsi tifanele luhlobo nesayizi yetindvukunsimbi letisetjentiswako , kanye neluhlobo nesayizi yetendlulisi letincunywe kuMininingwanetimiso yeteBucwepheshe Lebanti . 
Lomtsetfo uphindze futsi uvumele tinyatselo tekwehlisa tindleko tekubita kwemitsi esiveni sonkhe . 
Kwatsintfwa Umhlengi weTekwelashwa sikhulu lebesisebenta ebusuku , satiswa kutsi lesiboshwa atange sivuke ekuseni . 
Lelisu livuma libuye lisekele umbono wekutsi kuvinjelwa kwebugebengu busengakacali nekuvimbela lokuholela ekucaleni kwebugebengu nekuvimbela lokunciphisa bugebengu lokwentelwe kunciphisa kuphindza kona . 
Emamodeli lamane labusako kutekuphatfwa kwemisebenti yesive angaphawulwa . 
Loku kufaka ekhatsi tisebenti , ithekhinoloji yelwati , tinsita telwati kanye netinsita letiphatsekako njengesakhiwo nome indzawo yelihhovisi . 
Tindleko temisebenti lemikhulu lemine letiniketwa ngumasipala , nguleti : 
Njengobe vele kunjalo , letimo leti kanyenti tiholela ekutseni sive sibe nemibono lengasiyo nekubonakala kwekuphatsa lokubi . 
Ngako-ke , umkhakha wasemakhaya e-Afrika uhlala ungakasitwa ngendlela . 
Umshwalensi walokungenteka kutawufaka ekhatsi kubhebhetseka kwebungoti bemlilo . 
Kutfolakala kuphela lamanani alokucitfwe mbamba kutsi andluliselwe kulesitatimende sekusebenta lesifanele kutsi sivale lolokusetjentisiwe lokutfolakele ngekuhambisana naletimo tesibonelelo . 
Lulawulo lolugunyata inchubo yemsebenti enchubeni , noma kucala ngenchubo lelandzelako , kubitwa ngekutsi ligede . 
Umgomo lomkhulu wenchubomgomo yetjwala kwehlisa emazinga ekunatfwa kwetjwala eNingizimu Afrika kanye nekukhutsata kunatsa ngalokunesibopho . 
Make Somlomo , nanome leSifundza sibone buncono kutinkhomba letinyentana letimcoka temnotfo netenhlalo , simo semnotfo lesingakacini sihlangene nemazinga lasetulu ekuswelakala kwemsebenti , sitawufaka ingcindzetelo lenkhulu kutinsita letisembili letidzingwa tisebenti ngebunyenti . 
Kungabi namfundziso nekungati ngalesifo . 
Kulawula nekugcina tekusebenta Kuphepha Nekuvikeleka Emsebentini kubo bonkhe basebenti . 
Lelithebula lelilandzelako letfula tindzawo lapho kuminyene linanibantfu endzaweni yamasipala . 
Ibhodi ibuyekete iNchubomgomo yeLiholo leSetsenjwa kuvumela kukhokhelwa kwemali yemhlangano kanye nemali yekukugcina yemnyaka ngesikhatsi lesengcile sekubika . 
Letindiza angeke ikhululwe kuze kupheleliswa tinchubo tekuhlantwa . 
Hulumende wesifundza saseFree State ungulomunye umcashi losebentisa litfuba lekucasha ngekulinganisa . 
Labakhokha emathendza batawungenisa esigabeni sekucala kuphela tiphakamiso tethekniki . 
Loku kufaka ekhatsi kukhutsata imikhakha yeMatiko nekucasha ema-ejenti kutowenta tinchubo letiyimphumelelo naletifinyelelekako tekutsengwa kwekwakha netinchazelo leticacile nekuba nemtfwalo nemsebenti walabatsintsekako labahlukene , ngekuhambisana nesiciniseko sekungafihli lutfo . 
I-Turkey , nemave lamanyenti Emasulumane , aba nelinani leliphasi kakhulu lunatfwa kwetjwala sekuphelele kwawo onkhe emave lahlolwa . 
Intsandvo yelinyenti ivamise kuhambisana nekuswelakala kwekucaca noma kuvumelana ngemtsamo wemtimba wekutsatsa-tincumo . 
Loku kungaholela kulokwehliswa kwesikhatsi lesidze sekutfolakala kwemanti ngalokuncishisiwe lokutawuba lukhuni uma ngabe kungakhonakali kukubuyisela esimeni . 
Masipala utibophelele kucinisekisa kutsi kunebuholi lobuhambelana nekutibophelele lokuhlobene netindlela tekulawula lokuchazwe ngendlela lengiyo nangalokuphelele . 
Imiklamo lemikhulu mhlawumbe ingadzingeka kutsi kukalwe mbambamba emaphuzu ekulinganisa kushabalala ngekushesha endzaweni yelucwaningo . 
Umsebenti nchanti futsi lokucalako kululawulo ngekwemvelo futsi kuvamise kushayisana nematsemba ebasebentisi futsi netinhloso tetepolitiki . 
Lamanye emaphuzu asala ayindzaba noma insayeya yeyunithi ekutseni yente umsebenti wayo . 
Luhlolo lwebungoti belwentiwa Litiko . 
Umtsetfomgomo wekuntjintjiselana lowentiwe ngaphansi kwalesigaba utawuhlala unjalo uma kutsengiselwana , kumsebentisi loneligunya , kuloniketako kanye netikhulu tabo netisebenti , futsi nakumaklayenti . 
Ungalichaza utsini lizinga lekuchumana eyunithini yakho emkhatsini walabo losebenta nabo ? 
Kutawubuyeketwa njalo ngemnyaka nguMkhandlu kucinisekisa kutsi intfutfuko lenemandla yetimo , kanye netidzingo temphakatsi letintjintjako , tilungiswa ngalokuphelele ngetinhlelo tentfutfuko tamasipalati . 
Kutsengisa ngelucingo nako kwenyuke kakhulu njengoba labanyenti labatsengisa ngelucingo benta njalo egameni letinhlangano letisemtsetfweni banikete imikhicito netinsita letitsembekile . 
Kugcizelela kubange ehlangotsini lwekwabiwa kwebhajethi lokugcile kumiphumela kanye nenchubo yekusebenta . 
Kulungiswa lokwetayelekile kwesakhiwo kufaka kulungiswa kwagesi . 
Yenta ncono kufinyelela kwelucingo , umsakato , mabonakudze nemaphephandzaba kucinisekisa kufinyelela kubo bonkhe bahlali . 
Lwati lwetinchubomgomo kanye nemasu ahulumende wesifundza kanye newendzawo . 
Lizinga sekusebentisa ngcondvomshini lingetfulwa umangabe imisebenti lemcoka seyichazwe njengesikalo kusetjentiswa indlela yangcondvomshini yekuhlela nekwenta luhla lwalokutawentiwa njengeLuhlelo lweMicrosoft . 
Emadolobhana lamanyenti adzinga kwentiwa ahleleke kute kuniketwe tinombolo tetitandi nekuniketwa kwetindzawo . 
Kuba sezingeni lelikahle lenyama yenhlanti kute idliwe bantfu . 
Lokwenyuka kwelubhubhane lwetifo letingemahlalakhona lokufaka ekhatsi umdlavuza kutawengeta umtfwalo wetimo tetifo temlomo . 
Kuniketa emandla kumbuso lotfutfukako nekubusa lokuhle ; 
Ticelo temsebenti letifeksiwe , imeyiliwe noma letifinge ngemuva kwesikhatsi ngeke titsatfwe . 
Kanyenti emacembu akholelwa kutsi indzima neligunya lawo yeluleka yendlule ngale kwalemisebenti , kufaka kuphatfwa kwetinsita , kutfutfukisa , kuphatsa losekwenteka endzaweni yekufaka konkhe , nekwakha imphahla endzaweni yekutfutfukisa temidlalo nekukhibika . 
Kunendlu yinye yekuhlala kulemphahla lefaka emakamelo ekulala lamane kanye nelikamelo lekudlela , likamelo lekukhibika , lekufundza nendzawo yekubhukusha lenendzawo yekukhibika lesalivelanda . 
Tinyatselo tekhontinethi netesigodzi kanye netinhlelo kumele tihlanganiswe futsi tatiswe tinyatselo tesigaba savelonkhe . 
Intsengo yemtsengi yelubisi lolusha , nanoma kunjalo , ikhula ngelizinga lelisetulu kunalolo lubisi loluyimphuphu . 
Ema-apulikheshini lamanengi sevele akhona , noma kunjalo kusanesidzingo sekusungula lamanye lamanengi . 
Ngemuva kwekusungulwa kwemiphumela , kubekwa tindlela netinkhoyoyo , kubuye kubonwe nemiklamo . 
Timali tebanikeli letifakwe kumiklamo yema-NGO letingafezekiswa egameni lematiko atifakwa futsi atikafaneli kufakwa kumadokhumenti elwabiwomali . 
Imigwaco lenjalo ivamise kuhlelenjiswa bonjiniyela betitfutsi ngekhatsi kulendlela yekuhleleka ngekubaluleka lesebentako yemgwaco . 
Kute tindzawo letingasebenti kahle letikhonjiwe . 
I-Afrika iba ngemadolobha masinyane , kodvwa sakhiwonchanti sasemadolobheni asikahambi ngesigci ; imigwaco iminyene , temandla atetsembeki , netemphilo temmango atisikahle . 
LeSikhwama sihlola lolo nalolo lusuku lwekukhipha umbiko kutsi ngabe kute yini nome ngabe nguyiphi inkhomba kutsi leyo mphahla ingalahlekelwa yinzuzo . 
Tisebenti teMisebenti yeSive ngaloko titawuseloku tibandzakanyeka netinhlelo lapho khona kuchaswa ngemali kungakakhonjiswa kulebhajethi . 
I-TISAayemukeli kutfwala licala nanome yini uma kukhona lokulahlekako nome umonakalo longahle wenteke . 
Lesigilamkhuba salimala enhloko . 
Tintfo temvelo letivikela lwandle , tindzawo tekukhulisa tinhlanti nekwakhiwa kwetidleke kanye netindzawo tekuphumula tetinyoni letifudvukako tisengotini ngenca yekugawula kakhulu tihlahla tekwenta tingodvo netinkhuni , kutfutfukisa tekuvakasha netindzawo letiselugwini . 
Kwakha ematfuba emsebenti kumkhakha wetekulima . 
Loku akusho nakancane kutsi lokuniketwa kwaletintfo leti kungumsebenti ngco waleLitiko . 
Bonkhe bahlali , tihambeli , tivakashi , emabhizinisi nekutfutfukiswa kwetimboni kuyatsintseka . 
Eningizimu Afrika , sikhatsi sekubakhona kwelilungelomkhicito singasuka eminyakeni lelishumi nalesihlanu kuya kulengemashumi lamabili . 
Lenchubo yekubuyeketa lwabiwomali iya ngemitsetfo lecacile nekhalenda lecondzile bese ivumela lokubuyeketwa ngebunyoninco lokwentiwa makomidi nemakomidana kutsi ahole tingcogco letinemandla . 
INingizimu Afrika ichubeka ngekukhutsata kutfumela ngaphandle ngetikimu tesikhutsati letinhlobonhlobo , tindleko tato letingacaci . 
Kutfolakele kutsi kunebudlelwane lobukhulu emkhatsini wekunatsa tjwala kanye netehlakalo tesifo senhlitiyo . 
Ledatha ingasetjentiselwa kusungula tinchubomgomo kanye nemasubuciko , kanye nekuvikelwa kwebugebengu kanye netinhlelo temfundvo yemmango . 
Nawo asasukile angena lapho kunetitolo letinkhulu khona futsi , njengoba kunjalo , irenti ngiyo letoncuma uma kutsatfwa sincumo mayelana nebukhulu belizingancane . 
Ngitawucela nobhala kutsi afundze liphuzu lesitsatfu lelusuku . 
Lesi sinyatselo sekucala sekuphatfwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , lekufuneka ihlukaniswe noma ibandlululwe ngemaklasi emakhodi emibala lebonakala ngalokucacile . 
Masipalati uchuba kuniketwa kwetinzuzo tebasebenti kusukela kubaniketitinsita labanyenti labagunyatwe kusebenta kuhulumende wendzawo . 
Linani lemethiriyeli yetekuchumana , njenge maphamfulethi , lasabalaliswe ngemnyaka . 
Litsimba lelicokiwe lente labatawusebenta lababalulekile nalabatawumela ingcungcutsela nebantfu labatawuhlela ingcungcutsela ngayinye . 
Tindlela tangekhatsi tekulawula : Tindlela tangekhatsi tekugadza sititsatsa njengaletimcoka kuluhlolomabhuku lwetfu lwetitatimende tetimali , kumbiko wekusebenta wemnyaka nasekuhambisaneni nemtsetfo , kodvwa hhayi kugcogca bufakazi bekubeka umbono noma kutsatsa sincumo mayelana nekusebenta kahle kwetindlela tangekhatsi tekulawula talesikhungo . 
Imibiko yeLikomidi leLiwodi yetfulwa njalo ngenyanga kuSisebenti seKungenelela Kwemphakatsi ehhovisi laSomlomo . 
Ngifuna kundlulisa kudzabuka lokukhulu egameni lebantfu baKwaZulu-Natal kubantfu baseHaiti . 
Ngitawuveta emaphuzu lambalwa labalulekile aloluhlelo : 
Lemboni yakhiwe ngemikhakha lemibili leyehlukile yekukhicita lebitwa ngemkhakha lohlelekile , lofaka ekhatsi tindzawo lekondlelwa kuto imfuyo , bakhiciti labancanyane , imboni yetilwane tasekhaya kanye nebahlanganisi basekhaya . 
tfumela lwatiso loluceliwe kuMsebentisi ; 
Lomklamo waniketwa kutsi wentiwe Baphatsi Bekulawula Bungoti Kutemphilo bakaMetropolitan . 
Hlela ubuye usungule tinhlelo tekucecesha tebasebenti letichubeka njalo . 
Kungeta , labatsintsekako bayagcugcutelwa kutsi batfole ematfuba ekukhulumisana ngetiphakamiso letiphakatsi kwabo babuye bente netincomo letitawuphumelela ngendlela yekutsatsa kancane-kancane . 
Nakucatjangwa leliciniso kutsi iGauteng yelekelela kakhulu emisebentini yetemnotfo yelive , lokunyonyoba kwesidzingo semhlaba wonkhe kungaba nemtselela lobonakalako kulesifundza . 
Bungoti kungabi nekuceceshwa lokucondzene nabomasipalati kwenta ncono imisebenti kubomasipalati . 
Lelinanibantfu lacacisa kuphela luhlangotsi lunye kuphela lwekufunwa ngemandla kwetindlu , lenye intfo lebalulekile lefanele kutsi ibukwe ngesimo sesitoko setindlu lesikhona , kungabukwa kutsi kwenetisa kangakanani noma akwenetisi , nekutsi kungabukwa kutsi kwenele kangakanani . 
Ngakoke , i-TISA iyindzawo lebalulekile yekuchumana yawonkhe umuntfu lombandzakanyeka elusisweni nasekwatiseni ngekutfumela ngaphandle kulelive . 
Litiko licala inchubo yekunika tindzawo emagama nekucamba kabusha kucinisekisa kutsi indzawo yemagugu yetfu iyaguculwa . 
Phumelelisa Luhlelo Lekwenta le-Afrika Ekusungulweni kweMisebenti Yebuciko . 
Letenteko tisite kuchuba kwatisa ngebumcoka betihlahla kanye nekuvikela imvelo . 
Loluhlelo lugcizelela bugebengu njengeludzaba lwenhlalo kunekuba ludzaba lwekuvikeleka . 
Sonkhe siyalwati lutsandvo Lwemnikati Webukhosi , iNkhosi kutekulima . 
Loku kungumphumela wemtamo lohlangene webahlali , Masipala kanye naletinye tigaba tahulumende . 
Kukhutsata lokukhula kudzinga kuvisisa lokujulile kwekubukeka kwelive netemnotfo ekhatsi lapho masipalati asebenta khona . 
Noma ingabe kubukwana nemtsetfosimiso lobukene nekwenta kube semtsetfweni kanye nekurekhoda noma nemitselela kanye nekucitfwa kwemishado . 
Uma kwenteka , kufanele kutsi Khomishinari acinisekise kutsi iyunithi yabomake nemntfwana ikhona kute kuhlaliswe tiboshwa letinsikati nebantfwana lebavunyelwe kutsi babenabo . 
Tinhloso letinkhulu talebhodi kugcina nekuvikela emasotja kanye netintfo letimagugu esive ku-Castle of Good Hope , kute kukhuliswe emandla ayo etekuvakasha nekufinyelela kwemmango kuyo . 
Lapho kunesikhala khona emkhatsini welinani ngekwetinombolo luphawu netinombolo magama , linani ngetinombolo magama litawubusa . 
Lokungasimami kwekutsengiselana ngetintfo tetetimali nalokufanele kulesikhatsi lesiminyaka lesikhombisa kuya ngalendlela lengenasiciniseko yalesigaba . 
Akukho kulungiselelwa lokusemtsetfweni emkhatsini walemikhakha lehlukene etindzaweni tekubeka umtsetfo naletilawulwako . 
Kudzimate kube ngunamuhla losokontileka ucedzile kuvala lemigodvo , kudubula kwentela kulungisa kabusha lomgwaco , umatasatasa ngekufaka siyilo sekugcina salomgwaco . 
Lomsebenti uyincenye yemaphuzu lafana ekusetjentiswa nemikhakha leminyenti yekuvalwa kwemigcwaco lokwentiwa emkhankhasweni wekuphepha emgwacweni lowentiwa Ngesikhatsi Sakhisimusi , lohlose kunciphisa kushayisana nekushona emgwacweni . 
Letindleko letichaziwe tetinhlelo tekuzuza impesheni naleminye imisebenti yetinzuzo tekulashwa tincunywa kusetjentiswa kuhlatiywa kwesayensi . 
Kubalulekile kubhala sivumelwano nemlimi ekucaleni nakudvwetjwa loluhlelo lwekuphatsa . 
Ligama lalomklamo lelifanele kanye nenombolo yemklamo kufanele kutsi kubhalwe kucace kulemvilophu ngembi kwekungeniswa . 
Ummangali wakhetsa kungatfuli bufakazi futsi akabitanga bufakazi kutse bafakaze esikhundleni sakhe . 
Lizinga leliphansi lebulala emagciwane kungalesikhatsi emagciwane lamanyenti , lamanye emavayirasi kanye nalamanye emafangi abulawa , kodvwa kungabi khona sanhlobo emamayikhroganizimu lanenkhani lanjengetubercle bacill noma emabhakthiriya spores angeke kutsenjelwe kuko . 
Kufinyelela ngemoto kanye nekuphuma kulendzawo lekufakwa sicelo sayo kuyatfolakala ekugcineni lapho kuphela khona umgwaco i-Commonage Close . 
Bugebengu lobuhambisana netidzakamiva bunemtselela lomubi kakhulu ekukhuleni kweluntfu . 
Kupela kutsi ngutiphi tento letitawentiwa nguMasipalati macondzana nekuphatfwa kwalombulalave nemitselela yawo esigabeni sendzawo . 
Letitfombe nati tifaka ligalelo lelikhulu kulentsengo yemlandvo walesigodzi . 
Lwati lwetinhlaka temitsetfo lekhona kumkhakha wahulumende . 
Emakhono lamahle ekusebenta kute kwentiwe tinsita tetemphilo letihambembili . 
Lelitiko alikavunyelwa kusebentisana nanobe ngutiphi tisebenti tanome nguliphi litiko lahulumende , kepha abanako kufinyelela kulolwati lwahulumende awonkhe . 
Kutawuphindza futsi kube nabosekelamengameli labasihlanu kanye nalabatabamela labavela kuleso nakuleso sifundza , labakhetfwe Libandla Jikelele . 
Loku-ke kutibalobalo letikhatsatanako , futsi kuyacaca kutsi iNingizimu Afrika inenkinga lenkhulu yelusha lolunatsako . 
Sento sekulungiswa kwetigwegwe lokutsetfwe esiboshweni , nanoma kuchutjwa kwebugebengu bekulengisiwe noma kusachubeka esiboshweni lesinjalo . 
Lendzawo yeTindlu lephakanyiswako itawutsikameta tindzawo tekuhlala letakhelene nayo ( tindlu letivele tikhona ) letime ngesheya kwemfudlana , kanjalo nebasebentisi betinsita temidlalo base-Victoria Park . 
Sibonelelo seKulashelwa Kusebentisa Tidzakamiva siniketa bantfu tikhungo tekulashelwa kusebentisa tidzakamiva ngemandla eMpumalanga Kapa , eFreystata , eNyakatfo kappa nase Nyakatfo Nenshonalanga . 
Bomasipala bayakhona kufaka ticelo tetimali temiklamo taminyaka lemitsatfu bunyenti . 
Kuphindze futsi kubekhona netikhebesi tembiko walokwentwe ekutfolweni kwesakhiwonchanti nenchubo yekulawula kwetfulwa kulenchubo yelwabiwomali nekuhlela , kanye nenchubo yekulawula imphahla . 
Basebenti nabo balaleliswa emaphimbo ekwaya yetfu lenesiphiwo . 
Tonkhe ticelo kufanele kutsi tirekhodwe futsi tisatjalaliswe . 
Imigwaco lengavumeli kutsi kumiwe , njengemigwaco lesibhabhadla , titemtselela lomuhle lomncane ngekwesakheko ( njengaloku kuchaziwe kuletinkhombandlela ) ngalokusezingeni lendzawo . 
Balimi labaswele lababambe lichaza ekulimeni lokuncane nasetivandzeni , basitwa ngekutfutfukiswa kwemiklamo lemincane njengekubiya , kunisela , emathulusi esivandze kanye nelusito lwekulungisa emathulusi ekulima laphukile . 
Yasungulelwa kutfola timali naleminye imitfombolusito yetebuciko , temasiko nemagugumafa , nekukhutsata tidzingo nendzima ledlalwa ngulomkhakha esiveni . 
Kufanele nato tiphendvule tincabhayi totimbili tangekhatsi netangaphandle . 
Ngekuya ngemklamo lobekwe wacaca kanye netinhlobo tetintfo letisetjentisiwe kubeka liso kanye nekuphatsa lomklamo naletinhlelo tekusebenta teLihhovisi Lemklamo , lemitfombo kanye netindlela letisetjentisiwe kulungisa lemibiko kungafaka ekhatsi : 
Tingucuko kulokulandzisa tentiwe kutsi tichubeke ticacise lesimo lesingafani naletinye lesineligalelo ekurekhodeni kusalela emuva ngesikweleti semtselo lokusetulu futsi lokuneligalelo kusilinganiso lesiphasi ngalokwehlukile sereshiyo yekukoleka sikweleti lesisalele emuva kungakakhishwa lutfo . 
Ledokhumenti lena yekucocisana ibuyeketa simo sanyalo lesihlobene nebunkimbonkimbo bekucitsa emanti langcolile etimboni , ikhombisa indlela lesentjetiswa nyalo netindlelakwenta , kanye nebutsakatsaka netinsayeya letisalako ekuvikeleni buhlakani bemvelo yetemanti . 
Siyacocisana neMlawulitikweleti Wavelonkhe , Litiko leTebulungiswa nemabhange , kucinisekisa kutsi imakethe yekubolekisa ilungisa kutiphatsa kwayo . 
Sikhwama Setingoti Temgwaco : Lokufinyeleleka kweSikhwama Setingoti Temgwaco , kufaka ekhatsi tinkinga tekusilela emuva tekusetjentiswa kwemali lengukheshi yesikhashane , kusizatfu lesihle sekwenta kancono loluhlelo lwekuncephetelisa labatsintseke etingotini temgwaco . 
Leyunithi ibuye yabuketa lokuphaswa kwemtsetfo lophakanyiswe ngulelitiko nekwentiwa kwetincomo ngetiphakamiso temtsetfo letivela kulamanye ematiko ahulumende . 
Emalungelo , emandla kanye nemisebenti nguleyo lokhona ngesikhatsi sekucala kweMtsetfosisekelo wanyalo . 
Letilunganiso Temali Lengenako Yavelonkhe tikhombisa kuhlahlelwa ngekweluhlelo netinhlelo letingaphansi kwato tetiphakamiso temali lengenako . 
Lokubukelelwe kusombulula loludzaba madvute kuyafakazelwa , kepha lenhlangano kumele ivunyelwe kucedze indzima yayo ; 
Imodi lengiyo yesitfutsi , mayelana naloku , yibhasi . 
Lomunye umtamo wekwenta inchubo yetebulungiswa ingakhetsi ikakhulukati kulokuzuza kwelikhasimende , ngulokuhlukanisa umsebenti wekuphatsa lowentiwa bomantji nebashushisi kulemisebenti yabo yetebulungiswa . 
Umphumela waloko , abazange bacatsanise timo tabo kunoma ngukuphi labakubonako . 
Litsimba lemsebenti loniketiwe wematiko lasebentisanako asungulwa kutsi aphenye tindlela letehlukahlukene tekusekela ngekwetetimali Siphakamisomtsetfo Setemfundvo Nekucecesha Emuva Kwesikolo . 
Nciphisa kulahleka kwemhlabatsi ngendlela lesheshisako kanye nekugcwala kweludzaka emifuleni . 
Kusisa lokubalulekile kwentiwa ekuhleleni kabusha kwe-CBS njengoba sibuyisa kunakekela dvutane lapho bantfu bahlala khona . 
Kucinisekisa kutsi emakhaya latawetfulwa atawuba sezingeni lelincane lelivunyiwe . 
Live ngalinye kanye nesigodzi kufanele kuchaze inhlanganisela lenkhulu yetinchubomgomo kanye nemasu kufika kutinjongo kanye netinhloso letiphakanyisiwe . 
Sengigucukela ecaleni lemdlulisicala wesibili . 
Linikwe umsebenti wekugcogca nekulondvolota tintfo letingemagugumafa temadokhumenti etebuciko bengcondvo uphindze futsi ukwente kufinyelelwe ngumhlaba wonkhe . 
Imphushana lamnyama letfolakele ngaphansi Kwalemitsetfo kumele ipakishwe kuticukatsi letivalekile , letivunywe Ngumhloli Lomkhulu , lapho sisindvo lesiphelele singandluli emagremu lamakhulu lasihlanu kuleso naleso sicukatsi . 
Sitawuhlala sitinikela kubantfu baseNshonalanga Kapa , ikakhulukati lebebancishwe ematfuba kucinisekisa kutsi sihamba nabo nekutsi sitfutfukisa timphilo tabo njengencenye yalesifundza . 
Loluhlelo lolubanti lekunakekela lusita ekunakekeleni bungako belinani bemphahla ngesikhatsi sekuphila kwayo , kodvwa angeke lukhone kunakekela lemphahla ngalokugcwele njengalesikhatsi isesimeni " salensha "  . 
Uma usesimeni lesingasikahle sekusetjentiswa , kufanele kutsi umbhelebhele ulahlwe ngendlela lenesitfunti , kunconotwa kutsi ushiswe . 
Letinhlelo tekucecesha tifaka loku lokulandzelako : 
Lamanani laniketwe kulithebula amanani lacatjangwako esicatululo lesimsulwa . 
Letinhlelo " ikakhulu ekubukisiseni kutekutfutfukiswa kwetekulima netekuphepha kwekudla etindzaweni letisemaphandleni " kufanele tifake ekhatsi imisebenti lebukelwe kwentiwa ngetinhlelo tasekhaya tekucedza buphuya . 
Bomasipala nabo futsi abanawo emandla lenele etinhlelo tekulwa nekukhwabanisa kanye nekulwa nenkhohlakalo . 
Litiko linesibopho sekwetfulwa kwemikhakha yetinsita lemine lebalulekile , futsi kukhulunywa ngayo kafishane lapha ngentasi . 
Simo sebuhle bemanti lesiniketwa njengelusito lolusisekelo kufanele sihambisane nemazinga ebuncane bekugcina lamukelekako lakhona manje ngekwekhemikhali lephatselene netemphilo kanye netingcolisi letingakahloswa . 
Lomtselo lophakanyiswako ngako uta emva kwekukhatsateka lokukhulako mhlabawonkhe mayelana nekukhuluphala kakhulu lokubangwa kudla shukela ngalokwecille . 
Kuhlanganiswe tinhlelo letiphelele tekuvimba tato tonkhe tifo tetilwane letinkhulu letiyingoti . 
Tigaba ' tekuphepha ' telutfo loluseluhlwini tibese tiyaniketwa . 
Kepha intfo lemcoka kutilungisa nekucinisekisa kutsi yonkhe imishikashika ingaphasi kwetivikelo ; 
Loku kungaholela ekutsini kube netomiso ; tikhukhula titawuba yintfo levame kakhulu futsi lejulile , kunciphise tivuno kuphindze futsi kwente tekulima titsi kubita kakhudlwana . 
Sokontileka utawubuye asayine Sivumelwano Sekulahleka kwemaphepha lesiniketwe bemshwalense kute akhokhele lamakleyimu . 
LeSikhwama Selutjalomali futsi savulwa kute silawule tinzuzo letitfolakala kumanani emali langentiwe ku-akhawunti yeLitiko Letemisebenti lawalo ngekulandzela sivumelwane se-PPP . 
Onkhe lamaphuzu akhona eNingizimu Afrika . 
Letifundvo letidzingekako tebunjiniyela netekudvweba seticedziwe kantsi kwakhiwe kuhloswe kutsi kucalwe kulomnyaka timali lotako . 
Cinisekisa kufinyelela kahle kutinsita tesibhedlela lesikhulu kute kulawulwe umtfwalo wetifo . 
Emakhophi eSingisi alombhalo ayatfolakala . 
Liviki Lemitapolwati laseNingizimu Afrika libungatwa njalo ngemnyaka ngenyanga yeNdlovu futsi luhlose kukhutsata indzima yemitapolwati emphakatsini . 
Kulesikhatsi , labanyenti balabo labalima ndzawonye bakhicita tilimo letifanako letisisekelo . 
Kufika kuphela emandla evoltheji lesemkhatsini edolobheni lasePrince Albert . 
IZimbabwe , Botswana , Uganda , ne Seychelles batsatsa luhambo lwekuyofundza eNingizimu Afrika kuyoniketana imibono ngekusebenta kahle ngetinhlelo teparoli nekubuyiselwa kwesimilo , kusebentela ummango , nekulawulwa kwemacala . 
Lokwakhiwa kweLigumbi Lekulawula Umklamo , lobhasobha imiklamo yetindlu , kubonwa njengekwenta lokuhle kakhulu , njengobe kusita kucinisekisa kuba sebaleni futsi nekusitakala lula kwetfula umklamo . 
Kusekela nekwecwayisa labaphetse ngetindzaba letiphatselene netekudvweba tinhlanti . 
Lomtsetfo loshayiwe unikete kutsi kwabiwa kwentiwe ngetindlela letihlukene . 
Kunemkhuba lokhona wekusebentisa tinkhapani tetekuvikela tangasese . 
Loluhlelo lusetjentiswa tikhulu kanye netiphatsimandla , tihlobo talabente emacala kanye nalabo labatfungatsa kuwebhusayithi . 
Asengichubeke kancane ngikhulume ngetikolo-tasemapulazini . 
Kungahle kube kufanele kubuta kutsi ingabe kusebenta netifiso tefemu tigcwaliswe esigodzini noma tisabalaliswe ngalokulinganako emkhatsini kwetigodzi lahlukene . 
Kuniketa kulawula lokusebentako kanye nebuholi lobusekelako , kute kucinisekiswe kuniketwa kwetinsita lokusebentako kanye nalobufanele njengoba kugunyatwe nguhulumende . 
Simo lesibi seLitiko kungenteka sikhonjiswe kusebenta kwalowomsebenti emmangweni . 
Bekuyikhozi yekucala lefana nayo eNingizimu Afrika . 
Kuhlangana emkhatsini wetenhlalakahle tebantfu nako kwanakwa , kubuka kutsi kuchudzelana kungafaka sandla kumazinga lasetulu entfutfuko yemuntfu , nangalokunye . 
Kwakha imisebenti kuyindlela lebalulekile yekwakha kanye nekugcina emakhono . 
Uma umuntfu atfumela noma atama kutfumela noma ngabe ngiyiphi ikhodi lengakavumeleki , lebulala noma leyingoti kulewebhusayithi noma atama kungena ngalokungakavumeleki kunoma ngiliphi likhasi lalewebhusayithi , utawuvulelwa licala lebugebengu noma ngabe ngumuphi umuntfu , futsi , uma i-GCIS kumbe noma ngabe nguwuphi umtimba wemmango ungahlangabetana nemonakalo noma kulahlekelwa , utawubekwa licala lekukhokha tindleko taloko . 
Kutikhombisa ngetindlela letehlukene , futsi nalokugodliwe lokushiwo kuvela kumimango leminyenti leyehlukene . 
Ngalokukhashane ekubeni ngumtfwalo kumitfombolusito , kutawufukula kakhulu umnotfo wetfu neTemafa . 
Lobubhalane bucuketse incenye lephetse nencenye lencike elwatini lwemsebenti . 
Lolokudzingekako lokubhalwe ngaphasi kutawakha incenye yekuhlola lesentjetiswa kubaphakeli tinsita lebanemndlandla wekubabosomathenda kuSicalo-Seluhlolo Lwekusebenta Ngemaphayiphi . 
Kuleto tikhatsi imihlangano lengakahleleki yekwabelana ngelwati ibanjiwe ngemtamo wekunakekela umsebenti wekucala waleForamu njengeforamu yekubonisana kanye nekwabelana ngelwati . 
Emasu lasetjentisiwe ekufundzisa ngetindzaba letiphatselene ne-HIV ne AIDS nemalungelo eluntfu . 
Kuchumanisa imiklamo yelucwaningo ngekusebentisa nalabatsintsekako lababalulekile beSikhatsi lesidze etindzaweni letibekwa embili . 
Kutsintsana lokuvela kulolubumbano nalokungahlukaniseki kwalokutfutfuka kwebantfu nesimondzawo , umsebenti , umbono , nekuhlakanipha kwemimmango yakuleli naletinye tinhlangano letinenshisekelo naletintsintsekako kubalulekile ekucinisekiseni lokusimama kwakokubili kutfutfuka nesimondzawo . 
Loluhlelo lwekulingisa kwenta lungentelwa timo tesikhatsi lesimatasatasa kanye nesikhatsi lesingasiso lesimatasatasa , kute kutfolwe tinhlobo letehlukene tesikhashana ngekuya ngesimo nephethini yekuhamba lokufunwa ngemandla . 
Lemigca lena ikutjela ini mayelana nemiva yesikhulumi mayelana nalomntfwana lolahliwe ? 
Kuvumeleka kwaletinchubo esibhedlela lesikhulu akwatiwa . 
Lenhlangano itawubuka kuleto tigodzi emhlabeni letitsintseke kakhulu ngeTB , njenge-Afrika , i-Asia kanye neLatin America . 
Kulinganiswa kwetinhlelo temkhakha emkhatsini kwayo yonkhe imikhakha yahulumende kubalulekile kucinisekisa kuhlanganiswa kwetinhlelo kanye nekusetjentiswa kakhulu kwemitfombolusito letfolakalako . 
Lesikolo asivuni licala kantsi sisisa lenchubo yenchubomgomo yahulumende ngekwetfula kuhlatiya kwema-actuarie lokucacile nalokunemphumela . 
Luhla lwemibhalo lemcoka ekugcineni kwalesahluko-lesichakele luniketa tibonelo taletimiso tekwakhiwa lokumele kubukwe kuto . 
Kugcinela kusebentisa kabusha kuchaza emanti langcolile latawusetjentiswa enchubeni leyakhe emanti langcolile . 
Sosikhwama utawuchubeka nekuvakashela bomasipalati kucinisekisa kuhambisana neMtsetfo weKulawula Timali taMasipalati . 
Imali lengenako isatawuchubeka nekusetjentiselwa emaphrojekthi ekusisa kutemnotfo lasekelwa ngetinhlelo telibhizinisi letiphephile , letisimeme kanye naletingenteka . 
Lesabsidi yemuntfu ngamunye yentiwa itfolakale kumuntfu kutsi atsenge indzawo lekhona noma indzawo lekusafanele itfolakale kumklamo lapho iBhodi Yetindlu Esifundzeni asengakaniketi imvume . 
Emabhlokhi angeke abe nebudze lobecile lapho kuhamba kwebantfu kunchubo yegridi kuncipha lapho emabhlokhi akhula ngebudze . 
Kulesento , ligama noma sisho lesisuselwa egameni esishweni lesichazwe esigabeni lesincane sinenchazelo lehambisana naso ngaphandle uma simo sikhombisa kutsi kuhloswe lenye inchazelo . 
Kwenta kube kwemave emhlaba kusondzelene ngalokuhlobene enchubeni legucukako yekwenta kusebente ngemazinga emhlaba . 
Emvakwaloko , letinhlelo letimbili tahlanganiswa . 
Emabhizinisi aHulumende kudzingeka kutsi aletse lwabiwomali lwabo lwemnyaka kuLitiko Lelilawula Timali taHulumende babuye bahlanganise tinhlelo ngaphambi kwekucala kwemnyaka timali , kanye nemibiko yemnyaka netitatimende temali . 
Uma ngalolo lusuku imvume iniketwe ngalo seyindlulelwe sikhatsi , kufaka sicelo sekuyivuselela kuyamiswa ngembi kwalekhomishini noma ibhodi lesemtsetfweni , leyo mvume itawuchubeka isebente kudzimate lesicelo silungiswe . 
Khokheleka ngemnyaka ngemuva kwekuphotfula inchubo yekucaphela . 
Injongo kutfutfukisa kuphumelela lokusetulu kwekuphakela tinsita kulungiselela ibhajeti yesifundza , kuniketa kuhlatiya inhlalomnotfo emphakatsini nekululeka lokufakwa kunchubomgomo yebhajethi netinhlelo tekuphakela . 
Kwakhiwa kwenhlangano lenjalo kutawunika Emakhomishane ase-Afrika inkhundla yekwabelana ngebuchwepheshe kutemnotfo kuvele netisombululo letimayelana netinkinga letihlala tivela letihlukile leticondzene nalelivekati . 
Idatha yesimo sebuhle lesikahle setimali nekusebenta yatfolakala kutinsita tabo Tekuhamba Lokusheshako kweMabhasi eDolobheni leKapa kanye naseJozi , lapho tigaba tekucala kukutsi sevele tihlelembile . 
Umhlangano uhlelwe ngalesakhiwo lesifana nalesingenhla . 
Ngalesikhatsi kucociswana ngeMtsetfosisekelo lomusha , umtfwalo wabekwa kulohulumende lomusha kutsi alungise lokungalingani kwakudzala nalokungalingani lokwakhiwe ngenca yebuniyo bemhlaba nekusetjentiswa kwawo eNingizimu Afrika . 
Sibonelo , kuyakhona kulima ematamisi umnyaka wonkhe . 
Nakungenteka , hlanyela ekudzeni kakhulu nemasimu akudzala labetselelekile . 
Indlela lesimeme yekufunwa kwemkhicito , lehlangane nekuniketwa lokugucugucukako kepha lokusesimeni lesibi , kusho kutsi tintsengo tigucuka kakhulu ngekuya kwetimo tekuniketwa kwato . 
Hulumende utawuchubeka neluhlelo lwekuceceshwa futsi nekwandzisa emazinga emakhono ebatali labasebenta Kumitimba Leyengamele Sikolo . 
Uma ngabe imphendvulo ngu cha , niketa tizatfu tekutsi kungani ungakabufaki lobo bufakazi : 
Kugcinwa kahle esimeni lesifanele kwemalambu asesitaladini kute kuzuze ummango . 
Kulesibonelo lesi , tintsandzane letifanele nato tinelilungelo lalesibonelelo . 
Kufanele kucatjangwe tindlela tekuhlala , letinjengefenisha lesuswako . 
Kunetenteko letimbalwa lapho imitselela yebutsi lesabekako ibonakala kucala hhayi ngoba kumiphumela yelutfo lunye , kodvwa njengemiphumela yenhlanganisela yetintfo . 
Incenye yetimali letikhona lehlala njalo ikhula ifanele kutsi yabelwe kugcina takhiwo tisezingeni lato letifanele kuba kulo , kususa timali ekugcineni takhiwo tisezingeni lato letifanele ngekwekuvikela , kubuyisela simo ezingeni laso lelifanele kanye nekwakha . 
Kuhlonyiswa kwemnotfo lowesekele kulabamnyama Lobanti kutawutfutfukiswa kubuye kusetjentiswe kahle ngelungenelelo lolufanele enchubeni yekuphakelwa kwetindlu lokuhambisana Nelisu Lekutfutfuka nekukhula Kwesifundza Netinhlelo Tekukhula Tawonkhe wonkhe teNingizimu Afrika . 
Kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala kudzinga kusetjentiswa kwetinsita letinyenti letehlukene , letifaka ekhatsi umhlaba , imali , tintfo tekwakha , basebenti , emandla kanye nemanti . 
Inhloso yeluhlelo : Kusebentisa emasu kukhuphula imitamo yekubambisana ngemitamo lemisha , kucala lokusha , imikhicito nekwakha imisebenti njengemitamo yekutfutfukisa tindzawo letihloswe kahle , kanye netindzawo tekutfutfukiswa kwetimboni . 
Njengesincomo , imihlangano-sikolo ngembi kwekubona umphakatsi itawentiwa ngemfutfo ngembi kwananobe ngusiphi senteko sesishayamtsetfo . 
Tekulima tingumfaki weligalelo wesibili lomkhulu kuGDP yetfu yeSifundza emva kwetetimayini . 
Ngisho noma sibalekela kutfola i-HIV , labambalwa kakhulu betfu ngeke ibatsintse . 
Lesikolo sidzinga lusita loluchubekako ngekulawula lesikhungo , kusungulwa kwengadze yetibhidvo nekusungula umtamo wekwenta titina . 
Sosiswebhu Lomkhulu , ngabe usukuma ngekucondzisa ? 
Kunekweswelakala kwemakhono ekulandzelela tinsolo tekukhwaphanisa etinhlanganweni letisitwa ngetimali . 
Imali lephakelwe isetjentiswe ngalokufanele njengekwetinhlelo letivunyelwe . 
Buka lapho kunesidzingo khona sekugicitwa kwetimali , ngekubuyeketa tindleko nebhajethi . 
Litiko leteMisebenti yaHulumende kantsi kufanele lihambisane neCV , lwati lonalo lemsebenti kufanele lufakwe ngalokunabile kanye nemakhophi etitifiketi temfundvo lasethifayiwe . 
Ngekuhlanganisa Nesikhungo Salabakhubatekile eNingizimu Afrika , tinkhombandlela titfutfukisiwe , tibukene ngco netidzingo letikhetsekile tetetindlu taleto tigaba tebantfu labakhubatekile lokufanelekile balekelelwe kutetindlu . 
Budlova lobukulemboni bekuyinkhomba yekweswelakala kwetemphilo kulemboni . 
Tibonelo taloku yindlela yekumbiwa kwegolide , lokudvoswako kwetekulima , kanye nekwehla ngekushesha kwemandla emphahla lenkhulu yemikhakha lefanelekile . 
Kuniketwa kweNkontileka lensha ye-ICT ye-EMS kucedziwe futsi kucatjangwa kutsi loku kutawuletsa kuchubeka kwekusebenta kancono . 
Ngimcela kutsi ente njalo ngekuphutfuma . 
Umehluko emkhatsini wengcondvo kanye nemtimba longashintji nanobe unikwa imitsi leminyenti yasenshonalanga lesebenta kwelapha ingcondvo nemtimba ayenti umcondvo kuye . 
Tindleko kanye netinzuzo kufanele tikhuliswe kukhokhela sikhatsi lesilusito semklamo losabukwa . 
Inhloso lenkhulu yaloluhlelo kuniketa tekunakekelwa ngetemphilo letikhetseke kakhulu letisezingeni lesine , kanye nenkhundla yekucecesha labakhetsekile . 
I-EMS iniketa kuchumana nekuphatfwa kwetekulashwa lokuphutfumako ngekweSigaba Sekwelashwa Lokuphutfumako . 
Bangu , nobe kunjalo , labehlulekile kutfola letindzawo mbamba lekungito . 
Kukhetsa kwekugcina kuya ngemaphutu lamanyenti kodvwa kufanele njengalokulingene kuhlangabetane netidzingo letitsite tesimondzawo kanye netemphilo kanye nekuphepha . 
Kubuye kusho kutsi bangasebenta ngaphandle kwekusaba kutsi bangatsatselwa bona . 
Loluhambo kumele luchubeke ngekushesha lokukhulu lokungenteka . 
Luhlangotsi lweKucashwa ngeKulingana kwelikhadimamaki lemabhizinisi lamancane lafanelekile yindlela leyentiwe yaba lula leluhlangotsi lweKucashwa ngeKulingana kweLikhadimamaki Jikelele . 
Kuhlela tinsita , kulawula , kuchumanisa nekulandzela tinsita tetemphilo tesigodzi , kufaka ekhatsi leto letiniketwa yimikhandlu kanye netinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende ; 
Lokwenyuka kuleminyaka yaphambilini kuphatselene kakhulu netinhlelo tekungenelela tamatikuletjeni lekuhloswe ngato kwenta ncono lizinga lekuphasa matikuletjeni etikoleni . 
Kungukulokunye lokukhombisa lizinganhle lemphilo kubahlali balelive . 
Lenjongo yalesicelo sekuchibiyela setindlela letisetsetfweni letiphatselene nekutfola nekuhanjiswa kwelwatiso kusimamisa lokolweni netimakethe tetindvumbu tawoyela ngekwehlisa kungasetjentiswa ngendlela kwemanani ngekuhambisa kahle , ngesikhatsi nangalokucacile kuguculwa kwelwatiso kubo bonkhe labasebenta etimakethe . 
Tinhlelo Temfundvo Lechubekako kanye Nekuceceshwa tentiwa ngalokungakahlelwa . 
Lama-anuwithi lawa akhokhwa uma kushona umfati noma indvodza , ishiya tintsandzane letifanele . 
Loluhlakamsebenti luchumanisa ngco kuphatfwa kwemsebenti , kucecesha nekutfutfukisa , kanye nekucasha nekukhetsa . 
Libuye lisekele balimi labatsengisako , lenako kuseyincenye lenkhulu yemsebenti walo . 
Sikhutsato s iniketwa bantfu labaniketa ngemininingwane leholela ekuboshweni nasekugwetjweni kwalabente emacala , ngaloko likhotho lingakhipha umlayeto lotsi ababhadalwe incenye yalenhlawulo . 
Insalelamuva kushoda lokusetikoleni lokwabangelwa kusetjentiswa kancane kwemali etikoleni ngesikhatsi selubandlululo . 
Lapho kukhetfwa kwesimo kufuneka kucatjangelwe , tinhlungu kufuneka titsatfwe kute kuvikelwe kuphindzaphindza kwesakhiwonchanti setigitjelwa temmango lesifana netitobhu temabhasi kanye netiteshi tawo . 
Hulumende utimisele kuvimba lelizinga lebugebengu lelisetulu ngalokuangemukeleki . 
Lesipiliyoni sekusebenta kuleforamu sitawusita kahle labo basebenti labasebenta kuyo nabafika etikhundleni letisetulu . 
Kuloku , kunekuphutfuma lokunekudlobhadlobha lokubudlabha mayelana nema-ICT kutemfundvo . 
Ngekusho kwakho , sidzinga kucinisa tindlela tetfu lapho sihlose kuheha , kutfutfukisa , kusungula nekugcina bomake labanemakhono neticu letifanele . 
Kwanyalo , lolokweletako kufanele akhokhele silinganiso setinyanga letintsatfu letindlulile tale-akhawunti lapho umlandvo we-akhawunti utfolakala khona . 
Bantfwana lababondliwa bemufi loshone engotini yemgwaco bebaloku bavunyelwa kutsi batfole sincepheteliso sengoti yemgwaco sikhatsi sabo sonkhe sekuba bondliwa , njengoba kunjalo nakulamanye emalunga emndeni labondliwa . 
Lokunye , yinye kulamahlanu emayunithi lasuke eNingizimu Afrika lekubonakala kutsi akhicitwe kumkhakha wemabhizinisi lamancane kanye nalasemkhatsini . 
Baklina , bapenda baphindze futsi benta nemisebenti lemincane yekulungisa . 
Badlalindzima nalabaTsintsekako kuLisu leKulawulwa kweNhlekelele batiswa kahle kakhulu futsi bayakhona kunika ngalokufanele esimeni senhlekelele . 
Kucinisekisa kungena kutimakethe , kukhona kugcizelela lokunemandla kumatfuba ekutsenga emakhophelethivi kumatiko esifundza . 
Tfumela sicelomsebenti sakho ubhale lenombolo yereferensi lefanele ngenhla . 
Lolokufakiwe kuletivimbo kufaka ekhatsi lokujula kwalamanti langcolile , indzawo yekulahla kulelichweba , indzawo yaselwandle nesivinini nelunyenti bemanti . 
LaBaphatsi baBomasipala betamile kulandzelela kugcinwa kwetinchubomgomo , tinchubo netindlelakwenta taMasipala ngemitamo yekwenta kancono lulawulo , kusebenta , kulawula timali kanye nekwetfulwa kwetinsita . 
Bodokodela betilwane bembuso bayasitwa basebenti lababasiti betetilwane , bomabhalane , futsi nebasebenti labasekelako . 
Kumele ifake sibopho sekufundzisa bantfu labasebancane kubaluleka kwekwenta lokufanako . 
Sifundvo ngiso lesibukene ngco nekuhlelwa kwemaphepha emibuto eLuhlolo leKulungisela . 
Lizinga lekweswelakala kwemisebenti lelibikiwe kulelive limiselwe enchazelweni lesemtsetfweni lencane , lengafaki ekhatsi bantfu labafuna imisebenti lasebaphelelwe litsemba . 
I-Afrika njengemlingani nemdlali lonemandla , lohlangene , locinile nalonemtselela mhlabawonkhe . 
Kulolwati lolukulamakhasi lajikisiwe kuyabonakala kutsi lisu lekubeka liso kanye nemandla kuyehluka . 
Ngesikhatsi sesikhatsitimali lelitiko lacala kuhlelela imidlalo i-Golden Games yeBantfu Labadzala ngenhloso yekwenta kancono kuhlanganiswa kwebuhlanga bebantfu labadzala , kucinisa umcondvo wekuhlanganisa , kanye nekubona kukhula njengesigaba lesifanele semphilo . 
Imisebenti ledzingekako lengaphansi kwalelihhovisi landvunankhulu lotsintsekako ifakiwe . 
Lapho lizinga selilonkhe lekusebentisa imali litawulondvoloteka , hulumende uhlela kuphindza abeke phambili inchitfomali yethemu yasemkhatsini . 
Luphiko Loluphetse lubuye luchube kutfutfukisiswa nekuphatfwa kweluhlakamsebenti lwekuhlela nalolusebentako nalolunelisu kute kuniketwe sikhutsati enhlosweni lenelisu Yelitiko . 
Lusebentisomali lwaba nemkhawulo etintfweni letisidzingo kuphela ngenca yetihibe telwabiwomali . 
Lenchubo yekulawula ngekhatsi isentjetiswa litiko kulobungoti betetimali nekuphatfwa kwebungoti lokwenele , nanome kunjalo kusekhona lapho singenta ncono khona sikhulise kusebenta ngemphumelelo kutinchubo tekulawula . 
Kufanele kutsi kube nesikhatsi lesingemaviki lamabili sekusebenta ngeticelo nekutindlulisa . 
Luhlelo lwekucitsa imali yahulumende lolubaluleke kakhulu , lolusita bantfu labahluphekile eNingizimu Afrika lufaka sandla ekukhuleni nekwakha ematfuba emsebenti , luvikelwe ekwehlisweni lokukhulu . 
Emgceni wetintfutfuko emaveni lamanyenti emahlaba wonkhe , Bahlahli Belitulu bahlwaya kutsi kungenteka yini bangatsengise leminye yemisebenti yabo . 
Utawutfola satiso sekuvuma kwemukela sicelo sakho emalangeni lalishumi nane ngemuva kwelusuku lwekuvala . 
Sihola umkhakha wetfu futsi sinike balingani betfu lwati nemakhono kute sicinisekise kutsi tonkhe tinsita tiyaphakelwa . 
Kuchubeka nekungenela lokufana nesiciniseko kulokundluliselwa kulemphahla , ikalwa ngaphansi kwalokuliciniso kwalemali lephansi yemphahla nesilinganiso semali lekufanele inakwe kwekutsi lomasipala kungadzingeka kutsi ayikhokhele . 
Ludzaba lweteKweca Umncele lubanga tinkhinga letinyenti . 
Kubukwa kwetidzingo tekulawula imfucuta kanye nalokunye lokungentiwa esigabeni ngasinye salokuhleleka ngetigaba kwemfucuta . 
Umphatsimklamo lonemakhono lamanyenti udlala indzima yekuhola kulesigaba sekusebenta . 
Ncedza ngemibuto lebuya kulabatsintsekako bangaphandle . 
I-PIC ilawula litfuba lekulahlekelwa ngekuhambisana neligunya lekufaka imali , lelisho lizinga lekufaka incenye lenkhulu emphahleni yinye . 
Lolwatiso lolunikiwe kulesigaba lukhombisa lesakhiwo saleLitiko ngesibalo sebuve , bulili nekuphila nekukhubateka , njengoba kudzingwa nguMtsetfo Wekucashwa Ngekulingana neLitiko Letekuphatfwa Kwemisebenti yaHulumende . 
Indzima lebalulekile ledlalwa luhlelochumano lwekunyakata kulenchubo yekwenta-tindzawo tekuhlala kuniketa luhlaka lwendzawo lolusisekelo lapho kwakheka khona simo ngekwendzawo , setinchubo letimbalwa tasedolobheni letifaka phakatsi kunyakata nobe kuhleleka kwebantfu , timphahla nemisebenti . 
Lomtsetfo lokhona uniketa lokubalulekile ngesimemetelo semahlatsi embuso noma tincenye tawo njengetindzawo temvelo noma tindzawo tasehlane . 
Selekelelomali sitfolakala ngekubakhona kwemklamo mayelana neLuhlelo lweTindlu taseMaphandleni . 
Lesisusa salesivumelwano sekusebenta sisuselwa kuloluhlelo lwemasu , lebhajethi neluhlelo lwekusebenta . 
Loku sitakwenta ngekwehlisa umtfwalo wemabanga lamadze lekahanjwa tigulane Tesifuba semoya kutfola kwelashwa . 
Nakubuketwa samba lesisetjentiswako , lesilinganiso sekungena kwemali ngalokutako kwehliswa kulesamba sanyalo kusetjentiswa kwehliselwa kwangaphambilini kwemazinga entsela emakethe nesikhatsi semazinga emali ngalesikhatsi nebungoti lobukhona kumphahla . 
Hulumende seloku utimisele ngeluhlelo lolukhulukati lwekutjalwa kwemali kutakhiwonchanti . 
Loku kubonakala kimi kutsi sigwebo lefanelekile nasibuka letimo talelicala futsi titawubonakaliswa kulomtsetfo lengentasi . 
Kuludzaba lwalamadolobha lamanye lamane , tinsita te-BRT tisasekutigaba letehlukene tekuhlela nekufezekiswa , futsi ayikho idatha yekusebenta letfolakalako kwamanje . 
Loku kunika inkhomba yalokukhulu kakhulu futsi nalokuncane kakhulu lokubonakalako kubomasipala kulemikhakha lemincane ngekwehlukana . 
Imphala leniketwako ngaphansi kwekontileka itawufakwa kumshwalensi ngalokuphelele ngekweluhlobomali loluguculwa ngekukhululeka lotawukhokhela kulahleka noma kulimala lokungenteka ekukhicitweni noma ekutsengweni , ekuhanjisweni , ekulondvolotweni nasekwetfulweni ngekwendlela lebekiwe . 
Lomehluko kungumphumela wekusetjentiswa kwemali kumiklamo lemikhulu lechubekako . 
Ibhodi iphindze ihlele kuniketa luchungechunge lolubanti letindlela tekuvakasha . 
Baniki Betinsita : ekucaleni kwekusethwa kwetakhi tebuchwepheshe kanye nemsebenti wekusekelwa nangabe sekucalisiwe . 
Kulwa nebugebengu lobuhleliwe kutawukhushulwa ngekungetwa kweluphakelo loluphakanyiswe Luphiko Lwekuphenya Ngebugebengu Lobungucalangaye . 
Ngiyati kutsi kuloku lokwentekile kufaka ekhatsi umuntfu lodvume kakhulu . 
Indlela yenchubo ingasetjentiswa nangabe bafundzi bafundza futsi bakhicita temlomo kanye nematheksti labhaliwe . 
Imibiko yekulunywa indlebe yetfulwa kumihlangano lebanjwa njalo ngekota yeKomidi lebuke Kucwaninga emabhuku etimali nematfuba Ekulahlekelwa . 
Umkhakha lonemandla lamakhulu kutekulima ungavusa imisebenti yetekulima yesigaba sekucala . 
Titfutsi letingasito timoto titawukhutsatwa ngekuniketwa kwetakhiwochanti talabahamba ngetinyawo nemabhayisikili . 
Basebenti labasihlanu labacashwe kuLitiko leTemdlalo , Buciko neMasiko laseLimpopo bente ncono kuniketwa kwemsebenti wemtapolwati . 
LeLitiko lidzinga kuvusetela lisubuciko lalo letemfundvo yekuphepha emigwacweni kute kutsi litfole tisombululo letikahle kakhulu tekucedza tingoti nekufa kwebantfu emigwacweni yetfu . 
Bafakiticelo behlulekile kuchubeka naloludzaba . 
Injongo leyinhloko , umsebenti neligunya leLitiko Lavelonkhe Letenhlalo Yeluntfu kuchumanisa , kutsintsana , nekugadza kusentjetiswa kwenchubomgomo . 
Kusekelwa ngemali lokubuya Enhlanganweni Yetemphilo Yemhlaba kusekela kusungulwa kwaletinkhombandlela tenchubomgomo . 
Umgomo kungeta linani lebantfu labasha nalabadzala labafinyelela kumfundvo lechubekako kuletikhungo tethekhnikhali naleti phatselene nemsebenti , ngendlela leyesekela indlela lefaka konkhe lekhulako . 
Kwekucala , tinhloko tetikhungo tetebulungiswa ticindzetelekile , ngekwemtsetfo , kubika ngetikhatsi lapho " kusetjentiswe emandla " kulelijaji lelingumhloli . 
Ucelwa kutsi wati kutsi ikontileka itawuncanyulwa ngekushesha uma ngabe kutfolakala kutsi labologadza abancempheteliswa ngekuya kwetilinganiso letibhaliwe futsi kutawutsatfwa netinyatselo tekwephula umtsetfo . 
Ngaphandle nangabe kuncunywe ngalenye indlela Libandla Jikelele , tindleko tekusingatsa imihlangano titawutfwalwa yiNhlangano kuye ngekutsi titfunywa letivela kumakhomishini tititfwalela tona tindleko tekuhamba netendzawo yekulala . 
Ngentasi kakhulu kwemfudlana , umtselela welizinga leliphansi lemanti langaphansi kwemhlaba lageletako , kuncipha lokusachubeka nekulahleka kwetitjalo tendzabuko tasesiteteni , letihlangene nekuhlaselwa kwaleto letingasito tendzabuko kunciphisa kakhulu lesimo . 
Futsi , kunebantfu empeleni labatinikelako futsi banikele nangesikhatsi sabo . 
Lokucuketfwe kumele ke kungasetjentiswa kalukhuni , kepha kumele kubonwe njengelusito lwekulungiselela tinhlelo temtlamo wakho kanye nalokudzingekako lokubekwe kwacaca . 
Inchubo Yekubuketa Tekuvikela imankimbonkimbo kakhulu futsi ngulenkhulu ngakoke kumele itsintfwe ngemandla kanye nekujikeleta lokujulile . 
Tichumane tingabohanjiswa ngelitilokisi lesitimela lelitwele bagibeli . 
kwalapho kungekabekwa ngaleyondlela kuleNchubomgomo Yebumfihlo ; 
Baphindze bahlanganyele ekuphatfweni kweSikhwama Sekubuyisa Imali , lesisebenta njengesengcisi semnikelitimali njengendlela yekusekela kubuyisela lokulahlekile . 
Nanoma ledzikimba ingetulu kwemisebenti yebahleli betindzawo tekuhlala , kufuneka bati kutsi kuhleleka kwemanethiwekhi ekuhamba kanye nekuhleleka kwendzawo yekusetjentiswa kwemhlaba kungaba nemtselela lonakokubili lokuhle nalokubi kutigitjelwa temmango . 
Sicela uletse imibono ngenchubomgomo nalokulukhuni ngekuhlukana . 
Simisomtsetfo sekuncintisana lokungasikahle singasetjentiswa kuvikela lwati lwendzabuko . 
Loku kungasho kutsi bantfu labamangalelwe angeke bete ngekwabo etinkantolo ngenhloso yekuhlehliswa nje kwelicala . 
TINTFO LETINIKETWA KULitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe NOMA LEPHOSTWE KUNOMA NGUYIPHI IWEBHUSAYITHI YELitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe 
Umphakatsi usebentise lomhlaba kulima kanye nekwenta emadlelo etinkhomo . 
Kunekukhulumisana lokuvulelekile nalokuyinyatfuko nabo bonkhe balingani betfu . 
Indlelalisu yekuchumana itawukhishwa nguleLitiko nahulumende wesifundza waseLimpopo kute kulawulwe lokulindzelekile . 
Awukho umyalo lobeka kutsi tekulungiswa kwemmango kungentiwa ngaphandle kwekutsi umuntfu , lotawenta tekulungiswa kwemmango , avuma kutsi kufuneka kwentiwe ngekulandzela timo letibekiwe futsi avume kuba yincenye yekutsi ahlangane nawo . 
Labamele lelitiko kanye nebaphatsi bachubekile nekubika ngemihlangano yeForamu Yemsebenti leyenta njalo ngeKota , kepha leminyenti yayo amange ibe nemalunga lekanele kuhlangana ngenca yekungabikhona kwalabamelela temsebenti . 
Lokukuholele ekutseni kusungulwe imisebenti khona lapha elitikweni , letawugcila ekuhleleni kwelisubuciko , kululawulo lwebungoti , kanye netinhlelomsebenti tekulawula tikhungo tahulumende . 
Ubindze njengeligundvwane . 
Kuhlela nekwetfula tinhlela tekusebenta tekufaka sandla kulwabiwomali . 
Lesaga singumcondvo wekukhona kupha labanye . 
Imisebenti : Kuphatsa imali , imali lengenako nekugcina emabhuku , kubhadala , kulawula ngekhasi netinhlelo , kulawula tikweleti . 
Emalunga etisebenti tetfu avimbeleka kakhulu ngekwephuta kwesivinini se-Inthanethi , lokuvimbela kukhona kwenta umsebenti . 
Loluhlelo lusebenta ngalokuciniswa kwemkhankaso wetidzakamiva , ematiko avelonkhe newetifundza lafaka ekhatsi tindlela tekumelana nekusebentisa budlabha tidzakamiva etinhlelweni tabo , nekubeka timali kwentela lokungenelela . 
Lelitiko litawugucula luhlelo lwetemphilo tesive ngekugcila kunaku lokulandzelako : 
Emanti abuye adzingeke ekuwasheni timphahla noma tindzawo tetibhidvo , emabhavu ekugeza tandla , ekuphekeni nakutekuhlanteka lokwetayelekile . 
Inkinga yekuphakelwa kwemanti emhlabeni imatima kodvwa kusanelitsemba . 
Lwati ekwenteni tetfulo letisezingeni lelisetulu kulabaphetse . 
Letintjalomali titawentiwa kute kutsi kusunguleke intalo lesetulu kakhulu ngendlela lekungakhoneka ngayo kepha luchubeke nekuba nelifutse lelihle kutenhlalo nakusimondzawo . 
Nobe kunjalo , ematfuba lamasha lavumela lelitiko lifinyelele kabanti kubosonkontileka , kanye nekwenyuka lokungagucuki kulebhajethi yetakhiwonchanti , atawusita kakhulu ekulungiseni letinkinga nati . 
Ungabutsatseli phansi lobumatima lobutheknikhali beluhlolo loluyingoti le-ikholoji . 
Sipiliyoni semave onkhe ekutfutfukisweni kwemakhono kusetjentisiwe ngemphumelelo eluhlelweni lwekucecesha lebentimathuluzi eNingizimu Afrika . 
Luhlangotsi lolubalulekile lekufanele lungetwe lapha , kubaluleka kwembono webuKrestu lolufundvwa ngumntfwana kubatali bakhe nalekufanele luchubeke esikoleni . 
Sincoma kutsi labo bantfu bekufuneka batfole kuceceshwa esikhungweni lesinemvume lebuya , nalebhalise , kuBhodi Yetisebenti Tekuvikela . 
Labomakalabha kulefutheji ababonakali bafanana ncama shi nalabo labachazwe ngulokabuteni . 
Labanye balabasubatsi labahambembili basebenta ngekutikhandla ngalokuphuma ngekhatsi . 
Kuba nemsebenti wekusebentisa indlela yekuhanjiswa kwemphahla nekulawula kuhlaka neluhlu lwemphahla , kufaka ekhatsi luhla lwemphahla lwekota nenchubo yekucinisekisa nemibiko . 
Letindzawo letibucayi lebetibhalwe tagcama njengaletidzinga kungenelela bekukwetsembana , kuchumana kanye nekungcubutana . 
Loku kwente kwaba nekuphatsa lokuncono kubungoti bekwelashwa . 
Emacembu ekulandzelela abamba basolwa labafunwako labatitsana ngemphumelelo nemacala langakabonwa tisebenti letiphenyako . 
Tinkampani tangaphandle kufanele tikhutsate emandla langabakhona ekukhula nentfutfuko yetinkampani taseNingizimu Afrika , ikakhulu letinsha netinkampani letisatfutfuka tabelibala lelimnyama . 
Lesihumusho nemininingwane lecolisakele iyavela kuleTinhlakamsebenti teKutfutfukisa Indzawo yaseKhaya . 
Uma tisebenti tembuso titsatsa emaphutsa lakengciselwe kuto abuya ndzawana tsite kulenhlangano , angeke endluliselwe phambili kulabanye . 
Labanye bakleyima kutsi luzungu lolubukene nebantfu labamnyama . 
Lemali lengenako yekucashisa yancunywa kuletivumelwano letinemali lengenako lenemibandzela lecondzile lenemali lengenako lengakancunywa . 
Baphatsi bamasipala bazamile ngaso sonkhe sikhatsi kugadza kutsi ingabe tinchubomgomo nemitsetfo yekusebenta kulomasipala iyalandzelwa kundlela yekusebenta kwawo onkhe ematiko . 
Labanye babandzakanyeka emiklameni lemincane lebandzakanya tingadze tekudla temmango kanye futsi netingadze letisemuva kwetindlu . 
Inkantolo Lephakeme ibukane naloluphenyo ngatsi emalungelo ebantfwana ekuba nendzawo yekuhlala nemalungelo ebatali macondzana nemphahla nelikhaya akahlukani futsi akahlukaniseki . 
Lokushaya emhlolweni , lokusezingeni , nelubalo lwedatha ngekusetjentiswa kabi kwetjwala netidzakamiva eNingizimu Afrika kumatima kulutfola , kodvwa kungaphetfwa ngekubuka lucwaningo lolusandza kuba khona , imibiko yematiko nelwatiso lwemitfombo yamhlaba wonkhe . 
Nanoma nje sitawetama kugcina lwatiso kuwebhusayithi yeLitiko Letebuciko Nemasiko lunemba , kunemba kwelwatiso loluniketiwe angeke kucinisekiswe . 
Kunetincenye letimbili , lekukuheha intfutfuko nekuchuba lenchubo yekutfutfukisa yona ngekwayo . 
Lokulamula kuchubekile ngaphandle kwekutsi achubeke nekukuphikisa . 
Letigaba nyalo tiyachubeka kahle . 
Loku aku , nobe kunjalo , sho kutsi lohulumende lokhona njengamanje weNingizimu Afrika ngulowo longenalufu kulombandzela wekwenta sincesitelo sekuhlukubeta lokusobala futsi lokungamukeleki kube sibophelelo kulesikhatsi seligunya lemandla . 
Labafundza Liphepha iTender Bulletin bayakhunjutwa kutsi babuke kutsi labakubhalisile kungiko futsi bakufake kabusha ngalelilanga noma kwelusuku lwekuvala . 
Kwenta tibonelo letifanele ngebumatima beluhlatiyo lwetindleko kubalulekile . 
Kutfutfukisa lwati etikolweni ngekusebentisa tidzakamiva , kuhlukunyetwa ngekwemacansi , ludlame netikhali letingekho emtsetfweni . 
Kufaka ekhatsi eMalunga neMmango emkhatsini nemnyaka . 
Emaphuzu kanye netimo tesimo ngasinye kufanele anakwe ekutfoleni kutsi sakhiwo sisetjentiswa njalo noma cha . 
Yinye yaletindzawo , letawutfola kunakwa kakhulu , ngileyo yekutfutfukisa emakhono etisebenti . 
Lwati lwemsebenti lolufanele naloluhambisana nekutsengwa kwemphahla , kuniketa nekuletsa tekutfutsa . 
Njengoba Lidolobha iKapa liyindzawo lenkhulu kangaka , sikhatsi sekuphendvula kanye nekuba khona kwema-ambulensi kusemcoka kutsi kunikete telusito loluphutfumako lwekunakekela ngekwetemphilo lokuzinganhle kubahlali . 
Lokucitsa imali kukalwa ngetindleko letisabalaliswako , kusetjentiswa indlela yesilinganisomali sentalo yemalimboleko . 
Yinkantolo kuphela , ibhodi noma lomunye utimba lobeka timo kuphela , longantjintja timo ngaphandle kwekutsi simo sona sibeka kutsi singantjintjwa yiKomiti Yekugadza . 
Baphikisana ngekutsi , uma tikhumulo tetitfutsi tasemantini tingachutjwa mabhizinisi lamanyenti lekacasha bantfu bemisebenti leyehlukene , ayikho incenye yinye yemsebenti lengamisa ntsi tikhumulo tetitfutsi tasemantini . 
Lelitiko , ngekuhlanganyela nabomasipala , lineligunya lemtsetfosisekelo lekuniketa imitapomabhuku yesive kanye netinsita telwati emiphakatsini . 
Kwehla kwaloko lokusele kutawuvimbela timali tetinsita letitsintsekako ekubukweni njengetintsela letifihliwe . 
Kulawulwa kwemali yelihhovisi lengukheshi . 
Agcinwa akalwa ngetimalimboleko-ngco tikalwa ngetindleko tako konkhe lebhalisiwe kusetjentiswa indlela yesilinganisontalo . 
Hulumende wendzawo unemazinga akhe ekulawula , futsi leliciniso lekutsi kungahle kube nemazinga ekuhlanganiswa naHulumende wavelonkhe linemtselela lomncane kuhulumende wendzawo . 
Umsebenti sevele ucalile kuleLisu letindlela teKunyakata leCentral Karoo kantsi kubukelelwe kutsi kwakhiwa kwetindlela talabahamba ngetinyawo netindzawo letivulekile phambi kwetikolo eBeaufort West kanye naseGeorge kutawucala kungekudzala . 
Timali telusito lolubuya kuhulumende tinakekelwa ngetintsela temhlaba netamasipala , futsi kuphendvulwa ngato ngekwehluka eliphakelwenitimali lelikhulu , ngekhatsi kwelulakamsebenti lwahulumende wavelonkhe loluhlanganisiwe . 
Umkhandlu uneluhlelo lwekugcina sakhiwonchanti sagezi sisesimeni saso lesifanele , kanye nekuhlolwa njalo-nje nekutsi kwentiwe umsebenti wekulandzelela sisetjentiswa lesibalulekile , njengemathransfoma , ligiya leswishi netintsambo tekusabalalisa . 
Bhala luhlolokhono lwemsebenti loluchubekako . 
Ekucaleni , intfutfuko kufanele isebente kwetfula kusetjentiswa kwemathulusi kulengcikitsi . 
Kunemihlangano leminyentana yetigodzi , inchubomgomo nemakhetfo kulomnyaka . 
Kulawula lokufanele kwemfucuta yetemphilo kunemtselela lobalulekile wasekuhlaleni njengoba kulahlwa kwemfucuta lokungekho emtsetfweni kuvamise kuba nemtselela etindzaweni letiphuyile temphakatsi kantsi kanye nabondzindzase kanye nalabanye bantfu labangafika kuletindzawo temigodzi . 
Letimbobo titawubese tivalwa ngeludzaka lolutsambile . 
Titfutsi temmango tibalulekile etindzaweni lapho kunemazinga laphasi ebunikati betimoto . 
Kuba yincenye yalokungetulu kwalehhafu yemali lecitsiwe uma ngabe seyihlanganisiwe . 
INingizimu Afrika iphendvulile ku-WTO ekubuketeni umtsetfo macondzana ngetimali tekulekelela , ikakhulukati loluhlelo lwekutfutfukisa imboni yetimoto , kantsi nekwatiswa macondzana naloku lokwentekile . 
Kulenye incenye kunemfucuta yebakhi futsi umhlabatsi ukhiwe . 
Kutawuphindza kwakhe kuvisisana , inhlonipho ngekwehlukana kwemasiko kanye nekwakha lisiko lekuthula kanye nenchubekelembili kulivekati . 
Indzawo lefanelekile yekuhlala itawuba khona kubantfu labanekukhubateka kufaka ekhatsi lapho ilayisensi yekushayela isidzingo . 
Kuye kwaphakamiswa kutsi lemali yaminyaka yonkhe ikhokhelwe kabili ngemnyaka kusikhatsi lesiminyaka lesitfupha kantsi ilawulwe Sikhwama saMongameli , lesitfolakala ngekhatsi kuLitiko Lebulungiswa kanye Nekutfutfukisa Umtsetfosisekelo . 
Ngalokufanako , kukhona sizatfu lesicinile sekwamukela loku . 
Lokutfutfukiswa kwetindzawo letidvutane nemifula edolobheni nemadamu , noma lokuhanganiswa kwalamadamu kulokuhlelwa lokuphakanyisiwe , kuba ngulesinye sizatfu sekukhatsateka . 
Umbiko wekungaphatfwa kahle kwetimali teBaphatsi Bekusakata Labatimele uniketiwe . 
Nome ngabe ngumuphi umuntfu losebentisa lesakhiwo sekubeka imphahla noma anikete imvumo yekutsi lesakhiwo sisetjentiswe abe angalandzeli imigomo yalesigaba utawubekwa licala lekona . 
Iyunithi ilungise tinhlelo tebungoti lobuhlelekile leticondziswe kutinhlelo teMnyaka neMasu kanye neKusebenta letitawuhamba iminyaka-lemitsatfu kuwo onkhe emaklayenti labongwa Tisebenti letiPhendvulako tabuye tamukelwa Likomidi leSifundza lekuCwaninga kanye neTinkinga . 
Lomklamo uniketa litfuba lekuntjintja kuphatfwa kwetigulane tengcondvo kunsitakusebenta yaloko , ngekubeka umbono kwemndeni nemmango ngekuya ekubeni ncono kwemiphumela . 
Loku kumela tindzawo letingakahlelwa noma letakhiwe ngalokungekho emtsetfweni , kodvwa letisengakahlelwa . 
Lendlela ihlangane nako kuphumelela futsi yetfula litfo lelikhulu lekuhlela nekuchumana emsebentini wahulumende . 
Tikhungo tesive letingumahambanendlwana : Leti tikhungo letihamba tisuke endzaweni tiye kulenye , tisite imimango leminyenti . 
Bomahlalakhona , tifo letingatsatselani njenge dayabhethisi nehayihayi , kanye nekugula yingcondvo tiyinkhinga kulesifundza . 
Sidzinga kucinisekisa kutsi inchubo yetfu yahulumende lenemikhakha lemitsatfu uholela ekuniketweni ncono kwetinsita nchanti kanye nekucinisekisa kutsi bohulumende kuyo yonkhe imikhakha basebenta ngekutibophelela endzabeni yemali . 
Kuyinchubomgomo leyetayelekile kutsi inkontileka ayilulwa . 
Lesinyatselo lesengcile eluhlelweni lwekulungiselela emasu ngalokusobala siholela ekuboneni tinkhinga kulisu nome tindzawo letiyinkhinga . 
Buyeketa bese uvumela tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta lenebungoti tesitukulwane sekucala kanye netinhlelo letihlangene tetfulwe ngeMatiko etemvelo esifundza . 
Lesifo sitsintsa kakhulu labadvuna kanye nebafati bayo yonkhe iminyaka , imisebenti kanye netinhlanga labahlala kuto tonkhe tifundza . 
Luhlavu lwekhanola lencane kakhulu . 
Lendlela yeLuhlatiyo Lolumcoka Kakhulu lwalokumele kwentiwe - Imishikashika Yendlela Lemcoka kakhulu yalokumele kwentiwe lebonwe kuloluhla lwalokutawentiwa lwemklamo isetjentiswa njengesisekelo ekubekeni liso luhlelo lwalomklamo . 
Kute kuhambisana lokubonakalako emkhatsini wesimo semave " latfutfukako " nemazinga laphelele ekunatfwa kwetjwala , nemave lafanana neJalimane ne-Australia lehamba embili ngekunatsa kakhulu sekuphelele . 
Injongo kwenta ncono kuletfwa kwetinsita bese kutsi ekugcineni kube nelizingasimo lemphilo lebantfu kuyo yonkhe iNingizimu Afrika . 
Lemiklamo lena kwanyalo ikutigaba letahlukene ngoba tikhangiso tahanjelwa sikhatsi , lekwaholela ekuthendeni , kuhlola kanye nekwamukelwa sekuhambe sikhatsi . 
Ngitsi licala , nine bekunene , ngobe kube ngiko kuba nelicala loku lokumkhutsatile . 
Kulawula lokusebenta kwemasu ekusebenta esikhashana , newesikhatsi lesidze ngemphumelelo alelihhovisi lemcondzisi . 
Indlela yekubala yemkhicito ngamunye ichazwe emaphepheni enkhomba yeluhlatiyo lwe-APP . 
Ngekuba nalokuengcondvweni , kubukisisa ngekugcila ekuvikeleni bugebengu ngemidvwebo yesimondzawo nakanjani kufanele . 
Labanye bakhiciti kuletimboni letincane bativa , nanome kunjalo , sengatsi baphatfwa ngenhlonipho lencane batsengisi labakhulu nemacembu nemaholiseli . 
Kulesikhatsi sethemu yasemkhatsini , hulumende utawuhlosa kwenta ncono likhono nemtselela wekusebentisa imali yesive , kubeka phambili kusentjetiswa kwemali ngekuya ketinhloso letiyinhloko , kukhomba konga nekugcina tindleko , kuvuselela tinchubo tekutsenga kwehlise kudla ngemacebo nekusentjetiswa kabi kwetinsita tembuso , bese kuciniswa kuphatfwa kwetetimali . 
Lolu luphawu loluyi-agrigethi futsi kuhunyushwa angeke kunembe ngaphandle uma ngabe lokwakheka kwale-ayoni yalamanti kuyatiwa . 
Ngiphindze ngindlulise kubonga kwami kuwe losandza kucashwa njengeLisekela Ndvuna leteMfundvo lensha . 
Lomkhuba uvame kugcina ngekwehluleka kwaloluhlelo . 
Hulumende waVelonkhe kanye neweSifundza ucondzise kunaka kwabo ekutfoleni imibiko yekuhlola emabhuku lehlobile kubomasipalati . 
Kanyenti , kunekuphikisa lokwandzile kwesive ekushisweni kwemfucuta , kanjalo nekwakhiwa kwetikhungo letinyenti tekulahla nekusebentana nemfucuta endzaweni lesedvute nemiphakatsi lesemadolobheni . 
Siyachubeka kusekela bonkhe basubatsi betfu labamela sifundza nesive setfu kahle kakhulu . 
Tiphakamiso time ngalendlela lelandzelako : 
Emareythi amanyolo-N lasetulu ahlakahlisa emacembe lamakhulu , ikhulisa kuphefumula kwesihlahla nekusebentisa umswakamo . 
Kuphela kwemahlatsi kubonakala njengenkinga lenkhulu yesimondzawo etindzaweni letidvutane nemalokishi kanye netigodzi . 
Tatiso angeke titfunyelwe kubosomathenda labangakaphumeleli , kodvwa imininingwane yabosomathenda labaphumelele itawubhalwa lapha njengembiko lotayelekile . 
Kwenganyelwa ngekwetepolitiki kwenchubo yesabelomali kuvumela Hulumende kutsi alawule loko kudvonsisana emkhatsini wabocalangaye betinchubomgomo leticudzelanako kanye nemaciniso esabelomali . 
Inzuzo kanye nentalo letfolakele tiba semtsetfweni ngemuva kwekutfolakala kwemali , futsi asikho simo lesibekelwe kutfolakala kwenzuzo noma intalo kusukela ngelusuku lwekugcina lwekutfolakala kwerisidi kuze kube sekupheleni kwesikhatsi sekubika . 
Umdvwebo lolunganisiwe wekudvwetjwa kwemigwaco , tindzawo tekwakha kanye netakhiwo utawuniketa litfuba lelikhulu lekuphumelela kwemdvwebo lophephe kancono . 
Kweswelakala loyo lobukana netekubuyiselwa esimeni lesifanele saphambilini , temfundvo kanye nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Linye lemaphepha eluchungachungeni lwelucwaningo lisifundvo sekubona setento tekukhipha sigwebo eNingizimu Afrika . 
Luhlelo lwekwakha emakhono lwalesifundza luseseluhlaka futsi kukunchubo yekutsi luphetfwe kulomnyaka . 
Ngalokufananako , kute imininingwane lekhona yemiphumela yashevu welukhula ekutalaneni kwetinhlanti . 
Umsebenti waso kulawula tigitjelwa temgwaco letincamula imincele ngekutinika emaphemithi lahlukene ato totimbili tigitjelwa temitfwalo netebantfu . 
Make Somlomo , sinenhlonipho lengagucuki yesikhungo sebuholi bendzabuko , kantsi sincoma indzima lobuyidlalako njengebalingani kusimisa imizamo yetfu njengoba sakha imiphakatsi lesimeme . 
Mhlawumbe loluphawu akusilo lolubi . 
Litiko leTekulima lisekela kokubili balimi labangenisa umnotfo lomkhulu nebalima labancane labasafufusa . 
Kutfutfukiswa kwemkhicito emhlabeni wonkhe kuphakela ngco emnotfweni lomncane uma kuhlukanisa timfuno tangaphandle temikhicito yaseNingizimu Afrika . 
Kulokuncane kakhulu , kumele sibe nesiciniseko nekuchubeka kusebentisa imali kutekuvikela kuleminyaka lesihlanu letako . 
Kuvakaliswe kukhatsateka mayelana nebafundzi labenta Ilitheresi yeTibalo neMasayensi ekweMtimba . 
Uyacelwa kutsi usinike ibhidi yetinsita letikhonjiswe emafomini lafaselwe . 
Masipala iPhalaborwa usungule Lisu Lengucuko lalo lelicuketse lelithebula lelilandzelako : 
Kuceceshwa kwebasebenti etikweni kutfola lolwatiso ku-GIS kubaluleke kakhulu . 
Kwengeta , tinkhulumo letinengi tibanjiwe mayelana netinhlelo letifanele tekulawula labantfu , labangakatfolwa banelicala . 
Sinye saletifundvo letibalulekile lekufanele sitfolakale kulamaphethini ekukhula lokhona nyalo , kusatjalaliswa kwemnotfo , kulawula nekuphatsa angeke kwnamatselwa kuko ekufinyeleleni kutidzingo tekukhula eNingizimu Afrika . 
Nome ngabe ngukuphi lokuzuziwe nome lolahlekelwe ngiko ekutsatseni umhlalaphasi nome ekucitfweni kwemphahla yelutjalomali kubonakala kulokusele nome lokusilele ngako ngemnyaka wekutsatsa umhlalaphasi nome wekucitfwa . 
Bantfu labanyenti abazange bacondzisise kujula kwetinkinga taseKulungisweni Kwetimilo kwasekucaleni . 
Kwengeta , kunekukhawulelwa kwemhlaba wekuchubeka nekwakha tindlu kanye naletinye tintfutfuko ngenca yesimo sekuphaphuleka ngekushesha kwesimondzawo salokuphilako nekuchuma kwako nemvelo . 
Lesikimu lesisha angeke sinikete tinzuzo tekusekela umndeni kumalunga emndeni ngaphandle kubalingani , balingani labahlala ekhaya noma bantfwana labachaziwe . 
Bumcoka belisu ekwentenilula kutfumela kwetfu emaveni angephandle kanye nekufaka imali etimakethe letinsha sekube yintfo lebaluleke nakakhulu futsi lephutfumako . 
Umenywa kutsi ube lilunga lelicembu leliphetse lelinemandla lapho khona emakhono akho neticitimphawu takho tingahlomisa sikolwa , imimango kanye netisebenti tetfu lesisebenta nato . 
Kufanele kusungulwe imigomo kubuywe kuchunyanwe nalabanenshisakalo kuchazwe inhlanganisela yemigomo ledzingekako yemiklamo , ( yayomibili imiklamo levinjiwe nalemisha ) lekufanele kucalwe ngayo . 
Lenchubo yekutfutfukisa angeke yashiyelwa etingucukweni tetimakethe noma kunjalo . 
Lilunga lesitsatfu lalephanela , lelingudokotela wengcondvo , lingacokwa yinkantolo uma umsolelwa afaka sicelo . 
Loku kuntjintja ireshiyo ye-oksijini leya kusikhutsa kuwo onkhe ticubu temtimba , latifaka ingcondvo , lapho khona kuswelakala kancane kwe-oksijini kukhicita umutsi locedza tinhlungu . 
Baphatsi bamasipala bafanele kutsi batsatse tinyatselo tekusungula bemise ngemumo tinchubo tekucinisekisa kutsi bayabika mayelana nekufezekiswa kwelwabiwomali lwamanje ngekutsi bangenise imibiko yanjalo ngenyanga kumkhandlu mayelana nemali legcogcwe emtselweni kanye nesamba salo lonkhe lwabiwomali . 
Buchwepheshe belwati ( IT ) buyafakwa noma buyatfutfukiswa ; kunekwandza kwelinani letisebenti kanye nekutibophelela kwabo ; takhiwo letinsha tiyavulwa ; baluleki kanye nabosokontileka bayasetjentiswa ngetindleko letifanele . 
Intfutfuko ayisiyo inchubo lehamba yodvwa futsi imigomo yekuhlela yentfutfuko lehlanganisiwe kufanele ilandzelwe ngaso sonkhe sikhatsi . 
Tinkhokhelo letingukheshi atishayisani ngaso sonkhe sikhatsi netibiketelo tencitfo lebeyibekelwe liphakelotimali . 
Nome kunjalo , kuba nemfutfo kwalelithulusi nekutinta kutawuvumela kucatsanisa inchubekelaphambili ngesikhatsi lesingetulu , ngisho nobe kunika emamaki ngakunye lokubekwe kwacaca bekubonwa kubuka nganhlanye . 
Imiphumela yesifundvo sekucombela utawukhombisa kusebenta kwendlela lenconotwako , tindleko tayo letinkhulu kanye netinzuzo , kungaciniseki kwemklamo kanye netinsayeya kanye nekucacisa noma nguwuphi umsebenti losele lodzingekako kucedzisa emalungelo emklamo . 
Kwengeta kuligugu letemasiko , umculo udlala indzima lenkhulu yetemnotfo kulelive , ukhicita imali lengenako yelilungelo letembhalo . 
Tindlela tekusungula nekusebentisa tekutfutfukisa lokufakwa ekhatsi kwemiphumela yelucwaningo . 
Nakacatsaniswa nemabhasi letayelekile labonelelwa sifundza , tindleko tekusebenta tivame kuba ngetulu , atfwala mbijana , nebudze bemahambo bufishane . 
Imitfwalo ye-HIV ne-TB inemkhuba wekubutsana ndzawonye , nesaveyi yemnyaka nedathabhesi yetagezi ye-TB titonkhe tiniketa lwatiso , esigabeni sensita kusebenta , salapho kunenkhinga khona . 
Kute kukhuliswe umkhicito nenchubo yekutsengisa , kusisa kusakhiwonchanti kwentiwe ekutfutfukiseni titjalo Tekulima , tinhlamvu , inyama yenkhomo , volo kanye nemkhicito welubisi . 
Emacala laphenywa bekaphatselene nekwetama kutibulala , kulimata , nekuphatfwa kabi ngalokungenabuntfu . 
Kufuneka sifake , ekuphatseni kwetfu hulumende , umgomo wekutsi kufuneka achudzelane nemkhakha wangasese uma kufika ekusebenteni kahle nakumiphumela . 
Emakhono lamahle ebudlelwane nebantfu kanye nendlela yekusebentisa lucingo . 
Laba bekugcina bangadzinga luhlelo lolutawucinisekisa kutsi batibophelele kuloko lokungakalungi labakwentile , kuvikelwe kuphindza futsi bente lomkhuba webugebengu , kubagcina bangakhenketsi , tindzawo tabo tincatjelwe kutsi ungene kuto kanye nekucinisekisa kuvikeleka kwemmango . 
Loku kwekugcina kuchutjwa Litiko Lahulumende Wasekhaya . 
Tinyatselo tiyatsatfwa ngalokuchubekako kucinisekisa Luhlelo Lwekulawula Lwesigodzi loluphelele . 
Umphakatsi unemvume levela kumasipala yekusebentisa lendzawo lena , lokukutsi beseloku banekufinyelela kuyo emashumi eminyaka leminyenti . 
Ufakaze watsi budlelwane emkhatsini kwemmangali nemmangalelwa besebulimele ngendlela lengeke bulungiseke . 
Bekubukelelwe kutsi kutinyanga letintsatfu letishiwo ngenhla , siphetfo sitawufinyelelwa ekusebenteni ngalokungenamkhawulo kwalencwadzi yenkantolo leshiwo ngenhla . 
Uma Sihlalo angekho , Lisekela Lasihlalo litawengamela umhlangano . 
Tinchubo tekulandzelela lisu lekumaketha ekuhambeni kwesikhatsi kanye nekutsatsa tinyatselo tekulungisa uma kunesidzingo . 
Letichibiyelo kuhloswe kutsi tente ncono tinzuzo temshwalense wekungasebenti kulabo labazuzako kantsi futsi kulindzeleke kutsi batawehlisa imali lecokelelwe yasala yaleSikhwama kulesikhatsi lesitako . 
Ngetipiliyoni letivela e-USA , letifundvo letilandzelako tingafundvwa : 
Nomakunjalo , ngekuhamba kwesikhatsi kutawuba nelinyenti lebantfu labalimele engotini yemgwaco laba , njengebondliwa bekunakekelwa kwemphilo , imali lengenako noma kusekelwa kwemindeni , batawuba nebudlelwane lobuchubekako neSikimu Setinzuzo Tengoti Yemgwaco . 
Loku kungaba yimphumelelo ngekutsi kusetjentiswa kwemkhicito nguhulumende kungagucuki mbamba iminyaka lemibili . 
Njengasesikhatsini lesengca , kunekubala lokutsite kulungisa loku . 
Lokusebenta ngemali kwetikhungo kutawuhlolwa njalo kufaka ekhatsi lokusebenta kahle nangemphumelelo kulokusetjentiswa kemasabsidi . 
Tinhloso letinkhulu taloluhlelo ngunati letilandzelako : 
Lesikhwama asinato tinsita letivunyelwe temali lebolekwako lehlala ikhona futsi ngaloko atikho tinsita temali yasebhange lebolekwako lehlala ikhona letingakasetjentiswa . 
Kwengeta , tincenye letintsatfu letisisekelo letisetulu kutawudzingeka tibe netimfuneko teluhlelo letincishisiwe . 
Kuko konkhe lokucakeka futsi nekukhatsateka kwetemnotfo , takhamuti taseGauteng titawukhutsatwa kwati kutsi umakhi wetimoto waseJapani , Nissan , usayibona iGauteng iyindzawo lefanelekile yekusisa . 
Awukaboshwa ngumtsetfo kutjela noma ngabe ngubani kutsi unayo i-HIV noma ute i-HIV . 
Kutfolakala kungaphikisana nekusungulwa lokungumkhicito wekuhlakanipha kwemuntfu . 
Linyenti labodokotela lisebentela kumkhakha wangasese . 
Emakhophelethivi asita bantfu ekutfoleni timphahla kanye nemisebenti lebangeke ngalesinye sikhatsi bayikhone ngekwabo , ngekudvonsisana bakanye emandla abo ekutsenga . 
Loku kubalulekile kugcina nekusungula tinsita telabhorathri yesifundvo sekwelapha tifo telufuto eveni lonkhe , letibalulekile entfutfukweni lelingene yelikusasa yetinsita tekwelapha eNingizimu Afrika . 
Bomabhalane kulizinga ngalinye batawusekela tisebenti ngalemisebenti yamalanga onkhe yemikhandlu ye-AIDS kufaka ekhatsi kucumana ngekhatsi , tinhlelo letihlanganisiwe , kulandzelela , imibiko nekuhlanganisa kwekusebenta . 
Incenye ye-III ibuketa tifundvo letikhona letivela kuletimphendvulo taletinsayeya njengaloku tibonakala etinhlelweni tavelonkhe tentfutfuko temave ease-Afrika , kanye nakutinhlelomsebenti tesifundza netelivekati . 
Emakhophelethivi , njengeluhlobo lebhizinisi , avamise kufaka sandla ngemandla ekukhuleni nasekutfutfukeni kwemnotfo , njengoba kucatsanisiwe kuletinye tinhlobo tebhizinisi . 
Tifundvo Tentfutfuko noma letinye tifundvo letifanele . 
Imiva yekuphepha nekuvikeleka kuchaza kokubili kuvikeleka ethrafikini yetimoto letihamba masinyane , nekugwema tindzawo letifihlakele tekubhaca lapho labangaba botsotsi nebadlwenguli bangabhaca khona . 
Tikhungo letiphakela indzawo lenkhulu nalesemkhatsini kufanele titfolakale etitaladini tekuma nekucala umdlalo , kuze kwakhiwe umncele lomkhulu kakhulu wekwesekela tikhungo nekucinisekisa kutsi bantfu bangafinyelela kalula kuletikhungo . 
Imitapolwati emkhakheni Wetemfundvo Lephakeme ' Imitapolwati ye-HE iphetse tinsita letinkhulu tesayensi kanye nemininingwane yetemfundvo eNingizimu Afrika futsi kufanele yente umsebenti weticelo teluhlelo lwesivumelwano sekusebentisana kwayo yonkhe imitapolwati lekhona . 
Letinye tizatfu letibhalwe tagcama taloku beku : 
Inkantolo yatfola kutsi lemphahla beyisisetjentiswa semacala ekutsengisa idayimane ngalokungekho emtsetfweni ; kutsi iyadzingeka emphumelelweni yalokutsengiselana ; nekutsi kulahlekelwa bekungasiko lokungalingani . 
Lekhotheshini itawusebenta sikhatsi lesitinyanga letintsatfu . 
Sifundza sisebentisana nematiko lafanele avelonkhe kanye netikhungo temphakatsi kushabalalisa luhlelo lolukhulu kusekela bomasipala betfu kuze bakhone kulungisa kusalela emuva kwetinsita kanye nekuvuselelwa . 
Nangaphandle kwemibandzela yanoma muphi umtsetfo noma sivumelwano , umcashi angakhipha linani lekuvunyelwene ngalo kulemiholo yesisebenti ngaphandle kwemvume yesisebenti . 
Kusukela ngaleso sikhatsi , lesifundza sishikashikeka nekunciphisa lizinga lalo leliphakeme kakhulu lekweswelakala kwemisebenti . 
Kucatsanisa imboni yemfuyomphiko yeNingizimu Afrika neyeBrazil kukhombisa kutsi kunekufana lokunyenti lokufana nenchubo yekukhicita , badlali labambalwa . 
Lomdvwebo longentasi ubonisa tindzawo tetinhlelo tetinsita . 
Loku lokungenhla kukhomba kuswelakala kwekuhlela nekuswelakala kwesifiso , lokubanga kube nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo lengasikahle . 
Kufanele kucinisekiswe kwekutsi tisebenti letisemsebentini tiyatiswa ngaletikhala letikhangisiwe . 
Loluhlelo lwekugcugcutela bantfu luyaniketwa langentasi . 
Lokusetjentiswako kwekufundza kuvuselelwa njalo futsi tiyatfolakala kumtapotincwadzi futsi nakuseva kute kufikeleleke kalula kubo bonkhe bafundzi . 
Loku kuyincenye yekutibophelela kwaHulumende wetfu kubeka liso kuwo wonkhe umsebenti wetfu kute sicinisekise kutsi siphumelelisa lemiphumela lekuvunyelenwe ngayo kitsi sonkhe kutigaba ngekwehlukana tekusita bantfu betfu . 
Nanoma kunjalo , tintfo tekubamba ngekwemtimba yincenye lebalulekile yetesayensi , ngako-ke titjudeni tikhutsatwa kutsi tente umsebenti lowentiwa ngetandla lomnyenti ngendlela letingakhona ngayo , noma tibuke ku-Inthanethi emavidiyo ekulinga . 
Inhloso kuholela tigulane khashane netibhedlela letinkhulu . 
Noma ngabe ngukuphi kunakekela esakhiweni lesikhona kubese kuyamiswa . 
Umtsengisi utawunika umtsengi i-inivoysi lehamba nekhophi yekwetfulwa kwemphahla futsi ngemuva kwekufezekisa tibopho letishiwo kukontileka . 
Kwabiwa kuyafana kulabasikati nalabadvuna , ngaphandle kwabantfu labanakiwe labanyenti labasikati labakuyo yonkhe iminyaka . 
Kugcwala kakhulu kwalokutsite kutayelekile emasimini lapho ikhanola yendlula emadlelo . 
Linanibungako lemphahla netikweleti yereyithi yentalomali lentjintjantjintjako ireyithi yemakethe nayintjintja kanye netimali letifakwe ebusuku etikhungweni tetikweleti tilinanintsengo lemphahla ngekwelibhuku . 
Kusekela umnotfo lokhicitako longenasikhutsa , kutfutfukisa umphakatsi kanye nekwehlisa kungasebenti . 
Bafundzi kufanele futsi kutsi bagcugcutelwe kutsi bafundze buthule futsi batifundzele bona , eklasini kanye nasekhaya , kute kutsi batfutfukise likhono lekufundza ngenhloso yekutfola inshokutsi . 
Sibonelo , kukhula kwetindleko temafutsa kutawuba nemtselela lomkhulu emisebentini yamasipalati kunaleyo yemuntfu munye . 
Tivakashi tinalokunyenti letingakhetsa kuko uma kuyiwa ekuhlanganyeleni kwemidlalo lecitsa situnge ledlalelwa ngaphandle . 
Imiphumela yekuhlola iniketa lwati lwekuhlola futsi letinhloso kanye nekuhlola kufaneleka kwaletinhloso , tinhloso temasu kanye netinchubomgomo kanjalo nekutsi ngabe tidzinga kuchitjiyelwa futsi nekulungiswa . 
Loku lokwentekako lokumayelana nekusisa lokukhulu nekunakekela kunemandla ekuba nemtselela ekusetjentisweni kwemali . 
Kulima titjalo letidzinga umbila nemazinga emhlaba kwenta lesifundza silungele imikhicito yetekulima . 
Umphumela ngamunye ufezekiswa ngesivumelwane sekwetfula kuyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Lolwabiwomali kukhulunyiswene ngalo ePhalamende . 
Lokungabi nekungetsembeki loku lekungenteka kuhlobene nalelicinisa kutsi ileveli yekusisa kwe-Angola iphasi nayicatsaniswa nekonga kwayo . 
Emanti ayintfo lemcoka kakhulu yekukhicita embonini lekhicitako , kuphehlwa kwagesi , tetimayini kanye netekulima . 
Lokuntengantenga loku kunemandla ekucekela phasi kudlulisa kwavelonkhe etifundzeni nakuhulumende wasekhaya . 
Njalo emuva kweminyaka lemitsatfu ikhathalogi yetihloko temaphephabhuku iyagcogcwa . 
Bufakazi belwati lwemsebenti ngekhatsi kanye nekukhulumisana nebenti benchubomgomo labasezingeni lelisetulu kungaba lusito lolungetiwe . 
Imiklamo lemincane leminyenti lenemikhicito lefanako ingabutselwa ndzawonye ibuye ikhutsatwe njengeluhlelo lesakhiwonchanti loludzinga kululwa . 
Lwehlomnotfo lube nemtselela lomubi , nebumatima lobungetekile lobuviwe tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika . 
Kugcina indlela yekufayela . 
Lombiko lekukhulunywa ngawo ngenhla , utawufaka umbono ngetintfo letentiwako kanye nenchubekela phambili leyentiwe ngekusetjentiswa kwalenchubomgomo , kanye nanoma ngabe ngutiphi tikhalo letitfolakele , kanye netincumo letitsetfwe kulungisa leto tikhalo . 
Njengemtselela wemakethe yemhlaba yasedolobheni , kukhula kwendzawo yekuhlala yetindlu letisetindzaweni letibita-kakhulu kanye naleto tebeliholo-lelincane tibekwe etindzaweni letisemngcengcemeni wesigodzi , loku kwenta tindleko tekuhambisa tintfo letinyenti tibe yinsayeya . 
Uma singakavutfwa , sihhenga akusiko nje kutsi asidleki kodvwa singushevu , sinwayisa emphinjeni kanye nekusebenta njengensheko lenemandla . 
Kubonisa ngetelufuto kufanele tingabi-siyalo , kusekele , kuphendvule kutidzingo tetigulane , kantsi kufanele kuhloniphe loko lokukhetfwe ngemaklayenti nemindeni . 
KuleLisu Lelikhuku lelisandza kuvunywa , kugcizelela kwesigaba sesibili kwentiwa kutindlelakwenta tekwakhiwa kwetindlu letivuna indzawo . 
Nanoma kwaba khona yonkhe lemitamo , futsi naloko lobekungabonakala kutsi kungaba buyaluyalu kulendzawo letsintsekako , betekuphepha behluleka kukubona loko . 
Liphuzu lekutsi hhayi tonkhe tikhala temisebenti betigcwalisiwe ngesikhatsi semnyakatimali lokubikwa ngawo kube nemphumela wekutsi Sikhwama singakhoni kusebentisa tonkhe timali . 
Kunika Litiko neLicembu leKuphatsa tinsita tekwesekela tebuholi lobulisubuciko , tekulawula kanye nekuphatsa . 
Imibhedze lephakanyisiwe noma imisele itawuniketa kumunyeka lokuncono kwemanti , kantsi kutawuniketa kuvikeleka etifeni letitsandvwa mihlabatsi lebutse-kakhulu ; nanoma kunjalo , ivamise koma masinya . 
Noma kunjalo , emazinga ekunaka umkhakha wekuvuba aphakame ngendlela yekutsi kuvimbela lokuncane kwekuhlanganisa ngalokucondzile angeke kwenteka kutsi kusonjululwe ngalokuphelele kukhatsateka lokuphatselene nalamandla ebakhiciti labakhulu kutsi bavale ngaphambilini timakethe tekukhicita bavalele bakhiciti labancintisana nabo . 
Kwentiwa lucwaningomabhuku ehositela laMasipala kutfola bungibo balabahlali . 
Njengobe lukholo esifundzeni lwehla , imitfombo yetikweneti temave angaphandle tacala koma . 
Lenchubomgomo yekusita ngetimali yenta kutsi kuhlolwe tincitfomali ekulinganiselweni kwesikhatsi lesidze kanye nekusungulwa kujikiswa kwekubate imali kute kutsi kube nemali , bungoti belutjalomali nekungaciniseki mayelana nemaholo nekucashwa kutemisebenti yahulumende esikhatsini lesitako . 
Imikhicito yetekulima yimitamo yekulawula tekulima , ngako-ke kungasebenti kahle kwetekulima ngenca yetomiso futsi netikhukhula kungatselela ngekungangabati kulawulwa kwetekulima . 
Kujutjelwa ibhajethi kuholele ekwehlisweni kwemahora ekundiza kanye nalokunye kusebenta , kanye nekuvalwa kwelinani lemayunithi ekundiza . 
Bafundzi labanjalo kufanele kutsi bahlolwe futsi , nangabe kwenteka futsi kufaneleka , babekwe etikhungweni tekuhlala letikhetsekile tebafundzi labanetidzingo temfundvo letikhetsekile . 
Khombisa kutsintsana lokusebenta kahle netigulane , baphatsi lababeka liso , letinye tisebenti tetemphilo letihlelekile kanye nebalingani labancane . 
Kugula kwengcondvo kusaloku kunekubekwa luphawu lolubi kakhulu emmangweni ngalokuvamile . 
Linani lemibiko yebetindzaba leyentiwe kuvelonkhe nakumhlaba wonkhe ngemnyaka . 
Incenye yalelisu kucinisekisa kutsi tonkhe titfutsi tibhalisiwe futsi tinemalayisensi . 
Lapho kungakatfolakali imvume noma sigunyato , unganaki leso sigaba . 
Litiko Linekomidi Yekuphatsa Bungoti lesebenta ngalokuphelele lebukene nekusita Sikhulu Lesitiphendvulelako ekubukeni tidzingo tekulawula tayo , kuhlola nekulandzela kusebenta kwesikhungo macondzana nekuphatfwa kwebungoti . 
Imitsetfo iniketa luhlakamsebenti lolufanako masipala wasekhaya , wesigodzi newemadolobha lamakhulu angalusebentisa uma eva anaka timo letingafani tawo . 
Emananimali emphahla esikhatsi lesitako netimphilo letilusito kuhlolwa njalo ngemnyaka . 
Ngako-ke , ngamunye weMitsetfo lebukene nanoma ngukuphi kubhalisa lokuhlangene unemitselela ngelwatiso lolubhaliswe kurejista yebantfu . 
Kepha ngaya ekolishi ngafundzela kudizayina ifashini . 
Faka emkhatsini walamarekhodi lamabili , ngendlela lenebucili yekutfola ngco emaphesenti emarekhodi lamabili kulawo maphesenti lesiwafunako : 
Ifutheji yevidiyo yetekutakulwa ngesikhatsi lesiphutfumako ikhombisa i-ambulesi lekutsi kufinyelela kwayo kulenkhundla bekungavinjwa ngulesikafoldi besimiswe ekungeneni kwemhume . 
LoMtsetfo usungula lokundluliselwa kwemali njalo ngemnyaka kutifundza nabomasipala kufaka ekhatsi lokuhlephulelana ngekulingana nalesibonelelo lesinemiyalelo lekwabelwana ngaso . 
Tinhlelo titawusungulwa kusekela bomasipala nematiko etifundza kutfola emabhuku abo ahlobile nekunotsisa tindlela tekukolekwa kwetikweleti . 
Emave lasatfutfuka ngiwo lokungenani langakhona kumelana netigameko letibangwe kugucugucuka kwesimo selitulu kodvwa ngiwo langahle atsintseke ngato . 
Kungeta futsi kuloku , ematfuba emisebenti esikhatsi lesidze atawakheka kutisebenti tasemakhishini , kutisebenti tasengadzeni , kumboni yetekudla kanye nemtselela lotawubakhona kumboni yetekuvakasha lapho khona kutawuba khona lamanye ematfuba emisebenti . 
Letimphilo letifanele temphahla ticondziswe ekulawulweni lokulinganisiwe . 
Umphatsi lomkhulu wenkhapani yetitfutsi unemtfwalo wetekuphepha nekuvikeleka kwaletichumane letitfunyelwa ngajantji futsi kumele acinisekise kutsi lokushicilelwe Ngumtsetfo kanye Naletimiso kuyahanjiswana nato . 
Tincumi neMajoyini lamabili atawentiwa ngetintfo letivunyiwe letivela kubakhiciti labatiwako . 
Lulawulo lwemali lengukheshi netikweleti kulawulwa kahle kakhulu kuhulumende lomkhulu waseNingizimu Afrika futsi luchuba kukhishwa kwelwabiwomali lolungacombeleleka kakhulu . 
Kubalulekile kutsi lemodeli yekuphakela iyakukhona kugcina sivinini naletidzingo letehlukahlukene tetigulane njengoba tichubeka nalendlela yemphilo . 
Singaphindze futsi simemetele kutsi sinike bantfu labangetulu kwesigidzi tindlu . 
Mhlonishwa Somlomo , manje ngobe sesakhe Litiko Letindlu lelitimele lodvwa , yonkhe imisebenti yeTetindlu itawuhlanganiswa ngaphasi kwaleLitiko leli . 
Kungunyalo e-UK , awukho umtsetfo loseceleni lobukene nelicala lalabaphetse mayelana nekunemba kanye nekuba kahle kwetitatimende tetimali . 
Emakhasimende anemalungelo ekucela kutsi kufundvwa kwemamitha abo kucinisekiswe futsi afundvwe kahle baniketwe netizatfu kodvwa bangakhokhiswa tindleko taloko . 
Loku kuyavisiseka , kodvwa inhloso yaHulumende yekucinisekisa kutsi tonkhe tikole tasemalokishini nasetindzaweni tasemakhaya titfuftukisa " luhla lwetinhloso tetinsita " njengoba letinyenti titfutfuka kuze kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakutfokotele kufundza lokuhle noma kuphi lapho bahlala khona . 
Kulelishuminyaka lekugcina , emave lamanengi ase-Afrika abe nekukhula lokukhulu kutemnotfo . 
Ngalokwetayelekile , kubekelelwa endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini kutawuba kungakabaluleki ngobe yekuhamba ngemfutfo kanye nemphumela welizinga lelisetulu lekubhicana . 
Bachamuki labafundzisa Tibalo neSayensi yeKwemtimba bangafaka ticelo uma ngabe banemvume yekuhlala kuleli siphelane noma-ke timvume tekusebenta letingito . 
Kufanele kunakwe kahle nangekucophelela nakusetjentiswa letindlela tekuvikela letilandzelako letiphakanyisiwe kulendzawo yegalufu : 
Kufanele kutsi kubukisiswe tidzingo tesikhangiso letiniketiwe tesikhala semsebenti ngasinye mayelana nekwati lulwimi lwaleso sikolwa lesitsite . 
Kube ngunyalo luhlobo lwalobudlelwane lusengakancunywa futsi buwela ngaphandle kwalombiko . 
LoLuhlelo lweTindlu taseMaphandleni lwentelwe kutsi kufinyelelwe telekelelomali kwebantfu labanemalungelo lasebentako ekuba nemhlaba , futsi lapho khona kungakhoneki kutsi bantfu bangabhalisa ngamunye njengebanikati bemhlaba . 
Imikhuba yekunyamalala kuletinye titolo kuyo lendzawo nayo beyikhankaselwa nguye kantsi yona ayikakhombisi kulahleka kwesitoko ngalokufanako . 
Kwesekelwa kwemvume yeLibhizinisi leSuper Rugby kuLitheku leNelson Mandela , kanjalo nesimo SeNhlangano yelibhola Letinyawo Lehlelekile , kumcoka . 
Ibhodi Yekusimama Kwetetimali yiforamu yelizinga lelisetulu ledvonsela ndzawonye bacambinchubo lababuya kutikhungo tetetimali letibalulekile . 
Kucinisekisa kulawulwa kwekuphenywa lokufanele . 
Indzawo yekupaka kumele ikhishwe kulesisekelo kuvunwe imishikashika lebonelela labahamba ngetinyawo . 
Intsengo lentjintjantjintjako yetitja letahlukahlukene kufanele ibukwe . 
Injongo yekubhalisa tikhungo letitimele letiniketa imfundvo lephakeme kucinisekisa kutsi : 
Umsebentisi ngaloku uhlawula futsi akambeki licala SARS ngemacala , ngekulahlekelwa , kanye nemonakalo lobangelwa noma kwephuka lokubangwa nguMsebentisi , nanoma ngabe kwenteke ngenhloso noma ngebudlabha beMsebentisi . 
Lusebentisomali yaHulumende lwaseNingizimu Afrika kanye neKutilandze ngeTimali i-Akhawunti Yinye yetemafa nekuhweba ngemali lengukheshi lesele emakethe yetimali . 
Kundluliselwa kusikhwama kwentela kusebenta kweBhodi yekucecesha baHulumende Wasekhaya netikhungo tekucecesha letilishumi nesihlanu tahulumende wasekhaya . 
Nanoma kunjalo , lombiko usesebalulekile ngoba ubufakazi bekutsi lokutsi lelisisi lelikhalisana tinyembeti lashiwo kutsi ngabo bona lobo busuku futsi akusiyo , njengoba kwashiwo , intfo labaticambele yona . 
Sikhatsi lesibekiwe sawo onkhe eMakomidi eBhodi sabuyeketwa sabuye salungiswa lapho kudzingeke khona . 
Kuya ngekumumatsa , lensita iyaniketwa futsi kulamanye ematiko Ahulumende . 
Loku kuvusa umbuto wendlela lena kulunganisa lekufanele kwentiwe ngayo . 
Hulumende weNshonalanga Kapa ukholwa kutsi buhle belive bekuncintisana kutemnotfo buncike kusimo sebuhle kanye nekufinyeleleka kwetakhiwonchanti talo . 
Yebo , angeke kube nekuhlela lokukahle ngaphandle kwemsebenti lonjena , uma kukhula kuba nekunemba khona kwesilinganiso , kutawukhula kuba nekuhlela lokukahle . 
Kujaja kucala kuphila ekwesabeni nasekutibeni . 
Ndvuna utawucacisa futsi ente tichibiyelo , ngetikhatsi letitsite , inchubo yekumemetela tikole letingabhadali . 
Kuniketa kucecesha kanye nekusekela kubasebenti njalo ngeliviki . 
Kutikhetsela lokunyentana lokukhona kwemasu lokwesekela kungenelela kwemave ngemave kwentiwa ngesikhatsi sekwakhiwa kwaloluhlelo . 
Ngaloko , tidzingo letifanele futsi letisebentekako tebuncane bekugcina kumele tisungulwe kutikhungo letinjalo . 
Kushiswa kwemfucuta lokwetayelekile akwenteki ngelizinga lelisetulu , kodvwa kukhona ematiko lamanyenti lakhelwe kushisa imfucuta lenebungoti kutemhilo , kanye nenombolo lencane yematiko ekushisa imfucuta langekho ezingeni lelilindzelekile , latfolakala ikakhulukati emadolobheni lamancane . 
Sibonelo lesetayelekile ngumlimi lotsatsa emanti emseleni wesikimu semanti sahulumende , nasemgodzini lodvonsa emanti ekhaya lakhe . 
Uma lemitfombolusito seyikhanyiwe , kungenteka idliwe , igcinwe noma iguculwe ibe mikhicito letfunyelwako noma tibi . 
Tikole atinalo lilungelo lelakhelwe kulenhlobo yekubhadalwa imali ngaphandle kwe , noma kungabikhona kwe , luhlelo lolunjalo esifundzeni . 
Imiklamo ye-LED idzinga lusito kungenteka ngetindlela tekusekelwa ngemali , tinsitakusebenta , kucecesha noma kuphatsa , futsi leminye yalemiklamo kukutentela kwemmango lokudzinga kuphatfwa nekuyiswa kusigaba sekusentjetiswa . 
Lensita yekukhulisa isebenta edvute kakhulu nebalimi labasebancane labacacametelako basemaphandleni , kanye futsi nebalimi labalima basebentisise lababandzakanyekako ekukhiciteni umoba nekukhicita kotini . 
Satiso sitawufaka kutsi kucelwe tintfo letitawufakwa ku-ajenda . 
Letigatjane tifuna kuniketa kucashwa kwema ejenti etinhlangano nebekukhetfwa bemawadi labatimela , emandla nemisebenti yabo ngekhatsi esiteshini sekuvota . 
Nanome kunjalo , lenchubo yabambeleleka ngenca yenchubo yemathenda leyaba yindze . 
Uma lokucabangela lapho kwentiwa khona lokulinganisa kutfolakala kutsi akusingikocobo , letilinganiso ngekwato angeke tibe ngito cobo . 
Letinsita temabhasi letayelekile tinikwa tinkampani tangasese letitimele ngetinkontileka letikhishwa yimibuso yetifundza . 
Kucashwa kwabo kufake kuhlolwa kwesimo selibhuloho ngalinye nesakhiwo lesihlanganisako kulelidolobhakati , kulinganisa letakhiwo mayelana nesimo saso nekubaluleka kwaso , nekwakha emasheduli ekugcineka nekuvusetelwa kwaletakhiwo . 
Kusuphavayisa lokuprofeshinali kanye nalokwetayelekile kwebasebenti labafanele . 
Onkhe emalungelo agodliwe . 
INingizimu Afrika ifezekisa buciko be-Ubuntu mayelana nekuzuza timfuno tavelonkhe ngekhatsi kulesimondzawo lesishubile nalesinemandla . 
Ngenca yekwehluka kwalesimo sesifiso lesihlangene kanye nekungenelela , emakhophelethivi atsembele kumazinga lasetulu ekutsembana emkhatsini wemalunga . 
Incenye lebalulekile yaletinjongo tasekhaya kwakha simondzawo lesemukelako nalesifanele kuzuza tinhlelo tavelonkhe , tesifundza kanye netasekhaya . 
Lesigodzi sivame kuba nenkinga yemazinga laphasi emfundvo . 
Tinkhokhelo letingakapheleli letiphakanyiswe njengetikweleti tikhokhelwa ngalokuphelele kulesikhatsi lesinakiwe . 
Sicelo lesiphikisana nalesi sesentiwe ngaphansi kwekukhokhela lokungetulu . 
Kwenta nekufezekisa umkhankhaso belisubuciko lekucaphelisa lokutawugcila ekuphileni ngalokwakhako kanye nekuya emacansini kwelusha . 
Butsanisa , hlanganisa ubuye ulawule ibhajethi yelitiko . 
Uma kwenteka kwentiwa luntjintjo , kwesula noma kwengeta , angeke kwemukelwe ; kutawulandzelwa umbhalo wekucala weMculu weTindleko . 
Lelithebula lelingentasi likhomba sisusa nelizinga lebungoti , kanye nemphendvulo yebaphatsi kulobungoti . 
Umtsamo lophasi we-oksijini kanye nekwehla kwesimo sebuhle belutswayi kunemtselela lomkhulu ekwandzeni kweluhlobo lolutsite lwetinhlanti . 
Njengobe kubhaliwe ngetulu , indzawo yekucala yekuhlasela yaDe Villiers kwaba kutsi , ngemibandzela yeligunyamandla letemtsetfo , akatange avumele le-ejenti kutsi iphotfule lesivumelwano sekurentisa egameni lakhe . 
Idatha yaloko lokuphuma kugesi ye-amoniya ngaphasi kwemazingakushisa lahlukahlukene ' timo tesicindzetelo kuniketwe lapha ngentasi . 
Emacembu lakenta imisebenti leminyenti lafaka ekhatsi tisebenti letisetulu nome beluleki bangacokwa malunga lakhona ngekubuka lwati lwabo lolukhetsekile . 
Tikhalo letiphakanyiswe ngemalunga kuleNdlu tikhalo letisikhatsatako sonkhe . 
Gcwalisa tonkhe imibiko lefanele lehambisana nekuceceshwa kwetitjudeni etindzaweni letiklinikhali . 
Umtfulimkhicito utawudzinga kutsi afake sicelo kumlawuli kute kutsi kuvunywe umkhicito wakhe wempensheni leyongiwe ngembi kwekutsi awufake emakethe . 
Lishadi lenkampani alitsembeki , luhlelo lwetisebenti libutsakatsaka etindzaweni letibalulekile , noma sikejuli sekusebenta asihambisani nesikhatsi salokutfunyelwako lokubaluleke kakhulu . 
Njengoba linanibantfu lemhlaba likhula , kungenteka kube netingcabano ngemanti . 
Kubukwe ticelo letinyenti letifakiwe letehlukahlukene telilungelo lemhlaba , kepha linyenti lato betitebhizinisi . 
Kunesibopho lesilinganako kumiphakatsi kutsi yemukela umsebenti wentfutfuko yawo matfupha kanye nekubusa , ngelusito Lwembuso . 
Ngenca yekuvela kwetepolitiki lokuhambisana naloludzaba , kubalulekile kutsi indlela lekutawubukwana ngayo nekukalwa nekulinganiswa kube ngulokusezingeni lelifananako kuso sonkhe lesifundza . 
Lokuhlelwa kwetekusebentisana nge-inthanethi kulesifundza , kucecesha nemitamo yekuhlela tikhungo te-inthanethi nguletinye tindlela tekungenelela lapho hulumende wavelonkhe newesifundza bahlangene nabomasipala labatentako kucinisa umkhakha we-ICT kulesifundza . 
Imikhankaso yebetindzaba beyicondziswe kuleKhomishana , kudzingeke kutsi iphutfumise loluhlelo lwekuniketa imiklomelo yekulungisa . 
Nginakekela onkhe emacembu kuleNdlu . 
Ivele ingafaki tindleko letitfolakale ngendlela yekwenta , kusungula noma kwenta lelifa lengcondvo . 
Emakhono ekuphatsa , kuhlela , kuchumana nekukhona kwenta imisebenti leminyenti , uma atimisele , atsembekile abuye atiphatse ngalokufundzisiwe ngemphumelelo . 
Kwakha simondzawo lesiphephile nalesivikelekile e-Nelson Mandela Bay , kutibandzakanya lokugcwele kwabo bonkhe lababandzakanyekako , lokufaka takhamuti tetfu futsi ummango wemabhizinisi , uyafuneka ekulungiseni letinsayeya letilandzelako : 
Sikhutsata bonkhe bafakiticelo basho onkhe emacala ebugebengu lasalengisiwe , kulungiswa sigwegwe noma ngabe ngutiphi tinsolo noma luphenyo lolungabo . 
Kufanele kwakhiwe likomidi lelibekiwe lekubhida lelitawuba nasinye siphatsimandla noma ngetulu talomasipala , kunconotwa ikakhulukati imenenja lebukene nalomsebenti , futsi , uma kuvuma , angafaka baluleki labangubosolwati bangaphandle . 
Kuto totimbili letimo kwenta inzuzo kuyehla uma kukhula budze beluhambo . 
Singeniso 
Takhiwo tenshisakalo tifaka phakatsi liposi lelincane , iDutch Reformed Church neDutch Reformed Mission Church yekucala . 
Kuba matima kakhulu kuhulumende kutsi alungise ngalokwenele aphindze futsi aphendvule kuletimo tekungcubutana . 
Satilungisa kusebentisa letikhungo njengetindzawo lesitondlulisa ngato kulwela kwetfu intsandvo yelinyenti yavelonkhe . 
Ikhomishini kudzingeka futsi kutsi yenta luhlelo lwetindondo teMakleyimu Emhlaba Enkhantolo naleto taNdvuna Wetindzaba Temhlaba . 
Yonkhe imikhicito lizingagugu lawo lelisuselwa kulenye imphahla esimeni lesikhokhelwako sekudvonswe konkhe , linanibungaki lelibi lemphahla netikweleti , kubikwa njengetikweleti tetimali . 
Bahlali batfola emanti emigodzini yekudvonsa emanti yangasese . 
Loko labakuniketako kungatsatfwa inkhani uma imininingwane yalomehluko uchazwe kwacaca . 
Kunesidzingo lesikhulu futsi sekutsengela Sekela Ndvuna incola . 
Kwakhiwa kwabomagazini betichumane netindvundvuma umfaki sicelo angeke acalise ngako kute kube sikhatsi lapho letinhlelo temukelwe . 
I-Melika iseloku ibelesela kusimamisa lesikhatsi lesincume ngekwayo nanobe kuneticelo letentiwa babusi labanyenti , labafaka ekhatsi labanye bebachasi ngekubambisana , kutsi ikuyekele . 
Balimi babacashi kantsi kufanele banikete tindlu naletinye tinsita tetisebenti tabo letihlala emapulazini . 
Logezi losetjentiswa kulendzawo kwanyalo akanamandla kantsi emakhaya lamanyenti asebentisa losesigabeni sekucala . 
Inhlalakahle yebantfwana nemindeni yabo levikelwe nalechutjekiswako . 
Kute kufezekiswe loku , kunetincenye letimbili letimcoka kakhulu lelitawube ligcila kuto lelitiko : 
Kubambeleleka ekuphotfuleni kwaleminye imiklamo yetindlelalisu kwaba kakhulu ngenca yekutweba kanye netinkinga tetisebenti letishiya phasi emsebentini . 
Liciniso lekutsi tisebenti tasemapulazini letikhona titawufakwa ekucazululweni kwaleklemu kuchubekela embili , kuhlukanisa lesicazululo . 
Lokwengetwe kuloku , lelitiko libukelelwe kutsi lihambisane naletingucuko letikusimondzawo sangaphandle ngemitfombolusito lekhawulelwe libe ligcina emazinga lasetulu esimo lesihle sekwetfula tinsita . 
Kodvwa lawo labavela emaveni lasatfutfuka , nawo , atawufaka sandla , ngalokukhulako ikakhulu ekukhiciteni nasekukhuliseni kwetinsita . 
Kuhlukaniswa kwetindzawo nekungafani emkhatsini wemadolobha kwabanga kuphakelwa kwetinsita letisisekelo lokungeneli , netindleko tetitfutsi tinkhulu kakhulu . 
Kubuka tigameko letifana naleti kungacacisa tizatfu letenta ummangali acoshwe bese kwenta kutsi umuntfu ancume kutsi kucoshwa ngalendlela kwatentakalela kutsi kube ngulokungenaciniso . 
Kubaluleka kwato kuciniswa tindzawo tekuhlala letimcoka mayelana nenethiwekhi yekuhamba kanye nekubaluleka kwemicimbi yetenhlalo nome imiphahlo leyivumelako . 
Lesetfulo semmangali sicinisekiswa sitatimende sekutivikela semmangalelwa . 
Umphumela waletingcoco beyisibalo lesikhulu setincomo kanye netiphakamisombono tekutfutfukisa tinkhombandlela , kanye neticelo tetinkhombandlela letengetiwe kuletinye tihloko letehlukahlukene . 
Lenchubo yekwenta kancono tinsita isesigabeni sekudvwetjwa nekuhlelwa kantsi leminye imidvwebo yekucala seyicedziwe . 
Sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu ngekuhambisana nalelisu lekuntjintja tintfo lelivunyiwe kucinisekisa kutsi tibhedlela kanye neTikhungo Tekunakekelwa Kwekucala kweTemphilo tisebenta ngendlela letayelekile . 
Lokulungiswa kabusha kutawufaka ekhatsi lokulungiswa kwalokuphakelwa kwemanti neKutfutfukiswa kwekuphakelwa kwemanti lambiwa phansi kute kulekelelwe lokuphakelwa emanti ngumfula iVaal . 
Tikhungo letisebentako , imitsetfosimiso , tinhlelo kanye netinchubo titawube tikhona tekuphatsa lulawulo kanye nekusetjentiswa kabi kwemitfombo yemvelo ngale kwemnyele , lokufaka ekhatsi emanti , emahlatsi , tinhlanti , kwehlukahlukana kwalokuphilako , imitfombo yelufutontalo , emandla kanye nalokuvusetelelekako kanye nemitfombo lengavuseteleleki . 
Ngalokwatekako , Kulungiswa kweLwabiwomali kuletfwa kanye ngemnyaka ngeMphala . 
Ematiko ente tinchubomgomo netinchubo letivisiswa kakhulu . 
Yonkhe imibiko yekulawulwa kwetitfutsi isetjentiswa Litiko . 
Labanye baphakeli betinsita bebangakatiphatsi titifiketi tabo temvumo yentsela takamuva . 
Tinhlelo tekulungisa letinsayeya lesetibaliwe : Kufakwa kwetimpompi temmango etindzaweni letingakahleleki emaphetselweni emadolobha . 
Tinchubomgomo letifanele kudzingeka kutsi tibekhona kute kulungiswe tinsayeya kusetjentiswe tinzuzo nematfuba lahambisana nalesehlakalo . 
Lobunye bufakazi bemiphumela yesibili eNingizimu Afrika bungatfolakala ngekubuka budlelwano lobutsite . 
Tinchubomgomo tetetibalo tibhalwa xx kutitatimende tetetimali lekuchaza sisekelo setetibalo . 
Sifundze lokukhulu kuloko Emangisi lahlangabetana nako , imibono leminyenti lesiyishoko itawulandzela . 
Gcina emarekhodi laphelele kanye nalanembako ebuhlengikati ngekwetidzingo temtsetfo . 
Njengaloku kufakazeleka kuletindlelamkhuba temave emhlaba , likomidi lekuhlola emabhuku lelitfutfukisiwe ngilo lelifanele leliyinkhundla lelungile yekunika tivimbelo letidzingekako letimayelana nekutimela kwebahlolimabhuku kanye nekuncuma mayelana nekuntjintjantjintjana kwemafemu lahlola emabhuku kanye nabalingani labahlola emabhuku . 
Lesikhungo sitawuhlolisisa luhlelo lwekusebenta uma Indvuna yenta lesicelo . 
Leticelo letiphakanyiswako angeke tibe nemtselela lomubi kunoma nguyiphi imphahla lekwakhelwene nayo . 
Umangabe lokutsite kwembukiso kumele kwengciselwe kusuka endzaweni nome nguyiphi , kutawuba kwetindleko talowenta umbukiso . 
Letindzawo letilandzelako letinkhomba tekubandzakanyeka titfola kunakwa kucala letibitwa : 
Waphindze futsi waceceshwa ngekwetembutfo lapho ngaleso sikhatsi bekuyiNyonyani yeSoviyethi . 
Yenta lula kutfutfukiswa kwemakhono ngekucecesha kwemisebenti letsite kanye nekwangekhatsi kutinhlangano . 
Le-athikili isinika imininingwane yemiphumela yetinkinga temanti emhlabeni . 
Kuguculwa lokukhulu lokwentiwa Buholi beTinsita teManti kuyadzingeka kuleminye imisebenti lecondzene netindzaba letingenhla ngembi kwekutsi imisebenti lehlukahlukene ifanaleke kuba simo seGreen Drop . 
Tingucuko etinhlosweni tetinhlelo futsi netinhloso letikaleko tiyavetwa kugcina kuchumana emkhatsini kweluhlelolisu lwelitiko futsi neliphakelomali lelibuketiwe . 
Uma tilawuli tehluleka kusebenta ; litfuba lekulahlekelwa ekusebenteni lingadala umonakalo egameni , libenemtselela kutemtsetfo nome kumtsetfo wekuphatsa nome liholele ekulahlekelweni yimali . 
Tifanele kutsi tibe setindzaweni letifinyeleleka kalula tendzawo lekuhloswe ngato kutsi tisebente . 
Loku kutakwenta kutsi tikolo tisimame sikhatsi lesidze , ngobe sitawudvonsa bafundzi endzaweni lenkhulu , ngaleyo ndlela tingahlaselwa kakhulu kuntjintjantjintja kulinanibantfu lendzawo . 
Lenchubomgomo ibeka incindzetelo kuletikolo tesive letetayelekile letikhona kutsi titfutfukise tinsita tato letikhona . 
Kuhlanganiswa kwetinhlelo temasu nemabhajethi kusetjentisiwe kumazinga lantjintjantjintjako kuhulumende ngebubanti . 
Kulahleka kwebhayodayivesithi kungabuye kubonakale ngemaphesenti etitjalo letitsintsekako . 
Ngaloko ke , tindzawo letivumela kuma nobe kuhlala levele tikhona titawukhanyiswa kahle ebusuku futsi tingabi nalokutjaliwe lokunganiketa indzawo yekubhaca . 
Lesikhungo setincingo kufanele sibe neluhlelo lwekulawula tikhalo . 
Kufundza emasekhondari kudlala indzima lebalulekile ekungeteni litfuba lemuntfu lekucasheka kakhulu . 
Lapho kusetjentiswa idatha yeLubalobalo , indzawo lebekelwe kusebenta kutawuba yindzawo letinombolo letitsetfwe telubalobalo letihambisana nedatha lekhona noma emagama etindzawo letisedvutane kakhulu naleso sikole . 
Loku kusesimeni semisebenti lenciphako emkhakheni wekukhicita wonkhe . 
Lomkhakha lona umayelana nekutsenga nelulawulo lwelusebentisomali lengasiwo umholo njengaba kuphatselene nekulandzela nemitsetfomgomo yekutsenga ngasekupheleni kwemnyakatimali . 
Kukhululeka kweluhwebelwano , nekungena kweShayina ne-Indiya ikakhulu kunchubo yeluhwebelwano lwemave emhlaba , sekukhuphule lizinga lekucudzelana . 
Kulawula lesikhatsi i-PIC isebentisa inhlanganisela yetinkontileka tekufinyelela edvute nesikhatsi semazinga ekucatsanisa . 
Sisebenti sekubala kwekucala kumele sincume kutsi lokuphikisa nalombuto kungabanga kubitwe kubala kabusha ; kwesibili kurekhoda sincumo kulokuphikisa lokubhaliwe ; bese kwekugcina khuluma nalophikisako naletinye tincenye letikhona kulesincumo . 
Lokumangalisako , letizatfu letihambe embili bekukucindzeteleka nalokufisa kugcoka timphahla temagama . 
Lokufa kusetjentiselwa kuchaza timo tekufa kwebantfu kanye nembangela yekufa . 
Cinisekisa kutsi tincomo letifanele kanye netindlela tekungenelela letidzingekako kulungisa timo , tiyabonakala . 
Kuphindze futsi kube khona nesidzingo lesichubekako sekwenta kancono kanye nekugcina sakhiwonchanti setemphilo sisesimeni lesiphephile nalesemukelekako , kuto leto timali letincane letiniketiwe . 
Kubuketa kulawulwa kwekuhlolwa kwemabhuku etimali nekulawula bungoti betivumelwano taletinhlelo . 
Imicondvo yefiziksi ivamisa kuhlelwa ngaphansi kwaletingcikitsi Imekheniksi , Emagagasi , Gezi neBumaginethi , Kushisa kanye neFiziksi yeSimanje . 
Silinganiso sesamba semkhicito wavelonkhe , imali lengenako nelusebentisomali kulomnotfo . 
Lokuntjintja kwenchubo lokuchazwe mayelana neNkhundla Yegalofu kusebenta ngalokufanako ekutfutfukisweni kwehotela lehlongotwako . 
Tibalobalo letisemtsetfweni kutehlo letimanyelana nemgwaco kanye netibalobalo letibhaliwe tebugebengu titawuchazwa ngekunika emaphuzu lamcoka kulomhlangano kantsi kusebenta kahle sibili kwayo yonkhe imikhankaso leyentiwe ngesikhatsi semaholide akhisimusi kutawuchazwa . 
Hulumende naye uhlose kuba nemiphumela lencono kutemphilo kuleminyaka lemitsatfu letako ngekucinisa imizamo yekulwa netifo letitsatselanako . 
Ngaphasi kwekutsengiselana kwekubala lokusekele emalini naletinye tehlakalo tibonakala uma imali letfolakele itfolwa noma ikhokhelwa . 
Lapho khona kube nekuphulwa kwemyalo wekuvikelwa , loku lokulandzelako kufuneka kubukwe . 
Uma ngabe isetjentiswa kahle ngalokunesibopho , isayensi ingenta kancono kuhlanganyela lokwakhako kwetenhlalo , tepolitiki netemnotfo . 
Timboni letinkhulu ( tetimayini , tekulima futsi netemahlatsi ) teyame ngemandla ekusimameni kwesisekelo semitfombo yemhlaba ekuphumeleleni kwato . 
Ngitawutsandza kutsatsa lelitfuba kubonga emalunga ami Ekomiti Yemabhuku kusekela kwawo nekusebenta lokwenteka emkhatsini nemnyaka ngaphansi kwekubuyeketa . 
Njalo ngemnyaka tonkhe takhiwo tembuso tigcinwa tisesimeni sato lesifanele kusuka kutimali tekusebenta letabelwe imisebenti letsite . 
Lemibiko yemayunithi esifundza ngamalingena wayo , ahlola inkhambo leyentekako kumalingena nemakhono lachubekela ekutfutfukiseni kuphatsa lokunemiphumela . 
Waphindze futsi watsi lesigilamkhuba sakutfola kwelashwa . 
IMpumalanga bekusifundza lesinelizinga lekungasebenti lekhulile yesine etifundzeni letiyimfica . 
Kubucayi kutsi yonkhe lemisebenti leneliphakelomali kufanele igcwaliswe . 
Kutfutfukisa indlela yekucokelela kwemali yakho lengenako nekucinisa kulawulwa kwemali kutawuhamba indlela lendze kucinisekisa kulawula kahle kubomasipala . 
Lwati lolucotfo ngeSifundza saKwazulu-Natal ngekubekeka kwesimondzawo , temnotfo nekuntjintja kwelinanibantfu kanye nekuphakelwa kwesakhiwonchanti . 
Iphalamende sishayamtsetfo seNingizimu Afrika futsi inemandla ekushaya umtsetfo welive ngekuhambisana Nemtsetfosisekelo . 
Lokwephuta lokudze kanye nenchazelo lengasiyinhle ngaloko ke kumele kubukwe kanye kanye nematfuba emphumelelo . 
Singasuswa njani lesivimbelo sekonga lesibeka bumatima ekusiseni nekukhula ? 
Kwakhiwa kwemakhono esikhungo akumbandzakanyi kuphela kutfutfukiswa kwemakhono ebantfu , kodvwa kubuye kudzinge kutsi kube khona imitfombolusito yetimali leyenele kute tikhungo tahulumende tifeze emagunya ato , nekutsi lwesekelo lolwanele netinhlaka letenta tincumo , tinhlelo netisetjentiswa nato kufanele titfutfukiswe . 
Uma kunjalo , bhala imiphumela loyizuzile . 
Bonisa basebenti ngemalungelo abo , timo tekusebenta kanye netinzuzo letililungelo labo . 
Tigulane nato titawutiva tivikelekile njengoba emalunga emmango atatisita titsatse imitsi yato futsi tiye nakunsitakusebenta yato nangabe kudzingekile . 
Imphendvulo yesiphatsimandla kutotimbili tinkantolo , lengentasi nalesikuyo beyingulokulandzelako . 
Injongo yekuvikela ngekwelapha kuvikela noma kunciphisa bungoti balomunye umtfwebulo . 
Lomkhicito wesitsatfu longeke uphrintwe ngenca yekuzama konga , kodvwa sitsemba kutsi utawufundza ngito tonkhe tisebenti lokungenani . 
Lokubaluke kakhulu loku kwengciswa kwelwati lwendzabuko . 
Cinisekisa kunakwa kwemarekhodi , kuchumana kanye nema-aphili lamayelana neticelo temvumo yekusebentisa emanti . 
Mhlawumbe yonkhe imali lesetjentiswa kutibonelelo tetekutfutsa kwebantfu . 
Loku kufanele futsi kukhawulwe enanini ngemnyaka . 
Noma kunjalo , lokukhuliswa akuzange kuvunyelwe . 
Kwakha emandla e-inthanethi ekutfola nekufaka ticelo letifakwe nge-intanethi kuwo onkhe emaklayenti lafisa kuletsa ticelo tawo nge-intanethi ngekusebentisa indlela yeLihhovisi leNethwekhi yabongcondvomshini yeluphiko lwe-U-Filing . 
Umnotfo wamhlabawonkhe uyagucuka kulowo loweyeme-elwatini kantsi umkhatsi longaphandle ungulenye yetindzawo tawo letibalulekile . 
Njengoba kuvetwa ngulombiko walomlondvoloti , T sewutintile kulelive leli . 
Sikhungo sekusebenta lesisodvwa kuso sonkhe sitediyamu kufuneka sakhiwe lapho khona bonkhe labatsintsekako batawube bamelelwe . 
Kugcogcwe futsi kwakhishwa buphatsi bekudvweba emabalave . 
Masinyane-nje , Ralph nelihhomu lebafana bahlangana futsi bahhanyulwa ngulolukhulu luhleko . 
Lenye yetinhloso temasu kuhlela lokuphelele nalokuhlangene kanye nekulawula . 
Sicelo sekuphikisa sincumo salelikomidi lelifaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo sitawubukwa yinkantolo yemtsetfo lefanele kwenta loko . 
Njengemtsetfo , nekuvaluwetha lokutayelekile kunemtselela lohlukile kubakhokhi betinsita . 
Loku kungenca yeluchumano lwawo lwangemuva nelwangembili . 
Tonkhe tinsita betisebenta futsi tifinyelela kutigulane . 
Letinyenti taletinkhantolo titawakhiwa kuleminyaka lembalwa letako . 
Tincomo letihlobene tisacedzelelwa kute temukelwe ngekwepolitiki futsi titawakha sisekelo setekuvikela kulethemu yasemkhatsini . 
Akusiwonkhe umuntfu lonesikhatsi sekuya ejimini manje kungani ungalingi kuzubazuba . 
Lamakhono laphansi ehlisa kuhlakanipha kwalendzawo kutsi ingasungula bese iyakhicita ngekwemnotfo . 
Kubhala kumajenali kubona umehluko wetimali tetindzawo letihlukene ticatsaniswe netimali letingenako temabhange angaphandle . 
Lesigaba sitawusebenta kunoma ngiyiphi ikhophi yemsebenti lekukhulunywa ngayo leyentiwe ngaphandle kweRiphabhulikhi lengabe uma besentelwe ngekhatsi kweRiphabhulikhi bekutawube kukucekela phansi ikhophi yalomsebenti . 
Etimeni letinjena , umtimba wetekutfutsa kutawudzingeka ukhumbule linani lelisetulu letinhlobo tetigitjelwa , luhlobo ngalunye lutawuba nemtselela ekuhambeni kwethrafikhi kulomzila . 
Ligalelo leLuhlelo Lehabhu leDijithali tihlanganisiwe ehhovisi leSikhulu Lesikhulu sekuSebenta ( i-COO )  . 
Bosomathenda kufanele badibane egedeni lelikhulu . 
Kwakha tindlela letibeketelako emkhatsini wensita yetemphilo nemmango kutawumisa sifundza endzaweni lekahle yekubuka lokwentekako njengekubhedvuka kwetifo nemiphumela yekuntjintja kweklayimethi kufaka tikhukhula nemililo . 
Ematiko aniketwa ishejuli lengciphako yaminyaka yonkhe lekhombisa Tinhlelo Telwabiwomali Kuyaphambili . 
Lomasipala ucale letikhungo letilandzelako tekutfutfwa kwendle kulungisa lokusilela emuva kwekutfutfwa kwendle : 
Makhosikati nani bobabe , ngiyanibonga ngekunakisisa kwenu . 
Litiko lichumanise lenchubo ngenhloso yekufuna kuya ekulawuleni lokwetayelekile lapho bodokodela bangasasibo baphatsi betikhungo kuphela . 
Lomklamo ufaka kuphakela tinsita tekunisela nemadizayini etakhiwo temapulazi . 
Tinhlelo tetimali ticinisekisa kutsi ematiko acabanga ngekutsengeka kwetinhlelo kanye nemasu . 
Kulelinye lizinga , kwenta kutsi tinchubomgomo tahambisane ebudlelwaneni bemave emhlaba kanye nekusebenta ngekuhlanganyela kudzinga kutsi kuciniswe kute kutsi emalunga emibuso akhulume ngelivi linye kute kucinisekiswe tinzuzo letincono enkhundleni yemave emhlaba . 
Inhloso yemklamo kusungula idathabhesi yekudla yavelonkhe lefake imisoco lebalulekile yayo yonkhe imikhicito yekudla yaseNingizimu Afrika , letawuhambisana netingungu tedatha tekudla tamhlabawonkhe . 
Licembu lesitsatfu litawucatsanisa lwatiso lwenkampani kulolo lolwetfulwe kumnyaka lowengcile . 
Sivule umnotfo lotse kuvuleka nekufinyeleleka kakhulu ngesikhatsi sinye lapho sente timiso tetfu tekulawula taba temanjemanje . 
Kugcwala kakhulu kwalokutsite ngesikhatsi sekufaka timbali kungavimbela kuhluma kwetimbali . 
Luhlolo lekucitsa emanti langcolile laphelele aluyi ngeluhlolo lekhemikhali . 
Umbala wesigodzi ufana nemncele wegrafu lehambisana nawo . 
Tinhloso kumele tifinyetwe , tihambelane , tifinyeleleke , tibekwe ticace , futsi hhayi nje titatimende letibanti . 
Kusungula indlela yekugcila ekuhlanganiseni tindlela tekusekela letingafani nemitamo yekungenelela yalabatsintsekako labahlukahlukene kubomasipala kufaka ekhatsi luhlelo lolucubile lolufaka ekhatsi tinhlobo temiphumela lebumbene netinjongo . 
Kuphindze futsi kube nenkinga yekuniketa nome kusebenta . 
Tiphatsimandla kufanel-ke kutsi ticeceshwe kahle kuko kokubili kutekuphepha kanye nakutindzaba temalungelo eluntfu . 
Kubhadalwa kwemalimboleko nemali lenikwe tisebenti ngembikwesikhatsi nemakoporasi emmango ngenca yetinhloso tenchubomgomo nato tiyafakwa njengemalingena kusitatimende sekusetjentiswa kwetimali ngelesikhatsi imali itfolakala ngaso . 
Lomfudlana unesisekelo lesigcwele emadvwala futsi kute titjalo letinengi letitfolakala esebeni lemfudlana . 
Timali tempesheni tamhlabawonkhe tinetinkulungwane tetinkampani mhlabawonkhe lewusisa kuto kanye nekusebentisa emasu ato ekusisa . 
Utsi umtselele lohlangene wemvula , kuhlukahlukana kwemandla ekukhicita kanye nentsengo lelindzelekile yenta kube nesimondzawo lesinentsengo lengakatinti . 
Batawufundza futsi babhale tindzaba letiphatselene nabo letinhlobonhlobo , letifaka ekhatsi tincwadzi tebungani kanye netindzaba ngemphilo . 
Tinyatselo letisha tenchubomgomo kuleminyaka lemitsatfu letako titawuchaswa ngemali leyongiwe , tinzuzo ekusebenteni kahle kanye nekuhlela ngebumcoka kabusha . 
Lokufinyelela lokulandzelako kutinyatselo tekuhlelembisa imali kumele kucatjangwe , ekhatsi kwalokunye : 
Kubamba lichaza kwemkhakha lotimele kungaholela tikwetinsita letingabiti naletisebenta kahle . 
Loku kwenta kube matima kunakekela ibhalansi yemsebenti-nemphilo . 
Inhloso ngayinye inesethi lehlobene , yetinjongo leticondze kakhulu , leti uma tihlangatjetiwe , ngekubambisana titawuvumela basebenti beyunithi kutsi bazuze inhloso levetiwe . 
Niketa timphendvulo kubaphatsi besikhungo setemphilo . 
Lusha lutawusukunyiswa ngekusebentisa temasiko , imidlalo nekucitsa situnge kanye nemfundvo ngekucindzeteleka kwabontsanga ngekusebentisa lusha loluceceshiwe . 
Ngalokunjalo , iNigel beyifakwe eKurhuleni hhayi eSedibeng . 
Masipala ukutfola kumatima kuniketa tinhlelo tekutfutfwa kwekungcola etindzaweni tekuhlala letisemikhukhwini , ngakoke uniketa emathoyilethi ekhemikhali etindzaweni tekuhlala letisemikhukhwini letivunyiwe ngekhatsi kumasipala njengalolunye luhlelo lwendlu yekugezela . 
Kuguculwa kwetinsita kusuka kutawonkhe wonkhe kuya kutekuletfwa ekhaya kumele kucale ngakutinhlelo tekutfutfukisa letandzisiwe njengobe timo temphakatsi titfutfuka . 
Bakhombisa kutsi bebangenetiseka ngendlela labaphatfwa ngayo tikhulu . 
Tinhloso tetetindlu tihola sidzingo sekwakha emhlabeni loshibhile lokhona , lokwenta kube nekuhlakateka . 
Umetfulitinsita Lophumelele udzingeka kutsi ahambele yonkhe Imihlangano Yekota Yasesayithini futsi noma ngusiphi simemo lesibuya eHhovisi noma kuLitiko Lelilawula Tisetjentiswa . 
Encenyeni lesempumalanga yeGulf , timo letincono te-oksijini tiye tabonwa . 
Akumelanga kube nesihibe sekutsi babambi lichaza bahlanganyele kunobe ngusiphi sigaba salenchubo yekubamba lichaza , kepha lemitsetfo yekuhanganyela kumele icaciswe kulendlelasu yekubamba lichaza . 
Kamuva kakhulu sibe bofakazi ngesikhatsi Donald Trump aba ngumengameli wase-USA . 
Manyenti emakhaya lakuletigaba letisetulu temholo kantsi mancane emakhaya lakutigaba letiphasi temholo kwengca kulesigodzi sonkhe . 
Asikho siphakamiso sekwenta sicelonkhokhelo lesisha nome lutfo lwaloluhlobo . 
Kuniketa kwelulekwa , mabhalane kanye netinsita tekusekela lihhovisi . 
Imakha leNkhulu yabika tinsolo tekungagcini umtsetfo kuMakha leLisekela leSikhulu , lelibese , libika kuMakha leSikhulu . 
Kwenyusa emandla elusebentisomali kanye nekwenta ncono lizingasimo lako kuluhlelo lwetebulungiswa nako kuyintfo lemcoka kakhulu lenakiwe . 
Kufuna lokwentiwa bantjuzi kutawucinisekisa kujula kwengubo yenhlabatsi ngetulu kwemadvwala . 
Loluhlelo lube ngulolusheshako futsi lwaba nekufuna ngemandla . 
Uma ikhona indlela yekulawula tindlela letingachubekeli ndzawo lengentiwa bahlali labasedvute , lizinga lekutibophelela lingentiwa kuletindzawo tesive . 
Kunemsebenti lomnyenti wekulungisa lodzingekako kutintisa lendzawo kwentela kuyivumela ifake ligalelo emnotfweni kanye nasekulondvolotweni kwemanti . 
Kufanele silungise tidzingonchanti sibuye sisondzete labaphuyile kanye nalabahlukumetekile kulomgudvu wemnotfo kanye nemphakatsi . 
Ngekuya kweMtsetfo Wetemphilo Yengcondvo , lithemu " umsebentisi lophocelekile wekunakekelwa kwemphilo yetengcondvo " lisho umuntfu lotfola ngekuphocwa kunakekelwa , kwelashwa netinsita tekuvuselelwa esikhungweni setemphilo lesihlose kutfutfukisa simo setengcondvo yemsebentisi . 
Kungasebenti kanye nekuswelakala kwematfuba emsebenti kuyachubeka nekuba tinsayeya letinkhulu letibukene nemiphakatsi yasemaphandleni , ikakhulukati lusha . 
Lokunye lokubalulekile ngalemikhicito lokufanele kutsi kubonwe kutsi linyenti layo ifaka ekhatsi titfo netincenye , lokukhombisa bubanti bekutsi umkhicito kuletinye timboni letitsite wehlukaniswe wenaba umhlaba wonkhe . 
Sisebenta ngekubambisana singamelana nalolubhubhane futsi sibukane nemiphumela yalo . 
Futsi tifakiwe kutitatimende tekusetjentiswa kwemali letifaka lamanani emali lesele lalandzelako . 
Lelithange lidzinga indzawo yekungena lebekwe ngenhla kweliphayiphi lekugcwalisa . 
Bengihlala naye . 
Tinchubomgomo letidzinga kubukwa ekupolisheni kanye nasekwamukeleni indlelakuhlola yeluhlolo tingafaka : 
Ngesikhatsi lesifanako , kwehla ngemandla kumkhakha lomkhulu kungatsintsa kakhulu imikhakha lemincane naleyo yesitsatfu , njengoba kusimama kwabo kweyame kumkhakha lomkhulu . 
Lomyalo wabhaliswa ngekungahambisana nesimiso saloMtsetfo . 
Eluhlakenimsebenti lolubuke kwehla kwemandla emali , sibiketelo lesivakalako sekwehla kwemandla emali sibalulekile enchubenimgomo yetimali lenemphumelelo . 
Letinye tintfo letihambisana nalokugcina kusimeme kwalamaphayiphi lekufanele aphenywe anekusimama kwemagagasi , kusimama kwaselusentseni , kwekuhambisa lokusamatje nekudzingeka kwematje lalihawu kuvikela emaphayiphi . 
Kumcoka futsi kutsi sibone lapho kunekusalela emuva ekwenteni umsebenti . 
Masipala uhlanganyele ngekutimisela ngekungenelela ekuceceshweni lokucalwe ngumkhakha wematiko kanye namasipala wesigodzi . 
Kuphakama kweliphayiphi lelikhiphela ngaphandle kubaluleke kakhulu . 
I-Afrika itawubona kucegiswa kwetihibe lokuphelele kutekutfutsa ngemoya kanye nekufezekiswa ngalokuphelele kwesincumo saseYamoussoukro ngekusigunyata kanye nekuvuma tonkhe tivumelwano letihlobene kante netinchubo , kwenta imboni yetekuhamba ngemoya yase-Afrika ibe ngulenhle ekuhlanhgiseni sifundza , kudala umsebenti kanye nengucuko kutemnotfo . 
Kuniketwa kwemphahla kwentiwa ngekusebentisa emakomidi laba imphahla ngekuhambisana netinchubomgomo telitiko . 
Lizinganhle lwenhlavu lingehla uma kuvuna kubambelelekile . 
Ekucedzeni letibopho letingenhla , Bucondzisi Betekuphepha neBetekuvikela kufuneka buhambisane nemitsetfo letsite lejutjiwe , imigomo nemitsetfomasipala , lelehola futsi yatise tinhlelo , tinchubomgomo , tinchubo futsi nemikhuba . 
Nomakunjalo , ngaphandle kwekutsi emaholo akhushulwe kakhulu , letisebenti titawuyekela umsebenti emuva kwekusebenta ngekutibophelela kwato kulomfundzate . 
Titjudeni letimnyama tiyalelwa kungena titfole imfundvo , ikakhulukati ngekwemlandvo lawo bekumayunivesithi alabaMhlophe . 
Labalimele etingotini temgwaco batawuba nelilungelo lekukhetsa kunakekelwa ngetemphilo etikhungweni tahulumende noma tangasese . 
Kanye nemakhono ekubhajetha lokuvakalako kanye nekulawulwa kwetimali . 
Kuhlela nekuyhlanganisa imihlangano emkhatsini walabafaka sandla . 
Kukhoneka kanye nekungabiti kakhulu kwekuniketa umhlengikati lohlelekile welwati lolukhetsekile ekunakekelweni kwengcondvo ngekwetemphilo kanye nakulabasikati labatetfwele kutawumele kuhlolwe . 
Kutawuba ngumsebenti waLelitiko leli lita kulawula imitfombolusito yemanti , kubeka liso kanye nemisebenti yekubeka umtsetfo wekuphatsa futsi ikakhulu kucinisekisa kutsi kunakekelwa simondzawo lesivumelako sentfutfuko legcile kumphakatsi yekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka . 
Angeke titsatfwe ticelo letitfunyelwe nge-imeyili , ifeksi naletifike ngemuva kwesikhatsi . 
Mahmoud ubonakala angumdlali lomkhulu ebhizinisini yebugebengu . 
Kubonakala ngatsi inchubekela phambili yincane kulokuphatselene nekwakhiwa kwetindlu kulesigodzi . 
Nanoma kunjalo , imihlabatsi leminyenti inetitjalo letenele tekuntjintjiselana ikhalisiyamu kute kutsi timphandze tikhule kahle , futsi linyenti " lekweswelakala " kwekhalisiyamu kubangelwa ngemazinga laphakeme kakhulu etintfo letifanana ne-aluminiyamu , iphothasiyamu , i-amoniyamu noma isodiyamu . 
Nanome loku kungasiko kuphikisa liphuzu lekutsi bonkhe bantfu babukene netintfo letinyenti tekwetfuka lengahle kube khona , liphuzu kutsi ngulabatsite kuphela lababukene nengoti yendlala . 
Ngubani loniketa ngetinsita tekugcina nekubulala magciwane ? 
Ngiyetsemba kutsi uma sihlangana futsi lenkhinga yesakheko senhlangano itawube seyilungisiwe futsi iphelile . 
Timali temalayisense letikhokhwa kulesifundza saseNshonalanga Kapa tinkhulu kakhulu futsi kungenteka kutsi tingumfakigalelo lomkhulu ekwehleni kwelinani letimoto emkhakheni wetimoto letinkhulu kuleminyaka lembalwa leyendlulile . 
Ikhomishini imela sisekelo lesibanti selwabiwontalo nekuphakamisa kutsi liphutsa kufanele libe linye letimbangela letibanti leti tinkantolo lekufanele liticabangele ekutsatseni sibopho sekulahleka . 
Tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta kumele tihlanganiswe tiphatsimandla tendzawo . 
Umehluko wedensithi levundlako ungenteka ngenca yekushisa kwelilanga emantini langashoni lambonyekile . 
Lihhovisi ngalinye nesisebenti sahulumende ngasinye kufuneka silandzelelwe kute sisebente futsi kube nemphumela . 
Lesigaba sibeka tinhloso letisho kutsi lomtsetfo umiswe njani , sichaza emagama labalulekile kanye nemigomo lesetjentisiwe kulomtsetfo bese sicondzisa kuchazwa kwawo . 
Letinsita tihlanganiswa nemisebenti yekutfutfukisa libhizinisi , njengekutfola tingcwethi tangaphandle . 
Kutsi umgomo jikelele wekuvikelwa kwedatha ungasungulwa njani ubuye ufakwe emtsetfweni , kusacwaningwa . 
Kuleminyaka , hulumende sewufune kuphangisa lusebentisomali lwetakhiwonchanti temmango , abe futsi ngaso sona leso sikhatsi akhutsata lutjalomali lwemkhakha lotimele . 
Lekhozi itawukhuluma ngetintfo letehlukene tekulawulwa kwetinyamatane kufaka ekhatsi : 
Kulunganisa kwetfulwa kwetinsita ezingeni lalotisebentisako kusoloku kuyinsayeya kubahleli labanyenti . 
Sabese silawula inchubo yekusabalalisa ngekulinga sabelomali sesifundza ngekwemtsetfomgomo wekutsi , lapho kufanele khona , bothishela bafanele kutsi bayiswe kuletinye tindzawo . 
Bekuhlala njalo kuliphupho lemnikati mbamba kubona umuntfu ngamunye ecenjini lebasebenti bakhe ngekutikhandla kwabo ekwenteni liphupho lakhe libe yimphumelelo . 
Banikele ngemitfwadlwana yekudla kulomndeni bentela Khisimusi . 
Kepha , kungenteka kutsi konkhe bekugumphumela bekukuva tekuvikeleka lokungemanga lobekubangelwa kutsi umdlalo wekwendvulela emkhatsini walamacembu lamabili bewuchubeke kahle . 
Kugcina kubekwa ngalokuphephile nekuvikelwa kwemafayela nemarekhodi . 
Simo lesihlala sinjalo senta balandzeli bebhola yetinyawo kutsi bacombele indlela simo semcimbi sitawuba ngayo bese bacondzanisa kutiphatsa kwabo ngaleyondlela . 
Veta ngalokucacile ligama lemuntfu lekuya kuye lefeksi . 
Timali letindluliswa nguhulumende kanye netindleko cishe tilandzela indlela lefanako kantsi tiletfwa ngemaphuzu lafanako enchubomgomo . 
Lena yinchubo lendze nalebitako . 
' Bunikati ' betintfo letiyinkhukhuma kanye nekulahlwa nekuphatfwa kwetintfo letiyinkhukhuma kufanele kucaciswe futsi kuchazwe , ngekubuka tonkhe timiso letingito nemitsetfo kanye netiphatsimandla lekufanele tatiswe . 
Letinchubo letilandzelako tekulandzelela nekubika ngetheknoloji yelwati tiyasetjentiswa : 
Njengesibonelo , cabanga njengelizinga leliphansi kakhulu lwekwakheka . 
Buka simo setematje ubuye uhlole bungoti netindleko letihambisana nalokwakhiwa kumhlaba longasikahle . 
Wonkhe umuntfu unendzima lekufanele ayidlale kulomtamo , kantsi nginelitsemba lekutsi sonkhe sitawutsatsa lelitfuba lesiliniketiwe lelifaka ekhatsi emasu ekukhula kwemnotfo leliholwa nguMengameli . 
Livi leNingizimu Afrika litsatfwa njengalelibalulekile Mitimba Lelimelana Nekusetjentiswa Kwetidzakamiva mhlabawonkhe . 
Tisebenti letinyenti tibona kwangatsi itfutfukile kulomnyaka lodlulile kodvwa tibona kwangatsi ingasachubeka nekwenta ncono . 
Lelisu , lelingakhona kuhlanganiswa neLisu Lekulawulwa Kwemanti kulendzawo , kufanele lifake ekhatsi letibonelelo letilandzelako : 
Lemibhalo yetibalo tetemnotfo lemayelana nekonga kwebantfu minyenti futsi ikhuluma ngakokubili emave nemaphaneli . 
Lokuhle lokwengetiwe kungakhiwa futsi ekuguculweni kwemikhicito yetekulima kunaloko kwetekulima ngekwako . 
Bugebengu eNingizimu Afrika bubaluleke kakhulu etinhlitiyweni nasetingcondvweni tesive . 
Inhloso kusungula luhlaka lwenchubomgomo nemalungiselelo ekubusa laniketa imincele lefanelekile lechaza ngalokucacile bese igadza imisebenti yetemphilo leyentiwa litiko kuletakhiwo . 
Emasiso etimakethe temali asabalaliswa emabhange onkhe kute kuncishiswe futsi kwehlukaniswe bungoti lobubukene nemsebentisi . 
Ligala le-HE liniketa indlela kanye nekusekelwa kwetikhungo kuze kutfutfukiswe luhlelo lunye loluhlangene . 
Kuhlolwa kwekubita kwemphahla bekususelwa kulendlela yekuhlela imali lengenako ngekuhambisana nelucwaningo lwemakethe endzaweni lecondzene ngco nalemphahla . 
Lokuhluleka kutfola budze bangemphela bekuhlala kwenta kube lukhuni kuhlela . 
Letikolo leti tihlolwa tibekwe liso ngulelitiko , futsi emakhono ato ayatfutfukiswa kwentela kucinisekisa kusebenta ngendlela lekahle kwaletikolo kanye nemitimba yato lephetse . 
Inhloso yaloluhlelo kukhutsata temidlalo kanye nemishikashika yekususa situnge kulesifundza . 
Litiko livimbele kudluliswa ngoba imibiko yekusebenta isengakatfolakali . 
Kuletinyanga takamuva imibiko yetindzaba yakhe sitfombe seluhlelo loluwako lwahulumende wendzawo eNyakatfo Ntsonalanga , lokhungetfwe yinkhohlakalo kanye nekungahambisi kahle kuphatsa . 
LoSokotileka utawuniketa abuye futsi akugcine kuhlale kulungile konkhe esayithini tonkhe tisetjentiswa netintfo tekuniketa lusito lwekucala esehlakalweni setingoti noma letinye timo letiphutfumako . 
Loko lokutfoliwe kukhombe kungahambisani kuletinye tetikhungo kantsi tincomo tetfulwa kulabatsintsekako labafanele kute kuncishiswe futsi kulawulwe bungoti lobubonakele ngekweTemphilo Nemitsetfosimiso Yetekuvikeleka . 
Umkhandlu Lomisa umtsetfo Wetimali Letincane umelela babolekisimali labaniketa timali letibolekwako letingasekelwa ngebhondi yendlu . 
Yena lofakazi lona futsi waphindze wafaka kutsi watsi nakabona kutsi kunetinkinga , wetama ngaphandle kwemphumelo kutfola kunakwa sikhulu setekuphepha ngekutsi ashise liphepha . 
Imigwaco yegraveli isetindzaweni letisemakhaya futsi tinelinani leliphasi lemigwaco lengakapheyviwa emalokishini lamadzala . 
Isentha Yekulawulwa Kwetetinhlekelele inembono wekwakha lidolobhakati lelicondzisisa nalelibukelela imikhuba yekulawulwa kwetinhlekelele tesimondzawo lesimela tinhlekelele futsi lesiphephile . 
Lesifundza siphindze sasayina incwadzi yenhloso yekusungula budlelwano neSouth Korea . 
Kunesidzingo lesikhulu sekubeka emasu ekusebenta kute kuncotjwe lobutsakatsaka ngoba uma masipalati angakhoni kusebentisa imali ngendlela , angeke abe khona . 
Kwakha indzawo yekupaka nato tonkhe tindlela tekusebentisa timoto . 
Ukhulume ngemphi yakhe alwa nemphilo netidzakamiva nekutsi kusimama angeke wakhona kukutfola uwedvwa kodvwa ungakutfola ngekusitwa ngulabanelwati . 
Bekunekwekuvimba lokutsite ekhoneni ngalinye esangweni lelingaphasi lekungena kulenkhundla . 
Etikhatsini letinyenti , lokunganakwa kwabangela kuswelakala kwekuhlela kwesikhatsi-lesidze , kuswelakala kwelwatiso , kuswelakala kwemtsetfosimiso lofanele , kanye nekuswelakala kwemandla ekulawula umgudvu wemfucuta . 
Kufanele sisebentise tinhlelo tekungenelela bese siyalandzelela . 
Lesiboshwa satfolakala kutsi sineligciwane i-HIV , mdlavuta wesinye kanye nesifo setinso . 
Loku sekukhombise kuba yimphumelelo ekucondziseni tinhlelo tekucabangisisa kabanti kanye nemiphumela yemklamo lefiswako emkhatsini walabatsintsekako . 
Mine , njengemuntfu lofanele lotfumela ithenda yesamba lesikhulu , ngiyativuma letimo letingenhla kantsi ngaloko ngente imibandzela ekufakeni kwami emanani ngendlela . 
Lombonochanti longenhla usekelwe imigomosisekelo yekugcineka , yekusebentiseka , yekuhlanganisa , yekulingana , yekwakha kabusha , yekutfutfukisa ngalokuphelele nekubusa lokuhle . 
Lomsebenti uphatselene netikimu temitfombolusito yemanti letisetjentiswa njengetikimu letitimele todvwa letingakhi incenye yeluhlelo lwemitfombolusito yemanti . 
Ekusekeleni lenchubo yekuhlanganisa , Sikhwama Semali lengenako safakwa kuleLishadi le-Akhawunti Lelinganene . 
Intalo lekhokhelwe mgalesikhatsi kulungiselwe imitfwalo yemnyaka ngaphansi Kwetikweleti Letikhokhelwa Kucashisa ngentansi : 
Lelitiko lichuba Inkhundla Yetebulungiswa Bebantfwana yeSifundza yalamanye ematiko , badlalindzima kanye nema-NGO lasebenta emkhakheni wetebulungiswa kubantfwana labangcubutana nemtsetfo . 
Lomtselela longaba khona ungalawulwa kalula ngekusebentisa ngemphumelelo i-EMP lefanele . 
Siyayihlaba indlela tinhlelo tetemidlalo nekukhibika letichutjwa ngayo . 
Imisebenti ifaka temphilo , imisebenti yebuholi bendzabuko , njl . 
Lomtsetfo lomusha unika emandla indvuna kutsi incume inchubomgomo yekufuna nekutsenga ekusungulweni kwenchubomgomo yetetindlu nekubeka tindlela letilawulako kutsi tivimbele kutsengiswa noma kundluliswa kwebunikati bendlu yesibonelelo sahulumende . 
Loluhlelo lusebente kahle kakhulu ngesikhathi lesedlulile , njengobe kufakaziswa ngulokuphumelela Inkomishi Yesiliva kuMklomelo Wekusebenta Lokuhle WaNdvunankhulu . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyaluvikela lwatiso lwakho lucobo ekufinyelelweni lokungakagunyatwa , kusetjentiswa noma kudzalula . 
Tinsita tekugula kwengcondvo letivamile titawuniketwa emacembu ekunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo lafaka ekhatsi bahlengikati labanakekela kugula kwengcondvo , tisebenti tekwelapha , bahleli , bodokotela bengcondvo , bodokotela bemoya , tisebenti tenhlalakahle tekugula kwengcondvo kanye nabodokotela labanakekela bakhutsate imphilo lekahle ngemishikashika yamalanga onkhe . 
Ngingenta inkhulumomphikiswano ngaleso naleso sitatimende kuleletisikhombisa ngoba , ngelizinga lelincane noma lelikhulu , angivumelani nato tonkhe . 
I-NEAP ibeka etulu kuvikela imfucuta kwentela kuphumelelisa kwehla kwemtsamo kanye nebungoti bemfucuta . 
Indzima yemkhakha lotimele ifaka : 
I-Addis Ababa , Abidjan futsi neTunis onkhe anesiminyeminye seluntfu lesisetulu mbijana , na emadolobha aseNingizimu Afrika anesimimyeminye lesiphasi kakhulu ekuchatsanisweni nesiminyeminye lesiphasi kakhulu , nemadolobha ase-US lanetimoto . 
Ematiko kutawufanele ente tetfulo taletimali , letingafakwa kutinhlelo letitsite ngaleikhatsi lesilandzelako sebhajethi , kutawuya ngekutfolakala kwemitfombolusito nekucina ngalokwanele kwaletinhlelo . 
Njiniyela , ngekwemtsetfo wekucashwa kwakhe ngumcashi kutsi ahlelembise futsi aphatse imisebenti lekhona kunkontileka , kudzingeka kutsi atfole kuvunywa lokutsite ngumcashi kute ente lemisebentisibopho lelandzelako : 
Masipala uphindze acale kucinisekisa kutsi timali titawuchazwa ncono tibuye tivisiseke kubo bonkhe basebentisi labatsintsekako ngenchubomgomo yetimali letsintsekako . 
Kuvikela ngemphumelelo tingoti letiphatselene nemsebenti nekugula kutawuba nenzuzo yenhlalo neyemnotfo lenkhulu . 
Emahora abo ekusebenta awacaci , futsi sikhatsi sabo sekushayisa sibekwa batsengi . 
Likhono lekusebenta nemphakatsi . 
Lemisebenti leyentiwa ngulelitiko kubalimi benhlanganisela le ikakhulukati balimela kudla , itawuchubeka nekunakwa . 
Lolucingo lwekwendlulisa lutawube lwentelwe kwetfwala tonkhe tendlulisi , tivimbelakushisa , tintsambo tagezi kanye naletinye tisetjentiswa letingaphasi kwaletimo tekusebenta . 
Tinhloso telisu setiboniwe futsi tona tihlangene ngco nekufezekiswa kwaletinjongo temasu . 
i-SARS angeke ibekwe licala , nganoma ngabe ngiyiphi indlela , ngemonakalo , kulahleka , noma sikweleti lesibangwa kusebentisa ihayiphalinki - 
Lomntfwana lotelwe ngalelilanga usipho kuwonkhe wonkhe , sipho lesiletsa kuncoba ngetulu kwebumatima kantsi loko kuniketa kuthula ekhatsi kwetivunguvungu temphilo . 
Ngutiphi letincumo , tinchubo letisemtsetfweni , tinjongo letimisiwe futsi loku kunemtselela lonjani ekusetjentisweni kwemanti ? 
Lesikhundla lesingenhla siyakhangiswa futsi ngetidzingo tetichibiyelo . 
Lomtamo lona usekutigaba tawo tekucala . 
Siphetfo seluhlatiyo lwemakhemikhali latfoliwe ngemitha ye-pH noma kugucuka kwembala wenkhomba , kungaba finolifathelini noma kube bovu kwemethali . 
Inkhundla Yegalofu lehlongotwako , lenencenye lebanti yekuhlala , ikhombisa intfutfuko lenkhulu . 
Kusobala kutsi kubhekisisa ekunakekeleni kumele kuye kuletigodzi lesandze kuto lesifo . 
Lelibintana " idokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi " linenchazelo leyatiwako futsi , ngaloko , akukacatjangwa njengalokubalulekile kwetama ngako konkhe lokusemandleni kulichaza . 
Loluhlelo phambilini belinetinhledlwana letine tekuphatfwa kutsengwa kwemphahla , buhlanganyeli besive nebangasese , kuphatfwa kwemphahla leTimali kanye netinhlelo teTimali . 
Inombolo yemakhaya lahlanganisiwe nemakhaya labuya ekuhluphekeni latfutfwe etindzaweni tekuhlala letihluphekile letingakehleleki letisimeme naletinye tindzawo tekuhlala futsi nekucindzeteleka kwebantfu kuya e-Greenfield kuletinye tindzawo tekuhlala leticindzetelekile . 
Litiko Letemanti Nemahlatsi lingumlondvoloti wemitfombo yetfu yemanti yaseNingizimu Afrika . 
Budlelwane bemave emhlaba buyachubeka nekuntjintja umhlaba ngesivinini lesikhulu . 
Kuleminyaka lesihlanu lendlulile inombolo yetehlakalo tekuvikela tehlile . 
Kukhula lokuphakeme , nanoma nje kungasabalaliswa kakhulu ngekulingana , kumalingena yemave emhlaba sekuntjintje kakhulu emaphethini ekufuna kwemave emhlaba . 
Loku akusho kutsi lilunga alikholelwa kuloko lelikushito . 
Idayamitha yemikhondvo iyanciphisa ngekujula kudzimate kube nekuma kwemnyakato wemkhondvo ekujuleni lolingana cishe nesigamu sebudze beligagasi . 
Loku kwaba ngenca yekungabikhona kwelubuketo lolwanele lwembiko wemnyaka ngembikwekutsi ungeniswe kute uvunywe . 
Kusebenta kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kulesivumelwane kuya ngemitsetfo lekhona netinchubo temtsetfo , futsi kute lokunye lokufakwe kulesivumelwane lokuhlambalata lilungelo leLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lekuhambisana nesicelo sahulumende , senkantolo nekucinisekiswa kwemtsetfo noma tidzingo letiphatselene nekusebentiswa kwakho iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe noma lwatiso loluniketwe noma lolugcogcwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe mayelana naloko kusetjentiswa . 
Inkhulumo yeLiphakelotimali idlala indzima ekusiteni basebenti kutsi baphatse timali tabo . 
Sakhiwo sesikhungo sihambisana nemandla laniketiwe kanye nemisebenti leniketwe Masipala . 
Letinhlelo leti kufanele ikakhulu tihambelane ne : 
Kutfutfukiswa kwemnotfo wendzawo kuluhlelo lolugucugucuka nesimo futsi lolusimeme , lolwakha umcebo futsi luphakamisa emazinga ekuphila . 
Imisebenti lefanako , kufaka kuhlola kwekuva kwebantfwana kumayunithi abonesi ekubelekisa , kugoma , kwelulekwa kwalabahlukunyetwe kulimala kamatima nebudlova , kugcinwa kwemitsi yetingcondvo , nekuphatfwa kwebasebentisi lebanedayabhethisi legucukako noma ihayihayi . 
Indvuna lebukene netahulumende wendzawo lingancuma timo tekucinisekisa kutsi tifundza tendlulisela lemali kumasipala . 
Kuhola nekuphatsa kutfutfuka , kusebenta , kulandzelela nekuhlatiya kweMasu Amhlabawonkhe aseNingizimu Afrika eBantfu Nekutfutfuka . 
Ufanele kutsi ente siciniseko sekutsi tinchubo tangekhatsi kanye netilawuli tangekhatsi tihlelenjisiwe time ngemumo . 
Ngalokujwayelekile simo sasemakhaya kulendzawo kwehlisa intfutfuko yetemnotfo nemabhizinisi . 
Luhlu lwemanani entsengo lolushicilelwe kumele luniketwe lube sencwadzini leneluphawu lwebhizinisi yaloye lofaka sicelo . 
Gcina luhlelo lolubanti lwaminyaka yonkhe lwekuhlolisisa kuphatsa . 
Timbangela letinyenti tinemphumela wetiyori longavakali kahle . 
Kute lobonakala ngatsi unelwati ngayo . 
Lendlela yendlelasu ingabeka tincenye letingahlolwa kanye netindlela letinyenti letingasentjetiswa titfutfukiswe kuto tonkhe tinhlaka tembuso . 
Endzabeni yebalekeleli bemali , njengeLitiko Letekutfutfukisa Kwenhlalo , letimali tibese tisetjentiswa kubhadala tindleko tekucala temnyaka tebafundzi ngemnyaka lolandzelako , letibese tiyangetwa kuya ngekwabiwa lokuvela kuSotimali Wavelonkhe . 
Kuvamise kubangwa kungavelani nekungavisisi loku lokungahle kukhulunywe ngulesinye sisebenti njengentfo lebalulekile . 
Inkhambiso lenhle noma kusimamisa ezingeni leliphakeme kungakhutsata kukhatsateka ngekusimama . 
Letinsita tingafaka ekhatsi lucwaningo , kunikwa tinhlelo lababanjiwe bavalelwwa kanye nekusungulwa kwetisetjentiswa tekucecesha tiphatsimandla nalababanjiwe bavalelwa , kanye nekucecesha tiphatsimandla etindzaweni letikhetsiwe kute kwentiwe ncono kuletfwa kwetinsita etikhungweni letivalela lababanjiwe bavalelwa . 
Imimango leyehlukene inabomacalakwentiwa labehlukene macondzana netikhungo tetenhlalo . 
Nanobe timphiko tenkhukhu titincane , tigcwele sikhumba futsi tiyinyama lenematsambo , njengobe , sati , kungulapho kutfolakala khona emafutsa lamanyenti . 
Tintfo leticijile betibekwe kutimumatsi telukhetselo letingabhoboki , naletivalekako . 
Lesigatjane sihlukaniswe ngetintfo letidzinga imali yekucala umsebenti netintfo letingadzingi imali yekucala umsebenti . 
Letincenye tembangela yesinyatselo ekubuyeleni emuva kwemntfwana lotfunjiwe ngaphasi kwaleSivumelwano saseHague etinhlangotsini temtsetfo wekutfunjwa Kwemntfwana kanye Nemtsetfo Wemave ngemave Wekutfunjwa Kwemntfwana ngunati : 
Bomake labaletsa bantfwana babo kutogoma baniketwa tilinganiso taVithamini A ngalokungakalindzeleki . 
Konkhe kuhlela nekutfutfuka kucabange ngemtselela kusimondzawo . 
Litiko Lemisebenti Yahulumende lisebenta ngemiklamo lehlukene yetimali lekufaka ekhatsi imisebenti lemisha yekulungisa nekwenta kabusha nekwakha kabusha kwetakhiwo letivele tikhona . Lolwatiso alukho kuleLitiko kahle kahle . 
Iminyaka lemine lelingene noma lwati lebuhlengikati loluvumelekile emva kwekubhalisa njengemhlengikati lonelwati kutebuhlengikati lobetayelekile . 
Kubambisana emkhatsini kwahulumende nemkhakha wangasese kutawusita kucondzisa indlela leya ekukhuleni kwemnotfo nasekuvuleni ematfuba emisebenti . 
Kucecesha bangani bekucecesha kute bafundzise bantfu labaphila nekukhubateka . 
Tichumane ngeke tabekwa kumagazini yetichumane emayini noma emisebentini lesevaliwe , ngaphandle nakunemvumo yemhloli . 
Yonkhe imigwaco yesitimela ngalokuvamile itawuchazwa njengemigwaco lemikhulu . 
Ngemandla sifuna kuvumelana nekuphawula Kwembutfo Mengameli Nelson Mandela kungekudzala macondzana naloku nakatsi : 
Kwasungulwa Iyunithi Yekunakekela Emakhasimende kucinisekiswe tindlela letisebenta kahle naletenelisa umphakatsi , labatsintsekako , kuhlanganyela kwemakhasimende nekuniketwa emandla . 
Lendzaba isachubeka iyalungiswa njengencenye lebalulekile yemcondvo wentfutfuko lesimeme / tetekulima tekulondvolota . 
Tinsayeya letinkhulu tisetincenyeni tekusebentisa , kulunganisa kanye nekuhlanganisa tinsita kulabatisebentisako . 
Lesikhungo sitawubuka kakhulu kulokutfolakele kumayunivesithi lasebenta kahle kakhulu kulivekati kanye nekwakha tindzawo tesigodzi tekuniketa lwati tesigodzi kutindzawo . 
Uma ngabe letibhamu tithula e-Afrika , kuthula kufanele kutsatse indzawo yentfutfuko . 
Kutfutfukisa imphumelelo yetekulapha kuto tonkhe tikhungo ngekusekela tinhlelo tekufinyelela kubantfu netekutfutfukisa , kusabalalisa noma kusebentisa imihambo yetekulapha netinkhombandlela tekulapha letisezingeni letihambisana nemigomo nemazinga . 
Incenye yeKulawula tiNsayeya yenta umsebenti lobhukulako kuLitiko . 
Kwakheka nemandla kanye netinchubo taleBhodi kuchazwe ngekucophelela . 
Luhlelo lwekuphakela emanti lunguyinye Yemiklamo Yamengameli Leholako kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Nekwakha Kabusha . 
Sitifiketi sekucinisekisa umtselo : Sitifiketi lesingusonasona Sekucinisekisa Umtselo Lesisemtsetfweni futsi lesikhishwe yi-SARS sicinisekisa kutsi tindzaba temitselo talombhidi tihamba kahle , kumele singeniswe ngelilanga nesikhatsi sekuvala kubhida . 
Konkhe kuchumana noma imilayeto yedatha letfunyelwa msebentisi ku-GCIS itawutsatfwa njengalefikile ku-GCIS uma kutfolakala umlayeto lovuma kutsi umlayeto ufikile . 
Kuheha bantfu labanemakhono nalabaneticu letinkhulu , " labancono nalabahlakaniphe kakhulu " kutikhungo temfundvo lephakeme taseNingizimu Afrika kanye nasekuhlaleni kwebantfu . 
Lesigaba sekuhlatiya sihlose kuhlola lelizinga lelikhona lekutfutfuka nalomasipala ngekuhlatiya kulesimondzawo lesikhona nalomtselela walesimondzawo lesikhona kulabantfu labahlala kulomasipala . 
Bufakazi betindleko bufanele kutsi buhambe kanye nema-inivoyisi . 
Etikhatsini letinyenti , litiko lingumniketi wemali waletinhlangano . 
Kucabangela bantfwana kungadzinga kutsi kutsatfwe letinye tinyatselo letitimele esiphetfweni lekufikwe kuso ngekudliwa kwemphahla ekupheleni kweluphenyo lolulinganako . 
Mnu . Montana waphendvula watsi bekaphesheya ngaleso sikhatsi nekutsi utawuhlela umhlangano nakabuya kute kuphetfwe lesivumelwano . 
Lamahhovisi anetisebenti tawo ngekwehlukana letenta umsebenti naletesekelako kwentela kucinisekisa kutsi tinhloso taleKhomishini tiyaphumelela . 
Kuhluleka kulawula , kulandzelela nekucinisekisa bunikati . 
Lomasipala ubuketana netinselele letinyenti ngalokuphatselene netingucuko temhlaba . 
Imphahla leselusentseni lwemfula ngumhlaba lapho kundlula khona emanti , noma lotungeletelwe ngemanti . 
Nanoma kunjalo , incenye lenkhulu isetjentiswa kumikhicito . 
Ngaphandle kwekuhlela lokukahle , kungahle kwenteke kutsi kulawula imfucuta lokusimeme lokuhlanganisiwe eNingizimu Afrika kungafezeki . 
Ngalokwetayelekile kunekweswelakala kwemininingwane yetinsita tenhlalakahle uma tidzingeka . 
Lomculu ubufakazi lobugcwele bemitamo yekucocisana kwetisebenti tahulumende letitinikele ngendlela lesembili kuhulumende wonkhe kuyo yonkhe lenchubo yekulungisa iBhajethi . 
Waba nekukhatsateka ngekutsi kuyacaca kutsi imibiko yemisakato ibheke kuye , lokungafani naletisebenti lebetimiswe emsebentini . 
Kwengeta kuloko , sisite bomasipala labancane ngetinkinga tekuhlela letivela nje kanye nekwesekelwa ekuphatfweni kwetimali kutingucuko tebhajethi futsi manje sesinelusito lolusebentako lwekucwaninga emabhuku lesilusebentisa sonkhe kulesigodzi . 
Imisiko kulemishini lentelwe kuhlanganisa tincenye , emabhawodi ekufuca netindvukunsimbi titawugicitwa futsi angeke tentiwe ngemshini . 
Lombono unemtselela lomkhulu ekusebenteni kwamasipalati . 
Noma kunjalo , ngekuphatsa kwamalanga onkhe nekuchumanisa tinhlelo tendlelalisu , Indvuna Yetekuvikela Neyetigayigayi Temphi incike kuMabhalane Wetekuvikela , loyincenye yalabangasimasotja balelitiko . 
Lutfo ' loluhlulekako ' kuletindlela tibese tifakwa eluhlwini . 
Ticu temfundvo lephakeme Tetibalo , Statistiki noma Isayensi Yengcondvomshini . 
Ucinisekisa kutsi lwati kanye nemininingwane ayilahleki kwentela kutsi titukulwane letitako tilusebentise futsi iyatfolakala kwentela lucwaningo lwesikhatsi lesitako . 
Inchubomgomo Webumfihlo 
Ematiko avelonkhe acedze tinhlelo tekubhajethela tindzaba tekuphatfwa kwemisebenti , letihlolwa beMafa Avelonkhe . 
Inchubekela phambili lehamba kancane Kuhulumende Wesifundza kundlulisela timphahla . 
Lendzawo yakheke kahle ngetindzawo tekuma tebusuku bonkhe kusuka eGauteng , eKapa , eGarden Route nasePort Elizabeth . 
Ngaloko ke kuyintfo lesetulu yaloHulumende kucinisa tinhlelo kanye nemitamo lehlose kutsi kusha lufundziseke , lube takhamuti letiphilile futsi letisebentako letinekutiphendvulela tona ngekwato . 
Lona ngumtsetfo loluhlaka lobeka tinhloso letivamile tekulawula imfucuta . 
Hulumende losemkhatsini unemsebenti wekunaka tinchubumgomo , kulawula , kubuyeketa , kulandzelela nekuhlatiya . 
Litiko libuyekete lisu lekucasha kanye nekugcina tisebenti ngemuva kwekwentiwa kweluhlatiyo lolubuka tizatfu letenta kutsi tisebenti tishiye leLitiko . 
Kudla uma ungekho endzaweni yemsebenti leyetayelekile : Lusebentisomali mbamba kepha lube nemkhawulo kulizingakhulu lemali lekhokhelwa tisebenti njalo ngetikhatsi letitsite . 
LeLitiko liyachubeka nekwesekela emafestivali eSikhatsi seMbhali neweTikondlo tase-Afrika lebanjwa njalo ngemnyaka eThekwini . 
Kwehlulela kwebaphatsi kuyadzingeka uma kubonakala nemibandzela yekukala nangalesikhatsi kukalwa imigomo yalokukweletwako . 
Ligama lemncintiswano Welidolobha lelihlanteke kakhulu seliguculelwe emncintiswaneni Welidolobha Leliluhlata kakhulu . 
Kuba nemlingani , lometsembako akukeneli kukuvikela ku-HIV . 
Lelitiko litawuchubeka nekulungisa kuleTikhungo Tekunakekelwa Kwekucala kweTemphilo letehlukene . 
Loku kufaka ekhatsi emazinga laphakeme ebugebengu , kusetjentiswa kwetidzakamiva , kukhulelwa kwelusha , emakhaya lalawulwa bantfwana , buphuya nemazinga ekuswelakala kwemsebenti . 
Uhlala atimisele kunika seluleko nekusita lasebenta naye uma kunesidzingo . 
Yakha sikhungo sekugcina imfucuta yemikhicito leguculwe ngekwethekhinoloji lesihlangabetana netidzingo teNhlangano yemave aseYurophu . 
Ngalokunjalo , kunciphisa imitselela kulendzawo kubaluleke kakhulu . 
Linani letakhiwo kuhulumende wangekhatsi iphakamisa bese ichuba hulumende welubambiswano kanye nebudlelwane emkhatsini wetigaba tahulumende ngekulandzelana . 
Lobufakazi nelwatiso lokuniketiwe kulephaneli kucondzise Lombiko Wekugcina . 
Uma-nje ngingacala ngekubingelela onkhe emalunga , kusile , tivakashi letikugalali . 
Tindzawo letimcoka lekugcilwa kuto lapho lomasipala adlala indzima yekwetfula tinsita , tingalendlela lelandzelako : 
Letinhlelembiso tinguletifanele etikhungweni lapho khona imisebenti noma kusebenta kwebhizinisi noma imboni kuba nelifutse ngco emmangweni noma kumise emmangweni noma-ke kungazuzisa ummango . 
Umbiko weMgcinimabhuku unika imininingwane yayo yonkhe iminikelo letfoliwe yesihle . 
Ngekunciphisa lizinga netindleko tetikweleti tetfu , sikhulise linani lemali lesinayo siphindze futsi siyisebentise kutinchubomgomo tetenhlalo siphindze futsi sinciphise ulomphelo tindleko tetikweleti tesikhatsi lesitako . 
Kutfutfukisa buholi , kanye netinhlelo tekulawula netinchubo temabhizinisi kute kwentiwe ncono kusebenta kwenhlangano kutawucaliswa kakhulu embili . 
Sicela ucinisekise kwekutsi uyatilandzelela letinchubomgomo uma ugcwalisa futsi umikisa satiso sakho sekwetfula . 
Lokubukwa kwemigomo letsite ecaleni leKhomishini kuyincenye yinye yenchubo leyelekelela yonkhe inchubo yeluntjintjo . 
Ticelo letifeksiwe angeke temukelwe nanoma ngaphasi kwatiphi timo . 
Litiko litsatse tinyatselo tekwenta ncono kugcina kwayo emarekhodi ; nanome kunjalo , lwatiso belungatfolakali lulungile ngaso sonkhe sikhatsi nalucelwa , ikakhulu lwatiso loluphatselene nemigomo lencunyiwe . 
Kungahle kube netindleko letinkhulu kuletinzuzo ngesizatfu sekwehla kwemphilo kanye netimo temtimba noma kuguga kwebacelinkhokhelo . 
Ayikho imphahla yaleSikhwama lefakwe njengesibambiso esikweletini sanobe nguluphi luhlobo . 
Bafundzisi kufanele kutsi banake kakhulu ekutfutfukiseni lamakhono kuto tonkhe tingcikitsi . 
Lebhizinisi itawuba newebusayithi . 
Kute bufakazi lobachutjwa mayelana naloku . 
Tekuvakasha tasekhaya titawudzinga kutsi takhe , tibuye titfutfukise , takhiwonchanti tetinsita tetivakashi , tibuye tesekele kutfutfukiswa nekongiwa kwekubukeka kwendzawo yemasiko kusukela emculweni nasethiyetha , kuye etindzaweni tesive kanye nekubukeka kwetindzawo letinhle tasemadolobheni . 
Tinsitakusebenta letilukwe ngetandla ngalokuvamile ticuketse tintfo letinjengetimadi , timantji neluhluto , kube tembatfo temicimbi yeMachoza tivamise kuhlotjiswa ngekufenisa . 
I-Germany ne-France bebasesigabeni lesihle kakhulu , etindzaweni yesibili neyesihlanu njengobe kulandzelisiwe . 
Wasebenta kuKhabhinethi njengeNdvuna Yetekuvakasha . 
Kwentiwa kancono kwemisebenti yekuhlanta iswiriji sekuphotfuliwe . 
Emalunga emkhandlu atawubukana netindzaba letifanele esimenindzawo lesakhiwe njengetingucuko nekutfutfukiswa kwemakhono , kube kuciniswa kubusa ngekubambisana lokukahle . 
Letinhlelo titawuphindze tifake umbiko lofinyetiwe wetinhlelo taHulumende wasekhaya netinhlelo tekulawulwa kwemfucuta tesitukulwane sekucala . 
Letinetikhono , bungcweti netinchubo letibambelelako letingahlangani nabani letiya ngemsebenti titawusita lelivekati futsi tetfule ngemphumelelo nagelikhono tinsita . 
Masipalati utawuchubeka nekuchutjwa kanye nekubuka tinchubomgomo tekuniketa tinsita : 
Nanoma kusekhona tinsayeya kulamanye ematiko , kube khona inchubekelembili ekuhlelweni kwesakhiwonchanti , kuhanjiswa kwemsebenti kanye nenchitfo . 
Kusekela lengucuko yekusebentisa-umhlaba , lomhleli udzinga kutsi acocisane kakhulu nalabanye bocwepheshe baleminye imikhakha , kantsi nelikhono lekucabanga ngalokuphelele ubuye uhlanganise nemibono libalulekile . 
Licembu lesitsatfu lingatisa litiko noma ngabe yini leliyibona ifanele . 
Lokubuyeketa kubalulekile ngoba kusita hulumende kutsi abe nemtselela lobalulekile etimphilweni tebantfu labatakhamuti temphakatsi nekutsi bafundze kutsi bangakutfutfukisa njani kutfulwa kwetinsita . 
Nanoma kunjalo , litubane kanye nekusebenta ngendlela kwekutsanjiswa kwetindlela tekuciniswa kwekuhanjiswa kwemali emkhatsini wemave kusengakahlolwa ngekwesigodzi . 
Kiniketa kuvikeleka lokusebenta kahle kusimo setitfutsi ngakoke kudzinga kucabanga ngetinsayeya lekungakaze kubhekwane nato kuletinye timo tekushaya umtsetfo . 
Kute lofanele kutsi abe nebulukhuni nemcondvo wekutsi timphawu leticondze ngco nesayithi letsite njengetintfo temvelo naletingesito temvelo tibalulekile ekubeni khona kwetisetjentiswa . 
Ibhizinisi itawudzinga lusito Ngekumaketha . 
Imisebenti : Kutfutfukisa nekugcina luhlelo lwekhwantithi saveyi , netindleko nemitsetfo nemazinga . 
Liphesenti ngemtsamo wencenye welinani leliphelele lemanti langcolile lentiwe ngemanti ekungcola asembonini . 
Lesimo sitawucashelwa , netindlela tiphakanyiswe uma kunetinkinga letishiwo ngasekoteni yekugcina . 
Lomtsetfo ubeka kutsi masipala ufanele kutsi abeke embili tidzingo letisisekelo temimango abuye futsi akhutsate kutfutfukiswa kwayo kwetenhlalo netemnotfo kute kuzuzwe simondzawo sentsandvo yelinyenti , lephephile nalenemphilo . 
Inkinga lemcoka letawulungiswa kumkhakha wemanti ngulena yemali lengumehluko wemali lesebhizinisini netikweleti . 
Lokufanele kubekwe embili kuphotfulwa kwenchubomgomo yebuciko bemasiko ekusebentisaneni neLitiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba . 
Kutawufuneka kube nekuhlela kahle kwe-fixture . 
Uma kwenteka , gwema kushayela ebumnyameni . 
Kusabalalisa emaphephandzaba kulabatsintsekako ngekhatsi nangaphandle . 
Umtamo lobaluleke kakhulu kusigaba sekusebenta simo sekuba kahle kwekusebentisana . 
Kucedzisa i-GIS yendzawo yase-Marble Hall nekuchubeka nekuyigcina nekuyenta ibe simanje . 
Tindvukunsimbi titawufakwa phansi emhlabatsini lotsambile . 
Litiko leluleka badlalindzima ekutseni bangachumana njani futsi bentencono kuhlela kutfutfukisa nekuniketa emaplatifomu ekuhlephulelana ngelwati . 
Uma Masipala atfola i-invoyisi ikhonjiswa njengencitfo enyangeni letfolwe ngayo , nanoma ingakakhokhelwa ngaleso sikhatsi . 
Njengaloku kucocwe ngako ekucaleni , tindzawo lapho kutfolakala khona bantfu kufanele kutsi tente indzawo yenethiwekhi lechubekako . 
Luhlelo lwekulawula kwesitoko semitsi lume ngemumo kuze kulawuleke tintfo temitsi . 
Insayeya kusungula kanye nekubeka ezingeni leliphakeme tinhlelo tekuchubeka kwekuhamba , kuhlanganiswe tindzawo tekuhlala letikuleyo ndzawo . 
Emazinga nayo asabe luphawu lolubalulekile lwetekuhwebelana kwemave emhlaba , mayelana nekulawula luhwebelwano lokwentiwe bohulumende kanye naloko lokuvetwe kakhulu batsengi lababandlululako nalabacaphele ngekwetenhlalo . 
Luhlolo lekufaneleka kulomsebenti , luhlolo lebumsulwa , luhlolo lebusakhamuti , luhlolo lemarekhodi etikweledi , kucinisekiswa kwetitifiketi temfundvo kanye nekucinisekiswa kwemsebenti bewukuyo kutawentiwa ngembi kwekucala kusebenta . 
Kodvwa ingabona luntjintjo lolungasuwo umdlavuta . 
Nakuphendvulwa , iSAPS iphakamise kulamazinga laphakeme kakhulu lakhona ekulungisa loludzaba basho nekusho kutsi loku kuyatikhulumela . 
Ngekuphosta , ku-aphuloda , kufaka , kuniketa noma kungenisa setfulo sakho uyacinisekisa futsi ubeka kutsi ungaba ngumnikati noma-ke ulawule emalungelo esetfulo sakho njengoba kuchaziwe esigabeni kufaka ekhatsi , ngaphandle kwemikhawulo , onkhe emalungelo lakufanele kutsi unikete , uphoste , u-aphulode , ufake noma ungenise letetfulo . 
Hulumende uyachubeka nekutibophelela ekwenteni simo lesivumelako lesisitako ekuheheni kufakwa kwemali , kukhulisa umnotfo kanye nekwakha imisebenti . 
Letinye taletinhlelo tisekhona Emakethe ye-Android . 
Lenye insayeya kutsi kwelulwe gezi langekho kugridi . 
Ngisho nanobe singaphoceleleka kuphindze sicabange sehlise leminye imishikashika besiyilangatelela , angeke silahle konkhe kusebenta kwaloluhlelo . 
Uphendvula ngako konkhe kanye nekulawula lokusebentako kwemisebenti yebahlengikati . 
Lwati lweLuhlelo lweteMisebenti yeMmango Leyengetiwe . 
Ikomiti Yekuhlola Emabhuku beyisebenta kusekela yasungulwa . 
Imitselela lenemininingwane yaletinyatselo leti ichazwa ngaphasi . 
Indzima lenkhulu yembuso emnotfweni idzinga kwesekelwa mitamo yekwatisa ngekukhula kwemkhakha wangasese . 
KuleSiphakamisomtsetfo kuvetiwe kutsi hulumende utimisele kuniketa bumcoka lobusetulu ekukhutsatweni kwemphilo yemndeni nasekusindzeni , kuvikelwa nekutfutfukiswa kwabo bonkhe bantfwana baseNingizimu Afrika . 
Ngalokuphatselene neSibonelelo Sekuvuselela Tikhungo Tetemphilo , loku kubuye kube yinkhokhelo yesibonelelo lesifanako nesibonelelo Setinsitanchanti tetemfundvo . 
Inhlonipho yemalungelo eluntfu ngaletinye tinkhululeko letibalulekile njengenkhululeko yekukhuluma kanye nekuhlanganyela kutfutfukile . 
Ngaphandle kwekuphatsa lokufanele , nome kunjalo , letintfutfuko letiphakanyiswako ngahle tandzise lokungalingani lokukhulu lokukhona , kwelule sikhala emkhatsini walabanjingile nalabeswele , kanjalo kufake ligalelo ekugcubutaneni lokwenyukile kwebuhlanga endzaweni lapho loku kuvele kukhatsata . 
Bekute indlela yekuhlela levivinyiwe futsi kute netinhlelo letiphelele naletihlelekile tekucecesha . 
Kwengeta , tindlela letetayelekile letisetjentiswa nyalo tekushabalalisa nekulahla imfucumfucu yetekwelapha atikamukeleli esikhatsini lesinyenti . 
Ngekubona loku , Umkhandlu unikete lendzawo njengalesetulu kulokumcoka futsi sevele utjale kakhulu imali kuloku kuleminyaka yakamuva . 
Tinkapani tiyagcugcutelwa kutsi teluleke Litiko sikhatsi nesikhatsi nakungenteka kube nalokunganohamba kahle labakubonako lokuchumene naloku noma nalamanye emankotileka . 
Litiko kungenteka , ngekubona kwalo , licele sonkontileka kutsi : 
Kuniketa lwatiso lolumba ecolo nakulungiselelwa titatimende tetimali . 
Letento letidzingekako tibalulekile ekwakheni timilo tebuchwepheshe temsebenti yasemphakatsini letfolakele ngekutibophelela kutfutfukisa lokucinile . 
Bungoti bemvelo : Bungoti betikweleti bufaka kakhulu kufakwa kwemali lengukheshi , tilinganiso takheshi nebatsengisi labakweletako . 
Kugcinwa kahle esimeni lesifanele kwemishini yamasipala kute kucinisekiswe kwetfulwa kwetinsita ngalokufanele emmangweni . 
Ticashunwa letikulendzima letikhuluma ngetimalimboleko letite intalo tifaka ekhatsi netimalimboleko letinetilinganiso tentalo letiphansi . 
Ngaphandle kwaletinkinga letikhona nyalo sitawukhumbula kutsi kuleminyaka lendlulile umnotfo bewusolo ukhula . 
Tivimbo letingenamanani tingehlulelwa kulabo labafanele nalabakhishwe kuKhomishana yesishayamtsetfo se-EU nalabo labamphumela wemakhasimende , titolo , labatfumela kuleli nalokutsandvwa ngulabanye bakhiciti . 
Lomasipala utawugcila ekulungiseleleni kunikwa kweligebe lemakethe ngekuphangisa tinchubo tekufaka ticelo futsi nekusevisa . 
Lwati Lwetinsita Tebasebenti tonkhe nekuphatsa lwatiso . 
Naphakatsi kwaletinsayeya , lesikhungo sifinyelele kuhlangabetana naloku besikuhlosile ngekwemsebenti lokukwetfula tinsita tamasipala emphakatsini , nanoma kunakekelwa lokuphutfumako kudzingeka kuze kutolungiswa letinsayeya . 
Hulumende uphindze futsi wafaka timali letinyenti kutakhiwonchanti nesitoko semiklamo yetekulima yekucala lehlukahlukene , futsi unebuniyo noma utfutfukise tindlu temapaki kanye naletinye tikhungo tekugucula imikhicito yetekulima lengakavami kusetjentiswa kufikela emandleni ayo laphelele . 
Siyilo salomagazini wetichumane kumele sigcinwe sihlobile futsi somile ngato tonkhe tikhatsi . 
Tizatfu tekucala tekwemukelwa , tifake ekhatsi kulawula kubuyisela imphilo kulokwetayelekile kwebantfu labaphila nekukhubateka kwesikhatsi lesidze , lokungcwele , njenge : 
ITotal isekela bafundzi beticu letiphakeme ngenhloso yekunabisa lwati lwemboni nekufaka sandla ekucinisekiseni kutsi bafundzi labaneticu temfundvo lephakeme bayakhicitwa kubukana netindzawo telucwaningo letifanele letitsintsa imboni yawoyela neyegesi . 
Umcashi ngalokufanelekile akakabopheleleki ekwehlisweni , kodvwa umnikati-wendzawo angehlisa incenye yemphahla lekhona kumasheya akhe emphahleni lokhona , kuye ngekutsi tonkhe letinye tidzingo kuhlangabetwana nato . 
Umphumela , kwasho ummeli enkantolo , kwaba kutsi ummangalelwa bekacindzetelekile kutsi atinikele ekubukweni kwalelicala njengaloku linjalo kwesicelo semandlaluphatfo . 
Lelitiko litawube lenta ncono umtsamo walo wetakhiwonchanti ngekucashwa kwetingcweti tetakhiwonchanti kulomnyakatimali lotako . 
Emaseshini elulawulo abanjwa njalo ngekota kute kubuketwe inchubekelembili yekusebenta nakucatsaniswa nemigomo lehleliwe . 
Ngenca yaloku , Litiko labukana nensayeya yekusuka ekusebentiseni Libhodi Lekuthenda Lesifundza liyocala Emakomidi Elitiko Ekwahlulela Ibhidi . 
Wenta wonkhe umsebenti uma ucelwe yisuphavayisa ? 
Sitawudzinga kusebentisa loLuhla lolusha ngekubambisana . 
Kubikwa kwesimo semklamo , tindleko nalokukhicitwako kanye nalolunye lwati loluhambelanako , kusigaba sesifinyeto , kuya kumchasi wemklamo , ikomiti lecondzisa kusebenta kwemklamo kanye nalabanye labadlala indzima kumklamo . 
Kute kwentiwe luphenyo , Lijaji Lelenta Luhlolo lingenta noma nguluphi luphenyo futsi libambe tinhlololuvo . 
Noma kunjalo , iNingizimu Afrika ayikho yodvwa kulomkhankaso wekumelana netidzakamiva ; lokubuketa ngekushesha kwetidzakamiva ngumhlaba wonkhe kuleminyaka lendlulile kuyabonisa kutsi alikho live leliphephile kuloko . 
Umtsengi futsi ngalokutayelekile uyabuyelwa ngaloku lakutsengile futsi ukutfola ngelinani lelincono , ngoba lomkhicito uyabukeka kakhulu . 
Buyisela emuva kulabakhipha emathenda tiphakamiso tetemali letingakavulwa labo tiphakamiso tabo temisebenti tsite letehlulekile kufeza linanincane lelinani lemaphuzu elizingasimiso . 
Tinsitakalo taloluhlelo tiyevakala njengobe kusebentela sive kuyantjintja kwentela kuhlangabetana netidzingo teNingizimu Afrika yentsandvo yelinyenti . 
Bangatfunyelwa ekhaya ngesecwayiso sekubonana neLicembu Lemmango Letemphilo Yengcondvo noma iGP neKuhlolwa Licembu Letemphilo Yengcondvo Emmangweni noma Dokotela walabagulwa yingcondvo . 
Igcikitsi lesemkhatsini yalomnyakato wekucabanga kwesimanje inesisekelo sayo lesikucabanga ngekubuka indlela yekusebenta , leholwa kakhulu kukhatsateka ngekwenta kahle nethekhinoloji . 
Khuluma nalabanikele ngetimali ngenjongo yekucinisekisa . 
Loku kungaphumeleliswa ngekubeka tinchubomgomo letisezingeni netinhlelo tekucecesha nekugcugcutela tisebenti kutsi titfutfukise emazinga . 
Kubalulekile kutsi konkhe kukhwabanisa nenkhohlakalo icedvwe . 
Lwatiso lolukhona kusicelo setimali lutawuniketa lwati lolubanti lekutsi ngukuphi kulomjikeleto wekubuyeketa lawubekwe khona lomklamo kantsi kufanele uhambisane netidzingo telitiko kulebhajethi . 
Kukhankhasela kucaphelisa , kukhulumela nekukhankhasela tinhlelo letikhetsekile nemiklamo yemacembu lakhetsekile . 
Ecinisweni loku kungumsebenti we-ANC , nemachinga ayo . 
Ncedza ngekufaka ligalelo kubhajethi kanye nasekugadzeni . 
Lokwesatjiswa loku kanye netinsayeya kunga,nome kunjalo , ngenelelwa futsi kuguculwe kube ngematfuba ngekusebentisa emasu ngekubambisana netimphendvulo kanye netinyatselo letisebentako tenchubomgomo yesive kwentela kucitsa tingucuko temnotfo , tenhlalo netesimondzawo letibukene ne-Afrika . 
Lamahhovisi kwanyalo abekwe Kumasipalati Wasekhaya e-Marble Hall futsi lendzawo isekele umsebenti kutsi atophatsa lenchubo yekusungula i-ejensi . 
Imali lengenako lemayelana netinhlawulo takuleyondzawo nemasamanisi iyakhonjiswa uma itfolwa . 
Kulawula bungoti : Ibhodi yeKhomishani yeteMafilimu yaseGauteng inemsebenti wekubuka nekulawula tonkhe tintfo letimayelana nekusebenta naletinebungoti kutetimali . 
Loku kusuka ekweswelakaleni kwemabhuku ekufundza naletinye tinsitakufundza , kuye ekweswelakaleni kwemagumbi ekufundzela nekweswelakala kwetisetjentiswa njengemitapolwati nemalabhorekthri . 
Cinisekisa kulawula kwekulawulwa kwekusebenta kuLomasipala Wesigodzi . 
Ekugcileni kwetinsita tebantfu labadzala , lelitiko seliyasuka etinhlelweni lebetigcile kakhulu kutekuhlala luya kutinhlelo temmango letisimeme , nekugcila lokwengetiwe kwekuchumanisa bantfu labadzala nelusha . 
Inhloso kuhlangabetana netidzingo temuntfu letisisekelo tesitukulwane sanyalo netesikhatsi lesitako , kukhutsata kutfolakala kwemanti ngendlela lelinganako , kulungisa imiphumela yakudzala yelubandlululo lwebuhlanga nelwetebulili nekwenta kubenentfutfuko kutenhlalo netetimali . 
Waphindze watsi cishe wonkhewonkhe unesihlobo , umngani nome umlingani wasemsebentini longakavikeleki kubugebengu , ngaloko ke , kumele bakhulume uma babona kutiphatsa lokunjalo . 
Tinhloso talomkhankhaso kusukumisa imiphakatsi ngemandla kwentela kucinisekisa kumbandzakanyeka kwesive ngebubanti , kuphakamisa kwatisa sive ngemitselela lemibi yekungcolisa , kwakha buhlanganyeli , kanye nekukhutsata iGauteng njengesifundza lesinganako kungcolisa . 
Imfundvo yeMphakatsi itawentiwa kuniketa emandla imiphakatsi kute iphile kancono futsi ngendlela lephephile , kuvikela kuhlukumeta , bugebengu , tifo kanye nekwakha sive lesinakekelako . 
Singeniso setingucuko telufuto kulokuphilako . 
Lokuhlanganiswa kwetindzawo letisetulu tekuhwebela ngaphandle kanye nekusilela lokuncane kwe-akhawunti yemasheke kwehlisa bungoti bangaphandle kuNingizimu Afrika kukota yesibili , ngetingodla letikhava ngalokwanele kutibopho tangaphandle . 
Kucecesha ngulenye yetintfo letitawuncuma kutsi ngabe letinhloso taHulumende Webunye Velonkhe titawuphumelela nobe cha kufezekisa Luhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko . 
Kwentiwa simanje kwemaposi lakhona netinsitakwenta tekuhambisa tincwadzi . 
Emafomu ekubhalisa lagcwalisiwe ngalokuphelele angaletfwa ngesandla , aposwe noma a-imeyilwe kulelikheli lelingenhla ngekusheshisa lokukhulu . 
Sikhatsi sekubonisana nekutfola imibono lwabanjwa nalamanye ematiko ahulumende lahlose kungenisa tinhlelo letifanako tekulawula emarekhodi . 
Batawuhlangana kanye ngemnyaka kute bacocisane mayelana netindzaba kanye nangetiphakamiso . 
Bantfu betfu babekela eceleni kwehluka kwabo kanye nekulwa lokungakabaluleki , batsatsa sincumo ngalokukhanyako kuvuselela ligunya labo bentele hulumende loholwa yi-ANC kutsi achubeke kulendlela kuphumelelisa umbono logunyatwe Eshadini lesivumelwano Senkhululeko . 
Kwekugcina , kuchumana emkhatsini kwekwakha kabusha kanye nentfutfuko kusoloku kungumcondvo lokhomba indlela . 
Ngenca yekutfutfukisa tindzawo letiselugwini , tekulima nekugawulwa kwemahlatsi , kuguguleka sekugucuke kwaba yingoti lenkhulu yemhlaba wonkhe etitjalweni letimila emadvwaleni langaphansi kwemfula , kakhulu e-Caribbean , e-Indian Ocean naseNingizimu kanye naseNingizimu-Mphumalanga ye-Asia . 
Bonkhe labasebenta kuyo ngako-ke banesibopho lesikhulu kakhulu . 
Lokuhlelwa kabusha kwetetinsita tetemphilo kutawudzinga kutsi ikufakwe engcondvweni tingucuko tesigaba sinye kanye nemitselela yaso kuletinye tigaba taleplatifomu . 
Ngibambele , nalabanye bantfu baseNingizimu Afrika labetsembekile , ekwenteni lokuhle lokuhamba embili kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika , kute kutsi babe nelikusasa lelincono futsi leliyimphumelelo lenkhulu . 
Uma ngabe kukhetfwa lelikhetselo leli kunconywa kutsi tinhlanti titsatfwe tifakwe kuletinye titiba nekutsi futsi lokunye kwalokudla lonetintfo kusuwe ngembi kwekutsi kugcwaliswe futsi . 
Tinkinga ngco-temfucuta yekhemikhali tekusetjentiswa lokungakeneli ekugunyatweni kanye nasekulawuleni imitselelela yesimondzawo senhlanganisela yekhemikhali lecakile . 
Sipiliyoni sakhe emisebentini yekuphatsa njengeSikhulu Lesiphendvulako ( kuyo yonkhe imikhakha yahulumende ) , sekuhlangane nemsebenti wakho weKweluleka weBundvuna , kuyasita ekuletseni tinhlangotsi letijulile naletilusito kutingenelelo takhe tekuchuba lucecesho . 
Ngiyakubonga kutsi unginike litfuba lekubhala emagama lambalwa ngemngani losimanga kanye nemuntfu lengisebenta naye . 
Etehlakalweni lapho balimi labahola kancane badzinga kuhamba baye emasimini lalinyiwe onkhe emalanga , kufanele kutsi tekulima tasemadolobheni tifolakale eceleni kwetindzawo tekuhlala . 
Litiko linenchubomgomo yelulawulo lwebungoti kanye nendlelalisu lebuketiwe . 
Tfutfukisa emandla kwentela kucecesha labanye kutsi banikete imfundvo yebatsengi betindlu , ngekusebentisa Luhlelo Lwekucecesha Umceceshi . 
I-Alfred Nzo ibukene netinkhinga letinyenti tesimondzawo kantsi tibalwe ngaloluhlobo : 
LeBhodi yaphambilini ivalwa ngemtimba wekweluleka lotawetsiwa ngeBhodi Yekutfutfukisa Tindlu yaseNingizimu Afrika . 
Kulungisa kwabomagazini betichumane lebacuketse tichumane akungentiwa ngaphandle kwekutsi kutfolwe imvumo lebhalwe ngumhloli . 
Luhlu lwemphahla lolungasafuneki naloluhamba kancane luyabukwa lubhalwe phasi lusuke kutindleko luye kulinani lekungafinyelelwa kulo . 
Loku kancane kungumphumela wekutsikameteka kwemishikashika kumkhakha wetimayini kanye nekwehla lokwentekako ekutfunyelweni kwetimbiwa emaveni angaphandle ngenca yedimandi lesiphasi . 
Insita letawucwaningwa : Kusekelwa lokukahle kwekucwaningwa kulesigaba mayelana netinsita letidzingekako . 
Lokwetfula kufanele kukhombise kutsi lizinga lemali lelitawutfolakala nguliphi nekutsi tintfo talomgidvo letiphakanyisiwe tisekelwa ngemali . 
Nanoma kusengakabi neluhlolo lwemtselela loluhlelekile lwemikhankhaso , kunekufinyelela kwetinsita lokubikiwe etindzaweni lapho kwentiwe khona imikhankhaso . 
Kuneluhlelo lwekusungula lithulusi lekubika njalo ngenyanga lelitawusita bahlatiyi ekufunisiseni ngekucaphelisisa nekuhlatiya imibiko yelusebentisomali lwabomasipala . 
Kukhishwa emphakatsini kungenteka kuchubeke nekukhulisa kwekulimateka kutekugula emphilweni , kulahlekelwa miholo , kulahlekelwa mandla ekusebenta nekukhishwa inyumbazane noma kubekelwa eceleni . 
Njengoba besihamba kulepaki , ngivile ngabona ngalokukhala kweKungafinyeleli Nekungatfolakali kweMajazi Abomake . 
Niketa kucecesha kwangekhatsi kubasekeli lapho kudzingeke khona . 
LiSitatimende seLingasese sisebenta kusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe siphindze futsi sengamele kugcogcwa nekusetjentiswa kwedatha . 
Letimphawu kumele tivisiseke kahle kute kutfolakale lokulandzelako : 
Kugcila ekusebentiseni imali kusikhatsi lesisemkhatsini kutawuba sekusebenteni kweluhlelo lolubuka tonkhe tinhlangotsi lwekutfutfukisa emaphandle , lolufaka kwakha tindlu nekuniketa luhlelo lwetekulima netakhiwonchanti . 
Lucwaningo lukhombise kwekutsi emakhona langasenshonalanga lengaseningizimu emavekati lamatsatfu langaseningizimu yenkhabave i-Afrika , i-Australia neMelika leseNingizimu afanele kutsintseka kakhulu ekugucukeni kweklayimethi . 
Ungabi nemahloni kubuta imibuto . 
Sifundza mihla yonkhe ngetigameko letetfusako tebantfu netitoli etincwadzini letitfunyelwa emaphephandzabeni , letiveta kudvumateka kwalabanyenti baseNingizimu Afrika . 
Bekudzingeka kwenta kutsatsa shengatsi lokunyenti kwentela kuphetsa loluhlatiyo . 
Kusita bafundzi kutsi bahlatiye futsi bavisise umsebenti wekubhala kungabasita kutsi bagcile futsi bangaphumi endleleni . 
Endzabeni yemalunga lanemlingani longetulu kwamunye lofanelekile , lesibonelelo semlingani sabiwa ngekulingana emkhatsini walabo balingani labaphilako . 
Kusebentisa lendlelalisu kutawudzinga kutsi kucedvwe letinye tihibe letimcoka . 
Inhloso yaloluvakasho bekukubukela i-Golden Olympics leyanika lelitiko imodeli yekufezekiswa kwemidlalo i-Golden Games yebantfu labadzala leyentiwa ngulelitiko . 
Labafuna kuba bosomathenda kufanele batfumele emathenda abo ngencola lephutfumisa tincwadzi noma liposi lelibhalisiwe kuphela . 
Imiphumela yalamathesti ihlobene kodvwa ayilingani ngekwesihumusho sebungoti bayo be-ikholoji . 
Lihhovisi laSekela Mengameli lifaka ekhatsi emayunithi lahlukene ngekuhlanganisa tinchubomgomo netinhlelo kuHulumende wonkhe . 
Lokwesulwa kwenteka ekupheleni kwemnyaka noma uma timali tikhona . 
Kubonakala kungasikahle kutsengisa tindleko tekubolekisa lapho lokuchumana emkhatsini walemali lebolekiwe nayoyonkhe imphahla letfolakele angeke yasungulwa ngemfanelo . 
IMemoranda Yesivumelwane esigabeni Setikhungo emkhatsini wetikhungo temfundvo lephakeme Ningizimu Afrika netikhungo tangaphandle ngalokutayelekile titawusho kutsi : 
Emanti langaphansi kwemhlaba ladvonswe emadvwaleni laphuma emanti kanye nemanti lanelitje lelimunyu anelizinga le-alkhali lelisetulu , kantsi lawo lasetintfweni tekugcogca emanti emadvwaleni avamise kuba nebu-alkhali lobumtfubi . 
Letinye tisebenti kulomkhakha tishiya phasi kuleSikhwama , kwatsi labanye bandluliselwa kumkhakha weminyaka yebudzala lephakeme . 
Inkantolo Yemtsetfosisekelo ikwente kwacaca kutsi budlelwano bebulili bunye kufanele butfole lenye indlela yekuvunywa kodvwa isengakamisi kutsi kuwatentiwa njani . 
Kuyacaca kulombiko wemlondvoloti kutsi KG ungumake lonelutsandvo futsi lonelikhono futsi nekutsi T usondzele kakhulu kuye kunalenye indzawo nome lomunye umuntfu . 
Litiko lindlulisele tinkhinga tekulova kwebantfwana esikolweni , kuyohlolwa kwetikolo ngaphandle kwekubika , bothishela labangakaceceshwa kahle nendzawo tikolo letikuyo dvutane netindzawo tekubeka emakhemikhali kulamatiko ahulumende njengoba letinkhinga tingaphansi kwemkhakha wekusebenta kwesifundza . 
Lenhlangano isungule tinchubomgomo tekulungiselela inchubekalaphambili yekuphatsa kanye netinhlelo tekutitfutfukisa . 
Lelithebula lelingentasi libuyeketa lokutfolakala kwelwatiso lwelwabiwomali . 
Futsi , njengoba kutfolakele , singabali bentfwana , kutsi kudla imphahla bekungasiko lokungalingani , akuzange kucatjangwe kakhudlwana ngekutsi ngabe kufanele kutsatfwe tinyatselo letengetiwe kuphenya kutsi kungaba yini lokulungele bantfwana . 
Kwehluleka lokuvamile kwekuvisisa lamalungelo kanye netibopho letihambisanako bekuphatselene nebuniyo belikhaya kanye nekucasha . 
Kunetindzawo lapho tintfo letinengi tenhlalo letenteka khona futsi , ecinisweni , tisebenta njengetichubo tetindzawo tekuhlala tangasense . 
Phindze futsi , lokunconotwako kuyafanana kuwo onkhe emacembu , nanoma nje kungabonakali kutsi kunconotwa kweliwayini kubonakala kunemandla kakhulu kuBelumbi labanatsa tjwala . 
Tinsita temadolobha tibukene kakhulu nekubhaliswa kwelinanibantfu netinsita temadolobha . 
Bekuvele kuyintfo leyentiwako , futsi ngifuna kukwenta kucace loko . 
Lephethini yelinanibantfu inelifutse lelikhulu kutenhlalo netepolitiki kanye nemiphumela lemibi kakhulu kutemnotfo . 
Sibonelo lesetayelekile SANDVULELANGCULAZI nasijika siba YINGCULAZI : Ngekuhlanganisa tidzambisingculazi ekulinganisa kudla lokuhle , lesikhatsi sekujika kweSANDVULELANGCULAZI sibe YINGCULAZIi kungahlehliseka kakhulu . 
Nyalo-ke fundza lemisho lemibili yekucala . 
Sincoma kutsi lowo lokhetfwe njengemhlolimabhuku kube nguye losayina kwekugcina umbono wekuhlolwa kwemabhuku lontjintjantjintjako emva kwesikhatsi seminyaka lesikhombisa kube nesikhatsi seminyaka lemibili yencuma kutsi lamacembu lamabili alungise lokushiwo ngulombono . 
Lomkhuba wesikhatsi lesidze wesekele kukhula ekukhiciteni , etimayini nekukhicitwa kwetimphahla . 
Indlela yekubuyisela silinganiso ngendlela letsite ikakhulukati ifaka tinkhomba letikhombisa kuncuma lelinani . 
Atikho tinsita tekuhlola ngekusheshisa lebetitfolakala emitfolamphilo lemibili kulemine levakashelwe . 
Etimeni letinjalo , idatha yeSimokubukeka Setemnotfo Wemhlaba ilungiswe kabusha ngekunakekela kute kugwemeke kuncamuka kuloluchungechube . 
Bhala nome ngabe nguliphi ligama longalivisisi bese nicocisana ngenshokutsi yalo eklasini . 
Kungumsebenti waloyo lotawuba ngusokontileka kutsi atise Litiko masinyane ngekubhala phasi uma ngabe sekukhona labatawungena etikhundleni talabanye , ngembi kwekutsi loko kwenteke . 
Lelitfuba letisebenti lekusebentisana nalabanye kuze bazuze lwati lwekuchumana kanye nelwemasiko alomunye kulomunye , kufanele kube luphawu lolubalulekile lekwakha licembu . 
Loluhlelo lwekusebenta kumele lukhone kuntjintja netimo ngalokwanele kute luhambisane nekuntjintja kwetimo nhlalo netingucuko esikhatsini lesitako . 
Letinkinga kanye netinsayeya letilandzelako tingaba nemtselela kutindlela tekutfutfukisa umnotfo : 
Lelitiko lingenelele ekutfoleni emanti lembiwa phansi neluhlelo lwekukhomba lapho aphuma khona kuncoba loku , nanoma loluhlelo kufanele luphutfunyiswe . 
Kutsengiswa kwemathikithi bantfu labangakagunyatwa kufuneka kuvinjelwe futsi kwentiwe kube licala , kulokunye , kufuneka kube nesibonelelo sekutsatfwa kwalo lonkhe lithikithi lelitawutfolwa litsengiswa ngalendlela . 
Basebentisi labagangako labanekufinyelela kulekhodi lengumtfombo banelikhono lelisetulu lekubuka kulengela engotini bese bakha tindlela letinsha tekusebentisa kabi . 
Lesisekelo sitawubuye sisinikwe inchazelo yelinani lesimo sekucala nakanjalo sitawusetjentiswa njengenkhomba yedathabhesi yekucaphela nekuhlola nekulungisisa lokukhonjwa kweluhlaka lwelogi . 
Kubuye kucace kahle esivumelweni kutsi letinye tetinsita letentile kuphakela atizange tente kuniketwa kweseluleko . 
Uma kuhamba embili ekuchumaneni , ikakhulu ngekungeteka ngesivinini ekusetjentisweni kwabomakhalekhukhwini , utsatse tinyatselo letinkhulu ekwenteni imininingwane itfolakale , emabhizinisi lamancane angeke ati kutsi angayitfola kuphi imininingwane . 
Loko lokubonwa ngumntjuzi kwengeta loko lokurekhodwa sisetjentiswa sekuva tintfo letingephasi kwemanti ngekulungisa imifanekiso lekusikeni legcogcwe kanye netintfo letingephasi kwelwandle . 
Labadvuna kanye nalabasikati kanye nebantfu labanekukhubateka labangema-Afrika , emaKhaladi , emaNdiya kanye nalabaMhlophe bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo . 
Imali lekhishwako Lengasiyo lefanele kumiholo Yetisebenti kulesikhatsi kanjalo netinkhokhelo letingasito kuletikhwama tekutakulwa kutekwelashwa . 
Kulawula lwatiso nekucinisekisa luhlelo lolulula lwekufayila ngekusebentisa emareferensi alelihhovisi . 
Nika titjudeni imininingwane yesisindvo , imimo netikhatsi temathroli lashayisanako , bese usebentisa loku kubala emathroli ekucala newekugcina lokuhamba ngekushesha . 
Kugcizelelwa kwekutsi kwetfulwa kwetinsita kungabi sendzaweni yinye kutawucala kusebenta ngekufezekiswa kweModeli yeSikhungo seTindleko yelihhovisi lesifundza lelisha . 
Totimbili letindlela tikhohlisa basebentisi basebentise emawebhusayithimbumbulu ( lavela ngatsi asemtsetfweni ) lapho kudzingeka khona lwatiso lwebuwena . 
Kukhula kwemisebenti yemkhakha wesive nako kukhule ngemandla , ikakhulu etinsiteni letinjengetemfundvo , temphilo nebuphoyisa . 
Kukhangisa ngeLED kanye nekuniketwa kwesakhiwonchanti kanye nemisebenti kufanele kuhambisane kumaphuzu labekelwe phambili . 
Lomtsetfomgomo uphatselene nekufaka kokubili kubakunye ( kufanana ) kanye nekungabikunye kwekwehlukana kwetindzawo tekuhlaliswa . 
Tindzawo tekusebenta Tabodokotela Labatayelekile ( GP ) , noma kunjalo , betinemazinga laphansi kunalowo bekalindzelekile . 
Emalunga emmango anemibono leyehlukene macondzana nalomklamo , ngalesikhatsi labanye bancome lomhlahlandlela labanye bakhalile ngekutsi inkohlakalo yemaphoyisa itawuveta inhloko yayo lembi . 
Kwesibili , ngemsebenti welibandla , Emalunga Ephalamende Nemalunga Etishayamtsetfo Tetifundza , anelitfuba lekufuna nekukhulisa kuhlanganyela kwebantfwana . 
Kwetfula Luhlelo Lwekusebenta Lwemnyaka , Imibiko Yemisebenti Yekota kanye Nembiko Welwati Lwekusebenta Kwemnyaka tikhalo Ngemitsetfo Yasotimali netinkhombandlela tekubika . 
Lomsindvo locoshiwe awulawulwa endzaweni yinye , ngaloko ngicela ucindzetele lenkinobho kulombhobho losembi kwakho ngembi kwekutsi ucale kukhuluma . 
Nangabe lokhipha ithenda akhetsa kucinisekisa ithenda lekhishiwe , lungisa lawo maphutsa ngendlela lelandzelako : 
Angisuye kahle-hle umuntfu lonebugebengu , inking yinye lebenginayo yekutsi bengichucha uma ngabe bantfu bangikwatisa , kantsi kukwata kwami kwangilawula . 
Noma kunjalo , emajele , emathathu ahambisana nekuba yincenye yegenge yasejele kantsi ithathu ngayinye inenchazelo . 
Tinhlelo tamasipala kufanele tigcile kakhulu kumitamo yekutfutfukiswa kwemnotfo wasekhaya lokutawenta ummango kutsi utitfolele imali lengenako . 
Ticelo tetibonelelo tangamunye setivele tivunyiwe kodvwa kubhadala kusengakentiwa noma akukakhokhwa kwanyalo . 
Inchubo leniketiwe kufuneka ihunyushwe njengelinani lebukhulu lobuvumelekile futsi akukafanelanga bundlulwe . 
Umholi tingcogco watfola lokuliciniso ngalokuphatselene nalamaklayenti omabili ngoba bufakazi babo bebuhambisana . 
Ligama leSikhungo lenta letitatimende letilandzelako tekutsi ngicisekisa kutsi kuliciniso nekutsi kuphelele kuto tonkhe tinhlangotsi : 
Sipiliyoni semnyaka munye usebenta emkhakheni wekongiwa kwemvelo . 
Kuchazwa Kweluhlelo : Kucinisekisa kuniketwa kwetindlela tetitfutsi tebagibeli letisebenta kahle sibili , ngemphumelelo , letifinyelelako , letingabiti kakhulu , letiphephile futsi letihlangene letisebenta kahle kutemnotfo futsi tibe nebungani kusimondzawo . 
IBa-Phalaborwa igcwele kakhulu emaminerali Esigodzini seMopani . 
Likomidi leliwadi linalamandla lalandzelako , imisebenti , lekufanele bakwente nemitfwalo : 
Ngako-ke , tindlelakwenta letingetiwe letikhonako kuhlolwa emandla emitselela lebuya ekucitfweni kwemanti langcolile lokuphelele lokudzingekako kuniketa kuhlolwa lokuhlangene kwemitselela yemandla ( noma bungoti ) bekucitfwa kwemfucuta . 
Konkhe lokwentekako madvute nasitediyamu kutawutfunyelwa kulesikhungo , futsi kuchunyaniswe kusukele lapho . 
Etimeni letinhle kakhulu , kubaluleka kwaletindzawo kubonakala ngekutsi tibe kulapho ummango ugcila khona ekwenteni khona lutjalotimali , lohlose kutenta kutsi tibe tinhle , tisebentiseke lula , futsi tivumelane nesipiliyoni . 
Tindzawo letinemandla lamancane entfutfuko kufanele titfole imali kuniketa tinsitanchanti kanye nekwendluliselwa ekuhlaleni , kutfutfuka kwebasebenti , kanye nelwatiso letemsebenti ; 
Yonkhe imibiko yemnyaka yelitiko lakhe leya ePhalamende yatfola imibiko yelucwaningomabhuku loluhlobile kuMcwaningimabhuku Jikelele . 
Kubuka kuloko bekubekwe kutsi kutawentiwa , kuloko lokufezekisiwe , kutsi kufezekiswe njani , kanye netifundvo letifundziwe kwentela kwenta ncono tinhlelo tekutsatsa tincumo ngalokutako . 
Longcongcoshe Wetetimali waseNingizimu Afrika uvakalise inhloso yekucinisekisa kutsi konga kuyenteka . 
Kuphakelwa kwebhajethi yako konkhe yekwenta simanje bese kugcineka kulinganiswe njengekwemathebuli langentasi . 
Hulumende wavelonkhe wenta emasubuciko , tinchubomgomo lemitsetfo lefanele kutsi ifezekiswe nguyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Lokulungiswa futsi kumayelana nekwengetwa kwemali . 
Lona lofake sicelo semsebenti kufanele akwati kusebenta ngekwakhe nangendlela lefanele ngaphansi kwencindzetelo . 
Wabuta : ' Iphi isheya yemyeni wami ? ' 
Tinhlelo titawusita ekwakhiweni kwemakhophelethivi lamancane , ngekwakha inhlangano yemakhophelethivi . 
Indlelasu yetinhloso taloluhlelo tilinganiswe nemgomo wendlelasu yonkhe yelitiko yekubukana nemtfwalo wesifo ekhatsi kuleSifundza ; 
Lokutibophelela , imicondvo lemisha , kubacotfo nekubeketela kwalo lonkhe lilunga kutawucinisekisa kutsi Umtsetfosisekelo wesekela lilungelo lenkhululeko nelekuvikeleka kwawo wonkhe umuntfu kulelive . 
Kufinyelela kumiphumela yetemphilo lephelele yelinanibantfu kudzingeka kungenelela lokunemandla lokuchamuka etulu kwemphakatsi wonkhe futsi lokuzinganhle lelisetulu , insita yetemphilo lecuketse konkhe . 
Kwakha tindlela tekufaka imibono yaHulumende Wasekhaya . 
IKomiti Yekuhlola eMabhuku itawucabanga siphetfo saSomabhuku-Jikelele weNingizimu Afrika kutitatimende temnyaka timali nasetihloliwe . 
Kute sikhatsi sebulingwa silawuleke ngendlela , loku kudzinga kufakwe ngendlela . 
Lwatiso lolumcoka loluphatselene nalomkhakha lubukene netivumelwane emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nalamanye emave kanye netifundza tetemnotfo letingephandle , imininingwane yetivumelwane letiphatselene nemikhicito , tinkhomba tetemnotfo kanye netindlelamkhuba teteimakethe , kanye netimo temikhicito letifakiwe kuletivumelwane . 
Loku kubange kutsi kube neluhlelo lwemsebenti wemaphoyisa kulendzawo , loholele kutsi kutfwale timoto futsi kwaboshwa banikati bematekisi labahlomile labanengi . 
Sikhalo sabo lesikhulu kutsi tincomo tekhomishane akufuneki tibe mayelana nebhola yetinyawo kuphela , kodvwa futsi tibe mayelana nayo yonkhe imidlalo nemicimbi yekutitfokotisa . 
Kuhanjiswa kwelwatiso loluchubekako kanye nekundluliswa kwemikhicito . 
Inchubo yetemfundvo eNingizimu Afrika idzinga kwentiwa ncono njalo njalo kwenabisa kufinyelela kunatfuba etemnotfo , nekwehlisa kweswela nekungalingani . 
Imvula Enyakatfo Kapa beyingaphasi kwaletayelekile , nemabhadvubhadvu langetulu kwaletayelekile enyakatfo naseningizimu . 
Imiphumela yetemphilo lemibi ingaba nemiphumela yemphakatsi netemnotfo , njengekungakhoni kusebenta bese uholela kuphila nemphumela wekuswela , nekulahlekelwa mshwalense wetemphilo noma imali lengenako kubhadala sitfutsi kute ufinyelele kutinsita tetemphilo . 
Takhiwo tetindzawo tekusebentela ngaphandle nato tiyatfolakala Ngemazoni Ekutfutfukisa Etimboni lasandza kusungulwa . 
Tinhlobo tetitfutsi letisetjentiswa njengetitfutsi temmango kulesifundza titimela tebagibeli , emabhasi , ematekisi langemabhasana kanye nematekisi lakhokhisa ngekwemakhilomitha . 
Lokukhula lokubi kwaba nemtselela kusifundza sase-EC , njengoba labantfu labanyenti babuyela emuva kulesifundza , ngemuva kwekuhamba bayofuna umsebenti etimayini . 
Loku kumele kwentiwe ngekulandzela imigomo yemtsetfo . 
Tinhlelo lokuhloswe ngato kugcugcutela kuphila kahle ngekwemtimba , tinhlelo letiphatselene nebulili , imitamo yetemphilo kanye neyekukhicita yafezekiswa ngekuhlanganyela netikhungo tetemphilo kanye naletinye tikhungo tebungcweti letahlukahlukene . 
Kulokunye , lokulingeta kwalesaveyi yemsebenti wenhlangano wacedvwa ekuhambisaneni naletidzingo teMtsetfo Lohlongotwako kute kusungulwe lisiko lelihle lenhlangano kulelitiko . 
Kugonywa lokufanele nalokwentiwa ngesikhatsi kwebantfwana kutifo letitsatselanako ngulenye yetindlela lebita-kakhulu kanye nalezuzekako letivimbelako letatiwako . 
Bewutoba ngulobaluleke kakhulu ( futsi-ke bewutoba ) ngumdlalo loncumako . 
Sikhungo lesisha setimo letiphutfumako eSesibhedlela iKarl Bremer ngenca yekusebenta kancane kanye netinkhinga endzaweni yekusebenta . 
Emabheshi emaphepha bewapakwe ngekulandzelana kwetinombolo tetikhungo . 
Onkhe emakhaya laseTshwane ayatitfola letinsita letingenhla tekuniketwa kwetinsita , ngaphandle kwetilinganiso tekutfutfwa kwelindle kanye nekuhlolwa . 
Lwati , emakhono , kucecesha kanye nekwati kusebenta lokudzingekako : Lwati loluvakalako letindzaba tetemphilo talabasikati kuvumela kupopolwa lokushaya emhlolweni kanye nelulawula lokufanele kwetinkinga letiklinikhali . 
Kulawuleka lokuchubekako kwekhwalithi nemtsamo wekudla lokwakhako . 
Letinhlelo leticaliwe ngekhatsi kubomasipala tidzinga kutsi lesivumelwano sinikete kunakekela lokuchubeka njalo kwalemphahla . 
Imibandzela yalenkontileka , icuketfwe ku : 
Ngineliciniso lekutsi uma loMklamo Wemawolintji uchubeka nekukhula , bantfu labanyenti batawungenelela sibe nalabanyenti labazuzako . 
Kungeta , tichibelo letentiwe kuloMtsetfo Lochibela Kukhicitwa Kwetjwala kufanele ticedzelelwe kute kulawulwe kahle futsi kulandzelelwe ngekwemtsetfo lokukhicitwa kwetjwala lobungekho emtsetfweni . 
Konkhe kutsengiselana kwadiphozithwa e-akhawuntini yelibhange legunyatiwe Yasotimali Wesifundza . 
Simo seNingizimu Afrika kulenchubo yekutilungiselela Inhlalo III singaloluhlobo . 
Kulinganisa kwaphambili kwetemnotfo lomkhulu kanye neluhlelomsebenti lwetimali tahulumende lubuyeketwa ngesikhatsi semnyaka , njengaloku idatha yetemnotfo leyentiwa yaba sesikhatsini ibakhona . 
Kusungula tindlela tekubuyeketa tinhlelo tekubuyisela esimeni , tinhlelo tekusebentisa imiklamo netivumelwano nekucinisekisa kuhambisana netinchubo . 
Kusemaveni kuphela langasiwo entsandvo yelinyenti nemibuso yemtsetfo wensimbi lapho tidzingo tekusebentisa imali kutekuphepha titsatsa sandvulela sekungabutwa , ngekunganaki kwesatjiswa . 
Kucecesha nekufundzisa ngekugulwa yingcondvo . 
Kuhlolisisa tonkhe tisebenti kucondziswe kuLuhlelo Lwekulawula Kusebenta . 
Batawudzinga kakhulu emalanga ekungabikhona emsebentini nome batawudzinwa emini bese kudzingeka kutsi balale phasi sikhashana . 
Sekwamukeleka jikelele kutsi simiso sekucubungula lokumcoka asisasiyo incenye yemtsetfo waseNingizimu Afrika . 
Sidzingo sekutfutfuka , kwenta kanye nekubuyeketa njalo tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta kutintfo letibaluleke kakhulu letiyincenye yalomtsetfo locondzene nesimemetelo lesentiwa e-EU kanye nakumave langemalunga , kanye nase-USA . 
Kunika tifundza ema-intheni etekulapha kuyincenye yenchubo yavelonkhe . 
Kusebenta kwelutjalomali lwetfu kube kukhulu kakhulu . 
Loku kulinani lelikhulu uma umuntfu abuka bukhulu betindzawo tekondla imfuyo . 
Siphindze satsatsa lendzaba sayimikisa ekuhlaleni ngekuhlanganyela kwephalamende futsi sakhutsateka ngelizinga lemphikiswano nemagalelo kute-Afrika lesiyifunako . 
Nangabe lobanjiwe wavalelwa aphula umtsetfo wekutiphatsa , utawutsatselwa tinyatselo tekucondziswa tigwegwe letincunywe sikhungo lesivalelako . 
Kusebenta lekungiko kwekota kutawubekwa liso dvute kucatsaniswa nekusebenta kwekota lokuhleliwe . 
Kwengeta , letinye tintfo letatiwako letingahle titsintse tindleko telikusasa kumele tifakwe kuloluhlelo lwekubeka liso . 
Kukhula kwemakethe yemfundvo lephakeme nako kwandzise kuncintisana emkhatsini kwaphindze kwavundla nato tonkhe tinchubo tavelonkhe ngekungeteka kwekunaka kutsengiseka kwemfundvo yemave emhlaba njengalomunye umtfombo wamalingena nesitfunti . 
Bafundzi batfolwa kanye ngemnyaka ngekusebentisa Litiko Letemfundvo kanye neTikole teTihlabani letomele imfundvo . 
Bafundzimsebenti emsebenti bayiswa kulamanye emayunithi ngekuya kwesidzingo . 
Noma kunjalo , kulahlwa kwemanani lamakhulu emamethali lasindzako , lafana nemanti , tincibilikisi letineklorayini letinganciliki letifana neklorofomu , nemfucuta lengabanga umlilo lefana ne-itha akukavunyelwa . 
Nanome kunjalo , linetinzuzo njengendzawo lelikuyo kulelivekati lase-Afrika lelinjingile ngemitfombo . 
Kwengeta , leLigatja leTitfutsi teSive lisetinyatselweni tekusungula inchubomgomo lemayelana netidzingo letikhetsekile tebagibeli futsi imigomosisekelo yekufinyeleleka yemhlaba wonkhe itawufakwa ngekhatsi kumdvwebo wato tonkhe tikhungo tetitfutsi tesive kanye netinsita . 
Lelifomu lekufaka sicelo lidzinga kutsi lingeniswe inyanga yinye ngco noma ngembi kwesikhatsi kungakafiki lusuku lwekucala kwalomkhosi . 
Ngetulu kwaloku , lusito lekunikela kumave latfutfukako alusasiti kangako ngendlela belenta ngayo . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni , iNingizimu Afrika ayikho kubatfumeli betihhenga letinsha labaphambili . 
Inchubekelaphambili kumkhicito ingalendlela lelandzelako : 
Linyenti leTetsenjwa letikhona emhlanganweni lingacela kutsi kuvota kwenteke kusetjentiswa kuvota lokuyimfihlo . 
Umtfwalo weHIV ne-AIDS ebantfwaneni sewukhule kakhulu . 
Lwati lolunabile letekulawulwa kwetehlo , kulawulwa kwalabatsintsekako kanye nekuhlanganisa bantfu . 
Kodvwa lemigomo kumele icacise tinsita talabaphuyile , lokungatsi baphatsi bangavele bakubekela eceleni . 
Loku lokulandzelako ngemagunyemsebenti labalulekile mayelana naloludzaba : 
Kwanyalo , lokubhalisa lokunyenti nekuniketwa kwemalayisensi kwentiwa kuletikhungo letinkhulu letiseJozi naseDolobheni iTshwane . 
Ngekususela kulokucabangela , ingenamali lecatjangwako yemnyaka ngeke yengce lusebentisomali lolucatjangiwe . 
Lokungenteka kutsi luhlelo lwetincesitelo lolubanti kakhulu futsi lolumba ecolo loluke lwabakhona lweMbuso weRiphabliki yaseJalimane kulandzela Imphi Yemhlaba II . 
Lelithebula lelilandzelako likhombisa kutsi Litiko litawusebentisa malini ekutfuleni imiphumela nasekwengeteni kumiphumela yahulumende . 
Butsa onkhe emadokhumenti kanye nelwatiso khona umphatsi atolungiselela imihlangano . 
Kusebentisa tigaba temtsetfo ngulelihhovisi . 
Sivumelwano lesihlelekile semali yekulekelela emkhatsini wemabhange lamakhulu kanye nalelitiko sinikete sicinisekiso nekwesekelwa ngekwemali kusibalo sabosogontilaki labambalwa labaniketwe emagontilaki nguleLitiko . 
Akwakhiwe emacembu kabusha ngekubuka tindzaba letimbili letimcoka . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ligcogca lwatiso lwakho lucobo , njengelikheli lencwadzigezi , ligama , likhaya noma likheli lasemsebentini noma inombolo yelucingo . 
Kwekugcina , kubalwe indlela lehlanganisile yekubukana netekuphepha emigwacweni , kanye nekulawula kukhangisa kute kutsi kugcamise imiphumela leyingoti noma kunatsa tjwala ngalokute sibopho . 
Ngetulu kwaloko , kunetinkinga tetinhlangotsi letimbili njengekwendlulisa emaveni lamabili imfucuta lenebungoti leyosetjentwa eNingizimu Afrika . 
Kungalesikhatsi kusetjentiswa loluhlelo lapho emakhono lafihlekile ekwenta lokuhle kakhulu ebantfu labasha avumbuleka khona . 
Ngaso futsi leso sikhatsi , bacondzisi nemacembu laphetse afanele kutsi afake kakhulu bantfu labamnyama . 
Emabhange aseNingizimu Afrika akasebenti kahle njengemabhange lasetimakethe letikhulile , ngetulu kwekuzuza lokunemphilo kwabo . 
Balinganisi Bangekhatsi bekungabo bebabukene nekutfumela umbiko wesifundza longumhlahlandlela wekwenta kube sitandadi ngembi-kwekumakha kanye nembiko weMlinganisi Wangekhatsi . 
Ndvuna angakhona , ngaphandle kwekubukela phansi imibandzela yaloMtsetfo , kuniketa emalungelo kuloMkhandlu . 
Umsebenti utawuhlolwa ngumlawulimklamo wemklamo . 
Tfutfukisa simondzawo sekunakekelwa kwesigulane lokuphephile futsi lokwelaphako ngekuya ngetidzingo tetemphilo nekuphepha emsebentini , netimiso tekulawula kutselelana . 
Kusetjentiswa kwaletibonelelomali kufakwe kumkhakha wekusebentisa imali wetinhlelo kuwo onkhe ematiko esifundza ngako-ke kute umbiko lodzingekako mayelana naletibonelelomali . 
Fenisi wetekuvikela udzinga kwentiwa kancono futsi naletinye tisetjentiswa tasekhishini tidzinga kulungiswa . 
Loku kusho kutsi lizinga lekungasebenti eliwadini nalo litawutsintseka . 
IMpumalanga ihleli endzaweni yesitfupha ngekukhula kwekutfumela ngaphandle kanye nendzawo yesine yekukhula kwekungenisa eveni . 
Simfisela imphilo lenhle , futsi simfisela nekujabulela sikhundla sakhe lesisha . 
Kuphenya nekubika kuMmeli Jikele kutsi ulitfolile leliphoyisa lelimhlophe leladubula indvodzana yami . 
Yenta le-eksperimenti usebentisa emabhola ekwesekela kanye nemawashi ekucupha sikhatsi . 
Totimbili tinhlobo letinebutsi naleto letingenabutsi takhe letimbali . 
Lucwaningo lukhombise inchubekela phambili lehamba kancane kodvwa lebalulekile ngekewetinombolo . 
Kusungula emayunithi etemabhizinisi lasebentako ngekhatsi kwetibhedlela tesifundza njengesakhiwo lesibalulekile sekusekela lesitawucinisekisa kutsi tinsita tisetjentiswa ngendlela lefanele ngekhatsi kwetikhungo temali . 
Emabhrakhethi afanele kutsi akhicitwe ngetintfo letivikela kutfomba futsi kugcinwa kwato tisesimeni lesifanele kutawuba kwamahhala . 
Litiko lincusa ummango uletse imibono yawo , imicondvo , kanye netincomo tekutsi ungagutjwa njani lomcimbi wemasiko losezingeni lemhlaba . 
Loku kusho kutsi luhlolo ngalunye lubalulekile , kantsi ngalunye lungaba ngetulu kweluhlolo lebungoti le-ikholoji . 
Lelitafula lelingaphasi liniketa tilinganiso letitawusetjentiswa . 
Tifundvo letibanti letisihlanu letivele kuletifundvo tifinyetwe ngentasi . 
Lwati lwangcondvomshini kanye nelwati lweMS-Excel , MS-Word , inthanethi , imeyili . 
Lokunye kugucugucuka , lokunjengentsela yemholo , nako kulindzeleke kutsi kudlale indzima lebalulekile . 
Bungoti beluhlobomali bulawulwa kakhulu ngekubeka imikhawulo ekwabiweni kwemaphesenti emphahla yelisubuciko letindzinyana temphahla yangaphandle kanye nekuvikela kulahlekelwa kuletinye tehlakalo . 
Lomsebenti utawentiwa uma ngabe imitha Lendzala noma lolunye luhlobo lwemitha lekhokhelwa ngaphambilini lufanele ikhishwe kulendzawo . 
Sonkontileka utawubukana nanoma nguwuphi umonakalo lowenteke emsebentini ngenca yekunganaki kwakhe . 
Kute nje kutsi tsine sichubeke ngaloku , khumbula kutsi loku Lubalobalo lwaseNingizimu Afrika . 
Tizatfu letinyenti tangekhatsi , njengekuba khona nome kungabi khona kwetifo letilawulwako kunemtselela ngco emisebentini . 
Lena yindlela lenhle yekusebenta macondzana nekungafihli kanye nekutilandza . 
Tindzawo letinjalo kufanele tikaniswe ngalokucakako futsi tikhonjiswe kuletinhlelo tekugcina tesakheko salendzawo lelipulazi . 
Tinchubo kutawuba kujaja njengekweSicelo seKuhlanganyela njengekuchaza kwesiphakamiso . 
Kusisa kwahulumende kutawuhlukanisa emkhatsini wavelonkhe ngekusebentisa sibonelelo lesisha lesinemibandzela kulelivoti letekutfutsa nekufaka sandla kwesifundza saseGauteng . 
Kulungisa kusebenta kweWekshophu leMekhanikhali kwentela kuniketwa kwetinsita etindzaweni letingetiwe . 
Nanoma nje kwentiwa yonkhe imitamo lefanele kugcina lwatiso kulewebhusayithi luhambisana nesikhatsi samanje futsi lunemba , i-GCIS ayisemukeli sibopho sanoma ngusiphi siphosiso noma lokushiyiwe kulamakhasi noma nguyiphi lenye isayithi lamakhasi esayithi lachumana nayo , noma kumosheka lokucondze ngco noma lokungakacondzi ngco lokubangelwa kusebentisa noma kucaphuna lokucuketfwe ngulewebhusayithi noma lwatiso lolwetfulwako noma lolungetfulwa . 
Loku kusho kutsi luhlaka lwemtsetfosisekelo lusisekelo lapho lesitfombe sekwakha kabusha kufanele sidvwetjwe . 
Imikhawulo netidzingo temithoyi lenelizinga lekufulasha leliphasi kakhulu itse kucina kakhulu . 
Kuchubeka nekuchumana emkhatsini kwelicembu lematiko kutawucinisekisa kutsi tiyachubeka tinhlelo tekuhlola bese kugcilwa ekutfutfukiseni leto tinhlelo . 
Kwentela bona nekwentela lesive , sicela ufundze lelibhukwana futsi wente lokutsite ngalo . 
Kusukela ngeminyaka yelishumi nemfica nemashumi lasiphohlongo kuya ngale , emave lafana ne-United States , iBhrithani , iJemeni , iBelgium , iSweden , iFrance kanye neDenmark setitibonile tinzuzo tekusebentisa luhlolo lebungoti le-ikholoji lekucitfwa kwalokucakile ekulawulweni kwetinsita tabo temanti . 
Lena yikhozi lesingeniso ekusebentiseni emakhamera lasebenta ngekwedijithali kutsi kutsatfwe titfombe letilusito , ikakhulu etimeni letiphatselene nemsebenti . 
Kubuye kwente kucatsanisa lokubi emkhatsini kwemiklamo yasemakhaya neyasemadolobheni njengoba lesibonelelo kukunye asisetjentiswa ngekulingana . 
Kukhishwa kungenteka ngetilinganiso letehlukene emkhatsini kwemnyaka . 
Ngakoke ngikucabangile kulesahlulelo . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo usaboshelelwe nguMtsetfo futsi timangalo tisaloku tivunywa nguKhomishana Wetincepheteliso . 
Siphindze sanciphisa kusebentisa emakhonsalthenthi , kumaketha nekutsengisa , sancuma kutsi sitsenga ngebuningi indzawo kubetindzaba kute songe tindleko . 
Lomasipala weSigodzi , ngekusebentisa Imitfombolusito leBantfu kanye naletinye tinchubomgomo , utawucinisekisa kwakhiwa kwesimondzawo lapho khona tisebenti tihlonyiswa emakhono , tikhiyacita futsi tiyakhutsatwa . 
Abasibanyenti base Amerika labavisisa kusisa , nekwecwayiswa labakutfolako kuyahluka kakhulu . 
Kunebalingani bekusebentisana labafana nema-NGO labaniketa tinsita temtsetfo ngetimali letikhokhwa yiNhlangano Yetinsita Tetemtsetfo Yase-SA . 
LeLitiko lilawula Sikhunga Sekuhweba Sekubuyisa Tindleko lesisetjentiselwa kubuyisa tindleko kuletindzawo letilandzelako : 
Ngakoke , kungandluli kungakabonwa ngesikhatsi setinhlelo tekugadvwa kwemabhishi , lokungaholela ekutseni bungoti besifo butsatfwe kancane . 
Akusilo liciniso kutsi kufundzisa bantfu labasha ngetemacansi nebulili kubenta batiphatse kabi noma bangabi nasimilo . 
Loku kutawusita ekunikeni emakhono kulelitko futsi nekucinisekisa kutsi linetisebenti letinemakhono ekuphumelelisa ligunya lalo . 
Lesakhiwo saletimakethe sitsikametwa ikakhulukati tintfo letiphatselene nemlandvo , njengoba batsengisi betjwala labasebentela emakhaya nasemikhukhwini yase Ningizimu Afrika bebangekho emtsetfweni kodvwa nyalo sebangawatfola emalayisensi . 
Kubonakala ngatsi tikhungo letikhulu tangasese tinemazinga lancono ekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , ngenca yebukhulu betinsita letisisekelo . 
Umkhombandlela Losebentako ukhombisa , uhlanganise ubuye ulawule Temphi taseNingizimu Afrika kulungisa kanye nekuniketa emakhono lasekeleke ngaseveni etekuphepha nekuvikeleka kweNingizimu Afrika . 
Ngakoke , kuhehwa kwelusiso lwangasese nelwesive kuyadzingeka kutsi kukhuliswe ematfuba emsebenti . 
Kungeta , Sosikhwama weSifundza ukhatsatekile ngekwetsembeka kwemanani ebhajethi , njengoba kukhohlakala kuye kwabonakala esikhatsini lesengcile . 
Tintfo letehlukene letiphakanyiswe kulomhlangano tikhombise kutsi Sigodzi iLembe siyatsintseka naso nekugucuka kwesimo selitulu . 
Lombononchanti kumele ukhutsate linanibantfu lalesifundza , nebuhlanganyeli nahulumende wesifundza , kuba nesibopho netemphilo tabo nekutsi litiko lifinyelele kuleminye yimiphumela yetemphilo lencono kakhulu emahlabeni . 
Tingadze tekudla nguletinye tindlela masipala lekacinisekisa ngato kutfolakala kwekudla emakhaya laphuyile . 
Ngenca yaloku , leligama " bulingani besive nebangasese " ligama lelitsite eluhlakeni lwetemtsetfo lekutsengwa kwemphahla hhayi ligama leletayelekile lelisho kunome ngusiphi sikimu lapho umkhakha wesive newangasese tisebentisana nome tenta ngekuhlanganyela umklamo lotsite . 
Lamatiko lamabili nawo bekayincenye yelikomidi lesifundza lelabekwa nguNdvunankhulu Ndebele kulungisa lenkinga yekuntjontjwa kwalesitoko . 
Uma ngabe lokungcola lokuntantako kuntanta emantini langcolile kukhishelwa elwandle , letinye tinchubo letiphatsekako , emakhemikhali nebhawoloji tiletsa lokwehliswa kwalokuhlanganiswa kwetincenye . 
Tikhungo tetenhlalo titsembele ekusekelweni ngummango futsi tenta umsebenti wekuhlanganisa lobalulekile emmangweni kanye nasemkhatsini wemimango . 
Kwesikhashana , kwentiwe kusekelwa kulelinye lemapulazi kute liphindze litjale umoba . 
Umsebenti wato wekucala kubukana netikhalo tetiboshwa nekusebenta njengensita yendzawo yekuchumana neLijaji Lelenta Luhlolo . 
Ema-imvoyisi kufanele akhombise ngalokucacile inombolo yemahora lasetjentiswe kulomklamo nekutsi kufinyelelwe nganani ekufinyeleleni kwetinhloso . 
Imitsetfosimiso yaloMtsetfo kwamanje iyabhalwa futsi kumenyetelwa kwayo kulindzeleke kutsi kwenteke masinyane nje . 
Tifanele tifinyeleleke ngetindlela talabahamba ngetinyawo ngaphandle kwekutsi umuntfu abhukule imigwaco lemikhulu . 
Nanome kukhula kutemnotfo bekunemgfutfo eminyakenilishumi leyengcile , bantfu labanengi kakhulu base-Afrika basasebanjwe buphuya futsi lokukhulu kuletse kakhulu kuswelakala kwemsebenti . 
Nomakunjalo , loku akuvimbeli lokuhlelwa kabusha kwaletinsita ngekusebentisa tindlela tekwenta inzuzo ngendlela lekahle . 
Tinhlelo temboni atigcili etindzaweni letifaka ligalelo lekulima lokunyenti lokubangwa tjwala . 
Umcondvo lobalulekile " wangekhatsi kwemave " uchaza budlelwano emkhatsini nasemaveni , bantfu , tinhlelo kanye nemasiko . 
Kunetihibe temandla ekukhona kusebenta ngenca yelinani letikhala temisebenti letinkhulu . 
Emathani langetulu kwalamashumi lasitfupha enhlanyelo asabalalisiwe , nyalo imindeni leminengi nyalo seyiyahlanyela futsi ikhicita imifino yayo . 
Kuphindze futsi kuvulele lalabasengakashushiswa labanebungoti lobuncane babe ngulabanebungoti lobukhulu . 
Kutawubukwa nelizinga lematfuba emsebenti , umkhakha wemboni lebekwe yacaca , indzawo yalobuhlanganyeli , lizinga lekuncintisana ngethekhinoloji kanye nemandla langabakhona ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle alomklamo . 
Lamantfombatane akhangwa kungena kulosochaka kwentiwa shengatsi atawutfola imfundvo yamahhala eNingizimu Afrika . 
Cinisekisa kutsi tinchubomgomo tetimphahla kanye nemihlahlandlela yenchubo tiyasetjentiswa tibuye ticinisekise kuhambisana . 
Sekukonkhe , umbiko ugcizelela kubaluleka kwahulumende lomuhle kanye nebuholi lobuhle njengetisekelo temnotfo loyimphumelelo . 
Litiko litawutilunganisa nemodeli kucinisekisa kutsi lesikhungo sihambisana nekubaluleka kwekwetfulwa kwetinsita kanye netingucuko tenchubomgomo . 
Kulasiphohlongo alamacala kukhwabanisa nome kungalandzeli umtsetfo kwabonwa , bese kulinye licala kungatfobeli kwabonwa kantsi kumacala lasikhombisa alukho luphenyo lolwentiwa . 
Kunemehluko lejwayelekile lekhetsekile lemayelana nemarekhodi emsebenti wemculo . 
Sibhedlela sasemini lesinendzawo lenyenti yetigulane . 
Lemininingwane lena itawuba sisekelo sekulandzelela kusebenta kulitiko nakubantfu nekuhambisana nekuphatfwa kwekusebenta kwetisebenti . 
Lobuhlanganyeli bukhombise kuba ngulobunetitselo , lesitawubona kuto tinzuzo letinyenti ekulweni nebugebengu emaveni ngemave . 
Atikho tindleko tesikweleti lesibi letinakwe ngekuhambisana netimali letikweletwa tinhlangano letihambisanako . 
Kusayina nekuvuma kwekutsi , uma ngabe lolokuhleliwe kucociswana ngako ngekuhamba kwesikhatsi kungalandzelelwa , kwekutsi atikho letinye tinhlelo tingenteka nekutsi kuvalelwa emanti nagezi kutawulandzela ngekushesha , njengakunchubo yemtsetfo . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyakwemukela kuphawula kwakho mayelana naleSitatimende seLingasese . 
Tfutfukisa lokukhetsa gezi kunganakwa kufinyeleleka ngalesikhatsi setingcogco tekutsengisa kulenchubo yekungenelela . 
Ngaphandle nangabe lemali yesibambiso lekukhulunywa ngayo itawumlahlekela ummangali uma kwenteka lesicelo singaphumeleli . 
Kukhutsata kanye nekuhlelembisa kutfutfukisa tisebenti kanye nemandla esikhungo ; 
Kuhlalisa lokukhutsata kufezekiswa kwemmango longabandlululi ngekwebuhlanga , lohlangene ngekutfutfukiswa kwendzawo lesimeme yekuhlalisa bantfu kanye nekuhlaliswa kwesimo sebuhle lokukahle . 
Umtsetfo kanye nekuciniswa kwemtsetfo akukeneli . 
Yengeta emanetha ekuphepha kanye netindlela tekulawula simo sekudla lesiphutfumako . 
Kwakhiwa kweligede lelisha lendzawo yekupaka timoto nendzawo levikelekile yekupaka timito letinemtfolamphilo longumahamba nendlwana . 
Kantsi , njengobe sonkhe sati kahle kamhlophe , emva kwemanga ngamanye etibalo kunendzaba lengakavami yemuntfu . 
Siba bantfu bekucala lekukhulunywa nabo , ikakhulukati uma imishini yetfu ye-elekthroniki isihlulekisa . 
Tinjongo letinelisu : Kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokusimeme emmangweni . 
I-Afrika iyachubeka nekusilela emuva kuletinye tifundza temhlaba ekutfutfukiseni temkhakheni wetetimali . 
Kutawutsatfwa tinyatselo letitawenta ncono sikhatsi sekujikeleta sekuphatfwa kwetigulane letishonile kodvwa tingatiwa . 
Kulaliswa kungaba kutikhetsela uma ngabe sigulane . 
Letintfo letilandzelako tesekela lolwatiso loluniketwe lapha ngetulu kukhombisa tindlelakwenta tetenhlalo netemnotfo eNelson Mandela Bay . 
Ngekwesifinyeto , emave lakuloluhlu ngemave laphocelela kutsi abhadala intsela lengacatsaniswa netentsela yase-Australia kuleyomali lengenako . 
Leticu letibolile imvamisa tibonakale timhloshana . 
Emakhophelethivi anemandla ekuhlanganisa nekwakha umphakatsi wonkhe kanye nekugcugcutela lisiko lekonga emiphakatsini . 
Unake tidzingo temphakatsi ngesikhatsi lesifanele . 
Umtsetfo wetfu ubeke umsebenti wekunakekela emahlombe emabhange lagcogca imali ekwemukeleni emadiphozithi emasheke labuya kumakhasimende awo . 
Ngalokunakekako , kungeniswa kwensekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yajikanelilanga kukhombisa setayeti sekwehla uma kucatsaniswa nesibalo lesiphelele lesikhona sensekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa , kantsi ngakulolunye luhlangotsi kusetjentiswa kwensekese lesala uma kuhlutwa bhonjisi wesoyi kukhule ngalokubabatekako kulesikhatsi lesifanako . 
Lilungelo lekuba ngumuntfu lekuphila ngenkhululeko nangenjabulo linikwa ummangali kutsi achube sento sakhe sasenkantolo yaphambilini lete likhono ngaphandle kwekusatjiswa kutsi emandlaluphatfo angeke avunywe ngenca yalelinye licembu . 
Kwati lokungenani timbili noma tintsatfu tilwimi letisemtsetfweni eNshonalanga Kapa . 
Ngubani , noma isitwe ngubani , kubhala loluhlelo lwebhizinisi ? 
Lokubekwa ebaleni kwaletisetjentiswa kwenta kutsi kube nemaphethini lajulile lehlukahlukene ekusetjentiswa kwetisetjentiswa emkhatsini webumakhelwane lobehlukene futsi tenta umsebenti wekuhlanganisa kunekutsi tehlukanise bumakhelwane . 
Tivakashi letihloniphekile letimenywe ngekwemtsetfo nguHulumende kuleNgcungcutsela titawunikwa kutsi tikhone kufinyelela kuleNgcungcutsela nguMhlabuhlangene . 
Umcashi ngamunye angachumana kalula ngetisebenti takhe , angachaza kuphela luhlelo lwakhe , kantsi angasebentisa kudvonsa emholweni . 
Uma sincumo sesitsetfwe , umtsengi kufanele aniketwe Lwati lolubekwe lwacaca loluphatselene lekukhetsa lakwentile . 
Kamuva lokuniketa baphatsi babohulumende basekhaya timali tekutsenga imphahla yelibhizinisi setihlelwe ngesilinganisomkhawulo ngenca yekugucuka lokukhulu kuticelo temali nanobe kunetinhlelo temsebenti nemklamo letitfunyelwe . 
Kwentiwa kwemsebenti kutawuhlolwa njalo ngekota . 
Lesento simbandzakanya imikhawulo noma kumiswa kwekuphakelwa kwemanti kumsebentisi wemanti ; noma kugunyatwa kusebentisa emanti , kute tonkhe timali letibitwako ( nentalo ) setikhokhiwe . 
Lesehluko sisebenta kuphela kumadokhumenti etitfutsi taselwandle langendluliselwa kulomunye nome lavumela kucocisana ; futsi nalabo labangakhonjwa kuledokhumenti yetitfutsi taselwandle kulesehluko kumele kuhumusheke ngendlela lefanele . 
Kuleminyaka leyengcile siye sabona lomkhandlu usebentisa incenye yebhajethi yawo yemnyaka kulungisa emasalelamuva etakhiwonchanti nekunakekela kubomasipala betfu bendzawo . 
Akunabufakazi bemathulusi emaphepha lasimamisa tikweleti letisetjentiselwa kuniketa tibonelelo , nekujikisa tinhlelo tekuniketa imali tiyiswe kulenye indzawo njengekukhokhela budlelwano lobusemkhatsini wahulumende nalabatimele , lekubikwa ngako kulwabiwomali . 
Bufakazi betinzuzo letinemphilo tekuba nesilwane lesifuywako endlini buyashayisana . 
Ticelomsebenti tiyamenywa kulabo labaceceshwe ngalokufanele kantsi bafakiticelo labanelwati bagcwalise letikhundla letilandzelako : 
Uma kusetjentiswa kwalesigaba kufaka iminyaka yemntfwana kuba yintfo leyinkhinga , kutawuba ngumsebenti weMbuso kufakazela iminyaka yalomntfwana ngalokuvakalako nangaphandle kwekungabata . 
Ngembi kwekubukana nemtsetfo macondzana nekuluza , kufanele kulesikhatsi kucabanga kutsi ngabe inkantolo kufanele ikhutsate kufakwa ngemuva kwesikhatsi kwe-afidavithi ya-Brooks lephikisa kulahlekelwa ngulesicelo . 
Loku kunemphumela wekucinisa kubaluleka kwato emmangweni uma tiba tindzawo lekugcilwa kuto letineluphawu etindzaweni tekuhlala . 
INingizimu Afrika inamibili kuphela imisamo yetemlandvo wetemphi . 
Sigaba sekukhula sanyalo sekugcogcwa kwemali lenganako asikeneli kubhadala tintfo letibalulekile tesifundza . 
Bomasipalati kufanele basitwe babuye baniketwe emandla ekwakhiweni kwetinhlelo letibanti telikusasa kutfutfukisa kuhlolwa kwentfutfuko yemhlaba kanye nekuhambisana netinchubomgomo letiphakanyiswe kuMtsetfosivivinyo weKulawula Kusebenta kwemhlaba . 
Bomabhalane batawubuye banikete kusekelwa kutetheknikhi nekusekela kutfutfuka kwemikhakha lebalulekile yemimmango . 
I-DBE icashe Balinganisi Bangaphandle labafundzise ngekulinganisa kwedesktop kanye nebuso-ngebuso nemitimba lebukene neluhlolo . 
Lapho ledatha yethenda idzinga kutsi inchubo yekucocisana ngekuchudzelana kutsi ilandzelwe , labakhokha emathenda batawungenisa kunikwa kwemathenda ngekuphendvula inkontileka lephakanyisiwe esiwombeni sekucala sekungeniswa . 
Lokubuketwa kwemibiko yekutsenga kuletitolo nako kuphakamise tinsolo ngenca yalokunyuka lokukhulu kwalokutsengisiwe lokufaka ekhatsi bungoti lobuphakeme bekukhohlakala lobubonakele . 
Kwamanje hulumende waseNingizimu Afrika ute lwatiso lolukhulu lolwetsembekile lolumayelana nelinani mbamba nekwakheka kwalo lonkhe lusito lwebanikeli . 
Basebenti labasiphohlongo bagcokele ticu ngemuva kwekucedza emamojuli lamane onkhe . 
Lokunye , inchubomgomo lentjintja-njalo lengemi ndzawonye kanye nesimondzawo semtsetfosimiso sahulumende wasekhaya ibeka imisebenti lengetiwe kubomasipalati . 
Lelisu libona kutsi tinyatselo letinyenti titowentiwa ngulabatsintsekako labafanele , kuniketa inshukumo ekusebenteni kwalo . 
Noma kunjalo , kungumfudlana lontjintjwe kakhulu , lokonakele kakhulu kwalomfudlana lokufinyelelwe kuko kuhloliwe . 
Ngiyanicela , ngaphandle uma ngabe ngiyahamba futsi ngiyobonana nadokotela , ngoba nginehayihayi . 
Ngemuva kwekubulala emagciwane , umchamo ungasetjentiswa emhlabatsini lolimelako . 
Umkhankhaso ugcila ekuyiseni tinsita ebantfwini . 
Kusetjentiswa kwetinchubomgomo , tinchubo kanye nemigomo mayelana netingungu . 
Ishejuli yemanani - kuto tonkhe tincenye tekwakha ngesimo lesilula lekhulunywa ngaso emaplanini etindlu kanye nemininingwane yekwakha . 
Yonkhe imibiko lekhicitwe nguloluhlelo lwekulawula titfutsi kufanele isetjentiswe kuze kuciniswe kusebenta lokukahle . 
Lomkhankaso ufake bothishelanhloko bavakashela emakhaya , tikhungo tekutsenga kanye netiteshi tekutfutsa kufundzisa bantfu ngeTB . 
Nanome kunjalo , loku kulicinisa kuphela ngaphasi kwetimo letitsite . 
Lokulandzelako kutinhloso temasu eliHhovisi laNdvunankhulu . 
Kufanele kube sobala kuloku lokungenhla kutsi bahlwanyeli kufanele banake tinhlangotsi tekhwalithi . 
Kute kube ngumanje , leBhodi seyinikete ngalokusemtsetfweni njengobe kuchaziwe kuMculu weBhodi nakuNchubomgomo yeKulawula Bungoti neLuhlakamsebenti , i-FA-C umsebenti wayo wekwengamela . 
Lamabhodi atinhlangano letimcoka temasu lasicalo sekuphakela linyenti letinsita temanti kubomasipala , letinye tikhungo tetinsita temanti nemakhasimende lamakhulu langekhatsi kwetindzawo tetinsita letibekiwe . 
Kuniketa buholi lobukhombisa kucabanga etindzaweni letigcile ekulawulweni nekuphatfwa kwahulumende , kusekelwa kwahulumende wasekhaya naletinye tintfo letiphatselene nentfutfuko letinemtselela ekwetfulweni kwentinsita . 
Kubuswa kwalababandzakanyekako kungaphandle kwetinhloso temsebenti . 
Luhlolo lolwentiwa bontsanga : Bafundzi baletsa imphendvulo yetinkhulumo letilungisiwe ngekusebentisa silinganisosimo : inshisekelo , kuhambisana kanye nekucacisa . 
Lokukhula kwekubala kuswela ngenhloko kuyinkhatsato njengoba kungabanga kwengcisa emandleni etinsita kutemnotfo kumasipalati . 
Ngesikhatsi saloluphenyo , kuye kwadzingeka kwenta luhlolo loluhlelekile endzaweni lekungiyo kwentela kubuka ngetindlela letehlukene lokube yintfo lecacisa tintfo kakhulu . 
Lwati loluvamile lolutawufakwa kuloluhlelo lwekucecesha kufanele lufake ekhatsi lolwati lolulandzelako , kepha lungapheleli ku : 
Lelibanga kusuka endzaweni yekugaya kuya emakethe lifaka emandla ekugucula indlela yekucabanga ngekukhona kwalabadlala indzima kuphumelelisa iminotfo lemikhulu ngekonga etindlekweni kube kwandza umkhicito . 
Tonkhe letindlela letichaziwe tidzinga likhono lekugadza , kulawula nekucala umfudlana wetibi letihlangene letingabanga kube lukhuni kutilahla . 
Kukhwabanisa nenkhohlakalo kuletsa imikhawulo lemibi ekubuseni lokuhle . 
Injongo yaloku kunika kubuka kubuketa ngekusebentisana kwetinhlangano nebudlelwane bato . 
Inhloso yekulungisa temfucuta kucedza noma , cishe , kwehlisa bungoti kumazinga lehlisa tinkinga emphilweni yebantfu kanye nesimondzawo . 
Ngekuhamba kweminyaka , lenhlangano le yesihlabatsi yakhe i-King's Beach . 
Kuhlela kabusha lokunyenti kwamanje nekwesikhatsi lesitako sekuve kume ngemumo . 
Tisetjentiswa kanye nelusebentisomali lwetindlu lulawulwa Litiko Letemisebenti Yesive . 
Emagugu alinga kubonisa lisiko lelikhona nobe lekufanele libe khona kumasipala . 
Uyacelwa kutsi unikete sikhatsi lesanele sekuletfwa kweliposi uma utfumela ticelo takho . 
Onkhe emakhotheshini kufanele kutsi acinisekiswe nelitiko . 
Kuswelakala kwemodeli yekutfulwa kwensita yesakhiwonchanti lekuvunyelenwe ngaso kube nemtselela ngco kulokungasebenti kahle kanye nekuswelakala kwekutfulwa kwesakhiwonchanti lesihlangene . 
Kukhona futsi Luhlelo Lwendlelasu Yekulawula lolusiholako , kanye neluhlelo lwekuphatsa kusebenta . 
Leshejuli ibeka lamareyithi lahlukene emitselo ngekuya ngemisebenti leyehlukene . 
Kunemazinga lanyukako ekuncintisana ngekhatsi kwalomkhakha wetinatfo letingasibo tjwala . 
Imvelo yetemanti iyincenye lebalulekile yesisentjetiswa . 
Imibiko levunywe ngumkhandlu itawuphindze futsi yentiwa itfolakale emiphakatsini futsi nakulabatsintsekako kwentela kucinisekisa kutsi umkhandlu uyabitwa uchaze ngetibophelelo lotentile . 
Kusetjentiswa kwemhlaba lokucale ngalokungekho emtsetfweni angeke kutsatfwe njengekusetjentiswa kwemhlaba lokusemtsetfweni . 
Inhloso yalesetfulo kutsi kutfolakale sicondziso nekuvunywa kwenchubomgomo kuniketa sibonelelo ngamunye . 
Loluhlobo lwekulandzela lugcogca idatha emazingeni emandla esikhundla , esigodzi , newavelonkhe . 
Ngaleyo ndlelala-ke kusebenta njengelithulusi leliyinkhomba yekuhlela yalemikhakha lemitsatfu yahulumende . 
Lamave lawa amelele timakethe leninenzuzo letikhicita tihenga eNingizimu Afrika . 
Kwenyuka kwetindleko kubangelwa kwamukelwa kwemitsetfosimiso yetinzuzo tabomnkantjubovu betemphi , kwenyuswa kwetindleko tekutsengisa tinzuzo nekucashwa kwaletinye tisebenti . 
Nginaka loludzaba lolungentasi . 
Njengencenye yekutfutfukisa sipiliyoni lesigcile kutigulane , batawetfula kunakekelwa lokuchubekako kwetemphilo lokufiswa sigulane . 
Nanoma tinhlelo tekuvimbela iHIV letikhona nyalo eNingizimu Afrika tisise kakhulu kulelicembu lemnyaka , basatawukhombisa umtselela lofiswako . 
Kuloluhlelo kubeka emazinga kwentiwa nalamanye Ematiko Embuso , ikakhulu ezingeni lesigodzi , ngalokukhetsekile Litiko Lemfundvo Lesisekelo . 
Livoti kulenye yetincenye sisekelo lapho Umtsetfo wekwaba wehlukaniswa futsi ubala linani leliphelele lelabiwe ngelitiko ngalinye kulowo Mtsetfo . 
Indzima ngco yemhleli kuloluhlelo lwetekuhlela seyigudlukile kuyethenikhi kuphela yaya kuyekuba sati setetheknikhi , umhlanganisi , umchubi nemsekeli . 
Tisetjentiswa letinemkhawulo letifuna ngemandla kutsi siphenye tisetjentiswa letinsha kepha letingakase tisetjentiswe phambilini kute sente ncono bukhoni bekwenta imali kuletisetjentiswa letikhona ; 
Lizinga lekunakekelwa lutawuphindze litfutfukiswe ngekukhulisa lizinga lekutfolakala kwemitsi kanye netinhlobonhlobo tekuhlindvwa Edepho Yetekwelapha . 
Kugcila kutinsita temanti nekuhlanteka kukhombisa kungabikhona lokukhona manje kwenchubomgomo leyentiwa ngekucabangisisa ingagucuki kulendzawo kanye nekuhamba embili labaniketwa kona nguHulumende weLubumbano waVelonkhe . 
Wati njani ngalethenda ? 
Kufuneka kube netisebenti leticeceshiwe letanele kute timelane nebantfu labaselivini , labagulako noma labangekho ngenca yanoma ngutiphi tizatfu . 
Ngacala kuba ncono . 
Imisebenti yeTikhulu temphakatsi kanye netisebenti teKuchumana ifaka kuhlela kanye nekusebentisa lisu lekuchumana kuhambisana netinjongo tesifundza kanye navelonkhe . 
Umphumela welucwaningo lolunyenti lweserolojikhali lwekuhlola tifo letihlosiwe naletilawulwako tetilwane lusakhomba kungaphumeleli , ngaloko lukhomba kutsi simo semphilo yemfuyo yaseGauteng sikahle kakhulu . 
Imibiko yekuchubekela phambili yeluhlelo yeKota nekota yekusebenta . 
Kwatisa betetindzaba mayelana netinhlelo tahulumende kanye nekubenta bahlale banelwati ngemsebenti wahulumende . 
Litiko belite emandla ekugcwalisa letikhala temisebenti kuleso sikhatsi lebesincunyiwe . 
Kucinisekisa ngalokugcwele kutsi kugcinaphi kusebenta kwalofenisi lolucebo langaphandle , kufuneka kuchazwe kahle . 
Linani lemaklayenti lakhubatekile lalulekwe kutikhungo letiphetfwe nguHulumende . 
Lendzawo yekushisa leya angeke ihlangabetane nemihlahlandlela kufanele ivalwe uma nje emandla lanele ekulungisa ngesilungu asafakiwe . 
Lusebentisomali lwemnyaka lowendlulile selulungiswe ngalokufanele . 
Ucelwa kutsi ungenise lamafomu esicelo lagcwalisiwe , kanye nemakhophi eticu letikhona lacinisekisiwe neticu temfundvo , kute kutsi kwentiwe luhlolo lwekucala : 
Lephrojekthi kuhloswe ngayo kwenta ncono likhono letinsita letiletfwa kulabantfwana . 
Njengebantfu , umhlaba , emakhaya etfu , asimondzawo setfu . 
Kuko konkhe , tikolwa teSifundza saseNyakatfo , naseMphumalanga Kapa nguleteswela kakhulu kunato tonkhe mayelana nesakhiwonchanti lesifana nesimo setakhiwo , imitapolwati , emalabhorekthri , kuphakelwa kwemanti , kuphakelwa kwagezi , imithoyi , netincingo . 
Labaphatsi beTigodzi laba babika Kumcondzisi Lomkhulu Wemisebenti yeSigodzi eHhovisi Leliyinhloko . 
Leti ngahle tihanjiswe tiye kuletinye tindzawo letiseloku tinesidzingo setinsita letinjalo , nome tikhishwe , kantsi lolusito lutawuphela . 
Nobe kunjalo , ayikho imiklamo lemibili letawufana futsi incubevange lebanti yemibiko letifinyeto ngahle kwenteke idzingeke kwentelwa letetsameli letahlukene . 
Lwati lwemnyaka munye ku-akhawuntingi yetetimali , kusebenta ekukhokhelweni kwetikweledi kungaba lusito lolungetiwe . 
Kwesibili , lokusebenta kanye nekunakekelwa kwaloluhlelo kumele kusebente kahle . 
Imisebenti : Kusita ekusebentiseni lamasu alebhizinisi ekulawula bungoti . 
Inhloso yaleMethriksi yeNtfo yeNzuzo kukhutsata lusebentise etindzaweni letitsite , ibe futsi isavumela kwemukelwa lokukhulu kuleti letinye tindzawo tekutfutfukiswa kwebhizinisi . 
Lokuhlola kufanele kufundvwe kuhlanganiswe nemitselela yetemnotfo Yenkhundla Yegalofu lehlongotwako . 
Kuba nemdlandla kakhulu , ngaphandle kwekubuka bulili benhlanti , kubikiwe ku-bluegill sunfish ne-largemouth black bass . 
Ngaloluhlelo , ematiko akhonile kungeta emakhono , ikakhulu etindzaweni leteswele emakhono . 
Lendlela lena kumele ibe nekufaka umoya wekufunta kakhulu ekuhlelweni kwendzawo yekwakha . 
Ngenca yalokuchumana lokubonakalako emkhatsini wekutfutfwa kwendle nemphilo , lelitiko litawusebentisana ngekubambisana neLitiko leTemphilo ekwakheni inchubomgomo , kuhlela , kusebentisa nekulandzelela . 
Loku kunetinsho kutsi letibalulekile kulizinganhle lekuphila kanye nekuhanjiswa kwenchubomgomo . 
Umlawuli kufuneka agadze kusebenta kwalamajele lasebenta ngesivumelwano sekusebentisana . 
Lusebentisomali lwaHulumende neKutilandza ngekweTimali kwasetjentiswa ekuhlelembiseni letitatimende . 
I-PPP kungako iyinkontileka , hhayi inhlangano . 
Kucwatsisa kanye nekwandza lokusheshako kwebantfu etindzaweni tesive kutintfo letikhatsata kakhulu . 
Loku , kufaka lapho Khomishina ati khona , ngiyo kuphela intfo leyatiwako kuleyo mali kunoma nguwuphi umtsetfosimiso . 
Umhleli waLesikhungo utawuba lilunga laLesikhungo ngesimo sekuba sehhovisi lakhe . 
Akunativumelwano letentiwe kutsenga timphahla letingenamphilo kahle . 
Kulokunye , ndvuna utsite lalabangenelele kufanele babukisise loluhlobo lwetemphilo loluniketiwe lwekuvalela tiboshwa . 
Ingahlola bungoti be-ikholoji ( mhlawumbe asemphilweni yebantfu ) yalokucitfwako lokuyingoti kunchubo levakalako yemapharamitha labungoti . 
Kuhlatiya Kutfutfukisa njengesisekelo , sekucondzisa emaphethini ekuhlaliswa endzaweni yase-Marble Hall Lenkhulu . 
Tidzingo tifaka ekhatsi kuceceshwa lokuhlelekile nalokungakahleleki kwetisebenti tasemahhovisi etikhungweni , sipiliyoni lesifanele sekucecesha netemfundvo yalabadzala , lwati lwekuhlela tintfo tekucecesha nekuchuba kanye nelwati nekuvisisa imitsetfo nemitsetfosimiso , tinkhombandlela letiphatselene netemphilo kanye netinchubomgomo letihambisa nato . 
Imisebenti lesembili yalaMatiko eTifundza eTetindlu layimfica kutawuba ku : kuhlelembisa , kubeka liso nekuhlola kusebenta kahle futsi ngemphumelela kweLuhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Kukhona futsi kusekelwa ngumbuso kwa T lo lebekutfolwa ngu KG embi kwekuphuma kwakhe aye eNingizimu Afrika . 
Sibonelo , intfutfu lebuya emafemini ingabangela kugula kwemaphaphu . 
Bafanele kutsi basebentise lelisu lesakhiwonchanti setenhlalo kanye nendzawo yemahhovisi kute kutsi kusheshiswe kwetfulwa kwesakhiwonchanti nekuncishiwa kwaloko lokusalele emuva kube sezingeni lelemukelekako . 
Temafa taVelonkhe tihlonyisiwe mayelana nekuncuma sikhatsi sekuvinjelwa futsi sehlakalo ngasinye kubukwana naso ngekuya kwesimo saso . 
Ikhona nendzawo yalabo labangasebenti kahle kutsi bahlangane nemphatsi wabo kuze bente ncono . 
Kucinisekisa kwekutsi timali tihlala tinake imisebenti lesembili yekuniketwa kwetinsita , imitamo iye yaciniswa kutfutfukisa kusebenta ngendlela kutinchitfomali . 
IKomiti Lephetse isebenta njengemchumanisi emkhatsini kwaletinhlangotsi totimibili . 
Linani selilonkhe le-chlorine lekhona liyimiphumela wekuhlanganisa i-chlorine lekhululiwe naletfolakalako . 
Umbiko watfunyelwa , kwentiwa nesetfulo lebuya kubaphatsi . 
Sikhwama sihlose kulungisa indlela yekukala emathulisi aso etetimali kumnyaka timali lomusha . 
Kufake phakatsi kutfutfukiswa kwe-amfithiyetha , tindzawo tepikiniki , tindzawo tekosa inyama , tikhungo tekugeza , tindzawo tekupaka netingadze letihlotjisiwe . 
Kuchunyaniswa kwetinsita teMakomidi sekuba ncono . 
Loku kwenta hulumende asebentise futsi atfutfukise tinchubomgomo letimayelana nalokungahle kube nekwesabisa nekutsi kuvisiseke kalula kwesabisa lokukhona . 
Kunconywe kutsi inchazelo yemakhono langatfolakali kalula noma imisebenti ledzingeka kakhulu itewususelwa kumigomo lebekwe nguMkhandlu Wekutfutfukiswa Kwetetisebenti kanye neGazethi Yemisebenti Ledzingeka Kakhulu . 
Takhiwonchanti letingeneli netinikamdlandla letinemkhawulo tivimba ngalokuchubekako kungena nekukhula emakethe kwebakhiciti labancane . 
Kusetjentiswa kwetindlela letahlukene tekubeka intsengo kanye nekucabangela kungakhipha tilinganiso temananibungako betimphahla netikweleti labalulekile lahlukene . 
Lokungadlali kahle kwebadlali betemidlalo kulamave lawo kuvame kufakazela kulendlela yekubona temidlalo njengentfo yekutijabulisa emmangweni . 
Loku bekufaka ekhatsi tiphakamiso letiphatselene nemtsetfo , umkhosi wetekuvikela netinsita tekulungisa similo kanye naleminye imikhakha emmangweni njengemfundvo , ibhizinisi kanye netekusakata . 
Kuyajabulisa kubona bungako bemsebenti losewentiwe kute kube ngunyalo , futsi lihhovisi lesigodzi lihalalisela tonkhe tisebenti ngekutinikela kwato kucinisekisa kutsi kunekwetfulwa kwetinsita lokuncono . 
Kwabelana netikimu tekulingana letasungulwa ngekuhambisana neLuhlelo lweSLAG kutsetse sikhatsi lesidze kusungulwa . 
Ngekuya kweLuhlaka Lwenchubomgomo Lelawula Tindlela Tekutsenga LaKwaZulu-Natal , bonkhe baphakeli betintfo netinsita kudzingeka babhalise kuDathabheyisi Yebaphakeli Lehlanganisile . 
Bantfu labahlala etindzaweni tesive kufanele bafundziswe kutsi bawasebentise njani emanti ngekwenta tincumo letincono , nekutsi imishikashika yabo inamiphi imitselela kulokuphilako nekuchuma kwako nemvelo . 
Umbono lomkhulu mayelana nekusetjentiswa kwesikrini bekukutsi sitawuhhamula lesiminyaminya lesibangwa tihlwele letitsi , ngoba tifike ngemuva kwesikhatsi , balangatelele kutfola emathikithi ngembi kwekutsi umdlalo ucale . 
Bafaki ticelo labaphumelele bangafuneka bayohlolwa kutekuvikeleka . 
Lelitiko selente luhlolo lwemiva lweminyaka yonkhe ngekhatsi kulo lwekuva kweneliseka kwetigulane futsi litawube lifezekisa kuhlolwa kwemiva lokwenteka njalo kwentela kuva livi lesigulane : 
Ngaloko ke , imibiko lehloliwe lesho kutsi imali inganani iletfwa kusishayamtsetfo kungakapheli tinyanga letintsatfu imibiko lehloliwe lesho kutsi imali inganani itfolwe nguMhlolimabhuku-Lomkhulu . 
Umphakatsi welulekwe kutsi ufake tikhalo letibhaliwe , kuphikisa , kanye netincomo emabhokisini emibono langembi kwawo onkhe emahhovisi amasipala . 
Lomkhakha wekusabalalisa neluchungechunge lwakhona lolubalulekile ngalesinye sikhatsi uya ngekutsi emkhatsini webasabalalisi bebasalalalisi basebentisana ngalokucondzile ngaluphi luhlobo , kanye nekusebentisana ngalokucondzile emkhatsini webasabalalisi nalabatsengisako . 
Ngalesizatfu , ngifuna kutsi namuhla siyayisekela ledokhumenti , futsi ngikholwa kutsi iPhalamende itayemukela . 
Ludze kangakanani luhlu lwemtsetfosimiso lolusetjentiswa litiko ? 
Lokungavisisi kubese kuphawulwa njengebuhlanga , nanoma kungenteka kutsi akusinjalo . 
Uma lidamu lisetjentiselwa injongo lengetulu kwayinye , makha onkhe emabhlokho lafanele . 
Ngekubuka imiphumela neluhlatiyo Lucwaningo Lwekuneliseka Kwetisebenti Lwa-Barret , Litiko libona kutsi kufuneka kubukwe kugcilwe kakhulu ekuphakeleni tinsita ngakulicele lebantfu . 
Ngenca yaloko lokusatjalaliswa kweluhlelo lwetekutfutsa loluphephile , lushiphile , lolufinyelelekako nalolutsembekile netakhiwonchanti letihambisanako , kusidzingo ekutfutfukisweni kwemnotfo weSifundza setfu . 
Loku kubangele lwati lwemsebenti wekulawula lolungakeneli kubese kubangela kulandzela nekuhlola imiklamo yetindlu lokudzingekako . 
Ngaloko ke ngiyatitfoba ngalomsebenti lobekwe emahlombe ami ngulenhlangano , Inhlangano Yavelonkhe yaKhongolose ( ANC ) futsi kanjalo ngalokufanako nebantfu bakulesifundza , kutsi bachube lencola yekusebenta kuleminyaka lesihlanu lelandzelako . 
Ngembi kwekusuka esayithini lapho kwetfulwa khona , lomuntfu laphetse imodeli yerokhethi kumele acinisekise kutsi kute timvitsi letishiywe esayithini lekwetfula . 
Ngetulu nekwendlula letinkinga lizinga leliphansi lenshisekelo yabothishela . 
Loluhlelo lwekuhlaniswe lwaba tinhlelo letimbili , lekutibhedlela letikhulu kanye netibhedlela letiphakeme . 
Tindzawo tabo tekusebenta tichazwe kahle , kodvwa tidvutane kakhulu . 
Tinkampani letingafiki ezingeni lekutfola lemiklomelo tiyesuswa eluhlwini lwalabo lababonakala sengatsi bangawina . 
Loku kuyincenye yeligalelo leNingizimu Afrika kutinkhumbulo tenhlanganisela letibhalwe phasi tebantfu bemhlaba . 
Loku kuyafanana kuto tonkhe tinhlelo letiphatselene netindzaba tetinhlelo temanti . 
Kuphakanyiswa kutsi umonakalo lotayelekile ucitfwe kute kulondvolotwe imbadalo , ngaphansi kwetimo letikhetsekile , kwenzuzo leyodvwa yekwengeta imphilo . 
Batabuya babike kusigungu sabo lesibanti . 
Letinhloso tekugucula imfucuta levela etindzaweni tekusebenta , kumkhakha wekwakha nekukhicita , tindzawo tekuhlanta emanti langcolile , tindzawo tekutfola gesi ngekusebentisa emalahle tifezekiswe ngemajini lenhle . 
Lencenye ivumela ndvuna kutsi abe umhlaba ngenca yekumenyetelwa kwawo njengalenye noma letinye tindzawo letichaziwe . 
Lenye indzawo lenebungoti isekuletseni iphojekthi nalabatsintsekako lababalingani . 
Sinyatselo sekucala kucinisekisa kutsi kunesidzingo setimphahla kanye nemisebenti letawukhicitwa ngulomklamo . 
Bungoti besikweleti ikakhulukati nakufakwa imali lengukheshi , lokuhambisana nakheshi , kuhwebelana nalokunye lokutfolakalako naletinye tibonelelo letingakakhokhelwa letinemibandzela nemasabsidi . 
Futsi angicabangi kutsi kufuneka sibe ngalokugcwele nemahloni ngaloku . 
Luhlatiyo lwemodeli yenchubokuphatsa lunemkhatsi longagucuki nalongaphendvuli . 
Lomculu usengakasebenti ngetincomo nebuchwepheshe lobunemininingwane njengobe inchubo yelibhizinisi kusafanele yakhiwe ngemininingwane . 
Ngiyatisa kutsi yonkhe imininingwane leniketiwe iphelele futsi iliciniso ngekwati kwami lokukhulu . 
Ngekuya Kweluphenyo Lwebasebenti , cishe sigamu sebantfu labasha baseNingizimu Afrika abakaze basebente . 
Kuphawula lokuhle kanye netincomo etisebentisekako titfoliwe kantsi nanyalo tisatfolwa . 
Kusilela kwetindlu kugcanyiswe njengayinye yetinsayeya letinkhulu letibukene nemiphakatsi ngesikhatsi kunemihlangano leminyenti yekufikelela kumphakatsi . 
Tikhulu letitsetse lokushushumbisiwe njengemali , bomakhalekhikhini , tikhali , tidzakamiva , tjwala basekhaya kanye netikhiya tetimoto . 
Tiyasho kutsi yini lekumele ifezwe , ngubani futsi nini , kantsi kumele kulinganiswe lapho kungahle kukhoneke khona . 
Cinisekisa kutsi kuvulekile ngekungahlukanisi ngalokuphelele labahamba ngetinyawo nalabahamba ngetimoto . 
Lesigaba sibukana nekutsi ngabe iBA itawuba esimeni sekubhalisela iVAT . 
Loku kutawucinisekisa kutsi bafakiticelo angeke baphindze behliswe bayiswe ezingeni lekundzindza umhlaba . 
Kungenelela lokuchubekako kwemphakatsi kanye nalabatsintsekako bendzawo kuletinhlelo . 
Kute kwenteke ncono bukhono kulokuhlela ngephethini kwemigca lesanethi kwanati tinsita , lamanethiwekhi ekuhamba kumele tincenye tawo tihlelwe ngemaphethini ngalendlela lenjena : 
Lomsebenti lona uniketwe lilunga leLikomidi laSodolobha lelibukene nekuhlela kwesigceme ngekwesekelwa lokuvela kumadeski emakhansela latinikele ebantfu labasha , bafati , bantfwana , bantfu labaphila nekukhubateka kanye nebantfu labakhulile ngaphasi kwekuhlela lokucondzile kweNcenye Yekutfutfukisa Imikhakha Lekhetsekile . 
Ngaphandle kwekusetjentiswa kwemishini lefanele , kwentiwa kwetikhungo tetekulima tibe tindzawo tetekulima letincintisanako kutawuba matima futsi balimi angeke babopheleleke kutsi bantjintje umhlaba usuke kutekulima usetjentiselwe lokunye lokukhicitako . 
Sikhungo lesinje senta kutsi kube nesimondzawo , sibekandzaba kanye neluhlelo loluvumela kunakekelwa , kuvikeleka kanye nentfutfuko kutemphilo kwalowo nalowo muntfu lomusha nome kunjalo kucinisekiswe kuvikeleka kwemimango . 
Caphela : Awufaki sibonelelo sekuceceshwa kweTifundziswa netekutfutfukiswa kuyo yonkhe leminyaka timali . 
Bungoti besikweleti bekutsi lenye inhlangano lenemphahla leyimali noma lengasebenti ngemali itawuhluleka kwenta umsebenti bese yenta kutsi masipala alahlekelwe yimali . 
Loku sekuholele ekwehleni kwelizinga lemibandzela yeluhwebelwano lwemikhicito yetekulima , kanye nekuma ndzawo kwekufunwa kwekukhula kwebakhiciti besigaba sekucala nalabo labenemitfombolusito . 
Incwajana lechazako lephuma ngemnyaka leshwambakanya imiklamo yetakhiwonchanti letifezekisiwe kulomnyaka seyikhicitiwe . 
Kuthemu lendze , loku kufanele kugcine ngekutsi kuhlolwa kube liciniso kantsi idatha letsetfwe ngetinkinga tekutalwa itsembekile . 
Tikhatsi tabo tekusebenta tiyalawulwa , kantsi basebenta kuphela ngetikhatsi letibekiwe . 
Imibandzela yentiwa ngalesikhatsi kubonakala kufaka sandla sekucashwa kwetisebenti letinyenti ngenca yekuchubeka nekuba nemalunga langakapheleli landluliselwa kaGEMS , nanoma lolusuku lwekugcina lungakancunywa . 
Emaphepha lahloliwe abalwa , askenwa abuye a-indekswa kugcinwa esikhungweni sekumakha . 
Labanyenti bomakhelwane betfu babukene netinkinga letifana netetfu letiphatselene neklayimethi , imitfombo yemanti lekhona , tinhlangano temphakatsi , hulumende wendzawo kanye nemitfombolusito yetimali leyeswelekako . 
Lenkhomba yendlela yekusebenta kwaleNchubomgomo Yeulawula kutsengwa Nekutsengiswa Kwemphahla yaphasiswa ngumkhandlu . 
Kubanjwa kwetikhatsi tekuhamba , uma tikhonjiswe kumabalave , tikhombisa indzawo yangempela ngesikhatsi lesimizuzu lesihlanu yelibanga lolihambako kusuka kunoma ngusiphi sikhungo noma sitobhu sebhasi , noma imizuzu lelishumi kusuka kunoma nguyiphi imigwaco yetigitjelwa lephambanako , lefana nesiteshi sesitimela . 
Futsi , tifundza letikhicita litiya njengeLimpopo neMpumalanga tiletsa umkhicito wato welitiya eGauteng kwentela kutowugucula nekutfumela emaveni angaphandle . 
Kungenca yalengcikitsi lekwenta kutsi lencenye ibuyekete tinsayeya temakhono kunekutsi kubukwe ticelo tekutsi tinsita tayo titfole ligeba lelivuliwe lelimayelana naloku . 
Ligunya lelimcoka lemlawuli kugadza tekuphepha kutimboni tetigitjelwa tetitimela . 
Tinkinga tekusebenta kanye netici titawufuna inchubo levunyiwe kuloga , kubeka embili , kuphenya , kusombulula , kuhlola futsi nekuphaka kucinisekisa kutsi kucaliswa kuyaphangisa futsi kuyaphumelela . 
Malingena lohambisana kahle kakhulu naloku kanye nekukhula kwelusebentisomali kutilinganiso telwabiwomali kunemnyombo losuka kuluhlakamsebenti lolwemukelwe lweminyaka lemitsatfu lolungabuki kuphela temnotfo losemkhatsini , kepha lophindze kutsi ubuke ngekweliciniso tindlela tekugucuka kwetepolitiki nekufunwa ngemandla . 
Babe Nelson Mandela imfundvo beyisedvute nenhlitiyo yakhe . 
Siyatikhipha tsine ekubekeni umbono mayelana neluhlakamsebenti , tinhloso naletinye tintfo lekufuneka tifakwe kulomtsetfo lohlongotwako . 
Lusekelo lwelulawulo loludzingeka ekusebentiseni nasekuphatseni umklamo lubalulekile emphumelelweni yalomklamo futsi kufanele lubonwe futsi lungacatjangwa ngalokuphelele . 
Litiko , ekutfutfukiseni kwalo luhlelo lwendlelalisu , licondzanise imigomo yalo netintfo talo leticala embili nemigomo yahulumende . 
Kwengeta , lusiso ngco lolukhulu ekutfutfukeni kwesigodzi luyachubeka : 
Kutawubakhona kuvana lokukhona emkhatsini wemolekhuli netintfo letimbili kuvikela kwehlukana emkhatsini wato . 
Bantfu batawuphatfwa ngekungakhetfwa noma ngekungabandlululwa ngekunakekelwa kwemakhasimende nekubonisana . 
Lokucolelanisa kungevani kwente ncono kusebentisana futsi kwacondzanisa tinhloso tebantfu naleto teSikhwama . 
Bala samba sesisonkhe semaphuzu ekuhluta lizingasimo lethenda ngekusebentisa lendlela lelandzelako : 
Masipalati ucashe umchumanisi losebenta sikhatsi lesiphelele kuhola lideski lemacembu lakhetsekile . 
Loku kutawuchubeka kucinise emakhono Elitiko ekwetfula tinsita letiphambili tebazuzi balo . 
Kufanele babe nelikhono lekucubungula tinkinga , bente tincomo kanye nekubhala imibiko . 
I-SAPS , njengemcashi , iyazuza ekucashweni kwebantfu labaphila nekukhubateka . 
Kuletinye tikhatsi , bantfu angeke bakhone kuhamba emabanga lamadze . 
Kwabiwa kwekusola angeke kutawuphela kungasasebenti . 
Lesincumo sikhulise kuhlanganiswa kwenkhokhelo yekucala neyesibili nenkhokhelo yesitsatfu lencishiswe kakhulu . 
Bosonhlalakahle labasebenta emphakatsini bakhulunyiswa ngeligalelo labo kulendzaba . 
Imigomo lephelele kanye nemibandzela yekuvuma ichazwe kumihlahlandlela yaloluhlelo kanye nesimemetelo sekutfumela sicelo lesichazwe kulelifomu leklemu . 
Sibonelelo Senhlekelele Yesifundza esigabeni savelonkhe asikaniketwa tifundza kucala kodvwa lesibonelelo sivumela kukhishwa kwemali ngekusheshisa / kukhishwa kwetimali ekupheleni kwemnyaka ngemuva kwekumenyetelwa kwenhlekelele , ngaphandle kwesidzingo sekutsi kudluliselwa kushicilelwe kucala . 
Hulumende waseNingizimu Afrika nomakunjalo uyati kutsi linyenti letakhamuti takulelive atinayo indlela yekutfola i-inthanethi kanye netikhundla tekuchumana letifana ne-Facebook kanye ne-Twitter . 
Insayeya yekugucuka itawuphindze iholele ekubuyeketweni kweluhlaka kulwenta luhambisane nekugcila kwelulawulo lwalomklamo kanye nekuhlanganisa imisebneti yetfu nalamanye ematiko ahulumende . 
Lokugcila kutsintsa inchubo yekuhlela nekudizayna , kwakha , kusebenta kanye nenchubo yekugcina tintfo tisesimeni sato lesifanele , kanye nekuphuculwa nekutsi ekugcineni kufakwe lokunye esikhundleni setinchubo tetisetjentiswa , kungaba nguletihlanganyelwako noma tangamunye . 
Hulumende utibophelele ekuniketeni kunakekela kwetemphilo lokusisekelo njenge lilungelo lelisisekelo . 
Lokusentjetiswa lokuchubekela embili kwetincomo tedizayini yenhlangano tachubeka nekusentjetiswa etibhedlela ngalokusemgceni wekuphakelwa kwebhajethi netikhala letivele tisekelwe ngemali . 
Imphumelelo yesikimu lesiniketiwe lesilawulako seyame kuko kokubili kwekutsi yakhiwe kahle kangakanani nekutsi isetjentiswa kahle njani . 
Inshisakalo Yetemnotfo : Bunikati bebantfu labamnyama kusabelo lesehlukanisiwe , inzuzo lenkhulu kanye nemalungelo etemnotfo kubanikatimasheya . 
Libitofanana : Umphumela wesikhatsi lesidze noma imphumelelo , Umphumela wesikhatsi lesidze . 
Inchubomgomo yaleLitiko Yekucasha Ngesilinganiso lekungiso ngemtsetfo wemvelo seyentiwe futsi yavunywa yiNhloko yaleLitiko . 
Ngenca yeluhlobo nebunsombo baloluphenyo , lenchubo isesigabeni lesichubekako futsi sekukhishwe umbiko nchanti . 
Nangabe loku kungekho , emanti lahlobile labuya kusicukatsi kumele atselwe kulendzawo lekufanele ihlantwe . 
Emagciwane , Kusuleleka Netifo Tetinhlanti e-Afrika tintfo letiyinkinga . 
Mayelana naloku kufanele kwatiwe kutsi lelisi beyifanele kulungiswa ngoba kwaba liphutsa leletayelekile leyenta kutsi lethrasti futsi hhayi De Villiers ichazwe ngekutsi ngiyo umrentisi . 
Kuswelakala kwaBosochwepheshe kuyachubeka nekuba yinkhinga ekutfulweni kwetinsita letisebentako . 
Bhala lelo bhokisi lelifanele ngeluphawu X. 
Ngalokwetayekile , bantfu abatsandzi nabangasiyo incenye yekulawula ngenca yelushintjo lolwenteka sikhatsi sinye . 
Kumukela lenchitfomali , kukhula kwekundlulisela kunhlalonhle nenchitfomali yemali yekucala lokusemkhatsini , kodvwa kusale kukahle . 
Iphindze ihlangabetane nato tonkhe tidzingo letahlukahlukene letibalulekile temphumelelo ku-ajenda yetfu yekutfutfuka kwahulumende ngalesikhatsi sicinisa indzima yeMpumalanga Kapa kutemnotfo ngebubanti . 
Nguliphi lizinga letinkhomba lonalo kulokulandzelako ? 
Emarekhodi ekubala lafanele kufanele agcinwe . 
Yini lofisa lolucwaningo lwemasiko luyizuze ? 
Utfola emarekhodi abuye atfumele emadokhumenti langenako kanye nalaphumako . 
Lisu lekukhipha sawoti lidzinga likhono lekusebenta , lekulawula nelekunakekela . 
Sebentisa imicu yehhuli lenemibala kucala inchubo yekwehlukana kweseli yinye yente mabili afanane nekwehlukana kweseli yinye kabili yente emaseli lamane . 
Ndvunankhulu waseFreystata kulokunye kudzingeke kutsi endlale lokusebenta kwahulumende lokutawuchaza letindlela lapho khona hulumende atawutfutfukisa lomcondvo wemphilo lencono yabo bonkhe . 
Losokontileka Lomkhulu ufanele kutsi akhombise Iklayenti kutsi uneLisu lelibhalwe kahle kakhulu leTemphilo yaseMsebentini neKuphepha kanye nemakhono ledzingekako , sipiliyoni nemitfombolusito kwenta lomsebenti wekwakha ngalokuphephile . 
Imimango ingatisungulela yona bomentiwakucala bayo . 
Imboni esigabeni sekucala kwayo nelinani lelikhawuliwe letimoto tagezi lelitawukhicitwa ekhaya lelilindzelekekile . 
Ihlose kusungula kutiphatsa nekwakha buchwepheshe , kuze kutsi labasetikhundleni letisetulu bagcine lizinganhle nanoma kute imitsetfo lebatjela kutsi benteni . 
Lamananimali lalungile ngemanani lalinganiselwe lekungantjintjiselwana ngawo takhiwo telusuku lwekuhlolwa emkhatsini wemtsengi lovumako nemtsengi lovumako kuthranzekshini lakhweshile . 
Akubonakali njalo kulelikusasa lelisedvute uma kubukwa simo lesikhona manje semnotfo . 
Kwabiwa kwetimali emkhatsini wemikhakha yahulumende njengobe kusho Umtsetfosisekelo . 
Kwekugcina , letinye timbangela tesakhiwo netesikhungo letingatsintsa emakhono ekwakha tinsalela tahulumende tingahlolwa . 
Tindleko letengetiwe tetitja letibitako kufanele tibe tinyenti kunekutsi tivalwe ngemanani lalindzelekile lasetulu latfolakele ngalomkhicito . 
Ngekubuka loluhlatiyo lolungenhla , letinyatselo tenchubomgomo letilandzelako kudzingeka kutsi tentiwe kute kucinisekiswe kukhula kwetekwakha imphala e-Afrika kanye netetimboni kanye nentfutfuko yemkhakha lotimele : 
Kuniketa emandla kwetinsita letikhetsekile letetayelekile kwachubeka emkhatsini wetibhedlela tesigodzi . 
Kungasetjentiswa ngekufanana kwalenchubomgomo leyekulawula kuminyetelana ngulabanye baphatsi betikhungo teLitiko Letekuphepha Kwemmango . 
Kwekucala , sitsintse Litiko Letindzaba Tasekhaya kanye nemahhovisi etimali letibolekwako kutsi basisite ekutfoleni umkhondvo walabo labazuzako . 
Ikhomishana Yemisebenti Yesive ngumtimba lotimele wekubeka liso lobika kuSigungu Savelonkhe futsi yenta emasaveyi eligalelo emnyaka wonkhe . 
Kucubungula kweSWOT kuniketa kwemaphuzu asekuhlaleni , emnotfo , emtimba , esakhiwonchanti , etetimali , etesikhungo kanye newesimondzawo latonakwa uma kuhlolwa . 
Balimi labanyenti bangavuma kutsi , nanoma kulula kutjala tibhidvo , kuyaye kube matima kutikhulisa kahle . 
Ungacela kutsi kucinywe i-akhawunti yakho yemsebentisi ngekuchumana newebhumasta . 
Kwehla kwelizinga lemisebenti kuchazwa yinhlangano ngetinyanga letisitfupha letilandzelanako tekwehla kwelizinga lemsebenti . 
Bafati badlala tindzima letibalulekile , letifaka ekhatsi kukhulisa bantfwana nendzima yekubanakekela , kwengcisa lwati kubantfwababo , nekwabelana ngemasiko etitukulwaneni . 
Buholi lobuhlangene , intfutfuko lesimeme kanye nekuhlela lokubuke-umsebenti , imisebenti kanye nesakhiwonchanti lesisimeme lesihlanganisiwe , kanye nekusimama kwesimondzawo kutawendlulisa kusetjentiswa kanye nekwabiwa kwetinsita tetimali . 
Inhloso yato kuvikela emalungelo ebantfwana kutsi batfutfukise ngalokuphelele emandla abo ekucabanga , emiva , etenhlalo kanye nemandla ekwenta . 
Masipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala abeloku enta kahle emkhakheni wetekubusa nekuhlanganyela kwemmango . 
Lencenye ibuye inikete ndvuna emandla ekuncuma tindlela , tinkhomba , kanye nemazinga ekulawulwa kwemahlatsi lokusimeme . 
Tinsita tekunakekelwa kwetemphilo kumele tibonwe njengaletifaka ekhatsi imisebenti yetemphilo yalokuphatselene netifo tetilwane . 
Kukhombisa lwati lweTinchubomgomo Tekutsenga Nekutfolakala Kwetinsita neluhlaka lolukhona kumkhakha wahulumende . 
Banikeli bangaphandle bangacelwa kutsi basite kuletinye tikhatsi . 
Ematfuba akhona kubabhaki labancane etindzaweni letingasiwo emadolobha kangako . 
Lizinga lelifanele leliphasi lesisebenti kumele litfutfukiswe kwentela kusebentisa loluhlelo lwemasu . 
Lona lowetfula letimoto kutawuba nguye lonconywe njengasokontileka lohamba embili . 
Ngesikhatsi kufadabala imboni yekufuya bobhabuli , bafuyi batfola imakethe lebeseyivele ibalindzile ye-carp ne-talapia emimangweni lesemaphandleni yaseNingizimu Afrika , futsi ngenca yaloko manje kunakwa kwaloluhlobo lwetinhlanti sekukhula njalo-nje . 
Bungako betindzawo tesive letivulekile kunemtselela kukokubili kubonakala kanye nekukhona kwemphakatsi kutiphatsa nekutilawula . 
Ematiko kanye netikhungo ngiwo labukene nekubuyeketwa kwemiklamo kanye netinhlelo letidzinga imali . 
Imihlanganotikolwa leminengi yabanjwa nabomasipala . 
Singakwati , njengelive , kukhululeka ngalokuphelele uma bomake , emadvodzakati , bodzadzewetfu kanye nabo anti basaba kuhamba letitaladi ngoba kunebantfu labanenzondo yebantfu labasikati labacabanga kutsi bona bangaliphatsa lelive ? 
Luhlaka lolwamukelwe lekulawula lelisebentako loluhanjiswa nemtsetfosimiso lofanelekile . 
Kubekwa kwetinkhombandlela kanye nemazinga kumele kwentiwe ngekucaphela . 
Loku kutawucinisekisa kutsi tinzuzo macondzana netimali takamasipala kanye nentfutfuko tiyandziswa . 
Sizatfu sekukhuluma ngekungena kwemali kucinisekisa kwekutsi lemali lesetjentiswako ayindluli lena lengenako . 
Ipapsmiye imalula , luhlolo lwasemsasaneni lolusheshisako kubuka kutsi umlomo wesibeleko siphilile . 
Tabelo temphakatsi tingumtfombo wekusekela lobaluleke kakhulu wemholo wemakhaya laphuyile . 
Lelisheke lakhishelwa kukhokhela Libhange i-ABSA leyakhokhela i-First National Bank samba semali ngalokufanele futsi ne-akhawunti ye-SARS yatsatselwa lemali leyakhokhwa . 
Lomdlalo bewufanele kutsi udlale emkhatsini weliviki futsi , entsambama , lapho khona bantfu labanyenti bebatewukhona kuya enkhundleni yemdlalo ngemuva kwekushayisa emsebentini . 
Kunemikhawulo kumitfombolusito yetfu , kulesikhatsi nangalokutako kokubili . 
Linemandla labanti ekuphenya futsi kutimela kwalo kubekiwe kutibonelelo talesicephu . 
Lesigodzi saseYurophu singulesinye sebalingani labakhulu ekuhwebeni seNingizimu Afrika futsi lokudala kungabata kutawuba nemiphumela lemibi kulelive futsi nesifundza . 
Ikhwalithi yalokuphasa kutawukhulunywa ngayo ekuhambeni kwesikhatsi kuledokhumenti . 
Uma kwenteka kutsi lamabhidi lamatsatfu lesetulu angatfobeli nemazinga ekuhlola e-SABS , imibiko ye-SABS yalokulandzelako itawucelwa . 
Lokulahlekelwa yimali ngenca yekonakala kwemphahla kuyavetwa kusitatimende sekusetjentiswa kwetimali njengetindleko uma ngabe linani lentsengo yemphahla lendlula silinganiso selinani lelingatfolakala . 
Umphumela waloko , letidzingo leti atisombululi tinkinga letinyenti letiphatselene nesakhiwonchanti nekulawula kwetfulwa . 
Uma kuncunywa ngemazinga lafanele lanetindleko letiphansi , indlela yekuhlolwa lokufanele iyasetjentiswa . 
Lemikhakha lena isebenta ngekubambisana edvute nemitfombolusito yelufutiso , ikhemikhali kanye neyebhayoloji yalokuphilako ekwakheni letintfo leticanjwako . 
Bufakazi lobuphambi kweKhomishane butsi lenethiwekhi lena isetjentiselwa kusabalalisa emathikithi , ingasetjentiselwa lomsebenti longenhla futsi . 
Uma kunguyebo , uchazwa njengebhizinisi lenkhulu . 
Tinhloso letimcoka talomklamo kubona kusilela kwekudla lokunemphilo kumfuyo yaseGauteng , kusungula tindlela tekulungisa lokusilela kwekudla lokunemphilo , nekuhlola kubaluleka kwekutondla ngekudla lokuvela kuleminye imitfombo yekudla . 
Letinyatselo kufanele tamukelwe nguwonkhe wonkhe . 
Noma kunjalo uma ngabe umhume ugcwala ngalesikhatsi sekufakwa kwemaphayiphi , lemiphumela itawuba mibi . 
Loku akufaki ekhatsi kucashwa kwetakhiwo kutsi tisetjentiswe nome lenye imphahla lenganyakati . 
Loluhledlwana luvumela longcondvomshini kutsi abuke kwakamuva njalo ngetikhatsi letitsite . 
Tindzawo letinyenti tekulahla imfucuta leyetayelekile tiyacalwa , titfutfukiswe bese tisetjentiswa tiphatsimandla tendzawo , kube kucalwa tindzawo tekulahla imfucuta lenebungoti bese tiba phansi kwetinkapani letitimele , nanoma kuletinye timo , kulungiselwe kutsi imfucuta lenebungoti ilahlwe etindzaweni tekulahla tesigodzi . 
Loluhlelo lunemiphumela lecondziswe ekucinisekiseni kutfutfuka nekubuka kufezekiswa kwenchubomgomo kanye nekuhlela kulesifundza ngendlela lelandzelako . 
Imiklamo yakamuva ifake ekhatsi kwakhiwa kwetindzawo tekupaka letengetiwe kanye nekulungiswa kwetindzawo temabuya elwandle . 
Kwakha ngenhloso yekutsi kube sikolo , ngumtfolamphilo , siteshi semaphoyisa , kusetjentiselwa temphi nome ngabe yini lokunye kwavelonkhe nome umsebenti wesifundza . 
Sikhathi lesibekiwe sekusebentisana kufanele sibekwe kufaka lababandzakanyekako labasisekelo ngekubanika lokufakwako kuloluhlelo lolusha futsi ngaloko bancobe kusekelwa kwabo . 
Kunika emakhansela indlela yekuchumana nebakhetsi bawo . 
Kutfutfukisa luhlelo lwekufezekisa luhlelo kanye neshejuli yesikhatsi ; 
Kuhola ngekuba sibonelo ngiko kuphela lokuyindlela kuTemafa eTifundza . 
Tisebenti letisetincane , letingaphansi kwemkhakha welusha , nato tibonakele njengaletisengotini lenkhulu . 
Tibopho tetfu bekumele tigcinwe , kube tindlela letingatseni tekutsenga nekukhicita tidzingo tetfu betilandzelelwa kakhulu futsi ticindzetelwa ngebudlova . 
Ngenca yaloko , imisebenti akumelanga , ivinjelwe kutsi ibe sedvute nalemphambanamgwaco . 
Kube nekungeteka lokukhulu ekwabiweni Etikweni emnyakenitimali lesikuwo . 
Loluhlelomsebenti luphindze futsi lufake ekhatsi lokubekelwe eceleni kwekuphalala nangabe kunelusebentisomali lolubelungakalindzeleki kanye nekubete sicinisekiso kutemnotfo lomkhulu kanye futsi nanganobe ngubaphi bomacalangaye labasha imali lengasetjentiselwa kubo . 
Linani letisebenti lelishiyako kuleyo nhlangano kanye nalabo labangenako liphasi kakhulu ngobe linyenti letisebenti selisebente lapha kulenhlangano sikhatsi lesidze . 
Ungaphindze futsi wengete kulemali yekulekelela emalini yakho loyongile . 
Bukhona bufakazi bekukutsi emathikithi aphrintwa , akhishwa futsi atsengiswa kwate kwaba sedvute nekucala kwemdlalo . 
ENingizimu Afrika , inhlitiyo yemisebenti yahulumende ngekwemlandvo beyiphetfwe ngemodeli yenchubokuphatsa leyendlulele . 
Lomkhakha wekukhicita unematfuba ekukhula ngekutsi utfutfukise kukhicita ngalokubalulekile . 
Kute imiphumela lemibi leyatfolwa ngalesikhatsi seluhlolo . 
Loku kutawuba nemtselela lonemandla kulamanani anyalo etimali tekusekela . 
Linganisa imphumelelo yaloluhlelo emfundvweni yebatsengi betindlu ; 
Sinembuso losimeme futsi , ngebukhulu , lisiko lelilungelo lebantfu lelitfutfukisiwe lijatjulelwe nguwonkhewonkhe . 
Kulandzela inchubekela phambili yekubuketa kulamachutu , Ikhabhinethi yemukela tiphakamiso tekungenelela kute kusekelwe lamachutu , emkhatsini waloluhlaka lwahulumende kutinhlelo letibocalangaye . 
Lelitafula lelilandzelako likhombisa tindlela tekubeka liso letisetjentiswako kulelitiko . 
Hulumende weSifundza seGauteng angabesekela labakhiciti naba ngekuniketa tinsita tetintfo letitsite , lwati lwemakethe kanye nalokunye kwesekela kubalimi labasafufusa , nekucinisa tinhlelo tekutfumela emaveni angaphandle kanye netikhutsato . 
Ngaphandle kwekucala ngesimo selitiko , lelihhovisi lifake ekhatsi emayunitsi latsite lenta lokutsite kulomasipala . 
Ngekuphendvula kulwatiso lolutfolwe Baphenyi balamanye ematiko ahulumende labahlangabetana nekuswelakala kwetakhiwo ekusiteni imimmango yasemapulazini , iDoE ibale kutsi itawufisa kucoca ngemalungiselelo lapho takhiwo tabo kufanele babelane ngato . 
Ngekhatsi kwemincele yaseNingizimu Afrika , hulumende ucale tinhlelo letahlukahlukene tekucedza kungasebenti . 
Ngekwenta njalo , wenta sento sekungalandzeli umtsetfo lesingabuyeketwa . 
Kusetjentiswa kwemhlaba ezingeni lesigodzi lekuhlelela kutfutfukiswa kwendzawo kuyaphakanyiswa kutsi kufake ekhatsi : 
I-PT itawuchubeka nekufaka ligalelo ekwakheni emandla ebatfulitinsita besifundza ngekutsi kusingatfwe tinsuku tebatfulitinsita besifundza . 
Kufanele kutsi umbhelebhele ungasetjentiswa njengendvwangu yekumbonya ematafula , emalekhtheni nemaphodiyamu , noma kugcetwe ngawo tinsimbi . 
Lelitiko litawucinisekisa kutsi ematfuba lafanele ekuceceshwa aniketwa ngekwetidzingo temsebenti . 
Lesabelomali sentiwe ngekubuka timo tetemnotfo kanye nekwenyuka kwekuswelakala kwemisebenti lapha eNingizimu Afrika ngesikhatsi semnyakatimali lowengcile . 
Idayari Yemsebenti Wahulumende , lekhombisa imisebenti Yahulumende , Bondvunankhulu betifundza kanye naletinye tenteko letibalulekile , betishicilelwa malangonkhe . 
Lenkomfa lenengcikitsi letsi Kubambisana Kute Kwakhiwe Umnotfo Losimeme Wabo bonkhe lohlose kuhlanganisa bahlali baseNingizimu Afrika kutsi basebentisane ekuhlahlambiseni temnotfo wesigodzi nasekhaya kute kufinyelelwe kutinhloso Tekusheshisisa Nekuhlephulelana Imitamo Yekukhula . 
LEMITSETFO KANYE NEMIGOMO NEMIBANDZELA LELAPHA NGENTASI IYAKUBOPHELELA FUTSI INGASETJENTISWA KUBO BONKHE BANTFU LABANGENA KUWEBHUSAYITHI YESARS NOMA KUNOMA NGABE NGUYIPHI INCENYE YEWEBHUSAYITHI . 
Sigaba sekuhlatiya kufanele sivisiswe ncono nguyewonkhe umuntfu ngalesikhatsi kuhlanganiswa Luhlelo Lolucondziswe Emphakatsini kucinisekisa kutsi kuhleleka kancono . 
Luhlaka lwekulawula sabelomali njengoba kukhonjisiwe ku-BAS kufaka ekhatsi tikhungo tetindleko letibekelwe tikolwa temabanga laphasi nemitfolamphilo . 
Kuliciniso lelibuhlungu , Make Somlomo , kutsi umsebenti wekuba ngumtali nekufaka imali emfundvweni kufanelwa kube yi-ajenda yetfu lefanako futsi kubo tindzawo lesigcila kuto njengobe siphokophelele embili mayelana nelisu letfu lekutfutfukisa lusha . 
Onkhe malanga sibona bufakazi baloku emakhaya lasele abhidlikile , kulamazinga lakhula- njalo etidzakamiva netjwala , ekhatsi kwekuhlukunyetwa lokungapheli kwalabasikati nebantfwana , nemiphakatsi lesolo ite tindzawo letisisekelo letisakhiwonchanti tekukhibika . 
Kuhluleka kuhambisana nemiyalelo lebalwe-ngenhla kutawenta kutsi sicelo singabukwa kantsi utawuvele ungabalwa . 
Sitsemba itawuchubeka nekuniketa lwati lolulusito kuchubeka nekucwaningisisa kulabo labayincenye yetemfundvo , kanye nekugcila kakhulu kutindzawo letidzinga kusekela lokwengetiwe . 
Nakuhlanganiswe nalomtamo wekwakhiwa kwemandla lokhona kwanyalo kumatiko avelonkhe newesifundza , lemitamo iholele ekutseni kube nekutsatfwa kahle kwedatha . 
Ikomiti yeliwadi kusekela yasungulwa ingete sisindvo lesikhulu kutinchubo tamasipalati ngekufaka imibono ngekubuka kwemphakatsi . 
Umsebenti ungavunyelwa uma kunelayisensi . 
Letinhlaka letihlelekile tihlela loluhlelo lwekulawula nekubuyeketa . 
Loku kusho kutsi tinhlelo tetfu kufanele tibe liciniso kantsi tibukete kumitfombolusito lekhona netindlela letinye naletinsha letingaba khona kute kusetjentwe . 
Ikhophi lesayiniwe yayo yonkhe imibiko yetfulwa kuMphatsi Lolisekela weSikhungo . 
Letinhlelo tekusebenta atikwenti udzinwe kodvwa tentelwe kuniketa umhlahlandlela kutinyatselo letibalulekile lekufanele tichutjekiswe ngulabatsintsekako labafanele . 
Emakhasimende ngalokwetayelekile aba ngekho ema-awa ngalesikhatsi magezana atfunyelwa lapho kutewutfola futsi bese ngalokwetayelekile ehlukanise lencenye leneliphutsa yenethiwekhi , ngembi kwekubuyisela lamakhasimende lasele emuva . 
Kube netinchabhayi ekusebentiseni inchubomgomo futsi loku kufinyetwe ngentasi , kanye netiphakamiso : 
Onkhe emagalelo ekutfutfukisa ibhizinisi akalwa awonkhe ekucaleni kwekucala kwemakhodi noma sikhatsi selizingakhulu leliminyaka lesihlanu ngembi kwekucala kwalamakhodi kute kube lusuku lwekukalwa . 
Kusebentisa lamazinga emanani , kucabangela kutsi lamazinga emanani anyalo atawuchubeka achubekele kusasa . 
Babite kutsi kusungulwe indlela lensha yemnotfo wemhlaba , letawubonelela lokufunwa ngemave laphuyile kwentela kunciphisa umkhatsi lokhula njalo emkhatsini walabaphuyile nalabacebile . 
Loku kungahle kubangwe kukhula kwemalingena yangempela kusuka kusisekelo lesiphansi kakhulu . 
Ushicilele , uphoste , u-aphulode noma usabalalise nanoma ngutiphi tihloko letingatinhle , lehlambalatako , letingcunulana sitfunti , noma letingekho emtsetfweni , ligama , intfo , noma lwatiso loluyinhlamba , lokumosha sitfunti , kwenta lokungekho emtsetfweni . 
Iyunithi Yenchubomgomo Yekutsengwa Kwemphahla inemsebenti wekungenisa imitfombo yemasu kuyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Umkhakha lomncane wemikhicito yemafutsa ne-oyili , emakhemikhali , iraba neplastiki nanobe umncane , umcoka kakhulu njengobe uniketa lokudzingekako lokubulala tinambutane , emakhemikhali labulala lokutsikameta titjalo kanye nabomanyolo kumkhakha wetekulima wakulelive . 
Kuphindze kukhutsate bomasipalati kucinisekisa kuniketwa kwetinsita kumiphakatsi ngendlela lesimeme kute kukhutsatwe intfutfuko yasekuhlaleni kanye neyemnotfo . 
Imibandzela emnotfweni wemhlaba ilimate bantfu labanyenti eNingizimu Afrika . 
Lunakekelo lwemmango nalolusekele ekhaya lukhule masinyane eNingizimu Afrika eminyakeni lesihlanu leyengcile . 
Lendlela lesetjentisiwe leyemukelwa nguMtsetfo waVelonkhe weTetjwala seyibangele kutsi kube khona emasethi emitsetfotimiso leshubile mayelana nekukhicitwa , kusabalaliswa kanye nekutsingiswa kwetjwala . 
Litulu lilandzelwa kuhlaliswa nekusefa njengoba kwenteka kundlela yakudzala yekuhlanta emanti . 
Litsimba Letekuvikela akusiko kutsi alinamtfwalo . 
Lendlela ichaza lokuhlakatwa lokucondzile lokubonisa kusebenta , silinganiso lesilawulako ekuncumeni kwekuhlakata kwalokukhulu . 
Emanti etekukhibika kumele angabi nemakhemikhali langavelela esikhunjeni semtimba wemuntfu . 
Leminyenti imiklamo yemisebenti yemmango ijonge kwakha imisebenti futsi nekwenta ncono kuncintisana kwemnotfo . 
Kuphindze futsi kwakhiwa tindlela umbuso lolawula ngato uphindze ubeke emaphethini etikhutsati umkhakha lotimele lobukene nato kutsi utjale imali , ukhicite , ucashe uphindze futsi utsatse ematfuba lanebungoti . 
Itawubuyeketwa njalo ngesikhatsi kwentela kufaka tingucuko letinsha kumikhakha yekwelapha nalesebenta ngemitsi . 
Masipala bekasolo asebenta ekusebenteni Kwemihlangano Yebuphoyisa bemmango , ngekuhlangana neSAPS . 
Kuhamba akukafaneli kutsi kutsatseke njengencenye lehlukile kodvwa njengemsebenti lowenteka kuleyo ndzawo yetenhlalo . 
Kulolunye luhlangotsi , bekute tingucuko letinkhulu kutimiso letibalulekile ! 
Kwelekelela emasu ekutfutfukisa takhiwonchanti emaphandleni kwentela kukhula kwemnotfo wetenhlalo . 
Kukhula kwekusebentisa imali kugcwaliselwe kubekwa phambili kabusha kwenchitfomali khashane nekudliwa kudluliselwa kunhlalonhle kanye nekubhadala imali yemphahla . 
Kwengeta kuloku , letinye tintfo kutawucocwa ngato letingakalungiswa letivetwe njengetinkinga eNingizimu Afrika . 
LoMasipala bekete timali tekutsenga imishini futsi ngenca yaloko loMasipala wangena esivumelwaneni seminyaka lesihlanu yekuboleka enkampanini letimele . 
Kulinganiselwa kutsi kuntjintja esimeni lesingakahleleki uye kulesihlelekile tindleko tingaphindvwa kabili . 
Lomsuka futsi nalakuyiwa khona kwemahambo amalanga onkhe kuya kuloluhlobo lwebudolobha balelo dolobhakati . 
Imfundvo yesekhondari lengakacedvwa yetfulwa kahle kulabasebentako kunalabangasebenti . 
Ngobe lebatsetse umhlalaphansi bacitsa emalanga abo kanyenti ekhaya , lwati labaluniketako ludlala indzima lemcoka ekukhombeni bantfu labasolisako kanye netindzawo letishisako tebugebengu , sibonelo , takhiwo letingekho emtsetfweni tiyamiswa , kantsi tindlu ticashiselwa batsengisi besemigwacweni betidzakamiva kanye nalabatsengisa ngemtimba . 
Lemitsetfo lena isetjentisiwe ngekhatsi kuMasipala Wesigodzi we-Frances Baard kwentela kuniketa luhlaka lwekusebenta lolucinile kumisebenti yalomasipala yekuhlela kanye nekusebenta ngekugcizelela lokutsite kuligunya lentfutfuko lalomasipala . 
Nanobe ungudokotela , umhlengikati , sokhemisi nobe lomunye umsebenti , Sibhedlela i-Emmaus siyindzawo lelungile yekusebenta . 
Siyatigcabha ngekuba sikhungo sekutiphatsa lokucotfo kanye nekusebenta ngekutikhandla futsi sibeka njalo tidzingo yemphakatsi wetfu embili . 
Mayelana nengucuko yangekhatsi enhlanganweni , lokusetulu kulokumele kwentiwe kwalomasipala , njengobe kuchaziwe kuLelisu Lekushintja simo , kume ngalendlela : 
Loluhlangotsi luchazwa kahle ngesifinyeto salomcondvo lonikiwe we , kwekucala , tintfutfuko kusabangwe ekukhishweni kwemshicilelo wekucala weLibhuku Lelibovu , kantsi kwesibili , lemihlanganosikolo lelandzele lesehlakalo . 
Inchubomgomo yaMasipala yeMareytsi itawucinisekiswa kusebenta ngekusebentisa Inchubomgomo yeKulawulwa kweTikweleti neKugcogcwa kweTikweleti kanye naletinye tindlela tekucinisekisa letibekwe kuMtsetfo nakuNchubomgomo yamasipala yeMareytsi . 
Ngalobo busuku , akalalanga . 
Nangabe uvuma , uyacelwa ukhombise kutsi ngumuphi lokumele u-odwe nekutsi ngumuphi lokumele untjintjwe : 
Kwekugcina , lelo nalelo hhovisi leMcondzisi litawusayina sivumelwane sekusebenta namasipala kucinisekisa kutsi kuba imigomo yekuletfwa kwetinsita kuhlangabetanwa nayo . 
Sitfutsi sasemantini kanye nekutsengisa kwangekhatsi e-Afrika kulinyatwa nguletitfutsi letigugile , emanani lasetulu etekutfwala umtfwalo kanye netitfutsi letingekho ezingeni tasemhlabeni longekhatsi . 
Liposi lisebenta kakhe kakhulu kusukela ngeMsombuluko kuyoshaya Lisontfo . 
Umcondzisi-Jikelele angavumela umuntfu noma luhlaka lweMbuso loluniketwe emandla noma umsebenti ligunya lekuchubeka linikete ngalawo mandla noma lowo msebenti . 
Kungatiphatsi kahle lokwaholela ekucoshweni kwakhe kwabukwa ngeliso lelingadlali ngumcashi wakhe ngobe kucuketse incenye yekungakhulumi liciniso . 
Sivivinyo sekuhlola emandla ekuphumelela kufanele kutsi sentiwe kute kuncunywe emandla ekuphumelela kwemiphumela yemodeli ngekungacondzakali kwetihibe letikhona kanye naloko lokucatjangwako . 
Emasu ekuvikeleka kwetenhlalo kuhloswe ngawo temnotfo letingakahleleki kanye netisebenti tasetindzaweni tasemaphandleni ngobe linyenti letisebenti lisemnotfweni longakahleleki kanye kumkhakha wasetindzaweni tasemaphandleni letinesibonelelomali sembuso lesincane . 
Ngekwandza kwekunakisisa kutekuhola kanye nekucedvwa kwebugebengu kanye nekukholakala , iYunithi yeKucwaninga yangekhatsi inake kusita letikhungo ekutfoleni kanye nasekubikeni ngaletindzaba . 
Siphatsimandla lesitiphendvulelako noma ngabe kunini singabuyisela noma ngabe ngusiphi sincumo lesentiwe likomidi lekubuyeketa noma likomidi lekwahlulela kutsi lelikomidi lisibuyekete . 
Nanoma itheknoloji lesisekelo ivakala , sisadzinga kufundza mayelana nekusetjentiswa kwetheknoloji kanye nekuhunyushwa kwemiphumela eNingizimu Afrika . 
Emnyakeni ngembi kwekuphela kwaLomnyakashumi , labane kubantfu labalishumi beseloku bangenato tinsita letisisekelo . 
Indlelasu lefake konkhe yekulwa nenkhohlakalo kutemisebenti yahulumende yabese itfutfukiswa Litiko Letemisebenti Yahulumende Netekuphatsa . 
Siyatsemba kutsi ne-Israyeli itasiniketa lolwatiso lolufanele ngekuphutfuma . 
Kukhula lokuphakeme ngesikhatsi sekucala bekukukhulu ngenca yekutsi litiko liphotfule sakhiwonchanti sekwakha kabusha nesekuphatsa kuzuza emakhono laphelele . 
Make Somlomo , sihlanganiswe nguMculu weNkhululeko neMtsetfosisekelo wetfu kuniketa indzawo yekuhlala kubantfu betfu . 
Batsengi bayachubeka nekucwayiswa ngekuhlala bahlola tintfo letingatfolakali letingafakwa kuma-ATM nekutsi indzawo lekufakwa kuyo likhadi ayiceki , ngembi kwekukhokha imali . 
Litiko kufanele linikete lolwatiso lolubalulekile lolulandzelako kumitfombolusito yemisebenti yebantfu . 
Loluphawu lwentelwe ikakhulu kusita nekuhlomisa bafundzi kufezekisa lubito lwabo lwekusebenta nekushintja emasontfo kanye nemmango . 
Akusiwo emasayizi emazinga kuphela , kepha nabunjwa naye unawo umtselela ekumeni nasetindlekweni tetinsita . 
Kumnotfo losemkhatsini , imiphumela ikhombisa kutsi umsebenti nekukhula akuhambi ndzawonye esikhatsini lesidze , lokusho kutsi kukhula lokungenamisebenti kube khona kulesikhatsi lesibuyeketa sona . 
Kukhanyisela sive ngulenye yetindlelasu lesetjentiswa kwehlisa bugebengu futsi ngumsebenti wamasipalati . 
Angeke kukhoneke kuniketa kunakekela lokugcile kusigulane kwesimo sebuhle lobusetulu ngephandle kwetisebenti tesimo sebuhle lobusetulu futsi kunebufakazi lobukhulako bekutsi kweneliseka kwetisebenti kuhlobene ngco nekweneliseka lokuncono kwetigulane . 
Nanome kunjalo , lokwentiwako kwangetwa kwabelwa ngalokungalingani . 
Kuvuselelwa kwetemnotho weSifundza Lokochumene nentfo lebaluleke kakhulu kuvelonkhe nekuvuselelwa kwemapaki lamadzala etimboni , lekuyintfo lebaluleke kakhulu esifundzeni kuvuselela labo labasesifundzeni . 
Lelitiko licale umsebenti wekulungisa lenkinga ngebubanti ngekusebentisa kuhlela kabusha tintfo letibekwe embili . 
Lendzawo yelihhotela lephakanyiswako ibonwa ngemgamu lophasi , ngengalemcoka kulokuma kwelidolobha . 
Lesiphakamiso sivumela kusetjentiswa kwebuchwepheshe besimanje nekusungulwa " kwetinkantolo letisebentisa ividiyo " kuhlehlisa emacala ebugebengu ebantfwini labanjalo . 
Loku lokutawuphuma kulenkhulumomphikiswano lenjalo kutawuba ngulokuncono kakhulu lesingaphumelela kukutfola kulesikhatsi . 
Loku kwasho kutsi iShayina iyindzawo lehamba embili lapho umkhicito walesifundza uya khona . 
Umuntfu lonelwati lohlale ahambisana netintfutfuko ekubuseni Nekulawula ematfuba ekulahlekelwa kanyenti uyadzingeka . 
Kusikhungo setinkapani lesisebenta dvute kakhulu nahulumende , lapho khona indvuna Yetekutfutsa kungiyo kuphela lonelisheya . 
Kubambisana kwekutfutfukisa kwekungenelela lokungiko lokugcugcutela kuphila kahle kusebentisa inchubomgomo lehlangene yetemphilo tesikolo ; 
Letinsita letichazwe ngenhla taniketwa kuyo yonkhe indzawo yaleLitiko kanye nakutinhlaka kwaze kwaphela sikhatsi salekontileka . 
Lubika futsi lutibophelele kuletinhlelo letilandzelako letimcoka netinyatselo letisetulu . 
Imibiko yetigodzi letintsatfu ichaza kutsi akunakusilela emuva kwemacala umnyaka wonkhe . 
Kuhambisana nemtsetfo : Tinchubomgomo tetikhungo , imitsetfo , tindlelasu nekutentela lokuhlobene nekwenta ibe yemave emhlaba imfundvo lephakeme kumele kubambelele Kumtsetfo Wetemfundvo Lephakeme Yaseningizimu Afrika kanye naleminye imitsetfo nekulawula lokufanelekile kutemfundvo lephakeme . 
Inchazelo yemnotfo : Khutsata timfuno tema-EV kusekela kucala Kwemboni ye-EV . 
Injongo kucinisekisa kwekutsi tinjongo tiyatfolakala , lekufinyelelwa kuyo kancono ngekusekelwa nekubambisana kunekucindzetela . 
Imibutfo yetekuvikela yesimodeni ayinamasotja kuphela kodvwa insitakusebenta lekahle . 
Ngabe ngilishilo linani lemanabukeni lawasebentisile ? 
Lokusilele kusabelomali sakucala kutsatfwa njengalokusilele kusabelomali saseNingizimu Afrika . 
Litiko lenta tidzingo temasu etekwakha tindlu teminyakanyenti leyehlukene kungabiti kakhulu kulitiko letindlu lesifundza ngasinye . 
Lekhozi lena yebantfu labanemakhono LANGETULU kwewetibalo newekufundza nekubhala lasisekelo . 
Lemitselela yesimo selitulu ledzingekako yetindzawo letinetitjalo kuniketa lesilinganiso salokufaka ekhatsi kwemapaki netindzawo letihlanyelwe tjani emadolobheni . 
Imalingena lebuya etintfweni letitsengisiwe iyakhonjiswa uma bungoti bundluliselwa kumsebentisi . 
Lobudlelwane ngalokufanele abusungulwa yinkontileka kodvwa ngumtsetfo . 
Kuchumanisa nekubiyela 
Lenhlangano ikala tinkapani umnyaka wato lophela ngeNdlovana . 
Sibonelo , bakhi bangadzinga sisetjentiswa sekufaka sivalitimfa , nanoma silithulusi lelingabiti , kubalulekile kukhona kufaka tivalitimfa letivikela emanti ngalokufanele . 
Kusebentisa imihambo nemazinga elusito lwetimali letibuya kuhulumende . 
Kutentela kwaloluhlobo kumele kwelulwe kwentela kwesekela luhlelo lekwebiwa kwemfuyo nekuvikeleka kwemaphandle kute kuciniswe emaphoyisa lasebentela ngaphandle kwetikhungo tasesilungwini . 
Kulahleka kwendzawo yekuhlala , lokutawufaka ekhatsi kulahleka kwekufinyelela kulomfula ngenca yalefenisi letawubiyela yonkhe lendzawo lelipulazi yeligalufu ; 
Ligatja letinsita tetimali ngilo leliniketa tinsita letisebenta kahle futsi ngemphumelelo tetimali . 
Timo tasemalokishini kanye netekuhlala emikhukhwini tibonakala ngekugcwala kakhulu kwebantfu kanye nemazinga etemnotfo letenhlalo laphansi , konkhe loku kuvula litfuba lekusulelana nge-TB kanye netifo . 
Loku kubangwa kakhulu kwesweleka kwemakhono kanye nelusito lwemali . 
Imali yekucasha lekhokhelwe kusetjentiswa kwetakhiwo nome letinye takhiwo letingagucuki ifakwa njengemphahla kanye netinsita kepha hhayi njengemali yekucasha emhlabeni . 
Kumbandzakanya kumele kuvele kumatiko Etekulima kwentela kucinisekisa kusetjentiswa kahle kwemhlaba . 
Kute kungatsikameteki kuchubeka kwesakhiwo eceleni netitalatdi itfokala emaphetselweni . 
Lemikhicito lehanjiswako ilungisa tidzingo telwatiso lesive . 
Onkhe ematiko angenisa imibiko yayo yekota . 
Idzingeka kutsi ihlangane lokungenani kane ngemnyaka , ngalokuhambisana neticondziso lekufanele tilandzelwe . 
Umkhandlu waMasipala wase Alfred Nzo uyacwayiswa kwekutsi utsatse inchubomgomo lesemtsetfweni kute kumenyetelwe simo senhlekelele kulendzawo . 
Imikhicito lengakacini tintfo tasekhaya letingahlali sikhatsi lesidze , sibonelo kudla naletinye tintfo tekutinakekela . 
Kusukela kutinchubo yekucinisekisa idatha , idatha yemlandvo yalenkhomba lena yentiwa simodeni . 
Kuntjintja kwetigulane letifuna kutiphatsa lokunemphilo kutawugadvwa kulomnyaka timali lotako . 
Kuphindza futsi kugcwaliswe kwetinsika letingasito tekuntsala kutawentiwa ngekutsi kuhlanganiswe letintfo letigujwe takhishwa nehhafu yelisaka lasemende . 
Kwaba nekucaca emkhatsini wemalungelo lahlukile emnotfo netenhlalakahle nekwephula wakunye kwalamalungelo lanemtselela ngekutfokotela nekwati ngalamanye emalungelo . 
Lwati lolufanele kuntfutfuko yemphakatsi , kulawulwa kwetinhlelo , kukhulumisana nebaphatsi betifundza kanye nebendzawo ngulesinye sidzingo . 
Balawuli beBhajethi beSifundza babukene nemalungiselelo kanye nekusetjentiswa kwebhajethi yesifundza . 
Umcondzisi-Jikelele utawemukela yonkhe imali lebhadelwe ku noma kutsi kusitakale sikhwama sesincesitelo ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Nguloluhlakamsebenti loluhlanganisiwe lwetindzawo lapho kutfolakala khona ummango lolugcugcutela emazingagugu emiva yetindzawo tekuhlaliswa . 
Inhloso lenkhulu yalombiko nemtsetfo longasaguculwa lohlongotwako kukhipha emalunga elubandlululo latfolakala ekusetjentisweni kwelisiko lemtsetfo wesintfu wemshiyandvuku walabadvuna . 
Bugebengu bunemtselela kubantfu ngetindlela letehlukene , ngako-ke luvo lwabo mayelana nebugebengu nalo futsi luyehluka . 
Imphilo yekusebenta kanye nemandla etindlela tekutiphilisa kanye nelulwimi ; 
Bekunekumelelwa lokuncane kakhulu kwemphakatsi . 
Umoba kuyo yonkhe indzawo ungaphasi kwekucineka lokukhulu futsi noma ngukuphi lokungajutjwa kuyajutjwa , kodvwa atitfunyelwa tonkhe tintsi esigayweni , netigayo titawuvalwa madvuatane kunaloko lokutayelekile . 
Letinye tetindzawo letihlosiwe tifaka ekhatsi kukhuliswa kwelinani labomake , ikakhulu etikhundleni tebuholi , nebantfu labanekukhubateka . 
Lapho simiso sesikimu sekusetjentiswa kwalomhlaba singcubutana netimiso talonaMtsetfo wamasipala , kusebenta letimiso talonaMtsetfo wamasipala . 
Sebentisa lokungemagugu lokumcoka nekwebuKhristu kutimo kwentela kwelekelela kwenta nekwakha tincumo tesimilo . 
Timalimboleko tekutitfutfukisa tingumkhicito wekuphakela ngetimali lofaka ekhatsi imalimboleko nencenye lencane yekonga . 
Kodvwa , lokundlulisa , kudzinga kutsi kwentiwe ngendlela lehambisana nemitsetfo , ngalokulandzelako : 
Totimbili tigaba ticuketse mitsetfo yeticolelo letifanako kakhulu ngebugama . 
Sigaba sekugcinwa kwemabhuku senta umsebenti wekubuyeketa wako konkhe kutsengisa lokwentiwe Litiko . 
Asikhoni kuphawula nganoma ngukuphi kuhlolwa kwetinkinga letitako noma tikweledi mayelana naletimali . 
Ikhomishini ingatsandza kuvakalisa kubonga bantfu netinhlangano ngesifiso sabo sekusebenta emakomidini emklamo wekhomishini . 
Indzawo lapho kuma khona emabhasi kufuneka ihlelwe ibe yincenye yenethiwekhi yekuhamba kusukela ekucaleni , kute kube nekuhleleka lokukhulu . 
Tindlela tetigitjelwa temmango kufuneka tihlelwe tilandzele luhambo lolusheshisa ngalokwanele nalolucondzile loludlula edvute kakhulu netikhungo tekwakhelana letitfolakala kulendlela . 
Letinye tinsitakusebenta titawuba netinsita tasemuva kwemahora emsebenti . 
Lubuyeketo lwemitsetfotimiso tetjwala lwemave emhlaba seluvete kutsi mancane kabi emave lasevele akuvale ngci kukhangisa tjwala . 
Lolwati lwetfulwa futsi luchazwe kuBhodi Yemshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti leyenta tincomo letidzingekako Kumtimba Lochazako Losetulu . 
Tincomo : Sipiliyoni ekwakhiweni kwemadokhumenti enchubomgomo nekuhlatiya ; sipiliyoni eluhlatiyweni naselucwaningweni lwetemnotfo . 
Sigunyato Jikelele sigunyato sekusebentisa emanti ngaphandle kwelayisensi , uma nje lokusetjentiswa kwemanti kungekhatsi emikhawulweni nemibandzela lebekwe Esigunyatweni Jikelele . 
Sicela Ndvuna kutsi alususe khona sitofaka emandla kumatsemba elinyenti letitjudeni kulelive . 
Kugadza lokusebentako kanye nekulawulwa kwalabo labangahambeli . 
Umphakatsi lesikuwo ikakhulukati simondzawo sesikolo singaba ngumnyombo welutsandvo , kunakekela nekusekela . 
Lwatiso lolucuketfwe kukhombandlela yesicukatfwa lesitsite luhlelwe ngemikhakha lemitsatfu . 
Kucinisekisa kuhambisana nemtsetfo nemibandzela yekuphatsa kwetekutsenga kwempahla . 
Loku kungakhiwa njengencenye yesakhiwo sinye , kepha kube nendzawo yako letimele yekungena ku , letinye takhiwo tesive , kute tabelane ngabasebenti lababuke kuhlelemba kwemsebenti . 
Kucinisekisa kufinyelela tinsita letisisekelo tayo yonkhe imimango yaseNelson Mandela Bay . 
Kwesibili , kuchubekelembili kucinisekise tinzuzo tesibonelelomali sembuso kumazinga lacinisekisiwe kubo bonkhe ngekutsi kwengetwe tinhlelo letinesandla kusibonelelomali sembuso ticondziswe emakhaya kutemnotfo letingakahleleki kanye nemkhakha wasetindzaweni tasemaphandleni . 
Ngekusebentisa kwakhe indlela yekunganaki kanye nalengenaluvelo kuloludzaba lolubucayi kangaka udale kwesaba lokukhulu phakatsi kwabothishela esifundzeni . 
Kutfutfukiswa kwemitfombolusito yemanti yeNingizimu Afrika kuchumene kakhulu nekwesekela inchubekelaphambili yemkhakha walelive lonotsile kunekwehlisa simo salabaphuyile , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni . 
Ngelishwa leminyenti ifezekiswa kuphela hhayi ngalokuphelele . 
Ngifake onkhe emanani ami , tonkhe tindleko letimayelana nekuhambisana kwetento letidzingekile kanye nemitsetfotimiso , njengoba kuchazwe ngumtsetfo . 
Lombiko Walokuphakanyiswako kwentela Kucocisana ngako Ngekuhlela Emasu kuVelonkhe ubeka sisekelo sekuhlela kanye netakheko tenhlangano , tinchubo nemiphumela yenchubo yekuhlela yavelonkhe . 
Kuphakelwa lokuvela kulokusisa kutawentiwa kuleSilanganiso Sekulungisa lesitawubekwa nasekutawuphela umnyaka timali . 
Kuba kanyenti kwetinkhomo kubanga kucwatsisa emadlelo , ikakhulukati etindzaweni tekuhlela . 
Kunyenti kungabata kukhona macondzana nekuvuseleleka kwemhlaba emlotseni njengobe kufakazeleka lokuchagela lokuphasi kunaloko kwangaphambilini , kusele kukhutsata mbijana jikelele . 
Tinkhokhelo tangembili nekunikela kwangembili : Linani lelikhokhwe ngembili noma kunikela kwangembili kubonwa esitatimendeni sesimo setimali uma tinkhokhelo tentiwa nalapho timphahla netinsita tisengakatfolwa uma kuphela umnyaka . 
Kumcoka kutsi imiphakatsi yetfu ingabi ngulephephile kuphela , kepha futsi itive iphephile . 
Nanoma , loku kuvame kuhambisana netindleko tetikhungo tesilumbi kanye nekuswelakala kwemandla kanye netinsita ezingeni lalabaphetse ekusebentiseni ngendlela emazinga lasebentako kwanyalo . 
Bekuhlose , nangetulu , kudlala indzima lemcoka ekubuyisaneni kwesive . 
Tsina ku-NP , njengoba sifundze kumaphutsa etfu ladlulile , nyalo sibona imfundvo njengesisekelo seluntjintjo , kodvwa ingasetjentiswa njengelithulusi lelitawenta kutsi kube neluntjintjo , ngoba uma kungaba njalo angeke iphumelele . 
Lisu leKulawula teKuphepha teLitiko time ngemumo . 
Kutfolakala kuyintfo lebeyivele ikhona yabuye yabese iletfwa kulabayitfolile ekutseni bayati . 
Ngenca yekutsi emanti langcolile awakavami kusetjentiswa kukhicita tinhlanti eNingizimu Afrika , kuncane lokwentiwe kuletintfo tetemphilo letitsintsekako . 
Lesabelo sekunakekelwa ngekwetemphilo kwetigulane sidluliselwe kuletikhungo kuze tinakekelwe . 
Inhlanganisela yemali yahulumende lengahambi ngalokwetayelekile netindlela tenchubomgomo yetimali kwesekela umsebenti wemnotfo . 
Kute kulungiswe kufuna kakhulu lokwenyukile nekubonelela kuphendvula lokuncono kulokufunwako , tichibiyelo letinyentana tentiwe kuleselekelelo setindlu lesivele sikhona . 
Luphiko luyachubeka kufaka ngemandla sikhatsi nemtamo wekulawula Tifo Letilawulwako Naletingatiwa . 
Emacembu angakha noma kumele akhe indlelasu yelindlelandzawonye nema-ophareytha emkhakha lotimele noma lebavumelene nabo , lapho ngekwehlisa timbadalo tekunakekelwa nekuphatfwa kwelicembu kanye nekukhulisa tindlela temnotfo ngekusebenta kahle . 
Lucwaningo lukhombisa kutsi imbangela yendlala kanye nekungondleki kahle eNingizimu Afrika akusiko ngalokuphelele kusweleka kwekudla kepha kufinyelela kudla kumacembu latsite elinanibantfu , ikakhulu labaphuyile . 
Tisebenti tekhomishini kutawuba kwenta tincomo letimayelana nemiholo , imali yekusita kanye naletinye tinzuzo , kufaka impesheni kanye netinzuzo telusito letekwelashwa , tebameleli . 
Tingcinamba letibukene naloLuhlelo tifaka linani lebasebenti lelinganeli lebanemakhono , lokwenta kutsi kanyenti Loluhlelo longakukhoni kuhlangabetana netimfuno temisebenti . 
Tinkinga letisele : Tindzawo tekuhlanta emanti asemakhaya kanye netindzawo temisebenti kusadzingeka kwakhiwe . 
Luhlu lwekuhlola Lwenhlangano Yetemphilo Yemhlaba lusetjentisiwe kukhulisa lizinga nekuphepha kwetinsita tasetiyetha . 
Njengoba bugebengu bunemtselela kuLED , lisu lekuvimbela bugebengu basekhaya kufanele lwentiwe lekubukana nekwandza kwebugebengu nekukhutsata basisi . 
Ngaphanle kwalenselela , kunetindzawo letinyenti lapho khona budlelwano emkhatsini welitiko nalabatsintsekako bube netitselo letihle . 
Lenchubomgomo futsi ikhuluma ngetindlela tekwenta luhlolo lwetiphakamiso letitfolakele letivela Kusikhungo Seluchwaningo Lwetekulima nakutifundziswa . 
Kuyisa sishayamtsetfo savelonkhe etindzaweni tasemakhaya telive kubuye kuvumele bantfu labetayelekile kutsi babe nelitfuba lekuhlangana Nemalunga Ephalamende noma Emalunga Etishayamtsetfo Tetifundza . 
Sitfombe lesikhonjiswa takhiwo nome tindzawo tesive kulidolobhakati siyanyaniswe kwacaca nemazinga ebugebengu futsi ikakhulu ekwesabeni bugebengu . 
Siphindza sitfokotele kusekelwa lokukhulu lesikutfole kubantfu ngamunye , imindeni , ematiko ahulumende , tenkholo , baholi bendzabuko , Lihhovisi leLijaji leLihlolako kanye nelikomidi lePhothifoliyo . 
Kuphindze futsi kube kuphela ngumsebenti wemgcini lobuyeketiwe welwati lwemincele yemhlaba wenhlangano . 
Ngancuma kungalungisi kodvwa kudzilita . 
Kuhlobana kwembuso wasekhaya : Labasebentako baya njalo emihlanganweni lehlelwe ngulabomasipala basekhaya futsi bamenywe njalo . 
Tinsalela temitselela lemibi letihambisana nesigaba sekusebenta seNkhundla Yegalofu kungenteka kutsi tibe ngaphansi kwekubaluleka kuya kulokungekhondzawo , ikakhulukati uma letindlela tekunciphisa letihlongotwako tisetjentiswa . 
Umsebenti wawo kucinisekisa kufaneleka nekusimama kwetebuciko lapha eNingizimu Afrika ngekuniketa bungcweti ekwenteni budlelwane emkhatsini wemabhizinisi netebuciko . 
Hulumende wesifundza ngamunye kanye namasipala kumele , ngekuhambisana nenchubo lebekwe yiNdvuna , banikete imibiko lenjalo , imali yemitselo kanye nalolunye lwati njengobe iNdvuna ikudzinga ngetinhloso taLomtsetfo . 
Lokubalulekile kukhumbula kutsi sibonelelomali lesinemibandzela , Tibonelelomali Tekusita Kutenhlalo nekulawulwa kwato , esikhatsini lesendlulile bekuyincenye yesabelo lesilinganako lebesabelwa tifundza . 
Kusikhatsi lesitsi asibe sidze manje , tingcondvo temphakatsi wemave ngemave wetemtsetfo betiphishanekile ngalendzaba yesincesitelo sekulimala lokuvela ekuhlukubetweni kwemalungelo eluntfu kanye nekusungulwa kwetinchubomgomo letisebentako tesincesitelo . 
Kukhula kuletikhatsi letimbili kubangelwa kungabikhona ngalokwenele kwelikhono lekudizayina , lekwenta nelekugadza kakhulu imiklamo lemikhulu lesetjentiswa kulo lonkhe live . 
Kwetsenjwa kwekutsi lelikhadi lembiko litawusetjentiselwa kulinganisa kutfutfuka kwesikhatsi lesitako . 
Kwesibili , sinako , ecinisweni , siphumelele ekubeni munye kutinhlangotsi letisisekelo tenchubomgomo yetekuvikela kuvundle nespekhthramu sepolitiki . 
Yenta tifundvo temtapomlandvo elevelini yasenyuvesi futsi ube nenshisekelo yemitapomlandvo . 
Emadolomayithi langashoni asisusa lesitsite sekukhatsateka lapho khona kungabikho kwengubo yekuvikela nekubakhona kwalokuhlanganisako nemadayiksi ashiya indzawo itsintseke kakhulu kutsi kwakheke imigodzi leshonako . 
Kuhlelwa kwekwabiwa kwemsebenti wathishela , kusita umphatsi wesikhungo ngekwentiwa kwelithebulasikhatsi , kuhlela kanye kufundzisa titjudeni ngekweluhlelomsebenti , kugcina emarekhodi akho ekuya eklasini , luhlolo , emathesti,emamaki emnyaka nayo yonkhe imisebenti lehambisana naloko . 
Kunetinkhulumo letichubekako emkhatsini weLitiko laboMnkantjubomvu baseMphini kanye neLitiko leTekuhlaliswa Kwebantfu kuphutfumisa kuniketwa kwetindlu kubomnkantjebovu betemphi . 
Ngigcina ngekutsi kucela kancane nekucela kungenelela lokuncane Kwahulumende , ecinisweni kutawuba yiresiphi yekwehluleka ngekwengcikitsi weNingizimu Afrika . 
iNingizimu Afrika incike kakhulu kulamanethiwekhi futsi nakulawo emave labomakhelwane kulokutfunyelwako nalokutsengwa ngebunyenti kulamanye emave . 
Kube nemitamo Yemfundvo Yebatsengi Yangasese leyentiwe phambilini . 
Bofudukwane labamnyama besanti badla titfonjane bese babanga emacabhacabha lasiliva lesimhloshana , emiveni yelicembe , lokubese ekugcineni kulahlekelwa mbala bese kuyoma . 
Tindzawo letikhetsekile tekugcina imfucuta ngako-ke tiyadzingeka . 
Sitawentisisa luhlelo lwetfu lwekuvikela bugebengu ngekuvolontiya leseluvele lubonisa kusebenta . 
Tindlela totimbili tiyentseka kantsi tivumela noma buphi bubanti bukhulu belubondza . 
Bantfwana batitfola bakutinhlobo letinyenti teludlame loluhlala lubhebhetseliswa ngemalunga emindeni , bothishela kanye nemaphoyisa ; 
Ngalokucondzene netitjalo temhlaba , kunciphisa imitselela yemvelo yasemantini lehlobene nentfutfuko lehlongotwako yelihotela kufanele kubuke ngco kumfudlana . 
Budlelwane beNingizimu nemave aseNyakatfo butawucina , nakubukwa kutsi iYurophu iyachubeka nekuba ngumlingani lomkhulu wetekuhwebelana neNingizimu Afrika . 
Kubalulekile kutsi loko kwekufundza kutsi kunake sidzingo sekutfutfukisa lamakhono . 
Ngenjongo yekuchuba kugwetjwa kwasesigangeni , Umhloli Lomkhulu angakhipha umtsetfo kwesikhashane ngaphansi kwaleto timo njengekubonakala kwesidzingo . 
Onkhe emalunga eSAPS atawube agcoke injinifomu yawo kantsi atawusebentisa emathulusi kanye netibhamu tawo , ngisho netinja kanye nelithulusi lekucitsa ibhomu . 
Bafundzi netitjudeni kumele tiye emaklasini ngekwetidzingo temtsetfo kulesikhatsi basakhona ngaso kusebenta ngemphumelelo futsi bangaletsi simo lesibungoti kutekulapa kulabanye etikoleni nasetikhungweni . 
Kwandza ekusetjentisweni tindzawo tetemdlalo kanye nekungcebeleka ngemnyaka . 
Ngalokufanako , leyunithi ingenelela kutinkhulumo temsebenti welucwaningo lobanjwe yiKhomishani yeSikhwama sahulumende kanye neseTimali , kute kukhutsatwe kucwaninga lokutako . 
Emabhizinisi angabuye akutfole kubita ngalokuvimbelako kutfutsa timphahla tiye endzaweni tetitfutsi letibandzako letimisiwe lokudzingwa batsengisi bakhulu . 
Kuhlanganiswa kweMakhebuli kutawuvunyelwa kuphela etimeni letingakavami . 
Umehluko wetindleko uphindze ube khona emkhatsini wetibhedlela tetifundza letinyenti kuye ngetinsita letiniketwako . 
Tinkinga letifana nemadlelo , netindzawo tetingoma tingalungiswa kuphela uma lemigudvu yekutsintsana ivulekile . 
Sisebenti akufuneki sinikwe tinzuzo letincane kunaleto letibekwe nguMtsetfo . 
Akuwaniki emalungelo ekuba ngumuntfu ekuphila ngenkhululeko nangenjabulo emacembu . 
Bhala imphendvulo yakho kulombono . 
Kukhula lokusimeme kwemnotfo weNingizimu Afrika kusikhatsi lesidze kuhlangene nekutfutfukiswa lokubanti kwetindzawo tekukhicita tase-Afrika . 
Tindzawo tekuhlala letiminyene letibucalu netindzawo tekusebenta letibukiwe tivama kuholela kuphethini yetimfuno lechazwe ngenhla lembi . 
Njengebahlanganyeli , niyakhutsatwa futsi kutsi nibeke umbono ekuvisiseni kwetfu futsi nekugcwalisa kuletikhala kanye netinkinga lenibona kutsi timcoka , kepha tephutselwe ngulomhlanganosikolo . 
Ema-anyuwithi laneligunya lekwenta acinisekisa kutsi labatsatsa umhlalaphasi abaphelelwa yimitfombolusito yabo basaphila . 
Lendzawo leyehlukile leyisentha yanome nguliphi lidolobha iyalehlukanisa yona kulamanye onkhe emadolobha . 
Akukho kuvunyelwa ngemlomo lokutawuniketwa macondzana neticelo . 
Loku kutawululwa kusukela kusigaba sesifundza kuye kusigaba sendzawo . 
Kunakekelwa nekulahlwa kwemfucuta lesezingeni leliphansi lenemisebe lenesivinini lesikhulu ngandlela tsite kusebentisa timiso tekulawula letehlukile kunaleto letisetjentiswe kumfucuta lefakelana tifo noma lenemakhemikhali . 
Letinyenti taletinsita temabhasi lasekelwa ngekwetifundza tifinyelela ekusebenteni kahle lokunjalo ngekumane nje banganiki tinsita nakungaphitsiteli . 
Akunasibopho kunoma nguyiphi inhlangano kutsi ibekhona emhlanganweni . 
Kucala kusebentisa Luhlelo Lwelulawulo Lwekuhlela Lwatiso Lwebhizinisi - Sikhungo sekuhweba kudzingeka kutsi sisungule futsi silawule luhlelo lwangekhatsi lwekuhlela ibhizinisi . 
Kwabuye kwasolelwa kwekutsi utfolwe atsatsa titfombe taletento temacansi watigcina kungcondvomshini wemndeni . 
Ngako-ke sitfola kugcame kuhlanganiswa kwemandla , lokuphindze kwenteka Kumisebenti Yahulumende . 
Umbiko weligatja lelibuka ematfuba ekulahlekelwa luluhlaka lwekubika lolusetjentiswa ngemagatja alebhizinisi kukhomba , kulinganisa kanye nekubika kuvuleleka kwawo kumatfuba ekulahlekelwa , kanjalo nekukhomba tindzawo tekwehluleka etinhlelweni tekulawula . 
Loku kutawukhokhela kwakhiwa lokuchubekako kwetimboni letikhicita emandla kanye nemalayini lamasha lahambisa gezi , kusisa kuloliwe , tikhumulo temikhumbi kanye nemaphayiphi lamadze , tikimu tekuhambisa emanti letinsha letinkhulu , kanye nekulungiswa kwetikhumulo tetindiza letehlukahlukene . 
Tibhedlela letimbili , lesikhulu sasemakhaya nalesincane sasemadolobheni tavakashelwa . 
Lushicilelo leliphephandzaba lahulumende lolwenteka njalo ngenyanga kanye nangeliviki lesibili lenyanga . 
Kuvuseleleka kwemnotfo lokusimeme kutawudzinga kungetelelwa kwesikweleti lokutse tfutfu kutemabhizinisi nasemakhaya . 
Lwati lwentfutfuko mhlabawonkhe lukhombise kwekutsi bomake badlala indzima lenkhulu ekuniketeni nasekugcineni tinsita letibalulekile . 
Kuhlelela kahle umdlalo kufuneka kwentiwe . 
Kuceceshelwa kulawula imfucuta yekunakekela imphilo kufuneka kufakwe kuto tonkhe tinhlelo tekubhekisisa kuto tonkhe tisebenti tetemphilo letingena kusimondzawo sekunakekela imphilo . 
Tinhlelo tebhizinisi kufanele tifake lokulandzelako : 
Awekho emalungiselelo lentiwe kuwo kubukana nanoma ngabe ngutiphi tindzaba lekukhulunywa ngato kuloluhla lolungenhla . 
Kusita ngekutfola lwatiso kusetjentiswa luhla lwelwati lwekhompyutha . 
Tindzawo letinyenti tekuhlala sikhashane naletingakahleleki emadolobheni tibangelwa kusuka kwebantfu emakhaya baye emadolobheni . 
Kukhona , nanoma kunjalo , bufakazi bekutsi letinye tihlwele tefika enkhundleni yetemidlalo , tite emathikithi , sekusondzele sikhatsi sekutsi umdlalo ucale . 
Imisebenti yekucaphela kugcinwa kwemtsetfo Eningizimu Afrika ingena ngaphasi Kwelitiko Letemaphoyisa , lelisebenta kwenta tincumo ngetinchubomgomo , ticondziso nako konkhe kulandzelwa kweligunya lelitiko lokumayelana nemitsetfo lefanele . 
Ema-akhawunti esikhashana latsite entiwa kutsi hambisane aphindze futsi akhokhelwe njalo ngenyanga ; nanoma kunjalo , sigaba sonkhe singachubeka lapho kwakhiwa ema-akhawunti esikhashana lamasha ngisho noma ngabe lankha lakhona akhokhelwe . 
Kusebentisa lokuhlanganisa kwekucala lokufinyelelekako kwentela emachweba langasebenti kahle kakhulu kulokulahlwako . 
Isungule iKhomishani yeKulamula , kuBuyisana kanye neKuvumelana kanye nekhomishani yeteKuvikela kwatsi emva kwaba Luphiko loLusemkhatsini kanye neNdlela yayo yekuNgcubutana kuVimbela , kulawula kanye neSisombululo . 
Tincumo tekufaka imali kufanele tibeke etulu imiklamo noma takhiwonchanti letibekwe endzaweni ngekwelisu etigodzini letibekwe etulu njengalemikhambatsi lephakanyisiwe futsi tinemandla ekuba nemtselela loyinsita ekuvuleni emandla ekugucula imikhicito yetekulima yalesifundza . 
Tonkhe tinhlumiholo tifanele kutsi ticinisekiswe yisuphavayiza yesisebenti njalo ngenyanga . 
Luhlatiyosimo netibalobalo letetfulwe kulesahluko tikhombisa tinsayeya tekutfutfukisa iNelson Mandela Bay lebukene nato , njengebuphuya , kweswelakala kwemisebenti nekusalela emuva kwekwetfulwa kwetinsita . 
Lapho bacashi betfula khona timemetelo ngekwe-elekthronikhi njengekukhishwa kutinhlelo tabo tekubhadala , letetfulo kufanele tihambisane nekubeka imigomo ngembi kwekutsi noma ngabe nguyiphi imininingwane yamukelwe ifakwe kudathabhesi . 
Kubuyisele kufaka : Kubuyiselwa kwenkhululeko ; emalungeleo emtsetfo ; simo setenhlalo ; imphilo yemndeni nome buve ; kubuyela eveni umuntfu lahlala kulo ; kubuyiselwa kwemsebenti ; kanye nekubuyiselwa kwemphahla . 
Kubhadalwa kwetinzuzo tekusekelwa ngemali lengenako kutawucala ngemuva kwesikhatsi sekulindza futsi angeke kubhadalwe ngekushesha kuze kufike sikhatsi selusuku lwengoti . 
Leliphuzu lekutsi ibhola yetinyawo ingumdlalo lodvume kakhulu kulelive nako kufuneka kucatjangwe . 
Umgomo kucinisekisa kutsi umbononchanti , inchubombono , indlelasu yemigomo netinhloso Telitiko kuyafinyeleleka . 
Letinhlobo letehlukene tetitfutsi tinemandla nebutsakatsaka lobehlukene lokwenta tifanele timo letehlukene temfuno . 
Ngekuvisisa emagagasi , singakhona kucombelela kutiphatsa kwawo etimeni letehlukene , futsi singasebentisa ngetindlela letinyenti letehlukene letilusito . 
Tindleko titawuba khona ngekusho kwemitsetfo netindlela tekusebenta . 
Kusatjaliswa kwekuphindzaphindza kwesikweleti sesive kutfolakala kumphelamkhatsi lobiketelako ngendlela yekulingisa iphethini lengeke iphindzeke . 
Tiphakamiso tiyamenywa kubaphakeli betinsita lebafanele kutsi baphrinte tinhlelo letinyenti tekufundza teLitiko Letemfundvo eGauteng . 
Lokucinisa kutawusita kuphocelela bacashi labangawutfobeli umtsetfo . 
Ema-ejensi lasebentako ngulamatiko , takhiwo tahulumende wesifundza newasekhaya , kuphatsa tinhlangano temkhakha lotimele naletinye tikhungo . 
Lisu lelisavela nelebantfu bonkhe lelingekhatsi enhlanganweni lisungulwe ekuhlantekeni . 
Sikhatsi nesikhatsi Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela kumele lakhe umbono walo , kuya ngekwaleti takhiwo letintsatfu . 
Uma kungenteka , umbhalo logcwele noma ticaphuno letivela kutibuyeketo letishicilelwe tiyafakwa kwengeta kuloluhla lwemibono lecuketfwe kulokubuyeketwa . 
Uma ngabe ukhetsa kuwala emakhukisi , kungenteka ungakati kutisebentisa ngalokuphelele letimphawu tekutsintsana tetinsita noma kuvakashela kumawebhusayithi eLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Litiko Letasekhaya alikhulumeli muntfu noma aliniketi ticinisekiso , talokuvetwako noma lokubekwe ngalenye indlela , kutsi , emkhatsini walokunye , loku lokucuketfwe kanye netheknoloji lekhona kulesayithi kute emaphutsa noma lokushiyiwe noma lensita angeke iphatamiseke nga-100% iphindze futsi ibete emaphutsa noma kutawuhlangabetana nesimiso lesitsite sekusebenta noma selizinga lelifanele lelincunyiwe . 
Sikhutsati sekutfola kumabhizinisi lamancane lafanelekile nemabhizinisi lamakhulu lentelwe umusa . 
Macondzana netinhlelo tendzawo lenkhulu yebuluhlata lebanti yasedolobhenikati , kuchubeka kubalulekile kutsi kugcugcutele kwehlukahlukana ngekwebudlelwane emkhatsini walokuphilako nendzawo lokuphila kuyo . 
Intfo lebuhlungu kutsi labosopolitiki laba babukelelwe kutsi bente umsebenti wekuphatsa , kantsi abakakhekhi ngaleyondlela . 
Kunaloko , ibeka indlela lengalandzelwa nakwakhiwa luhlelo lwekukala ibhayojiyokhemikhali njengencenye yenchubo yeluhlolo lwetesayensi nebunjiniyela kulahlwa kwemanti langcolile labuya emhlabeni . 
Esikhatsini lesibuyeketwako , ikhomishini ihlangane naletitfunywa tangaphandle letilandzelako : 
Njengaseminyakeni leyendlulile , sachubeka nekutfumela-njalo tincwadzitindzaba lebesihloso ngato kunika bosomhlalaphansi nemalunga lwatiso lolufanele . 
Kulesigaba loluhlelokusebenta luniketwe kuphela bomantji labakhulu nalamanye emahhovisi amantji . 
Ngikhatsatekile kakhulu mayelana nekuntjintjwa kwetimali tente imisebenti lengasiso sisekelo njenga : 
Ngaleyo ndlela-ke , tinchubomgomo letiboniwe tekulungisa emagebe betingalokulandzelako : 
Kwaba nemvula yemibiko yemisakato emva kwekube afakwe elivini lekhetsekile . 
Ngenca yemtselela wekuhlolwa kwetihlahla letikhona letivutsiwe emaphetselweni emgwaco , lendzawo cishe ifihlakele kutsi ingabonwa ngesikhatsi sasehlobo . 
Lithebula lelingentasi letfula kufaka sandla lokunelikhono kweGDP Kumasipala emnotfweni Wesigodzi seMopani . 
Kulapha eNingizimu Afrika kuphela lapho kuntsintsana kutawufunwa khona . 
Tindleko letingekho emtsetfweni tibhalwe njengetindleko kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali lapho tindleko tiphindza titfolakala , tibese emva kwaloko tibhalwa njengemalingena kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Basebentisi bangabuka , bente emakhophi , badawunilodele ku-localdrive , baphrinte futsi basabalalise lokucuketfwe ngilewebhusayithi , kanye nalenye incenye yaloku uma nje kuphela bangakusebentiseli kwenta imali kodvwa bakusebentisele kwenta emareferensi . 
Ngenyanga yaLweti , umhlaba wonkhe watsi njo kusifo sashukela , sifo lesihlukumeta tigidzi tebantfwana kanye nalabadzala emhlabeni wonkhe . 
Tincenye letibalulekile letidzingekako kuletindlela letinjalo tiyakhonjiswa . 
Ngalokubalulekile , ngako-ke , kudizayinwa kweluhlelo lwekukaka ibhayojiyokhemikhali kulungiselela kwemodeli lecatjangiwe phambilini yetinchubo letimcoka tebhayojiyokhemikhali letibusa kuchumana kwemphumela kanye nembangela emkhatsini wemanti langcolile lalahlwako kanye nesimondzawo lesiwamukelako . 
Inhlangano yetintfo tekusisa yaleSikhwama ichubeke nekusebenta ngalokudlulele kulokucatsanisa lokulindzelekile kulomnyaka lobuyeketwako . 
Kuba nemsebenti wekusekela imisebenti yekuphatsa netekutfutsa . 
Ngetulu kwaloko , kusetjentiswa kwemkhico lotsengiseka lula kwemakhaya lanetinkinga temphahla kukhula kakhulu , ngobe lesibonelelo semholo sinyusa imali yawo lesala emholweni ngalokufanako netimalilusekelo letincutsiwe tekuphepha kwetenhlalo . 
Hlanganisa lokutfolakele nekubhaliswa kwalokukhokhwako njalo ngenyanga . 
Kusita ekutfutfukiseni nasekwenteni lula tinchubo temakhono teluhlelo etigodzini . 
Esikhundleni saloko , sanikwa umsebenti , wekuncoba umshiyalifa wetekungalingani naloko lokungesibo bulungiswa lokwadalwa lubandlululo ngendlela lengatane uhlukubete emalungelo noma inkhululeko yemuntfu . 
Emazinga laphansi kangaka ekugcinwa kwabothishela kutemfundvo kanye nekuswelakala kwemakhono kungenteka kuchubeke nekucindzetela emazinga entfutfuko kutenhlalo kanye netemnotfo esifundzeni . 
Lenyenti yalemali legcogciwe iphatselene nekutsengiselana kwetetimali . 
Emablokhi , langekhatsi kwetakhiwo teluhlelochumano letindlela letiya etindzaweni letinyenti , kumele abe budze lobufisha nobe lobusemkhatsini , kute avumele timphambanamgwaco letinyenti lapho timoto kumele time khona futsi lapho labahamba ngetinyawo bangakhona kuwela khona , netindlela leticondzile letinyenti tekuhamba ngetinyawo . 
Bufakazi macondzana naloku butawudzingeka ngembi kwekucala kwakhiwa . 
Emanti angumtfombo lobalulekile kuto tonkhe tindzawo letintsatfu tekutfutfukisa lokusimeme . 
Loku kutawuhamba libanga lelidze ekutfutfukiseni tikhatsi tekufika etindzaweni tasemadolobheni netasemakhaya . 
Uma uhlangabetana nalenkhinga , akumangalisi kutsi emalunga aleNdlu angahlanganisa emandla awo ngaphandle kwekubuka kungavumelani kuletinye tintfo tetepolitiki . 
Lendingilizi imele imphilo kanye nekuphila . 
Loku kutowenteka ngekukhulumisana ngemuntfu ngamunye nemakhophelethivi ngebetindzaba labanyenti njengakumawekshophu , emabhrosha elwatiso , njl. Mayelana nekubala nekucwaninga , imigomo yekubala lekhetsekile yemakhophelethivi itowakhiwa kubuye kukhunyiswane ngayo kumakhophelethivi ngebetindzaba labanyenti . 
Bekungalomcondvo wekutsi i-ESA isungule iTIGER , njengemphendvulo kuletinkinga letibekwe ngalesikhatsi saseJozi . 
Lokucitfwa kwalesicelo bekusincumo sendzaba yemtsetfosisekelo ? 
Esikhundleni saloko wetsembele kubufakazi babofakazi lababili labatibonela ngemehlo bufakazi babo lobungakafakwa nje imibuto lecinile kuphela kepha iphikiswe ngemandla ngumbekwacala . 
Lamabhuku labukiwe kumele afake kokubili lwatiso lwekusebenta kwetetimali nekusebenta lokungasiko kwetetimali futsi kumele kwentiwe bosomabhuku bobali bangekhatsi nebangaphandle . 
Leti tindlela tifuna kulungisa kusebenta kwabomasipalati njengobe vele kubonakala bahambisana nalendlela . 
Nome kunjalo , bafakiticelo batawatiswa ngemphumela weticelo tabo ngesikhatsi lesifanele . 
Bafakiticelo baniketwa umhlaba lohlukile , njengoba umhlaba lebewukhona waguculwa wentiwa lidamu kanye nesichiwu setinyamatane . 
Isayithi yekufundza lekhetsekile isandza kwentiwa kuWebhu yeMhlaba Wonkhe . 
Ibhida leletsa i-ofa kumele ibe irejistile kuDathabhesi yeBaphakeli laBasemkhatsini . 
Kubalulekile kubhalwa kweticelo tetinombolo leticondzene ngco netidzingotsite temuntfu naletiyimfihlo . 
Uma kusifiso saMasipala Welidolobhakati iBuffalo itsatfwa njengentalo letfolakale kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Letinsita lesetabelwe Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono eNyuvesi titawunikwa emandla kute kube nenzuzo lenkhulu yetitjudeni letiphuye kakhulu , letiphuyile na"letisemkhatsini"  . 
Bantfu basuka kumunye umsebenti baye kulomunye emisebentini yahulumende . 
Kufanele ukhone kusebenta nelicembu . 
Macondzana naloluhlaka lwemtsetfo loluvamile , lomtsetfosivivinyo uniketa umtselela kuletincomo te-SCOPA kutsi iphalamende igunyate inchitfomali bese ivuma inchubo Yesikhwama . 
Letisikhombisa taletindlela tihlolwa ngekota , bese kutsi letinye ticwaningwe kuphela ekupheleni kwemnyakatimali . 
Onkhe emakhasimende latfola tinista kutawudzingeka kutsi asayine tivumelwano temsebenti lophetse lokwetfulwa netindleko tetinsita tamasipala . 
Lenchubo kanye nemitselela yalesimemetelo ichaziwe . 
Yekucala ikwehliswa kwelitubane ngetingucuko tekwenta kufaniswe lapho kuphambana khona imigwaco kanye neticondzisi letivundlako naletime ngco kulomgwaco . 
Inhloso yalomtsetfo bekukwenta lendzawo ibe ngulebekelwe umphakatsi " Wemakhaladi " , ngekuhambisana nekwabiwa kwemhlaba ngekusekelwa ngekwebuhlanga . 
Kukhona kusebentisa emathulusi ekuklina lehlukene kanye nemikhicito . 
Sibiketelo sekukhula kwemandla emali sidlala indzima lebalulekile ekuncumeni silinganiso senchubomgomo eluhlakenimsebenti loluhlose kukhula kwemandla emali . 
Kuheha lusha kutsi lutimbanzakanye kumikhicito yetekulima , njengendlela yekuphila , kusatawuhlala kuyinseyeya . 
Ngako-ke , kwetfulwa kwetinsita kutawenteka ngendlela lekahle . 
NgeMphala , Luphiko lwasita ngemalungiselelo etintfo sesenteko semmango eSt Lucia kaZulu-Natal . 
Tonkhe tehlakalo letibikiwe ngekwephulwa kwaleKhodi tiphenywa kabanti . 
Kugadza kuhambisana lokunemiphumela kwetinchubo tekulawula ngekhatsi kumatiko . 
Kungenca yalesizatfu kutsi batjali labanyenti bahlukanisa ngekwetigaba bese bapaka titjalo , njenge lethisi , ikholiflawa kanye nelikabishi , njengoba kuvunwa phansi . 
Kufakwa eluhlwini angeke kutsatfwe njengekucinisekiswa kwanoma nguluphi luhlobo . 
Miningi imitsi lelwa nemagciwane letsengiswako lengabukane neluhlobo lolutsite lwemagciwane . 
ISARS inenchubomgomo lecacile yekugwamandza kubhadala lokwenta kutsi bakhokhintsela bangaphondli kuletimiso . 
Kulungiswa kwembhede nemingcengcema kuvamise kudzingeka ekhwakheni nasekutfutfukisweni kwesakhiwonchanti eceleni noma ngesheya kwemfula . 
Liviki Lekunakekela kwetemphilo likungenelela lokumcoka kwentela kubukana nematfuba ekubasengotini ngekwetemphilo kwetisebenti ngekusukuma kucala ngembi kwekuba babe nemtselela lomubi ekusebenteni kwabo konkhe . 
Sidzingo setindlu tangasese temphakatsi , tinsita tekutitfuma nekugeza , tikhungo tekwenta iwashini kanye nemaphayiphi latimele lasetjentiswa kudvonsa emanti kumtsamo loniketako labekwe kumabanga lahambekako kusuka etindlini kutawukhishwa njengobe tinsita letisendzaweni tiniketwa . 
Sisebenti lesinemvumo kumele sibe nebufakazi bekutsi siniketwe emandla njengesisebenti lesinemvumo kwentela tinhloso taLomtsetfo lona . 
Ngalesikhatsi tisebenti tebulungiswa eMpumalanga Koloni naletiboshwa tishiya lengadze yesibhedlela seTB saseFort Beaufort , besibukeka kabusha . 
Kwenele kusho kutsi nanoma ngusiphi sinyatselo lesijule emitsetfweni letsite sitawuba ngulesimatima kakhulu kulokushube kakhulu . 
Loku lokutfolakele kwaphindvwa tindleko telucwaningo lwaphambilini . 
Lesigaba sibutsetela lusebentisomali nelwabiwomali lolulinganiselwa emavoti . 
Sita bafundzi kutsi basungule silulumagama lesimcoka setembhalo sekuchaza kanye nekuhlatiya ematheksti etembhalo . 
Madvutane nje sitawukhulumisana ngenchubo yemhlahlandlela wekuhlela kabusha . 
Ngenca yetintfo letinyenti letitsengiwe kamuva , letingakashicilelwa , loluhlu lolungenhla ngahle lungafaki ekhatsi yonkhe imisebenti yeGauteng Tiger Brands . 
Inchitfomali ikakhulukati ingekuniketwa i-LAC emandla , Kuceceshwa kwaNobhala we-LAC , kusungulwa kwedathabhesi ye-LAC , kusungulwa kwe-FSA , nekugadza nekuhlola imihlangano ye-LAC . 
INyakatfo Nshonalanga imakethiwe njengendzawo lesembili yemagugu yaseNingizimu Afrika emibukisweni ngetincwajana netikhangiso . 
Letigaba taloMtsetfo tenta kutsi kuvalwe tindzawo letinyenti letiphisako nekutsi kube nekuhlangana kuto tonkhe letimboni . 
Ngakoke , letinye tindlela tekusebenta ngebugebengu lobungebubi kakhulu titawucatjangwa . 
Kusebenta kwalelisu kuhlolwa kubuye kushicilelwe nguletinchubomgomo letibalulekile letisihlanu letilandzelako : 
Njengasemaveni lamanyenti , kunemlandvo lomudze welusekelo lwahulumende lwemboni yetimoto eNingizimu Afrika . 
Letindlela leti tifaka , ekhatsi kwalokunye : 
Kute sikwele sihambisane nemcondvo nekudizayina silinganiso lesikahle lokuhambisana nemongo , khumbula kunaka kwakheka netintfo tendzawo yelibhilidi . 
Kwengeta , luphiko lisungule irejista yenkontileka kucinisekisa kutsi tilawulawula kalula tikhatsi tenkontileka nekucinisekisa kutsi tinkhontileka titfolakala kalula kuto tonkhe tisebenti letikuleLitiko , kakhulu baphatsi bemiklamo . 
Kodvwa , kusebenta kahle kucinaniswe silinganiso seluntjintjanisomali lesehlako nekukhula ngemandla etindlekweni teyunithi yemsebenti . 
Kulawula imphahla levunyelwe netivumelwano temisebenti nekucinisekisa kusebenta kahle ngekuhambisana nesivumelwano lesishiwo . 
Imitsetfomgomo Yetemlilo Neyetekugadza isekela intfutfuko kutenhlalo nakutemnotfo wasetindzaweni tasemakhaya ngekusungula tinhlelo nemasu latawuvikela , alawule futsi agadze emadlelo nemililo yasemahlatsini . 
Kuphepha kwemuntfu kuyintfo lemcoka endzabeni yaletinye tindzawo letisetjentiswako letilusito tawonkhe wonkhe , ikakhulukati tindlu tekugezela kanye netindlu tangasese temphakatsi . 
Lenhlangano ilindzele kukhulisa kakhulu timali tetinhlelo tekucasha netebunikati ngekulinganisa ngalokubabatekako imitfombolusito yalabanye balingani emakethe lehlosiwe . 
Kulawula yonkhe imisebenti lefaka ekhatsi lesemtsetfweni netimoto tesabsidi , kufaka ema-oda nekucinisekisa imphumelelo ngekubhadala ngesikhatsi bephakeli bemphahla , kuphatsa tinsita letibalulekile nekulungiswa kwetintfo netakhiwo . 
Lokungenani sipiliyoni seminyaka lemitsatfu eZingeni leSikhulu Lesikhulu seteKulawula . 
Kubuketa imiklamo nekuvalwa kwetivumelwano kufaka ekhatsi lokubuyiselana ngekwetimali lokufanele . 
Kutawukhishwa Sitifiketi Sekubhalisa lesinenombolo yekubhalisa masinyane uma sekusetjentwe emafomu . 
Kubekwa ngalokunembako imidlalo ngetigaba kumcoka kakhulu . 
Ngempela sibuya kulimuva lelibuhlungu nalelite litsemba . 
Lesifundvo Lesivamile sente lwati loluvamile lwatfolakala kuwe kuletinhlobo letinyenti tetikimu taHulumende temali yekulekelela kutetindlu . 
Tidzingo letihlanganisiwe tekuboleka imali lengukheshi tahulumende jikelele nemabhizinisi ahulumende langenti imali . 
Bomasipala labambadlwana bahlanganise lesibalo lesikhulile semaphoyisa etindzaweni tabo ngekufakwa kwemakhamera ekucopha lokwentekako lakenta kutsi emaphoyisa akhone kubona tigebengu ngembi kwekutsi kubhaliswe tikhalo etiteshini temaphoyisa . 
Hulumende ubeke tisusa letichazanako kutfutfukisa kufanana nekulingana . 
Incenye lesenyakatfo naMasipalati itntsabantsaba futsi yakha incenye yelinani letindzawo temvelo letikhona . 
Lomklamo usebentele labangenawo emakhaya langekhatsi edolobheni leJozi uniketa imfundvo yebatsengi betindlu levamile ngesimo sekungabi nelikhaya ngekhatsi edolobheni . 
Lokulandzelako kumele luhlu loluhlanganisiwe lemiklamo lesembili Masipalati lekufanele ayitsengise kabanti mayelana ngetimali kanye nekusetjentiswa . 
" Imfundvo sikhali lesinemandla kakhulu longasisebentisa kugucula lomhlaba " - lawa ngemavi lashiwo ngulo bekanguMengameli Nelson Mandela . 
Yonkhe imibiko kwabelwana ngayo neMcwaningibabhuku Jikelele . 
Yeluleka ndvuna ngato tonkhe tinhlangotsi tekutjalwa kwemahlatsi eRiphabliki . 
Kusisa lokuchubekako nalokukhulako kwetinhlelo letisekele ebufakazini letihloswe ngekunakekela netinsita letigcile kulelicembu lemnyaka lihlala libaluleke kakhulu . 
Incenye lebalulekile yaloku kutfola kutsi ngubani lokhokhela tincenye letihlukile talesakhiwo lesifunwa nguloluhlelo . 
Luklayo lwendzawo lekusakateka kwebungako betinhlayinhlayi , tincetwana letincane kakhulu letibolako tekhabhoni kanye nenayithrojini , kanye nemaphethini ekusakateka kwetitsako temvelo letincane etinseketseni letiphasi khona lapho endzaweni yelucwaningo . 
Imitsi yekubulala likhula ingena eluhlelweni lwemanti ngendlela lecondzile nalengakacondzi . 
Lokunemtselela kulesimo sebunjalo , kweswelakala kwekuceceshwa nekwati , imitfombolusito yetimali lenemkhawulo , ikakhulu etikhungweni tesifundza tekunakekela ngetemphilo , futsi nekweswelakala kwemandla ezingeni setiphatsimandla . 
Ngubani lobhadala lomunye futsi malini , futsi yini layitfolako ? 
Kimi kubukeka ngatsi kuncisha inshisakalomali yemdlulisicala wesibili kwakha kwephulwa kwemgomo wemtsetfosisekelo wekulingana . 
Lokunyenti lokwentiwe ncono sive singatsandza kukubona kuvamise kudzinga imitfombolusito lengetiwe futsi ngalesinye sikhatsi kunganciphisa tindleko . 
Etindzaweni tebunikati bekuwasha timoto letiphakeme , kufanele kuniketwe tindzawo tekupaka tivakashi letimbili ngekhatsi , kwengeta endzaweni yekupaka lesesitaladini . 
Ngicabanga emalunga elulekwa kutsi kanyenti Sibhunu , lesingenasidzingo kangako , sita kamuva . 
Letinye tikimu letihlose kukhutsata lubanjiswano emkhatsini wemafemu endzawo lamancane nalasemkhatsini , kuwasita kutsi atifundzise kuyekela kulwela imakethe yakuleli levikelwe ngalokusezingeni lelisetulu , asebentisane kute kutsi akhutsate timfuno tawo letifananako etimakethe takuleli netangaphandle kulamanye emave . 
Kodvwa kwekucala nalokuhamba phambili , lofaka sicelo sekundlulisa licala wesibili ungumake futsi akunalutfo emaphepheni lokuphakamisa kutsi yena , noma indvodza yakhe , abacabangeli bantfwana babo . 
Inchubomgomo ifanele kutsi yesekelwe ngumtsetfo kute kucinisekiswe kutsi ifezekiswa ngemphumelelo , futsi kute kube ngumanje kwentiwa kwemtsetfo lomusha kwesekela lisu netichibelo temtsetfo lokhona kwentiwa . 
Lokumcoka kakhulu tinchazelo tekumelana nekungenwa . 
Kusimama kusho kucinisekisa kutsi masipala unemalingena layanele kanye nekuhlanganyela lokwanele kanye nekusimama kutetimali kute usekele ngetimali futsi udilive ngekwesabelomali sakhe . 
Lobhidako kufanele anikete bufakazi bemfundvo yabologadza labatosebenta ngesikhatsi salekontileka . 
Tisetjentiswa letimise kwefaneli tiba ngelingasetulu nome tintante ngelingephasi , tibonakale ngenombolo yefulegi , lelihamba nemsinga kancane . 
Kutfola , kufaka kanye nekugcina lithulusi langcondvomshini , tinchubo kanye nemanethweki kute usekele kuniketwa kwetinsita kuLitiko . 
Kutfutfukisa nekusebentisa Luhlelo Lwemakhono Emsebentini . 
Leti tikhungo , letetfula insita ebantfwini , ngenca yebulukhuni besimo , atikhoni kulungisa kudla kwabo ngoba bayagula noma bangemakhaya laphetfwe bantfwana . 
I-Malaysia isibonelo lesihle ngoba eminyakeni yekucala lelishumi yekukhetfwa kwabo , tisebenti tahulumende tidluliselwe kulitiko linye kuya kulelinye , ticitsa sikhatsi lesicishe sibe minyaka lemibili kulelotiko . 
Tibonelelo tiyabuyeketwa kuleso naleso Sitatimende Sesimo Setetimali lusuku nekulungisa sivete silinganiso sanyalo lesikahle kakhulu . 
Lapho lamaBhodi Emanti aniketa imisebenti leyengetiwe , njengekwesekela kumaKomidi Endzawo Emanti , letindleko leti tingabuyiselwa ngetibonelelo letikhishwa ticondziswe kumtimba lofanele wendzawo . 
Likheli lapho itfolakala khona idokhumenti nalapho kufanele itfunyelwe khona , lingehluka . 
Ngalokukhwesha kwemaphethini ekubukelwa kwetindzaba , kunesidzingo sekutsi Hulumende aphenye emaplatifomu lamasha langasentjetiselwa kufikela kutigaba letinkhulu ngelinani bantfu . 
Kubekwe embili tingenelelo tebuciko letitsite kuleminyaka lemitsatfu letako kute kutsi tilungise letinsayeya letikhonjiwe . 
Loku , noma kunjalo , ludzaba lwamhlabawonkhe akusilo lweNingizimu Afrika kuphela . 
EJozi timfuno tehlile muva nje , kusoleka lokuphikiswa kwaloluhlelo lolusha lwemakhadi ekubhadala . 
Lizinga leLivekati lizinga leliphakeme kakhulu laloluhlelo . 
Nanoma kuvame kungabutwa kumkhakha wangasese kutsi umcwaningimabhuku wangekhatsi ulithulusi lekulawula lelicinisekisa buholi lobukhulu lobuhle , kumkhakha wahulumende lomcondvo usatawutsengiswa ngalokuphelele . 
Lesakhiwo setindzawo leticondziswe naletinakekelwa kungatsi tingabi netilwanyane eveni letivamise kudzinga kubambisana ngalokwecile emkhatsini webetinsita temphilo tetihlahla emaveni nemkhakha se-APHIS noma tindlela tetinhlelo temasaveyi , kuhlola noma njani noma kulapha lokuhlukene etindzaweni . 
Lamacembu agcile etindzaweni letine letibalulekile . 
Emabhizinisi ahulumende lamakhulu akhombise kukhula ekusetjentisweni kwemali yesakhiwonchanti kuleminyaka lemitsatfu letako , kuze kutfutfukiswe kuncintisana lapho kusenensayeya yemncintiswano losalindzelwe kanye nekumelana nesidzingo lesikhulako setinsita eminceleni kanye nekutsengiswa kwagesi . 
Lokucuketfwe noma lenye idatha lekungenteka kutsi usinikete yona futsi lengekho ku-akhawunti yakho yemsebentisi , njengetintfo letitfunyelwe letingavela etinkhundleni tetfu , tingachubeka tihlale esayithini letfu kuye ngekutsandza kwetfu nanoma ngabe i-akhawunti yakho seyicishiwe . 
Lilungelo lemcashi kwemukela nome kwala nome ngabe ngukuphi kunikwa ithenda . 
Liphindze futsi lisho kwengetwa kwelinani . 
Nanoma tiphatsimandla tendzawo tingatfola tinsita tekontileka yangaphandle kutsi igcogce iphindze itfwale imfucuta , ekugcineni kuyohlala kungumsebenti wato lobalulekile kutsi batfule tinsita . 
Kunekubhekisisa kulamacala lamatsatfu - kugcekezwa kwetindlu , kugcekezwa kwemabhizinisi nekutsatfwa kwetimoto . 
Lunyenti lwelwabiwomali luniketwa kutinsita temanti . 
Hulumende ufaka ekhatsi emazinga avelonkhe , esifundza kanye newendzawo . 
Basebentisi labanyenti bemhlaba bakholelwa ekutsini lutfunyela ne-gypsum kungasetjentiswa ngekuntjintjana . 
Lena yimiklamo yonkhe lehloselwe lusha lesungulwe kusuka ehhovisi laSodolobha . 
Lendzaba iyavetwa kamuva kulombiko . 
Lelitiko kuye kwadzingeka kutsi liphindze libuke kabusha lisu lonkhe lalelitiko kwentela kucinisekisa kutsi tonkhe tinjongo tiyalungiswa nekutsi ticondzaniswa neligunya lalo lekwenta . 
Likhambi lalesimo , i-ICT itawufakwa emkhatsini wetinchubo letifanako tekuhlela , kubhajetha , kuphatsa bungoti , kusebentisa , kugadza nekuhlola . 
Emabhajethi laniketwe tibhedlela tesigodzi asentjetiswa kahle kusekela ngetimali kuphakela tinsita temphilo ngentsengo lengiyo kusigulane ngasinye ngelilanga . 
Kutfutfuka kwesetfulo kutigaba tebungcweti , tethekhnikhali kanye netekusebenta ngetandla . 
Emanyuvesi nawo adlala indzima lebalulekile ekutfuleni imisebenti yetebuciko lefunwa nguvelonkhe . 
Kute kubukanwe nalokungakapheleli , Litiko lacasha tisebenti letisafundza kanye nebafundzi kute kusungulwe umtfombo wemakhono . 
Kuhlolwa kwenchubomgomo : Kuhlola Inchubomgomo lokugcile ekusetjentisweni nasekuphumeleleni kwetinchubomgomo . 
Banikati bemapulazi baveta tehlakalo tekuhlaselwa emapulazini nekubonakala kungasebenti kahle kweMbuso kuphumelela kuvikela labo labahlala emapulazini . 
Lenchubomgomo yesikolo kumele ibuketwe njengelwatiso lwetesayensi lolubakhona , lokufaka ekhatsi kweluleka lokubuya kubemtsetfo wetetemphilo noma wetemfundvo kuvelonkhe noma esifundzeni . 
Likhono kanye nemphumelelo mayelana netinchubo kwaba nemphumela wekufezekisa tinhlelo ngemphumelelo lokungumgomo longemi ndzawonye . 
Sibonelo , ummbila nakolweni , kutfwele imisebenti lesekele kufomula . 
Ngaphandle kwekuyekela tibophelelo , ibhodi yebacondzisi akukafaneli kutsi ibe setimeni lapho iva sidzingo sekweca ngetulu tincumo telikomidi lekuhlolwa kwemabhuku . 
Lesiphakamiso sentiwe sekutsi bahlali bakumadolobhakati aseNingizimu Afrika kumele bakhutsatwe kutsi batsatse bulawuli betindzawo labakhelene nato . 
Sibonelelo semlingani asitselelwa kushada futsi . 
Emandla landluliselwe atawufakwa ngaphasi kwenkontileka lekufanele kungenwe kuyo emkhatsini kwetinhlangotsi . 
Kungeta kumakontileka ekusebenta latayelekile , bonkhe baphatsi badzingeke kutinikela ngekwabo ngekubhala kucinisekisa tinchitfo tato tonkhe timali tesabelo lesigcwele kanye nekubika ngesikhatsi ngesabelo lesigcwele njengoba kudzingwa tinhlakamsebenti tesabelo letihlukile . 
Tinhloko teluphiko takhutsatwa kutsi tihlole lapha nalapha tisebenti temasekishini ato kanye nekucedza emandla kukhwaphanisa nenkhohlakalo . 
LoSokontileka utawuba nesibopho sanoma ngukuphi kumoshwa kwemanti ngenca yebudlabha . 
Lomcimbi uphele kamnandzi , ngemculo netibongo kulabo labebawuhambele . 
Uma ngabe masipala ucinisile futsi utinikele nakulenchubo yekwakha kabusha Inkhaba yalidolobhakati , lokutinikela kwakhe kufanele kutsi kubonakale kulwabiwomali lwemnyaka ngekutsi kube khona sikhwamamali lesikhetsekile lesibukene nenkhaba yalelidolobhakati . 
Kungcikitsi yekwakha indzawo yekuhlaliswa umtsetfomgomo wekungachubeki ucondziswe ekukhutsateni kwephuka lokutsite kutincenye letitsite teluhlelo lwasemadolobheni , kufezekisa imitselela letsite . 
Emazinga emanti alelinani leliphelele lemanti lahlantekile ( kufaka ekhatsi emaswireji latsela emantini aselwandle ) kungena emantini aselwandle kuhluka kakhulu . 
Leminikelo le beyingulemikhulukati lemibili kulemikhakha lemincane jikelelele . 
Ngako-ke kuhlelela tisetjentiswa temmango tetinhlobo letehlukene tekuhlala titawehlukahlukana . 
Uma ngabe imalimboleko inentalo legucugucukako , sephulelo sekukala nanoma ngukuphi kulahlekelwa kwekumosheka silinganisontalo samanje lesisebentako lesincunywe kukontileka . 
Lenjongo yalemiklamo kusungula tindlela tekuphatsa lwatiso kahle kuluhlelo ngalunye nekucinisekisa kwekutsi lamathulusi edatha ledzingekako lasezingeni nemiculu kuyasetjentiswa lokutawuniketa lomzila lodzingekako wekuhlolwa kwemabhuku kwentela lwatiso lwekusebenta . 
Umtsetfo Wetemabhange ufuna kutsi nome ngumuphi umuntfu lochuba " libhizinisi lelibhange " abhaliswe njengelibhange . 
Tihlwele taphindze futsi tamemeta tacishe tasha emavi ticela lusito , kodvwa kwaba nhlanga temuka nemoya . 
Nanobe bagcizelela kuhloba , abawatsandzi sanhlobo emateki . 
Imigomo nemibandzela yekusebentisa 
Tindlela tekusekela tiyimfihlo yemphumelelo nekukhula kwenhlangano yekhophelethivi e-Ithali . 
Likolishi leTemfundvo i-Edgewood lase-Pinetown lisebenta njengesibonelo . 
Kuchubeka nekuniketa tinsita tekubhalisa nelayisensi . 
LeSikhwama siniketa tinzuzo kumalunga lasulile emsebentini , latsetse umhlalaphansi noma kufa . 
Labanyenti labangasebenti besikhatsi lesidze . 
Kukutivela kwetfu kutsi kute lokwenele lokwentiwa batfulitinsita betintfo tekwakha labasimeme kukhombisa kutinikela ekutfutfukiseni bosokontileka labasacatfuta njengemaklayenti latimele , lanesibopho nalabalulekile . 
Kwengeta , Luphiko ludlala indzima kuluhlelo lweLitiko Lwekungeniswa . 
Uma ngabe kufuneka kutfutfukiswe emazinga ekulawula imfucuta yekunakekela imphilo , kumcoka kutsi kutfole kunakwa lokufanele ( lokusukela kulobungoti lobukhona ) futsi kanjalo nekucaliswa embili . 
Kulunganisa kanye nekuphatsa tifundvo telucwaningo letibuka imincele yemhlaba . 
Letinhelo temabhizinisi futsi tifaka tinhlelo tekukhicita letisetjentiswa balimi kute bahlele emabhizinisi ngekhatsi kwemapulazi . 
Banako kufinyelela kuwo onkhe emakhaya emmangweni . 
Agcila ngalokukhaliphile ekusebentiseni imali nelwabiwomali lwematiko , futsi ekwenteni njalo , asinike umbono loncono wahulumende nemisebenti yakhe . 
Lenyatsi ingatselela letinye tilwane epaki nome etindzaweni tekufuya letisedvute . 
Tindlela tekugucula kulawulwa kwekontileka setiyasetjentiswa kumatiko lasitfupha kanye nakubomasipalati labatsatfu . 
Kuniketwa Kweluhlelo lolufanele Lwemfundvo Yetetindlu ngaloko kudzinga kutsi timisomtsetfo , tindlela tekuniketa kanye nelicembu lebatsengi lelihlosiwe likhonjwe ngalokucakako . 
Tinsita tetekutfutsa tahulumende kuleSifundza tibonakele njengetinsita lekufanele tentiwe ngumphakeli tinsita lotimele . 
Imisebenti yaHulumende ivalwe mibono yemicabango lengalesinye sikhatsi sifiso sekuphatsa ngendlela leyakhako singekho ngalokuphelele . 
Lokwabelana kabusha lokuhlongotwako kutawugcugcutela kuhlanganisa kwetindzawo tekuhlala netekusebenta futsi kutawuletsa imisebenti yetetimali edvutane netindzawo tekuhlala . 
Ema-aloyi e-aluminiyamu lanato totimbili letimphawu letilandzelako : 
Ticelo letingakavunywa ngileto ticelo letaliwe futsi tingatfoli sincepheteliso . 
Kwetfula kwemanti lahlantekile etindzaweni tasemaphandleni kusetjentiswa emaloli letfwala emanti kwachubeka kuwo wonkhe lomnyakatimali . 
Emalunga ebetindzaba alindzeleke kutsi asebentise siliphu sekuphendvula lesifakwe lapha uma bacinisekisa kuhlanganyela kwabo . 
Mhlabawonkhe , tetayeti ekusetjentisweni kwetibhedlela tiyantjintja ngemphumela we : 
Leticinisekiso letiniketwe nguloSokontileka ngembi kwekwenetisa nekuphotfula leKontileka ngekwemibandzela yeLifomu leSivumelwane titawukhululwa uma kukhishwa Sitifiketi seKuphotfula . 
Kungatinti kwetembusave e-Arab kuletse kugcila ekubukeni tinzuzo temshwalense wematfuba ekulahlekelwa ngetembusave . 
Bafakiticelo kufanele bavete kutimisela kuba yincenye yebasebenti labatibophelele futsi labanemakhono ekutfutfukisweni kwetenhlalo kute babe nemphilo lencono yeluntfu lwaseGauteng futsi nebeNingizimu Afrika bonkhe . 
Umcashi kanye nalowo nalowo lokhipha ithenda kufanele kutsi bahambisane nalemigomo yalethenda . 
Nanoma kunjalo , intfo leyesekele lendlela lena kutsi bothishela etikolweni nemitimba leyengamele banemakhono ebungcweti ladzingekako ekutsi bangabukana nemtfwalo welwabiwomali . 
Kunyenti lokungentiwa kuhlangabetana neticelo letibhekekile kulikusasa kunekuvimbela kukhula . 
Kube nekuvakasha lokune nekuchumana netikhungo tebucwepheshe lokwentiwe emkhatsini kwemnyaka . 
Lemicabango ihambisana nesiphakamiso lesiphambi kweNdlu . 
Onkhe lamanye emakleyimu asasphenywa . 
Tingucuko tekwenta ncono kuncintisana nekuvusa emazinga lasetulu ekusisa , kanye nekugcugcutela kusebenta lokwengetiwe kwemkhakha lotimele , kubalulekile kusekela ekwakhiweni kwemisebenti . 
Lesiceshana seluhlelo lufaka ekhatsi Umcondzisi Lomkhulu : Kuphatfwa Kwetetimali neKubalisisa / Satitimali-Jikelele Sesifundza nekuniketa tinsita tekucecesha lokumisiwe nekutfutfukisa basebenti lebayamene neluhlelo . 
Sikholwa kutsi emakomidi ekucwaninga emabhuku anendzima lebalulekile ekubukaneni netimo lapho kungenteka kunekungabata ngekutimela kwemcwaningimabhuku . 
Ncedza ngekulawula ibhajethi kanye nenchitfomali . 
Lesiboshwa salinyatwa sikhulu ekuhhwilitisaneni lebekumayelana neligwayi . 
Lizinga lelisetulu lekungasebenti lingulelinye letinsayeya iNingizimu Afrika lebukene nato . 
Lesi sikhatsi semnyaka senjabulo yingcikitsi lehambisana nalesikhatsi senjabulo kanye Nelilanga Lakhisimusi . 
Bungoti bunye lobukhona lapho kumunywa kwebucopho , lokumele kuphikiswe ngekubhalansisa ngekwemtsetfosisekelo emalungelo emuntfu enkhululeko yekunyakata neyekutihlanganisa ; 
Ngaleso sizatfu , kwakheka kwayo kufanele kutsi kungayi kuphela ngekubuka lwatitsite , kodvwa ngekubuka bantfu nesimondzawo . 
Vula ematfuba emsebenti kulabo labangasebenti lapho khona batotfola emakhono ngesikhatsi basebenta kute bakhulise emandla abo ekutfola umholo ngembasha . 
Njengalokufanele , cishe sikhatsi lesingaba tinyanga letisiphohlongo semnyaka emanti langcolile kumele alahlwe ngekunisela . 
Kubonelelwa kwalomkhakha kunika kukhona kucinisa kulawulwa kwawo , loku lokunganika inzuzo . 
Kubonakala ngatsi kusetjentiswa kanye , nakuphikiswa kulisu lelingeniswako lelishayisana nekuvaluwetha lokwetayelekile , kutawusebenta . 
Kahlekahle , sinyatselo sekucala sekubukana neligunya lelabelwanako kwenta ngekucophelela indlela yekulawula , yekunciphisa loko kungalingani njengoba kungenteka . 
Umtsetfo Wetimphahla Letiyingoti longamele tekutfutsa emasampuli ephatoloji udzinga kutsi lokupakisha kwemazinga lamatsatfu kweLubumbano Lwemave kulandzelwe ngalendlela : 
Lokusetjentiswa kwemitsi lebulala tinambutane etitfweni tetekulima kubangela bungoti bekungcoliseka kwemanti . 
Kube neluntjintjo lolukhulu loluphatselene nesichaziselo sebuhlanga , kwakheka kwaso kanye netindlela taso letisisekelo sekuphatsa . 
Lenkhinga kukhulunywa ngayo kuze kwatiswe ngekubulala emagciwane emchamo . 
Kwengeta , bafundzisi lababili babontsanga lebavele bakhona nabo futsi batimbandzakanyile kuloluhlelo . 
Uma ngabe tincenye letibalulekile tentfo leyimphahla , Indzawo noma Lithulusi linetimphilo letibalulekile letihlukene , tibalwa njengetintfo letihlukene , tibalwa njengetintfo letihlukene ( tincenye letinkhulu ) temphahla indzawo noma lithulusi . 
Lolungenelelo luchubekisa kuhlela kwendzawo yasemadolobheni lokuhlangene kuletindzawo letilandzelako : 
Letinye tizatfu tekuvikela tifaka ekhatsi kungalingani kwemave emhlaba lokuchubekako , kukhatsateka ngemnotfo losemkhatsini , kukhula kwentsengo yemikhicito , tinkinga tetikweleti kanye nesimo lesishubile sekuma kwetindzawo . 
Kutsatfwa njengalokumcoka kutsi emazinga ekwehlisa , kugucula kanye nekusebentana nemfucuta lenebungoti kusungulwe . 
Ngelishwa , linani lebazuzi emkhatsini kwelusha luyachubeka nekwehla kuwo wonkhe lomnyaka futsi akukabi nekukhula lokukhulu ngesikhatsi kucashwa . 
Loluhlangotsi lolu lunikwe umsebenti wekuhlela , kudizayina kanye nekugcina imigwaco isesimeni sayo lesifanele , tidvonsamanti taphasi emgwacweni , nato tonkhe takhiwo tamasipala . 
Kulomnyaka lobuyeketwako , loLuphiko lweLitiko belubandzakanyeka kutinchubo tekujezisa setisebenti letimbili lababekwa licala letento tekungetsembeki , lokwaholela ekutsi leLitiko libandlululwe . 
Bonkhe baphatsi betfu labasetulu Bakunkhontileka Yeminyaka-Sihlanu . 
Kuyesatjwa kutsi lomtsetfo ungahle ungasebentiseki ngalokusemtsetfweni uma ungahlala ungakachitjiyelwa ngalokufanelekile . 
Lokhomishana wesifundza usenkhundleni nelitsimba lekusebenta litawutfunyelwa kuyosebenta kulendzawo kubamba lababhebhetselisa bugebengu . 
Yinye yalasiphohlongo irigi ye-oyili lelinganiselwa umkhakha weNshonalanga Kapa , mane kuphela emarigi lahlolwako ngemnyaka , lokukhombisa ematfuba ekukhula lamakhulu . 
Kusekela umsebenti weforensiki nesigodzi . 
Batsi lapho nabefika esethini yekucala yetitebhisi lebeticondze phansi ngalokucikile , bafucwa sicuku lesikhulu sabafucela embili . 
Sikhonile kuveta letinye timali ekwenteni imiklomela yekutisekela ngekwetfu ngalesikhatsi tiboshwa setikhishiwe kuletikhungo . 
Etindzawenilapho khona umhlaba uniketiwe khona , lelitiko lutawusita ngetekutselela , kucecesha nekufaka sandla kute kutsi umhlaba loniketwe kabusha uyakhicita uba nenzuzo . 
Imimmango yasemakhaya ngako-ke isisusa lapho kusungulwa , kusetjentiswa nekulungiswa kwetinsita kutawenteka khona . 
Ngekulivumela kutsi libhebhetseke , sibukana nengoti yekutsi sigamu selusha lwetfu ngeke sifike ebudzaleni . 
Loku kungoba basungule luhlelo lwemalunga emndeni wetiboshwa kutsi tiletfwe kulendzawo yekuvakasha . 
Kungaleso sizatfu kutsi nasihlangana , sicocisana ngemibiko yekota . 
Sakhiwo setinkantolo taseNingizimu Afrika sifaka ekhatsi Inkhantolo yeMtsetfosisekelo , Inkhantolo Yekubuyeketwa Kwemacala , Tinkhantolo Letiphakeme , Tinkantolo taBomantji naletinye tinkhantolo letisungulwe ngekweMtsetfo wePhalamende . 
Kubuketa tikhalo letendlulisiwe ticatsaniswa netincumo tenhloko yesikhungo setemphilo . 
Kusikhatsi lesifisha , leLitiko lifisa kucinisekisa kutsi tisebenti letiyimvelakancane futsi letinemakhono lekungunyalo ticashwe kuLelitiko , tiyagcinwa futsi titfutfukiswe ngemphumelela . 
Lolwatiso lolukulewebhusayithi kuhloswe ngalo kuniketa lwatisojikelele mayelana nemkhakha noma imikhakha letsite futsi alusiso sisombulule lesiphelele saloyo mkhakha . 
Kunyakata akumelanga kubukwe njengesiphetfo ngekwako , kodvwa indlela lekungenetiswa ngayo tidzingo . 
Tinhlelo letinganeli tekubona bantfu lababasolwa ngekhatsi Kweluhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu loluholela kutsi sikhungo ngasinye sisebentise indlela yaso yekubona kusuka ekuboshweni kuya ekubagcineni . 
Emakhono : Kuhlola emabhuku , kuphenya ngekukhohlakala nekulawula imihlangano noma imisebenti yekuhlola bungoti , kucabanga ngekutikhandla , budlelwano bekubambisana , kuphatsa lokufaka ekhatsi kuphatfwa kwemklamo wemacembu lahlukene , buholi lobunemasu , kubhala kabanti imibiko , kwenta tetfulo , emakhono angcondvomshini . 
Lokusetjentiswa kwemali kugcile esikhatsini lesisemkhatsini kwemnyaka kutawuba sekutfutfukiseni sakhiwonchanti semitfombo yemanti nasekusabalaliseni kute kuphakelwa ngekutsembeka emanti labuya kusakhiwonchanti semitfombo yemanti lamanyenti langakahlantwa kute amelane nesidzingo lesisimeme saseNingizimu Afrika . 
Tintfo letisunguliwe letigcugcutela kuhamba ngetinyawo tifaka tindlela tetinyawo letisachubeka , tihlahla , emabhentji , kanye nefenisha yasemgwaceni leyenta ikhushini emkhatsini kwethrafikhi kanye nendlela yetinyawo . 
Lesigaba sekugcina sifaka ekhatsi imininingwano yemathekhinoloji nge " kuhlanteka " njengemandla agesi latfolakala ngemisebe yelilanga kanye nalamanye ematfuba emandla lekungiwo emiphakatsini lephuyile nobe lemincane yasemaphandleni . 
Loku kufinyeleleke ngekuhlehlisa kutfola imali yemiklamo lemisha , kujuba emankontileka lakhona nekushejula kabusha emankontileka lambalwa ekutsenga . 
Emamakha aniketwa umbuto latowumakha . 
Letingucuko letiphakanyiswako kutempesheni kuhloswe ngato kucondzanisa sikhwama sempesheni kanye netikhwama temali leyincenye yesikhwama semhlalaphasi eNingizimu Afrika . 
Kugcilisa bulingani emikhakheni lekucalwa ngayo lesemkhatsini noma lephakeme : Kwakhiwa kwebulingani nemitamo lehlanganisiwe nemkhakha wangasese kufanele kugcilwe emisebentini yekubaluleka kwemphahla letsengiswako lapho buhle lobucatsanisekako bukhona nalobungazuza elusisweni lwemkhakha wangasese lolukhulu . 
Libhokisi ngalokutayelekile litfutfwa ngeligumbi lemoto ngesikhatsi kutfutfwa kanyekanye kwekuhluta nekwekuchumisa tichumane . 
Mayelana naloku , lelitiko lifanele kutsi litfole indlela yekwesekela lenchubomgomo yekwesekela emathenda emabhizinisi lamancane , ngoba loku kuvamise kutsi kubangele lelitiko tindleko letenyukile . 
Lekhozi ihlose kuhlomisa emalunga emakoporasi , tisebenti letengetekile kanye nebeluleki labakutekutfutfukisa emakoporasi ngekukhuluma nganaku lolulandzelako : 
Kwamanje , letinkhombandlela letilandzelako titawulandzelwa nguleLitiko . 
Lapho kunematfuba langetiwe kanye netimo tekungabi nemandla , lelitiko kumele lisebentise luhlelo lolunemfutfo lwentfutfuko kugucula timo talo tekungabi nemandla tibe nguletinika emandla . 
Batawulindzeleka kulawula babuye babuyekete emakontileka kanye nemakhotheshini , basite ngetekulawula letivamile kanye nenchubo yethenda . 
Ngetulu kwekuceceshwa ngetebuchwepheshe , kwatisa jikelele kuyabonakala kuseta , kuhlose : 
Letinchubomgomo tisungula imitsetfomgomo lekhomba indlela yelulawulotimali lolukahle kakhulu . 
Licembu lesitsatfu lelitimele kufanele cishe libe neminyaka lemibili yekucutjungulwa kwetimali lokwentiwe etindzaweni letinkhulu . 
Lingembili lelibhilidi kufuneka lichunyaniswe nemisebenti yebantfu eceleni kwemgwaco kucinisekisa kubonakala kulabahamba ngetinyawo ngaleyondlela nekugadvwa kwesitaladi . 
Besifazane kanye neMakhaladi bebamelelwe kancono kulabasebentako kwengca kulabangasebenti . 
Emimangweni yase-Afrika , kunetinhlangano temishado letinyenti naletesekelako . 
Lemiklamo nekutjala lokudzingekako kute kugcinwe futsi kukhuliswe sakhiwonchanti lesitakhiwo igcile kutidzingo njengoba kubekiwe kulitiko lelifuna lusito . 
Letinye tinkhombandlela temakhono ebasebenti nato tiyadzingeka ekusiteni basebenti kutsi bente luhlolo lolwehlulelako . 
Litiko lihambise embili kuvuselelwa kanye nekwakhiwa kwetakhiwo tetfu letidzilikile . 
Kuphrinthwa kwesibili kwesitifiketi lesilahlekile kungatfolwa ngemali yekubuyisela ehhovisini lelitiko lelitikhiphako . 
Letinye tinkhinga tifaka ekhatsi kusetjentiswa kwebantfwana , tisebenti letingekho emtsetfweni tebachamuki , kufinyelela kulusito tekuniketa emalungelo etisebenti kutisebenti , kuceceshwa kwalabatsintsekako ngemitsetfo yekusebenta nekunatfwa kabi kwetjwala . 
Lisu laVelonkhe lelisenekuguculwa Lekulawula Imfucuta kanye Nekulawula Kungcolisa selisunguliwe futsi lilindzele kuvunyelwa ngalokusemtsetfweni . 
Lawula tintfo letenteka etindzaweni tekupaka tente imisebenti leminyenti nekusetjentiswa kahle kwendzawo ngetikhatsi letehlukile telusuku , njengekuvalwa kwetindzawo tekupaka tisebente njengetimakethe ebusuku noma tindzawo tekudlala ngetimphelasontfo . 
Kulandzelelwa lokutimele kwemsebenti wekulawula bungoti nenchubekelembili kwentiwa lucwaningomabhuku lwangekhatsi ngendlela yelucwaningomabhuku lolumiselwe kubungoti futsi sicinisekiso saniketwa kutsi letilawuli atisito letenele naletisebenta ngemphumelelo ekunciphiseni bungoti . 
Kodvwa akuwo wonkhe umhlaba , futsi ayavuseleleka . 
Lokudzingekako lokucacisiwe kuyadzingeka kwetindlela letitsatfwako kucinisekisa kwekutsi letincumatsi tasemaceleni talobudze bonkhe balomhume lohlala usimeme kudzimate kucedvwe kukhishwa kwemanti , nekutsi lelizinga nemugca kulomhume kulawuleka kahle . 
Kubuye kwaba nekukhatsateka kwekutsi ngabe bomasipala batawube baneTinkhundla tabo . 
Inkhululeko yesisekelo selulwimi , lisiko kanye nenkholo angeke kususwe kalula nje . 
Uhlose kwenta tinsita tahulumende tifinyeleleke kutakhamuti emimmangweni nasetindzaweni lapho bahlala khona . 
Ecinisweni , kukukhohlakala kusebentisa Kuhlaliswa Kwebantfu kute kutsengwe emavoti . 
Wemukela umculu lolungisiwe ; udzinga kugcwalisa tintfo letifanele . 
Inhloko Yelijele kufuneka isite Sivakashi Sasejele Lesitimele ekwenteni emandla lesinikete wona , kwenta umsebenti kwaso nekusebenta kwaso . 
Imvula KwaZulu-Natal irekodwe endzaweni lenkhulu yesifundza ikakhulukati ngeliviki lekugcina leNyoni . 
Nanoma ikhanola kusilimo sasehlobo etindzaweni letisivuvu naletipholile temhlabawonkhe , ihlanyelwa kakhulu eSifundzeni seNshonalanga Kapa njengesilimo sasebusika . 
Tinsita letihlanganyelwako ( tisetjentiswa ) nguleto tinsita letisetjentiswa ngaphandle kwesayithi , kwenetisa tidzingo temmango noma tasekhaya . 
Sesitfutfukile kancane ekutfoleni emanti lahamba ngeliphayiphi njengemtfombo wemanti lanatfwako . 
Labasebenta naye kanye nebangani batamkhumbula ngekudzabuka . 
Luntjintjo kumigomo lehleliwe - kute imigomo leyantjintjwa emkhatsini wemnyaka . 
Uma wephuta ngalokunganasidzingo , kungenteka utawudzingeka kutsi ukhokhele lenchubo yemafomu ekubhalisa . 
Kutsi loku kwenteke , kufanele kube nekusisa lokwengetiwe ekuntjintjweni kwemaphandle futsi labaphuyile basemaphandleni bafanele bavunyelwe kulawula tindzaba tabo . 
Lesitifiketi sibonakala njengelithulusi lelidzingekako kufinyelela kunoma nguyiphi imakethe yase-Europe ngemphumelelo . 
Lobhubhane utsintsa kuphakela netimfuno tekuya esikolweni emabangeni laphasi nalaphakeme . 
Kwengeta kuloko , kutawucinisa lizingagugu langasense letindzawo tekuhlala . 
Kuleso sigaba , nitawucaphela kutsi ecinisweni kulukhuni kakhulu kugcina kubusa kunekulwa imphi yenkhululeko . 
Sakhiwo selizinga leliphakeme singalendlela lelandzelako : 
Imitamo leminyentana yekwakha emakhono nekusimama yesekelwe Luhlelo lweTitini teKwakha lwe-ACT . 
Lomgubho ukhutsata bomake kutsi bamunyise ngalokukhetsekile etinyangeni letisitfupha tekucala temphilo yemntfwana . 
Tinhlobo letinyeti temagciwane titfolakala kumadamu tetinhlanti nakutinhlelo tetemanti . 
Kusibophelelo kutsi ikhophi lephatsekako legcwalisiwe yasayinwa yaledokhumenti ingeniswe , lokutawutsatfwa njengebhidi lesemtsetfweni . 
Uma uyekela noma uphuta kubhadala , utawukhokhiswa intalo nenhlawulo . 
Lokuphindzakabili kwenteke kusukela ekuphutfumeni kwekufakwa kwemaklemu ngembi kwelusuku lekuvala lapho bantfu labahlukahlukene bemphakatsi lofanako bafaka iklemu locondzene nemphahla lefanako . 
Sokontileka kufanele anikete futsi agcine libhokisi lelusito lwekucala leligcwaliswe ngetintfo njengoba kudzingeka ngekwemtsetfo lapho kunebantfu labangetulu kwalabasihlanu labacashiwe . 
Imvume lekhetsekile yaniketwa ngulenkantolo kwentela kwendlulisa lelicala kuyo kuphikisa lesincumo senkantolo lephelele . 
Tindlela tekukhipha emadatha nemathulusi tisunguliwe kucinisekisa kutsi baphatsi bavumela ledatha leyetfulwe endzaweni yabo yekusebenta nekutsi baniketwa umsebenti wekuyiphatsa . 
Masipala angeke akhokhele noma tiphi tintalo letokhokhwe ngaphambili . 
INingizimu Afrika ilive lentsandvo yelinyenti ngakoke lilandzela imigomo yentsandvo yelinyenti , lenjengekuhlanganyela kwesive kuhulumende . 
Tikhatsi lapho basebenti bahulumende bamiswa emsebentini babe baholelwa ngalokuphelele lesosikhatsi luphenyo lutsatsa sikhatsi lesidze akwemukeleki futsi kuniketa sitfombe sekutsi inkhohlakalo ayisiyintfo letsatfwa ngemandla . 
Tinsita letiniketwa nguleLitiko Letemphilo ngaphansi kwaletinhlelo letisitfupha kukhulunywa ngato kabanti lapha ngentasi : 
Lokunye lokujabulisako ngalokulinganako nguletindzaba tetemnotfo , lizinga nalokuphatselene nebulili lokudlala indzima . 
Loku ngekuhamba kwesikhatsi kuba nemtselela kulizingagugu lesincumo lesentiwe lulawulo lolukhulu kanye nalabanye labatsintsekako . 
Kukhishwa kwebantfu labangafuneki : Ngekuya kwemtsetfo , Indvuna Yetasekhaya ingayala kucoshwa kwemuntfu lobitwa ngekutsi akafuneki noma uvinjelwe , ngaphandle kwalofuna kukhosela . 
Kugcwaliswa kwetikhala letivulekile kute kwentiwe ncono kuhola futsi nekwetfulwa kwetinsita . 
Indvodzakati yakhe lencane ihlangabetene nebumatima bekutsintseka emoyeni kantsi ihlukubeta tjwala ngaloko . 
Baholi lababalulekile bawo wonkhe lomnyakato bebangenelela kantsi nemalungelo eluntfu , kanye nekutfutfuka kwebantfu . 
Kuhambisana naleliphuzu lekutsi nanome iNingizimu Afrika ingaba nekudla ezingeni lavelonkhe , isemaphaketheni etifundza letite kudla ngetikhatsi letitsite emjikeletweni wetekulima . 
Kuyekelela kwembuso wase-Afrika angeke kuyiphumelelise lemisebenti kutsi isebente . 
Linikwa sikhungofukamela lesinconywa ngematiko nalabatsintsekako bahulumende wendzawo . 
Loku kumbandzakanya kuphenywa kwekutfutfukiswa nekukhuliswa kwetinhlelo tesibonelelo setindlu letinsha netibonelelo tetindlu tekucashisa . 
Nome kunjalo , injongo yalokwakheka kwaloluhlaka kutsi sigaba ngasinye salemakethe lebalwe phambilini sitawutfola imojuli yaso matfupha lehlanganiswe netintfo letisetjentiswako " luvamile " futsi nalolu lolucondzene ngco nato tonkhe tigaba . 
Kukhutsatwa Lokungakeneli kanye nekwatiswa kwendlela yebhizinisi yekhophelethivi ngulenye yetihibe tekutfutfuka kwemakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
Lomhlaba lona wenta tihibe futsi uvimbela kuhlangana kwetindzawo tekuhlala futsi ngekwelizinga lelitsite usetjentiswa njengesehlukanisi setenhlalo netemnotfo . 
Kuhlela Intfutfuko Lehlanganisiwe akusiko nje kutsi kumayelana nekuhlela indzawo , ngako-ke lulawulo lwayo akukafaneli kutsi luniketwe Litiko Letekuhlela lamasipala nome babonisi . 
Sicephu se-15 sichaza emacala langaphansi kwekuphula umtsetfo netinhlawulo letingahle tibekwe uma kuphulwe imtsetfo . 
Simo Semitfombolusito Lebantfu kuLitiko . 
Bufakazi balomuntfu locelwe ngumtali kutsi alandze umfundzi kufanele buvetwe . 
Loluhlelo lwetimali tesibonelelo senethiwekhi yetekutfutsa kuhulumende nekwakhiwa kwenethiwekhi yetekutfutsa leticubile . 
Lokweswelakala kwemininingwane kungabuye kuchaze kusetjentiswa lokukhawuliwe kwaletinhlelo . 
Umklamo wekuniketa i-CIP wemiswa ngenca yemikhawulo yetimali . 
Kukhombisa kahle tinhloso tekusebenta Litiko lelitama kutizuza ngekusebentisa tinsita letiniketwe yibhajethi yeminyaka yalebhajethi . 
Temisebenti yeTemphilo eNingizimu Afrika yeteKuvikela yaVelonkhe yaseNingizimu Afrika idlala indzima yekusekela lebalulekile ngetikhatsi tetimo letiphutfumako noma tenhlekelele . 
Kucinisekisa kutsi kusungulwa kwetikhala temsebenti kusatjalaliswa kahle kubo bonkhe labatsintsekako . 
Kungumsebenti wembhidi kucinisekisa kutfolwa kwalombiko wekuhlolwa nguleLitiko leTemphilo . 
Kwakha uphindze futsi ugcine esimeni lesifanele kusetjentiswa kwetinchubo te-IT . 
Kutimela kweBhodi yeThrift kuyintfo lebukwa ngalokuchubeke njalo yenchubomgomo lengakhona kuguculwa njalo bashayimtsetfo lebafisa kuphocelela ngetintfo letingemagugu kubo . 
Lokwetfulwako kulenchubo , lekusimo sembiko kanye neluhlaka lwekusebenta , kufanele kuhole Umkhandlu wesikhatsi lesitako netento tekwesekela . 
Loku kuveta litfuba lekutsi lelive lihlolisise ematfuba ekutfutfukisa imboni yendzawo yekwendlulisa kutsi idlale indzima lebaluleke kakhulu , kukokubili mayelana neligalelo layo kutemnotfo kanye nekulingana nekufaka konkhe ekhatsi kwalabo bebakadze bancishekile . 
Kulengcikitsi kuncoma tindlela letinkhulu tamhlabawonkhe kanye nekutsi loku kunemtselela njani ku-Afrika kubaluleke kakhulu . 
Lelithebula ngaphasi likhombisa ibhajethi yekusebenta yesikhatsi lesisemkhatsini kuleminyaka lemitsatfu latako . 
Intfo lebaluleke kakhulu kwaba Ngumkhankhaso Wekucinisekisa , ngesizatfu lesitsi onkhe emaklemu emhlaba lasemtsetfweni lafakwe ehhovisi bekacinisekisiwe . 
Nganiketwa libito lakhe sisebenti lesiphendvula lucingo esibhedlela sakho futsi ngatsatseka ngalokukhetsa lokwehlukene lewacocisana nalomndeni walomufi ngako . 
Loku kubonakala kumbono lovamile wekutsi i-Afrika livekati lenkholo kanye nebantfu balo , bayakholwa ngekwabo esikhatsini lapho loku kungabonakali khona emimangweni leminyenti . 
Khombisa umtsamo lokungiwo lokhishwe ngenyanga , noma lokunye unike liphesenti lelinani leliphelele lisinganiso . 
Ngenkhulumo levamile , tifundza tite emandla ekusebentisa tinchubomgomo noma ekulandzela tinkhombandlela letivele setikhona . 
Kwesibili , umtselela wekusisa ekukhuleni uphansi eNingizimu Afrika nawucatsaniswa naleminye futsi umtselela wekusebentisa umkhicito usetulu nawutsaniswa naleminye . 
Incenye ye-C lemayelana nekuvikeleka nekuphepha ejele , ikhuluma ngekusesha , kubona , kwehlukaniswa kwetekuphepha , kwehlukaniswa , kuvinjelwa kunyakata ngekutsandza , kusetjentiuswa kwemandla , tisetjentiswa tekutsitsibalisa kancane kanye netibhamu . 
Ngicela iPhalamende kutsi ivume lesigaba sekucala sekubuketa lesivunywe yiKhabhinethi . 
Ngalokujwayelekile , kumatima kakhulu kutigebengu letinemathathu labonakalako kutsi batsatfwe njengetiboshwa letelulekiwe naletitsembekako . 
Itawuba nemandla futsi ekusebentisana netifundza letifana naso nelitiko lavelonkhe njengendlela yekufundza letinhlangotsimbili nenchubo yekusekela . 
Kusilela kugcina emahholo emmango . 
Imikhicito lebalelwa lisikelo lelikhulu letitfunyelwa tetekulima tifaka titselo letima-olintji nemagelebisi . 
Nanome Lenhlangano Lesekelako ihambisa lomtlamo , imindeni nome imiphakatsi lembandzakanyekako nayo futsi inetindzima letibekwe tacaca . 
Inhloso yaloluhlelo kwakha , kutfutfukisa , kuvuselela , kubuyisela esimeni kanye nekugcina tikhungo tetemphilo . 
Njengemuntfu lochazako , ngiyesekela ngalokugcwele lebhajethi futsi ngitawenta siciniseko sekuchaza nekuphatsa lokuhle . 
Emanti lane-pH lephansi ngalokuvamile anelizinga lelisetulu lekugcwala kwema-ferrous ayoni lancibilikile , kantsi ngaphansi kwetimo te-alikhalayini lama-ayoni ngalokungakalindzeleki ayaphuma kulenhlanganisela . 
Lesatiso lesinjalo sitawufaka ekhatsi simemo emphakatsini wendzawo kutsi ungenise kuphawula lokubhaliwe kwekumelwa kulomasipala lokuphatselene nemadokhumenti lafanele . 
Inchubo lensha yekucinisekisa lizinganhle itawugadza kokubili lizinganhle lekunakekela kanye nekuhambisana nenkhambiso nemazinga . 
Leseluleko ngekubukwa kwetinhlelo tetimali kufanele tehlukanise kubikwa kwetimali ngendlela lelawuleka kakhulu kanye nemayunithi ema-akhawunti . 
Lenhlangano ivuleleke etfubeni lekulahlekelwa ngekungakhoni kufezekisa timali letifakiwe kanye nalenye imphahla kwentela kukhokhela tibopho tayo tetimali uma kumele tikhokhelwe . 
LoSokontileka utawusebentela abuye futsi agcine lesisetjentiswa sisesimeni lesihlobile nalesihlantekile ngaso sonkhe sikhatsi sekontileka , bese kutsi ekucedzeni kwakhe lemisebenti ayisuse kulesayithi . 
Umsebenti waloluhlelo Lwetekutfutsa bantfu kuletsa tingucuko kuloluhlelo lwekutfutsa bantfu ngekwakha luhlelo lolutawucinisekisa kuletfwa kwekuphepha , kutsembeka , kufinyeleleka nekutfola tekutfutsa kalula . 
Nanoma lokutsengiselana lokungekho emtsetfweni kungazange kwenteke kulemphahla , buyincenye bekusebenta ngekutifihla lokubanti futsi bekungeke kwenteke uma ngabe Brooks bekangazange etfule lesitfunywa lekukhulunywa ngaso . 
Ngetulu kwaloko , kubalulekile kukhombisa tindleko tesigaba sonkhe nome libutfo lwetigaba . 
Kwabitwa i-EMS ne-SAPS , futsi sidvumbu sayiswa emoshali yemaphoyisa . 
Masipala wasePrince Albert ungulomunye wabomasipala betfu labane beSigodzi saseCentral Karoo . 
Kube ngunyalo tivumelwano letisemtsetfweni emkhatsini kwalamalabhorathri , ticinisekise , kufika ebangeni lelitsite , kutsi luhlolo loluniketiwe lwentiwa elabhorathri yinye ngaphandle kwekuba khona kwesifo noma letinye tizatfu letingasho lokunye . 
Nanoma ngumuphi umuntfu losabalalisa noma lokhangisa lifilimu noma umdlalo wangcondvomshini wekukhulumisana eNingizimu Afrika ufanele kutsi abhalise kucala ebhodi njengemsabalalisi noma umkhangisi wemafilimu noma imidlalo yekukhulisana . 
Kwengamela kulawulwa kwetemafa nemagugu kulesichiwi . 
Kutfutfukisa lwati lolucuketfwe lebafundzisi kusayensi yetekulima kanye nekutfutfukisa sikhala semakhono kugcugcutela kukhuliswa kwekharikhulamu lapho kunesidzingo khona . 
Loku kungaba nemphumela wekonga lomkhulu ngekulungisa kanye nekulahla . 
Likhokhela luphenyo laselabhorathri , emapheshanatindzaba lakhishwako ngetinkinga telututo letetayelekile ekuniketeni bantfu labanyenti kanye nekuniketa kubonisa ngetelufuto lokwaniketwa ngebahlengikati balo . 
Lesicephu sinetibonelelo letetayelekile letiveta kubaluleka kwemandla ekwenta tinchubomgomo . 
Kwenta imisebenti yetemtsetfo leyinkinga kumasuphavayisa lehambisana ngemsebenti lifanele , kuhlanganisa imibiko yenkantolo kanye nekuphendvula imibiko yenkantolo kanye naleminye imisebenti lechamuka kuletindzaba . 
Lemiklamo kufanele ichubeke kantsi futsi netinhloso kumele tifezeke ngesikhatsi lesibekiwe . 
Konkhe kuphawula lokunjalo kufanele kutsi kucondziswe ku : 
Labadlala indzima babantfu ngamunye , emacembu nome tinhlangano letiguculwa indlela yekucabanga kusebenta kwalelitiko . 
Kuvimbela bugebengu sekuyinsayeya lesetulu kuhulumende kuleNingizimu Afrika yasemva kwelubandlululo . 
Kwakha basebenti labanemakhono ngekuceceshwa futsi nekutfutfukiswa kwemakhono kubaluleke ekukhoneni kweSikhwama kufeza tinhloso taso . 
Umkhicito lovuniwe kufanele uyiswe lapho kunemtfunti khona , kunconoteka endzaweni lepholile , lengenisa kahle umoya , ngekushesha . 
Indlela levamile yekufaka sicelo sesincephetelo itawuloku isebenta . 
Lokutimisela jikelele kwekutinikela kwetepolitiki kugcina , lapho kukhoneka khona , kutfutfukisa emazinga lakhona ekuniketa tinsita kwehlisa buphuya , kutfutfukisa kusekela , kanye netibonelelo , kubonakala kunemandla . 
Tinhlobo tenhlanti i-Rainbow trout tifuywa kakhulu emathangeni letindingilizi noma tindlela temjako , nanoma-nje kukhicitwa linani lelibonakalako ngendlela yekusebentisa bohhoko emadamini nasemachibini . 
Litiko litawusungula leyo ndlela , ngekuva kwekutsintsana kabanti , kantsi litawucinisekisa kutsi tonkhe tinhlangano tiyati ngalamazinga nemitsetfo lemisiwe . 
Imitsetfo yehluka kubaphatsi labakhulu , imisebenti lemikhulu ( bothishela , basebenti betemphilo nemaphoyisa ) kanye nebasebenti labangenamakhono . 
Ucabangani ngelizinga letinsita letiniketwa Lihhovisi Lemmeli Wemndeni ? 
Kuhlanganyela kwesive kusekele enkholelweni yekutsi labo labatsintsekako esincumeni banelilungelo lekumbandzakanyeka enchubeni yekwenta tincumo . 
Lemikhakha lena yomibili inencenye nelinani mbamba lemindeni lehlala emikhukhwini . 
Kunekutsemba kutsi kuhambisa ngemanti kwenteka kakhulu kundlula indlela lekubikwa ngayo . 
Tindlela tekucubungula tiyincenye yesifundvo sangembi-kwekucombelela njengoba inhloso yaso kuhlolwa letinye tindlela kanye nekukhetsa indlela letoniketa lokuncono kakhulu ngemali . 
Loku kwaholela kutsi kube nekulahleka kakhulu kwetimali kuletindzawo tekubulala imfuyo tesikhatsi sematfuba lengcile , futsi kwabanga kutsi letinye tato tivalwe , sibonelo , iCity Deep EJozi . 
Umsiti angeke emukele noma ngabe nguliphi lipulane ngaphandle kwelipulane lelibukwe Lihhovisi Lekulawula Takhiwo kutsi litawuba " ngumsebenti lomncane wekwakha " , ngaphandle kwekutsi kwetfulwa kwalesitifiketi lesisemtsetfweni kuSikhulu Lesilawula Tekwakha kuyavela kuso . 
Kucinisekisa kutsi tikhungo tisombulula tikhalo temalunga ebasebenti njalo , tisita tikhungo ekuphatseni kucondziswa kwetigwegwe lokuchubekela phambili kanye Nekuchuba imihlangano nekucecesha neyekwatisa Ngebudlelwano Betemisebenti kubasebenti nakubaphatsi . 
Basebenti beteKunakekela beSimo lesiphutfumako batfola kucecesha lokuhlelekile velonkhe ngemaKholeji eKunakekela loKuphutfumako esifundza . 
Ngitawutsandza kucinisekiswa nguwe , Sekela Somlomo ngekutsi lendlela letayelekile iyatfotjelwa . 
Inhloso yekucubungula simondzawo kucinisekisa kutsi emasu ekutfutfukisa masipala nemiklamo kutsatsa tinkinga tesimondzawo letikhona kanye netinsayeya tibe nguletibukwako . 
Kuhlanyela titjalo tendzabuko : kuhlanyela titjalo tendzabuko kwatiwa njengalokunenzuzo ekugcineni umhlaba . 
Leyunithi isenchubeni yekucedzisa kusungula kweluhlelo lwekubumba lokulawula lokutawelekelela ekulandzeleleni luphenyo lolwehlukahlukene . 
Uma loku kuliciniso , kusho kutsi Hulumende kufanele akhatsateke kakhulu ekunikeni imfundvo kubantfu balelive . 
Sikhatsi sebulingwa asisabukwa njengesikhatsi sekufakwa lwati . 
Ngiphindze futsi ngibe nemsebenti wekubeka lelitiko endzaweni lekahle ngekwelisu ngekhatsi kulesifundza kanye navelonkhe . 
Ungenta luhlolo lolwetayelekile lwekongiwa kwemvelo kusimondzawo sekulawula imphilo yasendle . 
INingizimu Afrika ayisesilo licaca lemhlaba , kukhishwa inyumbatana , kepha seyihamba embili njengemdlalindzima wemhlaba lophatfwa njengeligugu nalohlonishwako . 
Ekucaleni , tinyonyana tesikweledi sasemaphandleni , emakhophelethivi lakhicita-lubisi-newayini kanye nemakhophelethivi ebatsengi , bekungawo lavamile kodvwa lenhlangano yandza masinya kuyo yonkhe imikhakha . 
Tindleko tekusebenta ngileto tindleko letingangeni ngaphansi kwemongo walenchazelo lengenhla . 
Umnikati wegandaganda utawutfumela tikhatsi tamihla yonkhe tekusebenta kwemshini njalo ngeMsombuluko evikini lamahora atawubese acatsaniswa nemibhalo yeLitiko Lwetinsita Tabonjiniyela beteCivil . 
Timali letitfolakele emaveni angaphandle tasetjentiselwa kutinhlelo letibukene nemmango nekunikela ngemali kutinhlelo te-AIDS betiniketelwe kuphakela ngetimali kumakhansela lasebenta kusita emakhaya . 
Lomgodla nchanti wasekuhlaleni ucinisekisa kutinikela kwamasipalati ekulweni nebuphuya ngekuniketa liholo lasekuhlaleni kuleto takhamuti letingakhoni ngekweliciniso kukhokhela tinsita kulungisa emaciniso asenhlalweni kanye nemnotfo . 
Ngekukhula lokwetayelekile ngetimfuno tetisetjentiswa tekwakha , kanye neluhlobo lwasemakhaya lwemiklamo leminyenti , kube nekwephuta nekusilela kwetintfo tekwakha . 
Kuphendvula lokuhlangene nge-HIV kanye ne-AIDS kukhicite imiphumela lemihle ngetekwelashwa kanye nekunakekela kanye nekulawulwa ncono kwelubhubhane . 
Iphethini yekwehlukaniswa ayidzingi kutsi ilingane iphethini yegridi yemigca lecondzile , kepha ingabuye futsi lilandzele kuhleleka lokutse kuba nemigca lenelijika kakhulu . 
Kucinisa budlelwane emkhatsini wabochwepheshe labasekhatsi nasemkhatsini wetikhungo nako kusita kutfunyelwa lokungenatihibe kwetigulane nekuchubeka kwekunakekela . 
Gcina bufakazi lobubhaliwe bese unika sicwayiso ngemlomo . 
Kudizayinwa kwendzawo yekusebentela yasedolobheni : Siphakamiso sekutfutfukisa i-Cape Flats . 
Kutimbandzakanya etinyatselweni tentfutfuko yemave lamanyenti netinkampani tetimayini letisebenta kulesifundza . 
Bala tikweledi tato tonkhe tigulane tangaphandle letikhokhelwako . 
Tekubika Ngekubala Timali titfutfukisa luhlaka , tinkhombandlela , emanotsi ekutijwayeta netinchubomgomo tekusebenta kwentela kuhlolwa kwemabhuku , kulawula bungoti netekubala kwentela tinsita tebantfu . 
Kwekugcina kuphindze ngisho kutsi siyanitsandza bomake wetfu , bomake base-Afrika , bomake bemadvodzana nemadvodzakati emhlaba . 
Kulungisa nekuvuselela kanye nekulungisa gezi nemishini . 
Kungalesizatfu kutsi leLitiko libeke etafuleni umtsetfo lolivumela kutsi lingenelele kutindzawo letimbili . 
Futsi bekukukhulu kutibophelela nekuvisisa kwebaphatsi . 
Lelipulazi belilebandlulisicala , labashade umshado lohlanganisa emafa . 
Tihloko tifaka ekhatsi indlela , umewukelo , tinchumanisi , kubala bubanti bemadamu , kutfola tindzawo kumabalave futsi ngekwelicinso , kanye nalokunye lokunyenti lolusisekelo sekufundza libalave . 
Lenye incenye yekubuketa isuselwa ekuhlatiyweni kwenchitfo yakamuva futsi nemalingena kuletinhlobo ngalinye lidolobhakati . 
Loku ngulokutsi ngisho namunye keletakhiwo letikhona , ngisho Litiko Letekuvikela noma Nobhala Wetekuvikela , uphendvula ngco kuleLikomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela . 
Letindlelakuhlola tingalinganiswa ngetinombolo lapho imiphumela yemathesti ingacatsaniswa kumemetela umtselela lolindzelekile loshiwo ngumphumela wethesti . 
Make Somlomo , yikhwalithi yetisebenti tahulumende lebonisa umtselela kanye nemphumelelo yemizamo yahulumende . 
Letigulane leti kanye nalabo lokusolelwa kutsi bane-TB leyengetekile badzinga tindlela tebucwepheshe lobusetulu kakhulu futsi letibitako tekuphenyisisa njengethekhinoloji yekulandzelanisa sakhiwo selufuto emtimbeni wemuntfu , tinkhomba tengati letisetjentiswa kutfungatsa kutseleleka ngemagciwane esifo , emaX-ray , imisebe letsatsa titfombe ngekhatsi emtimbeni kanye nekuhlolwa kwethishu lekhishwa emtimbeni wemuntfu lophilako kwentela kucilonga sifo . 
Kubonga lokukhetsekile kini nonkhe ngekutibandzakanya ngemdlandla kulokuhlolwa kwesisekelo . 
Kucindzetela kwesibili kuletsa " ijuzi yesikhumba " lengentiwa ibe nguviniga noma ihlanganiswe nemolasisi kulatisa kanye nekulobekela tjwala . 
Kungaphindze futsi kukhutsate tisebenti kutsi tifake imali kakhulu ngendlela letingakhona ngayo , ngekwati kutsi angeke tilahlekelwe uma kungahambi kahle lapho tifake khona imali , ngaphandle nangabe tinhlobo tekukhetsa kufaka imali betikhawulelwe kakhulu . 
Lolosebentisa umshini kufanele kutsi aceceshwe kute agubhe umsele ekhatsi nome emkhatsini wetinsita letikhona kanye nangekulandzela emazinga lanikwe litiko letebunjiniyela . 
Kufaka ekhatsi kubutsiselwa ndzawonye kwedatha , kuhlatiya nekuhlolwa kwemsebenti lophetsiwe . 
Tintfo letinye leticanjwako tekugucula imikhicito nekuphakisha kwentela kwandzisa sikhatsi sekungonakali kwemkhicito ngahle tikhulise lemakethe yemikhicito yelubisi kumacembu emali lephasi lengenako . 
Lomhlangano wabanjelwa kamasipala futsi kwafinyelelwa esivumelwaneni nelitiko mayelana neMnyele wendzawo yaseDolobheni . 
Sitawucala kumbandzakanya emkhatsini kwebalimi labatsengisako , tikhungo tetimali kanye nahulumende ngekungenelela lokudzingekako kuhlangula Umkhakha wetfu Wetekulima kuleSifundza . 
Loku kentiwa ngekucubungula tesayensi , nekusetjentiswa kwemamodeli etesayensi , ematiyori , imitsetfo nemitsetfotimiso kute kutsi kuchazwe kubuywe futsi kuconjelelwe tehlakalo kusimondzawo semvelo . 
Bohulumende Bendzawo ne-Black Sash basite ngemkhankhaso wekuboleka imali . 
Tifu tekushekisana , emagciwane esisu , mhlatsingci , ithayifodi nekholera kungabangelwa kungatfutfwa kahle kwendle . 
Likomidi Lekucwaninga lingulelisha lelisandza kusungulwa leliye lahlangabetana netinsayeya letivamile . 
Ngekukhinyabeta kwelashwa , kusebenta kwemutsi kungaba ngaleye indlela , lokuyintfo lengenta kutsi kusebenta kwawo kutsikameteke kakhulu . 
Nangabe bakutjela kutsi uvale impompi nangabe ugeza ematinyo , yenta njalo . 
Inkhundla Yetindlu lehlongotwako kulindzeleke kutsi ivele ebaleni ngalokulingene , ibonakala kulowo loyibukako ngenca yesimo sasemaphetselweni elidolobha , kanye nekuba sedvutane nemehlelo wentsaba . 
Uma ngabe kwatiwa tinombolo mbamba , umuntfu angabala asusela kunaku lokulandzelako : 
Lokwenyuka kuto tonkhe tindzawo temadolobhakati aseGauteng kuyacaca , ikakhulu ngulokukhuphuka lokumangalisako eTshwane . 
Lwati kungunyalo lukhombisa tindleko tekusebenta letisetulu kakhulu kusilinganiso semalingena kunaloku bekulindzelwe ekucaleni . 
Sebentisa lenchubo yetingucuko teDNA kutingucuko temasotja netinhlobo temafenothayiphiki , bese kuchubeka kuba kukhetsa lokuyimvelo . 
Khombisa kuba neluvelo kumasiko lahlukene nekukholwa lokwehlukene . 
Litiko leteMphilo lidlala indzima lebalulekile ekuvimbeni ludlame . 
Imitsetfo yavelonkhe iyaphulwa ngekungabi nandzaba nemiphumela yetento tetfu kusitukulwane lesitako . 
Lenkinga inguleyinsayeya , njengobe kuyindzawo lengahle ibange ingcabano lenkhulu . 
Tigebengu tebatsengisi ngelucingo tisebentisa emanani langemanga , imikhicito leshiphile kanye netindlela tekutsengisa letisezingeni lelisetulu . 
Loluhlelo luniketa kwakhiwa kwemandla ekuphatfwa kweluhlelo lweTemphilo . 
LoMasipala uchubekile nekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita tawo netindlelanchubo tawo tangekhatsi , tinchubomgomo netindlelanchubo . 
Lokubaluleke kakhulu kutsi kube nesinyatselo lesikhona ekuphakamiseni lokuvimbela sakhiwonchanti kutinhlaka tetikhungo letahlukahlukene esifundzeni ngekuhambisana njalo . 
Kubekhona kukhula lokumangalisako ekutingelweni kwetintje tasendle kusukela kwaba nekumiswa kwekutfunyelwa imikhicito yetintje ngaphandle Kunyonyane Yeyurophu . 
Libuye letfule Tinhlelo Tekutfutfukiswa kabusha Tekuhlaliswa Kwebantfu , letiniketa lwesekelo lwesibonelelo kubomasipala kubukana nekuhlaliswa kwebantfu lokungasebenti kahle . 
Letindzaba tifaka phakatsi kukhula kwemnotfo kanye nekwakhiwa kwemisebenti , imfundvo , titfutsi tesive , temphilo temmango , kuncishiswa kwebugebengu , kuphepha kwemuntfu lokwentiwe ncono , kusebentisana kwemmango kanye nekuncishiswa kwebuphuya . 
Inchubekelembili yemiklamo lehloliwe , lelinganisiwe yabuye yesekelwa ngemali leseluhlelweni lwekuhlola kusebenta kwemklamo noma ngetulu kweluhlelo lwekuhlola kusebenta kwemklamo itawulandzelwa ngalokwehlukene njalo ngekota ngesimo lesimiswe Ngutemafa Wavelonkhe . 
Kutfola tisebenti letinye kunotsisa lokulandzelelwa kwebaphakeli tinsita tekuvikela . 
Kunciphisa tindleko kutinsita taselaborethri ngekusebentisa luhlelo lwe-elekthroniki lwekukhetsa nelekwaba kabusha imali leya kuletinye tidzingo tetinsita . 
Loku kuvumela neTinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi kugcizelela kutsi tindlela netinchubo tibekwe kucinisekisa kutsi emarekhodi ekugcina umlandvo ayakhonjwa asasebenta bese ayalondvolotwa ngalokufanele . 
Letikhungo tekuchumanisa letinemshikashika titawuheha kakhulu bemabhizinisi lebakhelene kanye netinsita temphakatsi kepha titawuphindze futsi tibe kulapho emabhasi ema khona . 
Kulawulwa kwetigulane letibekwe ngekwetindzawo ngekwenchubo leklinikhali leyeme kubufakazi . 
Kusukela kucashwa lokuhlanganisiwe kwebantfu bemave angaphandle kwehle kwaba kuncane kunelinani selilonkhe lekucashwa , kuphela kwemisebenti kubonakala ngatsi kwentekile kakhulu kunalokuvamile lapha ekhaya kunasemaveni angesheya . 
Kwakhiwe lubambiswano emkhatsini kwe-SAPS , neLitiko Letebaholi Bendzabuko kanye Nendlu Yavelonkhe Yemakhosi Endzabuko kucinisekisa kufakwa kwemakhosi endzabuko kutekuphepha nekuvikeleka kuwo onkhe emazinga . 
Kukhetfwa kwalelilungelo kutawunciphisa linani lekuhamba lolwentiwe ngenca yentfutfuko lehlongotwako , futsi ngenca yaloko kusita kulungisa imitselela yethrafiki nemitselela lenebungoti . 
Lekhomishini ilati kahle leliciniso futsi kutawentiwa lokutsite kulungisa lenkinga . 
Kusungulwa kweLikomidi leLitiko leLucwaningo kanye neKutiphatsa . 
Kwandzisa konga imali kanye nelutjalomali ngekusebentisa kugcugcutela kanye nekwesekela emabhange emakoporasi kanye nemakoporasi etinsita tetimali ; 
Lawula kugcinwa kwemadokhumenti lasemtsetfweni lafanele . 
Mayelana naletinchubomgomo letisanekugucuka , lokuphawula ' kufinyelela kubulungiswa ' akupheleli ekufinyeleleni etinkantolo letivamile temtsetfo , kepha kufaka ekhatsi kufinyelela lokulinganako futsi lokusebentako kubulungiswa ngesimo setincesitelo letenele . 
Nobe kunjalo , loku kungaphumelela kuphela umangabe emalunga etfu ahlome ngalokwanele ngetintfo tekusebenta letifanele . 
Kuhlanganisa , kusebentisa nekubika ngekusebenta netinhlelo tebungoti letihlobene nekulawulwa kwekusatjalaliswa kwemphahla nekulawula luhla lwemphahla . 
Kweluleka ekwehlukaniseni kwemhlaba wetekulima kanye neluntjintjo lwekusetjentiswa kwemhlaba . 
Kumcoka kukhumbula kutsi kusetjentiswa kwetitfutsi tesive kufaka ekhatsi kuhamba kwalabahamba ngetinyawo kunobe ngukuphi kuphela kweluhambo ngetitfutsi tesive . 
Imisebenti : Kusungula nekulawula ibhajethi yetinsita temitsi nekulandzelela kucitfwa kwemali . 
Temafa KwaZulu-Natal tiyawemukela umbono wekwehlisa buphuya ngekwandzisa ematfuba etenhlalo netemnotfo kubo tonkhe takhamuti kuleSifundza ngekufundzisa ngetetimali . 
Liholo kanye nemali yekulekelelwa yemalunga ekhomishini itawuya ngemsebenti weNdvuna lebukene nenchitfo yembuso . 
Ngalelilanga laKhisimusi , singakhunjutwa kutsi angeke sibe naKhisimusi ngaphandle kwesipho lesaniketwa kitsi ngalelilanga , sipho selitsemba , lutsandvo , kuthula kanye nekuncoba tinsayeya lesibukana nato emphilweni . 
Likhono lekusebenta ngaphansi kwebumatima kanye nekusebenta ngaphansi kwetimo leticindzetelanako . 
Letabelo titawusita ngetimali leto tintfo letibekwa embili kuTinhlelo teKutfutfukisa Letihlanganisiwe taMasipala wendzawo . 
Linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku lelenyukile letimphahla kungenca yekubuyiselwa emuva kwelutjalomali lwemphahla lolungabuyiselani imali alwengci linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku leyingabe incunyiwe kube bekute lutjalomali lwemphahla lolungabuyiselani imali loluboniwe kuleyo mphahla eminyakeni yaphambilini . 
Injongo yalelivoti ibonisa imiphumela yetenhlalo netetemnotfo nome tinhloso letifiswa litiko kutifeza , nome imisebenti yelulawulo leliyifezako . 
Ngako-ke , lenchubo ifanele kutsi yente kutsi kube nekuvuleleka kwemuntfu lokuncane kakhulu . 
Leyunithi iphindze ilinganise umbhalo webhajethi yesifundza kuhambisana nekuphendvula kwenta tincomo kwenta ncono umtselela webhajethi yesifundza . 
Lesifo sibhebhetseka ngekushesha ikakhulu ngobe bantfu baseNingizimu Afrika labanyenti , ikakhulu labadvuna , abanaki ngekutiphatsa kwabo kwekulalana . 
Kwenta noma miphi leminye imisebenti njengoba kudzinga ngumshushisi wembuso njalo njalo . 
Ngalesizatfu , hulumende usekela kudlulisela kancane kancane esigabeni sesikole emandla ekwenta tincumo letimayelana nekwabelwa kwesikole . 
Lisiko lekusungula , kantsi kufanele lingabi ngulokunye , kodvwa sikhatsi lesimnandzi . 
LoMbono likhaya lebancobi lapho khona temidlalo , kutijabulisa , buciko nemasiko kutfutfukisa kwakha sive , kukhula kwemnotfo nekwakha timphilo letisimeme ngekucinisekisa emakhono , imimango lengenelelako nalenemphilo . 
Kufanele kutsi umphakelitinsita achumane naletinye tinhlangotsi letifanele , kuye ngekuvunyelwa siphatsimandla semklamo futsi yonkhe imininingwane kufanele kutsi iphatfwe ngalokuyimfihlo . 
Ngalokunjalo , noma nguyiphi indlela lefanele letawukhanyisa bungoti be-ikholoji balokucitfwa timboni lokucakile kungasetjentiswa ekugcwaliseni lomsebenti logunyatiwe . 
Lijaji Lelenta Luhlolo kufuneka lente noma ngumuphi lomunye umsebenti lelibekelwe wona Kulomtsetfo . 
Kutawuba nesikhutsati sekusebenta ngeluhlelo lwentsela lwebantfu labafuna umsebenti kwekucala . 
Uma kusebenta emacembucembu lacinile ngekhatsi ehhovisi nasemsebentini , loku kungaba nebungoti endzaweni yekusebenta bese kuhlukanisa tisebenti ngekwetikhundla nangakwebuhlanga , loku kufanele kukhishwe . 
Emazinga ekushona kwebantfwana esifundzeni , nanoma ehlile kuleminyaka yakamuva , kodvwa solo ahlala asetulu . 
Kubaluleke kakhulu kutsi emalunga emiphakatsi akhone kuhlangana nemalunga ahulumende , batsatsi-tincumo , kute kwentiwe lula kubandzakanyeka . 
I-VAT itakwengetwa njengalokufakwa kanye kulesinikamongo . 
Loluhlelo luhlose kushintja lokubukeka kwalelidolobha kuniketa takhiwonchanti letidzingekako . 
Kubalulekile kutsi yonkhe imininingwane yemphahla ( ikakhulu bunikati ) lapho kusetjentiswa kwemanti kwenteka khona , kurekhodwe kuWARMS kuchuba kugcogcwa ngemphumelelo kwetimali letibitiwe tekusetjentiswa kwemanti . 
Bacondzisi betinkapani tangasese bakhokhela Intsela Lehambisana Neliholo labo ( i-PAYE ) , kuya ngesibalo sekugcina imali lengenile . 
Lakhokha emathenda batawutsi , esigabeni sekucala , bangenise tiphakamiso tethekniki futsi , nangabe kudzingekile , babeke imikhawulo yentsengo inkontileka lokungacocisanwa ngayo . 
Ngiyafunga kwekutsi ngingumsubatsi losafufusa . 
Iphrofayili yebungoti lobusezingeni leliphakeme yentiwa njengenkhundla nesisekelo lesitawusetjentiswa nguleLitiko ekutfoleni , ekuphatseni kanye nasekulawuleni bungoti bebhizinisi yalelitiko . 
Letinsayeya letetayelekile letilandzelako tibonwa kutikhungo letehlukene : 
Ngekwami , umndeni nekuhloba ngekwelisiko nekwenta njalo njengemkhuba kubalulekile . 
Lwatiso lolwanele ngekuhamba kwematje lamancane kutawutfolakala kuncuma lokushona nebudze baselusentseni lwekuvikela lomhume , ngoba kuvikela kwesikhashane kuyabita . 
Emanti awatfolakali lula kantsi angumtfombo lobalulekile eNingizimu Afrika . 
Ngentansi kunetintfo letitsite lekufanele tibukwe kute kugcineke ikhwalithi : 
Imiklamo yekulinga kusita ngekuphetfwa kwenchubomgomo ngekundluliselwa kwebuniyo kubantfu lebahlala kuletindzawo lebetitabelo kucala . 
Timfucuta temuthajenikhi akusiko nje kutsi tingabanga umdlavuta ebantfwini kodvwa tingenta njalo . 
Kuvikeleka nesimondzawo kuyakhula kuchunyaniswa kwako . 
Leyo yinchazelo kafushane nemiyalelo kulihhovisi laNdvuna ngalesikhatsi Mengameli angetsembe ngetemidlalo nekukhibika eveni letfu . 
Kuniketa imibiko mayelana nekukhokhwa kwetimali akubi ngulokuhlala kunjalo kungagucuki nakubukwa lemphikiswane . 
Lomehluko kulomtselela wemali yekucala ibhizinisi yinchazelo lemcoka yalesikhala sekukhula se-GDP . 
Tindzawo letesekelako kufanele tinikete sibekandzaba sekutfolakala kwalamacembu etinsita temmango . 
Sigaba lesilandzelako kucinisekisa bafakiticelo bese kwentiwa luhlolo kwekutikhetsela kwendzawo yekuhlala . 
Endzaweni yemkhakha wangasese , kunema-entithi nematiko ahulumende lahlukahlukene ezingeni lavelonkhe , lesifundza nelasekhaya ladlala indzima endzaweni yetekulima nekuguculwa kwemkhicito wekulima , ngalinye linetinhlelo tekungenelela lato , tikhutsati neliphakelotimali . 
Tihibe temakhono kulabomasipala besigodzi , ema-ejenti etfu ekugcinweni kwemigwaco lete sikontiyela isesimeni sayo , kwamanje kwesikhashana kubukwa ngekusetjentiswa kakhulu kwemkhakha lotimele . 
Bativela kwangatsi kubaluleka kakhulu kulungisa lesimo . 
Luphenyo lunye lolusha lufakiwe eluhlelweni lwekhomishini emnyakeni lobuyeketwako : 
Bomake labamnyama bahlanganyela ekulaleni kwawonkhemalanga nekutsatsa tincumo talamabhizinisi . 
Kukhula kwelinani lalabacashwako kulomkhakha kuvikele lelive kulomtselela wekuwa kwemnotfo . 
Ncedza ngekutfutfukiswa kwenchubomgomo yekulawula timphahla kanye nemihlahlandlela . 
Kusebentisa umshini wetekwelashwa iCell-Saver kanye nalelinye lithulusi lelikulomkhakha wekusebenta . 
Emasu etintfo lesiticalisa embili encenye yeTekutfutfukisa Ithekhinoloji Netekuyisekela afaka loku lokulandzelako : 
Titfombe letingatfokotisi tibonakele kutetindzaba te-elekthroniki . 
Imininingwane yekucolelwa lokwenteka kumasipala ibonelelwe kumanotsi lasetitatimendeni setimali temnyaka . 
Kungabikho kwetikhutsato tekulondvolota emanti kanye nemali lephatselene nesimo sengcindzetelo kumele kubukwe ngekuya ngekusebentisa . 
Letimiso leti tibeka sibopho kuhulumende kutsi adlale indzima ekucinisekiseni kutsi imiphakatsi itfola imfundvo ledzingekako ngetindlela letinyenti tekwendlulisela lwati kanye nemakhono kuto tonkhe takhamuti . 
Labahweba ngekutsenga inyama ( yenkhomo , yenkhukhu , yemvu kanye neyengulube ) emaveni angaphandle balahlekelwe yintsengiso ngenca yekukhanselwa kwema-oda . 
Leyunithi futsi itawucalisa kulomklamo wekwelekelela ematiko ekulungisweni kweluhlaka lwekulawula ingoti ngekwesifundza . 
Imali lekweletwa Sikhwama Sesifundza Semalingena uma kuphela umnyaka timali iyachazwa kusitatimende sesimo setimali . 
Kusebenta kabi kwebakhi ekuhambiseni emakleyimu enkhokhelo ngesikhatsi nekuncika kumphatsi wemklamo kutsi alungise emakleyimu enkhokhelo esikhundleni sabo ; 
Sikhwama sibona imali lengene njengemnikelo kulesikhatsi lapho kungalinganiswa khona futsi kungenteka kutsi inzuzo yetemnotfo lehlobene nekutsenga nekungena kuLesikhwama . 
Lombango utfunyelwa kumsolelwa wesitsatfu ( Umkhandlu Wetemsebenti ) kwentela kulamula lokusha phambi kwelilunga lephanela lelingasuye umsolelwa wesibili . 
I-aluminiyamu ayenteki ngendlela ye-elementi , kodvwa ngemaminerali ayo , kakhulu emasilikhethi e-aliminiyamu , asabelele yonkhe indzawo . 
Leyunithi Yekuphatsa Umklamo isebentelana edvute nabomasipalati kucinisekisa kutsi imiklamo isebenteka ngekuphumelela . 
Loku bekukhombisa kutiphatsa kahle kutetimali , lokwetfulwa kwetinsita ngendlela lefanele , nemasu ekuniketwa kwemitfombolusito . 
Imisebenti : Emasu ekutfutfukisa neluhlelo lwekusebenta lwetinsita tekwelapha . 
Yakha indlelakwenta yekukhetsa ekubukweni kwalabanelwati lwemsebenti ; 
Imikhakha yetemfundvo lehlukene inikete sisusa sekucinisekiswa kwetifundvo letibhaliwe letihlawumbisela lokutiphatsa kwehayidrolikhi kwemtfombo wemanti ' lajoviwe ' angene emtimbeni wemanti lohlukile . 
Kulungisa imininingwane nako kucinisekisa kwekutsi lwatiso lekubhadalisa luliciniso futsi luhambisana nesikhatsi . 
Bagibeli labakusitfutsi lekungibo lababange ingoti kanye nekulimala batawuba nelilungelo lekutfola tinzuzo ngalokufanako nabo bonkhe labanye labalimele engotini yemgwaco . 
Lokucabana kungacondziswa kubasebenti nobe batsengi . 
Kulandzelela intfutfuko nekukhicitwa kwetincwajana tekudvweba ngemazinga lamancane . 
Siyatisekela tincomo letigcugcutela kukhetfwa kweLijaji lelitawuhlola kutsi kungabi yimfihlo , kodvwa siyakholwa kutsi lenchubo yekukhetsa kusadzingeka kutsi ibukwe kabanti . 
Lekhozi ifundzisa ngetinchubomgomo letisekelo tekondla nekulawula tinkhomo telubisi . 
Takhiwo Telulwimi Nesilulumagama : Kubhala ngetimbangela nemiphumela . 
Intalo ibalwa ngesilinganiso segazethi futsi yengetwe ekupheleni kwenyanga . 
Lesikolwa sicecesha ngekwebungcweti nekwetemfundvo tikhulu letinkhulu tahulumende , bosohhovisi labakhetsiwe nalabo lababukana netinchubomgomo tahulumende eNingizimu Afrika , namanye emave ase-Afrika nekwendlulela ngale . 
Inhloso yeLikomidi Lekulawula Tinsayeya litawubuyeketa tinchubo tekulawula tinkinga letihlangene kanye nekulawula kanye nekubuka kuletinsayeya letisebentako letibalulekile letibonakele : 
Ngileso naleso sifundza sita nembono lohlukile nalomcoka , ngaloko sikhulisa ematfuba ekutsi kutfolakale umtselela lokalekako lolwa naletifo . 
Kugcina kusebenta noma kuncamula tonkhe tinhlelo . 
Landzelela ubuye ugcine emaklayenti anelwati lwenchubekelembili . 
Idatha yenkontileka kutawuba ngiyo lebukwa kucala ekuhumsheni nome ngabe ngukuphi kungavisiseki nome kungahambisani emkhatsini waso nemigomo jikelele yalenkontileka . 
Tibonelelo tentiwa nakunikwa tibonelelo tetindleko tekutiphilisa netekuhamba kanye nemali loyitfola ngembi kwesikhatsi . 
Kuniketa ematiko langemaklayenti etfu tinsita tebungcweti , letisezingeni lelifanele nangesikhatsi lesifanele . 
Sikhulu seTimali lesiyiNhloko sibukene nekuniketa imisebenti yekusekela lechubekako , lesebenta ngendlela lefanele kanye naletsembekile kumakhasimende angekhatsi kanye newangaphandle . 
Ecinisweni , Disemba kanyenti uyalahleka ngoba basebenti labanyenti basuke baselivini . 
Kubonwa kwekukhubateka ngekwelufuto kanye netinkinga tekutalwa masinyane nje esikhatsini lesingemva-kwekuhambela sikali sekukhulelwa kufanele kubutselwe ndzawonye ezingeni laVelonkhe . 
Kuvakale kukhatsateka ngekutiphatsa lokuphazamisako kwebafundzi kanye nekuphula tintfo ngebudlova lokuvame kuhambisana nemishuco yabo lesemtsetfweni . 
Uma alahlekelwa ngilomchudzelwano , lomsebenti lofanelekile walensita kufuneka uniketwe umkhakha wangasese , uye kumimmango yetfu lapho khona bakhona kusebenta kahle njengaHulumende . 
Ngetulu kwemhlaba , emajoyini angentiwa ngekwendlela yeheksagoni , kucindzetelwa ngemakhrimulaji , kuklempha noma kufasa ngemabhawodi laphindziwe . 
Loku kwaba ngumphumela wetehlakalo etifundzeni letehlukene nekutsi letitfutsi tekusebenta talahlakelwa kufanana ngendlela lebetiphatfwa ngayo . 
Tiboshwa tibuye ekhefini tivutsa tabese tishaya ligoli . 
Lokunye kukhonjiswa kwaloku kumele kube kusebenta kwetimisomtsetfo tentsandvo yelinyenti kutikhungo kuwo wonkhe emazinga alomkhakha ngobe kanyenti titindzawo tekucala tekuchumana emkhatsini kwemiphakatsi kanye netinhlaka teMbuso . 
Tikhangiso tingavela kuwebhusayithi yetfu futsi , uma kunjalo , singabeka futsi sente kufinyeleleke kumakukisi kukhompuyutha yakho kodvwa kuya ngenchubomgomo yebumfihlo yalobo bantfu labaniketa sikhangiso . 
Lwati lolukahle lweMtsetfo Wemakhemisi nalohlobene nawo Umtsetfo Wemitsi . 
Yonkhe imiklomelo ingaphansi kwesigaba semsebentisi locinisekisa lesampuli . 
Imiklamo yekucwaninga yentiwa ihambisane naletinhlelo . 
Labaphetse baphikisa kwekutsi njengoba loMtsetfo uniketa Ndvuna emandla ekuniketa kucolelwa , kufanele , ngesicondziso lesidzingekile , simvikele ngemandla lamakhulu kuwucitsa . 
Loku kukhombisa kahle kutsi litiko litimisele kuletsa umtsetfo nekuhleleka kulemboni . 
Indzawo yetekulima yakha incenye yeluhlelo lwekulawula kugelata kwemanti . 
Yini lekhange lamaphoyisa kulomkhumbi wemphi kulesichiwi ? 
Loku kucocwa ngako kabanti kuLesiphakamisomtsetfo . 
Bukhulu balomsebenti akukameli butsatselwe phasi . 
Incitfo ifaka phakatsi tonkhe tindleko telusiso netekusebenta , nemalingena kufake phakatsi imalingena lengabakhona kanye nebungako bensalela . 
Ubukene nekubika onkhe emathulusi lonakele . 
Lucwaningo lugciliswe ekusombululeni tinkhinga netidzingo talomkhakha locebile kantsi iNingizimu Afrika seyatiwa mhlabawonkhe kuletinye taletindzawo letikahle letilungisa emaswiriji , kwenta kancono simo selitulu naletinye tindzaba letiphatselene netesayensi . 
Luhlelo lekucecesha loluniketwa bonkhe basebenti kanye nebasebenti labasha uma bajoyina lesikhungo , lubalulekile . 
Imali lekhokhwa makhasimende itsatfwa njengemali lekungafinyelelwa kuyo lelindzelekile . 
Kute umcondvo lokucacile kutemisebenti yahulumende lochaza kutsi uwachaza njani ematfuba ekukhushulwa . 
Lesimo lesibucayi sasetimakethe nelizinga lelirandi nalo lidzinga kunakwa , ikakhulu ngoba litsintsa lusiso etimbonini letiholwa titfunyelwa ngaphandle . 
Kubuye kukhombise uma masipala akhona kuheha labanye bantfu emadolobheni abo . 
Tinchubomgomo letibhekele-umndeni kumele tibonakalise indlela legucugucukako yemindeni nekwakheka kwayo . 
Ngalesikhatsi lesi , Lelitiko litawube licedzile ngaloluhlelo lolumankimbonkimbo lwekutfola nekuchaza ngemphahla lesegameni laleNhlangano . 
Lamavi ebantfu base Afrika lakhuluma ngalokuhlukile ngenca yemlandvo , kufaka ekhatsi labo labasabalele kulamanye Emave kubeke sitfombe lesicacile sekutsi batifunelani nekutsi lelikusasa lalelive balifunelani . 
Kutikhungo temabhizinisi titobhu kufuneka tibe etindzaweni tangembili tetikhungo kute emabhasi abehlise lapho . 
Lesakhiwo sekulungisa konkhe lesiseSikolweni Semabanga Laphansi iMandalay singumklamo lolawulwa nguhulumende . 
Bantfu abangatsembisi kuhlanganyela eluhlelweni lwekwetsembeka noma batsembise emandla ekutsenga ekwetsembeka noma umklomelo ngenhloso yekunganiketi noma yekuniketa ngendlela lengasiyo leshiwo . 
Inhlangano isebenta ngelikhono emkhatsini webhajethi yayo futsi icondzisa insita legcinekako ngekwetetimali . 
Kutfola emazinga lancono emali yahulumende kutawuba yinjongo lesemkhatsini kulesikhatsi lesitako . 
Kusungula Luhlelo Lwetikhalo Tahulumende kukhutsata kungenelela kuloluhlelo lwekwenta umtsetfo lweTifundza . 
Tinhlangotsi tekwehlisa nemabhodi emsila lokufakiwe etimotini letivulekile kumele kube nebudze lobenele lobutawucukatsa wonkhe lomtfwalo . 
Loluphiko lutawubuka kucwaninga tindzaba letibalulekile tentfutfuko yemhlaba kanye netinchubomgomo tekulungisa letisondzelene nato . 
Leto tindzawo letibiyelwe tivamise kucatsaniswa netindzawo tekucwenga emanti langcolile eNingizimu Afrika . 
Ngakulolunye luhlangotsi , kufanele kungaciniswa sandla njengekubeka umtfwalo longenamsebenti kulocitsa imfucuta lokungaletsa umtselela kutemnotfo kanye naleminye imitselela . 
Lebhajethi yesikhatsi lesisemkhatsini imela ibhajethi lenemniningwane yeminyaka lemitsatfu yekusebenta kanye nebhizinisi lesita lomasipala kuhlangabetana nemsebenti wakhe kanye nemasu . 
Kuchubeka njalo kwetingcoco kanye nebugagu bekukhuluma ngekuthula abe hulumende acala imphi lebhekiswe kitsi kusimo lengeke sisamukele . 
Ngilindzele kuchubekelembili nekusebentisana kwetfu lokuhle . 
Ibhodi yahlangana emahlandla langetulu kwalamane ngesikhatsi semnyakatimali . 
Sibonelo kunemkhuba wekuvumela labatsengisako bakhangise futsi batsengise tintfo tabo edvute netindzawo tekungena , titendi tabo letifanelekile kufuneka tibekwe etindzaweni letibekiwe . 
Iphindza ifake ticelo tekulawula kumkhakha wangasese wekusebentisa lithulusi letekuvikela taVelonkhe taseNingizimu Afrika , basebenti netakhiwo ngetinhloso tekukhangisa . 
Satiso sesicelosikhalo kufanele kutsi sisho tizatfu taleso sicelosikhalo . 
Loku kungaba kulinganisa lokuphansi njengoba ebantfu bangacala kufaka ticelo tetindleko tetemphilo . 
Tindleko tibekwa njengemali yekwenta umsebenti uma ngabe tintfo netinsita tisetjentisiwe kumklamo wemsebenti lomkhulu . 
Lwatiso lolunjalo lunika bakhi betinchubomgomo futsi nebaholi bebhizinisi lithuluzi lekwakha tinchubomgomo tetemnotfo letentiwe ncono . 
Loku kusetjentiswa njengendlela yekusungula kulelive . 
Lokwengcile kusho umhlalaphansi kusuka emsebentini kantsi kungangena ngalokufanelekile kusimondzawo sesikhwama semhlalaphansi , njengoba bekuvamise kuba njalo nanyalo . 
Kuhlela tindzawo tekuhlala bantfu angeke kwadlala indzima lenkhulu ekwehliseni letingoti temlilo ngaphandle kwekungenisa kuphepha emlilweni njengeludzaba kulenchubo yekungenelela . 
Bantfu labaphila nekukhubateka bafaka ligalelo lelimcoka kuSAPS emisebentini lehambisana nemakhono netiphiwo tabo . 
Lelisu lelikhona manje Letekutfutsa Tesive kanye neLuhlelo Lwekusebenta kwentela kubukelela kuvalwa kwekusebenta kwemkhakha wemathekisi lokungakahleleki ngalokuhlelekile . 
Kuletigaba letilandzelako kwetfulwa luhlolo lolubanti lwebungibo belwabiwomali lolwetfuliwe . 
Lelitiko litawubuka tiphakamiso tekutsi umkhakha wangasese unikete tinsita lapho kwenteka kutsi loko kwentelwa sive nalapho lendlela yesekelwa ngulomphakatsi lotsintsekako . 
Sitifiketi sekwehluleka kukhoka sidzingekile esikweletini lesitfolakala eshekeni ngekwemtsetfo waseNingizimu Afrika jikelele futsi sesengcelwe sikhatsi . 
Timbangela letibalulekile letihola kuwa kwemandla emali emnyakeni lotako kutawuba timali tagezi letimisiwe nemitamo yebakhiciti yekutfola tintalo uma timfuno tibuyela esimeni . 
Bente umsebenti lomuhle ekuholeni bufakazi bamele lekhomishini . 
Tinchubomgomo tekulawulwa inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika setitfutfukisiwe . 
Tiphatsimandla tendzawo tikhutsatwa kakhulu kutsi titsatse tifundvo temasu ekulawula imfucuta njengencenye yenchubo yekuhlela kulawula imfucuta . 
Kucinisekisa kwetfulwa kwalabocalangaye laba kwabukwa ngekugadza kwetakhiwo tekuphatsa letahlukene . 
Noma kunjalo , kuyinseyeya kutsi emave lamanengi atawuhlangabetana naloku . 
Kuhluleka kugcwalisa nekusayina lelikhasi kutawuholela ekutseni kubete emaphuzu elizinganhle laniketwa kulethenda . 
Emaphoyisa Ekugcina Kuhleleka Emmangweni asebenta kakhulu ngekulawula kuhleleka kwesicuku emmangweni . 
Emanani entsengo yemasheya ahanjiswa ngemaphesenti labekwe acace kantsi letinkontileka bese tihlolwa intsengo kabusha nome intsengo iphindvwaphindvwa ngemanani enkampani kulentsengo lensha . 
Sungula luhla lwekuhlola kubona kutsi ngabe letisebenti tiphendvula tincingo ngekuhambisana nalamazinga labekiwe netinkhombandlela noma cha . 
Lokwehliswa sekutfolakele kabanti ngetikhundla letingakagcwaliswa . 
Noma kuphi lokuletsiwe noma lokuletfwe kabusha lekungakatsatfwa ngalesikhatsi lesibekiwe angeke kutsatfwe kulelikhasimende . 
Yinye yetintfutfuko letinkhulu yiDizayini yaseDolobheni Kanye neLuhlakamsebenti lweMsebenti weMfula i-Apies Promenade . 
Batsengi labadvuna bavamise kuheha emantfombatane ngetjwala kute banake bona bodvwa , kantsi labanye balindzela kukhokhelwa ngemacansi . 
LoMtsetfo ngalokucacile awuvimbeli kuniketwa kweticolelo letingakapheli . 
Inchubekelembili mayelana nalokuzuziwe ngaphansi kwalelisu lekuchuma ibikwa kuLikomidi leTekucwaningwa kweMabhuku neTingoti kungamunye umhlangano walo wanjalo ngekota . 
Kungeta kulomtsetfo lowentiwe kutsi bafati bancane futsi ngeke babenebuniyo bemphahla noma bacedzelele emankontileka ngekwelilungelo labo , ngekwemtsetfo welisiko ngetindlela letinyenti lebetenteka ticindzetela bafati kulilungelo lekuba nebuniyo bemphahla . 
Umlandvo wetepolitiki eNingizimu Afrika : Umlandvo wekutfutfukiswa kwekutfutfwa kwendle eNingizimu Afrika uhlanganiswe nalomlandvo wato tonkhe tintfo letiphatselene nekulingana , umhlaba , kutfutfuka nemnotfo . 
Kute umehluko kulobutsi be-cadmium emantini lokungaba noma kungabi nekumiswa kwalokusigaca . 
Lombiko lophelele uyatfolakala uma kunesicelo . 
Letakhiwo letikhona tesimondzawo letakhiwa tindzawo tasemadolobheni futsi ikhombisa kutfutfukiswa kwetemlandvo netemasiko telidolobha . 
Lomklomelo uklonyeliswa Umholi weMklamo lokhombise emandla lamakhulu kakhulu elutjalomali netebhizinisi yalemboni lengumlingani . 
Emawashela lahucwe ngensimbi atawusetjentiswa bese kutsi onkhe emawashela labambe emaklemphu etivimbamlilo atawukhiywa ngendlela levunyiwe . 
Emaphuzu emvelo lafunta sisindvo setekukhibika kwemanti langetulu afaka lawo layingoti kutemphilo noma kunetseteka kwebantfu netilwane , kanye naleto letinganiketwa kuphikiseka kwebuhle bemanti . 
Uma bantfu bevisisa lulwimi lwalesimondzawo lesakhiwe , kuhlobana kwabo naso kuba ncono . 
Tinzuzo Temsebenti tiphumelela nge : Kwenta silinganiso , kulinganisa , kanye nekubeka liso kuletinzuzo letitawutfolwa ngumtsengi kulomklamo . 
Umklamo weFreedom Park : Umgomo walomklamo kusungula timiso tetemasiko letibonakalako kugubha nekukhumbula imikhosi yaseNingizimu Afrika lehlukahlukene , umlandvo waphambilini , umbusobucalu kanye nemzabalazo wenkhululeko , bese ugcina ngembononchanti welikusasa . 
Lirekhodi lawo wonkhe umsebenti nabosonkontileka labancane labasetjentisiwe endzaweni yemsebenti kufanele agcinwe abuye ahanjiswe njalo ngeliviki . 
Kuledokhumenti sikhulume macondzana ngco nebungoti ngekulandzela simondzawo setemanti kodvwa ngekwemgomosisekelo loku kungalulelwa kutsi kube nengoti kulandzela kusetjentiswa bantfu noma ngukuphi kusetjentiswa kwemanti . 
Yenta ncono kukhicita kwendzawo nekufinyelela etimakethe . 
Namuhla kunesidzingo lesandzako saso njengesinatfo . 
Kunakisisa kusekubalulekeni kwaloko masipalati lahlose kukwenta kanye nekungeta kumiphakatsi yesigodzi . 
Leso satiso , kubhidi lenguyonayona noma ekuhambeni kwesikhatsi , angeke ikhulule umtsengisi ekukhokheleni noma kusibopho sakhe ngaphansi kwalekontileka . 
Lizinga lebubi bekufundza livela ngekwalo ekubeni phasi kuphumelela kutemfundvo . 
Lwati lolufanele kumklamo nasekulawulweni kweluhlelo . 
Loku kwatiwa njengemiculu yetingucuko yemkhakha . 
Njengalamanye lamaningi emawebhusayithi , kungahle kutentakalele kutsi sitfole lwatiso lolujwayelekile lolutfolakala kumafayela e-log yeseva lafana ne-PI address kanye nelwatiso lwemakukisi . 
Titatimende tasebhange taletinyanga letintsatfu letengcile kubosomabhizinisi labangabodvwana . 
Siyavuma kutsi live leliphephile lapho bantfu nabo bativa baphephile khona lisisekelo sentsandvo yelinyenti kanye nesimo lesisidzingo ekutfoleni imphumelelo yenhlalo-mnotfo . 
Kungumsebenti wemfaki sicelo kucinisekisa kutsi imininingwane lefanele , lenembako nalephelele ifakiwe kulelifomu . 
Ingabe sitawulindza sikhatsi lesingakanani kute kutsi letintfo leti tentiwe , Make Somlomo . 
Mayelana nesabelomali lesimiselwe kunchubomgomo hulumende lomkhulu usebenta kahle kakhulu , wongela tindzawo letsite letimbili . 
Lelitiko lifanele kutsi lifake ekhatsi bomasipala ekusetjentisweni kwemhlaba walo netinhlelo tetitfutsi letihlanganisile . 
Kusebentisa imali kulokucalwangako kuyachazwa ngentasi . 
Imisundvu , ngekutsi kuvukuzwe umhlaba , itfutfukisa lokutfolkala kwetitsako emhlabatsini . 
Tindzawo letimcoka lokugcilwa kuto tifaka ekhatsi lizinga lemitfombolusito yemanti lehlanganisiwe , kulawula kanye kugunyata kusetjentiswa kwemanti , kanye nekugcugcutela tinyatselo tekonga emanti . 
Lulawulo Lwekukhangisa Lwangephandle lungadzinga lwatiso lolwengetiwe kute kuhlolwe sicelo . 
Tikhulu tasebentisa emandla . 
Kuphindze futsi kubaluleke kutsi tonkhe tikhala temsebenti tivalwe ngekuya ngemathagethi ekucasha lokuvunako . 
Ativeli ngaphandle noma ngenhla kwemphakatsi . 
Kudzingeka lusito lwemali loluphutfumako kute kutsi kulungiswe imigwaco lekhona lenesikontiyela eBarberton , ngoba uma ingete yayilwa ngesikhatsi lesifanele , lemigwaco itawulahleka futsi itawudzinga kutsi yakhiwe kabusha . 
Ngenca yaletigaba tekuvuleka futsi nekuhlanganiswa lokufundvwe sifundza iGauteng , timo tetemnotfo temave emhlaba kutselele kakhulu kusebenta kwato . 
Lobutsakatsaka butawulungiswa ngetindlela letikhulisiwe . 
Loludzaba lumcoka futsi ludzinga kucaciswa ; 
Emakhophelethivi etimali agaya imali yekonga kuhlanganisa tinsita tendzawo . 
Lokucuketfwe nguleSekhula yeMaminitsi kufanele kutsi kwatiswe bonkhe basebenti labafanelekile enkampanini yakho ngaphandle kwekubambeteleka , ngisho nalabo labasemahhovisi esigodzi . 
Lwatinchanti kanye nekuvisisa luhlakamsebenti lemtsetfosimiso lolubusa imisebenti yahulumende . 
Lemisebenti lebalwe ngenhla ilawulwa ngaloluhlobo : 
Lenchubomgomo lensha izama loku hulumende abevele alwa nako kuleminyaka lemitsatfu leyengcile ngulokugucugucuka kwemapharadaymu lokukhulu lokungimikhicito yemisebenti yebuchawe . 
Letintfo letilandzelako titfolakele kutsi titinsayeya : 
Letindzaba lokubikwe ngato lapha ngentasi ticondzene nekuswelakala kakhulu kwetekulawula tangekhatsi lokuholele ekutseni kube nembiko weluhlolomabhuku longasimubi kangako , lokutfoliwe kumbiko wekusebenta wemnyaka nalokutfoliwe lokumayelana nekuhambisana nemtsetfo kufakiwe kulombiko . 
Ngalokucacile ' sento sekulungisa ' bekukutsatsa bekukucinisekisa kutsi baphatsi bemphahla balandzela imigomo yabo . 
LoMtsetfosivivinyo umisa emareyithi emitselo yekugembula lekumele akhokhwe ngekuya ngemali lengenako kungakakhishwa lutfo yalamakhasino . 
Cishe konkhe kuvimbela lokubaliwe kwakhishwa . 
Tinsita teSibhedlela seSifundza tibukana netigulane letidzinga tinsita tabodokotela labakhetsekile ezingeni lesigodzi , kanye netigulane letidzinga tinsita tesibhedlela letikhetsekile njengekuphila kahle kwengcondvo nekwelashwa sifo sesifuba . 
Umsebenti walo kwakha luhlelo lwekwakha ematfuba emsebenti , kudlulisela kanye nekutfutfukiswa kwemakhono kubantfu labasha ngaloko bese kugcugcutela kuba sakhamuti setemnotfo kulusha lwaseNingizimu Afrika . 
LeLitiko litawufaka ledatha ledzingekako nemininingwane yedatha kufanele icokelelwe . 
INingizimu Afrika ikhulume ngekutsi leluhlelo lolusha lwekuhlaliswa kwebantfu nekutfutfukiswa kwemadolobha kufanele kucinisekise kufinyelela , kungenelela , nekuniketwa kwemandla kubo bonkhe , ngekugcizelela ngalokukhetsekile kumacembu latsintsekako , bomake , lusha nebantfu labaphila nekukhubateka . 
Wesibili uphatselene nematfuba lamasha emnotfo lavela ngekuntjintja timo temave emhlaba . 
Kuvunwa kwemkhicito lonjalo , ikakhulukati imikhicito lebolako , njenge bhrokhiyoli , ilethisi noma sipinashi , kungentiwa uma lilanga lishisa , noma uma kushisa kwensimu kwalomkhicito kusetulu . 
Sitatimende sekutikhipha ecaleni 
Sitfunywa Semasotja Elukhetselo sase sishayela lemoto iya ngakulungcengcema , lazuba lashiya lemoto kutsi iphoseke esihlahleni lapho yase ichuma emalangabi , yababulala bonkhe . 
Lesehluko sigcila etindzaweni tekuhlaliswa njengetinhlelo letakhiwa tincenye letisebentisanako . 
Amange alivete leliphuzu eshadini lakhe lesikhatsi sekusebenta . 
Inchubo Yekulawula Kusebenta Lokungiko Kwemngengcema Wemgwaco iphelile kantsi iyasebenta . 
Inhloso yalekhozi kufundzisa ngemitsetfomgomo lesisekelo yekulinywa kwengadze yetibhidvo kute kutsi likhaya libe nekudla . 
Kungako kutfutfuka lokucondzile kwentiwa tinhloko temadivishini lekungadzingeki kakhulu kutsi tisebentisane nekucophelela nalamanye emadivishini njengoba lokwenta kancono kulesigaba kuletsa intfutfuko . 
Lokuhlelenjiswa kwanyalo kabusha kwemisebenti lemcoka kukhombise sidzingo sekwenta kancono kuhlelwa kwelisubuciko kanye netinhlaka tekutilandza kanye netinchubo telitiko . 
Uma seyibekwe endzaweni , imali itawulandzela umfundzi bese ivumela bafundzi kutsi baye etikhungweni labatikhetsele tona , kuya ngekuhlangabetana nemigomo yekungena kusikhungo . 
Kugcila lokukhulu kwesifundvo bekukuncuma libanga Umsebenti Wesive lebewusebentisa ngalo luhlakamsebenti lwenchubomgomo . 
Lona ngumtsetfo lovamile mayelana nalabo labetfula idokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi kwentela kutfola lokuletfwako . 
Emacala lamayelana ne-inthanethi Eningizimu Afrika akhomba timphawu tebugebengu lobuhleliwe kulo lonkhe live . 
Tindleko : noma bandlulisisigwebo kufanele bakhokhele kakhulu , tindleko tembonisi enkantolo . 
Lenchubo idzinga kugadvwa lokukhulu kucinisekisa kukhishwa kahle kwe-chromium . 
Kute inkhomba letsi inchubo yesibonelelo kushicilelwa kwelucwaningo lwanyalo iba nemitselela lemibi ekusebentisaneni ngelucwaningo nekubhala kanyekanye . 
Kuba nemphakatsi wemnotfo wesigodzi lochudzelana mhlabawonkhe lohlanganiswe ngalokuphelele lapho kunenchubekelembili ngetemnotfo kanye nekuthula njengoba kubonakala ngekusimama kwepolitiki kanye nenhlalo kanye nakumazinga ekuphila ebantfu bawo . 
Ema-anyuwuthi laneligunya lekwenta enta kubekwa kwemanani lafaka bonkhe bulili kukhoneke . 
Masinyane emva kwekwamukelwa , wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka ageze ebhavini noma eshawa , bese uyohlolwa simo setemphilo , lekufuneka kufake kuhlolelwa tifo letitsatselanako naletitsatselana ngekutsintsana . 
Litiko Letenhlalakahle letfule luhlelo lolusha lwekukhicita liholo lolubukene nalabasikati , bantfwana nelusha . 
I- ANC itsandza kumbonga ngendzima yakhe layidlale emshikashikeni wenkhululeko lebanti futsi njengelikhansela kwetfula imphilo lencono kubo bonkhe bantfu . 
Tfutfukisa nome nguluphi lwati lolusengetelo lolutawulungisa tinkinga letihambisana ngco nesifundza ngasinye futsi yisabalalise emiphakatsini . 
Ngaleyo ndlela tikolo tingamukela linabantfu lesikolo emini futsi , nangabe kwenteka , imfundvo yebantfu labadzala ngetikhatsi takusihlwa . 
Kukhonakala kwekukwenta loku kabantana kuyaphenywa . 
Letinye tikhatsi tikhombisa ngalokucacile kwemagagasi lamakhulu , letinye atikhombisi . 
Lomkhakha udlale indzima lebalulekile ekuniketeni imalimboleko lenkhulu lebeyidzingeka ngalesikhatsi kunetinkhinga temnotfo mhlabawonkhe . 
Lokugcila kweLitiko kukuloLuhlelo Lolukhulu Lwekungenelela nalokusebenta lokuhlosiwe kwetinhlelo telitiko letihlanganisiwe etindzaweni letitsite enkhabeni yemimmango lengenamatfuba . 
Kute emajoyini latawentiwa ngetipani ece umgwaco , umzila wesitimela noma letinye tintfo letihamba ngetulu . 
Cishe ikota yemiklamo lemikhulu leshiwo seyisesigabeni sekwakhiwa . 
Ngabe luhlelo lwekucaphela letinsita tebaseshi luyaphumelela ? 
Bohulumende labanyenti emhlabeni wonkhe babeka imikhawulo yetekuhwebelana kute kutsi bavikele imali lengenako yebalimi . 
LoMklamo ukhombise imiphumela lofise kufinyelela kuyo . 
Lokungafanani kwekujutjwa lokuhlosiwe kuloluhlelo , ikakhulukati kusebentisa etitfweni letingakabaluleki , ngalesikhatsi bazama kuvikela kuncesheteliswa kwetisebenti netinsita letihambembili kulokunye . 
Siyayemukela lentfutfuko , lokwentiwa ncono kwaleNdlu , kepha lesikudzingako futsi kuLendlu kuchumanisa kwe-inthanethi lokunesivinini lesisheshako . 
Emalungelo alofaka sicelo ekutfola kumelelwa kwetemtsetfo kufuneka achazwe . 
Kuniketwe imvume yangembili eluhlelweni lwekutfutfukiswa kwesikhungo sekutsenga njengoba letinye tindzaba tisasele . 
Emakukisi 
Lokunyenti lokudlulisiwe ekhatsi kuloluhlelo kwalabaniketwe umfundzate ngephandle . 
Ummangali akakasho lokuhlukile kusitatimende sakhe kutsi , nanoma ngabe kucoshwa kwakhe kwatentakalela kutsi kungabi nemaciniso , noma kunjalo bekungenamaciniso ngenca yaletinye tizatfu . 
Inchubomgomo macondzana naloku itawuchubeka nekwakhiwa ngefeshini yekuchumana futsi sinelitsemba lekutsi itawuphetfwa ngasekupheleni kwalomnyaka . 
Idatha ledzinga kunakekelwa lelungiswe ngaphandle kwalebhizinisi luletsa nalo lizinga lebungoti lengeke ligwemeke . 
Umtsetfo Wekuchibiyela Imitsetfo Yetenhlalakahle yashicilelwa , kulawula lokuhambisana nayo nyalo kuyabuketwa . 
Kulesimo lesikhonjiswe kulomboniso , lomdvwebo wonkhe kanye neluhlelo lwendzawo yekwakha kutawufakwa umoya wekufunta sibalo kanye neluhlobo lwekuhlanganiswa kwalokuhamba lebutawifisa kukuniketa lobuphatsi betitfutsi . 
Ngekubuka luhlobo lwendzawo kanye nemcondvo wentfutfuko , kuncishiswa kwalomtselela kufanele kubuke ngco kumfudlane kanye nakutitjalo letihlobene nawo . 
Kwehluleka kuhambisana naletincabekelwane kungenta sicelo sakho singabi semtsetfweni . 
Kuniketa indlela yekuhlolwa ngekwemtsetfo kwetinchubomgomo nemtsetfo . 
Sekuya ngekubonakala kukhula kwekutsi likusasa lalomhlaba litawuba lidolobha . 
Kwanyalo lamayunithi abonesi ekubelekisa aniketa inkhokhelo lefinyelelekako nensita lebalulekile . 
Futsi , kulalelwa kwemphakatsi kuyachubeka kwentiwa sishayamtsetfo lapho tinhlangano temphakatsi kanye nemphakatsi jikelele ugcugcutelwa kutsi uhlanganyele . 
Hulumende usebentisa i-akhawunti yinye yetimali takhe lekuyi-akhawunti Yetimali Letingenako Tavelonkhe letilawulwa Sikhungo Setimali Tahulumende . 
Ndvuna ubese wavakashela lijele lelikhulu kubuka lokulungisa nekukhuliswa kwalesikhungo . 
Sicela utfumele sicelo lesiseceleni futsi lesiphelele semsebenti ngamunye lowufakela sicelo , usho ireferensi lekungiyo yesikhundla ngasinye losifisako . 
Lokuphawula ngekubona kwami hhayi kutsi akutsembeki kodvwa vele akusilo liciniso . 
Tekulima ngiwo umsebenti lomkhulu kulesigodzi . 
Uma kungasinjalo , ikusiphi sigaba lenkontileka kungunyalo ? 
Inguleyo lemela incenye lenkhulu yesisekelo semareyithi kufikela lapha . 
Besibuke kakhulu kwakha kutimela ekukhiciteni imikhicito yetekulima , kute sisekele tinhlelo tekubuyiswa kwemhlaba sibe senta kutsi balimi labakhulu nalabancane , kanye nemakhopharethivi etekulima bafinyelele kutimakethe tasekhaya netemave emhlaba . 
Lamazinga nemanani etimphahla etibhedlela letisemkhatsini tifaka ekhatsi esikhatsini lesinyenti ihhafu yalemphahla ngekhatsi kweLitiko Letemphilo eNshonalanga Koloni . 
Nangabe futsi kwenteka bayagula nome baba bungoti lobumcoka betekwelashwa kulabanye kufanele kutsi bavunyelwe kutsi bafundze basekhaya futsi umsebenti wetemfundvo kufanele kutsi wentiwe kutsi ube khona . 
Nobe kunjalo , nanobe kunekukhokhela lokuchubeka njalo , kungatsatsa iminyaka kubuyisa lesikweleti . 
Kulawulwa Kwelwatiso kusasesimeni sekusungula i-ICU yetinhloso letingakabekwa . 
Bafundzi bafanele kutsi bete newabo emashidi , tingubo tekulala , imicamelo , kanye nekugeza . 
Chumanisa , landzelela ubuye futsi uhlole kufezekisa kwemazinga ekusebenta . 
Hlola emakhono lakhona ekucecesha kumtfulitinsita kanye netintfo tesifundvo letisetjentisiwe , kwentela kubona emandla alomtfulitinsita ekucecesha baceceshi bemfundvo yebatsengi betindlu ; 
Ase ngitsi loku akusiyo intfo lesola Hulumende njengoba abona bukhulu bemsebenti latinikete wona . 
Kunaka lokusebentako ngalokucacile kudlala indzima kulokuncomekako lokuvetiwe . 
Ikomiti Lephetse Tebungoti yaceceshwa emzameni wekwakha emakhono ngekhatsi ekuphatfwa kwebungoti . 
Imihlahlandlela yetekunakekelwa kwekukhulelwa ibukana nekuvimbela kugula lokubosomatfuba kulabasikati labane-HIV , kantsi kuniketwa kwetilekelelimtimba emandla emtimbeni kusita kucinisekisa kuphila kahle kwabomake . 
Kungako ke iHIV ibitwa ngeLigciwane Lelibulala Kusawoteka kwemtimba . 
Emandla emafutsa ase-Afrika latsetfwe kulokuphilako makhulu , ikakhulukati nakubukwa lentfutfuko leyenteka ngemandla kulucwaningo leseyiletse titjalo temandla ekukhiciteni kanye nematheknoloji esitukulwane-sesibili emvundzela landze ngaphansi nje kwemnyakalishumi . 
Tibopho letivikela kutfomba tifanele kutsi tifakwe ngemuva kwenombolo uma ngabe emabhawodi langu-U asetjentiselwa kuvikela lenombolo kutsi ingagobeki . 
Inhloso yekugcina yayo yonkhe imitfwebulo " kuntjintja " umtfwebulo kube ngumtfwebulo lomncane . 
LoMhlanganosikolwa walaBalungisako uniketa lamanye ematiko insita yangekhatsi kulomasipala ngekutfola , kugcina esimeni lesifanele nekulawulwa kwetimoto netisetjentiswa , kanye kugcinwa kwemapampi emanti asesimeni sawo lesifanele kanye nemishini lahambelana naloko . 
Lokufakwa kwesicelo saHulumende losebentisa i-inthanethi sesisinyanyisiwe kuhulumende wonkhe . 
Lena yindlela yekufundzisa leyeyame kumcondvo wekufundzisa lulwimi lonkhe . 
I-PIC iyakuvuma kutsi ematfuba ekulahlekelwa lamcoka kakhulu kutetimali emphahleni lekufakwe kuyo imali alitfuba lekulahlekelwa lemakethe nome litfuba lekulahlekelwa lentsengo kanye nelitfuba lekulahlekelwa ngesilinganiso sentalo , litfuba lekulahlekelwa ngemali lebolekiwe kanye nasemphahleni leyimali . 
Emanti laphuma phansi avamise kubonwa njengemanti angasese ngaphandle kwekutsi kusetjentiswa kwawo kubitwa njengeNdzawo Lelawula Emanti Laphuma phansi . 
Inhloso yaloluhlelo kubeka liso nekulekelela ngemali tikolo letitimele ngekwetinchubomgomo tavelonkhe netindlela tekwenta . 
Imitimba yembuso kufanele idale ibuye ibe nekufikeleka etinsiteni telwatiso loluphelele nalolwetsembekako kuze kukhoneke inchubo yekutsatsa tincumo kuze kuzuze kakhulu ummango . 
Kwakheka kwemacembu elive ngekwekuhlatiywa kubuyeketiwe kute kuvete kwentiwa kuba sesikhatsini ngekwetikhatsi kwesilinganisosimiso sekwehlukanisa . 
Ludzaba loluyinhloko ngukutsi kukhulu kanganani kutibophelela nekutibandzakanya kwebasebenti betfu lokungagcugcutelwa onkhe malanga , kute kutsi sichubekele ekuniketeni insita locondzene kakhulu nesigulane ngekubuka kakhulu kwenta ncono lizinganhle . 
Iklasta yetenhlalo yesifundza , Ikhabhinethi kanye nemakomidi etebucwepheshe atiswa . 
Tikolwa letinyenti tisakhatsatwa kungabi khona kwetinsitakufundza letenele nemitfombolusito yekwemtimba . 
Kunika emandla kuloku , litiko litawunaka kakhulu tidzingo temalungelo emhlaba kanye netifiso talabasikati , lusha , bantfwana kanye nebantfu labadzala . 
I-Black Sash manje seyimele sabelomali lesivela kulitiko kutsi icale luhlelo lwetemfundvo . 
Lusito loluvamile luyaniketwa kulabatfumela lokutsengiswako ngaphandle baseNingizimu Afrika labafisa kutsintsana nebatsengi bangaphandle ngembono wekuphetsa ema-oda lamasha ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Emabhokisi Emibono abekwa etindzaweni letihlelwe kahle : emahhovisi ebacondzisi lahlukene , imibiko yenyanga iletfwa kubacondzisi ngato tonkhe tikhalo noma tincomo letitfolakele kulihhovisi lemcondzisi ngamunye . 
Kuphakama kwelubondza lokukhulu bungumehluko lomile emkhatsini kwekulingana kwemhlaba kwemfudlana lowehlako lophasi ngaphandle kwelubondza lwelidamu nekuleveleka kwesicongo lesingacitsekeli ngaphandle noma ileveli lesetulu yelubondza lwelidamu . 
Loku kufake sandla ekwehlisweni kwekugcwala kakhulu . 
Kufaka emafomu ekutsatsa likhefu kuyunithi yeTindzaba Tekuphatfwa Kwebasebenti ngemuva kwekuvunyelwa kweMphatsi Welitiko . 
Kungatsi umoya wakhe kanye nalowo wemachawe ase-Afrika lalala ungachubeka nekusihola kanye nelivekati lonkhe etinhlosweni telivekati lelikhululekile , lelingenatifo letifana ne-Ebola lebulalako , Malaleveva , i-HIV kanye ne-AIDS kanye nekungatfutfuki . 
Lelitiko lihlale njalo libuyeketa kusebenta kwagesi kwentela kunciphisa kusetjentiswa kute kwehliswe kukhipheka kwekhabhoni leya esibhakabhakeni . 
Kwetfulwa kwetinsita nesicinisekiso sekhwalithi : Leyunithi ichubekisa kwetfulwa kwetinsita lokwentiwe ncono ngekuhlanganyela kwesive nekucwaningwa kwemabhuku kwekusebenta lokuyikhwalithi , kweluhlobo lwekuphatsa nalelishaya umtsetfo . 
Letindlela letibikwe kulolucwaningo tisekugcineni kweSahluko kantsi tiphindze ticatsaniswe nedatha lerekhodiwe kumaphuzu ekugadza ngakunye . 
Lapha loluhlelo lwachubeka ngemdlalo wemncintiswano weragbhi lapho khona tisebenti nato taba yincenye yelicembu kuleLiviki Lebulungiswa . 
Emanani laphakeme kakhulu kuloko bekulindzelekile kukhula kwe-GDP kuyo yonkhe iminyaka kuze yehlisa lokusilele ngekwemibandzela yeliphesenti le-GDP . 
bunye bufaka nebunyenti ngendlela lefanako . 
Itawuhlanganiswa ibe yimibiko yekusebenteka futsi itawundlulela kumnyakatimali lotako . 
Ngekubuka lensayeya lengenhla , litiko lichubekile ngekucinisekisa kutsi bahlali basendzaweni letilungisa timilo bayakhona kufinyelela kutfola kunakekelwa kwetemphilo kanye netinsita tekuhlanteka futsi banikwa netinsita tekondleka ngalokufanele . 
Wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka anikwe litfuba lekuvula licala alivulele noma ngubani lowente lokutsite , lokufaka licala lebugebengu lalenta kulogcinelwe kushushiselwa lelinye licala ngesikhatsi aboshiwe . 
Nome kunjalo , umangabe umuntfu longekhatsi nome lekusetjentiswana naye lonemsebenti wekugcina lolwati luyimfihlo , kepha loye muntfu avete lolwati loluyimfihlo , lemfihlo yekuhweba ivikelekile , futsi loye logcine lolwati unako kufuna lusito lwemtsetfo . 
NgaLweti , Luphiko lusitile ngekuchumanisa tindzaba letichumene Nesicongo Setemisebenti-lekuhlobene nekuvakashela kwamengameli e-St Lucia , lokumenyetelwe kutsi kube Yindzawo Leligugu Yemhlaba . 
Kucaphela bunjalo bemanti nekutfolakala ' lokufaka kusampula lamanti , kuhlola nekuhlola imitfombo yemanti nebudlelwane nokungcoliseka futsi nekuvikelwa kwemitfombo yemanti . 
Tekulawula Umlilo tinika teluleko tebuchwephesha tekusekela , nekusekelwa , kwenhlangano nekusebenta kwetikhungo tendzawo kuvikela nekulawula emadlelo nemililo yemahlatsi . 
Loluhlelo luluhlelo lekungilo lolusembili lwekuniketa tinsita lalelitiko . 
Kuphindze futsi kube netinhlobo tetindlu letentelwe kurentwa kanye naletinye tebanikati bangasense . 
Kuhamba malanga onkhe kwetilwane emkhatsini wetibaya netindzawo temadlelo kusabalalisa tinhlanyelo . 
Lenhloso yaloku kunika imibono ekwehlukeni futsi nekufanana kuletinhlobo letinyenti tekutfutsa futsi netindzawo letisemadolobheni . 
Lesitatimende kumele sibeke kucace lamanani lalandzelako futsi sicatsanise lawo manani kusimo ngasinye nemanani lahambisanako labhajethelwe kulomnyakatimali lohambelanako . 
Lomcondvo wekutsenga nekuba nebuniyo belikhaya uyinchubo lemankimbonkimbo . 
Lomgomo ubuyeketwa njalo kwentela kutsi uhambisane nesimondzawo lesigucukako ngaphandle nangekhatsi kokubili kulenhlangano . 
Ngakoke luhlelo lwendzawo levulekile lengakakhelwa ludzinga kwemukela tinhlobo tendzawo levulekile letehlukahlukene letingasetjentiswa ngemacembu ebasebentisi labahlukahlukene . 
Tindzawo letivulekile letingakakhelwa letinkhulu netinsalela temhlobiso wemvelo tidzinga kuchunyaniswa nemhubhe etindzawo letivulekile letingakakhelwa . 
Ngaphasi kwalesimo , imitselela yekutsengiselana kanye naletinye tenteko iyavunywa kumarekhodi etimali uma lemali lengukheshi lesalako itfolwa nome ikhokhelwa . 
Kuhlola kutsi bawulungele umsebenti nekucinisekisa kutsi kubhalwa phansi . 
Yonkhe imifanekiso lengenisiwe kulesikhungo lesikhetsiwe itawuhlolwa basebentisi ngalokutimele kubuka kutfobela lokuncunyiwe . 
Litiko Letemhlaba linelilungelo lekungakhiphi ibhidi . 
Tinhlangano letingafisi kutsi ticelo tato letitiphakamiso tikhishelwe esiveni kumele tikuvete loko ngalokucacako . 
Hlanganisa Tinhlelo letitawujuba kuvundle macala onkhe kucinisekisa kutiya nekugcineka . 
Letigaba letingembili tikhombisile kutsi nanoma i-Afrika yenta inchubekelembili lenkhulu , livekati nalo lisabukene netinsayeya letinkhulu kutenhlalo , temnotfo kanye netepolitiki . 
Le-akhawunti yekwaba isetjentiswa ikakhulu ekwehlukaniseni imisebenti letfolakala ngale-akhawunti yemphahla ngekwehlukana kwetinhlobo tebazuzi labatinkinga futsi nekwenelisa kwehluka kweticiniseko . 
Intsela yemikhicito yalokudzakwanako : Lokubukwene nako mhlaba wonkhe nalokukhetsekile lokwentiwa e-Asia . 
Sivumelwane sifaka sivumelana sekucashisa emkhatsini webafakiticelo kanye nebanikati bemhlaba banyalo , lapho banikati bekugcina bemhlaba batawuchubeka nekusebenta ngemigomo lekuvunyelwene ngayo . 
Kutawugcunyekwa eMakhebuli langeMabhandela e-Eriyrli ngekuya kwemazinga ekukhicita netincomo . 
Ngalokunjalo , lokunaka kwebemathenda kuhambisana naleliciniso lekutsi bufakazi bemaphepha , lobuchaza nganoma maphi emakleyimu ngekuguculwa kwemanani , kubalulekile kute kuvunyelwe kwemakleyimu lanjalo kantsi kufanele aletfwe ngesikhatsi kantsi kuneliseke naMasipala . 
Ngalesikhatsi lamanyenti alamatfuba angahambelana nale ikholoji lekhona , lesicelo singalulwa ngulokungeniswa kwetilwane letifanele , kubuyisela esimeni kwesimondzawo kanye nekufaka imimmango yendzawo . 
Nanobe lesincumo kungenteka siletse tinhloso letingito letinyenti , futsi tingahle tente ncono kuba sebaleni kwetinchubomgomo tetetimali , kufaka ekhatsi bungoti bekutsi lokulindzelekile kwekwehla kwemandla emali kungahle kuphume esandleni . 
Sidzingo sebagibeli lesinjena siluphawu lwekuhamba ngesigitjelwa emadolobheni lamakhulu Eningizimu Afrika . 
Sifuna kutsi sente ngetulu kwesikalo ngemjikeleto lotako . 
Ngabe Lelisu lisetjentiswa ngalokuhleliwe ? 
Luphindze lulimate kuchumana emkhatsini wemfundzi kanye nathishela . 
Lokungalingani emkhatsini wekucitsa futsi netinombolo tebagibeli labatfwalwako tifuna kucatjangwa . 
Kwesibili , lesitoko sentsela lesalele emuva sifaka ekhatsi timali letiphikiswako . 
Kulindzeleke kutsi sive sitawutsatsa lelitfuba lalomgomo bese lenta tiphakamiso tetindlela tekwenta ncono kwetfulwa kwetinsita . 
Ngetulu kwekugcugcutela kufinyelela kwebantfu , iwebhusayithi Yesigcinimafa Savelonkhe yenta bantfu bakhone kufaka umbono kumibhalo lengasagucuka . 
Tinkhokhelo telusito lwekwelekelela letentiwe ngembikwekutfola timali tiyabonakala njengetimali letitfoliwe kusimo sesitatimende setetimali . 
Uma kubukwa kutsi lucwaningo lukhombisa kutsi kuncane kuvumelana ngeluchumano lolusemkhatsini wemazinga ekunatsa kanye nekukhangisa , kuvalwa kukhangisa tjwala kungabita kakhulu kwendlula nanoma ngutiphi tinzuzo letivela ekwehlisweni kwelizinga lekunatsa lokuholela kumazinga ekusebentisa kabi tjwala . 
Lesicephu sibukele kona kanye kujula kwekutibophelela kwetfu kanye nalomsebenti lokhona njenganyalo wekubambisana lokuphangisa njalo . 
Umkhandlu unelwati lwako konkhe lokwenteka emphakatsini kubahlali noma kusigaba seliwadi , ngoba imihlangano yemawadi yekubonisana ibuka ikakhulukati tintfo letenteka kulelo wadi futsi lemihlangano ibanjwa njalo ngekota . 
Ikhutsata kungabi nemfihlo esigabeni sahulumende wasekhaya ngekwetidzingo tebhajethi nekubika . 
Kwekugcina , tonkhe letinsayeya tinesisekelo sekuzuza lesilisukuhlela lekuchumana langekhatsi . 
Lolwatiso lolukulelithebula lapha ngentasi lunika sinikamongo sesimolive kanye nelugcogco lwetinhlobo tebantfu kumasipala weSifundza iBojanala Platinum . 
Incenye lebanti kakhulu yesakhiwo ivamise kuba esisekelweni . 
Kunemafomu lamabili lashayisanako kulomhlaba lokukhulunywa ngawo ngenca yebukhosi . 
Ngako-ke kuncono kwenta tihlalo letincane , letishonako . 
Inhloso lehleliwe kucinisekisa kulawula lokunemandla kwetinsita tetimali telitiko kuhambisana netidzingo temtsetfo . 
Loluhlelo lulawulwa ngendlela lebekwe ndzawonye lapho sigodzi ngasinye ngekucedzelela inchubo yaso , ngalesikhatsi lomkhakha welihovisi leliyinhloko lidlala iinchubomgomo yekulawula nekubuketa indzinga lephatselene naloko . 
Sosikhwama Wavelonkhe uhlose kutfutfukisa kukhula kwemnotfo , kubusa kahle , inchubekela phambili emphakatsini nekukhulisa emazinga ekuphila ngekuba nemtfwalo , ngekwemnotfo , ngemphumelelo , ngekulingana nekusimama ekulawuleni timali tahulumende waseNingizimu Afrika . 
Sekukonkhe , Luphiko liphumelele kufinyelela kutinhloso talo , futsi kuletinye timo tinhloso talo tindlulele . 
Kute sihole lelisu letfu , sihambe nenchubo yekulungisa kabusha lebe nemphumela wekuhlelwa kabusha kwesakhiwo senhlangano . 
Imindeni yabo kanye nemiphakatsi yabo idzinga konkhe kwesekelwa lengakutfola ekubanakekeleni . 
Loluhlelo lwetebasebenti lwaleSikhwama lwentelwa kwakha basebenti labanemakhono futsi lutjala lisiko loluhamba ngekusebenta , lelinebunhlangano . 
Kuphendlela , teMafa eSifundza , ngekubambisana nematiko , setikhiphe lisubuciko lekwenta kancono lulawulo lwekutsenga imikhicito netinsita . 
Lolokulandzelako kusemkhatsini Wekwehla Nekufasandla kwendlelasu : 
Tincwadzi letiphatselene netikhala letikhangisiwe titawukhawulelwa kubammelilukhetfo labaphumelele kuphela . 
Uma leSigungu Sekuhlela saMasipala nome Sisebenti Sekutfutfukiswa Kwemhlaba sivumela sicelo , letimo kumele tivisiseke futsi kumele tivele tisuselwa kulemvumo yekusetjentiswa kwemhlaba lokuphakanyisiwe . 
Lokwehluleka , lokwentiwa bantfu labadzala , kusho kahle nekugcizelela lokufanele bantfwana angeke kubekwe bantfwana licala ngaloko . 
Kubhalisa nekunika imvumo yekusebenta kulabatfutsa imfucuta , tindzawo tekulahla imfucuta kanye netikhungo tekulawula imfucuta ; 
Inchubo yekuhlola bungoti lenelisu yentiwa njalo ngemnyaka ngayo litiko ibona , ihlole ibuye inikete umsebenti wekuphatsa nekulawula bungoti bebhizinisi lobubukana nelitiko . 
Ucelwa kutsi wati kutsi Lizinga leNTalo leliyiNkhomba liyinkhomba yemnyaka lophelile lapho khona lizinga lenzuzo yenkampani lokungenani beliyikota yinye yalokwetayelekile etimbonini . 
Kodvwa ngifuna kuphindza ngikhulume , kulencenye yesibili yenkhulumo yami , loko lengikholelwa kutsi kuyinhloso yentfutfuko lephambili kulivekati ; kwakhiwa kwemisebenti leminyenti lehlelekile kumkhakha wangasese . 
Lebhajethi yetinsitanchanti letinkhulu ayihambisani neDOT , lokuchubeka nekukhombisa kukhula lokuhle kulesikhatsi lesi sekubuyeketa . 
Basebenti banikwe umsebenti wekusekela imisebenti yetekulima ikakhulu emkhakheni webhizinisi yetekulima lengakavamisi kuba nelwati lwemnotfo noma emakhono ekwati kwenta nebukadzebona bekusebentisa emasu emnotfo noma imiklamo letsite ngalokwenele . 
Nyalo kumele sime sibuke kutsi siphumelele nganani nasilapha , nekutsi yini lesasimele phambili . 
Batsengi nyalo sebanekukhetsa kutsi batsatsa letikhwama tepulasitiki letisebentisekako futsi baya nato emakhaya , nome basebentisa tikhwama tabo nome abatisebentisi sanhlobo letikhwama tepulasitiki . 
I-China ne-{ndia , lamabili alamave lanemazinga lasetulu kakhulu ekonga , nawo anamaleveli lamakhulukati ekusisa . 
Lesikhungo lesisungulwako sekulawula tikhungo tetindlu tenhlalo letitfola timali tesive nekulawula kuhlolwa , kuvumela , kuphatsa nekukhishwa kwelusiso lwesikhungo netibonelelo temali etikhungweni tetindlu tenhlalo . 
Ngekwemtsetfo Wemanti Wavelonkhe , imisebenti lenjalo ingentiwa kuphela uma ingakhawuli umtsamo wekusebenta imisebenti lebalulekile yenhlangano noma incume ngetimalisikhungo nemalunga aso . 
Wonkhewonkhe unelilungelo lekufinyelela anguye ngekwemtimba , kwengcondvo , kwemphakatsi , kwemoya nekwemandla emnotfo , kanye nesibopho sangamunye kugcwalisa indzima yalabalindzeleke ngayo kumndeni , kummango , endzaweni yekudvumisa , emsebentini kanye nakulokunye lokuhleliwe . 
Lemphahla lekucalwe ngayo isebenta njengendzawo lekahle njengoba yakhiwe kusimondzawo lesinekuthula lesisendzaweni yase-Rexford . 
Umcondvo lokhona kutsi ematiko ase-Malaysia awakatimeli ngenca yaloko tiphatsimandla leticashwe esigabeni lesitsite semsebenti tinga , ngekwesigaba sabo semsebenti , dluliselwa kunoma ngabe nguliphi litiko . 
Kutawunakekelwa kute kucinisekiswe kutsi tonkhe tendlulisi te-LV titawuba nelizinga lekutsamba lelilinganako njengakunoma nguyiphi indlela letsite lapho khona kuhamba kanyekanye . 
Sibuye sinikete tinsita kubahlukunyetwa bebugebengu kanye netinhlelo tekuvimbela bugebengu . 
Lemiklamo lelandzelako yabekwa embili ngesikhatsi semnyaka timali : 
Bhala phasi i-ikhweshini lelingene yalokulumbana kwemakhemikhali . 
Umtamo lohlelwe tinkampani letinkhulu tekusebentisa imali yahulumende yesilinganiso lesikhulu nesikhutsati semali kubukeka kusimamise umnotfo welive , netimphawu tesikhashana tekutsi imikhicito nekutetsemba kucala kubuyela esimeni . 
Likomidi Lekucwaninga Sigodzi licashwe ithemu yeminyaka-lemitsatfu . 
Lelinani alikhetsi nanoma yini letawuvunywa sincemphetelo savelonkhe likomidi lavelonkhe lebaklonyeliswa esiveni ngasinye . 
Loluhlelo lwekuhlelela emasu lingulelinye lemisebenti lemcoka kakhulu wetisebenti lekumele tichaze . 
Imali lesekela lokweletako iyatjalwa kute kufike sikhatsi sekusetjentiswa . 
Tingucuko tentekile etindzaweni tasemakhaya kantsi labatsintseka kakhulu bomake basemakhaya nelusha . 
Loku kutawehlukanisa tintfo letidzinga kunakwa ngekushesha kuleto letingalungiswa njengencenye yemishikashika lehleliwe leyenteka malanga onkhe . 
Lamathebula lalandzelako afinyeta tibalobalo letibucayi ebungakweni futsi netindleko talemboni yematekisi lamakhumbi ngalinye lalamadolobhakati lasitfupha . 
Loku lokulandzelako tintfo tamasipalati tekusebenta : 
Tifundvo tekucecesha titawubukana nato tonkhe tindzaba letihlobene nato , tisebentise basebenti kute kwentiwe ncono kuphatfwa kwalamanye emakhono , seluleko ngemathulusi lasebentako kanye netindlela letitawusetjentiselwa kundlulisa lamakhono . 
Ungamane utsi yinkhulumo yenkhulumiswano levulekile ngenchubekelembili kanye nebutsakatsaka benchubo yahulumende lemihibahiba , khona , uma kunesidzingo , silungisise lenchubo yahulumende lemihibahiba kutsi asebente ncono kuluhlangotsi lwekuniketa tinsita . 
Kuhlanganisa nekulandzelela imihlangano yekulawula bungoti ngekhatsi kwelitiko . 
Emasiko atawusala ayindzawo lekubukisiswako nakusaphakanyiswa kuzuza kutekulima netimbiwa titawuphakanyiswa kakhulu . 
Lomkhuba wekwehla usachubeka nanyalo . 
Bantfu labanekukhubateka bakhululekile kutsi bangafaka sicelo . 
Umnikati kufanele acinisekise kutsi ticisha mlilo tisesimeni sekusebenta ngaso sonkhe sikhatsi . 
Hulumende losebentisa i-inthanethi etigabeni letihlukene tekutfutfuka uyafana emaveni lamanyenti . 
Indzawo yetinhlaka tekuhlelembisa letihlanganisiwe ngahle ibe kulelinye lihhovisi , kepha leLitiko latise hulumende wendzawo kutsi abeke loluphiko ngekhatsi eHhovisi leMMC . 
Kuminyana lokuphakeme kwandzisa kudzingeka kwetitfutsi temmango futsi kufanele kutsi tigcugcutelwe emigwacweni yetitfutsi temmango . 
Umbhidi lotawuphumelela utawudzingeka kutsi anike Litiko ikontileka lesemkhatsini wenkampani nabologadza betekuvikela . 
Kutfola imitfombo letawunikela ngetimali etitolo talokutsengisa kwekugcobisa , temingcwabo , kwakha ngalokulahlwako , lakuhlindvwa khona tilwane , njll . 
Tinhloso tenchubo lesemtsetfweni yekubusa lokuhle kanye nekwenta ncono ekuphatseni sive tibe tincola letimcoka eluhlelweni lwengucuko . 
Kuniketa imali yekwakha tindzawo tekuhlaliswa kwebantfu letisimeme . 
Ngitawuchubeka ngisebentele iNingizimu Afrika kahle kakhulu ngendlela lengingakhona ngayo , ngalokufunwa ngibo bonkhe bantfu bakitsi . 
Umbuto angeke usaba ngukutsi ngabe imininingwane ingatfolakala , kodvwa utawuba ngukutsi ngabe kufanele itfolakale , lapho itfolakele khona , kufanele isetjentiswe njani . 
Unalomcondvo wekutsi kutawuba kuhle kucala kutsengisa ngesikweleti , kodvwa umphatsi wesitolo akavumelani naloko . 
Kupenda ngekhatsi nangaphandle nekulungisa jikelele . 
Lewebhusayithi kutawufinyelela kuyo kuphela emalunga labhalisiwe . 
Uma ngabe linani lelilungile lemakethe levulekile angeke lincumeke ngalokwetsembekile . 
Leligama lelinconotwako lelitsi " lovalelwe " ligama letemtsetfo , lelinekusetjentiswa lokuhambelana lokubili kodvwa lokwehlukile . 
Sifundza singabhadalisa inhlawulo , nanome kunjalo , ngaphandle kwekutsi kukhona kuniketa lokwentiwe Kumibandzela Lekhetsiwe Yebhidi . 
Lokuhlela lokulandzelako lokugucukako kufanele kunakwe . 
LeLitiko linetinkontileka letisayiniwe nato tonkhe tikhungo letitfole timali letibekelwe kufezekisa umklamo . 
Lelitsimba lekusebenta litawutfutfukisa tiphakamiso netinkhombandlela kucinisekisa kutsi tinyatselo tekujuba tindleko letibambekako tiyamukelwa kuye wonkhe hulumende wavelonkhe , wesifundza newasekhaya . 
Imiphumela lengasimihle yaleso sikhatsi lechumanyaniswa nalokwesula bekukubambeleleka ekusebentiseni leminye imisebenti lehleliwe . 
Lelinanibantfu kulendzawo yalomasiplati kakhule bosomapulazi . 
Lomgomo lowanikwa bewungashayi khona , ngobe ukhomba indzawo lengaphasi kwekongiwa kwesifundza ngembikwekufakwa kwemhlaba lokusandza kwentiwa . 
Tilinganiso tesephulelo tikhombisa kuphuma nekungena kwemali futsi kuhlala njalo kulandzelelwa ngekubhekisa kumathranzekshini lacatsanisekako etimakethe . 
LoMtsetfosivivinyo uhlose kwenta kutsi imakethe yekutsengisa tabelo kutsi ilawule tindlela tekusimamisa intsengo emitsetfweni yawo nome tidzingo tekufaka eluhlwini . 
Kufikela manje , umtfulitinsita udzingwa kutsi anikete lokulandzelako : 
Tinkhinga letinkhulu letakhonjwa kwabuye kwacociswana ngato kulo mhlanganosikolo nguleti : 
Tikhungo kumele tiphakele tisentjetiswa letifanelekile tekwenta samave emhlaba kutentela kanye nemisebenti . 
Kwenta kancono kufaka sicelo sekubhrenda kwaleLitiko ngekusebentisa luhlelo lwekucaphelisa tisebenti . 
Emkhatsini ngesikhatsi sekusweleka , inayithrojini iyandluliswa kusuka emacembeni lamadzala iye kumathishu lasemancane lekhulako . 
Yebo , ngifuna kwati kutsi ngibatjela njani bahumushi kutsi lelilunga lelikhulumako likhohlisa leNdlu kanye nabo bonkhe bantfu labalalele ? 
Wahlala athulele ikuseni yonkhe . 
Njengemphumela wetidzingo letingaphansi tavelonkhe tetinsita , emamayini aseNingizimu Afrika acindzetelwa kutsi adende tisebenti letinyenti . 
Bantfu abakavunyelwa kwenta kukhangisa tintfo ngenhloso yekungatigcini noma batigcine ngendlela lekungasiyo leshiwo . 
Tikhwama temaPVC letisetjentiselwa ingati , isera kanye nalokunye lokusamanti kufanele tintjintjwe , uma kwenteka , ngemaplastiki langekho-halojineyithedi langabiti . 
Inyoni leyatiwako kulendzawo futsi leyatiwa kakhulu ngebuhle bayo . 
Basebenti lasebakhona basetjentiswa kakhulu futsi basetjentiswa etindzaweni labangakatilungeli . 
Kubonakala kungekho sizatfu lesiphocelelako sekutsi kungani indzawo yinye kufanele ibe ngulenconotwa ncono kunalenye . 
Nanoma imphahla iyebanikati ngekubambisana , umnikati ngamunye angalahla sabelo sakhe lesingakahlukaniswa ngekutimela . 
Ngetulu kwaloko , kute bufakazi lobetfulwa ngesikhatsi kutekwa lelicala lekutsi bangenela sitelega lesingakafaneli . 
Macondzana nekuguculwa kwesikhungo seluhlelo lwekuphakela lwelusito lwemali yahulmende , kube nebuncono lobubabatekako ekhwalithini nasekwaneleni kweluhlelo lwetibonelelo tahulumende . 
Lendlela yekuhlela ihlose kunika letimfuno temgomo lomncane wekuhlela nekuhlala kuleto tindzawo ; ngalamanye emagama , tinsitakusebenta , tinsita kanye nematfuba emisebenti kufanele kube sebangeni lelingahanjwa ngetinyawo ngito tonkhe takhamuti . 
Luhlaka Lwakhomishane Lwekulawula Tekuhwebelana Kwemave Emhlaba lolulwa nemitsetfo yekungalekeleli nalu luyetfulwa kute sive siphawule . 
Inkampani B nyalo ifisa kungena kumakethe yaseNingizimu Afrika . 
Lokutfutfukiswa kwalemojuli yekukhangisa temnotfo kuleli iyachubeka . 
Ligalelo lalomkhakhancane kutemsebenti likhulu kakhulu uma kubukwa kutsi imisebenti kutekwendluliswa kwetekulima iyakhula . 
Niketa simondzawo lesiphilisako njengoba sibhalwe phansi nguMtsetfo webuHlengikati , Umtsetfo weKuphepha neTemphilo eMsebentini kanye nayo yonkhe imigomo . 
Noma kunjalo , i-Group Five futsi kusukela leso sikhatsi yancuma kuhocisa kulesigaba sesicelo kodvwa itawuba yincenye kuphela ngesikhatsi sesigaba sekwakha . 
Ligalelo ngekufaka imali liyachubeka ekhasini lelilandzelako . 
Kubukelelwe kutsi loluhlelo lutawucala ebusika . 
Kubuye kwaniketwa lwatiso ngetinchubomgomo tetimali tesifundza . 
Chaza kutsi lesehlakalo senteke nini futsi kuphi . 
Lesi sivumelwano lesakhelwe kuniketa lusito lwekubuyiselwa kwebantfwana emuva emaveni abo ekuhlala latayelekile , kutehlakalo lapho bakhishwe khona ngalokungekho emtsetfweni . 
Imiphumela yendlela yekucinisekisa yaprintwa . 
Ngelishwa , uma sebabonisene ngemphumelelo ngebhondi futsi sebatjeliwe kutsi imali yekukhokhela sikweleti yangenyanga itsini , banikati bemiti labanyenti abakucabangi kulungisa lelinani . 
Kuhlola akukatsembeli ekucwaningweni kwekhemikhali . 
Batsengisi Betekutsengiselana babhalwa ngekwelinani lelikhonjisiwe kuyo . 
Kepha sitawuphindze futsi sibukane nesimondzawo setemnotfo lesiyingoti . 
Emantini langcole kakhulu kugcwala kwe-oksijini lencibilikile kungaba licandza . 
I-Afrika itawungenelela ngemphumelelo kumachungechunge lanenzuzo mhlabawonkhe , hhayi ngaphansi kodvwa ngetulu kwaloluchungechunge . 
Litiko lavelonkhe ngalinye liniketwe likhadi lemaphuzu lekutihlola emakhasini lalandzelako , ngekulandzelana kwetinhlavu temagama . 
Lesikhwama sacala kusebentisa lwati ngetisebenti loluvela kudathabhesi yetimemetelo takuleSikhwama kwentela kulandzelela tikweleti ngelusito lwebacashi lapho kutfolwa khona kutsi sisebenti sesicale kusebenta . 
Lokweca kwetiboshwa letiyimfica kuSikhungo Setebulungiswa Ejele laseWestville sente lesingajabulisi lekufanele sibe ngesakudzala . 
Kunye lokuphatselene nebudlelwane emkhatsini wesimondzawo lesakhiwe kanye nekuma kwendzawo kwemvelo . 
Licembu kwadzingeka kutsi lintjintje inkonzo yalo uma libekwa endzaweni yekugcina bantfwana lababutsiwe , njengoba umndeni logcina bantfwana lababutsiwe uhambela lisontfo lelehlukile kanye nekugcugcutela kungenelela kwabo . 
Idatha lehlanganisiwe yekuphendvula ngekutsengwa kwemphahla yenta lokwenta lokwetayelekile kuloku kube matima kukuncuma ngemigomo yalokuhlanganisiwe , ngako ke asikho siphetfo lesingafinyelelwa mayelana nebubanti bekwenta lokwetayelekile ekutsengeni imphahla . 
Nanome sibalo salabashonile kanye nalabatseleleke ngaleligciwane kulesifundza setfu besingatseni , tifundvo letimcoka tifundziwe ekutseni bobhubhane labanjalo kumele kwentiwe njani ngabo kulikusasa . 
Tindlela letinjalo tisho kutsi kungenetseteki ebantfwini nasemimangweni , ngoba letindlela tahulumende kufanele tabe kabusha imitfombolusito lekhawuliwe . 
Nyalo batawuba sesimeni sekuvikela tehlakalo temililo lengadzingeki lebangelwa budlabha nebantfu labanganaki emakhaya nasemsebentini . 
Ibhayodayivesithi nemahlatsi layindalo kuyalahleka ngenca yemadolobha nekukhula kwetindzawo tekulima . 
Lusekelo lwahulumende lwalolunye lucwaningo lwekugcinwa kwagezi nalo luyacatjangwa . 
Iyunithi ye-HIV ne-Aids Nekuphatfwa kwe-TB , Iyunithi Yekuphatsa Temphilo Nekukhicita , Iyunithi Yekuphatsa Tifo , Iyunithi Yemidlalo Nekukhibika , Iyunithi lebukene Nekushonelwa Neyunithi Yekuphatfwa kahle Kwemphilo . 
Lithulusi lekucala letemtsetfo lemave emhlaba lelichaza emalungelo awonkhe wonkhe alowo nalowo muntfu ngemcondvo wesimanje wemalungelo . 
Ngembono wakhe bumcoka betemnotfo angeke kwenele kubugcizelela . 
Uma kucatsaniswa nayo yonkhe iNingizimu Afrika , iGauteng inesabelo lesikhulu setisebenti letinjena futsi nasekugcineni letisebenti letihlakaniphe ngalendlela ngako-ke kuba indlelalisu lemcoka yemcudzelwano wesikhatsi lesidze wesifundza kulobubanti balomkhakha webetindzaba newekutijabulisa . 
Balawuli betikhungo talabagciniwe kufuneka bayekele kusebentisa sihluku njengendlelalisu yekugcugcutela kuvikeleka nekuhleleka . 
Emakukisi nemawebhubhikhoni awagcogci lwatiso lwebuwena lolufana neligama lemsebentisi noma likheli lencwadzigezi . 
Sipiliyoni nelwati lolubanti kutinchubo tekuhlanganyela kutemmango kutawuba sincomo lesinemandla . 
Hambela emaseshini ekucubungula emakhotheshini nebasebentisi bekugcina . 
Kucinisekiswa kutsi tindlelo tekwentiwa kwemiklamo tiyahambisana nemazinga nemigomo yavelonkhe . 
Litiko leteMisebenti yaHulumende kufanele lihambisaneneNcwadzi yeKutichaza lenabile kanye emakhophi lasethifayiwe emfundvo , titifiketi temsebenti , ilayisensi yekushayela kanye namatisi . 
Emahhovisi amantji , nanome kunjalo , adzinga tinyatselo letikhetsekile nekucondziswa lokubuya kuLitiko Nemahhovisi Esigodzi kusebentisa lenchubomgomo futsi loku kudzinga kuphetfwe ngekuphutfuma lokumasinyane . 
Lisu lingentiwa ngemuva kwekuncunywa kwetinhloso tenchubomgomo kuphela . 
Ngalokutako , onkhe emachweba netisetjentiswa temachweba kutawufanele kutsi tibe netinhlelo tekuvikela , kantsi titawucinisekiswa njalo bahloli labatawucashwa ngulelitiko . 
Lekhalenda ivumela kupheleliswa kwemabhajethi Ematiko lokunengcondvo . 
Itayitela Yendzawo leyincenye iba yindlela lemcoka yekuhlala , lokwenta kutsi itsatse indzawo yetikimu tekuhlalisana futsi nekuncintisana netindlu letitimele ngekuheha . 
Umtfwalo wetichumane kumele uphakanyiswe , ubekwe phansi noma upakishwe ngekunakekela futsi ungawiswa nawuphetfwe . 
Kukhicitwa Kwekuchumana kusabalalisa imininingwane ngekukhicita lwesekelo loludzingekako netisintakusebenta tekuchumana , nangekuphatfwa kwemcimbi , imikhankhaso , tikhangiso nalokunye kwetindzaba . 
Kuloluhlelo loludzala , bekubaphatsi bodvwa labafundza sikeshi sakho sepheni ngaphandle kwekwati kwakho kutsi setfulo sihambe njani . 
Njenge-African National Congress , Make Somlomo , sesekela lombiko njengobe wetfuliwe . 
Kute inhlangano yekuvikela umlilo ekhatsi emiphakatsini yasemapulazini . 
Imigomo yeNcenye ye-2 yeSahluko se-III seMtsetfo weTekuchumana ngeMa-elekthroniki neMathranzekshini we-25 wanga-2002 lapha awusetjentiswa ekuchumaneni ngekwe-elekthroniki nemilayeto yedatha umsebentisi layitfumela kuLitiko Letasekhaya ngalewebhusayithi . 
Lokunakwa nguledokhumenti kusekuphatseni kwekucitfwa kwemanti langcolile lokubinkombonkimbo kwemboni . 
Tivumelwano tekwaba inzuzo titawusita kuloku . 
Loku kungenca yekutsi siyawenta umsebenti wetfu ngesikhatsi semnyaka , Sihlalo . 
Ihlose kwenta inchubo lelungile kanye nalengakhetsi yetemphilo ngetindlela letinyenti kanye nekucitsa kukhishwa kwebafakiticelo ngekweminyaka , bulili noma simo sabo semphilo sakucala kanye nesanyalo . 
Tonkhe tatiso letingafinyeleli kumitsetfo yekwetfulwa kwalamaphepha angeke tivunyelwe kutsi likhasimende litilungise litetfule kabusha . 
Kulethemu lesemkhatsini , sabelo lesisha lesinemibandzela sitawetfulwa kutsi sinikete tinsita letengetiwe , njenge malabhorathi etesayensi , tincwadzi tekufundza kanye nekuceceshwa kwabo thishela kuletikolo leti . 
Incenye yetingucuko tenchubomgomo letiphakanyisiwe yinchubo yemazinga- lamatsatfu yebunikati bemhlaba eNingizimu Afrika . 
Umkhandlu bewufanele ukhiphe emaphoyisa awo kucinisekisa kuhamba kahle kwethrafikhi , kufaka ekhatsi kuvikela kwekusitseka nekutsi timoto timane-nje tipake nanoma ngukuphi . 
Lithebula lelilandzelako limele kusilela emuva kwekulawulwa kwemfucuta endzaweni yaMasipala : 
Mhlawumbe lokunye lokwenteka kwaba kutsi letinye tihlwele letavela tangena ngendlovuyangena enkhundleni yetemidlalo benta njalo nababona kutsi ematfuba abo ekutfola emathikithi kute . 
Nanoma kunjalo , kute lowasivuma lesibopho . 
Iphahla ikhicitwa uma ngabe , ngekukhicita , kwendlulisa noma kuhlanganiswa kwetincenye lokubonakalako noma lokukhulu , imiphumela yemkhicito lomusha lowemukelwako etimakethe lowehluke kakhulu ngekwetimphawu letisisekelo noma ngekwenhloso noma ngekusetjentiswa kutincenye tawo . 
Umsunguli usenchubeni yenchubo yesicelo semhlaba futsi usenchubeni yekucocisana nekuniketwa kwesakhiwonchanti sentfutfuko . 
Cha , i-HIV ngeke itsatselane ngekutsintsana lokutfuke kwenteka . 
Umsebentisi angavakashela lelisayithi ngaphandle kwekuniketa noma ngabe nguliphi lwatiso lwebuyena . 
Tincumo letimatima letitsetfwe eminyakeni lendlulile tizuzise kakhulu lelive ngesikhatsi sekwehla kwemnotfo . 
Ligala lekuphatfwa Kwamasipalati linetikhundla letisitfupha tebaphatsi labakhulu esakhiweni sayo senhlangano . 
Inkhomba yeBuphuya leyentiwa isengakapheli . 
Bulukhuni lobunengi lobubonakalako lobungashayisana nemalungelo alofake sicelonkhokhelo ekufinyelela kutfola kunakekelwa ngetemphilo busebaleni . 
Sidzinga kuba nenchubo lapho emaphakethe ekudendwa , hhayi kuphela emaphakethe ekuhlukanisa , atawuba yincenye yekutfola tizatfu tekuhlela . 
Kubalulekile kutsi kugcilwe ekuvisiseni kwebafundzi kwaletheksti kanye nenshokutsi yayo . 
Lokwehla lokuchubekako kwekuvuleleka kweMozambique kufezekiswe ngekukhula kwalebhizinisi . 
Kwelekelela ngetinsita letikhetsekile yetitfo tematsambo kanye nekufakelwa kwetitfo temtimba . 
Akekho umuntfu , lowatiko kutsi lomunye umuntfu akakalungeli kuvota , angasita , acindzetele noma ancenge kutsi lolomunye umuntfu avote ; noma akhulumele nanome ngubani kutsi loyomuntfu ukulungele kuvota . 
Sifundza sitawuchubeka nekucinisa tinhlelo , tinchubo kanye nekutfola tisombululo tekwandzisa kugcogcwa kwemali lengenako ikakhulukati kumatiko lamakhulu latikhicitela imali . 
Kutinkampani temabhasi tamasipala , lomkhawulo bewungenaso sidzingo , futsi bekukhoneka kubika kulahlekelwa lokutsintsa kusebenta ngale kwemali yekulekelela leshicilelwe . 
Gadza kusetjentiswa kwetimali kanye nebasebenti . 
Sibonelo , kufinyelela lokusetulu kutjwala lobushiphile kunemiphumela lehluke kakhulu uma kufakwa kuklasta yekukhishwa emphakatsini , liholo leliphansi , kungondleki , tindlu letingakaphephi nekungafinyeleli kahle kutinsita tetemphilo . 
Lapha lemali yalendlu iyonkhe itawukhokhelwa ngalokugcwele nguletelekelelo letehlukene letikhona kulenhloso lena . 
Luhlelo Lwekungcwaba Lwalabahluphekako lusite labaphuyile kutsi bangcwabe bantfu babo lababatsandzako ngesizotsa . 
Tincomo tenchubomgomo tesikhashana tibhalwe Yikomiti Yelitsimba Labondvuna Kubantfu Labancane Labasengotini timele luhlaka lwenchubomgomo loluhlanganisile loluntjintje inchubo yekunakekela lusha nemntfwana . 
Kunetinhlobo tetilwane letingatfolwa lapha , kufake phakatsi izebra nenyatsi . 
Leshujuli leyehlako lesuselwa elwatini tsite isetjentiswa kubeka ticongo tencitfomali ezingeni levoti neluhlelo lwemnyaka wonkhe ngekhatsi kweBAS . 
Letinye tigaba tebasebenti bemphilo yetemlomo , njenge mathekhinishiyeni ematinyo , batfola kuceceshwa kwabo emanyuvesi ethekhinoloji . 
Litiko njalo ngemnyaka libuketana netidzingo tekucecesha ngekwetekulapha ngalokuphatselene netisebenti letingebahlengikati letibalulekile kusungula ngemphumelelo kwemisebenti lebalulekile . 
LeLitiko linelilungelo lekutsi ngetikhatsi letitsite livele nje lihlole letindzawo lekuphekelwa kuto . 
I-AIDS ifakwa njengesifo lesitsatselanako eNingizimu Afrika . 
Tinsita Tekulapha Lokuphutfumako ( EMS ) kudlala indzima lebalulekile kulelitiko nakuphenywa emaphutsa etekwelashwa kuze kwentiwe ncono kunakekela . 
Lunyenti lwalomhlaba kuletindzawo lebetiphetfwe tigodzi kudzala awukabhaliswa futsi awukahlolwa , ngako-ke awunabunikati / emabalave . 
Umtsetfo Lomkhulu awucaci kwanyalo mayelana nesikweleti semcinisekisi losayina etikwelisheke . 
Bonjiniyela noma labammelele lobabe kanye nesisebenti seLitiko Letetindlu batawuhlangana nalabo labafake ticelo tethenda esayithini . 
Inhloso yaloluhlelo kulungisa kanye nekusekela litiko ngetindzaba letihambisana nekusebenta lokunemphumelelo kanye nalokuhlelekile kwelitiko . 
Kukhetfwa kwemancusa etekuphepha kutsi agadze njengencenye yeLicembu leTifundziswa leliBukene neKucinisekisa leNkhaba yaleLidolobhakati ngekhatsi kuLitiko leMaphoyisa eLidolobhakati . 
Ngekwehayidroloji , letindzawo letingenalutfo atikalungiswa kakhulu ngalokuphatselene nekufinyeleleka kwemanti , kuhlanyela kwetitjalo , nekungaguguleki kwemhlaba , kantsi emanti lagijima kuletindzawo angavikeleka ngekutsi acondziswe kulamadamu nekutsi kungabi nekukhukhuleka . 
Letibalo leti tentiwe sati setibalo ngetimphilo tebantfu saleSikhwama futsi tifakiwe kulentalo lesalako emalini lengenako uma sekukhokhwe konkhe yalomnyaka . 
Imiphumela yacutjungulwa endzaweni yinye ngaphansi kweliso leDBE . 
Loko kutawuholela kakhulu ekuncipheni ngco kwemphahla leguculiwe levela emaveni angaphandle . 
Kwetfulwa kwetinsita tekuhlanteka kanye netelucingo nako kutfutfukile , kepha ngesilinganiso lesincane . 
Betetindzaba bendzawo ikakhulukati i-Barberton Times beyiloku isetjentiswa ngumasipala kutsi ibeke emanothisi netindzatjane letimbalwa letiniketa umphakatsi imininingwane lemayelana nelibhizinisi lamasipala njalo . 
Kuphakamisa iphrofayili yeMkhakha weteSayensi NeTheknoloji kuMave langeMalunga eNhlangano yeBunye be-Afrika . 
Ematiko esifundza anganiketa lomsebenti kuhulumende wasekhaya , uma bangacinisekisa kutsi emandla lanele akhona kulomkhakha nekutsi lomsebenti ubekeke kahle lapho . 
Lomdlalo wacala kantsi tihlwele letinyenti betisatsenga emathikithi , lokwabangela tihlwele letinemdlandla kutsi ticance tece fenisi longekhatsi wekuvimba kute kutsi tikwati kungena enkhundleni yetemidlalo . 
Letikhungo leti tikuto tonkhe tifundza letiyimfica takulelive . 
Loku kungacinisekiswa ekutseni emanethweki ekusekela lanemandla kumakhophelethivi , kufaka yonkhe indlela yekutsenga nekutsengisa kusuka ekucaleni kuyofika kumtsengi , akukho , ngekwenhlangano yemakhophelethivi langakahleleki nalangenti ngendlela . 
Idatha yebuchwephesha ingahle itsatse timo letifana netindzatjana , tinhlelo , imidvwebo , emamodeli , emafomula , emadizayini etebunjiniyela netinchazelo , emamanuwali neticondziso letibhaliwe noma letirekhodiwe kuletinye tinsita tebetindzaba noma kutinsita letifana nediskhi , itheyiphu , netikhumbuto letentelwa kufundvwa kuphela . 
Njengoba umeleli walophendvulako etfule kahle , asikho sikhala setemtsetfo lesingentiwa ngekuniketa ticolelo letingakapheli . 
Sibhedlela lesingekhatsi ngasinye sinemayunithu langemashumi nakubili emitfolamphilo bese letintsatfu tekusekela nekuphatfwa kwelibhizinisi . 
Emanani lafakiwe kule-akhawunti yesibonelelo avame kucishwa uma kungekho kubukelela kubuyisa imali leyengetekile . 
Umbhali angacoka njalo bahloli ngaphasi Kwalomtsetfo . 
Kute timphahla letitawumukelwa ngeMigcibelo , emaSontfo kanye nemaholideyi awonkhe wonkhe . 
Ngekubuka kuhleleka kwekulimala kwangemphela lokwentekile , ticelo tehlukaniswa kabanti ngetigaba letine . 
Umtselo lohlolwa njengencenye yemali lengenako letseliswako itintile futsi loko kukhombisa kusebenta ngemphumelelo kwenchubomgomo yetemtselo ekuhhamulekeni kwekukhushulwa kwemtselo kute kuphikisane nekwehla nekwenyuka kwetemnotfo . 
Kunciphisa kwehla kanye nekulungisa umhlaba lowehlile kutfutfukisa umkhicito wetekulima . 
Kufakwa kwetinchubo teWindows kanye neLinux . 
Kuhamba kuyincenye lehlangisako ngekwesakheko lokwesekela lolokungenhla . 
Noma kunjalo , sikhungo sinye kuphela lesilungisiwe . 
Buka ubuye ucinisekise tindlela tekungenelela letimfishane , letisemkhatsini-kanye nesikhatsi lesidze kucinisekisa kusebenta lokunemphumelelo . 
Kubuyeketwe futsi kwentiwe kuhambisane nesikhatsi njalo uma kunetingucuko kunchubomgomo . 
Sitawuletsa kunakekela , lokweyame ekusebentiseni indlela yebufakazi lendlulela ngale kwemkhakha wetemphilo ngekutsi kubukanwe naloko lokubanga kutsi kwandze bungoti be-HIV kubomake labasesebancane lokufaka ekhatsi buphuya , kungalingani ngekwebulili kanye nemfundvo lembi . 
Ikakhulukati , lamadolobha lanemikhakha lengakahleleki akhombisa umfutfo kutemabhizinisi , kantsi ayadzinga kusekelwa kancono . 
Nyalo , kukhona samba lesikhulako sekunaka kwamhlabawonkhe kutsi ukhokhelwe yeNingizimu Afrika , lekusicalo lesibonakalako esigodzini ngalamandla lamakhulu . 
Letinchubomgomo tekubala letisetjentisiwe tiyahambisana naleto letisetjentisiwe kuveta leminyaka lendlulile yetitatimende temali , ngaphandle kwekutsi kuvetwe kahle . 
Takha sitfombe senjongo lesisekelo selitiko futsi tinematfuba ekuhlala titintile iminyaka leminyenti . 
Kuba khona kwalabafundzi emakhempasini etfu kudzinga tinchubomgomo leticacile tavelonkhe netesikhungo , tinchubo netinsita . 
Litiko Letindzaba Temanti lenta umtselela lokahle eveni letfu futsi bantfu balo njengebalondvoloti bemitfombo yemanti etfu , futsi njengebalingani labacamba kabusha nalabatibophelele kulomkhankhaso wekutfutfukisa kusimama . 
Ngalesikhatsi sekubuyeketwa , leLihhovisi Letinsita ePhalamende ligcina budlelwano lobucacile bekusebentisana ngekuhlanganisa umsebenti uchubeka emkhatsini walabenta tinchubomgomo nalabamele hulumende . 
Mayelana nekuhlolwa kwesikhatsi lesendlulile , Indlela yeYunithi leConjelelwe yasetjentiselwa kutfola tincitfomali tetinsita tesikhatsi lesendlulile kanye netilinganiso tekunikela tesikhatsi lesitako . 
Loku kufanele kwentiwe kukokubili basebentisi labanyenti nakumsebentisi munye . 
Umlawuli uvumile kumhlelembisi welihhovisi kutsi kuchubeka nalengucuko ngesikhatsi sekungatinti kwetimakethe kungabeka simo lesibucayi kakhulu ekusebenteni futsi ngahle kungabi kwenta tifiso tebafakimali . 
Lwatiso lolukulewebhusayithi luhlose kukunika lwatiso jikelele mayelana nesihloko noma netihloko futsi akusho kutsi ngiyo indlela lephelele yekubukana nesihloko . 
Njengencenye yemasu lobonakala emabhizinisini , lokuguculwa kwemagama elitiko kutawucedziswa . 
Lelitiko selibone batfulitinsita lapho khona ikhomishini ikhokhelwe kulandvwa Kwemali Yengoti Yemgwaco ( RAF ) kanye neTicelonkhokhelo Temtsetfo Wekuncephetelisa Basebenti letentiwa egameni laLelitiko njengetitfunywa ngekuya ngalendlela lebalwe ngenhla . 
Incenye ye-II ihlola kutsi lelivekati lime kuphi lamuhla ; inchubekelembili kanye netinsayeya . 
Kutakulwa kwetekwelapha kumele kuhlangabetane naletindlela tekulinganisa letilandzelako : 
Mayelana nekusebenta kanye nekunakekelwa kwaletinsita , kunetintfo letimbili lekukutsi ngisho nekucecesha lokunyenti ekunakekeleni lendzawo lesetjentiswako lelusito yawonkhe wonkhe kuyadzingeka , ngobe kumele kubandzakanye bonkhe labayisebentisako futsi kumele kufundziswe kutsi tindlela letikahle tekusebenta kanye nekunakekela kungumsebenti wawonkhe wonkhe loyako kulendzawo lesetjentiswako lelusito . 
Lwati lwemigomo kanye nemibandzela kanye netinchubo tekubika kubalulekile . 
Imphahla lengasiyo yanyalo letsengiswako ( noma licembu lekuveta ) ikalelwa phansi kwemali lecuketfwe nemazinga lafanele laphansi ekutsengisa . 
Lwatiso Lwedathabhesi Lweluhlelo Lwemhlaba lwemhlaba lofanelekile futsi lotfolakalako wenjongo yetekulima , indzawo yekuhlala nalokunye kusetjentiswa luyadzingeka kuba ngumkhombandlela wentfutfuko etindzaweni tabomasipala . 
Lihhovisi laMengameli litawenta lula inchubo yekubika njalo nekubeka liso inchubekelembili uma kucatsaniswa nemiphumela nemathagethi etivumelwano tekusebenta . 
Lwati lolufisha loluniketwe banakekeli lababuka imphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti beyikabili . 
Tinhlelo tekutfutfuka lokusimeme letiyimphumelelo tisekele kakhulu kulikhono lekwenta tincumo letinebuhlakani kulokukhetsa lokukhona netento . 
Nakasebekiwe esikhundleni , sihlalo weBhodi Yeticelosikhalo kufanele kutsi , ngaphandle kwekubambeteleka , atfumele satiso lesibhaliwe kulowo muntfu lofake leso sicelosikhalo . 
Kuneluhlelo lwekucecesha lwavelonkhe lwebalawuli babomasipala , tikhulu telwatitsite , emakhansela kanye netingcweti tekuhlela letisita labatimbandzakanyako labavela kubo bonkhe bomasipala . 
Umsebenti wakhe ngalobo busuku bekukuphatsa umsakato losichumanisi lomkhakhamibili welicembu lakhe , nanoma-nje bekangasiye umholi welicembu . 
Kuphendvula ngetetimali akukacedzelelwa kutfunyelelwa kubaphatsi beyunithi yekusebenta kwebhizinisi . 
Ifuna kukwandzisa loku ngemihlangano yenyanga yeklasta , lokutawuvumela kucocisana lokunetisekelo lokunyenti nekuhlela lokuhlangene . 
Litiko litawusebentisa letinhlelo letilandzelako , letisekela tinhloso temasu tekukhulisa imiphumela yetemphilo eNshonalanga Kapa : 
Kute kuvalwe leligebe letedijithali , tisetjentiswa tekufinyelela i-Inthanethi yemmango kusakhiwa kumitapolwati . 
Sifundza saseFreyistata , singumkhiciti lomkhulukati wemmbila kulelive , singumnyele weGauteng ngasenyakatfo , sidvute namasipala waseSedibeng . 
Lokutholwako lokufakwe kusitatimende sesimo setimali kusuka kunkhokhelo lengukheshi lekhokhelwe levela kulelinye licembu . 
Likheli , inombolo yebhidi nelusuku lwekuvala kufanele luvele ngembi kwalemvilopho . 
Liphuzu lesibili lekucalwa kulo bumcoka bekucabanga ngendlela lehambisana nesimo sekuhlala . 
Lizinga lekuwa kwemandla emali eMpumalanga beliphasi kunelizinga lekuwa kwemandla emali etinyangeni letisihlanu letilandzelanako nangaphasi kwemkhawulo lophakeme kwendzawo yenkoyoyo yekuwa kwemandla emali kwetinyanga letilishumi nanye letilandzelanako . 
Lolushicilelo lubekwe ngalendlela : 
Ngemnyakatimali , imihlahlandlela yekugcwaliswa kwetinchubomgomo kanye netitfunywa tebasebenti tiyabuyeketwa . 
Lemiphumela ledzingekako idzingeka njengencenye yelucwaningo lolunemininingwane . 
Lamagebe lankha agcamisa kutsi imigwaco seyendlulele ngale kwemphilo yawo lelindzelekile futsi iholela ekutsatfweni kwesinyatselo setemtsetfo ngenca yekukhula kwetimo letimbi tenethiwekhi yemigwaco kanye nemazinga ekusitwa ngetimali lokungeneli . 
Lemiphumela iyakhatsana njengobe umkhakha wahulumende ufanele kutsi uhole ngalokusibonelo . 
Lesikhwama sigcina indzawo lesitwe ngemali ngalokugcwele kwentela kunciphisa litfuba laso lekulahlekelwa kumshwalensi . 
Litiko licinise bulingani babo ne-SIU ngekucala lucwaningomabhuku lwavelonkhe kuhlola timbangela tetinkinga letingapheli ekwetfulweni kwetindlu . 
Masipala weSigodzi iBojanala Platinum , ngekusebentisa kwabelana ngetinsita , utawuchumanisa , uchube inchubo futsi wesekele bomasipala bendzawo ngekwabelana ngekulingana kwemitfombolusito kanye nekwenyusa yinzuzo temmango temitfombolusito yemvelo kusimondzawo lesiphephile nalesinemphilo . 
Uma kungenteka imininingwane yakho yasebhange ibe neliphutsa , timali titawugcinwa Temafa aVelonkhe kute kube ngulapho wena ufuna inkhokhelo . 
Nanoma-nje kukhona buhlobo lobukhona emkhatsini walokwehlukahlukana , kuletinye tehlakalo , umnotfo waseGauteng wakhula masinyane kunekukhula kwelizinga lekucashwa . 
Ngekweluhlelo , emanti ekusetjentiswa emakhaya nome kwekucala atfola kuhanjiswa embili njalo . 
Kunelinani letitjudeni taseNingizimu Afrika lelitawuhlanganyela emisebentini leminyenti lehlobene nemfundvo yeticu emaveni angaphandle . 
Loku kwazuzwa ngemikhankhaso lemikhulu lebeyiholwa Ngusodolobha Lophetse . 
Lekhozi yentelwe kubukana naletintfo : 
Masipala utawucela kwesekelwa ngemali lokwengetiwe kute abukane nekusilela ekuzuzeni simo se-blue drop . 
Lwati lwemisebenti yebumabhalane , lwati lwangcondvomshini kanye nemakhono lavakalako enhlangano . 
Umbiko welucwaningo lwemakethe kuloku kumele uhlanganiswe nalesicelo . 
Letatiso titawusho sikhatsi lesibekiwe lapho kufanele kubhaliswe khona . 
Ngekuba nenshisekelo yetemfundvo yebantfwana belive letfu , angeke sichubeke ngalendlela . 
Labafaka emakleyimu bavume intfutfuko lehlangene yemhlaba wonkhe ngekwemlandvo lowatiwa nge-District six . 
Ngaletinye tikhatsi besati kodvwa sakhetsa kubindza nje . 
Njengobe kubonakala kuloluhlu ngetulu , leminye yalemishikashika lefakwe kulemikhakha nayi lemincane , njengewekushicilela nekusicilela , angeke iwele kuphela ngaphasi kwenchazelo yalokugucula imikhicito yetekulima . 
Inkhohlakalo kanye nekungajeziswa kutawuba yintfo yasesikhatsini lesengcile . 
Lesikhatsi semikhosi lesiba bhizi kakhulu nalesimo siyaliphoca litiko kutsi liphaphame ekubambeni tigebengu letibalekako . 
Lendlela lesetjentiswako ihambisana netinchubomgomo njengoba kuncume Litiko Letemphilo Velonkhe ngaloku , kantsi ifaka ekhatsi loku lokulandzelako . 
Nanome kunjalo , luphenyo lukhombisa kutsi kusondzelana lokungekuhle lokusetulu neNingizimu Afrika yiHIV ne-AIDS , bugebengu nekungasebenti . 
Kuyalingana nebubi kunome ngumuphi umshicileli , lofana ne-Sunday Independent kulelive , kutsi asebentise inchubo yebungako yangaphandle bese uyikhombisa sengatsi yintfo yemdzabu eNingizimu Afrika . 
Kwabikwa kutsi kusetjentiswa kwemandla bekudzingeka ngoba lesiboshwa besinemukhwa futsi besifuna kugwaza tikhulu ngawo . 
Ekufinyeleleni kulesitsembiso ngalesikhatsi saleNkhulumo yeLivoti Lebhajethi , kuniketa kunaka ngalokukhetsekile emacenjini lantsintseka kakhulu etikhungweni tetfu tebulungiswa , sesicedze kuhlola emabhuku ngemibandzela lapho bantfwana lababoshwe nabonina bagcinwa khona . 
Letinsita leti tiniketwa ikakhulu etindzaweni letingemadolobha nasetinkhabeni temadolobha ngekhatsi kumasipala wendzawo . 
Lobhidako kufanele abe nemisakato lemicu-mibili yekuchumana kanye nemathoshi ekugadza ebusuku . 
Letinye tiboshwa tiveta kutsi betingati ngalobungoti . 
Ngenca yekutsi timo letincishisiwe tensimbi sevele tifakwe i-oksijini , emazinga lasetulu ekugcwala kwalesimo lesincishisiwe angabanga kuti kuphele i-oksijini emantini . 
Loku kunjalo kute kutsi sikhone kuchubeka nekuboleka imali lesingadzingi kuyisebentisa kusakhiwonchanti nalekuleminye imiklamo . 
Lokuvame kakhulu kusabalala kwetifo , njenge-Ebola , letishiye umonakalo lomkhulu emphilweni kanye nasekuphileni . 
Lenhlangano isungele lisu lekufaka imali kanye nenchubomgomo lehlose kucinisekisa kutsi kuvuleleka kwayo kulinani lentalo kutibophelelo tetikweleti talo kuhambisana nemali yentalo lengenako emphahleni yayo . 
Hulumende kufanele ente ngetindlela letinciphisa simo lesibucayi setetimakethe abe acinisa kwakhiwa kwemisebenti nekuniketa lusito lwemali lolubuya kuhulumende . 
Lamadamu lawa lamabili atawenta ncono simo sekuphakela emanti kulendzawo , futsi loku kutawukhuphula tekuvakasha nalamanye ematfuba ekutfutfuka kulendzawo . 
Inhloso kuniketa tinkhombandlela letivamile kute kufundziswe ngetindzaba tesimondzawo ekuhleleni umdvwebo wendzawo . 
Lendlelalisu idzinga lwabiwo loluncono lolungatfolakala lwetinsita letitawubhekiswa kubasebentisi labacinisekisa kutsi kunelizinga lelisetulu lekukhula kwemnotfo . 
Kutawuphindza kuncephetelise Inkampani X kanye neNkampani Z kusebentisa letinye tindlela teBEE kucinisekisa kutsi titawuba nemandla kumathenda lasatawuba khona . 
Banikati basebentisa emafriji abo kufaka imikhicito . 
Kwetfulwa kwaletindlela " letingena-phutsa " kanye nembuso lophatselene nekunakekelwa kwetemphilo kufanele kusebentele kulawula lokuncono , sabelomali lesifanele kanye nekwehlisa tindleko tekunakekelwa ngetemphilo . 
Ngalesikhatsi lelicala lichubeka eNkantolo Yemaklemu Emhlaba , TAU wahocisa lelocala eNkantolo Yemaklemu Emhlaba . 
Lesi simo lesimatima kakhulu , lesidzinga kulungiswa kuto tonkhe tinhlangotsi . 
Bosokontileka batawukhona kuvakashela letindzawo ngekwahlukahlukana ngetinsuku letilandzelanako . 
Ikhomishini Yemagugu yakwetfula loku , futsi basho kutsi kute imali yekukhokhela letindleko tetemtsetfo futsi betingekho ngisho nakusabelomali futsi siyativela natsi kutsi kusanesidzingo sekutsi imali lesele yendluliselwe kulomunye umnyakatimali . 
Kodvwa , luhlelo lwemnyaka wekucala aluzange lwenteke ngenca yetinkinga teliphakelotimali . 
Lolonatsako losengotini ngumuntfu imphilo yakhe lengahle itsintseke ngekunatsa noma lekangahle abe sidzakwa . 
Umtsetfosivivinywa Weluhlakamsebentini Lolukukhipha sigwebo utfunyelwe emuva Kukhomishini Yekuguculwa Kwemtsetfo kutsi uyobukana netinkinga letiphatselene nesengetelo lesiveta umtsetfo lochitjelwe nalocitsiwe . 
Nika lokhipha ithenda lophumelele linani lemakhophi njengaloku kushiwo kudatha yethenda yekhophi yenkontileka lesayiniwe , ngekushesha ngemuva kwekugcwalisa nekusayina lifomu lekunikwa nekwemukela . 
Lombiko ugcizelela sidzingo sekwehlisa buphuya kanye nekucedza kungalingani kulungisa tinsayeya letichaziwe . 
Uma tintfo temphahla lenjalo , temboni kanye netemishini tehlisiwe , imali lelingana nato indluliselwa isuswa Kusibonelelo Lesisilulu Sahulumende tiye kulokuzuziwe lokusele . 
Imali lesuka ekubambeni emathulusi etimali ibuye ifake inzuzo yemali . 
Utse sive sidzinga kwati umsebenti lolinganako noma ngetulu kunehhafu yawo nekuvikela kungati lutfo . 
Hulumende ubona ematfuba ekulahlekelwa ngekukhwabanisa nenkhohlakalo kumkhakha wesive ngendlela lekhatsatako ngangekutsi kutfutfukiswa kweluhlelo lwekuvikela kukhwabanisa kusidzingo lesikhetsekile Semitsetfo yeTemafa . 
Ungumnikati wemasheya kusukela lenkapani yacalwa eminyakeni leminyenti leyadlula . 
Uyincenye yekukhanvasela licembu lepolitiki noma wenta umsebenti lofanako ngalesikhatsi semihlangano yeliwadi . 
Siphokophele embili kwamukela lamacembu esifundzeni setfu . 
Loluhlelo lulandzelela kulokuphumelela lokuzuzwe ngekwetinhlelo letasetjentiswa kusetjentiswa Tibonelelo Tekutfutfukiswa Kwekufundzisa kanye Netibonelelo Tekutfutfukisa Tekucwaninga letabelwe litiko kumanyuvesi futsi kukuhlanganiswa nekwelulwa kwemisebenti yaletibonelelo . 
Loku kubangwe sidzingo lesichubekako sekulawula ingucuko nelizinga leliphasi lekuvutfwa kwemklamo walelitiko . 
Uma kushiwo njalo kutsi kutsengisa umtimba ngumsebenti wakudzala , imphendvulo lesemtsetfweni ngako yehlukile kuyemmango nangekuhamba kwesikhatsi . 
Kuleminyaka , kunakisiswa kwetekwelashwa sekusukile kusuka kutekwelashwa kuphela , ngaphandle kwekutsi kunesidzingo , ekulungisweni kwemtimba nengcondvo kwetigulane . 
Kusimamisa nekuvikela ngekumelana nemandla angaphandle nemandla ehayidrodayinamikhi ngetulu kwaselusentseni , etindleleni lenyenti yetemnotfo ketitfolakala elusebentseni . 
Kwakha licembu , kukhutsata kanye nemakhono ekukhulumisana . 
Kuyacaca kutsi loku kukungavisiseki kwemisebenti yakhe njengemngeneleli . 
Kuchumana ngemphumelelo kubalulekile ekusebenteni ngemphumelelo ticelo nemakleyimu . 
Ngingakuniketa emagama etikolo letingamange titfole lusito . 
Tindzawo lapho kulahlwa khona tethemu lendze ngito letihlaseleka lula ekutseni kube nekubutselana kwekungcola . 
Tinkinga tekhwalithi yemanti letetayelekile letiphatselene nelusebentisomanti lolutsite noma indzima ledlalwa yikhwalithi yemanti ekusimamiseni lusebentiso . 
Umphatsi lomkhulu weluhlaka lembuso kufanele etfule sichibiyelo kanye nemadokhumenti lekukhulunywa ngawo kusigatjana ePhalamende noma kusishayamtsetfo sesifundza lesifanele , njengoba kungafaneleka . 
Lenancenye ime kahle kucinisekisa kutsi labo bebancishwe ematfuba phambilini labenta lomsebenti baniketwa emandla ngalokuphelele kute bakwati kuba yincinye yeluhlelo lwetitfutsi tesive loluhlelwe kabusha . 
" Tinkhombandlela Tenchubomgomo Yeluhlakamsebenti Nekusetjentiswa Tema-enthithi Esive labika Etikweni Letekuhlaliswa Kwebantfu " lubeka tidzingo tetimali tekota nekubika lokungambandzakanyi timali kwetikhungo . 
Simo netento tebasebenti etigulaneni ngusinye selikhono lekunakekela nekwelapha . 
Kwakha kabusha lokusembili kwetindzawo letingenatikhukhula letibomakhelwane nato tiyahlelwa . 
Lendlelakwenta ingasetjentiswa njengelithulusi lelivamile lekubona nekuvisisa tindzima nemisebenti ngekwekuhlela lokusisekelo , kutfutfukisa kanye nemsebenti wetakhamuti , kepha ngahle futsi isetjentiselwe imiklamo letsite . 
I-Afrika kanye nebantfu bayo bayakholwa . 
Singabuka kulesiphakamiso sekwakheka lesiphakanyisiwe kumibutfo yetekuvikela , sitawunaka kutsi kunetiphakamiso letine letentiwe : 
Letisebenti tikhombise kutimisela lokukhulu ekwenteni ncono ikhwalithi yekusombululwa kwemaklemu . 
Sihlala sinelitsemba lekutsi ninawo emandla ekuphumelela kulelibanga . 
Ngekuya ngekwehlukana kweluhlobo lwetindlela letishiwo ngembili netinhlobo letibanti tebudlelwano lekukhulunywa ngato , angeke kwenteke kukhetsa indlela yesimisomtsetfo lesebentako yinye kutsi illawule bonkhe budlelwano . 
Kufanele ube nemakhono ekuhleleni lokunebuciko kanye nalokusebentako , kuphatsa timali kanye nekutfutfuka kwenchubomgomo . 
Inkhokhelo yakheshi leyentiwe ngesikhatsi semnyaka lephatselene nelusito lwendzawo kanye nelemave nelemiklamo yemave angephandle ibonakala njengenchitfomali kusitatimende sekusebenta kwemali . 
I-ajenda yesikhashana itawufaka noma nguyiphi intfo lekuvunyelwene ngayo emhlanganweni lowengcile . 
Luhlelo lebhizinisi yeBEE lufaka kutsi titatimende temsebenti kufanele titfole ingucuko ngemikhakha ngamunye . 
Kufakwa kwesandla kutinsita temanti nekuhlanteka entfutfukweni kubanti kakhulu kunemtselela wako emakhaya . 
Atikho ticelo letitfunyelwe mitfolamphilo yemmango , kungako kute lokundlulisiwe . 
Kulomkhakha longakahleleki bashayeli basebenta ema-awa lamadze futsi empheleni akunamkhawulo ekuhlelweni kwema-awa elangeni linye . 
Tinsayela letinkhulu tisekhona ekuheheleni tisebenti tetemphilo etindzaweni tasemaphandleni . 
Kuhlanganisa nekwetfula imibiko yekuhlola bakhi . 
Kungeta kulemiklamo lebalwe ngenhla , loluhlelo lwekulungisa lutawenta lemiklamo lelandzelako yeminyaka lemibili : 
Lucwaningo lolwentiwe etinkapanini letinkhulu teNingizimu Afrika tikhombisa emareyithi lasetulu ekutseleleka emkhatsini webasebenti bawo , kuwo onkhe emabanga . 
Loluhlelo lungatsintfwa tincindzetelo telusebentisomali letinyenti letehlukene , kufaka ekhatsi sidzingo sekucecesha bonesi labatitjudeni labanyenti kute kutsi kube nabonesi labenele bangene etikhundleni talabo labayekela umsebenti , kanye nekuniketwa kwemifundzate kute kutsi kuhlangabetwane netidzingo tetisebenti letitingcweti . 
Lamasu etinjongo talesigaba kuniketa tinsita , kufaka ekhatsi bunjiniyela netinsita temimmango kulungisa lokusilela emuva lokukhona . 
Iyunithi Lecwaninga emabhuku Yangekhatsi yabelane ngemiphumela yemisebenti yayo nebacwaningimabhuku bangaphandle lababeke litsemba emsebentini wabo . 
Lesigaba lesi kumele sicatjangwe kanye kanye nesigaba sekulungiselela nekuhlela njengobe totimbili tihlangene kakhulu . 
Akukayilungeli lemitsetfo yemanti yalelive kutsi ibuketwe kutinhlelo letitsetfwe emaveni angaphandle lekanesimo selitulu lesingafani . 
Kwengeta , litiko linendzima yebuholi bemkhakha wetemanti lobufanele kutsi buyigcine kuluphiko welulawulo lwemphahla yesakhiwonchanti . 
Ngalokwetayelekile tiniketwa ngasense bese kutsi-ke ngaleyo ndlela tiwela ngaphandle kwaledokhumenti . 
Sosikhwama Wavelonkhe ubeka kubaluleka lokukhulu ekubeni ngumcashi lokhetsekile kantsu uyachubeka nekuheha bantfu labanemakhono lasetulu labasebenta kahle kulendzawo yekusebenta lenetinselele nalehehako . 
Nomakunjalo , lokudzingekako kuze kuvisiseke kahle imitselela yetimali talesikimu lesihlongotwako kanye nelwati lekungilo cobo lwemaklemu . 
Emkhatsini walokunye lokubaliwe , ematfuba ayativeta wona kuNingizimu Afrika ngekujoyina i-BRICS , kufaka ekhatsi kwenyuka kwekuheha kusisa ngco kwangaphandle futsi kuvumele tinkampani tasekhaya kusisa phesheya , ikakhulu kuleminotfonchanti ye-BRIC . 
Kundlulisela angeke kusentjetiswe njengendlela yekujezisa . 
Insayeya lesabhekene nalelitiko endzabeni yekulawula timali kwesweleka kwetisebenti letinemakhono , letikhona kwenta kahle futsi letati umsebenti kakhulu . 
Sisebenti Lesikhulu Setimali sitawubika njalo ngenyanga kumphatsi wakamasipala ngendlela lefanele kucinisekisa kutsi umphatsi wamasipala ubikela umkhandlu . 
Ingabe lesikhatsi besifaka linani leminyaka lephelele lesetjentisiwe kutfola umtsetfo wenzuzo ngekwendlela lechaziwe ngekwemitsetfo yesikhwama setimali ? 
Ludzaba loluyinkhatsato loluphakanyiswe mahhovisi inchitfomali lengenatitselo macondzana netinkhokhelo tebufakazi . 
Umnyombo wenkhinga ukabili . 
Tivumelwano letimbacambili neNigeria , iChina , i-India , Igibhithe neSingapore nato tihlongotiwe . 
Bugebengu lobuneludlame bulandzelelwa dvutane bugebengu kutemnotfo . 
Intfo ingaphindza kucitwa mahhala nganoma nguyiphi indlela noma imidiya ngaphandle kwekufuna imvume . 
Licembu Lavelonkhe Lesibonelelo Sesimo Lesitsite lisunguliwe kusombulula lamanye emagebe enchubomgomo nekwakha luhlelo Lwetinsita Letiphakeme Tavelonkhe . 
Lesincumo sekutsenga noma ungatsengi sihloko sentiwa ngekuhlanganyela ngulaba labeta emhlanganweni . 
Legrafu lengetulu ikhombisa kusebenta ngemakhwinthili . 
Loku kutawentiwa kusebentisa indlela yekuhlela , ihlose kuhlela lokutsatfu lokuyinhloko : 
Kuhambisana macondzana netimo tekusita . 
Isayithi lese-Groblersdal icatjangwa kutsi inemvume kodvwa ayikho esimeni lesihle . 
Ngalokufananako , etimeni lapho khona kulungiswa kwelingetulu layo yonkhe imigwaco kungakhoneki , tisetjentiswa temmango tifanele kutsi tichunyaniswe ngenethiwekhi yemigwaco lingetulu layo lelilungisiwe kucinisekisa kuniketwa kwetinsita letivamile letimiselwe kutinsita temigwaco . 
Loku kuhlekisa ngebulungiswa . 
Kulesimondzawo semali yahulumende lesiyincabhayi , kufanele kutsi hulumende akhweshise imitfombolusito kulokucalwa ngako lokuphasi kuye kulokucalwa ngalo lokuphakeme : kusungulwa kwemisebenti , temfundvo , temphilo , kutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya , nekulwa nebugebengu nenkhohlakalo . 
Lenchubomgomo yeluhlelo Lwekulawula Kusebenta kulesigodzi ibuyeketiwe yatsatfwa ngulomkhandlu . 
Kunyenti lokudzinga kwentiwe ehlangotsini lekulawula iTB . 
Asisebentisaneni kucinisekisa kutsi kusasa utawuba ncono kunanamuhla . 
Indzawo yinye leyentelwe kufaka tikhalo kute kunotsiswe kuhlanganiswa kwetikhalo ; lokusombulula kwabo ngekushesha nekuchumana ngemphumelelo nemakhasimende ; kuceceshwa ngalokufanele kwetisebenti letisebenta nemmango kutfutfukisa indlela yekuchumana ; nekwetfulwa kwetinsita . 
Lesivumelwane salokubambisana kumele sicacise kahle emaphesenti alenkontileka latawutsatfwa nguleyo naleyo nkapani lefaka sandla lapho . 
Kulandzelela nekwabelana ngelwati nalabasebenta ngengcondvo kutinsita temmango . 
Kucitfwa kwemali yesakhiwo lesihlanganyelwe tikhishiwe kulokungenhla . 
Loluhlelo luhlose kufaka , kwesekela nekwatisa bantfu labasha labasemkhakheni webuciko . 
Inkinga yalokutsite lekungenteka ibaluleke yindlela yekuchaza lesetjentiswa kubala timali letibekiwe kutikimu letinkhulu tetigodzi . 
Kunginiketa injabulo kakhulu kunemukela nonkhe eveni letfu futsi ngifisa kwamukela ngalokukhetsekile Mengameli wetfu wangaphambili , Mnu . Mbeki . 
Loluhlelo lukhutsata emagugu lavamile alelitiko kanye nelulwimi loluvamile lwenhlangano nendlela yekusebenta . 
Nangabe tibhedlela tingakukhona kuba nemhlangano ngaDisemba , lesikhatsi incenye lenkhulu yebasebenti iselivini , simisomgomo senchazelo asikahlangatjetwa . 
Irediyasi legobekile , emashadi ekuntsaleka nekutsamba kutawunakwa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Ngitawutsandza kucela kutsi iNdvuna iyibuke lendzaba . 
Loku kufanele kuhambisane nemkhankhaso wekumaketha lonemandla kuheha lusiso . 
Labanetivumelwano labamukelako etimakethe tetitselo nekusabalalisa umkhicito walokuhlangene , bakuniketa imvume kubetentsela telive kantsi ngalesinye sikhatsi bayakuhlola bakuphake . 
Loku kuchubeka kuniketwa emandla kutinikela ngemandla neluhlelo lwekulawula lolungenele ngalokugcwele lelisekelwa luhlelo lwekulawula imali lolusebentako . 
Ngalokuvamile , basebenti nebaphatsi bente kahle kakhulu kuleminyaka lemine lendlulile ngako-ke kumele bahalaliselwe ngalemphumelelo . 
Hulumende unaka tidzingo tekwenta ngalokundlulele ngalokuncane lokukhona nekukhulisa lobukhulu belirandi ngalinye lelisetjentiswako . 
Nyalo ngitawugucukela kulenchubo yekuhlanganisa . 
Ematiko Etemisebenti Yahulumende Netitfutsi Kuvelonkhe acalile kuhlolakufundza lokutawuholela ekwakheni lichweba lekudoba ePort St Johns . 
Linani lelikhulu letisebenti litawubangelwa kukhuphuka kwemali yetindleko tesakhiwonchanti , kodvwa imiholo itawuba phansi futsi nekusebenta ngemphumelelo kutawehlisa tindleko tekusebenta . 
Naka kutsi nanoma kuhlanta ngekubilisa kubulala emagciwane kusho kususwa kwanoma nguwaphi emamayikhroganizimu , inchazelo ivumela kuba khona kwemanani lamancane emamayikhroganizimu . 
Ucelwa kutsi ucaphele kutsi Sikhungo seTifundza Tetemtsetfo Letisebentako lapha tisho inkantolo ngekwenchubo yalemibandzela lelandzelako : 
Cala tinhlelo tekulandzelana netekugcina tisebenti , sebentisa tinhlelo tekutfutfukisa umuntfu , niketa tikhutsati nekusebentisa tinhlelo letisetulu tekutfutfukisa netekuvetwa ebaleni , gcugcutela kube nekuhlela lokuchumene nekwenta kwatiwe kubaluleka kwekuchumana emkhatsini kwekuhlela nekuphakela kahle tinsita nekulawula tetimali . 
Likhono lekusebenta endzaweni lenetinhlobo letimihibahiba tekukhalima kanye nangaphansi kwetimo leticindzetelako . 
Lelithebuli lelingentasi likhombisa irejista yenchubomgomo yamasipala : 
Niketa kusekela kweKulawulwa lokubanti kweHIV kanye neAIDS . 
Emaciko asendleleni eta lapha . 
Lokubaluleka kutawuba nemtselela ekufinyelelekeni kwaso . 
Kuphawula ngentasi kucatsanisa ngesigaba semanani langaphasi kwelinani lemphahla lelibhaliwe kanye nemanani lancono etinkontileka temali taleSikhwama lafakwe kuletitatimende tetimali . 
Ngetulu kwaloko , emazinga lasetulu ekukhatsala abonakele kutisebenti njengemphumela wemtfwalo losindzako wemsebenti kanye nendzawo yekusebenta lecindzetelako . 
Timboni letinyenti titfole emamaki lasetulu ngemandla ekuveta kuchumana , lokungafaki ekhatsi tinatfo letingasibo tjwalo , emafutsa ladzingekako , imitsi lelinywako kanye netimbali . 
Kuhambisana naletinkhomba tekungafihli lutfo lokungenhla kufanele kungacociswana ngako , tindlela tekuhlawulisa kufanele tentiwe ngekumelana nebantfu labangalandzeli umtsetfo . 
Kucinisa akusho kulinganisa timo tekuphila , nome kuminyana kakhulu lokufananako . 
INingizimu Afrika itsatsa i-UN njengencola labaluleke kakhulu yekuchubela embili i-ajenda yekutfutfukisa nekulungisa kutfutfuka lokungaphansi kwelizinga lelifanele kanye nekucedvwa kwebuphuya . 
Letinye tinkampani tiyavala kulesikhatsi senjabulo kutsi letinye tibe nemalivi lahlelwe kusanesikhatsi . 
Kubuyeketwa Kwekucinisekisa Ikhwalithi Kwangaphandle lokutimele kwabanjwa yiyunithi njengencenye yeLuhlelo leKutfutfukisa Ikhwalithi . 
Lwatiso lolumayelana nemabhajethi ebhizinisi latfolakala kuMatiko Esifundza Etekulima , kumakho-opharethivu lahlukene nasetindzaweni tekudlisa imfuyo letikhetsiwe . 
Iminikelo yemnotfo neyasenhlalweni leyentiwe ngemakhophelethivi eveni iyacaciswa . 
Lisu Lekuchumanisa wonkhewonkhe leNshonalanga Kapa kanye neLuhlelo Lwekusebenta kuhlose kulunganisa nekuhlanganisa sinyatselo sahulumende kwentela kutfutfukisa ngalokuphelele kuniketwa kwetakhiwonchanti tetekuchumana , emakhono nekusetjentisa ngekhatsi kuleSifundza . 
Kwengeta kulokutfumela bosipikitela kuleLitiko Letetisebenti kulemboni labatocinisekisa kutsi umtsetfo uyalandzelwa , sisakhulumisana neLitiko leTetitfutsi kuze sikhone kungena kusilululwati lwabo lwematekisi labhalisiwe . 
Tonkhe tinchubo tikhicita ludzaka lelinemanti noma umfudlana logcwele longahle ube ne-chromium lenengi , lawenta kube netinkinga tekuyilahla . 
Noma kunjalo , kuyabonakala kwekutsi lomklamo angeke wancoba noma unikete tisombululo kuto tonkhe letinkinga , njengoba letinyenti kufanele kusetjentwe ngato kutakhiwo tahulumende nekungenelela . 
NB : sicela unake kutsi kuvethwa emsebentini kuphocelelekile . 
Umbono kuloluhlelo lwelisu utsi " Umphakatsi , wematfuba lavulekele wonkhe wonkhe " eNshonalanga Kapa . 
Umlandvo lomnyenti wekutsi indlela iNingizimu Afrika beyiphetse ngayo tiboshwa ingabonwa emnyuziyamu ePitoli . 
Kute kuhlanganiswe intfutfuko yemnotfo kuphakanyiswa kutsi intfutfuko igcile kakhulu etindzaweni letinebantfu labaminyetelene . 
Imehluko lengakabonwa emphahleni yeluhlobomali lwangaphandle netincitfomali kufakwa kusitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali ngesikhatsi leyenteka ngaso . 
Kungumsebenti wasomabhuku kubuka lokuhlanganiswa kwalolo lwatiso . 
Kwenta kancono emakhono emazingeni onkhe ( kuVelonkhe , kuSifundza naseNdzaweni ) ngekugunyata nekutfutfukiswa kwemakhono , kufaka ekhatsi tinchubo tekuhlelwa kwelidolobha nesigodzi . 
Basebenta kamatima ngako loku lesikubona namuhla yimiphumela yemahlumela abo . 
Kugcwala kwe-cadmium ku-bluegill sunfish kwakheka kakhulu etinsweni , esibindzini , esiphefumulweni senhlanti nasematfunjini futsi ngelizinga lelincane , ebubendzeni futsi ngalokungakabaluleki etsanjeni noma emsipheni . 
Ngaloko , sitsatsa lokufinyelela kutinsitanchanti tetemidlalo etindzaweni tasemakhaya nasemadolobheni njengencenye yetingucuko kutemidlalo nasemmwangweni . 
Yonkhe intfutfuko yemhlaba kuhambisana nemtsetfosimiso weSimondzawo . 
Ubhalise kumtimba wavelonkhe , i-FIFA . 
Umtfuli tinsita kufanele atetayete imitsetfo lesetjentiswako bese uba nemakhono lafanele nalabonakalako ngaloku lokulandzelako . 
Kukhombisa kutsi linanibantfu lincane kunaloko bekulinganiselwe ekucaleni futsi kutawukhula kancane esikhatsini lesitako kunaloko bekucatjangwa ekucaleni . 
Loku kudzinga simondzawo lesivunako sekugcogca ummango . 
Lesigaba sitawuchutjwa Litiko leTindzaba Temanti kanye neteMahlatsi . 
Timalimboleko-ngco tikalwa ngetindleko letigcogcelekile lebhalisiwe kusetjentiswa indlela yesilinganisontalo . 
Bume bekusebenta bako konkhe kuhlolwa kwetimali lokwentiwe kufanele kwetfulwe . 
Kulunya futsi akukafaneli ungete enhluphekweni yebantfu . 
Lucwaningo Ngemngani Loncono weMuntfu lutfole kutsi banikati besilwane lesifuywe endlini bangazuza lokutsite kulobungani ngalendlela tsite . 
Wabikwa njengalongasekho nakefika . 
Lendzawo yalomphumela iphatselene nato tonke tintfo letihlose kunikwa ngekulingana kwekudla etindzaweni lakudzingeka khona ngemandla ngesikhatsi lesifanele nendzawo kungako kutfutfukisa kufikelela kwekudla etimakethe tasekhaya letisedvute nasemakhaya . 
Kufanele kutsi umbiko wemnyaka ucukatse tinkhomba letibalulekile leticondzene nengucuko , kundluliswa kwelwati , kutfutfukiswa kwebasebenti . 
Akukho mtali noma umntfwana walababutsiwe lochumana nebatali bengati bebantfwana . 
Kwehluleka kutfobela leticondziso letingenhla kutawuholela ekukhishweni kweticelo ; lesicondziso sibuye sisebente kulabasebenti labacashwe Litiko Letekutfutsa . 
Kunekutsi kube nekukhula ekuhlukaniseni , kwenteka ngalokunembako lokuphikisana naloku . 
Kuphatfwa Kwemkhandlu kufaka ematiko lasihlanu , lamane tinhloko tawo bomeninjeli labakhetfwe Ngumkhandlu bese leyekugcina inhloko yayo Ngumaninjeli Wamasipalati . 
Leminyaka lelishumi leyalandzela yabese-ke , ina singeniso sesikhatsi lapho khona tifiso nematsemba alabanyenti angagcina afezekiswa kanye nematfuba emphilo lencono yawonkhewonkhe . 
Lenombolo lesetjentiswe lapha yalelinani lemali lisuselwa ekuphindzeni kabili letibonelelo letinemibandzela letinikwe ngumbuso wavelonkhe ngalesikhatsi sekucalisa . 
Kungenteka kutsi ngilinga kuba nesitfombe lesikhulu ( kuhlelela emasu ) ngibe ngiseloku ngititfobile . 
Loku kufaka kuswelakala kwetinsita , lokukhinyabeta kusebenta lokuphelele , kulawula kanye nebutsakatsaka bekulawula lobuholela kubutulujane , kusetjentiswa kabi kanye nemaphutsa , tindlela tekukhetsa letingamange tihambisane nemigomo , kudla lokusezingeni-leliphansi kanye nekuswelakala kwekungenelela kwemphakatsi . 
Letintfo letiphutfumako telibhange tasekelwa tinhloso temabhizinisi letinyenti . 
Etindzaweni tasemakhaya lapho kuhlaba bantfu labancane khona imfucuta ngekwelisiko ingcwatjwa emigodzini legutjwe ekhaya ngalinye , ngaloko luhlelo lwekugcogca imfucuta loluhlelekile aludzingeki ngekuphutfuma . 
Ikhomishane itawatisa hulumende walelove lelitsintsekako ngetinsuku letihlosiwe tekuvakasha kutocinisekisa futsi kutawubese kwentiwa lokucinisekisa kuleto tinsuku ngaphandle kwekutsi lowo hulumende uyaphikisana nalokucinisekisa . 
Loluhlelokwenta lwakudzala lusesekhona . 
Kucashwa kanye nekukhushulwa kwabothishela kwenta kutsi kungabi nentfokoto nekuhhedlana etikoleni . 
Uma sicelo sakho singakemukelwa , lemali lefakiwe itawubuyiselwa ku-akhawunti yakho njengobe kubhaliwe kulelifomu lekufaka sicelo . 
Kwabiwa ngekwemtsetfo macondzana nemiholo Yemalunga Esishayamtsetfo nawo aphakelwe imali kuloluhlelo . 
Lelihhovisi leMcondzisi itawuchubeka igcile ekufezekiseni kumiklamo yekunciphisa kungcola kanye nekuphotfulwa kweLisu laseGauteng Lekulawula Kungcola Lokuyingoti . 
Tincwadzi letifungelwe letibhaliwe kufuneka titfunyelwe ngaphansi kwetimo letikhetsekile . 
Lenchubo lena ikahle etimeni tekusabalalisa kabusha , kodvwa hhayi kutimo telisiko lelichibi . 
Kuncintisana kulemboni yemikhicito yelubisi kuphakeme kakhulu ngenca yekubakhona kwebadlalindzima labakhulu , lokwenta kube lukhuni kubakhiciti labancane kungena kulemakethe yemikhicito yelubisi . 
Ngicabanga kutsi lencwadzi tindzaba Indaba iyangekudvuma lapha ekhaya futsi sitama ngalokusemandleni kuhambisana netindzaba kanye nemibono ndzawotonkhe kulesifundza . 
Ngephasi kwetimo letifanelekile , umsebenti kanye nekukhula lokuhambisana netinsita kumele kutfolakale kuletikhungo tekuchumanisa lengahle tibe khona . 
Sikhungo ngasinye selubumbano sicashe bosolwati labasebenta ngalokugcwele labahlelela umhlalaphasi kwentela kweluleka tisebenti tayo . 
Tinhlelo letinyentana ngekhatsi kulelitiko kuhloswe ngato kwesekela kuhlelwa nekufezekiswa kwemiklamo yetakhiwonchanti kwematiko kanye nabomasipala . 
Bamba luhlolo lapho kuniketwe khona idatha lengakaneli kumafomu ekucela . 
Sikhonile kutsatsa letinyatselo sive kusimama kusebentisa imali kwesive , kufake phakatsi lusito lwemali lebuya kuhulumende . 
Letichibiyelo letilandzelako tiye tetfulwa Encwadzini Yekuchaza Yekuphatsa Tisebenti kwentela kucinisekisa kutsi labaceceshwako batfola kuceceshwa kwelizinga leliphakeme : 
Ugceke loludzaba lwekutsi sisabona lelizinga lelingagucuki lekusuleleka lokusha . 
Kulungisa letinsayeya letimkhakhamitsatfu tekucedza buphuya , kweswelakala kwemisebenti nekungalingani kuyintfo lebaluleke kakhulu kulisasasa leNingizimu Afrika lavelonkhe . 
NB : Bantfu labachwalile kumele bative bakhululekile kutsi bafake sicelo salesikhala lesikhangisiwe . 
Kwengeta , lesigaba sicuketse luhlatiyo lwendzawo lapho kwenteke khona lokufa kanye nendzawo letayelekile yalomuntfu loshonile . 
Baphatsi betemfundvo baphendvukele emaphoyiseni kutsi angenelele kuze kuvikelwe timphilo tebantfu kanye nemphahla . 
Emagama ladvwetjelwe ngemugca locindzetelwe akhomba lokufakiwe emtsetfweni lovele ukhona . 
Kuswelakala kwetinhlangano temakhophelethivi letisebentako naletinemandla : Yinye yetinsayeya letibalulekile kwekutsi ayikho inhlangano lesetulu yavelonkhe lokhona yemakhophelethivi eNingizimu Afrika , lekhona kugcugcutela emakhophelethivi . 
Uma ngabe sekatfunyelwe kuleSikhwama saMengameli , emafomu eticelo bekabhaliswa alungiselelwe kukhokhelwa nekuncoma umsebenti . 
Lwehlomnotfo lwemhlaba lushayisane netintfutfuko tasekhaya letehlukahlukene letimbi letifake sandla ekujuleni kwekwehla lokukhona nyalo . 
I-ikhwiphimenti yekuhlukanisa ema-isothopesi elithuyamu , ngalendlela : 
Setsenjwa asiwutfoli umholo ngekwekusebenta kweSikhwama . 
Imphala yinyanga yeKucaphelisa ngaMdlavuta weLibele ; ngako-ke , lesibhedlela siphindze sahlanganyela ekucapheliseni ummango ngalesifo lesibulalanako . 
Kukhokhelwa Ngalokuphasi kunalokufanele kwemphahla yebhizinisi , kugcila kusekwakhiweni kwetindlu tekufundzela nekulungisa tikolo , kunekwakhiwa kwetikolo letisha . 
Lokubutsiselwa ndzawonye lokuchubekako lokuhlelekile kanye nekuhlatiywa kwedatha lokuphatselene nemasu , imiklamo , tinhlelo kanye nemiphumela . 
Leminyaka lembalwa leyengcile ibe nekwandza lokwetfusako kwesibalo semitamo yekuniketa tinsita letisetjentiswako tawonkhe wonkhe ngendlela lechazwe kulesehluko lesiyincenyana , futsi kulomtamo nelikhono lelinikelwe kulemitamo . 
Kwentiwe tinhlelo tekungeta lendlelalisu yekwehlukanisa kulawulwa kwetimali . 
Kube , lelicembu alikanakwa emphendvulweni ye-AIDS . 
Tinhlelo tetekutfutsa tingasebenta kahle ekunikeni emakhilomitha esihlalo ngemanani laphasi kodvwa tingasebenti ekuhlangabetaneni nebunjalo bemfuno . 
Kute umuntfu lotawusebentisa imoto lengakavumeleki kuba semgwacweni emigwacweni yesive . 
Lamalayisense lamanyenti angeyanyiswa etintfweni letimbili . 
Inyanga yeNyoni ibe nemiphumela etintfweni letinyenti . 
Lihhovisi Lebhajethi kufaka kuhlela tetimali , inchubomgomo yebukhulu bemnotfo , inchubomgomo yebudlelwane kutahulumende nentsela ; 
Umsebenti wekulungiselela inchubo yekuphakelwa kwetetindlu kulitiko lesifundza wacedvwa kuletinyenti tifundza . 
Lapho singekho sakhiwonchanti semalambu asesitaladini , masipala sewakhe emalambu lamadze kutsi akhanyise lendzawo . 
Linani lonkhe seliphelele lemaseshini ekubonisana nebazuzi babo bonkhe badlalindzima labakhetsiwe . 
EMALUNGELO EMPHAHLA YEKUTICAMBELA KANYE NEKUSETJENTISWA KWELIGAMA LELIYIDOMEYINI 
Ngiyakholwa kutsi yinye intfo lenemandla lamakhulu ekusicindzetela njengoba sichubekela phambili kulelikhulu leminyaka leyontfo kutawuba bumatima bekungakwati kufundza . 
Kuvakashela endzaweni yekusebenta kutawenteka emva kwemhlangano . 
Emakhono lamahle ekusebentisana nalabanye bantfu , kwatisisa umsebenti kanye nemakhono ekuchumana ngulesinye sidzingo lesibalulekile . 
Kutfutfwa kwelindle kuyacatjangwa njengekuvimbela noma kucedza tinambutana noma tilwanyana tetifo letibhace kutitjalo letisele noma kulukhula lolunyenti . 
Inhlangano Yetinsita Tetemtsetfo Yase-SA iniketa lusito lwetemtsetfo kulabahluphekako nalabaphuyile , ngako-ke , labafaka ticelo kufuneka bente luhlolo lwetetimali kute bakhone kutfola lusito kunhlangano yetinsita tetemtsetfo . 
Manje sesati kancono , kutsi kwelashwa lokuncono kwekholera kuyivikela . 
Letindzaba leti kubukwana nato ngco Luphiko lweTikhalo . 
Inhlangano Yekusetjentiswa Kwemanti yinhlangano yebasebentisi bemanti banye labenta imisebenti lecondzene nemanti kutsi nabo bazuze . 
Leminyenti yalemitlamo yetakhiwonchanti , leligatja lelifuna kuyicala , itawentiwa ngebuhlanganyeli nalabanye labadlala indzima , sibonelo kungaba liDolobhakati laseKapa , labanye bomasipala kanye neNhlangano yeBagibeli beTitimela yaseNingizimu Afrika . 
Kunekukhwesha lokunakekako kubheke kumkhakha wetinsita njengobe ligalelo lemkhakha wetinsita temali kanye nebhizinisi libe nembuyiselo lencanyana ngetulu kwenzuzo leyentiwe ngekutsenga nekutsengisa kweholiseli netitolo , nakumkhakha loniketa kudla lokudzingekako kanye nendzawo yekuhlala . 
Kufunwa ngemandla kwemaphethini ekuhamba lokuboniwe kungase ke kusetjentiswe kusungula imitsamo yekuhlanganisa kanye neminyakato yekujika . 
Ngekunikwa yiRiphabhliki kulomunye umbuso nome egameni LAlomunye umbuso nome enhlanganweni yemave emhlaba ngekulandzela kuhleleka nome ngekwesivumelwane semave emhlaba , lesidzinga kutsi lolwatiso lugcinwe luyimfihlo . 
Intfo lesondzele kakhulu kuloMtsetfo kuLikomidi laVelonkhe Lelelulekana ngeteTjwala Likomidi laVelonkhe leNchubomgomo yeTjwala . 
Kubika kanye nekugadza kutawukhuliswa kubuye kuciniswe kucinisekisa kuhambisana , ngalesikhatsi lokunye kukhulumisana kanye netindlela tekungenelela tentiwa nematiko etifundza kanye nabo bonkhe labatsintsekako kucedza tonkhe tinsayeya kanye netihibe letibonakalako . 
LeNchubomgomo yeKulawula Bungoti neLuhlakamsebenti ivumela bungoti lobutsite kutsi bendluliselwe kumakomidi lamancane eBhodi ngekuhambisana nemisebenti yawo nasetindzaweni letitsite tebungcweti belikomidi ngalinye kanye nekubika ngalobo bungoti ku-FAC . 
Uma umlungiseleli angangenisa emafutsa langakahlutwa lavela e-Argentina ngelinani lentsengo lephasi kunaleyo yemafutsa lakhicitwa kulelive lekaletfwa ngulabagayi , labalungiseleli batawumane nje kalula batsatse sincumo sekungenisa lamafutsa . 
Kwati kahle loku lokucuketfwe kutawunika titjudeni sisekelo lesicinile sekufundza lokuchubekako kulomkhakha . 
Ngekweluhlaka lwekuhlola kanye nemiphumela yekunika emamaki lolwetfulwe ngenhla , lemikhakha leyehlukene yalinganiswa ngekuya ngematfuba entfutfuko lewaniketako . 
Kute kutsi kusekeleke ngemphumelelo kuniketwa kwemanti ngemphumelelo velonkhe neluhlelo lwekutfutfwa kwendle , loluhlelo lwelwatiso lolukhona kulelive kufanele lukhuliswe kuncoba tinkhinga letinyenti . 
Loku akukabaluleki , futsi kute imitfombolusito leyaphambukiswa yatsatfwa kulabanye bocalangaye . 
Kubuye kubitwe ummango kutsi ungenelele ngekusungula nekusekela emaforamu etifundza nemakomidi ekumelana netidzakamiva emakhaya . 
Lentfutfuko inemandla ekuhlangana kahle nendzawo letungeletile , uma umbukela mgwaco ungatsatfwa njengentfo lephelele . 
Leminye yemiklamo icedziwe kantsi leminye isachubeka . 
Lokutsintsana kakhulu kwekutsi linyenti laletikhungo alikacali kwasanhlobo kwenta imisebenti yato yekulawula tinkinga kanye nekucwaninga kwangekhatsi ngeliciniso . 
Nanome lesifundza sikuva kukhula kwemnotfo , loku sekuhumushekele ekwakhekeni kwemisebenti ; kukhula kwelitemsebenti kusandze kakhulu . 
Luhlavu lwekhanola lucuketse emanani lasetulu enayithrojini , fosforasi , sibabuli nephothesiyamu nawucatsanisa nakolweni . 
Tigulane tibutiwe emva kwenkhulumo tatiwinela imiklomelo letingayisebentisa etingadzeni tato . 
Lithebula lelingentasi letfula imigwaco lebekelwe kuphevwa . 
Lelikomidi Lekubuyeketa Ibhidi belingakavalelwa kutsi lisebente neBetimali tembuso kuphela , kodvwa bekufaka ekhatsi labatsintsekako labahlukene kulomkhakha wahulumende wasekhaya kufaka ekhatsi tisebenti ngetimali tamasipala nebaphatsi be-ICT . 
Kuyinhlangano lete inkhohlakalo nalebuswa kahle . 
Nyalo njengoba umnotfo wetfu sewuvele untengantenga ngalokusetsetfweni , hulumende ucela bantfu kutsi bangaphelelwa litsemba . 
Tinsita tekuphumela kumele tifake lokulandzelako : 
Loluhlelo lubukene nekuniketa imisebenti yekubhajetha kanye nekubika ngekweMtsetfo weKulawula Timali taHulumende . 
Kuvuta kungavikeleka ngekutsi kuhlanganiswe ngendlela lefanele . 
Ngalokuvamile tivakashi letiya kutikhungo tekunakekela imphilo atati ngemfucuta yekunakekela imphilo . 
Kwanyalo kuyinchubomgomo lekwatiswa ngayo bohulumende Bemave Labumbene naseSingapho . 
Lesigodzi sinetimo letitsandzekako tekutfutfukisa umkhakha wetekulima , kantsi kubalulekile kuhlola lamatfuba alomkhakha bese kusungulwa tindlela tekusebentisa lelitfuba lebelingasetjentiswa . 
Indzawo lenye lekungabukwa kuyo lefanelekile ingakhonjwa ngulomasipala kumalunga emphakatsi wema-Xhosa kwentela tinchubo tetingoma , njengobe loku kubonwa njengencenye lesisekelo semishikashika yemasiko kulendzawo . 
Tinkhombandlela kanye naletinye timiso talomtsetfo nguleti : Kweswelakala kwemitfombolusito yetetimali netisebenti letinemakhono ; bantfu bakulelive labancane ngesibalo basabalele eveni lelibanti lokwenta kusita kube matima ; kanye nekweswelakala kwelubambisano emkhatsini wetiphatsimandla tendzawo . 
Imitamo leminyenti yalemikhakha letimele seyivele yangasimamiseki kantsi kungako tinkapani letinyenti titawuchubeka nekufuna kuhocisa letinhlelo letibaluleke nakangaka . 
Kumele banikete ikhwalithi lencono yelusito kumatiko lalusebentisako . 
Lokubuyisela emuva lokukhulu ngalendlela ngukutsi idzinga umtsetfo lomusha kutsi wetfulwe nekuvikelwa kwebuchwepheshe ngakunye ngakoke ivamise kusalela emuva . 
Emakhono ekuphatsa etigabeni letiphasi tenchubo yetemphilo ( insitakusebenta nendzawana ) lekhonjwe njenga calangaye kucecesha . 
Tinhlelo tekucecesha letiholwa-sidzingo nato tingalungiselelwa ikhophelethivi letsite . 
Lokufakwe kumibiko yanjalo ngenyanga kutawucatsaniswa nalokusetjentisiwe bese kwentiwa imibiko yekota neyemnyaka . 
Bomasipala bayakhutsatwa kutsi bagcizelele kakhulu elwatini kanye nemitselo yemfucuta njengendlela yekwandzisa kumbandzakanyeka kwesive , futsi ibukane , nemsebenti wekulawulwa kwemfucuta . 
Lelitiko litfole tikhalo letingemakhulu lamane nesitfupha . 
Etimeni lapho khona kute ingucuko eZingeni leSikhala semsebenti , kute emanoshi emholo laniketwako . 
Kusilela kwemasayithi ebhizinisi netitolo letihlamgene tekutsenga . 
Ngaphandle nangabe kushiwo , tintfo tikalwa ngekulandzela imidvwebo , futsi akukavunyelwa kutsi kube khona lokuncanyulwako futsi kube nekusaphata . 
Kucinisekisa kutsi tinhlelo temphilo netekuphepha emsebentini kutsi tiyagcinwa . 
Leli lithulusi lelinemandla kakhulu ekutsatseni sincumo lekumele lisetjentiswe kucabanga ngendzawo , indlela nekujula kwekugcinwa kwemiklamo yekwakhiwa kwemigwaco lokumele kwentiwe endzaweni yamasipalati esikhatsini lesitako . 
Tikhona yini tinhlelo tekucecesha labo bebancishwe ematfuba ngaphambilini ( lokufaka ekhatsi bafati ) kanye nalabakhubatekile ? 
Lokunye futsi , kubekwa eceleni silulu sekuphalala lesitawubukana nelusebentisomali lobelungakalindzelwa lolubukana netinhlekelele temvelo noma tinhlelo letimenyetelwe kulwabiwomali kepha letisengakabiwa . 
Tiphatsimandla temtapolwati wesifundza letiyimfica tinikete , ngekubambisana nabohulumende basekhaya , tinsita temitapolwati yelwati letinyenti . 
Umuntfu ufanele kutsi angenise lwatiso ka-SARS lokuleyo ndzawo , ngefomathi kanye nangesikhatsi lesibekwe ngiyo-iSARS , ngaphandle uma ngabe i-SARS iselulile lesikhatsi ngekuya kwetizatfu letivakalako letibekwe nguloyo muntfu . 
Inkopolo Yetemidlalo yase-Victoria Park seyitselelwa ngemanti lohlantekile . 
Nifanana nabothishela nebafundisi ; kutiphatsa kwenu kufane kutsi kube ngulokuhle kakhulu emimangweni yenu . 
Titfunywa tiphindze tangeta luhlelo loluyimphumelelo lekufutsa-malaleveva longe tigidzi tetimphilo eningizimu Afrika . 
Loku kunemtselela lomubi kakhulu kumabhizinisi lamancane lekancike emalini lengenako kute akhone kuphila . 
Ungakuchaza njani kulandzelwa kweliphakelotimali lemnyaka lemali yahulumende lokwentiwa Temafa ? 
Kunaka kabanti kwentiwe ngekusitakala lokuniketwe ngumbuso ekutfutfukiseni emabhizinisi ekusebentisana nekutfutfukisa kusimama kwawo . 
Ticelo letentiwe tekufaka tibonelelo kuma-akhawunti aseposini tatfunyelwa kunhloko yelihhovisi letemaposi . 
Umkhakha wangasese umelela umtfombolusito lomkhulu lekumele ulawulwe usetjentiswe kwentela kufaka sandla ekufezekisweni kwalenchubomgomo etindzaweni letehlukene . 
Loluhlelo luhlose kuphindze lunikete tinsita tekusekela mayelana nekulawulwa kwenhlekelele . 
Nangabe umdlulisincumo angavumi kwemukela lekhotheshini , lofake sicelonkhokhelo utawucindzeteleka kutsi atsatse tinyatselo . 
Tindleko futsi tifaka tincenye tekuchuba ibhizinisi uma tindleko tenteka njalo futsi tibukwa ngekwehlukana . 
Sosikhwama wavelonkhe , Bekutfutfukisa Nekubuyisa Umhlaba wasemakhaya , Nebetekulima Netinhlanti nematiko Emahlatsi , basebenta neLibhange Lemhlaba ku : 
Kuphatfwa kwedatha kusentjetiselwa kulawulwa kwemasethi edatha kusekela imigomo yendlelasu ye-PT . 
Umuntfu lekufuneka aye kutekulungiswa kwemmango kufuneka avume kulokuhlolwa lokunjena . 
Tindlela tekulawula kwehla nekwenyuka kwetitfutsi ngako kumele tikhone kuba nemandla ekutisebentela tona ngekwato . 
Kunikelwe ngemshini lomusha wekugaya emakhophi yinhlangano yaseTaliyane futsi ugcinwe lapha esikhungweni sekuceceshela . 
Kuphindze kwakhe kutintfo letibekwe embili nguvelonkhe , sigodzi kanye nelivekati kuletinhlelo kanye netinhlaka . 
Ngoba emanti ayinsita yavelonkhe lengatfolakali lula , kantsi lomasipala utinikele ekongeni lokukhulu leto tinsita , inhlawulo lekhokhwako yekusebentisa emanti itawenyuka ngekwemtsamo wemanti lasetjentiswako . 
Angeke kubukelelwe ngekucabanga kahle kubo , kutsi ngetulu kwemisebenti yabo letayelekile , badzingeke kwenta imisebenti lebita kakhulu futsi lengumtfwalo . 
Emamitha lachubeka njalo ngekurekhoda imisinga , lakhona kukala libhudlonconga , lelihlanganiswe etindzaweni letinengi kungaba tindlela lelungile yekuchaza indzawo yemsinga . 
Njengoba-ke sibopho sekuniketa temfundvo sehliselwe kutifundza , tinkinga letiphatselene nako tekweswelakala kwemagumbi ekufundzela nemareshiyo athishela kumfundzi sekube sibopho selitiko lesifundza ngalinye . 
Letibonelelo letinemibandzela tabelo lekuhloswe ngato ngalokukhetsekile letivela kuteMafa taVelonkhe kwelekela ngetimali bomabekwembili labatsite . 
Kucinisekisa kutsi baphatsi labasetulu nebaphatsi betikhungo banemakhono ladzingekako kuletsa tinsita tetemphilo letisezingeni . 
Insayeya kucinisekisa kutsi tonkhe tikhungo Tahulumende tibe nekuchumeka ku-Inthanethi lokukahle kute kutfutfukiswe kusabalalisa lwatiso Lwahulumende . 
Kwekucala , lamacembu lamabili avumile kutsi akukalungi kuhlelela kuphakelwa kwetemfundvo kanye nemacembu etebuhlanga . 
Likomidi Leluhlolomabhuku alikanetiswa ngulokucuketfwe kanye nelizinga lemibiko yelwatiso lemsebenti wekota lelungisiwe futsi yakhishwa Litiko ngesikhatsi semnyakamabhuku , ngekuhambisana ngekubika ngekulandzela luhlakamsebenti lwetemtsetfo . 
Loluhlelo lugcile kubhizinisi , linelisu lekutfutfukiswa kwendzawo yetekulima yaseGauteng yamanje neyesikhatsi lesitako . 
Mayelana naloludzaba lwelitiko liphoceleleka kwenta kuhlala njalo lihlola kanye nekugcina imigwaco isesimeni sayo lesifanele . 
Tikhulu tatfola lesiboshwe lesihlehliselwe kutekwa kwelicala laso silele embhedzeni ekhoneni leseli sivalwe ngengubo yekulala . 
Kwehluleka kunika lilunga lesive inchazelo lelula , naleyenelisako embutweni , sibonelo , kugcina ngelifomu leligcwaliswe kabi , lelitawudla sikhatsi kutsi lilungiswe . 
Kube , ngaphandle kwekuba khona kwemitsetfosimiso kanye netinchubomgomo letamukelwe tekuvikela bantfwana , emalungelo etinkulungwane tebantfwana awalandzelwa . 
Kwakhiwa kwetikhungo noma kwesakhiwonchanti , lokufaka takhiwo letimayelana naloko noma nesakhiwonchanti , sanoma nguwuphi umsebenti wakunye eminyakeni lelishumi sicwayiso setikhukhula temfula noma temfudlana ; 
Tinhlanti letikhuliswe emantini langcolile tilikhaya lemagciwane lamancane , lamanye awo ma-pathogenic futsi angatseleleka kulabatidlako nalabasebenta ngato . 
Ngekutibukela lokucondzile nangetemibhalo , kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kufaka tintfo letimbalwa letifana nekuhlukaniswa kwemfucuta nekuyibeka , lekufuneka kwentiwe kuhambisane nenchubomgomo lefanele noma ikhodi yekusebenta . 
Imibiko lephikisanako lengeta kulokudideka ivela ephepheni la onkhe malanga . 
Tetekulawula Emahlatsi Ahulumende Netekugadza tisebentisa futsi ticocisane ngekundluliswa kwemahlatsi ahulumende nekugadza kulawula kwekundluliswa kwangemuva kwemahlatsi kanye nebudlelwane nebabambi lichaza . 
Tiphatsimandla tendzawo tikhutsatwa futsi kutsi tivumele kumbandzakanyeka lokwenyukile kwemkhakha wangasese kuto tonkhe tindzawo tekulawula imfucuta . 
Lokunye , kufanele kube khona kwehlukana lokucacile kwemathulusi lasetjentiselwe inchubomgomo yetimali kanye 
Umshushisi wehluleka emsebentini wakhe mayelana naloludzaba lolu . 
Titsako tabo letihambembili kuba sinkhwa , iyisti , shukela lobovu , sawoti nemanti kute kutsi kube nekunambitseka lokujwayelekile , kufakwe nesihenga ne-otsi iyafakwa kute lolokuhlanganisiwe kunambitseke . 
Emaphesenti ebhonasi yekusebenta lachazwe kusivumelwane sekusebenta atawubalwa ngesikali lesilingako ngeliphakethe lesikali lesifaka konkhe njengoba kukhonjisiwe kulelithebuli lelingentasi . 
Ingabe labantfwana ababancane kakhulu kuloluhlobo lwelwatiso ? 
Imimoya lemikhulu letivunguvungu ishaya i-Madagascar , Mozambique kanye nalamanye emave lakulugwadvule eLwandle le-Indiya . 
Tizatfu tingafaka kuntjintja esakhiweni sekucecesha kwetemphilo ngebulili netekutala kwaleminye iminyaka lemibili nehhafu leyadlula , nekwehlukana kwelizinga lekufinyelela kulensita , ngalabanye basebenta ngenchubo yekubhukha ligama-lesigulane kuphela . 
Tintfo letibalulekile teLisu Lekuphumelelisa teKontileka yeTenhlalo kuteTindlu taseMaphandleni ngekhatsi kulesifundza tibekwe lapha ngentasi . 
Lenchubo kwamanje isenchubeni yekulungiswa kute ikhone kutsatsa imibiko leminyenti lefanele nelwatiso ngco lwekulawulwa kwethrafikhi . 
Lifutse , kungaba ngulelihle noma ngulelibi , likhonjiswe kulegrafu lengentasi . 
Kuhulumende losemkhatsini lemisebenti lenjalo ifaka ekhatsi tindleko letingetulu kwemali lehanjiswako kanye nekunaka sikweleti . 
Loku kumele incenye yenchitfo lapho umtsatsi sincumo angafaka sicelo sekukhulumisana nebhizinisi lekaliwe . 
Kwanyalo , Bakhiciti beKugoma baseNingizimu Afrika abakasebenti ngenca yekuhlelwa kabusha lokuhlose budlelwane bekusebenta ngekulingana nemkhakha wangasese . 
Nanoma kunjalo , linani lemkhakha wetimoto eNshonalanga Kapa likhombisa kukhula lokusimeme kwemnyaka . 
Ngako-ke kwatfolakala kutsi inkhantolo lephakeme yenta liphutsa ngekuncuma kutsi labafaka sikhalo kufuneka bakhokhele tindleko temonakalo webamangalelwa . 
Timphahla letingaphatseki tibitwa ngentsengo lephasi yekubutselana kwenchubo yekukhokhela sikweleti usicedze kanye nanome ngabe nguluphi lutjalomali lolungeke lusakubuyisela imali . 
Kufinyelela kuto tonkhe tincenye kungatsatseka njengesidzingo lesimcoka kubantfu . 
Uphindze ucacise budlelwane-macala onkhe emkhatsini wetigaba temklamo . 
Lomklamo utawucinisekisa kutsi luhlakamsebenti lekulawula ikontileka lefanele luyatfolakala kusifundza kunciphisa tindleko letingakafaneli . 
Loku kuhambelana nemitsetfomgomo yemalungelo eluntfu emave emhlaba . 
Kuniketwa kwekunakekelwa nawusakhulelwe nasemuva kwekubeleka kutawuba khona ngebubanti emitfolamphilo . 
Kuphetfwa kweModeli yeSikhungotindleko ngekuhamba kwemsebenti wetekuvikela tenhlalo . 
Idokhumenti yemtsetfo lohlongotwako yekucalela seyisunguliwe njengencenye yalesifundvo . 
Ngaletizatfu leti lelikhotho lelingentasi lente liphutsa ekutfoleni kutsi lesivumelwano sekutsengisa sasesivuselelwe . 
Kuhlanteka kuyachubeka kute kube ngulapha lamanti afika emantini langaphasi kwemhlaba . 
Uma kubalwa emasheya emikhakha ngekulandzelana kwayo , emanani larekhodiwe ngaphansi kwekutsenga kwabosomabhizinisi bangasese nekutsengiswa kwemphahla nekwemphahla lengakachazwa awakafakwa kulinani selilonkhe . 
Uma angenawo emandla ekubona imfihlakalo yengucuko , utawuhlala asemseni wabo . 
Lobunye bungoti ngukutsi i-CSC ingaphakeli tinsita ngalokuphelele . 
Kuhloswe kutsi isetjentiswe batsengi futsi akusilo libhukwana lelikhuluma ngemtsetfo leliphelele noma lelivala umtsetfo . 
Kulesizini , bekungeke kuhlale kungabi netihlwele letinyenti . 
Luhlelo lwekukala lolunemkhawulo luvamise kutsi lwakhiwe ngemadokhumenti lamanengi ladzingekako . 
Ngingatsandza kukwentela tindzatjana ngetetimoto ngaphandle kwenkhokhelo . 
Loku kuvimbela kudideka ekwelanyakaneni kweminyakatimali tahulumende wavelonkhe nahulumende wasekhaya nemtselela lomubi loku lokube nawo ekubikeni . 
Kwakha nekulandzelela kusungulwa kwendzawo lesemkhatsini yekuchumanisa luhlaka netindlela leticinisekisa kwekutsi kuneluhlelo lolucubile ekuniketweni kwekusekela naleminye imitamo yekungenelela kubomasipala . 
IMaitland cottage Home sibhedlela lesincedvwa sifundza lesisebenta njengencenye yeRed Cross War Memorial Children's Hospital futsi yenta umsebenti wekuhlindvwa kwematsambo ebantfwaneni losezingeni lelisetulu nalelikhetsekile . 
IMphumalanga Kapa , njengalesinye setifundza lesiphuye kakhulu , sisemuva kakhulu ngesakhiwonchanti kuyo yonkhe imikhakha njl. tikolo teludzaka , imitfolamphilo , emanethweki emigwaco , emanti nekutfutfwa kwelindle kanye nagezi . 
Kute kufakwe emalunga emakomidi emawodi kanye nemakhansela , lemihlangano yemazoni yabanjwa : 
Labageza timoto kufanele kutsi basebentise emanti ngobe ngematfuba emsebenti , ikakhulu emalokishini . 
Umkhawulo lomncane longetulu welinani lebu-alikhalayini ungahle uhambisane nemphumela wayo wemtsetfo we-osmo lapho khona kunelizinga lelisetulu le-ion . 
Letinye taletiboshwa takhuluma ngalokubi letahlangabetana nako titjela bafundzi lekwabenta bacishe bakhala ngalesikhatsi letiboshwa ticoca ngetindzaba tato ngekuboshwa kwato . 
Endzaweni lencane luchumanisa tingadze tensalela yetindzawo tekuhlala tendzabuko . 
Sita imiphakatsi ekusunguleni kwetindzawo Tetemphilo kanye netikhungo letinsha . 
Kulokubuyeketa lokwentiwe , tiphetfo letinyenti kanye netifundvo tiyavela . 
Umtfwalo wetichumane lotfutfwa ngemgwaco awunakushiywa wodvwane . 
Nakucocwa idatha ngetindleko teligalelo labosokontileka bendzawo kufanele bakhulunyiswe , kantsi kuphela lapho ligalelo lingatfolakali endzaweni uma kungenteka tindleko letitfunyelwe tisetjentiswa . 
Gcina inchubo yekuphatsa tetimali kusisekelo lesichubekako . 
Ngitsemba kutsi sikulungele kutsi sicale ngesigaba lesilandzelako sekufezekiswa kwaleNhlangano . 
Njengoba lesitoko singazange sibe yincenye yanoma ngabe ngukuphi kubalwa kwesitoko lokwenteka phakatsi nemnyaka , kungenteka kutsi kwebiwa kwesitoko sekuvele kwenteka . 
Letinsita tingahlanganiswa netinsita tekweluleka letidzingeka ekutfutfukisweni kwemtfombolusito wemanti laphuma phasi kwemhlaba nekutfutfwa kwekungcola ezingeni lemmango . 
Kubuyeketa kwato tonkhe timo taselwandle endzaweni letsite kungalinganiswa noma kuncunywe kudatha lekhona , kanye nendzaba lembi kakhulu lengahle ibe khona yekuhlanganisa . 
Timiso angeke tivunyelwe ekulahlekelweni lokungabakhona ekusebenteni ngalokutako . 
Bangaphila timphilo letikhicitako iminyaka leminengi . 
Sikhatsi senchubo yekukhokhela sikweleti usicedze kanye nendlela leyentiwa ngayo etimphahleni letingaphatseki kuyabuketwa ngalolo nalolo lusuku lokwentiwa ngalo umbiko . 
Lolusiso nalo lunetinzuzo tenhlalo letinyenti tebantfu labaphuye kakhulu baseNingizimu Afrika . 
Lemigwaco leminyenti inelukhetse ngenca ngetimali letingakeneli kutfutfukiswa kwesikhatsi lesitako . 
Kwakheka kwendzima lesebentako yeMbuso mayelana nekuvaluwetha lokutawuniketa kusebenta ngendlela ekutfolakaleni ngendlela kwemhlaba ngenchubo lephakanyisiwe yemazinga-lamatsatfu yekulungisa umhlaba . 
Letinkhulumo tephalamende tifaka ekhatsi tinchubomgomo tetimali , luhlaka lwekwabiwa kwemali lebeyisele ingakasebenti ekhatsi nemnyaka kanye nemininingwane yetilinganiso temali lengenile nalecitsiwe . 
Lomakhi kufanele anikete , agcine abuye akhiphe indzawo legciniwe yekwakha kwebuciko , ngekuya ngemitsetfo lemisiwe . 
Loluhlobo lolu luvamise kucondzisa etintfweni takuleli letifaka sandla ekwenteni kancono timo temmango nemnotfo emimmangweni yakuleli . 
Ngenca yelusizi lwetfu , ngehluleka kuyodlala emigwacweni nalabanye bantfwana njengobe kwakufanele ngisebentele kwengeta imali lebeyiholwa ngumake lencane . 
NB : Kwehluleka kutfobela leticondziso letingenhla kutawuvimbela labafaka ticelo . 
Angeke sendlulisele umsebenti wekunakekelwa kwebantfwana emaphoyiseni . 
Kunemigwaco letsite lebekelwe embili , ikakhulukati etindzaweni lapho kugcwele khona bantfu ( tindzawo tekukhula tamasipala ) letidzinga kulungiswa kusuka kugerebula kuya kulepheviwe . 
Loko kungumsebenti wahulumende . 
Indlelakwenta yesibili yekuhlola beyisuselwa ekubeni khona kwesisekelo levele sikhona sekukhicita kulesifundza , nome umtfombo lomuhle walokufakwako lokuvela ngaphandle kwalesifundza . 
Lokunye kutfutfuka kweBAS kwentiwa kute kutfutfukiswe irejista yekutibophelela . 
Kunaletinye tizatfu futsi letitselela tindleko tekutsengisa , njengesimo semgwaco , nome kutsi kusebenta kuba nekuhamba-nekuma kwetitfutsi , lokwenyusa tindleko tekuguga futsi nemafutsa esitfutsi . 
Lolubalobalo alufanani kuto tonkhe tincenye . 
Ngalokufananako , kufanele kutsi singakhobosi sitfunti selilunga ngendlela lesikhulumisana ngayo ngako-ke kukhulumisana kwetfu asikwente ngenhlonipho futsi sigcine sitfunti saleNdlu . 
Loko kutawenta kutsi kutfutfukiswe ngalokwetayelekile incenye yemakethe ngekuniketa indzawo yekuhlala yelizinga lelifanele . 
Noma tingucuko tesimo selitulu noma ekusatjalalisweni kwemnotfo kuletindzawo tiholela kutingucuko letibalulekile letitfumela mhlabawonkhe . 
Leti tivamisa kuba yimikhakha leya ngekhodi letayelekile . 
Kuloku imakethe yase-Afrika ingaphindze futsi isetjentiswe nangetulu , njengobe kuhlala sikhatsi lesidze kwemkhicito ungonakali kutawehlisa tindleko tekuhambisa emaveni ase-Afrika . 
Kubambeleleka kwenteka kulokuvunyelwa Kwesivumelwano Semazinga Emsebenti emkhatsini weLitiko Letinsita Tetebulungiswa neMsebenti Wahulumende . 
Litiko liyacolisa ngebumatima lobubangekile . 
Ecaleni ' lekuphakela ' tinhlelo tetemphilo , imiphumela ye-HIV kubasebenti ikabili : Kwekucala kukhatsateka nemitselela yesimo semoya yekugucuka kweluphiko lolubukene nekulawula tifo , timfuno nemaphrofayili ekufa kwetigulane lokubangelwa yi-HIV ne-AIDS , futsi kwesibili kungenwa yiHIV kwebaphakeli ngekwabo . 
Inhloso leyiyinhloko Yakhomishani kutsi iphenye kutiphatsa lokuphikisana nekuncintisana . 
Timali letingakasetjentiswa letabiwe tinikelwa emuva kuSikhwama seTimali seSifundza . Timali letikolotwa kuSikhwame seTimali seSifundza ekupheleni kwemnyakatimali tibonwa njengaletikhokhelwe kulesitatimende sesimo setimali . 
Kugcina kanye nekulawula bothishela kusigaba kufaka kugadza njalo ngekweluhlelomnyaka lekufundza . 
Ngivumeleni ngibhekise kafishane kuloludzaba Ehhovisi Lamabhalane . 
Sinyatselo sekulungisa tigwegwe satsatselwa tisebenti letichazako . 
Kute kusetjentiswe emasu kutfutfukisa , kugcugcutelwe nekulawula budlelwane mayelana nemitfombo yemanti emkhatsini kwemave mabili nalamanye emave tinsita tekusebentisana netinhlangano futsi kuchutjekiswe tifiso tavelonkhe kutotimbili tinhlangano netinkhundla tase-Afrika netemhlaba . 
Lombuso lomusha ukholelwa ekutseni kulandzelelwa kwekwentiwa kwemsebenti sigungu salophetse hulumende wesifundza newamasipala , kanye nekutsatsa umsebenti kwemakhansela wetakhamuti tasemimmangweni , kubaluleke kakhulu . 
Gcina imigwaco kanye nesakhiwonchanti semanti esangcotfo legcinekako nalelungisekako . 
Yinye yetinsayeya letinkhulu kakhulu kubomasipalati labanyenti kusebentisa timali ngendlela . 
Nanoma kunjalo , yintfo letawubita kakhulu kutsi yentiwe . 
Imitamo yahulumende wasekhaya ngekulungiswa kwetimali tabohulumende wasekhaya eNingizimu Afrika kungentiwa kuphela ngekuhambisana nemtsetfo nemtsetfosisekelo njengemtsetfo lomkhulu . 
Loku kufaka ekhatsi umtselela kumitfombo yemanti alelive , ikakhulukati emazinga emanti , nalomtselela wetemphilo nekuphila kahle kwebantfu . 
Kute ukwati kutihlola , ufanele kutsi ulandzele letinyatselo letilandzelako : 
Kuba nekufinyelela kwemsakato indzawo yonkhe . 
Imitsetfo yekuphatsa ibeka kutsi nome ngubani lowephula umtsetfo lonjalo nome kwehluleka kuwutfobela , utfolakala anelicala futsi abophelelekile uma alahlwa licala . 
Tsatsa sincumo ngenchubomgomo nemasu lafanele ekuhlelenjisweni nekulawulwa kwemfundvo yebatsengi betindlu kanye neluhlelo lwekusebenta kwato tonkhe tifundza . 
Imikhicito lesetjentiswako ingatsatfwa ngekutsi yimikhicito lecinile , imikhicito lecine ngalokuyincenye nemikhicito lengakacini . 
Umtsetfosivivinyo weteTimali wetfulwe kuLibandla laVelonkhe . 
Umhlangano webacwaningi bahulumende nebahlatiyi benchubomgomo labasebenta ngekhatsi kuhulumende nasesimenindzawo sekulawula nato setisunguliwe . 
Cubungula emamanuwali lakhona labuchwepheshe , imidvwebo lelingene kanye netinchubo kuhlanganisa tebuchwepheshe letinsha . 
Ungakhatsatwa tintfo letingasho lutfo emphilweni . 
Lofake sicelo ufuna kuhlolisisa lokuvunyelwa kuletimo nati letilandzelako : 
Kuhlanganiswa naletinye tintfo letinyenti temtsetfo , kufaka ekhatsi emalungelo emhlaba . 
Sikweleti selusitomali lesingagcogceki siyesulwa ku-akhawunti yaloboleke imali . 
Tindlela letihlukene tibalulekile kulokukhicitwa kwetjwala ngalokungekho emtsetfweni , ikakhulukati uma ngabe injongo lenkhulu yalokukhicita kukuvikela imisebenti yekucoshwa . 
Tidzingo letikhetsekile letifana nesimondzawo seLwati leKutivikela kanye neMalungiselelo kufanele kuhlangatjetwane naso . 
Bafundzisi badala kutsi kube khona kuchumana emkhatsini wemisebenti yaseklasini kanye naloko lokwenteka ngaphandle eklasini , kute kutsi bafundzi bakhone kubona budlelwane emkhatsini waloko labakufundzako netimphilo tabo . 
Kuchakata kwetihlahla tetitselo ngesikhatsi sentfwasahlobo kuphindze kwandzisa lomdlandla wesikhatsi semnyaka nemehluko kulokuma kwendzawo . 
Umsebenti wemanti njengembangela yelicebo lekutfutfuka umcoka ekutfoleni tinhloso tendlela yekukhula kwemnotfo . 
IMethemetiki , telwatiso noma leminye imikhakha yekubala kantsi cishe iminyaka lemitsatfu yesipiliyoni ekulawuleni idatha , kucubungula kanye nekubika . 
Umtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo utawuvumela loye lophendvulako kutsi ente tetfulo ngemlomo lapho asebentise khona lilungelo lekwenta njalo , kungakefiki leso sikhatsi . 
Lemifundzate lena ikhokhela tonkhe tindleko tekufundza kanye netindleko letiphatselene naloko . 
Kusita ekuhleleni tinhlelo tekuniketwa kwemandla ekuhleleni lwabiwomali nekuphatsa . 
Kunesidzingo sebuholi lobuneliphupho kuyo yonkhe imikhakha kanye nakuwo onkhe emazinga : ipolitiki , ibhizinisi , imboni , isayensi , inkholo , imfundvo , kanye nemasiko . 
Umtsetfo webunjalondzawo loletsa tingucuko letifana nemazinga emoya kanye bebhayodayivesithi kutawubeka sidzingo lesingetekile emisebentini lephakelwa litiko . 
Kusungula nekugcina luhlelo lwekulawula emabhuku ako konkhe lokuphatselene netimali lahambisana nalokudzingwa nguMhlolimabhuku Jikelele . 
Kubaluleka kwayo kutebudlelwane nemave lamanyenti futsi yesekela imitamo lechubekako kute yente kancono kusebenta ngemphumelelo nekutilandza kwabomabhalane baletinhlangano . 
Lizinga lekungasebenti kulelive kucatjangwa kutsi litohlala lisezingeni lelisetulu kakhulu kunalamanye emave . 
Imalimboleko yesikweleti loyitfolako ibalwa ngabhalansi ye-akhawunti lemele kukhishwa Yesikhwama Samalingena Yavelonkhe lebhalansisa ema-akhawunti ahulumende neLibhange Ngodla kanye nemabhange etetimali . 
LeLitiko lingenelele kunchubo yenchubomgomo lelitawulungisa letindzaba tentsela yetindlu , emanani ekwakha , lokubita kwetinsita tamasipala nekwakhiwa kabusha kwematimali teMkhandlu Wetinsita Tesigodzi . 
Ligama lesisebenti lesiniketwe ligunya lesikhetfwako : 
Uma emanti langcolile agcinwe ethangeni leligcina emanti aze afinyelele lizinga lekubandza nekushisa lokwemukelekile , kufanele ungawunaki lombuto . 
Sidzinga kwetayeta imivo yemasiko etfu ngekuya kutemacansi nekukhuluma ngato temacansi , ngoba timphilo talesishade nabo nebalingani , nebantfwana betfu , nalabo lesibanakekelako , tincike kuloko . 
Lenchubomgomo itawuphindze futsi yenta kubaluleke kubuyeketwa kwalomtsetfo , kuloku lokulandzelako , IP , tekulima , simondzawo , temphilo , emanti kanye netemahlatsi . 
I-Interpol icinisekisa futsi ikhutsata kusitana lokufanako emkhatsini wetiphatsimandla temaphoyisa ebugebengu ngekhatsi kumikhawulo yemtsetfo lekhona emaveni lahlukene futsi ngemoya Wesimemetelo Semhlaba wonkhe Semalungelo Eluntfu . 
Telekelelomali tasemaphandleni titsatfwa , kuvelonkhe , njengetelekelelomali temtamo wekugcina . 
Kumane-nje kudzinga kutsi kutsenga kubekelwe umkhawulo ngemagugu emkhawulozinga lobekiwe ; futsi lapho imicabo ivumela Umphatsitimali kutsi sitsenge imikhicito noma tinsita ngaletinye tindlela , lokwenta kutsi tizatfu tibhalwe phasi . 
Indzawo lemaploti ivamise kuba yemagalaji etimoto kanye netindzawo tetindlu letibitako , bese kutsi tindzawo letincane tona tihambisana netindlu temali lencane nemagalaji etimoto . 
Tengeto tibuye temukele tindleko tekusungula ematiko lamasha . 
Kwesekela lombono , lesifundza sitibophelele kufezekisa ingucuko yangemphela ngetinyatselo letinemdlandla ekwakheni lidolobha lelisigodzi lelinekuvana kutenhlalo kanye nekumbandzakanyeka kutemnotfo . 
Emamagazini lamanyenti latimele , emaphephandzaba noma emaphepha lafakwa ekhatsi kumaphephandzaba asebente kakhulu eminyakeni leminyenti abonakala adlala indzima yekukhutsata emakhophelethivi . 
Labamelele betindzaba nome labanye belwatiso lwetindzaba batawunikwa tisetjentiswa letifanele letidzingekile kutsi bente imisebenti yabo ngekutimela mayelana naleNgcungcutsela . 
Tindzawo tekuhlaliswa letinsha kufanele kutsi tingatsatfwa kuphela ngekutsi tiphele njalo . 
Lesikhungo sichubeka nekuphatsa sikhwama lesigunyata batsengi betetindlu . 
Letindzawo leti , letiligcabho lesifundza setfu , tingete kulokukhula kwebufakazi bekutsi , nangempela , i-Afrika yindzawo lekudzabuka kuyo umuntfu . 
Kusetjentiswa Kwelisu Lwekwenta ncono Emalini lengenako , lokufaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Siphakamisomtsetfo semboni yetekuvikela iyasentjetwa . 
Kwekugcina , kutawufaka ligalelo ekusungulweni kwebudlelwane bekutselelana emanti emkhatsini wemisebenti leyahlukene netikhungo . 
CAPHELA : Akukho lokuvimbela umkhokhintsela kutsi afake sikhalo kuMvikeli Wemmango kusukela ekucaleni . 
Lesisimo lesimcoka ekuvuseleleni kabusha i-Afrika kanye nekuvela emehlweni emhlaba . 
Kufundza kucala i-athikhili lemayelana nemalungelo alabangabhemi , sibonelo , kungacala ngekutsi kukhonjiswe liklasi sitfombe semkhankhaso lolwa nekubhema bese kubutwa luchungechunge lwemibuto kute kuvuswe kucabanga lokuphatselene naleso sihloko . 
Kungeta , lenchubo lesibamba-mtsetfo yenta kube lukhuni kugcina basebenti labacecesheke kakhulu futsi lenekuncintisana . 
Bacashi abanaki kungenisa lwati futsi nelwati lolungakapheleli ngendlela lekungasiyo nome bangenisa lwati loludzingekako ngetisebenti sekwengce sikhatsi . 
Siyajabula futsi kwekutsi letindzaba tabomake tiphakanyiswa kulelive lapho khona letindzaba tinakwa khona . 
Umbono wetfu kutsi Lomasipala Wesigodzi we-Frances Baard abe ngumasipala lonekugcila lokucacako kwentfutfuko , anikete tinsita tesimo lesihle kubo bonkhe bantfu bakhe . 
Kuchumanisa nekulandzelela loluhlelo lwekundlulisela esigodzini lwangekhatsi nelwangaphandle . 
Ngikholwa kutsi loku ngulolokwentekile kulenchubo Yekubuketa Tekuvikela . 
Sibalo silinganiselwa kulabayekele umsebenti baphuma kuleLitiko , baphindzaphindvwe ngenombolo yetisebenti . 
Lamaphethini ekusebenta nekungasebenti ayahluka kuvundla kubomasipalati basekhaya bendzawo , kodvwa kunenkhinga lesika ngalokufanako yelusha lolungasebenti . 
Njengoba lusha ngulo lolubukene kakhulu nensayeya yekungahlanganyeli kakhulu kulomnotfo , lesahluko sendlala kafishane tizatfu letinyentana talenkinga . 
Waphindze futsi waphika nekutsi bekanesimbonyaliso lesimhlophe . 
Umphakatsi uniketa bantfu bawo ingcondvo kantsi awubiti mali ngaloko . 
Ikhomishini ifisa kuvakalisa kubonga kuwo onkhe emalunga ebubhalane ngetinsita tawo letiphambili letentela ikhomishini nelizinga leliphakeme letincwajana tekusebenta nemibiko leyentiwe basebenti belucwaningo . 
Bungako nemigomosisekelo yekuphatfwa kwesive eNingizimu Afrika Lokucuketfwe kuMtsetfosisekelo kubeke lizinga lelisetulu kakhulu nalelibitako . 
Kukhulisa kukhicitwa kwetekulima kusikalo semnotfo kuyintfo lebalulekile kulesikhatsi semnyaka , njengesisekelo sekutfutfukisa kwetimboni tetekulima . 
Kulawula bantfu , kulawula tingucuko nemakhono ekuniketa emandla . 
Lamamaki laniketiwe sekaphelele aloluhlolo lwekusebenta afinyetwe ngentasi : 
Ngalokunjalo , lesifundza sinemitfombo lemitsatfu yetimali lekhona , lebitwa ngalokundluliselwe etifundzeni , imitfombo yemali lengukheshi etifundzeni , nalokumisiwe kulandzela lomnyaka timali . 
Loku kumele kusisa lokucabangekako kulokukhona kwemnotfo kutsi ukhicite kanye nekutsi umbuso ukwati kuniketa timphahla netinsita . 
Letimphumelelo tifaka phakatsi emakhaya lengetekile lebekasitwa ngekubhaliswa kwenhlupheko nelwesekelo lwemacembu langaba sengotini , lenjengebantfwana , bomake nalabaphila nekukhubateka . 
Litiko libuye futsi labuyeketa Inchubomgomo Yekucasha kanye Nekukhetsa ngenhloso yekucinisekisa kutsi kuvalwa kwetikhala tetikhundla letibaluleke kakhulu kuyasheshisa . 
Kubakhona kwekusekelwa lokuvala intalo emalini lebolekwako yalokutfunyelwa emaveni angephandle kutawusimamisa inzuzo emalini kulomkhicito kuwente ukhange kakhulu ngekuncinisana kwengca sikweleti lesivamile sebhizinisi lesinelusito lolukhawulelwe . 
Kufakwa kuhanjiswa kwagezi ( EC ) ekuhloleni lizinga lemanti ngekhatsi kwetincumo tekugcina Imvelo . 
Nanome kunjalo , kufanele kwamukelwe kutsi lomkhakha lohlelekile uvama kunika tinsita emahambo lamadze ladula mbijana , na lomkhakha wematekisi lamakhumbi avama kunika emahambo lamafishane lapho banekuncintisana lokunenzuzo . 
Sicelo ngasinye naso sitfunyelwa kuyobukisiswa kumatiko ahulumende lafanelekile , lafana netebudlelwane nelubambiswano nemave emhlaba noma tetimboni netekuhwebelana . 
Loku kufaka ekhatsi tinhlelo letigcile kumiphumela yekwenta kancono temfundvo netemphilo , kukhula kwemnotfo , kwakhiwa ematfuba emsebenti , kutfutfukisa kwemakhaya , kwehliswa kwebuphuya , kusisa imali kukokubili kutfutfukisa nesakhiwonchanti semnotfo kanye nekutfutfukisa imisebenti yamasipala . 
Kundluliselwa kwetimali : Timali letingakacitfwa ngco kulesifundza ngekutsenga imphahla netinsita kodvwa tikhokhelwe bantfu nemitimba ngekwelwabiwo lolucacisiwe kuloluhlelo lwalesakhiwo . 
LoMtsetfo uniketa kulawulwa kwemikhicito yeligwayi , kungavunyelwa kubhema etindzaweni letisemphakatsini letivulekile , kukhangiswa kwemikhicito yeligwayi kanye nekuchasa imicimbi yemboni yeligwayi . 
Ngiyemukela kutibophelela ngalokugcwele kuhanjiswa ngemfanelo kanye nekufezekisa tonkhe tibopho nemigomo lengetfweswe yona kulesivumelwane njengalomcoka lofanele kufezekisa lenkontileka . 
Lokwekucala bekungumongo wemarekhodi ekota nemiphumela wekulahleka kwesitoko ( njalo ngetinyanga letisitfupha ) kuletitolo letisetindzaweni letihlukene . 
Umtsetfosisekelo usekela umcabango wekutsi wonkhewonkhe unelilungelo lekuphepha nekukhululeka . 
Lapho kutfolakale butsakatsaka bekulawula lokutsite , baphatsi batiniketele kusebentisa tinyatselo letifanele tekulungisa kuze behlise lobutsakatsaka lobukhona . 
Tidzingo ngalokuphelele kuletimakethe temabhiya tiholwa ikakhulukati ngulelinani lelincane lebantfu . 
Lelitiko lichubeka nekutama kwenta ncono tinchubo tekuphatsa kwalo kwetetimali futsi litfole umklomelo lobuya kuSomabhuku-Jikelele WeNingizimu Afrika macondzana naloku . 
Ekusebentiseni , inchitfomali yahulumende ivikelelkile ekugucugucukeni kwemnotfo ngekuvumela kusilela kutsi kwenabe noma ifinyele ekuphendvuleni luntjintjo lwemijikeleto lenemtselela kubhajethi . 
Tidzingo tanoma ngiwuphi umtsetfo lomayelana nekutfutfukisa umhlaba nekusetjentiswa kwawo tiyalandzelwa sonkhe sikhatsi . 
Bebanenshisakalo kundlela yekuphila yebantfwana lababutfwa . 
Lapho kubanjisenwe noma tinkapani tihlela kubhida , akube namunye wemalunga labakhona . 
Nanoma leNchubomgomo Yebumfihlo ibeke emazinga ekugcina iDatha futsi sitawenta imitamo yekuwalandzela , asikho esigabeni sekucinisekisa kulandzela lamazinga . 
Letinchubo tenta litiko linakisise imiphumela kunalokuphumako , loko bese kucinisekisa kutsi tinhlelo tahulumende tinemtselela etimphilweni tabo bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Umsebenti lomkhulu kulomnyakatimali lotako kutinhlelo letahlukene ume ngalendlela : 
Noma kunjalo , lokukhonjiswa kakhulu tikhali letingakapolishwa , letentiwa tiboshwa letinesikhatsi lesinyenti tibuye tibe netinhloso letimbi . 
Imininingwane yekutsi umklamo wekwakha ulindzeleke kutsi ucale nini , sikhatsi sekwakha nelusuku lwekucedza kufanele lushiwo . 
Titeshi teticimamlilo titisetjentiswa letisetjentiswa sigodzi sonkhe - atikavamisi kuhlelelwa kuba ngekhatsi emmangweni wekuhlala kantsi futsi atisito leto bahlali labangafuna kutifinyelela njalo nje . 
Lesinyatselo sekusungula sivumelwano lesisha semali lekhokhelwa sitfunywa emkhatsini walelitiko kanye netisebenti tamasipala letibhalisako ngembono wekwenta luphenyo lolusemtsetfweni kulemishikashika kutisebenti letibhalisako nekuncuma tindleko tekutfola indlela yekubeka linani , kucatjangwa kabusha . 
Akukho kumelelwa , emawaranti , tingucuko , kukhishwa , tetsembiso , noma tintfo letinjalo , letingakabhaliswa lapha angeke tisebente ngaphandle kwekutsi tibe tibhalwe noma tisayindwe ngumuntfu loniketwe emandla aloko lomelele omabili emacembu . 
Kunelitsemba ngobe bantfu labatentela emabhizinisi kanye nemabhizinisi bayakhula futsi bakha imisebenti eNshonalanga Kapa . 
Nome kunjalo , kunetintfo letitsite lekumele tibukwe umangabe lokuvikelwa kanye nekutsengiswa kumele kwenteke ngendlela lekahle , njengobe kubekiwe kuletincomo ngaphasi . 
Kugcina indlela yekutiphatsa yetemphilo , yebuchwepheshe nangesizotsa . 
Kuchibiyela inchubomgomo kwentela kuyicondzanisa neyavelonkhe . 
Yinye yetindlela letinjalo yatfolakala ingiyo letsembisako . 
Sebenta kahle sibili nalabanye njengelilunga lencenye , licembu , inhlangano , umphakatsi . 
Lelihhovisi leMcondzisi Lelulawulo Lwemoya Lokuzingasimo beyicocisana nalabatsintsekako macondzana naletindzaba letilandzelako : 
Nyalo sekuphakanyiswa kutsi tinzuzo tekusekela umndeni tibhadalwe ngesikhatsi lesitsite futsi kufanele tibuyeketwe . 
Kuleminyaka lelishumi leyengcile , lendzawo lekutjalwe kuyo jikanelilanga igucugucuke ngalokubabatekako . 
Kutfutfukiswa kwemawadi Esibhedlela iCaledon ngenca yekusebenta kancane . 
Kute kutsi kuncishiswe linani lemaphambanamgwaco emaluphu langawakha ngemigwaco yekusabalalisa letungeletele , kubumbeka kwaleluphu kungaguculwa kube yidizayini " yeluphu lengu-P " lanciphisa ngemphumelelo linani lemaphambanamgwaco ngahhafu . 
Siphindze futsi satfola titatimende tetimali letingekho esimeni lesifanele letingeniselwe kutsi tiyocwaningwa . 
Ngakulomgomo lona kunetinhlangotsi letimbili ngekusebentisa umhlaba nobe silinganiso sendzawo yekwakha : 
Inhloso kuletsa imisebenti yemphakatsi dvutane kutigulane letigula-ngengcondvo kunekumane tifakwe kutikhungo . 
Kubalulekile kuba nelwati , lokusho kutsi kusetindzawo letingakatsintfwa ngemanyutriyentsi lafana nenayitrijini nefosiforasi tingenelela kuloluchungechunge lwemvelo . 
Loku kusita bomasipala kutsi bente ncono kusebenta kwemvelo kwesikhungo sabo sekulawula indle . 
Ngekuya kweNchubo yeMa-akhawunti yaVelonkhe , imikhicito netinsita itsatfwa njengetintfo letisetjentiswa kwamanje futsi tifakwa ngaphansi kwetintfo letisetjentiswa nguhulumende . 
Ngembi kwekutsi lekhozi icale , bonkhe bahlanganyeli bafanele kutsi balungiselele tinkhulumo letimbili labatatetfula letikhuluma ngetintfo letehlukene . 
Linani lesikejuli litawufundvwa nawo onkhe emadokhumenti lakha incenye yalekontileka . 
Tinsita tekwelulekwa ngekwetemtsetfo tentiwa ngaphansi kwaletigaba letilandzelako : 
Linyenti laletinkhokhelo betitetinzuzo tekungasebenti . 
Ledatha itawusita ekuhlelweni , ekudizayinweni nasekwakhiweni kwemigwaco kanye nemiklamo yekubuyisela esimeni lesifanele . 
Letinkhombandlela tiye tagcila , cishe , ekunikeni badvwebi ngelwati lwelimuva ngetindlela letinyenti tekuhanjiswa kwendle letikhona , kwentela kutsi bakhone kusebentisa emathekhinoloji langiwo ngco ngaphasi kwaletimo letibekwe tacaca , babe bakhona kwenta emareferensi lanele kwentela kuhlangabetana netidzingo tabo . 
Uphindze " ujuluke " kakhulu ngenca yekuncipha kwemoya longenako , futsi inhlanganisela yekushisa kanye nemswakamo kunemandla ekwenta umkhicito usheshe wonakale bese uyabola . 
Sicu semfundvo kuTekulawula teTekwelashwa noma Temphilo taHulumende kubalulekile . 
Emafutsa ladzingekako angulokusamanti lokutfolakala kutitjalo letilinywako nasetihlahleni teluhlobo lwesiganga . 
Inhloso kutfutfukisa baphatsi nebelaphi laba : 
Kwekugcina , kutibophelela kutsi litiko litawenta noma yini futsi nako konkhe kutfutfukisa emakhono abo bonkhe bothishela balo ngekusebentisana netinyonyane tabothishela naletinye tikhungo letitsintsekako . 
Ngetulu kwaloko , Umtsetfosisekelo udzinga kutsi tonkhe tilwimi letisemtsetfweni tiniketwe kubaluleka lokulinganako kanye nemphatfo lelinganako . 
Letibonelo letilandzelako tingahle tibe lusito . 
Idathabhesi yeMtfulitinsita : Lenchubo itawugcina emarekhodi abo bonkhe batfulitinsita betinsita tekwakhiwa kwemgwaco . 
Loku kuphindze kusho kutsi bafundzi batawufakwa esikolweni lapho kunesikhala khona . 
Ngekucondzisa kulolokungenhla , lokuhlangana kwesikhashana nendzawo yetintfo tebhayojiyokhemikhali kulesimondzawo lekuhlelwe kutsi kufikelwe kuyo . 
Batsengi babuke kucinisekiswa nguhulumende kutsi kudla akunobanga ingoti nangabe kulungiswe ngalokufanele . 
Onkhe emave atsintseka kakhulu ngekuwa kweluhwebo netimfuno temhlaba eminyakeni lendlulile . 
Tinsita netintfo tekusebenta tiwela ngaphansi kwetindzawo tekusebenta kumikhakha lehlukene , kodvwa konkhe kunemtselela etimphilweni temmango futsi kungako kubalwa lapha . 
Linyenti letfu litidzabukele tintsandzane letisele todvwa tingenabani lotatibhasobha . 
Timalimboleko letitsite letite intalo naletingaphansi kwesilinganisontalo lesisetimakethe tiba sipho lesivela kumbolekisi lesicondziswe kumboleki sesipho setinhloso tentalo . 
Ngesikhatsi hulumende we-ANC atsatsa ematomu , lesifundza lesi besibonakala ngemazinga laphakeme kakhulu ebuphuya netifo , ikakhulu tindzawo tasemaphandleni . 
Tindleko letingito tekusebenta tetitfutsi tamasipala letitfolakele kulowo mnyaka kuze kube ngunyalo njengoba kudzingeka ngekwemigo yenchubomgomo yetitfutsi letinyenti tihleleke kahle ngentansi : 
Ngiyacinisekisa kutsi lemininingwane lecuketfwe iliciniso . 
Linye lemaciniso lamakhulu kakhulu lanelifutse lelibi ekufundziseni nasekufundzeni emagumbini ekufundzisa ngemazinga laphakeme kakhulu ebudlova titjudeni nabothishela labanyenti labahlangabetana nawo . 
Kutawuniketwa ticondziso mayelana nekutsintsana emkhatsini wesimo selitulu , umhlaba , titjalo kanye nemitfombo yemanti netinchubo tekuhlola kutawufakwa ekhatsi lokukhutsatwa kusetjentiswa kwemhlaba ngalokusimeme . 
Kufuneka ugcugcutele imisebenti levuleke ngalokwanele ngendlela lesebente ngetindlela letinengi kute ukhicite indzawo lesebentela kahle bantfu . 
Uvakashela takhamuti lesetikhulile futsi uhlelembisa imihlangano njalo Ngemvulo wesibili wenyanga . 
Luhlelo Lekufundza i-Matrix letfulwa kucinisekisa kuhambisana nendlelakuhlola yelitiko leteMsebenti kanye neMtsetfo weKutfutfukisa Emakhono . 
Akukafaneli kubekwe timphawu tekubhema lapho kungakafaneli khona . 
Emakilasi etfulwa ngatotimbili siBhunu futsi nesiNgisi . 
Likhona lekusebenta ngalokugcwele nangekutikhandla . 
Letindzawo letilandzelako letidzinga sineke tinakwe ngalokuphelelwe ku-HIV kanye ne-AIDS , kulawulwa kanye nekulashwa emitfolamphilo lehlukahlukene . 
Tindlela tekulungisa tinkhinga letisilele " letikhombisa kulungela kusebenta " tiyavetwa kulombiko . 
Kwentela tizatfu letitsite , labanye labatsintsekako babona kwekutsi umsebenti waleKhomishani bekungumdlalo nje lebeyitawuhluleka nekwenta lutfo . 
Letindzawo lekondlelwa kuto imfuyo ikakhulu tisetigodzini lapho kwenteka khona kukhicita kwekucala , nanome letinye tikhungo titfolakala futsi kulesigodzi lesinetimboni kakhulu saseKurhuleni . 
Lokusetulu kulencenye kuniketa kwesekela lokudzingekako kulamahhovisi langemagatjana lekatawusungulwa etigodzini letiseNingizimu neKapa nakuLugu loluseNshonalanga . 
Loku kubonwa ngalokwetayelekile njengendlela lenhle kakhulu yekwenta simanjemanje tinsita tasemgcwacweni tekutfutfwa kwemmango tasemadolobheni . 
Ticu temfundvo kutekuLawula Temphilo , kungaba lusito lolungetiwe . 
Sikhwama sicabanga kutsi letingucuko kulendlela yekulinganisa itawuba yinkhulu ngaloko idzinga kulinganiswa kwemanani emnyaka lowengcile kwentela imali yemakethe kanye nemathulusi ebhondi . 
Kutfutfukisa tinsita tenchubomgomo kutiphatsimandla letifanele nome indzawo yekusebenta kwentela kuhlangabetana netidzingo tetinkhombandlela . 
iKwaZulu-Natal iyachubeka kuhlatiya kusebenta kwemikhakha kute ihlole kugucuka kwetitayela . 
Leli linani leliphele lemanti lakhishwako ngesikhatsi semnyaka munye . 
Cinisekisa kutsi tonkhe ticelonkhokhelo kanye netimali letibolekiwe taphasiswa tifayelwe ngendlela . 
Le-Ejensi itawusita labalimi , inciphise ligebe lekuswelakala kwemakhono lelibekhona ngenca yetinhlelo tekubuyiswa kwemhlaba nangetindlela tekucocisana kute kuvikelwe emapulazi kutsi angangeni etikweletini nekutsi angagcini sadliwa mabhange . 
Kuyakhutsata kubona kutsi Lelitiko selicalile kubeka endzaweni tindlela tekuphumelelisa kuhlanganyela kutemnotfo lokusheshisako . 
Ezingeni le-pH lephansi nalengavunicala , i-amoniya itfolakala ngalokugcamile njenge-ion ye-amoniyamu . 
Kube , kuko konkhe , kunetinkhomba tekwehla ekwehleni nasekunyusweni kwemanani ekudla , nakulizinga emanani ekudla lenyuka ngayo . 
Imibiko yetimali yetiphatsimandla tendzawo ihlanganiswa kumbiko loseceleni wemnyaka lohambisana njalo nekubika ngetimali kwahulumende lomkhulu . 
Lenchubo yekubandzakanyeka lekungiyo ingaba ngulecaka kakhulu , nanobe kunjalo , ngobe lomphakatsi lotsite sewuvele unemlandvo waleyo ndzawo , kanye netinkinga letikhona , tintfo letinye nepolitiki . 
Kunebudlelwane lobunemandla emkhatsini weLisu leLihlangene eKugcugcutelweni kweBhizinisi kanye neMabhizinisi lamaNcane nalelisu . 
LoMasipala weSigodzi utawucinisekisa kufezekiswa kweLuhlelo Lwelulawulo Lwekusebenta ngekusebentisa kufezekiswa kweLuhlakamsebenti lwe-PMS , Lisu Lekufezekisa Sabelomali Nekukletfwa Kwetinsita Netivumelwane Tekusebenta . 
Lemiklamo lelandzelako itawentiwa kuleminyaka lesihlanu letako . 
Ngena ekhatsi endlini ufike utsi gogo , vala impompi nawugeza ematinyo , mkhombise bese uyasho , buka lapho kuvuta khona emanti , bese uyakucaphela loko . 
Kwehluleka kuvisisa kanye nekusebenta ngendlela kungaholela ekubeni nemsindvo kanye nasekudzinweni kwebantfu . 
Make Somlomo , siyatsemba ngalokusiciniseko ekusebentisaneni nalamanye ematiko ngalesikhatsi setfula letinsita lesitfunywe tona . 
Bomasipala basekhaya nebesigodzi banendziba lebaluleke kakhulu lekufanele bayidlale , ikakhulukati kulokuphatselene netindlu nekuhlela kutfutfukiswa . 
LeSikhwama se-LED silithuluzi linye lonalo uMbuso Wasekhaya kwelekelela ekucalisweni kwetinhlelo te-LED . 
Kususa tekulashwa letingakadzingeki kungehlisa tindleko kanye netingoti letingaba khona . 
Angeke kube nemadokhumenti emathenda latawukhishwa uma kwentiwa luhlolo lwendzawo . 
Tikhala temisebenti yeliwadi titawugcwaliswa ngalendlela lelandzelako : 
Kususa tinsuku tekugcina kumiyalelo yekukhokhela ngemuva kwekucinisekisa emarisidi yawo onkhe emaphepha ekusekela ladzingekako . 
Kucinisekisa kusebenta ngemphumelelo , kahle kakhulu futsi nekutiphatsa lokuhlelekile kwebhizinisi . 
Ngiyamlilela ngobe wangipha inkhululeko yekutikhetsela . 
Kulomnyaka timali lotako , kuhlelwa kusungulwa emahhovisi kuto tonkhe toyimfica tifundza kulula umsebenti losemgceni weluphiko etifundzeni . 
Siyabonga ngenshisekelo loyibonisile kulelitiko . 
Kulesikhatsi lesengcile , kungenelela kuye kwagcila kakhulu etincenyeni telidolobhakati leticebile , lapho kumalula khona kutisebentisa , kunaleto tindzawo letinetidzingo letinkhulu kakhulu . 
Kusebenta kahle kwaloluhlelo kusatawubonakala . 
Tindzawo tekuhamba kanye netindzawo tekuphumula kufuneka tibe yincenye yemgwaco . 
Kuletibonelo leti , kunakekela ummango nako kutayeleke kukuntjintja lokungabiti kakhulu ngekwetenhlangano . 
Lokukhula kwemnotfo kwamanje timphandze tako tisime kutinchubomgomo tako kokubili umnotfo lomncane netamalingena kanye netimo temave emhlaba letivunanako . 
Litiko liphindze libe nebudlelwane nemkhakha lotimele , ema-NGO kanye nemimango . 
Kute kucinisekiswe kutsi letidzingo letisabisako kuyafinyelelwa kuto , lamakhalithiva kumele alinywe ngekushesha nakungena busika . 
Tisebenti taleLuphiko Lekucinisekisa tichumana nalabatsintsekako ngesikhatsi semsebenti wabo wawo onkhe emalanga . 
Umtfwalo walo kuba nemsebenti wekutfutfukisa kulomkhakha wetekulima emakhaya bese kutsi kugcizelela kubekwe ekutameni kufinyelela etimalini letikhona kulabo lebake bancishwa ematfuba ngekwelibala nebulili . 
Lizinga lekufunwa kwemkhicito etimakethe lesetitfutfukile lisimeme , kepha kukhona kukhula lokuya etulu lokubonakalako lokubitako lokuchuba kufunwa kakhulu kwenyama , kanye nekhula kwemafutsa lavela etihlahleni lokwenta emave langasenshonalanga kwetsembela kancane kuMiddle East mayelana ne-oyili . 
Kuyinjongo yalomasipala kubuyeketa Luhlelo Lwekutfutfukisa Tinsita Temanti njalo ngemnyaka kuscinisekisa kusebenta kahle kwalo kulesimo lephansi njengoba lomasipala uyachubeka nekwetfula imiklamo yemanti njenjongo yekwehlisa tinkhinga letikhona ngemanti . 
Sonkontileka utawuphindza futsi anike , akhe futsi agcine kunafenisi wekuvikela kanye neligedi , ingidi nesikhiya kuleso nakuleso siteshi sekukala , konkhe loku ngetindleko takhe . 
Kunemsebenti locacile emaphoyiseni wekuphenya tikhalo mayelana nalelicala . 
Nanoma ngekwemlandvo intfo lejwayelekile , insimbi lengaboli ayikaze isetjentiswe kutimphophoma taselwandle eNingizimu Afrika . 
Lesidzinga kukwenta kususa luhlolo lamatikuletjeni . 
Litiko lagcushwa cishe ngebasebenti labangemashumi lamabili kuvelonkhe , cishe lishumi nane lababuya kumatiko etifundza kanye nebasebenti labangetiwe labangetulu kwemashumi lasihlanu , ngetulu kwaleminye imisebenti , baphindze banikete lusito lebuchwepheshe kumakhophelethivi etekulima . 
Tinhlelo Letiphangiswako tiyachubeka nekukhutsata basebenti ngekhatsi , letiniketa ematfuba entfutfuko kanye nekukhula latawenta kugcineka kwebasebenti . 
Nanoma Tinhlangano Tebasebentisi Bemanti tihlelwa Njengetikhungo Tekuphatfwa Kwemanti , atenti imisebenti yekuphatfwa kwemitfombolusito yemanti . 
Loku bekubhalwe emva kwekuchumana kabanti nebantfu labasha kantsi kufaka ematiko ahulumende kanye nemaNGO . 
Umholo lofaka konkhe ucuketse umholo losisekelo nencenye legucukako . 
Linanibantfu le-NEA bantfu labangasebenti kepha , ngekungafanani nalabo labangakacashwa , abafuni imisebenti . 
Bafakiticelo kufanele baphindze batfumele emagama laphelele , emakheli kanye netinombolo telucingo cishe lebantfu labatsatfu . 
Sisindvo lesiphansi ekubelekeni sihambisana nemiphumela lehlukahlukene yakokubili sikhatsi lesifishane nalesidze . 
Lesatiso sidlula noma ngabe ngukuphi kugunyatwa kwangaphambili kwekulawulwa kwemanti lekukhishwe litiko leliphatselene naleyondzawo . 
Kuhlela kabusha Kumbutfo Wemaphoyisa eNingizimu Afrika sekwetfuliwe futsi kuyachubeka nekusetjentiswa kuleminyaka shumi lembalwa yakamuva yekubakhona kweSAPS . 
Tinkhomba tendzawo , timphawu telubanjiswano kanye netimphawu letikhetsekile tekuhweba njengobe kucocisenwe ngenhla nako kungaba lusito . 
Umbuto lomcoka utsi i-Afrika ingatilawula kanjani futsi itihlanganise kanjani letingucuko futsi icinisekise kutsi atidali tihibe kodvwa tikhutsata kukhula kutemnotfo kanye neluntjintjo kumumo . 
Bosolwati , kanye neluhlelo Lwetemidlalo Esikolweni , lutawungeta kusimama lokunye nekucina kweLuhlelo Lolukhulu Lwekungenelela . 
Lokuhambisana naloku , tindlela letifanako seticaliwe ngumkhakha wangasese , hulumende kanye nenhlangano yekhophelethivi . 
Noma kunjalo , bodokotela labambalwa bebanembono wekutsi ilahlwa ngekuhanjiswa ngemanti . 
Litiko lami litawudlala kuphela indzima yekwesekela lapho kudzingeka khona kuso sonkhe lokudzingeka ngaso . 
Lawula tekusebenta , uchube kanye nekulungisa tigwegwe kumasuphavayisa . 
Lokusebentisana nema-ejensi lavela kumikhakha yahulumende neyangasese , kumimango nasesiveni kusisite kutsi sitfole linyenti letinhloso tentfutfuko teLuphiko lwetfu . 
Kugadza nekubika ekusetjentisweni kwelisu lekusebenta kanye neluhlelo lemnyaka lekusebenta kutinjongo letihlosiwe . 
Lokungavunyelwa kwekukhangiswa lokuchumanisa , kuhlanganisa noma kuniketa emazinga lafanako emkhatsini wemikhicito yekudla netinatfo tetjwalo . 
Tifo letinyenti temlomo atisito letifaka imphilo engotini kepha tingabamba cishe umuntfu ngamunye esikhatsini sekuphila kwakhe . 
Losomathenda kufuneka kutsi arekhode inombolo yemtsengisi esikhaleni lesinikiwe ekhasini lelingaphandle kwemculu wekhotheshini . 
Kutawuhlatiya tinhlobo letehlukene tebufakazi nebumcoka bati emikhakheni leyehlukene . 
Kwetayetwa kanye nekuchazela ngalamafisha emalunga lamasha lakhetsiwe kwentiwa . 
Letisebenti , njalo ngenyanga , titawuhlola ticimamlilo nekuhlola kutsi letintfo tekucimamlilo tisesimeni sekusebenta lesihle . 
Sitifiketi kufuneka siniketwe ngembi kwekucala kwaleso sikhatsi semnyaka lesimemetela kutsi sitediyamu sikulungele kubamba imidlalo lesesigabeni lesitsite sebhola yetinyawo . 
Tinkampani letisibonelo , tinhlangano , imikhicito , bantfu nemikhosi lapha letsatfwa ngekutsi ayisiyo liciniso . 
Umtsetfo wentsela eSpain ukhutsata bantfu bakhe emakhophelethivi kunetinkampani letitimele . 
Tinhlelo tetikhungo tekukhulumisana ngetenhlalo nekwakha buhlanganyeli . 
Labo labazama kusiphazamisa angeke banakwe . 
Tiphakamiso tekuphenya titawucwaningwa ngaletindlela tekuhlola letilandzelako : 
Lelithebula lelingentasi letfula imiklamo lengaba khona emkhakheni wekwakha . 
Ubutwe kutsi utiva njani ngekuhola licembu leliphumelelako , utsite , " Angicabangi kutsi ukhona umholi namunye lebekangeke atigcabhe lobekanelicembu leliphumelela kangaka . " 
Sitsetse sincumo sekufaka luhlelo lwekusebenta lwemaphoyisa kuto tonkhe tindzawo letibonwe njengaletihamba embili futsi tinsita letinyenti tibekiwe kuleyo misebenti . 
Yena , nanoma kunjalo , uvakalise kukhatsateka mayelana nabomasipala lababuyele emuva . 
Bekutawuphindze kunike emayunithi ( i-Viper ) latawuhlakata tincabano letincane nanoma ngunini uma ticubuka . 
Kwehlisa tindleko tekucasha bantfu labasha kungenta ncono kufakwa kwenhlalo nekunciphisa tilinganiso letiphakeme tekungasebenti kwelusha . 
Lapha ngentasi kunesifinyeto semisebenti lemcoka leyentiwe ngesikhatsi semnyaka timali . 
Kukhulisa tinsita letingumsebenti lomatima , njengekunakekelwa lokutinte ekhaya , kukhishwa kwetibi , kunakekelwa kwetakhiwo , kujuba tjani , kwakha umgwaco wasemakhaya , kugada takhiwo tahulumende njengetikolo , nekuhlanta tindzawo letincelencele tesimondzawo letinjengemifula , emachibi netitete . 
Emkhatsini kwaloku bekuneStandard Bank Group , leseyihlanganise sikhundla sayo nelusiso lolwengetiwe . 
Luhlu lwetintfo letitsengwe ngesikhatsi semnyakatimali tidzalulwa njengetindleko kumanotsi . 
Umbiko lovala luphenyo , loniketa sifinyeto semphumela wesikhalo sakho , lotawutfunyelwa kuwe naku-SARS . 
Imisamo ilifasitelo lekukhombisa ligugumafa letemvelo nemasiko alelive . 
Likhono lekubukana nato tonkhe timo letiphutfumako letihambisana nekukhulelwa . 
Lomfanekiso uyakhona kubonisa timphawu letibonakalako letibalulekile tendlela yekundluliswa kwetimali letitfolwe kuletinye tifundvo . 
Lomtselela we-HIV ne TB kubantfwana labasulelekile utawehla . 
Sungula emasu ekulawula imphilo yasendle kanye netinhlelo tekulawula kanye netinhlelo tetindzawo letivikelekile kanye naletongiwe . 
Loku kutawuya ngaloko lokuphindza kukhicitwa ngalokunembako futsi hhayi ngendlela lehlambalatako noma ngalokuyenganako . 
Loku kwente kutsi kube khona kokubili ematfuba lamasha netinsayeya kubalimi labancane eGauteng . 
Bekujwayelekile emkhatsini walamacembu ngembi kwalohola bufakazi kwekutsi bonkhe lalabasihlanu labaphendvulako bonkhe bafika kulendzawo ngalelo langa . 
Idatha yetimali ifanele kutsi igcogcwe kute umbiko wetimali utokhona kwentiwa ngetikhatsi letitsite . 
Lokuniketwa lokuphatselene nemtsetfo losetjentiswa e-UK kulula futsi kucacile uma kucatsaniswa nemitsetfo yase-Australia . 
Linganisa kwehliswa kwemtfombo kwentela kulandzelela inchubekelaphambili kanye nemiphumela : Kumcoka kakhulu kubhala buhle beluhlelo kanye nemphumelelo kubahlali , emabhizinisi kanye netisebenti letikhetsiwe . 
Lelithulusi linikete luhlatiyo loluphelele lwedatha ngetigaba tekufa netimbangela tekufa ngekubuyeketa idatha ngalokutentekelako . 
Letinsita leti , esikhatsini lesinyenti , tichubekele phambili . 
Nawo futsi aneminotfo lemikhulu lefana ne-India neNigeria , kanye nemave lacebile ngetinsita lafana neVenezuela , ngenca yetizatfu letehlukene , lasebenta ngelizinga leliphansi kunemandla emnotfo yawo . 
Sekucedvwe imiklamo lemine , leminye lemibili isachubeka , leyimfica ilindzele kufakwa eluhlelweni lwekwakhiwa , bese kutsi lemibili ilindzele kulinganiselwa . 
Sitatimende senhloso nome umgomo lokubanti kakhulu , nobe kunjalo , akukhombisi ngalokukhanyako letindzawo lekungito lenhlangano lefisa kutigcizelela , futsi kungadida tisebenti , emalunga kanye nebatsengi . 
Ngaleso sikhatsi , idatha lesisekelo sesimo sangetulu kwemhlaba selive lonkhe sentiwe sabakhona ngekweluhlaka loludijithali . 
Luphiko lweLitiko laphindze futsi lacala luhlelo lwekucecesha bonkhe baphatsi labakhulu " kutemakhono lasisekelo etekubukana nebetindzaba " kubalungiselela kutsi babe ngulabakhulumela tinhlelo tabo . 
Nanome kunjalo , leyunithi isebenta ngakokonkhe lokusemandeni ayo ngaletinsita letimbalwa ku . 
Loku kulandzelwa bugebengu betemacansi . 
Linani lemacembe lelikhula esicwini ngasinye lisemkhatsini wemfica nemashumi lamatsatfu . 
Ngiyevisisa kutsi letinye tigatjane kuloMtsetfo Wetekuvikela tibuye tingabi semtsetfweni futsi tiphikisana weMtsetfosisekelo . 
Kucinisekisa kutsi tisebenti Tesikhungu Setincingo Kunchubo Yekuniketa Emalungelo Ekudvweba Tinhlanti ( FRAP ) aniketa emakhasimende etinsita letihambembili nabakhuluma nemaklayenti . 
Lomasipala , nome kunjalo , ucale imitamo yekulondvolota imitfombolusito yakhe letsandvwako , lefaka ekhatsi lelandzelako : 
Kufezekisa umcondvo wekuvaleka kanye nenchazelo kubalulekile kuloku . 
Lenjongo yalomkhakha kusungula lelitfuba lelibonakalako letintfo letingasasetjentiswa ngalokuphatselene netekutfutsa , kulahlwa nekungasasebentisi lokungahle kube khona ngemuva kwekulahla . 
Leyunithi ihlanganisa nekuchubekisa kuniketa tinsita tekusekela bantfu kuSotimali weSifundza ngalokubhalwe kuSivumelwane Selizinga Lekusita ne-CSC . 
Sitifiketi Sekusetjentiswa Etimbonini kufanele sitfolakale uma ngabe letiselo titawentiwa lokunye . 
Kuswelakala kwekunisela lokuba nemtselela lomubi esimeni semapaki kanye nasekwabiweni ngalokungalingani kwekhwalithi yetikhungo kuhlala kuyincabhayi yaMasipala wasePrince Albert . 
Loku kutawenta hulumende akhone kugucugucula indlela lasebentisa ngayo ibhajethi . 
Kunchubo yesikolo , basebenti baphakelwa ngalokulinganako ngekwekuniketwa tindlelakwenta tetikhala letiniketiwe kumanani ebafundzi lababikiwe , tikali tekuswela kwemmango kanye netifundvo letifundziswako . 
Kuleminyaka lembalwa yakamuva , tigaba letimcoka tifinyelelwe ekwenteni ncono timo etikoleni tetfu tesive . 
Umsebenti webaphatsi nemkhandlu kulomasipala wentiwa ngalendlela kantsi ufaka ekhatsi : 
Lwesekelo nekuvisisa kwabo tindlela leticinile kubabateka kakhulu . 
Ema-anyuwuthi laneligunya lekwenta alungisa lokwesekela kwemakhono lokuvamile ekufakweni kwemali ladzingekako kuphatsa samba semali lenyenti futsi akhicita linani lelingagucuki lemali lengenako , nome sekusemnyakeni longetulu . 
Leti kuhloswe ngato kutsi tinikete imimango lwatiso mayelana netinsita letehlukene kanye nemisebenti lekhona labangayenta . 
Ngetulu kwaloko , kubalulekile kubona kutsi tingucuko kumumo wemabhalansi esabelomali atisho kutsi kunetingucuko tenchubomgomo kodvwa tingakhomba kwakheka kwekukhula kwangekhatsi kwetinhlelo tenchitfomali . 
Ummangalelwa uyalivuma liphuzu lekucoshwa kwemmangali . 
Umhlaba netakhiwo : Kucitsa imali ngekutsenga noma kucasha umhlaba , takhiwo netakhiwo letifaka ekhatsi emalungelo . 
Luhlatiyo lwekusimama kwesikweledi lwemnyaka lwentiwa sigcinimafa savelonkhe futsi kucatsanisa kwebungoti nekucombela iphothifoliyo yesikweledi kwetfulwa Kusibuyeketo Sebhajethi . 
Nanome kunaloku , imitimba leminyenti yesigodzi isunguliwe kukhutsata nekuvikela emalungelo eluntfu . 
Ngekubuka kuchubeka njalo nekwenta kancono lizinga lemphumelelo yebafundzi , kuyacaca kutsi lelitiko liyaphumelela ekuniketeni emakhono kubothishela . 
Kuhlindvwa kwematsambo ebatfwaneni lokujwayelekile , lokufaka kwakhiwa kabusha kwemlente ne-pelvic osteotomies , kanye nalokuphuma kuticubu letitsambile kutigulane letiphetfwe i-cerebral palsy . 
Leli linanibantfu lelidzala kakhulu nakucatsaniswa . 
Imali lefakiwe kwentela kukhicita loluhlelo angeke isetjentiswe yonkhe njengobe tinhlelo tekukhicita tisengakaphetfwa . 
Njalo ngemnyaka , lomasipala kumele abeke emathagethi Enkhomba ngayinye Lemcoka Yekusebenta . 
Kwekugcina , ngifuna kubuka lesivumelwano sekusebentisana lesisemkhatsini kweKhomishane Yetemafilimu yaseGauteng ( lemelele Hulumende Wesifundza saseGauteng ) ne-CNBC Afrika . 
Ema-NGO adlale indzima lemcoka eNingizimu Afrika eminyakeni leminyenti ngaphasi kwetimo letimatima , futsi ngalesinye sikhatsi , letiyingoti . 
Kubaluleka kwanoma nguyiphi imitselela yebuhle lobubonakalako kanye nemoya wendzawo kungancishiswa ngekusebentisa letinyatselo letilandzelako . 
Ngekwenhloso yalombiko , kube nekuhlukanisa emkhatsini kwetibondza telicembu netisebenti tekuvikela . 
Kufanele abe nelwati lwemsebenti lolufanele lwekucwaninga ngetemtsetfo nekubhala tincwadzi temtsetfo . 
Basebenti labasha batawuhlolwa lapho kunebutsakatsaka khona kumakhono , kantsi uma kwenteka tifundvo letifishane kanye nekuceceshwa kutawuniketwa . 
Kusebentisa lokungetulu kwakunye kungamakhwa . 
Inshonalanga Kapa beyingulesinye saleTifundza letintsatfu lapho kwalingwa khona lenchubo yebhizinisi . 
Kungenca yebunye ekusebenteni kutsi umbono kanye nemaphupho etfu kuyaphunyeleliswa . 
Tinsita tekwelapha letiniketwa ngekusebentisa tindiza nemahelikhoptha kutfutsa tigulane tentiwa ngemodeli yekuniketa inkampani yangaphandle inkontileka yekwenta umsebenti leniketwa umtfulitinsita wetekwelapha teluhambo lwasemoyeni . 
Nangabe hulumende walelove aphikisana nalokucinisekisa kweKhomishane leKhomishane ingenta sincumo sekucala noma sekugcina lesisuselwe kumaphuzu lakhona futsi kungenteka akhiphe noma nguluphi lwatiso lolutfulwe ngunome nguyiphi inhlangano kulelove . 
Sihibe lesikhulu kulitiko kube kweswelakala kwebantfu labatinikele labanelikhono lekulawula inchubo yekuhlela lisubuciko , kanye netindlela tekubika letinhlalunhlalu kanye nemitamo yekucaphela nekuhlola . 
Loku kungumgomo lomcoka kanye nelizinga lekumele litfotjelwa etindzaweni temadolobha kute kuncishiswe lokuhlangana kanye nemtsela walemigwaco lemikhulu kutemvelo . 
Loku kufaka kuhambisa kweluhlolo lwekuba khona nekuvuma kwekuba nemphahla lebhadalwa ngesikhwama sesive egameni leMatiko eSifundza neLitiko Letemisebenti Yahulumende . 
Ngincusa umango lolimako ute embili uletse tinkinga tawo kanye netisombululo labatihlongotako Kuhulumende . 
Leti tincenye teluhlelomali tesikweledi netikweledi letisengakatiwa . 
Uniketwa indzantjana levela kuliphephandzaba lecondziswe entfweni leyake yenteka . 
Bungoti bancipha njengoba bekunetindzawo kahle tangasese tekuwashela khona imphahla letiphetfwe kahle naletitfula tinsita letetsembekile , letisebenta kahle naletingabiti . 
Lenchitfomali lengakachazwa igebela ekutseni kube nekungasetjentiswa kahle kwemali yebakhokhi bemtselo futsi kubeka engotini kutsi leLitiko likhone kunika tindlu letinengi letitsengekako bantfu labaphuyile . 
Luhlolo lwemitselela nalo lutawuba yincenye lebalulekile lehlangene nemisebenti kute kukhonakale kubona umtselela wemtsetfo kutemnotfo . 
Ngesikhatsi sekucashwa futsi njalo ngemnyaka , tisebenti tidzingeka kutsi ticinisekise kutsi tiyakuvisisa lokucuketfwe nguLomgomo nekutsi tiyatibophelela kuwutfobela ngato tonkhe tikhatsi . 
Ngekuhlela kwentfutfuko lehlangene , leyente kube nesidzingo sekutimbandzakanya kwabo bonkhe labatsintsekako labafanelekile , masipalati anga : 
Kufundziswa umsebenti kumele kube yincenye lebalulekile yalesigaba . 
Kuniketa kusekelwa kwetifundza ngekuniketwa emalayisensi kutindzawo tekulawula inkhukhuma . 
Sisusa saletinye taletindleko tihambisana netimakethe . 
Imihlangano yetinyanga yekufa neyetifo icinisekise kugadza kwetehlakalo letivimbako , kanye netigigaba tekuphepha netekuvikela . 
Kulombiko weLicembu Lekuhlela simo Lesihle Semanti , kudvumisa lokuvamile ekuhleleni simo lesihle semanti kubhaliwe . 
Loku kukhulisa tindleko tekuniketa tinsitanchanti nekufinyelela kutakhamuti . 
Yindzawo letawuhlale njalo icoca indzaba ebantfwaneni betfu nakubatukuli kutsi inkhululeko yaphumelelwa njani . 
Lwati Lweluhlelo Lwekuhlatiya i-Dewey Desimali . 
Kugcwala kwensimbi lenyusiwe futsi kungahle kwenteke kusuke kutinsila letiphuma kutimboni letifana netimboni tamanyolo netemitsi yekubulala likhula , kanye netemisebenti yensimbi netekukhuculula woyela . 
Uma sebabhalelwe , bafaki ticelo kufuneka bavume kutsi kubukwa kwesiphakamiso kutawenteka masinyane uma kukhonakala . 
Uma kunjalo , kubese kucatjangelwa leminye imitfombo yekwesekela ngemali lengetiwe . 
Ayikho imali lebanjiwe njengoba Inshonalanga Kapa ihlala ihambisana ngalokuphelele ne-DORA nangetidzingo tekutfula umbiko . 
I-ICT kufanele kugcilwe kuyo ngalokubalulekile ekutfutfukiseni iminotfo yasemakhaya kodvwa ibuye isekelwe kufinyelela lokwentiwe kancono kanye nekuniketwa tinsitanchanti letitfutfukisiwe , temfundvo , imiklamo lesebentisekako yetemnotfo wemmango nemitamo yekuniketwa emandla ngibo bobabili bohulumende besifundza nabomasipala . 
Sikolo Setekumiswa Kwetakhiwo Nekuhlela , eNyuvesi yaseKapa . 
Batfulitinsita labeNgeta Linani noma labengeta linani emikhicitweni lengakahlutwa futsi labavama kwakha nekukhicita kuleli , kunekutsi esikhatsini lesinyenti batsembele kakhulu emikhicitweni letsengwa kulamanye emave . 
Loku kubangwe kakhulu kungabhadalwa kwetitolimende temabhondi lokuhambelana nekudvuba . 
Kungalephethini , lephindze futsi , itfumele isiginali yetekwakheka kulowo nalowo , bosomabhizinisi kanye nebakhi bendzawo labamcoka , futsi lokunemtselela lobalulekile ekukhetseni kanye nasematfubeni leyo ndzawo yekuhlaliswa lewanika bahlali . 
Bumine bufakwe kululwimi lami . 
Sicongo sincome kutsi indlela yesigaba semphilo yemntfwana sitsatfwe , ikakhulukati ngoba sigaba semphakatsi nesetemphilo yamake siyayifunta imphilo yemntfwana . 
Onkhe emanani ekucinisa kukhishwa atawungeniswa kuNjinela ngembi kwekutsi kumiswe futsi nesethi lephelele yemanani itawukhonjiswa kuManywali yeKukugcina kusesimeni lesifanele . 
Mabhalane uyatsintfwa ekubhaleni livoti lelingasaguculwa . 
Lomasipala , kulomnyaka timali lobuyeketwako , wenta imibiko yemnyaka ekupheleni kwekota ngayinye kantsi leyo mibiko yetfulwa emihlanganweni yalomkhandlu . 
Njengebafana , sayekelelwa kutsi sitibonele tsine ngekwetfu . 
Kuto tonkhe tehlakalo , letikhalo taphendvulwa futsi mhlawumbe tavalwa , tendluliselwa kusiphatsimandla lesikhulu noma tilindzele imphendvulo yemfakisikhalo . 
Ingucuko kusamba sesitoko semali emnotfweni . 
Kungeta , Litiko Letemphilo litawusebenta naleminye imikhakha kutsi kudizayinwa , kulinga nekuhlola kungenelela lokuyinhloko kute kungeteke kuphila kahle . 
Imisebenti leminyenti leyentiwa nguloluhlelo loluncane kugcizelela tindlela takadzeni tekusebenta njengekwakha imigwaco emapulazini , kwakha emadamu emapulazini netakhiwonchanti tekulondvolota umhlabatsi . 
Lokuhlolwa kwemphahla kuvuleleka encenyeni yemali lengukheshi lelindzelekile , kutsatsa shengatsi kwekungatinti kwetikhatsi tsite letihlelelwe likusasa , kanye nesilinganiso lesingenalo litfuba lekulahlekelwa kuletikhungo tetimali letahlukene lesiletfwa kutsatsa shengatsi kwetimakethe temali letitinte kancono . 
Loku kuba nemtselela longasimuhle kulikhono letakhamiti lekuba banikati betindlu . 
Umjeka waseNingizimu Afrika ngulomunye wemijeka leyatiwa kakhulu emhlabeni . 
Kumenywe emabhidi kanye neticaphuno ngekuya ngekweNchubomgomo Yekulawula Luhlelo Lwekutsenga . 
Tindzawo teBume beNkhulumo yeSifundza kube sidzingo sekucinisa imphi yekulwa nebugebengu kanye nekukhohlakala . 
Ngaloko angeke kube nemtselela ekufinyeleleni kulemphahla noma ekuhambeni kwethrafikhi kuMgwaco i-Old Cape ngenca yebuncane bemandla ekusetjentiswa kwetindlu tekuvakasha etindzaweni tekuhlala letikulendzawo . 
Lokuphakelwa kwemali ngalomsebenti akuhambisani naletidzingo tekukhula nebulukhuni kuyabonakala ekulungiseni kwalemigwaco yesigodzi . 
Kulawula kuvikela kwekungcoliswa kwemanti emitfonjeni lokuholela ekubhebhetseni kwekholera . 
Tihhenga taseNingizimu Afrika titsengiswa kakhulu etimakethe tendzawo kutodidiyelwa . 
Kungenelela kubuketwe ikakhulukati ekutseni tjwala bungatfolakali kalula futsi bubite emanani laphakeme , kunekutsi kuguculwe indlela lekunatfwa ngawo . 
Sicaphele ngekweneliseka lokukhulu nekubonga kutsi kulebhajethi , lesabelomali setemfundvo lesisekelo yalabadzala nekuceceshwa siphindvwe katsatfu kunalesi salomnyaka lophelele . 
Bekubonakala kutsi bekunelizinga lelikhulu lekungcolisa futsi bekulahlwa khona tibi kuwo onkhe emasayithi lahlolelwe lomklamo , loku bekwenteka nakutincenye letisekudzeni kakhulu nemifudlana yentsaba . 
Kwalelwa akusiyo intfo lephelele futsi nemtsetfosivivinyo uniketa kutsi kube nelayisensi yekubulawa kwaleto tihlahla ngetimo letahlukahlukene . 
Kunetinhlelo lebetisesigabeni sekutfutfuka uma kuphela sikhatsi Sekusekelwa Kwekuphelelwasikhatsi . 
Kufuneka kutfolakale kuvumelana lokubanti lokutawubonelela kutsi imibono yelidlanzane iyalalelwa . 
Kubhalisa nekugcina luhla lwebaphakeli besilululwati . 
Loluhlolo libunye lulindzeleke kuhola kwentiwa ncono kwetimphahla letisemagameni ebanikati . 
Masipalati akanalo lakhe Likomidi Lekucwaninga ; Masipalati weSigodzi saseMopani ucashe Likomidi Lekucwaninga lelicwaninga bonkhe bomasipalati bendzawo esigodzini . 
Gadza kuhambisana kutekuvimbela sifo kanye netinchubomgomo tekulawula kanye nemaphrothokholi . 
Tinhloso tiyabekwa kulokubuyeketwa kwebhajethi . 
Kubonisana nekuchumana nebalingani nema-ejensi emave emhlaba kwenta kutsi kube nekusebentisana kwemave emahlaba . 
Lendvuna itawetfula lombiko kuKhabinethi ngembi kwekutsi ushicilelwe kute kutfolwe umbono wesive . 
Litiko lavelonkhe linemsebenti wekwetfula tinchubomgomo , emazinga , imibandzela nemitsetfo kantsi tifundza tinemsebenti wekuniketa letinsita mbamba . 
Tiboshwa Letahlehliselwa Kutekwa kweMacala ato takhonona tatsi betingakutfoli mbamba kutivocavoca . 
Ngako-ke kubalulekile kutsi sisebentise lesigameko lesihlanganyelwe nebuhlakani bekuhola njengoba siya phambili futsi nasekusebentiseni letinye taleto tincumo . 
Awukho umholoncane wavelonkhe munye waseNingizimu Afrika . 
Timiso tekuphatsa letinemtselela kumbono wemhlolimabhuku kutitatimende tetimali timayelana nemisebenti netinchubo lesetjentiswa sikhulu lesiphendvulako nangumphatsi wesigungu lesikhulu futsi tiyakhonjiswa kumisebenti yekuphatsa lemcoka lechazwe lapha ngentasi : 
Tindleko kubasebenti nemindeni yabo kufake phakatsi kulimala lokukhubatako kwesiphelane , sifo lesicedzana emandla , kulahlekelwa ngumsebenti nekulahlekelwa bantfu labondla emakhaya . 
Umsebenti lobambelelekile , utsikameta ikhwalithi , nemakhi uyalahlekelwa ngalokwengetiwe . 
Lomklamu utawenta kutsi siphutfumise lokukhokhelwa kwemakleyimu lasilele . 
Bomasipala labanemitfombolusito lengeneli kulesigodzi basitiwe ekwenteni emawebhusayithi abo kute kutsi bakhutsate luchumano lwabo nemimango kanye nalabanye labatsintsekako . 
Tiphehligezi letinyentana lebetigciniwe setibuyiselwe emsebentini futsi linyenti lemayunithi ato ayasebenta . 
Lesikhala singabuye sikalwe ngaletinye tinkhomba ( sibonelo , inombolo yalokubhalwe kwakhishwa lokumajenali esayensi newethekniki ) kodvwa lokungabikhona nekungatsembeki kwedatha kwenta kube matima kwenta tincumo letitsembekile . 
Lushicilelo wemnyaka wesine Wembiko Wesimo Semisebenti Yesive lenikwe ikhomishini litfuba lekubeka umbono ngesimo Setinsita Tesive ngekubuka lucwaningo lwangekhatsi loluchutjiwe , kanye nelucwaningo lwangaphandle lolukhawuliwe . 
Abekho labangakafiki ngesikhatsi labatawunakwa kantsi kuhluleka kuhambela kutawenta kubhida kwakho kungabi semtsetfweni . 
Sifiso sekwakha inkhundla yekudlala lesezingeni yebatfumeli ngaphandle kuholele kutsi emave lamanyenti asungule tindzawo tekusebenta titfunyelwa ngaphandle noma tikimu tentsela yetitfunyelwa ngaphandle . 
Kusheka yimbangela lenkhulu yekushona kwebantfwana eNshonalanga Koloni kantsi kuvamise kwandza kakhulu ngalesikhatsi setinyanga tasehlobo ngalesikhatsi lokusuleleka ngetifo kubhebhetseka ngemandla ngenca yekwandza kwetimphungane , nekungcoliseka kwemanti nekudla . 
Kuchumana lokwentiwe ncono nekuhleleka ngendlela lehlanganisiwe kutawuhamba libanga lelidze ekuvuleni ematfuba etekulima esifundzeni nekwakha umnotfo kanye nekuvula ematfuba emsebenti . 
LeSikhungo seTincingo teSikhwama singulesinye setinsika taso tekusebenta ngemphumelelo . 
Noma kunjalo , lapho khona emanti lavela emhlabatsini angatsintsana nemitfombo yasawoti lenotsile isikhwensi ye-anion ibuyiselwa emuva futsi iba maklorayidi , tibabule nemakhabhoni . 
Kunjalo , kukhonjiswe kuletingongoma letisihlanu letibocalangaye kuHulumende : temfundvo , temphilo , kulwa nebugebengu , kwakha imisebenti , nekutfutfukisa emaphandle . 
Caphela ngaso sonkhe sikhatsi uma ukhipha lwatiso lolukwenta kutsi watiwe noma kwatiwe bantfwana bakho kunoma nguyiphi insita yekuchumana . 
Kusikhatsi lesisemkhatsini , inhloso yaHulumende kwesekela kutfutfuka kwesikhungo ezingeni lendzawo kanjalo nekuniketa lusito wemali netintfo letitsite kwentela kutfutfukiswa kwetintfo letiphatsekako tetinsita temanti nekuhlanteka . 
Nomakunjalo , litiko litsatsa sibopho sekulawula letimali tesikole . 
Loku kutowamukelwa , nakubukwa lokuswelakala kwesakhiwonchanti lesanele kumayunivesithi lamanyenti . 
Kwesibili , lamazinga emandla ekutfutfukisa tisebenti ayahluka kusukela kusifundza ngesifundza kantsi loku kunemtselela ekwetfuleni kwetinsita . 
Nangabe kusetjentiswa emandla ekuhamba kwemanti lasetulu , loku kutakwehlukahlukana ngekuya kwemaphethini ekugeleta emini . 
Iminikelo lebuya kumatiko leya kusilulu semshwalensi isuswa kuma-akhawunti etindleko temnikelo wematiko . 
Luhlelo lusibonelo lesiphatsekako sekusebentisana emkhatsini kwemikhakha yahulumende nalengasiyo yahulumende nekubuka kutibophelela kwebaholi balemikhakha kulwa nenkhohlakalo . 
Temfundvo yesikole letetayelekile tihlelwe ngekwetigaba letintsatfu , letibitwa ngekutsi Sigaba Lesisisekelo , Sigaba Lesiphakatsi kanye neSigaba Lesiphakeme , futsi sakha incenye lephocelekile yeluhlelo lwetemfundvo . 
Liviki kushiwo liviki lekusebenta ngaphandle kwalapho kucaciswe khona . 
Lokwekugcina kudvonse kunaka lokukhulu kubetindzaba njengoba lesi bekusikhatsi sekugcina lobekanguMengameli Nelson Mandela akhulumisa Iphalamende . 
Inkhinga lenkhulu lekhungetse lensita ngulendzaba yekuphakelwa kwemali . 
Sibonelelo setindlu sisamba semali lesi umcashi lasikhokha tonkhe tinyanga kwengeta umholo wemsebenti kusita kukhokhela imali yekucasha noma titolimende temakhaya . 
Tinchubo tekuniketwa kuchaswa kufuneka tichunyaniswe kulendlelalisu yekuminyanisa imizila . 
Lokuvakasha kuhlose kucinisa bulingani emkhatsini kweRussia neNingizimu Afrika ngemitamo lehlangene , kundluliswa kwebuchwepheshe kanye nekwabelana ngemakhono . 
Itawuphindza ifake kusisa lokuniketwe emakhophelethivi ngetinhlelo temnyaka ngemnyaka kanye nemaphethini enchitfomali . 
Yonkhe imilayeto ibhalwa phasi ebhukwini lelitsatsisako bese yendluliselwa phambili esiteshini lekungiso . 
Masipalati lowengetiwe , leyincenye Yendzawo Yamhlabawonkhe Yemagugu Endzabukomvelo Yemuntfu , uwela emkhatsini Wamasipalati Wendzawo Yenshonalanga Randi . 
Inshonalanga Kapa bekukadze seloku inemtfwalo we-TB lomkhulu ngalokumangalisako uma kucatsaniswa naletinye tifundza eNingizimu Afrika . 
Sonkhe sikolo lesinetisetjentiswa letanele kufanele kutsi sibe nendzawo lapho bafundzi kanye nabothishela labangativa kahle bangakhona kulala khona phasi emini tikhatsi letifishane . 
Lelitiko nalo futsi belimelwe Kulengcungcutsela Yelusha lwase-Afrika lebeyibanjelwe eHholeni i-Uncle Tom , e-Orlando West . 
Kufanele babe nemavisa lasemtsetfweni , ngaphandle kwalamanye emave lawo takhamuti takhona tikhululiwe elulawulweni lwevisa . 
Kuvuselelwa kwesihlalo kwenta umehluko lomangalisako kulelengetulu . 
Loku kutawucinisekisa kutsi tikhungo takusasa atikeyami ngalokuphelele eminotfweni kanye nakumitfombolusito yemimango yendzawo yekuhlala letsite . 
Lolu ludzaba loludzinga kunakwa . 
Lomklomelo lona uklonyeliswa liwadi lelikhombise tinzuzo temmango letinkhulu . 
Lesakheko ngekwendzawo kwendzawo yekuhlaliswa singumphumela wekuchumana emkhatsini wemkhakha lohleleke ngekwemtsetfo ( nome ngekweluhlelo ) kanye nemkhakha lotentekela nje ( nome ngaphandlwe kwekuhleleka ) yekwakha indzawo yekuhlaliswa . 
Kufanele singayitsatseli phansi lentfutfuko . 
Lifayela letemphilo lesigulane lelihlelembiseke kahle futsi lelihlobile , lelichazeke ngekubhala kahle , lelihanjiswa nesikhatsi , futsi lelifinyeleleka sonkhe sikhatsi litsatfwa njengaleliphelele lingakephulwa lutfo futsi luluphawu lwenhlonipho yesitfunti salesigulane ngesikhatsi seluhambo lwaso kuletinsita tetemphilo . 
Lokusimamisa lokulandzelako kwasuselwa ngemuva kwaletinye tibonelo tetibonelo letihlanganisiwe : 
Tinhlelo tekutfutfukisa emakhono etekulima tingafaka kuniketwa emandla , kufundzisa kanye nebunikati , kucecesha ngekungagcini-sikweledi kanye nekugcina-sikweledi . 
IKhwalithi Yekunakekelwa Letfutfukisiwe : Kutfutfukisa ikhwalithi yekunakekelwa etikhungweni tesifundza kutawucinisekisa lwati lolutfutfukisiwe lwesigulane bese lunciphisa bungoti lobungaba khona bemacala etemtsetfo netekwelapha . 
Baphatsi abatange bagcine emarekhodi ngalokufanele kusenesikhatsi kucinisekisa kutsi titatimende tetimali tingito cobo futsi tiphelele . 
Ngako , leminye imitamo yekwandzisa kuchudzelana kufanele yente lokungetulu kunekwesekela inkampani ngayinye . 
Litiko litawucala ngenchubo yekusebentisa tinchubo tangephandle tekutweba labafuna umsebenti , ngaleyo ndlela kuncishiswe sikhatsi lesincunyiwe silinganiselwe etinyangeni letintsatfu kusukela ngesikhatsi sikhala semsebenti sikhangisiwe kute kube sikhatsi lapho sesivalwe khona . 
Litiko litfumele kutsi akutfutfukiswe imodeli yekukhula netindleko temkhakha wetemfundvo lephakeme , kanye nemsebenti lonemandla lobambekako kumaphuzu etindleko tetikhungo temfundvo lephakeme ticalile . 
Tinchubo letiphutfunyiswako kanye naletibukiwe letikhona kuwo onkhe ematiko ngesikhatsi lesiniketiwe nato titawusungulwa . 
Kunelitfuba lekutsi hulumende ente ncono kusebenta lokucondzene nemphakatsi lokukusebenta ngemphumelelo nangekweneliseka mayelana nemphumelelo kanye nekuvikela tinsayeya letikhona letibukene naloluhlelo lolukhona . 
Ngekwenhloso yaloMtsetfo letibonelelo letilandzelako titawusebenta tihambisane nekushicilelwa kwemsebenti : 
Sevele sicalile ngaloku futsi sihlele kucedza kutfutfukisa ngasekupheleni kwalomnyaka timali . 
Kucitfwa kwemali ngalokuphatselene nekulungiswa lokujwayelekile ngemali yetimphahla letikhona nekukhokhelwa kwentalo loko akutsatfwa njengenkhokhelo lendluliselwe , kantsi kufakiwe nalapha . 
Inhloso yayo kuniketa luhlakamsebenti lwavelonkhe loluncuma ngalokucacile simo , bubanti , lizinga nesigaba semsebenti wetinsita tekutfutfukisa tinsita tetenhlalo , kanye nesisekelo sekuncuma timiso nemazinga ekwetfulwa kwetinsita . 
Kuniketa kufinyelela ekunakekekelekeni kwetemphilo lokusisekelo . 
Chaza yonkhe imitsetfo lebusa lwati lwebuciko kutifundvo tetiyoloji , tipiliyoni , tibonelo , njalonjalo . 
Njengobe lilungelo lekwelashwa kulabatisulu tekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu selamukelwa ngalokwandzile kumtsetfo wemave ngemave wemalungelo eluntfu nebuntfu , kuvumelana lokufanele sekucalile kubonakala ekutseni sincesitelo lesinjalo kumele sifakeni ekhatsi . 
Lapho imisebenti leminyenti yakhiwa mkhakha lotimele , hulumende udlala indzima lebalulekile ngekukhweshisa tinsita tiye kumikhakha lesebenta ngekukhutsala nekwakha imisebenti lecondze ekuphakeleni kwetinsita temphakatsi . 
Luphawu lwekucala lwekusweleka kwe-P kuwa kwalamacembe lamadzala kakhulu labunile ngeshini lephuphile . 
Tihlahla letincane tisakateka ngekusheshisa . 
I-ArcView Network Analyst ilula kusetjentiswa ngoba linyenti misebenti bantfu labavamise kuyisebentisa iniketiwe kumugca wegrafi njengencenye yemugca we-ArcView GIS basebentisi labanyenti lesebayetayele . 
Ngekungangabati , kumele kuhlolisiswe ngeliso lelibukhali kusebenta kwalelisulwaloluhlakalulonkhe . 
I-CBS kucatjangwa kutsi inetincenye tekusita letimbili : 
Nguleso sikhulu , Likhansela nelilunga lemmango kutawumele lingene kulomshikashika . 
Kufanele kutsi hulumende acale ngalapho kufanele kufakwe khona tibonelelo letikhawuliwe kutfola umtselela lomkhulu njengoba sikhala etimfunweni tetindlu tingeteka ngekuba semadolobheni lokwenteka masinyane . 
Bochwepheshe labaceceshiwe kahle , labanemakhono nalabanakekelako ngetemphilo nembononchanti lofanako nenchubo lenesisindvo lesimcoka kuniketa lizinganhle , sipiliyoni lesicondzene nesigulane . 
Loku kwakamuva kungafaka ekhatsi kwakamuva kwekuvikeleka , kwakamuva lokumcoka kakhulu , kanye nelusito lwetintfo takamuva tekulungisa nekwenta ncono . 
Timbandzakanye njengesakhamuti lesinebutiphendvuleli emphilweni yemiphakatsi yendzawo , yavelonkhe kanye neyemave ngemave . 
Kwanyalo leSikhwama sisebentisa tindlela letitsite tekulawula indlela yaso lengumongo yekusebenta , tinsita tekusekela , kanye netimali . 
Iminyaka yelucwaningo itawetfulwa ngalokubanti kusetjentiswa tikhungo letikhona kanye naleminye imigudvu kwatisa hulumende ngekhophelethivi lamasha nalakhona kanye nalabanye labatsintsekako labafanele ngetindzaba tentfutfuko yemakhophelethivi . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu , kunconoteka kumkhakha wetekutfutfwa kwelindle kanye netinhlelo tetemphilo temphakatsi ludzingekile . 
Kukwenta loku kanyenti , uba ncono kakhulu . 
Nangabe lomhleli anawo emakhono langetiwe ladzingekako , njengekusombulula kungcubutana nekucocisana , indzima yakhe ingakhuliswa . 
Kulandzela nekufakwa kwemaphepha emininingwane eluhlelweni lwemaphepha emininingwane e-elekthronikhi . 
Nyalo balungele kuvumela kwekutsi lalabakleyimako labaphumelele banemhlaba labenta kuwo ibhizinisi nekutsi bakhokhela imali lelinganene lekuvunyelwene ngayo yekucasha kute kusetjentiswe umhlaba . 
Tinhlelo letifanele tiyangeniswa ngekusitana neYunithi Yekuhlolwa Kwemabhuku angekhatsi . 
I-Red Cross Air Mercy Services nekulungiswa kwe-akhawunti yetimali teDepho Yemitsi eKapa nabo baniketwa imali njengetimali letindluliselwe . 
Kufanele kutsi lutfungelelwano lube lukhulu ngalokwenele kuvumela linani nekuphindzaphindza kwesidzingo , lubuye lube luncane ngalokwenele kugwema kunciphisa kuminyana kwendzawo yekuhlala lephelele kuye emazingeni langaniketi imincele ledzingekako yekwesekela . 
Emanani laphakeme ekungafinyeleli kugezi angayanyaniswa nemikhukhu nalabanye bahlali basemakamelweni langemuva kwetindlu labatfolakala emawadini . 
Nanoma bukhulu bemsebenti balencenye bebucondziswe kahle , tinchubo tekugadza kutfobela netindlela betingakavisiswa kahle tisebenti teLigatja Lekucinisekisa Kutfobela . 
Ngenca yetilawuli nemazinga langasikahle , imfucuta yetekwelapha , imfucuta lenebungoti , kanye netinsalela tendle leticinile kulahlwa ngalokungekho emtsetfweni noma kulahlwe etindzaweni tesimo lesingakafaneli ngalokuphelele kulahla imfucuta , lokuvame kwenteka ngaphandle kwekwehlisa sisindvo nekugucula imfucuta lokufanele . 
Lokwakhiwa kweluhlelo lwekusayina lolubitwa nge-E lwacedvwa , kantsi kulusebentisa sekutawucala . 
Tikhungo tekuvalela kufanele kutsi tiphindze futsi tisungule indlelalisu yululawulo lwekuhlasela ngetemacansi , kuhlukunyetwa ngetemacansi nome kungatiphatsi kahle ngekwemacansi . 
Loku kutawudzinga kutsi umbuso usebente ngekubambisana nemanyuvesi , tinhlangano letingasito tembuso , umkhakha wangasese netitjudeni kwenta ncono emazinga ekuphumelela . 
Isalfa dayosayidi ikhiciteka nangabe emalahle laneSibabule lesinyenti asha . 
Ngembi kwekutsi kucale noma muphi umsebenti , sokontileka kufanele atfole lwatiso ngalokuphatselene naleminye imisebenti leyentiwako . 
Loku kubange kutsi kumiswe kuniketa lenyama sitifiketi sekuya ku-EU lekubange kutsi banikati balahlekelwe yimali kakhulu . 
Kumela be-Working for Wetlands kumaforamu lafanele etitete nekuniketa kusekela lokufanele . 
Ngoba tindleko tekutfola lwatiso lolutsembekile mayelana netimakethe temave angaphandle tingaba setulu kutinkhapani tsite letincane letibuya eNingizimu , tivamise kusisa emaveni labomakhelwane , lapho khona tente kwaba nekujwayelana lokutsite ngekutsengiselana ngekwendzabuko nekuhlobana kwetemasiko . 
Ngemuva kwekudliwa kwemhlaba , umhlaba wadluliselwa Kumbuso . 
Kuhuyeketwa kwekusebenta kwesayensi , tebunjiniyela netikhungo tetheknoloji ; 
Kuyatifakazela kona kutsi tinzuzo letinjalo angeke tilinganiswe nembangela yelicala . 
Nanoma lamakhaya nasekaphelele angasimanengi , lomasipala utfolakala etintsabeni lokwenta kube lukhuni kwetfula tinsita ngemphumelelo . 
Loluphakelo lwekubhida lugunyatwa yiKhabinethi . 
Ngetinjongo tekukhomba , tonkhe timemetelo tesive letimcoka , tatiso tahulumende , tatiso letivamile kanye netatiso tebhodi letibhaliwe tiyafakwa kulelitafula lelilandzelako lalokucuketfwe lokuba yincenye yembiko lophuma njalo ngeliviki . 
Lolungenelelo luphatselene nekubonwa kwalabatsintsekako lababalulekile , bako kokubili ngasese nasesiveni , kusungula Lwatiso lwe-EV loluhlanganyelwe Nemkhankhaso Wekufundzisa Sive kukhulisa tinzuzo tema-EV kanye netinshisakalo tabo ekutitsatseni . 
Bonkhe labamelele tikhungo labafakwe imibuto batsi kuphatfwa kwemfucuta yekunakekela imphilo bekwentiwa basiti labajwayelekile noma basemakhaya , lekubikwe kutsi baceceshwe ngumphatsi . 
Lena mininingwane lekufuneka ikhishwe kulomtsetfo . 
I-ajenda yekuhlela kabusha igcile kutinsayeya tekucala kusetjentiswa kweMtsetfo weKulawulwa kweTimali taHulumende naBohulumende beNdzawo . 
Lencenye inetigaba letine lapho kuphatfwa kwemarekhodi kunemsebenti wekuphatsa inchubo lesemkhatsini yekugcina emafayela lehlose kuhambisana nemitsetfo Ye-akhayvu Netinsita temaRekhodi . 
Lesicelosikhalo kulenkantolo saphumelela . 
Intfo yekucala lebe yincenye yaloluhlaka ihlole libanga lemboni lekhona kufaka ngalo ligalelo ekufezekisweni kwetintfo letisetulu kumasu ahulumende lamcoka ekutfutfukisa kuguculwa kwemikhicito yetekulima ngalokuvamile . 
Lemodeli yekunakekela lokusemkhatsini isuselwa kulokutsatsa shengatsi : 
Loku namuhla kwakha umlandvo wekubuyiswa kwe-Afrika , kutfutfukiswa nekuhlanganiswa . 
Lomphumela wekubuyeketa nawo utawusita ekutfutfukiseni kwekusebenta kwalelitiko . 
Sikucubungule emhlanganweni lesiwubambile kutsi siludzingidze loludzaba . 
Kufuneka kunakwe kutsi leletinye tindlela tiphuculiwe / tingetiwe kusukela kwaphotfulwa sigaba Seluphenyo ngenca yetidzingo letisha noma yelwatiso lolusha . 
Kulawula lokuniketwa kwetinsita tetitfunywa . 
Imalingena itsatfwa emitfonjeni leminengi lefaka emanani lakhokhiwako , tibonelelo letivela kulamanye emagatja ahulumende temalingena lebuya kumisebenti yekuhwebelana naletinye tinsita letiniketwako . 
Simo savelonkhe sanyalo lesimayelana nebasebenti betelufuto kubalulekile kantsi kudzinga kunakwa lokuphutfumako . 
Lendlelasu yekuvimbela bugebengu yavelonkhe yakha incenye yendlelasu kuklasta yetekuphepha . 
Khetsa i[haneli yekuhlola yebantfu labasingaphasi kwalabatsatfu . 
Onkhe emabele anetigadlana letintjintja ngekuya esikhatsini . 
Umtselela kuphethini yetindzawo tekuhlala ungabonakala ubaluleke kakhulu etindzaweni letingaselwandle letivamise kuba nemaphethini emimoya . 
Benti benchubomgomo kanye netakhamiti nje tase-Afrika kufanele tingalutfwa nje luhlatiyo lolumalula lalesimo lesikulivekati bese babindziswa ngumcondvo longanaciniso wekunetiseka . 
Lelidolobha kusuka kulendzawo lephakanyisiwe leniketa kubona lokukahle , libekeke futsi lifukameleke etulu labukana nemehlelo lephasi yaletintsaba kulapho selibonakala kahle khona . 
Umtimba lochazako kumele ungenise ibhajethi yesilinganiso semali lengenako kanye nelusebentisomali lwalomnyakatimali lowo , kulomtimba losetulu lophetse , lokungenani kusikhatsi lesitinyanga letisitfupha ngembi kwekucala kwemnyakatimali walelitiko lelitsintsekako . 
Luhlelo lwesikhatsi lesigcwele seTemlilo luyasebenta kulomasipala , neSikhulu Lesiphetse Temlilo lesicashwe yinhloko yaloluhlelo . 
Libavumela kutsi bati kancono tinhlobo tetheksti bese batetayeta emazinga lafanele yema-inthaviyo lasemtsetfweni emsebenti , umbiko ngemlomo , kanye neticelo tekufuna umsebenti , tincwadzi temtsetfo kanye nemlandvomphilo . 
INingizimu Afrika nayo isayinile kuLesivumelwano Semave Lahlangene kulokulwa Nebugebengu Lobuhleliwe Bemave onkhe . 
Sitawakha butsine kanye nekufana kwesigodzi setfu ngoba timphambanandlela tetfu titawuhloba tibuye tibe nebunono . 
Umtsetfosivivinywa Webasebenti Betekubala Losangaguculwa uphocelela tincumo , letingeke tibaluleke macondzana nekusebenta ngemphumelelo kwemsebenti wekubala . 
Lokungumphumela waloko , linyenti lebantfwana lababutsiwe abakaze babe nebatali lababili lababanakekelako , ngaphandle kwetimo kwaletinye timo , umlingani wemtali . 
Loluhlelo luniketa tinsita tenchubomgomo nelucwaningo . 
Loku kuvalela bantfu labasha , sibonelo , kulokuphindzeka kwemisebenti yemakhono laphasi emikhakheni lekhicita kancane lapho kuholelwa khona kanca , kubanga buphuya . 
Kujutjelwa ngekwemitsetfo kuvimbele bafati kufinyelela kukokubili umhlaba netinsita tetimali kutsi titfutfukisiwe . 
Kuhlanganiswa kweKuniketwa kweTinsita kuNdzawo ngayinye yeKulawula . 
Litiko Letemfundvo lesifundza nalo lakhe idathabhesi lebanti ngasinye sikolo endzaweni yamasipalati , ligcamisa tidzingo letibocalangaye kusikolo ngesikolo . 
Lokucuketfwe eMaminithini eSekhula kufanele kutsi kwatiswe tonkhe tikhulu letifanele kanye netisebenti kusikhungo sakho ngaphandle kwekubambeleleka . 
Esikhundleni saloko , balawula imitsetfo Yemisebenti yaHulumende . 
Lwati lwekucala lolusetjentiswe kuLoluhlelo Lwelisu lususelwa kutinombolo letitfolwe kumnyakatimali lowandvulelako , kepha emathagethi angemphela abuka kusebenta lokuvamile kusikhatsi sekubuka lesiyiminyaka lemitsatfu . 
Uma ngabe olwatiso lwalesitolo alutfolakali ngalendlela ngelilanga tsite , lugcinwa ezingeni leligatja kantsi lukhishwa nakuphindze kutfolakala litfuba . 
Lesikhatsi sesivumelwano kutawuba minyaka lemibili kusukela ngalelilanga lekuniketwe ngalo ngaphandle kwekutsi lesigaba siyasebenta . 
Ngalokufanele-ke , letindlela tisungula tigci tekufinyelela letahlukene . 
Tindleko tekuhlela kwendluliselwa kwetimali letinjalo kusuka encenyeni yinye yalelive tiye kulelinye kutawengeta lomunye umtfwalo futsi kungenteka kungakhoneki kunakekela kuba sebaleni . 
Simo : Imfihlo yekuhweba beyisetjentiswa nangesikhatsi sasendvulo kuvikela lwati lwendzabuko futsi ecinisweni iyindlela yendzabuko yekwendlulisela kulabanye lwati loluyimfihlo . 
Lofake sicelo sethenda lophumelele uba ngusonkontileka bese kutsi tidzingo talethenda tiba inkontileka . 
Ifenisha nemathulusi lalahlwe ngenca yemibandzela ngaphandle kwekwatisa Baphatsi Bekusetjentiswa Kwemphahla . 
Lihhovisi laDG liniketa buholi kanye ngenkhomba yekuphatsa lesebenta kahle , ngemphumelelo futsi ngendlela lecinile yekonga kulelitiko . 
Ematiko lamanyenti ahulumende benta imiklamo yekwakha ngaphandle kwekulandzela tindlela letikahle tesimondzawo . 
Kucinisekisa kubonakala , kuphendvula kanye nemigca lefanele yekutiphendvulela kutindzaba tetimali tahulumende kanye netimali tamasipalati kanye netindzawo tamasipalati ; 
Litiko selicale kuba nenshisakalo letsite kulokwentekako kuwo onkhe emabanga . 
Litiko Letekulima , Emahlatsi Nekudvweba , ngako-ke , alitsatsi licala lelingahle libe khona ngenca yekusebentisa lolwatiso . 
Lamaphuzu lalandzelako entelwe kuniketa indlela . 
Ngendlela lefanako onkhe ematiko kudzingeke kutsi ahlole tindlela tekwandzisa imitfombo yawo yemali lengenako futsi nesidzingo lesincane sitawucinisekisa kutsi kubuyeketwa kwemanani emali lengenako kuyatfolakala . 
Kutsi lesidzingo lesi kutawuhlangabetwana kanjani naso esikhatsini lesitako kusime kakhulu endleleni lekuniketwa ngayo temfundvo eNingizimu Afrika , kuleminyaka letako , nasekwemukelweni kwayo ngalokubanti . 
Nanoma kunetimphumelelo letibonakalako , kunebufakazi lobucinile bekutsi kuyachubeka futsi kuyandza konakaliswa kwesimondzawo . 
Lawo mathenda kutawubukwana nawo ngekuya kwesimo . 
Sikhatsi lesishiwo kumadokhumente enkontileka sekwenta sento lesitsite emva kwekuba satiso sesikhishiwe , sitawubalwa ngelusuku lokwabekwa ngalo lesatiso . 
Iphrofayili yekusebenta iyinkhomba yekhwalithi yebasebenti . 
Liphayiphi lelikhulukati liyadzingeka kuhambisa emanti kusuka eTugela . 
Tinhlelo temfundvo yetemphilo lesisekelo tiniketa emavolontiya lasuka kumiphakatsi yendzawo litfuba lekutfutfukisa lwatisisekelo lekunakekela-ngetemphilo . 
Kusebenta kwemavalufu kungabanga futsi imitselela lemikhulu yesikhashana futsi , kube nemphumelela , wekuphuma ngemfutfo kwesicindzetelo . 
Bangabakhohlisa labanye bantfu ngalesinye sikhatsi , kodvwa angeke babakhohlise bonkhe bantfu ngaso sonkhe sikhatsi . 
ILAB kwanyalo isebentisana kuluhlelo lolukhona lwekuniketa tinsita temtsetfo ngekuhambisana nemtsetfosisekelo wayo . 
Sisindvo lesidzingekile semakholamu siyafakwa kulamaphayiphi lagcwaliswe ngemoya ngembi kwalomsebenti wekudvonsa . 
Ucelwa kutsi wati kutsi ngenca yemanani lamakhulu eticelo letitfoliwe , ticelo angeke temukelwe , nanoma kunjalo , bafakiticelo labahlungiwe kuphela labatawatiswa ngemphumela 
Bantfu lebatselelekile kumele bagcugcutelwe kutsatsa tinyatselo letifanelekile kuvimba kudlulisela lokutseleleka , njenge kugcoka emakhondomu nabasecansini noma banga munyisi bantfwababo . 
Lekunconywa nekudvunyiswa kungiko kulinyenti letihlwele ekuteni emidlalweni leminyenti . 
Kodvwa , letinye timakethe letivelako , setivuke masinyane kunaletinye futsi tisesimeni lesincono sekuzuza ekubuyeleni esimeni kwemhlaba lokusacala . 
Emaphakheji aloluhlobo atawuba yinzuzo lenkhulu kulelisubuciko letfu lekusebenta . 
Ngalenye indlela , kutawubaluleka kakhulu kumave esigodzini kutsi agcine kusimama kanye nekuniketa simondzawo lesivumako mayelana nekukhula kwemnotfo kanye nalokunye kusisa kwangaphandle . 
Kusetjentiswa kwetimali temakethe kwelekelela tibonelelo tahulumende netimali letikhokhelwa basebentisi ekuniketweni kwetinsita kutfutfuke kancono . 
Kulawulwa kweTigodzi : Tinsita tekuhlela nekuhlelembisa , kulawula tisebenti nekuhlela timali , kuncuma ngetindlela netinchubo kanye nekusebentisa kulawula kwesigodzi . 
Loku kufanele kukhulule tinsita kuleSikhwama kwenta ncono imiklamo yekwetfulwa kwetinsita naletisemtsetfweni . 
Kucinisekisa kugcinwa kahle kwemphahla lengasasebenti nalenganakwa kulendzawo yekulahla lekhonjiwe ngekuhambisana netindlela letivunyelwe tekulahla imphahla , tinchubomgomo netinkhombandlela tenchubo . 
Umtsamo webaholi bemncintiswano nawo utawuciniswa kufaka tisombululo ebadlalini labahamba embili kanye netimakethe tabomadlayedvwa , kuzuzisa basebentisi netimboni . 
Loku kukhombisa lizinga lekusebentisa lokuphansi kwekuphatfwa lokucondzile kweluhlaka lwavelonkhe . 
Tiphatsimandla tendzawo nato titsatfwa njengebakhiciti bemfucuta , ngoba indzawo yekuhlala , yekutsengisela kanye nemfucuta yasetimbonini ikhicitwa endzaweni lelawulwa ngibo . 
Kute kutsi kube nekuchumana emkhatsini wemakhomishini , kutawusungulwa iwebhusayithi . 
Lizinga lekutibophelela nekutinikela lengikubonile ngesikhatsi sivakashela tikolwa kungiyengile kutsi ngekwesekelwa lokwanele , kulikusasa lelisedvute , sifundza setfu sitawuhlonishelwa ikhwalithi lesetulu yemfundvo kanye nemikhicito letayikhipha . 
Kumele tikhone kukhutsata kutimbandzakanya kanye nelubikomuva futsi loluvela kubafakisandla labanyenti ; 
Letinye timphawu telikhadi lekukhokha imali noma lesikweledi ( sibonelo , emamicrochips ) tingaba matima kakhulu kutikopa nekubuye utihlanganise tibe likhadi lelikotjiwe kantsi ungadzinga kutfola lwati lwebuchwepheshe lolukhetsekile kanye netinsita . 
Imitsetfo iyephulwa ngaphandle kwekunaka imitselela yetento tetfu kutitukulwane takusasa . 
Loluhlelo lwetinsita tekutfutsa bantfu luyachubeka nekufaka sandla ekwenteni kancono lokuhlelwa kwetekutfutsa esifundzeni kutekutfutfukisa kwekusebenta netinsitanchanti kute kutfolakale kuhlanganiswa , kuphepha , kutsembeka nekusimama kweluhlelo lwetekutfutsa lolufaka ekhatsi konkhe nalolucubile lwekuhambisa bantfu . 
Ngetulu kwaloko , isebenta njengemhlahlandlela locinile weluphakelo lwebhajethi wekulawula kugcogca kwetimali kwematiko nencitfomali . 
Lokunyenti kwalokukhicitwe e-Afrika kusetjentiswa ngale kwalelivekati . 
Likhono lekuchumana nebantfu bemasiko lehlukile nakumazinga enhlangano . 
Sibonelo , emachibi langaselwandle angakhombisa njenganelizinga lelibi ngenca yekuba nelizinga lelisetulu kakhulu lasawoti wemvelo . 
Lisu lichaza indlela yenhlangano neyekusebenta , kugcila , imitfombolusito nanoma nguwaphi lamanye emalunga latawusetjentiselwa kuchuba lesento noma inchubomgomo ebhizinisini noma kuhulumende . 
Emavolontiya lehlwaywa aphindze aceceshwa kutsi achubeke nalenchubo . 
Lotsintsekako ngamunye unelilungelo lekuletsa bufakazi futsi ente tetfulo tekuphikisa ngekwesekela sikhalo sakhe . 
Imphahla lengeke ilandzelelwe kuleminyaka lemitsatfu lendlulile seyikhetfwe kutsi itsatfwe njengalevele ingasekho . 
Letinchubo tifaka ekhatsi kulawulwa kwemphahla yalemikhakha lelandzelako : 
Loluphenyo lucale lwabukana nelungenelelo lwemave emhlaba newasekhaya kuphela . 
Kwenta ncono indlela yekutfola telusito letiphutfumako nekwenta ncono ikhwalithi yetekunakekela nekuchumana phakatsi kwetisebenti telusito loluphutfumako nekulaliswa esibhedlela . 
Lwati lonalo kumikhicito kanye nemibiko leyinchubo yekushicilela itawuba lusito lolungetekile . 
Tilinganiso talesehlukaniso saletimakethe letincane letivuba tjwala ngekumelana naletivuba tjwala velonkhe tiyahluka . 
Kuhlola ematfuba ekulahlekelwa kucinisekisa kutsi tigulane letigula kakhulu , nome leto letingakhoni kuhamba ngalokuphelele , tibekwa etulu futsi tibonwa sisebenti setemphilo lesifanele kakhulu . 
Imiklamo lemcoka ifaka ekhatsi lelandzelako : 
Chaza , veta futsi wabe leminye futsi imibiko letengetelo yekugcina . 
Lamaklemu lanjalo bekavamile etindzaweni tasemakhaya futsi sekavele ahlanganisiwe . 
Kucashwa kuloku kutsibekile kulohhafu wekugcina weminyaka lelishumi leyengcile njengoba lemboni ishikashika nekubuyela emuva kwekuwa kwemnotfo . 
Lokuniketwa kwemiklomela lehambelana nekusebenta kahle yebaphatsi labasetulu nayo kukhulunywa ngayo ngekuhamba kwesikhatsi kulombiko . 
Timali lekufanele tikhokhelwe ngulabakolotako letitfolakele kutindleko letikhokhelwe , lomasipala utawuhlola kwekucala ngakunye kwekutsi bufakazi lobunemphumela wekuhluleka bukhona kumphahla yemali ngayinye , noma ngalokuhlangene kwemphahla yemali lengakabaluleki nayiyodvwa . 
Ngendlela yalo lubhaleke kanje : 
Lemali lengeneka ingabuya emitfonjeni leminyenti leyehlukene , kufaka ekhatsi selekelelomali sembuso , timali tetitjudeni ( imali yesikolwa ) kanye naleminye imitfombo leminyenti leshubile yangasense lesita ngetimali . 
Kwetsembeka : Sitinikeka ekuhlaleni njalo setsembekile kumagugu enhlangano yetfu kanye nakubalingani betfu ngekwemsebenti ngekhatsi kusimondzawo lesifanele . 
Lwati lwemcebo wemdzabu lubalulekile kubahloli bemhlaba kanye nebahleli bekusetjentiswa kwemhlaba kute kutsi kutsatfwe kahle tincumo letibhadlile mayelana nekusetjentiswa kwemhlaba . 
Ngaleso sizatfu , emave ase-Afrika eminyakeni leyengcile adlale indzima lebalulekile kulenchubo yentfutfuko . 
Kufezekiswa kwetinzuzo temnotfo kuvame kusetjentiswa njengesikhutsati lesimcoka ekufakweni kweticelo tekutfutfukisa indzawo kwangasese , futsi loku bekuliciniso ngalesicelo lesikhona manje . 
Emakhandidethi alomhlanganosikolwa afanele kutsi abe nenshisekelo yekudla kwesintfu futsi atawulindzeleka kutsi angabelani nje kuphela ngelwati lwawo nemalunga alomhlanganosikolwa kepha atawabelana ngelwati lalutfolile kulabo labasebenta nabo kanye nemaklayenti abo . 
Tindleko letimayelana nekulawulwa kwetintjalomali tifakwa njengetinsita letetfuliwe . 
Bafundzi labalandzela loluhlelo lwekufundza badzinga lulwimi kute bafinyelele futsi bakhone nekuchubekela embili kutemfundvo , kuchumana endzaweni yekusebenta , kanye nakutenhlalo , temnotfo kanye nekutimbandzakanya kutepolitiki . 
Liciniso lendzaba kutsi kungabikho kwekhwalithi ekuphakeleni kwetikole kwenta tsine sonkhe sibe tigcila . 
Simo lesetayelekile setimali letibhadalwako kufanele sintjintje . 
Nangabe inchubomgomo yakhe nenchubomgomo yavelonkhe ye-Gear angaba nelitfuba lekuphumelela , lekucina , licishe libe nesihluku , imfundziso yemnyakantsela kanye netetimali ifanalekile imphela , futsi ummango wetekuvikela uyakuvisisa loku . 
Ngako , sidzingo sekusungula tinhlelo tesigodzi tekubeka liso letikhona kumelana nalokugucugucuka lokubanti naso sigcizelelwe . 
Letinsayeya ticala ekugcineni kwalamachibi kuyofika ekufinyelelni kuwo ngaphandle kwemvume . 
Balahli bemfucuta kufanele bati ngemgomosisekelo weKunakekela Kwemsebenti , futsi lapho kufanele khona , tinhlelo letikhuluma ngeluhlobo lwemfucuta kufanele tisetjentiswe kulandzela imfucuta kusukela lapho isukele khona kuya lapho igcine ilahlwa khona . 
Kunaloko , silahlekelwa bantfu lababalulekile nabochwepheshe . 
Ngalokufanako kubaphatsi nelabaphetfwe kubovakala ngatsi yiMphala , nangabe sekutawusetjentiswa imodeli yekulawula kusebenta , wayitolo . 
Luhlaka lwetekuchumana lwemalunga emmango , letinye tinhlangano nematiko embuso . 
Macondzana Neluhlelo Lwendzawo Loluhlangene Lwetitfutsi , tinhlobo letetayeleke kakhulu tetitfutsi tebagibeli bemphakatsi endzaweni mabhasi nematekisi . 
Lenchubo yekuchumana emkhatsini kwematiko nasemkhatsini kwahulumende lebangelwe ngulendlela yemiphumela ibe sinyatselo lesikahle futsi inika seluleko lesicacile sekusebentisa inchubo yekwetfulwa kwetinsita . 
Khuluma nema-ejensi etekuhamba kwenta emalungiselelo kanye naleminye imicimbi . 
Leti tehlakalo Tekutfumba Kwebatali . 
Kutawubonakala ngemphumela kutsi lelive lingagucula ngemphumelelo loku lokuhle bube tinzuzo mbamba . 
Kusakata kwemisakato nabomabonakudze nako kuyasentjetiswa , ikakhulukati nakukhona tinsita noma imitamo lemisha lokumele isentjetiswe , njengeMtsetfo Wekulungisa , uMtsetfo Webudlova Basekhaya kanye neLidesika Lekululeka Bahlali emakhotho . 
Endzaweni tsite lekhashane yengcondvo yakhe , kwavela , emagama labhacile . 
Timali tetindlu setivetwa etimalini temalingena nekwehlukaniswa kwencitfo yetifundza , kukhulisa kutiphendvulela kwetifundza . 
Kunjalo , lokulandzisa kunga futsi kumele kuhlose kucacisa timo letehlukile letingaholela kulokubuka nganhlanye lokunjalo . 
Timakethe letitsengisa ibhiya taseJalimane tinebatsengi labagcizelela kumazinga laphakeme . 
Lokusabalalisa lokuphindzaphindzekako kuniketa luhlolo lwetinombolo tebungoti betibiketelo tesikweleti sendzawo lesekucaleni kweluhlatiyo , letingagcina tisite kucolisakala tiphakamiso tenchubomgomo yemali yahulumende . 
Iphosta kanye netincwadzitindzaba manje sekwemukelwa njengendlela lesheshako naleyongako yekwatisa tisebenti mayelana nemicimbi enhlanganweni . 
Emathulusi langakhaliphi noma langasasebenti lalahliwe noma lashatjalalisiwe ngaphandle kwekwatisa Baphatsi Bekusetjentiswa Kwemphahla . 
Litiko lente kwaba ncono kuphatfwa kwetindzaba tekucondziswa tigwegwe , lokwehlukahlukana kusuka kukunye kuya kulokunye . 
Liciniso lekutsi basebenti bendzawo bacuketse incenye lenkhulu yebantfu labangakashadi likhombisa sidzingo setikhungo ekukhibika letingakho ngalokwenele . 
Kungenteki nakunoma ngusiphi simo kutsi injini ibekwe ngaphansi kwemtimba waleyo moto . 
Litiko lisengakenti lutfo macondzana naloku . 
Kucinisekisa inchubo yeKulawulwa kweMphahla ngalokuyimphumelelo lehlangabetana nato tonkhe tidzingo teteMafa , tinchubo teKulawulwa kweMphahla lekhona kuleli tifanele kutsi tiphenywe . 
Inchubomgomo yeteMave emhlaba yekusebenta yentiwa ngekumiselwa kusimondzawo setasekhaya letinemandla , tesigodzi netepolitiki kanye netemnotfo . 
Lokwenta samave emhlaba kwetemfundvo lephakeme ngalokusisekelo esigabeni sesikhungo lapho hulumende udlala indzima yekusekela neyekuchuba . 
Kucashwa kwebahloli kusho kutsi inkantolo lehlala engcabanweni lembandzakanya umtsetfo wema-Islamu ingaba nelwati loludzingekako lekusombulula tingcabano letinjalo ngemphumelelo . 
Timvelancenye tisetjentiswa kuvimbela kuvuleleka kwentsengo yemasheya ngato tonkhe tikhatsi futsi ngaloko kusita kwehlisa litfuba lekulahlekelwa ngekwehla . 
Kufanele kube ngumuntfu lovulekile nalokhulumisekako lonemakhono lamahle ekuchumana . 
Nanoma kwehla kwelinani kwamukelwa , linani lisetulu kakhulu , kantsi nesimo sivumela kungenelela . 
Kuletinye tehlakalo , lesikhungo lesiphele nganhlanye besite tisekelo , tibondza letitjekile , imigodzi yekubuka imisele ngaphansi kwemhlabatsi lembiwe emkhatsini wesakhiwo njll . 
Loluhlelo luhlukile kulokwake kwacalwa ngaphambilini ngekutsi yakhelwe ekufakeni sandla kwemphakatsi nekuhlela . 
Lamanye ematheknoloji lamukelekile langasetjentiswa kulungisa wonkhe noma incenye yemgudvu wemfucuta lenekutsatselana kufaka kushiswa kwayo , kubulala ngemakhemikhali , kutentakalela kanye netheknoloji yemicroweyivi . 
Batfuli Tinsita kufanele batfolakala kutsi bacale ngalomklamo ngekushesha ngemuva kwekutfola li-oda . 
Tekutfutsa ngesitimela ngalokungakatsembeki , longabambelela kuko kwenta labo labatfumela umtfwalo bawuyise etimotweni , nalokungasebenti kahle kumachweba lamanyenti aseNingizimu Afrika akwentiwa kungabi netinsitanchanti kodvwa kubuye kuhambisane kuphatsa lesekundlulele sikhatsi netindlela tekusebenta . 
Tinsita tekudrila nyalo tilawulwa ngekweMtsetfo Wetekulima Nemitfombolusito Wetekugcina . 
Lenye intfo ledzingeka phambili bekukutsi umuntfu ngamunye kuleligumbi kufanele ative enetsetekile lokungenani kuvisisana namunye kulemikhakha lena . 
Tigitjelwa naletinye tinsita kufuneka tiphakelwe kute tisebente kelentfutfuko yetindlu letihlakatekile , lokwenta kube nekukhula kwetindleko kwesikhatsi lesidze . 
Tinsita teliHholivisi laNdvunankhulu tisitwa ngetimali ngesabelo sesibonelelo lesingenamibandzela . 
Loku kutawufezwa ngekusebentisa letinhlelo tekwenta letilandzelako : 
Lifutse lekuhamba kwalemphahla kutemnotfo wesifundza likhulu kakhulu kuko kokubili mayelana nemali lengenako nemonakalo lowenteka kulenethiwekhi yemigwaco yesifundza . 
Emabhontjisi anephrotheyini yesilimo lesinemphilo , ifolathi kanye netivikelo letilwa netifo . 
Ngekweswelakala kwelwati lwebasebenti betindlu besifundza , lwati lwebasebenti kubomasipala alunamandla ekwenta umsebenti wawo ekutfutfukisweni kwetindlu , kunabomasipala labambalwa labangekhatsi e-EC labanemayunithi lasebentako noma lanebasebenti labenele . 
Kusetjentiswa kwemkhakha wangasese ngulabalimele ngengoti kwandzile kuleminyaka yakamuva futsi konkhe kuncephetelisa lokubhadalelwe tindleko tekwelashwa kwesikhatsi lesitako tibalwe ngemanani labhadaliswa tibhedlela tangasese kanye nebatfulitinsita labanakekela ngetemphilo . 
Loku kutibophelela kunkampani ngekutikhetsela kuBEE kantsi kungenteka kungasetjentiswa ngetinjongo tekukala simo semkhakha weBEE , konga ngetinhloso teluhlolo langekhatsi . 
Akukho lapho loku kucaca khona kahle kwengca ekwabiweni kwetinsita letisisekelo . 
Ngekuphucula kuchumana kwesigodzi ngaletindzawo , kuhamba kwetimoto etigodzini kungaphakanyiswa ekuhambeni kuletindzawo . 
Tinkhokhelo temali yetekucasha letentiwe ngesikhatsi sekukhipha umbiko tivetwa njengemali lesetjentiswa yinkampani kugcina imphahla yayo isesimeni etitatimendeni tekusebenta kwemali ngelusuku lwenkhokhelo . 
Lesikimu sikhulisa sakhiwo setindlu netinhlobo tetimo ngekuvumela emakhaya asemakhaya kutsi ahlanganyele ekuhleleni , kucamba simo nekwakhiwa kwemayunithi etindlu ngekusebentisa tintfo tekwakha letisemtsetfweni . 
Etindzaweni tasemadolobheni , indleko yetinsita tangekhatsi kanye nethiwekhi yemaphayiphi lahambisa emanti ngekhatsi kwemincele yelilokishi ivame kutsatfwa njengencenye yetindleko tentfutfuko yalendzawo . 
Sebentisa inchubo yentfutfuko yekusebenta lechubekako . 
Ungatsatsa buciko bakhe lobukahle bekulwa bese ubusebentisela kutizuzisa . 
Kusweleka kwemakhono ladzingwa Temafa , njengekuphatsa emabhukutimali kanye netemnotfo , kuyachubeka nekuba yinsayeya . 
Letinye tinkampani letitsite tingafisa kukhetsa Lusuku lweKumiswa lelingesilo lusuku lwekucala kusebenta kwalaMakhodi , kepha lusuku lwaphambilini . 
Lenye futsi inhloso yaloluphawu kukhicita bafundzi labatawufundza imphilo yabo yonkhe ngetiyoloji labahlomiselwe kuphakamisa futsi baphikisane ngetinkhinga letikhona kulesikhatsi kusimo sase-Afrika . 
Kuhluleka kuhambisana nalomtsetfo kungaholela ekutseni lekwetfula kutsatseke kutsi kuyasilela . 
Kuhlela : Umfundzi uhlola konkhe lakubhalile kute ahlole futsi alungise tinhlangotsi letifanana nesipelingi , timphawu tekubhala kanye neluhlelo , kanye nje nekuhleleka jikelele kanye nekuhambelane nesihloko . 
Imbadalo yekusebenta ikhule ngoba kunesidzingo lesikhulu sekutfutfukisa tekuchumana nekukhulisa imbadalo lemiselwe kusebentisa njalo . 
Gcogca , uhlatiye , uhlele futsi uhlole lwati ngekubuka emaphuzu tinhlangotsi tonkhe . 
Kuto tonkhe timo , kufanele kuvunyelwe sikhatsi lesincane selihora sekuvakashelwa inyanga ngayinye . 
Kuntjintja ngekwetikhungo emuva kweminyaka lelishumi yentsandvo yelinyenti kusele kuyinsayeya etikhungweni letinyenti tembuso kanye nekubusa . 
Luhla lwemigomo yekutiphatsa kwamasipala lolutfutfukisiwe luyatfolakala nyalo . 
Nanoma kunjalo , bantfu labaphuyile basahlupheka kantsi abazuzi ngco emisebentini yekukhula kwemnotfo . 
I-PC luhlelo lolutibambela ngekwalo loluvumela hulumende wavelonkhe newesifundza , kanye nebalingani bemkhandlu lotimele , kutsi batfole tindlela letinsha tekusebenta nahulumende wasekhaya . 
Kube loko bekunjalo , umuntfu bekangamlindzela kutsi atjele inkantolo kutsi , ngalesizatfu lesi , lelisi beyingasebenti . 
Indlela yetindizamshini letfutfuke kahle ledvute neBhabutini isandza kuvulelwa ummango . 
Lesichibelo sendlulisela lamalungelo nasemashekeni langandluliseleki kulomunye . 
Sekela luklayo lweMhlaba weMbuso kanye netinsita Tekulungisa kabusha Umhlaba . 
Kuphatfwa kwemali kubencono emkhatsini weluhledlwane kantsi letinye tibhedlela titfole titifiketi tekubonwa tematiko ngekwenta ncono ngalokubalulekile ngekuya ngekuhambisana ngekwetetimali nekuphatfwa kwekutsengwa kwemphahla . 
Luhlelo Lwekwesekela labakhulile luhlose kuniketa imidlalo yekuphila kahle kutfutfukisa sitayela sekuphila lesinemphilo . 
Kunika lusito kutsi inchubo yekuhlela ingentiwa njani . 
Kushatjwa liphoyisa tsite lelibala lelimhlophe kwamshiya nesigubhu sendlebe lesibhamukile . 
Ndvuna kufanele afake sabelomali semkhandlu kusabelomali sakhe semnyaka lesiletfwe litiko kutsi sitfole imvumo ePhalamende . 
Kutawunakwa tikhungo temtsetfo letisolwa ngekusabalalisa tidzakamiva letinebungoti nangetulu letilalisa imiva . 
Lekhomishini kufanele ifake ekhatsi baphakeli betinsita kute kucedzelwe lomsebenti ngalesikhashane lesincane . 
Kube netinzuzo letimcoka kulomsebenti lonje wekulawulwa kwemanti , lokufaka ekhatsi kukhula kwemikhicito yekudla neyagezi lophehlwa ngemanti . 
Kungako-ke tinchubomgomo tetfu titawubeka embili naku lokulandzelako : 
Cishe emkhatsini weNkhwekhweti , akukho lapho kungatfolakala khona emadokhumenti kunoma ngusiphi sikolo . 
Lesimo lesi asamukeleki nakancane ngulabo labasetikhundleni tekulawula baseSweden . 
Imali leniketwe sikole kuseseyimali yesikole , futsi sikole sinelilungelo lekwati kahle kutsi imali isetjentiswe njani . 
Emalungelo alahleka ngenca yekusetjentiswa kweMtsetfo Wetindzawo Telicembu . 
Peters washaywa ngemphama , wakhahlelwa , wafucelwa phasi esiyilweni wabuye futsi wahudvulelwa endzaweni yakhe . 
Lolu kuholela emijikeletweni yemazinga laphakeme nalaphasi lenta umonakalo lomkhulu ebantfwini labetayelekile , kuphila nekonga kwabo . 
Yekucala sisindvo sendzawo yekuhlala . 
Londvolota kuvikeleka kwemvelo kulo lonkhe lelive seliphelele . 
Kwekucala , kucinisekisa kutsi tinsita letanele tikhona kutsi hulumende ahlangabetane nekutibophelela kwakhe ekusiteni sive , nekuniketa kusekela umnotfo njengobe uchubekela esigabeni sawo sekukhula lesilandzelako . 
Kugcila ngalokukhetsekile ekwehliseni kushona kubomake nebantfwana ngekusebentisana netinsita tekubeleka . 
Emazinga laphansi kakhulu etinsita angaveta kwesaba lokuncane kunemazinga lahlulekile etinsita letisezingeni lelisetulu . 
Ekufuneni kwakha bulingani nemkhakha wangasese nekufaka linyenti lelusiso lwangasese , kufanele kubukwe emalunga lahlukahlukene . 
Intfutfuko lesimeme isho kutsatsa umbono lobuka tinhlangotsi tonkhe tekumelelana kwekuhlobana kwemphakatsi webantfu kanye nesimondzawo semvelo . 
Inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze iyanikwa kubhala phasi luhlelokusebenta lwangcondvomshini , kancane kancane , kusamba semazingagugu lemphahla longasilindzela ekugcineni nayicitfwa . 
Njengobe sengiphetsa , ngibonga kakhulu futsi angati ngitsini ngekwesekelwa lokungangelwandle lengikutfolile kuvela eNingizimu Afrika kubantfu beminyaka ngekwehlukana , buhlanga , lizinga lemphilo kanye nebulili . 
Tindzawo tahlelwa kutsi tibe dvute netikolwa temabanga laphansi kute kutsi tinakwe libanga R emabaleni esikolwa . 
Lomnyaka timali lobuyeketwako ngumnyaka timali wekugcina kulethemu yalomkhandlu lokhona nyalo ; ngako-ke kubalulekile kwekutsi lelekwentiwe nekusebenta kwalethemu lendlulile kukhonjiswe ngekwemphumelelo . 
Lokubonakala kusalela emuva kwatisa kutsi emadolobhakati , labakhelene , takhiwo kanye netindzawo letivulekile tingadvwetjwa kutsi tiphephe kancono . 
Emakomidi eLucwaningomabhuku akhiwe ngemalunga latimele lakhetfwe emkhakheni lotimele . 
Uma kwentiwa sincumo sekwenteka kwemibiko futsi nekugcogcwa kwedatha , buka : 
Kubonakala sengatsi kunemibuto mayelana neligunya lelibeka imikhawulo ekusetjentisweni kahle kwelucwaningomabhuku lwangekhatsi ekulandzeleleni leto tibonelelo . 
Bengingati kutsi kwentekani enhloko yami kantsi labantfu beta endlini yami batongincenga kutsi ngibuye kulomhlangano . 
Kwanyalo , baphakeli tinsita lababhidela lethenda batfule tiphakamiso tabo kuKomiti Yekuhlola Ithenda . 
Ngalokuphambene , kunebufakazi bekwandza kwemazinga ekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kuletinye tindzawo . 
Lomtsetfosivivinyo ubeka kutibophelela kumbuso kutsi wente lenchubo . 
Shano inhloso yemsebenti lotsintsa lokugeleta kwendlela yemanti . 
Ucelwa kutsi ucaphele kutsi ngenca yelinani lelikhulu leticelo letilindzelekile , ngeke kushiwo kutsi ticelo titfoliwe . 
Bungoti Bemazinga Entalo : Njengoba lomasipala unetitfo letinentalo lebalulekile , imali lengenako kulenhlangano nekungena kwemali lengukheshi kweyame kakhulu kutingucuko ngemazinga entalo lesemakethe . 
Ngekuba khona kwetitjalo letinyenti kunetinhlobonhlobo letahlukene tekhwalithi lekhicitwako . 
Uma tabelo tehliswa , ngako ticiniseko tekuniketa lokudzingekako kumele tikhuliswe . 
Tindzawo letinemifula , ematje netitjalo letiyimvelo kufanele tinakisiswe kantsi , uma kungenteka , tihlanganiswe ngemphumelelo nangekucaphela kuletakhiwo . 
Inkhomba isita ekutfoleni emazinga leyame-kumakhono emiphakatsi yasemaphandleni kutfutfukisa simo sawo senhlalo-mnotfo . 
Lishadi lema-akhawunti lifaka ekhatsi futsi luhambisana ngekungagucuki nekufaka sabelomali kumkhakha lotsite . 
I-USA yaba yekucala kusebentisa indlelakwenta " iWhole Effluent Toxicity " ( iWET )  . 
Emave lasetulu lasihlanu lanelinani lelisetulu lebabanjwa e-Afrika ngulawa ( ngeluhlu lolwehlako ) yiSeychelles , iRwanda , iSwatini , iNingizimu Afrika neBotsawana . 
Kunetinsolo letimatima tekungatiphatsi ngendlela yebuchwephesha letentiwe letibange noma lebetingahle tibange kutsi simo sibhedze lobo busuku . 
Lokufakwa kufikela manje kubonakala kuyintfo lekahle njengobe timphendvulo letivela kulabo labaceceshwako titihle . 
Inchubo yetimvilopho letimbili ngeke yentiwe . 
Tikhatsi letihlala ngato tiyehluka sigodzi nesigodzi kantsi linyenti lalamacala asenkhantolo alalelwa ntsambama phakatsi neliviki . 
Umphatsi Wentfutfuko Yemnotfo Wendzawo uyichazile injongo yalokuvakasha njengentfo leyakhiwe yaba netincenye letintsatfu . 
Kuleminyaka lelishumi leyengcile lokuzuzwe ngemali yentsela legcogciwe kulokukhula kwemnotfo nekuphatfwa kwemali legcogciwe lokuncono kwente umehluko kulokukhula kwencitfomali kwesive lokukhona . 
Lawula kucutjungulwa kweticelo tetjwala kanye netemabhizinisi . 
Umkhandlu Lophetse waseFreyistata ubone indzima lebalulekile ledlalwa ngumkhakha weteBucwepheshe beLwatiso LweTekuchumana ( i-ICT ) ekutfutfukiseni ummango . 
Lelitiko liphindze futsi lenta luhlolo lwekusebenta kwalo mayelana nekulinganisa loluhlaka kute kutsi likhone kwenta kahle umsebenti walo . 
Uyavuma kutsi , kutehlakalo letinjena , angeke ufune inkhokhelo Kutemafa aVelonkhe , nome letinye tiphatsimandla talelihhovisi , titfunywa nome tisebenti mayelana nesicelo sakho nome kulahlekelwa lokubangwe nguloku ; 
Uma umsebentisi angatfoli imphendvulo ngesikhatsi tsite lesifanelekile , umsebentisi kufuneka alandzelele abute ku-GCIS . 
Kwakhiwa kwemiphakatsi lehlalisanako , lenakekelako nalesimeme kutawuphutfumisa kukhula kwemnotfo kanye nekugucula umnotfo ekwakheni umsebenti lomuhle kanye nemisebenti labaphila ngayo lesimeme . 
Lelitiko lati kahle futsi litinikele ekucinisekiseni kutsi umsebenti wekunikwa kwetindzawo tekuhlala uhlangabetana netidzingo tebatsengi babo tekusebenta , lokutawentiwa netenhlalo . 
Khombisa ngalokukhanyako indzima yeLihhovisi Lemklamo . 
Tinhlelo letikhetsekile tekuphendvula letibukete tento letinebungoti kutsi tisetjentisiwe . 
Bafakiticelo bayaboniswa kwekutsi umtfwalo usemahlombe abo kukhombisa kutsi bayahlangabetana netidzingo letichaziwe kulesikhundla . 
Kodvwa labanye bantfu bacala kukhombisa timphawu ngekushesha ngemuva kwekutseleleka . 
Timali titawuniketwa kulesikhatsi lesifishane nalesisemkhatsini kucala kusebenta noma kulungisa letinkhinga letisilele " letikhombisa kulungela kusebenta " letihambisana naletinhlangano . 
Loku amange kuphocelelwe letingucuko letidzingekako tesimo setenhlalo kutemnotfo kwentela kushintja bhasikidi walokutfumela emaveni angaphandle . 
Kubhala nekwetfula lubalo lwanjalo ngenyanga . 
Emazinga emfundvo emawadini lasemakhaya aphasi kakhulu . 
Kuvikela imfucuta kanye nekunciphisa kusho imisebenti letsetfwe ngumkhiciti wemfucuta kutsi ehlise kwakheka kwemfucuta kumtfombo wayo noma kusebentisa indlela yekuvuselela kabusha kwangekhatsi . 
Akuvakali lokutsi kungaba netincetu letimbili temtsetfo letikhuluma ngetinchubo letihlukene nemalungelo ebantfu labahlala emapulazini . 
Sicatululo saleLitiko kulwa nemalariya , siseme njalo . 
Kodvwa , esikhatsini lesidze , kulindzeleke kutsi kukhula kwentsela kutawudzingeka . 
Linani lebuhlobo lelisunguliwe nemacembu etemdlalo ngemnyaka . 
Kuniketwa kwekubhalisa , njengoba kusekelwe nguMtsetfo , kusho kutsi umbhalisi unika sikhungo ligunya lelisemtsetfweni lekuniketa tinhlelo temfunvo lephakeme kanye nekuklomelisa ngeticu temfundvo lephakeme . 
Kuphikisana naloku , uma live litfutfuka nemiholo ikhula , tinzuzo talo leticatsaniswako tikhuphula emakhono netikali tethekhinoloji . 
Umtukulu wami bekangenandzaba kuko konkhe ; amange abonise timphawu tekutsikameteka . 
Kungako kubalulekile kutsi batali babhalise bantfwana babo ngalesikhatsi kuvimbela tinsayeya letivela nekubhalisa sekuhambe sikhatsi ngaBhimbidvwane . 
Ngabe litiko lilwetfulile yini Luhlelo Lwekusita Tisebenti nome Luhlelo Lwekukhutsata Temphilo lwetisebenti takho ? 
Futsi ngebantfu labasebentisa emanti lamanyenti , Hulumende utsi embikweni wakhe , ngemakhaya kwengca emabhizinisi , kodvwa phambilini bekumabhizinisi labesebentisa emanti kwengca emakhaya . 
Lokundluliswa kwetimali kutsatfwa kutitatimende tetimali njengetindleko ngalesikhatsi lapho timo tenta kutsi kundluliswa kwetimali kwenteke . 
Imitsi yekubulala likhula yemvelo ilicembu lelihlukile lemakhemikhali langasiwo emvelo lasetjentiswa kulawula kukhula kwetitjalo letitsatfwa njengelikhula . 
Kuyatiswa kutsi Mengameli uwuvumile loMtsetfo lolandzelako , lokhishelwe lwatiso lolutayelekile : 
Ikhrekingi iphindze futsi iholele ekukhiciteni emahayidrokhabhoni lanemabhodi lamabili nome lamatsatfu . 
Leligumbi leliLawula Timali litawenta kuhlola lilandzelele kwentela kuciniseka kutsi tinyatselo tekulungisa tiyalandzelwa ngulamagatja . 
Lamacembu ayavumelana kutsi lifomu lemtselo kuphela lelifanele kutsi libukwe kute kutsi kuncunywe umbuto wekucala . 
Ngesikhatsi lesifanako , bekunenshisakalo yemsisi levuselelekile encenyeni yebadlali bangaphandle . 
Sakhiwo kufanele sisebentise inchubomgomo " yalosebentisako uyakhokhela " ngendlela lefanele . 
Uma umsebentisi afuna lwatiso lolutsite ku-GCIS lolumayelana netinsita tayo noma nalokucuketfwe yiwebhusayithi yayo , ilinki ye-'feedback' ingasetjentiswa . 
Bekasolo alilunga lelibalulekile lekomidi yetfu sikhatsi lesidze futsi siyijabulele imibono yakhe ephephabhukwini . 
Sigodzi singumfakigalelo lomncane kepha sitawuba ngumhlukunyetwa lomkhulu ngenca yekutsi yekuba sengotini kakhulu kwendzawo lenemhlaba logedvukile . 
Tihlahla lotihlanyelele ngekwakho titinhlobo tetitjalo letikhona letingasakaka endzaweni yemhlaba . 
Inkampani ihlala isekela bantfu bayo emitameni yenkhundla yemidlalo . 
Kumnandzi kuhlala sibona buso lobusha etikhungweni tetfu . 
I-DP itawunikwa sitfunywa sinye salomphelo . 
Kwentiwa ncono kwesimo sekudla lokunemsoco lokuhloswe kwengeta kudla lokunemsoco nalokuniketa emandla . 
Tikolo tinetikhatsi letiniketiwe tekusebentisa emini , emacembu etemidlalo angasebentisa letinsita ntsambama kakhulu . 
Kwandzisa idayamitha yeliphayiphi lelimcoka , yincenye lebalulekile ekuncumeni tindleko kanye nekusebenta kwelidamu lelilawulwako lekundlulisa noma kugcina lelikhafulela elwandle , kuncike kuloko lokufunekako lokuchazwe kabanti lokwahlukahlukene . 
Simo semsebenti wemtsetfosisekelo kumbuso sikumalungelo nemagugu eMtstefosisekelo wetfu . 
Kutfutfukisa imihlahlandlela noma letinte tindlela tekusebenta taHulumende wasekhaya kulokuhlanganiswa kwekukhatsateka ngetemvelo kuTinhlelo Tekutfutfukisa Letihlangene kanye neTinhloso Tekutfutfukiswa kweMhlaba . 
Kubhalwe kwababanti ngalwanele kwakha indzima leyanele yetinchubomgomo letihlukene nemitamo lekufanele isungulwe kufinyelela kuleto tinjongo . 
Emabhodi emanti ahluka kakhulu ngebukhulu futsi mayelana nemisebenti yawo , ngekuhlukahlukana kwemakhasimende , ngesisekelo semalingena nangemandla emakhono . 
Inchubomgomo itawuphenya ibeke ngendlela tindzawo letikhona nentfutfuko lecuketfwe kunekwakheka kwe-ejensi lensha . 
Leticelonkhokhelo kumele tibe ngito mbamba futsi tihambisane nebufakazi bekwentiwa kwemsebenti . 
Lodokotela weluleka kutsi tisebenti tivakashele bodokotela . 
Letinkinga kanye netinsayeya letilandzelako tingaba nemtselela kuhulumende : 
Ngalesizatfu lesi , Lengcungcutsela yaseHague lemayelana Nemtsetfo Wangasese Wemave ngemave itsatsa tinyatselo kukhutsata lamanye emave kutsi acabange kuba yincenye ngaphasi kwaleSivumelwano . 
Umsakato wendzawo nemaphephandzaba bebasetjentiswa kanyenti kubita labatsintsekako kutsi baye emahhovisi asetigodzini noma bahlangane etindzaweni tangakubo lapho bekufanele basitwe khona ekugcwaliseni emafomu eticelo . 
Letinye tidzakamiva letilutsanako kufana neheroyni titsatfwa ngemijovo . 
Litiko leTemfundvo libuketane netinsita tetemfundvo kantsi litama kwenta kancono tinsita tetemfundvo . 
I-ejensi ikhokhelwa ngetimali letindluliswa nguhulumende kanye netimali tekusekela letibuya kutekusakata kanye netetindzaba tekuphrinta . 
Lapho loku kungenteka kungasebenti kahle , kwakhiwe indzawo lengaba nemandla ekutsi letindzaba tibukwe ngendlela yenchubo leyakhiwe . 
Betimali teMbuso , nematiko eSayensi neTheknoloji Nekutfutfukiswa Kwemabhizinisi Lasafufusa , kutawakhiwa lesikhungo . 
Kuphishanekela lenhloso , kubalulekile kudala sakhiwo senhlangano lesitawenta kube lula kwakha timali tekusekelwa kumkhakha wembuso newangasese . 
Ngaphandle nangabe kunekuhlukubetwa kwenchubo , kukhishwa kwetincwadzi letivumela kusesha kanye nekutsatfwa kwetincwadzi letitfolakalako ngaloko vele kuyincenye lemcoka , futsi ledzingeka , ekulweni nebugebengu lokusebenta kahle kakhulu . 
Lengucuko ifuna kutsi kube nekuntjintja lokusuka emikhakheni lekhicita kancane kuye kumikhakhakha lekhicita kakhulu , lokuyintfo lemcoka ekukhutsateni kukhicita kanye nekucudzelana kweminotfo yase-Afrika kumnotfo wemhlaba wonkhe loweyame ekwatini . 
I-PAYE ngumtselo lodvoswa bacashi emholweni wetisebenti ; loku kucinisekisa kutsi sikweleti semtselo wemholo wesisebenti ukhokhelwa ngendlela lechubekako , ngesikhatsi lesifananako naleso sekuhola . 
Lemakethe ifaka ekhatsi labo labacashiwe , labangakacashwa , kanye nebantfu labangakakhutsali ngekwemnotfo . 
Letinye takhiwonchanti letengetiwe letidzingekako kuniketa tinsita letentiwe ncono angeke titsatfwe njengencenye yetakhiwonchanti tesidzingo lesisisekelo . 
Sisebenti lesingaphumelela sitakwenta yonkhe imisebenti yebhodi yetincingo kanye naleminye imisebenti lehambisana nelihhovisi . 
Tonkhe tincenye letiyinsimbi titawufaswa ngemabhawodi nemawashela sekuvunyiwe . 
Kunaka lokubalulekile kwebhodi kuthemu lesemkhatsini kutawuba kukhulisa emandla etemagugu etekuvakasha eCastle of Good Hope kanye nekukhulisa kufinyeleleka kwencaba kumphakatsi wonkhana . 
Kutawuba netindlela letinsha tekwenta netebuchwepheshe kucinisekisa kusetjentiswa ngelikhono imitfombolusito yemanti kanye nekusungulwa kwemitfombolusito lemisha . 
Lusito ngako ke luyaniketwa kubantfu baseNingizimu Afrika labaphumelelako labatfumela lokutsengiswako ngaphandle kutsi betfule imikhicito yaseNingizimu Afrika etimakethe tangaphandle ngekutimbandzakanya kumibukiso lefanelekako yangaphandle ngendlela lengabiti kakhulu . 
Litiko leTemphilo linelilungelo lekunganiketi lokutsite kuluhlu lwemniningwane lapho khona ithenda ingafezekisi linani lentsengo lelinebuhle lobunyenti bekonga imali . 
Ikhalikhuletha yekubala usebenti seyentiwe futsi isita lemodeli kubala sibalo semahlandla ekuvakashela ekhaya langalawulwa ngelilanga linye kuhlanganiswe ngesibalo semnyaka . 
Imiphumela iyefana nalena leseluhlwini lolwendlulile . 
Lesigaba sibuye sifake ekhatsi timali letingakasetjentiswa letaniketwa emnyakeni timali munye tabese tiniketwa kuLitiko lelifanako kuleminyaka lelandzelako . 
Kuniketa tecwayiso tebuchwepheshe ekulawuleni imitfombolusito yetimali kutinsita temitsi . 
Lokwakheka nalokusetjentiswa kwalendlelasu yekubandzakanyeka nekubekwa kwemitsetfo lekumele itfotjelwe kubaluleke kakhulu kute kucinisekiswe kutsi kugcilwa kuletintfo letibalulekile nekutsi kubukwa kuphela tintfo letifanele netinkinga . 
Tikhungo tahulumende temfundvo lephakeme eNingizimu Afrika tivumelekile kuniketa tinhlelo tekufundza letimfishane letivunywe sikhungo kumave angaphandle , kuniketiwe kutsi lolokuniketwako kuvunywe mitsetfo lefanele kanye nebalingani lebasemaveni langaphandle . 
Lokumenyetelwa kuhlelwe ngetigaba letisihlanu : Singeniso , idatha netindlela , kufa lokubhalisiwe , imbangela yekufa , kanye nesifinyeto kanye netiphawulo tekugcina . 
Bafakiticelo bebahlose kutsi basebentiselamapulazi kutsi balime . 
Luhlelo lolwanele , lolunemphumelelo nalololula lwekuphatsa ikhwalithi lukhona futsi luvisiswa ngumakhi , umphatsi wemklamo nemtfutfukisi lapho tibopho tichazwe ngalokucacile naletibeka ligunya kumakhi kutsi azuze ikhwalithi ledzingekako ; 
Sicela utfumele satiso sakho kanye kuphela . 
Lemishikashika kulokuhlola iveta letimo tekusebenta kwangemphela ngendlela lesondzelene kakhulu . 
Kukholelwa ekutseni kufundza kwenteka ngekulingisela kanye nekuhlwaya tindlela letehlukene . 
Letigulane tinetimo letinkimbitekile kanye nekukhubateka ( ngalokugcwele ) kwesikhatsi lesidze letidzinga likhono lelizinga lelisetulu , bungcweti betimo tengcondvo kanye nesipiliyoni nekwesekela kwabosolwati bekwelapha kuyadzingeka . 
Lokuhambisana nekuphunyuka , kwehla lokukhulu kuyabonakala etigamekweni tekushaya nasekufeni lokungasiko kwemvelo . 
Kunganiketa kuvikeleka lokuhlangene kwemalimboleko yetindlu leniketwe ngemabhange emnotfo ngekuhambisana netisebenti letitsite teMkhandlu . 
Kugijima ngesivinini lesikhulu sekuyindlela yekuphila kubantfu baseNingizimu Afrika labanyenti . 
Letinyatselo letilandzelako letitawutsatfwa kuSEA kucocisenwe ngato kepha tichaziwe ngemniningwane lowengetiwe kulombhalo . 
Kwabiwa lokusebentako kwemphahla yeSikhwama kubekiwe kuthebula lelingentasi : 
Kwetfulwa kwendlela legcile kumiphumela ekubekeni liso ekwentiweni kwemsebenti kanye nekuhlola kuholele ekutseni hulumende abe nekushintja indlela lekasebenta ngayo . 
Lomtamo utawusita lenhlangano futsi ekususeni kuncika kakhulu kutisebenti letimbalwa letinemakhono leticeceshelwe imisebenti letsite . 
NgekweMtsetfo weTitfo teMuntfu , titfo temuntfu kufanele tishiswe kantsi ngenca yeluhlobo lenhlamba levame kuhamba nato , tebuchwepheshe letifana nekutentakalela kanye nekumicroweyiva imvama atikalungi . 
Loku , kahle kahle , konakalisa emandla alemboni ekunakekela , nome kufinyelela , iminotfo lemikhulu ngekonga etindlekweni kube kwandza umkhicito . 
I-RIDS iphakamisa kusungulwa kweSikhungo seteKuchudzelana leSihlelekile noma Timali teKusiswa , kusekela tindlela letinsha tekutfutfukisa sigodzi . 
Etindleleni letingenayo kahle inzuzo indleko yalebhizinisi lengakahleleki itawehluleka ngekusebentisa timoto letindzala , kwehlisa imiholo yebashayeli , kwehlisa futsi kakhulu tindleko tekunakekela , kanye nekwehlisa imali lefakwa ngetulu yetindleko nenzuzo kumniyo . 
Lokukufanele kutsi kuchumane nesabelomali kanye netinhlelo nekulawula imklamo kute kuhlolwe inchubekele embili kanye nelulawulo lwemsebenti . 
Lokungenela kwahulumende kulokwenta temfundvo lephakeme samave emhlaba kusisekelo semigomosisekelo netinkhombandlela , letakhiwe Kuloluhlaka Lwenchubomgomo Yavelonkhe , futsi hhayi ngekuhola ngco . 
Susa lookucuketfwe kwesigatjana bese ifaka lolokulandzelako : 
Inhloso yaloluhlelo kunika emadvodza nebafati labasebasha kucecesha emakhonweni omabili etandla newebubhizinisi . 
Ngekweluphawu Ningizimu Afrika , Hulumende utawuphindze asekele tekuchumana nekutsengiselana kumhlaba wonkhe . 
Linani lemaklayenti langeniswe emakhaya alabaluphele laphetfwe nguHulumende . 
Sinyatselo lesikhulu setisebenti eThekwini , Kuvuselela kabusha kwase-Tempo , akukabi yimphumelelo . 
Lendlela yeSWOT inganiketa lwati lolukhulu ekusebenteni kahle kwemasu lakhona kanye netinkhinga letibukene nalelitiko . 
Emakhasi ewebhu yeLitiko Letebuciko Nemasiko ahlala njalo entiwa kutsi ahambisane nesikhatsi samanje abuye futsi entiwe kancono . 
Ngaphandle kwelibanga lemsebenti kanye nebungako balensayeya , kunetizatfu tekuba nelitsemba : kube nekuntjintja lokumcoka ekusebenteleni sive lokuletse kwakhiwa kwako kabusha njengendzawo yekuhlangana kwalabenta umsebenti labahambisana nekwetfulwa kwemsebenti . 
Lelisu liphindze likhulume ngekusebenta kwenchitfo yahulumende ngekugcugcutela ematiko ahulumende kutsenga ngco kubakhiciti bendzawo kanye nebalingani babo betebhizinisi kwehlisa kulandvwa kwekudla lokubuya kuletinye tifundza . 
Budlelwano netikhungo Temfundvo Lephakeme nemtimba yemisebenti emkhakheni wekulawula kwesive seyicinisiwe . 
Kusidzingo lesicondzene ngco salekhotheshini kutsi kucashwe basebenti basekhaya kuphela ngesikhatsi salenkontileka . 
Uma , noma kunjalo , tintsengo tehlisiwe ngekusebentisa i-indeksI yelizinga lemholo lovamile , linani letintsengo litawuhlala litintile kakhulu ngaso sonkhe leso sikhatsi . 
Lokutfolakalako nalokulahlekako lokubangelwa ngulolwati lwekulungisa netingucuko kulokucabangela mbamba , kutsatfwa noma kufakwa kuleSitatimende Sekusebenta Ngemali ngalesikhatsi lokwenteka ngaso . 
Letinsita tekusisa letisandza kusungulwa tihlose kucinisekisa kwekutsi tinhlelo , lwati nemakhono kusendzaweni lekahle kwentela kulawulwa kahle kwemarekhodi . 
Umkhakha lohlelekile wetekucasha kungenteka kutsi ukhula kakhudlwana kunebasebenti , kepha uma kubukwa sisekelo lesiphasi sekucashwa noma-ke kusebenta , lomehluko awusiwo lomkhulu kakhulu kutsi ungaletsa ingucuko lebonakalako yebasebenti kutsi bangene emkhakheni wekucashwa lohlelekile . 
Lelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lincoma kutsi luhlaka loluphele lwenchubomgomo lwemkhakha wemfundvo emuva kwesikolwa eNingizimu Afrika lusungulwe njengendzaba lephutfumako . 
Letibonakaliso atikapheleli njengoba inkhohlakalo ibonakala ngetindlela letinyenti futsi akwenteki kutibhala tonkhe . 
Kufakwa tintfo tagezi nemishini lokuyincenye yekunakekelwa kwekontileka kufanele kutsi kukalwe nguMklayimanani . 
Leligatja lime kahle kakhulu kutsi lichubeke nemsebenti walo wekuniketa luhlelo lwetekuchumana loluhlanganisiwe kwesekela tinhlelo talelitiko . 
Ngekuba nebantfu labatinikele nalabasebentako labatigcabhako ngemsebenti wabo , kuyachubeka nekugcina budlelwano lobusondzelene nekusebentisana , nekuniketa leLihhovisi nahulumende ngetecwayiso letinengcondvo njalo . 
Loluhlelo lugcile etikwe tindlela letinemandla tebasebenti tekwakha futsi nekugcina sakhiwonchanti kute lunike labangasebenti baseNingizimu Afrika ematfuba emisebenti lekhicitako . 
Lelikomidi Lekucwaninga licilonga lolwati , imitfombolusito , kutimela kanye nekungavuni luhlangotsi Kwemcwaningimabhuku Lomkhulu futsi liphindze labuyeketa kusebenta kahle kakhulu kwalo njengebacwaningimabhuku bangaphandle ngembi kwekufinyelela lesincomo lesinikwe lomkhandlu . 
Kucinisekisa kutsi ema-asethi avikelekile ngekucinisekisa kutsi onkhe ema-asethi aMasipala ema-asethi aMasipala anemshwalense ngalokwanele . 
Bamangalelwa labanengi ecaleni linye noma umsolwa lochumana nalamanye emacala lasaphenywa ; 
Ngenca yekulunganisa umsebenti netindlela linani letinhloso tetindlelasu tichitjiyelwe kwenta ncono kukhicita kwemiphumela lelindzelekile . 
Luhlelo lwemphahla luvetwa kusitatimende sekusebenta kwetimali . 
Loluhlolo lucondze bomake nabobabe labangasebenti labaseminyakeni yekusebenta kulemimango . 
Kusukela ekucaleni , kufuneka kubekwe kutsi kunesidzingo sekufaka umtsetfo lokhetsekile lotawulawula umdlalo egameni letifiso tekuphepha kwalabo labawuhambelako . 
Sekusikhatsi lesidze , lapho khona kubonwe kutsi umtsetfo waseNingizimu Afrika lophatselene nemadokhumenti lakhishwa ngulotfwalako ekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi awuhambisani nesikhatsi futsi awenelisi . 
Kutfolakala kwekudla : kuphakelwa lokusebentako nome lokuchubeka njalo kwekudla emazingeni womabili kuvelonkhe kanye nasemakhaya . 
Sibuya kumlandvo lapho khona tisebenti talelwa emalungelo ekutsi tibe netinyonyane , kute kutsi babonisane nebacashi ngemaholo nemalungelo abo ekushuca ngalokunekuthula nekubamba titelega bamunye . 
Mengameli kunkhulumo yakhe yesive uvete kwekutsi Lesikhungo Sekutfutfukisa Lusha Velonkhe lesisha sitawuchumanisa labaneticu labangasebenti labasebancane nematfuba emnotfo kucinisa imitamo yekukhulisa Luhlelo Lwetinsita Telusha Velonkhe nekusekela bosomabhizinisi labasebancane . 
Lolwatiso lusebenta kuphela kundlulisa lwatiso futsi alusiyo incenye yetitatimende tetimali temnyaka . 
Imifundzate inikwa kuphela takhamuti taseNingizimu Afrika . 
Kugcine ngetidzingo leticinile tekuvunyelwa kwetindzawo letinemigodzi tekulahla . 
Tihibe telwati lolutfolakala kuNobhala weMakhophelethivi ukwenta kungakhoneki kwenta lubalobalo lolufanele ngesimo semakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
I-aluminiyamu yenteka emantini ngetindlela letimbili , letatiwa ngekutsi yiminerali ye-aluminiyamu lemisiwe futsi njengentfo ye-aluminiyamu lencibikilisiwe . 
Tindzawo letifana neligumbi Lalabagula kakhulu tibonwa njengetindzawo letinengcindzetelo lenkhulu kulomsebenti futsi titawudzinga inchubo leyehlukile kwentela kwenta tincomo . 
Lwati lwalolunye luhlakamsebenti lemtsetfosimiso kanye nekulawula emarekhodi ekubusa njengeMtsetfo weteKukhutsata Kutfolakala kweLwatiso . 
Kwekutijabulisa kwaniketwa bantfwana besikolwa labenelithalenta . 
Lemisebenti lena kufanele ichazwe ngalendlela : 
Kungeta , banelifa lelikhulu lasekuhlaleni njengoba livetwe:emanethweki ebudlelwane ; emagugu lehlukile , umcondvo lonemandla webuwena kanye nemphakatsi . 
Kuceceshwa kwemakhono kuphutfunyiswa kucaliswa kwetinhlelo tekutfutfuka kwemphilo yeSikhwama bekufaka ekhatsi kuhlolwa kweluhlelomsebenti kulabanye basebenti . 
Tisebenti kumkhakha wangasese kutawumele tichubeke tishintje emakhono ato kanye nekwati kwentela kutimbandzakanya kuloluhlobo lwentfutfuko ledzingeka manje . 
Sonjiniyela wekuchumana nyalo angacedzisa kuhlela lokubanti kwemklamo loyeme kumbiko wekuhlela wekucala lowamukelwe . 
Lomtsetfo ulilunga lelibaluleke kakhulu kuko konkhe lokuntjintja kwahulumende wasekhaya eNingizimu Afrika . 
Imibiko itawushicilelwa nangabe umklamo sewucedziwe . 
Umkhombandlela Losebentako uniketa umkhombandlela kumasotja emphi lehlangene kanye neyemave lamanyenti kanye nenhlokohhovisi lehlangene lehlelwe ngendlela yetinhlokohhovisi letisebenta ngendlela . 
Imali lekhokhelwa tenhlalo ( njengetinzuzo tekwelashwa ) letentiwe litiko talabanye labebalisebentela labatsatfwa njengetendluliswa tetindlu esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
Tinchubomgomo teteMafa aVelonkhe letiloku tilindzelwe letitawenteka masinyane titawuchubeka tifake ligalelo kutekwengamela leticacile naletingagucuki . 
Ngekuhlukaniswa kwekuphatfwa kwemisebenti yabomantji neyetebulungiswa , bomantji abasasentjetiselwa lemisebenti . 
Lokugcinwa kwemathulusi asebenta kudlala indzima lebalulekile ekugcineni emazinga lakahle emanti , lokungahle kube nemtselela wekuhambisana nemazinga emanti lakahle . 
Umengameli Nelson Mandela wanikela imphilo yakhe emzabalazweni webantfu base-Afrika futsi nekulwela iNingizimu Afrika lengakhetsi ngekwebuhlanga , ngekwebulili futsi nalephumelelako . 
Kutfutfukiswa kwemakhono lamiselwe kumawadi kutawulinga kunciphisa lelizinga lelisetulu lekweswelakala kwemisebenti kulendzawo kanye nemitamo yekwakha imisebenti . 
Lelitiko linemtamo ngekubambisana neSikhungo Setati Temabhukutimali eNingizimu Afrika ( SAICA ) lekuhloswe ngawo kucinisekisa kutsi lelive likhicita tati letinyenti temabhukutimali . 
Nyalo seleSwatini lihlangene nelaseLisutfu . 
Kunemizamo yekuniketa emandla nekuvuselela tinsita tekusekela umlimi . 
Ngabe unato tinhlelo tekusabalalisa netemibono lebuyako ? 
Kodvwa kubalulekile kutsi sikhungo sekuphakela emanti sahulumende silungiswe sibe sezingeni lelemukelekile ngembi kwekundluliswa . 
Ngenca yekucindzeteleka kweluphakelomali angeke tonkhe tinhlelo tekucecesha tisetjentiswe . 
Umsebenti nchanti kunika futsi nekugcineka kwetinsita telifama futsi nesakhiwonchanti setinsitakusebenta kuletincenye telucwaningo . 
Inchazelo ngesimo sayo ayibafaki labente licala lesabagwetjiwe ( ngisho nome ngabe sebabuya ngemva kwekwephula umgomo wekukhishwa ngekwetsembisa kungakabaleki ) kanye netigulane tembuso kanye nalabo labangakavolontiyi kusebentisa kunakekelwa ngetemphilo tengcondvo ( lapho inkantolo seyivele yenta khona sincumo ) kanye nebantfu labalindzele kubuyiselwa emuva emaveni akubo . 
Tindleko tetinsita letimayelana nagezi nemanti tiya ngekutsi utisebentisa kanganani . 
Loluhlelo lwebucondzisi lwekwakha kabusha lucuketse kusevisa futsi , lapho kudzingeka khona , kuntjintja imishini legugako kulegridi yagezi . 
Bohulumende besifundza baniketa imibiko yetimali lekhombisa kutsi imitfombo letfolwe ngekwe-agrigethi tikolwa temabanga laphasi nemitfolamphilo yetemphilo lesisekelo . 
Indlela yekusebenta kutelekelelo letinjalo itawuchazwa kabanti kulenye indzawo . 
Lapho lwatiso lolwanele lutfolakele ngesimo lesitsite leisphatselene nemalungelo eluntfu kulesifundza , kubaliwe kwavetwa njengoba kucocwe ngako . 
LoMtsetfosivivinyo uphindze futsi ukhulume ngetindzaba letingumphumela . 
Kanyenti siyakhohlwa kutsi bantfwana bayati ngetemacansi futsi bafuna kwati ngato baseneminyaka lemincane kakhulu . 
Umnotfo weNingizimu Afrika kanye nemmango iyati futsi tifakazela kulesibophelelo setinshisekelo tetemfundvo kanye nekuceceshwa ; 
Tikhwama tetichumanisi tekusebenta titawulingana naloku lokungetulu , ngaphandle uma ngabe kuniketwe sivalo . 
Kuvakashela lokukhetsekile kwemitfolamphilo etikoleni etindzaweni letisemaphandleni kutawentiwa . 
Nobe kunjalo , imihlangano manje seyibanjwa njalo njalo . 
LeSikhwama se-LED sibekwe velonkhe ekhatsinekhatsi kuLitiko leSifundza neMbuso Wasekhaya . 
Onkhe emaklayenti langenasiciniseko ngesimo sabo bayacelwa kutsi batsintsane netikhungo letitsintsekile ngekushesha , nekutsatsa tinyatselo letiphutfumako kuhambisana netidzingo telusuku lolubekiwe . 
Kuwa kweluhwebo lwemhlaba lokungalandzela kungaba nemiphumela lemibi kakhulu , ikakhulu e-Afrika nawo wonkhe umhlaba losatfutfuka . 
Incenye letsetse inchubo yekumisa onkhe emacala etibonelelo tekukhubateka labekatfola inzuzo ngalokungekho emtsetfweni . 
Lesikubonile kumhlaba wonkhe kusitjela kutsi inchubekelembili ibuya kubuholi bepolitiki lobunembono kanye nekutinikela kanye nesifiso kanye nemandla ekukusebentisa . 
Kubuyeketwa kwemniningwane lokwentiwa njalo kwenchubo yekusebenta kuticelonkhokhelo kanye nekuphenyisisa lokuchubekako kweticelonkhokhelo tekukhwabanisa lengahle tibekhona kunguletinye tetinchubomgomo kanye netinchubo letibekiwe kwentela kwehlisa kuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa kuleSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Emakhono lakahle ekukhuluma nekubhala tinchubo tenkhantolo netemaphoyisa . 
Titjalo Endzaweni Yenshonalanga tisesimeni lesihle . 
Kwesibili , atawubamba indzima yekwesekela . 
Kucinisekisa kutfutfukiswa nekucalisa kusebentisa imisebenti yekuhlelela lidolobha ngemphumelelo nalokusebentisekako kulomasipala . 
Lamaphuzu langenhla atawesekelwa liphakelotimali leliciniso letawukhombisa kutibophelela nalokubukelelwe nguhulumende kanye nemiphakatsi emkhankasweni wetfu wekuphumelelisa umbono wetfu . 
Kwabekwa emabhokisi kuto tonkhe timphiko nemawadi ngekhatsi kulesibhedlela futsi tinhlobonhlobo tonkhe tetintfo tanikelwa . 
Lendlela lenkhulu lefaka sandla kulokusabalala kwetindzawo tekusefa kufaka ekhatsi : 
Lufuto lolunjalo luyantjintja khona lutokhulisa insayeya yenkinga yelufuto . 
Tinkhombandlela tekulingana emsebentini takha incenye lebalulekile yekuhlela nekucecesha njengoba kuvetwe eMtsetfweni weKutfutfukiswa kweMakhono . 
Imibiko yeMcwaningimabhuku Jikelele ingeniswa kusishayamtsetfo kungakapheli tinyanga letisihlanu kusuka ekupheleni kwemnyakatimali . 
Litfuba lekusebentisa timali tetivumelwano kuchasa tikimu letisebentako ngekwemnotfo lelitsetfwe nguLelitiko litawuba nemdlandla lowehlukile . 
Lamathebula lalandzelako akhomba tincenye teluhlelo lwemakhono kanye inchubekela embili leyentiwe ekusetjentisweni kwetinhlelo . 
Kuhunyushwa kwedatha yemcebo kutawugcizelelwa kute kufezekiswe kwenjulolwati lefundziwe etimeni tendzawo yemsebenti . 
Kuniketwa akujiki uma ngabe kukhula kwetintsengo kubangela kukhula lokuncane kumikhicito kumafemu lakhona kanye nekungena embonini lokuncane kwemafemu lamasha . 
Kuvivinya lokunyentana kwentiwa kute kucinisekiswe kubukwa kwelizinganhle . 
Ngabe emayunithi ebuphuya alandzelwa , ahlolwe kubuye kubikwe njani ngawo ? 
Ngekwenta sicelo , ledokhumenti ingatfolakala ngalolunye lulwimi lolusemtsetfweni . 
Lwati lolwanele mayelana neluhlaka Lwemtsetfo lulungisa umsebenti weforensiki yepatholoji kutawuba lusito lolungetiwe . 
Kute kutsi tekulima tibe nelifutse lelikhulu ekutfutfukiseni umnotfo emaveni lasatfutfuka , tinchubo tekukhicita tifanele kutsi tentiwe tibe sezingeni leliphakeme kute kutsi kuzuzwe kakhulu kumisebenti yetekulima . 
Kulungisa kabusha takhiwo letindzala kutsi tisetjentiselwe emakhophelethivi kutawubukwa . 
Njengencenye yenchubo yekutsi tifundza tibe nesibopho sekuniketa temfundvo , sekwentiwe emasubuciko kulesifundza , ngaleyo ndlela-ke kucala inchubo yekuhlela kabusha ematiko nekutfutfukiswa kwekuma kwetikhungo letisebenta ngemphumelelo kanye netinhlaka letengamele . 
Wonkhe umfundzi lofaka sicelo sendzawo esikolweni setfu utawutsatfwa . 
Kwehla nekwenyuka kwetitfutsi letibhukulako kuvame kufinyetwa lapho indzawo yekupaka iyincane futsi letitaladi tentelwe kwenta ncono kuhamba kwalabahamba ngetinyawo , kupaka emgwaceni kanye nekuhamba kancane kwetitfutsi . 
Ibuso lobo lobetfulwa kuwo wonkhe umhlaba . 
Lamazinga ekukhula kwetemnotfo welive futsi neGauteng abonakala ngatsi ayefanana , nanome kakhulu kulesikhatsi sekubuketa , iGauteng beyinekukhula lokutsite gcagca mbijana . 
Kufa lokungakafaneleki ngenca yekubate tinsita tetemphilo letikahle . 
Kulawula kufanele kuhambisane nalokutsengisa , lekufanele kulindzeleke kutsi kuhambisane nekunakwa njengekutsengiswa lokugcwele umnyaka munye kusukelwa ngalolusuku lwekuhlatiywa . 
Kukubeka kucace . 
Uma lesifinyeto salemicondvo siphumelela kuletsa kukhanya kuletinye tetinkhinga tekusebenta letiletfwa ngema-akhawunti emuntfu ngamunye , lokungasita bashayimtsetfo kulungisa tinkhinga letinjalo ngendlela leyakhako , sitawube sifezekize tinjongo taso . 
ENingizimu Afrika , kungeta kulesigaba semfundvo lephakeme setemphilo netemfundvo , Lensita Yebaphatsi Labakhulu lesandza kusungulwa yetfula imodeli yebuchwepheshe bema-ekheloni lasetulu kakhulu . 
Mayelana nabosolwati lwemphilo , bodokodela kanye nebematinyo , kwaba khona luhlobohlobo lekungaboni ngeliso linye ngako-ke imigomo yehluka ngendlela lemangalisako . 
Chaza isethi yemigomosisekelo yenchubomgomo leholako lebuka loluhlaka lwenchubomgomo lekususelwa kulo loluhlelo , lendlela lekhona yekulawula imfucuta , lokufunwa ngulabatsintsekako labamcoka , kanye nesimo semnotfo nesesimondzawo . 
Kusungula umklamo lokungiwo , kuhlela , kanye nekwenta . 
Tikhala letivunyiwe taletingcweti tidzinga kugwaliswa masinyane emnyakenitimali lomusha . 
Inchazelo neluhlolo lwemitselela lengahle ibe khona lemayelana netindlela letehlukene longenta ngato kanye nenkhomba yetindlela tekungenelela letingahle tibe khona ; 
Tidzingo temitfombolusito leticudzelanako tilinganiswe netihibe tesabelomali letincunywa simondzawo setemnotfo kanye netinchubomgomo temnotfo lomkhulu . 
Loku kutawulawula lokulinganiswa kwenchubekela phambili kubuye kucinise kuba nemsebenti wekuniketa imiphumela kuwo onkhe emazinga . 
Lokutawugcina kwentekile kutsi balandzeli batawukhonjiswa kutsi baye egedeni lelifanele kusuka ekucaleni . 
Umkhandlu ikhokhela impesheni kutisebenti takucala letine , lokukutsi ngesikhatsi sekusebenta kwato nalomkhandlu , betingasiwo emalunga anobe ngusiphi sikhwama sempesheni , kantsi letinye timphunga tiyitfola ngco impesheni yato yangenyanga kuletikhwama tato letehlukene tempesheni . 
Litiko libese litsatsa sinyatselo lesiphilile sekulungisa kabusha yonkhe imiklamo yekulungiswa kwemhlaba lengahambanga ngendlela , kanye nemiphakatsi yasemaphandleni . 
Licembu Lemsebenti Losipeshali lisebenta ngetimo tebatfumbi ; tento tebuphekula ; bugebengu lobuhleliwe ; bugebengu lobukhulu nebugebengu lobunesimo lesinebudlova , Kusita ema-VIP ; kanye nemisebenti yekusesha neyekusindzisa . 
Kwanyalo inchubomgomo isabuyeketwa kute kuphangise ingucuko . 
Litiko linelitsemba lekutsi ledokhumenti itawufaka umfutfo wekuhlanganyela lokukhutsele nenkhulumo mphikiswano , ikakhulukati ekukhanyisekeni ngekungaciniseki netinsayeya tekwakha emakhono lahambisana netindlela letinsha . 
Lelisu Lekulondvolota labuyeketwa lalungiswa futsi idokhumenti isesigabeni sayo sekuvunywa baphatsi labafanele . 
I-Cape Agulhas LM inemawadi lasihlanu lebakuncintisanwa kuwo kulamakhetfo ekugcina lamabili abomasipala . 
Bahlali bemimango letsite batikhetsela imisebenti ledzingekako kanye naleyo lefanele kutsi ibekwe embili ngalokufanele . 
Hulumende angahlola buhle baletinye tinhlelo tetingucuko nalokunye lokungenteka lokuhambisanako kwehlisela sikweleti sesive kunkhoyoyo letsite . 
Kwengeta , lwati lolwengetiwe luyaniketwa kulesikhala sekuveta lokumele kukhunjulwe kuletitatimende tetimali lapho kubonwa khona kutsi kungasebenta kubasebentisi baletitatimende tetimali . 
Emalunga labalulekile aloluhlakamsebenti aphetse ngaphasi kwelusekelo Lwemkhandlu Webasebenti Nekutfutfukiswa Kwemnotfo Wavelonkhe . 
Inchazelo lenabile yemphendvulo yelive kulolubhubhane lweHIV ne-AIDS ingetulu kwelibanga laloluhlelo . 
Nanome nguyiphi imedali lapha kumaPharalimpiksi itfolwa kahle , kodvwa kuwina igolide futsi ngesikhathi selirekhodi lemhlaba yintfo lekhetsekile . 
Ilekelelwa ngiwo omabili emarejista emphahla lengasuswa nalengeke isuswe . 
Kunamuphi umtselela embusweni wabomasipala ? 
Bungoti baletikhungo kute tihlakatwe kuya ngemiphumela yalemali kuvala kutinikela ngalokutako . 
Emakhono lamahle ekuchumana ( akokubili kukhuluma nekubhala ) , kufaka ekhatsi emakhono ekuphilisana nalabanye bantfu . 
Loku ecinisweni kumjikeleto lochubekako , njengoba baphatsi bendzawo labangenamali bavamise kuma , lokunemtselela lomubi ekutfutfukeni kwemnotfo wendzawo . 
Kubalulekile kutsi yonkhe imisebenti leniketwako ikhokhelwe ngumphakatsi . 
Kuhambisana lokunjalo kungaba kwesikhatsi lesidze ( kutimele kungahambisani nemsebenti nome ngumuphi ) nome kube kwemsebenti lotsite . 
Tihibe letinkhulu kakhulu tekutfutfukisa iBella Vista malayini emapali aka-Eskom ekuhambisa gezi lagijima emkhatsini kwelidolobha nakumhlaba longakatfutfukiswa wahulumende lebukufanele ngabe abe yincenye yemhlaba wemmango nalemnyombo wemabhizinisi endzawo yekuhlala . 
Kubita iSAPS kutsi iphenye loludzaba ibuye itfole tigilamkhuba letente lesento lesinjalo . 
Letinhlelo letilandzelako tikhombise kuvisisa kwensitakusebenta ngesikhatsi semnyaka tetizatfu letiniketwe ngentasi . 
Kulandzela Lokunemtselela : Enkhundleni yetemphilo yesive , kulandzela lokunemtselela kuvamise kubitwa ngekutsi " kubukwa kwesifo " futsi kubukene nekulandzela kuphakama nekuvama kwesifo . 
Lokufakiwe timali letabiwe ngekulandzela Umtsetfo Wekwabiwa Kwetimali weMatiko aVelonkhe kanye neMatiko eSifundza : 
Kujikeletiswa kwetitjalo kubuye kusite ekwenteni ncono kwesimo semhlaba nekuvundza . 
Sebentisa emagama sashureyithethi , lokungasisashureyithethi , kwengetwa , futsi nebhodi lekabili ngekwenhcazelo lemfishane kwaloko lokwenteka kumolekhuli yalokwase kwaphila nakufakwa ihayidrojini . 
Umbiko logcwele walomhlangano sewubhaliwe . 
Kufezekiswa kwekubeka imikhawulo yemanti , kuvikela kusebentisa emanti budlabha ngekusebentisa emaphayiphi emanti kuwasha timoto kanye nekunisela tingadze . 
Kutfutfukisa tinsita letifanele tesimisomtsetfo esigabeni ngasinye sekuhleleka ngetigaba kwemfucuta lekudzingeka silungiswe . 
Lenkhulumomphikiswano lapha , ngelishwa , ivele kancane kancane ngekushesha kulesimo lesikhetsekile lesisodvwa lesifana naleso . 
Umsebenti lomnyenti sewuvele wentiwe lomayelana nemitfombolusito yesakhiwonchanti lofaka ekhatsi kwakhiwa kwesakhiwonchanti lesisha kute kwandziswe emandla ekutsi kube khona emanti kanye nekutfolakala . 
Kungcubutana kwakamuva sekukhombise imikhawulo yemandla lamakhulu , kepha emave lamanyenti asachubeka emandla etemphi ngoba emandla etemphi nekuhlanganyela emncintiswano wendzawo kubonakala njengetimphawu nesigaba semandla lamakhulu . 
Kucocisana lokungakahleleki kufaka kuchumana ngco kanye nemihlangano nebalawuli . 
IForamu yabamba lucwaningo kanye nentfutfuko , simondzawo sekulawula kanye nemkhicito losimeme kanye nekwenta tivumelwano nemaplanti emitsi . 
Ngekuya kwekusebentisana kwetikhungo , kufanele kubukwane nemalunga ladzingekako . 
Tinkhombandlela yekutfutfukisa buntfwana ekucaleni tivunyelwe kuchuba kwengetwa kwetinsita etifundzeni njengencenye yetinhlelo tekusetjentiswa kwemisebenti yesive . 
Inhloso kuniketa imodeli yemabhizinisi lamancane kulemboni . 
Kumele babe nelivi kumanani entsengo . 
Sonkontileka utawubese ulungisa loko konakala angasibhadalisi indleko kuSifundza . 
Kuloko uma tehla emaveni lamanyenti emhlaba , tichubekile nekukhula eNingizimu Afrika . 
Lokucala nchanti kulobucondzisi lobungephasi kuhlatiywa kwekukhula kwetemnotfo , kufinyelela etimakethe , kusekelwa kwekutfutfukiswa kwebhizinisi letekulima , tibalobalo tetekulima , futsi nekulawulwa kwebungoti kutekulima . 
Loku kwenta kubaluleke kubomasipala kutsi bahlanganise tinhlelo tekuvuselelwa kwemadolobha ekusebenteni kwabo njengencenye yekutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita kubantfu . 
Uma lomhluti sewulungile , beka emkhatsini walelipuleti , hlela lenkhukhu ibe ngetulu , hlobisa bese uphakela nemaships kanye nesaladi . 
Tingaphindza tikhetse kungatfoli liholo . 
Kukhona , nanome kunjalo , tinkhinga , njengoba ngishilo ngaphambilini . 
Balungisa kucokelelwa kwemali lengenako etinkapanini tangaphandle letingalawulwa takhamuti tase-Australia kanye nakuma trasti aphesheya lapho takhamuti tase-Australia tinenshisekelo kuwo , kodvwa alikho lilungelo lelikhona lemali lengenako . 
Lolo ludzaba , noma makuba kubi lokuma ndzawonye angeke kuhambisane naletifiso tebantfu base Afrika ngekwelikusasa labo kantsi akukamukeleki . 
Tinsita tingaba yinethiwekhi emkhatsini webhlokhi noma tihambe ngekhatsi kurizevu yemgwaco . 
Imikhawulo : Akunabantfwana , akunabantfu labagula ngekwengcondvo , akunabantfu labakhubateke emtimbeni , akunabantfu labahlukubeta tidzakamiva ngaphandle uma sebatfole kubuyiselwa similo . 
Likomidi leliwadi kufanele ligcwalise tikhala temisebenti kuphela uma ngabe tingandluli linyenti lalamalunga lakhetsiwe . 
Umdlalo wetekugijima nekuzuba nekujikijela eTranskei wetama kuba ngulohamba embili kulendzawo nekukhutsata kutetsemba nekutinikela kute kutsi ema-athilethi angahamba etinyatselweni temachawe nemachawekati asemhlabeni . 
Lokufundvwa kwekugcina , inombolo yemitha , likheli lalapho uhlala khona kantsi nelusuku kufanele lukhonjiswe bese ibuyiselwa kumphatsi walomklamo . 
Tinhlobo tetimoto letitsatfwa kakhulu nguleti : 
Kungumsebenti welikomidi leliwadi , kanye nelikhansela leliwadi , kugcwalisa tikhala temsebenti telikomidi leliwadi . 
Kutfolakala kwebasebenti betekwelapha njengabodokodela , bodokodela bematinyo , tati tekwelapha leticeceshelwe kwelapha lokutsite nalabanye basebenti betemphilo nabo badzinga kucatjangwa . 
Inyonyana Yekhophelethivi yaVelonkhe yaseNdiya ingumtimba losembili lokhutsata emakhophelethivi kuvelonkhe ibuye inikete temfundvo kanye nekucecesha kukhulisa imboni . 
Lapho kwenteka khona , imitsetfo yekudla lokumisiwe kufanele inakisise tidzingo tenkholo nalokutsandvwa ngemasiko . 
Kuchumana emkhatsini kwemikhakha leminyenti kubalulekile . 
Ngalendlela , sifaka sandla ekutfutfukiseni iNingizimu Afrika yetfu sonkhe labaphila kuyo , ngelubumbano lwekuhlukana kwetfu . 
Ngako-ke , kumcoka kutsi lizinga ngalinye lahulumende litibophelele kwenta umsebenti walo weTemisebenti Yahulumende , kute liphendvule ngekuhluleka kusebenta nangekungasebenti kahle . 
Lwati ngalokucitfwe ngenca yekuhamba kufanele , ngako-ke , kusetjentwe ngekunaka . 
Kucecesha kanye nentfutfuko akukhuli kuphela kuye ngale kwesikhatsi sebulingwa , kodvwa kuhlelelwe kutsi kusebente ngendlela lenenhloso nalevakalako ngesikhatsi sebulingwa . 
Kungabambisani kwalabatsintsekako , kwetfulwa kwelwatiso lolungakatsembeki noma lolungakatfunyelwa ngesikhatsi , kuphuta kuphasisa tinchubo tetikhatsi tekuchumana lokuholela ekuhlulekeni kubamba emalanga labekiwe ekuniketwa kwemibiko lehambisana nesikhatsi . 
Umfanekiso ngamunye kumele ungeniswe kulamakheli likhonjiswe ngaphasi , kutsi utfolwe ngembi nome ngelilanga nesikhatsi sekuvalwa kwebhidi : 
Ngemuva kwekugcila ekugcineni lobudlelwano neLihhovisi Letinsita ePhalamende , leliniketwe umsebenti wekucinisekisa kubonakala nebudlelwano bekusebentisana nePhalamende . 
Tinsita temitapolwati tikahle kulesifundza kantsi tivame kuniketwa etimeni letiphutfumako bomasipala bendzawo . 
Yakha kuhlangana lokubuka tinhlangotsi tonkhe kwemsebenti Wetisebenti uwonkhe . 
Lokutsatsa shengatsi kuyasetjentiswa futsi emalini lengakhishwa nome kunini , ema-akhawunti ekonga imali langenaso sikhatsi sekukhula lesibekiwe labitwa ngema-Akhawunti Ekufaka imali ePPP , kanye naletinye tinkontileka temali letingalungiseka . 
Tinhloso letibuka kwentancono kufinyeleleka nekuhamba lokuniketwa simo senchubo yetitfutsi : 
Kususwa kwalamaphayini kudzinga kulinganiswa uma kucatsaniswa nelubito lwabosolwati bekubuka sitfombe lesibonakalako lwekugcina / kutjalwa kwetihlahla kwentela kucinisekisa kuhlolwa lokuncono . 
Ngalokulinganako , umuntfu lohola linani leliphasi lemvuzo utawutfola tinzuzo letiphasi , nanome letinye tiphakamiso tifaka ekhatsi siciniseko sekuvikela tisebenti kunanobe ngukuphi kwehla kwetinzuzo letiphelele . 
Kutsatsa indzima lekhutsele kucinisekisa kutsi tinsita teradiyografi tiyahambisana nayo yonkhe imitsetfo yekulawula iradiyeshini . 
Kucinisekisa kuba kahle kwemanotsi latfulwako netiliphu ngembi kwekwetfulwa esigabeni sema-akhawunti . 
Kwehlukaniswa kwemhlaba kufanele kutsi kuhlose kubonakalisa kakhulu kwehlukahlukana kwekuma kwemhlaba , futsi kuma kwalendzawo kuyintfo yesakhiwo lebaluleke kakhulu kucala ngayo . 
Lokuvuseleleka kabusha kutawuvula ngalokuphelele emandla entsandvo yelinyenti kuyo yonkhe i-Afrika kute kutsi bonkhe ebantfu , futsi hhayi kuphela labakhetsiwe , batawuzuza . 
Titfunywa betifaka ekhatsi labasikati lababili kanye nalabadvuna labasikhombisa . 
Kuniketa kugadza nebuholi lobunemandla kuyo yonkhe imisebenti leniketwe Ibhodi . 
Kungako-ke ngifanele kutsi ngibuyele eLondon ngeMsombuluko noma ngaLesibili uma kutsi sengephutile ngoba imibukiso yefashini yaseLondo itawucala masinyane-nje . 
Itolo ebusuku sibonile kutsi bantfu labatentela emabhizinisi bayibuka njani inkinga bayicabangisise njengelitfuba . 
Ngaphandle kwekungahambelani noma ingcikitsi ikubeke kwachazwa ngalenye indlela , bunye butawufaka bunyenti ngendlela lefanako , futsi emagama landlulisa bulili lobudvuna atawuchaza bulili lobusikati nalobusemkhatsini . 
Lizinga lekonga kwasemakhaya libalwa njengesibalomkhatsini sekonga kwasemakhaya sekuphelele nemali yonkhe lesele emholweni lekhona emakhaya ; lelizinga lekonga letinkapani letinkhulu ngulesibalomkhatsini sekonga kwaletinkapani sekukonkhe nakucatsaniswa nelinani le-DGP . 
Loludzaba lutawudzingidvwa kabanti kuLomtsetfo lohlongotwako . 
Luhlelo lwesakhiwonchanti luyincenye lebaluleke kakhulu lwemandla lenta kube kwesimanjemanje futsi kutawufaka ligalelo ekukhuleni lokusimeme kulereshiyo yemkhicito lokhicita lomunye umkhicito leme njalo . 
Sikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti ngaloko sivuleleka kunanobe ngutiphi tingucuko temtsetfo kanye netimemetelo tekuchaza ngetimali . 
Kucinisekisa kutsi Masipala wenta lisu lelimiselwe ekutfutfukiseni kuwo onkhe emawadi . 
Tindzaba tekugembula tiyimisebenti levumelekile , lekufanele ikhutsate kwakhiwa kwematfuba emisebenti bese kugcugcutelwa kwentiwa ncono timo nemazinga ekuphila kwebantfu besifundza . 
Lomehluko kuyacaca kutsi ukhombisa lokubaluleka kwekunaka tekutfutsa nekuhamba kwemanti ekukhetseni kwendzawo lawela kuyo , lapho loku kunakwa kutimphophoma . 
Kube emave lanotsile ayakhona kuphatsa imitfombolusito yemanti kuhlangabetana netimfuno , emave laphuyile ayahlupheka . 
Lifutse lelifinyelela khashane lwelutjalomali loluchubekako lwema-ejenti emkhakha lotimele lotawuvakala kubo bonkhe bomasipala labafanele kanye nemimango yabo . 
Kudluliswa lokuhlosiwe lokusebentako kanye netinsita kubantfu labaphuyile kuhlala kuyintfo lebalulekile , njengoba kwentiwa nemizamo yekucinisa kwenta ncono tekuphatsa kanye nekukhulisa ikhwalithi yekwetfulwa kwetinsita kanye nekukhula kwetindleko . 
Kulamanye emahhovisi kusalela emuva kubangwa kungabi nasipiliyoni nekunganeli kwebasebenti lababomabhalane . 
Lapho kubonakala kungasebenteki kahle , tindlela tekulungisa tikhona letitawenta kube ncono kusebenta . 
Lowo ngumehluko emkhatsini webungako bemphahla netinsita letikhicitiwe nentsengo yemitfombo leluhlata futsi naleminye imitamo , lesetjentiswako ekukhiciteni . 
Cinisekisa kuphakelwa kwetinsita etibhedlela letinkhulu kute kulawulwe umtfwalo wetifo ezingeni lelifanele lekunakekela . 
Masipalati utawungena kusivumelwano neRand Water kuchuba umklamo wekulungisa kuvuta kulabahluphekile . 
Lephethini lekhona yentfutfuko e-Nelson Mandela Bay ingumphumela wekuhlela lokusekelwe ekwehlukaniseni . 
Sakhiwo seliphakelotimali neluhlelo lwemtsetfosisekelo samiswa kabusha ngekuya kwetakhiwo teliphakelotimali neluhlelo lemkhakha loshaya umtsetfo ngekuya kwekuyalwa Temafa Tavelonkhe . 
Letimali titawutfolakala ngekuletfwa kwetinhlelo telibhizinisi letivakalako letihlangabetana nalenchubo lekukhulunywa ngayo . 
INingizimu Afrika inemlandvo lochubekako webantfu labahlala emapulazini kantsi abanalitsemba kulomsebenti wemaphoyisa ekusebentiseni umtsetfo nekuvikela bantfu . 
Ngiyavisisa kutsi nanoma ngumaphi emanga noma lwatiso lolungesilo liciniso lungaholela ekutsini sicelo sami saliwe noma uma ngabe ngiyekeliswe umsebenti uma ngabe besengicashiwe ngenca yekungatiphatsi kahle . 
Njengobe kwenteka kulo lonkhe lelive , kusweleka kwemsebenti kuyinsayeya lenkhulu kulendzawo . 
Loluhlelo luhlose kwenyusa lizinga lemakhono kanye nekwehlisa lizinga lekungakwati kufundza nekubhala kulesifundza nakulelive . 
Lamakhomishini Etigodzi Lasikhombisa Eticelonkhokhelo Temhlaba manje sekahlanganisiwe Netikhungo Tetinsita Letabelwanako teTifundza kulo lonkhe lelive . 
Noma kunjalo , Ikhabhinethi itawucabangela tiphakamiso emnyakenitimali lomusha . 
Sitawuchubeka nekuzama kwenta ema-athikili kutsi ahlukahlukane futsi abuye ajabulise . 
Kwamanje , kwentiwa kancono kwaleRejista Yekuvikelwa kweBantfwana kanye nekungeniswa kwenchubo lehlanganisile yekulandzelela letawucopha onkhe emacala ekuhlukunyetwa kwebantfwana ngekhatsi kulesifundza kutawubekwa ebaleni . 
Bosomapulazi labanyenti bahlanyele hhafu waloku lebetayele kukuhlanyela ngenca yetinsayeya temanti . 
Sicinisekisa njani kutsi Luhlelo Lwekwakha Kabusha Nelentfutfuko yavelonkhe lunikwa umcondvo lohambisana nengcikitsi yemitamo yetfu yekususa kungalingani kanye netintfo letingakalungi tesikhatsi lesengcile ? 
Kute kutsi kulungiswe kuswelakala , kunemitamo leminyenti lekusetjentwa ngayo kwanyalo . 
Lisu leLihlanganisile litawuciniswa ngekuchubeka nekwenta kancono Tinhlelobuciko leTihlanganisile , Tinhlelo teTitfutsi Letihlanganisile , kanye nekwephetfwa kweLisubuciko leSakhiwonchanti . 
Siboshwa lesisikati singavunyelwa , kuba nemntfwana waso ate abe neminyaka lesihlanu , kuye ngemibandzela lengabe imisiwe . 
Lamaciniso abangelwa yinhlanganyela yetintfo letifana nekudzingeka kancane kwetidzingo , emanani lanyukile etintfo letifana nagezi nemanani lanyukile ekudla , ikakhulukati umbila , ngenca yesomiso lesikhulu . 
Kute kutsi ukwati kusebentisa kahle leTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika kubalulekile kubasebentisi baletinkhombandlela kutsi bavisise kutsi ikhwalithi yemanti kanye naleminye imicondvo lephatselene nawo yachazwa kanjani ngekwetinhloso tekwakha letinkhombandlela . 
Imiphumela yekuhlolwa kwelisu lebhizinisi . 
Emadolobhakati iKapa kanye neThekwini abe nelinani lelisetulu kwanyalo lekubhalisa nawucatsanisa neLidolobhakati iTshwane , lapho kube kunyenti khona kubhaliswa sekuhambe sikhatsi . 
Umkhandlu unelilungelo lekungamukeli ikhotheshini lephansi noma ngulenjani noma kwamukela incenye yekhotheshini kuphela . 
Njengobe lolusuku belungcubutana nemhlangano webhodi , Mnu . Aitken utsetse tinyatselo tekutfola sikhulumi kute kutse sente setfulo kulomhlanganosikolwa lapho khona tetsamelilwati letihlosiwe kutawuba tikhulu letibuya kubomasipala bendzawo . 
Kungekutfola lwatiso kakhulu emmangweni bese kuba kutfutfukiswa kwangekhatsi . 
Imboni yekondla imfuyo Eningizimu Afrika inebumatima bekuhlangabetana nesilinganiso setemnotfo . 
Likomidi Lekucwaninga Lesigodzi liyincenye yeluhlolo lemsebenti webalawuli labaSetulu kamasipalati . 
Kwedlula kwatiswe tidzingo temmango netinhloso letitfutfukako . 
Esikhundleni saloko , kulokunengi , loHulumende kudzingeka kutsi adzimate acindzetelwe ngemishuco yelinyenti kanye nangemiyalo yenkantolo kutsi akhele aphindze futsi anike labaphuyile tindlu kanye nemimango lesebentako . 
Tati Temfashini tikhetsa ingucuko yinye nome letimbili tekutilandzela ngesikhatsi sinye . 
Kuba yincenye yemakomidi laletsa tingucuko kaSAPS kute kulandzelelwe kutfutfuka . 
Kucinisekisa kutsi timoto temasabsidi tiyalawulwa ngekulandzela imanyuwali yetekutfutsa . 
Umtselela lomuhle wekhwalithi yemanti mayelana nekufaneleka kutekulima tasemantini kungahlala njalo kuvikelwa noma kuncishiswa ngetingenelelo tekulawula ngesikhatsi sekusetjentiswa noma esigabeni sekusetjentiswa . 
Lesi sigaba sibukisisa umnotfo weNingizimu Afrika ngekwemicabango leyehlukahlukene , yomibili yemmango neyangasese . 
Sikolwa akusiso sodvwa lesitfole kuhalaliselwa kuphela kubalawuli labasetulu belitiko kodvwa sihehe nebetindzaba ngobe bafundzi labatsatfu labasetulu bonkhe batfole lishumi lemalengiso . 
Kubhala luhlaka : Lapha umfundzi ubhala phasi ephepheni imicabango yakhe ngaphandle kwekutsi atikhatsate kakhulu mayelana nekubangiko lokulungile . 
Loku kufaka ekhatsi loluhlelo lwemisebenti yahulumende lekhulisiwe netibonelelo letitfolakalako , sibonelelo sekusebenta kwetitfutsi tahulumende , sibonelelo kulungiswa kabusha kwetikolo temabanga laphakeme kutetheknikhi , sibonelelo sekuphendvula ngetemphilo kutehlakalo ( ikholera ) , nesibonelelo sekuniketa tindlu ngemuva kwetehlaklo . 
Kuhlola lizinga lekuniketwa kwetinsita kuhambisana nemigomo kanye nemibandzela . 
Loluhlela luhamba ngemijikeleto yemimyaka lesihlanu futsi lufaka ekhatsi kuhambela imihlanganosikolo kwabodokotela , tingcugcutsela , tifundvo tekuvuselela , emasemina , imihlangano yelitiko kanye nemacembu emajenali . 
Emanani lakhothiwe kufanele acine futsi kufanele avete ngalokucacile kutsi ngabe linani lifake iVAT noma ayikafakwa . 
Kufinyelela kudla : likhono lesive kanye nemakhaya aso kutfola kudla lokwanele ngetimo letisimeme . 
Kucinisekisa kutsi timoto tiyiswa kuyohlolwa ngesikhatsi . 
Lesikhatsi lesifaka ekhatsi lombiko wemnyaka besikhonjiswe tintfo letiphatselene nemnotfo netepolitiki . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa sesabisa ngekumosha imphahla yembuso . 
Tonkhe tinhlelo tekusekela letihlose kusita emakhophelethivi titawusetjentiswa ngale-Ejensi , kulolunye luhlangotsi , emakhophelethivi atawungena kumakontileka nematiko avelonkhe , etifundza kanye nabomasipalati . 
Ngiyafakazela kutsi ngembi kwekutsatsa lesifungo , ngambuta lomsolelwa lemibuto lelandzelako futsi ngabhala phasi timphendvulo takhe akhona naye . 
Kuhanjiswa kwetihhenga kusuka eNyakatfo Nshonalanga kwenteka kakhulu kusuka kumasipalati iBojanala Platinum . 
Onkhe ematiko futsi nebulawuli betifundza balulekwa ngendlela yekuchumana ngalokubukwa lokwentiwa nguleKhomishini . 
Livi lekubonga lendluliselwa kuwo wonkhe emalunga etisebenti lanikele ngesikhatsi sawo ngekufisa kwawo avolontiya ekuniketweni kwetinsita emphakatsini . 
Tifundza atikakhanyiseleki ngalokufanako tonkhe kumibiko yato lesho kutsi imali yetindleko letihleliwe inganani . 
Letinye tinhlangano njengeLions Clubs kanye ne-Island Hospice seticalile ngetikimu letifanako . 
Siye sacinisekisa kucaphela kakhulu kutsi timali letifakwako tingeniswa ku-akhawunti yasebhange leyehlukile letawubukwa yibhodi letimele yeTetsenjwa . 
Lesicelo sitawentiwa ngembi kwekuphela kwesikhatsi sekuciniseka ( kuphetsa ) lebesibekiwe . 
Kuncuma , inkhambiso ngayinye , ngusiphi sicukatfwa sekhwalithi yemanti aseNingizimu Afrika lesitsintsa kufaneleka kwemanti kusetjentiswa , futsi kulolwatiso lolu yenta luhlu lweticukatfwa letikhombandlela tetekulima taselwandle . 
Kuchuba kutfutfuka kwetinhlelo tentfutfuko letibhukulako kanye nemiklamo lehlose ekutfutfukiseni kulawulwa kwetimali kanye netinchubo te-akhawuntingi kumatiko etifundza , tikhungo tahulumende kanye nabomasipalati . 
Kuhlela nekudizayina kwencwajana yetekuhamba : Tinkhombandlela tekusebentisa tingucuko letisekela intfutfuko . 
Imilandvo Yavelonkhe Netinsita Temarekhodi eNingizimu Afrika tiletsa ngalokucinile emarekhodi ebuchwepheshe bagezi lakhiwe yimitimba yembuso phasi kwelulawulo lweSigcina Milandvo Savelonkhe . 
Yenta umsebenti lomkhulu wekuhlola kanye nekubuyeketa enhlanganweni . 
Akutsembakali kutsi uma sikhatsi sekwelulekwa lesinjena santeka , bekungeke kube nelirekhodi lemaminithi emhlangano lonjena . 
Lapho kungashoni khona , nanome kunjalo , imisinga yeligagasi ngalokwetayelekile yanele kutsi yephuke . 
Kungcubutana emkhatsini wesimondzawo nekutfutfukisa kuyevakala ekubonisaneni ngesimo selitulu lesigucugucukako lapho khona sekumiswe tindzawo tekushukana tepolitiki , tetenhlalo netemnotfo . 
Kulokunye , lomasipala uhlose kudlala indzima lenkhulu kulokuphumelela ekutfoleni lemiphumela njengoba itawentiwa yimikhakha yematiko ahulumende . 
Lawula kubonelelwa kanye nekusebenta kwesiteshi lesicwaninga emanti esifundzeni saseNshonalanga Kapa . 
Kusita tisebenti kutsi tigcine emazinga lasetulu ekutiphatsa kahle nekutibophelela kutimiso letisisekelo tekutiphatsa kahle emsebentini , bekuhlala kubanjwa imihlanganosikolo kute kugcugcutelwe lizinga lelisetulu lekutiphatsa kahle kulelitiko . 
Ngicinisekisa kutsi ngekwemibandzela yaleKontileka loMkhokhelwa ufanele kutfola inkhokhelo yakhe njengobe kubaliwe ngetulu . 
Lokuhlolwa kwetidzingo tahulumende ngalokuphatselene nelwatiso lwekungcola lubalwe kumbiko wekusekela . 
Letinzuzo talamakhono latfolakele titawuhlomulisa linani letinhlangano ekuphakamiseni emandla abo ekuphatsa . 
Sicelo futsi singaletfwa egameni lemntfwana ngaphandle kwekuvuma kwemtali nome kwembhasobhi . 
Ngetulu kwaloko , tinhlekelele tetemnotfo wemave emhlaba letisandza kuba khona tiphutfumise tingucuko ekusimameni kwemandla etepolitiki netemnotfo ekubeni khona kweminotfo levelako futsi kulindzeleke kutsi lesehlakalo sisatawuchubeka . 
Loku kutawusita bomasipala ekulungiseni emasu abo ekutfutfukisa tindlu netidzingo temhlaba kanye nekusita tikhungo tetindlu talabahola kancane nebatfutfukisi ekuhleleni imiklamo . 
Letifundvo kuhloswe ngato kuniketa simo sekuhlola konkhe kukhetsa lokukhona futsi nekubuka inhlanganisela yemitamo lehlanganisiwe lenelitfuba lelihle lekutsi ikhutsate kulawulwa kwemfucuta kahle kakhulu . 
Timphawu tekuhamba longusalwandle njengelitubane nalabo imisinga iya khona , titinchubo letimcoka tesifundvo sesayensi ngebunjalo belwandle letitawubanemtselela ekucaleni kwekuhlambulula emanti langcolile lantatako kanye nekuhanjiswa kwawo kanye nekusakateka kwawo etindzaweni letikhashane . 
Kudzingeka lwesekelo lwekusita loMasipala ekutfoleni umhlaba lofanele . 
Kusebentisa imali kutinsita tetemfundvo kanye netemphilo kukhombisa kakhulu kwabiwa kabusha . 
Sivumelwano Sekwetfulwa Kwetinsita neTemisebenti yaHulumende siye sabuyeketwa neTivumelwano teMsebentisi setibhaliwe setilungele kusayinwa . 
Tinhlawulo tiba yincenye yakokubili tinhlawulo tangaleso sikhatsi netecwayiso ngetinhlawulo . 
Kimi , bekulula kucedzelela . 
Tikhatsi tekulindza eSentha Yekutiyela tincishisiwe futsi imikhombandlela seyicalisiwe kufaka lisiko lekutfolakala tikhatsi tonkhe ngema-awa ebhizinisi . 
Inhloso yalo nyalo kugwema kudenda lapho kukhushulwa sisekelo semakhono selive . 
Kufanele akwati kulandzelela nekuhlola emabhuku ekulawla kwetinsita tenkhukhuma . 
Lendzawo kufuneka ifune kuhlanganisa emabhizinisi kanye nemisebenti yekucashwa etindzaweni letimbalwa letimcoka tentfutfuko , kusita kwakha bantfu labaningi labamcoka labadzingwa tigitjelwa temmango kute tibanikete tigitjelwa ngendlela lengabiti kakhulu . 
Lisu lelenta tintfo endzaweni yinye litawukhawulelisa inkhululeko yetisebenti yekukhetsa . 
Loluhlolo lukale kutiphatsa kwetisebenti mayelana neLuhlelo Lwekugucula Lisiko nemacembu lasihlanu lenyalo ayincenye yaloku . 
Kungcubutana lokunyenti e-Afrika kuvetwa kuswela ekucinisekiseni kutiphendvulela , kuba selubala kanye netindlela tekubusa letihlangene , kanye nemizamo lengakalingani yekulungisa tinsayeya tebuphuya kanye nekungalingani . 
Kuto tonkhe tisebenti teSAPS letitawube tisebenta kamatima kuvikela imigwaco kanye nemakhaya etfu , shengatsi Nkulunkulu angaba nani . 
Lelisu lidzinga kubuka luhlaka lolufanele lwekusebenta lwemtsetfo nenhlangano kwentela kusebentisa lelisu . 
Letigatjane tisebenta ngekwakhiwa kwetiteshi tekuvota , kutfutfwa kwetiteshi tekuvota , imincele yetiteshi tekuvota kanye netiteshi tekuvota letibomahamba nendlwane . 
Titeshi temabhasi tibe ndzawonye lapho kugibelela khona bantfu kube netinsita tekusekela . 
Nangabe kudzingekile , khipha tingetelelo letingachibela nome tengete lamadokhumenti ethenda kulowo nalowo lokhipha ithenda kusukela ngelusuku ngesikhatsi lapho lamadokhumenti alethenda atfolakala ngalo kute kube tinsuku letintsatfu ngembi kwekusikhatsi sekuvalwa kwethenda njengaloku kushiwo kudatha yethenda . 
Kweluleka ngetebucwepheshe netinchubo bonjingalwati , tiphatsimandla , bafakiticelo nalabanye labatsintsekako mayelana netinchubomgomo nekushaywa kwemitsetfo yetemvelo . 
Sifiso sekusebenta ngetidvumbu letijutjwe ticu , letivundzile noma lesetonakele . 
Bungoti lobusebentako bulawulwa ekhatsinekhatsi kwemaleveli lemukelekako ngeleveli lefanele yekugcila kwebalawuli futsi nekwabiwa kwemitfombo . 
Tinhlelo tekulungisa kabusha tikhona kucinisekisa imisebenti leletfwa etindzaweni lapho loku bekungamange sekuniketwe ngekwemlandvo . 
Litiko litawubamba lichaza lelikhulu ekuletfweni kwetidzingo tentfutfuko etindzaweni tasemakhaya letitawuba neligalelo ekubuyiseleni emuva buphuya . 
Kufakwa kweticelo kufanele kwetfulwe ngembi nome ngelusuku lekuvalwa ngalo . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyinikele ekuvikeleni lingasese lakho nekwenta itheknoloji lekwenta usebente ku-inthanethi ngalokunemandla kakhulu nalokuphephile . 
Ngutiphi tinsita letiniketwa Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi ? 
Kufundza nekusebentisa sakhiwo nekusebenta kwe-DNA kulucwaningo loluvumbululako Kutekutalana kwanyalo . 
Kuya ngekwendzawo letsite , kubekwa phambili kwetinkhombandlela kutawuhlukana . 
Kuphakanyiswa kutsi kwentiwe kuti kutfolakale imali yekwesekela lenyenti yako kokubili kucecesha nekusungula tikhala temsebenti wabososayensi betekwelapha nabochwepheshe . 
Lamathebula emininingwane anelwatiso lolunabile ngetimphahla kanye nemisebenti , nekwendluliswa kanye netimphahla tekulekelela ngekweluhlelo . 
Kugcwala kakhulu kwebusawoti kubulala ngendlela lecondze ngco nesiphefumulo senhlanti , lekuholela kutsi kuswelakale i-oksijini nekufa kwemitsambo yengati . 
Linani lelisetulu le-indeksi likhomba kutsi emafemu elive anetinzuzo tebunikati lobunemandla labawasebentisako emaveni angesheya noma lebafisa kuwangeta ngekukhula emaveni angaphandle . 
Loluvakasho angeke lufake ekhatsi umgubho . 
Kusweleka kwemsebenti kuphindze futsi kuphakeme ebafatini uma kucatsanisa nebalingani babo labadvuna . 
Umhlolimabhuku uvumelekile kutsi ente kutsi nekuhambisana nemtselo , kuhlela umtselo kanye nekweluleka emaklayenti lawohlolela emabhuku ngemtselo . 
Emapharamitha avala imitselela lefana nashevu lomkhulu kanye nalongapheli , sidzingo se-oksijini , kanye nalokunye . 
Idathabhesi yeSimokubukeka Setemnotfo Wemhlaba ikhomba lwatiso loluvela kokubili ema-ejensi avelonkhe kanye netinhlangano temave emhlaba . 
Kwentiwa imodeli yemakhono kute kutsi kutfolakale linani letikhala letikuloluhlaka loluphakanyiswako . 
Sivikele kumtsetfosisekelo wetfu Umculu Wemalungelo losezingeni leliphakeme kakhulu ufaka ekhatsi onkhe emagugu emmango lokululekile . 
Lapho khona emaklayimu angeke asonjululwe noma kucociswane ngawo , ayiswa eNkhantolo yeKukleyima Umhlaba kutoniketwa sincumo . 
Ngekuvulwa kwe BRT , konkhe loku kumele kushintje , njengobe manje sekutawuba nendlela yekuhamba lesebentekako futsi letsembekile yekuya enkhabeni yalelidolobha , ngaphandle kwekukhatsateka netindleko tekuminyeka kuthrafiki ema-awa malanga onkhe . 
Lendlela yekubala letindlela tasekhaya iyashiwo kutsi itawuchutjwa kanje : 
Indlela tintfo letenteka ngayo kwamanje kusimondzawo ayisiyinhle futsi lesimo sitawuba sibi kakhulu uma ngabe kute kungenelela ngekuvumelana kwebaholi labatimisele . 
Luhlakamsebenti loluncunywe ngekhatsi velonkhe , tiphatsimandla letifezekisako tingahlola nome tihlole futsi nome ngabe ngumuphi umsebenti enhlanganweni yato . 
Lelisubuciko liphakamisa tindlela letintsatfu letimcoka tekubika ngekusebenta : 
Letikhwama tiyantjintja ekuvulelekeni Emalini , Sikweleti , Kufaka incenye lenkhulu emphahleni yinye kanye nelitfuba Lekulahlekelwa Lemakethe kuhlobana ngco netingucuko ekwabelweni kwephothifoliyo yekufaka imali kuletigaba letahlukene letivunyelwe temphahla . 
Leminye imiklamo yekuhlela nekwakha , njenge Mklamo Wemfula Inkomazi , lokungumklamo wekuhlanganyela Nahulumende Wembuso waseSwatini , nawo usendleleni . 
Kuhlolwa Kwekusebenta kwabo bonkhe basebenti ngamunye ngamunye ekhatsi kumasipalati kumele kwentiwe ngalokusisekelo ikota ngekota bese kutsi imibiko yetfulwe kumkhandlu . 
Nyalo , nanome kunjalo , umnotfo wemhlaba wonkhe sewucala kulunga , futsi tintsengo tiyalandzela njalo . 
Luhlavunombolo lokungasilo lwetfulwa leminyaka lendlulile . 
Lomnyaka lobuyeketiwe ubonakaliswe ngesengeto lesilinganako ekucazululeni emaklemu emlandvweni walelihhovisi . 
Kubukana nalensayeya kudzinga tinchubomgomo letakhekile letigcile kakhulu kunchubomgomo yesikhwama sahulumende setimali , kunenchubomgomo yemali . 
Inemsebenti wekuphatsa inchubomgomo lephatselene nekusebenta kwekukhulumisana ngemiholo yetisebenti tahulumende nekuhlela nelwabiwomali lwetinsitanchanti letibalulekile . 
Emagugu lamanyenti nemasasasa aniketa lamanye ematfuba ekusebentisa kanye nekuncintisana nemasiko . 
Luhlobo lwelungenelelo : Kusungulwa Kwelwatiso Lwebatsengi be-EV Nemikhankhaso Yekufundziswa Kwesive lokwentelwe kufundzisa sive ngema-EV kanye nekwakha lutsandvo lwema-EV eNingizimu Afrika . 
LeLitiko lelisha Letindzaba Temanti Nemahlatsi , njengelitiko lahulumende wavelonkhe , licala umsebenti wekuniketa lusito kumazinga lafanele uma kwenteka kuba netehlakalo letiphatselene nemanti . 
Kuntjintjantjintja kwebulili lokubalulekile nako kukhona . 
Lesigaba siniketa sibuyeketo setidzingo sekudluliswa kwemali ngekuya ngenzuzo ngayinye kanye nemtselela lophelele wetilinganiso letitsite . 
Imisebenti leminyenti leyentiwa ngemnyaka iyashiyana kuthemu lesemkhatsini kuhambisana netivumelwane nalabakhulu labatsintsekako . 
Kusenshisekelweni yeNingizimu Afrika kucasha bantfu labakahle kakhulu etikhundleni temfundvo yeticu kutikhungo temfundvo lephakeme , kufaka bososayensi labaceceshiwe nalabanetiphiwo netati letibuya noma kuphi emhlabeni . 
Kute kube ngulapho , kuhlela kwemphahla kuyintfo lesincumo selitiko ngalenye ngekubuka timo letitsite . 
Lenchubo lephatsekako kulesimondzawo lesiselusentseni ayisilukhuni , sibonelo , kunalena yasendzaweni yekusefa noma kumphophoma . 
Incitfomali leyentekile lekhokhelwako irekhodwa kumanotsi etitatimende tetetimali nangabe leyo mphahla itfolwa nome , nangabe ngumsebenti , nangabe wentelwa litiko . 
Kwengetwa kwesikhatsi kute kucedzelwe inkontileka , kutawuvunyelwa nangabe kube nemvula lengakatayeleki nekulandzela lendlela yekwenta tintfo lelandzelako : 
Indlela leyamukelwe Spain ekukhutsata emakhophelethivi nguleyo yembuso loholako . 
Ndvuna anganweba noma angamtsetselela umuntfu lekangakawulandzeli umtsetfo , sikhatsi ngekwemigomo yalomtsetfo , ngaphandle kwesikhatsi lesibopha ndvuna . 
Kunyenti lokukhona esikweni letfu ngaphandle kwetento letihambelana netemacansi . 
Macondzana nekufa lokungasiko kwemvelo kutikhungo tekulungiswa kwetimilo kanye nasetikhungweni talababanjwe bavalelwa ejele ngembikwekutekwa kwelicala , timbangela letimcoka letibe nesandla kube nguleti letilandzelako : 
Inhloso yalomsebenti kucinisekisa tonkhe timphahla kute kubonakale kungahambi ngendlela bese kulungiswa masinya . 
Timphambanomgwaco letifana nekweca tinganiketa umtfunti kubatsengisi labasafufusa noma ebantfwini labamele tigitjelwa . 
Njengobe kushiwo ngaphambili , ngaphandle kwetichumanisi letiyinombolo lencane letivumela letidzingo tetitfutsi letitimoto letinesivinini lesikhulu , temabanga lamadze , luhlelochumano lwekunyakata kumele luvumele timfunosidzingo tekunyakata letinyenti nemisebenti yetenhlalo-netemnotfo . 
Iphalamende kumele yabe imali yemnyakatimali ngamunye kwentela tidzingo tembuso . 
Sikhungo lesikalwako sitawutfola kunakwa lokwentiwe kancono kwelusebentisomali lwekutsenga kunanoma nguyiphi lenye inkampani nayo lengumtfulitinsita lowengeta bungako . 
Intfo lekufanele ibukwe kuloludzaba kutsi ngabe bufakazi lobunjalo bungaveta kukhanya ekuhanjisweni ngaphandle kwekuvuna luhlangotsi kulokucoshwa lokufaka ekhatsi timo letitsintsa kungavetwa kwabo ngesiwombe sekucondzisa tigwegwe . 
Imiklomelo yekungenelela kumsebenti wetekuphepha kusayinwe nebaniketitinsita bangaphandle labaniketwe timvumo tetekuphepha kuphindzisela umsebenti wetekuphepha eNingizimu Afrika . 
Kulokunye , lemiphumela yanoma tiphi tinchubomgomo temitamo yetintsela letinsha tibalelwa ekutfutfukiseni imiphumela yemali lengenako yeminyaka lemitsatfu . 
Ingabe lomkhicito wekugcina ungahlanganiswa nemkhicito latikhicitele wona umlimi ngamanyolo walokuphilako ? 
Sihlalo noma bosihlalo lababambisene bekomiti batawengamela yonkhe imihlangano yalelikomiti . 
Imbasha leyatiswako ikalwa njengemehluko losemkhatsini welinanimali letindleko letirekhodiwe kanye nelinanimali lamanje lekungena nekuphuma kwemali lokulinganiselwe kwesikhatsi lesitako lokwephulelwe kusilinganisontalo lesisebentako lesibalwe ekubonweni kwekucala . 
Lendlelasu yetfulwe kubaphatsi labakhulu bawo onkhe ematiko avelonkhe netifundza kucinisekisa indlela lefanako nekusebenta ngekuhlanganyela . 
Ngalokunjalo , uma tintsengo temmbila tichubeka nekukhula , intsengo yenyama yenkhomo kufanele ilandzele . 
Imikhicito ihlobene nemikhicito ngco noma lokwetfulwako kwemisebenti yeyunithi , njengesikhatsi sekweluleka lesiphotfuliwe , linani lebantfu labatfolakele , nelinani letinsitakusebenta letisatjalalisiwe . 
Kutimbandzakanya kwabomake kanye nelusha kungephasi kwe-avareji ; kubakhona kwemsebenti lokudaliwe nako futsi bekukwelizingagugu leliphasi nemholo lophasi nematfuba lanemkhawulo kubasebenti kutsi basuke kulomsebnti baye kulomunye . 
Luhlelo lwetekuhlaliswa kwebantfu kuvelonkhe lwakhiwe ngendlela lesuka phasi iye etulu : icuketse ticucu letingetwe bemtsetfo kutigaba letehlukene : bomasipalati , tifundza navelonkhe . 
Injongo yaloluhlelo bekukucesha lusha lweNdzawo Yebantfwana ye-SOS njengebafundzisi babontsanga , kepha futsi kutsi lolusha lube yincenye yenchubo yekwakha inchubomgomo ye-HIV ne-AIDS . 
Loku kungafaka phakatsi bulingani netinkampani tetitfutsi letikhona letivele tisita letigodzi . 
Baphindze bente kutsi balimi labasafufusa babambe lichaza ngendlela lenenzuzo kumnotfo lomkhulu wetekulima . 
Sikhatsi nome lesinganani lesinikelwa ekwakheni tindlu emphakatsini wakho nome tindzawo tekuhlala letakheleni naso semukelekile . 
Umbononchanti kanye inchubo yamasipalati ingaloluhlobo : 
Kwekucala , kuvikelwa kwetifo ngekusebentisa imikhankhaso lekhutsata tetemphilo lekhetsekile itawubekwa embili kakhulu . 
Kutsi ngabe leyo naleyo ncenye iyakha kanjani indzawo yekuhlaliswa kuchaziwe lapha ngentasi . 
Nangabe kwenteka , batali kufanele kutsi bavunyelwe kutsi babafundzise ekhaya . 
Kubeka kudla lokunyenti kuvama kuhamba kancane , futsi tinhlantsi tincika kakhulu ekudleni kwemvelo kwasemantini . 
Kweswelakala kwemakhono ahulumende - ngenca yekweswelakala kwemakhono kulelive kanye nemiholo lemincane tikhungo letikhonako kuyikhokhela ; 
Lommangali utawusho sizatfu salesicelo , futsi afake nesitatimende njengendlela yekwesekela kuloko . 
Sikhatsi sasekuseni sonkhe besisetjentiselwa kunika tetsameli litfuba lekunatsa litiya nelikhekhe nebasebenti tibuye tibute imibuto noma tiphawule lokutsite . 
Bengitsatfwa njengemfundzi lohambembili kutebuciko bothishela bami nalabanye lebengifundza nabo . 
Lokukuhlola kweyame kutifiso letisikhombisa letichazwe esahlukweni sesibili , letifaka , tenhlalo , entfutfukweni yetepolitiki neyetemnotfo , kanye nentsandvo yelinyenti netekubusa , kuthula nekuphepha , bomake kantsi netindzaba telusha , lisiko , kanye nendzawo ye-Afrika kundzikimba yemhlaba . 
Loku kusho nanobe kungenalutfo lolusisekelo lolungamukeleki ngelizinga lelusito loluniketwa ngulendzawo yawonkhe wonkhe , emarekhodi ayo ekusebenta ayinikete ligama lelibi . 
Lesifundza sifake timali letinyenti phambilini kutakhiwonchanti letiphatselene nemboni yekugucula imikhicito yetekulima . 
Letigaba letilandzelako tiniketa sibutsetelo saletinye tetimboni letimcoka tekugucula imikhicito yetekulima letikhona kuleSifundza seGauteng . 
Kwesekela umkhankhaso Wamengameli , Libhange Lekutfutfukisa laseNingizimu Afrika , leli Indvuna Yetimali ingumphatsi khona , lisungule Sikhwama Semisebenti . 
Lokunye lokusidzingo kudzingeka kwetinchazelo teTintfo leticijile naletinye timumatsi letivumelekile kutsi tisetjentiswe Eningizimu Afrika . 
Satiso salolo luphenyo singaniketwa ngalendlela lebekiwe ngekwemtsetfo , kantsi bonkhe bantfu labanenshisekelo banganiketwa litfuba lekuta batolalelwa kuloluphenyo . 
Lenhlangano isungule luhlelo lwekulawula inhlekelele yematfuba ekulahlekelwa lolugcila kutemphilo kanye nekuphepha kwetisebenti , kuvikeleka kanye nekuvikela tinsita letiphatsekako kanjalo nekuvikela lwati lwaLenhlangano . 
Emabhakede anikwa tindzawo tekuhlala letimikhukhu . 
Tinkhombandlela telizinganhle lemanti tisentjetiswa ekugadzeni nasekuphatseni kwetimo letehlukene temakhrobhayoloji , simomvelo kanye nekhemikhali lencuma kugcineka kwesisetjentiswa lesimanti ngetinjongo tekukhibika . 
Umtfwalo usemahlombe emfakisicelo kucinisekisa kutsi ticelo tabo tiyaposwa , noma tihanjiswa ngesandla kusenesikhatsi . 
Uma ungabacela kutsi baphume ngenca yetembatfo tabo , batimisele kuphuma . 
Letimbangela talokuphuta tifaka ekhatsi lamaciniso ekutsi bekunetingcogco letintsatfu . 
Ingabe iNP iyatinakekela timphilo tabothishela ? 
Kulesikimu lesisha setinzuzo tetingoti temgwaco angeke kube nendzaba kutsi kunakekelwa kwetemphilo kufunwa kuphi . 
Yenta tincomo kumbiko wekugcina loya kuLitiko Letetindlu kuVelonkhe . 
Kutimo lapho khona tigulane tidzinga kusekelwa kwesikhatsi lesidze lokuvela kumndeni nebangani , tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende titawukhutsatwa kutsi tesekele banakekeli . 
Kuvimbela kutfutseleka kwagcizelelwa ngemandla eNshonalanga Kapa , lapho inchubomgomo yahulumende beyikhetsa kubandlulula bantfu baseAfrika kuze kuniketwe lukhetfo kumphakatsi wemakhaladi . 
Kodvwa , kulesimo lesikhona , tinhlanyelo tetindlela letinsha tekucabangela timphilo nekufundza betisolo tihlanyelwa . 
Kumele sitjale imali kutakhiwonchanti , sikhuphule kukhicita futsi sihlukanise umnotfo wetfu , kute sakhe imisebenti futsi sikhuphule emazinga emphilo . 
Loluhlelo lufuna kutsi letimphahla tetemagugu leti tikhonjwe njengetindzawo temagugu tavelonkhe netesifundza lekufanele tibekwe kumarejista etemagugu kanye netimphahla temagugu tasekhaya , letingahle tibekwe kurejista yetemagugu . 
Ibhodi yetatiso lekhombisa lokutfolakala kwebhulomashini kufanele ibekwe endzaweni lebonakalako phambi kwalesakhiwo lekukhulunywa ngaso . 
Umtsengi lokhona kuhlukanisa utimisele kubhadala imali yekudla lokuyikhwalithi , futsi kunjalo . 
Emalunga eTimphiko teLucwaningomabhuku lwangekhatsi tibika kutsi tinyatselo tekulungisa titsatfwa baphatsi kuloko labakutfolile . 
Imininingwane lephelele yetifundvo kanye nesipiliyoni semsebenti ephepheni leliseceleni , uma kudzingeka , kufanele itfulwe kantsi bafakiticelo kufanele bakhombise linani lalesekhula kumafomu abo ekufaka sicelo . 
Yini imtselela yemalingena yentsela yalemisebenti lengenhla ? 
Kuyaphikiswana kutsi kungavikeleki kwekudla eNingizimu Afrika akusiso senteko lesehlukile sesikhatsi lesifishane etimphilweni telinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika , kepha simo sengcindzetelo lesichubeke njalo kulinanibantfu lelingetulu kwalokutsatfu . 
Loku kucinisekisa kusebenta kwenchubomgomo lekhona , kodvwa kuphindze kukhombise sikhatsi lesidze sekusalela emuva emkhatsini kwetimphendvulo tenchubomgomo nekugucuka kwesimondzawo . 
Sebentisa tikhutsati tenchubo yekutfutfukisa kulawula kusebenta kwabo bonkhe basebenti etikweni . 
Onkhe emaphephandzaba naleminye imikhicito lebhaliwe letsengelwe tisebenti kufanele iyekelwe . 
Loku kusho kutsi iCMA igcwalisa imisebenti lengetiwe egameni laNdvuna . 
Kuhambisana nemitsetfomgomo yemkhandlu wekubonisana wemboni yetekwakha . 
Imvumo levakalako kufanele itfolakale njalo ngembi kweluphenyo noma kwelashwa . 
Tintfo tekusebenta tesikhungo sedatha setitsengiwe futsi kuyaletfwa sikhuluma nje . 
Litiko laHulumende Wasekhaya kanye Nekuhlaliswa Kwebantfu ligcina lilungelo lekwamukela wonkhe nobe incenye yalomculu futsi alikatibopheleli ekwamukeleni lophasi ngentsengo nobe namuphi umculu . 
Bacoshwa ngemuva kwekutekiswa licala . 
Sizatfu saloku kutsi , ngaphandle kwentfo yinye , kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo bekungasiyo incenye lemcoka yenchazelo yemsebenti yawonkhe umuntfu . 
Kwengeta kuletindlela tekuchumana , ligatja futsi libe yincenye yekutfutfukisa emakhono neyekungenelela ekuletseni lwatiso futsi latisa babambi lichaza labahlukahlukene mayelana nemsebenti Webahloli Labalawula Simondzawo . 
Hulumende wasekhaya naye angakhona kwenta ncono kugcogca malingena avimbe kwakheka kwesikweleti setinsita ngekubuyeketa luhlelo lwekubhadalisa , kugcina tinyatselo tekuhambisa ngemtsetfo kulawula sikweleti kanye nekwenta ncono kuhlala sakhiwonchanti sigcinekile . 
Kuncipha kuwo onkhe ematiko etitolo nako kuphenyiwe kukhombisa kutsi lenkhinga beyingekho nalapho . 
Ngako-ke , lapho lokusha kufanele kutsi kuvele kulokudzala , indlela lokuhamba ngayo kucondze kulikusasa letfu kungenta kutsi futsi kufanele kufakwe umtselela ngitsi . 
Nyalo sidzinga kuba nelinani lelitsite lekuniketa tizatfu letibuya kulamanye ematiko . 
Tinchubomgomo tekuchaza ngetinkontileka temali tisetjentisiwe kuletindzawo telwati loluchazako kumbiko wetimali . 
Kute lelinye live lokumele lisitjele kuloludzaba . 
Tindleko temtselo wemafutsa kufanele kutsi tibe nguletifanele kodvwa tivinjelwe kuze kutsi tingabi ngumtfwalo longenasidzingo emigwaceni lesetjentiswa ngumphakatsi , noma batsengi kanye nemnotfo waseNingizimu Afrika uphelele . 
Lomboniso longentasi ubonisa Loluhlelo Loluhlangene Lwekulawula Kusebenta . 
Loku kusho kutsi hulumende kumele ente lokunyenti ngalokuncane . 
Kutsi lapho uma asanemininingwane leyenele , ubhala liphepha letesayensi lelibese litfunyelwa kulabanye bososayensi labanyenti kutsi balibukisise . 
Lomkhakha ulawulwa kakhulu kwakhiwa kwemakhaya kanye nekunika emagontilaki ekusebenta ngagezi . 
Imiphumela lengakahloswa itawuba nemtselela lomubi kulesiphakamiso semjikeleto wesidzingo sekuhlola emabhuku . 
Sisebente ndzawonye iminyaka lemibili manje futsi budlelwane betfu butawundlondlobala . 
Uma uboniswe ngalokuvundlile , calatsatfu lomnyama kufanele abe esancele sakho bese libhande lelibovu libe ngetulu . 
Tinkampani kuphela letihlelwe njengeMalibhizinisi Lamancane Letikhokhiwe tikhishiwe ekuhambisaneni nawo onkhe emaKhodi . 
Kumcoka kutsi bonkhe labadlala-indzima batihlele kahle ngelisu kute bacinisekise kutsi tinyatselo tekutentela letiboniwe tiyalunganiswa futsi nekutsi inzuzo lenkhulu kubo bonkhe labatsintsekako ingafinyelelwa . 
Iphalamende yaseNingizimu Afrika kanye Netishayamtsetfo Tetifundza tinetindlela letiphambili letingachuba ematfuba ekuhlanganyela kwesive . 
Imali nalokulingana nemali futsi nekubolewa ebhange kurekhodwa njengobe kubhaliwe . 
Tinjongo nemisebenti lesembili yalelitiko lecondzaniswe nalokusembili kwavelonkhe nekwetifundza kufaka ekhatsi : 
Tindlela letingabukwa tekutiphatsa lokunjena kutawuba kutsi ingabe kutiphatsa ngalendlela kungabanga kuphatamiseka , kungabanga kutiphatsa lokungenta tiphitsiphitsi , kungaphatamisa tindlela nemaphaseji , kungangenelela noma kuvimbela tisebenti tekuvikela ekutsini tente umsebenti wato ngalokufanelekile , noma ngalokuvamile tibeke engotini kuphepha kwebantfu . 
Kubeka kucace ngebulukhuni bekungatsatsi luhlangotsi ekuncumeni bumcoka , njengobe kuchaziwe ngenhla . 
Umfakisicelo , emuva kwekucalisa kubhadala lokumbalwa , ubese uyaphutsa kulokubhadala lokusilele . 
Womabili lamatiko angaphindze adlale indzima yekulunganisa ekuhlolisiseni umtsetfo loshayiwe lokhona kanye netimiso kwentela kulungisa kuphepha nebugebengu kutitfutsi tesive . 
Emasaveyi neluhlatiyo lwaletindzawo letisele lukhombisa bunkimbonkimbo bemhlabatsi kanye nemaphethini langakhonwa mhlaba , ngenca yejiyoloji lemankimbonkimbo . 
Kulimala lokuletfwa yimfucuta ku-endokhrini kubantfu kanye nakutilwane tasemantini kuba yintfo lekhatsata bososayensi kanye nebalawuli labanyenti . 
Sivimbalilo angeke sephuke . 
INingizimu Afrika , ngekunaka kusebenta kanye nekucecesha kuyachubeka . 
Ayikho imphahla yangaphandle nome linani lemali ngesilinganiso sangaphandle lebanjiwe kulomnyakatimali lobuyeketwako , ngaloko bekungekho kuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa ngeluhlelotimali . 
Lomunye umbono lowengetiwe lovela ecenjini leSEA uyafakwa lapho kufanele khona . 
Ngaphandle kwetindleko temisebenti yetikweleti , imfundvo ngemuva kwekucedza sikolo ngumkhakha lophutfumako lokhulako wekucitsa imali , kulandzele temphilo nekuvikeleka kwemmango . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo wenta tibonelelo temabhonasi ekusebenta langakakhokhelwa ekupheleni kwemnyaka . 
Sibukene netinkhinga letinkhulu tekwakha kabusha umgogodla wemmango wetfu nekubuyiselwa esimeni kwetiboshwa kungumsebenti wemmango . 
Ngekulandzela loMtsetfosivivinyo , letimo letilandzelako ngeke tisetjentsiwe njengemavi ekutivikela ekubekweni licala lekuphatsa umuntfu ngsibhuku nome sizatfu sekuncishiselwa sigwebo , nangabe lowo muntfu sekalahlwe licala . 
Iniketa tindlela tekutfutfukiswa kwetinhlelo kanye nekulawula kusungula nekuphatfwa kwetikhungo tekwelapha . 
Sicela nilifundze futsi nikhulume ngalo ekhaya , nebalingani benu esikoleni , kumitimba yenu lelawula tikolo , nebafundzi benu , etindzaweni tenu tekukhonta , kumacembu enu etemidlalo , futsi nomaphi lapho nihlangana khona nebantfu . 
Tinchubeko letinetincenye letingakehluki kangako kepha letitimele tivame kuba ngendlela lengafani futsi timelela indlela kunakekela kuhleleke ngayo kusimo lesitsite nome licembu letimo ezingeni ngalinye lekunakekele ngekhatsi kweluhlelo lwetemphilo . 
Letinsita letisimanjemanje kuleyunithi lensha leyentiwe ncono yekusha tiyalingana neleveli ye-ICU yekunakekela lokubucayi futsi nemazinga emave emhlaba . 
Likomidi Lelibuke teTimphahla lisatawuphetsa : 
Kuloku lokushiwo ekugcineni , lesibopho lesi sibekwe eGatjeni : Kulawulwa kweMphahla neKwengamela . 
Balimi labancane labanyenti bakhetse kuphuma kulebhizinisi . 
Luhlobo lolufuto liyiyunithi lelicondzene ngco nalolutsatsa sikhundla lesitsite kukhromozomu . 
Umtsetfo lomusha , Umtsetfosivivinyo Wekulawulwa Kwesimondzawo Savelonkhe : Emazinga Emoya , usesigabeni sekugcina sekutfutfuka . 
Kutibusa kanye netindzawo letivikelekako kungakhutsatwa ngetindlela letinyenti . 
Lomklamo utawuletsa ematfuba lamanyenti ekutfutfuka kwemboni yagezi esifundzeni . 
Cinisekisa kutsi lokutidzingo temsebenti kuyasayinwa kutfunyelwe emuva . 
Uhlongota kwenta tingucuko letimbalwa letimcoka ekulawuleni kanye nekusabalalisa imitsi kulelive . 
Ishayina ingulelinye lilunganchanti le-BRICS . 
Siyaphindza futsi siyatibophelela , nekutsi kufuneka sente masinyane , kutsi siphumelelise tintfo tetfu lesicalisa embili letichazwe Kuluhlelo Lwahulumende Lwekusebenta . 
Linani lethenda kufanele lifakwe iVAT , bese kutsi lothendako abe ngulobhalisile kuVAT . 
Lapho luhlu lwemphahla ludzingeka khona ngaphandle kwekutsi malini , nome ngekwelinanizinga layo , imali yayo itawuba linanizinga lelifanele ngesikhatsi selusuku leyatfolwa ngalo . 
Luhlelo lwekusebenta lwe-webhu yeGIS lwangaphandle luyatfolakala esiveni ngelikhasi le-inthanethi lemkhandlu . 
Ngalokunjalo , lencenye icwaninga ngenyanga imininingwane yetimali tematiko etifundza , kubukwe inchitfo kudzimate kube ngunyalo , kanye nemicombelelo letako . 
Ikomiti yeLuhlolomabhuku icela kungetelwa emandla , nekusetjentiswa kwetimiso tekucinisekisa letihlanganisiwe kukhulisa kuvikeleka kwetindzawo letinebungoti lobukhulu . 
Tindleko titawujutjwa kutetindzaba temphakatsi , tetindzaba letincane tekutsengisa , lucwaningo kanye nekucecesha ngekwehlisa linani lemiklamo lesekeliwe kanye netamba letiphansi titawukhokhelwa imiklamo . 
Letindlela tekukhuliswa lesetikhona nyalo titawucinisekisa kutsi live litawukhona kukhicita linani lelanele labothishela . 
Lokucubungula kufanele kukhombe buhle kanye nebubi bendlela ngayinye kanye nekuhlolisisa tinsayeya kanye netinzuzo kuhulumende yayinye yato . 
Nanoma lelitiko lilungisa letidzingo temimmango yasemapulazini , loludzaba lolukhona nyalo lwetinhlelo taka ABET atiniketi lusito ebantfwini labahlala emapulazini . 
Kunoma ngabe ngumuphi umbuso wentsandvo yelunyenti losakhula lokubeka bulungiswa emkhatsini kwenta lokufinyelela ngekulinga kube yimphumelelo , futsi kutfolakale ngalokushiphile nekuba nemalungelo lekufanele kujatjulelwe nguwo wonkhe umuntfu . 
Umphatsi weSikhwama seKulinganisa leSitimele kufanele sibe seNkampani lephetfwe yiBEE . 
Emasuphavayisa kufanele kutsi atiswe ngendzima lebalulekile lekufanele ayigcine ekutfutfukiseni lababasekelako , ikakhulukati basebenti labasha . 
Sonkontileka utawubhadala tonkhe timfanelo netintsengo futsi abukane nawo onkhe emaklemu asebentisa lilungelo lekukhipha kwesikhashane , timphawu noma lamanye emalungelo lavikelekile , aphindze avikele Sifundza kunoma nguyiphi ikleyimu lengasukela lapho . 
Kwekucala , kusheshisisa kusebentisa letincumo teKhabhinethi nePhalamende sinyatselo lesibaluleke kakhulu nalesisisekelo lesingatsatfwa litiko letekuvikela . 
Nanobe ingekho inchubomgomo lengagucuki yetincesitelo levele kancane kancane kumtsetfo wemalungelo eluntfu wemave ngemave , kuneku , nobe kunjalo , vumelana ngavi linye lokufanele ngetibopho temibuso tekwenta tincesitelo ngekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu . 
Labanye baphakeli banembono lotsi konkhe lokubolako kumele kubhadalwe ngalokugcwele ngamaliphansi , lapho letinye timphahla atibhadalwe ngalokugcwele hhayi emuva kwekutsengiswa . 
Imininingwane yalemphahla nalozuzako kumele icinisekiswe nguleso sikhungo ngembi kwekutsi kutsengiselana kwenteke . 
Tisebenti kufanele kutsi ticeceshwe mayelana nekutfutfukisa umuntfu , ngemalungelo ebantfu labakunchubo yeluhlelo lwetebulungiswa kutebugebengu , kanye nasejele lelivikelekile naleliphephile . 
Lenchubo itawenta kutsi kubekhona tindlela tekutfola emacembu emasu ngetinombolo temigwaco nebudze ngemakhilomitha , emagama labalulekile kanye nalolunye lwatiso . 
Siyati futsi kutsi timboni tetfu nemikhicito yetfu lesiyitsengisela emave emhlaba ifanele kutsi icudzelane futsi yehlukahluke . 
Luhlelo Lwetikhungo Lwamasipala luluhlelo lwangekhatsi lolusita masipala kutsi ahlele abuye atfume basebenti netinhlelo tawo kutsi bazuze tinjongo letinelisu tawo . 
Nome kunjalo , uma kwenteka umkhicito uphumelela loluhlelo lungakhishelwa esiveni kubetindzaba . 
Kukhula kwekukhokhela imphahla kukhombisa kutinekela kwahulumende ekulungiseni kusalela emuva kwetinsitanchanti nekuphutfumisa kukhula kwemnotfo . 
Ngaphandle kwekufaka sandla kwemnotfo lokwentiwa ngumkhakha wangasese , kubuye kunengcebo yelwati nebukadzebona lobugcogciwe lobugcwele emabhizinisini emkhakha wangasese . 
Leminye imikhicito lesuselwa kuMSG isebentise idatha yesiteshi sesimo selitulu , kufaka phakatsi lizinga lekushisa nekubandza kwemoya , umswakamo kanye nekushisa ngemisebe kwemhlaba . 
Ngaphandle kwaletindlela , kusisa ekuhlolweni kwebutsi lobusemantini kusesephansi . 
Litiko letfu selivele limise ngemumo luhlelo lwekungenelela kutsi libukane naletinkinga letiphakanyiswe nguMcwaningimabhuku Jikelele . 
Emazinga laphakeme elutjalomali anemandla ekukhutsata kukhula kwemnotfo . 
Kumele balinge ngandlela tsite kusungula sehlukaniso salokumilako lokuluhlata emkhatsini kwemhlaba nemfula . 
Ngako-ke , iKwaZulu-Natal inebafundzi labanyenti kuneMphumalanga Kapa , kepha tikolwa tincane kutsi tingabatsatsa bonkhe . 
Nginake ema-afidavithi lehlukene labekwe ngembi Kwenkantolo Lehloniphekile kutsi atikho tinsolo letentiwe ngunoma ngumuphi fakazi tekutsi bengiyincenye noma kutsi benginanoma nguluphi lwati lwekutsengiselana ngemadayimane lokungekho emtsetfweni lokusolwako . 
Loku kungabi nembono kakhulu , ngobe uma nje uyitfola lemali , kungenteka awusasebenti . 
Lelitiko selicedzile ngemklamo wekucinisekisa sibalo setisebenti . 
Kulandzelela nekuchuba lucecesho nekutfutfukiswa kwetisebenti temakhemisi emakhemisi ebantfwana . 
Emabhonasi ekusebenta kahle entelwe kusebenta ngalokungetulu nalokwendlulele , futsi loku kwentiwa ekupheleni kwemnyaka . 
Baholi basebentisa tisetjentiswa letehlukene kunciphisa kungasebenti . 
Etindzaweni lapho umuntfu noma bantfu , buhlanganyeli , ikopoleshini , ifemu noma inkapani ingena kubhizinisi kwekucala ngca , lemininingwane lelandzelako itawuniketwa : 
Letimakethe letingakahleleki ticuketse batsengisi labangenamalayisensi , bakhiciti nebasabalalisi betjwala . 
Indzawo Yelusito , kusekelwa ngekwe-inthanethi nemahhovisi labomahamba nendlwana kuyatfolakala ngesikhatsi sekubhadala intsela kute kucinisekiswe kutsi bakhokhintsela batfola kuholwa lokucacile nekusekelwa kute bafayile . 
Bakhiciti bekucala nabo bafanelekile kutfola imbuyiselo lephelele emtselweni weSikhwama Setingoti Temgwaco . 
Emabhange atsatsa sincumo sekutsi emasheke alamanye emakhasimende lahloniphekile ngeke ancatjelwe kuwakhokhela ngenca yekungakhokhi . 
Matsatfu emapulazi lacinisekiswe kutsi ete tifo eNingizimu Afrika kwamanje lakhicita i-eyed ova yemakethe yakuleli neyemave emhlaba . 
Abatihlangabeti tonkhe tidzingo tekubhalisa njengetikhungo letitimele temfundvo lephakeme . 
Tilungiso tentiwe kulamatafula . 
I-SAPS ifaka ligalelo lelibalulekile ekusebentiseni Luhlelo Lolukhulu Lwavelonkhe Lwetidzakamiva ngemisebenti yalo yekuphakela nesidzingo . 
Bosomaciko lababochwepheshe labehlukahlukene batawuniketa kutijabulisa , bese baculi ngebadansi basekhaya nabo batawujabulela kuba sebaleni . 
Sherifu , nanome kunjalo , ubhadalela konkhe kuvakasha kulenchubo yekutfola likheli lelingilo . 
Lolokuntjintjantjako lokutsatfu kwekucala letacatsaniswa ( kufikelela kugezi , imitfombo yemanti futsi netemphilo yemmango ) kuvetwa njengemaphesenti . 
Idizayini lecinile yetebuchwepheshe bemanti yeluhlelo lwekuhambisa emanti langcolile kufaka ekhatsi letincenye letimcoka tekusebenta . 
Ngekwemtsamo lomncane wendzawo yekuhlaliswa , tindzawo letinebuluhlata etindzaweni letinsha letisatfutfukiswa kufanele kutsi tifake ligalelo etinhlelweni letisafufusa letichubekako letinebuluhlata . 
Luphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika , tisebenti talo nabo bonkhe labanye bantfu labachumeke kulewebhusayithi , bete sibopho salokucondze ngco , lokungakacondzi ngco , kumosheka lokukhetsekile noma lokungumphumela nanoma nguyiphi leminye imiphumela yekusetjentiswa kwalewebhusayithi nanoma nguyiphi lenye iwebhusayithi lechumene nayo , noma ngukuphi kuphatamisa , liphutsa noma kunganembi kulensita leniketwako . 
Kutfutfukisa kwetemphilo nemfundvo yekwelapha tigulane nebanakekeli . 
Tifundvo tikhombisa kutsi sifo senhlitiyo kanye nekufa luhlangotsi kuphatselene nekunatsa tjwala . 
Kuvikela kuphindvwa kwekushicilelwa kwesatiso lesifanako nekutsatselwa imali kabili , sicela satiso sakho usiletse kanye . 
Tindlela takudzala tekukhipha emaminerali noma tekukhipha sawoti letisetjentiswa kunciphisa kugcwala kwe-TDS tingasetjentiswa kunciphisa kugcwala kweklorini . 
Indlela yekubuka nekwabiwa kwelwabiwomali inemandla . 
Ikoporasi yeTetimali teTindlu yaVelonkhe itawuniketa kuvuma njalo ngetikhatsi letifanele timali yekutsi tekutsatsa imiklamo ye-SHI ; 
Emakhophi ema-imvoyisi lacatjangwe kupharagrafu a kumele atfolwe kulelolive lekucala bese atfunyelwa Kumhloli Lomkhulu . 
Sibonelo , bantfu lababoshiwe kodvwa bangakagwetjwa kufuneka batsatfwe njengalabanebungoti lobukhulu bekubaleka kunalabo labasamele sigwebo . 
Imibuto ledzinga bafundzi kutsi bahumushe imilayeto lengakabekwa ngembaba ngekutsi bachumanise lwatiso lwetincenye letahlukene tetheksti nome kuhlanganisa luhala kutheksti kulwati lwalo lwaphambilini nome kuhlangabetana nako kanye nekwenta tiphetfo . 
Imiphumela lemihle nalemibi letsintsa umuntfu wesitsatfu : Ingucuko yemiphumela lemihle nalemibi letsintsa umuntfu wesitsatfu kukhulunywe ngayo kabanti eluhlatiyweni lwesimondzawo . 
Kufanele ube nelikhono lekusebenta ngaphansi kwebumatima uphindze ube ngulocabanga tintfo letinemcondvo lomusha . 
Inchubomgomo yahulumende yekutfutfukisa nekuhlela bekuhlala njalo kugcekwa kutsi kubukela phansi lwati lwemdzabu lwendzawo , emitameni yako yekuhlangabetana netidzingo tebantfu letinkhulu . 
Letidzingo letesabekako talenhlobo yekhalithiva awakabaluleki njengalawa latinhlobo tasebusika , kodvwa isadzinga wona emazinga ekushisa laphansi njengesibangakwenta sekuntjintjela ekukhuleni lokukhicitako . 
Tinsitanchanti tasemgwacweni : Loluhlelo lwekusebenta laloluhlaka lwemasu emigwaco selucedziwe kantsi luyasetjentiswa ngaphansi kwebuholi bemtimba lochumanisa imigwaco . 
Atikho timiso letentiwe temanani langeke atfolakale , kodvwa kufakwe silinganiso emanotsini ekudzalula emananini esitatimendetimali . 
Wabese-ke wehla kakhulu kukucala , kwate kwaba ngulapho ishaywa tinhlekelele tetimali temave emhlaba . 
Kumiklamo lemikhulu , ngahle kube nekomiti lecondzisa kusebenta kwemklamo ezingeni lekuphatsa kanjalo nalamanye emakomiti lacondzisa kusebenta abosolwati labakhetsekile lafana nelikomiti lekucondzisa kwe-IT , ngako imihlangano ngahle ibe khona njalo ngenyanga nome ngekota . 
Kulandzelela tonkhe tindlela emafayela lahamba ngato . 
Lelifutse lelibi litawuvakala kwendlulela ngale kwemkhakha wetemfundvo lephakeme . 
Kungenelela lokuhleliwe lokuchubekako kungeta linani lekuhlindvwa kwetemlomo lokufisha kanye netinchubo tekwakha kabusha , nato tangeta lemiphumela . 
Sikholwa kutsi indlela lephambili kakhulu yekuzuza umcondvo " wemehlo lamabili lamasha " uhamba ngekubuyeketwa kwemlingani lotimele lekufanele kwentiwe , asitsi , yonkhe iminyaka lesihlanu . 
Kucala lelihle , kutsengisa kwangekhatsi e-Afrika kwehlukile kantsi kuvuma timphahla letikhicitiwe letikhomba emandla lamakhulu ekutsengisa kwangekhatsi e-Afrika kufanele asekele timboni tase-Afrika kanye nekwakheka kwetingucuko . 
ISARS ibuye ibuke letinye tindzawo letingatfobeli umtsetfo , kufaka phakatsi bemukeli betindleko tahulumende labangakhokhi kahle intsela yabo . 
Kunyenti lekusamele kwentiwe , kepha sisekelo lesicinile futsi lesentiwa ngekucabangisisa singagucuki sesimisiwe sitawusisebentela kahle kakhulu kulikusasa . 
Kugadza nekugcina tisetjentiswa tekusita . 
Tinhlelo tetimali letikhona atifaki kufakwa nekukhokhelwa kwema-invoyisi lokwentiwa njalo ngetinsuku letibekiwe letishaywe ngemtsetfo . 
Emkhatsini walamanye emaphuzu ngulokubekeka kwemadolobha kanye nemadolobhana , imisebenti yetemnotfo ledominenti , nesigaba sekusebenta ekhatsi Kwendzawo Yamasipalati waseSikhukhune . 
Kubuye kwasebenta nakuleLitiko Lekusebentisana Nebudlelwano Nemave angaphandle kute bafinyelele kutinsita letingetiwe kuleyo mitamo . 
Sigaba ngasinye lesidvonsako sigcinwa kulokugociwe lokulinganene kulesitebhisi sekungena lesitawuboshelwa ngalesikhatsi leliphayiphi likhishwa elwandle . 
Sitibuketile letitatimende tetetimali temnyaka tesikhashana njengaloku tingeniswe lulawulo . 
Emasu ekwetfula atawukhululwa anikwe ummango uma sebaphotfule sigaba sabo sekucubungula . 
Leliphepha lihlatiya letinkhinga letikhona nyalo nematfuba etingucuko eNingizimu Afrika . 
Kungeniswa kweMtsetfo weKulawulwa Kwemphahla Lengahambi yaHulumende kuletse kungaciniseki , njengoba kusekhona kungacaci kahle lokudzinga kusonjululwa kute kuhlelwa kwesakhiwonchanti kutosebenta ngendlela . 
Umkhakhancane wetekulima kudzala uloku ungumcashi lomkhulukati kulomnotfo . 
Lapho kunekubhala ngekuhlanganyela ireferensi yetigatjana letandvulele kufa kwembhali titawutsatfwa kutsi tisho kumbhali logcine kufa , akukhatselekile kutsi ungumuntfu lofanelekile . 
Ngemuva kwekuphenya incwadzi , lokhetse incwadzi ubhala sibuyeketo lapho kuchazwa khona lokucuketfwe ngulencwadzi . 
Ikakhulukati , tisebenti letinyenti tivumile kuhlangana nalekutsintfwana nabo kute kutsi basebentisane babe neshejuli lecinile . 
Sicephu se-10 senta kube nenethiwekhi Yetetivakashi Letitimele Telijele kulelo nalelo lijele . 
Lokupakisha , kubhala , kanye nemadokhumenti ngekhatsi nangaphandle kwemaphasela kutawuhambisana ngalokucinile netidzingo letikhetsekile njengobe titawube tibekwe kukontileka ngalokucacile , kufaka ekhatsi tidzingo letingetiwe , uma ngabe tikhona , nanoma ngutiphi letinye ticondziso letitawulandzela letitawufunwa ngumtsengi . 
Loluphenyo lwachubeka ngaphandle kwabo . 
Tikhungo temfundvo lephakeme titfola linani lelikhulako leticelo letibuya etikhungweni tangaphandle tekuniketa tinhlelo letihlangene nekuniketa ticu letihlangene netikhungo tangaphandle nekuchukuluta sidzingo senchubomgomo yavelonkhe yekuphatsa lemisebenti . 
Lokubuketa Tembutfo Wekuvikela kusiniketa leto tizatfu tekutsetselela ngekucacisa . 
Noma kunjalo , nyalo sewugucukile . 
Inchubekela embili lebonakala kuwo onkhe emazinga etinhlelo tetemfundvo akhomba intfutfuko lekala imphumelelo . 
Kusetjentiswa kwanoma yini lecuketfwe yincenye yalewebhusayithi , lekufaka ekhatsi kusetjentiswa lokucuketfwe lokutfunyelwe basebentisi balewebhusayithi , kufuneka ngalokucacile usho kutsi ukutfole kulewebhusayithi . 
Indlela yesibili nguleyo yekuhamba ngetimoto ngekusebentisa titfutsi temmango kanye netitfutsi tangasense . 
Loku kutawuphindze futsi kwente kutsi lencenye yemakethe itfole imalimboleko emabhange yekutsenga tindlu . 
Kuhlanganiswa kwemimango kutsi ibe bahlanganyeli labanemdlandla kulenchubo yekwakha ngekutsi banikete lusekelo lwetecwepheshe nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Lesimo sitawuba ngulesingakatayeleki kakhulu etinkampanini letingaphasi kwaletinkhulu tetikhungo temave angephandle . 
Umhlengi akatange atitfole timphawu letibalulekile ngesikhatsi asihlolisisa . 
Imisebenti seyehlile , lusiso lwemkhakha wangasese seluncishisiwe , imikhicito yetimboni neyetimayini seyehle kakhulu . 
Cha , lapha akukho kusungulwa njengoba indlelakwenta ingasiyinsha . 
Teluleko nekusihlaba kwabo kube ligugu lelikhulu kitsi . 
Luphiko lamasipalati lungatfwala tindleko kuphela ngekwebhajethi yalo levunyiwe noma ibhajethi lehlelenjisiwe . 
Kuhlola nekulandzelela tisebenti tesikhungo setincingo seFRAP . 
Ikuphi imincele nekutibophelela kanye nesikweleti semuntfu ngamunye lotsintsekako ? 
Visisa umtselela walokucashwa njengobe kuchaziwe ngenhla futsi cinisekisa kwamukela kwakho . 
Emahlatsi lahlanyelwako anguntfombo yemikhicito leminyenti leyenta imisebenti yekukhicita lokufaka ekhatsi tinkhuni , kugaya , emapulanga , emalahle , ifenisha , ipulp nemaphepha . 
LeSikhungo netema-athilethiki taseTranskei tingasebentisana kute kutsi kuphakanyiswe emazinga alama-athilethi kute azuze akho emaphupho awo esikhatsi lesitako . 
Kungako , batsengi bavamise kutsenga emanani lamancane ngesikhatsi sasehlobo . 
Letikolwa leti tesekelwa nge-SSI . 
Lokukhula kwentelwa kuniketa ngemarisithi macondzana nemisebenti yetesayensi yetengcondvo kuLitiko Letebulungiswa . 
Loku kube ligalelo lelincane kakhulu nakucatsaniswa nalelo laleminye imikhakhancane yemnotfo . 
Tonkhe tinkhokhelo titawentiwa ngemshini ngco ku-akhawunti yakho yasebhange . 
Loluhlelo lutawuchubeka lunikete emandla kutichumanisi temphakatsi tekufikelela nelikhono lekubatsatsisa kugcina linani lalabaphutsako liphansi . 
Litiko linemtfwalo wekusebentisa tonkhe tigaba letisebentako taloMtsetfo ekulawuleni timphahla tato letinganyakati noma nawaniketa kusekela kanye nemisebenti yekubonisa kumatiko etifundza . 
Satiso lesibonakalako kufanele sifakwe kunoma yiphi indzawo lekusetjentwa kuyo sibe neligama lalomuntfu lekaniketa lusito lwekucala . 
Batawube baniketa indzawo yekuhlala mahhala kubadlali kuloMcudzelwano Welibhola Letinyawo Wamhlabawonkhe lotawubanjelwa eMphumalanga Lengasekugcineni . 
Batsengi banelilungelo lekubuyisela timphahla letingakahlolwa ngaphambilini ngembi kwekuletfwa . 
Imihlangano yelicembu letinkhomba lemihlanu yabanjwa lapho inhloso bekukukhulumisana letintfo letibalulekile talomculu . 
Imali yekulekelela leyabiwa ngekulingana ilusito lolungenambandzela kantsi bomasipalati bakhululekile kuyitsatsa njengamalingena lotayelekile , kunekutsi bayibukele letinye tinhlelotsite . 
iNingizimu Afrika nayo ibe nesikhumbuto ngalesehlakalo kulomnyaka . 
Kuloku tibhedlela letisitfupha tahlolwa kabusha , kantsi Sibhedlela i-Emmaus sikhombise kuba sibhedlela lesigcine simo sebuhle kakhulu , siyabonga kulokutibophelela kwetisebenti Tesibhedlela i-Emmaus kanye nebaphatsi . 
Kulesivumelwano , emakhasimende atawuvuma kuba nemtfwalo wetindleko tekucokelela , netintalo netinhlawulo , uma ngabe kube nekungakhokhi ngesikhatsi . 
Nangabe samba lesingatfolwa semphahla ngelizingagugu lemphahla singephasi kwelinani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku , linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku lincishiswa lifinyelele kusamba lesingatfolwa ngelizingagugu lemphahla . 
Kungeta kulomtsetfo wekuhambisana , lelitiko linaka kwenta ncono ngekhatsi simondzawo salo sekuphakela tinsita , njengoba kutfolwa sigulane . 
Emabhodi ebacondzisi angaswela emakhono ekuphatsa libhizinisi . 
Kulimala lokubangelwa kuntsintseka ngco emkhunjini nako kungenteka emantini langashoni . 
Sincepheteliso lesibhadalwe bondliwa ngekwesikimu sanyalo sentiwe ngendlela yekubhadala ngalokuphelele samba semali ngesikhatsi sinye . 
Lolwatiso lolu nalwedluliselwa kuMlawuli weSiteshi , kwavulwa luphenyo , futsi kamuva kwavulwa licala lebugebengu lenkhohlakalo . 
Umtsengisi utawatisa umtsengi ngekumbhalela mayelana nabo bonkhe bosokontileka labancane labakulekontileka uma ngabe bebasengakashiwo kulebhidi . 
Kuniketa kuvikelwa kwenhlalo nekuvimbela imiphumela yeludlame nebugebengu kubahlukunyetwa . 
Lokukufanele kutsi kuvumele tonkhe tincingo temmango , lwatiso , ticelo tetinsita , imibuto kanye netekuphutfuma kutsi tirekhodwe futsi tilawulwe . 
Simo sanyalo ngukutsi , ngekuya kwaletinye tiphambuko temiculumitsetfo , sehlulelo sangaphandle asisetjentiswa ngco eNingizimu Afrika . 
Masipala unetinhlelo letikhona nyalo letikhutsata ummango kutsi ufake sicelo . 
Umtselela walesimo setintfo kutemphilo telinanibantfu kanye nesimondzawo sisonkhe ungulomkhulu kakhulu . 
Loku kuchaza sidzingo sendlela lensha yekuphatfwa kwemitfombolusito yesive neyekusebentisa imali lekufanele ihlele kabusha ngekubaluleka kwayo etindzaweni letibalulekile letinjengetemfundvo , temphilo nekusungulwa kwemisebenti . 
Kubonwa kwetinkhinga temasu kwenta simo lesidzingekako setingucuko kantsi nekugcizelela kulesigaba kuba setindzaweni tenkhinga hhayi tisombululo . 
Timphahla titawumikiswa kulendzawo lapho Sifundza sibusa khona njengoba kubhaliwe kuleMibandzela leKhetsekile yeNkontileka noma Lwatiso Lwetinsita neTimphahla . 
Yonkhe lemiklamo iyanakeka , batsengi amange babe nekufinyelela kumtfombo munye welwati lwetindlu lotfolakala velonkhe ngendlela lefanako . 
Yindlela leyakhakho yekubhala ngendlela yekutsi umfundzisi angakhona kuletsa imphendvulo etigabeni letahlukene , ngaleyo ndlela asite bafundzi kutsi bacondze bulukhuni babo bekubhala ngembikwekutsi bangenise umkhicito wabo losewuphelile . 
Kucatsanisa phakatsi kwetikhala temsebenti letigcwalisiwe , tavuselelwa futsi temukeleka . 
Buyeketa tinchubomgomo kanye netinchubo kucinisekisa kuhambisana nemitsetfosimiso kanye netinchubo te-akhawuntingi yemali . 
Nanome kunekubhedvuka kwe-Ebola lokukhona eNshonalanga Afrika , kukhona tinzuzo letibonakele emkhakheni wetemphilo emaveni lamanengi ase-Afrika kulamashuminyaka lengcile . 
Loku kungaba nemtselela emiklameni yekwakha yamasipala njengemtfwalo wekubika ungakhulisa ekusetjentisweni kwalemitsetfo . 
Sitifiketi mbamba , lesisemtsetfweni sakaSARS lesikhombisa kubhadala intsela kufanele sifakwe , nemininingwane ngenkapani , sitifiketi sekubhaliswa kwenkapani nelifomu lesicelo . 
Kodvwa , kunetiphakamiso , tekutsi emakhono ekusebentisa imisebenti letsite ematikweni Ahulumende awakeneli . 
Lomasipala angamukela Luhlaka lwendzawo lwamasipala lwentfutfuko yendzawo endzaweni yemhlaba loyincenye yendzawo yamasipala . 
Nanome sisetikhatsini letimatima ngekwemnotfo Litiko litsatse tindlela leticinile ngekwetimali kute kusitwe mayelana nekuswelakala kwetinsita mbamba . 
Bosonkontileka batawuhlela neSpoornet kuletsa timphahla itobekwa endzaweni yekugcina imphahla yeSifundza ngemahora namalanga lapho lendzawo ivuliwe . 
Kuletizatfu letinyenti letihambisana nemimango lephuyile futsi nemindeni , kungavikeleki kwekudla kungulenye yetinkhomba letinkhulu letihlobana nebuphuya futsi nebuncelencele . 
Konkhe loku nalokunyenti kuyatfolakala njengebufakazi nalokunye lebekwenteka etikhatsini takudzala . 
Litiko alizange lasebentisa tento tekuphatsa bungoti letingito Kulawula Ngekhatsi . 
Kuchuba imisebenti ngemphumelelo kutfutfukisa kutetsemba . 
Lolubita luta emva kwekutsi labanye banikati bematekisi elibanga lelidze bavimbe umgwaco ngalokungekho emtsetfweni eBlood River , enyakatfo yeKwazulu-Natali , emtameni wabo wekuvimba kusebenta kwematekisi langekho emtsetfweni . 
Kweswelakala kwemisebenti kuyinsayeya lenkhulu kakhulu eNingizimu Afrika . 
Sicela unike imininingwane yebungako lokufakiwe : 
Kufinyelela kumiphumela yetemphilo nekuphila kahle kufuntwa yingcikitsi yenhlalomnotfo , kanye nemphumela wekuba sebaleni lokuhlukile nekulimateka kulesifo . 
Lelitiko lenetiseka kakhulu ngeliciniso lekutsi tinsita tekuhanjiswa kwekungcola tibuyiselwe esimeni sato itolo sesihambile sikhatsi ngoba manje umfutfo wemanti lophelele sewukhona . 
Luphiko lwekulawulwa kwetimali lunemsebenti wekubuka tonkhe tinkinga tetimali kumatiko etifundza , bomasipala kanye nakutinhlaka tesive . 
Akukenteki kadzeni , kuleminyaka lemibili leyengcile , lapho baphatsi bente umsebenti lowetayelekile wekuhlola umsebenti . 
Letinhlelo tifakwa lwatiso lolusha ngenyanga kususelwa ekucombeleni kwekungena nekuphuma kwemali lokusha . 
Inchubomgomo lebukene nenhlupheko iniketa emanani amahhala nobe lehlisiwe etinsita letisisekelo letinjengemati , gezi , tekuhlanta , kutfutfwa kwetibi kanye nemtselo wemphahla . 
Kunematfuba lamanyenti langacinisekisa abuye achube kuhlanganyela kwesive kwebantfwana lokunemphumelelo ekulawuleni tinchubo Kwephalamende Netishayamtsetfo Tetifundza . 
Lonkhe lolwatiso luyatfolakala , kodvwa kubahwebi labambalwa labakhulu nebanikati bemachweba . 
Chaza kutsi yini lotakubala ngakunye kwaloku lokulandzelako ekupheleni kweMphala : 
Umkhandlu unendzima lebalulekile lekufanele uyidlale ekungeteni kwetfulwa kwetinsita tembuso . 
Emanani anakungaphitsiteli asuselwe ekufaniseni emanani labonelelwe lakhona , laphasi . 
Beka ebaleni lwatiso mayelana nemacembu lahlobene lapho khona licembu linye lingafaka umtselela lobalulekile , longakabaluleki , lomkhulu noma lomncane kulelinye licembu ekutsatseni tincumo tetimali netekusebenta noma lingalawula noma lingalawula ngekubambisa leli lelinye licembu . 
Utse loko lokwenteka kuye , kwacishe kwawushabalalisa umndeni wakhe ngobe waba wekucala emndenini wakhe , emphakatsini kanye nasemsebentini kulahlekelwa ngiko konkhe ngenca yekukhubateka . 
Ngenca yekungeneli kwetisebenti ngalesikhatsi loluphenyo alukhonanga kutsi luphotfulwe kungakapheli emalanga lasikhombisa . 
Tisebenti tikhutsatwa kutsi tibe nesibopho semisebenti yato nekutsi futsi titfole tindzawo letifuna kutfutfukiswa kuto nebaphatsi bato labafanele , ngekuhambisana netidzingo tebhizinisi taleKoporasi . 
Njengoba tonkhe letifo kutifo tetilwane letitseleleka kubantfu . 
Tinzuzo letitawitfolwa ngekusebentisa kulawula ematfuba ekulahlekelwa kwebhizinisi ngekhatsi kwalenhlangano tifaka ekhatsi : 
Angikwati kuvumelana netiphakamiso tekuphikisa egameni leSiphatsimandla . 
Lomsebenti wekuniketa emanti ngekuphutfuma utfweswe baphatsi bendzawo labo lelipulazi litfolakala khona . 
Imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku ePhalamende kususelwa kulokwakhiwa kwekubalisisa . 
Lelifomu litsekeletwe lapha kute labakhipha emathenda balisebentise . 
Kubaluleke kakhulu kutsi konkhe lesikwentako kanye nalapho sifaka khona imali kutsi sisekele labaphuyile kakhulu kute kutsi baphile imphilo lenesitfunti . 
Natalie utsi umfana wakhe ucale kudlala imncintiswano yemathonamenti aneminyaka lemine kuphela , kodvwa ithonamenti yakhe yekucala yaphesheya yafika aneminyaka lesihlanu . 
Ibhola yetinyawo itfokotela kusakatwa lokukhulu kubetindzaba taseNingizimu Afrika , kakhulu bemaphephandzaba . 
Kusisa kuNdzebe Yamhlabawonkhe weFIFA yekucala lekufanele ibanjwe e-Afrika kukhombisa kusisa lokutawuba khona sikhatsi lesidze ekutfutfukeni kwalelive . 
Nangabe loku kwenteka , kwehlukahlukana kwemisebenti lemikhulu nalemincane kungatfola indzawo lekahle kuloluhlelo lwetindzawo tekuhlaliswa . 
Loku kwahlanganiswa ndzawonye ngaphasi kwaletihlokwana letilandzelako : tindzaba te-CJS ; tindzaba tenchubomgomo kanye neluhlakamsebenti lwetemtsetfo ; tinsita kanye netinhlelo ; tikhungo kanye netekuphepha ; tinhlelo kanye nemathulusi ; bachamuki bakulamnye emave kanye nekwengamela kanye nekucaphela . 
Kwentiwa lucwaningo lwelitiko kute kutfolakale bubanti sakhiwonchanti setinsita tetenhlalo nemitfombolusito yenta lifutse lelingakanani kumimango lebeyihlosiwe . 
Loku kufaka ekhatsi kusekelwa kwelwabiwomali neluhlelo nekusekelwa kwemklamo . 
Lamabala atawuhlala avikelekile ngaleso sikhatsi seNgcungcutsela , lokutawufaka ekhatsi ngesikhatsi semalungiselelo nangesikhatsi seyigcina . 
Engcodvweni yakhe , yonkhe intfo beyicacile futsi iyekugcina . 
Bacashi labanengi lababhalisile bakumkhakha wetemabhizinisi . 
Yaba uphindze futsi wenta luhambo lwaphambilini lwekuhlola timoto tahulumende . 
Kutawugcilwa kakhulu ekwenteni emasu ekugcina tisebenti kute kutsi kumiswe ngemumo tindlela tekwenta phambilini tekugcina tisebenti . 
Luhlatiyo lwekusimama kwesikweleti lwentiwa njalo ngemnyaka Temafa taVelonkhe kanye neLibhangesilulu leNingizimu Afrika . 
Ngaloko , tjwala abufuneki butfwalwe bungene esitediyamu . 
Lemisebenti lena ibutsaniselwe ngekwekuphakelwa kwensita lapho emathulusi adizayinwe kususelwa kunsitakusebenta kwetinsita tekunakekela lokusisekelo , njengoba imitfombo leminyenti itawususelwa kuleplatifomu . 
Ibhereyili ( bosawoti bebheriliyamu ne-aluminiyamu ) lesesimeni sema-emeralidi noma ema-akhwamarini . 
Kufanele ifake sandla ekwakheni ematfuba emsebenti ngekusebentisa tindlela temsebenti yekwakha Tinhlobo tsite tesakhiwonchanti , njengencenye Yeluhlelo Lelingetiwe Lemisebenti Yesive . 
Ngekuhambisana netakhiwonchanti teluhlelo lolufananako temkhakha wetemphilo , luhlelo loluncane lweTinsita Tekutakula teteMphilo neTinsita Letiphutfumako setisusiwe kute kutsi tente luhlelo lwato futsi akusesilo luhlelo loluncane lolungekhatsi kwalolunye luhlelo . 
Tihlahla nato tiyasita ngekuba sivimbo lesiyimvelo nekuvikela umoya . 
Bantfu bakitsi bancishwa ngisho tindlela letisisekelo tekutiphilisa njengekutfola tindlu letinikana sitfunti , gezi , emanti , imigwaco lenesikontiyela , kanye netindzawo tekukhibika . 
Uma lomklamo uvaliwe , cinisekisa kutsi nanobe nguyiphi imibiko yekugcina yemklamo iyalungiswa futsi yabiwe , futsi leminye imisebenti yekubika kwekugcina iyalungiswa kulesigaba Sekuvalwa . 
Ngesikhatsi sekubonisana ngemtsetfosisekelo i-ANC yagcina , kodvwa ingabata , ivumile kutsi lowo mubandzela utawufakwa kumtsetfosisekelo . 
Luphiko lwemaphoyisa lwaseNingizimu Afrika , tisebenti talo nabo bonkhe labanye bantfu labachumeke kulewebhusayithi , alikhulumeli muntfu noma aliniketi kuciniseka mayelana nekutsi ngabe lolwatiso lolutfolwa ngewebhusayithi lelichumeke kuyo , luyanemba , luphelele noma lwamanje . 
Loluhlelo lutawufuna kusita banikati bemhlaba ngekusebentisa ngemphumelelo kunisela , kwandzisa ematfuba ekukhicita , kufundzisa kumiklamo lesafufusa kanye netikimu temasheya emphahla leyimali . 
IFoskor ikhicita litje lefosfeyithi , litfusi lelihlangene , imagnethayithi nesikhoniya lehlangene ngenchubo yekushisa esithandweni semlilo . 
Kufanele kutsi wonkhe umsebenti wentiwe bosonkontileka labanelayisensi ngendlela yemuntfu lonelikhono lemsebenti . 
Kubekwa kwetindzawo tekugada etindzaweni letifanele kuleyo ndzawo . 
Lemidlavuta yemabele le ivamise kwenteka eminyakeni yebusha . 
Lobudlelwane lobunemandla emkhatsini wetikhungo tesive nalabatimele letifake sandla kulomoya wenjabulo nemphumelelo yekwetfula Indzebe Yemhlaba kudzinga kulawulwa kutewuphakela ncono indlelasu yetekuchumana . 
Sitibophelele ekufundzeni , kubhala , kubuyiseleka , kanye nekwabelana ngelwati kuvelonkhe kanye nakulamanye emave . 
Uchubeke watsi sisebenti seligumbi lemphahla letakhiwo , kulesenteko , sasala kusayina leticelo tekubhadalwa kepha kutsi loku kwashintjwa ngumphatsi wesigodzi kanye nemphatsi wesigodzi wekutsengwa kwemphahla . 
Ngendlela lefananako , ngicela emadvodza kanye nabomake kutsi batsembeke kulomunye nakulomunye , kodvwa nakungenjalo basebentise emakhondomu . 
Kufanele kucinisekiswe kutsi lokushona kwekugcibela kungaphansi kwelizinga leliphansi kakhulu lwaselusentseni , ikakhulukati etindzaweni lapho elusentseni kungakazinzi . 
Bantfu labanyenti labane-HIV bativa baphilile futsi babe baloku bakhicita emindenini yabo nasetindzaweni tekusebenta lokungaba kusemkhatsini weminyaka lesihlanu kuye kulesiphohlongo ngemuva kwekutseleleka . 
INingizimu Afrika ingumhlanganyeli losebentako Emlenteni Wekutfutfukisa weDoha lokhona wetingcoco tekuhweba . 
Chumanisa , kulandzelela kanye nekuhlola kufezekiswa kwelubuyeketo lwelweluhlelo lwekusebenta lwebalingani ngekwemsebenti base-Afrika . 
Bebabanyenti kakhulu , ngakoke angeke sikwati kubabita bonkhe ngemagama . 
INingizimu Afrika ime kahle kakhulu kutsi inganiketa tinsita ithrafikhi yetitfutsimphahla taseMphumalanga lengaseNshonalanga kanye nemboni yase-Afrika lendlondlobele yagesi ne-oyili , ngekukhicita kwaselwandle , lokufaka ekhatsi imikhumbi noma kulungisa irigi , kuvusetela nekwakha imikhumbi . 
Tinhlelo kanye nekulawula umklamo , kuphenya , kuhambisana nemtsetfo kanye netekusebenta , kuphenya kuchumana lokusebentako , inchubo yelwati nemakhono , kuphenya idizayini kanye nelwati loluphenyiwe , lucwaningo kanye nentfutfuko . 
Loko kwaba yimvulemehlo kimi , futsi kwangipha sibindzi lesengetiwe sekulandzela temidlalo . 
Loku kwaholela ekutseni kube nemkhawulo wekucocwa kwetikweleti temali lengenako lekolodwa tisebenti letingakabhaliswa ka-SARS kanye nekubhadaliswa inhlawulo kanye nentalo kulemali lekufanele ibhadalwe . 
Nanoma ngumuphi umuntfu lowephula imigomo yemitsetfo yamasipala utawuba nelicala lekona futsi utawushushiswa . 
i-GCIS noma baphakeli tinsita bayo bangasebentisa emakukisi kugcogca idatha lehlanganisiwe . 
Ayikho imifanekiso lekumele titfunyelwe kuleliHhovisi : Imitsi Lengaduli . 
Kuttfutfukisa ikhwalithi yemfundvo nekucecesha kusisekelo lesimcoka sendlela lesebentako futsi lefaka konkhe . 
Lokunye kwengetwa Kwemboni lekhicita Lokusindzako kutawandzisa ticelo letibhekeke kutsi tenteke kumitfombolusito yemanti . 
Kungako-ke , ngisho kumiselwe nakumininingwane lekhona , lamaphethini lankha aveta tinsayeya letilisubuciko letibalulekile kubantfu labafaka ligalelo ekusetjentisweni kwema-ICT lokwandzako etikolweni talapha eNingizimu Afrika . 
Kutfutfukisa kusebenta ngendlela kwekulawulwa kwemali kanye nekunciphisa kudliwa kwemphahla lokubi ngendlela yekulawula ngemtsetfo . 
Loluhlelo lufaka ligalelo kutinjongo temasu alelitiko . 
Letingcikitsi kanye nebantfu lekungibo labangatsintfwa kuLitiko leSifundza Letetindlu kanye nahulumende wendzawo tingalendlela : 
Ngesikhatsi sesigaba sekuchumana , inhloso luchungechunge lebantfu labanyenti labayincenye kutsi bafake sipiliyoni kanye nelwati lwabo loluhlangene ekutfoleni lokulandzelako : 
Basebenti batawukhona kufinyelela kumfundvo lechubekako futsi batawululekwa . 
Kubuketa kutinsita tekucecesha kutsi ticashe labafuna umsebenti uma ngabe bacedza kufundza . 
Letinombolo tekunakekelwa kwebantfwana Labanelufutotsite lwekukhubatekangekusho kwaDown kuphela . 
Lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo selinani letisebenti tikhundla tato letakhushulwa ngenca yekutsi tikhala tato temisebenti takhushulwa . 
Silondza sekusha siletsa kokubili buhlungu benyama nebengcondvo kumntfwana . 
Lamacembu amenywa kutsi aletse lobunye bufakazi ngaloko . 
Ngaphasi kwalomgomo welisubuciko , tikimu letimbili tekwehlisa buphuya tafezekiswa nguleSikhwama ; Luhlelo Lwekucecesha Labangasebenti kanye neSikimu Sekucecesha Labayekeliswe emsebentini . 
Udzinga umholi longacabangela umuntfu ngamunye kumalunga emacembu abo . 
Lomsebenti waniketwa Emamakha langeMasekela eSikhulu kusukela ngelusuku lwesitsatfu lwekumakha , nakuniketwe kutsi lamaphutsa labhalwa bewamancane . 
Nanobe totimbili letindlela tingasetjentiswa ngekwenta lomsebenti ngetandla , tintfo tekusebenta letinyentana tingasetjentiswa kubuka loluhla lwalokutawentiwa kantsi kungaba tintfo letifaka ekhatsi lishidi lelimalula langcondvomshini lelibanti kuya kumasethi lasilumbi kakhulu ekufundzisa lekatjela ngcondvomshini kutsi enteni lasetjentiswa kwenta luhla lwalokutawentiwa njengeLuhlelo lweMicrosoft . 
Kubala kufanele kuhlale njalo kunaka lokulandzelako : 
Sisungule sivumelwano sekusebentisana emkhatsini walelitiko kanye ne-Ile de France . 
Lizinga lemanti libukwa njengentfo lebalulekile ngoba imitfombo yemanti leminyenti ingemabhoholi noma imisele . 
Emanesi labochwepheshe anemsebenti wekuchumanisa nekugadza kunakekela lokususelwa ekhaya atawudlala indzima lebalulekile ekukhombeni tindlela tekunakekela tigulane . 
Phindza lona lolo luhlolo nakuleli lelinye libele futsi yenta emabele omabili ulele ngemgogodla ubuke etulu . 
Ngaphandle nangabe umtsengi ubhale phasi wabeka ngalenye indlela , umtsengisi utawuchubeka nekwenta umsebenti wakhe ngaphasi kwetibopho tekontileka achubeke ngendlela lekhonekako , futsi utawufuna tonkhe tindlela letingaba khona tekusebenta lokungakavinjelwa sehlakalo lesibi lesinemandla lamakhulu lesivimbela kutsi kwentiwe loko lokubhalwe esivumelwaneni setemtsetfo . 
Icala tinhlobonhlobo letibanti temiklamo yelucwaningo loluphenya tinkinga temasu futsi isebentisa lolwati lolu kuniketa seluleko kutinhlaka tembuso tavelonkhe netetifundza . 
Tibhedlela tesigodzi letisendzaweni lesemakhaya e-George , Worcester nase-Paarl tifakwe kuloLuhlelo Lwekuvuselela Tibhedlela . 
Silandzelwa Kubuketwa Kwesimo Setemnotfo waseGauteng , bese kuba Ngomcondvojikelele Wetemnotfo Kumkhakha Wetekulima . 
Bantfu labangakhoni kubhukusha kufanele uma kukhoneka bangavunyelwa kungena emantini , ngaphandle nangabe bangaphasi kweliso lelicaphele lembhukushi . 
Bekungakhoneki kutfola idatha lebanti yeLitiko yencenye yemathenda labekangetulu kwemkhawulozinga lovulekile lentiwa ngekusebentisa inchubo yemathenda levulekile . 
Ningenelele ngesikhatsi lapho sinidzinga khona kakhulu , futsi anikasidvumati ngoba benicale embili nigijima futsi ninika buholi bangempela nalobukhomba kutsandza sive . 
Tonkhe titjudeni letidzingako titawutfola imalimboleko . 
Ngabe Lisu leNingizimu Afrika licatsaniswa njani nelamanye emave ? 
Ngabe ukhona umphatsi lona umsebenti wakhe ufaka liphakelotimali te-M&E , kwesekela nekuphatfwa kwemitfombolusito ? 
Tindlela netimphumelelo ekusebentiseni timiso tendzawo yekuhlala tihambe tingakahlolwa futsi bumatima buniketa sisekelo saloluhlolo . 
Tisebenti letiphetse naletibalulekile tichazwa njengeMphatsi waMasipala , Sisebenti Ngemali Lesikhulu nabo bonkhe baphatsi lababika ngco kuMphatsi waMasipala noma njengoba abekwe nguMphatsi waMasipala . 
Lombiko waphindze futsi wabeka kutsi lesikhulu saphendvula ngekuvutsela lesiboshwa ngesibhakela futsi lesinye sikhulu samsita kulawula lesiboshwa . 
Lenchubomgomo Yekutiphatsa icinisekisa kutsi sonkhe sisebenti sichuba ibhizinisi yeLitiko Letemisebenti Yekulungiswa Kwesimilo ngenjongo lefananako engcondvweni nangabe kwentiwa inchubo yekubuyiselwa esimeni kwetimilo kanye nekucinisekisa kugcinwa ejele kwalabahlala etindzaweni tekulungiswa kwesimilo kuvikelekile . 
Onkhe emalungelo emcondvo wekuticambela langekhatsi nalakuwebhusayithi ye-SARS nayo yonkhe ithekhinoloji , tintfo , lokucuketfwe , netinsita letentiwe kutsi titfolakale kulelisayithi kuyimphahla ye-SARS futsi i-SARS inelayisensi yako , ngaleyondlela kuvikelwe mitsetfo yasekhaya neyemave emhlaba . 
Nome kunjalo , lemethodoloji leyentiwe yafana itsatfwa njengobe iniketwa . 
Selulo siniketiwe , ngenca yekutsi Ndvuna ubuke kutsi kuphotfulwa kwalephrojekthi kuyintfo lebaluleke kakhulu . 
Leminye imikhakha yekubambisana isamiswa . 
Statimende seLingasese 
Luphawusikali nalabanye bomasipalati lebanetikhungo tekufonela letisebentako . 
Ekuswelakaleni kweluhlaka lolunjalo , kungaba bekukhona umehluko lomkhulu emkhatsini walemiculu yemikhakha . 
Kugcokwa kwetambatfo temmango ngulababanjiwe bavalelwa kunebungoti lobuphakeme ngenca yebulukhuni bekwehlukanisa emkhatsini walababanjiwe bavalelwa kanye nebantfu bemmango labasebenta kuleso sikhungo . 
Intsengo yemhlaba wangasese isetulu kakhulu futsi lona lonotse kakhulu angeke usentjetiselwe kokubili kuba nemandla kwawo . 
Nanoma ngutiphi tingucuko nekulungiswa kuhambisane nesikhatsi lokwentiwa kumadathabhesi lalawula luhlumholo kwentiwa njalo ngenyanga , kungakapheli sikhatsi sekuhola lesilandzelako futsi akukavami ngempela kutsi kungaba nesidzingo setilungiso tesikhatsi lesendlulile , futsi lapho khona kungendluli tikhatsi tekuhola letimbili . 
Tifuno talelizinga atisebenti Kulesikhwama kantsi ngaloko atinamtselela etitatimendeni tetimali . 
Kwenta kutsi tifundza tikhone kuhlela , kuhambisana nesimanje , kwaba ngekulingana nekugucula inkhundla yekwetfulwa kwetinsita esibhedlela lesikhulu kute ihambisane netinhloso tenchubomgomo yavelonkhe , lekufaka kukhulisa kufinyelela nekulingana . 
Leso naleso sigamu semhlaba sihlukile mayelana neluhlelo lwemvelo ( ijiyoloji , umhlabatsi , ithopografi , ihayidroloji , simo selitulu , titjalo netilwane ) lokusiniketa bunjalo baso . 
Tichibi letidayiwe tinika lenye indlela yekurekhoda iphethini umsinga longasetulu . 
Letinye taletihlwele takhona kungena ngalendlela betinemathikithi kepha besetiphelelwa sineke kakhulu kutsi tilindze kungena enkhundleni yetemidlalo . 
Umbuso ufuna intsela emabhizinisini futsi nakubatsengi kute atfole imali langayichitsa kumiklamo lehlelelwe kukhutsata buhle bemmango . 
Tidzingo letisha tibekwa kubosolwati labayincenye kulentfutfuko yekuhlaliswa kwebantfu , kusukela ekusetjentisweni kwemathekhinoloji langakavami kuya kusayensi yetenhlalo kanye nemakhono emphakatsi ekuhlela , kanjalo nekususwa kwethekhinoloji iyiswe encenye nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Lokuphikisana kusukela kumigomo yesivumelwano sekukhokhelwa . 
ENshonalanga Kapa , tinsita temphilo yetemlomo tiwela emkhatsini wetakhiwo teluhlelo lwebhajethi lolwehlukile . 
Likomidi Lelihlolemabhuku liphindze labika kutsi libuyekete laphindze lemukela umsebenti lebaniketwe wona ngalokusetfweni ngendlela lefanele njengekweSivumelwamo seLikomidi Lelihlolemabhuku futsi lilawule tindzaba talo ngekuhambisana naleSivumelwano . 
Kuhlola lokutsintsene kutawuba ngunome nguluphi ( kodvwa lokunconotekako ngebunyenti ) lwatiso lwekutsi lutfo noma isampula ingaba nemtselela muni kulizinganhle lensita yemanti noma nguyiphi incenye yawo . 
Ngekubuka tincindzetelo letinkhulu tekuphakelwa kwetinsita tesive lokunyenti nalokuncono , tindzawo tesimondzawo semali yahulumende leticindzeletekile nesibopho sahulumende sekwenta lokunyenti ngalokuncane . 
Kumele sichubeke sifune kwenta ncono kusebenta kwemisebenti yesive . 
Lokukhulu lokwentekako kufaka kukhula kwesheya yekusebentisa imali lephakelwe kutemfundvo netemphilo kanye nekukhula lokuchubekako lokunemandla etinhlelweni tekusebentisa imali yekucala . 
Ngubani lolawula ikhwalithi yemininingwane lekhicitwako ? 
Yenta kube nekongiwa kwemanti nekulawula sidzingo . 
Loku kuhlose ekusiteni kutsi kubukwe lesikhala semakethe lesentiwa bazuzi lekungakafaneli balekelelwe ngetindlu , kodvwa abaholi ngalokwenele kutsi balungele kutsi balungele nemali mboleko letayelekile yendlu . 
Kungeta umklamo losephayiphini we-PPP , Sotimali Wavelonkhe ucabanga tindlela letifanako tekusebentisa lobudlelwane futsi ngesikhatsi sinye , kwehlisa lesikhatsi lesitsatfwako kucedvwe kuhlela umklamo . 
Lenchubomgomo Yelwabiwomali yaphasiswa ngumkhandlu . 
Lusito luphindze luniketwe nemabhizinisi lamancane lachumene nemabhizinisi lamakhulu nakuletinye tinsita letisekela ngetimali letikhona esifundzeni . 
Kugcwala lokuphansi kwe-oksijini lencibilikile kungalungiswa ngekufaka umoya noma ngekutamatisa ngemandla emanti noma ngekufaka i-oksijini ngekusebentisa i-oksijini lecwebile futsi ngalokukhetsekile ema-diffuser ladizayiniwe . 
Linani lentsengo yensekese lesala uma kuhlutwa jikanelilanga lisuselwa kulelinani lentsengo yensekese lesala uma kuhlutwa bhonjisi wesoi emva kwekucatsanisa iphrotheyini lecuketfywe lekhona kanye nelizinga lentsengo yekusetjentiswa kwekugcina kwelikhekhe sekubukiwe . 
Kufanele kutsi tikhungo tesive titfolakale eceleni kwetindzawo tesive . 
Tinhlelo tetitfutsi tesive tesifundza letiphelele titawusetjentiswa njalo eminyakeni lemibili . 
Kuloku , Umsebentisi wenta - 
Bantfu labanyenti labatsintsekako batiyela emahhovisi lasetigodzini tabo . 
Kuceceshwa kwalamalunga lamasha ebhodi kubaluleke kakhulu kute batati ngalokugcwele tidzingo letibekwe emahlombe abo . 
Noma kunjalo , lendlela lena idla sikhatsi . 
Ematiko lakhombisa likhono lelikhulu kakhulu lekukhulisa imali lengenako yesifundza ngematiko eTetitfutsi , Temphilo , kanye Nekutfutfukiswa Kwemnotfo , Tendzawo Netekuvakasha . 
Ikhabinethi itivumile tiphakamiso tenchubomgomo tekuntjintjela kusikimu setinzuzo letingenaliphutsa . 
Loku kutawucgugcutela bafundzi kutsi futsi bangetelele emsebentini wabo ngaletinye tingcikitsi . 
Yonkhe imphahla yekontileka ingahlolisiswa , ihlolwe noma icutjungulwe uma yetfulwa noma ngemuva kwekwetfulwa , futsi-ke ingaliwa uma ngabe itfolakala kutsi ayihambisani netidzingo tekontileka . 
Nanoma kunjalo , kukhona kuswelakala lokukhulu kwekusetjentiswa kwalamathulusi kanye netincumo . 
Lesikhwama sicinisekise letimemetelo lekususelwa kuto ticelonkhokhelo talomnyaka losetulu ngembi kwekucinisekisa talomnyaka lowandvulelako ngenca yemtsamo wetimemetelo . 
Lenchubo ifaka kusebenta kwemali lebolekiwe nekuguga , kubhadalisa nekubhadalwa kwesikweneti kusukela ekucaleni kwemphilo yekusebenta kwesitjudeni . 
Kufinyelela emazingeni lasetulu ekubusa ngekwenta ncono kuphatfwa kwetetimali nekukhona kwematiko netikhungo . 
Kwabiwa kwetakhiwonchanti lokuphatselene netikolo temabanga laphasi nalasetulu kufakiwe kuloluhlelo , ngaphasi kweTakhiwo kanye netakheko letingagucuki . 
Onkhe emafomu ekufaka sicelo lafanele atfolakala kuMsiti futsi kufanele agcwaliswe ngalokuphelele futsi , lapho kunesidzingo , asayinwe ngalokulindzelekile . 
Batfola lucetu lwaloko bantfu betfu labakuholako , futsi labo bantfu babosonhlalakahle lababomakadzebona . 
LoMtsetfo uthulile ngeluhlelo lwetekutfutfuka nekusekela lalabakleyimako ngemuva kwekundluliselwa kwemhlaba . 
Letinkhombandlela tiniketwe ngendlela yelithebuli futsi , lapho kukhonakala khona , tikhonjiswe ngemdvwebo . 
Kusetjentiswa kweluhlelo lwemasu kudzinga " sinyatselo seluhlelotihloko " lesimbandzakanya kubhala tonkhe tinyatselo letihambelanako , sichaze kutsi ngubani lobukene namuphi umsebenti , emalanga lekabekiwe futsi nekubeka liso lokwenteka njalo kwenchubekelaphambili . 
Bafati kanye nalabaphila nekukhubateka bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo . 
Akubonakali ngemphela , nobe kunjalo , kubukelela kukhona kuvikela tonkhe tinhlobo tebugebengu kusetjentiswa tindlela letifanako , nobe kutsi kuvikela bugebengu ngekudvwetjwa kwesimondzawo kukodvwa kungasombulula tonkhe tinhlobo tebugebengu . 
Litiko lihlatiyile kantsi lisachubeka nekuhlatiya lamasethi edatha velonkhe nasetifundzeni kute kwehliswe lenombolo yetinkhomba letilandzelelwako , kulenchubo , kwehlisa lomtfwalo kutisebenti letisebenta etikhungweni tetemphilo . 
Kute kulingiswa lokwentiwe kwalephawoda lefunekako . 
Loku kuchubeka kuvimbele bantfu , ikakhulu emacembu langaba sengotini , lafuna kuhlolwa iHIV , kwelashwa nekwesekelwa . 
Niketa tibonelo tekutsi utatikhombisa njani letimphawu emphilweni yakho yamalanga onkhe . 
Ngabe imali lekhothiwe angeke igucuke sikhatsi senkontileka lesiphelele ? 
Ticelo tetimvume tekufinyelela imakethe letikhishwa njalo ngekota kumele tingeniswe ngesikhatsi saletikhatsi letilandzelako : 
Kuvisa Umtsetfo weteBatsengi kanye naleminye imitsetfo levikela batsengi . 
Ikhomishane ingawala umhlangano wenhlangano levimbako nangabe kuvumela lowo mhlangano kungabambelela ngalokungakafaneli kucedzelela sijubo sekucala noma sekugcina . 
Uyacelwa kutsi ukhombisa inshisekelo yakho yekuhlanganyela kulomklamo ngencwadzi leya ehhovisi letfu . 
Kusungulwe tinchubomgomo tekubhida kanye nekusingatfwa kwemicimbi yetemidlalo yamhlabawonkhe eNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi kusebenteka ngalokufanele , kuyasebenteka , kutemnotfo kanye nekwenta tintfo tivele ebaleni . 
Titfutsi tesive letisita tinhloso tekuhamba lokungasiko kwekuya emsebentini nato tiyekelelwe . 
Siphetfo , loluhlatiyo lutfole kutsi kukhula lokunakekako nekuzuza kwemsebenti kungatfolakala ngekubuye kusimamiswe letincenye letenta imalingena yesikhwama nencitfomali ngaphandle kwekulimata kusimama kwemnotfojikelele . 
Yonkhe imibuso itatibophelele futsi iwuhloniphe Umculu wase-Afrika lomayelana neLuntfu neMalungelo eBantfu . 
Loku akungenisi kwakheka kwetinhlangano noma kufakwa kwetiphakamiso tekutsi lomklamo ungasetjentiswa njani kuchubekisa tinhloso letibanti tengucuko . 
Uma loku sekutfoliwe , lokunye kucekisa ku-akhawunti lenkhulu kutawubitwa . 
Kwephetfwa nekusetjentiswa kwalelithulusi kutawenta kancono kakhulu likhono lalelitiko lekubeka ezingeni lelifanele , lente umcombelelo libuye futsi lilandzelele lwabiwo lwemitfombolusito ngekungagucuki kuloko lokubeka embili kwekulungisa kanye nekulingana lokucuketfwe kuleLisu leTingucuko lelitiko . 
Bafati : Enombolweni lenkhulu yetintfo bafati banendzima yekondla . 
Sinye setisusa tekucala tekungcubutana ngulokuchudzelana ngenca yetinsita letiyimvela kancane . 
Umlandvo weteMfundvomakhono loneli rekhodi leliphelele lekusebenta . 
Ngako-ke , kuhlelela tekutfutsa , njengemsebenti webuchwepheshe weLitiko letfu , ungamelelwa emmangweni kuphela uma tinkhinga netisombululo kutsatfwa ngendlela lematima . 
Sivele silinga kugucula tintfo . 
Lokusetjentiswa kwemandla laphakeme emabhawodi labamba kucine kubalulekile . 
Lekhomishini itawutsandza kubona lokutinikela kwabomasipala kusekela kwabiwa kwemhlaba lokwentiwe kwaba msebenti nekutsi lalabakleyimile . 
Kungacinisekiswa kutsi Sivumelwano Setenhlalo siyasayinwa ngulabafanele labamelelako labavela kulomasipala nakulomkhutsati , kanjalo nalomuntfu lotawukhetfwa kutsi abe ngumchumanisi emkhatsini wabo nalemiphakatsi yendzawo . 
Imihlangano yetekuchumana lefundziswe nalokucuketfwe lekufanele ngetindzaba tekuchumana hulumende latibekele embili . 
Baphendvuli bafake satiso senhloso kuphikisana nesicelo lesikhona . 
Kungena nekuphuma kwekusisa kwalelive kutawukhuphula umnotfo . 
Bafundzi lababili baseSikolweni Semabanga laphakeme iQueens , labavakashele lesikhungo sebulungiswa ngaphambilini , bafakazile ngemtselela waloluhlelo . 
Bohulumende betifundza banemsebenti lomkhulu wekucala kusetjentiswa kwenchubomgomo nekwetfula tinsita ngendlela lefanele . 
Kulawula ngekunakekela imali lengukheshi nebhajethi kusho kwekutsi lesifundza besisondzele kakhulu kubhajethi lekhona yaleminyaka lembalwa lendlulile ngekuhambisana nebhalansi yasebhange yesifundza . 
Litiko libukile kuLikomidi leKucwaningwa kweMabhuku kutsi , lapho kufanele khona , litsetse tinyatselo letifanele kulungisa lobunye balobutsakatsaka . 
Lokubuhlungu kwekutsi lemali ibese iyaphuma futsi , njengoba bantfu labahlala emakhaya bayacindzeteleka kutsi bahambe ngebhasi baye emadolobheni lasedvute kuyotsenga labakudzingako , ngenca yekuba netitolo letimbalwa endzaweni noma kungabi khona kwato sanhlobo . 
Njengoba kukhula ngetigaba kwenteka , imakethe kufuneka isebente nyonkhe ngalokugcwele kuleso naleso sigaba sekukhula kwayo . 
Kucaphela kwebabhidi kuyacelwa kuletimo talethenda letifakiwe kumadokhumenti ethenda . 
Futsi sitawenta umnikelo lomkhulu ngaleTinhlelo tetfu teKusebentela Emanti neKusebentela Umlilo . 
I-cadmium iyatfolakala futsi kulabanye bomanyolo befosifeyithi . 
Lesigaba sikhombisa ngalokucacile kuphindzaphindzeka kwetimbangela tekufa ngekhatsi kwaletimbangela lekufanele tifakwe kulesigaba futsi atikhombisi noma ngabe ngayiphi indlela timbangela tekufa ngekwekubaluleka kwato ngekwembono wetemphilo yemphakatsi . 
Iyasebenta kulesikhatsi Semitsetfo Yetebasebenti Bahulumende lemisha , futsi loku kutawukhonjiswa yindlela lenelikhono lelisha Kutemisebenti Yahulumende . 
Tihlahla tema-olivi tikhona kumelana nesomiso kodvwa tivuno letikahle tidzinga kuniselwa lokwanele . 
Ibhajethi lesisekelo iniketa kukhula kwemali yekulekelela kutetindlu kanye nekwakha emayunithi langetwako . 
Chaza letindzima kanye nemisebenti yalozuzako . 
Kwengeta kulomtselela lofakwa matfuba ekulahlekelwa mhlabawonkhe emnotfweni wetfu , kungabi nesiciniseko kwetembusave , tingcindzetelo tagezi , kungabikho kahle kwemanti kanye nesomiso kube nemtselela lomubi kakhulu emnotfweni weNingizimu Afrika . 
Emathulusi etimali labonakala kuleliphepha lekulinganisa afaka ekhatsi kuhwebelana nalokunye lokutfoliwe , kheshi nalokulingana nakheshi , imalimboleko yemnyaka wonkhe nekuhwebelana nalokunye lokukhokhelwako . 
Lwatiso lolwasatjalaliswa lihhovisi lwafaka , sibonelo , kwakheke Kwekhabhinethi lensha nekugcamisa inchubomgomo nabocalangaye betinhlelo lebamenyetelwe Bondvuna labasha . 
Umphatsi wetinsita temmango unemsebenti wekwenta yonkhe imisebenti lephatselene nekutfutfukiswa kwemmango nekutfutfukisa tikhungo tetenhlalakahle . 
Tinkinga teBulukhuni njengobe butfolwe ngulelicembu kufanele kufakwe kumakhadimamaki eBacondzisi baMasipala kute kutsi kufezekiswe kancono futsi kukhishwe . 
Kute ucatjangelwe kusitwa kufanele kuhanjiswe lifomu lesicelo . 
ENingizimu Afrika tikhala tekukhushulelwa etikhundleni tiyakhangiswa futsi noma ngangubani , kungasito tisebenti tahulumende letisebentako kuphela , tingafaka ticelo . 
Lesikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa Ngumsebenti , nome kunjalo , sitfwala umtfwalo wesikweleti seticelonkhokhelo tangalokutako ngekubuka imali lefakwako leletsiwe . 
Ngetulu kwehhafu yelinani lelikhulile lebantfu labangasebenti ngako-ke bavela njengebantfu labafuna umsebenti lababuya ngaphandle kwendzawo yamasipala . 
Ngakoke , umtselela wekubhadala kanye lokusetulu uma udlula umtselela wekubhadala inzuzo lephansi lechubekako ngemnyaka lefanako . 
Bekugcilwe ekukhuliseni kusebenta kahle nekusebentisa imali leyongiwe kukhulisa imisebenti kute kuphendvulwe ncono kulesidzingo lesikhulu setidzingo . 
Lemanyuwali , Tinkhombandlela Tekuhlela nekwenta lisu eKuhlalisweni Kwebantfu , iniketa umbono losita kutsatsa tincumo ekwakheni kuhlaliswa kwebantfu eNingizimu Afrika , lokulungisa timo tendalo lekumele tifunwe kakhulu ekuhlalisweni kwebantfu , kantsi kuniketa lwati lwekutsatsa tincumo ekutseni loku kungaphumelela njani . 
Ikakhulukati kutincumo tangaloluhlobo , nekuniketa tigaba taloMtsetfo , lokudzingeka kwetintfo kutawuba luhlobo lolunyenti lwetindlela nemiphumela letawuhambisana nesicelo saloMtsetfo . 
Ngako kuleminyaka lelishumi lendlulile , i-Afrika ibuketane nemazinga lasimamisiwe ekukhula , kuthula lokukhulu nekusimama nekutfutfuka kuletinye tinkhomba letihlukene tekuhamba kwebantfu . 
Kute kubonelela lokwentiwe kwemandla lamakhulu ekutfutfuka kwendzawo eCeres . 
Kukhetfwa kwetinchubomgomo kanye netincumo esigabeni setemfundvo kudlala indzima lebalulekile kuncuma bungako bekufinyelela kutinhlelo telikusasa kutemnotfo kanye nekwehlisa kuswela . 
Lenchubo ayisebenti lapho khona umntfwana atsetfwe wayiswa eveni lelingesiyo incenye yaleSivumelwano . 
Sengetelo sibeka kafishane inchubomgomo yanyalo kanye nengcikitsi yemtsetfo eNingizimu Afrika , ngekubuka ngco ekucitfweni kwemanti langcolile emboni lacakile kanye nekuvikeleka kwetinsita temanti . 
Kulokungakhetfwa lokubili lokuphakanyisiwe ngentasi kuyehluka ngekuya ngekwetimiso te-oda yekuchuba . 
Emave lamanyenti aseYurophu anashevu longapheli losetulu kuluhlu lawo lelisembili lemapharamitha ekuhlolwa . 
Emakhono nekwati kusebenta : lwati lwangcondvomshini ; emakhono etekuchumana ; budlelwane nebantfu ; emakhono ekubonisa kanye nekugadza ; lucwaningo lwetemtsetfo kanye nekudraftha ; kulawula kwekusebenta kwendzaba ; kufundza emasu ekusebenta kanye nekucabanga ; kulawulwa kwemklamo ; kusonjululwa kwenkinga kanye nekulawulwa kwekungcubutana ; likhono lekusebenta ngaphansi kwebumatima . 
Hulumende uyawuhlanganisa imigomosisekelo yentfutfuko lesimeme ifakwe kutinchubomgomo telive nakutinhlelo futsi ubuyisele emuva lokulahleka kwetisetjentiswa temvelo . 
Kantsi lokute inzuzo kutsi kungenteka kungabi ngiko emantini lahlobile ngenca yaloko lokhula emhlabatsini , futsi lokungawafaneli emanti lahlobile ngenca yaloko lokukhula emhlabatsini nasemantini . 
Kucatsanisa kwentiwa malanga onkhe , kodvwa kubikwa kwentiwa ngenyanga . 
Ncedza ngekuhlela tintfo ngekulandzelana ehhovisi . 
Lesikhungo sitawenta imisebenti yaso kantsi sisebentise emandla aso ngendlela lehambisanako futsi leyentelwe kunika umphumela eluhlelweni lwemasu nome lwekusebenta nome nguluphi ngemandla ngaleso sikhatsi . 
Ngiyavisisa kutsi noma nguyiphi iminingwane leniketiwe lengasilo liciniso ingaholela ekutseni sicelo sami sikhishwe . 
Bomasipalati bangacolela nobe banikete tikalilinani kuleminye imikhakha yebanikati kuye ngekusebentisa , indzawo , nobe bunikati , kodvwa hhayi kubanikati tsite bemphahla . 
Kukhona inhlawulo yekuvimbela kutfola tinsita . 
Kusebaleni kutsi kwaba yintfo leyamane yentiwa-nje ngekusebentisa emaciniso ngamuva ngekwemitamo yekususa lihlazo lekutsi kusetjentiswa kwetikrini letinkhulu , nanoma-nje bekunesidzingo , kwentiwelwa tizatfu tekwakha imali . 
Kuniketwa emandla etimali kushiwo kuhlukaniswa kwemtfwalo wekucitfwa kwemali kumikhakha lehlukene noma emazinga ahulumende nalamalungiselelo ekuphakelwa ngetimali lahambisana nekuvumela yonkhe imikhakha yahulumende kwenta imisebenti yabo ngekwemtsetfosisekelo . 
Ngekubukana naletintfo letintsatfu , lomklamo unelitsemba lokufaka sandla kutemfundvo yato tonkhe tinhloso , imizamo yekwehlisa buphuya eNingizimu Afrika , kanye nekuphumelelisa tinhloso tekutfutfukisa kwenkhulungwane . 
Inchubomgomo yekubuyiselwa esimilweni saphambilini kanye netinchubo tavunywa kute kucinisekiswe kufezekiswa kwato ngemphumelelo kuto tonkhe tifundza . 
Lendlela yekwenyula icinisekisa kutsi tonkhe tikhungofukamela tingabongwa ngekwemisebenti yato , bangaba ngulabakhulu noma ngulabancane , basemadolobheni noma basemaphandleni , labagcile kutebucwepheshe noma kutekukhicita . 
Kufanele kunakekelwa kakhulu kutsi kungangcoliswa titja lekumakethwa ngato ngenhlabatsini , njengoba loku kutsintsa indlela letibukeka ngayo . 
Uhlale unamatisi nelayisensi yekushayela nepeni nekwekubhala kute ubhale emanotsi labalulekile . 
Litiko alinato tinhlelo letifanele tekuchuba kulungiselelwa kwemibiko yekusebenta . 
Kutfumela lokuhambelanako kanye netimvumo temandla kusisebenti lekumele sichaze kutawucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utsatsa umsebenti wekuphumelelisa tinhloso telitiko . 
Lenchubo yekuhlanganiswa kwema-akhawunti ekugcina ematiko ifaka ekhatsi silinganiso senchubo yekuhlanganisa letawukhombisa nanoma tiphi tikhala kulemitfombo nekusetjentiswa kwetimali . 
Lebhajethi yesekelwa ngulokutsatsa sengatsi kungiko lokulandzelako : 
Nanoma-nje simo seMtsetfosivivinyo seteBulungiswa bebantfwana siyachubeka nekungagucuki , siyachubeka nekusebenta ngekwemoya waloMtsetfosivivinyo kuvikela nekukhutsata emalungelo ebantfwana labangcubutana nemtsetfo . 
Kutawudzingeka kutsi umphakeli tinsita akhone kufinyelela kuto totine tifundza lekuyiMpumalanga Kapa , Inshonalanga Kapa , iGauteng , neKwazulu-Natali ngoba kucecesha kuhlelwe kulo lonkhe lelive . 
Tiphakamiso letinyenti tatfutfukiswa , futsi kufikwe kusivumelwano lesitsite nabomasipala besifundza ngekutsi nguyiphi indlela lencono yekucazulula lemaklemu . 
Umkhandlu utawuncuma kureyitha lokufanako kwemphahla . 
Leyunithi leniketiwe isekela lamatiko nekutsi lamadolobha lasingatsako ngekulawulwa kwemiklamo , kulawula tindleko nekuphatfwa kwetivumelwano . 
Kwabanjwa tingcungcutsela telusha etigodzini letintsatfu . 
Tindzaba tenchubomgomo nekuchumana lokungekuhle kuyinkhatsato lebalulekile lengazuza kunkhulumo mphikiswano yavelonkhe , levulelekile leyakhako nalebuke phambili . 
Umsebenti loweluliwe yemkhiciti : Timo tenchubomgomo lenemphumelelo . 
Kudla lokumiselwe kanye nekulungiselelwa kwekudla . 
Usandza kukhetfwa kutsi ube Lincusa leMkhicito eGauteng . 
Lenchubo lesetjentiswako yekufaka sicelo sekuba nelayisensi kukholwakala kutsi imatima , ngalesikhatsi letindleko tayo atifinyeleleki kulabanikati . 
Kutfolakale njengasawoti , lenema-sulphides futsi lahambisana naletinye tinsimbi temethali lehlangene nelitje , futsi lavamise kuba luhlobo lwema-elementi . 
Tizatfu taloku tifaka ekhatsi kungeneli kwebuholi kanjalo nebantfu netinhlaka tenchubomgomo . 
Loku kwentiwe kwabamcoka sidzingo lesikhulako kanye nekuphutfuma ekufakeni ligalelo ekwenteni ncono umjikeleto wentfutfuko kutenhlalo kanye nemnotfo lophindze uchubekele embili ngekwenta ncono simo sebuhle bemphilo yato tonkhe takhamuti futsi ngesikhatsi lesihambisanako ubuyisele emuva imincele yebuphuya . 
Lomniningwanesimiso ufaka ekhatsi emabhokisi ekusabalalisa lasavele afakwe emasokhethi etintsambo tagezi . 
Kuleso naleso sigameko , lithebula likhomba inkhomba yeliphesenti lebhajethi yesisebenti lesetjentiswelwe letintfo leti . 
Nanoma nje kuphendvula ngetimali kwentiwa njalo ngesikhatsi , kute bufakazi lobuhlelekile betinyatselo tekulungisa letitsatfwa Sigungu . 
Konkhe lokunye kuhlelelwe kucedzelelwa kuniketwe ngalesikhatsi semnyaka timali lomusha . 
Nome kunjalo , Kubekwa kwetigaba Tekutfutfukiswa Kwetimboni Lokuvamile ( SIC ) kubeka imishikashika yekugucula imikhicito yetekulima ngaphasi kwemacembu lamancane ekukhicita . 
Lemishikashika letsetse lilanga lonkhe beyifaka ekhatsi kutijabulisa lokuhloswe ngako kukhutsata kuphila ngendlela lenemphilo , tisebenti letinemdlandla kanye nemicondvo levulelekile ngekukhutsateka endzaweni yekusebenta . 
Sitselo sesihhenga lesineliphakatsi lelisenama sivamise kusetjentiswa njengemhlobiso kantsi kunetinhlobo letinyenti letihlukile talesitjalo mhlabawonkhe letihlanyelelelwa kutikhangisa ngekhatsi noma ngaphandle . 
Bekulindzeleke kutsi kutawuba nekukhula lokukhulu kakhulu ekusetjentisweni kwetinsita , letingasebenti ngalukucondzene nagezi . 
Nangabe tinsitakusebenta tekomisa tikhona , ingavunwa nanome iswakeme kakhulu . 
Tindzaba teMalungelo eLuntfu tiyachubeka tiniketwa bumcoka . 
Buka futsi ingcoco lephatsele " netinyatselo tekulwa nekugwema " ngentasi . 
Lemininingwane ingasetjentwa eyunithini lapho kungadzingeka lwati lwekuhlatiyo lwetifo telufuto . 
Lamashadi lalandzelako akhombisa kusebenta kwetimali ngekwelivoti lamasipala ngekusho kwelishadi lesikhungo lamasipala lelisemtsetfweni : 
Kuhlela imibiko yekulawula imibiko . 
Kulungisa nekuvuselela , kutfutfukisa kwemakhemisi netindzawo tekubeleka . 
Lokwekucala kusekele kujiyometri lefakiwe lecinile , kute kwakhiwe indzawo . 
Ubukene nemiculu kanye nekuphepha kwato tonkhe tingungu letisetjentiswa ngematiko emaklayenti . 
Kubaluleka kwebhizinisi lehlangene kutawukhiphela ngaphandle kubaluleka lokwetfulwe ngulenye ibhizinisi lekaliwe ngetimali letinye letivumelekile letingenako naletiphumako . 
Indlela yekumakha umbuto isetjentiswa eGauteng . 
Imboni yaseNingizimu Afrika yetemasiko nekucamba ingumkhiciti lokahle kakhulu wemalingena , futsi isesenemandla lamakhulu ekukhicita kakhulu nekufaka ligalelo ekwakhiweni kwemisebenti . 
Kucolelwa nekutsatselwa timali nekubekelwa ngenhlanye kufaka timali letibhadalwa kubosokontilaki labatimele ; timali tekubuye ubhadalwe ; timali letibhadalelwe tinsita letiphakelwe bacondzisi betinkapani tangasese . 
Umbhidi lotfola emaphuzu asawonkhe lasetulu utawunikwa inkontileka . 
Umklomelo waniketwa yiNdvuna Yetetindlu kuVelonkhe ngekuklomelisa imitamo yabo bonkhe badlalindzima ekuniketeni tindlu ebantfwini . 
LeSikhwama sihlola lolo nalolo lusuku lwekukhipha umbiko kutsi ngabe kute yini nome ngabe nguyiphi inkhomba kutsi leyo mphahla ingalahlekelwa yinzuzo lokubonakale etikhatsini taphambilini kutsi leyo mphahla ngeke isabakhona nome kungenteka kutsi seyinciphile . 
Nome kunjalo , letinombolo tebhajethi taloLuhlelo tiyakhonjiswe kulamathebuli ngephasi . 
Kulungiselela tisombululo , netivumelwano letiphatselene , netinkinga letikhona njenganyalo tekulawulwa kwemfucuta naleto tangalokutako . 
Lesikhwama sitawakhiwa kakhulu ngetinhlelo letikhona tekusebentisa imali kanye nekuphula kwentsela , ngalokucacile , imigomo lengakaleka yekwakha imisebenti . 
Ngalomnyaka losabukisiswa kungumnyaka welukhetfo , litiko lititfole lihlangabetana nekuntjintja emuva kwelukhetfo . 
Akucaci kwekutsi letincgucuko temaphethini ekunatsa letibonakala eSweden tibangelwe miphumela lecondze ngco kunoma ngutiphi tindlela tekungenelela ekunatseni ngalokundlulele . 
Lenkhombandlela Yekuhlola Tekuvikela ilithulusi lekulandzelela lokusebenta kwetindlela netinchubomgomo tetekuvikela . 
Hlola emazinga ekwetfulwa kwetinsita futsi ucale sinyatselo sekulungisa lapho kudzingeka khona . 
Kunaka kusetjentiswa kwetinchubomgomo tekulawula sikweledi kanye netinchubo . 
Yonkhe imalingena yelitiko ibhadalwa kuSikhwama Sesifundza Semalingena uma itfolakala , ngaphandle kwalapho kubekwe ngalenye indlela . 
Lomunye webaphakeli ushilo kutsi kubuyisela imbadalo lehamba kancane kuyinkhinga , kodvwa akukatayeleki nebatsengisi . 
Iwebhusayithi ye-SARS iniketa lwatiso , tinkhombandlela , netinsita letimayelana nemalingena kanye netindzaba tentsela yekuhanjiswa kwemphahla . 
Ngalokufanako , kumele sicinisekise kutsi bafundzi bahlale basemagumbini ekufundzela ngesikhatsi njalo , bayafundza benta umsebenti wesikolo futsi bahlonipha bothishela nalabanye lebabatali . 
Uma kubekwa ngalokwehlukile , shwele ngephandle kweluhlelo lolusebentako lwesincesitelo kanye nekusita kubuyisela imphilo ibe ngulekahle angaba kucekela phasi bulungiswa lokukhulu kanye nekuhlakata umoya walomtsetfo , Umtsetfosisekelo kanye nalelive . 
Loluhlobo lwekutibandzakanya kwemphakatsi loluphakanyisiwe ngulolo lokuhlanganyela njengendlela yekunika bahlali emandla . 
Kuze kube ngunamuhla , kuchumana nalabatsintsekako kunciphile futsi nenchubo yekuhlanganyela ngalokuphelele ayikacali kusetjentiswa . 
Lona ngumtamo lochubeka njalo kwentela kucinisekisa kutsi tonkhe tisebenti tiyatiswa ngemalungelo kanye netibopho tato endzaweni yekusebenta kanye nekukhutsata budlelwano bekusebenta lobunekuthula kokubili ngekhatsi kulelitiko . 
Baphakeli bavete kutsi batsengisi akukavami kutsi banakekele kahle imethiriyeli yekuphatsa yemphakeli , futsi etimbonini lapho imethiriyeli yekuphatsa yemphakeli iyincenye lenkhulu kakhulu yetindleko , kunakekela lokuphuyile kwemethiriyeli yekuphatsa kungaba setulu kakhulu . 
Babhidi kumele bafinyelele lendlelakwenta lelandzelako lebukwa kucala yekungena : 
Loku ekugcine kuholele ekwakhiweni kwesiphakamiso lesinemininingwano kwentela kubuyeketa kabusha lencwadzi kanye netinyatselo letifaka ekhatsi ematiko lamanyenti ekwesekelweni ngemali kanye nekuhola loluhlelo . 
Inethiwekhi lenkhulu yemigwaco yaKwaZulu-Natal yekubaluleka lokulisibuciko kusimamisa kucudzelana kweNingizimu Afrika etimakethe temhlaba . 
Likhono lekusebenta ngaphansi kwesimo lesicindzetelako kanye nesifiso sekusebenta emahora langetiwe lamadze nakunesidzingo . 
Loku kusizatfu lesibaluleke kakhulu ekusimameni kwekutfutfwa kwemmango . 
Lelithebula likhombisa kutsi kumatima ngakanani kumane usho nje njengenjwayelo . 
Kube nekukhula kancane kancane kwelinani letigulane letibonakalise kuguliswa kusebentisa i-opioid . 
Lokwenta lokunjalo lokunetindleko kukhombisa tiphatsimandla letiphetse nakutotonkhe tinhlaka letigadza tintfo lekufanele tibukwe ekuphatseni nasekusebentiseni kwanoma ngusiphi sikimu lesiniketa inzuzo yetingoti temgwaco . 
Masipala Wesigodzi sase Alfred Nzo uhlanganise Umbiko Wekuhlolwa Kwetincwadzi tekutfulwa Kwetinsita kukhombisa kutsi lomasipala usebente njani : 
Yakha tifundvo tekulungisela kuhlolwa temfundvo lephakeme ngekuhlanganisa lwati loluvela kumitfombo leminyenti . 
Kubhala imibiko yenyanga , emakota ngemnyaka . 
Cinisekisa kutsi kuba yindzawo lesebenta kahle mayelana nenethiwekhi yekuhamba nangesakhiwo sasemadolobheni . 
Sibonelo , tiphatsimandla tendzawo tingaba bagcugcuteli bemtsetfo baphindze bagcogce imfucuta bese bayayitfutsa . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe luphindze ligcogce lwatiso lolungadzalulwa lwebantfu , lolungasilo lolwehlukile kuwe , njenge-ZIP Khodi yakho , umnyaka webudzala , bulili , lokunconotwako , lokufunwako nalokutsandvwa kakhulu . 
Inhloso kutfutfukisa imodeli yekuphakela lenemacembu lahlanganise konkhe ladvutane nesigugalane lanesibopho sesifundzave lesichaziwe , lanekuhlakanipha lokukhulu kwekuvikela nekugcugcutela temphilo . 
Banakekeli-betemphilo labakufundzele kusuka kusifundza ngasinye baceceshiwe ekulawuleni i-asma , kushisa kwengati , sifo sashukela kanye nemphilo yemehlo . 
Batsengi banelilungelo lekubuyisela timphahla letingakaphephi noma letonakele bese bacela kubuyiselwa imali ngalokuphelele , uma loku kwentiwa ngesikhatsi lesivakalako . 
Kwabiwa kwaletinhlelo kube kukhulu ngendlela yekutsi tonkhe tigodzi tabomasipala labakhulu , kanye nendzawo yelidolobhakati leKapa tizuzile kuloluhla lwemitlamo . 
Kungcoliseka kwemanti langetulu kwemhlaba kungaba elifutse lelibi ekusebenteni kwemtfombo kanye nakutilwane netitjalo letiphatselene naloko , kunciphise likhono lemitfombo limelane netomiso letimbi kakhulu . 
Titfombo letisamila titsintseka kakhulu emhlabeni lowenta luncwencwe . 
Emave aseYurophu Lasemkhatsini nalangaseMpumalanga afakwe kulamave lasatfutfuka . 
Loluhlelo lwekuhamba kumele lufake ekhatsi imininingwane lengacinisekiswa kanye nemakheli emabhizinisi lekatawuvakashelwa kanjalo nemininingwane yelikhono lemkhiciti lekwetfula lokudzingekako . 
Kube khona kukhulumisana lokumbalwa lokubekhona phakatsi kwemsakato kanye nebuholi betepolitiki kanye nebaphatsi baloMasipala ngetindzaba taloMasipala . 
Ngesikhatsi lesifananako , masipala kufanele kutsi anake tinchubomgomo temkhakha welitiko kanye netinhlelo ngesikhatsi asungula tinchubomgomo takhe nemasubuciko . 
Umbiko lonetincomo utakwetfulwa eNdvuneni kulomnyakatimali lolandzelako . 
Kunika tinsita nchanti tekunakekela kwemphilo futsi netinsita tetekwelapha kwabela imimmango luphuyile kuyo yonkhe iMpumalanga . 
Khulisa litfuba lelifanele nekuphepha ngekubonelela kufinyelela ebantfwini labahamba ngetinyawo kuya nekusuka kutikhungo tetigitjelwa temmango . 
Linyenti letisebenti tiphuma kuLelitiko ngekuyekela noma ngekuhlaliswa ngenca yesimo setemphilo . 
Emakhono lahamba phambili ekuchumana , ekuhlela newekuphilisana nebantfu . 
Mantji ngako-ke bekente lokungiko kutsi ale kuchibela lebekufunwe ngumdlulisi sicelosikhalo . 
Lemakethe yemafutsa ladzingekako eNingizimu Afrika inetigaba letimbili letimcoka : 
Kusita ematiko kanye nabomasipalati ekutfoleni emabhuku lamahle esifundza . 
Takhiwo kanye nendzawo yekukhibika tincenye letimbili tesikolwa letifanele letikulesayithi ngalokubonakalako . 
Sitawuchubeka nekwenta tikolo tindzawo letiphephile ngetinyatselo tekuphepha letiphatsekako , kusebentisana nalamanye ema-ejensi kanye nekukhutsata kutibandzakanya kwemmango ngekukhutsala . 
LoMasipala awukaboshelwa kwemukela lokuphasi nome nguyiphi iBhidi futsi unelilungelo lekuvuma nome nguyiphi incenye yeBhidi . 
Lolubanjiswano lufanele kutsi lufake ekhatsi timboni , tikhungo telucwaningo nebancwaningi labamnyama labanyenti . 
Sikhwama sekusekela tikhungo tetemfundvo tifaka ikakhulukati basebenti kanye netindlelakwenta nemazinga esikhwama sekusekela . 
Kanye nenchubomgomo yeKuvikela Kungcola , Kwehlisa Tinsila , Umtselela Wekulawula Nekusitakala . 
Tincumo letifanele , tinyatselo letitsetfwe ngesikhatsi nangendlela lefanele , nekunaka ikakhulukati kumininingwane , timbangela letinkhulu letitsintsa sivuno kanye nekhwalithi . 
Tivalo tedatha leyanele yesikhatsi lesidze itawuniketa silinganiso lesihle salokushona kwekugujelwa kwemaphayiphi . 
Lena ngiyo kuphela imiklamo lesalele emuva futsi bosonkontileka bakhetsiwe kubukana nalesigaba sekugcina . 
Tonkhe tikolo letitfole emaphakelotimati ato ngaphandle kwetinsayeya , kanye nenchubo yekuhlolisisa indlela lacitfwa ngayo lamaphakelotimali , icaliwe . 
Bantfu labadzakiwe kanyenti bayakhohlwa kusebentisa emakhondomu . 
Incwadzi yendzabuko yahulumende ledzingekako uma uya kulelinye live lelungile ngekwemtsetfo nome ikhophi lefakazelwe yaloye lohambako lovumelekile . 
Emafomu eKulingana Lagcwalisiwe kanye neTitifiketi tekungaKweleti Umtselo kufanele kutsi ananyatsiselwe kukhotheshini . 
Kusimo sekutsikameteka lengahle kwenteke , sidzinga Likomidi Lekuhlela kutsi litsatse loku likubuke kute kutsi umsebenti waLendlu uchubeke busheleleti . 
Leyunithi yekulawula kufanele ifakwe eplagini leseyivele ikhona ngaphandle kuleyunithi lelapho . 
Lapho khona tendlulisi tecana nekuchumana kwentiwa ngemaklemphu , kutawentiwa ngekuya kwendlela lekwentiwa ngayo kulelo lokishi lelitsintsekako . 
Sikhundla seMcondzisi Lomkhulu sesikhangisiwe futsi sitawugcwaliswa ngaMabasa . 
Letinchubomgomo temkhakha wemakhophelethivi , emasu netinhlelo kufanele kwente incenye yekusekela kantsi kufanele kuhambisane netinchubomgomo letibalulekile talelisu . 
Ecinisweni , lolunye lucwaningo lwatfola kutsi banikati betinja banekuphila umnyaka munye emva kwekuhlaselwa sifo senhlitiyo kunebanikati belikati nome labete silwane lesifuywe endlini , lowo mphumela kungenteka ubangwa tinzuzo letiphatsekako tekuhamba nenja . 
Konkhe loku kwasita Lubumbano lwe-Afrika kutsi lusebente ncono . 
Kunaloko , luphawu lolubhacile lolusephepheni lolusecaleni lalabafaka sicelo sekugucula sincumo likhaya lemndeni wabo . 
Leliphuzu lekutsi lekomiti ihlangana kumaseshini lavulelekile nanekutsi lenchubo Yekubuketa Tekuvikela beyiloku ivuleleke ngalokuphelele , inetinshokutsi letingetulu kwahulumende wentsandvo yelinyenti nalophendvulako eNingizimu Afrika . 
IBitumen ngumkhicito lobalulekile losetjentiselwa kwakhiwa kwemigwaco kantsi iya ngekuya iyaswelakala futsi iyabita . 
Lamanani lakhulako ekunatsa tjwala kubomake eNingizimu Afrika ayakhatsatana kakhulu ngoba kukhubateka kwempunyu ngenca yekunatsa tjwala kungumphumela ngco wekudlabhatisa tjwala kubomake labaseminyakeni yekutfola bantfwana . 
Onkhe emabhidi latfolwe emvilophini levaliwe lanetinombolo tebhidi letifanelekile kuletimvilophu atawugcinwa angakavulwa endzaweni lephephile kute kufike sikhatsi sekuvalwa kwemabhidi . 
Lwatiso lelikuloLuchumano lekuToliga luniketa tinchubomgomo letibanti ekutoligweni umtsetfosimiso lomayelana nekwehliswa kwelucwaningo lesayensi noma itheknoloji kanye nentfutfuko . 
Sidzingo sekukhulisa kusebentisana nemaklayenti angekhatsi , kute kulungiswe butsakatsaka bekutfola emazinga lasetulu elizinga nemtselela kanye nekutfutfuka kakhulu ekuphakeleni tinsita , siboniwe . 
Nanoma busekhona bungoti lobubalulekile ngekwemibono , kuntengantenga lokubi kakhulu kubonakala ngatsi sekwengcile . 
Manje sekuniketwe tiphakamiso letinyenti talomkhakha . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lite sibopho setitatimende telingasese noma lokunye lokucuketfwe kuMawebhusayithi langaphandle kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe nemawebhusayithi emndeni weLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Kwanyalo , lamalungelo anikwe kuphela emasheke langandluliselwa kulomunye . 
Umsebenti lomkhulu lekugcilwe kuwo wekomiti yetekuphepha letawuba isebenta njengemhloli lobuka kunakekela jikelele kwemazinga etekuphepha , kufundzisa balandzeli ngekutiphatsa kahle nekuncoma tingucuko temtsetfo letimcoka ngetikhatsi letitsite . 
Indzima yahulumende kuchuba bulingani lobunjalo ngekuhlanganyela nemkhakha wangasese kutsi utsatse ematfuba ekukhulisa nekwehlukanisa imikhicito , nekukhutsata kutfutfuka kwemkhakha wangasese nabosomabhizinisi labasakhula njengendlela yekunciphisa bungoti bemkhakha wangasese . 
Umehluko lomkhulukati emkhatsini webaniki bemkhakha lohlelekile nalongakahleleki akusiwo emaleveli emholo kangako kodvwa budze futsi nekuntjintjeka kwema-awa emsebenti . 
Licinisa kutsi , kulelikusasa lelisedvute , tibalo letisetulu tebantfu angeke tisamunceka kulomkhakha wemnotfo losemtsetfweni kantsi kutawumele batentele yakabo imishikashika yekutiphilisa , ngekhatsi kumkhakha wemnotfo - lomncane - futsi kanyenti longekho emtsetfweni . 
Uma ngabe kwenteka kwekutsi lolokuphelele kwetindleko tesivumelwano kutawudlula imali lengeniswa sivumelwwano , lokulahlekelwa lokulindzelekile kubonakala njengetindleko ngekushesha . 
Incenye yesibili yaloluhlelo , lephatselene nengucuko yemtsetfo wekuphatsa wemkhakha wetemphilo wangasese , itawudzinga umtsetfo loshaywako kanye netichibiyelo kumitsetfo yekuphatsa ngembi kwekutsi isetjentiswe . 
Umsebenti longuwonawona loniketwe lama-ejensi akusiko kutfutfukisa emakhophelethivi , kwenta kube matima kwekutsi akhe emakhono lamakhulu ekubukana nalomkhakha . 
Lokwenta tintfo tabatimbi kakhulu , labanye balawo makhandidethi akazange ayemukela lemisebenti lanikwa yona . 
Litiko Letekutfutsa liholela lelicembu lelitfunyiwe lematiko lahlukene lelinemsebenti wekutfutfukisa nekusebentisa emasu etekutfutsa lokutfwala imitfwalo . 
Lemitha lendzala lekhona nyalo ngekhatsi noma ngaphandle kwelubondza lwasekhaya kufanele itsatfwe , imakhwe . 
Futsi , leligama umsunguli ngalesinye sikhatsi liyasetjentiswa esikhundleni seligama sichumisi . 
Tisebenti kufanele tikhombise kuba nemakhono ekwehliseni ematsemba lalindzelekile ekusitwa ngco nguleKhomishani ngalesikhatsi , ngalokufanako , basekela ngalokwanele . 
Tinhlelo tekufaka emafeni ekungenisa umoya nekhebuli lehlobene nayo noma luhlelo lwashimela kufanele tentiwe bese tiyafakwa kodvwa kucinisekiswe kutsi kuyangeneka ( endzaweni lemakhiwe yacaca ) kuze kungabi nenkhinga uma kwentiwa luhlolo nekugcineka kanye nekulungiswa kwawo kuletindlela letifanele . 
Loku bekuphatselene kakhulu netinkinga tesakhiwonchanti . 
Kwakhiwa kwalemitapomabhuku kutawuletsa kwakhiwa kwemisebenti futsi kufake ligalelo ekwehliseni buphuya kanye nekungalingani . 
Bafati nani madvodza aletiluhlata , kutiphatsa kahle , nekwenta lokuhle futsi netsembeka , kusaloku kusisekelo sekwenta umsebenti webuphoyisa kantsi kubalulekile kunanobe ngukuphi kwetfula tinsita lokuhlelekile . 
Kusekhona tindzawo temahhovisi tekungenisa ematiko ahulumende lamanyenti . 
Emafemu lafisa kuthenda , lahlangabetana netidzingo letingenhla , kufanele aletse i-CV lechaza imininingwane yale femu nemalunga etisebenti letihlongotwako . 
Nanoma kunjalo , ngenca yekweswelakala kwemathulusi netisetjentiswa letifanele kuba nekwehla kwelizinga lemkhicito , kanye nekhwalithi lembi netimo tekusebenta letiyingoti . 
Sikejuli selinani letintfo kanye nedokhumenti yethenda siyame ekuhlelweni kwekugcina kwemiklamo kantsi singadvwetjwa uma luhlelo lolubanti selucedziwe . 
Tinkhombandlela temakhono letilandzelako tisacatjangelwa : 
Kwehluka kwemasiko e-Afrika kufaka sandla ekuvetweni kwebuvelonkhe kanye nebugodzi kantsi kakhulu ekukhutsateni Bonkhe bu-Afrika kanye nekwakha imimmango lehlangene . 
Imphendvulo yavelonkhe yeHIV ne-AIDS kufuneka iholwe baholi betepolitiki baseNingizimu Afrika babe batfola kwesekelwa kubaholi labavela kutinhlangano temmango nangekuchumana nato tonkhe tincenye tetinhlangano temmango tesive . 
Sitsembiso setinkampani sekutama kugwema kudenda , nekusisa ebantfwini nemakhono lakhicitako . 
LoMtsetfo ubonelela kutsi Hulumende Wavelonkhe , njengemphatsiswa wemmango wemitfombo yemanti esive futsi losebenta ngekusebentisa Indvuna , unemandla ekulawula kusetjentiswa , kuhamba nekulawula onkhe emanti kuRiphabhlikhi . 
Emakhaya lamanyenti langafinyeleli kugezi atsatfwa ngekutsi ahlala emikhukhwini , lesengakamenyetelwa kutsi timalokishi . 
Linani lelibekelwe eceleni , kodvwa leyingakaphakelwa kucala , kwemukela tingucuko kusimondzawo semnotfo nekuhlangabetana nekucindzeteleka kwenchitfomali lokungakabonwa . 
Kwentela kuphumelelisa emandla etfu laphelele , siyakubona kubamcoka kwetisebenti letenta umsebenti kahle kakhulu futsi letikhutsatekile , futsi kuleminyaka lelishumi letako sihlose kubeka bantfu betfu emkhatsini welisu letfu . 
Ligatja Lekulawulwa Kwemali liniketa luhlelo lwekwesekela kulawulwa kwetimali ngekuhambisana netinhloso talelitiko . 
Lesikolo sibuye sitfutfukise sibuye siphakamise emazinga ekutiphatsa ema-actuarie , ticu nekusebenta , Nendlela Yekutiphatsa Kwetisebenti letingema actuarie e-United States . 
Injogo lebalulekile kuniketa kusekelwa kwabomakhenikhi eSigabeni Sekulungiswa Kwemgwaco . 
Tinkinga letimatima tekutalwa tibonakala njengekukhubateka emphilweni yonkhe , tehlise imphilo lendze yemuntfu kanye nemandla ekungenelela ngalokuphelele emphakatsini . 
Lilikolishi lelitimele lelingaphansi kweNyuvesi yaseNatali . 
Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko lusinyatselo kuloluhlelo lwekudvwebela lelive indlela lensha . 
Loluhlaka lolu , ikakhulu , lugcwalisela letincenye tekucala letine Temazinga Lasembili kuVelonkhe : 
Umtsetfo Wemanti Wavelonkhe uvumela imigomo lena Indvuna lenganiketa lusito lwetimali ngaphasi kwayo . 
Nanoma kunjalo , kutawutsatsa sikhatsi ngembi kwekutsi lomgomo wekucashwa kwabo bonkhe uzuzwe . 
Sungula lidesika lalabakhubatekile nelusha emahhovisini amasipalati . 
Sekusikhatsi manje futsi kulilungelo labo kutsi balale ngekuthula emhlabeni lebatalelwa kuwo , umhlaba lebawufela . 
Njengoba loludzaba lolu lwaphikiswa kamatima , kudzingeka kutsi kubutsetelwe masinyane bese kuniketwa tizatfu kutsi kungani kutsi kungenteka kutsi letinsolo leti atisilo liciniso . 
Leligatja liphetsile kutsengisa indlu eGeorge , futsi liphetsile kutsengiswa kwaletinye tindlu ngembono wekwandzisa letisetjentiswa letikhona tebhajethi ekutjaleni imali kutakhiwonchanti . 
Tisebenti tinganiketwa tinhlobo letimbalwa tekusisa noma tinhlobo letinyenti , nemlawwuli munye uvame kubamba luhlelo lwekugcina emarekhodi . 
Hlela imakethe ikhombise umcondvo wesikhatsi lesidze . 
Lokunye futsi , mayelana nesakhiwonchanti , emasayithi lamabili ayalungiswa kwamanje kute kutsi kwakhiwe letinye tikhungo tetemphilo letimbili temmango . 
Lesiboshwa besibekwe sodvwana emalanga langemashumi lamatsatfu kulindzelwe kuphotfulwa kweluphenyo . 
Njengoba kwashiwo kuNkhulumo yeSive yaNdvunankhulu Wesifundza , kungenelela kwetfu kuhlose ekwenteni kancono kwahulumende wasekhaya . 
Nangabe awukatsintfwa kwadzimate kwaphela tinyanga letimbili ngemuva kwekuvalwa kwelusuku lalesikhangiso , ucelwa kutsi wemukele kutsi sicelo sakhe asikaphumeleli . 
Imitsetfo yekufinyelela ema-akhawunti ekonga imali langadvonselwa umholo emadiphozithi langagucuki itakwentiwa kutsi ihambelane nemadiphozithi langagucuki kulavele akhona kute kuhehwe batfulinsita kutsi banikane ema-akhawunti ekonga imali lengadvonselwa umtselo elutjalotimali lanenzuzo lenkhulu . 
Kusetjentiswa kwetinchubomgomo , tinchubo kanye nemigomo mayelana nenethweki yendzawo yeLitiko . 
Bantfwana labanyenti abakhoni kufundza nekubala , bomake labanyenti kakhulu bayashona uma babeleka , bantfu labanyenti basabela kuphepha kwabo nebantfu labanyenti baseNingizimu Afrika bema emigceni lemidze kute batfole tinsita tesive letisisekelo . 
Ngako-ke , leNdlu lena akufuneki isebentise sikhatsi lesingaka kulendzaba . 
Kunebantfu ngekhatsi Kumsebenti Wesive labentela lelive umsebenti lomuhle , njengobe kukhonjiswe nguleliphephabhuku lakho . 
Kuyanakwa futsi kutsi lwatiso ngalosebentisako logucule kwekugcina lirekhodi lelitsite kulithebula lelitsite lelingetiwe . 
Nanoma kwandza kusalela emuva letinhlelo letingenhla , tingenta kusimama kulelizinga letemfundvo Enshonalanga Kapa . 
Uma loyo loniketako adzalula lwatiso mayelana nalesigaba kubabambi lababhalisiwe labanemasheya langahle abe nemtselela kuntsengo yalawo masheya , loyo loniketako kufuna ngaleso sikhatsi ente lwatiso lutfolakale emmangweni . 
Make Somlomo , iNshonalanga Kapa ngekwemlandvo inenkinga yemvula legucugucukako , tikhatsi tekomisa lokungahambisana netikhatsi temnyaka , kanye nesomiso . 
Umsebenti weKulawulwa kweBhajethi kanye neKutsenga neKutsengiselana . 
Loku lokulandzelako nguletinye tetintfo letibukiwe nakwentiwa letincomo . 
Tinjongo letinelisu nemasu lanetinjongo tabuyeketwa tabuye tachitjelwa , nemasu etinhlelo asungulwe ngetinjongo letinelisu tiyasetjentiswa . 
Lubanjiswano mhlawumbe futsi netinchubo tekusheshisa titawudzingeka ngekhatsi kutinchubo tekuvuma tamasipala netesifundza . 
Ngemuva kwekucabangisisa kahle nekubonisana nebadlalindzima lababalulekile , ikhomishini iphotfule kutsi inchubo lephakanyisiwe angeke ihambisane nemtsetfosisekelo . 
Ikwenta ngetindlela letahlukahlukene . 
Lokuhlindza loku kutawusita bantfwana bamoyitele . 
Ikakhulu , iminyele yetfu lebaliwe ebangeni lelitsite ingabangelwa kwetfuka ekukhiciteni ekukhuleni . 
Baphatsi bamasipala basebentisa lemigomo lebalulekile yekutsi yonkhe imitfombolusito itawusetjentiswa ngendlela lekahle ngekwetimali kucinisekisa : 
Loluhlelo lufanele kutsi luhlale njalo lwentiwa lube nelwatiso lwakamuva . 
Tiphakamiso teluchwaningo letisiphohlongo titfoliwe tivela ku-ARC , futsi letisitfupha tavunywa Litiko Lekwenta Umsebenti . 
Lokuniketwa kwetikweleti letimbi kungafakwa emkhatsini wemaklasi lahlukene alabakweletako ngalendlela : 
Lokulahlekelwa kwalesive kukhulu kakhulu . 
Loku kukhombisa kutsi esikhatsini lesitako , kutawakhiwa letinye takhiwo letinyentana . 
Lelikomidi litsandza kuphakamisa kubonga kwetfu Kulabasetikhundleni Labengamela imihlangano kanye nebaphatsi beSishayamtsetfo ngelubanjiswano lwabo ngesikhatsi semihlangano yebubekiliso . 
Lokucubungula kwelizinga-lelisetulu kwetindlela kuniketa emandla ematiko kanye netakhiwo kuhambisa tinsita kutiphakamiso ngelitfuba lelisetulu lekuphumelela ngembi kwekutsatsa kucubungula lokunabile kanye nalokubitako . 
Kunye kwalokubhedvuka beku kelendzawo leyodvwa Yelubumbano Lwamave Aseyurophu yekubulala inshi leya emaveni angaphandle kulesifundza . 
Tinchubomgomo tekubuyiselwa emmangweni , tindlela , emazinga nemitsetfo lekhona kwasetjentiswa . 
Ema-ejensi esive kufanele asetjentelwe ngumkhakha locinile wangasese ne-NGO . 
Kulelinani , kunesabelo setibonelelo temalanga elivi kulabatsatsa umhlalaphasi kanye nesabelo salabasele labaphilako labahlobene netisebenti lesetishonile . 
Awekho emathenda lafike emva kwesikhatsi latonakwa emva kwelusuku lekuvalwa . 
Nobe letinkhombandlela talesehluko lesegcile ngalokusobala tingeke tibe lusito ekutsatseni sincumo kutsi titawumiswa kuphi letindzawo letisetjentiswako letilusito tawonkhe wonkhe etindzaweni lapho sive sihlangana khona , tilusito ekuncumeni inombolo yangayinye kuletindzawo tekuhlangana letinyenti . 
Tikhungo tetindlu talabahola kancane titawudzinga kwesekelwa uma ngabe tifanele kutsi tisimame ; 
Kuyavisiseka kutsi labanye batawube beca kakhulu imikhawulo , nome baya ngale kwayo . 
Hlola futsi ulandzelele kutfobela tilawuli tangekhatsi tetindzawo letisezingeni lelikhulu lengoti . 
Lomkhosi wemculo wemakwaya utawuba luhlelo lwemnyaka lolutawuphatfwa Litiko . 
Umcondvo lokhona kuletikhwama tepulasitiki letinsha kugcina imvelo ihlantekile ngekutsi kuncishiswe imfucuta yekungcolisa kwetikhwama tepulasitiki . 
Ngako-ke , simo semigwaco sitawuchubeka nekufadabala ngesivinini lesikhulu . 
Kute lotawuvunyelwa kutsi ahambe ayolungisa ludzaba lwendzawo yekuhlala . 
Umehluko emkhicitweni nasenchubeni emkhatsini kwetindzawo tasemakhaya netasemadolobheni udzinga kuvisiswa ngalokucacile , ikakhulu bosopolitiki kuze titsembiso letingenteki tingentiwa kubangele lokulindzelekile lokungatfolakali ; 
Bufakazi bukhombisa kutsi emarekhodi lanjena alusito kutinhloso tekucubungula futsi atawuba lusito ekuhleleni kwesikhatsi lesitako . 
Kuhluleka kwenta lomklamo kutawusolo kuholela kumitselela lemincane lengemihle , kodvwa ikakhulukati kutawukhipha lokwati kwaletinye tinzuzo letibalulekile temnotfo wemmango ; 
Lolulawulo luyachubeka nekufinyeleleka kulommango futsi lutimisele ekucambeni lokusha kwekwetfulwa kwetinsita lokuncono . 
Lomcondvo lokhona uvamise kutfolakala kuluhlobo lolutsite lekwehluleka kwemakethe noma lapho kukhona kunetinjongo letabiwe tahulumende . 
Inchubekela embili lemcoka yekuhambisana nemtsetfo ekusetjentisweni ngalokungakafaneli imali kubonwe nguMhloli Mabhuku Jikelele . 
Letikhungo titsenga emakhithi lamanyenti elusito-lekucala etimboni , emahhovisi kanye nemakhaya , kanye nekubolekisa lusito lelibomahambanendlwana . 
Lenye yetintfo lecaliswa embili nguleLitiko kwakha kulawulwa kwangekhatsi kwetimali nemandla ebuchwepheshe bekwetfula tinsita letisezingeni . 
Lokutsengiselna ngetidzakamiva kundlula imincele yavelonkhe , kantsi iNingizimu Afrika iyachubeka ngekuva ngumzila wekutindlulisa letidzakamiva kantsi ingumtsengi lomkhulu wetidzakamiva . 
Luhla lwabo bonkhe labahlanganyelako kanye nelifomu lekufaka sicelo kulohlanganyelako ngamunye . 
Lokungenelela lokunyenti kudzinga kukhulisa lobulukhuni betingucuko tesimo selitulu kuvamise kuzuzisa tinjongo tekutfutfuka lesetivele tikhonjiwe , ngako-ke akunasidzingo sekutfola leminye imitfombo yekulawula tingucuko tesimo selitulu . 
Inhloso kugucula simo semikhicito yelubisi . 
Linani lemacala etinkantolo tebantfwana lentiwe nguHulumende lafaka tintsandzane te-AIDS ekunakekelweni kwemntfwana . 
Sibonelo yikhokheyini , tjwala nehirowini . 
Lelitiko kungunyalo libuyeketa lolwati lolutfoliwe futsi litawufaka tincenye letihambelanako kutinhlelo talo tekusebenta , ngemtamo wekwenta ncono simo sebuhle bemfundvo kanye nekuhlela . 
Kucaphelisa ngesimondzawo ngekwentiwa kwetindzawo tekulahla inkhukhuma endzaweni kute kucedvwe kulahlwa kwenkhukhuma ngalokungekho emtsetfweni . 
i-E. coli ngilo ligciwane lelimelana nato tonkhe tinhlobo tema-coli nemagciwane . 
Emapaki netindziwo letivulekile kufanele kutsi kufakwe fenisi wemabhloki asemende noma tinsika tasemende kute kugwenywe kumoshwa kwemphahla nekwebiwa kwayo . 
Masipalati kwanyalo unelinani letindzawo tekulahla tibi letingekho emtsetfweni ngenca yekungabi netinsita tekubutsa nekulahla tibi ngemphumelelo . 
Sifinyeto semisebenti siniketiwe lapha ngentansi : 
Imkhomishini idzinga kutfola kuselelwa nekutinikela kwematiko abohulumende besifundza , ikakhulukati Letindlu , Tekulima , Simondzawo , tekuvakasha naHulumende Wasekhaya . 
Linani letinhlobo letehlukene temagalelo ekutfutfukisa emabhizinisi lafanelekile ikhuliswa kakhulu noma kancane ngetimiso teMathriksi yeTintfo teNzuzo . 
Etindzaweni letikahle indzawo lapho kutfolakala khona ummango ichazwa ngekubakhona kwetakhiwo kanye naletinye tincenye letichaza indzawo , njengetindvonga nekuhlanyela . 
Sincepheteliso lesikhokhelwa yi-RAF sincishisiwe ngoba lofake sicelo bekanebudlabha noma bekayincenye yembangela yengoti . 
Sakhiwonchanti setitimela eBa-Phalaborwa asisetjentiswa kakhulu . 
Ngenelela ubuye uhole kuhlolwa kwemikhankaso yekwati kanye nemicimbi yetinhlelo temphilo lephilile . 
Lokugcizelela kukuBantfu labo bebaCindzetelwe Ngekwemlandvo , bomake kanye nelusha , futsi inhloso kubasita kutsi babe yincenye yetemnotfo lohamba embili ngekwenta ematfuba lalinganako . 
Imitamo lemikhulu yentiwe kulesikhatsi lesisemuva kwekutimela kwentela kwakha bukhoni bebasebenti nebetinhlangano e-Afrika . 
Lomsebenti wangekhatsi wekucwaninga emabhuku weSifundza saseNshonalanga Kapa wentiwa ngendlela lehlanganise ndzawonye . 
Uma Sokontileka asacedzile lesakhiwo , satiso lesibhalwe phasi sitawunikwa Njinela kute kutsi kuvunyelwane ngelusuku lolutawuhlelelwa kuhlola kuhlanganwe . 
Letitatimende kufanele kutsi timelele ngalokufanele simo setetimali ekupheleni kwalowo mnyakatimali lofanele kanye nekheshi lekhona yalesikhungo yemnyaka lophelile . 
Iphaneli ngayinye itawucubungula tiphakamiso ngatinye ngendlela yekuhlola lebhalwe ephepheni lemamaki lelifakiwe . 
Umkhakha wahulumende ubhadala isethi yetinsita , kufaka sakhiwonchanti lesisha , kugcina nekuphatsa tinsita kusebenta , ngekwetimbadalo tenyanga noma temnyaka . 
Labantfwana bavamise kuhlukaniswa nebanakekeli kanye nebanakabo bese bafunelwa kuyohlala netihlobo , banakekeli noma lutfungelelwano lwenhlalo . 
Kuliciniso kutsi lomkhakha wekwetfulwa kwetintfo tekwakha uneluphawu lwephrofayili yebuniyo lenebuhlanga lobungakasimami . 
Kusebentisana nemigubho lekhona nemidlalo yekusubatsa , libhola letinyawo , ikhilikithi , iragbhi nesibhakela kutfutfukisa leligama " " Lelikhaya Lemachawe " "  . 
Ncedza ngekulawulalitiko nalingekho lisekela lemcondzisi . 
Lendlela yekusebenta yalomasipala wesigodzi kanye neLuphiko Lwekulawula Kusebenta kusatawuba nguleyo yekukhutsata bantfu kutsi basebente ngendlela lekahle kakhulu futsi ngemphumelelo ngekuhambisana netinjongo , tinhloso kanye nemasu alomasipala hhayi kutsi nje basebentele kutfola imivuzo . 
Lendlela yemklamo lohlanganise konkhe nalo luletse kungagucuki lokukhulu kwesitayela nalokucuketfwe , sibonelo , emaphosta nemaphamflethi , futsi ivumele kakhulu kuhleleka kwesakhiwo ndzawotonkhe kumiklamo yetekuchumana nemiphumela yemikhicito . 
Loku kungaholela ezingeni lelitsite lekungatsintseki ecaleni lemahhovisi amantji njengoba kuvele kungiwo lokumele aphendvule ngaphandle kwekutfola lutfo lolubuya Emahhovisini Esigodzi nangabe kudzingekile . 
Kutfunyelwa kanye nekubutfwa kwemadokhumenti kanye netimphahla kuwo onkhe emazinga ahulumende . 
Loku kufaka kucinisekisa kutsi Kubuyisana kufaka sandla ekutfutfukisweni kwekhwalithi yemphilo kanye nekucedvwa kwebuphuya . 
Kukhomba nekwenta umhlaba ulungele kutfutfukiswa . 
Tisebenti kudzingeke kutsi tibuyiselwe imali yato ngaphansi kwalesikimu senchubomgomo yetigitjelwa , lebita tindleko letiphindvwe katsatfu kunaleto tesikimu lesijwayelekile . 
Lamagama lalandzelako atawuhunyushwa njengoba kukhonjisiwe : 
Umoba ucineke kakhulu ngenca yetimo letomile KwaZulu-Natal . 
Indlela yekusakata sento ku-inthanethi itawusetjentiswa kukhombisa bukhoma imihlangano yeKhabhinethi ku-inthanethi . 
Leliphepha liniketa sendlalelo saletintfutfuko futsi sicabange lokunye lokushiwoko lokungenteka . 
Kulawulwa kwekuntjintja kwebunikati , kushona kwemsebentisi kanye nekusuka kwemsebentisi aphumele ngaphandle kweminyele yeNshonalanga Kapa kungulokunye kwaletinsayeya . 
Ekusekeleni imiphakatsi lehluphekako , sifundza besisebentisa Luhlelo leKondla Umphakatsi kanye Nekususa Inhlupheko eKuhlaleni . 
Kungakhoni kusimamisa imiklamo yeLED kanye nekwenta indlela yekutsenga nekutsengisa kubita kakhulu kantsi kunemali lengakaneli yekucasha lokhona . 
Imibuso leyase yatfola emazinga etikweneti langakasimami eswela lesikhala sesikhwama kusabela ngalokukahle . 
Letinjongo tisebenta njengelibalave lekutsi lomasipala uhlele kuba yiBhasikidi Yekudla eNingizimu Afrika nendzawo longatsandza Kuvakashela kuyo . 
Lokungabi nesikhatsi kwekutfunyelwa kwetitatimende tetetimali kute tihlolwe sekuncono kakhulu eminyakeni leyengcile . 
Luhlaka lwekulungisa lamanye alamaphuzu lavela kanyenti kucocwa ngalo kwentela kunikete lusito lwebuholi kantsi umklamo ngamunye utawuba netidzingo tawo letibekwe tacaca . 
Lesinye setizatfu lesenta kudlabhatisa tjwala kube yintfo lete imphilo ngumphumela wako lomubi kunchubo yemasotja emtimba wemuntfu . 
Siyachubeka nekutimisela ekuniketeni takhamuti takitsi tinsita letihamba embili ngendlela letfobekile nalehloniphako . 
Taselwandle nato titfole kucindzeteleka lokufanako , ngekwehla kwetimali letikhona temisebenti yaselwandle nekugcina tikebhe netakhiwonchanti . 
Ngikhuluma futsi ngalabasikati labatsetsiswa baphatsi labakhulu , ngoba tindlu tangasese labangazange batisebentise kusukela tentelwe baphatsi babo , atimange tihlantwe ngendlela noma ifenisha ayizange isuswe lutfuli ngendlela . 
Tonkhe tindzaba tekucwaninga letaphakanyiswa kumbiko wekucwaninga emabhuku talungiswa ngekwetikhatsi lebekuvunyelwene ngato nebacwaningi mabhuku , loku kufaka tisombululo tekomidi yephothifoliyo yetimali letatfunyelwa kutsi tibukwe litiko . 
Kwakha inhlangano lenemakhono nalenakekelanako lechubela kutinikela kwetfu ekwengameleni kahle , kutilandza nekusebentisa ngekonga imitfombo yetimali tetfu kutsi sitfole lifutse lelinemandla lekwetfulwa kwetinsita . 
Loku kwentiwa ngulokuchubeka nekuphakela nekusebentisa tinchubo tetetimali , nekucinisisa kuphatfwa kwetekutekutsengwa kwemphahla kubomasipalati . 
Etimeni letinjalo , kugcizelela kuzuzwa ngetindlela letehlukene . 
Umbononchanti , Umgomo neMagugu lashiwo eteMafa eSifundza ngunankha lalandzelako : 
Kwentela luhlolo lwangaphambilini , lizinga lemininingwane letawudzingeka lifaka ekhatsi : 
Lesento kwavunyelwana ngaso etimeni letikhetsekile kuphela , nangemuva kwekutsi leSikhwama saMengameli sitsintsene nalona lofake sicelo . 
Kufuneka lokungenani tikhulu letisitfupha ngesigaba . 
Tinchubo tekutsenga nekutsengisa telitiko time ngemumo kubuka tekubhida . 
Timbalwa kakhulu tinkhapani letinebasebenti lebacishe basondzele kulelonani . 
Kutsembela kutindlela letinyenti letehlukene tekulawula , kanye nekuvimbela kusebentisa ngalokuphindziwe kwetintfo letifanako , kungehlisa kwandza kwekungamukeli tilawuli . 
Luphiko lwangekhatsi lwekucwaninga emabhuku etimali kulomasipala lifaka ekhatsi Umcwaningimabhuku Losetulu Wangekhatsi kanye Nabomabhalane Beluhlolomabhuku lababili . 
Ematiko lafanele esifundza elekelela ekukhetseni imiklamo futsi nasekucalisweni futsi nekubukwa kwaleSikhwama . 
Loku kutawusisita sikhatsi lesidze . 
Lelivayirasi litfolakala kuko konkhe lokukhishwa ngumtimba wesilwane ematse aso lasisulelekile , umchamo , emasimba , lubisi , kanye nemoya lesiwuphefumulako ngesikhatsi sitsimula nome sihona . 
Kugcwala kwe-oksijini lencane lencibilike kukhomba kugcwala ngalokwendlulele kwetakhimtimba nekugcwala ngekwemvelo kutinhlelo telisiko lasemantini . 
Intfo levame kwenteka emaveni lamanyenti kutsi kunekwala kwebatsengi lokugcina ngekungakhokheli lapho lomphakatsi losebentisa lusito ungakambandzakanywa ngalokugcwele kutinchubo tekutfutfukisa . 
Ikhomishini yaseYurophu isungule Luhlelo Lwetimila ngekubambisana . 
Lokulandzelako tinzuzo letibaluleke kakhulu ekusunguleni libalave lelisu : 
Kuvuleka neKungafihli lutfo : Sitinikela ekuchubeni ibhizinisi ngekungafihli lutfo ngekubonisa nalabatsintsekako ngekwetsembeka nangalokubhadlile nekwendlulisa lwatiso lolwetsembekako . 
Lemiklamo lesele itawubuyela kubanikati bawo ngekulandzelana . 
Insayeya lechubekako kungaba kucinisekisa kutsi umgwaco wentiwa kutsi ube ncono ngaleseluhlangotsini lwemnyele waseSwatini . 
Kantsi futsi , linani labosolwati kanye neluchungechunge lemazinga ethrophiki lahloliwe alikeneli kutsi lingadvumela lisebentise lepharamitha kanye nemathesti ayo . 
Tindlu tembuso tisesimeni lesibi , ngenca yekungatinakekeli . 
Emacembu lakulenkhontileka yiNhloko YeMgcinimafa Wesifundza kuHulumende Wesifundza saKwaZulu-Natal nalonguSonkhontileka . 
Imiphumela yesibili lesuselwa kuntsengo lecatsanisiwe yalokungakalindzeleki kweminyaka lembalwa leyengcile ibukeka shengatsi iyenteka eNingizimu Afrika . 
Sikhala kukhomishini sitawugcwaliswa ngekuhambisana nesigatjana sesigaba sencenye yesikhatsi lesingakapheli selilunga leliphelelwa sikhatsi sekuba sehhovisi . 
Emakhono ekusombulula tinkinga , nekucabanga lokuhlatiyako nalokuticabangelako . 
Umsebenti ubonwa njengeligalelo lelinye lelimcoka letenhlalo lalentfutfuko lephakanyiswako . 
Lesivumelwano sikwenta kube ligunya lemandla enkantolo lephetse kubita kubuyiselwa kwalomntfwana . 
Kucala kufezekiswa kwaletinhlelo kutawakha ematfuba ekwakhiwa kwemisebenti nemakhono lafanele . 
Ngiyakholwa kutsi bufakazi belucwaningomabhuku lolubutfolile banele futsi bufanele kuniketa sisekelo sembono wekucwaningwa kwemabhuku kwami . 
Utsite uyakujabulela kutsi abe ngusinye setitjudeni tekucala kutsi temukelwe futsi utsemba kutsi utawucedza tifundvo takhe ngesikhatsi lesibekiwe . 
Letindzawo lokugcilwe kuto tibeka simo sekuhlelwa nekwabiwa kwemtfombolusito kusikhatsi lesisemkhatsini . 
Iniketa emandla iNdvuna kwaba loyo mhlaba kanye nekukhetsa iKhomishani yeKuhlelembisa emaTayitela kuphenya kanye nekusho lokutfolakele ngaleto ticelo . 
Bumcoka bemitselela lehambelana nekunisela kumitfombolusito yemanti laphuma phasi kungavinjelwa ngekusebentisa letinyatselo tekunciphisa letilandzelako : 
Mbikomuni lotfunyelwa baphatsi ngekuntjintja kwemasiko ? 
Lenchubo yekuhlela ivumela kutfunyelwa kwekhanola kutsi kuhlukaniswe ngekwemabanga elizinganhle layo . 
Linani letitandi letifanele kutsi tifakwe gezi ngalokuphelele noma ngalokuyincenye , lingehluka kumanani njengobe kubekiwe kuMculu weTindleko . 
Likomidi leLiphetse laVelonkhe lelibukene neKwakhiwa kweDatha yeKudla yaseNingizimu Afrika ihlanganise imisebenti lemayelana nekwakhiwa kwekudla . 
Inhloso lenkhulu yalemihlangano bekukucocisana ngetindlela tekuhlanganisa imitamo yekwehlisa buphuya kulesifundza . 
Ngekusebentisa ingucuko yelisiko legcile kumagugu kulelitiko , kutawuba nekuciniswa kwemagugu lamahle nekulungisa emagugu lakhawulelako kwentela kukhutsata budlelwane lobuhle emkhatsini wetisebenti kanye netigulane , futsi nasemkhatsini wetimphiko letehlukene tetisebenti emazingeni lahlukene ekunakekela . 
Kodvwa , masipala uniketa kukhanya ngendlela yemalambu lamadze , lavamise kwakhiwa emigwacweni lemikhulu noma emikhukhwini kutsi akhanyise letindzawo tekuhlala . 
Emalunga elikomidi lekucwaninga kufanele acashwe ngumkhandlu wamasipalati noma , uma luhlaka lamasipalati , ngumkhandlu wamasipalati lomkhulu . 
Kunconotwa kwabosonkontileka nemabhizinisi endzawo . 
Njengalokubalulekile kutetsemba nekutatisa lokuba yimbuyiselo . 
Lesimo sihlanganiswe ngekutfutfwa kwebafundzi ngetimoto letingekho esimeni lesifanele , letibangele tingoti letinyenti . 
Nanoma-nje kunekukhula kutindlelasenteko telusebentisomali , timali tifakwe kumazinga etinsita lafanele kakhulu , lekutinsita tetemphilo tesigodzi , ngekuya kwenchubomgomo lebekiwe yelitiko . 
Kuyasebenta ekuchazeni ngalokuvakala kahle emathagethi emkhicito esikhatsi lesiniketwe ngembili kwentela kulinganisa kwenta ngebukhono , nanobe loku kungentiwa ngekubuka emuva . 
Bambalwa labafuna kutsi batsengi bagcoke babukeke kahle nekutsi basebenti bagcoke emahembe lamhlophe nemabhuluko lamnyama . 
Kwabiwa kwebhajethi yalomkhakha esikhatsini lesinyenti akuhamba ngendlela kantsi kugcine kungekho . 
Titjudeni kudzingeke kutsi tiphendvule YONKHE imibuto kuwo onkhe emaphepha . 
Imbuyiselo , lelicembu langasense litfola timali ngekuya kwendlela lencunywe phambilini . 
Lapho emabhidi acelwa kutsi abhalwe ngendlela ye-elekthroniki , emabhidi lanjalo kufanele engetwe ngemakhophi lasemaphepheni lavalekile . 
Ngekuya kweticondziso tekhomishini , lekomidi ihambela tindzaba letihlala tikhona letidzinga kunakwa lokuphutfumako . 
Bekuhlolwa Kwemabhuku baniketa luhlelo lwekucecesha kubahloli bemabhuku basekhaya nelikomidi lelihlola emabhuku ngaloLuhlaka Lwekuhlolwa Kwemabhuku asekhaya lokubuyeketiwe nehlolwa kwelwatiso lwekusebenta . 
Kuleminyakatimali leyengcile , lelitiko libe nentfutfuko . 
Kutfutfukiswa lokuchubekako kwalamachweba kuholela ekuboneni kwemandla emnotfo lanawo Lendzawo . 
Ngesikhatsi kuchubekela phambili kubonakele ekuphakeleni kwaHulumende etintfweni letinyenti , imibono yesive ekusebenteni kwaHulumende kuletingongoma letibocalangaye teligunya ayinasitfombe lesicacile ngalokuphelele . 
Kukhulisa umniningwane wemagugu etekuvakasha , ibhodi isebenta ekubhideni ekutseni ibhaliswe njengendzawo yemagugu yemhlaba yeNhlangano Yemave Lahlangene ngeMfundvo , Tebusayensi neMasiko . 
Akwatiwa kwanyalo kutsi mangaki emamogeni emhlaba weMbuso laniketiwe ngekuhambisana neluhlelo lwahulumende lwekuniketa umhlaba kabusha . 
Kuniketa tinsita teluhlolo letiphetfwe litiko . 
Nanoma-nje ngekwemaphesenti lomkhakhancane wetekulima ucasha incenye lencane kakhulu yetisebenti talesifundza nakucatsaniswa naleminye imikhakha , leyo ncenye yenta imisebenti letinkhulungwane letilishumi . 
Kuvimbela kusebentisa kabi tjwala nako kufuneka kubekwe kucace . 
Hulumende weSifundza , njengencenye yemtfwalo weMtsetfosisekelo , usekela acinise emandla abomasipala ekulawula tindzaba tabo , basebentise emandla abo nekwenta imisebenti yabo . 
Njengobe kute lokubonisa bungako besampula yemsebenti ngamunye , letinombolo tingasetjentiswa ngengemhlahlandlela lobanti kuphela . 
Kukhishwa kuloluhlelo lwekubuyela esimeni noma kudluliselwa kulolunye luhlelo lohlukile kumele lubukwe nangabe imigomo yekwelashwa lebekiwe seyifinyelelekile noma nangabe sekute inchubekela phambili lekalekako . 
Ngekubona kwesikhulumi , yini lefanele kutsi inakwe bantfu ? 
Nanoma-nje emanani abothishela labacashwe enchubeni yesikolwa ngalokuhleliwe kungabalwa ngalokulungile , imibono iyehlukana mayelana nekutsi ingabe kunabothishela labanyenti noma labancane kulenchubo yabothishela . 
Leyunithi yekujuba kufanele kutsi ihanjiswe ngePTO . 
Sosiswebhu kufanele , ngekutsintsana naSomlomo , abeke emakhansela ePR lakumakomidi emawadi latsite . 
Lwati lwekuhlolwa kwetemvelo , tinchubo tekuphenya kanye nekuvisisa lokuhle kwemtsetfo wetemvelo . 
Tinhlelo letincane tingeniselwe kutfola lwatiso lwetimali lolumayela netinhlelo letehlukene . 
Linani lemathani lisho emathani lalinganisiwe emmbila lokhicitiwe watfolakala ngekubamba tilinganiso temkhicito . 
Kute kusekelwe emakoporasi ekutfutfukiseni emakhono emitfombolusito ebantfu ; kuvisisa imitsetfomgomo yemakoporasi kanye nemananiligugu ngekunika emakhono emsebenti tsite , etemabhizinisi , elulawulo kanye nemfundvo ngemakoporasi kanye nekucecesha ; 
Imitselela yalelisu lemanani entsengo ibonwe ngendlela lembi entfutfukweni , ngisho nangembi kwekubalulwa . 
Hlanganisa kusetjentiswa kwekuhlelenjiswa kwetayitela yemhlaba . 
Luhlobo lolunjani lwelilungelombhalo emisebentini lebhaliwe noma yetemiculo ? 
Loku kufaka ekhatsi lapho khona lomkhakha wakhonjisa njenga"Lokunye" ( ngekuya kwekhodi yemtfombo ye-SARS ) noma lapho khona kwashiwa kungenalutfo kumkhakha nakufakwa . 
Tigodzi letinyenti kanye netindlela temavekati setikulungele kubukana netindzaba telusha kantsi loku kungakhuliswa kuphindze kutfutfukiswe . 
Kuba khona siphelane kwelinani lalikhulu labangubomhambuma , kodvwa , kuvamise kucedza emandla lamanye emacembu ebasebentisi ekusebentiseni lendzawo , kubese kufuneka kutsi abuke lenye indzawo . 
Kuvikelwa kwe-TK : Letibonelo telitiya le-Rooibos kanye nemawayini letineketwe ngenhla tikhombisa imikhicito lengavikelwa kusetjenntiswa tinkhomba tendzawo . 
Kucinisekisa kulawula kwekwabiwa kwemali nenchubo yekucitfwa kwemali ngekuhambisana netinjongo temasu ekusebenta nemtsetfo lofanele loshayiwe . 
Kukhombisa lendlela lelive liphendvula ngayo kuletinkhinga tetidzakamiva njengoba tibalwe yiNhlangano ye-UN naleminye imitimba yangaphandle . 
Iyunithi ibuyekete yabuya yalungisa Umculu weKucwaninga waNgekhatsi , kanye neMculu weLikomidi leSifundza weKucwaninga kanye neTingoti kanye nekuhlanganisa loku kulokubalulekile kwembiko King lll wekubusa lokuhle . 
Lunye luhlobo lesikhungo lesilawula emanti yinhlangano yebasebentisi bemanti . 
Bonkhe basebentisi badzinga kutiva baphephile . 
Iphothifoliyo yebhondi itjala kumabhondi lehlukene lenetilinganisotikweleti letehlukene . 
Kuphenya kufakwa kwetintfo tebunjiniyela , kwenta umsebenti wekudvweba kutebunjiniyela nekusebentisa tindlela tekulungisa . 
Lwatiso lwemali letseliswa licembu lemali lengenako , umkhakha kanye neluhlobo lwebhizinisi luyaniketwa . 
Kubonakala shengatsi umtsetfo ucondziswe kumkhakha lohlelekile . 
Ngifaka inseyeya emabhange kutsi atjale kakhulu kutikhungo tetinsita tetimali kute kube neligeba lekuvikeleka nendlela yekukhuphula labo labasekugcineni kwephiramidi . 
Litsimba lavelonkhe lekucecesha lelingumongo liniketa kuceceshwa kutetiphatsimandla , kufaka ikharikhulamu yabosolwati , beluleki betemfundvo kanye naletinye tisebenti letibalulekile . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono libuyeketiwe njengoba bekulindzelekile . 
Lomtfombo lomkhulu wekungena kwemnotfo walelitiko ngulokucokelelwa kwemalayisensi etimoto . 
Loku kugcizelela sidzingo sahulumende sekunakekela kusebentisa imali yesive , ikakhulu incitfo lesita imimango lephuyile , nekuphangisa imitamo yekusungula imisebenti . 
I-KPMG yaseNingizimu Afrika isekela kwakhiwa kwemtimba lotimele wekugadza umsebenti wekuhlola emabhuku lokutawuhambisana netindlela temhlaba wonkhe kodvwa income kutsi kube nekumelelwa lokuncane kwebahlolimabhuku lababhalisiwe . 
Uphindze ufune kube khona kutiphatsa ngendlela lephilile kanye naletsembekile . 
Kwenta ngalokuhlukile hutinchubo tahulumende nekungenelela netakhamuti kuyincenye lebaluleke kakhulu lekufanele inakwe kunoma miphi imitamo yekwenta tingucuko etimalini tahulumende wasekhaya . 
Letinye tinchubo tekutfutfukisa tinchubomgomo tifaka kubuketa tintfo letiphilako , kulawula kungcoliseka nekuphatsa tibi , kuphatsa izoni yelugu , iminotfo yetibiyo tesimondzawo kanye nekutfutfukisa tikhombisi tesimondzawo . 
Kusetjentiswa kwelithulusi lekuvala umfundzi ngesikhatsi sekucashwa kwebafundzi kuhamba libanga lelidze ekucinisekiseni kutsi bafundzi labafanele bayacashwa labatawuhlala kuloluhlelo . 
Lesikhatsi lekufanelwe umsebenti wentiwe ngaso futsi lesibekwe kusivumelwano sasekucaleni , noma ngendlela sichitjiyelwe ngayo , senetjiwe noma sivuselelwe sahambisana nemibandzela yesivumelwano . 
Kubuye kuyinhloso yetfu kuchubekisa kulingana ngekuya Kweluhlelo Lwekulinganisa ngekugcwaliswa kwetikhala . 
Tikhungo tangaphandle letifuna kusebenta eNingizimu Afrika kumele tigcwalise lolokudzingekako kwekubhalisa kanye nekugunyatwa njengoba kubhaliwe kumitsetfo yemfundvo lephakeme kanye netinchubomgomo . 
Sonkontileka utawuniketa basebenti bakhe indzawo yekuhlala ngetindleko takhe . 
Lenchubomgomo lena itawubekwa ngekushesha endzabeni yetikimu letinsha . 
Kuchumana naleticiwi kusasesayinsayeya . 
Lizinga lekuhlanganyela noma kukhulumisana nemmango libhaliwe ekupheleni kwalombiko . 
Letinhlelo tivumela hulumende kulawula tikhala temisebenti letingakabaluleki , ngalokongelwe kuvala tikhala temisebenti letibalulekile . 
Utsi ukweletwa imali bahleli Bemiklomelo Yetemidlalo yaseGauteng . 
LeSikhwama nyalo ekwengeteni tinyatselo tekuphendvula ekukhokheleni tinzuzo tekungasebenti sincume kwetfula Luhlelo Lwekukhutsata Temisebenti . 
Lamazinga ebungoti bekunatsa kwebantfu labasikati kulesifundvo bekaphakeme . 
Imitsetfo lebandlululako netento tekwabiwa kwemafa abo , kufikelela emhlabeni nebuniyo bawo kusasabalele . 
INingizimu Afrika itinakile tindzawo letihlala bantfu nekutfutfukisa tindzawo letisemadolobheni njengentfo lebalulekile yeLuhlelo Lwekutfutfukisa Velonkhe . 
Kumele sisebentele bantfu betfu ngekwetsembeka , lokusho kutsi ayikho indzawo yenkhohlakalo kanye naletinye tento tebugebengu emaphoyiseni . 
Itibophelele kugcugcutela kuhlonipha kwe , kubuka nekuvikeleka kwemalungelo awonkhe umuntfu ngaphandle kwekusaba nekuvuna luhlangotsi . 
Kufaka sandla ekunikeni emandla kanye nemakhono alokuchutjwako , banikati labancane nebakhiciti betebhizinisi kanye nebasebenti basefama . 
Emaladi ayahlolwa nakefika esayithini bese kutsi ngemuva kwaloko ahlolwa njalo ngenyanga . 
Tikhungo Tekunakekelwa Ngekwetemphilo Netekutiphatsa Kwakho kubonelelwa kwetinsita tekunakekelwa kutemphilo netekusekela kutiphatsa kwakho kutigayigayi temphi , lokufaka ekhatsi imitamo yekuvikela tifo . 
Leti titsatfwa njengemagugu lavamile eluntfu kanye nekuchubeka kwesayensi kwente kufinyeleleka kanye nekusetjentiswa kabi kwetinsita letitfolakala ngaphandle kwetepolitiki kube malula . 
Kufanele bakhone kusebenta njengencenye yelicembu kanye nekwenta umsebenti ayedvwa . 
Kubekwa kwetindlea tekwenta kwemitamo ye-BEE kutawuhlelwa ndzawonye nemamodeli lahloliwe Etebudlelwane Bangasese Bemphakatsi . 
Akusilo liciniso kutsi nangabe lomdvuna abasecansini nalokangakatsintfwa , ikakhulukati intfombatanyane , kutawelapheka i-HIV . 
Tindleko leticondzile tiyakheka ngaleyo naleyo intfo lebonakalako . 
Lokubuya kwalelive lonkhe , lokufaka ekhatsi emakhono , emandla netimali kumnotfo wase Afrika , kutawudlala indzima lenkhulu kulenchubo yekutfutfukisa e-Afrika yonkhana . 
Kuvitsita noma kugaywa kwetimfucuta kuvamise kudzingeka kucinisekisa kutsintsana lokufanele kwesibulalimagciwane ngemfucuta lecinile . 
Ematfuba atawuba khona kugcugcutela kuphila kahle nekutsi ummango uhlolwe kute kubonakale tifo letingubomahlalakhona kusenesikhatsi . 
Ilivu lebeyibanjiwe yaba nemalanga lasalako ikhokhelwa kuphela ngesikhatsi semhlalaphansi , nawuyekeliswa umsebenti ngenca yekugula nekufa . 
Lemvumo ihociswa kusukela ngelilanga lekwatiswa kwalomnikati . 
Iminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu usebenta njenganobhala kumsebenti welihhovisi lekuphatsa ehhovisi lemphatsi lomkhulu njengesidzingo . 
Letisombululo letilandzelako teyame kulwati lwebachumanisi kantsi nemibono yebantfu laba-inthaviyuwiwe kulucwaningo : 
Tinhlavu letihlanyelwe tajula kakhulu tenta kube nekubambeleleka kwekumila kwelitfonjane bese ngaloko letitfonjane tivuleleka kulamaphatojeni sikhatsi lesidze . 
Lizinga lekwenyuka kwekugcwala ngalokwecile libanga bungoti betekuphepha ngendlela yekutsi tiphatsimandla titfokala setenta imisebenti sikhatsi lesidze ( tinika kudla , tihlela kucala kwetinkantolo , kubita emagama kubona kutsi bobani labakhona ) kodvwa kube imisebenti lemcoka ( kufuna nekwemukela tikhalo kanye neticelo ) ibukelwa phasi ; 
Kuminyana kakhulu , ngekwehlisa tindleko takunye , kungaba neligalelo ekusetjentisweni kakhulu kwesakhiwonchanti . 
Kuphindze futsi kubukelelwe kutsi loku kutawuholela etinhlelweni leticatsanisekako temfucuta , lokutawutsi , kuloko , kwente lula kuhlolwa lokunesisindvo kwetindlela letisebenta kahle kakhulu ekulungiseni kukhatsateka lokufanako kwemfucuta . 
Kuphuta kuvala sikhala Semcondzisi Lomkhulu kuholele ekutseni tinhlelo letibalulekile Teyunithi Yebhizinisi Yetinsita tenhlalo itsintseke kabi . 
Umphatsi waleLidolobhakati uyinhloko yelulawulo neSikhulu lesiTilandzako , wesekelwa Sikhulu Lesikhulu seteKusebenta , Sikhulu Lesikhulu seTimali , neSikhulu seTisebenti kanye nebacondzisi labakhulu . 
Sikhungo Setinsita Selwatiso Lolu-elethronikhi luniketa tinsita Te-inthanethi Kuhulumende . 
Kutsi tihloko nemakhophi kusatjalaliswa njani kufika emalayibhrari kutawukhulunywa kuletindzatjana kuSikhungo Sesifundza . 
Abakutfoli kusekelwa lokwanele kuleyunithi ngekwemsebenti labawentako enkhundleni . 
Njengesidzingo , labangakhona kuletimo teluhlalo nemnotfo tiyehluka kubo bonkhe bomasipala , luhlelo lolutsite lutawutfutfukiswa esigabeni sekucala saloluhlelo . 
Insayeya kutsi sitfolakala njani lesaphulelo naletinye timali letikhona tiye esandleni sebakhiciti bendzawo kute lemboni ikhone kukhicita linani lelisimeme lemikhicito yalendzawo . 
Kusebentisa imishini yasehhovisi ngekuhambisana nemsebenti yekubhalisa . 
Kugcwala kakhulu kwe-aluminiyamu lencibilikako kwatiwa kutsi kugcugcutela kukhula kwelicandza nekulichamusela . 
Umfakisicelo kufanele akwati kubamba , kuhlatiya , kutoliga , kubonisa kanye nekufundzisa basebenti ngelucwaningo lolutawuniketa lwatiso kanye nenkinga yemtsetfo lehambisana nendzaba yemtsetfo lebukiwe . 
Kukahle futsi kutsi noma Nobhala Wetekuvikela , noma Litiko Letekuvikela , njengoba kuphakanyisiwe Kulokubuketa Tekuvikela nakulamanye emaphepha , kulungisa ngalokunele lokucindzeteleka kwesidzingo sekulawula bahlali . 
Uma ikhona njengema-chloramine , ibitwa njenge-chlorine lehlanganisako lekhona . 
Umsebenti wekucala ngalokuphatselene netimali taleLitiko kucinisekisa lokuvakala nekungafihli lutfo kwetimali tetfu letingenako naleticitfwako nekulandzelela lokusetjentiswa kwetinchubomgomo temali totimbili tavelonkhe netesifundza . 
Kufuneka kusetjentiswe linani linye lesampuli kucatsanisa indlela leniketiwe futsi kufuneka ihunyushwe njengemanani lasetulu lekungafuneki andlulwe . 
Buholi lobuphetse buvakashele lokulandzelako : 
Timpompi temitha letibhadalwa kucala tifakwa esiveni , nekulahlekelwa manti kwancishiswa ngalokubonakalako . 
Timali letiphasisiwe , kuchumana kanye nemakhono lonawo nebantfu . 
Inchubomgomo yesikolo kumele ingaphikisani nechubomgomo yavelonkhe , noma tinkhombandlela letikulobhukwane . 
Ibhodi yebacondzisi beluphiko lakamasipalati , ngekuvuma kwasodolobha , babuyekete ibhajethi yeluphiko lakamasipalati , kodvwa ngaletizatfu letilandzelako kuphela : 
Leyunithi yeTinsita teMtsetfo futsi isita basebenti kutoliga futsi nekucaliswa letinchubomgomo kahle . 
Tinsita titawuba mahhala kumiphakatsi lengenako lokutseni . 
Lendzawo bekahlala kuyo beyikhatsata ngenca yekungcubutana lokunebudlova kwetembusave kantsi bantfu bebesaba kumsita alungisele umgcwabo wemalunga emndeni wakhe . 
IZimbabwe neZambia tinencenye lenkhulu yetimakethe letitfunyelwa eNingizimu Afrika . 
Sicindzetelo sesikhashana lesitayeleke kakhulu nome umtselela wesikhashane lotsintsa luhlelo lwekupompa kuvala timpompi nome kulahleka kwekuphakelwa kwemandla lokungalawulwa . 
Lamatiko abuye aniketwa netinlela tekwehlisa bungoti bekukhokhelwa lokuhambisana nebugebengu . 
Ngaphansi kwaletimo , kucoshwa ngiko kuphela lokubalungele kutsi bagwetjwe ngako . 
Linani letinchubomgomo Tekuphatfwa Kwekutsengwa Kwetimphahla tatfutfukiswa tabese tiyemukelwa kute kuniketwe buholi kuleyunithi . 
Ngalokufanako futsi , lokutsi imisebenti yentiwa ngulosebenta ngasese endzabeni yemvumo loko kuletsa umkhawulo ekutfolakaleni kwedatha . 
Umfakisicelo lohambembili kutawuba ngumuntfu lonemakhono ekuchumana kanye newekuphilisana nebantfu asekelwa lwati lwemkhakha wetindlu kanye nekuvisisa tindzaba tanyalo tetindlu kanye netinchubomgomo tahulumende . 
Hlela tikhala temsebenti ubuye usekele titjudeni letikunchubo yekufakwa emsebentini . 
Tindlela letisemkhatsini kwetitolo kufuneka futsi tinikete umtfunti uma simo selitulu sisibi . 
Kute umuntfu lotawuncishwa inkhululeko ngaphandle kwangaleto tizatfu futsi ngekulandzela leto tinchubo letishiwo ngumtsetfo . 
Kulindzelekile kutsi iNingizimu Afrika itawutsintfwa yimikhuba yetemnotfo yemhlaba wonkhe , njengoba ihlanganisiwe ngekwetemnotfo etimaketheni temhlaba wonkhe . 
Loku kufaka ekhatsi kuphatfwa kwetemtsetfo nekuhambisana nawo , timali nekuphatfwa kwetisetjentiswa . 
Kuhlela tekutfutsa nako kuyentiwa kute kuncunywe nekuhambisa phambili tidzingo temkhakha wetekutfutsa letibalulekile nekucinisekisa bunjiniyela bemazinga etekuphepha emigwacweni yesifundza . 
Umphatsi Lomkhulu we-Premier Soccer League , ngaphandle kwekusebentisa umzila wema-VIP , watsatsa ngetulu kweli-awa kufika enkhundleni yetemidlalo , libanga lengabe limtsetse emaminitsi lalishumi nesihlanu simo masetayelekile . 
Kuniketa imibandzela lapho umuntfu longasiye-waseNingizimu Afrika angaba ngumnikati noma angasebentisa emalungelo lancelencele emhlaba waseNingizimu Afrika kanye netimphahla letikuwo . 
Tijeziso letitsite kanye netindleko tekukhansela ngahle tisebente , kanjalo nemali yekubhalisa lebhondi lensha ebhange lelihlukile . 
Iyintfo yinye lecinile kumnotfo walelive , futsi ayibiti kangako . 
Uma umsebentisi anemibuto noma kukhatsateka mayelana nalesitatimende sebumfihlo noma bumfihlo bemsebentisi ngesikhatsi asebentisa lewubusayithi , ilinki ye-'feedback' ingasetjentiswa . 
Imiphumela lekahle yekuhlanganisa itawutfolakala kukwekulahla lokukhipha ngendlela levundlile nemachweba lagucukako lacondziswe kutindzawo letimelene . 
Tonkhe tindzawo letingephandle tebemphahla lengenako tingena ngco futsi tiyakwati kufaka imali egatjeni lasebhange malanga onkhe . 
Basebenti bayakhetfwa kusebenta nebasebenti labasetikhundleni , ngalokuvamile kulabavela e-US nome ehhovisi laseYurophu , kutfutfukisa emakhono ladzingekako ekhatsinekhatsi nesikhatsi lesibekiwe . 
Kubonga kwabo ngalendlela kusisekelo sekusebentisana nabo . 
Kusita ngekutfutfukisa nekubuyeketwa kweTinhlelo Tekulawula Imphahla Yekucala ( lengasuswa )  . 
Kusebenta njengesimemetelo kusetjentiswa tikhungo kute kucinisekiswe kutsi uma emabhidi netinsita atsengwa , tonkhe tindlela tiyalandzelwa kucedza kusetjentiswa kabi kweluhlelo lwekulawula indlela yekutsenga . 
Kwakha lisu le-akhawunti yemuntfu ngamunye lekuvikeleka kwetenhlalo kuletsa tinsayeya letinyenti tekuphatsa . 
Lomchumanisi weliwadi utawulandzelela lokutsatfwa kwemaminitsi nekugcinwa kwemarekhodi alamaminitsi lekukhulunywa ngawo . 
Njengoba kushiwo ekucaleni , uMtsetfo awuniketa emandla aloluhlobo . 
Tibulalitinambutane kufanele tisetjentiswe nekuhlola lokujikeletako , nakudzingeka kuphela . 
Ichubeka nekuba litje leligumbi leNchubo Yekukhulula Tekusesha Kwetemahlatsi ; kucinisekisa kufinyelela ngekushesha kwabodokotela noma kulashwa lokuphutfumako kutigulane etindzaweni letingaphandle kucinisekisisa kukhululwa lokusheshako kuya esibhedlela . 
Lwatiso loluliciniso lubalulekile kanye netinchubo letikhona kugcina lwatiso belungatsembeki . 
Sitfombe : Emalunga Elitsimba Lemsebenti Loniketiwe Wetemanti Netekutfutfwa Kwelindle ngalesikhatsi livakashele kuyofundza eSwidi lapho lelitsimba lambululelwa kutekuphatfwa kwemanti lokuyimphumelelo . 
Tonkhe tinkhokhelo lebetikweletwa tikhokhelwe Litiko Letemphilo . 
Emakhomando adlale indzima lenkhulu kakhulu ngesikhatsi selubandlululo ekustfutfukiseni lelive . 
Ngalokunemandla , loku kutawuholela emphumelelweni lencono yawonkhewonkhe nekusebenta kwemnotfo lokuncono . 
Uma kungenteka sicelomsebenti sitfolakale lapho umfakisicelo afake sicelo semisebenti lengetulu kwamunye kufomu linye lesicelomsebenti , sicelo sitawunakwa kuphela kusikhundla sekucala lesikhonjwe kusicelomsebenti hhayi kuleti letinye tikhundla temsebenti . 
Kulandzelela nekubuyeketa indlela yekusebenta kungumsebenti weTinhloko temikhakha weBetimali Tahulumende . 
Kukhanyisa kusetjentiselwa futsi kuholela bantfu emigwaceni lephephile . 
Kuluhlolo lebungoti le-ekholoji yekwasemantini , lithemu lelivakala kahle lingaba lithemu lelifisha ingoti yekufa . 
Lapho kungemave lamabili kuphela lente lokusakuvala kukhangiswa kwetjwala , liyenti lalamave lasele lekucatsaniswa nawo anemikhawulo lesemtsetfweni lenemazinga lehlukene mayelana neluhlobo lwekukhangisa loluvumelekile lwemkhakha wetjwala . 
Kubalulekile kutsi takhamuti letetayekile tatiswe njalo ngemsebenti wahulumende wasekhaya bese tiniketwa emandla ekuhlanganyela ngekutimisela kuyo . 
Umphumela kwaba kutsi kute lowatsatsa sinyatselo phambilini kuvikela lendzawo lengaphandle ekutsini ingamoshwa . 
Sigodzi sitawubukisisa kakhulu ekwakhiweni simondzawo lesitowakha ematfuba ebantfu labangekho kumgudvu wemnotfo . 
Muva nje , Temisebenti Yemathenda Esifundza SaseGauteng Emfucuta Lefakelana Tifo yaniketwa kutinkapani letine letincane , letinye tato tebunikati bebantfu labamnyama . 
Kulahlwa kwemfucuta leyetalekile kanye nalenebungoti endzweni yekulahlwa kwemfucuta kutsatfwa njengendlela yekulahla lengabiti kakhulu kuletimo taseNingizimu Afrika . 
Ngekuya kwalemininingwane , ema-inivoyisi lacinisekisiwe atawuhlolwa kutsi angiwo yini . 
Lokutsi kunakwe kutsi umkhandlu bewungakaneliseki ngalendlela sivumelwane semkhandlu macondzana naloludzaba saphatfwa ngayo nalabasebenti lebebatintseka . 
Likhasela leliwadi kufanele lincume indzawo , tinsuku netikhatsi temihlangano yelikomidi leliwadi ngekusebentisana nemalunga elikomidi leliwadi neLihhovisi laSomlomo . 
Bungoti bengoti yekungcolisa , ikakhulukati kubasebenti bemtfolamphilo , basebenti betalokuphutfumako nebasebenti lababamba baphindze basuse tibi tetekulapha . 
Lomasipala angahle adzinge lomfakisicelo kutsi anikete lesatiso lesidzingekako sesicelo kubetindzaba . 
Tinhlangano Tesive Tesiphoyisa neKuvikeleka titawakhiwa kute kuniketwe tinkhundla tekwesekela nekuvikela imiphakatsi . 
Ngako-ke kufanele kunakwe kutsi luntjintjo loluphocelelwe lekubuka kusuka kutemayini kuya kutekuvakasha kutawudzingeka lugcwaliselwe ngebasebenti labadzingekile . 
Indzawo labahlanganela kuyo kute kuhlolwe indzawo iyakhonjiswa kulamanotsi laya kulabafake emathenda phambili kuleliphepha lemathenda . 
TINHLOSO : Lenchubomgomo ihlose kucinisekisa kutsi konkhe kuhlela kwesikhatsi lesidze kumisele kumumo nendlela lechubeka njalo ingagucuki lokucinisekisa-ke kukhona kwetimali nekusimama kwesikhatsi lesidze . 
Lomtimba lohlelembisako kumele ube yinhlangano leyatiwako embonini , kumkhandlu wekutfumela lokutsengiswako ngaphandle nome kuTISA . 
Kuntjintja kwemnotfo kute kwakheke imisebenti nekugcineka kwemphilonhle ; 
Incenye yetinsayeya kungeta ngetulu lokuye kwavunywa kantsi lomunye wabosonkontileka wabhadalwa ngaphandle kwekuletfwa kwetinsita futsi wasitwa ngumhloli lobekasisebenti salelitiko . 
Lokuhlolwa kwangaphambilini kwemabhuku lokwentiwa lihhovisi lesifundza leliniketa kuhlolwa kwekulungela kwetikhungo kutsi tihlolelwe emabhuku . 
Iwebhusayithi ye-SARS igcinwe , ilawulwa , ibuye isetjentiswe eRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ngako-ke imitsetfo yaseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika , lefaka ekhatsi Imitsetfomgomo , ilawula iwebhusayithi ye-SARS , leMigomo Nemibandzela , nato tonkhe tintfo letivela tisuka lapho noma letichunyekwe lapho . 
Kuhlatiya tikhala letikhona tekwetfulwa kwetinsita , tinkhinga nekusebentisa emasu lakhona ekulungisa . 
Kuyimvama kutsi emaphuzu ahlaneketelwe agcine abe msuka wemahemuhemu nenhlebo . 
Bacondzisi Nchubo Nabomabhalane Labasitako baye etifundvweni tekucecesha letihlelwe Ngenchitfomali Yembuso . 
Lenchubomgomo itawusebenta kuyinye yaletigaba tekukala kukhadi lemiphumela lekulinganisa umsebenti . 
Ekuphatseni kwesibonelelo se-HIV ne-AIDS , Inshonalanga Kapa ihambisene netidzingo teMtsetfo Wekwehlukanisa Kwemalingena futsi yatfumela yonkhe imibiko njengoba kubekiwe . 
Uma ngabe umyakamtselo wenkampani uphela ngeNdlovana , lona wesitsatfu-ke utawuba khona ngemuva kwekuphela kwalomnyakamtselo . 
I-Afrika yakusasa nguleyo lephikisa ngemandla tonkhe tindlela tekucaphelisa ngekwepolitiki kwesifundza kanye nemcondvo lomkhulu kakhulu lohambisani nalabanye kutenkholo . 
Kubambeleleka kwekubuyiselwa umhlaba waseSheba Siding kuMasipala ngeMatiko aHulumende kuze kutotfutfukisa kuhlaliswa kwebantfu ngendlela lekahle sekwente kutsi kube nemsindvo emphakatsini . 
Kutfutseleka kwemalariya kuvame kwenteka ngeMphala emva kwetimvula tekucala kube nekwenyuka kakhulu ngaBhimbidvwane kanye nangeNdlovana . 
Sigaba sekugcina ( sihlanu ) siniketa sifinyeto salokutfolakele kanye netiphawulo tekugcina . 
Imikhicito ibonwa njengetimphahla nangabe linani lebungako lilihle futsi tibonwa njengetikweneti nangabe linani bungako iyimbi . 
Luhlolo ngekwelinani lekutiphatsa kwekhemikhali yetincenye emantini langcolile ngekushesha ngemuva kwekutsi asakhishiwe aya kusimondzawo selwandle . 
Kubusa lokuhle kuyimfuneko yemibuso yetemandla letinetemnotfo netesimondzawo letiphelele futsi netetenhlalo letiphetfwe kahle . 
Lesitatimende sekungena nekuphuma kwemali sikhombisa letincumo letibalulekile letitsetfwe bacondzisi kulomnyaka lophelile . 
Kuphakanyiswa kutsi tikhala temsebenti webeluleki betelufuto tentiwe tibe khona masinyane eveni lonkhe . 
Inhloso yalamayunithi kutsi kutsatsa tincumo tangekhatsi , kuphatsa kanye nekutiphendvulela . 
Emagama labhalwe ngekucindzetelwa lakubakaki labasikwele akhombisa kutsi kukhona lokushiyiwe kulemitsetfo lekhona . 
Migomo lekufanele ilandzelwe leniketwe Litsimba Lendvuna likhonjiswe isethi yemacala kanye netinchubo lekufanele tilandzelwe tekucondzisa tigwegwe kute baphatsi besigungu lesikhulu setinkapani letihluleka kuveta liciniso ngesimo semphilo yetimali selibhizinisi kubahlolimabhuku . 
Imikhandlu yetendzabuko iniketwe livi lelinemandla etindzabeni tekutfutfuka kantsi futsi nyalo ingangena ebudlelwaneni nasetivumelwaneni tekuphakela tinsita nahulumende kuto tonkhe tigaba . 
Uma kutsengiselana kufakiwe kunkontileka yekuhwebelana lephambili , lizinga lelibekwe kunkontileka litawusetjentiswa . 
Kute kube ngunyalo bonjiniyela bekungakavami kutsi bahlangabetane nemsebenti lonkimbankimba wekukhetsa emkhatsini wetinsita letinyenti letiyincubevange lenkhulu , ikakhulu kumikhakha yekuniketwa kwemanti kanye netinsita tekuhlanteka . 
Isayensi iniketa sisekelo setheknoloji , lokwente kancono imphilo yebantfu ngekusetjentiswa kwemitsi , gezi , tintfo tekwakha tindlu , bomakhalekhikhini kanye nabomabonakudze . 
Umtselela lobaluleke kakhulu kulenhlanganisela kungaba kwandza kwekutiya kwe-ammonia . 
Bafakiticelo kutawudzingeka kutsi bahambisane netidzingo tekuvethwa njengoba tihlelwe ngemazinga elwatiso lolulingene lwetekuphepha . 
Onkhe emanti langcolile kufanele abukwe njengenhlanganisela lecakile . 
Tinhlelo letentiwa ngumphakatsi tiligatja lapho tinhlelo letigcile kumphakatsi tentiwa khona . 
Ngekwetilinganiso letingafani letivunyelwako ngekweMtsetfosivivinyo , sigaba ngasinye kutawubukanwa naso kulwa nemtselela ngendlela lefanele . 
Temisebenti tenta umsebenti wekucagela tekuphepha ngesikhatsi lesifanele , bunhloli , nemakhono ekumelana nekuvikelwa kwelwatiso lebunhloli kanye nemisebenti . 
Lusito lwasekhaya nelwalamanye emave lutawubonakala kusitatimende sekusebenta kwetimali uma linani selitfolakele . 
Batimisele kukhombisa kutibophelela kanye nebuhlakani bekubamba lwati kwentela kufezekisa tinhloso letibekiwe . 
Uma umnotfo ubuyela esimeni imalingena yentsela itawutikhulela ngekwayo . 
Hulumende wendzawo nekushaywa kwemtsetfo wetitfutsi baphishekile ngekulungiselela kantsi batawusungula tikhungo netindlela tekuhlela nekwenta letitawusho kucala kwetinhloso netinchubomgomo teSiphakamiso Mtsetfo lesiphatselene nakokubili tindzawo tekwakha emadolobheni kanye netitfutsi tesive . 
Labanye babo nome imindeni yabo batawube behlelwe lishwa lelikhulu bona matfupha nasetimalini . 
Imali yeluhlelo lwetemfundvo isengakakhokhelwa ku-Black Sash . 
Kulandzelela : Kuhambisana netinchubomgomo , tindlela , tinhlelo , emazinga nemtsetfo lofanele . 
Iningizimu Afrika ngakulolunye luhlangotsi ingumtsengi walokunyenti lokuvela emaveni angaphandle lokuguculiwe kwemikhicito yetekulima , neyemahlatsi nemikhicito yalokutinhlanti , futsi ngakulolunye luhlangotsi ingumtfumeli wakulamanye emave wetintfo letingakaguculwa . 
Bantfu labalengela engotini , kuyaphikiswana , kutsi bagcinekile ngekudla uma banelitsemba lekukhona kutfola kudla njalo ngangobe bakhetsa kudla ngetindlela letamukelekako ngekwenhlalo . 
Lokufaka lokunye lokuphakanyisiwe kwaloMkhandlu Wemamonyumenti Velonkhe Sikhungo Semagugu eNingizimu Afrika . 
Sibonelo , Inshonalanga Kapa ikhicita kolweni iphindze futsi ibe ngumholi mayelana nekukhicita ngebunyenti . 
Kukhula kwelwabelwano lwemhlaba lwemikhicito letsengiswa ngaphandle kulamanye emave bekuloku kwenteka kakhulu emkhatsini wemacembu lamancane wemave lasatfutfuka . 
Ngalesikhatsi imitsetfo yemanani ingavinjelwa bese ibangela kungafinyeleli kahle etimakethe , kuvamise kuba nguletihibe letingasiwo emanani lavimbela emave lanjengeNingizimu Afrika kutsi angenele timakethe letitfutfuke kakhulu . 
Indvuna Yetemphilo ingusihlalo we-RMC . 
Kunesidzingo futsi lesicacile sekuba nemathekhnikhi lamasha ekutsintsana njengoba lizinga liphakeme kakhulu lalabangakafundzi kuvelonkhe . 
Kusetjentiswa kwemali lokungenamphumela lokahle nalokumosha imali kubhalwe njengetindleko kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali futsi lapho kuphindza kutfolakala emva kwesikhatsi , kutawubese kubhalwa njengemalingena kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Imisebe yesisetjentiswa lesive kuntjintjantjintja kwemsindvo ngephasi kwelwandle , kanye netimphawu letisemkhatsini ikhomba kugudlana kwemandla emsindvo lavakala ngemisebe yelucingo lwasemantini loluboshelwe ngemuva kwesikebhe . 
Lelitiko litawenta kutsi , nanoma kunjalo , lichubeke nekusebentisa tijeziso leticinile kute linciphise kusebentisa imali ngalokwecile lokulindzelwe kutsi kungenteka . 
Letitinchazelo , silinganiso , kuvumela konkhe kanye nekucina kwekusetjentiswa kwendzawo . 
Lensita lena isebenta kuphela emigwacweni leseyivele ikhona ledzinga emazinga latsite ekulungiswa . 
Tinhlelo letihlanganisiwe , kubuyeketa kwemphumelelo , imibiko nekuceceshwa kuvumela kusebenta kwlamasu emikhakha leminyenti kumatiko onkhe nemikhakha yetinhlangano temmango . 
Kusetjentiswa kwaletindlela tekunciphisa kutawenta kubencono kubaluleka kwalomtselela . 
Amange ibonelele kuphela tidzingo temuntfu ngamunye talabo labahluphekile ngekuhlukubeteka kwaphambilini , kepha kube nemitselela kumiphakatsi leyabukana nekuhlaselwa ngekuhlukubetwa kanye nalabo labadzinga ingucuko lesisekelo yesikhungo . 
Umchamo ungalawuleka kalula nangalokulinganako esigabeni semuntfu ngamunye nesigodzi . 
Loludzaba luyachubeka . 
Inhloso yaloluhlelo kwetfula tinsita tesibhedlela letikhetsekile ezingeni lesigodzi , kupha lunaletincindzetelo letilandzelako : 
Ikomiti Yetivakashi futsi , uma kunetimo letiphutfumako noma uma ikomiti lenjena ingekho , ingandlulisela sikhalo lesinjena kuLijaji Lelenta Luhlolo . 
Asicinisekise kutsi simondzawo lesisebenta kuso siphephile futsi sinemphilo kitsi sonkhe tisebenti , tivakashi kanye netigulane tetfu kanye nabo bonkhe labo labatsintsekile ngekusebenta kwetfu . 
Kufanele kunakwe kutsi tonkhe tindlela kufanele tiphasiswe nguNdvuna weteKutsengisa kanye neTimboni , uma batotfokotela kubonwa kukhadi lemiphumela lebunikati . 
Ngiyaphika kutsi mine noma bantfwana bebayincenye yanoma ngukuphi kutsengiselana lokushiwoko noma ngabe nguluphi lwati ngaloko . 
Loludzaba beluhlala lukhulunywa netisebenti , lebetihlale tisolelwa kudvonsa tinyawo noma kuphutfumisa ticelo tebantfu labatsite ngenca yekuvuna licala lepolitiki noma ngalokuphatselene nemuntfu tsite . 
Njengoba lesicelo sifaka imiphakatsi lemibili , inhloso kusilungisa ngetigaba . 
Emaphathojeni lamanyenti angeke akhone kuphela sikhatsi lesidze emhlabatsini nayingekho imigodzi yawo yemvelo . 
Umoya wekubeketela kanye nekuphaphuleka kalula kwemakhaya ekwetfukeni kuye kwabonwa njengetintfo letimcoka . 
Ngekucabanga kwakho uyasebenta yini umtsetfo wekubonelela labo lebebancishwe ematfuba ngaphambilini ? 
Loku kakhulu bekubangwa kukhula kwemalingena lesuka kulabahlala emicashweni , futsi kuntalo , kumali leyabiwako nakumali yekucashisa umhlaba . 
Yebo , bekumatima kuyicedza . 
Tindlela letahlukahlukene tasetjentiswa kuchuba lenchubo . 
Sungula , sebentisa ubuye ubuyekete tinchubomgomo kanye netinchubo te-obstetriki . 
Kucoshisa lokuyimphumelelo ngenhloso yekutfola lamatfuba lamasha kutayibeka icine endleleni letawuholela ekukhuleni lokukhulu kakhulu nekwehlukanisa sikhwama sayo semphahla yemshwalense . 
Ubese uhlatiya kutsengiselana lokungekho emtsetfweni ku-afidavithi ya-Erasmus wabese utsi akusiko konkhe kutsengiselana lokwenteka kuleyo mphahla , lokwalandzela kwentiwa kwemacala . 
Luhlaka lonkhe lwahulumende weNingizimu Afrika lungaphasi kwengucuko lenkhulu ezingeni lelisemkhatsini , lesifundzeni kanye nalendzawo . 
Imphahla lenkhulu yetetimali yalesikhwama yimali lengukheshi netintfo letilingana nemali lengukheshi , tintfo letitfolakalako nekubolekisa ngemali sikhatsi lesidze kulamanye emave . 
Kutfola indlela lenconotekako yentsela ngaphansi kwalapho kusebenta khona timali tetinzuzo kuye ngekufisa kwaKhomishina , kungasiko ekubhalisweni ngekweMtsetfo noma umtsetfosimiso ngalabanye betemtsetfo . 
Kubuye kusolelwe kwekutsi balimi banetibhamu letinyenti futsi banakheshi emapulazini abo . 
Luhlobo lolusha lwebantfu labasha labanelwati lwetheknikhi bangakhicitwa kancono ngekusebentisa budlelwano emkhatsini wahulumende nalabatimele ikakhulukati ekundluliseni emakhono nekuniketa ematfuba emsebenti kulomkhakha . 
Lwati lwemnyaka munye kuya kulemibili kutindzaba tetimali . 
Letinhlakamsebenti tangekhatsi tihlose kwenta kutsi kutsi kube netindlela letinye telikusasa lalelivekati . 
Lemitsetfo lena ifaka , ekhatsi kwalokunye , naku lokulandzelako : 
Loku kukuphikisana lokuvakala ngalokujulile futsi lokwenyanywa kabanti . 
Loku kuholela kutinhlobonhlobo letinyenti tetindlu . 
EMpumalanga kunemisebenti leminyenti yasekhaya futsi neyetimboni , le lenemtselela ekungcolisweni kwemanti lasemhlabatsini , lokufaka kuhlaliswa kwebantfu , kuphuma kwemanti lane-esidi etimayini , futsi netekulima . 
Letindzawo leti- kuphatfwa kwetinsita , kuzuza kwemphakatsi , kubandzakanyeka kwemboni , nenchubomgomo lecacisiwe - kwakha kucondzisa ngco kwenchubomgomo yekusebenta ngetekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika . 
Kukhona , nanoma kunjalo , tihibe tetindleko lekufanele tigwenywe . 
Lomdvuna noma limsikati lakutsandza ngekweliciniso ngulona latsatsa emasukuphepha kucinisekisa kutsi angeke ubambe i-HIV kuye ngekugcoka ikhondomu . 
Kukhutsata umkhakha wetimali kutsi ugcine ikhredithi nekungena nekuphuma kwelusiso emnotfweni wangempela . 
Inyanga yeMagugumafa ikhutsata ibuye futsi igubhe tintfo letinyenti letehlukene temagugumafa aseNingizimu Afrika . 
Yonkhe imphahla lekhona yagcinwa kahle kakhulu isesimeni sayo lesifanele . 
Kuphula indlela yekutiphatsa kuyabukwa masinyane ngekusebentisa indlela lehlelekile nalengakahleleki yetinchubo tekucondzisa tigwegwe . 
Kute utfole kubekelelwa kulibhudlonconga , omabili emazingakushisa kanye netimphawu tebusawoti kufanele kutsi akalwe ngobe emanti idensithi yemanti aselwandle ingumsebenti wato totimbili timphawu . 
Sichubekile nalomsebenti wekusungula Ligatja Lekugcina Tiboshwa kute sakhe indzawo yekulawula yalabaphetse ngato tonkhe tindzaba letiphatselene netiboshwa letilindzele kugwetjwa . 
Nobe kunjalo , sibalo salabaphendvulile besingasiso lesibukelelwe . 
Sizatfu lesikhulukati salolutjalomali kucinisekisa kutsi leSikhwama sitfola intalo kute kutsi kuhlangabetwane netinzuzo temalunga nabosomhlalaphansi baso . 
Ngaloko , umsebenti wekulawula umtfombolusito wemanti kumele wentiwe ngco yi-ejensi lesemkhatsini . 
Inkantolo ibe nemcabango wekuyala kukhishwa kwenshisakalotimali yakhe . 
Sisekelo , Isayensi , Ithekinoloji neKucamba : Lomkhakha lona utawufaka ekhatsi onkhe lamanye emasayensi , ematheknoloji nekucamba kungafaki ekhatsi lawo lakuMkhakha weMasayensi Emhlaba nekuphila . 
Kufana kweliphakethe kubaluleka kakhulu . 
Kumnyakatimali lolandzelako , ikhomishani itawuphenya ngebuholi betendzabuko lobusetulu kantsi itawuchubeka neticelonkhokhelo . 
Kwakhiwa Kweluphiko Lwetetimali lolusebenta ngalokugcwele futsi lunebasebenti labaceceshiwe ngalokufanelekile . 
Labo labake bafake sicelo bayamukelwa kutsi basifake futsi . 
Kutfutsela emadolobheni kusho kusuka kwebantfu emakhaya baye emadolobheni . 
Lesicelo sigcwaliswe ngekungatsembeki . 
Kutikhungo temfundvo lephakeme letite luhlelo lwetivumelwane tebuhlanganyeli : 
Kwahlukaniswa kubonwa ngalolusuku loMasipala aba nemvume yekutfola lolokuhlukaniswako . 
Loludzaba lwesekelwa kucashwa kwemakhansela lamabili futsi kwentiwa lomyalo lolandzelako : Lokwendluliswa kwesikhalo kuyacitfwa futsi kufanele kukhokhelwe tindleko , kufaka ekhatsi tindleko letibangelwe kucashwa kwemakhansela lamabili . 
Bantfu labafinyelelako ngekusebentisa luhlolo lwekulingana lwaseLAB bangacela kutsi ilegal aid ibamele kumacala ebugebengu newekungcubutana . 
Lokumilako lokuluhlata kwendzabuko netimbali , nanome kungakavami , kwenteka ngasemehlelweni wentsaba . 
Kulandzisa kummangali kutsi umhlangano wabitelwa kutsi anikwe imali yekuyekela umsebenti kwacinisekiswa sivumelwano sekukhokhelana kanye nesitatimende sekutivikela semmangalelwa . 
Lokubaluleka kwato lokuluphawu kungagcizelelwa ngekutisebentisa kuchaza lokubukeka kukuhle futsi nangekutihlanganisa netindzawo telive temvelo letibalulekile . 
IBhodi itawuhlangana ngetikhatsi nasetindzaweni letincunyiwe ngusihlalo . 
Sikimu Sekucecesha Labayekeliswe umsebenti kweyame esivumelwaneni emkhatsini wemcashi netisebenti kutsi kutawuba nekusebenta lokuchubekako , kanye nekutsi umcashi utawukhokha yonkhe iminikelo yetinzuzo tesibonelelomali sembuso ngesikhatsi sekuceceshwa . 
Tiphatsimandla teLulawulo lweTinchubo tekukhicita nekusabalalisa imphahla ticinisekiswa kufaneleka kufinyelela lwatiso nemiculu yahulumende leyimfihlo nalebalulekile futsi kudzingeka kutsi adzalule tinshisekelo tato kanye netipho latinikwe batfulitinsita ngesikhatsi tichuba ibhizinisi yato . 
Lolwatiso loluniketwe kuletinkhombandlela mayelana nekwelashwa ngalokwetayeleke kakhulu futsi luniketwe kalula kute kuniketwe umsebentisi waletinkhombandlela inkhomba yekucala yekubuka kutsi ingabe singenelelo sekulawulwa ngekwesimo sekwelapha sitawusebenta yini . 
Kugcina tintfo letiyimfihlo ngalokuphakeme uma usebenta ngawo onkhe emafayela . 
Kwekugcina , kuphetfwe ngekutsi kumcoka kakhulu kutsi lendzawo yekulwula imfucuta kufuneka itfole kunakwa lokucaliswa embili ezingeni lavelonkhe nasezingeni lesifundza masinyane . 
Kungako sakha tinkhundla temidlalo yelibhola letinyawo lapho tingakaze takhiwe khona . 
Litiko alikadizayini , futsi Kulawula Kwangekhatsi kusebentisa kulawula lokuhleliwe ngetulu kwethekhinoloji yelwatiso . 
Tfutfukisa imodeli yebuholi bekusebentela lubito kusimo sase-Afrika . 
Futsi , kungekubandzakanyeka kwemmango lokutsi emacembu lazuzako angasebenta kahle kuloluhlelo . 
Kuphutfumisa kukhula kwemnotfo kanye nekugucula umnotfo kwentela kwakha umsebenti lohloniphekako kanye netimo temphilo letisimeme . 
Loluhlelo lutawakhela kuloko lokwentiwe , kunake simo sanyalo selubhubhane netintfutfuko elwatini lwesayensi , futsi lutawusungula tinkhoyoyo tavelonkhe nekulandzela tinhlakamsebenti . 
Kukhangisa kumele kwandziswe kwentela kutfutfukisa kwati nekufinyelela elwatini . 
Uma tindzawo letivulekile tingakhombisi tetayeti letikhanyako kanyenti , lokungafanekiswa kakhudlwana nekwehluleka lokuvamile kwekwehlisa kwebungoti bemanani , kwekucala le-N , njengobe kufinyetiwe ngenhla . 
Behlulekile kwencaba lemicabango lengakafakazelwa . 
Labanye batalisi betitjalo bawela elugibeni lolusobala lwekunaka kucina kanye nekubuka sitfombe sesitjalo lesikhetsiwe , kuze kungalimati kunambitseka kwetitjalo . 
Sigaba Sekutfola siphindze sibe nemsebenti weku-oda emaphephabhuku emalayibhrari emphakatsi . 
Uma tilwane tasepulazini tikhipha lamamagciwane lamelana naloku futsi loko lokuphumako kusetjentiswa emadamini etinhlanti , emagciwane angagcinwa kuyo inhlanti bese andluliselwa ebantfwini emva kwesikhatsi . 
Kusebentisa kulawula lokuchubekako kwekwenta kancono nekwenta kabusha . 
Ngalokufanako , kuphendvula incabhayi yekugucuka kweklayimethi kuniketa litfuba lekungeta lusiso nekucasha ebucwephesheni baletiluhlata . 
Hulumende uniketa simondzawo lesivumako ngeluhlakamsebenti lomtsetfo , inchubomgomo yemakhophelethivi kanye nelisu . 
Kwetfula ePhalamende kwetichibiyelo letitawentiwa kuletabiwotimali letivotelwe kulebhajethi lenkhulu yalomnyaka . 
Ngekusebentisa tindlela letikhetsiwe , inchubekelaphambili yemklamo ibekwa liso ngekusebentisa lifayela lesicalo nesiphetfo semklamo kubhekiswe ku : 
Batsengi labatfwele imitfwalo noma labanakekela bantfwana basati kahle sikhatsi nelibanga kunebantfu labazulako . 
Letinhlelo tibuka konkhe kuvimbeleka - njengendzawo levulekile , kwakheka kwelive kanye nemalungelo labhalisiwe bantfu labanawo emphahleni lengatfwaleki yalomunye - kantsi kufaka ekhatsi luhlatiyo lwesakhiwo semmango kanye neluhlobo lwebudvute etindzaweni letikhona letakhelene . 
Umbono weLitiko Letemfundvo kanye neTemasiko kuba Litiko leliphambili Letemfundvo kulelave ngekuniketwa kwemfundvo yesimo lesihle futsi nekwetfulwa kwetinsita lokuhle kakhulu . 
Mhlonishwa Somlomo , Sishayamtsetfo sibukene netinsayeya letinyentana tangekhatsi nangaphandle . 
Sibopho Semtselela Wemmango luhlobo lwendlela yetimali lensha lenika umbuso emandla kanye nalabanikelako kusebenta ncono kakhudlwana kwaba tinsita ebusweni bemiphumela yetekuhlala neligunya letetimali . 
Tecwayiso letibhalwe phasi kanye netemlomo letikhishwe tinhloko tencenye lefanele njengencenye yekucondziswa kwetigwegwe lokuchubekako . 
Lihhovisi laNdvunankhulu litfole umbono welucwaningomabhuku lovuma kutsi akukho kuphambuka , ngendzaba yekugcizelela , futsi kudzinga sishayele lihlombe Lihhovisi laNdvunankhulu ngekwenta loko . 
Silululwati salabatsintsekako labangenelele lesifaka Lihhovisi Letemfundvo Lelisemtsetfweni siyatfolakala . 
Sicela unake kwekutsi lapho lwati ludzingeka khona kulesikhundla , umfakisicelo lophumelele kutawudzingeka atfumele bufakazi bemaphepha alololwati lwemsebenti ngembi kwekucala kusebenta . 
Balimi labamhlophe solo banemhlaba ngalesikhatsi bantfu labaphuyile Labamnyama bona batfokotela kusebenta lomhlaba kutebahlale kuwo . 
Njengobe loluhlelo lwekuphatsa timali lwentiwe ncono , imali lengenako levela kulokutsengiselana kwaloluhlobo itawehla . 
Loluhlelo lwemanani ekungena , lelisetjentiswa etimakethe letingaseNyakatfo , tisebentisa emamazinga emanani laphindziwe ngetikhatsi letihlukene ngalesikhatsi bakhiciti bakuleli bazama kutsengisa imikhicito yabo , nekwehlisa emanani abo ngalesikhatsi titselo tingakho . 
Make Somlomo , sinemandla lamakhulu uma sisebenta kanye , nanjengelicembu leMphumalanga Kapa . 
Lekhomishini yecwayiswe kutsi bunyenti baledatha ayiketsembeki . 
Tinsita teMtsetfo kufanele tilungise imboni yetekuphepha lengakafaki kuniketwa kweticolelo letingakapheli . 
Lamanye emave anetikhungo letiphatsa yonkhe lemikhicito , bulunga bucindzetelekile , kantsi kutsengiswa kuphela kutinombolo letitsite talabamukelako kuphela . 
Kubaluleka kwahulumende welubanjiswano nebudlelwane bangekhatsi kuhulumende wangekhatsi eNingizimu Afrika njengoba kukhonjisiwe Kusahluko Sesitsatfu Semtsetfosisekelo , lokuncuma linani Lemigomosisekelo . 
Linani lematiko lasitakele , asekelwa acondziswa awabe nenchubo yekuphatsa imphahla futsi ayigcine ngalokusekelwa kuphatsa imali lokucondzile kwemgomosisekelo nemazinga . 
Sitatimende lesinemininingwane semiphumela yetimali telisu lekulawula imfucuta kubhajethi yakulelive ; 
Letinhlangano letilandzelako titsembise kwesekela ngetebucwepheshe , kufundzisa nekutfutfukisa emakhono kumlimi losafufusa , futsi bona batawukhokha tindleko taleluhlelo . 
Wonkhe Umsebentisi lotfola lwatiso lolumayela nalomunye umuntfu noma nganoma nguluphi lwatiso lebakholwa ngalokwanele kutsi alukacondzani nabo , kufuneka , ngekuya kweMtsetfo 8(2) - 
Inhloso yalomtsetfo ibekiwe . 
Sitinikele ekudvonculeni kukhohlakala kanye nebutulujane lapho buvela khona . 
Lamathulusi labaliwe atawuhlala angumtfwalo wasokontileka ekutseni angalahleki , alimale noma antjontjwe . 
I-jukebox , lesesandleni semnikati , iniketa umtsengi litfuba lekwenta sincumo ngeluhlobo lwemculo latsandza kululalela . 
Nanome kunjalo , sidzinga kutfola kuvisisa lokuncono kutsi kungani titselo tekukhula kwemnotfo welive letfu kumendzawonye ngenkhani kungafinyeleli kulomgedla welinanibantfu . 
Itsatfwa njengemitfwalo leyincenye yemali lephatfwa njengetindleko letikhokhelwe , tibonwa kwekucala njengesamba lesifanele bese sikalwa njengetindleko letikhokhelwe , lekusamba lesitfolakele kwekucala , kukhokhela lokushodako , nentalo . 
Manje sesiphila kusikhatsi setindlela letineludlame lolwandzile kanye netento tebantfu labalwela ingucuko lephelele , manje lena akusiyo ingoti lengakalindzelwa lengenteka . 
Emanti lanekugcwala lokumcoka kwesikhutsa lesikhululiwe avamise kudlavuka . 
Kulabanye loku kungavakala njengendida . 
Loluhlelo luhehe kusebentisana ngendlela yekutfola iminikelo yekusekelwa yasekhaya nangensheya kwetilwandle , kubambisana nema-NGO asekhaya nekusitwa matiko ahulumende lahlukahlukene nabaphatsi basekhaya . 
Lesatiso saniketwa futsi kwati kungakapheli emalanga lalishumi kwacala kutekwa kwelicala . 
Kuhlolwa kwemareferensi kutawentiwa ngalesikhatsi sekukhetsa . 
Umtselela lekungiwo kuphela naloneliciniso letetimali wekwakha lesigaba salabangaholi kutsi kufakwe labo labanesikhatsi lesidze bangasebenti nalabo labatsetse umhlalaphansi . 
Satiso lesibalulekile kubosomathenda : Bosomathenda ngalokufanelekile kufanele banake kutsi lomklamo uba yincenye yeLisu laHulumende weSifundza saseGauteng leKucinisa uMsebenti , lelihlose kukhulisa ematfuba emsebenti esifundzeni . 
Cinisekisa kutsi kuhanjiswa kwekudla emawodini kanye nasemagunjini ekudla kwentiwa ngekwenchubo ngesikhatsi sekudla ngakunye kutsi kuphakelwe . 
Kwemukelisa kwesigodzi kugcineke cishe kusenjalo kuletikhatsi temnyaka letimbili . 
Kuhlelwa kweluhlu lwekulindzela indlu loluhlanganisiwe lolulodvwa njengemsebenti wekwentiwa welitiko letetindlu . 
Bomasipalati labanyenti abamange babe netinhlelo tekutfutfukisa emakhono etisebenti tamasipala . 
Live ngalinye ngalesikhatsi likhutsatwa nguletinjongo letifanako nalokuhlosiwe litawusungula tinchubomgomo nemasu lahambisana nesimo sawo . 
Bobabili bangemakomidi latiniketele ngalokuphelele alomkhandlu . 
Lelilunga lifinyeleleka kalula ngekuya kwetitfutsi tesive . 
Tisebenti emahhovisi esifundza tibona kwangatsi imiphakatsi kanye nebazuzi abakuvisisi kuhlela lomklamo futsi tisola bona ngekuhamba kancane kwalenchubo . 
Ngekulinganisa incenye lesetulu yetenteko letiphutfumako kunalebetilindzelekile tandluliselwa emkhatsini wetinsita kusebenta . 
Lendlela lomasipala lekenta ngayo ihlose kugucula tintfo kulokuphatselene nemibono lemibi yekuhlolwa kwemabhuku . 
Ngaloko-ke , lokuvikelwa nekulondvolotwa kwesimondzawo lesakhiwe kufaka sandla ekucondzisiseni lesimo lesikhona futsi nekwatiwa kwendzawo . 
Kwanyalo kute ematayitela lacacako ebunikati bemhlaba . 
Imitfombo leyengetiwe yemali lengenako iyahlolwa njalo ngeligalelo layo lemali lengenako yesifundza nanoma bungako baleyo mali lengenako bungaba buncane . 
Kuceceshwa njalo kuyaniketwa kutikhungo tetinsila nakuhulumende kucinisekisa kutfutfukisa lokuchubekako kwekuniketa emandla . 
Somlomo ubuye alawule kusebenta kahle kweluhlelo lwekomidi yemkhandlu . 
Lesigodzi sibuye sacala kukhicita kolweni kute kulwiwe nalamazinga laphakeme ebuphuya kulendzawo , noma kunjalo kusadzingeka kufaka sandla kulokuphatselene netemfundvo , kucecesha , kulawula , kumaketha nenhlanganisela yekutfutfukisa lokuhlanganisiwe . 
Lokusisa lokukhetsewe kuhlobene neluhlaka lwendlelasu lwavelonkhe ngaletindlelasu temikhakha letihlobene nanobe lokuhlobana kuchazwe ngekwemagama . 
Tindleko , noma kunjalo , tingahle tingakuvumeli loku . 
Umbuto lesibukene nawo kwamanje , futsi lenginimema kutsi niwubuke kanye natsi , kutsi singawenta kancono kanjani lomkhakha wetintfo tekwakha kulemitamo leshube kangaka . 
Lungisa indzawo yekugcina imigcoma yekugcogca , kunconotwa kutsi ibe ngaphandle , kungangeni imvula futsi kube yindzawo lephephile tikwemagundvwane . 
Linani lentsengo yemphahla yemvelancenye yenkontileka yemali ngelilanga lekubika beliphawulwe ngalokucakako . 
Ngalesikhatsi labanye bakhona bebangakakhululeki futsi bebangakutsembi lesikufunako , labanye batenta ngatsi bamatasatasa futsi bangatfolakali . 
Umsebenti wekugcina kuphepha nekuvikeleka kwemmango umcoka ekuphumeleliseni tonkhe tinhlelo tahulumende . 
LeTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika lweTilimo taseLwandle tehlukaniswe ngetehluko letisitfupha . 
Kusombulula lokuhwebelana lokunjalo kufaka ekhatsi kutsatsa tincumo tembusave , lekufanele kusimo lesikahle titsatfwe ngekucocisana nalabatsintsekako labafanele , njengobe kuholwa ngulemigomosisekelo kanye nendlelakwenta lekuvunyelenwe ngayo . 
Kwanyalo kubonisana kuyachubeka nalomnikati welipulazi kusebentisa sakhiwonchanti sakhe nekunakekela kuhlantwa kwemanti njengamasipalati . 
Ngasinye sehlakalo kufana ngesitini sinye kulendlela yetigaba temphilo yesigulane . 
Leti tingaba temaphasela emhlaba langaba ngulamancane noma talamakhulu . 
Atikho tingucuko letentiwe kutinhloso teluhlelo nome tinhloso letilinganisekako . 
Tingakhombisa kutsi ticubungulo letentiwako tincuma kusetjentiswa kwaletinye tindlelanchubo tekutsenga letingachudzelani kakhulu . 
Masipala uhlangabetana nekulahlwa kwetibi lokungekho emtsetfweni madvutane nendzawo lapho kuhlalwa khona ngalesikhatsi semnyaka semadzili . 
Loku kufanele kutsi kulungiswe ngalendlela lelandzelako : 
Tabelo letengetiwe tibuye tentelwe emafemu labukene nekucashwa kwalabaphila nekukhubateka eLitiko Letebasebenti , nekusekela umsebenti weKhomishini Yekubuyisana , Kungenela neKwehlulela . 
Kufanele banake ekuhanjisweni , ekutfunyelweni kanye nasekwakheni litiko lekushisa tintfo . 
Umcondvo wekucala bekukuphikisa onkhe lamakleyimu , bese kugcizelelwa lenchubo yetebulungiswa lelandzelako ekusebenteni ngemakleyimu . 
Tintfo letengetiwe ku-HIV kanye neLuhlelo Lwekunakekela tisebenti kwetemphilo letifaka ekhatsi emaringi ekufaka tikhiya lanemininingwane yekutsintsana aniketiwe ngekusebentisa leforamu . 
Emabhizinisi emakhophelethivi ahlanganisa kuhanjiswa netidzingo tetimphahla kanye nemisebenti yemalunga awo , abe akhulisa emandla awo ekucocisana etindzaweni tekutsengisa . 
Lefenisha , ipulp netimboni temaphepha konkhe kusekugcineni kakhulu kwalokukhicita . 
Tento tekubukana nalokutfolakele lokungenhla tifakwe esahlukweni seluhlelo lwalokutowentiwa . 
Kubo bokhe sitsi siyatibophelela ekutsini angeke siyitsatse kancane lenkhululeko . 
Loluhlelo lweTebasebenti lweSikhwama lugcile ekutfutfukisweni kwebasebenti , ngalesikhatsi inchubomgomo yaso yeBulungiswa kuTekucasha yendlala sisekelo lapho kungeniswa khona bulungiswa . 
Imibuto yenu yamalanga onkhe yekufunisisa nijule kanye nekutimbandzakanya ngekugcizelela kwenta imihlangano lematima kakhulu yekuchaza lengike ngabukana nayo . 
Ngalokucacile Hulumende uphendvulile sicelo lebesikunkhulumiswano yebhajethi yemfundvo yalomnyaka lophelile . 
Kucinisekisa lokusungulwa kwaloluhlelo lwekundluliselwa . 
Tinhlelo tekuvikelwa kwenhlalo , tinchubomgomo nemitsetfo lekhona yebantfwana labasenkingeni nemtsetfo , tinsita tekuvininya , tinchubo tebulungiswa lobuhlangene , nekuvimbela bugebengu benhlalo . 
Lapha umuntfu angabona kutsi bangaki baphatsi bemalayibhrari labahambela umhlangano wemphakatsi newesifundza . 
Loku kuholele etikhatsini letinyenti lapho tincabhayi macondzana nelizinga nekhwalithi yetinsita ekusetjentisweni Kwemtsetfosivivinywa Webulungiswa bebantfwana . 
Sibonelelo Selusito Sibonelelo Selusito siyincabhayi ngoba incenye yeTenhlakahle nayo iniketa insita lefanako ngesimo sesibonelelo semali . 
Inkinga ngekuba khona kwelithereja yendzawo levulekile lengakakhelwa kukhawulwa kwekutfolakala kwetifundvo tekubona nekulinga leticondzene neNingizimu Afrika . 
Lolwatiso loluniketiwe liliciniso futsi lukahle . 
I-mamogram ingasetjentiswa kubona umdlavuta ngembi kwekutsi ubone luntjintjo ebeleni lakho . 
Lokunye , live alisilo lelingumtfumeli walokukhulu kakhulu ngekwamhlabawonkhe . 
Kubukisiswa kakhulu kukhulisa iventileshini kusita kuvikela kwandza kwe-TB etikhungweni letigcwele tekunakekelwa ngekwetemphilo ngekucinisekisa indlela yekuhamba kwemoya kute kuvikelwe tisebenti letinakekela ngekwetemphilo . 
Chaza kafushane lomehluko losemkhatsini wekubanjelwa kwemphahla nekulikhwidetha . 
Tindlela letingakabaluleki tekuvikela kukunye kwalokutfutfukisa lokubaliwe tiyachazwa kabanti langentasi . 
Indvuna ingancaba nangabe luhlobo lwalelicala lowo muntfu landluliselwa lona lincane , nome kungenca yetizatfu tekubandlulula . 
Indvuna Yelitiko kufuneka yetfule lombiko kuSigungu Savelonkhe . 
Ngako , ekulungiseni letinkinga tetingoma kanye nemadlelo , kwakha budlelwane emkhatsini wemphakatsi wekweluka kanye namasipala , imiphakatsi yendzawo kanye nalomkhutsati kumcoka . 
Letinhlelo tekuvuselela tengcondvo ekuhlaleni kutinsitakusebenta tesub-acute eWilliam Slater ne-New Beginnings luchubeke nekuphatfwa ngelikhono nangemphumelelo . 
Kuphindze futsi kube netidzingo tebantfu labatingcweti lababhaliswe emikhakheni letsite yekubhalisa yemkhandlu wemkhakha wetekwakha kutsi balungise lubuyeketo lwemadokhumenti ekutsenga kanye nemibiko yekuhlola , kanye nekuhlola ikhwalithi njengalenye indlela yemgomo ekungenisweni kwethenda . 
Ibhodi kanye neMiculu yeLikomidi icinisekisile kutsi emakomidi ayahambisana neMtsetfo weMshwalensi weKungasebenti kanye neMtsetfosisekelo weBhodi . 
Kwelulama ekwelashweni kusembili kutinsita tekubuyisela imphilo kulokwetayelekile kulenkhundla ngalenhloso levetiwe yekunciphisa imikhawulo yemshikashika kanye netivimbelo tekutimbandzakanya kuleto tigulane letibonakala tinekungeva etindlebeni . 
Sikhwama sinakile kutsi kube khona kubhadala ngalokudlulele nekubhadala lokungapheleli lokwentekile kulesikhatsi lesibuketwako . 
Akukhombisi kimi kutsi bekungasikahle kuvala ngekutsi kwakhiwa kwemtimba wemoto kufanele kufake ekhatsi tincola letinkhulu , njengoba inchazelo yemoto yenta njalo . 
Ema-african catfish tinhlanti letiphocelekile kusebentisa umoya kuphefumula futsi ngaloko atihambisana nemazinga laphansi ekugcwala kwe-oksijini lencibilikile . 
Totimbili tinhlobo temaphatojeni lachukulutako nalangachukuluti angabanga kusikeka . 
Litiko lingajikisa noma nguliphi litfomu lelingakapheleli lelitfoliwe . 
Kusetjentiswa kwalelisubuciko kutawucinisekisa kutsi tonkhe tisebenti tiyahlanganyela ekwakhiweni kwemagugu angekhatsi aleLitiko kanye nekukhutsata indlela yekutiphatsa yaleLitiko . 
LoSokontileka utawucala ngekucinisekisa kutsi utihlolile tonkhe ngembi kwekucela Njinela kutsi ente luhlolo . 
Emabhajethi adzinga kwakhiwa futsi ahlanganiswe ngekuya ngetinhlelo talenhlangano yembuso letsintsekako . 
Kuhlalisana kwetilwane netitjalo kwehlukahluka emkhatsini walokuphilako . 
Lesikhungo Sekutfutfukisa sitawuba nemsebenti wekuhlanganisa wekusekelwa ngetimali kutinhlangano letingasito tahulumende . 
Luhlatiyo lwesimo kanye nelucwaningo kwentiwa ngekulandzela tindlelamkhuba temave emhlaba njengetintfo letingetfulwa letiphatselene naletindzawo letingenhla lokugcilwe kuto . 
Insika Yesine Yelisu Lekuguculwa kwemkhicito wetekulima igcile ekutsini sakhiwa njani simondzawo lesifanele sekutfutfukisa . 
Budze baleyunithi yekujuba kufanele bulungiseke . 
Loku kufaka sandla lesicinile sekuchumana nematiko sifundza saze sabamba inchubo yekuhlola yesifundza futsi ngenca yaloko sakwati kuhambisana netidzingo teluhlelo lwekuhlola lwavelonkhe . 
Bomasipala batawuba sezingeni lekulinganisa lomtselela walemiphumela ezingeni lasemimmangweni yasemakhaya kantsi bangachubeka babonise ematiko noma basunguli ngalemiphumela . 
Atikho ticelo letitawumukelwa noma ticatjangelwe uma tifike ngemuva kwesikhatsi . 
Kulomnyaka lelitiko licale leliviki ngekukhangisa etindzaweni letinyenti tekutsengisa letinetitolo eveni lonkhe kwecwayisa kubantfu bonkhe . 
Labantfu labanemndlandla bebavamise kuhlala banesifiso sekuchubekela embili nemzabalazo wenkhululeko ngekhatsi kweTemisebenti Yahulumende , kute tintfo tekusebenta taHulumende tibe tinsita teluntjintjo nekuba yinjini yemphumelelo yelive letfu . 
Uma ucashiwe sitifiketi lesisha kufanele sivetwe uma lesidzala sesiphelelwe sikhatsi ngaphandle kwaloko PIC unelilungelo lekugodla liholo adzimate atfole sitifiketi lesisemtsetfweni . 
Kuheha basisi bangaphandle bemave emhlaba . 
Kwentela lolokuphilako kwemakhrobhayoloji , kuhlakateka lokujwayelekile kwesikhatsi sasemini nasebusuku kwalokuhlangene kufanele kusetjentiswe kuhambisane netinjongo temazinga esimondzawo etindzaweni letitsite kufanele tincunywe kumkhakha logcwele wemagagasi lanesivinini . 
Injongo lemcoka yeKubusa kweBhodi kanye nemisebenti yeKuhambisana bekusita Ibhodi kanye nemakomidi ayo ekwemukeleni tilinganisozinga letemukelele kakhulu tekubusa teSikhwama . 
Lomklamo utfola kulekelelwa etimalini kuSikhwama sase-Japan kuTrasti Yetinsita Tekwakha Emandla Etisebenti . 
Kutsi umntfwana munye kulabatsatfu uyakhona kufundza , kungikhatsatile kakhulu . 
Kuphumelela kwemiphumela kufanele kuholele ngco ekuphumeleleni kwemiphumela nome tinhloso letichazwe ngalokuvakala kahle ekuphendvuleni kunchubo lesemtsetfweni yahulumende . 
Loko kumayelana nelibanga lomkhakha longakhona ngalo kuba yinsita yekusungula ematfuba lamasha , nemandla ekwenta ncono kukhicita kwekucala . 
Nanoma lesiphakamiso lesisembikwetfu sigcwaliswe ngetintfo letinganembi naletifaka konkhe , ngiyavuma kutsi lamanye emaphuzu labekiwe yebo aliciniso . 
Wafaka sicelo kubafundzi kutsi bangabenti bugebengu kodvwa kutsi babuke lokusekelwa lokuchubekako kwabothishela nebatali . 
Lomnyaka lowendlulile wekwetfulwa kwetinsita taHulumende weNdzawo kusibeke esimeni lesincono sekusebentisa ngekhatsi tinchubomgomo nemitsetfo yamasipala . 
Kutsatfwa kwetimoto akusiyo inkinga lensha noma lehlukile eNingizimu Afrika . 
Kuphambuka nome ngukuphi ngalokutsite kulokusebenta kwekota lokuhleliwe kutawubikwa . 
Leliphayiphi lekugcogca lifanele kutsi libe neliphayiphi lekungenisa umoya kulesikhala sekungena . 
Lenye imphumelelo yekuniketwa kwetinsita kanye nalokuzuziwe kucacisiwe . 
Ngako-ke , tincomo tetfu , ngaphandle-nje kwekutsatsa lokunyenti kuloko lokuhlangabetwene nako eSingisini , sifanele kutsi ekugcineni sitjelwe simo setfu lesikhetsekile kanye netintfo tendzawo . 
Inhloso yaloluhlolo kuhlola kutsi ngabe Luhlelo Lwetitfutsi Lwetikolo lusetjentiswa ngendlela lebangela kutsi bonkhe bantfwana batfutselwa esikolweni ngekuphepha nangesikhatsi . 
Yenta imisebenti yekulawula uma kudzingeka . 
Lukhula , tilwanyana kanye netifo emingcengcemeni yemhlaba kanye nemihlaba lehambisanako kumitfombo lenemandla yekuvumbuka kwalokusha , kantsi kungadzinga kulawulwa . 
Batjalitimali kudzingeka kutsi balawule imikhawulo yabo kuwo onkhe ema-khawunti ekonga imali langadvonselwa umtselo . 
Lena yinsayeya , ngiyavuma , lelubito kitsi sonkhe , singuHulumende , sibaholi , sibatali , sibafundzi , sibabambichaza labanenilukuluku , kwenta umzamo longakatayeleki wekwenta ncono lizinganhle lemfundvo yetfu . 
Ngetulu kwekuvakala kwemkhakha wetimali waseNingizimu Afrika , kulingana kwebungoti kucinisekisa kucaphela lokukhulu kwemanani etindlu nemihlaba kanye nemkhakha wetindlu . 
Ingakuphi lendzawo yekwakha , uma kucatsaniswa nemishikashika lemikhulu kulendzawo yasedolobheni lapho yakhiwe khona ? 
Kuba nelikhono , kucabanga kabanti lokufaka ekhatsi kutinikela ngekuphumelela ekwetfuleni tinsita leticondziswe kumigomo lezotsile levakalako . 
Loku kufakazela letinhloso letimbili tekukhutsata kukhula nekusisa kanye nekugcina luhlaka lwetimali lusimeme . 
Luhlelo lweKuphepha kanye neTemphilo Emsebentini kufanele lwentiwe lubuye lutfunyelwe . 
Umphatsi Wamasipala ungumngcele emkhatsini wemagatja etepolitiki nekulawula kulomasipala , abuye abe ngumngcele nakumphakatsi njalo njalo . 
Kuvuselela kabusha imfundvo lengemuva kwamatekuletjeni ngekusebentisa kufinyelela lokwengetiwe , kwenta ncono lizingagugu nekuhambisana ; 
Ngesimanga sekutsi tinsita tekuniketa lusito atikeneli , soSikhwama weSifundza usungule luhlakamsebenti lekubekelembili bomasipalati ekutfoleni lokusekelwa . 
Loku kufaka ekhatsi kusebentisa lwati loluncane lebanalo kubita nobe ngubani longahle ahlobane nemuntfu lozuzako longatfolakali . 
Sitjalo lesinemandla , lesikhula kahle sivamise kukhona kumelana netinambukatana letinyenti kanye netifo kanye nekumelana kancono naloko kuhlaselwa , kunetitjalo letibutsakatsaka kusebenta . 
Lokwetfulwa kwetinsita kulelitiko kweyame ekubeni nebantfu labafanele etindzaweni letifanele nelwati lwemsebenti loluhambelana nemsebenti wabo . 
Lesitfunywa kumele sicinisekise kutsi lonkhe lwati loluniketwe kuloMasipala lungulolo lolungilo . 
Kutfutfuka mhlabawonkhe , nekunyuka ngemandla kwetheknoloji nekugucuka kwelwatiso tintfo letibalulekile mhlabawonkhe ekubeni nemtselela ekusebenteni etinhlelweni tahulumende letinemazinga lamabili . 
Kubalulekile kutsi ungatsembeli kakhulu ekusebentiseni sichazamagama . 
Tonkhe letinye tisebenti tibona kwangatsi bekungeko kubandlululwa lokusobala ngekwebulili esigabeni sawo onkhe emalanga , kodvwa lokungabikho kwebantfu labasikati esigabeni sekuphatsa kuyintfo lekufanele ibakhatsate . 
Kubeka liso kutindleko talomklamo kuvumela luhlolo lwekubuka kutsi ngabe lomklamo usebenta ngekuya ngelwabiwomali loluvunyelwe . 
Kuhlala lokulandzelako kanye nematfuba ekutfutfuka ngetemnotfo kufanele anake emaphaseji kanye nemagala lahlanganisako noma lachunyaniswe netikhungo tekukhula letinkhulu ; 
Loku kuncoma kutsi bantfu labambadlwana lababandzakanyeka emnotfweni . 
Kwenta indlela yekulandzelana lokuhlukile lokulawulwa mshini letitisebentelako kuhambisa emadivayisi lasebenta ngendlela ngeminyakato yetinhlelo letibekiwe ngekwemshini . 
Tisebenta njengesichumanisi emkhatsini wemimango nahulumende . 
Kwesekela kuzuza imiphumela leyentiwe ncono yetemnotfo , luhlakamsebenti lwenchubomgomo yelwabiwomali lwentelwe kulawula tingoti letingaba khona kanye nekugcina kutinta kusimondzawo setemnotfo lesinemikhawulo , kube futsi ngaso sona leso sikhatsi kwakheka sisekelo sekukhula kwemnotfo lofaka ekhatsi konkhe . 
Lelithebula lelilandzelako lishwambakanya tilinganiso tentalo letisebenta kahle kakhulu , lokungasiko kutsi tihlala njalo tilingana netilinganiso tentalo . 
Inchubekelembili etinyatselweni tekulawula bungoti netilawuli yabikwa kulikomidi lebaphatsi besigungu lesiphetse naku-FAC . 
Incenye yalokuvikelwa kwetindlela tabo letinkhulu tekulima , etincenyeni letinyenti tifaka ekhatsi balimi labancane labangazuzi kumazinga eminotfo , lekuvame kwenteka ngendlela yemanani laphakeme nalokunye lokungavunyelwa . 
Emashaneli laveta lokusha lokucuketfwe ayakhula ngemandla ngenca yekwehla kwetindleko tetidlalisi tema-DVD , bongcondvomshini , nawabomakhalekhikhini . 
Lobekuswelakala kutinikela ekufezekiseni lokutawukwentiwa lokuvumelene ngako ; ecinisweni tivumelwane talelivekati , tinhlelo netinhlakamsebenti tentiwa kancane kutsi tibe sezingeni letento tavelonkhe . 
Manje seningemaphoyisa ; sifuna imibiko mayelana nako konkhe lokutsintsa kabi bantfu betfu . 
Linani lelingetiwe lihlose kuphotfula nekucedza Luhlelo Lwemininingwane Yekuphatsa Lwemsebenti Welusito lwetimali tahulumende . 
Chaza lenjongo , imitfombo kanye netincenye letimcoka kakhulu temfundziso yebuKhristu : 
Imiklamo yakhiwa isuselwa kuleTindlelasu letikhonjiwe . 
Kufanele kutsi ticelo tifake phakatsi lemininingwane lelandzelako kute ticatjangelwe : 
Kafisha , leticelonkhokhelo kanye nesipiliyoni sekuncephetelisa kushintja malanga onkhe futsi kanjalo nedatha leKhomishini leye yadzinga kusebenta ngayo . 
Lomndeni waphindze futsi wadzingeka kutsi ubonane nadokotela esibhedlela iVictoria kutsi batfole umbiko ngamunye ngamunye kudokotela . 
Bonkhe labafakiticelo bebadzinga kunakwa lokuphutfumako . 
Indzawo ngalokwetayelekile itawuya ngemmango losetjentelwako kanye netisetjentiswa letikhona kulendzwo letungulete isayithi . 
Ngekuvetelwa lawo matheksti lafananako bafundzi bangakhona kubona , kuhlatiya nekuvisisa timphawu letitsite talolo hlobo lwembhalo . 
Kute kube nelucwaningo lolunemininingwane , lolokungenhla kudzinga kutsi kulungisisiwe kahle futsi , ngekutsi kusetjentiswe kwehlukahlukana kwekushabalala ngekushesha kwasemini nasebusuku kwemaphuzu lasetjentiselwa kulinganisa kanye nekwehlukahlukana kumaphethini ekugeleta kwemanti langcolile . 
Njengaloku kunjalo nakulamanye ematiko , Litiko lami kudzingeke kutsi lente loko leligunyakwenta kutsi likwente ngaphasi kwesimondzawo setemnotfo lesinetihibe letandze kakhulu . 
Lesigaba sisebenta kuphela uma cishe yinye yetinhlaka tahulumende lekukhulunywa ngato kusigatjana ingumasipalati noma luphiko lamasipala . 
Ngabe unalo luhlelo lwekugcogca idatha ? 
Leyunithi yelucwaningongati isebenta kahle ngalokwedlulele . 
Sikhatsi lesitsite lesigciniwe sekukhula kwemnotfo kuleminyaka lelishumi leyengcile , lokuhambisana nekunyakata kwebantfu kusuka etindzaweni tasemaphandleni , kufake sandla ngalokubalulekile emadolobheni aseNingizimu Afrika . 
Lomklamo ufaka kulungisa noma kubuyisela emaphayiphi lanenkhinga emakhaya ngekufaka lamasha ngaphandle kwekubhadala . 
Ngifisa futsi nekukhumbula emacembu etepolitiki ngekukhetsa umoya wekubambisana , lokwenta imphikiswano ibe ngulejabulisako futsi nekubonisana kube netitselo . 
Nika imibono yekuhlela imenyu yekudla lokumiselwe lokwetayelekile . 
Nangabe kwelashwa kwenteka phambilini , kulapho imphendvulo yesivuno iba yinkhulu . 
Lolusebentisomali belungekhatsi kwelinani lelwabiwomali belubekiwe futsi kute kwecela ngale kwelwabiwomali lokwaba khona . 
Tindzawo letimcoka letikhicitako kulesifundza titfolakala eSedibeng , eNshonalanga Randi kanye nakubomasipala besigodzi seMetsweding . 
Lamathenda asenchubeni yekumenyetelwa ngalokusemtsetfweni . 
Kwesekela kuhlanganyela kwetimakethe lokwentiwe ncono kwemabhizinisi lamancane , lamalunga lalandzelako abalulekile : 
Ngenca yekungabi khona kwemitsetfo lebekiwe yasetindzaweni , tjwala bungatsengiswa kunoma luphi luhlobo lwesitolo ngaphandle kwekuba nelayisensi kutsi babutsengise , kantsi imikhicito yetjwala ingatsengwa nganoma sikhatsini ngelilanga nasevikini . 
Ngalokutayelekile kunemgamu lojutjelwe ekutsatfweni kwetincumo ngubochwepheshe , lapho basebenti labangenamakhono banemgamu longephasi kutekuvuselelwa noma kukhushulwa , lokuyintfo lecedza kakhulu inshisekelo . 
Lomhlanganosikolo wangeta kutsi tisebenti tivisise ibhayothekhinoloji , futsi wasita tisebenti kutsi tikhone kuchumana ngebhayothekhinoloji nalabatsintsekako labahlosiwe labaningi ngekhatsi Kwesifundza saseGauteng . 
Tidzingo tesakhiwonchanti lesitakhiwo esikhatsini lesisemkhatsini kuye kusesikhatsi lesidze tigcile kutidzingo telitiko ngalinye kanye netidzingo letindluliselwe egatjeni njalo ngemnyaka . 
Ngalesinye sikhatsi kuyadzingeka kubeka imikhawulo yekukhangisa emsakatweni wemoya nakumabonakudze . 
Kwamanje , tintfo letifaka sandla kulobukhulu be-akhawunti yetinzuzo letingakafakwa ticelonkhokhelo tingalendlela . 
Umsekeli ngamunye lohleliwe unemtfwalo wekulawula letimali nekukhetsa ticinisekiso letitsite . 
Kwesekela kutawunikwa ngesisekelo sesimo ngesimo kuphela futsi itawucaciswa kunkontileka emkhatsini kwetinhlangotsi . 
Tindzaba temoya tingafaka sandla ekuncumeni kutsi umuntfu uyakhona yini kufundza nome ahole imali yekutiphilisa ; ngalokunjalo , imphumelelo nome kwehluleka kufundza kunemtselela hhayi kuphela kusimo semnotfo , kepha nemiva . 
Kunetindzawo letinyenti lapho khona inchubomgomo itawakhiwa futsi nalapho tinkhombandlela tavelonkhe tidzingeka khona . 
Lwati lweMtfombolusitobantfu nemitsetfosimiso lehambelana nako . 
Ala kwemukela kulingeka kusebentisa sikhwama sakho sempesheni lamuhla ngobe sikhula malanga onkhe kucinisekisa kutsi uba nemhlalaphasi lonetsetekile ngalelinye lilanga . 
Ngekuniketa satiso lesivakalako , ugucule ithekhinoloji ledzingekako kute ufinyelele noma usebentise iwebhusayithi ye-SARS . 
Kubona umsebenti losekele enkantolo , ikakhulu tidzingo tebantfwana nelusha lolungcubutana nemtsetfo , tinsita tekulinga nekuvikelwa kwebantfwana kutsi kungeniswe njengenkhundla lekhetsekile lekufanele kugcilwe kuyo . 
Kusenteko selikhambi lenyumoniya , kube nekuphawuleka kwekwehla kwekulaliswa esibhedlela kwebantfwana labanenyumoniya . 
Kuvikelwa ngalokuhlelekile letinye tetindzawo letinetihlahla letinyenti letehlukene letindzawonye . 
Kuniketa kusekela kulabaphetse kuleyunithi : Kwenta umsebenti wekulawula lihhovisi . 
Kulamavi , ikhomishini lesunguliwe ibitwa ngeKhomishani kuMiholo yebaMeleli . 
Kugcoka tonkhe tingucuko temfashini kanye kanye kubukeka kukwenta kakhulu . 
Gcina emazinga ekukhula lahambisana nenchubo leyamukelekako yekusebenta kanye nekutitfutfukisa . 
Kusuka lapho , ngaya Kukhomishana Yekulingana Ngebulili ngase ngita ePaki yekukhibika Yenkhululeko . 
Lesibalo lesikhulu sekufakwa kweticelo lesilindzelekile sesifakiwe kulamaphepha ekuhlela alelitiko . 
Ciniseka kutsi sikhatsi sekuhlanyela kanye nesimo selitulu sitilungele titjalo letikhulako . 
Wonkhe masipalati ubukene nensayeya yekucinisekisa kutsi sakhiwonchanti lesikhona siyalungiswa ngendlela lefanele , kodvwa ngesikhatsi lesifanako kuhlangabetanwe netidzingo temphakatsi ngetimphahla letinsha kanye naletitfutfukile . 
Kungafani nemtsetfo lowengcile , lomtsetfo lomusha ukhutsata emakhophelethivi kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo . 
Lesikimu sitawuba nenhloso lecacako nalevisisekako leyakhelwe kusisekelo lesicinile semgomo . 
Luhlelo lwetindzaba loluphelele lwasungulwa . 
Lelivekati lisisekelo senchubomgomo yeNingizimu Afrika yekubukana nalamanye emave . 
Kulawula lokuvikela kwebungoti lobubonakele . 
Kucinisa kutimela kwebaphatsi , kwabelana ngemsebenti nangekuphendvula etigodzini nasetikhungweni tetemphilo , kufaka ekhatsi kukhulisa emakhono Ekuphatsa Tekutsenga , kusekela kutfutfukiswa kweluhlakamsebenti . 
Tindlela tekuhlola licala lebuchwepheshe lesiphakamiso lesetfuliwe titawufaka , kodvwa kungagcini lapho , letakhi letilandzelako : 
Kute iphumelelise umtfwalo wayo njengetetsenjwa temphakatsi wetinsita temanti elive , Litiko leTindzaba Temanti kanye neteMahlatsi atawutsatsa indlela yekuvimbela kantsi atawuphindze akhetse imigomo yendlelakuhlola lendzala yekuhlola . 
Njengencenye yaloluhlelo lwebudlelwano bekusisa , kwentiwa tikhangiso letimbili kuleli naletimbili emaveni angaphandle . 
Iniketa imihlahlandlela kumatiko ahulumende kwekutsi tifakwa njani tinhlelo letihambisana nekukhubateka emisebentini yawo . 
Umtimba lonemandla wetimiso te-Afrika , imigomo kanye netikhungo tekubusa kanye nentsandvoyelinyenti sewusunguliwe . 
Inombolo yetingucuko yentiwa kulemigomo yeluhlaka lwetibonelelo ngesikhatsi lesitsite kantsi letinye tibonelelo tahlanganiswa . 
Kusokwa kwalabadvuna ngumsebenti lotayelekile futsi lomdzala wekususa lijwabu phambili empipini . 
Landzela letinyatselo letingentasi kwenta loku . 
Siyatichenya kutsi kuko konkhe bekufuneka nikwente umnyaka wonkhe , nicalise embili loluhlelo , kungako kunalomgubho . 
Lemitsetfo ibuye inikete tindlela letentekako nebasiti ekusebentiseni , ekucapheleni nasekuhloleni kuphakelwa kwetinsita nekutfutfukisa . 
Kubala lokufaka sandla kwetintfo letigucugucukako letichazako kulokwehla kulokonga kwebantfu eNingizimu Afrika eminyakeni lelishumi leyengcile . 
Letinye tingucuko tingaba tesikhashana futsi tihlale endzaweni sikhatsi lesikhawuliwe ngemuva kwekubuyiselwa kwendlela yemanti yekucala . 
LoMtsetfo kakhulu unciphisa timo bantfwana labangavalelwa ngaphasi kwato , futsi udzinga kutsi losesihlalweni abuke nome ngabe ngutiphi tincomo letiphatselene nekutfolela umntfwana likhaya encenye . 
Lokusebenta kwaleSikhwama kuhlobene ngco kulamakhono , emandla futsi nekulawulwa kwetebantfu labasebentako . 
Mincane kakhulu imifino lengaphansi kwetihlahla tephayini futsi atikho titjalo tendzabuko letisele . 
Lolokugcwalisiwe kumele kudutjulwe ngekuphatima kweliso emuva kwekutsi imisebenti yalokugcwalisiwe seyicedziwe . 
Lemikhankhaso yanika leSikhwama litfuba lekutsi sabelane nemalunga nabosomhlalaphansi ngetinchubo netinzuzo taso . 
Emave ase-Afrika ahlulekile kukhicita kanye nekwenta kutsi kube nekusimama ekukhuleni kutemnotfo kute ihlangabetane netidzingo letikhulako temananibantfu ayo . 
Lesikhatsi i-HIV icedza emandla sincandzatifo setfu , imitimba yetfu iyehluleka kumelana nekutseleleka lokufana ne-TB nenyumoniya . 
Letinakunye kwaletinhlobo letilandzelako : 
Umjikeleto wekubika ngekusebenta ungakhonjiswa ngalendlela lelandzelako : 
Lesimo lesi " hambako " sidzinga tindlela tekusebentisa letilungisa kokubili inchubo leyehlukile lenemandla yekuphepha kwetitfutsi nebugebengu netikhalato letikhetsekile tebagibeli . 
Leligunya livumela kufakwa kwemali kuletigaba letilandzelako temphahla , ikheshi , timakethe tetimali , timakethe temphahla leyimali kanye nentsengo yemasheya akulelive . 
Kusungulwa kwetinsita temphakatsi kanye nemishikashika leholwa nguhulumende kuhloswe ngako kukhutsata kuphola nekwelulama kwebantfu kanye nemiphakatsi letsintsekile ngekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu . 
Tona tifaka ekhatsi : Lisu Lekukhangisa Nekuchumana Lemfundvo Yebatsengi Betindlu , lokufaka ekhatsi tindzaba tekuhlela nekuphatsa ; kuhlelenjiswa kanye nekulawulwa Kwemfundvo Yebatsengi Betindlu ; 
Uma kucatsaniswa nalokwentiwako emaveni latfutfukako , iNingizimu Afrika idzinga luhlelo lolucinile lwemisebenti loluchazwe kabanti . 
Timphawu tehluka kumuntfu nemuntfu . 
Tinsita temabhasi amasipala tinikwa yimibuso yemadolobhakati ngco , nome ngematiko awo etekutfutsa nome ngetikhungo tabomasipala . 
Ngekubuka lwati lolukhona ngetisebenti lokubala kungaba ngaphasi nome ngetulu kunaloko lokufanele , lokwenta tikweleti letingabakhona nome labakweletwa nguleSikhwama . 
Kulondvolota kutimela kwemabhange lasemkhatsini kanye nekucinisekisa kutsi kubhanga emkhatsini kanye naletinye tinchubo temali letihambisanako tiyabukwa ezingeni leliphambili , boNdvuna bakhe Likomidi leBaphatsi beLibhangi leLisemkhatsini lelisebenta ngekutimela kubasebenti bahulumende . 
Emathulusi asehhovisi afaka ekhatsi bongcondvomshini basehhovisi . 
Likhombisa tinhloso tekusekela lisu ngekwemikhakha lehlukene , lekukufundza kanye nekukhula , indzawo , timali kanye nebantfu . 
Kunetintfo tekutfobela netekucinisekisa letimayelana netemphilo tahulumende etilwaneni kanye nekusetjentiswa kwaboshevu labangekho emtsetfweni . 
Umtsetfosisekelo utsatsa ligunya layo kakhulu Kumtsetfosisekelo waseRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika , leveta emandla , imisebenti , netibopho tawo ngalokulandzelako : 
Batibekele kudze kunobe ngutiphi tinyatselo letitawutsatfwa nguloye lotfole lesikhundla ngobe abakatitfoli tincwadzi letiphatselene nalabafake ticelo , ngesikhatsi . 
Siyatsemba kutsi kubumbana nekusebentisana ngekubambisana kuyintfo lemcoka kulesifundza kute siphume kulemihlatsi labambanako yekuwa kwemnotfo . 
Leminye imikhicito lehamba embili yebhiya , leyenta tivimbelo letinkhulu tekungena kwebakhiciti besilinganiso lesincane eGauteng ifaka ekhatsi iHeineken , lengumniyo webakhiciti . 
Kuhlola , kukhawulela kanye nekuvimbela tento letingasikahle kusimondzawo lephatselene nekulawulwa kwemfucuta . 
Yinye yetintfo letinkhulu letivela ngaphandle letiloku , futsi lokutawuchubeka , nekuba nemtselela lomubi kulolwabiwomali lwalesifundza silinganisozinga sekwehla nekwenyuka kwemnotfo emakethe yendzawo , lokungukona kunemtselela lomubi kuto tonkhe tindleko , ikakhulu leto temitsi yekwelapha . 
Lelidolobha lisimamisa umnotfo , tenhlalo nemphilo yemasiko njengoba sati , kantsi liyindzawo yetingucuko , kukhula kwemnotfo , temfundvo nemphucuko . 
Sekusikhatsi sekutsi sibe ne-Inthanethi yetfu lechumanisako futsi singasanciki kuSETA . 
Lesimemo sekubambisana sentiwa ngekwesimo selwati lwentsandvo yelinyenti yaseNingizimu Afrika leshayelwe tandla njengemodeli lenhle yemave lasakhasa ngekwentsandvo yelinyenti , kutsi nawo alingise . 
Humusha lomuntfu kanye nemfundziso yaJesu kubantfu ngekhatsi kwesimo sakhe matfupha umfundzi . 
Letinhlelembiso tinguletifanele etikhungweni lapho khona imisebenti noma kusebenta kwebhizinisi noma imboni kuba nelifutse ngco emmangweni noma kumise emmangweni noma-ke kungazuzisa ummango . 
Ngalokucacile kunesidzingo semihlahlandlela lefanele lefaka umjikeleto wekulawula imfucuta yetemphilo lengasetjentiswa njengentfo yekucala , mayelana nekusebenta kweluhlelo lekubambisana lekulawula lokucondzile kwemigudvu yemfucuta leyingoti . 
Lebhajethi lephansi yaba nemtselela kumikhicito nekusebenta kwetiboshwa kulemihlangano tifundvo leminyenti , kantsi ngalokunjalo lolokuhlolswe kutfolakale angeke kwatfolwa ngito tonkhe tigodzi . 
Labanye badlalindzima bafaka ekhatsi bantfu labanenshisakalo nobe labatsintsekile njengebatfutfukisi , tikhulu tahulumende wasekhaya , njll . 
Kufanele ukwati kusebenta ngaphansi kwencindzetelo nekulungela kusebenta emahora lamadze . 
Babhidi badzingeka kutsi bangenise imphendvulo yebhidi yabo ngalesakheko lesibekiwe se-elekthroniki . 
Akukho kuntjintja kusikejuli selinani lokutawemukelwa , ngaphandle kwalapho kukhonjiswe khona eceleni kulencenye lentjintjiwe yaledokhumenti yethenda . 
Lombandzela lokhona nyalo ngaphansi kwesivumelwano lesimatima ubonakala futsi ukalwa njengembandzela . 
Tekuvakasha : kwenyuka kwebhayodayivesithi kufaka sandla kakhulu kulokuheha kwetindzawo . 
Kuchudzelana kuchazwa njengemandla emboni ekwakheni emandla lamakhulu emakhasimende abo kanye nenzuzo letfutfukisiwe kulabatsintsekako ekutsengiseni nasekutsengeni . 
Lemboni yaseGauteng yekugucula imitsi lelinywako iphindze futsi yabele iyakhula ngenca yesisekelo sebatsengi labanengi kuleSifundza , kubakhona kwethekhinoloji nemakhono , kanye nekufinyeleleka kwetimakethe temave angaphandle . 
Nanome kungekho munye ekhatsi kweBrazil nome iMalawi losungule emakhomishana eliciniso kulandzela lengucuko kusuka ekubusweni kuya kuntsandvo yelinyenti , womabili lamave abese ayasibona kamuva sidzingo sekuniketa luhlobo tsite lwesincesitelo kulabatisulu tekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu . 
Sigaba " seluhlolo lwemiva " lesichaza simo sekulawulwa kwemfucuta ngekhatsi kulomasipala ; 
Imphahla lenemibandzela ivetwa lapho kungena kwetinzuzo temnotfo kungenteka . 
Umshikashika nchanti waloluhlelo ncane lolusezingeni lwe-EE kugcilisa kabusha tinsita tabo kucinisekiswe tinsita letihambisanako , letikahle naletetfulwa ngesikhatsi ngekuhambisana nembuso wasekhaya . 
Bafakiticelo belivekati bafanele kutsi lokungenani babe netishicilelwa te-SCI letingemashumi lamabili . 
Kunesidzingo lesiphutfumako sengucuko sato tonkhe tikhungo tetfu temfundvo . 
Kulandzelela tinhlobo tekuhambisana nemtsetfo kwenta incenye yembiko wangenyanga wemkhakha . 
Sehlakalo setinkinga tekutalwa emaveni lasatfutfuka asikabhalwa ngendlela . 
Ikhomishini seyivele iphotfule luphenyo lwayo ekukhishweni kwetigwebo lokuphakamise luhlakamsebenti lwenchubomgomo lwekukhishwa kwetigwebo lolusha . 
KuneMitsetfo lemibili lelawula tjwala eThailand , kanye netincumo tenkhantolo letilawula letinye tintfo letiphatselene nenchubomgomo yetjwala . 
Timphambanomgwaco letihlanganisa tinhlobo tetigitjelwa netindzawo tekuntjintja tigitjelwa kufuneka tikhutsatfwe kucinisekisa kusimamisa kukhula kwendzawo . 
Kulekota yekucala yalomnyakatimali , bagibeli baye bakhutsatwa kutsi bakhetse bashayeli labente kahle kakhulu kutigaba tabo tenhlonipho nebungani kubagibeli . 
Lona ngumtamo wahulumende wekucinisekisa bulungiswa , kulingana , kungavuni licala nekubuyisana . 
Kugembula kungumtfombo lobalulekile wemalingena yemmango esifundzeni . 
Njengoba kushiwo embikweni Wasodolobha , sitatimende seliphakelotimali setinyanga tonkhe silungiswe Ngekwemtsetfo Weliphakelotimali Tamasipala Nekubika . 
Umphatsi Dolobha Lomkhulu usebentisa timoto temkhandlu kwenta imisebenti yakhe . 
Kuze kube nguleso sikhatsi , tichibiyelo tetatiso kufanele titfolwe ngembi kwelusuku lwekugcina . 
Inchubekelembili lenjalo ifanele kutsi isuswe lokundlulisela kusifundza lekungenta kufanele kukhokhelwa ngekuya kweshejuli yekukhokha . 
Kuhlatiya konkhe lokukhokhelwe kulomnyaka timali . 
Cinisekisa kutsi tonkhe tintfo letivumelanako tiyacaciswa . 
Kuvikela umtfwebulo lokusisekelo kufaka ekhatsi emaphuzu lanebungoti langantjintjeka , ngekubona luphawu nekuphatfwa kwemaphuzu lantjintjekako emtfwebulo lanebungoti . 
Nanome kugucula imikhicito kungenteki eGauteng , emanethiwekhi ekwaba latfutfukile kuletinkampani tetjwala akhona . 
Ngaleyo ndlela , tihlanganisa bantfu ndzawonye labasuka etindzaweni letinyeti letikuleyo ndzawo futsi abakabhlangiswa nemicebo yanome ngabe ngumuphi ummango . 
Kunesandvulela semave emhlaba salendlela lenjalo . 
Loku kutawuphindze kudzinge kutsi nanoma ngutiphi tinsayeya titfolwe kusesenesikhatsi bese tiyalungiswa . 
Kwakha luhlakamsebenti letekutfutfukisa lwetindzawo temmango letinjalo . 
Likomidi lekweluleka lelatiwa ngekutsi Likomidi leKweluleka leLuhlelo lweNhlangano yeBunye be-Afrika yeNdondo yeteSayensi yaKwame Nkrumah lisungulwa emazingeni lafanele . 
Sikhatsi sukungacashwa naso sihlolwa ngelizinga lekungacashwa lalesifundza nakucatsaniswa nakulabanye bomasipala . 
Kungumtsetfo lobucayi nalolukhuni loloshayiwe . 
Imisebenti leminyenti , imisebenti lencono kanye nemisebenti lehloniphekako yawonkhe wonkhe . 
Kwanyalo , kulukhuni kutfola kutsi tingaki tikhumba letitfunyelwa ngaphandle . 
Kuniketa takhiwonchanti letimcoka ekwesekeleni emaciko asekhaya . 
Kodvwa emadolobhakati nemadolobha nawo ayachubeka nekuba tindzawo lapho tinkhinga tesimondzawo tibuketwa khona . 
Imininingwane ifakwe Kuluhlelo Lwekusebenta ( OP ) loluniketa imigomo yekota ngekota . 
Umbhalisi kufuneka akhiphe satiso sekufaka sicelo sekuntjintja ilayisensi emaphephandzabeni lamabili lamakhulu latawukhokhelwa ngulofaka sicelo . 
Kubuye kubalulekile kutsi imimango iyambandzakanyeka ekuhleleni imiklamo kucinisekisa kutsi imiklamo lehleliwe ihambisana netidzingo temmango kanye nekutsi ummango wemukela bunikati bemiklamo . 
Nangabe balingani bangakhoni kufinyelela esincumeni sekuniketa leticu temfundvo ngekuhlanganyela , kute umlingani longachubeka nekuniketa leticu temfundvo njengesicu semfundvo yesikhungo sinye lokungaphandle kwesivumelwane . 
Njengobe kushiwo phambilini , ematiko angenta tincumo ngetakheko tawo ngekuya ngetidzingo tawo . 
Nanome kunjalo , lokusamanti kwelakhrimal kunemandla lasetulu ekuvikela nangabe kutsintsana nalokungemanti kwemazinga lahlukene e-pH . 
Ticelo letingahlangabetani naletidzingo letilandzelako angeke temukelwe . 
Lenjongo yalesivumelwano kucinisekisa kutsi tiboshwa letenta bugebengu lobuncane , tingakhoni kukhokha inhlawulo , tindluliselwa kuletinye tinhlelo . 
Emakhophi alombiko andluliselwa kubobabili Bagcinimafa Besifundza nebaVelonkhe . 
Lolwatiso lufanele kutsi luhlale kuwebusayithi lokungenani emalanga langemashumi lamatsatfu . 
Imininingwane lephelele yetinzuzo taloluhlelo . 
Letinyatselo telicele lekuphakela titawusita kumkhicito lowehlako , kuntjintja ngekushesha kutethekhnikhali nedizayini kanye nekuceceshwa kwetekuphatsa bantfu lokunemakhono lasetulu . 
Umtsetfosisekelo kanye neMtsetfo weTinhlelo taBomasipala ukubeka kucace kutsi masipala kufanele kutsi ahlanganise kutimbandzakanya kanye nekutinikela kwalabo labatsintsekako ngekutsi asungule inchubo yekutimbandzakanya lenemphumelelo . 
Injongo lenkhulu yemkhakha wesive kuchubekisa lwati lwekunciphisa emagesi layingoti esimenindzawo kube umkhakha wangasese nawo utawuzuza ngekushayela i-EV . 
Loluhlaka lwemtsetfo nelwekulawula lolukhona alusunguli ngalokugcwele ithenda levulelekile njengendlela letawusetjentiswa yekutfolakala kwetinsita tahulumende . 
Labahlanganyelako , labaphumelelako kutfola lusito lwekuhamba ngendiza , kumele batfobele nati tinchubo letilandzelako : 
Loko lokulumbanako kanye nemkhicito kusesimeni sekuba ngugesi ngesikhatsi kulumbana . 
Umhlanganosikolwa weKulawula Bungoti wabanjwa kute kutfolakale bungoti . 
Umkhicito walesigaba sekucubungula uyindlela lenconotwako noma luhlu lolukhetsiwe lwetindlela letisebentako letinemandla . 
Ngabese-ke ngitsintsa balingani bami ngekwemsebenti kuMklamo weteKucwaninga ngeteBulili saphindze futsi sachubeka nekutsintsa tingcweti nekwakha imphikiso yetfu kuloludzaba . 
Luhlelo Lwekusebentisa sabelomali lwentelwe kucinisekisa kutsi yonkhe imiklamo lengenisa imali isetjentiswe kuze kwentiwe ncono kutfulwa kwetinsita nekwakha ematfuba emsebenti kulabangasebenti . 
Kubonakala kusenekwenteka kutsi kube nekutfutseleka kuletinye tindzawo esigabeni sekuchuma , lengahle kukhutsate kuchumisa lokutentekele sikhatsi ngekwemvelo kukodvwa eBaltic . 
Wang ubonisa kutsi tindlela letisebentako tetitfutsi tingaphumelelisa intfutfuko yemmango , tihlanganise onkhe emagatja etemnotfo velonkhe ndzawonye futsi titfutfukise bukhoni bendzawo kutemnotfo . 
Loluhlelo lutawusita basebenti bamasipalati kutsi basebentise lwati lebalutfolile emsebentini wabo wekuhola nekuphatsa . 
Liphuzu lelimcoka lekufanele linakwe nguleliciniso lekutsi cishe ngaphandle kwalokukhishiwe , linani lelikhulu lebantfu bafika ngesikhatsi lesimahora lamabili ekugcina noma ngaphansi kwaloko ngembi kwekucala kwemdlalo . 
Hulumende uyavuma kutsi ngekulwela kutsi kube nekulingana kutemfundvo , kunesidzingo sekusebentisa imali ikakhulu uma kufika kulabaphuyile , nekutsi buncane betinsita tesikole letisisekelo titawehluka ngetizatfu letifana nesimo setemnotfo wetenhlalakahle . 
Kundlulela kuluhlelo lwekusakata lwedijithali lulindzeleke kutsi lubambeleleke kusalindvwe lenchubo yeNkhantolo yeMtsetfosisekelo . 
Letindzawo leti , uma tingatfutfukiswa , tingakha kulokugeleta kwemishikashika yemihume lemikhulu lekhona njengamanje . 
Ngicela kutsi ungitfumelele ikhotheshini lebhalwe phasi yetinsita njengaloku kuchazwe kuloluhlu lolufakwe lapha . 
Nanoma bungoti bungabukeka bukhawuliwe , kuba nemasheya lokuphambene emkhatsini kwetinkampani temshwalensi nemabhange kuveta luhlelo lwetimali ebungotini lobungaba khona emkhatsini kwalemikhakha lemibili . 
Kuchaza indlela yekusungula lelizinga lekucina , kusebenta , nenchubo yekukhicita , imikhicito , netinsita letihambisana nemitsetfo yeNdlela Yekucedza Emaphutsa . 
Kuvele kwacaca ngesikhatsi seluphenyo kutsi loku ecinisweni bekusimo lesimbandzakanya labatsatfu nekutsandzana . 
Kubeka liso nekuhlola kulesigaba kwentiwa ngekusebentisa tindlela letinyenti kanye netinchubo . 
Lokubalulekile kucinisekisa kugadza lokunemandla kanye netinchubo tekusesha , kanye nekubeka inchubo yekufundza ngekuhlanganyela . 
Tisebenti tingatsandza kubona likomidi lebaphatsi lelitativeta sobala , lelitawuhambisa emaminithi ngekukhululeka ajikelete njalo-njalo kuze latise tisebenti ngetingcongco letibekhona kanye netincumo letentiwe . 
Kwabikwa kutsi Inhloko yeSikhungo yagunyata kusetjentiswa kwesifutfo sapelele kute kwehlukaniswe letigilamkhuba ngesikhatsi tilwa futsi tala kuyekelana ngesikhatsi tikhulu titsi atiyekelane . 
Kufanele banikete litfuba lekutihlola lokuchubekako futsi baletse sidzingo setinchubomgomo tekutfutsa phambi kwaHulumende weSifundza kanye neLitiko Letitfutsi laVelonkhe . 
Lemitfombo lelandzelako yekuchaswa ngemali isetjentiselwa leliVoti : 
Timoto tebasebentisi tifanele kutsi tibhaliswe naleto letinefanele kutsi tibe netimvume tebungcweti , tehlukaniswe ngemikhakha lemibili yetimoto . 
Kute ikontileka letawentiwa nembhidi tindzaba takhe temtselo letingahambi kahle . 
Hulumende weSifundza seGauteng unikete Litiko Letekuphepha kanye Nekutsintsana umsebenti wekubukana netinkinga letifaka sandla kubugebengu kanye neludlame kulesifundza . 
Lesigameko lesitsetjulwe esibhedlela sicala ngesikhatsi umfana lomncane , Alistair , ashona ngesikhatsi angeniswa esibhedlela ngemuva kwekushayiswa sigulumba ngengoti kulelinye lemapulazi langubomakhelwane . 
Kwentiwa kabusha kwekutsengwa kwemphahla kulindzeleke kutsi kubonakalise konga . 
Abakafaneli kutfola emafriji ekutfutfukisa imikhicito , ngoba abakabhaliswa . 
Sifinyeto lesinemininingwane leminyenti lesicondzene nalokuniketiwe kulomtsetfosivivinyo kuyalandzela . 
Kwamanje kusakhiwa inchubomgomo yemmango . 
Ngaleso sikhatsi , likomoti letekuvikela lichubekile ladlala indzima lenemandla yekugadza . 
Nobe kunjalo , ngebungako lobuncane betimoto tabo angeke bakhone kubonelela ngalokwenele sikhatsi lesimatasatasa semakethe . 
Samba lesirekhodiwe silingana nelinanizinga lencitfomali lengekho emtsetfweni leyentiwe ngaphandle nangabe kungeke yatiwe kutsi ingakanani , ngaleyo ndlela-ke kunikwa tizatfu kulawo manotsi . 
Loku , kungetulu kwanoma ngukuphi kungabata , kukhombisa kutibophelela lokusetulu . 
Kutfutfukisa imisebenti yetemphilo etikolweni kute kuhehwe emathalenta . 
Ibekwe elevelini lecinisekisa kutsi , ngeminikelo yemalunga futsi neleveli yembuyiselo yekusisa , timfuno letingenhla tiyahlangabetwa . 
Inkapani ngesisombululo lesitayelekile ingakhipha yonkhe noma incenye yemisebenti yayo noma onkhe noma incenye lenkhulukati yetimphahla tayo . 
Yenta loku ngekutsi ubhale sehlakalo losikhumbulako ekhatsi nekhatsi nelikhasi bese uyasiyingela . 
Loluhlelo lwetikole temphakatsi lutawube lususelwa kumgomosisekelo wekuhlanganyela kuntsandvo yelinyenti nabo bonkhe labatsintsekako unikete indzawo lekhetsekile kuleligalelo lebatali ekutsatseni tincumo esikoleni . 
Noma bakhonile kutfola lomunye umcondvo lophutfumako lobuya kuMbuso nyalo , noma kunhlangano yenkhululeko ngaphambilini . 
Lithebula lelingenhla likhomba luntjintjo kumkhakha ( Lizinga lesizatfu ) wemisebenti . 
Bomasipalati bendzawo batawucolisisa lomcondvo ube kungcikitsi yabo lecondzile . 
Tifundza letinyenti nato tiniketa luhlelo lwesakhiwonchanti semitapolwati lesilekelela ngetimali kutsi letikhungo titfolakele . 
Lenchubo yekusungula ligatja lelisebenta Ngekulawula Tiboshwa Letivalelwe kute kuhanjiswane nemiyalelo yeKhabhinethi letako . 
Kuya ngekwandza kwemikhukhu , lapho imililo isandza kuba nemitselela lemibi etimphilweni tebantfu , kutakhiwo , nasetintfweni tabo . 
Emabhasi nematekisi kusentjetiswa njengemodi lesisekelo sesitfutsi sekuya emsebentini . 
Kute kwentiwe lula kunyakata kwalabahamba ngetinyawo , " letindlela " kumele takhiwe ngendlela lelandzelako : 
Sibonelo , umsebenti lohlantako angacelwa kutsi acoce ematafuleni abuye anikete batsengi kudla ngobe lomuntfu lowenta leyo misebenti akekho . 
Lenkhomba ingasetjentiselwa kulinganisa linanibantfu lelikhicitako elinaninibantfu leliphelele . 
Ngemuva kwalobufakazi lobushukumisako , baphakeli tinsita banikete lwatiso ngetinsita tabo . 
Bacashi bafaka lemali ngekwe-elektroniki ngco kuma-akhawunti asebhange aleSikhwama kepha behluleka kutfobela nekuniketa lwati loludzingekako ngetisebenti kuleSikhwama njengobe kudzingwa nguletigaba letibalwe ngenhla Temtsetfo WeMshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Kungeta , lencenye itawuveta tikhala temsebenti letinyenti kute kuniketwe kusekela lokufanele . 
Kuchubeka , bantfu labagulako kanyenti babukane nemitfwalo leyengetekile yetetimali lebenta bangakhoni kubhadala tekunakekelwa kutemphilo noma imitsi . 
Luhlelo lwePPP lu , kepha , sachubeka mayelana nekuphatswa kwalesakhiwo salesibhedlela lesisha . 
Noma kunjalo , akukabi neluhlelo noma kulandzelela njalo kuletiphakamiso teSCOPA kuwo onkhe ematiko . 
Basunguli bemakhemikhali bebasebentisa tidzakamiva letingekho emtsetfweni uma bakhicita kantsi loku kutawunakwa ngendlela lendlulele . 
Lesifundza sisekela imitamo yekucinisa emandla abomasipala kuniketa ngetinsita letisisekelo nekutsi basebentisa emandla abo futsi benta imisebenti yabo lebaniketwe yona ngekwemtsetfosisekelo . 
Ikhlorayidi inemtselela lomncane kumphilo yenhlanti noma ekutiphatseni futsi ayitsatfwa njengenkhinga emantini langekhatsi kwelive . 
Imininingwane yaloku kusamele itfolakale . 
Kugcila ekusetjentisweni kwemali kusikhatsi lesisemkhatsini kutawuba sekubhadaleni ticelonkhokhelo tesincesitelo letisengakabhadalwa . 
Kungani leliphoyisa lifika kulesiphetfo ? 
Akekho umuntfu langangena noma avumele lomunye umuntfu kutsi angene kulesakhiwo sekubeka imphahla ngaphandle kwekuvumelana nemnikati noma ngabe ngumuphi umuntfu longaba aphetse kuleso sakhiwo . 
I-Mamogramu yi X-reyi yelibele . 
Kwabekwa ngekwendzawo kulesifundza kwentela kuphatsa kusebenta kwelicembu letiteshi temaphoyisa . 
Ngabe inhlangano iyakwati kunakekela ithekhinoloji kanye nekucecesha tisebenti kwentela kwenta ncono lokuchubeka njalo ? 
Emagala langetekako nawo angavela kuletiphaca talawo mahlumela emagala ekucala futsi abalulekile kufothosintesis . 
Lizinga leliphakeme lekungacashwa kwelusha lisho lusha lolungatfoli emakhono lafanele langafaka ligalelo ekuchubeni umnotfo uye emazingeni laphakeme kakhulu . 
Njengoba kuswelakala kwa-K kukhula , lelicembe lelilandzelako litseleleka ngelizinga lelifanako nalelelicembe lelidzala kakhulu . 
Labecile , nanome bengce imigomo lebekiwe nakubukwa kucatsaniswa kwekugcogcelwa ndzawonye kwetimphawu tekutiphatsa netengcondvo kwelinanibantfu lebahlali basetikhungweni tekulungiswa kwesimilo - kufakazela imphumelelo yetinchubomgomo tetekuphepha letikhona kwanyalo , tinchubo netinhlelo . 
Kuhlanganisa lokunjena , kute kube kunyalo , bekuvame kakhulu ekukhiciteni kunasekuniketeni tinsita , kodvwa nako kundluliselwe kuloku kwekugcina . 
Kusilela kwetinsita teticimamlimlo etindzaweni tasemaphandleni . 
Lena yinkinga lesinayo . 
Njenga kutemfundvo nabothishela , ngulokuceceshwa kwebasebenti betemphilo lokuyinjini yenchubo yetemphilo . 
Ucelwa kutsi wetfule loludzaba kuMengameli lokutawubukwana nalo ngekwemibandzela yalemitsetfosimiso . 
Kuhlolwa kwetindzawo tekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi letivela kutindzawo letisetjentiswa kuhlanta emanti etigodzini letahlukene kuniketwa ngetilinganiso temtsamo temandla lantjintjantjintja kakhulu . 
Kulandzelela kuvunyelwa kwemakhotheshini nekusungula Tiliphu Tekukhokhela . 
Wavakalisa kudvumisa kwakhe ngekubakhona kwebantfu labanengi washo futsi kutsi lelizinga lekubakhona kwebantfu likhomba kutinikela kanye nekwabelana ngembononchanti wekugcugcutela kubusa ngendlela lenhle kulelivekati . 
I-electrolysis ayisebenti lapho khona ikhondakhthivithi nekugcwala kweklorini kuphansi . 
Emabhondi Emave angaphandle kuphothifoliyo yemabhondi . 
Imihlaba lengahle iguguleke kakhulu igcwele inombolo lenkhulu lebalulekile yemhlaba longakasimami . 
Emandla ayo ayakhona , nome kunjalo , kwakha tivimbelo tekungena emakethe kwebaphisi labancane labavame kubukana nekufinyelela lokunemkhawulo emalini yekwentiwa kwemsebenti , emanethiwekhi ekwaba kanye nemabhajethi ekukhangisa . 
Lapho tindlela tishiywe mbamba kulomkhakha wematekisi lamakhumbi lenzuzo iyasakaka . 
Lesisetjentiswa sitawusetjentiswa siphindze futsi sigcinwe kanjani sisemeni saso lesifanele ? 
Lokuceceshwa kucondziswe kumakhansela , baholi kanye nebaphatsi bamasipala kuhulumende wendzawo . 
Kusetjentiswa Kwetimali Tahulumende eNingizimu Afrika neKubalisa Ngendlela Tisentjiswe ngayo timali ngenchubo yekucinisa nekwenta kancono kunekusetjentiswa kwenchubo yekwenta kabusha ngalokugcwele . 
Tilinganiso temali yekwenta umsebenti nato futsi tilinganiswa nekubhalwa kwaleto tangemphela . 
Letimiso ngasinye tikanje : 
Ngekuya kwalobufakazi , imibhobho lebanjwa ngesandla leminyenti yasetjentiswa etigabeni letinyenti aleyo ntsambama kepha beyite imiphumela lemihle kahle . 
Kute umuntfu longasebentisa noma adzalule lwatiso lolukulewebhusayithi , emalinki noma lokufakwe lapha , kunoma ngubani ngaphandle kwemvume lebhaliwe ye-GEMS . 
Bufakazi bukhombisa kutsi kutiphatsa kwaletinye tisebenti tetinkampani tetekuvikela kushiya imibuto leminyenti . 
Lelikolishi lisungule tinhlelo letitawelekelela ekulungiseni lesidzingo sekunika emakhono etekulima . 
Loku kucinisekisa kutsi tinsita tetfulwa emmangweni ngendlela lesimeme . 
Emakhasimende lakhokha kheshi lakhokha ngebunyenti kufanele asebentise likheli le-imeyili linye kute basebentise bufakazi lobufanako bekwetfula tatiso letiphindziwe . 
Lelisu lihlose ekukhutsateni emakhophelethivi . 
Yakhelwe kuniketa bantfu lusito kantsi kufanele sichubeke nekuyibuyeketa futsi kucinisekisa kutsi yenta umsebenti wayo . 
Litiko litawuphindza linake ekuwaguculeni kusukela ekubeni bafuni bemisebenti ekuncamuleni umjikeleto wekutsembela kumali yesondlo ngeLuhlelo Lolubanti lentfutfuko yaseMaphandleni yemodeli yekwakha umsebenti . 
Injongo kuniketa kwekusebenta , kuphatsa nekugadza kwetinchubo tetimali letisentjetiswa etifundzeni kanye nekundlulela noma kufakwa kuletinchubo letinsha . 
Luhlelo lemsakato lufaka labaphetse tepolitiki kanye nebaphatsi betinhlelo . 
Loku kubangelwa kakhulu yimikhawulo lebekelwe banikeli bayibekelwa tishayamtsetfo nemitsetfotimiso yabo . 
Ngelishwa , kucocisana ku-WTO mayelana netichibiyelo kuleSivumelwano Lesitsintsa Tincenye Letihambelanako Temalungelo Emphahla Yengcondvo ( TRIPS ) lokutsintsa lwati lwendzabuko kufike kangcingetje . 
I-DP ayikholwa kutsi Hulumende unawo emandla lenele ekuphatsa kuze kwenteke umbono wakhe wekudlulisela kulenye indzawo . 
Lusebentisomali lwahulumende ngilo lolwenta kutsi inchubomgomo yaHulumende lengubocalangaye ibe kuletfwa kwetinsita emimangweni futsi ngako-ke ilithulusi lelisikhiya lesimcoka sekufezekisa tinjongo tahulumende . 
Loku kufaka lokungetulu kwekwakhiwa kweluhlelo lwemanti langcolile kuleyo ndzawo . 
Emaphepha abuye atfolakale kuphothali lekuwebhu kulelikheli lelibalwe ngenhla . 
Tindleko tekuhlela tenyukile kuleminyaka leyengcile seloku kwacala . 
Linani lemali lekuyinzuzo yemali lengenako libhalwe kulelithebula lelisentansi . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi imitfombo wemakhodi wemali lengenako lesetjentiswa yi-SARS akahambisani ngalokuphelele nenchubo ye-SIC lesetjentiswa teLubalobalo taseNingizimu Afrika . 
Imphahla yekusisa ibanjelwa kutfola imalingena yekucashisa futsi ikhulisa linani lemali . 
Emaphethini lafunwako ekusetjentiswa kwemhlaba akhonjisiwe , nanoma-nje indzawo isesekhona yekuhumusha nekuphotfula lokuchubekako . 
Kute kukhatsateka lokukhulu mayelana nedatha noma kunemba . 
Kukhuluswa kwemadolobhakati kuhlala kuyimbangela lenkhulu yekulahlekelwa kutekulima nemahlatsi , kungena kwaletinye tindlela tekungcolisa emanti lagijimako nemoya . 
Leklemu isesigabeni selucwaningo futsi itawubhadalwa ekupheleni kwemnyaka timali lolandzelako . 
Chubekisa embili sifiso savelonkhe kuto totimbili tinhlangano naletinhobohlobo tase-Afrika netemhlaba . 
Kugadza kuntjintja kwe-SAPS kute kucinisekise kusebenta ngemphumelelo nekuneliseka kwekuphakelwa kwetinsita . 
Imboni yekudla netinatfo ilawulwa ngemandla , nelinani lelikhulu lemalayisensi nemigomo yetemphilo ledzinga kulandzelwa . 
Sicelo lesifakiwe sicele umlamuli kutsi atikhiphe ngembi kwemhlangano . 
Etimeni lapho tisebenti te-IMF tinelwatiso lolungakaneli lwekufinyelela loko lokuhloswe tiphatsimandla ngesabelomali kanye nematfuba ekufezekisa inchubomgomo , umumo longakagulwa webhalansi yekucala uyacatjangwa , ngaphandle nangabe kushiwo ngalenye indlela . 
Kuvuma kungatsintseka ngetindlela letinyenti . 
Tincumo letentiwe Licembu Letimbaleki Temphatsi Dolobha Lelikhulu laseTzaneen kugcina tona . 
Sicelo semathenda yekuphakela nekufaka likhabethe lelingumahamba nendlwana lelinekucinana lokusetulu Ehhovisini le-SARS , eMegawatt Park , eSunninghill . 
Lomgomosisekelo lofanako usebenta nakuTisebenti teTimali . 
Kululama kutekulapha kungafaniswa nekuvuselelwa kabusha kwesimo nekubuka imiphumela yenhloso yekungenelela lokufana nekwehliswa kwenkhomba yesifo nekubuyela emuva emazingeni asekucaleni ekusebenta . 
Le-ACT yi-ejensi lendzala lesita ngetimali lapha eNingizimu Afrika . 
Loku lokulandzelako nguletinye kuletinkhinga letibukene netikole cishe kuto tonkhe tifundza . 
Letinye tinsita tesive : Kuniketa tinsita tesimondzawo , tekubeka liso nekuhlola tisetjentiswa letingenako kanye nelusito lwadokotela lohlindzako longakacashwa ngalokuphelele wesigodzi , njll . 
Sibonelo , kubukeka kutsi kunaka lokuncane kwekusimamisa sikweleti sesive kungakhulisa bungoti lobuya etulu . 
Kufanele babe nesibindzi baphindze batsatse sinyatselo sekucala , bese benta tintfo ngobe batitsandza , imali itawubese iyalandzela . 
Lofake sicelo lophumelele kutawudzingeka kutsi asayine sivumelwano sekwenta umsebenti etinyangeni letintsatfu acashiwe . 
Imikhakha yembuso idzingeka kutsi ikhetse luhlobo lunye lwelifomu lekontileka eluhlwini loluncunyiwe futsi isebentise leyo kontileka ngalokucinile ngekuya kwetinchubo tekulawula leticuketfwe kulelifomu lekontileka lelikhetsiwe . 
Umsebenti wenhlangano yekhophelethivi : Inhlangano yemakhophelethivi inemtfwalo wekukhulisa kanye nekutfutfukisa emakhophelethivi . 
Basebenti beKuphakamisa Temphilo bafundzisa bomake , labebaletse bantfwababo kutowelashwa esibhedlela i-Red Cross War Memorial Hospital , ngekunakekela imphilo yabo . 
Ekubhaleni loluhlaka , kutsatsa shengatsi lokunyenti lokufihlakele , lokwendlalele mayelana nemfundvo yebatsengi betindlu kwentiwe . 
Sibonelo , tikwemacala locondzene nebulili bunye , lelithulusi litawukhombisa liphutsa lapho kuhlanganiswa kwebulili nembangela kungakalungi . 
Kusebentisa imigomo nemibandzela yalemiklamo . 
Bafundzi babalelwa kumasheya esabelo lesikhulu kunato tonkhe saka-NEA . 
Kokubili lokungenhla kudzinga umphumela kutsi uhlolwe . 
Emaphepha lacuketse ludzaba nemaphepha lacuketse ingcoco aniketwa mahhala etikhungweni letinenshisakalo nebantfu labafisa kubeka umbono ngeludzaba lolutsite . 
Esikhatsini lesidze , kuhloswe kutsi kucalwe sikhungo sesitolo sekudlela , nanoma loku kungasiyo incenye yesicelo sanyalo . 
Imihlangano yebalawuli lengetiwe iyabanjwa kuchubeka nekukhulumisana kanye nekucolisisa imibiko yekubuyeketa kwesibili kwekota . 
Landzelela kutsi lenethiwekhi isebenta kanjani ngekugadza ngetikhatsi letitsite . 
Sebentisa tinhlelo tekuhlanta letigcile kumawadi ngekubambisana neLihhovisi Lesive leTemphilo . 
Noma ngiwuphi umbiko lobuyiselwe emuva ngilelicembu , bewuyintfo lesetjentwe ngekubambisana netisebenti kanye nalabo labasemahhovisi etepolitiki etifundza , letifaka iKwaZulu-Natal , futsi lokumcoka kakhulu , kwesekelwa tisebenti nekusebenta dvutane kakhulu netisebenti tahulumende . 
Tizatfu talomntfwana talokuphikisa nato titawuhlolisiswa kwentela kususa emandla ekugucula indlela yekucabanga langahle abekhona kulomtali lotfumbako . 
Lokunye , kuhlolwa kwetinkinga kwekota kwentiwa ngelitiko kucinisekisa kuhambisana kwentsela kanye nekubona tindzawo lekudzingeka kuto kucecesha kanye nelusito . 
Kugcila kwalomklamo kuniketa idathabhesi lelinganiseka kahle , legucukako , lesebenta kahle , lephephile nalesebentiseka ngekhatsi . 
Sente inchubekelembili lenkhulu kusukela sikhangiso sentsandvo yelinyenti , kube kusanalokunyenti lekufanele kwentiwe . 
Kuseloku kungumsebenti wemtfulitinsita kucinisekisa kutsi ledokhumenti legcwalisiwe yekuphendvula icuketse lokulandzelako futsi ifakwe luphawu ngendlela yakhona : 
Umtfwebulo noma " kuhlaselwa kwebucopho " kusala kunguyinye insayeya lenkhulukati lebukene netemitsi yesimanje . 
Kwanyalo SCOPA seyame Kulamakomidi Lahlola Mabhuku kucinisekisa kwekutsi Tisebenti Letibekiwe tiwasebentisa ngalokugcwele letiphakamiso . 
Empeleni akunamehluko kulefomethi ngaphandle kwekufuta kwetici tekuhlola letengetiwe futsi sekufanele manje sibe nemihlangano lesihlanu lephocelelwe nebaphatsi betfu ngemnyaka . 
Kulandzelela nekuhlatiya kusebenta kwetisebenti . 
Uma ibhizinisi ingatfolakala imela kabi simo sayo seBEE , ibhizinisi ingalahlekelwa ngunoma nguwaphi emaphuzu elusito leBEE kanye nalo lonkhe likhadi lemiphumela lingacitfwa . 
Kwentelwa kukhava ithathu lendzala bese kuyente ingasabonakali ngalokuphelele , nanoma lemphumelelo yaloko iya ngebukhulu , sitayela , umbala netheknikhi lesetjentiswe kulethathu lendzala . 
Tingeniso temsakato wemoya tasakatwa esiteshini semsakato wemoya wendzawo futsi kwasungulwa nelikheli lencwadzigezi lasungulelwa kungenisa . 
Ibuye isetjentiselwe imiklamo lengenayo imitfombolusito yetimali ingatfolakala ngenchubo yeliphakelotimali lelitayelekile . 
Letindleko letiphelele titawufaka kufundza , tincwadzi , kudla , kuletinye timo , imalisibonelelo . 
Kulabanye bantfu , kubhadalwa kwetimali letendlaliwe kudzingeka ngetitolimendi letimbili ehhafini yemnyaka . 
Emazinga lasetulu akwamukela tisebenti angakhombisa kukhula kwemtfwalo ekulapheni kwetifo . 
Kwehluka kwaba ngumphumela wekufuneka lokwavela kummango wetekulima , ngako-ke kwaba nekwetfulwa kwesakhiwonchanti lokwenteka ngekushesha lokwentiwa ngumetfulinsita . 
Kuvikela Imitfombolusito kulawula kusetjentiswa kanye nekugcinwa kwetilwane tasendle kanye netitfombo ngekusebentisa luhlelo lwemvume . 
Kwengeta , sisekela imitamo lefana nemidlalo yalabakhubatekile kanye naletinye tinhlelo tentfutfuko kunakekela lithalente lelisaselincane . 
Loluhlaka lwekutfutfukisa lunaka lokuhlukana kwalamave . 
Lusuku leKumiswa luvumela kutsi kunakwe lusebentiso lwaphambilini uma ngabe sikhungo sifisa kanjalo lapho khona tinkampani letitsite tingafisa kukhetsa Lusuku lweKumiswa lokungesilo lusuku lwekucala kusebenta kwalamakhodi , kepha lusuku lwaphambilini . 
Lomsebenti weneliswa ngemsebenti wekulungisa lowentiwe yiNingizimu Afrika . 
Kukhulumisana kwetfu nemphakatsi kanye nalabatsintsekako akukaneli kantsi angeke kwenteke ngaso sonkhe sikhatsi nangendlela lenabile lesifise ngayo . 
Libandla laVelonkhe lisebenta ngalokumiselwe kumakomidi lamanyenti . 
Basebentisi bangasebentisa lwatiso ngendlela lebafuna ngayo , uma nje batochaza kutsi iStats SA ingumtfombo wedatha lesisekelo lapho bacubungula , basebentisa , bashicilela noma basabalalisa ledatha , nekutsi basho kutsi kusetjentiswa nekulihlatiya lolwatiso lolutfolakele ( lapho kukhonakala khona ) kungumphumela wekucubungula kwabo ledatha . 
Lelikomidi kufanele linake libuye lilawule tindzaba tamasipalati ngenchubo letfutfukako yahulumende wendzawo , kanye nekuniketwa kwetinsita letifanele kanye naletifinyelelekako kucinisa ikhwalithi yemphilo yabo bonkhe bantfu beLidolobhakati laseTshwane . 
Chaza kwekutsi kungani lerejista yetintfo letingasuswa itamsita njani umhloli tincwadzi ekwenteni umsebenti wakhe . 
Ledokhumenti ibitwa ngekutsi yiMigomo ye-PPP leseZingeni . 
Fezekisa luhlelo lwetemfundvo emkhatsini wemimango lolumayelana nemonakalo lobangwa imisebenti yekuhudvula tinkhuni . 
Nanoma kunjalo , lentsengo solo ibukwa kutsi yincane kunekuntjintjela kuticukatsi letingabuyiswa . 
Lelitiko litfole tabelo letinemibandzela tanaku lokulandzelako : 
Ngekusebentisana ngalokusondzelene kakhulu neTemafa kanye nekuhlangana neluhlelo lwekukhokhela lwahulumende , iSARS seyibone tinkampani letitfole imali kodvwa tisengakadzaluli imalingena yato ngalokuphelele . 
Lommangali kumele afake sicelo ngalamafomu labekiwe lekatawulandvwa kuloluphiko lekutsengwa kwemphahla nome kunanobe nguliphi lelinye litiko lelivunyelwe ngalokusemtsetfweni nguloyo losesikhundleni sekuchaza . 
Tindzawo letivulekile tesive , emapaki , kanye nemathuna tivamise kusetjentiswa kabi njengetindzawo tekulahlwa kwetibi , kuhlanganisa tincabhayi tetinsita temmango , tinsita tekuhlanta kanye nekusetjentiswa kwemtsetfo . 
Lolwatiso lwemgibeli lolulandzelako ludzingeka uma kubhukwa lithikithi lendizamshini . 
Umtselela : Libanga lelidze , umphumela wekungeteka weyunithi ngekuhamba kwesikhatsi , njengengucuko ekungenweni yi-HIV , lizinga lesifo ebantfwini , nekushona . 
Kulamavi lawa lahlangene , kuvele tinshisekelo letifanako nalekuhleshulelwana ngato : 
Kubonakele kutsi linyenti letinkampani tekulawula imfucuta netibhedlela ticale tinhlelo tekucecesha temfucuta lefakelana tifo , kodvwa tivamise kweca lenye imfucuta lefana nemakhemikhali lafaka imfucuta yetemitsi nemfucuta lenemisebe lenesivinini lesikhulu lesuka kuloluhlelo . 
Kulokungetiwe kulokugcwaliswa kwemafomu , bantfu bekudzingeke kutsi baletse lamanye emaphepha lahambisana nawo . 
Lisungula luhlelo loluhambisana nelubalo lolutako emaveni lahlukene , kutfola tindlela letincono tekufuduka kwebantfu bakulesigodzi . 
Nanoma kubungatwa Kweliviki Lekulungisa bekuphansi kakhulu ngenca yekuswelakala kwetimali kulomnyaka , kubalulekile kunaka lenombolo lenkhulu yemisebenti leyahlelwa kuletigodzi , kakhulu kute kutsi kukhicitwe emakhasi layimfici kulo . 
Kusebentisana nekubambisana kutawuba yincenye letawulandzelelwa ngekwenchubomgomo ngalokutako , ikakhulukati kulokuphatselene nekufaka ekhatsi kukhula , kusungulwa kwematfuba emsebenti , nekwehliswa kwebuphuya . 
Imali lengukheshi ifaka ekhatsi imali lesetandleni nemali lekutikhungo temabhangi labhalisiwe . 
Buphoyisa bemphakatsi busaloku busekhatsi kwembono Wemtsetfosisekelo wetfu . 
" Incwadzi Yekuba nguloMsulwa " ingatfolakala esikhungweni setimali lesisemtsetfweni . 
Ngitsi laba ekugcineni lesitsatsa tincumo letitsite ngekwepolitiki letinako , ecinisweni , kufaka umoya kulombutfo . 
Tikhungo temfundvo lephakeme eNingizimu Afrika letiniketa ticu temfundvo ngekuhlanganyela nemanyuvesi angaphandle nawo atawuniketa umbhalo nesimeleli sembhalo . 
Loku kusho kutsi yonkhe imisebenti yalelitiko kanye , nendlela lelitiko leletfula ngayo tinsita emimangweni , itawukhulisa umnotfo nekhwalithi yemphilo yato tonkhe takhamuti talesifundza . 
Ngalokudzingekako banelikhono nemandla ekuvisisa tonkhe tintfo letsintsekako ekuchutjweni kwalamabhizinisi , kufaka ekhatsi lwati lwemkhicito nemakethe ibhizinisi yabo lesebenta kuyo . 
Imiphakatsi beyingabandzakanywa ekwakheni kwetindzawo letinsha tekulahla imfucuta , loko kwabangela kutsi kungabi nentfutfuko . 
Njengekuniketa tinsita kumakhasimende abo , lebhizinisi iyisa imphahla eBloemfontein . 
Akukabekwa imikhawulo kantsi akunalwatiso lolusisekelo lolukhona . 
Emakhono lamanyenti ayatfolakala ngekwemakhono ekwakha nalamanye lahambisanako kepha labantfu laba bacashwe ngaphandle kwe-Ceres . 
Kudzinga Luhlelo lweNtfutfuko Loluhlangene lamasipalati kubuka kulo : 
Khombisa kundlulisa , uma ngabe bekukhona , loku bekubanjiwe ngesifundza noma ngumasipala ngamunye ; atikho timali letabanjwa . 
Futsi buka imibiko yaminyaka yonkhe yelitiko kwentela indlela yemasu kanye netinhlelo lesevele tatisiwe kutishayamtsetfo leticondzene kanye nesive . 
Kufaka imali lokukhulu kusekuniketeni kuhlangana kwemakethe lokunekucamba kubalimi besilinganiso lesincane etindzaweni tawonkhewonkhe naleto tekuhlelwa kabusha kwemhlaba . 
Kucashwa emisebentini yahulumende kanye nasemphakatsini kukhule kakhulu ngaleso sikhatsi lesifanako . 
Bungoti bekuhambisana nemtsetfo bumayelana nemtselela lomubi losukela ekungahambisani nayo yonkhe imitsetfo lesebentako . 
Loluhlelo lweSingisi lwetemfundvo lwesikhashane luhlose kuhlomisa bothishela beSigaba Sasemkhatsini ngemakhono kanye nelwati lwekudlulisa lwati lolucuketfwe ngekusebentisa Singisi . 
Lomtfulimkhicito utawudzingeka kutsi abe nebufakazi bedokhumenti bekuhlobana nale-ejensi lobasungulwa ngulelicembu . 
Idatha lemayelana nekukhokhwa kwe-EC imiselwe kulwatiso loluvela ku-IDC . 
Umsebenti wetemnotfo unekukhona kwenta ncono timo tenhlalo . 
Kuhlotjiswa kweTinkantolo Tekuncephetelisa neTinkantolo Letiphakeme eNshonalanga Koloni kufanele kwentiwe kulomnyaka lolandzelako . 
Lokusungulwa kweLuhlelo lweLisu leTakhiwonchanti talesifundza sekucalile kuveta tindzawo letimcoka lekumele ticondzaniswe emkhatsini walabadlala indzima labehlukene . 
Nangabe indzawo lapho umfula ungena khona elwandle ivulekile , kuntjintjantjintja kutawufanana naloko lokuvuleke siphelane kwetikhafulamlomo . 
Nanoma kunjalo , kwati kuyadzingeka ngembi kwekutsatsa sinyatselo , kanye nenchubo yekuvakashela emasimini kufanele yentiwa njalo . 
Kutawubaluleka kuvisisa yonkhe lenethiwekhi yetitfutsi nobe luhlelo uma kufakwa indzawo yekwakha lensha kunanobe nguyiphi indzawo yasedolobheni . 
Kulawula , kubuyeketa nekutfutfukiswa tisebenti esibhedlela . 
Kucwaningwe , tindlela letengetiwe tekuvikela tinshisakalo talawo makhono emtsetfo lanciphe ngaletinye tizatfu . 
Konkhe lokubhalwako kwakha umkhondvo welucwaningomabhuku . 
Lomasta kufanele , nakufakwe sicelo sanoma ngumuphi umuntfu losanelilungelo lekutfola imali kulesikhwama , abhadale leyo mali kumfaki sicelo . 
Lendzawo inesimo selitulu lesimnandzi ebusika . 
Ematiko-ke kwamela ahlele akhe imisebenti yawo ngekubuka ngulokuchazwa ngulemisebenti . 
Nanoma idatha yemagagasi ayisimcoka mayelana nekutiphatsa kwemhwamuka lofanana nelifu wemanti langcolile , kubalulekile kutseleka kwekucala kanye nekusakateka futsi kwesigaba lesisigaca setinhlayinhlayi . 
Nanome kunjalo , i-IMF ingajabha , ngobe i-China ineluhlelo loluncane loluphasi lwetekuphepha kutasekuhlaleni kunalamanye lamanyenti emave futsi loku kutawenta kube lukhuni kubantfu base-China kuntjintja tindlela tabo tekonga . 
Emavayirasi lamasha kanye naletinye tinhlobo temavayirasi layingoti kuvela malanga onkhe . 
Kugcina kanye nekugadza kusetjentiswa kwetinchubo letitfutfukisiwe tebhizinisi kanye nekuniketa lusito lekubonisa kubaphatsi beligatja mayelana netinchubo tebhizinisi . 
Ngekwemitsetfo yeluhlolo lwayo macondzana naleyo misebenti , kuyacaca kutsi inchubomgomo yayo iyachubeka futsi iphelele ngekujikeleta kusebentela lelive ngalokuphelele kute kufike likusasa . 
Fezekisa kulandzelela nekulawula tinchubo tekuphilisana kwetitjalo netilwane letikhonjwe kulisu lekulawula sichiwi setemvelo , kulawula emagugu nemafa , kulawula sakhiwonchanti kanye nekulawula luhlaselo lwetitjalo netilwane letingafuneki . 
Kufanele kutsi umbiko wemklamo uhanjiswe ngekhophi nange-elekhthroniki . 
Ngaloko , kulima kubalulekile ekuniketeni kudla esiveni . 
Kwenta emabhizinisi langaba nelitfuba ati ngetetimali . 
Tinhlolo telwati loluncane tesikhashana tentiwa njalo ngemnyaka ngibo bona labo bogobela labatimele . 
Lesento singachunyaniswa sibuye sichutjwe ngumhleli , umphatsimklamo nobe ngumuphi umuntfu lonemakhono ekuba ngumchubi . 
Ngalendlela , tinkhulumiswano etindzabeni letimcoka letimayelana naloluhlelo lolu tingabutisiswa futsi tihlatiywe ezingeni lelisetulu . 
Cinisekisa umnotfo wesigodzi locinile , lophephile futsi lobuka tinhlangotsi tonkhe . 
INingizimu Afrika nyalo seyinelinani lelikhulu kakhulu lebantfu lababhalisele kwelashwa ngesidzambisingculazi emhlabeni wonkhe . 
LeLitiko jikelele selihlangene futsi lengca nemigomo . 
Emabhizinisi etikhungo tetincingo , ngenca yalesimo semisebenti letfolakala khona , kuneluhlobo lwemisebenti ledzinga umtfombo lotsite webasebenti labadzinga kutsi kungenelelwe ngandlela tsite kute kulungiswe lokubalulekile ngetinchubomgomo letiphatselene nebantfu labaphila nekukhubateka , bomake nelusha . 
Loluphiko lekucwaninga emabhuku lube nemphumelelo yekuphelela emsebenti kwetisebenti kulokubuyeketwa kwemnyaka lowengcile kantsi ligcine leso simo kulomnyaka wamanje lobuyeketwako . 
Sokontileka ngalesikhatsi sekulandza tintfo tekwakha utawuba nemsebenti wekuphatsa , kuhambisa , kuvikela , kutsatsa umshwalense nekubekwa kwemphahla . 
Kufaka phakatsi kuphatfwa kwesento nesakhiswonchanti futsi , esimeni semanti laphuma phasi , kungambandzakanya kuhlantwa noma kukhishwa kwemhlabatsi longcolisekile . 
Ngifuna kuwaniketa emandla ngiwente atilungiselele kubukana nemhlaba ! 
Kusekela kanye nekugadza kusetjentiswa kweMitsetfo yaMasipalati yeKulawula Timali kanye neTilinganiso teMphahla ; 
Ufanele kutsi abuye akhombise kuvisisa futsi abe nesipiliyoni sekwaba timali nekulawula lusebentisomali . 
Lomunye wemisebenti yekwengamela kulawulwa kwemnyango lomncane wetiphatsimandla waselwandle . 
Kutfutfwa kwetibi kukhuliswe etindzaweni lebetingaphakelwa ngumasipala esikhatsini lesengcile . 
Incwadzigezi 
Emazinga elusito laketfulwe ngephasi kufanele abonwe njengemazinga ebuncane bekugcina langasetjentiswa kutikimu letitfola imali yesive ngaphandle nangabe kunekubonelela lokugunyatwe ngalokucakako . 
Kusungula Luhlelo Lentfutfuko Lehlangene ngekwemibandzela yemtsetfosimiso kanye nekucinisekisa kuhlanganisa neLisu Lentfutfuko neLidolobhakati kanye nekusebenta kwetinhlangano . 
Noma ingabe bafaka ticelo tekuphumula letibanti leticondziswe kusidzingo sekulungisa yonkhe imitselela yebudlelwane bebulili -bunye kanye nekucitfwa kwemshado . 
Emathulusi ekuhlatiya : Tindlela letisetjentiselwa kusebenta nekuhumusha imininingwane ngesikhatsi seluhlolo . 
Indzawo kushiwo leyo tintfo letitsite temvelo , tenhlalomnotfo kanye netemasiko etindzawo . 
Kucinisekisa kutsi imiklamo iyalawulwa ngekuhambisana nekwakhiwa kwaloluhlelo netinhlelo tekulawula simondzawo netinhlelo tekusebentisa lemiklamo . 
Kulawula kahle bungoti kutawenta kwekutsi lomasipala acabangele futsi aphendvule kutinselele letikhona tekwetfulwa kwetinsita kanye nekwenta tincumo letivakalako ngaphansi kwetimo tekungabi nesiciniseko . 
Kubuyisela kweminyaka kulubalobalo lwemnyaka Kholwane kuye Kunhlaba kuniketwa kusebentisa Lihhovisi Lesigodzi kuleLitiko . 
Umtsengisi utawatisa umtsengi ngekumbhalela mayelana nabo bonkhe bosokontileka labancane labakulekontileka uma ngabe bebasengakashiwo kulebhidi . 
Ibhajethi leniketiwe yetitfutsi tesive yandzisiwe kuleminyaka lemibili leyengcile , kubonisa bumcoka bekutfutfukisa luhlelo lwetitfutsi tesive ngekhatsi eNshonalanga Kapa . 
Kusukela lamuhla kuye embili , nitawuhola imali yenu ngoba niyisebentele kamatima . 
Ngenca yekungabi nemvume , abakakulungeli kutsenga tjwala ngesikweledi . 
Umbiko wekutfutfukisa idizayini lokhulisa kabanti umcondvo lovunyiwe kute kuphotfulwe idizayini nendlela yekuchaza , lebekwe kudizayini yekutfutfukisa , futsi lecuketse tindleko neshejuli yephakheji yinye noma ngetulu . 
Umbiko wesitsatfu weSimo Sekuma Kwesimondzawo Semhlaba utfula tibonelo letehlukene tetinhlobo tenchubomgomo lengasetjentiswa njengesisekelo sesento lesihleliwe . 
Lelinye lihhovisi , ngoba kunekusilela kwebasebenti , kwamele ngibite lusito lweForamu Yekulungisa kutsi yenta ema-inthavuyu kanye nekuchaza inshokutsi Yemtsetfo Wekulungisa lomusha kubatsengi kanye nekukhishwa kwemasamanisi kuloludzaba . 
Isitfombe lesisifinyeto selisu lelizinga leliphakeme lengahle ngelitsemba ifake ligalelo eluhlelweni lwesikhatsi lesidze lwekwakha live lelitfutfuka ngekweliciniso . 
Emakhono lamahle ebudlelwano nalabanye , ekuhlela nekukhulumisana abalulekile . 
Nanome badlalindzima labanyenti labasha bangene emakethe yetinatfo letingasibo tjwala , labadlalindzima labakhulu basaloku bancintisana kulemboni . 
Kungenteka ngibeka ngemagama ami , kepha emaphuzu lamcoka alesifinyeto salemicondvo lebekiwe afake ekhatsi , ngekukhumbula kwami , kutsi : 
Loku kululata emavi lahlangene e-Afrika kutinkhulumiswano te-WTO , kantsi loku kufanele kulungiswe . 
Lokubi-ke , lesi akusiso sehlakalo lesitimele . 
Tinsayeya nguleto tindzawo letibuyisela emuva , kantsi labenta kwenteke nguleto tindzawo letichuba kusebenta kwamasipalati lokunemphumelelo . 
Labantfu labasebenta ngekhatsi kwalesikhungo , nomakunjalo , balulekile kakhulu ngoba beta nemakhono abo , lwati , tindlela tekusebenta kanye nemlandvo . 
Akukho kuhwebelana nalokunye lokutfolakalako lokufakwa njengekwekuvikela kumitfwalo yetimali . 
Kusita ekulawuleni lelitiko leradiyoloji . 
Kuvikeleka kwetenhlalo bekuvele kulinga njalo kulinganisa kwenela kwetenhlalo ngesabelo sekulingana semuntfu ngamunye ngekwaba imali lengenako kutisebenti . 
Tinhlelo tekuhamba kufanele kutsi tibukwe hhayi kuphela njengetindlela tekuhamba , kodvwa njengetincenye tekwakha indzawo . 
Ngekuchubekela embili Likomidi Lelulwimi lwaseNshonalanga Kapa linikwe ligunyakwenta emkhatsini walokunye , kugcugcutela ngemfutfo umtsetfomgomo webulwimibunyenti ; kanye nekugcugcutela ngemfutfo kutfutfukiswa kwetilwimi tendzabuko lebeticindzetelwe esikhatsini lesengcile . 
Kuchazwa kwenkampani lenenshisekelo yemmango kuyadidana futsi kuholela endzimeni lebanti kakhulu kunaleyo lesikholelwa kutsi iyadzingeka . 
Lenchubo ichubeke yasita lomasipala ngekubhala tivumelwano tekulandzelela kusebenta nekulandzelela indlela masipala wonkhe lasebenta ngayo . 
Loku kutasikhumbuta sonkhe kutsi sonkhe sinendzima lekumele siyidlale kulelisu lelibanti lekucedza bugebengu . 
Batativa baviwa futsi tinkhinga tabo titawubukwa ngelikhono . 
Umgomo : Kuniketa indlela yekuphatsa lephokophelele kwenta ncono tinsita tetitfutsi kanye netakhiwoncanti temigwaco ngendlela leyenta ncono intfutfuko yesimonhlalo semnotfo eSifundzeni seNyakatfo Nshonalanga futsi kucinisekise kuhamba lokuphephile emigwaceni yetfu . 
Butsakatsaka lobulimata ngemandla umgudvu wamalingena wamasipalati kungakhokhelwa kwetinsita . 
Lesehlakalo saphindze futsi sabikwa ngelucingo ku-AC yeKucondziswa kweSimilo . 
Ummangalelwa akazange abale noma ngubuphi bufakazi lobucinisekisiwe kusekela letinsolo , ngaphandle kwekuchaza kutsi ummangali akazange ngalokujwayelekile avume kutsi kuliciniso noma ngukuphi kuphikisana lokwentiwa nebaphatsi kusemtsetfweni . 
Sifanele kutsi sibentisane sonkhe kute kutsi kuncishiswe kufa kwebantfu emigwacweni ngebunyenti ngesikhatsi semaholidi nemigubho . 
Kutfunyelwe tincwadzi kubo bonkhe labakweletwako letichaza ngesimo sekuphuma nekungena kwetimali tabomasipala . 
Lesitfutsi singagcinwa khona lapho kusalindvwe imiphumela yanoma ngukuphi lokuchubekako ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku likucaphele kutsi lelitiko belitsatsa tinyatselo tekubukana netinkinga letimayelana netibonelelomali netinkhokhelo letendluliswako . 
Kugcina kunekusebentisana lokukahle nebetindzaba kutawuba netinzuzo . 
Sifiso semiphakatsi leminyenti sekutfutfukisa lusito lolusisekelo kwentela kubonelela kuchumanisa emakhaya kumele sibukwe uma kuhlelwa . 
Lokusimama kwanome nguluphi luhlelo lwasekhaya nome lwemmango lwekuphepha kwekudla lusime ekusekelweni kutekuhlala netepolitiki letizuzwe kulabatibandzakanyako bemmango . 
Tinhloso te-NWA nenchubomgomo nekusebentisa luhlelo loluhlobene nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika titawukhulunywa nebabambichaza labangibo lebaniketwe kahle emandla ngekwakha emakhono ngekwemitamo yekutfutfukisa . 
Konkhe kubhola , kungcingca , nekusika noma kugobeka kwemaphatsi kutawuphotfulwa kuphindze futsi kususwe tonkhe tinamatseli ngembi kwekutsi kuhucwe ngalenye insimbi . 
Letinye titfombo letikhula emantini aselwandle nasemantini lamasha tikhicita emakhemikhali langushevu etilwaneni , kufaka ekhatsi tinhlanti . 
Loluhlelo lusimamiswa ngesibonelelo lesinemibandzela . 
Loku kuntjintje simo salendzawo , kwayenta yavela kakhulu futsi kwehlisa kakhulu emandla ayo ekuheha lokubonakalako . 
Imvamisa , futsi , bafundzi lebebancishwe ematfuba esikhatsini lesengcile , ikakhulukati bafundzi baseAfrika , bayasolwa ngaletinkhinga kanye netimobucayi letikhona emakhampasini etfu . 
Kunakwa lokubalulekile ekutfutfukiseni letinkhomba kukukhombisa kubonga lamazinga , kuphelela nekuba liciniso kwedatha lesetjentiselwe kuncuma ngaletinkhomba . 
Kusebenta kwemtfombo wemalingena kucatsaniswa neliphakelotimali kuhle . 
Lesibhedlela lesisha sitawuphindza sinikete tindzawo letisilumbi naletilungiswe-kahle ekusekeleni kufundzisa kwalabangakabi neticu kutemisebenti yesayensi yetemphilo eYunivesithi yaseTranskei . 
Imitsetfosivivinyo yetesimondzawo njenge Mtsetfosivivinyo Webunjalo Bemoya kanye neMtsetfosivivinyo weKuhlalisana Kwetilwane Netitjalo itawubeka timfuno letengetiwe etinsiteni letikhishwa litiko , nakungaphasiswa lemitsetfosivivinyo ibe ngumtsetfo . 
Lenkhomba itsatsa lizinga lelilula lekugucugucuka lokukhona uma kunebungako lobungekho . 
Kuntjintjantjintja lokulindzelekile , kokubili kwesikhashana nekwendzawo , kudzingeka kutsi kulungiswe . 
Alikho likhansela lelingaba lilunga lelikomidi lekucwaninga . 
Yinye yalobungoti lobukhonjwe nguleLitiko ngulesamba lesikhulu sedatha lecokolelwako kwanyalo . 
Wahlangana na-Brooks nemtsengisi kuleyomphahla , lapho emadayimane ahlolwa khona , intsengo yekutsenga yakhokhwa ngemali bese wanikwa emadayimane . 
Letimali tisetjentiselwa kukhokhela imisebenti yato , tindleko tekulawula , kucecesha , kugcinwa kwetakhiwo , naletinye timphahla kanye nemisebenti . 
TeMafa aVelonkhe atikwati kutsi tingasebenta noma tikhombindlela titimele todvwana ; tincike endleleni leniketwa bancumimazinga , ikakhulu Ibhodi yeKugcinwa Kwemabhuku neteMafa aVelonkhe . 
Sikhwama sitfutfukise tinchubomgomo Tekulawula Luhlelo Lwekutsengisa kanye netinchubo letisetjentiswako kucondzisa nekusebentisa indlelakwenta yeMtsetfo Wekuphatsa Timali Temphakatsi kanye nemigomo yawo lephatselene netindlela tekutsenga kanye nekutsengwa kwemphahla kanye netinsita . 
Kwaba ngalesizatfu leso kutsi lendzawo ikhonjwe . 
Leyunithi ikhicite titfombe letisemtsetweni taMengameli , Sekela Mengameli nabo bonkhe boNdvuna naboSekela Ndvuna , netinkhulungwane letinyentana temakhophi emidvwebo asabalalisiwe . 
Munye webasebenti benkampani wacitsa tinyanga letintsatfu abhala imanyuwali lebanti yekusebenta kwemshini . 
Loku kwabese kuvimbela litfuba lekukhuluma ngalomklamo nebantfu labanyenti labanenshisakalo kanye nalabo labatsintsekile . 
Lokungenelela kutawugucula lokutfutfuka kwalomhlaba ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya ngekutsi tente kufinyeleleke etintfweni te-ICT . 
Loluhlelo luphindze futsi lutsintfwe kusitwa ngetimali tekwenta kancono timo tekusebenta . 
Bekabati kahle kakhulu bukhulu bekona kwakhe , kepha ngoba tifiso takhe betinemandla kwendlula lomyalo bekawephula , waphikelela wawephula . 
Imisebenti yemibuso yelitiko letemphilo yetifundza kuniketa nekulawula tinsita tetempilo letiphelele kutotonkhe tigaba tekunanakela . 
Linani lemabhizinisi emfuyo lisekele kukhulisa umkhicito kanye nemniningwane longetiwe lentsengo . 
Kucecesha Lasebaneticu esifundvweni selufuto lweluntfu lwetati tekwelapha kwanyalo kusengakabi yincenye yanoma ngukuphi bungcweti bekwelapha lokuhlelekile . 
Yinye yetindzawo letikhatsatanako kulemboni lesesivele sisetikwayo siyayilungisa yinkinga yekwephuta kwetinkhokhelo temkhakha wahulumende , lekumisa kabi bosokontileka labasacatfuta kanye nalabo lasevela batigijimela futsi loku akungabateki kutsi kunelifutse lelibi ekwetfulweni kwetintfo tekwakha . 
Mayelana naloku , lelitiko lifanele kutsi litfole indlela yekwesekela lenchubomgomo yekwesekela emathenda emabhizinisi lamancane , ngoba loku kuvamise kutsi kubangele lelitiko tindleko letenyukile . 
Tinsita letentiwe ncono tehlukene kusuka emigodzini leyetayelekile kodvwa levikelekile yelindle kuya emathoyilethi lalidvonsako lindle , futsi nekuhlanganiswa kwetelindle . 
Imiphumela yesibili yenteka esikhatsini lesidze futsi ingagucugucuka ngetindlela letinsombo . 
Letinhlobo tema-athomu tatiwa njengetincucu kantsi tibalwe kulelithebula lesikhatsi , loluhlelwe ngendlela lechaza ngemaphethini kumakhemikhali netintfo letiphatsekako , letatiwa ngekutsi ngulokusikhatsi . 
Nanome kunjalo , kube kwabakhona kudideka lokumayelana nekutsi ngutiphi timphahla tiwela ngaphasi kwetetimali nekutsi ngutiphi letingena ngephasi kwetivumelwane tekusebenta . 
Linyenti lemalunga eBhodi Yeticelosikhalo lakha linani lelidzingekako kunome ngabe ngumuphi umhlangano weBhodi Yeticelosikhalo . 
Sinikamongo sekucala sembiko wemsebenti lowentiwe sigaba semsebenti wetfulwa Kukomiti Yekuhlola Emabhuku , lesishlalo wayo Kungumphatsi Lomkhulu . 
Incenye yekwenta umsebenti wekwakha bantfu labanemphilo , emakhono lafanele futsi labasebentako ifaka ekhatsi kwemukela bantfu labaphila nekukhubateka . 
Kuvamise kutsi sicelo sifike kumbolekimali ngemuva kwaloko . 
Kutfola bantfu labafanele basayine nakutawuhanjwa nekutfola indzawo yekulala nekucela ngalendlela lekuhlelwe ngayo . 
Kwengeta , Likomidi leLitiko leKugadza kuLawula Umklamo lisunguliwe kubuka nekwenta simo sibe ngulesilungela kusebenta . 
Kuhambisana kumigomo kanye nemibandzela yeVIP yekuvikela . 
Kumisebenti yesive lebutsakatsaka nalengalimateka , bantfu lababosidlani basheshe bagwamandza lamatfuba kusebentisa kabi letikhala letingavisiseki kutizuzela . 
Kunganakwa ngalokwanele kuniketwe kulabangenelelako nekuhlela ngekwebulili ngekunakisisa esikhatsini lesidlulile . 
Kunaletinye tindzaba letinye letivela emiyalweni lesitako leyentiwe . 
Kunetigaba letintsatfu tabomasipala ngekweMtsetfosisekelo . 
Emalunga alekomidi akhetfwa Sikhwama seTemafa saseGauteng kanye namabhalane welikomidi futsi igcinwa ngekhatsi kuSikhwama seTemafa saseGauteng . 
Letinye tindzawo letidzinga kulawulwa ngekutfutfukiswa kwetimiso nguleti : 
Tinkampani tingaphindze futsi tigcile ekwetfuleni tinsita kunekukhatsateka ngemaseva kanye netinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini . 
Imisebenti : Chaza imisebenti lehambisana netindzima letiniketiwe . 
Sibe nenchubekelaphambili lehamba kancane ekufezekiseni luhlelo lwekuphatsa umklamo lolubuyeketiwe lalelitiko . 
Ibhodi yetetindlu kumele itsatfwe njengalengakhonjwa kulebhodi yesifundza yekutfutfukiswa kwetindlu lekukhulunywa ngayo . 
Lolofake ithenda kufanele lokungenani abe nelwati nemakhono ekucondziseni indlela lekahle kuluhlelo lolusha lwekulawula lwatiso kubaphatsi . 
Ngenca yemazinga langafanani etikolweni nasetifundzeni , ikhwalithi nemkhakha wemisebenti leyentiwa bothishela nayo iyehlukahlukana futsi ilawulwa ngetimo letingakabekwa ezingeni netimo letingakacini kunaluhlolo lwekuphela kwemnyaka lona ngekwalo . 
Sisebenti ebuphoyiseni sisisebenti sebantfu . 
Masipalati ufakile sandla futsi etinhlelweni tekuphakelwa kwetindlu Nematiko avelonkhe nesifundza Etekuhlaliswa Kweluntfu ngekuhamba kweminyaka . 
Lelitiko litawuniketa sakheko lesidzingekako kanye netidzingo talokucuketfwe kwemibiko lenjalo kubatfulitinsita labaniketwe tinkontileka . 
Ngetikhatsi tekwesweleka , kufanele tikhawulelwe njengobe kwentiwa kuletinye . 
Umsebenti wetemahlatsi atawusuka uye kuLitiko Letekulima , umsebenti weTemahlatsi Netinhlanti nekuhanjiswa kwendle utawusuka uye kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu . 
Lentfutfuko kundlela lekusetjentwe ngayo kufanele ibungatwe kungcikitsi yekwehluka kanye nenchubo lebanti yenchubo yemfundvo yaseGauteng . 
Emave lamanyenti agcogce luhla lwekubhalisa imikhicito lekabona ifanelekile kuba ngema-GI futsi ayikhangisa ngekutsengisa ngemphumelelo . 
Ayikho imibhalo lebhaliwe yalelibanga , silinganiso nekusatjalaliswa kwetinsita letesekele emmangweni letesekelwa nguhulumende eveni . 
Letididiyelo tabo titsandvwa kakhulu batsengi labadzala . 
Sicela unake : Luhlu lolunemniningwane lwemitsetfosivivinyo yekungena yalokuvela emaveni angaphandle kumele lufakwe kulesicelo . 
Akunatimvume tekungenisa imphahla letitawuniketwa ngumkhandlu . 
Kufanele ikhombe leto tindzawo lapho kudzingeka intfutfuko futsi kufanele yente tincomo letiliciniso kutsi ngutiphi tinyatselo letitawutsatfwa kucinisekisa kutsi ingucuko ihlala ikhona njalo . 
Umsebenti weTheknoloji yeLwatiso neKuchumana ( i-ICT ) ekutfutfukiseni nasekukhuliseni umnotfo wemmango ( i-LED ) kulesifundza : 
Letimali tibalwa ngekwetintsengo tetimphahla letifanele tanyalo kanye nemali yemsebenti weyunithi . 
Emave langemalunga aletigodzi ashaya umtsetfo ngendlela lefanele . 
Letindzawo leti kungunyalo tinetimphawu tekwehla lokukhulu kwe-oksijini . 
Ngaphasi kwalohulumende waphambilini umsebenti wekuphakela kwemaBhodi Emanti beyingafaki ekhatsi tigodzi tasetabelweni . 
Lenhlangano lena inemandla lamakhulu ekusita bantfu bakhe imphahla lenemali futsi bakhe umcebo , hhayi wabo kuphela nemiti yabo , kepha futsi kwentela kukhulisa ibhizinisi nemitfombolusito yemphakatsi futsi ekugcineni neyeSifundza kanye nalelive . 
Kuphikelela kunsita yelwelaphotilwane lwesifundza lolwetsembekile , ligumbilucwaningo lolusemtsetfweni , futsi netindlela letifananako nemazinga futsi netimfuno tavelonkhe kubaluleke kakhulu kwenta luhwebo . 
Incenye yemsebenti wami kusungula futsi nginakekele sitfombe sekusebenta kwalelitiko , nginikete kuphatsa lokuphelele kwemarekhodi emsebenti kanye nekukhutsata kusebenta lokuhle kakhulu kulenhlangano . 
Siyabonga kakhulu kutsi nite ngebunyenti benu kulolusuku lolubaluleke kangaka lwekutalwa lwemashumi lamabili nakunye lwenkhululeko yetfu nentsandvo yelinyenti . 
Labahamba bangangenela ngaphandle kwekutsi bangetelwe sikhatsi . 
I-HIV iyimbewu yesifo lencane nome lephilako , lebitwa ngeligciwane , lekutseleleka ngalo bantfu . 
Nangabe lokhipha ithenda afisa kungenisa lokunye kunikwa kwethenda , lokungisona silinganganiso kuphela lesivumelekile sekuntjintja kunikwa kwethenda ngaleyo ndlela kutsi kufanele kukhombise kwenetisa tilinganisozinga temcashi , leyo mininingwane yako ingatfolakala ku-ejenti yemcashi . 
Kwesibili , waphikisa , kutsi ticolelo letingapheli atihambelani nenhloso lemcoka yaloMtsetfo , letilawula imboni yetekuphepha , ngoba Siphatsimandla besitophelelwa ngemandla ekulawula umniketitinsita tetekuphepha uma sicolelo siniketiwe . 
Lomkhakhamncane wetekulima ulungisa sidzingo sebantfu lesisisekelo sekudla . 
Lokukhula kwensalelamuva mayelana nekunakekela umgwaco kanye nekuwuvuselela kuletsa insayeya lenkhulu kulelitko . 
Lilungelo lembhali lalombiko libekwe Etikweni Letindlu , futsi ayikho incenye lengakhicitwa kabusha ngalokuphelele noma ngencenye ngaphandle kwekuvuma litiko njengemtfombo wedatha wekucala . 
Lwatiso lolunjalo lubalulekile ekulekeleleni ngemali , kuhlela kanye netento tekucondzisa nekulungisa kuze kutfolakale imiphumela lencono . 
Imibono yebantfu labasha kutsi baphendvula batsini ngalokuphatselene netjwala , lugwayi nekusetjentiswa kwaletinye tidzakamiva . 
Kufinyelela nekutfola lwatiso ngekwekutijabulisa kutekuvakasha lokuhehako akusikunyenti , kantsi letindzawo letisemadolobheni kufanele tisite njengemasango etekuvakasha netindzawo telwatiso . 
Lemibhalo lena iyincenye yekugcina yeluhlelo kulomhlangano lona ikakhulukati . 
Imbadalo angeke ingene uma i-CFC itfola imbadalo kumacembu langakahlobani futsi i-CFC ikhicitwe , itfutfukiswe kakhulu noma yenta kube ncono kubonakala kwemphahla letsintsekako . 
Njengobe batsi : " Nangabe luhambo luba matima , bumatima buyachubeka . " 
Ekwakhiweni kwemnotfo nekwakha imisebenti , licembu lelibusako likhutsata indlela lenenchubekelaphambili yekusetjentiswa kwemali lokubangwa kutsenga imphahla lekucondzanisiwe kanye netinsita tenhlalo ngekusebentisa emabhajethi esifundza nawendzawo , kusetjentiswa tindlela tekwakha letifuna emandla lamanyenti . 
Bonkhe bantfu lababekwe licala labalahlwe licala futsi labalindze kukhishwa kwesigwebo . 
Letahluko tesifundza tilandzela lizinga lelitsite kute kutsi bafundzi labasebdzaweni tsite yenshisekelo bangatfola lolwatiso lolubalulekile kubo . 
Kuze kuzuzwe lokuvisisa kubalulekile kucabanga tidzingo ngekwemacembu ebasebentisi ngalinye . 
Ngenca yekungalingani lokuhlukene lokwakhelwa ngekhatsi kwenchubo yetemfundvo Lephakeme , loluhlaka lolu lwenchubomgomo luyakubuka lokutsi letinye tetikhungo letabekwa ebubini ngekwemlandvo atikakukhoni kusungula lobudlelwane lobuhlongotiwe bemave emhlaba futsi , ngako-ke , awazuzi kuwo kakhulu njengoba bekufanele . 
Umbiko Weluphenyo uchaza bukhulu sebubonkhe balokungahle kube nemtselela kusimondzawo nakuletinye tindlela umklamo longenteka ngato nekutsi loku kutsetfwe kuphi . 
Intsela yentsengo i-VAT igcogcwa ngelizinga linye , lelingetulu kwaziro , iluhlobo lwekusebentisa umkhicito futsi ivumela kubhadalwa masinyane imali yentsela kumphahla yekucala umsebenti netiphelelisimkhicito . 
Ikakhulu , umsebenti wephaneli yemave emhlaba ukhombisa kutsi imikhicto letsengiselwa emave emhlaba , ikakhulu imikhicito lekhicitiwe , isakhinyabetwa tintsengo letinkhulu temagalelo amasinyane nemikhicito lekhicita leminye imikhicito . 
LeNshonalanga Kapa ikhicita emagelebisi lamanyenti , lafaka ekhatsi emagelebisi ekudliwa nemagelebisi ekuphisa liwayini , emkhatsini walokunye . 
Tingucuko : Tinsita tekucinisekisa takha tiphakamiso tivamise kuhlala tiniketa luhlelo loluchubekako lolusisekelo lwetinsita letichaziwe . 
Tindlela letinyenti tebuhlanganyeli setibe nguletibalulekile : ekwetfulweni kwetinsita , buhlanganyeli kumkhakha wesive kanye nemkhakha wangasese sebumcoka kwengca kucala , kube tinhlangano temmango kanye nalabanye badlala indzima lemcoka ekukhutsateni kubusa lokuhle . 
Ngetindlela letinyenti , kulisango leliya e-Afrika kubacwaningi lababuya kulamanye emave . 
Indlela yekukhulisa kuphila kahle eNshonalanga Kapa kususelwa kuloluhlaka lolutfutfukiswe yiKhomishane ye-WHO kutinkhomba temiphakatsi . 
Labanye labamenyiwe tinkampani letifuna kuheha batjali bemali ngco kanye nebanikati bemaphrojekthi noma emamenenja lafuna kusebentisana ngekubambisana kulemikhakha lelandzelako : Temitsi , i-ICT , Temandla , Tekukhicita kanye Nesakhiwonchanti . 
Tinhlelo letichubekako tekutfutfukisa basebenti kanye nekucecesha ekutfutfukiseni kanye nasekugcineni emakhono ekulawula tetimali ladzingekako kanye nebucwepheshe . 
Litiko leteMphilo lisungule likhadi letemphilo lekukhicita lalabasikati kutfutfukisa kunakekela lokuchubekako kanye nekukhutsata tindlela tekuphila letinemphilo talabadvuna kanye nalabasikati . 
Emazinga lasetulu etikwelede avimbela inchubekelaphambili emaveni lamanyenti . 
Akuvakali kutsi kungani imali yakhe matfupha yemtselo hulumende wendzawo ibaliwe , kepha hhayi imali yemtselo yabo bohulumende betifundza matfupha . 
Kutfutfuka lokusimeme angeke kube yimphumelelo ngaphandle kwekutsi tinkinga netintfo kubukwe ngendlela yekubambisana nalemikhakhaminyenti . 
Imfucuta lengavuseleleki yetimboni ilahlwa etindzaweni tekulahla imfucuta kanye nemfucuta yasekhaya leyetayelekile . 
Linani letikhangiso temisakato nemidlalo yemoya lekhicitiwe ngemnyaka . 
Loku kwekugcina kubona kutseleleka lokukhulu lokubuya ngekhatsi eminceleni , nangaphandle kweNingizimu Afrika . 
Emanani ekugucula imfucuta enyukile ( nanome hhayi kangako ) eNetherlands kusukela kwafezekiswa letinhlelo nati tekugucula imfucuta . 
Siphindze simncedze ekugcineni umhlabatsi uhlangene , kantsi silusito kancane ekucedzeni kubutsa kwetitfombo . 
Kusekela lihhovisi lemcondzisi ngekulawula lwabiwomali . 
" likhasi lasekhaya " linemcondvo lobekwe Kumtsetfo Wetekuchumana Ngekwe-Elekhthronikhi Nemtsetfo Wekwenta Njengekwesivumelwano ; 
Lomasipala utibophelele mayelana netinchubomgomo takhe kutsenga imphahla yesimo sebuhle lesincono kakhulu kanye netinsita kwentela lomkhandlu abe futsi esekela emabhizinisi lamancane , kutfutfukisa umnotfo wendzawo kanye nebatfulitinsita labebancishwe ematfuba phambilini . 
Lokwentiwa kwetivumelwano tekuboleka nekuniketwa kweticinisekiso kulandzela indlela lesebaleni . 
Kugcina emarekhodi lacuketse konkhe , kufinyelela kumarekhodi etemitsi , kundluliselwa kwelwatiso lwetemitsi ngelikhono emkhatsini webochwepheshe lebabanakekeli betemphilo nekuphakela ngalokufanelekile kwebasebenti labanemakhono lasemcoka kutsi kucinisekise kutsi tigulane titfola kuchubeka kwekunakekelwa . 
Kwekucala , kusolwa , labasayinile labachube sento egameni laso bebangakagunyatwa kwenta njalo . 
Likhansela Leliwadi lichumane naSomlomo sikhatsi nesikhatsi . 
Kukholweka kutsi lelisiko lelisha litawenta basebenti bative banesisindvo futsi litawenta ncono similo sebasebenti . 
Tindledlana letibanti ngalokwenele kuvumela tihlalomasondvo . 
Kucocisana netinhlangano letimcoka kutocazululwa letinkhinga kutofika esivumelwaneni atinatitselo . 
Lusito lwe-IT lwaniketwa ngumlingani we-PPP kulesikhatsi sekontileka . 
Tiphindzaphindzi letilinganisiwe esikweletini kanye nesikhala semkhicito kusondzelene kulabo labanesilinganiso sephaneli , lesilawula letinye tincumi letingaba khona kunsalela yemali yahulumende . 
U-aphulode emafayela lane-software noma ngukuphi lokunye lokuvikelwa ngumtsetfo yimitsetfo yebuciko bengcondvo ( noma ngekwemalungelo elingasese nekubeka tintfo ebaleni ) ngaphandle uma ngabe lamalungelo ngewakho noma uyawalawula noma utitfole tonkhe timvume letivalo . 
Ngalokuphatselene nekucitfwa ancane kwemali kulemiklamo yekwakha ledzinga imali nekulungiswa kwemali , letento letilandzelako tikunchubo yekucala kusebenta : 
Wafakaza watsi De Villiers bekavuma kusayina nanoma ngumaphi emadokhumenti kute azuze umgomo wakhe . 
Sikhonile kuvikela tehlakalo tekubamba inkunzi letisihlanu futsi singasho , ngaloko ke , ngekutetsemba kutsi sesente umsebenti lomatima kakhulu walokudzingekako kuncoba indlelakwenta yalobugebengu . 
Tinkampani kufanele tichaze kancane lwati letinalo ngalendlela tibuye tiyifake kulesikejuli lesi . 
Kutimbandzakanya lokungenamdlandla kwebatsengi njengalabatfola tindlu etindzabeni letiphatselene nekutfutfukiswa kwetindlu . 
Imitselela yekuvimbela ingoti itfolakele njengentfo lebanga kukhatsateka kulesigaba sekuhlola . 
Uma ngabe Kunjalo , ingabe imvume yemcashi yatfolwa ? 
Ngako , uma ngabe tinsila temanti langcolile tihlanganiswa ngalokufanako nalamanti lakutimphophoma , lokuhlanganiswa kutawulingana nalamanti lalapho . 
Lesikhundla lesingenhla siyakhangiswa futsi . 
Lelinye ligcatsi kufakwa ekhatsi kwemasu ebhizinisi kulitiko ngalinye futsi kutawakha sisekelo lekusebenta kwenhlangano kanye nekulawulwa kusebenta kwemuntfu ngamunye . 
LoSokontileka utawuphindze futsi abe nesibopho sekulungisa nanoma ngumuphi umsebenti lomoshekile ngesikhatsi uvulwa . 
Lokwendlulisa Tisetjentiswa teKuhlanteka kuyincenye yemkhankhaso wetekuhlanteka lowentiwa litiko kucaphelisa nekufundzisa bantfu ngekutsi tifo letivamile tingagwemeka kanjani ngekugeza tandla nangetinsita tekuhlanteka lokukahle . 
LoSokontileka utawubeka aphindze futsi agcine imithoyi lekahle esayithini . 
Lapho khona tingucuko telibanga lemsebenti tiboniwe , tento tingafaka ekhatsi kuhlola ngendlela yekucatsanisa simo sekuba kahle kwemsebenti lesewentiwe . 
Luhlaka kanye nemjikeleto wemklamo kwekubuyeketwa kwemiklamo kusekela uMtsetfo weKulawula Timphahla leTingahambi taHulumende ngekusita ematiko ngelwatiso loludzingekako ekwenteni luhlelo lekulawula timphahla ekutfoleni kanye nasekuphatseni timphahla letingahambi . 
Bothishela batfukutsela kakhulu mayelana nekutsi lomsebenti usetjentiswe njengendzabamlonyeni yetepolitiki ngubosopolitiki labangakatsembeki . 
Lokutfolakele lokuholela kumbono lohambisana kakhulu netindzaba tetimali kanye nekuswelakala kwetilawuli tangekhatsi letifanele . 
Ngitiphi tisombululo longatincoma kuletinkinga letingenhla ? 
Kulesigaba , bafundzi banikwa sivusamfutfo saleminye imisebenti yelulwimi njengekubhala nekukhuluma . 
Nanoma kunjalo , lizinga lekwandza alikatiwa . 
Labenta umbukiso kumele batibophelele ku : Buyisela lemphahla leyiswe phesheya kwesikhashana . 
Lodokotela wematinyo angaba wekucala kunaka letinkhomba letibonisako ngasikhatsi sekuhlola kwemlomo . 
Nangabe emarekhodi akhicitwe kusimondzawo lesingakalawulwa ngalokufanele , kungaholela ekulimaleni kwemarekhodi lokungekho emtsetfweni . 
Ngenca yelinani lelikhulu leticelo lesititfolile , angeke sikwatise ngekufika kweticelo . 
Tinkhomba tekusebenta kanye netindlela letitawucinisekisa kwetfula tiyincenye yalelisu . 
Kuba khona kwalebhizinisi kusidzingo . 
Nanoma kunjalo , ngenca yetimo leyasungulwa ngato , lenhlangano ititfole inake kakhulu tindzaba tepolitiki , ikakhulukati i-ajenda yekucedza kutfunjwa . 
Lona ngumtamo lomusha kantsi ngaloko ayikho idatha yekucala kuloku . 
Letinkhomba letilandzelako tetimali tibuka tilinganiso tesikhatsi lesisemkhatsini uma kucatsaniswa nekusebenta lokwandvulele . 
Letikhungo leti kumele tigcugcutelwe kutsi tinikete titjudeni taseNingizimu Afrika nemalunga ebasebenti betikhungo temfundvo lephakeme ngelwati , emakhono kanye nesimo sekubuka tintfo , kufaka emakhono emasiko lahlanganisile ladzingeka kutsi abe neligalelo kutfutfukisa inhlalomnotfo kanye nemphilonhle . 
Lesifundvo besingakentelwa kutsi sibe sibuyeketo lesiphelele semiklamo yekuhlela kulawulwa kwemfucuta kuvelonkhe kanye nakulamanye emave , kodvwa besifuna kuniketa sisekelo setingcoco lesinenombolo lenkhulu yeluhlu lwebantfu labatsintsekako . 
Letimali tindluliselwa kulencenye yesibonelelo sekuhlomulisa kuniketa tifundza letisisa ngalokwanele etintfweni telwatiso lwekulawulwa kwemgwaco . 
Ngenca yekungafani kwetincumo tekusetjentiswa kwemhlaba wasekhaya , intfo leyinseyeya lenkhulu ekusebentiseni lombono wemzila kutawuba kuchumanisa wonkhe futsi ngekhatsi kwahulumende kute kuliwe naletihibe . 
Kwemukela loko kungeniswa kwetimphepha tethenda letuingenisiwe kumcashi tingahociswa nome esikhundleni sato kunikwe i-ejenti yemcashi satiso lesibhaliwe ngembi kwesikhatsi sekuvalwa kwemathenda . 
Loku kutabagcugcutela kutsasa umsebenti wabo wesikolwa ngekubaluleka . 
Kuniketa indlela yekungena ekubeni ngulabafaka ligalelo kulemboni nekusita bosomaciko kuhamba ngekwemnotfo kusuka endzaweni yekwenta lesisekelo babe ngulabafaka ligalelo kulomkhakha we-GDP yeLitheku leNelson Mandela . 
Loku kutseleleka kwabo nge-HIV akuletsi bungoti lobukhulu kulabanye etikoleni noma etikhungweni ingce nje nangabe kunaka lokufanelekile kulandzelwa , akunasizatfu sekwalela bothishela nebafundzi emalungelo lafana newalabanye . 
Kunekuva shengatsi Umtsetfosisekelo kanye neLuhla Lwemalungelo eluntfu kusengakabi nemtselela etimphilweni tamalanga onkhe tebantfu labaphila kulemiphakatsi lena . 
Kugcwala kwe-amoniya emantini kuya ngekulingana emkhatsini kwelizinga lekukhicitwa , lizinga lekuntjintjiselana ngemanti ne-oksideshini leyentiwa misebenti yemabhakthriya . 
Lelitiko lehlukaniswe ngemagatja layimfica kwentela kwetfulwa kwetinsita ngemphumelelo kanye nekulunganisa lokuncono . 
Bekukhutsata kwati kwekutsi , kuleminyaka lendlulile lesifundza besibhalisa kukhula kwemnotfo ngalokusimeme nekundlondlobala . 
Kugadza nekucubungula kanye nekuvela nekuvuleka kuyahambisana . 
Kutfutfukisa nekugcina basebenti labanemakhono kute kuphakelwe letinsita letidzingekako kutemphilo . 
Loku kufanele kukhulise linani lemklamo wesakhiwo , ngaleyondlela kukhulise ematfuba ekusebenta . 
Temisebenti Yekusekela LeThekhnikhali tisungula , tigcine tibuye tilungise emakhono lathekhnikhali lakhulisiwe newekusekela temalungiselelo lanelichinga ekuniketeni kusekela kumacembu enchubo kanye nekulawula emayunithi emsebenti wasemoyeni . 
Ngikhulume ngetinhlelo letitsite letinyenti nemisebenti yahulumende lefaka sandla ekukhuleni kwetfu nasetinjongweni tentfutfuko tenhlalo . 
Loku kwabanga tinsayeya njengaloku bekunetihibe temandla ekwenta umsebenti ehhovisi letfu leMcondzisi . 
Kuvikelwa kwawo ekunciphiseni kanye nekwehliswa kwesitfunti kubaluleka kakhulu . 
Lelive liphindze futsi lasebentisa lelitfuba lelivetwe ngule-AGM kubamba imihlangano yemacembu lamabili nemave lamanyentana lekanenshisekelo lefanako yekulwisana nebugebengu lobuhlelekile kanye netento teludlame nekwesabisa . 
Loku kufaka ekhatsi kufuna imvume yesishayamtsetfo nekutsatfwa kwevoti yelwabiwomali lwelitiko . 
Lomtsetfosivivinyo uniketa kutsi ndvuna kutsi atibophelele noma ente lucwaningo . 
Kunenkinga lenkhulu ngetitfutsi letihamba emkhatsini kwemadolobha tekufinyelela imfundvo kanye netikhungo tekwelapha endzaweni yasePrince Albert nasemadolobheni lamancane . 
Letinkhombandlela letivunyiwe kanye nekwabiwa kwemphahla lenguyonayona yalomnyakatimali lobuyeketwako . 
Kufanele kucace kuletigaba taloMtsetfo kwekutsi konkhe kuniketwa kwemasheya ebantfwini kufanele kuhambisane incwadzi lebhalisiwe . 
Liphuzu lelisisekelo lekuchaza lebebatsembele kulo bekungulokuchazwa kwebulukhuni bekutfola lirekhodi kulenkhapani leyaniketwa umbhalo . 
Umtsetfo uvumela kutfunywa kwemisebenti lecondzene nekuphatfwa kwemitfombolusito yemanti yiCMA Nendvuna . 
Bekunemsebenti wekutsi umshushisi ale nebheyili etimeni lapho khona kwadlwengulwa make wabuye walinyatwa kabuhlungu . 
Iyunithi ihlanganise imiklamo yekucwaninga yangekhatsi kuhambisana netindzawo letinakisisiwe teMcwaningi mabhuku-Jikelele kute kusitwe ematiko kulungela kucwaningwa kanye nekuba nemibiko yekucwaningwa lemihle . 
Kwehlukahlukana ngekwendzawo kubangwa yinkhululeko yekwenta kanye nekusebentisa ngekuphindzaphindza luhlatiyo lwemicondvo lemisha yebatsatsi betincumo labanengi kanye nalabadlala indzima ekuhlangabetaneni netidzingo tabo letitsite , kanye netidzingo talabanye bantfu . 
Ngumunye umshini we-othoklevu utawuba nencola yekulayisha nesitja sekumumatsa sangekhatsi . 
Sakhiwonchanti nemisebenti yekuphakelwa kwetinsita kudzinga luchumano lolusebentako kwenta ncono kweneliseka , kusebenta kanye nekutfutfuka lokuhlangene . 
Emandla lamakhulu angatfolwa ngebunikati bemasheya , umtsetfo noma sivumelwano . 
Silinganiso kusho kwehlulela macondzana nebudlelwane lobufanana nebungako , libanga nekuphakama . 
Umkhawulo wemali letfolakele ebhizinisini utawungetwa lomnyaka nesakhiwo selizinga lentsela lekhula uma kukhula imali letselako likhula sitawubuyeketwa lomnyaka . 
Umuntfu lonikwa inkontileka lehambelana nemkhakha loncunyiwe , akakavunyelwa kutsi ente lenye inkontileka ngephasi kwakhe ngendlela yekutsi umkhicito wendzawo nalokucuketfwe nelizinga layo yonkhe inkontileka incishiswe ibe ngephasi kwemkhawulo lobekiwe . 
Kuticalela kungagabanca nekusungulwa kweluhlelo loluvumela lolusebentisako akhulume nangcondvomshini ngaloko ke kube sisusa seluntjintjo kuloluhlelo . 
Leyunithi ibuye yaphendvula kumibuto leminyenti levela ebantfwini ngetindzaba letinyenti letihambisana nemsebenti welitiko . 
Kucinisekisa kusebentana nemfucuta yalokuphilako ngendlela yemvelo ; 
Kwehla kwemanti kungenteka kuphela uma ngabe emakhekhaba emhlabatsi akhona kumunya ngalokwenele , kepha sivinini sekwehla kwemanti sifanele kutsi sivumele sikhatsi lesenele sekuwagcina . 
Kukhishwa ngekwemlandvo kutindlela tekukhicita kwe bantfu labanyenti labamnyama kusho kutsi linye lalamatfuba lambalwa ekubutsela ahlobane nembuso kwatsi nembuso wahlobana nebhizinisi . 
Kwesitsatfu , lolofake sicelo akakabeki noma tiphi tisusa ngalokweyama kwakhe ekutseni ucwaswe ngalokungalingani ngekuhambisana neMtsetfo Wekucashwa Ngekulingana . 
Letimojikelele tisebenta kubo bonkhe babhidi , emakontileka nema-oda kufaka ekhatsi emabhidi ekusebenta newetinsita tebungcweti , tintsengiso , kucasha , kucashisa kanye nekunikwa nekutfola emalungelo , kepha akufaki ekhatsi imphahla lengahambi , ngaphandle uma ngabe kukhonjisiwe kumadokhumenti ekubhida . 
Kwesekela Ematiko kuMazinga Emali Lengukheshi neManywali yeKugcinwa kweMabhuku lesandza kukhishwa kuchuba ingucuko yekugcina kute kutsi kufezekiswe ngalokuphelele kukhula kwekugcinwa kwemabhuku . 
Angitsatse lelitfuba ngihalalise bonkhe labatfole ticu futsi nginifisele lokuhle kodvwa etintfweni tenu lenitatenta esikhatsini lesitako . 
Sikanye nabomasipala besigodzi neteMafa teSifundza sitinikele ekusebenteni ngekutikhandla kute kutsi sisigucule lesimo . 
Kunaloko , imali yekusetjentiswa kwemphahla beyinikwa Brooks . 
Kucinisekisa kutsi baphatsi bayangenelela futsi emathenda bayawalandzelela nemakhotheshini emphahla netinsita . 
Labatsintsekako , emalunga ebhodi yashwele netisebenti bahlanganise tinhloko emalanga lamabili ngenyanga yeNyoni kubuka lokubi nalokuhle kweluhlelo lwashwele kulelive ngekufuna kutfola tisombululo letisimeme kutinselele tabo . 
Hlanyela lenhlavu ijule ngekwetincomo tekuhlanyela . 
Loku kukulengela engotini lokumcoka kakhulu njengobe kubikwe yi-Symantec . 
Lokwehlukanisa lokungentasi kwetfula bantfu labasebentako ngekwemsebenti endzaweni yamasipala wasePrince Albert . 
Emathikithi lamanyenti ekubongwa antjintjelwa umdlalo lebewuhlelelwe kabusha . 
Mhlawumbe , njengobe sibungata imphilo nesikhatsi salaba labatsintse timphilo tetfu ngandlela tsite , kufanele sibuke kutsi sikwenta njani kutsi sifake letintfo nemicondvo yaloku bebaphilela kona naloku lebafela kona kutsi kuphile kitsi . 
Umphumela wekusalela emuva kwesilinganiso sekutsengiselana timali takulamanye emave kutindleko temathulusi , nemishini lekhetsekile , kanye nesilinganisojikelele sekwenyuka nekwehla kwemnotfo ; 
Lophetse imagazini kumele amukele ngekwakha tichumane letiletsiwe bese uyakurekhoda lokuletfwa ngaleso sikhatsi . 
Kwehla kwelizinga lekuhlanganyela kwetisebenti kukhuphula lizinga lekutsi bantfu bancike kutibonelelo tahulumende , ngaleyo ndlela-ke hulumende uncisheka litfuba lekutjala imali kakhulu emnotfweni walelive . 
Loku mhlawumbe kwaba ngumphumela wenhlanganisela yekusisa kwangaphandle futsi nelizinga leliphasi lekonga leNingizimu Afrika . 
Uma ume ngembi kwesibuko , ubuka noma ngabe ngutiphi tingucuko endleleni lobukeka ngayo ubuye uve emabele akho , njengekuba nesigadla , umehluko webukhulu noma kuchecha kwengono . 
Imibiko kanye netitatimende letibekwe lapha ngentasi takha titatimende tetetimali temnyaka letetfulwe eBhodini . 
Ngekuba sisombululo lesikhulu , emanti avamise kukhombisa kwakheka lokucakile njengencenye yemanti langcolile . 
Kodvwa , ngesikhatsi lesisemkhatsini , kuhlola ngekwesigaba sesidzingo sekuboleka kutawudzingeka . 
Loku kubonakale njengenkinga lenkhulu , nalehlale yenteka etindzaweni tasemakhaya , yachubeka nekubambelela lenchubo . 
Kunaletinye tinhlangano temtsetfo letinemabhodi ato ekulawula , letinemphahla yato futsi kudzingeka kutsi tititfolele timali . 
Kufinyelela tinsita letikubhlokhi lesemkhatsini kuhlala njalo kutfolakala kuyinkinga ngoba banikati bayabalela basebenti bemkhandlu kutsi bakwati kufinyelela ngenca yekutsi emini banikati basuke basemisebentini . 
Kukhona kuncuma ngaphansi kwencindzetelo nekusombulula tinkinga . 
Lokubaluleke kakhulu sikhatsi sekucashiswa , kuhlunga kwendzawo yekucashisa kanye neluhlaka lwekubhadalwa kwemaklemu . 
Niketa tinsita letisezingeni lelisetulu tebuhlengikati , phatsa tisebenti tekwelapha emitfolamphilo . 
Imitamo yekukhulisa kufinyelela ku-inthanethi lenesivinini lesikhulu kulabahola kancane emakhaya kubambelelekile . 
Tivimbelikusha letimigca titawufakwa netibhelekeca ngekuhambisana nalelibhandela . 
Kufezekiswa kwe-BRT kukhombise kuba nebumatima kakhulu , lokungahle kungobe kufaka ekhatsi imboni yemathekisi njengobe kubukelelwe . 
Kuswelakala kwenchubomgomo yavelonkhe : Uma ubuka lokuhlukana kwetikhungo takudzala akukakhonakali kutfutfukisa inchubomgomo yekutfutfwa kwendle velonkhe . 
Hulumende ubonakala anake kakhulu tindlela " tekukhomuza-kanye-nekulawula " lokubonakala kunenzuzo lencane kumboni . 
Batali labangakhoni kubhadala , noma labangakhona kubhadala linani lelincane , batawukhululwa ekubhadaleni imali noma bancishiselwe imali . 
Futsi , letindlelakwenta kanyenti tiyehluleka kutsatsa kulandzisa kwebaphakeli labatfole tinzuzo ngekungakhetsi nekunaka ngekukhetsa labatfolako lapho . 
Kunetinhlangotsi letimbili letibekwe tacaca letibekwa liso uma kubukwa umsebenti lekumele wentiwe kumklamo : 
Inkhohlakalo ilimata kakhulu labaphuyile ibuye ilimate likhono lahulumende lekwetfula tinsita eveni lonkhe . 
Kuhlonipha kubalulekile ekwakheni inhlangano lebumbene . 
Lesehlakalo sikakhulu emacenjini lanemnotfo netenhlalo letiphansi . 
Malunga Lahloniphekile aLendlu atawuletsa tingucuko kuletinshisekelo talabantfu labakhona . 
Tingucuko kutindleko Tekwentancono Timo Tekusebenta . 
Siyabonga kutsi indlu yetfu yekuhlanganela iyapendwa namuhla futsi emalunga etfu lamanengi atfole tingubo . 
Phenya ematfuba emayini i-Gras Valley Tin . 
Loku kufaka ekhatsi kwentiwa kube sesimeni lesifanele mbamba kanye nekuceceshwa kwemakhono kute kwentiwe bazuzi kutsi bakhone kutfola imisebenti emakethe yetisebenti levulekile . 
Kungenelela lokuhlosiwe kudzingeka ikakhulukati kulamazinga lapho khona labantfu sebacale kuya emacansini futsi sebayabeleka . 
Ekuncumeni kuhanjiswa kahle kwalokucoshwa , kuphenya kwekucala lokudzingwa kwentiwa boKhomishane kuphenya kwangemphela lokuphatselene nekutsi kungatiphatsi kahle kubekhona nome cha . 
Mayelana netinhloso tekucatsanisa lekhodi yemnotfo lensha ikhonjiswe ngephasi kwalelithebuli . 
Kodvwa ligunya lekumelela licedza kungakhoni kwemuntfu lonikete leligunya . 
Hlanganisa imisebenti kanye nenchubo letihambisana nemisebenti yekulawula i-akhawuntingi . 
Ngitsi , imicondvo yekucala yebucotfo idzinga kunakwa lokutsite kwemtselela wekudla kumalungelo emlingani longenacala esimeni saNkst. Brooks . 
Iyunithi icinisekise emandla lanele ekuphendvula lokuvelako lokubalulekile nalokuyingoti ngekusebentisa tikhatsi letihleliwe kumtsetfo wemabhizinisi nebudlelwano bahulumende nalabatimele . 
Indvuna yeTemfundvo itsetse sinyatselo lesimatima sekutsatsa imfundvo lephakeme njengemphahla yekutsengisa . 
Uma ngabe inkantolo iyenetiseka kutsi ummangali utawuhlangabetana nebulukhuni lobungafanele uma ngabe lesicelo akubukwana naso masinyane . 
Tebuciko nemasiko taseNingizimu Afrika tehlukahlukene njengaloku umuntfu angakulindzela loko kulesive lesehlukahlukene kangaka . 
Incenye lemcoka yenchubo nome nguyiphi yemfundvo itawufaka ekhatsi kufunisisa lokucacako kwekutsi kushoni ngekwemali kutsatsa tibopho temali lebolekwako . 
Labo labaniketwe shwele kufanele bacashelwe . 
Lokufanako kumele kushiwo ngemaphoyisa labekaniketwe kusita lekhomishini . 
LoLuphenyo luhlose kwakha indlela yalabafaka sandla labahlukahlukene kutsi bavisisane ngekwabo . 
Ngembi-nje kwemalangana lasele kutsi leLidolobhakati likhanyise ngalokusemtsetfweni emalambu asehlobo , timphiko tetfu teKucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo tilungiselela kucinisekisa sikhatsi semikhosi lesiphephile . 
Kunakekela lokusemkhatsini kuvumela kundlula lokungenatihibe emkhatsini wekunakekela lokusheshisako nesimondzawo sekuphila ; ikakhulukati lapho likhono lemuntfu lekutinakekela lihlehliswe kakhulu , kukhishwa lokusekelwe kuba ngulokubalulekile kunchubo yekululama leyimphumelelo . 
Uma lwati lwendzabuko luvikelwe futsi lutsengiswa , bantfu ngamunye , imiphakatsi kanye neminotfo yavelonkhe itawuzuza . 
Loku kukhombisa kutsi luhlangotsi lwetindlela nalo lubalulekile . 
Imibiko yeluphenyo kanye naloko lokutfoliwe kutawuba lusito ekulungiseni nome ngabe ngutiphi tinsayeya ngendlela yekulawula simo sisengakenteki . 
Lokuhle ngemaphayiphi ensimbi kufaka ekhatsi lokuguculeka ngekushesha nekufaka kabusha , kucinisa kakhulu lakuhlanganiswa khona , sitfunti lesibalulekile sesakhiwo , nebudze nemtfwalo lophakeme longasenhloko . 
Likomidi lekuhlola emabhuku kufanele kutsi esimeni lesikahle lisebente njengelikomidi lelingaphasi kwebhodi yebacondzisi kanye nekutsi kute tincumo letitawutsatfwa likomidi lekuhlola emabhuku ngaphandle kwemvume yebhodi yebacondzisi . 
Letigaba tihlose kusimamisa lokutimela Kwekuhlolwa Kwetebulungiswa nekukhuliswa kwemandla elijaji lelingumhloli . 
Sikhatsi sekusebenta kwedathabhesi kutawuba iminyaka lemibili . 
Bakhiciti bemphahla batawuchubeka nekuzuza kulokukhula lokunemandla nalokugcinekako e-Asia . 
Kunesidzingo lesiphutfumako kanye nalesibalulekile sePhalamende kanye naHulumende uphelela kubukisisa imfundvo njengeliphuzu lelibalulekile kunchubo yekugucula lelive libe ngummango lonemakhono etemnotfo kanye nebantfu labakhululekile ngekwepolitiki . 
Leyunithi isebenta ikakhulukati nemiphakatsi yaseNyakatfo Nshonalanga ( ikakhulukati etindaweni tasemakhaya ) kufaka ligalelo ekutfutfukisweni kwayo . 
Leminye imikhicito ingavunyelwa tisebenti teTinsita Tamhlabawonkhe ( i-IS ) letitfolakala kulelive letivela kulo , mhlawumbe kumatheminali lekuhlolwa kuwo tindzawo . 
Uyacelwa kutsi ufake noma ngabe nguyiphi imininingwane lengetiwe ye-ME ebhokisini lemibono lelingentasi . 
Intfutfuko lechazanako lekhona kuleminyaka kube kuvuseteleka kwenshisekelo yekufuya tinhlanti i-carp ne-tilapia . 
Masipalati noma luphiko lamasipalati alukaphoceleleki ekutseni lubuke kubhida lokungakamukeleki ngaphandle kwenchubo letayelekile yekubhida . 
Tinhloso letiyinkhomba taleyunithi tekucinisekisa kufunta ngalokuphele sikhatsi nesikhatsi konkhe kutsengiselana lokuhambisana netingucuko tetetimali . 
Luhlakamsebenti lwenchubomgomo luniketa buciniso nenkhombandlela yemisebenti lecondzene nekufakwa kwalamanye emave emfundvweni lephakeme . 
Bacashi labanyenti bebangenti umsebenti lowenele wekufundzisa tisebenti , manje hulumende kutawumele akhe tinsita tekwenta loku ngco . 
Kube sikhatsi lesidze lesakhiwo lesingakapheli kwakhiwa sinetfwa timvula naletinye timo telitulu letingasitinhle tikhatsi letidze kakhulu . 
Inhloso lebalulekile yekusungula iCMA kufaka imiphakatsi yendzawo ekulawuleni tinsita temanti . 
Singagcugcutela ngalendlela sifuna ngayo . 
Kulesimo lesi , ku " kuhlaliswa kwebantfu " kutsatfwa njengesimo nome lesinjani lapho kuhlala khona bantfu , basebente futsi badlale , kuphela ngekutsi tindzawo tekuhla , naletinye tintfutfuko letihambisana nako , tiyabukwa kulencwadzi . 
Ngenca yaloku , iNingizimu Afrika ngilo kuphela live lelinalelizinga lelinjena lekuphakela tinsita . 
Lidolobha laseKapa kufanele libe nendzawo lebiyelwe , umsele futsi netakhiwo letiwile kusekela umtsamo wekulawula litfuba lenhlekelele nakungaba nesigigaba sekutamatama kwemhlaba noma kudzilika kwesakhiwo lesikhulu . 
Litiko lilandzela inchubo yekutfola inchubo yekufaka idatha lengasiyo yetetimali . 
Emagridi angahlanganiswa noma angahlanganiswa kumazinga esisombululo langakacolisakali nalacolisakele . 
I-DA yalahlekelwa tihlalo letisihlanu setitonkhe . 
Umsindvo wemculo ubekwa ezingeni lelikahle lelamukelekile kute kugwenywe tikhalo letibuya kubomakhelwane . 
Likhono lelusha lwase-Afrika ekugcineni litawusetjentiswa ngendlela lephakeme nalephelele kute kugcugcutelwe intfutfuko yalelivekati kutepolitiki , tenhlalo , temasiko kanye nakutemnotfo . 
Lelizinga leliphansi lekonga kwebantfu eNingizimu Afrika lisukela kakhulu etintfweni letiphatselene nekwakheka , njengekuntjintja kwelubalobala lwedata yetintfo letiphatselene nebantfu , kusuka kwebantfu baye emadolobheni , kukhula kwetinsita tetetimali , lokungatsintfwa lula tinchubomgomo telive . 
Lombononchanti kwamanje uyabuyeketwa kute kucinisekiswe umbononchanti wesikhatsi lesidze loliciniso futsi lokalekako nalowabelwako , waseNelson Mandela Bay . 
Lomhlangano uvumelene kutsi hulumende kanye neSikhwama Sengoti Yemgwaco sitawusita imindeni lelahlekelwe ngetindleko tekungcwaba nalolunye lusito loludzingekako . 
Bomasipala nematiko kufanele batfole tindlela letihambembili lapho khona tinhlelo te-ICT tingafakwa ndzawonye bese tisatjalaliselwa kutinhlelo tekwetfula tinsita . 
Inkhulumo yeLiphakelotimali yeluhlelo loluhlanganisa tikolo naleminye imiklamo yetakhiwonchanti tekufinyelela ku-inthanethi tiya ngekuphotfulwa kwetinhlelo tekusetjentiswa . 
Tikweluhlelo lolunebantfu labalusebentisa babanyenti bukhulu bekubutsanisa kuleyondzawo buhlobene nelibanga lekuya epulazini kanye netindleko tekuhamba . 
Kufanele bonkhe bakhone kufinyelela . 
Tinchubomgomo tetetimali tisebenta kuluhlaka lwekuhlosa kwehla kwemandla emali , tiholwa ngulomtsetfo losuselwa kumhlahlo wekwehla kwemandla emali lotayelekile lapho inchubomgomo yesilinganisontalo iphendvula kancane kancane kulokwehla kwemandla emali lokuconjelwe lokuphondla kunhloso . 
Titaladi letinemshikashika tiyindzawo lekahle yetinsita tetitfutsi tesive letihamba emgwaceni . 
Kute kucinisekiswe kutsi tihambeli tetfu temhlangano titivela kuphatfwa ngeLigcabho laseNingizimu Afrika , tatsatsa luhambokuvakasha lwekuya eSoweto kuyowubuka tindzawo tetemlandvo . 
Letinye taletikhungo tingahlelwa ngetinhlobo njengatasemadolobheni noma tasemakhaya . 
Njengobe tindzawo tasemaphandleni tivele tinguleto letitfolwa kancane lusito kulelave futsi tibukana nekungabikhona cisho sanhlobo kwahulumende wendzawo losebentekako , Litiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi litawuhambisa tona embili kakhulu . 
Lomhume lona ufanele kutsi ube nesimondzawo nekhwalithi yendzawo lesezingeni lelisezingeni leliphakeme kakhulu , futsi ifanele kutsi nentfuntfuko yalenkhaba yalidolobhakati lehamba embili . 
Loku kumiselwe endleleni lebitwa ngekutsi ngumtselela lochubekako , lapho khona singenelelo sinye singadala lokunye lokuhle lokunyenti . 
Kodvwa , ikhomishini nayo ihambisa emaphepha lacuketse ludzaba nemaphepha lacuketse tingcoco teludzaba ngekutitsandzela etikhungweni letinenshisakalo eluphenyweni lekukhulunywa ngalo . 
Ngaphandle nangabe umuntfu nelikhaya batibophelele emphumelelweni yeluhlelo lwetemphilo nekuhlanteka , kuncane lokutawufezekiswa . 
Sigcugcutelwe ngilokubambisana nekusekela hulumende lokuvela emmangweni wonkhe kakhulu leto tigaba temmango letinemtselela letifana netifundziswa , bosomabhizinisi , tinhlangano tetisebenti , netinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende . 
Kutehlakalo letinjalo , umlingani losele lophilako kanye nebantfwana ngahle babekwe etulu kunalabanye bantfu ekutfoleni tinzuzo tekufa letikhishwa njengesamba . 
Lomkhakha awusiwo lekungabuka kuwo ngekukhulisa kutfolakala kwemisebenti . 
Konkhe kukhulumisana lokumacondzana nalebhidi kumele kuyiswe noma kuletfwe ngesandla ku : 
Tigaba letinyenti letihleliwe ngenca yaloko azange kufinyelelwe kuto . 
Tibonelelo letingakasetjentisa letinemibandzela ngulekufanele tikhokhwe letikhonjiswa ngalokuhlukile kuleSitatimende Sesimo Setimali . 
Umbono lobekwa Libhange leMhlaba wesisombululo salelizinga lekonga leliphasi kulelive kutsi kufanele kusonjululwe lizinga lekweswelakala kwemisebenti . 
Umtsetfo Wekusebentisana Ngetimali Bohulumende Ngekubambisana isungula lenchubo yekutsintsana kwekubusa ngekubambisana ekushayweni kweMtsetfosivivinyo Welwabiwomali . 
Bothishela nebafundzi labane-HIV balulekwa kutsi kwekucala abakhulume nadokotela bungoti lobungaba khona kutetemphilo yabo neyekundlulisela ngesikhatsi setemidlalo . 
Ngalesikhatsi bavakashile bafundzi baniketwa litfuba lekucocisana netiboshwa kute bakhutsateke kutsi bangabenti bugebengu . 
Kufaka ekhatsi yonkhe intfo kusuka ekudawunilodeni nge-inthanethi emafayela emculo ngalokungekho emtsetfweni , kweba nge-inthanethi kuma-akhawunti asemabhange , kanye " nekusikima " emakhadi kuye kumacala langasiwo emali lafana nekusungula bese usabalalisa emavariyasi kulamanye emakhompiyutha . 
Inchubomgomo Yekuhlala Ngekucasha Emva kwendlu iyincenye yemkhakha wekucashisa futsi . 
Takhiwo telutjalomali tifaka ekhatsi kutjalalimali kutakhiwo tebhizinisi , takhiwo tekuhlala , takho tetimboni netibhedlela . 
Lokusebenta lokungekho emtsetfweni kufanele kutsi kulungiswe ngemitamo yekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo , letawuchunyaniswa litiko libambisene neLitiko Letekuphepha Kwemmango kanye netiphatsimandla tamasipala tethrafikhi . 
Kuchuba tekuhlala emhlabeni ngekukhulumisana nalabatsintsekako . 
Sidzingo sekwakha telekelelomali letinsha nekulungisa tindlela taletindzala kubonelela tinsayeya tendzawo yekuhlala yetisebenti tasemapulasini ; 
Kusebenta kwemayunithi lehlukene kuyahlolwa . 
Likomidi laNdvuna Lenchubomgomo Yetintsetse lisombulule ngekutfutfukiswa kweluhlelo lekulawula lelibuketana netinkinga tetintsetse . 
Tinsita letiniketwa ngebuningi kanye netinsitakwenta-sibonelo emaphayiphi lamakhulu lahambisa emanti , tindzawo lekucitsela kuto indle , imisebenti yekuhlanta ngemakhemikhali , tindzawo tekulahla tinsila , imigwaco lemikhulukati kanye nalokunyenti -kubukwa kungetulu kwenhloso yalencwadzi . 
Luhlelo loluhlobile lolungetako lutawuniketa tisebenti letingenelele tinzuzo letinkhulu , kodvwa ngekwalo angeke lusite ngekucinisekiswa kwetinsita temali . 
Kusetjentiswa kwesilinganiso sesikweleti kukhombisa kubita kwekugcina kwetinzuzo lokuphatselene netimali letifakwako letitfolakele kuleso sikhatsi . 
Uma sicelo sekutfutfukisa umhlaba siniketwa imvumo kungumsebenti wemfakisicelo kuniketa nekufakwa kwetinsita tangekhatsi tekunjiniyela letidzingekako kulentfutfuko ngemali yakhe . 
Tenteko temphumelelo netekwehluleka kubukana nematfuba ekulahlekelwa tivame kuba ngumphumela wekwenta kwenhlangano ekusebentiseni timisomtsetfo tekulawula ematfuba ekulahlekelwa kanye nekushesha kwabo kulungisa bahambisane nesimondzawo lesigucukako . 
Ngemitamo lechubekako yekulandzela umtsetfo , masipala nyalo sewumelwe ngalokwendlulele ngekwemacembu lakhetsiwe . 
Lungisa imibiko letifinyeto letinemniningwano ngekulandzela luhla lwalokwentiwako uma kulungiswa umbiko . 
Kwengetwa umtselo wahulumende lophetse entsengweni yaphethiloli , dizili , nenhlanganisela yekherosini . 
Kuleminyaka lemibili leyendlulile leSikhungo besiphisheke ngeluhlelo lolukhulu lwekuniketa emandla sikhungo njenge mphendvulo yetimfuno te-ajenda yekuntjintja umsebenti wahulumende . 
Imphilo iliphupho , lifezekise . 
Timakethe tetisebenti tifaka ekhatsi budlelwane lobukhona emkhatsini wetisebenti , bacashi kanye netinhlangano tasemsebentini . 
Kusekela kwemmango nalabatsintsekako basekela lomsebenti walelitiko kwabonakala kulomcimbi ngalesikhatsi bayincenye bangenelela kulemisebenti . 
Baphatsi bendzawo nabo bete emandla etetimali ekubanika timali tekushiya emsebentini kuleto tisebenti lebeticindzetelekile kudzala . 
Kunye lokungasikahle lokumcoka sikhatsi lesinemkhawulo , lesingavumeli tinzuzo letingenamkhawulo kubagcini balolwati . 
Nanome emabhizinisi emalunga labambisene kwamanje agcile ekulawuleni imfucuta , inhloso yalomasipala kwandzisa kugcila kwawo kuletinye tindzawo temshikashika . 
Ngoba somiso yintfo levamise kwenteka kutawulindzeleka kutsi kulungela lokukhulu kube khona kuvikela umtselela waso . 
Simo saletinye tembatfo tangasese tiphindze futsi tibe nemitselela yetekuhlanteka . 
Imikhakha yeLikomidi kanye neBhodi lefanele itawukwamukela Lisu leKutiphatsa lelihlelekile kulokutako . 
Ifenisha ingafaka phakatsi siyalu , imigcomo yetibi , tindzawo tekumela emabhasi , emabhentji , kwekukhanyisa noma tindilinga tebhaskidibhola - kuye ngesimo lapho lesitaladi lesikuso . 
Kufayela tingcogco telihhovisi , emaphepha nemibiko . 
Ithrasti ichaza emalungiselelo lapho imphahla yemuntfu munye yentiwa noma ishiywa kuthrasti kutsi ilawule imphahla lenjalo kute kuzuze lomunye umuntfu . 
Lapho kunemyalo wasenkantolo lobekiwe , kumcoka kutsi kunakwe kutsi Umtsetfo Weludlame Lwasekhaya ubonelela kutsi kube nelikhambi lesimo lesiphutfumako lelimayelana nemaciniso lamasha laphambi kwenkantolo . 
Kutimbandzakanya kwakhe kulomhlangano wendzawo wetemphilo kucekeleke phasi ngenca yesimo sakhe semphilo . 
Lokuntatako kwakhiwa tisetjentiswa letimise kwefaneli nome emakhadi lahanjiswa ngumoya kancane . 
Bafundzi kanye nebahlali ngalokufanako bafanele bakwati kusebentisa lolwati kulesigaba kubona kwabiwa kwemiklamo kulendzawo yamasipala , futsi lokumcoka kakhulu kulandzela tetayeti tentfutfuko . 
Lemitimba lemibili inemsebenti wekutfutfukiswa kwetinchubomgomo , kumiswa kanye nekuchibiyelwa kwemtsetfo lophatselene nekubhaliswa kwematayitela ebuniyo kanye newetindzawo letinetindlu letihlangene . 
Kufane kutsi kukhishwe bufakazi bekukhokhela uma kutsatfwa emadokhumenti . 
Kunemaphuzu lamatsatfu lekucalwa kuwo kufinyelela tenhlalo letisebenta ngemphumelelo . 
Sicelo salomfakisicelo sitawusayinwa ngumcondzisi lomkhulu lofanele . 
Kukhona futsi nemibhalo , emafomu nemathulusi ekufundzisa nekusita ngekufayela kwekubhadala intsela leniketa lwatiso lolubonakalako lwetikweledi tentsela netinchubo , tekusombulula kungavumelani kwetekuphatsa . 
Kute kuphotfulwe loluhlatiyo neluhlolo kwentiwa lokulandzelako : 
Kungenteka kutsi kuko kokubili kwenteka ngalokwendlulele kutsi kube khona ngasebudzeni lapho umlomo ukhafulela khona elwandle . 
Ngetulu kwaloko , lendzawo lapho bekumiswe khona lesikafoldi , ngekuya kwekwakhiwa kwalenkhundla yetemidlalo , isebenta njengelisango lekuphuma ngesikhatsi sekukhishwa kwebantfu nakunesimo lesiphutfumako . 
Bona ucinise kukholwa lokucondzene nemuntfu ngekwesimo . 
Sibukene netincabhayi tenchubomgomo letibalulekile letimbili . 
Nciphisa libanga lekufanele lihanjwe ngekusebentisa tindlela letincamulako kute kukhuliswe kusebenta , nekwesekela longene esikhundleni selibanga lelisemkhatsini , lokufana ibhasi , libhayisikili nelitekisi . 
Emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu , bafundzi kanye nabothishela . 
Kuye ngelikhono lawo lekuhlala asebenta , wona kanye netilwanyana letitsite tetitjalo tingafa ngaphandle kwesihlahla noma silwane lesihlalwa tilwanyana , ungakapheli umnyaka , noma kungaba tizatfu letinyenti . 
Sidzingo sekukhuphula tindlu tekucashisa naso siyanakwa kakhulu . 
Tikhungo leticaliwe atikasimami nakubukwa umsebenti webaniketi-lusito ngekutinikela . 
Lesibhedlela siniketa iphakeji legcwele yetinsita kutibhedlela tasetigodzini . 
Lena yinsayeya kuko kokubili Sikhungo Sekuphatsa Tekutfutfukiswa eNingizimu Afrika kanye nalabatimele labaniketa kucecesha . 
Injongo kucinisekisa kulawula kahle netinsita tekulungiswa kwemphahla , kulawulwa kwetitfutsi netekutfutsa , netinsita tebantfu labasebenta kuvikela . 
Ekubuketeni tindleko , kuyadzingeka kwenta sincumo sekutsi ngutiphi tindleko letitawufakwa . 
Futsi timbalwa tiphatsimandla tendzawo lesetivele setente inchubekelembili lenkhulu ekusunguleni indlelakwenta yekuhlela lesita ekwenteni ncono kufezekiswa kwemiklamo kanye netinhlelo . 
Nanoma ngutiphi tingucuko kusakhiwo sasemmangweni tinemtselela wekucinisekisa kufinyelela mhlabawonkhe kutinsita temmango njengetemphilo , temfundvo , kutfutfwa kwendle , emanti , kudla nemandla . 
Bonkhe bomenenja bacedzela tivumelwano tabo tekusebenta nebaphatsi babo kanye netisebenti tabo letichumene nato ngco ngekusetjentiswa kwetinhloso netindlelamasu kanye nalokuhlosiwe lokuvela kuletindlemasu netinhlelo temnyaka wonkhe tekusebenta . 
Ngetulu kwaloko , iphindze iniketa leSikhungo ngelathitjudi yekukhulisa inombolo yebazuzi labasha , lokuneligalelo ekwehliseni buphuya nekutfutfukisa emakhono . 
Ngekwesikhatsi lesisemkhatsini , itawugcila ekutfutfukiseni kugcogcwa kwemalingena , kunciphisa inkhohliso nenkhohlakalo , kanye nasekunciphiseni tindleko tekusebenta . 
Kucinisekisiwe kutsi tinchubomgomo kanye netinhlelo letisetjentisiwe talungiswa tahanjiswa netifiso teMtsetfo losaHlongotwa kuteMajele . 
Lokugcila kulamasu ekutfutfukiswa kwemakhono kucondziswe kakhulu kulokuzuza kwemmango . 
Loku kuholela etinkhingeni letibalekako . 
Mhlawumbe lekumele ngabe siyakubuka setfulo lesifanako kuhulumene ngalokuphelele nangetulu kwetindlela tebachasi - loku ke kutawumele kusite hulumende ngelwati lekaludzingako kuhlelela lwabiwomali . 
Lusito luyaniketwa kumuntfu ngamunye kulabamele labatfumela lokutsengiswako ngaphandle lababhalisile kuloluhambo ngalunye lwangaphandle kulemibandzela lelandzelako : 
Lisukusebenta lelibanti lelikhombisako lifakwe kuSeleko A saledokhumenti . 
Kungumsebenti wenkantolo kucinisekisa kutsi kuncishwa kwemphahla lokutawubangelwa ngumyalo wekuyidla akunaki umtsetfo . 
Nanoma bonkhe labakhetsa tincwadzi babuyeketa luhla lwemisebenti . 
Lomklamo wake wamiswa ngenca yetinkinga tetimali letavelela lesifundza ngaleso sikhatsi . 
Lamanye ematheknoloji , njengegesi yetitjalo kanye nekufakwa kwesiphehligezi semanti letincane , kufakiwe kulemiksi . 
Macondzana naloku , tinhlangano talabatsintsekako netimphahla letsengiswako kufanele timbandazakanywe ekuncumeni nasekubekeni phambili kutsi ngusiphi sakhiwonchanti netikhungo letidzinga kwentiwa ncono . 
Kusimama kumele njalo kube kukhatsateka lokusetulu kunanobe nguyiphi intfutfuko . 
Nome kunjalo , kutsi kufezekiswe tinzuzo tetenhlalo kulokuhlanganiswa kwetimali kuncike kakhulu ekusetjentisweni nekwabiwa kwato . 
Letinye tindzawo leti bohulumende baseNingizimu Afrika nebaseNdiya bavumelene kusebentisana kufake phakatsi beluleki netinhlelo tekuntjintjana kuchuba emakhono , kutfutfukiswa kwebasebenti , kuceceshwa kwebasebenti besive netinhlelo tekucecesha letihlanganyelwe tebaphatsi labakhulu . 
Kwengeta , kukhulumisana netifundza nako kwenta silondvolotilwati sibe ncono . 
Emakhandidethi latawuphumelela atawucashwa ngemuva kwephrobheshini yesikhatsi lesitinyanga letilishumi nakubili . 
Masinyane sitawube sibhala tinhlelo tekuphepha tesikhatsi sakhisimusi letihlangene Ekomidini Lenkhulu Yesifundza sicele imibono nekuvunyelwa . 
Sidzinga tingucuko letinkhulu letitawenta imisebenti yahulumende ihambisane netekuhlolwa kwemiphumela kanye nekusebenta . 
Kufakwa kwetintsambo tagezi kutawentiwa ngemigca leyehlako nalevundlako futsi titawuboshwa ngetitsiyo teplastiki letifanele . 
Lokwekugcina , lokulingana nebhalansi ye-akhawunti lekhona kwanyalo , kwakhiwa tincenye letintsatfu : kwendluliselwa kwanyalo , liphuzu lemalingena sekudvonswe konkhe , kanye nebhalansi yemtfombolusito . 
Njengobe emanani emafutsa achubeka aya etulu mhlabawonkhe naseNingizimu Afrika , kukhetsa kwetindlela tendzabuko nome indlela lentjintjiwe yetilwane nome tindlela tekulima letetayelekile tingaba kahle kakhulu . 
Imitselela lehambelanako ifaka ekhatsi kwebiwa kwemphahla lokungumphumela webantfu uma balandza emabhola etingadzeni tendzawo , kanjalo nekushayeka kwemntfwana . 
Tiboshwa letinyenti tayishwa kulo lonkhe lelive kuyobonisa kutsi yini lengentiwa ngemakhono abo emsebenti , ikakhulukati kuhlomulisa imimmango . 
Tinsita titfunyelwe kuto tonkhe tikolo letidzingako lapho tidzingeka khona . 
Inhloso kahle kahle kubonisa timo tendalo lekumele tifunwe ekuhlalisweni kwaseNingizimu Afrika , futsi kuniketa buholi lobusebentako ngekutsi timo tendalo tingatfolwa njani . 
Bothishela kanye naletinye tisebenti letiba nekugula lokuphatselene ne-AIDS badzinga kuvisiswa balingani babo labasebenta nabo . 
Lelitiko litfola ligunya lalo ikakhulu kusuka kumtsetfo kanye nemitsetfo yekuphatsa yavelonkhe . 
Lokuhleleke kakhulu , sigaba lesincane singachazwa ngekutsi kwehlukiniswa kwanoma ngumuphi umhlaba lophuculiwe noma longakaphuculwa ngetinhloso tekutsengisa , kucashisa , noma kusita ngetimali . 
Emathesti usebentisa ibhaktheriya kanye nelitfombonkhala adzinga imali lenyenti , kodvwa itheknoloji itfutfukiswe ngendlela kantsi ingasetjentiswa ngemalabhorathri lamanyenti . 
Labasikati nebantfwana batfwele imitfwalo leyehlukene yetifo letivikelekako , lokunyenti kwakho kuba kulesigaba lesiseceleni emkhatsini wemmango . 
Nanoma kunjalo , timakethe letine letinkhulu temikhicito yetekulima lemisha , lemikhulukati leyondla bantfu kulelive netigayo kukulesifundza , futsi kunesakhiwonchanti semigwaco lesakhiwe kahle kakhulu lesenta kutsi sikhumulo setindizamshini sifinyeleleke kalula . 
Kucinisekisa kulawulwa nekulandzelela kwekuhambisana nemitsetfo yekuphatsa tekuvikela . 
Kunkhulumiswano mayelana neluhlaka lolukhulu lwenchubomgomo yemali , inshisekelo lenyenti ibe kubukisisa indlela yekusabalalisa inchubomgomo yemali kanye nemandla laphelele alokubalwako kanye netintsengo kutimakethe tetimali ekugcugcuteleni lokudzingeka ngemandla . 
Isaveyi leyentiwe tikhungo tetincingo ikhombisa kutsi tigulane tanelisekile ngalolusito loluniketwa sikhungo setincingo . 
Umtsetfo wekucasha tisebenti tekuvikela . 
Kutfutfukisa budlelwane betindlelasu lobuhlose kwenta ncono kusebentisana etiveni letimbili , letinyenti kanye nasetigodzini kutemfundvo lephakeme . 
Lomsebenti uveta kuhlanganisa nekwenta lula tinchubo letehlukahlukene tebabambichaza . 
Khombisa lomkhakha nobe lusito lapho lombango uvele khona . 
Kuhlolwa kwetinchubo tebasebenti bahulumende kuloku kuncike ngalokuphelele ekuhlolweni kwemnyaka lokuchumene nekukhuliselwa imiholo . 
Lapho khona tinhlolo tingakachazwa kuledokhumenti , Sokontileka utawuniketa idokhumenti lebeka kabanti yemazinga netinchubo lecabanga kutisebentisa nakenta luhlolo . 
Mengameli Thabo Mbeki akhulumisa tinkhulungwane tebantfu lebabenesibindzi sekutolalela noma lina beta Kunkhumbuto Yesicongo Setemisebenti . 
Kulengcungcutsela , balingani kutenhlalo bavumelene kuletinhloso letilandzelako : 
Ekhatsi kwalamatiko lashiyeke netikhala letingeke tivaleke kuneLitiko Lelibuke Tetisebenti . 
Kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika kungahle kuzuzise nekufaka sandla ekugcineni imphilonhle yemimango . 
Lesento sihlose kwakha tinsita temmango leticondziswe ebantfwini , labanelwati nemitsetfo . 
Kulungiswa ngendlela kwemhlabatsi kungafaka sandla ekuniketweni lokulinganako kwemanti ngekwehlisa tindzawo-letisetulu letomile , noma tindzawo-letimanti-kakhulu letiphansi . 
Nangabe indzawo yekuhlaliswa inhlalunhlalu kwaba tincenye letincane letinengi , tincenye letitsintsana tona todvwa ngekhatsi , leyo naleyo ncenye yetsembele kumitfombolusito yayo leyentiwa ngekhatsi . 
Lenkampani yetekuphepha letsintsekako nayo iyaphika kutsi beyinalo lisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Nangabe sicelo siphumelele , isethi yinye yetinhlelo letivunyiwe kumele ibuyiselwe kumfaki sicelo . 
Lomtsetfomgomo wekutsatfwa njengalomsulwa udzinga kutsi kube nekuncatjela lokunemkhawulo lomncane kakhulu longasetjentiswa kuphela . 
Nakucatsaniswa Netilinganiso taVelonkhe teNchitfomali temkhicito walokufundvwako , ema-e-publication elivoti ngalinye acuketse lwati lolunyenti letikhungo tahulumende . 
Lomshicilelo wakamuva kulomndeni unganiketa loluphawu inhlonipho yekutsi lukhicite lenye yetimoto letibukeka kancono emgwaceni . 
Emave lamanengi , letilinganiso tekonga tavelonkhe takhiwa ngekususelwa kudatha yema-akhawunti avelonkhe lameyelana nelutjalomali lwasekhaya kanye nakumabhalansi etinkhokhelo letincike kumadatha kulutjalomali loseludvonswe konkhe lwemave angephandle . 
Licele lelingasemphumalanga lincane bese kutsi licele lelingasenshonalanga liyanwebeka . 
Bonkhe baphatsi babohulumende basekhaya bakhipha titatimende tetetimali letihloliwe . 
Bantfu betfu bangemathulusi etfu labaluleke kakhulu . 
Bantfu labanekukhubateka bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo . 
Tincomo letisiphohlongo tekwenta ncono simo sesayensi yekuntjintja kwesimo selitulu futsi nebuchwepheshe eNingizimu Afrika futsi ibeke lelive e-Afrika futsi nasemhlabeni wonkhe . 
Umkhakha weteMasayensi eMvelo ufaka ekhatsi tifundvo teFiziksi , Ikhemisthri kanye beBhayoloji . 
Emawebsayithi labuyeketwa ngesikhatsi abuye alungiswe aphindze atfutfukiswe njalo . 
Linani lekutfwala ngalokwecile nalo futsi lehlile . 
Ithagethi kuba netinsita letinsha letifakiwe kuletinyanga letimbalwa letitako . 
Ngifisa nekubonga futsi emalunga Embutfo Wetekuvikela , lamanye emalunga kanye nemalunga esive lewente lolufuntolwati . 
Jikelele , emave lanelizinga lelisetulu lekuphotfula sikolo ezingeni lemabanga laphasi anemazinga lasetulu elusha lolukwati kubhala nekufundza . 
Loku kutawuveta linani lemisebenti kugcwalisa ligunya nemitfwalo letfweswe sihlalo wenhlangano . 
Intalomali lecongelelwe ifakwa kulemali lesele yalabanikela ngetimali labehlukene . 
Kuphetfwa kweklemu leyimphumelelo kwenteka kuphela nangabe kwentiwe kwacondzaniswa nalokudzingekako , njengobe kubekwe kubhukwane lonetinkhomba . 
Intfutfuko yetenhlalo neluntfu : buphuya , kungalingani , imisebenti netimalingena , temphilo , temfundvo , sibonelelomali sembuso nekuvikeleka , idatha lephatselene nelubalobalo lwelinanibantfu nekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni ; 
Loluhlobo lwekukhishwa kwemanti langcolile ngco emtfonjenilusito wemanti , kuvamise kuba ngeliphayiphi noma ngemsele . 
Lolocelako kufanele kutsi asayine tonkhe timphepha . 
Lenchazelo ayikahlosi kutsi kube nemikhawulo noma tincumo ngalokungenasidzingo . 
Nanome i-Afrika idlale indzima lencane nakulinganiswa futsi ibe neligalelo lelincane ekudaleni kwekwandza kwemagesi labanga kushisa kanye nekubuka indzaba yekugucuka kwesimo selitulu , isifundza lesihlaseleka kalula bungoti betingucuko tesimo selitulu . 
Uma tingekho tetfulo letiniketwako letivela kulabatsintsekako , lomhleli logcina emabhuku utawendlulisela lelirekhodi lesikhalo kulomtimba wekwendlulisa sikhalo kute kukhishwe sincumo . 
Emamodeli ekunakekela lapho tigulane te-TB lengakhoni kwemukela tidzakamiva telashwe ngendlela yekwetfula kwelapha lencike emphakatsini alingwe ngemphumelelo kuleminyaka yakamuva . 
Wabhadalwa sikhatsi sonkhe sekusebenta . 
Tinsayeya letihambisana nekubika emkhatsini wemnyaka titfunyelwa ngetincwadzi letisemtsetfweni kuTinhloko Tebaphatsi Betetimali bese kucocwa ngato kuForamu Yetatitimali Yabomasipalati . 
Labafaka ithenda balindzeleke kutsi baletse sitatimende sasebhange noma umbiko wemhloli mabhuku ngalokuphatselene naletingucuko mbamba letentiwe temali lekhokhelwe umetfuli tinsita waphesheya . 
Siyatibophelele ekusebenteni nalabanye banikeli labanesifiso sekwakha kabusha iHope in Christ Home , kute inkhumbulo yakhe nalabo lababhubhe naye bahlale basinika lugcozi sonkhe lekwenta lokukahle . 
Kutsenga kwemkhandlu kanye nembadalo yalabakolotwako kuphansi kwelulawulo lelifanele . 
Emakomidi-lamancane langaphansi kwaloluhlelo ngulawa : Luhlelo leKusekela , Kucutjungulwa Kwemnotfo , Timali taHulumende kanye neTimali taMasipala . 
Atawubuye adzingeke kutsi agcine emarekhodi ekubala lafanele nekulandzelwa kwentalo lefanele . 
Kufanele futsi linikete imininingwane yetikhungo tekulawula imfucuta kulomasipala kanye netindleko tekulawula imfucuta . 
Utsi inhloso yalomhlangano , bekukucocisana ngekungaphilisani kahle nemmangali , nekumnika litfuba lekuphendvula ngetinsolo temmangalelwa ngenhloso yekulungisa lokungaphilisani lokuboniwe . 
Bubekiliso betinhlelo tekulawula litfuba lekulahlekelwa etifundzeni bubonelelwa Likomidi Lelihlanganisiwe lelitfuba Lekulahlekelwa leSifundza ngaphasi kwebulawuli beMphatsi Lomkhulu weSifundza . 
Tinhloso betisukela kumlandvo wekubhalisa . 
Letimali tiphindze tikhokhele tindleko tekugcina umphakatsi lotiphetse , sibonelo , kufaka kutetimoto emgwacweni , tekuphepha , tekutsengisa , timboni , temphilo , imigwaco kanye nemapaki . 
Timali letingenako kumachweba akuleli tihleshunwa ngekuya ngendlela lekuvunyelwene ngayo . 
Imisebenti lemikhulu Yelitiko Letetimali isekelwe kusukela kutetimali kanye neluhlelo lwetinyatselo temnotfo . 
Lolu luphawu lolukhetsekile letekuphepha , loluvumela kutfolakala kweluhala leliphepha lemibuto etikolweni . 
INingizimu Afrika , ngeNchubo yeKuhlola Emaphutsa eKutalwa , ililunga le-International Clearinghouse yeTinchubo teKugadza Emaphutsa Ekutalwa . 
Kuke kwenteka kutsi kufanele ujikise tinsuku tekuya enkhantolo ngenca yekuphuta lokubangelwa Lihhovisi Lemmeli Wemndeni ? 
Lwati lwenchubo yetetimali kanye neyekulawula kutsenga nayo beyinesidzingo . 
Kepha ngesikhatsi asakhula , bekunetimphawu tsite , ngisho nome atfola liphephandzaba lapho kunalokutsite khona ngemuntfu lofile , bekafika njalo kimi naleyoncenye bese angibonise yona . 
Loku kufanele kufakwe kuDokhumenti yeThenda , ngembi kwekwetfulwa kwethenda . 
Kwekucala , akwatiwa kutsi ngutiphi tindleko te-RAF tekwenta umsebenti letenteke ngesikhatsi lesiminyaka leminyenti , letingachumana nengoti leyenteka ngemnyaka lotsite wengoti . 
Lenchubomgomo ibuye ibe yimphendvulo kulomcondvo wekutsi umhlaba walabatimele kuyabita kuwutfola . 
Kungeta , linemsebenti ngalokuphelele weKhomishana Yelusha Velonkhe . 
Ngalokunjalo , tinsita tetitfutsi tesive eNingizimu Afrika takheke ngekucondza simo sekusita sidzingo sekubutsisa ndzawonye umsebenti kusuka emaphetselodolobha lakhashane kanye nakutikhungo letinkhulu tekuhlalisa bantfu netindzawo tesikhashana temali lencane lengenako , etindzaweni letisemkhatsini tekusebenta . 
Kumakha nekurekhoda kutawentiwa simanje . 
Kukhula kwelizinga lekushisa ne-oksijini lencibilikile nako kutawunciphisa umphumela lonebutsi welitfusi . 
Letindzawo leti betinganakwa phambalini , futsi kufakwa netakhiwonchanti telizinga leliphasi . 
Kufanele akwati kusebenta ngekwakhe , kanye nasecenjini . 
Linani lemakhaya kushiwo linani lelilinganisiwe lesamba semakhaya lasitwa kulahlwa endzaweni yebuholi bendzawo . 
Ematiko etifundza agodle emalungelo ekwamukela noma yiphi ibhidi ngalokuphelele noma incenye kantsi awatibopheleli kwamukela ibhidi lengaphansi nona lenye ibhidi leniketwako . 
Ngako-ke , luphakelo loluncike kumaphesenti luyasentjentiswa kucinisekisa kutsi tinsita letinyenti tentiwa tibekhona kuletindzawo . 
Tisebenti tetempilo titsatfwa njengencenye lebaluleke kakhulu ekufezekiseni umbono weLitiko leTemphilo . 
Ngembi kwekutsi kwentiwe nanome ngukuphi kuhlela , kufanele kutsi kutfolakale kutsi nguluphi luhlobo lwentfutfuko lolu loluhlelelwako , futsi mayelana naloku kubalulekile-ke kutsi kwentiwe umehluko emkhatsini wetindzawo " letinetjani netitjalo " netindzawo " letivulekile lokungakhiwa kuto lokusha "  . 
Sikhumbula kutsi Hulumende watsembisa bantfu , ikakhulukati labaphuyile , kwekutsi emva kwelukhetfo sitawubanemfundvo lephocelelekile neyamahhala . 
Egameni laHulumende wetfu weSifundza , nginifisela Lusuku lweNkhululeko loluhle . 
letinhlelo letitawetfulwa titawufaka ekhatsi kuchunyaniswa kwetinsita tetitfutsi temmango kulesigodzi ngekuhambisana neBuciko baVelonkhe beTitfutsi taseMaphandleni . 
Lendlelalisu itawudzinga indlela lecubile yekulawula kanye netintfo letikhutsatanako futsi itawudzinga kuhlangana lokufanelekile kwetikhungo letinengi letinesamba lesitsite endzaweni yasemadolobheni . 
Kwetfu ngumsebenti lohlanganyelwe , kucinisekisa banikati labasha bemhlaba basitwa kutsintsana nekusekelwa ketakhiwo lokufanele kucinisekisa lokusimama kwemiklamo yabo . 
Kwekugcina , kute kwesekelwe umsebenti wangempela wekomidi yekucwaninga emabhuku , kufanele kutsi kucatjangwa kufanele kunikwe incwadzi yekumelela lekufanele isayinwe njalo ngemnyaka ngusihlalo wekomidi yekucwaninga emabhuku . 
Emanani ebuncane lobusemkhatsini eli-oda lekangeke avumele kuletsa ngco kutikhungo letisembili angeke aniketwe . 
Uniketa kulawulwa kwekuzonwa kanye nekuhlukanisa umhlaba ngenhloso yetimboni kanye nekulondvolotwa kwekusetjentiswa kwemhlaba ngetinhloso leticondzile . 
Simo semnotfo samhlabawonkhe sibe nemtselela lomubi ezingeni letfu lekucokelela . 
Kulawula kusetjentiswa kwemali lenhukheshi kulesigodzi . 
Bafakisicelo baphindze bantjintja inkhulumo yabo futsi kuleNkantolo . 
Nome ngabe ngumuphi umuntfu lobe ngumhlukunyetwa wekuboshwa nome kuvalelwa ngalokungekho emtsetfweni utawuba nelilungelo lelitawufezekiswa ngekwemtstefo kutsi ancepheteliswe . 
Kufanele kutsi kunakwe kutsi lobungoti abusiyo intfo lemile ngaleyo ndlela-ke kuhlolwa kwebungoti kufanele kutsi kube yintfo lechubekako kululawulo loluvumela kubukwa futsi lokufaka ekhatsi kubucubungula budze besikhatsi sekuvalelwa kanye neluhlobo lwekubekwa licala lababukene nalo . 
Kunemitsetfo lemiswe kahle yekwabela nekufaka emakhodi etimbangela tekufa . 
Kulungiswa kwetimilo tetiboshwa kusemkhatsini wato tonkhe tinhlelo tetfu . 
Ubekwa liso kwekuchaza kwemceceshi ngekuya ngekwemisebenti yemceceshi . 
Tinhlanyelo tisakateka kusuka kuleto tindzawo letineluhlupho lwetitjalo lolungafuneki ngemanti , ngemoya , ngetinyoni , ngetihliphi nangemfuyo . 
Kukhulumisana kwebantfu labanyenti labatsintsekako kudzingekile kuluhlelo lelufuto lolubanti ekuchubekeni . 
Lomlawuli waloluhlelo nebalawuli betigodzi batawukhetfwa ngekuvumelana kwebalingani emkhatsini webaseBelgium nebaseNingizimu Afrika eKomitini Lelikhetsako . 
Londvuna , ngekwesikhundla sakhe sekuba ngumphatsi weteKukhibika Kwemahlatisi Kuvelonkhe kanye neTrasti Yemvumo yekungena , angabuye atsatse tinyatselo tekuvimbela kugcugcutela ligunya lekutfola imvumo ngekutikhetsela emahlatsini langaphandle kwelulawulo lwembuso . 
Luhlelo lwekuphumelelisa ingucuko kanye nekuphatsa libanga lemsebenti kumele luhlolisiswe kanye kanye nengucuko leboniwe lengahle ibe ngumphumela wesicelo sengucuko . 
Kwenta kwatiwe nekukhutsata kuvisisa nekuhlanganyela kwesive ekufezekisweni kweLisu leKusebenta lase-Afrika leLihlanganisile leteSayensi neTheknoloji ( i-CPA ) netincumo teNhlangano ye-AU mayelana netesayensi netheknoloji . 
Linani lelikhulu lemakhaya etindzaweni tasemakhaya atikahleleki , ngakoke , kunelinani leliphasi kakhulu lemakhaya labhalisiwe labuya kulendzawo . 
Legrafu lengetasi ikhombisa linani lebafundzi lababhalisa nalabo lababhala babuye futsi bazuza letinhlolo tekuphela kwemnyaka . 
Ifestivali yeTebuciko yeMave eMhlaba leYentiwa Bukhoma , lebanjelwa eJozi , yifestivali yemnyaka yemculo , umdanso , itiyetha kanye netebuciko letibukwako . 
Kuhleleka kwesikhatsi sekufezekisa lesinyatselo sitawuncunywa nguleLitiko ngekusebentisa liHhovisi Lekwakha Emakhono . 
Tindzawo letinebuluhlata tingamunya loko lokuphuma etindzaweni tekuhlaliswa . 
Ngabe litiko liyatigcugcutela yini tisebenti talo kutsi tingenele Kwelulekwa Ngekutitsandzela Nekuhlolwa ? 
Kufundza umbhalo kufaka ekhatsi kusita bafundzi kutsi bati kancono lesilulumagama nekutsi basisebentise bona kutsi bakhulume futsi babhale ngetembhalo . 
Kumele kunakwe kutsi labanye bohulumende beNingizimu yeMelika batemukele futsi batiphumelelisa tiphakamiso tesincesitelo emaveni leka , kulokunyenti , bukana netihibe letifanako temnotfo naleto teNingizimu Afrika . 
Leligama lelitsi sifo lisho kutsi timphawu letinyenti tivela ngesikhatsi sinye . 
Ummango uba nebunikati betinsitakusebenta netinsita tetemphilo . 
Lokubalulekile kulomtamo , ngemandla ekubonisana kuto tonkhe tinhlangotsi i-Afrika lenemdlandla kuto , lokunakeka kakhulu ekuhwebeni , kugucugucuka kwesimo selitulu , buhlanganyeli kutemnotfo kanye netinhlangotsi letihambisanako . 
Kutawuya ngelwandle nesimo selitulu lokungenteka nakwakhiwa , kunakekela kabanti kufanele kuniketwe kuletindlela tekwakha lekufanele tisetjentiswe . 
Imfuno lesetudlawana itifaka yona etitfutsini letinkhulu futsi njengobe iminotfo yebungako bekusebenta , lokufanele wente tindleko tibe phasi ngemgibeli ngamunye . 
Kulokulungiswa kwetabelomali tinsita letinyenti tingubomacalangaye kuleLitiko futsi tinguloko Likomidi Lelimile lebelisolo likundlulisela eTikweni kutsi kufanele kutsi kubekwe embili njengetintfo lokutawucala ngato kucala kutsi tentiwe ngobe tivula ematfuba etetetindlu . 
Kutsengiselana ngetimali etimphahleni nasetikweletini : Tikweleti tiyasulwa uma tibonakala njengaletingeke titfolakale . 
Somiso sibikiwe eKaroo naseNdzaweni yeLugu lwaseNshonalanga yeNshonalanga Kapa . 
Ledatha kucocwa ngayo ibuye icinisekiswe luhlelo ngalunye emihlanganweni leyentiwe yaba semkhatsini yeLikomidi lelincane Lekulandzelela Nekuhlatiya lelibanjwa ngaphambilini kungakafiki umhlangano wekota weLikomidi Lekulandzelela Nekuhlatiya lelibuka kusebenta kweLitiko lokucondziswe kulombiko ngedatha . 
Kubhidlita kumelwe kwentiwe ngetindlela letibekwe ngumkhiciti noma ngulotingenisile . 
Letincumo tifake ekhatsi tincumo letingagucuki tekusombulula letinkhinga tekuletsa kuthula nekuvikeleka kulelivekati lase-Afrika , kufaka ekhatsi leto temave , kucinisekisa kutsi kunentsandvo yelunyenti nekubusa lokuhle nekutfutfuka kwemnotfo ngekujulisa kuhlanganyela kwalamavekati . 
Kuphakelwa kwetetimali ngekulingana kungulokukhulu lokufaka ligalelo kumarisidi elitiko . 
Sigaba E sibuyeketa tinhlelo tekugucula letinkhulu tahulumende , kufake phakatsi kutfutfukiswa kwemakhono , luhlelo lwemisebenti yesive , netinhlelo tekutsatsa emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini . 
Kulwa nenkhohlakalo kudzinga tinyatselo tekwenta ncono kuphatfwa kwetimali nekugucula kufuna nekutsenga kwembuso . 
Kwesibili , yinye noma emathesti lamanyenti asetjentiswa kukala ipharamitha ngayinye . 
Labantfwana bayahlukumeteka emapulazini , etimayini , noma batawuba tisebenti tasemakhishini ; 
Malungana nayo yiNkhundla yeteMidlalo yaseJozi , nayo sisetjentiswa lesihle kakhulu lesakhiwe ngekuhambisana nelizinga letinkhundla temidlalo temave emhlaba . 
Tinkampani tenta umtamo wekukhulisa basebenti bato ngekubenyusa ekhatsinekhatsi kulenhlangano , tengeta umsebenti emacenjini abo futsi benyuse nembadalo . 
Kuhlanganisa kundlulisela kwebuniyo bekuhlanyela lesekuvele kukhona . 
Bangitjele ekuseni kutsi emabhodlela emanti lesiwagcinako ngemuva kwekunatsa emanti , angabangela umdlavuta . 
Kuhlela , kwakhiwa , kutfutfukisa,kulungisa kabusha , kungeta nekunakekela letinye tikhungo tetemphilo , letifaka tikhungo te-forensic phatholoji nemakolishi ebahlengikati . 
Abasito tisebenti letihlala tikhona kodvwa tibhadalelwa umsebenti ngamunye letibitelwe wona kutsi titowusombulula uma kunekuphikisana . 
Lomnotfo walesigodzi ufaka ekhatsi imisebenti lembalwa lehlelekile nekutsembela kakhulu kumkhakha wahulumende kutemisebenti netibonelelo . 
Tintsengobungako temnyaka titfolwa ngenhloso yekuvivinya lutjalomali lwetimphahla lolungeke lusakuletsela imali . 
Lapho khona tisetjentiswa temmango letiphelele tingakhoni ngekwetizatfu letehlukene ( kuba nemali yekutikhokhela lokuvamise kuba ngulesinye sato ) kutsi tibe khona esayithini ngayinye yendzawo yekuhlala , kungaba yintfo lekahle kutsi kubekwa kwaletinye tato endzaweni lefinyelelekako , lehlanganyelwako . 
Kwesibili , lokukhula kugcugcutelwe ngematfuba ekutsenga ahulumende . 
Kulandzelela kusekela lokufanele kwentela kucecesha kumkhakha walabahlomulako . 
Lekomiti kumele iluleke umtimba lobusako ekusebentiseni kwaletinkhombandlela leti . 
Lomsebenti utawudzinga futsi kuchumana kabanti labatsintsekako . 
Kufanele sicinisekise kutsi balawuli nekusekelwa kwelitiko kwentiwe kahle ngenjongo yekufika kuletinjongo talomsebenti . 
Loku kufaka ekhatsi kufakwa kwemali kumapaki laboniwe , kutimakethe temikhicito lesandza kuphuma emasimini kuso sonkhe lesifundza , kanjalo netindlu tekuphakisha kanye netikhungo tekugucula imikhicito , letinyenti tato tisesimeni lesibi ngekunganakekelwa nome kungunyalo tisetjentiswa kancane . 
Loluhlelo lugcila esimeni semphahla lekhona , futsi loku kwekugcina kumcoka kakhulu ngoba kunemtselela kuloluhlelo lwekutfolakala , lwekunakekelwa nelekulahla . 
Kwakhiwa kwenchubomgomo lesime kubufakazi yindlela leseyindlondlobele kakhulu kuleminyaka . 
Sokontileka lobekabekelwe kuNtjintja emaphayiphi e-AC lamadzala wayekeliswa ngenca yekwehluleka kwakhe kuhlangabetana netibopho takhe tekontileka , kungako-ke lenchubo ifanele kutsi icalwe phasi kufunwe umtfulitinsita lomusha . 
Kukhulumisana kumaforamu ekucwaninga esifundza kanye nekukhulumisana njalo nebaniketitinsita . 
Kwengeta , lomklamo ufaka kudluliswa kwemakhono lamayelana netidzingo tetimakethe aye kubalimi labasafufusa . 
Yinye yetincabhayi letibalulekile kundluliswa kwemsebenti wekubekwa kwemanani kungakhokhelwa lokwentiwa basebentisi bemanti . 
Letindlelalisi letichazwe kulamadokhumenti tifaka , tinyatselo ngembi kwekuvela kwekucala enkantolo , tindlela tekuvela kwekucala , tindlela tekuphutfumisa lamanye emacala ebasolwa labagcinelwe lamanye emacala kanye nekulawulwa kwebantfwana . 
Loluhlelo lolukhona nyalo lolusezingeni leliphakeme lwalomasipala lukhonjiswe ngentasi . 
Lohlanganyelako ngamunye utawutfola ikhophi yencwadzi lechaza ngekusebenta kwalesifundvo . 
Loluhlolo lulindzeleke kuhlanganisa lokukhona nekuniketa luhlolo kulokugculisako etindleleni tekuniketwa kwetindzawo tekuhlala letikhona . 
I-VAT ingumtselo longakacondzi ngco lomiselwe ekutsengweni kwekudla netinsita kulomnotfo . 
Kugcugcutela bothishela labanesikhatsi lesidze basebenta kutsi bayekele kufaka ticelo tekuyekela kusebenta noma tekuya empheshenini ngekutibophelela kusebenta nabo kute sitfutfukise imigomo yekusebenta . 
Linani letisebenti tekulapha letitfola kufundziswa naletenta kucecesha : inhloso yaphumelela . 
Kucinisa tinsita tekucinisekiswa ngemali , inhlangano kufanele mhlawumbe itfole lenye imali lengenako kulesikhama semali noma kwehliswe lokutinikela kukhokhela tinzuzo letichaziwe . 
Kwesekela kufundzisa ngaphasi kwebafundzi labangenato ticu nalabo labaneticu letiphakeme Esifundvweni sekwelapha sikhumba Sebantfwana Lesetayelekile . 
Tikhala temisebenti tikhangisiwe futsi titawukhangiswa futsi imitamo yekucecesha tisebenti letincane itawuciniswa . 
Manengi kakhulu emave lacele iKwaZulu-Natal kutsi ibaphakele ngemikhicito yetekulima lemisha . 
Litiko kulindzeleke kutsi lidlale indzima lenkhulu kusekela tinhlelo tekulima letihlose kulwa nebuphuya esifundzeni . 
Kucinisekiswa Kwetikhungo Tetimali : tekwatiwa kwetitjudeni . 
Kwenteka lokufanako nakusicu semastasi . 
Kulethemu yasemkhatsini , lokusilela kutawumele kwehliswe kancane kancane . 
Kufinyeta lokufishane kwalemisebenti leminyenti yalobucondzisincane ichaziwe ngentasi . 
Umelaphi usungule indlelakwenta lensha yeloshini lecedza umuna . 
Ngaletinye tikhatsi tifo tetilwane tibhedvuka ngoba labanye balimi bangahambisani nalokungiko . 
Loku kuholela elwatisweni lolunganembi ngekwelubalobalo lwebugebengu . 
Nanoma kunjalo , ngisho nakucala , linani lalabasikati lelibhalisiwe kutesayensi , tebuchwepheshe , tebunjiniyela kanye nemetametiki liphansi . 
Kwabiwa kweSikhwama emkhatsini wemaklasi etimphahla letahlukene , nekutsi kufanele kusiswe malini eklasini ngalinye lemphahla njengoba kubekiwe kuthebula lelingentasi . 
Umsebenti wekulawula kutfutfukisa ayisetjentiswa ngalokufanele . 
Uma kufakwa likhadi lekusebentisa kulentfo lelifundzako , levayirasi bese ilingisa losebentisako lonemvume ingenise i-PIN ngemtamo wekutfola kufinyelela kulwati loluvikelekile . 
Ngaphambilini lenkhomba lena beyibekwa njenge maphesenti . 
Leligama lelitsi Umhlangano Welizinga Leliphakeme livamise kusetjentiswa kukhombisa umhlangano etindvuna nangetulu kwato . 
Kuze kube kunamuhla , konga lokukhulu kukhonjiswe kutekuphatsa netintfo letingakabaluleki , letifana netekupheka , tekuchumana , tebeluleki , kucalisa , tintfo tekubhala nekuphrinta , kuhamba nekudla , kulala nekucitsa situnge . 
Indlela lekucashwa ngayo ngesikhatsi lesitsite nangalesingakatayeleki nako akukafakwa ekhatsi . 
Labagcine lwati lwendzabuko bancishwa litfuba ngekwemnotfo nekwenhlalo ngaphandle kwekuvikelwa futsi lelive lincishwa litfuba ngekwemnotfo uma kungekho kuvikeleka lokusedvute lokuniketwako . 
Etindzaweni letitfola imvula ehlobo , ikhanola ingakhicitwa ngekutselelwa ngesikhatsi sasebusika . 
Ubese ke uyachubeka kufundza ngekutfola imali yendlu kanye nekonga , tivumelwano , imiphumela yekungatfobeli sivumelwano nekutsi tibopho takho ngutiphi njengemnikati wendlu . 
Sibindzi netiphefumulo tenhlanti kufuneka kukhishwe uma kudliwa yonkhe inhlanti , njengoba ngalesinye sikhatsi kwenteka ku-Tilapia . 
Phakela Luhlelo lwekubita bonesi labasha emawodini alabangabonwa . 
Telekelelo titawukhokhelwa kutiphatsimandla tendzawo nome Emakomidi Endzawo Emanti lasemtsetfweni , kunekukhokhela ngco kumtfulitinsita . 
Sabelomali sekuphatfwa kwaleSikhwama siphakela Lihhovisi Lelikhulu nekusebenta kwesifundza . 
Kunciphisa sikhatsi semsebenti ekhatsi kwendlela lemcoka yalokumele kwentiwe kuvame kuholela ekuncipheni kwesikhatsi sawo wonkhe lomklamo . 
Lendlela lengu ' tfola-konkhe-lapha ' lapho betemtsetfo labehlukahlukene bagcina umsebenti walelo nalelo gunya leliniketiwe ngekwehlukana kanye nemibandzela kutawenta kugadza kube lula kubetemtsetfo . 
Ngalesinye sikhatsi Tinhlangano Letesekelako timisa Tikhungo Tekwesekela Kutetindlu kwentela kutsi imiphakatsi ifinyeleleke . 
Tibonelelo talesigaba angeke tisebente ngekubuka luhlelo lolukuluhlelo leliphetfwe timphawu emasiginali lamelele umcimbi wetemidlalo . 
Emakhasimende atawutfola ibhili layivisisako neleliciniso levela kumasipala , leyitawuhlanganisa tonkhe tindleko tetinsita talesakhiwo . 
Ngako-ke , kufanele siniketane emandla kute sitokhona kuphila kulomhlaba logucuka ngekushesha . 
Lesimondzawo siphindze futsi sibita kutsi sinake kakhulu kwakhiwa kwemakhono enhlanganweni yetfu , kanye nakumkhakha wetekwakha . 
Niketa liphuzu linye kusekela lombono wakhe , neliphuzu linye lelimelana nembono wakhe . 
Nanoma kugcizelela kwaletinkhombandlela kutawuba ekuvikelweni kwesimondzawo semanti , letinye tinhlangotsi tesimondzawo titawufakwa lapho kufanele khona . 
Tinyatselo letinyenti titsetfwe emazingeni lahlukene ahulumende kulungisa lenkhinga ngekutsi kunakekelwe kahle kuhlaselwa kwasemapulazini . 
Kuphakanyiswe sikhutsati lesifanako sebasebenti labafanelekile beminyaka yonkhe endzaweni yemnotfo lekhetsekile . 
Loku kusho kutsi lenchubo yekungena etimakethe ayisilukhuni . 
Lokwakhiwa kabusha kutfutfukise kwetfulwa kwetinsitanchanti etikolweni . 
Emaciniso labuhlungu kutsi kumele sehlise tindleko tetfu kwentela kunakekela emazinga etfu amanje ekwetfula tinsita futsi sitawuchubeka nekunakekela imphatfocotfo yemali yahulumende yemnyaka . 
Tihloko tetihhenga ngalesinye sikhatsi tondla emahhashi uma tingadzingelwa kuhlanyela . 
Sibopho salenkampani bekukugadza lamagede endzawo lengaphandle kanye nendzawo yekupaka . 
Umbiko lotheknikhali uniketa sisekelo sekusebenta kwenchubo , lengayo sihlose kwatisa umphakatsi mayelana nenchubo yemfundvo sisekelo saseGauteng . 
Litiko letfu selivele limise ngemumo luhlelo lwekungenelela kutsi libukane naletinkinga letiphakanyiswe nguMcwaningimabhuku Jikelele . 
Lwati lwetesayensi lugucuka njalo-nje lapho bososayensi benta kancono lwati nekuvisisa kwabo . 
Naka kutsi ngenca yemazinga ekushisa lasetulu latfolakele , kuba khona kwetincibilikisi kanye netimfucuta letifanako tingaveta tikhutsa letibalekako . 
Bantfu labacashiwe kulesikhundla batawuhlolwa bumsulwa . 
Loku kwentelwa kwekutsi laba labaphendvulako babe nelitsemba kute kutsi bakhone kukhuluma natsi kute kutsi tsine sikhone kukhombisa kwekutsi bakulungele kuba yincenye yalolucwaningo . 
Idatha yemadolobha aseNingizimu Asia , e-Latin America , futsi naletinye tincenye te-Afrika ngenhlanhla lembi ayitfolakali . 
Leyunithi Yemphatsi Wesigungu Selucwaningomabhuku ibika Ekomidini Lecwaninga Emabhuku njalo ngekota . 
Ngabe utfobela kuphi kulamalunga lawa ? 
Loku kutawusheshisisa intfutfuko , kubuye kucinisekise kutsi intfutfuko iyentiwa ngendlela lesimeme e-Nelson Mandela Bay . 
Litiko selivulele lamakolishi " mbumbulu " emacala Emaphoyiseni ( i-SAPS ) naku Federal Bureau of Investigation ( i-FBI ) Emelika . 
Imisebenti lemikhulu yetekuvakasha ibekwe ngasemingcengcemeni yelugu Lwetilwandle i-Indian kanye ne-Antlantic . 
Timumatsi letinemoya locindzetelwe letifana nemabhodlela egesi kufuneka tibuyiselwe kumphakeli wato . 
Loku kubese kushiya mantji nemshushisi nemahora lamabili kuphela ekulalela ngaphandle kwesikhatsi lesanele sekulungiselela emacala . 
Inchubo yaloluhlobo isita kuhlahla kutsi ingabe umnotfo usebenta njani kutetimo letahlukahlukene letingakalindzelwa , kodvwa angeke tisetjentiswe njengemhlahlandlela , njengoba kunemkhawulo kuwo omabili lemamodeli , kanye nesidzingo sekutsatsa tinkhinga letibanti tekutfutfukiswa kwebantfu . 
Lwati loluvela ekuhloleni lokulandzelanako lusengakatfolakali kutifundza . 
Uma tabelo temitfombolusito tingetulu kwaleti lesinato kungunyalo manje umtselela kutawuba ngumuphi kumisebenti yetimayini ? 
Kube nekusebenta lokukhulu kwekusekela lokuniketwe tikolo taseNshonalanga Kapa . 
Loku kusisekelo sekutfutfukiswa kweTinkhombandlela Tekulawula Imfucuta Lokuhlanganisiwe , lokungumtsamo lohambisanako kuledokhumenti lengumtfombo welwati . 
Nanome kunjalo , njengobe loku kungabonakali njengemsebenti losisekelo salomasipala , tinyatselo titsetfwe kutsengisa letihlanganisela leti nekutivumela kutsi takhiwe kabusha tisebente ngalokugcwele tibe tindzawo temaholide . 
Nanoma muphi umsebenti lowentiwe ngusokontileka lobangela kuphatamiseka , imvume lebhalwe phansi kufanele itfolakale kuMasipala , ngembi kwekutsi kucale lowo msebenti . 
Linani lebafundzi leliphakanyisiwe kanye nekwehlukaniswa litawucinaniswa linani lekugcina letimali lelitfolwe kulesikhalo seluhlelokulinga . 
Indzima yemphakatsi kulenshisekelo yetfu yekufezekisa umbono wetfu , angeke ugcizelelwe ngalokwenele . 
Sidzinga kuniketa bufakazi lobuvakalako bekutsi siniketa kuvikeleka lokutayeleke ngalokufanele emvelweni lenalokudaliwe lokunyenti kanye netinchubo . 
Lapho kungenteka khona liphepha lonkhe liyamakhwa , lilinganiswe libuye licondziswe egunjini linye . 
Tinchubomgomo letihlukene tisunguliwe kuhola lokusebenta kwalomasipala . 
Emagelebisi ekuphisa liwayini akhiwa asatse kuvutfwa kakhulu futsi-ke afadabala masinyane . 
Kuphelelisa loku , loMasipala i-Nelson Mandela Bay utfole sibonelelo lesibuya kuSikhwama Savelonkhe kucalisa luhlelo lwekucecesha lwalaba bochwepheshe nabonjiniyela labasanda kuba neticu . 
Loku kucinisekisa kutsi kutfola letinye tetinsitanchanti , njengekutfutfwa kwelindle , kusengakalingani ngekwemacembu ebuhlanga . 
Loku kukhombisa kuswelakala kwelucwaningo lolutimele lolwentiwa ngemaNGO naletinye tikhungo . 
Lokunye lokuyinsayeya kuchumaniseka lokubi emkhatsini welivekati lelikhulu kanye nemibuso lekuligwadvule e-Afrika . 
Ndvuna kanye nelisekela lakhe bahlanganyela , kanye nelitiko Nembutfo Wetekuvikela , futsi ngitawutsandza kubabonga bonkhe . 
Akunemitsetfo ngalokungetekile lebalwako kulombiko wetimali te-Ejensi . 
Kukhuphula umvuzo walomtamo nekufakwa kwemali , kutfutfukiswa kwemkhambatsi kumele kwentiwe ngesisekelo setinchubo tekusebenta temikhicito lenemandla lamakhulu nekubasetulu kuleSifundza . 
Liphesenti leBunikati liKhombisa bunikati balabamnyama kuzinga ngalinye kubunikati lobuhlangene lobusebentisa Inchubomgomo Yekuhlola-Mbamba bunikati . 
Simo semnotfo weNingizimu Afrika siyatfutfuka , kepha sidzinga kutsi sitimisele sibuke indlela leyehlukile uma sitokhona kulungisa tinsayeya embili . 
Nanoma i-GCIS inganika lwatiso lwebasebentisi kubaphakeli tinsita lababamba lwatiso egameni layo , kuvamise kutsi ingabelani ngelwatiso nemuntfu wesitsatfu noma naletinye tikhungo tesibili noma ngetizatfu letingahambelani naloku ngaphandle kwalapho tidzalulwe endzaweni letitsetfwe kuyo . 
LeLitiko liphindze futsi libe nelinani letivumelwane tekusebenta lapho imphahla ihlala iyimphahla yaleyo nkampani lenesivumelwane , futsi ngako-ke ayidzingi kuyicaphela kurejista yayo yemphahla . 
Nome kunjalo , tifundza ngekusebentisa tincwajana letichazako , tincwadzindzaba nome ticeshana nako kungatfutfukisa lolunye lwati lolusengetelo lolwentelwe sifundza ngco kuphela nangabe kungaphikisani nalolwati loluvamile lolusatjalaliswe liHhovisi laVelonkhe Letetindlu . 
Ngakunye kwaloku kungahlukaniswa kube tigatjana ngetindlela letinyenti . 
Ibhodi , isekelwa Sikhulu seMphatsi loMkhulu kanye nelicembu lebalawuli lelikhulu , lihlangana ngemnyaka kukhuluma kanye nekuvumelana ngemasu eSikhwama esikhatsi-lesidze . 
Lelitiko liphindze libophelelekile ngetivumelwano lekubonisenwe ngato emkhatsini mayelana netimo telusito tebasebenti balo . 
Nome nguluphi ludzaba lolubhaliwe loluhlose kuntjintja imphumela yelukhetfo kumele isho kucace ligama leligcwele nelikheli lembhali nemshicileli . 
Ngiveta kujula kwalekhomishini kulabammeli bemtsetfo kuloludzaba . 
Bantfu labasha batawubonga kutsintseka kwetfu ngetinkhinga tabo . 
Kucecesha Labayekeliswe umsebenti kumiswa kwesikhashana kwemsebenti wesisebenti nome licembuletisebenti lelitawutfunyelwa kutsi liyewuceceshwa . 
Khumbula , lilanga lakusasa angeke lite kuphela , kepha litawuta " netinsayeya " letitakugcina uvaleleke etikweletini . 
I-Pluto Park , letfolakala dvute nenkhaba ye-Ceres , ngiyo lenjingile kulamaphetselodolobha lamabili , ikakhulu lenemiti lengenisa imali lesemkhatsini phasi kuya kulasemkhatsini , kantsi i-White City ikakhulu ingumakhelwane lonemali lephasi lengenako . 
Litfuba lekulahlekelwa ngelinani lentsengo lifaka ekhatsi litfuba lekulahlekelwa lemakethe , litfuba lekulahlekelwa ngentalo kanye nelitfuba lekulahlekelwa ngeluhlelotimali . 
Ngalokufanako , uma ngabe letincenye letibalulekile nemathulusi ekulungisa tingasetjentiswa kuphela ngekuhambisana nelutfo lwemphahla , indzawo nemathulusi , abalwa njengemphahla , indzawo nemathulusi . 
Asebenta kubani lamaKhodi ? 
Tibhedlela tesigodzi titawuniketa ngendlela lencono kakhulu kunakekela kwato tonkhe tidzingo tetigulane . 
Lesiphakamisomtsetfo seNchubomgomo yeKuphakelwa Kwemanti neKuhlanteka yekucala kuluchungechunge lwetiphakamiso tenchubomgomo letitawukhicitwa nguleLitiko lami kuletinyanga letimbalwa letitako . 
Sosikhwama weSifundza ucale inchubo yekutfola lithulusi lekutsenga kanye nekuhlela kahle inchubo yentsengo ye-indeksi yesifundza . 
Lusebentisomali lolwengetiwe loluvela kulenhlangano yeligalufu nakutivakashi talenhlangano yeligalufu lumatima kakhulu kukusho ngembili . 
Sengiphetsa , Make Somlomo , ngivumele ngitsatse lelitfuba ngibonge Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu lapha eNshonalanga Kapa . 
Umphatsi Wesifundza angabeka kutsi kucinisekisa lizinga kwentiwe noma ngabe ngusiphi sikhatsi uma kunetizatfu letenta kukholweke kutsi sikhungo sihlulekile kulandzela timiso letifanele . 
Ngalokufanako , ngalesikhatsi lesi sekwehla kwemnotfo , imalingena iwile , yenta lokusilela kungabi namandla kunaloku lebeyingavela ingiko . 
Imfucuta yekunakekela imphilo kufuneka futsi kutsi ibukisiswe kulendzawo njengendlela yenchubo yekulandzelela kute kuhlolwe emazinga eyunithi ngayinye . 
Lomasipala ugunyatwe kunikwa tinsita tetemphilo temmango kubo bonkhe labahlala lapho futsi netetemphilo tebasebenti , kuphepha netemphilonhle yebasebenti . 
Ngaletikhatsi , lamanye emalunga etisebenti kufanele kutsi ababambele , futsi loku kutawuba nelifutse emsebentini wabo kanye nakunhlalakahle . 
Kunendlela lesebentako yekulawula kusebenta , futsi kukhokhwa kwemabhonasi ekwenta umsebenti akhokhelwa kuphela emva kwekwenta luhlolo lolufanele nekuvunywa ngulabo labaphetse tekulawula . 
Bungako beminikelo yemave emhlaba ikhonjiswe ngentasi . 
Umangabe imiphakatsi lelengela kakhulu engotini ingakahlonyiswa kutsi itimbandzakanye kulenchubo yekulinganisa linani kulomklamo , lenchubo ingaphindze futsi ibabandlulule nakakhulu , ngaloko iholele ekuhhedlaneni lokwandzako kwetenhlalo kanye nekwenyanya . 
Imfihlo kungasebentisi imali yakusasa namuhla . 
Ngekuhambisana nekunakwa kwekucala , lemphahla lecashiswako iyabalwa ngekuhambisana netinchubomgomo tekubala letihambisana nemphahla , titjalo nemathulusi noma tintfo letingasiyo imphahla . 
Empeleni kunetinhlobo letimbili temacembu etikhungo : 
Lokuwa kwesidzingo emhlabeni jikelele nasekhaya kube nemtselela lomkhulu kuyo yonkhe imikhakha ngaphandle kwetemisebenti yatahulumende netekwakha . 
Tindleko tekucala leticondze ngco ekucocisaneni nekulungisa tivumelwano tekusebenta tiyengetwa kulelinani lelingetulu kwelinani lemphahla lelibhaliwe lemphahla lecashiwe bese tivunywa njengendleko kulesikhatsi sesivumelwano ngendlela lefanako naleyo yemali lengenako yesivumelwano . 
Umcondzisi Jikelele wekulawula etifundzeni kulesifundza leso angabeka noma siphi sisebenti noma locashiwe kuletekuphatsa esifundzeni abe ngumhloli wetekutfutsa emgwacweni , umsebenti wakhe kube ngulobekwe ngekwemtsetfo . 
Kuhlindvwa bekumisiwe ngaphambilini njengoba letigulane bekufanele titsatfwe tifakwe ekunakekeleni kwesimo lesiphutfumako lapho imibhede beyingekho . 
Luhlolo lolunjalo lungenteka elabhorathri lehlola imbangela yesifo ngekhemikhali letayelekile . 
Kodvwa-ke , kusetjentiswa kwesibili kufuneka kugcugcutelwe futsi kudizayinwe . 
Ngalelilanga leli sifanele kutsi sitikhumbute ngendzima lenkhulu kakhulu leyadlalwa bantfu baseTanzania bebantfu baseZambia labangenisa umbutfo wenkhululeko ngetikhatsi tetfu letimatima tetidzingo . 
Emkhatsini walokunye , kukhona kuba phasi kwelitsemba kulomkhakha lomncane ngekuba kuncane kwekukhula ngenca yimitselela yetenhlalo mnotfo . 
Ngembi kwekutsi tiboshwa tehlukaniswe , kufanele kutsi kuhlolisiwe simo sengcondvo yesiboshwa . 
Litiya le-Rooibos liletsa imali lenyenti lengenako kubalimi labancane ngekutfumela emaveni angaphandle . 
Lekhozi itawuba netingcoco netibonelo tetento mayelana naletibonelo taletihloko letilandzelako : ( A ) Lwatiso lweBhizinisi yeLipulasi ; ( b ) Ibhalansishidi ; ( c ) Sitatimende saMalingena neLusebentisomali ; ( d ) Sibutsetelo Sekungena neKuphuma kweMali ; ( e ) Sitatimende Sekulinganisa . 
Emandla awo lakhetsekile kuniketa imisebenti yetimali kubantfu labangeke bafakwe kuleyo minikelo ngekubhanga lokutayelekile . 
Lapho lomfakisicelo ashicilele satiso kubetindzaba ngekwesicelo saloMasipala , lomfakisicelo kumele anikete bufakazi bekutsi lesicelo sesishicilelwe . 
Kusidzingo saloMtsetfo Wekuphatfwa Kwemisebenti Yesive kutsi tikhala temsebenti letinsha , tigunyatwe yindvuna futsi kumele tivele kubhajethi . 
Sizatfu kutsi kunengi kungaciniseki lokukhona kwanyalo lokutawugucula luhlelo letimali . 
Imibiko yemiphumela yekuhlindvwa kwesidvumbu watsi imbangela yekufa kube kulimala enhloko nasesifubeni ngenca yekulimala ngekwemtimba . 
Lapho kufanele khona , tinkhombandlela tingekho nalapho imimango lelawulwako ingatsatsi loluhlelo lwekukhicita letinkhombandlela letidzingekako njalo , litiko litawutenta . 
Emanti lasetjentiselwa kutfutfwa kwendle tiniketwa kuphela etindzaweni letisemadolobheni . 
Ipulani lekhombisa kuhunyushwa lokuphakanyisiwe kweminyele yeNdzawo Yekuphatfwa njengaloku kumemetelwe ngekwemtsetfo . 
Luhlelo lwekusekela badlali kulabo labanemandla ekutfola timendlela nalo lutawutfola kusekelwa . 
Uphindze watfola ticu tebuphatsi Kutifundvo Letiphatselene nemisebenti yaselwandle eNyuvesi yeStellenbosch . 
Iminyaka leminyenti , sivumele leligciwane kutsi libhebhetseke eveni letfu , futsi ngelizinga lelisetulu kakhulu emhlabeni . 
Sibonelo , uma timbangela tekufa letimbili tiphindzaphindzeka ngalokufanako futsi betiyimbangela yesigaba lesisetulu ngekwesibalo , totimbili titfola sigaba sekucala , bese lesilandzelako sitfole sigaba sesitsatfu . 
Bika ngekufezekiswa Kweluhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu kuleLitiko . 
Loku , ecinisweni , kumele kubhalansiswe nakuletinye tidzingo letifana netemfundvo . 
Luhlangotsi lolungaphansi kwelithange laphethilomu kumele livikelwe ngalokufanelekile . 
Loluhlelo beluchutjwa likomidi lekulunganisa lelifaka ekhatsi labagunyatiwe balamatiko lahlukene , labebanendzima yekuniketa lwati loluphelele ekutsatseni tincumo , indlela yenchubomgomo kanye nekulawulwa kwetimali . 
Imodeli yesikhwama ibukwa nguhulumende wavelonkhe . 
Emasuphavayisa kufanele aceceshwe ngemakhononchanti ekuceceshwa kantsi kufanele afundziswe ngekubaluleka kwekusebenta lokuhleliwe kanye netinhlelo letitfutfukisako , kuhlolwa kwekusebenta lokuchubekako , tinchazelo temisebenti letilungiswako kanye nekubaluleka kanye nendlelanchubo yekufundzisa . 
Kufanele itfutfukiswe , bese kutsi emagugu emasiko ato tonkhe tive alondvolotwe . 
Lokwabiwa kwemphahla kuhlolwa njalo ngekota kwentela kucinisekisa kutsi kungekhatsi kwemikhawulo ledzingekako . 
Lokungenani , bafuna kuba nendzawo lencane yekulandza liposi kanye netindzawo tekudiliva letabiwa ngalokulinganako ngakwemabanga lapho kukhona letindzawo tekuhlala kantsi kumele tibonakale ngalokucacako futsi tifinyeleleke kulabantfu letiniketwa kubo . 
Nobe kunjalo kunekulingana kwekusimama emkhatsini wekugucugucuka , kuhlanganisa kanye netindleko . 
Kumele sincome bantfu ba KwaZulu Natal ngekugcina kuthula nekutinta nekwenta sifundza setfu sibe ngulesinentfokomalo nebungani lesikhanga bantfu beNingizimu Afrika kuto tonkhe tinkhalo ngesikhatsi semaholideyi akhisimusi . 
Kwekucala nalokubalulekile , ngulelinani lelisetulu letingoti letimatima tetincola kulomgwaco . 
Likhono lekhuluma nalabanyenti lababandzakanyekako labehlukene . 
Kuphindze futsi kukhombisa kungalingani lokusebaleni emkhatsini wetikolwa tasemadolobheni netasemaphandleni . 
Kuma kweLitiko kukhonjiswe kuSeleko A. 
Emakhono lavakalako esikhungo , kuhlela nekwenta tincumo . 
Kungani loMtsetfo Wetinkapani ukwenta kube sidzingo kutinkapani tahulumende kutsi tihlolelwe tincwadzi ? 
Lwahlehliswa futsi kuniketa lolofake sikhalo litfuba lekutfola bameli . 
Ngalokufanako kuvuselelwa kwetikhungo ngekusebentisa sabelomali seSibonelelo seSakhiwonchanti seSifundza kutawunciphisa lokusalela emuva . 
Inkhombamtselo-ke ilinganisa kubuya kwemali lengenako yemtselo ngekuhambelana netingucuko tesisekelo semtselo . 
Kute kwentiwe ncono futsi kuchutjwe kutilandza kwelitiko kanye nekwaleto tikhungo tahulumende letibika eNdvuneni Yetekutfutfukisa Tenhlalo , letindzawo letilandzelako tentiwe bocalangaye : 
Labahweba ngekutfumela nekutsenga imikhicito yetekulima emaveni angaphandle nekudla kwaselwandle bafundze kutsi lokuchumana bebakutfola kutitfutsi temitfwalo malanga onkhe kube lusito lolukhulu ekwatiseni batsengi babo baphesheya ngesimo salesiteleka . 
Emalunga lahlala kulendzawo lehlangene akhokhiswa imali leyireyithi yebhizinisi , lengulesetulu kunalemali leyetayelekile lekhokhwako . 
Ligalelo laphindza lacwaningwa kubo bonkhe Balawuli njengenchubo yekutfutfukisa Inchubomgomo iPRO yeLitiko . 
Loluhlaka lolu lwekumbandzakanye umphakatsi lutawubonelela yonkhe imibono leyentiwe sive . 
Lwati kabanti lwemitsetfo yahulumende , kulawula bungoti neMtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tahulumende . 
Hlanganisa lokutfolakele nekubhaliswa kwalokukhokhwako njalo ngenyanga . 
Lokufika kwe-HIV kushokutsi kumele sente luntjintjo esikweni letfu , ngoba uma singalwenti loluntjintjo linani lelikhulu lebantfu betfu labasha batawufa , kanye natsi . 
Lapho kukhula sisindvo , tindleko tekwetfulwa kwetinsita tekwehlukaniswa kwemhlaba nato tiyakhula . 
Uma kuncunywa kutsi kufanele kube nesimiso sesikhatsi sinye lesifanako kuto tonkhe tikhatsi noma letinyenti , kufanele lesikhatsi sibe nganani ? 
Emathulusi etimali lachaza njengetimalimboleko nalokutfolwako atsatfwa njengemphahla lapho sikhungo siba licembu kukontileka futsi nangabe kunjalo-ke umphumela waloko unelilungelo letemtsetfo lekutfola imali lengukheshi . 
Kwetfulwa kutawentiwa ngumtfulitinsita ngekuya kwemibandzela lebekiwe kukontileka . 
Ngakuphatselene nekukhicita , lokuhlatiya nasekuphelele kuphakamisa kwekutsi kube netinkapani letisha letimbalwa ngaphandle kwalomkhakha wewayini letibonakalise kucina etimakethe taseNingizimu Afrika . 
Emasu ekutfutfukisa umkhakha wetebuciko nemasiko eme ngemumo futsi atawelekelelwa tinchubomgomo temafilimu nekuphatfwa kwemicimbi kanye neLuhlelo Lwekugcina lweTekuvakasha kwentela kuniketa buholi ekutfutfukisweni nekukhutsatwa kwalomkhakha . 
Tinchubo tetemabhizinisi netimfuneko kufanele tichazwe ngalokucacile futsi tibhalwe phasi . 
Kutfutfukile kusetjentiswa kwetimboni eceleni kwemigwaco lemibili lehamba ekhatsi kwelidolobha , leyenta ematfuba emsebenti abe sedvute netindzawo tekuhlala , nanoma tisebenti letinyenti kusafuneka tigibele tigitjelwa temmango noma tihambe ngetinyawo . 
Phakela timali letenele kucinisekisa kuniketa kweliphakethe leligcwele letinsita letizinganhle esibhedlela sesigodzi . 
Uyacelwa kutsi ungafaki imiyalo kulomtimba we-imeyili . 
Kutjala imali kuLuhlelo lweteMasiko kukhutsata kwakheka kwemisebenti , kutfutfukiswa kwemakhono nekuhlomisa ngemnotfo , kwesekela kusungulwa kwemabhizinisi kanye nemiklamo yekunciphisa buphuya . 
Kulindzeleke kutsi lucubuka lokunengi kutawenteka ehlobo , futsi balimi bayalulekwa kutsi bagome . 
Lendzaba kwabanjwa inkhulumomphikiswano lendze ngayo kulomhlanganosikole . 
Kudliwa lokunjalo kuhlose kakhulu kuchwalisa noma kukhubata tento letingekho emtsetfweni letichubekako . 
Emapulazi etingwenya eNingizimu Afrika asetindzaweni letinyenti . 
IGauteng inetinsayeya tetemnotfo letinyenti letisuka ekusileleni kwesakhiwonchanti , lomkhakha wekukhicita lowehlako , ema-itholi futsi nekusweleka kwemakhono , emkhatsini walokunye . 
Timo Letikhetsekile Tenkontileka titengetelo kuleto Tetimo Letivamile Tenkontileka . 
Yengeta imininingwane lesisekelo kulegontilaki : Kungani letinsita tidzingeka ? 
Ngembi kwekutsi kucatjangwe buhle betigwebo letikhishiwe , ngibeka sisekelo ngalamafishane . 
Imivuzo yelikhefu neyekusebenta iyabanjwa emahhovisi esigodzi ngekweluhlelo lolusatjalalisiwe . 
Kusebenta kwemkhakhamncane kunendzima lebalulekile lokuyidlalako ekutfoleni kuciniseka ngekudla , imisebenti nako konkhe kusebenta sekuphelele kwalomkhakha wetekukhicita . 
Litiko Letemidlalo Netekukhibika belinemsebenti wekuphatsa lomklamo ngekusebentisa sikhwama seMali Trust . 
Emaphosta netikhangiso tisebentisa kakhulu lulwimi lwemiva nemifanekisomcondvo , lengasetjentiswa kuhlwaya tinchazelo netinkhomba tenshokutsi . 
Bantfu labatfolakele bane-HIV kumele balulekwe kubuka phambili eminyakeni letsite yemphilo leyetayelekile . 
Kwati kutsi ema-akhawunti ebantfu atawuphakamisa tindzaba letinyenti tekuphatsa nekusiswa kwentela Tekucinisekisa tinista , bahlatiyi bangakhuluma ngalokusunguliwe ngaphansi kwaletinye tinhlelo letikhona . 
Umnini sitifiketi longakasitfoli sikhumbuto angake asindze ekubekweni licala lekutsi ashushiswe . 
Lokungacitfwa kwemali ngendlela lefanele kungashiwo kutsi kungabangelwe nguloku : 
Ngaloko , imikhakha leminyenti seyisebentise tikimu kuniketa letinye tinhlobo tetinsita letisemmangweni letifinyeleleka kakhulu . 
Kwetfulwa kwekuhlela kulawulwa kwemfucuta e-Ireland kwesekele kukhicitwa kwedatha letsembeke kakhulu ekukhicitweni kwemfucuta kanye nekuyisebenta , njengencenye lebalulekile yekuhlela kulawulwa kwemfucuta . 
Emakhono emisebenti yemakhasimende , lwati lekukhulumisana neklayenti kanye nendlela yekushaya lucingo kanye nemakhono lamahle ekukhulumisana asidzingo . 
Loluhambo belifaka kuvakashela emave aseYurophu lamatsatsu , lekuyiFrance , iBelgium neSwitzerland . 
I-amoniya ikhiciteka nakunekulumbana kwemakhemikhali emagesi enayithrojini kanye nehayidrojini futsi kuba yinchubo lenemandla lachamuka ngephandle . 
Akukho lokusatjalaliswe kuto tonkhe tisebenti kusukela ngaleso sikhatsi . 
Emafomu langakapheleli angabuyiselwa kumsebentisi wemanti , nekubhalisa kumiswe kudzimate kuniketwe imininingwane lephelele . 
Kutsengisa kudlale indzima lebalulekile ekutfutfukeni kwemnotfo wemave kulawo latfutfukile kanye nalawo langakatfutfuki . 
Kubomabhalane betfu labasikati , alikho linani lekumemeta noma kukuhhohhodza lelibuya kulabanye betfu lelingakwenta utive umncane . 
Noma kunjalo , sinakile kutsi letingucuko letenteka njalo ngemnyaka tibalulekile kuleminyaka lemibili lekhonjisiwe . 
Lwati lalama-indeksi latfolakala " indlela yengucuko " kumibuto kulucwaningo . 
Kunebafundzi labanyenti labaphuma eluhlelweni lwetemfundvo tisasuka , lokunciphisa kutikhetsela lokubakhona ekuchubeleni kwabo embili . 
Lolusito luhamba ngendlela yemahhovisi lamasathelayithi , lahamba kulo lonkhe lelive kwentela kusita emalunga , timphunga kanye nalabazuzako . 
Emalunga nebacashi bamelwe ngalokulinganako kuleBhodi kuvikela tinshisekelo teSikhwama . 
Ngekuhambisana nelinani selilonkhe kusetjentiswa kwemali kutawukhula uma lenchubo seyiphotfuliwe . 
Kuyatiwa , kuyinhloso yahulumende kuniketa tindlu letinyenti kubazuzi lokungenteka ngesikhatsi setinkinga . 
Imali yentsela yahulumende lomkhulu lekhokhwa ngulonikelako kulinani lemphahla laphisana ngayo lelifaka konkhe . 
Kukhona , nomakunjalo , sisekelo sekwenta ngekusheshisa , nyalo njengoba emaklemu sekacinisekisiwe . 
Akulungisi leminye imisebenti yaleLitiko njengekulawulwa kwelinani nesimo sebuhle bemitfombolusito yemanti . 
Lona wekucala watsikameta lwati lwekukhicita lwase-Afrika nelwendzabuko lwekuvikeleka kwekudla . 
Litiko litawulindza sijubo selikhotho kuloludzaba ngembi kwekutsatsa sinyatselo sekuchubeka . 
Kuvisisa tingucuko temsebenti wahulumende kanye nelwati lweMtsetfo Wemanti waVelonkhe , Umtsetfo weMisebenti yemanti , kanye neMtsetfo wekuLawula Simondzawo saVelonkhe . 
Ngemusa cinisekisa kutsi lamadokhumente labhalwe ngenhla ekucala noma emakhophi acinisekisiwe . 
Kuyabonakala ngebufakazi bekutibonela kutsi bothishela kanye nemalunga e-SAPS , ngiwo latsintseke kakhulu , futsi ayachubeka nekushiya phasi umsebenti ngenca yekungabi nelwati lolungilo kuletingucuko tempesheni . 
Emareferensi eSetfulo seMtsetfo kutigaba kanye netigatjana kuloluChumano , akutigaba nakutigatjana teMtsetfo ngaphandle kwekutsi kuchaziwe . 
Lendlela ikuniketa lwati lolubalulekile lwekwandzisa imphilo ngendlela letfokotisako nalefundzisako . 
Kushicilela nekuposa tiphakamiso leticotfo edolobheni telibanga lelidze nelasekhaya kungaya esisombululweni sekudideka kanye nekunciphisa tinsolo tekubekwa kwemanani langasicotfo . 
Bantfu labamhlophe basabusa etigabeni tekuphatsa kube bantfu labamnyama basaminyene etigabeni letiphasi . 
Ungavusa inkhulumomphikiswano kanye nenkhulumiswano , kanye nekuphendvula lokusha lokususelwa kuloko bafundzi labasusela enhloko bese basungula emandla abo ekusho tintfo . 
Bungoti lobusebentako bungoti bekulahlekelwa lokubangelwa kusilela noma kwehluleka kwetinchubo tangekhatsi , bantfu , tinhlelo futsi netehlo tangaphandle letehlulekile . 
Tidzingo letibekwe embili tibese tifakwa kusabelomali kubukwe kubakhona kwetimali . 
Lesisombululo semhlaba sinikete lomndeni lofaka sicelo senkhokhelo litfuba lekubuyela eveni labakhokho babo njengebanikati futsi itawenta kutsi bakhone kwenta umsebenti wekulima futsi bakwati kutiphilisa kulobakutfole emhlabatsini . 
Munye walaba lababamemile kufanele ababute imibuto kute atfole simo sabo sekubhaliswa . 
Tibonelelo tetakhiwonchanti tamasipala titawubuye ticondzaniswe kabusha , tibuye tihambisane nekuhlela lokuhlangene kakhulu kwetintfutfuko letinsha , kute kwentiwe ligcatfu lelibalulekile ekuncobeni kungalingani kwendzawo kwesikhatsi lesengcile . 
Lombononchanti walenkhaba yalelidolobhakati ususelwe kubuhle balo lobucudzelanako , imikhuba nemandla ekutfutfuka kanye nendlela lebekwe yi-CDS neMbononchanti waseTshwane . 
Nakanjani , uma ngiyifundza , ngacabanga kutsi Ndvuna bekangeke imphela abe acinisile ngekungeniswa kwabothishela base-Cuba . 
Lelithebula lelilandzelako likhomba lokwakheka kwekusetjentiswa kwetimali . 
Letintfo tekulawula tidizayinwe kutsi tinikete kucinisekisa lokungabiti kakhulu lokwenta kutsi imphahla ivikeleke , nekutsi tintfo letitikweleti nemali lesebentako kulawulwe kahle . 
Lomunye umcondvo losewucala kudvuma ngekuya kwekuniketwa kwesikhungo sesive kusungulwa kwemacembu ekusebenta etikhungo . 
Kulawulwa kwekuphikisana kanye nekwehliswa kwemandla ekukhetsa kufanele kuholele ekongeni lokunenzuzo kutindleko tekutsenga . 
LeSikhwama sihlole lolo nalolo lusuku lokwetfula umbiko kutsi kute nome ngabe ngubuphi bufakazi bekuphikisa kutsi imphahla yetetimali nome licembu letimphahla tetetimali setite inzuzo . 
Inkinga kwaba kuminyetelana kwemidlalo kanye nekuphambana emkhatsini wekubitwa kwebadlali bakuvelonkhe basuka kumacembu abo kanye nemidlalo yeligi . 
Inhlangano yemakhopholethivi emaNdiya , kudzimate kube ngunamuhla , seyibe ngulenye lenkhulukati emhlabeni . 
Kungeta ekutfoleni kubonwa kwebunikati ngekutfolakala kwekugcina emasheya ngekulinganisa kwebantfu labamnyama , ibhizinisi ingaphindza itfole kubonwa kwebunikati beBEE ngekususwa kwemabhizinisi kanye netimphahla . 
Nangabe inkantolo itfola kutsi lowo lobekwe licala akakhoni kuvisisa inchubo yelicala kute ahlele kahle lotammela ; ingabucubungula lobo bufakazi kuncuma kutsi ngabe lowo lobekwe licala ulentile yini lelicala nekutsi ngabe lelicala alifaki ekhatsi yini budlova . 
Tinhlelo tangekhatsi tekucecesha sekuboniwe kuto tonkhe tisebenti futsi lapho kukhoneka khona kuceceshwa kutawentiwa ngetikhatsi letingeke titsikamete kangako kwetfulwa kwetinsita . 
Inhloso kwandzisa tonkhe tinhlobo temakoporasi kanye nekuhamba kwawo kanye nekwandza kweligalelo lawo lekuzinga lekukhula kwesamba semkhicito welive ( i-GDP ) , ingucuko kutemnotfo kanye nemtselela kutenhlalo ; 
Kusachubeka nekuba netinkinga tekuhlela kutsenga nekubika mayelana nekutinikela lokungafaka ligalelo " kubukhuphekhuphe bangeNdlomvulenkhulu " lapho khona kunekuphutfuma kwekusebentisa imali lengakasetjentiswa ekupheleni kwemnyakatimali . 
Lomongo lomfishane webufakazi bakhe kulona lobambe tingcogco nalommongo longenhla , kukhombisa kwekutsi wente luphenyo lolugcwele ngekwakhe , loluholele ekutseni atfole lombiko . 
Kuhlaliswa kwemimango kufanele kutsatse simo semakhompleksi lanemayunithi lamanyenti lagcwele ngalokusemkhatsini lafuneka alawulwe ngekwetikhungo , njengetindludolobha , tindlu letifolile , emayunithi latitezi letinyenti kanye nemawokhaphu , kodvwa kungafaki emayunithi lehlukanisiwe . 
Hulumende kufanele amemetele kusekela kwakhe ekunciphiseni imfucuta kanye nekuvuselelwa kabusha bese ugcizelela kutibophelela kwakhe ekunciphiseni imfucuta nekuvuselela kabusha eNingizimu Afrika kusebente ngemphumelelo kutemnotfo . 
Bekukudzala isetjentiswa njengentsambo eMalacca kanye naseBorneo . 
Tekulawulwa Kwesilulumagama kanye neTinzuzo tisungula tindlela tekungeniswa ngalokungenaphutsa kwalabadvuna labasebentako kanye nalabasikati labasebentako kusuka kumsebenti wetemphi lowentiwako kuya emphilweni yesakhamuti . 
Lelitfuba lekulahlekelwa lilawulwa ngekucinisekisa kutsi kusetjentiswa emamodeli lavela kumitfombo letsembekile kuphela . 
Nangabe umhlukubetwa akhokha imali , esikhatsini lesinyenti kunetinkinga letinyenti letisadzinga kukhokhelwa kwaphambilini umhlukubetwa agcine ayekele nome aphelelwe yimali . 
Sikubeka embili kutsembeka , kwenta tintfo elubala , kubeka liklayenti emkhatsini , kuphendvula , kanye nekucamba . 
Kusebentela sive eNingizimu Afrika sekuhambe libanga lelidze ngemitamo yekuba ngulokutfutfukako , lokuchazako , lokusebaleni futsi lokuhambisana nekuniketa lusito . 
Kucinisekisa kutsi tinhlelo temklamo tiyasungulwa futsi tetfulwe ngesikhatsi kuhambisane nenchubo yekuhlela yavelonkhe . 
Lokukhula lokunjalo bekungeke kusatjalaliswa ngalokulinganako phakatsi kwetigaba tebasebentisi bemgwaco . 
Temafa tingabamba nobe ngutiphi timali telitiko letisele letabelwe umsebenti lotsite umangabe lowomsebenti uyiswa encenye kulelinye litiko nome kusiphi lesinye sikhungo . 
Letindzawo tesive lapho letitandi tingase ke tentelwe futsi kuhlala , ibhizinisi nobe tinhloso tesikhungo tiya ngekubuka tintfo letinyenti . 
Kubalulekile kwati kutsi iNingizimu Afrika kanye neNhlangano yeBunye beYurophu bakhonile kutfola tisombululo taloko bekubenta bangaboni ngasolinye , njengetivumelwane teluhwebelwano lolunconywako lolumkhakhamibili . 
Letinye tinchubomgomo tavelonkhe , njengakutetindlu , tigcugcutela kuchubeka nekuhlakateka , lokugcile kutemnotfo wekutfolakala kwemhlaba . 
Phatsa ngekunakekela ngaso sonkhe sikhatsi uma ulayisha noma uma wehlisa . 
Ngekuya ngekweluhlobo lwekucala lwesigaba sekuchumana , timphendvulo letivela kutetisebenti betihlukile . 
Tinsita titawutfolakala kumitfolamphilo lesebenta lilanga lonkhe nasetibhedlela lokungenani emahora lasikhombisa elangeni ngalinye lekusebenta kwelitiko . 
Ngako-ke kungumtfwalo wetfu kwakha simo lesivumela lusha kufundza , kukhula nekuvula lolungakwenta . 
Ngekubona kwami ummangalelwa wehlulekile kunika tizatfu letivakalako ngekuphetsa lendzaba ngekutsi kutiphatsa kwalofake sikhalo bekungafanelani , nekutsi budlelwane kutemsebenti sebonakele ngendlela yekutsi ngeke busalungiseka . 
Bekuhlala kunekukhulumisana nebanikati banyalo bemhlaba . 
Sevele sikwentile kuhlola tidzingo kwekucala kulendzawo . 
Kunakekela inkhundla yetinsita mayelana naletinye tigaba tetisebenti letifana nebahlengikati , baphatsi naleminye imisebenti yekusekela . 
Sihloko setindzawo tentfutfuko letihlongotwako titawusebentisa umhlaba wekugcina losele wekuktfutfukisa ngekhatsi e-Ceres . 
Kumele futsi ngikugcizelele kutsi nanobe setama kubuka intfutfuko kakhulu kulendlela yetfu yekwenta , kwamanje sisenguye Masipala Logcile eTinsiteni . 
Kubonisa kanye nekusekela kutawuchubeka nekuniketwa kanye neSifundvo seLwatiso seMnyaka sitawuchutjwa kwentela kutsi basebenti bentsela babe nelwati lolwanele letingucuko kumtsetfosimiso . 
Lamatfuba ekutfutfuka ( budze besakhiwo ) bungavinjelwa etindzaweni letitsatselwa phansi . 
Lolwatiso lolucuketfwe kulencenye yembiko wemnyaka luncunywe yiNdvuna Yetemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kuwo onkhe ematiko emisebentini yahulumende . 
Sosikhwama waVelonkhe angasho inchubo yekulamula . 
Uma ngabe umsebentisi akayitfoli imphendvulo ngesikhatsi lesifanele , umsebentisi ufanele kutsi abute Litiko Letasekhaya . 
Indlelakwenta Yentfutfuko Lehlangene seyitfutfukisiwe njengeluhlaka lwekwenta kuhlela lokulunganisiwe nekwentiwa kwemishikashika leyehlukene yalomasipala kwentela kutsi ekugcineni kwakhiwe tindzawo tekuhlalisa bantfu letihlangene futsi tesimo lesihle . 
Kucinisekisa kutsi sokhemisi lophendvulako kuMkhandlu weKhemisi waseSA uyacashwa kuwo onkhe emakhemisi . 
Ngesikhatsi semnyakatimali lowengcile , umklamo lomkhulu lotsetfwe ngulencenye bekukwendlulisa umsebenti wemoshali kusuka kuteMisebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika kuLitiko . 
Akukabi nenkhomba yekwehluleka kwanome ngutiphi tinchubo tangekhatsi kulomnyaka lobuketwako . 
Baphatsi Betigulane bayajabula kuba naye ecenjini letfu . 
Imibono iyehluka ngekubuka kutsi kuniketa tindlela letinyenti lekukhetfwa kuto ngabe kuletsa buhle nome bubi . 
Kubonana nemalaphi kungenteka ngekutsintsana ngekusebentisa sichumanisi sevidiyo . 
Ngiso kuphela sizatfu lesente kutsi simcele ahocise lesiphakamiso . 
Manje ke loko kuhambisana njani nalesehlakalo semsebenti njengobe kufanele . 
Kuhlela lokukonkhe kwekulawula kwentiwa kwemsebenti lokutfutfukako futsi lokugcile ekwenteni ncono kufundza nekwenta ncono umsebenti futsi hhayi buphoyisa nobe kujezisa sekwentiwe ncono kakhulu . 
Kufanele kutsi tonkhe tiboshwa tivunyelwe kufinyelela etinsitenikufundza tekufundza latitsandzako , ngaphandle uma tinsitakufundza letinjalo tiletsa bungoti bekuphepha noma atikafaneli kuhlunyeleliswa kwato . 
Kwesitsatfu , ngekweMitamo yaVelonkhe , Litiko letfu lilindzeleke kutsi lifake ligalelo kunaku lokulandzelako : 
Lusito lweMnikeli alusiyo incenye yeMali leGcogcwe eMtselweni bese kutsi ngaleyo ndlela-ke itsatfwa ngekutsi lwabiwomali lolwengetiwe . 
Nanoma kunjalo , inchazelo yelusha iyahlukahlukana ngekuya kwesigodzi ngesigodzi futsi kute inchazelo yinye lenguyona yemukelwa . 
Ngalesikhatsi lenkhomba icondziswe kulesilinganiso sekukhula kwesifundza , kuvetiwe futsi kutsi lokukhula kutawutsikanyetwa kuphuma nekungena kwebantfu labatohlala kulesifundza kufaka ekhatsi emazinga lekubelekwa ngawo . 
Niketa emandla ekulwa nebugebengu nenkhohlakalo . 
Umcashi utawuhlola emathenda latfoliwe ngesikhatsi sesigaba sesibili ngekulandzela indlela yekuhlola lebekiwe kudatha yethenda nekunikwa kwenkontileka ngekulandzela letimigomo yalethenda . 
Loku kwenta kutsi kube nekwehlukahlukana ngekhatsi ekwakhekeni kwetindzawo tasemadolobheni bese kwengeta lisasasa nekwehlukahlukana kutekuhlala . 
Ticelo letinyenti letatfolwa betibuya Kulitiko Letemisebenti kanye Nelitiko Letenhlalakahle . 
Imphahla lephatsekako njengetindleko letihambisana nekutsengwa kanye nekunakekelwa kwemphahla yelitiko inga , ngaphasi kwetindlela letetayelekile tekusebentisa imali lengukheshi , tsintsa kakhulu ligalelo lelitiko emalini lekhona yebhajethi yemnyaka wonkhe . 
Lomkhakha wekusebenta uphindze uphakamise kusungulwa kweSikhwama seKutfutfukisa Taselwandle , lokuhlanganisa lokucishe kube tigidzi letingemakhulu lasihlanu temarandi etimali tahulumende letivela kumatiko lasihlanu tiya embiteni yinye . 
Luphiko nalo belungene dvutane kulokutfutfukisa ibhizinisi lensha lechazwa naHulumende . 
Nome ngabe nguluphi luhlelo lwangekhatsi lwekulawula timali lungakhona nome kunjalo kunika kuphela siciniseko lesinengcondvo , futsi hhayi lesisimbelambela , sicinsekiso lesiphikisa sitatimende lesinganembi nome kulahlekelwa . 
Luphiko Lwethekhnoloji Yelwatiso lungulolusha lolubika Kulesikhulu Seluphiko Lwemisebenti Yebhizinisi . 
Tinzuzo tekusekela umntfwana ngenca yaloko tibukene nemikhawulo lefanako kufana nalena yalaba labalimele engotini yemgwaco ngekwabo . 
Lusebentiso lolusimeme luvamise kuba ngumgomo lobalulekile mayelana nekwentiwa nekugcinwa kwemitfombo yemanti elusebentiso lolwehlukene . 
Lokutiphatsa kwemfula wemanti langcolile laholelwe emtimbeni wemanti lanemtsamo lomkhulu kundlula lawemfula wemanti langcolile ( lovame kubitwa ngetinsila tekungcola lokuntantako ) kuye ngaletingucuko nekuhlelwa kwalomtimba lowamukela emati . 
Tisetjentiswa letigcogca timphawu temsinga , letishoniswe phasi ekujuleni lokutsite lapho tisinyiswe khona nome esikebheni , tingasetjentiswa futsi . 
Kubakhona kwetinsita temali kanye netikhungo letingenelelako ekusiteni ngemali akuniketi siciniseko sekufinyelela etimalini . 
Cinisekisa kutsi tinchubo Tetisebenti tihambisana nalomtsetfo . 
Njengaloku letehlakalo titsintsa sakhiwonchanti njengetindlela tetindlu netekutfutsa , kubalulekile kwekutsi emalunga emmango ayayivisisa lemitselela letehlakalo letingahle tibe nayo uma kungenteka tenteke . 
Lelivekanti lisesimeni lesibucayi . 
Kunekukhatsateka kwekutsi lokulibatiseka kwekutsintsana nalesikhungo lokwentiwa yiSyria kungabangela kutsi lolwatiso lolukhona lwehle futsi lulahleke . 
Kubalulekile kutsi emalunga emmango afundze kungashiyi emaphayiphi avuta kodvwa bawabike kubomasipala . 
Uma nje sekukhona komelela , letinye tibulalitinambutane , noma tilinganiso temutsi letisetulu , tingadzingeka ekulawuleni ngendlela , lokuvamise kwandzisa ngemandla tindleko tekulawula tilwanyana . 
Luphawu kulabo labafake ticelo kuloludzaba lutawenta lula kulungiselelwa kweticelo . 
Lona kumele kube ngumbutfo loyinhlitiyo lokwatiko kuhamba ubonakale ubuke onkhe lamanye ematiko naye wonkhe umuntfu esweni . 
Ngekwesicondziso lesisachubeka , nanoma kunjalo , inzuzo lengakacondzi , nanoma bungako benzuzo umuntfu ngco lafinyelela kuyo , kumatima kucagela . 
Linyenti lemaphuzu lamcoka liyabonakala kuledatha . 
Umsebentisi uyavuma kutsi i-SARS noma umphatsi wenethiwekhi lomuntfu wesitsatfu , ngekuya kwetimiso letibekwe kuMtsetfo Wetimiso Tekuvimbela Tekuchumana , we-2002 , kungadzingeka kutsi avimbele kuchumana noma anikete imininingwane legciniwe noma lwatiso lwesikhatsi sangempela lolumayelana nalokukhulunywako . 
Dlalani imidlalo : Dlalani imidlalo yebhodi nobe nitfokotele umdlalo wangaphandle . 
Kungumsebenti wetfu njengebaphatsi kuniketa letidzingo letibalulekile kantsi namuhla kusicalo setintfo letincono letitako . 
Ngetulu kwaloko , sive ngahle singalwemukeli kahle luhlelo loludzinga kutsi batifake ematfubeni lasetulu ekulahlekelwa kute bagcine balinganisa tindleko nemali lengenako nome bagcine sebaphumelela . 
Kudluliswa kwemali leya esigabeni sesifundza nakumasipala sekubhadelwe . 
Hlanganisa kugazetha kanye nenchubo yekwatisa . 
Litiko kufanele lifune tinsita telwati lwebasebenti ngemphakeli wangaphandle . 
Umuntfu lonelayisensi yesikhashana yekukhiphela emoyeni angeke afake sicelo sekuvuselelwa kwelayisensi yesikhashana ngetulu kwakunye . 
Kuba nemandla ekwenta kubalulekile ekusebenteni sikhatsi lesidze kwanoma ngabe ngusiphi sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco . 
Kwentiwa ncono kwekusebenta kweBlue Drop kwalomasipala lomncane kukhuluma kakhulu ngekutibophelela lokukhona kwekutsatsa ikhwalithi yemanti ekunatsa iye ezingeni lelilandzelako . 
Kuletinhlelo letine tesifundza letibuyeketiwe , lunye kuphela lwatiso lolubutselelwa njalo , ngalesikhatsi timbili kulokutfutfukisa nekucokelelwa kwedatha kusesigabeni sekucala . 
Faka X lapho kunalokusebenta etikweni lakho . 
Kubusa kwangekhatsi nekwangaphandle netinchubomgomo titawunamatsela kuloko lokubekwe kumitsetfosimiso wenkampani . 
Lenchubo itawusita ekuhloleni kanye nasekuvaleni tikhala kutebasebenti kanye netidzingo temandla tabomasipalati ekulawuleni umklamo . 
Emalungiselelo emajenali elitiko kanye nakumatiko-onkhe . 
Insayeya lenkhulu kutfutfukisa tinchubo letinjena kucinisekisa kutsi lokukhona nemakhono ladzingekako kuhambisana abekeke endzaweni . 
Umcashi utawutsatsa bonkhe labagunyatiwe labasayinile ngekutsi babophelekile ngekutilandza egameni lalokhiphe ithenda . 
Batsembekile ngekwesicu sabo ngenca yebudlelwano nemnikati kantsi imvamisa abakhokhelwa ngekwemitamo yabo , njengoba lenzuzo letfolakala kulebhizinisi icondziswa ekusetjentisweni ekhaya nekongela sikolo . 
Kutawujabulisa kwati kutsi kungani tibophelelo tingaveli kulemibiko yetinyanga tonkhe , uma iBAS kwatiwa kutsi inemandla ekufaka tibophelelo , uma ema-oda ekutsenga ahanjiswa ngeBAS . 
Sikholwa kutsi kwemukelekile kutsi emafemu ekubala kutsi anikete teluleko te-IT , sibonelo , kodvwa kutawuba kungakalungi kuniketa loku liklayenti lelaniketwa lomsebenti lowo . 
EmaMalaya usebentisa tihhenga kumasobho kanye netitjulu tenyama letehlukile . 
Make wami bekangumhlengikati kantsi babe wami longasekho bekangumphristi . 
Nomakunjalo , tindleko letihambisana netindzawo letifanele tekulahla imfucuta tiholele ekukhuphukeni kwetindleko tekulahla imfucuta . 
Uma , noma kunjalo emabhidi alingana ngayo yonkhe indlela , umklomela ke utawuncunywa ngekuthoswa kwekhoyini . 
Basebenti bahlonyiswe kuphendvula noma ngumiphi imibuto yesigulane noma lilunga lemndeni nekucondzisa sigulane kutigaba letifanele tensitakusebenta . 
Konkhe kuhlolwa lokuhlelekile kuyahlungwa ngembi kwekulawulwa kubafundzi . 
Kubete kwelikheli lekuhlala lenhlangano lesemtsetfweni lebitwa ngesikhungo noma umtimba lohlomulisako . 
Ngemasayininchanti kuphela latawusebenta kulelifomu . 
Kuhwebelana Kutekulima Lokusisekelo : Sifundza sibuke kuhambisa embili kuhwebelana kutekulima lokusisekelo njengalenye yemaphrojekthi lagcugcutelako latawuholela ekugucukeni kwetemnotfo wasemakhaya . 
Imiklamo yeSikhwama se-LED ayikabuki sitini neludzaka kodvwa ngalomtselela lochubekako walemiklamo kuya ebunjalweni bemphilo yalabaphuyile ekhatsinekhatsi emmangweni . 
Luphiko Lwetekulawula Kutsetfwa Kwemacala linika tinsita tekulawula kutsetfwa kwemacala ngekwesekela tinhloso telitiko . 
Kuvamise kutsiwa imphumelelo ayifiki ebusuku . 
Ikhomishini yeKucwaninga Emanti ikhokhele lolunye lucwaningo lekufundza ngebutsi emantini . 
Tonkhe tisebenti letisemisebentini ledzinga kutsi uceceshwe ngekwemibandzela yeMtsetfo neMitsetfosimiso bafanele kutsi nebufakazi lobubonakalako bekuceceshwa . 
Kute bachubeke nekuphakela tinsita , kubalulekile kwekutsi letintfo tigcinwe tisebenta kahle lokudzinga kusisa ngalokwanele ngalokuphatselene nekulungisa nekuphatsa kahle kwetindleko . 
Ema-akhawunti etingodla afaka ekhatsi emananimali latsite emali lengenako lencunyiwe netindleko futsi kufakwa esikhatsini lapho kugcogceleka khona lemali lengenako kanye netindleko kuSikhwama . 
Lombiko uchaza ngalokuvakala kahle labo E labatsatfu futsi ichaza bunjalo beluhlaka lwemcondvo wekuvisisa lusito loluncono emalini lesetjentiswao ekwetfulweni kwetinsita . 
Lesisebenti lesiniketwe emandla kumele , ngekufakwa kwesicelo , sikhiphe matisi lokhombisa kutsi siniketwe emandla nguloMasipala kwenta loluhlolo . 
Linani lemitamo yekunakekela lemiselwe emakhaya noma kumimango . 
Lapho kusentjetiswa kwemali yesive kungetekile kuleminyaka lelishumi leyengcile kube nekutfutfuka lokunyenti lokuhle kanye nemitselela yekuphakela kabusha , lizinganhle letinsita tesive tisele esimeni lesiphuyile . 
Lisu lekubeka emanani entsengo kanye netabelo talokuphilako nekuchuma kwako nemvelo amange liyibuke sanhlobo imiphumela yetemnotfo yaletiphakamiso leticuketfwe lapha . 
Tikhala lemphendvulo : Kubalulekile kutsi babhidi bangenise emabhidi laphendvula kulokufunwako ngekugcwalisa tonkhe letikhala tekuphendvula lokubophelelako kuletintfo ngatinye . 
Kuhlelwa kabusha kwemali lesetjentisiwe kwentekile ngenca yekusetjentiswa kweLishadi Leletayelekile lema-Akhawunti . 
LeSikhwama Semlondvoloti sisenchubeni yekwenta lucwaningo lwetinhlelo , ngembono wekucalisa luhlelo lolusha lwekulawula lokuhlanganiswe nebuchwepheshe loluboshelwe neluhlelo loluphelele lwetetimali . 
Lokukhuliswa kucinisekise kutsi linani lemakhaya etindzaweni letehlukahlukene , njengoba tishiwo ngentasi , tiyafinyelela etinsiteni tekutfutfwa kwetibi . 
Tindlela tekucubungula kufanele teyame kulwati lolubalekako . 
Likhotho Lemtsetfosisekelo ( CC ) liwalusile lamalungelo futsi liyancuma kutsi ingabe tinyatselo letitsatfwa Mbuso tiyahambisana yini nalokubhalwe kuMtsetfosisekelo . 
Tindzawo letingaselwandle kanye nemisele lengenisa emanti emadamini ayiveli nje kuphela njengetintfo letinkhulu letidvonsa tivakashi kepha imitfombo lebalulekile yemaminerali , kufaka phakatsi oyela kanye nagesi . 
Yebo , siyati kutsi kunetincenye tahulumende letinebumatima bekusebentisa liphakelotimali letakhiwonchanti talo leliphelele . 
Kute utfole imvumo yemkhandlu kutsi utsengise lemphahla leshiwo njengoba sicelo sifakiwe . 
Uma lengoti iholele ekushoneni kwesisebenti , lemininingwane lelandzelako lephatselene nebondliwa bakhe , lesegameni lakhe uma kwentiwa iklemu , kufanele iniketwe : 
Kuchuba kungena emakethe , kunganiketwa tikhutsati tekutfutfukisa kukhutsata nekusekela kutfutfuka kwemabhizinisi lamancane kulamatfuba . 
Labahweba ngekutsenga inyama kulamanye emave balahlekelwe kutsengisa batfole imali ngobe ema-oda bekakhanselwa , kantsi labahweba ngekutfumela iwayini emaveni angaphandle bagcine sebakhokha tinhlawulo ngekuphelelwa sitoko kumikhicito lebhalisiwe kulamacembu emasuphamakethe . 
Angeke sisebentise kabi simo lesibucayi . 
Basebentisi bayelulekwa kutsi bacaphele bese benta lokutsite kutecwayiso tamalanga onkhe tesimo selitulu lesendlulele kanye neseluleko lesisha senyanga letako . 
Umncintiswano wemabhena wekubona lobudlelwano wabanjelwa kumazinga lasemkhatsini kuletigodzi . 
Kuma ngekwemhlaba kwebhlokhi nesayizi nebudlelwane emkhatsini wemabhlokhi ngiko lokusisekelo ekuncumeni simo sebudolobha . 
Watsi Bulgaria bekajabule kakhulu kutsi ngemuva kwaso sonkhe lesikhatsi loku kwentekile . 
Indzawo yinye lengahle ibe yekulungisa umnotfo ngulesimo sabomasipala wesigodzi . 
Ngibusiseke ngako konkhe lokwakha buntfu , inhlakanipho kanye nelwati lokungisita ekutsintsaneni nebantfu kuwo wonkhe emazinga . 
Kusungulwa kwemahhovisi lamasathelayithi lase-Venda , eQwaQwa kanye nase-Rustenburg kuyenteka . 
Batali bami wabati emuva kwekusebenta namake Esentha Yekunakekela Emini yalapha layicala Esikolweni semaKhatholika . 
Tinsita Tesibhedlela Selizinga Lelisetulu : Kuniketa kwelashwa lokukhetseke kakhulu netinsita tekwelashwa lokungafinyeleleki kalula futsi lokungakavami esigabeni savelonkhe kanye nenkhundla yekucecesha tisebenti tetemphilo nelucwaningo . 
Lelicembu lebatali like lafaka sikhalo ngalothishelanhloko walesikole . 
Inchubomgomo yahulumende isandza kusuka yacondza ekutinikeleni lokukhulu mayelana nekutjala imali kusakhiwonchanti setetitfutsi , nekukhuphula lizinga lekucudzelana nekukhona kuletinye takhiwonchanti tahulumende . 
Kokubili kulawulwa kwemitfombolusito yemanti nekuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka bekuvame kanyenti kuvinjwa ngulokwehlukana . 
Totimbili , tikhatsi temasampuli aphambilini nalalandzelako abika kumakwa lokusetulu , lokukhombisa kwehla kwemandla ekwenta tintsengo emnotfweni waseNingizimu Afrika kute emandla kangako . 
Imisebenti yekusekela emacala icinisekisa kutsi onkhe emacala lacondzene nalowo lamelene neLitiko alawulwa ngendlela lefanelekile . 
Ndvunankhulu waseGauteng utsi lokutiphatsa njengemacaba lokwentiwa ngulamanye emadvodza kufana nekwemuka bantfu labasikati inkhululeko yabo lebayitfola matima . 
Kunikwa kwemigwaco lefanelekile kunika kufikelela kuto tonkhe tindzawo letitfutfukisiwe . 
Umkhombandlela Wetemasu wakha ubuye ulawule emasu ekusebenta , tinchubomgomo kanye netinhlelo tekusebenta kwemandla kukhutsata kuthula , kusimama nekuphepha esigodzini nakulivekati . 
Lo-inshorile kufanele abhalise ngaphansi kweMtsetfo weMshwalensi , kanye nesikimu setekwelashwa ( ngaphandle kwekutsi awuyikhokheli ) ngaphansi kweMtsetfo weTikimu teTekwelashwa . 
Lihhovisi letfu belivalwe kwesikhashana ngoba belisalungiswa . 
Ngaloko-ke , lencwajana ibese iyangcola . 
Umtsetfosivivinyo sewetfuliwe ePhalamende kutsi uvunywe . 
Sibhedlela satfutfukisa luhlelo lwesakhiwonchanti sesikhungo sesimo lesibucayi kute kutfutfukiswe tikhungo tesimo lesibucayi kute kukhuliswe kuhamba kwetigulane . 
Labo labamelele labanye labantjintjanako batawubamba sikhundla sikhatsi lesilinganako naleso selilunga labalimelele . 
Kulesigaba tinkhombandlela letimcoka tekuhlela tisunguliwe , kulendzikimba yendlela lelula nje yekwakha indzawo yekuhlaliswa . 
Nakufika kuloluhlelo lolusha , luntjintjo loluphelele engcondvweni lutawudzingeka . 
Lisu lekuphuma lebazuzi bemiklamo lesita buphuya lisunguliwe ngekubambisana Nekutfutfukisa Lokutimele . 
Khumbula , wamukelekile nawe kutfumela indzaba yakho ! 
Samba semtsamo loyikhiyumbikimitha sivamise kwenela likhaya . 
Nanoma kunjalo , likhono lekuvele usebentise sikhwama sahulumende ngendlela lifanele isacinaniswe simo setindleko teluphakelotimali yahulumende kanye nebutsakatsaka bemandla ekulawula . 
Kuhlelwa kabusha kwalemboni kuhlahlambise umdlandla ekusungulweni kwemashukasikhumba esilinganiso lesincane , ikakhulu emashukasikhumba emikhicito yetilimo letingabiti kakhulu , kanye nekukhicitwa kwetintfo letengetiwe eticatfulweni , timphahla kanye nemboni yetimphahla tekwelukwa . 
Tibhedlela tetfu letinyenti tinetinsita letincane letidzinga imali ngako-ke letindleko timele umtfwalo lomkhulu wemali . 
Kute umhlolimabhuku wangaphandle abeke umbono wakhe ngetindlela tangekhatsi tekulawula , umhlolimabhuku wangaphandle utawulindzela kutsi baphatsi babone , babhale phasi futsi bahlole tindlela letimcoka tekulawula kubika ngetetimali , letigcile etindleleni letifanele tekulawula . 
CAPHELA : Uma uhluleka kuletsa imininingwane ledzingekako kutawenta sonkhe siphakamiso singasebenti . 
Kuswelakala kwemanti kudlale indzima etingcabanweni letinyenti kokubili ngekhatsi nasemkhatsini kwemave . 
Kubonwa nekwehlukaniswa kanye nekucinisekiswa kufanele kutsi kwenteke ngekwe-lekthroniki . 
Kucala kwekusetjentiswa kwendlela lebuyeketiwe yekuholela tisebenti ngekwesikhundla lakuso kutawutfutfukisa likhono lekucasha nekugcina bochwepheshe labanakekela ngetemphilo . 
Kukhula lokubanti futsi lokusimeme kutawubaluleka kwentela kwehlisa buphuya , ngekusho kweLibhange Lemhlaba . 
Uma kungenalwati lolukhona , sungula luhlelo lwekubika kanye nesikhatsi sekwenteka kwetintfo . 
Kukhibika lokukahle netinsitakwenta tetemidlalo kanye nemalayibrari lachumeke ku-Inthanethi aliphakamisile lizinganhle lemphilo . 
Kubekhona kukhula lokubalulekile kwekudzingeka kwelusito ngetemtsetfo , lokuyincenye yimiphumela yesibopho ngekwemitsetfo yemtsetfosisekelo . 
Kudvweba ngaphansi kuholela kutsi kube nebungoti nakusetjentwa , kantsi kudvweba ngalokuphakeme kuholela kutindleko letingetulu . 
Kutfolakala kanye nemisebenti yekusekela lesimeme yeTB microscopy , likhambi le-antiretroviral kanye netinhlelo tekuhlola sibeletho . 
Bahleli betindzawo tekuhlala kufuneka banake imiphumela lemibi yekusetjentiswa kwemihlaba lenjena kutigitjelwa temmango futsi bacinisekise kutsi tindzawo tekusebenta tiba emizileni yetigitjelwa temmango . 
Nobe kunjalo , lendlela lechazwe ngephasi seyishintjiwe ngumkhakha wahulumende futsi ingasetjentiswa njengenkhomba . 
Injalo nemphilo yemalunga emndeni wakho , balingani bakho kanye nebafundzi . 
Likhono lekulawula basebenti , kusebenta uwedvwa kanye nekugcina tikhatsi letingumncamlajucu . 
Litiko ngalinye litawucinisekisa kutsi linalo likhono lekwenta ngendlela yesidzingo setinsita nesetinhlelo . 
Imalingena yemtselo yehlukaniswa ibe yimitselo yemalingena kanye nentalo , imitselo kumiholo netisebenti , imitselo yemphahla , imitselo yetenhlalo yemikhicito kanye netinsita , imitselo yeluhwebo lwemave emahlaba kanye nemathranzekshini kanye nemkhakha wemalingena yembuso yetintfo letehlukene . 
Lihhovisi Lemhleli Wesigceme lihlanganyele netinhlangano tesive kanye naletinye tinhlangano tembuso letivela kumatiko embuso nakumahhovisi labuke emasu kuvelonkhe njengeNhlangano yeLwati lweTekuchuma taHulumende kanye neliHhovisi laNdvunankhulu . 
Tibonelo tifundvo tekushisela , kulungisa ikhompuyutha kanye nekulungisa . 
Baphatsi besigodzi basebenta ngekuya kwemazinga ekwenta laphambili emave ngemave , laholwa ngemave lahwebako laphambili lanjenge-Singapore ne-Ireland . 
Ikhwalithi lengasiyinhle itsikamete Luhlelo Lwetindlu lwase-EC ikakhulu emiklameni yasemakhaya , ngenca yenhlanganisela yekusetjentiswa kwekwakha kwekhwalithi lephasi , nelulawulo lwekhwalithi lokungakeneli . 
Kusetjentiswa kwetindlela tekunciphisa letichazwe ngenhla angeke kugucule kubaluleka kwalomtselela kunoma ngabe ngukuphi kutikhetsela . 
Kusheshisisa inchubo yekuphakela kabusha umhlaba ngetinjongo tetekulima . 
Kunesidzingo semihlanganosifundvo yekucecesha uve usebenta netinhlelo tekwenta ncono emakhono ebasebenti ngekuhambisana netimfuno tesimondzawo yahulumende wasekhaya . 
Lamanani lafakiwe entalo ngulacace kahle kunalamanye : 
Tizatfu talokukwehluka tinikiwe kuleso nakuleso sehlakalo . 
Masipala unetinchubomgomo letinengi letiphatselene nekwenta sabelomali kanye nelulawulo lwetetimali kulomasipala . 
kuhlanganisa lwatiso lwetibalobalo lolungakacondzani namuntfu lolumayelana nemikhuba yekubhrawuza , emaphethini ekuklikha kanye netindlela tekufinyelela kuwebhusayithi ye-SARS , letigcogciwe ngekwe-elekhthronikhi ngekusebentisa emakukisi noma letiniketwe ngekutsandza nguMsebentisi . 
Lolunye lwatiso lungaphrintwa emathikithini . 
Tonkhe letisebenti letine tibona sengatsi baphatsi abazange bayicazulule kahle lendzaba , kantsi labanye labatsatfu babona kwangatsi kutawuba yinzuzo kubaphatsi kungalungisi loludzaba lwebuhlanga . 
Timali letibekiwe tingulentsengo lekhokhwako yetinsita . 
Kubuka ngetimphawu letingavuni luhlangotsi kuya ekukhetseni lokubuka simo : inzuzo yetimphawu letingavuni luhlangotsi tekuvikeleka kwekudla uma kucatsaniswa nekukhetsa lokubuka simo salabalengela engotini kuye kwaphoswa ngemibuto kuleminyaka yakamuva . 
Ngutiphi tinhlobo temkhicito wekugcina letitsandvwa ngumlimi ? 
Loku kufaka Kuvulwa Kwephalamende , Kutsengisa Kumhlaba Jikelele kanye Nekuvuselela Kabusha i-Afrika . 
Kungaletizatfu kutsi kuphakelwa kwemanti nekutfutfwa kwendle kuhlanganiswa kakhulu njengencenye yalenchubo lenkhulu yekutfutfuka , nekutsi kungani lelitiko litsatsa umsebenti wekucinisekisa kwekutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bakwati kufinyelela kutinsita letanele tekutfutfwa kwendle . 
Labo bebakhona banikwa emaphamfulethi , emaphosta , nalolunye lwatiso lolufanele . 
Tichumane letipakishwe kumidalamu yensimbi ingalayishwa encoleni yinye noma tikwencola lenetichumane letipakishwe kulokubotjokako . 
Lelitayitela kufanele libe nebuniyo , lelivikela kusetjentiswa kwalomhlaba njengoba kuvunyelwene nalabafaka ikleyimu nahulumende . 
Umkhicito lowondliwa yimvula uphasi ngenca yekuna kwemvula ngendlela lengahambi ngemfanelo . 
Loku kutawenta batsatsi tincumo kutsi bavisise luhlobo lwekukhetsa labangakutsatsa kanye nekutsatsa tincumo letivakalako ngekwamukela noma ngekucitsa tiphakamiso . 
Tinhlelo tekuchumanisa tikhungo tekutfutfukisa timali kanye nema-ejensi ekugcugcutela kusisa asendleleni . 
Thishelanhloko kumele asite lohlolwako aphindze ahlele neMcondzisi : Luhlolo etikweni kute akhone kubhala esikhungweni sekuhlolwa lesikhetsekile . 
Kuvunywe ngalokubanti kuvundle kumhlabawonkhe kutsi kwenta samave emhlaba kuphakamisa lizinganhle letemfundvo liphindze liphakamise imikhicito yetikhungo telizinganhle letemfundvo lephakeme . 
Tifundvo takamuva letimbalwa tibone tinkinga tekukhula kweNingizimu Afrika . 
Ibhajethi yaloluhlelo kumele ibekwe icace kukhombisa kutsi letinsita temali letikhona tekusebentisa loluhlelo titawusetjentiswa njani . 
Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi tinemsebenti wekucinisekisa kutsi lesikhumbuti sigcinwa futsi sivikeleke iminyakalikhulu letako . 
Timiso nekulawula kusatjalaliswa , kwetfulwa noma kubukiswa kwemisebenti konkhe kutintfo letingetako . 
Lusuku lwekutawucalwa ngalo litawumemetelwa . 
Lesicephu lesilandzelako siniketa tinkhombandlela letengetiwe letiphatselene nemgwaco wendzawo kanye nenethiwekhi yekuhamba lephatselene netitfutsi tesive . 
Loko kungenteka kuphela uma bantfu labanyenti betfu bafundze ngalokwanele , cishe lapho singalwa khona nenkinga yetfu yetemnotfo . 
Indzawo yemfucuta idzinga kulungiswa kubuye kusungulwe indzawo yemfucuta lensha . 
Kususa lombono lokhona ngekukhwabanisa kulomsebenti , kuhlolwa kwelizinga lendlela yekuphila kutawentiwa kutigaba letitsite tebalawuli , ikakhulu kuletincenye letisebenta kutsenga imphahla . 
Kute sincemphetelo lotawukhokhelwa sona mayelana nekusetjentiswa kwesetfulo sakho , njengoba kubekiwe lapha . 
Imisebenti : Imitsetfo nemazinga ebunjiniyela emalifthi . 
Kube njengelive lelitfutfukako lelinetincabhayi talo letehlukile , iNingizimu Afrika inesibopho sekufundza tifundvo tayo esimeni lesibucayi nekubukana nebutsakatsaka bemnotfo lobukhulu belive lapho bantfu labambalwa kakhulu basebenta babuye bazuze emsebentini wemnotfo . 
Lapho kukhicita neluhwebelwano lutsi kucina kakhulu netihibe letingesito tematharifu ekuhwebelaneni tendlula tihibe tematharifu , kukhona kuhlangabetana nemazinga labitako kuluhwebelwano lwemave emhlaba kuba yintfo lebaluleke kakhulu . 
Tinjongo Letiphatsekako : Kwakha luhlelo lwetekutfutsa lolufinyelelekako ngekusungula tinchubomgomo letitfutfukisa kuphepha netikhatsi tekuhamba , kwehlisa kuphuta , nekukhulisa kulinganisela , kutsembeka nemazinga laphakeme etinsita takuleli , etigodzini nasemaveni angaphandle . 
Lelisu ligcine ngekulingana lokubalulekile kwetinkontilleka tetindlu letiniketwa bakhi labasakhula bebantfu labamnyama , ikakhulu ngekhatsi etindzaweni tasemakhaya . 
Ematiko anikwe imisebenti ngalinye wekusebentisa imiklamo lebonwe kulelisu . 
Emabhajethi ebhizinisi akhomba emazinga emajini lamabi emabhizinisi lahlukene etekulima noma timphahla kanye nekutfolakala kwenzuzo yesisekelo sekucala semkhicito wetekulima . 
Kusita ematiko , tikhungo tahulumende kanye nabomasipalati kulungiselela kanye nekusebentisa imiklamo lenebudlelwane yahulumende-naletimele lengabiti kanye nalefinyelelekako . 
Umuntfu lohlanta ingati kulelingetulu noma siyilo noma etimphahleni kumele naye agcoke emaglavu . 
Kute lebanikele ngemali lomnyaka futsi kute imali lenikeliwe leyabhadalwa . 
Ungasichaza njani simo senhlangano kwanyalo ? 
Evikini leliphelile , ithekisi ishayisene neloli lenkhulu , yabulala bantfu labane . 
Kuhluleka kuniketa imfundvo lephakeme njengalokushiwo emstetfweni . 
Lemboni yekwakha kulesigodzi kwanyalo mncane kodvwa unematfuba ekuniketa lamanye ematfuba emsebenti ngalokutako , kubukete : Kukhulisa kwakhiwa kwetindlu netakhiwonchanti tekutsengisa . 
Inchubomgomo Yekugalaja Nekukhetsa yabuketwa kucinisekiswa kulunganiswa neLuhlelo Lwekuphatfwa Kwebantfu Kwelitiko . 
Sipiliyoni lesenele , lirekhodi lelilandzelekako lelisezingeni leliphakeme kanye nemphumelelo leyatiwako yemisebenti lenjalo kutawubukwa kakhulu . 
Lendlela ayikaphatfwa ngalokucinile noma ngemasu . 
Njengobe lelive kanye nemnotfo kuntjintja , batali labanyenti basebenta phesheya , labanye babo bashiya bantfwana ngemuva , labanye babe batfutsela kulamanye emave . 
Nanoma kubhalwa kabusha kweTitatimende teTimali teMnyaka kucatjangwa emtameni wekusombulula lenkinga , konkhe lokungenteka kufanele kucatjangwe kanye nebahlanganyeli lababalulekile labambandzakanyekako , lokwesekele emicabangweni lechutjwa tindleko nemitselela . 
Kucinisekisa kutsi emakhansela emawadi agcina imisebenti yawo yasemmangweni kusungulwe Lendlela Yekutiphatsa lelandzelako : 
Tonkhe letintfo letikhona kuloluphakelo lwesabelomali kulesigaba titsintsekile ngaphandle kwema-Ejensi Elitiko kanye nema-akhawunti . 
Tinsita tetimali tidlala indzima lebalulekile emnotfweni , tisusa imitfombolusito kusuka kulabongako iye kubasisi . 
Titjalo letinjenge bhithruthi , emakherothi kanye nelizambane tivamise kuwashwa ngembi kwekupakwa , ngenca yemanani lancono lalindzelekile kutemkhicito lohlantekile , lowashiwe . 
Ayikho imbadalokheshi leniketwa basebenti , kungaba ngulabasebenta ngalokugcwele nobe kwesikhashana . 
Kukhicita kona ngekwako sekuhlangabetene netingucuko tekuhleleka letinyenti . 
Sizatfu kutsi hulumende akamange aletse lamadokhumenti kubonisa kutsi letimo tekubhadala netindleko setihlangabetiwe ngesikhatsi . 
Babhidi bafanele kutsi basebentise loluhlukuhlola kucinisekisa kutsi idokhumenti yekubhida iphelele kute ihambisane netekulawula . 
Letindzawo letikhashane , ngakulolunye luhlangotsi , kanyenti atinato tinsita tebunjiniyela . 
Letinchubomgomo letilandzelako letimcoka titsintsa ibhajethi yemnyaka . 
Utsite , " Loku ngiko lengichela kukusho njalo kubo bonkhe balimi kuleSifundza , kusebenta ngekuhlanganyela kute kwentiwe ncono timphilo tebantfu balendzawo . " 
Kukhona futsi umehluko lojwayelekile lemayelana nemarekhodi emsebenti webuciko . 
Letimali betiphakelwe futsi tenyusa umkhawulo losetulu we-COE lokuhambelana nesecwayiso lesakhishwa Indvuna Yesifundza Meyer macondzana nesimo lesingasimami sesikweleti sekuholela tisebenti , ikakhulu nakubukwa umtselela waso lomubi kulusebentisomali lwekuletsa tinsita . 
Tilondvoloti taHulumende lomkhulu tilondvolote Tilondvoloti taVelonkhe ePitoli . 
Kungako ke kunelitfuba lekutsi hulumende waseGauteng akhutsate kutjalwa kwetinhlanyelo temafutsa , letifanelekile emihlabeni lenemandla lamancane , anikete tikhutsato futsi asekele kugcogcwa nekusetjentiselwa lokunye kwemafutsa ekupheka lasebentile , kanye nekukhutsata kutfutfukiswa kwetigayo tesilinganiso lesincane . 
IGauteng kanye neKwaZulu-Natal ibe nelinani lelisetulu lekutalwa kwebantfwana , nekutsi bantfwana labanyenti batalwe ngetinyanga taboBhimbidvwane , iNdlovulenkhulu kanye neNyoni . 
Kunetinhlobo letintsatfu letinkhulu tekulandzelela ngekuya kweluhlobo lwembono wemcwaningimabhuku . 
Lilungelombhalo , leliniketwe hulumende , ngenhloso yetekuphatsa , litawutsatfwa , njengaleliniketwe sisebenti lesinjalo kuhulumende njengalobekwe nguMengameli Wesive ngekwenta simemetelo Emculwini Wahulumende . 
Loku kufaka kuba ngumgcini , kudizayina , nekubuyeketa iwebhusaythi , kanye nekuniketa kwelulekwa buchwepheshe ekutfutfukiseni nekugcinwa kwewebhusayithi . 
Tinkontileka nebakhi bafaka phakatsi imishwana yekugcina neyetinhlawulo kucinisekisa kutsi bakhi angeke balahlekelwe yimali ngemakhono emsebenti langasimahle . 
Kutfutfuka lokusimeme akusilo nje ligama lelicondzile . 
Kuhanjiswe Umtsetfosivivinyo longasaguculwa Ehhovisi Lemehluleli Wemtsetfo Wembuso NakuTemafa Tavelonkhe kutsi bawucabangele babuye bafake imibono . 
Kunemitsetfomgomo yendzawo lemine , lemcoka ekudaleni tindzawo tekuhlaliswa letinhle . 
Kuphatfwa kweTB kufaka incabhayi ngoba lizinga lekulashwa solo liphasi nekubambelela kuyakhula ngaphandle kwemitamo lefakwe kuloluhlelo . 
Kushiswa kwemfucuta lenekutsatselana kanye nekulahlwa kwemlotsa emgodzini wemfucuta leyingoti ngetinchubo letifanele . 
Kunye kwaloku lokulandzelako kwalamaphepha kufanele kufakwe kule-imeyili njengalokunamatsiselwe : 
Kusetjentiswa kweheroyini yasemitsanjeni eNingizimu Afrika kwanyalo kuphasi kakhulu kodvwa kunemandla ekukhula . 
Lokukhetsa kuyatfolakala kunoma ngukuphi kukhetsa lokubukiwe ngenhla . 
Tinsita tangekhatsi telucwaningomabhuku nenkampani tenta lubuyeketo lwelizinga leliphakeme lwetilawulimali tangekhatsi emklameni lochubekako kute kutsi kwentiwe kancono kwengamela . 
Bomasipalati basekela kwemphakatsi netemnotfo ngekusisa kusakhiwonchanti nekusita kucedza kweswela ngekuniketa tinsita sisekelo letingakhokhelwa kumakhaya laphuyile . 
Lokucuketfwe ngulesihloko kufanele kufake : 
Litiko Letekutfutfukisa Temnotfo Netimali selente luhlelo lolukhulu lwekukhutsata emakoporasi lafuna kulungisa lokungalingani kwesikhatsi lesendlulile . 
Emanti langetulu losentjetiselwa kukhibika lokubonakalako ( imisebenti lekungatsintfwana kuyo ) kumele angantjintjwa kunanome nguyiphi indlela leyehlisa emakhono ayo ekusekela timvo letisebentisekako etilwaneni nasetihlahleni . 
Nanoma i-SARS itawutsatsa tonkhe tinyatselo letifanele kucinisekisa kutsi iyatfolakala , isezingeni , futsi iyanemba , iwebhusayithi ye-SARS , ithekhinoloji yayo , kanye netintfo tewebhusayithi , lokucuketfwe yiwebhusayithi , netinsita letitfolakala kuyo noma ngekusebentisa iwebhusayithi tiniketwe ngaphandle kwemawaranti neticinisekiso , nekutsi ngasosonkhe sikhatsi itawuhlala ineliciniso , ishaya khona , noma ingabi nemaphutsa noma kutsi itawuhlala itfolakala ngaso sonkhe sikhatsi . 
Luhlangotsi lolubalulekile lwendlela lekwetfulwa ngayo tinsita tetenhlalo , kutsi kufanele kutsi kwentiwe ngendlela letfutfukisako . 
Uma umsebentisi angafuni kutibophelela kulemigomo nemibandzela , umsebentisi angeke akhone kufinyelela , kubona , kusebentisa , kudawuniloda futsi / noma kwenta ikhophi noma kusabalalisa lokucuketfwe ngilewebhusayithi . 
Tonkhe tinhlobo tekucindzetelwa letifaka ekhatsi bulili , buhlanga kanye naletinye tindlela tekubandlulula titawucedvwa . 
Alukho luhlaka lwemtsetfo lolucacile lwemsebenti lobhekene nembuso ngekwakhiwa kabusha kwemahlatsi . 
Likhono lelikhona kwanyalo lekwenta lethesti lincane , nanoma emalabhorathri lamanyenti angaceceshwa kukwenta loko . 
Loluhledlwana lwenta tibonelelo tibekhona kwentela kubuyisela umhlaba nekuniketa lomunye umhlaba kubazuzi besincesitelo . 
Kwenyuka ngemnyaka kungenca yekulungiswa lokuhambelana nekwehla kwemandla emali kanye nekugcwaliswa kwetikhala temisebenti . 
Ngalenandlela kuhlela takhiwonchanti kanye nentfutfuko kuyalunganiseka kwentela kuniketa luhlelo lwetifutsi tesive loluhlangene kute kukhuliswe tinzuzo temnotfo . 
Titfutsi temmango letilula kanye naletihamba kujantji lolula nasemgwacweni kanye netigitjelwa tangasense : sigitjela sagezi lesihamba kujantji , ibhasi , itekisi , tigitjelwa tangasense . 
Akukalungi kutjelwa kutsi Indvuna yami isebentisa imfundvo njengelithulusi lekundlulisa inchubo yekunjiniyela tasekuhlaleni . 
Lusito kuSikhungo Sinye kulabatisulu teludlame lwasemakhaya kanye nekuhlukubetwa ngekwemacasi . 
Lesigaba , lesiyinkhomba yembangela yemfucuta , asisilo lusito njengoba sichaza kubantfu labanyenti kutsi timfucuta ngalesinye sikhatsi tehlukile kutekhemikhali kanye naletinye timfucuta . 
Tinkhantolo temacala lamancane tisetjentiselwa kusombulula ingcabano nemakleyimu lekwenteke ngendlela lengakahleleki emkhatsini webantfu ngaphandle kwekutsi kube nemmeli . 
Uma umnikati lobhalisiwe ayinkhapani noma amtimba lofana naloko , sivumelwane lesicinisekiwe lesifanele lesiveta imvumo yemfakisicelo kufuneka sichunyekwe kulesicelo . 
Tekuvakasha temasiko tinguleminye yemikhakha lekhula ngemandla kakhulu kulemboni yetekuvakasha yavelonkhe yetigidzigidzi teMarandi futsi tisendzaweni leyenta iNingizimu Afrika ibe nelitfuba lelihle kakhulu lekucudzelana . 
Imakethe yeDayimani iyachubeka nekubukana nebumatima bekuhweba lokungumphumela wetetayeti letiguculelekile emkhatsini wemanani entsengo yemadayimani langakalungiswa nalawo lapholishiwe . 
Nanoma kunjalo , sihumusho lesinjena singadzinga kutsi imali lenikelelwe hulumende itsatfwa njengemnikelo longasiyo imali kunekutsi utsatfwe njengaloyo loyimali lengukheshi . 
Loluhlelo luniketa kucashwa kwebantfu basekhaya ekuhlakulweni kwetitjalo letilukhula . 
Hambisa ngekukhuluma umyaleto webuKhristu ngekwesimo . 
Emakhalithiva ekhanola ahleleke ngalokuyinhloko ngekwetidzingo tawo letesabekako . 
Ludlame kanye neKungcubutana : Kwandza kwelusha kuletsa tizatfu letinyenti lokuhlangana ngemandla emkhatsini wema langahle abe nekungcubutana lokumshoshaphansi kanye nalabo labanelusha lolwandzako . 
Angeke siloku siphindzaphindza leliphuzu , ngaphandle kwalapho kubaluleke khona kutsi sente njalo . 
LoMtsetfo uboshiwe kuMbuso . 
Letinye tincono tiyekelwe ngendlela yato yemvelo letingakhona . 
Lemitimba lephetse kubhalisa icashwa njengetitfunywa kute icale kubhalisa nekunika imvume yetitfutsi letitimoto yentela leLitiko . 
Umbhalisi , noma kunjalo , kumele abe nesizatfu lesimenta atsembe kutsi lolofaka sicelo utawutihlangabeta tidzingo tekubhalisa kungakengci sikhatsi lesidze . 
Emaphoyisa awafiki kutoniketa bufakazi ekhotho nemadokethe awekho noma awaletfwa ekhotho . 
Tonkhe tindleko tekutsengiselana letibangwe ngco kutfolakala tiphindze futsi tifakwe kuntsengo yelutjalomali . 
Likomidi lelihlola emabhuku etimali kufanele kutsi libukete titatimende tetimali bese liyatincoma kutsi tivunywe yibhodi yebacondzisi . 
Sibonisene nebantfu labanyenti e-United Kingdom labatingcweti ekuphepheni nekuvikeleka kwemdlalo welibhola letinyawo kanye nekuhlelwa kwayo . 
Kubonisana kuyachubeka ngemboni yegrafikhi dizayini ndzawotonkhe ekusungulweni kwemikhandlu wegrafikhi dizayini lotawuzuzisa kokubili Hulumende nemkhakha lotimele . 
Njengelicembu leletfulako Masipala wePrinceAlbert utawucinisekisa kutsi tinhlelo takhe timelula futsi tiyalawuleka . 
Setfule senteko lesiphilile sedizayini , timphawu , imisebenti leniketiwe , insitakusebenta nekugcinwa kwembutfo wesikhatsi sekuthula . 
Titfutsi tebagibeli atisito siphelo ngekwato , kodvwa mane yindlela yekufikelela kulamanye ematfuba . 
Bafundzi batawukutibhandzakanya ngendlela lecinisekile kanye nekulalela ngenhloso , kukhuluma , kufundza kanye nemisebenti yekubhala lephatselene nengcikitsi . 
Tintfo " letingemareyithi kuphela " letisetjentiswa lapho kulinganiswe khona kutsi umsebenti mncane nome kute umsebenti lotawudzingeka ngaphasi kwaleyo ntfo nome leyo ntfo kufanele kutsi ibukwe ibe ngulenye intfo samba sayo lesinikiwe . 
Ngaloko , kukhicitwa kwewayini netinatfo letidzakwako kugcwele kakhulu ikakhulukati eNshonalanga Kapa , edvute netindzawo temhlaba wewayini , nematfuba lamancane ekuncintisana kuletimboni eGauteng . 
Lelithebula likhombisa liphakelotimali lelisebentako etigabeni letisezingeni Letingumsebenti Westathistiki Setimali Nemisebenti lemincane Yahulumende . 
Lengcungcutsela yabutsanisela ndzawonye baholi bemibuso kanye nahulumende lobuswa tinhlangano letifuna luntjintjo mhlabawonkhe , lokwakha Inethiwekhi Lephambili Ngekubusa ngekuhlanganyela . 
Kwakha timo tekusisa nekwakha ematfuba emsebenti . 
Kukhombisa likhono lekusebenta njengencenye yelicembu lelitiphetse kahle . 
Lesicelo kufanele , kulokunye , sifake imininingwane yalokulandzelako : 
Uhola embili ngoba unemhlaba lomnyenti wetekulima futsi ungumkhiciti lomkhulukati wetilimo letinelinani lelisezingeni leliphakeme kakhulu kulelive . 
Ngalokwetayelekile , tisetjentiswa letigunyatiwe nguleto letinemandla laphansi emitselela lengakemukeleki kantsi labo basebentisi akudzingeki bafake sicelo selayisensi . 
Uma kufinyelelwe esivumelwaneni , kutsatfwa ngekutsi lendzaba isombululekile . 
Telekelelo titawutfolakala kuphela kwentela kukhokhela indleko lencane yekuniketwa kwetinsita futsi angeke tikhokhele tindleko tekusebenta nekunakekela . 
Tikolwa eNshonalanga Kapa , eGauteng , naseNyakatfo Kapa tona tisesimeni lesincono , nanoma-nje kunekungafanani lokukhulu . 
Kuhlela tinsita , kulawula , kuchumanisa nekulandzela tinsita tetemphilo tesigodzi , kufaka ekhatsi leto letiniketwa yimikhandlu kanye netinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende ; 
Litiko litawusita lapho kufanele khona nekulawula tento lekufanele tentiwe ngekwemtsetfo lomisiwe . 
Kunemehluko lomkhulu kumaleveli enzuzo ngendlela ngayinye . 
Futsi loku kugcile kulomcabango wekutsi imidlalo itawubekwa etigabeni letifanele . 
Linani imibiko yekugadza malingena nekuhamba kwamali phasi kute kugcugcuteleke likhono lekugcogcwa kwamalingena wakho nekuhanjiswa kwamali phasi . 
Etikhatsini letinyenti emathoyilethi ekhemikhali aniketwa ngumasipala kubahlali basemikhukhwini . 
Ngikholelwa ekutseni imiphakatsi letotsintseka ngalamareshiyo lamasha ayimange ikhulunyiswe ngalokwanele . 
Inyanga nenyanga Tinhlelo tibika ngaletifinyelele kuko lokususelwa etinhlosweni Teluhlelo Lwekusebenta . 
Kutawenteka kuphela uma sekuhloliwe , lelitiko litawukhona kuniketa lwatiso lolwanele ngekusebenta kahle kwaletinchubomgomo letikhona nyalo nekwenta tincumo tekubuyeketa noma kufaka lenye inchubomgomo . 
Imitselo yetitandi kanye nemali yemanti nagezi kutawuchubeka nekuba yimitfombo lemikhulu yemali lengenako kulomasipala . 
Ngekuvumelana naNdvuna weTetimali , incenye yemali lencunyiwe lebhadalwe macondzana nelilungelo lekucasha kweMbuso litawubhadalwa kuleSikhwama , kutawutsi imali lesele ibhadalwe kuSikhwama Samalingena Savelonkhe . 
Sidzingo sendzawo etikolweni tahulumende eGauteng tikhula mnyaka yonkhe . 
Kufanele masipala acinisekise kutsi imiklamo ihambisana nemigomo , tinjongo nemasu amasipala . 
Lemitimba lemincane ibukana netinseyeya tekusebenta netetinchubomgomo letitsintsa kusebenta kweLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu ngekutfutfukiswa kwetimiso . 
Sichencane loluhlata ubanga kutsi emacembe abonakale ngatsi ashile . 
Kube ngumsebenti longenteki kukhipha letinye taletinhlamvu emtimbeni wakhe ngenca yebungoti bemonakalo kutitfo letiyimphilo . 
Labalawuli batfola lekhozi kutsi ikahle kakhulu kungako benta sincono kutsi labanyenti balawuli baceceshwe . 
Ngaloko-ke , kucitfwa kwemali kutenhlalakahle kungakhuliswa ngisho nangalesikhatsi sebumatima kumnotfo , kuvikelwe emakhaya lahluphekako kulemiphumela lemibi yekwehla kwemnotfo . 
Letindlela leti tilungele budze lobukhulu bemaphayiphi , tawoyela nagesi , kantsi awakavami kusetjentiselwa tindlela letiphumako ' letimfisha ' taselwandle . 
Emagunya ematiko kanye netidzingo tebatsengi kumele kuvetwe uma kugcogcwa emasu kwentela kucinisekisa kutsi imiphumela yemsebenti ilungisa ngalokwanele tidzingo tebatsengi . 
Tinhlelo tiyatfutfukiswa letitawenta kutsi kube ncono kubonwa kwemali lengenako kanye nekucokelelwa kwesikweledi kulemali lengenako lekweletwako kususelwa kuledokhumenti lesisusa nelwati lolukhona . 
Sokontileka angeke acale noma ayekele kwenta noma muphi umsebenti ngaphandle kwemvume lebhalwe phansi lebuya kuMasipala . 
Bantfu labanjalo kumele batibandzakanye kuloluhlelo lwebulawuli besifundza lwekulunganisa . 
Imiklamo yemisebenti leyentiwa tiboshwa iyahluka kusigodzi ngesigodzi . 
Ngesikhatsi sekufezekisa lemiklamo , bahlali bamanje baletindzawo bavamise kungafakwa ngenca yekwakhiwa kwemayunithi labangeke bawakhone kuwakhokhela . 
Letinye laletitjalo tihamba tihlasele tinkhundla letivulekile tiye ngasekugcineni kwendzawo lengasemphumalanga futsi letinye tindlula emkhatsini kwetihlahla tephayini nasendzaweni legubhekile . 
LoMtsetfo ubeka emtsetfweni kuhlolwa kwemhlaba eNingizimu Afrika . 
Kungaphumeleli kwendlela lekuphatfwa ngayo kungcubutana phakatsi kwebudlelwane ngekhatsi ehhovisi , kwenta emazinga ekungatsembani andze kakhulu . 
Niketa imininingwane yementi welidamu noma umchumanisi nemakhi lowakhe lidamu netakhiwo leticondzene nalo . 
Letibalo letingenhla kulemodeli tentelwe inhloso yekubonisa kuphela . 
Isayensi yekutalana iniketa bufakazi lobucinile bekutsi tinkhomba tiyandlulela kusuka kusitukulwane sinye kuya kulesinye , kantsi kuniketa leminye imigomo lechaza lamaphethini ekutfola lifa . 
Imibiko ngalokwentekako kuMkhandlu we-AIDS . 
Kubekwa kwetincingo temmango etindzaweni letehlukene esitediyamu nako kukhulunyiwe ngako . 
Incenye Lebukene neKutfotjelwa kwemtsetfo seyisunguliwe . 
Luhlaka Lwavelonkhe Lwetemfundvo Yabothishela luhlose kulungisa kusalela emuva kwemsebenti etigabeni tekusebenta kwabothishela , kanye nekwenta ncono tindlela letikhona letibalulekile kanye nekutfutfukisa tebuchwepheshe lobuchubekako kanye nekusekela . 
Kuncunywe kulandzela indlela lengeteka kancane kuloluphenyo . 
Nanoma kunjalo , tihibe letinyenti endleleni yekutfola kuniketwa kwetindlu lokusebentako kanye nalokufanele kuhlala kuyinsayeya kitsi kunekutsi kube yindlela yekuvimbela . 
Lemali ifika kuletigodzi ngetibonelelo tahulumende netimpesheni nemiholo letfunyelwa emakhaya tisebenti letitifiki letivela etindzaweni tasemadolobheni . 
Tinhlobo tetilwane tangaphandle kwalelive tivamise kungabi netilwane letitotidla kulamakhaya ato lamasha futsi tingancintisana netilwane tendzabuko ngekutalana nangendzawo yekudla . 
Kubambisana nebaholi bendzabuko kulendzaba kubaluleke kakhulu kanye nekucinisekisa kutsi umhlaba awusetjentiselwa tinhloso longakentelwanga tona . 
Kunesimo sekutiphatsa lesiphansi setisebenti lesiholela ekutseni tisebenti tilove emsebentini , tiyekela umsebenti kanye nekubanga emacala enkhantolo . 
IJapan iyachubeka nekukhulisa lekudzingekako kwekulebula . 
Simiso sesikweleti lesinetindleko letingetulu kwelinani laso " kutsengiselana lokuphenyisiswako " kuyaniketwa kulelinani leliphelele lelinani lelingetulu kwelinani lemphahla lelibhaliwe njengobe likhono lekubuyisa lemali lingatiwa futsi linemkhawulo kakhulu kulokunye ngobe lokunye kutsengiselana lokunye kusaphenyisiswa futsi kuncike kusincumo senkantolo . 
Umtsetfo Wemitfombolusito , utawubuka emadayimane lakhukhulekile epulazini laseNyakatfo Kapa . 
Emahhovisi ngaleso sizatfu awakhoni kugcina lubalobalo ngalokufanelekile noma kucondzisa tinsita ngalokufanelekile . 
Kuhambembili lokukhulu kuyahlelwa kubhekiswe ekubeni khona kwekudla emakhaya ngekukhutsata futsi tingadze tasekhaya kanye futsi nebuchwepheshe lobusha njengekukhulisa tilwane tasemantini futsi nekukhulisa titjalo emantini . 
IPET ivikele kuhlindvwa lebekungakafaneli kutigulane letinyenti letinemidlavuza lehlukene , kufaka ekhatsi umdlavuza wemaphaphu , ilimfona nemdlavuza wesinye . 
Tonkhe timali tibhadalwa ngco kuma-akhawunti asebhange . 
Kucinisekisa kuphatfwa kahle nangemphumelelo kwetigulane . 
Kuchumanisa nekuhola tinhlelo tekucecesha ekutfutfukiseni kuba neluvelo ngekwebulili nekuphendvuleka ehhovisi laMengameli . 
Umkhakha wetimoto sevele ushayeke kakhulu ngesikhatsi lesibi semnotfo . 
Ngalokwentiwa kwaba lula , indzima ledlalwa yidivishini lencane kulengcikitsi ime ngalendlela lelandzelako : 
Nobe kunjalo , loku kutawuba ngumbono lobuka luhlangotsi kunye futsi kungaholela kutincumo letinemaphutsa . 
Loluhlelo loluholela kuloluphawu lucuketse inhlanganisela yemamaki lasisekelo , laphambili kanye newekukhetsa . 
Lunesimo sekuhlanekela kangangobe kudzinga kuchumanisa kuphendvula kubuphuya bawo onkhe ematiko etifundza bese-ke ngaleyo ndlela kucinisekisa kuphendvula kubuphuya lokuhlanganisiwe . 
Tive letitfutfukile tiyaphikisana naloku , lokuholela ekufikeni kangcingetje kwalokucocisana . 
Nika inchazelo lemayelana netimphepha tekunikwa ithenda ngekuphendvula kutsi wente njalo lokuvela kumcashi ngesikhatsi sekuhlolwa kwaletimphepha tekunikwa ithenda . 
Siphakamiso saba kutsi emathesti lamanyenti kufanele ahlolwe kutfutfkisa kukhetfwa kwemathesti . 
Kuletinhloso talomklamo bekunesidzingo sekwehlisa sivumelwane emkhatsini wekutsengiselana kanye nekukhanyisa kute kukhicitwe sivumelwane igrosi yesikhatsi-lesifanele . 
Kutawuba lukhuni kuye kutsi angabuyela e-United Kingdom . 
Tigebengu letiseMajele tinelwati loluncane ngemkhicito wetekulima titfole emakhono kutibhidvo , titselo , lubisi , ingulube , emacandza kanye nemkhicito wenyama emafama eMajele , kanye nasemadzeleni . 
Kutfola bosokontileka kanye nebeluleki kutsi bahambisane netibopho tabo tesivumelwano . 
Loluhlelo luyikhozi lenkhulu yebaholi belisubuciko nebaholi labakhulu kutemisebenti yahulumende futsi manje yentiwa lihlandla lesine . 
Sibonelo lesikahle ngileso lesisesitediyamu i-Ellis Park , lesichazwe kumbiko wetfu njengesikhungo lesisebenta ngekubambisana . 
Umfakisicelo abe nalamakhono labalulekile lalandzelako : Tekulawula umklamo , kukhulisa emandla ekusebenta , kutfutfukisa inchubo , kulawula ingucuko , buholi belicembu , kulawulwa kwebudlelwane beliklayenti . 
Emahlatsi bekaloku alawulwa ngendlela lephambene kanye nalebandlulula imiphakatsini letungelete lawo mahlatsi . 
Kuba nemsebenti wekuphatsa kulungiswa esibhedlela , kugcina kuhlantekile nekugcina emarekhodi . 
Bamba mibuto ngekuniketa timphendvulo temlomo noma letibhaliwe , butsa , tfola bese ucubungula lwatiso lekubhalisa kanye nekuniketa imvumo yeticelo tekusebentisa emanti . 
Njengencenye yekugadza lokugucugucuka kwemanani entsengo yekudla , kuhlanganisa kwemanani entsengo yekudla kubatsengisi noma etitolo letehlukene kwentiwe ngekusebentisana Nemkhandlu Wavelonkhe Wetekulima . 
Lawula kuhloba kwetimoto nekuhlola ngalokuse gcwa gcwa . 
Lenhlangano kumele yatise bonkhe labakulungele kufaka ticelo kulesikhundla kulamaminithi alesekhula ngisho nanobe bangekho etindzaweni tabo tesichelo temsebenti . 
Letikhungo tisikhali lesibalulekile ekukhutsateni kanye nasekuvikeleni emalungelo etakhamiti tetfu . 
Lelisibuciko laphindze futsi kwaboniswana ngalo nebachumanisi kuTifundza nakuHulumende weNdzawo . 
Imphumelelo lekhulako ingatfolakala kuphela ngekufakwa kweligalelo lemlimi losafufusa kumnotfo wetekulima . 
Loku angeke kuniketwe kalula ngelinani lesibonenelo sendlu nekusekelwa lokuphambanako kusuka kuleminye imitfombo sekubaluleka kakhulu , lokuyintfo lengasilula kuyitfola emitfonjenilusito yabomasipala lengetiwe . 
Kubalulekile-ke kutsi lisu letetimali lubekwe endleleni lesimeme yekutsi lusebentisomali alweci imitfombolusito lekhona . 
Imitsetfo Lesahlongotwa ingemadokhumenti lahlangene enchubomgomo lensha , umtsetfosimiso kanye netiphakamiso tekulungisa kabusha sikhungo ekutfutfukisweni emaphandle kanye nekulungisa kabusha umhlaba . 
Kumcoka kucacisa kutsi kushiwoni kumcondvo ngamunye kulemitsatfu lefakwe kusimisomtsetfo semtsetfosisekelo . 
Hulumende angacabanga kusebentisa luhlelo lwentsela yemalingena kunika tikhutsati kubacashi labacasha basebenti , labehlisa tindleko temsebenti ngaphandle kwekutsikameta imiholo . 
Ubuye ukhombise kutsi Indvuna kufanele inake yonkhe imicabango lefanele . 
Labahlanganyelako kumele baletse luhlelo lwekuhamba lolunemininingwane leyenabile nalesicelo , nemininingwane lengacinisekiswa kanye nemakheli emabhizinisi lekatawuvakashelwa , kucinisekiswe kutsi lohlanganyelako ngamunye kulomsebenti uhambela lokungenani imihlangano lemibili ngelilanga . 
Njengobe naleligama lisho , loku kwentelwe kukhombindlela kwentiwa kuhlelwa kwetisetjentiswa temmango futsi angeke tisetjentiswe ngekufanana kuyo yonkhe indzawo . 
Luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwekusebenta loluvunyelwe nguMkhandlu loluniketa kusetjentiswa kwekusebenta , kulandzela nekuhlola emazinga enhlangano kanye newemuntfu ngamunye . 
Emaphesenti lasetulu etinsita temmango esigabeni lesikhulu kukhombisa kuncike ngemandla kumnotfo wasekhaya ekuphakeleni kwetinsita nguhulumende . 
Tidzingo letengetiwe titawubhalwa kudokhumenti yekubhida . 
Ndvuna wangenelela wacaphuna kwekutsi lobudlelwano akukafaneli kutsi bube sephepheni kuphela . 
Gadza ubuye ugcine migomo lebekwe yinchubo leniketa ligunya lekusebenta . 
Niketa kusekela mayelana nekwakhiwa kanye nekutfunyelwa kweligalelo lebhajethi kanye nekwabiwa kwetimali . 
Lesikhungo semali singacasha labanye kwenta lomsebenti lesiwentako kungumanje . 
Imigwaco yetigitjelwa temmango itawusebenta kahle uma kunekuhamba lokubonakalako kwekubuyisela emuva . 
Temafa tingahle tihlelembise lokungeniswako futsi tikuhlanganise kube kudokhumenti leyodvwa . 
Sakheko Salokuceceshwa lokususelwa Ezingeni Lesilinganiso senta Lokuvunywa Kwekufundza Kwaphambilini kukhoneka . 
Lilungelombhalo leliya ngebuve , indzawo yekuhlala , nangebudze besikhatsi selilungelombhalo . 
Umbuso wetfule luhlelo lolungucalantsatfu lwekuhlela lokuhlangene lekuhloswe ngako kucinisekisa kubeka tidzingo letisetulu kwabohulumende ngekubambisana , kunikwa kwetinsita , kwekusebenta , kanye nekugadza nekuhluta kwentela kuphumelelisa intfutfuko lesimeme kanye nekwetfulwa kwetinsita . 
Kulemizamo , basebenti bahulumende babuka tindlela kanye nemizamo letawuba nemiphumela lenekuzuza kulokucitseka kwemitselela yetinchubo tekulungiswa kwesakhiwo , kantsi ngalokuvamile , kukhutsata tinchubomgomo tekulawula umnotfo-lomkhulu lovakalako . 
Imicombelelo yetibalo tetemnotfo ifakazela lokuvela kwekusisa kutilinganisontalo mbamba . 
Lolofaka kakhulu sandla kulokwehliswa nguPT ; ngenca yemali lengenako lephansi lekulindzeleke kutsi icokelelwe ngekumelana ngetintsela temijaho yeMahhashi neyaseKhasino ngenca yekwehla emalini lengenako lesetjentiswako lokuholela kumidlalo lengenteki kahle . 
Imboni yenyama ibanjwe kakhulu tinkampani letimbalwa , iphetfwe bakhiciti labambalwa kusigaba ngasinye semakethe . 
Landzelela kumitsi lengakahanjiswa kanye nalesinye sitoko . 
Kulomnyakatimali lomusha , leLitiko litawuchubeka kuvala tikhundla letivulekile letibekwe etulu , ikakhulu kulabaceceshelwe temphilo . 
Kuniketa temidlalo kanye netekungcebeleka kumiphakatsi . 
Kutibandzakanya kwebantfu phaca ekwakhiweni kwemiklamo kungatfutfukisa indlela lekuhloswe ngayo . 
Leleveli yekuvikela kwaletindzawo leti kulesifundza iphasi futsi nemitamo yekongiwa kufanele igcile lapha . 
Licembu lekugcina ligcwele iminotfo lephasi noma lengakasimami , kodvwa liphindze lifake emave lahlangabetane nekutfutfuka kwemnotfo lafana ne-Argentina ne-Indonesia . 
Litiko litawuchubeka nemsebenti wekuntjintja kuphatsa kute libandzakanye basebenti kulenchubo . 
Ngako-ke , sibonelo , lilungelo leselivele licedvwe kuncunyelwa ngeke livusetelwe ngekufaka simangalo ngesichibelo . 
Letindlela tekusekela tifaka kuniketwa kwelwatiso lebhizinisi kubosomabhizinisi lababomake , imfundvo yabosomabhizinisi kanye nekucecesha , kuniketa imali kubosomabhizinisi labasikati , kungenelela kwabosomabhizinisi labasikati ekutsengiselaneni kwamhlabawonkhe , lucwaningo kanye nelubalobalo , isayensi kanye netebuchwepheshe talabasikati , kanye nekusekela labasikati basemakhaya . 
IKhabhinethi ivumele letincomo letibalulekile teKhomishana yeStrauss . 
Fundza kutsi cha : Ungenti tintfo ngobe unesatela nobe uve kuyengeka lokutsi kumele wente . 
Lokubhalwa lokuchubeka njalo kwemikhondvo yemagugu leyahlukene angeke kucinisekise kuphela kulondvolotwa kwemlandvo wemasiko etenhlalo endzawo , kepha futsi kutawukhutsata kuvakasha nemiphumela yekufundzisa ngetetfulo etinkhundleni letahlukene tekusakata . 
Loku kutsatsa simo , kuletinye tintfo , luhlolonkhulumo netiteshi temisakato , kuvela kumabonakhashane , ema-athikili emajenali emtsetfo , nekuchumana nebantfu netikhungo . 
Baniketa tifundvo letiphatselene neTemnotfo waseLwandle kanye Nesayensi yeMatilosi . 
Kucocisana lokujulile emkhatsini wabo bonkhe badlalindzima kulendzawo kudzingeka ngekushesha . 
Akusiyo imphendvulo yekukhatsateka kwemmeli wemdlulisincumo kuvuma kutsi kungadzanjiswa ngekutsi kubhalwe ngekucophelela imiyalo yenkantolo . 
Masipalati uhlose kutfola imisebenti yekontileka letimele kusita ngekuklina kanye nekulahla tibi endzaweni yamasipalati . 
Loku kuvumelana kahle nalesimo sebasebenti balemboni ye-IT , labasesebasha ngalokuvamile , labashwakutelako labasomatfuba . 
I-Metrorail isebentisa luhlelo lwekubhadala ngekwesigodzi lapho bagibeli bangahamba ngemanani laphasi ngeluhambo ngalunye . 
Loku kuholele ekugcileni lokutsite kwekuphakelwa kwetinsita . 
Umtsetfosisekelo neMtsetfo Wekuhlolwa Kwemabhuku kuniketa Umhloli Mabhuku Jikelele emandla kutsi asebente ngekutimela nemandla ngekwemtsetfo ekutfola tonkhe tincwadzi lekufanele atisebentisele kwenta umsebenti wakhe kantsi akunamikhawulo ekushicileleni loku lakutfolile . 
Lesiboshwa satfola kulimala lokungayiphi futsi lokwanakwa tisebenti tetekwelapha . 
Lamaleveli lawa etinhlelo eme kanje : 
Kunciphisa lizinga lekwehluleka lebatfulitinsita ngekubahlomisa emakhono nekufinyelela lwatiso . 
Kucatsanisa nakadzeni , bantfwana banamuhla babukana nebungoti lobunyenti . 
Atawusita ekusungulweni kweMakomidi Endzawo Emanti lasemtsetfweni futsi nasekuceceshweni kwemakomidi kwentela kulawula kuphakelwa kwemanti kanye netinsita tekuhlanteka tawo matfupha . 
Loluhlelo lwavunyelwa Yikomidi Lecwaninga Emabhuku nemibono yebaphatsi . 
Lelitiko lente umcimbi Wetindondo Tabosomabhizinisi Labasikati Labasafufusa , Ingcungcutsela Yelusha loluneticu lolungakacashwa nekuceceshwa kwemakhono kwabosomapulazi labasikati . 
Yiba nebudlelwane-nebantfu ubuye ube neliso lekubona timo leticishe-tibe mnyama egumbini lelimnyama . 
Angikalwenti luhlolomabhuku kulamashejuli futsi , ngalokufanele , angiwuvakalisi umbono wami ngawo . 
Imibuto mayelana nalokucuketfwe ngulemanywali : 
Ngesikhatsi sekukhishwa kwalombiko , imigomo leminyenti yachibelwa , futsi leminye yayekelwa . 
Imininingwane mayelana nemazinga amalingena , umsebenti ngemkhakha kanye nekucwaninga lokwetayelekile kwetimo temnotfo kuniketwa kuSigaba B. 
Kute loku kuphumelele lenkapani yahulumende kufuneka itjale ngemandla kuteluphenyo netekutfutfuka kusita kube nekusimama kwesikhatsi lesidze . 
Imisebenti yemhlaba yekwakhiwa kweHabhu yeKucala lokusha isendleleni . 
Lolomsikati wabutwa kutsi ngabe bekati yini kutsi intsengo yekudla itakwehla ngenca yalenchubomgomo lensha yetikhwama tepulasitiki . 
Umtamo lohlanganyelwe uyadzingeka kulohulumende nemikhakha lehlukene yemimmango kwenta iNingizimu Afrika ibe live lelingenatidzakamiva . 
Yonga lapho ingcikitsi ifuna kanjalo , lemagama lasetjentiswe lapha kulemigomo nemibandzela yekutsenga inenchazelo lefananako uma isetjentiswa kumanywali yemsebentisi yesilinganiso sebhondi yekonga yeRiphabhliki yaseNingizimu Afrika futsi imigomo nemibandzela aludzaba . 
Tinhloso letinkhulu talelisu kutsi : 
Dizayina tintfo letimininingwane letitawucedza mandla timoto kute tingagcwali kulendzawo , futsi tingagijimi . 
Luphiko lutimbandzakanye ngemphumelelo kulokuchumana kwebabambi lichaza labalandzelako ngaphansi Kwemklamo Wetinsita Tekusekela Netekululeka : 
Kunika umkhakha lotimele umsebenti ngendlela yekufuna nekutsenga yekuphakela insita yesikhatsi lesidze lefanele . 
Loluhlelo lube yimphumelelo lenkhulu kantsi tinhlelo letitawulandzela kulikusasa titawubukwa . 
Kucashwa nekugcinwa kwetisebenti tasemakhemisi . 
Timondzawo letidlala indzima lenhle tivusa emazingagugu emiva lanemandla . 
Tinhlelo letitsite temklamo letentiwa futsi tentiwa kutsi tihambisane nelisu lekunciphisa buphuya . 
Sishicilele lencwajana kuphendvula imibuto yakho ngetinhlelo iTotal South Africa lenika bafundzi , futsi sitsemba kutsi utayitfola ilusito kakhulu futsi inelwati . 
Kuloku kucaphela kwembhidi kuyacelwa kulesikhala semphendvulo kanye netinchazelo netibonelo tesakheko selinani lentsengo lesaniketwa kuledokhumenti yekubhida . 
Lelitiko lingalungisa indlela yekwaba kwentela kwente kuncintisana lokungavuni ngekhatsi kuleyomboni nome umkhakha . 
Timila letisendzaweni lehlongotwako yekutfutfukiswa kwemahotela tikhetsekile futsi atinayo inzuzo ngekwembono wekulondvolotwa kwemvelo . 
Njengemphumela wekugocota , kuntjintja lokuncane kungenteka . 
Usungula kuchumana lokufanele nelicembu lelimkhakhamnyenti . 
Ikhanola inetimbali letincane letimtfubi . 
Lekhozi itawuba ngulekwentiwa tintfo letibonakalako kuyo , kutawusetjentiswa tibonelo kubuywe futsi kusetjentiswe naloko bahlanganyeli labahlangabetene nako emphilweni , kanye nekucabanga kwemhlaba nendlelakwenta lehamba embili . 
Lamacala nankha afaka ekhatsi kubulala , kutsengisa tidzakamiva , kutfumba , kugcugcutela bantfu kwenta lokutsite kanye nekudiza . 
Ngaphandle kwebumatima lobungagwemeki ekuhlanganiseni kutfolakala kwebahlanganyeli labehlukene kanye nalokuphutfuma lebekufanele loludzaba lulungiswe ngako , sikhonile kubeka lamalanga lanjalo . 
Noma ngabe ngukuphi kwengetwa lokuhlongotwako kutawufuneka kutsi kufakazelwa Yinkhomishana Yemakleyimu Emhlaba Yesigodzi : Nshonalanga Kapa . 
Akunatingucuko letinkhulu letibikiwe ngaphandle kwaleti letitsintfwe ngito tonkhe tinhlelo kulelitiko kufaka ekhatsi kucinisa emabhandi . 
Tinchazelo letine letingenteka taloku kutsi , kwekucala , kutsi sigaba setemphilo etindzaweni tasemaphandleni siba ncono kancane kancane ( ikakhulukati macondzana nebantfwana , sibonga tinyatselo letisisekelo tekuvikela ) kodvwa atibi ncono endzaweni lelidolobha lelikhulu . 
Nanoma nje sitfombe lesikhulu selifutse lekukhangisa kunatfwa kwetjwala kungaphandle kwalesifundvo , lucwaningo lwemave emhlaba lolwentiwe lukhombisa kutsi kuchumana lokuphelele lokukhona emkhatsini wekukhangisa tjwala nekukhula kwelizinga lekubunatsa . 
Kuphatsa imphahla lenikwe lihhovisi . 
Wase ke uniketwa incwadzi lemfaka elivini lekhetsekile . 
Sifo seKukhubateka kweMpunyu Ngeca yeTjwala , njengobe sekukhulunyiwe ngako phambilini , kuyinkinga lenkhulu kakhulu eNingizimu Afrika . 
Asingabati kutsi kungena kwentsandvoyelinyenti eveni letfu kanye nekufika kwekuthula esigodzini setfu kuyindlela yekuhlonipha neyekubonga kancono kutinikela kwakhe kuloluhambo lwenkhululeko . 
Lesiphakamiso sekutfutfukiswa kwesikhatsi lesidze seluhlelo lwekutfutfwa kwemmango sakhelwe kulemiphumela yekuhlatiywa kwetimo letinyenti lapho kungenteka khona . 
Ikhoramu yemhlangano wekhomishini itawuba ngemalunga lasihlanu . 
Licembu leluhlelo lelihlelekile linakisise ekuhloleni simo semsebenti wamasipalati sanyalo , kuchaza inhloso yenhlangano , nekuncuma ngendlela inhlangano lekufanele ibukeke ngayo emnyakeni lelishumi letako noma kuya etulu . 
Undlulisele letibongo ngalokwenteka esikolweni sakhe kubobabili labaphetse sikolo kanye nebafundzi ngekutsi batinikele ngalokuphelele . 
Tonkhe tisebenti tiyakhona ; 
Imitsetfonchubo Yekutsengwa Kwemphahla Lekhetsekile yenta kunikwa kwekukhutsata kwakhiwa kwemisebenti lemisha yelusha . 
Uma afake sicelo sekwenta njalo , Umsebentisi kutawufuneka ayekele kusebentisa ligama ledomeyini lenjena kufuneka ayindlulisele ku-SARS tindleko titfwale nguye Umsebentisi . 
Kuphatsa nekuhlanganisa inchubo yekudizayina inhlangano . 
Tikhalo tabo letimayelana nekutsi loku kutawungeta umtsamo wethrafikhi newethrafikhi lengadzingakali lebhukula kusabhabhu yaseVictoria Park futsi kutawenta kube nemgwaco losandingiliza . 
i-GCIS iyakunaka kubaluleka kwekuvikela imfihlo yebantfwana kulomhlaba wekuchumana ngetegezi . 
Loku kufaka ekhatsi kucaphelisa hulumende ngetindzaba tekwetfulwa kwetinsita kanye netinkinga letitsintsa imimango etindzaweni tayo . 
Indlela yereferensi yekukala kwe-cadmium yi-atomic absorption spectrometry . 
Lokuvinjelwa kubese kwetiwa kuswela emandla ngemazinga ekutfumela tjwala ngaphandle lokunesihe kusukela iSweden yaba yincenye yeLubumbano lwemave aseYurophu . 
Esifundzeni saseNyakatfo , sibonelo , ireshiyo lesemkhatsini yathishela kumfundzi isemazengeni avelonkhe . 
Uniketa lokunye kubika lokuphutfumako ngekwesicelo kanye nekuphendvula umbuto wekuhlola ngenhloso yekugadza . 
Lapho kufanele khona , lamalinki angaphandle aniketwe kute kutsi entele umsebentisi tintfo tibe lula . 
Umgcinimafa walethranzekshini futsi ungenisa imininingwane lefanele yalethranzekshini kuSiphatsimandla sayo Lesikhulu kute kutsi kuvunywe lethranzekshini . 
Emacembe alesitjalo " iCayenne leColisekile " imvama iswela imigegedla ngaphandle kwenhloko yelicembe , kodvwa titjalo " iSpanish " kanye ne " Queen " inemigegedla lemikhulu ihambisana nemigegedla yelicembe . 
Kulawula ematfuba ekulahlekelwa kuyincenye lenkhulu yekulawula lokunekutiphendvulela , ngako lemukela indlela lebuka tinhlangotsi tonkhe tebhizinisi ekulawuleni ematfuba ekulahlekelwa . 
Umtsengi angayesula ikontileka yakhe ngekwatisa umtsengisi ngekumbhalela phasi uma ngabe umtsengisi uyashayeka noma uyehluleka kukhokhela tikweleti takhe . 
Inchubekela phambili sevele yentiwe eFreyistati naseMpumalanga Kapa nemalungiselelo ayentiwa kuto tonkhe tifundza . 
Loluhlelo lunikwa ummango futsi lwetfulwa basebenti labasetulu ngekuceceshwa labangakhombisa kukhona kuto tonkhe timphawu tebungcwethi emsebentini wabo , kutawuholela ekucedvweni kwekufa nekulinywatwa ngumlilo lokungavinjelwa . 
Inhloso lenkhulu yalolucwaningo kuniketa Ikhomishini Yesigodzi Yemakleyimu Emhlaba imininingwane ledzingekako kusita ekufakazeleni timali temklamo letengetiwe Endvuneni Yetekulima Netemhlaba . 
Inhloso yalebhidi kucinisekisa kutsi tindzawo teLitiko Letemfundvo tiyatfolwa , nekutsi tonkhe tisebenti , imphahla netakhiwo tiyagadvwa . 
Umphakatsi wemaMuslim kufanele kuchunyanwe nawo njengelicembu lelinenshisakalo naletitsintsekako . 
Incitfomali lengekho emtsetfweni iyasuswa kumanotsi nangabe ivunywa siphatsimandla lesifanele , yendluliselwe kuloko lokutfolwako kutsi ubiyiswe emuva leyo mali nome ayivunywa futsi ngeke ibuyiselwe emuva . 
Ngalokwetayelekile , kube nesisebenti sinye lesavakalise kukhatsateka mayelana nelubandlululo ngekwebulili emsebentini . 
Kufundzisa ngemlilo nemtsetfo nekutiphatsa kungaba imitselela lemikhulu ekwehliseni timbangela temlilo . 
Letiphakamiso timiselwe kuloko loke kwahlangabetwana nako netincomo taleminye imikhicto yemanti langcolile , njengeludzaka loluvela kutihlantamanti langcolile . 
Inkhundla yeteMidlalo i-Ellis Park yenta incenye yaloku loku lokubitwa ngekutsi ngemabala lesekela i-Ellis Park . 
Badlulisisigwebo bafake sicelo kunkantolo lenkhulu sekubuyeketa kanye nekubekela eceleni sincumo semmangali wekucala kwenta sichibiyelo kuNchubomgomo yeKutfutsa kweDijithali yeKusakata yaseNingizimu Afrika . 
Umgomo wesine ufaka ekhatsi kukhulisa linani letimbiwa letitfunyelwa kulamanye emave ngemikhumbi yaseNingizimu Afrika , lokutawakha imisebenti ngco lengetulu kwaletinkhulungwane letine . 
Umkhicito wetekulima uyakhuliswa ezingeni lekuwusimamisa , lapho imikhicito lekhicitiwe isetjentiselwa kondla tiboshwa . 
Nanome kunjalo , tinhlelo ( kutfutfukiswa kwemakhono nekukhicitwa kwelwati ) kufanele kwakhelwe futsi kunikelwe kulababukelwe kuzuza uma batawuba nekutibandzakanya lokunenjongo futsi banikele kuloluhlelo lolutsintsekile ngekucedza buphuya . 
Kwenta lokuphephe kakhulu kutemacansi kutsi ungayi ecansini uze ushade , bese uhlala utsembekile kumlingani wakho . 
Imihlahlandlela yekutfutfukisa kusimama idzinga kwetfulwa kuyo yonkhe imikhakha yembuso yomitsatfu . 
Tindlelamasu tekuvikela nekukhutsata tihanjiswa embili kuya ngekweluhlelo lwetitsako tekudla lokunemsoco , kudla lokukhetsekile , kanye netemfundvo nekukhanselwa kubukana nenkhinga yekungondleki . 
Buhlanganyeli Bemasu : yakha budlelwane lobuyinzuzo ngalokufanako kulelive , kulesigodzi kanye nakumave emhlaba kwentela kufezekisa tinhloso teNingizimu Afrika tekutsenga nekutsengisa kanye nekutfutfukisa umnotfo . 
Emakhono lamahle ekusombulula tinkhinga nekutihlatiya . 
Kwabiwa kwetinhledlwana tekwakha kwenyukile . 
Noma kunjalo , labatfumela kudla ngaphandle kufanele bati ngato tonkhe letihibe labangabuketana nato uma bazama kutfola imikhicito yabo kutsi ibe emashelufini angaphandle . 
Lencwajana yelisu itsatsa tifundvo letifundvwe ekuphendvuleni kuHIV ne-AIDS eminyakeni lelishumi lendlulile . 
Sizatfu kutsi lesibalo lesishiwo kahle kahle simele ematfuba ekuceceshwa lekakhona kutisebenti . 
Kute kufezekiswe ngemphumelela kwetfula tinsita , umfakisicelo lofanele kumele abe nanaku lokulandzelako . 
Ingati letselelekile ingabhebhetsekisa leligciwane , sibonelo uma icaphateleka esikhunjeni lesivulekile , nome ngekutsi bangani nome emalunga emndeni babelane ngetinsingo , emareyiza nome ticubho . 
Kufuneka sihlanganise kubumbana kwetfu kute singasiti live letfu kuphela kutsi liphume kulesimo sekuwa kwemnotfo kodvwa sakhe ngekubambisana likusasa lelincono . 
Ngekuya kwemibandzela yalesigaba , lilungelombhalo lingandluliselwa litsatfwe njengemphahla lehambako ngekwabelana ngayo , ngekuphisana ngayo noma ngekusebentisa umtsetfo . 
Kuyajabulisa futsi kubona kutsi uma nje sicala kwenta umsebenti sicala kusebenta kutisombululo letifanako , sililo setfu siyehla . 
Emathenda laposiwe kufanele afike ehhovisi ngembi kwesikhatsi nelusuku lekuvalwa kwethenda . 
Nangabe sicelo sentiwa egameni lalomunye umuntfu , lolofaka sicelo kufanele kutsi angenise bufakazi besikhundla sakhe sekwenta lesicelo ngekunika lwatiso lolufanele lolutakwenelisa siphatsimandla selwatiso . 
Kodvwa kuhle futsi kufanelekile kwabela lolwatiso kunoma ngubani lowake waba secansini naye . 
Kutawudzingeka gezi wekukhanyisa noma wetisetjentiswa letikhicitiwe . 
Nome-ke tikhona tingoti tetimfuno letinkhulu letengetiwe tetibonelelo futsi nekwenyuka kwetindleko . 
Kutibophelela : Kufaka phakatsi umcondvo wenhloso newekuba lilunga kanye nemcondvo wekuba nendlela emphilweni . 
Siyatinikela ekufezekiseni i-APP kanye nekusebentela bantfu baseNingizimu Afrika kahle kakhulu . 
Incenye yetigulane letingakhoni kwemukela tidzakamiva itintile ngekwemphilo futsi ikahle kantsi ingalawulwa ngesimo sekuta ihlolwe bese ibuyele ekhaya . 
Emakhophelethivi etimali ayakhutsatwa kute agcugcutele lisiko lekonga kanye nekucinisekisa kutisimamisa kumkhakha wekhophelethivi . 
Tindzawo tangetulu temajoyini etintfo letifakiwe telitfusi noma te-aloyi yelitfusi titawentiwa tibe sikotela . 
Lelisayithi liniketwe ' njengoba linjalo '  . 
Leminye imitfwalo leyatiwako ikhonjiswa kuletitatimende temali . 
Phenya ngekugucugucuka kwesimo lokusisekelo ngekuhlobana kwebantfu . 
Tikhala temsebenti talabafundzele sifundvo sekwelapha tifo telufuto tidzinga kusungulwa eveni lonkhe . 
Ngakulolunye luhlangotsi , teMafa aVelonkhe atibaniki banikeli tidzingo leticacile netinkhombandlela mayelana nekungeniswa kwesilinganiselo selwabiwomali . 
Vala tonkhe timbobo , njengobe luhlavu lwekhanola luluncane futsi luyindilinga lungageleta njengemanti kunoma nguyiphi imbobo . 
Tetinsita Tetilwane Neligatja Lelisimeme Lekulawula Tinsita tihlose kunika luhlelo loluhlangene lwebungoti lobehlukene betekuvikeleka kwetilwane nelwekulawula tinsita temvelo , ngekusebentisa ngekusimama tinsita temvelo tiye kulizinga lemphilo lekahle kuwo wonkhe umuntfu . 
Le-ejenti iletsa umbono locacile wesidzingo sekubukeka kanye nebukhulu bemkhicito . 
Umkhicito weluhlobo lolusetulu kufanele lungabi ne , noma lube luncane , konakala lokuncane , luhlobo lwesibili lungaba nekonakala lokunyenti , kodvwa lokungasikukhulu kakhulu , njalo njalo . 
Cedzela lomusho lolandzelako ngekukhetsa imphendvulo lengiyo kuloluhlu . 
Baphatsi baphambilini nalabakhona manje lekutawutfolakala kutsi basebentise imphahla yalenhlangano yembuso kutinjingisa bona , batawubukana nelulaka lwemtsetfo lolungcwele . 
Kwesibili lokukhulu lokubonalako ekukhiciteni kubuye eKurhuleni . 
Ikakhulu , kwakhiwa kwemkhakha lohlelekile wetekucashwa ungaphansi kakhulu kunaloko lokulindzelekile kuletsa tingucuko letihlelekile kute kutsi kuhlangabetwane naloko lokufunwa bafunimsebenti futsi ngaleyo ndlela-ke kutawugwenywa kungenetiseki ngekwetenhlalo . 
Umphumela lomcoka logcanyiswe ngulesibalo sekuhlukanisa sesitsatfu nguleligalelo lelingenamandla lemali yekucala ibhizinisi eNingizimu Afrika . 
Kutfutfukisa Tinchubo teKulawula emaRekhodi eHhovisi leLikhulu . 
Nome kunjalo , amange ikhone kusimama ngenca yekungabikhona kwekufakwa kwemali . 
Lapho i-akhawunti ingakakhokhelwa ngalokuphelele , noma nguyiphi imali lencane lekhokhiwe yavunywa angeke itsatfwe njengalebhadelwe ngalokuphelele kwale-akhawunti . 
Lelitiko belingakeneliseki ngalokuniketwa lase lifaka sicelo sekubuyeketwa kwemtsetfo eNkantolo yeTemsebenti . 
Ema-akhawunti esikhashana alandzelelwa futsi entiwe ahambisane njalo ngenyanga aphocelelwa kutsi avalwe njengencenye yetinchubo tekuvala tekuphela kwemnyaka . 
Luhlelo Lwavelonkhe lweDiploma Yetebuchwepheshe Kutemfundvo luhlose kukutfutfukisa ticu talabothishela labangahlangabetani neticu temfundvo lephansi . 
Umkhankhaso lomkhulu wabanjwa , usebentisa sicubulo Yiba nesibindzi seKunakekela . 
Bungako benhlavu yenseketse kanye nemaphethini ekusakateka kwalokutsite lokuphilako bumcoka ekuhumusheni imiphumela . 
Ngako-ke akucaci ngaso sonkhe sikhatsi kutsi letingenelelo letilindzelekile ngesikhatsi sekwentiwa kweluhlaka lwalenchubomgomo titawehluka yini kunaleto letifezekiswa nguloMtsetfo . 
Umkhandlu uphindze uhlose kucinisekisa kuhambisana kanye nekuhlanganisa nalabatsintsekako bawo ekukhutsateni live kanye nasekufakeni ligalelo ekuhlalisaneni kwesive ngetinchubo tasekhaya letihlose kwakha ligcabho kanye nekutsandza live . 
Incenye yalendzawo letawusetjentiswa kulentfutfuko lephakanyiswako yalendzawo lelipulazi yeligalufu kungunyalo isetjentiswa licembu lebalimi labancane kudlisa tjani imfuyo yabo . 
Kumele ube nentsengo leyengetwako kuwo ngentfutfuko yawo kunekutsi uvunyelwe kuba ngumsele kutinsita telidolobhakati . 
Ngalokujwayelekile , kunetindzawo letibalulekile letintsatfu lekufanele tinakwe kulomdvwebo walesakhiwo wemaphayiphi lacitsako . 
Tiphawulo letibhaliwe , lekufanele tikhomise ligama neliposi , imininingwane ye-imeyili kanye nenombolo yelucingo yalomuntfu ( uma kutfolakala ) , umtimba lolawula batali , noma sikhungo lesiletse letiphawula , tingatfunyelwa ku : 
Litiko kumele lilungiselele tikhatsi tekusebenta nabomantji nebashushisi ekutseni lusentjetiswa njani lubalobalo lwasekhotho kutfutfukisa emazinga abo ekusebenta . 
Kucinisekisa emandla enkantolo kutsi ibuke sicelo setichibelo , emkhatsini walokunye , ticelo nome ngabe ngusiphi sikhatsi kudzimate kuphume sehlulelo . 
Kufezekiswa kweMtamo weLidolobhakati leliyiNhloko kubaluleke kakhulu ekuzuzeni umnonchanti weTshwane wekutsi ibe lidolobhakati lase-Afrika lelihamba embili . 
batsintse sikhungo sekuchumana se-SARS masinyane basho loku lokwentekile netindlela lwatiso lolutfolakale ngato ; 
Kulenchubo yetfu yetemphilo yanyalo , lobunkimbonkimbo betincwencwe takokubili inchubo nemazinga laphindzaphindziwe abochwepheshe nemisebenti letimele kusho kutsi buholi lobusabalalisiwe abukapheleli kuphela kodvwa buphindze budzingeke kulokintjintja lokukhulu lokucatjangiwe kutsi kutawenteka . 
Kutawudzinga kutsi isebente edvute Nelitiko Letekuchumana kuloludzaba ngalapha kube kuchubeka inchubo yekutfutfukisa inchubomgomo yetetindzaba kanye nemsipha wekuhlukana nekutfutfukiswa kutetindzaba . 
Ezingeni lelitiko ngalinye kanye nekuhlela , tinhlelo kanye netindlela tekwenta setitfutfukile ngalokuvame kuya ngasekutfobeleni tinchubo letemukelekako kanye nemazinga . 
Lesakhiwo sivumelana nekubambisana lokukhulu kwekuphatsa emkhatsini wensita lekunakekela i-TB lokusisekelo netibhedlela te-TB . 
Nanome kunjalo , timo tingavuka lapho Litiko lingacela lababhidako kutsi belule sikhatsi sekuciniseka ( kuphetsa )  . 
Nanome kunjalo , umtsetfosisekelo wesifundza kumele uhambisane Nemtsetfosisekelo wavelonkhe njengobe kucinisekiswe yi-CC . 
Lencenye yesitfutsi kufanele ibekwe endzaweni lephephile bese ibuyiselwa kulesitfutsi isesimeni lesamukelekile uma sesikhululwa . 
Letimakethe letisetulu temave angaphandle yalemikhicito i-United States , Nshonalanga Europe kanye neChina . 
Takhiwo tenhlangano letijwayelekile teTibhedlela teSigodzi kanye neTeligala , iTB , Tibhedlela teForensiki kanye neNgcondvo . 
Labanye balawuli bemphahla labanyenti basekhatsi ngekusisa lokukhetsekile futsi nemikhicito yekusisa lekhetsekile . 
Kwanyalo noma kuphi kwakhiwa lokwenteka ngaphandle kwalendzawo yeSikimu kudzinga imvume yekutfutfukisa . 
Lapho loku kungatsintsa kukhula kwemboni esikhatsini lesifishane , kunetinzuzo letentekako ekwemukeleni kukhutsata kwenela kwemandla lamakhulu , kusetjentiswa kwemandla laphindze futsi asetjentiswe kanye nekuphehla ngekubambisana kutiphehligezi tetimboni . 
Loku sevele kwemukelwe ngekwenchubomgomo . 
Lokuphatfwa kwalaMabhodi Ekutselela kwabekwa ngaphansi kweLitiko Letekulima ngulohulumende wakucala nanoma simo sawo semtsetfo sitawuhlala sifana ngekweMtsetfo Wemanti . 
Ikhomishane angeke ihambe iye ngale kwebhola yetinyawo ; nanoma kunjalo , akukavami kutsi leminye imidlalo noma imicimbi itawuhlala ingakunaki kufaka kusetjentiswa kwetincomo lokutawenta kutsi nayo izuze . 
Kusetjentiswa kwemvume yekubopha umuntfu kulengisiwe ngekuya kwekuhambisana nephrobheshini , simo , sibopho noma umyalo lokhishwe yinkatolo . 
EmaTaliyane abonakala angulabanye bebantfu labanenshisekelo lenkhulu emhlabeni . 
Tigaba tekubika etikweni tihleleke ngendlela yetindlela temkhakha wetekulima , kantsi nemkhakha webunjalondzawo unetigaba tawo tekubika letingashayishayisani . 
Ngekwemnyaka imibiko lemayelana nekusebenta kweBacondzisi . 
Loku akusho kutsi lenkhambiso lena isabalele ngalokulinganako kuto tonkhe tinchubo temfundvo lephakeme noma letinkhambiso naletindlela taleminikelo tiyafanana . 
Tisebenti teleza tiyecwayisa kutsi lokubita nebuhlungu bekukhipha ithathu kukhulu kunalobuhlungu bekuyifaka futsi kuyabita . 
Lesitatimende sekukleyima netimphendvulo ngako sivala lomsebenti kodvwa asisiso sivalo sawo . 
Kuhlanganyela kwentiwa balawuli beluhlelo nebaphatsi beluhlelo . 
Kubandzakanyeka kwawo wonkhe umuntfu kulephrojekthi lenkhulu yengucuko kunetintfo letitsite letisisekelo letidzingekako kucala . 
Kuniketa kweneliseka nekusebenta ngemphumelelo kutekuphatsa tetimali . 
Imiphumela yekucala ikhombisa kutsi tinhloso temasu Nekushintja Indlela yekwenta lokuhambisanako kanye nemiklamo tilungisa ngendlela lefanele letinye tetinsayeya temnotfo netenhlalo leticindzetela kakhulu eNshonalanga Kapa . 
Ngelusito loluvela etikweni lesifundza letemphilo , lusito lwetimali lolwengetiwe selwentiwe lwabakhona kucecesha tisebenti . 
Nangabe kuphatselene nekunikwa kwetetimali : 
Imiphumela yalemiklamo ifaka idathabhesi yendzawo lenesondlo sekwakha umtimba kuso sonkhe sifundza , luhlu lemitfombo yemaprotheyini etilwane latsengekako nalekufinyelelwako kuwo , kudla kwetilwane lokuvela kuleminye imitfombo , kanye nedatha yetinhlelo tekulawula kudla lesebentisekako . 
Tinsika letintsatfu temcondvo lokuyinhlitiyo yekunakekela sigulane ku : Yindlela yekuba nemuntfu enhlitiyweni ; kuniketa kunakekela lokuhlangene ; nekuchubeka ngekunakekela . 
Bothishela kuphela lebashiywa ngaphandle kulenchubo , ngoba kokubili baphatsi betemfundvo netinyonyane bebangayijabuleli kahle lenchubo yekukhushulwa lenconyiwe . 
Kuluhlelo lolufikelelako nasezingeni lebantfu phaca . 
Tinhlanti letitfolakala lapho kunekugcwala lokusetulu kwebusawoti tikhombisa kukhula kakhulu kwemaseli e-phagocytic , langahle abonakale ngekuba nesitresi . 
Loku , njengoba kubalwe ngenhla , kwetfulwa njalo ngemnyaka kulolwabiwomali Lwetifundza Nekubuyeketwa Kwalokucitsiwe . 
Imihlangano lesiphohlongo yekwatisa beyihlelelwe lomnyaka futsi balingani labanyenti batimbandzakanyile kuyo , baniketa lwati lolutsite ngemishikashika yabo . 
Endleleni yenchubo , umfundzisi ugcila kuto tonkhe tinyatselo netigaba , kute kutsi lomkhicito wekugcina ube ncono futsi nemfundzi afundze kabanti mayelana nekufundza kwakhe lulwimi . 
Lokuhlatiywa kwetetheknikhi kusengakacedvwa , kanjalo lesimo selikusasa lalesikhungo asikacaci kulesigaba . 
Uma ngabe lendzawo lekhipha emanti elusentseni lwaselwandle , kufanele angakhoni kuhamba emaceleni ngaphansi kwemandla ehayidrodayinamikhi ehliswe ngemagagasi nekuhamba kwemandi aselwandle . 
Yonkhe imiklamo yesakhiwonchanti kanye neticelo temali letinkhulu kufanele tihlelwe ngekwetigaba letibanti letichazwe ngentasi . 
Tingoni letichubeka njalo tibalulekile ekuhleleni kwacha kanye nekwenta ishejuli , ngenca yekungabakhona kwetikhatsi ngwetikhatsi temnyaka tekuthula nome kuba netimo tesiphepho tingalinganiswa tisuselwa kuletingoni . 
Bohulumende betifundza banemsebenti wekwetfula kulokusebenta kahle kwaletimali letiniketwe ngemasu latsite ngulohulumende wavelonkhe ; nekwetfulwa kwetinsita . 
Nome kunjalo , leti tinkinga letincane futsi lomcabango losembili webuhle lobubabatekako bekuhleleka kwekuma kwalendzawo letintsabantsaba , buhle bekuma kwendzawo yekulima kanye nesimo sebuhle bekukhanya kanye nekutivela umoya esihosheni . 
Tikhungo tetimali yekutfutfukisa letinkhulu letine Libhange Lekutfutfukisa lase-Afrika leseNingizimu , Inhlangano Yekutfutfukisa Timboni , Libhange Lemhlaba kanye Nenhlangano Yetimali Tendlu Yavelonkhe . 
Idiploma noma sicu semfundvo kutekulawula buhlengikati kanye netemfundvo kutawuba lusito lolungetiwe . 
Lapho khona kungusomabhizinisi munye kudzingeka ikhophi yamatisi waseNingizimu Afrika . 
Noma ngabe yini , ngemcondvo welicembu lesitsatfu ibonakala ingaphandle ngekwemphahla , nakubukwa kusebenta lokwengcile kwaleyo nkampani kuhambisana naletinye tinkampani , itawatiswa kulitiko ngaphandle kwekubona inkampani letsintsekako . 
Kusetjentiswa kweligunya lemnyango wekutfola lwatiso lwe-e-tender kutawugcizelela kuvuleleka kwekutsengwa kwetimphahla futsi kunikete emanani ekutfola ireferensi letfolakalako yeluhlu lolukhulu lwetinsita netimphahla . 
Loku kufaka ekhatsi lusito lwesibonelelo , imalimboleko , timpesheni temmango , emasabsidi , naletinye tinkhokhelo letibalwe kulenchazelo yekundluliselwa kwetimali . 
Titjalo letijikeletako nato tiniketa litfuba lekusebentisa luhlobo lolubanti lwetibulalimakhambi , mhlawumbe lolusebenta ngemandla kuluhlobo loluhlukile lwelukhula , lokungaba matima kululawula ngetibulalimakhambi letingakaneli letibhalisiwe kusetjentiswa kusitjalo lesitsite . 
Kwanyalo , timphahla tibhaliswe ngetindleko takudzala kantsi atikabukwa kabusha kulizinga lelifanele . 
Bukhona nini budlelwane emkhatsini wembekwacala nemmangali ? 
Nanome kubete kwenyuka kulinani letisebenti lelicashiwe eSikhwameni ngesikhatsi seminyaka lembala leyengcile , sikhonile kumelana kahle nenkinga yetemnotfo yemhlaba wonkhe futsi sachubeka nekunika ngelikhono tinsita emakhasimende aso kanye nekunika lusito kulabaphuyile . 
Litiko litawuphindze libe naletinye tindlela njengeSikhwama Setemphilo lesitawenta umkhakha lotimele ukhone kufake ligalelo ngenshokutsi legcwele ekutfutfukiseni insita yetemphilo yahulumende . 
Kuyadzingeka kubeka ngekweminingwane , futsi ifundzeka ngalendlela . 
Gcina budlelwane lobakhako bekusebenta nebahlengikati , tigulane kanye nalabanye labatsintsekako . 
Nanome tenyuka leti emhlabeni jikelele , luntfu lwalesigodzi luphuyile ngekwesilinganiso mkhatsi kunetindzawo letinyenti futsi kungako liphesenti lelikhudlwana lemalingena yabo lichitfwa etintfweni letimcoka . 
Loluhlelo lolusha luyatfutfukiswa ngekusebentisana nebetemphilo . 
Tinsita Temanti amange setibuke kusetjentiswa kwemanti ngemasu ngekweliciniso . 
Indzima ledlalwa itheraphisti yenkhulumo ifaka kucubungula nekulapha kugula kwekugwinya . 
Sipiliyoni sekubukana nemibuto yetindvuna , imibuto yephalamende kanye naletinye timbalelwane leticondziswe eHhovisi leMcondzisi Lophetse kutawusebenta njengalesinye sincomo semsebenti . 
Inhlangano yeTive yasombulula kutsi eveni ngalinye umtimba , longaba weMbuso , kufanele ubukane nemsebenti wekwenta emagama etindzawo tawo abe ngekwesilinganisozinga lesincunyiwe . 
ISARS isebenta ngeluhlelo lwekugcogca lolukahle loluvumela lokwengciselwa kwentsela legcogciwe ku-Akhawunti Leyodvwa Yesigcinimafa malanga onkhe . 
Budlelwane nema-NGO , kanye nendzima yekuniketwe emandla kweMkhandlu weNgculaza eMphumalanga Kapa nako kufake sandla kulokwentiwa ncono . 
Njengoba kuboniwe ngenhla kunetindzawo lakungasebenti lomtsetfo nekumbandzakanyeka kwesikhatsi lesitako kweluhlolo lolunjalo emkhakheni wesifo setimbangela letinyenti lesitayelekile sitawudzinga kusungulwa kwenchubomgomo lefanele njalo . 
Landzelela futsi uhlole tinhlelo letikhetsekile kulelitiko . 
Tisebenti tiyakhutsatwa futsi titfola lusito lolukhulu lekubuyiselwa kwemhlaba , kanye nekubambisana , kuyatfolakala kutinhlaka tahulumende , kuto tonkhe tigaba . 
Ngekwemalingena yema-akhawunti avelonkhe . 
iGMT itawuphindze ichubeke futsi nekulawula letingoti letiboniwe ngekuhlela kancono nekusebentisa tindlela tekucinisekisa bulawuli . 
Ngalokwetayelekile , kungemukeleka kwekutsi , uma Sishayamtsetfo sibeka isethi yemakhambi ekulwa nemacala labaluliwe , lawo makhambi ahlose kuba yimphumelelo futsi aphelele . 
Tikolo kufanele kutsi tisite bafundzi labane-HIV kutsi babe nelicembu lekubasekela nome bachumane nalelinye lelisemmangweni . 
Leligatja lifezekise lemishikashika lelandzelako kukhombisa Umkhankhaso Wemalanga Lalishumi Nesitfupha Wemdlandla Wekulwisana Neludlame Kulabasikati kanye Nebantfwana . 
Kukhokhela lencenye lekhona nyalo kule-akhawunti ngakheshi . 
I-akhawuntingi , kulawula timali noma ticu temfundvo letifanele letihambisanako . 
Kucinisa malingena kanye nekucinisekisa kusebenta kwetimali kanye nekusimama kubalulekile . 
Timali tesive letikhona tekutfutfukisa kuphakelwa kwemanti tifakiwe ikakhulu kwentela kucinisekisa kutsi kuphakelwa ngebunyenti kuyatfolakala kulabo labanemali yekutsatsa lamatfuba . 
Kwetfulwa kwetinsita kufaka ekhatsi kukhicitwa nome kuniketwa mbamba kwemphahla kanye netinsita emphakatsini . 
Masipala weSigodzi iBojanala Platinum ungumasipala lokuSigaba C losendzaweni yasenyakatfo mphumalanga yesifundza saseNyakatfo Nshonalanga . 
Lizinga leliphakeme leluhlolo lekubhala lulwimi kufanele lutfunyelwe . 
Kubhebhetseleka kwetifo letifana Nesifuba Nebruselosis lebuya etifundzeni letibomakhewane ngebatsengisi betilwane , kungulokusabisa imboni yemfuyo futsi ikakhulu umkhakha lasafufusa . 
Njngencenye yemklamo welucwaningo , mine nelicembu sikhulumisane nebalimi labakhulume ngelutsandvo ngaloko labakwentako . 
Kucinisekisa kutsi yonkhe imphahla iyagcinwa , kwentiwa naku lokulandzelako : 
Emakhono ekuchumana lasezingeni lelisetulu , emakhono ekulawula umklamo kanye nelwati lwangcondvomshini nawo ngulamanye etidzingo . 
Kuliciniso , loku bekuvele kungumbono we-ANC . 
Lomsebenti Wekulawula kulelitiko unemsebenti sekuphatsa emahhovisi ekucondzisa : 
Onkhe emawadi abomasipala bendzawo ayasebenta futsi aceceshiwe ngekwesekelwa ngumasipala wesigodzi . 
Emathulusi ekugcogca idatha : Tindlela letisetjentiselwa kubona imitfombo yemininingwane ngesikhatsi seluhlolo . 
Lelitiko litawucinisa kucecesha nekucasha kwebanakekeli labeta emakhaya kwentela kwandzisa kufinyelela kwetfu kutigulane Tesifuba semoya , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni . 
Lapho khona kusetjentiswa kwemandla kungavimbeki letindlela letilandzelako kufuneka tilandzelwe : 
Kwengeta , i-PIC ilawula licembu lelikhulu letimali tekusisa , kulapho incumbi yelinani lemasheya futsi netigaba tekusisa letitsite tisiswe kubalawuli bangaphandle bemacembu ekusisa . 
Laba labanemalayisensi bavele bahlangane babe yintfo yinye bese bakhona kutfola inzuzo yemphakeli munye . 
Kuze kube esikhatsini lesisandza kwengca , kucecesha lokubukene nemsebenti kwenteke kakhulu ngeluhlelo lwebululeki lobungakahleleki . 
Umtfombo lomkhulu wemali yalo lengenako utsintsa kugcogcwa kwetikweleti letikweletwa kulelitiko . 
Lokukuholele ekutseni bantfwana labanengi kakhulu babe tinhloko temakhaya . 
Loku kwengeta kulemboni yetindzawo tekondla imfuyo ekubeni yimboni lenebungoti lobusetulu . 
Njengaphambilini , lelitiko litfola imali lengenako ngetinsita tetivakashi eticiwini temvelo tetifundza . 
Letinye tikhungo atinato takhiwo letifanele letingenta kuto imisebenti yato yekunakekela . 
LeLitiko licedzelele lemisebenti yekugcina yaloluhlelo . 
Umdlalo wesibhakela walabasafufusako utawuhlanganiswa usondzele kakhulu nemdlalo wesibhakela wabochwepheshe , futsi budlelwane lobusebentako nemdlalo wesibhakela wabochwepheshe butawusungulwa . 
Ngekusho kweLihhotela laseCeres , akunamitselela lebalulekile letfolakele ngekuhambisana nekusebenta lokuphakanyiswe ngulentfutfuko . 
Emakhathalisti lambonywe ngeplathinamu kakhulu ladizayinwe noma lalungiselwe kugcugcutela lokwentekako uma kunekutjintjana kwe-isothopesi yehayidrojini nemanti ekululama kwetrithiyamu lesuka emantini lasindzako noma yekukhicita emanti lasindzako . 
Siyakwenta loko njengeLikomidi . 
Siciniseko sekuncishwa lokunjalo , kufanele kube nebudlelwano lobufanele naloko lokukusita kutsi uphumelele , emkhatsini kwekutinikela umuntfu lekacelwa kutsi akwente kanye nenhloso yesive loku lokuhlose kuyiletsa . 
Timakethe akudzingi kutsi tibe talomphela njalo . 
Lesikhungo sekudla imphahla sitawuba khona kuphela ebantfwini labahlala kulendzawo yegalufu kute ihlalise emahhashi abo . 
Tikhungo talababanjiwe bavalelwa nangabe kwenteka titawusungula idathabheyisi yinye kute kube nekulandzelelwa nekutfungatfwa kwalababanjiwe bavalelwa kulelo litiko nome sikhungo lesibukene nekuvalela lababanjiwe bavalelwa . 
Ubike kutsi kunekukhatsateka lokuphatselene nekuba Semtsetfweni kwaloMtsetfosivivinyo . 
Luhlelo : Kucinisekisa bunjalo bemanti , kusimama nekufikeleleka ngetikhatsi tonkhe . 
Emakhono langetulu kwesilinganisomkhatsini sekucwaninga kanye nekwenta kube malula . 
Kute kungabata kutsi loku kutasizuzisa kakhulu . 
Kubukelelwe kutsi bosolwati labanjalo batawusebentisa kakhulu tincwadzi letitinkhombandlela kwentela kutfola lwati loludzingekako . 
Uma kunesifiso sekutsi kwentiwe ibhidi lengetulu kwayinye kuleyo naleyo intfo leyodvwa , leyo bhidi kufuneka yentiwe ngekhophi lefothokhophiwe yalelo likhasi lekubukenwe nalo . 
Ngenca yebukhulu bekukhubateka ngekwelufuto kanye nemathesti aselabhorathri , kukhulumisana lokuvalekile kuyadzingeka emkhatsini wabosolwati betelufuto betekwelashwa , baluleki kanye nabososayensi ekuniketeni umsebenti lomkhulu , lohlelwe-kahle . 
Kungatfobeli netidzingo taloluhlelo kungaholela , ekhatsi kwalokunye , ekutseni dokotela akhishwe etincwadzini tekubhaliswa . 
Lombiko kumele unikete lwati loluchazako lwemlandvo nome ngumuphi waphambilini ngekwendzawo kanye netinhlelo tekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kulikusasa . 
Sakhiwonchanti setitfutsi sibalulekile embonini , kokubili ngekutfola imibono nasekufinyeleleni etimakethe . 
Loku kufaka kukhetsa tindzawo letetayelekile tetindzaba kufaka kumakethe lebukiwe kanye nekubuka kanye nekusebentisa ematfuba ebudlelwane kanye nekuhlanganisa kutindlela letibalulekile teluphawu-lesive . 
Umbono wenchubomgomo wemphakatsi lophila ngekubambisana nebunjalondzawo bawo ngekutsatsa indlela lephelele futsi lehlanganisiwe kute kufikwe entfutfukweni lesimeme . 
Kuyadzabukisa kumemetela kutsi Sibhedlela i-Emmaus kulomnyaka lowengcile sishiywe nguletinye tetisebenti letinesipiliyoni kakhulu kanye netisebenti lesetinesikhatsi lesidze , ngenca ngempesheni kanye nalokunye kubopheleleka kwato matfupha . 
Litiko Letekuhwebelana Netimboni ngekuhambisana netinchubomgomo tekutfutfukisa tavelonkhe netetimboni tekukhicita kwendzawo , lapho kukhicitwa khona tinsita tendzawo kuphela , imisebenti noma imikhicito noma imikhicito lekhicitwa endzaweni ihlangabetana nelizingancane lelibekiwe lemkhicito wendzawo nalokucuketfwe ; 
Imphahla nayo ifanele kutsi ifakwe kahle ibhakhodi yayo . 
Uma siphatsimandla lesitiphendvulelako setfula inchubomgomo lebhaliwe kumkhandlu noma kubacondzisi belibhodi lengafani nenchubomgomo lesibonelo , siphatsimandla lesitiphendvulelako kufanele sicinisekise kutsi lenchubomgomo lebhaliwe ihambelana nemitsetfo lelawulako . 
Lemisebenti indluliselwa ngekuya ngekwelizinga lelikhono kanye nekwelizinga lemali lekumele sincumo sitsatfwe ngalo . 
Noma kube nekuphatfwa kwemacembu ngekuhlukana kwangaphambilini , emacembu atawuphatfwa njengema-ophareytha nawo abe ngephasi kwalenchubo yemtsetfo nebudlelwane njenga lamanye ema-ophareyitha . 
Lomyalelo ubeka tibopho tabomasipala mayelana nekuhlelela imfucuta , simisomtsetfo setitfutsi temfucuta kanye netikimu tekugcogca , futsi nekubeka liso ekukhicitweni kanye nekusebentana nemfucuta . 
Kwekugcina , ledokhumenti ibita kuphawula kuletiphakamiso kanye nasekungacinisekiseni netinsayeya letikhonjisiwe kuyo yonkhe ledokhumenti . 
Bafati labase bahlolwa kufanele babuyele bayotfola imiphumela yasegumbiluhlolo . 
Ifestivali yalonyaka yachumana neFlea Market yendzawo , lapho khona labatsengisa esitaladini banikwa litfuba lekutsengisa kudla nemisebenti yetandla . 
Timphawu tesitresi se-osmotic tiniketiwe kunkhombandlela lephelele yekuncibilika kwalokusigaca . 
Ngako-ke , leyo naleyo ndzawo letfutfukiswako lensha , ineligalelo ekungeteni lokukhetfwako . 
Sekuhlangene , lokwehla kweliRandi , lomtselela walesomiso kumanani ekudla nekukhula kwemanani agezi kuba ngetulu kwaletinzuzo kwalamanani laphansi lakhona nyalo awoyela . 
Ngabe wena kukhona yini budlelwane lobatiko emkhatsini wanome ngabe ngumuphi umbhidi kanye nanome ngabe ngubaphi bantfu labasebenta embusweni lokungenteka kutsi batimbandzakanye ekuhlolweni nasekwehlulelweni kwalebhidi ? 
Tisetjentiswa letikahle tekungcwaba netinchubo emathuneni asemaphandleni . 
Lesiphakamiso futsi sibhekiswe kumimmango . 
Kudvonsa tivakashi letinyenti kanye netivakashi tendzawo , ibhodi ihlela kutfutfukisa temculu wetekuvakasha , emabalave kanye nemihlahlandlela leyiniketako , kanye nekutfutfukisa sikhungo sayo selwatiso kanye nemawebsayithi . 
Lamuhla sihlala kumnotfo lowendlule kutingucuko letinkhulu . 
Lesikhungo setekuchuma sinikete kunakekela lokukhetsekile ekuphendvuleni lucingo nekutfumela , kugcina kuchumana ngenyatfuko nebaphatsi betekusebenta kuze kucinisekiswe kutsi kuphendvula kungiko futsi kulunganiswe nenhloso yeLuhlelo yekucinisekisa sikhatsi lesifisha kakhulu lesiphawuliwe . 
Ikhuluma ngemiphumela yekuhlola emabhuku kuletigaba letehlukene tekuphatsa , kufaka ekhatsi Baphatsi Labakhulu , Umphatsi Wamasipalati , kanye nakulabanye labaniketa kucinisekisa Nekomiti Yekubuka Emabhuku . 
Tindzima nemisebenti yekubeka liso kumklamo kanye nekubika tichaziwe . 
Kulungisa kabusha tinchubo tebhizinisi eTshwane , kanye nentfutfuko kanye nekunakekelwa kwetimo tenhlangano . 
Asibambaneni sakheni likusasa lelincono . 
Niketa kusekela kwekuhlela kulabaphetse temisebenti yemanti nawusasungula tinhlelo tabo tekutfutfukisa temisebenti yemanti . 
Kutfolwa futsi kwalemisebenti lelahlekile kuhamba kancane kakhulu . 
Ngalesikhatsi loku kungenisa luhlelo lolulinganene nalolufinyelelekako lwekuncephetelisa labalimele etingotini temgwaco , lokonga lokulindzelwe lokubangelwa ngulemikhawulo lemisha lebekwe kutinzuzo angeke ivumele Sikhwama Setingoti Temgwaco kutsi sente kancono kakhulu simo saso etimalini . 
Loku kutawuchazwa kabanti ngentasi . 
Ema-ejenti welihhovisi letekusita aceceshiwe etindzaweni letisitfupha tesifundza kusita bosomabhizinisi labasacatfuta ngetekuhlela nekutfutfukisa emabhizinisi . 
Lomsebenti utawubhukula kudlula esifundvweni sinye . 
Umumo lomusha wekuhleleka utawufezekiswa nangabe lifutse lawo kunchubo yekumiswa kabusha kweLitiko Letemisebenti sekucinisekisiwe kute kugwenywe kuphindzaphindzeka kwemtfombolusito . 
Lomasipala akakavali ngekumelana nanoma maphi emazinga ekwenyuka kwentsengo ngalesikhatsi salomnyaka . 
Nanoma konga kwazuzwa ngetimphahla netinsita , linyenti lekonga kutfolakele ngekunciphisa tincitfo tekuhamba nekuncesitelwa nencitfo yekukhangisa . 
Loku kutawentiwa neteMafa aVelonkhe ngesikhatsi lesifanele . 
Tonkhe tinchubo tigunyatwa futsi tivunywa ngekusebentisa tinchubo letisemtsetfweni letisunguliwe ku-CJS . 
Uma kufikwa ekukhetseni , utsite lokunyenti kungavumeleka kodvwa hhayi konkhe kungaba netinzuzo . 
Ngekusho kwelitiko , lesibonelelo sitawusita kubhadala kungenelela eluhlelweni lwenyuvesi lolunika emandla : 
Emalunga elulawulo lasebenta emakomidini enchubo yekutfola imphahla netinsita kudzingeka kutsi adzalule loko lakutsandzako kuyo yonkhe imihlangano . 
INingizimu Afrika neNyunyani Yeyurophu ( EU ) ticedzelela tinkhulumiswano ngembono wekuphetsa sivumelwane sekuhwebelana nesekutfutfuka . 
Lokunye kwalokumodela kwetibalo telikusasa kanye netibalobalo tanyalo yentiwa kwanyalo kucolisisa inombolo yetitjudeni letinganikwa timali kanye nemiphumela yetimali . 
Nangabe i-CFI iletsa lokubuyiswako ngekusebentisa iphothali ye-inthanethi , nguleliphepha lesembeso kuphela lalokubuyiswako lelidzinga kusayinwa nguSihlalo naSotimali noma Umphatsi we-CFI . 
Masipala , ngemvume yelikhasimende , angaya kusisebenti kutsi sente sivumelwano sekukhokha ngedebithi noma kudvonselwa ebhange . 
Ikomiti Yekubuka Emabhuku kumele isungulwe itohola umsebenti wangekhatsi wekubukwa kwemabhuku ngenhloso lesisekelo sekwenta ncono tindzaba tekubusa ekhatsi kumasipalati . 
Tigulane letiphuma kuto tonkhe letibhedlela titfunyelwa kulesikhungo . 
Kwenta lokukhonjiwe bekugadvwe ngekuphatfwa kwekwelashwa lokusebentako . 
Kuhlela umsebenti uhlelelwe tinsita tetemphilo kuyinkinga kantsi kuyacaka , noma kunjalo kuyinchubo lebalulekile ekwetfuleni kunakekelwa kwetemphilo letibalulekile . 
Buniyo lobuncono nesimondzawo lesisedvute kutawandzisa emandla ekutibandzakanya kanye nekutibophelela bantfu labakuvako kubo ngamunye . 
Sivisisa sidzingo kanye nekufunwa ngalokusezingeni leliphakeme kunakekelwa ngalokukhetsekile mayelana nekugula ingcondvo . 
Loku kufaka kuchumana nemave emhlaba mayelana nekusimama kwetekuphatsa emahlatsi nekubuswa kwawo . 
Indlela yekulinganisa emathulisi etimali kufanele ilandzele lusuku lwekuvumelana emhlanganweni ngelithulisi lelitsite kwentela kunakwa kwelithulisi ngelinani lelifanele lekunakwa kwekucala ngelusuku lekuhweba . 
Nyalo sekungakuwe , kufuneka usebentise tonkhe letintfo lotitfolile kuloluhlelo ngendlela yekutsi umuntfu lotihambela emgwaceni utawuma afakaze kutsi kuliciniso kutsi tintfo tiyagucuka tiba ncono . 
Nakucatsaniswa nemave lambalwa lakhetsiwe njengobe iNingizimu Afrika ikhonjise kuba nelizinga leliphakeme lekweswelakala kwemisebenti kunemave lamakhulu . 
Simo sekutiva kulesikhatsi kalula nje sisikhatsi sekujabula . 
Lamathagethi labekiwe angalungiswa kulemodeli . 
Lenchubomgomo iyalandzelwa kuze , ngekweliciniso , imiphakatsi iphakelwa ngendlela leyamukelekile nguletikole letisedvutane nayo . 
Nanoma liphi licele kuletingcogco libukete ngalokucacile kuyo yonkhe imibuto lehleliwe lengahle ibaluleke kulokuphumelela noma ema-akhawunti ebantfu . 
Kunetinhlobo letimbili letiphambili temibiko yemklamo letatiwulungiswa : 
Waboshwa eSomerset West ngeNdlovana ngobe ivisa yakhe iphelelwe sikhatsi . 
Leliphephambuto linetigaba letine : 
Lenhloso kusebentisa loluhlelo lwekugegwa kwesihlabatsi kute kuphindze kugcwaliswe , ngetigaba , lesigodzi saselucentselweni enshonalanga yeSikhumulo ngesihlabatsi futsi nekuvula lendzawo kutsi itfutfukiswe . 
Lomasipala uphindze wavisisa umsebenti wakhe njengekukhona kwakha simondzawo lesivumako kute kusiswe kumabhizinisi akuleli nasemimmangweni nekutfutfukisa kukhula kwemnotfo etigodzini takhona lapha . 
Sitsandza kubonga bonkhe labatsintsekako labente lomkhankhaso ube yimphumelelo . 
Lelitiko nalabasemtsetfweni lababhalisiwe bangenele kutivumelwano tetikhungo . 
Ndvuna angenta inchubo yekulalela lokudzingwa kutibophelela ngekuchubeka ngalokufanelekile nekumemetela indzawo yelihlatsi lelilawulwako , ngendlela lehambisana nekuphutfuma kwesimo . 
Batsengi labangalandzeli tinchubo letincono kakhulu letivamile tekuvikeleka balengela engotini ekuhlaselweni lokwenteka kulomuntfu losemkhatsini lokungaveta kucinisekiswa kanye nelwati lwaleseshini . 
Umphakeli tinsita utawuba nemtfwalo walomklamo nemisebenti yawo kusukela ngalelilanga ngalesikhatsi lesivumelwano sisayinwa kudzimate kube sekupheleni salomonakalo . 
Loku sitakwenta ngoba siphokophele kuchubekisa kukhula nekuphumelela kwemkhakha wetekuvakasha . 
Ekutfutfukiseni tindlela tekwenta tetisebenti kanye nemodeli yekucasha , kuyacaca kutsi lokufutisa angeke kwentiwe nje ngebunyenti betehlakalo nome tehlakalo letemukelwe kulusito lwekuhlola imbangela yekufa , kepha kutsi sikhatsi sangemphela sekusebentana nesehlakalo kumele sibukwe . 
Noma kunjalo , bantfu bavamise kutsi babe nebumatima nekungabi nekunambitsa kahle uma kukhulunywa ngemfashini bese babuka lokuhlotjiswa ngemathathu njengenhlamba . 
Laba bantfu bangaphandle labaseNingizimu Afrika ngalokungekho emtsetfweni futsi kufanele batfutselwe emaveni lapho batakhumuti takhona noma imincele lapho banemalungelo ekuhlala khona . 
Ngitsandza kutsatsa lelitfuba kundlulisa kubonga kwami ngekweliciniso kubaphatsi be-Price Waterhouse Coopers ngemnikelo labawentile kute loluhlelo lube yimphumelelo . 
Lesimo singentiwa njani ncono ? 
Kwehluleka kuhambisana nato kutawuholela ungafaneleki . 
Lendzebe Yemave ngemave iniketa litfuba lekuvula lifasitelo emhlabeni , kukhombisa kutsi sifundza setfu nelive letfu kungentani . 
IWTO iphikise kutsi tinhlelo letikhetsekile tetimboni letikhicitako eNingizimu Afrika atizange tibe nemtselela lofiswako ekukhuleni , emisebentini , noma ekusatjalalisweni kwemalingena . 
Sicephu se-IX senta kube neLuphiko Lwetekuhlola lolulawulwa Lijaji Lelenta Luhlolo . 
Kulindzelekile kutsi , ngaphandle kwekusita umtsengi , loku kutawuphindza kusite ekwehliseni sikweleti lesikhona . 
Kuchumanisa kanye nekucinisa kusebentisana kanye netinchubomgomo kuyo yonkhe imikhakha . 
Tinswane letitelwe tishonile kufanele tingafakwa kulombiko . 
Lomasipala uyasogola kutsi abe netinhlelo letikhona letitawusita kutsatsa timali talokusetjentisiwe . 
Lelikhasi liniketa lwatiso mayelana nekusebentisa lewebhusayithi , lolu : 
Letichibelo letiphakanyisiwe ticondziswe esidzingweni lesitsi " inkampani sive lesinenshisekelo kuyo " ingamkhetsa umhlolimabhuku ngaphandle kwalowo lowenyulwe likomidi lekuhlola emabhuku . 
Luhlolo lwemiva lolubanti luyenteka kungunyalo kuloludzaba . 
Kulelikhulu leminyaka tifundvo letinyenti tentiwe kantsi emadokhumenti lamanyenti abhaliwe ngekuhlobana emkhatsini wekudvwetjwa kwesimondzawo kanye nebugebengu . 
Linani letintfo letitfolwe nguSomabhuku Jikelele kuteKuphatfwa Kwebasebenti kanye Nekusebenta kubikwe Kumbiko Wasomabhuku . 
Kwenyusa sikhalo sakho sekucala lebesekuvele kusetjentiwe ngaso bese nyalo uphakamisa letinye tikhalo ngekumelana nemalunga ebaphatsi labakhulu , kufaka ekhatsi , tingucuko lekusolelwa kutsi tentiwe ekucashweni kwakho . 
Inchubomgomo yemali yahulumende ingadlala indzima lebalulekile ekunciphiseni kwenteka kwemijikeleto yemazinga laphakame nalaphasi emnotfo nasekusekeleni silinganiso seluntjintjanisomali lolusebenta kahle . 
Bumatimantsamo betindzawo tekulahla kushiwo tindzawo tekuhlala lapho kulahlwa endzaweni kuyindlela lebalulekile yekutfutfwa kwekungcola . 
Siyayibona inchubekelaphambili leyentiwe kuloku kepha siyavuma kutsi kusekunyenti kakhulu lekusamele kwentiwe . 
Lolokufakiwe kutsatfwa njengetinzuzo letitindleko tesisebenti uma sekufanele tikhokhwe . 
Lifama alimange selibonwe njengendzawo legcamile yesigodzi . 
Kufuneka futsi kukhonakale kutsi kulawulwe Iyunithi Yetingoti Neyesimo Lesiphutfumako . 
Sebentisa tindlela kanye netinchubo kukhutsata emabhizinisi lasafufusa etikweni . 
Lencenye yesikhungo isatjalaliswe ngalokulinganako etifundzeni . 
Lwati lwetinchubo tekudizayina inhlangano nemasu , kulawula inchubo yemsebenti , kwentiwa kwemininingwane lencunyiwe yemsebenti , inchubo yekulinganisa emazinga nekubonisana . 
Imitsetfosimiso lehambisana nekubhaliswa kwebafundzi kutfola imfundvo yasekhaya kuhleliwe ; 
Imitsetfo yekuhlela ibuka emaciniso edatha nemacala lakhombisa emaphutsa langabukeki kahle kutsi luchubeke luphenyo . 
Kwekucala , kungoba ummangalelwa bekemukele kutsi bekangenalwati lwetento letingekho emtsetfweni lebetentiwa epulazini . 
Luhlelo Lwekwetfula Tinsita kanye neBhajethi Yekufezekisa luphindze futsi lube yinkontileka emkhatsini waSodolobha Lomkhulu , emakhansela , sisebenti lesichazako , balawuli labasetulu kanye nemphakatsi . 
Njengaleminye imikhakha-ncane yetekulima , imboni yenhlanyelo yemafutsa kumele itfobele kumitsetfo leminyentana lehambisana nekuphepha kwekudla . 
Letimphawu letilandzelako talephethini yemfuno tibaluleke kakhulu . 
Lelikomidi lakheke nganaku lokulandzelako : 
Letindzawo temakhono labalulekile letilandzelako tisidzingo kulomsebenti : kulawulwa kwetimali kanye nekulawulwa kwemklamo . 
Inchubo yekuLawula Lokucuketfwe kweBhizinisi kutawuchubeka kutfutfukiswe kuntjintja indlela yekucela kanye nekukhulisa kusetjentiswa kwenchubo yekulawulwa kwemarekhodi etebuchwepheshe . 
Kungumsebenti wangamunye kubonisa kutsi ticelo tabo tiwela emacenjini lanjalo ngesizatfu semculu wekutatisa futsi nekuhlangana kanye nekuhlonishwa ngemalunga elicembu lelinjalo . 
Incenye yemisebenti isebenta dvutane neMcondzisi-Jikele kanye neYunithi yeMcwaningi yangeKhatsi yaSosikhwama weSifundza ekwenteni imisebenti yayo . 
Ngeke alitjalwe , ngekushonela emsebentini . 
Emadokhumenti ekubhida atawuba khona kuphela ngelusuku lemhlangano welwatiso kantsi angeke akhishwe emva kwaloko . 
Ngalesikhatsi kuvikeleka kwetibukeli kucaliswa kakhulu embili , kufuneka kunakwe kutsi akufakwa tindlela letingahle tibulale umoya walomdlalo , noma kuphatamiseke kutfutfuka kwawo . 
Lokwetfulwa kwemali lokudzingekako kulivoti kuniketa lwatiso loluphatselene " nalokutawufakwa " kudzinga kwekutsi kufinyelelwe kuletinjongo letibaliwe . 
Umhlabatsi lolula awuwamumatsi emanti lamanyenti njengemhlabatsi losemkhatsini kuya kulomatima , kantsi awakalungeli titjalo letinetidzingo temswakamo losetulu , njengebhrokholi kanye necauliflower . 
Lithulusi lesibili lekufezekisa lenjongo kuheha kufakwa kwemali kuletindzawo ngekufakwa kwemali ngco nome lokungakacondzi njengobe kukhonjiswa Luhlelo Lwesicheme Semphakatsi loluvunyelwe ngumkhandlu . 
Lomdvebo longenhla ukhombisa kutsi tindzawo tekuhlalisa tivakashi atisiyo intfo lengakavami ngekhatsi kwalokwakhelana . 
Kutawubakhona tinsayeya kodvwa imphumelelo itawucinisekiswa nangabe emave ase-Afrika atakwakhela etikwetimphumelelo tasesikhatsini lesengca kanye nekusebentisa ematfuba lavelako , kanye nekusebentisa lisiko lelicinile lalelivekati kanye nemagugu amoya . 
Kuniketa lusito lwetebucwepheshe ekufezekiseni tinkhundla tekulawula timali tamasipala . 
Emamolekhula lacuketse ikhabhoni avamise kuchazwa njengalayimvelo , kantsi kunetinhlobo letihlukene temamolekhula layimvelo . 
Kunakisisa kumikhicito yekudla lokubalulekile ngalokungangabateki kutawuheha kusisa lokutosita ekwakheni emakhono lanemandla ekuhlatiya abe agcina imali lejikeleta esifundzeni . 
Iphindze ifune kuletsa kwati kanye nekuniketa kusekela lokudzingekile mayelana nemsebenti kanye netinsayeya letiphatselane nawe . 
Kusuka kakhulu kwebantfu baye emadolobheni nako bekufaka sandla . 
Kusungulwa kanye nentfutfuko yeMisebenti yePhatholoji yekuhlola eKwaZulu-Natal . 
Tikhungo talokutfunyelwako nalokutsengwa emaveni angaphandle tinembono wekutsi tikhumulo tetitfutsi tasemantini kumele timenyetelwe njengemabhizinisi lekalisu kulelive futsi timenyetelwe njengetinsita tekwelekelela letibalulekile letiniketa tinsita letibalulekile nekutsi kumele tingavunyelwa kutsi titeleke . 
Manti mhlawumbe angumtselela lomkhulu lokhicitwako kantsi kufinyelela emantini kukhombisa kuganya lokungaba khona kwemlimi . 
Loku kungaba ngenca yekutsi nanoma-nje balandzeli bebhola labanyenti batawube baminyetelene etindzaweni tekuhlala tangasense , letindzawo leti titawuhlala tingenamuntfu . 
Loku kwenta kutsi imali lesetjentisiwe lekungakabikwa ngayo yema-akhawunti ematiko lalawulwa ngcokube lukhuni futsi kungakhonakali kuyibika . 
Iyunithi Yekwesekela Kusetjentiswa kwentfutfuko ibukene nekukhula lokuhle macondzana nekucashwa kwebasebenti ngesikhatsi sayo , ngaphandle kweluhlelo lweHIV ne-AIDS . 
Emazinga ekusebentisa tjwala budlabha ayehlukahlukana ngekuya ngelive futsi abangelwa tintfo letehlukene . 
Emandla nemisebenti lephatselene netinsita tekulahlwa kwalokungcolile nalokuhambisana nako , lokuniketwa bomasipala ngalokuphatselene neMtsetfosisekelo , kufaka ekhatsi : 
Sisebentisa lulwimi kuveta bungitsi kanye nekucamba . 
I-Ejensi Yetemigwaco kutawudzingeka icondzanise kusisa emigwaceni yavelonkhe etindzaweni tasemadolobheni kanye netindlelalisu temizila yasekhaya letfutfukiswe tikhungo tasekhaya . 
Kumele kufake imikhicito leyehlukahlukene kanye netinsita , ithekhinoloji yako , sitfombe kanye nelivenge lekucala lemakethe nome batsengi . 
Ngeligunya lekumbandzakanyeka kwakhe kulemboni njengemgcini wemvume yekufuna lokumbiwako kanye nekumba , Brooks bekati kutsi batsengisi bakhe bangafisa kungenela kutsenga lokungekho emtsetfweni kwemadayimane langakapholishwa emphahleni . 
Lelitiko linelilungelo lekuniketa lomsebenti kulabenta umsebenti labangetulu kwamunye . 
Kwekucala loluhlelo lwencwadzi yesivumelwano sesikwelede lutawuchutjwa etifundzeni letisihlanu : eMpumalanga Kapa , eGauteng , KwaZulu-Natal , eLimpopo kanye naseNshonalanga Kapa . 
Litiko Letasekhaya liniketa tinsita tekuncunywa kwesimo semuntfu . 
Tinsita letifanana naleti letiletfwa nguloluhlobo lwetikhulu letingcolisa ligama nesitfunti saleyunithi , ngobe bantfu bese bakhuluma nje jikelele babhoce wonkhe umuntfu nangabe bahlangabetane nalokungakabaphatsi kahle . 
Letimali tibuye tibe yincenye lenkhulu lengakabaluleki yelwabiwomali . 
Kusilela kwemasayithi ekulahla tibi letiyisolidi nekubutfwa kwetibi etindzaweni letabekelwa eceleni . 
Kute kwentiwe ngemphumelelo lokucaliswa kwalemodeli yetetimali nekusekela titjudeni lephakanyiswe lefuna kwenta ncono kufikeleleka , imphumelelo nekucasheka kwetitjudeni letibuya emindenini lephuyile naleyo lesebentako , tincumo letimbalwa tetinchubomgomo tiyadzingeka . 
Bungekujabula lokuhambisanako kanye nenhlonipho . 
Ngenca yalomehluko kulenchubo lephatsekako leyenteka kusimondzawo saselusentseni , lendzawo yekusefa nakutimphophoma , tindlela letihlukene tekucombela sekuhlanganiswa lokuphakeme nekusabalalisa kufanele kwentiwe kusinye saletimondzawo . 
Lokungenelela kwebaphakeli tinsita tangaphandle ekuniketeni tinsita tabosonhlalakahle kufake sandla kulebekudzingekile lekundlulwe kuko . 
Imali legcogcwe kumitselo yesikhatsi lesitako nemicombelelo yelwabiwomali lemiselwe kulocatjangwako netinchubo . 
Kodvwa , idatha yeluchungechunge lwesikhatsi ayitfolakali yalesampula lenkhulu . 
Ekukhetfweni kwabomasipala basekhaya , letimphawu letilandzelako tiyasetjentiswa : 
Lelicembu libonga Hulumende neBasiti ngalokukhetsekile ngekubuyeketa ngekucophelela luhlakambiko kanye nemihlangano yekulandzelela yekucocisana ngaloluhlakambiko ngekucophelela . 
Litiko leteMphilo licedzela imihlahlandlela yenchubomgomo yelusha kanye nemphilo yalabatfombile . 
Tigodzi letilishumi titawukhetfwa ngekuya ngemphumela weluhlolomabhuku kanye netinkinga letehlukile tetemphilo tesigodzi , kuhleleka kwebantfu ngekwehlukana , emazinga emiholo kanye naletinye tintfo tetenhlalo letinemtselela ekwetfulweni nasekusebenteni kwetemphilo . 
Kuphakanyiswa kutsi kulawulwa kwetikhungo tekuhlalisa kwetenhlalo kuyacaca kutsi tinemdlandla ekucinisekiseni kutsi tisebenta ngendlela lekahle kakhulu . 
Luphiko luhlangabetane naletinsayeya letilandzelako , letente kube nebumatima ekufinyeleleni kutinhloso teluhlelo lwemsebenti : 
Kwekucala , badzinga kuba nelutsandvo lwalobuciko futsi nemkhakha wemasiko . 
Nanome kunjalo , emave ase-Afrika anesandla lesitsite ngalesimo ngenca yetinchubomgomo temnotfo letingakalungi kanye nekungahambi kahle kutinhlelo tekubusa . 
Kucacile kutsi i-TISA idlala indzima yekuhola ekwatiseni iNingizimu Afrika njengendzawo leholako , yebhizinisi lechudzelana nemave emhlaba . 
Letindleko talokulawula noma kuvalelwa , nakuvulwa kabusha , kutawuncunywa tindleko lekuvunyelwene ngato nemkhandlu , kantsi titawukhokhelwa likhasimende . 
Imiphumela yaba kwekutsi ngisho nebaphisi labakhulu bakutfola kulukhuni kutsi bakhule baphume emadolobheni lasemakhaya angakubo . 
Uma ninonkhe ngesikhatsi sinye , nisekuyaleteni , nitjikela kusekudla nesibuncele ngelubumbano lolunjalo ngisale ngitibuta kutsi inhlangano ingaba nemandla kanganani uma singachuba lonamoya kumitamo yetfu yamalanga onkhe . 
Loluhlelo lufaka Sabelo Sekuvuselela Sikhungo Sesibhedlela . 
Lomdvuna akacele imvume yalomsikati ngembi kwekutsi aye ecansini naye . 
Tiphatsimandla tahulumende leticindzetela umphakatsi atishiywa kutsi tisale titinakekele , kepha hulumende uyacinisekisa kutsi tinemsebenti nangemuva kwekutsatsa umhlala phansi . 
Indlela yalabemukelwako : Ngeluhlolo lwekubuta imibuto , bese bantfu bayakhetfwa , umangabe kusimo lesiphutfumako , bantfu bangatseleka nje . 
Inchubekela phambili ngaletinjongo letikalekako , tinkhombo nalokuhlosiwe lokuvetwe kuloLuhlelo Lwekusebenta Lwemnyaka lulandzelelwa njalo ngekota ngekusebentisa Likomidi Lekulandzelela Nekuhlatiya . 
Akunanchitfomali leyenteka ngesikhatsi sendzebe yemhlaba yelibhola letinyawo . 
Imibiko yekuhlindvwa kwetidvumbu ikhombisa labantfu babulawa kuhlifihliteka noma kugcotjwagcotjwa . 
Laba labasebenta ngekucwayisa kwanyalo balungisa lokutsi lesifundvo singenteka ngekwalesakhiwo salomklamo . 
Letibalo betiloku tikhula kuleminyaka yakamuva ngenca yekukhula kwemvelo kwelinanibantfu kulendzawo , kanjalo nekutseleka ngebunyenti kwebachamuki labavela etigodzini letinjengeMphumalanga Kapa . 
Bufakazi bebugcinwa njengendlela yekungenelela kanye nekucekisa kancane kulendlela yekubeketela levunyiwe ephepheni leliniketiwe . 
Lendondo ihlonipha bahlengikati lebafake sandla ngalokubonakalako kuloluhlelo lwetemphilo . 
Kuletinye tehlakalo , imibikotimali yemnyaka iyakhishwa . 
Incenye lencane itawundluliselwa kuNhlangano Yebagibeli Besitimela baseNingizimu Afrika kute kube nemklamo welungiswa kwetiteshi lebetibekwe embili bomasipala . 
Lemklamo lena itawuchubeka ngaphandle kwekutsikameteka kwentela kwehlisa sibalo setikhala temsebenti nakakhulu . 
Hlala unelwati ngemfuyo lonebunikati bayo bese uhlola luhlu lwalemphahla emuva kwesigigaba . 
Chaza umtselela walokulingana kwekwenteka kwekulumbana kwemakhemikhali ezingeni lekushisa lelisetulu . 
Isayileji iphansi kuphrotheni kanye isetulu kufayibha kantsi ihlanganiswe kahle ne-yuriya , emamolasisi kanye nemanti kutfutfukisa kubaluleka kwekudla lokunemphilo . 
Kutawusungulwa Libandla Jikelele lelitawukwakhiwa bosihlalo bemakhomishini labhalisiwe . 
Khomishane waVelonkhe ngekusebentisa iBhodi yaboKhomishane uyalele kutsi letindzaba nati letilandzelako kudzinga tibukwe ngesikhatsi seluphenyo lwekutfutfukisa lomcondvo wemkhambatsi . 
Noma ngabe ngubani lonemalungelo lasemtsetfweni , kufake phakatsi bantfu labacashwe ngumphatsi , noma bantfu labahlobene nebantfu labacashwe ngumphatsi , kufake phakatsi tihlobo tengati , tingafaka linani noma emanani ngekwesimemo sebhidi . 
Kubamba imihlangano yekufundzisa ngemitsetfo emimmangweni lelimako . 
NOMA : akhombise kwati ngalokuphatsekako emakhona kulemikhakha lengetulu . 
Hulumende ayavuma kutsi angeke akwente loku ayedvwa . 
Kuniketa ngelwatiso lolusisekelo kumakhasimende ngalokuphatselene netinsita telitiko . 
Tincumo neVAT kushiwo titatimende letibhalwe phansi letiniketwe nguKhomishana kumuntfu lotsatsa lenchazelo noma kusetjentiswa kwaloMtsetfo . 
Inkampani yekulawula imfucuta lenebungoti kufuneka itsintfwe , uma kunekungabata lokukhona mayelana netinchubo lekufuneka tilandzelwe tekulahla . 
Yesibili kwakha lisiko lebuholi lobunesibopho nekugucula umsebenti wesive , lesengakahlangabetani nalokulindzelekile lokusemtsetfweni eNingizimu Afrika . 
Uma ngabe kunekweswelakala kwemitfombolusito lwetemnotfo , tenhlalo netepolitiki , bantfu bavamisa kufuna lusito . 
Loku kukubona lokuniketwa lelitiko ngenca yemazinga etfu lacinile ekuhlolisisa inyama . 
Emabhidi lafike emva kwesikhatsi atawutfunyelwa emuva kumbhidi angakavulwa . 
Ungalingi kuphendvula lonkhe leliphephamibuto . 
Inhloso yaloluhlelo kuhlomisa labaphotfule tifundvo tabo tetimali kutsi bakhe emandla abo ekungena kunoma ngabe ngusiphi sikhundla kumasipala uma kungenteka noma kuletinye tindzawo kubomasipala . 
Konkhe lokungenelela kutawudzinga kutsi kucolisiswe bese kutfutfukiswe kugadza , kubika kanye nekuhlola emandla ngekhatsi kwahulumende wesifundza . 
Kulandzelela nekuhlolwa kwalomsebenti wekucwaninga sekwentiwe beluleki etindzaweni letintsaftu . 
Kodvwa , kulinganisela etulu ngekwetidzingo teluntfu kungafaniswa nekweswelakala kwemakhono , lizinga lekungasebenti leliphakeme kanye nemalingena lencane . 
Kulungiswa kwesakhiwo kufanele kuhambisane nemazinga nemigomo yaletakhiwo letidvutane . 
Cubungula umbiko wekwengamela lovela ekomidini lekwengamela . 
Kuchubeka kwemnotfo jikelele losekelako kanye netinkhomba tekuvakala kwetimali lokunemphilo kufanele kusite luhlelo lwetimali lwaseNingizimu Afrika kutsi tilwe netingucuko letibucayi . 
Imicabango lebalulekile leyasetjentiswa bahloli ifaka ekhatsi silinganiso semali sicalo kanye nesilinganiso sesephulelo . 
Ngalokuvamile , lesimo sekulawula imfucuta yetemphilo eNingizimu Afrika asikho sihle . 
Ngekwemlandvo , kutsengiswa kwetjwala ngaphandle kwemalayisensi kubekelwe encenye njengendlela yekulawulwa ngumbuso waseSweden , njengencenye yetindlela tabo tekulawula lokunatfwa kwetjwala ngalokundlulele . 
Tinyatselo letinyenti titsetfwe ekuhlanganisweni kwesigaba mikhakha leminyenti leyame kusigaba . 
Cinisekisani kutsi nikhetsa emalokwe lahleleke ngendlela yakhona futsi nangabe kugcoka imibala lekhanyako kugcame kakhulu kuwe , yenta kube malula ngaletihle , temibala telekelelo . 
Simo lesikhulako mayelana nekutfutsela endzaweni lesedolobheni sesibonakele ngelinani lelikhulako lebantfu besifundza labaya etindzaweni tasemadolobheni . 
Leyunithi inemsebenti wekwenta kutsi kusebente Umtsetfo Wekivikela Newetemphilo Yesilwane kanye Nemtsetfo Wekuvikeleka Kwenyama eGauteng . 
Kwenta ncono kutfulwa kwetinsita kuseyinsayeya yaleLitiko . 
Tetsenjwa , ngekukhulumisana netikhulu tato , tingakhetsa kutsi liholo lato liniketwe tona ngekwato noma tikhulu tato . 
Sigaba F setfula letinye tiphetfo tenchubomgomo . 
Emanani e-oyili nemazinga ekuntjintjiselana asuselwa kuLokubuka Kwamhlabawonkhe Kwetetimali neLubalobalo Lwetetimali Lwamhlabawonkhe , ngekulandzelana kwako . 
Inikete luhlaka lolubuka tinhlangotsi tonkhe ekwenteni ncono kulikusasa ekuphatfweni ngemasu kwelitiko . 
Loku kuyatfolwa futsi kuhlolwe ngekuya kwemakhono noma kweswelakala kwawo . 
Bashayimtsetfo ngahle kube nesidzingo sekutsi bacabange ngendlela lefanako ye-anyuwithi , lengafaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Baphatsi beLuhlelo Lwekukhushulwa nekulawula emathalenti batawukhuluma ngaloluhlangotsi lolu . 
Linani letetfulo telucwaningo lentiwe kutetfulo tavelonkhe noma tamhlaba wonkhe kumicimbi yekwendlulisa ithekhnoloji . 
Lenye yetinsayeya letinkhulu Etikweni Letemfundvo nobe nguliphi lesifundza kufezekisa imitamo nobe imiyaleto yavelonkhe . 
Ngaloko-ke , loMasipala utsetse sincumo sekubeka embili kulondvolotwa kwetemagugu kanye nesimondzawo lesakhiwe . 
Tisebenti tasokontileka kufanele tatiswe ngetindlela taMasipala tekuvikela umlilo nenchubo yekukhipha bantfu . 
Niketa imibiko kuKhomishane we-UI njalo ngekota , kanye futsi nakulamanye emakomidi ekuphatsa nekubeka liso . 
Alikho lwatiso lolwatiwako lekulapha tinhlanti letitfolakale tidla imitsi lebulala likhula . 
Kubalulekile kutsi basebentisi balenkhombandlela bavisise kutsi kukalwa kwekushuba kweticukatfwa emantini kulawulwa kanjani nekutsi futsi nguyiphi indlela lefanele kutsi isetjentiswe . 
Litiko likhombise kutibophelela ekuntjintjeni temfundvo . 
Buka Seleko A. 
Kwafakwa neligede lebhumu eSayithini yaMasipala yeTindvundvuma kute kulawulwe timoto netivakashi letigadzingeki . 
Tinsita letitawuniketwa tihleleke ngalendlela : 
Lamalungelo lawa asebenta uma ubanjwa kute kufike lapho ubekwa licala , ushushiswa , wetfweswa licala nangesikhatsi unikwa sigwebo . 
" Umsebentisi " lisho wonkhe umuntfu longena noma losebentisa iwebhusayithi ye-SARS , nanoma ngabe lomuntfu loyo avakashele kuphela likhasi lasekhaya lewebhusayithi ye-SARS ; kantsi 
Bantfu kufanele baphatse kuze basheshise ngalenchubekelembili njengobe siya embili ngemandla kulomnyaka lishumi wesibili wenkhululeko . 
Ngaloko ke , loluhlelo lwekuhlelela emasu kumele luholwe nguletisebenti lekumele tichaze , ngekutimbandzakanya lokuphelele kulabanye baphatsi labakhulu . 
Ekugcineni , kudzingeka kakhulu kutfutfukisa emakhono labalulekile kuphucula nekufaka emandla simiso setfu seluhwebelwano netinsita . 
Lesigodzi sifanele kutfutfukisa umnotfo wetekulima ngenca yekuma kwaso netinhlobo temhlaba letihambisana naso , kanye nakutilwane netitjalo letikhona nesimo selitulu lesihle . 
Kunekusebentisa nekunakekela tinhlelo tekuphekela emanti ngco , Hulumende losemkhatsini nema-ejensi angaphandle kufanele bakhe simondzawo lapho khona tikhungo telive lasekhaya tingahlela , takhe , futsi tilawule tinsita tato . 
Lenchubo yelwabiwomali ifaka ekhatsi ligalelo lenchubomgomo yephalamende nekhabhinethi ekucaleni nekuphela kwenchubo yelwabiwomali . 
Emigwaceni leminyenti letimphambanondlela leyingoti lebonakele emalambu afakiwe Kwesikhashana . 
Lutjalotimali kusakhiwonchanti macondzana netekuphepha ngekwesimo lesibonakalako kulindzeleke kutsi kuholele ekusebenteni lokuncono kulendzawo . 
Leminotfo yabo bobabili we-West Rand futsi neSedibeng bancane mbijana . 
Labahlala noma labasandza kuhlala endzaweni yinye . 
Tigaba tekutsengisa : Labasebenta ngekutikhandla nemakhophelethivi lamancane . 
Sitifiketi Savelonkhe ( Setimali , Umnotfo neKubala ) siniketa litfuba lekutfola imisebenti kunoma miphi imikhakha lebhalwe ngentasi . 
Kwaba sikhatsi lesimatima futsi kwabanga bumatima nekungaciniseki kutisebenti . 
Tilondvoloti Tavelonkhe tasePitoli tifaka ekhatsi Tilondvoloti Tavelonkhe Temafilimu , Emavidiyo neMsindvo . 
Silinganisomali sekuntjintjiselana " lesisebentako " yi-avareji lelinganisiwe yekuhwebelana naletinye tinhlobomali . 
Kufanele kutsi litiko linikete , tinsita tetemphilo , letikhona emitfonjenilusito layo , letisekele emigomeni yetemphilo letisisekelo , kute kuvunyelwe tonkhe tiboshwa kuphila imphilo lenemphilo . 
Lendlela yekunciphisa lokukhulu kakhulu ivama kubeka bungoti lobukhulu betetimali kubosomagunya bemmango . 
Batakutfokotela kunikwa umbiko kute kutsi bente kancono umsebenti wabo labawentile nekulota lesigaba sekwetfula . 
Imitfombolusito nayo iyaniketwa kwemukela kutsatfwa lokuphakeme kwemitsi yesigogobalisimagciwane , yekukhishwa kwemabhuku ekusebenta etigaba tekucala tesikolo , neluhlelo lwetindlu . 
Lentfutfuko , nomakunjalo , iholele ekutseni umtsetfosivivinyo weliholo lahulumende lifike etigabeni letingakasimami . 
Lesibonelelo siniketa kungenelela lokuhlosiwe kutfutfukisa imiphumela yetibalo nekufundvwa kwesayensi , nekuphatfwa kwesibonelelo kucondzisiwe . 
Niketa umsebenti wekugadza ubuye ucinisekise kutsi tindlela tikhona kugadza lisiko lelifakiwe lekulawula tinsayeya letisebentako . 
Lamazinga etingoti emgwacweni , naletinombolo tekulimala , sekufinyelele emazingeni langamukeleki kantsi ayachubeka nekukhula . 
Inchubomgomo yetimali idzinga kuciniswa ibuye yesekelwe yinchubomgomo yemali yahulumende kugcina silinganisontalo sesikhatsi lesidze lesiphasi . 
Ngetulu kwaloko , sipiliyoni sekunakekelwa kwetemphilo sicangene njengobe bacelinkhokhelo bashintja emkhatsini wemkhakha wesive newangasese futsi nemitsetfo yetindleko leyahlukene . 
Ngekusho kwalombiko , Imisebenti Yetebulungiswa neMisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika inetinombolo letiphakeme tetikhalo , tiphatselene ikakhulukati nekuhlolwa kwemisebenti nemiholo . 
Lisekela laSomlomo litsatse sikhundla sekuba nguSihlalo lacela emalunga kutsi kube nemzuzu wekuthula kwentiwe imikhuleko noma kucabangisisa . 
Loku kungentiwa sikhatsi lesidze tize tonkhe tintfo tiphelele . 
Ngalesikhatsi sekwetfula umbiko , lesikhungo sikhiphe lwabiwomali Lwesifundza neKubuyeketwa Kwemali lesetjentisiwe , lekutfutfukise kutinikela kwahulumende ekubikeni ngesimo sekwetfulwa kwetinsita nenjongo yekutfutfukisa imphilo yebantfu betfu . 
Licembu lelikhulu , imitfombo lemikhulu lehlanganisiwe nguleyo lengasetjentiselwa imisebenti leyetayelekile . 
Lolwatiso lwetfulwe ngekwebuhlanga , bulili , nekukhubateka , tigaba teliholo nemisebenti labucayi . 
Loluhlelo lutawutfutfukisa kakhulu lizinga lekuphila kuloMasipala futsi lutawuhola kukhula kwemnotfo . 
Titifiketi titawudzingeka ngelilanga lekutohlola endzaweni . 
Etimeni lapho khona kuhanjiswa kwemaphayiphi emanti ayiswe etindzaweni tekuhlala akukadizaynelwa kugeleta lokwengetiwe kwekucisha imililo , liphayiphi lelikhulu nalelinemfutfo lekuniketwa kwemanti lifanele kutsi , lapho kukhoneka khona , lihambisane netindlela letisebenta kakhulu . 
Lokubaluleke kakhulu kuloku lusha lolungaba semkhatsini wemvelo kanye nesilumbi . 
Masipala akakakali lolokulandzelako , ngekuhambisana nemibandzela legucukako : 
Yenta tinhla letivumelanako temphahla lehambako kanye nalengahambi emkhatsini weleja kanye nerejista yetimphahla . 
Ngaloko lesesikubalile , Buholi baseKhaya kufanele bucocisane neLitiko leTemfundvo laseNshonalanga Kapa kutsi bancume lizinga letimfuno letibekwe etikolweni kulomnyaka kanye netimfuno letilindzelekile eminyakeni letako . 
Nakumave lasasebentisa loluhlelo lwekwenta kube kwangasense , linani lemiklamo lemikhulu liyancipha . 
Lombiko wekubuka ubikile futsi kulenkinga , ikakhulu mayelana nebantfwana labaphila etitaladini kutimondzawo tasemadolobheni . 
Sibutsetelo setetfulo sitawuchutjelwa embili yiNgcweti yeteMtsetfo Lengavuni Luhlangotsi . 
Inchubo yekubeka Lihhovisi leKufuna neKutsenga Lelikhulu kuTemafa Tavelonkhe seyicalile masinyane futsi madvutane ngitawube ngimemetela libito Lemphatsi weKufuna neKutsenga Lomkhulu . 
Buphuya kanye nekungavikeleki kwekudla eNingizimu Afrika kunemlandvo lomudze longalandzelwa nome uhlanganiswe nembusobucalu kanye nemshiyandvuku welubandlululo . 
Ngalesikhatsi loludzaba lulungela kutsi kucociswane , lona lofaka sikhalo bekangakasitfoli satiso sekuhlala kwaletingcogco , kwabese kuchutjekwa ngaphandle kwakhe kwabese kuvunwa lona lophendvulako . 
Ngenca yekukhatsateka ngeludlame kanye nekufa lokubangwa tingoti letenteka eNingizimu Afrika , timbangela temvelo naletingasito temvelo tahlukaniswa , futsi azange kwentiwe sigaba phakatsi kwetimbangela tekufa lokungasiko kwemvelo . 
Uma sodolobha enta njalo , sitatimende seliphakelotimali setinyanga tonkhe kufanele sihambe nembiko wasodolobha ngesimo lesibekwe Kushejuli C. 
LeSahluko sisebenta ngekutiphatsa lokuvinjelwe , Kucinisa Indlela Yekutiphatsa , emandla ekungena etindzaweni tangasese ngaphasi kwetimo letitsite , kanye nekuchibiyela imitsetfo netihlokwane . 
Kunetinkhinga letibonakalako ngalokuphatselene nekwetfulwa kwetinsita . 
Kuseshwa kwemuntfu wesiboshwa kungenca yalokuvinjelwa lokulandzelako : 
Basebentisi labasemtsetfweni kumele ahlanganise kuvikela kwalokungaphansi kwabo ngemarekhodi lahambisana nekuvikela kwemalanga onkhe . 
Lelikomiti lincoma kutsi bulawuli butsatse tinyatselo letidzingekako kucinisekisa kutsi lesinsita ibuyiselwa enjongweni leyakhelwa yona . 
Chaza sehlakalo lesiholele edzilini lekudla lelichazwe kulendzima . 
Kubandzakanya bonkhe babambi lichaza kubalulekile kute kubukanwe letinsayeya letingenhla naletinye tintfo letinengi letidzinga kunakwa . 
Kweswelakala kwekwenta tintfo tibe sesimeni sato lesifanele lokuvikelekako lokuvela kumatiko labasebentisi kwenta simo lesetayelekile salamaphothifoliyo emphahla sibe sibi . 
Umtsetfosisekelo uniketa luhlaka lwemtsetfo lolucacile kuhulumende , kufaka ekhatsi hulumende wasekhaya , kutsi asebente nekuchubeka anikete sisekelo lesivakalako sekubusa ngekubambisana etimalini eNingizimu Afrika . 
Tibalo letisetulu tebantfu ati , futsi ngeke kulelikusasa lelisedvute , tibe ngebanikati betimoto tangasese . 
Intalo ifakwa ngekwesikhatsi ibuke silinganiso lesisebentako lesifanele kulemphahla lekungiyo lesisekelo . 
Lolushicilelo lufaka ekhatsi banikeli labavela emaveni lehlukene kulo lonkhe lelivekati lase-Afrika neKusabalala . 
Loku kungaba ngendlela yebadlalindzima , kubonisana , kuhlolwa , kudvweba sibonelongcogco nome imibiko letfulwa ngekukhuluma . 
Timali letibolekwako naletikhishwako : Ngesikhatsi sesigaba sekucokelela , tisebenti letinyenti titawufuna imali lebolekwako kuma-akhawunti ato emuntfu ngamunye . 
Kusungula sikhungo setincingo lesisebenta ngalokugcwele nalesinetinsita nesikhungo lesamukela imibuto ngekushesha , tikhalo nekubika ngekusolela kwekukhohlakala nekuntjontja kungabikwa khona . 
Tindzawo tetinhlobo letitsite temisebenti yebugebengu tivame kukhetfwa ngenhloso sephulamtsetfo , ngembi kwalesento , kwentela kufinyelela kutindzawo tekubaleka . 
Umsebenti kanye nenhloso yaloluhlelo kuniketa tekulima tinsita tekusekela balimi kuze kutsi kucinisekiswe kutsi kunekulawulwa lokusimeme kwetinsita tekulima . 
Yenta tindlela tekuvimbela ngenyanga , ngekota kanye nangemnyaka kanye nemibiko yekulawula . 
Kwengeta , kulesehlakalo sesibili , kucinisekiswa kwelucobo lwanome ngubani lomelelwa ngulofaka sicelo lotsatsa indzawo kungahle kudzingeke . 
Likhasimende lelingenamali leyanele lisngacela noma nini kususwa kuloluhlelo . 
Ngalesizatfu lesi sodvwa , iNingizimu Afrika kufanele ichubeke ekuvikeleni nekutsengisa lwati lwendzabuko isebentisa lendlela ye-IP . 
Tilinganiso temtselo ngako-ke tibonakala sengatsi tisetjentiselwa kakhulu kungenisela hulumende imali kunendlela yekunciphisa kunatfwa kwetjwala budlabha . 
Sakhe emabhuloho , emadamu kanye netiphehligezi letisezingeni lemhlaba . 
Uyavuma kutsi iMau Mau beyinebusathane ? 
Litiko leTemphilo ligodla lilungelo lekuhlolisisa umtfulitinsita ngembi kwekuniketwa kwekugcina . 
Lijaji lifanele kutsi lingakwemukeli loko njengekutivikela lokukahle . 
Baphatsi batawukhutsatwa kutsi balawule ngekuhambahamba futsi batfole sipiliyoni sabo matfupha setinsayeya telusito , ngekubukisisa nekulalela tisebenti kanye netigulane futsi nekuphendvula kubo ngekushesha lokukhonakalako . 
Lamanye emaphepha anetinkhomba letikhetsekile lekungasilula kutiphindza kuvikela kukhicitwa futsi . 
Inhloso lenkhulu yelihhovisi leMcondzisi Lekongiwa Kwemvelo kugcugcutela kuvikeleka , kanye nekusebentiseka ngalokusimeme kwalokuphilako lokwahlukahlukene kanye netinchubo temvelo kute kuzuze titukulwane talamuhla netakusasa . 
Lemitsetfomgomo ibeka mayelana netinchubo tekubhalisa nekunikwa emalayisense nebafakiticelo kanye netimali temalayisense . 
Ucelwa kutsi unike ikhotheshini ngeli-awa futsi usho nemtsamo . 
Tinsita teTransnet tibalulekile kulomkhakha wetekulima kanye nakumnotfo ngalokuvamile , futsi uma titsikameteka timiswe , kokubili lomkhakha kanye nemnotfo kuyalimala . 
Hulumende Wasekhaya neBalawuli Betigitjelwa Bemadolobhakati batawuba nemsebenti wekutfutfukisa kusetjentiswa kwemhlaba kanye netinhlelo tetigitjelwa futsi nyalo kutawudzingeka kutsi kuhlanganiswe kuhlelwa kwetindzawo letimcoka tekutfutfukisa emabhizinisi netindzawo tekuhlala . 
Ngetulu kwaloko , imicombelelo yekukhokhela angeke ibe khona ngembi kwekutsi hulumende angenise tihlongoto takhe kusishayamtsetfo . 
Kunekungacabangeki futsi kutsi lamakhono ladzingekako angatfolakala kumuntfu munye . 
Budze bemagadasi bufana naloluhlobo lwemikhumbi lesetjentiswako . 
Kubalulekile kucaphela kutsi lobumcoka bemtselela kufanele buhlale njalo bubukwa kanye kanye nelitfuba lekutsi lowomtselela wenteka . 
Lencwadi kuhloswe kutsi ibe ngumbhalo lophilako kantsi wena , umfundzi , ungulomunye webakhi bayo . 
Lesicu sitawuniketwa kuphela nangabe totimbili tincenye tivumelana ngalomklomelo . 
Imiphumela lemibi yalokungesiyo ikhwalithi emsebentini lomkhulu lowentiwe kabusha kulungisa kwakha kabi . 
Somathenda ufanele kutsi aphakamise sakhiwo nekuma kwelicembu lekwakha . 
Kuvunywa kwembiko lohlanganiswe ngumholi webanikeli . 
Batsengi bayacelwa kutsi bacaphele mayelana nema-imeyili " lanebugebengu bekuntjontja timali " nekutsi bangalingi bawaphendvule . 
Luhlolo lokulinganisa ngulolusemtsetfweni , ngekuya kweluhlolo lwato tonkhe timbangela letifanele umsuka wembangela lephelele yelicala lelitsite . 
Bantfu labanyenti etincenyeni letimaphandle Esifundza nyalo bayakhona kufinyelela etikoleni , etitolo nakutinsitakusebenta tetemphilo . 
Inhloso kufanele kube kutsi akubi nekutsikameteka kwemsebenti lokungetulu kweliviki ngemnyaka . 
Imisebenti leyinhloko Yelikhotho Lemincintiswano yekutsi igunyate noma ivimbe kuhlangana lokukhulu kanye nekujaja tenteko tekutiphatsa lokuphikisana nemncintiswano . 
Imvume angeke yandluliselwa kusuka emotweni yinye iye kulenye . 
Kuhlola sevele kwentekile kuletinye teTikhungo leKuhlolwa kuto Timoto kanye naletenta Luhlolo Lwencwadzi Yekushayela . 
Kulawulwa lokufanele kwemfucuta yetemphilo kwabonwa njengendzaba lebekelwe embili . 
Ngalokufanako nekushushumbisa tidzakamiva , imphahla yemgugu nayo iphambanisa iminotfo yesigodzi . 
Kutsatfwa sengatsi letintfo letidzingekako titsengwa ngalenyanga letitawusebenta ngayo . 
Umkhakha lotimele wekuvuselela kabusha unendzima lebalulekile , hhayi kuphela kumphahla levuselelwa kabusha , kodvwa njengebachumanisi ekugcogcweni kwemphahla levuselelwe kabusha ngekusebentisa ema-ejenti asekhaya . 
Umsebenti wabo bekukulawula kufinyelela lenkhundla yetemidlalo ngekudzabula emathikithi etihlwele ngekuhambisa tihlwele tingene enkhundleni yetemidlalo . 
Emaveni lamanyenti , inchubomgomo yetimboni beyisetjentiswa ngemphumelelo kwehlukanisa titfunyelwa ngaphandle nekwenta nekwatisa ngelusiso emikhakheni lemisha ngetindzawo tetitfunyelwa ngaphandle letikhetsekile kanye netikhutsati temtselo . 
Litiko libone sidzingo lesichubekako sekugcila ekhwalithini yetindlu nemimango leyakhiwe ngekwenchubomgomo yetetindlu . 
Tinkhombandlela teLikomidi laVelonkhe leKulawula Kuminyetelana tifanele kutsi tisetjentiswe kutinchubomgomo letifananako kuto tonkhe tifundza . 
Lawo mariferensi nemalinki ete ticinisekiso teLitiko Letebuciko Nemasiko talemikhicito noma tinsita talawo mabhizinisi . 
Kukhulisa emazinga emali , kusimamisa tincindzetelo temnotfo nemtselela wemmango kufanele bahlale batinjongo letibalulekile kunchubomgomo yahulumende . 
Nakwenteka , intfutfuko lensha etindzaweni letinjalo kufanele kutsi yesekele titfutsi temmango . 
Emabhokisi ekuphana ngemibono kanye nemabhanela alelitiko atsengiwe . 
Ngabe tinkhomba tichazwe kahle futsi tiyafakazeleka , ngabe lokuhlosiwe kucondzile , kuyalinganiseka , kunesikhatsi ? 
Kuhamba , nome kugeleta , kwebantfu , imali , timphahla kanye netinsita kungemandla enethiwekhi yetindzawo tekuhlaliswa . 
Lisu leGauteng lekugucula imikhicito yeTekulima lakhela kuletimboni letisetulu tekugucula imikhicito yetekulima letinelikhono lekufezekisa tinzuzo letibaluleke kakhulu tentfutfuko futsi lingahlahlambisa kukhula kwalomkhakha logucula imikhicito yetekulima . 
Kufinyelela lokubonakalako noma kubonakala kubalulekile kuze bantfu bative bakhululekile kungena endzaweni . 
Lesahluko sikhombisa imiklamo lebalulekile yesifundza netinhlelo lapho khona kwabiwa kwemali kutawenteka , kuhambisane nemisebenti yavelonkhe nesifundza . 
Masipalati usesimeni sekulawula inkhukhuma yakhe ngendlela leyamukelekile kudzimate kusungulwe luhlelo lolunabe kakhulu . 
Ukhutsate titfunywa kutsi tifune lwati etindzabeni tesimondzawo futsi titibophelele ekwabeleni nalabanye . 
Lokweba kwaholela ekutseni kwentiwe luphenyo lolugcwele kulendzawo futsi kutawutsatfwa sinyatselo ngekwalombiko lowakhishwa . 
Ngakoke imiphumela lengakacondzi nalecaliwe ikhulisa kusebentisa ngco ngulabanyenti . 
Titjalo letingatfolakali kalula tinemtselela lomkhulu kubhayodayivesithi kantsi tingulenye yetitfo leyesabekako kubhayodayivesithi . 
I-KwaZulu-Natal ayisiyo indzawo yemakhomanisi . 
Simo semnotfo mhlaba wonkhe sichazwa kakhulu ngaletinhlupheko tetikweneti taseYurophu , nekukhula kancane lokulindzelwe kulesa sigodzi futsi nasemhlabeni jikelele . 
Lesimemetelo se-U-Filing kanye neLuhlelo lwekukhokhela sasetjentiselwa kusita ekugcogcweni kwedatha yekwatisa nome lwati ngetisebenti , kwentela kusita kwenta ncono kuncuma ngekulinganiswa nematfuba ekutsi kufakwe sicelo senkhokhelo emalini lefakwako lekufanele ikhokhelwe . 
Lesigungu seLwabiwomali sichumanisa budlelwano ngetetimali emkhatsini wahulumende wavelonkhe netifundza . 
Lolokulandzelako sisindvo lesiniketwa leyo naleyo elementi , kanye nemiphumela waleyo naleyo : 
Baphatsi banaka lomtselela wetheknoloji , kutfolakala kwemali yekuniketa lusito , tidzingo temisebenti nekudzingeka kubuyiselwa kwemphahla kuncuma lokubaluleka kwalokulindzelekile emphilweni , lapho kudzingeke khona . 
Lokukhula kwebugebengu ngalokutayelekile kulelive naku kuyenteka emimangweni lenemapulazi . 
Lena yimitimba lemiswe ngalokusemtsetfweni lesungulwe ngaphasi kwemtsetfo lokhona . 
Kunekusalela emuva lokukhulu kwekuvuselelwa kwabo-apholo nemalambu etitaladi . 
Kodvwa , akudzingi , kunakekelwa njalo noma kufakwa kabusha . 
I-SARS ilawula kugcogcwa kwemtselo ngekubambisana neLitiko Letetisebenti . 
Imfundvo yeMabhunu ifaka lokungetulu kakhulu kunekudluliswa nje noma kwambulwa kwelwati . 
Imiklamo lenemininingwane leyavunywa kutsi itfole imali kwacociswana ngayo kulesigaba se-Ajenda Yelucwaningo Lwetekulima . 
Sikhatsi lesimcoka kakhulu sekutselela kungesikhatsi kufaka timbali kanye nalesikhatsi kucala kuvela emadvumba . 
Litiko litawukhipha i-invoyisi lehlanganisiwe iye kuBA . 
Kubutfwa kwetibi kuloku kwentiwa kuphela etikhungweni temnotfo njenge-Marble Hall , i-Groblersdal nase-Burgersfort . 
Bonkhe basebentisi badzinga ematfuba ekuhlanganyela ngemandla nalabanye bantfu netindzawo . 
Lonkhe lwatiso mayelana neluphakelo loluphuma esifundzeni lweminyaka lengaphandle lemibili belungekho ngesikhatsi kucedziswa loluphakelotimalo ngako-ke lutawubuyeketwa ngesikhatsi seluphakelotimalo lwekulungisa noma kuluphakelotimali lolusemkhatsini lolutako . 
Ngako-ke kungenca yalesizatfu lokutsi Luhlelo Lwekutfutfukisa Bothishelanhloko lasungulwa kute kuzuze bothishelanhloko betikolo letikukhwanthayili yekucala kuya kuyesitsatfu . 
Ibukene nemcondvo wekuhlela kwelisubuciko kwavelonkhe , kanye netinchubo netakhiwonchanti . 
Tincabhayi letitawudzinga kubukana nato tifaka phakatsi : 
Inhloso yeLuhlelo Lwekugcina lweTekuvakasha kubuka kahle nekwenyusa kutfutfukiswa nekutsetjentiswa kwato tonkhe tindzawo letihehako letingabakhona tekuvakasha kuLitheku leNelson Mandela . 
Imisebenti yekukhibika lesekele kutemanti itayelekile kubantfu base-Ostraliya nebaseNyuzilendi . 
Tonkhe tindzawo letakhonjwa tavakashelwa lapho khona kwetfulwa tinkhulumo tetemphilo letimayelana navithamini A. 
Leti tisetigabeni letinyenti tekwakhiwa kwetindzawo letikhetsiwe nome emayunithi latsite lesimeme emmango . 
Ngalokuvamile , imiklamo ivame kulandzela lisu lekufuna tinsita lelibuka lokunyenti . 
Kulawula , kulandzelela nekubuyeketa tinchubomgomo Tebucondzisi , tinchubo netindlela , ngekuhambisana nekusebenta kahle nemtsetfo loshayiwe . 
Lizinga lekusalela emuva ngekukhokha intsela eNingizimu Afrika liphakeme kakhulu kodvwa kuyehla kancane kancane njengeliphesenti lentsela legcogciwe . 
Kucaliswa kwetinkontileka takusasa lekukhulunyiswene ngato : Lokucaliswa kwetindzawo takusasa tenkontileka kutaweyama etimalini letibuya kuSikhwama waVelonkhe futsi nekuvunywa kweluhlelo lolusebentako Litiko Letekutfutsa Lavelonkhe . 
Emandla ayintfo letingoti . 
i-SARS ngaloku inika umsebentisi lilungelo lekubuka , kudawuniloda , nekuphrinta tintfo nalokucuketfwe nekusebentisa letinsita letentiwe kutsi titfolakale kuwebhusayithi nangekusebentisa iwebhusayithi ye-SARS ngekuhambisana Nemitsetfo kanye Nalemigomo Nemibandzela , uma nje tintfo letinjena , lokucuketfwe , kanye netinsita utisebentisela wena , ngenhloso yetemfundvo , noma ngenhloso yekungenti inzuzo kuphela . 
Lemitimba ivamise kutsembela kuphela kuminikelo , lehluka ngemazinga . 
Lamapulazi atawutsengwa nguHulumende ngelinani lelisikweleti lesisele , liphindze lentiwe kabusha , futsi kutfolakale bazuzi labasha . 
Tincomo tingaletfwa kunome ngusiphi sigaba semgamu lemininingwane ibonakaliswe ngenhla . 
Takhamuti letetayelekile ezingeni lesive beseloku njalo tibalingisi labamcoka kumnotfo wetembusave weNingizimu Afrika kantsi loku akukantjintji . 
Incenye lebaluleke kakhulu yelisiko lesive salo lelihlukile ngekweliciniso yimfundvo . 
Lomtsetfo lokhankanywako nyalo unweba tinhlobo tabomasipala labangasungulwa etigabeni letihlukahlukene , kute tinikete luhlelo lwekuphatsa imeya . 
Kubalulekile kutsi emakhono nemandla emabhizinisi lamancane atfutfukiswe , kute kucinisekiswe imphumelelo , kukhula nekusimama , lokuchumene nensika yengucuko . 
Futsi , lokwendlalwa kwelulawulo kudzingeka kusheshiswe , ngendlela lengetulu nalesebenta kancono nasezingeni lekucitsa liphakelotimali . 
Loluhlelo lunesakhiwo lesisha lesihlongotwako kuhlangabetana naletinsayeya letinyenti kanye nekuvaleleka kwemakhono . 
Ngako-ke , uma ngabe sitaladi sangembili sesihlalo sincane , tindzawo tekuhlala-ke letinyenti tabelana tindleko tetinsita bese kutsi tindleko tesakhiwonchanti seyunithi yekuhlala ngayinye tiyehla . 
LeNdvuna yetfwala sonkhe sibopho sato tonkhe tinhlangotsi tebudlelwane beNingizimu Afrika nemave emhlaba ngekubonisana naMengameli . 
Ngekusebentisa loluhlelo , labasha bavuleleka kusimondzawo sekusebenta futsi nakumakhono lekatawubasita kulikusasa . 
Tingabe tintfo titjintjile kuleminyaka lemibili leyengcile ? 
Lokwehlukaniswa kuya ngesizatfu leyatfolakalela yona lemphahla yetetimali futsi incunywa balawuli ekubonweni nchanti kwetimphahla tetetimali . 
Nangabe aphumelela kulokutivikela kwakhe , simiso levimbela kuchubeka kwalolo dzaba enkantolo sitamvikela . 
Lelithebula lelilandzelako licatsanisa tindleko tebhizinisi lehlelekile netaleyo lengakahleleki kususelwa kulokutsatsa shengatsi lokwentiwe . 
Incenye yekushiywa kwayo kugcina bungibo bekusetjentiswa kwemanti ngalokusimeme . 
Kumbandzakanyeka kwesive lokwentiwa nguloMasipala kumele kube nato tonkhe futsi kutfobele tincenye letidzingekako tetatiso nobe ngutiphi letibekwe ngekwaLomtsetfo nome Umtsetfo Wetinchubo taMasipala . 
Sitawucinisa lokungenelela loku kuleminyaka letako . 
Sonkontileka utawuniketa Sifundza i-imvoyisi lepheleketelwa yikhophi yencwadzi yekuletsa nasekugcwaliswe leletinye tidzingeko letibhalwe kunkontileka . 
Lemibandzela lekhetsiwe , nemibandzela nje , nalamashejuli laletfwako adzingeka kuphela ngetinjongo tekuhlolwa nangeke abe yincenye anoma nguyiphi inkontileka lefika nekumenywa kwethenda . 
Kusejentiswa kwetinsita tenchubomgomo kukhutsata kuvikela imfucuta , kunciphisa kanye nekuvuselela kabusha . 
Wemukela letinsayeya letingakavami letihambisana nebantfu labavalelwe nanome abakatfolwa banelicala lanome ngabe ngubuphi bugebengu . 
Emanti asetjentiswa kabanti kwenta tinhlobo letinyenti letahlukene temfucuta yemboni kanye neyasemakhaya . 
Cabanga kukhona kwaba leyodatha nebatsengi kanye nebalingani ngekucwabita kweliso . 
Sitatimende sekutikhipha ecaleni sewebhusayithi lesemtsetfweni ye-SAPS 
Emanani lekasita kulinganisa atawubita kancane nangabe anelinani lelisetulu lemvuzo lemali leyinzuzo emalini lefakiwe , njengobe imakethe yetimali ingenise ngayo imali kutikhatsi letidze ngekubuka idatha yekusebenta kwaphambilini . 
I-Combined Code yase-UK ifaka ekhatsi sidzingo ibhodi lekufanele kutsi ihlangabetane naso lokungenani linye lilunga lelikomidi lekuhlola emabhuku libe nesipiliyoni lesifanele sekuphatfwa kwetimali . 
Phindze futsi , umlilo wacishwa netiboshwa takhishwa emaselini tayiswa esibhedlela tishe lokungayiphi lapha etindlebeni nasetimphumulweni . 
Lona bekungumhlanganosikolo losemtsetfweni wekuhlela webantfu lababonwe njengalabo labanekukhatsateka ngekusetjentiswa kwemanti nekwabiwa kwemitfombolusito yemanti kulomtfombo . 
Imemorandamu yekuvisisana leyasayinwa emkhatsini weLitiko leteKuhlaliswa Kwebantfu neLitiko laboMnkantjebovu beTemphi , siniketa timiso letikhonjiwe kuthemu lesemkhatsini . 
Tincenye lebetifakiwe ngaphambilini kulesehluko bekuyimtsetfomgomo jikelele lefanana netembatfo , kudla netsinatfo kanye nebavakashi kanye nekuchumana . 
Kubuye kube bufakazi bambonowalendzawo ngekwalokuhlukile kwekuhlela indzawo kantsi kusisusa seluhlelo lolucubile . 
Iningizimu Afrika ikulungele kwamukela umchudzelwano lomkhulu loke wabakhona futsi yenta sive nelivekati litichenye . 
Labakhulu Bebhodi Yeticelo kusePitoli . 
Loku kutawukhulisa idathabhesi lenkhulu yetimakethe letifaka ekhatsi emaphesenti lalikhulu emikhicito yeNingizimu Afrika yaselwandle . 
Lendlelalisu inetinsika letisihlanu , leku kuvikela timbiwa temvelo , kusekela balimi nekubatfutfukisa , kwenta ncono kucudzelana , kwenta ncono kuhlela tekulima nekutihlatiya , kukhutsata kusebentisana nekuchumana nalabatsintsekako , kanye nekukhulula bomake nemacembu labutsakatsaka . 
Kungafundziswa emakhozi lengetiwe uma ngabe ayafuneka . 
Chubeka ugcugcutele lizinga lekusebenta leliniketwa Bochwephesha uma bavakashele emapulazi . 
Labangenise loluhlelo kuLendlu tisebenti Letilekelela eTafuleni , naboSihlalo Betindlu batawukhona kuchumana ngekusebentisa luhlelo lwe IT . 
Lawula kusetjentiswa kahle kwemitfombolusito lebantfu timali nalephatsekako . 
Isayizi itawuncunywa yindzawo nesayizi yesisetjentiswa lekhona . 
leya kuwebhusayithi yemuntfu wesitsatfu leyentiwe kutsi itfolakale kuwebhusayithi ye-SARS . 
Lelibhawodi lekucinisa lifanele kutsi lifake ekhatsi inhloko legudlulwa yishefosi lejikeletako , levumela kujikeleta kweklemphu kutsi kuhambisane netincomo temkhiciti ngaphandle kwekusebentisa lithulusi lelikhetsekile . 
Bumatima balesimo sekwelashwa kwaletigulane buyehluka kusuka ekubeni ncono kahle kuya ekubangweni netibi . 
Kusho kutsini loku kumtsengi lotayelekile ? 
Letindzawo leti titawucaliswa embili , futsi kusetjentiswa kwemiklamo lemisha yemanti kutawucala kumnyaka timali lotako . 
LeBhodi itinikele ekulawuleni ngekucaphela futsi nasekucedzeni kukhwabanisa naleminye imikhuba lekhohlakele . 
Insayeya natsi lesidzinga kuyilungisa , kutfola timphendvulo tekutsi kungani kumatima kitsi kucasha noma kucasha labasikati labanekukhubateka . 
Kuncuma kwehlukahlukana ngekwetikhatsi temnyaka , lokungenani idatha yemnyaka munye logcwele kuleyo ndzawo kute kube nekuchumana nalamanye emadatha lakhona sikhatsi lesidze . 
Ummbila uligalelo lelikhulu emkhicitweni wenyama yenkhomo ngaphansi kwenchubo yekondla tinkhomo . 
Siyati kutsi sifundza setfu sehlukile ngendlela yaso kepha asikehluki uma kubukwa kuhlazeka lokwentiwa buphuya nekuswelakala kwemsebenti . 
Labakhetsako bagcugcuteli sitoko Sekusebenta kweLayibhrari ngeluhlolo lebalubhalela Umphatsi welayibhrari yaseKapa , tindzatjane lebatibhalako kanye neluhla lwetincwadzi lebatihlanganisela i-CL , kanye nekuhlanganisa luhla lwemnyaka lwemiklomelo lebhaliwe . 
Kuloluhambo lwabo , babese bancuma kujikela eWorcester Sikhungo Salabasikati ngenjongo yekufundzisa nekwatisa tiboshwa tetfu ngekwecwayiswa ngebugebengu ne-HIV ne-AIDS . 
Kucubungula-inkinga lokuvakalako kanye nemakhono ekulawula kungcubutana . 
Uniketa tifundvo kutitjudeni letisengakabi neticu kanye naleto lese tineticu letingetulu kwasinye . 
Imiklamo kufanele yentiwe ngekhatsi kusimo sekuhlelela intfutfuko saleLitiko , tiphatsimandla teSifundza kanye netendzawo . 
Umsebenti lotsetfwe ngumsebentisi noma umnikati lonelirekhodi lelwatiso loluphelele . 
Bomasipala bangulabatsintsekako lababalulekile , njengaloku Litiko kufanele kutsi lichumanise tinchubo kanye netincumo letitsatsiwe kute kucinisekiswe intfutfuko lesimeme kulesifundza . 
Sitsembiso sekugcina nekukhulisa luhlelo lwekusisa lwesive lwaseNingizimu Afrika , kukhulisa kukhula nekucasheka , nekudvonsa lusiso lwemkhakha wangasese . 
Tisebenti betitsatsa sitoko ngetimali kabili ngemnyaka . 
Igazethi yekugcina itawulindzelwa kute kuphotfulwe Tivumelwane Telizinga Lekusebenta nakwenteka kanye neluhlelo lwekwakha bunye etisebentini lokutawuba ngumphumela wekucocisana emkhatsini wabomasipala besigodzi nabomasipala bendzawo ngekhatsi kuluhlakamsebenti kweLuhlakamsebenti lweMtsetfo weBudlelwane beKuhlanganisa Bohulumende . 
Sidzinga kucedzisa inchubo yekutfutfukisa tivumelwano tekusebenta ngesikhatsi kanye nekutisebentisa ngaleso sikhatsi . 
Tinhlelo tetimali setetsiwe kabusha . 
Lolokubaliwe ngembili kukhonjisiwe kulomdvwebo ngentasi : 
Umholi tingcogco , ekuphetseni kwekutsi tonkhe tisebenti letisihlanu ticoshwe ngalokufanele , utsetse sincumo lesiwela ngaphansi kwemiphumela ngekulandzela imigomo lesemtsetfweni lekusetjentwe ngayo ngekwemtsetfo kuletindzaba letingenhla . 
Emakhotheshini lahanjiswe ebhokisini lethenda lekungasilo , lafeksiwe , la-imeyilwe , noma lahanjiswe ngemuva kwesikhatsi sekuvala angeke avunywe . 
Imikhawulo : Akunabantfwana , akunabantfu labasuleleke ngeHIV . 
Imfundvo Lesisekelo Yalabadzala ( i-ABET ) Baphenyi batjelwa ngemazinga laphakeme ekungafundzi etifundzeni letinyenti . 
Kube nemphumelelo lenhle kutinkhomba temiklamo leminyenti kodvwa leminye imiklamo isilele emuva . 
Imali letitawakhishwa esikhwameni sekusisa itawukhishwa ngemvumo yemfungisi . 
Letigameko sevele tinemtselela kulesisekelo semphahla yesifundza yethekhinoloji neyesakhiwonchanti . 
Umphatsi wamasipala , lowakhetfwa nguMphatsidolobha Lomkhulu , uyinhloko yelulawulo lwamasipala . 
Kusesha letinye tindzawo lapho Masipalati anganiketa umbongo njengendlela yekuheha basisi labanyenti . 
Kweswelakala kwendlela lechumanisako mayelana netinchubomgomo tabohulumende labahlukene . 
Budlelwane lobucinile bucinisiwe naletikhungo letilandzelako : 
Kunetindlela letinyeni lapho khona timo ekuhlaleni takha ematfuba emshikashika wemnotfo . 
Tsekeletela ikhophi ngco lecinisekile Yesitifiketi Semvume Yentsela . 
Umphatsi layibhrari ngamunye uphindze amele lamanye emalayibhrari ngekwemacembu endzawo . 
Lesiphakamiso sicuketse tigaba letisikhombisa letilandzelwa tigatjana letintsatfu . 
Emanani etimphahla letisalako naletinemphilo lemcoka tiyabuyeketwa , bese tiyacondziswa kahle lapho kukhonakala khona , kuleso naleso Sitatimende Sesimo Setimali selusuku . 
Emacembu etikhungo letenta imisebenti leminyenti angasuka emalungeni ekutfutfuka kwelidolobhakati kuye emacenjini etincingo asekhaya , titobhu tebhasi kanye nemabhokisi eliposi . 
Kuletimfucuta letisigidzi letinyenti letatiwako , tinkhulungwane letimbalwa kuphela letichazwe ngesifundvo sebushevu . 
Ekuncumeni tikwe kukhushulwa lokutentekelekako lokuphikisana nalokususelwa kusikhala semsebenti , umbuto lomkhulu futsi uphindze ujikelete ube ngenhlobo yesikhutsato losilangatelelako . 
Simecwayisile hulumende emahlandla lamanyentana kuloludzaba . 
Sitfombe lesiphelele setindleko tekuphuma nekungena kwemali mayelana neticelonkhokhelo nesincephetelo asatiwa . 
Kute licembu lebantfu noma ummango lofanana ngako konkhe , kepha bantfu labehlukene banetidzingo , tintfo , tinshisekelo , kunambitseka kanye nalabakulindzele lokwehlukene . 
Kucecesha kwetfu kwebasebenti betemphilo kubuke bosokhemisi futsi , bodokotela betemitsi nemaradiyografu . 
Iphindze itfolakale nakumakholeji lamanyenti emfundvo . 
Labantfu base Alfred Nzo labanyenti bangema-Afrika . 
Loku kwentiwa yindzawo yekuhlukanisa lokusukela edolobheni nekulahleka lokungaba khona kwasehlane ngenca yentfutfuko . 
Ngemabhidi lanemibiko lesemtsetfweni yekuhlolwa kwe-SABS kuphela ngesikhatsi sekuhlolwa kwemabhidi lekatawubukwa . 
Nangabe kunjalo , ngutiphi tizatfu ? 
Lemphumelelo yemodeli yeLiviki Lekumoyitela seyisabalele . 
Temafa eSifundza setifezekise futsi titawuchubeka ngemitamo lebanti yekwakha emakhono kwentela kucinisa kanye nekwenta ncono emazinga ekuphatsa timali , kwenta ncono emazinga ekuphatsa timali kubomasipala . 
Umtselela lochubekako wetilungiso temnyaka lowengcile , lokufaka ekhatsi intalo , wentiwe kulomnyaka losetulu . 
Imali ifakwa kubakweleti lababekwe kusigaba A ( ngaphandle kwetimalimboleko netimali labasheshe batinikwa ) ngemikhawulo lebekwe ngumphatsi welutjalomali egameni leBhodi . 
Uma loku kukwangemphela buhle lobumcoka bemathekisi bubonakala bungulokutsi libanga leluhambo lwabo lolusemkhatsini lifisha kakhulu . 
Ngekwemukela ledokhumenti , emalunga ePhalamende , natsi sonkhe sihleli lapha , sitsi sitawuhlangabetana nemitfwalo yetfu . 
Losesihlalweni kufanele kutsi acinisekise kunaka nome ngabe ngutiphi tihibe ekulungiseleni lotawumela umntfwana nome ngabe ngukuphi kubambeleleka ekutfoleni kumelelwa ngekwetemtsetfo , lokungabangwa kuvalelwa kwemntfwana . 
Letinye tinkinga tibanga kukhubateka lokuchubekako emphilweni yonkhe ugcine uphunyelwa sisu noma bantfu labatsintsekile bangafiki esikalini lesiphelele . 
Imicabango nemibono lebekwe kuwebhusayithi , emalinki noma lokufakiwe akusho kutsi kumibono kanye / noma umbono ye-GEMS . 
Ngalesikhatsi sikhula , sineliciniso ngaletitselo lesitativuna ngekubambisana . 
Letinye taletinselele letingahambisani nalenchubo yekukleyima kodvwa tibalulekile ekulungiseni tinkhinga letiba khona ngembi kwekubhadala kufaka ekhatsi simo sekulawulwa ngemdvodza emimmangweni yasemakhaya . 
Timvume temtselela Takha incenye yelayisensi yekusetjentiswa kwemanti futsi tichaza libanga lemitselela yemanti laphuma phasi lelivumelekile . 
Lokuhlanekela loko , imiholo lemikhulu nekukufika nekutfutfuka kwetheknoloji sekuholele ekukhuleni lokukhulu kakhulu ekufunweni kakhulu kwemikhicito netinsita kutekuhwebelana temhlaba letse kuba ngulecinile , lenekhwalithi lephakeme naleyehlukahlukene kakhulu . 
Luhlelo lwemgwaco lomkhulu kuMasipala wasePrince Albert lucuketse imigwaco yavelonkhe neyesifundza . 
Inkinga lenkhulu lebukene nemiphakatsi leminyenti ngulomkhuba wekuchumanisa lokungakavunyelwa . 
Kugcila kutawugucuka kusuka ekunakekeleni ngenhloso yekwelapha kuya kutemphilo tekuvikela nekutfutfukisa lokuhlanganisiwe , lokufaka ekhatsi imfundvo , kukhankhasela kucubha ematinyo , kanye netinhlelo tekuvala lufa . 
Lokungalingani loku kukhona emkhatsini waletinye tifundza neNshonalanga Kapa . 
Letifundvo letifundvwe lapha titawuba yinkhombandlela kutsi kungachutjekwa kahle kangakanani kutikhulisela kubo bonkhe bomake labatsintsekako . 
Kutsenga nekulungisa tincwadzi letinsha letitawuya kumtapolwati wasehhovisi lelikhulu nasetigodzini . 
Uma ngabe bekunesimemo lesinjalo umuntfu angalindzela kutsi lomkhokhimtselo utawatiswa kutsi inkhokhelo itawendlulisela ngekwe-elekthroniki , uma ngabe imininingwane yekubhanga lengiyo ikhona noma iniketwe ngumkhokhimtselo . 
Kuhamba kwetemnotfo , lokubhaliwe nalokungakabhalwa , kubeka tinsayeya letinkhulukati emibusweni nasemimangweni lehlangabetana nekukhula kwemnotfo lotsite . 
Lokuniketwa kwemali kungumklamo locondzile wesibonelelo lesidzinga imali . 
Esikhatsini sasebusika , kusetjentiswa kwetinkhuni kwetayelekele sizatfu sekutitfumeta . 
Ligunya lelibuya kubantfu betfu kwakhiwa kweNingizimu Afrika lengakhetsi ngebuhlanga , ngebulili kanye nalechubekelembili . 
Umyalo Lophelele Wetimali uhlanganisiwe lapho khona loluhlelo kusuka ekutfoleni luhla lwetintfo letitsengiwe nentsengo yato kuya kutinkhokhelo tekugcina lubhaliwe kwentela kulandzelela kanye nekucinisekisa kubhadala ngesikhatsi . 
Kusungula tindlela tekusekela ngemali letifanele tema-ejensi ekuvikela ; 
Kuhlatiya kanye nekubikwa kwemtsetfo lofanele walamanye emave kanye newavelonkhe kanye nekuhlolwa nekufaneleka kwemiklamo letsite yekuvuselelwa kwemtsetfo . 
Loku kucinisekisa kutsi Tekuvikela taVelonkhe taseNingizimu Afrika titfola emathulusi lasezingeni lelisetulu ekubukana nemsebenti letitfunywe wona . 
Akukameli kutsi kube ngitsi lesibanga kutsi linyenti labathishela kulolonkhe lelive likhatsateke . 
Nanoma kunjalo , idatha yekusebenta liyakhatsata esifundvweni lesifana neMethemetiki Litheresi , lekhombisa kutsi kufundzisa akuzange kuhambisane netidzingo tesifundza . 
Litiko leteKutfutsa kanye neMisebenti yeSive linemagatja lasitfupha , ngalinye ligijimisa tinhloso temsebenti lekuvunyelenwe ngato . 
Kusungula tinhlelo tekuvikela tinhlekelele letigcile emimangweni leyincelencele futsi nemitamo kusekela timphilo letisimeme . 
Lelitiko linemsebenti wekwemukela bantfu labafanele labangena kulelive , njengetisebenti letinemakhono layindlala kulelive . 
Tinsita telufuto esiveni kufanele tibe khona ngalokulinganako kuwo wonkhe umuntfu ngaphandle kwelikhono lekukhokhela futsi kufanele kuniketwe kucala kulabo labaludzinga kakhulu . 
Kwamanje kusenetitatimende letishodako temalunga eLicembu Lekusita leSimo Lesiphutfumako labebakhona ngesikhatsi kuseshwa . 
Nanoma kunjalo , kufanele kutsi kucashelwe kutsi lapho lelitiko lenta umsebenti walo kahle kakhulu libuyeketa kukhokhelwa kwetibonelelomali , ngulapho-ke kutawubonakala khona tinkhokhelo letecile . 
Kucinisekisa kutsi lolwati kanye nemininingwane lokwendluliselwako kuyavisiswa , kutawudzingeka kwakha isayensi yetindlelakwenta kwentela kuhlola lifutse lwetinhlelo temfundvo . 
Imininingwane yetincitfo ikhonjiswa ngentasi . 
NgekweMtsetfosisekelo , tindzawo letinyenti letisebentako letihambisana nekulawulwa lokuhlangene kwemoya longcolile kanye nemfucuta kumisebenti leyentiwa ngeKulingana nguvelonkhe kanye nesishayamtsetfo sesifundza . 
Umtsetfo lotawufinyelela nasekuvuselelweni kwesikhatsi selihhovisi eNingizimu Afrika isese Ngumtsetfosivivinyo futsi itawutfulwa kukhabhinethi emkhatsini walomnyaka . 
Lisempula belihocisiwe kubantfwana lababekwe emkhatsini weminyaka lesikhombisa kanye nalelishumi nakune . 
Kulahleka kwetitjalo letikhicitako letidlekako , tinhlobo letinemsoco esikhundleni sato kube naletingadleki , tinhlobo letite umsoco . 
Letindlela tekucinisekisa kutsi akukho kuminyana enchubeni lengekhatsi etikweni . 
Betindzaba bakhipha , titatimende tetinchubomgomo tetetimali nemaminithi emihlangano yetinchubomgomo tetetimali lokusetjentisiwe kutfolakale kumawebsayithi alamabhange esive lalandzelako : 
I-Victoria Park iyindzawo yekuhlala ikakhulu yemali lesemkhatsini kuya kulesetulu letfolakala dvute Nalentfutfuko lephakanyiswako yeTindlu e-Ceres . 
Iningizimu Afrika neBrazil badlala kumdlalo lowandvulela wemancamu Enkhundleni i-Ellis Park eJozi . 
Nyalo ngichubeka nekubuketa lendzaba yekubuyeketwa kwenchubo . 
Kutsatsela banikato betindlu tinyatselo temtsetfo ngekunganaki kwabo takhiwo tabo temagugu . 
Cinisekisa kutsi kunemakhefu emlilo emkhatsini wemacembu , langahambisana netindzawo letivulekile leticinile noma letitsambile noma emanethiwekhi lahambako . 
Emave eFoskor latfumela ngaphandle lamakhulu yi-Indiya , iJapani neBrazili . 
Uma kute sivumelwano , faka sikhalo lesibhaliwe ngalokusemtsetfweni kumphatsi . 
Insayeya lenkhulu yaMasipala isekuletseni kukhula kwemnotfo , kwakha imisebenti , kanye nekuheha batjalitimali . 
Luhlelo lweLisu lweLED lubuka naku kungenelela lokumcoka : 
Kusekela lokuniketwa sitjudeni semave emhlaba - A sikhungo semfundvo lephakeme kumele sihambisane netidzingo temtsetfo wavelonkhe losentjetiswa kulesikhungo . 
Likomidi litawutsandza kubika lenkhinga yemandla etisebenti lebukene neSigaba Lesihlolemabhuku Ngekhatsi kulesikhatsi sekubuyeketwa . 
Linani lematiko lasitakele , kwenta ncono kubusa ngekuhlangana kwematiko ngekubeka imibandzela lehlangene . 
Emanti angafakwa umoya ngekusebentisa tinsita letifana nema-fountain , ema-cascade , noma kufakwa kwemoya ngekwemekhenikhali . 
Kunoma nguyiphi indzaba , lisu lelisungula luchumano lolucondze ngco emkhatsini wemtfombo walokungcolisekile , sibonelo , kanye nemtselela walo , alungeke lumane lube lusito , kodvwa lungamane lube sidzingo . 
Umnikati we-akhawunti kufanele afake sicelo ngekwakhe kantsi kufanele aletse loku lokulandzelako nakafaka sicelo : 
Kuloku kutawugcilwa ekutfutfukiseni kuhlela kancono nekwabiwa kwemali kuyo yonkhe imikhakha yahulumende , bese kusungulwa kusebentisana kahle emkhatsi weLitiko Leliphatsa Timali taHulumende eSifundzeni , Imkhomishini Yekuhlela yaseGauteng nalabanye labayincenye kuleminye imikhakha yahulumende , ikakhulukati bomasipala . 
Lamazinga , imali yetinsita naletinye timali kuhambisana nematherifu lavunyelwe lekakhangiswe ebantfwini . 
Kugcizelelwa ngco kubekwe ekwenteni ncono bunjalo bemphilo , kuvikelwa kwalesimondzawo futsi nekulondvolotwa kwemitfombo . 
Ngalamanye emagama , lemigomo kufanele kutsi ichumanise ligebe emkhatsini weliciniso lelikhona kanye nembononchanti . 
Loku cishe wonkhe umntfwana lapha kulelive aya esikoleni , bothishela banelitfuba lelehlukile lekufunta umntfwana ngemicondvo ngetemacansi nebudlelwane , ngisho ngembi kwekutsi loku kucale . 
Bulunga balemikhandlu kulabafaka ticelo bentelwa kusita labafake ticelo . 
Luhla lwetindleko taselwandle , ngekusho ngalokuvamile , alwendluliselwa kulomunye njengobe kunjalo nakulamanye emadokhumenti lekukhulunywa ngawo kusigaba ( e ) salenchazelo lecacile yedokhumenti yetitfutsi taselwandle . 
Lapho khona emabhilidi naletinye takhiwo letingahambi tifaka tindzawo tekuhlala nemabhilidi langasiwo ekuhlala naletinye takhiwo letinganyakati . 
Umtsetfosisekelo uniketa kuvikela lokukhetsekile kumalungelo ebantfwana . 
Kuvimbela intfutfuko lephatamisako kulomfudlana nome tindzawo letisemkhatsini leyabelwe tona ; 
Loku lokulandzelako yimitsetfomgomo lebalulekile leyesekela kwentiwa kancono tinhlelo lekuhloswe ngato kwakha tindlu tekuhlalisa bantfu letisimeme etindzaweni tasemaphandleni : 
Lusito lwetindlu kulabaphuyile kukugcila lokubalulekile kwelitiko . 
Kuyavunywa kutsi kunesidzingo lesiphutfumako sekucinisekisa kuba khona kwetikhala temsebenti wekucecesha tabososayensi betekwelapha nabochwepheshe betekwelapha esifundvweni sekwelapha tifo telufuto . 
Nanoma kunjalo , malingena losuka kutimali letindluliswako atisikhokheli samba setindleko letisebentako sakhopholesheni . 
Lokugadza kufanele kulandzelwe kute kuletse imphumelelo ekusebenteni nasekungenisweni kwetingucuko letidzingekile . 
Umhlolwa , longeke aphumelele kubhala luhlolo ngeLweti nobe ngeNdlovulenkhulu , angabhalisa njengemhlolwa lotimele kwentela luhlolo lolulandzelako . 
Kusuka kutinhlelo tavelonkhe tethemu lesemkhatsini , letindzawo letibukiwe letilandzelako tibonakala njalo : 
Lenchubo nanoma kunjalo , ngesikhatsi salombiko , beyingakafezekiswa ngalokuphelele kulo lonkhe lelitiko . 
Likholishi linelilungelo lekuhocisa noma ngutiphi tkhundla temsebenti letikhangisiwe noma ngunini kuye ngesidzingo . 
Tifundziswa letilushumi nesitfupha tizuzile kuloluhlelo . 
Letengetelo kuledokhumenti tatisa Ngetinhlelo Temfundvo Yetetindlu letehlukene letentiwe ngulabatsintsekako kanye nahulumende kuleminyaka lesiphohlongo leyengcile , kanjalo nakutinchubomgomo kanye nemitsetfo yahulumende lehambelanako . 
Loku nalamanye emalungiselelo lakhona labalulekile kucocwa ngawo ngentasi . 
Loluhlelo lusungula kutfutfukiswa nekufezekiswa kwetinchubomgomo kanye nemasu kwentela kuphumelelisa indlela lehlanganisiwe yekukhula kanye nentfutfuko lesimeme . 
Emathuluzi etetimali ehlukaniswa ngebungako lobufanelekile futsi kufaka neluhlobo lwemathuluzi etimakethe temali . 
Lenkhomba itsintsa tihloko letahlukenenjalo ngenyanga futsi ifakwa kuwebhusayithi ye-State Diamond Trader kutsi umphakatsi ukwati kuyifinyelela . 
Lapho kwenteka khona kumele amiswe dvute netinsita njengetikolo , imitfolamphilo kanye nemitapo yetincwadzi , kwentela kutsi uma kuniketwa tinsita tekuhlanteka letihamba ngatinye , tikhone kufakwa kuletinsita tesive . 
Ngetulu kwaloko , kulindzeleke kutsi incenye lenkhulu yabosokontileka kungenteka kutsi ite ngisho emakhono lasisekelo ekwati kufundza nekubhala kanye newekubala labangacala ngawo . 
Lokuhlelwa kabusha nekuniketwa emandla kwaletibhedlela , ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya , kwachubeka njengobe bekubukene nekuniketa tinsita letikhetsekile ngalokutayelekile ngekuchubeka kufikelela nekusekela tibhedlela tendzawo . 
Malingena webhodi utfolakala ngekutsengisa emathikithi , kucashiswa kwetindzawo kutincaba , netimali letitfolakala ekusingatseni imicimbi . 
Ngalokunjalo , sakhiwonchanti nekunikwa tinsita tetenhlalo netemnotfo kusalele emuva ekukhuleni kakhulu kwelinanibantfu lasedolobheni , lokuholela ekukhuleni kwelinani lemadolobhakati , ikakhulu emaveni lasatfutfuka . 
Nanoma nje umnotfo wetfu uya ngekuba ncono ngemuva kwesikhatsi sekwehla kakhulu kabi lokusandza kwenteka kwemlandvo , sisabukene netikhatsi letimatima . 
Lubuketa kukhokhelwa kwetibonelelo tekuhamba kwemabhasi , lulawula lesitimela lesihambisa bantfu nenchubo leyinhlanganisela , kwentiwa imiklamo kutfutfukisa tinsitanchanti tekutfutsa bantfu , nekulawula lokusetjentiswa kwaloluhlelo lwekuhambisa bantfu lolusimeme nalolufinyelelekako . 
Letinombolo leti tiveta kutsi iminotfo yemadolobhakati aseNingizimu Afrika ihlushwa sakhiwo lesihlukile sekungasebenti kahle kakhulu . 
Uma setitfutfukisiwe , letinhlelo tidzinga kutsi kungenwe kutivumelwano ekhatsi kwematiko latsengako kanye neDID . 
Tindzawo letinyenti tekulahla imfucuta ngaphambilini betakhiwe emhlabatsini lengakatfutfukiswa , ngaphandle kwekubuka kwandza kwemiphakatsi lokungahle kwenteke . 
Tonkhe timoto kumele tibe netibuko letimbili letifakiwe emaceleni . 
Kuchumanisa nekugadza kuphepha kwemphahla yahulumende . 
Bekukhona nalabanye bofakazi labatsi kute bufakazi belisisi lelikhalisana tinyembeti lababubona . 
Hola intfutfuko yemasu etekuchumana kumatiko kanye nemacembu ngekwemihlahlandlela yenchubomgomo yetekuchumana . 
Lemibandzela lekutawubukwa kuyo ihlose kusita lowo nalowo mkhakha kutsi utfutfukise imigomo lekutawubukwa kuyo letawubukana ngco nalowo mkhakha . 
Loku kutfolakale ngekusungulwa kwemngcele wasedolobheni noma imigca yentfutfuko yelidolobha . 
Kwavela kutsi basebenti balindzele lokuhlukile ngetindzima nemisebenti yebaphatsi . 
Emakhaya abona umtselela losondzele weHIV ne-AIDS , ngoba imindeni ibanakekeli labakhulu balabagulako nalabahlupheka ngebumatima betimali lobuhlobene ne-AIDS . 
I-Marble Hall iyindzawo yelipulazi kakhulu lokwenta kube nensayeya yekucicisekisa kufinyelela etibhedlela kuwo wonkhe umphakatsi . 
Ngaloko , bakhiciti nyalo bangabulala tilwane tabo lapho babona kutsi kubalungele khona bese bahambisa lenyama iye etindzaweni bebatilawula ngaphambilini . 
Ingabe lomsebenti wekwatisa ucala nini ? 
Kukhula kwemanani kuntsengo yemkhicito wendzawo we-chicory ( ligalelo lelibalulekile kulikhofi lamasinya ) nalo beliyincenye yalokusolwa ngemanani lahlala asetulu kantsi bekubangelwa kukhula kwetindleko temkhicito wasemafama . 
Lena yinchubomgomo yekusebenta kucondzisa kulawula nekusebenta lokucondzene nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika . 
Nanoma kunjalo , lapho kuchubeka tingucuko kulufuto lwebantfu , kwenteka kwekuvisisa nako kukhula onkhe malanga . 
Lesiphakamiso kufanele sidedele linani lelikhulu lemali leliyinzuzo kutsi yandziswe kuletinye tigaba tenzuzo noma kusita bacelinkhokhelo labahlukahlukene . 
Letindlela netihlahlandlela kungafaka ekhatsi loku lokulandzelako : 
Loku kutawuletsa bantfu belibala etindzaweni letisemadolobheni alabamhlophe labitako , ngekuhlanganisa bantfu ngekwetigaba tebuhlanga kanye nemacembu . 
Kungenca yemitamo yabo emkhatsini walokunye kutsi sibone lemphumelelo lelandzelako : 
Inkantolo ngentasi itfole kutsi ngoba iTriStar beyinelayisensi ' yekuniketa seluleko ' kuphela beyincatjelwe kwetfula letinye tinsita , futsi nesivumelwano sabese sangabi emtsetfweni ngaloko . 
Liphakelotimali lichubeka nekwehla ngesikhatsi sasemkhatsini njengoba timali tetinhlelo letikhetsekile tiba tincane . 
Uma sibuka loku lokushiwo ngenhla , kulindzeleke kutsi tinsita taMasipala letikhona titfole emandla lanele ekubhekana nentfutfuko lehlongotwako Yenkhundla Yegalofu . 
Kodvwa lomehluko ubhaliwe kulenchazelo yemoto kutotimbili titifiketi tekubhalisa kantsi angeke kwafiswa kutsi tisuswe . 
Lelitiko lilungisa lamukele inchubomgomo yemphahla leligugu bese libutsela ndzawonye irejista lenjalo , ngekubambisana nePhalamende yeSifundza yeNshonalanga Kapa kanye neTemagugu eNshonalanga Kapa lapho kunesidzingo khona . 
Lenye yetingucuko yekulawula lebalulekile lehlongotwe ngulekhomishini kwamukela indlela " lengena-phutsa "  . 
Lokwehliswa kwetinzuzo noma kushiphisa kumayelana nesilinganiso salolokufakwe tisebenti lebetidluliselwe kule-akhawunti yemuntfu . 
Ngalokufananako , kuhlanganyela kweNingizimu Afrika eBhrazili , eRashiya , e-Indiya , eShayina kanye naseNingizimu Afrika kwesekelwa ngumbono munye wenchubo yemhlaba lenebulungiswa , lelungile futsi lelinganako . 
Luhlelo lwekulwa nebuphuya luniketa indzawo yabomasipala yekucosha imincele yebuphuya . 
Bumfihlo bemininingwane yelufuto kufanele bunakekelwe ngaphandle kwalapho kunebungoti lobukhulu bekulimala lokumatima kwemalunga emndeni . 
Inkhinga letimele yodvwa sikhatsi sekutsengwa kwema-anyuwithi njengekwandzisa kuntjintjwa kwemabhalansi ema-akhawunti aye kuma-anyuwithi eminyakeni leminyenti kwentela kutintisa kugucugucuka ekusebenti kwemali lefakiwe kanye nemanani entalo . 
Ngako-ke , kwenta kancono ekutfutfweni kwendle kufaka ekhatsi inchubo yonkhe , lekuhloswe kulelikhaya noma kumuntfu , lekufanele kufake ekhatsi temphilo nemfundvo ngekuhloba kanye nekutfutfukisa lesakhiwonchanti lesibonakalako setinsita tetindlu tangasese , kuphakelwa kwemanti nekulahlwa kwemanti langcolile asekhaya . 
Kuniketa sakhiwonchanti ekhatsi-efama kukhulisa tindlela tebalawuli kanye nekukhicitwa kwemfuyo netitjalo ngemafama langamange anikwe litfuba esikhatsini lesengca . 
Bungako lobukhulu besibonelelo setindlu asiniketwa ngekutentekela . 
Akunatento ngco ngakoke letidzingeka kutsi tibukane nalenkhomba . 
Phenya umsebenti wemayini e-Gras Valley . 
Kukhulisa kuvuleka kwe-Orange River kute imelane nekukhula kwesidzingo salendzawo . 
Kubaluleka kwekuvisisa imphilobantfu njengeliphuzu lelisijubo ekubumbeni inhlalomnotfo yetfu leliciniso ngakoke kubaluleke kakhulu kubohulumende , bosomnotfo nabosopolitiki ngalokufanako . 
Kukhona kuvuma ngebadlali baseNingizimu Afrika kwekutsi umchudzelwano kubachumanisi basekhaya nyalo kwenabela esigodzini . 
Lemikhawulo lena ivame kubekwa ngendlela lendzala nome lokungenani ngaphasi kwesilinganiso lesisemkhatsini semakethe . 
Ikhemisthri igcila kutinhlangotsi tentfo kanye netintfo netindlela letigucuka ngato kusuka kumunye umumo kuya kulomunye kuphindze futsi kuchumane nalokunye . 
Lemihlahlandlela yeNchubomgomo yeLufuto leBantfu yentelwe kuchuba kuhlanganiswa kwemisebenti yelufuto kumgodla weKunakekela Temphilo lebanti . 
Etiteshini letincane kakhulu , emakhiyoski naletinye tisetjentiswa letinetakhiwo , letinombolo tifanele kutsi tifakwe kutakhiwo letinemabhawodi nemanadi lavikela kutfomba . 
Inchubo Yemisebenti Yemtsetfo levunyelwe nguKhomishana Wemaphoyisa . 
Uma umfakisicelo afisa kuhocisa sicelo sakhe , angakwenta loko ngekubhala . 
Kucedvwa kwentiwa kabi kwebhizinisi nekucinisekisa kuhlonishwa kwemalungelo ebatsengi ngulabo labaniketa tinsita . 
Linani selilonkhe lelitfusi lencibilikile likalwa emva kwekufakwa i-esidi kusampuli . 
Kutibophelela lokukhulu kwesikhatsi bekudzingeka kutisebenti letisembili kwentela inchubekelaphambili lenhle lebonwe kulamarekhodi nekutfutfukiswa kwendlela yekulawula umklamo . 
Umuntfu lonjalo uphindze futsi abe nesibopho sekuniketa idatha yekubhala mayelana nenchubo yekulawula yekontileka , yekuniketa imibiko njalo-nje ngetikhatsi letitsite lanelifutse kusikhatsi netindleko , nekufaka emagalelo kumbiko wekwentiwa kwemsebenti . 
Luphiko Lwetimali Tesive lunemsebenti wekulungiselelwa kanye nekufezekiswa kwebhajethi yesifundza , kutfutfukisa kugcogca timali letingenako kanye nekutimbandzakanya kutinkhulumiswano letitsintsa ifomula yekwaba ngekwemtsetfo wemvelo . 
Imibiko Yekuhlola Kusebenta Kwekota Nekwemnyaka yahanjiswa ngesikhatsi sekubika . 
Emakhasimende afuna sicinisekiso sekutsi litiko linetinhlaka tekubusa letikahle kute tisebentise ngemphumelelo , ngekushesha futsi nangekonga imitfombolusito yembuso , lekhokhelwa ngetimali tebakhokhi bemtselo . 
Umphakatsi uphindze watfola itayitela yemhlaba lobuyiselwe . 
Kute kugcugcutelwe kuphumelelisa kulingana kutinkhontileka tahulumende . 
Likomidi Leluhlolomabhuku alikanikwa nome ngabe nguyiphi idokhumenti lekhombisa kutsi tinkinga letashiwo nguMhlolimabhuku Jikelele emnyakenitimali lowendlula Litiko litilungisile . 
Imisebenti lebalulekile leniketwa Sikhulu seTimali lesiyiNhloko kulawula timali , kutsenga nekutsengisa kanye netimphahla , kanye nemisebenti yekubonisa kutinchubo tekulawula tangekhatsi . 
Umkhandlu utfola imibono yemmango wendzawo , Temafa aVelonkhe , Temafa eSifundza , letinye tigodzi , tinhlaka tesifgundza kanye netavelonkhe tembuso namasipala . 
Kuhlukaniswa kahle kwemfucuta yetekunakekela imphilo kutawuba matima kukuphumelelisa kungenatinhlelo tekucecesha letinelwatiso lolufaka kuphindza uceceshwe njalo ngetikhatsi letitsite . 
Sinelitsemba lekutsi , angeke siphatse kuphela letinsita lesinato phambi kwetfu ngemfanelo , kodvwa kutsi ngaso sonkhe sikhatsi loku kufanele kuhambisane nemsebenti futsi . 
Lamazinga Lasembili kuVelonkhe anetincenye letisikhombisa : 
Tindzawo letingasito temadolobhakati tiba nemikhandlu yendzawo neyasekhaya . 
Akususwe tinhlelo netinchubo . 
Kulandzelela kusebenta kwetinchubo tekulawula tekutsenga nekutsengisa ngendlela lefanako nemtsetfo kanye naletinye tinhlelo tekuhola letinhle . 
Ngenca yengucuko kuligunya lekwenta lalelitiko , sakheko sekugcina selitiko kusamele sivunyelwe kantsi sitawubese sicondzaniswa nesakheko lesisha sebhajethi lesiphakanyisiwe kanye neluhlelo lwelisu . 
Sibhedlela i-George sihlanganyele kuMklamo Wavelonkhe Wemshwalense Wetemphilo Kulendzawo yase-Eden . 
Buka kumlandvo welitiko kwentela kubona tetayeti bese utfola emaciniso kutsi ngutiphi tifundvo , uma tikhona , letingafundvwa ekusebenteni lokwengcile . 
Kuphindzeka Kwetinhlelo Temfundvo Yetetindlu Yebatsengi kwenteke ngenca yemkhakha longakahleleki wemfundvo yetetindlu . 
Batfulitinsita nabosomabhizinisi lababantfu labamnyama nabo bangazuza kuloku . 
Kwenta ncono imikhicito yebalimi betinkhukhu nebetingulube ngekusebentisa luhlelo lwekondla loluhlangene nemadlelo Esifundzeni saseGauteng . 
Kantsi sisebenta ngekutikhandla kugucula lendlela lebekubukeka ngayo nemibono ngako . 
Tisebenti tibuye takhombisa kunganeliseki ngalesikhatsi tibutwa kutsi ngabe bative banakwa futsi banakekelwa ngulenhlangano . 
Indlela lephelele yekulinganisa kuntjintjantjintja kwemanti isetjentiselwa kubala nekubiketela emazinga emanti kanye nematubane emsinga kumodeli yegridi . 
Tihlanganiswe tikhulu tetinhlaka totimbili . 
Uma sicitsa banftu labane-HIV , bangacindzeteleka kutama kuyifihla noma kwenta sengatsi bete . 
Kuncishiswa kwetibi kuyintfo lehamba phambili kuMasipala kucinisekisa sikhatsi sekuphila sendzawo yekulahla tibi . 
Lizinga lekuchudzelana kulomkhakha liyachubeka nekuba yintfo lekhatsatanako . 
Lemigomo nemibandzela yekusetjentiswa ifaka bonkhe lobudlelwane bebuchwepheshe kanye nalobunye budlelwano emkhatsini kwe-GCIS kanye nemsebentisi wewebhusayithi . 
Lelitiko alikakhombisi kwekutsi noma muphi walomklamo wekulinga uphatselene nebantfwana labanetidzingo letikhetsekile etikolweni tasemapulazini . 
Umcashi unesigunyato , sekubeka tilinganisozinga letifanele macondzana nebudlelwane bekuvana emkhatsini webantfu emsebentini . 
Lenchubo yekufaka ekhatsi lokubika ngetinkhomba tekusebenta netivumelwano tekusebenta kuloLuhlelo Lwebhajethi lebaphatsi nabokhomishana etigodzini kungumsebenti lochubekako . 
Hlanganisa sisekelo setakhiwonchanti tavelonkhe ngekutfula kufaka tinhlangano temphakatsi , tenkholo kanye netikhungo , bomake , umkhakha wangasese kanye nalabanye labatsintsekako , kufaka baholi bemphakatsi kanye nebenkholo , ngemcondvo wekucinisa kufaka konkhe kutinchubo tekuthula . 
Loku kuphindze kufaka ekhatsi kumbandzakanya sigulane ngendlela levakalako ngesikhatsi sekuvakashela lusito lwetemphilo ngalunye , kulalela tikhalo tabo , tidzingo kanye nendlela lesibona ngayo sigulane . 
Umsebentisi wetfwala sibopho lesiphelele kanye nebungoti bekulahlekelwa ngenca yekusebentisa lokucuketfwe kulesayithi . 
Akubi nemtselela kumalungelo lasekelwe ligunya letemtsetfo . 
Tinchubo tisemazingeni lahlukene ekusebentisa tinhlelo tedatha te-elektronikhi letihlose kwenta kancono kubutselwa kwedatha yentiwe itsembeke kakhulu , lebutselwe ngalokuhlanganisiwe nangemphumelelo . 
Lephothifoliyo ifaka Imisebenti yeBhizinisi leyasungulwa kabusha ngekwenchubo yekulungisa kabusha yaseHhovisi leLikhulu . 
Masipalati uvolontiyile kubeka ibhajethi yakhe kutindlela letinsha tekubika wabuye wakulandzela loko . 
Kepha siyati kutsi loko kusisita kakhulu . 
Imihlangano yebulili icuketse bobabili bafati nemadvodza kubukana netindzaba tenhlalo , letinjengeludlame loluphatselene nebulili . 
Masipala usebentise idathabhesi yebaphakeli . 
Njengemphumela , leBhodi itfola lilungelo letimali letinhle . 
Kubeka Likhansela leliWadi emkhatsini wetinshisekelo temmango sinyatselo sekucala ekwenteni kancono hulumende wasekhaya . 
Lisu laGrant Thornton liphakamisa kutsi lemikhicito yekuvakasha lelandzelako ilingwe , itfutfukiswe ibuye imakethwe . 
Sitawube sibaniketa emandla ekuhlanganyela ngalokuphelele kulokwentiwako kutemnotfo walelive . 
Lomasipala ugcile kuletimphawu temphilo yebantftu , lokufaka bunjalo bemphilo , letincunywa tizatfu letibambekako , temakhemikhali , tebhayoloji , tenhlalo futsi netengcondvo kusimondzawo . 
Masipalati kufanele acinisekise kutsi sakhiwonchanti setenhlalo nemnotfo siniketwe ekutfoleni intfutfuko lesimeme endzaweni yamasipala . 
Kwamanje , lesiboshwa beselashelwa lokulimala . 
Kucudzelana kwe-Afrika sekutfutfukile kuleminyaka leyengcile , nanome kuyachubeka ngekusilela emuva kumhlaba wonkhe . 
Lomfanekiso lolandzelako ukhombisa umshikashika lovamile wamalanga onkhe wethekisi eJozi . 
Siphakamiso sekucitfwa kwemanti langcolile lacuketse titsako temakhemikhali ngelinani lelincane kufanele acitfwe kusimondzawo saselwandle lwemkela emanti ladvungekile , laneludzaka langena nemfula . 
Iminotfo lekhula masinyane ivulekele kuhweba nekucaphata ngalokuphelele umnotfo wemhlaba ngemibono yekungenisa eveni , ithekinoloji nekukwati kwenta , nekutfumela ngaphandle timphahla netinsita . 
Lokucabanga kutsi kungiko kwetintfo letiphatselene nekukhuphuka kwemanani ngekuya ngetilinganiso teCPI njengobe tiniketiwe kutinkhombandlela tebhajethi leniketwe temafa avelonkhe . 
Luhlelo lemtamo lokhetsekile wekwehlisa linani lekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi emantini langcolile luvunyelwe eSchleswig-Holstein futsi luyasetjentiswa . 
Lendleko yemanti ifaka ekhatsi tincenye letintsatfu letisisekelo . 
Timo tekuhlaliswa kwebantfu letikhona nyalo eNingizimu Afrika tifaka phakatsi : 
Kusungula , kugcina kusesimeni kanye nekubudlelwane lobusimeme kanye nabo bonkhe labatsintsekako beSikhwama bebasolo bangubocalangaye ngaso sonkhe sikhatsi . 
Umtfwebulo lo-akhuyuthi sigigaba sesebrovaskhula lokonalakala imiva kwesikhashane noma unomphela . 
Emacembu kanye nemihlangano yahulumende yetekuchumana ihlanganisiwe . 
Letingucuko tibangele kukhula ngendlela lembi ngalokuphatselene nebhajethi yetisebenti . 
Siyakhala emasontfweni nemkhakha wetenkholo kutsi usebentele dvute natsi ekusiteni umphakatsi wetfu uphole futsi kube nekushintja indlela yekutiphatsa kute kuncotjwe bonkhe lobubi betenhlalo letingenhla . 
Kute kutsi loku kusebente kahle , kutawudzingeka kubeka liso nekuhambisa ngemtsetfo kusebenta kwabo . 
Umkhakha unetingcikitsi letintsatfu kanye nemiklamo leminyenti lehambisanako ibuye ilungise tingcikitsi letamukelwe . 
Linani lemiklamo lesetjentisiwe ngekuhambisana neLuhlelo leKunakekela Likhasimende . 
Lokuphatfwa kwetekwelashwa nekuchunyaniswa Tekwelashwa Lokuphutfumako ekhatsi Kwelitiko Letemphilo Lesifundza . 
Sifundvo salokungenteka sitawubona yonkhe imitselela lemikhulu netindzawo letingaba nebungoti kute kube nekwehla kwekungaciniseki nebungoti bekukhetsa lokufunwako kulokukhetfwako lokunconywako . 
Siyakwemukela kutsi lokuhleleka kwelihhovisi lelikhona njengamanje akusiko lokusitako njengobe kudzinga kutsi emalunga ahambe ema-awa lamadze kufinyelela kutinsita tetfu . 
Lamanye emaGazethi angaba nelusuku lunye lwekukhipha emaphepha . 
Tinsita tekulawula njengekuniketa lubalobalo lolunembako lwekukala kanye nekuhlela kwesikhatsi lesitako , kukhomba tidzingo tekuhlela timali kanye nelusebentisomali lwekulawula ngco kudlala indzima lebalulekile yekuhlela nekuhlelembisa . 
Ummango utsatsa sibopho ngetemphilo wawo ngekwemukela indlelamphilo lephilile . 
Kuletingenelelo letifezekisiwe kute kube ngumanje letivela kuletinchubo setikhombise buncono lobukhulu kakhulu mayelana nekhwalithi , kepha kucaphela kuyachubeka lokusengakahambisani nemazinga avelonkhe . 
Ngalokunjalo , lelikhotho lemaklemu emhlaba libese lichubeka litsatsa sincumo njenge ludzaba lolwehlukile noma bekunekutsatselwa njengobe kushiwo nguMtsetfo Wekubuyiselwa . 
Kufanele kutsi emapaki lamakhulu akhone kwemukela tehlakalo letehlukene letinjengemadili emidlalo , tindzawo tekutsengisela ngaphandle kanye nemakhonsathi . 
Hlanganisa imibiko yeluhlelo lolukhetsekile njalo ngenyanga nangekota . 
Kucecesha akukentiwa ngenca yekungabi khona kwesifiso emmangweni . 
Ngekwekukhatsateka kwekucala kwetenhlalo lokuboniwe , imitselela kumphakatsi ngebubanti ingahambisana nemsebenti kanye nematfuba ebhizinisi , kanye nelibanga nome indlela leti , kanye nemandla lahambisanako longabakhona ekutfutfuka kwemnotfo , titawuzuzisa imiphakatsi yendzawo leswele . 
Ngetulu kwaloko , imitselela leminyenti yesigaba sekwakha ingancishiswa ngekusebentisa Luhlelo Lwekulawula Temvelo kanye nekucashwa kweSikhulu Sekulawula Kwetemvelo . 
Titatimende tebungoti , tincenye tato , tindlela tekungenelela nemiphumela kubhalwa phansi kurejista yebungoti kuwo omabili emazinga etinhlelo newahulumende . 
Ematiko ahulumende atawundlulisela kumatiko avelonkhe njengalanelikhono lekuphendvula . 
Kutawuba nelinani lelikhulu lebantfu labagulako temphilo lelingeke likhone kubasita . 
Ngekuya kweluhlelo lwemakhotheshini lamatsatfu , kunakekela kwemalanga onkhe nemsebenti lophutfumako wentiwa Litiko Letemisebenti Yesive noma labanye baphakelitinsita . 
Tikweleti temshwalensi wekungasebenti tibonwa ngesikhatsi tisebenti tibhalisa neSikhwama seMshwalensi weKungasebenti njengelabakhokhako . 
Ekwengeteni tinkhombandlela tekulawula kusetjentwa kwetikhalo , luhlelo lwekukhonona kufanele kutsi lwentiwa kabusha kute kutsi lungafihli lutfo futsi lucinisekise kutilandza lokukhulu kulabo labanikwe umsebenti wekutsi bamukele tikhalo futsi balawule lenchubo . 
Kwengeta , tindlela letipheviwe titfolakala eceleni kwemhlaba lonelukhetse / longakatfutfukiswa , lokubangela tindzawo letipheviwe kutsi tigcwale timbokojwana nelutfuli . 
Ngalokuvamile , titobhu temabhasi kufuneka tibe khashane kwetindlela letiphambanako kunciphisa kuphatamisa ithrafikhi lejikela esancele nekugcina kusebenta kahle kwetimphawu tethrafikhi . 
Kuyachubeka nekunakwa kakhulu kwekutsi tincumo takuleli tibaluleke kakhulu kumazinga emphilo kusimondzawo sasedolobheni nalokuchumana emkhatsini wemadolobha nekusimama kwamhlabawonkhe kuyakhula ngendlela lebalulekile . 
Loku kungenca yekutsi lwatiso lolutsetfwe kulo idatha alufaki imisebenti yekutsengiswa kwefrentjayizi . 
Sibalo sekupakishela kutsengisa ngelikhathoni . 
Kuvinjelwa kwemsindvo ngalokuyimphumelelo kungazuzwa lapho khona - kuvimbela imitfombo yemisindvo lechamuka ngaphandle njengetindlela letiphumela ngale , bojantji betitimela noma timboni - kwenta tindzawo tikhone kubukana nawo : 
Kungenteka kube lwatiso lolufuntwe tinhloso talesakhiwo setekuvikela lesetishiwo . 
Litfusi liyi-elementi lemcoka yekutfola umkhondvo etitjalweni nasetilwaneni . 
Esikhundleni saloko , kwagcogcwa tinhloko temacembu etekuphepha latimele lapho khona bonkhe , kute kube ngulamuhla , bayaphika kutsi betfwala umsebenti wonkhe . 
Ikhabinethi itsetse sincumo sangamabomu nalesinetimiso sekulawula kusetjentiswa kwemali futsi yatsatsa tonkhe tinsita yatiyisa kumiklamo lecaliswa embili futsi yacinisekisa kutsi kuphakelwa kwetinsita kuvikelekile futsi kucaliswa embili . 
Labanyenti labahlomulako kulenchubo banetidzingo letimatima kutemnotfo netenhlalakahle . 
Bumcoka ngekwemtselela wesitfombe lesibonakalako kumele bendluliselwe kulabantu labantsintsekile ( nome bamukeli ) kanye nemibono lebanayo lehambelanako . 
Lokukhatsatako nalokubaluleke kakhulu kuvikelwa kwebashayisibhakela , kungaba ngekwemtimba nasetimalini . 
Nangabe libhange libe nebudlabha ekukhokheleni lelisheke , sibonelo , nangabe libhange kufanele kutsi ngabe likubonile kutsi isayini yemkhokhi ifojiwe , libhange kufanele kutsi kube ngilo leletfwala lokulahlekelwa . 
Imisebenti lebalulekile yebhodi kutawuba : 
Sakhiwonchanti sifaka sakhiwonchanti semafama lesisebentako nalesingasebenti . 
Ungeke utseleleke nge-HIV ngesikhatsi wenta nome ngumiphi imisebenti yetemfundvo ngalokutayelekile leyenteka endzaweni yekufundza . 
Loku kutawuba sikhutsati sekwakha timphahla , kutfutfukiswa kwemakhono , kutfutfukiswa kwetebuchwepheshe , lucwaningo nemicondvo lemisha . 
Akukho lokubhaliwe noma lubalo lolumba ecolo ngalenombolo yekucoshwa lokwentekako . 
Kuko konkhe , bekutawube kutfolakele lwatiso loluncane kanye nemitfombolusito lemikhulu naleminyenti nesikhatsi lesinyenti besitawube siniketwe kulenchubo . 
Lokusele kwekugcina kwesihhenga nakudidiyelwa embonini kungonyiswa njenge"bran" kondle tinkhomo , tingulube kanye netinkhukhu . 
Nanome tikhungo tembuso ngasinye ngasinye tingaba netinchubo letinjena , atikahlangani noma tihlanganiselwe kuniketa sitfombe lesiphelele ngahulumende ngekwe mphumelelo yekuphakelwa kwetinsita kuvundle kutigaba tahulumende kanye nemincele yetindzawo . 
Njengoba lenkantolo ishilo Etimphahleni ta-Cook : 
Lapho sinenchubomgomo lenotsile futsi lekahle lesitsatsisa kuyo , emaciniso esimo lesikhona anemandla ekugucula tinhloso tenchubomgomo ngalokubonakalako . 
I-Afrika kudzingeka kutsi isebentise emandla engucuko yekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni ; inika ematfuba lamcoka entfutfuko kutemnotfo , kunghena kumamakhethe ekutsengisela emave angephandle kanye netinchubo tekukhicita temhlaba wonkhe , kanye nentfutfuko kutenhlalo neluntfu . 
Lokukhatsata kakhulu kwekutsi titjalo letitako letitohlanyelwa emhlabeni kungaba kutsi tilimele . 
Timakethe etindzaweni talabahola-kancane tinganiketa tinsita letibalulekile kubatsengi , ngekutsi tiniketa kukhetsa kwetimphahla netinsita lokuhlukahlukene kubantfu labangakhoni kuhamba emabanga lamakhulu . 
Uma babutwa ngaletinkhinga letihlangabetana nebasubatsi , lesisebenti sasePitoli sitsite : " Timali netinsita ngulokunye lokuba yinkhinga lebuketana netemidlalo letinyenti eNingizimu Afrika ' '  . 
Lelikomidi lisebenta ngalokuphelele futsi lihlala njalo nje ngetikhatsi letifanele . 
Loku kutawusita kucinisekisa kutfobela timiso Temtsetfo Wetjwala Wavelonkhe kwaloku lokungenhla , nekugwema kutsi lababhalisako bajeziswe . 
Sisebenti Semcashi Lesiphakeme Setimali sitawuvumela konkhe kukhokhelwa kwemakleyimu . 
Inkantolo iphindze yabonga lokutinikela kwaleliphoyisa lebeliphenya kanye nendlela leliphetse ngayo lelicala njengobe lente kwaba lula kubo kutfola sigwebo . 
Lomfakisikhalo utawuba nelitfuba lekuletsa bufakazi futsi etfule kuphikisa kucala , kulandzele leSigungu Sekuhlela saMasipala nobe Sisebenti Sekutfutfukiswa Kwemhlaba . 
Lokwalandzela lomklamo ngemuva kwekufakwa ngaphansi kwelisu leLuphiko lweLitiko , kutsetfwe njengencenye yemsebenti weKwakhiwa kweTindlu talabahola kancane , lochutjwa Luphiko lweLitiko leTinhlelo teTindlu tavelonkhe . 
Emandla agezi angeke acinisekiswe nguMasipala . 
Yindlela yemikhicito letfutfwako emkhatsini waletifundza totimbili . 
Imibuto yicondzise kuleyunithi lelawula kuniketwa kwentinsita : 
Kutawuphindze futsi kube nemali levunyelwe lefakwe kulemikhawulo yekuhlela yemibhedze yasemaphandleni kwentela kuvumela libanga kanye nekusabalala kwebantfu . 
Tekukhicita takulamanye emave tifanele kutsi titfwebule lapha eNingizimu Afrika sikhatsi lesincane lesingemaviki lamane , kute kutsi lokungenani ihhafu kutfwetjulwa lokukhulu kwemafilimu kwente umkhicito wekugcina . 
Etincenyeni letinyenti talelive , kokubili etindzaweni tasemadolobheni etigodzini kanye nasetindzaweni tekuhlala letiminyene kakhulu etabelweni taphambilini , tikimu temanti netinsita tekuhlanteka temazinga lahlukene tivele tikhona . 
Cinisekisa kuhlanganiswa lokusebentako kwemisebenti ye-TB kanye ne-HIV esigabeni sesikhungo . 
Sibuye sikhombise lemisebenti lehlukene nemitfwalo ekusebentiseni nekulandzelela nekubuyeketa . 
Hulumende angakhutsata kusungulwa kwemisebenti ngekuhlela lokungetekile tinchubo tekucosha , kanye nekufundzisa labatsintsekako ngetidzingo temtsetfo tekucosha . 
Basebentisa bemgwaco , kanye nemphakatsi waseNingizimu Afrika ngebubanti bawo , batawutfola inzuzo ngoba kunesicinisekiso setindleko tebashayeli ngekhatsi kwetinzuzo letiniketiwe , tindleko tekutsengiselana kanye netidzingo tentsela yemafutsa . 
Tisetjentiswa temmango tifanele kutsi tibe setindzaweni lapho titawubonakala khona kakhulu ngasemigwacweni lemikhulu . 
Kulinganisa kwentiwa kwemsebenti emnyakeni , emathagethi ekota ayengetwa kulesakheko sekunika emamaki ekusebenta njengobe kukhonjisiwe ngentasi . 
Kwaba nemahlandla ekukhulumisa lambalwa mayelana naloku . 
Tivumelwano emkhatsini walelitiko nabomasipala titawucinisekisa kucacisa ngato tonkhe tindleko . 
Njengoba kukhonjisiwe kulokutfolakele kwelucwaningo , kunekuswelakala lokukhulu kwekuceceshwa kutekulawula imfucuta yekunakekela imphilo , futsi ngalokuvamile lapho kucecesha kwenteka khona , akwenteki endzaweni yekusebenta . 
Tintfutfuko , nome kunjalo , nato futsi tinemandla langabakhona ekuphocelela tindleko kubakhokhi bentsela , ikakhulu ngekhatsi emiphakatsini letfutfuka ngesivinini lesisheshako . 
Kanjalo , kufanele sibuke ngetulu kwelulwimi lwemculumitsetfo . 
Kutfola lokuceceshwa ngalokuphelele nome incenye . 
Loku kumele kufake ekhatsi kubukana netinchubo nemazinga ekubika letentiwe ncono . 
Inyakatfonshonalanga , umkhiciti lomkhulukati wesibili wemmbila , ingumnyele weGauteng ngaseNshonalanga Randi . 
Loku kwenta kunikwa kwemahambo lanebudze lobufishane asimame kakhudlwana etimalini . 
Ngenca yekukhula kwekuhambisa tintfo tincamule imincele , imalingena kulindzeleke kutsi ikhule kancane kancane njalo ngesikhatsi lesisemkhatsini . 
Kuniketa emandla neNtfutfuko yeMakhono kuniketa tinhlelo temakhono kanye nemisebenti lehambisanako kucinisekisa kutsi bomnkantjubovu betemphi bafaka sandla ngendlela kumisebenti leminyenti yetemnotfo . 
Loku kutawufaka ekhatsi kwehliswa kwekusekelwa netinhlelo letinsha . 
Atikho tinkinga tetimali letitsintsa masipala . 
Kumane nje kube ngulenye yetindleko tangenyanga . 
LeBhodi yeteTinsita teTimali yenta tetfulo mayelana netinchubo tekufaneleka kwebeluleki ngekwetimali , tinzuzo tetinchubomgomo temshwalensi , kanye netisekelo tetikimu telutjalomali . 
Ngembi kwalesengco sangeNgci , kutawuba netinkhomba tetekutfutsa tetigulane letisha , timoto tekubitwa nema-ambulensi . 
Yinye yetinhloso letibalulekile bekukucinisekisa lizinga lekubala , kubhala kanye nekundlulisa emamaki kusuka kumashidi ekumakha kuya kumashidi emamaki lentiwe ngangcondvomshini . 
Asinawo emakhasimende angaphandle noma babambi lichaza . 
Wonkhe emasu langahle abekhona kanye nekuntjintjanisa lengahle kufake ligalelo emphumelelweni yalelitiko kumela kuvetwe . 
Letindlelasu letibanti letisisekelo letintsatfu letilandzelako titawusentjetiswa kute kunakwe tidzingo tekutfutfukisa tetemphilo kulelinani bantfu lelihlosiwe , lokukwakhiwa kwemakhono , kusebenta kwelucwaningo nekumela . 
Khetsa emagama lasihlanu locabanga kutsi abaluleke kakhulu kulesicashunwa . 
Kuchumana kahle kakhulu ( lokubhaliwe nalokukhulunywako ) nemakhono ekukhona kuchumana nebantfu . 
Cinisekisa tinhla tetindzaba letibuyeketiwe titfolakala malula . 
Macondzana naloku , ngifisa kuhlanganyela netikhulumi letikhulume phambilini ekubongeleni ndvuna nematsimba lawahlanganisile ekushicileleni lombiko , ngoba kungumzamo lomkhulu ecinisweni ! 
Baphatsi kuwo onkhe emazinga kudzinga babonakale phambili kusekela basebenti labasemgceni lophambili , balalele tindzaba netidzingo tabo , babukane netinkhinga ngekucamba tisombululo . 
Imphumelelo yenchubomgomo itawuncika ezingeni lekusekelwa ngetepolitiki nahulumende welubambiswano lophehlwa ngulenchubomgomo . 
Masipalati usita ngekulawula kwangekhatsi kanye nekulekelela ngetimali kubasebenti kute acinisekise kutfolakala kanye nekukhonakala kwemisebenti lenjalo ngebasebenti baMasipalati weLidolobhakati iBuffalo . 
Kungeta kuletinsita letehlukahlukene tekulapha letiniketwa labakhulelwe netemphilo yemntfwana , sicongo sincome kutsi lokungenelela lokulandzelako kusentjetiswe : 
Kugcila kusuke kutinsita letinsha futsi manje sekukakhulu ekunakekeleni leto levele tikhona . 
Lokwentiwa kancono kwemisebenti yekulungisa iswiriji kutawufaka ekhatsi tindzawo leteluliwe letinsha kanye nekukhuliswa kwelelidolobha . 
Litiko lichubeke nekuchubekisela phambili kurejista kabusha bonkhe bazuzi besabelo semphakatsi nemphesheni . 
Loku lokuyimphumelelo kufaka lokuncono kuya esikolweni , kwenyuka kwekwehla kwelizinga lekuyekela sikolo , kwenyuka kwelizinga lekulalela kanye nekucaphela , kuba ncono kwelinani lekubhalisa esikolweni , kanye nekutfutfuka kutemphilo . 
Kokubili kuphatfwa kwekusebenta ngakunye kwebaphatsi lababika esikhulwini sekutiphendvulela , kanye neluhlelo lwekuphatfwa kwekusebenta enhlanganweni kwentiwa umnyaka ngamunye . 
Sivumelana nalowo mcodvo wekutikhukhumeta . 
Lokunye kucindzeteleka kweliholo lelisetulu kudzinga kwemukelwa ngekutfola konga emkhatsini wemabhajethi , kwehliswe linani lebasenti labangasimtfombo nekulunganisa letinye tintfo tekusebentisa imali . 
Lendlela lena , ngekusho kwa-Shah , kucondziswe ekubeni nemtfwalo , kuvuleleka , kufinyelela kwekungenelela kwebantfu nekuba nemtfwalo ngekwetimali . 
Basebenti baso batsatfwa tidzingo tekukhishwa kwemalayisense , kantsi futsi nelikhono layo lekuhlola liphansi kakhulu . 
Ndvuna noma ngabe ngusiphi sikhatsi angahocisa kukhetfwa kwelilunga Lebhodi Yeticelo nangabe kunetizatfu letanele tekwenta njalo . 
Kulomnyaka Umtsetfosivivinyo weKulawula Tjwala utawuphetfwa kusita ekumiseni umtsetfo wekusabalalisa tjwala , kuniketwe umphakatsi livi ekukhishweni kwemalayisensi etikhungo tetjwala ube uvikela nekutsengisa tjwala ngendlela lenekutiphendvulela kwentela kutfutfukisa kuhweba . 
Nanoma tinchubomgomo letinyenti tivunyelwe , lesekusele ngulokusebentisa kwaletinchubomgomo . 
Lelitiko liphindze futsi lasungula emacembu Ekwelashwa Kwemphakatsi Lokunemandla ( ACT ) ladlale indzima ekwehlisweni kwetigulane letilaliswako kanye nekuhlala sikhatsi lesidze ekhatsi kwebantfu labanekugula kwengcondvo lokumatima , kanjalo nekweneliseka lokutfutfukile kwalosebentisako , umndeni , kanye netisebenti . 
Litiko lifake loku lokubalulekile kuloluhlelo lwemasu . 
Umsebenti wasekucaleni lomayelana nemitsetfo yenchubomgomo beyinemtsetfo lolula , kufaka ekhatsi licala langasekudla kuphela kwehla kwemandla emali jikelele nesikhala semkhicito . 
Kuhlelwa nekulawulwa kwetitfutsi temphahla kufaka ekhatsi kuhlelwa kwesakhiwonchanti sekulawula kwetfwala kakhulu nanoma kunjalo sifakiwe kuloluhlelo . 
Noma kunjalo , imfucuta yekunakekela imphilo yatsatfwa yayiswa esibhedlela lesikhulu sasemayini lapho yashiswa khona ngemakhemikhali . 
Sitsi siyabonga futsi sitawuchubeka sikusekele kuya embili . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele babonisane netiphatsimandla tetitfutsi njengencenye lebalulekile yendlela yekuhlela . 
Ibhida leletse i-ofa kantsi ayikarejisti kuDathabhesi yeBaphakeli laBasemkhatsini ayinobukwa . 
Noma ngabe yinye noma timbili tintfo tekhwalithi lengasiyinhle kulelophakethe kungavimbela indlela letibukeka ngayo futsi kungaholela ekutseni kutfolakale intsengo yemanani laphansi . 
Kunendzaba lesele lehambisana nendondo yetindleko leyentiwe yinkantolo ngentasi kusicelo sesigwebo ngesikhatsi setinchubo . 
Emaminitsi , imitsetfosimiso , kanye netatiso temmango kufanele kutsi tikhishwa mahhala , futsi tentiwe kutsi titfolakale emmangweni . 
Ngalokufanako , esikhatsini lesincane , kubhadala kanye lokusetulu lokufana netinzuzo tekufa titawuba nemtselela ekudlulisweni kwemali . 
Loluhlelo lwakhiwe ngaletinhlelo letincane letisihlanu , lekungeMakolishi Ekucecesha Bonesi , Emakolishi Ekucecesha Etetinsita Tekutakula Tetemphilo Letiphutfumako , Imifundzate , Lucecesho Lwetemphilo Lolusisekelo naloLunye Lucecesho . 
Inchubomgomo yekusebentisa kabi tidzakamiva yasungulwa kute yengete kuleto tingenelelo Tetemphilo Yetisebenti Nenhlalakahle . 
Loku futsi kufaka kubandzakanyeka kwabo ekutsatseni tincumo tabo ngalokutfutfukisa futsi nekwakha emandla etakhiwo , tebunhlangano babo elevelini yekusebenta . 
Loku kungatfolwa ngekutsi kubonelelwe tindzawo letincane , futsi tindzawo letingakhona kwesekela intfuntfuko yelizinga leliphakeme kakhulu lekugcwala kulesigaba lesi kuletindlela leti ekuhlaleni . 
Linyenti labomasipala bendzawo , ikakhulukati bomasipala basemakhaya , abanawo emandla ladzingekako , buchwepheshe kanye netinsita tekusebenta tekwenta umsebenti wentfutfuko . 
Lemikhawulo ivamise kufaka ekhatsi kakhulu kucinisekisa kutsi kuvulelwa kwalabancane kutikhangiso tetjwala kunemkhawulo . 
Sicela kutsi nibeketele , sitawaniketa ematiko asesibhedlela futsi sitawushaya lucingo uma sesikulindzele . 
Tincenye letinsha tentfutfuko kufanele kutsi tihlanganiswe netindzawo tentfutfuko letikhona kute kutfolakale iminotfo lehlanganisiwe . 
Kusekelwa kwemakhophelethivi nako kwatfolakala kuma-ejensi latfutfukisa bosomabhizinisi lamanyenti , nanoma kumazinga laphansi . 
Ngalamanye emagama , tigcwele ngesikhatsi lesinyenti letisebenta ngaso . 
Nanome kunjalo , lomgedla lowavela ngekuphakela kuvundle ngebuhlanga etigabeni temisebenti kusala kuyinkhatsato lebalulekile . 
Ngaphambilini , lokubalwa kwetinhloko ngekuphutfuma etibhedlela letisemkhatsini betingakafakwa kulenkhomba lena . 
Timo letiphutfumako netinhlekelele atihloniphi imikhawulo kantsi tingabhubhisa imphilo yebantfu nemphahla ngekushesha nangaphandle kwesecwayiso . 
Indlela yekulawula lenetindleko letifinyelelekako nekulandzelelwa kwebantfu kuyaphumelela ngaphansi kwaletinhlelo tekulungisa imimango . 
Imigwaco lengenatiyela inakwa ngekusebentisana nelitiko lesifundza . 
Lubanjiswano lolunemandla emkhatsini wemave kanye nekutfutfukiswa kwetindzawo letetayelekile etindzabeni tetepolitiki , temnotfo , nemalungelo eluntfu kubalulekile ekuphendvuleni ngemphumelelo ekulungiseni kunganakwa kwemave labekanganakwa ngekwemlandvo langaseNingizimu . 
Kepha kunalenye inganekwane lekudzinga ivetwe : bantfu labanyenti batsemba kutsi uma bahola imali lenyenti , timphilo tabo titawuba ncono . 
Litiko leTindlu lingumcashi lonikana ematfuba lalinganako , locasha labebabandlululiwe ngekulinganisa . 
Tikhungo temfundvo lephakeme taseNingizimu Afrika tibukana nelinani lelikhulako lebafundzi bemave emhlaba , ikakhulu ezingeni leticu letiphakeme . 
Ngekusungulwa kwendzawo yekuhlanganyela lenjalo , tivumelwano tekusebentisana kungacociswana ngato nebatsengisi ngekwesekela kufinyelela emakethe lokukhulu kwebadlali labancane embonini yekugucula umkhicito wetekulima . 
Lesigatjene sichaza kutsi ngutiphi tintfo letingatsengwa ngemali leyabelwe sikole . 
Ngalesikhatsi hulumende aniketa sibonelelo emabhizinisi ahulumende emnotfo , tonkhe letibonelelo tisetjentiswa ngekuhambisana nelwabiwomali . 
Lokuchelelana kwaletindlela letibhukulako letikumigwaco lengutselawayeka kumele kususelwe kulesidzingo sekuvimbela kutseleka kwetitfutsi letingenelelako ekutseni titsikamete kuhamba kwetitfutsi nekwehlisa sivinini setitfutsi , lokwenta timo tekusebenta letingakaphephi . 
Hulumende utawuncuma sigaba sekwabela sikole , futsi ente ncono inchazelo yesabelo sesikole kutinsita letitawusetjentiswa tikole , ngekwesisekelo semibono lesihlanu lebalulekile : 
Mayelana nekwetfulwa kwetinsita , inhloso yaloluhlelo kucinisekisa kutsi sitoko lesisalako siba ngetulu kwemahlandla lasiphohlongo njalo ngemnyaka . 
Luhlelo lwekuphambuka lwalabadzala luyatfutfukiswa njengencenye yendlelasu yavelonkhe yekuvimbela bugebengu . 
Njengoba-ke , Lisubuciko leKutfutfukisa laleLidolobhakati libeka lomgomo wekutfutfuka walenkhaba yalelidolobha : 
Nangabe lemihlaba ihlangene nemapane ekuhlanyela entiwe , loku kumele kukhishwe ngekugucula lokujulile . 
Leminye imikhakha yebhizinisi neyetekulima lekufanele icinisekise kwekutsi lomklamo ufaka ekhatsi lebhizinisi yekusabalalisa etimakethe takuleli , kutfumela ngaphandle nekusebenta . 
Kwasungulwa ikakhulukati kuniketa buholi netinsita kumalunga nemmango lotsengako emaveni angaphandle . 
Lokwamukelwa kweluhlelo lwekusebentisa kutsenga lokunconotekako kute kulungiswe kungalingani kanye nelisu leluhlelo lwekuhlola umtselela wekuniketa emandla kwentela kucinisekisa kutsi sizuza kuniketa emandla lokunesisindvo futsi lokusebenta kahle . 
Ledayagramu lengentasi ikhombisa sakhiwo lesincane ( sako kokubili setepolitiki nelulawulo ) lwesikhungo . 
Loku kungobe emanti latentekela ngekwemvelo angalawulwa ngendlela lesebentako kuphela ngekhatsi kwesimunyo semanti lesamukela siphindze sendlulisele emanti emfuleni nome endzaweni lengumtfombo . 
Tinshisekelo temtsengi lowetayelekile ngaleyo ndlela tiyavikeleka ngendlela yekutsi licala lakhe ekulahlekelweni lokunjalo linemkhawulo kakhulu kwengca indzaba yenkampani , hulumende nome sikhungo lesinjengaleso . 
Kukhula ngemandla kwemnotfo waseChina , lokuholela ekukhuleni kwelizinga lekufunwa ngemandla kwemikhicito , kube nelifutse lelihle kumikhicito yalesifundza letsengiselwa lamanye emave . 
Kubeka emashejuli ekubuyeketwa kwetinhlelo letihlanganisiwe tekulawula imfucuta ; 
Kuvisisa kahle tinsita tahulumende netinchubo netinchazelo nekuvisisa kulokuphatselene nemisebenti nekulawulwa kwetimali . 
Lobuhlobo bukakhulu kucina emkhatsini wetekulima futsi nekusebenta , ikakhulu lemboni yekulawula tekulima ( kulima kwengeta bungako )  . 
Tilungiso letengetiwe tafakwa kwentelwa bungoti beticashi , tintfo tetakhiwo , tikhala temisebenti , tibuyeketo tekurenta tetimakethe , tindleko tetakhiwo , kufakwa kweticashi kanye nelusebentisomali lwemikhicito letikhicita leminye imikhicito . 
Ngaleyondlela , Luphiko lutawuchubeka nemsebenti walo leliwentako nyalo kulomnyaka timali lotako . 
Luphawu lweSive : Luphawu lweSive lwaVelonkhe luvikelwe nguMtsetfo wekwakhiwa kweTimphawu , 1962 , futsi angeke lusetjentiselwe nanoma ngabe yini ngaphandle kwemisebenti yahulumende ngaphandle kwekutfola imvume . 
Letinsita te-ACT tenta ncono lizinganhle lekunakekela nekubambelela kutekwelashwa . 
Loku kulandzelwa sibutsetelo senkampani ngayinye , lokufaka ekhatsi umlandvo wayo , imikhicito netikhungo lenato etifundzeni . 
Umehluko ufaka sigaba lesisetulu sekusekelwa nguhulumende lokutsi imboni yaseBrazil yemfuyomphiko iyakutfola . 
Nanome kuvikeleka kwekuhlala sekufezekisiwe ngesimisomtsetfo , incenye lenkhulu yemphahla yekuhlalisa sive ayikengciselwa emagameni alabantfu labanelilungelo kantsi futsi linyenti lalabatsengi laba alati lutfo ngaloku . 
Njengobe kuboniwe esikhatsini lesendlulile , loludzaba lusandza kufika kitsi , futsi kusukela lapho sikhatsi sisetjentiswe ekubonisaneni netingcweti nasekwakheni imphikiso yetfu . 
Loku bekusolo kufakazelwe mitselela kuPerth e-Australia . 
Sotimali Wavelonkhe uphakele ngemali yesibonelelo lenemibandzela yesakhiwonchanti lesisha , i-HIV ne-AIDS kanye neTemisebenti yeTesayensiyemitsi Netifo . 
Uma umkhuba wentfutfuko lenyukile uchubeka kanye nelinani leticelomsebenti lichubeka nekwenyuka , litiko lingaba nenkinga lenkhulu mayelana nelinani lebasebenti lababukene nekuphatfwa kweticelomsebenti tekuhlelwa kwelidobha kanye nesigodzi . 
I-chlorine lehlanganisako lekhona isesimeni sema-chloramine noma lamanye emakhompawundi lane-bond ye-N-CI . 
Konkhe loku kusinyiswe tindzawo letibalulekile tekusebenta letiphatselene nekusimama kwetimali nekwengamela lokungiko . 
Bonisa lwati lolujulile nelikhono lesitayela nendlela yekubhala lefanele yemfundvo lephakeme . 
Lomkhankaso uvete lomtfwalo kusetjentiswa kwetidzakamiva lowubeka kuletinsita tetemphilo nekutsi wenta kube nemtfwalo njalo ekuphileni kahle ngekwengcondvo emmangweni . 
Kwengeta , siphendvule ngalesosikhatsi kuticelo tekwelulekwa kutemtsetfo lokukhetsekile . 
Loku kwaphawuleka ngesincumo sako sekusungula tikhungo letibalulekile letimbili letilandzelako : 
Bakholwa kutsi leliphephandzaba lingumtsetfo . 
Lokwekugcina sekuvele kuyasentjetiswa emakhotho aseThekwini , eJozi nasePitoli . 
Kungena emtimbeni kwemakhemikhali langakahlobi aphume njengemangcoliso kanye nekugcizeleleka ngemapharamitha labonwa ngalokubanti ngekubaluleka kwawo kushevu wasemantini kanye nasebantfwini . 
Kubo bonkhe bomagazini labatichumane , kumele kuniketwe tindlela letenelisako tekumunya lendzawo . 
Lesimo sibuye sifake sandla ekungatfuleni noma kungatfuli kahle tinsita bese kunyusa kunganeliseki kutakhamuti takuleli . 
Ngitsandza kubonga wonkhewonkhe lositile ngesikhatsi kwentiwa lolushicilelo . 
Emaphethini esimo selitulu atsintsa imisebenti yetekulima , ikakhulu tivuno . 
Loku kucinisekise kulungisa tinkinga letimcoka njengekuchaza kanye nekuba sebaleni , ikakhulu ngesikhatsi sekusebentisa tinchubo letisemtsetfweni letinsha letiphatselene netindleko tetinsita tembuso . 
Bukhulu bekubukisisa ngalokubanti loku naletinye tindlela netintfo bubanti . 
Waphindza watsi litiko litawukhulisa kulandzela umtsetfo kucinisekisa kutsi ematekisi langekho emtsetfweni , kakhulu kumigwaco yelibanga lelidze , ayakhishwa . 
Akukho kukhululwa nome kuphambuka lokutfolwe kuTemafa taVelonkhe lokubikiwe kulomnyaka lobuyeketwako . 
Kodvwa , ecaleni lelibi , loku kunciphise kakhulu likhono nebungcweti , kanye nasekucecesheleni likhono lemsebenti nemisebenti yesikhatsi lesidze yetingcweti temsebenti wetandla , bakhi labancane nebasebenti bekwakha . 
Umphumela wendlule kusebenta lobekuhleliwe . 
Bomasipala banendzima lekhanyako lekufanele bayidlale ekuniketweni Kwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Tifundvo letikhetsekile tiyasungulwa futsi tentiwe tikhone kuhlangabetana netidzingo tekuceceshwa letitsite telitiko . 
Cecesha , gadza ubuye uhlole basebenti labahlanta indzawo . 
Tigodzi tasenyakatfo-nshonalanga tesigodzi tibonakala ngekulima kanye nekusetjentiswa kwetindzawo tasemakhaya . 
Lokuhambisana naloku , tibonelelo letinyenti letinemibandzela tangeniswa ngetizatfu letihlukene , imigomo nemiphumela . 
Emakhulu ebasebenti labasebenta emimangweni netikipa letiluhlata bahamba indlu ngendlu bafundzisa takhamiti ngalomklamo lotako i-'Trash to Treasure '  . 
Timo teBEE temayunithi lehlukene kanye nemchudzelwane ngekwemazinga eligalelo leBEE kuyenteka . 
Kusetjentiswa kwendzawo kwehlukaniswa kube tindzawo tekuhlala , tebhizinisi , tetimboni , tisetjentiswa temmango , tisetjentiswa temmango kanye nekuhamba . 
Kuphendvula kulesetayeti ngekusebentisa kucamba lokuchubekako kwemikhicito legcile kutemphilo kutawubamcoka ekuphakamiseni kutsengwa kwemikhicito kulemboni . 
Kusungulwa kanye kwamukelwa kwemakontileka lanabosomakontileka kanye nebachumanisi emklamo ngamunye , kufaka tifundvo tekucwaninga . 
Kugcina betindzaba bati mayelana nemihlangano , kufaka ekhatsi tikhatsi kanye netindzawo lekutobanjelwa kuto imihlangano ngebuchwepheshe bamakhalekhukhwini . 
Nanoma kunjalo , kuphindze kwabakhona tinkampani talabamnyama " letingasebenti " letasungulelwa kwenta emathenda , kanye nekulawula imiklamo kepha tinemitfombolusito lembalwa . 
Tikhungo tekuhlaliswa kwemimango letigunyatiwe kuphela tingacalisa imiklamo etindzaweni letikhetsiwe tekuhlela kabusha . 
Ngesikhatsi lesifanako , lesitukulwane lesisha kufanele sifundze sente ngekuya ngalendlela lekucindzeteleka lokwenteka kuletinsita temvelo . 
Batfulilusito benethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kufanele batsembise batsengi kutsi batawuba nekufinyelela lokwentako njalo futsi lokucombelelekako kudatha yabo kanye neticelo . 
Tinhloso tekusebentisa indlela ye-IP kuvikela lwati lwendzabuko kutawuba ku : 
Sibalo setintfo letili"PAKI" kulokupakishelwa kutsengisa kumele sivele kulamadokhumenti ebhidi . 
Sincomo : kufanele kube nelinani lemali lebolekiwe lesetulu leseyikhulile ngesitjudeni ngasinye . 
Luhlelochumano loluvalekile lucuketse tigaba tetichumanisi , ngekhatsi kwato kuphambana tichumanisi netichumanisi letilingana nato kuphela- nobe sinye ngaphansi nobe ngetulu-kwaso kuletigaba . 
Batsengi bavamise kusebentisa busha kanye nekubukeka lokutayelekile kwemkhicito njengentfo lehamba embili njengemgomo wekubona ikhwalithi . 
Letinye tintfo kutawubukwana nato kancono yinchubomgomo : Sibonelo , kulesigaba sendzawo yekulala kudzingeka kubekwe kahle imininingwane kulenchubomgomo . 
Uniketwa emandla labanti kuloku , kufaka emandla ekwenta sincumo lesitsi ingabe loku kutawusebenta kuvelonkhe , esifundzeni , noma emahlatsini latsite noma kutinhlobo temahlatsi latsite . 
Kwengeta , imihlangano yabanjwa nelitsimba Letekulima lelingekhatsi kweLitiko Lekutfutfukisa Temnotfo kute livisise tinseyeya talomkhakha ngekubuka lokufanako kwetifundza i-Ile de France neGauteng njengetifundza letinetindzawo tasemadolobheni letinengi . 
Kutfutfukisa emazinga etinhlelo tekulawulwa kwemvelo , kuhlolwa kwemtselela wekulawula temvelo , kugadza kanye nenchubo yekuhlola emabhuku nekubika tonkhe tintfo letentekako . 
Kusukumela etulu Kwelideski Lekwetfulwa Kwetinsita uma kunetikhalo . 
Kuchelelana kwetimphambanamgwaco kumele kwentiwe ngekubuka kakhulu , ngetulu kwalokunye , kujikeleta kwalabahamba ngetinyawo , kuhlukaniswa ngetigaba kwendzawo nekuhleleka kwetinsita tetisetjentiswa kunekubuka kujikeleta kwetimoto . 
Kepha njengobe kunakiwe kutsi kunalamanye ematiko njengeLetemfundvo , lelifaka imibiko yetibophelela ekubikeni kwangekhatsi nekubeka liso . 
Lwatiso lokugumtfwalo walomdzala , sifo lesingatsatselani ayitfolakali malula kakhulu . 
Njengoba kukhonjisiwe , sikhatsi setemnotfo lesitako sibonakala sitawuba simo sekukhula kwemnotfo lotawuba butsakatsaka , emhlabeni jikelele , kuvelonkhe kanye nasetifundzeni . 
Luhlolo lwemakhono lolwentiwe ngetikhawu , emaseshini ekwakha kutemsebenti , kuhlola tinhlakamsebenti kanye nemihlahlandlela kukhulisa kuhambisana kutidzingo tekubika . 
Sikweneti lesikhulu sinebukhulu esakhiweni semali leniketiwe kunesikweneti lesingaphasi . 
Kutfutsa-kwangekhatsi kwemindeni kanye nebantfu ngamunye basuke etifundzeni letibomakhelwane kanye nalamanye emave lokufaka ingcindzetelo lekhulako kutakhiwonchanti tenhlalo kanye netinsita ; 
Lokwehlukahlukana nekunotsa kwetintfo temasiko laligugu kunemandla ekukhulisa nekuheha emave angesheya . 
Kuphindze kube netinhlangano letinyenti kulivekati letiyincenye yematheknoloji endzawo kanye neticelo tato temhlaba . 
Tinkinga letifanana nekuminyetelana , kucinisekisa kufinyelela imithoyi kanye nekwala kutsengisa labo lasebadzakiwe kunelifutse lelikhulu kumiphumela yekusebentisa tjwala budlabha , kepha loko kungabukwana nako uma ngabe batsengisi banemalayisense kantsi futsi balandzelelwa ngalokufanele . 
Loku kungafezekiswa ngekwemukelwa lokubanti kwemathekhinoloji lamasha kakhulu ekucilonga kanye nekutfutfukisa kusebenta ngemphumelelo kweluhlelo lwetemphilo . 
Yonkhe lemitamo lena iyincenye yekucinisekisa tinchubo Tekulawula Kutsengwa Kwemphahla lokucinile . 
Kungako sitawubuye sakhe noma silungise tinkhundla tekutilolonga etindzaweni letincane letifana neKimberley . 
Letinchubo letihlanganisiwe atikhulumi ngekwenta sincumo ngekwesikhundla kulokufakwa kwemtselo . 
Lisiko leletayelekile lelidzingekako nguleli lekuvuleleka , kuba nenkhululeko yekukhuluma nekwabela labanye lokusemcondvweni yabo futsi bakhone nekucela baphatsi kutsi balungise tinkhinga ngendlela lefanele . 
Lizinga lekonakala 
Kuniketwa kwetindlu nako kufaka phakatsi kuguculwa kwemahhositela abe ngemayunithi emakhaya . 
Emaphepha lacuketse ludzaba nemaphepha etingcoco teludzaba lolutsite ekhomishini akhishwa ngendlela yetitatimende tebetindzaba kucinisekisa kutsi titfolakala yonkhe indzawo . 
Sigaba sesitsatfu sitawufaka phakatsi kubuyeketwa kwencitfo lokuvakalako . 
Kunika umfundzi emandla ekutsi amelane nekwentiswa tintfo langatifuni kanye nekusebentisa lulwimi ngeluvelo . 
Kufikela lapha , Incenye Yekulawula ematfuba Ekulahlekelwa yasungulwa kwentela kucala indzima yayo yekumela inhlangano ekulawuleni ematfuba ekulahlekelwa kwebhizinisi nekusita ekuhlanganiseni kulawula ematfuba ekulahlekelwa kuwo wonkhe lomasipala . 
Iminotfo yawo ivamise kuncika kakhulu etimbonini letinjengetimayini letingalawulwa kahle naletingcolisa emanti . 
Imitfolamphilo lemibili yangasese yafakwa kulolucwaningo , lomkhulu nalomncane . 
Tinsita letimcoka letitawetfulwa tinhlelo Tesifundza letisetulu talelitiko : 
Labafake ticelo temsebenti , labakhetsiwe , kufanele balindzele kuhlolelwa kulungela kuba baphatsi . 
Luhlaka lwesikhungo seLitiko Letemphilo luyabuyeketwa kulolonkhe lelive kucinisekisa kutsi tonkhe tigaba tifakiwe kanye nekucinisekisa kutsi kune Modeli Ekutfulwa Kwetinsita Lokwetayelekile . 
Kukhonona ngemabala etinkhundla etemidlalo lasengakatfutfukiswa nako kungubocalangaye . 
Sikholwa kutsi tindzaba titawuhluma ngekuchakata Kwentfwasahlobo . 
Luphiko : Kuhlela Imininingwane luphatsa imininingwane Egatjeni Lekutfutsa Lavelonkhe ( NIB ) kuchuba kusebenta esigodzini nakuvelonkhe . 
Ekugcineni , sonkhe sidzinga kusebentisana kucinisekisa kutsi umhlaba nekusentjetiswa kwawo kuhlomulisa bonkhe bantfu besifindza . 
Khumbula , emadvodza nawo angaba nemdlavuta welibele , ngaloko noma ngabe ngubuphi buhlungu , kuchecha noma tingucuko kufanele tiphenywe . 
Lwatiso , lolucokelelwe ngekota , lusetjentiswa kuhlanganisa Umbiko Wemnyaka welitiko . 
Letinkhomba ngetimali letilandzelako tabalwa kuleminyaka lemibili lendlulile : 
Mnu . Pretorius , lobekavelele labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo , wavuma kutsi afidavithi lephikisako ayilichubekiseli ndzawo licala labo . 
Indlela lokukhanyisa lokudvwetjwe kwahlelwa ngayo nalapho kufakwe khona , kanye nendlela imigwaco netindledlana kubekwe ngayo ingavikela letinyenti taletinkhinga futsi tente letimondzawo nalabatisebentisako babonakale kunanobe ngubani lokulesimondzawo . 
Nomakunjalo , kufanele kwatiwe kutsi sifo sesifuba , i-imfluwenza kanye nenyumoniya konkhe kutifo letingena ngoba tihlobene ne-HIV . 
Kwenta umsebenti wekulawulwa : Kufayila imibiko nemaphepha . 
Kuhlantwa kwemanti langcolile emmangweni lomncane : Emakhetselo wekuphucula . 
Lelithemu lifakwe kuMtsetfo Wekuchibiyela Tindzaba Tekucondzisa Similo futsi uchazwe ngalendlela : 
Atikho ticelo letitfunyelwe ngefeksi nome i-imeyili titawemukelwa . 
Lokubambeleleka loku akukhombisi kutsi kuyawutsikameta umsebenti weLikomidi Lelimile leteMa-akhawunti aHulumende . 
Kunendzima lecinile yematiko ahulumende wasekhaya newesifundza , hhayi kuphela emaphoyisa . 
Titifiketi tekubhalisa tikhishwa mahhala esitifiketini sekucala , netichibelo letivakalako emininingwaneni yekubhalisa . 
LoMtsetfo wenta kutsi kusungulwe kubuye futsi kufezekiswe tinhlelo letihlose kulwa nebugebengu kanye nekusita kanye nekuphatfwa kwebantfu lababandzakanyeka ebugebengwini . 
Ingabe kukhona yini letinye timo lapho bantfu labane-HIV bangakhishwa khona etikoleni ? 
Litiko lisebentise letindlela letilandzelako kunciphisa kusalela emuva kwesikhatsi seluhlakamsebenti lwekusetjentiswa kwemali kwesikhatsi lesisemkhatsini : 
Lamavemakhulu lawa iniketa insayeya luhlelo lwetepolitiki lolukhona aphindze futsi afake kucindzeteleka kutinhlangano temave emhlaba kutsi tikhombise emaciniso etepolitiki langiwo noma kungafaneli kwebungoti . 
Litiko liniketa tinsita tetetimali kumkhakha wonkhe wahulumende , kufaka tifundza . 
Kuchuba tinhlelo kuletindzawo letilandzelako letikhatsanako : 
Kuphindze futsi kukhutsate kubona kutsi emalunga lamanyenti emphakatsi akhombise inshisekelo yekufuna kusebentisana nemaphoyisa , ngekutsi babonile kutsi nabo futsi , ngamunye , banendzima lekufanele bayidlale . 
Lokulandzelako ngako-ke akutenti ngatsi kusetfulo lesibanti saloko lekufuneka kube kulomtsetfo lohlongotwako . 
Nangabe tindleko letinjena tilindzeleke kutsi tikhule njenge maphesenti e-GDP esikhatsini sethemu lendze , leso sikhundla asigcineki . 
Imali leyanele kufanele ibe khona kute kuchutjekwe netifundvo letidzingekako kanye nekusebentisa tinhlelo tekucecesha kanye netekufundzisa . 
Letinkhomba letitawusetjentiswa kubeka liso kusebenta kwetikhungo tahulumende nekuciniseka kuba sebaleni kanye nahulumende lochazako . 
Inchubomgomo Yekusebenta Yelitiko Letemanti Netemahlatsi Yetekusentjetiswa Kwemanti Ngetinjongo Tekukhibika kumele tihlanganiswe kucinisekisa kusebenta kwako konkhe macondzana nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika . 
Letitatimende tetetimali tilungiswe ngekwesisekelo setindleko tetemlandvo , ngaphandle kwekusisa lekulinganiswe ngebungako lobufanelekile . 
Bantfu badzinga kubuka kusetjentiswa kwemanti lasebentile kungabi kwasekhaya kepha kube yintfutfuko yelidolobha . 
Ngemuva kwekutsi kubhaliswa kwekufa sekuphotfuliwe , sitifiketi sekufa siniketwa lobikako . 
Bobabili yena nemkakhe bebangasebenti . 
Kute kutsi sesekele futsi sente bantfu betfu bakwati kusebentela lenhlangano ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu siniketa indzawo yekusebenta leyenta kutsi kube nematfuba ekukhulumisana nekwenetiseka nekukhutsateka kwekukhula kwemuntfu ngebuyena nangekwebungcweti . 
Kulungiselela : Marinetha lenkhukhu kugalikhi , pelepele logcotjiwe , ithayimi kanye nemafutsa e-olivi . 
Bonkhe bobatsatfu labakhiciti bacala njengemapulazi lalawulwa ngumndeni futsi bakhula kancane kancane base baba baguculi bemikhicito labatfutfukile , bekwaba futsi betikhungo tekutsengisa . 
Lokweswelakala kwekwenteka kubuye kube nalemiphumela lelandzelako : 
Ucelwa kutsi uletse emakhophi lacinisekisiwe alamadokhumenti lalandzelako kute ahambisane nesicelo sakho : 
Ngalokufanako , letincenye talomfudlana emaphetselweni kufikela lapha titawudzinga kulinganiswa ngendlela lebonelela umtfombo wemanti lowengetekile ; 
Kusebenta bekuncono kakhulu kunaloko bekulindzelwe . 
Ibhidi ngayinye itawubukwa ngekuhambisana neticondziso letikumadokhumenti ebhidi futsi itawufakwa emvilophini leseceleni levaliwe , leneligama nelikheli lembhidi , inombolo yebhidi kanye nelusuku levalwa ngalo lelikhonjiswe kulemvilophu . 
Kwengeta kuloku lokungetulu , leLitiko liphindze futsi , emkhatsini walokunye , libe nesibopho sekulawula leminye imihlaba yembuso letsite , imisebenti letsite yekuhlela indzawo , kanye nemisebenti yeKubhaliswa kweMatayiteli kanye neMahhovisi eMklayijikelele . 
I-Ejensi itawufaka sandla ekugcugcuteleni imfundvo nekucecesha kumakhophelethivi ne ' bhizinisi lehlangene ' kantsi itawusebenta ngekubambisana nahulumende kanye naletinye tikhungo tekufundza ekukhutsateni lomsebenti . 
Imikhicito yelutjalomali lolukhetsekile kubalelwa kusamba selinani lawo onkhe emathulusi lasisekelo kumkhicito lehleliwe kanye noma lelungiselelwe . 
Lesakhiwo sanyalo selitiko lesivunyiwe senhlangano nalesangale sibonisa lokuyinhlitiyo nemisebenti yekusekela ledzingekako kute kufinyelelwe kutinhloso tendlelasu yelitiko . 
Sitfumelele lifomu le-Adobhi . 
Kube nenchubekelembili ekunciphiseni kushona nekutfutfukisa tinhlelo teTB neteHIV tetfu , nekukhula kwemtsamo wekucecesha bahlengikati nekwelapha kuyalandzela . 
Kute kuncotjwe letingcinamba , bonjiniyela nabocwepheshe kufanele bacashwe nemishini itsengwe . 
Akukhoneki kantsi futsi kute sidzingo sekutsi ukuchaze konkhe . 
Bekukucaca kwalombononchanti lokwamnika emandla ngesikhatsi ema ngembi kwesikhulisilivi kanye nekuthula kwamasinyane lokwaba khona . 
Kwekufutfumeta emanti ngesola kutawufakwa bantfu labaniketwe imvume baka-Eskom kuphela . 
Sibonelo , letihloko lebekutawucocwa ngato kulamacele omabili ngalokuphatselene nalesikhalo betiniketwe ngemuva kwemnyaka . 
Akanalwati lwekutsi iphi nekutsi ngabe isaphila yini . 
Lwatiso lolubuya etinhlelweni telucwaningo lwetinchubo letiphatsekako tingasetjentiswa ekusiteni ekudizayineni luhlelo lwekugcogca idatha yebhayojiyokhemikhali , ikakhulu macondzana nekubeka tilinganiso letimcoka tesikhatsi nendzawo . 
Kuletimo , letindlela letisezingeni-lelisetulu letiphakanyisiwe tidzinga kufakwa ngekhatsi kwalendzawo , kantsi lokuhlela nekwakhiwa kweluhlelochumano lwekunyakata lwasendzaweni kudzinga kwentiwa ngalokuhambisana lokubekiwe . 
Kuhlakatwa kweBhodi Yekuthenda Yesifundza saseMpumalanga ekucaleni kwemnyaka timali kuholele ekutseni batfuli tinsita bacashwe ngemuva kwesikhatsi . 
Sikhutsato lesentelwe lomsebenti . 
Lendlela yekubala lolokusele kulebhajethi yesakhiwo nekwenta kancono kufinyelela kwalokugcile kuko kuntsela nayo yalungiswa . 
Ngekwemcondvo wesisindvo saziro kunenshokutsi letsi kute kulinanibantfu lengaphansi kwemugca wekuswela . 
Intfutfuko yemakhophelethivi , njengencenye yentfutfuko yebhizinisi-lencane , ngulenye yetindlela . 
Kwentiwa ncono kuloluhlelo lwekulawula lwatiso kudale kuba ncono kwetibalobalo tekutfungatsa imiculu . 
Libhange leMhlaba kanye ne-Ejensi yeNtfutfuko yaMhlabawonkhe yaseCanada ngibo balingani bobabili bamhlabawonkhe lelusito labo bekukufuna kukhokhela imisebenti yaletinhlangano . 
Kumatima kubosonkontileka ( ikakhulu bosonkontileka labancane ) kutfola imali yekuyifaka kumishini yekusebenta kanye naletinye tintfo tekusebenta . 
Lwati lolubanti kanye nesipiliyoni kunchubomgomo kanye nekutfutfuka kwemtsetfosimiso , kugadza , kulawulwa kwengucuko , kulawulwa kweLwati , kusombulula tinkinga kanye nekucwaninga kanye nekuchumana . 
Loku kutawufaka tindlu tekulekelela , imphahla yekucashisa nemahositela . 
Babuya etimeni letimatima . 
Indlelamgomo Yekutiphatsa yeMisebenti Yelitiko Lekulungiswa Kwetimilo icinisekisa kutsi lisiko lalenhlangano kuleLitiko kuhlanganiswa kwemagugu netinkholelo tebasebenti . 
Intfo lebalulekile legcila kakhulu yetimondzawo letihlanganyelwako tekusetjentiswa kwemhlaba tisetjentiswa temmango , ngoba tona titindzawo letihlanganyelwa ngummango tebantfu labadvutane nato . 
Tinsuku tangemphela tikhonjisiwe kumiklamo lephumelele kucedza ngalokubambekako umsebenti . 
Kwekugcina , kubhadla ngetikhatsi letitsite kuvumela kuphazanyiswa noma kuphela kwetinzuzo kubacelinkhokhelo labashone ngenca yetizatfu temvelo noma letingakahlobani netingoti temgwaco , kufaka i-AIDS . 
Tiimphendvulo tekugcina letanikwa balawuli takhuluma ngco kulemibuto leyayiphakanyiswe likomiti . 
Kuvisisa lokukahle kwetinchubo tetikhalo , imitsetfo yekucondziswa kwetigwegwe kanye naletinye tinhlaka telibandla lekucocisana Emsebentini wahulumende . 
Lenye inkhinga lenkhulu ngulokugcinwa kwetincwadzi temdzabu letifundvwako netinganekwane , kufaka ekhatsi kukhicita kwema Encyclopaedia Elwati Lwemdzabu , lekatawuchubeka atfole kunakwa . 
Lokungahambi ngemtsetfo bekumenyetelwa etindzaweni teluhlolo ngesikhatsi sekulawula luhlolo nangesikhatsi sekumakha . 
Imisebenti lemcoka yalelitiko ngu : 
Tivumelwano tekusebenta tabo tihanjiswa kukhomishini , ngetinhloso telulawulo lwekhwalithi nekutfobela umtsetfo . 
Lelikomidi licela Sishayamtsetfo kutsi sigcine lelizinga lekusebenta kuya phambili . 
Ngaphandle kwalabayekelako , ticelo letifike kamuva nekundluliswa kwemali lokusalele emuva lesuka kuSikhwama Setimali Savelonkhe iye kuma-Akhawunti Emkhokhi Jikelele . 
Lucwaningo lolwentiwa njalo kanye nekwati ngemagugu kumcoka ekwenteni ncono umdlandla kulamagugu lanotsile eLitheku leNelson Mandela . 
Tidzingo tetivumelwano tekutsengiswa kwemphahla naletinye timo tetivumelwano tekutsengiswa kwemphahla titawuhlala tinjalo kuloyo loniketako nakuloyo loneligunya lekusebentisa kanye nakubacondzisi babo kutikhulu , kutisebenti , nakuma-ejenti . 
Tincwadzi tekuvuselelwa kwemininingwane yetisebenti titfunyelwa kubacashi kuze kutsi ticinisekiswe futsi tatiswe kanye nato tonkhe timo bese ngemuva kwaloko bacashi babute imibuto ngekuvuselelwa , lemininingwane idluliselwa kuYunithi Lelawula Bungoti Besikhwama kutsi luchubeke luphenyo . 
Loko kutsenga kufanele kwehliselwe kuTisebenti Letibikako , Baphatsi Labasetulu Ngalokujwayelekile nemitapolwati yematiko . 
Umangabe labantfwana laba babulala bantfu phambilini , besitakuvisisa loko . 
Caphela kutsi indzawo yekushisa ngemakhemikhali ledizayinelwe kunakekela imfucuta lefakelana tifo ngalokwetayelekile angeke ivume lenye imfucuta lebalwe ngenhla , lefana netincibilikisi letinyenti . 
Batfola lokunyenti kwalokwentiwe kabusha kwabo etimayini tendzawo kanye nakumafemu etimboni . 
Sikhala sesakhiwonchanti semnotfo wase-Afrika sihlala siyinkinga lenkhulu kuntfutfuko kanye nasekuniketweni kwemisebentinchanti . 
LiKomidi leLuhlolomabhuku lenetisekile ngelizingasimo lemibiko yelulawulo lelungisiwe futsi yetfulwa lulawulo ngesikhatsi libambe imihlangano yalo . 
Indzawo lenemshikashika wetemnotfo awemukeliswa kungakahlelwa kutigodzi letitsite telive nobe tindzawo temhlaba . 
Kanye nemgodzi wekushisa imfucuta , kwehlukaniswa kwemfucuta ngekutentakalela kubalulekile . 
Tiliphu kufanele tiletfwe kungakandluli emalanga lamabili ekusebenta kusukela ngalelilanga laleso siliphu . 
Kuphindze futsi kuniketwe lwatiso ngephrofayili yalabo labangasebenti . 
Hulumende lokhona kwenta tintfo kufanele kutsi ahlale njalo agucuka futsi atetayete kute akhone kunika bantfu bakhe ematfuba lamahle kakhulu kutsi bachubekele embili emphilweni . 
Litiko litawuphindze libuke tindlela lelingatfutfukisa ngato tikhungo temidlalo netemasiko kulendzawo . 
Sigaba sekucala semklamo welucwaningo kubona tikhala temininingwane nelucwaningo macondzana nemtselela weHIV ne-Aids , sesicedziwe . 
Kwengeta , kusanesimongcondvo kubomasipala labanyenti sekutsi tindlu atisiwo umsebenti wamasipala ngekweMtsetfosisekelo . 
Kukhicitwa kwesondlo semfuyo sekunguloko lokufaka sipiliyoni nelwati futsi nebungcweti kakhulu mayelana netilinganiso talokufakwako kanye nekwakhiwa kwesondlo kwentela kuniketwe imiphumela lesetulu yekukhula emfuyweni . 
Ekuphendvuleni ticelo letivela kulamanye emave ase Afrika , leyunithi ilungise luhlaka lwekubambisana kwalabatsatfu , lekuvumela basiti ngemali kutsi basekele imiklamo yeNingizimu Afrika ngemali kulamanye emave . 
Siphakamisomtsetfo sibeka luhlaka lweNchubomgomo Yetetindlu kuVelonkhe . 
Irejista ingabukwa kuwebhusayithi yeteMafa taVelonkhe . 
NgekweMtsetfosivivnyo , solwati losebenta ngekunakekela tengcondvo angatsatsa sincumo . 
Kucinisekisa kuba semtsetfweni kwema-oda ekutsenga , sicelo utsintsane : 
Kuletigodzi letisemaphandleni , letikhungo leti tiphindze futsi tisebente njengetikhungo tekulawula litfuba lekulahlekelwa ngenhlekelele . 
Nanome lephrojekthi kuhloswe ngayo kutsi kugwenywe kuphrintwa kwemabalave lamanengi , labanye basebentisi basakukhandza kusebentisa liphepha kuyintfo levumelana nabo kakhulu kunekusebentisa lasesimeni se-elekthroniki , ikakhulu nakucocisanwa ngemacembu nome udzinga kumakha . 
Umnyakamtselo wetinkampani uvamise kuba ngumnyakatimali wenkampani wetinhloso tekubika ngetimali . 
Ngeliso lekuvukela timfuno tahulumende nobe kutifihla kwemuntfu Lomtsetfo unetivimbelo letitsite . 
Kwanyalo tinkinga kuyahlangabetwana nato ngekuba liciniso kwalenchubo njengoba letikhatsi tekuvumeleka tincunywa ngekutihlelela hhayi ngekuhambisana neluhlelo lolubekiwe . 
Kuphatfwa kwetinsita kusemcoka kucinisekisa kugcineka kwetinsita temanti letisentjetiselwa tinjongo tekukhibika . 
Chaza kutsi kungani labalingisi labalandzelako bete ethuneni laCapulet : 
Kusekela ekubhalweni nasekubuyeketweni kwemtsetfo . 
Ngalokuphambukile lokumbalwa , bantfwana labacala libanga labo lesikolo bete kutseleleka kwe-HIV . 
Tikole tingakhona kusita batali nebanakekeli bebantfwana kutsi badlale inzima lebalulekile kutemfundvo yebulili yebantfwana babo ngekwenta kutsi batimbandzakanye nekuniketa tinhlelo tekusekela imfundvo . 
Injongo yaloluhlelo kuphenya simo sekhwalithi yemoya ngekhatsi esigodzini macondzana nelwati kanye nemtsamo lohambelana nako . 
Lesikali , timphawu tejomethri kanye nesilinganiso sendzawo yekwakha se " sitaladi semshikashika " angeke kubekwe kucace ngalokumisiwe . 
Tinkhombandlela telinani teluhlobo tsite lolungco tisho ku : 
Kwakhiwa ngetinsimbi futsi kwananyatsiselwa kuletitezi takhonkholo letisuka etulu kulomgudvu wekuhamba wehlele entasi encenyeni lengaphansi yalenkhundla yetemidlalo . 
Labafaka ticelo tethenda batawuhlangana egedeni lekungena lesichiwi setilwane . 
Libanga emkhatsini weticongo temagagasi letimbili nome tigodzi letimbili temagagasi esikhatsini lesinyenti tiyacatsaniswa futsi tinakwe . 
Lelithebula lelingentasi liniketa luhlu lwemiklamo lekhona yekunakekela lokuvikelako . 
Ngaloko-ke kubaluleke kakhulu kutsi luhlelo lelwatiso lwentiwe kutsi lube khona . 
Tigaba teMtsetfo ngashwele ngenca yekugula akubi siviko kulikomidi lesigungu savelonkhe . 
Kwabiwa kwemamaki lokufanele , kuvunyelwa kwetimphendvulo talolunye luhlobo , kanye nekutsi imemoranda ingakuchuba yini kumakha kwatfolakala . 
Loluhlelo lwesekelwa " luhlelo lwemphahla lwa-e " lelinemagabelo lesita kuphatsa indzawo lekutfolakala kuyo timphahla nekuchuba kucinisekisa lokubonakalako . 
Kwenta luhlelo lwesidzingo lwekumaketha timphahla letitsengiswa kulamanye emave e-USA . 
Kugeleta lokujwayelekile kwabonakala njengencenye lechubekako yekugijima kwemfula nalokunye kugeleta lokungakavami kuba ngulokukhulu . 
Kubuka sitoko njalo ngesikhatsi lesitsite kutincwadzi takumtapolwati . 
Tinsita tibese tiyasetjentiswa kuze kutsi lelitfuba liphumelele . 
Loko ngumsebenti wami wasenhlalweni . 
Tinchazelo letikuSikweleti seManani tifishanisiwe futsi tiyahambisana jikelele naleto letikuLoko lokufunekako lokuchazwe kabanti ngekweSilinganisozinga . 
Kulekelelwa ngetimali , Inchubomgomo kanye Nekuchumana kuhlose kwentancono ikhwalithi yemphilo yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika ngetemidlalo nekukhibika . 
Baphisela emakhaya abo kantsi abatidzingi titfutsi . 
Bukhulu balomtfolamphilo butawuya ngelinani lebantfu labatawusebentisa lomtfolamphilo - uma ngabe bantfu banyenti kusho kutsi netinsita letitawudzingeka titawuba tinyenti , futsi ngenca yaloko lesisetjentiswa naso sitawuba sikhulu . 
Kuchubeka lapho , singuhulumende sitibophelele ekuchubekeni nekukhulumisana nemboni yematekisi , ngembono wekulungisa tinsayeya letibukene nalomkhakha . 
Lokuguculwa kwesakhiwo kwetfulwa kute kucondzaniswe imisebenti nelisu lelisha nekutfutfukisa kwesekela kwetfula . 
Kumbandzakanyeka kwabo bonkhe labanemdlandla kutawudzingeka uma kutawufezekiswa tinjongo talenchubomgomo . 
Inzuzo letfolwe nakutsengiswa timphahla iyabonakala kusitatimende sekusebenta kwetimali ngesikhatsi kutfolwa ikheshi . 
Sonkontileka utawuvunyelwa kutsi abuke letilinganisosibalo , aphekeletelwa ngulomelele njiniyela . 
Umsebenti weKulawulwa Kwetindzawo Letivikelwe utawuba , kulomnyaka lotako weliphakelotimali , utawugcila ngemandla ekusungulweni kweluhlelo lwesikhashana lwesifundza lwendzawo levikelekile yentfutfuko eNyakatfo Nshonalanga . 
Bantfwana nabo batfola imali yekutsenga timphahla nekuya emasaluni , sibonelo . 
Kuchaza kwesakheko senhlangano lephetse nome imboni lekukhulunywa ngayo . 
Lapho letikhungo tisendzaweni lehleleke ngelisu futsi lenebuhle bekuba lusito , lesifundza kufanele sifake imali ekutitfutfukiseni nasekuvuseleleni . 
Imalingena yentsela ilindzeleke kutsi ibe ncono esikhatsini lesisemkhatsini ngekuhambisana nekukhula kwemnotfo lokuphakeme nekusimamiswa kwetintsengo temphahla yekuhwebelana lebalulekile . 
Liphuzu lekutsi linani lentsengo yekutsengisa , lesetjentiselwe inhloso yaletibalo , liveta linani lentsengo ye"mafutsa ekupheka lephasi kakhulu " esitolo , kepha hhayi emafutsa ajikanelilanga lacwebile , kusho kutsi iveta linani lentsengo yemafutsa enhlanganisela . 
Kwavunyelwana netimboni kutsi kuncishiswe letilulu tibe sezingeni lelamukelako ( tindleko tekusebenta tetinyanga letisitfupha ) kuleminyaka lembalwa lelandzelako . 
Lokutibandzakanya kwalabo beluhlelo lwasekhaya kubaluleke kakhulu ekwakheni takhiwo letisembikwe mklamo nalabasemagunyeni basekhaya , ikakhulu nge Tinhlelo Tekutfutfukisa Lokuhlangene kwabomasipala basekhaya . 
Bantfwana labakhuliswa batali labababutsa bebavame kucatsanisa imphilo bebayiphila naleyo labaphila kuyo . 
Titjalo letilahlwako kusuka etivandzeni letindzala tingahlolwa njengesayileji yekondla tinkhomo uma lokunye kudla kungatfolakali lula . 
Indvuna ibuye ifungise imishado nekubhaliswa kwalabatelwe kuleyondzawo . 
Buyela futsi kuloluhlatiyo lweSWOT ubuke tinkhinga temasu kuloko lokutimo tekungabi nemandla , lekutimo tengcindzetelo , kanye nematfuba . 
Make Somlomo , njengencenye yekwakha sive setfu kanye netindlela tekuhlalisana kahle emiphakatsini , sichubekile nekukhulisa emasiko etfu ngemicimbi leminyenti yetebuciko kanye nemasiko . 
Umklamo welubalobalo uyincenye yemizamo yeMkhakha ekutfutfukisweni kutetsemba kwahulumende kanye nelwatiso lolonemandla . 
Loku lokushiwo ekugcineni kuhloswe ngako kutsi kuniketa kufinyelela tinsita tetemphilo etindzaweni talesifundza letingatfoli tinsita ngalokufanele kanye nekuphucula takhiwonchanti letikhona . 
Ngiso lesizatfu lesenta kutsi ikhomishini ingagcini ngekulungisa lobekungakalungi esikhatsini lesidlulile kodvwa ineligalelo ekulweni nebuphuya kanye nentfutfuko . 
Sebentisa Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakhono emuva kwekuhlolwa kwemabhuku . 
Noma ngumuphi umuntfu lofuna kuba ngumchumisi kumele afake sicelo sekurejistwa njengemfundzi longumchumisi . 
Kugcekeza etindzaweni tekuhlala kuchazwa njengekungena lokungekho emtsetfweni esakhiweni sekuhlala ngenhloso yekwenta bugebengu , lokutayelekile kuntjontja . 
Loku kufakiwe kuyo ibhajethi . 
Umkhandlu awugucugucuki , kute kulwa kwangekhatsi ndzawotonkhe ekutihlanganiseni nepolitiki . 
Indvuna yeTetindlu , Kuhlelwa Kwetindzawo temadolobha kanye Nesimondzawo itawutsatsa umsebenti wekubhala loluhlaka lwenchubomgomo . 
Indzawo yamasipala weCape Agulhas inemnotfo lohlukahlukaniseke ngendlela lenhle , lotfutfuke kahle , kepha lokhula kancane kumkhakha wekukhicita netekulima , temahlatsi kanye nalokutinhlati lokunyenti etindzaweni tangekhatsi , kanye netindzawo letikulugu nato futsi letiniketa ematfuba lamakhulu langabakhona kutekuvakasha . 
Suphavayisa basebenti labasebenta kulemisebenti . 
Imali yekucasha lengenako ifaka ekhatsi imali yekucasha letfolwe kulamanye ematiko ahulumende lapho khona besingekho simiso lesentiwe setikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato . 
Kuba yincenye yelicembu lebaphatsi lelicondzisa tigwegwe . 
Umcondvo lobonakalako yinhlangano yentsandvo yelinyenti lolawula ngalokusobala , kulawula kuhlanganyela , losebentisa ngendlela lekahle bese ubungata kwehlukahlukana kwetisebenti , nalapho tisebenti tingakhona kusebenta ngalokuncomekako ngekhatsi kwesimondzawo lesinebungani nekwetsembana . 
Ngenca yekutsi loku kusho kutsi kunevuta kweliphayiphi lendle , loku kundluliselwe kumasipala . 
Njengaloku bekunjalo kulomnyaka lowengcile , ticiwi tachubeka nekwemukela bafundzi labanengi kunalabo bekahlosiwe , lokuyinkhomba yemphumelelo yetinhlelo teMfundvo Nekucaphelisa . 
Imisebenti yalencenye yentiwa ngekulandzela imisebenti netinhlelo letihleliwe temnyaka timali . 
Nanoma Lokubuketa Tekuvikela kuhlose kuniketa inchubo lephelele kutekuphepha , leminye imisebenti yayo itawuhlala iyesibili emvelweni , lapho umsebenti wayo wetemphi kumele kube kunaka kwekucala futsi endzaweni yekusebenta . 
Kucinisekisa kulawula ngemphumelelo kwekugcinwa kwemabhuku . 
Emanani afakwa njengemalingena letfolakele uma kukhokhwa bese afakwa kutimali temnyaka lowengcile tiba nguletitfolwa kulokweletako . 
Kuticabangela lokumcoka kutsi timali Temabhondi Emtselela Emmango lutawubhadalwa ngekwencenye nome ngalokuphelele ngekuncishiswa kwekuvuta kwemali lokutfolwe kulemodeli yetimali yetitjudeni yanyalo . 
Emahhovisi ekuhlelwa kabusha kwemhlaba asebentisa tinhlelo kanye nemiklamo futsi aphetse umhlaba wembuso esifundzeni ngasinye . 
Tinombolo letehlukile kumapaki ngekhatsi kwelibhokisi ngalinye nato tarekhodwa . 
Loku kutawatisa kuhlela kwebungoti bekuphatfwa kwenhlekelele netento tekwehlisa bungoti benhlekelele letitsatfwa tinhlangano tembuso nalabanye badlali bendzima . 
Niketa sakho sihloko uma ngabe kute lonikwe sona . 
Letinkhantolo , letibekwe kahle kakhulu etindzaweni lebetingakankwa ngaphambilini , nyalo setisebenta ngalokuphelele , tiniketa tinhlobo letihlukene tetinsita temtsetfo . 
Lomsikati lodlwenguliwe kumele aniketwe kusekelwa ngaleso sikhatsi nekudvudvuteka ekukhatsatekeni kwakhe . 
Inhloso yanati tehluko kugcizelela futsi kuphutfuma nebumcoka baletiphakamiso tesincesitelo kanye nekusita kubuyisela imphilo ibe ngulekahle . 
Loku kufaka kwentiwa kanye nekutfunyelwa kwefenisha yesikolo , kugcinwa ngendlela kwefenisha yesikolo , kwakhiwa kwesakhiwonchanti sesikolo , kugcinwa kanye nekulungiswa kwetikolo kanye nekwentiwa kwetingadze tesikolo . 
Ingabe tikhona yini tingucuko kumutsi wesigulane longasiwo we-ARV ? 
Tisebenti leticashwe sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco titawutfola sincepheteliso semsebenti wato ngalokufanako netisebenti leticashwe nyalo kumkhakha lotimele wemshwalense kanye newekusita ngetekwelapha . 
Kufanele kutsi kushiwo kutsi inkampani noma umtfulitinsita utawukhokhela nanoma ngukuphi kulahlekelwa noma kwebelwa lokutawenteka ngesikhatsi semsebenti lotawentiwa esayithini . 
Legrafu lengentasi ikhombisa kukhula kwemanani ebafundzi nekusebenta kwalabafundzi kulesikhatsi lesikhonjisiwe . 
Ngaphandle kwebunikati lobufanele bemumo wemhlaba kanye nemitfombolusito yawo , umnotfo kanye nemmango losondzelene nawo ngeke uphumelele . 
Ngalokufanako ngekuhlanganiswa kwetitselo , inhlangano letfumela imphahla ngaphandle inganiketa timakethi temawoliseli noma titolo tekutsengisa , ngekuya ngetidzingo letitsite . 
Kwenta Kancono simondzawo seTinchubo teTimali ngekucinisa tilawuli tangekhatsi , kufaka ekhatsi kucala kusetjentiswa kwesisombululo sesifinyelelo se-biometric kuto tonkhe tinchubo tetimali kanye nekwenta kancono sitfunti sedatha kuso sonkhe sifundza kanye namasipala . 
Balawuli balendlela balindzele kutsi kukhicitwe tinzuzo tekusisa letitfolakele , kusita kusimamisa loluhlelo ngalesikhatsi kukhula tinzuzo . 
Libanga nemkhawulo ushiwo Emculwini Kwekomidi Yelucwaningomabhuku . 
Ikhabhinethi itawucabangela tiphakamiso emnyakenitimali lomusha . 
Lesigayo sabo safulawa losetulu eMpumalanga yePitoli sisigayo lesikhulu lesisodvwa eNingizimu Afrika futsi lesinye saletinkhulu emhlabeni . 
Lembangela yalokutfolakala kwenayitrijini lephakeme isusa lokungcola ngenca yalokusabalala nalokulima ngemandla kuleticojana . 
Khombisa linani letinyanga nelikheli lendzawo leliniketiwe : 
Lesikhwama semukele indlela lendzala yekufaka imali ngekutsenga emasheya . 
Kwehliswa kwemanani kunganiketwa kulabo labahola impesheni noma labatfola sibonelelo salabaphila ngekukhubateka njengoba kuncunywe ngumkhandlu ngaleso naleso sikhatsi . 
LeTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika tisetjentiswa Litiko Letemanti Nemahlatsi njengemtfombo walo welwatiso lomkhulu kanye nesesekelasincumo sekutsatsa sincumo mayelana nekufaneleka kwelusebentiso lwekutfola emanti futsi nekwaletinye tinhloso tekulawulwa kwekhwalithi yemanti . 
Bomasipala banemandla ngekwemtsetfo kanye netintfo tekusebenta ngemtsetfo tekucinisekisa intfutfuko yasemadolobheni leyesekela titfutsi tesive . 
Chaza bunjalo futsi uhlatiye tindlela temitsetfo lebusa lwati lwebuciko ikakhulu ekuhumusheni imibhalo yenkholo nenhlakanipho yayo nesayensi yendlelakwenta letfolakala kulomsebenti ngekubuka emaphuzu tinhlangotsi tonkhe . 
Akukafaneli kutsi sikhohlwe kwekutsi tinhlelo tekuchumana nemitfombolusito seyivele yaba mitfombolusito lebalulekile ledzingekako kute kuhlale kunekuncintisanakutotimbili letindzawo tasemakhaya nasemadolobheni . 
Tindlela , letifana nenchubo yekubha-khoda lephrinta ibhakhodi lehlukile ephepheni lembuto ngalinye yasetjentiswa . 
Tinsuku tekucala tiyabalwa ngendlela yekwendlulisela embili kusetjentiswa lusuku lolubekwa lucace kantsi tinsuku letisembili tibalwa ngendlela yekubuyisela emuva kusuka esukwini lwekucedza . 
Sakheko salomnotfo siyehluka kulomnotfo lobanti weNingizimu Afrika ngekutsi imboni yetimayini akusiyo lengenelela kakhulu . 
Lokulandzelako kungasebenta njengelusito lolungetiwe : Ticu tekuceceshwa letifanele . 
Tidzingo talababanjiwe bavalelwa ngembikwekutekwa kwelicala kufanele kutsi tibukwe kuto tonkhe tikhungo tekuvalela lababanjiwe . 
Loku kutawutfutfukisa lokumelelwa kwetimakethe letisafufusa kanye nemave lasatfutfuka futsi kwente ncono kubasemtsetfweni kwalesikhungo semave ngemave lesimcoka setetimali . 
Luhlelo lwekusebentisa timali emnyakenitimali lotako selukhona . 
Ngelishwa , bafundzi esikhatsini lesinyenti bahlangabetana nekufundza baphimisele esikolweni ngetindlela lebetikadze tingakachumani sanhlobo nekuvisisa itheksti . 
Make Somlomo , manje asengibuke ekubuseni lokuhle lokwakheleke ngekhatsi kanye nekwetfulwa kwetinsita lokuhlanganisiwe . 
Cinisekisa kuchubeka nekuniketwa kwetindlela tekuniketa timphendvulo telwatiso kanye nemisebenti dvutane nalapho bantfu bahlala khona , ikakhulukati etindzaweni betihlukubetekile . 
Inkhululeko yekungenti , nome inkhululeko yekungenti ngalokugcwele , kuphumelela luhlolo loluncunywe yiBhodi , lolukhokhelwa nakufakwa sicelo . 
Lokunganeli kwelwabiwomali sekunesikhatsi lesidze lesisimeme kuzanywa kwehliswa ngemphumelelo ngekusebentisa kokubili tindlela tetimali letingenako nekutsi kungacitfwa imali noma njani , kantsi kuleminyaka lemibili lendlulile yalesikhatsi sekubuyeketwa bekuba netinsalela kulwabiwomali . 
Titfutsi temmango letisebentisa umgwaco kanye netigitjelwa letiseluhlwini lolusetulu lolunekufinyelela lokunemkhawulo emigwacweni : ibhasi , itekisi kanye netigitjelwa tangasese . 
Tekuphatsa Esifundzeni saseNshonalanga Koloni tinemihlangano lekufanele ilungise lofenisi wekuvikela . 
Uyati kutsi uyini umbono welitiko ? 
Lesiphetfo senta kutsi kungadzingeki kubuka tindzaba letimbili letiphakanyiswe ngulobekwe licala . 
Sicele bantfu , yonkhe imimmango kanye nabosomabhizinisi labakhulu kutsi babeke eceleni sikhatsi bese bacala kwenta ingadze kulelilanga lanamuhla . 
Onkhe lamadokhumenti enchubomgomo angumphumela locondzile wetimo tenchubomgomo letitsetfwe kuLeliphepha Lelimhlophe . 
Ngumbhelebhele waseNingizimu Afrika kuphela lolengiselwa emkhatsini welipali ; leleminye imibhelebhele ihlala ngalokwetayelekile . 
Ngako lokukhula kulokuhlanganiswako akukabaluleki . 
Humusha usebentise imibhalo yemtsetfo weliBhayibheli ngekwesimo sesikhatsi samanje . 
IGauteng itinikele ekucinisekiseni Luhlelo Lwendzebe Yemhlaba loluhleleke kahle , kuze kube kusekugcineni , licembu lemsebenti lePolitiki neTheknikhi lisunguliwe kubuketa lokuhlela nekulungiselela Luhlelo Lwendzebe Yemhlaba . 
Kucinisekisa nekukhutsata kulawulwa kwetfulwa kwetinsita lokuyimphumelelo kuyo yonkhe imimango ngekhatsi kulendzawo yaleSigodzi lesingaphasi kwalomasipala . 
Khipha emafayela uma acelwa , kulindza nekulandzelela emafayela . 
Lesisekelo kumele sibonwe njengendzawo yemshikashika lomkhulu walabahamba ngetinyawo . 
Tigameko letibanga kutsengiswa kwemphahla tifaka ekhatsi kutsengisa , kuphiwa , kuntjintjiselana , kulahlekelwa , kufa , kanye nekuya kulelinye live . 
Nakutsetfwe ngalendlela kutawenteka kutsi kubonakale tindzawo tekusebenta nekuhambisana letidzinga kunakekelwa , netindzawo letikahle kakhulu . 
Loku kudzinga kutsi bonkhe labatsintsekako kufake phakatsi hulumende wasekhaya ne-OEM kutsi basungule tivumelwano tekwakha lutfungelelwano . 
Loku kwekugcina kwetfulwa emkhandlwini esikhulwini lesikhulu futsi neMeya Eyisikhulu futsi kuyincenye yenchubo yesigungu lesisetulu futsi nebulawuli labenta imisebenti yabo . 
Kuphotfula kwalabaceceshwa kuligcatsi kuLuhlelo lweFreyistata lweTedigithali . 
Letinhlelo letimbili natitonkhe tiniketa litfubalwekulawulwa kwemali lehlanganiswe ndzawonye kekulawula tikweleti . 
Lendzawo letfola lolusito lwetitfutsi temphakatsi ikhonjiswe ngemincele kulelibalave njengalena lengekhatsi kwetindzawo tekuma tetitfutsi temphakatsi letisebangeni lelikahle lelingahanjwa ngetinyawo . 
Emadolobha anelikhono lekutingenisela timali tabo uma acatsaniswa nabomasipala basemakhaya labanemnotfo lophansi . 
Kube nemsebenti lomcoka lowentiwe Litiko ekwesekeleni bomasipala . 
Iningizimu Afrika njengalamanye emave lasatfutfuka inelinani lelikhulu lemakhaya laphila ngaphansi kwemugca webuphuya . 
Kucatjangelwa : Kuhambisana lokuya emuva akukafaneli kube yinkinga nangabe lokufakwako lokuyimfuneko ku-CAS kuyindzawo ledzingekako kuhambisa sicelo setimali embili . 
Sitsi tigilamkhuba betihlala njalo tilinyatwa kulesikhungo , nekutsi futsi kuletinye tehlakalo tabulawa . 
Timali letabiwe tiyabonakala kusitatimende setekusebenta kwetetimali ngelusuku lapho lokwabiwa kwentiwa ngalo . 
Tinhloso temasu tifaka ekhatsi kusekelwa kwentfutfuko nekusimamisa imiklamo yetekulima . 
Tiphatsimandla letiyincenye angeke tikhiphe inkhokhelo kumuntfu wesitsatfu . 
Lesigaba lesiyimbangela lebange lokufa siyasita ekuboniseni umtfwalo lofanele wekufa lokutsite futsi sitsatfwa njengenkhomba yekucala nalebalulekile yesimo semphilo noma ikhwalithi yemphilo . 
Angatiswa yini emakhansela latibophelele ? 
Imiklamo lemikhulu yetakhiwonchanti lehlelwe nguhulumende ilindzeleke kutsi isite lomkhakhancane kutsi ugucuke esikhatsini lesitako . 
Loku kusho kutsi eMatiko latsintsekako abone kwehliswa kumabhajethi abo lakhona kutsi asetjentiswe , kute kubhadalwe lebesekucitfwe ngalokundlulele lokwenteke eminyakeni lengaphambilini . 
Luhlatiyo lwalemiphumela lumiselwe kumaphesenti ebafundzi lababhala loluhlolo lwekuphela kwemnyaka . 
Ngabe tikhona tatiso tesishukumiso ? 
Abesifundziswa seKucubungula Tenkholo , umkhicito we-Companions Catholic Order weliKolishi i-Roma eLesotho . 
Lwatiso lolunikwe kulombiko lumayelana netisebenti letisenhlokohhovisi leSikhwama Semshwalensi Wekungasebenti . 
Lizinga lelisetulu lemsebenti webuchephesha liyadzingeka kute kutfolakale labavela emaveni angaphandle labatawenta sifundza sizuze . 
Inhloso lebalulekile yalokungenelela kwekusekela bekukulungisa tinchubo letibalulekile te-akhawuntingi kumazinga ekusebenta nekwakha inchubo yekulawula idokhumenti lenemandla . 
Umbiko uchaza emazinga lasetulu kakhulu ekuchudzelana eMauritius kanye neBotswana ngekwekusimama ngekwepolitiki nangekwemnotfo kwemave , kanye neminotfo lelawulwako kanye netinchubomgomo teminotfo-lemikhulu lenemandla lebeyikhona esikhatsini sonkhe . 
Yini mehluko lojwayelekile ekuvikelweni kwemisebenti yetemibhalo kanye neyetemculo ? 
Leso sibukeli bekunguSekela Khomishina weSifundza we-SAPS naye lowetfula bufakazi ngembi kwekhomishini . 
Sikhatsi lesinje sishiwo kuleligunya lekusisa kwebasebentisi beSikhwama Semlondvoloti ku-PIC , lokuhambisana nelizinga lelifanele . 
Labo lababukene ngco ngetindzaba leticondzene tasemayini baba yincenye yeluchungechunge loluncane lwelitiko lwemasu netindlela tekuphatfwa kwetigaba . 
Kutawubakhona kuticasha kabusha kwe-Afrika ; i-Afrika incume likusasa layo , ihole luhlelo lwayo kanye nekusungula tinhlelomsebenti tebulingani letinemphumelelo kanye nalabanye balingani bayo labangephandle . 
Lwesekelo lolubuya kuhulumende naletinye tikhungo telucwaningo lubaluleke kakhulu kuloluhlelo . 
Loluhlakamsebenti lufanele kutsi lulungise ngco titfo telibala lalelidolobhakati . 
Vani nanoma ngutiphi tigadla ebeleni nasekhwapheni lakho . 
Emahambembili etemnotfo waseGauteng atawuhlolwa ngumasipala kute kukhombise kubutsana kwalemikhakha lemincane . 
Lokunyenti kwalokukhula bekucondziswe kulokukhula lokubalulekile ngalesibonelelo Sekubuyeketwa Kwetikhungo teTemphilo , kanye nekutfutfuka kwetinsita tephatoloji teforensikhi . 
Ngenca yebungako bayo lobuncane , imfundvo yentiwe yaba yincenye yalesigaba se-'Lokunye'  . 
Emanti lanekungcola lakhululwe ngalokucondzile noma ngalokungakacondzi kutsi asisebentisa semanti ngetulu . 
Tihhenga atihlali kahle kuticandzisi , njengoba ibese ilahlekelwa kunambitseka . 
Lubophelela kubeka phambili lungenelelo lolugcile embangeleni yekungalingani ngebulili nemtselela lomubi kakhulu weHIV lenawo ebafatini nasemantfombataneni lamanyenti . 
Loluhlakamsebenti lutawenta ncono kubika ngetimali kanye nekulawula lokwentiwa Yikomidi Yelucwaningomabhuku eminyakeni letako . 
Kuniketwa emaphuzu ngendzawo yekusebenta ngayinye esancele selikhadi lemaphuzu . 
Loku kudzinga imikhakha yesive neyangasese kutsi isebentisane kusekela ngemali nekwakha sakhiwonchanti . 
Lelisu lifaka ekhatsi kutsatsa tinchubomgomo letivuna kukhula lokusetulu nekwakha imisebenti kube kusimamiswa temnotfo jikelele netimali . 
INWA ayichazi noma inikete kuvisisa ekutseni kufakani kusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika . 
Lobudlelwane lobu benta ematfuba emikhicito netinsita tetemasiko letivela emaveni latfutfukako kutsi akhone kufinyelela timakethe . 
Inchubomgomo yavelonkhe nendlelasu kutekusebenta ngetemphilo netekuphepha tisatfutfukiswa . 
Idiploma yaVelonkhe yeteKuchumana kanye neteTindzaba njengetifundvo letihamba embili . 
Kuvuleleka kwebantfu netingoti Umchamo unemanani lamancane emagciwane , futsi kugcina umchamo sikhatsi lesitsite kwenele kutsi kungabanga kugula . 
Letinhlobo letehlukahlukene tekulungiswa kwemmango titsatfwa njengaletidlala indzima lemcoka ekutfutfukiseni luhlelo lolusha lwaseNingizimu Afrika lwetekulungiswa kwesimilo futsi lesicephu lesi siveta kugcizelela . 
Loluhlelo lumele indlela leyahlukahlukene letawakha kabusha tinsitakusebenta netinsita kulendzawo lekhulako futsi lenenhlupheko yase-Motherwell , kanye nekwenta ncono imisebenti kanye nekutibandzakanya lwemmango kuleyo ndzawo . 
Kutentela kutsi kuheheke kuphindvwe kugcinwe lithalente lemave emhlaba lelisuka kulamanye emave ase-Afrika kumele kubhalansiswe ngekunamatselisa kuphocelela kweNingizimu Afrika ekuyeni phambili kutetfutfukisa livekati lase-Afrika . 
Kukala ngesikhatsi sinye kugeleta kwemfula , kanye nekuntjintjantjintja kwelizinga lemanti eceleni nendzawo lapho umgula ungena khona elwandle , kufanele kutsi kwentiwe . 
Sivumelene kutsi lomsebenti uligalelo lelimcoka lelikomodi lelihlola emabhuku nekutsi ecinisweni nakulandzelwa tindlelamkhuba temave emhlaba , likomidi lekuhlela emabhuku kufanele kutsi libukete titatimende tetetimali futsi tibekwe embikwebhodi yebacondzisi kutsi bayivume . 
Litiko Letemidlalo , Tebuciko , Temasiko Netekukhibika njengebagcini betemisebenti yemitapolwati kulesifundza likhombise kutibophelela kwalo kutemfundvo nekutfolakala kwetinsita kuyo yonkhe imimmango . 
Umshushisi wehluleka kuvetela inkantolo , kulahlwa licala kwemsolwa kwaphambilini , lokufanana nekubekwa licala kwamanje . 
Lolu lwabiwomali lapho khona kunesikhala lesincane sekwandzisa , kepha kunematfuba lamcoka elushintjo . 
Kufanele abe nelikhono lelifakazelwa buchwepheshe bekucwaninga emabhuku angekhatsi nekuniketa tinsita kumhlaba wonkhe , noma lokungenani kusinye sifundza . 
Ngekwemlandvo , iNingizimu Afrika inetindlela letehlukile tekubukana netinhlaka tebasebentisi bemanti labehlukene . 
Imfuyo , lokufaka ekhatsi tinkhomo , timvu , kanye netimbuti , lokungunyalo tidlela kulomhlaba lophakanyiselwe intfutfuko . 
Aphindze futsi alekelele kumisebenti yaseminceleni , emisebentini lephatamisako futsi enta umsebenti wekuphendvula masinyane kuto tonkhe timondzawo temizila yetitimela . 
Njengasihlalo , sachuba imisebenti leyimphumelelo ekubukeni kuhamba kahle kwelukhetfo eMozambique , Botswana , Namibia , Mauritius , Zambia naseLesotho . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lingaphindze futsi likutsintse ngekusebentisa tinklayo kute lente lucwaningo mayelana netinsita letikhona kwamanje noma tinsita letinsha letinganiketwa . 
Tisebenti letinjena , uma tingasito tisebenti tetekulungiswa kwesimilo , titsatfwa njengaletenta umsebenti wetekuphatsa letitawuba tisebenti tetekulungiswa kwesimilo letitawukhushulelwa kuLuphiko Lwetebulungiswa kodvwa tibe ngaphansi kweligunya nekulawulwa Lijaji Lelenta luhlolo . 
Tindleko tekucalisa tikhombisa kuphakama kunaloko lokulindzelwe . 
Emva kwekuthula iminyaka lembalwa , budlova lutsatsa simo semphi leyehlise kuba bucayi lechuma sikhatsi ngesikhatsi , nanobe emaphoyisa ente umsebenti loncomekako ekuphenyeni kwawo kute akhombe , abophe aphindze aletse tigilamkhuba emtsetfweni . 
Uma ungakeva lutfo loluvel kitsi kulenyanga letako , sicela utsatse sicelo sakho njengalesingakaphumeleli . 
Kusimama kwetimali nendlela lekahle yekuphakela itawucinisekiswa ngetindlela tekutfola kutisekelo telitiko nekucedza kucitfwa nekusetjentiswa kabi kwemali . 
Tintsaba , ikakhulu tintsaba teDrakensberg naleto letiseKapa , likhaya letemisebenti yetebuciko lesemadvwaleni leminyenti leyehlukene lekhungatsekisanako . 
Tinsalela kufanele tihlelwe ngekweluhlobo lehlukile yekhwalithi , letawuhlangabetana netidzingo letitsite etitolo temakethe letihlongotiwe . 
Kuletinye tindlela letisetjentiswako , letifana netindlela te-colorimetric , timphawu tayo letimayelana nendlela yekutsatsisa kufuneka tatiwe . 
Tinyatselo tesento tiyehlukana kusuka kusiteshi kuye kusiteshi ngekwehluka kwesiteshi ngasinye . 
Kutsenga nekutsengisa kanye Nekutjala imali eNingizimu Afrika ( TISA ) itimbandzakanya kumicimbi kanye nemibukiso lekhetsekile phesheya Ngemathende Avelonkhe ekugcina imphahla yebabukisi nome emathende lamancane avelonkhe ekugcina imphahla yebabukisi . 
Lomunye " ufundza " umbhelebhele njengemakhasi elibhuku , kusukela etulu aye phasi futsi kusukela esancele aye ngesekudla , futsi ngemuva kwekujikeletisa imiphumela kufanele ifane . 
Lelisu lelihlangene laloluhlelo lufaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Lelikomiti latsakasiswa ikakhulu buchwepheshe bamentela lobusetjentiswa ngulensita kutfola sikali semakhemikhali ekuhlotjiswa kwemanti lafuneka nome ngasiphi sikhatsi kulomsebenti wekuhlotjiswa kwemanti . 
Kuchubeka kwentiwe ncono ematfuba lasimeme eBEE nekwakhiwa kwemsebenti , incenye leyandzisiwe yebhajethi yekunakekela isetjentiswe kutigontilaki tekunakekela lokuyimvama lokwentiwe ngumkhakha wangasese . 
Kusetjentiswa kwayo kulendzawo , nanome kunjalo , kuyabonakala kutsi ingentiwa ngetindlela letinengi futsi idzinga kutsi isetjentiswe ngendlela lehlanganisiwe . 
Lena yinhlekelele yemphumela wesikhatsi lesengcile lesinemtfwalo wekuyilungisa sisonkhe . 
Umbiko wesikhashane ngaloku sewuvele wetfuliwe . 
Kodvwa kuko konkhe , kuyinkhinga lenkhulu kulenhlangano nebasekeli ngetimali . 
Kufaka ligalelo lelingagucuki nalelinesisindvo kuwonkhe umphakatsi losebenta Nahulumende ekwenteni timphilo tabo bonkhe tibe ncono , ngekuhlangabetana netidzingo Tahulumende tekuchumana netidzingo tesive telwatiso . 
Tintfo letimbili tekugcwala kwebantfu endzaweni letimcoka kutigitjelwa temmango yindzawo yekugcwala noma tindzawo tekuhlala letingakaminyani kakhulu - letimayelana netinsita tetigitjelwa temmango , nekuchubeka kwekugcwala eceleni kwendlela yetigitjelwa temmango . 
Ngicabanga kutsi ngulenye yetindzaba lesengike ngayisho phambilini kutsi kufanele kutsi indlela yekucasha kwetfu kufanele kutsi ikhone kutimela yona kute kutsi bantfu bakhone kukhokha , kute sikhone kugcina indzawo yekuhlala lecashiswako . 
Umsebenti wabo kuhlanta indzawo , kususa kungcola ematafuleni nekusebenta ngemali . 
Sigaba lesicondzene ngco nekuniketa insita etikoleni asikacinisekiswa . 
Bumnene : Sitinikela ekuhlaleni njalo senta bumnene kulabatsintsekako betfu nalesicashwe kanye nabo ngekutsi sitifake eticatfulweni talomunye umuntfu , kubacabangela nekubahlonipha . 
Kwenta ema-invoyisi ekukhokha aniketwe betfuli tinsita . 
Mayelana nenyama yemvu , Ema-Asia atsenga kakhulu , kulandzele Belungu bese kuta Emakhaladzi . 
Kushoda kweTuberculin emkhatsini kwemnyaka kwente kwaba lukhuni kuphumelelisa tinhloso letibekiwe tekuhlola iTB . 
Kudzingeka kakhulu imitfombolusito yetetimali lapho . 
Tindzawo letihlaselwa ngumalaleveva tehlukaniswe ngetindzawo letisetulu , emkhatsini kanye naletiyinkinga-lencane . 
Lokukhonjiswa nguloko , ngulokulandzelako . 
Lesicaphuno angeke sichitjiyelwe ngesikhatsi lesibekiwe sekucinisekisa . 
Litiko lelifanele litawuphenya latise lokoleka tikweleti kungakapheli inyanga kuphume imiphumela yaloluphenyo . 
Ekwengeteni kulokucala kwenteka , Inchubo Yelikomidi Lelihlanganisiwe leliphelele lasungulwa . 
Ngaphansi kwaloluhlaka lwekutfola tinsita lolukhona nyalo lomsebenti wekutfola tinsita uniketwe Kutisebenti Letibekiwe . 
Timo temvelo tingadlala indzima lebalulekile ekutfoleni kutsi ngutiphi tintfo tetheknikhi tebunjiniyela lokumele tisetjentiswe . 
Totimbili tindlela tekulashwa tidzinga tisetjentiswa letikhetsekile nelikhono lekutisebentisa nekutilawula . 
Bobabili bomake nababe webantfwana abasebenti , baphila ngesibonelelo sahulumende lesiholwa bantfwana labatsatfu kulabane . 
Umsebenti wemakhomando nekulawula kwawo netakhiwo tekuniketa umtsetfo nawo wabuketwa ngulaBaphenyako . 
Indlela Yeluhlatiyo Lwengucuko - Luhlatiyo lwengucuko lubona umehluko emkhatsini wenchubekelaphambili lehleliwe nemshikashika wangemphela kantsi lungasetjentiswa kuniketa imibiko leniketa sitfombe salokumcoka kanye neluhlatiyo lwetetayeti . 
Kufuneka kube nendlela yekubala linani lebantfu labangena etindzaweni letehlukene , lolwatiso lolu kufuneka ngalesosikhatsi futsi ngalokuchubekako lundluliselwe endzaweni leyodvwa . 
Ngicabanga kutsi lwati lwami lwekucala embi kweLikomiti Lelimile Lema-akhawunti Ahulumende ( SCOPA ) ngesimo senchubekela phambili senhlangano lemelwe ngalokucacile ngalesikhatsi labaphawulako bangancomi inchubekela phambili lenje , njengobe baphikelela ngekunyundzela Tekulungiswa Kwetimilo . 
Lwabiwomali loluvela kumitfombo yonkhe lutawufakwa kulokubalulekile lekuvunyelwene ngako . 
Imisebenti yebhizinisi yalelicembu ifaka phakatsi timayini , kuncibilikisa nekupolisha tinsimbi letiligugu etifundzeni taseLimpopo naseNyakatfo Nshonalanga . 
Bekufanele kutsi ngabe kwatiwe kusukela kulokuhlangabetenwe nako phambilini kutsi nanoma ngunini sicumbi setetsameli umasibona kutsi angeke bakhone kungena enkhundleni yetemidlalo , batawucala kuphelelwa sineke bese betama kudvudvula bangene . 
Umklamo wekusebentisa kabusha tibi lowesekelwa ngumasipala futsi kusungulwe imisebenti leminyenti ngalokucalwa kwalomklamo . 
Kuchubeka ugcine nekwenta imphahla netakhiwo teMkhandlu kube kusha . 
Kusimo lesikahle kungabancono kucinisekisa kutsi batfuli bemfundvo yebatsengi batimele abekho nebatfulitinsita labaniketa imikhicito yetindlu . 
Emhlabeni wonkhe , inzuzo yetimboni tetemasiko yenta lomkhakha ube wesihlanu lomkhulukati wetemnotfo , lokufaka ekhatsi tekudizayina , tebuciko betekudlala , kudansa , emafilimu , tamabonakudze , betindzaba , ligugulifa letemasiko , tekuvakasha temasiko , tebuciko lobubukwako , temisebenti yetandla , umculo kanye nekushicilela . 
Niketa lusito kumisebenti yetekwelashwa kwekuhlolwa klinikhali kumazinga esigodzi . 
Kuguculwa kwemsebenti wekulawula tisebenti , ngako-ke , kuba sisombululo sekugucula Kusebenta Kwahulumende . 
Imisebenti leyinhloko yekuphatsa neyemnotfo ibekwe eCaledon . 
Emahlatsi lasetindzaweni letisetabelweni , lekulawulwa kwawo kutsetfwe Litiko Lavelonkhe Letindzaba Temanti kanye Nekunakekelwa kwemahlatsi , adzinga kwakhiwa kabusha nangalokuphutfumako . 
Loku kungenca yekutinikela kakhulu nekusebenta matima . 
Kuletinye timo , Sikhwama singatfola nome sikhetse kutfola sabelo semashezi ngendlela yemashezi langetiwe kunekutsi kube ngukheshi . 
Kukhula kwendlelasenteko kubangelwa kakhulu kuhlanganiswa kwalo lonkhe lusebentisomali ngekhatsi eluhlelweni lunye , futsi kufaka ekhatsi kubonelelwa kwetitjudeni temakhemisi letifundzela umsebenti emsebentini , kuceceshelwa kuhlelisa umndeni kanye nekuceceshwa kweluhlangotsi kwenhlokohhovisi . 
Loku kubukwa njalo ngemnyaka . 
Kuphakanyisiwe kutsi indlela yekuvikela incono kakhulu ngekwetindleko . 
Budlelwano bekwetsembana buyakheka futsi ngekubasebaleni nekuchaza . 
Sivikelo Semshwalense Salotfumela Emaveni angephandle sisivikelo sePRI kumuntfu waseNingizimu Afrika lotfumela ngephandle imphahla netinsita kumtsengi wakulelinye live . 
Bantfu bakhona kutfola imibhalo yebhajethi ngalesikhatsi yetfulwa Yindvuna Yetetimali ePhalamende . 
Bengabelana naye lusizi lolungekhatsi kwami , futsi ngifundzile kuye . 
Niketa tincomo letitsembekile kuphomende kanye nakutinchubo tekulawula umtselela wesimondzawo mayelana nekulawulwa kwemphilo yasendle kumboni yemphilo yasendle . 
Kuniketa lusito kutisebenti tasetigodzini uma kunesidzingo . 
Nanome kunjalo , yincane inchubekelembili leyentiwe kuncishiswa kwemandla lokunjalo . 
Tiphikiso tiphakanyisiwe ngesikhatsi sekundluliswa kwesicelo . 
Imisebenti ingafaka kutsi kube nemisebenti yekufana umcondvo mayelana ngaleso sihloko tetheksti . 
Kutfola lusito lwemali kumcoka : Imiphakatsi yesekele ngemali kwehlisa umtfombo ngetindlela letinyenti , lokufaka ekhatsi kusikhwama lesetayelekile , kubhajethi yekugucula imfucuta , imali lekhokhelwa kungena endzaweni yekulahla imfucuta , imali lekhokhelwa entfweni ngayinye yemkhicito nome tibonelelo tahulumende kanye nembuso . 
Uma loluhlelo lwekutfutfukisa tinhloso seluphetsiwe , kubekwa kwetinkhomba letimcoka tekusebenta kutawulandzela . 
Kwenta imikhankaso yekucwayisa ngekugulwa yingcondvo nekusebentisa kabi tidzakamiva . 
Lelikomidi Letijeziso lelibuyeketa tincumo letimayelana netijeziso lingendlulisela indzaba kuLigumbi Lebemtsetfo kute liphenye bugebengu , nangabe kunebufakazi bekuzama ngenhloso kungaveti lwatiso ngekwetsembeka . 
Kute kubekwe liso futsi kubikwe ngekusebenta kwamasipala , luhlelo lwekulawula kwentiwa kwemsebenti lolusebenta kahle kakhulu ( PMS ) lumcoka ekuniketeni lwati lolutawusita lomasipala kufaka ingcindzetelo ekwenteni ncono kwetfulwa kwetinsita . 
Kubanjwe imihlangano yekuchumana lehlukahlukene nemalunga emphakatsi mayelana nekutfulwa kwetinsita , ema-akhawunti emakhasimende kanye nemibuto lembalwa lemayelana neLinani leMphahla . 
Imigomo yemikhakha leminyenti lebalulekile lekhonjwe kuLisu Letekutfutfukiswa kweMnotfo weNdzawo kanye neLisubuciko leKukhula neKutfutfukisa lingafinyetwa ngaletigaba letigaba letilandzelako . 
Lokucaliswa kwalemiklamo leseyibaliwe kutawusima ekubeni khona kwetimali kanye netibonelelo letifanelekele letibuya Litiko Letekutfutsa Nemigwaco Nemisebenti Yemmango Letifundza . 
Emafutsa ladzingekako akhicitwa ngekusebentisa tindlela tekulima letisheshako ngaloko afanelekile kubakhiciti besilinganiso lesincane , ngaphandle nangabe batfola kuceceshwa lokufanele , tinsita leteluliwe , kanye nekusekelwa ngekukhangisa . 
Ikhomishini ye-BEE ichaze i-BEE njengelisubuciko lelicondziswe ekukhuleni lokukhulu kwekuhlanganyela kwebantfu labamnyama kuwo onkhe emazinga emnotfo . 
Kulinganisa kwemlomo kwesifundza kwentiwa iphaneli yebalinganisi labasungulwe nguMlinganisi weSifundvo wesigodzi ngelicenjana lenhlanganisela yetikolo ngesigodzi . 
Lelisubuciko lahlelwa ngekuya kwalenchubo lebekwe ngentasi . 
Kunemhlaba lonebunikati bangasese , losentjetiswa kakhulukati ngetinjongo tekulimela kutsengisa . 
Kuloku kwekugcina , lapho kwentiwa khona kuniketana ngebagibeli , linani lemathriphu lingatsatfwa ngekutsi luhambo lwemgibeli . 
Kuphatfwa kwekusebenta ekhatsi kumasipalati kukabili , kuphatfwa kwekusebenta kwenhlangano lokungaphasi kwelihhovisi Lameninjeli Wamasipalati kube kusebenta Kwemsebenti Ngamunye kumele kwentiwe ngaphasi Kwelitiko Letekusitwa Kwetemabhizinisi . 
Tindzawo tekubeka timoto , tindzawo tekupaka , tindzawo tekulindza nekufaka tiyela emigwaceni . 
Siphatsimandla satfumela satiso kuphikisana nesicelo kodvwa sangafaki i-avidavithi lephikisako . 
Kuchubeka kwebudze bemabhilidi lakusikwele kutfutfukisa kubiyeleka . 
Kubuyiselwa kwemhlaba kuyabonakala kutsi kuyinchubo lehamba kancane . 
Lihhovisi Lemisebenti Yesive lihole kusungulwa nekutsatfwa ngemtsetfo luhlelo lwekhontinenti lekuphatsa nekulawulwa kwesive , ngesicelo Samabhalane Webulingani Lobusha Bekutfutfukiswa kwe-Afrika . 
Lusito lutawubuketwa ngumlawuli wemklamo wenyuvesi . 
Kubhaliswa kwetigulane lokucinisekisa kutsi sigulane ngasinye sinenombolo yaso leyehlukile , kufanele kufinyeleleke kunanobe ngusiphi sikhungo setemphilo Edolobheni leKapa nome kunanobe kusiphi lesinye sifundza . 
Beticabanga kutsi lesikhalo besimayelana naletinye tintfo . 
Fakazi akakhonanga kukhomba lenkampani letsintsekako . 
Timoto tekutfutsa sive tiyabonelelwa ngekhatsi emigwaceni nakubojantji . 
Intfo lebalulekile akusiko kuncuma kucala umumo wato tonkhe tikhungo , kodvwa lokungenani kubekeka endzaweni kwetikhungo tetenhlalo ummango loneligugu nato . 
Kuvunywa kwelisubuciko lekufezekisa lelihlelembisiwe lemodeli yemmango nemamodeli esikhungo . 
Kamuva , loku kubikwa ngebungako bako lobuyinzuzo lefikelelekako . 
Ngesidzingo sekuhlela kabusha nekuhlanganisa luhlelo lwekutfutsa sive ngekufaka labo bebancishwe ematfuba phambilini labenta lomsebenti , kunekukhatsateka mbamba ngekutsi tigaba tekuchaswa ngemali lebuya kuhulumende wavelonkhe yeselekelelo sekukhokhela kungahle kungeneli . 
Sebentisa kuhlotjiswa kwemhlaba netihlahla kunciphisa umtselela wetindzawo letinkhulu tesikontiyela . 
Lokususiwe kanye nekwesulwa kwetikweleti bekungakafakwa kulokubala kwaphambilini . 
Loluhlelo ludzinga kunakekelwa nekulungiswa njalonjalo . 
Akunakungabata kutsi Sigodzi iLembe sikhomba timphawu sekutfutfuka lokukhulu mayelana nekuphutfumisa kuphakelwa kwetinsita , kakhulu etindzaweni letiphuye kakhulu . 
Kuchazwa imitsetfo yekwakha nekugcina ticelo tetikimu , kufaka ekhatsi imitsetfo yekuchaza tinkhomba . 
Ekugcineni , lelitiko litawudzingeka kucinisekisa kulawulwa ngalokuyimphumelelo kwamalalaveva naletinye tifo letitsatselwana ngemanti , uma tingaphindze futsi tibhedvuke . 
Konkhe kumba kutawentiwa ngesandla . 
Ligama lelitsi kuphambuka alisatjentiswa ekuguculeni indlela yemanti . 
Uma ngabe imphendvulo ngu cha , niketa tizatfu tekutsi kungani ungakabufaki lobo bufakazi : 
Kunesidzingo sekusungula emasu lamanyenti ekwenta ncono nekufinyeleleka kwebantfwana . 
Luhlatiyo lwekutfolakala kwekudla kwenhlanyelo yajikanelilanga kulemishikashika yeluhlelo lwekusebenta ngekudla lonkhe njengemphumela wemanani entsengo lephasi yemafutsa futsi ngaloko ke kube nekugaya lokwehlisiwe . 
Licembu lelengetiwe lekuplumba liyadzingeka kute lifukule loluhlangotsi luphindze futsi licedze kusalela emuva . 
Tisebenti kufanele ticeceshelwe loku lokulandzelako : 
INingizimu Afrika ibukene nekwehla lokubonakalako ekwakheni silulu savelonkhe . 
Kunesidzingo lesisebaleni , lesivakalako nalesingabiti kakhulu , setinkhomba nemapharamitha langasetjentiselwa kuko kokubili kutfola imikhuba nekukala kusebenta lokubukene nekufinyelela kunhloso . 
Lwati kanye nesipiliyoni ekuchubeni tekuphatsa . 
Kuniketa sibonelo , tinkinga temvelo kumele tivikelwe ngekuya ngendlela yekugcina lilungelomkhicito kanye nemtsetfo loshayiwe wesimondzawo kokubili . 
Ngibonga kakhulu Lisekela leNdvuna , lona kuhlanganyela kwakhe lokucaphelako kanye neseluleko lesivakalako lesilusito kakhulu kimi . 
Umgcinimabhuku sibopho sakhe kulungisa titatimente tetetimali temnyaka kanye netehlulelo letentiwe ngato . 
Ingabe ukhona lomatiko lotisebentisile ? 
Njengaloku budlelwane lobukhona emkhatsini welibhange nelikhasimende ngulobo bemkweleti nalokweletwako , hhayi bemfakimali nemgcini , kute umsebenti wemtsetfomvama lomayelana nekugcinwa kwetimphahla letiletfwe kutsi tigcogcwe . 
Loku kukhonjiswe ngalokucacile ngemanani lafanako esakhiwo semalunga emibuso yase-EU kufana neNetherlands , United Kingdom , iFrance , ne Italy . 
Hambelanako : Kunebudlelwano lobuhlangene noma kuchumana emkhatsini kwetikhungo futsi tingatfolakala dvutane , noma tifakwe ecenjini , naletinye . 
Ngekusetjentiswa kwabongcondvomshini ngenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi , ungumsebentisi lokhokhelako kuletinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini , kunekutsenga tisasuka . 
Tinkhombandlela letikhona nemitsetfo lesentjentiswako kumisebenti ngamunye kutawufakwa etinhlelweni tekunakekela kucinisekisa indlela yekuba nesigulane enhlitiyweni , emakhono , kuchumana lokwentiwe ncono , kanye nemiphumela yetekulapha letentiwe ncono . 
Kuletinye tehlakalo , emanti ekunatsa asemakhaya asetjentiselwa tinchubo tekujikeletisa . 
Sikhungo Sekucubungula Umuntfu Lohlushwako nyalo sesincedza kutfola kutsi ungubani ngekusebentisa emarekhodi emacala ngekukhulumisana neLitiko Letindzaba Tasekhaya . 
Kusekela lokuniwe , lokuhloswe ngako emanani ekuphumelela lokubonwa futsi njengelitfuba lekutfola timali letinyenti iphindze isebente kabusha eluhlelweni lwetimali . 
Tekulima tiyibhizinisi , futsi balimi labanengi labangakahleleki abanawo lamakhono ladzingekako ebhizinisi kute bakhone kuphatsa emapulazi abo ngendlela lekahle . 
Lokungenani sipiliyoni semnyaka munye eKuphatseni Titfutsi . 
Kufaka ekhati luhlelo lolwentiwe kabusha lwekutfumba sodolobha lomkhulu walendzawo . 
Ngasinye saletitini sifanele kutsi sichaze kabanti esifundvweni lesehlukile . 
Ngingaphindze ngibike futsi kutsi leLitiko liphindze lawina indondo yeTetindlu Tekuhlala Yavelonkhe i-Govan Mbeki , Inchubo Yetetindlu Tebantfu kanye neYemklamo Lomuhle Wentfutfuko Lengakahleleki emkhatsini waletinye letinyenti tindondo tavelonkhe . 
Umtamo locabukile kumele wentiwe kwentela kwendlulela esigabeni lesihlangene kute kutsi lokudzingekako kulendlela lensha yekuphatfwa kwesive kutohlangabeteka ngembi kwekutsi kufunwa ngemandla lokwengetekile kwentiwe kulolusito . 
Labanye banikeli badzinga kutsi kusetjentiswe tabo tinchubo tekutsenga . 
I-Afrika inebantfu labanyenti labasha . 
Lendzawo yekucecesha beyingakhoni kuheha lesibalo saphambilini sebantfu . 
Siphindze safaka sandla kusikhungo sekulungisa kabusha tetidzakamiva ePort Elizabeth kusita ngekulungisa kabusha labahlukubeteke kutidzakamiva . 
Kusilela kwekuhlela lokungiko ngekwentfutfuko . 
Lemiphakatsi lena bekufanele izuze ayizuzi sanhlobo . 
Tekulima tisebentisa ngalokwecile umhlaba wato futsi tingcolisa imifula yato ngabomanyolo . 
Lokuba khona kwelusha kakhulu kulommango kudzinga lokunaka ngalokukhetsekile kutsi kuniketwe kumitamo yetemidlalo nekutijabulisa kubo bonkhe bomasipala kulesigodzi nakusifundza seLitiko Lebuciko , Emasiko , Temidlalo Nekutijabulisa . 
Lwati lwemsebenti leminyaka lesiphohlongo kuya kulishumi ezingeni lekuba ngumphatsi lomkhulu luyadzingeka . 
Kumsebenti weMsebentisi kutenetisa yena kutsi iwebhusayithi ibukana netidzingo takhe ngekwehlukana kwabo futsi kutsi iyahambisana nethekhinoloji yabo . 
Litiko liyatibukisisa ngalokusondzele letehlakalo . 
Nawubuka inshokutsi yemandla emnotfo , lendzaba idzinga kunaka lokubanti kanye nekucaphelisiswa . 
Ngetinhloso tekuphenya , inkantolo ingatfumela lowo lobekwe licala esibhedlela salabagula ngengcondvo nome ngabe ngukuyiphi indzawo lencunywe inkantolo ngaleto tikhatsi njengaloku tingase tincunywe sikhatsi ngesikhatsi . 
Simondzawo lesisezingeni leliphansi siholela kulokungafani nekuvele kutsatfwe futsi kuvunywe bugebengu . 
Khuluma ubuye ukhulumisane nebaniketitinsita , emaklayenti kanye nebalawuli ngaphansi kwebuholi bemlawuli wemklamo wekwakha . 
Lenye intfo kuLoluhlelo Lwekusebentisa ngileyokutsi kube nekufinyelela lokulinganako kutinsita telufuto . 
Lokuphikisana loku manje sekucacisiwe . 
Imininingwane , lena ngembono wekhomishini , iyibona ifanele kuba tindzaba ihanjiswa kubetindzaba nemibuto iphendvulwa ngalokuphelele futsi masinyane . 
Mayelana Nalemitsetfo yekuphatsa kusebentela Sive , lokulandzelako kusicashunwa Kusehluko III : Kuhlela , Kuhlelembisa Umsebenti kanye Nekubika kwalombhalo longenhla , njengobe kuhambisana netinhlelo temasu . 
Ngenca yekugcila ngco eGauteng , leligalelo laletinye tifundza lelinganiketa lwati kungenteka alikabukwa . 
Niketa sisombululo lesivakalako enkhingeni ngayinye . 
Siphindze futsi siboshwe yiNkhambo yeteTimali yaleSishayimtsetfo kanye neNchubomgomo yeKutsenga . 
Ngekhatsi eJalimane , njengesibonelo , Umtsetfo Wavelonkhe Kutincesitelo wakhipha tinhlawulo kulabatisulu tekuphatfwa ngesihluku yiNazi ngekuya ngetigaba letinyenti . 
Balungiseleli , ikakhulu labakhulu , kumele bahlale bati ngalokucanjwako kwethekhinoloji kulemboni yekulungiselela inhlanyelo yemafutsa kwentela kutsi bakhone kuncintisana nebalungiseleli labakhulu baphesheya . 
Nangabe kunebantfu labambalwa labatfola tizatfu tekulwa ngalomcondvo , kungoba utfutfukise lokuphocelelako kuSiphakamisomtsetfo ngemphumelelo kwaba yinkhambo yekusebenta lengenteka . 
Imitselela yemali lengenako lecondziswe emakhaya ingachamuka kuyo yonkhe imiholo lebhadelwe ngesikhatsi sekwakha . 
Luchungechunge lwetinkhulumiswano luniketiwe njengekugoma , kuhlolelwa tifo , kondleka lokuhle kwemtimba kanye nekubeka liso ekukhuleni . 
Nanome kuhlekelekile , tindlela letingagucuki tetigaba tetekuhamba , letifanana netimiso letivumela konkhe mayelana netindzawo letichumanako futsi kufinyelela kufanele kutsi kugwenywe , ngobe loku kucedza kwakheka kwendzawo yekuhlaliswa ngekutentekela . 
Umuntfu angeke ehlukanise kulawula ikhwalithi nekuhlanganyela kwesive kweliciniso , loku liphepha lami litawugcila kuko , njengoba tindlela tekulawula tivamise kuba tindlela letibalulekile tekuchuba kuhlanganyela kwesive . 
Letintfo letihamba embili kwanyalo tiyatfutfukiswa njengemitamo lekubukwe yona nemaphrojekthi latawuvula ematfuba lamasha lasebenta kukhulisa umnotfo wesifundza ngendlela lensha nalenesibindzi . 
Loku akufaki sidzingo sekwenta ncono emalungelo emhlaba wetekulima . 
Hlanganisa tonkhe tikweledi letisele njalo ngenyanga kutfola umnyakato noma simo setikweledi . 
Lemodeli yekutfutfukisa ivumelana nalesidzingo sekucondzanisa imitsetfo yenchubo nekuphendvulana nemigomo . 
Sifo lesilawulwako eNinghizimu Afrika . 
Lulandzela tinyatselo letifana ncamashi njengeluhlatiyo lwetimali futsi lusebentisa luhlatiyo lwenzuzo yetindleko neluhlatiyo lolongako ekuhloleni lokukhetfwako . 
Kufinyelela ekuhlolweni i-HIV ne TB noma kuphi , kutjelwa kutsi unani nekunakekelwa ngetemphilo . 
Umlingani wami , Indvuna Donald Grant , uyachubeka nekugcila ekuniketeni titfutsi tesive letetsembekile futsi letingabiti kakhulu ngekuhlelembisa lokuncono kubomasipala futsi nasemkhatsini wetinhlobo letahlukene tetitfutsi . 
Kuyavakala kwekutsi lelitiko liniketa emasabsidi etekutfutsa lanele kuletindlela tetekutfutsa letihlukene . 
Ufanele kutsi uphindze futsi wente lucwaningo lwetimo letitsintsa bomake , bantfwana , bantfu labasha , bantfu labadzala kanye nebantfu lasebakhulile kufaka ekhatsi timo letitsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka , kudla , tekuphila kahle kwengcondvo , kubuyiselwa esimeni lesifanele , kuvikelwa kungaboni emehlweni kanye nekuphindze futsi ukhulume nebalawulitifo ngekhatsi kwesifundza ngaloko lokutfolile . 
Lusito lwekulekela lolube ngukheshi luyavetwa kutitatimende tekusebenta kwetetimali nangabe lutfoliwe . 
Kutawuba yinkinga lenkhulu kakhulu uma ngabe leyo nchubo yekubonisana yalimala . 
Lolucwaningo lubuye lunaka lokukhula kwekutfolakala kwetjwala lobungekho emtsetfweni etindzaweni letimikhukhu eNshonalanga neKapa , kodvwa ibhiya yona iyachubeka nekuba sinatfo lesihambembili . 
Nome ngabe nguluphi luhlelo lwekuphuma lokuphutfumako kufanele lube naloku lokulandzelako : 
Luhlaka lwasekhaya lulawula temanti , tekutfutfwa kwelindle , naletinye tinsita tamasipala letinyenti . 
Loluhlelo lwengcondvo , loluyintfo lengabonakali , lunaletinhloso letilandzelako : 
Tiphakamiso letinyenti letisandza kwenteka kutekucinisekiswa kwetinsita tibita kutsi tisebenti taseMelika titfole lokufakwako kuma-akhawunti ebantfu njengemtfombo wemholo wemhlalaphansi . 
Lokwendluliselwa bekukwemibandzela lengasimihle futsi ngako-ke lomehluleli ufanele kutsi ngabe utfolile kutsi bekukwehliswa esikhundleni . 
Inkhokhelo lesilele yeliphetselodolobha iyinkhomba lenkhulu yemali lesilele . 
Lesakhiwo lesisentjetiselwa kugcina le-amoniyamunayithrethi kumele sibekwe emkhatsini wendzawo lephephile yalefekhtri . 
Emakomidi ekhomishini enta imisebenti lanikwe yikhomishini futsi asebenta ngeticondziso tekhomishini . 
Lenandlela ngekwesigodzi ikhonjiswe kuba nemphumela wetilinganiso lekungito mbamba telinani lekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi lekungito . 
Bafanele bacinisekise kutsi tisetjentiswa ngekwelizinga leliphakeme ngekwenhloso letentelwa yona . 
Akanalwatiso nakancane ngalelicala , lekufanele ngalo kuniketwe KG sivumelwano . 
Luhlolo lolubuyela emuva lwekuchumana emkhatsini kwenchubomgomo lehlangene nesimondzawo nalo lukhombisa kutsi kunemandla lamakhulu ekugucula lamaphethini ngekusebentisa kutsengiselana naletinye tinchubomgomo ngendlela lesebenta kahle kute kutfolakale intfutfuko lesimeme . 
Letimo tekusho kungangetwa kuto , kwehluke nome kuchitjiyelwe njalo emva kwesikhatsi . 
Umlandvo wemanti usibuko semlandvo wetindlu , wekutfutsa , wemhlaba , wekuhlelwa lokulawulwako kwetenhlalo nentfutfuko . 
Imphahla lephatsekako letfolakele ngaphandle kwekutsengiselana ngekuntjintjiselana ikalwa ngelinanizinga lelifanele ngelusuku leyatfolwa ngalo . 
Loku kunciphisa emandla ekutfunyelwa kwetihhenga letinsha taseNingizimu Afrika . 
Umbuso lohlangene ungabuye utfolwe ngekuhlanganisa tinhlelo tasekugcineni netinchubo letitawuletsa kwetfulwa kancono kwetinsita lokuya embili . 
Inkhantolo Yemakleyimu Emhlaba , nenkhantolo yeTikhalo yenye imiklomela lebalulekile kulomnyaka . 
Bayabuta kutsi ngabe tsine njengesive sinemandla , sifiso kanye nenhlakanipho yekutsatsa lelinye ligoso siye embili ekwakheni kabusha nekutfutfukisa iNingizimu Afrika . 
Kwenta ncono ikhwalithi yemfundvo , kungeta sisekelo semakhono nekukhuphula emazinga elusiso lolungagucuki kutawufaka sandla ekukhiciteni lokuphakeme . 
Ngiyacinisekisa kutsi lemininingwane lekulelifomu iliciniso ngekwelwati lenginalo . 
Gadza onkhe emahhovisi etifundza ubuye ucinisekise kubalwa kwetimphahla ngenyanga kanye nangekota kwentiwa kuto tonkhe tindzawo . 
Imitimba lephetse leyehlukene yahulumende , takhiwo temiphakatsi nemkhakha lotimele banendzima lenendzima yekuyidlala ekuphatfweni kwetinsita . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Kwetebasebenti : Kuze kwentiwe ncono bunjalo bemibiko yetigodzi , tikhulu tekukhulisa titawunikwa emakhono lasisekelo abongcondvomshini . 
Kunekutibophelela lokungakeneli ekunciphisa imfucuta kubaphatsi . 
Kusalela emuva ekugcinweni esimeni lesifanele kwesakhiwonchanti kuyachubeka nekukhula , njengemphumela , wesakhiwonchanti semgwaco nemisebenti yesive . 
Umehluko wetidzingo tekusita ngetetimali kuhulumende lohlanganisiwe kanye nahulumende wavelonkhe kutawuphakanyiswa tifundza kanye netikhungo letingetiwe tekubhajetha . 
Sabelomali lekufanele sinikete litsemba kubantfu labanyenti betfu , ikakhulukati , labasebentako , bantfu labasetindzaweni tasemakhaya labangenawo umhlaba kanye nalabasikati labenta inombolo lenkhulu yebantfu belive letfu . 
Labanye badidiyeli batsengisa nekudla , kantsi labanye abakutsengisi . 
Umsamo waseNingizimu Afrika loseKapa ukhombisa umlandvo wemvelo waseNingizimu Afrika , kanye netinsalela tebantfu basendvulo balencenye yalelivekati . 
Ngisingatsa umbukiso wami kuSoweto TV , futsi ngigcugcutela bantfu ngekukhuluma nabo . 
Nanoma-nje sekukonkhe labadvuna basebente kahle kunalabasikati eTibalweni , kusebenta kwemakhandidethi lamadvuna eTibalweni kwehlile kunaloko kwemnyaka lophelile kwatsi kwalabasikati kona kwacishe kwema khona lapho bekukhona . 
Kubika kumele kubhekiswe kubaphatsi kute kutsi lemininingwane ibe lusito futsi isebentiseke . 
Loku kuvamise kuba kucinisekiswa kweliciniso lemvelo lelikhona . 
Likholishi nalo lisungule ikharikhulamu yemakhophelethivi yabuye yabeka imigomo yemfundvo yemakhophelethivi eKenya . 
Litiko litawudzinga bufakazi baloku , uma selicelwe lusito . 
Lesikhungo silandza umutsi eMonti kanye ngenyanga kuphela . 
Labasikati labasebancane bebangagcizelelwa njengelicembu lenkhoyoyo , nanoma emazinga ekukhulelwa aphakeme kulelicembu . 
Kuhlambulula ngalokubonakalako kwemanti langcolile langena elwandle angachazwa ngemjikeleto lote umkhawulo . 
Iphindze idzinga futsi kwakhiwa kwemakhono kuye wonkhe hulumende kute kutfutfukiswe kuphindze kusentjetiswe tindlelasu tekuchumana kanye nekubuka konkhe kwakhiwa kabusha takhiwo tekuchumana . 
Umdlulisicala wekucala angeke ayekele lilungelo lesibopho selipulazi lakhe . 
Kuvuma loku , siye salinga kulungisa kutsatsa licala lokungabakhona kulenchubo ngalendlela lelandzelako : 
Kufundza nekwenta isayensi yemisebenti lehambisanako , leya ngemitselela yetenhlalo nemnotfo kanye netepolitiki . 
Luhlaka lwekuchumana , imemoranda nemibiko uma kudzingekile . 
Ekungeneni emantini aselwandle , titsakombici letinjalo atilandzeleli indlela letayelekile yekuhlambulula . 
Masipala uphakela gezi kuwo onkhe emakhaya lasetindzaweni tekuhlala letisungulwe ngalokuhlelekile kuyo yonkhe indzawo yamasipala . 
Sifundza sinemandla lanemkhawulo ekugucula lemiphumela . 
Kuhambisana ngalokugcwele kwekulandzelela netinchubomgomo tetindlela tekuhlanganiswa nemmango angeke kwafinyelelwa kuto ngenca yetindlela letibalulekile netinkhinga temandla ekusebenta . 
Ngiyatfokota ngekusolwa . 
Loku sekubeke loMasipala emkhatsini walabanye bomasipala labambalwa labenta kancono kakhulu . 
Mhlonishwa Somlomo , Indzawo Yentfutfuko Yetimboni eMafikeng iseloku isisekelo lesitfwele kuvuselelwa kabusha kwemnotfo wenhlokodolobha yetfu . 
Tekulima e-Afrika titawuba luhlelo lwekuniketa kudla lekuncintiswana ngalo lelitfola lokukhula ngemandla nekwenta kuhlanyelwa kwekudla kuhluke e-Afrika , kubomasipala , velonkhe , etimakethe tetigodzi nangetulu , kuphendvuleke kakhulu kuletidzingo temakethe lekhulako nalekhona mhlabawonkhe . 
Kuhlela kusebentisa umhlaba kumkhakha wemahlatsi kwentela kwehlisa lizinga lekwehla kwekuhamba kwemfudlana kumcoka . 
Hlanganisa onkhe ema-akhawunti labalulekile njalo ngenyanga . 
Lihhovisi lendvuna nalo liyasebenta etinhlanganweni temhlaba letimbandzakanyeka etindzabeni tekulawula nenetincabhayi tesive . 
Luhlatiyo lolunekucabangisisa sekuncunyiwe kususelwa ekuvulelekeni kwemathuluzi etetimali kumanani entalo ngalelilanga leSitatimende Sesimo Setetimali . 
Lokwenyuka ekubhadalweni kwetabelo tetinkapani letinkhulu nako kufake , ngalokuncane , kucindzetela lokwehlako ekongeni kwetinkapani letinkhulu . 
Umphatsi kufanele acinisekise kutsi letitja tigcwele kahle , ngoba umtsengi utativela kutsi utfola linani leliphelele lemali yakhe layibhadele . 
Kwenteka kakhulu kuletindzawo tenethiwekhi yekunyakata lapho imphilo yemmango yenteka khona . 
Inkhulungwane yetihlwele lebetitsenge emathikithi kusesenesikhatsi takutfola kumatima kungena enkhundleni yetemidlalo ngoba linyenti lemagede bekavaliwe . 
Kuphangisela kwetfulwa kwetindlu kuniketa lisu lekulwa nebuphuya lokubalulekile . 
Temalwandle kubukana nemave lavalekile-lalavalekile netinsayeya letihambisana nekutfolakala kodvwa angazuza kakhulu kutekusisa kutekuchumanisa sakhiwonchanti ; 
Kubalulekile kuhlala unesiphetfo engcondvweni uma ubeka tilinganiso netinkhoyoyo tetinjongo . 
Uma imitsamo yekulashwa ingabalwa ngalokufanele futsi kunganakwa kuba khona kwe-alikhalayini , kungahle kube nekutseleleka ngashevu welitfusi . 
Nangabe kungeke kulinganiswe , kwentiwe nome kwentiwe ncono . 
Kulawula bungoti futsi kuyintfo lekuluhlu lekukhulunywa ngayo ku-ajenda yemihlangano webaphatsi labakhulu lapho khona kutawutfulwa lokuchubekako nebungoti lobuvelako butawunakwa . 
Lokuniketwa kwemathulisi netinsita kubo bonkhe baseNingizimu Afrika kubalulekile kitsi . 
Sifanele kutsi sisebentisane kute kutsi sitfutfuke kulendzawo . 
LoSokontileka utawuniketa isethi lephelele yemathulusi ladzingeka kumisa lenchubo . 
Tingcogco temacembu lamancane letntiwe nelusha lolusejele kutfola kabanti ngaletizatfu letiholele ekutseni bente bugebengu . 
Lomehluko ubalulekile mayelana netintfo tedizayni , njengendzawo nenhlanganisela yetinsita yendzawo lehlanganyelwako . 
Luhla Lwetfu Lwetintfutfuko angeke luphelele ngaphandle kwekunaka tindzaba letiphatselene nebulili nekukhubateka . 
Totimbili tindlelakuchuba telucwaningo ngekwemanani kanye nekhwalithi tasetjentiswa kulesifundvo . 
Utse utsatsekile ngetintfutfuko tetenhlalo netemnotfo eBurundi lokukhombisa kutsi kuthula bese kutsatsa indzawo . 
Bafundzi kumele bacondziswe kutsi kungani nekutsi kumele kusentjetiswe njani bese kulahlwa njani . 
Kutawucanjwa lisu nenchubo ekhatsi kweluhlelo lwetincumo letindzawonye . 
Lekhophi Yaledokhumenti Yethenda ihloliwe ngakoke nansi iyetfulwa . 
Kucitfwa Kwetimali taHulumende neKutfutfukiswa Kwekusebentisa Imali Ngekunaka lokusatjalaliselwe kutifundza nakubomasipala . 
Loku kumele kuniketa siciniseko nekubonisa imibandzela kanye nemininingwane mayelana netinzuzo letivunyelwe . 
Tinkhundla temidlalo tingasita kokubili sikolo kanye nemmango ngalokubanti . 
INingizimu Afrika ngetindlela letinyenti iyindzawo lekahle yekuhwebelana ngetidzakamiva . 
Temsebenti weTemphilo Wemasotja Endzawo tiniketa umsebenti wetemphilo wemasotja wesimo lesimkhakhamnyenti ngekwakhiwa kwetinhlokohhovisi , letishaya umtsetfo tibuye tilawule emayunithi etemphilo emasotja latindzawo letiyimfica . 
Tilawuli tifaka ekhatsi kwehlukaniswa lokusebenta kahle kwemisebenti , kulawula kufinyeleleka , kugunyata kanye netinchubo tekubuyisana , imfundvo yetisebenti netinhlelo tekuhlola , lokufaka ekhatsi kusetjentiswa kweluphiko lolubuka litfuba lekulahlekelwa kanye nekucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi lokubuyeketa kusebenta kahle kwesimondzawo setilawuli netinchubomgomo temshwalensi wangaphandle . 
Kuzuza kukhula kwemnotfo lokuphakeme , sifundza sidzinga kutfutfukisa emakhono ebasebenti elibangeni lelibanti . 
Imvume angeke ivumele sitfutsi Senhlangano Lesebentako yinye kutsi sitfwalele timphahla sitiyise kunoma yiphi indzawo yeNhlangano Lesebentako lapho kufanele kutfwalele lesinye sitiyise lapho kufanele lesi lesinye sitfutsi Senhlangano Lesebentako sitfutsele khona . 
Lisu leSikhungo lelibalulekile kakhulu laMasipalati iGreater Marble Hall kusungula kuhlela kwayo kwesikhungo ngendlela letawenta Masipalati akwati kugcwalisa ligunya lakhe lemtsetfosivivinyo . 
Simo sebuhle bekusebentela sive siludzaba lolumcoka lolutsintsa intfutfuko kanye nekukhula kunanobe ngumuphi ummango . 
Kuluntfu lolunyenti lwalesifundza , ngekuba besihlanu ngekuphuya kakhulu kulelive , lomhlaba uluphawu lwemtfombo wekudla , phethiloli , lokusetjentiswa nakwakhiwa , futsi naleminye imitfombo . 
Litiko lihambise embili kuphakelwa kwelinani lelihlobile lokufaka kuceceshwa kwetisebenti letisebenta kuwasha timphahla kanye nekusetjentiswa kwemodeli Yendlu yekuwashela timphahla . 
Kufa kwebantfu labahamba ngetinyawo kwenta linani lemaphesenti lelisetulu lako konkhe kufa lokwenteka emigwacweni . 
Lithebula lelingentasi letfula kusabalalisa ngekuya kwelulwimi lwasekhaya . 
Kucinisekisa kuphendvula lokufanele kulemiphumela , umkhambatsi wetenhlalo ubukelele kwetfulwa kwaletintfo nati letisembili eMotherwell : 
Loluhlelo belungeke luphumelele uma labo bekufanele bazuze bebengafuni kwamukela . 
Kuzuza lokulinganisa kudzinga inchubomgomo yemnotfo levakalako , kuhlelwa lokuncono kwenchubomgomo emkhatsini kwematiko netikhungo temnotfo letisebenta kahle . 
Lemboni yetinatfo letidzakwako igcwele kakhulu ngesibalo lesincane setinkampani temave ngemave tetinhlobonhlobo tetjwala , letisebentisa tikhungo eNingizimu Afrika . 
Lokuphila emantini nako kungulenye yetindzawo lebonwe njengencenye sigodzi lengakubuka bese iyakusebentisa . 
Ingasentjetiselwa futsi nekwenta idathabhesi ibeyinsha . 
LoMtsetfo awunawo umgomo loshiwoko loniketa emandla lanjalo . 
Lawula insayeya ngekwetimphahla kanye nekulawulwa kweluhlu lwetimphahla . 
Loku lokulandzelako kube tinsayeya ikhomishini lebhekene nato . 
Ngabe akusinjalo yini malunga eNdlu ? 
Lihhovisi lesigodzi ngasinye latfola tatiso letinyenti neticelo temafomu ekulungisa kantsi bebanemsebenti wekuhlanganisa nekusabalalisa emafomu kulabatsintsekako . 
Umtimba lotimele lowemiswa nguMtsetfosisekelo kutsi wente tincomo tePhalamende netishayamtsetfo tetifundza mayelana netindzaba tetimali letitsintsa lemikhakha yahulumende yomitsatfu . 
Bonkhe benyulwa bafanele kutsi babe takhamiti talapha eNingizimu Afrika . 
Kubalulekile-ke kutsi lwatiso lolutingucuko tendzawo netimo taletinkhombandlela tiyanakwa nakutsatfwa tincumo mayelana nekufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti . 
Lelikomidi lifisa futsi kubika kutsi seliphetsile kucocisana kwalo kuleliVoti . 
Lelikomiti litawutsandza kuphawula macondzana nembiko weLiphakelomali futsi naSikhwama futsi livete kutsi lama-inthavyu labophelelako entiwa emibikweni yetetimali . 
Lucwaningo lwentiwa kusimo sekucasha , kukhetsa kanye nekugcina tisebenti kwentela kuvisisa letintfo letifaka ligalelo lilelizinga lelisetulu lekuncamula kwebafundzi kanye nekusungula lisu lekuhloswe ngalo kwehlisa lelizinga lelisetulu lekuncamula umsebenti kanye nekwenta ncono kuphetsa kwebafundzi . 
Kusungulwa kweMkhandlu Wetebuciko Velonkhe kutfutfukisa umkhakha lovakalako wetebuciko nemasiko eNingizimu Afrika . 
Loku kuhambisana kakhulu neminotfo lencike kakhulu ekusitweni banikeli noma imali lengenako levela ekutsengisweni ngaphandle emaveni emhlaba kweminotfo yemvelo mayelana nemitfombo yelwabiwomali . 
Iniketa ngekulawulwa kwaleyondzawo . 
Letingucuko titawuchubeka tikhulise lenombolo yemalunga emkhandlu latawucinisekisa kutsi lomasipala uyalandzelela futsi uyaphendvula ngekusebentisa kulawula nendlela yekubuyeketa . 
Inchubo yebhoyila legugako etibhedlela letinyenti idzinga kubuyiselwa ngekushesha kanye futsi naletinye takhiwo letehlukahlukene ekhatsi kuletinsitakusebenta . 
Futsi ikakhulu , ekukhutsateni kukhula lokusimeme ekukhiciteni kwetisebenti letidzingekako kute kuvunyelwe imiholo mbamba lekhula ngalokusimeme , timali letingenako temakhaya nemazinga ekuphila . 
Lokufaswa kwetintsambo tagezi kuyintfo leseceleni kunalesisetjentiswa lesingetulu . 
Ngaloku , sisetjentiswa sekucatsanisa se-akhawunti yasebhange sePMG sehluka ngalokunakekako . 
Ngaloko ngiyatfokota kubona inchubekela embili levakalako yentiwa yiKhomishana Yetemafilimu kukhulisa imisebenti yekukhicita kanye nekugcugcutela sidzingo sendzawo nekukhulisa lithalente lendzawo . 
Kumenywa emakhotheshini kubaniki tinsita labanenshisekelo yeKunika futsi baletse boMatsangeni Labasezingeni . 
Umhloli utawubhadalwa imali lemisiwe yekuhamba kanye neyekutiphilisa lencunyiwe lekusuka esikhwameni sesincesitelo . 
Umswakamo locuketfwe nakuvunwa unekufunta lokubalulekile kumaphesenti ekulahlekelwa ngesikhatsi kuvunwa . 
Lenkinga ibonakala kakhulu ekulawulweni kwetindleko tagesi . 
Kulendlela yemkhambatsi wesifundza , tekulima ngako loluhlelo nalu lutawuba ngaphasi kwemkhambatsi wekutfutfukisa umnotfo . 
Kwanyalo tisebenti tiyibona njengenchubo lengapheli . 
Kuhlolwa kwesibeleko bekungaphansi kwemgomo , futsi kuphindze kwaba ngekwendzawo lelidolobha lelikhulu . 
Loku kumele kufake sandla ekuvimbeni titatimende temphahla letiphosako kanye nekungalandzelimtsetfo ekuhleleni titatimende tetetimali tabomasipalati . 
Tindzawo letitayelekile tekulahla imfucuta kufuneka tisetjentiselwe kuphela kulahla imfucuta yekunakekela imphilo : 
Chaza imiva yaRomeo kulesigaba lesi kulomdlalo . 
Kufanele bente imisebenti lemayelana neticelo temakhotheshini kanye nekudvweba tikejuli leticatsanisako . 
Lithebula lelingentasi libhale tonkhe tinhlelo temkhakha letidzingekako nesimo seluhlelo ngalunye . 
Emamakhi abo bonkhe bafundzi lababhalisile abhalwa ngetinhloso temiphumela . 
Linani lekunatfwa kakhulu kwetjwala , futsi ngaleyi ndlela-ke nekusetjentiswa budlabha kwetjwala , kwenteka etindzaweni tekutsenga tjwala letite imvume . 
Loku kuholela kulombono wekutsi kuvikeleka kwekudla angeke kufezekiswe sibalo sebantfu ngamunye , kungenelela lokungakahleleki , kepha ngekusebentisa indlela lehlangene , lebuka tonkhe tinhlangotsi . 
Insayeya lenkhulu letsikameta leyunithi kwehla kwesimo setintfo sabomasipalati , lokunemphumela walamanye emaphuzu layimbangela lalandzelako : 
Nanoma loku kuluphawu kumave lamanyenti , eNingizimu Afrika kubangwe kulawulwa kwekungena , mitsetfo yemapasi , kususwa ngenkhani nalenchubo yekuhanjiswa msebenti . 
Lelikomidi livame kuhlangana emahlandla lamane ngemnyaka . 
Sidzingo sekuvitsita imfucuta singeta kakhulu kutindleko tetheknoloji , kanye netindleko letisetulu temakhemikhali titawungeta kakhulu kutindleko tekulungisa setitonkhe . 
Timfuno letinemandla tesimondzawo kanye nemitamo yekutfola loko lokufunwako simo sako ngalokubanti setekulawula futsi kutawulawulwa . 
Kuyiniketa emandla kutsi yente loku itawusungula bese ibuyeketa emadathabhesi ebaphakeli bensita labagunyatiwe , banemakhono ekuphatsa imiklamo leyentiwa bangaphandle nekuphenya ngetinsita letinsha letinganiketwa basebentisi . 
Uma loku sekuphelile , emakhophi emvumo abuyiselwa kubatsengisi . 
Lesatiso sidzinga kubuye sihanjiswe futsi ngelusuku lolusha lwekukhishwa . 
Inkantolo itfole kutsi leklemu ifakwe ngendlela lefanele . 
Litiko licinisekise kutsi lerejista yetimphahla ihambisana netidzingo letilinanincane terejista yemphahla njengobe Luhlaka Lwekuphatsa Imphahla lusho lolukhishwe Ngusotimali Wavelonkhe . 
Ngalesikhatsi lekubuyeketwa ngaso , sihlalo sesitsatfu sase Afrika sasungulwa kuleBhodi yeLibhange lamhlabawonkhe nesihlalo sesitsatfu sase Ningizimu Afrika sasungulwa kulebhodi yeLibhange Lekutfutfukiswa lase Afrika . 
Tonkhe tinkontileka titawufanele kutsi tentiwe Luhlolo lwebungoti , kufaka phakatsi kwetfulwa nobe inkhulumoluhlolo neBaphakeli beTinsita . 
Bukhulu belinanibantfu buniketa inkhomba yemtsamo wetimfuno tetinsita tahulumende endzaweni letsite . 
Tindleko telusito letekwelashwa titawubalwa ngekwelinani letimali letincunywe nguMcondzisi-Jikelele . 
Imigomo yetitfutsi eTshwane ifaka lolokulandzelako : 
Imisebenti yebaphatsi indluliselwe kuwo onkhe emazinga etisebenti . 
Lesiphakamiso sekutfutfukisa sifaka kuntjintjwa kwendzawo leyodvwa lekhona yekuhlala ibe indzawo lekhokhelwako yetivakashi letawuba nemakamelo etivakashi lamatsatfu kanye nalinye likamelo lemlawuli jikelele . 
Incabhayi yagezi lenkhulu kakhulu emawadini lamanyenti ihlobebe nekunakekelwa , futsi masipala ubukana neticelo tetinsita letibikiwe masinyane . 
Kuhlolisisa kuyenteka njengamanje kwentela kutfola emaciniso ngemtselela . 
Tinchubo telwatiso letentiwe ncono titawenta leligatja litokwati kwenta kwentiwa kwemigwaco ihlale isesimeni sayo lesifanele kube sezingeni leliphakeme kanye nebuciko bekubuyisela esimeni lesifanele . 
Kwekucala , angeke kwenteke kutsi ukukhombisekutsi nguyiphi incenye yetindleko tekulawula lengabiwa lapho khona emaklemu sekaphotfuliwe kumnyaka timali lotsite . 
Lomkhuba utawucedvwa ngekuhlanganiswa kwetinhlelo letikuLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu . 
Kumele tikhishwe kusikhatsi lesiyiminyaka lesihlanu kulo lonkhe lelive . 
Emabhodi Emanti atawutsatfwa njengesitfunywa sekucala seLitiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi ekutfutfukisweni kwetinsita tekuphakelwa kwemanti kanye nekuhlanteka ezingeni lesigodzi . 
Kuchazwa lokuphawuliwe , lokushicilelwe ngemagama labhalwe ngalokugcamile , ekucaleni kwetigaba kanye netahluko kufanele kungasetjentiswa kuchaza lomtsetfo . 
Imikhandlu itawuhola kuchumana kwasekhaya kubo bonkhe labatsintsekako kufaka ekhatsi kuchubekela phambili , tinselele , imiphumela netintfutfuko letinsha . 
Uma ngabe bewungumnini masheya lomkhulu enkapanini , ungambuta yiphi imibuto umphatsi longumcondzisi emhlanganweni lokhetsekile ? 
Ummbila sivuno lesihlanyelwa kakhulu jikelele eveni , i-Free State yona ibe ngumkhiciti lomkhulukati . 
Lelitiko lilungisa setfulo lesinemininingwane seKomidi kuloludzaba , ngekugcizelela lokukhulu kutindlelakwenta , kukhula kanye nekusimama kwalenchubomgomo . 
Loku kuvamise kubangwa kufinyelela lokungasikuhle etimakethe , lokuholwa tihibe tasekhaya , tinkinga tesakhiwonchanti , kungakhoni kuhlangabetana netidzingo tetimfuno temakethe , nekungalingani noma kweswela kufinyelela emininingwaneni . 
Linani lelabiwe ngumcashi kumcashwa . 
Lawula yonkhe imibuto lephatselene netimali , cinisekisa kugcinwa ngendlela kwemarekhodi kulandzelela kwekukhokhelwa kwalabakweledwako kuBAS . 
Nangabe umuntfu acabanga ngekuvuselela kabusha , lokufika engcondvweni kukhulisa imicondvo lemisha , emagugu nemakhono , kuchakata kwetebuciko nemasiko , inchubekela phambili yesayensi nethekhnoloji , kanye nekukhicita nemphumelelo . 
Kucinisekisa kutsi Litiko leTindzaba teSimondzawo kanye neteKuvakasha tisungula luhlakamsebenti lolungafaka kulawuleka ngendlela kwayo yonkhe imfucuta . 
Umkhakha Wetinsita Tesayensi ubukene netinkhinga mbamba ngalokuphatselene nekugcina nekulungiswa emathulusi abo lakhetsekile . 
Lomkhankhaso waminyaka yonkhe kuhloswe ngawo kwentisisa ekutfobeleni imitsetfo yemgwaco , kuphepha emgwaceni kanye nemsebenti wekuvikela bugebengu futsi nekwandzisa kubonakala kwemaphoyisa emgwaco lokungumtamo wekwehlisa tingoti temgwaco nekushona kwebantfu kuyo yonkhe imigwaco lemikhulu kulesifundza . 
Kungagcini nanoma nguyiphi indlela yekutiphatsa noma ngutiphi letinye tinkhombandlela letingasebenta kunoma nguyiphi insita yekuchumana letsite . 
Senta imitamo yekutfutfukisa kukhula kwemnotfo , kuniketwa kwemandla lokugcilile , kunaka emalungelo eluntfu ngalokuchubekako nekucedza buphuya . 
Kuleliphephandzaba lamanye ema-athikili ahunyushwa aba Ngesibhunu , Setswana kanye nesiXhosa . 
Tinsayeya teLuphiko lweTisebenti taManje lapho khona kuma kwalenhlangano kukhonjiswe kuSeleko B seLisubuciko laleKoporasi . 
Lokubalulekile kwekutsi kunalabafake ticelo labacabanga kutsi banemvume ; noma kunjalo , kungahle kufanele kutsi babhalele futsi . 
Kuvalwa kwetikhala temsebenti tebaphatsi e-Workshop yaseBellville nako kwacaliswa embili futsi kusachubeka nanyalo . 
Bagcugcuteli , balamuli kanye nebehluleli baholelwa kuphela uma bacashiwe noma bakhetfwe kuphaneli kutsi bente umsebenti lotsite lophatselene neludzaba lolutsite . 
Lokuhlela nekugada letinhlelo tekuhlola tentsela kuhlukaniswe kwaba misebenti lemibili lehlukene . 
Ummangalelwa akazange abale noma ngubuphi bufakazi lobucinisekisiwe kusekela letinsolo . 
Ngemuva kweluvakasho , iphaneli ilinganisa loluhlolo bese ikhetsa labo labasesigabeni sekuwina nalabawinile . 
Tetimbiwa timelelwa kahle kakhulu nguMsamo iDe Beers eBig Hole eKimberley , lapho tivakashi tingabuka umgodzi lomkhulukati lowake wentiwa bantfu ngemapiki nemafosholo . 
Litiko leteMisebenti yaHulumende nalo litawukhulunyiswa ekukhululeni takhiwo tahulumende kutsi tisetjentiselwe emakhophelethivi lapho kudzingeke khona . 
Loko-ke kwaba sicalo sekugcobagcobana ngasemagedeni . 
Tisebenti letisebenta ngalokugcwele leticashwe tindzawo tekulala letikhokhelwako titawufaka baphatsi betindzawo tekulala letikhokhelwako , lophindze abe ngumpheki welendzawo . 
Sitawubukana naletindzawo siphindze futsi sikhombise kutsi emasampuli atsatfwa kanjani bese siwangenisa emalabhorekthri ngendlela lefanele . 
Lomehluko emkhatsini wenchitfomali lebhajethelwe kanye namalingena lobhajethelwe kumele lugadvwe . 
Lokuhlanganiswa lokubonakalako kwalokungcola lokuntantako kwemanti langcolile kufaka ekhatsi tinchubo letimbili letihlukene . 
Lihhovisi Lemancusa ase-Belgium kanye ne-Ejensi Yekutfutfuka Yavelonkhe ( NDA ) basiphendvulile lesicelo . 
Njengencenye yenchubo yengucuko lebanti kuloluhlelo lwetemfundvo , loluhlelo loluncane lwekwetfula i-ABET luyachubeka nekulungiswa . 
Kuchumana lokukhona emkhatsini wendzawo nesakheko kusekuboneni kutsi imisebenti lehlukene , emasiko , kanye nemihambo inetidzingo tayo , lokufanele kutsi kuhlangabetanwe nato nakwakhiwa indzawo yekuhlaliswa . 
Uma kuguculwa legontilaki yesikhashana yebhasi ibe ngethenda nobe tinsita lekubonisenwe ngato , leligatja litawusebentisa lisu leBBBEE futsi linikete emandla labo bebancishwe ematfuba phambilini labenta lomsebenti . 
TIMPHAWUKUHWEBELANA 
Kutawudzingeka kwenta imisebenti lemayelana nekwetfula umsebenti , kucubungula kanye netincomo temathenda , kuniketa kusekela lokuvamile kwekubhala kuMphatsi kanye nebasebenti ehhovisi , kwenta imisebenti leminyenti lebalulekile yelihhovisi kanye nekuhlela kucecesha kanye naleminye imisebenti lenganiketwa njalo ngekuhamba kwesikhatsi . 
Lihhovisi lekusita emaklayenti angekhatsi newangephandle , imikhankhaso , njll . 
Kwekucala , ligunya lekwenta leMabhodi Emanti litawelulwa kute kutsi anikete kuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka kumtsengi wekugcina . 
Kubekwa kwemikhakha yemhlaba etindzaweni telidolobhakati kanye nekusebenta kwetakhiwo kutincenye letibalulekile ekuboneni kutsi ngabe emehlo lavikelako akhona imini nebusuku , nome cha . 
LoLuphenyo luzame kuchaza letimo bantfu basemapulazini labaphila ngaphansi kwaso nekutsi lendlela labaphila ngayo bayibona njani . 
Inkhokhelo lekungiyo yeliposi ikhokhelwa uma ikhophi yelirekhodi kumele itfunyelwe kulocelako . 
Kutawuphindze futsi , ngekuniketa kwetfulwa kwetinsita nobe tindlela kanye netimphawu tekubuka kwentiwa kwemsebenti , kubavumela kutsi bahlole kwetfulwa kwetinsita uma letindlela netimphawu tatiswa kumibiko yaminyaka yonkhe . 
Umphumela kutsi simo senethiwekhi yemigwaco sitawuchubeka nekuba sibi nekutsi incenye yekuhlala njalo sentiwa kutsi sibe sesimeni lesifanele sabelomali sitawuchubeka nekukhula lokutawubeka ebubini kusetjentiswa kwemali lenkhulu . 
Kufanele bahambisane netintfutfuko mayelana netindlela tekulawula imphahla . 
Lungisa ikhophi yemali yakho yeselekelelo sakamuva . 
Lendzima ifaka ekhatsi kuvikela bukhosi nebuhlakani bekutibusa kwelive lokumelene nelulaka lwangaphandle . 
Etindzaweni lapho kunebutsi bamlentemnyama lobusidzinisangcondvo , kujikeleta kwetilimo nekukhetsa kulokumelelako lokunyenti kubalulekile ekuphatseni mlentemnyama . 
Kufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti kuncunywa kwekutsi ikhwalithi yemanti ilufanele kanjani lusebentisomanti loluhlosiwe noma kuvikela temphilo yetilwane netitjalo taselwandle . 
Litiko liyagcugcutelwa kutsi lisebentisane neMhlolimabhuku Jikelele uma lifuna kutsenga idatha kubahlanganyela labatsembekile . 
Cinisekisa kutsi onkhe emasuphavayisa ayaceceshwa abuye atfutfukiswe kute akhone kwenta umsebenti lodzingekako welizinga lelifanele kanye nalosebentako ngekufundzisa kanye nekucecesha . 
Lilanga Lenkhululeko lekulilanga lelimcoka Eningizimu Afrika njengoba lifaka kutalwa kwenchubo lensha yentsandvoyelinyenti . 
Kucondzisa tikhutsati emikhakheni yemisebenti lematima kungenteka kutsatse imitfombolusito kuleminye imikhakha yemnotfo . 
Ngaloku , kufuneka kunakwe sidzingo sekusesha bantfu , noma yonkhe intfo lengahle inciphise linani lelitsatfwako . 
Lwatiso lwetesimondzawo nalo alukeneli kubomasipala . 
Letibhidvo tiyavunwa kute kuhlomule tintsandzane netindzawo tekuphepha letikhona kulendzawo . 
Timphahla letitfolakele ngetivumelwano tetimali tekucashisa tiyadzalulwa kulokwelekwe kutitatimende tetimali . 
Lizinga letimbangela tedatha yekufa litsembele kakhulu ekupheleleni kanye nakukhwalithi lapho lifomu lekwatisa lagcwaliswa khona kanye nekunemba kwekhodi . 
Basebenti babonakala bevana . 
Kuchumana kwaloluhlobo kutawenteka ngendlela yelubanjiswano lolumkhakhamibili nemikhakhanyenti . 
Luhlatiyosimo loluncane lwaMasipala waseNelson Mandela Bay : 
Lesithifiketi seKundlulisa eMalungelo sisebenta kuphela etintfweni tekwakha kanye nasetimphahleni njengaloku tibhale kuloluhlu kulelithebula lelilandzelako . 
Ledatha lena yetinhloso telwati kuphela asikho sikweleti lesitawutfunyelwa kubuphatsi bendzawo nome tisebenti tabo ngekusetjentiswa kwayo . 
Emathemu ekuchaza kubala kwemagciwane laphilako nome liphuzu lemtfombo ungangetwa kulemodeli njengaloku kudzingekile . 
Kuchitjiyelwe kute kulungiswe emanotsi ekugcwalisa liphepha . 
Kulingisa lokulula kuyawufakazela lomphumela . 
Lonkhe lirandi lelisisiwe kukhophelethivi yendzawo linemtselela wekuphindzeka lomkhulu kumphakatsi . 
Lokubuyeketwa kwenchubo yekuhlela kuyadzingeka kwentela kulungisa kanye netibuyeketo lokususelwa kulokubeka liso kanjalo nekuhlola . 
Letinhlangotsi tekuhlelwa ngephethini kwalenethiwekhi yekuhamba letinemtselela lomkhulu kumsebenti wekwenta kahle kuhlela ngephethini kwemigca lesanethi tinekugobeka lokungalandzeli umtsetfo futsi tingumehlelo . 
Tikhungo tesive tingasetjentiselwa kuchaza tindzawo tesive letakhelwe nekwakha umcondvo wenchazelo nendzawo lebiyelwe , kanye nekutfutfukisa kuphepha kwendzawo levulekile yesive ngekuniketa kugadvwa kwetakhiwo tetikhungo tesive . 
Kutawemukelwa kuphela imali lengukheshi noma emasheke asebhange lacinisekisiwe . 
Lena miklamo yebantfu labangemacembu . 
Bona , hlola ubuye ukhetse ibhizinisi lesakhula kute wesekele ubuye uhlele tinhlelo tekutfutfukiswa kwetiphiwo netekutfweswa kweticu temabhizinisi lakhetsiwe . 
Kufakwe njengencenye yenchubomgomo yeLitiko leteMphilo yeNchubo yeteMphilo yaVelonkhe yeKunakekela loKubalulekile Mhlabawonkhe . 
Lokubuyeketwa kwentiwa ngekumelana nekusebenta kweluhlelo lwemnyaka lwemasu lwakucala nelwanyalo . 
Indvuna kumele ifeze sibalo lesidzingekako sekucasha lesikuloluhlu . 
Andlulisele ema-oda lavunyelwe ayiswe kulabaniketa tinsita . 
Hlelembisa tinhlelo te-ARV ngekhatsi kulenhlangano . 
Lokufakwa ngulomcashi kudzinga futsi kutsi kubukwe . 
Kuhanjiswa kwetisebenti sevele kuyenteka futsi kutawuphetfwa ngesikhatsi lesifanele . 
Ticelo kufanele tihambisane neCV lenabile , emakhophi lasethifayiwe etitifiketi temfundvo kanye ne-ID . 
iDiploma yaVelonkhe yeCivil Engineering noma ticu letifanelekile . 
Kusola ngakunye lekutfolwe ngco Litiko kuyabhalwa bese kuyabuyeketwa ngembi kwekukubika mgekwabelana kuYunithi Yeluphenyo Lweforensikhi kucinisekisa kutsi iyunithi itfola lwatiso lelisezingeni . 
Kute kwakhiwe indlela yekutsenga lekahle , lenekulingana , levulekele wonkhewonkhe , leletsa kucudzelana nalesebentisa kahle timali . 
Tisebenti letintsatfu nyalo tibona sengatsi kukucitsa sikhatsi kuveta kukhatsateka ngaphansi kwaletimo . 
Letinkhombandlela tiphakamisa kutsi tinhlelo kufanele : 
Libanga lelifisha letitfutsi letibhukulako kanye nekwehla nekwenyuka kwetitfutsi tendzawo kumele kunakisiswe ekuhlanganisweni lokuchubeke njalo kwetitaladi letinkhulu letibonelela tinsita tetitfutsi tesive letihamba emgwaceni , kute kwentiwe umkhawulozinga lobekiwe webatsengi labendlulako kwentela kwesekela imishikashika lengasebenta , yesilinganiso lesincane yebhizinizi le leyentekako , lebuke kulendzawo . 
Kwakha budlelwane lobucinile nekusebentisana neTikhungo Tetemfundvo Lephakeme , letinye Tikhungo teLucwaningo , nalaBalekelela ngeTimali Tekutfutfukisa tekulawula lwati lwetekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme . 
Kucaphela kuphatsa : Leyunithi ichubekisa emagugu nemigomo yemtsetfosisekelo lesekela kulawula lokukahle , futsi , ngekusetjentiswa kwemiklamo yelisu lehlukahlukene , kufaka sandla etentweni tekubusa letentiwe ncono emkhakheni kwetinsita tesive . 
Loku kutawulunganisa imisebenti yayo nesikhatsi sekubusa kwahulumende lesikhona nyalo netidzingo tesikhatsi lesitako tako kokubili Hulumende netikhungo temuntfu wesitsatfu . 
Letinhlelo temasu ahulumende kanye netinhlelo tetindleko tesikhatsi lesisemkhatsini titawucondzaniswa kute tiphumelelise tinhloso tetfu . 
Loku umndeni ukwentelwa mahhala . 
Letinye tikhutsati leticondzene nemkhakha tentelwe ikakhulu kusungula timakethe tekutfumela ngaphandle letinsha , kunweba indzawo yekutfumela ngaphandle , nekuniketa lusito etimbonini letincishwe ematfuba . 
Angeke kusaba yincenye yeLitiko Letetinsita Tetenhlalo leSifundza kanye neKucedvwa kweBuphuya . 
Njengoba tindzawo tekudlela letitsengisa kudla netindzawo letitsengisa tjwala tingenato tingilazi letinemasayizi lalinganako , silinganiso sesinatfo nasikalwa ngengilazi kungenteka kutsi sihluke . 
Indlela letsite yekuchasa noma yelusito lwetimali kuhulumende wasekhaya , ngembono wami , itawudzingeka kute kwentiwe loluhlelo . 
Lwati lwekushwaywa kwemitsetfo yetemvelo kanye netivumelwane tetemvelo letimkhakhaminyenti . 
Baphatsi bemklamo kutawuba yimvelakancane kutsi bancike kuphela kumibiko kute babe nembono . 
Kulomnyaka lophelile , ngenca yesomiso , emachweba lamakhulu bekadzingeka , kantsi hulumende bekangaphansi kwencindzetelo yekwenta sincumo ngalokuphatselene nemtsetfo wekuhwebelana . 
Kuncipha kwebudlova bekungeke kuzuzwe ngekusebentisa kucinisekisa kulandzela umtsetfo kuphela kepha nangekuhlela kabusha lisu , umtsetfomgomo nekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo ngekubambisana nalemboni kute kutsi kube nekutfutfuka nekuhlonyiswa emakhono . 
Gcogca timbalelwano letihambako letivela eHhovisi Lekubhalisa uphindze futsi utetfule etindzaweni letiya kuto letifanele onkhe malanga . 
Bona nemindeni yabo abakhulumi ngako . 
Kwentela kucinisekisa kuphatsa lokusebentako kwetinsayeya tekuvaleleka kwetitfutsi : 
Kusheshisisa kuphakelwa kwetindlu , kuchumana emkhatsini wetifundza nabomasipalati lokuniketa sakhiwonchanti ngebunyenti kwentiwa ncono . 
Nobe kunjalo , loku kudzinga kubonisana lokubanti nabo bonkhe labatsintsekako . 
Lesigatjane sincoma kubusa tinchubo macondzana nekuphikisa lokuhambisana nekuvota esiteshini sekuvota . 
Baphatsi bakhona kutfola kucaciselwa Kutemafa Avelonkhe ekutiphendvuleleni lweluhlakamsebenti lweCARA . 
Bafakiticelo bayacwayiswa kutsi emadokhumenti kanye nelwatiso loluniketiwe kuyahlolwa nalabaphetse labafanelekile , kantsi kutfunyelwa kwetetfulo letibugebengu kungaholela ekutseni emacala ebugebengu abekwe kubantfu labatsintsekako . 
Ingabe lesinongo senkhulumo sinemtselela ? 
Kucinisekisa kutsi loku kuyaphumela , imfucuta yekunakekela imphilo kufuneka kucaciswe futsi kuchazwe kahle . 
Bufakazi bekutsi imphahla beyiyimbangela ekwentiweni kwemacala buyaphocelela . 
Bantfu basebentisana njani , basebentise bagcine lesimondzawo bentele tenhlalakahle , emasiko nalokuphatselene nemnotfo kutawuncuma ngemazinga esimondzawo . 
Sigaba sekucala salelisu sesiphotfuliwe . 
Kukhula kweNingizimu Afrika kanye neminotfo yase-Afrika kuchubeka kakhulu nekuchumana nemavemakhulu emnotfo lavelako . 
Kulolunye luhlangotsi , budlelwano basekhaya , abuvunywa futsi balingani abafakwa emalungelweni nasetibophweni letitingenela emshadweni . 
Utawutfunyelwa emuva kulomtfolamphilo kuyobukwa lokulandzelelako . 
Kuboleka lokuhlelekile neligama leselinesikhatsi lebantfu labakumkhakha wekuboleka . 
Kuma-akhawunti Ekuvikeleka Kwetenhlalo emuntfu ngamunye , luhlelo tsite lolwenta tintfo endzaweni yinye lwe-anyuwithi loluchutjwa nome luchaswa nguhulumende welubumbano lungaba netintfo letinkhulu letihle kulemakethe yangasese levamile yema-anyuwithi , ngalendlela lelandzelako : 
Kulawula lokwengetiwe kutawumele kwentiwe mayelana nesikhatsi lesengetiwe kulitiko ngalinye . 
INoveli : Lwatiso kufanele lube lusha noma lungatayeleki kantsi kufanele lungatfolakali eNingizimu Afrika noma kulenye indzawo kute libonwe njengenoveli . 
Kucedza lesifundvo ngemphumelelo kutawuzuzisa basebenti Sitifiketi Savelonkhe Kutebuholi . 
Kuhumusha etilimini letiyimfica letisemtsetfweni kwanyalo kuyakhishwa . 
Umeluleki wesiphatsimandla uvumile kutsi iNdvuna ayikoni ekuniketeni ticolelo tekucala futsi loko ukwente kahle ngenchubo nangemitsetfo lefanelekile . 
Litiko letekutfutsa laKwaZulu-Natali lisungule iyunithi yemaphoyisa lacondzene nekuhambisa imphahla leyingoti . 
Ekwenteni njalo hulumende ugcizelele kutsi tindlu akusiko kwakha emakhaya kuphela , kodvwa kugucula tindzawo tekuhlala tetfu nekwakha imimango lefinyeleleka dvutane nemsebenti netinsita tenhlalo , kufaka phakatsi imidlalo nekukhibika . 
Lelibhukwana likwenta ncono ngobe kunendzawo yemihlangano lephocelekile nemphatsi wakho . 
Masipala utawukhona kwengeta sisekelo semalingena kakhulu ngesikhatsi sematfuba emsebenti emmangweni esikhatsi lesifishane atawakhiwa kakhulu kumboni yetekwakha . 
Emalunga emndeni anesibopho lesilungile sekwatisa labanye ngemininingwane yelufuto . 
Kulwa kusetjentiswa tintsi bekuhambembili njengoba tisebenti takutfokotela kakhulu . 
Kuphumelela lesikwentile kufanele kwatiwe nguwonkhewonkhe kuze bantfu badvumise kutsi letikhala lesisenato tingavaleka kungenelela talowo nalowo lotsintsekako . 
Litiko Letasekhaya alikhulumeli muntfu noma-ke aliniketi ticinisekiso tekunemba , nanoma ngutiphi letinye tinhlangotsi letiphatselene , nalemitfombo . 
I-Marble Hall ingachazwa njenge sikhungo lesincane , kodvwa lesigcinekako futsi lesibalulekile selidolobha , futsi akhona ematfuba ekwenta ncono kufinyeleleka kwetinsita kwenta telidolobha kulemimango leyiyisebentelako . 
Emanyuvesi angaboleka ngekwemashidi awo ekulinganisa - emva kwekunakekela kungena kusivumelwane . 
Kukhonjiswa ngekwetinombolo kwendlela lephelele yekulinganisa kuntjintjantjintja kwemanti endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini kuyadida kakhulu , futsi akusilula kulungisa nekucinisekisa lemodeli ngenca yekuntjintja lokubonakalako lokuchubekako kanye nekuchubeka kwekwehlukahlukana kwekungashoni kwekuhamba kwemanti , lachutjwa kakhulu ngemagagasi letako . 
Tivumelwane titawusayinwa nakutfolakala sigunyato seNdvuna . 
Sesabela kutsi tiphatsimandla titawucindzetela tekulima ngemasu emanani entsengo kanye nekwenta inchubo lengenaciniso . 
Njengoba ngibona , umyalo wekudla imphahla awusebenti kuphela kunika imphahla embusweni . 
Imphahla lephatsekako ngalokulandzelako-ke kubita inkampani imali kugcina leyo mphahla futsi ayihlaselwa kwehla kwelinanizinga nome lutjalomali lolungeke lusabuyiswa . 
Linyenti likhicita bothishela labangakhoni kufundzisa noma kucabanga ngemandla . 
Lulawulotimali lolungulonalona lubalulekile kuMasipala kutsi afezekise umsebenti wakhe ngendlela lesebentisa kahle imali . 
Lesimo sidzinga luphenyo lolwengetiwe ngembono wekuhlela nekulawula . 
Nomakunjalo , umbandzela kutsi njalo emnyakeni kuba khona luhla lwendlela yekwenta lolwentiwako lwekwabiwa kwemali yesibonelelo . 
Imigomo Lekubukwa kuyo Yekutfutfukisa idathabhesi yasungulwa futsi yavunywa Yikomiti ye-TOR . 
Futsi tidzinga emandla ekugcogca imali leyanele yemiklamo lemikhulu letawusisa kusakhiwonchanti semanti lesidzingekako nekutfola tisombululo tetindzawo letineminotfo lengakatfutfuki kahle . 
Kodvwa , kuchuba kwenchubomgomo yemali , bekucanganiswe kakhulu tehlakalo lebetingakalindzeleki letinhlobonhlobo letibe nemiphumela lebalulekile ekwehleni kwemandla emali . 
Umbuto Losembili kutsi ngabe lenhlangano iyatetfula tinsita emiphakatsini nome lokufunwa batsengi bayo ? 
Kwentekani uma ngabe unikwa umyalo wekuvikeleka kwesikhashana ? 
Lwatiso loluniketwe liklayenti , bonjiniyela nabochwephesha luyanemba futsi aluvunihlangotsi . 
Kuvulelwa ematfuba kanye nekulingana ngekwemsebenti kwetfulwa kuze kucedze tivimbelo tekujajana kanye netebuhlanga lokubhekana nemacembu latsite ngalesikhatsi kucashwa nangalesikhatsi sekutfutfukiswa kwetisebenti . 
Tindleko letiphelele teliholo letisebenti nemali lencunyiwe kuhlukaniswa ngeluphakelomali lwekusebenta loluphelele . 
Loku kutawusita ekuniketeni kwetfulwa kwentinsita lokungenatihibe lokutawusimamiswa nalesidzingo sekwehlisa tindleko talokhokha intsela . 
Kuleti timo , balekela kuphenya lokwecile nekungenelela lokungasiko kwelicembu lekubuyisela simo . 
Kuniketa tinsita temali letivakalako futsi letisebenta ngemphumelelo letifaka ligalelo ekwetsembeni kwesive futsi tisebentisa tindlela tekusebenta letihle kakhulu temave ngemave . 
Lenchubomgomo yekulingana ngekwemsebenti icinisekisa kutsi wonkhe umuntfu unemalungelo lalinganako futsi unelitfuba ngekhatsi kwendzawo lasebenta kuyo . 
Tinsita temmango kushiwo leto tinsita tebunjiniyela letimcoka ekusebenteni kwetindzawo tekiuhlaliswa . 
Eminyakeni leminyenti kuye kwabonwa kakhulu kutsi tindleko tekuniketa tinsita tebunjiniyela tiyincenye lemcoka yetindleko letiphelele tetindlu . 
Cinisekisa kutsi uvumela kutsi kwakamuva kutentekele malanga onkhe , njengobe tingucuko teluhlelo lwangcondvomshini tingakhishwa nobe ngasiphi sikhatsi . 
Nanoma kunjalo , nakungenteka ungatfoli imphendvulo emuva kwemaviki lamane kusukela kulelilanga lekuvala lwalesikhangiso , nanta kutsi sicelo sakho asikaphumeleli . 
Emachashati labovu abele indzawo lapho kunetikhungo letikhetsiwe . 
Kute basombulule tinkhinga tabo tekungena nekuphuma kwemali , utsengise incenye yalendzawo ngelinani lelibonakalako . 
Ngabe umbiko wentiwe Emaphoyiseni aseNingizimu Afrika nome ngabe kushushisa kwamasipala kusunguliwe ? 
Kushaya lucingo lwangemuva kwesikhatsi Esibhedlela sesikhumba , kucala kuphatsa nesibopho sekwelapha ngekusebentisa lilambu nangekushisa ngemisebe , kanye nekutfutfukiswa nekwetfula . 
Emaphethini ekucasha awafani emkhatsini wabohulumende wesifundza newavelonkhe , lokubonakalisa lokungafani kwemisebenti . 
Ngaphasi kwalomtsetfosisekelo lomusha , bomasipala banikwe tibopho tetentfutfuko letinkhulu kucinisekisa kutsi lizingasimo lemphilo yetakhamuti letentiwa ncono . 
Kusebentisa imali kancane kuleyunithi lebukene nemisebenti letsite kube ngumphumela wekuphuta lokwentiwe Yiyunithi Yekuphenya Lekhetsekile kwenta nekuhambisa ema-invoyisi ekugcina emnyaka . 
Lwatiso lwekukhicita , kusungula nekwakha lolukhishwe ngumakhi noma egameni lamakhi , lolumiselwe kulwatiso lwekukhicita lolwentelwe iphakheji lolwenta kutsi kukhoneke kukhicita , kusungula noma kwakha kutsi kwenteke . 
Lesincumo lesi sikhombisa sibuye futsi sigcizelele indzaba yemphumelelo kanye nendzima lebalulekile yetesayensi tetheknoloji ekutfutfukisweni nasekuhlanganisweni kwe-Afrika . 
Kunenchubo yekulungisa ibhajethi leyenteka ngemnyaka wonkhe ngenyanga yeMphala . 
Loku kubabeka esimeni lesincono sekuba setfubeni setingucuko tetidzingo nemanani laphakeme . 
Letigatjana letintsatfu titigaba tembiko lekufanele tibhalwe yiKhabinethi mayelana ne- , ngiyacaphuna : 
Sesibili , lapho imiphumela yekubuka kumele iletfwe kanye nemadokhumente ebhidi . 
Tinkhomba letisetjentiswako kube ngunyalo tibanti ngalokufanele futsi kungenteka tingafaki letinye tinkinga letibalulekile . 
Letimali tiniketa lokutfutfukiswa kweSikhungo Sekunakekela Labadzala Emini . 
Sincumo semalunga lamane lokhona emhlanganweni wekhomishini sitawuba sincumo sekhomishini . 
Emabanga lasukela etikhungweni tetitfutsi tesive , ekhaya nasemsebentini anesandla ekubekweni kwemincele yetimakethe nemnotfo . 
Luhlelo lwenjongo lolungephasi : Lunika sakhiwonchanti lesiphatsekako lesisekela kugcinwa ejele lokuphephile , timo tebuntfu , kanye nekunikwa kwetinhlelo tekulungiswa kwetimilo netentfutfuko , kunakekela kanye netekuphatsa jikelele . 
Letilinganiso talokusetjentisiwe lekutilinganiso kuphela , njengoba labaphendvulako bebangahle bangatsandzi noma bangakhoni kuniketa lwatiso loluphelele kulebakusebentisile . 
Umphumela lomkhulu walesenteko bekukusayinwa kwesetsembiso sekugwema kungcolisa eGauteng kwabomasipala kanye nalabanye labatsintsekako . 
Loluhlelo lusekela ngekwetimali kuniketa tinsita letikhetsekile tetheshiyari netekhothenari , kanye nencenye yetinsita letikhetsekile tahulumende kuletibhedlela letintsatfu letisemkhatsini ngalokulandzelako : 
Totimbili tikhungo tibekelwe inselele yekujulisa umtselela wato wentfutfuko . 
Lomtsetfosiseko Wesikhashana unikete luhlaka lwalokuntjintja kuyiwe kulokuthula kwentsandvo yelinyenti . 
Titfutsi tesive tente indlela yekutsi kukhoneke kweca lomgwaco lomkhulu cishe kutitfutjana letingaba likhilomitha linye . 
Tabelo letengetiwe tentelwa takhiwonchanti temanti tamasipala , titfutsi tesive kanye nekutfutfukiswa kwelidolobhakati lokuhlangene . 
Emasu labalulekile ekuTfutfukisa Umnotfo Wasekhaya ngekusebentisa imitamo lefana netindzawo lapho emakhasimende angaya khona letisemakhaya kwentela kukhutsata kusimama kutemnotfo sikhatsi lesidze kutsi bantfu bakhone kutfola imisebenti lekhokhelako . 
Lesicinisekiso semhlangano asitsintfwa uma ngabe lesatiso salomhlangano ngeliphutsa asikaniketwa emalunga . 
Kubiyeleka kuncishiswa ngelizinga lemehluko webudze bemabhilidi . 
Umtsetfosisekelo ngaloko ke uhlanganyela natsi kwesekela sigaba sendzawo sahulumende futsi sitatetayeta ngekwetfu ngaleligunya nanobe kunetinkhinga temandla lesinato mayelana netisebenti kanye netinsita tetimali . 
Loku kufaka ekhatsi emacala enkantolo lacuketfwe kulombiko . 
Tetfulo letinabile tentiwa ngekubaluleka kwemaphepha lamakhwako nekukhululwa kusuka emagunjini njalo khona loku kutolawulwa ngendlela lefanele , nekutsi emamaki atobhalwa phansi . 
Emave latfutfukile ayengamela , kepha Imphumalanga ye-Eshiya yengamela kucala emkhatsini wetigodzi temave lelisatfutfuka . 
Imiphumela yodvwana kanye nekungasebenti ngendlela njengoba balahlekelwa litfuba lekufundza kulomunye . 
Mayelana netekuphepha tekuhlanteka letengetiwe , lentfo ifanele kutsi isetjentiswe kutilimo letitawendluliswa . 
Kunye kwalokukhatsateka lokunemandla kwekunakekela linanibantfu lelikhulu lebantfu lebatseleleke nge-HIV , lebanebungoti lobusetulu kwelufu lolungena kungakalindzelwa , kukuphindze ucalise imitsi levelako ye-TB lalombulalave lovelako we-TB lengeva mitsi . 
Emave lamanyenti , ikakhulu e-Asia , asungule noma asungula imitsetfo yekuvikelwa kwedatha ngemtamo wekunika emandla kutsengisa nge-elekhthronikhi . 
Loluhla lubitwa ngekutsi ' luhla lwetinhloso tetinsita '  . 
Ihlelwa Yinhlangano Yavelonkhe Yemakomiti Etemidlalo e-Afrika . 
Tinzuzo tengucuko tilindzeleke kutsi titfolakale ngekusetjentiswa kwetimboni kanye nekwendlulisa itheknoloji , kutfutfuka kwesakhiwonchanti , kutsengisa kanye nekusisa , kusisa kwasenhlalweni , kanye nekusimama kanye netinchubomgomo letihlangene tekukhula , tinhlelo kanye nemiklamo yelivekati noma nemkhakha wesigodzi . 
Lokutsi ema-ambulesi bekangakentelwa kutsi angene kulenkhundla akucoleli kutsi lokwentiwa kwentfo lebeyingabanga ingoti nekuvimba . 
Ikhomishane kutawumela incume kuloludzaba . 
Lesayensi yendlelakwenta ingaba yinhlanganisela yesayensi yetindlelakwenta letinyenti letifanako nome icondzane nenhlangano . 
Kuhambisana naloku , iForamu yaMalingena yeSifundza iyachubeka nekuniketa iforamu yematiko kukhulumisana ngetindzaba letiphatselene namalingena . 
Cinisekisa tinchubo temvumo yekusetjentiswa kwemanti tisetjentiswa ngendlela . 
Leliphoyisa alisalikhumbuli lelicala . 
Ngaletizatfu , laba labasemtsetfweni batawugcina emarejista lacuketse yonkhe imininingwane yetimvume letiniketiwe ngekwaleSivumelwano . 
Lenchazelo iyafana nalenchazelo yekwesabisa kuLomhlangano . 
Kuchumana lokunelisu bekuyimbangela yekuhlangana kwetinsita ezingeni lasekhaya . 
Bhala indzima lemayelana nesifundvo losifundzile nawukhula . 
Ngekubuka lelimuva leli , Litiko Letetindlu kuVelonkhe litfutfukise Lokusetjentiswako Ekuhlalisweni Kwasemaphandleni njengencenye yelisu lelisha lekubukana netinkinga letahlukahlukene letiphatselene nekuhlaliswa emaphandleni njengekuhlala , emasu ekutiphilisa , kanye netinkinga letibanti tenhlalo netemnotfo . 
Inchubomgomo yekuhweba ingulesinye sisetjentiswa lesingasetjentiselwa kusekela kusebenta kahle nekwatisa ngetitfunyelwa ngaphandle . 
Kucinisekisa kutsi onkhe emakhemisi ahambisana nemtsetfosimiso . 
Lelithemu lelitsi lokuyindvundvuma linenshokutsi yakokubili sakhiwo semnikeli , kanye nesakhiwo lesitselelekako tiyindvundvuma . 
Kwabiwa kwemisebenti netibopho akucaci . 
Sitfombe sendzawo kanye nekutfwetjulwa ngevidiyo kusetjentiswe ngemphumelelo kusita ekwenteni ncono lwatiso mayelana nalalokushiwo ngenhla . 
Leminye imisebenti ifaka kulawulwa kwemarabi kanye naletinye tifo letandzile , njengamalaleveva . 
Kungabi nelwati ngekutfolakala kwekunciphisa kwemfucuta , buchwepheshe bekuvuselela kabusha kanye netifundvo letikhona kufanele kulungiswe . 
Uma ngabe lomjeka ubekwe eceleni noma ngemuva kwesikhulumi emhlanganweni , ifanele kutsi ibekwe ngasekudla sesikhulumi . 
Lokufanako kungenteka nangetidzakamiva . 
Indvuna yagcizelela kutsi imalingena isalela emuva ngenca yetintfo letitsite temjikeleto ifanele kutsi isetjentiswe etintfweni letitawukhulisa umnotfo esikhatsini leisdze , njengesakhiwonchanti , temfundvo kanye nemakhono esikhungo . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko liyachubeka nekukhutsata nekwesekela imitamo kukhutsata bosobuciko baseNingizimu Afrika enkhundleni yemave emhlaba . 
Sisebenti sekuvikela kufuneka siniketwe emandla ekususa tibukeli letingatiphatsi kahle ngekhatsi noma tiye ngaphandle kwesitediyamu noma tingavunyelwa kungena , nekusebentisa lizinga lelivumelekile lemandla kwenta lowo msebenti . 
Lesicephu senta kutsi tonkhe letinhlobo tetigwebo netekugadza lekukhulunywe ngato emmangweni tibe ngaphansi kwesakhiwo senhlangano lesisodvwa . 
Imininingwane lengetiwe yaletinhlelo letitfola imali , buka kuloku lokuchazwe kulithebula lelingentasi . 
Luhlelo lwekulandzelela lentiwa lavunyelwa kodvwa kungalandzelelwa kuvakasha kwentiwa etigodzini nasetindzaweni tekulawula njengoba kuhleliwe ngenca yekungeniswa kwetindlela tekuciniswa kwemabhande . 
I-SARS imema emathenda ekutfunyelwa nekunakekela titjalo tasendlini . 
Kweswelakala kwemanti lamasha kuphatselene nekugeleta ngekwemvelo kwemifula ngetikhatsi temnyaka letifanele . 
Imiphumela ibikwa kumibiko lemincane yanjalo ngenyanga kuLuphiko Lwetekuhlola . 
Letifundvo betibuketane nekuhlukaniswa nekuhlanganiswa nekukhishwa kwemibandzela lecinile yetakhiwo letimbili letitfutfukiswako . 
Lenchubo yasebenta kahle futsi yaba yimphumelelo , nanoma nje tindzawo letehlukene tekutfutfukiswa tikhonjiwe lokutawentiwa kulenchubo yelwabiwomali lelandzelako . 
Kusebentisana nekucocisana nalabasebenta ngetigitjelwa temmango nako kutawentiwa . 
Imiyaleto leyahlukahlukene lecuketse tinkhombandlela letibekwe tacaca kakhulu tekulawula imfucuta ikhishiwe ngaphasi kwalomtsetfo yiNdvuna yeTetindlu , Kuhlelwa Kwetindzawo temadolobha kanye Nesimondzawo , lokufaka ekhatsi : 
Sikhulu Sebudlelwane Betisebenti sitawuniketwa emandla ekuba libambela lemshushisi kumacala lacala amancane bese kuya kulamakhulu . 
Kugcugcutela ikhwalithi kanye nekutfutfukisa : Leligala Lekugcugcutela Ikhwalithi kanye Nekutfutfukisa liniketa inkhombandlela yelisu lekutfutfukisa tinchubomgomo kanye netinhlelo tetemfundvo kucinisekisa kutsi kunekutfutfuka lokuchubekako kukhwalithi yekufundza . 
Lesitifiketi ngemuntfu lonelwati kufanele siphindze sisho kutsi imigomo yaleSikhwama ayifuni kujikeletisa letinkambiso temaKhodi kanye neMtsetfo . 
Tinchubomgomo , tinchubo , takhiwo neluhlaka lwekuvumeleka kuniketa sicondziso , kuphendvula nekwabelana ngemisebenti . 
Ibhayodayivesithi yinhlanganisela lephelele yako konkhe lokuphilako emhlabeni , kusukela kumajinsi kuya kutilwane kuya kuko konkhe lokunemphilo . 
Letinyatselo letilandzelako tetfulwa kuze kwentiwe ncono lizinganhle lekunakekela leliniketwa tigulane etikhungweni talokuphutfumako : 
Yenta titolo tekudla , titodlwana kanye netitolo letinkhulu kulesikwele ; ungafaki emabhange lamakhulu , ema-egenti etekuvakasha nemahhovisi laheha bantfu labambalwa . 
Timayini tinika iBa-Phalaborwa umdlandla lonelikhono kubomasipala Besigodzi . 
Ingucuko yekucala bekumahhovisi Esigodzi labekabika emahhovisi Esifundza . 
Tihibe temhlaba nekuvunwa kuhlelwa kwelidolobha kufanele kutsi kusonjululwe ; 
Bamba luhlatiyo lesigulane kanye netikhatsi tekulindza temitfolamphilo . 
Kuvikela lolwehlukahlukene lokumayelana nekusebentisa kuhlukanisa , imishini yekuvimbela , tibhamu nemadivayisi ekucedza emandla ekubulala kuyachazwa . 
Kuhamba uye kulamanye emadolobha eLimpopo kungadzingeka njalo nje . 
Phenya kwenteka kwesibhedlela e-Marble Hall . 
Kuhlangene nekutintisa kukhula kwenchitfomali , letinye tindlela tekukhulisa ibhajethi yamalingena kutawumele icatjangwe . 
Kulolunye luhlangotsi , babukela iTV . 
Imikhakha ifaka ekhatsi idrama , ikhabharethi , kanye nemculo lokhetsekile wesimanje neweklasikhi . 
Tetsenjwa tiniketwa imiculu lenabile cishe liviki ngembi kwekuba khona kwemhlangano khona titolungiselela ngandlela kanye nekutsatsa tincumo letifanelekile . 
Bonkhe bosokhemisi lababhalisile kusukela ngalelolanga babophelelekile kutsi bente umsebenti wetemitsi wemphakatsi lophocelelekile wemnyaka munye esikhungweni setemphilo sesive . 
Inhloso yalesahluko kubona emandla ekuphumelela netindzawo tekwehluleka endzaweni yesimo sendzawo kanye nekucinisekisa kutfolakala kwemininingwane kanye nekucalwa kwentfutfuko lokukhona lokwentiwako . 
Emakhono ekutsatfwa kwemaminithi kanye nekubhala umbiko asidzingo . 
Ikakhulukati , bantfu labadvuna kumele bahlaliswe noma bente imitamo yekuchamela endishini lefanele . 
Ngemuva kwekutsi intsengo sekuvunyelwene ngayo , wahamba wayolandza imali uma sitfunywa silindze kulemphahla . 
Nome kunjalo , kulombiko losanekugucuka tinshwana letitsite kumele telulwe kanjalo futsi emaphuzu latsite anakiwe . 
Tifaka kuvimbela , kulwa nako , kuhambisana nesimo , kucagela kanye netinchubo tekusheshe ucwayiswe . 
Noma kulungisa lapha kube ngumphumela wetimo letehlukene sigodzi sonkhe siyaklomula kulomtselela wekungcola lomuhle . 
Lesikhala semsebenti sakhangiswa futsi sitawugcwaliswa ekoteni lensha . 
Lucwaningo lolwengetiwe , kutfutfukiswa kanye nekucacisa kuhumusha imodeli lehlola kubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti kanye nekulungisa kwentiwe ncono indlela yekubala kuyadzingeka etindzaweni letinyenti . 
Kuphepha lokuhlangene kanye nentfutfuko lesimeme ; konga kanye nekuthula lokuhlangene , kuphepha kanye nekusimama . 
Kunciphisa ngemaphesenti lasihlanu kuya kulalishumi kumtsamo kufuneka kuvunyelwe uma kutsengiswa emathikithi . 
LeGlosari lelapha kuledokhumenti inika lusito lolumayena nemagama lamcoka . 
Labanye labamukelako bayaye bacele kutsi bakhokhelwe ngelisheke . 
Kuboniswa kwekufundza lokusisekelo kwekhompuyutha njengesisekelo sekukhulisa kutfulwa kwetinsita . 
Inhloso lephelele yaloluhlelo kuniketa buholi lobusebentako kanye nekulawulwa kweLitiko kanye nekucinisekisa kusebenta ngemandla kanye nangekwetsembeka kwemisebenti yakhe . 
Lwati : Umtsetfo Wekulawulwa Kwetimali teMbuso ; imitsetfo yebetimali tahulumende , kuphatfwa kwetimali ; imiyalelo ngetimali netinchubo ; emabhizinisi ; tekubala netinhlelo tetimali ; luhlaka lwemtsetfo lwekulondza timali nelwati lwekungena etivumelwaneni . 
Lenkhambiso yekucasha inhloko lensha yeLitiko Letekulima seyiphetsiwe futsi umholi kulindzeleke acale umsebenti ngamhla lulunye kuMabasa . 
Kutfola emanani a-A alelo nalelo cala lemshini ngamunye . 
Imiholo yenkhokhelomusa ayizange yentiwa ekuhambeni kwemnyakatimali . 
Kucinisekisa kutsi lolokufakwako kulwabiwomali loludzingekako kuyatfolakala kubaphatsi nekutsi lokungenako kuyahlanganiswa kute kwetfulwe . 
Umklamo Wekutfutfukisa Emabhizinisi Kusikhatsi salekota i-State Diamond Trader icashe emacembu lamabili lafaka ekhatsi bantfu labasha labasikhombisa Labebancishwe ematfuba Phambilini baseNingizimu Afrika kuLomklamo Wekutfutfukisa Emabhizinisi . 
Kuloku tingucuko letibanti setentiwe kusakheko senhlangano kwentela kwelekelela lomsebenti . 
Lokumcoka kwesivumelwano kumele tichazwe : 
Baniketwa sidlo sasemini ngembi kwekutsi bakhishwe ' ngalokusemtsetfweni '  . 
Kusebenta kuhlangabetana nalokunye lokulindzelekile kulomsebenti . 
Kodvwa bakutsela kutsi angeke siye lapho . 
Kunconywe kutsi luhlolo lwetindlela tasekhaya lodvwa luyabalwa njengencenye yekutfola kutsi kufanele yini sitjudeni sinikwe imali lebolekwako , umfundzate , nome sibonelelo . 
Ngekugcizelela kuniketa emandla , imiphumela lengenako leyinzuzo ikhona kutisimamisa . 
Loku kufakiwe njengobe kubonisa kutsi kungenta ukhushulwe umholo ngesipiliyoni . 
inginiyeringi yekubuyisela tintfo emuva , kuhlukanisa , kuhhahlulula noma ngandlela tsite kutama kutfola imitfombo yemakhodi anoma nguyiphi incenye yethekhinoloji ; kanye 
Lokuncishiswa lutjalomali lwemphahla lolungabuyiselani imali . 
Kukhombisa kutibophelela lokufanako kulabo labafisa kuphakela tinsita kukhomishini ngenchubo yekufuna nekutsenga . 
Yindlela yemikhicito letfutfwako emkhatsini waletifundza totimbili . 
Timo lesetivele tikhona tethiphigrafi letigucukako , titete netindzawo tekuhlala tasemakhaya , kanye nalobudze balendzawo naseLesotho , kuniketa ematfuba lahlukene kutekuvakasha nalamanye nje . 
Umcondzisi -Jikelele kufanele , ngekwesicelo sesisebenti lesilimele noma umcashi waso , anikete yonkhe imininingwane njengekwesidzingo kuze kutsi leso sisebenti noma umcashi akhone kulandzela imigomo yaloMtsetfo . 
Futsi silindzele kusebentisa ngemphumelelo luhlelo lekulawula umklamo webhizinisi . 
Nangabe uncuma kwenta temacansi , sebentisa ikhondomu . 
Noma kunjalo , timboni taseNingizimu Afrika tisetfubeni lelihle lekuncintisana neMpumalanga Asia uma ngabe kutsengiswa lomkhicito kubaseMelika njengoba emazinga emanani etindiza eNingizimu Afrika angaphansi kunalawa ase-Asia . 
Lwati lwemtsetfosisekelo , umtsetfo nekuhlelwa kwetikhungo letilawulwa umkhakha wahulumende waseNingizimu Afrika . 
Nanome kunjalo , ngenca yelinani lelehlile letenteko letinsha letibhalisiwe , kube khona kukhula lokuyincenye kwalabaphutsako kuleso sikhatsi lesifanako . 
Ngiphindza ngiyakubona futsi ngiyakudvumisa kutibophelela kanye nekutinikela kwetisebenti tetfu letisebenta kamatima kakhulu ngalelo nalelo langa kucinisekisa kutsi siyatifezekisa tinhloso tetfu . 
Kukhona futsi tindzaba temakhadi laphindzekako lapho basebentisi bakhala khona ngemali lengukheshi lekhishiwe emshinini labangayati , bakholelwa ekutseni kukhokhwa kwalemali kwentiwe tigebengu tisebentisa likhadi leliphindzekile-lelivame kubitwa ngelikhadi " lelikloniwe "  . 
Sizatfu salokungeteka kungenca yalesikhwama lesiniketiwe seluhlelo lwekuletsa sakhiwonchanti ngekushesha Kulesibonelelo Sesakhiwonchanti Setemfundvo . 
Kutibusa kuyindlela yekuba nemandla ekutiva uphatse kusimondzawo salapho umuntfu ahlala nobe asebentela khona . 
Njengoba sicala lomnyaka , siyacaphela kutsi lelive seliphumile ngalokusemtsetfweni kulesimo sekuwa kwemnotfo . 
Uma sekufakwe leli-oda lelisemtsetfweni , lelicembu letigebengu licela imali phambili ngembi kwekutsi kuletfwe lokutsengiwe . 
Lomasipala udzinga kugcila kulemisebenti lemcoka kakhulu lebasita kutsi bakwati kwanelisa takhamuti . 
Kusungulwe tinkhombandlela nekucecesha kukhona kubanakekeli labasebentela emakhaya . 
Ngekwenta njalo , sinesibopho sekunaka ngalokukhetsekile loko sive lesihlangabetene nako lebekunganakwa tilondvoloti tesikhatsi lesendlulile . 
Ngekubukelela kwetfulwa kwalomsebenti wetitfutsi tesive ngendlela lehleleke kabusha kanye nemagontilaki lalandzela loko kulesifundza , lencenye itawulungiselela labasebenta ngemabhasi nemathekisi kute bakwati kufaka emathenda kulamagontilaki ngetinyatselo letahlukene tekucecesha . 
Kugucula indlela noma timphawu tendlela yemanti kushiwo tingucuko letinkhulu letivula lenye indlela yendlela yemanti eceleni kwendlela lensha libanga lelidze . 
Timfuno letinhle titawukhuphula umkhicito . 
Inchubo lesemtsetfweni yahulumende ichaza ngekuniketa emaphuzu kutsi ngutiphi tinjongo tahulumende tesikhatsi lesidze . 
Wente emanga noma ulahle timphawu tembhali letinye tatiso letisetsetfweni noma letingito mbamba , noma tintfo temnikati noma emalebuli alokunchanti noma umtfombo we-software nanoma ngukuphi lokunye lokusefayeleni leli-aphulodiwe . 
Lemodeli yetimali ibuka kubuketa kanje : 
Lomtamo utawuletsa tinsita letinengi lokufaka ekhatsi kutisebenta , kucecesha , tinhlelo tekukhulisa umntfwana , kanye nekunakekela kanye nenhlanganisela yetikhutsati tetenhlalomnotfo lokuhloswe ngato tindlela tekuvikela i-HIV . 
Kukonkhe netemidlalo etikolweni , emacembu emmango ngulapho kutfolakala kwebadlali labatawutfutfukiselwa emakhono nekukhuliswa bangatfolakala khona . 
Ikomiti Yekululeka inalamalunga lalandzelako : 
Imilayeto leyahlukene ekuvikeleni nekuphila ngendlela Lenemphilo neHIV ihlelenjisiwe . 
Kulesitatimende Senchubomgomo Yelwabiwomali Lwesikhatsi Lesisemkhatsini , sicaphele kutsi uma lesimo semnotfo besitawuba bucayi , hulumende bekatawuhlola kabusha tinhlelo takhe temali lengenako nalesetjentiswako kute alondvolote kuchuba kwemali yahulumende eNingizimu Afrika . 
Kuhlangabetana naletinsayeya letishubile temasethi lehlukahlukile nalehlukene ngekuma kwendzawo emiklamo yekukhicita leminye imikhicito kudzinga kuhlela kwesikhatsi lesidze , luhlatiyo lolubanti , nekufundza nekwemukela lokuchubekako . 
Kucasha kufaka kukhokhela kutfola lilungelo lekusebentisa indzawo . 
Inchubomgomo yekusebenta kwetimali yeNingizimu Afrika yenta kutsi hulumende akhone kuphakela kuleligunya lakhe lekutfutfukisa ngekuniketa tinsita ngendlela lesimeme nalecinisa kumiswa kwemnotfo . 
Loluhlelo lwetitfutsi tesive lubuye ludzinge kwentiwa lufinyeleleke kubasebentisi balo . 
Ababukeki babantfu lebaphila imphilo lelingene . 
Lesimemetelo lesiyimphumelelo setigaba teMtsetfo Lochibiyela Tinsita Tebulungiswa ticala kubonakala kantsi titawuba nemitselela lemihle ngalokutako nangetulu kwekulungisa kulelive letfu . 
Umphumela ngamunye wendzawo yekuvikeleka kwekudla uvumelana namunye kulemikhambatsi yalokusetulu ngekubaluleka esifundzeni . 
Kuhlola kusebenta kwalokwengetwa kwaletinsita . 
Kusekelwa ngemali kwemitfolamphilo leya ebantfwini angeke kuyekelwe etikhungweni temfundvo letinetibopho tekufundzisa nekucwaninga kanye netinsita . 
Njengesakhamuti noma umhlali wentsandvo yelinyenti yemtsetfosisekelo , unawo emalungelo nemisebenti uma utsintsana nelulawulo lwahulumende . 
Lelisayithi linika lokwentiwako , konga kanye naleminye imikhicito netinsita telwatiso njengoba tiniketwa Liposi LaseNingizimu Afrika ( " mikhicito netinsita " )  . 
Sikhahlo sekucala sebadvwebi kufihla tinsita tekuhlanteka kanye nekutidvweba tibe takhiwo letisebentisekako kuphela . 
Imibiko yekota ngekota Yekucecesha Nekutfutfukisa Emakhono emisebenti Yekomiti . 
Tindlela tekulawula kwehla nekwenyuka kwetitfutsi ngako kumele tibukisiswe futsi tentiwe ngaphasi kwesisekelo sebubanti bendzawo . 
Lemitsetfo lemibili , kanye nemitsetfonchubo leshicilelwe mayelana nayo , yakha sinye sakhiwo sekulawula . 
Loluhlobo lwebuciko lungadlala indzima lemcoka kumitamo yetfu yekugcugcutela kuvuselela simile futsi lungaba yimoto lesingashayela ngayo umkhankhaso wetfu wekulwa nebugebengu esifundzeni setfu . 
Lamalunga ekomidi yeliwadi lakhetsiwe kufanele angene ehhovisi nasekakhetsiwe . 
Emajeneretha ekukhanya kwe-Eksireyi noma ema-ekhsalaretha lasebenta nge-elekhthroni lanakunye kwalamasethi etimphawu letilandzelako : 
Imali lebuya ekutsengisweni kwetinsita ibalwa uma seyivunyiwe yabuye futsi yahlutwa . 
Kwengeta , luhlelo Lwekugcila kulo lwe-Covey lukhetselwe inhloso lefanako kutisebenti letikumazinga laphasi . 
Imidvwebo lehambisanako kanye nemarekhodi kufanele kutsi abhalwe kute akhe incenye yeluklayo Lwalowo nalowo Lwendzawo Yekuphatfwa . 
Emanani kanye netilinganiso lekufanele tifakwe kusikejuli selinani kufanele tifakelwe umsebenti lochazwe ngaphansi kwetintfo letinyenti . 
LoMtsetfo Lohlongotwako uveta sidzingo sekulungiswa kweligebe kunchubomgomo kanye nekunika sibophelelo macondzana nekuvalelwa ejele kwalababanjiwe bavalelwa ngembikwekutekwa kwelicala . 
Ikhodi Yekutiphatsa Kutelukhetfo ibopha tonkhe tinhlangano letingenele lukhetfo kanye nato tonkhe tinhlangano nalomele liwadi . 
Tsatsa konkhe lobe ngiko kutsi ube nguloku longaba ngiko . 
Emtameni wekubonakala kwemaphoyisa , masipala unikete timoto letinyenti . 
Cinisekisa kutsi onkhe ema-akhawunti lamisiwe ayahlolwa njalo ngenyanga . 
Lolokungetulu kunemitselela mayelana nekucabanga kwetfu lokumayelana nekuhamba . 
Lokubonwa ngesichibi lesidayiwe ngalesinye sikhatsi kuyasetjentiswa . 
Tigigaba tetilwanyakatane ema-afidzi emaklabishini , inkhushe yakamuva kutamatisi nemavivane kusipinashi kubikiwe eMpumalanga Kapa , kube eGauteng tamatisi udliwe tilwanyakatane . 
Siphakamiso asigucuki kuletinchubomgomo letifanele tekuhlela tindzawo tekuhlala ngenca yaletizatfu letilandzelako : 
Tingucuko endleleni yekuhamba kwemoya ngetikhatsi letehlukene kungasetjentiswa ekwehlukanisweni kute kutsi kusite , ezingeni lelinemkhawulo , ekwakheni simo selitulu lesincane lesitsandvwa kakhulu ngekhatsi endzaweni yekuhlala . 
Kulamanye emave lahlukene tinchubo tetingucuko tetimali tahulumende wasekhaya tiyentiwa ngaleso naleso sikhatsi kantsi kudzingeka loko kute bahambisane netingucuko tetimo letikhona . 
I-ikhweshini yekuchubeka kwekugeleta ibaluleke kakhulu ngesikhatsi salenchubo . 
Loku kuvikela sisekelo semali yesikhwama sephothifoliyo yentsengo yemasheya . 
Emabhidi latfolwe emva kwesikhatsi lesibekiwe angeke abukwe . 
Kuvunyelwene kutsi bakwente loko , kodvwa-ke , kufuneka tibekwe ngalokuphephile , endzaweni lenciphisa lusizi lolungadzingakali nalekhulisa kutsi tingahle tiphindze tihlanganiswe kabusha nemmango . 
Lulwimi neLubuketo Lwembhalo : Lengcikitsi inika bafundzi litfuba kutsi bafundze ematheksti etemibhalo lahlukahlukene , lokufaka ekhatsi bunkondlo , inoveli nendzaba lemfishane . 
Lenchubomgomo yetesimondzawo naletinye tinhlangotsi tekulawulwa kwesimondzawo kutawentiwa kube sesikhatsini samanje njalo ngetikhatsi letifanele ngekulandzela tingucuko temtsetfo , tinchubomgomo netinhlelo kanye netidzingo temimango yaMasipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala . 
Kulenye indzawo , iBond Exchange yaseNingizimu Afrika iniketa lusito lebuchwepheshe kanye nekubonisa ema-exchange etigodzi lanenshisekelo yekusungula timakethe tebhondi . 
Phakatsi kwesikhatsi lesingangenyanga , Litiko litawunaka ikakhulukati kusetjentiswa kwaloluhlelo kanye nekwatisa bantfu ngalo . 
Lirandi ngalolosuku kanye nentalo letfolakele kulamazinga lalinganene entalo kulenombolo ye-akhawunti lekhonjiswe ngenhla itawuhlala kudzingeka kutsi ikhokhwe nguwe ngaphandle kwekutsi umkhandlu ubeke ngalenye indlela . 
Imisebenti legcile kubomake labaphumelelako emkhakheni wetebhizinisi . 
Lokulandzisa sekushintjiwe kwentela kutsi leliphuzu livakale kancono . 
Kufaka sicelo semsebenti kufuneka kwentiwe ngembi kwekucala kweMtsetfo . 
Noma nguyiphi ingucuko noma lokungetwako kumadokhumenti ethenda lokuvela kuletivumelwane letingenhla kantsi kubhalwe lapha , nako kutawuhlanganiswa kumtsetfo losahlongotwa wekugcina wekontileka . 
Lamazinga angengciwa nangabe timo tesimo selitulu letisetulu kakhulu tenteka ngesikhatsi sinye nemagagasi asentfwasahlobo nalabakhona ngembi kwekudvulungana kwenyanga . 
Indlela lena kucasha nekukhetsa kuchutjwa ngayo kufanele ikhombise kuba cotfo nekuba sebaleni . 
Letinchubomgomo letihunyushiwe tibeka tinchubomgomo letibalulekile ngekutibeka phambili , kube kutsi lokuphatsekako kucale kucala kunekwakheka . 
Kuvamise kwamukeleka kutsi tinhlobo letitsite tebugebengu tingancishiswa nangabe indzawo yakheke ngalokufanele . 
KUVUNYELWA KUSEBENTISA KANYE NELAYISENSI 
Imalingena : Loku kufaka imali legcogcwe isuka kuLitiko Letekutfutfukisa Temnotfo ; intalo letfolakele lebuya ebhange nalenye imalingena ; imalingena letfolakale ngesisekelo salokwengetelelwe . 
Lomtfwalo undluliselwa emalini lengenile ngalesikhatsi lemigomo lehambisana nesibonelelo kufinyelelwa kuyo . 
Nine besifazane nani bekunene , ngivumeleni ngelule kafishane kulesihloko lesishisako setingucuko kutempesheni . 
Loku kumcoka kwentela kucinisekisa kutsi asebenta kahle kakhulu futsi ngemphumelelo . 
Kute kutsi ufinyelela kulokunyenti ngalokumbalwa , kubutsanisela ndzawonye tinsita kwacatjangwa emkhatsini wemnyaka kanye nemcondvo " wendzawo yekubekela yahulumende " yemukelwa njengendlela yekukhulisa tinsita . 
Kuphenya sikhatsi selikhefu emkhatsini wesitukulwane selusuku , kuniketwa kanye nekukhokhelwa . 
Inhloso kutsi bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika bakhone kuba netakhiwo letiyindzawo yekuhlala nomphela lephephile ticinisekise bungasese ekhatsi nangaphandle , iniketa kuvikeleka etintfweni letehlukahlukene , nekuba nemanti lahlobile , tinsitakusebenta telindle letinelisako nekuphakelwa gezi ekhaya . 
Lokuchumana , kanye nendzawo yesine lekugcilwe kuyo , kusenkhabeni yalesahluko lesincane . 
Hulumende Wavelonkhe kuphetsa tindzima nemisebenti emkhatsini wetiphatsimandla Tendzabuko . 
Loluphiko lwe-PPP lusite ngekubhala Imigomo Yekususela kuyo kanye nekutsengwa Kwebaluleki Bekutsengiselana esibhedlela i-King Edward VIII . 
Emaphuzu lamabili ngako-ke lasho linani umnikati wendlu lekufanele alikhokhele kulabaphetse bendzawo mayelana nekuhlola tilinganiso tekukhokha : Kwekucala , bungako lobuhloliwe betindlu kantsi kwesibili , silinganiso sekuhlola lesifanele . 
Lemathranzekshini ekubolekiswa kwemasheya lalandzelako Afakwe kulinanimali lemasheya lahlanganyelwe elikhasi laphambilini . 
Kulungiswa kwentiwa onkhe malanga nakuvela simo futsi kulawulwa Litiko Letemisebenti Yahulumende . 
Kulahlwa kwemfucuta lehlanganisiwe lenebungoti kanye nemfucuta leyetayelekile etindzaweni letikhetsekile tekulahla imfucuta yintfo levamile kwentiwa . 
Ngaloko ke , bantfu labatselelekile batselela labanye ngaphandle kwekwati kutsi bentani . 
Loku kufaka kulawula imicondvo yeLuphawu laseNingizimu Afrika ngetekuchumana lokusebentako kanye netindzaba tekulawula . 
Yonkhe lemitsetfosimiso lena inelifutse lelibi ekwetfulweni kwetinsita , tindleko tekugcina umtsetfo , tindleko tekungagcini umtsetfo kanye netindleko tekungabiti kakhulu . 
Ngalesikhatsi tinkhapani , tikhungo nebantfu balandzelelwa kucokelela imali lesamba lebeyifunwa ngulaba labamtfumbile ngembi kwekutsi bamkhulule . 
Esimeni sayo lesedlulele , lemodeli yekuphatsa iphikisa kutsi kuphakelwa kwetinsita kumele kukhishelwe ngaphandle kubemabhizinisi labatimele noma ahulumende . 
Lesinye sisebenti sekugcogcwa kwetikweleti sitawubukana nekugcogcwa kwemali lengenako kanye netimali lekusamele tikhokhwe kusuka kuMatiko aVelonkhe kanye naweTifundza . 
Kuletimo letinjalo , luhlolo kumele lwentiwe , imvamisa ngelusito Lwemeluleki Wemndeni nome dokotela wengcondvo , nome lomntfwana ukhule ngalokwanele kutsi abe nembono longabukwa yinkantolo . 
Kucinisekisa kutsi umsebenti wasekuhlaleni lomayelana nekunakekela , kusekela , kuvikela kanye nekutfutfukiswa kwebantfu labahlukubetekile , emacembu , imindeni kanye nemindeni uyaniketwa . 
Ngaphandle uma sikhona kwenta inchubekelembili lefanako , iNingizimu Afrika itawusalela emuva . 
Njengemgcini wephothifoliyo yesakhiwo Sahulumende Wesifundza , kuyafuneka kutsi Litiko linyakate ngesivinini ekuhlangabetaneni netimfuno talalamanye Ematiko . 
Kuphakamisa kudla lokufikelekako lokunemphilo , lelitiko lifake imali ekushicililweni kwelibhuku lekupheka : Kudla Kwendzabuko KwaseNingizimu Afrika . 
Indlela lengemandla yekusimamisa simo sekuncintisana ngumkhicito lenemphumelelo ngalokuphatselene nalokungenako lokuphatselene nemitfombolusito ebantfwini , imali nemvelo . 
Kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe ngalokusemtsetfweni kwentiwe kutsi kube sehhovisi lelikhulu kuphela kucinisekisa kutsi kulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kwentiwa kahle nangemphumelelo . 
Luhlobo kanye nelinani lemaphutsa , kanye nekutsi ngabe lamaphutsa alungisiwe yini ngekutihlola , afakiwe emanotsini kulwatiso lolumcoka kanye nakulwatiso loluncane lwetitatimende tetetimali temnyaka . 
Loku kwalungiswa ngekuba naleminye imihlangano yekufundza kwentela emasu ekuhlela , kanye nekulandzelela nekubuyeketa tisebenti letikhona kuLitiko netikhungo tahulumende . 
Ngeta linani letitobhu tetitfutsi tesive letihlelekile , njengoba loku kunganciphisa kubonakala kwetitobhu letivela uma kunesidzingo , ikakhulu letentiwa matekisi . 
Inhloso yalomkhankhaso kuhlanganisa nekugcugcutela balingani , tikhungo temkhakha wangasese , ema-ejensi ebachasi kanye nebantfu labetayelekile kutsi basite litiko kunciphisa kusalela emuva ekuhlaliseni kwebantfu . 
Loku kuyafaneleka kukubeka ebaleni ngalokugcwele , njengobe letiphakamiso letentiwe nguleKhomishana tibonisa letimo temtsetfo kutinhlangotsi letinyenti , lokukhombisa libanga lekuhambisana kwaletiphakamiso letiletfwa nguleKhomishana naleto letiphakanyiswe njengeticelo kumave ngemave . 
Umjikeleto kumele uhlelwe ngekunakekela kute kugcinwe tigameko tetifo tisetigabeni letiphansi . 
Imali leye kutifundza kufuneka yehliswe kute kucinisekiswe kutsi Inshonalanga Kapa itfola sabelo lesifanele . 
Nobe lemiphumela icinisekisa kukhula kwebumcoka bendzima yalomkhakha losetulu , kumele kucaphelwe kutsi lomkhakha uncika kakhudlwana ekukhuleni kwaleminye imikhakha . 
Kuhlangana kwasenkantolo kutawuba nemphumela wemtsetfo lofanako nemshado kodvwa utawentiwa ngenchubo yekubhalisa enkantolo , kuye ngetimo , isulwe ngesivumelwano noma inchubo yenkantolo . 
LeLitiko liyakubona kutsi lusha , njengemkhakha wemmango wetfu lonemandla kakhulu , lonemdlandla , lonemandla nemphilo futsi lonesiphiwo ( kepha lovamise kuhlaseleka kalula ) , ungadlala indzima lebalulekile ekulungiseni tinsayeya kwetfulwa kwetindlu lokubukene nato uma lunganikwa litfuba . 
Lokusebaleni kakhulu ngulokunikwa kwemalayini lanikelwe futsi netindlela kuto tonkhe tinhlobo tetitfutsi temmango . 
Kugcina tinsita tebunjiniyela netindlela tekuphatsa . 
Kulimala nebudlova kuhambisana ngemandla amakhulu netjwala nekusebentisa kabi tidzakamiva . 
Emaphakethe lahlangahlangene avame kusetjentiselwa tinhlobo letiphansi , noma umkhicito longakahlungwa , futsi uvamise kutfola emanani laphansi . 
Imali lengenako kufanele ikalwe ngesamba lesifanele kwalesilinganiso lesitfolakele noma lesitawutfolakala . 
Nanobe kunetimphawu tetivimbelo letitincenye letinyenti kulamanye emawadi , emakhaya kuCape Agulhas LM aphila kahle ngalokunakekako . 
Kute timali letitawubuyiselwa emuva kubanikati uma besula esikhatsini lesingaphasi kwemalanga lasihlanu ekusebenta ngembi kwekutsi icale lekhozi . 
Inhlangano yaHulumende yetemphilo yase-America , Inhlangano yase-America Yetemisebenti Yetemanti , Umfelandzawonye Wetekulawula Kungcoliswa Kwemanti bonkhe baphetse umsebenti wekulawula letindzaba letimayelana naloku . 
Umakhi kufanele anikete tonkhe timphawu tekuphenya ( emalambu nekwekumakha ) lokudzingwa Baphatsi Bemachweba , noma umtsetfo loshayiwe wavelonkhe namhlabawonkhe waselwandle . 
Sibalo sihlobene kakhulu nelinani leliphelele lendzawo ngekhatsi endzaweni yekuhlala nekufinyelela loku basebentisi labanako kulendzawo kunebukhulu kanye nesilinganisobungako setinhlobo tendzawo ngayinye . 
Emaklayenti afaka noma ngumuphi umuntfu noma sikhungo lesifaka sicelo sekuhambisa tilwane kanye nemikhicito lehambisana netilwane . 
Kubolekwa kwemali kubalimi kuya ngekudlondlobala kute kutfutfukiswe emandla labonakalako kutekulima . 
Ngako-ke kubalulekile kubakhokhintsela kubona imiklamo lengakafaneli kusacalwa kanye nekubeka tindlela letitawenta kutsi tikhone kwenta kwaba lokuvakalako . 
Ubuye wangeta ngekutsi lokunye lokungemandla lamakhulu kutebuchwepheshe lobusha kutsi budala libhuloho lelikhulu ekuhlukaniseni idijithali bese buvumela kwehla lokusheshisako nekutsi kungasebenteki kahle . 
Kheshi nalokulingana nekheshi kubhalwa kusimo sesitatimende setetimali kutsi malini . 
Lapho imfucuta yemanti langcolile ingangeni khona emantini , Imigomo yeKunciphisa Emanti langcolile itawusebenta ekugcineni lapho emanti langcolile ashiya khona indzawo yekubutsa kanye nekulungisa . 
Ngivumelana nebaphendvuli kutsi emandla lekuphikiswana ngawo Siphatsimandla kufanele wetfulwe ngeluvelo kantsi unganiketwa inshokutsi . 
Sikhulu lesiphendvula ngetimali takamasipalati sibukene nekulawula tindleko takamasipalati . 
Ngetulu kwaloko , kuphepha nekuvikeleka kuyimfuneko yekukhula lokusimeme kwemimango . 
Kuba nelwati Lwekuhlola Imitselela Yesimondzawo kubalulekile . 
Cinisekisa kutsi sifo kanye netifo leticitsekile tiyahlolwa tibuye tibikwe . 
Imali ingakhokhwa kuphela ku-akhawunti yasebhange yeluphiko lakamasipalati ngekuhambisana netidzingo letingachazwa . 
Kugcogcwa kwemali lengenako lokutfutfukisiwe kwenteka ikakhulukati etindzaweni letisetibhedlela letilishumi nakubili lapho luhlelo lwekubhadalisa lutfolakala khona futsi letibhedlela timele kusetjentiswa kwemibhedze lokusetulu kakhulu . 
Kusekela letigodzi ngekulawulwa kwelwabiwomali nekucitfwa kwayo . 
Kuphakelwa Kwemanti kufaka phakatsi kusetjentwa nekusatjalaliswa kwemanti ngelutfungelelwano lwekusabalalisa . 
Yonkhe imisebenti lemahhala itawuchazwa kabanti . 
Ireyithi yemtselo ngesisebenti sinye itawuba : 
Imihlangano ibanjiwe nebammeli bemtsetfo balabo labadlala indzima kwentela kuhlela emalanga ekulalelwa kwebufakazi bemlomo . 
Litiko lisebentisa inchubo yetemphilo lesebenta kahle lehlangene , lechumene nalebukene nekuniketa sigulane sipiliyoni lesingenhla netemphilo letiphelele kanye nemiphumela yenhlangano . 
Imphilo yami itsintfwe kakhulu tingucuko letentekile . 
Kungako-ke ngalokwetayelekile , simo lesitse kukhula kakhulu singavama kutfokotela silinganiso mbamba sekuntjintjiselana ngoba sikhuphula lizinga lekufunwa kwemikhicito lekungahwebelwana ngayo nemave emhlaba , loko-ke kukhuphula tintsengo tayo tifanane naleto temikhicito lekuhwebelwana ngayo nemave emhlaba . 
Nanobe lesifundza sisilumbi kakhulu ngekwemvelo , letigodzi letingephandle kweGauteng tiyambandzakanyeka kumishikashika leminyenti yetekulima , njengobe nekulima kwesilumbi kuvela njengemishikashika leneligalelo ekukhiciteni kwetekulima . 
Kufuneka sibone kutsi uma sifuna kuphumelela , kufuneka sitfole sibindzi sekufuna noma kusebentisa tindlela letinemandla . 
Lesikhungo sitfutfukisa idathabhesi ye-elekhronikhi lecuketse lwati lolubanti ngetinhlekelele letentekako noma letingenteka eNingizimu Afrika , kufaka lwatiso kutinchubo tekucwayisa kusenesikhatsi . 
Lesigodzi salomasipala sizama kwekutsi sibe nemmango losebentako nalongenelelakonemakomidi emawadi nalabanye labatsintsekako kulesigodzi sonkhe . 
Cinisekisa kuhlangana kwemaklinikhali lamanyenti kanye nemisebenti yekusekela khona imisebenti itokwentiwa ngendlela lemkhakhamnyenti kuvumela kunakekelwa kwesigulane ngalokuphelele . 
Letincomo letivela kuloko lokutfolwe Luklayo Lwetekuhlanteka eMsebentini tisetjentiswe njengencenye yelisu lekugcina kusesimeni emazingeni etikhungo kute kucinisekiswe kufezekiswa . 
Esigabeni sesifundza , tikole letilungele kuguculwa tentiwe tikole letingatfutfukiswa titawukhetfwa bese , tihlangabetana nesidzingo semakhono lamasha kanye nalasebentako , tikole letingatfutfukiswa tebuchwepheshe titawufakwa esifundzeni ngasinye . 
Ngaphasi kwehalotlini , i-oksijini beyi , nobe kunjalo setjentiswa ngekushesha kakhulu ngesikhatsi selihlobo kantsi ihayidrojeni salfethi besevele ilinganisiwe ngasekupheleni kwaKholwane . 
Lendzaba itfola kunakwa lokufanele . 
Tibhedlela letinhlanu betitfumela lokukhaliphile kantsi letisikhombisa betitfumela lenye imfucuta leyingoti endzaweni letayelekile yekulahla imfucuta . 
Imikhakha yematiko ihlala ibukene netinchubomgomo , umtsetfosimiso kanye nekwakha emandla lahambisana nekubusa kwamasipalati , kanye nekulawula , kuhlela kanye nemisebenti yetemisebenti . 
Injongo yekutfutfukisa tindlela letisebentako letitawufaka sandla ekuvisiseni lokuphelele kakhulu kwebungoti lobubangwe kucitfwa kwemfucuta lecakile . 
Ngenca yaloko , imigwaco lehlanganako lebo-T , ingasetjentiswa njengendlela yekuncamula tindlela temigwaco letindze . 
Mhlawumbe kufanele sikhumbule kutsi ngalelinye lilanga balingani betfu labaphilile kungenteka basibambele , ngaphandle kwekutsi sitivikele kutsi singasuleleki . 
Indlela yekukhula kwemnotfo kwaloko lokubitwa ngekutsi tingwemishi tase-Asia kuveta kahle kwakheka kwemakhono ebantfu labanawo . 
Tinsita tetenhlalakahle netemitsetfomgomo tigcina tingasetjentiswa , kodvwa emandla etimakethe ayachubeka kusebenta . 
Kucinisekisa kukhutsatwa kwe-IT njengensita yekuchumana ekusekeleni kuniketwa kwetinsita . 
Njengebasebentisi bekukhula kwemnotfo , kufaka ekhatsi ummango nekuvikela buphuya , loluhlelo lwetekutfutsa lubalulekile ekutfutfukiseni iNingizimu Afrika . 
Kubalulekile kunaka kutsi lomgomo lokuMtsetfosisekelo , ngendlela loye ucatjangwe ngayo ngalesinye sikhatsi , awukho mayelana nemalungelo , emandla kanye nemisebenti yalokutsite noma tonkhe tikolo . 
Noma kunjani kufanele ngesikhatsi lesifanele kufanele babike kumtimba wekusuphavayisa , njengeBhodi yeMisebenti yeTimali , yindzaba lengancunywa ngesikhatsi lesitako . 
Noma kunjalo , lamakleyimu atsintsa tinombolo letinkhulu talabaphuyile basemakhaya kantsi afaka ekhatsi emamogeni lamakhulu emhlaba . 
Emabele ebafati labasebancane ayasindza lolokwenta kube lukhuni kusebentisa loluhlolo . 
Lelithebuli lelilandzelako likhombisa lokuvelele lesifinyelele kuko . 
Lilunga angeke , ngaphandle kwemvume yelikhansela leliwadi noma likomidi lemkhandlu , livete lwatiso lolubalulekile noma loluyimfihlo leliwadi noma lelikomidi leliwadi kunoma ngubani longekho emtsetfweni . 
Tinhlelo tebudlelwane emkhatsini walokuphilako nendzawo lokuphila kuyo tididene , kutfutsa kwalokuphilako kanye nekuvuleleka kwako etindzaweni tekuhlala letehlukile kwakha tincenye letihlanganisiwe taletinhlelo . 
Siphindze futsi siyatibophelela kutsi uma sehluleka kuphumelelisa loku , inhlangano yetfu ye-ANC , kanye nebulunga bayo ingasebentisa lilungelo layo lekususa ehhovisi labo labatitfunywa tayo lekusenekwenta kutsi umbono wabo usitfwe titfunti temandla kanye nemalungelo lebaphiwa wona ekwenta nekukhuluma noma yini . 
Timfuno letikhamako ngulokufakwako kwemitfombolusito levuselelekako nalengavuseleleki , lekhanywe esimenindzawo salokuphilako nalokungaphili . 
Lombiko ufaka ekhatsi lwatiso loluhlangene lwetetimali nesikweledi , futsi uniketa luhlolo lwebungoti betetimali . 
Loku kube yimphumelelo nangaphandle kwalomehluko wemazinga ekubika ngema-akhawunti ; tindlela letentiwe kabusha tekusebentisa kheshi kwentela luphakelomali etikhungweni nemazinga ekulandzisa ngekukhula kwemali uma ngabe kwentekile imali yabelwa tikhungo . 
Lapho kufakwe khona sicelo Ngekwemtsetfo , lomtimba lokufakiwe kuwo lesicelo ucindzetelekile kutsi ukhulule lolwatiso , ngaphandle kwekutsi Lomtsetfo ukunikete kwacaca kutsi lolwatiso lungakhululwa noma lungakhululwa . 
Emagede bekavuleka kancane ngenca yekutsi bekubalwa . 
Lomkhankhaso wetfulelwa ngco kuphendvula kufadabala kwekufundzisa nekufundza etikolweni letinyenti kulo lonkhe lelive . 
Kubalulekile kutsi loyomfundzi lotsintsekako kufundza kwakhe kuchubeke ngaphandle kwekutsikabeteka kakhulu . 
Ngekwembono welitiko , kubalulekile futsi kuhlela nekuphatsa tinsita temphilo kusukela kumbono wato tonkhe tigaba temphilo . 
Imihlangano yabanjwa netisebenti letivela kuLitiko Letemisebenti , Temfundvo , temphilo Neletekutfutfukisa Tenhlalo , kanye naletinye tisebenti letivela kubomasipala nakuTekugcugcutela Temabhizinisi eGauteng . 
Tibhedlela Tekucecesha Tetematinyo : Kuniketa tisetjentiswa tekunakekelwa ngetemphilo ngetematinyo kanye nekucecesha labasebenta ngetematinyo . 
Ngesikhatsi lesifanako Litiko nalo lingene kunchubo yekuhlela langekhatsi lelisebentako kuhlolwa indlela lenhlangano lengabuka kabusha ngayo emandla ayo kanye netinsita kucinisekisa kutsi tinhlelo telitiko betifaka sandla kumbono kanye nenhloso yeLitiko . 
LoMasipala sewucale kwenta imitamo leyehlukene yeKutfutfukisa Umnotfo weNdzawo kunciphisa buphuya kanye nekuchuba imitamo yekutfutfukisa umnotfo ngekuya kweLisubuciko le-LED . 
Tinhlelo letinkhulu tichunyaniswe ngco nemisebenti lebalulekile yalelitiko , lekungulena : Tinsita teteMphilo teSigodzi , Tinsita Tekutakula teteMphilo Letiphutfumako , Tinsita teSibhedlela seSifundza , neTinsita teSibhedlela Lesikhulu . 
Awekho emave noma emakhaya langadla lokungetulu kwaloko lakuholako ngetikhatsi letiluliwe , ngoba sikweleti lesingakasekelwa sigcine siholele emazingeni ekuphila laphasi . 
Ngenca yesimo saloluphenyo lolumatima loludzingeka kulungisa letinkinga letinyenti letibhalwe ngaphasi kwaletitini tekwakha , kufanele kutsi kwentiwe lwabiwomali lolutawukhishwa kanye lwekucasha bonjingalwati labatawucala lenchubo yekuvusetela . 
Badzinga bungcweti futsi badzinga kuhlangana . 
Ngalokufanele , senta sincumo sekunciphisa umsebenti lowengetiwe lotsintsa kulawulwa kwelwati kulesikhatsi , kwentela kugwema kutibophelela lokungetulu kwetisebenti talelitiko endzabeni yetinhlelo tekusebentisana kwangekhatsi lokutawutsikameta kwetfula umsebenti losembili . 
Lokunye kulayisha kwangaphandle kwentela tindzawo letikhipha emanti letakheke kahle tivamise kuba tincane . 
Ngenca yalokugcila ekuhlelekeni kwetindzawo , lendlela yemkhambatsi ayifaki lenchubo yekusebenta yonkhe ngaso sonkhe sikhatsi . 
Lensayeya ihlobene nalokuhambisana lokujulile nekusebentisa letinyatselo . 
Iningizimu Afrika isabalalise timali letikhokhako netinhlelo tekulandzelela letilawulwa ku-akhawunti yeSikhwama Semali Lengenako Velonkhe lesibekwe kuLibhange Ngodla laseNingizimu Afrika . 
Kufikelaphi lapho khona luhlelo lwekwenta ngekutitsandzela lungahlanganisa tonkhe tindleko teluhlelo ? 
Kutibophelela kwaMengameli Mandela ekucinisekeni kutsi akekho thishela lotawulahlekelwa ngumsebenti wakhe ingci nje umsebenti wakhe unconywa . 
Ikhandidethi ngayinye itawunikwa ikhamera lesebenta ngekwedijithali kanye nalokuhambisana nayo ngekwenhloso yalekhozi yekucecesha . 
Ngekusekelwa ngemininingwane letfolakele yetisebenti kubala kungaba phansi noma kube kudlulele kunalokufanele . 
Kucinisa longahle ahlaselwe kukucinisa simo lesiphatsekako setisetjentiswa tesakhiwo nobe tindvonga temncele kwentela kwehlisa kuheha nome kulengela engotini kwalabangahle bahlaselwe . 
Ngutiphi tifundvo letiphatselene nemsebenti kutemphatfwo ? 
Umuntfu lekufanele umshayele kulomhlangano wasesayithini Liphoyisa Lemtsetfo O. 
Lemikhambatsi iholwa yikomiti yebaphatsi lenetinhloko tematiko letimbandzakanyeka ngco . 
Le-ejensi itawuhlosa kufundzisa emakhophelethivi omabili ( emalunga , balawuli , basebenti nemalunga ebhodi ) nebasebenti bekutfutfukisa emakhophelethivi kusuka kunhlangano yemakhophelethivi kanye nahulumende kuyo yonkhe imikhakha . 
Kutawenteka kuphela lapho bekunekufunwa ngemandla mbamba kwetitfutsi tesive . 
Kunakekelwa kwebantfu nemindeni yabo lenekukhubateka kwelufuto noma tinkinga tekutalwa kufaka kulawulwa kanye nekuvimbela . 
Ngiyambona umhlonishwa , Indvuna yeTetimali . 
Nobe kunjalo , kusebenta kwetfu ekuhwebeni kusibuyisela emuva . 
I-Carnival itawuba nemtselela wekugcugcutela kubumbana kwebantfu , kwakha sive kanye nekuhlephulelana umcondvo wekutsandza live letfu . 
Ngalesikhatsi kulalelwa kuletingcogco , uchaze kabanti lendlela lekayilandzele nakaphenya , abala netincwadzi , ekuncumeni ngalokufinyela . 
LeLitiko linemsebenti wangekhatsi wekuhlola emabhuku lasebentako kumnyakatimali wonkhe . 
Lamanye emanani amanje elusebentisomali ngalokufananako akhombisa indlelasenteko lekhulako , lehambisana kakhulu nekungeniswa kwetinchubomgomo letinsha , kanye nemtselela welinga leliphakeme kakhulu lesilinganiso lekwenyuka nekwehla kwemnotfo kanye nemtselela wekusalela emuva kwekwehla nekwenyuka wesilinganiso sekutsengiselana timali talamanye emave . 
Njengobe emalunga lamanyenti emaphoyisa atsatsa ibhondi kwentela kukhona kutsenga indlu , kwehla nekwenyuka kwemnotfo kanye nemikhankaso yekukhangisa yemabhange letsembisa emanani lancono kungagcina ngekungabata kutsi ngabe bashintje emabhange nome cha . 
Uma Masipala Welidolobhakati iBuffalo angasakhoni kusebentisa kuba nemtselela lomkhulu kulilunga , indlela yekwenta tibalo ngalokulinganako itawumiswa . 
Indlela lekuniketwa ngayo tinsita temanti nekuhlanteka kumele ikhombise lokwandza lokungatfolakali kalula kwemantji esimo sebuhle lesisetulu eNingizimu Afrika ngendlela lekhombisa kusimama kwesikhatsi lesidze kanye nekukhula kwemnotfo . 
Kwakha simondzawo lesilungele kusisa kanye nematfuba ekwakha ematfuba emisebenti . 
Letinhloso netindlelasu letilandzelako tibekelwe kucondzisa umsebenti locondzene netekuphepha : 
Loku akuzange kutfolakale ngaphandle kwetinsayeya kuloMasipala njengoba kukhulunywe ngako kulombiko . 
Nanome kunjalo , leyunithi isadzinga kuciniswa kute ikwati kusebenta ngalokwanele tindzaba Tekuphatsa Kutsenga Imphahla ngemphumelelo . 
Kugcinwa lokuchubekako kwetinsitakusebenta tetenhlalakahle letikhona ngekuniketa basebenti labanemakhono . 
Lamathebuli lalandzelako afinyeta letisebenti lesetiphelele letihloliwe nalokuhambisana nekucitfwa kwemali ngekwetinhlelo nemazinga emholo . 
Lamalungiselelo ekuphakelwa ngetimali kufanele akhombise lesimo lesihlukile . 
balandzele tonkhe tindlela letibekwa yi-SARS kute kususwe noma kushabalaliswe lwatiso ; futsi 
Kusukela kulokumbandzakanyeka kwetfu lokukhulu kuye kwabonaka kutsi lelitiko lidzinga kubuka ngalenye indlela kulendlela lelisebenta ngayo . 
Ekucaleni Inkhapani Yekwakha i-Group Five beyingulomunye webafaki ticelo , futsi ngekusebentisana ne-Orange Tree Development benta i-Ceres Golf Estate Development Company . 
Bungako bemtapomabhuku buncunywa ngesibalo sebantfu labahlala kulendzawo . 
Tonkhe letikhungo letingenhla tisungule emamojuli nome luhlelo lwemfundvo yetetindlu lehloswe kubatsengi labafinyelela etimalini letibolekwako telikhaya . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi balungise noma ngukuphi konakala ekhwalithini yetinsita letentiwe noma timphahla letiphakelwe ; noma kubuyisa imali yebatsengi yencenye levakalako yentsengo lekhokhelwe letinsita letentiwe netimphahla letiphakelwe , esehlakalweni lapho leti tingekho ezingeni lelikahle . 
Lesitifiketi saVelonkhe ( Imphatfo ) siniketa litfuba lekufinyelela umsebenti wekutiphilisa kunanobe ngumuphi kulemikhakha lebalwe ngaphasi . 
Loku bekuchutjwa kunyamalala kwekusekelwa ngumbuso ngendlela yemnikelo kanye nekungakhokhi intsela . 
Lidolobha laseNshonalanga Koloni litfole timali letindlulisiwe kute kuniketwe lusito lolubalulekile lwetemphilo eDolobheni lelikhulu laseNshonalanga Koloni nalabanye bomasipala labasemakhaya kute kuvikelwe iHIV ne AIDS . 
Nanoma kunjalo , lokukhula kwemnotfo lokubonakalako nesimo setemnotfo losemkhatsini siniketa sisombululo lesitintile kulabangasebenti , inkinga yalelive lenkhulu yetemnotfo netenhlalo . 
Ndvuna uniketwe emandla lavamile ekutfutfukisa inchubomgomo yekulawula lokusimeme kuwo onkhe emahlatsi akulelive . 
Lefomathi ye-APP yakheke kwentela kukhutsata kwetfulwa lokuncono kwetinsita tesifundza tetemphilo futsi nekuchaza ngekusetjentiswa kwetimali tesive . 
Luhlelo lwekundlulisa ngekhatsi kwahulumende lubona kususa endzaweni leyinhloko kwekusebentisa imali lokukhulu . 
Timali teluhlolomabhuku talesikhungo tikhishwa Litiko Letekulima , Kongiwa Nemvelo . 
Imizamo yetfu yekukhetsa ematfuba etemnotfo langasebenteka kahle alaBasikati Labalimako itawuphindvwa kabili njengoba sichubeka nekucela kutikhungo temabhange kutsi tivuselele emaphakheji abo ekuncintisana nalomkhakha lomusha . 
Ngalesikhatsi kwakhiwa , bantjuzi labaceceshiwe labaletfwe ngunjiniyela kufanele bente umsebenti lotayelekile wekuhlola emanti lahamba phansi ngekuya ngekwetimiso letifanele nenchubo yasokontileka . 
Nyalo kute luhlelo kulandzela kucedvwa kwenkontileka ye-PwC . 
Ifomula yahulumende wasekhaya lensha izuzisa bomasipala basemakhaya . 
Kutawuniketwa basebenti bebahlengikati , ikakhulu labo labafisa kuchubeka ngekuceceshelwa tifundvo sekwelapha tifo telufuto . 
Kunetinhlangotsi letimbili letakha indzawo yakhe . 
Tiphakamiso letanconywa ngulelicembu lelacembuka nguleti letilandzelako : 
Kuluhlolo lolunemininingwane lolumayelana netimphawu tebhayojiyokhemikhali kanye netinchubo , emathulusi lakhombisa tinombolo njengemamodeli elizingasimo lemanti kanye netindlela letiphelele tekulinganisa kuntjintjantjintja kwemanti . 
Nanoma leyunithi isebentise ngemphumelelo tinhlelo letiphutfumako , kusekhona sidzingo semakhono kutindzawo letitsite letikhetsekile . 
Kusetjentwa kweticelo tekusebentisa umhlaba ngekwemtsetfo lofanele futsi nekulawulwa kwayo Imitimba Yemtsetfo . 
Likomidi leTisebenti neLikomidi leteMiholo anikwe umsebenti wekubuyeketa nekuklomelisa kusebenta kwetisebenti , kufaka ekhatsi naloko kweMphatsi Lomkhulu . 
Inhloso yekugcogca wente silulu kutsi uchubeke kukhicita letintfo kanye nalokucuketfwe ngendlela lesebenta kahle ; 
Nanoma kunjalo , letinye taletinhlelo tekulawula kanye netikhungo tekulungisa letikhona ngekweliciniso atisito telizinga lelisetulu njengaleto letingesheya kwetilwandle . 
Kungenca yalesizatfu kutsi imali lenyenti isiswe kutisebenti kute kuliwe nekungasebenti kahle ngekhatsi kwemboni yetindzawo tekondla imfuyo . 
Kufanele kutsi bonkhe labatsintsekako bahambise imilayeto lefanako , leshiwo ku-ABC , kunciphisa luphawumbi nemalungelo emuntfu newemtsetfo . 
LeLitiko Letemphilo litawatisa luhlelo lwekudlulisela letinye tinsuku tekuhlola . 
Kuchuba tekulima kuchazwa njengeluphiko loluncane lwekukhicita lolwendlulisa imikhicito lengakahlutwa nalemasinyane letfolakala ekukhiciteni kwesigaba sekucala nekulima emkhakheni wetekulima . 
Lokucuketfwe ngulencwadzigezi akuzange kuphikiswe . 
Sitsandza kuhalalisela labasebenti labalandzelako labakhushuliwe baba tinhloko tetifundvo : 
Yena akakeva ngeLiphepha Lelimhlophe lelimayelana Nekuguculwa Kwemisebenti Yahulumende ? 
Tonkhe tikweleti letindzala kumele ticishwe , futsi bonkhe batsengi kumele bacale kubhadalela tinsita esiledini lesihlobile kuze kugcugcutelwe kubhadalelwa kwetisita . 
Lenchubo yekuhlanganiswa lokuhlukene iyacocwa kabanti kuletigaba letilandzelako . 
Umtsetfosisekelo ugunyata kusungulwa kwetindlu tebahloli betendzabuko ngekusebentisa umtsetfo longaba wesifundza noma wavelonkhe . 
Hlelembisa futsi ubeke liso kufezekiswa kuloko , niketa lwati lwetemphilo lolufanele kubasebentisi belusito lwetemphilo kwentela kusita ekuphumeleliseni kunakekelwa kwetemphilo lokuncono kakhulu kanye nekubuyiselwa emphilweni lekahle kwetigulane . 
Sonkontileka utawunaka liciniso lekutsi liphakelotimali angeke lendlulwe , nemisebenti angeke iyekelwe esimeni lesingakaphephi nalesingakapheli . 
Nanoma kunjalo , kumila kwelukhula kubangela kuncipha kwe-oksijini lencibilikile , lokuyingoti etinhlantini . 
Kulungisa tinkhombandlela temave emhlaba ngekuya kwelucwaningo lwakuleli nesipiliyoni lesidzingekako . 
Uma imitfombolusito ime ngemumo kuyakhoneka kubhalisa umfakisicelo kulenchubo kanye nekunika lomfakisicelo umklomelo noma incwadzi yekwala sicelo sakhe ngelilanga linye . 
Kusebenta kwaphambilini ekutfumeleni lokutsengiswako ngaphandle kwalofake sicelo . 
Loku akusiyo incenye yesabelo sesikole . 
Lemali yafakwa e-akhawuntini yasebhange lengaphasi kwelulawulo lwemaphoyisa , nesicophamavi nevidiyo kwabekwa ngalokuphephile . 
Nanoma kunjalo , idigri lenkhulu yekulawula timo tesimondzawo kungenteka enchubeni yemaphayiphi nakucatsaniswa nenchubo levulekile . 
Indlela yekukhula kweNingizimu Afrika kwesikhatsi lesitako kusancunywa luchungechunge lwemakhetselo lentiwa mayela nekwabiwa kwelusebentisomali lwahulumende kute kutsi kwakhiwe kuphindze kwentiwe kancono imikhicito lekhicita leminye imikhicito letisebenti neyalokuphatsekako kwalelive . 
Kube livekati alikho kulamalunga alomphelane , kantsi nemalunga e-Afrika eMkhandlu awanawo emandla ekwala . 
Kubaluleka kwekukhicita umkhicito lomuhle wekhwalithi kutawuba kukhulu kudlula lokukhona nyalo . 
Umnyango wekuphuma walelitiko uma ungena kulelibhilidi lamasipala uhlala ukhiyiwe ngaso sonkhe sikhatsi . 
Kukhula nekuncipha kwemakethe kungenteka ngesikhatsi lesincane . 
Kucasha bosonkontileka labancane kuchaza kutsi bosonkontileka labakhulu baniketa noma bacashisa noma benta umsebenti noma bacasha lomunye umuntfu kutsi asekele sonkontileka lomkhulu lonjalo ekwenteni incenye yemklamo ngekuya kwenkontileka . 
Luhlobo lolufuto ngalunye lunemtselela locondze ngco lwemuntfu . 
Kugucula umnotfo nekwakha kabusha imisebenti yesive kutawudzinga tingucuko letilikhuni letitsite . 
Ngobe imiphakatsi letsite iphakelwe sikhatsi lesidze , indleko yaphambilini yetakhiwonchanti tekucala iphasi kakhulu , futsi inemtselela lomncane etimalini letibekiwe . 
Ngakoke , bulingani , bubalulekile ekukhuleni nasekutfutfukeni kwemnotfo . 
Inchubo yeKulawulwa kweMphanhla lenkhulu inganiketa ikhathalogi lekahle yemphahla , bukhulunani bayo , indzawo kanye nemininingwane yaleso sisebenti lesibukana nayo mayelana nekugcinwa kahle kwayo . 
Njengencenye lechubekako yenchubo yekugadza kanye nekucubungula , imibiko yekota iniketa timphendvulo mayelana nekuhambisana lokukhweshako kanye nemiphumela letfolakele ngekusetjentiswa kwetincomo letiphakanyisiwe . 
Kusukela kuMabasa kuye kuNhlaba Luphiko belungene ekuphishekeni Ngekufungiswa Kwamengameli . 
Ummangalelwa utsi kute sisombululo lesitawutfolwa sekulungisa kungafanelani kwalofake sicelo . 
Letindlela tikhona kuphela kusungula luchumano lunye . 
Tindzaba , emaNothisi kanye netiMemetelo temhlangano wemphakatsi kwentiwe ngulesiteshi ngelinani leliphansi . 
Kutfolwa kwemamaki labange Ezingeni Lesilinganiso Kulokuceceshwa . 
Iniketa idatha ngemiklamo ye-PPP leseyiphetsiwe kanye neluhlu lwemiklamo kanyalo lolusabuketwa . 
Bungako lobuphasi besiminyeminye seluntfu sisho kutsi tinhlelo tekutfutsa ummango titawusebenta emabanga lamadzana futsi nebagibeli labambalwa kunesiminyeminye seluntfu lesisetudlwana . 
Bakhiciti , baphakeli nebangenisi bemphahla eveni badzingeka kutsi bavete kuba khona kwetitsako letentiwe ngekwelufuto , ngekutfobela imitsetfo yemave emhlaba neyaseNingizimu Afrika . 
Nome ngabe ngumuphi lobanjiwe nome lovalelwe ngenca yelicala labekwe lona utawuletfwa ngekushesha embikwelijaji nome sisebenti lesigunyatwe ngumtsetfo kutsi sifeze emandla etebulungiswa futsi ufanele kutsi licala lakhe litekwe ngesikhatsi lesilingene nome akhululwe . 
Kuko konkhe loMtsetfo Lohlongotwako weyame elilungelweni letemtsetfosisekelo lelitsi umuntfu lobekwe licala lebugebengu umsulwa kudzimate kuvetwe kutsi unelicala futsi utawuphatfwa ngaleyo ndlela . 
Bantfu bayakhona kutfola luhla lwetintfo letisitfupha talolwatiso ngalewebhu nobe letinye tindlela . 
Lamandla ekulunga lokungahle kube khona , noma kunjalo , kutaweyama kutinchubomgomo letitstfwa nguhulumende namuhla . 
Lomuntfu uba nemtfwalo nanoma abe nebudlabha noma angakabi nabo ; lobudlabha balenkapani ngekwayo abunakwa . 
Timbili tindlela tekufinyelela letimcoka ekukhutsateni kuba sedvute . 
Kuyagcugcutela futsi kubona kutsi Indaba ingundzabamlonyeni yawonkhe futsi kumele ngicele kini kutsi ningadvumateki nangabe indzaba yakho ingakaveli kulolushicilelo lwanyalo . 
Bulingani lobuticambelako busunguliwe emkhatsini kwahulumende nemkhakha wangasese , kufake phakatsi sikimu sekuceceshwa kwebasebenti ngekumiswa emsebentini lapho basebenti bavuma kulahlekelwa ngumholo lotayelekile bese batfola kuceceshwa nesibonelelo kunekuba badendwe . 
Siniketwe loluhlobo lemsebenti lohlangene , labaniketwe kona kufanele kukhokhelwe ngentsela letayelekile kungafani nemali ngco yemisebenti lekaliwe lenjengemanti kanye nagezi . 
Kuphakamisa temidlalo ngulomunye wemisebenti loyinhlitiyo yaleLitiko . 
Tivumelwano tekwenta umsebenti tebaphatsi setiguculiwe kutsi tifake ekhatsi silinganiso sekwenta umsebenti lokumayelana nekulungisa emaphutsa lekavele ekuhlolweni kwemabhuku . 
Letinhlaka letilandzelako taphakanyiswa kute kube nekusebenta kahle kwaleNhlangano : 
Lesivumelwane sentelwe kucinisekisa kutinikela kuloluhlelo lokudzinga , emkhatsini waletinye tintfo , kuhlanganyela ngalokuphelele emisebentini yetemfundvo neyasemsebentini nekunakwa kwetinchubomgomo netinchubo . 
Simo lesibi semgwaco edolobheni sibangele kutsi kube nesidzingo sekucala sinyatselo semklamo wekwakha lomgwaco lowafaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Uma ngabe lemitha ingafundvwa njalo ngenyanga , umkhandlu utawenta silinganiso salokusetjentisiwe kulenchubo letsatsa tinyanga letintsatfu . 
Tihloko letitawufundziswa titawufaka phakatsi umphumela weluhlolo nekuphatfwa kwetifo telufuto letetayelekile nekuchwala kwekutalwa , tinchubo taselabhorathri , imigomo netento tekweluleka ngelufuto , lwesekelo lwengcondvo , nekugcogcwa nekuhlanganiswa kwestathistiki . 
Loluhledlwana lubukene nemsebenti wekutfutfukisa nekulunganisa imikhicito yekuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye nekwelekelela kusetjentiswa kwetinhlelo tekuhlelwa kabusha kwemhlaba nemiklamo . 
Emanti lakhiwe ebhulomashini angasetjentiselwa kuphela kutselela tihlahla kantsi akukafaneli ahlanganiswe nemanti amasipala noma avunyelwe kutsi lamanti lanjalo angene kumaswireji amasipala . 
Tonkhe tigitjelwa Litiko lelititsengile kulomnyakatimali lesikuwo tisendleleni futsi lendzaba ayikenteki . 
Kungabikho kwenchubomgomo lecacako kukukhatsateka lokwehlukile njengobe kuvunyelwane kakhulu ngekutsi kuphakelwa kwelusito kufanele kufezekiswe ezingeni lendzawo lapho kukhoneka khona . 
Luphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika , tisebenti talo nabo bonkhe labanye bantfu labachumeke kulewebhusayithi , bayatikhipha ecaleni lako konkhe kucinisekisa , ngalokucacako noma ngalokubokala sengatsi kuyashiwo , mayelana nalewebhusayithi nanoma nguyiphi iwebhusayithi lechumene nayo . 
Imihlangano yabanjwa nabosuphavayiza ngemuva kwemhlangano wekulawula ngamunye . 
Ikhomba indlela masipalati laphatsa ngayo emakhasimende akhe , baniketitinsita kanye nemphakatsi wangekhatsi ibuye ihole bantfu kamasipalati ekutfoleni umgomo kutsi ekugcineni kube yinjongo . 
Kukhulumisana kwemkhakha wekukhicita netekuhwebelana weLitiko Letekuhwebelana Netetimboni ( DTI ) lelifuna kuniketa emandla kubazuzi lababuyiselwe umhlaba kutsi bahlanganyele etimakethe tabochwepheshe netasekhaya . 
Umbhikisho uye wabanjwa edolobheni kwentela kwandzisa lwati Ngekugula Kwengcondvo emphakatsini . 
Kunenchubekelembili lenkhulu kusimo sebhizinisi emaveni lamanyenti e-Afrika . 
Kusebentisana dvute nekubonisana nahulumende wendzawo kumcoka emphumelelweni yekuniketa titfutsi tesive kulesifundza . 
Labamele kuhlolwa bayaluvisisa luhlelo lwekuhlolwa nalendlelakwenta lesebentako . 
Nanome kunjalo , umbuto lomcoka webunye kutepolitiki , nome indlela lekumele ube ngiyo , solo awukasonjululwa ; esikhundleni saloko indlelalisu yekwakha kusukwe phasi ngekutsi kusungulwe imimango yesifundza yetemnotfo seyivunyiwe . 
Ngayinye yaletinjongo letihlelekile kulelibalave lelisu ichazwe kabanti ngentasi : 
Ugcugcutele imiphakatsi kutsi iphindze ibike labo labashayela kabi ngoba kuphepha emigwaceni kungumsebenti wawonkhe umuntfu futsi angeke kuyekelelwe kuhulumende kuphela . 
Tikhala temsebenti letingakagcwaliswa noma letigwaliswe ekoteni lendlulile yemnyakatimali kube nemtselela etindlekweni njengoba liphakelotimali lelihlobene naleto tikhala letingakagcwaliswa lingazange lisetjentiswe . 
Sidzingo lesikhulako , ikakhulukati lesisuka emkhakheni longakahleleki , kulindzeleke kutsi sandzise kuncintisana . 
Irejista Yelinanibantfu lekhona lephetfwe Litiko Letasekhaya , igcina imininingwane yekubona buve , kufake phakatsi tinombolo tekubona letehlukile , emakheli , tinsuku tekutalwa nesimo semshado . 
Liphesenti lebunikati lelilingana nalelo Umtsengisi langafaka sicelo salo kubhizinisi lehlangene leyeme kuto tonkhe letinye tinchubomgomo tekukala tebunikati letibalulekile . 
Litiko liyati kutsi kutawugcina kumsebenti walo kungenelela kubungoti be-IT yalo . 
Imphilo seyihluke kakhulu ebantfwaneni nyalo , ngoba buchwepheshe sebuntjintjile . 
Sisebenta ngekubambisana sonkhe siyati kutsi singenta kancono . 
Leyunithi yekulawula kufanele ifakwe endzaweni lefinyelelekako nalephephile kulendzawo lelikhaya nemawayela ekuchumana afakiwe . 
Lokutsatsa shengatsi loku kungalungiswa futsi kutawuba nemiphumela ledzingekako kutinombolo tetisebenti . 
Loku kufaka incabhayi kubomasipala ngekwekuniketwa kwetinsita letisimeme kufake phakatsi tindlu , ngoba bantfu labanyenti labaya emadolobhenikati bacala ngekuhlala emikhukhwini . 
Kufanele kube nekulawula luhlelo lwekutjala tihlahla emhlabeni longenakudla uma kubukwa kusetjentiswa kwemanti . 
Lamacembu lamabili wona ngekwawo bekakuboshampeni . 
Ngesikhatsi lesitsite lesibaliwe ( kulesivumelwano ) sekuguculwa kwebuniyo , emamitha atawufundvwa , ne-akhawunti itawuposwa . 
Kwenta lokubungoti nge-HIV akusiko budvodza noma intfo lepholile , kubulima , futsi ifaka ingoti lenkhulu kulabanye . 
Letinhlobo letibonelelwe tiyayidlala indzima lebucayi ekusiteni kubuyisela ngendlela yemadolobha lengasebenti kahle , futsi tivame kunika emahambo lamadze ngemanani laphansi langeke ematekisi lamakhumbi langeke awenelise lula . 
Lemali lebitiwe kwanyalo , isebenta kuphela kubasebentisi bemanti labancike emantini labuya etinhlelweni Temfula iVaal Nemfula iBerg ( Nshonalanga Kapa )  . 
Lesihibe asibangi kutsi linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku lemphahla yetetimali leyengca intsengo inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze nakungaba njalo , kube lokubete inzuzo kwemphahla akukabonwa phambilini . 
Kungako , njengobe kubonisiwe kulelithebula lelingenhla , lo mtfombo wetimali kungenteka ube phasi ekucaleni , ukhule njengoba kusungulwa lirekhodi lekuletsa timali kubasisi . 
Lelizinga letikhala temsebenti angeke lehliswa ngenca yekumiswa emsebentini . 
Emazinga ekwehla kwemandla emali langetulu kwalawo ebalingani labahwebako betfu achaza kwehla kwekusebenta kahle , lokutsite lokudzinga kuphikiswa kakhulu esikhatsini lesingembili ngetinchubomgomo temnotfo letehlukahlukene , kungasiyo inchubomgomo yemali kuphela . 
Kwekugcina , ngitsandza kubonga kakhulu kubo bonkhe labo lababandzakanyeka ekwakhiweni kwaletinkhombandlela . 
Imikhakha yasungulelwa kusekela kuhulumende kantsi nyalo seyiyatitsemba ngalokuphelele , ngaphandle kwemikhakha yetindlu neyebasebenti . 
Kulolubalo lolukhona lolulinganisiwe , kuyacaca kutsi kuvikelwa kwemlilo kufanele kube yintfo lebalulekile nakuhlelwa indzawo yekuhlala . 
Lomcondvo wekuhlukanisa losetjentiswako kunhlama letsite kuya ngetintfo leticuketfwe kuloluketjezi . 
Ngenca yekutsi lencenye yaloluhlelo beseyihlulekile kakhulu kuletsa lekufanele nanyalo kuletsa kudvumala . 
Kucatsaniswa kwemazinga emfundvo lakhona kuleminyaka yalabalinganako kukhombisa kwekutsi kwenteka lokufanako kulomehluko lokhona kuletinye tigodzi . 
Ngenca yemsebenti wasemayini , kungcola ( umoya kanye nemanti ) kuyinsayeya kantsi kufanele kugadvwe kubuye kulawulwe . 
LeLitiko ligodle emalungelo ekunganiketi lolobhide ngalokuphansi . 
Ngekuchushisa kwalomsebenti sitawukhona kutfola imibiko yenchitfomali lehlanganisa basebenti nemanani lasebentako futsi kutawuphindze kusisite kutsi sigcine lulawulo lolunembako etindzaweni tekubeka neluhlu lwalesinako . 
Loku kuholela ekutsini kungabi netinhlelo tekufundza letenele tiboshwa letingaba nato . 
Kulandzela kutsembeka nekuphepha kwetinhlelo telutfungelelwano . 
Ligalelo letekulima ku-GDP lisesephansi , kuko kokubili eNingizimu Afrika naseGauteng . 
Njengobe kuchaziwe kumathebuli ekusebenta , letikhala tebabhalisi betivulekile emkhatsini wemnyaka futsi loku kube nemtselela kulokukhona kwaloluhledlwane kutsi luphakele lolusito . 
Loluphiko luniketa kusela kwekuphatsa tetimali lokuyimphumelelo ngekuchushisa kwenta ncono tinchubokanye netindlela , kanye nekuchushisa kusebentisa ngemphumelelo ematheknoloji ekuphatsa tetimali . 
Kutsi lokuvakashela emkhatsini bekungasilo liphupho laMarks , kodvwa kutsi laniketa sosayensi waseNingizimu Afrika litfuba lekuchuba lulingo lwekucala lwemhlaba ngeHIV , luhlelo lwenhlitiyo , timbungu netinhlayiya ngaphasi kwemigomo yekungabi nesisindvo . 
Labanye bavele bale kutsengisa emakhaya abo noma babite emanani lasetulu ledlula intsengo yemphahla levela kumbiko wentsengo . 
Lenkantolo ayinawo emandla ekungenelela kuloluhlobo . 
Kwatfolwa kwesekelwa lokuphelele kwemavolontiwa nemancusa elusha . 
Kubalulekile kutsi ikhwalithi yemanti ilandzelwe ibuye irekhodwe esikhatsini lesitako . 
Njengobe kunjalo kuyacaca kutsi kulawulwa kwemhlaba nentfuntfuko etindzaweni tasemadolobheni nasemaphandleni kutawuba nemtselela kubomasipala kanye nekwetfula letinye tinsita tenhlalo ngebunyenti , futsi loku kudzinga kuchumanisa kwahulumende lokwehlako nalokuvundlile . 
Indzawo yamasipala wasePrince Albert ibuye ibe netinhlobo letehlukahlukene tetinyoni , tilwane letihumako , lokuphila emantini naseveni , emavivane kanye naletinye tilokatane kanye netimila letinye tato setisengotini yekushabalala , letingalimateka nobe letingaba sengotini yekushabalala . 
Loko kutawubasita ekutseni bacabange ngekucophelela mayelana nebalingisi , kuvetwa kwabo kanye netindzima tabo kulendzaba nome kulenkondlo . 
Emave lokungenani lafanako ngetimphawu tetenhlalo netemnotfo ehlukana kakhulu ngemiphumela yekunatfwa kwetjwala , ngekuya kwemehluko lekhona kumasiko lanatsako . 
Kungenteka , ngenca yekuvalwa kwetimayini ngalowo mnyaka , umkhicito wetimayini wehla . 
Loluhlaka lwenhlangano lohlongotwako livunyelwe nguNdvuna weTetisebenti . 
Loku kutawucinisekisa kuba ncono kwelizinga lelwatiso loluniketwa balimi nemmango , kanye nekulungela simo lesibucayi sekubhedvuka kwetifo . 
Njengobe loko sekushiwo , kunetindzawo letimbalwa letikhatsatanako . 
Lwati Lwemtsetfo Webudlelwano Betemisebenti Nemisebenti Yahulumende lebika tinchubo nesimondzawo semsebenti . 
Ngelishwa , labachasi balesivivinyo baphendvule ngekungabi nendzaba lokukhulu netimisomtsetfo tekuvumelana ngebunyenti kantsi futsi amange batihluphe ngetichibiyelo tetfu . 
Nanoma loluhlelo lwelwabiwomali lwasemkhatsini nemnyaka lucabangela kwekutsi lelwabiwomali lwalokusele lutawuchubeka , kuyanakwa kwekutsi lenye imali lengenako inesimo sesikhashane . 
Kungako tekuthula netekuvikela betisemkhatsini wetintfo betikhatsata buholi base-Afrika kusukela ekucaleni . 
Nasekwentiwa lokuhlanganiswa emkhatsini kwaletimali letibhadelwe nalenzuzo lefayiliwe , kwenteka ngekwe-avareji emalangeni lamatsatfu . 
Lokunye , linani lebantfu labatelwe kanye nalabafile lilungiselwe kungapheleli kwekubhaliswa kwebantfu kungasetjentiswa ekucubunguleni lubalobalo lekutalwa kanye nekufa kwebantfu kanye nekulinganisa bungako bebantfu sebabonkhe eveni . 
Leligatja lisetinyatselweni tekusungula inchubomgomo lemayelana neBagibeli labaneTidzingo letiKhetsekile . 
Live angeke likukhone kuntengantenga kulendzawo . 
LeLitiko letebuciko Nemasiko neTekuvakasha linenkhundla yebacondzisi befestivali labenta ematfuba etekuvakasha abe nemandla . 
Litiko leteMphilo , iPitoli kwakhulunywa nato kabanti , kodvwa kwa-inthaviyuwa tibhedlela letimbalwa kanye nebantfu babo labanalomtfwalo ngekuswelakala kwemali nesikhatsi . 
Ngabe lenhlangano ingakhona kwenta ncono lusito ngekuntjintja indlela lusito lwetfula ngayo ? 
Letitintfutfuko titawusita ekuheheni labanye basebentisi kuvula tindlela letinsha letisemcoka kulongungentiwa ngumnotfo kulendzawo . 
Kungahanjiswa ngendlela kwagezi lomnyenti kuniketa inkinga tifundziswa eSifundzeni . 
Luphiko lolulawula kutsengwa kwemphahla nome lelinye litiko lelivunyelwe ngalokusemtsetfweni litawutfumela satiso kulomuntfu nome inhlangano lekucondziswe kuyo lesicelo . 
Yonkhe imehluko ibalwa ngekuhambisana netinombolo tesabelomali letisemtsetfweni . 
Linani lemindeni lephuyile yasemaphandleni aphetfwe ngulabasikati . 
Lokusilela lokuncane kwe-akhawunti yemasheke kwehlisa sidzingo sekusekelwa ngaphandle , kodvwa kungena kwemali yekucala nako kwakhula ngemandla njengoba basisi batsenga kakhulu timphahla tetimakethe letisafufusa . 
Umsebenti wenchubomgomo lotsembekile weNingizimu Afrika usengakalinganiswa futsi kungaba matima kutfola ngekubuka sikhatsi lesifishane ngesikhatsi kwentiwa khona kubukana nekukhula kwemandla emali . 
Ngenca yaletincenye letentiwako talesifundvo , sibalo salababhalisako sitawukhawulelwa . 
Tingucuko letinyenti ebeleni atibangelwa ngumdlavuta , kodvwa kuncono kutsi tibukwe masinyane ngunesi emtfolamphilo . 
Ngiyo kuphela indlela lengasombulula tinkinga letiboniwe futsi kusikhatsi lesimadvute . 
Lihhovisi liphindze lasheshisa lacinisekisa emaklemu lasalele emuva ngekusebentisa umkhankhaso wetekuchumana kanye nekutiniketela kweyunithi yekucinisekisa yangekhatsi . 
Ligilazi lesilingi letemnotfo nepolitiki lelivimbela inchubekelembili yabomake , lelikhinyabeta kutimbandzakanya ngalokubanti kwengucuko yase-Afrika ekugcineni litawukwephulwa . 
Kuniketa tidzingo tetinhlelo tekutfutfuka kwakho netinsita kuto tonkhe tiboshwa . 
Tinyenti tintfo , letitawufaka umtselela endlenibuciko yaleLitiko kuleminyaka lesihlanu letako . 
Nakudzingeka , kutawukhangiswa tikhundla letinyenti . 
I-Cape Medical Depot ifake tindlela letehlukene tekukhulisa kusebenta . 
Tindlelanchubo nato titawentiwa kuphindvwe futsi ticinisekiswe kute kutsi kuciniswe budlelwane nekubambisana ngekhatsi kungcikitsi yetetinsita tekwelekelelwa lokwabelwanako . 
Ledatha yalenhlobo yekuya emsebentini nome esikhungweni setemfundvo isuselwa kunhlolovo ngamunye umuntfu . 
Lokuhlolwa akusimayelana netimali kuphela kodvwa kuyindlela yekucinisekisa kutsi tibonelelo talomtsetfosivivinywa netemgomo letentiwe tisukela kuloko tiyasetjentiswa ngendlela lekahle . 
Kuhlelwa kabusha kwetinsita etibhedlela tesifundza yintfo lebaluleke kakhulu ekusetjentisweni kweLuhlelo Lwetinsita Loluphelele . 
Lenchubomgomo igcamisa kubaluleka kwekwenta lwabiwomali ngendlela yekutsi kutfola litfutse lemali lelitawugcina likhona lemiklamo lemikhulu lehleliwe kulwabiwomali lwekusebenta kwamasipala . 
Uma kukhona lokukhona , indzawo yetihlahla kufuneka ikhonjiswe ngalokucacile kuloluhlelo lwekutfutfukisa indzawo . 
Letichibiyelo talomtsetfo tacabanga kutsi kutawuba nesikhatsi setingucuko lapho khona luphiko lekulawula lelisemtsetfweni litawukhetfwa khona Yindvuna litsatse umsebenti wekucinisekisa nekuphendvula ngalokugcwele ngalomtsetfo . 
Munye umsebenti lonjalo kukhishwa kweliphepha letekutsengiselana , 
Bese uba ngesibindzi sekutsi leli liphutsa le-ANC . 
Ikhomishane Yetemafilumu yaseGauteng ifaka kuphela imali lengikheshi kumabhange lamakhulu lanelizinga lelisetulu lekuma kahle kutikweleti nalenemkhawulo wekufinyelela kukhawunta yanoma ngubani . 
Ekuhloleni lendlela yekwenta , kufanele kubonakale kutsi kuvetwa kuvame kunyamalala kakhulu ngenca yelibanga . 
Lelitiko libuka kakhulu emakhono laswelekako , njengebunjiniyela , umsebenti wekulungisa nekuhlanganisa tinsimbi kumabhayela , kanye nalamanye emakhono emisebenti letsite . 
Lokubala lokuhambisana nekulungiswa kwetikweleti kucondziswe ekuhlolweni kwalamazinga lapho labakweletako bangakhokhi ngemfanelo lebekufanele bakukhokhe , nekuhlolwa kwekukhona kwabo kukhokha kuya ngekukhokha kahle kwabo . 
Le-ikhweshini yekulumbana yalenchubo ingalendlela lelandzelako : 
Indlela sakhiwonchanti semigwaco yetfu lesidizayiniwe noma lesentiwe ngayo , nayo idzinga kugucukela kumazinga etekuphepha lafaka ekhatsi bonkhe basebentisi bemigwaco , labahamba ngetinyawo , labashayela emabhayisikili kanye nalabashayela timoto . 
Ucelwa kutsi ucaphele : Eluhlangotsini lwangemuva ngasencele semvilophu , ucelwa kutsi ufake lolwatiso lolulandzelako : 
Asikho simiso lesentiwe setikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato entalweni yasebhange letfolwe ngenca yekutsi lentalo itfolwa emva kwemalanga kulomnyakatimali lomusha . 
Ngenhlanhla lembi , kufa lokumbalwa kwentekile lokuhlobene nekugula kwekushisa lokube kusatjiswa lokukhulu ngesikhatsi kuba nemagagasi ekushisa lelihlobo lelindlulile . 
Sitiva ngatsi ngaleSiphakamisomtsetfo , ngelusiko lolusha nemitsetfo , senta tinyatselo letinkhulu . 
Lokwakhiwa kwelendledlana kutawuniketa ladzingeka kakhulu , ematfuba emisebenti lecondzile kulemiphakatsi lehlala kulendzawo futsi itawuniketa lokuphephe kancono kuchumana kwetindlela tekuhamba kumphakatsi kunekuhamba emgwaceni lomkhulu . 
Ngaphandle kwemtselela lomuhle wetibonelelo tahulumende ekuncishisweni kwebuphuya eMpumalanga , imbangela lenkhulu kwakhiwa kwematfuba emisebenti kutawuba nemphumela lomuhle ebuphuyeni . 
Litsemba lekunyakata ekhatsi nemisebenti aliniketi kuphela inkhutsato yemethiriyeli kodvwa kanyenti likhulisa kuhlonipha futsi licinisekisa kakhulu umsebenti lotsatsekisako . 
Kulawula kwentiwa kwemsebenti kufaka ekhatsi kuchazwa kwemathagethi ekwenta umsebenti kanye netilinganiso ( timphawu ) leticatsaniswa nekuhlola kwenta umsebenti kwangemphela . 
Loku kwentelwa kubonelela tidzingo tebantfu letisisekelo . 
Masipala kufanele acinisekise kwekutsi unetindlela tekufinyelela kulokuhlosiwe kwalokungenako njalo ngenyanga kumtfombo ngamunye walokungenako . 
Kwehluleka kungenisa sitifiketi lesisebentako semtselo kutawuholela ekukhishweni . 
Kusisa emigwacweni najantji kuyadzingeka , kute kwelekelela kukhula kulemikhakha le . 
Ngekuya kwetikimu tekuzona tanyalo indlela leyodvwa lekhona levumela kutsi kube yindzawo yetivakashi lekhokhelwako kutsi kuphindvwe kuzonwe kabusha imphahla ibe yiZoni ' Yendzawo Yekuhlala lejwayelekile ' 
Shano kutsi kugcogcwa ngubani loku , ukusebenta nabani ngetikhatsi letingakanani . 
Umtsetfo weTinhlelo taBomasipala kanye neluhlakamsebenti lwenchubomgomo lunika bomasipala luhlelomsebenti lwetemtsetfo lolubasita ekuhleleni intfutfuko lehlanganisiwe . 
Ibhalansi yemumo wesabelomali simo sesabelomali lesingabonakala nangabe lizinga laloko lokukhicitwako sibili kwenteka ngesikhatsi sinye nemandla aloko lokukhicitwako . 
Lomasipala naye futsi udzinga imali yekunakekela takhiwonchanti , njengamalambu asetitaladini , imigwaco , kanye nemaphayiphi emanti . 
Njengencenye yalesigaba sekuhlanganisa , letinhlaka letikhona njenganyalo tenchubo lesemtsetfweni kuyo yonkhe imikhakha kufanele tivikelwe futsi tingucuko letinkhulu tivinjelwe ngaphandle nangabe kunesidzingo lesiphelele . 
Kungagcini nanoma nguyiphi imitsetfo noma imitsetfosimiso lesebentako . 
Kulungisa kufaka phakatsi tonkhe tento letidzingeka ekuvuseleleni umtfombolusito wemanti . 
Umtsetfo nemazinga ekuhlola emabhuku e-US nakulamanye emave lamalunga e-EU ufuna kutsi baphatsi besikhungo basebentise tindlela tangekhatsi tekulawula tindzaba tembiko yetetimali nekutsi umhlolimabhuku abe nekuvisisa ahlole abuye abike ngaletindlela tangekhatsi tekulawula . 
Ngaloko , lamatiko lawa abukana nekukhuliselwa kwemiholo ngekweliciniso lokungahambisani nemiholo yabo yentsela . 
Inhloso yekuvuselela lemitsetfo njalo ku : 
Imisebenti yekucinisekisa ikhwalithi , kucinisekisa kuhambisana nemazinga kwentiwa njalo ngemnyaka , imitimba letimele leyenta lolubuyeketo lwelucinisekiso lwekhwalithi kanye ngeminyaka lesihlanu . 
Lamanothi labekwe ngentasi ahlose kusita bafundzi kanye nebacubunguli . 
Lamathebuli lalandzelako aniketa sinikamongo ngalunye Luhlelo netigaba temholo wenchitfomali letingenile njengemphumela wemiholo , sikhatsi lesingetiwe , imali lencunyelwe banikati bemakhaya nekusitwa ngetekwelapha . 
TiNdvuna kanye nelitiko nyalo seticale ngekusebenta kutemfundvo , kantsi lokulindzelwe ngibo bonkhe bantfu sekungalungiswa nyalo ngendlela lenemandla nalebonakalako . 
Akusilukhuni kubona kutsi kunetindzawo letitsite lapho khona indlela ye-IP ingavikela khona kancono tintfo leticanjiwe letincike ku-TK . 
Injongo yaloluhlaka bekukucinisekisa kulalelwa , tikhalo , imibuto nema-inthaviyu entiwa ngalokufanele , lokusebentako , lokukhanyako nangendlela lelinganako , ngekucondzana nekumelwa ngekwemtsetfo . 
Luhlelochumano lwekunyakata kumele lukhone kuhlala lufanelekile , luphephile futsi lusetjentiselwe tintfo-letinyenti sikhatsi lesidze , njengobe luhlobo lwemfunosidzingo yekunyakata nemsebenti weluhlelochumano kuyagucuka . 
Sicashunwa lesifanako siniketa emandla iNdvuna kuniketa tinhlawulo kutikimu tetekwelashwa noma balawuli ngekukhokhela emva kwesikhatsi ticelonkhokhelo . 
Tibonelo tengati kanye nemchamo kuyatsatfwa kucinisekisa ingabe letimo tencubulunjwane tiliciniso yini . 
Lelitiko selivele litibophelele ngekufaka ligalelo lalo kulabaholi naba nome kumatiko lekungiwo lahlelembisako . 
Kuniketa kulawulwa kwekusekelwa kwetisebenti tebameli , ngalokuphatselene netimali , tekutfutsa nekuphatfwa kwetisebenti . 
Tibongo temlomo nato titfolakele letiphawula ngemsebenti lomuhle lowentiwa ngulelitiko . 
Lokulinganisa kubonakala kungiko , ngekuya ngalobufkazi . 
Kumalunga alelicembu lekusebenta nelicembu leliholako , sicela ubuke tengeto letikulombiko . 
Kusebentisa tindlela letinyenti tekwenta njenge maphephandzaba asekhaya , titeshi temisakato yasekahaya , nemaflaya , Emakhansela Eliwadi , Basebenti Labatfutfukisa Umphakatsi , kubhadala titatimende nekumemeta embhoshongweni kudlulisa lwatiso tikwe sive . 
Inhloso lekalekako : Kucinisekisa kusetjentiswa , nekuphakelwa kahle kwemanti netinsita tetendle tikhungo letisebenta futsi letiphendvula kumimango letiyisebentelako ngendlela lesebentako nalekahle . 
Kukhula emkhatsini wekutfutfuka neminotfo lesavela kutawuhlala kuphansi ngalesikhatsi kwakhiwa ematfuba emsebenti kutawuhlala kungacaci . 
Nangabe asemukeli lomgomosisekelo lona , kungenteka kusti fusi singabi nembutfo wetekuvikela . 
Loluhlakamsebenti lufake phakatsi tiphakamiso ekuhlanganyeleni kwemhlukunyetwa nemmango ekukhishweni kwetigwebo , titatimende temtselela wemhlukunyetwa , nekungenelela kumhlukunyetwa nemhlukumeti . 
Kuvisisa lokusezingeni lelisetulu kwetingungu teLinux kanye neteWindows . 
Atikho ngetulu kwaletimbili tindvuna letingacashwa tivela ngaphandle kwaBandlakhulu waVelonkhe . 
Kuze kube ngunamuhla , kukhicitwe tinkhombandlela letimbili : 
Uma kuba nekufa kwalosisulu , sincesitelo lesengetiwe kumele sikhishwe siniketwe . 
Sakhiwonchanti lesigcile kubantfu nenchubo yetitfutsi isebenta kulitiko leliguculiwe . 
Tebuchwepheshe letitentakalelako tinesitsembiso lesivakalako njengalenye indlela leyamukelekile kuleyekushisa yaseNingizimu Afrika . 
Uma ivunywa , loLuhlaka lweNchubomgomo yeMabhonasi , loluphakamisa kungenisa kubeka tintfo ebaleni mayelana nekuncunywa kwebhonasi nelinani lelivunyiwe lelikhokhelwa tisebenti letifanelekile , kutawufezekiswa ngalesikhatsi lesi . 
Yinye yetintfo letinkhulu letivela ngaphandle letiloku , futsi lokutawuchubeka , nekuba nemtselela lomubi kulolwabiwomali lwalesifundza silinganisozinga sekwehla nekwenyuka kwemnotfo emakethe yendzawo , lokungukona kunemtselela lomubi kuto tonkhe tindleko , ikakhulu leto temitsi yekwelapha . 
Lesifundza sitawuchubeka sisebente ngebuhlanganyeli netikhulu tasekhaya futsi sisite ekuchaseni ngemali sinyatselo sekuhlela ngekwemtsetfo kanye naletinye tinyatselo tekuhlela . 
Kuphakela Kweluhlelo lwemanti ekuphelisa timila tangaphandle letisabalalako kusebentisa titfunywa letisebentako kutsi tente lomsebenti . 
Incenye yesibili ihlobene kakhulu nalokungenhla futsi idzinga ligalelo letingcwethi letinyenti letibandzakanyekako kulenchubo yekwenta-kuhlaliswa kwebantfu . 
Lomklamo utawuba neligalelo ekusiteni macondzana netindlelalisu temandla esikhatsini lesitako taleSifundza . 
Letinhlelo telwatiso betikahle kute tilungiselele umbiko wekusebenta lonembako nalophelele . 
Loku kufaka imisebenti yentfutfuko lechubekako leprofeshinali , njengoba ichaziwe . 
Lucwaingomabhuku lwentiwa Luphiko lweLucwaningomabhuku ngalokumiselwe kutehlakalo letihlenjiswe teBucwepheshe beBhizinisi . 
Lofake sikhalo ufuna umyalo wekubuyiselwa . 
Lesitatimende Senchubomgomo Yeliphakelotimali lesikhatsi lesisemkhatsini setfula umbono wekuhluma kwemnotfo ubuye ucoce ngalokuhamba embili kwekusebentisa imali kweminyaka lemitsatfu kwahulumende . 
Kuletfwa lokungasiko noma tichumane letonakele kumele tibikwe kumhloli ngaleso sikhatsi . 
Kutfutfukisa , kusebentisa nekulandzelela kufeza kubambisana netinchubo nemazinga ngekhatsi kuhulumende wasekhaya newesifundza . 
Luhlaka lolucondzile kanye nalolusebentako loluniketa imphendvulo ngco yekusebenta kuloLuhlelo laVelonkhe leNtfutfuko . 
Kuniketwa kwemazinga lafanele esitoko lesingakapheleli kusaseyinsayeya . 
Kwenta imfundvo lephakeme ibe yemave emhlaba sekuba yinhlitiyo yebhizinisi yetikhungo letinyenti temfundvo . 
Kudzingeka umtamo lekuvunyelwe ngawo kubaholi betepolitiki nebaphatsi kufezekisa tinyatselo leticatsa tekunciphisa tindleko letitawusindzisa lomasipala angaphuyi . 
Kute kucinisekiswe ibhajethi lelinganako , imibiko yeluhlelo lweBAS kudzingeke kube ikhishwe malanga onkhe kwentela kubeka liso emalini yetindleko icatsaniswa nebhajethi . 
Nanome kunjalo , losomagunya wemmango angajuba tindleko ngekwehlisa tinsita etindleleni letingenanzuzo . 
Litiko leTemphilo , injongo yeTekuvakasha eNshonalanga Koloni : Kuniketa imali kutindleko Temikhandlu yeNgculazi Kulesigodzi kulomkhankaso wekumelana ne-AIDS . 
Imibono lefikile seyibuyeketiwe . 
Ndvuna ubuke kulawulwa kwendzawo levikelekile . 
Emahambo kufanele entiwe kusuka emsukeni kuya lakuyiwa kuyo futsi kubuyelwe emuva . 
Lamacembu avamise kusebentisa tibondza tawo . 
Nangabe nome ngabe ngukuphi lokudzingekako kwekukala kanye nesigatjana sekukhokhela Loko lokufunekako lokuchazwe kabanti ngekweSilinganisozinga lesisebentako , nome Bubanti beMsebenti , kuphambana nemibandzela yalesikweleti , lokudzingekako kwaLoko lokufunekako lokuchazwe kabanti ngekweSilinganisozinga nome Bubanti beMsebenti , nakufaneleka , kutawusebenta kona . 
Ubuye waphika kwekutsi lenjongo leyodvwa yalokuvakasha kwakhe kulesitolo bekukuphenya lokugcekezwa lokwenteke ebusuku bangayitolo . 
Sungula tinchubo kucinisekisa kusebenta ngendlela kweliwodi . 
Tinhlelo Tekwemukela Lababuya ejele setifezekisiwe kuchuba ngemphumelelo kuhlanganiswa kwalabente emacala labete emakheli lalandzelelekako . 
Njengendlela yekuvimbela , Litiko lihlose kushicilela imiphumela yemacala asenkantolo nemininingwane yekutfolwa kwenzuzo letfolakele ngebugebengu kukokubili kumaphephandzaba , emsakatweni neliphephandzaba langekhatsi . 
Ngaloko ke kubaluleke kakhulu kutsi luhlelo lwemfundvo lwakhiwe ngendlela lenebuciko kwentela kwendlulisela lwati futsi nekucinisekisa kutsi lolwati luvisisiwe . 
Imalingena letfolakale kutibonelelo letinemibandzela , iminikelo nekuchaswa ngetimali itsatfwa njengemalingena kute kufike lapho Masipala Welidolobhakati iBuffalo ahambisane nato tonkhe tidzingo , imibandzela noma timfuno letifakwe kusivumelwano . 
Kubeka liso nekuhlola kutawusetjentiswa njani ngaphandle kwekuhluleka ? 
Ngelusuku lwekubita lwalesikhatsi lesinemkhawulo , kuyahlolwa kutsi ingabe kukhona yini tehlakalo letilandzele letinelifutse kulelinani . 
Sivuelwano selizinga letinsita sasayinwa nemtfulitinsita kutsi acale lucwaningo nekwenta imodeli yekusebentisana . 
Kulawula lokungakafaneli kwemfucuta yetemphilo kungatsintsa bantfu labanyenti , labanyenti labasenkingeni kungaba : 
Buholi , iNchubomgomo kanye neLitiko leLucwaningo bufuna kucasha chwepheshe lonemandla , lonemakhono lasembili kanye nalongumpetha kunchubomgomo yahulumende kuhola Buholi , Inchubomgomo kanye neLigala leLucwaningo . 
Kwengeta , lendzawo kulendlela yekuhleleka ngekubaluleka kwetindzawo tawonkhe wonkhe letidvwetjwako kumele ticajangwe . 
Kutfolakala kwe-cadmium futsi kwenteka enhlantini ledliswe kudla lokusuleleke nge-cadmium . 
Akwenteki kusho lokuvamile ngebukhulu lobufanele betindzawo tendzabuko , noma bubanti bemahangi lasebentako , njengoba loku kwehluka emkhatsini kwemimango yetitjalo netilwane tendzabuko . 
Uma sicelo singakentiwa futsi sasayinwa ngumnikati lobhalisiwe , ligunya leliniketiwe kufuneka lichunyekwe kulesicelo . 
Letinye titjalo tihlanyelwa ikakhulukati ngemkhicito wentsambo kantsi netitselo tato letincane tiyasuswa kuniketa sitjalo kukhululeka lokukhulu . 
Emakhophi etemfundvo lasandza kusethifaywa , ikhophi ye-ID kanye neCV kufanele kufakwe . 
Kukhula kwesabelo seselekelelomali lesinembandzela sesakhiwonchanti kulisitile lelitiko kutsi lizuze leminye yemigomo yalo mayelana naloku . 
Kuya emihlanganweni yanjalo ngenyanga nekwetfula imibiko ngalokwentekile kulelicembu lasesigodzini . 
Lona ngumbiko wekugcina walekhomishini . 
Umuntfu uyakhona kuhlangana nebantfu labavela khashane , futsi afundze ngalabanye bantfu kanye nemave abo . 
Linani lebasabalalisi labanemalayisensi libonakala ngatsi likhule kakhulu , noma loku kungabangelwa kutsi yonkhe indzawo lekhicitako lephetfwe bosomabhizinisi labancane labasafufusa kutsi ibhaliswe ngayodvwa . 
Tingaki ticelo letivunyelwe ngesibonelelo segeo-tech ? 
Lendzawo idvonswa ngumgodzi lomkhulu wemanti logeleta eceleni nebudze balendzawo . 
Tincabhayi nedathabhesi yemphakeli tihlala tingukutsi baphakeli abafuni kubhalisa kudathabhesi . 
Sichubeka nekusolwa njalo njengahulumende ngelizinga lemfundvo sisekelo yetfu kanye nemakhono langasebenti ebafundzi betfu kanye nelwati lwesifundvo labothishela betfu . 
Ekupheleni kwaleyo naleyo kota kwentiwa umbiko wekusebenta . 
Inkhinga ibangelwa bantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti nalabahluphekile labawela etandleni letimbi batsembe labashushumbisi nabatsi imali bangayenta kalula ngekutsi bahambise tidzakamiva . 
Indlela yesitsatfu isebentisa silinganiso lesitfolakele kutsi silungile kulemali lebe yinzuzo kumnyaka ngamunye ngekubuka imali lebeyisisiswe ekucaleni . 
Kute kuchumana ngetagezi kwemahhovisi esathelayithi neweNchubo yaSotimali . 
Lesibonelo lesi sibekwe ngetulu kwendzawo yekwakha mbamba , kepha tincenye ( njengalesiciwi sesigodzi lesiphakanyisiwe selikusasa ) tibekiswa ngetimo letingaba khona . 
Kuyintfokoto kimi kungenelela kulenkhulumiswano kuleVoti lebalulekile . 
Linani lelikhulu lemaloli lifaka sandla kulesimo semigwaco lemibi , abangela kuba khona kwetigodzi kulomgwaco . 
Bonkhe bantfu batawuba nemalungelo ekuhlala lapho bakhetsa khona , babe nendlu lekahle , nekukhulisa imindeni yabo ngekutfokomala nekuphepha . 
Tindlelo tejenaretha yenyuthroni , letifaka emashubhu , lanawo omabili lamasethi etimphawu letilandzelako : 
Nangabe lokudla sevele " kubolile " bakubuyisela esitolo , lesibese sikubuyisela emuva kumphakeli . 
Loku kwentela kuvumela tinsita tetfu kubonelela umphakatsi wonkhe kanye netindzawo letisedvute . 
Ekugcizeleleni lokukhulu lokungucalangaye , hulumende ugcugcutela konga ngekuhlanganisa kwekuphatfwa kwenchitfomali yesive . 
Ngaloku , masipalati kufanele yena ngekwakhe anikete tidzingo letidzingekile kumphakatsi ngaphandle kwekutsembela kuleminye imikhakha yematiko . 
Etifundzeni , bondvunankhulu bakhetfwa sifundza ngasinye kantsi bamele umtimba lomkhulu lophetse wabondvuna . 
Lokundlulisela lokwenteka njalo Kukhomishane Yetetimali Nentsela nako kuphakelwe ngaphansi kwaloluhlelo . 
Kungasebenti ngendlela kuvamise kucinisekiswa nelulwimi langaphandle njengelulwimi lekuchumana . 
Lemephu lengentasi ibonisa kufikeleleka emitfolaphilo kulo lonkhe lidolobhakati . 
Lamasu lalandzelako lamcoka akha sibutsiselo semasu lamcoka labukiwe kwentela kufezekisa letinhloso Teluhlelo Lwekululamisa Timali : 
Buphuya kulesifundza bandze kakhulu kumakhaladi futsi ikakhulukati emitini yaLabamnyama . 
Loku kutsinteka ngekuhlela , kanye nekutfola bashayeli lapho ticala khona titfutsi . 
Sizatfu sekungabi khona kwabo kuloluphenyo besingakajwayeleki kantsi kutawusetjentwa ngaso ngalokutako kulesincumo njengoba kukahle kusebenta ngalokubuyeketa ngalokugcwele kucala . 
Lenchubo isasetjentiswa nganhlanye , ikakhulu ngekutfola lwatiso mayelana nekuphatfwa kwetimvume temgwaco wesive lesetiphelelwe sikhatsi futsi lekungenteka kutsi akubhalwanga kahle kuleNchubo lensha yeKulawula Emalayisense eKusebenta . 
Ecinisweni , lenchubo ifaka kungcwatjwa noma kuvalwa kwemfucuta yetekunakekela imphilo ngalenye imfucuta noma ngemhlabatsi , masinyane , kute kuvikelwe kutseleleka kwetincenye nebantfu . 
Kodvwa , loluhlelo alukangetwa kufaka insika lesimeme yekuniketa tisetjentiswa tekucala tekulima Litiko Letekulima Nekulondvolota . 
Le-akhawunti ilawulwa ngendlela lefana neye-akhawunti leyodvwa yesigcinimafa lenetimali letisele letimikiswa kuma-akhawunti ekuhweba kute kwentiwe lula kuhwebelana . 
Luhlaka lwenchubomgomo loluhlanganisile naloluyimodeli yekuniketa emandla kwalohlukunyetiwe eNingizimu Afrika selutfutfukisiwe ngekubuka lokutsite kubudlova kulabasikati . 
Luhlwayo lwekubhola luyadzingeka kute kucinisekiswe imiphumela yeluklayo lwekuvevetela . 
Niketa bufakazi bekuba khona , njengetincwadzi leticinisekisiwe letivela kumnikati tekutinikela kwakhe . 
Inchubomgomo yekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika ngakoke itawuntjintjantjintja , ngetingucuko letisuselwa kumsebenti wemnyaka nekuhambisana nekuhlola kube ifaka inchubo yekubandzakanyeka kwebabambichaza lokususelwa kutidzingo nalokulindzelekile kubasebentisi labehlukene . 
Iyunithi iphindze isebentise indlela yekulandzelela kugadza kusetjentiswa tinhlelo tekusebenta ngematiko kusuka kumibiko yeKucwaninga kwangekhatsi nakusukela kuMhlolimabhuku-Jikelele ahlanganisa lokutfolwe ngumhlolimabhuku kumarejista etinkinga . 
Kunika kusekela ekutfutfukiseni tinhlelo tetemfundvo netekuphatsa kucecesha kanye nekulekelela tingucuko tendlela yekusebenta kwahulumende e-Afrika . 
Kutfutfukiswa kwemakhono ekucabanga laphakeme njengekuhlatiya , kuhlanganisa , kuhlola , kanye nekusebentisa abalulekile kulelizinga ekulungiseleleni bafundzi imfundvo lephakeme nalechubekako kanye nasemsebentini kanye nekuba sakhamuti . 
Luhlelo lwetemphilo , naluchazwa ngalokuphelelwe kwalo kutawudzingeka kutsi luciniswe ngelutjalomali lolusimeme kute kwentiwe ncono timbangela tenhlalo tetemphilo . 
Litfuba lekulahlekelwa lemakethe likulahlekelwa lokungabakhona ngenca yekunyakata lokuvimbelako kulinani lemphahla emakethe . 
Litiko Letindzaba Tasekhaya lisungule kusebentisa loluhlelo lwekusebenta ngebantfu lolwentiwe kancono . 
Kugadvwa kwenchitfomali kubukwe ibhajethi . 
Etindzaweni tasemadolobheni takusasa , njengobe inethiwekhi yekucala leniketa umtfwalo kulendlela yetitfutsi tesive isungulwa , kutawuba nesidzingo sekugucugucuka kule nethiwekhi ngekhatsi kulendzawo yekwakha kwentela kuvumela tindlela letinekwehla nekwenyuka kwetitfutsi kancane kutsi tilungiswe uma kufunwa kwato ngemandla kukhula . 
Tinchubomgomo tekutsengiselana i-United States yase-Amerika letotichuba atikacaci . 
Faka ligalelo kuntfutfuko yetemphilo kanye nemasu ekuhlanteka . 
Lenjongo yalesigaba kwenta ncono kusebenta kwalowo Mtsetfo . 
Wenta bugebengu lobuholela ekugwetjweni ngaphandle kwekutsi aniketwe inhlawulo . 
Futsi kuhle kakhulu kutjela lilunga lemndeni lelisedvute noma umngani langakusekela . 
Ikhonsathi ihlose kukhutsata kubumbana kutenhlalo ibe icinisekisa kutsi bantfu betfu bahlala bafundziswa ngekubaluleka kwemlandvo Welilanga Lenkhululeko . 
Lombono weKusebenta Epulazini ukhombisa kutsi tonkhe tisebenti kufanele tihloniphe emalungelo enkhululeko yekucocisana nekunaka ngemphumelelo kwemalungelo ekulungisa nekucocisana ngekubambisana . 
Kufakwa kwemali etinhlelweni tekucecesha kucinisekisa kwetfulwa kwetinsita ngendlela lesebenta kahle futsi ngemphumelelo kubahlali bakulesifundza . 
Kusincomo salelikomiti kutsi bulawuli kufanele butame kukhuphula timali letengetiwe kulungisa tonkhe titalada kuleyo ncenye yelidolobha . 
Kungeniswa kwemanti lokufanako , lokufaka ekhatsi lokucindzetelwa kwemanani lamakhulu emanti emkhabatsini losedvutane naleliphayiphi , kungasetjentiswa . 
Kulawulwa kwetinsayeya kanye nekulawulwa kwangekhatsi kufaka loko naso sonkhe sincumo lesentiwako kumasipalati kwentiwe luhlolo letinsayeya kucinisekisa kutsi tonkhe tinsayeya tiyalawulwa ticedvwe . 
Labatjalimali kanye nema-ejensi ekulinganisa abuka ngeliso lelibukhali konkhe lokwentekako eNingizimu Afrika . 
Ngaloko , uma ushayela yinye yaletimoto , ucaphele kakhulu . 
Kutfutfukisa tisebenti kwentela kwenyusa sivinini sekukhula , intfutfuko kanye nekungavuni luhlangatsi . 
Imitimba yaseYurophu nalehlangene yaseMelika ikakhulu itfutfuke etindzabeni temalungelo eluntfu kumave ngemave nemtsetfo webuntfu lovamile , kanjalo nakuletinye tindzaba njengesincesitelo . 
Litiko lifisa kuniketa leto tikhutsati , kantsi ngalokucondzile ekuphendvuleni kutinzuzo talokuphangise kwatfolwa lokuyingoti kanye nekwekuvimbela njengoba kubekwe kuledokhumenti . 
Kuniketa kusekela lokunemandla kanye nekukhulumisana ngemisebenti lokunemtselela kubasebenti kanye nenhlangano . 
Lisiko litsintsa indlela bantfu labacabanga kanye nalabenta ngayo tintfo . 
Lesatiso sikhombisa kabanti kwehlukana kwalokusimama lokugciniwe emkhatsini webatelegi baseCiskei , basitijikelele naletinye tento telubandlululo takadzeni . 
Tinhlawulo tayo yonkhe imitselo lemikhulu kubekwe kwaphakama ngalokwenele kuvimbela kungahambisani nekubhalisa nekungenisa imitselo . 
Inhloso yesincesitelo lesibulungiswa semave ngemave kubuyisela ibhalansi levuna losisulu lekunguye lekwentiwe kuye lokubi . 
Lemiklamo lena leminyenti yekusebenta , nalembalwa lesefinyelele ekugcineni kwethemu yemklamo wayo . 
Emandla langaba khona emakethe alemboni . 
Kukufaka kwetfu sandla kwenta kancono imphilo kubo bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Kucala luhlelo lolutawusita kufinyelela etimalini letikhokhwako ; 
Sifundvo sitawuphindze sibe nesikhatsi lesifanele kuhlela sikhatsi sekufundzisa ekusekeleni bafundzi labatobhala luhlolo ngaLweti . 
Lenchubo ikhomba tidzingo tekusebenta tekutfutfukisa nekugcina lesakhiwonchanti sisesimeni lesifanele naletinye tinhlelo temphahla ngalokuchubekako . 
Lesikhungo kumele silunganise ngendlela lefanele tonkhe tincenye letibukene nemsebenti wekubhekana nesive kwentela kucinisekisa indlela lehlelekile . 
Kwakhiwa kwemisebenti yingcikitsi lesemkhatsini yenchubomgomo yahulumende , kantsi kulawula lokufanele kwemfucuta yetemphilo kutowakha ematfuba ikakhulukati ekuphatseni , ekubutseni , kanye nasekutfwaleni imfucuta kanye nasekunikeni kucecesha . 
Iningizimu Afrika , kutsiwa , ingulomunye wemitsetfosisekelo lenenchubekelembili emhlabeni . 
Kuniketa tindlela tekucinisekisa kwekutsi yonkhe imikhakha lephetse yeMbuso kuleSifundza ibika kuSishayamtsetfo , nekugcina kubuyeketa imisebenti yeBaphatsi Labakhulu , kufaka ekhatsi kucala kusebenta kwemtsetfo Loshayiwe . 
Kubiywa kwendzawo yangempela kwentiwa kuphela ngemuva kwekutsi litiko livumele sicelo . 
Lesigodzi sinanaba bomasipala bendzawo labalandzelako ngaphasi kwendzawo yemncele waso : 
Kunenkholelo yekutsi letikhutsato tingafaka ligalelo lelikhulu nekutsi kudzingeka kubukwe letinye tindlela ngekushesha . 
Ingaphindze icinisekise imiklamo yekuphepha kwekudla . 
Manje sesibuyela emuva kumsebenti welusuku , angicale ngekutsi senelisekile ngeliphuzu lekutsi Lihhovisi laNdvunankhulu liyachubeka kutibeka esimeni lesikahle sekuba ngulinye lemahhovisi lachutjwa kahle kakhulu kulelive . 
Umfanekiso wentfo ngayinye leniketiwe kumele ufakwe luphawu ngenombolo yalebhidi , inombolo yaleyontfo kanjalo nenombolo kanye nelikheli kwembhidi . 
Ngalemikhosi lena , bantfu baseLimpopo bakhuluma ngavilinye lelikhulu , lekutsi , sebantfu base-Afrika ngembi kwekutsi sibe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Masipala kumela amukele tinhlawulo kanye netijeziso tekungatfobeli letitawuphocelelwa ekucinisekiseni kusebenta kwaLomtsetfo wamasipala . 
Ngalesikhatsi singatigcabha ngekwenta kahle kulomkhakha wekutfutfukisa bomake nekubanaka kusukela kuleminyaka lelishumi lendlulile , lokunakwa loku akukachazwa njengekufinyelela lokugucuke kakhulu kwetinsita noma kutfutfuka kwemandla ekutsatsa tincumo kwabomake . 
Tinchubo tekutsengwa kwemphahla tentiwe taba ncono ngekusungula Likomidi Lekwahlulela Ibhidi kanye nekukhetfwa kwetiphatsimandla letintsatfu ngekhatsi kweLitiko kutsi titosebenta kuleLikomidi Lekwahlulela Ibhidi Lelihlangene leliphansi Kwelitiko Lemisebenti Yesive . 
Kusungula sakhiwo lesihlanganisa umkhakha wetekuvakasha kute kusungulwe tinhlelo nekusungula imiklamo yekulinga lengaba khona . 
Lucwaningo lolusisekelo lwanyalo lwendlelamphilo lephilile yekungenelela etikoleni ; 
Labanye bantfu , njengalabo lababanikati bemabhizinisi ngamunye kanye nebalingani , nabo bangaba nemalingena yebhizinisi letseliswako njengemalingena yemuntfu . 
Budze lobuphelele belidilamu lesindlulisi busetjentiswe ngemgamu lobungasetjentiswa ngawo ngaphandle kwekujuba kute kuncishiswe linani lemajoyini . 
Umuntfu ufanele kutsi ahlole kutsi yini inhloso nemsebenti lowentiwa nguleso sisetjentiswa bese-ke sewuncuma indzawo lefanele kahle kakhulu . 
Imihlangano yemazoni , letinkhomfa letimbili telwabiwomali kanye nekulalelwa kwelwabiwomali lwahulumende , ivumele imimango kanye nemacembu etinhlangano temmango kutsi alubuke lolwabiwomali . 
Kwamkela sitoko kubatfumelitimphahla kanye nekuniketa sitoko kubanikati labasisebentisako . 
Kuniketa tisebenti emandla ngekutfutfukisa emakhono lagcilile nalachubekela embili lafundzelwe . 
Letinhlelo titawunika emandla kukala kwekusebenta kubomasipalati ekusebentiseni tinchubomgomo tabo nemagunya ekushaya umtsetfo . 
Luhlelo Lwekucitfwa Kwetimali taHulumende Nekucacisa Ngetimali lwaseNingizimu Afrika , njengencenye yeluhlelo lwetinkhantolo tabomantji , lufaka ekhatsi tinkhantolo tekubuyeketwa kwemacala letinyenti letifaka ekhatsi tinkhantolo tekusombulula emacala ekungavumelani ngentsela , naleto tekundluliselwa kwetikhalo tekutfolakala kwetinsita . 
Umbhidi angeke avunyelwe kulungisa nome kukhipha kuphambuka lokungaba nemtselela lomkhulu ekwetfulweni kwalokutsengiwe nome kungabata uma emabhidi sekavuliwe . 
Kumhlabawonkhe kube khona imizamo lemikhulu leletfwe phambili ekuvisiseni imitselela yetinsita letisimeme netekulawulwa kwemahlatsi . 
Iniketa luhlakamsebenti lwekufundza kabanti ngendalo yonkhe , ubukane nemibuto lemisha nekubuyeketa ematiyori uma kutfolakala bufakazi lobusha . 
Kubhalisa akusiko kufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti . 
Lendlela lena itawugucula lamanye ematiko aHulumende abe tikhungo tekutfutfukisa inchubomgomo netekuchumanisa . 
Tindzawo letitsintseke kakhulu ngekuya kwekungasebenti lokuphakeme bantfu labasha emimangweni yetfu . 
Tinhlangotsi tekubungata tifaka ekhatsi kugucula umhlabatsi , ematje elithuna , tikhumbuto nome ematje lasikhumbuto , kanye nekwetsiwa kabusha kwetitaladi nome tikhungo tesive . 
Lokudvumisa kanye nekuvetwa kwemibono kumasu ekutfutfukisela embili kubeka liso lokuvetwe kuletigodzi sekucocisenwe ngako uma kubukwa lingemuva laletimo tekwati ngekufundza letibalwe ngenhla lekwabalenwe ngato . 
Kuhlola emabhuku emisebenti yemklamo ngekumelana neluhlelo lwekulungisa nekusebentisa kulandzelela nemitsetfo yesimondzawo . 
Umcashi , lobonakele kubhlokhi yesayini yekwemukela , ucele kunikwa emathenda kungena kunkontileka yekutsenga imphahla : 
Kwentiwa Lisubuciko Lelihlanganisile Lekutfutfukiswa kweBantfwana Basesebancane ngekubambisana nelitiko Letemphilo neletemfundvo . 
Loku kungaholela kahle ekutsini kube neluhlobo lwekuncintisana lolubonwa embonini yamatekisi lamakhumbi . 
Kubanjwe Umhlangano weBanikati bemadlelo eMpumalanga Kapa kuze kubuka tiphakamiso letitawuwusho kutsi kutawusetjentwa njani ngemaklemu emadlelo . 
Lokungafanani kwemali yemave kwehliswa ngekubamba imphahla lebalwa ngeMadola ase-US lelinganako . 
Kuhamba ngemphumelelo kudala emazinga laphakeme ekusekela timphahla , tinsita kanye netikhungo tetenhlalo , ngesikhatsi sinye kucinisekise umkhakha lobanti wetimphahla kanye netisetjentiswa tetenhlalo kanye nekwandzisa kubakhona kwetinsita letiletfwako . 
Kwenta ncono Tinsita Tetemphilo Letiphutfumako kwentela kutfutfukisa tikhatsi tekufika ngekuphutfuma kuyohlala kuyintfo lehamba embili . 
Kusebenta kwemnotfo akukasiti ekwehliseni buphuya kanye nekungabikho kwemsebenti . 
Kubalulekile kutsi kutsengwa kwemishini lemisha nekudvweba kanye nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lesisha kuhambisane netidzingo tekunakekela letiphansi . 
Nanobe kunetinchazelo leticacile letinyenti tekutsi loku kushoni nekutsi kumele kuhunyushwe njani , loku lokulandzelako kusisekelo lesivamile : 
Letikhundla letimcoka bevalwe tisebenti letibambile . 
Kamuva , indzima yakhe yeluleka kufika kuleyo yementi wemiklamo leminyenti . 
Basebentisi , nanome kunjalo , kutawufanela baliwe ngaphandle kwekutsi chwepheshe acashwe ngalokugcwele kulawula kucilongwa kwetelubisi futsi netemphilo teyunithi yemhlambi kanye neyunithi yetemphilo . 
Ngekwaletilinganiso , letimboni tahlanganiswa ngekwetindlelakwenta letehlukene . 
Umphatsi wendzawo utawulandzisa futsi adlale indzima yekuphatsa ekucinisekiseni nekufinyelela kulokusekela kwalamanye emazinga ensita . 
Lenchubo nayo ayibi ngaphandle kwekuncintisana . 
Ngamunye walemisebenti wahlolwa kufaneleka ngekwalamasethi etinkhomba : 
Kweswelakala kwemakhono kwabangela kutsi aphindze futsi akhangiswe lamathenda ngenca yetinhlawulo letisetulu letiphatselene netiphakamiso . 
Imininingwane yephaneli yelizinga lemboni yeNingizimu Afrika levela kudathabhesi ye-TIPS . 
LitikoLetekutfutsa kanye Nemisebenti Yesive kumele lincume kutsi kuhambe kwafikaphi kusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo nekucitsa imali nekutsi kumele kulungiswe kufikaphi . 
Lamazinga langaphansi kakhulu ekungabi netikweleti nekutinikela ngemphumelelo kutindlela tekulawula tingahle tincome kutsi lokukhula kwemazinga labalulekile akukhombisi bungoti lobubalulekile . 
Kukhulisa nekwenta ncono Kwemfundvo Emuva Kwesikolo Nekucecesha ngulinye lemapulango lelisemkhatsini ye-ajenda yahulumende yetentfutfuko . 
Kucinisekisa lizinga kwalelitiko kuyimfihlo . 
Kuphatsa nekulandzelela lokunikwetwa kwentinsita etibhedlela kulesigodzi . 
Ngekwesiphetfo sami lesiphatselene nemaphuzu , ematfuba alesisebenti emphumelelo bakangasimahle . 
Umnikati walendzawo yangasese kungahle kube lisontfo , inkhapani noma umlimi . 
Kutawulandzelwa inchubo yekwakha lenconywe ngumkhiciti , kanye emathulusi nesisetjentiswa lesinconyiwe . 
Kusekela kwaletinhlobo temakhophelethivi kutawuniketwa nge-Ejensi yeKutfutfukisa emaBhange eKhophelethivi . 
Tisebenti letivela kulamanye ematiko ahulumende , kubomasipala nakuletinye tinhlangano tabamba imihlangano leminengi lehlanganisa ematiko ahulumende . 
Umkhandlu unelilungelo lekungeta sikhatsi sethenda kunetindzaba . 
Buka ikhodi lefanele yemitselo yenhlanganisela yetitselo . 
Lendlela Lensha Yekukhula ichaze ngemaphuzu lamcoka tindzawo tekungenelela letisetulu kulokumele kwentiwe kwentela kucinisekisa simondzawo lesakha umsebenti . 
Kwengeta , kuhluleka kutfola labazuzi kwenta kube nekungatsembi kutsi emafayela anakekelwa kahle nekutsi kuhlala kunekulandzelwa kwalasebatfolile . 
Bantfwabami befika futsi bangitfola ngiwokotekile . 
Inkhulumomphikiswano ivetiwe kutsi imvula yemnyaka wonkhe iphelele ayikehluki ngalokutseni kepha kwenteka kwalemvula ngahle kushintjile . 
Umtselela ekwemukelekeni kwelwabiwomali kumele ubukwe mayelana nebukhulu bekusalela emuva ngesikweleti uma kucatsaniswa netindleko tonkhe , njengobe inkhokhelo yekusalela emuva ngesikweleti ichaswa ngephandle kwemvilopho yetinsita titonkhe lemelela umkhawulo wetindleko uphelele . 
Toliga inchubomgomo kanye nemtsetfo kutincomo teticelo telayisensi . 
Lokunye kuhlolwa kwemabhuku ngekusebenta ngalokungetiwe netingucuko letingafanele kuyaphenywa . 
Lelisu linikete inchazelo yelikhadi lemiphumela lelivulelekile , likanye netisindvo , kodvwa alizange libe nemininingwane yetinchubomgomo tekukala kanye nesicelo selikhadi lekulinganisa . 
KULUNGISWA KWEMABANDZELA YEKUYISEBENTISA 
Hlela , chuba , kanye nekugadza inchubo yekucinisekisa timphahla . 
Macondzana nekuvimbela , lwati lwenhlalomnotfo lolukholwekako lubalulekile kufakwe kunchubomgomo yebhajethi netincomo tekuphakela ibhajethi . 
Kuhlola lokuhleliwe emkhatsini wemsebenti nemcashi kutawenteka lokungenani kabili ngemnyaka kuhlola kusebenta kwemsebenti kucatsaniswa nalemigomo yekusebenta lokwavunyelwana ngayo kwemnyaka-mkhatsini kanye nekwemnyaka ngekulandzelana . 
Libeka kutsi kube nendlela yekubuka umnyaka lomncane webudzala wemandla ebantfwana ekwenta licala futsi ichubeke ifake netinchubo kusukela ekubanjweni kuya ekutfunyelweni esikhungweni sekuvusetelwa similo , kutekwa kwelicala kanye nekugwetjwa kwebantfwana . 
Kwencaba kwalofake sicelo kutsi ahlolwe ngemshini wekuhlola emanga akusho kutsi , ngekwako loko , sekusho sizatfu sekwencaba kuhlolelwa kucinisekisa yetekuphepha , esikhundleni saloko luphenyo loluchubekako kufanele kutsi lwentiwe . 
Ndvuna kufanele abike ePhalamende ngesimo semahlatsi cishe katsatfu njalo ngemnyaka . 
Loku lokuhambembili kuchaza le-ajenda yamhlaba wonkhe , letawuhlanganiswa kutinhlelo tekutfutfuka etetigodzini navelonkhe . 
Kwengeta , sakhiwonchanti lesibalulekile lesinjengekuphehlwa kwagezi asitange simelane netimfuno . 
Emazinga kumele abonwe njengendlela yekukhombisa lokungemagugu emmango nangasiphi sikhatsi ; ngetulu , emagugu kanye netidzingo letisetulu atikacini kepha nje tikusimo sengucuko leme njalo . 
Loku kutawenta kutsi bantfwana , linyenti labo lebelingakhoni kuya etikoleni liyofundza kulesikhatsini lesidlulile ngenca yekuswelakala kwetinsita letikhetsekile kanye nekungatfoli kusekelwa etindzaweni tasemakhaya nasetindzaweni lebetincishwe ematfuba ngaphambilini , kutsi tikwati kutfola tinsita temfundvo . 
Licoco lelifishane laletinchubomgomo liniketiwe : 
Ngekungahambisani nelimuva lelingenhla , ikhomishini iphakamise esisekelweni sangembili kutsi ingucuko yemtsetfo ibalulekile kuniketa lokulandzelako : 
Lokwehlukile ngaphandle kwetitjalo letifana negalikhi , ema-anyanisi , emazambane , bhatata kanye nematsanga , lekungagcinwa ngemphumelelo sikhatsi lesitsite emazingeni ekushisa latayelekile . 
Kwachutjwa tinhlelo letinyenti tetemfundvo nekucaphelisa . 
Kuniketa emasu ebuholi ngalokuphatselene nekutsengwa kwemphahla netinsita tekulawulwa kwemphahla . 
Kungashoni loku kutinhlangano nemabhizinisi eNshonalanga Kapa ? 
Imikhakha Letimele nemaNGO kunemsebenti lomkhulu ekuniketeni tinsita ebantfwini . 
Kukreyini ngayinye noma lithulusi lelisetjentiswako , sokontileka kufanele aletse sitifikete lasandza kusitfola sekuhlolwa nalesisemtsetfweni noma lenye indlela lekhombisa kuhlolwa kwekugcina kwalomshini noma lithulusi , kuloMasipala . 
Lelicembu lelacembuka lanikwa umsebenti wekubamba inkhulumomphikiswano ngalendzaba nekwetfula tiphakamiso letiphatselene nekusombulula lenkinga esikhatsini lesitako . 
Imalingena lekhicitiwe ngesikhatsi kubuyiselwa tindleko ngesikhatsi kuletfwa tinsita kubantfu . 
Brooks bekasebentisa lemphahla njengelihhovisi lakhe . 
Lekhozi ifaka ekhatsi kwakhiwa kwabojamu labehlukene nemajeli ngekuya kwekutsi tikhona yini titselo . 
Kwatiswa ngemphumela webhidi kutawuniketwa ngekubhalelwa ngumsebenti loniketwe emandla kuSotimali Wesifundza . 
Ifulansi , Britain , Spain , Portugal , Belgium , Ijalimane kanye neNetherlands ngemave lamakhulu labekabusa lamanye . 
Kugadvwa kwalababanjiwe bavalelwa sonkhe sikhatsi kungumtfwalo weLitiko lelo lulawulo lwalababanjiwe bavalelwa lungena ngephasi kwalo . 
Tekutfutsa letinkhulu kanye naletinye tindlela tetitfutsi kufanele tetfulwe kuSigodzi tihambisane nekusetjentiswa lokuhlangene kwemhlaba , kulawulwa kwekusetjentiswa kwemhlaba ngendlela kanye netinchubo tekuhlanganisa . 
Kungetwa kwekufinyelela etibonelelweni tahulumende , ikakhulu emimangweni lefuyako ngekuya kwekusungulwa kwetindzawo tekukhokhela . 
Kugcina luhla lwelwatiso ngekukhohlakala nebugebengu , kubamba imihlangano yekulwisana nekukhohlakala nebugebengu . 
Emasu lesiwacalisa embili afaka kusebentela kutsi sigucule imikhuba yebuhlanga neyetebulili ebunikati bemphahla kumkhakha wetekulima , lokufaka sandla ekukhuleni kwemnotfo wesifundza futsi nasekutfutfukiseni emazinga ekutfolakala kwekudla , kakhulu emazingeni asekhaya . 
Lobufakazi lobulandzelako baMnu Wilson bubalulekile kwentela kuvisisa kutsi lolofake sikhalo sioto sakhe sisebenta njani . 
Lokukhuliswa ngemphumelelo kwesiciniseko setenhlalakahle kuyintfo lesemkhatsini kulelisu lekumelana nebuphuya , kwentiwe kwaba yimphumelelo ngulesikhala semali lesivulwe kuleminyaka lelishumi lendlulile . 
Lukhula lolunyenti ngalokwendlulele lubanga i-oganolephthukhi etinhlantini . 
Watfola kwesatjiswa njalo ngulabantfu bebabulele lamalunga emndeni wakhe kantsi wacindzeteleka kutsi ashiye phasi umsebenti wakhe ngobe atfola tingcingo letingatiwa emsebentini . 
Kulesimo lesi , i-EMS eNshonalanga Kapa ilawuleka kancono njengelusito lwesifundza lolunekuchumana lokucinile netindzawo telusito kanye netigodzi . 
Uma kwenteka lommangali nobe loye lophendvulako afisa kuniketa bufakazi ngekukhuluma ngako loko kumele kukhonjiswe ngekubhala ekugcwaliseni lelifomu lokufaka sicelo nome imphendvulo , ngekwehlukana . 
Lelinani lemanti Emabhodi Ekutselela lavunyelwe kutsi alisebentise lincunywa kuniketwa noma kucasha lokwentiwe Litiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi . 
Tigcila ekuphendvulweni kwemiva kuloko lokucuketfwe , kutifananisa nebalingisi nome tehlakalo , kanye nekuphendvula umbhali indlela lalusebentise ngayo lulwimi njengekukhetfwa kwemagama kanye nemifanekisomcondvo . 
Emadolobha lamasha netindzawo letihlala bantfu kuvamise kutfutfukiswa emhlabeni longenamuntfu noma emahlatsini ngaphandle nje kancane kwetindzawo letingemadolobha lesetivele tikhona . 
Tekuvasha , lekungulenye yetimboni lenematfuba lamaningi langalinganiswa ekukhulisa umnotfo , imphumelelo yayo incike tukwetinsita temhlaba lophetfwe kanye nalolondvoloteke kahle . 
Umlayeto wetfu kubo bonkhe batsandzi bemidlalo letsintsa emanti kulesikhatsi senjabulo kutsi bacabange ngekuphepha ngembi kwekungena emantini . 
Tikhatsi telwatiso titawucinisekisa kutsi tonkhe tichibiyelo letitsintsa luhlu lentsela lutawatiswa ematiko . 
Nguyiphi intfo yekucala loyentako ekuseni ? 
Silinganiso lesiphelele silinani lelisemkhatsini lelilinganiswe tinhlangotsi tonkhe laletilinganiso . 
Indlu lengenandzawo phansi kwesiyilo , kufanele yakhelwe imodeli lekhetsekile " yesihlalo sebukhosi "  . 
Kwentiwa kube semtsetfweni kwakhiwa kwelilokishi mayelana neSheba Siding kusachubeka nekuba yinsayeya . 
Lephakheji lesisekelo yekunakekelwa kwemlomo itawutfolakala etikhungweni tekucala tekunakekela kwetemphilo , lokufaka ekhatsi lokulandzelako : 
Masipala udzinga emazinga laphakeme ekwenteka kwemsebenti lophephile kuto tonkhe tisebenti kantsi ulindzele kutsi emazinga agcinwe anjalo ngusokontileka ngekuhambisana nemitsetfo yaleyo ndzawo yaloMasipala noma lapho akhona . 
Lokuphilako kungahlungwa ngekuhambisana nesikimu setigaba , kuya ngekufanana nemehluko emkhatsini walokuphilako nemacembu alokuphilako . 
Timoto tebasebentisi tifanele kutsi tibhaliswe naleto letinefanele kutsi tibe netimvume tebungcweti , tehlukaniswe ngemikhakha lemibili yetimoto . 
Luchumano ngco lwetikhatsi letitsite lolusemkhatsini wekunatsa tjwala kanye nebugebengu , kepha ngekuya kwelucwaningo nebangeneli balo , tjwala bebunatselwa kutfola emandla kute bente lawo macala . 
Cinisekisa kutsi imimango iyabandzakanyeka futsi iba nebunikati bemiklamo . 
Tindlela letisemazingeni netinchubo kuvamise kusetjentiswa kuko konkhe kwetivumelwano tekunjiniyela takhiwo , kantsi kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Kuhlolwa Kwebaceceshi lababe yincenye yeLuhlelo Lwekucecesha Umceceshi kutawumele bahlolwe ngekusebentisa indlelakwenta lehambelanako yekuhlola ngekuya ngekwesimo sekuceceshwa . 
Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi babike emaphutsa langahle abe khona , kungasebenti kahle noma tintfo letinenhlamba ngekutsi basebentise ilinki ye-'feedback'  . 
Basebenta kakhulu kumadolobhakati lapho akhiwe khona . 
Kuko konkhe lengikwentako , ngicinisekisa simo lesikahle nekusebenta lokuhle kakhulu kanye nebudlelwano lobusimeme . 
Nakuvetwa lokusisiwe , lomehluko emkhatsini wesamba lesikhona netimali letitfolakele tiyavetwa noma tifakwe kuleSitatimende Sekusebenta Ngemali . 
Imboni yesikhumba eNingizimu Afrika iye yabukana nekukhula lokwenteka ngemijikeleto , lokubangwe kakhulu kwehla nekwenyuka ekukhicitweni nekuhanjiswa kwemikhicito . 
Ngekwekubeka timphawu tendzawo kwanyalo kanye nekusetjentiswa kwemaphethini lokungakahleleki kuletindzawo , lokulandzelako kuyahambelana : 
Kubalulekile kuvisisa imphandze yenkhohlakalo emphakatsini ngekwemongo weNingizimu Afrika . 
Landzelela konkhe lokwenta malanga onkhe nobe ngeliviki : Loku kutakusita utsatse sincumo salokubalulekile nalokukwanelisa kakhulu . 
Nangaloku , akusiwo onkhe ematiko embuso lakhicita titifiketi te-BEE , nome acaphele ngekukhutsala kutfobela kunome ngutiphi tintfo ngaphandle kweKulingana Kwetemisebenti nekutsengwa kwemphahla . 
Kubahlali basetindzaweni tekuhlaliswa labanyenti litfuba lekusebentisa umhlaba ngendlela lekhicitako , nome kulandzela tindlela tekuphila letifaka ekhatsi imikhakha lemibili yekuphila edolobheni nasetindzaweni tasemaphandleni , kubalulekile ekuphileni kwabo . 
Nguleso naleso sigamu semhlaba sinebudlelwano lobukhetsekile naletinye tigamu temhlaba , nguleso sinetincenye tekwakheka nebudlelwano lokwehlukile . 
Indlela yaleSikhwama yekulawula imali ifaka ekhatsi kulawula imphahla , tikweleti kanye nematfuba ekulahlekelwa ngendlela lehlelekile . 
Ayikho imbadalo noma inkhokhelo yemali letawufunwa kumcashi noma sisebenti ngaphandle kwemvumo lebuya kuMcondzisi-Jikelele . 
Kwentiwa ngemphumelelo kwekulawula kwentiwa kwemsebenti kuncike kubudlelwano lobucinile nekusebentisana nabo bonkhe labatsintsekako , kufaka ekhatsi tinyunyane kanye nemiphakatsi . 
NB : Bonkhe labangaba babhidi badzingeka kutsi bahambele umhlangano wekuniketwa imininingwane futsi tiphakamiso letibuya kulababhidako labangakahambeli lomhlangano angeke ticatjangelwe . 
Sifundza nesinetinhlelo letibanti kantsi bekutawutsatfwa tinyatselo tekuvula ematfuba emnotfo ngekukhulisa ematfuba ekuniketwa kwemsebenti . 
Inkantolo mayelana nelesikhalosicelo yabese ichubekisa bubanti balokwendluliswa kwalesikhalo kute kufake ekhatsi konkhe lokutfoliwe kwesimo senkantolo mayelana naloludzaba ngebungiko belisi , lekukweswelakala kweligunya . 
Uma , kulolunye luhlangotsi , labalimele balashelwa etibhedlela tesifundza nasemitfolamphilo yemphakatsi loku kutawuba nemtselela lomkhulu etimalini teluphakelotimali talesikimu . 
Lomasipala usayine Sivumelwano Sesikhutsato semnyaka neLitiko Letemisebenti Yesive , lesinenhloso lephambili lelandzelako : Kubeka kucace tinhlelo netinchubo tekubika ngenchubekalaphambili ekufikeleleni emathagethi ekwakha umsebenti ; kanjalo netinhlelo tekukhombisa emanani etikhutsato letiholiwe naleto letisetjentisiwe . 
Akukho kubhida emva kwesikhatsi lokutawuvunywa . 
Litiko selivumele tinkhombandlela tekunakekelwa kwalabagulako netinchubo tekuphatsa kuhlukunyetwa kwalabakhulile . 
Lapho linani livunyelwe ngaphandle kwekusekelwa ngemali ibonwa njengencitfo estatimendeni sekusebenta kwetimali ngelusuku lwekuvunyelwa . 
Tibhedlela tengcondvo tangasese kanye nemitfolamphilo letsatsa tigulane letidzinga kulaliswa esibhedlela ngekugula kwengcondvo lokunemandla , kantsi tibhedlela tahulumende tinemibhedze yalabagula ngengcondvo . 
Kuvikela ngiyo yodvwa indlela lecinisekile yekuncoba i-HIV ne-AIDS . 
Onkhe emajoyini atawentiwa nemafithingi lavunyiwe kuphela , kepha emajoyini atawuncishiswa abe linani lelincane . 
Legrafu lesetjentiswe kulamakhasi lalandzelako abonisa umtselela wetilawuli tindleko letehlukahlukene . 
Soloko , lemalilusito yeliholo ibukeka ibita nayicatsaniswa nebukhulu bemphumela wayo emsebentini . 
Ngalokusobala , njalo , tenhlalo tingeke tigcile kuphela kulabahamba ngetinyawo . 
Sizatfu sekwenta lokusisa simkhakhambili . 
Etindzaweni letitsengisa lokudidiyelwe , batsengi abanalulaka lolukhulu , batsengi labadzala bavamise kucula , bacale kushumayela nobe bakhombisa ngelwati lwabo lweSingisi neSibhunu . 
Kukhicita kabusha noma / futsi kwenta ikhophi lokucuketfwe noma incenye yako kute uzuze imali kufanele kufake ekhatsi satiso selilungelo lako konkhe loko . 
Linani lekungasebenti eNingizimu Afrika lengce lizinga lavelonkhe langembi kwekuwa kwesimo semnotfo kumakota lalishumi lengcile . 
Angeke ikhone kumelana neludlame lolunje , kuphulwa kwetintfo ngebudlova kanye nekukhatsateka lesikubone kubomabonakudze kuletinsuku kutikhungo temfundvo lephakeme kulolonkhe lelive . 
Kusekela indlelasu lehlose kwenta ncono lizinganhle lekugalaja temisebenti yesive kumele kucatjangwe . 
Sigulane kanye nemndeni batawukhona kufaka sicelo sekubuyeketa sigwebo nebhodi , kantsi onkhe emacala lecinisekisiwe atobuyeketwa cishe kanye emnyakeni . 
Emaphuzu labanengi aba nemtselala kulombono , njengesikhatsi emaphoyisa lasitsatsako kuphendvula afike endzaweni yesehlakalo sebugebengu , kuchuba umsebenti webuphoyisa emkhatsini webantfu , emareyithi ekuboshwa , kanye nekujeziswa kwalabo labenta lobo bugebengu . 
Lemicimbi yaba nemphumelelo lenkhulu , yenta emalanga etimakethe atiwa kakhulu kulesifundza . 
Lophumelele utawuhlolwa bumsulwa kanye nekucinisekisa emaphepha akhe etemfundvo . 
Inhloso yesikhatsi lesifishane kuniketa tinsita telufuto letifaka konkhe letisisekelo semiphumela yeluhlolo lwesifo , kuphatsa , kweluleka , nekuvimbela kuchwala umntfwana latalwa nako , kugula nekuchwala lokutfolwe kumtali . 
Ikomidi Lephatsa Bungoti isebenta ngekulandzela Libanga Nemkhawulo Nenchubomgomo Yekuphatsa Bungoti Neluhlakamsebenti loluvuselelwa njalo ngemnyaka . 
Ucaphela kutsi kukhwabanisa kumatima kukubala kepha kubonwa njengenkinga lenkhulu ngalokusemtsetfweni . 
Kukhonjiswa kwetinombolo kwalokuhlangana kwetincenye kuletinsila temanti langcolile ngemuva kwekuhlangana kwekucala . 
Buphuya buvamise kuchazwa ngemalingena noma ngencitfo . 
Kute indlela lengiyo leluhlelo lwekukhangisa umnotfo walendzawo . 
Lendlela ivumela lucatsiniso ngco lwemalingena nelusebentisomali nekwabiwa kwesabelomalinchanti lokufakwe kulamathebuli . 
Kungasebenti kusetulu ngenca yekubete kwematfuba emsebenti . 
Kuletindlela tenchubomgomo letidzingekako kulungisa tinsayeya tesakhiwonchanti sase-Afrika nguleti : 
Ngekuchaza imigomosisekelo yenchubomgomo lelawulako kanye ne nemgamu waloluhlelo ; 
Sebentisa tinyatselo tekwehlisa tindleko kuvikela kusebenta ngaphasi nome ngetulu kwebhajethi . 
Bosokontileka badzingeka kutsi bangenise bufakazi bawo onkhe emandla labavunyelwe wona nekutsi futsi bafanele bahlangabetane nayo yonkhe imibandzela . 
Lomklamo welulwe kutsi ufake kutfutfukiswa kwelithulusi lekuhlola kuze kuhlolwe lizinga letinhlelo telitiko netindlelasu tekwehlisa bungoti . 
Tikimu Telusito Kutekusisa Nekumaketha Ngekutfumela njalo ngekota . 
Tivumelwano emkhatsini webalimi betintfo letihlukene labanetivuno letihlukene ngetikhatsi letihlukene bayabaluleka uma ngabe tindleko tekuhamba emoyeni titawulawuleka ngemphumelelo . 
Cinisekisa kuletfwa kwetinsita tetemphilo letifanele kanye netekhwalithi letisezingeni leliphansi lekunakekela . 
Imisebenti leyimfihlo lefanako yeLucingo Lelusito lebantfwana , Tinkinga teKudlwengulwa naLobika Labatibulalako Angeveli tiyatfolakala ngaso sonkhe sikhatsi . 
Ngisho noma kute lucwaningo , labanyenti betfu bayati kutsi lesifo sikleyima timphilo letinyenti , talabadzala nalabancane . 
Licembu lemsebenti , lelifaka ekhatsi labamelela Litiko Lebulungiswa , Lihhovisi Letekushushisa Lavelonkhe , Litiko Letemphilo kanye neLitiko Lekulungisa similo , lilungise Umtsetfosivivinyo Lochibiyelwako ngembono wekwelula kubonisana kulabo labanenshisekelo . 
Ekuseni sula emarola ngendvwangu letsambile kususa emabala lamhlophe . 
Emva kwetindleko letimayelana nemphahla , imboni nemshini kuba yimali uma kungenteka kutsi tindzuzo tesikhatsi lesitako noma uma kungahle kwetfulwa kwetinsita talemphahla kukhuliswa kube ngalokwendlulele kunalelo lizinga langemphela lekusebenta lelihloliwe . 
Lesikhwama sifakelwa imali emphahleni yakulelive kuphela futsi ayinako kuvuleleka ngco lokutimela . 
Ugcina emarekhodi abuye abutse idatha . 
Inkhinga lapha ngulomehluko ekucatsanisweni kwetindleko tetitfutsi tekuhambisa lemphahla yekucala endzaweni yekulungiselela kanye nekutfutsa lomkhicito lolungisiwe uye emakethe , lokutsintsa , ngalokumcoka , labalungiseleli labancane . 
Enshonalanga yalomasipala , lekuyindzawo lephakeme , yehlela ngasesikhungweni sase Drakensberg . 
Kuleminyaka leyengcile , kuyiswa emaveni angaphandle kwetilwane nemikhicito yato kukhule kakhulu . 
Ngalokwetayelekile , lolucwaningo lukhombise emazinga lamabi ekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , ngaphandle kwetindzawo letimbalwa . 
Kukhona futsi sidzingo sekukhutsata kusisa kumayunithi laphetfwe ngulabamnyama kute bacedze insayeya yekutfola timali , letisabukene nalamanyenti emayunithi aloluhlobo . 
Itinikela kutsi ikhutsate bafundzi besikolo nabothishela kutsi bemukele tibalo , isayensi , buchwepheshe netebunjiniiyela etikhungeni temfundvo tetfu . 
Ngaloko , kwakhiwa kwemakhono elikhansela kuyahlangatjetwa evotini lelehlukile kulebhajethi kuphela ngenhloso yekutfutfukisa emakhono . 
Umchumisi kumele acinisekise kutsi tikhala tibhotjotiwe etindzaweni lapho kubhaliwe ngelikhrayoni lewekhsi noma ipendi . 
Sikhulu lesiphendvulako sativuma letitatimende tetimali letibalwe ngenhla . 
Timakethe letentelwe kuba tincane , letingenawo umtsamo wekungeteka , tivamise kungaphumeleli ngoba tincane kakhulu kutsi tingaheha emakhastama . 
Kwenteka lokufanako ekutfumeleni ngaphandle kwaseNingizimu Afrika . 
Lwati kabanti ngeMtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tahulumende . 
Silawuli Tinambutane Lesikhetsekile saseMasimini sishiphile kantsi silula emhlabeni lolungile kutjalwa . 
Lokutfutfuka lokwentiwe etindzaweni letinyenti kulelitiko kubufakazi bekutsi nanoma tikhona tinselele lesibuketane nato , litiko lichubekile nekusebenta . 
Njengencenye yekuhlelwa kabusha kweTemafa aVelonkhe , incenye lelawula kutsengwa kwemphahla yekubeka liso , kubeka emazinga kanye nenchubo lencono seyakhiwe mayelana netindzaba tekutsenga , kulawulwa kwemphahla lephatsekako , buhlanganyeli besive nebangasese kanye nalokuhambisanako . 
Inyifomu lehlobile futsi lebonakala kahle lebuya kuMtfulitinsita , letawufaka ekhatsi lijazi lemvula lelimeshako nesitjalagwayi sanakuna litulu netimo letimakhata . 
Inhloso yalomtsetfo lekukhulunywa ngawo bekukutfutfukisa lubandlululo ngekwebuhlanga . 
Kugalaja ngemphumelelo lokuhlosiwe kubalulekile nako kucinisekisa kutsi tinhloso tekulingana tiyafinyeleleka . 
Lokukhaliphile kutintfo letingabangela kusikeka kanye netilondza letinembobo kantsi kufaka ( ihayiphodemikhi ) tinyalitsi , mukhwa lomncane wekuhlindza kanye naletinye tinsingo . 
Bekuloku kunekwehla kwelizinga lelusebentisomali yemakhaya lwetintfo letingakacini kanye nekukhula kwelusebentisomali lwetinsita . 
Imphela , e-Afrika , kongeka kwekudla kuyintfo yekuphepha kwavelonkhe lebita tindlela letiphutfumako tekwehlisa kuswelakala kwekudla kanye nekungondleki . 
Lesivinini lesikhona nyalo lesitawuba nemtselela kulokuhlanganiswako lokungatfolakala . 
Kuhlanganyela kwesive kufaka phakatsi sitsembiso sekutsi kufaka sandla kwesive kutawugucula sincumo . 
Emakhastama atawulahlekelwa imvume ngekwemgomo lebanikwe yona uma bangahambisi lifomu lekukleyima nato tonkhe tincwajana letesekelako tingakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwelusuku lwekubuya eluhambeni lwebhizinisi loluvunyelwe . 
Kumcoka kutsi kugucugucuka kuniketwe kube khona kulomdvwebo . 
Ngatisa kutsi lolwati lolungenhla ngekwati kwami lungilo futsi lulungile kanjalo ngamukela kutsi uma bekutawutfolakala kutsi ngibambe lwati lolutsite , lesicelo sitawukhanselwa ngekushesha . 
Yonkhe imininingwane ledzingekako yetimphahla letihloliwe iyatfolakala ehhovisi Lemhloli Jikelele . 
Lesikali semanani entsela siyenyuka nome siyehla , njengobe kucacisiwe kulelithebuli lelingentasi , ancunywa balawuli futsi bamelele luhlolo lwebalawuli lweluntjintjo lolwenelisako kumanani entalo . 
Lokutiphatsa lokunjena kufanele kutsi kubi futsi kufanele kutsi kugcekwe kakhulu . 
ENingizimu Afrika , emakoporasi bekakhutsatwa ngekuhambisana nelubandlululo lwebuhlanga kanye nakumkhakha weTekulima . 
Litiko litawube litfula luhlelo lwekuhlatiya imininingwane yema-inthaviyu ekuphuma bese litfutfukisa tinhlelo tekungenelela . 
Kubhaliswa kwalabatelwe kunemitselela-lemikhulu leyengca kuvuma kwamunye ngekuba khona kwemuntfu . 
" Umlahli wenyalitsi " ungaba nendzima letsite yekuyidlala emagunjini abodokodela kanye netikhungo tetemphilo tasemaphandleni lapho tinyalitsi tiyinkinga lenkhulu yetintfo letikhaliphile letilahlwako . 
Ngaphandle kwekungabata , imitsetfo netinchubomgomo telubandlululo taphikisana nemtsetfo weLibhayibheli wekutsi sonkhe siyalingana ngoba sonkhe sakhiwe ngemfanekiso munye waNkulunkulu . 
Letindzima letidlalwako letingakacaciswa kanye netibopho tekulawulwa kwenkhukhuma ngekhatsi kulesigodzi , kunemiphumela lemibi futsi kungaba nemiphumela lemibi yekuchunyaniswa kwemiklamo nemsebenti lophatselene nenkhukhuma , futsi akwenti nalinye litiko litilandzele nobe libe nesibopho senkhukhuma . 
Leminye yalemiklamo leSikhungo lesiyentako kwanyalo ngulena : 
Kungumsebenti webacwaningimabhuku bangaphandle kutsi bente ngamunye lucwaningomabhuku lwetitatimende tetimali . 
Kukhona kukhombisa kuvisisa Umtsetfo weMcebo Lophilako waseLwandle noma Umtsetfo weNchubo yeteBugebengu kanye nekusetjentiswa kwalemitsetfo lemibili , kusebenta njengetincomo talokufaka sicelo . 
Khombisa kutsi ngutiphi kuletimphawu letibonakele kulesigulane emuva kwekuvakasha kwekugcina : 
Kungaba netigitjelwa letingetulu kwasinye letinganikwa kutsi tisebente emgwaceni lowodvwa ngaphandle kwekutsi lesinye sato sigijimise imali yekugibela . 
Lesetayeti singafanekiswa nekuncipha kwemkhakha Wetekulima , temahlatsi kanye nalokutinhlati njengobe kuchaziwe phambilini . 
Kubonakala sengatsi kunenchitfomali le lephansi ngenca yeliphuzu lelitsi kusebenta kwalesigaba kwabanjelelwa ngulokuvuselelwa kwe-LAC , kantsi imisebenti leminyenti yemnyaka wekucala kusamele yentiwe . 
Kwehliswa kwesikweleti ngaphambilini bekukhuphula buncono bekuzuza ekusiseni lokucatjangwako . 
Kutawube kwanele kutsi silinganiso semaklemu angeke sibe nemaphutsa kuphela uma emazinga ekucabangela anebufakazi bekutsi awekho emaphutsa . 
Loku kunakwa nekucaliswa embili kufuneka kucale ezingeni lebaphatsi labasetulu , njengoba kuphatfwa kwaso sonkhe sikhungo kungumsebenti wekucala tonkhe letisombululo taletinkinga futsi nekunika imvumo yekuchubeka nako konkhe kuhlela . 
Emaphayiphi lagcitjelwe awakavamisi kucondziswa kulamandla ehayidrodayinamikhi ngekuva kwekufakwa , ngaphandle kwalesigaba sekukhipha emanti . 
Lomtsetfosivivinywa ucuketse futsi uchazwa embikweni uveta umehluko locacile emkhatsini kwemshado wema-Isalmu nemshado wasenkantolo . 
Loku bekumakhwe ngalokukhetsekile eSifundzeni sase Nshonalanga naKwaZulu-Natal . 
Timo letehlukile lekukhulunywa ngato kulesigaba , tingavumela kusetjentiswa kwalenye indlela yekukala lizinga lebuphuya besikole . 
Lokucombela lokucishe kube ngiko kwetimali letiniketwako kusebenta njengesisekelo sekulawula lokukahle kwetintfo lekumele tibhadalwe . 
Hambisana nemitsetfo kanye netinchubo teteKuphepha kanye neTemphilo eMsebentini ngaso sonkhe sikhatsi . 
Umtsetfo Wetjwala waseMpumalanga Kapa ubuyeketiwe kantsi Umtsetfo Wekugembula usalindze imvumo yasephalamende . 
Kufanele ukhone kwenta imisebenti yemphelasontfo . 
Lenchubo ifezekiswa ngekucinisa sandla kute kucinisekiswe kutsi kunekuhambisana lokuphelele . 
Inhloso yalekhuki kutjela iseva yeWebhu kutsi sibuyele ekhasini lelitsite . 
Inhloso yalo kunika tindzawo tekuhlala letinetinsita letimcoka kanye netinsita tetenhlalomnotfo . 
Litiko lisekela kuphunyeleliswa kwetinhloso teLuhlelo Lentfutfuko laVelonkhe tembuso lotfutfukako , lokhonako kanye nalonebuntfu lophatsa takhamuti ngesitfunti sekuhlonipheka . 
Loku akusiso sitfombe lesihle umuntfu lasilindzele kulamanye emacembu laphetse alelive . 
Kukhicita akuniki Masipala buhle lobucatsanisekako kulabanye bomasipala Esigodzini . 
Kute kutsi kuguculwe lesimo setemnotfo etindzaweni tasemakhaya eSifundzeni saseNorth West , ematiko ahulumende nabomasipala kufanele bacinisekise kwekutsi sitfutfukisa kufinyelela kulwatiso , siniketa tinsitanchanti tetemnotfo wasemaphandleni , nekuniketa ematfola nemfundvo lelinganene . 
Bhala luhlu lwalokungemandla kanye nalokutimo tekungabi nemandla lokutsintsa kusebenta kwalelitiko . 
Tindzawo tekupaka timoto nato titsatfwa njengaleticinile letivulekile , kodvwa kusetjentiswa kwato nyalo kwenta ungafisi lutfo . 
Ngetemisebenti yasemantini , loku lokulandzelako tindzaba letibalulekile lekufanele kukhulunywe ngato kuSingeniso seMtsetfosivivinyo weManani kuze kutsi kwehliswe bungoti bekuphikisana lokutawutsatsa sikhatsi lesidze nalokubitako . 
Sizatfu bekungasiko kutsi bekalele emsebentini . 
Uma kunetizatfu letivakalako , umuntfu wesiboshwa angaseshwa ngaletindlela letilandzelako : 
Kuhweba nalokunye lokutfolwako : Kuhweba naletinye timali letikweletwa ibhizinisi kushiwo ngenkhokhelo lengaphasi kunetikweleti lekungatsitwako ngato . 
Lihhovisi lami likunika indlela lelula futsi lengavunihlangotsi kusombulula tincabano tensita , tenchubo noma telulawulo longakakhoni kutisombulula ngekusebentisa tindlela taka-SARS tetikhalo . 
Kwanyalo lwatiso lolukhona luncane kakhulu macondzana nebungako balemboni , lokuzuza lokuchamuka nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika , noma ematfuba ekutfutfuka lakhona . 
Kuma kwalokutibophelela Kwembutfo Wetekuvikela kuntjintje kakhulu kuleminyaka lambalwa yelendlulile . 
Konkhe loku kanye naleminye imitselela idzinga kutsi nome ngabe nguluphi luhlelo lwekukala umsinga kufanele kutsi ludizayinwe ngekucophelela kute kugwemeke kutsatsa luhlangotsi . 
Nyalo kunemave langetulu kulangemashumi lamatsatfu lasungule imiculumtsetfo levikela idatha ezingeni lavelonkhe nelemhlaba , nelinani lalawo mave likhula kancane . 
Ngigcizelela kutsi ninake kutsi tinhloso letikalekako letibikwe kumbiko wemnyaka weLitiko Letekulima , Kongiwa Nemvelo betingahambisani naticatsaniswa netinhloso letihlelwe phambilini njengekusho kwelisu lekusebenta lemnyaka . 
Sibonelelo semasabsidi Ekusebenta Ngetekutfutsa Ummango kutinsita temabhasi . 
Butsi lobukhaliphile bungasetjentiswa ngaleso sikhatsi cishe kulizinga linye lethrophiki ( tidalwa taselwandle letinetikhumba letinelucwecwe ) kanye nangesikhatsi lesincane ( tinyanga letimbalwa ) kudoba emva kwekutsi tinkinga tekulima setilungisiwe . 
Noma muphi umsebenti locedza ibhayodayivesithi ungehlisa imitfombolusito lekhona kitsi futsi yehlise lamazinga ekuphila kwesitukulwane lesitako . 
Sisetjentiswa sitawenta njani kutsi , lizinga lesa letinsita , kanye netheknoloji lekhetsiwe ifanele timo letilindzelekile ekusetjentisweni ? 
Kulokudvwetjwa kwalenethiwekhi yetitfutsi , wonkhe umtamo kumele wentiwe kwenta lendlela kanye netinsita letiyamene nayo kubonakale kakhulu futsi kufinyeleleke emphakatsini . 
Lelitiko litawuphetsa kutsengiswa kwemisebenti lesempumalanga yeNorthWest Star kulabasebenta ngetitfutsi labasafufusa . 
Kwenta ncono kutiva kwebasebentisi labasebentisa tinsita tesibhedlela sendzawo . 
Kwamukelwa njengemmeli weNkantolo leseTulu yaseNingizimu Afrika kutawuba ngumusa longetiwe . 
Lelizinga lamanje lelusebentisomali liyahambisana nenchubomgomo yavelonkhe Yemfundvo Yalabadzala Lesisekelo kanye Nekuceceshwa futsi kulindzeleke kutsi likhule nakakhulu ngekufezekiswa kwetindlela tekusebenta te-ABET kanye nemodeli yemazinga . 
I-GIS isetjentiswa njengerejista yemphahla , netintfo tetindzawo temadolobha njengemigwaco , takhiwonchanti temanti , tinsita tekuvikeleka netemphilo letihlanganiswa neluhlelo lwetimali , inikete umniningwane wangemphela lokungiwo lomela lesikhungo . 
Lomkhakha we-PF ubuye ubonise Ndvuna ngetinchubomgomo tematiko . 
Sizatfu kungaba kutsi ngalesikhatsi leyaphasiswa ngaso , sakhiwo nebumeleli bemikhandlu yamasipalati beyisasuka phasi . 
Letindlela letintsatfu tengucuko nguletilandzelako : 
Lapho inkhantolo yala khona noma ihocisa shwele noma shwele welusuku lendzaba kufuneka iphindze ibukwe yinkantolo kungakengci iminyaka lemibili . 
Lomkhutsati utibophelele ekudvwebeni sikhala ngekucaphelisisa lokutawunciphisa litfuba lekufinyelela kwemabhola eligalufu emiphakatsini leyakhe edvute , kanjalo nekutimbandzakanya lokuchubekako nemiphakatsi letsintsekile kwentela kulungisa nome ngutiphi tinkinga letihambelanako uma tivela . 
Makhalekhukhwini , lucingo lwasendlini nekubita kwemabhandlela emadatha kufanele kubuyeketwe , nemikhawulo ngalokuphatselene nekusetjentiswa nekuvunyelwa kwaletinsita lokutawutsikameteka . 
Kulwa nenkhohlakalo : Imphi yenkhohlakalo ihlala isetulu kakhulu eluhlelweni lwahulumende . 
Kumcoka kuwe kwati uma sekusikhatsi sekuhamba . 
Uma kuphela , imali yetindleko lephelele yalomklamo iyafakwa kulerejista yemphahla yalelitiko lekungilo lelichazako ngalemphahla . 
Balindzeleke kutsi Bavisise tinchubo tekutsenga kanye netinchubomgomo letifanele , kulungisa kanye nekutfumela imibiko lelindzelekile ngabosokontileka labasakhula kuMlawuli weLuhlelo weSigodzi , kanye nekuhlanganisa emaminithi ngesikhatsi semawekshophu , imihlangano , kanye netikhatsi tekucecesha . 
Ngaloko tindzawo tekuhlala letinkhulu talabahamba ngetinyawo tidzinga tinsita letinyenti . 
Kutsatsa lwatiso lwebantfu lufakwe kuluhlelo lwepheyiroli . 
Luhlobo lwekucala lolubhalwe ngentasi lusebenta kubo bonkhe basebentisi bemanti , kube letinye letintsatfu tisebenta kubasebentisi labatsite kuphela . 
UMBONOCHANTI : wesibhedlela saseDundee utibophelele kuniketa lizinganhle , kusebenta ngekutimisela nangemphumelelo kusita kuwo onkhe emalunga emphakatsi kuhlanganisa Nensita Yekunakekela Ngekwetemphilo Lokusisekelo . 
Sibonelo , ayikho , inchubomgomo lefanako ngemazinga . 
Lomunye umkhiciti ushilo kutsi Hulumende angasita ngekulawula kuntjontja nekubanjwa inkunzi . 
Eminyakeni letako , kulawulwa kwesakhiwonchanti kufanele ngabe sekutintile futsi tindleko kufanele ngabe setisimeme , konga lokuhambisana nekukhula kwemvelo kuma klemu . 
Futsi ngetulu kwako konkhe , kufanele kungabi nekuzubela kutiphetfo nobe kuhambela ngembili . 
Kuneluchumanomuva kumishini , emafutsa netimboni temakhemikhali ngekutsengwa lokuchubekako kwemphahla yebhizinisi kanye netinsitamkhicito . 
Luhlatiyo lolukhonjiswa ngemapharamitha : Loku kuniketa tilinganiso kungakakhishwa lutfo ngaphasi kwemanani entsengo lahlukene kanye nemanani emkhicito . 
Kuhlela , kusebentisa , kuhlanganisa nekugcina tinhlelo telutfungelelwano . 
Yonkhe imindeni legcina labantfwana lengabatali beyikhona kuphila ngalemali yebhajethi yelikhaya . 
Lamanye abukiwe , lamanye cha . 
Mayelana naloku , njengobe sichubeka sengeta bukhoni nenhlakanipho ekusebentiseni imitfombo yemali yahulumende , sibe nemsebenti longamuhle wekungenelela sitsatse tintsambo tekuphatsa kulabanye babomasipala betfu . 
Njalo ngenyanga , kulungiswe imibiko wekusebenta wekota nemsebenti lowentiwe emkhatsini nemnyaka kugadza kusebenta lokungasiko kwetimali njengoba kucacisiwe kuluhlelo lwekusebentisa kanye nakuluhlelo lwemnyaka . 
Lomunye walemiklamo lephetsiwe futsi kwavunyelwana kuyo kulengcugcutsela kutsi ifezekiswe bekungumklamo wekulawula imfucuta yetincodlana letilayisha timphahla . 
Ishejuli lecinisekisiwe yawo onkhe emanani lakaliwe itawungeniswa kuNjinela . 
Imikhawulo lengabeketeleleka mayelana nekusevisa kanye nalokunye lokutindlela futsi tiyakhonjwa netiphakamiso leticondzaniswe nemtsamo wetinsita tebunjiniyela . 
Lombuto awubutwa njengalonenshisekelo lenkhulu . 
Lomelele sokontileka logcogca imfucuta kufuneka asayine ligama lakhe , kanye nesikhatsi lagcogce ngaso , njengencenye yeluhlelo lolusebentako . 
Kuceceshwa kutawentiwa tikhungo letinyenti letehlukene . 
Onkhe lamadolobha afinyeleleka ngemgcwaco nobe ngesitimela . 
Kuvunywa kwetikhala temsebenti letikhona kutawubuka indzawo yemahhovisi kanye nemitfombolusito yetimali lekhona . 
Lenhlangano imelela kusebentisana lokunemandla kanye nekuhlangana emkhatsini kwahulumende , tinhlangano temmango , kanye nemkhakha wangasese etinhlelweni tekwesekela kwentela kwakha lisiko lekungabeketeleli inkhohlakalo emiphakatsini yetfu . 
Tisekelo letibaluleke kakhulu letingeke tanganakwa ekutfoleni tintfo letibalulekile esifundzeni kanjalo : 
Lizinga lemphumelelo ngekwemacala laphenyiwe kanye nalabashushiswako , ematikweni kanye nangekwebugebengu . 
Luphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika alwemukeli nanoma ngukuphi kubekwa licala mayelana nanoma nguyiphi lenye iwebhusayithi letsi iyiWebhusathi lesemtsetfweni noma lengekho emtsetfweni yeLuphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika . 
Ngaphasi kwaloMtsetfo nanome ngumuphi umtsetfo , umphatsi lukhetfo lomkhulu , lolibambela laKhomishane , angacala tincubo kutembango ekhotho , kufaka ekhatsi Likhotho Lelukhetfo , kusimisa lokushiwo nguloMtsetfo noma yiKhodi . 
Kufikela lapha , lomasipala sewakhe tinkhundla letifanele , njengeNhlangano Yekuvuselela Similo , Sicheme seTenkholo , Bandlakhulu Webantfu , Kuvulwa njalo Ngemnyaka kweMkhandlu , nesive kanye nemitimba yangaphandle . 
Imiphumela yekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe lokucondziswe kumacala lasemtsetfweni kuphela . 
Lesikhungo Senchubomgomo Yetemnotfo yeLitiko Letimali taHulumende linemsebenti wekulungiselela kubuketa kulokutako ngemnotfo lomkhulu . 
Labangisekelako nalabahlela lomcudzelwano ngiyabavikela ngekwemtsetfo kutsi angeke ngakleyima uma ngilimala kulokungenelela . 
Kuhola kumigomo yemmango nemazinga , emalungelo eluntfu nemisebenti . 
Kucwaningisisa tinyatselo letinekucamba , njengetindlela tekutsengisa lokuhlelekile , kutsenga kwahulumende kanye nekutsenga kubalimi besilinganiso lesincane kwentela kwakha ematfuba ekugucula imikhicito ilungele kusetjentiswa . 
Ifilosofi nayo yakhelwe ekuvisiseni kutsi kuphila kahle angeke kugcugcutelwe kwehlukaniswe kumphakatsi , kutemnotfo kanye nesimondzawo sepolitiki . 
Nanome kunjalo , loku kubalulekile kute kucinisekiswe kutfutfukiswa kwemandla ekusebenta khona lapha ekhatsi eLitikweni kanye nekulungisa tidzingo tavelonkhe . 
Sonkhontileka noma sonkhontileka lomncane kufuneka ngesikhatsi sonkhe sekucala kusebenta asibuke lesidzingo . 
Caphela : Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alifundzi nanoma ngukuphi kuchumana kwakho kwaku-inthanethi . 
Lemitamo lena itawuciniswa kulomnyakatimali lotako . 
Lijaji Lelenta Luhlolo lingagunyata noma ngumuphi umsebenti walo kubahloli , ngaphandle kwalapho khona inhlololuvo kufuneka ibanjwe Lijaji Lelenta Luhlolo . 
Ngakoke lengucuko lebelesele kuyakhoneka phendvula ngayo . 
Lomtsetfo utawuniketa luhlaka lwekusebentisa nekucondzisa ngalo hulumende wasekhaya utawusitwa kuhlela imiklamo lemisha nekucinisekisa kutsi tinsita letinsha tiyetfulwa . 
Umsebenti loniketiwe Welitiko Letetindlu Nahulumende Wasekhaya ngakoke usolo asekela futsi achuba sizindza seluhlaka sahulumende wasekhaya , nekuhlangabetana netidzingo temimango emkhatsini waloluhlaka lwekuntjintja futsi loluyintsandvo yelinyenti . 
Sikhala semkhicito sitawufaka kancane incindzetelo lephakamako yemanani . 
LeSikhwama sisenchubeni yekuvala letikhala temisebenti . 
Indlela yemasu lasetjentiswa litiko kulomsebenti wasemkhatsini semnyaka aholwa futsi abangelwa tinchubomgomo letitsite , kufaka ekhatsi : 
Imibiko yangekota ikhona kukokubili lekuyidatha yetetimali nalengasiyo yetetimali . 
Tinhloko teTikhungo teKuvalela kulindzeleke kutsi tibambisane nayo yonkhe imitimba yekwengamela ngekucinisekisa kufinyeleleka kulesikhungo kute kutsi leto tiphatsimandla letimelele imitimba yekwengamela tente imisebenti yato ngemphumelelo futsi ngesikhatsi lesifishane . 
Uma kwentekile batfola kwekutsi lwatiso loluletsiwe lungemanga , kufanele bacele satiso sekusula babuye baletse futsi lesatiso lesilungisiwe , ngekuya ngemazinga esikhatsi sekuvala kuletfwa . 
IGazethi yaHulumende lecuketse lomtsetfosivivinyo ishicilelwe kutsi umphakatsi uphawule . 
Imigomo yaphindze yadzinga nalokubukene ngco neticu , kodvwa labamnyama ikakhulukati bafaki ticelo Bemdzabu bebangakavunyelwa kufundzela kutfola leticu letibalulekile kuleto tinhlelo . 
Umtsetfo lowengamele lemboni , letinye tindlela tekwakha netaManje , Kulawulwa kwemabhizinisi etekwakha , kulawulwa kwetindzawo tekwakha , Temphilo neKuphepha Emsebentini , budlelwane Lobuhle bebacashi netisebenti kanye nekutfola ematfuba emsebenti . 
Lemphindza kulelibhokisi lembhalo icinyiwe . 
Insika yesitsatfu lehlelekile ifaka kutfutfukiswa kusimama kwemakhophelethivi ngekwakhiwa kwemanethiweki emabhizinisi kanye nekusekela sakhiwonchanti sebhizinisi . 
Kucocisenwe ngesabelo ekupheleni kwalesikhatsi sekubika . 
Njengencenye Yeluhlelo Lwekulawulwa Kwetemphilo Yebasebenti Nekuvikeleka , lomasipala ugcile kuloku kulokulandzelako : 
Asidzingi kukutjela ngekuhlupheka kwetfu ngoba nani nahlupheka eSoweto , nite kudla , nite emanti . 
Emacembe lamadze lagocota atungelete tinhloko tekholiflawa angahle adzinge kujutjwa ngemuva ngetulu kwenhloko . 
Ngekukhuluma lokuvamile , titjalo kufanele tingavunwa tisemanti . 
Imisebenti leyinhloko Yeluphiko ngulokukhicitwa kwemavidiyo netinhlelo temisakato , ngetindlela letahlukahlukile . 
Kwandziswa nekwentiwa ncono kwetakhiwonchanti te-IT kuchubekile ngemtamo wekufananisa lokukhula netidzingo talelitiko . 
Imibiko wekucala newesibili Yalokubuketa kuvunywe yiPhalamende . 
Uma sikhulu lesiphendvula ngetimali sakamasipalati singakhoni kuhambisana nanoma nguwuphi walemisebenti ngekwaloMtsetfo , kufanele ngaleso sikhatsi abike kungakhoni kwakhe kusodolobha kanye nakusosikhwama wesifundza . 
Imiklamo leminyenti letfole kwesekelwa ngetimali ( imiklamo lemisha nekucinisa ) ilunganiswa ngelicebo Nentinhlelo Tekutfutfukisa Letihlangene tabomasipala labahlukahlukene . 
Lokusebentisa imali kwalamatiko nemikhakha yahulumende ekukhangiseni kuleliphephandzaba iNew Age kukhonjiswe kulelithebuli lelingentasi : 
Tilawula imitselela tinhlobo letehlukene tekusetjentiswa kwemanti lenato kutinsita temanti tibuye tifake luchungechunge lolubanti letinchubo njenge : 
Umfundzi wakulamanye emave kushiwo umuntfu lobhalise njengemfundzi esikhungweni semfundvo lephakeme sesive noma sangasese eveni lekungasilo lanebuve balo . 
Kugcila lokubalulekile enchubenimgomo yemnotfo kwesekela lokubuyela esimeni . 
Yinye incenye yeluhlelo igcila emkhakheni wekwakha . 
Lwati , emakhono ekucecesha kanye nekwati kusebenta lokudzingekako : Lwati loluvakalako lato tonkhe tinchubo teneurophysioloji kanye netinchubo letisetjentisiwe ekuhloleni lokunyenti . 
Yini inhloso yeCMA ? 
Imitfombo yetimali tesive ihlukene ; kutsembela kulusito lekunikelelwa kuncishisiwe ; kantsi tindleko tekuboleka letinkhulu tinganiketa sikali semkhakha wangasese ekutfoleni imali yangaphandle . 
Kuphakanyiswa kutsi kwetfulwe sigaba lesiphutfumako Sekukhubateka Kwebantfu Bonkhe ngembi kwekutsi bacelinkhokhelo babe nelilungelo lekutfola inzuzo yekwengeta imphilo bese batfola incenye lenkhulu yesamba lesikhona ngekubuka emaphesenti ekulimala lokunjalo . 
Loku kukhonjiswa ekwengameleni kweluhwebelwano lwebakhiciti bemhlaba bakhiciti labanetheknoloji lesezingeni leliphakeme kakhulu , lekutsi loku kwekugcina kukhombisa lizinga letilinganiso tekukhula letiphakeme kakhulu , kanye nekukhula kweluhwebelwano lwemave emhlaba kutinsita teluhwebelwano . 
Tinhlelo tesibonelelo setibuyeketiwe kufaka phakatsi sibonelelo lesichumene nemklamo neluhlelo lwesibonelelo semuntfu ngamunye . 
Loku kutawunika kutiphendvulela lokukhulu etikolweni , futsi kutawenta kutsengwa kwemitfombolusito kutsi kube lula . 
Inhloso yaloMtsetfo kwenta kutsi kube ncono kukhokhela temphilo kulabo labakhulile kanye nalabo labagulwa tifo talomphelane . 
Lenye indlela kufaka inhlanganisela yefosifethi kulamanti bese kuphuma i-aluminiyamu njenge aluminiyamu fosifeyithi lengakancibiliki . 
Kuchaswa ngemali kuvunyiwe kulemiklamo yemave lamabili lelandzelako : 
Kulungisa lokufanele kulemodeli kungadzingeka kutigodzi letisemaphandleni . 
Litiko Letebudlelwano Bemave Emhlaba Nekusebentisana linika kusekela kwekuphatfwa kwalesikhwama kanye netindleko tekusekelwa lokunjena titfwalwa Litiko . 
Lisu Lekutfutfukisa Lusha eNshonalanga Kapa , Make Somlomo , ligcizelela kutsi lusha alusilo likusasa kuphela kepha futsi ngilo lolutsintseka kakhulu ngekwesweleka kwemsebenti . 
Akufaki ekhatsi emakhansela lasebenta ngalokungcwele , njengaSodolobha Lomkhulu , Lisekela laSodolobha , Somlomo nemalunga eLikomidi laSodolobha . 
Linani mbamba letinsitakusebenta esifundzeni alikehli . 
Lokuphitsitela lokubili kukhweshelene kakhulu kutsi kusebenteke ngebudze belilanga leletayelekile . 
Make Somlomo , manje asengibuke kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti . 
Bakholwa kutsi leliphephandzaba liliBhayibhelana labo . 
Bogobela batawuba naletimphawu letilandzelako : 
Lizinga leluntjintjanisomali lwangempela lolusebenta kahle nalolusimeme kakhulu lubalulekile ekukhuleni . 
Ngiyacinisekisa kutsi ngigunyatiwe kutsi ngisayine lenkontileka . 
Loku lokulandzelako tinchubo tekubhuka indzawo yemhlangano . 
Tikhungo tetemphilo kumele tifinyeleleke futsi tihlanganiswe netekutfutsa temphakatsi . 
Kufanele kutsi utsintsane nabomakhelwane uma ngabe uba nemicimbi . 
Gcina ibhajethi yemklamo kanye netinsita uchumana nemlawuli wemklamo . 
Loluhlelo luphatselene nekubusa kanye netindzaba tekuphatsa letinika emasu ebuholi , kuphatsa lokuphelele , emasu ekuphatsa , tetimali , kanye nemisebenti yetinlangano . 
Luchwaningo lukhomba kutsi tigitjelwa naletinye tinsita tenta inzuzo ngekuhamba kwesikhatsi lokwenta kube nekuncephetelisa kukhula kwetindleko temhlaba . 
Tindvonga letindze tetingadze atikaphephi . 
Nome ngusiphi sicelo selusito ngale nangetulu kwebunyenti bekugcina lobuvumelekako futsi nelinani lelivunyelwe phambilini angeke kubukwe . 
Letinhlelo nemiklamo leyinsika lelandzelako yabonwa yisamithi yesigodzi kuphangisa intfutfuko yemnotfo nekusungulwa kwemisebenti . 
Lokubaluleke ngalokungakavami kubonwa kwendzima yekuhola lokubalulekile lokudzinga kudlalwa babusi basekhaya . 
Linani lebasebenti , ikakhulukati laba labasebenta ngaphasi kwelitiko letethekhnikhali , benta imisebenti kube abanaticu lebatifundzele kuceceshelwa kwenta lomsebenti . 
Tinhlanti tingabamba emagciwane lahlala emantini ematfunjini ato sikhatsi lesidze . 
Lizama kulinga kusebentisa kubhanga ngelucingo eMpumalanga Koloni kantsi bente umkhankaso webetindzaba ngekusentisa iwayilesi namabonakudze netinhlobo tekushicilela . 
Ngalokufanako nentsela yemalingena ayikho intalomali lecongelelwe emkhatsini kweluhlolo nelusuku lwekuvumelana ngekungevani lokungasulwa . 
Ngaloko baphatsi labakhulu nebaholi bepolitiki labanyenti bacala kuphikisa batsi , timo tekusebenta kubo bonkhe basebenti bahulumende akusafinyeleleki futsi sekulukhuni kakhulu . 
Ngikholelwa kutsi liphuzu lelisemcoka lekukala lomgamu , bubanti kanye nekuphila kukonkhe kwenchubo yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika ngulobukhulu bekutsi siyaphumelela kuntjintja inchubomgomo yetekuvikela kanye Nembutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA . 
Emasubuciko eTingenelelo te-BEE nawo bekuhloswe ngawo kukhuphula emazinga ekulingana emnotfweni waseNingizimu Afrika . 
Ngenhloso yalombiko , setfulo salesihloko , kubuyeketwa kwembhalo , indlelanchubo yelucwaningo , kucwaninga lwatiso , tihibe kanye netincomo , luhlelo lekusebenta kanye nekugadza kutawusetjentiswa . 
Incwadzi lefungelwe kumele ihambisane nesicelo ikhombise sibalo sebantfu lekuvame kutsi bahlaliswe kulendzawo . 
Kusidzingo kutsi imisebenti yenkontileka ihlolwe ngumcashi . 
Titfombe letitfwebulwa emoyeni ngetulu kwendzawo titsetjuliwe futsi idatha lenyenti igcogciwe kute kutsi kuphutfunyiswe lomklamo . 
Iyunivesithi yaseValencia ilawula sikhungo selucwaningo kanye neYunithi yemikhakha lehlukene , lekusikolo savelonkhe sekwenta lokwendlulele lesifundza sibuye sifundzise tifundvo ngemakhophelethivi eSpain . 
Kusetjentiswa lokubonakalako kwaletifundvo letifundziwe kucinisa tinchubomgomo tamanje netinchubo tekufezekisa . 
Imbangela leyetayelekile yemtfwebulo kwakheka kwelihlwili lengati emtsanjeni , lekutayeleke kutsi ihlobene nekuhubuka kwemtsambo wenhlitiyo . 
Letinsayeya tendzawo letilandzelako nekujutjelwa kumele kunakwe kute kwentiwe ncono kwakhiwa kwelidolobha lelihlangene nalekuphilekako kulo kanye netindzawo lemaphandle : 
Labadizayina emafeshini e-Afrika advweba kumagugu lanotsile emasiko elivekati abuye ahlanganise netindlela tesilumbi kutfola imphumelelo ekhaya kanye nangesheya kwelive . 
Kutawuphindza futsi kwandzise kakhulu emandla embuyiselo yelutjalotimalo lolwentiwe etikhungweni , ngekwenta letikhungo kutsi tifinyeleleke kubantfu ngebubanti . 
Kuhlanganisa ngekwe-elekthronikhi kwekuhlola lokufayiliwe kanye nemali letfoliwe kungentiwa kube kubukwa timali letitfoliwe . 
Lemihlangano ibanjwe emkhatsini weMphala neNgongoni . 
Siyatsemba kwekutsi bomasipala betfu batawuchubeka basebentisane natsi kuletinhlelo . 
Loku lapha kusungule umtimba wekusebenta lotawatiwa njengeSikhungo Setemidlalo Letingasebentisi Tidzakamiva saseNingizimu Afrika . 
Tiphakamiso tenchubomgomo letendluliselwe kuMengameli nguleKhomishana betifaka ekhatsi tincenye letisihlanu letisisekelo : 
Ema-ejensi ekulawula kuhanjiswa kwemanti kufanele acinisekise kutsi bonkhe labatsintsekako labanesifiso nalabatsintsekile ngisho nemiphakatsi lephuyile lebeyinganakwa naleyo beyibekelwe eceleni iyakhona kungenelela kutinchubo tekuchumana netincumo teCMA . 
Kusebentela emaklayenti ngemphumelelo , kudzinga kubaluleka kwebudlelwane bendlelasu . 
Umtsetfo Wekuphatfwa Kwetetimali Tesive kanye nalolofanako wahulumende wasekhaya udzinga siphatsimandla lesilawulako kutsi setfule tinhloso letikalekako kuloko naloko kuhlukaniswa lokuyinhloko yelivoti , atigunyati tinhlaka tembuso kutsi tisho emabhajethi ato ngekwemisebenti nemiphumela . 
Luphiko Lwekulawula Simo sebuhle Bemoya lubonisene nalabatsintsekako kuletinkinga letilandzelako . 
Nanoma-nje tivivinyo betikhona ngekwedijithali , bekulungiselelwe netivivinyo letisephepheni . 
Tikhundla tebaphatsi laba etikhundleni letisetulu tisaphetfwe bantfu labadvuna . 
Masipala weSigodzi sase Alfred Nzo usetintsabeni kakhulu ngasempumalanga nasetindzaweni letisemkhatsini nendzawo lenkhulu lenetjani ngasesigaba yasenyakatfo nenshonalanga . 
Lobungoti abunandzaba nangabe lusito lolusisekelo lwekucala lusentjetiswa . 
Lapho kudzingeka khona tekuvikeleka , imininingwane itawukhonjiswa kumadokhumenti ethenda . 
Bantfu labanyenti lebane-HIV ababi natimphawu sikhatsi lesidze . 
Umsebenti wabo lomnyenti ecinisweni bekukukhutsata nekulwela emalungelo alabacindzetelwe . 
Kwanyalo , lencwadzi itawuvala lelo gebe kanye nekucinisekisa kutsi emalunga lakhona kanye nalawo lokungenteka ajoyine ahlale ati mayelana netintfutfuko talomtamo lomcoka nakangaka . 
Esikhatsini lesinyenti , emarekhodi edatha yesikhatsi lesidze labakhona kuphela endzaweni yelucwaningo kuba emoya . 
Lubalobalo lolucociwe , ngako-ke , likhuluma ngawo onkhe emacembu ebantfu ahlangene . 
Gadza ubuye ucinisekise kusetjentiswa ngendlela kwetimali kanye netinsita letisetjentiswako . 
Lolowakha tinatfo letinashukela netinatfo letididwako kufanele anakwe . 
Kuhlelwa kwetindzawo letinsha tekulahla imfucuta kufanele ticatjangelwe kubukana naloku . 
Ludlame Lwasekhaya luyintfo levamile nalesabalele yekuhlukunyetwa kwemalungelo eluntfu Eningizimu Afrika . 
Cabanga ngalapho lofise kuya khona kodvwa ungaphatseki kabi uma ulahleka . 
Letinhlelo letihlelekile teLikolishi Letekulima kuyafanela tibe semtsetfweni tivumelane netimfuneko temfundvo lephakeme futsi nemfundvo kechubekako . 
Bonkhe labamakha emaphepha labacashiwe bagunyatwa tikhulu tekumakha , balinganisi bangekhatsi kanye nabosolwati besifundvo . 
Tibonelo tetinhlobo tembhalo yinoveli , indzaba lemfishane , inkondlo , umlandvo wemufi , inshumayelo , lifilimu , njalo njalo . 
Ngekubona kwetfu loku kungenteka kuphela ngekutsi kube netingucuko kutemtsetfo . 
Sicela uphrinte kute kutsi lonkhe lwatiso lufundzeke . 
Lolucecesho lutawucondziswa kulabasebenta ngato kanye nebashayeli labebancishike ematfuba phambilini kuloLuhlakamsebenti lweKutfutfukisa Emakhono lwaVelonkhe . 
Umcashi angenta kutsi , ngaphandle kwanome ngabe ngukuphi kukhetsa lenye indlela yekubuyisela emuva , advonse tamba tato tonkhe tinhlawulo kunome ngabe ngabe ngutiphi timali lanato nome letingaba tasonkontileka . 
Ngakoke kubalulekile futsi kutsi ematiko esakhiwonchanti abuke kuhanjiswa phambili kwabiwa kwemali kuze kulungiselelwe kunikwa kwetabelo letilinganako kusakhiwonchanti . 
Kusifiso kulangebacembu kutsi lesivumelwane nawo onkhe emadokhumenti laphatselene naso kutsi abhalwe ngeSingisi . 
Lokubelesela kweluphenyo kucindzetela lelitiko kutsi kubesengcondvweni kutsi litawuphendvula esiveni nakulabamele lebakhetfwa . 
Lucwaningo lwekugadza sifundvo semagciwane alukakhombisi kuhluka kulesimo lesikahle . 
Lilanga laKhisimusi ligutjwa mhlaba wonkhe ngulabacebile nalabaphuyile , tonkhe tinhlanga , labakholwako nalabangakholwa , labagulako nalabaphilile , labakhubatekile , labaphumelele , labanemandla kanye nalabadvumile , ngenca yalomlayeto leliwuletsako . 
Lelephasi kakhulu , nome nganguyiphi ikhotheshini , akusho kutsi itawutsatfwa , futsi leliDolobha laseTshwane ligodle lilungelo lekuvuma yonkhe nome nganguyiphi incenye yekhotheshini . 
Lomunye umzamo lomkhulu utawentiwa kuvisisa tindlela tekusebenta kubomasipalati njengoba kushiwo kutinchubo tekulawula timali tabo . 
Tinhlelo tekusebenta letibanti tisatfutfukiswa , kodvwa imiklamo lemcoka sevele ibonakele futsi isahlelwa . 
Ngalokumangalisako , nasetikwe minikelo yabo ekuphepheni kwekudla , bafati bavame kuba badlali labangabonakali ekutfutfukiseni . 
Atikho tikhala letinsha temisebenti letibhajethelwe , kubuka ekuphetseni kwesakhiwo senhlangano yamasipalati . 
Letincenye titsintsa incenye ngayinye yentfutfuko neyemphilo yetakhamuti takulelive . 
Linyenti labo bangebanikati bemifundzate labagcinelwe kutsi bacedze imisebenti yemphakatsi njengoba banesibopho senkontileka . 
Ikhishwe Betekuchumana kuHulumende Wesifundza saseFreystata neTinsita Tekuchumana Sesishayamtsetfo Sesifundza saseFreystata . 
Lememorandamu yeKhabhinethi yenyanga iphindze yatise iKhabhitheni ngetehlo lapho ematiko angakahambisani khona netindlela letamukelwe tekunciphisa-tindleko , kutsi kutsatfwe tinyatselo tekulungisa lomonakalo . 
Tinhloso tendlelasu yeKulawula neKuvikela Tifo yi : 
Tindleko tekuhweba kulawo mave langakachumani nelwandle tisetulu ; i-Afrika inelishumi nakunye lemave kulangemashumi lamabili emhlabeni lanetindleko letisetulu kakhulu tekutfumela imphahla kulamanye emave . 
Kulemitsetfo yamasipala , ngaphandle uma ngabe lokucuketfwe kukhombisa kutsi : 
Ngesikhatsi emave lamanyenti lanemiholo lemincane atawushikashika kuphatsa ngemuva kwekukhameka kwemhlaba jikelele , kusondzela kuminotfo lesebenta ncono , kuhlanganiswa lokukhulu kwetindzawo , kanye nekwentiwa ncono kwetinhlaka teminotfo lemincane kutawuvama kusekela kukhula nekutfutfuka kwayo . 
Kuncishiswa kwemakhemikhali netinsalela letiya endleni noma kutindzawo tekulahla letimigodzi . 
Tigaba telikhasi letinemigca leminyenti akumelanga tibe naletinye timphawu letengetiwe ekupheleni kwalemigca nome kusigaba ngekwaso . 
Lelive linesampula lendze kunawo onkhe kulelicembu letfu , cishe ihhafu yalokubonakele imele sikhatsi ngembi kwekutsi Libhange laseNgilandi litimele nekukhetsa kuhlosa ekwehleni kwemandla emali . 
Lapho inchitfomali yemali yekucala yahulumende isimama , kuba ngumhlanganyeli kumazinga laphakeme ekusisa kusakhiwonchanti kusala kunemandla . 
Onkhe emathulusi lakhona kulendzawo atawuhambisana nalokudzingekako ngekweMtsetfo Wekuphepha Emsebentini neTemphilo . 
Incenye lemcoka yesivumelwano lesiphakanyiswa kusimo setenhlalo icindzetele hulumende kutsi asekele imiphakatsi ngetintfo letitsite , kutfutfukiswa kwemakhono kanye nemitamo yekubahlomisa . 
Umhlangano utawuniketa imininingwane yekuntjintjiselana sento lesikahle sekulwa nenkhohlakalo futsi kutawuniketa i-Afrika neNingizimu Afrika litfuba lekukhombisa kuzuza kwekulwa nenkhohlakalo . 
Lomklamo wekutentela loseHhovisi Lelijaji Lasenkhantolo Lephakeme sewufinyelele endzimeni lebalulekile . 
Kubekwa kwetikhungo tesive etindzaweni letilula naletetayelekile kuletindlela kutawucinisekisa kutsi titfolakala kalula ngato tonkhe tinhlobo tekuhamba . 
Imfucuta letayelekile yafakwa etikhwameni teplastiki letfwala tintfo letisindzako . 
Letinhloso yekugcwala jikelele onkhe malanga kwaloluhlelo lwekulinga kulinganiswe kanje : 
Ngaphandle kwekutfola imvumo lebhaliwe ku-SARS , akukho umuntfu lo - 
Loku kutawentiwa emgceni nemtsetfo wekutsenga losatfutfukiswa kwanyalo ePhalamende futsi utawufaka kusungulwa kwedathabhesi yebaphakeli betinsita . 
Kumsebenti waloyo naloyo mmeleli wemkhakha lophumako kucinisekisa kutsi tinchubo tekukhetsa lotawulandzela tibekiwe futsi nekucinisekisa kutsi kuba nendlela lefanele yekuniketana ngalesikhundla . 
Nome baguculi bemikhicito labaningi babutseleke eNshonalanga Kapa , KwaZulu Natal , eMpumalanga naseLimpopo kanye nelinani lelikhulu ngekucatsanisa lekugucula imikhicito nekwengeta tintfo letinye kumkhicito kwenteka eGauteng . 
Kunaka lokubaluleke kakhulu kuniketwe kusetjentiswa lokwandzile kwemsakato kwentela kuchumana nebahlali base Gauteng . 
Bagadzi labakhulu babese bayacashwa , nalokubhalwe phansi , ngeBacondzisi beSigodzi ngekwehlukana . 
lokucuketfwe ( kufakwa ekhatsi tihloko temilayeto , emalinki kanye / noma lokufakiwe ) kwalomlayeto walewebhusayithi , kutawendluliselwa ekungenelelweni ngekwemtsetfo ngekwemibandzela yetimiso tekungenelela kweNhlangano yeKungenelela yaseNingizimu Afrika futsi kungenela lokunjalo kutawentiwa eKapa ngeSingisi . 
Ngenca yekutsi kungcola lokuchamuka kutimboni kuhlala kucuketse i-amoniya , umtselele we-chlorine akufuneki unakwe ngaphandle kwekubuka imtselela wema-chloramine lanebutsi lobuncane kune-chlorine , anekuphikelela kakhulu . 
Bahwebi labanetincodlwana kufanele kuti bakhone kufinyelela kalula etimakethe . 
Kucocisana ngekuhlanganyela ngemiholo kukhawula likhono lemafemu ngayinye kucocisana ngetivumelwano temholo letikhombisa timo letitsite . 
Inhloso yekutimbandzakanya kwe-State Diamond Trader kulemicimbi kwatisa bantfu baseNingizimu Afrika ngekubakhona kwalemboni yedayimani futsi nekuphakamisa kwati ngematfuba emsebenti lakhona ngekhatsi kulemboni . 
Luvakasho lwelive luvamise kuhlelelwa ngembi kwesikhatsi . 
Kanyenti , kwala kwenteka lapho khona lelizinga lelusito lingafiki kulelo lelibukelelwa batsengi . 
Lesicelosikhalo ngalokufananako siyacitfwa futsi kuhamba netindleko kucitfwa kwaso . 
Imbuyiselamuva nayo yenta simiso sendzawo lenetitjalo levikela tindlela temanti ekungcolisekeni , tivikela kugedvuka kwelusentse , kuvikela indzawo yekuhlala yetinyoni nalokuphila ehlatsini , nekuniketa ematfuba ekukhibika ngetimphawu . 
Lokubala kuphela mhlawumbe ngalesikhatsi litubane lalokuvundlile lufika kuziro noma sekufinyelelwe kusigaba semanti . 
Lolokulandzelako kumele kutsekeletelwe kulokhetfwako nangabe kukhetfwa kwetfulwa kuKhomishane : 
Sihhenga sisibonelo sesitselo lesisitselonyenti : nyenti , timbali letijikeletako letihlelekile dvutane ne-eksisi ngasinye sikhicita inyamasitselo lenekudla lecindzeteleka kutitselo tetimbali letibukene , takhe loko lokubukeka njengesitselo sinye salokuyinyamasitselo . 
Kutfutfwa kwendle kungetulu kweludzaba lwetindlu tangasese , nanoma kulahlwa ngalokuphephile kwendlwe yebantfu nalamanye emanti langcolile emakhaya yintfo lenkhulu naledzingekako ekuphepheni kwekutfutfwa kwendle . 
Likomidi Leliholako lelinelitsimba lelivela ku-SIU kanye neLitiko Letindlu laVelonkhe lisungulelwe kuchuba lenchubo yekufezekisa . 
Litiko litsatsa lesikhatsi kubonga kulabo labatsetse litfuba laloluhlelo kutsi batinike sikhatsi sekusita bantfwana ngetifundvo tabo . 
Kukhicitwa kwetekulima lokunemandla futsi nekusetjentwa kwekudla futsi nekukuphutsela . 
Akube khona umuntfu wesitsatfu lokatawusita njengafakazi . 
Ngaleyondlela angeke silahle tifiso tetitjudeni tetfu . 
Loku kube nemphumela ebungotini besimondzawo , kodvwa kuvuselelwa kwephrofayili yebungoti yelitiko sekucaliwe . 
Ngaphandle kwekuphikisa kweHonduras kutsi lenkantolo beyinemandla ekuniketa inzuzo lengetulu levunako ngephasi kwemtsetfo waseHonduras kusehlo sekufa ngengoti , inkantolo yancuma kutsi umtsetfo wemave ngemave bewudzinga kubuyisana kulesimo ngembi kwekube kwenteke lokuhlukubeta , lapho kukhoneka khona . 
Kungcubutana lokunjalo kusonjululwa ngekubonisana , kuvumelana nekulamula , nangekuba munye bese kudzingidvwa ngekuvumelana nekubonisana . 
Umfakisicelo lophumelele utawubukana nekugcina irejista yavelonkhe yetimphahla letingantjintji telihhovisi lesigodzi ibuyeketiwe . 
Umphumela wetekulima , ikakhulu kumkhakha lomncane wekutsengisa nekutsenga timbali kanye nematfuba emsebenti kulomkhakha lona besewehla . 
Loluhlatiyo luhloselwe kuhlola libanga emacembu elinanibantfu langaba sengotini lafakwe ekuphakelweni kwetinsita , kanye netindzawo lapho kutfolakala kwemitfombo igucula ngalokuhle inhlalakahle yabo . 
Luhlelo lwekucecesha neshejuli kulungiswa njalo ngemnyaka , lokunakisisa tidzingo tebasebentisi kungayi ngesikhundla . 
Bakhiciti labanyenti bemtsamo lomncane baseloku batitfola bangakhoni kuhambisa imikhicito yabo yabiwe kulelive . 
Tindleko uma ticatsaniswa nesabelomali semnyaka kuze kube ngunyalo sitawutfutfuka njengoba umnyaka timali uchubeka . 
Cinisekisa inchubo yekubonisa ngendzawomsebenti kanye nekwatisa ngalokwentiwa kulomsebenti kwema-intern kanye nebacashi labamukelako khona batovisisa inchubo yemsebenti , lizinga lekusekela lelikhona nekutsi bakulungele ngalokuphelele kwenta umsebenti ngemphumelelo . 
Ngaphandle kwaletinzuzo , lendzawo ngekwayo isedvutane nalenye indzawo yekuhlala lebita kakhulu e-Ceres . 
Leluphiko liphumelele kutfola lokunyenti kwetinhloso talo lebetibekelwe loyo mnyaka timali , futsi kuletinye timo lindlulele kuletinhloso . 
Buyeketa emarekhodi e-akhawunti kanye netinchubo letihambisanako . 
YiBhodi Yemanti yaseNamakwa kuphela lengakaletsi ngenca yalenchubo yekuhlakata . 
Kucinisekisa kusebenta lokusebenta kahle kwetinchubomgomo nemtsetfo we-TK kutawube kuyinchubekelaphambili njengobe emave asengakabumbani ekubonweni kwelwati lwendzabuko . 
Sebentisa tinhlobo temalambu letifanele lapho emandla ekukhanya angasakateki emoyeni . 
Sitoko lesitfolakele bekumaphayiphi etjeboya kanye nema-asethi lasuka kulasika tjani , bongcondvomshini labadzala , titulo njll . 
Leyo naleyo nsayeya ibangwa kugcwala ngalokwecile kanye nekubete tisebenti letanele nakubukwa emanani kanye nebulukhuni ekufezekiseni nome ngabe ngumuphi umtsetfo lokhona nome intfutfuko lensha . 
Kufanele kutsi sitibone letintfo ngemehlo etfu , bese sitsi sidzinga sisombululo lapha . 
Kukhona kukhipha imiphumela lefunwako , nanoma kunjalo , umtselo wetjwala unika imibuto . 
Loku kusho kutsi emarekhodi lehlukene netivumelwane kutawungenwa kuto netitjudeni kuletincenye letimbili tetimali . 
Loluhlaka lolukhona njenganyalo lwekuphatsa lubonelela " imibuso " lenganako kusimama lengabanga kuphindzeka nome kugabanca . 
Nguyiphi intfo lesembili lekufanele ivikelwe ? 
Emanani lajwayelekile esikhatsi sasemini nasebusuku nemazinga ekubola ngekwebhayoloji atawusetjentiswa ngekuhambisana nalokuncuma lokuhlatiyiwe alokuhlanganisa lokubalulekile ngesikhatsi nebudze . 
Kuyinhloso yaloHulumende lona kwakha simondzawo lesivumelako lesidzingekako kucinisekisa kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bakhona kufinyelela kumazinga lamukelekako ekuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka . 
Indvuna ingendlulisele sikhalo kuleKhomishini kutfola seluleko sekwencaba nobe kuchibiyela ligama lendzawo lelivunyelwe njalo . 
Kwenta umsebenti wekuba ngumabhalane nekulawula kuloluphiko . 
Emabhondi Emtselela Emmango ngendlela lelula yemdvwebo atawusebenta kanje : 
Lihhovisi leteKutiphatsa ngeLikomidi lelincane leKutiphatsa kanye neNhlalo libika njalo ngekota kuLikomidi leteMtsetfo kanye neBuholi ngekwekuveta elubala tipho , kuveta timali temnyaka labatiphiwe , kanye nanoma ngutiphi tindzaba letinemtselela ekusebenteni ngendlela lefanele yekutiphatsa . 
Tibonelelo tekwakha emakhono tingasita bomasipala ekwenteni kancono emakhono etekuphatsa , kuhlela , kanye newetimali nekuphatsa kanye nemakhono ekwetfulwa kwetinsita ngalokuyimphumelelo . 
Kuhlindvwa kwelibhudlwane , ngebubanti bako , njengendlela yekubukana nebumpumputse bemmango , kungumtfwalo waHulumende waseKapa : 
Yenta ticelonkhokhelo leticitfwe tikimu tetekwelashwa . 
Ekuchubeni imisebenti yayo , Ikomidi Lecwaninga emabhuku yente lemisebenti lelandzelako : 
Imakethe kufuneka , noma kunjalo , ihlelwe ngendlela letawugcina kucina kwayo ngaso sonkhe sikhatsi . 
Emakhono lamahle ebudlelwane nebantfu kanye nelikhono lekukhuluma nebantfu kuwo onkhe emazinga . 
Kuniketa kuvikeleka kwetidzingo temphilo kutenhlalo , etintfweni letitsite , emaphandleni kanye nekwelekelela ngekhatsi kwenhlangano . 
Kukhishelwa kwesabelomali kutikhungo tahulumende wavelonkhe lomncane kwenteka ngesikhatsi kantsi futsi kuyacombeleleka . 
Ligalelo letinyonyane lungafaka indlela yekugadza kulawulwa kwemfucuta , emandla ekweluleka kanye " nekumpimpa " mayelana nekulawulwa kwemfucuta lokuhlangene . 
Lomehluko wemkhiciti-kuya-ekutsengisweni wase uba mubi kulesikhatsi . 
Kusungulwa Kwekunakekelwa Lokuhle Sonkhesikhatsi kwasentjetiswa kutigulane letisengotini lenkhulu letilimele umgogodla lebetine-catheter tibe nekutseleleka kwe-urinary tract . 
Akutsi lomunye nalomunye wetfu akasukume atitsatse kulomsebenti wekwenta iMphumalanga Kapa sifundza lesincono . 
Kuhucwa ngezinki kutawuba busheleleti , kuhlobe kungabi ngulokucatsa futsi kubete emaphutsa . 
Emakhophi lasethifayiwe kufanele angabi madzala kunetinyanga letintsatfu . 
Loluhlaka lwemasu nekusebenta kusungula nekucala lokwetfulwa Kwetinsita Tekusisa eGauteng lutawucedzelelwa , netindzaba temtsetfo letihola lenchubo titawucedzelwa . 
Kutawusebenta tindlela letifanako etinkampanini tangaphandle letifuna kusisa emaveni ase-Afrika ngekusebentisa iNingizimu Afrika njengenhlokohhovisi yato . 
Luhlelo lwesicelo kumele lufake ekhatsi inkhutsato yalesincomo futsi , lapho kufanele khona , letimo letiphakanyiswako talemvumo . 
I-Acacia Park , nanoma kunjalo , ayisiyo yodvwana leyindzawo yekuhlala yemalunga ephalamende netikhulu tangetikhatsi letitsite . 
Timphahla letiletsiwe ngasosonkhe sikhatsi titawupheleketelwa tincwajana tekuletsa letihamba ngatimbili , yinye itawugcinwa Sifundza . 
Ngako-ke , timali letingakeneli kanye nebasebenti bafakwa kulomsebenti . 
Lemehluko ilungiswa ngekugcogca tinkhokhelo tekuhlola noma ngekubuyisela emuva tinkhokhelo letikhokhelwe ngalokwecile . 
Loluhlelo lufanele kutsi lube neshejuli lebanti noma ibhlokhidayagramu lefake ekhatsi tonkhe tinhlangotsi temisebenti netikhatsi tayo letihleliwe tifanele kutsi tikhonjiswe , neSikhatsi seKontileka njengesisekelo sesikhatsi . 
Ngalokuphatselene nemsebenti londluliswako lophatselene nemalungelo emnotfo netenhlalo , njengekutfola tibonelelo , iLAB ibeka kutsi lena yindzawo lekhonjwe kutsi itfutfuke . 
Bungako lobungakatinti belirandi kunaletinye tinhlobo temali tangaphandle titawutsintsa , leminye imikhakha imboni yetimayini netekuvakasha . 
Luhlelo lweKutfutfukisa lubuye lubite hulumende kutsi atfumele luphawu embonini nakubasebentisi lwekutsi siphila emhlabeni lokhungatseke ngekwesimondzawo . 
Ngakoke , kucala ngalapho kufanele kwabiwe imitfombolusito lekhawuliwe sekuba lukhuni kakhulu . 
Tibonelo tetincwadzi letichaza umphumela lohlelekile wekufundza tikhombisa kutsi lendlela iyafana , ngemehluko wekutsi tincwadzi letichaza Umphumela Lohlelekile wekufundza taseNingizimu Afrika tivame kuba ngekwesimo . 
Kuhlela lokukhona kwamanje kwetimoto letinyenti , tetimali , kulawula kutsengwa kwemphahla kanye nekuphatsa tisebenti ngekhatsi kwe EMS kugcile Edolobheni leKapa . 
Nangabe kuceliwe , ngenisa kwemukela kwemcashi ngembi kwekwentiwa kwenkontileka , tonkhe tibambiso , emabhodi , ticinisekiso , tinchubomgomo kanye netithifiketi temshwalensi lodzingekako ngekulandzela imibandzela yenkontileka njengaloku ibonakele kudatha yenkontileka . 
Wena ( esikhundleni sakho njengaMengameli ) watsi : " Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko luniketa incola lekahle yesinyatselo sinye ngco ngobe lutfola kwesekelwa kubantfu baseNingizimu Afrika kutigaba tembusave kanye netemasiko "  . 
LeLitiko liniketa imali kumiklamo lechunyaniswe nalomsebenti weLitiko . 
Lwati lolungulonalona lwahulumende wendzawo , wesifundza kanye nelwahulumende wavelonkhe . 
Uniketa indzawo yemhlaba lotsite kutsi ugcinwe esikhwameni semafa kanye nekundluliswa kumiphakatsi letsintsekile . 
Nanoma imihlangano yekukhetfwa kwencwadzi ibanjwa ngoLwesine . 
Lokusetjentwa kuhlala kufana , akubukwa indlela yekufayela . 
Incenye yalemphahla yasetjentiswa njengelihhovisi kusukela lapho Brooks bekachubela khona libhizinisi lakhe . 
Tifundvo tekuhlala kubosotheraphi lebabuya etindzaweni tasemakhaya . 
Titatimende tetimali tifaka ekhatsi timalingena , lusebentisomali , tincitfomali , lusalelomuva lwelusibentisomali , imphahla leyimali kanye nemitselo lekweletwako . 
Umnu. Bosch waveta kutsi loKhomishane wente liphutsa lelikhulu wangalandzeli umtsetfo ngekungavisisi simo salesicelo wase utsatsa lesicelo ngetizatfu letingasito . 
Loku kutawuba lithulusi lekwenta kancono kuhlelwa , nekwentiwa kwesakhiwonchanti ngema-ejensi ahulumende kwesekela kukhula kwemnotfo , kuhlanganyela kwetisebenti kanye nenhlalakahle jikelele yaleSifundza . 
Ligatja Lekubhaliswa Kwematayitela ngilo lelinemsebenti wekuniketa indlela lenesimo lesihle kakhulu sekubhaliswa kwematayitela lapho ematayitela lavikelekile abhaliswa khona , futsi lwati lolusheshako lekungilo luniketwa khona , ngekugcizelela lokukhetsekile ekuhlekweni kabusha kwemhlaba nekutfutfuka kwemaphandle . 
Imishikashika yeluhlolo kufanele isondzelane nekusebenta kwangemphela ngendlela lekukhoneka ngayo , futsi lapho kufananisa nome kulingisa kusetjentiswa khona , kumele kube nebufakazi lobesekelako kukhombisa kutsi lohlolwako uyakhona kwenta umsebenti kusimo sangemphela . 
IGreece ifakwe ngenca yekuvela kwayo kakhulu kumibiko lesandza kubakhona mayelana netinhlekelele etindzaweni taseYurophu . 
Intfutfuko lesimeme iphindze ikhatsateke ngentfutfuko-le , hlangabetana netidzingo temuntfu letibalulekile kanye nekutfutfuka ebuhleni bemphilo . 
Tetfulo kufanele tibhalwe bese titfunyelwa ku : 
Sifundza sitawakha kulesibuko lesihle ngekucinisa tekutsengisa kanye nekubhrenda iMphumalanga Kapa kanye nekulungisa kabusha imigwaco yetifundza letiyimfica yetekuvakasha . 
Nkkt. Nebo wabuka lamagama wativa aphoceka masinyane . 
Inethweki yasekhaya yetikhungo letiniketa timali letincane nato setikhona emaveni lamanyenti e-Afrika . 
Emanani langetiwe angafaka sandla ekunciphiseni kusilela kwetindlu nekuniketa indzawo yekugucula bungako betibonelelo . 
Kugcina nekulondvolota loluhlelo lwekufayila kulomkhakha . 
Kubonisana nekuchuba kutfutfukiswa kabusha kweNkhundla yeTemidlalo iCaledoni ngenhloso yesikhungo sase-Afrika lesisezingeni lemhlaba ngekusebentisa budlelwane bahulumende nalabatimele . 
Kuba nelwati lwemsebenti yebetindzaba nekuchumana ngulelinye lizinga lelibalulekile . 
Tindleko tekuyigcina isesimeni lesifanele netekulungisa , kusebentisa kanye nalenye idatha lefakiwe kwamanje kususwa kuyinye Inchubo yeKulawula Kuyigcina Isesimeni Lesifanele ngekusebentisa emadiski layimaginethi . 
Loku kufaka kukhula lokubalulekile kwemali emisebentini yeTebulungiswa , Tekulungiswa Kwetimilo neTemaphoyisa , nekuniketa lokungetiwe kwekugcina takhiwo . 
Nanoma kuswelakala kwemisebenti kukhuphukile kutonkhe tifundza ngaphandle kwaletintsatfu , bosotimali babone kutsi iKwaZulu-Natal ikhomba kutsi bancane bantfu labacashiwe kunaloko bekulindzelekile , akusho kutsi kungenca yemisebenti lemisha kodvwa kungenca yekutsi labo labafuna imisebenti sebadvumele . 
Nangabe kwentekile kutsi letinye tiphatsimandla tiyambandzakanyeka , kuvunywa lokusemtsetfweni lokuvela kulowo mtimba lokhipha ligunya mayelana mayelana nekwenta umsebenti loholelwako ngaphandle kwemsebenti wahulumende kufanele kutsi kufakwe nakungeniswa ithenda . 
Kuminyana lokukhulu kwebantfu kwakha ematfuba lamanyenti ekutsintsana , lekusimo lapho khona umshikashika wemnotfo - kanye nemshikashika welizinga lemnotfo leliphasi , ikakhulu - kungaphumelela . 
Letindlela letilandzelako tingasita kwehlisa letindleko tetinsita , tibuye titfutfukise kusebenta kwato : 
Ngenisa umbiko wemnyaka kuSodolobha weSigungu . 
Ngako ke , lenkhinga yetitfutsi ( leyanyaniswa kakhulu netimakethe ) ibalulekile kutsi ingabukwa uma kwentiwa futsi kusetjentiswa tindlela tekungenelela ekuvikeleni kudla emakhaya aseNingizimu Afrika lasemaphandleni . 
Umgomo walekhomfa bekukujulisa lwati lwetfu mayelana nekuvana kwebantfu emmangweni kutenhlalo ngekusatisa ngalesekwentekile kwamanje kanye nekubhala timphendvulo letinsha , letiphatsekako . 
Litiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi litawusungula ngemdlandla budlelwano nebafakimali bangaphandle ngembono wekukhomba tindzawo letingabakhona tekubambisana kutetimali . 
Kwetfulwa kwemphahla nekwentiwa kwetinsita kutawentiwa ngumtsengisi ngekuhambisana neshejuli yesikhatsi lencunywe ngumtsengi kukontileka . 
Kuchuba sifundvo seklayimethi kucinisekisa umoya wenhlangano nekusebenta njenge sisekelo setindlelasu yetekuchumana ngekhatsi . 
Kuvikeleka kwekuhlala ngaloko kusebenta njengesisekelo kubantfu ngamunye kanye nesive kulikusasa . 
Uma tihlanyelwe tashona kakhulu , titjalo kungenteka tingachumi , noma tingasebentisa kakhulu emandla ato ekuchumeni . 
Vikela ubuye wabe tinsita kanye nebhajethi kuphumelela kutinjongo tasemsebentini . 
Ngako-ke , seyisungule kuhlolwa kwelikhono lokumiselwe ethulusini lelakhiwa eKhanada kubeka litiko ngalinye esikalini kuphindze futsi kutfolwe kwesekelwa lokufanele ngekwemibandzela yekwakha emakhono esikhungo . 
Loku kukhombise kusebenta ngendlela kanye nemtsetfo wentsela losebentako wemakhophelethivi . 
Sidzinga tingucuko letinkhulu tekuphatsa kute sibone kutsi singakhona yini kuchubeka siphakele tinsita letinengi ngalendlela kutikhungo taHulumende nasekuphatseni kwetfu hulumende , nanoma kunemphumela longasimuhle . 
Ngaphandle kwaNkst . Brooks , kunakekelwa kwebantfwana labancane nako kuyehlulelwa . 
Umsebenti lobalulekile wamasipalati wesigodzi kusekela bomasipalati bendzawo endzaweni yawo yemtsetfo ngekuwubonisa , likhono lebuchwepheshe , kucecesha kantsi nakwenteka etimalini . 
Ngumbiko lohlanganyelwe walamalunga lamabili . 
Kungabikhona kweluhlelo lwetebulungiswa loluphelele naloluhlanganisiwe kuyachubeka ngekuvimba imitamo lokuhloswe ngayo kulungisa Lulawulo Lwalababanjiwe Bavalelwa . 
Kucinisekisa inhlalakahle yemmango ngekulungisa ludzaba lwebuphuya nekwenta kutsi tinsita letibalulekile netikhungo , kuyafinyeleleka katsi futsi akubiti ; 
Sengetelelo C sikhombisa kubhalisa lababelekiwe ngebulili , simo sekubhalisa , sifundza kanye namasipalati wesigodzi . 
Letimo leti tinemtselela ekusimameni kwemitfombolusito futsi kudzinga kugcizelela lokukhula ekongeni , ekucambeni lokusha nasekusebenteni ngemphumelo ekwetfulweni kwemikhicito netinsita kumaklayenti etfu . 
Licinisa kutsi kukhula kwesive lokufaka ekhatsi kwandza kwemadolobha kanye nekwandza kwemishikashika yemnotfo kutintfo letifaka ligalelo ekufunweni kakhulu kwemanti lokwandzako . 
LeVoti icuketse letinhlelo letilandzelako letichazwe kulesiceshana : 
Nanobe kungesiko kutsi kukulawula iphethini lebonelela imishikashika yendzawo yemnotfo ngekhatsi endzaweni , lokuhlelwa kwaletincenye talenethiwekhi kwenta lelihlakateke kakhulu , leliyiphethini yemigca litfuba lemnotfo lelibonelela tinhlobo tebungako balabo labatisebentako bemabhizini lamancane kanye nemaphethini ekutjala imali kumabhizinisi . 
Ngenhloso yalesicephu , umtselela lomkhulu usho kusetjentiswa kwemhlaba lokunemandla ekuba nemtselela lomubi emphilweni yemphakatsi . 
Kukhicitwa kwetinhlanti letitfolakala lapho kunebusawoti khona akunamtselela lomkhulu kantsi kukhula kwematsambo kona kunemtselela , kakhulu lawo ekugayeka kwetintfo letakhako naletibhidlitako ngekwe-collagen . 
Kusebenta kwawo kutawumiswa , kusasele kungalandzelwa kwembandzela walomyalo wekuvikelwa . 
Luhlelo lweluphakelomali lwesifundza luhlose kucinisekisa kutsi tinsita tabelwa tintfo letibaluleke kakhulu nekutsi tindleko tahulumende tihlala tingaphansi kwemikhawulo yemali yahulumende lekhona . 
Titfunywa letikhetsiwe titawutseleka kungakalindzelwa etikolweni bese tetfula imibiko ngaletikutfolile kute kube nenkhulumomphikiswano kuSishayamtsetfonaKukhabhinethi . 
Budlelwano lobuhle lobugcinwe yikhomishini nemitimba legucula imitsetfo netikhungo kulamanye emave tantjintjisana ngemaphepha ekuchumana , imibiko naleminye imininingwane lekhona . 
Letindlela letilandzelako titawucatjangwa eluphenyweni : 
LeMikhankhaso yeMalunga eMhlalaphansi ( i-RMC ) bewentelwe kukhulumisana nemalunga lasadvute nekutsatsa umhlalaphansi kubakhutsata kutsi bangenise emadokhumenti abo ngembi kwesikhatsi kute kutsi kucinisekiswe inchubo yemhlalaphansi lete tihibe . 
Ngaletigaba tawo letehlukene tavelonkhe netetifundza , Betebuhlakani Kutebugebengu bente kwaba nekufinyelela kulo lonkhe live , lokufinyelela nasezingeni lesiteshi . 
Ngenca yekubambeleleka ekutfoleni indzawo lelihhovisi litiko lihlulekile kugcwalisa tonkhe tikhala temsebenti letivulekile , lokunemphumela wenchitfomali lekhephasi kusincesitelo sebhajethi njengobe kutawukhonjiswa ngentasi ngaphasi kweluhlatiyo lwekusebentisa imali . 
Masipala kufanele , ngemnyaka timali ngamunye , abeke tidzingo tekusebenta kutinkhomba tesidzingo sekusebenta ngasinye lesibalulekile nalesihlelwe nguye . 
Ngalokulinganako silinganisozinga setakhiwonchanti tetikolo nakubukwa lizingagugu letinkhundla tekudlala kanye nemahholo etikolo lafanele lasetjentiselwa lokunengi kuyangikhatsata mine , lokufaka ekhatsi kutweba baceceshi labaneticu kanye netisebenti letisekelako kuleso naleso sikolo semmango . 
Kusetjentiswa kweLuhlelo Lwekuvikela Bugebengu lubangela kutsi kuvulwe emacala lalandzelelwako ( lasaphenywa ) kwanyalo nasekaphelele afaka ekhatsi emacala lafika ngemuva kwesikhatsi kulomnyaka timali kantsi kufanele andluliselwe kulomnyaka timali lolandzelako . 
Umuntfu lolimele angamangalela nanoma ngubani kulabente lokubi babanyenti ngelinani leliphelele lekonakalelwa kwakhe . 
Iminingwane legcwele yetici tekuvikela iwebhusayithi ye-eFiling ye-SARS iyatfolakala lapha . 
Sikhwama sibe yimphumelelo lenkhulu ekuntjintjeni emabhizinisi lokhona angasese labukene nebumatima betimali ekubeni ngemakhophelethivi ebasebenti . 
Kuphindze futsi kudzinga luntjintjo lwebuniyo kukhutsata kulingana lokukhulu nebusomabhizinisi . 
Indzima yekusita lesento ikuKhomishini Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba Nenkantolo Yemakleyimu Emhlaba . 
Sitatimende sasosikhwama wesifundza kufanele sibe yidokhumenti lesayiniwe futsi lekuluhlobo le-elekhthroniki . 
Lokusetjentiswa nekujatjulelwa kwalemphahla njengebhizinisi yekulima kwenta ludzaba lekukhulunywa ngalo nalokucinile kwalelisi futsi akuvinjwa nani ngemalungelo langeneli lanikwe De Villiers kutsi ahlale kulendlu . 
Incola akusiyo incola nini ? 
Ngenca yesakheko ' sekungena esihosheni ' lokungulapha indlela ye-Mitchell ifikela khona kulesihosha se-Ceres , kubuka lokubheke e-Ceres kuvimbekile kute kube kulapho lohambako afika kumkhawulozinga emkhatsini wemigca yeticongo taletintsaba . 
Imikhicito lizingagugu lawo lelisuselwa kulenye imphahla idizayinelwe kutsi yente kube nekundluliselwa kanye nekubeka eceleni bungoti futsi kusetjentiswa Sikhwama kokubili kundlulisa bungoti kanye nangetinhloso telutjalomali . 
Silinganiso kuwo onkhe emaphuzu ekungena nekuphuma kanye nesifundvo sekutsi kwentekani emkhatsini kufanele sinikete lucwaningo lwemphakatsi loluhehako . 
Kukhula emaveni angesheya kwemabhizinisi aseChina kubangwa ngiloku . 
Iningizimu Afrika idzinga inkhundla yetikhungo temkhakha wemanti kute kucociswane kuvikeleka kwemanti kulelive nekucinisekisa kutsi emanti asisekelo sekukhula kwemnotfo . 
Inhloso yalokwenta lelikhadimamaki kutsi libe lula kwenta emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini ahambisane kalula kakhulu nendlela lengakacini kakhulu mayelana nekutfutfukiswa kwemakhono etisebenti . 
Loku kusho kutsi sigebengu kufanele sitfole inombolo yaso leluphawu ngandlelatsite . 
Ngalokunjalo , emanani elusebentisomali lenkhulu akhombisa kukhula , lokungumphumela lomkhulu wemkhankhaso lokhetsekile lowentiwe ngulelitiko kwenta kancono tisitjentiswa talo letiphatsekako kanye netisetjentiswa tibe sezingeni lelemukelekako . 
Lelishadi lema-akhawunti luhambisana ngalokuphelele nesakhiwo sebhajethi . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi letintfo letishiwo . 
Uma tindlela tendzawo tekulawula kwehla nekwenyuka kwetitfutsi , ikakhulu tindlela tekugucula letishintja kuchumana kwenethiwekhi , tetfulwa ngesimo lesenteka uma kunesidzingo nobe ngesisekelo lesicaciswa kahle yindzawo , tingaba nemtselela lomubi ekusebenteni kwalenethiwekhi yekuhamba yonkhe . 
Lendzawo lengumgwaco losemkhatsini lohambisana nebudze bendzawo kanye nemncele loyincenye yentsaba . 
Kusukela kundlelalisu yekungenelela kusanesikhatsi njengendlela lekahle yekuphakela tinsita . 
Tinsita tisunguliwe kusekela emakhophorethivi lasezingeni leliphakeme kutekulima etigodzini letimbalwa kungeta kulokuceceshwa kwebaholi labaneticu temadiploma kanye nemadigri kulemikhakha . 
Letinombolo tekutsatfwa kwesitoko kutawucinisekiswa lihhovisi lelikhulu lalolofake sikhalo , kantsi uma ngabe lemiphumela seyihloliwe yakhishwa , yakhulunywa naye . 
Siphindze sibe nenkinga nangendzaba yetimali . 
Libhange Lentfutfuko lase Ningizimu Afrika neNhlangano Yekutfutfukisa Timboni livumile kuniketa imali kumiklamo lesihlanu . 
EmaKhodi entelwe kusebenta cishe sikhatsi seminyaka-lelishumi . 
Litiko laseGauteng licwayise bahlali ngalesikemu , lesitibita ngekutsi siyi ejensi yelitiko letekucasha . 
Letisebenti temmango nabosonhlakahle batimisele futsi batinikele , futsi baletsa tinsita kulamacembu ebantfu lahlaseleka lula emmangweni wetfu . 
Umdlalindzima ngamunye ufanele kutsi akhutsate tekuphepha emigwacweni ikakhulu kunemtselela loluchungechunge emikhakheni leminyenti . 
Ngiyajabula kubika ngenchubekelembili lechubekako ngekhatsi kulomasipala wesigodzi kulomnyaka lowengcile mayelana nekufinyelela kumathagethi etfu ekwetfulweni kwetinsita lokusisekelo kanye nekwakha ngetulu kwekuhlela lokucinile . 
Mabhalane nemsiti wamabhalane babukana nemibuto emsebentini wekhomishini nge-elekthronikhi onkhe emalanga . 
Tinchubo letihlelekile letichutjwa ngetigaba ngetigaba tentiwa futsi tasitwa ngemathulusi lamiselwe kutesayensi kuchuba tincumo letibhadlile . 
Cinisekisa kutsembeka kumitsetfosimiso kanye nakutinchubo nakutsengwa kanye nasekulawuleni basebenti . 
Ekuphawuleni kwakhe Maine utsite litiko lakhe linikele ngemayunifomu esikolo etikolweni letengca letisitfupha esifundzeni ngeluhlelo lwekusita labaphuyile emmangweni kusukela ngaJanawari . 
Imitfombolusito yemvelo yalomasipala , nanobe iyimphahla yemnotfo ngalokuphatselene nekukhula lokungabakhona , nayo futsi iphaphuleka ngekushesha futsi idzinga kutfutfukiswa ngendlela lesimeme , ikakhulu ngekubuka kukhula ngesivinini lesisheshako kwebantfu . 
Isanti ( isilikha ) isetjentiselwa kwakha tingilazi , Isanti yekubumba , kuyisebentisa njengemethalujikhali , kwakha imihlobiso yetingilazi , Isanti lesefiwe , kupenda nebakhiciti betintfo tekuvala tikhala , bakhi bemathayilisi , kwekusindza kuvale tikhala , nesanti lesezingeni lesetjentiswa emalabhorathri . 
Sibobelelo Sekunakekelwa Kwemigwaco eSifundzeni kuvumela tifundza kutsi tikhulise imisebenti yabo yekulungisa , kulungisa imigwaco leyoniwe tikhukhula nekubuyisela imigwaco esimeni lena lesetjentiswa kakhulu kusekela kukhicitwa kwagezi . 
Letindlela tekwenta tidzinga kukhutsatwa futsi telulwe . 
Temkhicito eNingizimu Afrika tisebentisa Tisombululo Tekugucula kutinkampani letifuna kwenta ncono imikhicito yato . 
Loku kungabangelwa kugcila kakhulu kumkhakha wetinsita nakutinsita temmango kulesifundza . 
Kumeleleka emihlanganweni yeklasta yasesigodzini netigojana . 
Kwengeta , kutsintsana kusendleleni ngekungenisa lokungahle kube khona kwesabsidi yemiholo yekukhutsata bacashi kutsi bacashe tisebenti letilusha . 
ELanani , wacudzelana nalamanye emave lasiphohlongo , watfola umklomelo wekucala . 
Ngemuva kwelukhetfo mengameli wamemetela tingucuko kuhulumende . 
Bagcizelele intfutfuko yetekulima , kutfutfukisa timboni ngesilinganiso lesisetulu , kutfutfukisa timayini , tinsita letitisebenti kanye nesayensi nethekhinoloji , kantsi bekulugcozi kuletinyenti taletinyatselo letalandzela talekhontinenti . 
Letingcogco talomhlanganosikolo tente kutsi kuphotfulwe lucwaningo futsi kwentiwe luhlelo lwekusebenta . 
Umkhandlu wekutfumela lokutsengiswako ngaphandle utawuniketa njalo ngemnyaka isethi yetitatimende leticwaningiwe tetimali etinyangeni letisitfupha emva kwekuphela kwemnyaka mabhuku wawo . 
Angeke kukhoneke , ebangeni lalombiko , kusho bonkhe labafake sandla . 
Kunemiklamo lesemkhatsini wamunye kuya kulemitsatfu kuleso naleso sifundza . 
Ngasikhatsisinye kwatsatfwa sincumo lesicatjangiwe sekukhutsata kucaphelisa lokufanele ngekubaluleka kwelutjalomali lwemigwaco mayelana nekutfutfuka kwemnotfo waseNingizimu Afrika . 
Imiphumela yeluhlolo ivamise kuba nemitselela kulamanye emalunga emndeni ngakoke tindzaba tebumfihlo nato tidzinga kubukwa ngekucophelela . 
Lokuvakashelwa kwetiboshwa kuvumeleke kulabo lebasatawuba tigebengu . 
Kwehlukahlukana kwemagagasi kufanele kuphindze futsi kubukwe takhiwo letimelana netikhukhula macondzana nekubakhona kwenhloko yesicindzetelo nome emandla ekudvonsa kwemhlaba ladzingeka ekukhipheni emanti langcolile . 
Angahle , mhlawumbe , adzingeke kukhokhela umtfwalo . 
Ngalokucacako lokulinganisa akuniki kuto tonkhe timo tekutiphatsa kwe-akhawunti yelikhasimende , ikakhulu nangabe ema-akhawunti asetjentiselwa kuhweba , ingamane ibonise inzuzo ngekuphikisana nemalingena mbamba . 
Bonkhe labaniketa tinsita kudzingeka baletse incwadzi lesebentako yemtselo kanye nesitifiketi lesisebentako sekubhaliswa kwenkampani njalo ngemnyaka njengobe avuselelwa minyaka yonkhe . 
Loku kufaka phakatsi emalabhorathri lahlukene lamatsatfu eKapa . 
Bahlanganyeli batawuhlolwa lwati lwabo lwengcondvo nemakhono ekwenta . 
Emagrajuwethi Lahlangene Ebalawuli Labakhulu Newetinhlelo Tetisebenti atawutfola idiploma yeticu telizinga lelisetulu noma idigri ye-Honours levula indlela yekuba magrajuwethi Eluhlelo Lwetekuvikela Lwesigungu Savelonkhe kute atfole ticu te-Masters . 
Basebentisi Ngalokusemtsetfweni Labakhona batawudzingeka kutsi babhalisele kusebentisa kwabo ngekwesatiso lesikhishwe ngaphasi Kwemitsetfo Yekubhalisa . 
Lokusetjentiswa kutawubukwana nako ngaphasi kwesigaba Kuphatsa Kusebenta Kwenhlangano . 
Ngalokwetayelekile loku kubuhlungu etilwaneni futsi kungenteka tingadli . 
Tinhlelo tekugcogca , njengekugcogca imfucuta yasemakhaya , kulula futsi kuyenteka emalokishini latfutfukile futsi lanesakhiwonchanti kodvwa atilungeli tindzawo tasemakhaya . 
Kunemalabhorathri labukene nelufuto nemaseli etikhungweni tekufundzela letisitfupha , Tinsita Tekufakela Ingati eDurbani nelabhorathri yesifundza ePotchefstroom . 
Lelisu leGauteng lekugucula imikhicito yeTekulima likhuluma ngco netinsayeya letibonwe ngenhla , letiphokophele ekwakheni imboni leguculiwe , lenemandla futsi lesebenta ngalokuphelele yekugucula imikhicito yetekulima . 
Luphiko lufake imibono lembalwa kutinchubomgomo letehlukene teLitiko . 
Loku kutawukhulisa emakhono ekucilonga nekufinyelela kumifanekiso lekuyo yonkhe indzawo esibhedlela nakutinkhundla tesibhedlela lesikhulu . 
Kutawubanga umonakalo lomkhulu , futsi kutawutsatsa sikhatsi lesidzelesingakalindzeleki kutsi kulungiswe emaphutsa lekentiwa nyalo . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko licinisekisa liphindze lesekele tinhlelo letisetikhungweni letidzingako letisungulwe ngummango noma letingesito taHulumende . 
Lwatiso lubuye luphindvwe , kantsi nekungafani kwedatha kuba khona . 
i-GCIS akusiwo umsebenti wayo noma angeke itfwale tindleko , ngendlela lecondzile noma lengakacondzi , nganoma ngiyiphi indlela ngalokucuketfwe , kusebentisa , noma kuhluleka kusebentisa noma kufinyelela kunoma nguwaphi emawebhusayithi lachunyiwe noma kunoma nguwaphi emalinki latfolakala kumawebhusayithi lachunyiwe . 
Labakhiciti kahle-hle basebentisa titsako tekudla lokujwayelekile kutsi bativubele ibhiya leyentiwe ekhaya , lebubese bufakwa i-ethanolo noma buciniswe kute kutsi bubukeke bubuhle kulaba lababutsengako . 
Tikhwama Temnotfo Loyinhlanganisela Lotimele titawuba khona kute tigadze lokungenako kulokusisiwe kute kungadlalwa ngekulawulwa kwemitfombo lustito yase Afrika kwentela situkulwane lesitako . 
Inhloso yetinsita tenhlalakahle yemndeni nebantfwana kulondvolota nekucinisa imindeni kute kutsi inikete simondzawo lesifanelekile ngekwemtimba , kwemphefumulo kanye nentfutfuko yetenhlalo yemalunga awo onkhe . 
Lemiphumela ikhombisa kwekutsi iNingizimu Afrika itfole kunye lokubalulekile lokudzingekako kute itfole kokubili lekukutsembeka ngekwelwabiwomali kanye nekutiphatsa kahle lokulinganene etimalini . 
Kunemdlandla lomkhulu kumave ngemave ekumbandzakanyweni kwemkhakha wangasese ekuniketeni tinsita . 
NjengeBalingani Labalwa ne-AIDS , sisonkhe sitibophelela ekutseni sinakekele ! 
Loku ngikusho ngesibindzi njengaloku sinaShaun Julie , Umcondzisi wetfu weLisubuciko neLulawulo Lwekusekela Tekusebenta , kulesikhatsi lesisandza kwendlulwa loklonyeliswe ngendondo yesiliva kumkhakha weMholi Lophuma Phambili kuTemisebenti yaHulumende eNshonalanga Kapa . 
Kubuketa lokuvamisile , tinselele nematfuba etinkhundleni tepolitiki , temnotfo , tenhlalo , temasiko bese kubukwa tindzaba letibalulekile lekufanele tilungiswe . 
Kunye lokubekwe eceleni kuphrinta , emaplastiki kanye naletinye tisetjentiswa netitfutsi . 
Kulingana kungumgomosisekelo lowemukelwa ngumhlaba jikelele kutebulungiswa bemphakatsi . 
Kute bufakazi lobabekwa lobumayelana nekutsi kungenteka kutsi tidzingo tekusebenta temmangalelwa setinjintjile , nome sikhundla salofake sikhalo sesingetulu kwekufuneka . 
Linyenti lawo lamave ngulawo emnotfo waseMphumalanga ye-Eshiya kufaka ekhatsi iShayina , kanye naleminye iminotfo lekhetsiwe yaletinye tigodzi letifana neMexico , Hungary , India , Poland , neCzech Republic kanye neChile , kanye naleminye iminotfo letfutfukile njenge-Ireland . 
Kubalulekile kukhumbula kutsi Kuphatfwa Kwebungoti nyalo sekungaphansi kwetandla Tekuphatsa Lokuhlangene . 
Siyabona kutsi kwetfulwa kwetinsita kusaloku kuphatanyiswa tindlela tekuphatsa letingasikahle . 
Hulumende angangenela budlelwane betindlelasu nalamanye emave kusekela kwenta samave emhlaba . 
Kwenta lokwetayelekile ekutsengeni imphahla akukadzingeki kuhlanganiswe nekulahlelwa kwemtfwalo kumnyaka timali . 
Kubanjelelwe ngenca yekontileka ledvonse sikhatsi lesidze kucociswana ngayo ngalokuphatselene nemasu ekusebentisa . 
Kuloluhlatiyo lolungentasi imali lengenako yereshiyo yemtselo kukhombamtselo ye-GDP yemnyaka ngamunye yabalwa ngembi kwekutsi kubalwe i-avaregi yemnyakalishumi ngamunye . 
Kuphumelela kuphakamisa kwetfulwa kwetinhlelo kuwo onkhe ematiko kungenteka kungabi njengobe kuhleliwe . 
Kusita ekubhaleni tinhlelo tekuhlola , imibiko nekubhala telubalo ngemacala lafakiwe . 
Bu-alkhali bungadzanjiswa emifuleni , emadamini nasemantini langaphansi kwemhlaba nge-esidi yetemisebenti yetetimbiwa noma timboni , kanye nekungcoliseka kwemkhatsi . 
Ngembi kwekubuka lokubekwa endzaweni letsite kwemntfwana , umtali noma umcaphi , lapho kukhonakala khona , kufuneka atjelwe ngalesiphakamiso sekubekwa endzaweni letsite . 
Bomasipalati badlala indzima lesemkhatsini ekuhlanganiseni umsebenti wekutfutfukisa kanye nekuniketwa kwesakhiwonchanti samasipalati etindzaweni tabo . 
Bonkhe batali labagadza bantfwana labangabatali batfola sabelo sahulumende ngekusita ekunakekeleni labantfwana . 
Kwengeta idatha , kuvisisa tinchubo tekwakhiwa kwentinchubomgomo nekutsatfwa kwetincumo tesikhungo , emakhono ekuhlatiya nekwesekela kwetepolitiki kutsatfwa njengetintfo letibalulekile . 
Ungenta Lemibuto Yemandla kutfola kutsi kubi kangakanani kuhuceka kwakho emandleni , tfola tinhlelo tekwakha kabusha telikhaya lakho nelihhovisi , bese ubuka likhasi letfu lekuchumanisa kute ujulise kuvisisa kwakho kwemandla agezi eNingizimu Afrika . 
Kulokuphatselene netepolitiki , bekungumnyaka wekucala ehhovisi kulohulumende wetfu lokhetfwe kulethemu yesine . 
Lomunye umsebenti kunika umbonchanti , kubeka sincondziso salomnyango lomncane kanye nekufaka labanye inshisekelo yemsebenti wenhlangano . 
Kuya emihlanganweni lebekiwe nekuletsa imibiko . 
Imibiko yekugadza tetindzaba tavelonkhe netamhlabawonkhe telusuku kanye neteliviki kanye neyekuhlola . 
Uma kubutwa ngemazinga lasetulu ekuphila kahle emphakatsini , labamele umphakatsi baye bacaphela kutsi akekho namunye emphakatsini longaba namali lenyenti ngenca yemitfwalo emindenini kanye netihlobo . 
Kufanele batsatse lisiko nendlela yekusebenta lekhombisa kwekutsi batisebenti tebantfu , hhayi baphatsi babo . 
Emacembe langaphandle , lamadze ayanconotwa . 
Kubambeleleka ekuvunyweni kwetimali - ngekusebentisa Ikoporasi yeTimali teTindlu yaVelonkhe ; 
Yonkhe imikhicito lenetifo letimbi , lelinyatwe tilokatane , lephukile noma lengena kumakethwa kufanele ingafakwa ngesikhatsi sekuhlunga . 
Nanobe tisebentisa bojantji nobe letinye tindlela tekuhamba , titfutsi tingandlula kutinhlobo letinyenti tetindzawo letakhelene kanye nemincele leminyenti leyahlukene yabohulumende bendzawo . 
Kuba khona kwetinhlelo te-ikholoji , lokumele kuvikeleke kute kucinisekiswe kuchubeka kwato tisebente . 
Kulawula kufinyelela kufanele kutsi kufake ekhatsi umtsetfo lotsi labangesito tisebenti angeke bavunyelwe lapha esayithini uma bangaphekeletelwa . 
Ngekusebentisa lomklamo , nangekuhlangenyela kuyo yonkhe imitamo yetfu , siphindze sakhombisa futsi kutsi ekwakheni imphilo lencono yabo bonkhe , inkhulumo yinye ihlala ihambembili kuya etinkhulumeni timbili . 
Litiko lenta imigubho lehlukene kufaka ekhatsi Liviki Lebulungiswa , Inkhulumo Yevoti Yelwabiwomali , nekuhlala kucociswane nalabatsintsekako . 
Kuhlatiya kuyakhombisa kwekutsi kuzuza lokukhulu kungalindzeleka ekwehliseni kusetjentiswa kwetinsitanchanti letisha tekwakha nekugcila ekuniketeni imali lokulungiswa kwetinsitanchanti lesetivele tikhona . 
Tingcinamba letinkhulu taleluhlelo tifaka ekhatsi : Linani lelijutjelwe labo njiniyela labanelikhono , bocwepheshe , imishini lejutjelwe , kanye nemathulusi ebucwepheshe . 
Konkhe kutalwa lokwabhaliswa kungakapheli umnyaka lokwenteka kucindzetelwe ngembala , kantsi loko lokungakacindzetelwa ngembala kubhaliswa lokwenteke emva kwesikhatsi . 
Kukhicita kungalinganiswa ngekusho tingucuko emiphumelweni etingucukweni kukunye noma lokunyenti lokufakwako ekukhiciteni . 
Kubona kutsi kukhona kufinyelela kudijithali yetetindzaba kuyinsayeya kubafundzi labanengi , bafundzisi kanye nalabo labasungula loko kwekufundza kufanele kutsi , nabakhona , bake ekhatsi kubakhona kwedijithali yetetindzaba kanye neyetenhlalo . 
Lilanga lelwatiso lentelwe kungenisa tisekelo tesifundvo lesijabulisanako nalesiklomelisako ngetemadlelo lalinywako . 
Loku kufaka kugadvwa kwemncele , lusito ngetikhatsi tenhlekelele kanye nekuchutjwa kwemisebenti yekutfungatsa kanye nekusindzisa . 
Ubuye wachubeka wemukela intsatseli yepolitiki lebuya eWales e-United Kingdom leseluhlelweni lwekuntjintjisana . 
Njengoba kunjalo , lebhajethi idzinga kutsi kube netingucuko indlela tisebenti letibekwe ngakhona kute tetfule lamazinga ekuniketa tinsita , kute kulungiswe letinsita , taHulumende letigcwele lokubangela kungameleleki kweMtsetfosivivinyo Wemiholo Yahulumende . 
Ema-asethi langumphumela eSifundza asetjentiswa ngalokusezingeni lelisetulu . 
Khotha tinombolo kusekela imphendvulo yakho . 
Bungumtfombo wekutfutfuka nekukhula , ngisho noma kufaka kukhetsa lokumatima . 
Ayiminyenti imitimba yembuso lenemtsamo wekusebentisa ngalokuphelele tinhlelo tekulawula umculu lohlanganisiwe . 
Lizinga lekweswelakala kwemisebenti lakhula masinyane ngemuva kwaloko , latfola kucindzeteleka lokuya etulu kuletinhlekelele letinkhulu tetikweleti letisandza kuba khona . 
Futsi , lokubalulekile lekufuneka kunakwe kutsi kubukeka ngatsi umphumela wemalingena lomayelana naloku mkhulu kakhulu kunemphumela wentsengo . 
Ibhida kumele inikete lemininingwane lelandzelako kuwo onkhe emankontileka lanawo : 
Lesimo setemagugu letakhiwe e-Nelson Mandela Bay sisisusa sekukhatsakeka . 
Tindlela letihlongotwako letimayelana nekutfutfukiswa kwemakhono , kuhlanganiswa kwemakhono kanye nelinani lekungena kwebantfu kusebenta ekutfutfukisweni kwelihotela lehlongotwako . 
Bantfu beva kuphephile kuhamba etitaladini emini noma ebusuku ngoba kunebugebengu lobuncane noma vele abukho bugebengu . 
Tikhungo tahulumende nema-ejensi kufanele acinisekise kutsi tikhungo letinsha tiyasimama futsi tifaka sandla ngalokuvakalako ekuzuzeni kuphatfwa kwemitfombolusito yemanti lokuhlangene . 
Iminyaka lelishumi nalesihlanu isikhatsi lesidze sekubona ngendlela lekhulumako tintfo letinkhulu letiyimvama lengahle titsintse kakhulu simo sekukhula kwe-Afrika kanye nelushintjo . 
Bahloli betemphilo banaka timo lapho imfucuta lenyenti itfolakala ilele phansi , emabhokisi lavaliwe lativulekele kanye nemabhokisi ladzatjulwa noma langakavalwa kahle ngethephu kantsi bekunetitja letigcwele talokukhaliphile . 
Simo semanti sivame kuba sibi kepha kuba nemitfombo yekutentela kutfola emanti lesesimeni lesihle kwenta umehluko . 
Loku kwentiwa kuhlukahlukana kwekhwalithi yemkhicito lebekelwe kutsengiswa . 
Lesilinganiso saletimo totimbili sincike kakhulu kulinani letintfo letiphilako nekugcwala kwe-oksijini lencibilikile emantini . 
Licembu ngalinye lembuso litawucinisekisa eluhlelweni lwalo lwemtsetfo kutsi sisulu sekuviswa buhlungu lobukhulu sitfola sincesitelo futsi sinelilungelo leliphocelelekako lesincesitelo lesikahle futsi lesenele , lokufaka ekhatsi netinsita tekubuyisela imphilo ibe ngulekahle ngalokuphelele ngekushesha . 
Lomvikeli angenta sento lesinjalo egameni lakhe , nome egameni laloye lovikelwe , longachazwa bunjalo ngekwakhe nome ngekuhlanganyela . 
Kugcila etinhlelweni tekuchubekisa kukhula kungabuye kusite kulawula bungoti lobuya etulu . 
Kuphindze kube lisango kulomhlaba lobanti webacwaningi lababuya kulolonkhe livekati lase-Afrika naseNtasi Nemhlaba . 
Ngalokutayelekile , tidzakamiva letidliwa budlabha eNingizimu Afrika tingahlukaniswa ngetigaba letintsatfu ngekwemazinga ekutisebentisa : 
Lapho khona imiphakatsi ingakhokheli , futsi Hulumende kumele akhokhele letindleko leti endzaweni yabo . 
Kusita ekwakheni emakomidi lalungele bhubhane . 
Kutsengwa nekuniketwa kwetinsita tekunyakata kanye netinsita tekutigcina . 
Tonkhe letidzingo letigcogciwe tibekwa phambili kanyekanye naleti letigcogcwe kuletinye tinchubo tekubonisana . 
Ikomitincane Yetebudlelwane , Luphiko lwabhala indlelasu yekukhangisa lwaphatsa kubekwa kwato tonkhe tikhangiso nekuvulwa kutangaphandle , kuphrinta nesisabalalisi se-elekhtronikhi . 
Kukhona lokutfolakala lokusiledi , ematje , inikheli nelayimu lokusadzinga kuchubeka nekulandzelelwa . 
Kodvwa , Kucacile , kutsi imininingwane levetwe macondzana Nesifundza saseGauteng angeke ibe liciniso , futsi kutawentiwa umtamo lokhetsekile wekutfola imininingwane lengetiwe naletsembekile kulesifundza . 
Kuneludzaba loluphocelelako lolufanele kutsi lwentelwe i-Afrika kanye nayo yonkhe indzawo lengaseNingizimu kutfola kulungiswa kabusha kwekuma kwekwenganyelwa kwemhlaba kute kutsi kucedvwe lokunganakwa kwemave lasatfutfuka . 
Idatabase yekuchumana itawulungiswa njengoba kugadza kantsi kucinisekiswa kwendlela yekusungula kanye netinsita kuyacinisekiswa . 
Kutfulwe bodokotela labafundzele kweluleka ngekwengcondvo labekakhona kulomhlangano kwentelwa kutsi tisebenti tikhone kukhulama nabo kwabese kusetjentiswa naletinye tindlela tekungenelela lokwahlukahlukene kucinisekisa kutsi bantfu bayati ngaloluhlelo . 
Ngalokufanele , kufanele kutsi takhiwe edvute nemigwaco yetitfutsi temmango letichubekako . 
Noma kunjalo , kufuneka , tidizayinwe kahle kusukela ekucaleni kute tisebente njengetindzawo temmango letisebentako . 
Lifaka ekhatsi Ndvuna naSekela Ndvuna Wetimali kanye nalamalunga esigungu semkhandlu lesikhulu layimfica . 
Bantfu labasha bamele kugcila lokukhulu bekugucula indlela yalolubhubhane . 
Macondzana nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti lesesekelako , kufanele kucatjangwe emalunga lafanele lahlukahlukene . 
Likomidi lasodolobha , leliholwa ngusodolobha , lisebenta ngalamakomidi latimele lalandzelako lasita ekwenteni tincumo nekucinisekisa kutsi kunesimo setepolitiki lesikahle sekwetfulwa kwetinsita : 
Letibonelo leti tikhombisa lokwetayelekile , lokusho kutsi yimisebenti yamanje kuphela lengasitwa ngetimali , kubete kusitwa ngetimali lokwengetiwe kwemisebenti lemisha noma imifundzate leyengetiwe . 
Kwetfulwa kwetinsita teTemphilo teMvelo emsebentini wesigodzi samasipala , kepha ngenca yekweswelakala kwetisebenti Masipala waSigodzi saseHlanzeni lahlangabetana nako , kukhonona kwamasinyane nemibuto kwabukwana nayo tisebenti letikuLitiko leTinsita teMmango . 
Indlela nesizatfu sekubeka tintfo ngemacembu kabusha asikadzalulwa . 
Lemitfwalo lemisha ibanga kukhatsateka nekucineka emkhatsini webasebenti betekuphatsa njengoba labanye bomantji nebashushisi bantjintjwe , ngaphandle kwekuniketwa emalungiselelo nekusekelwa , kubeka phansi imitfwalo yabo yekuphatsa . 
Emathenda akamuva akhombisa kukhula lokukhulu kakhulu kutindleko tetinsita tekuwasha letitfolwe ngekwekontileka kumtfulinsita lovela ngaphandle . 
Lesifundza kufanele kutsi sikhankhasele imfundvo lechubekako futsi nekufinyelela kungena etikhungweni tekufundza ngemuva kwamatekuletjeni kufanele kutsi kwentiwe ncono , ngobe linengi lato tikhashane kakhulu nesigodzi . 
Lamazinga enzuzo yemphahla atawucinisa kuzuza lokungukonakona kwemphahla yembuso futsi nemphahla lebolekiwe ngekuncunywa ngekwetimfuno letiphasi macondzana nelinani nendzawo . 
Uma kusetjentiswa kanye kanye nemigomo yemazinga esilinganiso lesibekiwe sebasebentisi , sikhatsi lesimisiwe nemigomo yelibanga kungasebenta njengemazinga ekuhlola kufinyeleleka kwetindzawo letisetjentiswako letilusito . 
Emkhatsi walabo labangena ngalokungekho emtsetfweni bekungulabanemathikithi nalabo bebete emathikithi . 
Lusito lwekuhlola imbangela yekufa lutawuphindze futsi lubike ngetetayeti letiphatselene nemtfwalo wetifo nekulawula tehlakalo tasesibhedlela njengobe kulawulwa ngelusito ngaphandle kwekuba nemtselela ekuphenyisiseni kwemtsetfo netekwelashwa kwenchubo yekufa . 
Basebentisi labangahle babe nenkhinga yekufinyelela kumaphrofayili abo noma labafuna kucela ikhophi yelwatiso lwabo kufuneka bachumane nemphatsi wewebhu ngekusebentisa ilinki ye-'feedback'  . 
Luhlelo Lwemisebenti yeSive luholwa futsi kuhanjiswa kwetibonelelo tetindleko . 
Timali letiphakelwe lelivoti tisentjetiselwe kuphatsa nekusita ngemsebenti kuleKhomishane . 
Indzima yemkhakha wangasese kubamba ematfuba latfuliwe Eliswini Lekuguculwa kwemikhicito yetekulima nekusisa lapho kufanele khona . 
Kutsintsana kanye nemfundvo yesisebenti kutawubamcoka kakhulu . 
Bokhe Baklonyeliswa batawumenywa lapho yiKhomishini yeNhlangano yeBunye be-Afrika . 
Kubusa ligama lelifaka ekhatsi lobudlelwano emkhatsini kwesive nahulumende . 
Umngcengcema welugu lwawo wenta buncono kutekuvakasha letigcile kutimondzawo temvelo letingakavami , letingasetjentiswa . 
Kubatali , bafundzisi , tinyonyana tabothishela , emalunga eLikomidi lephothfoliyo yemfundvo Sisekelo kuSishayamtsetfo saseGauteng , tinhlangano tebafundzi , lengichumene nato , ngakhulumisana ngabuye ngakhuluma ngemasu nani ekutfutfukisa lizinga lemfundvo esifundzeni setfu . 
Lendlela , umtsamo kanye nendlela yekuhamba lokubekhona futsi kwahehwa ngulentfutfuko lephakanyiswako kufakwa umoya wekufunta tintfo letitsite njengesibalo semndeni nenombolo yawo , tindzawo temsebenti , emazinga ekuba netimoto nekusetjentiswa kwetinsita tetitfutsi tesive . 
Njengoba kukhonjisiwekuloluphenyo lwesipeshelisi setemanti , umfula longentansi kwendzawo yekufundza sewuvele uphazamisekile futsi wonakale . 
Kunetimphawu letikhomba kutsi kuphatfwa kwetenteko kwetigulane leticala i-ART kungenteka ticala kwehla . 
Tichibiyelo netintfo letingetwako kwentiwa kuluhlelo futsi tindlela tekuvikela tiyatsatfwa lapho kukhonakala khona . 
Lesahluko senta tiphakamiso ekusebentiseni ; kulandzelela nekubuyeketa ; kuniketa timali ; budlelwano ; emandla ekusebentisa ; nekuchumana nekuhambelana : 
Umsebenti wema-NGO ngako-ke ubalulekile ekunikeni tinsita netinhlelo letimcoka ngekhatsi kwesikhungo salabasengakashushiswa . 
Kuba nendlu nendzawo yekuhlala levikelekile kuyincenye lebalulekile yekutibophelela kwahulumende ekunciphiseni inhlupheko nekwenta ncono ikhwalithi yetimphilo tebantfu . 
Kulandzela : Indlela yekuhlola nekubika ngemininingwane lesekucale ngeyunithi nemikhicito nemiphumela yayo lehlosiwe . 
Sifanele kutsi sibuke simo mbamba mayelana nekukhulisa lizinga lekulindzela lokutsite . 
Luhlelo lekungilo lomasipala , emva kwekulinganisa kwenta kwakhe umsebenti , loluhlola kutsi ngabe wenta lokufanele . 
Baphatsi bemalayibhrari labavela kulamanye malayibhrari eKapa babuka letincwadzi ngoLwesitsatfu ngembi kwemhlangano wekukhetsa incwadzi . 
Luphenyo lwejiyotheknikhali kulomtsamo locuketfwe kwalendzawo leselusentseni kufanele lwentiwe . 
Ucelwa kutsi ucaphele kutsi Sikhungo seTemfundvo Yetemtsetfo Lesebentako sifaka sicelo enkantolo ngekwenchubo yalemibandzela lelandzelako : 
Lokundluliselwa kufaka ekhatsi lokuniketwa kwemitfolamphilo leyetayelekile yeHIV ne AIDS , sibhedlela sesigodzi , sibhedlela sawonkhe wonkhe netinsita teTB . 
Imitselo yeluhwebelwano lwemave emhlaba kanye neluntjintjotimali kufaka ekhatsi imitselo lephatselene nemphahla letsengwa ngaphandle kulamanye emave . 
Yonkhe imitamo seyentiwe kucondzisana nekubuyiswa kwemhlaba ngaloLuhlelo Lwekusimamisa Kutfutfuka Kwemakhaya , kanye neLuhlelo Lwekubuyeketwa Kwemadolobha . 
Kushiwo tizatfu letahlukahlukene letinengi , njengekuswelakala kwelikhono lekwenta , kubete sincumo sabosopolitiki sekwenta intfo letawuba nemphumela , kuswelakala kwemitfombolusito , kanye nekutsikameteka lokuchamuka ngephandle . 
Timali letingakasetjentiswa kuloluhlelo ngenca yetikhala temsebenti kuTindzawo Tekuphepha nakuTikhungo Tekwelashwa letibangwe kuhlelwa kabusha kwaletindzawo . 
Uphindze futsi usebente njengemtfombo wemali lengenako yalabanyenti . 
Lokugcila lokuhlelekile kwaloMtsetfosivivinyo kuntjintja bulungiswa , umbuso futsi nemmango kanye nokufikeleleka kubulungiswa . 
Luhlatiyosimo lwetindlu tetisebenti tasepulasini lwatfola tihibe netinsayeya letinyenti letifanele kutsi tincontjwe ngekusebentisa inchubomgomo nelisukuhlela . 
Lesisindvo siyasentjetiswa nalapha . 
Nanoma kunjalo , kubalulekile kubona kutsi emimangweni leminyenti yema-Afrika , letimphawu letibalulekile tikhona kumacala ngemacala ngetinchubo tasenhlalweni letibuhlungu . 
Imitamo yekusebentisana ingabuye yentiwe ezingeni lelibanti ngekuhlanganisa tivumelwano neminotfo yemave emhlaba lafanako noma tifundza letinetimboni tekugucula imikhicito yekulima ngemphumelelo . 
Kusekelwa kwekucala nekwekudlondlobala kuyaniketwa njengentfo lehlanganisiwe lefaka sabelo kanye nemalimboleko ngalesikhatsi incenye yekukwephula ngetimali iyimalimboleko lucobo . 
Tinsita tema-NGO titawusetjentiswa tikhungo letibukene nekuvalelwa kwalababanjiwe bavalelwa ngekuysebentisa tivumelwane letisemtsetfweni . 
Sifinyeto setinchubomgomo tetimali lesimcoka , lebesiloku sisetjentiswa ngalokungagucuki ngaphandle kwalapho kuniketwe khona kukhululeka , sidzaluliwe ngentasi . 
Ukhombisile kutsi tekutfutsa kudzala tabonwa njengenkhomba yelisu ekukhuliseni umnotfo kanye neluntjintjo kutenhlalo . 
Kudliza imfuyo emadlelweni ngalokwecile kanye nelulawulo lolwahlukahlukene lolubi luholela kunhlalomphilo yalokuphilako lephasi kakhulu levumela kutsi kuhlume titjalo letibuya kulelinye live letitimilela ngekwato . 
Chumana nabo bonkhe badlalindzima batosekela . 
Nanoma kunjalo , emakhophelethivi labatsengi awamange aphumelele njengalawo etekulima . 
Kutisita lokungakahleleki kwekuhlenga tintfo ekusebenteni kwemigodzi yekulahla kwandzile eNingizimu Afrika . 
Tinslelele letihlukahlukene kuphocelela hulumende kutsi acabange kabusha indlela yakhe yekwetfula tinsita . 
Masipala uhlangabetane nekuncipha kumalingena yakhe lesisekelo ngenca yekukhokha kancane kwemakhasimende tinsita lanikwa tona . 
Kwentiwe luhlolo lolubanti ekunikeleni kwetincenye letahlukahlukene tenchubomgomo yetimali ekukhuleni kanye nekutfutfuka eNingizimu Afrika . 
Inhlangano yemakhophelethivi inetinhlangano letisetulu , tinhlangano letincane kanye nemaNGO labukene nemakhophelethivi . 
Labo labebangatinaki bona bodvwana behlukana nemave abo , kuvikeleka nemhlaba wabo kute kutsi kutfolwe ngitsi , mahhala . 
Nyalo , timbili kuphela tindzawo tekubulala imfuyo letisebentako , letiyiMaitland neWaterberg . 
Lemiklamo lemikhulu lelandzelako yabese-ke iyemiswa : 
Umsebenti lowentiwa ngekuhlanganyelwa ukhutsata emabhizinisi kutsi afundzisane , antjintjisane ngemicondvo kanye nelwati kutfutfukisa ikhwalithi yemkhicito kanye nekutsatsa kakhulu tigaba tetimakethe letinenzuzo . 
Hlela imihlangano yemakota lamane nebetindzaba ukanye netindvuna . 
Inchubo yekufaka ticelo tetimali yesitjudeni : Kuyanconywa kwenta lula inchubo yekufaka sicelo ibe yedijithali kangangoko lekunekwenteka , kususa kuphatfwa lokusetulu etikhungweni temfundvo lephakeme futsi kunikwe emandla sakhiwonchanti sekubhanga neliPosi kutekucinisekisa . 
Chuba inchubo yekucinisekisa kutsi yonkhe Imiklamo kanye neTinhlelo letingaphansi kweForamu lechuba ibuye isebente ngalokuphelele ngelizinga lelisetulu . 
KuFinyelela kwalofuna kusebentisa loluhlelo kulawulwa ngesandla lesicine kakhulu futsi kulawulwa licembu letiphatsimandla letitinikele . 
Faka ligalelo kuluhlelo lemsebenti leligala , luhlelo lebhizinisi yemnyaka kanye nebhajethi yemcondzisi , kubuyeketa tinhlelo ngekota . 
Umtsengi lonesikhwama sepulasitiki lesisha lesihambisana nemtsetfo . 
Kusebenta ngendlela kanye nekuhlolwa kwetinhlelo tekunakekela sigulane kuyunithi ngekwetinhloso tekusebenta telitiko . 
Lelisu litawentiwa lihambisane nesikhatsi njalo ngemnyaka kwentela kukhombisa tindzawo talokusetulu letibonwe ngesikhatsi semhlanganosikolo webhajethi yemnyaka yesifundza . 
Sinyatselo sekusebentisa luhlakamsebenti lwelulawumali lwemnyakaminyenti kuvumela kuyiswa kwetinsita kulokunye lokusha lokubekwa embili . 
Bofakazi kanyenti bete ema-akhawunti asebhange , lekwenta lendlela yekubhadala ingasebenti futsi kungabi lula nakancane kulonayo . 
Bukhulu ngemahektare endzawo yekulahla , nelinani lemnyaka lekungcola lokulahlwe ngemayunithi ekhubikhmitha noma emathani . 
Ngaphandle kwenchubo lefana nalena akunowenteka kucinisekisa kuphumelela noma kuhluleka kwetincumo , luntjintjo ekhatsi kulemboni yetekukhibika , noma sigaba senzuzo letfolwa miphakatsi ekusentjetisweni kwemanti ngetinjongo tekukhibika . 
Kwentiwa kwekutfulwa kwetinsita kutfolakale emiphakatsini yonkhe yeLitheku leNelson Mandela kubaluleke kakhulu . 
Faka ligalelo kundlelalisu yeLuphiko lwelitiko kanye nekuhlolwa kweluhlelo . 
Lokugcwaliswa kwetikahala letivulekile ikakhulukati tabososayensi , emathekhnishiyeni nebasebenti labasita epulazini kutawuba bocalangaye . 
Nika timbili tizatfu kutsi kungani lokulumbana kwemakhemikhali kwenteka ngaphasi kwetimo tekusicindzetelo sekushisa letinganiki umkhicito losetulu longaba khona . 
Batsembisa kubona i-Afrika yangempela , lapho tivakashi tingacitsa lilanga nebantfu bendzawo , tijabulele kucoca tindzaba tendzabuko , kuvakashela balaphi nemiklamo yekutfutfukisa nekujabulela lokunye kudla netinatfo tasekhaya . 
Kugadza kanye nekusekela lokuchubekako lokuniketwa tikhungo ekusebentiseni lokusebentisako kwetinsita temali . 
Sicinisekisa kutsi luhlolo kutikhungo sibanjwa ngendlela lechazwe yimitsetfo nemitsetfotimiso , ngekuchubeka nekucinisekisa kutsembeka kweluhlolo . 
Caph : Bufakazi besipiliyoni semsebenti wamanje newesikhatsi saphambilini lobucinisekisiwe baphindze bagcotjwa sitembu Luphiko lweTisebenti , sitifiketi sekusebenta nelirekhodi lekusebenta , kufanele kutsi kufakwe . 
Letinye tehlakalo , letisitako ekukhuliseni linani lebaninimasheya , tikimu temasheya tetisebenti ; leti tilikhetselo lebaninimasheya lekubahlomisa lelisebenta kahle kakhulu . 
Ngalesikhatsi sekuhlanganiswa kwemnotfo noma kungatfolakali kalula kwemitfombolusito emmangweni , njengalesikhatsi sanyalo , lesidzingo sekwenta sincumo lesinemtselela lomkhulu kubalulekile . 
Lomsebenti wekuchumana wentiwa ngekusebentisana nalaluhlelo lwekusekela . 
Emamakha langeMasekela eSikhulu aniketwe kureshiyo yayinye Imakha leLisekela leSikhulu kumamakha lasikhombisa . 
Lamazinga lawa ayabukwa futsi ahlolwe licembu lelilawula bunjalo beSikhwama . 
Ngenyanga yeNgci kulomnyaka lophelile , Tinkhantolo Temacala Ekudlwengula nato tangeniswa ngemphumelelo . 
Lokunyenti emkhatsini waloku kwaba yiNkhulumo yaMengameli yeBunjalo baleLive nenkhulumo yaMengameli yekuvulwa kwePhalamende . 
Bu-alkhali lobenele buphindze futsi bubaluleke kutinchubo tebhayoliji tekusefa kutinchubo tekujiletisa tekufuywa kwetinhlanti . 
Kukhutsata kufuna nekutsenga kwetimphahla netinsita ekhaya kwesekela emazinga emsebenti . 
Emazinga ekuvuna amanje awakeneli kuhlangabetana nalokufunwa kakhulu yimakethe kwaletinye tinhlobo , kube kuletinye tinhlobo mncane umtamo lowentiwe wekulima . 
Imitsetfomgomo yekutsengiselana kufuneka ihambisane nalomtsetfo . 
Loku ngalesinye sikhatsi kubitwa nge " Simo seRAG " - lokususelwa ku Bovu , Mtfubi kanye Naluhlata kwemalambu emgwaco . 
Loluhlelo lutfutfukiswa ngekulandzela tinchubo letimile nalitivundlile tekubonisana . 
Letinhlelo tekucecesha tinsita sisebenti ngasinye sente umsebenti wamalanga onkhe . 
Make Somlomo , sitawunaka ngalokukhetsekile kuntfutfuko yelusha . 
Balingani baHulumende kufaka ekhatsi , kulokunye , Ematiko Etemhlaba neTemisebenti Yahulumende , Tindzaba Tesimondzawo neTekuvakasha , Titfutsi , Temidlalo Netekukhibika eNingizimu Afrika . 
Kusetjentiswa kakhulu kwetibulalitinambutane , ngekuphindzaphindza kusebentisa , ngalenye yetimbangela tekuba khona kwetinkinga tekwala kusebenta kwesibulalisinambutana setilwanyana . 
Incenye lephetse yelihhovisi lebubhalane icuketse labantfu labalandzelako : 
Indlela yekhwalithi yemanti kuticukatfwa letinyenti iniketwe ngendlela yemathebuli lapho kuchazwa kwakhona lemiphumela yekuhula kwelizinga lekushuba kweticukatfwa kuchazwe ngekusebentisa tinkhambo letifanele . 
Lungisa inchubomgomo yekuphatsa yenkontileka lengasaguculwa kutsi yemukelwe ngumkhandlu . 
Uma kunekwenteka , hlela kufundzisa emsakatweni . 
Mayelana netidzingo temmango insita isetjentiswa ngekhatsi emmangweni . 
Umsebenti wabo bekukusita bantfu , kepha loku bebangavamisi kukwenta ngenhlonipho labafanele kutsi bayikhombise . 
Imitfombolusito yetesayensi lephatselene nalokuphilako yekubaluleka kwekongiwa - Imitfombolusito yetesayensi lephatselene nalokuphilako lokuhloswe kutsi kuzuzwe ngayo - Imitfombolusito yetesayensi lephatselene nalokuphilako lelahlekile , nome mhlawumbe ledvonsa kamatima , ngenca yemtselela wekungcolisa lokwentiwa luntfu . 
Tindlela tekuhlanteka letatiwako letisebentisa emanti kanyenti akusito teliciniso , letisebentekako futsi telizinga lemsebenti lelingafezeka ngenca yekubita kwako . 
Bantfu labondleke kahle bakhicita umsebenti lonemphumela loncono ubuye ukhulise kulawula kuphela kwekudla . 
Lenchubo lena itawuniketa inchubekelaphambili lecacako futsi lemalula kumiphakatsi kutsi ifezekise lokungenani kuvikeleka kwemanti lokusisekelo kanye nelizinga lelanele letindlela tekuhlantela letiphephile . 
Tabelo letikhona njenganyalo tentiwe ngekubuka timo letingaba timbi kakhulu kwentela kuvumela tilimo letihle emnyakeni longenamvula kahle . 
Ithesti lesetjentiswa kakhulu eNingizimu Afrika yi-Ames muthajenisithi . 
Kukhetsa kwekugcina kuloluhlu kuya ngekucocisana noma ngeluhlolo lwekugcugcutela kuncintisana . 
Akucaci kutsi kwekutsi lokutinikela lokwentiwa nguNdvuna kulandzelelwe yini nguleLitiko . 
Lesincumo saphindze safaka ligalelo ekukhuleni lekuchubekako kwekusetjentiswa kwetindlela tekwe-elekthroniki njengendlela yekukhokhela lenconotwako kanye nekwehla ngemandla kwetinkhokhelo letentiwa emhhovisi eligatja . 
Watsi nakabona kutsi umkakhe ugwaziwe futsi bekagubeteleke ngengati , wacela emasotja kutsi eme amsite kumtfwala bamuse esibhedlela . 
Lokucinisekiswa kwemaphepha nguKhomishana Lofakazelako luhlelo lwakudzala lolusetjentiswa uma kumatima kukhicita nekugucula emaphepha . 
Umkhakha lohleleke ngekwemtsetfo ecinisweni lonkhe uyabaleka . 
Baphatsi bendzawo bakhiphe ibhajethi lekholwekako babese bayayilawula futsi bawaphatsa kahle lamabhajethi . 
Kurekhoda , kuhlela , kugcina , kubhala nekukhokha kwekuchumana nedatha . 
Sidzingo sekuhlomisa imiphakatsi kutsi utfwalo umsebenti wekuniketwa kwawo lusito sibe sifundvo lesifundziwe kulesipiliyoni lesimatima . 
Banikati Bemkhankaso Wekwatisa Ngetenhlalakahle kumele banakekele labakhubatekile . 
Letinkinga tekuphila nekukhubateka letilandzelako kucocisenwe ngato kulemihlangano . 
Kwentiwe luhlolo lwemabhuku lolukhetsekile Kutemphatfo Yesifundza saseMpumalanga mayelana netisebenti tahulumende letingebacondzisi noma balingani lebashade nebacondzisi betinhlangano letitimele . 
Lusebentisomali lweminyaka yaphambilini lulungiswe ngalokufanele , kwentela kucatsanisa . 
Kungenteka tidliswe kudla lokusengeto . 
Lomnyaka lobuyeketwako , litiko lachubeka nemsebenti wekuhlanganisa irejista yemphahla lechaza kabanti ngekutfobela Timiso teMgcinimafa . 
Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi batfole sicwayiso sabo sebuchwephesha ngembi kwekutsatsa sinyatselo lesihambisana nelwatiso , umcondvo , noma umbono lonje . 
Sitawutetayeta emagugu lanesimilo , imitsetfosimiso nemitsetfomgomo lesebentako endzaweni yetfu yemsebenti . 
Imidlalo yelibhola letandla neletinyawa yadlalwa , labawinile baniketwa tindzebe netindondo . 
Nanoma lokwamukelwa kwemathathu ngalokujwayelekile emmangweni kunyukile , kuyachubeka nekutsi kufananiswe nebugebengu . 
Loluhlelo lwekulawula kwehluka nekuhlela emalungelo eluntfu tinhlelo letihlukile tekuceceshela kungenelela ngalokuphatselene nekuhlukana nekuniketwa emandla nemalunga emikhandlu yebulili . 
Kuba lusito kwemininingwane yekusebenta lokubikiwe : Lemigomo lelandzelako beyisetjentiselwa kuhlola kuba lusito kwekusebenta lokuhleliwe nalokubikiwe : 
Loku kufaka tikhangiso , emadokhumentari , imikhicito lelwatiso kanye nemethiriyeli yephromo . 
Loku akufuneki kube msebenti lobitako ; licembu lingaba nendlela yalo yangekhatsi yekucecesha . 
Lokwehlukaniswa kwebahlali nebalingani babo nome balingani bemphilo bekufakwa imibuto njengensayeya ngekwemtsetfosisekelo . 
Kungabikho kwaletinhlaka nati letimcoka ngekhatsi kumatiko ahulumende kubonakala ngemiphumela lephasi mayelana nekwetfulwa kwetinsita ngendlela lesebenta kahle futsi nebuholi . 
Kuphutfumisa sikhatsi setekuphepha kutinhlelo temali yekulekelela kutetindlu . 
Lokungenelela kutawucinisekisa kutsi Hulumende , ngekusebentisana nemkhakha welusha , usungula tinhlobonhlobo netindlela letinebudlelwano nelusha tekwetfula tinsita , nekusita Lusha lwaseGauteng kutsi lube bancobi kulokutfutfukisa kwabo . 
Kuhlolwa kwemabhuku kufuneka kube ngulenye intfo lemcoka yemisebenti yahulumende . 
Kuniketwa kweliphakelo lebanakekeli labasebentela ekhaya kusikhutsato lesibalulekile lesibuye sifake sandla ekucedzeni inhlupheko . 
Kukwati kukhuluma kahle nelucingo nekuhlela lokusezingeni lelilinganene nemakhono ekuhlela . 
Kwetfulwa kwetindlu letibita kancane kulabaphuye kakhulu kulabaphuyile bantfu betfu kulombuso lomusha kube yinsayeya lenkhulu lebukene nahulumende . 
Tunchubo letitsite temanywali letinetintfo letingasilo lucitfomali letifanele netilawuli tekwetsembeka etimalini tikhona tekutsi ema-oda labhalwe ngesandla afakwe etimeni letiphutfumako njengaleto tekucisha kwagezi . 
Imiphumela yekubuyeketwa itawusejentiselwa kwatisa kutfutfukiswa kwenchubomgomo , kwenta tincumo kanye nekubuyeketwa kwaleNdlelasu . 
Umsebenti walo wekucala kuvikela kuhlukunyetwa kwetiboshwa nekwebantfu labangaphansi kwetekulungiswa kwemmango . 
LeKoporasi isenchubeni yekufaka ekhatsi le-PMS netinchubo letiphatselene nayo . 
Emazinga esikhungo entiwa kutsi abe khona ngekusebentisa tisombululo teMkhandlu . 
Imibhede yetinhlavu kumele icolisakale ingabi nemagadze lamakhulu kute kucinisekiswe kuhlanyela lokulingene ngekujula . 
Umtsetfo Wetemphilo Wavelonkhe ungumtsetfo loyinhloko loniketa luhlaka lwemtsetfo lolugubetela tinsita tetemphilo . 
Leli akusilo licala lekucala lelisezingeni leliphakeme lengisebente kulo . 
Tinzuzo tekuba yincenye Kuloluhlelo Lwekwakhela Bantfu : 
Kungabi nelwati ngalokwanele ngenchubo yetindlu , tinchubomgomo , lokufaka ekhatsi sikimu seselekelelo setindlu sahulumende kanye nebadlalindzima labambandzakanyekako . 
Kumele takhiwe etindzaweni letibaluleke ngalokufanako , ngekhatsi kulendzawo yekuhlala . 
Lokwehluka akusho kutsi luphakelomali lwetibhedlela letingekhatsi luyancipha . 
Loku kwenteka kahle ngekususa inhlanti iyiswe emantini lahlobile noma ngekuhlanganisa kugcwala kwema-ion e-bicarbonate . 
Tindlela tekunciphisa sikweleti tifaka ekhatsi , lapho kufanele , lilungelo lekuniketwa ngesibambiso nome kusitwa ngekufakelwa imali balingani etimalini letifakiwe letingakabhaliswa , tindlela tekunciphisa tincike ekuvumelaneni . 
Bantfwana labangemashumi lamabili-nakutsatfu lababutfwa kanye nebatali lababanakekelako labangemashumi lamabili-nakutsatfu ba-inthaviyuwa . 
Lolu lwekucala luvamise kuba yimphikiswano yetindzaba tetikhutsati tekugcogcwa kwemtselo webatjalimali bangasese . 
Hulumende wesifundza uyatinikela ekwakheni lidolobha lesigodzi saseGauteng lesifaka ekhatsi konkhe lokufana nelubumbano lwemmango nekufaka ekhatsi umnotfo . 
Basebenti kanye nemphakatsi , ngenca yetikhungo letingahlantwa ngendlela , njengetindzawo tekulahla . 
Letichumansi temarejistri entsela nema-akhawunti asebhange tenta kutsi kukhoneke kutsi kutsatfwe nanobe ngutiphi timali letingena ku-akhawunti yemkhokhintsela . 
Kugcwala kakhulu kwalokutsite kungehlisa kuma , kubambelele kukhula futsi kwehlisa sivuno . 
Ngisho naye Umshushisi Lomkhulu akatihluphi ngekwatiswa mantji ngekungabi khona kwebashushisi ngenca yemihlangano noma emawekhishophu . 
Ngaloko-ke , icwadzi yedatha yemali lengukheshi ingahambisana nedatha yekubhanga nekuyilawula ngemphumelelo . 
Ticelo tiyakhutsatwa ikakhulu kubosotimboni kanye nalabatentela emabhizinisi labafisa kutfutsisa tikhalo tabo letivele tikhona nome basungule tikhalo letisha eNingizimu Afrika . 
Kuhlala kubaluleke kakhulu nakubukwa simo sanyalo semnotfo , lesidzinga kutisimamisa kanye netindlela letihlakaniphile tekulawula imali . 
Lemalimboleko yebantfu yebantfu labasuke ekubolekeni imali yekusungula kantsi ihloswe kuniketwa ikakhulukati balimi bemabhizinisi laBamnyama lebasafufusa . 
Tiboshwa letilusha tilinga emakhono ato ekulima kutiniketa emandla ngelikusasa labo . 
Indlela yekuhlelela titfutsi tesive ifaka ekhatsi kuhlatiya indzawo yekwakha nesendlalelo saloko , kuya phasi kumininingwano yekuhlanganiswa kwesitaladi nenhlobo , bungako besicintsi kanye nemumo . 
Kukhulisa kutawusita umtapolwati lomkhulu ekusekeleni imitapolwati yemagala . 
Nakwenteka udzinga lwatiso lolwengetiwe kuloku , sitakutfumelela timiso letibhaliwe tekususelwa kuto njengoba temukelwe kulenkomfa . 
Liphuzu lelimcoka kakhulu kutsi , kunanobe ngusiphi simo lesikhona , letimo temtsetfo tonkhe tidzinga kusebenta kanye kanye kute tisebente kahle njengetinyatselo tekuvikela bugebengu . 
Kungumsebenti walofaka sicelo ngamunye kucinisekisa kutsi ticelo tabo tifika etikweni ngesikhatsi . 
Tifundza letisikhombisa kuletiyimfica tiletse Luhlaka lwato Lwetekutfutsa Lokuhamba phasi Esifundzeni kutsi lutovunyelwa nguNdvuna Wetekutfutsa . 
Inchubomgomo yasungulwa , futsi tinsita taniketwa ngesimo semali yekwelekelela lapho umnikati atsetse umsebenti wekunakekela emva kwekufakwa kwetakhiwonchanti . 
Imphendvulo yinhle ngenca yetizatfu letitsite . 
Lolwatiso lwaledathabhesi lwentiwa luhambisane nesikhatsi ngetinklayo tetikhatsi letitsite tedatha yetintfo tasemgwacweni kanye naleminye imitfombo leyehlukene leminyenti . 
Uma kuncunywa emanani ekutsengiselana , sidzingo setimphahla noma setinsita lesinetigaba noma tintfo letahlukahlukene kufanele kuphatfwe bese kutsengiswa njengekutsengiselana kunye . 
Siniketa inkhundla lapho khona bohulumende bangasebentisana bacobelelane ngaloko labahlangabetene nako bese bafuna tisombululo tetinkinga letifananako . 
Sekushiwo loko , litfuba ngalinye lekucacisa lombhalo litsetfwe kwentela kuniketa umbiko lohlukile lofundzeka ngalokugcwele . 
Ibhidi lakhawulelwe ivunyelelwe sigaba sesibili . 
Kwanyalo kuyindzawo lengakavuleleki yekukhulisa umnotfo ngenca yekutsi lokulima lokunyenti kwenteka ngekusebentisa letindlela tekulima takudzala . 
Kucinisekisa kulawula nekugcina emarekhodi awo onkhe emaphepha emvume yekuhamba . 
Emadokhumenti lamanyenti labalulekile kanye nalabatsintsekako ngabo labalungisa kuhleleka kwemasu kanye netintfo letibekelwe embili kubomasipalati . 
Ngesimanga sendlela emathemu lachazwa ngayo kuMtsetfo waMalingena , Khomishina akakabopheleleki kuphasisa imitsetfo yempesheni noma yetimali tekwelekelelwa letiniketa lusito leluhlobo loluvala-liholo ngembi kwekufa noma kwemhlalaphansi . 
Ngetulu kwaloko , kunemsebenti lowengetiwe kumshushisi kwendlulisa sincumo senkantolo sekuniketa ibheyili yamahhala nakubukwa simo selicala , futsi umshushisi wehluleka kuhambisana nalomsebenti . 
i-GCIS ikhipha sitatimende sekungatfwali licala lesibukene nemawaranti , lafaka , ngaphandle kwemkhawulo , emawaranti ekutsengiselana , sihloko , lahambelana nenhloso letsite , kuvikeleka , nekunemba khona . 
Letinye tetindzawo letitawumbiwa titawuba lubumba futsi titawuba matima . 
Luhlelo lwekuphatsa luluhlelo kakhulu lwekwesekela , ngaloko liniketa kwesekelwa kwelisu kanye nekwentiwa kwemsebenti kuletinye tinhlelo talelitiko . 
Lokunye , siyatigcabha njengaHulumende lowakhelwe kumcondvo wekubeka bantfu kucala . 
Emakhukisi angeke asetjentiselwe kuchuba tinhlelo noma etfule emavayirasi kungcondvomshini wakho . 
Sisombululo setfu , kube ngunyalo , asikalingani nebukhulu nebulukhuni bencabhayi . 
Lamathebula lalandzelako abeka kafishane idatha lesukela kuthriphu yasekuseni yekwenta umsebenti noma yekufundza . 
Lelitiko lingatsenga tidzingo ngekutfola lokungenani emakhotheshini lamatsatfu lekashiwo ngemlomo nome labhalwe phasi lavela , lapho kufanele khona , kuluhlu lwebetfulitinsita lengahle babekhona . 
Lwati kanye nekuvisisa umtsetfosimiso lofanele ngulenye yetidzingo . 
Asisebentise lolukhetfo lolutako kwakha kulemphumelelo . 
Lenchubomgomo Yebumfihlo imayelana nelwatiso lelikhomba wena ( lelibitwa lapha ngentasi kutsi " yidatha " ) lolungahle lugcogcwe ngitsi esayithini letfu . 
Lenye imakethe lehluke kakhulu yiMakethe Lehlelekile : lefaka ekhatsi bakhiciti labahlukahlukene njengetitolo tekutsengisa , titolo tetemphilo , labakhicita imikhicito yekwelapha kanye nebakhiciti besilinganiso lesincane . 
Tinkhokhelo kanye netibalo kulesikhatsi seminyaka lesikhombisa tikhombisa kwenyuka lokungagucuki . 
Lokutfutfukiswa kwaloluhlelo lwekutfutfwa kwemmango kusekelwe kumigomo lembalwa lebalulekile . 
Kutfutfukiswa kwebasebenti kutawutfola kunakwa lokuchubekako kuhlangabetana nesidzingo lesikhulako selucwaningo lolugcile elwatini kakhulu . 
Lamapaki etimboni angasebenta njengalatawuvuselela tentfutfuko lebanti kutemnotfo kanye netimboni phakatsi kwetifundza tawo ( emalokishini nasetindzaweni tasemakhaya ) futsi ngaleyo ndlela abe nemtselela ekukhuleni kwemnotfo , kuhlukaniswa kwemisebenti yetemnotfo , kuheha kusisa kanye nekwakha ematfuba emisebenti lehlobene nawo . 
Nanoma kunjalo , kungenteka kwephetsa ngelekutsi kukhokhela bekungentiwa ngesikhatsi lesifanele kantsi futsi bekungacombeleleki . 
Indlela yekuhlola umtselela ihlahlambisa lokunye kwenta ncono ngekuya ngembono wesikhatsi lesidze walelitiko kanye nalomkhakha uwonkhe . 
Letihlahla nyalo setikhulile futsi tinemtselela epaki njengekuhlelwa kwendzawo , levule indzawo letawusetjentiswa . 
Kuhlolwa kwesayensi yetitfombo kugcizelela kutsi indzawo lekwentelwe kuyo kutfutfukiswa kwelihhotela lelihlongotwako cishe ayinato timila tendzabuko , futsi lokumcoka kutsi inensimu lenetjani lobukhetsekile kanye ngetihlahla letikhetsekile . 
Loluhlelo luvame kwentiwa ngesikhatsi sekuhlanganela kuhlelela emasu lokumbandzakanya baphatsi labasetulu kanye nalabanye labadlala indzima kulelitiko . 
Imali yeyesibonelelo yemkhandlu isuka emalini leyabiwe yiPhalamende . 
Imphahla yaletinye tikhungo letisebenta etibhedlela letisemkhatsini tibhakhodwe njengemphahla yesibhedlela . 
Labamelela Umphakatsi bacele kutsi letimiso leti ticinisekiswe ngekubhala , lekuyintfo lomkhutsati layivumile . 
Lesakhiwochanti lesikhulu sisigaba sesibili sekwakha futsi sitawuba sikhungo lesikhulu kunato tonkhe kulesifundza setigitjelwa temmango . 
Emasayizi lehlukahlukene etitandi afanele kutsi aniketwe kute kutsi abonelele imisibenti leminyenti , kepha lamaphutu lalandzelako afanele kutsi kucatjangwe ngawo : 
Ubukene nekuvikela kushisa kutigulane nebasebenti . 
Kutsi kwehlukahlukana Kwemmango waseNingizimu Afrika kukhulisa emandla ekuvakasha . 
Imbangela yekufa kwaba kulimala encenyeni yemtimba longentasi lokwabangela kophela ngekhatsi . 
Ngaloko kwavunyelwana kutsi lolucwaningo lutawufaka kumelelwa kwato tonkhe tigaba tetikhungo tekunakekela imphilo letingekhatsi naletisedvute nesigodzi seGreater Pretoria . 
Loluhlelo lutawuphindze luciniswe luye phambili ngaloluhlelo lweLihhovisi leNethwekhi yabongcondvomshini loluchazwe ngenhla . 
Ikakhulu ngobe lamacembu lamabili anebalandzeli labanyenti eNingizimu Afrika futsi omabili aseJozi . 
Lemikhankhaso icondziswe futsi kubakhokhintsela labangakabhaliswa futsi ikhombisa tizatfu , tinzuzo nemiphumela yekungatfobeli lokubekiwe . 
Inhloso kubeka liso inchubekelaphambili ekwetfulweni kwetinsita mayelana naletingcikitsi letilishumi nakubili . 
Kushisa kuyinchubo lapho tintfo letidubukako tishiswa khona tikhiphe emagesi ladubukako , imikhicito yekudubuka lokungakapheleli kanye netinsalela talokusele-kungakadubuki noma umlotsa . 
Umbiko wekuhlolwa kwemabhuku nemalungelo ekuhlala endzaweni udluliselwe kubazuzi betindlu . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe linemalungelo ekuntjintja lemibandzela , imigomo , kanye netatiso lewebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe leniketwa ngaphansi kwato , kufaka ekhatsi kepha lokungapheleli kutinhlawulo letiphatselene nekusetjentiswa kwewebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lelisisekelo Lavelonkhe . 
Lucwaningo lutawuchubeka uma emakhono sekakhona . 
Lomtimba unemahhovisi avelonkhe newesifundza . 
Kuvimbela kungena kwetilwanyana yintfo lebalulekile yekutfutfwa kwelindle . 
Ngenca yelwetfulo lwangemuva kwesikhatsi lwemibiko yekuhlolwa kwemabhuku kwangekhatsi kanye nemaphepha ekusekela kuhlolwa kwangekhatsi lasekela imibiko yekuhlolwa kwemabhuku , angizange ngetsembele kulomsebenti lowentiwe ngumhloli mabhuku wangekhatsi . 
Lusito loluniketiwe tisebenti teLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo ngesikhatsi seluhlolomabhuku luyabongeka ngekweliciniso . 
Kutfola imininingwane ngalomdvwebo wemaphayiphi wesabmarini lendze , lokuhlatiywa kwalokucindzeteleka kwalamaphayiphi kuvame kufaka ekhatsi kubhalela sakhiwo lesinendlela yetinombolo . 
Incenye A icuketse inchazelo yalemisebenti , isayithi kanye naletidzingo lekufanele kutsi kuhlangabetwane nato . 
Bungoti butawuvinjwa ikakhulukati ngekwenta ncono kuhlela , kulandzelela netinchubo tekubika nekuhlola lokungenako kucatsaniswa neluhlu lolwentiwe ngaphambilini . 
Kukhishelwa ngaphandle kwenyama yentje kanye naleminye imikhicito yentje njengamacandza kwamiswa njengemphumela lotentela wona wekuvimbela Umkhuhlane Longabulala Tinkhukhu Emphumalanga Kapa . 
Emave ase-Afrika angadzinga buholi lobutinikele futsi lobucinile kanye nelutjalomali lwesikhatsi lesidze nangabe lelivekati lifuna kuvala ligebe lebantfu nemakhono ladzingekako kugucula timphilo nekwakha iminotfo lenekucudzelana . 
Umklamo , munye wemikhakha lemikhulu yangasese yetekusisa eTunisia kuleminyaka , waba sikhungo setindiza sangasese lesitfole imvume esigodzini saseMaghreb . 
Emakhono lamahle ekuhola kanye nelikhono lekusebenta ecenjini . 
LeLisubuciko leTemasiko leKukhulisa Timboni licine kakhulu kumandla emnotfo wetimboni tetemisebenti yetandla , temculo , temafilimu , tekushicilela kanye nekudizayina . 
Lokwentekako kutawuchazwa endzimeni yekukhula kwekufikelela emhlabeni . 
Kute kuchutjwe lokuhlanganisa kuphakanyiswe imihlangano yekuhIanganisa ( lekhona noma lemisha ) njengoba kubekiwe ngentasi : 
Imphendvulo Icinise bulingani nekubambisana nalabatsintsekako . 
Ummango lokhulako lolimako uchaza kutsi balimi labangubomakadzebona sebasondzele ekutsatseni umhlalaphasi . 
Kuniketa ngalokufanele imisebenti yebungcwethi yetemtsetfo , yetebubhalane kanye neyetinkantolo tabomasipalati kanye nekusebentisa nekuchuba tinchubo kucinisekisa kuphasiswa , kusetjentiswa kanye nekugcinwa kwetisombululo . 
Kusekela kwetfu njengebatali , hulumende , nabothishela kumcoka kucinisekisa kutsi siyachubeka kukhicita bafundzi labanemakhono lafanele nelwati . 
Kungenca yalomlandvo lobangele kutsi kumemetelwe kutsi hulumende angenelele kabanti ekutseni ahlenge imisebenti nekusimamisa kukhula kuyo yonkhe imikhakha yeteminotfo lehlukene . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulemine yemsebenti lowentiwako kumkhakha wetekuvikela . 
Ngifisa kutsatsa lelitfuba ngibonge onkhe emakhansela lasebente ngekubambisana nalabaphatsi kucinisekisa kutsi senta ngendlela yalokulindzelwe ngumphakatsi wetfu . 
Lapho khona umndeni unemtali loyedvwa , kusebentisana kuyadzingeka neLitiko leteBulungiswa kucinisekisa kutsi batali banakekela umsebenti wabo wemali ebantfwaneni babo . 
LeBhodi ekugcineni inesibopho sekucinisekisa kutsi leSikhwama silawula bungoti ngalokuyimphumelelo . 
LUHLU LWEMANANI ENTSENGO EKUTFUMELA LOKUTSENGISWAKO EMAVE ANGAPHANDLE : Luhlu lwemanani entsengo yekutfumela lokutsengiswako emave angaphandle ngemali yangaphandle yalemakethe lefiswako kumele aniketwe . 
Onkhe lamanani etimali kufanele avumelane nalamanani lavetwe kulesitatimende semnyaka wonkhe . 
Etindzaweni tekuhlala letingakahleleki , letingenaye gezi , kumele kuniketwe , njengencenye yesakhiwonchanti semphakatsi lesibalulekile , tindzawo lapho kungabaswa khona imililo , njengobe kuvamise kutsi kuphekwe kuletindzawo . 
Intalomali ivele ifakwe kutimali letingakabhadalwa kufaka ekhatsi lencenye lesijeziso . 
Lendzawo yeTindlu lephakanyiswako kwamanje ijutjwe njengendzawo levulekile yangasese , lekuyincenye lencane yendzawo lelusito yetemidlalo ye-Victoria Park , nanome ingahle yenta umsebenti wetemahlatsi nome welihlatsi lemsebenti lotsite kutikhatsi taphambilini . 
Konkhe kuncunywa nemajoyini lasetjentiswe kusendlulisi semabhandela e-eriyeli sitawentelwa ngco lenchubo futsi kutawukhishwa kanye nekhebuli ngumkhiciti lofanako . 
Emapuleti lanemalebuli lacoshiwe lanetinombolo talesayithi ngekhatsi atawufakwa nguSokontileka kuligagasi lemgudvu wagezi ngalinye . 
Lokusetjentiswa kwetinkhombandlela ngendlela lengagucuki nome emazinga langakafaneli kungaba nemtselela longahambisani nalowo lohlosiwe . 
Luhlelo Lwebumalula Bekwenta Ibhizinisi lutawuchubeka nekwesekelwa ngekungenelela lokuhlose kwehlisa tihibe . 
Loku kungaphumelela ngekucinisekisa kwekutsi lelibanga emkhatsini wemachweba lamabili lamelene likhulu kunekushona kwemani lokulinganisa nakunye kulokutsatfu . 
Cinisekisa kuhambisana kuMazinga laBalulekile aVelonkhe kanye nemisebenti leSitfupha leBalulekile yaboNdvuna . 
Kutsetfwa kwelicala lekulungiswa kwetigwegwe kufanele kube cotfo futsi kungachutjwa ngumphatsi wekulungisa tigwegwe noma Inhloko Yelijele . 
Ayikho idatha lekhona lemayelana nebutsi betemanti yekushiswa kwemakhemikhali ( kukhetsa indlela lefunwako )  . 
Litiko lihlole wonkhe umsebenti lofanele lowentiwe ngekhatsi kumkhakha wetekulima labese lihlanganisa imisebenti yalo , imigomo yemasu kanye netinhloso temasu ngekuhambisana nekuhlatiywa kwalomkhakha . 
Kucinisekisa malingena lomkhulu , loliciniso kanye nalongena ngesikhatsi ngenca kwenhlawulo yamasipalati yema-akhawunti emanti kanye nagezi . 
Loluphakelomali lufaka imali Yenhlangano Lengenti Inzuzo , leniketa tinsita Tekunakekela Lokwenteka Emakhaya , kanye netinsita Tesifo sengcondvo letitfolakala ngaphandle kumkhakha wangasese . 
Kunenchubomgomo yekungavumelani nakancane nekunatfwa kwetjwala kumalayisensi latsite njengebashayeli lababafundzi , bemabhasi , bematekisi , titimela noma bashayeli bemaloli lamakhulu . 
Lokwenta lenkinga ibe yimbi kakhulu kwaba kutsi linyenti lebantfu labebatsenge emathikithi abo phambilini befika muva enkhundleni yetemidlalo , njengobe kwente labo bebete emathikithi . 
Labanye bantfu labanemathathu bacolela kuvala ithathu lenye ngalenye . 
Nanoma kunjalo , batsatsa lesibopho ngekutsi asisingetulu kwekucinisekisa kutsi tihlwele abazange bahlasele lenkhundla yetemidlalo ngesikhatsi kudlalwa . 
Lawula futsi ulandzelele kwenta lwatiso lwemuntfu lube sesikhatsini samanje . 
Litiko litawuba nako konkhe lokumisiwe lokutinsitakusebenta lokuchumene nalokuniketwe inchubo yelwati lolusisekelo lolwenta kukhonakale kunakekela sigulane kancono nekugadvwa lokungahlolwa ngemphumelelo , kubika nekuhlolwa kwekusebenta . 
Tilondza kumele tibhandishwe ngalokungangenisi emanti noma iplasta . 
Sikhwama sichubeka nekwenta ncono kulawulwa kwesimondzawo yaso kucinisekisa kutsi kunetinhlelo letisobala naletisebentako tekuphatsa netinsita tetimali letikhona lebangatisebentisa . 
Nelilungelo lekuhlala nalo ngandlela tsite liholela ekwephukeni lokungasiko kwetemnotfo kwemhlaba wekulima . 
Imihambo nemazinga lamancane etinhlelo tekuphambuka ikhona . 
Nanoma kunjalo , letinkhombandlela atikhulumi-nje kuphela ngelwatiso lolumayelana nekhwalithi yemanti lafanele kusetjentiswa , kwengeta , tiniketa lwatiso lolusendlalelo kusita basebentisi baletinkhombandlela kutsi bakwati kutsatsa tincumo letikahle mayela nekufaneleka kwelusebentisomanti . 
Tindzawo tekudlala ithenisi nelibhola lenetha tisalungiswa kwanyalo . 
Lenchubo yelwabiwomali yenteka kumtfombo lomkhulu lomenyetelwe phambilini kumicombelelomali lengiyo yetimali tahulumende yeminyaka lemitsatfu futsi inetinhlangotsi letinemandla temcombelelo walokutsengiswako levela kutikhungo telwabiwomali . 
Kulandzela lengucuko yekuba kuntsandvo yelinyenti , kukhatsateka kwekucala ngenchubo lesemtsetfweni kwase ngekuhamba kwesikhatsi kwendlulwa kukhatsateka ngekukhutsata kusetjentiswa kahle sibili futsi ngendlela lekahle kwetimisomtsetfo letihlose lokuhle ngentfutfuko . 
Kususelwa kunchubomgomo lephilile netinkhombandlela leticacile nangekwetindlelasu letinconyiwe netinhlelo , kusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika kungatfutfukiswa futsi kuphatfwe ngendlela lehlanganisako lesuselwe kumigomosisekelo yekugcineka . 
Letinye tinsita tamahhala tentiwa etikhungweni letingaphansi kwelulawulo lwaleLitiko . 
Ekutfobeleni imigomo yekubusa kahle , Ikomidi yelucwaningomabhuku ivumele Umculu Wekomidi Lecwaninga emabhuku lobewuvuselelwa njalo . 
Chafata kulelinki " Chafata lapha bese ufundza imigomo nemibandzela " kulikhasi lalokucuketfwe yibhusayithi . 
Loku kunemandla ekugucula ematfuba ekulahlekelwa emitfwalo yekuhleleka kwebantfu ngekwehlukana kanye netifo kube yindlela lenemandla lengaletsa lushintjo ekukhuleni kwemnotfo ngekuhleleka kwebantfu ngekwehlukana kuholele ekushintjeni kwemnotfo walekhontinenti . 
Loluhlelo lwe-PNC lutawucinisa kulomnyaka timali kantsi lutawuholela ekubekeni letinhlangano letibambisene kubo bonkhe bomasipala . 
Tihlwele tafohla tephula emagede angekhatsi , tashisa emahhovisi latsengisa emathikithi , tephula emagede alenkhundla yetemidlalo , tangena etindzaweni tekuhlala tangasense futsi ngalokwetayelekile babanga buyaluyalu . 
Samba lesirekhodiwe silingana nelinanizinga lonkhe lencitfomali lesetjentiswe ngekusaphatwa . 
Loku futsi kubita kutsi kuciniswe umjikeleto wenchubomgomo kute ibe nemandla kakhulu , ihleleke , ihlanganise futsi ikhone kutfutfukisa tinchubomgomo letincono letitawubukana netindzawo netimo letitsite . 
Lokuniketwa kwemalungiselelo labikekako nenombolo yereferensi kwentelwa tinjongo tekulawula kuphela . 
Ematiko , emva kwekutsatsa lenchubo atfumela tincwadzi letikhutsatako ekusekeleni letinye tindzaba tekusebenta letisidzingo letahlolwa litiko letimali . 
Imikhawulo yelitfuba lekulahlekelwa ngesikweleti ifaka tinyatselo tekuvuleleka kokubili lokukhona njenganyalo naloko lengahle kubekhona kantsi futsi ibekwe liso luhlobo lolubanti lwelitfuba lekulahlekelwa , luhlobo lwemkhicito kanye nekukhula . 
Labakhiciti bahlangana ngetinhlobo letibanti temishikashika yekugucula imikhicito , kusuka ekuguculeni lokusisekelo kwekomisa nekugaya titjalo , kufikela ekuguculeni lokwentiwa etimbonini kanye nekuhlanganisa . 
Esibhedlela , wamangala kutfola kutsi naloluswane nalo lugwaziwe . 
Kululeka kulokugcineka nekuphatfwa kwemitfombo yesikhwama samasipalati nesifundza kwenta ncono kuhambisana nekusebenta kwamalingena wesifundza namasipalati . 
Uma ngabe ihayiphothesisi ingemaciniso , ubese ucombelela kutsi umphumela unga yini uma angasebentisa lesimo ngekwenta ema-eksperimenti noma agcogce imininingwane ngetindlela letehlukene . 
Tfutfukisa futsi unakekele ithekhinoloji lefanele yetemphilo neyesakhiwonchanti . 
Kuniketwa kwetinsita tekugula kwengcondvo kutawuciniswa ngalokubabatekako ngekuciniswa kwetinsita tesibhedlela sesigodzi . 
Lenhlangano ivuleleke kumatfuba ekulahlekelwa ngekukhwabanisa , emaphutsa ekukhishwa langahle avele ngenca yekungahambi kahle kwekulawula nome kwetinhlelo . 
Loluhlobo lwemitamo yenchubomgomo lecambako lutawusita kwenta kancono kusetjentiswa kwemitfombolusito yahulumende ekutfutfukisweni kwetindzawo temmango netakhiwonchanti temmango ezingeni lemmango ngamunye kanye nakumiklamo lemikhulu yamasipala neyesifundza . 
Letinye titfutsi lebetimiswa betingenawo emanombolopuleti futsi tinetinkhomba letibonisa lokuliphutsa kuletinye . 
Titobhu temabhasi letiseceleni kwetiteshi tetitimela kufuneka tihlelwe kute tente kube nelibanga lelincane kubagibeli labahamba ngetinyawo labaya kuletinye tindzawo . 
Sinye sinyatselo sekuphepha kunciphisa kunyakata kwetiboshwa . 
Letimphahla letiyimali tibikwa njengelinani lelikahle uma kuphela umnyaka njengoba tincishiswa tibonelelo tekonakala . 
Kubuyiselwa esimeni lokufanele kufanele nalokunelusito kufanele kube nemkhawulo kusimo kanye nebungako bekunakekelwa ngemphilo lokudzingekako . 
Kutifundvo lapho bekubonakala khona kutsi kudzingeka intfutfuko , lusito kanye nekubonisa kwalabafundzile bekudzingeka emnyakeni wonkhe kucinisekisa kutsi balawuli labakhulu bangakhona kulawula kabanti emacembu abo ekumakha . 
Ngibona ngatsi hulumende wendzawo udlale indzima lenkhulu kuloku . 
Akusilo luhlelo lwekusebenta . 
Tibonelelo tekusita ngemanani langakabekwa ngalokusemtsetfweni ekuvala tindleko letisetjentiswako tetikhungo temfundvo lephakeme lokuhlangene nekuniketwa kwetinsita letihlobene nekufundzisa nekucwaninga . 
Ngaphandle kwalokubekwe ngenhla , i-SARS itawugcogca , igcine lwatiso kuphela , bese isebentisa lwatiso lweBasebentisi ngenhloso yekwenta ncono njengeku - 
Sibalo lesisetulu setintfo tekusebenta sigcogcwa tikhungo letihlelekile futsi sisetjentiswa njengelusito lokufakwako etindzaweni tekusebenta . 
Ngekusebentisa lemitamo yaleyunithi , kwenta kancono kwabonakaliswa ngalamazinga elwatiso ngekusebenta kwahulumende netikhungo tahulumende . 
Lilungelo lemtsetfosisekelo lebumfihlo , njengaleliphikisana nalo lemtsetfo lotayelekile , alinaliciniso ngalokuphelele kodvwa lingaba likhawuliwe ngekwemtsetfo losebenta ngalokwetayelekile futsi kufanele ulingane nalamanye emalungelo labhalwe Kumtsetfosisekelo . 
Letinye taletimali tingabiwa njengemifundzate yetitjudeni letenta tifundvo letingetulu kwekwetfweswa ticu tekucala , kepha i-SU idzinga kutsi timali tetitjudeni tisente sikhone kufaka imali kumifundzate yetitjudeni letiphuyile letenta tifundvo letingaphansi kweticu tekucala . 
Titselo netibhidvo tentelwe kudliwa tisasetinsha etimakethe tasekhaya netekutfumela ngaphandle . 
Kwatfunyelwa tikhalo letingemashumi lamatsatfu nakutsatfu kuLoluphiko Lwetekuhlola : Tinsita teteMtsetfo . 
Ngatsintseka kakhulu nangifika kulendlu le . 
Kukhula kwalemikhakha lemibili kungacinisekiswa kwekutsi umtsetfo lomusha uvumele kubhaliswa kwemakhophelethivi kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo . 
Kusheshisa kutsi kube nekutimbandzakanya kwemkhakha lotimele kutemfundvo . 
Tona tingafaka ekhatsi tindleko tetinsita tekuwagcina njengemadamu kanye nemarezevo , tindzawo tekuhlanta emanti , tindzawo tekudvonsa , emaphayiphi lamakhulu , inethiwekhi yemaphayiphi lahambisa emanti , kugubha umgodzi wekudvonsa emanti kanye nekuhlela tindlela letiphephile , nome kuvikela indzawo yemtfombo wemanti . 
Lesikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa Ngumsebenti asitfoli sabelo sebhajethi kuTemafa aVelonkhe kantsi nemali lesele kusukela elangeni lekubika isukela emalini lefakwako legcogciwe leyengca ticelonkhokhelo kanye nelusebentisomali lokukhokhelwe ngaphasi kwesikhatsi lesibuyeketwako . 
Imidvwebo iyanyanisiwe kuledokhumenti . 
Inchubo yemkhicito kukhophelethivi ngalokwetayelekile icine-ngekwemsebenti kunaletinye tinhlobo temabhizinisi , letidla ngekucina-emalini . 
Uma ngabe inkhomba lenjalo ikhona , lesamba sekutfola imphahla kabusha siyalinganiswa . 
Akukakhonjiswa kutsi kubuyiselwa kwalofake sikhalo ngeke kubeketeleleke , futsi akukakhonjiswa kutsi kutawuba yintfo lengakacatjangwa kahle futsi ngeke kukhonakale kutsi abuyiselwe . 
Tinhloso tesikimu selusito lwesibonelelo setindlu setifezwe kakhulu . 
Noma nguliphi ligama nobe libintana lokuchazwe Kumtsetfo weteKugembula , ngaphandle nangabe simo sichaza ngalenye indlela , kunenchazelo lefanako Kulomtsetfo . 
Kuncunywa kwekufaneleka kutawuba nemkhawulo kuphela lapho kwenteke khona ingoti yemgwaco , kulimala lokuvelile kanye nekuchumana lokungakahlelwa phakatsi kwetinzuzo letidzingekako nekulimala lokuvelile . 
Sibonelo , letinye tikole atikaze tibe nemadeski lenele nalafanele ebafundzi . 
Letinhlangano Letinetivumelwano titawenta isaveyi ngekubambisana yekuhamba kwetimoto , kutfola lobukhulu kwekutfutfwa kusuka kulomunye umcele kuye kulomunye . 
Kulandvwa kweliposi eposini . 
Nyalo sekufanele ngibukane nembuto wetindleko . 
Imiphumela yekucala neyesibili ingaba matima kuyihlukanisa nakwentiwa lokutsite . 
Nanoma kumsebenti lomkhulu webaphatsi betethrafikhi kucinisekisa kuhamba kahle kwethrafikhi , bahleli bemdlalo kufuneka banikete indzawo yekupaka leyanele , ngako kokubili umtsamo nekufinyelela . 
Sincesitelo lesiluphawu sifaka ekhatsi tinyatselo letenta lula luhlelo lwemphakatsi lwekukhumbula nekubungata lobuhlungu kanye netimphumelelo taphambilini . 
Kucashwa kwebatfuli tinsita lebebangahlangabetani nemazinga ladzingekako kubambelele kuchubeka kwemiklamo lemikhulu . 
Njengalokufanele , labo labamelela umphakatsi ngalokuvisisekako bakhatsatekile ngalomcabango wekulahlekelwa futsi yindzawo lemcoka , futsi lesimo kungenteka sibe ngumtfombo wekungcubutana uma singasonjululwa . 
Labenta umsebenti labaphumelele kumele baletse lenhlobo yensita njengobe ibekwe yacaca kulamatafula ngaphasi . 
Njengemphumela wekukhula kwekubaluleka kwayo kutemnotfo kanye nakumathemu etepolitiki , kungasiko kuphela kutsi balingani be-Afrika bafuna kutintisa budlelwane babo ne-AU , kodvwa futsi labo labangaba balingani labanyenti bacele kuba nebudlelwane lobufanako ne-AU . 
Kugcinwa kwebufakazi , ticucwana tebufakazi , titatimende teticucwana kanye nemibiko , kufaka kucedvwa kanye nekulawulwa kwetitatimende kanye nemadokhumenti ngembi nangemuva kwenchubo yeforensiki phatholoji . 
Siyaphindza futsi sindlulisa emavi ekudvudvuta kulemindeni Nakumalunga Alendlu ngekulahlekelwa baholi lafake sandla ekwakheni sifundza setfu . 
Ungenti ilumba phantja noma undlulisele sigulane ngaphandle kwekubuta . 
Emaphoyisa etfu etemgwaco asebenta ngekutikhandla futsi siyafunga kutsi tonkhe tephulamtsetfo kutawubukwana nato ngendlela lecatsa . 
Siyabonga kuhlanganela natsi namuhla njengoba setfula tinhlelo tetfu temnyaka lotako . 
Nanome kunjalo , lelogunya lasuka ekuhambeni kwesikhatsi , futsi lingenta kube nekulangatelela lokuncane kwekwenta tingucuko kutinchubomgomo temanani kutekulima letibuyisela emuva bakhiciti bemave lasatfutfuka . 
Umsebenti-lophansi kakhulu ngulowemkhakha wesisebenti . 
Ngasehlangotsini lekuhlela lokuhlanganisiwe kwekulawula imfucuta kanye nesimisomtsetfo , iBotswana ngahle ibe ngulelinye lemave lanenchubekelaphambili kakhulu e-Afrika leseningizimu . 
Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kutfola kufukulwa lokukhulu kulolwabiwomali . 
Lemikhakha yancunywa ngekusebentisa sikhatsi lesidze nekufaka umnyele wetekuphepha . 
Tincomo : Idiploma letfolakele ngemuva kwekucedza sikolo noma idigri yekusebenta ngekulapha labagulwa ylobukhombisa emasu ingcondvo kutakubeka etfubeni . 
Ngakoke imitsetfo yebumfihlo bedatha isangeniswa , kungasi ngembono wemuntfu , kodvwa njengencenye yemitsetfo leminyenti lehlose kuchuba kuhweba nge-elekthronikhi ngekubeka imitsetfo lefanako . 
Licembu lesitsatfu litawukhuluma ngembiko walo nelitiko , kanye nemboni . 
Nanoma kunjalo , kuletinye tehlakalo imibiko yelucwaningomabhuku lwangekhatsi ivete kutsi ikakhulu tiphakamiso telucwaningomabhuku lwemnyaka waphambilini atikafezekiswa ngalokuphelele . 
Litiko Letemisebenti Yahulumende lingumcashi lonematfuba lalinganako , nalongavuni licala . 
Emanti ayiswa kulendzawo yekusefa magagasi lamakhulu laholela ekuhlakatweni kwetindzawo tekusefa nekuyisa emanti elusentseni . 
Kulungisa lokukhetsekile kanye nesidzingo sekulahlwa kwemfucuta semphakatsi wasemaphandleni kufanele kuphenywe . 
Bafakisicelo labahlungiwe kutawudzingeka bangenele inchubo yeku-inthaviyuwa letofaka ithesti yemakhono angcondvomshini . 
Yagoba inhloko yayo , ilinga kungitjekula , yaphumelela , kodvwa ngembikwekutsi sengihlatjwe ngemanyeva angidvweba ebusweni , yangihlazisa embikwebangani bami . 
Bukana nalensayeya yekusita bafundzi kutsi batitfutfukise babe ' bafundzi imphilo yabo yonkhe ' babe nelutsandvo lwekufundza labatawuhamba nalo nasebaphotfula ikhozi yekufundza kwabo . 
Umtsetfosivivinyo Luhlaka awudzingi kutsi umhlolimabhuku abike ngalokungahambisani nemtsetfo lokutfolakale uma umhlolimabhuku enta umsebenti wakhe . 
Kubukwe ikakhulukati ekuvikeleni kunasekulapheni . 
Tinsita tekucinisekisa tinendlela lendze yekuniketa imali yekukhokha sikweleti . 
Ngekwakheka ngekwendzabuko njengentfo lelusito enhlanganweni lekungandziswa ngayo kubandlulula ngekwebuhlanga kanye nekusebentisa labanye ngebugebengu kwentela kuphumelelisa tinhloso letitsite , kusebentela sive eNingizimu Afrika bekuncike kubudlelwane lobuhlelekile bekubandlulula kanye netenhlalo letingahanjiswa ngentsandvo yelinyenti . 
Kutfolakala kwedatha yangaphandle lekuzingasimo mayelana nemisinga lesedvute nelwandle kubita kakhulu futsi kudla sikhatsi ngobe kufanele kutsi kucinisekiswe kutsi ledatha lekaliwe imelelele litubane , indlela kanye nekuphikelela . 
Njengemsebentisi we-PIC , leSikhwama Semlondvoloti sibeka tizatfu letifisekako letibungoti baso ngekuvumelana nebungoti baso bekuhawukeleka . 
Imikhosi Yetemasiko eBunye betakhamuti tendzabuko tase-Afrika ( umculo , umdanso , emafilimu , kutfunga timphahla ) itawuhlelwa njalo ngemnyaka . 
Yindlela tekukhokhela nalokubakhona kwetimali , nekubeka embili letinye taletimali letikhishiwe temiklamo lemisha kugijimisa lokulungisa kwamalanga onkhe kwetinsitanchanti letivele tikhona . 
Lenchubo lensha yekusebenta iletfwe ngoba kulindzeleke kuphela kwesidzingo lesikhona nyalo . 
I-cadmium sulphide , i-carbonate nabosawoti be-hydroxide abancibiliki emantini , kantsi i-cadmium klorayidi , i-nitrate nabosawoti be-sulphate banelizinga lelisetulu lekuncibilika emantini . 
Ngakoke sibopho sikulofaka sicelo kucinisekisa kuti ticelo takhe tiyaposwa , noma tiletfwe ngetandla ngesikhatsi . 
Kunelitfuba futsi lekutsi balimi labancane bahlukanise kumikhicito letfolakala elubisini lwembuti njengobe timbuti tidzinga ifolishi lencane , futsi tingamelana netimo letivimbelako tesimondzawo kunetinkhomo telubisi . 
Kulamanye emave lambalwa imiphumela yetenhlalo ( temphilo netemfundvo ) titfutfuka ngelizinga lelisheshisako kunentfutfuko kutimalingena . 
Litiko liniketa lwesekelo lwelwati lwemsebenti kumasipala ngetinhlelo netinchubomgomo . 
Lobungoti butawuvinjwa ngekusebentisa ; ngekugcina nekubambelela kuyo yonkhe imitsetfo yetetimali kute kutfolwe emabhuku lahlobile . 
Kutfutfukiswa luhlelo lekutfola loluhambisana neluhlelo lwekwenta ibhizinisi yeLitiko . 
Kodvwa-ke , ngitawutama kutibamba ngibukane netigatjana letintsatfu kuphela kulesikhatsi sami lesincane . 
Kudlisa imfuyo kwemmango edlelweni linye akusekho kwatsi esikhundleni sako kwangena kudlisa tinkhomo lokuvulekile . 
Imphendvulo lechubekako levela etikhungweni kuLelitiko ngaphandle kwetibhedlela letisemkhatsini ikhombise kutsi ayikho imitapomabhuku yangekhatsi lekhona kwentela kulawula nekunakekela tintfo temitapomabhuku . 
Timali letibekiwe letibitwa Litiko tincunywa minyaka ngemvume yaSotimali Wesifundza kutimali letingakaphatfwa ngananome ngumuphi Umtsetfo . 
Kuhlela intfutfuko lehlanganisiwe akusiwo umsebenti weLitiko Lekuhlela lamasipala . 
Kwehluleka kuniketa bufakazi lobudzingekako bekutatisa lucobo lwakho ngahle kuholele ekubuyiselweni emuva kwesicelo sakho nome kwephuta kulungiswa kwalesicelo . 
Lwati lolunemniningwane luyadzingeka kunanobe ngukuphi kusetjentiswa kwemali lokuhlelelwe umnyakatimali . 
Letingucuko tingaba tinhlanganisela letimatima kubonakala , nanoma inhlanganisela mbamba kungenteka ibe beyimalula kakhulu . 
Lwati lwephysics kumazinga lasetulu emfundvo kutawuba lusito lolungetekile . 
Tigaba tekukhicita idatha tifaka kuhlungwa kwemafomu ngekwemnyaka wekufa , kunamatsisela emalebuli ekuchaza lokungafani nalokunye kulifomu ngalinye , kufaka emakhodi ekugucugucuka kwetemnotfo netenhlalakahle yebantfu kanye netimbangela tekufa , bese kufakwa ledatha . 
Nakungenteka kuhlangana nalesigulane kwekucala kumele kube sesibhedlela noma esikhungweni setemphilo . 
Inchubo lefaka ekhatsi kuhamba kwedatha kufanele babone imitfombo yedatha kuyintfo yedatha ngayinye . 
Bungako betelekelelo butawuncunywa endzaweni ngekuya ngendleko yangemphela yekuniketa tinsita . 
Kuphetsa , kuhlanganyela kwesive lokunemphumelelo enchubeni yekulawula Yephalamende Netishayamtsetfo Tetifundza kugada kubuye kuchubekisa lilungelo Lemtsetfosisekelo letakhamuti , kodvwa kubuye kubeke sibopho esikhungweni kuniketa imphendvulo nekwabelana ngemininingwane ngendlela lefinyelelekako . 
Kuhlongotwa kwetindlelasu letisezingeni lelisetulu lekwenta temfundvo lephakeme ibe samave emhlaba kutawutfola kubekeka ngekwalemigomo lelandzelako : kwenta ncono ludvumo , lizinganhle kanye nekuhambisana kwetemfundvo lephakeme eNingizimu Afrika , kanye nekucinisa tikhungo tayo temfundvo lephakeme . 
Belungekho , nanoma kunjalo , luhlaka jikelele lekuhlola imiculu yamunye ngesikhatsi sabo sentfutfuko kantsi bekungekho kubonisa kulizinga kanye nebungako bekungenelela kwalabatsintsekako . 
Lelinani lelitawulinganiswa ngekucatsaniswa lemali lehambelanako yentfutfuko kumele lincunywe nguloMasipala . 
Silulumagama lesingaketayeleki singadala tinkinga kubafundzi labehlulekako kufundza . 
Lisu lemitfombolusito yemanti lavelonkhe lichubekisa kususa kuhulumende kuyise kuhulumende wasekhaya imitfombolusito yemanti kuye ezingeni leliphasi kakhulu kucinisekisa imphumelelo nekwenta kahle . 
Kuhlela tigitjelwa temmango entfutfukweni . 
LoMasipala utinikele ekutfoleni nekulawula tingoti letinamatsele kumisebenti wawo kute kutsi kwesekelwe kuzuzwa kwemiklamo yamasipala lebanti . 
Ludzaba lwemabhizinisi , luhlaka lwemklamo neluhlelo lwemklamo lolusayinwe lwavunyelwa ngiwo onkhe emalunga eBhodi Yetingucuko Tesikhashane . 
Lucwaningo lukhombisa kutsi ummbila ngusona silimo lesilinywa kakhulu kulelive . 
Imitfolamphilo ifanele kutsi ifinyelelwe bantfu labanyenti futsi njengobe kunjalo ifanele kutsi ibe dvute netiteshi tetitfutsi temmango . 
Temagugu tiyimphahla lenesisindvo , lenemkhawulo , lengavuseleleki futsi lengabuyiseleki lekufanele ilawulwe ngebunaka kucinisekisa kuphikelela kwato . 
Caphela : Belaphi bendzabuko basebentisa kakhulu imfihlo yekuhweba kuvikela tindlela tabo . 
Bantfu akufuneki babe nelitsemba lekutsi batawutfola lithikithi esitediyamu masinyane ngembi kwekucala kwemdlalo . 
Ecinisweni , luhlatiyo loluphelele lwekhwalithi yemanti lobophelelekile ngembi kwekulinywa kwanoma ngukuphi kwasemantini . 
Siboniso sesilinganiso sesikhashana kufanele kutsi lokungenani sichaze imvelaphi lemcoka yekuhlukahlukana ngekwemvelo kwetincenye leticwaningwako . 
I-Eskom icabanga tindlela tekusisa emiklameni lembalwa yekuphehla nekuhambisa gezi yesigodzi . 
Tisebenti titawukhutsateka kutsi ticambe kakhulu lokusha futsi tifune tindlela tekusebenta kahle sibili futsi tisebente kahle . 
Ikhozi ngayinye ukhuluma nganaku lokungetulu , kanye netinkhukhu letetayelekile kanye nekulawula tinkhunkhu temacandza latsengiswako . 
Imitamo yetemphilo , njengaseminyakeni leyendlulile , beyihanjiswa ngekundluliswa ngemklamo Welitiko Letemphilo Lavelonkhe . 
Sikhala seMfundzisi sivulekile kantsi futsi site imali . 
Kwenta sibonelo , futsi hhayi kwenta umkhawulo , uvuma kutsi uma usebentisa lensita yekuchumana , angeke : 
Kulunganisa nebemtsetfo kuyintfo lebeluleke kakhulu , kanye nekutibandzakanya kwemmango . 
Lesigaba siniketa lwatisisekelo mayelana netincenye tekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo etikhungweni tetemphilo . 
Nanoma lithulusi lehasi kanye nekhromathografi yalokumanti itayelekile eNingizimu Afrika , akwatiwa kutsi beyisetjentiswa ngco kuhlolwa emandla ekugcogcelana ndzawonye . 
Vele , luhlolo lwekubuta imibuto netinhlangano temmango letimbili luphakamisa kutsi kunemcondvo wekutsi kutsenga imphahla kwesive kubonakala kufinyeleleka futsi kunemoya wekuncintisana . 
Kukhulisa kufinyeleleka kutinsita kubantfu lebanesifo semtfwebulo . 
Lwati neluhlelo lwelwati lwemsebenti wekutsengwa kwemphahla lolukhona kutinsita temsebenti wahulumende . 
Lelithebula lelilandzelako likhombisa indlela Litiko licondzanise ngayo luhlelo lwalo nemiphumela yahulumende . 
Emathransmitha emisakato kanye netincingo letibomakhalekhukhwini kumele ticinywe ngembi kwekungena endzaweni lebiyelwe ndzawotonkhe kumagazini wetichumane . 
Lokulawulwa kwaloluhlelo lwekusabalalisa luyintfo lebaluleke kakhulu lwekuncintisana kwebakhiciti kulendzawo yase Ningizimu Afrika . 
Tinsita letiniketiwe kulelizinga lekunakekela titawufaka ekhatsi : Kuhlola tigulane letinsha ; kubuyeketa tigulane letitintile tekugula lokungelapheki ; kanye nekusheshe kutfolwe lwati kanye nekulawula lokufanele nome nekukhonjwa esibhedlela lesisedvute sesigodzi kwetigulane letilengela engotini yekubuyela emuva ngekugula . 
Lomklamo ulekelele kuphela kwesigaba sesibili . 
Nomakunjalo , kubuka imibiko yetimakethe kucacisa kabanti kutsi intsengo yemkhicito lotsite , ngesikhatsi lesitsite , uyehluka kakhulu . 
Futsi , loku bekusho kubambeleleka kwalenchubo yeticelo . 
Liphepha letfulwa kumihlanganosikolo yeLibhuku Lelibovu . 
Tinhloso : Kwakhiwa kwenchubomgomo nguNdvuna weSifundza nalamanye emalunga ebaphatsi , kusebentisa inchubomgomo nekuhlela Litiko Letemphilo , kuphatsa basebenti nekulawula tetimali , kumisa tindlela tekusebenta kanye netinchubo nekusebentisa kuphatsa lokusemkhatsini . 
Kwentiwe lolunemininingwane naloluchaza kahle ngekwetindzawo lisu lekungenelela letitjalo letingasito tendzawo lesigodzi . 
Kulungiswa kwetakhiwonchanti te-ICT taleSishayamtsetfo kudzinga kwentiwa njengeludzaba loluphutfumako . 
Lapha kulungiswa emarekhodi entiwa abe ngewamanje , labazuzi batjelwa kutsi bafanele kutsi bangenise titifiketi tetemphilo noma umbiko ehhovisi lesifundza mayelana nekubuyeketwa kwemali lengenako . 
Kumele baniketwe kucatjangelwa lokukhetsekile , kufaka litfuba lekwenta umsebenti wesikolo ekhaya . 
Loku kwenteka kakhulu emacaleni lapho tisebenti tinemsebenti wekuvikela nekucondzisa tigwegwe . 
Emandla ekusebenta kwako asetulu kakhulu . 
Kunekwenteka kutsi lesikimu lesihlongowako sitibonakalise njengalesingabiti futsi angeke singemukelwa ngenca yetindleko kuphela . 
Kuniketwa kabusha kwemhlaba kuletse kungabata nekuphatamiseka etimphilweni tebalimi labanyenti . 
Imiklamo yetindlu beyivinjiwe , imiklamo yetindlu lemisha ayentiwa masinyane , umsebenti lomnyenti longakentiwa uyakhula , nekhwalithi yimbi etehlakalweni letinyenti . 
Loku kutawenteka nakutinsita tetigitjelwa temmango . 
Kucondzaniswa futsi kwetinhlelo letikhona nekutfutfukiswa kwaleto tekucecesha kwentela kuhlangabetana nemakhono lakhona manje nalatawufunwa kakhulu kulikusasa . 
Ngentansi kunetintfo letitsite lekufanele kukhulunywe ngato isacala lenchubo kuze kuvikeleke tinkhinga . 
Loku ngilesikubita kusimama kwekuhlala kwebantfu . 
Incitfo lengenanjongo nalesaphatako : Incitfo lengenanjongo nalesaphatako ibonwa njengencitfo esitatimendeni sekusebenta kwetimali ngekuya kweluhlobo lwenkhokhelo kungasi njengentfo yemugca lotimele ebusweni besitatimende . 
Sikhatsi ngasinye labatawufika ngaso sitawwukhombisa ligama lesisebenti lesilawula lomklamo noma lomuntfu lona loniketwe umsebenti ngulosokontileka atawubika kuye . 
Labamangali bebasesimeni lesibi setimali futsi babukene nengoti letako yalabasemagunyeni basekhaya yekutsengisa lemphahla kutfola lemali lenyenti lesilele etindlekweni netintsela labatikwenetako . 
Lena yindlela lebachaza ngayo kimi ngesikhatsi ngibuya esibhedlela . 
Emalunga emndeni lasondzele kakhulu ebaphatsi labamcoka atsatfwa ngekutsi angemalunga emndeni langahle alindzeleke kugucula indlela yekucabanga nome aguculwe indlela yekucabanga bantfu labangemalunga lamcoka ebaphatsi nome emacembu lahlobene nalenhlangano . 
Lwati noma ticu kutekuphatsa lihhovisi lusito lolwengetiwe . 
Lokumenyetelwa Kwemtsetfo Wekuphatfwa kweTimali taMasipala kuletse bukhoni kanye netinyatselo tekulawula kuhulumende wendzawo . 
Ndvuna nguye yedwa umcondzisi waleTrasti . 
Umtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika udzinga kutsi masipala uhlelembise futsi ulawule imitfombolusito yakhe kute ulungise tidzingo letimcoka temmango . 
INingizimu Afrika , ngalokukhetsekile iNshonalanga Kapa , itfola sifomcedzave i-TB , ngekubuya kwesifuba lesivelako emtsini nalesingatsatsi umutsi , kokubili kwentiwa kakhulu mcedzave i-HIV . 
Lenkholelo lekungasiyo yabhebhetsekiswa kungabiki kahle kwebetindzaba . 
Bonkhe labo lebafaka ticelo tashwele ngalesehlakalo ticelo tabo tivunyelwe . 
Kuchumana nekwesekela kutfutfukiswa Kwetinsita Tetemphilo Yebantfwana Edolobheni Lelikhulu laseKapa . 
Kuphatfwa kwekulapha nekuphatfwa kwekungeniswa egunjini lesifo sengcondvo lesibucayi nekuniketa buholi elicenjini letekulapha sifo sengcondvo lesitinhlobonhlobo . 
Lencenye yesilinganiso sentsengo yelitfuba lekulahlekelwa lincishiswa ngekufaka imali lenkhulu kutabelo letihambisana nelinani lentsengo . 
Kucinana kwetakhiwonchanti , lokubonakala kakhulu kweswelakala kwemtsamo lowanele wekuphehla gezi , usebente njengetimphawu letibalulekile talokungalingani . 
I-nayithrojini ilahleka kalula uma lomchamo ungakagcinwa futsi wasakateka ngendlela lefanele . 
Labanyenti kulabadlalindzima , banetindzawo tekugucula imikhicito , nome tindzawo letinkhulu tekwaba kuleSifundza seGauteng . 
Uma ibhayodayivesithi iyinkhulu , lendzawo lengumhlaba iheha kakhulu kantsi netivakashi tita kakhulu , ikakhulukati tivakashi letibuyelako . 
Lendlela ifaka ekhatsi kufundza ngeliso lelihlabako nekukhicita tinhlobo letahlukene tematheksti enhloso letsite kanye netetsameli letitsite . 
Kwavunyelwana , noma kunjalo , kwekutsi eMatiko anganiketwa kukhululeka kugcwalisa tikhala temsebenti letibalulekile inkhani nje natihlala kusisekelo tato letehlisiwe . 
Imimango yetfu leminyenti iyachubeka nekungakhoni kufinyelela kumatheknoloji labalulekile lekutawuba nemtselela ekutfutfukiseni imphilo lesimeme . 
Ngako-ke , nangabe kukhona umsebenti lofanele kutsi wentiwe utawentiwa ngelikhefu lekudla kwasemini . 
Lamave lawa asetigabeni letehlukene tekutfutfuka ngalinye . 
Lizinga lebuphuya letfula liphesenti lebantfu labahlala emakhaya lanemalingena lengaphasi kwemalingena yebuphuya . 
Lokufakiwe kunchazelo yeSisebenti saseJele lesisebentako kuchudzelana , kutitfutfukisa , kanye nekucaphela kanye nekutibophelela kumsebenti loniketiwe . 
Uma ngabe luhlelo lwangaphambilini belungakahlonishwa , masipala utawutsengisa gezi lotsengwa ngembi kwekusetjentiswa kubatsengi uma ngabe lomtsengi sekakhokhele le-akhawunti lekanayo kanye nemali lekuvunyelwene ngayo lekayikweletako . 
Tindzawo letichumene lapho kwenteka khona lokutsite tinematfuba kutsi titfutfuke etindzaweni lapho tifinyeleleka khona kulendlela , njengaloku kukhonjisiwe kulomdvwebo . 
Lekontileka itawuba yesikhatsi lesincane lesiminyaka lemibili futsi kwelulwa kwayo kutawuya ngekusebenta lokwenetisako . 
Uma ngabe lelikhansela leliwadi alisekho ehhovisi , lelikomidi leliwadi litawuchubeka nekusebenta kudzimate kuphele sikhatsi sayo njengoba kuncunywe ngumkhandlu . 
Lesigaba sisebenta ngemfucuta lehlukahlukene yekunakekela imphilo , lengalesinye sikhatsi ilahlwa kulesikhungo . 
Lemigomo lelandzelako kufuneka ikhunjulwe : 
Inchubo lehlelekile yekwemukela kufanele itfutfukiswe , lecinisekisa kutsi tigulane kanye nemindeni yato bativa bemukelekile kulesikhungo kusuka uma bangena emagcekeni nakuloluhambo lwabo lonkhe lwalesikhungo . 
Lomholo lokulelizinga unalabanyenti besive selibala lelimhlophe . 
Inemkhakha losebenta kahle nalolawulwa kahle kakhulu ngekwetimali kanye neluhlaka lolusimeme lolusha nalolwenabile . 
Kucashwa kwekomiti yemklamo kutfola kunakwa . 
Ilulana kunalelendzala ; kungako kuchazwa kwemsebenti kuvetwa . 
Kuchaza kutsi onkhe emabhodi lalawulako atawucitfwa . 
Lesibhedlela sasemadolobheni lesincane lesavakashelwa , besincono kancane kunaleso sasemakhaya , ngoba besinetinchubo letincono tekulawula tekunakekela imphilo imfucuta futsi betisebentisa sonkontileka wangasese kugcogca nekulahla imfucuta yetekunakekela imphilo . 
Nawunesimo lesihle semphilo , letinhlelo letisebentela emanani lancono nemazinga ekukhicitwa kwekudla nawo ayatseleleka . 
Lobungoti lobu bukokubili kumatiko nakuyo yonkhe indzawo . 
Ligatja letimali ngekhatsi kwekuhlela belinesibalo lesisetulu setisebenti letisebenta ngetinkontileka kantsi leto tisebenti betisebenta ngekhatsi kweLigatja Leliphetse Kutsengwa Kwemphahla . 
Ekucedvweni kwayo beyisetjentiswa ngumlawuli lomkhulu futsi beyisetjentiswa ngalokuphelele njengemahhovisi emphakatsi ekusebenta eminyakeni lemibili lelandzelako . 
Silinganiso semakethe ye-Afrika sangekhatsi asitfolakali malula kodvwa sinemandla lamanyenti ekukhula kuleminyakashumi letako . 
Ngetulu , linani leliphelele lekubhalisa kutalwa lihlukile . 
Umphumela kutsi emandla alo ekuphakela ajutjelwe . 
Kwakhiwa kweLidamu i-De Hoop kutfutfuke kakhulu . 
Lamaphesenti ebantfu labafikelela kugezi abengaphasi kwehhafu kunalawo e-Brazil ne-China , ikota leyengetiwe yeluntfu lwayo itawudzinga kuba nekufikelela lokwentiwe ncono kutsi lokungenani babambe kufika kulawo eNingizimu Afrika . 
Tibhedlela tekunakekela ematinyo ngaphambilini betiniketa lusito lwetekulapha ematinyo lolusezingeni lelisetulu ngekhatsi kulesifundza futsi ngalokuvamile betinemsebenti wekucecesha tisebenti letihlelekile tekunakekela ematinyo kanye nekwenta lucwaningo . 
Umbhalisi unika litfuba lekubhalisa kwesikhashane uma lolofaka sicelo angakahlangabetani netidzingo tekubhalisa . 
Kushikashikeka kutfola indlela kumuntfu ngephandle kwetimphawu letikhomba indlela nekundzindza nje ungati kungandzisa kulengela engotini . 
Kutawuphindza futsi kube nelukhetfo ngco lweMalunga ePhalamende lwemtimba wesishayamtsetfo seLubumbano futsi naMengameli weLubumbano utawukhetfwa ngekulandzela lilungelo lekuvota lawonkhe wonkhe . 
Loku kwelekela indlela yetfu yekubukana nekutfutfukiswa kwemakhono , legcizelela sidzingo sekutsatsa litfuba lemnotfo kanye nekukhulisa lizinga lekufinyelela umnotfo . 
Luhlanganiso lolusemkhatsini wekubala nesofthiwe yekulawula tinchubo tekulawula tekutsenga lwesekela kusetjentiswa kwemitsetfomgomo . 
Ngamunye kulabahlanganyelako balomsebenti kumele ahambele lokungenani imihlangano lemibili ngelilanga . 
Buniyomphahla lobentiwe baba silinganiso lesilungile ngetitatimende tetingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo incitfomali ekucaleni butsatfwa ngekutsi silinganisomali lesilungile ngelisu lwekuhweba . 
Kwengeta , indlela tindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwako letingatfolakala ngayo kucinisa timo tekuba ngusomabhizinisi kanye nekukhuphula lizinga lekufinyelela basebentisi selibekwe njengekufaka ligalelo lokubalulekile lesahluko lesincane lesingakwenta kwenta kuhlela indzawo yekuhlala ibe yimphumelelo . 
Ngekubambisana neLitiko laVelonkhe Lekubusa Ngekubambisana , sitawube setfula isethi yemaphakheji ekungenelela kwentela kutintisa labanye bomasipala . 
Ingcikitsi yesayithi lefanele kutsi yehlukaniswe , kanye nengcikitsi yayo yekwemtimba nekwelisiko , kungaba nemphumela wekuba ngulolunye luhlobo lwekwehlukaniswa lolunconotwako kunalolunye . 
Tinjongo tenchubomgomo tichaza tinhloso inchubomgomo letsite lefuna kutizuza . 
Ngekwemtsetfomgomo tonkhe tikhungo letivalela lababanjiwe bavalelwa tehlukaniswa ngekutsi tikhungo letisezingeni lelisetulu letihambisana netindlelamkhuba temave emhlaba . 
Siyamcela nyalo kutsi asebentise loko kufinyelela kutinhloso netetsembiso teMtsetfosisekelo welive letfu . 
Kuye kwaba yinhlanganisela lemangalisako yetimo letacala takwenta kwaba yamfashini kubalimi kutsi basungule tinkhulisa . 
Mayelana nekuhamba noma kufinyelela , tindzawo letivulekile leticinile tivamise kuba etindzaweni lekufinyeleleka kakhulu kuto . 
Kufa ngebunyenti kwetinhlanti kungenteka ngaphansi kwetimo letivalekile telisiko lelinekugcwala lokuphansi kwe-oksijini lencibilikile . 
Lomkhakha wemisebentimikhicito uchagelwa kuchubeka nekuhola umnotfo , nanome lisikelo lemkhakha wemikhicitonchanti lichubeka lehla . 
Inhloso yaloluphenyo kuncuma kutsi ngabe kuvuma kwemtsetfo kufanele kuniketwe bulingani bebulili bunye noma bulili lobehlukile uma kunjalo , nguyiphi imigomo lekufanele isetjentiswe ekuncumeni bebudlelwano lobuchubeke njalo . 
Kucokelela kutifundza , kucinisekisa , kuhlanganisa nekusabalalisa lwatiso velonkhe . 
Ngekubuka bukhulu kanye nekuba nkimbonkimbo kwalensayeya lebukene nekusebentela sive eNingizimu Afrika , sekusobala kutsi hulumende angake ahlangabetane nayo ayedvwa . 
Luhlobo lwembhalo luluhlobo lolutsite lwetheksti lebhaliwe nome leyetfulwe ngenhloso letsite kanye nekuba netetsameli letihlosiwe engcondvweni ; inesakhiwo lesibonakalako kanye netimphawu telulwimi . 
Loluphiko likulangatelele kwenta lemisebenti lelandzelako ngemphumelelo kulomnyaka lotako : 
Lamasu alesigodzi salomasipala kutsi abe netinhlelo tekufinyelela kummango , kuhlele lokugcile emmangweni nekuniketa ummango litfuba lekuletsa tincomo tawo ngetindlela tekusakata letihlukene nalokubhalwe phansi kuyiswe ngco kulesikhungo . 
Sikhwama Semshwalensi Wekungasebenti sikhiphe umbono wekugcina lotsi titatimende tetetimali temnyaka tiveta ngalokungatsatsi luhlangotsi simo setetimali seSikhwama , kusebenta ngekwetetimali kanye nekubakhona kwemali lengukheshi . 
Sonkhe lesikhatsi besingati kutsi leti tintfo letibukene naleso naleso sisebenti sahulumende lesisetifundzeni . 
Onkhe emaphepha ekumakha alawulwa Lisekela leMphatsi weSikhungo kantsi emaphepha askenwa . 
Umtselela ekufinyeleleni imvelo kanye nendzawo yekususa situnge kulemiphakatsi lena , letinte dvute kakhulu nalentfutfuko lephakanyiswako yendzawo lelipulazi , nawo uye waphakanyiswa . 
Futsi , kuniketa kunakekela kwetinhlelo tekuvikela iHIV /AIDS netinsita kulesigodzi . 
Kuyacaca kutsi atikho tinhlelo tetfu letingaphumelela ngaphandle kwekumbandzakanywa ngemdlandla kwalabatsintsekako labahlukahlukene . 
Kwekugcina , lamanti ayagcogcwa bese ayekelwa endzaweni lekhetsiwe . 
Macabane , ningacabanga kutsi kumatima kuchuba umzabalazo wenkhululeko . 
Kukhulisa tinsita letikhona kwentela lesikuhambisa embili , sicinise kugcila ekwenteni ncono kuhlela ngetimali nekulawula nekwakha emandla ekubona nekwehlisa kukhohlakala . 
Tisekelo letisihlanu tahulumende wesifundza tikhonjwe njengekunakekela , likhono , kulandzisa , bucotfo , nekuphendvula . 
Kuhambisana nalemigomo lebekwe kuLisu laVelonkhe leKutfutfukisa , kukhutsata kukhula kwemnotfo nekukhulisa kwakhiwa kwemisebenti . 
Tfutfukisa timphendvulo letihambelana netidzingo tabo ngekwesimo . 
Utivumele wabuye futsi watikhetsela kwemukela kwendluliselwa kwakhe lokumkhakhamibili futsi bekaboshwe lukhetfo lalwentile . 
Ubuye ubhaleke ngendlela lengafinyeleleki , letawenta kutsi imiphakatsi yasemakhaya lebandzakanyeka kutemahlatsi ingeke ikhone kuvisisa lokubhaliwe . 
Tindzawo lesetivele tikhona titawususwa ngekuya ngesikweleti lesibi lesikhona lesibekiwe . 
Bafakiticelo balahlekelwe ngemalungelo abo ekuhlala kanye nekutjala umhlaba , emadlelo kanye nemasiko emihambo , njengekuya emathuneni abakhokho kanye nasemicimbini yekutfwasa . 
Sehluke kanjani simomiva saNkkt. Nebo kulesicashunwa kunesimomiva sakhe saphambilini kulendzaba ? 
Ijezi ne-blues yaselokishini , ikakhulu umculo wekwela weminyaka yemashumi lamane neminyaka yemashumi lasihlanu , wentiwa kabusha , lapho lelive linebaculi labanotsile belisiko lekhorali nebaculi be-pop nerock sebatakhele ligama emaveni emhlaba . 
Utawudzingeka kutsi wente tintfo tekufundzisa ikhozi nemamanywali ekucecesha lahambelana nato . 
Bekujabulisa kakhulu kuwo wonkhe umuntfu kufundza kabanti ngalesifo lesivamile ! 
Loluhlelo lwekusetjentiswa kwalomnotfo longenako lukhona kantsi lokudzingekako kubekiwe ngekwaloluhlelo lolufanele lapho kusebenta kukalwa ngalo . 
Loku futsi kudzinga kutsi baphatsi basebentise ingcondvo yabo uma basebentisa Tinchubomgomo Tetetibalo talesikhungo . 
Lokunye , emabhizinisi emkhakha wangasese akhutsatwa kufaka sicelo semaKhodi eKusebenta Lokuhle ekukhulumisaneni nalomunye ngetizatfu letimbili . 
Singatitfola leto tintfo futsi , kodvwa kutawuba matima kubuyisela sive lesalahlekelwe kubaluleka kwaso endleleni kusibuyisele endleleni lelungile . 
Ngalesizatfu-ke , tinyatselo leticinile tekulawula tiyasetjentiswa kute kuvikele lesifo kutsi singatseleleki etilwaneni letisepulazini . 
Umkhakha wetento ufanele kutsi uvalwe ngembi kwekutsi emakhandidethi abhale tinhlolo tawo tekuphela kwemnyaka . 
Lolunye luhlelo lolungucalangaye lweLitiko ngulolo lweMiphumela ye-HIV ne-TB , njengaloku Indvuna ikhulumile ngalo . 
Likhono lekonga leliphansi livimbele kunwebeka kwekusisa kodvwa indzima yekwenyusa konga kwebantfu shengatsi incishiswa tintfo letiphatselene nekwakheka kwetemnotfo . 
Nifanana nabothishela nebafundisi ; kutiphatsa kwenu kufane kutsi kube ngulokuhle kakhulu emimangweni yenu . 
Kuleminyaka lemitsatfu lebeyinakiwe , umnotfo waseNingizimu Afrika usebente kahle kakhulu kundlula letilinganiso lebetibekiwe ngaloko kube nemphumelelo etimalini lebetilindzeleke tingene . 
Leligciwane leHIV libhebhetseka ngekusuka kumuntfu liye kulomunye ngetindlela letinyenti , kepha indlela levamile ngulena yekulalana , uma umlingani munye atselelekile . 
Kuhlolwa kwemtselela wemtsetfo lophakanyiswako futsi lophetsiwe kwentiwa ngalokuchubeka njalo kwentela kucinisekisa kutsi lelitiko lingalungisa nome ngutiphi tinkinga letinsha letivetwa ngumtsetfo lonjalo . 
Sicela ute nemaphepha emathenda kute kucinisekiswe . 
Ubhala emaminithi emihlangano yemphatsi nakunesidzingo . 
Etindzaweni letinyenti tawonkhe wonkhe nobe kunjalo kube nekwehla ezingeni lemandla emadlelo . 
Lolophetse tingcogco uvale ngekutsi bekangumuntfu lotsembekile . 
Leti Tinkhombandlela Tetinchubo titsatfwe ngesivumelwano futsi tihlose kwenta kutsi kube nekusebenta kahle kweMkhandlu Wavelonkhe We-AIDS Waseningizimu Afrika . 
Lokusalako ngumtselela wekulahlekelwa yimphahla ngemalungelo ebantfwana balabafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo . 
Emanani lakhothiwe kufanele abe semtsetfweni cishe emalanga langemashumi lamatsatfu kusuka ngelusuku lesicelo . 
Nome kunjalo , kutfutfuka kwetemidlalo kuLitheku leNelson Mandela kusengakefiki emandleni ako laphelele . 
Titawuphindze futsi tisebente njengebatfulitinsita besigodzi betinsita temanti letita ngebunyenti lapho kufanele khona . 
Tiboshwa tiyasho uma ngabe tifuna kubona umhlengikati noma dokotela . 
Kungumsebenti walophetse imagazini kanye nelisekela kucinisekisa kutsi bantfu labasebenta lapho noma kubomagazini betichumane , bakwenta loko ngendlela lephephile . 
Kunenkinga , kukhatsateka mayelana nesicandzisimoya kulesakhiwo . 
Khomishani Wesigodzi unikete kwecwayisa kabanti kubafundzi kutsi bangenti tento tebugebengu ngoba lijele akusilo lihhotela . 
Ngalokuhlala kukhula njalo kwetehlakalo testrokhi , leyunithi idlala indzima lebaluleke kakhulu ekuphenyeni ngaletimbangela nekuvikelwa kwestrokhi kanye netincangancanga letiphakeme . 
Lomcondvo ubukana nalobunyenti betibhamu letisetjentiswa kubugebengu nakubudlova Eningizimu Afrika . 
Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kwentela kuphocelela nekukhokhelwa kwetinhlobo letahlukene temitselo yekugembula . 
Imuthajenisithi ibaluleke kakhulu emphilweni yebantfu kanye nemvelo yasemantini . 
Inkhomba , noma umcombelelomali wekusetjentiswa kwendzawo , kukhomba incenye yekusetjentiswa kwendzawo . 
Titjudeni tangaphandle letihambako titsatsa tinhlobo letehlukahlukene , kufaka : 
Tindlela tangekhatsi tekulawula : Baphatsi beKhomishana Yetemafilimu yaseGauteng bayachubeka kulwela kutfola intfutfuko lesimeme ekulawuleni kwabo . 
Kutsenga tintfo letinkhulu kutfolakala ngco kutinhlelo tekusebenta telitiko . 
Bantfu labavumelana nalomcondvo bafuna tisebenti tikhone kusisa emakethe yesitoko , bafuna tiphumo letinkhulu nekusita umnotfo , ngekulawula ngco nebuniyo bema-akhawunti abo . 
Kuneluhlelo lwekutfutfwa kwendle emakhaya kantsi lokusetjentiswa kwemabhakedi sekususwe ngalokugcwele . 
Lamadokhumenti latfuliwe avete imicondvo lefana nekulawulwa " kwendalo-kuya-ekulahleni " kanye neluhla ngekwetikhundla lwekulawulwa kwemfucuta bese agcizelela kutsi kuvikelwe bese kwehliswa imfucuta . 
Loku kusho kutsi basebenta tindlela letifisha kepha sikhatsi lesengetwe ngendlela lekahle . 
Sekuphele umnyaka lenchubomgomo lena ichubeka futsi ibonakala isebenta kahle njengebufakazi lokusekela ekwehleni sesidzingo semibhede etibhedlela te-TB temadolobhakati lamakhulu . 
Kutsatsa ubeke kufinyeleleka kwetimoto dvutane nemphambanamgwaco , nanobe kunjalo , kukhulisa kuba khona kwekungcubutana futsi kumele kugwenywe . 
Kuze ulondvolote kubukeka kukusha , kucitsa sikhatsi kufanele kube kancane . 
Lolucwaningo lukhiphe idatha levela kumarekhodi etekutfutsa tesive lakhishwe bohulumende betindzawo temadolobha futsi nakuleminye imitfombo levamile . 
IYunithi ye-Akhawuntingi iniketa imisebenti ye-akhawuntingi kubaphatsi bebhajethi kucinisekisa kutsi tinjongo kanye netinhloso teLitiko tiyaphumeleliswa . 
Letimakethe tetilimo temitsi letingakaguculwa tigcwele kulelive , nanome kutfunyelwa kwetintfo letingakaguculwa tiye e-Afrika leseNingizimu nase-Asia kwenteka . 
Lendzawo lesenyakatfo nalomfula iguculwe ngalokuphelele futsi ikusimo sekumosheka , lokufaka ekhatsi tindzawo tekukhukhuleka , kugcwala kwalokumilako lokuluhlata netimbali lokungasiko kwendzabuko kanye nekwandza kancane kwemanti lavela ekuhlotjisweni emanti langcolile , futsi ngaloko amange kuphenywe ngekwesayensi yetitfombo . 
Lomtsetfo ufanela kakhulu balingani labehlukanako noma ekushoneni kwemlingani munye uma kwenteka bangakhoni kuphatsa simo sabo ngasese . 
Lesikhungo senta emasu ekunciphisa lizinga lekubete umsebenti . 
Sifanele kutsi sibumbane , selapheke , futsi sifanele kutse setfule bulungiswa kanye nemalungelo eluntfu . 
Kusungula kanye nekusebentisa tinhlelo tamasipalati tekusekela netindlela tekungenelela . 
INingizimu Afrika , njengenkhaba yemnotfo e-Afrika leseNingizimu , inemsebenti wekuhweba nekwesekela emave labomakhelwane kuwasita abukane nekungatfutfuki esigodzini . 
Bafakiticelo bangenela sivumelwano sekutfutfukiswa kwetindlu naNdvuna Wetekulima lapho kubuyiselwa kwemhlaba bekungenteki , ngenca yalabanye bantfu labahlala emhlabeni wabo wakucala . 
Tonkhe taletimiso kanye nemitfombolusito kusebentisa luhlelo lwekutfola umvuzo lomncane wemali ngekusebentisa likhadi lemali lebolekwako . 
Lenchubo yekubuyisa emalungelo alabafake ticelo kutawufuneka ibe nemtselela kulesidzingo sekunika tindzawo letibekiwe emhlabeni lobuyisiwe nome edvute netiganga tekuhlalisa bantfu futsi nekusetjentiswa kutekulima . 
Nanome kunjalo , kunemehluko lemikhulu kumaphethini ekuhamba futsi nemikhuba emkhatsini walamadolobhakati lehlukene . 
Ngekubuka timo letingaketayeleki talelicala , angivumi kutsi lomyalo lofunwe ngumdlulisicala wesibili angeke wenteke ngalokusemtsetfweni njengoba kusho ummeli wemmangalelwa . 
Loluhlatiyo loluphumako lukhombisa kutsi tikhungo tinendzaba ekucudzelaneni nekutsi futsi kunendzaba kakhulu . 
Kunesidzingo sekucinisekisa kutsi tinjongo , emasu , tinchubomgomo , tinhlelo nemiklamo ishiwo kahle futsi ihambisana nembononchanti , inhloso netinjongo letinemasu Tamasipala . 
Emakhodi eMkhakha angehluka , kuye ngetimo , kuletindzawo letilandzelako : 
Loku kwengete ekukhuliseni loluhlelo . 
Lombiko waphindza watfunyelwa kuDBE lapho bewusetjentiselwa khona ngetinchubo tekuwenta ube sitandadi . 
Imvamisa loku kulula kukunakekela ngekuhlala njalo kwentiwa kuba sesimeni sako lesifanele . 
I-chromium ivamise kakhulu kwenteka esimeni sayo sekucatfuta noma se-hexavalent oxidative . 
Masipala usungule Licembu Lemsebenti Wekucosha lelibukene nanoma ngukuphi kucoshwa kwalabaphuyile . 
Tindleko tekusebentisa letimayelana nendle nekutfutfwa kwendle tiyakhonjiswa njalo ngenyanga ngekusebentisa intsela levumelekile kuleyo naleyo mphahla . 
Lenchubo itawukhutsata kuvisisana ngekutsi tigaba tahulumende letehlukene kumele tisebentisane njani ngekubambisana kwentela kufezekisa lemiphumela . 
Eskom usita bafakiticelo ngekubaniketa tinsita tagezi . 
Ikhomishini ihlongote kutsi tinzuzo tekusekela imali lengenako titfolakale kulabo labaholako labo kulimala kwabo kubaholela ekutseni mhlawumbe bangakhoni kusebenta kwesikhashane noma unomphela nalabo labangaholi laba kulimala kwabo kubavimbela kutsi bangasakwati kusebenta . 
Kubeka liso ngekwebhayoloji akusiyo incenye yaloluhlelo ngalokuphelele kuto tonkhe tigodzi . 
Imililo , noma leyingoti noma yangamabomu , itawuhlala ingumtselela lekufanele yonkhe imimmango iwunake . 
Ngenca yemisebenti yemayini , emanti kanye nekungcola kwemoya kufanele kugadvwe kubuye kuhlolwe njalo kubuye kutsatfwe tinyatselo tekukucedza kucinisekisa kulawulwa kwekungcola . 
Letindlela leti naletinye tekuvikela tabonakala tifanele kute tehlise kuhlukunyetwa lokungahle kube khona nekusebentisa kabi imali yebatselintsela . 
Lenkinga , lesolo ichubeka nanyalo , yentiwe tintfo letincane kuze kube ngunyalo . 
Kubaluleka kwemitselela yesigaba sekwakha kungenteka kutawuncishiswa sikhatsi sako lesimfisha kanye nesimo sekwehla kwendzawo lenkhulu nendzawo letawemukela . 
Sitifiketi ekuphatfweni kwetimali tabomasipala sitawusebenta njengebuhle lobengetiwe . 
Iminikelo yetenhlalo ifakwa njengetindleko kusitatimende sekusetjentiswa kwetimali ngesikhatsi imvumo yekugcina yekukhokhelwa yenteka kunchubo . 
Ticelonkhokhelo temtsetfo teMedico letifakwe ngaLelitiko tivame kwentiwa tibe setulu kunaloko letingiko . 
Sikhungo sekwenta umsebenti lotsite , lesatiwa njenge-Ejensi Yekutfutfukisa Ibhizinisi Kutekulima , sasungulwa kuletinyanga letimbalwa letengcile , kute sisekele balima labakhulu labamnyama nekuvikela imiklamo yekubuyiselwa kwemhlaba kutsi ingawi . 
Tinkinga tekubukana nelisalelamuva laphambilini tetfu sonkhe . 
Bothishela , batali , bafundzi kanye nemphakatsi wonkhe kumele basukunyiswe kute babumbane basekele imfundvo yemntfwana ngamunye , ngobe kumntfwana ngamunye kunelithalenta lelingatfolwa futsi kulabantfwana kunebaholi labakhulu belikusasa . 
Tibhedlela tetifundza tidlala indzima lenkhulu ekucecesheni bodokodela , bahlengikati kanye nebasiti betemphilo labalekelelako . 
Bemphahla lengenako njengobe kushiwo ngenhla , bachunyaniswe naletinye tilululwati ngekuhlangana kwabo nesilululwati se-VAT . 
Leminye yalemisebenti iphindze inikete imisebenti yekwelashwa ngetindiza kumkhakha wangasese . 
Kufanele kutsi batsengisimphahla batise umtsengi liciniso , luhlobo nemiphumela lengaba khona yebungoti , ngendlela nangesimo lesigcamile , lokuvunywa ngumtsengi . 
Tindleko tekutsenga ngebunyenti uma kungemanti kanye nagezi . 
Lolushicilelo lujonge kunika umcondvojikelele futsi nesimo semhlaba wonkhe , savelonkhe newesifundza umnotfo . 
Ngalokutayelekile , tintfo letitfolakele angeke tivunyelwe kutsi tisetjentiswe njengaletivalako kwentela imphahla lebuya ngaphandle . 
Lencenye lengenhla igcizelela kubaluleka kwekuchumana emkhatsini wabocalangaye benchubomgomo kanye nekukhetsa , kuphakelwa kwemitfombolusito kanye nekuletfwa kwetinsita eluhlelweni lwesabelomali sethemu lesemkhatsini . 
Ibhodi kufuneka ilandzele tindlela letikahle tekulawula ibhizinisi letibonakala ngetintfo letinjengekutiphendvulela nekutibophelela njengoba kubekiwe kumbiko wekulawula emabhizinisi . 
Labanyenti betfu bayesaba ngaloku lokwentekako . 
Lelivekati libumbene kakhulu , emandla lavela mhlabawonkhe nasekubalwa nawo , angakhona kutfola kwesekelwa ngekuhambisana nale-ajenda lefanako nekukhuluma ngelivi linye nemandla ekucocisana nekumelana nemtselela lomubi longatsandza kubona kwehlukenwe . 
Lomnotfo welive kungenteka futsi uchubeke endleni yekukhula mbijana . 
Lokubaluleke kakhulu ekuphumeleleni kwalelisu , kutawuba kukhetsa balimi labancane labanesifiso kanye nemandla ekukhulisa umkhicito wekutsengiselana . 
Kusentjetiswa kwalemodeli kusento sekubhalansisa lokumele sicondzane nalokucuketfwe kanye nesimo . 
Balinganisi bangekhatsi kanye nebangaphandle basebentise lithulusi lekulinganisa lelisungulwe esifundzeni kulinganisa lamaphepha emibuto eluhlolo . 
Tizatfu tekungavunywa tinengi . 
Kufanele kutsi kukhoneke kudvosa nanoma ngusiphi saletendlulisi ngekwehlukana kulelibhandela . 
Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono Nemtsetfo Wemalevi Wekutfutfukisa Emakhono kwakha luhlaka lolulawulako lwekutfutfukisa amakhono ebasebenti baseNingizimu Afrika . 
Loku ngakoke kushokutsi kuphatfwa kwetikhukhula kumele kucalwe ngako kute kutsi imigwaco leyakhiwe igcineke . 
Emasu etindzawo tekuhlaliswa kufanele kutsi ngako-ke akhone kuvumela kungabata kanye nengucuko , kunekutsi amane avumele nje luhlelo lwentfutfuko lwasekucaleni lolwente kutsi kube nelisu ekucaleni . 
Letitatimende tetimali temnyaka tetfulwe ngekweLirandi laseNingizimu Afrika . 
Lomkhakha wetekubambisana nemave emhlaba ekutfutfukiseni temasiko , Litiko Letebuciko Nemasiko litinikele ekukhutsateni i-Ajenda yase-Afrika . 
Uyacelwa kutsi ubhalwe nge-inki lemnyama . 
Kuhlola nekubuyeketa kwalokusebenta nekusebenta kahle kwaloluhlelo lwekulawula ngekhatsi nekubusa kahle . 
Imihlahlandlela lesebentako yekutiphatsa kanye nesitfunti , kufaka neKhodi yeKutiphatsa kanye neSimilo yeMiphakatsi yemaKhophelethivi , yakhiwa . 
Kufundzisa lulwimi lwekuchumana akugcili kuluhlelo kuphela kodvwa kuchumanisa imitsetfo yelulwimi kumibhalo lecinisekile kanye nendzikimba yekuchumana . 
Letinkontileka nebaphakeli bemphahla yekhwakha uma tiphumelele tingelulwa tifake kuphakelwa kwemathulusi . 
Indlela kanye netindlela tekuvula umsele titawuya ngekwakheka kwemhlaba longephasi kwelwandle . 
Ekusebenteni kwetfu nebantfu nebalingani betfu sisebenta singafihli lutfo futsi nangesizotsa , sikhombisa inhlonipho nekukhombisa kwenta kahle nangemphumelelo . 
Sivumelwane sesisombululo kwagcina kufinyelelwe kuso sekutsenga emapulazi ngenhloso yekubuyisela umhlaba . 
Basebentisi baloluhlelo labanelwati ngibo labagcugcuteleka kakhulu kutsi bente loluhlelo lusebente . 
Kulahlekelwa tisebenti lokukhulu nome kutsikameteka kusimondzawo sayo sekusebenta kungaholela ekulahlekelweni yimali lengenako kanye nematfuba lalahleka ngenca yekukhetsa lamanye . 
Lelicinisa lekutsi ematekisi lamakhumbi atfutsa inombolo lenkhulu yebagibeli kusho kutsi lomkhakha udzinga kunakwa lokugcilile . 
Umsebenti lohamba embili waloluhlelo kuhlanganisa kanye nekulungiselela imibiko yekulawula lephatselene nedatha yetimali kanye netinsita tetisebenti . 
Lelithebula likhombisa kufaka sandla kwemkhakha etindzaweni tamasipala wasePrince Albert . 
Loku kutawuphindze futsi kuvumele bahlatiyi kubona tinsayeya ekufezekisweni kwebhajethi yamasipala futsi nekwenta ncono kubika kwabomasipala . 
Lencenye yesibili idzinga kucolisiswa " kwalebhajethi yemhlaba " nekukhomba letincenye teluhlelolweluhlaka lapho kunekuciniseka khona , njengekusisa kwetinsita tahulumende . 
Titfombe letinganyakati nome letinyakatako tingatfunyelwa kusuka endzaweni lelayelako kuya kulendzawo leyemukelako yesifundza nome sikhungo sekwenta kakhe kakhulu . 
Lombiko ufaka ekhatsi umtsamo I , lapho inhlanganisela yalokuhlatiya , kubuyeketa nemiphumela yaletincomo iniketwe khona . 
Luhlatiyo Lwengucuko loluchazwa njengekuphambuka nanome ngukuphi kwemsebenti wemklamo kuloko bekulungisiwe eluhlwini lwalokutawentiwa , tindleko , lekumele kwentiwe , simo sekuba kahle naletinye tinzuzo . 
Kugcina umtfolamphilo i-Marble Hall nekusebenta kwawo kwemalanga onkhe . 
Umphumela lohlosiwe walomhlanganosikolo wekwemukelwa bekukucinisekisa kutsi tonkhe tinyatselo letifanele tiyalandzelwa . 
Futsi , bekufanele kutsi ngabe ngicabangile , ngekuphela kwalesicelosikhalo . 
Kugcugcutelwa kwekuvuselela kabusha kwemfucuta njengencenye lebalulekile yekulawulwa kwemfucuta kanye nekutfutfukiswa kwemazinga ekusebentisa kanye nekulekelelwa ngetimali . 
Lokutsi Ikomoti Yekuhlola Kusebenta kumele ibike ngco Kusodolobha Lomkhulu ngenchubekela phambili yekwentancono kulawula kwangekhatsi . 
Kugcogcwa kwe-VAT kwemafomu langenisiwe kuba nemphumela wekukhokhelwa , noma wekubuyiselwa noma kubate lokungeniswako . 
Tonkhe tindzawo lokulahlwe kuto tibi ngalokungekho emtsetfweni letibonakele kufanele kutsi tihlantwe njengekusho kwesicondziso selitiko . 
Ngalokutako , imfundvo kumele iniketwe sikhungo setetimali ngalesikhatsi umtsengi angenisa sicelo sekuboleka imali . 
Lamadatha andluliswa ngekuntantiswa aye esiteshini sekwemukela lesiselugwini , lapho afike arekhodwe khona ngekwedijithali . 
Kwenyuka kwekwehla kwemandla emali lokufaka konkhe kwenta kuchumana lokunemphumela longiwo kwaletintfo letingakalindzeleki letichubekako kubaluleke kakhulu , tizatfu tekuphondla kwemkhakha wenhloso , nendzima ledlalwa tento tetinchubomgomo tetetimali . 
Leminye imitamo ngulena , noma kunjalo , leyentelwe kutfutfukisa lokukhula kwebaphisi basetigodzini labasebancane . 
Inhloso lenelisu itawusetjentiswa ngekusungulwa kwemakhadi emaphuzu emazingeni lahlukene latawulandzelwa , ahlolwe , abuye abuyeketwe njalo ngemnyaka . 
Loku , ngalokulandzelako , kutawukhulisa imiholo kumibuso lebeyinganakwa kutemisebenti , nekujuliswa kwemali emibusweni lapho bekungenamatfuba emisebenti lanele . 
Emadolobha netindzawo letingemadolobhakati tiyachubeka nekukhula ngetinombolo tetakhamuti kantsi kufanele tiniketwe indlela yekusebenta ngaloku , ngekwetimali nekuphatfwa . 
Litiko Letekulima Netekutfutfukiswa Kwasemakhaya KwaZulu-Natal inetinsita letehlukene kutibala , kulawulwa kwetifo tetilwane , kugomela tifo tetilwane letitsatselanako , tinsita tekuhlola netinsita tekunakekela kutemphilosisekelo . 
Ngaleso sikhatsi , lamanye emave lasatfutfuka , kakhulu eLatin America , kwakhula kungabata kwetinzuzo tawo . 
Labantfu laba batikhombisa njengebameleli bemimango lencisheke ematfuba futsi basanganisa umbutfo wetitjudenu kulelive lakitsi . 
Letivumelwano tilawula lobudlelwano emkhatsini webanikati bemhlaba bangasese lapho kulomhlaba wabo kunesikolo sahulumende , nemaDoE esifundza . 
Mayelana nenhloso yalendondo , kutawusebenta letinchazelo letilandzelako : 
Kimi kubonakala sengatsi uhamba ebumnyameni , hhayi kwetihlahla nemitfunti yetihlahla . 
Kucaphela kuwebhu kubalulekile ! 
Baholi betendzabuko kanye nebetenkholo kanye nelusha lwase-Afrika ngibo labagcugcutela kutsi kube nengucuko . 
Kubaluleka kwaloko kusobala kumhlwanyeli . 
Sakhiwo semsamo kucala besiLisontfo leDutch Reformed leyentiwe ngesichoba nyalo Selitje lesikhumbuto Lavelonkhe , nemibukiso lenikelwe ngummango wemlandvo wendzawo , logcogce imihlobiso yenshisakalo yemlandvo . 
Kubhadala netindleko kuya ngetimo letikhona kulesivumelwano sekuphatfwa kwemali . 
Nawucatsanisa bungako bemali kusuka kumnyaka kuya kulomunye , kuvamile kuntjintjwa kwetinombolo ngekwehla nekwenyuka kwemandla emali . 
Ngenca yelwati lwetfu lekutfunjwa , Singisi sasala njengelulwimi lolusemtsetfweni lolwamiswa . 
Umbuso wesifundza awusebenti kahle njengalohlangene , njengobe sivile kulombiko lowetfulwe lapha . 
Timphahla tetetimali kanye netikweleti tetetimali tikulinanibungako lemphahla netikweleti ngekusebentisa lokusele nome lokuswelakele . 
Litiko kulindzeleke kutsi landzise tinsita tekusekela balimi labasafufusa lababonakala njenge balimi labaphuyile ngekweswela tinsita . 
Njengoba lotjwala lobutsatfwako abubuyiswa , balahlekelwa sitoko nemali ngaleso sikhatsi kantsi kungenteka bangasakhoni kuvuka njengebhizinisi . 
Kufundza emaphrufu eluhlaka lwekugcina kuluhlangotsi lolubalulekile lapha . 
Lomtsatsi-sincumo ( nobe inhlangano yahulumende ) unemandla ngekwemitsetfo-mitsetfo lecinisekisa kusetjentiswa . 
Ledokhumenti yenchubomgomo beyiphindze ikhatsateke ngetinkinga tekuba sigcili setjwala kulusha . 
Nemayunithi E-AIDS tavelonkhe kulandzela umphumela kuchutjwa ngeluphenyo lolweyeme elinaninbantfu kulandzela kutsi ngabe imiphumela lefunwako itfoliwe yini . 
Kwaba khona kulimala , kepha kute labashona lababikwa . 
Kusimo semnotfo lesinjalo akufinyeleleki kutsi kufakwe emazinga laphakeme entsela yakuleli noma lenye intsela lengetiwe . 
Nanoma luhlolo lwekuhlanganisa luniketa umcondvo lokahle wekuvela luhlolo lwekusimama etintfutfukweni letinebungoti , kumatima kubeka linani lebungoti endzaweni yekucala yeluhlatiyo . 
Ngetinyanga Inyoni , Lweti , Indlovana Nendlovulenkhulu , Sodolobha Lomkhulu Wamasipalati , ubamba imihlangano yekufinyelela kubantfu kutotonkhe Tindzawo tamasipalati . 
Lendlela lena itawusita Kulawula Labagcinelwe Kushushiselwa lelinye licala labanemacala lamanengi lekudzingeka kutsi bavele etinkantolo letehlukene ngekhatsi kwesifundza noma kuletinye . 
Loku kwafaka ekhatsi kuncishiswa kwekufunwa kanye nekulimala lokubangelwa tindzakamiva letilimata ingcondvo , kufaka ekhatsi tjwala neligwayi . 
I-GEMS igcina lilungelombhalo , luphawukuhwebelana , imikhawulo yekuhwebelana kanye naleminye imitsetfo yelilungelo lebuciko bengcondvo kute tonkhe tintfo talewebhusayithi kufaka ekhatsi , kepha lokute umkhawulo kudizayini leyetayelekile nemifanekiso . 
Bekayindvodzana yangempela yase-Afrika , lohlonishwa ngalokufanele ngekwetsa lidolobhakati ngaye . 
Iningizimu Afrika idzinga kuphendvula ngesikhatsi kuletidzingo letiboniwe telinyenti lelikhulu lebantfu betfu kutigaba tesigodzi nemphakatsi futsi icinisekise kutsi inelwati loluphelele ngetinhloso taLoluhlelo Lwemasu . 
Kulesisekelo lesi , kunemsebenti leniketiwe losobala waHulumende wekuchubeka nekugadza tintsengo , kodvwa futsi nekugadza lokucondzene nebunjalo besakhiwo semkhiciti-mtsengisi lekungenteka sijubele kuncintisana nekudlalindzima emnotfweni . 
Emalayini lahambetulu lanemandla agezi kwentela tizatfu letisivimbo eNingizimu Afrika tiba yinkinga . 
Etikhatsini letinyenti , sidzingo , nekwenta kutsi kuhambisane , letindlela tekunyakata lokusezingeni-lelisetulu letibhukula kulendzawo titawube setikhonjisiwe kutinhlelo temadolobha lamakhulu nobe emadolobha-lachakele kulamakhulu . 
Ngenca yetimphendvulo letinyenti letilindzelekile , kuchumana kutawehliswa kwentiwe nalabakhetselwe umsebenti kuphela . 
Loku futsi kucindzetela letinkhinga ngekusetjentiswa kwelwabiwomali letingakabukwa kanye netinkhinga tekutsenga imphahla . 
Sihloko lesikhanyiswe kakhulu kuchumana kumalunga emkhandlu ekwenteni umsebenti . 
Kufaka ekhatsi kuloluhlaka lwebhajethi kantsi kuhambisana nalokunye kuhlatiya lokuniketwe basunguli betinchubomgomo . 
Ngalokungatiphatsi kahle lokuncane wanikwa secwayiso lesibhaliwe . 
Kubukeka kwemnotfo nemnyaka timali lapha eveni kugcugcutelwa kamatima tinsayeya temnotfo wemhlaba wonkhe , lokuholela kumnotfo lokhula ngesivinini selunwabu . 
Lesandlelo lesiphelele semathulusi , kufaka ekhatsi emazinki , ematafula ekusebentela , emakhenophi , njll . Kutawuba ngumtfwalo weSigaba saGezi Nekukhenikha neKudvweba takhiwo kutawecwayiswa kulesigaba sekusebenta ngemidvwebo yaletinsita netidzingo tekuplamba . 
Imali lesele yafakwa ngulabanye bachasi . 
Litiko liyamukela kutsi lidzinga kubuka lokunemandla ekuntjintjeni kwebuholi ekukhanyiselekeni kwemvelo yebaphatsi nenchubokuphatsa yalo . 
Insayeya lenkhulu isukela kulesakhiwo sebunikati lobubili bemhlaba , lokukubakhona kwemhlaba wakokubili kutfutfukiswa kwetindlu kanye nekuvuselelwa kwemhlaba . 
Lucwaningo lwekhwalithi nalolukhulu lwebungako kwacashwa bantfu bangaphandle kutsi balwente . 
Incenye yalemphumelelo kungobe tikhulu letimbalwa atinaki . 
Loku kakhulu kumayelana nendzawo yeNingizimu Afrika kanye nesimo selitulu semave alo ladvute nematropiki , lenta kube matima kuchudzelana nemave lakhicita tihhenga aseNingizimu Mphumalanga Eshiya kutimakethe temhlaba . 
Lwatiso lweMtsetfo Wetindlela Letisisusa Tekucashwa . 
Kukhula kwemkhakha wetekwakha , ikakhulukati , kukhombisa kakhulu kutfutfuka lokuchubekako ekuletfweni kwesakhiwonchanti lesakhiwe esifundzeni . 
Ngekufaka imishini yagezi yekucopha leminyenti nekuyisebentisa kanjalo , taphulimtsetfo mbamba titawumiswa kabi kwentela kucinisekisa kutsi basebentisi labatfobela umtsetfo abatsikanyetwa , kepha ngesikhatsi lesifanako taphulimtsetfo titawukhishelwa ngaphandle . 
Kucinisekisa kusetjentiswa kahle kwemandla laniketiwe nesibopho lesihamba nawo . 
Umlandvo wase-Alexandra ushiye takhamiti letinyenti tingenalo lusito , ngoba tingakatfoli ematayitela lasemagameni ato kuletakhiwo tawo . 
Kwentiwa luhlu lwemibuto yalolucwaningo . 
Lubuyeketo lwemave labona abuye futsi afune kuphikisana nebuhle bekugwema lobunamatsele kutimalimboleko letite intalo , lukhombisa kutsi ehlukanisa lenkinga ibe tincenye letimbili : 
Lolwatiso lolulandzelako lutawuniketwa leyo naleyo Ndzawo Lephetfwe . 
Kwentela kuphepha kwalabantfwana Litiko likholelwa kutsi tindlela tekunakisisa kufanele titsatfwe kugcina bantfwana baphephile . 
Hulumende wesifundza utawusekela bomasipala kucinisekisa kwekutsi bagcina babuye balungise tinsitanchanti tebantfu letibalulekile naletihambembili . 
Kutawugcizelelwa loku lokulandzelako : 
Kuzuba ngenhloso yekwehlisa sisindvo sekukhula ngesivinini lesisetulu . 
Empeleni , kute bufakazi lobetfulwa ngumdlulisisincumo kufakazela kutsi loku kungenteka . 
Ngako-ke , uma sigcina lokunyenti lokuyimvelo , ematfuba abancono ekutsi sitawutfola titjalo letinyenti letenta imitsi . 
Umtselela wemali lengenako yavelonkhe wemandla ekugcogca ubeke phansi ligalelo lahulumende lekucinisekisa kutsi imali lengenako yesifundza iyandziswa . 
Lokubalulekile mayelana nemaklemu lacazululwe kulomnyaka , kutsi bekumaklemu asetindzaweni tasemakhaya . 
Nemasu ekusebentisa imali ngethemu lesemkhatsini ematiko avelonkhe kanye newetifundza atilungiselele kulendzikimba yetemnotfo lomkhulu waHulumende kanye neluhlelomsebenti lwetetimali tahulumende njengaloku lubekwe kusabelomali saphambilini . 
Kutama kucinisekisa kutsi tidzingo temakhaya lasengotini nalahluphekile emkhatsini wendzawo lephetfwe nguMasipalati tibukwa ngalokwanele nalokugcinekako . 
Letinkhombandlela tisukela kusipiliyoni sabomantji labangamela emacala eludlame lwasekhaya futsi labati kahle emaciniso emihla yonkhe ngabomantji basetinkantolo tetfu . 
Tintfo letikhinyabeta kutfutfuka kwetekulima , tifaka ekhatsi kwehla nekwenyuka kwesilinganisontalo , timbuyiselo letinyenti letihehanako talokunye kusetjentiswa kwetimali , simo lesingasihle sentsengiso , silinganisomali sekuntjintjiselana lesingakatinti , imitsetfosimiso yetisebenti kanye nekungaciniseki ngebudlelwane betisebenti esikhatsini lesitako . 
Kukhokhela timali letisalele emuva kumalunga nalabondliwa ngibo . 
Lokukhetsa kwetheknikhi kumele , nanobe kunjalo , kube ngumphumela weluhlolo lwetintfo tetenhlalo , tesimondzawo netindleko . 
Kubhala tetfulo , tincwadzitikhalo kanye netincwadzi . 
Lesi silinganiso sekutimisela salo Hulumende sekuphakamisa kanye nekuniketa emandla kuto tonkhe takhamiti takulelive lebeticindzetelwe esikhatsini lesengcile . 
Macondzana netindzawo tebuluhlata , inkinga jikelele kunika , kusukela ekucaleni , indzawo yesakheko semmango kute kukhonjwe indlela intfutfuko lensha . 
Lizinga ngalinye lahulumende kufuneka libe nemandla ekuhlela , ekuswinya nekucondzisa bantfu labasebenta kulo , nekutfola kutsi basebenta kahle kuto tonkhe tintfo tesimo sekucashwa kwabo . 
Loku kuphakamisa kwekutsi batsengisi betjwala labatsengisa ngalokungakahleleki banyenti kunalaba labanetitolo letitsengisa tjwala futsi banemalayisensi ngenombolo lenkhulu . 
Kute lokungentiwa kute kundluliswe timphahla ngekhatsi . 
Letinye tigodzi tabomantji tihleti kumkhandlu wesigodzi longetulu kwasinye , ngaleyondlela tigodzi tabomantji tifakwe kumkhandlu wesigodzi lapho linyenti lemhlaba liwela khona . 
Kuyabonakala kutsi umdvwebo lonjalo utawumisa kabi labahamba ngetinyawo , ikakhulu labo labetama kufinyelela kulomgwaco losemkhatsini kusuka kutisetjentiswa letivalekile letilawula loluhlelo ngekusebentisa buchwepheshe . 
Tindledlana leticinile tekushova tincola tebantfwana , uma kubatali labasakhulisa umntfwana . 
Ikhomishini ibuye yacazulula emaklemu ase-Gauteng laniketa bafakiticelo litfuba lekuhlanganyela kumatfuba entfutfuko . 
Luhlelo lweluphiko lwe-rotor lukhombise emazinga lasetulu etigulane letilimele matima netigulane letifakwe emashubhu naletifakelwe umoya . 
Loku kuholela kutsi kwandze kuphindvwa kwetinchubo . 
Lesivumelwano saseHague sihlose kuvimbela kutfunjwa kwebantfwana kumave ngemave ngekuniketa emakhambi emtsetfo kulabo labafuna kubuya kwemtfwana lokhishwe nobe logcinwe ngalokungekho emtsetfweni . 
Akukho lokubhalwe phansi kuniketa letisebenti umcondvo wekutsi imisebenti yabo kahle-hle iyini , ngako-ke , akukhonakali kutsi kubuyelwe emuva kuyobukwa . 
Kutfola loku , Litiko leteTindlu belisebentisana nalamanye Ematiko kuHulumende waseGauteng , kanye nabomasipalati , kuniketa umkhicito lohlangene kanye nalokubukwe wona . 
Lwati lekugcina idatha lutawuba lusito lolwengetiwe . 
Ayikho intfo leyengca umsebenti wekuba ngumtali kanye nekufaka imali emfundvweni kwentela kuncuma likusasa lakho . 
Kute kutsatfwe tincumo letingito mayelana nekufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti etilimo tasemantini kubalulekile kutsi basebentisi baletinkhombandlela bacabange ngelwatiso loluniketiwe mayelana nekutsi ngutiphi tinhlobo temiphumela letingalindzeleka . 
Umsebenti waMasipala ngekhatsi kwemncele lobanti weluhlaka lwesishayamtsetfo nenchubomgomo loniketa timiso netinkhombandlela ngetinhloso tamasipala , emasu kanye netinhlelo letitawusetjentiswa futsi ticondzaniswe nemisebenti yamasipala . 
Bamba imihlangano yekuniketana lwatiso njalo ngekota nebetindzaba kuhlala utfutfukisa kukhulumisana nebetindzaba kanye nemawekshophu labanjwa kabili emnyakeni kuniketa umhlangano litfuba lekwabelana ngemibono . 
Kuto tonkhe tikhatsi , linani lelibonakalako lelichazwe ngemayunuthi e-SI kufanele acatjangwe njengebungako lobulawulako lobuphakanyiswe ngalokusemtsetfweni . 
Kufanele kutsi litiko likhutsate tiboshwa kutsi tigcine kuchumana nemmango futsi lente tihlale tati ngetindzaba letentekako . 
Kulapho emadvodza akati ngalokuhlakanipha , bafati badlala indzima lebaluleke kakhulu ekulondvoloteni nasekuboniseni ekuphekeleni imicimbi yemmango , nasekunakekeleni ngekwelapha . 
Linyenti letihlwele lisebentisa lelisango leli kungena enkhundleni yetemidlalo . 
Lotawungenelela emkhatsini lokhuluma tilwimi letimbili nalonelwati wacashwa kucinisekisa kutsi kwetfulwa buhlakani kutimakethe letishaya emhlolweni naletitsembekile . 
Timvume tetitfutsi temitfwalo tasemgwaceni kanye netatiso tethenda kutawukhokhela imali njengobe ikhishiwe kumagazethi ahulumende . 
Tindlela letinyenti tekucinisa ngalokufananako tichazwa lapho khona timo tingentiwa tibe sezingeni leliphakeme kute tenetise tidzingo tetebhizinisi , tenhlalo , tekucamba , tetemfundvo , tetekuphepha kanye naletinye . 
Ubeka tinchubo tekubusa ngekubambisana mayelana nekuphatfwa kwebunjalondzawo . 
Kuyinsayeya , kepha setsemba kutsi ngasekupheleni kweNyoni , batawube sebakhona kutfumela ema-imeyili . 
Bososayensi babese baphakamisa loko lokungaba ngiko ngaphandle kwekuba nebufakazi lobuphelele lobungachaza leyontfo . 
Lapho khona kudzingeka ikhalisiyamu , tincwaningo tikhombise kutsi i-gypsum isebenta kahle kakhulu kunelutfunyela ekuhlangabetaneni netidzingo tekhalisiyamu . 
Ngetulu kwalamanye emaphuzu lafaka sandla , loku kwabangelwa kuntjintjela kuletinye tinhlobo temabhizinisi , kuntjintja luhlobo lemtsetfo uye kunkampani yestoko lesihlanganisiwe kanye nekuhlangana babe licembu lelinetinhlobo temabhizinisi . 
Yelekelela simo sangamphela sekusombulula ingcabano . 
Kulencenye yetemnotfo , sibukene netikhatsi letimatima . 
Kuphindze kube ngumsebenti wekugadza kanye nekucubungula kwekusetjentiswa kwetinchubomgomo tekulawulwa kwetebasebenti , emasu netinchubo , kugcinwa kutemsebenti letivakalako kanye nekukhutsatwa kwetekutiphatsa . 
Besengikhatsele kudla emaphilisi ; umtimba wami uhlale ubuhlungu ngenca yayo yonkhe lemitsi . 
Kulawulwa kwemiklamo lokunemakhono kanye nekuhlatiywa kwebhizinisi futsi nemakhono kubalulekile ekuntjintjeni kweSikhwama enhlanganweni lenemikhuba lemihle . 
Tincumo temkhandlu tafezekiswa ngesikhatsi lesifanele . 
Lesikhwama sinekuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa ngetilinganiso tentalo ekufakweni kwemali etimakethe tetimali kanye nakutabelo . 
Kuhlolwa mabhuku ngalokugcwele nangetindlela letinyenti , kufaka ekhatsi kuhlolwa kweluhlelo , timali nekuhambisana nemtsetfo , kutsengwa kwemphahla nekutfolwa kwetinsita nekuhlolwa kwendlela lekusetjentwa ngayo kanye neluhlelo lwekukhokhela tisebenti nekuhlolwa kweLwatiso neTheknoloji . 
Nanoma bulingwa bungasatsatfwa njengesikhatsi sekucecesha , indzaba isekutseni lomcondvo wekukhuliswa ngemandla ngekwentfutfuko utsatfwa njengemsebenti wemsebenti-lomudze . 
Bekulindzelekile , kwatjelwa ikhomishini kutsi lamathikithi latsengiswa bekangeke avunyelwe kutsi endlule umtsamo walenkhundla yetemidlalo . 
Kuhambisa ngemandla ingucuko yase-Afrika kusuka kutindlela takudzala kuleto letisilumbi semtfombo wemandla kanye nekucinisekisa kutfolakala kwemandla lahlobile kanye nalangabiti kuyintfutfuko lebalulekile . 
Loku kufa ekhatsi kucindzeteleka lokukhulu enchubeni yetenhlalakahle , kumitfombolusito yemvelo lebalulekile , kusakhiwonchanti , kutinsita kanye nasemakethe yetisebenti . 
Yini lengifanele kutsi ngiyente kute ngishicilele lokutsite kuNethiwekhi yeMkhicito weteNhlalo lokhicita leminye imikhicito yaseNshonalanga Kapa ? 
Itawusebenta nalomunye Hulumende kanye netinhlaka temphakatsi kutfola imphumelelo . 
Lwati lwetindlela kanye netinchubo telabhorathri lefanele . 
KuNingizimu Afrika , levele ibukene nemazinga lasetulu ekungasebenti , lensayeya iyahlaba . 
Kwentekani ngesikhatsi seminyaka lemibili ? 
Ngalamanye emagama , lusebentisomali lwekutfola lolungendlula ku-ejenti , kodvwa lolungabhalwa njengelusebentisomali kutitatimendemali tesikhungo kodvwa letibhalwe kutitatimendemali telicembu lesitsatfu . 
Loku kucondzene kakhulu nesidzingo sekubonakaliswa kulelikhono lelitsite lolitsandzako ngembi kwekutsi ungene kuloluhlelo lwekucecesha lolubhalisiwe futsi ngalokoke akusikutsi kubi . 
Kuhlela kwalesikhatsi kwenta umphatsitimali weteMphilo aphendvule ngako konkhe kusetjentiswa kwemali nekusebenta kweluhlelo , ngaphandle kwekusebentisa ngco emandla esikhundla sakhe ngetento letiholele ekucitfweni kwemali . 
Sokontileka ufanele kutsi alawule timvume kute avikele nanoma ngukuphi kusetjentiswa kwato ngalokungekho emtsetfweni . 
Kushiya phasi emsebentini etikhundleni tekusuphavayiza nakulabanemakhono lasephakeme suke kuphatselene nekuchubekela embili ngekwemsebenti . 
Labancintisanako bakhatsatekile ngekuphatamisa tinzuzo temdzabu Tekucinisekiswa Kwetinsita netintsela tekuholela letibasekelako . 
Lena seyibe yimicimbi ledvumile , leminye yayo inelinani lelikhulako lalabayihambelako . 
Kulwati lolwetayelekile kutsi kukhula kwemnotfo kufaka sandla ematfubeni emsebenti lavakalako nemphilo lencono yawo wonkhe umuntfu . 
Kuphenya letinye tindlela tekwetfulwa kwetinsita , njenge : 
Lihhovisi leteMajele lahlanganiswa neLihhovisi leteBulungiswa kanye neNtfutfuko yeMtsetfosisekelo ngaphansi kweLihhovisi linye . 
Manje asengibuke Umkhawulo lophocelelwa nguhulumende Etimalini tesive tesifundza . 
Kwesitsatfu , lokubhalwa emabhukwini kwe-VAT lesalele emuva kwentiwa ngendlela lebuyela emuva kulusuku lolungembi kwelusuku lalokutfolakala kwale-VAT lesalele emuva . 
Nakanjani simele kukubalekela kulahla emasotja laceceshiwe langenandlela yekutitfolela imali . 
Ijiyofizikhali datha lekhona nelwatiso lwekulinganisa lesimo sekuhamba kwemaphayiphi netimo tawo kulendzawo yeskukhiphela . 
Mayelana neLisubuciko lweSakhiwonchanti , Sakhiwonchanti seTemigwaco kufaka ligalelo ngco kusakhiwonchanti setemnotfo salesifundza , futsi ngaloko-ke leLigatja leli lifanele kutsi lente ligalelo lelibonakalako ekwentiweni kwe-SIP . 
Kwenta luphenyo lwenhlangano nekusungulwa kwetikhundla temsebenti . 
Ngekwekulandzelana kwebuholi , lamakomidi abika eMkhandlwini . 
Ngingasita bantfu kutsi batetsembe ngekwabo ngoba uma benta njalo , batawukhona kutentela tintfo baphindze bentele nalabanye . 
Kugcugcutela umnyakato ekusimameni kwemnotfo-lomkhulu wesigodzi , kunaletinye tintfo , ngekukhutsata sikhwama sahulumende lesineliso kanye netinchubomgomo temali . 
Lokwehla kungafanekiswa nekwetsembela kutekulima , lebesevele kuncipha . 
Kukhona lapha lapho khona imindeni kanye nebangani bahlangana ndzawonye basitane ngekwakhisana tindlu . 
Loku kufaka kutsi lofaka sicelo kube nguye lobange ingoti noma sicelo sibe ngulesimisiwe , lokusho kutsi sicelo asikafakwa noma asikapheleli ngesikhatsi lesibekiwe ingoti leyenteke ngaso . 
Litiko Letindlu Lesifundza saseFreyistata litawucelwa imininingwane lengetiwe macondzana naloku . 
Tinkhombandlela tekukhibika temukela kuhlukaniswa lokubili kwemisebenti yetekukhibika : 
Loko lokukhishwa ngulemikhakha kuhambisana nabomabekwembili labasihlanu besifundza . 
Bohulumende , bantfu nemabhizinisi kuchumene kuyo yonkhe iminyele lokukwenta kutsi kube nekutimela lokukhulako . 
Kuhlangana lokungakeneli kanye nalamanye ema-ejensi etekucinisa umtsetfo ekuphumeleleni kwekushushiswa kwalamanye emacala etfu . 
Tindzaba letibikwa ngentasi tikhawulelwe ekungentini kahle lokubonwe ngesikhatsi selucwaningomabhuku . 
Litiko belisebentisana ngekutikhandla neLitiko Lavelonkhe Letemphilo kucinisekisa kutsi ithenda lensha ye-ART ibukisisa leligebe . 
Babhaki labanjalo bangazuza kutindleko letiphasi tekwaba nekusebenta ngekuniketa timakethe temphakatsi kunebatsengi besigodzi , labafunwa ngulabadlalindzima labakhulu . 
Loku kusebenta ikakhulukati kutetisebenti leticeceshiwe kanye naletinebuchwepheshe . 
Lonkhe lolwatiso loludzingekako kufanele lucokelelwe ngekuhlanteka nangekucophelela lubekwe kahle ngalendlela lebaliwe . 
Bacwaningi nemalunga ekomidi emklamo avamise kuhlanganyela emisebentini lengakacalwa Yikhomishini Yekuguculwa Kwemtsetfo waseNingizimu Afrika nangesheya . 
Tindleko tekuboleka tikhombisa ngco kulokutsenga , kwakha noma kukhicitwa kwemphahla lefanele tifakwa kuletindleko talemphahla ngaphandle kwekutsi kungafaneli kutsi kwenteke njalo . 
Kucedzisa kuhlolwa kwemisebenti kwabosochwepheshe betimboni kanye nekuvuselelwa kwemiholo ngalokuphelele kungalungisi lokubambeleleka . 
Lomholo ngalokulinganene uncunywe ngekuba nelikhono lekukhokha kwemcashi , lomtselela wekuhola ngekulingana ekwakheni ematfuba emsebenti nekungacoshi , kucedvwa kwebuphuya netindleko tekuphila . 
Indzawo lekuphokophelwe kuyo lenconotwako lenemandla nemnotfo losebentako . 
Kuto tonkhe letintfo letingenhla kuyacaca kwekutsi emalungelo ebantfu acaphatelwe phansi kantsi Umbuso awukenti lutfo kulungisa letinkhinga . 
Kubhaliswa kwetitjudeni kucedzelwa emva kwekutfunyelwa kweluhlelo lwebhizinisi . 
Emandla langaba khona ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kulemboni kanye nemikhicito letsintsekako . 
Sekwentiwe luhlaka lwelisubuciko . 
Kunconotwa kutsi kuhlukaniswe emkhatsini kwemphahla lephetfwe ngumholi wendzabuko ngebuyena , nemphahla layiphetse njengenhloko yemmango . 
Lokwetfulwa kwetinsita naletinye tinkhomba tekusebenta tiyalandzela ngelihhovisi ngalinye ngentasi . 
Kodvwa ngiyabacela bantfu labasha , labamelele likusasa lalelive , kutsi batikhiphe kutemacansi sikhatsi lesidze nakungenteka . 
Sifundza sinelilungelo lekubita noma ngumuphi Sonkontileka ngalesikhatsi senkontileka kutsi anikete lemininingwane lelandzelako : 
Loku kutawugcina ngetindzawo letinkhulu tetimphandze letifile . 
Insayeya leyodvwa lekucacako kutsi idzinga kulungiswa kutsi ngabe bohulumende labehlukene basemadolobheni eGauteng bacondzanisa njani tinsita emkhatsini wabo . 
Loku kutawucinisekisa kutsi kutsatfwa tinyatselo kucinisekisa kutsi tikhungo letifanele tiyakhiwa etindzaweni letinesidzingo nekutsi kutawutsatfwa tinyatselo letitawubukana netinkhinga telifana nesikhatsi sekulindza . 
Kubulala etimeni letingasito lekukhulunywa ngato kuSigaba I. 
Ichubeka ibe nekusabisa kwekwenta kuntjintja kwentfutfuko kungayindzawo ngekwehlisa bukhona bemhlaba , kanye netinkhinga letihambisana nekutfutfwa kwemimango uma seyisungulekile . 
Lesamithi yavuma buhle lobucatsanisekako besigodzi kulemikhakha yemnotfo lelandzelako . 
Kungalesi sizatfu kutsi sicale lethemu ngekwemukela kucala Luhlaka Lwendlelasu Lwethemu Lesemkhatsini mayelana nekuntjintja kwemnotfo kwakha imisebenti nakugcineka kwemphilonhle . 
Nanoma kunjalo letiboshwa takuvakalisa kutsi tivumelekile kudlela kudla kwato ngaphandle kwalelishabhu kepha titsandza kudlela ngekhatsi ngoba bafuna kuchubeka nemsebenti wabo . 
Lamathebuli kulesahluko akhombisa emanani njengobe afakiwe kumathranzekshini e-BOE futsi ngaloko-ke kutawehlula kutinkhokhelo mbamba temali lengukheshi letfoliwe . 
Loluhlatiyo lungasungula kuvisisa lokunabile kweluchungechunge lwetimphendvulo , emaphutsa kanye nekungavisisani njengoba kuvetwe bafundzi , kanye nekunaka tindzawo tekwenta kahle kumaphepha emibuto . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe lubita takhamuti letikhutsele . 
Bebungekho bufakazi lobucacako lobubuyeketiwe kwenta siciniseko sekutsi tizatfu tekwephuta kubhadala , kepha leliphuzu linakiwe futsi litawusebenta kwatisa imitamo yekuphikisana lebukelelwe emkhatsini kwa labanikelako kanye nahulumende kute kwentiwe ncono tindlela tekubambisana . 
Sibonga kakhulu kubo , lokubaluleke kakhulu , kutibophelela ekusebentiseni imali ngekuhlakanipha , ngekonga nangemphumelelo . 
Iningizimu Afrika kute kube kunyalo ingumtjalimali lomcoka lomkhulu wangaphandle . 
Umgomo weKukhutsata usekela ubuye uhlanganise intfutfuko yasemaphandleni kanye netindlela tekulungisa tekulima kwehlisa buphuya nekungatfutfuki ngekwakha imisebenti , tinhlelo tekudla letihlanganisiwe , kanye nekungenelela lokulinganako ekutfutfukisweni kwayo yonkhe imiphakatsi yasemaphandleni . 
Yonkhe imicabango lenjalo ayikalungi , kantsi umtamo ngamunye wentiwe kuyikhipha yonkhe . 
Kuleshejuli , " umlingani " kushiwo umuntfu lohlala nalomunye umuntfu ngaso sonkhe sikhatsi , kwangatsi bashadile . 
Kuphasisa umtsetfo lobhadlile ngekwemtsetfo noma loyinchubekelembili futsi lomelela timfuno neNyakatfo Kapa ekushayweni kwemtsetfo wavelonkhe , kube kucinisekiswa buholi lobutiphendvulelako nelulawulo lolufanele . 
Litiko lihlose kwehlisa bumphumphutse lobebungavimbeka ngekukhulisa lizinga lekuhlindza lwebu lwemehlo . 
Kodvwa , bekasolo , angumgogodla weKhempasi yaseGrey iminyaka leminyenti futsi bungcweti , lwati nekufisa kusita wonkhe umuntfu kwakhe akwendlulwa . 
I-EC sifundza sekucala lesatfutfukisa Luhlaka Lwelubalobalo Lwetekuvakasha lolufaka iBharomitha Yetekuvakasha letawusita ekutfutfukiseni tincumo letimayelana nenchubomgomo kanye netinhlelo tetikhungo temkhakha wetekuvakasha kuleso sifundza . 
Gcina kahle emarekhodi lokufaka ekhatsi kuwabeka ngetigaba , kuwahela kahle kanye nekufaka kahle emarekhodi emafayeleni . 
Uma letinye timbangela tesimo lesibucayi kusabukwana nato , letinye tiba timbi . 
Kwasungulwa likomidi lekusebenta layo yomibili lemiklamo . 
Inhloso kuhlanganisa nekugucula lemitsetfo lemayelana netibhebhawozi kanye netento temacasi letingekho emtsetfweni ngobe tinetimphawu tekugagadlela kanjalo naletinye tento letiphatselene naloko . 
Ngisho nasesimeni salabakweleta umgodzi wekudvonsa emanti , kufanele kutsatfwe sinyatselo ngekuya kwesigaba lesingenhla ngekuba nemgodzi lodvonsa emanti lomiswe kusebenta sikhashana uchukuluta kukhokhela masinyane . 
Lwatiso lwebuwena lusetjentiswa kuphela etintfweni letinemkhawulo sib. Uma umsebentisi abhalisa kuwebhusayithi acela kutsi kube nekuchumana esikhatsini lesitako mayelana nendzawo lanesifiso kuyo . 
Tinsita temtsetfo : Kwelulekwa ngummeli . 
Loku kwenteka ngemalanga lamabili kantsi kugcilisisa kutindzaba tekubusa , tinzuzo kanye nemitsetfo , emapholisi ekusisa , kuvaluwetha kwasotinombolo , kanye nebanikati misebenti lemikhulu yeSikhwama . 
Kwekucala , emabhizinisi kufanele asebentise emaKhodi ngoba kutsenga lokunconotwako kutawutsikameta ngemandla kumabhizinisi lamanyenti emkhakha wangasese kuyo indlela yekusebenta , kusuka kubatfumelitinsita bekucala kuyofika kuhulumende , entasi . 
Lendlela tjwala lobunatfwa ngayo eNingizimu Afrika , ngekwemazinga amhlabawonkhe , kuyinkhinga kakhulu , kantsi kunemazinga laphakeme ekunatsa ngalokundlulele nekunatsa ngendlela lengenamkhawulo kulabo labanatsako , nanoma bantfu labanyenti labadzala bakhetsa kunganatsi . 
Macondzana neludzaba lwenshisakalotimali yemdlulisicala wesibili ngelipulazi , uphakamise kutsi bekungeke kwenteke kutsi inshisakalotimali yakhe ngelipulazi ingakhululwa emyalweni wekudliwa . 
Ematiko asebenta ngekutikhandla kantsi ayatinikela . 
Bahlali lebangenanzuzo yelwatiso lolunemaphuzu ngemisebenti nenchubekela phambili yaHulumende ekuhlangabetaneni netidzingo bancika kumibono lokungenteka ingabi liciniso . 
Kutfutfukiswa kwendlela yetinsayeya teMkhuhlane i-Avian kanye nenchubo yelwatiso letayelekile yekubhebhetseleka kwabhubhane kumalungiselelo emkhuhlane i-Avian . 
Loku kuletsa imalingena leyimbuyiselo lesetudlwana futsi yenyuse kutfolakala kwetitfutsi temmango . 
Iphindze isebentise ema-ambulensi , kuhambisa imitsi etindzaweni , emakhaya alabadzala , i-ambulensi yemoya , Tekulekelela emoyeni kanye netinhlelo letibanti telusha . 
INingizimu Afrika kufanele ibuke yengce simo lesibucayi lesikhona nyalo nekubuyela esimeni kwesikhatsi lesifishane . 
bangaluveti lwatiso kunoma ngumuphi umuntfu nganoma ngabe nguyiphi indlela noma balugcine lolwatiso nganoma ngabe ngusiphi simo . 
Intfo lemcoka ngileligunya lekundlulisa emandla nesicinisekiso sekutimela kwabochwephesha baleyomisebenti lefana netisebenti tetemphilo , bonesi nebafundisi betenkholo labasebenta ngco netiboshwa . 
Emakhotheshini akahlale avulekile kutsi atsatfwe sikhatsi lesingemalanga langemashumi layimfica kusukela ngalolusuku latawufakwa ngalo futsi angahle atsatfwe nangasiphi sikhatsi ngaleso sikhatsi lesishiwo semalanga langemashumi layimfica . 
Ngalobucwepheshe lobusembili lobunconywako lobutawufakwa kuLidolobhakati Lelisembili , batjalimali labanyenti batawuheheka kulesifundza . 
Kucecesha lokwenabile kwetifundziswa tetemphilo kweKulawulwa kwemacala lacangene eludlame kuyabukwa kutikhungo teKuniketa emandla kweBahlukunyetwa kuLizinga leLisetulu , lelisungulwe Litiko kuletinye tifundza . 
Lelitsemba kutekuvakasha kulendzawo kufanele lichunyaniswe kuleminye imizila yetekuvakasha lenjengetindzawo letingaselwandle naseLesotho . 
Kumshikashika ngamunye , tindzima letinemininingwane kanye nemisebenti tiniketiwe . 
Nanoma kunjalo , liciniso litsi loku kuyabita kantsi ngaphandle kwekutsi iNingizimu Afrika ikulungele kwamukela tindleko letikhule ngemandla tekulungisa imfucuta lenekutsatselana , kungenteka kungabi njalo kutsi kungatfolakala indzawo lenkhulu yekushisela kuyo . 
Nanome konkhe kunaka kwentiwe ekugcogceni lolwati kulemephu , lidolobhakati leTshwane angeka lamukele licala kuloko lokungakahleleki kahle . 
Lolomsikati waphindza futsi wavum akutsi ngalesinye sikhatsi uyakhohlwa kuta netikhwama tepulasitiki ekhaya ngesikhatsi nakatsenga . 
Ngalesikhatsi emasu lekungenteka ngawo letinyatselo anemtselela ekukhuleni avamise kuvisiswa kahle , bukhulu , kanye nekuchumana phakatsi kwemiphumela kwawo kuhlala kuludzaba lwekuhlatiywa lokunebufakazi lokuphatselene nanoma ngabe ngumuphi umnotfo lotsite . 
Inchubomgomo lecinile yemali lebekiwe ibalulekile umangabe timali letifakwa basebentisi kulendleko yekuniketwa lusito nekusebenta titawugcogcwa ngendlela lekahle futsi lehlelekile . 
Inkhinga yesibili kuloku kutsi abukho bufakazi bekutsi letindlela tekusebentisa imali ngekungalingani esikhatsini lesengcile ngekhatsi kwetifundza tiyantjintja . 
Inhloso kuheha incenye yetisebenti lehambelana nekwakha ngemuva kwekutsi baphotfule tifundvo tabo temisebenti . 
Tikolo kumele tatise batali ngalenchubomgomo bese bancoma ngemandla kutsi bonkhe bantfwana kumele balashwe ngalokuphelele . 
Kusebenta ngandlela kanye nekuvikeleka kwetimali kwesikhatsi lesitako kwemalunga etfu akutfolakali ngekusisa lokuhle kuphela kodvwa ngekulawula lokulungile . 
Kutfola indzawo leme ngekwelisubuciko lengasetjentiswa noma lesetjentiselwa tintfo letingakafaneli . 
Kukhulisa emacembu ebaphatsi betemphilo besigodzi ngekutsenga ngcondvomshini netisetjentiswa letihambisana naloku kute kukhule kusebenta kwetemphilo kutigodzi . 
Kulungiswa kwetimali tabohulumende basekhaya kufanele futsi kunakwe umsebenti waleleminye imikhakha yahulumende kantsi kukhombisa kuloluhlelo lonkhe lwebudlelwano bekusebentisana kwabohulumende ngemali . 
Kukhula kwemitselo kwemnyaka kungamiswa yiNdvuna yaBohulumende beTifundza naBomasipala , ngekucocisana neNdvuna yeTetimali yavelonkhe . 
Imodeli yetetinombolo lesezingeni lelisetulu itawufaka ekhatsi tifanekiso tekulinganisa linyenti lemandla layimbangela . 
Indlela lesetjentiswe ngayo kungenteka nyalo ingasebenti , ingaphumeleli , noma ingahambelani . 
Lelicembu lelicembukile lancoma lemitimba lelandzelako netinyatselo lekumele titsatfwe uma kucubuka kungcubutana emkhatsini webantfu : 
Kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti kumele ngalesinye sikhatsi kucale kwentelwe kuniketa umtselela ngco kutimo lephila ngaphasi kwato imiphakatsi lebukiwe emva kwaloko luhlelo lwekunakekela lungasetjentiswa . 
Tinhlelo tekulandza futsi tincwadzi nekutisebentisa setiyasentjetiswa . 
Lenkhomba Yekwenta Lokuhle Yekuhlela Kulawulwa Kwemfucuta ihlose kucinisekisa kutsi letinhlelo letinsha takamuva tekulawula kukhicita imfucuta ku-EU titfobela tidzingo temiyalelo lehambelanako yemfucuta . 
Kutfutfukiswa kwemabhizinisi emalunga labambisene kulithulusi lelimcoka kakhulu lamasipala ekwakheni umsebenti nasekulweni nebuphuya . 
Uma iklemu ingakatfunyelwa kuletinyanga letisitfupha ngemuva kwekuphela kwemnyaka timali noma umnyaka weklemu , imvumo yemali yesibonelelo itawukhanselwa . 
Kuphakela futsi ufake emakhabethe asekhishini , likhabethe lelisendzaweni yekwamukela bantfu nemashelufu kanye neluhlelo lwemanti lashisako ngendlela lechaziwe : 
Emacembu lamancane angachubeka naloko kuze kube lapho lendlela yekuhlanganisa lamacembu lahlukene seyiphetsiwe . 
Bufakazi lobusekela lendlela yekushabalala kwetinsita tendalo yetilwane netihlahla ngokwekulima , lekwenta kubakhona kwendalo yetilwane netihlahla ngokwekulima , ngakulolunye luhlangotsi kusho bungoti lobukhulu bekulahleka kwekudla ngetinkinga letinkhulu . 
Bonkhe batsengi labangekho ngekhatsi kuletigaba letingenhla kutawumele babukane nemiphumela . 
Litiko belinemtfwalo wekubuyeketa imitsetfo yemisebenti yahulumende nemazinga ekuphatsa basebenti , kanyekanye nekutfutfukisa indlela lensha yekukala kahle . 
Imitsetfo yetjwala kuletindzawo letinyenti ineluhlelo lwekwehlisa bungoti lobuphatselene netjwala njengetinjongo tabo letibalulekile . 
Niketa kusetjentiswa kwetitobhu tebhasi kanye netiteshi tetitimela ngetihlalomasondvo kanye nebantfu labaphila nekukhubateka . 
Lomtselela walokwenteka kutemnotfo mhlaba wonkhe , njengenkinga yetikweneti tendzawo yeYuro , uholele ekuvuselelekeni lokuhamba kancane . 
Luhlatiyo lwalomkhicito , linani lentsengo , emasu ekukhutsata kanye netindlela tekwaba . 
Kwandza kwesibalo semijikeleto ledlalwa ngemalunga kanye netivakashi nako kubukelelwa . 
Sigaba A sisho bomasipala labakhulu esifundzeni , lababitwa ngekutsi Ngemadolobha lamakhulu i-Buffalo City kanye ne-Nelson Mandela Bay . 
Umkhakha weteKuvakasha lonelwati lweKutfutfukisa Emabhizinisi . 
Eskomu nguye lobukene nekuniketa gezi wamahhala emalokishini . 
Kuyinhloso kutsi lamatiko asebentisane ngendlela lengagucuki nalehlangene , ngenjongo yinye yekunciphisa bungoti , ngendlela lekungenteka ngayo . 
Imali lengenako yesikhwama sesincesitelo kanye nesikhwama sekusisa , kufaka phakatsi imali letfolakala kunoma ngabe ngukuphi kusisa , angeke tibhadale intsela . 
Kuswelakala kwemsebenti kubese kuyehla kuleso sikhatsi . 
Lungatfutfukiswa kuphela ngesento sekuvivinya , kuhlola kanye neteluleko . 
Umuntfu lekukhulunywa ngaye kulencwadzigezi nguloyo lekuhloswe kutsi ayamukele . 
Ngekufaka imitfombolusito eminotfweni yendzawo lapho kunetinhlelo letihleleke kahle tetekuvikela tenhlalo linanibantfu lingazuza tamba tetimali . 
Imitsetfo yeNkhulumo yeLiphakelotimali yentelwe kubukana naloludzaba . 
Likomidi leliLawulako , lelakhiwe nguwo onkhe ematiko kanye neNdvuna , lisebenta njengelwatiso lolulusito neforamu yetingcoco kuvisisa kancono nekuhambisana kwetinchubo tekulawula timali . 
INingizimu Afrika ifanana kakhulu ne-UK futsi ne-USA macondzana naloku . 
Loku-ke kutawubikwa ku-SAPS kute iphenye nekutsi kube nekushushiswa lokusemtsetfweni . 
Kwengeta kulokuphatselene nemvelo , umnotfo , tenhlalo nalokunye lokungaba sengotini kwelisiko , bafati bangahlukunyetwa ngekwelicansi , ikakhulu budlova basekhaya kufake phakatsi kudlwengulwa . 
Sisive sembuso wentsandvo yelinyenti lesihambisa embili kucocisana kanye nekuvumelana . 
Sebentisa bese usekela luhlelo lwekuphatsa lolusebentako . 
Kwengeta kumatfuba ekulengela engotini kwangemphela ngekwetemphilo , indlela yekubona nayo futsi idlala indzima lemcoka , futsi ngaloko akumangalisi kutsi kunakwa ngekwengcondvo kungulesinye sizatfu sekucala ( tindlela temibono levanako yetemphilo ) lesiniketwako sekulahlwa kwekutsintsana ngco nemanti langcolile lalungisiwe . 
Lelitiko libuyeketa lokuhlongotwa kweluhlelo lwemasu kulomnyaka lesikuwo ngekuhambisana nalokubalulekile esifundzeni njengoba kubekwe nguNdvunankhulu kunkhulumo yesimo sesifundza , ngeNdlovulenkhulu . 
Emkhatsini we-ajenda yekulawula timali sifiso sekuletsa kusebentisana kumisebenti ye-akhawuntensi kanye nelucwaningomabhuku esigodzini . 
Umklamo wavelonkhe lolingwako kumisebenti kuzinga lelisetulu webahlukunyetwa beludlame kanye naletinye tinkinga tengcondvo tiyachubeka eMpumalanga , KwaZulu-Natal kanye naseMphumalanga Kapa . 
Sipiliyoni selizingancane lelingumnyaka usendzaweni yekuphatsa timali . 
Insayeya kutsi lamaswishi ngikholwa kutsi akuleShemba lesikuyo lokwenta kutsi kubematima kutsi basebente lapho kusachubeka leseshini . 
Lesicelo kumele sibe nebufakazi kutsi lesikhungo sisimeme ngekwetimali . 
Loku kufanele kuholele ekwehliseni lokutawuba phansi kakhulu kwekuniketwa kwetimali kwaleto tinzuzo . 
Sitfombe umuntfu lasitfolako kutsi kunemphi lefakiwe emkhatsini webashushisi nabomantji yebukhosi nekulawula emakhotho . 
Uma seligcwaliswe ngemniningwane wangemphela wekota , lakha imibiko yekusebenta , lebese isetjentiswa njengisisekelo sekubuyeketa kusebenta . 
Emalunga ekomidi yeliwadi akukafanele akhetselwe kumela tinhlangano tepolitiki , noma kuhlomula ngalokungekho emtsetfweni kwanoma yiphi inhlangano yepolitiki . 
Kungenteka kusebentisa tinhlobonhlobo tetinhlelo temaprogremu laniketa emazinga ebumfihlo nekuphepha kwekuchumana . 
Kube khona kwenyuka kwelinani lebasebenti labanelwati kuto tonkhe tindzaba tetisebenti ngekusetjentiswa kwemihlangano yelwatiso lwemsebenti lolucondziswe kuyunithi . 
Umkhandlu we-AIDS eGauteng utawubuketa lokusetjentiswa kwaloluhlelo ngekuhlanganisa lomsebenti walabatsintsekako etifundzeni , ngalesikhatsi imikhandlu ye-AIDS emakhaya itawubuketa umsebenti losemazingeni abomasipala labakhulu nemikhandlu yetigodzi . 
Loku kukhombisa kutsi hhayi kutsi Brooks bekambandzakanyeka ngco ekutsengiselaneni lokungekho emtsetfweni kuphela , kodvwa ubuye wagcina imali kulemphahla kuyotsenga emadayimane langakapholishwa . 
Litiko alitange lingete linani lemayunithi lamancane labukene nemisebenti letsite kodvwa layisa lamanye kulamanye emayunithi labukene nemsebenti lotsite . 
Emathulusi etimakethe temali letinetikhatsinchanti tekuvutfwa letitinyanga letintsatfu noma ngaphasi kwato atsatfwa ngekutsi yimali lengukheshi naloko lokulingana nemali lengukheshi . 
Lamaphepha lalandzelako kufanele afakwe nalamaphepha ekukleyima . 
Kungaphindze futsi kusetjentiswe imithoyi lephambukisa umchamo , noma lefulasha ngalokuphindzekile . 
Kahle-hle , loku kwentiwa ngetindlela letintsatfu . 
Kulinganisa ngaphambili kanye nekungahambi kahle kumhlaba phaselwandle , njengemingcengcema , emagagasi esihlabatsi kanye neticucu tekuphahlateka , kutfumela emuva umsindvo kusisetjentiswa lesiva kuntjintjantjintja lesikuyunithi kanye nebungako bemandla emsindvo lokhona uyarekhodwa kugrafu ngalokuchubekako . 
Kuchagela futsi nekuhlatiywa kwemikhuba kwentiwa kusebente ngaloluhlelo lolu kusita macondzana nekuhweba futsi nekuhlatiywa kwenchubomgomo . 
Kute kube ngumanje , iNingizimu Afrika ihlonipha inkholelo yekutsi sisombululo sekungcubutana kwemave emhlaba kufanele kutsi kwentiwe ngekuthula nangekuhambisana kwekubaluleka kweMculu we-UN nemitsetfomgomo yemtsetfo wemave emhlaba . 
Sichaza tindlela imikhakha yemmango lengasebentisana ngekuhlanganyela ngemphumelelo kuhlonipha imitsetfomgomo yebulungiswa bebantfwana kanye neluhlelo lwebulungiswa bekuvusetelwa similo nekucolelana nemhlukunyetwa nemmango . 
Kucinisekisa kuLawulwa kwekuhlela kanye nekulawula teKutsenga netekutsengisa kungulokunye lokubekelwe etulu . 
Lokukhomba lokunika emamaki kuyekelwa njalo kungashintjwa . 
Nanoma nje kute simo sekuvuma kuhlelwa nekusetjentiswa , kuphindze futsi kube sisusa sebumatima lobukhulu lapho khona kudzingeka kufinyelela tindzawo tasemadolobheni . 
Kusebenta ngesikhatsi kwetinhlelo tekusebenta letivunyiwe ngematiko emaklayenti titosita ekulungiseni tinkinga ekulawula , kubese kutfutfukisa ngemandla imiphumela yekucwaninga yeMcwaningi-Jikelele . 
Lomhlahlandlela kufanele ungabukwa njengalengena esikhundleni salokucuketfwe kwemakhodi , kodvwa kungamane , kufundvwe kuhambisana nesitatimende ngasinye , njengendlela yenchazelo lecacile . 
Kulomnyaka londlulile , lekhomishini ibukete kulolucwaningo nekukhokhelwa kwemakleyimu asemakhaya . 
Lencenye yeluhlelo inelibanga leliphansi lelisisekelo lekufanele labahlanganyelako banamatsele kulo , lolubaluleke kakhulu kuba nelwati lolukhetsekile , buhle bebuciko , ikhwalithi , kwehluka kwendalo bese kubonakala likhono . 
Umsebentisimanti lobhalisile angabhalisela kusetjentiswa kwemanti lokwengetiwe . 
Ngayinye kuletintfo letisetulu lekumele tentiwe yabelwa ehhovisi lelincane lelifanele ekhatsi kweBhajethi neLihhovisi leTemafa lelibukene nalomsebenti lowo futsi ilungiswa ngekhatsi kweluhlelo lwekusebenta , ngekuhambisana netindzawo letimcoka tekusebenta . 
Kungena etinhlelo tekwehlisa umtfombo letisungulwe ngulabanye kumitamo levele inemphumelelo yekugucula imfucuta kuyindlela lekahle . 
Kungeniswa kanye nemphumelelo yekusetjentiswa kwalenchubo kufanele kucwaningwe bese kutsi tikhungo temphilo tigadvwe tibuye tihlolwe , cishe , njalo ngemnyaka . 
Ngitsandza kubonga labo labebakhona esikhundleni ngaphambilini ngekubeka embili ngekunaka lelicembu lalababanjiwe , ngaleyo ndlela kuhlonipha emalungelo abo etemtsetfosisekelo , latsi nome ngabe ngumuphi umuntfu lobekwe licala lebugebengu , umsulwa kudzimate kuvetwe kutsi unelicala . 
Kulandzelela nekucinisekisa lokuchubeka nekunakekelwa kwerejista yemphahla yelitiko nekulawulwa kwedatha neluhlelo lwemphahla lokufanele . 
Letinhlelo tiyincenye yemitamo yavelonkhe yekulungisa tinsayeya tebuphuya , kungasebenti kanye naletinye tinkinga tetenhlalo , lesetivele kuleminye imimango njengemphumela wekuhhohloka nekungatfutfuki . 
Lesilululwati sitawuba ligalelo lelibalulekile ekucolisiseni kwendlelakuhlola yekuhlola ithesti . 
Tibhedlela letinkhulu netibhedlela letendluliselwa tigulane tiniketa tisetjentiswa kanye nemakhono ladzingeka kutinchubo letishubile tetemphilo . 
Labanye labalimala batsantfwa kutitendi balaliswa ngemuva kwemapali langasenyakatfo ngesikhatsi lomdlalo uchubeka . 
Kusebenta naletinye tigaba tahulumende ekhatsi nemnyaka , besibukene ngco kakhulu nekutfola tindlela letisheshisako tekucedzela imiklamo yetenhlalo teluntfu . 
Inkhinga lenkhulu kwetfulwa kwekubusa lokuhlanganisiwe . 
Linani lemave lakha lelo nalelo cembu likhombisa lawo idatha yawo lefakiwe kulelo cembu lenhlanganisela . 
Ihlose kuniketa lusito nchanti lwemehlo kubantfu labangakhoni noma labahluphekile labanenkinga yemehlo . 
Kusungula kubambisana nebetindzaba lokubonalakako futsi nekuphendvula lokumasinyane kumibuto yebetindzaba ; 
Litiko leteMisebenti yaHulumende kanye neKulawula kufanele , njengentfo lebekelwe embili , lisungule indlela yenchubo lenhle ngekwekulawulwa kwebalingwa . 
Kukhula kwelizinga lekufunwa kwemkhicito wetekulima kusembili kakhulu etimakethe leticatfutako , lapho timali letingenako tikhula ngelizinga lelikhulu futsi nemadolobha abona ingucuko ekutiphiliseni ngekulima kuya kutindlela tetimboni letitse kutfutfuka kakhudlwana . 
KUTE KUSETJENTISWA LOKUNGEKHO EMTSETFWENI NOMA LOKUNGAKAVUNYELWA 
Lokunikwa lokukhulu kwesabelo semali kusakhiwonchanti kuyingoti njengoba kungalandzeli imigomo yesibonelelo seMtsetfo Wekuhlukaniswa Kwamalingena kutawuholela ekulahlekeni kwemali yesibonelelo kuletinye tifundza . 
Tinsita tekutfutfwa kwemsebenti talungiswa emadolobheni lebekasingatsile , kwabangela imigwaco kutsi ilungiswe kwatsengwa nemabhasi . 
IGauteng ingumdlalindzima wesitsatfu nakukhulunywa ngemisebenti yetekulima yalelive . 
Naka timo temigwaco , kuminyana kwetimoto kanye nesivinini esimeni lesinabile . 
Leyunithi lena igcile kakhulu futsi inesibopho sekwetfula tinsita tekwesekela Umkhandlu nekulawula , kulawula Tisita telwabiwomali lweKoporasi , kulawula nekugcinwa kweMitapolwati isesimeni sayo lesifanele , nekwetfulwa kwetinsita tekwesekela tekulawula nekuhleleka kulamanye Ematiko . 
Lithebula lelingentasi likhombisa kufaka sandla ngekwemaphesenti etimayini kuGDP yamasipala nasekusebenteni . 
Ngenca yaloko , kuhlatiywa kwedatha kugcile kuphela kutimphendvulo letimbalwa talabo labakhonile kugcwalisa loluhlu lwemibuto . 
Ngembi kwekulayishwa kwetichumane , yonkhe incola kumele ihlantwe kahle bese iyonyiswa . 
Umkhandlu Wesigungu uvuma timali letibekiwe umnyaka nemnyaka . 
Kuhluleka kuba khona kutawenta ithenda yakho ingabi emtsetfweni . 
Loku kwentiwe ngenchubomgomo yekucondzisa umtselo kwentela kwesekela imali lengena ngemitselo , kusebentisa imali lekhona nyalo yetindleko kahle nje kanye nekuhlela kabusha lwabiwomali . 
Tintfo tekwakha tifaka ekhatsi tindleko letinkhulu kakhulu tacishe nanoma ngumuphi umklamo wekwakha , futsi emkhatsini waletinsayeya lesibukene nato kungahlangani kahle lokusemkhatsini wekufunwa ngemandla kanye nekukhona kukhokhela , emkhatsini wekwetfulwa nekufinyeleleka . 
Ndvuna uvete letinye taletintfo lebetingavetwa lekafuna kutsi lenhlangano icoce ngato , njengekugcina tisebenti tetemphilo tingahambi , temphilo tabomake , tiboshwa letikhulelwe nebantfwana labasemajele . 
Simiso lesikhomba indlela lapha kutsi akusiko kuphela kutsi bantfu batimele kodvwa kufuneka baphindze babonakale kutsi batimele . 
Lemali ihlawulwa isuselwa ekukaleni kwelinani lemphahla kwetimakethe ngemarandi . 
Litiko litawucela letimali kutsi tindluliselwe emnyakeni lolandzelako ngobe lesisetjentiswa sisadzingeka . 
I-ESKOM noma i-RED itawube iphakela insita yagezi bese kuloku itawugcina lowomtfombo wamalingena . 
Umtsetfo umisa kutsi kufanele ikhomishini ihlale ibhala tinhlelo letibhale tindzaba ngekulandzelana kwekubaluleka kwato ngekubona kwawo tidzinga kucatjangelwa . 
Tfola tizatfu , lapho kukhoneka khona kutsi kungani kumeleleka kungakafikwa kuko etikhungweni tabo ngekwehlukana kwato . 
Ncedza ngekuhlola mabhuku kwangekhatsi kanye nekwangaphandle . 
Inkhokhelo yemphahla lebitako ifaka ekhatsi imiklamo yalendzawo kanye nekunakekelwa kwelitiko . 
Lesikhungo sekusebentisana sasesitediyamu i-Ellis Park kusukela leso sikhatsi salungiswa kabusha , safakwa imishini lemisha futsi sisendzaweni lekahle . 
Lelithebula liciketse ikakhulukati tintfo letiphatsekako njengalokuhlanganisako , likheli lendzawo nekhodi yamasipala letibukene naye . 
Kuhlela ngekwetinhlobo kuyintfo lenhle nalenemcondvo . 
Kusekhona kugcizelela lokunemandla kakhulu kumikhakha yahulumende naletimele ekulungiseni kwemfucuta nge " sigaba sekugcina-se-sekukhipha tintfo letingcolisako " , esikhundleni semasu ekuvikela . 
Kwengeta , Lelitiko libeka embili kwabiwa kwemali yekulungisa nekucinisekisa kutsi ema asethi labitako agcineke asesimeni lesikahle futsi asebentisa imigomo leyamukelekile kuma klayenti alelitiko . 
Tinkinga tetimali tibe nemtselela lomkhulu kutimakethe tePPP . 
Lisekela Lasihlalo litawumelela umkhakha futsi litawukhetfwa bameleli bemkhakha futsi emkhatsini kwabo . 
Tikhungo tetfu tihlala tihlolwa kantsi sitawuchubeka nekugadza kanye nekwehlisa linani lekulawula bantfu lababangela kugcwala kakhulu . 
Sikhungo lesitimele : Lesipiliyoni seTSP kute kube ngunyalo sibonisa kutsi sikhungo lesitimele kungaba lukhuni kusilawula . 
Liphayiphi lelikhiphela ngaphandle lingasetjentiswa kuphela nje uma ngabe lomthoyi ubekwe wabuye futsi wachunywa kahle , nanoma futsi tilinganiso letidzingekako nato tikahle . 
Ngesizatfu ngco sekutsi lokulindzelekile kubekwa ebungotini ngulokungakalindzeleki kwetintsengo leticatsanisiwe , umgudvu wekulindzela wetinchubomgomo tetetimali ubuka letimo ngekubaluleka lokukhetsekile . 
Kuphatfwa Kwemahlatsi Nekusekelwa Kwawo kunika imali yekuphatsa lokujwayelekile lokusebentako nekusekela kuphatfwa kwaletinhlelo . 
Likhono lekusebenta kuluhlelo lwekulawula umtapolwati nge-elektronikhi . 
Siwine imiklomela lemikhulu kulokuphumelela lesibe nako ekwenteni lomsebenti . 
Loku kufaka ekhatsi kufundzisa ngendlela yengcikitsi ngekutsi emakhono elulwimi afundziswa ngendlela lehlanganisiwe . 
Imiklamo futsi idzinga kuhlanganiswa neTinhlelo Tekutfuftuka Letihlanganisiwe . 
Tekugcina simo titawutfola incenye lenkhulu yebhajethi kucinisekisa kutsi lokusalele emuva kuyahlangatjetwa . 
Ngekwekukhona , masipalati akanakhono lelanele netinsita kusebenta tethekhnikhali letidzingeka ekwenteni imisebenti yekuphatfwa kwenhlekelele njenge : kuhlolwa kwebungoti , imikhankhaso yekwatisa sive , kuphendvulana , nekusungula inchubo yekuphatfwa kwelwatiso . 
Kufakwa kwetikhungo letitimele kanye netinkampani tesive letingakabhaliswa akuhambisani netindlelamkhuba temhlaba wonkhe , njengaloku inhloso yalemikhawulo lephakanyisiwe naletichibiyelo kuvikela inshisekelo yemtjalimali lolilunga lesive . 
Loku bekucondvwe kakhulu ngako kubula lisu lekufezekisa umklamo weKongiwa . 
Kungeta kuletintfo ngulokuhlala kunesilulu semakhono lanesipiliyoni , kanye nesephulelo lesihehanako , leyenta kube nekukhula kwelinani lemikhicito lesebentisanako kanye nemikhicito yemave emhlaba leyentiwa eGauteng . 
Khombisa kucondza lokujulile ekubeni nkimbonkimbo kwetinkhinga tesimo letikhona kulesikhatsi . 
Kute nayinye kuletindzawo tetimboni lengahlelenjiswa njengemtfombo lokungiwo welitfuba lemsebenti noma umholo kulesikhatsi . 
Cinisekisa kutsi tonkhe titifiketi tetekuhola tiyahanjiswa tinyanga tonkhe . 
Injongo lebalulekile kusita bafundzi kuti bangabi tigebengu lekungabaholela ejele . 
Ngemuva kwaleseshini , batfola imbuyisambiko kulabo bebachumanisa kanye nakulabasebenta nabo . 
Siyakholelwa ekutseni umkhawulo wesikhatsi seminyaka lemine , njengaloku kuphakanyisiwe kuletichibiyelo , kufanele kodvwa kutsi kuhambisane netindlelamkhuba temave emhlaba . 
Lapha lenhlobo lephelele yetinyatselo temdvwebo wemadolobha wetindzawo letiphephe kancono ingacatjangwa bahleli kanye nebatfutfukisi ngenzuzo leyengetiwe yekufaka sandla kutimondzawo letiphephe kancono . 
Lapho kukhona tihibe ngelusuku langatsengiswa ngalo ngumphatsimasheya lomnyama noma uma emasheya amenyetelwa noma ayekelelwa kuncenye yesitsatfu . 
Kute kube ngumanje , sihlongoto semklamo besihlala njalo sendluliswa kute sivunywe . 
Kunetindzaba letimatima temalungelo ekuba nemahlaba letishubisa kuniketwa kwalabasebenta emapulazini nalabahlala khona tindlu kanye netinsita letisisekelo . 
Intalo lengenako iyachubeka nekutfolakala kulelinani lelehisiwe lelichubekako lelicondziswe kulomphumelo wemazinga entalo mbamba alemphahla . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko lesekele imiklamo leminyenti lekhutsata tebuciko letibukwako . 
Kubonisa-kabusha kwendlela yetfu yekwenta kubheke ekuniketeni kwetfulwa kwetinsita kwentela kucinisekisa kutsi kubhekele bantfu futsi kuyatatisa tidzingo temphakatsi . 
Ngembandzela welayisense yetjwala , umkhiciti kanye nemsabalalisi ufanele kutsi akhombise kutsi utawulwa njani nekunatfwa kwetjwala budlabha . 
Bonkhe basebenti bebabambe luhambo lekucecesha kanye nekufundzisa kucinisekisa kutsi bavisisa imisebenti nemitfwalo kanye netinzuzo tabo njengebazuzi besikhwama nekutsi singabatfutfukisa njani ngalokutako . 
Tivamise kuba setindzaweni letitsandvwa kakhulu lilunga . 
Letinhlelo tekuphuma siye ebantfwini tidlala indzima lebalulekile ekwakheni budlelwane lobucinile emkhatsini weSAPS nemiphakatsi . 
Lomphakatsi uyalile imithoyi ye-VIP thekhinoloji , njengobe ivunywe Litiko Letekuhlaliswa Kweluntfu , njenge sisekelo sensita yekutfutfwa kwetinsila nelindle babese bakhetsa inchubo yekutfutfwa kwelindle lesebentisa emanti . 
Bungako belirandi buchaza bungako lobulinganisiwe lobuphelele benkontileka ngelinani lelifanele lemaRandi lelibalwa ngesikhatsi setimemo tebhidi futsi lifaka phakatsi tonkhe tintsela letisebentako netemphahlatsite . 
Lamahlolo emiva kuhloswe ngawo kukhombisa indlela futsi nekusita ngelwati kuko konkhe kuhlela kanye nemishikashika yekuchumana futsi nekukhombisa tindlela letincono tekutsintsana nemphakatsi nalabatsintsekako . 
Lapho kukhoneka khona , tikhungo temmango tifanele kutsi tibe sendzaweni letingafinyelelwa ngetinyawo . 
Kubambisana ngaso sonkhe sikhatsi kanye nekusekela kumatiko etifundza , tikhungo tahulumende kanye nabomasipalati kucinisa i-akhawuntingi yabo yetimali kanye nemsebenti wekubika . 
Loko kutawusita ekusunguleni tekutiphatsa lokuphakeme ngekubukana lokungafani . 
Lolophendvulako uchaze kutsi lolofake sikhalo , kukokubili lokuguculiwe nalokuguculwe kabusha , kuvele kwatsatfwa njengalokungaphikiswa kulesincumo . 
Lenchubo futsi itawenta kube nesilulu semanti , lesinasawoti lomningi , longahle ibange tinkinga tekuwulahla . 
Sibonelo kungaba tindlela tekutentela kumhlaba wekulima lovulekile dvute nendzawo leyakhelene , lapho khona imphahla leyebiwe kutehlakalo tekweba ingafihlwa khona . 
Kunetindzawo lapho iNingizimu Afrika ibe nemphumelelo kakhulu ekwetfulweni kwetinsinta ngendlela leyimphumelelo . 
Badzinga lusito ekutfoleni incwadzi yemtsetfo lesivikelo . 
Letikhungo titsatfwa ' njengendzawo yinye leniketa imisebenti ' yonkhe lapho kutawuniketwa khona tinhlelo letahlukene . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa kululeka ngenchubomgomo kutetimali tembuso nekuphatsa yonkhe inchubomgomo yetemnotfo netetimali . 
Hulumende manje uyakubona kubaluleka kwemitamo yenchubomgomo legcizelela kakhulu kukhula nentfutfuko , sekwentiwe inchubekelembili lebonakalako ekubuyiseleni emuva kungalingani kwetepolotiki yesikhatsi saphambilini . 
Uma lamakhono noma lokisilela sekucwaningiwe , masipalati utawubese ngaloko udzinga kuya kutikhungo tahulumende leticondzene titosita kulungisa letindzawo letinetinkhinga . 
Bufakazi lobuhle kakhulu baloku kutsi kute lelinye licembu , ngekhatsi noma ngaphandle kwaHulumende , lelikhiphe noma lelikhulume lavuna lenye indlela lenkhulu nalechumene . 
Bekuphindze futsi kute nekuchunyaniswa kwelwatiso ngalokufanele kulesikhungo bameleli betinkampane letehlukene nemaphoyisa . 
Lesahluko siniketa luhlu lwetinchazelo temagama lamcoka lakumtsetfosivivinywa . 
Lesimo saholela ekusungulweni kwePhrojekhthi Yekuvuselela Lidolobha , lokuhloswe kutfutfukisa imphilo e-Alexandra . 
Kunisela ngekufafata ngemalanga lanemoya , uma kumatima kusebentisa emanti ngalokufanako , kufanele kuvinjelwe . 
Tinsayeya letinkhulu letibukene nesigodzi nati : 
Emakhono etisebenti akhombise kuba tihibe emkhatsini kwemnyaka . 
Akusiko kutsi sitsa senta lokubi kodvwana . 
Luhlelo Lwe-Blueprint Lwekulawula Umklamo lolwafezekiswa kulomnyakatimali lowengcile iholele ekubekeni liso lokuncono kakhulu kumiklamo . 
Umbono wetfu wesikhatsi lesitako ufaka lesidzingo sekutfutfukisa emazinga ekuphakelwa kwetinsita nekwengca emazinga lakhonjiswe kuShata Yekuphakelwa Kwetinsita Neyemazinga . 
Malungana " nemholo lolingene umsebenti lowentako " lotfolwe ngekusebenta , " imali yekutfutfukisa ummango " leniketwa nguhulumende kukufaka sandla lokukhula ngalokungagucuki etimeni tekuphila tebantfu labasebentako kanye nemindeni yabo . 
Bomasipala futsi kufuneka betfule imibiko yanyangatonkhe leyehlukene njengencenye yetimfuno tembuso tetimali tekulwa nebuphuya . 
Batawuba nekufinyelela lokuphelele kutemphilo , kutemfundvo kanye netekukhibika . 
Kubeka phambili kwalabasebentisa kabusha kusatawucinisekiswa beLitiko Letindzaba Tesimondzawo Nekuvakasha . 
Imiholo netimo tekusebenta tanoma ngusiphi sisebenti lesinjena kufuneka tibukwe Lijaji Lelenta Luhlolo ngekuhambisana Nemtsetfo Wetisebenti Tahulumende , futsi emuva kwekubonisana Nemcondzisi Jikelele Welitiko Letemisebenti Yahulumende Nelekuphatsa . 
Irejista yebantfu yaseNingizimu Afrika ifaka kutalwa , kufa , kutatisa , imishado , sehlukaniso kanye nekunyakata kwabo bonkhe baseNingizimu Afrika netakhamiti letingumsinsi . 
Emva kwekukhulumisana nebafakiticelo labanye bakhetsa kuncesheteliswa ngemali kantsi labanye bakhetsa kubuyiselwa umhlaba longenalutfo . 
Imboni yekulima lokusatinhlavu eNingizimu Afrika idlala indzima lemcoka kakhulu ekuniketeni emanani lekenele alokutinhlavu lokuguculiwe lokumcoka kutidzingo tekudla lokusemcoka lokusisekelo . 
Lesimo lesiba sibi kakhulu setitjalo kanye netintfo tekusebenta kulesigodzi senta kube matima kulelitiko kuphumelelisa tinhloso tekunakekelwa kwetakhiwonchanti temigwaco yetfu . 
Sesivumelene netinhloko tematiko etfu ngesethiyemathagethi lavamile njengobe sakha likusasa lelincono ngekubambisana . 
Emashidi-ekumakha agcwaliswa yimakha yekugcina bese kutsi emaphepha lasahloliwe atfunyelwe kulinganiswa . 
I-AIDS isigaba sekugcina sekutseleleka ngeHIV , kantsi loku ngiko lokubanga kufa kwemuntfu . 
Timbadalo futsi netephulelo , kufaka tindleko tekucala , tifakwa kulelinaninchanti lalelithuluzi lelihlobene futsi lisekelwe ekubuyisweni ekusebenteni kwelinani lentalo ngelinani lentsela lengiyo yalelithuluzi . 
Luphiko luniketa kusekela ekutfutfukiseni tindlela tekuphatsa basebenti letikahle , kutfutfukisa nekuchumana ngekhatsi . 
Kugadza lokuchubekako kwato tonkhe tindlela tekusebenta letilawula imfucuta yekunakekela imphilo bahlolimabhuku , bobabili bangekhatsi nebangaphandle , ngako-ke kumcoka kucinisekisa emazinga ekulawula lafisiwe . 
Nome kunjalo , sikhutsato kubantfu basemaphandleni kutsi batsatse tekulima njengemsebenti siphasi kakhulu . 
Wabuka umtsengiseli wesitolo watsi : " Ngite imali lengukheshi leyenele "  . 
Kukhishelwa ngaphandle kwaleminye imisebenti letsite yetebungcweti lapho kweswelakala khona emakhono kulitiko kusite kakhulu ekucinisekiseni kwetfulwa kwetinsita . 
Nanome kunjalo , bahlali basemapulazini labaphuyile kanye netisebenti bahlangabetana nekuchashatwa ngekwebuhlanga banikati bemapulazi . 
Sungula licebo futsi usungule tinhlelo letiniketa emandla kutemnotfo futsi titfutfukise umphakatsi kwentela kuniketa emandla lomkhakha bewuncishwe ematfuba phambilini walesifundza . 
Bakoleki Tikweneti Bangaphandle tinkampani nome ema-ejensi lasebhizinisini lekubuyisa imali lekwenetwa ngalokungakalungi . 
Imibutolucwaningo yasetjentiswa ihambisana nema-inthaviyu njengoba letinye tetimphendvulo tidzingeke kutsi tibuye kulabangenelele . 
Ngekunikwa ngekwetsemba ngulomunye umbuso nome egameni lalomunye umbuso nome inhlangano yemave emhlaba . 
Mayelana naloku , sekuvele kulungiswe Tinchubomgomo leKutawutsatsiswa kuto . 
Kuyamukeleka kutsi loku kubukeka njengetinkinga mbamba kubo , nanoma kungaba nekungavumelani nalabanye . 
Titjudeni letiphuye kakhulu titawemukela timali letisekelwe ngalokugcwele tetindleko tekufundza nangabe ticedza titfola ticu ngesikhatsi lesilawulelwe nome ngutiphi ticu , idiploma nome sitifiketi . 
Tinhlelo Tekusebenta Nemasu Ekuhlola emabhuku Ngekhatsi titawusungulwa ticondziswe kuluhlaka lwekucinisekisa loluhlanganisiwe . 
Inhlangano Yekusebentisa Emanti isungulwe ngalokuhlelekile Yindvuna , ngekushicilela satiso Kugazethi Yahulumende ngemuva kwekuvunyelwa ngumtsetfosisekelo . 
Akukadzingeki kutsi kuncunywe kucala umumo waletikhungo . 
Kwakhiwa kwesakhiwo lesisetulu nesakhiwonchanti kanye nekuphucula : 
Kulindzeleke kutsi ledokhumenti itawube seyikhona ekupheleni kwemnyaka . 
Litfuba lekulahlekelwa lebhizinisi njengengucuko kusimondzawo kanye nethekhinoloji kubekwa liso ngekusebentisa luhlelo lwemasu ekulungiselela eSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Ibeka umsebenti kuhulumende wekuphatsa nekuvikela bunjalondzawo kute kufezake emalungelo emstetfo sisekelo etakhamiti taseNingizimu Afrika . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi tinhlelo letincane letisitfupha , tinhloso letinkhulu kulawulwa kwetisetjentiswa nemitfolamphilo yetemphilo yemmango , tikhungo tetemphilo temmango , tibhedlela tesigodzi , tisetjentiswa tetinsita tetemphilo letiphutfumako , tibhedlela tesifundza , tibhedlela letinkhulu , kanye naletinye takhiwo netimiso . 
Sakhiwo lesihlobile netindzawo letinhle naletihlantekile . 
Tinsita tekulashelwa ngaphandle kwesibhedlela taniketwa emandla lakhulako ngekwenta ncono kusebentisa kweliphakethe leligcwele lwabochwepheshe betinsita tekwelashelwa ngaphandle , lokusekela tibhedlela tendzawo netesigodzi . 
Kulawula tinchubo nekuhlatiya imihlahlandlela njalo ngemnyaka kute kucedzelwe nekubuyeketwa kwemiklamo yetinhlelo tekuhlanyela . 
Ngalesikhatsi lesimatasatasa , bakhona kuhlola tikhungo letine tekucondziswa kwesimilo . 
Livi lelavela kulomunye mabonakudze webamemeteli bemdlalo levakala ngalokucacile emculweni wevidiyo litsi bekuphindzeka sehlakalo saseZimbabwe . 
Loku kungumtfwalo wakhe . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe livikela lwatiso lwakho lucobo lolukwatisako loluniketako kumaseva angcondvomshini ngesimo lesilawulwako , simondzawo lesivikelekile , lesivikelekile , ekufinyelelweni , kusetjentiswa noma kudzalulwa lolungakagunyatwa . 
Inhloso yami kuledibhethi kutsi ngingahluleli . 
Kwabelwa tindleko letiphindzekako kwetikolwa lokuvela etifundzeni manje sekuya ngefomula lapho khona tikolwa letidzinga kakhulu kutawucalwa ngato kusitwa ngetimali . 
Lizinga lekungabi nemali lelidzingekako labalwa ngekutimela yi-Towers Watson ( Pty ) Ltd ngekumiselwa kulucwaningo lwemphahla leyincitfomali . 
Budze bemininingwane kumabhilidi langahle anconywe uma usebangeni lelitsite ngembi kwelibhilidi : 
Ikomiti Yeluhlolomabhuku yenta kwayo kubuyeketwa kwekusebenta kahle kwemsebenti wengekhatsi wekuhlola emabhuku . 
Litiko liphindze futsi labuketa futsi labuyeketa tinkontileka tebaluleki , imisebenti leyentiwa emsebentini kanye nebaluleki labahamba ngabahambisana netikhulu te-IT njengencenye yekwendluliswa kwemakhono . 
Imphendvulo itawehluka uma tibalo letiliciniso mbamba tisetjentisiwe . 
Umhlahlandlela wekulawula budlelwane nebatsengi uyachubeka . 
Umgcinimafa waVelonkhe unemandla ekwengamela malingena kanye nelusebentisomali ngekusebentisa kubuyisana kwasebhange nangekulandzelela lisu letikhungo tahulumende nekulawulwa kwetimali . 
Nobe kunjalo , laboshwele labanjalo abamange bavimbele litfuba lekutsi labatisulu kanye nemindeni yabo bafake ticelo tetinkhokhelo letiphatselene nebuve . 
Lolwatiso lukhombisa ngalokucacile kutsi letingcikitsi letivamile emkhatsini yabomasipala bendzawo labanyenti mayelana nekwetfulwa kwetinsita letibekwa embili tifaka ekhatsi emanti nekuhanjiswa kwendle , tindlu nekutfutfukiswa kwendzawo , gezi , imigwaco tidvonsamanti emvula kanye nekuhanjiswa kwenkhukhuma . 
Tindzaba takuleli tingaba nemtselela kalula wekuheha emave angaphandle . 
Uma lencwadzi yemtselo yenkampani kanye nesitifiketi sekubhaliswa kwenkampani kungakavuselelwa , lenkampani itawukhishwa kanjalo nobe icinywe kudatha yemininingwane . 
Emakhasino latsintsekile atawukhulunyiswa ngalokucuketfwe ngaloMtsetfosivivinyo uma sewuvunyelwe Ngumkhandlu Loncumako . 
Etintfweni letinjalo , tisebenti tahulumende titawudzingeka kutsi tisekele lemimmango , baniketwe ngetidzingo sisekelo temphilo letifaka ekhatsi emanti nekudla . 
Ligunya lentfutfuko leliniketwe lomasipala Ngumtsetfosisekelo kanye nemitsetfo lehambelanako libita kutsi kuphindze kuhlelwe kabusha tinhloso kakhulu kwalomasipala . 
Kuvula lamatfuba etinsita kungumsebenti ngalokutayelekile loniketwe imboni yekukhibika ngetemanti . 
Njengoba sisesimeni lesilukhuni setemnotfo , tikolo tibika kutsi bangetekile batali lebahlulekako kubhadala timali tetikolo . 
Ngesikhatsi seminyakalishumi lemibili leyengcile linani leluklayo loluphatselene nebugebengu , labahlukunyetwe bugebengu kanye nalabasebentisa tinsita letiniketwa ngematiko eklasta yetekuphepha nekuvikeleka lwentiwe betfulinsita labahlukahlukene lapha eNingizimu Afrika . 
Ngitawutsandza kubonga tisebenti teLihhovisi laNdvunankhulu ngekutinikela kwabo ekucinisekiseni kwekutsi sifundza saseNshonalanga Kapa siba yindzawo lencono yekuhlala khona . 
Liphindze litfole , likhicite bese lisabalalisa buchwepheshe lobudzingwa kufundvwa bantfu labanebumatima bekubona . 
Kukhona bungoti lobungenteka bekundlulisela i-HIV nawutsintsana nengati letselelekile . 
Ngaphansi kwalesigaba umklamo ufaka indlela yekucecesha lotawuba ngumniketitinsita noma umchubi lotochuba sakhiwonchanti . 
Loku kuchaza kutsi kunelinani lelikhulu lelinanibantfu lemnyaka walabasebentako endzaweni . 
Tindleko letinemiphumela tikhonjiswe kulelithebula lelingentansi : 
Emaphrimuyamu emshwalensi abhadalwa ngema-akhawunti etindleko tematiko . 
Sicela unake letinkhombandlela uma ugcwalisa lifomu lakho . 
Ingcikitsi yelusuku bekulutsandvo , kunakekela kanye nekwelapha . 
Licembu lekuhloswe kulo kuloluhlelo bantfwana labasandza kutalwa kuya eminyakeni lesihlanu . 
Kulokungako lesikuzuzile , masipala usolo amelelwe kancane emacenjni laphila nekukhubateka . 
Loku kutawucinisekisa kutsi inchitfomali ekusungulweni kwekutfutfukisa emakhono kutawuba nemtselela lomuhle etidzingweni takusasa tebasebenti kulenhlangano . 
Tinjongo letikalekako : Kucinisekisa buholi lobuyimphumelelo , baphatsi nekusekelwa kwekulawula kulelitiko ngekuchubeka nekulungisisiswa kwemasu enhlangano nekwakheka , ngekuhambisana nemtsetfo lofanele nekusebenta kahle . 
Lamabhokisi ahloselwe kuchumanisa ngco kumatheminali esikhiphagezi noma imitha nekusetjentiswa endzaweni yekuhlala noma esakhiweni lesingangenwa ngemanti . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Emakoporasi Etekulima : Inhloso yalomklamo kuchuba luhlolo lwetidzingo tako kokubili labatsintsekako nebazuzi kute kutsi kutfolakale imitfombolusito ledzingeka ekufezekiseni ngemphumelelo Luhlelo Lwekwesekela Emakoporasi Etekulima aseGauteng . 
Labafake ticelo labaphumelele nabo kutawufanele kutsi bahlolwe ngenchubo yetekuvikela . 
Sungula ubuye ugcine budlelwane bekusebentisana nabo bonkhe labatsintsekako labafanele kumfundvo yebuhlengikati , kucecesha kanye nekutetayeta . 
Onkhe emakhasimende latitelako aletse tatiso letingekho ku-elekthronikhi nemafomu e-Adobe batawundluliselwa kuSikhungo Setincingo lapho batawusitwa khona kugcwalisa lamafomu ngendlela ledzingekako . 
Kugcila kwekuniketa tinsita letincono kakhulu tetemphilo amange kulimale nanome kube netinsayeya letinyenti leLitiko lelikhonile kutincoba . 
Lesinyatselo sicondziswe ekwenteni ncono ematfuba etekuvakasha langaba khona alomasipala . 
Tinkampani letifuna kusisa emaveni langaphandle kwe-Afrika , kufake phakatsi emave eBRICS . 
Kuvala , kungabonakala kwekutsi kutfutfwa kwendle kuyintfo leyinkhinga leyenta kutfutfuka lokusimeme kwetinsita tekutfutfwa kwendle kube lukhuni kakhuni . 
Kuye kwaphikiswana kutsi lesivivinyo sihambisana nalokushiwo ngulenhlangano ngalesimo . 
Njengoba Mengameli naSekela Mengameli bagcizelele , kuvuselela kabusha kwe-Afrika kuhlangene ngalokungahlukaniseki kuntsandvo yelinyenti . 
Tikhatsi tasehlobo tiyafutfumala kantsi busika bona buyabandza bese kuba nelichwa etindzaweni letiphansi . 
Konkhe lokubikiwe lokungahambisani nemitsetfo yetesimondzawo kufanele kuphenywe futsi netinyatselo temtsetfo ticaliswe , lapho kunesidzingo . 
Umbono usekelwe ebukhoneni bebantfu . 
I-oksijini lencibilikile ihlukaniseka kalula futsi ingancishiswa kalula ngekusebentisa emakhompawundi e-carbon kute ente sikhutsa . 
Kubeka liso nekuhlola kutsatfwa njengetincenye letimcoka ekufezekisweni kwaloluhlaka kanjalo neLuhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Tikhungo telitiko tifaka ekhatsi sichubitindleko lesikhulu lesibili . 
Emanti langetulu angangcoliswa yimvula lenemagciwane langena ngemoya , lekuyintfo lengcoliswe nge-cadmium lephuma emoyeni lengcolile lebangwa kushisa emafutsa ekubasa . 
Kwati ngebudlelwano emkhatsini kwemitfombolusito yemanti kanye nemphilo yalokuphilako nekuchuma kwako nemvelo kwandzile kamuva futsi sekube kugcila lokwandzako ekubukeni kutsi simo semfula , sitete nobe indzawo yelugu kwesekela njani kutfutfukiswa kwemnotfo kanye nekwehliswa buphuya . 
Nanobe umsebenti lomkhulu kakhulu wekuphumelelisa luhlelo usemahlombe abohulumende bavelonkhe , kunesidzingo sekulunganisa kanye nekuchumanisa kuto tonkhe tigaba tesicalo nesiphetfo sekuhlela , lokufaka ekhatsi kuchaza tindzaba letisetulu eluhlwini , kubeka tinhloso , kusungula luhlelo , kuphumelelisa , kubeka liso kanye nekulandzelela . 
Basebenti bakhiwe ngabo bonkhe bantfu labacashiwe nalabangakacashwa esigodzini . 
Kwephuta kucilonga kumele kwehliswe ngekusebentisa ithekhinoloji lefanele . 
Kumele kube ngumuntfu lotibophelele futsi losebenta ngekutikhandla . 
Nanome kunjalo , kusebenta kahle kufuna kutsi emakhilomitha esihlalo lanikiwe kufanele ahambisane nemfuno . 
Lokugucugucuka kweGauteng , indzawo lekuyo njengendzawo yetemnotfo Eningizimu Afrika , kanye nekwandza kwetindzaba letimnandzi temlandvo netindzawo temagugu , kanye nekugucugucuka kwetindzawo , kwenta lesifundza sitfole ludvumo njengendzawo yekwenta imikhicito ngekubambisana . 
Ikhomishini Yemaklemu Etemhlaba isehlelweni lwekubhala umbiko nedokhumenti letawusebenta njengemhlahlandlela wekucazulula emaklemu emadlelo . 
Lokunye , sibonelelo singakhombisa incitfo ngaphandle kwesiliphu lapho imali lesele lengakasetjentiswa igunyatelwe incitfo yemnyaka lolandzelako . 
Tibeka tindzaba tekuguculwa kwemtsetfo kute kwakhiwe luhlakamsebenti lolusemtsetfweni lolusita ngalokufanako kuvinjelwa , kwelashwa , kucwaninga nekulandzelwa kweHIV . 
Bonkhe labangasibo baseSA kufanele bafake bufakazi lobusethifayiwe balomphela bendzawo labahlala kuyo eNingizimu Afrika . 
Ngisho ngaphansi kwetimo temagagasi lalinganene , leliphayiphi lingacala kujikeleta kantsi emagagasi lacondzile angacindzetela leliphayiphi liphume endleleni . 
Tfutfukisa tindzawo tekungena tesimo lesiphutfumako , letifaka imisebenti yagezi neyemishini . 
Timo tetekulima kwanyalo tibukeka kunguletetayelekile kuya ngetulu kwaletetayelekile endzaweni yangasenshonalanga yalesifundza . 
Ngelishwa , loku kubonakala sekube yintfo yasendvulo , njengobe titeshi temaphoyisa letinyenti setingasalungiseki . 
Ngaloko , bantfu labaphuyile , lababekelwe eceleni nalabaphila nekukhubateka babukene nenkinga yekungabi nemali noma bangafinyeleli kakula eluhlelweni lwemtsetfo nelwekuhlulela . 
Inchubo yekubuka kabanti yelucwaningo itawucatjangwa njengoba sifuna kutfola kabanti lwati lwalesimo . 
Loluhlelo lunye , lolufaka nalokunye lokulungisa tidzingo letimcoka kakhulu tentfutfuko kanye nengucuko yangekhatsi kulomasipala kusikhatsi seminyaka lesihlanu . 
Sibhedlela i-Emmaus siklomelise tisebenti " letisebenta ngetulu kwaloko lokulindzelekile " ekwenteni konkhe loku . 
Kuvalwa kwetincwadzi njalo ngenyanga njengekweshejuli yebetimali telive . 
Lomsebenti wakha lilunga lelibucayi ekuphakeleni imiphumela yetitfutsi lehlangene . 
Kulamalanga , kuphindze futsi kube yindlelakwenta kutsi litsimba letekuhwebelana liphekeletele Luvakasho Lwembuso kute kutsi liciniso budlelwane betemnotfo kanye nenethiwekhi . 
Kumcoka ngalokulinganako kutsi letisekelo tesakhiwo lesicinile senhlangano timiselwe sikhatsi lesidze . 
Kuhanjiswa kwetihenga letisha naletonyisiwe eNingizimu Afrika kuyakhula ngalesikhatsi lekuletfwa live kuyehla eMozambikhi , eNetherlands nasetimakethe tase Australia . 
Loku kutawucinisekisa kutsi lamanye Emagatja lakuleLitiko ayafinyelela kutinhloso tendlelalisu yawo kanye nekucinisekisa ngalokungakacondzi kutsi Litiko liyachubeka kunika umsebenti lowenelisako kummango wonkhe . 
Kute kucatjangwe ngalokwenele kutsi ngabe iNingizimu Afrika kufanele ibeke sikimu sesincesitelo , imibuto lebalulekile leminyenti idzinga kuphendvulwa . 
Indvuna kufuneka ikhetse Umkhandlu Wavelonkhe . 
Inhloso yaledokhumenti akusiko kuniketa tinkhombandlela letibanti noma indlela yesitini sekwakha ngasinye , kepha kuchaza inhlosojikelele lesitini sekwakha . 
Nangabe Khomishane ancuma kusebentisa kuphela siteshi sekuvota lesihambako kulolukhetfo kunoma nguyiphi indzawo , inchubo yekuvota lebhalwe kuleSahluko , silunganiswe noma njani kodvwa simele , kumele kusentjetiswe . 
Ngalamanye emagama , itheknoloji ilithulusi lekufundza uma ngabe lisetjentiswa ngekucaphela futsi liyinsita ekwenteni kancono kufundzisa . 
Sekwentiwe tinchubomgomo yeMtsetfo Losadzingidvwa weLulawulo lweMphahla yeSifundza mayelana nekuhanjiswa kwemphahla . 
Kufinyeleleka kubutsakatsaka lobuboniwe ngekutsi indzawo akufinyeleleki kuyo nguye wonkhe umuntfu kantsi nentfutfuko yeLuhlelo leteKutfutsa Loluhlangene kufanele lube yintfo yekucala . 
Kwekucala , sibone kwenyuka kwekutfutsela eYuropha , ikakhulu eJalimane . 
Imphahla , imboni ne-ikhwiphimenti lebekelwe kusetjentiswa kukhicita noma kuphakela tintfo netinsita noma tintfo tekuphatsa tifakiwe kulesitatimende sesimo setimali kutindleko letitfolwe tehlile nakuko konkhe kulahlekelwa kwekulimala . 
Likheli lasekhaya lemphatsi litawuniketwa kuze kutsi ashayelwe nasemuva kwema-awa . 
Lenhlanganisela yebungoti netinzuzo ibita kutsi kube neluhlaka lwenchubomgomo yavelonkhe , lolucinisekisa kutsi inchubo yetemfundvo lephakeme eNingizimu Afrika ivuna tinzuzo futsi ibalekele bungoti . 
Lendlela yekwenta bekuyekuhlanganisa emabalave lakhona bese kusungulwa lamasha lamele tindzawo letidvonswa emanti ngekweluhlu . 
Tinkinga tekufinyelela emitheni ngenca yemafenisi ekuphepha ngaphandle kwelisango leligadiwe , lapho kufinyelela emamitheni kungenteki ngesikhatsi semsebenti , kungakhokhiswa lizinga lelingagucuki ngemitha ngenyanga kwengeta linani lekusebentisa lelilinganisiwe . 
Ekucashweni ngaphandle kwekucasha ngenkontileka yekutfwala tonkhe tindleko simo lesivamile kutsi lona locashako akasuye lotfwalako , lapho locashako esuka kumnikati , lomnikati nguye lotfwalako . 
Insayeya yalelidolobhakati kucinisekisa tintfo letibekwa embili talolwabiwomali tiyafezekiswa kwabuye futsi kwahlangabetwana nato ngelulawulomali lolubhadlile loluhlangene netindlela tekwengamela kahle . 
Yehlisa tehlakalo tekulimala kamatima etingotini temgwaco nebudlova ngekwenta ncono kuniketa kwensita yekulimala kamatima . 
Lokubambeleleka loku akuvumelekanga , ikakhulu esimeni setinchubo phasi kwesivumelwano . 
Ncedza ngetinsayeya tenhlangano kumacembu etisebenti tetemphilo letinelwati loluhlukahlukene . 
I-SAPS seyikhulile ngebubanti bemsebenti webuphoyisa kumave ngemave . 
Kwakhiwa Kwemakhono , Kucecesha nekusekela ngetetimali kubosomapulazi labasatfutfuka . 
Ludzaba lunye lolubaluleke kakhulu kuletindzaba lapho sivuma khona kutsi lokujutjwa kwalebhajethi yetekuvikela ekuhambeni kweminyaka kunemandla ekubukela phansi kakhulu lobungcweti beTembutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA . 
Imizamo yekwenta loku ingasho kungatsembeki kanye nekungabi nemaciniso uma kungazanywa kuphika imiphumela lelimatako yelubandlululo ngekwalo . 
Cinisekisa umtamo locinile lobange ekwatini lokwenyukile kanye nekuniketa emandla lokumayelana netigatjana letinyenti temitsetfo yekuphatsa lephatselene nemalungelo ebafati kanye nebantfwana . 
I-BFI ihlose kuniketa emakhono kutelusha lolungasafundzi sikole kanye nakubantfu labadzala labaku-ICT nakutemfundvo yebantfu labadzala . 
Umuntfu mhlawumbe , kuleso sikhatsi lesincunyelwe futsi ngendlela lencunyiwe , afake sicelo kuleyo nkantolo kutsi kutsatfwe njengalokungasekho emtsetfweni kubhaliswa kwalowo myalo . 
Lokungena kwabo bonkhe labadlala indzima kubalulekile ekufezekeni kwaletinjongo letihlanganisiwe . 
Kunesidzingo lesikhulu sekulungisa tintfo letivimbela kukhula kanye nentfutfuko letifana netakhiwonchanti letiphakelwa ngebunyenti kanye nemasalelamuva kwentela kuvula ematfuba langabakhona etemnotfo . 
Kukhula seloku kubindzisiwe eMelika kanye naseJapani , futsi incenye lenkhulu yeYurophu ikusikhatsi lesibi semnotfo . 
Lokusebenta kahle kwetinkhantolo kuyachubeka nekusinyanyiswa ngulokwentiwa kabusha kwetinhlelo . 
Kuhlelwa kwetindzawo tekungcwaba etindzaweni tasemaphandleni . 
Masipalati wakhe waphindze wasebentisa Inchubomgomo Yekuphatsa Kwekutsengwa Kwemphahla njengemtsetfo lodzingekako . 
Ngalokungenteka tinkhambiso nemazinga kuniketa indlela yekusitwa ngetimali kute kuzuzwe kulungiswa futsi kungenteka kutsi kukhulise lizinga lekusetjentiswa kwema-ICT etikolweni emimangweni lencishekile . 
Tindvukunsimbi letihuciwe noma letimajazi tifanele tingakhombisi timphawu tekufafabuka noma kwehluka kwemajazi asuke kulendvukunsimbi uma lendvukunsimbi igotjwa , yephulwa noma icindzetelwa . 
Cinisekisa kuba khona kwetisebenti letifanele lelitawusebentisa lemitfombolusito ngalokuyimphumelelo tibuye futsi tigcine lizinga leliphakeme lebungcweti bekucecesha kanye nekucwaninga . 
Ngenca yekusweleka kwelilungelo lemtsetfo letembusave kwetindzawo temdzabu bekungakhoneki kucindzetela kusebenta kwenchubomgomo nome nguyiphi yemali lemisiwe . 
Tibopho tekusebenta netetimali tifakwa uma tikhokhwa . 
Kwenta ummango lobanti wati ngetinhlangotsi tesimondzawo . 
Letinye tincenye tiba temmango kakhulu , letinye tiba nguletitimele kakhulu , bese kutsi letinye tibe semkhatsini kakhulu , tisite kabanti , tinhlobo letahlukahlukene kakhulu tetakhamuti kanye nalokwentiwa edolobheni . 
Kuhlanganisa emkhatsi wematiko lehlukene kanye nemikhakha kanye netinhlaka tahulumende bekungaba ngulokubalulekile ekuzuzweni kwalomgomo . 
Hulumende Wesifundza akente ncono kusebenta kwesibhedlela ngekutfutfukisa Kukwati kuniketa kuhlela lokuzinganhle nekunakekelwa kwetinsita tesigulane kuto tonkhe tigaba . 
Tikhungo letingito nekuchumana lokusebentako kwakhelwa kucinisekisa kugcina kuphatfwa kwekusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika . 
Ngako-ke , bani nemtfwalo wekudlala temidlalo nekukhibika nekusombulula ematfuba ekutfutfukiseni nekugucula letincenye letingakatfutfuki nebantfu belive letfu . 
Lutfola tinsita ngemphakelitinsita wangaphandle temiklamo yelucwaningo yekuchumana yelinani nekhwalithi eveni lonkhe yesikhatsi lesidze , ingenela imibiko yekuchumana yetikhatsi tonkhe , itsenga lokutfolwe lucwaningo lokufanele ibuye yetfule seluleko selucwaningo lwekuchumana nelusito emaklayentini angekhatsi newangaphandle . 
Lolwatiso latfolakala ngetifundvo letihloliwe kanye nema-inthaviyu ebantfwana labanakekelwa ngulabanye batali kanye nemindeni lebanakekelako . 
Lwesekelo lwetimali tesakhiwonchanti sekunisela , umkhicito wetekulima , kutfolakala kwemhlaba lutfolakala ngalokucacile . 
Kufanele kutsi kusetjentiswe kuleso nakuleso sigaba senchubo yekuhlela . 
Tinsita tekusebenta tifaka timphahla tekuvikela , imishini yekulwa nemlilo , kuletinye timo , imishini lekhetsekile lefana nekwekuphefumula . 
Lompheki wabelana ngemachinga lambalwa alomsebenti ngemaresiphi akhe lagcugcutelwa simanje , ngako nawe ungaba ngumpheki longumpetsa ekutfokomaleni kwelikhishi lakho . 
Lisu lelinjalo kumele lisite tisebenti tikhetse ekhatsi kwetindlela tekufaka imali letihehako , nesakheko sekuphatsa lesikhona kubukana nema-akhawunti ato ngendlela lesebenta ngemphumelelo futsi leyongako . 
Yonkhe imisebenti yetelufuto yetekwelashwa kufanele ifanele konkhe . 
Ngesikhatsi sinye , iniketa luhlaka lwetimali lolusimeme kanye nalolwamukelekako : 
Kusungula lisu letitawucinisekisa kusebentisa ngemphumelelo kweMtsetfo Wekunakekela Temphilo Yabagulwa Yingcondvo . 
Labanye bantfu solo abavumi kutsi kunesifo lesinjena . 
Kusetjentiswa kanye nekubalwa kwetimali talolibamba . 
Nguyiphi imitsetfo yendzawo levimbela noma lelawula kwakhekha kweluhlelo lwemanti langcolisako ? 
Lokuphepha kumele kucinisiswe ngekukhona kwe-Afrika kuba nemibutfo yayo yetekuvikela . 
Kuhlolwa kwemabhuku kuhlola lwatiso lolubhaliwe kulokukhona naseluhlelweni . 
Tetfulo teGazethi neTatiso , imibuto nemakhotheshini , tsintsana : Sikhungo Setincingo teGazethi . 
Tinhlangano Tekusetjentiswa Kwemanti kutawuguculwa kusuka emabhodini ekunisela lakhona , emabhodi lalawula emanti langaphasi kwemhlaba , emabhodi emanti lasungulelwe kunatsisa imfuyo , emabhodi etindzawo tekuhlala nemabhodi ekulondvolotwa kwemanti . 
Incenye lemcoka legucula indlela yekucabanga yekufisa kwelikhaya kukhokhela kuphakelwa kwemanti lokwentiwa ncono ngumcondvo welikhaya wekwatisa kuba nelilungelo kutinsita taHulumende kanye nendlela labativa ngayo ngenchubomgomo yaHulumende lephatselene nemanti nekuhlanteka . 
Loluhlelo Lwetemahlatsi lugcugcutela kongiwa kwetitjalo nemahlatsi endzabuko kanye nekusetjentiswa kwawo ekwenteni imali nasemmangweni kute kutfolakale tinzuzo tetenhlalo netemnotfo nekugcugcutela kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya , ngekusungula inchubomgomo , umtsetfomgomo , kwenta kwenteke kanye nangekugadza nekwenta luhlolo . 
Kufanele , nomakunjalo , kwamukelwe kutsi tindleko letiya kusikimu setinzuzo tengoti yemgwaco totimbili lekutinzuzo temngcwabo nekulawulwa kwemphilo titawuba ngetulu kakhulu kwaloko lokuniketiwe lokutindleko tekungcwaba . 
Lekhomishini kumele njalo ngemnyaka ingenise umbiko ngemishikashika yayo kuleNdvuna , lokufaka ekhatsi nekuhlola lokubuka kutsi ngabe tinhloso tayo tifezekiswe kufikaphi . 
Uma usebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi , kungenteka angeke wati kahle hle kutsi idatha yakho ibanjwe kuphi . 
Hlobisa futsi ubulale emagciwane emithoyi . 
Umtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo utawutsatsa sincumo ngekuya ngemaphuzu labekwe embi kwawo futsi ukhiphe umyaleto kungakapheli emalanga lalishumi ekusebenta emva kwekuphetfwa kwalokulalela . 
Ngalokufishane , kunekubakhona lokunemandla kwebuncono lobentiwe encenyeni lebuke kugucula imikhicito yetekulima kanye nakulabaniketa lokudzingekako kutekulima . 
Yentelwe kusita bahlanganyeli kutsi basebentise bufakazi kute batsatse tincumo letibhadlile mayela netinchubomgomo , tinhlelo , imiklamo netinsita kanye nekwenta kancono lifutse lahulumende emmangweni . 
Sitsatsa tinyatselo letengetiwe kutsi sisungule ematfuba ebantfu labasha . 
Tintfutfuko totimbili tentiwe taba khona ngengucuko yetepolitiki legucukile eNingizimu Afrika kulesigodzi , kukhwesha kancane lekuvumele ngemandla kuphuma kwemandla labekadze akhona . 
Imfundvo yebantfwana betfu iyintfo yemmango futsi isidzinga sonkhe njengemmango sibe nendzima lesiyidlalako . 
Loluphawu lweAudi selube yimbangi letimisele kulemakethe yetimoto takanokusho kuleminyaka lelishumi leyengcile , yamisa ngetintwane balingani bayo beMercedes kanye neBMW . 
Masipalati udlala indzima lebalulekile kusimondzawo sekwakha ngekukhulisa tinsita tesakhiwonchanti lesisisekelo emakhaya , abuyisela noma avuselela timphahla , nekuphendvula kukhula lokusidzingo sesakhiwonchanti . 
Lamanye emalunga emndeni lonakekelwako nawo ayabamukela bantfwana lababutsiwe labanakekelwako . 
Emamodeli latfutfukiswe ngekwenta kwePIC abekwa emazinga ngekucatsanisa nemitfombo yangaphandle kwentela kucinisekisa kutsi awanaphutsa futsi atsembekile . 
Kutikhetsela kwemasu kwaba nguloku lokulandzelako : 
Kukhulula luhlolo lolunkimbonkimbo lwebungoti kufaka kuveta linanibantfu kulesampula yalolokukhululiwe lokungiko lokudzinga kuhlolwa . 
Kucwaninga kwangaphandle kwalomnyaka kwentiwe Lihhovisi Lemcwaningimabhuku Lomkhulu waseNyakatfo Kapa . 
Njengesisekelo saloluhlelo lwemsebenti , sifundvo lesisisekelo sitawentiwa ngamasipala ngamunye . 
Imitfombolusito lemisha yekusitwa ngetimali levela eminotfweni lekhulako itawukhutsata kukhula kwangekhatsi . 
Letinhlelo tiniketa litfuba lekusebenta uva ufundzela sicu lesihlonishwa eveni lonkhe . 
Lomphumela uphakamisa kutsi labacolisi baye baphoceleleka kuhlanganisa tinhlobo letahlukene temafutsa kulomkhicito wekugcina kwentela kunakekela umehluko lomuhle wemkhiciti-kuya-ekutsengisweni . 
Tinsita teKutakula teteMphilo leTiphutfumako tiniketa titfutsi taletiphutfumako kanye netisebenti temapharamedikhi kubahlukunyetwa bekukhahlabeteka kwengcondvo , betekukhulelwa , betingoti tetimoto kanye naletinye tingoti , kanye netitfutsi tetigulane letihlushekisiwe , letidzinga titfutsi emkhatsini wetibhedlela kanye netitfutsi tetigulane lesitikhishiwe esibhedlela . 
Emazinga langasimamiseki etikweleti tahulumende netangasense , kungalingani kwemnotfo wemave emhlaba , kugucugucuka wesimo selitulu kanye nekungavikeleki kwenta kutsi kuhlobana kwemave emhlaba kuhlaseleke kalula . 
Kuminyetelana emgwacweni emadolobheni kuyinkinga kantsi kuhlangene netimoto letitfwala umtfwalo emadolobheni . 
Loku kungenca yekunganeli kwetindlelakwenta tanyalo netinkhomba tenkhohlakalo . 
Ingabe tisebenti letilawula imfucuta tinayo inchazelo yemisebenti yato lechaza kabanti umsebenti wabo ? 
Kuhloswe kutsi ikharikhulamu ilinganiswe Luphiko Lwesifundvo sekwelapha tifo telufuto Lweluntfu Lwelitiko Letemphilo , kodvwa lekhozi ngekwayo itawuniketwa Litiko Letemphilo lesifundza . 
Tinkhomba tekusebenta kufanele kutsi tichazwe kahle ngekutsi tibe nenchazelo yedatha lecacile kute kutsi idatha igcogcwe ngekufanelana futsi kubelula kuyivisisa nekuyisebentisa . 
Yonkhe imiklamo lesekelwa ngemali isayine Emafomu Esivumelwano sesibonelelo , labeke tindzaba ledzinga kutitfobela ngekuya kweDORA . 
Ekhatsi kwetidzingo kutawuba luntjintjo kumbono wemhlaba kubantfu kanye netinhlangano letitsintsekako . 
Imikhicito yetindlu ibeke sidzingo sekubuyeketwa kute kutsi kwentiwe siciniseko sekutsi iyakhona kwakha ngekhatsi kwemikhawulo welinani lesibonelelo setindlu lekwakha lelikhona . 
Balawuli betigaba bajabula kakhulu kutsi babeyincenye yalomcimbi ngobe bativa banconywa futsi nemibono yabo nyalo seyiyanakwa . 
Kute kube kulapho kusungulwa khona iBhodi Yemazinga Ekuchaza , Temafa aVelonkhe tingenta imisebenti yalebhodi . 
Letinye tintfo : Ngaphandle kwekuchaza umbono wami , ngifuna nibuke lentfo lelandzelako lemayelana nemsebenti wami kuluhlolomabhuku lwetitatimende tetimali : 
Kushicilela nekuniketa lubalobalo nelwatiso ngemboni yetetimbiwa eNingizimu Afrika . 
Kubaluleke kakhulu futsi kuligunya yemimango yemapulazi kusebentisa ngaso sonkhe sikhatsi tinyatselo tebungoti benhlekelele bese bagcina tindlela tekufuya letikahle . 
Loku kubangelwa lizinga lekukhula kumikhakhancane lenjengemikhakhancane yetinsita , leshiwe ekucaleni . 
Loku kwabangela kutsi leminye imisebenti yetekuphepha ingentiwa kahle noma-ke ingentiwa sanhlobo . 
Inchubo lefanele ekutfoleni kutsi ngabe sisebenti asifanelani yachazwa ecaleni laWRIGHT V.STATE. 
Kulawula tisebenti letisaceceshwa tasemakhemisi netisebenti tekusekela emakhemisi . 
Lamazinga ekucala etinsita asekelwe futsi aciniswe ngulamanye emazinga ekunakekela , kufaka kutfunyelwa etibhedlela lokusheshisako nalokukhetsekile kanye nensita yesitfutsi sesigulane lesiyimphumelelo . 
Awukho lomunye uMtsetfo , noma lomunye umtimba lobonisako . 
Tigidzi tebakhokhintsela labatsembekile eveni letfu bayachubeka kusimamisa luhlelo lwekukhula nekutfutfuka kwetfu . 
Basebenti bacabanga kutsi lokubaluleke kakhulu kutsi letindzaba kufanele tisetjentwe ngekushesha futsi nangendlela leneluvelo . 
Luphiko lolulawula kutsengwa kwemphahla nome nguliphi lelinye litiko lelivunyelwe ngalokusemtsetfweni litawubhala leluleka labatsintsekako ngalesincumo kungakapheli emalanga lalishumi kwentiwe lomyaleto , ngekufaka kulesatiso , ikhophi yalomlayeto . 
Cinisekisa kufinyelela kuTinsita te-Forensic Phatholoji . 
Lamanani uyachubeka nekuhlanganiswa yimiphumela yelucwaningo lwekusalela emuva kwetinsita tesifundza . 
Linani lemiklamo yetekuchumana lilunganiswe neluhlelo lwetekuchumana kuHulumende ngemnyaka nemnyaka . 
Kuyintfo lencomekako kwenta luhlolo ngesikhatsi lesifananako njalo-nje ngenyanga , futsi kunconotwa kutsi kwentiwe emalangeni lambalwa ngemuva kwekuya esikhatsini . 
Nanoma kunjalo , isiliva lesuka kumapuleti latitfombe kanye nemabhavu emakhemikhali avamise kutfolakala . 
Lomcondvo utawuba kwenta imfundvo ibe ngumsebenti wawonkhewonkhe kute kucinisekiswe kutsi bothishela basesikolweni , basemagumbini ekufundzela , ngesikhatsi futsi bayafundzisa . 
I-chlorine inemandla , iyi-ejenti levamise kutfolakala lefaka i-oksijini lencibilika kalula emantini . 
Nome kunjalo , lenchubo yekutfutfukisa ayisiyo lebeka simiso . 
Lesidzingo sacondzisiswa ngobe labantfu labamcoka babukene nebatsengi bangekhatsi nebangaphandle mihla yonkhe . 
Ngaphandle kwelikhansela leliwadi , emalunga elikomidi leliwadi leselihlakatiwe angeke afanele kutsi aphindze akhetfwe kulelikomidi leliwadi kudzimate kuphele umnyaka munye ngemuva kwekuhlakatwa kwalo . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi afake kulebhidi , imanywali lebeka inchubo kabanti neNdlela Lefanele Yekutiphatsa yayo yonkhe imisebenti yetekuphepha lekhona esayithini ngato tonkhe tikhatsi . 
Sihlangana nemagagasi ngaso sonkhe sikhatsi endzaweni lesitungeletile , ngaso sonkhe sikhatsi uma sibona noma siva lokutsite . 
Kukhicitwa kwetekulima kwatiwa ngeluchumano lwekucina nekwehla kwako . 
Lesigaba lesi siveta lokwentekako nyalo mayelana nekulawulwa kwemfucuta eNingizimu Afrika . 
Lenchubomgomo yekuhanjiswa kwedatha kusuka kulesikhungo iye ehhovisi lesifundza ngalesikhatsi lamazinga ekusebenta lajwayelekile nelwatiso lunikete lemininingwane lenabile netinyatselo lekufanele titsatfwe kulizinga ngalinye lekubika . 
Kutawudzingeka kutsi baphakeli tinsita bakhone kuhamba tindzawo njengoba imihlanganosikolo nemihlangano yetifundvo ihlelwe kulo lonkhe live letfu . 
Umcondzisi Lomkhulu utawuhlanganisa ebaCondzisi labakhona beteBunjiniyela kanye neteKusekelwa kweTebuchwepheshe kanye neLuhlelo Lwekuvuselela Tibhedlela . 
Leyo nchubo ibe bufakazi bekutsatsa sikhatsi njengoba kuhlala kunemtselela kutincumo tebhizinisi letibalulekile . 
Kubalulekile kutsi budlelwane emkhatsini welitiko nemanyuvesi buciniswe . 
Tidzingo tebuncane bekugcina tetikhungo letinjalo temfucuta atisito letifanele , futsi ngalesinye sikhatsi atinaliciniso ngekuba semuva kwato . 
Nanoma kunjalo , leligalelo lincike kakhulu etintfweni letinyenti letifaka ekhatsi kubakhona , kufinyelela nekusetjentiswa ngalokufanele tebucwepheshe , tisebenti kanye netimakethe letisebentako . 
Kuvame kutsatfwa njengemkhicito wentsengo lephasi longacatsanisi kahle nensekese lesala uma kuhlutwa bhonjisi wesoyi ngekubuka indlela yekondla umtimba . 
Kahle hle , indlela lehlanganisiwe yekulawulwa kwekungcola kufanele icaliswe , igcile ekunciphiseni kungcola , loku lokufaka kwehlisa kungcola , kusetjentiswa kabusha , kunakekelwa nekulahlwa . 
Lesi singeniso sekusebentisa ikhamera lesebenta ngekwedijithali . 
Leyo naleyo ncenye yekuhlangana , kubambisana noma budlelwane akuhambisane nalokungenhla . 
Kunetindzawo letimbalwa tekulahla imfucuta letinebungoti , lokwenta kutsi kube nesidzingo sekutfutsa imfucuta lenebungoti emabanga lamadze emigwaceni yemphakatsi , ngaleyo ndlela bese kuba nebungoti kumphakatsi kanye nakumvelo . 
Noma ngabe ngukuphi kufa lokwenteke ejele kufanele kubikwe Ejajini Lelihlolako lelingenta noma liyale Khomishinari kutsi achube luphenyo . 
Kutawuba ngumtfwalo wetifundza kutsi tibhale emasubuciko emakoporasi etifundza lanetinhlelo tekwesekela lokuhloswe ngato kwenta ncono kukhula kwemakoporasi esifundzeni ahambisane neLisubuciko Lavelonkhe Lemakoporasi . 
Kulawulwa kwesivundziso lesinemandla kutawucinisa kusungulwa nekunakekelwa kwalendzawo yemdlalo weligalufu . 
Kuvama kwetenteko kanyenti kukhombisa umtfwalo we-HIV kuloluhlelo lwekunakekela kwetemphilo . 
Tekunakekelwa-ngeTemphilo nekuSekelwa eMphilweni tichuba kuniketwa kwetemisebenti yekunakekelwa-kwemphilo nekusekela emphilweni kubomnkantjubomvu betemphi , kufaka tindlela tekuvimbela tifo . 
Lomkhuba weMangisi , lomayelana nekutsi umtsamo ungancishiswa uhambisane nelizinga lekuphepha kwesitediyamu , kufuneka utsatfwe . 
Lamadizayini kufuneka abe ngendlela yekutsi kube lukhuni kwenta emathikithi mbumbulu , kodvwa kube malula kuwenta kute kuvikelwe kuminyana . 
Linanibantfu liyalinganiselwa kugcina lizinga lekukhula lelikhona . 
Lendlela lena isetjentiselwa sifundza , sigodzi , kanye netibhedlela letisemkhatsini . 
Kuboniwe kutsi letindzaba letivela kulenkhulumiswano titawuhlelwa ngendlela yekulandzelana kutowenta sigaba lesibalulekile seTimali letiphakanyisiwe kanye nephrothokholi yeKusisa . 
Umbono we-ANC wekufuna kwenta tonkhe tintfo kutsi tilingane futsi kutsi tifakwe konkhe tihlanganiswe ndzawonye , kwenta kutsi kube matima kutsi bente lokunyenti kunekutsi bakhulume nje kuphela kungabi nemiphumela ngekwehlukahlukana kanye nekuhlukanisa . 
Loku kungentiwa ngekukabha titjalo kanye nekuhlanyela kushone emhlabatsini loko lokusele lokutitjalo , ikakhulukati uma imihlabatsi ingabandzi . 
Kucocisana lokunemandla kwente kutsi kube netincumo letitawukhomba indlela bonkhe babambi lichaza kutsi imisebenti itawakhiwa futsi ivikelwe njani nekufaka sandla ekubuyiseni umnotfo ngekulekelela kutsi kusetjentiswe masinyane LeTindlelamasu Tekutjalwa Kwemali Yesifundza kanye Nekuhwebelana Nemave Angaphandle . 
Loku kufaka ekhatsi kulungiswa kwendzawo kanye nekutfutfukiswa kwetinsita . 
Loku kuvunywe njengalokungagucuki kuTRIMS . 
Kuyintfo levamile kutsi sisebenti silele emsebentini . 
Loku kwentiwe matima ngulokubambeleleka kutfola indzawo njengobe kushiwo ngenhla . 
Lolofake sicelo angeke , ngako-ke , eyame ngco kuMtsetfosisekelo ngembi kwekutsi abhekise kumtsetfo loshayiwe . 
Tfola sisombululo lesidze mayelana nesikhwama lesisimeme semisebenti leholwa yi-AU , ikakhulukati leyo leyentiwa ngesivumelwane seMkhandlu weKuvikela we-UN . 
Futsi , kuvalwa nekuvuselelwa kwemigodzi yekulahla lemincane yasemaphandleni sekwentiwe etindzaweni letinyenti . 
Kuvuleleka kwengoti yemakethe kukalwa kusetjentiswa kuhlatiya lokunekucabangisisa . 
Njengoba kushiwo ngaphambilini , inchubomgomo beyihlose kutfutfukisa umnotfo wasekhaya nematfuba ekwakha imisebenti ngekusebentisa bakhi labasakhula kutsi bakhe tindlu . 
Emave lamanyenti nemamodeli akhombisa timphendvulo letibalulekile kukwehla kwemandla emali lokungumsuka , kodvwa hhayi loku lokungakalindzeleki mayelana nentsengo lokuhambisana nako . 
Umyalo wenkhantolo ngaphansi kwalesigaba , ngaphandle kwako konkhe lokucuketfwe sikimu semalayisensi lahambelana naloku , ungentiwa njalo kute usebente nomphela noma leso sikhatsi lesibekwe yinkantolo . 
Tinkhomba tetidzingo tasekhaya tisele tingenamandla , ngekuvuseleleka kancane kancane lokulinganiselwe kuthemu yasemkhatsini . 
Ngiyati ngesipiliyoni kutsi lemishikashika lena ngalesinye sikhatsi inemtselela futsi itsikameta tinhlelo taLendlu . 
Nome ngumaphi emabhidi lamukelwe kulababhidako kodvwa bangeti kutawutentekela kutsi bakhishwe bese ngaloko bangabukelwa litfuba lekukhetfwa . 
Umgomo wayo kugadza inchubekela phambili kuya emphumelelweni yetinhloso nekutsatsa tinyatselo tekulungisa sikhatsi nesikhatsi . 
Timfucuta tetemphilo letingeke tishiswe tifaka tikotela letifutsako kanye naletinye tikotela leticindzetelwa ngemandla letingadubuka kanye nemfucuta yemakhemikhali , njengemtfwalo lomkhulu wetasekhemisi , imfucuta yetitfombe , tincibiliki , emabhetri kanye nemathemometha lagamukile lanemthofi losetulu . 
Kwehluleka kubona nekuncephetelisa kufaka ligalelo ngemphahla yengcondvo , kwaphambilini nekwamanje , kwemiphakatsi yendzabuko kuyindlela lengekho emtsetfweni yekutsengisa imphahla yengcondvo . 
Loku kwente kubalisiswa kwetetimali kwacaca kwaphindze kwaniketa kukhona kucala kuhlolisisa kwangekhatsi lokubelesele . 
Kusebentisa luhlelo lekulawula lokukahle kwemfucuta yetemphilo kusikhungo akudzingi kutinikela kuphela lokusuka ecenjini lekulawula kodvwa nasekucashweni kwemuntfu lotimisele . 
Sisebenti Lesibekiwe sinemtfwalo kantsi sitawuhlala sinemsebenti wekwenta tonkhe letincomo letiphakanyiswe ngalesikhatsi sekuhlolwa kwemabhuku nakuSCOPA . 
Nomakunjalo , kuyasitfokotisa kubona kutsi Lihhovisi landvuna litsese tinyatselo letiya emphumelelweni , ikakhulukati ekuzameni kunciphisa sikhala lesikhona phakatsi kwaLabamhlopha kanye nalaBamnyama mayelana nekutfutfukisa temfundvo . 
Emasu etindzaba tebunjalondzawo letitsintsa sifundza naleto leticondzene Nelitiko tifaka ekhatsi : 
Kugcizelelwe kutsi leteluleko leti titinkhombandlela letibanti futsi kumele inshokutsi ibukwe macondzana nalokwenteka ekhaya kulendzawo lefana tinhlobo temhlabatsi , kunconotwa kwemasiko netinchubo tekulima . 
Imali yelwabiwo lengakasetjentiswa iniketwa Sikhama Sesifundza Semalingena , ngaphandle kwalapho kutfolakele khona imvumo lebuya Kumgcinimafa weSifundza yekutsi imali ichutjekiselwe emnyakeni lolandzelako . 
Uma sihlalo angekho emhlanganweni webhodi , lisekela lasihlalo kufuneka libe ngumholi walowo mhlangano . 
Buhle bekuba nelayisensi kubo kutsi bangatsenga lotjwala , bese bayabuletselwa ngulendzawo lekhicita tjwala ngetindleko letifinyelelekako . 
Baphindze baniketwe teluleko ngekunakekela ngetemphilo etindzaweni letehlukahlukene kufaka kuvikela ngekwetemphilo kanye nekugcugcutela . 
Emantini lane-esidi , noma lapho kunetintfo letibucayi te-aluminiyamu , kugcwala kwe-aluminiyamu lencibilikako kuyakhula . 
Lukhetfo jikelele lolwabanjwa ngaMabasa , lukhombisile luvo lwelunyenti lwebantfu betfu lwekwakha sive lesikhululekile kulokuphela kwesimilo lobekubusa imphilo ngaphasi kwelubandlululo . 
Tingucuko letichazwe njengemaphesenti e-GDP kulesikhatsi lesendvulelako . 
Kuswela kuvamise kubonakala lapho emakhaya lamanyenti awela kubakaki alabanemiholo lemincane . 
Ligalelo lemave lahlangene emhlaba libalulekile kakhulu kutsi lente ingucuko kutemfundvo . 
Luhlangotsi lweLisukuhlela lweLidolobha belumatasatasa kulomnyaka ikakhulu ekulawuleni imiklamo leyasitwa ngetimali ngekhatsi bangaphandle . 
Kugwazwa kumele bese kubikwa emaphoyiseni . 
Tinsolo letichubekako tekudla ngemacebo nenkhohlakalo nato tavetwa ngalomsebenti . 
Cinisekisa kwesekelwa kwetinsita tekutfutfukisa tenhlalo kulesigodzi . 
Kutfola nekubhala tonkhe tintfo kulerejista yemphahla . 
Lesatiso semtsetfo sewebhusayithi siyacinisekiswa futsi sisibopho kuto tonkhe tivakashi nebasebentisi balewebhusayithi . 
Kumazinga elivekati kanye newesigodzi , kube khona inchubekelembili letfokotisako ngekwetimiso kanye nemigomo lebekwe kubuholi bepolitiki lobubalulekile kanye netindzaba tentsandvo yelinyenti . 
Lokulalelwa kwetimvo temmango kutawubanjelwa kuletindzawo letilandzelako : 
Tinzuzo Tenhlangano Leniketako tiphumelela nge : Kusungula , kuvuma , kanye nekubeka liso kuletinzuzo ( njengemvuzo wemali , kwendlulisela lwati , kanye nekutfutfukisa likhono ) lapho iPricewaterhouseCoopers , isebenta njengenhlangano leniketako , itawuzuza kulomklamo . 
Sitakutfola lokukhula nemisebenti lesiyidzingako kulomkhakha wetemnotfo , uma ngabe sichubeka nekusebentisana ngalendlela . 
Bufakazi lobugcwele kufanele betfulwe kanye nalomculu wethenda kufakazisa lesicelo lesingenhla , lokufaka ekhatsi njengetindlela tekusebenta ekucondzisiseni mbamba kwaletekucasha . 
Lilunga lekhomishini litawusebenta ngetikhawu . 
Fezekisa kubeka liso kutfobela kuto tonkhe tindzawo letikhicita imfucuta . 
Labo labafake ticelo temsebenti labavela kulamacembu lakhetsekile , ikakhulukati labaphila nekukhubateka batawuphatfwa ngalokukhetsekile . 
Tindleko letikhetsekile , ngekucocisana nalabasebenta netigitjelwa temmango , tingahle , sibonelo , tibukwe . 
Ekugcineni , nanoma , kumcoka kuba neluhlelo lwetigitjelwa temmango lolusebenta kahle nalokwetsembekile . 
Kuvumelana kwemaphepha lahloliwe kanye nekuskena emashidi ekumakha eliphepha ngalinye ngembi kwekutsi iMakha leSikhulu iwakhulule esikhungweni sekumakha . 
Inkantolo Lephakeme yeKubuyeketa Sigwebo inemandla ekusungula umtsetfo lotayelekile kuto tonkhe tindzaba ngisho tindzaba temtsetfosisekelo . 
Inakisisa kulikusasa lenhlangano . 
Loku kutawubeka sifundza endleleni leya ekukhulisweni lokutfutfukisiwe kwetemnotfo lohlangene , kutfolakala kwemisebenti kanye nekutfutfukisa imiphumela yetemnotfo netenhlalo . 
Tinhlelo tekucecesha bonkhe basebenti ngesidzingo sekulawulwa kwetintfo kanye nemfucuta leyingoti , kufanele tiniketwe . 
Ikhoramu kumhlangano nome ngumuphi waLesikhungo kutawuba linyenti lesibalo lesiphelele semalunga . 
Yiba nemlingani munye wetemacansi , besewenta temacansi letiphephile leso naleso sikhatsi . 
Ngabe nguluphi luhlobo lwemininingwane yencitfo yetimali etindlekweni nemikhicito yeligunya nemisebenti yelitiko ? 
Hlanganisa lokutfutfukiswa kwemasu alababandzakanyekako ekusiseni ngetintfo letibonakalako kwakha indzawo lecinile yekukhicitwa kwekudla . 
Imboni yemhlaba wonkhe ibhalisa kuphuma lokukhulu kwetikhungo tetimali kanjalo nelusito lwemali lebolekwako loluncane ngebubanti . 
Timali tekucecesha bomabhalane belikhotho futsi nemaphoyisa titawufuneka . 
Loluhlelo ngulolunye lwekucala kutungeletela indlela yekutfutfukisa tenhlalakahle emphakatsini lokumelwe Siphakamisomtsetfo Setenhlalakahle Yemphakatsi . 
Kwenta kutsi kube nekufinyelela kuleyo ndzawo ngesikhatsi sekusebenta kute ihlolwe , tivivinyo nekuhlatiya njengaloku kushiwo kudatha yethenda . 
Luhlolo loluhlangene lolukhetsiwe luphakamisa bungoti lobuphasi bekusimama kwesikweleti sesive esikhatsini lesisemkhatsini . 
Loku kuvumela sifutfo silungele kutfolakala kwemfucuta lenyenti kubuye kwente imfucuta inuke ngendlela leyamukelekile . 
Linyenti lebantfu base-Alfred Nzo , baphila ngetinsita temvelo nangenhlalomphilo yalokuphilako kute batiphilise . 
Lokucabanga kutsi kungiko ekukhushulweni kwemholo kubukiwe , ekhatsi kwalokunye , kulungisa lokungekhatsi kwesivumelwano semholo . 
Kunetephulamtsetfo letigwetjiwe letibekwa emacala langetiwe ngesikhatsi tiboshelwe emacala lamakhulu . 
Khutsata tekulima kanye nemboni kutsi tente tindzawo tato tibe tihle . 
Tigaba letimbili taletimbangela tiyanakwa ngalokwetayelekile kuloku , lekutsiwa : 
Ngekubakhona kwetisebenti tiphelele kanye nekwentiwa ngekutentekela kwemaphepha ekusebenta lomsebenti wekucwaningwa sewungulosebenta ngemphumelelo futsi kahle kakhulu . 
Imigombuciko seyichutjelwe kute kutsi ifake ekhatsi Kufinyelela kweMmango , Kuhhamula Buphuya kanye nekucabangela Titfutsi teMmango . 
Hulumende welubumbano , asebentisa tinkampani tangasese . 
Cinisekisa intfutfuko kanye netinhlelo tekuhlela kuniketa tindlela tekungenelela letikhetsiwe ngendlela lefanele , lesebentako kanye naleshiphile . 
Ngabe iNingizimu Afrika icatsaniseka njani nalamanye emave ngephothofoliyo yemphahla yetakhiwo noma umhlaba ? 
Bakhi labancane bayencaba kusebenta babuye baphume emsebentini lokubili kubambelela umkhicito , ngalesinye sikhatsi kususa emalunga labawakhile kubangela konakala ; 
Lihhovisi lamabhalane lenta umsebenti walo wekulawula , wekuhlela newebuchwephesha njengoba kubekwe Ngumhlangano lomkhulu welinengi , Sihlalo Nelisekela Lasihlalo . 
Kuleveshini , bonkhe badlalindzima bakutsatsela phansi kakhulu kuta kwetihlwele . 
Tindzawo letingasemifuleni lemikhulu , njengoba kukhonjisiwe kuledokumenti yekwakha indlela , kungenteka nonome kunjalo igcugcutele umphumela welibhande leliluhlata . 
Tindlela tekunakekela tentelwa umuntfu ngamunye , ngalokungafani futsi tiyinhlanganisela yetincenye telusito letentelwe sigulane ngasinye kantsi sitsintsa onkhe emazinga kanye nemikhakha . 
Lokugcizelwa lokukhona kwanyalo ekunakekelweni kwetemphilo lokusisekelo akukaneli kuphendvula kuletinsayeya tetemphilo leticombelelwako . 
Iyunithi Yekucwaninga Yangekhatsi ngiyo lebukene nemsebenti Wekucwaninga Wangekhatsi wekwabelana nematiko ahulumende etifundza kanye naletinye tikhungo tahulumende tesifundza . 
Lesikhungo sekuchumanisa lesisemkhatsini kumele sihlanganise umshikashika wendzawo lesemkhatsini , imisebenti yetitolo , lihhovisi kanye nelusito , kanye netindzawo lapho kuhlukana khona imigwaco . 
Tivimbalilo lebetifakwe kulelidolobha tagcinwa kahle esimeni sato lesifanele njengobe lelidolobha litungeletwe ngumsebenti wetemahlatsi . 
Letinchubomgomo letilandzelako ticinisa inchubo yetfu lensha ekulungisweni kwemhlaba lokusimeme : 
Ngetulu kwaloku , kuleminye imigodzi yelucwaningo emanti laphuma emhlabatsini bewaneliphunga lelihlukile futsi abonakala ngatsi angcoliswe yindle . 
Sibonelo , labanye bantfu bangakhetsa kuhlala bangasebenti noma bangenti lutfo kunekutsatsa umsebenti emkhakheni longakahleleki ngenca yeliholo lelincane leliphakeme . 
Kutawuba ngulokunjani kwehlukaniswa kwetindzawo tekuma kwetitfutsi tesive kulendzawo yekwakha ? 
Leminye imibala ingaphazamisa kubukeka lokutayelekile bese kuholela kumanani laphansi . 
Letinye tingenelelo letiphawulwa ngulenchubomgomo letiphatselene netemfundvo , kubuyiselwa esimeni lesifanele kanye nelusha . 
Kusentjetiswa lokungekho emtsetfweni , kwenta emakhophi noma kusabalalisa kuvimjelwe ngalokucinile futsi kungaholela kutinhlawulo letinemandla kunhlalo nebugebengu . 
Lelitiko libe nentfutfuko lenakekako kulomkhakha wekulawulwa kwekukhona kusebenta . 
Njengobe siya embili , sitawucinisekisa kutsi sakha emandla elucwaningo , lokungulesinye setimo lesingenamandla kuto kulesikhatsi . 
Kuphenya , nekutsi imisebenti lefanele icale kuphi , letinye tindlela tekwetfulwa kwetinsita . 
I-CORE ( Ikhodi Yetemiholo ) ngaloko-ke kufanele iphindze ihlolwe kulemisebenti lececeshelwe . 
Loluhlelo lunetinhledlwana letimbili letinanati tinjongo letilandzelako : 
Incenye yemaphesenti yesamba sesisonkhe lesagunyatwa seLutjalomali Lolubukene neTenhlalo lwasiswa . 
Ngaleyo ndlela-ke kubalulekile kuvisisa umtsetfosisekelo kwemsebenti wekunakekela engcikitsini yemalungelo eluntfu abomake . 
Nangabe batikhetsela , batawuniketwa lemitsi etikhungweni tahulumende tetemphilo . 
Inchubomgomo lenjena kumele ihambisane neMtsetfosisekelo nemtsetfo . 
Usekelwa sicintsi setikolo . 
Inchazelo liphuzu ngeliphuzu kweNdzawo Yekuphatfwa njengaloku kumemetelwe ngekwemtsetfo . 
Ithrasti Yekutfutfukisa Letimele kwanyalo imatasatasa nelisu lekuphuma . 
Hulumende utawugcina inchubomgomo , kucondzisa nekulawula tetimali kuwo onkhe omane lama-ejensi . 
Liholo libalulekile uma tidzingonchanti kufanele kuhlangatjetwane nato ngendlela lesimeme . 
Loku kukhombisa umculo wemdzabu nemidanso yaseNingizimu Afrika leyehlukahlukene . 
Kwatsiwa kumatima kusebentisa lendlela lena emidlalweni yelibhola . 
Imphumelelo yetfu ekubeni nalethonamenti kufake sandla kakhulu ekuguculeni lokungabukeki kahle kwelivekati lase Afrika . 
Emabhizinisi emkhakha wangasese abadlali bendzima lababaluleke kakhulu emnotfweni , uma kubukwa libanga lemisebenti yemnotfo nemkhicito lowentiwe kulomkhakha . 
Timali tetibhedlela tangasese tivamise kuba setulu kakhulu kunaleti tetibhedlela tetifundza . 
Balindzeleke kutsi babukane nawo omabili emacala ebugebengu kanye nekucondziswa kwetigwegwe kwangekhatsi masinyane . 
Luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwemave emhlaba lungabutseketwa ngalendlela lelandzelakao : 
Emahholo kumele akhiwe ndzawonye netindzawo temphakatsi ngobe loku kutawuvumela kutsi imicimbi lekuyinye indlulele kulenye indzawo nobe ibe ngulengakhetfwa nangabe simo selitulu sigucuka . 
Kuze kube ngunyalo luhlolo Lwekunetetela kusukela solo liyabuyeketwa . 
Ngalokwetayelekile , lucwaningo kanye nentfutfuko eNingizimu Afrika kulomkhakha ingacaphelisisa kuletingcikitsi letintsatfu letibalulekile : 
Ngelwati lwami nangekukholwa kwami , ngiyakucinisekisa lolokulandzelako : Lonkhe lwatiso kanye nemanani ledzaluliwe kuwo wonkhe lombiko wemnyaka ayahambisana . 
Indzawo yaMasipala wasePrince Albert yatiwa kakhulu ngekumiswa kwetakhiwo tayo , tekulima kanye nemboni yetekuvakasha . 
Iningizimu Afrika itinikele kutinjongo teNhlangano Yamhlabuhlangene ngalendlela : 
Kulomnyakatimali Tinsita teteKunakekelwa ngeteMphilo teLizinga lekucala taniketwa ngalokushodako ngenca yekutsi kute selekelelo lesakhokhwa Litiko Letemphilo kuMasipala . 
Tigaba Letifanele Telithuluzi Lemtsetfo tinika tinsita temlamuleli letisimo sekutibonela mayelana nekukhetsa umkhicito lotsite wetetimali . 
Kugucuka kwemkhakha lotimele kanye nekutfutfukiswa kwemtfombolusitobantfu kukhonjiswe kutingucuko tamasipala nekutfutfuka kwenhlangano . 
Kulawula Kwephalamende kuphakatsi kwemigomo yentsandvo yelinyenti lekahle , lokubaluleke kakhulu kutiphendvulela . 
Ledokhumenti lena kanye nalencwadzi yekuchaza kungatsatselwa ku : 
Leminye imisebenti yabambeleleka ngenca yekulindza emaphatsi , kakhulu ngenca yetinkinga tekubhalisa kwebaphakelitinsita kuDathabhesi Yebaphakelitinsita YaseNshonalanga Kapa . 
Inhloso yaleKhomishini kumele ngalokoke ikhone kwakha sikimu sekulingana ngekwemtsetfo wemvelo kwentela inkhokhelo yetinzuzo talabatisulu tetingoti temgwaco ngekhatsi kwetindleko letehlukene lokungalindzeleka kutsi sive saseNingizimu Afrika sititfwale . 
Kwakha kutawucala ngemuva kwekuvunyelwa likomidi lesigungu lesikhulu laka-Transnet . 
Kunetinsayeya netihibe letinyenti letifanele kutsi tilungiswe kute kutsi kwetfulwa kwetindlu talabahola kancane netindlu tabahola umholo losemkhatsini tetfulwe . 
Sikunika indlela yekukhona ku-editha lwatiso ku-akhawunti yemsebentisi losinike yona uma ubhalisa ngekusebentisa indzawo yekumisa likhasi lebuwena . 
Ngakulolunye luhlangotsi , emakhophalethivi ngekwawo awamange akhiwe ngendlela lengiyo . 
Temafa , kutimo letikhetsekile , tingavumela nobe tiyalele kutsi lesinye sisebenti sesikhungo sesive kumele sibe siphatsimandla lesichazako saleso sikhungo sesive . 
Hluta lizingasimo letiphakamiso temsebenti tsite labakhipha emathenda labatishoko , bese weluleka labatfole emathenda labasolo banekuphikisa lokunikwa kwenkontileka ngesikhatsi kanye nendzawo lapho letiphakamiso tetetimali titawuvulwa khona . 
Kumelela lesikhwama kutakhiwo tangekhatsi letifanele naletingaphandle kanye nekugcina budlelwano kunotsisa lamazinga alesikhwama . Kusungula nekugcina tindlela tekulawula tangekhatsi kufaka ekhatsi tinhlelo tekubika . 
Emaphuzu ebunikati latowabelwa kukhetsa kwesibili kwekufaka sandla esikhatsini leseluliwe kutaweyama kumaphuzu lamanyenti . 
Atinakwa kakhulu , ngoba linyenti letingucuko letisetikolweni tasemadolobheni liyatendlula . 
Cinisekisa kutsi Imisebenti yeteTindzaba ilawulwa kakhulu ngekusungula kanye nekugcina budlelwane bekusebenta lobuhle netetindzaba , kuphatsa imibuto yetetindzaba , kuhambisa lwatiso leLitiko ngetitatimende tetindzaba kanye netindzaba emaphepheni kanye nekuchuba emakhomfa etetindzaba kanye nemicimbi . 
Lwati lolufanele lweMtsetfo weteMsebenti waHulumende , imitsetfotimiso , kanye neMtsetfo weteKulawula Timali taHulumende . 
Kusungulwa kwesayithi kwentiwe , futsi sekucaliwe kumbiwa , kufakwa kwemaphayiphi kanye nekubhora umgodzi wekudvonsa emanti . 
Letindleko taso sonkhe sitoko lesitsengiwe kuleDepho kanye nesitoko lesinketwe kuleLitiko kulawulwa esikhwameni lesihlukile lesiyanyaniswe kumphahla yelitiko nema-akhawunti lafanele . 
Kwenta ncono emakhono ekukwati kufundza nekubhala sinyatselo sekucala sekwehlula tihibe letifaka bantfu emjikeletweni webuphuya nekuncishwa ematfuba . 
Imphahla lehlolwa ngayinyengayinye kutsi ayikamosheki yini futsi lekutsi kumoshela kwayo noma kuyachubeka kuyabonwa kufakwa ekuhlolweni kwekumosheka kwako konkhe . 
Emakhulu emitapolwati yemphakatsi leyakhiwe kubomasipala basekhaya , ngaphandle kwetindzawo letisemadolobheni , tingeniswa kutinsita temtapolwati wesifundza ngekhatsi kweMatiko esifundza lahlobene neTebuciko kanye neteMasiko . 
Hulumende Wasekhaya utawutfutfukisa aphindze atfule tinhlelo tekulawulwa kwemfucuta letetayelekile kuMatiko esifundza lahlukene etemvelo . 
Bengiloku ngitfola timphendvulo letinyenti , ngenhlanhla lembi ngemlomo kuphela ngakoke ngisaloku nginigcugcutela kutsi nitfumele tincwadzi futsi kwatibani , mhlawumbe singacala iwebhu lekhohlakele yekukhulumisana . 
Letsa kuphikisana uhlanganise kucondza lokujulile lokutfole kumitfombo leyehlukene yetinhlobo tetiyoloji . 
Loku kakhulu kungenca yekwenyuka kwenchitfo yembuso kukhutsata lomnotfo . 
Lihhovisi Lemphatsi Wamasipala lifaka ekhatsi imisebenti yekuphatsa lemayelana nekwentiwa ncono kwetinhlelo tamasipala kanye nemisebenti yekuhlelela intfutfuko lehlangene . 
Lwati lolungilo kubahlali luholela ekukhetseni nekucocisana emphakatsini , lokungenta kuphela intsandvo yelinyenti ijule futsi ibe yinhle . 
Emakhono ebuholi newebantfu labanemandla , likhono lekusebenta ngaphasi kwetimo letimatima nekuhlangabetana netinsuku letibekiwe , kanye nemakhono ekubhala newekucocisana lanemandla . 
Nanome letinye tive teyame kuletinye , ambalwa emave ngekweliciniso langacatjangwa kutsi atimele ngetemnotfo . 
Lelicembu lebantfu beminyaka munye lakha licembu lalabasebentako lokusho kutsi hulumende udzinga kwakha simondzawo sekwakhiwa kwemisebenti nekwakha tindlu letinyenti ngetinsita letihamba phambili kakhulu , kufake phakatsi emanti , kutfutfwa kwekungcola nagezi . 
Kufundza nekubhala tindzaba ngemphilo kungasetjentiswa kutsi kunakwe kwakhiwa kwemisho , ikakhulu titatimende , kanye netindzima . 
Kululekwa kutsi luhleloncane lolusha kumele lusungulwe kute lubukene netinsayeya letibukene nalabosomapulazi labasafufusa . 
Ucelwe kutsi aphume ehhovisi ngemtsetfo lokhishwe yiNkantolo Lephakeme yaseNingizimu Afrika . 
Noma kunjalo , loluhlelo lutsatsa sikhatsi lesidze ngendlela yekutsi lelikomidi lekuhlolisisa kufanele libone futsi linikete timphendvulo tangaphambilini kuwo onkhe emalunga . 
Kuphakanyiswa kutsi Luhlelo Lwemfundvo Yebatsengi lwentiwe lube yincenye yekuniketa indzawo yekuhlala ngendlela leyenta kancono inchubo yekuniketa ' lolungenatihibe '  . 
Cala tifundvo tekuhlola umtselela kutfola umtselela wekufundzisa ngetemphilo kanye netekuhlanteka kumiklamo yekutfutfwa kwelindle . 
Lomuntfu lekumele atfwale emanti malanga onkhe ngahle angabi nemdlandla lotseni ekusimameni kwesikimu semanti salelidolobhana kunalomuntfu lokudze losebentela Hulumende . 
LoMculu weNkhululeko lomelele tinchubomgomo te-ANC , futsi ubeka luhlobo lwemmango lebekulindzelwe kutsi utawutsatsa indzawo yelubandlululo . 
Ngalesikhatsi bacedza sikolo , bantfwana labanyenti basuke sebanayo levayirasi . 
Nanoma-nje emanani abalwe kahle ngekucaphela , kufanele kutsatfwe ngekutsi kulinganisela kuphela futsi Sokontileka , ngembi kwekutsi afake li-oda laletintfo tekwakha , ufanele kutsi ahlole lamanani lafunekako . 
Lelive lineluntfu labasebasha kahle futsi labasemadolobheni , futsi ngaloko kungako bagcugcuteleka ekongeni kunalabo balawo mave layedlulako ekukhuleni kwemnotfo . 
Kubalulekile kubo kutsi bati kutsi iPhalamende naHulumende kuyabasekela . 
Letifinyeto letilandzelako tiyasetjentiswa kuleSikweleti seManani : 
Bakhiciti basemende , tinsimbi , gezi nemafutsa , ikakhulu , kwamanje basebenta ngalokusondzele kumakhono laphelele noma ngemakhono laphelele . 
Lena yinkhomba yekhwalithi letfutfukisiwe endleleni yekusebenta esifundzeni . 
Kute kwentiwe ncono futsi kwentiwe inchubo yekutfutfukisa inchubomgomo ibe semtsetfweni ngekhatsi kweLitiko , idokhumenti Yemazinga Etinchubo Tekusebenta yekutfutfukisa tinchubomgomo ngekhatsi kweLitiko nayo yahlanganiswa . 
Kuvetwa kwetindlela tekwehlisa nekuphatsa bungoti luniketiwe . 
Nangabe kusikhatsi sekuba nebantfwana , balingani bobabili kumele bahlole i-HIV bese batfola imiphumela ngembi kwekuma kusebentisa emakhondomu nekuzama kukhulelwa . 
Babuye babe bufakazi bekutsi yini labangayitfola uma ngabe bangabambisana kulemikhakha lehlukene malanga onkhe . 
Loku kwenta kusebenta kwebhizinisi yavelonkhe-nyenti yaseNingizimu Afrika kutsi ichudzelane ngendlela lelinganako nebalingani labasebenta eNingizimu Afrika . 
Kufakiwe kwaphindze futsi kwagcanyiswa kanjalo kulendlela yekhwalithi yemanti lenikelwe sicukatfwa ngasinye . 
Nanome kunjalo , i-TB lengatsatsi ' mutsi isala iyinsayeya lebalulekile kuleLitiko ngenca yalentsengo nesikhatsi sekwelashwa , bulukhuni bekugcina sigulane sibambelela esikhatsini lesidze nebulukhuni bekutsatsisa kuchumana nemakhaya lanetenteko tekungatsatsi umutsi . 
Tinjongo Temkhakha Wetemfundvo Nekuphatfwa Kwekuceceshwa : Titawusetjentiselwa kucecesha nekuniketa emandla tisebenti njengekweLuhlelo lweMakhono Ekusebenta . 
Letinye tinhlelo tekugcina letisetjentiselwa inhloso yetekulima tingasita ekugcineni umchamo . 
Bulunga bahulumende bentiwa ngulabanye bameleli lababili labatsetfwe ku-IMC , labakhetfwe kuTindvuna Tetemfundvo , Tetemisebenti Yahulumende Nekuphatfwa kwayo , Tekutfutfukisa Tenhlalo Netetimbiwa Netemandla . 
Ummangalelwa akamange abeke bufakazi asho sisombululo lesingakhetfwa kanye nalokunye lokuphakanyisiwe kulofake sikhalo kute kusonjululwe kungafanelani kwalofake sikhalo . 
Indzima yekumela Yelitiko Letemphilo ifaka : 
Ngenca yekuwa kwalomnotfo , kwalahleka imisebenti leminyenti , loku-ke kwabese kuholela ekukhuleni kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti kwalelive nalesifundza . 
Lenchubomgomo kufuneka kube lula kuyisebentisa futsi ivisiseke kalula kuwo onkhe emalunga emaketane letekuphepha uma kulawulwa imfucuta yekunakekela imphilo . 
Letitfulo letilandzelako kumele tinakwe : 
Nanome kunjalo , ngekucacisa emalungelo nemisebenti yekutfutfukisa kulababambisene nabo kungenteka kucinisekise kutsi nguloyo naloyo lekambambichaza evisise acacelwe bese uvuma tinhloso tekutfutfukisa nekuphatsa lokubekiwe kwensita lecuketfwe endzaweni . 
Kwavumela kugadza lokusebentako kwebunjalondzawo . 
Umkhandlu wamasipala lomkhulu ucondzisa kubomasipala labanebaphatsi labakhetsekile kubomasipala nemandla ekushaya umtsetfo endzaweni yabo . 
Iyini i-ajenda yeNP enshonalanga Kapa ? 
Kwakha buhlanganyeli lobuhlanganisako kanye netikhungo emphakatsini , emave langemalunga kantsi emazinga esigodzi nawekhontinenti abalulekile . 
Manje emadokhumenti labalulekile njengeMibiko yeMnyaka sekakhicitwa ngalokwetayelekile luphiko lwe-DPT futsi sekungongeka timali letinyenti ngobe sekute sidzingo sekukhokhela batfulitinsita bangephandle timali lenyenti . 
Indzawo yekulahla tibi ayisiyo imigodzi yekumbela tibi lenelayisensi . 
Kubonwe kwabuye kwacalwa ngemiklamo futsi kutawubukwana nako esahlukweni lesilandzelako . 
Insayeya yaMasipalati we-Greater Marble Hall kubhalansisa emkhatsini wekuhlangabetana netidzingo temtsetfo ngekuhlela nekucinisekisa kutsi kuhlela kwamasipalati kuholwa bocalangaye bendzawo . 
Lencenye Yekucwaninga emabhuku Yangekhatsi inetisebenti letiphelele futsi isebenta ngekwenchubomgomo yalomkhandlu . 
Loku kwekugcina kulawulwa ngendlela lesunguliwe yesivumelwano lesisemtsetfweni lesisemkhatsini kwesifundza kanye nemphakeli tinsita . 
LoMtsetfo wePhalamende uvotelwa njalo ngemnyaka kute kuncunywe lokwabiwa kwetinsita ngato tonkhe tindlela letifanele . 
Umsebenti wetemahlatsi atawusuka uye kuLitiko Letekulima , umsebenti weTemahlatsi Netinhlanti nekuhanjiswa kwendle utawusuka uye kuLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu . 
Inhloso yalokwenta kube lula kwenta emabhizinisi lamancane nalasemkhatsini kutsi agcine kalula kakhulu timfune talamakhodi . 
Khuluma nabo bonkhe labatsintsekako kanye nemayunithi kucinisekisa kutsi lwatiso lemphahla lubhalwa ngendlela kantsi ngesikhatsi lesifanele . 
Kuguculwa kwebulili kuyincenye yeluhlelo lwemhlangano lwengucuko lebanti lebuye ifune kunciphisa sikhala emkhatsini kwalabanjingile nalabaphuyile , nasemkhatsini kwemimango yalabamnyama lebeyimukwe ematfuba ngekwemlandvo nemimango yalabamhlophe lengaba nemitfombolusito leminyenti . 
Lesigaba angeke sitsatfwe njengalesitawuvimbela kubalwa kwemali letfolakele njalo ngeliviki . 
Intfo lenkhulu lefaka incindzetelo kutinsita temhlaba bekungilokukhula kwelinani lebantfu emhlabeni wonkhe . 
Lombango bewuphatselene nesivumelwano lebesikhona emkhatsini waleSikhwama neStar Award Micro Systems ( Pty ) Ltd , lapho lommangali bekaniketwe khona umsebenti . 
Kunciphisa indzawo yebhayisikobhu ibe lifasitelo le-DVD kulelive , kutawuba yindlela lemcoka yekungenelela kulobungoti bephayiresi . 
Kubekwa , kuhlola , kweluleka nekulawula i-akhawunti yemahhovisi kulokunyenti kunebasebenti lebaphetse . 
Litiko Letangaphandle ladlala indzima lekhulako kutekutfutfukisa tekuhweba nekusisa , kutfutfukisa tekuvakasha , kukhipha ema-visa , kutfutfukisa budlelwane kutesayensi netekulima kanye nekuvikela tekuchumana , njengoba lamanye ematiko akalela emuva emisebentini yawo . 
Imikhankhaso yebetindzaba lemisha ibanjiwe emkhatsini kwemnyaka . 
Lokunye , kufundzisa nekucecesha kuniketwa kute kuniketwe emaklayenti indlela lephelele kuntfutfuko yetemnotfo . 
Kusebentisa imiklamo yetinhlobo tekudla kubantfwana besikolo nebasesitaladini . 
Imiphumela yemsebenti welusito lwelwati loluphatselene nekusebenta lweIMF lesandza kuba khona iphakamisa kutsi iNingizimu Afrika , ngempela , inenkinga yekusilela kwedatha , kodvwa akukacaci kutsi ibaluleke kangakanani . 
Bomasipala kanye nematiko ahulumende njenge-SAPS neLitiko Letemfundvo Lephakeme ( i-DHE ) atitifezi letindzima leti ngemazinga lafanele . 
Sizatfu lesikhulu ekugcineni kuzuza kubita lokukahle kwagezi ekulawulweni kwekulahleka kulenethiwekhi . 
Imali yesikhwama sekusisa itawuncunywa nguMcondzisi-Jikelele . 
Tindzawo letiphakeme kufanele tinakwe ngaphandle kwekucekela phansi kuphepha nakunemililo , nanoma ngabe kunemitselela yetindleko . 
Ngabe incenye yenkontileka ingatsatfwa ngulenye inkontileka lengephasi ? 
Sisungule Inchubomgomo Yeluchwaningo Lwetekulima Neyekutfutfukisa . 
Kwakha iminotfo yendzawo kute kwakhiwe imisibenti leminyenti , imisebenti lenesitfunti netindlela tekutiphilisa letisimeme ; 
Kusilela kwemakolishi lathekhinikhali , tikhungo tetheshiyari noma likolishi leliposi . 
Balindzele tinhlelo letisebenta kahle nekutsi imali yentsela isetjentiswe kahle . 
Emaklemu lalite kanye nalabuke ematfuba ngalokucinisekisiwe atawukhishwa . 
Babhidi bafanele kutsi nakhombise imali yabo yesetfulo ngasinye . 
Tibonelelo tisite kunciphisa buphuya kanye nekwabiwa kabusha imalingena eMpumalanga kanye netigatjana tayo ngekuniketwa kwekutfolakala kwemalingena . 
Lalamanye emacembu lamabili ngulanakwe kakhulu . 
Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu eNshonalanga Kapa ngaphasi kwe-DA litimisele ngekuletsa tinsita ngekushesha , kodvwa libe ligcugcutela kubumbana ngekwenhlalo ngekutfutfukisa tindzawo tekuhlala bantfu letihlanganisiwe naletisimeme futsi naletitawuvumela imimango kutsi ikhone kufinyelela kutfola ematfuba etenhlalo newetemnotfo . 
Tinyonyana tabasemtsefweni futsi tavunywa kwekucala ngca . 
Kulandzelela nekulungisa kahle lwatiso lolufakwa kuwebhusayithi yelitiko . 
Letetimali tabohulumende basekhaya tihlanganisiwe kwentiwa umbiko wemnyaka lohambisana nekubika kwetetimali kwahulumende wavelonkhe . 
Ummango uyasitwa emathuneni ngekutsi kuvalwe emathuna ngemuva kwemngcwabo , futsi kwentiwa ngelusito lwe-Bobcat . 
Lomsebenti lochubekako welitiko lelimelene nekukhohlakala ubonakele kumbiko losandza kuba khona loshicilelwe Litiko Lemisebenti Nekuphatfwa kuHulumende . 
Lokusekelwa kuniketwa ngekwakhiwa kwemakhono ladzingekako kubasebenti ngekuceceshwa nekutfutfukisa nekucinisekisa kwetfulwa kwetinhlelo tekusebenta . 
Budlelwane baHulumende nebangaSense bulawulwa yiMitsetfosimiso yeTemafa aVelonkhe njengenchubo yekutsenga futsi kwendlula kuluchungechunge lwetekulawula nekuvuma . 
Loku kwaholela emigwaceni lencono nekunyakata lokwenteka ncono esifundzeni . 
Loku akunamtselela Kubasekeli kuleyo naleyo misebenti njengoba ichazwe ngenhla . 
Hlela inchubo luhlolo mabhuku kanye nemiphumela yeluhlolo kulucwaningo lwedatha laseNshonalanga Kapa . 
Kukhangisa lesifundza kungulomunye wemisebenti leyentiwe ngulelitiko . 
Ngekwemlandvo uyinhlitiyo yetinsita tekulima letisolo tinika bantfu bayo kanye nemadolobha lakhelene nato tinsita letibalulekile . 
Kugcina emandla kanye nemakhono ladzingekile ekugadzeni kanye nasekucubunguleni sakhiwonchanti kumatiko lamakhulu laniketa tinsita kusaseyinsayeya . 
Kuhlanganyela kwesive kuchubekisa tincumo letisimeme ngekuvuma nekukhulumisana ngetidzingo netinshisakalo tabo bonkhe bahlanganyeli , kufake phakatsi benti betincumo . 
Tinhlelo tebhizinisi ekulunganiseni loku lokungenhla acedzelelwa futsi nemabhajethi bewususelwa kuletinhlelo tebhizinisi . 
Kugcinwa kwetindleko netinkhombandlela tasungulwa , ikakhulukati kugcilwe kumatiko lasungulwe kabusha nalawo lakhiwe kabusha . 
Njengobe loku kungalingani kusebenta njengetihibe tekutfutfukisa kabusha , kufanele kubhekwane nako futsi kulungiswe . 
Kulinganisa lokungu D kubonakala kungakanikwa bufakazi ngalokwanele . 
Mhlonishwa Somlomo , sitimisele kugwema kutikhukhumeta ngekuphumelela lukhetfo sibe nekutatisa ebantfwini labanemibono leyehlukile kunaleyetfu . 
Ucelwa kutsi ukhombise simo sakho setekukhubateka kute kutsi lenchubo ichubeke . 
Imali yekutfutfukisa ifanele kutsi ikhishwe ; futsi 
Konkhe lokutakwakhiwa ngako lendlu kutawuba kwemishini netintfo letingemaplastiki letivimbela simo selitulu . 
Sichube luhlolomabhuku lwetfu ngekuya kweMazinga Emave Emhlaba Ekuhlolwa Kwemabhuku . 
Ngekucatsanisa , kutentekela , nome ngaphandle kekuhlelwa , sakheko sendzawo ecinisweni singekwelizingagugu , emnyombeni waso sinake lokuphelele kunetincenye . 
Ngaphandle kwekutsatsa emacele lamelana nalahambisana nema-akhawunti ebantfu , sitsemba kutsi leyo mibuto inemitselela lebalulekile , njengekwehlisa kutikhetsela kute kugcinwe tindleko tiphansi . 
INingizimu Afrika inesikhala semali yahulumende sekukhona kuchuba insalela lebalulekile kwesekela kubuyela esimeni kwemnotfo . 
Baphatsi batimisele kwenta letintfutfuko letiphakanyisiwe futsi batawuchubeka kulandzela inchubekelembili macondzana naloko . 
Ngabe ngutiphi tinzuzo letitawutfolwa bahlanganyeli labahlala ekuvikelekeni kwetenhlalo lokwetayelekile ? 
NgekweSekhula yeLuphakelotimali lekhishwe nguSosikhwama weSifundza , kuhlelwa kwentiwa ngalendlela : 
Emathribhunali etekutfutfukiswa kwemhlaba asungulwa etifundzeni letiyinkhotsa . 
Emanani angehluka kantsi lamanye ematiko angangeta kulamanani noma Ematiko angasusa timoto kulebhidi . 
Kunemitamo leyentiwako yekunika bomasipala besifundza lemisebenti . 
Baphatsi bethrafikhi esitediyamu kufuneka bacine , uma kunesidzingo , futsi kufuneka batidvonse batisuse timoto letiphula umtsetfo leso sikhatsi . 
Kwentela tinjongo talendzinyana lolokulandzelako kuyasebenta : 
Kukhululeka le uminiki wetinsita langatihlanganisa tintfo ekucaliseni imodeli yemkhuba lomuhle , nalapho baniki betinsita bataweyama lomunye kulomunye kute bakhicite imiphumela . 
Lokunye , emave lafana neMozambique , iZambia kanye neTanzania anemandla lamanyenti langakasetjentiswa ngekwetinsita temvelo kodvwa aswela emakhono ladzingekile kubantfu kanye nemali kusebentisa letinsita ngalokuphelele . 
Njengeluhlolo lweseramu yamake lungentiwa elabhorathri lehlola emanti emtimba jikelele . 
Kucecesha kanye nekusekela basebenti kutinchubo telihhovisi kuhlangabetana netidzingo teLitiko . 
Kulesimo samanje , kuvele kubalulekile kugcizelela kutsi letimiso leti tentelwe kusita leLitiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi kutsi lesekele kutfutfukiswa kwahulumende wendzawo futsi nekungatsatsi ngenkhani imisebenti yalo . 
Inayithrojini inyakata kakhulu ekhatsi esitfombeni . 
Ticelo letisayiniwe letivela emhlanganweni tishiya Sigaba Sekukhetsa bese tiyiswa Esigabeni Sema-oda lapho ema-oda afakwa khona nebatsengisi . 
Letinye timali letingakasetjentiswa tifaka Tikhungo Letisiteshi Letifaka Konkhe Tebulungiswa Ebantfwaneni leto Litiko lilindzele kutfola imiyalo lebanti levela kuLitiko leTebulungiswa . 
Ngalesizatfu , baphatsi baletimali ezingeni lamasipalati kufanele bavele ekuhleleni , kubhajetha , kulawula timali kanye nemalungiselelo ekusebenta kumasipalati . 
Kute kutsi sichubeke sicubungule lamandla , sihlanganise emacembu labuya kuhulumende , tetisebenti , temabhizinisi , tetifundziswa kanye naleminye imikhakha kutsi basebentisane emalabhorekthri ekulinga , kute bacubungule konkhe lokungaba khona bachubeke futsi bavule emandla elugu lwelive lakitsi . 
Baphindze futsi bamenywa kutsi bente tetfulo ngemlomo uma bayalelwa njalo . 
Nangabe lokuvuseleleka kutawusinyanyiswa , kutfutfukiswa kwesimonchanti kutawubaluleka njengobe kwakha umgogodla wanome ngukuphi kutfutfukiswa kwetemnotfo . 
Sisindvo sasemende lesichubekako singasetjentiselwa kugcina letindlela tekugoba . 
Tikolo kutawumela titfutfukise tinchubomgomo tekukhomba bothishela lokumele bakwente nangabe basola kunganakekeleki lokunje , njengobe benta nangabe letinye tinhlobo tekuhlukunyetwa kwebantfwana tisolwa . 
Elucwaningweni lwayo lweligunya letangaphandle , lekhomishini yatfola kutsi sinyatselo lesinemandla lesimelene netimalimboleko letite intalo silivelakancane . 
Sichibelo sisebenta ngekubuka emuva kuyinchubo lesemtsetfweni . 
Loluhlobo lwekulungisa luvamise kubonakala emabaleni emabhizinisi newekutsengisa lanemadamu phambili kantsi kuvamise kudzingeka kwekutsi lomunye umhlaba lodzingwa kutfutfukiswa kufanele uniketwe nekutsi tidzingo tendzawo yekupaka tilandzelelwe . 
Kwenta simanje nekugcina kahle yonkhe imitfolamphilo yahulumende wesifundza . 
Imodeli lefaka tonkhe tintfo letichazwe kulesigaba yasungulwa kute umtselela wato ngaphasi kwetimo taseNingizimu Afrika ucondzisiswe . 
Bafundzi batawakha kumakhono abo lavele akhona kuhulumende wendzawo . 
Ucelwa kutsi ucaphele kutsi ngenca yelinani lelikhulu leticelo lesibona kutsi sitatitfola ; ngulabo kuphela labafake ticelo lasebahlungiwe labatawutsintfwa . 
Kodvwa , kusebentisa , kuhambe kancane ngenca yetincabhayi letinjengekweswelakala kweliphakelotimali lekusebentisa tinhlelo letenteka ngekhatsi ematikweni , nekungakhoni kugcina kuhlanganyela lokungagucuki emkhatsini kwalabatsintsekako . 
Kuphikisa lokucondziswe kulikomidi lesikhashane kufanele kuncunywe kulamaphepha labhaliwe etfulwa kulo . 
Hlelembisa tinhlelo tabo tekufundza . 
Kungenteka kutsi sichamuka etindleleni letingemuva letingafani , kodvwa kuphumelela kwangalelo langa kuchubekile kusicinisekisa kutsi kubalulekile kwekwakha kubumbana kanye nekuba nemcondvo lotsi sisonkhe siya ndzawonye . 
Kutfutfukiswa kwetinhlelo tekucecesha kutemfundvo yethekhinoloji yentiwa ncono . 
Kucinisa kusetjentiswa kwetinhlelo te-HIV ne-AIDS tematiko Ahulumende . 
Indlela yekuvimbela lesebentisa emandla akufuneki itsatfwe njengendlela yekujezisa noma yekucondzisa tigwegwe . 
Umdlavuta wemabele ngumdlavuta lowandze kakhulu kubafati . 
Letiphakamiso leti timelwe Luhlelo Loluhlanganisiwe Lwetekutfutsa kanye neLuhlelo Lekutfutfwa Kwemmango . 
Sikhatsi sesifundvo lesisisekelo sekubhalisa njengemhlengikati losemtsetfweni nembelekisi kuba yiminyaka lemine yekufundza . 
Leluphiko ngalokutayelekile liphendvulile kuletintfo ngekuhambisana netikhatsi letibekwe kuShata Yetekuphakelwa Kwetinsita Neyemazinga . 
Injongo : Ilawula tibonelelo letinemibandzela letintsatfu etifundzeni nakubohulumende basemakhaya . 
Kusetjentiswa kwato kufuneka kulawulwe ngekucophelela . 
Timvume titawukhishwa njalo kabili ngemnyaka futsi titawusebenta tinyanga letisitfupha . 
Lelisu litawuvala Loluhlelo Lweminyaka Lelishumi Lekulawula Imfucuta kanye neLisu Leminyaka leminyenti Lekulahlwa Kwetimfucuta Letinebungoti . 
Kutikhipha ecaleni kumalinki layisana kulamanye emasayithi 
Onkhe ematiko awatibopheleli ekwamukeleni noma yiphi ibhidi lekangakapheleli noma kuniketwe lonemaphuzu langaphansi nakabhida , kantsi banganiketa ibhidi ngalokuphelele noma incenye yayo . 
Tinengi tintfo lekungakhulunywa ngato kumihlangano lenjena , letinye takhona tidzinga kukhulunywe ngato ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kwenta ncono kukhicita kwemhlaba lolungele kuhlanyela kuwo kanye nekubakhona kwekudla . 
Loku ngiko kahlehle Litiko lelikwentako . 
Sikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti sabelana ngemitfombolusito leyahlukene neLitiko leTemsebenti . 
Khumbula , akunandzaba kutsi ungubani , sifuna kuva kuwe , ngako-ke khululeka ungitfumelele ngencwadzigezi imicimbi yakho , titfombe kanye nemicondvo nangabe ungatsandza kutsi ishicilelwe kulencwadzitindzaba . 
Kuba khona kweTemisebenti Yemaphoyisa Aseningizimu Afrika futsi kuletinye timo , kwemalunga Embutfo Wetekuvikela WaseNingizimu Afrika kutawusita kakhulu . 
Loku lokucoboshelwe lapha tingucuko letetayelekile letifiswako letilindzeleke kuyo yonkhe ikharikhulamu . 
Njengobe kukhonjiswe ngulelishadi , lesibalo sebudlelwano betintfo lesikala lokuphendvula kwenchubomgomo kuloku lokungakalindzeleki kwentsengo lecatsanisiwe sinyamalele sasimama ezingeni lelikahle lelifana naleli lebudlelwano betintfo ekwehleni kwemandla emali lukungumsuka ngemva kwekutsatfwa kwenhloso yekwehla kwemandla emali . 
Sitawu , nome , kunaletinsayeya nati beka embili kwakha tindlela tekuphila letitintile emiphakatsini yetfu yasemaphandleni kanye naleyo miphakatsi lehlala kutimo letikhatsata umoya etindzaweni tekuhlala letingashayelwa mtsetfo . 
Lucwaningomabhuku loluchutjwe luveta ngalokucacile kutsi kunetinhlelo letenele tekulawula etikweni ; kodvwa , lokuyinkinga kusebenta kahle kwaloko kulawula . 
Eveni lonkhe , letimboni letine letifanako tivete bumatima bemsebenti lobukhulu . 
Kubakhona kwebuphuya eyincenyeni letinkhulu talesifundza kuba ngumtfwalo emandleni ekukhicita imalingena kubomasipala bendzawo ngobe emakhaya lanemalingena lencane nome lete akakhoni kukhokhela tinsita tamasipala . 
Ngaphansi kwenchubo yekugcinwa kwemabhuku emali lengukheshi ngakunye , idokhumenti lengumtfombo yalokubhalwako kwekugcinwa kwemabhuku yivawusha yekukhokhela ihambisana nelisheke lelentiwa ngekwe-elekthroniki noma-ke lesinye sicondziso sekukhokhela . 
Lwati lolubanti lwemakhono lamanyenti ekukhuluma kanye nalawo-ekungakhulumi lacondziswe kumuntfu ngamunye noma emacenjini . 
Hulumende Wesifundza kufuneka akhe indlelalisu lebanti yekusetjentiswa kwemhlaba letawuphendvula ngetindleko tetinhlelo letigcwele , ngekhatsi kwemmongo weluhlaka lwahulumende wavelonkhe . 
Ingucukokucashwa lenjalo yemboni ingabalwa ngekwehlukanisa lizinga lekukhula leboniwe ngesikhatsi sanoma ngusiphi sikhatsi lesengcile yireyithi yekukhula kwemnotfo loboniwe ngesikhatsi lesifanako . 
Kucinisekisa kutsi timoto letisetjentiswako tisetjentiswa kahle futsi tiyanakwa . 
Loku kwentiwa ngoba , ngaletinye tikhatsi , Ematiko atinikela ngekwawo kumiklamo , ngalesikhatsi kuphela kuphakelwa ngetimali , lokutinikela kuyachubeka kantsi kufanele kuniketwe imali ngetimali letivotelwe kudzimate kufinyelele ekugcineni . 
Imalimboleko kanye alokutfolakalako lokuhambisanako kuyakhishwa uma kungenalutfo loluphatsekako kwekutfola lokutako nalokuhambisanako konkhe kubonakele noma kundluliselwe kulomasipala . 
Kusebentisana , kubambisana netinhlelo tekuphuma tichaziwe kulesigaba , lekuchaza tindzawo lapho litiko libukene ngekubambisana ekuletfweni kwetinsita nalelinye litiko lahulumende . 
Lilungelombhalo emsebentini lobhaliwe noma emsebentini wemculo linikwe lilungelo lelibandlululako lekwenta noma lekugunyata kukhicita kabusha umsebenti nganoma ngayiphi indlela noma inhlobo ; 
Uma ngabe , sekuphele emalanga langemashumi lamatsatfu , solo lamacembu ayehluleka kusombulula incabano yawo noma kungaboni ngasolinye ngekubonisana ngekuvana , umtsengi-ke noma umtsengisi anganika lona lomunye satiso sesinyatselo lafuna kusitsatsa acale afune lungenelelo . 
Tinsita tamiswa kantsi tinchubo letilungile tachazwa kutisebenti . 
Lokungenani , sitatimende senchubomgomo lekujongwe ngaso kuhlelembisa emaphethini ekukhula futsi sikhutsate onkhe emacembu labandzakanyekako entfutfukweni kucabanga kabusha tonkhe tincumo letikhona . 
Ngabe tinkinga teliphakelotimali nekwabiwa kwetimali kushayisana njani nekusita bonkhe bafundzi labafanelekile ? 
Njengahulumende wesifundza , siyatichenya ngalemboni yematekisi ngoba ngiyo kuphela umkhakha lowasungulwa futsi linyenti lebunikati bayo busaloku bubantfu labamnyama , kahle kahle ema-Afrika . 
Niketa timoto netinsitakusebenta temanti , kubutsa tibi , telindle , kutfola indleko , imigwaco , tinsita tetemphilo netekuvikela . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi emasu ekutfutfukisa kudla nemkhicito wetekulima ngendlela lesimeme , kanye nekwandzisa kungenisa imali ngekusebentisa tinyatselo letesekela kutfutfukisa umnotfo . 
Letikhungo leti kumele tibe netisebenti letenele kwentela kucinisekisa kutsi tigulane titfola kwelashwa lokufanele . 
Kwakhiwa kwesakhiwonchanti kufaka ekhatsi sisetjentiswa sasepulazini nesangaphandle kwelipulazi nekwendluliswa kwetekulima . 
Liningi lemaklemu litawuya ngekunakekelwa kwekucala kwetekwelashwa kwekulimala lokulaphekako kuphela . 
Insimbi nayo iyabola emantini aselwandle . 
Luphindze lunikete luhlaka lwekucinisekisa imbangela yekufa nekugcogcwa kwelubalobalo lwekufa lokutayelekile kwamhlabawonkhe . 
Ngumiphi imishikashika lephatselene nemsebenti lekutakufinyelelisa kuyo loku ? 
Kugcokisa lekhondomu kungaba yincenye lejabulisako yekudlalisa kutemacansi . 
Umangabe imvume ilahlwe ngulofaka sicelo mhlawumbe ikuye nome ngesikhatsi seluhlelo lwekulungiselela , imvume letawuvala lelahlekile itawukhishwa kuphela umangabe siciniseko senkhokhelo yemvume lensha sesamukelwe . 
Tikhalo tigcizelele kukhangisa lokungemanga , kunganakekeli , emazinga langavumeleki nemisebenti . 
Emahhovisi lamanyenti eLitiko leteManti kanye neMahlatsi eveni lonkhe eme ngemumo kukuniketa emafomu lafanele kanye nekukusita ekugcwaliseni lamafomu . 
Livekati laba yinkhundla yekungcubutana kwemave , lokwatsatfwa ngemandla nangesisindvo kungcubutana kwemave angekhatsi emva kwekuphela kweMphi Lengumashoshaphansi . 
Letilinganisozinga , kuhloswe ngato kutfutfukisa lokwentiwako nakulawulwa kungcola ezingeni laHulumende waseKhaya , kusafanele kutsi temukelwe sishayamtsetfo . 
Sibonelo , Litiko leTemphilo litsintseka ngco ekuphatseni emalabhorathri etemphilo . 
Kuniketa tinchubomgomo leticacile nekusebenta kute kwentiwe kancono kuvikelwa kwelwatiso . 
Letingucuko tetidzingo tekutfola ilayisensi setifaniswe nalokukhulula lokukhulu kwebantfu labancintisanako kuletimakethe tetjwala , njengoba kukhombisa kukhula kwetinombolo temalayisensi kulelithebula lelingentasi . 
Lolunye lukhula , tilwanyana kanye netifo tiyinkinga kakhulu etikhatsini letitsite temnyaka uma timo tivuma intfutfuko yato . 
Umtselela kumnotfo : Lomtselela lokhona kumnotfo wasekhaya ubalulekile , kugcina imindeni kuloluchungechunge lwebuphuya , kugula , kungafundzi nekulahlekelwa imiholo . 
Tintfo lekufanele tibukwe tifinyetwe ngentansi . 
Lenjongo yabomasipala kulungisa loluhlaka lulungelane nesimondzawo sabo . 
Sifundza saseGauteng sifundza sekucala ekubeni netinkhantolo temakeyimu lamancane kuto tonkhe tigodzi tabomantji . 
Emarekhodi lafanelekile kanye nalasebentako ekukhishwa nekungeniswa kwetimali kufanele agcinwe . 
Kwemukelwa kwelisubuciko lemali lamanje kumiselwe etintfweni letinyenti letehlukene kanye netintfo temali letehlukahlukene lekugcina kufaka umtselela kulwabiwomali lolufanele kutsi lwemukelwe ngumkhandlu . 
Imibandzela yaletigatjana temtsetfonchubo iyasebenta , nekuguculwa lokudzingekako , kunoma ngusiphi sicelo sekucolelwa . 
Kuvalwa kwetigodzi kube nguyonantfo lebalulekile yalomklamo . 
Kuphila kahle kwebantfu nenhlangano kutfolakala ngekwakha simo senhlangano nelisiko lelihambisana nekuphila kahle kantsi ineluhlelo lwekubona ngalokuphelele kwebungoti betemphilo yetenhlalo netengcondvo . 
Khuluma ngebudlelwane emkhatsini waRalph naPiggy kulenoveli . 
Leminye imitfolamphilo ayisetjentiswa kahle , kantsi loku kufakazelwa ngulomcondvo wekutsi injongo yemitfolamphilo kuniketa tinsita tekwelapha hhayi kuvikela . 
Nawubuka indlela lephasi labuya kuyo , emave ase-Afrika ente inchubekelembili lenkhulu , nawucatsanisa nemhlaba wonkhe ekubhaliseni bafundzi esikolweni semfundvo yemabanga laphasi . 
Lenkampani ilawulwa ngekusebentisa i-akhawunti yetekuhweba futsi kute timali letitfolako kusabelotimali selitiko . 
Lomkhandlu kumele ucabange ngetincomo letentiwe ngulephanela futsi emva kwaloko ucashe lamalunga kuleSigungu Sekuhlela saMasipala . 
Loku akusiko kutsi kuluphawu lwekwenta lokwetayelekile lokungahambi ngendlela kepha kakhulu ngekubekwa kucace kutsi kutsintsa inchubomgomo yeSARS ekucisheni sikweleti lesisalela emuva , lokugcine ngencenye lenkhulu yesikweleti lesisalela emuva lesimayelana netikhatsi letengcile . 
Litiko leNtfutfuko yaseMaphandleni kanye neKulungiswa kweMhlaba iholwa lisu lekucinisekisa umsebenti munye kuwo onkhe makhaya asemaphandleni . 
Tiphumelele imiklomelo lesihlanu kulena lesikhombisa lebeyikhona . 
Lemali lekhokhelwe itsatfwa kuleSitatimende Sekusebenta Kwemali ngalesikhatsi tisebenti tetfula tinsita letenta kutsi tifanele kutfola imali lebakhokhelwa yona . 
Letindlela tekonga titawuba nemtselela lomncane emisebentini yemkhandlu yekuniketa tinsita . 
Kodvwa lapho tamba tidzingeka khona nome lapho tamba tesikhashana tikhonjisiwe , sonkontileka utawufaka ireyithi lesebentako eluhlwimi lwemareyithi lweSikweleti seManani kuleyo naleyo ntfo lehlelwe kutsi itakwentiwa nini . 
Luhlu lwalebangabutwa kumele lupheleketele lebhidi . 
Kutfutfuka kwekhwalithi yemfundvo lesisekelo kufanele kubonwe njengentfo yekucala lephakeme Yahulumende waseNingizimu Afrika lekufanele kutsi Litiko Letemfundvo Lesisekelo liyetfule . 
Kulukhuni kutfola emareshiyo endzawo ebudze benethiwekhi lobufananako , emareshiyo emayunithi ekuhlala ebudze benethiwekhi kanye netisindvo tendzawo yekuhlala yalamanye nemaphethini lehlukanisiwe . 
Lesimo sitawubonakala ngemaresho emajiyokhemikhali lafanana ncamashi nalawo etinseketse letingakangcoliswa laleyo ndzawo . 
Kubona lufifi noma kungaboni kahle kulinye noma omabili emehlo . 
Letisebenti futsi atinalwati ngalamanani langetwa kulamani labekelwe emanani etjwala . 
Kuletsa tintfo letibalulekile temphumelelo , bungoti nemasu ekulungisa , kanye nalokutayelekile lokukhulu kwamhlabawonkhe njengekuba nemtselela kulikusasa le-Afrika . 
Kuhluleka kuphendvula ngalomsiko kutawuholela ekugucugucukeni kwenchitfomali yesive , kwehla nekwenyuka lokukhulu kwentalo kanye nemareyithi ekutsengiselana , nethemu-lendze yekukhula lokuphansi kwetemnotfo . 
Inhloso yalesifundvo kwenta tindlela tekucabanga letibalulekile kuBhayoloji . 
Kutsatsa shengatsi lokusemkhatsini futsi lokungenelela kakhulu kutsi : 
Inchazelo levakalako yesimo lesihambisana netinhloso talomtsetfo kufanele kukhetfwa tona kunalokunye kuchazwa lokukhona , lokungekho . 
Ngabe loku kungaso kutsi lekhomishini nalenkhantolo angeke yadzingidza noma yalalela lelicala lekungcubutana langaloluhlobo ngoba loMtsetfo awukhulumi ngalo ngendlela lecondzile ? 
Wengeta ngekutsi bebahlala badlala igalufu njengemndeni futsi emvakwaloko wabuye wadlala igalufu anetinyanga letine atetfwele Caleb . 
Lusito lelaniketwa tisebenti Tesikhwama Sekuvuselelwa Kwe-Afrika Nesekusebentisana Nemave Emhlaba ngesikhatsi sekuhlolwa kwemabhuku luyabongeka kakhulu . 
Tikhungo tasemadolobheni titawusebenta njengetinjini letibalulekile tekukhula kanye nekuguculwa kwetemnotfo wase-Afrika emashumininyaka latako . 
Uma kunjalo , sicela unikete emagama emalunga ekomidi nalabatsintsekako lababamele . 
Kulandzelela nekuhlatiywa kwekusetjentiswa kwetinchubomgomo nekubika ngemfanelo nekusekela ibhodi lebuyeketa kugulwa yingcondvo . 
Ngakoke , lelinani lilinganiswe ngalokwecile . 
Lokubuyiselwa lokufaka ekhatsi konkhe kuniketa siciniseko kulamaciniso alombiko . 
Asikho samba lesingenantalo kumbe intalo lecongelelwe emkhatsini kwekuhlolwa nelusuku lwekuvumelana ngekungevani lokungasulwa . 
Imizuzu lembalwa nje kanye ngenyanga ingasita imphilo yakho . 
Luhlelo lwekwenta nalo lwatfunyelwa Kutemafa Wavelonkhe . 
Umhlanganosikolwa netinkhosi netindlovukati mayelana netindzaba tenchubomgomo yekubuyiselwa kwemhlaba kubanikati bawo labafanele . 
Sokontileka ufanele kutsi anike umcashi ngamunye likhadi lelinesitfombe sakhe lekutatisa . 
Baphatsi bemalayibhrari labavela emalayibhrari emphakatsi neyesifundza bahlanganyele emihlanganweni yekukhetfwa kwetincwadzi lapho bakhetsa tincwadzi betfula tinhloko lebatibuyeketile . 
Loku kwenteka nasemkhankhasweni wekukhishwa kwemanyokana lekufanele kuhambisane ngekunikwa ngebubanti bekuphepha kwekudla . 
Lenchubo yelwabiwomali yenteka ngekuhambisana nekhalenda yelwabiwomali lenguyonayona futsi yesekelwa ngemasekhula etikhatsi lacacile lachuba inchubo yekulungiselela lwabiwomali ngembi kwesikhatsi ngulabo labaphetse lwabiwomali . 
Umfanekiso logucukako lofaka phakatsi timphawu letibalulekile letibuke kwehla kwemandla emali uniketa luhlakamsebenti lolungagucuki lwekuvisisa nekuhumusha tintfutfuko tekwehla kwemandla emali . 
INingizimu Afrika ikhiphe Inchubomgomo yeLuhlaka Lwelwabiwomali Lwasemkhatsini nemnyaka kute usebente njengeluhlaka lwekutfutfukisa lwavelonkhe lokufaka ekhatsi kwetfula ngalokucacile tinjongo talenchubomgomo . 
Iphindze yetfule luhlaka lwekubusa kutikhungo letehlukene letakhiwe bomasipalati . 
Tikhalo letinyenti letifanako kunetikhatsi tekulindzela letilandzlwako ngekutiphatsa ngendlela letsite kutigulane . 
Sikhungo lesikalwako sitawutfola kunakwa lokwentiwe kancono kwelusebentisomali lwekutsenga kunanoma nguyiphi lenye inkampani nayo lengumzuzi wayo wetekutfutfukisa . 
Ingabe umnikati walenkampani Sikhulu seLitiko ? 
Kwenta lokuhlangana loku kwekunakekela , kubonwa njengencenye lemcoka lekhulako yekwehlisa lolubhubhane lwe-TB . 
Tonkhe tinhlelo tekusekela emakhophelethivi kuyo yonkhe indzawo umnotfo utawukhuliswa ubuye uhanjiswe ngaphansi , kwendzawo yinye , lebonakalako ( i-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi ) leniketwe ekutfutfukiseni emakhophelethivi . 
Iveta kuphela tinzawo letibalulekile lekufanele tinakwe uma tichazelwe letibalwe kabanti tiyaniketwa njengencenye yekulungisa emaphepha esivumelwano kucinisekisa kuphumelela kwaloluhlobo lwekwakha . 
Yonkhe , imisebenti yekwakha iyahlolwa ngalokunemandla iphindze futsi igadvwe ngekuya kwemazinga avelonkhe lamukelekile . 
Kucashwa kutawuba kweminyaka lemibili . 
Cinisekisa kugcinwa lokuphephile kwawo onkhe emakhiya kuyunithi yekudla ngaso sonkhe sikhatsi . 
Etikhatsini letinyenti bebageleta ngco bachamuka etindzaweni temadolobha elubandlululo letacaliswa ngaleso sikhatsi . 
Letimphawu letilandzelako titawubeka esimeni lesihle : Lwati loluvakalako nebukadzebona ekuphatseni . 
Kutfunyelwa kweluhlolo kanye nemamaki emnyaka nayo yonkhe leminye imisebenti lehambisana naloko . 
Ngetulu kwaloko , kwehla ekuphatfweni kahle kwetimali tahulumende temitselo kugcina ngebutsakatsaka kusimo sakhe setimali . 
Lokukhetfwa kufanele kufanele kwentiwe ngekuhambisana nenchubomgomo levunyelwe ngumkhandlu . 
Ngaya ngayohlindvwa ngobe ematfumbu ami adubuka ngenca yekuhamba kwengati yami kancane . 
Ingabe imali yekulawula emadokhumenti ekubhida seyikhokhiwe yini kantsi futsi nekhophi yerisidi ifakiwe kuledokhumenti yekubhida ? 
Hulumende uphetsa bungoti lobuvela kutikweleti letingakabonwa te-PPP ngekugadza dvutane kusebenta kwenhlangano ngayinye ngekubuka imibandzela yenkontileka bese icindzetela kutibophelela lokusidzingo sekulawula . 
Lendlela inetikhungo tesigodzi letisikhombisa ku-Afrika yonkhe . 
Ngutiphi tintfo tebunguwe lotidzingako kwenta umsebenti wakho ? 
Iminikelo ibalwa ngekuya kwekugcogcelaka ngaphandle kweminikelo leyengetiwe yentsandvo , lebhaliswa ngalowo mnyaka letfolakala ngawo . 
Ngikholwa kutsi Umcondzisi Jikelele uyishwambakanyile lenkhulumomphikiswano ngemagama lanemcondvo lofinyetiwe futsi lophocelelako . 
Tihlukaniswa ngencenye yekunakekela kusebenta nencenye yetindleko temali yebhizinisi . 
Ngalesikhatsi lwatiso lwekutalwa kwemntfwana lutfunyelwa kuStats SA lufana nalolo lelikurejista yekubhalisa bantfu , kukhona umehluko wesakhiwo emkhatsini waloku lokubili . 
Kulesigcawu , Nelson Mandela tinyanga letisikhombisa emva kwekukhululwa kwakhe ejele . 
Tinzuzo letinkhulu letitawutfolwa kulokufezekiswa kweLisubuciko leteKulima laseGauteng tiyazuzisa . 
Emazinga emanti lawenyusiwe ngenca yekungena kwemanti emfula kanye nemanti elwandle lavela kumagagasi lengca umngcengema wesihlabatsi endzaweni lapho umfula ungeka khona elwandle ngesikhatsi setiphepho kanye nangesikhatsi semagagasi asentfwasahlobo , aphindze sifake sandla ekuhambeni kwemanti khona lapho . 
Iminotfo yesigaba sekucala yiminotfo lechutjwa tizatfu , leholwa basebenti labangenamakhono futsi teyame kumitfombo yemvelo . 
Lomtselela waletinkinga tetikweneti tindzawo yeYuro tilawule lesimondzawo futsi saholela ekuchuteni kwetemnotfo wamhlaba wonkhe , futsi kuyacaca emnotfweni walesifundza . 
Lungisa ticelotikhalo teMtsetfo weteMsebenti weTicashi letifakiwe . 
Tipho talabatsintsekako labehlukene emcimbini wendvuna wekuphela kwesigamu . 
Ekuchubeni lesifundvo , besinesifiso sekutfola bumatima lobunyenti kanye netindlela letinye letifanele inchubekelembili letfutfukako yebantfwana . 
I-Rainbow Foods isebenta ngemapulazi emfuyomphiko , kanjalo nesigayo sekondla nekulawula kuchobosela ngekutentela eGauteng , noma tingekho tikhungo talenkampani tekugucula imikhicito yemfuyomphiko letisebenta kulesifundza . 
Kute kuhambeke , sitaladi kufuneka sibe nelingetulu letimoto , kanye nemalayini emabhayisikili newalabahamba ngetinyawo . 
Kuphindze futsi kube nematfuba ekusebentisana ekutfutfukiseni imodeli yebuphoyisa bemphakatsi kwentela kwandzisa kutimbandzakanya kwemphakatsi nekutsintsana . 
Nanoma kunetincabhayi , kusetjentiswa kwemazinga lamancane kuchubeka kahle , neluhlelo luvunyiwe lwabuye lwabhalwa njengesibonelo sekwenta lesiphambili Senhlangano Yebasebenti Emhlabeni wonkhe . 
Khuluma ngekutsi labafana bebativa kanjani ngaPiggy . 
Noma ngabe ngukuphi lokuvinjiwe lokucuketfwe kunoma ngumuphi umtsetfo lobalwe kusigaba sekucala lohambisana neMlawuli Jikelele kufanele , ngalendlela lekungakhonakala kutsi ufakwe ngakhona , kuguculwa ngekutsandza kuyasebenta futsi ngalokuhambisana naMengameli Wembuso . 
Njengemphumela , kuchagela kwekukhula kwetemnotfo kwalelive futsi nekwemhlaba wonkhe kusala kungenamandla . 
Linani lebabambichaza bangephandle bakhombise inshisekelo yekutfutfukisa ematfuba etetimayini ekhatsi kulomasipalati . 
Kuleminyaka yakamuva , umnotfo waseNingizimu Afrika utsintseke kabi kakhulu ngekushoda kwemakhono kumikhakha lemcoka kakhulu yemnotfo . 
Bakhiciti bemfucuta kufanele bagcogce tinhlelo kucinisekisa kutsi emalungiselelo lenele nalafanele ayatfolakala ekulawula imifudlana lenemfucuta lekhona nalelindzelekile . 
Lenchubo yekusentjetiswa kwemanti kutfutsa lindle kutawuba ngulokuhle kakhulu lokukhetsiwe . 
Kokubili bungako nekubekwa kwaletindzawo kutintfo letimcoka tekuticabanga . 
Umkhandlu kufanele wetfule umbiko wemnyaka ngemisebenti yawo kundvuna kungakapheli tinyanga letintsatfu tekuphela kwemnyaka timali . 
Sifundza seGauteng sivame kuba phasi ngemkhicito walokutinhlavu , kepha sitfutfuke kancono kulokuphatselene nekulima lokusatinhlavu kanye nekubhaka . 
Ngekusebentisa lenchubo emanethiwekhi lamanyentana kanye nebalingani bembuso , umkhakha lotimele kanye nema-NGO bekasetjentiswa nguwo onkhe emahhovisi esigodzi lalishumi nesitfupha . 
Lisubuciko leKuklomelisa ngaLokuphelele leliphocelelako , lelitsambile , futsi lelihambisana nemtsetfo selakhiwe ngekuhambisana nefilosofi . 
Bantfu labahlala etindzaweni tendzabuko batawenta sicelo sesabelo sabo semanti futsi . 
Emabala kufanele akhiwe ngekuhambisana nemazinga etinkambiso tahulumende , kube nekhophi letawuba khona lenemadokhumeni ethenda . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa kusekela kutemnotfo kumakhasimende angekhatsi newangaphandle macondzana netekutsengisa , lwatiso Lwelubalobalo kanye netifundvo tekusebentiseka kwetemnotfo . 
Loluhlakamsebenti lucuketse imitsetfomgomo netindlela tekukhombindlela lutjalomali lwesakhiwonchanti netincumo tekutfutfukisa . 
Ngaloko , kukhombisa kutsi hulumende kufanele angete luhlelochumano lwenhlalo njengoba bantfu labanyenti batawungena eluhlelweni lwesibonelelo sahulumende futsi bangadzinga tibonelelo temtselo wamasipala netintsela . 
Inhloso yekubona kukhicita kwesikhatsi sanyalo nekwesikhatsi lesitako nematfuba ekugucula umkhicito wetekulima endzaweni . 
I-Afrika itawufinyelela emandleni ayo ekwenta laphelele ekukhiciteni emandla , futsi ecinisweni khona madvute nje itawunika emandla letinye tifundza letiwafunako . 
Kwentiwa kwetinchubomgomo nekwentiwa kweluhlaka lwetitfutsi naleminye imitsetfo lephatselene netemigwaco nako kubukenwe nako . 
Nanoma ingakachunyaniswa ngalokucondzile futsi ngaleso sikhatsi kumnyombo wemsebenti , futsi ngako-ke emasu ekucondzisa Litiko , imphilo lesisekelo yesakhiwonchanti se-ICT kumcoka kulamakhono lachubekako etindzawo letiminyombo wekusebenta kute tente umsebenti wato . 
Sosikhwama Wavelonkhe naye uchubekile nekusekela tikhungo letilawula nguhulumende nekutfutfukisa tikhungo tetimali . 
Kusetjentiswa kwemandla njengendlela yekugcina kuthula kungaba yintfo lengafaneleka kuphela ngaphasi kwetimo letimbi kakhulu kakhulu , nangabe kute kuthula futsi letinye tingenelelo setehlulekile . 
Lamahhovisi ekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka atawuba sandla lesisetulu saleLitiko ngaphandle kwalapho emaBhodi Emanti asungulwe khona . 
Bantfu labadzala bakhishwa bayoshaywa ngumoya nguMasipala esichiwini setinyamatane iKruger National Park . 
Kuhanjiswe Umtsetfosivivinywa longasaguculwa Endvuneni kutsi iwucabangele . 
Timali letabiwe kulebhajethi lenkhulu tikhweshiselwe kulelitiko lelisha lelakhiwe . 
Emagama lamasha kanye neminyele ivela kulamanye emabalave lentiwe aba sesikhatsini . 
Kwesibili , sisesinyatselweni sekwandzisa emahhovisi lamasathelayithi kulo lonkhe lelive . 
Ngiyamangala kutsi yini labangakwenta lapho . 
Kunakisisa kusekusiseni kutotfolakala ingucuko . 
Kuniketa tinhlelo letiphatselene netidzingo nemisebenti lehlose kugcina kuphila kwebantfu lababoshiwe labanakekelwa ngulelitiko . 
Tiphatsimandla letisebenta etikhungweni tekuvalela kufanele kutsi ticaphele lomtsetfosivivinyo ngobe ukubeka kucace kutsi kute umuntfu lotawujeziswa ngekungalaleli umyalo wekuphatsa umuntfu ngesibhuku kodvwa utawutfolwa anelicala lekuphatsa umuntfu ngesibhuku nangabe bayenta leyo miyalo lenjalo . 
Simo lesibucayi senyunyana yemave lasebentisa iYuro sitsikamete kutsenga nekutsengiselana , kuhamba kwemali , kutfumela , tekuvakasha kanye naleminye imikhakha . 
Sihlonipheke kakhulu sisifundza seNyakatfo Nshonalanga ngekutsi bahleli bakhetse sifundza setfu njengendzawo yalenkhomfa lemcoka . 
Litawakhiwa ngummeleli munye lovela : 
Ngaloko uphakamisa kutsi lokwendluliswa kwelicala kucitfwe . 
Labenta tifundvo netintfo bakhutsatwa kutsi basebentise emasubuciko lahlukene kuvumela kuhlanganyele lokunemdlandla nekucabanga ngalokujulile . 
Tfola lemicondvo lena , kuhamba kanye netintfutfuko kusimo sato semlandvo kanye nesendzawo . 
Tindlela letihlukene tekulinganisa ngekwetimali tingasetjentiswa kucedza lolugebe nekusita labohulumende bavelonkhe kutsi bente umsebenti wabo ngekwemtsetfosisekelo . 
Sifundvo semabhayomu aseNingizimu Afrika sihlose kwecwayisa ngemnotfo wetitjalo netilwane eveni letfu , nesidzingo sekuvikela letitjalo netilwane . 
Noma lokumbalwa kwaphambukela kutekutsengisa imikhicito yabo yenyama yenkhomo lesezingeni leneluphawu lwabo . 
Lesivumelwane , kuye ngekuvumelana kwephalamende nawo onkhe emave lasayinako , siniketa sisekelo lesikahle sekunabisa kuchumana kutekuhwebelana emkhatsini waseNingizumu Afrika neNingizimu Amerika . 
Temphilo mayelana nekuhlela nekuniketa tinsita tesibhedlela lesikhulu nako ngulokunye lokubekwe embili kakhulu . 
Tiphakamiso : Likhono lekusebenta wedvwa , buholi lobunemandla nemakhono ekukhulumisana , bukadzebona etinsiteni Tesifo sengcondvo , nelikhono lekukhulumisana ngetilwimi letisemtsetfweni letimbili kuye kuletintsatfu taseNshonalanga Kapa . 
Sebentisa tonkhe tinchubomgomo tebasebenti belitiko , emasu kanye netinchubo kucinisekisa kutsembeka kubasebenti belitiko . 
Imikhakha yembuso lenika lomunye umkhakha noma iwetfwese sibopho ifanele kutsi yente sivumelwano se-ejensi lesibeka imibandzela , imigomo , tindzima netibopho mayelana nemiklamo yesakhiwonchanti . 
Kwelulekwa ngembi nangemuva kweluhlolo loluphutfumako lwe-HIV . 
Tingcinamba titawunakwa ngekutfutfukiswa kwemasu esikhashane , esikhatsi lesisemkhatsini kanye newesikhatsi lesidze . 
Hulumende nebantfu baseNingizimu Afrika badzinga inchubo yekuchumana lehlelekile lenako kokubili kuphendvula nekungagucuki . 
Sinye simo lesinjalo kutsi letimali letiphakanyiswe ngekukhishwa kweliphepha lekutsengiselana kungenteka lingafakelwa sicelo ngco nome ngalokungakacondzi ngco ekuniketweni kwemali lebolekwako nome sikweneti kummango jikelele . 
Loluhlelo luniketa tinsita temfundvo lephakeme kutetigulane . 
Kumele sihlangabetane nemathagethi etfu kanye netikhatsi letibekiwe tekwetfula umsebenti ngendlela lesebenta kahle , ngekonga futsi nangemphumelelo kwentela kwandzisa litsemba ekhatsi kwebafakimali labangabakhona kanjalo nasesiveni , lesisebentela sona . 
Kungena kutawuvulelwa futsi kusetjentiswe titfutsi taboSokontileka uma umgwaco lojikeletako uvuliwe . 
Kudla lokunemphilo kucale intfutfuko yeNchubo yeKuhlola Kudla yaVelonkhe kutoyimfica tifundza . 
Umbononchanti kuba nemkhakha wetekulima lohlangene , logcinekako lonemphilo lechubekako , lapho imiphakatsi yasemakhaya lesimamisene nemvelo . 
Luhlolo lwebungoti loluchubekako lwentiwe kulomnyaka lesikuwo lokwentiwa ngawo lombiko . 
Imininingwane yemakethe ibonakala ibalulekile kubo bonkhe lababamba indzima kuze bakhone kwenta tincumo leticacako . 
Kutibophelela kweForamu ekufinyeleleni kulenhloso kufakazelwe ngalokucacile kwesekelwa kwenu lokucinile kuLubumbano le-Afrika netinhlelo tayo letishukumile . 
Ludzaba lwekwandzisa kuminyana kwebantfu lusemandleni alokunyenti . 
Ngiyatsemba kwekutsi lenkhomfa itasiniketa sonkhe indzawo lapho sitawukhona kucocisana khona sifinyelele kusivumelwano ngetindlela letihambembili letinemasu tekutsi sisebentise i-ICT kwenta kancono timphilo tebantfu betfu . 
Tifundvo leticedziwe kanye nelwati ekucubunguleni ligama , ispreadsheet kanye nemaphakheji ekwetfula isoftware . 
Lenkampani kwanyalo isebentela eNingizimu Afrika , eSwatini , eZambia naseBotswana netinhlelo tekukhula kabanti e-Afrika . 
Noma kunjalo , lombuto wekusimamisa kwekukhokhelwa kwekhomishini kuyachubeka nekuphakanyiswa kitsi . 
Timphahla netinsita angeke kuhlukaniswa ngemabomu kwentiwe tigaba noma tintfo telinani lelincane kwentelwe kuphela kutsi kuvikelwe kulandzela umtsetfo njengekwesidzingo salenchubomgomo . 
Loku kufaka ekhatsi kukhishwa kwemalayisensi netimvumo . 
Sifundvo saKwaZulu-Natal satfola bufakazi ngemitselela lesetilwaneni tasemantini lahambako emisebenti lelungisa kutfutfwa kwelindle lokuhambisana nekhemikhali . 
Lokunye lokutfolwako kukalwa ekubonweni nchanti kwebungako lobufanelekile . 
Lithikithi ngalinye lusebenta emdlalweni munye longakachazwa kunoma nguyiphi inkhundla kulo lonkhe lelive . 
Inhlangano yekuvikelwa kwebugebengu yabanjwa eBrazil . 
Kuhlatiya kanye nekuhlola umtselela wetinchubomgomo tekulungisa sakhiwo kanye netinhlelo ekutfolweni kwetinhloso taloMkhakha . 
Sisebenti ngasinye , umlimi nemphatsi kutawudzingeka kutsi basayine libhuku lekungena nekuphuma . 
Ibhodi itinikele ekucinisekiseni kutsi sihlala silicembu lelisebentako nalelitimisele . 
Ngalesikhatsi sekubuyeketa , sikhuluma netakhamuti ngelwati lebanalo mayelana netinhlelo letahlukahlukene , letibuye tidluliselwe kamuva kulokuvuselela . 
Tindzawo tamasipala tekulahla indle letisetigodzini letehlukene tingahle tibe nemazinga lahlukile ekulahla imfucuta lemakhemikhali , ngenca yebukhulu nekwakhiwa kwetemisebenti yekulahla indle neluhlelo lwekusabalalisa emanti . 
Kwehluka kwentsengo lokufanako kwenteka nakuleminye imikhicito kuletinye timakethe . 
Lusiko lwekufundza , kufundzisa nemkhankhaso wekusebenta kuyahlanganiswa . 
Ekwakheni nekumisa iTSP , Khongolose wesekele ngalokubabatekako simisomtsetfo sekukhiphela ngaphandle tembusave ekufakeni timali kwahulumende . 
Kulandzela kucatjangisisa kahle kwemibono levele kulabahlukene labadlala indzima , sikhutsato lesibuyeketiwe semsebenti welusha sitawubekwa etafuleni . 
Kuswelakala kwelubalobalo lolubuyeketwa njalo mayelana netinhlobo letiphelele temkhakha wekhophelethivi kwenta kube ngekubonakala lokungakaneli kwemakethe kanye nendlela yebhizinisi yekhophelethivi lenganconywa ngendlela . 
Lomcimbi ubuye waba litfuba lelihle lekutfutfukisa iNingizimu Afrika njengebasisi nendzawo yekufikela tivakashi , nendlela levulela umhlaba onkhe . 
Sebentisa iBAS kutsatsa mininingwane yekungena nekuphuma kwe-akhawuntingi , kulawula ileja letayelekile , kuphatsa timali kanye nekulungisa mibiko yetimali . 
Kuniketa kunakekela lokukhetsekile ngalokuyimphumelelo nalokufinyelelekako ezingeni lesigodzo ngekuhambisana nalesikhundla sekwamukeleka netento tanyalo kute kulandzelelwe kuniketwa kunakekelwa ngekwetemphilo lokuhambembili . 
Batsengi banelilungelo lekubuta ikhwalithi lengasi yinhle yetimphahla netinsita . 
Inshisekelo yemfundvo yeticu yetitjudeni taseNingizimu Afrika letingaphandle kukukhatsateka lokulinganako nekwetitjudeni letilapha ekhaya kuhulumende waseNingizimu Afrika . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi nebhajethi yabothishela , imiholo yabo , kanye netidzingo tentfutfuko . 
Lesigaba kumele sifundvwe sihlanganiswe nesigaba selizinganhle lesihlwaya lendzawo ngalokubanti futsi iniketa imininingwane yekutsi litiko lijonge kuniketa njani umtselela kulomcondvo . 
Bafundzi kufanele batiswe ngebungoti kanye netindlela tekutivikela mayelana nemanti , lokufaka kubhukuda emifuleni , emadamini kanye naselwandle . 
kuhunyushwa , bungiko , kufinyelela kucinisekisa kulandzelwa kwesatiso semtsetfo salewebhusayithi ; 
Ekusebentiseni letingucuko , emalungelo lagunyatiwe emalunga lakhona etikhwama temhlalaphasi atawuvikelwa . 
Iyunithi yaMalingena Locondzene neSifundza iniketwe umsebenti wekucinisekisa kutsi tinsita taMalingena Locondzene neSifundza tiyakhuliswa tibuye tilulwe , ekusiteni ekukhokheleni tindzawo letidzinga kakhulu imali . 
Loluhlelo lwakhiwe ngaletinhlelo letincane letisihlanu , lekungeMakolishi Ekucecesha Bonesi , Emakolishi Ekucecesha Etetinsita Tekutakula Tetemphilo Letiphutfumako , Imifundzate , Lucecesho Lwetemphilo Lolusisekelo naloLunye Lucecesho . 
Tibhedlela tendzawo tingematje emagumbi etenchubo yetemphilo tendzawo . 
Idatha yeFrance , yeNetherlands , yeNorway , yeSweden ne-United Kingdom icondziswe kutinkhapani temave angaphandle kuphela . 
Kodvwa , nguleyo yekuhlanganisa tisetjentiswa temmango kanye nalokwentekako kanye netinhlelo tekuhamba , kute kutsi kufinyelela kulinganiswe . 
Beyingekho imisebenti lengamiswa . 
Lomkhuba wekukhetsa kusebentisa ludlame noma sisombululo sekuchudzelana ngetintfo letingito noma leticatjangwako letingafani noma kuhanjiswa kwetinsita emiphakatsini ; 
Inchubekela embili lenkhulu lekufuneka inakwe ngilemphumelelo yekutfutfukisa tindlela tekusebenta letisetjentiswa kuhlola emasu lacaliswa embili eSAPS nalokuchumana kwangempela emkhatsini kwenhlangano nekusebenta kwemuntfu ngamunye . 
Cinisekisa kutsi emarekhodi ako konkhe kungenelela kwemsebenti wasenhlalweni , tinchubo kanye nemiphumela ayentiwa abuye agcinwe . 
Sinyatselo sesibili ; AG uhlola titatimende kungakapheli tinyanga letimbili . 
Lokungenani munye umfanekiso lotsatfwako kusikhatsi ngasinye sesenteko . 
Kulahlekelwa silwane sakho losifuyile sasendlini , nome ngabe kungenca yasiphi sizatfu , kungabanga kakhulu kucindzeteleka emoyeni kanye nekudzabuka esigulaneni lesesivele sidvonsa kamatima ngenca yekugula . 
Tisombululo tesikhashane kutehlakalo atikaneli . 
Letinkinga letilandzelako tiphakanyiswe ngulomphakatsi : 
Ngaloko ke , wehlukaniswa nemalunga lekasele emndeni wakhe , lawo lewacindzeteleka kutsi awashiye emuva ePort Shepstone . 
Bekutindzaba letimbi kutsi indvodza lebeyiseloku iphetse timali talesibhedlela iminyaka leminyenti beseyihamba . 
Noma ngumuphi umuntfu lowenta kutsi umsebenti wetemibhalo noma wemculo udlalwe emangweni ati kahle kutsi lilungelombhalo libekiwe kulomsebenti nekutsi kuwenta kwenta kutsi kube nekutsikameteka lilungelombhalo , utawubekwa licala . 
Likhona lapho emihlanganweni yetfu yemasontfo kanye nakuleminye imisebenti yetenkholo . 
INingizimu Afrika isendleleni lekahle yekuvuka ngekwemnotfo . 
Kuyachubeka kutingela ngekungakhatsali namuhla . 
Loku bangakwenta ngemuva kwelibhuku labo lekubhalela . 
Luhlaka Lwenchubomgomo Lwekuphafwa Kwenhlekelele lufaka tindzawo letine tekusebenta naletintsatfu letinemandla ekusekela lokudzingeka kufinyelelwe kuko kuze kuhlangabetwane netinhloso tetindzawo letitinhloko tekusebenta . 
Ungatsatsi sengatsi sikhatsi lesinyenti kanye netinsita kutawuhlala njalo kulungisa lenkhinga . 
Leliphepha leli liyincenye yeMtamo weKukhula kweNingizimu Afrika . 
Kuto tonkhe letitimo labantfu kumele batsatfwe bayiswe esikhungweni setemitsi lesingiso kute balulekwe ngebungoti babo bekutfola i-HIV , bese batali noma bagcini babo bayatsintfwa ngekushesha . 
Lenye yetincenye letimcoka tekuhlela indzawo yekwakha leyesekela titfutsi tesive kulikusasa kutawuba tikhungo tekuchumanisa letisabalele . 
Uma uvuma kutsatsa sikhundla sekuba ngumcondzisi wenkapani , loyo mphatsi kuvele kutentakalele kutsi wenta imisebenti lemikhulu , lomtfwalo futsi lonetikweleti letibukene naye ngekuya kwayo yomibili umtsetfo lojwayelekile nalowo lobekwe iphalamende . 
Lelisu liphakamisa kutsi kulungiswa kwemigwaco , gezi , kuphakelwa kwemanti nekutfutfwa kwekungcola kwentiwe . 
Lisiko liliphuzu lelibalulekile ekuchazeni kanye nasekuvisiseni simo semuntfu . 
Kunesidzingo sekucubungula tizatfu tekungasebenti kahle futsi nekuphakamisa tinyatselo tekutilungisa . 
Kuhlatiya emagciwane emanti etintfweni letihlala emantini akukavami . 
Namuhla sinetiteshi tetinsita telutfungelelwano lesibekwe ngekwelisu kanye netitolo letilusito tetfu teBonjour and La Boutique . 
Kulungiswa kwalendzawo yekwamukela tigulane esibhedlela saseDe Aar kuseluhlweni . 
Tinchazelombono letiniketiwe kanye nekucacisa lokuchubekako sekusitile ekukhiciteni umbiko lowentiwe kancono wekugcina . 
Lesahluko siniketa sibutsetelo semkhakhamncane wetekulima kulelive . 
Emakhandidethi latawuphumelela atawucashwa ngemuva kwephrobheshini yesikhatsi lesitinyanga letilishumi nakubili . 
Atikho tingucuko letentiwe kulokunika emamaki . 
Kwentiwa Inchubo yeLwatiso lweLidolobha kute kuniketwe umtfombo welwatiso lomkhulu wemimango yaseNshonalanga Kapa lesengakatfutfuki . 
Imiklamo lemikhulu kanye nalemikhulukati nyalo itawucutjungulwa njalo ngemnyaka , kantsi inchubo yebhajethi iniketa litfuba lemiklamo lecutjunguliwe , leseyikulungele kukhokhelwa itfunyelwe kuyobukwa iphasiswe . 
Lomasipala kumele agcile ekutseni uhlangabetana njani netidzingo telusito ngendlela lesebenta ngemphumelelo . 
Inchubo kufanele ikhuliswe kufaka kungenelela kwetinhlangano temakhophelethivi , tinhlangano temphakatsi nemaNGO kusita ekuniketeni imisebenti kumakhophelethivi , ikakhulukati tindzawo lekumatima kufaka kuto . 
Bantfu labasebenta ekhatsi esitediyamu labatungelete inkhundla kute bagadze tibukeli kufuneka bafulatsele inkhundla . 
Alukho lwatiso lolukulamaphrofayili noma kulubalobalo lolungakhonakala kutsi luchunyaniswe nanoma ngumuphi umsebentisi . 
Titjalo , kanye nemadalu lahlolwa ngetikhatsi letitsite , kubangela kugijima kwemanti aye eticojeni bese angina kulomhlaba longetulu avete timphandze tetihlahla ngaphandle . 
Lesimo lesi singashintja uma letinsita tingatfutfukiswa ngobe sidzingo setindzawo letisetjentiswako letilusito tawonkhe wonkhe singehla ngendlela lengenta likhaya ngalinye litfole lusito emnyango walo nobe endzaweni yalo . 
Lophumelele kutfola lethenda utawugcwalisa futsi angenise Lifomu Lemalungelo eKundlulisa kute acele kukhokhelwa ngetintfo tekwakha letisendzaweni yekusebentela kuyo yonkhe inkhokhelo yekuchubeka kwalomklamo . 
Ngekuya Ngemtsetfosisekelo , labomasipala kufanele batsintsane ngenshisekelo naletinye tinhlangano tembuso ngemoya wekubusa ngekubambisana . 
Lomsebenti lohloniphekile wemajele awunayo indzawo yetigebengu . 
Lemibiko izama kukhombisa ngalokwentiwe ngulomasipala ngekusebentisana netindzawo temisebenti lebalulekile yahulumende lekukukwakha ematfuba emsebenti ngekutfutfukisa umnotfo wasekhaya . 
LoMculu uchaza indzima , tibopho , tinhlaka kanye netinchubo teBhodi yeSikhwama seMshwalensi weKungasebenti . 
Bantfu bemhlaba labatfutfukile bayaguga , bavula indlela bentela iminotfo lesatfutfuka , i-Afrika ikakhulukati , nesive sayo lesisha kutsi ivale lesikhala . 
Njenganyalo , umhlaba lomnyenti ngaphandle kwetindzawo tasemadolobheni futsi netekuhlalisa bantfu tisikelwe umhlaba wetekulima . 
Lomasipala wakha tindlu tangasese tamahhala kuyo yonkhe lemmango yasemakhaya njengencenye yeluhlelo lwekutfutfwa kwendle . 
Njengencenye yeluhlolo lolwentiwa kucala kubalulekile kutsi kunikwe lolokulandzelako : 
Kufunakala kwemfundvo lephakeme kwanyalo sekwandze ngekushesha . 
Tibonelo temisebenti lengakafakwa kusikimu sesikhutsati-sentsela kuncwila kwemigodzi-ledriliwe yekuhlola yeluphenyo kanye nelucwaningo letimbiwa teminerali tendzawo . 
Kugcina tintfo letehlukahlukene letiphilako ngako-ke kusimo lesimcoka sekusimamisa intfutfuko nekunakekela imphilo yebantfu nekuphila kahle kwabo . 
Loluklayo alufaki ekhatsi letinye tindzawo lapho kuhlalwa khona ngekugcogcana njengasema hositela ebafundzi , etindzaweni lapho kubekwe khona labadzala , etibhedlela , emajele kanye netindzawo lapho kuhlala khona emasotja , ngako-ke futsi lumelele kuphela bantfu labangekho etikhungweni kanye nebantfu labangekho embutfweni wetemphi nome emkhaya aseNingizimu Afrika . 
Kugcwaliswa kwato tonkhe tikhala temisebenti ngetisebenti letinemakhono . 
Kuvinjwa kwemiklamo kutsikameta kwetfulwa ngaloko incitfo lekungiyo icatsaniswe nencitfo lebukiwe . 
Tiboshwa letikhombise inshisekelokulomklamo , ngekushesha tiye kulelicembu lebelitabagucula libente badlali . 
Sizatfu lokukuphela kwaso sekuvalelwa kwabo kucinisisekisa inchubo lefanele yenkantolo yemtsetfo lapho batawumisa khona timbilapho enkantolo . 
Kulawula lokuniketwa kwekusekelwa ngalokutayelekile kuleYunithi . 
Letinsita letilandzelako titawubukwa njengemisebenti yemphakatsi , kantsi akukho timali letitawukhishwa ngekusetjentiswa kwato , ngaphandle kwetimali letincane tekungena : 
Lokutetsemba kwetimakethe tetetimali endzaweni ye-Yuro kwatsintseka kabuhlungu , njengobe basisi besaba kutsi lamave lawa awanotinaka tikweneti tawo . 
Phutfuma wente imimmango ifinyelele kusakhiwonchanti semanti . 
Lamaphesenti lalishumi kuya kulangemashumi lamabili lekasele etinsita atawuniketwa kulenkhundla yelusito lolukhetsekile . 
Indzawo yemmango ( lecinile naletsambile ) emkhatsini kwemabhilidi iyinhlitiyo yemkhakha wetekwakha futsi ingulenye indlela lesisekelo leniketa tincenye tetindzawo tekuhlala . 
Luphiko lweTimali lwaleSikhwama lunemsebenti wekulawula imphahla leyimali yaleSikhwama kanye netikweleti kanjalo nesakheko sonkhe setetimali . 
Letinye tinhlangano kulamanye emazinga lahlukene titawuba nemsebenti wekusungula nekusebenta . 
Kugcilisa lomgomo wekungabeketeleli kukhwabanisa ngalokuphelele futsi nenkhohlakalo solo kuhamba phambili . 
Uma lihluleka , lesisebenti lesilandzelako singatsintfwa : 
Leforamu seyike yabamba imihlangano kulomnyaka ngaphansi kwelubuyeketo nebameleli bayo labavela kuMatiko eTindlu eSifundza . 
Tidzingo tebasebentisi tehluka kakhulu ngekuya kwetimbangela letinjengemnyaka , bulili , lisiko , imalingena nemazinga ekunyakata , ngakoke , tidzingo temuntfu ngamunye , kanye netidzingo letihlangene temmango wendzawo letsite , tiyagucuka ngekuhamba kwesikhatsi . 
Loku kwenta kutsi kungavotwa . 
Kukhatsateka kwaphakanyiswa ngekuswelakala kwekungenelela kwetisebenti tasemapulazini ekusetjentisweni kwaloLuhlelo . 
Kutfola lusito lwetimali kulabanikelako kubaliwe kuma-akhawunti lekunikelwe kuwo timali kuloluhlelo lwemnyaka timali lweLitiko . 
Umtsetfosisekelo kanye neMtsetfo weTinchubo taMasipalati nawo uphocelela sifundza kutsi siceceshe , sisite sibuye sisekele bomasipalati kulendlela . 
Letikhungo leti , tinelinani lelikhulu lalabasengakashushiswa uma ticatsaniswa nesikhatsi lesifanako batfola lwatiso loluncane loluvela etinkantolo mayelana nabo . 
Lelitafula lelingenhla likhombisa tibalo tetisebenti kanye nemali yetindleko ngencenye . 
Lenye yetinsayeya letinkhulu tekwetfulwa kwetimisomtsetfo tentsandvo yelinyenti kube kuntjintja imvelo yelive letfu kanye nekusebentela sive kwalo kube nguloko lokubuke intfutfuko futsi lokuhambisana nekuniketa lusito . 
" Umsebentisi " noma " wena " kushiwo wonkhe umuntfu lofinyelela kunoma nguyiphi incenye yewebhusayithi . 
Kwehla kwemandla emali lokungumsuka , njengobe kubonakele esikhatsini lesidlulile , kukhombisa lizinga lekwehla kwemandla emali ngaphandle kwetintfo letikudla nemafutsa . 
Lulawulo lukhiphe umbono wekugcina lotsi letitatimende tetetimali tiveta lwatiso lolumcoka lwelitiko kanye nelwatiso loluncane ngalokungakhetsi . 
Kusebenta lokungekho ezingeni lokumayelana nemaphesenti emacala langeniswa Makomiti Lalawula Emacala futsi ahlolwa Mabhodi eKukhululwa Kwalabatsembisa Kungabaleki kwaba ngenca yetikhala temsebenti letingakagcwaliswa tabosihlalo beMabhodi eKukhululwa Kwalabatsembisa Kungabaleki . 
Macondzana nendzaba yemabhakede , simemetele kulesifundza kutsi kute umuntfu lokufanele kutsi asebentise libhakede . 
Ngalesikhatsi imitamo yentiwe yekufaka woyela kabusha kulemishini yembuso yekwetfula tinsita , loku kumelana nalokusilela emuva malesimo semnotfo lesimbi mhlabawonkhe lesinemtselela lomubi etimalini letihlolswe kucitfwa nguhulumende , lokubuketiwe kutemnotfo , budlelwano bekuhwebelana netenhlalakahle . 
Ngabe lemikhakha lehlukene isebentisa emanti langanani ? 
Letinchubo telusebentisomali tinetilawuli letifanele letibhalwe phasi letisebentisa kwehlukanisa emagunya lasebentako . 
Kubikiwe kutsi labanye batali abakutfokoteli kucashwa kwathishelanhloko lomnyama kulesikole futsi banconota thishelanhloko " Welikhaladi " kanye nabothishela . 
Timphawu temigwaco nato tentiwe kancono . 
Kuniketwa kwetincwadzi tesicinisekiso kudzinga kugunyatwa yindvuna Yekhabinethi yalelotiko ngemvumo Yendvuna Yetetimali . 
Inkantolo yanika kahle lokungeniswa lokunye kuvuma lokufishane . 
Inhloko yaleSikhungo neKhomishina weNdzawo bobabili batjela umhloli kutsi imihlangano leminyentana lebeyibanjwe naMasipala neTemisebenti yaHulumende wendzawo ayimange isilungise lesimo . 
Etindzaweni letitintsaba , takhiwo tivamise kuchelelana , kwehlise emazinga ekubhebhetseka kwemlilo , kodvwa umoya lomkhulu ungakhulisa kubhebhetseka kwawo . 
Kwesatjiswa kwesimondzawo nebungoti lobukhulu lokwenteka emakhatsini wendzawo yaMasipalati i-Greater Marble Hall aseluhlwini ngentasi : 
Njengemholi wekucitfwa kwemali esifundzeni , tindlela tekutfola umtsetfosivivinyo wemiholo kutawutsatfwa nekusatjalaliswa kwetikhungo tahulumende letingafaki emazinga kuloluhlelo lwekukhula lutawutsatfwa ngalokubalulekile . 
Lelitiko lisasebentisa kwenta ngetandla lokufuna emandla kutinhloso tekubeka liso nekuhlola . 
Ngako , angeke kube kahle kubita imali lesetulu yekungena . 
Letidzakamiva letilandzelako nguletisetjentiswa kakhulu eNingizimu Afrika : 
Tindzawo lekufanele kutsi kucalwe ngato tibhaliwe , lokutinhlaka temmango lekungutona titsintfwa tjwala ngco kanye nekusetjentiswa kwetidzakamiva . 
Lusito lwetimali ngetindlela tetibonelelomali tahulumende letihlosiwe kanye netimalimboleko tifanele kutsi tihlale njalo tilukusasa letemfundvo lephakeme letekwabelana ngetindleko . 
Kucaphela lokufanele kutawentiwa kubatfulitinsita labaseluhlwini lolufishanisiwe . 
Lwatiso lenchitfomali kuzinga lekuniketwa kwetinsita endzaweni lufakiwe , lapho kudzingeke khona . 
Buciko bekuhlela kanye nekudizayina kukuhlelembisa tincenye tesakheko kutsi tibe luhlelo lokungakhonjwa kulo lolwesekela tinchubo tekuphila , futsi lolwenta indzawo lenengcondvo levusa imphendvulo kumikhakha leminengi lefaka ligalelo ekwakheni indzawo yekuhlaliswa . 
Leti tisetjentiswa nyalo kumisebenti yekungcebeleka kumadamu embuso , lamadamu angasetjentiselwa kudla lokwanele kanye nentfutfuko yetemnotfo . 
Libhange Ngodla laseNingizimu Afrika lehlise emazinga entalo ngemaphuzu langemaphesenti lasihlanu . 
Sakholwa lapho , sisakholwa nanyalo , kutsi uma sichubeka silungisa lamaphuzu lasisekelo esikhatsini lesiminyaka-mitsatfu , lizingahle lekufundza nekufundzisa litawuba ncono esifundzeni setfu . 
Kuvikela i-HIV , kumele semukele kwenta lokuphephile kwetemacansi . 
Kuletimo leti , lendlela yebaphatsi iniketa baphatsi kutibonela lokungaketayeleki nenkhohlakalo , noma kungasebenti kahle kungacala kutungeletele . 
Loku kufaka kucinisekisa kutsi emathulusi etemtsetfo ekuniketa tinsita tekwesekelwa kwetemnotfo nekwetenhlalo kutigayigayi temphi , letifana netindlu , timpesheni kanye netitfutsi , kuyabonelelwa . 
Noma nguluphi luhlelo lamasipalati lekuboleka imali kufanele lunake kunaka tindleko letinkhulu kubhajethi lecinene . 
Tihlwele lebetisenkhundleni yetemidlalo betingeke tikwemukele kalula kujikiswa uma emathikhithi asatsengiswe onkhe aphela ngobe betilindzele kuwatfola enkhundleni . 
Lekhomishini noma ibhodi ingamniketa imvume yesikhashana yesikhatsi lesitsite kungandluli emalanga lalishumi nakune njengoba kungancunywa . 
Imigomo yenkontileka njengaloku ibonakele kudatha yenkontileka inganika incenye yenkhokhelo ngekusebentisa lolunye luhlobo lwemali . 
Ngekuhambisana neMtsetfosisekelo , kulandzelela nekubika kute kutfutfukiswe kungafihli lutfo kubalulekile . 
Tindleko tekusebentisa letimayelana nekutfutswa kwetinsila tiyakhonjiswa njalo ngenyanga tisalele emuva tisebentisa intsela levunyiwe yaleyo naleyo mphahla . 
Kugcina kufaneleka kahle kwemsebenti wekundlulisa kungulomunye umcabango lobalulekile . 
Kusebentisa imali kancane eyunithini lebukene nemsebenti lotsite kungabuye kuyanyaniswe nekuphuta kuphrinthwa kwemitsetfo yekutiphatsa Yetindlu Yavelonkhe . 
Tinjongo temasu letihambembili kuloluhlelo kutawuba . 
Lesento lesisolwako salamaphoyisa sibeka i-SAPS ehlazweni futsi angeke sibeketelelwe . 
Sitawusebentisa lelitfuba lelihle nekutetsemba lokwakhelwe kucinisekisa kutsi tigaba tekukhula ekugcwaliseni ligunya laHulumende tiyafinyeleleka endzaweni yesive . 
Intsela yaletabelo itsatfwa setisetandleni talonikwako . 
Kunemiphakatsi leminyenti leyekele kamuva kukhokhela tinsita temanti ngekuvela kwekudideka mayelana nenchubomgomo yaHulumende . 
Luhlelo lwekusebentisa sabelomali lwasungulwa futsi lwasekelwa ngalokusemtsetfweni nguMkhandlu kubuka incubekela phambili kuloluphakelomali lolusekelwe . 
Isaveyi yejiyoloji kufanele yentiwe kute kuhlolwe bungoti bekutfutfuka ngebungoti lobukhulu bemadolomayithi langashoni . 
Ngalokufanako , kubika kanye nalokunye kuhlela kumele kube khona kwentela kuchaza lokukahle ekutfumeleni kanye netimvumo lokwentiwa nguletisebenti . 
Tiniketa ngalokufanele kugcila lokubalulekile kwekwakhiwa kabusha kwetindzawo tasemadolobheni . 
Lokubaluleka kwalomklamo kwekutsi noma yini lehambisana nemuntfu lotsintsekako noma noma lofaka sicelo nyalo sekungahlukaniswa . 
Kucinisekisa kutsi imisebenti Imijako neKubheja kuhambisana nalokushicilelwe nguMstetfo . 
LoSokontileka utawufaka tisimisi letifanele endzaweni ngayinye yenethiwekhi , lapho kufanele khona . 
Ngaleso sikhatsi , iNingizimu Afrika incamula timali letibekiwe ngekwayo . 
Ngekuya kweLitiko Letetindlu , kunekuphindvwa kabili kanye nekungahambisani eluhlwini lwekulindza lokwatiwako . 
Imigomo yekukhokhela imali lebolekiwe kulokutsengiselana kwaloluhlobo ivame kuba ngemashumi lamatsatfu , emashumi lasitfupha , likhulu nemalanga lasiphohlongo , njalo njalo , kepha akukavami kuba ngetulu kwemnyaka munye . 
Likomidi leLibandla laVelonkhe leteTimali , lelinesibopho seteMafa aVelonkhe , lenta tinchubomgomo temnotfo losemkhatsini waHulumende . 
Hulumende Wavelonkhe ubukene nemaphuzu labalulekile enchubomgomo , abo Hulumende wesifundza newasekhaya abe atfutfukisa bese usebentisa tinhlelo kanye letinemininingwane kanye netinchubomgomo . 
Kuminyanisa kanye nekunciphisa bukhulu bendzawo yangasese kwenta kutfolakala kanye nekuba sezingeni kweluhlelo lwendzawo yemmango kube mcoka emmangweni . 
Loku sekwente sisekelo selikhetselo letibonelo talelive letitawetfulwa kunkhomfa . 
Ngiyetsemba kutsi loku kutawusita ekwakheni kulingana kumibono yebantfu mayelana nekutsi kwentekani emakhampasini etfu . 
Uma ngabe kumatasatasa ngalobobusuku , bantfu nabalwako kuvele kucatjangwe kutsi babuya lapha kulethaveni . 
Emanani macondzana naloku asesigabeni sekuhlanganiswa . 
Loku kufaka imikhakha leminyenti lokufaka phakatsi bunjiniyela , kwakhiwa kwasemadolobheni , i-ikholoji , idemografi , tetemnotfo , tetimali , njalo njalo . 
Kwanyalo , Masipalati unesikimu Sekuphtfwa Kwekusentjetiswa Kwemhlaba kulawula kutfutfukiswa kwemhlaba nekusetjentiswa kwemhlaba kundzawo yonkhe yamasipalati . 
Lenchazelo lengenhla ikhombisa kwekutsi tinhlobo tetidzakamiva letivela kumitfombo lehlukene tingabonakala njengetidzakamiva , kantsi tingahlukaniswa kabanti ngalokulandzelako nangekwemtfombo : 
Kutawufanele sihlale sikhumbula kwekutsi lokuswelakala kwelwatiso mhlawumbe ngukunye kwaletihibe letibalulekile tekutfutfukisa kantsi nangaphandle kwalohulumende angeke kukhonakale kufinyelela emimmangweni lesemakhaya nekukhuluma ngeluhlelo lwabo lwekutfutfukisa . 
Kwekucala , kufanele kutsi kususwe emafutsa netinshwana kulamanti kute kugwenywe kuvaleka kwetisefo . 
Ticelo tekulingana kutrasti titawuvunyelwa kuphela ebantfwini labamalunga etrasti futsi babuye babe bazuzi labahlanganyela ngalokugcwele ekulawulweni kwetrasti . 
Letinye tintfo letiyingoti kumadvodza ase Ukrain kuba nemfundvo lesemazingeni laphansi nekutsi labanyenti babo bangebatali bebantfwana labancane . 
Siphokophelela kukhulisa tinsita temnotfo ngalokulinganako nangemphumelelo nekuphatsa emathulusi etimali tahulumende nemisebenti kahle . 
Emandla ekumunyeka kwaletinhlelo ayantjintjantjintja lapho khona kunakekela lokuyimvama kuniketa linani lelisetulu nelitfuba lelelulile lekutibandzakanya . 
Masipala angeke abe nemtfwalo wetindleko uma ngabe kungabekwa imikhawulo ekusetjentisweni kwemanti emabhulomashini . 
Loluhlelo lusita ngetimali Bachubitinsita labaHlangene neBaluleki ngekweTimali lababekwe etikhundleni teMafa aVelonkhe kubomasipala kutsi belekele etindzaweni letibalulekile . 
Ticelo tekukhokhelwa kwakha umklamo lomkhulu kufanele teyame kumiphumela yesifundvo senhlalo-mnotfo kumjikeleto wekubuyeketa . 
Leto timo titawufakwa ngekufisa kweLicembu leKusebenta leSakhiwonchanti laMasipalati . 
Ngako-ke , loluhlolo lufaka ekhatsi lokulinganiselwa kukota yemikhakha yahulumende ; noma ngabe lekota lefaka ekhatsi timali letinyenti letikhumkhakha wahulumende letingenako netinsita tetikweleti . 
Lokutfutfuka kwemali lengenako lebekiwe kwenteka ngelisu lesifundza lekwakha imali lengenako . 
Emaphuzu lamcoka : Lencenye lena isetjentiselwa kubeka liso inchubekelaphambili yeluhla lwalokutawentiwa kwemklamo , tindleko , lekumele kwentiwe , simo sekuba kahle naletinye tinzuzo . 
Lokuba semgceni lokahle wemkhuba wekukhula Kwendzawo i-Overberg kukhombisa kucina nekukhula kwemiphumela wemnotfo ngekuhamba kwesikhatsi . 
Atikhali letisebentisekako kulinganisa kuvisisa kwakho . 
Kuvikela bantfu lababoshiwe labangenelela emisebentini yebugebengu nasekweceni , ngekuniketa simondzawo lesicinisekisa kuphepha kwabo bonkhe bantfu labatsenjwe ngekunakekela kulitiko kanye nekuphepha kwemmango . 
Loku kwentiwe kutsi kusukela nyalo kuya embili kube luhlelo lwemnyaka . 
Sitolo semtsamo lomncane wekwakhiwa kwemphahla sakha emandla langasenshonalanga libhande letekulima . 
Hulumende waseNingizimu Afrika utsetse indlela yekubala kheshi leyentiwe kabusha kute balungiselele ema-akhawunti abo . 
Ngelishwa , imitamo yekubeka etulu titfutsi tesive encenyeni levakalako yenethiwekhi yemgwaco ayisebenteki ngenca yelibanga lelelulile lelitawudzingeka . 
Loluhlelo Lwekubuyela Emasisweni lweLitiko Lwekubambisana kwaboHulumende Nebuholi Bendzabuko kungumtamo loniketa imphumelelo kuloku . 
Kusebenta kwesisebenti kutawumiswa ngenca yekuvuma kwakhe kutsatsa imali yekuyekela umsebenti lanikwe yona yinkampani . 
Lokutfokotisako mayelana naleklemu kutsi umhlaba lebewukhona lowemukwa wabuyiselwa netincenye letengetiwe letahlanganiswa ngesikhatsi sekwemukwa kwemhlaba . 
Kufinyelela kwe-Afrika kumikhicito yethekhnoloji yemkhatsi akusasiyo indzaba yebumnandzi kantsi kunesidzingo sekwenta kutsi kusheshe kufike kulamathekhnoloji kanye nemikhicito . 
Indlela lesuka etulu yehle ibalulekile esikhatsini lesitako . 
Uma ngabe kusetjentiswa likhekheba lelehlukile , litawufakwa umbala lotawenta kutsi libonakale kalula . 
Emathesti asho kunoma ngutiphi tinchubo telabhorathri letentiwe kumasempula ngetinhloso tekuhlola . 
Ngekwemphumela waloko , tisebenti te-IMF atenti ingucuko kutinchubomgomo . 
Nanobe ematiko emkhakha wesive anaka kuchaza imiphumela yawo futsi abike ngekusebenta kuwo , kucatsanisa netinhlelo akwentiwa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Ufanele kutsi abe nelwati lwaletinchubo nemisebenti yesigungu lesincane setiphatsimandla . 
Ikhomishini icabanga njengeliciniso lelingekho kumtsetfosisekelo lekutsi kwanyalo akukho kuvunywa ngekwemtsetfo budlelwano bebulili bunye . 
Emave lamanyenti nawo angenelele kutindlela letinyenti tetebuchwepheshe bendzawo . 
Emabhizinisi etetimali lasise kumphahla lenganyakati atawutfola bumatima bekuphuma , njengoba kute imakethe yetintfo letindzala tetindzawo tekondla imfuyo . 
Kucinisekisa kutsi takhamiti tihlala endzaweni lephephile ngekuveta tindzawo telusito letibalulekile . 
Bafanele futsi bente emadlelo labalulekile abe ngemayunithi emhlaba lokhicitako longondla imfuyo ngalokusimeme . 
Kutfola , kugcina ngalokuphephile nekusatjalaliswa kwemphahla : Kutfola nekuhlola timphahla . 
Sebentisa emasu ekuhlola kutfola emakhono ebafundzi . 
Hlola emazinga kanye netimo tawoyela , emafutsa , emathaya kanye nemanti ngaso sonkhe sikhatsi ngembi kwekushayela imoto . 
Inchubomgomo yekulawula lwati , tinchubo kanye netindzawo tekukhuluma kulungisiwe . 
Indzima ledlalwa ngumchubi welicembu lwekwesekela kukhutsata kukhulumisana , kwabelana ngalokuhlangabetwene nako kanye nekwesekela ecenjini . 
Kubalulekile kutsi bomasipala banetinchubomgomo letifanele tekwehlukana nemhlaba lokutawuvumela kalula tikhungo tetindlu talabahola kancane nebatfutfukisi bemkhakha lotimele kutsi batfole umhlaba wamasipala lofanele wekwakha tindlu talabahola kancane kanye nalabahola imiholo lesemkhatsini . 
Tindlela letindze-letisunguliwe tekugeja tikala tindleko tesisebenti njengeliphesenti ebhajethi lesebentako . 
Loku kubangelwa yintfo lefana nekubulawa kwebalimi , kususwa endzaweni ngedlovuyangena , kuhlala emhlabeni ngalokungekho emtsetfweni kanye netinkinga tetenchubomgomo ( ikakhulu ticelo tekubuyiselwa umhlaba )  . 
Budlelwane beTemidlalo Nekukhibika Kumhlabawonkhe kuhlose kwenta ncono budlelwane baseNingizimu Afrika nakumhlabawonkhe kutemidlalo nekukhibika futsi bugcugcutele bese busebentisa tivumelwano tahulumende . 
Likomiti Lebalawuli Lababaphatsi Belwelaphotilwane lelihlangana ngebuncane tikhatsi letine ngemnyaka , lisebenta ngetinkinga letitsintsa bucondzisi . 
Lenkhulumo igcile ekuhumusheni Lelikhadi Lendlela Leya Ekuphileni nakutinkhombandlela tekudla kudla lokunemphilo ebantfwaneni . 
Lokubalulekile kuba nemazinga laphakeme kute kutsi kungenelela ngalokuhlangene lokufanele kwetinkhinga tekugucuka kwesimo selitulu kufakwe kutinhlelo tetintfutfuko kutsatse indzawo . 
Indzawo lekubekwe kuyo tindzawo tekondla imfuyo nayo inemtselela kulikhono lekunakekela noma lekutfutfukisa silinganiso setemnotfo . 
Tindlela tekuchumana tekusatjalaliswa kwemininingwane tiyeswela . 
Watsi uma ngabe lamaciniso bekanawo kuluphenyo lekungaphilisani kahle , bekangahle ate nesiphetfo lesihlukile mayelana nalendzaba njengentfo lengeta kulokucedza budlelwano bekusebenta . 
Ngaphandle kwekumbandzakanyeka kwemphakatsi , kulinga kwetfu kuvikela tento tebugebengu bekwephuka kwebuntfu kutenhlalo angeke kusebente ngendlela lekahle . 
Iminyaka leminyenti , hulumende nemmango lobanti uvume kutsi uma sitawuvela njengesive lesichubekelembili nalesinemphumelelo , indlela yekukhula kwelive kufanele ifake konkhe . 
Lokubuyela esimeni kutawucina uma kutetsemba kwebhizinisi kuba ncono , imisebenti isimama , nemalingena yemakhaya icala kungeteka . 
Kuphocelelekile kutsi kubasemtsetfweni kweSitifiketi Sekucinisekisa Umtselo kumele kunakekelwe kuso sonkhe sikhatsi salenkontileka . 
Ngiyavuma kutsi ngitsintfwe nyalo kutsi sicocisane ngalesicelo . 
Lesigaba sicuketse imijovo yekugoma nekulashwelwa tiphilangalomunye tangekhatsi netangaphandle . 
Bafakiticelo kufanele bahambisane netidzingo letilingene tekucashwa . 
Lenkhomba yekulinganisa lephelele ishintjiwe kusuka ku B kuya ku A kantsi luntjintjo kulokulandzisa luphindze lwentiwa . 
Kute sente lubito kubo bonkhe bafundzi betfu labahlakaniphile kutsi batsatse buthishela njengemsebenti lebawukhetsako . 
Lenchubo neluhlelo itawugcila etindzaweni letingaphansi kwetindzawo beticindzetelekile , linyenti lato titfolakala etindzaweni tasemaphandleni tesifundza . 
Kutikhetsela lokunjalo kutawudzinga kwakha tindlela kanye nemathulusi ekuchumana lafanele , kutsintsa tonkhe tisebenti , kuchazwe tindlela lekungakhetfwa kuto , kanye nekulungisa imininingwane ihambisane nesikhatsi . 
Kodvwa-ke , umuntfu angeke amane ente inchubomgomo lefaka onkhe . 
Linani lemsebenti wahulumende kanye netindzawo tekutfola lwati tiyakhula . 
Bomasipala babukelelwe kube babike njalo ngenyanga . 
Kubakhona kutsi kungaba nekubuyiselwa imali kanye nekubuka sikhatsi sekuphuma kwetimali kuncike kumphumela waletindzaba . 
Kuchubeka kunikete litfuba lekukhetsa kukhokha sisu . 
Uyacelwa Kutsi Ucaphele : Lesekhula iyinkhombandlela kuphela . 
Lesikhatsi semahambo seyame emisebentini yamalanga onkhe netinhlelo tetemfundvo . 
Lemiklamo ivamise kufaka incindzetelo lenkhulu kuliphakelotimali uma imali yahulumende lecinile ingasetjentiswa . 
Kusungula Iyunithi yeLucwaningo lesebenta ngalokuphelele ngetinhlelo letikhona kufinyelela kutidzingo teMalunganeLikomidi leSishayamtsetfo Sesifundza saseNyakatfo Kapa . 
Indlela lenemandla , letsembekile , lecondzile kanye naletsembekile yetimali kutikhungo . 
Sase sikhipha sitfombe sakhe kumahlalekhukhwini samsabalalisa emaphephandzabeni , kute kutsi umphakatsi usisite sikhone kumbopha . 
Kubakhona kwalesisekelo sendzawo yekukhicita kukhombisa kufinyeleleka lokumalula kumikhicito yekucala ledzingekako njengalokufakwako ekuguculeni imikhicito yetekulima kantsi kugcina ngetindleko letiphasi tekuhambisa , lokufaka sandla ekusebentekeni kwalemboni . 
Umhlahlandlela loseceleni ulungisiwe kutikhungo tekulawula emanti , lobukana nema-Ejensi yekuLawula Kuhanjiswa kwemanti , emakomidi ekulawula kuhanjiswa kwemanti kanye nemitimba ngalokunabile . 
Kuleminyaka lendlulile kwacinisekiswa kwekutsi kunyenti lokungentiwa uma ngabe kunakwe lokubaluleke kakhulu . 
Kulandzela luhlelo loluhlelekile kanye nemibono lebuya kulemimango inikwa amaKomidi eMisebentitsite bese kuya eKomidini laSodolobha . 
Kuvakasha kwentiwe kulebhajethi lekhona ngemahhovisi abokhomishana besigodzi kuncuma nekucinisekisa kuhambisana nemtsetfo wekwenta kancono . 
Buholi betemnotfo bamhlabawonkhe : Tikhungo taBretton Woods tinemtselela lomkhulu kutindzaba temnotfo cishe kuwo onkhe emave ase-Afrika . 
Bantfu bayakhona kutfola netincumo ngalokutfolakale kumibiko yeluhlolomabhuku . 
Ngahle , mhlawumbe , kumangalise kutsi kungahle kube nebumatima mayelana nekukhonjwa kwemmangali . 
LaBaphatsi Labakhulu , Inhloko yelitiko , baphatsi labaphakeme , baphatsi beluhlelo netigodzi , tonkhe tisebenti tebhajethi ngeluhlelo ngalunye nabosekela mcondzisi kuya etulu babambe umhlangano weluhlelo lwemasu elitiko . 
Lungenelelo lweHIV ne-AIDS lutawusetjentiswa ngendlela lesekela naleciniso letinye tinhlelo tekutfutfukisa . 
Letigwebo tikhishwe kutsi tihambe kanyekanye . 
Kukhona kukhetsa kumaYunithi laKaliwe kufaka Kusisa Lokugunyatiwe ekubalweni kwemaphuzu abo ebunikati . 
Lelizinga lemanti lagijima aye kulamadamu atawumane alingane noma akhule , ngenca yetfutfuka lokuletindzawo letidvutane nalapho . 
Lomklamo welekelelwa ngetimali Sikhwama saVelonkhe seMakhono kanye neLitiko Letebuciko Nemasiko futsi igcila kubantfu labebangeke bakhone kutfola ematfuba ekuceceshwa . 
Uma ngabe emakhomando ayiswa emsebentini awela ngaphansi kweMphatsi lomkhulu Wekusebenta Ngekuhlanganyela . 
Litiko alizange ladizayina futsi lasebentisa kulawula lokuhleliwe kutinchubo telwatiso lwethekhinoloji kutsi kucinisekiswe kutsembeka kwaletinchubo nekuba khona , kunemba nekuvikela lwatiso . 
Lokunye futsi lokujabulisako kutsi manje sesiyincenye yeluhlelo lwekuvakashela tinhloko temave . 
Lelisubuciko lekutfutfukisa emadolobheni laHulumende weLubumbano lwaVelonkhe . 
Kucinisekisa kutsi umuntfu ngamunye lokulenchubo yekwetfulwa kwetindlu bayativisisa tibopho tabo nekutsi leto tibopho tahlonishwa . 
Sihlalo weKhomishana yeKuhlela sewucashiwe kutsi acale ngemsebenti lowandvulelako . 
Tindzawo nome ngutiphi letimitfombo yemanti ekunisela langena emantini laphuma phasi kunelitfuba lekuvaleleka ekujuleni lokungashoni , njengobe isayensi yesimomhlaba yendzawo itawenta kube lukhuni kungena kuletinsita temtimba loshonako welidvwala lohambisa emanti laphuma phasi . 
Loko lengikwetfule enkantolo bekuvetiwe kulabahola inkhulumo yekuphikisa yemdlulisi sicelosikhalo , lokubhalwe ngummeli lomncane . 
Ngalokufanako , umhlaba awehliswa ngoba utsatfwa njengentfo lenemphilo lengapheli . 
Ngaloko letinyenti taletindzawo letisetjentiswako letilusito tawonkhe wonkhe letidvwetjwako kulesikhatsi tentelwa kutfutfukisa timo letivele tikhona . 
Inhlanganisela ye-cyanide ne-amoniya kutfolakale kutsi inebutsi lobukhulu kunakunye kwako kokubili . 
Bafati bavame kufinyelela etivandzeni letincane , letite kutselela lokukhona , nanematfuba lamancane ekutsi bangacashwa baholelwe kute kwentiwe ncono timphilo tabo . 
Lapho loMasipala aniketa imvumo kusicelo , angahle aphocelele nome ngusiphi simo langasibona sifaneleka kantsi kumele atise ngalesicelo ngekubhala ngaloko futsi nanobe ngutiphi timo letiphocelelwe . 
Bomasipala labagabanca imincele bayasitakala ngalamahhovisi etigodzi . 
Letichumane njengoba kucatjangiwe kusimiso ncane kumele tilahlwe ngendlela levunywe ngumhloli . 
Ucele lusito kuSikhulu seTembutfo Wetekuvikela . 
Wonkhe masipalati kufanele abe nebhajethi kanye nelihhovisi lasosikhwama . 
Lomdlalo bewubaluleke kakhulu ngoba imiphumela yawo bekungiyo beyitawuncuma bushampeni baleligi yaleyo sizini . 
Letindzaba tekuchaza letivamise kusetjentiswa kwetfula tincumo mayelana nekufaneleka kwemanti ekusetjentiswa tindze kakhulu . 
Tibonelo tetinsita letinjalo tiniketwa ku : 
Kuphindze kunikete litfuba lekuphendvula tikhalato tekutsi letindlela takadzeni letisetjentiswako emikhankhasweni yekuvikela kwandza kweHIV tigcile kuphela kulabasikati labasebasha kepha hhayi bafana . 
Tingucuko kulubalobalo lesilululwati tikhulunywa basebenti labakhulu labakuMatiko eLucwaningo kanye neMnotfo emabhange lasemkhatsini . 
Tingucuko kumumo webhalansi yesabelomali kunemphumela lofaka ekhatsi imitselela yetinyatselo tesikhashana tetetimali tahulumende , lifutse lekwehla nekwenyuka kumareyithi entalomali kanye netindleko tekukhokhela tikweleti , kanye nalokunye kwehla nekwenyuka lokungajikeleti kubhalansi yesabelomali . 
Tinhlelo tekucecesha tebasebenti betemphilo tiyadzingeka . 
Kubekwa kwebantfwana kutikhungo letinjena kuhambisana netibonelelo teMtsetfo Wetebulungiswa Kubantfwana . 
Kuhlelwa Lokuhlangene Kwentfutfuko njengelithulusi kuhleti emkhatsini walendlela lensha yahulumende wasekhaya lotfutfukako eNingizimu Afrika futsi liletsa incola yekwenta bomasipala babe nelisu kancono , babandzakanye , baphendvule futsi basebente baholeka ngesimilo . 
Kuze ukhululeke ngekweliciniso , kufanele kube nenkhululeko yekungati . 
Linani leBalawuli beteBasebenti kanye netinchubo teNtfutfuko letisetjentisiwe kutfutfukisa umsebenti wonkhe welitiko ngekweluhlakamsebenti lekuphendvula kuhambisana . 
Kucindzeteleka kwalababanjiwe bavalelwa kutsi bahambele tinhlelo kufundza kucocisana lokuchubekako kanye nekuya enkantolo lokufaka ekhatsi inchubo yekulungiselela kufanele kutsi kucalwe ngayo kunekuhanjelwa kwetinhlelo . 
Imibandzela yeMtsetfo weMsamo waVelonkhe yasetjentiswa , kantsi emadokhumenti kanye nemarekhodi yagcinwa kuwo onkhe emahhovisi eHhovisi leLikhulu . 
Lesigcawu sitawubanika litfuba lekwabelana ngekwati ngekwenta kanye netindlela tekutsi bangakwetfula njani kancono kucecesha nentfutfuko Kumisebenti Yesive . 
Bonkhe bantfu , lekufuneka baye kutekulungiswa kwemmango , kufuneka bagadvwe emmangweni tisebenti tetekulungiswa kwesimilo . 
Kugcwala kakhulu kwe-amoniya yangekhatsi kunemtselela ekusebentisaneni kwemaseli , ku-pH yengati , naku-osmoregulation . 
Angisho kutsi konkhe lokungahambi kahle nyalo kutemfundvo kungatsiwa kwabangelwa tinchubo telubandlululo tesikhatsi lesengcile . 
Loluhlelo luniketa babhali labasacatfuta ematfuba ekushicilela nekwesekela emabhizinisi lamancane latimele etekushicilela . 
Kulawulwa kwetitjalo , kukhetfwa kwetinyamatane , emareshiyo emfuyo , tidzingo tendzawo yetinhlobo tetilwane , kufaka fenisi , kuphakelwa kwemanti , imigwaco kanye naletinye tidzingo tetakhiwonchanti . 
Kutfutfukisa tebumboni kanye nekwakha timphahla kumcoka ekugculeni umumo wase-Afrika . 
Kukhishwa kwe-aluminiyamu naletinye tincenye letincibilikisiwe ngekusebentisa emachinga ekukhipha sawoti lafana kukhipha emaminerali ngekuntjintjisana ne-ion , tinhlelo telwelwesi noma ngetindlela tekukhipha sawoti . 
Lesikhungo sitsatfwa njengendzawo yekucala kabusha ngenca yetinhlelo taso tekubuyisela esimeni . 
Tindzawo letingahle tibe nekuguguleka kakhulu kufanele titfutfukiswe ngetindlela leticinile letiphansi , kanye naletinye tindzawo letifinyelelekako . 
Akuhambisani nenchubomgomo yahulumende kutsi ummangalelwa , lowephule emalungelo emtsetfosisekelo newemtsetfo alofake sikhalo , kufanele kutsi avikelwe kulemiphumela kulokutiphatsa lokungeke emtsetfweni futsi lokuphikisana nemtsetfo ngekutsi angabuyiseli lofake sikhalo . 
Sokontileka uyavuma kutsi utawubika ngekushesha kulimala lokwenteka emsebentini nakulimala tisebenti takhe kumphatsi weSivumelwano wakaMasipala . 
Sibuye sibe nemsebenti wekuhlanganisa tekuchumana nekungenelela kwalabatsintsekako , betindzaba , kanye nekunakwa kwetimvo tebantfu ngetindlela tekulungisa . 
Titjalo timbili letisebentako ekulweni netilwanyana tamalaleveva tiboniwe , kantsi inhlanganisela lesebentako kusitjalo sinye ibonakele yabuye yabekelwa eceleni . 
Kubaluleka kwe-Afrika kubalingani bayo kubonakala ngalokulandzelako : 
Litiko Lemsebenti Wetebulungiswa litawuchubeka kusebenta neMhloli Wetebulungiswa kulungisa letinkhinga letibonakele kulombiko wemnyaka naleminye imibiko . 
Emakhono Ekwakha Etinhlangano Letingasebenti inzuzo ekubasita kutsi baphumelele emisebentini nasekwetfuleni tinsita . 
Loku kutawucinisekisa kutsi umkhandlu uyakhona kwenta ngemandla ugweme kufundza ngekungacalisi kwetincumo talo kuMbiko Waminyakayonkhe . 
Lifutse lekungenelela lokwehlukene kulomtfwalo wesifo nekulimala , awatiwa . 
Sikhungo sinelilungelo lekungasigcwalisi lesikhala . 
Temisebenti yeSive titawusebenta njenge-ejenti yekufezekisa yematiko lamabili kanye nesivumelwane selizinga letinsinta sitawengamela imisebenti yalamatiko labandzakanyekako . 
Konkhe kutsengiselana kuyabhalwa futsi Titatimende teTimali tihambisana nemafomathi kanye netinkhombandlela . 
Kuyadzabukisa kutsi i-ANC ngekwayo ikhombisa umkhuba wekukukhohlwa loko . 
Lamandla emamolekhula lahlanganako emkhatsini wemamolekhula aya ngekudvuma kwalokuhlangana lokukhona nejiyomethri yalamamolekhula . 
Lunye luphawu lolubonakala kakhulu lwengucuko lesandza kwenteka embusweni wenchubomgomo yekuhweba yaseNingizimu Afrika kube kukhulisa linani lemalungiselelo ekuhweba esigodzi nalambacambili . 
Kwenyuka kutimali letikhokhwako kufanele kuhambisane nekwehla nekwenyuka kwesimo semandla emali lesibekiwe kanye nekukhutsata kukhula kumnotfo wendzawo . 
Kukhatsateka kwabo bekumayelana nekukhona kwetinchubo tekutsenga tahulumende lomkhulu kutsi tinikete umsebenti netinsita letisezingeni lelifanele . 
Setsenjwa asikameli umnikati wemasheya lonelikhono lekulawula noma kufunta engcondvweni ngemandla balawuli beBhodi . 
Lokubeka liso kwetetimali tahulumende kumabhizinisi ahulumende kwentiwa Ngumnyango Lolawula Imphahla Netikweledi lokuSigcinimafa Savelonkhe . 
Lobufakazi bucindzetela kutsi kute umuntfu lotsite lobekanikwe umsebenti wekulawula lesikhungo sekusebenta ngekubambisana , noma-ke walomsebenti wonkhe , lotawutfola lonkhe lwatiso bese utsatsa sincumo . 
Ngililela kubhubha kwakhe ngekumbonga futsi ngiyamhlonipha ngekuba yincenye yemphilo yami njengentfombatana , umfati , sishikashiki futsi nemholi emmangweni wami . 
Incuma loku kwekugcina ngekulinganisa lokucatjangiwe , kodvwa ngalesinye sikhatsi ngekucabanga nje nome gekucombela , kwenta lokuncono lengakhona kukwenta ngalobufakazi lobukhona . 
Sidzinga emalunga emphakatsi kutsi asebentisane natsi kuloku . 
Mphatsi Luhlelo , bantfu betfu labanengi basavaleleke esimeni sebuphuya , sekuswela umsebenti nesetifo . 
Batsengi bacinisa tinhloko futsi baba nelulaka nangabe banatse kakhulu tjwala . 
Kuhambisa lwatiso ngekweLisu Lekuchumana Langekhatsi . 
Imfundvo isisekelo lekutawakhelwa kuso likusasa lalelive letfu . 
Noma kunjalo , timbili tinhlobo tengucuko letentekako ngesikhatsi lemifudlana ingena phansi esigodzini : 
Lomkhakha wemphahla etibhdedlela letisemkhatsini wente yonkhe imitamo kutfola lemphahla kantsi nyalo bagcine baneluhla lwemphahla lolungeke lucinisekiswe . 
Lesigatjana setfula luhlatiyo lolujulile lwesimondzawo sangaphandle . 
Ngalokuphatselene nemalungiselelo ekuphekwa kwato kanye netidzakamiva temvelo , sidzakamiva siluketjezi lesisetjentisa ngekufuna kuletsa tingcucuko kuletinye tinchubo letikhona noma kungaba kutengcongco , emtimbeni noma tekulapha . 
Kunemehluko lejwayelekile lemayelana nekuvikelwa nekutsatsiswa kwemisindvo . 
SiLitiko lelinenhlitiyo letsatsela etulu kusisa kwetfu ebantfwini betfu . 
Lizinga lekugoma kuMasipala we-Prince Albert lingaphasi kwelizinga lekugoma leSigodzi saseCentral Karoo . 
Kwehlukaniswa kwendzawo ngemabhlokhi , titaladi , ticheme nangetindlu , kufanele kutsi kuchunyaniswe ngesayizi nekuhleleka kwemmango , emakomidi esitaladi kanye nalamanye emacembu lanetimfuno letifananako . 
Umklamo kwanyalo ucedzisa kubutfwa kanye nekurekhodwa kwato tonkhe timphahla , kakhulu loluhlobo lesakhiwonchanti . 
Liphepha lelingeniswe eLuhleleni Lidolobhakati Neluhlelo Lwekudizayina Tindzawo Tasemadolobheni , Sikolo Setekumiswa Kwetakhiwo Nekuhlela , eNyuvesi yaseKapa . 
Lesigaba lesi sikunika tinkhomba letimcoka yebuphuya setitonkhe , kanye nendlela , nebukhulu bekucocisana , nemandla ebuphuya kusimondzawo saseCeres . 
Titfombe tetfulwa kumake , ngekucinisela kwakhe nangebuchwephesha bemsebenti wakhe kulemboni yetemafilimu , lofake sandla kumboni yemafilimu eGauteng futsi wasita kukhulisa umsebenti wabomake kulemboni . 
Kunemakomidi ekuhlola emabhuku lasebenta kucinisekisa njalo nangalokuhlelekile kulandzelela imiphumela yekuhlolwa kwemabhuku nguletisebenti letibekiwe . 
Hulumende ufanele kutsi achubeke abone kubaluleka kwetemfundvo lephakeme kumuntfu ngamunye kanye nemmango ngalokufananako ; kubaluleka kwekukhulisa lizinga lekuhlanganyela kulomkhakha kanye neliciniso lekutsi imfundvo lephakeme iyabita nekutsi futsi tidzingo tamalingena wayo itawuchubeka ikhule . 
Kutfunyelwe tincwadzi kuma-entithi esive latsintsekile kuncamula sivumelwano nekungasivuseleli futsi . 
Kuhlela , kwakhiwa , kutfutfukisa,kulungisa kabusha , kungeta nekunakekela tikhungo tetinsita tesimo lesibucayi tetemphilo . 
Ngalokwehlukile , kutawuba nesidzingo seku : 
Leligatja kutawudzingeka licinisekise kutsi lomkhakha wetitfutsi uyakuvisisa lokukhwesha kwenchubomgomo , lokubeka kugcizelela kutidzingo tebagibeli , kunaleto talabenta lomsebenti . 
Tindleko tikulokubukiwe ngekwekucagela kukhishwa kwemali lokungiko . 
Tintfutfuko letinye letikhona talenchubo setibe khona kute tisite loluchumano emkhatsini weLihhovisi leMatayiteli , kulawulwa kwemiklamo , naletinye tinchubo tangekhatsi letinyenti njengobe tibekiwe kuLisu leTinchubo Letinkhulu . 
Linani letetfulo letentiwe kumikhakha yahulumende kumikhakha yomitsatfu . 
Kutawucatjangwa ngalomtselela lomoshako weludzaka endvukwininsimbi lesihambisimlilo . 
Sicaphele ngekutisola kutsi labo bomasipala labehlulekile kutenta kutsi babe ncono , tikhundla tabo tekuhlolwa tabuyela emuva . 
Ngesikhatsi lenkhukhu iku-oveni , cala kulungisa lomhluti . 
Kuhlolwa kwetincwadzi letiyimvumo kwentiwe kuso sonkhe lesifundza futsi nelusito lwalabatsintsekako labahambisanako . 
Kufanele ube neluhlaka lekulawula lwatiso lemsebenti . 
Letinchubo telwatiso letilandzelako tiyasetjentiswa noma tingaphansi kwekutfutfukiswa Ligatja leTitfutsi teSive : 
Bochwepheshe lababukako bayibona Lenkhundla Yetindlu njengendzawo lebaluleke kakhulu ngekwemitselela yalokubonakalako . 
Asikho sitifiketi semsebenti lesitawukhishwa siniketwe libhilidi lemphakatsi ngaphandle kwekutsi imigomo lengiyo lelawula lemitsetfo ilandzelwe . 
Inhloso yalomgomo kucinisekisa kutsi tisebenti tamasipala tikhombisa simo selinanibantfu bemmango waseNingizimu Afrika kantsi futsi bacinisekisa emacembu lancishwe ematfuba ngekwemlandvo . 
Inkhantolo itawubeka umlamuli lotawudvweba Umbiko awuyise eNkhantolo , lotawubese uncuma ngalelicala . 
Kusebenta ngemalungiselelo etekutfutsa kulelihhovisi lesigodzi . 
Bantfu ngabanye batawumelela timfuno tabo kepha batawuhlosa kubonelela imibono yalabanye ngekuvumelana bubili . 
Kwengeta kuloko , bunjalo balomsebenti lowentiwa lapha ekhatsi etikhungweni Tekulungiswa Kwetimilo ufuna kutiphatsa lokucinile nangabe tisebenti tifuna kukhutsata umoya wekugcina umtsetfo kubahlali basetindzaweni yekulungiswa kwetimilo labo lababuyisela esimeni timilo . 
Kungeta , umbiko wenchubekela phambili nawo utawetfulwa ngeliviki . 
Lwati lekusuphavayisa tisebenti . 
Akukho kuchumana lokwendlulelako lokutawentiwa . 
Kuniketa emandla kutibopho teMtsetfosisekelo bese ihumushe tinchubomgomo letamukelwe kumtsetfo lofanele . 
Sisekelo semtfombolusito lomkhulu kakhulu nemiholo lemincane angeke kusenta sisekelo sekucudzelana kulesikhatsi lesisha . 
Kuniketa tisombululo tekulawula umklamo kanye netekuchumana kumatiko kuchubekisela embili ngekushesha kubikwa kwetimali . 
Litiko lente tingucuko tesakhiwo lesikhulu nekusungulwa Kwe-ejensi Yelusito Lwemali lebuya kuhulumende . 
Kunekwemukela kutsi kwetfulwa kwetindlu ngalokunemandla etindzaweni tasemadolobheni kufaka ekhatsi kugcwala kwebantfu kutawuniketa sisombululo sesikhashana . 
INdzebe Yemhlaba icale emazinga laphakeme ekuvolontiya , kubeketelelana nekufisa kuba nebudlelwane naHulumende nalabanye . 
Sifundvo salokungenteka siyabita futsi sivamise kwentiwa bachumanisi labatimele . 
Siyatsemba kutsi kumcoka kutsi umtsetfo lobuyeketiwe uvumele ngalokusemtsetfweni kutsi kube nemkhawulo kumacala ebahlolimabhuku kuluhlolo lwemtsetfo . 
Ibe nganani inzuzo yakho kulomnyaka timali londlulile ? 
Sekukhulise kakhulu ngasekutsengiseleni emave emhlaba , emakhono kanye netetheknoloji . 
Kusungula kanye nekugcina lucwaningo loluhlanganyele neTikhungo taMhlabawonkhe kanye netaVelonkhe . 
Lomgomo uyafanana nemigomo yelusebentisomali lefanele kuMtsetfo weteMafa taVelonkhe . 
Kuchumana ngalokutfolakele kulamayunithi alamabhizinisi nemavenda . 
Kutfutfuka lokuhle kakhulu kwaba kusombululwa kwelinyenti lemaklemu lapho bafakiticelo bawo bebaphuyile , sebakhule kakhulu noma bagula kakhulu . 
Kucinisekisa kusetjentiswa ngemphumelelo kwetinchubomgomo nemasu ekunciphisa imitselela ye-HIV , ikakhulu tintsandzane nebantfwana labangaba sengotini , emakhaya laphetfwe lusha , neluhlelo lwetemphilo neletemfundvo kanye nelwesekelo lwebantfu labakhulile . 
Ngemuva kwekufaka leliphayiphi kulendlela lephakanyisiwe , kufanele kunakekelwe kutsi akubi nemaphakethe emoya labakhona ekhatsi . 
Ema-inthaviyu lanemibandzela langenamkhawulo entiwa kwentelwa kuniketa wonkhe umuntfu litfuba lekuveta kukhatsateka kwakhe endzaweni lenebungani , nalevulekile . 
Lenhlobo yendzawo yekwakha kumele ifakwe umoya wekufunta kakhulu budlelwano bayo bekubonelela imishikashika yendzawo ngekucatsanisa nemihume yetitfutsi tesive letahlukene letihambisa umtfwalo , tindzawo lapho kuhlukana khona imigwaco kanye nemihume leniketa umtfwalo ; kuloludzaba , tinkhombandlela letibekwe tacaca ngetimo temigomo yekuhlela kanye nemazinga ekudvweba kutawuniketwa kuticephu letitawulandzela . 
Njengobe kushiwo ngaphambilini , Litiko aliphakeli noma ngabe ngutiphi tinsita tikwesive , ngakoke lite inchubomgomo yelinani lelibekiwe . 
Kwakhiwa kwemikhicito letsite akukavunyelwa . 
Loku kutawusita kutfutfukisa kuncintisana , kutfutfukisa kuba ngusomabhizinisi , kutfutfukisa tinhlelo tengcikitsi takuleli nekulandzelela kufinyelela etimakethe . 
Emakhono ekusombulula tinkinga , emakhono ekuchumana lokuhle ( kubhala kanye nekukhuluma )  . 
Lilunga leBhodi yeTicelo litawuvumeleka kutsi licashwe futsi . 
Tindleko temphakatsi tikhula ngemandla , kukhululeka kutentsela kuphindze kubuyisela emandla ekusebentisa etandleni tetisebenti futsi kunekushoda lokucacako lokuhlahliwe . 
Kutawubukwana nako onkhe lokuphatselene nalokukhicitwa kwetilimo . 
Kuhlukumeta bantfwana njengemphumela wenganekwane yetindlela tekwelapha lesifo . 
Lenkhombandlela ingabekisa tindlela lokumele tilandzelwe nakuhlelwa , kubhajethwa , kukala kusebenta nekuhlola luhlelo , nekubika , kanye nekutsi nguleyo naleyo ncenye ngayinye ingahlanganiswa njani kuniketa sisindvo semali ekuhlolweni kwetinhlaka tembuso ngayinye . 
Loku kumcoka kute kube nekuchumana lokukahle nesicuku . 
Sikhatsi lesihlanganisiwe sekutsi lesishayamtsetfo sibuyekete emadokhumenti elwabiwomali tinyanga letisihlanu . 
Loluhlelo luhlose kuniketa kuchumana emkhatsini wetinhlangano nekuniketwa imali . 
Ikhomishini yaseYurophu kanye neTemafa aVelonkhe itawusita bogobela ngemalungiselelo anoma ngumuphi umhlanganosikolwa walabatsintsekako . 
Kugcina timali letibolekiwe etibonelelweni kutawuvumela lulawulo lolusebenta kahle lwalencenye yekuboleka . 
Kubalwa kwemphahla kwentiwa kute kukhonjwe tikhala emkhatsini walokugcogciwe , futsi nencwadzi lechaza emagama yabhalwa yabese iyasentjetiswa . 
Kunesisho Sesintfu : 
Lobekuhlosiwe kwandlulela nanoma bekunekukhula kwemtfwalo wemacala . 
Iyunithi Lesekela Tekubala Nekubika isite tikhungo kuto tonkhe tigaba tahulumende kwenta kancono imiphumela yekulawulwa kwemali nekuhlolwa kwemabhuku . 
Kwandza lokuphelele kwemfucuta kulokuphilako ngesimanga sekutiveta lokuhlangene ngemanti , tinsalela kanye nekudla . 
Kufanele kutsi umbhelebhele ulengiswe emkhatsini welipali njengeluphawu lwekuzila uma kusho Mengameli kuphela , loyawubuye anikete lusuku lwekuphela kwesikhatsi sekuzila . 
Lokwakhiwa kwetinsita letinyenti tekulawula kuyenteka kodvwa akukaneli . 
Kwakha tindzawo tekuhlalisa bantfu letinika bantfu sitfunti sabo , kuhlalisa etindlini bantfu labete emakhaya kanye nekucinisekisa kutsi emakhaya abo ayimphahla lebakhela ingcebo . 
Tinsita telwati lolukhetsekile lwekunakekelwa kwemlomo titawuniketwa ngekhatsi kulenkhundla yelusito lwetemphilo etikhungweni letifanele . 
Lemitsi yekubulala likhula lekucocwe ngayo kulenkhombandlela nguleyo levame kusetjentiswa kakhulu eNingizimu Afrika . 
Noma kunjalo , kunetintfo letinyenti letivimbela lokundluliselwa nekuhanjiswa kwemanti langcolile ngetimphophoma nekuvikela emanti langcolile kutsi ahlangane ngalokufanako nalamanti lafikela etimphophomeni . 
Kunesidzingo lesikhulu sekulawula lokusetjentiswa kabi kwemanti lembiwa phansi lekutsi esikhatsini lesinyenti kwanyalo asasetjentiswa kabi ngalokungetulu kwemandla ekulunga ngalokuyimvelo . 
Lomtsetfo utabavimbela kutsi " bangabhebhetsekisi noma ngabe ngutiphi tento letineludlame naletiphazamisako ngekwemvelo " letibhekiswe kutisebenti telitiko . 
Somlomo ubese-ke ukhulumisana neSigungu Lesiphetse mayelana nato anike teMafa aVelonkhe kanye neMcwaningimabhuku Jikelele emakhophi . 
Masinyane tichumane taba sesayithini , umchumisi angasebentisa kuphela labo basiti bebachumisi kutsi bahambisana netimiso talesi Sahluko . 
Umbiko weluhlolo utawusentjetiswa kufunta kuhlelela likusasa , kuba nesikhwama nekuphatsa imiklamo yekugcina takhiwo . 
Bothisela bafanele bente siciniseko sekutsi bafundzisa tento letinyenti letehlukahlukene uma bafundzisa . 
Emafomu ekufaka ticelo ahambisana nalencwajana leyinkhombandlela . 
Utsite emabandla amukelwa kutsi acele lelitiko kutsi livete imisebenti yetiboshwa kutsi titohlanta tikhungo tasemmangweni naletinye tindzawo letisetjentiswa bantfu . 
Ngetulu kwaloko , kunemsebenti lowengetiwe kumshushisi kwendlulisa sincumo senkantolo sekuniketa ibheyili yamahhala nakubukwa simo selicala , futsi umshushisi wehluleka kuhambisana nalomsebenti . 
Lokunye kufaka sandla kufanele kutsi kwentiwe nguhulumende wesifundza kanye newavelonkhe kute kusitwe masipala ekuhleleni . 
Loku kusonjululwe ngekucasha bafundzi labama-intheni labane . 
Lubalobalo lwalinye liphuzu kanye nesinikamongo senchubo yekwehlukanisa , kukhomba kutsi ngumaphi emaphuzu , nangabe akhona , kwabangela kutsi kucaphela kube sezingeni lelisetulu kakhulu , kuyakhonjiswa . 
Ibhodi Yetekugembula ichubekile nekwenta ngendlela lencono kakhulu imitamo lemikhulu yekukoleka imali lengenako . 
Likomidi liyihlolile imibiko yelulawulo lebungoti njalo ngekota futsi yenetisekile ngekufezekiswa kwenchubo yelulawulo lwebungoti kuleSikhwama , nanome kunjalo , kusengentiwa ncono kunaloku . 
Kukhona letinye tintfo letinyenti letehlukene letishubisa lokuba matima . 
Phenyisisa tinkinga letibonwe ngesikhatsi kwentiwa inchubo Lebuka tihloko nemitselela Kutenhlalo leyentiwe njengencenye yelucwaningo Lwekubuka tihloko nemitselela kusimondzawo ; 
Kuveta ebaleni bantfu kulokukhaliphile , emathulusi kanye netitfo letitseleleke ngetifo letitsatselanako , kanye nemitsi lesebentile , kwenta simo lesiliciniso kanye nalesinebungoti betemphilo ngekwekugula , kuhabula kanye nashevu . 
Kusebenta kahle ngulenye incenye lebalulekile yemandla ekwenta yalesikimu setinzuzo tengoti yemgwaco lephakanyisiwe . 
Lawula ngendlela kusetjentiswa kanye nekusuphavayiswa kwetinsita kanye nekuniketwa kwelusito lolunemandla kumisebenti yebuhlengikati . 
Kute kuntjinta , kwesula noma kwengeta lokutawentiwa kumbhalo weMculu weTindleko . 
Kufinyelela kwalabahamba ngetinyawo nebemabhayisikili kufuneka kwentiwe kube malula , kantsi kufinyelela kwetimoto kufuneka kube lukhuni kakhulu futsi kulawulwe . 
Sincumo lesiphikisana nesicelosikhalo sangekhatsi lesifakiwe Beka luphawu X kuleso sicelosikhalo sangekhatsi lesifakiwe ebhokisini lelifanele : 
Usebenta njengemtfombo wemandla webantfu ngekubanika kudla . 
Budlelwano lobuciniselako emkhatsini wemphakeli nebantfu lakabasitako bubalulekile kute ukwati kuhlela tindlela tekunakekela letifaka engcondvweni kubaluleka lokucondzene nemuntfu , kubaluleka kwemndeni , nendlelamphilo yabo kanye nemibono yemphilo . 
Inkhundla yeSabelomali iphindze futsi idlale indzima ekwelulekeni Ikhabhinethi mayelana neluphakelo lwemitfombolusito kumkhakha wendzawo . 
Lelizinga lekungcoliseka kwemoya lokuba khona kuya ngekutsi leyo moto ihamba sivinini lesingakanani , lelibanga lelihamnjiwe nekuminyana kwetimoto lokube khonakuloluhambo . 
Lelitiko lichuba Inkhundla yeteBulungiswa beBantfwana yesifundza . 
Loku kulandzelwe bubanti lobudze beKubuketa Tekuvikela . 
Umbiko wekufika nembiko weshejuli noma umbiko wekusuka lophatselene nanoma muphi umkhumbi noma indiza lokuya ngaphandle lesuka kunoma yiphi indzawo eRiphabhulikhi utawutfunyelwa nge-eletronikhi ngulabo bantfu ngaleto tikhatsi njengoba kungabekwa ngekwemtsetfo . 
Kodvwa ngiyakwemukela loku ngobe kutakwenta kutsi kube nekwehla kwemtfwalo kubantfu bakitsi kulabo labete tisetjentiswa emakhaya abo . 
Faka ligama lamasipala noma sikhungo nalolunye lwatiso lolungahle luntjintje lapho kunesidzingo khona kuyo yonkhe lenchubomgomo . 
Takhiwonchanti tesimo sebuhle lobusetulu tivumela tinkampani kutsi tichudzelane kancono emakethe , njengobe tindleko tetintfo letifakwako , kufinyeleleka kanye nemkhicito kwentiwa ncono . 
Sicela ungashiyi noma miphi imibuto ngaphandle lephatselene netindlela takho letikhetsekile . 
Kuba nemsebenti wekuhola kulawulwa kwemali lekufaka ekhatsi kutfolakala kwemali lengenako nekuphatsa ibhajethi . 
Njalo ngemnyaka , umsebenti wetisebenti letisebenta ngekutikhandla uyanconywa ngesikhatsi seTindondo teKusebenta ngeKutikhandla kuMajele aVelonkhe . 
Lomunye umsebenti lobalulekile weYunithi kucinisekisa kutsi kuchumana enhlanganweni kuyakhuliswa kantsi basebenti babanikati betinhlelo teLitiko . 
Ngalesikhatsi kutfunyelwa titselo letihambisana nemtsetfo tinkinga angeke tibe sibopho kulomkhakha wetemtsetfo , tichubeka nekungeteka kubaluleka kwato e-Europe kantsi angeke tanganakwa ngulaba lesebavele batfumela nalabasafunako . 
Niketa emabhentji etitobhini tebhasi noma etindlwaneni tekulindzela ibhasi . 
Loku kungavakala kahle ekutfutfukiseni tekuvakasha . 
Lesento sifaka phakatsi lokwakhiwa kwemcondvo waloluhlelo lwekuhleleka kwalendzawo yekuhlalisa bantfu . 
Niketa imibono yetemtsetfo ngemlomo kanye nalebhaliwe ngetindzaba letinyenti letihambisana nelitiko . 
Lonkhe lwatiso kutawubukwana nalo ngekwebumfihlo futsi angeke lubekwe ebaleni noma lusetjentiselwe nanoma nguyiphi lenye inhloso ngaphandle kwekuhlola kufaneleka kwaloyo muntfu , ngaphandle kwalapho kungadzingwa futsi kuvunyelwe ngumtsetfo . 
Letinhlelo tekuniketa emandla letisetjentiswe nguleligatja betifaka ekhatsi kuCeceshelwa kuTfola lwati ngekwenta umsebenti kweMfundzi weLwati loLutsite , kuHlola uMtselela waloKutfutfukisa kanye neTinhlelo teKutfutfukisa boSogontilaki . 
Inethiwekhi yetitfutsi tesive lesetulu kakhulu kulokufunwako itawakha incenye yesakheko setinyatselo tentfutfuko lecondziswe ngco ekuboneleleni imishikashika yendzawo . 
Anginaye umuntfu lotsite ; ngincoma emakhono lahlukahlukene ebantfwini labehlukile . 
Ngako-ke , basebentisi baletinkhombandlela bafanele kutsi futsi babuke nelwatiso mayelana nesikhatsi lekungasitsatsa ngesikhatsi sekuvuleleka emantini ikakhulu ikhwalithi nekuncunywa kufaneleka kwemanti ekufuya . 
Kugcina esimeni lesifanele kwekuvikela kwanjalo-nje kwetemishini . 
Sipiliyoni lesidzingekako : Kuhlela inchubo yebhizinisi , imiklamo yekwenta kancono inchubo , kukala kusebenta , kufaka ekhatsi kwentiwa kwetindlelanchubo nemazinga mayelana nemisebenti yekugcinwa kwemabhuku nekutsengwa kwemikhicito netinsita , kubhala tinchubo temazinga ekusebenta mayelana netindlelanchubo letikahle kakhulu nekulawulwa kwenchubo yekutsengwa kwemikhicito netinsita . 
Kubukana Insayeya yeNgucuko : Umlandvo weBahlengikati labaMnyama eNingizimu Afrika . 
Linani lemamaki labelwe umbuto ngamunye afanele kutsi akukhombe indlela mayelana nebudze lobulindzelekile bemphendvulo ngayo . 
Hlatiya ubuye utolige idatha kute unikete lwatiso lekulawulwa timali ekutsatseni tincumo . 
Kwakamuva kwe-Windows kuniketa kwakamuva kwetinhlelo tekusebenta te-Windows kanye netinhlelo telwati lolusetjentiswa bongcondvomshini te-Microsoft . 
Imisebenti yetemabhizinisi etindzaweni tasemakhaya igcile kuletitolo letikhona emakhaya nematitolo letitsengisa konkhe . 
Akusiko-nje kuphela kutsi iBarberton yimayini lendzalakati lapha eNingizimu Afrika , kepha iphindze futsi ibe ngulecebe kakhulu ngeligolide ngekwebunyenti balo lobukhishwako . 
Sibhedlela i-Marble Hall kanye nemsebenti we-Ambulensi . 
Lenkhomba icuketse imininingwane ngekutfolakala nekugucuka kwetinkontileka tesikhatsi lesifishane kanye nemininingwane yemiholo lemincane . 
Kodvwa kutsiwani nangabe kunetingoti noma kulimala nakuliwa ? 
Lokucaliswa kwaloMtsetfosivivinyo akufuni tinhlelo tekucalisa letinemininingwane . 
Kuvuselelwa Kwesibhedlela iPaarl kwahlangabetana nekuhamba kancane kwenchubekelaphambili kanye nekwephuta ekungenisweni kwe-akhawunti yekugcina . 
Lemitamo kuko konkhe inikete imimmango yendzawo ematfuba emisebenti lemihle nekutfutfukiswa kwemakhono lokuchubekako nekuveta imisebenti yaphansi netinzuzo temabhizinisi . 
Make Somlomo , timisomtsetfo tenchubomgomo yekusebenta Kwemtsetfosisekelo , Sandla Semtsetfo , Ummango Wonkhana , Kuncika Kubufakazi , Buhlanganyeli , Kugcila Kutakhamuti kanye Nekusita Sive kuyachubeka kuhola Luhlaka Lwenchubomgomo yeBhajethi lwaloHulumende . 
Kugcila etindzabeni nasemacenjini latsite : kuvimbela kwekundluliswa ngumake kuye emntfwaneni , kunakekelwa kwebantfwana nebafati labakhulelwe labangenwe yiHIV , nekuphatfwa kwekuphila kahle kwebantfu ngembi kwekutsi bafaneleke kutfola i-ART . 
Ngaletinye tikhatsi , labatsintsana ngetemisebenti basolwa ngekuniketa imibono kutisebenti ngekutsi lemitsetfo bayidlula njani . 
Kudzingeka kutsi ematiko asungule indzawo lencane yekukhona kulwa nenkhohlakalo ngekubika etindzaweni letibekiwe . 
Indzima lencane yawo kukuphikisana ngetindzaba emkhatsini kwebantfu nekuchuba imphikiswano netingcoco tepolitiki . 
Luhlangotsi lwekwetfula lukala incenye yalokufunwako kwaba kutinikela kweluhlangotsi lwekwetfula kwemkhakha wetekukhicita . 
Liphepha lekungilo lelikhombisa Kukhokhela Sitifiketi Sentsela liniketiwe . 
Uma usebentisa tifafatimanti , ikakhulukati kuchumisa titjalo , ungasebentisi emanti masinya ngetulu kwekutsi wona angangena emhlabeni . 
Kuchuba nekuniketa inchubo lehlangene nalenkhulu yemisebenti yetenhlalakahle , tikhungo netinhlelo kukhutsata intfutfuko yasekuhlaleni kanye nekusebenta kwebantfu baseTshwane . 
Lolusito luhloselwe ngco ekuniketeni emakhono lahambisana nemakethe kwentela kucinisekisa kutsi bafundzi bayacasheka uma bacedza kuceceshwa kulelizinga . 
Q : Ngutiphi tinyatselo letitsetfwe kutfola umntfwana lotfunjiwe , ngekuya ngaleSivumelwano saseHague kanye Nemtsetfo Webantfwana weSA ? 
Sitatimende seMbono neNhloso kanye neluhlatiyo lwesimo sivule indlela yekutfutfukiswa kwetinjongo letinelisu letiniketa luhlakamsebenti lwekutfutfukiswa kwemasu lamanyenti labhaliwe , kungenelela kanye nemiklamo . 
Kunemehluko lejwayelekile lemayelana nemafilimu esinemathografi . 
Bohulumende , ikakhulukati bohulumende basemakhaya , baphendvula njani kuletintfutfuko ? 
Ekwenteni loluphenyo , laboKhomishane kumele babuke kuvakala kahle kwalomtsetfo lowephulwe ngulesisebenti kanye naletimo tekuwephula . 
Lesigaba sicocisa ngetinkhomba letibalulekile temnotfo-nhlalo wemakhaya ase-Overberg . 
Tfonsisela litfonsi lekwekufaka umbala ekudleni engilazini yemanti labandzako nakusimumatsi semanti lafutfumele . 
Imali lengenako yekucashisa tindzawo nemathulusi labonakala emgceni locondzile ngalesikhatsi sesivumelwano sekucasha . 
Yonkhe imphahla lensha yabikwa kuluphiko lwekulawula imphahla . 
Futsi sihlanganise tinhlelo tebhizinisi letiningi kucinisekisa kufinyelela emalini , kakhulu kubalimi bemnotfo longakahleleki . 
Hambisa emasekhula angekhatsi , elitiko kanye newavelonkhe . 
Lobo bungoti lobo bemkweleti ngoba kungumsebenti wemkweleti kufuna umbolekisimali . 
Umklamo lonjalo utawufaka kuhlanganyela phakatsi kwemakolishi kanye nemanyuvesi etindzaweni letinjalo njengekutfutfukiswa kwekharikhulamu , kubekwa kwemigomo kanye nemazinga , kuhlola kanye nekugunyatwa . 
Kuletinye tehlakalo kulinganiswa nematfuba ekutsi kwenteke lokutsite angeke kuncunywe kute kube ngulapho lesicelo sesitfolwe ngemphela . 
Loku kufaka ekhatsi simiso sekwenta tintsango lokwentiwa ngekwelulawulo , kanye naleto letivela ngenca yetindlela tekusebenta letingetemkhakha lotimele kuphela . 
Loko lekumele kutsi kuniketwe ngako-ke bekulibhuku lemabalave ngesimo semakhasi ewebhusayithi lakhombisa lubalobalo lwemhlaba lapho tindzawo letidvonswa emanti titfolakala khona . 
Imigomo ingahle ifake timo tekulawula ikhwalithi yetingodvo nekuphocelela emazinga etekuhlanteka kwemahlatsi . 
Tinhlelo tiyachubeka tekucinisa kuphatfwa kwetimali ngekukhetfwa lokwengetiwe , kuniketwa emandla lokuchubekako , kuhlolwa kwemabhuku kwangekhatsi , kubika kwetikhungo njalo ngekota ngenchubekela phambili lehambisana nekulungisa tinkhinga letitfolwe nguMhlolimabhuku-Jikelele ngesikhatsi sekuhlolwa kwemabhuku . 
Kubhala Nekwetfula ' Yakha iphosta lenika bantfu imininingwane ngekutsi emanti ongiwa njani . 
Bona emagebe kanye netinsayeya lekuhlangabetwana nato ngulawo macembu lakhetsiwe uphindze futsi wente tincomo . 
Bafundza letibuyeketo bese bayakhetsa . 
Kucinisekisa ikhwalithi kwesikhatsi sonkhe sekumakha kungumsebenti weMlinganisi Wangekhatsi . 
Imisebenti lengaphansi kwaloluhlelo icondziswe ngenchubomgomo yavelonkhe kanye neyesifundza , umtsetfo kanye nemiyaleto . 
Le-ikhweshini lekhonjiswe ngenhla ingasonjululwa manyuwali . 
Kulungisa lokutawufakwa kwekhwantithi saveyi kuloluhlelo lwekusebentisa imphahla , loluhla lwalomklamo neluhlelo lwekulawula tinhlelo tetinsitachanti . 
Ngebuncane bekugcina , kufanele uvumela loluhledlwana lwekufaka kwakamuva ngekutentekela kulemikhicito lelandzelako . 
Loku kwakhulisa imigomo yetenhlalo leyinkhinga , ngekusebentisa emazinga laphakeme ekungatfolakali kwemsebenti , kukhulisa letidzingo tesibonelelo sahulumende nemisebenti yahulumende kulesigodzi . 
Tinhlelo letinjalo kufanele tisekeleke kulomcondvo wekutsi kuphepha kwekudla kwekucala kwemphilo . 
Lelitiko litawubuye lisekele tifundza kucinisekisa kutsi emandla lanele netinhlelo kuyatfolakala kute kulawulwe emalayisensi ekusebenta ematekisi , nekulandzelela nekucinisekisa kuhambisana nemitsetfo yemgwaco , kuphepha kwemazinga ematekisi netindlela emalayisensi ekusebenta angayo . 
Lemitsetfo yekuhambisa imphahla leyingoti kufanele isetjentiwe ngemaphoyisa emtsetfo kutemigwaco . 
Lenhlanganisela yemasiko aluleli nemitselela leyehlukahlukene yenta inhlanganisela lenhle kakhulu lengajabhisani . 
Bugebengu ngulenye yetinsayeya lesibukene nato seloku kwawa lubandlululo . 
Tindzawo letihlushwa mazinga emfundvo laphasi , tingahle tibe netilinganiso tekungasebenti letiphakeme . 
Lelinani lelincane letigameko letibikwako likhombisa kutsi lelisu liyaphumelela . 
Loku kufake kwehla kwesikhatsi sekuboshwa kwetiboshwa lemacala ato ahlehlisiwe , kusetjentiswa kwaletinye tindlela tekugweba njengekuntjintjwa kwetigwebo tasejele kube kubukwa ejele , kanye nekungeniswa kwemshini lovetako kutsi losiboshwa abekhona yini ekhaya lakhe nakayohlolwa . 
Kuletimo leti , sineminikelo lesebenta ku-GDP njengemmeleli nekwehlulela . 
Emahayiphalinki laya - 
Njengalamanye emasu , kuhlolwa kwalokwehlukile kubalulekile . 
Letimali titawugcina tisetjentiselwa kuzuza letinhloso letingenhla . 
Lizinga leliphansi letisebenti kanye netigaba temakhono ngekhatsi esifundzeni belinganaki noma belivimbela linyenti lebantfu labasebentako kutsi batfole bese bagcina imisebenti lemihle . 
Lomnyaka londlulile bewunetinkinga etintfweni letinyenti , kodwa lelicembe Letetimali likhombise kubambelela nekutinikela nekuba nemasu ngekushehsa ngalokuphatselene nemicondvo levete umgogodla wetisebenti tahulumende letisebenta ngekutikhandla . 
Nome kunjalo , lesehluko lesifanako saLomtsetfo senta tindzaba tabohulumende bendzawo tibe ngumsebenti weTifundza . 
Imiholo lencono nekwakhiwa kwematfuba emsebenti , ikakhulukati kumikhakha letimele kutawuba nekukhula lokutaubangela kuphela kwebuphuya . 
Kuhlolwa kwesimo lesikhona lesiphelele kuniketwa kuSigaba B. 
Leligatja lichubekile nekudlala indzima lebalulekile ekwakheni umsebenti embonini yekwakha . 
Inkhundla yeteMidlalo i-Ellis Park , nanoma kunjalo , ite indzawo lehlelekile yekupaka yetihlwele , ngaphandle kwaletinye nje tindzawo letigcinelwe kupaka " ema-VIP "  . 
Lwati lolubanti loMtsetfo weKulawula Timali taHulumende , uMtsetfo weKulawula Timali taMasipalati kanye neMtsetfo weKwehlukaniswa kwaMalingena . 
Kwelulekwa elucingweni , kwelulekwa buso nebuso , kwelulekwa kwalabatsandzanako kanye nekwelashwa ngelicembu . 
Tinsita temtsetfo : Kwelulekwa ngetincenye temtsetfo letitsite , lusito ekutfoleni incwadzi yemtsetfo lesivikelo nesondlo , kulungiselela bofakazi kuya enkantolo kumacala ekugagadlela nekushaya , kupheleketwa enkantolo kwabofakazi kumacala ekugagadlela nekushaya . 
Lokubanti lokuphatselene nemhlangano wabomabhalane ngekulandzela Lirekhodi Lekuvisisana kwaba kutsi : 
Indzawo lekufakwa sicelo sayo yakhiwe ngasekugcineni kweMgwaco i-Marr lapho kuphela khona umgwaco i-Commonage Close , longaseningizimu yendzawo yekuhlala i-Rexford . 
Lwati lekusebenta lekusebentisa kanye nekunakekela timphahla tekuhlanta indzawo kanye nemathulusi . 
Tisebenti tahulumende letitfole umsebenti kulamave tidlula etikhatsini letincunyiwe tekuvivinywa . 
Imiklamo leminyenti kwadzingeka kutsi imiswe ngekwehluleka kwebalingani bemkhakha lotimele kugcina kutibophelela tetimali letidzingekile . 
Ngicabanga kutsi sineNdvuna lenelutsandvo lolukhulu . 
Loko kwenta kube nekungasebenti kahle kumatiko , lokuholela kutsi kucitfwe sikhatsi lesinyenti kubukwa ekudzeni nebantfu labatfola tinsita . 
Timfuno letimunyako titsatsa simo sekuphula , sekusebenta nekuvuselela kabusha tibi leticinile , letiluketjeti netemoya nekushisa lokuvela ngengemkhicito wenchubo yekwakhiwa kwemtimba ngekudla kwasemadolobheni , lokumunywe simondzawo salokuphilako nalokungaphili . 
Ungasetjentiswa kukhomba bafundzi kutsi lulwimi alusiti kuphela ngemisebenti lebokalalako lefanana nekuchumana kanye nekudla , kodvwa lungasinika injabulo , kutsakasa kanye nekuvusa lokutsite . 
Njengoba kulinganiswa kwetigaba tekuntjintjwa kwenchubo mayelana naloku kumatima , kubonakala kunengcondvo kucabanga kutsi kuntjintja kwenchubo kufanele kube phansi esigabeni sasekhaya futsi kuphakeme ezingeni lesifundza lokungenani iminyaka lembalwa yekusebenta kwelihotela . 
Kufezekiswa kwenjongo yeMtsetfosisekelo lapho bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika banelilungelo lesimondzawo lesinemphilo angeke kube ngumsebenti lomalula . 
Sikhatsi lesanele siyadzingeka ekucubunguleni kusebenta nekutsi balingwa batfutfukise kusebenta kwabo . 
Ematje nemadvwala kufanele ahlantwe , abukeke , aphatseke , angabi nemhlaba naletinye tintfo letitsambile , letibolile noma letilimele naletingakhombisi kucetuka noma kulimala lokubangelwe tinchubo tekucala tekubola , kantsi angeke tiphuke emantini aselwandle . 
Inombolo yekubonwa nekwehlukaniswa lenikwe lowo lobekwe licala itawunanyatsiselwa kulwatiso lwakhe lwekubonwa nekwehlukaniswa kanye nemabhayomethriski lamanengi . 
Lokwenta ncono simo setemphilo eSifundzeni kuncike kitsi kulungisa lokusemcoka lokusho imphilo , lokufaka ekhatsi malingena nesimo senhlalo , emanethiwekhi ekusekelwa kwenhlalo , kucashwa netimo tekusebenta , nekukhula kwemntfwana lokunemphilo . 
Kugadza kanye nekulawula incitfo kumiklamo . 
Sivumelwano sesitfunywa lesisebentisako sikhona ngalesizatfu . 
Kute kutsi kucinisekiswe kutsi tintfo temphumelelo lebalulekile tikhona enkhabeni yelidolobhakati , kubalulekile kutsi leto tindzawo noma tinhlangotsi tenkhaba yelidolobhakati atihlangabetani nemazinga lasidzingo , tfola kunakwa lokuphutfumako . 
Batsengisimphahla banemsebenti wekwemukela nekulahla tibi letibonakala tingakafaneli kutsi tilahlwe etinhlelweni tekulahlwa kwetibi , uma kunjalo , kushiwo emtsetfweni wavelonkhe . 
Tindzawo letisemkhatsini kwemgwaco nenkhundla yebhola yembhoco lapho khona titjalo tephayini tisabonakala atinato titjalo temvelo letibalulekile kute tongiwe . 
Kute kulungiswe lendlelasenteko lekhona kwamanje , kwakhiwa Lisu Lelikhulu Lwekugcina Imphahla Isesesimeni Sayo Lesifanele . 
Kusitatimende , ummangalelwa utsi lomhlangano wabanjwa ngenhloso yekucocisana ngebukhulu bekungabeketeleki kwebudlelwano bekusebenta , kutsi ngekusebentisa loku , ummangali wanikwa imali yekuyekela umsebenti . 
Nangabe usecansini , tsatsa kutsi wena nemlingani wakho ningakutfwala kutseleleka nge-HIV . 
Umphumela wako , kusatsatsa sikhatsi lesidze kubhalisa ikhophelethivi kunalamanye emayunithi . 
Suphavayisa bomabhalane betimali , ucele liholo lenyanga kanye nemibiki yetinchitfomali kuBAS , kubuyisana kwenchubo lechumanisa konkhe . 
Inhloso yalenkhundla kuhlephulelana tindlela tekusebenta letinhle nabomasipala betfu bendzawo , kucinisekisa kulawulwa lokuncono kwetimali kubo bonkhe bomasipala basekhaya . 
Umphumela kungaba tindzawo tekudlala letincane tisetjentiselwe kulahla tibi , kupaka , njll . 
Ngayinye yaletinkinga tekungabhadali ngemphumelelo imali lebolekiwe lengachazwa kulomdvwebo lolandzelako : 
Njengaleletinye tincenye tetindzaba letingumtfwalo webaphakeli betinsita bangaphandle , tikhatsi letibekiwe atikachunyaniswa naletinye tetinhloso ngenca yekusilela kwelwati . 
Umbuso lokhona nyalo lonakekelako loshiwo ngaphasi kweMtsetfo Wetemabhange neMtsetfomgomo wawo awuwaniki emabhange inkhutsato yekutibandzakanya kulemodeli yetimali lensha lephakanyiswako . 
Ngalesizatfu , kuswelakala kwemiculu lenetibonelo letinentfutfuko yebhizinisi tente intfutfuko yebhizinisi yaba ngulenye yemalunga lasetjentisiwe ekhadini lemiphumela . 
Lemakethe yemniki wetinsita , ikakhulu simo selinani , kuvumelana kanye netakhiwo tetindleko talabo labangakhona kuba baniki . 
Tikole letitsintsekile kufanele tiphocelelwe kutsi tinikete lokungenani tilwimi letintsatfu tekufundza , letimbili tato kufanele kube tifundvo kanye nelulwimi lwekufundzisa , bese lwesitsatfu kufanele luniketwe njengesifundvo . 
Uma umnikati afisa kuchibiyela lemitsetfo , kufanele afake lemitsetfo lechitjiyelwe neMcondzisi-Jikelele . 
Kudvwetjwa kwetindlela tetitfutsi kanye nekubekwa ndzawonye ngekucatsaniswa kwetinhlobo tetindzawo letehlukene , kunekufaka umoya wekufunta ekwenteni lula kufinyelela kanye nekubaleka . 
Nanome kunjalo , kungaba kwesikhashana loku . 
Kutinikela kwelitiko ekusebenteni ngendlela lehlanganisile kubonakala kumasubuciko labalulekile kanye neMamemorandumu Ekuvisisana lasayiniwe ngalesikhatsi lesibuyeketwako . 
Insayeya lesachubeka kugcina umdlandla wetisebenti usesimeni lesifanele kanye nekhwalithi yetinsita ngekhatsi kweminyele lencunywe lwabiwomali , ngaleyo ndlela-ke kugwemeka kugcekwa betindzaba , bosopolitiki kanye nemmango . 
Inhloso kwehlisa linani lebasebenti bese kufinyelela ekubhalanseni lokuphilile emkhatsini webasebenti , kusebenta kanye nenchitfomali yekwenta umsebenti . 
Lomdvwebo lolandzelako ubonisa lokunye kwaloku lokucatjangisiswako : 
Kumele bangavalelwa litfuba lekutfola imfundvo noma lekusebenta njengabothishela kulesikhatsi labakhona ngaso kwenta njalo . 
Litiko leteMfundvo ngilo kuphela litiko leliniketwe imfundvo kuwo onkhe emazinga . 
Kunakekelwa kwalabalimele etingotini ngesikhatsi basesesimeni lesibungoti kutawubhadalwa ngekuya ngelinani lemali lebekwe kodvwa ngeke kube phansi kwetidzingo tekuvunywa kwangaphambili kwesikimu setinzuzo tingoti yemgwaco . 
Ligalelo lemali yekucala ibhizinisi eNingizimu Afrika liyincenye yinye kulokutsatfu laleli lephaneli . 
Emayunithi Ekungenelela Avelonkhe asebenta ngetimo tebugebengu lobunebudlova ; avikela kuhanjiswa kwetigebengu letiyingoti ; avikela ema-VIP nemicimbi lemikhulu ; futsi aniketa kusekelwa kwemisebenti lesipeshali etiteshini nakulamanye ematiko ahulumende . 
Sungula tiNchubo teKuvimbela kungenwa Tifo kanye neTindlela tekuKulawula tindlela tekuSebenta ( emaSOP ) esibhedlela . 
Kuchubekela ekubeni kutimele ngalokuphelele kodvwa kwanyalo uniketwa umnikelo nguhulumende kanye nencenye-lephetfwe nguhulumende . 
Lokunye futsi , lutfunyela lutsatsa sikhatsi kwehlisa emandla e-esidi yemhlabatsi futsi lufanele kutsi lufakwe lokungenani tinyanga letimbili ngembi kwekutsi kuhlanyelwe . 
Emmangweni lohlukahlukene nalocakile lonjengeNingizimu Afrika , sibuye sidzinge kuvuma kutsi ligama sive lifaka konkhe futsi lihlukahlukene ngekwalo . 
INingizimu Afrika yemukele inchubomgomo yekulawula tikweleti letikhombisa kunakekela likusasa futsi selwente emajensi emhlaba ekulinganisa kutsi ahlole tilinganisotikweleti taseNingizimu Afrika njengaletikahle . 
Kokubili tinchubomgomo takuleli netemave emhlaba tinendzaba kakhulu lapha , kufaka ekhatsi sibonelo simiso sekulawula semkhakha wetekuchumana kanye nelifutse lako kutekuniketa intsengo , noma libanga lapho khona tinchubomgomo tekuhwebelana netimboni tenta emafemu kutsi atjale imali abuye futsi atsengisele emave angaphandle ngalokusimeme . 
Silinganiso selinani lweluhlu lwemphahla lesinalo loludzaluliwe lwato tonkhe titolo . 
Lamaphethini lawa abonwe njengalenye yetimbangela ekwehliswa kwemhlaba cishe kuto tonkhe tindzawo letimcoka teluhlolo . 
Tsina lesalwela inkhululeko yalelive salwa ngaphandle kwekungabata . 
Lomklomelo uklonyeliswa sikhungofukamela lesihlangabetene nayo yonkhe imigomo ngesikhatsi lesibekiwe , kantsi futsi ulandzela emazinga ekusebenta lasezingeni leliphakeme emhlaba ngekhatsi esimeni saseNingizimu Afrika . 
Tindzawo letitsite tinesidzingo lesikhulu sekuvusetelwa . 
Emabhange netinkampani temshwalensi wesikhatsi lesidze tinguletinye tetikhungo tetimali letibaluleke ngekweluhlelo kakhulu eNingizimu Afrika . 
Leminye imisebenti leminyenti ifaka ekhatsi : kuhlela , kulawula , kulandzelela nekuhlola imigomo yekusebenta nemisebenti kute kutsi kwetfulwe imisebenti nemiphumela lefiswako ; kucinisekisa kuhambisana netinyatselo teMbuso teLugu kanye netinchubomgomo tendzawo , kubona loko lokungaba yingoti kanye nekufezekisa tinyatselo tekunciphisa kwenteka kwaloko lokungaba yingoti kanye nekulawula nekufaka bantfu inshisekelo kute kutsi kukhushulwe imiphumela kanye nekulawula ngemphumelelo budlelwane kute kutsi kuzuzwe imigomo yenhlangano . 
Lokugcizelela kutawusuka kucondziswe ekwakheni tikhungo telwati kulamanyuvesi lebekangenato tinsita kudzala lekabekwe kahle kulungisa tidzingo tebantfu basemakhaya kulelive . 
Nobe kunjalo , lizinga lekwandza eBaltic Proper liseloku liphasi kakhulu . 
Lokwetfulwa kutawuhanjelwa basakati labadvumile , badlali bebhola labadvumile kanye nemancusa etekuphepha emigwacweni , futsi batawube bagcizelela umlayeto wetekuphepha emigwacweni . 
Ewadini yinye , imfucuta yekunakekela imphilo beyibekwe egunjini lelineni lehlobile , kuletinye tikhatsi emapasejini , emakhishini futsi kusetjentiswa nemagumbi ekugcina tintfo . 
Emareshiyo enkhombamtselo yemtselo asime etintfweni letehlukene tetinhlaka temnotfo letinelifutse kusisekelo semtselo bese-ke loko kuba kugcogcwa kwemtselo . 
Sivuma iminikelo kanye nemagalelo alamachawe lamadzala lawo ngenhlanhla lekasahamba ekhatsi kwetfu namuhla futsi ayambandzakanyeka ekwenteni imphilo lencono yawonkhewonkhe . 
Irejista yebungoti iyabuyeketwa njalo ngekota kute kucinisekiswe kutsi ihlala ihambisana naleso sikhatsi , nekutsi bonkhe bungoti lobusha noma lobucalako buyabonakala futsi bucaliswa embili . 
Umphumela kufanele ulindzelwe ngaphandle kweNingizimu Afrika futsi labafake ticelo bangachubekela eNingizimu Afrika uma imvume lekufakwe sicelo sayo sebayitfolile . 
Loku kutawusho kutsi njengoba loku kusebenta kukuphendvula kucinisekisa kutsi Hulumende ulondvolota Indzawo yakhe kusenesikhatsi emkhatsini wemavi lakhalako langenelela ku-ajenda yebetindzaba . 
Sincephetelo lesikhokhelwa tisebenti telulawulo lolumcoka , lokufaka ekhatsi emalunga emindeni yato lafanele , sifakiwe kulamanotsi . 
Tinkhapani letimalunga e-AMD titfumela imikhicito netinsita kuLitiko Letekuvikela , tinhlangano tahulumende naletinye tinkhontileka , talapha ekhaya netemave emhlaba , etimakethe tetekuvikela nekuvikeleka . 
Etindzaweni lapho timo letingetulu kwemandla aSonkontileka tibambelele kucala noma kucedza li-oda , kucishwa kweli-oda kutawentiwa ngekuvumelana lokuhleliwe , noma nangabe loku kungenteki ngesincumo sesiFundza . 
Letimisomtsetfo ticinisekiswa tisebente kuphela kufika ezingeni lelinemkhawulo buphatsi lobufanele . 
Nginetisekile ngetizatfu letilandzela loko , noma ngabe kunjalo , sicelo sekufaka sicelo sekubuyeketwa kwesigwebo ngco kuleNkantolo kufanele sicitfwe . 
Tinhlelo tekubekwa kwetakhiwo netindlela tekubaleka kufanele tibekwe unomphela kuto tonkhe tindzawo tekuphuma netindzawo letihlelekile letikulesakhiwo . 
Ngetulu kwaloko , ekwakheni letinhlelo , letiphatsimandla tetindzawo ngekwehlukana kanye nematiko etendzawo etifundza kufanele abuke tindzawo letisheshe tiphaphuleke futsi nalapho buhlanganyeli betigodzi emkhatsini wetiphatsimandla tetindzawo ( licembu letiphatsimandla tendzawo litfutfukise lisu lelentiwe ngekuhlanganyela nekusebenta ngekubambisana ) kungasebenta . 
Lamadokhumenti nankha kufanele abiwe kuto nome ngito tifundza nabomasipala lokufaka ekhatsi tikhungo tetetindlu nemabhange kanye naletinye tindzawo letihleleke ngekwelisu endzaweni . 
Iyunithi lekhetsekile isebenta ngekulawulwa kwebungoti ; ihlola bungoti besikweleti bese isisa imali yahulumende . 
Sifundza saseFreyistata sicala Luhlelo lolunemandla lweTedigithali lwaseFreyistata loluhlose kuntjintja iFreyistata ibe ngummango lohlonyiswe ngemnotfo wetedijithali nelwati . 
Emashubhu esitfombe lesicinile lesigcile kubudzebudvute lanefothokhathodi lefakwe entfweni labhonywe ngentfo bonakalisa lokungale kwayo kute kunciphe kumelana nemashidi efotokhathodi ; 
Ngalendlela angeke sibe netinkinga . 
Letinye tato takhulunywa , letinye tabhalwa nje kuphela . 
Nente umehluko mbamba . 
Lencyenye kufanele kutsi iphotfulwe kuphela nangabe sicelo selwatiso sentiwa egameni lalomunye umuntfu . 
Temidlalo lemisha naletikhona nematfuba etekukhibika ebahlali labakhubatekile . 
Kusetjentiswa Kwelisu Lelilwa Nenkhohlakalo kuhlanganiswa Yikomidi Lehola Kulwa Nenkhohlakalo , sihlalo wayo Litiko Letemisebenti Yesive Nekuphatsa . 
Lenchubo yatfolakala kutsi isebetiseka kahle kakhulu . 
Kutfutfukiswa kwemanti nekuhlanteka akukhoneki uma kukhishwe entfutfukweni kuleminye imikhakha . 
Kufanele ube nelikhono lekutfutfukisa emamodeli lasezingeni lelisetulu kanye nekubamba luhlolo lolusezingeni lelisetulu lwetindlela letiphakanyisiwe . 
Chaza kutsi kungani emafutsa lasamanti esitfombo anelizinga lekuncibilika leliphasi bese asaba sigaca nakasafakwe ihayidrojini . 
Incwaba yetinkhinga kwafanele kutsi idzingidvwe kulokulalelwa kwetimvo kwavelonkhe . 
Kutawuba nemaphrojekthi esifundzeni ngasinye kuletiyimfica , yesitsatfu yato itawabiwa etindzaweni letisezingeni laHulumende njengoba kuchaziwe kuLisu Lelihlangene Lelisimeme Lekutfutfukiswa kweMaphandle . 
Ngaphandle kweluhlelo lwekuhlola loluhambisanako lwesimondzawo salokuphatselene nelwandle kanye nelinani lekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi langaphandle , angeke kwenteke kahle kuhlola simo lekungiso nome intfutfuko yesimomvelo lesihle semanti alokuphatselene nelwandle . 
Kubakhona kwesakhiwonchanti lesesekelako kumbandzakanya tintfo tesakhiwonchanti letifaka sandla emphumelelweni lephelele yesimondzawo sekuhlahlambisa kutfutfula nekukhula kwemnotfo . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi banikete batsengi satiso lesibhaliwe noma umushwana wangembili etivumelwaneni letingaba nebungoti noma sikweleti kubatsengi . 
Litiko leTemfundvo Sisekelo lifuna kukhetsa umuntfu lohlatiyako nalotimisele kakhulu lokungenani abe neticu temfundvo lephakeme . 
Ngesikhatsi sasehlobo , umoya losemhlabeni utawubakhona ekuseni kudzimate kube semkhatsini walamabili , sikhatsi semnyaka kanye nesikhatsi lapho emabhishi aseNingizimu Afrika asetjentiselwa kakhulu tekukhibika . 
Lwati lolutsembekile ngebungako balemboni yemathekisi alutfolakali , ngobe lemboni iseloku ingulengakahleleki kakhulu . 
Umsiti umkhombise tikafu letinyenti letehlukene , kepha Nkkt. Nebo , lonaka kakhulu kugcoka timphahla letinemibala lehambisana kahle , kute lakutfola lakutsandzako . 
Loluhlelo Lekuletfwa Kwetinsita taMasipala lolwatiswa kukhula lokukhulu kanye nekusilela kwekugcineka . 
Sikhatsi lesinyenti kakhulu sicitfwe ekhatsi nemnyaka ekwakheni tikhundla talabafundzela umsebenti kanye nebafundzi , kutsatfwa kwabo , kukhetfwa , kucashwa kanye nekulawulwa , ngekunaka kakhulu kulabafundzela umsebenti Ekusetjentisweni Ngekusimama Kweligatja Lesimondzawo . 
Lemibuto kuhloswe ngayo kuhlola lifutse letengcondvo nebuhle betheksti lemayelana nekhandidethi . 
Awukho lomunye umtsetfo nome sinyatselo sahulumende lesingaba ngetulu kwetimisomtsetfo tayo . 
Ingaphindza futsi ikhombise budlelwane emkhatsini wetinhlobo tekubukwa nalokubhaliwe . 
Lelicembu Lemsebenti lebuNgcongcoshe libonisene , lemukela lokufakwako kanye netiphakamiso kulamatiko lalandzelako embuso nema-ejensi , tikhungo temfundvo lephakeme nemitimba , umkhakha wangasese netinhlangano tetitjudeni ; 
Lesigaba sekugcina siniketa emavi ekugcina . 
Luhlelo lwe-NIP loluniketwa Litiko Letekuhwebelana Netimboni lutawusebenta kuwo onkhe emakontileka latsintfwa sibopho se-NIP . 
Lusito lwekulekelela lolungasetjentiselwa inhloso yalo kanye nanome ngabe ngutiphi timali letingakasetjentiswa telusito lwekelekelela lokudzingeka kutsi lusitwe futsi ngetimali lowo lonikele luyabonakala njengalolukhokhiwe kusimo sesitimende setetimali . 
Kute kwehliswe inkhokhelo yemali yekucasha , masipala usebentisa emazinga entalo lekehlisa mbamba lokukhokhelwa kwemali yekucasha nemali lekhulako lengakacinisekiswa kulesamba lesikahle semphahla kanye netindleko leticondze ngco letentiwe . 
Loku kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kweluhlaka lwemtsetfo loluvunako , kuniketwa kwetinsita tetintfo letitsite kanye nelusito lolwengetiwe , kusabalalisa imiphumela yelucwaningo kanye nekukhangiswa kwemikhicito yaseNingizimu Afrika emaveni ngemave . 
Insayeya yalelitiko kutawuba kwenta emasubuciko netinhlelo tekucinisekisa kutsi sakhiwonchanti sesifundza singasebentela ngalokwenele letintfutfuko tibe futsi ticinisekisa kutsi emafutse lamabi aletingucuko kulenethiwekhi yemigwaco yalesifundza ayancishiswa . 
Imisebenti ledzinga kwesekwala ngummango ivamise kuhlangana ndzawonye etindzaweni lefinyeleleka kakhulu . 
Tisebenti tisebentisa i-Intra-Net njalo-njalo kutfola imininingwane futsi loku kuphindze kwenta imisebenti yabo yahleleka . 
Lamadokhumenti atawuniketa umfutfo wekutfutfukisa idokhumenti yinye leyiyinkhombandlela yase-Ostraliya . 
Kutfulwa kwaSotimali Wavelonkhe kweluhlelo lolusha naloludidiyelwe lwekugcogca , kugcina , kuhlanganisa kanye nekuhlatiya imininingwane yetimali temnyaka nalengasiyo yetimali kutawuniketa luhlelo lolubalulekile lwekuphatsa timali temphakatsi lolusebentako ngekhatsi kwetikhungo tahulumende . 
Lesikhulu sasibamba , sabese sephula litafula ngelunyawo lwaso . 
Tikhungo temfundvo lephakeme tahlanganela netifundza kute kuceceshwe bafundzi besayensi yetemphilo . 
Loku kufaka inchubo yekulawula lephelele kanye nalehlanganisile lenabela kumjikeleto wonkhe wemfucuta kusuka ekucaleni kuya ekugcineni kufaka kwakheka kwayo , kugcinwa , kubutfwa , kutfutfwa , kulungiswa kanye nekulahlwa kwekugcina kwemfucuta . 
Baceceshi Bemfundvo Yebatsengi Betindlu kufanele futsi bahlolwe emva kwekuceceshwa kuloku lokulandzelako : 
Imphahla lecanjiwe lesuselwa enhloko yona ayiso sikweleti lesikhokhelwa kancane ute usicedze ngobe itsatseka njengalenelusito imphilo yonkhe . 
Kuba nesivumelwano lesibhaliwe lesichaza ngalokucacile imisebenti nekutibophelela kwemuntfu ngamunye lotsintsekako kutawuncedza futsi kuvikele kungaboni ngaso linye kuphindze kugcugcutele kuhlanganyela . 
Kusilela kwetikolo iphurayimari nesekhondari nekuhamba lubanga lelidze kuya esikoleni . 
Singakuvimba kutseleleka nekutselela labanye ngekucinisekisa kutsi senta ngekunakekela , ngekucabangela nekuba nemtfwalo ngaso sonkhe sikhatsi , ikakhulukati kutiphatsa ngekwetemacansi . 
Silinganiso : Tinkontileka tetimali tilinganiswa ngenkhokhelo ekucaleni . 
Kukhutsata kanye nekubeka ngesimo lesifanele Inyakatfo Kapa ngekuchumana kwekuheha bafakimali . 
Kufanele silandzelele futsi sihlanganise lokusungulwa kwekusebenta kweNchubomgomo yeTemphilo Tavelonkhe . 
Timbangela temvelo , tindlela temasiko kanye netincumo tekulawula tonkhe tidlala indzima lebalulekile ekutfoleni tivuno letitawukhicita ikhwalithi . 
Tiboshwa tase teSikhungo Sebulungiswa saseVirginia sitfokotise bantfu ngendlalo ngekusebentisa tidzakamiva neludlame lwasemakhaya ngenca yekusebentisa kabi tjwala nemiphumela lehambisana naloko . 
Tonkhe tatiso letitfolwe ngemuva kwesikhatsi sekuvalwa angeke tivunyelwe . 
Kunakekela lokukhetsekile kumele kutsatselwe kuhlolwa tintfo letingangena emtimbeni ngekumunceka ngesikhumba . 
Emasontfo kanye naletinye tinhlaka tesive tinendzima lekumele tiyidlale kulomkhankhaso . 
Kufanele akwati kusebentisa ngcondvomshini futsi akhulume kahle abe nemakhono lamahle ekubhala . 
Kuchuba kusebenta , kugadza kanye nekucubungulwa tinchubomgomo kanye nemasu . 
Umkhakha ngamunye kuleleyinkhomba lemelelwe ku-RMC utawukhetsa noma uphakamise munye lomelele i-RMC nalotawuntjintjana naye . 
Letikhungo letilandzelako tichazwa njengetikhungo tekubeka kuto : 
Emakhono lamanyenti lalula lapho kuye khona tisebenti labavela kutigaba letihlukene . 
Lisu Lagezi Lavelonkhe likhutsata bonkhe basebentisi kutsi banciphise kusetjentiswa kwagezi ; ngakoke , bomasipala badzingeka kutsi basungule emasu ekuphatsa timfuno tagezi . 
Ngakulolunye luhlangotsi , iTSP iyilungisile lenkhinga ngekusebentisa tikhwama temali lefakwe ndzawonye letilandzela imitsetfo letsite yekufakwa kwemali kwentela kwenta tincumo letinjalo cishe tenteke ngekutentekela ngaphasi kwebuholi bebhodi letimele lenemandla lamancane ekufaka imali . 
Kubalulekile kuniketa tinsita tekunakekela ngetemphilo letisisekelo mayelana nekulawulwa kwetemphilo tesimondzawo kufaka ekhatsi malalaveva , kanye netinhlelo tekwelashwa letitsite . 
Ngekwekugayeka nekwakheka kwetintfo , sawoti uhlangana nalamanye ema-elementi lamanengi , emkhatsini kwalama-elementi kune-selenium ne-ayodini . 
Kuniketa tecwayiso tekuphatsa lihhovisi kuyo yonkhe imikhakha yelihhovisi . 
Nanoma ngumaphi emareytsi kanye nemitselo noma tinsita tamasipala letikweletwa ngulombhidi noma ngumuphi lomunye webacondzisi bamasipala noma sikhungo samasipala , noma kumuphi lomunye masipala noma sikhungo samasipala , basalele emuva ngalokungetulu kwetinyanga letine . 
Lelitiko litawuchubeka kukhomba nekwenta imitamo lemisha kute kwentiwe kancono kufinyelela kutebulungiswa nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kute kutsi kubonakale kahle lemigomo yembuso wentsandvo yelunyenti njengoba ukhonjiswe kuMtsetfosisekelo walelive . 
Labatsintsekako bangephandle bayafisa futsi bayakhona kutimbandzakanya . 
Singenelela ngenshisekelo kulemashi ngoba siyati kutsi tonkhe letintfo letiphakanyisiwe vele tidzinga kunakwa . 
Sibonelo , ngesikhatsi senchubo yekubhala , bafundzi bafundziswa kutsi bangayikhicita njani imicondvo , kucabanga mayelana nenhloso kanye netetsamelilwati , kuhlela itheksti yabo , kubhala luhlaka , kuhlela imisebenti yabo , kanye nekwetfula umsebenti lobhaliwe lovalakisa imicabango yabo . 
Kulokunye kwayo lokumcoka kubuyisa nekugcinwa kwesitfunti semasotja emmangweni , nakulubumbano lwesive . 
uma kwenteka ukhetse kusebentisa emalinki lavela esayithini letfu kute uvakashele lamanye emasayithi , uyelulekwa kutsi ufundze tinchubomgomo tebumfihlo letivela kulawo masayithi . 
Emandla ekusebenta ngekubambisana kwetincenye tenhlanganisela kufakiwe kumapharamitha . 
Kutfutfukisa emasu ekukhula kutimboni temasiko . 
Ngisacocisana neNdvuna ngetikhutsati tentsela letitsite tekwenta ncono lelisu . 
Litiko linelilungelo lekungasigcwalisi lesikhala . 
Letinhlelo tekuchumana tinemisebenti yemkhankhaso wekucaphelisa kute kucinisekiswe imfundvo yetekukhwaphanisa yanjalo-nje kulabatsintsekako labakhonjiwe , kufaka ekhatsi tisebenti letinsha naleto betivele tikhona . 
Kunika imitamo yelitiko lwatiso nekwesekelwa ngekwebuciko kute kutfolwe kuvuma kweklasta yesifundza kufezekisa tinhlelo letihlanganisile tekunciphisa buphuya . 
Lisu leKulawula Tikweleti libeke emazinga ekucatsanisa lakhanyako . 
Nanoma-nje lokuhlela kabusha sekwentekile kutekukhicita , kunetinsayeya letinyenti letikhona . 
Lesitatimende sisho kutsi ngesimongcondvo sahulumende kubantfu bakhe ? 
Lemfuno yetekutfutsa ummamngo inetizatfu letinyenti . 
Tindleko letirekhodiwe temphahla tiyancishiswa futsi linani lekulahlekelwa lifakwa kusitatimende setingucuko emphaleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali kanye netimali . 
Etindzaweni letinyenti tekuvakasha letinemphumelelo emhlabeni jikelele , imakethe yasekhaya ingumgogodla wemboni yetekuvakasha . 
Titaladi letinyenti letinemshikashika ticala imphilo njengemigwaco lengenisa ithrafiki emigwaceni lemikhulu emadolobheni ngelizinga lelisetulu letinsita kepha , ngenca yekufinyeleleka kwato lokukhulu , tiyagcwala futsi tihehe kusetjentiselwa ibhizinisi kwemhlaba . 
Kuniketa kunaka lokucondzile kanye nekwaba tinsita letanele kutinsayeya letibekelwe-etulu : 
Inhloko Yelijele kufanele yatise umndeni wesiboshwa lesishonile noma , umndeni ungatiwa , noma ngabe ngusiphi sihlobo . 
Kulahla noma ngayiphi indlela lengaba nemphumela lomkhulu esimenindzawo . 
Umkhandlu wamukele Lisu leKulawula Kugcina liThalenta kute kulungiswe tinsayeya temakhono langatfolakali malula . 
Luhlelo Lwetemphilo Nekuphila Kwebasebenti . 
Lelithange lekuhanjiswa ngalo umchamo kufanele lihlobe , kuvikela kungcola lokungenamsebenti . 
Sitinta sekhephithali yetenhlalo yendzawo , emakhono elicembu letebucwepheshe , tingcweti kanye newekulawula kanye nenethiwekhi yebatfulitinsita bendzawo ifanele kutsi yakhiwe buciniso bemsebenti wekuhlola lowenta incenye yekuhlela kutfutfukisa lokuhlanganisiwe ngekhatsi kubomasipala . 
LeLitiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi liyasisekela lesiphakamiso sekwakha sakhiwo sematiko lahlangene kutsi ente umsebenti wesikhatsi lesidze wekulawula umonakala wavelonkhe nemasu ekuvikela . 
Yinye yetinsayeya letinkhulukati lelilwa nato leLitiko ngulesibalo lesisetulu sebantfu labaloku bangenti luhlolo lwe-HIV kanye ne-AIDS . 
Lolu akusilo luhlu loluphelele lwema-eksperimenti . 
Tibhedlela tahulumende tifinyelele kumigomo yato yamalingena . 
Bomasipala kufanele kutsi bangene bajule emakhikhini abo futsi babancinte , benyuse emanani labekiwe kulabo labasaphata emanti . 
Nanoma imitselela yetinhlelo letinjalo kungenteka ingabi mikhulu emnotfweni lobanti , kusungulwa kwemisebenti netinzuzo tekungenisa imalingena titawusolo titfolakala . 
LoLuphenyo lucale ngetinsolo tekutsi kunelubalo lolwentiwe loluphatselene nekugcila kumacembu aloLuphenyo . 
Baphatsi bacinisekisa lemali lecokelelwe ngekwetigaba letahlukahlukene . 
Lamagede akavumeli-nje kuphela tingoti kutsi tilawulwe tisengakenteki , kepha aphindze achube lucwaningomabhuku . 
Umbiko wabeka kutsi lomufi watfolakala alenga eselini yakhe yedvwana ekuseni nabatovula . 
Loku kungentiwa ngekuvakashela umuntfu ngamunye emakhaya abo . 
Emawadi latimele ngekubambisana afaka sandla ezingeni lekungasebenti leliphelele lemawadi lasetindzaweni tasemakhaya . 
Isekela leletinye tinhloso ngetindlela letehlukahlukene kanye nangemazinga lahlukile . 
Tilinganiso teligebe lalokukhicitwako kanye nemumo webhalansi kuya ngemamajini lamcoka ekungabi nesiciniseko kahle . 
Lemali ayikhishwa ngalokugcwele ekucaleni . 
Inkantolo iphindze yakhipha sincumo lesitsi umfakisicelo loshonile angabanjelwa ngemadvodzana akhe ngekwemtsetfo . 
Kwengeta , emazinga ekutilandza ahlala njalo antjintja , futsi asabita kakhulu katsi futsi ashubile . 
Kusetjentiswa kwemali lokungenamphumela lokahle nalokumosha imali kutindleko letingenamsebenti lebetingavikelwa uma ngabe kube nekunakekela . 
Loku lokushiwo ngetulu kutfolakala ngekusebentisa tinhlobo letehlukene temtsetfo njengeMitsetfo yeSifundza , Umtsetfo weKubhaliswa kweMatayiteli , Umtsetfo weKuklaywa kweMhlaba , futsi lokunye lokusandza kwenteka nguMtsetfo weKuchuba Intfutfuko . 
Chuba kwakhiwa kwetindlela netimphawu kusekela Lisubuciko leTekutfutfukisa Tekuvakasha kuleSigodzi . 
Lendlu ifaka ekhatsi indzawo yekutijabulisa lenkhulu lengaphasi lenendzawo yekosa leyakhelwe , lebuke ingadze yengasese lenkhulu . 
LoMtsetfo uvumela kusungulwa kweluhlakamsebenti lwetemtsetfo lwekutfutfukisa kuhlonyiswa ngemakhono kwebantfu labamnyama . 
Kutawuba nekubuka lokubalulekile ekunwebeni nekucinisa tinsita letisuselwe emmangweni ( CBS ) , nangalendlela lesicondzisa ngayo tinsita . 
Ngelizinga lelikhulu , i-pH nemandla e-redox ancuma linani letinhlobo tasawoti longasiwo wemvelo lokhona kusimondzawo setemanti . 
Tingaphindze futsi tigcugcutele umshikashika webugebengu , ngobe tindzawo letinjalo atikhombisi buniyo lobucacako futsi bulawuli lobungenandzaba ngahle bunganiketi kugadza nobe kuvikeleka . 
Tilinganiso tetindleko tanoma ngabe ngusiphi sikimu , ikakhulukati leyodvwa lengakafakwa ndzawo , angeke tikhone kucaca . 
Lemikhakha yekubika yagcinwa-njalo wonkhe umnyakatimali futsi neyunithi yeLucwaningo lwaNgekhatsi yakhona kwenta imisebenti yayo ngekuhambisana nalomculu lovunywe Likomidi leTimali neLucwaningomabhuku . 
Kulawulwa nekuphatfwa kwencwadzi yemakhilomitha . 
Letingcogco mibuto tentiwa ekhatsi neliviki lapho khona incenye lenkhulu yaseGauteng beyibuketene nesimo selitulu lebesinemikhivana nekudvuma kwelitulu . 
Batawukhona bonkhe kufinyelela kumfundvo lesezingeni , lephakeme kuwo onkhe emazinga latawube abekwe ngekwemtsetfo . 
Lesehluko sinika kuhlola kwalokusebentisekako kutemnotfo kwesifundza kulelive , lokuchaza kusebenta kwetemnotfo futsi nekuchagela . 
Ema-olivi ahlanyelwa kakhulu kute acindzetelwe kuphume woyela we-olivi , ikakhulu wekhwalithi lephakeme . 
Tindondo tebhizinisi kutinkampani letiphetfwe ngulabasikati . 
Nati tinkhomba tekutsi lamabhodlela angasetjentiswa kangaki . 
Loku kutawuholela ekubeni nemikhicito lencono . 
Ibhodi ihola Sikhwama kantsi ngiyo lephendvulako ngetemisebenti yekuphatsa kanye nekusisa . 
Leminye imisebenti ingangcolisi lamanti laphuma phansi kantsi kufanele kulandzelwe tindlela tekunakekela ngalokukhetsekile ngalokuphatselene nalapho atfolakala khona . 
Balimi labanyenti kanye nalabo labahlala emapulazini bacocisane ngetinkinga tekuhlupheka kwabo Nahulumende . 
Sitawuhlonipha balingani betfu kanye nalabatsintsekako sibaphatse ngendlela lesingatsandza kuphatfwa ngayo natsi . 
Indlu Yebuholi Bendzabuko itawuba ngumlingani lomcoka ekuphumeleleni kwelisu letfu lentfutfuko yemaphandle . 
Kuma kwelidolobha kuholwa kakhulu tihlahla letihhohlokako , letenta tindlela letinemtfunti wetihlahla kuso sonkhe sikhatsi selihlobo ; futsi tiniketa kuhlola lokwentiwa ngekubukwa kwetakhiwo letikhona . 
Uma kusho kutsi usebentela umphakatsi , angaba umhlaba noma abele umbuso umhlaba wekunakekelwa kwemahlatsi . 
Emaminithi lasayiniwe atawusebenta njengebufakazi betincumo talelikomidi . 
Lelitiko liphindze futsi likhutsate kutfutfukiswa kwemishikashika nemicimbi yetemidlalo kanye nekususa situnge kuso sonkhe lesifundza . 
Kafishane , uma kuhlelwa indzawo yekuhlala , kumcoka kucondzisisa kutsi ingabe lencenye yetigitjelwa temmango yentelwe ematekisi lamaminibhasi , emabhasi noma titimela . 
Loku kuyenteka eNingizimu Afrika , lenemitsetfo lecishe itsi kucina mayelana nekulawula kukhicitwa , kutsengiswa kanye nekunatfwa kwetjwala , kepha lapho khona kucinisekiswa kwaletinhlangotsi letehlukene temtsetfosimiso tivamise kuba nguletinkhulu kancane . 
Uma sikhuluma ngalokwetayelekile , sijeziso sekuphula tibonelelo talomtsetfo lohlongotwako akufuneki tibe nguletincane njengekukokhiswa inhlawula , kakhulu uma logangile asikhulu selicembu noma sebhola yetinyawo . 
Timoto letinkhulu : Tincenye letitsite tikhokhelwa umtselo wemphahla lengenako kanye nebhalansi levunyelwako ngaphansi kwekubuyiselwa ngalokuphelele umtselo wemphahla lengenako . 
Libhange laMhlabawonkhe libala inhlanganisela yetintfo tangaphandle netasekhaya njengaletiyimbangela yalokwehla . 
Kubhedvuka lokunjena bekungatange kwenteke eminyakeni leminyenti . 
Loku kuncuma umtsamo lodzingekako kwemukela tincingo ngekuya ngetibalo talotsatsa tincingo . 
Kucinisekisa kutsi tonkhe tincwadzi tiyahambisana . 
Kuzuza noma kulahlekelwa lokubangwa kulahlwa noma kuguga kwentfo yemphahla , yemboni neyemshini kutsatfwa njengemehluko emkhatsini kwetinzuzo tekutsengisa kanye nelinani lelisalako futsi kuyabukwa kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Kubuyeketa nekugcinwa ngekuphepha onkhe emarekhodi . 
Kuhlangana kwetinkhundla telwatiso , betindzaba labakhulu betemave emhlaba kanye nemanethiwekhi etenhlalo ahlomisa kuhamba ngekukhululeka kwelwatiso nemibono . 
Lucwaningomabhuku lwaNgekhatsi lunemsebenti wekwenta kahle kakhulu imisebenti yalo ekufakeni ligalelo ekuzuzeni imigomo yaleSikhwama . 
Kungani lemigomo kungakefikwa kuyo ? 
Loku kutawuba kwekucala kutsi kube nentfutfuko lenje e-Afrika . 
I-African Christian Democratic Party yatfola tihlalo letisitfupha , i-Freedom Front Plus yatfola letine , Pan Africanist Congress kanye ne-United Christian Democratic Party tatfola letintsatfu ngayinye . 
Umgomo lapha kuklomelisa bososayensi base-Afrika labahamba embili ngaloko kwetesayensi lokubalulekile labakuzuzile nalabakutfolile . 
Loku kutawudzinga kubekwa embili kwemhlaba lokhetfwe kahle lokutawakhiwo kuwo tindlu talabahola kancane kanye nalabo labahola emaholo lasemkhatsini . 
Umtsetfo Wekulingana Emsebentini yincenye leyiyinhloko macondzana nalokugunyatwa . 
Sifundza sitawuniketa buholi ekutfutfukiseni temphilo . 
Lolubalo lwekusetjentiswa kwemandla kufakazela lokusilela kakhulu emuva kwekuletselwa gezi kulesigodzi . 
Atikho , ticelo leti-imeyilwe naletifeksiwe letitawucatjangelwa . 
Intfo lengikhatsata kakhulu ikuletintfo letintsatfu letiyincenye yesisombululo , lapho atsi khona ematiko ahulemende kufuneka abe tikhungo tenchubomgomo kuphela , kutsi kufuneka , ecinisweni , baphatsi babaphatsi bematfuba , betinkhontileka nebangasese nebemicabango yemmango . 
Umsolwa anganiketwa sicwayiso lesinemibandzela letsite njengendlela yekwenta kutsi avele enkantolo yamantji noma angakhishwa ngesicwayiso noma abekwe endzaweni lephephile . 
Kubonakele ngekukhatsateka kutsi imali yekwesekela lebuya kuhulumende yetikhala temsebenti lonjalo ayikeneli , nekutsi kunekulahleka lokutsikametanako kwabososayensi labaceceshiwe emalabhorathri naseveni lonkhe esikhatsini sanyalo . 
Kumele kunakwe kutsi , ngekuvela kwebudlelwane lobusondzelene kakhulu emkhatsini wetinkinga tenhlalo netemnotfo , kuhlolwa kwemtselela lokwetfulwa lapha kutsintsa letinye tetinkinga lesevele tibukiwe kulesicephu lesengcile . 
Ngekumelana netimo letinkhulu letingasitinhle , lelivekati lichubekile ngekuchubekela embili , yasungula kabusha futsi yatetayeta naletinsayeya letinsha futsi yacala tindlelalisu letinsha letifanele lesikhatsi . 
Bantfu labanesikhumba lesilula noma labane aleji yetinsimbi letitsite bangahle babe nebulukhuni ngalemibala kulesikhumba lesivuvukako , kunwayisa nekuphuma kwalokusamanti lokungatsi bovu . 
LeSivumelwane sitawuphindze futsi sichube kahle mayelana nelusuku lwekucala kwaleKontileka kute kube sekupheleni kwayo noma ekuncanyulweni kwayo . 
Loku bekufanele kwentiwe ngulenkantolo lengentasi kunika umyalo wekudliwa kwelipulazi ngekuya kwekufaneleka kwemdlulisicala wesibili kuhhafu wesabelo setinzuzo uma kutsengiswa lelipulazi . 
Luhlaka lwesikhatsi sasemkhatsini lwekwabelwa kwesikole , lwemanani eminyaka lemitsatfu lolutawucaciswa kahle etikoleni , kucatjangwa kutsi lutawenta ncono bese netikole tikhone kuhlela . 
Kumabhejethi , njengebhajethi leyakhiwe lapho khona kungenamanani emkhicito , kukhonjiswa kuphela kubita kwelihektare ngalinye . 
Kulungiswa kwekuphakama kwemagagasi kanye nekutsikameta kwekukhukhumuka kufanele kutsi kwentiwe . 
Masipala utawufundza emamitha ngalesikhatsi lesibekiwe kulesivumelwano ngemuva kwekwatiswa ngetingucuko kubuniyo noma kufaka sicelo sekwetfulelwa tinista nekuniketa i-akhawunti kulesikhatsi lesijwayelekile lesikhona kulesakhiwo . 
Imihlangano yesifundvo leyimphumelelo , emasemina , Kulalela Timvo tebantfu neluvakasho lwekubuyeketa ngekhatsi kwemnyaka . 
Tindzaba leTibalulekile mayelana nemanti nekutfutfwa kwelindle : 
Tincibilikisi tilahlwa emidilamini yeplastiki nakumigcoma yeTintfo leticijile . 
Nanome kunjalo , tintfutfuko letigucula kuntjintja kwekuhamba , njengetakhiwo tesikhumulo semikhumbi kanye netintfutfuko taselwandle , tingayigucula inseketse kanye netimphawu telizingasimo lemanti esimondzawo saselwandle . 
Batsengi labasebentisa selekelelo semklamo wahulumende lesihlanganiswe kuphela . 
Emandla ekuhlela kuyo yonkhe yomitsatfu imikhakha yaHulumende kufanele kutsi kutfutfukiswe kakhulu , lokufaka ekhatsi kukhetsa tigodzi njengetindzawo tekuhlela . 
Kutsi Lendlu ihalalisela bonkhe bomake nebahlengikati ngalelilanga lelibalulekile . 
Ibhidi yakhanselwa ngenca yekuphendvula lokungasikahle . 
Ngalesikhatsi salokuvakasha bafundi bavetelwa kulobunye balobumatima tigebengu letihlangabetana nabo onkhe malanga . 
Lombutsano wente labasebenta ngelulwimi kutsi bakwati kucobelelana lwati lwelimuva lweNingizimu Afrika lelafaka ligalelo ekwakhiweni kwesive laphindze futsi lakhutsata kusungulwa emacembu emmango emlandvo wetemlomo . 
Tinzuzo tetinhlangano , letiyimbangela yemanani etitoko , nato tiyakhula . 
Tonkhe tigaba tenchubo yetemphilo yaseNingizimu Afrika iyalungiswa kwentela kube ncono kungena , ikhwalithi kanye netindleko-letifinyelelekako . 
Kusobala , akukalindzeleki kutsi labasebenti kutawumela basebente ngelwatiso lolusigaba-mfihlo , loluvelako . 
Lelitfuba lekulahlekelwa livela lisuka ekuncikeni etinhlelweni , emamodeli , tinchubo temininingwane yethekhinoloji kanye nekutsatsa shengatsi lokusetjentiswa kufaka intsengo kutinkontileka kanye netakheko . 
Kugcugcutela buholi lobukahle kutikhungo temkhakha wemanti ngaloko kucinisekisa kwehlukaniswa kwentiwa kwetinchubomgomo , kubanemasheya , nemisebenti yekulawula . 
Lomasipala uyazama njalokuniketa tinsita emimmangweni yakhe lokudzinga kusiswa kakhulu kwemali , ikakhulukati ngalokuphatselene netintfo tetakhiwonchanti . 
Kutsatsisa ekutibandzakanyeni kwesive kumele kufakwe kutivumelwane tekusebenta tebaphatsi labasebentela sive . 
KUVIMBELA KUCHUMANA 
Basebenti batativa bayincenye yemmango wasekhaya futsi batawugcugcutelwa kutsi bahlanganyele kulokwentekako ekhaya . 
Temafa taVelonkhe njengesishayamtsetfo semabhizinisi esive ngekweMtsetfo Wekuphatsa Timali Tesive nato tilungisiwe kutsi tihambisane nesikhatsi . 
Kuvalwa kwetinhlelo letingasebenti kahle letingetfuli imiphumela ledzingekako . 
Insayeya leLungiswako : Lubalobalo lemtselela wenhlalo nemnotfo longakaneli kumakhophelethivi . 
Yonkhe imiklamo ye-ICT lehambisana netinjongo temklamo weGateway . 
Wabambeka ekhatsi ku-ambulensi ngenca yaloko washona ngenca yekulimala . 
Kusungulwa kwetekuchumana tesimodeni kwente kwaba lula kulawula , kanye nekutsatsa sincumo , kutsi sentiwe etindzaweni letehlukene ngekwesimondalo . 
Nanoma kunjalo , njengoba kumila kwelukhula kubangela linani lelincane le-oksijini lencibilikile emantini , lokwenta kutsi tinhlanti tingakhoni kusebentisa lendzawo mayelana nekutalana . 
Emazinga lavumelekile emhlaba wonkhe nekukhishwa kwetitifiketi kutintfo letimcoka kakhulu letitawugcugcutela kuchubeka kukhishwa kwetimvume mave langenisako kanye nekugwema tihibe tekungakhokhi intsela . 
Nanome konkhe kunakekela kwentiwe kucinisekisa kutsi emabalave abonisa lwatiso lolungilo lwemphahla , emaphutsa kungenteka abekhona . 
Kufanele kufikwe esivumelwaneni nawo onkhe emaNyuvesi , Banikimali Bangasese kanye nalabo lababandzakanyekako eMbusweni . 
Tindzawo temabhayisikobhu asekhaya tingahle tihlangabetane nekucudzelana lokukhulako kuloku lokusha lokucuketfwe lokukhishwa mashaneli , kakhulu uma tindleko temathikithi tichubeka nekunyuka . 
Tonkhe tindleko tenchubo yemtsetfo , kufaka ekhatsi tinshisekelo , tinhlawulo , tindleko tekuvalelwa tinsita netindleko temtsetfo letihambisana nekulawulwa kwetikweleti , tentelwe le-akhawunti yalokweletako kantsi kufanele tikhombise letindleko taleso sento . 
Kwasungulwa licembu lekusebenta lelimelelwe teMafa kanye nelitiko . 
Kuphakelwa kwemanti nekuhlanteka kufanele kuhlanganiswe etinhlelweni kwentela kuniketwa kwaletinye tidzingo letisisekelo . 
Letinhlelo leti kumele tihambisane nelisu lelikhaliphile kanye nebhajethi yalelitiko . 
Lesiboshwa sacinisekiswa kutsi sishonile futsi satsatfwa yi-SAPS . 
Akekho umuntfu loniketwe imvumo yekungena ehlatsini ngaphandle kwelihlatsi lahulumende langaphazamisa bunikati noma alimate imphahla yemnikati lobhalisiwe . 
LeKhomishina , ekutfoleni kutsi lokucoshwa bekuyintfo lefanele , wabeka umbono wekutsi bekutawenta umehluko kube lesitifiketi setekwelashwa sesibili lesakhishwa sakhishwa ngesikhatsi senchubo yekutekwa kwelicala letinsolo hhayi ekwendlulisweni kwelicala . 
Kube nekundluliselwa kuletinye tifundza lokumbalwa . 
Sibonelo sepharamitha lengetfulwa ngalokutako , naleyo kwanyalo isihloko lesisitsintsa kakhulu , kuhlaphaneka kwe-endokhrini , lapho labadvuna baphakuleka khona balahlekelwe yintalo . 
Ummango lohlukene ngekwebuhlangu ( ummango lonconota bulili nebuve lobutsite kunalobunye ) uvamise kukhonjiswa kutemidlalo walelo live kafushane noma kabanti . 
Kuhlangana kwematiko , lapho ematiko lamabili nome ngetulu afaka ligalelo ekwetfulweni kwetinhloso letifanako nome letihambisanako , umphumela nome umklamo , kumele kubonwe . 
Tinhlangano tesigodzi njenge-Asia nePacific kanye neNhlangano yemave ase-Afrika seticale kukhipha tivumelwano kanye netisombululo mayelana nekubekwa kwemtsetfo welwati lwendzabuko . 
Imisebenti yetetimali lefaka konkhe nayo ikhulile , futsi letindzawo leti tigucuke taba tikhungo tekusabalalisa netetigitjelwa letiya kutindzawo letisemakhaya kakhulu aseLembe . 
Litiko leTemnotfo Netekuvakasha Esifundzeni saseFreystata siniketa lokusekela lokulandzelako kumabhizinisi lamancane : 
Ngenca yesimo sayo lesisedvute kwendzawo lelihlatsi leliseceleni nentsaba , kucabangela simo sasemaphetselweni kubalulekile . 
Kungenteka leminye imiculu yekulawula lebekiwe kulomculu webhidi ingafakwa ngelilanga lekuvalwa kwebhidi , ibhidi yakho itawuphelelwa sisindvo . 
Luhlu loluphelele Lwemiklamo Letinhloko luvaleleke Kuludzabalunye Loluhlelo Loluyinhloko lwaminyaka , njengobe isuselwa kuleModeli Yacalangaye . 
Lomsebenti wekulawula tincenye letitsite talomtsetfo sewukhonjwe njengemsebenti wesifundza . 
Kuphikisana kwekutsi kubambelela kucala kwemdlalo nako ngabe kwabanga tibhelu akwemukeleki . 
Ngalokukhulako , kwentiwa kabusha kwetindzawo tangekhatsi edolobheni sekugcile ekutfutfukisweni kwetindzawo temabhizinisi kanye nendzawo yekuhlala yalabahola kakhulu . 
Ngukuphi loko lokudlala indzima lenkhulu ekugcugcuteleni lokulumbana kwemakhemikhali ekulumbaneni kwemakhemikhali lokukhutsatwa yi-asidi ? 
Kubukisisa timphahlangena futsi nekuvuma timphahlaphuma letitilwane futsi nemikhicito yetekulima lefunekako . 
Imitamo iyemukelwa kahle kakhulu , futsi ligumbilucwaningo lilindzele imfuneko lenkhulu kakhulu yetinsita kulomkhakha . 
Emaforamu eTiphatsimandla Tesimo sebuhle Bemoya asungulwa , futsi imihlangano yabanjwa ngekota netiphatsimandla tendzawo . 
Kwenta tifundvo ngalokusha lokuvelile ngemisebenti yekwenta ncono lemphumelelo nekusebenta kahle kwalenhlangano . 
Lokuhlela emkhatsini kweLitiko leTemphilo neGMT kusho tivumelwano temali letiniketa emandla ekulawula langetulu kwalawo ekucasha imphahla . 
Baphindza banikete kusekela lokuthekhnikhali kuleKomidi uma ematiko abitwa liKomidi . 
Kudzingeka imali yekutfutfukisa sakhiwonchanti lesibonakalako nese-ICT yasinye saletikhungo , kanye netindleko tekusetjentiswa talelo nalelo langa . 
Sinyatselo lesikhulu lesicondze esikhatsini sekuhwebelana lokusezingeni leliphansi kunetinzuzo letinkhulu tamasinyane netesikhatsi lesidze . 
Lendzawo kufanele ifinyeleleke kutisebenti takamasipala kwentela kuhlolwa kwendzawo . 
Intfo yekugcina lenakiwe kuloluhlaka lwekubeka tintfo letisetulu ihlole emandla emboni ngayinye ekucinisa kuchumana emuva nasembili . 
Lokunye , kubonwa kwemikhandlu yendzabuko kutawusho kutsi Umcondzisi kutawudzingeka angete baholi bendzabuko eluhlweni leliholo kubhajethi yebacondzisi . 
Luphiko lusachubeka kwenta umsebenti walo . 
Wavuma kutsi loku " bekusenteko lesingakatayeleki " nekutsi letenteko letingakatayeleki bekumele tibhalwe kumashadi abo etikhatsi tekusebenta . 
Tifundvo tekubona nekulinga tetidzingo temacembu ebasebentisi lahlukene tiveta ngalokucacile kutsi sidzingo sinako kokubili kwehlukahlukana nekugucukuguka . 
Sigaba sesine sikhombisa letintfo tengcikitsi lekumele kususelwe kuto lokwakhiwa kweluhlelochumano lwekunyakata endzaweni letsite . 
Lomasipala sewunikete labanye kutsi betfule tinsita tekufaka tindlu tangasese , lapho khona betfuli tinsita lababili bacashiwe kusita lomasipala kutsi baphutfumise lenchubo yekulungisa lokusalela emuva kwekutfutfwa kwendle . 
Imalingena lezuziwe ikalwa ngelizinganani lelingakhetsi nakubukwa loko lokutfoliwe . 
Emakhotheshini kufanele afakwe ebhokisini lethenda endzaweni lekhonjiswe ngentasi . 
Kutfutfukisa lwati emimmangweni lwekuvikela kuhlukunyetwa ngekwebulili . 
Malingena Locondzene neSifundza ubukene nekutfutfukisa malingena lowentiwe sifundza , kukhulisa kwendluliswa kwetimali letibuya kuSosikhwama waVelonkhe . 
Umkhankhaso weMfundvo kanye neKufundzisa ngeMfucuta yeteKwelashwa uyadzingeka . 
Lebangakwenta nalebakwentile kubi kakhulu kutsi bebangakwenta . 
Imisebenti yetekuphepha , lebevele ngekwelusiko icasha emadvodza lamanyenti , tiyaphakelwa esigabeni savelonkhe . 
Labalengela engotini kakhulu bafati , bantfwana kanye nalabadzala . 
Kubuyeketwa kwayo yonkhe imibiko yaminyaka yonkhe yematiko kwentiwa kungakapheli tinyanga letimbili seyetfuliwe kungakacali tiwombe tekulalela letitjulile letisemtsetfweni . 
IKhabhinethi icashwa nguMengameli . 
Lomboniso ukhombisa futsi tindzawo temabhasi tekushiya bantfu tiniketwe endzaweni lesengetelo lebanti kumaphoyinti lafinyeleleka kakhulu . 
Kulungisa nekunakekela tincitfo letitsatfwa " njengetimphahla netinsita " letikhona esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
Kugucuka kwamasipala , kutfutfuka kwesikhungo kanye nekwengamela lokuhle kufaka ligalelo ekujuleni kwawo kanye nekwenta kancono kwetfulwa kwetinsita temmango lobanti . 
Yomibili lemitsetfo icuketse timiso tesikhashana macondzana nekuvikelwa kwedatha eNingizimu Afrika . 
Lithulusi liphindze libuke kuchuta kwemakhophelethivi ladzinga kusitwa , lanemandla ekusimama . 
Tisombululo letibonisa likhono futsi letehlukene njalo ke tiyadzingeka , futsi akusiko kutsi kufuna kuvimbela emasu etetindlu ahlale kutindlela letetayelekile kanye nethekhinoloji . 
Khombisa kubeketelela kwehlukahlukana kanye nemibona yalabanye . 
ITriStar seyindlulisa sincumo salemiyalo ngemvume yaloyo nkantolo . 
Emaphephabhuku kanye nemajenali etemibhalo abeloku adlala indzima lebaluke kakhulu ekutfutfukiseni tekubhala lapha eNingizimu Afrika . 
Tinchubo nato tiyacoshwa ngemshini kwentela kusita nobhala kulungisa imibiko lephindza emagama njengobe aphume emlonyeni wesikhulumi uma kudzingwa yinkantolo yemtsetfo . 
Bekungekho lokushiyiwe noma lokusilele emuva lokucelwe kuSosikhwama waVelonkhe . 
Emafemu emathenda kufanele alungele kuniketa tinsita ngalokubhaliwe ngekwemaZinga eMhloli Mabhuku Jikelele . 
Ikomidi yalokudzingeka kubhidi ihlela lokudzingekako kute kufunwe timphahla netinsita ngumasipala . 
Kulalana kuyindlela levame kakhulu lebatseleleka ngayo bantfu , ngobe leligciwane liphila esidvodzeni kanye nakulokusamanti kusitfo sangasese salomsikati . 
Letinye taletilinganiso tetindleko lapha tincike ekwenteni inzuzo kwalendlela . 
Loluhlelo luhlanganise live ekucinisekeni kutsi tinsita letiphelele tekhwalithi lekahle iniketwa ngalokulingene kulabo labadzinga lusito kube kuciniswa luhlelo lwetemphilo . 
Litiko litawuchubeka netikhatsi tekufundzisa basebenti ngetehlakalo letibanga tindleko letingenamsebenti naleticitsa imali khona kutowehliswa lokwenteka njalo kwemacala lafana nalawa . 
Ngesikhatsi seluhlatiyo , bantfu labatsite banebumatima lobutsite nemisetjentana lemibili noma lemitsatfu nobe babe nebumatima lobunyenti , noma bebangakhoni kwenta noma ngabe ngumuphi umsetjentana , bebahlelwa njengalabaphila nekukhubateka . 
Kulomnyaka timali lowengcile , leligatja liye lantjintja kubhekisisa ekuphakelweni kwetinsita tetitfutsi tesive . 
Ngaphandle kwekutsi lesibhedlela besilungiswa , lombiko uphawulile kutsi i-Emmaus igcineke ihlantekile . 
Letinombolo tatfolwa ngekusebentisa luhlolo lolutsite lwenhlabatsi lapho emanti langcolile aphumela khona . 
Ayisiko kwenta ncono ngobe kulefomethi lendzala bewubhala tehlakalo ; kulelensha kufanele uchaze kunyenti . 
Umphatsi wamasipala unemandli lamanyenti ekulawula nemisebenti yakhe ifaka ekhatsi : 
Tinchubo teLitiko tekukhetsa tesekela inchubekele embili yangekhatsi emsebentini . 
Kuphatsa ngalokwecile kwemkhicito kufanele kuvikelwe , ngoba uma ubanjwa kakhulu , kulapho ematfuba emonakalo aba makhulu . 
Kuhlela intfutfuko lehlanganisiwe yinchubo lechumanisanako futsi lenekutimbandzakanya ledzinga kutimbandzakanya kwalabatsintsekako labanengi . 
Faka ngekhatsi tindleko tekuhlela nekuphatfwa kwemikhicito yekugcina . 
Akusiko-nje lapho kunetinkhomo khona ? 
Sikali lesinyukako sifakiwe ekugcineni kwaledokhumenti kubonisa . 
Tikhungo Tetikweneti : kucinisekiswa lokungenteka kwemalingena yasekhaya . 
Kutfutfukiswa Kweluhlelo Lwefayela kwacedvwa , futsi loku kutawenta ncono kugadza nekugcina emarekhodi elwatiso , emarekhodi esive kanye nekwenta ncono kuphendvula . 
Kuhlolwa njalo ngenyanga kwetikhangisi tekubhida kuluhlelo lekutsenga nekutsengisa kwentiwa . 
Ngabe akhona lamanye ematiko noma emayunithi longaphakamisa kutsi akhombisa sibonakaliso lesikahle ngekusebentisa imininingwane lesuselwa ekusebenteni kuphatsa imisebenti nemayunithi ? 
Sifundza saseMpumalanga Koloni sitfola imali lengenako levela kumikhakha lemitstfu : Umkhakha lomkhulu wentiwa yimboni yetekulima , emahlatsi nekudvweba ; umkhakha wesibili ufaka ekhatsi tekutfutsa , timboni tekudla netimboni temawoliseli ; kantsi wesitsatfu umkhakha ufaka ekhatsi tinsita temmango nemkhakha wahulumende . 
Intsengo yodvwa ayiso inkhomba yekuncuma . 
Sitawuchubeka nekukhulisa lokumiswa kwemitsetfo lenebuhlakani yekutiveta kubangaphandle , ngalesikhatsi kugcinwa kulawulwa kutawentiwa kancono , kwekungena kwemali nekusimama etimalini . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alisho kutsi lingumnikati wetintfo lotinika Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ( kufaka ekhatsi umbiko nemibono ) noma kuphota , ku-aphuloda , lokufakiwe noma ungenise kunoma nguyiphi iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe noma tinsita lehlobene nato ( ngekubambisa " Tetfulo " )  . 
Takhelwe kwentela kweluleka iNdvuna mayelana netindzaba tenchubomgomo . 
Loku kutawutfolakala ngekuniketa imali kukhokhela tindleko letinkhulu tesakhiwonchanti salabaphuyile . 
Kulesifundza , tekulima ticuketse kakhulu kufuywa kwemfuyo ( tinkhomo ) nekulinywa kwemmbila . 
Nanome kunjalo , letinyatselo tekusekela atibonakalisi ngale ngasosonkhe sikhatsi , futsi kungaba lukhuni kuko kokubuli kufinyelela nekugadza . 
Lolwatiso lwakha incenye yelwatso lwekutsenga imphahla . 
Emkhatsini waletinye tinsayeya letatfolakala kweswelakala kwemanti nekweswelakala kwagezi tinyanga letinyenti ; kweswelakala kwabothishela ; kuvaleka kwemithoyi lokwaphocelela bothishela nebafundzi kutsi batitfume emahlatsini layingoti , kanye nekweswelakala kwesitfutsi sesikolwa nesakhiwonchanti . 
Ngicabanga kutsi sidzinga inchazelo levela kuye . 
Kuchuba kugcogcwa kwedatha Yeluhlelo Lwekucwayisa Lwasekucaleni Nembiko Wemnyaka etigodzini , kuchuba luhlolo lolukhetsekile kuphenya kugoma noma kuhlela umndeni etigodzini , kanye nekusita kuchuba luhlolo lwalabatetfwele lweHIV lweminyaka yonkhe ngekhatsi etigodzini . 
Labahlanganyeli bavakalise kusekela kwemibiko wenchubekela phambili kwekusetjentiswa kweluhlelo lwetekusebenta lwalelive babese babelana ngetintfo letibakhatsatako kanye nemibono lechaza kutsi batawucinisa njani kutiphendvulela , kuvela sobala , kuhlanganyela kwemphakatsi , kanye nekucinisa imphi yekulwa nenkhohlakalo kulelive . 
Dizayina imincele ibe tindzawo tekuhlangana kwemadomeyini lahlukahlukene . 
Lesigatjane lesi ngeke sisentjetiswe kulabosomankontileka labangaphasi kulabanikwe labniketwe baphakeli labatayelekile baSonkontileka bemethiriyeli netincenye letincane letihamba nemphahla netinsita letiphakelwe . 
Uyacelwa kutsi uhambise sicelo sakho kanye Nemininingwane Yakho , usho inombolo yereferensi nesikhala semsebenti lofaka sicelo saso , kulelikheli lelibhalwe ngentasi . 
Labenta umsebenti kumele bacinisekise ngekubhala kutsi batawetfula umsebenti kusikhatsi lesingemaviki lamabili emva kwekutfola li-oda lelisemtsetfweni . 
Ngalokufanako , kukhicitwa kwetitini kubangela kutiya kwetincetu lokuphakeme etindzaweni tekusebenta kwato . 
Lucwaningo lukhombisa kwekutsi yonkhe imikhakha itsintfwe tilinganiso tekufa lokusetulu , lukhombisa kutsi kunesidzingo setindlela tekungenelela letiyame-kumkhakha ngemandla . 
Tinkhombandlela Tekuletsa Tinsita Tebunjiniyela Netindzawo Tekutijabulisa eTindzaweni TentfutfukoTekuhlala . 
Ngesikhatsi sasehlobo nentfwasahlobo , bantfu baniketwa kutsi bakhetse nekuhlala ngaphandle . 
Liphuzu lapha kutsi ngesakhiwo lesinjenga lesi , basebenti batawuphendvula ngekushesha kunekusebentisa emashaneli lahleliwe . 
Kukhomba nekuhlangabetana netidzingo Telwatiso Lwesive Kulwatiso Lwahulumende . 
Bomake babalulekile kutemphilo yasekhaya kantsi batfwele lomtfwalo wekungakhuli kuleminyaka yonkhe lendlulile . 
Kucinisekisa tindzaba temphilo emphakatsini kanye nasemsebentini titfola kunakekelwa lokufanele kuto tonkhe tinchubo tekulawula imfucuta . 
Ubuye ube nemsebenti wekulandzelela emabhizinisi ahulumende . 
Nome kunjalo , kwelule lilungelo lesincesitelo emndenini walabatisulu futsi kwabeka kutsi , endzabeni yekunyamalala ngengcindzetelo , kungumsebenti wekucala wembuso kutfola kutsi baphelelephi futsi bakuphi labo labanyamalele . 
Lamapharamitha lanemtselela angulolokuntantako futsi lokunemandla lokusamanti kwalolokuhambako , lolokutungeletele lokuhambako nalesakhiwo salesisindvo salekholamu yalamanti langenako . 
Kuniketwa kwesimondzawo lesivuna kwenteka kwetintfo lapho khona lusha lolufuna imisebenti lungatfola emakhono ekuphila luphindze futsi luhlonyiselwe kutfola umsebenti . 
Ngembi kwekutsi kuniketwe ibhidi i-SARS ifanele kutsi ibe seyicinisekisile kutsi tindzaba temtselo tembhidi lonconotwako tihamba kahle . 
Imiphumela yalomkhakha idzinga kwentiwa kancono kute kutsi ifaka sandla ngalokufanele kumakhono nekukhula kwemnotfo . 
Basebentisi bemgwaco batawukhona kusebentise lomgwaco lojubelako kube kuvalwa kwemgodzi emgwacweni kuchubeka . 
Sikimu sekuphakelwa kwemanti Senhlangano Yalabasebentisa Emanti . 
Hulumende Wasekhaya besolo atibophelele kuphatsa , kugcogca kanye nekulahla imfucuta yasedolobheni , ekhaya kanye nalephatselene nekuhweba , ibe imboni itibophelele kumfucuta yayo . 
Njengobe kushiwo , lemali lebolekiwe lehlala ikhona yesifundza , lebangwe kusebentisa imali lokusetulu lokwentiwe ngulamanye ematiko kuleminyaka leyengcile , manje seyikhokhelwe ngalokugcwele . 
Bonisa likhona lekuvisisa imisuka yekwehlukana ngekwemasiko nangekwesimo emkhatsini wematiyoloji . 
Tekuthula kanye nekuphepha lokuncelencele kwase-Afrika kuphindze kuphatanyiswe kakhulu ngulesimo lesibi setemvelo kantsi kuholela ekudukeni kwebantfu , kuhamba kwebantfu ngaphandle kwekucabanga ngelizinga-lelisetulu , kungena kumhlaba ngalokungakafaneleki kanye nebakhoseli . 
Imodeli Yetimali kufanele ikucondze loku . 
Kute kuciniswe lokungenteka ngemdlalo wemidlalo , tonkhe tinsitakwenta temidlalo endzaweni lebudzebudvute nenkhundla kumele yentiwe simanje , igcineke bese ihlanganiswa 
Umsebenti etindzaweni temlandvo kungunyalo uvinjelwe kuvunywa kwetitifiketi letingeke tikhishwe ngumtimba losebenta loko . 
Emakhodi noma njengemkhakha wemitamo letsite futsi hhayi njengencenye yeMakhodi Lavamile . 
Sinyatselo semnikati welilungelombhalo lekuphatamisa silindzelekile . 
Ngemuva kweminyaka lesikhombisa yekuba nentsandvo yelinyenti yeNingizumu Afrika , kusephulana umoya kutfola lesinengiso selubandlululo lesitfumbeletela yonkhe imikhakha yemphilo yemuntfu waseNingizimu Afrika . 
Ngoba umgamu wetinsita temanti longasentjetiselwa kukhibika ufaka tonkhe tinsita temanti lahlobile , imitselela yalokusentjetiswa isabalele , njengobe kunjalo nekuzuza lokungenteka . 
Indzawo yekuhlala yesikhashana yalabasikati labahlukubetekile kanye nebantfwababo . 
Uma ngabe imphahla itsengiswa noma tinsita tiniketwa kwentela tinsita nemphahla lokufanako , lokuniketana kutsatfwa njengekutsengiselana lokungenisa imali . 
Tincenye letinkhulu tetimali tebasiti atikho kulwabiwomali tendlulwa litfuba lekufaka ligalelo lelibonakalako ngekuhambisana nenchubomgomo yelwabiwomali nemigomo . 
Umfakisicelo lophumelele utawentiswa tinchubo tekuhlolwa bumsulwa betekuphepha . 
Mayelana nekutsatsisa kalula , kungafakwa kusamba sekutfola lesekuvele kubekiwe lapha ngetulu kutsi kukhona lokuseceleni kulokungafakwa ekhatsi lokutsite . 
Kungeta ilayimi emantini kutawukhuphula i-pH yemanti lane-esidi futsi yenta i-oksideshini yensimbini ngekusebentisa umoya losemantini , kulandzelwe kuhlala kwe-oksayidi yensimbi . 
Lenchubo iyacophelela futsi yesekelwa ngekuhlelwa kwemaseshini ekusebenta netinchazelo teMcwaningimabhuku Jikelele . 
Ngabe tikhona letinye tingcinamba uma kufanele kutfolakale ikhava yemazinga Layaphambili Ekugucula imali kuloku ? 
Yena , nanoma kunjalo , uvakalise kukhatsateka mayelana nabomasipala lababuyele emuva . 
Imihlanhlalandlela yenchitfomali lenkhulu ngentasi iniketa ematiko kanye netikhungo ngelwatiso lekwenta tetfulo tebhajethi yemiklamo kanye netinhlelo letinkhulu . 
Kulethemu lendze , inchubomgomo yetimboni leyentiwe kahle kakhulu yabuye futsi yafezekiswa itawuvusa kukhula lokunemandla nekwakha imisebenti ngekukhutsata ibhizinisi kutsi isebentise tisebenti letinyenti , ifake kukhula lokuchubekako ekukhicitweni nasekucinisekiseni imibono lemisha leveta ematfuba lamasha . 
Lemisebenti lemibili ibalulekile etikweni futsi ibekwe phambili njengetinsita letigunyatwe ngumtsetfosisekelo . 
Lelitiko lihlanganyela Emsebentini nemaPhoyisa aseNingizimu Afrika ne-Lions Club kute kwakhiwe tikhwama letentiwe ngemaphepha langemaplastiki , lanelayinini ngekhatsi yemaphephandzaba lasetjentisiwe . 
Incitfomali ngekusaphata iyasuswa kumanotsi etitatimende tetetimali nangabe seyilungisiwe nome seyindluliselwe kulokutfoliwe kute ibuyiswe emuva . 
Umbono ungukutsi ngekukhulisa kanye nekulungisa sikhungo setindiza eTunisia , umklamo ulindzeleke kutsi ufake sandla ngco emphumelelweni yelisu letemnotfo laseTunisia . 
Imigwaco lenikelwe levumela kuhamba lokungakaminyani nakuphitsitela ingaba konga tindleko lokubaluleke kakhulu na kwenta ncono emaleveli etinsita . 
Letinye tindlela tekutfola inkhokhelo kufanele ticedvwe kucala yiBA ngembi kwekuya etikweni kutsatsa sento lesisemtsetfweni . 
Njengoba sisebentisana teMafa eSifundza kwelekela bomasipala , sitawuchubeka nekucela likhono lakhe lebungcweti . 
Ngekuya ngekubuyeketwa kwalesimo sanyalo sekuhlela kulawulwa kwemfucuta kuvelonkhe kanye nasemaveni ngemaveni , letiphakamiso letilandzelako tiyentiwa : 
Ticelo tenzuzo tiletfwa kuleTikhungo Tetisebenti kuze tentiwe tibe semtsetfweni . 
Ngekusebentisa lwatiso loluvela emkhatsini lakusiswe khona , emazinga latsitse edatha ayacinisekiswa . 
Kwengeta , kufuneka kube netindlela tekucinisekisa kusimama kwetetimali kwesikhatsi lesitako . 
Lokuphakanyiswa kwalenhloso kungatfolwa ngekutsenga imikhicito netinsita emabhizinisini lakhona ekhatsinekhatsi neliDolobha laseTshwane . 
Yatisa lokhipha ithenda ngawo onkhe emaphutsa nome lokushiyiwe lokubonakele kuletimphepha tethenda kutsi acinisekise lethenda njengemkhiphi wayo nome amukele letintsengo letilungisiwe setitonkhe . 
Kugcina tisetjentiswa tisetimeni taso lesifanele lokuchubekako kanye nekulina letisetjentiswa . 
Kutsintsana sevele kwentekile lapho khona ema-ejensi lamanyenti emave ngemave , lokufaka ekhatsi neNhlangano yeTive , futsi kucocisana kuyachubeka kwentela kusungula tinyatselo tekusebenta ngekubambisana . 
Emanti angumtfombo losimeme wemphilo futsi kufinyelela emantini lanatfwako nalaphephile kukuphakelwa kwetinsita lekucalwa ngako . 
Konga lokukhulu kwentiwa ekutsengeni Kwahulumende ngekubonisana nebaphakeli bensita . 
Kutawuba nemitselela yetindleko letiphindzaphindzene kutiphatsimandla tasekhaya . 
Lefemu itawenta lomsebenti idilive kwekumaketha lefanelene nekumaketha umbukiso . 
Singatseleleka kuphela ngekutsintsana nalokusamanti kwemtimba lokutselelekile . 
Intalomali kumanani langakakhokhwa iyakhonjiswa ngekuya ngekwesikhatsi lesilinganako . 
Sifundza sitawuchuba kucubungula kwekutsenga nekutsengisa kwemisebenti kute kukhuliswe kupolishwa kwemkhicito wasekhaya . 
Sikanye nabomasipala besigodzi neteMafa teSifundza sitinikele ekusebenteni ngekutikhandla kute kutsi sisigucule lesimo . 
Sigaba 1 salokungenteka sesicedziwe . 
Kucudzelana kufaka ekhatsi kufuna ematfuba etemnotfo lamasha . 
Nanoma loku kukhombisa kwehla kancane ezingeni lekuphumelela , linani lebafundzi lelibhala futsi liphumelela kutfola Sitifiketi Samatikuletjeni Savelonkhe likhule kakhulu . 
Batikhombisa tikhulu kutsi kunuka lisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Lusiso lwemkhakha wangasese nekusebentisa imali yebhizinisi lubabuleke kakhulu ekuhlahlambiseni kukhula kwemnotfo . 
Mayelana nekufaneleka , baphendvuli baphakamise enkantolo ngentasi nakulenkantolo kutsi kuniketwa kwekucolelwa , lokuniketa malungelo kubaphendvuli , kufinyelela esentweni sekulawula . 
Tinkhokhelo angeke tentiwe , ngaphandle kwekutsi yonkhe imiphumela yemklamo icinisekiswe njengaleyenelisako . 
Kuhlela kulawulwa kwemfucuta ngalokuphelele kuphetfwe nguMtsetfo munye Wetemvelo . 
Kukhona kucocisana lokubalulekile lokuchubekako , futsi siyetsemba kutsi bonkhe labatsintsekako batawuhlanganyela ngemphumelelo ekukhiciteni Lomtsetfo Lohlongotwako kuTemfundvo Lephakeme , siyetsemba ngenyanga yeNyoni . 
Kuhlangana kwebhizinisi lokukhona ngekwemvelo ngelitfuba lekulahlekelwa ngekukhokhela tinzuzo ngeliphutsa lokuphatselene neSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Umtsetfo wemani eNingizimu Afrika utfutfukiswe sikhatsi lesidze kantsi nyalo udzingwa kubuyeketwa futsi kucinisekisa kutsi uhlangabetana netidzingo tabo bonkhe , ikakhulukati labaphuyile . 
Kukhula kwencitfo kuhlobene kakhulu nencitfo yebasebenti , netinsita temsebenti naletikhetsekile tekuhlomisa litiko kutsi lisungule inchubomgomo . 
Lomhlahlandlela uchaza kahle leminye yemigomo nemasu laniketa indlela yekufundza nekungenelela ekufundzeni ngesimondzawo nekusimama kwentfutfuko . 
Kwekugcina , Lidolobha leKapa liniketa imitfombolusito futsi lesekela kutfungatsa etigangeni kanye nekutakula kwentela kusebenta kuchuba lulawulo lwendzawo , kuchumana , futsi nekusabela ngelusito lwetintfo letitsite tekutakula ngentsambo . 
Kubonisana kanye , futsi , neluhlelo lwekufaka licala enkhantolo lolufaka baphatsi beticelo , ebammeli kanye nabochwepheshe betemtsetfo betekwelapha kwanyalo angeke basadzingeka ngoba kutawuba nematfuba laphindziwe ekuphindze kukhlolwe tidzingo tebacelinkhokhelo kanye netinzuzo . 
Tinhlobonhlobo letinyenti tetikhungo tahulumende letitimele nemabhizinisi lalawulwa nguhulumende kuyatfolakala eNingizimu Afrika ; kufaka ekhatsi imikhakha lefana neyemandla , tekuchumana , tekutfutsa , temphilo , temfundvo , kuvikelwa kwemmango netimpesheni . 
Luphiko lweTemidlalo , Tebuciko neMasiko licondziswa nguMtsefosihlongoto weTemidlalo Nekukhibika kanye neMtsefosihlongoto weTebuciko , Emasiko neMagugumafa kanye neLisu laVelonkhe leTemidlalo neKukhibika . 
Mayelana nematfuba ekulahlekelwa latsintsa kusebenta , Lenhlangano incike kutisebenti tayo kanye nesimondzawo lesihle sekusebenta kwentela kusita kufezekisa inhloso yayo . 
Ngalesikhatsi sekubukwa kwakonkhe kusitwa kweluntfu emazinga etidzingo alindzeleke kutsi akhule kusukela ngaLweti kuye kuNdlovulenkhulu , ngoba lesikhatsi lesi sikhatsi semnyaka lesingenanoni kuyo yonkhe indzawo . 
Akeva imiva yemtimba kanye neyemoya ngalokwehlukene . 
Inhloso lengiyo yodvwa yalewebhusayithi kuniketa lwatiso nanoma ngubani longena kulewebhusayithi yeLuphiko lwemaphoyisa lwaseNingizimu Afrika . 
Bayakha futsi kutsi ngalesinye sikhatsi emakhasimende leta atotsenga tjwala asuke sekavele adzakiwe kantsi ngiwo lavamise kubangela kulwa lokuvame kuba khona . 
Lesifundvo sibukete kulokudzingeka kwemanti kwahlolwa kulesigodzi sonkhe , kantsi kukhonjiswe ngaloluhlobo : 
Kusilela emuva ekutfutfukiseni iNethweki yeHayiweyi leHlanganisa i-Afrika kuhlanganisa livekati kukhahlameta kamatima kuhlangana lokuphilako kwelivekati . 
Inhloso yalenchubomgomo kuniketa tinkhombandlela kuleLitiko lekumele tilandzelwe uma kutsengwa imphahla kanye netinsita . 
Lomklamo uphindze uphakele emanti langentiwe ekunisela aye emfudlaneni welidamu . 
Indzawo lesedvute lesakhelene nayo igcwele tindzawo tekuhlala letisezingeni lalabahola ngalokusemkhatsini kuya kulabo labahola kakhulu labangakashadi lekhombisa inhlanganisela yetakhiwo tetitayela tesikhatsi lesisemuva kwesimanjemanje netangembi kwesimanjemanje kuyo yonkhe indzawo yase-Rexford . 
Umsebenti weKuhlola emabhuku waNgekhatsi nekubekwa liso kwawo ngemakomidi ekuhlola emabhuku wentiwa kuwo wonkhe ematiko . 
Nomakunjalo , uma kuhamba sikhatsi , bondliwa batawuzuza kuloluhlelo , ngemphumela lotsi tinzuzo letisekela imali lengenako tesikhatsi lesidze kanye netinzuzo tekusekela labakhubatekile kanye nemindeni ( ikakhulukati bantfwana lalabondliwa ) batawutfola incenye lekhulako yemali letfolakalako . 
Uyacelwa kutsi unikete imininingwane yemuntfu longatsintfwa lowagcwalisa letincwadzi , uma kwenteka kudzingeke lwati lolwengetiwe . 
Imali lengenako , imitselo kanye naletinye tintfo kubhaliwe lapha . 
Lolu lusetjentiselwa umphumela weluhlolo lwangembi kwekubeleka lwebantfwana labatalwa bachwalile , umphumela weluhlolo lwangemuva kwekubeleka lwebantfwana labatalwa bachwalile , nasemiphumelweni yeluhlolo nekuphatfwa kwebungoti , ikakhulu umhlata lohlasela ingati nemnkantja . 
Live lelikhulu linekukhona kutsela emabutfo lamanyenti kantsi nelive lelinelunftu loluphuyile , kodvwa lilikhulu lingakhona kuba nemnotfo lohlangene webungako lobubonakalako . 
Esikhatsini lesifanako , umkhakha wetekulima awuveli ube yindlela yemsebenti lohehanako ebantfwini labasha , ngelwesekelo lwetimali lolungasiluhle lwebalimi labasha lokubangela kutsi labangenako bakhawuleke noma siphiwo sitsatsa imisebenti yetekulima . 
Kulungisa nekubuyeketa luhlelo lwekulawula imphahla lesetjentiswako . 
Kusekela kutekulawula kulicembu leliphetse , kucinisekisa kuhambisana netindlela tekusebenta neluhlelo lwekufayela neluhlaka lwekulawula . 
Ngekhatsi kwesimondzawo sekuma kwelitiko , insayeya lenkhulu lekhona kuhlonipha tihibe temtfombolusitobantfu . 
KWESULA / UMKHAWULO WEKUFINYELELA 
Sodolobha Lomkhulu ubongele Umkhandlu Wendzawo Lejweleputswa Kuleliviki Letekuvakasha lelibe yimphumelelo . 
Tifundvo Temfundvo Yebatsengi Betindlu itawudzinga kuhlanganisa timisomtsetfo letisisekelo tekuphatfwa kwesivumelwano . 
Luhlatiyo lwesimondzawo lwentiwe , lwagcila kusimondzawo sangephandle nesangekhatsi titombili . 
Nanoma kunjalo , kusebentisa budlabha noma ngalokwengcile kungaba nemphumela wekulawula lokubi , kulimala kwetitjalo , kube yingoti emphilweni yebantfu kanye nakusimondzawo . 
Angeke aphambane nekusho kweyise . 
Kumoshakala kwendalo kuyintfo leyimbangela yekushabalala kwemvelo . 
Indlela lebekenta ngayo kwabonakala kutsi advonsa tinyawo ngekwepolitiki nekungafuni kusekela lenchubo . 
Ithenda ifanele inikwe ithenda leyemukelekile letfole emamaki lasetulu kakhulu . 
Sikhatsi nendzawo ye-inthaviyu kufanele samukeleke . 
Kwekucala , kutfola tindlela kukhicita nemkhakha wetinsita longakhicita ngato emazinga laphakeme kakhulu emsebenti . 
Ngalokutayelekile , tilinganiso tendzawo tingachazwa njengetimali letisemtsetfweni letifanele tikhokhwe , letibonakala ngekutsi kukhokhela akuveti budlelwane ngco bekutsengisa emkhatsini umkhokheli wetinsita kanye nalozuzako longumasipalati kulendzaba . 
Sibanika simondzawo lesinakekelako nalesitsembekako lesigcugcutela kutitfutfukisa futsi siyindzawo yekukhulisa lithalente . 
Labanye balingani , labafaka ekhatsi tikhungo letenta lucwaningo , emanyuvesi kanye netati letitimele . 
Kuleminye imihlabatsi lene-esidi , ijiphsamu ingasetjentiselwa kuphucula kuba kubi ngekwe-aluminiyamu kwemhlabatsi longaphasi kwalongetulu . 
Ngaphandle kwemcimbi wemvula lebanti eningizimu , kuna kwemvula kuso sonkhe sigodzi semvula yasehlobo ngasekucaleni kweNdlovana bekungendlela yekudvuma kwelitulu lelitse gcwagcwa kuya kulelisabalele , lapho khona tindzawo letinengi titfole imvula lengaphansi walokulindzelekile . 
Kudvonswa kwemanti emifuleni kuyarekhodwa kodvwa akukho kulandzela lokuyikhwalithi lokwentiwako futsi lizinga lebhoholi alilandzelelwa . 
UMhlolimabhuku-Jikelele waseNingizimu Afrika usebenta kubuyeketa ngekukhululeka nekubika ngetitatimende temali temnyaka taleSikhwama . 
Naka tehlakalo letingentela phansi noma letingabeka engotini tekuvikeleka kwaleLitiko Letemfundvo kanye nekucinisekisa kutsi kutsatfwa sinyatselo lesiphutfumako nalesifanele . 
Lomcondvo lona wekwakha emakhono ngaloko ungeta kugcugcutela kutsi kube nemphumelelo kanye nemabhizinisi ebalimi lasimeme . 
Kuba tikolo letingakhokhi imali yesikolo etindzaweni letiphuyile , tibuye tinetikhungo tekudla lokunemsoco . 
Lolwatiso lolulandzelako lusebenta kukokubili emabhasi nemaminibhasi . 
Tigaba temsebenti titawulandzelana , futsi umsebenti awunochubeka nangabe sigaba lesisekucaleni singakaphumeleli . 
Sokontileka ngaleso sikhatsi unemsebenti futsi utawuphendvula ngendlela lefanele yekuhambisa nekulahlwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
INingizimu Afrika inelinani leliphasi kakhulu lekonga ekhatsinekhatsi kulelicembu le-BRICS . 
Masipala ubuyekete bungoti beprofayili yakhe kuto tonkhe tigaba tendlelasu kanye nekusebenta . 
Kuvisisa Sihloko : Lesigaba sifaka ekhatsi kuhlatiya umsebenti wekubhala kute kutsi umfundzi abe nemcondvo locacile kutsi kahlehle yini lekumele akwente . 
Ngabe kufanele kuvunyelwe kungena kutinkontileka ngaphandle kwembuso wetimiso loshaya umtsetfo noma kuguculwe sivumelwano ? 
Lizinganhle nemvelo yekuphakelwa kwetinsita ikukhatsateka lokucindzetelako kwavelonkhe lokungazuza ngekunakwa lokwengetiwe . 
Nangabe kungenteki kutsi kwehlukaniseke emkhatsini wenkhokhelo yekusebenta umhlaba kanye netimphahla letinganyakati kuwo , sonkhe lesamba kufanele kutsi tirekhodwe ngaphasi kwetimphahla netinsita . 
Tikolwa tetekudvweba tikhona emanyuvesi lamanyenti alapha eNingizimu Afrika . 
Futsi , imitfombo lesekelako lesemtsetfweni kumele ivume kusekela imiphakatsi yasekuhlaleni lesebenta kulendzawo kute kutsi lizinga lesidzingo sekusebenta ncono kuletindzawo . 
Kepha lobugebengu lobandzile kuletindzawo tesive ikakhulu ngahle benyuse kwesaba bugebengu kwebahlali . 
Imali lekhishwako ifaka ekhatsi tindleko tekwenta umsebenti letitayelekile , tibonelelo temali tahulumende , inzuzo , netibonelelo linani lato lelehlako kodvwa kubekele ngaphandle tabelo nencitfomali yemali yekucala umsebenti . 
Kute tincenye letinemandla letitawuphumela ebaleni noma tifinyelelwe bo-opheretha ngesikhatsi sekufakwa kwetichumanisi . 
Kukholelwa ekutseni imphumelelo yabosomabhizinisi labasebancane itawuba nemtselela lomuhle kumtselela lomuhle wahulumende wonkhe wavelonkhe walokuhambembili njengekwakha ematfuba emsebenti nekufaka sandla ngayo yonkhe indlela yekwehlisa emazinga ebuphuya emimmangweni . 
Kuhamba ngesivinini lesisetulu kwetimoto kudzinga kubamalula futsi netingucuko letincane ngekweyunithi yesikhatsi . 
Sikanye nebantfu baseGauteng , kufanele sitinikele kwenta konkhe lokusemandleni etfu kucinisekisa kutsi bantfu betfu abasito tibukeli nje kuphela enkhululekweni yabo , kodvwa bayincenye . 
Emakhophelethivi lamanyenti awakhoni kutfola ematheknoloji lafanele kute emabhizinisi awo atfutfukise kuhleleka ngendlela kanye nemazinga lasetulu emkhicito . 
Lenkinga iyalungiswa kunchubo yekulungisa tekulawulwa kwetimali nekubuyeketwa kwetinchubomgomo tetimphahla kanye netinchubo . 
Lakhipha bantfu labalishumi nesiphohlongo sebabonkhe umsebenti wabo lebekukucinisekisa tekuphepha kwalenkhundla , umhume , emagumbi ekuntjintja kanye nawo onkhe lamanye emabha . 
EmaNGO abaniketi belusito , ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni elive . 
Kubona , kuchaza nekubala titfo tejiyoloji nemanani ato ngekwemnotfo ( tinsita tesimondzawo ) njengetinsita tekwakha , ngekusebentisa luphenyo lwebunjiniyela bejiyoloji . 
Labahweba ngekutsenga iwayini emaveni angaphandle bakhahlabeteke kakhulu ngenca yalesiteleka njengobe budlelwano bebhizinisi nebatsengi babo buvele babamunyu . 
Lokusha lokuvamile kutekubusa live lokuphatselene ne " sitaladi " kungaba nesisusa sekutsikameta uma kungalawulwa kahle . 
Ngaloko kwaphetfwa ngekutsi , ngalokwetayelekile , bekute kucecesha lokwanele futsi ngaloko kuvisisa ngekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo etikhungweni kwagcugcutelwa . 
Inhloso yeliphepha lelicuketse ludzaba kumemetela luphenyo , kucacisa inhloso nelibanga leluphenyo , nekuphakamisa tindlela letikhona tekusombulula tinkinga letiboniwe . 
Kusukelwa kusungulwe emandlaluphatfo ngalendlela kunika liciniso ngaphandle kwekungenelela kwemmangali kulesento , kungenti lutfo kwalowo wekugcina ekuphikiseni lesichibelo akwenti mphumela tsite . 
Luhlelo lwesakhiwonchanti semkhakha wesive lusite kusimamisa lusiso nemisebenti ngesikhatsi sekwehla kwetimfuno . 
Titsako tekubenta titsengwa etitolo tasendzaweni . 
Inchubo yelucwaningomabhuku yentiwa yi-A-G ngekuhambisana neluhlakamsebenti lwemtsetfo nekulawula njengobe kubeke Umtsetfo weLucwaningomabhuku waHulumende . 
Kubalulekile kutsi kuncunywe tindzaba letingucalangaye ngobe masipala ngeke abe nemitfombolusito leyanele yekulungisa tonkhe tinkinga letibonwe tinhlangotsi letehlukene temmango . 
Lusito lwetemphilo ludzinga kwakha tiphephelo temphakatsi lapho khona umelaphi wesibhedlela atokhululeka kukhipha sigulane lesingakhoni kwemukela sidzakamiva ( nome lesiphaphuleka kalula ngetidzakamiva )  . 
Uma kunjalo , gcwalisa sicelo sekutsenga leto tintfo letibalulekile ulandzele imitsetfo kanye netinhlelo tekusebenta letisemtsetfweni tekutsenga tenhlangano . 
Indlela lelijika lelikhulu kulikusasa laletilinganiso itawuncika kakhulu emphumelelweni yahulumende kwenta ncono ematfuba ekukhula kwemnotfo kusikhatsi lesisemkhatsini , kutintisa sikweleti kanye nekubuyisela batjali timali . 
Lamanani lasebentako ayalungiswa , nasingasalela emuva lesikhwama futsi sibekwe esimeni lapho kunekungahambisani emkhatsini wemalingena letfolakalako futsi nekwabiwa ngalentalo kulabazuzako . 
Njengendlelakwenta leyetayelekile , bothishela kuSifundza aseNyakatfo , eMphumalanga Kapa naseNyakatfonshonalanga babelana emagumbi ekufundzisa , bafundzisela ngaphandle , noma basebentise tindzawo letingasito tekufundzisela . 
Letinhloso letilandzelako tahulumende wasekhaya titawufunta kusebenta Kwemphatsi Wamasipala kucatsaniswa netikhombisi tekusebenta letibekiwe . 
Emkhatsini kwemnyaka , budlelwano belucwaningo loluhlelekile kuvunyelwene ngabo ne-CPA . 
Kusita ekulungiseleleni tinhlelo temasu netinhlelo tekusebenta kuloluhlelo , kuchumanisa nalamanye ematiko nekulungela kusebenta nema-NGO . 
Uma letitatimende takamuva tetimali tingatfolakali , lomhlolimabhuku lobhalisiwe kumele anikete tizatfu tekungatfolakali kwato . 
Sikhungo sahulumende besinekomiti yeluhlomabhuku lesebenta wonkhe umnyaka wetimali . 
Lendzawo icuketse lokubanti lengasetjentiselwa kona : njengekwakhiwa kwetindlu , imfundvo kanye naletinye tikhungo tetenhlalo , umsebenti wetemnotfo longakahleleki kanye nalohlelekile , kwakhiwa kwemphahla ngemtsamo lomncane kanye nangekulima ngemtsamo lomncane . 
Ufanele kutsi ukwati kuchumana lokungenani ngetilwimi letimbili taleti letintsatfu letisemtsetfweni taseNshonalanga Kapa . 
Ngaphandle kwekutsi kuhlale kulandzelwa yonkhe incenye yekuchumana yendlela yekusebenta yekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , noma ngutiphi tinchubomgomo temfucuta yekunakekela imphilo , kuhlela nekucecesha angeke kuphumelele , njengoba kwenteka njalo nyalo etikhungweni lesitivakashele . 
Lokunye , sibe nenchubo yeluhlolo lehlobile nalenemphumelelo eGauteng . 
Emazinga lasetulu ekubeketelela i-amoniya angatfolakala ngekuncoma kugcwala lokungaphansi . 
Ngaphansi kwetimo temhlaba lowomile , tincomo tentiwa macondzana nedzawo yekukhicita . 
Emazinga emsebenti nemiholoncane isebenta esisekelweni setiphakamiso Tekhomishini Yemazinga Emsebenti . 
Lesikhatsi Indvuna Yetekuvikela Neyetigayigayi Temphi inemsebenti wekuniketa sicondziso kutepolitiki kulelitiko , Likomiti lelihlangene Letekuvikela licinisekisa kutsi Indvuna ihlala iphendvula kuPhalamende . 
Lamakhozi lasisekelo atawufaka ekhatsi tintfo letifana temphilo nekuphepha , kulawula ikhwalithi , kulawulwa kwekontileka lokusisekelo , njll . 
Lokubumbeka kwemolekhula kungacambelwa ngekusebentisa lugobolondvo lwevalensi yema-elektroni lalipheya langcubutanakho . 
Kupakisha kumele kufaneleke kuchubekisela embili kanjalo nekugcinwa ngebunyenti ngekuya ngenchubo lenhle yekutsengisa ngebunyenti ngemanani laphasi nekuhambisa . 
I-Democratic Alliance ingumgcugcuteli wekubusa ngendlela lesebenta kahle futsi lokuhlobile , kwetfulwa kwetinsita tesimo lesihle kubo bonkhe labafanele leto tinsita , futsi igijima embili ekulweni nenkhohlakalo kuhulumende . 
Ngcongcoshe lophendvulako , umphatsi lomkhulu futsi nelitiko lelilawulako bayashiwo . 
Kuhlanyela nekunakekela indlela yetinyawo emigwaceni yalabahamba ngetinyawo kufuneka kuhambisane nemisebenti nekusetjentiswa kwako kumabhilidi labukene nayo . 
Loluhlaka lolusasetjentwa lubita kutsi kube khona kukhomba , kupakishwa nekuhlanganisa kwayo yonkhe imiklamo lephatselene ne-ICT kubobabili bomasipala nakumatiko etifundza kanye nekusita kulokusatjalaliswa kwaloluhlelo lwekubambisana lwe-inthanethi . 
Unemsebenti kulamanethiwekhi lakulamadolobha labalwe ngenhla . 
Njengobe kubikiwe ngentasi , bacwaningimabhuku bangekhatsi baphakamise butsakatsaka lobunyenti lobukhulu lobubonakalako kutilawuli tangekhatsi . 
Basebenti bahulumende bayakhutsatwa kutsi bemukele tikhalo njengelitfuba lekwenta ncono tinsita , nekubukana netikhalo kute kwehluleka kungalungiswa masinyane kute kusitakale sakhamuti . 
Uyacelwa kutsi ufake bufakazi bekutsi ukhokhile tindleko tesicelo kulesicelo . 
Emandla esola yintfo lebaluleke kakhulu ekuboliseni letitjalo letisemantini lanasawoti . 
Kunakekela kunemtselela ekubonakaleni nekufinyelela , kanjalo nekuvikela letindzawo ekubeni tindzawo temshikashika webugebengu . 
Kuyacaca kutsi kucondziswa tigwegwe kwemsolwa wesitsatfu kubukelele bufakazi lobusha lekumele betfulwe kulokwendlulisa licala . 
Umtsetfo Wemanti Wavelonkhe uvumela litiko kutsi libeke tindlela letidzingekako tekubukana neticelo telayisensi letikhona . 
Kukhibika kunematfuba lamakhulu ekuniketa tinzuzo emiphakatsini uma atsatfwe kahle . 
Uma ngabe loku bekungulenhloso yekutsi emakleyimu asuselwa kuphi kulesimo lekufanele kusetjentwe ngawo ? 
Kutotimbili tibonelo loku kujutjelwa kunemtselela lomubi kakhulu esimilweni sebasebenti , kubashiya bakhungatsekile futsi bangenanshisekelo . 
Kuyincenye yendzaba lesematseni kuleminyaka lengemashumi lamabili kuya kulengemashumi lamatsatfu leyengcile lapho i-Afrika beyinekukhula lokuhamba kancane lobekweyame endleleni yekusitwa kanye nekulungiswa kwetinhlaka telikusasa . 
Noma ngingatsandza njani , angeke ngente letinkinga tinyamalale . 
Tikhungo tekufundzisa tendzawo letitsi tiniketa " ticu " egameni lemanyuvesi " angaphandle " noma " lamanye emave "  . 
Ledokhumenti yekucocisana ibuke kulesimo sanyalo nebutsakatsaka kwayo kanye netinkhinga bese itsatsa kubuka ekutseni kungahlangatjetwana njani nalobutsakatsaka busonjululwe esikhatsini lesitako , kubuka ngalokugcwele letinsayeya tekusebentisa inchubo lensha nendlelakwenta . 
Njengekutsi tonkhe tindzawo kulesifundza , lentfutfuko eSigodzini sase Alfred Nzo kwehliswe njengemphumelo walokusilele emuva lokubalulekile kutenhlalo netinsitanchanti temnotfo . 
Inhloso yalokubhalisa kuvikela lebheji kutsi ingasetjentiswa ngalokungekho emtsetfweni . 
Kuphatsa lomtfwalo lovele ukhona wesifo kungentiwa ngekungenelela lokunaka tindzaba tekuchumana " nalabatsintsekako " lokufana nekungenelela kwetemitsi letiphilako . 
Kute kucinisekiswe kutsi kwetfula tinsita kwamasipala kusebenta kahle kakhulu , ngemphumelelo futsi ngekonga imali , bomasipala badzingeka kube bakhe tinhlelo temasu , tinchubomgomo kanye netinhlelo tekusebenta futsi babe imitfombolusito ledzingekako basebentisa kuhlela lokuhlanganisiwe kanye netinchubo tekubhajetha . 
Lokungabi nesiciniseko lesiphatselene nematfuba ekuhwebelana kwakhe kudideka lokukhulu nasemakethe . 
Umtselela longacoleleki wekungcubutana kanye nekungavikeleki e-Afrika ngulokusabalala lokuphocelelwe kwetigidzi tebantfu , ikakhulukati labasikati nebantfwana , kuhambisana nekusetjentiswa kweludlame lwetemacansi njengesikhali semphi kanye nekutalwa kwebantfwana bemasotja . 
Kuhumusha emaradiyografi , tikeni nekubhala umbiko weradiyografi . 
Kuto tonkhe tintsela letinkhulu iSARS iniketa kufundzisa nekusekela bakhokhintsela futsi ikwente kwaba ngucalangaye lokuniketa lwatiso lolutfolakala lula futsi nalolucacile . 
Masipala kufanele anikete tinsita tamabhalane kulelikomidi lekuhlola emabhuku akesebenta . 
LoSokontileka utawudzingeka kutsi angenise kuNjinela emakhophi ato tonkhe tinhlobo , tindlelakwenta letetayelekile netitifiketi tekuhlola tekulinganisa . 
Akukho kwandziswa kwenkhomba yalelitiko lokuhleliwe lokwentekile . 
Emasu Lekugcilwe kuwo eLuphiko Lemasu Ekutfobela Umtsetfo Nelekucinisekisa kutsi kuba nekuvumelana nekusimama mayelana netindlela letisetjentiswako tekutfobela umtsetfo nekuwucinisekisa kwangekhatsi kweSifundza saseGauteng . 
Kunetincenye letinkhulu tesidzingo lesingakahlangatjetwa . 
Kutsengiswa kwemathikithi ngembi kwemdlalo nako kutawehlisa kugcwala emagedeni ekungena njengoba bantfu , kunelitsemba , lekutsi batawufika ngesikhatsi futsi bacondze ngco emagedeni . 
Sibonelo , umfundzisi angakumisa kufundvwa kwendzaba lemfishane ngembikwekutsi ifike ekugcineni bese ubuta bafundzi , ' Ucabanga kutsi itawugcina njani lendzatjana ' ? 
Ngalokukhulako , letimfuno tibone timakethe letincane kodvwa letinenzuzo lenkhulu esigodzini takhuphula ticelonkhokhelo tato . 
Letimali titawucelwa kutsi tidluliselwe kumnyaka timali lolandzelako . 
Njengebaholi bekuniketa tinsita ngetimali velonkhe , Sosikhwama Wahulumende uyawati lamandla ePhalamende lapho kufanele siphendvule khona esiveni . 
Kuloku kuyacaca kutsi kunembono locinile wekubandlulula ngebuhlanga lokuchubekako lokwentiwa kulomphakatsi wema-Afrika kakhulu , futsi ngaloko nekutiva lokungenatsemba kuhulumende wendzawo . 
Esimeni lesinjalo , tinchubo letente kutsi kube nekusakateka kwesinikamandla emtimbeni kanye nekukhicitwa kwekucala kanye nekulandzela kwekwehla ezingeni kwemvundzela , kudzinga kutsi kukhonjiswe ngetimphawu tako . 
Tivele tizubele emoyeni ngekwetimiso tawo emabanga lamakhudlwana nangabe tiphazamisekile . 
Wonkhe umuntfu usebentisa tindlela letitsite tekutfutfwa kwendle onkhe malanga . 
Kuvunyelwa Kwetibonelelo Tetindlu Kubasebenti bamasipala Nekulawulwa Kwemiklamo Yetindlu Letingabiti ngulamanye Ematiko Etetindlu Esifundza : 
Sibutsetelo semasu endzawo asendzaweni , imiklamo kanye neminyakato , ikhona ngentasi : 
Lomklamo ukhombise kugucugucuka kwemazinga ekusebenta ngema-ejensi wabese uphikisana kakhulu nekukhuphula kubambisana wacwayisa nangendlela yekwakha umtimba munye wekulwa nenkhohlakalo kumisebenti yahulumende . 
Litiko litawusebentisa loluhlaka kwenta ncono imphumelelo yenhlangano . 
Umcashi angakwemukela nome angakwemukeli nome ngabe ngukuphi kwehlukahlukana , kuphambuka , kunikwa kwethenda , nome ngulokunye kunikwa kwethenda , futsi angayesula lenkontileka . 
Letindlela tekujuba tindleko , letibalwe ngentasi , tiyalungiswa tibuye tiniketwe eMatiko kabusha njalo ngemnyaka kantsi atawuhlala akuleyo ndzawo njengoba atintfo letibalulekile tekubusa kahle , kunekuba nemtamo wesikhatsi sinye sekuvikela tindleko . 
Iminyaka yekusebenta lokunempensheni incuma tinzuzo letifanele kutsi tikhokhelwe . 
Ngalokufanako , sifundza setfu sibone kusisa lokukhulu ekutfutfukiseni emakhono elusha lwetfu . 
Uma bashayi bemtsetfo bafuna kusungula indlela letimele ngekwayo , letinkinga letimcoka letilandzelako kumele tibukwe : Yini inhloso yenchubomgomo yalokuvikela ? 
Kuba namakhalekhukhwini nako sekukhuphukile kakhulu ngenca yekubakhona kwenethweki endzaweni yamasipala wasePrince Albert . 
Umtsetfosivivinyo wenkhapani noma lelithulusi lelisungula sikhwama lesibalwe kulesigaba kufanele lifake ekhatsi letigaba talemibandzela kanye netichibiyelo letihambisanako . 
Lokufakwa kwesikhalo ngekumelana nemcashi kubalwe ngamabomu . 
Leyunithi itawuchubeka nekusebentisa tindlela tekwehlisa-tindleko njengoba kukhonjisiwe kusekhula yekwehlisa-tindleko kumnyaka timali lolandzelako . 
Imiklamo letawuzuzisa bahlali baseGauteng labaphuyile nalabangasebenti itawufanelwa kusekelwa . 
Kungako ke kudzinga kutsi Lelitiko lichubeke nentfutfuko ; kuvala kabusha , kuvuselela kanye nekugudvulwa kabusha kwemigwaco yetfu . 
Mayelana nemakherothi latsengiswa ngemaphakethe emeshi lasalowolintji , kupaka timphandzi ngebudze , ngetincenye letehlukile letintsatfu noma letine , kubukeka kukuhle . 
Kuyacaca kulengcongco kutsi nanoma nje tindzaba letinyenti letehlukene letitsite kuyakhulunywa ngato kulenchubomgomo , tingenelelo letidzingekako kute kuzuzwe lemigomo kushiwe kulenchubomgomo ngekwemibandzela leyetayelekile . 
Kutawubonakala ngatsi yonkhe imiphakatsi kuMasipalati iyafinyelela etindzaweni tetikolo tekucala netesibili . 
Lomasipala usabhizi ngekuhlanta nekubuyeketa inombolo yemakhaya lekaniketwa letinsita . 
Loku kuholele ekutseni etimeni letinyenti kungena kungabi nekuthula , kungabi semtsetfweni futsi kungabi ezingeni kanye netidzingo tekukhushulelwa esikhundleni , lokuholele kutsi kucashwa kungakahambi kahle kanye nekukhushulelwa esikhundleni . 
Vuma kusebenta nelicembu nangalokutimele . 
Umtsetfo loshayiwe eminyakeni yekucala yalomnyakashumi lona wavikela emalungelo emanti ebalimi labangasemifuleni . 
Kuniketwa kwelwati lolungesilo , lolungemanga nome loluphambukisako kulicala . 
Kuyacaca kutsi bekunalawo malunga emmango lolimako lebekangafuni kutsi letingcogco tichubeke . 
Umkhakha we-HE uniketa sigaba lesisetulu setemfundvo . 
Nomakuphi lapho imakethe yekutfumela ikhona , kwamukeleke umkhicito losezingeni lelisetulu futsi nalonenzuzo kuphela . 
Litiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi luyakwemukela kubambisana nemave ngemave kanye nelusito kwentela kuhlangabetana netinhloso talo tentfutfuko . 
Kutiphendvulela kwabothishelanhloko bekubalulekile kulelizinga . 
Tonkhe tilinganiso tetimali letingenako tematiko tikhonjiswa kulwabiwomali ; timali tifakwa Kusikhwama Setimali Tavelonkhe bese kubikwa ngato makwabiwa imali . 
Lokwesekela kutawufaka ekhatsi kwesekela kutfobela kwelashwa , kwesekela kwemndeni , kanjalo nekubuka kwesekela lokufanele kwekubuyisela imphilo kulokwetayelekile lokutsintsa tintfo tetenhlalo nekucabanga kanye nekutiphatsa kwemuntfu . 
Letinsita titawuphindze tinikete kwelashwa kwetimo tekugula kwengcondvo letingadzingi lizinga lelisetulu lekungenelela . 
Tinsita tihlukaniswe ngemacembu lamabili ; letibitwa ngetinsita tetinsitanchanti , netinsita temmango netintfo tekusebenta . 
Lemikhicito lena ingakhicitwa kuleli lakitsi . 
Kuphatsa lokugcinekile nekusentjetiswa kwetinsita . 
Imikhawulo yalomsebenti ngukutsi usekele esilnganisweni sephotifoliyo yemkhakha welibhange kanye nelizinga letinkhomba tekuvakala kwetimali . 
Luhla lwekuholela lolusayinwe sisebenti ngasinye . 
Loku kwenteka kakhulu kumikhicito yemabhiya labita kancane . 
Sitawukhutsata kubonisana , inchubomgomo yemnyango lovulekile kanye nekuchumana emisebentini yetfu kucinisekisa kusebentisana . 
Hulumende kanyenti akazange abuke tangaphandle , ikakhulukati ticu , Tasempumalanga ne-Europe , lokwavimbela ngemandla lababuyako . 
Lisu lekutfutfukisa tekulima lifaka kukhicitwa kwetimphahla tekulima telizinga lelisetulu , lapho sifundza sinemandla ekuncintisana , nekutsi timakethe letikhona titfolakalaphi . 
Timphepha temiphumela yasenyuvesi naletinye tihloko temiklamo tiphocelelekile uma ufaka sicelo . 
Tinchubo tekubusa kuyachutjekwa tentiwa ncono , kanye neMiculu yeBhodi kanye neMtsetfosisekelo weBhodi uchaza tibopho letifezekisiwe futsi nalokunatsatselwe kuto , kute kufezekiswe slingasizinga lesisetulu sekubusa kwetinkampani . 
Umuntfu lolungele utatibonakalela abe akhutsateke ngekwakhe futsi anaka kakhulu umniningwane , etsembeka kantsi utawenta ngekuvisisa nendlela lesitako abe enta imisebenti lehambisana nalesikhundla . 
Umphumela lohlosiwe kukhicita luhlaka lwabochwepheshe nabosolwati labancintisanako kutenhlalo yeluntfu labatawusita hulumende nalelive . 
Sikhwama asizange tiphendvule kutiphakamiso letingakacelwa kulomnyaka timali lobuyeketwako . 
Kubanika litfuba lekwatisa umkhandlu kutsi tiyini tidzingo tabo tentfutfuko . 
i-GCIS ayinato tetfulo noma emawaranti lamayelana nekunemba kwelwatiso , noma alenye intfo lemayelana , naleto tinsita . 
Kulewekhishophu yangekota yanyalo lebeyibanjelwe eThekwini , Umphatsi Weluhlelo Lwavelonkhe ubongele i-NC njengesifundza lesibi edvute kakhulu nekuhlangabetana nekulinganisela kwaso ngekwemsebenti . 
Tinzuzo letingakafakelwa ticelonkhokhelo atibhalwa ngemali lengenako ngekuya kweMtsetfo weSikhatsi kepha titawuchubeka tihlale kuleSikhwama njengaletingakafakelwa sicelonkhokhelo kute kutfolakale lilunga . 
IKapa ingulelinye lemadolobhakati , lahlelelwe kungenisa leminye yalemidlalo nemacembu njengencenye yalethonamenthi . 
Ecinisweni , kubukeka ngatsi titolo letitsengisako tilahlekelwa yimali kakhulu enyameni yekupheka sitjulu senkhomo . 
Kulomphumela , lomtsetfo lolalandzelako ushayiwe : 
Lelitsimba lekuhlela tindzaba linembono wekutsi sisifundza lesikhulu kodvwa tincane kakhulu letindzaba letibuya kulesifundza sonkhana . 
Loluhlelo lutfole kuntjintjwa kwenchubomgomo ngesikhatsi salomnyaka timali . 
Ungakhohlwa kulinga netindlela tetfu letinhle futsi ujabulele lemavi latsite lahlakaniphile . 
Loluhlelo lwasungulwa ngekusebentisana neliHhovisi laNdvunankhulu , wesifundza sase Mpumalanga Kapa kwentela letinjongo letibalulekile tekuvumela bafundzi kutsi batfole lwati lwemsebenti lobalulekile ngekubaniketa loku lokulandzelako : 
Tonkhe tibophelelo tekugcina kusesimeni tingumsebenti wasonkontileka ngesikhatsi sonkhe senkontileka . 
Kuloludzaba , kumele kuboniswane nalemitimba lelandzelako , tinhlangano nome emaNGO : 
Kunebufakazi kwekutsi lesimo lesibi nyalo setimali tahulumende wasekhaya simo lesimatima lesinetintfo letihlukene letibukeka njengetinkinga temali , emandla ekulawula nemazinga laphakeme ekuphatfwa kwetimali . 
Loku kumbandzakanya umtamo lohlangene kanye nekubambisana emkhatsini wetiphatsimandla takuvelonkhe , tesifundza netendzawo kanye nalabanye betinhlangano tangephandle labahlukahlukene . 
Sitimisele kwehlisa ngencenye sibalo sebantfu labangenayo indlela lesimeme yekutfola emanti ekunatsa . 
Ngabe kufanele tisebenti titjelwe kutsi loluhlelo letilukhetsako ngahle lube netingucuko letingakachazwa ? 
Njengaloku lulawulo emva kwaloko lalungisa titatimende letinganembi , asizange sikusho lokuphatsekako lokutfolakele mayelana nelusito kanye nekwetsembeka kwelwatiso lwekusebenta lolubikiwe . 
Uma sekucinisekisiwe utawutfola imininingwane yekukhokhela . 
Sitifiketi sekucala setekwelashwa sakhishwa ngesikhatsi senchubo yekutekwa kwelicala letinsolo kwatsi lesi sesibili sakhishwa ekwendlulisweni kwesikhalo . 
Kusungula nekugcina luhlelo lolusebentako , lolufinyelelekako nalolucacile nekulawula ngekhatsi . 
Kute kulungiswe kungalingani emsebentini , lenchubomgomo , ekhatsi kwalokunye iniketa luhlaka futsi ibeka emathagethi ekufezekisa kulingana lokungiko ngemtsetfo wemvelo . 
NGALOKWETAYELEKILE 
Nanobe lenhloso ingakhanya , kusebenta kutawudzinga kutibophelela lokukhulu kanye nemtamo kuhulumende wonkhe . 
Tinshisekelo tekuncintisana tinemtselelo kulokuniketwa kwemitfombo yemali kulemikhakha lefanele yahulumende . 
Titjudeni taseNingizimu Afrika letiya emaveni angaphandle noma leticabanga kufundza nge-inthanethi netikhungo tangaphandle tinesibopho sekucinisekisa sigaba seligunya letinhlelo letifisa kulitsatsa . 
Gadza ubuye ufundze njalo luhlaka lemtsetfo letenhlalakahle kanye nenchubomgomo . 
Umsebenti wekwengamela welucwaningomabhuku lwangekhatsi nesicinisekiso sekufezekisa ngalokuphelele loko lokutfolwe lucwaningomabhuku ( nekhatsi nangaphandle ) kanye netincomo te-SCOPA sibopho seMakomidi eLucwangimabhuku . 
Lelitiko lihambise embili tindzawo lekungagcilwa kuto kute kusungulwe kucashwa kwemakhono langatfolakali nalabalulekile , nanoma loku kube nemtselela kulokucindzeteleka kwekuncepheteliswa kwebhajethi yetisebenti nekucoshwa . 
Singatichenya ngaleliphuzu lekutsi loku kufinyeleleke ngenchubo lehlukahlukene kabanti yekutsintsana kulencenye yebabambichaza labanyenti kanye nemacembu lamanyenti lanenshisekelo . 
Sehluko Sesine sibukisisa tinkhomba temakethe yebasebenti eNingizimu Afrika futsi siticatsanisa nemave lakhetsiwe futsi nalawo esifundza . 
Ngekwenchubo , kukhula kwekusisa lokukabi kungabuye kubangwe tivimbelo tekutsengiseka lula kumabhange laniketa timali kubantfu . 
Nanoma letimphumelelo letibalwe ngenhla , bafati basolo bangulelinye lemacembu langaba sengotini eveni . 
Inchubekela phambili yentiwe ekukhulumisaneni neYuniyoni Yeyurophu macondzana naloKuhweba lokuphakanyisiwe , Sivumelwane Sekutfutfukisa Nelubambiswano . 
Kuniketwa kwaletinsita kutawuba nelifutse ngco etimphilweni talabo labaphuyile nalabanganakwa . 
Letigatjane tifuna kuniketa kucashwa kwato tonkhe tiphatsimandla letitawuba nemsebenti wekuphatsa kuvota nenchubo yekubala , kanye nemandla nemisebenti yabo . 
Angeke ngisisekele lesiphakamiso , futsi ecinisweni i-ANC angeke isisekele lesiphakamiso . 
Kubilisa ngekubulala emagciwane kutinsitakusebenta tetekwelashwa nalokunye lokungabuye kusetjentiswe futsi kungentiwa , kuphela nje nakwentelwe inhloso lefanele nekutsi tindlela tekubilisa kubulala emagciwane letivunyiwe tiyasetjentiswa . 
Ngembono walo , lokwesulwa akutange kufake kutsi kungenteka lesivumelwano siphikiswe ngummangalelwa . 
Lolwatiso lolucuketfwe kulombiko alukhombisi simo noma umbono weTemafa aVelonkhe noma-ke weKhomishini yaseYurophu . 
Umcondvo wekusebentisa indlelakwenta lephakanyisiwe ulele kuloko emagunya latayelekile kanye nemalayisensi lekufanele akubuke : 
Inhlangano Yetetindiza YaseNingizimu Afrika , Tetemanti Netetimboni Tetekuvikela inhloso yato lenkhulu kumelela timboni taseNingizimu Afrika etintfweni labanesifiso letifanako bafuna tinzuzo , kusimama kanye nekuba sakhamuti lesisebenta kahle . 
Lesahlukwana sihola ekuhleleni tikhungo tesive ngekhatsi etindzaweni tekuhlala . 
Isayizi yemabhlokhi itawufakwa umtselela luhlobo lolulindzelekile naloluhlanganisiwe lwemisebenti yekusetjentiswa kwemhlaba esayithini kanye nekulinga lekuphakamisa lizinga lekusebenta ngalokwenele nalabahamba ngetinyawo nekuhamba kwetimoto . 
Esikhatsini lesitako madvute , Hulumende utawucala emakhophorethivu lasebentisa indlela yekutibambela , futsi utawuniketa kwesekela lokudzingekako kwetikhungo nekwebuchwepheshe kanye nesimondzawo lesibalulekile kubo kutsi batfutfuke futsi utawudlala indzima lebalulekile kumnotfo waleSifundza . 
Ngalokunjalo , noma ngabe nguyiphi imphendvulo yenchubo lecwayisako iyetfulwa kantsi itawakha sisekelo setimphendvulo kuto tonkhe tehlakalo netinhlekelele . 
Kweluleka emahhovisi esigodzi kuchubekile ngemphumelela lenkhulu . 
Imali yemtselo lekolekwako itawandziswa kucinisekisa kukoleka lokuncono . 
Tindlela tekusita bantfu labasha kutsi bente ingucuko kusuka esikolweni baye emsebentini tidzingekile . 
Lwati lwenhlangano kanye nemikhakha yahulumende . 
Ngaphandle kwekonga lokwenele , kukhula kwelizinga letidzingo tetakhamuti kutawudzinga kutsi kubonelelwe ngekutsi kubolekwe imali . 
Loku kuvumela Sikhwama kutsi sivisise kancono indzikimba bungoti lobenteka kuyo kanye nekubona tindzawo letingabakhona letingaba nebungonti kanye nekulawula ngekwenhlangano . 
Tindzawo tekugcina imfucuta kufanele tihambisane nemigomo kanye nemitsetfo lefanele futsi kufanele kwententiwe emalungiselelo esitukulwane lesilindzelekile . 
Njengencenye yaloku lokubanti lokucuketfwe , kube nekukhula kulinani lebafundzi lababhalise etikoleni tahulumende . 
Lesimo setimali lesibuketane nalelitiko siliciniso kantsi angeke sagucuka noma nini ngekushesha . 
Sidzingo sekucinisekisa kutsi tindlela tesigodzi tihambisana netintfutfuko tamhlabawonkhe naso sibalulekile . 
Ibuye ibuyekete luhlelo lwekulawula imali kute kubonakale lapho kutebha khona kuloluhlelo . 
Lekhozi icondze balimi , beluleki kanye netisebenti teLitiko kuphela imisebenti yabo letsintsa kunisela ngetikhatsi letitsite . 
Lomgwaco longitselawayeka utawuba netibhabhadla temigwaco leseceleni futsi lecuketse emaphayiphi egesi , ewoyela , emanti , kanye nemakhebuli eTekuchumanisa Lokubanti e-ICT . 
Loku kuhlose kwehlisa tikhatsi tekucala nekucedza imikhankhaso yetekuchumana . 
Kwanyalo Masipala usenchubeni yekubuyeketa inkhundla ye-IT kanye nekuhlanganisa tinhlelo te-IT . 
" Somlomo Lohloniphekile , ngetfula leliphakelotimali ngelitsemba lekutsi njengesive sitawukhona kukhuphuka sibe ngenhla kwenshisakalo yesigaba , futsi , njengoba ushilo Mengameli , phakama ngekukhula lokukhulu , bambisanani niyise lelive phambili . " 
LeLitiko lisebente nabomasipala kukhicita inchubomgomo netinkhombandlela kutintfutfuko letihlanganisile tekuhlela , lekuholele kutinombolo temiklamo yekulinga eveni lonkhe . 
Lebhodi seyamukele ngalokusemtsetfweni umculu kulomnyaka losabuyeketwa . 
Kwengeta , njengendlela levamile yekunika lwati , tindzawo tekwakha kumele mane takhiwe dvute kakhulu netindzawo temsebenti kanye nemishikashika yesemadolobheni kute kwentiwe ncono luhambo ngebhayisikili nobe ngetinyawo . 
I-Agenda yaseCairo yeKwenta yagcizelela loku lokulandzelako : Kuphumelelisa intsandvo yelinyenti , kubusa , kuthula nekuvikeleka ; kugcineka kwekudla ; kutfutfukiswa kwetisebenti kanye nekutfutfukisa umtsamo ; kuhlelwa kwemishikashika yemnotfo kuyo yonkhe imikhakha ; kuhlanganisa tinsita nekutisebentisa ngebukhoni ; kanye nekubambisana nekuhlangana kutemnotfo . 
Labanye bafundza kufundza baphimisele ngaphandle kwekuvisisa . 
Kukhona kufundza kahle nekubhala Sizulu noma Setswana kutakubeka etfubeni lelingetiwe . 
Ekuphumeleliseni i-ajenda yekwakha umsebenti kunekugcila lokukhulu ekubekeni imikhakha letsite njengeyekutsenga imphahla kulelive futsi nekutftfukisa lokwengetiwe kwebuhle lobuncono balokutfunyelwa emaveni angephandle kwetfu . 
Inchubomgomo Yesikhutsato Sekuphatsa Kusebenta yabuketwa ngoba kunetichibiyelo letentiwe tikwelithulusi lekuhlola . 
Litiko Letemanti Netemahlatsi kuleminyaka langemashumi lamane leyengcile belilawula kungcoliswa kwemanti ngekuphatsa tigaba telutfo lunye lolutsite emantini . 
Letidzingo leti kufuneka tinele kute uvalelwa ngaphansi kwetimo letisekela kunakekelwa kwesitfunti sebuntfu . 
Butsakatsaka lobubodvwa kweyame kubaphatsi bebasebenti netinkinga tekulawula kusebenta . 
Simo lesikhona KaZulu-Natal sidzinga kucatjangelwa lokukhetsekile . 
Lesimo sekuhamba ngetinyawo sichaza licinisa kubahlali labanyenti emadolobheni kanye nakumadolobhakati akulelive . 
Lwati kumikhakha yekulawula tekuholela kungaba lusito . 
Loku kufanele kube lizinga lekushisa nekubandza ekukhipheni . 
Ngalokwehlukile , lesimo semakethe yemafutsa yase-Argentina sinemtselela lomkhulu kulemakethe yakulelive njengobe lemakethe yemafutsa yase-Argentina inesikhatsi lesifanako sekukhangisa inhlanyelo yajikanelilanga njengebakhiciti beSA . 
Nanoma kunjalo , ngesimanga sekuhudvula tinyawo kwalabo labasetikhundleni ekulawuleni kwabo , lenchubo ayihambanga malula . 
Kubuye kunesidzingo selisu lelifaka konkhe lekuphatfwa kwesakhiwonchanti letibonakalako . 
I-chlorine ingacazwa njengalekhulelikile , letfolakalako , lesebentako noma lesalako . 
Umbiko weMnyaka weKucashwa Ngekulingana longeniswe kuLitiko Letisebenti . 
Likhono lekubeka liso nekuhlola ehhovisi laMengameli lakhiwe kwentela kubeka liso nekuhlola kusebenta kwahulumende kuwo omatsatfu emazinga . 
Hulumende utawucala ngemalunga lasitfupha njengencenye yeluhlelo lwengucuko yetemnotfo lolusisekelo iminyaka lesihlanu letako , kufake phakatsi sakhiwonchanti , kwakhiwa kwetimboni , kusisa nekutisungulela , kufakwa nekuhlanganisa . 
Letinshokutsi talesigaba senhlalomnotfo kutsi tinhlelo kumele tihloswe kulabasikati , labadzala , labakhubatekile , lusha kanye nalabo labangeke bafakwa kumnotfo lohlelekile . 
Ngenca yebuphuya kanye nemanani lamakhulu emphahla levuselelwe kabusha kulemfucuta lefikela etindzaweni tekulahla imfucuta , kuvuselela kabusha lokungekho emtsetfweni kwandzile eNingizimu Afrika . 
Kuphetsa , kunakwa ngalokugcwele kwalokwakhiwa nekusebenta kwaloluhlelo lwekuphatsa ngekubambisana timali tahulumende eNingizimu Afrika kuloluhlaka lwemtsetfosisekelo lisisusa lesifanele sekwenta kabusha umnotfo wakuleli . 
Litiko Letindlu Lavelonkhe liphakamise kutsi sifundvo sengetwe kufaka phakatsi live lonkhe . 
Atikho tingucuko letentiwe kulokunika emamaki nobe kulokulandzisa . 
Ngaphandle kwaletincabhayi , lisu lelivumako , kanye nemitamo lehlanganisiwe yeMkhandlu kanye nebasebenti , icinisekise kutsi kuphakelwa kwetinsita kuyachubeka . 
Kutawubete tincenye letitawulahleka . 
Litiko liyachubeka ngenchubo yekubhalisa ngebuchwepheshe bekhompuyutha kanye nekubhadaliswa lokutawusita kusheshisisa kusebenta ngemaklemu . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu lotawuphambana noma ehluleke kulandzela lesigaba utawubekwa licala lekona . 
Lapho kudzingeka khona tikhungo telizinga lesibili letifanele titawuniketa kuphakelwa kwemanti ngebunyenti nome ngesigodzi nome tinsita tekulahla emanti langcolile kutiphatsimandla tendzawo ngaphasi kweliso leLitiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi . 
Lewebhusayithi icuketse isethi yetimiso letilusito , imibhalo , ticondziso netinsita . 
Ngesikhatsi lesisemkhatsini , kufanele kutsi inchubomgomo yemnotfo yakhe kulingana , kwesekela kubuyela esimeni ngemali yahulumende lefanele netindlela temali kube kugwenywa kukhula kwesikweleti lesingasimamiseki lesitawuletsa tindleko etitukulwaneni letitako . 
Kuvuselelwa kwemadolobha kuletsa litfuba kuletigaba letintsatfu tabohulumende lekusebentisana ekucedzeni buphuya nekusweleka kwemsebenti . 
Kwekubeka imphahla kuleyondzawo , titeshi tekuhambisa kanye nemishikashika yekubuyisela imphahla esimeni sekusebenta nako kuchaziwe . 
Nanobe lokugcogcwa kwesikweledi sanyalo kucinile futsi kulawulwa kahle , sikweledi semlandvo sikhulu futsi asincishiswa . 
Lawula kusebenta ngendlela ubuye unciphise tikhatsi tekulindza kutigulane tembuso . 
Kwehlukaniswa kwemfucuta yetemphilo bekungenteki kantsi imfucuta letayelekile kanye neyemakhemikhai ilahlwa ngemgudvu wemfucuta letsatselanako . 
Linyenti lekwabiwa lokungetekako kuhlose kundlulisela Kuthrasti Yetindlu yaseNingizimu Afrika . 
Lentfo akusiyo insalela leniketwe ngaphansi kwekucitfwa kwemali lebekungakalindzelwa noma lokungabonakali kufakwe khona . 
Indlela lencono kakhulu yekucedza buphuya , kwehlisa kungasebenti kanye nekulungisa tinkinga tetekuvakasha kucinisekisa kutsi kunemisebenti leyanele khona wonkhe umuntfu angatfola kuphila entfutfukweni nasemphakatsini . 
Bika noma nguliphi liphutsa lemshini kusuphavayisa . 
Lokulandzelako kuveta linani lelusha lwasemakhaya esifundzeni ngasinye : 
Njengoba sati , tikhungo temfundvo lesetulu takheka emphakatsini . 
Ihlose kwenta lula kuhlanganisa nekuletsa kusita lokucolisakele ngendlela lephelele yekubuka sakhiwonchanti njenge kuphatfwa kwako konkhe lokumacondzana nemjikeleto wemphilo yemphahla lengeke yasuswa . 
Kute tinchazelo letisezingeni lelifanele taleto tintfo tetilinganiselo telwabiwomali , tetsembiso tekutinikela , imali lekhona , kutinikela noma-ke tindlela leticacile naletingagucuki tekutfola tilinganiselo telwabiwomali lesivela kuBasiti . 
Lelithebula lelingentasi likhomba imigomo lefakwe kuletinye tibonelelo te-CSA letifaka tigaba letihambisana Nemtsetfo Wekuchibiyela Tindzaba Tetebulungiswa : 
Tilinganiso letentiwa yiPhaneli Yenchubekelembili yase-Afrika tikhombisa kutsi kucedvwa kwebuphuya ngesitukulwane sinye liphupho lelingeke lifezeke , kodvwa akusiyo intfo lengeke yenteke ngobe kwenteka kwako kuncunywa kakhulu tinchubomgomo letivunywa bohulumende kunetindlelamkhuba tasesikhatsini lesengcile . 
Kutfola nekuhlela imininingwane nedatha lesekelako yemihlangano , imiklamo , tetfulo nemibiko . 
Letimo temtsetfo leti tisebenta ngekwetincomo tekuvikela bugebengu kutigaba letintsatfu : emadolobhakati , labakhelene kanye netindzawo tekwakha . 
Lona ngumnyaka wemlandvo ebantfwini baseNingizimu Afrika , kakhulu labo labahlala Esifundzeni saKwaZulu-Natal . 
Inhloso ngukutsi bomasipalati babelane imisebenti ezingeni leSigodzi kute kukhuliswe tinsita letingakeneli kanye nekucinisa lizinga lekuhlela kanye nemisebenti yekutfutfuka leniketwa kuletindzawo . 
Kodvwa kubalulekile kubona kutsi inchubo yekudliwa kwemphahla ngayinye yesekele etimeni letehlukile . 
Letinsayeya tente kucishe kungakhoneki kutsi balimi labancane bangene kutekukhicita tekulima kutekutsengisa . 
Silinganiso sesilinganisomali sekutsengiselana selirandi lesiphatselene ne-avareji yeluhwebo lekaliwe yetinhlobomali tebalingani lababahwebi baseNingizimu Afrika , lelungiselwe tinchubo tentsengo . 
Loluklayo lolulandzelako kudzingeka kutsi lwentiwe : 
Imvoyisi yentsela itawuba ngekharensi yaseRephablikhi yeNingizimu Afrika futsi itawuba nalemininingwane lelanzelako : 
Kufaka sandla kulokulungiswa kabusha kwemigomo kwentela lemisebenti lebalulekile leyentiwa ngulemiklamo yaletinhlelo . 
Luhlolomabhuku lwangekhatsi aluzange lulandzele lisu lweluhlomabhuku lwemnyaka lwangekhatsi . 
Kwesweleka kwemakhono kanye nemtsamo wekwenta etindzaweni letimcoka telwati lolutsite , ikakhulu Kulabo bebancishwe eMatfuba Phambilini ; 
Nanoma kungakakhonjiswa kuloluhlelo lwemnyaka lwekusebenta , loku yinkhomba lebalulekile yelizinganhle lekwelashwa . 
Khuluma ngendlelamphilo yaNkkt. Nebo njengobe ivetwa kulendzaba . 
Lokutibophelela kutawuchubeka kukhonjiswe kanye naleminye imiklamo lemikhulu itawulandzela . 
Kucashwe umniki tinsita kunika tinsita nekwakha emandla encenye yangekhatsi letawutfwala lomsebenti kusasa . 
Kunekweswelakala kwekutfobela umtsetfo tinhlangano letinyenti kutsi tilandzele letidzingo . 
Kwabiwa noma kusatjalaliswa kwesakhiwonchanti kanye netinhlelo letinkhulu esifundzeni sonkhe tiboniswa kuleLithebula lelingentasi : 
Ingabe masipala ulubuyeketile yini lwabiwomali lwakhe lwemnyaka ? 
Lowo msindvo lotfoliwe wendluliselwa kusuka elucingweni lwasemantini uye kusisetjentiswa sangcondvomshini lesidvwebako lesisesikebheni seluklayo njengaloku lesikebhe sihamba endleleni lencunyiwe . 
Noma ngabe nguliphi liphayiphi lelimbelwe phansi kwemhlaba weLicembu II lelinetintfo letinebungoti kufanele lihambisane naletidzingo letilandzelako : 
Ngekwekukhicita kanye nekwaba imitsamo loku lokulandzelako kuyahambelana eNingizimu Afrika . 
Kufanele kutsi lungenelelo luhlose ekukhutsateni basebenti basekhaya kutsi batsatse ematfuba ekuguculwa kwemkhicito wetekulima , ngekuchuba nekwatisa ngekungena embonini kwebantfu labasha kanye nakuleminye imisebenti leminyenti , kufake phakatsi basebenti , tati temsebenti wetandla , tifundziswa , njll . 
Kuphaphuleka ngemnyakato wesilinganiso sentalo kulawulwa ngekulawula lesikhatsi sekuvuleleka kwentalo lengagucuki . 
Cinisekisa kuphelelwa sikhatsi kwako konkhe lokulahlekile kanye nekususwa kwetimphahla letihlale sikhatsi lesidze kurejista . 
Kucecesha bodokotela labasebasha nekutsi balungele kusebenta emahora lamanyenti basendleleni . 
Tindleko letibuyisiwe tibalwa kusetjentiswa indlela yelinani lentalo lelingilo . 
Gcina imininingwane yemidiya . 
Libhange litawukhulisa iphothifoliyi yalo yekubolekisa . 
Kufunta lokutfutfukisa , kugcina nekusebentisa inchubo yetitfutsi kuniketa tintfo letentiwe ncono , imiphumela yetesimondzawo nemphakatsi leneligalelo ekukhuleni kwemnotfo wesigodzi . 
Umkhicito ubalulekile ekukhuleni nasekutfoleni imisebenti . 
Kwengeta kuloku , ngaleso sikhatsi , alikho lelinye live lase-Afrika belingaba sesimeni sekubamba lomcudzelwano ngendlela lenemphumelelo . 
Asikholelwa ekutseni kunika imisebenti yangekhatsi kuklayenti yekuhlolelwa emabhuku kutawuba nesidzingo sekutawukhinyabeta kutimela kwemhlolimabhuku wangephandle . 
Tindlelasu temikhakha tikhona kuwo onkhe ematiko . 
Ngetulu kwaloko , umkhandlu awukaphocelelwa kutsi wamukele ibhidi lephansi kakhulu noma lenye . 
Umsebenti wetekulima uphatselene nekutfola emakhono . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu , noma ngabe ngayiphi indlela , lotawenta noma ente kutsi tinsita tekulwa nekucisha umlilo tingafakwa futsi tingatfolakali uma kunesidzingo utawubekwa licala lekona . 
Lisu lebhizinisi lavunywa yi-IDC futsi kwakhishwa netabelo temali . 
Umtsamo ubalwa kususelwa kulikhetselo lemthoyi , kuvama kucitfwa , linani lebasebentisi , kanye nelinani lema-awa elusuku labalindzeleke kuyisebentisa ngawo . 
Kufanele kutsi kusetjentiswe umshini wekuhlola emanga njengelithulusi lekuphenya , hhayi njengebufakazi losebubekugcina macondzana nemakhono nelwati lwetekuphepha . 
Kufinyelela kulwatiso lwebuwena 
Timphawu telubanjiswano kanye neTimphawuluhwebo letikhetsekile ngaphasi Kwemtsetfo neTimphawuluhwebo titindzawo tekucala kuto . 
Loluhlelo lutawugcwalisa kakhulu letidzingo talelive setingucuko letincane tebantfu basemakhaya . 
Likomidi Lebanikatimasheya , kufanele kungakapheli inyanga leyodvwa ngemuva kwekukhetfwa kwemalunga elibhodi , lishicilele luhla lwemalunga ngesatiso segazethe , kumagazethe onkhe esifundza kanye nasetindzabeni . 
Emanti aphakelwa tindzawo tasemphandleni letite sakhiwonchanti , ngekusebentisa iloli leyetfwala emanti lekontilekwe nguMasipala ngumtfulitinsita wendzawo . 
Masipalati Wendzawo Sekhukhune ucedzile kwakha Luhlelo Lwekutfutfukisa Tinsita Temanti egameni lendzawo Yabomasipalati be-Greater Marble Hall . 
Imphumelelo yeluphenyo lwetfu nekushushisa incike kakhulu ekutseni tisebenti ebuphoyiseni tente kahle kakhulu ekutsatseni titatimende , kuhlanganisa bufakazi kanye nekulwa ngemagama kulelicala enkantolo . 
Nangabe bantfu labane-HIV bacala kukhombisa timphawu , kushokutsi lesifo sesichubekele ekubeni yi-AIDS . 
ESikhukhune kunetinhlobo letintsatfu temibuso yebunikati bemhlaba . 
Letichumanisi ngekwato , nanobe kunjalo , tivamise kwakhiwa kute tivumele kuhamba lokuyimvela kancane kwetimoto telusito loluphutfumako nobe tetinsita . 
Mayelana naloku lokungetulu , ngiphetsa ngelekutsi kute buciniso balembangela yekucala yesinyatselo sa-De Villiers latsembela kuyo nekutsi futsi inkantolo yekutekwa kwelicala nayo yakwala loko . 
Inhloso yetfu kucondzanisa imitfombolusito tetimali nemasu alomasipala , lokuhamba embili , kanye netinhlelo temasu . 
Sala kunika tikhulu lolucetu lwengilazi . 
Ingabe asikuboni kukhala kwemkhakha walabaphuyile kanye nalabahlukumetekile , labalinga kungena kumgudvu lomkhulu kodvwa batibona balahlelwe ngaphandle ? 
Sonkontileka kungenteka kudzingeke asite kunoma kuphi noma kuletinsita letilandzelako , kufaka netinsita letingetekile , nakukhona , letikhetsekile Kumibandzela Lekhetsekile Yebhidi : 
Lolwatiso lolukulewebhusayithi , emalinki noma lokufakiwe kwentelwe kutsi kube lwatiso lolwetayelekile , uyatiswa kutsi nanoma ngukuphi kudzalula , kukopa noma kusabalalisa lolwatiso kulewebhusayithi noma kutsatsa nanoma ngusiphi sinyatselo ngekwetsembela noma kulandzela , akukuvumeleki . 
Liphuzu lelimcoka ngumumo wekukhula . 
Emalunga imisebenti yawo letsintfwe luhlelo lolusha noma kuhlelwa kabusha ayakhona kutfola tinzuzo tekuphelelwa ngumsebenti . 
Kwabeka umyalo wekutsi lemali isetjentiselwe Tinsita letinyenti kanye neKwetfulwa kweTinsita . 
Linani lelilungile lemasheya lanconotwako lekuhwebelwana ngawo etimakethe letisebentako tetimali limiselwe kutintsengo tekuvala letikhothiwe tekutsengiselana letilawulwako nakuvalwa lusuku lwebhizinisi ngelilanga lekugcina lekuhwebelana noma ngembi kwelusuku lwesitatimende semali lengenako nasekususwe imali lephumako netimali . 
Bufakazi balaba labaphendvulako ngalokuphatselene naletehlakalo betfulwa ngulophendvula kwekucala . 
Lencindzetelo yekucitsa imali , uma itawushiywa ingalungiswa , ilimata lenchubekelembili yeLuhlelo Lekulondza leSifundza . 
Kuhlelela kulawula imfucuta ngekwelisiko kugcila kakhulu ekugcogcweni nasekulahlweni kwemfucuta . 
Loluchungechunge lutawuniketwa mahhala etikhungweni tebulungiswa velonkhe nekubamba kwabomabonakudze , nawucela . 
Ngalesikhatsi kuwa kwemnotfo kwemhlaba jikelele lokwaletfwa tinkinga tetimali tamhlaba wonkhe kwenabela eNingizimu Afrika , umbuso wasabela ngekwenyusa inchitfo kusimisa lomtselela lomubi kulomnotfo . 
Lena yincenye lebeyibaluleke kakhulu futsi yadlala indzima lenkhulu kabi ngalobo busuku . 
Imojuli yalapho kugcinwa khona nayo iyasungulwa , kantsi tintfi tesitoko tisunguliwe kuloluhlelo . 
Sicubulo salomkhankhaso sitsi Tsandza iGauteng ! 
Batfulitinsita akukameli noma kusiphi simo baphambuke kuma-oda lakhishwe ngulamatiko . 
Ngekubuka sipiliyoni salelive nasemaveni ngemave , futsi kususela kuloLuhlelo Lwekwakha kabusha neNtfutfuko , letimiso letilandzelako temukelwa njengesisekelo salenchubomgomo . 
Emakhophi lacinisekisiwe eTicu teteMfundvo Lephakeme afanele acondze ngco . 
Lokukhishwa kungenisa indlela yesigaba sekukhomba nekucinisekisa bungoti lobuphakeme , bungoti lobusemkhatsini nemaklayenti lanebungoti lobuphasi kuletikhungo letitsintsekako . 
Ngakoke sidzinga imibono lemisha lechubekako ngekusebentisa lucwaningo , kuze kugcinwe imisebenti yetekulima lesimeme kanye nekuncintisana esigabeni semhlaba . 
Umgomo walenkhomba wabekwa ngembi kwesincumo , lokwaholela kuthothali leyehlisiwe . 
Sakheko lesifanako sekubhajetha setfuliwe kantsi sisetjentiswa kakhulu imphela . 
Kuchumana kudlala indzima lemcoka kulenchubo yetindlu futsi batsengi kufanele bafundziswe ngetindzima letahlukahlukene lebangatidlala kwentela kusimamisa lemakethe yetindlu . 
Kuhola umkhakha wetesimondzawo eNingizimu Afrika kutfola kusimama ekutfutfukiseni lokuholela kumazinga lancono emphilo lencono yabo bonkhe . 
Kuswelakala kwemandla ngekhatsi kwetigaba taHulumende , ngenca yekushodelwa yimali kanye nekutsi kulawulwa kwemfucutwa akuzange kutsatfwe njengentfo lebalulekile esikhatsini lesidlulile , ngito tintfo letiyimbangela naletinemtselela letenta kutsi kuhlelela kwekulawulwa kwemfucuta kungeneli . 
Kusetjentiswa kwemanti lasebentile kumele kuniketwe sikhutsato sekonga emanti . 
Emakhophi laphrintiwe angatfolakala kulelitiko Lekushicilela ngelinani lelibekiwe . 
Umculu logcwele wetfulwe nemininingwane kuwo lombiko . 
Tonkhe tisetjentiswa titawulinganiswa ngalokufanele . 
Sincoma kutsi lokungenani , sisebenti setekuphepha kutawufuneka sibe nemandla ekumisa lokubeka esigabeni umdlalo lotsite bese ufakwa kulesinye sigaba lesinebungoti lobusetulu , uma kutfolakala lwatiso . 
Umbononchanti welikusasa kutsi Litiko Letetitfutsi Neletemisebenti Yahulumende iyi-ejenti yekusebentisa ngemphumelelo , lokutawutsi ngaloko linikete futsi ligcugcutele tinsitakusebenta tesimanje , letakhiwe kahle naletigcinwako naletihlonyiswe ngalokufanele . 
Kuvikela kungcoliswa kwemvelo , indlela yekuvikela kanye nekunciphisa imfucuta lenake kakhulu umtfombo wemfucuta . 
Kugcizelela bumcoka besimilo lesihle kufanele kube ngumgogodla wemfundvo ngetebulili . 
Letikhala letinyenti tidzinga ticu nemakhono langakavami . 
Lokuphumelela kwabese kucinisa kubaluleka kwekusungulwa " budlelwane " lobuphilako nemikhakha yahulumende , yangasese kanye nemphakatsi . 
Emaphepha lasithipha bewasetjentiselwa kucasha emamakha kumibuto , lebuke kutsembeka kwabo ekumakheni lamaphepha lasithipha . 
Timo tekulima kumele tibukelwe kudvatane kufaka inyakatfo nenyakatfo-mpumalanga yeLugu Lwenshonalanga netindzawo teKaroo ngenca yetimo tesomiso letikhona . 
Tinsita temtsetfo tifaka ekhatsi tonkhe tindzaba letiphatselene nalomasipala njengekudzingidvwa kwemacala , kulawulwa kwemakontileka , tinsita tekweluleka , kulondvwa kwetikweleti , kubhala imitsetfo yabomasipala nekutinchubo tekucondzisa tigwegwe . 
Silitfwale ngemabhokisi lamancane nalamakhulu salisa emathuneni lamanengi . 
Kufuneka kuvisiswe kutsi lamakhambi lakhona langaphansi Kwemtsetfo Weludlame Lwasekhaya awemi esikhundleni sesincumo Senkantolo Lephakeme futsi ngaloko kufuneka kube yintfo yesikhashana kute kube sikhatsi lapho imiyalo Yenkantolo Lephakeme ingaguculwa ngaso . 
Kube matima ngalokumangalisako kutfola idatha lenemniningwane kumisebenti nekusitwa ngemali kwaletinsita tekutfutsa tesive , lokungahle kungenca yekubakhona kwalabanyenti labatsintsekako labanenshisekelo kulebhizinisi . 
Imphendvulo yebaphatsi beLitiko lecondziswe kuloko lokutfolwe lucwaningomabhuku lwangekhatsi kuphele futsi kwetfulwe ngesikhatsi lesifanele . 
Banikati bemhlaba longaselusentseni nebanikati bemalungelo lebatfole lilungelo lekusebentisa emanti ahulumende babonakala njengalabatfole lilungelo lekusebentisa kodvwa abasibo banikati bemanti . 
Ludzaba lolubalulekile lolusemkhatsini walamacembu luphatselene nekuhunyushwa kwalesatiso lesilandzelako lesafakwa kulifomu lekuhlolwa kwemtselo : 
Timphawu letifaka sandla kuleliciniso tifaka liciniso lekutsi kukhona inhlanganisela lenemandla yemakhophelethivi kumkhakha wetekulima nekutsi , kuminotfo leminyenti yasemakhaya , ematfuba lakhona kuphela akulomkhakha . 
Kungashiwo kutsi lawa ngemakhaya langachazwa njengalaphuye kakhulu . 
Tinsita tamasipala njengekubutfwa kwetibi , kunakekelwa nekulungiswa kwetakhiwonchanti tamasipala , lokufaka ekhatsi kuphakelwa kwemanti , tindlela tekususa tinsila , imigwaco kanye nekwabiwa kwagezi nako kutawubekwa embili , kanjalo netinkinga letivela kuLenombolo yekubika kuMengameli . 
Nalwenta lemisebenti , luhlelochumano lwekunyakata lwasendzaweni kumele lube naletimphawu letisisekelo letilandzelako : 
Kumbatsisa kumele kwenteke ngaphansi kwemidvumba wenhlavu , kushiya indvuku isetulu ngalokungenteka . 
Angivumelani nako kokubili , luhlelo kanye nalesincumo , kantsi ngishiya leligumbi ngesento sekubhikisha . 
Kugcina letinhlangotsi totimbili kumtsetfosivivinyo munye kutawuphindze kuletsa tinkhinga tenchubo yemtsetfosisekelo ekumiseni lomtsetfo , njengoba kulwa nekucishwa kwemlilo kulikhono lahulumende wesifundza newasekhaya . 
Lofake sicelo bekangakaletsi labahola imphikiswano nanome bekunemyaleto kuloko . 
Kuniketwa kwemanti laphakelwako akufani naletinye tinsita letisisekelo njengagesi ngekutsi kusungulwa kwemitfombo yemanti kanye netindleko kwehluka kakhulu etindzaweni ngekwehlukana kwato . 
Emanti langcolile angacitfwa ngekusebentisa emandla ekwehla kwalokusamanti nakubekwe etulu , nakukhona , nome ngekusebentisa emandla esicindzetelo semandla esifutfo sempompi . 
Lomkhankhaso ungumzamo lohlangene emkhatsini wemanapkeni-lalahlwako ebhrendi Pampers , Litiko leteMphilo , kanye neLicembu leTinsita teBafundzisi bekubelekwa kweMntfwana . 
Bekanalamagama latsi " Ncesi make " advwetjwe esifubeni sakhe kantsi bekamkhumbuta kutsi uyacolisa ngekumdvumata . 
Niketa umbono kanye nekukhomba indlela kubatfulitinsita ekufezekiseni emasu ngekhatsi etindzaweni tabomasipala babo ; 
Emabhajethi alungiswa ngekuya ngeluhlaka lwetindleko tesikhatsi lesisemkhatsini loluniketa lwati ngemitselela yebhajethi yetinhlelo letikhona njengamanje kanye netelikusasa kusasele iminyaka lemibili kulikusa . 
Kuchaza kanye nekulawula lokungakentiwa kahle kumele kucinisekise kulandzelwa kwemtsetfo kulamatiko kwentela kutsi labo lesisebentela bona bakhone kutfola tinsita letibafanele . 
Lesiphakamiso sekuntjintja kusetjentiswa angeke sibe nemtselela ekufinyeleleni kulemphahla . 
Kulindzelekile kutsi loko leminye iminotfo yemave latfutfukile lahlangabetene nako kutasinika lwatiso lwangekhatsi nemibono mayelana nekutsi sisizuza kanjani sinyatselo sengucuko emazingeni aseNingizimu Afrika ekucudzelana , kukhula nekutfutfuka . 
Lendlelalisu idzinga umtsetfo losebentako wato tonkhe tinhlobo tetigitjelwa , kakhulu ematekisi lamaminibhasi kanye nekusetjentiswa kwawo . 
Bulukhuni bemakhono ekufundza , kukhuluma kanye nekulalela kusimondzawo semfundvobucalu buyanakwa . 
Imvamisa , kulwa kusukela ekunukubetweni kwebasebenti labasikati batsengi labadvuna . 
Telekelelomali tesikhungo tona tinguletikhetsekile kumlomtsetfosimiso longetulu . 
Timakethe tingalinganiswa kancane uma ticatsaniswa naleto letisekhaya , kodvwa imincele levunako kanye nekukhululeka kwemsebenti kwenta kube mnandzi . 
Kucinisekisa kuhambisana netidzingo temtsetfo netidzingo talosebentisako . 
Baba nekwetsembana kanye netinkhambo futsi bacinisa emanethiwekhi abo ngaleyo ndlela . 
Ngetinhloso tesimo lesihle , letikolo letitimele tibhaliswe neNhlangano yeTikolo Letitimele futsi tineBhodi Letimele yeKuhlolwa . 
Tonkhe tisebenti te-SAPS letitetfula ngekutsi baphenyi kufuneka tiyiswe kunchubo yekucinisekisa buwena babo . 
Kucinisekisa ngalokusebentisanako emkhatsini wetintfo letisisekelo tifuna kukhuliswa ngekungenelela kwemhlaba wonkhe lokutawufaka imisebenti letawulungisa tintfo . 
Likhono lelinemandla lekuchumana kanye nekwetfula tindzaba kulabaphetse kanye nabosopolitiki . 
Kucala luphenyo emacaleni labikiwe laphatselene nekuphula imitsetfo yetemisebenti nekuyisebentisa lapho kufanele khona uma kunesidzingo . 
Kubuketa kwemali lesevele ingenile bekuvamise kuba yinkhinga ngenca yaletingucuko tetikhatsi etimakethe takuleli netangaphandle . 
Kuhlonipha ligunya kanye nemsebenti wami . 
Likomidi lelihlangane lelifaka ekhatsi labatsintsekako betekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo bahulumende selivele lisunguliwe kute lilwe nekutiphatsa kabi kanye nekubukana netekuphepha ngalesikhatsi lesi . 
Lamaleveli lawa etibonelelo asetulu mbijana nawucatsaniswa nalawo lavame kulamanye emave . 
Sikhulu setfu leSikhulu seteKuphepha , kanye naboKhomishina beNdzawo , badlala indzima lebalulekile ekucinisekiseni kuphepha kwalabo labatsintsekile kumsebenti wetemajele . 
Kuhlatiya lesimo sanyalo kanye nasekuhlahleni tibonelongcogco telikusasa . 
Emafomu langakagcwaliswa kahle netatiso letiletfwe ngendlela lekungasiyo , angeke titsatfwe . 
Sewuniketwe iphrofayili yethophografi yeSifundza , kutfutfuka kanye nekusungulwa kwendlela yekuchumana ngetebuchwepheshe ngekugula kwakho eSifundzeni kubekelwe embili . 
Khutsata kuchamuka netindlela letinsha ngendlela yebalimi yekuhlunga kanye nekuntjintja tinhlanyelo . 
Uma kunjalo , khombisa linani lebasebenti labambandzakanyeka kulomsebenti neliphakelotimali lemnyaka lelikhona laloku . 
Kucedvwa kwato tonkhe tinhlobo tebuphuya kutawuba ngulokuhamba embili kwabohulumende base Afrika kuleminyaka lelishumi letako . 
Ngelishwa , imiklamo leminyenti emiphakatsini lephuyile lebeyibonwa njengalesisekelo beyivame kanyenti kubukana nemazinga ekwehluleka labekabonwa njengalawo langemukeleki sanhlobo kumkhakha lowenta kakhulu lokwetayelekile . 
Ngalesikhatsi saloluphenyo , wabuketa lokulahleka kwemaphepha ekulawula sitoko lekagcwaliswe ngembi kwalesikhatsi lesisebenti sistatse sitoko lekukhombisa kuhlala kulahleka sitoko kulesitolo . 
Abekho lapha ngeliphutsa . 
Buka emathagethi esimisomtsetfo kwentela kukhutsata kunciphisa kanye nekusebentana nemfucuta . 
Kungeta , tinyonyana tinendzima lenkhulu letifanele kuyidlala , kungasiko ekutfutfukiseni bothishela betfu ngekwemfundvo , kodvwa ekucinisekiseni kutsi bafundzi batfola kuboniswa lokufanele ngetemsebenti . 
Lenye inkhomba lecacile yekutsi lesatiso asinikani kutikhetsela indlela yekukhokhelwa kungabi khona kwelusuku lwemncamulajucu lwangalelo langa noma ngembi kwalo umkhokhimtselo langanika ngalo i-SARS . 
Letinchubomgomo kutawufuneka tifananiswe kute tihambisane kuloluhlelo lolufaka tindleko tetinhlelo taso sonkhe sakhiwonchanti semmango , hhayi kuphela incenye leyodvwa lefana nendlu noma igezi . 
Umsebenti wabo ufaka kuchuba tekuchumana lokubalulekile kanye nebudlelwane phakatsi kwahulumende nemiphakatsi . 
Luphenyo belusachubeka ngalelilanga lekubika . 
Linanibungako lelutjalomali loluhwebako etimakethe tetimali letihlelekile lincunywa tintsengo temakethe ngelusuku lokwetfulwa ngalo umbiko . 
Loluhlatiyo lwekucatsanisa lufaka ekhatsi sibutsetelo setintfo letibalulekile tekulawula emaveni lehlukene . 
Lenchubomgomo iphindze futsi ilwele tinchubo tekutsintsana letikhutsata kutimbandzakanya lokunemdlandla kwetakhamuti kulenchubo yengucuko . 
Letibonelelo letinemibandzela tabelo lekuhloswe ngato ngalokukhetsekile letivela kuteMafa taVelonkhe kwelekela ngetimali bomabekwembili labatsite . 
I-HIV iphila kuphela futsi itiphindzaphindze kulokusamanti emtimbeni njengesidvodza , lokusamanti kusitfo sangasese salomsikati , lubisi ebeleni , ingati kanye nematse . 
Labanyenti babambichaza labatinhloko sebatisiwe ndzawotonkhe ngaletindzaba futsi kucwaninga kubitiwe kutsi kuphenye imodeli lekungenteka isekele . 
Loluhlelo lucondze tindlelakwenta letidzinga tisebenti letinyenti futsi luhlose kwakha nekugcina sakhiwonchanti , lube futsi luheha labo labangasebenti lubahehele kumatfuba emsebenti lakhicitako . 
Loku bekusho kutsi tindzawo letitsite betitsetfwe ngemacembu etinhlanga letitsite kuphela . 
LeSikhwama sitimisele ngekuletsa tinsita tebungcweti futsi setsembele etisebentini ekuletseni lemiphumela ledzingekako . 
LoNjinela wente idizayini yemsebenti wagezi , ngekuya kwemazinga edizayini labekwe ngalokubanti lapha ngentasi nanjengobe kubekiwe kuledokhumenti . 
Kuleminyaka lengemashumi lasihlanu lendlulile , imibuso yase Afrika isungule timphendvulo letinyenti kulokuphutfuma kwetikhatsi . 
Lesilinganiso semisebenti ye-IT kufanele satise sincumo sekubamba sakhiwonchanti endzaweni leyo nome likhishelwe ngaphandle likhono . 
Ikhomishani ngeYunivesithi yebu-Afrika Bonkhe , ikhetse sigodzi senyakatfo Afrika kutsi kube ngiso lesimgogodla wesikhungo sendzawo ekulungiseni loku . 
Kwanyalo sisalindzele imiphumela yaloluhlolo . 
Lelishadi Lekulawula simo Sekulahlekelwa libeka tibopho nemisebenti yaleBhodi , baphatsi kanye netisebenti kulokubuka , kubeka liso kanye nekungenelela kutimo tematfuba ekulahlekelwa latsikameta leNhlangano . 
Yelekelela kubuyisela esimeni lesikahle ngekwengcondvo nemphefumulo kubantfu kanye nemiphakatsi ngetinchubo netintfo letingemagugu tebuKhristu . 
Kwanyalo , umtsamo wetimali tetikhungo kutsi ukhule kuze tihlangabetane netimfuno utawukhawulwa ngumtsamo wato wekuphakela emazinga lanele ekuphatsa . 
LoMbiko uncome tingucuko letibe nemtselela lomkhulu kulomtsetfo lokhona . 
Kute tinsita leti iTriStar lencume kutiphakela letingena enkingeni ngenca yalokuphakelwa . 
Inkhundla yetetiyetha eNingizimi Afrika inemandla , kunetindzawo letinyenti letinemdlandla kulo lonkhe lelive letiniketa yonkhe intfo kusukela kudrama yemdzabu , umculo , umdanso , ikhabharethi nesathaya , kuye kuletihamba embili taseWest End and Broadway , umculo weklasikhi , i-opera kanye nebhaleyi . 
Hlola tindlela letine : imikhono emaceleni , imikhono ngenhla kwenhloko , kucindzetela ngetandla kakhulu etingculwini , nekugobondzela . 
Bumnene beMmango bukhutsata lidvumela lesitfombe lelihle ngeNingizimu Afrika futsi buchumanisa kuma kwenchubomgomo yekubukana nemave emhlaba kutetsamelilwati takuleli netemhlaba . 
Lokutfolakala kwetinhlakaletifanele te-ICT kukokubili esifundzeni nakuhulumende wasemakhaya kubaluleke kakhulu ekutfutfukiseni kwetfulwa kwentinsita . 
Kusetjentiswa kwemasu ekutfutfukisa kulawula inchubo yebhizinisi . 
Lwati leKulawula lihhovisi , lwati loluvamile lerejistry , lwati lwangcondvomshini , kufanele akhone kuchumana ngendlela lefanelekile , lwati lekuchuba tekuphatsa , kufanele akulungele kuhamba nakaceliwe . 
Kukhula kutemnotfo kanye nekudaleka kwemsebenti kudzinga luhlu lwetinchubomgomo letisimeme naletinekucombeleka temnotfo lomkhulu . 
Tinhlolo tekuvikela kufadabala sikhatsi singakefiki tifanele kutsi tentiwe ngumuntfu lonelikhono laloko ngembi kweshifthi ngayinye . 
Njengoba kushiwo ngaphambilini ikhwalithi yekwakhiwa kwetindlu beyingasiyinhle ( beyiyimbi kakhulu kuletinye tindzawo ) ledzinga sento sekulungisa ngisho ngembi kwekutsi letindlu tindluliselwe kubazuzi . 
Kuba khona kwemphakeli tinsita tesilululwati selitiko . 
Umsebenti losembili weLihhovisi Lekucocisana Nalabatsintsekako kwenta lula , kusukumisa ngemdlandla , kuhlanganisa lwati kanye nekulandzela etinkingeni letiphakanyiswe yimiphakatsi . 
Intfutfuko kusilululwati itawucinisekisa kutsi umkhakha ubukana ngemandla netindzaba tekuhlanganisa temnotfo-lomkhulu kanye nekwamkela ngendlela lefanele tinkhomba letibalekako tetindlelakuhlola yekuhlanganisa . 
Imininingwane yetetimali yeTrasti lemayelana neMkhankhaso Wekucinisekisa Emaklemu ume ngalendlela lelandzelako : 
Lomklamo usetjentiswa ngekubambisana neNyuvesi yase-Hampton futsi ikhicite imihlahlandlela yabothishela kanye netincwadzi temsebenti tebafundzi tekufundzisa emakhono ekubhala . 
Emakhono ekuchumana , kwetfula , kucocisana nekucwaninga latfutfukiswe kahle . 
Njengoba takhiwo letihlolwe kabusha tehliswa , lokusele uma kuhlolwa kabusha kuyabonakala ngekuyisa linani lelilinganako kusuka kusilulu sekuhlola kabusha kuye kulokuzuziwe lokusele . 
Tinchazelo letimbili lokungaba ngito tingabekwa mayelana nalemiphumela , lekumele tibukwe njengetiphakamiso kunaletiphelele . 
Lokucalwa ngako eliphakelwenitimali lokukhulu lokubangelwe luhlakamsebenti lolunelisu lwesikhatsi lesisemkhatsini nako kuvetiwe . 
Mayelana nenhloso yekuhlolwa kwekumosheka kwako konkhe , timphahlamali tibekwa ngemacembu ngekumisela kutimphawu tebungoti besikweleti . 
Kufundza ngebudlelwano bekusebenta lobunemphumelelo beRhine Westphalia yaseNyakatfo emkhatsini kwemmango , Tinhlangano Letingekho ngaphasi kwaHulumende nematiko ahulumende , noma emahhovisi etindvuna . 
Lokwekutsi kumiswa kabusha kungahle kwenteke , kucondziswe kulamaphesenti esikhatsi lapho khona ligagasi nesivinini semagagasi sanele kumisa kabusha tintfo letifakiwe . 
Ngalokufanako , uma idatha itfolwa kurejista yesive , loku kuyalungiswa kantsi nelwatiso ngalokwentekako nakubelekwa kuyabuyeketwa . 
Asikuvisisi nje loku . 
Uma imigomo yetikhutsa kungeke kuhlangatjetwane nayo , indlela leyamukelekile yekulahla ingasetjentiswa kutfola kutsi lendzawo yekushisa imfucuta ibekeke ngendlela leyamukelekako . 
Kuma afidavithi abo , akukashiwo kutsi bantfwana banesidzingo sanoma ngaluphi luhlobo , noma kutsi bangaba engotini esehlakalweni semyalo wekulahlekelwa loniketwako . 
Njengemsebentisi we-PIC , Sikhwama Semlondvoloti sinekuvuleleka engotini lenkhulu yemanani entalo ngekusisa etimakethe temali . 
Nakucatjangwa lesimiso sekwendzawo lokungenhla kanye nemikhawulo yanyalo yetetimali tekuhlaliswa kwemimango , tindzawo letisitfupha tikhonjiwe njengetigodzi tekuhlelwa kabusha . 
Ngekuya ngekufunwa ngemandla kweLuhlelo lweNhlangano yeBunye be-Afrika , yeNdondo yeteSayensi yaKwame Nkrumah lungaba nemkhawulo weluhlangotsi lunye noma letinyenti kunoma ngabe lemikhakha lemibili . 
Kubona emalambu emaphoyisa kwenta labanikati bangakhululeki ngenca yekutsi emabhizinisi abo angenawo emalayisensi . 
Lekhozi yentelwe kungenisa Tekutsengisa . 
Imitfolamphilo yeteMphilo leyetfula , tinsita tetemphilo letinkhulu naletifinyelelekako . 
Iphindza inikete imisebenti yemakhono emisebenti yekuphepha , tinhlelo temisebenti lemikhulu kanye netinhlelo tekulungisa tikhungo tetekuphepha . 
Letinye tikhungo tekulungiswa kwetimilo tinetikhungo letimisiwe longashayela kuto tincingo kute kulawulwe kubhukwa kwetikhatsi tekuvakasha . 
Ngaphandle nangabe lolwatiso lunikiwe kulendzawo yekusebentela , silinganiso " sa-n " sitawusatseka ngekutsi silingana nesikhatsi sethenda sekucedza lomsebenti ngetinyanga , letisondzetiwe taba yinombolo lephelele . 
Loku kubita ngaphansi kute kutfutfukiswe kantsi kungatfutfukiswa kufinyelela etindzaweni letiphakeme kungabi nemtselela lomnyenti wekuguguleka kwemhlaba . 
Letisebenti letilandzelako tanyuselwa noma tandluliselwa kutikhala tebaphatsi labasetulu : 
Imbangela yekufa lekunguyona yona itawutfolakala ngesikhatsi kuhlindvwa sidvumbu semufi sicilongwa . 
Kusisa lokunyenti sekwentiwe . 
Lona ngumklamo lochubekako lotawuphetfwa ngekwesulwa kwetibonelelomali talabo labangaphendvuli . 
Lofake sicelo lofanele kufanele abe neliciniso nesitfunti , abe ngulocabanga ngekuticambela abuye akhone kusebenta nelicembu . 
Lomtsetfo waMasipala ucala kusebenta ngelilanga lekucala ngalo kusebenta kwaLomtsetfo kulendzawo yamasipala . 
Kuphatsa yonkhe imitfombolusito kulelihhovisi leMcondzisi : Kucinisekisa lokutfutfuka nekulawulwa kwetisebenti letikulelihhovisi leMcondzisi . 
Lawa ngemasu ekwenta emazinga lancono lasetjentiselwa kuniketa tinsita ngetikhatsi letifanele kulusha kutsi likhone kufinyelela kutinsita tetemphilo . 
Nangabe kuyigcina isesimeni kuyabita kakhulu nome , ngenca yalesinye sizatfu , kungasachubeki , lendzawo bese iba yimbi ngekwetemvelo . 
Sakhiwo semali lensha siyame ekusetjentisweni emanti laniketwa bomasipalati labanyenti . 
Letiboshwa betisibusiso mbamba , kute kutsi tsine Bemhlaba Lotsenjisiwe sikhombise kubonga kwetfu nekudvumisa kwetfu kuloko kutawutsakaselwa uma unganaka kutsi ubhale lokutsite kumegazini yakho . 
Ngekufaka sicelo nyalo , utawube usita tsine kutsi sihlele kahle . 
Bosokontileka bafanele kutsi bakhokhelwe masinyane mayelana nemsebenti labawucedze kahle ngetinkhokhelo tenchubekelembili lefanele ; 
Mayelana netekuphapha emoyeni kute ube ngumholi wetepolitiki tase-Afrika , temnotfo kanye netekuhlangana enhlalweni , mibuso yase-Afrika kufanele ikhombise kutinikela ekusebenteni ngalokugcwele kwalesincumo . 
Tedlulile leto tinsuku lapho utawuba nemafomu lehlukile ekuhlolwa ; wonkhewonkhe utawuba nelibhukwana lelibunono lapho konkhe kucuketfwe kumculu munye . 
Ezingeni lavelonkhe , loku bekufanele kutsi kwentiwe ngekusebentisa Likomidi laVelonkhe Lelelulekana ngeteTjwala lelitawuhlanganisa ndzawonye emalunga ahulumende kanye netinhlangano temmango letinyenti . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi angenise imininingwane yakhe lephelele ato tonkhe tisebenti tetekuvikela leticeceshwelwe kwenta umsebenti wato , kufaka ekhatsi emabanga ato . 
Loluhlelo lwekudla lokunemsoco luhlose kusita emacembu lasebungotini yekuba butsakatsaka kucinisekisa kutsi imiphumela yetemphilo iyatfutfukiswa etimphilweni tebantfwana kanye nakubantfu labasikati , i-HIV , i-AIDS , i-TB , i-ART kanye netinsita letibhekiswe emphakatsini . 
Ngalokutayelekile indlela yekudvonswa kwemanti ibuke ngase nyakatfo-mpumalanga . 
Hlanganisa kusetjentiswa kwemaforamu ekuhlela imisebenti yemanti esifundza kanye newendzawo ekuboneni , kubekeletulu kanye nekukhetsa miklamo lehambisana nemisebenti yemanti . 
Yesibili kwehliswa kwemitsamo yekwehla nekwenyuka kwetitfutsi emigwaceni letsite ngekugucula kuchumanisa kwenethiwekhi yemigwaco . 
Imishuco yekuniketwa kwetinsita kanye nemshuco wakhukhulelangoco kubange kulimala kwemphahla kanye nekulimala kwebantfu kulomnyaka lowengcile . 
Caphela kutsi lesinye setitatimende tekhwalithi yemanti kulesibonelo tibeka lokumayelana nekutsi emanti alangateleleka noma emukeleka kanjani kutsi abe naletakhi letibhaliwe . 
Loku kufaka ekhatsi konkhe kudla kwasekuseni , ematiya kanye netintfo tekucecesha . 
Kube yonkhe imitamo lephakanyisiwe yatfutfukiswa ngalokuphelele futsi isekelana , umdlandla wekubambisana bewutawakhiwa . 
Kulungisa kulesimiso kuyabhalwa kulesitatimende sekusebenta kwetimali elangeni lekubika ngalinye . 
Lamagcogco eMtapolwati waVelonkhe inemitfombolwati lenotsile , kufaka ekhatsi emamanuskhriphthi langakavami , tincwadzi , emaphiriyodikhali , tishicilelwa tahulumende , tishicelelwa letisemtsetfweni temave angaphandle , emabalave , imibiko yetebucwepheshe , netintfo letikhetsekile , kufaka ekhatsi emaphephandzaba etintfo teSibhunu . 
Litfuba lekulahlekelwa ngekuvuleleka kuluhlelotimali libakhona umangabe timali letitsite letifakwako tilinganiswa ngeluhlelotimali lwangaphandle . 
Lamadokhumenti lalandzelako kufanele atfunyelwe kusishayamtsetfo sesifundza . 
Hulumende wemukele Lendlela Lensha Yekukhula njengeluhlaka lwakhe lwenchubomgomo yetemnotfo ngekucoshisa ngenhloso yekutfola indlela lefaka bonkhe yekukhula kwemnotfo lekumele iletse kukhula lokucinile kwetindzawo tekukhicita kanye nekwakheka kwemsebenti . 
LeDokhumenti yeBufakazi ikhuluma ngencenye yekukala yemsebenti wekuhlela . 
Lesi sikimu lesiphindze futsi sisetjentiswe uma kuhlela lifa kute kutsi kuncishiwe noma kulungiswe linanimali lelifa . 
Tonkhe tingucuko letimacondzana nebudlelwane benhlangano lesekhatsi kubhodi ye-CFI , kuphatsa nelizinga lebasebenti kubikiwe . 
Tindlela tekubukana netikhalo time ngemumo futsi noma ngabe noma ngabe ngutiphi tikhalo letivelako titawuphatfwa ngekusheshisa nangekulingana . 
Ngekwenta imiklamo lesendzaweni lengekhatsi kwendzawo yinye letsite ngesikhatsi sinye . 
Ngenca yaletento , umhlaba awusatfolakali ; imimmango ayisakhoni kutondla ngekwayo . 
Emanani lalinganisiwe asetjentiselwa kulinganisa lokufakwako nemphumela . 
Utse hulumende utawuchubeka kwenta siciniseko sekutsi wetfula tindlu lapho tidzingwa khona kakhulu . 
Kufanele kube nenkhutsato leyanele yetepolitiki kuto tonkhe tigaba taHulumende netiphatsimandla tasekhaya . 
Lwati kabanti lweMtsetfo Yemisebenti Yahulumende nemitsetfo nekusebenta kwayo . 
Emadvodza laselula kanye nalabasikati eveni letfu lonkhe bebasembili kumzabalazo wetfu . 
Emanani lamakhulu emiyane kanye netibungu temanti kumele tibalekelwe . 
Shabalalisa ngekushesha emuva kwekucedvwa kwelucwaningo . 
Ekuncumeni ngalokutsembeka kwalobufakazi balaba labasihlanu labaphendvulile , umholi tingcogco unake imiphumela yetingcogco letetfulwa ngetindzaba letifanako . 
Lokunye , linani lelingakaneli lebahlengikati litfole kuceceshwa kutelufuto letekwelapha kanye nekusita ekwenteni umsebenti . 
Timali tahulumende wasekhaya kulohlelo lwahulumende loluhlukaniswe kabili angeke lwabuketwa lodvwa . 
Kwenta kancono kwetfulwa kwetinsita kulelizinga lemimmango yasekhaya nekunotsisa emazinga emphilo ebantfu betfu kweyame kakhulu ekuniketeni kusekela lokuyimphumelele nalokukahle kubomasipala . 
Kwekugcina , ifaka lucwaningo lemnyakato , kuhlanganisa , kubuka kanye nekucubungula leLisu . 
Lena lenye , lekuyindlelakwenta yemvelo , iniketa inkhombandlela lecondzile lencane futsi ivamise kuphendvula kakhulu kulokwakheka kwendzawo kwemvelo . 
Lelitiko alikabopheki kwenta lokutsite kunanobe ngutiphi tinhlangano tesive . 
Leminye imikhakha yekhophelethivi isebenta ncono kutsi ibe nemitsetfo yayo lecacile lecondze kubeka ngendlela nekuniketa tindlela tekusekela letidzingekile letitolungisa tintfo letingahambi kahle talemikhakha . 
Imitsetfo Yamasipala ayikhavi tonkhe tindzawo futsi ayinaki mehluko emasikweni netimo tasekhaya . 
Niketa basebenti imisebenti yekucwayisa kubo bonkhe basebenti belitiko . 
Loku kusebenta kuko kokubili kukhuluma kanye nekulalela , kanye nekufundza nekubhala . 
Nangabe umkhandlu ucitsa umtsetfosivivinyo noma uvumelana netinhloko letichitjiyelwe , sigungu kumele siwubuke kabusha lomtsetfosivivinyo bese siyawuvuma unato noma ungenato letichibiyelo . 
Kwengetwa kwemadamu ekunisela lamatsatfu lalondvolotako kanye nekutfutfukiswa kwendzawo yekudvonsa yamasipala kutawenta ncono letakhiwonchanti tamasipala letikhona manje , kantsi inkhokhelo yetimali telinyenti tekujoyina itawufaka ligalelo ngendlela lenhle ekutfutfukisweni lokungabakhona kwetakhiwonchanti kanye nekukhula . 
Lesikhungo sigugile futsi sidzinga kupendwa . 
Emazinga lasetulu ngalokungemukeleki esikweleti ikakhulu uma kucatsaniswa naletinye tigodzi lokugcina ngekutsiyeka kwebantfu bendzawo kumjikeleto wesikweleti ; 
Timaliboleka futsi naletitfolwako timaliboleka telulelwa kumacembu langaphandle . 
Sikole kulindzeleke sente lokufanele etindzabeni tekukhulelwa kwebafundzi . 
Kuchunyaniswa kwetinhlelo tekuvikela lokuchutjwa ezingeni lelihhovisi lesigodzi . 
Emalunga lekahleti edvute kakhulu nesipikha lapho kumele ngaloko ke ati kutsi kucoca lokunemaphimbo laphakeme ngahle kutsikamete lokucoshwa kwenkhulumo yasomlomo . 
Kugcogca timphawu tendzawo njengebusawoti , lizingakushisa kanye nekujula , kufanele kutsi kwentiwe ngetikhawukhawu njalo kute kwenteke ngesikhatsi sinye nekukalwa kwemisinga . 
Angitange ngihlole kusebenta ngekucatsanisa tinhloso lebetihlelwe phambilini , njengoba lesikhwama asidzingeki kulungisa umbiko ngekusebenta kwaso ngekucatsanisa tinhloso lebetihlelwe phambilini . 
Tinjongo tibaluleke kakhulu emphumelelweni yekusebenta kwelitiko nekuphumelela kwemgomo ngaphasi kwetimo letinematfuba ekulahlekelwa latintile futsi laphasi . 
Lolu ngilo kuphela luhlelo lolungaphumeleli . 
Imitselela ngco levela ngesikhashana lesifisha sekubonakala enkhucunkhucwini noma kunhlanganisela . 
Lephothifoliyo iyahlukaniswa ngeluhlobo lwetinkontileka tayo tekukhetsa , lokunyenti letibitwa ngemakethe yetimali , tabelo , intsengo yemasheya . 
Iminikelo nekuphiwa tintfo lokwentiwe ngeMatiko netikhungo tahulumende kwentelwe imigidvo kufanele kwetfulwe kuPT ngembi kwekwenta leyo minikelo noma kuphanana . 
Litiko lisungule lisu lalo lekwenta imali lengenako lelitawuholela ekukhuleni kwemali lengenako kusuka ekusetjentisweni lokuhle ngekuvuselelwa kwerejista yemphahla lenyalo ikhombisa emanani entsela labhadala ngemanani lahlukahlukene . 
Lokuchubekako nekukhatsatana kuvela kwemave langaphakami ekungcubutaneni , ikakhulu kulelivekati . 
Loku kutawudzinga indlela yekufundza , kufundza kabusha kanye nekugucugucuka , kuhlangene nemandla emakhono enkampani lekangulawo lekafanele imisebenti lechaziwe . 
Luphenyo lwekutiba : lombiko wabuka kwenteka kwekutitjwa kwebantfu noma bosomathenda labatfolakale batiphetse ngalongekundlela . 
Ngako-ke , lokuvumelana nemlingani wami ngale eluhlangotsini lwephaseji , nangabe sisasigcina lesikhatsi sendlelamkhuba ngaleyo ndlela singatifaka Temphilo ngembi kwesidlo sasemini neTemfundvo futsi kungenteka sitifake , kuphela nje nangitawutfola kuvumelana naye . 
Emaplanti ekulungisa inkhucunkhucu yelindle avamise kutfola lokugobhotako lokusuka kumitfombo leminyenti lebanti , yasekhaya kanye neyetimboni . 
Imiphumela yeticukatfwa tekhwalithi yemanti mayelana nekufaneleka kwemanti kusetjentiswa ngalesinye sikhatsi kungaguculwa kakhulu ngemiphumela yekuhlanganisa noma lebuhlungu lebangelwa bukhona nobe bungekho kwaletinye ticukatfwa emantini . 
Kusekela bazuzi bekubuyiselwa umhlaba ngekwemalungelo nekuvuselelwa kwemhlaba kutawusukunyelwa kute kucinisekiswe kutsi bosomapulazi baceceshwe ngalokungiko futsi bakulungele kusebentisa kukhicita kwemhlaba wabo . 
Bungako bebugebengu eNingizimu Afrika nanome kunjalo abunamtselela lobalulekile kuphela kundlela yekuphila kubahlali , kodvwa kunemtselela kumnotfo jikelele . 
Umsebenti weMbutfo lesisekelo kuvikela imincele bese losekhondari kusekela i-SAPS ngalokufanele . 
LoMtsetfo lochibiyelako ubuye udzinga kutsi Lomhloli Wetebulungiswa akhulise loluhlelo lwetivakashi letitimele kuto tonkhe tikhungo tebulungiswa . 
Bashayeli labatfolwa banatse bandlulisa baniketwa inhlawulo kantsi bangatsatselwa tincwadzi tabo tekushayela umnyaka munye . 
Lesahluko sitawugcila kutinhlobo letehlukene tekugadza , levele setibonelelwe ekulawulweni kwebabanjwa labasengakashushiswa kute kulandzelwe lemigomo ye-UN lebalwe ngenhla kanye naletinye tiphakamiso letingetiwe . 
Ngenca yekuncipha masinyane etilinganiswenintalo , emandla esikweleti emabhange emikhakheni yangasese kukhula kakhulu . 
Ikliphingi yetetindzaba isibonelo setatiso letabekwa kuwo onkhe emaphephandzaba lamakhulu elidolobhakati . 
Ekuchazeni tinjongo telitiko ngetinsita tetemphilo nenjongo yaletingcogco lebabe nato , ndvuna ubute imibuto leminyentana kulabangenelele . 
Kucinisekisa kulawulwa kwemkhicito wekota wekusebenta losezingeni lelisetulu kanye nekusebenta kahle . 
Gadza kuhambisana kwekusetjentiswa kwemklamo wesakhiwonchanti semisebenti yemanti . 
Tinseketse kuletindzawo tivamise kutsi takhiwe tinhlayinhlayi letincane . 
Ngekusebenta , kubonakala kungagwemeki kutsi njalo emva kwesikhatsi sive sitawubelesela ekubeni netikhatsi letivulekile lapho singantjintja khona lukhetfo lwaso . 
Ngekwenhloso yaleSitifiketi kanye nalokuhamba nebhidi , ngiyavisisa kutsi leligama lelitsi " umcudzelani " litawufaka nome ngabe ngubani umuntfu nome inhlangano , ngaphandle kwembhidi , nome ngabe akakangeniswa ngephasi kwembhidi . 
Sizatfu lesibalulekile lesibanga kutsi kube khona kuphelelwe yinhlitiyo ikakhulukati kubahleli kusitwa kutibophelela lokuneliciniso kwekusita imiphakatsi kanye nekuletsa umhlaba ngekusheshisa lokukhulu . 
Emacembu kufuneka agcine irejista yetibondza tawo leticeceshiwe . 
Lokufaka sandla kwetisebenti tonkhe kubekwa ndzawonye kantsi kuyatfolakala kukhokhela tinzuzo kunoma siphi sisebenti naloweyamile . 
Ematiko asungule abuye asebentisa tinchubomgomo netinhlelo letifanele . 
Umehluko lokhona kuphela bekuyiNigel esifundzeni saseGauteng . 
Lomasipala usebente ngalokungagucuki emncintiswaneni lomusha njengoba kuvetwe ethebulini lelingentasi . 
Lesigaba lesilandzelako sichaza tindzima letikhona , imisebenti kanye nekutibophela kanye nesiphakamiso seluhlelo loluhlangene lwekulawulwa kwemfucuta kwesikhatsi lesitako njengoba kwetfuliwe kuLuhlelo Lwekusebenta . 
Angeke sivumele sive lesikhululeke ngalokuphelele kutsi sifundze nganhlanye . 
Indlela letigaba-ntsatfu itawusentjetiswa kulenchubo : 
Lifa letimayini eNingizimu Afrika lufutiswa ngalokungafani kanye nekunotsa kwekubekeka kwetimbiwa , kantsi ijiyoloji yendzawo yeGawuteni idlale indzima lebalulekile ekutitfutfukiseni . 
Uma uhluleka kuletsa lelifomu lekubhalisa kungahle kubangele kutsi ithenda yakho ingabi yimphumelelo , ingasebenti futsi ingavunyelwa . 
Umnyaka ngamunye , bantfwana nalabasikati bayatseleleka nge-HIV ngalesikhatsi badlwengulwa . 
Ithekhinoloji yetemphilo , kutfutfukisa inhlangano nekucinisekisa lizinga kubikwe njengaletinye tincenye tekuvuselela , tekwakha kabusha netekulungisa kabusha . 
Hulumende losemkhatsini ubeke umkhawulo kulikhono lakhe lekuniketa tibonelelo kanye nemali yekwelekelela kutinsita . 
Kulesikhatsi lesitako , kuhlelwa kwetitfutsi nekulawula kufunwa ngemandla kwekuhamba kutawuba nemtselela kumaphethini ekubonelela imishikashika yendzawo emadolobheni aseNingizimu Afrika , kusite kwenta imakethe yemhlaba wasemadolobheni ubite kakhulu kutitfutsi tesive njengekutsatsa sincumo ngekubuka indzawo . 
Iwebhusayithi nethekhinoloji ye-SARS , tintfo tayo , lokucuketfwe , kanye netinsita letitfolakala kuyo nangekuyisebentisa tifakwe ngendlela " letingayo " futsi atikahlelwa kutsi tibukane netidzingo teMsebentisi . 
Letimali ngalokwetayelekile ativali tonkhe timfuneko tetetindlu njengekweluhlelo . 
Labafuna umsebenti labafanele baniketwa emaphakheji emiholo lahambisana nemakethe kwentela kubahehela kuLenhlangano . 
Ngemuva kwetinsuku letimbalwa loku lokulandzelako kwabikwa kubetindzaba . 
Litiko Letetemphilo letfule imitsi lemitsatfu lemisha yekugoma bantfwana . 
Lesikhungo kumele sitfutfukise futsi semukele tinchubo tekusebenta kuto tonkhe tisebenti letesekela kusebenta kwalelikomidi kwentela kucinisekisa kuniketa kwesekela kwesimo lesihle kumakomidi . 
Emakolishi Ebahlengikati kanye neSibonelela Setikolo : Lesi sibonelelo lesisha kantsi kusetjentiswa kwemali yetindleko bekuhamba kancane ekucaleni . 
Kuletindzawo kulukhuni kakhulu kutfola emabhizinisi kutsi anikele ngemali kutosebentisa lemitamo . 
Emacembu lahlukahlukene esayensi abone tonkhe tidzingo tetinkhambo letinhle . 
Khisimusi wenta kube malula kubantfu kukhohlwa ngetinkinga tabo kanye naletinye tintfo letinyenti letenteke emnyakeni wonkhe . 
Kufanele kuchutjekwe kuphawulwe kutsi lokuniketwe kuSigatjana Semfica kuncane kakhulu . 
Le-ejensi itawuchuba inchubo yekukhulumisana neLitiko leMfundvo Sisekelo ( DBE ) kuhlanganisa emakhophelethivi abe kukharikhulamu yesikolo kute kutfolakale lisiko lekubambisana kusuka eminyakeni lephansi . 
Letintfo atikachazwa kudatha yekubeka intsengo . 
Nanoma kunjalo , kuyachubeka nekuba nesidzingo saleminye imitfombolusito yekusita ngetimali kanye nekubuyeketa emazinga ekudizayina . 
Utsetse sincume sekutsatsa imalimboleko yebhondi yalesakhiwo lebhizinisi leyasitsenga kheshi kudzala . 
Kulindzelwe kutsi kwentiwe lisu lekufezekisa lolutawubukana netindzaba tekusimama , kukhoneka kwemnotfo kanye nekuchunyaniswa kwemabhizinisi kanye nekuhlanganisa emkhatsini webatfulitinsita kumkhakha wemhlanganosikolwa wetekuvikela . 
Lusekelo lwahulumende luyadzingeka kuphelisa tindleko tekucala temitamo yekucala imboni lekhicitako ngekusekela ngemali i-R&D ezingeni lekukhicita lencenye ngetilinganiso telusiso loludzingekako . 
Lenchubomgomo lekunguyona yona - lehlose kutsi ibe netindleko letiphansi kuwayini kantsi tihlose kutfutfukisa futsi timboni takuleli , hhayi kutsi kutfutfukiswa kunatsa ngemandla kwemikhicito lesemazingeni laphansi . 
Lesendlulisi lesidzambisako sifanele kutsi sisebente njengemtfwali kutinchubo temandla agezi laphansi . 
Umtimba lobeka liso ubese ucinisekisa kutfobela . 
Liphakelotimali lencitfo lesebentako livunyelwe Ngumkhandlu ezingeni lelivoti lamasipala . 
Ngekuya kweMtsetfo we-4 , i-SARS inga - 
Loku kunemtselela kutsi bativele baphelelwa ngemandla futsi bative bangaphandle kwelulawulo lwabo . 
Idatha lemcoka kakhulu kufanele ifakwe kwentela tinjongo tekubeka liso nekuhlola . 
Loku lokungetulu kutawuphindze futsi kusite Masipala kutsi anciphise silinganisontsengo kutinsita tagezi . 
Kuphendvula imibuto yasePhalamende ngesikhatsi lesibekiwe . 
Tindzawo letisha lekugcilwe kuto nekwehliswa lokusisekelo kufakwa ekhatsi ngekukhweshisa lokongelwe lokubalulekile . 
Injongo yekulawula emazinga emanti ngulelitiko kucinisekisa kulungela kusetjentiswa kwemitfombo yetfu yemanti emakhaya , etimbonini , kutekulima nasetindzaweni tekudlalela ngesisekelo lesisimeme ngalesikhatsi kuvikelwa lesizotsa se-ikholoji sesimondzawo . 
Labanye balabatsintsekako lebebayincenye kulinye live bebangemabhange , basebentisi-bekugcina basemaphandleni kanye nebasemadolobheni , baniketitinsita , imitimba yetemtsetfo , kanye netinhlaka letahlukene tahulumende . 
Kitsi letikhatsi letimatima ticinisekise lomkhuba wekusebentisa imali ngebuhlakani bekuhlela kabusha kuphakelwa kwetinsita . 
Lolibambela lenhloko yelitiko uphindze watsi kuyakhutsata kutsi bafundzi bayakhona kubona tinkinga tekuphepha emgwacweni ekhatsi nasedvute netikolo kanye nemiphakatsi futsi baletsa tisombululo letisheshako . 
Loku kunemtselela lomcoka ekuhleleni nasekubekeni etulu eluhlwini lwetingenelelo tekudizayina . 
Iyaluleka iphindze isekele Indlu Yavelonkhe Yebaholi Betendzabuko bese igcina idathabhesi yebaholi betendzabuko netikhungo . 
Kutfolakala futsi kwemakleyimu etemtsetfo kuhambisana neMtsetfo Wemshwalensi Wekungasebenti . 
Lomklamo usasesigabeni sekulingwa kantsi utawusebenta cishe kusikhungo sinye ngesifundza . 
Sive sitawuniketwa kufinyelela kumininingwane , ngaphandle kwemininingwane levikelwe ngco ngumtsetfo . 
Kwengeta kulokushushiselwa bugebengu , noma ngumuphi umuntfu lotfolakala aphula tekuvikeleka , utawutfwala tonkhe tindleko temonakalo , tekulahlekelwa , noma licala lekuhluphekisa noma lelibukene na-SARS noma umuntfu wesitsatfu . 
Inchubomgomo Yetenkholo kanye Netemfundvo iniketa tinkhomba tekutsi tikole kufanele titilungise njani tindzaba letimayelana nekugcinwa kwetenkholo , imiyalo kanye nemfundvo , lokuyindzaba yetemfundvo . 
Mbandzakanye ngendlela lefanele kufundza kwabo kube kwenta tincumo letisuselwa etintfweni letingemagugu . 
Kunciphisa lencenye lengakhiciti yetindleko temfundvo embusweni , kanye neNingizimu Afrika . 
Lomunye fakazi walandzisa kutsi wamtsatsa kanjani makhalekhikhini emnganini wakhe washayela emaphoyisa etesimo lesiphutfumako lapho bekakhona enkhundleni yetemidlalo . 
Lokunye , siniketa tindzawo letihlelekile tekungenelela kwemphakatsi ngemikhakha lefana nemaKomidi emaWodi , emaForamu ezKuphoyisa eMphakatsini , Imitimba leBusa Sikolo , emaKomidi eteMphilo teMphakatsi , emaForamu eKutfutfukisa kuNiketwa kweTinsita , kanye nemaForamu eKuhlela Intfutfuko leHlangene yamasipala . 
Emakomidi eliWadi anelitfuba lekucabangela tintfo eluhlelweni lweMkhandlu letinesandla lesibalulekile etindzawenitsite tabo . 
Ematiko ahulumende aniketwe umhlahlandlela lomusha wekusungula likhono lekulwa nenkhohlakalo lelincane . 
Tinsita te-ESKOM tidzinga kulungiswa kabusha kute kulungiswe lokusilela emuva kwagezi . 
Kuniketwa kuvikeleka lokukhulu kwemitfombo lekhona ( tihlambo , emadamu , tiyalu kanye nemifula ) kute kwesekelwe imisebenti yayo kanye nekubambelela kwayo . 
Nomakunjalo , loku kuya ngeluhlelo lwemtsetfo loluvumela lawo malungelo kanye nemisebenti kutsi idluliswe ngekwenchubomgomo yahulumende lekhona . 
Bemukwa emalungelo abo ngenca yetinchubo tebuhlanga tesikhatsi lesidlulile . 
Loku kwabangelwa kakhulu kukhuphuka kwetindleko tekondla kanye nentsengo yetinhlanti lesezingeni leliphasi kakhulu . 
Simo sekwenta lomphakatsi ube batsengi sitawusebenta kuma-NGO futsi kanjalo nakumkhakha wangasese . 
Tinhlelo letahlukene tentiwa ngebaphakelitinsita labehlukene . 
nekusebenta ngaphasi kwesimo sesidzingo sekuvikela kuphepha kwanoma ngumuphi umsebentisi weLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , noma ummango . 
Iminyaka lelishumi nesihlanu ngemuva kwalena yekucala lengemashumi lamatsatfu nakutsatfu emave ase Afrika akhululeka ahlangana e-Addis Ababa , Ethopia kute kwakhiwe Inhlangano Yelubumbano Lwemave ase Afrika , nyalo Lubumbano lwase Afrika , lamave aphokophelele phambili kuleminyaka lelandzelako lelishumi nesihlanu . 
Lemininingwane itawusita hulumende ekwenteni ncono inchubekela phambili ekutibopheleleni kwakhe nasekutfutfukiseni kubuyeketwa kweluhlelo lwekusebenta lwaseNingizimu Afrika . 
Intfutfuko yeNchubo yeKulawula kuGcinwa kweLibhilishi . 
Loku kusho kutsi letimiso letiniketiwe kutawufuneka ticitfwe tishayamtsetfo tesigodzi ngekwato . 
Lelizinga lelisetulu kakhulu lekuncika lelifaka ingcindzetelo lenkhulu yekuhola kakhulu kutisebenti kute tinakekele labancike kuto ; 
Kulima emhlabatsini lowomile kuvamise kuba yimvelo , kantsi kunemhlaba lomnyenti longalinywa . 
Ngimemetela kutsi lapha kimi nginemali letisebentako njengoba tibalwe ngenhla . 
Kwephetsa lokuchubeka njalo Sivumelwane Sekuvisisana nebalingani ngekwemsebenti lababalulekile kuKontileka yeTenhlalo mayelana nekufezekisa , kulandzelela nekuhlolwa kwetintfo letehlukene teLisukuhlela Letetindlu taseMaphandleni . 
IKhabhinethi isonge ngekutsi lolwatiso lolukulamafomu esicelo kufanele lutfolakale ngendlela lesebentiseka kancono . 
Tfola ubuye ukhombise emakhono lasebentako etekuchumana ekumelana netigulane , emasuphavayisa kanye nalamanye emalunga elicembu lelimkhakhamnyenti . 
Mayelana netindzawo tekushisa letifakwe kwekuhwaya , lokusalele lokucinile noma lokusamanti kufanele kuhlolwa ngekweTidzingo letiLingene teKuhlela , Kubamba kanye neKulahlwa kweMfucuta leyiNgoti lebuye yalahlwa ngendlela ledzingwa yimitsetfosimso . 
Ithenda yakhangiswa Ngenhlaba nesikhatsi sekucinisekisa saphela . 
INingizimu Afrika ikhicite umphakatsi lolingana nekutsi wehlukile kunekutsi utivele uphansi . 
Tisebenti letisebenta ngekuchaza emaphesenti tiniketwa emaprofayili lanelwati lwakamuva ngelitfuba lekulahlekelwa . 
Umcondzisi Lomkhulu kufuneka acinisekise kutsi tikhalo letimayelana nekucondzisa tigwegwe titfunyelwa Kukhomishane Wavelonkhe we-SAPS futsi , lapho kufanele , kuKhomishane Wesifundza lofanele . 
Letindleko letiphakeme letibalwe ekugcineni tibangwa kubambalwa kwesibalo setitimela letitfwala tindleko tekwenta umsebenti tesigodzi . 
Loluhlelo Lwekusebenta Ngekota lucuketse tonkhe tintfo letiphakanyiswe nguMcondzisi Jikelele kuleminyaka lendlulile kantsi tilungiswe kabusha , uma kunjalo , njalo ngemnyaka . 
Lokucatjangwako ngenchubomgomo yetetimali kuncike kuluhlakamsebenti lwenchubomgomo lolumisiwe kulelo nalelo live . 
Umbala lophuphile , lomtfubi noma lomtfubi-nsundvu uvela kumathiphu alamacembe bese usabalaliseka ngekuyangekuya kumtsambokhatsi , lohlala uluhlata kwetjani , sikhatsi lesidze . 
Njengoba sisebentisana teMafa eSifundza kwelekela bomasipala , sitawuchubeka nekucela likhono lakhe lebungcweti . 
Kucocisana lokubekhona nalabatsintsekako mayelana nalomklamo bekufaka kubitwa kwemihlangano emkhatsini weLitiko , i-DACE yaseNyakatfo Nshonalanga neBhodi Yemapaki YaseNyakatfo Nshonalanga . 
Itawuniketa emandla futsi ekutsi likomiti lihlole , kute lintjintje kancono , tiphakamiso tahulumende kanye netemibutfo lehlomile . 
Nanoma kunjalo , bambalwa kakhulu ngenca yalelinani lebasebenti labakhona . 
Umtsetfosivivinyo lotawuniketa Kutfutfukiswa Kwekhomishana Yelusha eGauteng utawetfulwa ubuye uvunyelwe kuhola lokusetjentiswa Lamasu Ekutfutfukisa Lusha eGauteng kulinganisa kutfutfukiswa kwelusha . 
Kusimama kwemnotfo kubalulekile ekwakheni simondzawo lapho kwakhiwa kwemisebenti kungasheshisa , imisebenti yetekubhizinisa ingahluma , netinkhapani nemakhaya angasisa ngekutetsemba . 
Catsanisa futsi uhlole tindlela letehlukene tekuchubekisa lucwaningo . 
Ngetulu kwekunikwa kwemanti , kunakwa kwetinsita kwetetemphilo kuyindzawo lesisekelo lagcile kuyo masipala . 
Kute utfutfukise imphilo lekahle nenhlalakahle , nawa emasu lambalwa labuya kumelaphi losebentisa imisebenti letayelekile lolungile : 
Lomasipala wePrince Albert awutikhohlisi ngebukhulu balensayeya labukene nayo njengelicembu leliletsa lomsebenti , kungako kuvela kakhulu buhlanganyeli nekusebentisa emakhono lavela emphakatsini . 
Timali tendluliselwa kuleSikhwama seTimali teSifundza uma titfolakala nome tendluliselwe kulesitatimende sekusebenta kwetimali uma seticinyiwe kuluhlu . 
Kuphatfwa kwekuhamba kwetimoto emgwacweni kutawuhlala kubalulekile . 
Kwanyalo , kuba khona kuswelakala lokucacako kwebasebenti kulimata kuniketwa kwemisebenti ngendlela kulendzawo lenkhulu yamasipalati . 
Lokhuluma iKiswahili angaya malula e-Afrika lesemkhatsini nalesemphumalanga . 
Inhloso yalencenye kutsi yenta kabusha lizingasimo letinhloso ngekwesimondzawo kanye nekusungula indlela yekulahla kungcola letawuhambisana nelizingasimo letinhloso ngekwesimondzawo yesimondzawo lesitsite saselwandle . 
Nome kunjalo , kunekuhlobana ngco lokukhona emkhatsini kwelizinga lelusito kanye nekubita , kokubili ngekwemali lenyenti yekucala kanye nekusebenta nekunakekela . 
Lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo semphumela wekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe lokwentiwa khona lapha kulelitiko kulomnyakamabhuku lokubikwa ngawo . 
Tinsita temanti ngasosonkhe sikhatsi titfolakala ekhatsi emiphakatsini kodvwa tisentjetiswa kuphela timboni temanti tekucitsa situnge , ngalokungakavami tinikete tinzuzo kulemiphakatsi noma kubaphatsi tinsita . 
Kukhetsa ngekweluleka , kupopola , kuhlola , kuvimbela kukhulelwa , kutala lokusitiwe , nekukhishwa kwesisu kulandzela lucwaningo lwekwelapha lwangembi kwekubeleka , kufanele kutfolakale ngekutitsandzela futsi kufanele kuhlonishwe . 
Litiko Lekutfutfukiswa Kwebulungiswa Nemtsetfosisekelo ngalokuphelele libongwa ngekubambisana nenhlitiyo lenhle . 
Lesimo setetimali sisita ekwehliseni tindleko nekugcina lutjalomali lwemkhakha lotimele nemakoporasi esive lolubaluleke kakhulu kulethemu lendze yekuciniswa kwetilinganiso letingenteka tekukhula kwemnotfo wetfu nalesetentekile . 
Tifo talabadzala letitsatselanako fana ne-TB ne-HIV tinyenti kakhulu kulendzawo . 
Bulukhuni ekufezeni umgomo lobekiwe ngobe kwenta kutsi kufakwe umfutfo kakhulu futsi kugcilwe ekutwebeni umgomo longemi ndzawonye . 
Kute kwendluliselwa kwetimali kulomunye umnyaka kuloku . 
Indzawo lekwakhiwe kuyo tikhungo letibukene netemphilo , njengemitfolamphilo , kanye netikolo temabanga laphasi netabokhewane , kunetintfo letinhle . 
Kutfumela onkhe emaphepha ngesikhatsi kuyolungiselelwa kubhukha . 
Kondleka kwemtimba : Kuniketa lusito lwekondla umtimba lolubhekiswe kumacembu lacacako lafunwako futsi kuhlanganisa kungenelela lokucondzile nalokungakacondzi kwekondla umtimba kwentela kulungisa kungondleki . 
Umenywa kutsi ube lilunga lelicembu leliphetse lelinemandla lapho khona emakhono akho neticitimphawu takho tingahlomisa sikolwa , imimango kanye netisebenti tetfu lesisebenta nato . 
Ngekwendalo , lendlela itifaka kahle ekwakhiweni kweluhlolo loluhlangene lolusebenta emaveni lahlukene . 
Bafati badzinga kutiva banelulawulo lwetindzawo tesive , ngekuya kwekukhona kutetayeta kalula nekushiya indzawo masinyane , nekubuka kutsi ngubani lomunye lokuleyondzawo . 
Kwakha luhla lwedatha lwato tonkhe ticelo letiphatselene nekutfutfukiswa kwemhlaba letibuyeketiwe . 
Kuletibonelo leti , kungena emakethe kwebadlali labasha kungaba lukhuni nelusiso lwahulumende emiklameni lemincane lutawukhombisa inzuzolusiso lekhawuliwe . 
Imigwaco yangekhatsi isesimeni lesibi kakhulu . 
Kuhluleka kwenta lomklamo kutawususa lokutfolakala kwaletinye tinzuzo temnotfo emmangweni . 
Banetitulo nematafula kwentela kuhlala ngendlela lehlelekile nekunatsa kahle . 
Ngekuvela kwebumcoka bemitselela yetemnotfo , kubukwa kwaloluhlangotsi sekube yincenye lesisekelo yekuhlolwa kwesimondzawo kanye netinchubo tekutsatsa sincumo . 
LeKoporasi ibuyeketa batfulitinsita labatawusita leKoporasi kutsi ingenise tinhlelo tetemphilo netekuphila kahle . 
Tisebenti letinikwe lilungelo , letibukene nemsebenti wekunakekela noma ngabe ngiyiphi idatha lenemininingwane leyimfihlo letfunyelwe , kudzingeka kutsi tigcine bumfihlo bedatha lenjalo . 
Isethi yemabalave lentiwe ngesimo se-ArcView inike lwatiso lokutetayeta njengemfula , lidamu kanye nemagama elidolobha kuleyo naleyo ndzawo yelulawulo lwemanti . 
Kute tincenye tensimbi letivumelekile letingaphandle kwalendlu , ngaphandle kwemabhawodi ekufasa kucine emalambu . 
Kwesatjiswa : Ngekweluhlolo leSWOT lemnyaka lowengcile , ticelo temhlaba tiyinkinga lenkhulu kumasipalati . 
Noma kunjalo , tincwadzi letishicilelwe titawufakwa kuwebhusayithi nasekusondzele sikhatsi lesibekiwe sekutigodla ngelilanga letikhishwa ngalo . 
Ngalesikhatsi kusetjentiswa idatha yekusebenta kulizinga ngalinye , letinye tindlela tekuhlolisisa idatha lesezingeni tinyentiwa kucinisekisa idatha yekusebenta lekahle naletsembekile . 
Lapho kusetjentiswe khona letinye tindlela , letifana ne-electrode noma i-oksijini probe , tici tayo letimayelana netindlela temareferensi kufuneka tatiwe . 
Caphela kutsi nangabe lelirekhodi alitfolakali ngelulwimi loluncomako , kufinyelela kunganikwa ngelulwimi lelirekhodi lelitfolakala ngalo . 
Lokubakhona kukhomba kutsi indzawo ayakate yaphazamiswa kakhulu . 
Kuntjintja lokunjena kungaba kwesimomvelo , njengekwehlisa nekwakhiwa kwelidamu , noma kungaba kubangwa kungetwa kwetibi emantini . 
Lenkhofa yaba yincenye yenchubo yekwenta intfutfuko lesheshisako kanye naleyatisiwe letawukelela kutinhlelo letihlobene nentfutfuko njengoba kuchaziwe Kunhlangano yelivekati laseAfrika kanye Nebudlelwane Lobusha Beluhlaka Lwentfutfuko eAfrika . 
Uma kwenteka , imisebenti lehlukene kodvwa lehambisanako kufanele ivunyelwe endzaweni levulekile yinye . 
Lemisebenti iniketa tetekwelashwa ngetindiza kanye nemisebenti yetekusita ngetekwelashwa . 
Lomkhakha lomncane wakhiwe ngemikhicito yetilwane , tivuno tasemhlabatsini , futsi netekulima . 
Kwengeta , umshushisi unemsebenti wekwatisa inkantolo nanoma ngutiphi tintfo letinganciphisa ematfuba ekutsi umsolwa anikwe ibheyili , ikakhulu lapho kungenteka kutsi umsolwa angabeka engotini kuphepha kwesive . 
Imisebenti yetemabhizinisi kanye neyetekutsengiselana , tikolo , imitfolamphilo , imitapomabhuku , emahholo emmango , letinye tikhungo kanye nemisebenti ledzinga kwatiwa ngemanani lamakhulu ebantfu tiphatselene naletindzawo . 
Veta luvelo nekukhula ngekweliphukuphuku ekubukaneni netinsayeya letihambisana nenchubo leyamukelekako yesive . 
Lomklamo ufaka ekhatsi lokusebenta nekulungiswa kwato tonkhe letikhungo . 
Lemininingwane lelandzelako kufanele kutsi ingeniswe : 
Tinjongo , emasu , tinchubomgomo , netinhlelo tekuphatfwa kwebasebenti tishiwo ngalokucacile , kodvwa kusanesidzingo seluhlelo lwesikhungo kute kubukwane nato totimbili timfuno tebasebenti letikhona netesikhatsi lesitako . 
Emabhajethi etemphilo kuhulumende ahlala angaphansi kwencindzetelo ngenca yekukhula kwetindleko tetisebenti , kwenyuka kwekucitfwa kwemali kutinhlelo tetidzambisi ngculazi nekwehla kwemandla emali . 
Litiko lingumvikeli wekulawulwa kwebunjalondzawo esifundzeni . 
Akekho umhleli lofundzele umsebenti ekusebenteni kwamasipala kanye nesakhiwo lesihlongotwako lesisha asinayo indzawo yekuhlela . 
Loku kubufakazi besimo sekwakheka salesilinganiso . 
Ngaleso sizatfu , bantfu lebatibophelele , bantfu lebatiko kutsi bayaphi , badzinga buholi . 
Budze bemphelamgwaco kubonakala sengatsi bunelifutse lelincane ekongeni , njengobe budze bemgwaco busetjentiswa bonkhe . 
Bomasipala bacashwe kutsi bente konkhe lokufanele kwentiwe ngekugeleta kwemanti langcolile etindzawo tekukhicita lekabangwa tindzawo tekuwashela kanye nemalabhorethri kute kucinisekiswe kubulawa kwalokugeleta . 
Umcondzi Lomkhulu weTemisebenti ubukene netekwakha kanye nekugcinwa esimeni lesifanele kwesakhiwonchanti lesiphatsekako setikhungo tetemphilo , tikhungo tetemfundvo , indzawo yemahhovisi yawo onkhe ematiko etifundza , indzawo yeTishayamtsetfo teTifundza kanye nendzawo yekuhlala yaNdvunakhulu . 
Tindzawo letingakhakhelwa letivulekile tivulekile , noma atikakhiwa , tindzawo letisendzaweni yekuhlala , letinesimo lesigcwele titjalo noma letinetikhala . 
Kuleminyaka lemitsatfu letako iNingizimu Afrika kumele yenta ncono kusebentisa imali kwesive futsi , njengoba kunalokucindzeteleka kutetinsita , kucondziswe kabusha inchitfomali ngekuya kwalokucalwa ngako lokuyinhloko . 
Lekhozi yentelwa kakhulu bacwaningi nabosobucwepheshe labafanele kutsi babhale imibiko lelukhuni . 
Luchungechunge letinchubomgomo tebasebenti kanye nemasu bewakhelwe kuchubekisa tindlela tekulungisa kungalingani lokukhona kwekucashwa , kanye netinjongo tengucuko yenhlangano letibanti . 
Njengobe bekushiwo phambilini kukhona kungenelelana lokukhulu emkhatsini walomtamo kanye nemitamo yekwetfulwa kwetindlu / yekhwalithi . 
Loku lokushiwo ekugcineni kuhloswe ngako kutsi kuniketa kufinyelela tinsita tetemphilo etindzaweni talesifundza letingatfoli tinsita ngalokufanele kanye nekuphucula takhiwonchanti letikhona . 
Likhicita kudla kwalo lokusisekelo , litfumele emaveni angaphandle kudla kwalo lokungumkhicito longetulu ngalokwecile futsi litsenga kulamanye emave loko lelikudzingako kute lihlangabetane netidzingo talo tekudla . 
Kucindzeteleka kwangekhatsi kutawubangela kulingana kwekucindzeteleka kwemtsambo , lapho , liphayiphi alisiyo kahle indingilizi , litawakha lokunye kucindzeteleka ngekukhulisa ngekuba yindingilizi . 
Lobudolobha abuholeli nje kuphela ekukhuleni kwelizinga lekufunwa kwekudla ngemandla nemikhicito yengetwe linani lelikhulu , kepha kuphindze futsi kubeke tihibe letinkhulu ekubeni khona kwemhlaba wekukhulisa kutfutfukiswa kwetekulima . 
Lombiko uncome kwakhiwa lokuhlangene kwekulwa nenkhohlakalo nebaphakeli lapho bavumelene ngetinhlawulo nekuswinywa nakungenteka batfolakale benta kufumbatsisa nekudla ngemacebo . 
Lelitiko linetinhlelo talo njengenhlangano tekusebentisana kwabohulumende basemakhaya nabetifundza kwesekela kusebentisana kwabohulumende bavelonkhe nabetifundza . 
Make Somlomo , kuphakelwa kwemfundvo lezinganhle isekhatsi nekhatsi kulomsebenti wekwakha Sifundza lesinesimilo selizinga lelisetulu lebahlali baso . 
Tinyatselo letinengi tingasetjentiswa kuphela ngekubambisana nebalandzeli . 
Timali Temave Angaphandle : Tivumelwano tetimali letingasito timali letisetjentiswa yinkapani tibhalwa ngelizinga lekuntjintja imali lelikhona kusuka kulusuku lwesivumelwano semali . 
Nguloko lesikhatsateke ngako . 
Lamamodeli abalulekile ekuhumusheni lwati lolukhona etinchubo letimcoka bese kutsi ngaleyo ndlela-ke asite kuchaza kwehlukahlukana kwesikhashana kanye nekwendzawo kwetimphawu tebhayojiyokhemikhali kwesimondzawo selwandle lesemukelako . 
Luhlelo Lwekulawula Umlimi Losafufusa lwe-Orange River kulindzeleke kutsi lube neligalelo lelikhulu kubalimi labasafufusa labanelilungelo lekusebentisa tekulima ngekunisela ngemanti . 
Masipalati akanalo lwatiso lolutsembekile ngebungako bemoya longcolile endzaweni , nasibuka imisebenti yemayini . 
Loku kwenta titfutsi-letubhukulako tikhone " kukhetsa-kungena " nobe " kukhetsa-kuphuma " kulokuhamba nalesichumanisi setindlela- letihlanganisile lesisezingeni lelisetulu , kuya ngemisebenti leminyenti yasedolobheni lekudzinga kutsi kufinyelelwe kuyo . 
Kwaphindze futsi kwangakhoneki ngisho kusebentisa emaloli ladvosa timoto kute kutsi kususwe timoto letephula umtsetfo , ngoba phela nawo lawo maloli bekavalelekile . 
Lokuswelakala kwaloluhlaka lwesifundza kuhola lomsebenti nekufaka sandla kwe-ICT ekutfutfukeni kwalesifundza kuba yintfo lobangela kukhatsateka . 
Kuniketwa emakhono kutisebenti takuvelonkhe , tetifundza kanye namasipala kwentela kwetfula lelisu ngendlela lesebentako futsi lenemphumelelo . 
Hulumende uphendvule ngendlela lengaketayeleki yekukhutsata timfuno ngekwehlisa emazinga entalo , ukhulise kuphakelwa kwemali nekungeta kusebentisa imali kwesive . 
Bafakiticelo labebafake ticelo ngaphambilini asikho sidzingo sekufaka sicelo futsi . 
Nangabe sewuphumelele kutfola sicu , emanesi labanemsebenti naleminyaka ledzingekako yesipiliyoni batawuyiswa etikhaleni letikhetsiwe . 
Kufinyelela kuletinhloso kutawusenta sisondzele kumbononchanti wetfu wekuniketa titfutsi letihlangene nesakhiwonchanti lesikhutsata inhlalomnotfo letfutfukako . 
Lombononchanti wetekuchumana taHulumende letinika emandla naletigcugcutela sive kutsi sisebente kuntsandvo yelinyenti bese kwentiwa ncono timpilo tabo bonkhe . 
Ikomidi ibuyekete Titatimende Tetimali Temnyaka Telitiko Nembiko Wemcwaningimabhuku Jikelele . 
Loku kuyindlela yekubonga nekuba nelitsemba ngemphilo nje . 
Kute kulungiswe tidzingonchanti letifaka lokunikwa emandla kwalabaphuyile basemaphandleni kutsi babe sebubhizinisini lobutimele futsi nekutikhona ngco mayelana nekuba khona kwekudla emakhaya . 
Kwakha sikhutsati sekwesekela baguculi bemkhicito labancane kutsi batfobele imitsetfo , emazinga etemphilo , kunikwa kwetitifiketi ; noma badlali labahwebako labasita babuye basekele emabhizinisi lamancane ekutfoleni kufinyelela ebuchwephesheni nasetikhungweni ngemigomo yetemphilo noma kunikwa kwetitifiketi lokudzingekako . 
Kunyuka kwekugcwala kwasawoti kwenteka lapho khona kunekungcoliswa lokubangwa timboni , noma lapho kuphuma khona emaminerali asawoti . 
Kutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita temphilo yabomake ngekubanika tinsita letibanti tekukhulelwa lokunebungoti lobusetulu nekukhulisa kufinyelela nekwesekelwa kutinsita te-colposcopy kuma-Metro District , kakhulu kuVictoria Hospital . 
Masipala Wesigodzi we-Frances Baard usekhatsi kwabomasipala labasembili kulelave labacinisekisa kutsi tisebenti tabo tiyahlonyiswa ngemfundvo nekuceceshwa . 
Lobungako lobukhulu buyinkhomba yebungako balomnotfo balabomasipala ngekwehlukana . 
Kwekugcina , lokubuketa kubukene netindzaba tebasebenti , kufaka kuchaza , kwehlisa sigaba , ematfuba lalinganako nasentangayo , inkholo , budlelwane betemsebenti , netemfundvo netekucecesha . 
Kusetjentiswa kweticephu letehlukile temtsetfosimiso uma kubukwana nemabhizinisi etindzaweni taseMphumalanga kanye neSifundza saseLimpopo . 
Umsebenti lomkhulu walelikomidi kubikana netindzaba letiphatselene nebantfwana , kwentiwa kwetinhlelo ngekuhlanganyela , tinhlelo telisubuciko letihlanganyelwe kanye nekukhulumela bantfwana ngekhatsi kulesifundza . 
Kukhutsata tisebenti mayelana nekutfutfuka kute kutsi kukhushulwe lizinga lemakhono nekusita tigulane nemindeni kutsi babe nemcondvo wekutinakekela . 
Kusetjentiswa kwetindzawo temphakatsi , kufaka ekhatsi imigwaco , kute kube netimakethe tesikhatsi ngesikhatsi , ngesikhatsi tsite selilanga , liviki nobe umnyaka nako kukukhetsa lokukahle , futsi lokunciphisa-tindleko . 
Litiko Letetindlu kuVelonkhe kufanele libuke nome liphenyisise kubakhona kwesihlabani lesifanele lesitawuhlelembisa Imfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Noma ngabe lolonikelako noma lowamukelako ngalokuphatselene nekundluliselwa njengendlela yemali , kutsatfwa njengekundluliswa kwemali . 
Lucwaningomabhuku lubuye lufake kuhlola kufaneleka kwetinchubomgomo tekubala letisetjentisiwe kanye nekuvakala kwekulinganiselwa kwekubala lokwentiwe baphatsi , kanye nekuhlola setfulo lesiphelele setitatimende tetimali . 
Ngikholelwa ekutseni leLitiko lisachubeka ngekwenta umsebenti losezingeni lelisetulu kakhulu ekuchubeleni embili lenchubombono , nanome kukhona tinsayeya letichubekako lokufaka ekhatsi tihibe tetetimali . 
Ikhabhinethi ikwesekele kuntjintjwa kweligama lalelitiko libitwe ngekutsi Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo kute kutsi kwentiwe kube nekuhambisana nelitiko lavelonkhe , lifanane nelitiko lemsebenti loyinkhaba walelitiko . 
Sidzingo sekusungula Umfanekiso Wekwetfulwa Kwetinsita Wetinsita Tenhlalo Letitfutfukisako uvele ngenca yaletizatfu letilandzelako : 
Ideskithophu nekubuyeketwa kwemibhalo kutekuphatfwa kwenkhontileka . 
Bantfu lebebayincenye yalamacembu labalulekile bakhutsatiwe kutsi baye etindzaweni tetemphilo letisedvute kuyocela lemitsi . 
Simemetelo lesifushane nekubuketa kutawentiwa nebetindzaba ngembi kwekukhulunyiswa nguMhlonishwa Ndvunankhulu . 
Tigitjelwa tasemadolobheni tibuka imkhakha yetindlelalisu lemitsatfu : 
Chumanisa kwentiwa kwemininingwane yekuncuma imisebenti . 
Kwentiwa ncono kwaleminye imizila lemikhulu , emachweba netindzawo tetindiza endzaweni kutawuholela ekuchubekeni kwekukhula kwemisebenti yetemnotfo . 
Ngekwetsemba , lombiko ungasebenta njengesisekelo sekutfutfukisa letinhlelo . 
ISETA Yetemphilo Neyenhlalakahle isekele lolucecesho ngetimali . 
Ngabe labanye bebachasi banesifiso nome batilungiselele kuniketa siciniseko lesincane sekutsi loluhlelo lunesiphetfo kulo nekutsi i-Iran itawukhululwa kuletibopho temikhawulo lengalawuleki ? 
Abayitfoli futsi imikhicito yekukhangisa , lokusho kutsi abakavumeleki kutfola taphulelo kuletinye tinhlobo tetjwala . 
Ufanele kutsi ukwati kusitjela kutsi bangaki bantfu labafanelwe kutfola tindlu tahulumende ewadini lakho . 
Kutfola nekugcina indzawo lefanele , tintfo letisetjentiswako , kanye naletinye tinsita letidzingekako kuphetsa lomklamo ngemphumelelo . 
Lomunye wemisamo yeluhlobo lolwetayelekile eNingizimu Afrika ngumsamo lobitwa ngekutsi yi"house"  . 
Lindzela kugeza ngemanti lafutfumalako , tindzawo letinhle nememukeli wetivakashi lolungile kutsi akuphe kudla lokuphekwe ekhaya kwendzabuko lokumnandzi uma uphanyeka tinyawo takho uphumula ulungiselela luhambo lwelilanga lelilandzelako . 
Njengoba banema vidiyo lengca kulalishumi labawazuzile , lelicembu libitwa ngalokusemtsetfweni ngekutsi ngemavulandlela ngebadansi labakanye nabo . 
Lenchubo yekulinganisela timali letingenako letitsintsekako kufaka ekhatsi lokunaka ngekucophelela kwetinkhomba temnotfo lomkhulu letilungiswe Betimali taHulumende , kondvwa loku kubuye kutsatse tilinganiso letitimele letilungiswe Libhange Ngodla laseNingizimu Afrika . 
Kukhutsata basebenti mayelana nentfutfuko kute kukhuliswe emazinga elikhono kanye nekusita tigulane kanye nemindeni kutsi ibe nemcondvo wekutinakekela . 
Simonhlalo sesifundza kanye nesavelonkhe ngekwehlukana tibonakala tiyinkinga , ngako-ke simonhlalo savelonke kumele sisetjentiswe kususela kuso , kepha simonhlalo sesifundza asisetjentiswa kulo lonkhe luhlelo . 
Bativela kutsi kusatjalaliswa kwanyalo kwetisebenti ngekwebuhlanga bekuhambisana nekwandza kwebantfu besifundza nekutsi besingasekho sidzingo sekubika inchubomgomo uma kucashwa tisebenti letinsha . 
Kulawula tinkontileka kubone njengensayeya leyodvwa leholela ekwetfulweni kwetinsita lokubi lokwentiwa batfulitinsita . 
Sikweleti setfu njengemaphesenti eGDP ahlala aphansi kuminotfo leminyenti letfutfukiswako , nanoma kuhambisana nemave lanemnotfo lokhula kakhulu . 
Tichumane kumele tilayishwe tiphindze titfulwe kuphela endzaweni lemiselwe leyonjongo ngumphatsi wesikhumulo setindiza . 
Luhlelo kumele lunikete sakhiwo setendzawo lesifundzeka lula lesikhombisa emashaneli ekunyakata ngalokucacile netindzawo tekuhlangana , lokuvumela bosomabhizinisi kutsi baphendvule kulesakhiwo lesentiwe . 
Injongo yalepapsmiye kutfola futsi nekwelashwa kwetimphawu temdlavuta wemlomo wesibeleko tisacala . 
Tinhlelo tekusekela letimisiwe titawuphakelwa kumatiko ngekwe Kubukabusha Kwekuphatsa Lokuhlangene nenchubo Yekubuka . 
Ngalokunjalo , letindlela titawubukwa kulubalobalo lolutokhishwa ngalokutako kuvumela cishe tindzawo letintsatfu tedatha letibonakala tanele kutfola kwetsembeka kwekulinganisa lokufikwe kuko . 
Kukhombisa kungahloniphi lokunebugovu kumalungelo nesitfunti sebafati kanye nemantfombatane lasemancane . 
Ledokhumenti iniketa tichibiyelo letiphakanyisiwe ngekwato . 
Ku-eseyi yakho faka lamaphutu lalandzelako : 
Nanome kunjalo , litfuba lekuphindze unyakate ngalokungiko kulelicele lelitsintsekile kumele lifundziswe ngembi kwekumukela inchubo yekukukhalisa . 
Kube nentfutfuko lenkhulu ekusebenteni kweMsebenti weLuhlolomabhuku Lwangekhatsi futsi Likomidi Leluhlomabhuku linetisekile ngesandla lelisifakile kuleSikhwama mayelana nako kokubili kucinisekisa kanye nemisebenti yekubonisa . 
Ngakoke Luphiko Lokuphetse luniketa tinsita tekweluleka Litiko etindzabeni leticondzene nekuhlela nekulandzela kusebenta . 
Lokuhamba embili kuloLuhlaka Lwenchubomgomo Yetemfundvo ngulokungavumelani kutsi umkhakha wetemfundvo lesezingeni leliphakeme angeke wakhiwe nguhulumende ayedvwa . 
Kubakhona nekufinyelela kubetinhloko tepolitiki kuphose insayeya ngekwelisikoekusebentiseni tinhlelo tekuchumana . 
Yenta ncono nome unike lenye inkontileka sakhiwonchanti sendzawo yeseva : Likamelo langcondvomshini kufanele kutsi ngalokufanele ligcine emazinga etindlela tekusebenta lasetulu futsi emkhatsini walokunye alawule kufinyelela , kulawula lizinga lekushisa nekubandza , siyilo saphasi lesibundvuma , kuvikela lokumile . 
Tikhungo kungadzingeka kutsi tintjintje takhiwo tato netindlela tekwenta umsebenti kute tigcugcutele kucocisana lokufanele . 
Timali letengetiwe bese tiyacelwa kuBucondzisi beLiphakelomali nebaSikhwama . 
Kutsi bantfu labapende sitfombe lesimnyama ngeNingizimu Afrika ngesheya kwetilwandle ngulabo bantfu baseNingizimu Afrika labatfutsele khona ngenca yetinkinga tabo nebantfu bakulelive . 
Wahlela wabuye wachuba kutsengiselana lokungekho emtsetfweni lokwenteka lapho futsi bekakhona ngesikhatsi sekutsengiselana . 
Yonkhe inhlangano nawonkhe lamelele kumele emukele imiphumela yelukhetfo , noma lokungenteka abute lemiphumela ekhotho . 
Tekuvasha KwaZulu-Natal takhe budlelwane bekusebenta ngekubambisana ne-Emirates Airline kanye ne-Emirates Holidays . 
Ngulelo nalelo cembu elive lamabili lamakhulu liphindze futsi lehlukaniswe libe ngemacenjana lamanengi lamanengi . 
Ngaso sonkhe sikhatsi hlala ukhona kutocubungula emafilimu e-x-ray kumagumbi lehlukene e-x-ray . 
Sikhwama Semhlaba asinamahhovisi kulelo nalelo live ngaphandle kwemahhovisi aso laseGeneva , eSwitzerland . 
Futsi , bekute emaphosta latisa bantfu ngebungoti lobumayelana nemfucuta yekunakekela imphilo neyetimiso letikahle tekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Lesimo sinelifutse ngco ekusebenteni , kusebenta nasekusebenteni kwetimali teLitiko . 
Inzuzo yekutfola imali lebuyiselwa emuva kuloyikhokhile iyahambisana nenzuzo yemali lesamba yekufa ngembi kwekutsatsa umhlalaphasi lelingana nebhalansi ye-akhawunti , inikete tinzuzo letifanako tekufa uma sisebenti lesingakashadi sishona kancane nje ngembi kwekutsatsa umhlalaphasi nome kancane emva kwekuwutsatsa . 
Lokuhlukaniswa kwemisebenti kungenteka akukaphatfwa ngendlela lefanako kulo lonkhe Litiko kanye nasetifundzeni . 
Bonkhe bantfu lokukhulunywa ngabo ku-Atikhili II batawuba nelilungelo lekungena nekuphuma eNingizimu Afrika , kutawubete tihibe kubasendleni kwabo kuya nekubuya endzaweni lapho kubanjelwe khona Ingcungcutsela . 
Likomidi lekubhida , njengoba kusho umtsetfo wekutsengwa nekutsengiswa kwemphahla , likhona futsi liyasebenta . 
Loyamkhandlu utawuchubeka nekwesekela kuphatfwa kwalomcimbi nangayiphi indlela lokhona ngayo . 
Imikhicito lewashiwe , kufanele , yomiswe ngembi kwekupakwa uma kunesidzingo sekuvikela tinkhinga takamuva . 
Kungumjikeleto lonesihluku . 
Kuchaswa ngemali ngekusebentisa Hulumende waseMadagascar : 
Bancoma kufezekisa imiklamo leyimfica etifundzeni taseMphumalanga Kapa , eNyakatfonshonalanga , KwaZulu-Natal naseNshonalanga Kapa . 
Ngalokusobala , kunaletinye tintfo letitinkhomba letisendlalelo neluhlatiyo lwesicintsi lekumele tibukwe bahleli bendzawo yekwakha , letifaka ekhatsi kwakheka kwelive , kudvonswa kwemanti , timila temvelo , njll . 
Kuciniswa kweBunye be-Afrika kanye netinhlaka tako ngumabekwembili lolisubuciko ekujuliseni inchubo yekuhlangana kwelivekati . 
Kukhonjwa futsi , lapho kufanele khona , nekulawulwa kwemifudlana lemincane leyengetekile lephumela emehlelweni lebheke enshonalanga yaLendzawo lelipulazi lephakanyiswako yeLigalufu Yentfutfuko yeTindlu , njengencenye yemdvwebo lenemniningwane . 
Kunjalo , labanikelako bayephuta kubhadala kepha loluhlelo lucala emva kwesikhatsi ngenca yahulumende . 
Umbono wami awukaguculwa macondzana naloludzaba . 
Kusungula tinhlaka letinsha tahulumende wasekhaya kucinisekisa intsandvo yelinyenti , kwengamela lokwenele nalokunesibopho , kanye nekwetfulwa kwetinsita lokunemphumelelo ; 
Linyenti lalabothishela kanye nemindeni yabo bavotela licembu lelinyenti bakholelwa kutsi imisebenti yabo angeke iphindze ibe senkingeni . 
Imindeni lefanelekile ikhetsiwe ngekusebentisa Inkhomba Yekukhicita Lokunengi . 
Loku bekwentiwa kakhulu kuvimbela imililo leyenteka ngengoti nome njengencenye yemjikeleto yemnyaka yekushisa imililo . 
Emaleveli enstengo alelive futsi nesifundza ayahlolwahlolwa kulesigaba lesi . 
Lokumilako kwendzabuko lokuluhlata netimbali sekulimele kepha kumele kulondvolotwe lapho kukhoneka khona . 
Timali letikweletwa limalingena yelitiko tivetwe emanotsini etitatimendetimali temnyaka . 
Kubukeka shengatsi letindzaba atikacatjangwa ngalokufanele yinkantolo lengentasi . 
Kodvwa , kunetimphawu tekukhula , leti kusimama kwetimali nekubuyela esimeni kwemnotfo kusime khona . 
Uma kwakhiwa lokufanele kwesigaba kungaveta umphumela longekho emtsetfweni longasho kutsi sigaba asikho emtsetfweni . 
Ngako ke nginikhutsata kutsi niyisebentise , nicoce ngayo futsi nibe nenkhulumompikiswano ngetinkhombandlela leticuketfwe kuyo . 
Phakela imitfombolusito lweminengi kanye nesikhatsi kulabo nakucatsaniswa nemnyaka waphambilini , lokwakusho kutsi kwenteke kakhulu kulomnyakatimali lomusha . 
Njengato tonkhe tindzawo , Alfred Nzo ukhungatfwe bugebengu . 
Kute lokutawumukelwa lokutfunyelwe emva kwesikhatsi . 
Loko ema-NGO lamanyenti bekasebentela kona kuleminyaka leyengcile manje sekufakiwe kumbono weLuhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko lwaHulumende . 
Kuphendvula kuletinkinga letikhulako e-Estonia , hulumende sewutfutfukise simisomtsetfo sesimondzawo kwentela kuhambisa ngemtsetfo kulawulwa kwemfucuta . 
Njengencenye yalokubungata kanye nekuvuma bonkhe bahlengikati betfu bebamenyiwe kulomcimbi kutsi batoniketwa titifiketi tekubonga . 
Satiso semtsetfo sakamuva salewebhusayithi sitawuhamba embili ngaso sonkhe sikhatsi kunanoma kusiphi satiso semtsetfo sanoma nguyiphi lenye iwebhusayithi ngetikhatsi letitsite . 
Nangabe kukhona lokungacaci noma kungenakutiya emkhatsini wemibandzela nje nemibandzela lekhetsiwe , lokwekugcina kutawucala . 
Kulelo nakulelo hlangotsi lekubuka , kunetinhlangotsi letehlukene letingalandzelwa . 
Simemo kanye nekuniketwa kwemathenda kuya Ngenchubomgomo Yekutsenga Yemkhandlu Wemathenda . 
Lindza udzimate uphele umoya ebusuku , bese uyanisela . 
Nanome tinombolo tekucasha kutekulima betehla , leto tekulawula tekulima betenyuka . 
Ngalokuphatselene nalelicala lelibalwe ngenhla , lohola tingcogco uphetse ngekutsi lokucoshwa kwabo bekufanele nakubukwa letizatfu . 
Kusita emakhansela kutsi akale kusebenta kwawo . 
ILAB ibeka kwekutsi akukho sigaba lesingakacini kulenchubomgomo yebelusito ngemtsetfo kulabahlala emapulazini . 
Lemali lengukheshi lekulindzeleke kutsi ingene njalo ngenyanga ( kuhlanganiswa emkhatsini wetiliphu takheshi temtfombo nemali lengukheshi ngeluhlobo ) ikhonjiswe ngentasi . 
Lesehluko sonkhana sigcila emnotfweni wavelonkhe ngemininingwane leminyenti . 
Lomtsetfo wekuchibiyela uvumela naku lokulandzelako : 
Labo labasebentako banemisebenti leholela kancane , nalengadzingi makhono . 
Umelaphitilwane wembuso unemsebenti wekulawulwa tifo endzaweni yelwelaphotilwane yembuso ngekuhambisana nalomtsetfo futsi nemigomo . 
Kukhula kwekucina kwelwatiso lwemkhicito netinsita kukhonjiswe ngalokucacile kulikhono lelikhulako nekucina kwetheknoloji kwemikhicito letsengiselwa lamanye emave kutekuhwebelana kwemhlaba . 
LeLitiko lafezekisa lendlela ngesikhatsi lisalindzele kuvunywa kwekugcina kuSikhwama Semafa aVelonkhe . 
Sicela ucaphele kutsi lolwati lolungenhla lutawusetjentiswa kuko konkhe kuchumana kanye nekuhlelembisa lokuphatselene nalesicelo . 
Indlela lefanele yekwakhiwa kwendzawo yekuhlaliswa ngulelula nje . 
Lomfanekiso longentansi ukhombisa tinhlobo letimbili tekufakelwa , lomunye unesikhala phansi kwesiyilo lomunye awunaso . 
Iningizimu Afrika ingumhlaba wekuphambana futsi nalokwecile . 
Lelithebula lelilandzelako likhombisa imalingena lenabile nencitfo yeluphiko ngalunye tigaba tawo letinkhulu . 
Kwehlukaniswa kwetindzawo tekuhlala tentiwe luhlobo lwemabhlokhi latsite kunelifutse ekuhambeni nasetinchubeni tekujikeleta ngekhatsi endzaweni yekuhlala . 
Kuleminyaka letako , kuniketwa kwelusito lwemali yekunakekela takhiwo kubukelelwe kutsi kwenyuke , njengobe takhiwo letinyenti letiphetfwe ngumbuso tidzinga kuvuselelwa lokubanti . 
Tinchubo , tinkhambo nemazinga nato tisentjetiswa ngalokungafani etabelweni takudzala kanye netindzawo letibomazibuse kuneNingizimu Afrika . 
Masipala Wesigodzi we-Frances Baard unemsebenti wekunakekela lokwenteka njalo emigwaceni lengenatiyela lemenyetelwe endzaweni lekasebentela kuyo . 
Umbuto lophatselane naloludzaba ngaloko kubuta kutsi ngabe luhlolo lolususelwe etehlakalweni letimbalwa lwanele . 
Umtsetfo Wetinhlaka taMasipala udzinga kutsi masipala wesigodzi atfutfukise futsi asekele bomasipala bendzawo kumandlaluphatfo akhe kutsi basebentisa emandla abo futsi bente umsebenti wabo . 
LeLitiko selibone tinsayeya tesikhungo letinyentana , letidzinga kutsi tincotjwe kute kutsi kuzuzwe lemigomo njengobe ibekiwe kulelisu . 
Kunakekela lokukhulu kwentiwa ngenchubo yethenda . 
Tihhenga letingcongcotsiwe , ijuzi , luju , sitikitiki , imarmalade kanye naletinye netilondvolotwa tilungiselelwe kuTsengiswa kusuka enyamenisitselo lesele lenamatsele esikhunjeni emva kwekujuba kanye nekucota kwesilinda lesemkhatsini . 
Kubuka ngco kumele kube ekusebenteni lokungiko nakucatsaniswa nekusebenta lokuhleliwe nalokutawentiwa kulungisa tinkhinga lekutawuhlangatjetwana nato . 
Ikhomishane iyabukhatselela bumatima lobumayelana naloluhlelo . 
Lapho imali lengenako ikhula ngekungalingani isetjentiswa kancane ekudleni nakumikhicito lesisekelo . 
Baphindze banikete imisebenti yekusekela , lenjengemfundvo nekucecesha kumalunga emakhophelethivi . 
Asikho sizatfu saloku kuvikelwa kutsi kungabi khona nangabe lisheke selidzatjuliwe . 
Tinchubo letincono kudzingeka tibekwe endzaweni kute kusitakale hhayi kugadza kuphela lwatiso lwetekusebenta kwetetimali , kodvwa nelwatiso lolungasilo lwetetimali , kufaka ekhatsi kutfola imiphumela yahulumende wonkhe . 
Linani lemaklayenti lasaluphele lalulekwe kutikhungo taHulumende . 
Uma ngabe lwatiso lwakho lucobo ( njengetinombholo tekhredithikhadi yakho ) tendluliselwa kulamanye emaWebhusayithi , ivikelwa ngekusetjentiswa kwekhodi , njengephrothokholi ye-Secure Socket Layer ( i-SSL )  . 
Lokulotse umdlandla ngalokukhetsekile kuletitfunywa kube Luhlelo Lwentfutfuko Lehlanganisiwe , Tivumelwano Tekulawula Kwentiwa kwemsebenti kanye nekusimama kukonkhe kwetetimali kwalomasipala . 
Lokubuketa Tekuvikela kukhava tindzaba kabanti ngalokuhlukahlukene . 
Lesakhiwonchanti sekwenta ncono lokulawulwa loluhlelo lwelwatiso selisunguliwe futsi netincenye letisisekelo seticalisiwe . 
Sibonelo , kuleminye imifula kubonakala kunebufakazi bekuhlakateka kwe-endokhrini kuletinye tilwanyana letifana netingwenya . 
Njengelisu lekuvikela tasemantini , teBusotja taseNingizimu Afrika titawuchubeka nekutfutfukisa siteshi saselwandle eDurban sibe semikhumbi lesentiwe-ngalokuphelele . 
Ngalesikhatsi kwentiwa inchubo wemhlangano wekuhlolwa kwemabhuku , tisebenti betisesimeni lesincono sengcondvo futsi tinelitsemba lelikhulu kakhulu . 
Kubika Kwetimali : Insayeya lenkhulu ngekhatsi kuloluphiko kusweleka kwetisebenti letinemakhono lafanele nesipiliyoni emisebenti letsite kanye nekulawulwa tetimali . 
Mayelana naloyo mdlalo , sitawuba nebantfu labanyenti labatawulawula sicuku njengencenye yakho . 
Kungalawuleki kwekungena kanye nekuphuma kucekela phansi kuvikeleka kwemnikati . 
Iphalamende yeRiphablikhi yaseNingizimu Afrika netishayamtsetfo letiyimfica tidlala indzima lebalulekile yekulawula ngekwetintfutfuko letishaya umtsetfo ; kusetjentiswa kwemitsetfo ; kusetjentiswa kweliphakelotimali ; nekuphatsa ngemphumelelo ematiko ahulumende , nalokunye . 
Kulungisa lisu lekuhlanganisa lusito leliholwa yi-Afrika futsi lelilayo kucinisekisa kunikelwa kwemali yekuphumelelisa le-agenda . 
Bomasipala labatsintsekako ngekungachubeki kwekwentfutfuko umuntfu ngamunye utawuhlangabetana netindleko letisetulu tesakhiwonchanti lesifana nemigwaco netendle . 
Baya ekudzingisweni , balwela emalungelo abo , umhlaba lebatalelwe kuwo , umhlaba wabokhokho babo . 
Lengcikitsi inika bafundzi litfuba lekusebentisa lulwimi kute batitfutfukise bona . 
LoMtsetfo ugcina lomgomo wemalungelo aselusentseni kodvwa kungeniswa imiyalelo letivombo ngemanani emanti laselusentseni lekangagcinwa noma andluliselwe ngaphandle kwentswinywa nguMbuso . 
Litfuba lekulahlekelwa likhona ngekwemvelo kumishikashika yaleSikhwama , kepha lilawulwa ngekusebentisa luhlelo lwekubuka lokuchubeka njalo , kulinganisa nekuhlola , ngekuya ngemikhawulo yelitfuba lekulahlekelwa kanye naletinye tilawuli . 
Lobufakazi butsatselwe ngekubhala phasi futsi busebentisa imiculu leminyentana . 
Lokudzingekako lokucacile ngetinhlelo tekuvikela kunatsa ngalokundlulele tingenta lenchubo ibe lula yekuncuma kwekutsi ngabe kwanele . 
Kusho kutsi kuhlolwa kutawentiwa kuto tonkhe ticelo tekusekelwa ngetimali kuncuma silinganiso sesibonelelo nakucatsaniswa netimali letibolekwako teticelo letifanelekile . 
Emuva kwalolo nalolo luhlolo , umbiko utfunyelwa kumtimba logunyate loluhlolo . 
Lokuchumanisa kutawubekwa futsi kwesekelwe ngendlela yekutsi kute nasinye , kufaka ekhatsi timo teshothi , kususwa kwemsebenti wesibambamlilo sensimbi noma kuletinye tichumanisi kube ngaphansi kwelibanga lelibekwe Kumininingwanesimiso seMininingwane nemidvwebo . 
Tinsita tesimo sekwelashwa lesiphutfumako : Niketa kunakekela lokuphutfumako kanye netitfutsi kulabatisulu tekutsikameteka kwemiva , tingoti tetitfutsi tasemgwaceni , kanye nelusito loluphutfumako lwekwelashwa netimo tebafati labatetfwele . 
Litiko likhonile kukhokhela yonkhe imiklamo lephakanyisiwe , futsi atikho timali letigciniwe . 
Kuya ngebudlelwane bekwenta kanye nendlela yekuchumana phakatsi kwemkhakha wahulumende , wemphakatsi kanye nebalingani balamanye emave . 
Kunetigaba letimbili letinkhulu : Sekucala , lapho imibandzela yebhidi ibita timphahla kutsi tibukwe ngesikhatsi senkontileka . 
Kungafani nekusisa kwasenhlalweni lokuhlangene , kutfutfuka kwemabhizinisi kungumcondvo lomusha sha kantsi locondzile kuBEE levulelekile . 
Bekulukhuni . 
Kuvunyelwene kutsi letakhiwo tebhajethi kumele tetayetwe kukhombisa tindleko tekuhlala kuvoti lelitiko ngalinye . 
Tikhulu tesigungu lesisetulu semasu ekusebenta tiyatiswa ngemiphumela yalokuncishiswa kubuye kucelwe kutsi bahlele kabusha tintfo letibalulekile tenchitfomali babebabuka letinye tindlela tekutfula imisebenti kanye nekusebenta kahle lokunengeniso . 
Loku kwengce inkhoyoyo lebeyibekiwe yemnyaka lobuyeketwako . 
Ngalokufanako , balingwa abasetjentiswa kantsi abaceceshwa kakhulu . 
Emakhansela lamatsatfu nawo ayincenye yalomhlangano . 
Loluhlelo lwelisu lubuka emandla nemisebenti yahulumende wesifundza kepha ingcikitsi lemcoka lechumanisa tonkhe letinhloso ngulendlela lebandzakanyako yekubukana naletinsayeya . 
Sifundvo sekucala sekutsi imijikeleto yemazinga laphakeme nalaphasi emnotfo ilimata basebenti labatfola imalingena lephasi , labaphuyile nalabangaba sengotini yekulimala ngetulu kwaleminye imikhakha yemmango . 
Ngako-ke , lokukhula kwaloku kubuhlungu kodvwa akusabisi . 
Ngalesizatfu , sigcina lesilinganiso lesingu A. 
Wasifundzisa kubambelela kucine etinkholelweni tetfu futsi singacali sinyatsele umhlaba waNkulunkulu ngekutikhobosa . 
Ngaleyontsambama banikwa sikhatsi sema-awa lamabili ekuphumula bentela emalungiselelo ekugcina alesetfulo selibandla lelimele iRwanda . 
Kugadza kweneliseka nekusebenta ngemphumelelo kwetinsita tekuphepha lokuniketwa betinkapani letitimele . 
Lapho kutsetfwa kwelicala kwenteka ngembi Kwenhloko Yelijele , letijeziso letiilandzelako kufanele tisetjentiswe kanyenti noma ngekuntjintjana : 
LoSokontileka Lomkhulu ufanele kutsi asungule imitsetfo yekufinyelela isayithi aphindze futsi afezekise futsi ayigcine sonkhe sikhatsi sekwakha . 
Lamanyenti aLamakomidi avele sekemukele lemibiko Kububekiliso kuTetimali , lokwenta kutsi umuntfu atibute kutsi kunini lapho itawubukwa khona phambi kwaLendlu . 
Kuniketwa kwetinhlelo tekuhlanganisa kabusha netinsita . 
Kulokunye , idatha lenyenti yahulumende ayenti umehluko emimmangweni yasemadolobheni nasemakhaya noma umehluko emkhatsini wemimmango yasemakhaya ngekutsi ngubani lohlala emapulazini nalongahlali khona . 
Ucabanga kutsi kungenelela kungaba lithulusi lelisebentako kusombulula tonkhe tindzaba tekufinyelela nekhastodi yebantfwana labancane ? 
Tigulane letingekho kuletiphutfumako ( lokufaka tigulane tedayalisisi yetinso , tinkhubela , netelusito lolukhetsekile ) titfutfwa kusuka etindzaweni tasemaphandleni kulesifundza tiyiswe emitfolamphilo nasetibhedlela kutimiso tato tekubonana . 
Imvamisa lawa ngemabhendi latsengwa kulamanye emave , langasho lutfo ngelisiko leSichoza . 
Ngako-ke , lizinga lesiboniso leliphasi kakhulu ngekuhambelana nekuhlukahlukana kwemvelo lokuyimbangela , kutawuholela kumadatha latsatsa luhlangotsi latakwenta kutsi kube lukhuni , sibonelo , kwehlukanisa lifutse lekungcoliseka kwemvelo lokubangwa luntfu kulizingasimo lelingahambi kahle lemvelo lemanti . 
Kuhlalisa kwetenhlalo nome tisombululo tekuhlalisa kwekugcwala lokusemkhatsini nako kutawubukwa kuleminye imiklamo yekutfutfukisa tindzawo tekuhlala letingakahleleki . 
Lemininingwane ibalulekile kwatisa inchubomgomo , ekuhleleni tinsita , kanjalo nekugijimisa kungenelela kanye nekubeka liso lifutse lekungenelela . 
Kuye kwatfutfukiswa tinkhombandlela letichaza indlela yekwenta imisebenti letitsite ngekwelizinga ngalinye lekunakekela . 
Umbono : kwenta kubenemtsetfo eluhlelweni lwentsela lwaseNingizimu Afrika ngekunika bakhokhintsela indlela lelungisako lesebenta masinyane , letimele , lengavunihlangotsi nalekahle . 
Asichubekeni silwe nebuphuya netifo . 
Incenye lenkhulu yalomasipalati ifaka tigodzi tasemaphandleni . 
Kudzimate kube kunamuhla umculu lomusha wemklamo watfutfukiswa , kanye neluhlaka lweluhlelo lwekusebenta yaletigaba tekusebenti letitsite . 
Ngakoke , kubalulekile etimbonini tekulima naletigucula umkhicito wetekulima kutsi kwatiswe ngawo njengendlela lesebenta kahle yemsebenti ebantfwini labasha , kucinisekisa kutsi inhlangano yabosomabhizinisi lenesiphiwo lesicatsanisekako sasekhaya isungulwe ibuye inakekelwe kulemikhakha . 
Umuntfu lekufuneka aye kutekulungiswa kwemmango kungahle kudzingeke kutsi ahambele futsi aye emihlanganweni nesisebenti setekulungiswa kwesimilo noma netisebenti letisebenta kugadza kutiphatsa kwakhe noma neKomiti Yekugadza . 
Tinsita temvelo tase-Afrika tidlala indzima lenkhulu kakhulu kusigaba lesikhulu kakhulu sebantfu base-Afrika labancike kakhulu kuletemvelo talelivekati , emahlatsi kanye nemhlaba ekuphileni kwabo ngendlela lecondzile ngco noma lengakacondzi . 
Emanani lasetulu etimali tangaphandle letibolekwako , lavame kuba esimo sekubonelelwa , atawutfolakala . 
Sincumo sendvuna singumncamulajucu futsi siyabopha . 
Lenchubo lena ingalulwa . 
Imigwaco leniketa umtfwalo yalabahamba ngetinyawo , nalokungemabhayisikili netitfutsi tesive kumele inhlangane ngekufana kusuka emkhatsini etindzaweni letisemkhatsini tekuhanjiswa , lekumele tidvwetjwe ticabangele labahamba ngetinyawo . 
Labonesi baniketwa litfuba lekutfola tikhala letihleliwe ngeticu letisisekelo , ngesikhatsi lesitsite lesibekiwe , ngalapha bachubeka nekusebenta etikhaleni tabonesi labakhetsekile . 
Ema-afidavithi ekusekela ebantfu labanelwati alendzaba lekukhulunywa ngayo angapheleketela lesicelo . 
I-TB lengakhoni kwemukela sidzakamiva seyenyukile kusuka kuliphesenti linye kuya kumaphesenti lamatsatfu kutigulane letinsha futsi kusuka kumaphesenti lamane kuya kumaphesenti lasikhombisa kutigulane letelashwa kungasiko kwekucala . 
Yenta luhlolo lekonga leluhlobo lolukhetsiwe , tinhlobo tetitjalo , tinhlobo tetibhidvo njll . 
Loluhlelo selukhombise kutinta futsi lunelikhono lelisetulu ekufezekiseni tibopho talo kumakhasimende . 
Uma kubukwa letinsayeya letibukene nalomkhakha ekutfutfukisweni kwetinsita , letikhona kutisita ngekwato letigcile kubatsengi , kutawubonakala kunematfuba ebuhlanganyeli bekucamba kuletindzawo leti . 
Ngako-ke loku kusho kutsi kufanele kutsi kwentiwe lokunengi ngemalingena lencane , ngaphandle kwekwehlisa lizinga letinhlelo letimcoka nome tinsita . 
Balekela litubane lelisetulu lesilinda njengoba lephula loluhlanga , kugcwalisa kakhulu letisefo nekuvumela imethiriyeli yalokunye ingene naloluhlavu . 
Emave lamakhulu latsite lasemkhatsini nemave lamakhulu esigodzi avele njengemave labalulekile ngebudlelwane bekucabanga ngekufanana kanye nemabhlokhi emave lamakhulu . 
Uyacelwa kutsi ucaphele kutsi lelisayithi lingahle libe nemalinki laya kulamanye emasayithi langanganyelwa ngilesitatimende sebumfihlo . 
Loluhlangotsi lwekucala lufisa kunakekela nekwandzisa likhono leNingizimu Afrika lekuhlangabetana netidzingo tayo tekudla eveni lonkhe . 
Sidzingo lesikhulu lesibonakele yindzaba yemikhakha yekutsengisa lesezingeni kanye netindzawo tekugcina imphahla etindzaweni lapho batsengisa khona . 
Kuyaphindza futsi kuba yintfokoto lenkhulu kutsi ngiletse kini umshicilelo wesitsatfu we-Indaba . 
Imvula beyingetulu kwaletayelekile etincenyeni temphumalanga yeNshonalanga Kapa , etincenyeni tenshonalanga neMpumalanga Kapa kanye naletinye tincenye teSifundza seNyakatfo Kapa , kodvwa edvute nalokwetayelekile kuye kulokungaphasi kwalokwetayelekile noma ngukuphi . 
Kucinisekisa iyunithi lehlanganiswe kahle naleniketwe emandla ekulawula kuhanjiswa kwemphahla . 
Banikati bemiti bakhetsa luhlelo lolungahluphi kulusebentisa futsi lolumelula nekulugcina . 
Kute lomunye umuntfu ngaphandle kwemhloli , noma amelele egameni lemitsetfo yetemincele noma ngalenye indlela , angavula noma ngabe nguliphi liphakethe letichumene esiteshini sajantji . 
Sichubeka nekubuka kufa lokuvela ngendlela lengakavami kantsi sesitsetse tinyatselo kucinisekisa kutsi inchubo yekugadza lokufa lokungakavami iyatfutfukiswa . 
Masipala akasinaki sikweleti lesinembandzela noma imphahla lenemibandzela . 
Ngiyalemukela lelitfuba lesinalo lamuhla ekuseni lekukhulumisana ngaloludzaba lolubalulekile lwekwemukela , lwekuvusa kanye nekutfutfukisa kukhula lokungaba khona ngaseluhlangotsini lwekwetfula embonini yetekwakha . 
Ekucaleni , tinkhulumo letibuke tinchubo temtsetfo kanye neluhlakamsebenti emabhange lasemkhatsini lasebenta ngato . 
Ngivumelana ngalokuphelele nekucabanga kwakhe futsi kute lokunyenti lokudzinga , ngako-ke , kushiwo ngaloludzaba 
Hlanganisa idizayini yesitaladi nemabhilidi laseceleni kwesitaladi kute wente sitaladi lesikhetsekile lesinesimilo lesibonakala ngaso . 
Litiko noma kutfola noma ngusiphi sephulelo , sipho noma lokunye kucatjangelwa lokuvela kusonkhontileka kwebatsengisi noma kubatsengisi labaphakela tintfo letinjalo ; 
Bulungiswa : Tikhungo leTinyenti : Licembu A : Kulungisa nekunakekela emaplanti emoya . 
IDoE yacelwa kutsi inikete imibono kwekutsi loludzaba lusetjentwa njani ngekwemibono yavelonkhe . 
Tidzingo tetakhiwonchanti njengobe tibonwe ngekhatsi kuletinhlelo temasu lamanyenti ekuhamba , titawuhanjiswa embili kunaletinye tinhlelo tetakhiwonchanti letikhonjwe ngulencenye . 
Loku kwenta kube nesimo setimali lesisetulu . 
Nangabe lolokumanti kwekulungisa kusetjentisiwe , lekhotheshini iyonkhe angeke icatjangwe . 
LeLitiko litawuniketa lendzawo ifenisha , ifriji lenkhulu , imayikhroweyvu kanye netitulo tasenkantini nelitafula . 
Ngetinhloso tekucatsanisa , lokubeka ngetigaba kwelusebentisomali kuleminyaka yaphambilini kuye kwalungiswa ngendlela lefanele . 
Tinsita tingabekwa ngendlela uma kuvisisa lokwanele kwemaphuzu latsintsa masipalati kunakwa kanye nemaphuzu laniketa masipalati inkinga atfolakala abuye alungiswe . 
Tinhloso te-NWA nenchubomgomo neluhlelo lwekusebenta loluhlobene nekusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika itawukhulunywa . 
Sakhiwo senhlangano Yamasipalati sifaka tonkhe tincenye tepolitiki netincenye tekuphatsa . 
Kufanele ube nelayisensi yekushayela uphindze ukwati kushayela . 
Injongo lebalulekile yenchubomgomo kunciphisa linani letingoti nekugula lokuphatselene nemsebenti eNingizimu Afrika ngekwatisa ngelisiko lekuvikela . 
Ngenca yalomklamo , konkhe kubhida lokuniketwe bomasipalati kutawucalwa phansi kubukwe . 
Masipala Wesigodzi sase Alfred Nzo kulenchubo layitsetse asebentise letinye tindlela tahulumende ngekutsi atfutfikise lomsebenti wekwetfula tinsita . 
Letindlela letinjena tekucabanga tiholele ekutfutfukeni kwetindzawo tekuhlala letingasebenteki kahle , kanyenti leticetukile futsi letingasekeli kwandza kwemvelo . 
Akatanga kutsi hulumende wesifundza saKwaZulu-Natal ucoshe ikhomishana yakhe yetemsebenti yesifundza . 
Lekhozi itawukhuluma ngetintfo lekufanele uhlale njalo utikhumbula uma wenta imisebenti yetandla . 
Lokuvamile kuna lokungakavami umoya wakhe webuhlaya wanika litfuba lekucedzemandla simo lesibi kuleNdlu . 
Umtsetfosimiso wemkhicito wekongela umhlalaphansi awukacatjangwa kuloMtsetfo weSikhwama seMpensheni wamanje . 
Letibonelelo Tencenye ye-2 Sahluko III seMtsetfo Wetekuchumana ngekwe-elekhthronikhi Nekutsengiselana , 2002 kuloku atingeni ekusebenteni kuko konkhe kuchumana ngekwe-elekhthronikhi kanye nakumilayeto yedatha letfunyelwa msebentisi ku-GCIS ngewebhusayithi . 
Tinkhombandlela tekunjiniyela ngekwejiyoloji tindzawo tekuhlala bantfu kumele tiphenywe . 
Uma loku kuhlanganisiswe futsi kwapakwa esitjeni lesifanako , intsengo letfolakele kungenteka ibe ngaphansi kwesilinganiso , kanye netincenye tekhwalithi lengasiyinhle kube ngito lelitawusho kutsi itawuba ngumalini intsengo . 
Sikhatsi sekufika lesitsatfwa ma-ambulensi kufika tikwetikhungo sitawentiwa sitawutfutfukiswa , kutawentiwa kutsi ema ambulensi atfolakale ngekusheshisa nakunemsebenti lolandzelako , ngendlela yekwenta ncono kuchumana phakatsi kwe-EMS kanye netisebenti tesikhungo setemphilo . 
Imali lengenako kulendzawo yincane kakhulu . 
Timali letikweletwa yinkampani letivetiwe ikakhulu kuba ngemanani lewakweleta letinye tikhungo tahulumende . 
Kucabanga ngemibiko yanjalo ngetikhatsi letitsite mayelana nesimo setemphilo yesiboshwa lesigula engcondvweni . 
Iyunithi itawusebentisa imisebenti yephaneli yebaniketitinsita kuntjintja tidzingo temandla ayo " uma kudzingeka "  . 
Kuyinhloso yalelisu kusekela emakhophelethivi labatsengi ngetinchubo letilusito naletisebentako kucinisekisa kuphumelela nekusimama . 
Asibungate ngekwati kutsi kusasa solo ngulelinye lilanga . 
Kuphakelwa kakhulu mhlabawonkhe kwe-ayoni ore lokuhambisana nekudzingeka lokungacaci netindleko letiphakeme tekusebenta bekungiko lokubalulekile ngemuva kwekuncipha kwekukhicitwa kwe-ayoni ore . 
Ligatja letinsita Tekwesekela ligunyatwe kubuka buphuya nekungagcineki kwekudla ngekwelula umsebenti wekucinisekisa kutsi tilawuli tangekhatsi tentiwa ncono ekusetjentisweni nekulawulwa kwemitfombolusito yemvelo kanye neyalelitiko . 
Kutfutfukisa tindlela tekunakekela , tiguli letihlangabetene nako nemiphumela yetemphilo kubomake labanemdlavuta wemabele ngekukhulisa kufinyelela kutinsita letibanti tekuhlolwa . 
Kubonakala kunebuncono kusukela kwentiwe lucwaningo lwekugcina lwemasiko . 
Kulandzelela nekungenelela ekutfutfukiseni , kucecesha nekufundzisa tisebenti tetemphilo kuto tonkhe tikhungo kulesifundza . 
Wachubeka netifundvo takhe eYunayithedi Khingdomu ( UK ) wabese utfola iMastasi Yebuciko ( Temnotfo ) eNyuvesi yaseSussex . 
Siphatsimandla semklamo nemphatsi wemklamo wemphakelitinsita utawubukana nekuchumanisa njalo ngenyanga . 
Lokutibophelela lokulandzelako kukhona ngekumelana nemitfombo lekhona . 
iNingizimu Afrika ingenisa ngebuningi emafutsa ajikanelilange kanye nemafutsa abhonjisi wesoyi futsi , ngaloko ke , imitselo yekungenisa inemtselela ngco ezingeni lemanani entsengo akulelive . 
Bafundza kutjala tilimo tabo . 
Kwakha isethi yinye yetinkhombandlela netindlela letifanele iNingizimu Afrika , ngekuya kwekubonisana kwetingcweti taseNingizimu Afrika nalabanye badlalindzima kutekhwalithi yemanti nekufaneleka kusetjentiswa . 
Kutawemukelwa timvilophu letivalekile letinenombolo yethenda kuphela . 
Lapha nati letinye titfombe letenta leliwadi libe yindzawo lenebungani kubantfwana . 
Tsine njengebaphatsi akukavami sibingelelane sikhatsi lesidze nabo . 
Nanoma kunjalo , tindzaba letivamile tifaka kwandza lokusetulu kwebantfu , kwehla nekuya phasi kwemkhicito wetekulima , kungahambi ngendlela kwetinchubomgomo , tikhungo letingasebenti kahle kanye netakhiwonchanti letingasikahle . 
Hulumende wetfu ube nembono wekutsi kute aphendvule , futsi kulungiselela lomcimbi , ente kusisa lokukhulu ngekutfutfukisa bantfu betfu nakusakhiwonchanti lesitakwakha inkhundla yendlela lephakeme yekukhula . 
Ngutiphi tinsita tebufakazi nekusekela lokudzingekako ? 
Kungeta , lomklamo uvumele kubumba kabusha ngekushesha kwesimondzawo nesakhiwonchanti sibe nebungani , sigcineke bese siba yindzawo yekwelashwa lefinyelelekako ngentsengo kutigulane nendzawo yekusebenta yentelwe ncono basebenti nebalingani betindlu . 
Kubika ngeBasebenti beLikomidi laSosikhwama liKomidi laSotimali-Jikelele kanye neBacwaningimabhuku-Jikelele , kanye neLikomidi leBaphatsi bemaSuphavayisa etindzawo leTingasito-teKubhanga . 
Linani lemanti lasetjentiswa balimi kumatima kulilinganisa . 
Tinsita tekulawula tivamise kwetfulwa kuphela kuyinye noma emakhempasi lamanyenti etikhungo temfundvo lephakeme hhayi sikhungo semfundvo yeliposi . 
Kwelekelela ngetinsita tesayensi yemitsi netifo kanye netemitsi lesemtsetfweni . 
Ibhalansi kutawufuneka ishaywe emkhatsini weticu teluntfu netetekuhlalisana kweluntfu naleto letilungiselela titjudeni ngekwemisebenti labatayisebenta nome ticu temisebenti labatatentela yona ngetandla . 
Emareyithi emphahla , agezi nembadalo yemanti kutawuchubeka kube mitfombo lemikhulu yemiholo kumnotfo . 
Injongo yalesikimu kuniketa lusito kulabahlelembisa Imisebenti Yekufakwa kwetimali Kwangekhatsi kute kwentiwe ncono kutjala timali ngco kwangaphandle lokuta eNingizimu Afrika . 
Letinye tetayeleke kakhulu futsi tingatfolakala emhlabeni wonkhe . 
Lihhovisi laNdvunankhulu likhiphe umyalo wekulungisa ngaphandle kwekuvisisa kwandza kwalesihlava . 
Umsebenti wekulinganisa bukhulu wentiwa ngesisekelo semigomo leminyenti . 
Kubutsa lwati lwedatha kanye nekulawula kusebenta kwedatha ngekwetikhungo ngco tahulumende . 
Kusungula nekugcina lisiko lekusebenta leliphakeme , kusbenta ngesizotsa nekutitfoba ngekusekela konkhe lokuphatselene nekutfulwa kwetinsita lokusezingeni . 
Inhlangano yeTemphilo yeMave eMhlaba lichaza tjwala lobungakabhalwa phasi njengetjwala lobungakhokhelwa umtselo futsi bungaphandle kwekukhicita lokuhlelekile , tindlela tekusabalaliswa nekunatsa . 
Umsebenti wato kucinisekisa kutsi letikhungo tiphatfwa ngekulandzela imitsetfo lekhona kanye nemitsetfosimiso futsi ngeliso lekuphumelelisa tinjongo temsebenti wekulungiswa kwetimilo . 
Kuleminyaka lembalwa letako , njengobe Hulumende antjintja indlela lekaphatsa ngayo timali takhe , bonkhe bahlali batawabelana ngetinzuzo tekuchaza lokwentiwe ncono , kuba sebaleni lokukhulu kanye nekuhlangabetana nelusito loluncono emalini lokhokhwako . 
Titatimende tetimali letinjena tingumsebenti wemphatsi wetimali . 
Tikhungo letinjengelusito lwemali yahulumende netikimu temshwalensi wekungasebenti tihloselwe kuvikelwa umsebenti ngamunye . 
Empeleni , kudzingeka kukhwesha ekukhatsatweni sibalo kuyiwe kukhwalithi . 
Silitsatsela etulu lilungelo lakho lebumfihlo futsi sifuna usebentise lewebhusayithi yetfu ngekukhululeka . 
Kwanyalo , lokukhicitwa kwebhiya endzaweni yase-Australia kulawulwa tinkapani letintsatfu . 
Simo ngasinye sehluke kakhulu kulesinye lokwenta kutsi tinkhombandlela temdvwebo kumele tiniketwe ngalokuphelele . 
Yonkhe imalingena leyakhiwe ngco ngematiko yendluliselwa kuSikhwama seMalingena saVelonkhe lesisebenta nje-Akhawunti Yinye teKugcinwa Kwemafa . 
Sibutsetelo selwatiso lolwetfulwa ekupheleni kwevoti ngayinye sinelwatiso ngesakhiwonchanti , tabelo tesimo tesifundza kanye namasipala , budlelwane bahulumende nalobutimele bematiko , kunikela ngetimali , kanye nenchitfo kuzinga lekuniketa tinsita endzaweni . 
Loku kwenteka ngenca yekucashwa kwetisebenti teLuphenyo Jikelele Nemiklamo , lokwenta kutsi kube nemandla langetiwe ekubukana naletindzaba . 
Tingcindzetelo tetemnotfo letifakwa yimikhawulo lecinile ekufakweni kwetimali tekuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka , ikakhulu emaveni lekasatfutfuka laneminotfo lengakacini netikweleti letisetulu . 
Imisebenti yekukhicita Kumasipala igcile kakhulu emkhakheni wetimayini . 
Tingucuko kulelizinga lekuphendvula ngemphahla lenganyakati titawuchubeka kuba nemtselela kumanani langakadzalulwa ekwehla kwemnotfo . 
Yimakethe yebantfu labangetulu kwebhiliyoni futsi ikhula masinyane . 
Londvuna uvumele kulungiswa kweluhlelo lwekulawula lelitiko ngembono wekuhambisana kwemisebenti nekuhlela ngekulandzelana kwemihlangano , kantsi loku kukhonile kulawula kusimama kwemihlangano lebanjwa njalo . 
Loku kungajikisa lolupopolo loluvamile . 
Kutfutfuka lokuhlongotwako ngaleyondlela kunemandla ekwehlisa buhle lobubonakalako kanye nemoya wendzawo wesimondzawo lesitsintsekile . 
Umcondvo wetemlandvo webukhulu nekungafaki lunyawo lwengulube etindzabeni tangekhatsi eveni sekubukisiswa ngeliso letemtsetfo lapho kufunwa timphendvulo letifanele tekungenelela . 
Umkhakha munye i-Audi lengamange seyiwudlale ngekutimisela bekungumkhakha wetimoto letincane . 
Linani letivumelwane tekugcina kahle imphahla letibuketiwe lekufinyelelwe kuto nemacembu emdlalo ngemnyaka . 
Tinkinga tekhwalithi yemanti letiphatselene nebu-akhali tivamise kuba ngumphumela wekungeneli kwebu-alkhali ngako-ke bese kuba nelizinga leliphasi lekulungisa . 
Lithebula lelikuMtsetfo Lohlongotwako likhombisa kuhambisana kweMtsetfo Lohlongotwako kanye nemtsetfo lofanana neMtsetfosisekelo . 
Emanani entsengo alebhidi atawutsatfwa njengalamile kusikhatsi sonkhe salenkontileka . 
Ndvuna anganiketa ehlatsini lembuso , ilayisensi yekucala kanye nekulawulwa kwendzawo yelihlatsi ; 
Umcwaningimabhuku Lomkhulu unembono wekutsi tizatfu tekuphambuka kumele ngabe tibhaliwe . 
Titfutsi tingahamba kulomgwaco lomusha lolukhetse lojikeletako ngekhatsi kusakhiwa sichingi lesisemkhatsini . 
Kukhatsateka ngekuhamba : Titatimende tetimali tilungisiwe ngesisekelo salokuchubekako futsi tinchubomgomo tetibalo tisetjentisiwe ngalokufanako ngaso sonkhe sikhatsi . 
I-FSP yacala lomklamo wekukhulisa kucubungula bantfu labangatiwa . 
Inhlangano Yekusetjentiswa Kwemanti yasungulwa ngalokusemtsetfweni Yindvuna Ngesatiso Kugazethi Yahulumende . 
Ngaphandle kwekunganambitsisisi kwami kwebumine lokujulile inkhulumo yembusave , ngikutfola manje kungasagwemeki kulungisa lemicondvo lengasilo liciniso kanye nebumatima lobuhleti emuva kwekuvisisa lokunebudlova . 
Kusetjentiswa kwemanti litiko lamasipala wendzawo litawubitwa ngemali yasekhaya lephansi lesebenta kubasebentisi basemakhaya . 
Loku kukala imitselela ngco levela kumklamo , imvama ngeluhlobo lwamalingena lotfolakele , konga tindleko kanye nekwakhiwa ngco kwemisebenti . 
Luhlelo lwetitfutsi lweNingizimu Afrika lufaka ekhatsi imigwaco , bojantji , tindlela tesemoyeni , tikhumulo tetitfutsi tasemantini kanye nekuhambisa ngetitfutsi taselwandle . 
Umkhandlu utawuphindza ubuke kutiphatsa kwebalawuli , lokufaka buholi lobunemasu laphilile kanye newetetindzaba kukhutsata imicondvo yamhlabawonkhe kanye nekucitsa inkhulumo yetindzaba letingakhi . 
Lokunyenti ngaloku uma sikhuluma ngetinyatselo temtsetfo . 
LeLibandla Jikelele litawuholwa nguMengameli , lotawusebenta sikhatsi seminyaka lemibili . 
Kunetimiso letimbalwa letitfutfukisiwe ngekhatsi kwelicenjana , letifana na : 
Kufuneka kunakwe kakhulu tinsita talabahamba ngetinyawo . 
Timali letikhokhwako kumapholisi lavala-liholo tikhokhwa intsela uma ikhokhelwa lo-inshorile . 
Titelulo telisu lelikhaliphile lalelitiko kepha tifisha ngelibanga lemsebenti njengobe tisebenta kuphela encenyeni lebekwe yacaca yemisebenti yalelitiko . 
Linyenti lebantfwana balelive manje sebayaya esikolweni , futsi manje sebanyenti bafundzi labachubeka nenchubo yekufundza yesikolwa baye emazingeni laphakeme kunaseminyakeni leyendlulile . 
Luhlu lwetinsita letiniketwako tichazwe ngentasi . 
Luhlelo lweKutfutfukisa Lwavelonkhe lutawusetjentiswa nguhulumende futsi liphakelotimali litawucondzaniswa nalo . 
Kuba nelivi kucinisekisa kutsi letimoto letinyenti tigcinwa ngekhatsi kweminyaka lebukelelwe yemphilo yato futsi nekwenta ncono kuphatsa nekulawulwa kwetimoto . 
Litiko Letekudla litsetse sincumo kugubha leliviki ngekwenta imisebenti leminengi , kutigulane nakutisebenti , kwatisa ngekubaluleka kwekudla lokunemsoco . 
INingizimu Afrika ingumtfumeli wemikhicito yetekulima . 
Ngaleyo ndlela-ke angeke kube yintfo lekahle kulahlela tonkhe tinsolo kubahleli balomdlalo . 
Lolusito lulawulwa ngalokugcwele ngulomtfulilusito . 
Kunamatsela kwemamolekhuli ngetulu kwetinhlayinhlayi letisesigabeni sesigaca ngalokuvamile kuchazwa ngendlela yekulinganisa ngekwehlukanisa , ngekuya ngemaphuzu landzawonye ekwahlukanisa , lahlukile kuleso naleso sigaba sekuba sigaca kwelucetwana . 
Lesikhungo ngekuya ngemtsetfo sihambisa ngemtsetfo kucokwa lokunjalo . 
Chuba idizayini yenchubo yetemabhizinisi kanye nekusungula inchubo yetebhizinisi . 
Sengetelo lesingu-C kulencenye lena yesehluko siphetse sifinyeto salamasu nankha . 
Tabelo letinemibandzela tingeta tinhlelo letehlukene incenye yato isekelwe bomasipalati , lokufana nebukhulu bendzawo nesakhiwonchanti senethiwekhi yamasipalati yagezi , emanti kanye nekutfutfwa kwelindle . 
Emaphayiphi eplastiki nesisindvo semaphila noma inombolo yemaphila ingakhuliswa . 
Lisiko litsi lilunga kufuneka lihocise siphakamiso ekugcineni kwenkhulumomphikiswano kute kungabi nesidzingo sekutsi Indlu isivotele . 
Tendlalelo kutawucocwa ngato naleSigaba seLitiko laGezi Nstekukhenikha . 
Banemalungelo ekusebentela indzawo yekuhlala , kanye nemalungelo emadlelo . 
Imisebenti yahulumende yekusicilela ayemukeli licala ngeticelo tesatiso letingeniswe ngetindlela lesetivaliwe kanjalo nesimo sebuhle nekunemba kwelwati , nome lwati lolungakabhalwa kahle futsi angeke igucule lwati loluniketiwe . 
Ngentansi kunetingcikitsi letetayelekile letivela kulokuhlolwa kwemabhuku lekukhulunywa ngato . 
Siyati kutsi kunyenti lokusadzinga kutsi kwentiwe nekutsi baholi labatinikele bafanele kutsi babumbane bachubekele embili ngekutimisela lokukhulu . 
Bandzisi betihlahla baseKhanada bentancono lizinganhle lalesihlahla . 
Lomdvwebo kanye nekulawulwa kwetindzawo kulidolobhakati kokubili kumcoka umangabe tikhungo angeke tibe ngito mbamba nobe tibonakale njengetindzawo letifunwa kakhulu tebugebengu . 
Kufika kulesiphetfo kucalwe luphenyo lwesifundvomsebenti Litiko ngesikhatsi semnyaka kuncuma sakhiwo senhlangano lesifanele nangemuva kwekusungulwa . 
Kuma kwaloku , kujika futsi , kwakhe sizatfu sekutikhetsela kwalabanye kutsi bahlalaphi , kutisebentisa , kuba ngasense kakhulu , njengetindlu . 
Lesakhiwo silindzeleke kulunganiswa njalo netinjongo tenkampani , emasu , tinchubomgomo , tinhlelo nemiklamo . 
Intfutfuko yemboni yekulima lencane kwentela kusita emabhizinisi lamancane lalima umbila kukhicitela timakethe takulelive ngemanani entsengo lahamba ngendlela yekuchudzelana . 
Khombisa tinhlobo ngalunye ngemahektare . 
Ngaloku lokubhaliwe , lizinga lemphumela lelisetulu lalentsela nguleli : 
Locela umsebenti kufanele abe netincwadzi tekushayela imanyuwali . 
Emarekhodi akhelwa inhloso futsi , njengebufakazi kwalokwentekile , asetjentiswa njalonjalo njengendlela yekulawula , kuphendvula , kuchubeka kwekusebenta , bufakazi lobusemtsetfweni nekutfolakala nakwehle inhlekelele . 
Umhlahlandlela wekuhlanganyela kwetakhamuti watfutfukiswa futsi ulindzele imvumo lesemtsetfweni . 
Ngekuya kwemtsetfosisekelo weNhlangano Yetekuvakasha yase-Prince Albert kufanele itfutfukise tekuvakasha ibuye yakhe imikhicito yetekuvakasha yendzawo Yamasipala wasePrince Albert . 
Imisinga endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini yengciwa kakhulu ngemagagasi , futsi nekubhicana kwasekucaleni kuyasheshisa ngenca yetinchubo letenteka ngemandla kantsi-ke umsinga lohamba ngaselugwini kanye nekuhamba kwetinseketse nelutswayi kuba ngiko lokugcama kakhulu . 
Ngalesikhatsi emathathu atsatfwa njengalangasuki , kuyenteka kutsi ukhone kuyisusa usebentisa itheknoloji yeleza . 
Incwadzi yekutsi isetjentiswa njani , incwadzi yekulungiswa , emaphatsi lamanye nencwadzi yekulungisiswa kungafaka ekhatsi : 
Sihibe lesikhulu kweswelakala kwetimali tekugcina inethiwekhi yalemigwaco isesimeni sayo lefanele kutsi ibe kuso ngalokuyimphumelelo . 
Bonkhe bakhiciti bemfucuta kufanele batitayete bese batfobela umtsetfo , imigomo kanye neticondziso leticondzene nabo ngco . 
Idatha yebudlelwane emkhatsini walokuphilako kanye nedzawo lokuphila kuyo kufanele kutsi yanele kutsi yenta lubalobalo lolusemtsetfweni kanye nekuhlatiywa kwemmango njengaloku kuphakanyisiwe lapha ngentasi . 
Lomsebenti bewungeke ukhawulelwe kulamamodeli lasakhona kodvwa bewutawufaka ekhatsi kucatjangwa ngematfuba langaba khona kusungula tindlela letinsha . 
Kuloku , Imali lengena e-UK ishicilele luhla lwemave lapho kuhlala khona kanye nekuchuba libhizinisi kungeke kuchukulute imitsetfo ye-CFC . 
Uma kubukwa lobukhulu bemaphesenti alabantfu lababukelele kulomnotfo kahle-hle akusibo lababukelele kulomnotfo kodvwa lomtfwala undlulela kumagatja embuso bese ubeka umtfwalo lomkhulu kubomasipala nematiko ahulumende . 
Kunema-akhawunti ahulumende lamanyenti , lavamise kuba semabhange ekutsengiselana , kute kwentiwe lula kwentiwa kwemiklamo leniketwe timali ngulabanikela ngetimali . 
Kudluliselwa lokuvela kuhulumende wavelonkhe kuya ngekusatjalaliswa kwetinsita ngendlela lefanelekile futsi lefomula isebentisa idatha yetinhloso letiya ngesidzingo setinsita kuto tonkhe tifundza . 
Iningizimu Afrika initse kakhulu ngetilwane netitjalo kulizinga ngalinye letitjalo netilwane . 
Lwati lwetinchubomgomo tetemphilo esifundzeni navelonkhe , tinchubo nekutfumela kulokuphatselene netisebenti tasekhemisi , kufaka ekhatsi luhla lwetidzakamiva letibalulekile netinkhombandlela letilinganene tekulapha netinhlelo teluhlelo lwetemphilo etigodzini . 
Lohlukunyetiwe kumele atsatfwe leso sikhatsi ayiswe kudokotela lohlinzako wendzawo , noma sikhungo setemitsi kutsi ahlolwe , alulekwe nekuhleliswa lokuphutfumako . 
Khuluma nalabatsintsekako bangekhatsi kanye nebangaphandle mayelana nekutsengwa kwetimphahla kanye nemisebenti . 
Tinhloso letikalekako tichazwa njengemiphumela lebalekako lengatfolwa ekhatsinekhatsi nesikhatsi lesibonakalako . 
Umtsetfo Wentsela Yemalingena awuniki ngco kucatjangelwa kwesikweneti sesitjudenii ngumcashi . 
Yonkhe imininingwane , tingcoco , tincwajana , nemibiko itsatfwe njengaleyimfihlo ngumphakelitinsita . 
Labadansi bahlanganyele kumbukiso we-Mixing It Up Kusikhungo seTebuciko eNyuvesi yase Jozi ngenyanga yeNdlovulenkhulu . 
Titatimende leticukatse kunganembi mayelana nekutinikela , inchitfomali lengekho emtsetfweni , netimali tekucashisa nome imali lesetjentiswa yinkampani kugcina imphahla yayo isesimeni lebonwe bahlolimabhuku etitatimendeni tetetimali letingenisiwe tabese-ke tiyalungiswa , kodvwa leto titatimende letinganembi letingazange tilungiswa taholela ekutseni letitatimende tetetimali titfole umbiko weluhlolomabhuku longasimubi kangako . 
LoMtsetfosivivinyo wabambeleleka futsi utawusetjentiswa Likomidi lelisha ngenca yelikhefu lephalamende kanye nelukhetfo . 
Tintfo tesimondzawo nemitfombolusito yemvelo levikeleke kahle nalenotsiswe njalo njalo . 
Lekhozi yemalanga lamabili ikhuluma tisekelo tekuvundza kwemhlaba , kudla kwetitjalo , kudla kanye nemanti lafanele . 
Umfanekiso lonengcondvo lowetfula kuchubeka lokuvakalako nebudlelwano balamalunga . 
Kusetjentiswa kwemakhathoni , lokuvikela ncono lokungekhatsi , kuyakhula kulimata emaphakethe emeshi etibhidvo letinyenti . 
Loku kuhlanganiswa tinhlelo tekutsenga nekutsengisa letingakeneli temakhophelethivi letingahlanganisa emakhophelethivi lasebenta emikhakheni lehlukene . 
Ikhotheshini kufanele ihlelwe ngethemplethi yemculu lesemtsetfweni , lokufaka nato tonkhe tijomelelo letidzingekako futsi kufanele idiliviwe ngesandla ngembi kwelusuku nesikhatsi sekuvala lesisemtsetfweni ku : 
Emakhono etekuchumana nekusebentisa emasu lakhombisa emakhono kulokuphatselene neluhlaka lwekusebenta lwesifundza . 
Sichubekela embili , kulomnyaka timali sitawuba sibukene nemayunithi etindlu letinsha talabaphuyile , teMasotja Lamnkantjubovu etfu nalabazuzi lebehlelwe tinhlekelele . 
Imitamo yekuvuselelwa kwemandla agezi ase-Cradock ilungele kwakha kodvwa kwanyalo ilindzele kucedvwa kweLuhlaka lwavelonkhe Lwekulawula Kwemandla agezi kanye nekutfola Sivumelwano Sekutfulwa Kwemandla agezi ngekusebentisana neLitiko Lemandla . 
Tincumo temarekhodi letitsetfwe ngalesikhatsi semhlangano nekucinisekisa kwekutsi imibiko iyatfolakala futsi itfunyelwe ngesikhatsi . 
Nanome kunjalo , letintfutfuko letinhle ticatsaniswa netinsayeya letimcoka kanye neluhlatiyo loluhle futsi kuvimba kwehlukahlukana lokumcoka etifundzeni kanye nasemkhatsini wemave . 
Imali yemtselo wemphahla lengenako lesalele emuva ibekwa ibe yincenye lencane kakhulu yemalingena legcogcwe betemphahla lengenako . 
Labo labasayinela tinkampani kufanele kutsi basungule ligunya labo ngekutsi banamatsisele ikhophi yesincumo lesifanele sebhodi yebacondzisi , lesisayiniwe futsi safakwa nelusuku , kulelifomu . 
Loku kusho kutsi nobe ngutiphi tetfulo tesatiso letingekho efomini le-Adobhi letingenisiwe kulelibhokisi letincwadzi titawubuyiselwa emuva . 
Sitawucela iNdvuna kanye nelitiko lakhe kutsi ilandzelisise lenchubo bese icela Hulumende kwekutsi ente kwekutsi timali tiyatfolakala . 
Kwengamela kuTikhungo Tekunakekela Letiphephile kwentiwa ngekulandzela tigaba teMtsetfo weBantfwana kanye neLisu leTikhungo Tekunakekela Letiphephile kwentiwa yiNhloko yeSifundza yeLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo . 
Lemininingwane lelinganisiwe yekucitfwa kwemali kulivoti ngalinye kuloluhlelo lwekubhajetha ngetinjongo lwetfulwa ngetindlela letimbili , letibitwa : 
Imboni yekudla inemisebenti leminyenti ngekhatsi kutekwendluliswa kwetekulima . 
Uma ngab e loKhomishane bekasebentise ingcondvo yakhe , bekatawutfola kutsi lesigwebo sekucoshwa besingasiso kuletimo talelicala . 
Tingondla tekubate imali tibekwe ngekumiselwa ekumodeleni bonjingalwati bemphahla . 
Sigaba sekuvuselela umklamo kusibhedlela ngasinye u : 
Hulumende ukhetse emabhizinisi lamancane njengalabalulekile kulemphi yekwakha umsebenti kanye nekukhula kwemnotfo . 
Lamadokhumenti ethenda lakhishwe ngumcashi akhiwa nguloku lokulandzelako : 
Sente loku sati , futsi , kutsi kwenta Umsebenti Wahulumende bekumsebenti wavelonkhe . 
Lifutse lesisindvo sendzawo yekuhlala kutindleko tekuniketwa kwetinsita tehlukile kunsita ngayinye . 
Lemitsetfo ibhalwa ngumnikati latawuba nelwati lwesimo sendzawo . 
Ngemagama lacondzile eminyakeni leyengcile lihleti langagucuki nakucatsaniswa lokusho kutsi kugcogca kwanyalo sekunemphumela lohlosiwe , kodvwa ngekwemlandvo kube bumatima bekugcogca lokumayelana nemaphutsa etentsela . 
Imitfolamphilo nesibhedlela tiphakelwe ngalokulinganako kuyo yonkhe Indzawo yaseSikhukhune , kodvwa kufinyelela kuloku kubahlali kusala kuyinsayeya . 
Umbiko weSikhulu seLucwaningomabhuku loya kuSigungu Lesiphetse kanye nePhalamende yeSifundza saseNshonalanga Kapa . 
Lemiklomelo iniketa ematfuba ekutsi kwabelwane ngelwatiso nekufundza kanye nematfuba ebudlelwano nekuphindvwa kwemitamo lebe yimphumelelo eveni lonkhe . 
Njengemtsetfo , abamange bashise tikolo ngendlela bantfwana basemadolobheni bente ngayo . 
KuteMasayensi ekweMtimba labasikati basebente kancono kunalabadvuna , nanoma kunjalo kusebenta kwalabadvuna kuna kucishe kwangagucuki kwabe kwalabasikati kona kwaba ncono . 
Lomsebenti wekumodela ube nensayeya kakhulu ngenca yekungabi nedatha lecinisekile , ikakhulu ngemiholo yasemakhaya , kutfwala ticu nemazinga ekushiya phasi kwetitjudeni . 
Loludzaba lwekuniketwa kwetindlu tasemaphandleni kuvusa tindzaba letibuhlungu mayelana ne-ajenda yembuso yekutfutfukisa . 
Kurekhodwa , kugadza nekuhlanganiswa kwetidzingo kucacisiwe , neluhlaka lwe-ajenda leyakhelwe inchubo yekomiti igcogciwe . 
Uma bayigcina , banelitfuba lekukhula kancane kancane uma kuchubekela phambili kuholela kumphesheni lenhle . 
Loku kubukwana nako kahle kakhulu ngekubuka ngako kokubili lokungashiwo nguko kokubili lokwenteka kutemave emhlaba nasekhaya esikhatsini lesisandza kwendlula . 
Emahlatsi emvelo aligugu lesive . 
Imiklamo lemincane lenemikhicito lefanako ingabutselwa ndzawonye ehlelweni kutocutjungulwa . 
Sicela usinikete imininingwane uma ngabe lesinye saletikhala simakhiwe . 
Mayelana naloku-ke indzima ledlalwa ngema-ejensi esigodzi newendzawo netikhungo kutawubaluleka kakhulu . 
Kucubungula kanye nekugadza emazinga etindleko kucinisekisa tindleko letinkhulu . 
Ematiko adzinga kutfutfukisa kuphatsa ngemphumelelo , kuchumanisa nekubusa ngekubambisana kwahulumende lohlangene kwetinhlelo letikhetsekile Kuhulumende Wenshonalanga Kapa . 
Lapho khona kute ummango lohlosiwe , umuntfu angahlatiya imimango lefananako lesemacentselweni kute kutsi akhone kutfola kutsi ngutiphi tinhlobo temmango letidzingekako . 
Wonkhe logcinelwe kutsetfwa kwalelinye licala unelilungelo lalokungenani lihora linye lekutivocavoca ngelilanga . 
Kuloluphenyo , Ibhodi iye yacabanga ngetakheko temtselo wekugembula tato tonkhe tifundza , indzawo kanye nebukhulu betikhungo tabo temidlalo yekubheja netibalo temali lengenako yalemidlalo , lapho khona kutfolakele tizatfu letivamile . 
Lababhidako batawuchaza kabanti letincenye , imisebenti lehlukile labayiniketako . 
Emafayela langemashumi lamabili-nakutsatfu abutfwa etindzaweni letintsatfu temsebenti kute kutofundvwa ngawo . 
Ilayisensi yekushayela kufanele ifakwe uma ikhonjiswe njengaledzingakako . 
Beka emabhilidi abe sedvute nemigwaco kute ukhulise kukhutsala kwalabahamba ngetinyawo , nciphisa kuhlukanisa takhamuti , futsi faka tinsita talabahamba ngetinyawo letifana netitolo letitsengisako eceleni kwemgwaco lechumanisa kuminyana lokusetulu kwetakhiwo . 
Tikhungo temfundvo lephakeme letitimele netahulumende tinganiketa ticu temfundvo ngekuhlanganyela etigabeni temastasi netebudokotela netikhungo letibalingani ngaphandle kwemincele yaseNingizimu Afrika . 
Lendlela ' yekuhlanganisa kudla , umculo nelifilimu ' ihlose kukhombisa simanga selifilimu , kugcugcutela lutsandvo lwelifilimu bese kubuyela emuva etindzaweni tekubukela ibhayisikobho . 
Kunganakekeli simondzawo setfu kungaba nemiphumela leminyenti lengasimihle etimphilweni tetfu nakulikusasa lebantfwana betfu nemhlaba wetfu . 
Kusungula nekugcina ibhajethi yeLihhovisi Lemcondzisi lomkhulu kutsi ihambisane netidzingo tetemphilo netinsita talesigodzi ngekuhambisana nayo yonkhe lemitsetfo . 
LoLuphenyo luhlose kuncuma kwekutsi letihibe letibukene nalokubonwako tiphatselene nenchubomgomo , noma kumkhakha wekusebenta . 
Kwekugcina , kuminyana kakhulu kungaba neligalelo ekusetjentisweni nemphumelelo kwemhlaba , kulwa nekuya ngebunyenti emadolobheni , kunciphisa kuhamba kanye nekunciphisa kusetjentiswa kwemandla kanye nekungcola . 
Lomklamo usachubeka kodvwa sekwentiwe inchubekelembili lenkhulu mayelana nekwakhiwa kwenchubomgomo yetimphahla kanye nemarejista etimphahla letihambako kanye netindlu . 
Letikhala tekuphatfwa kwelwatiso emkhatsini wetibhedlela tigcwaliswe ngalokungiko kuze kucinisekise kuhambisana , inchubo yekuphatsa lwatiso lolungahloleka ngekwemabhuku netinchubo emkhatsini wetibhedlela . 
Loluhlelo lotawucukatsa emashadi ekulawula ikhwalithi lachaza kutsi ngutiphi tigaba tekwakha lekufanele tihlolwe ngubani futsi lubuye lufake ikhwalithi yekusayinela kucedza yemalunga labalilwe ngumuntfu lofanele , kanye nemazinga ekhwalithi lekufanele azuzwe . 
Ibhajethi yangemphela yekunakekela , kunakekela kwekuvikela , kwebunjiniyela nekunakekela kwalelo nalelo lusuku etikhungweni . 
Kutfutfukisa tisebenti kubaluleke kakhulu kumasu ekutfutfukisa tenhlalo kanye nemnotfo kusimo semhlaba wonkhe lapho khona emakhono kungiwo lakenta tincumo ngekuncintisana kwawo kunesisekelo setinsita tesigodzi . 
iNingizimu Afrika inensita yelufuto lolukhawuliwe kodvwa lesebenta kahle kulesikhatsi sanyalo . 
Ticelomsebenti letingahambisani netidzingo letibalwe-ngenhla angeke tinakwe . 
Sibonelo , kuvamise kucatjangwa kutsi kwenyuka kwebagibeli endleleni kufanele kwenyuse imphumelelo yendlela . 
Imiva yakhe ikhombisa ini ngalomlingisi lona ? 
Kuba khona kwemhlaba kungasetjentiswa ngendlela lembi ngetinkhulumo nebaholi bendzabuko . 
Sikhatsi lesidze , tingucuko temkhawulo wenzuzo yemali lengenako yemlingani titawutsintsa kakhulu kudluliswa kwemali . 
Ngalokukahle umhlabatsi kufanele ushone ngalokwanele ; imisele noma imibhedze lephakeme ingasetjentiswa uma umhlabatsi ungashoni . 
Ikhomishini icabangisise kahle imincele yesikimu sesincesitelo netinkinga tetindleko letingaba khona . 
Njengencenye yeluhlelo lwekufezekisa , lucwaningo lwekusebenteka kwemboni yemfuyo lutawuphindze lwentiwe kwentela kuhlola ematfuba ekuhlomisa ngekwemnotfo kulomkhakha . 
Sibhedlela asikavami kuhlindza ngemphelasontfo , kantsi lokunye kungetwa kwelilanga lekuhlindza kwehlisa ngemandla loluhla lwalabalindzile esibhedlela kutfola tinchubo letigucula imphilo . 
Kutfutfukisa , kuchuba kanye nekuchuba inchubo yekutsengwa kwemikhicito netinsita lephatselene nelucecesho loluhlelekile , lolungakahleleki kanye nekufundza ngekwe-inthanethi ngulesinye setibopho temsebenti . 
Imphilo yami kanye neyemndeni wami itawushintja ibe ncono futsi umndeni wami utawuba nelikhaya ingunaphakade . 
Tinsayeya letibalulekile tenhlalo kanye netemnotfo leti luphakelomali lwaseMpumalanga Kapa ( EC ) luphendvula kuto , tichaziwe kulesigaba lesidlulile . 
Kukhuliswa kukharikhulamu nako kutawufinyeleleka njenge kungetelelwa kwesakhiwonchanti kanye nekucecesha lokufanelekile nebasebenti bekusekela batawube bacashiwe . 
Tichibelo letiphakanyisiwe tibeka kutsi inchazelo yaleligama lelitsi " umshayeli loyingcweti " kulomtsetfo isho imoto lencunyiwe esikhundleni semoto lekudzingeka kutsi basebentisi babhalise . 
Imitsetfo-yaMasipalati ayikayifaki yonkhe lendzawo yamasipalati . 
Kucetjiswa ngulabakhetsekile kutawudzingeka kucinisekisa kutsi lolokukhetsiwe kusimeme ngaphansi kwaletimo letimatima letilindzelekile kulendzawo . 
I-Heineken kanye netinsita tayo tekwaba letibanti kwatiwa kakhulu . 
Umphakatsi wemukwa emalungelo wawo ekuba bazuzi bemhlaba , lokufaka emalungelo ekuhlala kanye nemalungelo emadlelo , kulima , kuvuna umutsi , tjani bekufulela kanye nekutfota tinkhuni . 
Tindlela temgwaco letitfwele emabhasi lahamba-emgwacweni nemisebenti yabojantji lelula , ngenca yaloko , kumele ticondze ngendlela lekungakhoneka ngayo , kute kugwenywe kuphuta lokuhlobene nekubuyela emuva lokuchubekako , nekunyakata kwekujika njalo lapho kumele letinye timoto tihambe kucala . 
Bantfu labakhubatekile abakhululekile batifake ticelo tabo talemisebenti ! 
Lomfakisicelo nome umnikati kumela angenise bufakazi bemadokhumenti betindleko letilinganiswako tekufakwa kwetinsita tangekhatsi tekunjiniyela . 
Timali kumele titfolakale kute kwentelwe kuphocelela nekukhokhelwa kwemitselo yekugembula , futsi nekwentela tehlakalo letihambisanako naloku . 
Sibalo lekungiso ngco sebantfu labadzinga kutfutsiselwa kulenye indzawo kutawudzinga sicinisekiswe futsi kutsatfwe tinyatselo letifanele kwentela kucinisekisa tindlu letenele tekuvala leti kwentela kubonelela bonkhe . 
Sifisa kubabata Emapaki aseNyakatfo Nshonalanga neBhodi yeTekuvakasha kanye neLitiko Letekutfutfukisa Umnotfo neTekuvakasha kumitamo yabo yekucinisekisa kutsi tinzuzo tetekuvakasha tihlukaniswa ngalokulinganako kubo bonkhe bantfu . 
Umkhakha wekhophelethivi wacala ngekucalwa kwemakhophelethivi etekulima imvama labamhlophe , lohlose kutfutfukisa kanye nekwakha umphakatsi wekulima walabamhlophe . 
Kute kusetjentiswe buhle lobuniketwa bemnotfo ngekutsenga ngebunyenti , futsi nekucinisekisa kunakekelwa kwesimo sebuhle kanye nekufana , kuyadzingeka kutsi tintfo letitsite titsengwe ngekuhambisana Netinkontileka Tembuso , nome labanye betfulitinsita . 
Kwalungiswa tindzawo tebungoti letisihlanu ngenchubo yekwehlwaya nelucwaningomabhuku . 
Tindzima nemisebenti yaletindzawo letehlukene talomasipala kuto tokhe tigaba tekuhlela nekutfutfukiswa tiyabuka ticacisiwe , kusuka ekucaleni kwesiphakamiso sekuhlela kuya ekwakhiweni kulendzawo lephatsekako , kunakekela lokuchubeka njalo kanye nekuhlala edolobheni . 
Ngako-ke , kucitfwa kwemanti langcolile lacakile akukavami kugunyatwa . 
Ngekuhambisana nesimisomtsetfo sekutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika batawutfola kufinyelela tinsita letisisekelo , lenethiwekhi yekwesekela tikhungo tesigaba sesibili sitawubonelela sonkhe sigodzi sesive . 
Tekulima eNingizimu Afrika tikhonjiwe kumisamo lemibili lemikhulu . 
Kwengeta ekuchubekeleni embili lokubange ekutfobeleni eMazinga Lasembili kuVelonkhe , lelitiko liphindze labeka etulu lendlela lesetfula ngayo tinsita ngetindlela letinciphisa kudlabhatisa , letisebenta kahle kakhulu , futsi letigcile kusigulane . 
Inhloso bekukuvumela kucatsanisa kwekubhadala kuvundla kuyo yonkhe imisebenti , njenge sisekelo sekucedza lubandlululo . 
Lelitiko libuye lacinisekisa kwekutsi lokuchubeka nebuholi kwagcinwa ngalesikhatsi setingucuko . 
Emkhatsini walomphakatsi , lapho kuntjintja kulandzela ekwenteni intsandvo yelinyenti , inshokutsi nekunotsa kwekusebenta kwetemphi kudzinga kutsetselelwa ngetizatfu ngekucacisa . 
Kugcogca imali yetincwadzimvumo lesalele emuva kanye nekulungisa emarekhodi etincola letitimoto kutfola kunakisiswa . 
Kuloku , lwati lwetheknoloji lutsatfwa ngekutsi lubaluleke kakhulu futsi lusisekelo njengekufundza nekubhala . 
Umsebenti wayo lohamba embili kugcina kanye nekucubungula idatha lephatselene nemasampuli lagcogciwe . 
Loku kwakhishwa ngoba lensita beyingasebenti ngephumelelo ngaloko yatsatselwa indzawo yinsita yekuletsa emgwaceni . 
Licembu iDivinity labajabulisa ngemculo , njengaloku laphakamisa imimoya yabo ngekubadlalela umculo lobewuhambelana nendlelamculo yalowo nalowo layitsandzako . 
Kutekwakhiwa kwetindlu lapho khona lamandla nemakhono kunakekelwa futsi kukhululwa kute kutfutfukise imimango yetfu , lusha lungadlala indzima lebalulekile njengetitfunywa nemashanhlitiyo langaletsa tingucuko ekwetfulwa kwetindlu . 
Imibuto beyihona njalo , nanome kunjalo , lebeyivela kulabafake ticelo njengaloku bebafuna kuvisisa tidzingo taloluhlelo . 
Tindlela tenchubomgomo letinyenti kudzingeka kutsi tibe khona : 
Timali tetibhedlela letikhulu letintsatfu tibanjwe Litiko leTemphilo . 
Uma leSigungu Sekuhlela saMasipala nome Sisebenti Sekutfutfukiswa Kwemhlaba livumela kutfutfukiswa kwemhlaba nome sisebentisa sicelo lesihamba netimo , kumele sibeke kucace kutsi ngutiphi timo lekumele titfotjelwe ngembi kwekutsengiswa , kutfutfukiswa nome kwendluliselwa kulomunye kwalomhlaba . 
Uma sibuka lobulukhuni nekutsamba lokuhambisana nalenchubo yekutsenga , Betimali tembuso basebentise inchubo lenakisisako yekutfola baphakeli tinsita . 
Loku kwaphindze kwabonakala ngekwehla kweticelo ngesikhatsi kuhlolwa kubulawa kwetinyamatane lokuyintfo lebuhlungu kakhulu kulemboni . 
Lokuhlela loku kungentiwa ngembi kwekutsi kube nesimo lesiphutfumako noma inhlekelele . 
ENshonalanga Kapa , i-SAPS yente kahle kuhlangabetana nalamagunya lafaka kakhulu kutfutfwa kwebantfu lebagula kakhulu ngekwengcondvo kusuka emmangweni kuyiwe kunsitakusebenta yetemphilo lesedvute lelungele kunakekela nekubuyisela basebentisi lebebabalekile . 
Nanoma-nje kunebuncono lobukhona kutekukhicita nekutsingiswa kulamanye emave kwetinsita , inchubomgomo yetekuhwebelana ifanele kutsi yentiwe kute kutsi kukhoneke kuba nebuncono lobusimeme kanye nekukhula ekusebenteni kwemikhicito yaseNingizimu Afrika letsingeselwa emave emhlaba . 
Loku kwentela kakhulu kubeka lesifundza emephini futsi nekuheha kutjalwa kwetimali . 
Senta letetfulo etukwaletizatfu letilandzelako : 
Insalela yaleSikhwama iyachubeka iyakhula ngenca yendlela lencono yekugcogca imali lengenako futsi nalencono kunemali lebeyilindzelekile kutekusisa . 
Lenchazelo yaholela ekutsini Kruger ashiwo njengemuntfu lobekanesimbonyaliso ngalobo busuku . 
Umsekeli weluhlelo ngalunye uyancuma kutsi ngukuphi kukhetsa lekufanele bakunikete . 
Emakhono lahlakaniphile ekhompyutha kuMicrosoft Excel , PowerPoint kanye neWord . 
Tinsita Tekuposa Lokutimele kutawululela kusebenta kwako etindzaweni tasemaphandleni . 
Lomsebenti ungetela kulelitembu lemsebenti leliyinhlanganisela yabohulumende ngetekuvikela umphakatsi nekulungiswa kwesikhwama semhlalaphansi . 
I-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi itawuniketa lwatiso ngematfuba lokhona ngaloluhlelo aphindze anikete kusekela lokudzingekile kwentela kutsi atsatse lamatfuba . 
Sidzingo sekukhokhela indzawo yekufaka lwati naso futsi sikhishiwe . 
Siyayisekela lemitamo ngoba sibeke phambili lokubusa lokuhle kwetinhlangano tetfu njengentfo lehambembili . 
Letigulane tinebudze lobelulile bekuhlala , kuyabita kutelapha , futsi kanyenti tinematfuba lamancane ekwelulama . 
Kwephula lenchubo kutawuholela ekumisweni nekwalelwa kungena kuWine Online . 
Kunetindlela letahlukene tekuchumana : Indlela yekubhala , yekukhuluma nome yetemlomo , indlela yekubuka , indlela yekunyakata lesebentisa tandla ; lamanye ematheksti ahlanganisa letindlela ngaleyo ndlela-ke abitwa ngekutsi ngematheksti latindlelatinyenti . 
Litiko libe lekucala kulelive kuhlela kabusha tonkhe tikhala temsebenti kulesikhungo njengetikhundla " njengalokufanele " kute kusungulwe sikhungo setisebenti lesiphakelwe ngetimali . 
Luphiko lweMalingena lwaseNingizimu Afrika kwanyalo luchumana netinkampani letinesisekelo semisebenti eSA kodvwa tibukeka ngatsi tiyise incenye lenkhulu yentalo yawo etindzaweni tekuphatsa letinentsela lephasi lapho kusebenta bantfu labancane kuphela . 
Caphela kutsi tivandze tetitselo atitsatfwa njengemahlatsi lahlenyeliwe . 
Lithebula ledatha leliphatselene nembiko lohlanganisiwe uguculeka lula ube nguleyo naleyo datha lehlukaniswe yikhoma lefundzeka hhayi kuphela ngendlela ye-ArcView kodvwa futsi nangaletinye tinhlelo , njengesipredishidi . 
Kucindzeteleka kwemitapolwati ye-HE kufaka kwabiwa kabusha kwetinsita temfundvo , emanani lakhuphukako kanye nekwehla kwelinani lebafundzi . 
Kubalulekile kukhombisa sidzingo lesicacile semklamo lotsite nekutsi kungani hulumende kufanele abe yincenye . 
Lenchubo itawusinika sitfombe lesiphelele mayelana nemazinga ekwenteka kanye nebubanti bekuhlukunyetwa kwebantfwana kulesifundza setfu . 
Cinisekisa indlela yekutsengwa kwemphahla kanye nekugcina sabelo setindleko yalesibhedlela . 
Kutsatsa tindlu tangasese tesive etindzaweni lapho kuhlukana khona imigwaco njengesibonelo , kuniketwa kwaloku kumele kuhlanganiswe nesibalo sebantfu labendlulako , labahlanganako nome labahwebako , njll . 
Imikhumbi icashwa ngenkontileka ngaphandle futsi lebhizinisi yalomkhumbi kanyenti yentiwa ngulabawucasha ngetinkontileka . 
Buka kutsi timali letamukelwe letigicitwako tiyabuketwa kunchubo ye-akhawuntingi . 
Lokungcubutana kwashiya ngemuva sibati sembuso lohlulekile kanye nalongabuseki , kungavikeleki kanye nekuswelakala kwentfutfuko , imitselela lesavakala ngisho nanamuhla . 
Legrafu ikhombisa kutsi emkhakheni wekhomesi manyenti emakhandidethi labhalisele Tifundvo teBhizinisi kunaku kokubili teMnotfo neteKugcinemabhuku ngalokufananako . 
Tindleko telucwaningo lwangaphambili kufanele tifakwe kulunganisa umehluko phakatsi kweprofayili leletsiwe kanye neprofayili lekungiyo cobo . 
Mine , losayinile ngaphansi , ngiyacinisekisa kutsi leminingwane lecuketfwe iliciniso lemaphuzu laniketiwe , kanye nalolosayine lombhalo egameni lalombhidi ugunyatiwe kutsi ente loko . 
Ngetulu kwaloko , tinchubomgomo tekukala tejenerikhi letibalulekile tiyaniketwa . 
Kunetindzawo letinyenti tekutimbandzakanya lokungabakhona . 
Tikhutsati letimamandla letiguculako tekulumbana tikhipha emalekthroni lula futsi tente ncono kufakwe kwe-okzijini kumakhemikhali latfola lawo ma-elekhroni letiwakhipohako . 
Lelinani alifaki ekhatsi umtselo lokhokhelwako Wekuchuba Lucwaningo Lwemanti . 
Nangabe lirekhodi linemavi larekhodiwe nome lwatiso lolungakhicitwa futsi ngesimo semsindvo lovakalako : 
I-Medic Alert yinchubo yetekwelashwa yamhlabawonkhe yekubonakala . 
Kulinganiselwa ekutsini ihhafu yelinanibantfu lemhlaba manje seliphila sidolobha . 
Kuniketwa emandla kwabomasipala kungaba netintfo totimbili lekuyipolitiki netimali . 
Khulisa kucina nekwehlukahlukana endzaweni yemgwaco . 
Kukhula kancane kwelinani lekubeleka etibhedlela letikhulu kunalelo lelilindzelekile kubange kutsi kube nemkhakha we-Ceasarean . 
Ngetinhloso tebhajethi timali letingena ngemali lefakwako tisuselwa kubudlelwano emkhatsini wemali lengenako yangemphela yaphambilini , CPI kanye neGDP . 
Litiko Letemhlaba lisebenta kusimondzawo semtsetfo , lesivuna tisebenti letisembili titfole lwati letinchubomgomo letitsite temtsetfo letingahambisana nekwentiwa kwemsebenti . 
Konkhe lokukhishelwa ngco emtfonjenilusito wemanti kufanele kubhaliselwe noma ngabe umtsamo ungakanani . 
Ngabe ufuna kuhlala etindlini tekuhlala tasenyuvesi ? 
Kufanele abe nelwati lolwanele kumtsetfosimiso wemisebenti yahulumende kanye netemphilo wanyalo mayelana netinchubomgomo kanye nemitsetfotimiso . 
Tilinganisozinga kufaka ekhatsi kutfunywa unikwe tibopho khona laphakuluhlakamsebenti loluchazwe kahle , tinchubo letinemphumelelo tekutilandza kanye nekwehlukaniswa ngalokwanele kwemisebentisibopho kucinisekisa kutsi kunelizinga lelemukelekako lebungoti . 
Emaphepha lacuketse ludzaba aveta tinkinga letitfolakele netindzawo letitsite temtsetfo nekumema tiphakamiso talokungaba tisombululo . 
Emiphakatsini leminyenti , kwehlisa umtfombo sekwenyukile ngenca yemitamo lenemphumelelo yekugucula imfucuta . 
Umsebenti wekugcizelelisa tawusekela futsi usekele kucondzaniswa kwemisebenti yeBucondzisi Betemfundvo Yesimondzawo kanye Nekulawulwa Kwetesimondzawo . 
Tinsita temadolobha tiphatselene nekukhipha emaphasipothi , kubhalisa kutalwa kwebantfwana bangaphandle , kuncuma buve , nekukhishwa kwetitifiketi tekwenta umuntfu abe wakulelive noma kutsatfwa kwebuve baseNingizimu Afrika . 
Sita ngekukhomba tindzawo letifanalekile nendzawo yelihhovisi . 
Lohlolwako ubophelelekile kumsebenti lobekiwe ngekweTinkhambiso Temtsetfo weKucecesha ; 
Ngalokufanako , lapho kwandza kwebantfu kuminyana kwekuhlaliswa emhlabeni kusetulu kakhulu , kuphila ngemhlaba kungeke kube ngiko kahle . 
Inkhokhelo legcwele yetindleko lokungenani letiphindzekako itawetfulwa kusikhatsi seminyaka lemibili . 
Kuvikela nekwelashwa kwetifo letihlobene nekudla lokunemsoco . 
Bekungenandzaba kutsi tisebenti tebuphoyisa phambilini betinikwe imisebenti leyehlukile ngekuya ngelibala lato . 
Nakufakwa sikhalo ibhentji yonkhe yaseNkantolo Lephakeme ePietermaritzburg yacitsa lesikhalo ngetindleko yacinisekisa lokuncunywe ngumantji . 
Kutsetselelwa lokusipesheli ngekuya kwalesigaba akufuneki kugcina kwenta kutsi siboshwa sihlale ejele sikhatsi lesincane kunaleso lesibekiwe lesingasiso sashwele noma lesisigamu sesigwebo sakhe sasekucaleni . 
Baphatsi kumazinga lahlukene ngiwo laba nemsebenti wekubika ngaledatha leletsiwe , kantsi kuletfwa kwedatha ngakunye kuya kulelizinga lelilandzelako kuvunyelwa ngumphatsi lofanele kulendzawo yekusebenta kulesikhungo seNhloko Yelitiko . 
Tinsayeya : Sifundza saseGauteng silidolobha bunyeti baso futsi sibukene netinsayeya tekuvikela imihlaba lesezingeni lelikhula lekuba yetekulima ngenca yekukhula kwebudolobha . 
Siyakuncoma futsi siyakubonga ngaloko . 
Lencenye yekucala icuketse tinhloso telizinga lelisetulu temkhandlu , lekhombisa loku masipala lafisa kukwetfula ekupheleni kwemnyakatimali kanye nekutsi lenhlangano itawubukeka njani kubatsengi bayo labangekhatsi nalabangaphandle . 
Tekutfutsa , noma timoto noma kungasito timoto , tibuketana netinkinga letinkhulu kuleSigodzi sase Alfred Nzo . 
Kutawunakekelwa ngalokufanele kute kutsi kucinisekiswe kutsi budze betinsika buyalingana kantsi futsi letinsika tiyafanana . 
Emazinga ekucashela imisebenti nalokutayelekile : Sigodzi sase Alfred Nzo sifaka ekhatsi emazinga laphansi ekusebenta nebantfu labanyenti labangangeneleli kumnotfo . 
Ngenca yaloko , letinchubomgomo atitsatfwa njengaletisebenta kugcugcutela kuvisisa kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Umhlangano ngamunye utawenganyelwa ngusihlalo . 
Labatfumela kudla ngaphandle baseNingizimu Afrika kufanele bahlale bacatsanisa nalokwentiwa baseChile , umphakeli lomkhulu wetitselo letiya e-USA nalabangahle bancintisane neNingizimu Afrika , kutsi kufanele bakhokhe emanani etimali letinganani tekutfumela titselo letiya e-USA . 
Letinsayeya letibekwe lapha ngetulu tigcamisa kutsi tingenelelo tiyadzingeka kulungisa kungalingani kwesikhatsi lesendlulile kanye nesimo lesitjekile salomkhakha . 
Tibhedlela letinkhulu netibhedlela letendluliselwa tigulane tibhedlela letinkhulu tiniketa tisetjentiswa kanye nemakhono ladzingeka kutinchubo letishubile tetemphilo . 
Bantfu labachumene bangenta kancono timo tabo tetenhlalo netemnotfo ngoba banebalingani kumanethiwekhi abo labangancika kubo baphindze batfole kubo lusito . 
Luhlolo lukhomba kutsi kungavisisani lokungakasonjululwa lokumayelana nebunikati kanye nekulawulwa kwetinsita temphahla letayelekile kuhlala kunebungoti kuko kokubili inhlalo lekahle yebantfu kanye nekuba cotfo kwensita . 
Tindleko tifanele kutsi tilawulwe tingakenteki ngekutsi kusungula nekulandzelelwa kwelwabiwomali lwekulawula lwemklamo ngekuhlela kwemklamo , idizayini lebanti kanye netinchubo tasesayithini . 
Uma simo lesibucayi semhlaba lesifikele lwehlomnotfo lwaseNingizimu Afrika , timbangela tasekhaya nato tidlale indzima . 
Njengoba loLuphenyo luhlose kucokelela idatha , luyachubeka nekubonakala kwekutsi lolubalo , esikhatsini lesinyenti , alukho . 
Kungabekwa kahle ( kwendluliselwa kabusha kwekusebentisa imali kwebatsengi ) kumela nome kunjalo kubukwe uma kuhlolwa lemitselela lemihle . 
Masipala wase Alfred Nzo utfola imali yakhe kumitfombo lemitsatfu lebitwa ; 
Kucacisa kusebenta kwalamakomidi lahambelanako . 
Imphahla , imishini nemathuluzi kubekwe ngetindleko letingumlandvo kuleSikhwama , kuncane kukoleka kwekwehla . 
Tingucuko kulemigomo nemibandzela yekusebenta itawenteka ngalesikhatsi letingucuko titfunyelwa kulewebhusayithi . 
Tinsayeya letimcoka temnotfo wetenhlalo kuLitheku leNelson Mandela , tifaka ekhatsi kwesweleka kwemsebenti , kwesweleka kwemakhono , buphuya kanye nekungalingani . 
Njengesilinganiso , kubekwe emanti dvutane naleto tindzawo . 
Tinhlobo letehlukene tinebudlelwane lobehlukile emkhatsini wetindleko letimisiwe futsi naletintjantjako . 
Lomcondvo usebenta kuto tonkhe tigaba tekusebenta tetikhungo tesive ; kodvwa , lucwaningo lolunyenti lugcile etikhungweni temfundvo naletisondzelene nato . 
Kukhutsata kukhula kwemnotfo , ngaleyo ndlela-ke kwenta umnotfo waseTshwane uncintisane newemave emhlaba futsi ugcile kakhulu ; 
Lokusetjentwa kweticelo tekubuyiselwa lokutawuholela kubasebenti basensimini labanyenti , kuyafuneka . 
Ngikhulumile naLamalunga lamabili . 
Endzabeni yekubambisana nekuhlangana , lesidzingo sitawugcwaliswa nguleyo naleyo ncenye yekubambisana noma kuhlangana . 
Inkhomba Yekutfutfukiswa Kwebantfu ilinganiswa ngekubuka silinganisomkhatsini saletinkhomba letilandzelako : temphilo , letisuselwa ebudzeni bemphilo lobubukelelwe , temfundvo kususelwa ekukwatini kubhala nekufundza kwalabadzala kanye netimphawu tekubhalisa titonkhe nemholo , lokususelwa kusilinganiso letisemkhatsini semiholo wemakhaya . 
Chumanisa yonkhe imisebenti lefanele leSikhwama . 
Incenye yalesikhwama itawusetjentiswa kuhlela nekutfutfukisa tinhlelo , ngalesikhatsi lolokunye konkhe kutawusetjentiselwa kukhokhela timali tekufohlota ematekisi kubanikati lebafohlote timoto tabo letindzala . 
Kulandzelwa indlela yemtsamo munye kulenkontileka . 
Labalawula Tindiza neTinhlelo Tetimoto Tekutfutsa kuHulumende tifakwa ngaphansi kweTinhlelo Tekutfutsa Ummango . 
Ema-akhawunti aleso sikhwama atawuhlolwa nguMhlolimabhuku-Jikelele , bese tindleko talolohlolo titawubhadalwa esikhwameni sesincephetiso . 
Kuniketa imphahla ngekuhambisana netiliphu tekulandza lesetivunyelwe . 
Lawula kuhlanganiswa kanye nekusetjentiswa kwetinhlelo tekwatiswa ngemtsetfo weTjwala kanye neMtsetfo wekuBhalisa Libhizinisi . 
Ngicale umklamo nelitiko letfu le-IT kucecesha nekufundzisa bantfu bakulengadzi labaniketa lusito kusebentisa bongcondvomshini . 
Lesibhedlela sakhulisa tintfo tigulane letihlangabetene nato nelizinga letinsita tesimo lesiphutfumako ngekulinga kusebentisa ibhodi ye-elekhthronikhi yemilayeto kwatisa tigulane letisesikhungweni sesimo lesiphutfumako ngetikhatsi letilindzelekile tekulindza . 
Lesivumelwano sitawucala kusebenta ngalolusuku lesisayinwe ngalo . 
Etimeni letinjalo , lwatiso lwakhe lolukhetsekile lolukwatisako ( incwadzigezi , ligama , likheli , inombolo yelucingo ) akwendluliselwa kulomuntfu wesitsatfu . 
Lamandla lawa aphindze asho kuhlantwa kweswirishi kanye nekulungiswa kweludzaka lweswirishi , kugcinwa , kucutjungulwa , kusetjentiswa kanye nekulahlwa . 
Sikhala sekukhicita emkhatsini kweNingizimu Afrika nebachudzelani betimakethe letisakhula sesikhulile , sidzinga kutsi sitsatse tinyatselo tekukhuphula kukhicita kwesekela kukhula kwemalingena . 
Inkhombandlela yemitsetfo yetekwelashwa lokuphutfumako yashicilelwa ngulesigaba yaphakelwa kuto tonkhe tikhungo tetemphilo eNshonalanga Kapa . 
Emanothisi labalwe ngesandla kummangali ngelulwimi lwabo lolusemtsetfweni . 
Titjalo netilwane kungachazwa ngemazinga lamatsatfu . 
Incwadzi yesivumelwano sesikwelede idokhumenti leniketwa emaklayenti lekhetsekile lebaniketa imvumo yekutsenga tinsita tekusekelwa kwelibhizinisi ( lusito lwetebuchwepheshe ) kubatfulitinsita labasemtsetfweni . 
Noma ngumuphi lomdvuna angasokwa kusuka ekutalweni kuye kunoma ngumuphi umnyaka , ingci nje simo sakhe semphilo sivuma . 
Kuceceshwa lokufanele kanye nekuniketwa emandla kuwo onkhe emacembu kubalulekile . 
Kuhlanganyela kwesive nako kudzingekile kubalekela kutsatsa luhlangotsi kulamanye emacembu emmango . 
LeTinkhombandlela teBunjalo beManti taseNingizimu Afrika tisebenta njengemtfombo lomkhulu welwatiso wekuncuma tidzingo tekhwalithi yemanti yelusebentisomanti lolwehlukahlukene kanye nekuvikela nekugcina temphilo yetitjalo netilwane tasemantini . 
Kucashwa Kwemphatsi Wemklamo , Bahlelembisi Bemklamo kanye Nebaholi Bemklamo ngekhatsi etifundzeni . 
Lombuto wabutwa ngenca yemibiko levela etifundzeni ngekucoshwa kwebantfu labandzala emapulazini . 
Bantfu batilungiselele kuhlangana , bagubhe lidzili , bose futsi badle inyama lenyenti ngendlela lebafuna ngayo . 
Kunesibopho kummangalelwa , hhayi phela kukhombisa kungafanelani , kodvwa futsi , kukhombisa kutsi lofake sikhalo nguye kahle hle lobanga lokungevani , futsi loko , lokungafanelani lobukhonjisiwe kwacha sizatfu lesifanele sekucoshwa kwalofake sikhalo . 
Cinisekisa kutsi bonkhe bazuzi betinhlelo tekuvuselelwa kwemhlaba basekelwa matiko ekulawuleni kutfutfukisa kwetindzawo tekuhlala . 
Imathekinoloji elwatiso newetekuchumana enta kube khona indlela lensha yekusebenta : kutfunyelwa ngekwe-elekhthronikhi kwemikhicito yekugcina nalesemkhatsini . 
Likomidi lesigungu lesikhulu lelicuketse tiphatsimandla letikhetsiwe liniketwe ligunya ngumkhandlu kutsi lisebentise tinchubomgomo kanye netinhlelo talo . 
Kuhlala kusidzingo lesibalulekile salentfutfuko . 
Masipala wakhona kudvweba iregista yemphahla lengasuseki . 
Leyunithi yekujuba kufanele ibe ngulejwayelekile leyentelwe kungena kulegandaganda . 
Kulendzaba , letinhlangano kufanele tisungule tinhlelo tekusekela njengelucwaningo ; imfundvo nekuceceshwa kwemakhophelethivi ; kusekelwa ngetimali nangaphandle-kwetimali ; kufundzisa nekuhlanganisa ; nekukhuluma . 
Sichubekile nekuba bosihlalo beLikomidi Lelibukene neNethweki yeTinchubomgomo leTiphatselene neKusisa taseNingizimu Afrika kanye neLicembu lePRI laseNingizimu Afrika leLatisa ngeNethweki kanye neKusebenta Kucasha . 
Kunaka lamalungelo , hulumende waseNingizimu Afrika utinikele ekwehliseni lokusatjalaliswa kwetidzakamiva letingekho emtsetfweni nalokufunwa ngemandla kwaletidzakamiva ngetindlela netinhlelo letinyenti . 
Emagciwane alicembu le-porikaryotic , umtimba lesineseli yinye lengalokuvamile italana ngendlela le-asexual nge-binary infusion . 
Lomsebenti wekutsi kwakhiwe tikhungo letihlanganisa bantfu nemitfombo yelwatiso , tinsita tahulumende nebalingani betemnotfo kanye , kulokunye , kucindzetela kutimela kutemnotfo neKutfutfukiswa kusimama kweNtfutfuko yeMnotfo Wakuleli ( i-LED ) loniketa emandla kumimmango yasemakhaya . 
Kugcila akukho kulowente lokubi kepha kukulemphahla lesetjentiselwe kwenta licala , noma imphahla leyenta kuchubeka kwebugebengu . 
Iyunithi , kanye nemalunga eKomidi leSifundza leKuhlola emabhuku kanye neTinkinga , iyachubeka nekuhambela imihlangano yeKomidi leLibambe Kucwaninga emabhuku kanye nematiko lamaklayenti kanye neMhlolimabhuku-Jikelele . 
BaBhidi naboSomankontileka kumele ngalokumukelekako bavumele tikhulu letibuya kulelitiko lelimeme lebhidi tingene emagcekeni , noma umuntfu locokwe Sifundza ngalokukhetsekile kutsi ente lomsebenti wekubuka noma luhlolo . 
Imvume yesikhashane leniketwe yikhomishini noma ibhodi ngekwaloMtsetfo kutawufanele iniketwe ngalendlela lebekwe yikhomishini . 
Nanome setfulo semnyaka lekucatsaniswa nawo sesintjintjiwe , atikho tingucuko letentiwe tekuvunywa kanye netetilinganiso . 
Imfundvo leSisekelo yaLabadzala kanye neKuceceshwa kuyachubeka kuyetfulwa , lokucinisekisa kutsi tinombolo letikhulako tetisebenti tetfu titfokotela insitakalo yekuceceshelwa kukhona kufundza nekubhala . 
Iningizimu Afrika ibukene nanati tinsayeya letisihlanu tekuvikeleka kwekudla : 
Kubuketa jikelele kwesimo setetimali . 
Lelihhovisi lekuhlolwa kwalabafaka ticelo tekushayela netelayisensi yekushayela , kanye nekuvuselelwa kwelayisensi yekushayela . 
Hhayi tonkhe tizatfu taloluhlatiyo tingatfolwa ngalendlela . 
Lomasipala utsetse Luhlelo Lwekusebenta Ngemakhono ngekusebentisa Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono . 
Ngabe kukhona kuphikisa kulesishukumiso lekuvunyelwana ngaso ? 
Imishikashika kumikhakha lemincane yekudla , tinatfo kanye neligwayi iphatselene nekulungiswa kwetinhlanti kanye nekukhicitwa kwetinatfo . 
Ithenda itawubonakala njengalengaphendvuli , uma angehluleka kuveta ikhophi yekucala noma lesethifayiwe yaloko " Incwadzi Yekuba nguloMsulwa " kungakapheli emalanga ekhalenda laSikhombisa , emva kwekucelwa kwekutsi wente njalo . 
Asikho sigameko noma lesinjani lapho khona emafomu ebhidi atawuphindvwa athayiphwe noma abhalwe kabusha . 
Kutfutfuka kwekhwalithi yetinhlelo tesakhiwonchanti yamukelwe ngematiko eMkhakha Wavelonkhe futsi kwaholela ekutseni sifundza sitfole imali leyengetiwe yekugcugcutela yeLitiko Letemphilo kwengeta kuniketwa kwesakhiwonchanti . 
Umnotfo waseGawuteni wehlukahlukene , kusukela kulomkhakha lohluma ngalokungakahleleki ( kufaka labatsengisa etitaladini ) kuye kuthekh-lesetulu yekukhicita nemkhakha wetetimboni . 
Bungako lobukhulu budzingeka kutfola kutsi kuvunyelwa kudzingeka kuliphi lizinga kute kuchubeke umsebenti . 
Kutsengiselana lokuphenyisiswako kukutsengiselana uma kunebufakazi lobutimele lobudzinga kuphenya kweKulawula Litfuba Lekulahlekelwa njengetinkhokhelo letivinjiwe , emaphutsa asehhovisi , emaphutsa asebhange , imishikashika yemali yasebhange lengakavunyelwa , timali letibuyiselwa emuva tetimali letifakwako letingasito lapho bufakazi lobutimele budzinga luphenyo . 
Loku , ngiyacabanga , kucinisa intsandvo yetfu yelinyenti . 
Noma ngabe idatha yafakwa ngesandla noma yadluliswa , ihamba ngenchubo lefanako yekucinisekisa . 
Sebentisa bantfu , timphahla kanye netinsita letiphilako ngendlela lenhle nalefanele . 
Kufaka emamitha emanti ekunatsa letfulwa ngemaloli kunciphise emanti lalahlekako ngekhatsi eluhlelweni lwekusabalalisa . 
Lesimo mayelana netemfundvo naso siyincenye yaletinkhinga letibanti temphakatsi . 
Kutfutfukisa kusebenta kweLikomidi leLwatiso leSifundza . 
Loku kufaka ekhatsi letidzingo ngekwemtsetfo letiphatselene nekucashwa nekususwa esikhundleli kweMhloli Mabhuku Jikelele , lokunikwetwa imali kwesabelomali , kucashwa kwetisebenti , lapho umhloli mabhuku avunyelwe kusebenta khona nesikhatsi nebudze bekusabalalisa lombiko wemhlolo mabhuku . 
Tikhwama temali tawo : Lamave anikwa emafa emnotfo kanye nemasiko , abuye asingatsa letinye tinsita tebhayoloji letinhle kakhulu tamhlaba wonkhe , tasemantini kanye nasemalwandle letatiwa ngetilwanyana tato letehlukene kanye ne-endemizimu . 
Ucelwa kutsi wati kutsi emabhidi atawube afike ngemuva kwesikhatsi uma ngabe afika kulelikheli leliniketwe kuledokhumenti yebhidi ngemuva kwelusuku nesikhatsi sekuvalwa kwekungeniswa . 
Umbuto losisekelo kutsi ngabe lisu le-akhawunti yemuntfu ngamunye yekuvikeleka kwetenhlalo liyatenelisa letinhloso leti ngekungenti tintfo endzaweni yinye njengemodeli yeIRA , nome ngekwenta konkhe endzaweni yinye lokuhambelana nemodeli yeTSP . 
Luhlatiyo lendlela yekungenelela kumasipala lolungayo kumawodi labekelwe embili luveta lokulandzelako : 
Litiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo libekwe ngekwemtsetfosisekelo kutsi licinisekise kufinyelela kutinsita tebulingiswa ngekulingana . 
Ekuchubeni luhlatiyo , kushiwo kwemininingwane letfolakala kulenye indzawo Kwetilinganiso Tavelonkhe Letilinganisiwe nencwajana Yetinhlelo Tekusebenta Naletinelisu . 
Ngako ke , kwandzisa umkhicito wekudla velonkhe angeke kwandzise kuvikeleka kwekudla kubantfu kanye nemacembu ngaphandle kwekuniketa lilungelo lelitsintsa imiva kuloko kudla . 
Tindleko letenyukako letiyamene nekukhokhela titfunywa kutsi tigcogce timali tekubhaliswa kwetincola kanye netemalayisensi tiseloku tisizatfu sekukhatsateka . 
Letihloko letingenhla tabese tiyahlanganiswa , basebenti behlukaniswa baba macembu lamane kute bacocisane ngaletindzaba nekutsi bancome tindlela tekubukana nato ngendlela lehlelekile . 
Imphumelelo yemalanga labekiwe ekwentiwa kwetitatimende temali tenyanga kanye nekuhanjiswa kwelwatiso lwemali ekutsatseni tincumo ngulabaphetse . 
Kutawuba nekubambisana ngetinhlelo letifana neMkhankaso weFika Uphila , kwentela kulungisa kuphepha jikelele kwetitfutsi tesive . 
Emakhophelethivi eBangladesh avele ngemandla kutekulima , tekudoba , buciko kanye nemasiko , kanye nemikhakha yemsebenti kanye nemkhakha wetindlu nemanyonyana esikweledi . 
Kubo bonkhe labasikati labahlangene lapha , kufaka nalabo labakumahhovisi etfu etigodzi kanye nalangaphansi-kwetigodzi , ligalelo lakho kumisebenti yetfu yamalanga onkhe iyancomeka kantsi inconywa ngalokuphelele . 
Ngemuva kwekusebenta ngihlanta indlu , ngiyamemeta , ngiyapheka , imidlalo yaSpiderman , sikhatsi sekugeza , sekudla kwantsambama bese ekugcineni uyatela alale . 
Kungabi nendzaba kuloluhlelo lwekuhlola umtselela wekuniketa emandla lokukhona kutikhungo lokubonwa tisebenti telwati lwalomsebenti talelitiko kanye nalemboni jikelele , kuyinkhinga lenkhulu . 
Lwati nelwati lwemsebenti kumkhakha wekutfutfukisa ummango . 
Sikole sahulumende kufanele sitfole imvumo lebhaliwe levela kubatali bebafundzi labatutsatsa loluhambo lwekuvakasha . 
Loku kudzinga kutsi inhloso yemuntfu lofojako kufanele kutsi itfolwe ngembikwekutsi lokukuvikelwa kutfolakale . 
Ngalokutayelekile , baphakeli bativa ngatsi " kubuyisela " kungumphumela locondzene nekutsenga lokuphuyile nekuhlela kanyekanye nekuphatsa lokuphuyile kwekutsenga lokubandzako nekuhlanteka lokuphuyile , ikakhulukati endzaweni yemtsengisi . 
Ngetulu kwaloko , kukhishwa kwelindle lelisetaleni kungenteka kutsi kusho tinsita letincono tekuhlanta inkhucunkhucu lekhishelwe kumvelo . 
Loku kufuneka kwentiwe bantfu labaceceshiwe futsi labanemoya lofanele . 
Bekutawuba nalomunye futsi umhlangano kutawucociswana ngekukhetsa lokukhona lokungafakwa kuko lommangalelwa wesitsatfu . 
Likhono lekuphatsa nekulungisa irejista yetimphahla telitiko kuyadzingeka . 
Lomkhandlu unelilungelo lekucela leminye futsi imibandzela netidzingo kusomathenda lophumelele . 
Endzabeni yekondla , munye kubantfu labane labangondleki emhlabeni uhla e-Afrika , lapho linani lebantfu labangondleki lenyuke njalo kulamashumimnyaka lamanengi lengcile . 
Labatsintsekako bangakhetsi abamange bavalelwe ngaphandle kulesihilelo sekutsintsana . 
Mhlonishwa Somlomo , Lihhovisi laNdvunankhulu kumele litsatse tinyatselo letinemandla letitawuvikela takhamuti takulesifundza futsi litimisele kwenta tincumo letingeke tijajulelwe licabangela bantfu baseMpumalanga Kapa . 
Lamanye ematiko abamba luphenyo lebumsulwa bese kutsi lokutfolakele kungatfunyelwa kuSosikhwama weSifundza . 
Khombisa kutibophelela enhlalweni lenhle yemmango ngekutfutfukisa kukhetsa lokunelwati lokuhambisana nenchubo leyamukelekako yesive kutinkhinga tasemphakatsini netesimondzawo . 
Kwesibili , kukhula kwemakhono ekulungisa imikhumbi eRichards Bay , lokwakha-ke imisebenti lengemakhulu lamabili . 
Kutawuba futsi nekungcubutana lokukhulu ekwetayetiseni intsandvo yelinyenti kanye nekuphatsa . 
Leminye iminotfo lemikhulu , lenjengeJalimane neFransi , ibone kusimama kwemkhicito . 
Luhlelo lwekuvikeleka kwekudla luyacamba kuletinhlangotsi letilandzelako : 
Loku kutsatfwa njengesidzingo sebuncane bekugcina sekusebentisa ngco , ekulungiselweni kwekudla futsi nekuhlanteka kwemuntfu . 
Uma lirekhodi linetitfombe letibonakalako , emakhasi , lokurekhodwe ngetitfombe letinyakatako , titfombe letitfolakele ngangcondvomshini , imdvwebo , njll . 
Kulefutheji yalevidiyo , kwacaca kutsi fakazi lotibonelo ngemehlo bekachaza lilunga lalicembu . 
LeLitiko ngako-ke kute ticinisekiso lelingatiniketa mayelana nelinani lelidzingekako . 
Lusebentisomali lwemnyaka lowendlulile selulungiswe ngalokufanele . 
Nanoma lemibutfo lehlomile akusiyo imibutfo lefanalekile kuvimba bugebengu , ireyithi yalobugebengu lobucitsekile eveni letfu yenta kungabalekeki kutsi umbutfo ubitwe kanyenti kutoniketa kusekela temaphoyisa etfu laphelelwe similo kabuhlungu . 
Ticelo letitfolakele ngemuva kwelusuku lwekuvalwa naleto letingahambisani nalokudzingekako angeke tinakwe . 
Timvume titawukhishwa njalo ngemnyaka futsi titawusebenta tinyanga letilishumi nakubili . 
Ngako-ke kudzingekile kutsi tikhala temsebenti letingakavalwa ( kuhambisana nesakhiwo lesisha ) tiyagcwaliswa masinya . 
Tihibe telwabiwomali tenta loluhlangotsi lwangakhoni kwenta umsebenti wekulungisa lophelele , ikakhulu kuyilwa kwemigwaco . 
Njengoba letimoto kufanele tisetjentiwe emigwacweni yemmango , lolokulandzelako kufanele kuniketwe nemoto ngayinye ngalesikhatsi tiletfwa kute kutsi tibhaliswe : 
Ngalokufananako , kufanele kutsi kutfolwe tindlela tekucinisekisa kutsi selekelelo asisiwo umusa lowentelwa litsantsana labasokontileka labengamile . 
Loku kufaka ekhatsi tinkhombandlela letihambebili nekwati kutsi kwentiwa njani umdvwebo lohambembili kulokukhiphako lokusha . 
LoMtsetfosivivinyo wehlukanisa kutsi kuphatsa umuntfu ngesibhuku licala lebugebengu kanye nekutsi nome ngabe ngumuphi umuntfu lowenta , lolinga kwenta nome lobhebhetela , lovusa , lonika umyalo nome lowentisa nome ngabe ngubani umuntfu kutsi aphatse umuntfu ngesibhuku utawutsatseka njengemuntfu lonelicala lekuphatsa ngesibhuku . 
Nanome umfundzisi kungusibopho sakhe sekuhlola luhlakamsebenti lwekugcina , luhlolo lwabontsanga lungasebenta etigabeni tekucala , kantsi kutihlola wena kumcoka kuto tonkhe tigaba . 
Inhloso lephelele kwehliswa linani letindzawo tekulahla imfucuta kanye nalapho kushiswa khona . 
Kunatfwa kwebhiya kunyuke kakhulu kusukela kwakululwa timakethe tetjwala taseTurkey kantsi tinakwe kafushane kulamanani ebantfu bakulendzawo ( lapho kugcwele kakhulu bantfu labasebancane ) nekukhula kwemanani etivakashi . 
Ngekwemigwaco , siyachubeka nemsebenti wekwakha imigwaco lengemasu nesakhiwonchanti kuso sonkhe Sifundza . 
Labafake ticelo labanemfundvo yangaphambilini , noma ngekusebentisa lwatis lwemsebenti noma tifundvo letinye tingasetjentiswa . 
Ngalokwetayelekile emapulazi enhlanti i-trout mancane . 
Leliphepha Lelimhlophe futsi libuka tindzawo leticaliswa embili , kuletinye lapho khona kunekulawula nekuceceshwa kwetisebenti . 
Kuba khona kwetikhwama temakhono elucwaningo , luhlobo nelizinga lembuto , nesidzingo semtsetfosisekelo wekuncuma sikhatsi lesicitsiwe emklameni ngamunye . 
Ngekusho Kwesikhungo Setemphilo Semhlaba ( WHO ) , labachaza temphilo bonkhe banemvelaphi yetemnotfo netenhlalo . 
Ummangalelwa lonjalo wenta njalo kute atokwehlula simangalo semmangali ngendlela letakwenta kutsi kutsatfwe sincumo futsi lokutawumenta kutsi kungakhonakali nome ngabe ngumuphi umtamo lolandzelako kutsi abekwe lesimangalo . 
Kube kuphela timo tekufunwa ngemandla nekuniketa lokudzingekako kwensekese lesala uma kuhlutwa lokubite nali linani lentsengo lephasi . 
Kulawula nekulandzela kusetjentiswa kwetindlela tekonga kute bangasebentisi ngetulu kweliphakelotimali . 
Luhlelo Lwekwetfula Tinsita kanye neBhajethi Yekufezekisa , ngekuya Ngemtsetfo Wekuphatsa Timali Tamasipala , luhlelo lolunemininingwane , loluvunywe nguSodolobha Lomkhulu , kwentela kufezekisa kwamasipala kwetinsita tamasipala kanye nebhajethi yakhe yemnyaka . 
Laminye imitsi yekubulala likhula inemsebenti lobanti ngako-ke inebutsi etilwaneni nakumagciwane lamancane kakhulu . 
LoMtsetfosivivinyo usetandleni teLitiko Letebulungiswa Lemmeli Loluleka Umbuso Ngemtsetfo . 
Kugcineka kwemigwaco lekhona kucinisekisa kutsi kuneleveli leyamukelekile yesevisi . 
Ingabe lesitatimende lesilandzelako siliciniso yini noma singemanga ? 
Lombuso lomusha utawuhola usekele lokuhlangana nekuhlanganiswa kwabomasipala wasekhaya njengencenye yalenchubo yekwakha luhlelo lwabomasipala labakhulu kuhulumende kulelidolobha lesigodzi saseGauteng . 
Ngembi kwekutsi ngikhulume ngesisindvo salokulwa ngamagama , kuyasita kubuka futsi kucala kwalesento . 
Kutawufanela kutsi loluhlelo lucale kuphakelwa timali ngaphasi kwesabelosisindvo lesilinganisiwe . 
Imikhankhaso yetemtsetfo yentiwe ngendlela yekutsi igcile kumikhakha tsite . 
Umbono kutsi labavucululi bemfucuta kumele baniketwe kuvunywa lokusemtsetfweni tiphatsimandla tendzawo , kuhambisane nekusungulwa kwetiteshi tekugucula imfucuta etiteshini temigodzi yekulahla nome tekwendlulisela phambili . 
Inchubo yekukhetsa umnikati lomkhulu munye lacedvwa . 
Lothendisako kufanele abhale noma ngukuphi lokuntjintjwako noma imigomo langafisa kuyenta kulethenda lekuleSikejuli . 
Sitawube futsi sivuselela leNhlangano Yekulwa Nenkhohlakalo eNyakatfo-Ntsonalanga . 
Kuphaphuleka kwephothifoliyo yekufakwa kwemali kuhlolwa ngekusebentisa kugcizelela , kulingwe lephothifoliyo kusetjentiswa lesayensi yetindlelakwenta leniketiwe . 
Inchubomgomo neTinkhombandlela teKutfola Emalungelo Emhlaba Kumadamu Ematiko . 
Kutawunciphisa ematfuba emtselela lovela Kulokungenteka Kubeliciniso kutsi kube Liciniso . 
Konga lokwentiwe ngulesikhwama macondzana netintfo letahlukahlukene tesabelomali ngenca yekufezekisa tinyatselo tekonga . 
Linani lemibiko yelucwaningo Lucwaningo Lwenchubo Yekudlulisa Imali Kuhulumende Wesifundza Newasekhaya imibiko lebhalwe Ngenchubo Yekudlulisa Imali Kwavelonkhe etifundzeni nakubomasipalati . 
Luhlelo lolunemininingwane yekuvuselelwa kwaletinhlelo kufanele lufakwe kuluhlelo lolukhulu lwekubukeka kwendzawo kwentela tentfutfuko letahlukene . 
Kwengeta kuleto tibopho talo , Litiko Lekutfutfukisa Tenhlalo linemsebenti wekwengamela tikhungo tahulumende libike eNdvuneni yeLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo , kucinisekisa kutsi tayahambisana netilinganisosimo tekuletsa tinsita . 
Ndvuna angakhipha lihlatsi lembuso noma incenye yelihlatsi lembuso lelingasadzingeki lekunakekelwa kwemahlatsi . 
Njengoba kunakiwe kuMtsetfo Losahlongotwa kuHulumende waseKhaya , inchubo lelula kanye nalefana kakhulu iyadzingeka njengencenye yengucuko yahulumende wasekhaya . 
Lokufinyelela lokunemkhawulo kubaguculi bemikhicito labatsengisako betimakethe telinani lelisetulu kanye netitolo letinkhulu kufanekiswa hhayi kusimo sebuhle bemkhicito , kepha kumtsamo lophasi wemphumela wemkhicito . 
Kuchazwa kwetinyatselo tekwentiwa ncono kwebunjalo lobuhleliwe leticinisa tinhlelo telupopolo kwetifo letisekudleni , ikakhulu emadzeleni ; 
Kuvimbela tinkinga letincane kuhlose ekuboneni bomake labasahlolwa-nabakhulelwe labasenkingeni leyandzako yekuba nemntfwana lonekukhubateka ngekwelufuto noma lonenkinga yekutalwa . 
Yini lesetjentiswako , uma siniketwa basiti , esikhundleni senhlanganisela yekufunga , kutinikela nekukhokhwa kwemali lengumcombelelomali lokhokhelwa ngemali lephuma esikhwameni . 
Tindzawo temahlatsi tingaba ngumtfombo lobalulekile wekungeta emandla . 
" Imigomo Nemibandzela " kushiwo lamathemu lawa kanye nemibandzela yawo ; 
Kwekugcina , sifanele kutsi sicabanga ngelifutse lelingaba khona lesikhatsi lesidze lekutsatfwa kwetincumo tekugcogcwa kwemtselo kusilinganisomali mbamba sekuntjintjiselana futsi-ke ngaleyo ndlela nakutikhutsati telutjalomali lwangasese emikhakheni leyehlukene yemnotfo . 
Sitawulwa ngemandla ngebugebengu kanye nenkhohlakalo . 
Sikolo Sebhizinisi iWoburn ngekusho kwayo iniketa ticu ngekuhlanganyela neLikolishi lase Aldersgate kanye neNyuvesi yase Amity . 
Kumisa lokuphakelwa kwetinsita kulesikhatsi lesisele salomsebenti . 
Likhono lekuvisisa nekusebentisa gezi sekuholele ekukhanyiseni kanye naletinye tisetjentiswa tagezi . 
Ngitawutsandza kucala ngekubonga Sosikhwama Wavelonkhe waseNingizimu Afrika kanye neSikhwama seTimali saMhlabawonkhe ngekunginiketa inhlonipho yekwetfula inkhulumo lebalulekile ku-African Fiscal Forum . 
Lomasipala unesakhiwo sekuchumana kulenhlangano lesihambisana neLuhlelo Lwetekuchumana Lwahulumende Wasemakhaya . 
Inethiwekhi yemaphayiphi ekuhambisa indle ebhlokhi lesemkhatsini , kuniketwa wemanti , kufakwa kwagezi kanye netintsambo telucingo kuvamise kunconotwa etindzaweni tebantfu labahola kancane ngenca yetindleko . 
Ngekweluhlangotsi lwebalingani , tinhlangotsi letimcoka tifaka sakhiwo ngekwebaphatsi noma emalunga ebhodi , sakhiwo ngekwebuve bebanikati bemasheya , kuhambela emaveni emhlaba nesipiliyoni sebaphatsi semave emhlaba kanye nekwakheka kwetisebenti ngekwebuve . 
Kunekusalela emuva lokukhulu kwekulungisa nekugcina labo-apholo labakhona nemalambu etitaladi , kodvwa loku nanome kunjalo kuyaphatseka futsi kunekwenta ncono lokuchubekako . 
Ikhomishana idlala indzima lenkhulu ekwenteni lucwaningo lwemanti ngekusungula tidzingo netintfo letibekwa embili , kuvuselela nekunika timali telucwaningo , kukhutsata nekundlulisa lwatiso nethekhinoloji , nekwenta ncono lwati nekwakha emakhono emkhakha wemanti . 
Ucelwa kutsi uhlanganise lisheke lendzabuko lelikhanseliwe nome incwadzi yendzabuko yasebhange lesiciniseko . 
Atikho timemetelo letitfoliwe kubasebenti labambandzakanyeka etinchubeni tekufuna nekutsenga . 
Dvwebani futsi nente imikhakha yemhlaba titaladi netikhungo kwentela kutsi kusetjentiswe ema-awa lamadze futsi ngaloko kusebente njengetincenye tekuhlela kwentela kutfola tinsita letahlukene . 
Nome kunjalo , kunesidzingo sekusungulwa kwetinyatselo letilandzelako njengencenye yemishikashika letawentiwa ekufezekiseni loluhlaka . 
Kuveta tinshisekelo : Chaza uma ngabe lobunye balobudlelwano bukhona : 
Esimeni semisebenti yekuhlanganyela , linani labomasipalati lingasebentisa masipalati munye ngemandla lenele ekwenta kulawula umklamo wabo bonkhe kanye nekufaka imali lenyenti yesabiwo sabo ngalenhloso leyo . 
Kuniketwa nekuletfwa kwemphahla yasendlini kuSekela Mphatsiswa ehhovisi leLisekela Lelisetulu laMongameli . 
I-HIV ekugcineni yenta umtimba uphelelwe ngemandla kangangekutsi ungasakhoni kulwa nekugula bese ibanga kufa . 
Lemiklamo kwanyalo ingaphansi kwekubuketwa futsi itawuba yindzabanhloko kulokuvunywa lokufanele ngembi kwekusentjetiswa . 
Utawuhlanganisa onkhe ematiko abomasipala lasabalele lonkhe lelidolobhakati . 
Behrens naWatson bachaza nayi imikhakha lesihlanu lelandzelako yetisetjentiswa temmango ngekuya kwetidzingo tendzawo : 
Lenkhundla ye-CBS itawufaka ekhatsi tinhlelo tekunakekelwa ekhaya lokwentiwa bangani netihlobo kulogulako , tinhlelo tekunakekelwa endzaweni tsite yekuhlala , likhaya lelicembu , kanjalo netikhungo tekunakekela kwasemini . 
Lelitiko selucalise ngemandla letinhlelomasu leticinisekisa indzawo yekuhlala lengenamsindvo . 
Tindzawo letinyenti tekulahla tibi ngalokuvamile atihlangabetani nemigomo yamhlabawonkhe noma atisetjentiswa ngendlela . 
Kusekelwa kwekucala kusebenta kwemaseva lanetinhlelokusebenta lanetinguculoluhlobo letahlukahlukene kanye netinhlobo letenta kutsi kube lukhuni kugcina emazinga ekuba khona kanye nekuvimba tindleko . 
Lolusebentisomali lwekugcina lwemakhaya lufaka ekhatsi tonkhe tindleko tasekhaya ( tebahlali nalabo labangesibo bahlali ) mayelana netidzingo tangamunye . 
Imitfombo leyetayelekile yekungcoliseka ifaka phakatsi ema-oyili kanye nemafutsa lasuka kutitfutsi tekwakha kanye nakutintfo tekwakha letinjengasemende , kwekukhuculula , emapende kanye nalamanye emakhemikhali . 
Loku kunenshokutsi yekutsi ummango hhayi kutsi utsatsa kuphela bunikati kodvwa unesibopho sekunakekela temphilo tawo esigabeni lesicondzene nemuntfu , kodvwa njengemmango , nawo ungene ngekukhutsala ekutsatseni tincumo nekubuswa kwetinsita tetemphilo . 
Tonkhe leti takamuva ngepolitiki yetindzawo titawuba nemtselela lojulile kumnotfo waseNingizimu Afrika . 
Kukhula lokunemandla kwetekucashwa , imiholo mbamba lekhulako lehlangene nekuhhamuleka kwemtselo lobonakalako nekukhula lokubonakalako kwetibonelelo tahulumende kuleminyaka kuchubeka kwakhulisa imalingena yemakhaya nekusetjentiswa kwemali kwemakhaya . 
Tibonelo temasu lasetjentisiwe tifaka loku lokulandzelako : 
Kungasuselwa kulelithebula lelingenhla kutsi linani lelabiwe kuLuhlelo Lwekubuyisela belingakeneli , njengoba kwadzingeka kutsi kwentiwe tingucuko kucinisekisa kutsi kutfulwa kuba sezingeni lelisetulu . 
Lokwehlukile tincenye letitimele endzaweni lebanti . 
Lucwaningo lutfole kutsi lenchubo yekwenta imvundziso luyazuza kuloku . 
Nanoma kunjalo , kutsengisa kusengakayidlali lendzima kuntfutfuko ye-Afrika . 
Ngekwethemu lesemkhatsini , inchubomgomo yetetimali tahulumende kucatjangwa kutsi ihambisana ngekungantjintjantjintji nekufezekisa sabelomali lesilingene lesingafaki timali tesibonelelomali sembuso . 
Masipala utawuchubeka aniketwe umbiko lobhalwe phansi lophatselene nanoma yiphi ingoti . 
Tinhlangano letimela tisebenti atisiyo inkinga . 
Emasu ekuphatsa emadolobha kanye netisombululo tethekhinoloji akukalungiswa , kantsi letinkhombandlela tibuka kuphela kungenelela ngekuhlela umdvwebo wendzawo . 
Kucina kwelwati noma incenye yelwati lolungaphatseki kubungako bemkhicito netinsita nako kukhuphukile . 
Imali : Lemibiko yetetimali yetfulwa ngeLirandi laseNingizimu Afrika njengoba kuyimali lekwentiwa ngayo konkhe kusebenta ngetimali kwebhodi . 
Tisebenti letikutotonkhe tigaba tisenemibono lefanako ngebaphatsi . 
Lemincele lelandzelako kwanyalo iyalandzelwa kute kusekelwe kutibophelela lokunelisu nalokusebentako kwamasipala : 
Luphiko lolulawula kutsengwa kwemphahla uma nome nguliphi lelinye litiko lelivunyelwe ngalokusemtsetfweni litawatisa kuwebhusayithi yalo imiphumela yemtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo . 
Lomtsetfo ulawula kutsengiselana nekweneti futsi nato tonkhe tikhungo letinika sikweneti sebatsengi ngalenhloso yekukhutsata imakethe yesikweneti lesetsembekile , kute kuvikelwe batsengi baseNingizimu Afrika futsi kukhutsatwe inhlalakahle yabo . 
Siyakholwa futsi kutsi ibhodi yebacondzisi kufuneka ikhokhe Umshwalensi weBacondzisi Netisebenti . 
Lokuhlelwa kwetincenye ngephethini kwalenethiwekhi yekuhamba ngako kunemtselela kulokuhlelwa ngephethini kwemigca lesanethi kwalemisele , emaphayiphi kanye netintsambolucingo . 
Kufundza lokusha ngetilwane letifuywako tasendlini kuveta kutsi umngani wakho loneboya ( nome lokunesikhumba lesimahwele , nome lonetinsiba ) kungenteka kutsi uchumene nekuphila kwengcondvo nekwemtimba lokuncono , ikakhulu kubantfu labadzala . 
Linyenti lawo asonjululwa ngekusebentisa Likhotho Lemaklemu Etemhlaba . 
Letincumo tilawula tindzaba letifana nemaholo lalinganene , imininingwane yekucashwa , emahora ekusebenta , sikhatsi sekuphumula nekungavunyelwa kwekusetjentiswa kwebantfwana nekusetjentiswa ngenkhani . 
Licembu lelihlanganise konkhe lifaka ekhatsi bodokotela , emanesi , emafiziyotheraphisti , ematheraphisti etemisebenti , ematheraphisti kukhuluma nelulwimi kanye , nalapho tinsita tivuma khona , nalabanye bochwepheshe . 
Thishelanhloko akayiphatse aphindze achumanise lendlela . 
Tinsita letingetiwe tiyaniketwa ikakhulu kutemfundvo , temphilo , tetindlu nekutfutfukiswa kwemaphandle . 
Lokuhlangene nendzima yeplatinamu ebuchwephesheni bemandla lobusebenta kahle , letimbangela kufanele tinike kwesekela emanani emphahla letsengiswako ngesikhatsi lesisemkhatsini , netinzuzo letinhle tekumba nebatfumelingaphandle bemaminerali . 
Ngako ke kubalulekile kutsi leLibhuku Lelibovu lelibuyeketiwe lihlale liyincwadzi lephilako ; kufaka umbono lokungenamkhawulo kwabosolwati labatisebentako kanye nalabenta lucwaningo kutawucinisekisa kutsi lenjongo iyaphumelela . 
Lendlela i-amoniya lekhululekile ihlala igucugucuka ngayo inika lisu lekusebenta lelimcoka lekukhipha i-amoniya emantini , ngembi kwekungena kuluhlelo lwekuwabamba . 
Kungena ezigeni nakutivumelwane tebasebentisi . 
Sifundza siyachubeka nekusebenta neLitiko Letemandla lavelonkhe kubukana netidzingo temandla egridi kuvikela kusisa kwemandla lavuselelwe anyalo nesikhatsi lesitako . 
Luphenyo lwekulawulwa kwesive : Leyunithi ibukene kakhulu nekucwaninga kwemabhuku neluphenyo Lwesayensi etentweni tekulawulwa kwesive . 
Kufanele kuniketwe yiphi inchazelo kulabanikati bemasheya ? 
Kuloluhlobo lwesibili lembiko , tinsayeya letibonakele ngesikhatsi sekota tiyaniketwa ngekweluhlelo kanye nesigatjana seluhlelo . 
Nakusetjentiswa emamodeli entsengo , lokufakwako kususelwa etikalini letihlobene nemakethe esitatimendini semphahla yonkhe futsi nelusuku lwetimali . 
Sipiliyoni sikhombise kutsi nanoma budlova bungasiyo inkinga kumdlalo webhola yetinyawo eNingizimu Afrika , letinye tibukeli ngaletinye tikhatsi tiphosa tintfo enkhundleni uma ticasulwe ngunompempe , loku angeke kubange kuphela kulimala , kodvwa kungaphindze kubange injabulo noma kuyikhutsate . 
Lelikomidi liphindze futsi libeke liso kulingana emkhatsini kwemali lesetjentiswako lehambisana nekucwaninga emabhuku nalengahambisani nekucwaninga emabhuku kwentela kucinisekisa kutsi kutimela kwemcwaningimabhuku kukhonjiswe njengalokunakekelwako . 
Inkundla yetemdlalo ilungiswe ngalokuphelele ngetibani tetikhukhula . 
Umsebenti wemphakatsi njengalenye indlela yekuboshwa uyaniketwa kutetimo letitsite . 
Nanome kunjalo , kukhona , tincenye letinyenti letihambisana nalomzila wemgibeli . 
Kulandzelela baphakeli labatimele betinsita tekuvikela kusetjentiswa lithulusi lelifanele lekuhlola kusebenta ngemfanelo . 
Kulawulwa endzaweni yinye kwalemisebenti nekuniketa sibalo lesinemkhawulo sekutikhetsela kungasebenta ngendlela leyongako futsi kwehlise tinkhinga ngebatfulitinsita labatimele lebatsengisa imikhicito yekufakwa kwemali ngetulu kwaloko lokunganiketwa . 
Lendlelayekwenta itawukalwa futsi itawuhlutwa . 
Imfundvo lephakeme kanye nekucecesha kutawuchubeka kwelulwe futsi kwentiwe ncono . 
Ngalokufananako , tivakashi letinengi taphindza futsi tamukelwa eticiwini kunaloko bekuhleliwe . 
Esahlakalweni lapho khona kuneligebe emkhatsini wencenye noma tincenye taleMininingwanesimiso leyentiwe yaba seZingeni noma Letitsite neteMklamo , leMininingwanesimiso kutawuba ngiyo lehamba embili . 
Nanoma kungagcilwa ebantfwaneni , kungasebenta ngalokufanako kulamanye emacembu . 
Inhloso kulungisa nekwehlisa bungoti . 
Lesigaba setinsitanchanti temphahla lekhona sihlukaniswe ngetigaba letincane letintsatfu , letibitwa Ngekugcina Nekulungisa : Kwanyalo , Kukhulisa Nekungeta , Imali Nekulungisa kabusha Nekubuyisela esimeni Kwemali . 
Kubuye kubonakale lokubaluleka kwekufaka sandla kuloku matiko lahlukene netikhungo kulelive . 
Lokunye , silinganiso lesikhulu setindlu letakhiwe ngaphasi kwesikimu sesibonelelo kodvwa tisengakandluliselwa kubazuzi takhiwe kabi kakhulu , ngenca yekusetjentiswa bakhi labasakhula labangenawo emakhono ngaphandle kwekubekwa liso lokufanele kanye nekulandzela ikhwalithi . 
Lwati lwekusaveya leminyaka lesitfupha sewutfole ticu siyadzingeka . 
Lesakhiwo seluhwebo naso sesihlukaniswe kakhulu , neNingizimu Afrika seyisekela kancane ekutfumeleni imphahla lengakasetjentwa . 
LoSikhwama waVelonkhe futsi neBungameli bagunyate luchungechunge lweTencitfo neKubuketwa Kwekusebenta kute kusungulwe kucondzisisa lokuncono kwekusebenta kwenchitfo yemkhakha wemmango emikhakheni leminyenti . 
Imininingwane yetinchubomgomo letifanele tetimali kanye nekuhlelwa kwetimali letibekiwe iniketwa lapha ngaphasi . 
Akungabateki kutsi kunekucindzeteleka lokuvela kubosopolitiki futsi umkhakha webhizinisi yetivumelwano tekugcogcwa kwemtselo ; kucindzeteleka lokumatima kutsi kungaliwa ngoba bosomakhono basengakakhoni kuniketa nanoma ngutiphi letiye tinchubomgomo letinikana litsemba letingetsembisa imiphumela lencono . 
Lelicembu Lemsebenti lanikwa umsebenti wekwakhiwa kwemodeli letawunika kwesekelwa lokungabiti kwetetimali kulabaphuye kakhulu , titjudeni na"letisemkhatsini" timali letibolekiwe letisekelwe ngalokuphelele kuleto titjudeni letidzingako ngekwetetimali . 
Umsebenti wetfu kufaka ligalelo ekunciphiseni buphuya kanye nekutfutfukisa timphilo tebantfu besifundza nge : 
Kubukwe tigaba letimbili tekuchumana : ( a ) lizinga leli baphatsi kanye nebahleli batisa ngalo tisebenti nekutsi ingabe kukhuluma bakhululekile kuyagcugcutelwa futsi kwenteka njani ; bese ( b ) kuchumana kwebudlelwane ngekhatsi kwendzawo yemsebenti . 
Sikhungo setindiza siniketa litfuba lekukhula lelinemandla letekuvakasha lokungetiwe eTunisia . 
Kuhlolwa ngalokuhlangene nekubonakala kwalokungahambi kahle kubaluleke kakhulu , nekuhlolwa ngalokugcwele kufanele kufakwe ekhatsi kwalokudzingekako . 
Lesisindvo seliphayiphi noma lendzawo lecinisako kufanele yanele kungavumeli lamandla lalindzelekile emahayidrodayinamikhi ngembi nangemuva kwekwakha . 
Tonkhe titandi letimenyetelwe tiyamfinyelela gezi . 
Indzaba lekhona nguleyetinsita tendzawo lenemfucuta lenebungoti lengancibilika ikhiphe bungoti emigodzini lekulahlwa kuyo imfucuta . 
Sibonga kakhulu Umphatsi Wetimali Lomkhulu nelicembu letimali ngemitamo yabo macondzana netitatimende temnyaka . 
Sibonelelo Sekunakekela Umhlaba sihlose kukhulisa kukhicita nekusetjentiswa ngalokusimeme imitfombolusito leyimvelo . 
Bungoti ngalenhlobo yeluhlelo kutsi basebenti akubasiti kwenta ncono imisebenti yabo . 
Inkhontileka yekusebenta : Akekho Umcondzisi lonenkontileka yekusebenta nekhomishana . 
Kusekela ibhizinisi netimboni nako kutawunakwa , ngekucondzisa ngco kwekukhulisa imisebenti nekusisa kumikhakha lemikhulu yekutfumela ngaphandle . 
Siminyeminye asiholeli etinsiteni letisimeme tetimali . 
Ucele yonkhe imimango kutsi ifundze tidlela tekusebenta letihamba embili letikhicite imibiko yelucwaningomabhuku lehlobile . 
Kodvwa leso sento lesisengatini sekuba ngumnikati wenja kungaletsa tinzuzo futsi . 
Tinhlelo tentfutfuko lekuhloswe ngato kwenta ncono buhle bemphilo kumele tesekelwe njengendlela lesebenta kancono yekulungisa kokubili timbangela tebugebengu kanye nematfuba ebugebengu . 
Ngalokusezingeni , insalela yemali yahulumende ibonakalisa imphendvulo lenhle nalebalulekile kureshiyo yesikweleti , lehambisana nekusimama kwesikweleti kwesikhatsi lesidze . 
Kwehlisa lizinga lengoti kumigwaco lebotsela uyeke . 
Lokushiswa kwemafosili fuweli lokungakapheleli lokubangelwa ngumoya longcolile wetimoto angumtfombo lomkhulu locatsaniswe nekutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala . 
Kusebenta ngetidzingo letinkhulu letitfolakele emiphakatsini yebafakiticelo . 
Tilinganiso tesitembu semsebenti tetisetjentiswa letehlukene netetisetjentiswa letitsite futsi . 
Kube nemitselela lemikhulu kulomnotfo wemadolobhakati , futsi uma kubukwa sisindvo sawo kumnotfo wavelonkhe , wemnotfo sewuwonkhe waseNingizimu Afrika . 
Kulendlela yami yemsebenti , ngacala kusebentela Lisontfo laseSheshi kantsi ngase ngiya kuKhongoloseWetinyunyana Temsebenti eNingizimu Afrika . 
Imphumelelo yetfu kufaka manje ibe ngumphumela weligalelo lebuholi kanye nekuboniswa nguNdvunankhulu wetfu , kanye nekusitwa nguMkhandlu weSigungu lengimikisa khona kubonga kwami . 
Letindlela nyalo tisetjentiswa ngalokugcwele , futsi tivumelwano tekwenta umsebenti netisebenti kuwo onkhe emazinga tisayiniwe . 
Libalave lemagcuma netintsaba lelikhombisa kusabalala kwetincenye tekhemikhali letifanele kutinseketse telwandle kuleyo ndzawo lecwaningwako , lokufaka ekhatsi imininingwane lemayelana nekusakateka kwebungaka benhlayinhlayi yenseketse kanye nalokubolako kwekhabhoni kanye nenayithrojini . 
Letigebengu tifuna kukhokhelwa imali yesibambiso ngembi kwemkhicito kantsi titsembisa kukuletsela imoto , lengeke ugcine uyitfolile . 
Kukhutsata kusetjentiswa ngekwemtsetfo wemvelo wekulingana kwetilwimi letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika , ngekunaka kutsi angakuphi nendzawo emamyuziyemu lapho khona lulwimi lweSibhunu , siXhosa kanye neSingisi tikhulunywa khona kakhulu . 
Loluhlelo lwekusebenta ngemali eminyakeni lemitsatfu lukhinjiswe ngentasi . 
Tingucuko kumitsetfo yendzawo kanye nemitsetfo lebusa kutfutfukiswa kwemhlaba kumele ticatjangisiswe kabanti ngibo bonkhe bomasipala njengencenye yetinhlelo letihlangene tentfutfuko . 
Uma lemali yekufakwa kwetinsita tangekhatsi tekunjiniyela ingetulu kwelinani lemali lehambelanako yentfutfuko , loMasipala angahle abuyisele emuva imali lekhokhwe ngulomfakisicelo nome umnikati uma kunetimali letikhona . 
Kugcila lokumcoka kube sekugcineni bantfwana labaphilile kanye nekunakekelwa lokufanele kwalabo labatsintsekile ngekugula . 
Tinhloso letibanti taloluhlelo kuvuselelwa lokuvamile kwetindzawo letinekuhlobana kwemishikashika leminyenti kanye nemitamo yekulungisa umnotfo , tenhlalo kanye netidzingo tekuvikeleka ngendlela lehlangene futsi lesimeme . 
Emasabsidi asePosini nekundluliselwa kuleLitiko lemaposi Nekuchumana lakudzala belifakiwe kulamavoti angaphambilini elitiko Letimali . 
Sibonelo kutawuba ngulesidzingo lesikhetsekile selunyenti sekuchibiyela Umtsetfosisekelo . 
Bahleli betindzawo tekwakha letinsha kumele bacinisekise kutsi tikhungo tekuchumanisa letinendzawo lenkhulu yekwenta ibhizinisi akumele tibekhona etindzaweni letingasitwa titfutsi tesive . 
Kubuyela esimeni kumele kwakhelwe emigomeni , umuntfu ngamunye nekugcila emntfwini . 
Kubakhona kwemtimba lonjena kutawukhulisa kwetsembeka kwalomsebenti eNingizimu Afrika kubuye kugcugcutele basisi kutsi bete kulelive . 
Luphakelomali lwesifundza luphendvula tinhloso letibaluleke kakhulu tenchubomgomo tesifundza libe libuka kwabiwa lokwentiwa kumikhakha lehlukahlukene kuluhlaka lwetimali letiyinsalela . 
Umfanekiso wekwakha umsebenti sewusunguliwe kubala linani lemisebenti lengaba khona elusisweni lwahulumende etindlini letingabiti kakhulu . 
Emakhono lamahle ekuchumana , kulawulwa kwekontileka kanye nelwati lwemisebenti yemanti . 
Kwehla kwendlela yekutiphatsa kungaba nesandla ekunyukeni kwemali lengenako , lekungumsebenti lobitako . 
Lokwetayelekile etehlakalweni , loku kufaka ekhatsi tigaba letimbili letinkhulu . 
Nanoma tisebenti tidvumisa kutfulwa kwemodeli leyetayelekile yekuhlola , tikhatsatekile ngoba lenchubo itsatsa sikhatsi lesidze ngembi kwekutsi ifike lapho kufanele itfole imvumo Yelikomidi Lelikhulu Lekulinganisa ( i-CCMA ) ePitoli . 
Sigaca lesinebungoti lobuphansi sikhonjiswe kusebenta kahle kulwa nemaspisisi ekunakekeka imfucuta yetemanti neyendle . 
Yini umcondvo lomcoka nome umlayeto walenkondlo nome lendzaba ? 
Kwehlulahlulwa kwetincingo letitfoliwe ngenyanga kukhonjisiwe kulegrafu lengentasi . 
Sibonelo , kube nemibhikisho eNingizimu Afrika ngenca yekweswelakala kwemanti lahlobile . 
Kulondvolota nguyonandlela lekahle kakhulu lengabiti yekutsi ube nemkhicito wekubulala emagciwane . 
Lomcabango uyevakala uma leticu letidzingekako tetfulwa etibhedlela letifundzisako . 
Kungenelela futsi nemsebenti waso njengesikhwama lesikhulu sempesheni saseNingizimu Afrika kubalulekile ngekwesimo savelonkhe . 
Ngaphandle kwekusebenta lokwentiwe ncono , sinyatselo lesinjalo sitawuchubeka sibe nelifutse lelibi ekuconjelelweni kwelwabiwomali kulwabiwomali lwahulumende lomkhulu . 
Lombono waHulumende weminyaka lelishumi weNingizimu Afrika weminyaka lelishumi yesibili yenkhululeko nembuso wentsandvo yelunyenti ukhonjiswa kulesivumelwano saHulumende neBantfu baseNingizimu Afrika . 
Imigidvo lefana nalena icinisekisa kutinikela kwetfu kubaphatsi balelitiko kucinisekisa kutsi njengebaholi balelitiko sibanakekela kancono labasisebentelako , ngaphandle kwabo besingeke sawafeza emaphupho etfu . 
Kunetinhlobo letimbili letinyenti tesihhenga letitsengiswako letilinywa eNingizimu Afrika , letinelicembe lelicolisekile iCayenne kanye neQueen . 
Loku kufaka ekhatsi imiholo netimali letitfolwa bantfu labasebenta kuhulumende njengalabasebenta emahhovisi , bahlengikati , bothishela nabodokotela . 
Tindzawo tekukhombisa kanye nekucecesha betihlelwe eveni lonkhe . 
Kuphocelelekile kutsi luhlaka lwemtsetfo luvumele kugadza ngemphumelelo ezingeni lensitakusebenta kwemuntfu etifundzaveni letisabalaliswe , nakakhulu emazingeni landzawonye . 
Tindlela tekubika tingafaka ekhatsi kukhuluma , ngetindlela tekubhala , emaphothifoliyo . 
Kwetfulwa kwesikhatsi seminyaka lemitsatfu yesabelomali kuvumela kuhlanganiswa lokukhulako kwetinhlelo tekusebentisana nemaprojekthi ekusebenteni lokwetayelekile kwahulumende , ikakhulukati emikhakheni lebalulekile yekutfulwa kwetinsita temphakatsi . 
Indlela yemphahla leneliphutsa webudlelwano lobubhalisiwe utawuba luhlelo lwekukhula , kodvwa tinhlangotsi tingavumelana kusebentisa lolunye luhlelo . 
Kusekela kufakwa , kungentiwa imitamo , ngelwesekelo lwetikhungo tetimali tekutfutfukisa futsi , kwesekela kwakhiwa kwabasotimboni labamnyama , kanye nekuchuba kucashwa kwelusha nebusomabhizinisi . 
Kwehlukahlukana kwetfu kunelifutse lelikhulu ekusebenteni kwetfu ngoba kwenta njengemtfombo kwekubandlulula nekucabana . 
Njenganyalo amaphesenti lamakhulu emalingena yeSikhwama Semakhono Savelonkhe iya kuSikimu Setimali Savelonkhe Selusito Lwetimali . 
Noma kuphi kuceceshwa lokubonakala kufanele kutheknoloji letsite . 
Lemikhakha lena ngalamanye emagama ihlangene . 
Kwengeta , ikomidi ihlela ibuye iphatse imisebenti yamabhalane wekhomishini . 
Ngekwalomkhakha losafufusa , kutfutfukiswa kwetikhungo tekulandza lubisi lolungakaguculwa etindzaweni tasemaphandleni kungafaka sandla ekutfutfukisweni kwebhizinisi kulemboni . 
Ngekwe Yunithi Yetelucwaningo , sitawuchubeka sihlole imibono yesive kulelive mayelana nekusebenta kwaHulumende , ngekubuka tidzingo telwatiso nekunconotwa kwetekuchumana , kuhlola-kucala imibiko yetekuchumana , imikhicito lokucaliwe kanye nekuhlola imitselela yako . 
Kubaluleke kakhulu kutsi singabeki kuphepha kwelinani bantfu engotini ngekungagcwalisi kugunyatwa kwetfu ngumtsetfo kutsi silawule tifo . 
Ekuhambeni kwendlela , imigomo yahulumende kanye netindlela tekuyozuza tilotiwe . 
Luhlolo lutawuphatfwa Ngekomidi Leholako Yemklamo letawusungulwa . 
Kugadza nekuhlola kuhambisana netinchubomgomo nekusebentisa tinsita yi-SAPS . 
Indvuna Yetetindlu ihlela kusebentisa luhlelo lwekutfutfukiswa kwetindlu leliphutfumako kucala kuniketa timali kute kuncishiswe tidzingo tetindlu letiphutfumako . 
Tinchazelo tesikhombisi setheknikhali kucedziwe ngato . 
Kuphindze kusho kutsi kuhlola lokwentelwa sigodzi kanye nabomasipala betindzawo temadolobha kukhombisa kutsi awekho emandla ebuncane bekugcina ekulwa nenkhohlakalo kanye nekukhwabanisa . 
Kwengeta , kubonga kwetfu kuya kumatiko avelonkhe , lahlole buciniso bedatha kanye nembhalo . 
Kuhamba kwetimoto , ikakhulukati timoto letinkhulu tekudiliva letifika ntsambama , tingadala umsindvo longatsandzeki . 
Kwehluleka kwe-SARS nganoma ngayiphi indlela kusebentisa noma kulandzela lonkhe lilungelo noma tibonelelo taleMigomo Nemibandzela noma kungenelela lokunganiketwa yi-SARS , ayikho indlela lengenta kutsi lilungelo lelinjena noma sibonelelo sishaywe indiva futsi i-SARS angeke ivinjelwe kutsi isebentise noma nguwaphi emalungelo langahle abe avele esikhatsini lesengcile noma langavela esikhatsini lesitako . 
Umnotfo weSifundza seNyakatfo Kapa useloku uncike kulemikhakha yekucala yetekulima netetimayini , futsi kusebenta kwaso kuleminyaka leyengcile bekungaphasi kwaloko lokusemkhatsini kuvelonkhe . 
Sikhala ekhatsi kwalokubekwe kutsi kwentiwe naloko lokwente mbamba . 
Kutfutfukiswa lokuchubekako kwaloluhlelo lwekulawula kusebenta kulomasipala kuholele ekutfobeleni tidzingo letinyenti letimcoka njengobe kulindzelekile eluhlelweni lwekulawula kusebenta lolwetsembekile . 
I-cadmium incibilika kancane ngaphansi kwetimo letingavunicala noma te-pH ye-alikhalayini futsi incibilika kakhulu ngaphansi kwetimo letine-esidi , lapho kugcwala kwebutsi kungakhula kalula kusuke ekuncibikileni kwe-cadmium lokusuka kutintfo te-cadmium-plated . 
Cinisekisa kutsi ulandzela imiyalo yekufaka levela kumkhiciti . 
Kuniketa imisebenti yekukhansela ingcondvo lokusezingeni lelisetulu kubasebenti , kufaka kukhulumisana netikhungo tekusekela kukhanselwa engcondvweni . 
Kubalulekile kutsi masipalati , njengoba kubonwe njengelitfuba , kutsi abe ngumphatsi wetemanti kucinisekisa kutimela kuletinye tikhungo ngekuniketa kanye nemgudvu wemanti . 
Kubhadala kutawentiwa njenge tivumelwane nenkontileka , nemibandzela lekutawuvunyelwana ngayo nguletincenye letimbili kubuka tigaba leticedziwe nekubeka lokungenteka kulunge , njengobe kugcamisiwe ngenhla . 
Umtsetfo uniketa ligunya leliniketiwe lelihambisana nekulawula timali kanye nekusebenta . 
Intfo lemile kufuneka ukhetse kuyibeka emkhatsini kwemakethe . 
Kufanele kutsi kwentiwe kusimama emkhatsini wekwenaba kwemisebenti yendzawo nekucinisekisa kutsi kuneminotfo leyenele yeligcogco kuniketa sizatfu sekwesekela umnotfo . 
Kunisela kakhulu , noma kukhipha emanti kwemhlabatsi , kungafaka sandla ekutseni timphandze tingakhuli ngendlela , kungakhuli ngendlela kanye netehlo letisetulu tetifo . 
Tinkhomba letimcoka letibekwe kuvelonkhe Litiko Letetindlu kuVelonkhe titawuhola kubekwa liso nekuhlolwa kweLuhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Ingcikitsi yenkhomfa Bekukugcina Tikhungo Temfundo Letisebentisekako tase-Afrika : Tinsayeya kanye Netifundvo letivela kuDayaspora . 
Kube , kutiphatsa kwetigebengu kulabo labangcolisa lesime kuko kanye nesitfunti setfu ekuhlaleni kufanele kuncotfulwe . 
Kuba nelwati kumikhakha yekukhokhelwa kwetikweledi , kanye nekuhlanganisa kungaba yintfo lelusito . 
Hulumende ukholelwa kutsi lobudlelwane lobucatjangwako butawuhamba sigaba lesidze ekusheshiseni kuphakelwa kwetinsita etindzaweni tasemaphandleni . 
Ngemuva kwekutsi umkhandlu sewuncume kuhlakata lelikomidi leliwadi , satiso salokuhlakatwa kwalelikomidi leliwadi sitawuniketwa likhansela leliwadi nelikomidi leliwadi , nekutsi lelikomidi leliwadi litawugcina kusebenta ngasiphi sikhatsi . 
Loku kutawuba netinzuzo kubo bonkhe basebentisi lekungunyalo basebentisa emanti langcolile kunisela , kanjalo kusite kulungisa imiphumela yekukhishelwa kabi kusimondzawo kwemanti langcolile lalungisiwe . 
Njengoba sekuchaziwe ngenhla , Nobhala weMakhophelethivi usebentela kuvelonkhe , lengenamagatja kumazinga esifundza kanye nendzawo . 
Bafakiticelo batsatse emaklemu abo bawayisa eNkantolo Yeticelo Temhlaba . 
Kusungulwa kweluhlelo lwekulandzela kwentiwa ekucaleni ngekwesekelwa ngetimali Litiko Letesayensi Nebuchwepheshe . 
Kulekelelwa ngetimali kwetintfo letibaluleke kakhulu kuphindze kwasho kutsi kwabiwa lokusisekelo kwesibonelelo lesinemibandzela kungehliswa . 
Budze bebhlokhi , nanoma kunjalo , kusimama kwetintfo letingafanani nekuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo ngekhatsi endzaweni yekuhlala . 
Tonkhe letilulu leti setineluhlelo loluvunyiwe lwekulawula nekutfutfukisa , nemitamo itawutsatfwa kwenta ncono kokubili tindzaba tekonga kwaletilulu , nekuciniseka lesakhiwonchanti sekuvakasha lesisha nekukutfutfukiswa kwemikhicito kuletilulu . 
Umsebenti wekugadza tisabalalisi waniketa kusekela kwetenteko ndzawotonkhe ngekubekwa kwaMengameli . 
Bondvuna banemtfwalo wekuchaza ngetento tabo netinchubomgomo ePhalamende . 
Luhlolo lweBungoti lufanele kutsi lwentiwe onkhe malanga ngumuntfu lonelikhono lekwenta loko . 
Njengemtsetfo lowetayelekile , kumaketha kwayo yonkhe imikhicito kwenteka ngekusheshisa nakancono ngemuva kwekuvuna . 
Bonkhe labasayinile kuletimphepha tekunikwa kwethenda kufanele kutsi babhale tinhlavu temagama abo kulelo nakulelo khasi lelilungisiwe . 
Ngaleyo ndlela , ikhomishini itawugudluta imincele yebuphuya ngekwakha ematfuba emsebenti , inikete labasikati emandla , bese ihlanganyela kumnotfo wavelonkhe nemiphakatsi . 
Luhlelo lwebantfu belwehlukanisa ekutimbandzakanyeni ngemphumelelo kwemiphakatsi . 
Bahlengikati banakekela tidzingo temtimba , tekuhlala , temiva kanye netengcondvo tetigulane kanye netihlobo tato . 
Uvakashele lipulazi kanye ngenyanga noma kanye etinyangeni letimbili . 
Lendlela yekwabelana imali lengenako inaletincenye letintsatfu letilandzelako : 
Nangabe Litiko Letindzaba Tangaphandle litawutsandza sibonelo sesethi yetinkhombandlela letinhle njenga kutsi umuntfu kumele atiphatse njani phesheya , kumele babuke Lokubuketa Tekuvikela . 
Umtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika uniketa sisekelo sekulawulwa kwetimali tahulumende . 
Nobe kunjalo , emanti angakhona kongiwa kusuka Kulomtfombo ngekusebentisa emathange emvula , kugcwalisa emadamu ekubhukusha , njll . 
Kusimama kwetimali tahulumende : kugcina kusimama etinhlelweni tahulumende letibalulekile kanye nekulawula bungoti endzaweni lecindzetelekile temnotfo netimali tahulumende . 
Intfo lemcoka yalendlelalisu lenconywako ngileyo yekuchaswa , lekutawuba ngilehlosiwe , kanye nekuniketa kufinyelela lokungabiti kakhulu kulabahluphekile kanye nekuchasa indlela lebita kakhulu kuloyo naloyo mzila . 
Lemiklamo ichutjwa ngebuchwepheshe hhayi ngendlela lenemiphumela ngalokwenele . 
Khicita lwatiso lolukhishwako loluyikhwalithi ekusekeleni kugadza kanye nekucubungula luhlakamsebenti lelwatiso . 
Ngemuva kwelikhefu lekugula lokwetayelekile , uma kwenteka basebenti , badzinge likhefu lelengetiwe kutsi baphile ekuguleni nona ekulimaleni lokumatima , kunganiketwa likhefu lekungabi nemandla ekusebenta , kuye ngeluphenyo lwemcashi . 
Kumele batiswe kutsi ngekuvikela imphahla yabo emakhaya abo , bavikela imphahla yemphakatsi wabo kutetindlu . 
Kongiwa kwemali lokusetulu kwasemakhaya kanye nemanani ekufakwa kwemali kwesekela indlela letintile yekubuka likusasa futsi ngahle nekwenyuka kwesigaba sekulinganisa hulumende , njengobe kungenta ekukhuleni lokunemandla lokusimeme , kuvimba kukhula kwesikweleti nekunakekela tinchubomgomo temnotfo leticinile lokwentiwa ngumbuso lokhona njengamanje nalobatawutsatsa kuwo . 
Letindzawo leti , letivunyiwe sigungu nalabasemagunyeni besifundza , nguleti : 
Umtselela walesijubo kutsi bomantji abasavumeleki kutsetsisa noma kucecesha bashushisi . 
Wafaka ligalelo lelikhulu kuhulumende wendzawo newesifundza naku-African National Congress . 
Utsi bekangeke anike lilunga lalenye inkampani ticondziso . 
Lombala loluhlata kwesibhakabhaka ukhombisa sibhakabhaka lesihlanganisa tive tonkhe . 
Lesi sicalo senchubo yeminyaka lemitsatfu yekwakha Ikhanivali yaseGauteng ibe nguleheha tekuvakasha kakhulu kulesifundza , lekutawukhombisa lomehluko wemasiko nemgugu emmango wetfu lophucukile . 
Bhala timali leticitsiwe kanye netizatfu ngemuntfu lonikele . 
Kufanele ube nelwati loluvakalako lwetinchubo tekuhlola teneurophysioloji kanye nelithulusi . 
Inhlangano Yemhlaba Yesayensi Yetemkhatsi ifuna kubandzakanyeka lokukhulu Kwebahlahli Belitulu ensimini yetesayensi yemkhatsi , macondzana nemisebenti yeLivekati lase-Afrika . 
Kuyo yonkhe leminyakalikhulu , sekuvele intfo lensha kusitayela setekudvweba salapha eNingizimu Afrika , lesesibitwa ngekutsi ngumshado lomusha wetemasiko . 
Kunemanyuvesi lamanyentana lachubeka njalo acembule timali letikhona emkhatsini wabo bonkhe labafanelekile labafake ticelo , lokusho kutsi timali tabo tisilele kakhulu nome kancane . 
Kuphetfwa ngekutsi imitfombo yemanti laphuma phasi ingasentjetiswa kuphela kutidzingo letengetiwe tasekhaya futsi angeke anele kutfutfukisa tikimu letinkhulu . 
Khuluma nalabatsintsekako betimboni tetjwala kanye netemabhizinisi . 
Kube nengucuku enchubeni yekubala tehlakalo letifanele . 
Lomhlangano bewugcile , egameni , etinjongweni , ekwakheni umumo kanye nemitfombolusito yaleNhlangano . 
Lomtsetfo futsi uchubeka utsi lapho khona Somlomo aniketa ligunya lekugcina , kumele livunywe ngulendlu ngelitfuba lekucala lelivelako . 
Angicabangi kutsi lomyalo bewukhombisa lwati . 
Nanoma ngunini uma inkantolo ikhipha umyalo wekuvikeleka , inkantolo ifanele kutsi yente umyalo logunyata kukhishwa kwewalanti yekubopha . 
Sitfole sigamu semhlaba kubaholi betfu bendzabuko . 
Timphawu letibalulekile temphumelelo tifaka kuhlanganisa emkhatsini wahulumende kanye nenhlangano yemakhophelethivi , kusekela kwahulumende , ngetimali nangaphandle-kwetimali , ngemakhophelethivi , kanye nekuniketa imfundvo kanye nekucecesha kumakhophelethivi . 
Kuletinyanga letimbalwa letengcile mine kanye nalamanye Emalunga aLendlu sitfole titatimende letingakavami tetikweleti futsi letinekwehla nekwenyuka . 
Kungako , lomnotfo weGauteng ungetulu kuphindvwa kabili ngebungako weKwaZulu-Natali nome weNshonalanga Kapa . 
Inchubomgomo lebuke imali lekhokhelwe ngetulu kwalefanele yasungulelwa kuhola , kusita kanye nekubeka kufanane kuphatfwa kwetikweleti letivela kutinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa ngulamaHhovisi eSifundza . 
Kuze kulungiswe timo letingatfokotisi etindzaweni tasemakhaya leteswele , imfundvo lelinganako itawuhlala iliphupho , akukakhatsaleki kutsi Litiko Letemfundvo lizama kangakanani kuyisa bothishela kuletinye tindzawo . 
ENingizimu Afrika , emabhuku ekusebenta lokungasiko kwetetimali kwanyalo awatsatfwa njalo ngoba kunetitsibelo tekukhona . 
Kungabikho kwelwati ngetisebenti ngesikhatsi kanye nekwetfulwa ngendlela lengasiyo lokwentiwa ngulabafaka ticelonkhokhelo kucekela phasi tilawuli tekuvimbela kutsi ticelonkhokhelo tikhokhelwe kube batfola tinzuzo letivela Esikhwameni Sesincephetelo futsi basebenta . 
Njengencenye yekuphendvulana nalesimo semnotfo lesintengantengako , hulumende wetfule luhlelo lwekucecesha kabusha . 
Make Somlomo , singuhulumende lomele emaphupho netifiso talabahluphekile , njengobe yonkhe imitamo yetfu isekhatsi nekhatsi kulomsebenti losemcoka wekucedza kweswela kanye futsi nekwehlisa kungasebenti nekungalingani . 
I-Freedom Front lokungenani ichubeke nekukhuluma liciniso ekucaciseni kutsi loku nguloku labakufunako ngesikhatsi sekucocisana nabo . 
Imidvweshu , luhlaka , noma lokunye lokungaba yindlela yekuvikela ticukatsi kutsi tishelele ndzawotonkhe , kumele kufakelwe libhawodi khona lapha esiyilweni noma kubanjiswe emtimbeni ngendlela leyemukelekako Kumhloli Lomkhulu . 
Lomkhosi wekunikwa imiklomelo utawentiwa ngesikhatsi seseshini leyetayelekile yeKuhlangana kweBaholi beMave naHulumende weNhlangano yeBunye be-Afrika lebanjwa ngemnyaka lolandzela kwetfulwa kwalenchubo . 
" Lokwentiwa kancono kwembuso nekulawula " kwesine kulamaphila lalishumi kutinhlelo letitsetfwe ngulombuso lomusha . 
Lokusetjentiswa loku kufanele kusekelwe futsi kuvikele lamaphetselo emadolobha futsi kwelekele njengemtsangala kuvimba kunwetjwa lokutako kwalesimondzawo semadolobha . 
Umtfombo lobalulekile wemali yentsela lengenako yintsela lengena kuleli yato tonkhe takhamuti nemali lengenako kuloku ihlukaniswa emkhatsini wabomasipala basekhaya nebesigodzi . 
Inhloso yaloluphiko kwenta ncono kusebenta lokuphatselene nekuphatfwa kwetimali ngekubeka tindlela tekwenta nemazinga futsi nekubeka liso kufezekiswa kwako . 
Kwanyalo , kunetikhungo letimbili kuphela kantsi lenyenti imfucuta lenebungoti itfunyelwa eGreat Britain . 
Lelive liniketa ematfuba lamanyenti lahehako elucwaningo kubacwaningi bemave emhlaba . 
Ngekwenta njalo bothishela bangadlala indzima lesemkhatsini kuntjintja indlela yembulalave we-HIV . 
Letinye tinkhinga letinsha tekwenela ngahle tidzinge kulungiswa : 
Lokungenelela lokulandzelako kwentiwa ngoba kuhloswe kulungisa letinsayeya . 
Lihhovisi laBomabhalane litawuholwa nguMabhalane lotawube enta umsebenti wekwengamela kusebenta kwemihla ngemihla kweNhlangano . 
Indvuna , emva kwekubonisana neBhodi , ingasebentisa lemali lengetulu kwentela kusebentisa tinhloso taLomtsetfo , lokufaka ekhatsi kwenta ncono kusebenta kahle kwekuhlela kanye nemandla eBhodi naleSikhwama nekusungula sikhwama lesibuke tikweleti . 
Kuhlelwe kwakhiwa ingungu lesebentako yemali yenchitfomali yetinyanga letimbili yakaMasipalati eminyakeni letako . 
Kutfutfukisa ngendlela lefanele kanye nekuniketa i-akhawunti kanye nemisebenti yekusekela kulawulwa , kanye nelwatiso letimali , letihlangabetana netidzingo temaklayenti angekhatsi newangaphandle kanye nemakhasimende . 
Linemsebenti lotayelekile lobanti wekululeka ngato tonkhe tintfo teluhlelo lwekulungiswa kwesimilo . 
Kukhula kwelizinga lemisebenti kulomkhakhancane kungenta kutsi kuchumene nekukhula kwelusebentisomali lwahulumende lwekulwa nekuwa kwemnotfo . 
Ucelwa wati kutsi kungenteka kutsi kube khona lokunye lokuseceleni . 
Lilunga lingeke lasebentisa , litsatse , lifune noma lizuze kunoma yiphi imphahla noma tintfo tamasipala , letilawulwa noma tiphetfwe ngumasipala lapho angenalilungelo khona . 
Niketa ifenisha yesive lesebentako nalenhle kakhulu . 
Dvweba umdvwebo lolula nje kusita inchazelo yakho . 
Ngekugcilisa yonkhe imitamo yetfu kulendzawo , lifutse lelikhulu kakhulu litawucinisekiswa . 
Titeleka ngekhatsi kumkhakha wetekutfutsa tingaphindze tibange umtfwalo kutenhlalo kanye netemvelo . 
Kwanyalo kuneMtsetfosivivinyo Wemali lokhona , uma ngabe uphasiwe , utawuniketa lesishayamtsetfo emandla ekuchibiyela lolwabiwomali . 
Nanome kunjalo titfutsi letincane tisebenta ngetindlela letetayelekile kutimondzawo letinemfuno lencane , njenga nakungaphitsiteli , futsi tigcine tizatfu sekutfwala lesisetulu . 
Ekugcineni , imitsetfosimiso lemisha yemave emhlaba antjintje kakhulu simo semkhicito wemave emhlaba , lokubese kuveta emazinga laphakeme kakhulu emcintiswano wemhlaba kanye netindlela letinsha tekuhleleka kwemkhicito . 
Incenye lenkhulu yekusebentisa lutjalomali emnotfweni nekuhlanganyela kwetisebenti lokunemandla kutawusita nco kukhuphula kukhula kwalomnotfo wamanje eminyakeni letako . 
Lwati nekukhona kuhumusha Imitsetfo Imitfombolusito leBantfu neTimiso kanye naleminye imitsetfo lehambisana naloko . 
Kwaletfwa emayunithi lasita ngekudla kanye nemitfombolusito yebantfu ledzingekako , tisetjentiswa kanye netidzingo tetisetjentiswa . 
Ngako-ke kunesidzingo sekubuyeketa imitsetfo yemanti eNingizimu Afrika ngalokuphelele . 
Kulungiswa kwetindlu tahulumende letingaphatfwa kahle naletakhiwe kabi ; 
LoMtsetfosivivinyo uphakamisa tingucuko letibalulekile ngendlela bantfwana labaphatfwa ngayo kuNchubo yeteBulungiswa beTigebengu . 
Kwengeta , imikhicito yemave latfutfukile letsengwa ngaphandle kulamanye emave itsintfwe nguletinye tihibe kuhweba njengetinhlobo tetihibe letingesito tematharifu kanye nemitselo yekulwa nekulahla imikhicito . 
Yonkhe imfucuta lesele njengoba ichaziwe kulucwaningo yahlungwa bosista labaphetse noma basiti babo yalahlwa etikhwameni . 
Lwati lwangcondvomshini lwe-MS Office netinhlelo tekwati kahle umsebenti letifanele . 
Ngekhatsi kwalemphumelelo , tisekhona tinsayeya letincane letisele . 
Kufanele kutsi labafaka ticelo bakhone kukhomba umklamo nemphatsi kuletinkhundla letibalwe ngenhla uma bafaka ticelo . 
Sonkhe siboshwa sifanelekile kuchumana nesisebenti semtsetfo nganoma ngaluphi ludzaba lwemtsetfo lesilutsandzako ngemali yaso . 
Tibonelo letimbili letitayelekile tibhaliwe , tikanye nendlelakuhlola lefanelekile , etindzaweni tekwakhiwa kwebhizinisi . 
Kusetjentiswa kweDatha 
Kunalamanye emave ( iColombia , Chile , Iceland , iNingizimu Afrika kanye ne-UK ) lapho inchubomgomo yesilinganisontalo iphendvula ekwehleni kwemandla entsengo lecatsanisiwe kulokunye lokuchazwe ngco . 
Litiko ngalinye lilawula ngco tikhala temsebenti nekuntintja kwebasebenti . 
Lutfunyela lukhulisa i-pH ngekutsi luhlangane ne-ions ehayidrojini emhlabatsini lone-esidi kukhicita emanti nesikhutsa ; luphindze futsi luhhohlote i-aluminiyamu lencibilikako ibe yi-aluminiyamu hayidroksaydi . 
Titfutsi letinkhudlwana kufanele tisebente ngemanani laphasi ngelikhilomitha ngesihlalo , futsi nakuphitsitela , lapho imfuno iyinkhulu , titawuba nenzuzo etikwetitfutsi letincanyana . 
Kufanele kukhunjulwe kutsi kubala kwanyalo kwemali lenkhulu yesincepheteliso kuvame kuveta imicabango lengenalitsemba kanye netimo letingahle tenteke letibitako . 
Indzawo lenebuluhlata etindzaweni tekuhlaliswa kufanele kube yindzawo yekukhicita . 
Licembu letigilamkhuba takhonona enhlokweni yalesikhungo kepha kute imphendvulo letayitfola . 
Emakhodi lafanele angeniswa etindzaweni lapho bafundzi babhale lizinga lelingasilo , sifundvo noma bebangekho . 
Likhansela leliwadi kufanele licashe umchumanisi weliwadi lovela kulamalunga lakhetselwe likomidi leliwadi . 
Lomasipala kumele anikete satiso kubetindzaba , ngekwalonaMtsetfo wamasipala . 
Konkhe kuchumana kufanele kutsi kubhalwe kahle likheli lako kubalekela kutsi incwadzi ilahleke . 
Kucinisekisa kuhlela lokuyinhlanganisela kwentela kusekela umsebenti kubomasipala , kulandzelela nekungenelela . 
Lisubuciko lekuhloswe ngalo kwenta kancono kukhula , kwakhiwa kwemisebenti kanye nekulingana . 
Kwakha timo temnotfo lohlanganisile letitawehlisa kungasebenti , buphuya kanye nekungalingani kanye nekuveta imisebenti lemihle kanye nemphilo lesimeme , kufanele kubekelwe embili . 
Bufakazi lobuvela emadolobheni njengase Curitiba ( eBrazil ) naseSingapore buphakamisa kutsi loku kungaphumelela kuphela ngekutfobela lokuhambisana nemigomo kanye nendlela lencike ekulandzeleni inhlobo yenethiwekhi letibophelela kubonelela imishikashika yendzawo . 
Njengenhlalayenta , ngifuna kundlulisa kubonga lokusuka enhlitiyweni kubalingani bami labamalunga emabhodi ngeligalelo labo lelibaluleke kakhulu kuwo wonkhe umnyaka . 
Kulinganiselwa kumaphesenti langemashumi lasihlanu kutsikameteka kwengcondvo lokucala ngembi kwesikhatsi seminyaka . 
Kulamanye emawadi , kufika kwebantfu kube ngulokuhle kepha kulamanye bekungemukeleki . 
Kuphepha , bumfihlo nekuvikeleka lokuniketwe ngulemphahla kubuye kubonakaliswe liphuzu lekutsi labanye batsengisi bebangekho uma emadayimane langakapholishwa atsengwa egameni labo futsi behlukana nemanani lamakhulu emali . 
Lokulindzelekile kwekutsi takhamuti teSigodzi sase Alfred Nzo kufanele tibe nenshisekelo , tabelana ngalemisebenti yekunakekela simondzawo babe tingucuko letihle lebangatsandza kutibona . 
Njengendlela yekuzuza kusebentisana nahulumende lobumbene , Litiko Letemisebenti Yesive Nekuphatsa belisebentela ekwakheni umsebenti wesive munye . 
Atisito tinyenti tigulane letilashwe kumzamo wekucala kantsi i-AIDS icanganisa lesifo . 
Kuyatiwa , nomakunjalo , kutsi kuletfwa bekungasilula njengoba bekuhleliwe futsi kuhlosiwe , ngenca yetintfo letinyenti letivimbako lekudzingeka kutsi lihhovisi libukane nato . 
Lona kungaba ngumnikati , noma lomunye umuntfu loniketwe ligunya . 
Ngalesikhati sesigaba sekulinga , labagibelako kulindzeleke bandze nase ummango jikelele sewetayelene kakhulu naloluhlelo lolusha lwemabhasi . 
Kukhula kwesilinganiso seluntjintjanisomali kuhambisana nekwehla kwemandla emali lapha . 
Hulumende angatsatsa indzima yebuholi ekufakeni imali kumikhakha lehleleke ngekwemasu kanye nemiklamo lenemandla ekuba yinsita yekufezekisa intfutfuko , ngaloko afake ligalelo ekukhuleni kwemnotfo . 
Sikhungo lesiKalwako sitawutfola kunakwa lokwentiwe kancono kwelusebentisomali lwekutsenga kunanoma nguyiphi lenye inkampani nayo lengumzuzi wayo wetekutfutfukisa . 
Lobunye butsakatsaka losebube nemandla kusetjentiswa kanye nekuhambisana kwetinchubomgomo kanye nemasu . 
Loluhlelo Lwekuvikela Lwemhlaba lunika emakhono ekuvikela emhlaba lalungisiwe nalasekelwe kutekuvikela kanye nekuvikela iNingizimu Afrika . 
Lemigca lena ikutjela ini mayelana nesimo salomakhelwane ? 
Loku kuzuziwe , futsi amaphesenti achubeke atinta kakhulu noma kancane kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Kumila kwenteka uma ngabe kushuba lokusezingeni leliphakeme kwekudla lokufanana nenayithrojini nefosfeythi kungena kunchubo yemanti . 
Awutange sewubhadale ku-The Standard Bank of SA Limited . 
Lemitamo lemibili itawuchubeka ibambisane nenchubo yekulawula titfutsi tekusenta letinyenti tekwe-elekthroniki . 
Luhlelo lendzawo kufanele lukhombe , libonise emaphethini ladzingekako ekusetjentiswa kwemhlaba , tindlela tekukhula , imingcengcema yasesilungwini , tindzawo letinentfutfuko lekhetsekile kanye netindzawo tekonga . 
Lapho kunesidzingo khona , tibalo tekucatsanisa tiphindze tibuyiselwa kuze tihambisane neluntjintjo lokwetfulwa kulowo mnyaka . 
Umsebenti welitiko lavelonkhe kutsi uhumushe tinchubomgomo tahulumende tetemfundvo nekucecesha kanye nemibandzela yeMtsetfosisekelo kunchubomgomo yetemfundvo yavelonkhe kanye neluhlaka lwemtsetfo . 
Sodolobha wamasipalati lomkhulu kufanele etfule ibhajethi lephakanyisiwe yeluphiko lakamasipala kumkhandlu uma ibhajethi yemnyaka yamasipalati yemnyaka lofanele yetfulwa . 
Lelitafula ngentasi likhombisa sibutsetelo semboni yesikhumba velonkhe kanye nasetifundzeni . 
Kukhuluma ngalokucacile ngaso sonkhe sikhatsi ngelisu lebudlelwane lobutimele nebahulumende wesive kuyo yonkhe imikhakha yahulumende , basisi labakhona labatimele kanye nalabanye labatsintsekako . 
Ngaloko inkantolo inike labafaka sikhalo umyalo wekutsi bakhokhele ummangalelwa tindleko temonakalo lomkhulu . 
Kumele iphindze ichube inikete nekugcinwa kwendzawo yekuhlala yemalunga Esishayamtsetfo Sesifundza . 
Kusungula takhiwo nekuchumana lokufanele kwetikhungo . 
Lokwehla kulabanye bomalingena kungumiphumela kakhulu yemarisithi laphasi labuya kumatiko nentalo letfolwe kubhalansi yamaliphasi . 
Tindleko teluhlu lwemphahla tifaka tonkhe tindleko tekutsenga , tindleko tekugucula kanye naletinye letibangwa kwenta luhlu lwemphahla lube endzaweni lelikuyo nyalo nasesimweni lelikuso . 
Inchubo yemaphayiphi idzinga kwentiwa kancono . 
Lunye luhlangotsi lolubalulekile lwemtselela wemisebenti yekutfutfukisa lengekhatsi kuMasipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala buniyo bemhla , lapho khona imihlaba lebanti ingaphansi kwetiphatsimandla temdzabu . 
Kucedzelela lokucedvwa kweluhlelo lwekutitfumela emabhakedeni etindzaweni tasemakhaya letihlelekile . 
Kusebenta kubikwa njalo futsi kufaka phakatsi kuhlolwa kwekusebenta , kubonwa kwekusebenta kabi kanye netento tekulungisa kwenta kancono kusebenta . 
Ngabe ahlobile futsi kulula kuwatfola ? 
Ngalokuphatselene nalabo lebangasibo banikati , leligama lelitsi labahlalako , ticashi netisebenti ayasetjentiswa kulengcikitsi . 
Indzima yekucala yaloluhledlwana kunakekela tibhedlela , imitfolamphilo , tikolo , kanye netinkhundla temidlalo . 
Letinye tihloko letibekwe embili kulokubuyeketwa kuhlatiya sibonelelo netindlela tekwenta kabusha , kucokelelwa kwemali nge-elekthronikhi kutekutfutsa bantfu velonkhe nendzawo yekuniketa lwatiso , lisu lelitawusetjentiswa kwentelwa kulawulwa kwekukhula kwetidzingo tekuhamba , tindlela letihlanganisiwe tetekutfutsa bantfu emadolobheni lamakhulu , netekutfutsa bantfu emakhaya . 
Lokiniketwa kwetinhlelo te-inthanethi kucondziswa ngumtsetfo lofanelekile netikhungo leticabanga kuniketa letinhlelo te-inthanethi kumele titsintsane nemtsetfo ngelibanga nalokuvulelekile . 
Titatimende temali temnyaka azange tetfulwe kuLikomidi Lelihlolemabhuku kutsi litifundzisise bese liyabuka kutsi ingabe tiphelele , ingabe tiyahambisana nemininingwane leyatiwa ngemalunga eLikomidi Lelihlolemabhuku kanye nekulandzela tinchubomgomo tekubalwa kwemali nemigomosisekelo ngembi kwekutsi tetfulwe kuMhlolimabhuku Jikelele . 
Letibonelo letengcile tiniketa kuphana ngelwati lokutsite ekutseni ngabe luhlaka lwetitfutsi tesive luhlangana njani nekuhamba kwetindzawo letakhelene kanye nemanethiwekhi etitaladi . 
Buholi bungaba nesimo selilunga lembuso lelitfolakala elulawulweni lwesive lwavelonkhe kodvwa ngaphandle kwemsebenti wesive . 
Lemisebenti le isita kuciniseka kutfutfukiswa kwetinhlelo lokungiko futsi netinhlelo tekucecesha tebasebenti letihlobene . 
Insita yekwelulekwa ngelufuto ingahlelwa emazingeni lehlukene ngesisekelo sendzawo lesuswe endzaweni leyinhloko . 
Kuniketwa ilayisensi kutawuholela ekuchubekeni kwenkhokhelo yekusebentisa umkhiciti kungafani nekutfola inkhokhelo kanye nje letawuba ngumphumela wekutsengiswa kwemphahla yengcondvo . 
Letisbenta tebuchwepheshe letikhona kufanele tisite emayunithi lamanyenti lenta luphenyo . 
Masipala akati ngemicimbi leba khona ngemuva kwelusuku lwekubika . 
Itibita ngekutsi ilikolishi noma inyuvesi ibe ingakabhalisi nakunye kwalolokubili nelitiko . 
Fayela tinchubo tekunakekela kanye nekutfola emadokhumenti lamanyenti labhalisiwe kanye nemalayisensi . 
Kulungisa nekuvuselela ihosteli nesikolo . 
Kuncipha kanye nekungabiketeleki kwelusito lwentfutfuko kuncindzetela i-Afrika kutsi ibuke imitfombolusito yasekhaya kulelivekati kute inakekele bantfu bayo . 
Imitamo iyentiwa kucela leminye imitfombo yetetimali kulungisa letinsayeya njengobe ichaziwe ngenhla . 
Kukhutsatwa kwekuphepha kwemigwaco kanye nekwehla nekwenyuka kwetincola letitfutsa sive kanye nakulabahamba ngetinyawo kuphindze kube ngulokusetulu kulencenye . 
Lilunga laleKhomishini licashwe sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu . 
Ngekwesikhatsi sesisonkhe , noma kunjalo , iSouth America ikhombise kutfutfuka lokukhulu kunkhomba . 
Lokumcoka kunchubomgomo yahulumende yetemphilo kutsi ekugcineni anikete kunakekelwa kwetemphilo lokungabiti kakhulu futsi lokufinyelelekako kuwonkhewonkhe . 
Ikhophi lecinisekisiwe yamatisi lekhombisa sitfombe kanye nemininingwane lecondzene nemuntfu longumfaki sicelo kumele kupheleketele lesicelo sekubhalisa . 
Luhlelo lwekucinisekisa izinganhle litfutfukiselwe kuchuba lokuphakela kwemfundvo lezinganhle nekuchumanisa kanye nekugadza kusebenta kwemazinga etemfundvo nemiphumela . 
Kuleminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu , litiko lifuna kuhlanganisa kuhlela kwalo , kugadza kanye nekucubungula kanye nemiphumela leyeme-kunchubo yelihhovisi laMengameli , kanye nenchubo yekuphatsa leyeme kumiphumela yasoSikhwama waVelonkhe . 
I-Dairy Mall Taxi Rank : Umtimba wentfutfuko usunguliwe kuchuba inchubo yesive yekutimbandzakanya . 
Ngalokunjalo , singabuka Kumbutfo Wetemoya . 
Ngiyakwesekela loko ngobe lenye yetintfo letentako kusita bantfu etindlini kutsi batfole basebenti ngemaphayiphi kutsi babavakashele , hambani niye etitaladini nivale emanti lavutako , ngekuphutfuma futsi ngekushesha . 
Sivumelwano semvumo sibeka linani lenzuzo lengentiwa yi-BCC . 
Kuleminyaka lengemashumi lamabili nalemine leyengcile , i-Iran ibe ludzaba lweluchungechunge lekukhishelwa ngaphandle kanye nemikhawulo kulokutfunyelwa emaveni angaphandle lokusetjentiswako kanye nethekhinoloji kwentela ithekhinoloji yenyukliyasi lenekuthula . 
Inkinga lenkhulu kuniketa imali leyanele yalesakhiwe lesiphelele salenhlangano yaleLitiko , nekumema labafuna umsebenti labafanele nalabaneticu letifanele kutsi bagcwalise tikhala temsebenti letivulekile . 
LoNjinela weMklamo waSokontileka ngato tonkhe tikhatsi utawenta luhlolo lwakhe futsi atfole nekutsi lesisetjentiswa sitawube sesikulungele kuhlolwa noma kuvivinywa ngembi kwekutsi kucelwe kutsi Njinela ete . 
Kute inyandzaleyo lengahlatjwa nakudutjulwa lokusebenta ngemlilo , ngetinjongo tekuhlola nekutetayeta . 
Tiphatselene kakhulu nabomasipala kanye netindzawo temsebenti . 
Sekela tifundza kutsi tinike imali yetindleko tetinsita letimayelana nekucecesha labaceceshelwa isayensi yetemphilo kulenkhundla yahulumende yetinsita tetemphilo . 
Bacondzisi betinkapani bavamise kusebentisa letinye tindlela temabhizinisi ( ematrasti emabhizinisi , budlelwano , emabhizinisi ekusebentisana naleminye imitimba yemabhizinisi ) kutsi babuketane nemisebenti yekukhohlakala kantsi kuloko lomhloli akanamandla ekucedzela luphenyo lwakhe . 
Tibhedlela te-TB ngekwato titawudzinga kuba tikhungo letiheha futsi tigcine inhlobo lekahle yetisebenti . 
Ngabe uke waboshelwa licala lebugebengu noma uke wacoshwa emsebentini ? 
Noma kusobala kutsi umfundzi ukhulelwe , lendzaba ibochutshwa ngeluvelo kanye nemfihlo . 
Tinatfo leticukethe tjwala letingaphansi kwemazinga labekiwe bungatsengiswa ngekukhululeka kunoma nguziphi sitolo , ngaphandle kwelayisensi . 
Masipala unetinhlelo letichubekako tekususa lemikhukhu iye etindzaweni tekuhlala letifanele , lapho masipala atawukhona kuniketa tinsita letibalulekile letinjengagezi . 
Kucoshwa kwemadvwala kusabalele emadvwaleni labekile nasematjeni lamakhulu kulo lonkhe lingekhatsi . 
Cinisekisa kungenelela lokushukumako kwato tonkhe tigaba temphakatsi kumizamo lehlose kukhutsata kutfula , kuvikeleka kanye nekusimama akusiko kuphela kulondvoloteka kwabohulumende kanye netinhlangano tamhlabawonkhe . 
Kungeta , kuletindzawo lebetitebantfu , imisebenti lebeyitinhloko beyinebasebenti labangeneli futsi labangakaceceshwa . 
Nakekela futsi ubike ngetimo tetifo noma kucubuka kwetifo . 
Khetsa luhlobo lwesitjalo lesikhicita umkhicito welizinga lelisetulu , kanye nesivuno lesihle ngaphansi kwetimo tendzawo tekukhulisa . 
Ngesikhatsi lapho kubalulekile kutsi njenga malunga ephalamende kumele sichubeke sigadze bese ngalokulinganako sigceke butsakatsaka bembutfo wetekuphepha longakeneli . 
Mayelana nekukhicita imfuyo , inkhinga lemcoka kucwatsisa . 
Timboni tekukhicita letikhetsiwe nato tisebente kahle , ikakhulu tetekudla netetinatfo , tetimoto netagezi nemikhicito ye-elekhthronikhi . 
Bafundzi baya emaklasini langetelwe sikhatsi njalo ngeMgcibelo kuTibalo , iSayensi kanye neTekuchumana kweSingisi . 
Ngalesiteleka seTransnet lesitsikamete lokutfunyelwa emaveni angaphandle lokusansimbi , timoto , titselo kanye newayini kulesikhatsi lesingaba ngetulu kwemaviki lamabili , umkhakha wetekulima ube ngulomunye walemikhakha leshayeke kakhulu . 
Lobufakazi lobuvelako balesigaba sekucala semave emhlaba , kanye neminyaka lelishumi yentsandvo yelinyenti yaseNingizimu Afrika , ikhombisa kutsi kube netingucuko letibalulekile kusimo nekutimisela kwalelive kanye nekucudzelana kwetimboni . 
Etimeni letigucuka njalo , kwentiwa ncono lokwengetiwe nekucinisa kuyadzingeka njalo kuzekube ncono kulawula kanye nekutfulwa kwetinsita . 
Tinkinga temtsamo ekufezekiseni nato titawudzinga kulungiswa . 
Letigatjana sifaka tincomo macondzana nekuhlehliswa kwelukhetfo . 
Basebenti bakhona kufinyelela ngendlela lephephile lesilululwati ngekulawula lokuyimfihlo lokutigaba tintsatfu tekufinyelela lekuvunyelwe lekukufaka idatha , umphatsi neliholo . 
Lwatiso lolutsite lwetfuliwe ngekwehlukana kwalo kusitatimende sesimo setimali lesifana : ( a ) nalokutfolakele kutivumelwano tetimali letingantjintjeki , letifaka tintsela netintsela nekundluliswa kwemali ; ( b ) tintsela netimali letikhokhwako tekwendlulisa imali ; ( c ) kutsengiselana naletinye tivumelwano tekuntjintjiselana ngetimali letikhokhwako ; 
Lokungentiwa , ibhida ingenta luhlu lwekuphambuka noma kuchaza encwadzini yesigocotelo letsekeletwe kulesetfulo nekukhombisa lencwadzi kuleShejuli . 
Loku kungaba ngumphumela , ngetulu kwaletinye tintfo , wekwehla kwenyuka kwemandla emali , emanani lenyukile labangelwa ngumkhicito lomncane , kanye nemtselela wekwehla nekwenyuka kwemandla emali . 
Tinsila tiyakalwa nemakhilo noma emathani tilinganiso letilinganene tekubika kuleWIS . 
Ngesikhatsi sekubuyeketwa , ikhomishini itfole imiphumela lelandzelako kulenchubo Yekubuyiselwa kwemhlaba . 
Libanga lalokubuyeketwa kukhawulwe etikhatsini letimisiwe . 
NjengeNingizimu Afrika , sesiphumile sonkhe ekucinisekiseni kutsi bantfu betfu bayatati tifiso telivekati letfu kuleminyaka lengemashumi lasihlanu letako . 
Lokuba ngemaciniso kwaletinkhomba kungaba kahle kakhulu njengalokuba liciniso kwaledatha yetimali lesetjentisiwe nakubalwa . 
Letilinganiso tebuphuya tibonwa kuvelonkhe ngekwebuphuya bemphakatsi esikolweni , kanye nemaphuzu latsite esakhiwonchanti . 
Yinye yaletinhloso lwaleTencitfo neKubuketwa Kwekusebenta kucacisa lokutsite ngekufikeleleka kwaloluhlelo . 
Kutawubukwa inhlanganisela yetintfo njengenkinga tesigodzi tetemphilo , kuhleleka kwebantfu ngekwehlukana , emazinga emphilo kanye naletinye tintfo tenhlalo letinemtselela kutemphilo , kusebenta kwetfula temphilo , kuphatfwa kwetikhungo tetemphilo kanye nekutfobela emazinga esimo lesihle . 
Sisekelo Savelonkhe Sekucwaninga njengencenye yekugunyatwa kwekuntjintjwa kwaso njenganyalo setfwele umsebenti wekusekela titjudeni letiphuyile nalabasebentako kuphisheka ngetifundvo teticu letinkhulu . 
Inchubomgomo yetimali yamasipala itawuvuleleka , kantsi nendlela lekutawubakhona ngayo kulekelela emkhatsini wetigaba tebasebentisi noma basebentisi kutawucaca kubo bonkhe basebentisi noma basebentisi bensita lekukhulunywa ngayo . 
Ngalamanye emagama , indzawo lenetinsita teluhlelo lwekulungiselela kusetjentiswa kanye nemali yetitfutsi kungatsatfwa njengalokumcoka . 
Indlu yangasese akukafaneli kutsi isetjentiswe njengendzawo yekulahla noma ngabe yini ngaphandle kwemangcoliso endlu yangasese . 
Hulumende utinikele ngekungabeketeli-lutfo mayelana nekukhohlakala nekungatiphatsi ngendlela ekulawulweni nasekusebenteni kwemakhophelethivi . 
Letinye tindleko tentselo nato tiguculiwe . 
Umbuso uniketa kusekela ngenzuzo yentsela nangetikimu tetimali , kantsi nendlela yembuso yekusisa kulabanye lekhulile ikhutsate tindlela tentfutfuko esigodzini . 
Kulungiswa kweSikhungo : Loluhlelo luyawulawulwa lundluliswe yi-Ejensi yeKutfutfukisa emaKhophelethivi . 
Kungenteka kutsi ingumsebentisi lohleleke kakhulu wemanti , futsi ayilimati simondzawo kangako . 
Tikhungo tekulungiselela imikhicito yetekulima leminyenti tiphindze tasungulwa . 
Lamacembu ebugebengu lobuhleliwe asebentisa imivuzo yemisebenti yawo kukhokha tindleko taleminye imisebenti yebugebengu lobuhleliwe . 
Sincumo sekucasha sitawususelwa kuLuhlelo Lwekucasha Ngekulingana Kwelitiko . 
Kulomklamo bekungenela kuphela tiboshwa letihlungwe ngekwelizinga leliphakeme njengoba bekudzingeka lokufanana lokuniketwa tiboshwa lebetingeke tindluliselwe noma tikhokhwe ngalesikhatsi kusakhicitwa . 
Tinhlelo temasu kumele takhiwe kahle ngetinkhulumiswano letihamba kahle ngalokunengcondvo , futsi ngekuphikisana lokubuka tinhlangotsi tonkhe . 
Lobudlelwano buhambisana ' kutikhala tetinsila ' letihambisana kulikhethini lalokungcolile lokuntantako lokukhula elwandle lolufanako . 
Emva kwekuba avule licala lekushaya , kwentiwa imitamo leminyenti lengamange iphumelele kwentela kumfaka umfutfo wekutsi ahocise lamacala . 
Loluhlelo lwakha kuletisekelo teminyaka lelishumi yekucala yenkhululeko nentsandvo yelinyenti . 
Masipala usise kakhulu kubasebenti , takhiwo tamasipala naletinye timphahla tenhlangano kuye ngerejista yemphahla yamasipala . 
Konkhe lokukhokhelwako kutawentiwa ngekuhambisana netindleko letivunyelwe letiyincenye yalesivumelwano . 
Nome kungakanani lokuphoswa esivivaneni kulungile . 
Kubambelela kumgomosisekelo wekuhlukanisa emandla emkhatsini wetebulungiswa nekuphatsa , bomantji bakhishwa Emisebentini Yahulumende . 
Inhlangano yemakhophelethivi kufanele iphindze idlale indzima lebalulekile ekugcugcuteleni imfundvo nekuceceshwa kwemakhophelethivi . 
Lisubuciko lesifundza lekubukana nekugucuka kwesimo selitulu kutawuphindvwa futsi kugcilwe kulo . 
Kuvikelwa kwe-TK : Imidvwebo yemdzabu ingavikelwa ngekusebentisa umtsetfo wemdvwebo wemboni . 
Masipalati ute ilayisensi yagezi yekumphakela . 
Kutsi aphumelele umfaki sicelo kufanele abe naletimphawu letilandzelako : 
Timo taselwandle tingahluka kuledatha lecatjangiwe kanye netilinganiso letitfolakele kulokuhlolwa kwendzawo ; kufanele kube nemvumo letfolakalako yaloko kuntjintjantjintja . 
Inkampani yeTekuphepha leCophelelako : letinye tisebenti tayo betifakwe etindzaweni letehlukene kulenkhundla igcwele bosuphavayiza bahamba besuka ehhafini yalenkhundla baya kulelinye likhona . 
Angeke kwanele kuvele-nje kukhulunywe ngalombono wekukhula nekwabelana ngemphumelelo , kodvwa kufanele kwetfulwe leto titsembiso . 
Ngaphandle kwetinhlelo tekuphatsa letivunyiwe letihambelana netinsita temanti letisentjetiselwa tinjongo tekukhibika , akunowenteka kutsi tincumo letiphilile tentiwe , lokwenta kudzingeke indlela yekucaphela kufinyelela kutincomo tekusebentisa nekutfutfukisa . 
Kukhishwa kanye nekugcinwa kwetimoto tembuso ngulomunye umsebenti . 
Liholo lemnyaka lelikhokhelwe Setsenjwa ngasinye , kanye nalokhokhelwe liholo , kufanele kuvele kumbiko wemnyaka . 
Kuvulekile : Bafundzi bangafaka ligalelo ekuhlelweni nasekucokelelweni kwebufakazi . 
Nangabe lamarekhodi akhelwe kusita ekutsatseni tincumo nekwenta imisebenti lesekela leyo leyentiwa yimitimba yembuso , imitimba yembuso inemsebenti wekulawula lawo marekhodi ngalokufanele . 
Sebentisa bese ugcina tindlela tekucinisekisa ikhwalithi kuze unciphise bungoti kutigulane etibhedlela tesigodzi , te-TB , talabagulwa sifo sengcondvo , tekubuyisela similo kanye netematinyo ngekuba nemihlangano njalo ngenyanga kubukwe linani lebantfu labashonako nalabanetifo letitsite . 
Sitawuchubeka nekufunisisa tindlela letinsha tekwenta lokusha , kwenta kancono nekuphutfumisa kwetfulwa kwetinsita . 
Yalungiselelwa Licembu leKusebenta leTinkhombandlela teKhwalithi yeManti leMkhandlu waseCanada leTindvuna teMitfombo neteMvelo , taseToronto , Canada . 
LEMITSETFO YABEKWA ESATISWENI SAHULUMENDE GN 644 , KUMCULU WAHULUMENDE 37940 WAMHLA TI-25 INGCI 2011 FUTSI IYATFOLAKALA LAPHA . 
Nasibuka ngekwendzawo , labakhicitako labasafufusa badzinga kuhlanganiswa netindzawo lekunyakatwa kuto- ikakhulukati , lakunyakata khona labahamba ngetinyawo . 
Kwehla nekwenyuka kwemali ngendlela lengekho emtsetfweni kujikisa imali ledzingeka kakhulu yentfutfuko e-Afrika iye encenye emhlabeni . 
Kuchitjiyelwa kwetinchubomgomo temabhuku emali kubikwa ngalesikhatsi kubonakala kufanele kucondziswe kulokubaluleka kwanoma kuphi kuchitjiyelwa ngalendlela nekuvetwa kwetitatimende temali . 
Buyini budlelwane emkhatsini wemkhandlu nebasebenti ? 
Kutfutfukisa kumela nekuhlakanipha kwebuholi besikolo ; 
Tinkinga letisele : Kwehliswa kwebungoti bemanani ekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kucala kutekulima , kumitfombo yebungoti lengakachumani nemitfombo yetindzawo tekuhlanta emanti yemadolobha kanye nekuvuselelwa kuvimbeka lokubangwa takheko kumifudlana kanye nemachibi . 
Kuphumelela kwanome ngabe ngusiphi sikhungo kweyame kakhulu ekutseni tinchubo tangekhatsi tihlelenjiswe njani . 
Kahlekahle , lomsebenti kufanele bomasipala basekhaya utsatfwe ngabo , kodvwa bomasipala bete emandla ekwenta lomsebenti . 
Kubuyeketwa kwetikhungo tekulungisa imfucuta , ikakhulukati kushiswa kwemfucuta lenebungoti etimphilweni tebantfu , kuze kuhlolwe kuhambisana nemtsetfo lekhona . 
Kugadza ngekukhutsala kusho kugadza kwemaphoyisa nobe ema-ejenti umsebenti wawo lomcoka wekugadza endzaweni . 
Lepharagrafu kumele ingafundvwa ngatsi itsintsa emalungelo emuntfu ekubona likhotho noma ngabe ngusiphi sikhatsi . 
Imikhicito yetekulima lenhlobonhlobo kwanyalo ilinywa endzaweni . 
Yakha indlelakwenta yekukhetsa ngekubambisana neLitiko Letetindlu kuVelonkhe kanye netifundza ekucashweni kwebatfulitinsita labatawenta umsebenti wekucecesha labanelwati lwemsebenti etifundzeni ; 
Velonkhe , Tifundza , Bomasipala Labakhulu neTigodzi Temikhandlu ye-AIDS tiholwa nguSekela Mengameli , Bondvunankhulu naBosodolobha Labakhulu ngekulandzelana . 
Kukhetsa kwetinkhomba kukhutsatwe kuba khona kwedatha . 
Emaphesenti langemashumi lasihlanu nesitfupha etisebenti avakalise kukhatsateka mayelana netisebenti taseAfrika letingahle tifakwe etikhundleni letingakaceceshelwa tona ngalokwanele , loku kusho kutsi abanalo lwati futsi abakaniketwa kwaluswa kanye nekuceceshwa lokwanele . 
Lencenye ibhale umbiko yaveta tintfo letimayelana nalukuvakasha lokusalingwa nangetisombululo taletinkinga letibonakele kute isite inchubekela embili yalomklamo sewuwonkhe . 
Lokukhula kwenteka nangaphandle kwekutsi lomkhakha ubone kwehla kutinhlangotsi tonkhe . 
Imihlangano lemitsatfu yabanjwa ngemnyaka kute kucociswane ngetindzaba tekubusa ngekubambisana . 
Gadza ubuye ucinisekise imali litiko leliyibekile yekukhokhela ibhajethi yetisebenti kanye nenchitfomali . 
Lomsebenti wemasu lodlalwa tekutfutsa bantfu letifinyelelekako ekukhuliseni umnotfo uyakhonjiswa kulokukhula kwekusetjentiswa kwemali nemisebenti lekhulako kuloluhlelo . 
Ihlose kukhicita lisiko lekugucula imfucuta kanye nekuyisebentisa futsi eZimbabwe . 
Kushisa tindlu esigodzini lesidzala , ngavele nje ngeva sengatsi imphilo yami ifika ekugcineni . 
Lesahluko sitawukhuluma ngelusha ngekuya kwenchazelo leyemukelekile lapha eNingizimu Afrika . 
Loluhlelo lubukene nekuniketa imisebenti Yekucwaninga Yangekhatsi esifundzeni . 
Tilinganiso tencitfo yavelonkhe tigucula inchubomgomo nelisu letindlu , tiphatsa tinhlelo tekutfutfukisa tindlu tetikhatsi letisemkhatsini letinyenti naletihlangene , nekuhola sakhiwo seluhlakamsebenti sesikhungo sekusebentisa inchubomgomo nelisu letetindlu . 
Linani letichumane lelingetulu kunaleli lelibekwe kulayisensi angeke ligcinwe kubomagazini betichumane , futsi kute tichumane letingagcinwa kulobi noma ephashisini . 
Kukhula kancane kwekulawulwa kwetinkinga kumatiko ahulumende esifundza , tikhungo tahulumende kanye nabomasipalati kuyachubeka nekucindzetela ngemandla kutinsita teyunithi . 
Imakethe yawoyela wekhanola losebhodleleni unelitfuba lekundlondlobala ngoba akakatiwa kahle emkhatsini webasebentisi . 
Kuvuselela kabusha imfucuta kuyaye kungabukwa njengencenye lebalulekile yekulawulwa kwemfucuta eNingizimu Afrika . 
Umehluko etindlekweni temcashi emkhatsini kwaletigaba letimbili . 
Butsa tikejuli temsebenti kumawodi utifayele . 
Na lemodeli lensha , legcwele lenciphako inika litfuba lelikhudlwana lekuchudzelana emkhatsini webachubi , ibeka umtfwalo emagunyeni emmango kuncuma kutsi titfutsi kufanele tisebente nini futsi kuphi futsi iyiveta kakhulu engotini lenkhudlwana . 
Niketa umsebenti wekubonisa kubafakiticelo labafaka sicelo sekusebentisa emanti . 
Kugcinwa kwendlu legcina tidvumbu kanye nekuhlanteka kwemathulusi ngekweteKuphepha kanye neKuphila Emsebentini . 
Emamitha afundvwa njalo ngenyanga futsi imalingena iyakhonjiswa ngesikhatsi insita isetjentiswa . 
Bebayephi bantfwana ngebusuku lokwashona ngabe Bob Ewell ? 
Emanti ekunisela bekuvame kutsi agegiswe ngco kusuka emifuleni , njengobe bekwakhiwe emadamu lambalwa . 
Kugadza lokungenti lutfo kuncike etintfweni letinyenti letifaka ekhatsi kuhlelwa kwemafasitelo , iminyango kanye naletinye tikhala letivulekile , libanga emkhatsini wetakhiwo , bukhulu betindzawo tesive , tilinganiso tetikhala letingenalutfo kanye nemazinga netinhlobo tekusetjentiswa . 
Kusungulwa kwelibhodi mkhatsini lato tonkhe Tikhungo Tekwesekela Bosomabhizinisi . 
Imigomo lebaluleke kakhulu lemacondzana neluhlelo lwekuvalelwa ikakhulu ayinembi . 
Kufikela manje , i-IP amange isetjentiswe kuvikela lwati lwendzabuko kepha ecinisweni isetjentiswe kutsatsa ngenkhani lwati lwendzabuko , ngaphandle kwenzuzo noma lenjani kubagcini balolwati . 
Leminye imitamo lemitsatfu lephatselene netaselwandle kwakhiwa kwesimo lesivumako lesilawulako , kufaka ekhatsi kusungulwa kweLikomidi leKugunyata Lelihlanganisa Ematiko . 
Umkhandlu vele sewulugcogcile lwatiso ngemacembu ladzinga kuceceshwa ngekwetimiso temiklamo ye-LED . 
Letinye tizatfu tetimo , njengetimo temgwaco tingabaluleka nato . 
Kufanele bayati imitsetfosimiso kanye netinchubo tekulawula kanye netemisebenti yahulumende . 
Bahleli betindzawo tekuhlala kufuneka bacinisekise kutsi timfanelo letikahle temabhasi netemabhasana tiyabonelelwa kusukela ekucaleni . 
Imigomosisekelo yekuhlelela emadolobha leyenta lula kusetjentisa kwemathekhinoloji emandla lamanye nawo ayakhutsatwa . 
Titjudeni letiniketwe umfundzate ngekugcizelela kumacembu labekadze acindzetelekile ngaphambilini , njengelusha kanye netitjudeni letinsikati letibhalise kutinhlelo tebunjiniyela . 
Kunika indlela letawusetjentiswa kukala kusebenta kwemakhansela kanye namasipala wonkhana . 
Sitsi , njengeLikomidi , akukafaneli kutsi sikuvumele loko . 
Yini longasitjela ngayo ngalapho ubuya khona ? 
Maine utse lolunye luhlolo ngetindlela tekuphila kwebantfu labaswele lutawentiwa kantsi labafundzi labafanele batawucala kuhlomula kuloluhlelo ekucaleni kwalomnyaka timali lomusha ngenyanga yeNkhwekhweti . 
Nanome tehlakalo letingakalindzeleki tingantjintja kuchagela nome ngasiphi sikhatsi , lomnotfo ubonakala uvuseleleka , kancanekancane noko . 
Ingucuko lenjalo idzinga indzima leshukumako lengadlalwa ngumbuso kute kuhanjiswe tinsita kanye netekusisa kumikhakha yemnotfo lekhicitako ; 
Ngalokuvamile laba labacashwako bangenwa sifo sebuvila nekungasebenti kahle kwesimondzawo lebafikela kuyo futsi abatange bakhone kwenta umdlandla lebafike nawo ube miphumela lengetiwe yahulumende . 
Intfutfuko ekusetjentisweni kwemhlaba ezingeni lendzawo ( tindzawo tekwakha ) itawuya ngekuvunyelwa kwentfutfuko ngekuhambisana netinhlelo letihlangene tentfutfuko . 
Kusho kutsini kubabambichaza nebalingani betfu ? 
I-TEM ifaka inhlanganisela yemapharamitha kanye nemathesti . 
Letinhlelo leti tingaveta imvume lecakako uma tifakwa , lokufaka ekhatsi kutfola kufinyelela kutinhledlwana telucingo , lokungenta kutsi inombolo yelucingo nenombolo yekwakhiwa kwatiwe . 
Kunesidzingo futsi sekubona kutsi bohulumende basekhaya banendzima lebalulekile yekuyidlala lapho kutfolakala kutsi kanyenti abaphumeleli . 
Loku kuncoma kutsi le-CPI ilandzela lokushukuma kwe-PPI . 
Litiko linetinhlelo letisiphohlongo teluphakelomali , letine kuto lekutinhlelo tekutfulwa kwetinsita bese letinye letine tekusekela . 
Siyalwemukela lucwaningo lolwentiwako , njengobe kushiwo kulombiko , kumibhikisho yekwetfulwa kwetinsita , kepha njengobe kumcoka kubuka emuva , kumcoka futsi nekubuka embili . 
Kwakha inethiwekhi lecinile yebantfu bemave ngamave ngisebentisa sifundvo setinkhanyeti kutemfundvo kanye nentfutfuko . 
Konkhe loku kutawundluliselwa emnyakenitimali lolandzelako . 
Kutsintsana nematiko ngalokuhlelekile kute kwentiwe kancono budlelwane . 
Sibuye satipha umsebenti wekulandzelela lokungenelela ngemandla kweLitiko Letekulima Velonkhe neTindzaba Temhlaba ekuniketeni emakhono ladzingekako etekulima kubanikati bemhlaba . 
Emakhophelethivi lasafufusa asakutfola kumatima kuheha kanye nekugcina tinsita letanele . 
Linani letikhungo tekuvuselela kusetjentiswa kwetidzakwamiva letiphetfwe ngumkhakha wema-NGO . 
Kugcila lokukhulu kwaloMasipala bekuloku kukufezekisa kukontileka lokumiselwe kumsebenti , lokutawenta bakhokhimtselo batetsembe , ngoba kucinisekisa kutsi ikontileka ngayinye leniketiwe yekwetfula imikhicito netinsita iba nemiphumela lemihle yemali lesetjentisiwe . 
Lokungahle kube kusengakentiwa kwaphelela , kuntjintja tindzawo letivulekile tibe tindzawo leticinile tekudlala imidlalo lefana nebhasikethibhola , njll . 
Kutsatsa sincumo ngendlela lekahle kutawuba sinyatselo lesimcoka kakhulu ekwakheni luhlelo lolusebentako . 
Uma kucatsaniswa nemodeli yeIRA , sakheko sekufakwa kwemali lesenta tintfo endzaweni yinye kuma-akhawunti emuntfu ngamunye sinebuhle nebubi kokubili : 
Kucokwa kwebasebenti labatimisele etindzaweni tetibi kubalulekile . 
Letintfutfuko tiholele emtsetfweni lochitjelwako longaveti kulandzelana kwenchubomgomo yemndeni . 
Uma bantfu labanyenti bachubeka bahlangana baba dvutane nalabanye etindzaweni tekuhlala uma kukhula tindzawo tekuhlala , bungoti lobuhambisana nemlilo nabo buyandza . 
Luhlelo lolunconotwako kuniketwa emanti lashisako ngemanani lamakhulu eTimpompini Letishisako . 
Iyunithi yabamba kubuyeketwa kweluhlelo leKutfutfukisa Ikhwalithi kusita ekuciniseni iminikelo yeMsebenti wetfu . 
Masipala usungule Luhlelo Lwekutfutfukiswa Kwemakhono Asemsebentini lahambisana neMtsetfo lekukhulunywe ngawo . 
Cabanga tivumelwane sekusitwa yi-ejensi nemahhovisi etigodzilukhetfo Kugcogca malingena egameni leMkhandlu . 
Loluhlelo Lwekutfutfukisa Tisebenti lusekhatsi kwentfutfuko yekwetfulwa kwetinsita , futsi lusisekelo setisebenti lesikhona kuphendvula ngendlela leyenele futsi ngesikhatsi kuletinsayeya letichubeka njalo letibukane nalomasipala . 
Siyavuma kutsi imindeni leminyenti ilahlekelwe bantfu babo lababatsandzako , lokufaka ekhatsi bantfwana labasele batintsandzane . 
Siphakamiso sekulungisa singabuya etifundvweni tedeskthophu , emalabhorathri noma tindzawo tekuphawula , noma tindzawo tekulingisa . 
Sifundvo saWright sikhuluma ngetinsila letihamba ngatodvwa kulokutungeletako lokulinganene kantsi kwenta lokuniketwa lokucondzile , nesimondzawo lesihlelekile . 
Indzawo yeliphayiphi lelingakavikelwa lisengotini lenkhulu kumikhumbi ledvosako . 
Umsebentisi lomkhulu wemhlaba , longenambadalo nome timali letikhona letingalinganiswa tanobe nguyiphi inhlobo , nome tinhlangano tekulondvolota nobe ngutiphi . 
Lemiphumela yalokugucuguculwa lokusukela ekubonweni kwemabhalansi lacise ayincenye yemali lengukheshi kuletitatimende temali nekuhlolwa futsi kwetimali tangephandle letifakiwe , timali letibolekiwe nekubonwa kwetinzuzo letisalako kanye nekulahlekelwa . 
Bonkhe bomasipalati kwamele kutsi bavume bese batsembisa kuhlanganyela kwabo kulesakhiwo ngekwesisombululo lesicondzene ngco . 
Indlela yesibili beyifaka kukhonjiswa kwemafilimu ngekusondzelana kakhulu etindzaweni tekunatsa emalokishini , kucondziswe kulabo lababitwa ngekutsi ma-Black Diamonds . 
Kunesitatimende setikweleti tahulumende letingakakhokhelwa letihlukaniswe emkhatsini wetikweleti tangaphandle netakuleli letichaza kabanti loluhlobo lwesikweleti . 
Lomnotfo waseGauteng uchutjwa kudla futsi nemakhaya achitsa sabelo lesikhulu kakhulu semalingena ayo etintfweni letingakacini njengekudla . 
Tindlela letimcoka tekubeka tilinganisosimo kube tento tahulumende kusungula tivumelwane tahulumende kanye netivumelwane tekuba banikati bemasheya . 
Mayelana nalendzaba lengcile , ematiko kanye nemisebenti kubitelwa kuniketa lokuncono kubasebenti labamenyetelwe kutsi sebangetulu kwelinani lelifanele ekugcwalisweni kwetikhala , uma bafaka ticelo . 
Lisu lekuphendvula : Lelisu letfulwe kuze kwentiwe ncono umjikeleto wekuphakela weluhlu lwekuphakela lolufishane , kwekutfula ngesilinganiso nekwenta ncono ikhwalithi . 
Beka futsi ubhale tinyatselo kanye nemazinga emisebenti yaloluphiko . 
Umtimba losetulu losimeme utawuvumela emakhophelethivi kutsi atigcine njengoba kukhulunyiwe kusitatimende se-ICA sebuwena kumakhophelethivi . 
Emanani asuselwa kunchubo lemenyetelwe-ngumnikati lesuselwa kumapheshana alokutsengiwe . 
Kusita ngekudlulisela kwetindlu letibeka tidvumbu ngekwemtsetfo wadokotela letivela kuTemisebenti Yemaphoyisa eNingizimu Afrika tiya kumkhakha wetemphilo kanye nekuniketa tinsita tephatholoji yeforensiki ngalokuphelele yeluhlelo lwebugebengu netebulungiswa . 
Hlanganisa imisebenti kumkhakha wekutfutfwa kwelindle ngemaforamu lakhona kanye nebudlelwane lobumbaca ngenhloso yekuhlangabetana nalokubekiwe kwekutfutfwa kwelindle . 
Angiboni kutsi kungani sihlalo wetfu abona inkinga nabuka i-KwaZulu-Natal . 
Emalunga kumele abike futsi abhalise tonkhe tipho kanye netimemo temicimbi yesive letivela kubatfulitinsita kuloluhlu lwemagama . 
Lapho kuvunyelwa lokunjalo kungatfolakala , kuphenya lokuchubekako kuyentiwa kute kuncunywe ngetimo letiphatselene nalenkhokhelo . 
Imitsetfomgomo ivamise kuba ngulecacile futsi lefinyelelekako . 
Litiko noma imboni ingacela licembu lesitsatfu lilandzelele kunoma ngutiphi tindzaba . 
Letintfo mikhicito yetekulima , tinyama , inhlanti , titselo netibhidvo , ema-oyili nemafutsa , kanye naleminye imikhicito lembalwa . 
Leyunithi Yetinsita Tekusekela Emabhizinisi eSikhwama icinisekisa kusetjentiswa kahle kwelwatiso lwaso lwebhizinisi futsi netinhlelo tekusebenta ngekwelulawulo , kuhlola futsi nekwenta ncono tinsita . 
Inhloso bekukutsi tonkhe timali letindluliselwa ngeSikhwama Setetindlu eNingizimu Afrika tisentjetiswe ngekwemitsetfo lebekiwe kuKhodi Yetetindlu . 
Ngekuya kwemtsetfo , lekuvunyelwene ngawo , nyalo kunesibonelelo sekutsi kucashwe ngekulandzela sento sekulinganisa Kutemisebenti Yahulumende , kanye nesibonelelo setinkhontileka letimayelana nekusebenta kubaphatsi bematiko . 
Tiphakamiso entfutfukweni yenchubo yentsela yemhlaba letitonyusa tindleko tekuphatsa umhlaba longakasetjentiswa-kakhulu kanye nalongakasetjentiswa . 
Nanoma kunjalo , tindlela letingetekile tidzingekile kucinisekisa kutsi lucwaningo lolufanele lenchubomgomo luyentiwa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Lamagama latsi isothopi kanye nalelelitsi isoma ayadidana esikhatsini lesinyenti . 
Lomtsetfosivivinyo , nasewentiwe umtsetfo , utawuphazamisa kakhulu tinchubo tanyalo tekuhlelwa kwendzawo . 
Kungeta , masipala utawuhlawulisa lokukweledwako ngenyanga noma tindlekonchanti temisebenti letsintsekako , kantsi letindleko atintjintji kuluhlobo ngalunye lwemphahla . 
Ngako-ke ufanele kutsi atfolakale anelicala . 
Sizatfu sekuphambuka sibangelwa ikakhulukati , likhefu lemnyaka , likhefu lekugula lelitsetfwe , kanye netifundvo letihanjelwe phakatsi kwenyanga . 
Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe wetfu ungaba semkhatsini wemachawe ebalindzi bekuvuselela kabusha nebacinisekisi bekusimama . 
Emakomiti Etemphilo neweTekuphepha acinisekisa kutsi tindzawo letinetinkinga tiyabikwa kubaphatsi labasebenta loko . 
Abuye lishicilele , limakethe libuye lisabalalise imibhalo yahulumende . 
Lamanye emakhophelethivi ekumaketha angasebentela emalunga awo ngekuwakhulumela ngemanani lancono , kugcina nekutsengisa imikhicito kanye nekugocota imikhicito yemalunga ibe timphahla lesetilungele-kutsatfwa ngemakhasimende . 
Ezingeni lavelonkhe , iNingizimu Afrika ilive leligcinekile ngekudla . 
Imitamo leminengi yekukwesekela seyivelile lechaza tinyatselo letahlukahlukene tekwesekela emakoporasi kumkhakha wahulumende . 
Lapho lizinga lekushisha netingucuko tesimo selitulu tikhuphuka ngemandla , simo lesingasihle etivunweni naso sitawukhuphuka . 
Kuhlela nekuhlelembisa , kufake phakatsi kuphatfwa kwemklamo , kugcila enkhundleni yekutfutfukiswa kwendzawo yasemakhaya nebakhi Babonjiniyela Nalabasavela . 
Tindzawo letivulekile ngalokwetayelekile tifaka ekhatsi kugcwaliswa kwendzawo letite lutfo etindzaweni tekuhlala nasemacentselweni etindzawo tekuhlala letikhona ; etimeni letinjengaleti kuvamise kutsi kube netisetjentiswa letisondzele kakhulu bese kutsi intfutfuko seyivama kuba yincane ngekwesimo . 
Luhlaka lwaleNhlangano Lwekulawula Simo sekulahlekelwa lubhalwe Eshadini Lekulawula simo Sekulahlekelwa lelibuyeketwa livunyelwe yiBhodi njalo ngemnyaka . 
Kuhlonipha Imitsetfo yeNhlelembiso nekutfobela Indlela Yekutiphatsa kwemaKhansela kusemkhatsini kumisebenti yemkhadlu . 
Intfutfuko lebalulekile yentiwe ekuniketweni kwenethiwekhi ye-VHF yemsakato lodijithali neNdzawo Yelugu lweNshonalanga kuyasakatwa kunchubo lensha , lokuniketa kucaca kweliphimbo lokukhulu . 
Tinsayeya letinkhulu lelitiko lelibukene nato kulesigaba lesi kufezekiswa kwenchubo lefananako yetimali tetigulane , kanye nekwakha emakhono kuto tonkhe tikhungo kute kutsi kugcogcwe ngemphumelelo imalingena lengaba khona yelitiko . 
Basebentisi bangacaphuna intfo lencane kanye nelinani lelibonakala lalokucuketfwe lokwentiwe kutsi kutfolakale kuwebhusayithi noma ngekusebentisa iwebhusayithi ye-SARS uma nje kuphela leto tintfo tewebhusayithi nalokucuketfwe kucashunwe kahle , kwafakwa kubakaki , kwatsiwa kwe-SARS . 
Tindleko temhlaba , emalungelo etimbiwa , emalungelo etimayini , kanye nelilungelo lemuntfu ngemphahla lengasiyakhe akususwa lutfo kuko . 
Tindlela tekukhangisa letifanana nemaphephabhuku , tasetjentiswa kutsi ticaphelise . 
Calisa inchubo yekutfutfukiswa emasu ekusebentisa umtsetfo lomusha . 
Akunakuphikisa lokubhalwe phansi lokwetfulwa , kantsi lolofake sikhalo wachibiyela sikhalo ngalokusemtsetfweni . 
Lendzawo lena lekugcilwe kuyo igcizelela kutfutfukisa emakhono kanye nekunika emandla . 
Tibonelelo , lokundlulisiwe nalokunikeliwe lokutfolakele , noma lokutfolakele kubonwa uma lemitfombo lendluliselwe ihlangana nalendlela yekunakwa njengemphahla . 
Kufaka sandla ekukhuleni lokuphakeme nalokufaka konkhe kakhulu , kufanele sigucule kusebenta kwemkhakha wesive , lokuphendvula cishe kunye kulokusihlanu kwekusebentisa nakunye kulokutsatfu kwelusiso . 
Inhloso kufanele kube kufaka kanye nekwamukela lilunga ngalinye kanye nekugcugcutela imibono lemisha nendlela yekubukana netimo bese loku kuhlanganiswa nalelisiko lesikhungo . 
Lenchubomgomo ayisebenti kuletinye tikhungo letingasito tetfu noma lesingatilawuli noma bantfu labangasito tisebenti , ema-egenti noma lesingakhona kubalawula . 
Sekwengetwe nemandla ekusebenta kwentela kufezekisa loluhlelo lwemasu . 
Ngaphandle kwalokuchubeka nekukhula kuleminyaka lendlulile , lokwehliswa kwekuswelakala kwemisebenti nebuphuya kusilele emuva . 
Phindze futsi , ema-Hawks , nalabo lababasebentelako , abanandzaba nemnotfo nenhlalakahle yetigidzi . 
Ekusebentiseni loluhlelo , kubonwa tindzawo letiyinkinga , kukhulunywe ngetindzawo lekucalwa ngato , kubonwe tento letikahle , nematiko lanikwe litfuba lekukhombisa kusebenta kwawo . 
Kukhula lokungahambi ngendlela , ngengcondvo nekucabanga kanye nekutfutfuka lokuvamile , kungakhanuki kudla , kutsikameteka ekulaleni , kutiphatsa kabi esikolweni lokufaka ekhatsi kulova , futsi nekutetsemba lokuphasi kungaba ngumphumela wetifo temlomo . 
Nanoko , ibhalansi yemsebenti-nemphilo ayikho khashane futsi nali lichinga lekuyitfola : Ungahambi nemsebenti ekhaya . 
Mayelana nekusabalalisa lokubanti , kungasetjentiswa sisetjentiswa sekusabalalisa manyolo longemanti kutekulima . 
Tonkhe timphahla letiniketwako titawulingana ngayo yonkhe indlela nalamasampula , emaphethini noma inchasiselo lapho kuniketwe khona . 
Indlela lekahle nalenentfutfuko yetemidlalo ivamise kuba nemitselela netinzuzo letinhle . 
Ngato tonkhe letizatfu letingetulu kwendluliswa kwesikhalo kwacitfwa . 
Kukhankasela lukhetfo lwemalunga ekomidi yeliwadi akukafanele kunconywe tinhlangano tsite tepolitiki . 
Ngesimo semalingena lesisekelo lesingenamandla sabomasipalati labancane futsi labaphuyile , kutsengiselana kwavelonkhe kuyadzingeka kute kusekele lokucalwa ngako njengekwelulwa kwetinsita emakhaya . 
Imitamo yekulungisa lesimo iyentiwa sikhuluma nje . 
Ilithereja lekhona ikhuluma kakhulu ngemnyaka , bulili nemacembu emalingena lahlukene - kunemsebenti wekufundza ngekubona nekulinga lomncane lokhuluma ngekutsi tidzingo tehluka njani emacenjini emasiko newenhlalomnotfo . 
Loluhlelo luphindze futsi lutsintfwe kusitwa ngetimali tekwenta kancono timo tekusebenta . 
Letinhlelo tibakhona ngenca yetifundvo tekuhlela imitfombolusito yemanti kanye nekuhlatiya lokunye lokungentiwa . 
Masipala akakaluboni loluhla lolulandzelako : 
Tinhlololuvo tebasebentisi titawusetjentiswa njengenhloso lelinganisekako . 
Batsi nabetama kutsi sibanake ngekutsi basembule lengubo , batfola kutsi besinengati lapha endlebeni kantsi futsi besisikekile lapha entsanyeni . 
Lilunga leKulinganisa ngeteMsebenti leLikhadi lemiphumela yeJeneriki lihlose kulungisa letinye tindzaba letibalulekile letigigiyele kwetfulwa kwebasebenti labamnyama kanye nebasebenti labamnyama labanekukhubateka emisebentini . 
Lesimo semtsetfo lesitsi kuncono bafundzi bagweme emacansi kumele sigcizelelwe . 
Timphawu taseNew Zealand kanye neMazinga Esilinganiso acatsaniseka kahle nalawo aloluphawu lolu . 
Litiko Letemigwaco Netekutfutsa lisungula nekugcina imigwaco yavelonkhe netifundza . 
Tinhlelo kufanele tibuyeketwa njalo emuva kweminyaka lesihlanu . 
Ngikhonile kukhula , ngiye embili angizange ngisabuka emuva . 
Tikhungo Letilinganisiwe tingemukela kucashelwa kwanome nguyiphi Iminikelo Yekutfutfukisa Yetenhlalo Yetemnotfo lefanelekile . 
Ichaza lendlela lekufanele itsatfwe ngekuhlela nekulawula lokuphumako , lokutfolakalako nemiphumela lebonakalako . 
Kuphatfwa kwekuniketwa kwemanti nekutfutfwa kwetinsila nelindle . 
Ticelo tekukhokhelwa letitfolwe ngumshwalensi wangaphandle tisetjentiswa kubala inzuzo noma kulahlekelwa uma kucinywa imphahla lemoshakele futsi yabhaliswa kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Kukhomba kutsi ngabe lenkhomba yinsha , igucuke kakhulu , noma iyachubeka ngaphandle kwetingucuko kusukela kulomnyaka londlulile . 
Ema-akhawunti atawukhishwa ahambisane nalesikhatsi sekufundvwa kwemamitha nemalanga ekukhokha atawuhambisana nelusuku lwesitatimende . 
Imigomo lemikhulu yaloMtsetfosivivinyo ngunayi lelandzelako : 
Tekulawula tebasebenti , lekuto inchubo yebulingwa imele incenye lencane kodvwa lebalulekile , kufanele ingabukwa ngalokwehlukile . 
Kubhadala kutawuchubeka ngesisekelo semphumela futsi sibalwe kususelwa kuloku lokulandzelako . 
Tonkhe tidlala indzima lebalulekile etimphilweni tetfu nakutemnotfo . 
BoNdvuna bekuTsengisa kanye neTimboni batsintseke kakhulu ngaletihibe letimbili . 
Ngaphandle Kwelitiko Letebulungiswa Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo , Ematiko Etemhlaba Nahulumende Wesifundza Newasekhaya nawo abuye alawule letinye timiso temtsetfo . 
Labanye basebenti babophelekile kutsi bakhe tindzawo tesikhashana ngaphasi kwetimo ngaphansi kwetimo letingagwinyisi ematse . 
Tabelo letibuya esilulwini lesibuke lokungenteka titawentiwa ekuhambeni kwemnyaka , ikakhulu tindleko lebetingakalindzelwa kanye naletingabalekeleki . 
Loku kwafinyeleleka ngekwenta ncono kuphakelwa kwema-ARV , neluhlelo lwabomake labatetfwele . 
Ekuhleleni tindzawo letakhelwe letingenta lenye indzima yato yekwemukela tihlobonhlobo tetidzingo tebantfu , kubalulekile kuvisisa tindzingo letehlukene tanyalo naletilindzelwe ngumsebenti ngekhatsi naletidvutane nendzawo . 
Emabhasi kanye nemathekisi langemabhasana , ngakulolunye luhlangotsi , adzingwa kutsi asite bagibeli futsi anikete lokunye lokuhehako futsi lokutfokomele lokuvala kuhamba ngemoto . 
Ngetulu kwaloko indlela yekubukana nako ifanele kutsi icinisekise kutimela lokudzingekako kute kwente kutsi kukhoneke kubhala imibiko , kugcinwa kusesimeni lesifanele kanye nekuphucula . 
Lokukhishwa kwalemikhicito kuvamise kudzinga kufakwa kweluhlelo lwetinsita letisitako , ikakhulu kubukana netibi letiluketjeti naleticinile . 
Kufundza ngaloluhlelo lwekutalana kusita kutsi sivisise lendlela yetingucuko . 
Kucinisekisa kwekutsi lokutfolakalako kutfola tidzingo tebhizinisi . 
Kusebentisana , kulawula nekucinisekisa kusebenta kuphatfwa kweluhlelo lwekwenta umsebenti nekutfutfukiswa . 
Ticelonkhokhelo tekulahlekelwa ngumsebenti titawucondzaniswa ngesikhatsi lesifanako ngekusebentisa luhlelo lweticelonkhokhelo lwe-inthanethi . 
Le " nsita-kumisa " lapho lendzawo yekwakha kumele itfutfuke khona ngulenethiwekhi yetitfutsi tesive . 
Yenta ncono tekunakekela kwetemphilo ngekuntjintja Umtfolamphilo i-Marble Hall ube Sikhungo Setemphilo . 
Ikhanola yentiwa ngekwandzisa intalo lesukela ku-rapeseed . 
Tinhlelo temabhizinisi kumele titfutfukiswe bese tiyaphetfwa ekupheleni kweNdlovana umnyaka nemnyaka , nakuphela nje kuphetfwa kweLuhlelo lweNdlelasu yeLitiko . 
Kodvwa , kwakhiwa kwemakhono kufanele , kungakhawulwa emkhakheni wesive kuphela , kodvwa kufanele kufune kukhulisa emakhono emabhizinisi emkhakha wangasese , ikakhulu emkhakheni losavela , kumbandzakanya ngalokusimeme nalokuphelele emnotfweni lohlelekile . 
Incwadzi lechazako lehamba nembiko wekugcina kufanele icondziswe kuKhomishani Yemakleyimu Emhlaba Yesigodzi njengenhloko yelihhovisi . 
Sikubukelele kutsi wente imisebenti yakho ngekwetsembeka , ngekutigcabha , ngekutibophelela kanye nangelikhono . 
Ticelo letivunyiwe kushiwo ticelo lekufike esivumelwaneni ngato futsi sincepheteliso sibhadelwe . 
Loku kube yinzuzo kubalimi labangakhona kufaka timpompi kwentela kutsatsa emanti kusuka emifuleni kute banisele emasimu abo , futsi bomasipala labakha tindzawo tekudvonsa futsi bahlante emanti kwentela kuwatsengisela takhamuti tabo . 
Bantfwana kumele bafundziswe kungalingi baye ekhaya lesihambi , kuhamba esitaladini noma esigangeni nesihambi , noma kugibela emotini yesihambi . 
Itfole kutsi bamangalelwa batame kuvikela sifiso lesisemtsetfweni , lesibitwa ngekutsi , kusisa kwabo kulolunye luchungechunge lwetitolo futsi uma benta njalo abakawasebentisi kabi emalungelo abo . 
Loku kuniketa leminye imihlahlandlela , kodvwa akufaki ekhatsi inchubomgomo legcwele yavelonkhe . 
Lemisebenti lena ifaka leto tintfo tekuphila letibaluleke kakhulu noma kancane - kutsenga , kumela umuntfu , kuhamba wenta tintfo takho njalo njalo . 
Ngenca yekutsi emave lamanyenti lakhulako asungula emasu lacinile latawutsatsa sikhatsi lesidze kubukana nalenkinga , kushushunjiswa kwetidzakamiva kungadluliselwa kulamanye emave nakuletinye tigodzi uma angekho lamasu lanjalo . 
Sizatfu saloku kutsi kuncane kakhulu lokwatiwako mayelana netidzingo tekhwalithi yemanti etingwenya kute kutsi kwentiwe emasethi tinkhombandlela letisebentisekako . 
Kulawula yonkhe imisebenti lephatselene nemali kufaka ekhatsi kulungiswa kwelihhovisi lelwabiwomali , kulandzelela nekukhicita kwemibiko yetimali njalo ngenyanga . 
Nanoma kunjalo , ngaphandle kwekusetjentiswa kwetinchubo tekulahla letifanele , kunetinkinga letikhona letiphatselene nemiva nekuva , kungcola kwemoya kanye netemphilo . 
Lelisu lelisha lwekuhlaliswa kwebantfu lutakwesekela loku ngekwenta loku : 
Bantfu labanyenti basebentisa imigwaco yaseNingizimu Afrika , futsi , kuleminyaka yakamuva nje , kube khona kusuka kumkhakha wahulumende kuya kumkhakha wekuwhebelana kwetetitfutsi lotimele , ikakhulukati ematekisi lalayisha inombolo lencane . 
Kutfutfukiswa kwetimphilo temiphakatsi yasemaphandleni kuhlala kusetulu ku-ajenda yahulumende ; ngako-ke kuyafaneleka kutsi hulumende wetfu ugcizelele kakhulu ekwakheni imisebenti . 
Lentsela ingabhadalwa tindlu tekuhlala bantfu , tebetimboni , tekutsengisela , temapulazi , tembuso , kanye netetinsita tesive kanye nemhlaba wetinhlangano letizuza sive . 
Ngekuchubeka sisekelwe ngumphakatsi nemkhakha wetemabhizinisi , sikanyekanye singatilungisa letinkinga lesibukene nato . 
Kulungiswa kwelwabiwomali kwenteka ngetinkhombandlela leticacile futsi angeke kwentiwe ngendlela lengakahleleki kwengete kubungibo belwabiwomali . 
Uma kutsintfwa letikhungo , inchazelo yanikwa mayelana nenhloso yelucwaningo neyeluhlu lwemibuto . 
LoMasipala weSigodzi , ngekusebentisa Sikhungo Sekuhlela , Kufezekisa neLulawulo Lwekusekelwa , utawuchubeka utfutfukise futsi ufezekise kwesekela kanye netinhlelo tekwakha emandla ekwenta umsebenti ikakhulu kulabo bomasipala labete ngalokwanele imitfombolusito kucinisekisa kutsi leligunyakwenta liyafezekiswa . 
Kulendlela yekusebenta kahle yangaphambilini , lamaphuzi lafakwe ngumlawuli awakanakwa . 
Lesilinganisosimo setetimali sigcila emaveni lakweletwako sekudvonswe konkhe kanye nalawo lakweletako sekudvonswe konkhe . 
Emaventileyitha kumele aniketwe kuyo yonkhe imitimba levalelekile . 
Inhloso yekhophelethivi yemtsengi kuniketa timphahla letiyikhwalithi kanye nemisebenti ngelinani leliphansi kumalunga alo kunekutsengisa timphahla nemisebenti ngemanani lasetulu kunalawo likhasimende lelingafisa kulikhokhela . 
Lenkhombandlela lesihloko kuletidzingo letisemtsetfweni kwentela kuvunyelwa kwetichumisi , basunguli netinhlelo tekusungula letisetjentiselwa ekumbeni nekuchumisa nako kuyaniketwa . 
Emhlabeni logucukako kanye nesimo setindzawo tekukhicita letinekucudzelana lokukhangako , kunesidzingo sekwemukela indlela yekwenta kucala ekubukeni tikhala emakethe nekutsatsa lamatfuba ebhizinisi ngesivinini lesehlukile . 
Asikho sisebenti sekutsengwa kwemphahla lesitawutfolakala sinelicala ngekulahleka kwelitfuba lelifanele lekufaka ithenda ngenca ngekuhlelwa kabi kwetidzingo lokungenteka . 
Lenye imphumelelo kulomnyaka kube kusungulwa kweNhlangano yeMawayini yeNyakatfo Kapa kanye nekwentiwa ncono kwetivumelwano tekutfumela iwayini lebita tigidzi letinyenti temarandi emaveni angaphandle kumkhakha webhizinisi eMalaysia kanye naseChina . 
Lomehluko lomkhulu welusha lolweyame kulesigodzi kukhombisa umtfwalo lomkhulu kulabantfu lababukelele kulomnotfo . 
Kucinisekisa kwetfulwa kwemiklamo ngekuhambisana nemigomo nemibandzela ye-Working for Wetlands . 
LoMtsetfosivivinyo uvela , emkhatsini walokunye , kutincumo teKhomishini yeteMtsetfo yaseNingizimu Afrika . 
Kweyisa lokunjena kubukela phansi imitamo yekutsengisa emathikithi ngembi kwelilanga lemdlalo futsi kungabanga kutsi kube nemathikithi mbumbulu . 
Lelitiko lichubekile nekwesekela iforamu yentfutfuko yebaphatsi labasemkhatsini kwentela kucinisekisa kucondzanisa nekuchubekisa kuceceshela buholi lokuniketwa baphatsi labasetulu ngemitamo yentfutfuko kubaphatsi labasemkhatsini . 
Lemifanekiso itawucatsaniswa nemkhicito loniketwe ngesikhatsi senkontileka . 
Uma tindlela tifakwa timphawu leticacile , longahle abe sisulu angabona indlela yekubaleka kalula kakhulu . 
Kubalulekile kwati kwekutsi kungumsebenti walofake sicelo kucinisekisa kwekutsi lonkhe lwatiso nalokufakiwe kusekela sicelo kuhanjiswa ngembi kwelusuku lwekuvalwa . 
Sizatfu sekubambeleleka ekugcwaliseni letikhundla kungenca yekutsi Sikhungo Lesihweba Ngemanti sidzinga bungcweti babonjiniyela labalukhuni kutsi ubatwebe kanye nekubagcina . 
Ayikho incenye yaleliphephabhuku nali lengakhicitwa kabusha nangayiphi indlela ngaphandle kwemvumo lebhaliwe yebakhiphi . 
Tsine , bantfu lesicindzetelwe , sinemicondvo yetfu kuphela kanye nemandla etfu kutigcabha ngako . 
Sati kahle kamhlophe kutsi babukene nemsebenti lomatima , ikakhulukati ngoba abanayo imali leyanele yekwenta lomsebenti , lesifuna kutsi bawente . 
Tinhlelo letifana ne-ICT titawuba yinzuzo ekutfutfukisweni kwelusha . 
Tinsita tekugcogca kwekucala tifanele bosokontileka bemabhizinisi . 
Tonkhe timphahla titawufakwa emabhokisini , tipakishwe noma tiboshwe kuze kuvikeleke konakala ngalesikhatsi tilayishwa , titfutfwa nekwehliswa . 
Bekukhona kubili lokwehlukile kwemikhakha leneluvelomiva : tetembatfo , temayadi , netimoto kanye netincenye . 
Ngenca yaloko , kugcizelelwa ngalokukhetsekile kuceceshwa kwetisebenti kuwo onkhe emazinga . 
Lelithebula lelilandzelako likhipha sinikamongo selinani lemisebenti leyahlolwa ngesikhatsi salomnyakamabhuku lesikuwo . 
Likusasa liphetse tinsayeya letinyenti taloMkhakha . 
Intsela yanjalo ngekota ibikwa kusenesikhatsi kubeTimali Tembuso Wesifundza noma Wavelonkhe . 
Lusebentisomali lobelungakalindzelwa futsi Lolungeke Lugwemeke lusitwa ngemali lephuma kusikhwama sekuphalala . 
Nangabe kunjalo , sicela usho lusuku lekuyekela emsebentini : 
Lomkhankhaso wentiwa kubetindzaba labehlukahlukene njengebetindzaba labaphrinthako nelabahlanganisa tonkhe tinhlobo . 
Letitatimende tetetimali tilungiswe ngekulandzela Silinganisozinga Lesilungisiwe Semali . 
Batsengi banelilungelo lekucima tivumelwano tesikhatsi lesibekiwe uma tiphelelelwa sikhatsi senkontileka , ngaphandle kwenhlawulo noma imali . 
Timemetelo letiya esicukwini , kakhulu timemetelo letinemandla ekutfusa noma ekukhatsata , kufuneka tentiwe ngekunakekela ; sibonelo , uma kumemetelwa kutsi umdlalo utawubambeleleka , utawumiswa noma uyakhanselwa . 
Awekho emakhotheshini latawutsatfwa uma aledi noma laletfwe ngemuva kwelusuku lwekuvalwa lolusemtsetfweni . 
Icondzisa kusebentisa i-anthropholoji nekuniketa seluleko kanye nekusekela macondzana nekubusa kanye nekutfutfukisa tindzaba . 
Lisebe lemfula lelingasesincele ngekusebentisa lencenye lisesimeni lesibi futsi lehle kakhulu etindzaweni letinyenti . 
Lenchubekelembili itawuhlolwa njalo ngeliviki Litiko Letekuhlela , Kulandzelela Nekuhlola ehhovisi lami , laMengameli . 
Bantfu baya etigodzini kucedza kuchumana kwabo naletidlamlilo . 
Kufaka gesi ngetulu kwalefenisi yalomncele kwentela kuvimba timfene kutsi tingene kulendzawo ; 
Kuntjintja kwetayeta kwetikhutsati temboni kugcila etimbonini temsebenti lomatima ngulokuhamba phambili kakhulu . 
Asikho simiso lesentiwe setikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato kuSikhwama Sekufaka imali futsi sePPP njengobe letikhwama tibanjwe ku-akhawunti lefaka imali ebhange . 
Ndvuna uvakashele emave angaphandle njengencenye yemisebenti yakhe kuletikhungo tekulungisa etindzaweni totimbili tase Afrika namhlabawonkhe , njengencenye yaloluvakasho lwesifundvo . 
Ibuye ibe njengemugca loluhlata lohlukanisa phakatsi kwekutfutfuka kwemadolobha kanye nasegcumeni . 
Imiphumela kutsi bashushisi banemkhuba wekufika emuva kwesikhatsi , bafika bahambe ngalendlela bafisa ngayo , noma bangaveli kwasanhlobo . 
Sifundvo ngeKulawulwa kwaLabakweletako sesitfutfukisiwe kwentela kusita Titfutsi taHulumende letiTimoto ekugadzeni nekwehliswa kwetikweleti tato letisemuva . 
Temphilo Yamake : kute make lotawushona atetfwele . 
Masinyane-nje nakuvela luphawu lekwehla kwelizinga lekugeleta , geza lolugibe ngenyoka yempulambi . 
Loku kumele kubukwe kucala , ngembi kwetabelo temitfombolusito yemanti nobe nguyiphi . 
Kulinganisela ngaphambilini kufaka ekhatsi lifutse lekusebentisa imali etintfweni ngendlela lengakatayeleki . 
Lesikhungo satjelwa kutsi lesiboshwa lesihlehliselwe kutekwa kwelicala laso sabulawa timbangela letitendalo . 
Umkhandlu unemalungelo ekubeka licala nekutsatsa noma tiphi tinyatselo letisemtsetfweni kubobabili labaphula imphahla nalabantjontjako . 
Tintfo letinengi tabanjwa kulemisebenti lengekho emtsetfweni . 
Lubalobalo lwekufa kwebantfu luniketa sisekelo lapho tincumo letinesisekelo sebufakazi kanye netinchubomgomo tingasuselwa khona . 
Kucinisekisa lizinga lekusebenta kwangemphela ngekulicatsanisa nelizinga lelivamile lekwentiwa kwemsebenti . 
Sitibophelele ekucambeni kabusha futsi sisebentisa ithekhinoloji yebuchwepheshe banamuhla njengembangela yengucuko lekahle , sichumanise bantfu betfu futsi sibenta bakhone kusebenta kuyo yonkhe indzawo , noma ngabe ngusiphi sikhatsi . 
Kuphindze futsi kube nematfuba ekulahlekelwa lokukhulu ekuhlwitfwa kwemhlaba kanye nekwentiwa sese kwetindzawo letilusito letiyimvama , lokutawugcizelela kulengela engotini ngematfuba ekulahlekelwa ngesimo selitulu . 
Kusetjentiswa kwetintfo tePVC letitodzinga kushiswa ngesimo sato sekutsatselana ufanele tisetjentiswe kuphela ekusetjentisweni lokudzingekile . 
Batsengi banelilungelo lekuvikela bungasese nebumfihlo babo macondzana netincwadzi letingafunwa naletingakacelwa . 
Lelikomidi liniketwe ligunya ngekwemtsetfo lekusebenta noma lente noma yini , litsatse tincumo likhombe nendlela . 
Emakhono ekwetfula , emakhono eluhlolokhono , emakhono ekuncuma , emakhono angcondvomshini , emakhono ekulawula tingucuko , emakhono ekulinganisa nekuhlola tinchubo kanye nemakhono ekudizayina inhlangano . 
Lomcondvo umcoka kutsi undluliselwe kumkhandlu lotako kute kucinisekiswe kutsi iyachubeka imitamo yekubukana netintfo tentfutfuko lesimeme netekugucuka kwesimo selitulu kuleminyaka letako lesihlanu nalengetulu . 
Umsebenti lomnyenti kakhulu kusamele wentiwe kulomnyakatimali lomusha . 
Kusungula sigatjana yenhlawulo lemayelana nekuphakelwa kwetinsita lokungakavumeleki . 
Kuphakamisa kusungulwa kwesikhungo lesifanelekile ngetinsita kanye nemandla ekuhola kanye nekuhlanganisa luhlelo loluhlangene lentfutfuko yasemaphandleni , kulungiswa kabusha kwemhlaba kanye nengucuko yetekulima . 
Hulumende usandza kwakha tinchubomgomo letinyenti kanye nemasu lanemtselela etintfweni tabosomabhizinisi labahlangene kanye nalelisu lekutfutfukisa emakhophelethivi . 
Letigaba letilandzelako tigcila endzimeni yetindlela letibhalwe ngentasi ekwakheni simondzawo lesisitako lesinekugcizelela lokutsite emitfonjenilusito yelitiko : 
Nakubukwa lokukhatsateka , kute tiphakamiso leticinile letiniketwa ngulombiko tekuhlisibeta imikhawulo kuluhlanganiso lolucondzile . 
Emaklayenti ngemafama , emabhizinisi etekulima nalabanye labatsintsekako nemacembu lanenshisakalo . 
Kute umehluko lobabatekako kuletindzawo letisemadolobheni . 
Tingucuko tekuphatfwa kwetimali nenchubomgomo yekufuna nekutsenga tisacatjangwa . 
Ticelo teNdondo yeTesayensi yaKwame Nkrumah yeNhlangano yeBunye be-Afrika nawo onkhe emadokhumenti lesekelako tifanele kutsi tiposelwe kulelikheli lelilandzelako ; hhayi ngefeksi noma incwadzigezi : 
Nobe kwehlukahlukana kwe-Afrika kumele kucapheleke , kunesidzingo sekucinisekisa kufana etindzaweni letitsite umangabe kwetsembeka kweluhlelo kutawunakekelwa . 
Emazambane , nanoma kunjalo , anendlela yemanani lehlukile . 
Lephrogremu ibone kukhula kwemfuno yekwesela nelinanibantfu nemininingwane yentfutfuko . 
Luhlelo lekutsenga nekutsengisa lamukelwa Sikhulu se-Akhawuntingi libuye latfunyelwa kuSosikhwama waVelonkhe kuyohlolwa . 
Bebalindzeleke kutsi basebente emapulazini futsi banesimo sebahlali labazuzako . 
Tinsayeya letibekhona endzabeni yenchubomgomo , kuhlela , lucwaningo , kubeka liso kanye nekuhlola kudzinga tilungiswe ngekuphangisa , ngobe kwephuta kutilungisa ngahle kube nemiphumela lengakahloswa . 
Sihlose kusungula imboni yekuvakasha lefaka wonkhewonkhe ngentfutfuko lesimeme kanye nekumaketha lokuholwa ngumkhakha wahulumende , wangasese futsi nemphakatsi . 
Luhlelo Lwemphilo Yetemlomo lwavunywa lwaniketa kwendlalelwa lokubanti ngekuphakelwa kwetinsita yetemphilo temlomo eNshonalanga Kapa futsi yenta tincomo kutekuphatfwa kwelikusasa Kutinsita Temphilo Yemlomo . 
Lenchubo yekubuyeketa ivamise kwentiwa kungakapheli tinyanga letimbili kwendlule kungeniswa kwemibiko yemnyaka ngeNyoni . 
Kudzinga kugcizelelwa kakhulu kutsi kuniketa bufakazi balosisulu phambi kwaleKhomishana bekungesiyo intfo yekubika ngelimuva . 
Ngalokunjalo , labakweletako babhalwe ngekwelinani labalikweletako futsi kute sephulelo lesentiwe . 
Kusebenta kwekungenisa eveni lokwentiwe ncono , lusiso lolusimeme nekusungulwa kwemisebenti lokuphangisako kubalulekile kuletinhloso . 
Sifundze lokunyenti ngekubaluleka kwesikhatsi . 
Loku kufanele kube liciniso kakhulu . 
Temsebenti wekuKoleka Timali waMasipala wenta incenye , yemisebenti , kuSosikhwama waVelonkhe . 
Sizatfu saloku kutsi imikhuba yekuhlangana ndzawonye ivela ekwakhekeni kwetindzawo tekuhlaliswa njengaloku tikhula . 
Lelitiko lakha imitapomabhuku lemikhulukati , imitapomabhuku yekufundza kanye nemitapomabhuku lehleleke ngekwehlukaniseka ngemagumbi . 
Umsebenti welilunga lakho ekusekeleni kanye nasekutfutfukiseni lusha lwetfu , kanye nemsebenti lonawo kucinisekisa kutsi uniketa umsebenti loyikhwalithi kubantfwana lobanakekelako awunakulinganiswa . 
Uma kunesidzingo , bhala lemininingwane ekhasini lelilodvwa bese ulihlanganisa nalelifomu . 
Sevele siwukhombisile umoya wemphakatsi kutsi labo labayincenye yalomklamo bayajabula . 
Labafake ticelo ngamunye labaseluhlwini loluhlungiwe batawelulekwa ngemphumela weticelo tabo ngesikhatsi lesifanele . 
Sicela utiphe sikhatsi usiphendvule ufake nobe ngutiphi tiphakamiso longaba nato , kute kutsi sikhone kukunika lusito loluncono ngakuwe . 
Imitsetfo lemisha lemisiwe netinchubo tekutfutfukisa emakhono kumatiko ahulumende itawudzinga kubambisana nekuhlela Luhlelo Lwemakhono Lwasemsebentini lolufaka ekhatsi konkhe lwetfulwe kuLitiko Lwetemisebenti Yahulumende Nekulawula njalo ngemnyaka . 
Imigomosisekelo lesele yemtsetfosisekelo lebusa kuphatfwa kwetemisebenti yahulumende eNingizimu Afrika : 
Letindzawo talokusetulu letilandzelako tiboniwe kwentela kuchuba ingucuko lesimeme yalelitiko , imikhakha yetekulima kanye netesimondzawo eGauteng . 
Ngemuva kwaloko lokunikwetwa kwemhlaba kuyancintiswana ngekwemtsetfo . 
Lenhlangano itigcabha ngekukhona kuphatsa tibophelelo tenkhokhelo yekutsengiselana lokukhulu . 
Lomasipala ujonge kususa kusilela ngesikhatsini lesiminyaka lelishumi . 
Umbiko wemnyaka , emaphepha eluchungachungeni lwelucwaningo nemibiko ngeluphenyo lolushicilelwe ingatsengwa eGovernment Printer ePitori . 
Tindzawo tesive lapho tivakashi tingahlangana khona nebantfu bendzawo , njengetimakethe tasemadolobheni , titawutfutfukiswa . 
Kuletfwa kwemikhicito kukhokhelwa ngumnikati netindleko tekutfutsa , ngalesikhatsi tincola tisetjentiselwa kutsenga tjwala emathaveni lasedvute uma kwentekile banganeli . 
Sakhiwonchanti etindzaweni letikhulako kufanele siciniswe kute sisekele intfutfuko yemnotfo . 
Kucashelwa kulesikhundla kutawuba nemibandzela , kudzimate kulungiswe loludzaba lwekutfolakala ungenacala . 
Atikho tinkhombandlela letikhona tekwehlukaniswa kwemfucuta lengatselelani kugula kanye nemfucuta leyingoti yemakhemikhali levela kutekwelapha , futsi tisebenti atikaceceshwa ngalokwenele kuloku . 
Kwenta njalo kutawuba kufunisela lokukhulu . 
Litiko libe netikhundla letimcoka lebetingakagcwaliswa sikhatsi lesidze kakhulu . 
Imibuto ledzinga kuhlatiya , kuhlanganisa nome kuhlelembisa lwatiso lolubekwe ngembaba kutheksti . 
Waphindze wasebenta njengemcondzisijikelele walelive leli . 
Loku mhlawumbe kufaka ligalelo kulokuvulwa kwalenye indlela kutinhlelo tekulawula kutsengwa kwemphahla kuletinye tehlakalo kantsi kwephuta kwekukhishwa kwema-oda ekutsenga lokungeke kwesekele lesikhatsi lesigcwele lesidzingekako kwenta sicalo nesiphetfo setindleko , lokungase ke kuletse lushintjo ekusaleleni emuva ngetindleko . 
Gcina budlelwane lobucinile kanye nekusebentisana kulelitiko . 
Ngalendlela lena-ke , linani lebantfu labengetiwe labacashiwe laphindze futsi laba lincane . 
Kwakha emandla kuhambisana nekutfutfukisa likhono lemiphakatsi ekutseni libe yincenye yekuhlelwa kwemklamo kanye nekwakhiwa kwemiklamo . 
Ngalokutako emaBhodi Emanti atawunikwa umsebenti wekufezekisa indzima lefanele ekuniketweni kwetinsita kuyo tonkhe imiphakatsi etindzaweni tawo tekusebenta . 
Emacembe lamadzala , lasamtfubi , lomile nalangasenamsebenti kufanele asuswe . 
Kwemukela lemphikiswano leyo , umehluleli lofundzile , ngekunganaki , walile kwenta umyalo wekukhipha . 
Noma nguyiphi idokhumenti nemibiko ledzingwa ngule-TOR titawetfulwa kumphatsi wemklamo . 
Nanoma buchwepheshe bendzawo buniketa ematfuba lehlukile kulivekati ekubukaneni kanyekanye tindzaba tekutfutfukisa tenhlalo-mnotfo , tivamise kuba tinkhulu , tibite kakhulu ngetihibe tetimali letisetulu . 
Tihlanganiswe tikhulu tetinhlaka totimbili . 
Lithebula lelilandzelako letfula tinsayeya temanti kanye nekutfutfwa kwelindle lokubukene nemiphakatsi kumawodi lamanyenti : 
Uma letinhlelo letinsha tingenanzuzo kahle ngako bumcoka bekwetfula letinhlelo letinsha kulesimo samanje kumele tihlolwe kabusha . 
Lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo linani letehlakalo lapho tilinganiso temiholo endlula libanga lelincunywe luhlolo lwesilinganiso semsebenti . 
Tidzingo letibalulekile talomsebenti : Inshisekelo yekufuna kubhalisela kuba ngumfundzisi . 
Lolwati akukafanele lube " senkhundleni yesive " futsi nome ngubani lolusebentisako kufanele akhokhele imali lebekiwe kantsi banikati balolwati kufanele bazuze . 
Ngaloluhlelo , emalunga angacamba emanga nakatihlola ngekwawo nebaphatsi babatawuvumelana nelilunga , ngobe abanasikhatsi futsi ngobe kute tinamatsiselwa , nome bufakazi lobudzingekako . 
Nanome kunjalo , iNingizimu Afrika ngeke yandzise tinzuzo tebulunga ngaphandle kwekucabangisisa kutsi itibeka njani ekhatsinekhatsi ne-BRICS nelivekati i-Afrika . 
Etimweni lapho kube khona kulimala noma kufa ngenca yekusebentisa emandla , lokwentekile kufuneka kubikwe ngekusebentisa tindlela letibekiwe kungakengci sikhatsi lesibekiwe . 
Kumele sitiphatse sengatsi singawutseleleka , noma sitselele labanye , bese sitivikela ekulimaleni nalabanye . 
Tincwadzi kufanele tibhalwe ngalokucacile kute tishicilelwe ku-SA Corrections Today . 
Tindzawo temagugumafa titiphutfumisi tekugucula indlela i-Afrika lebukeka ngayo nekuvusa kukhula kwemnotfo wetenhlalo . 
Kwendluliselwa kwemali esifundzeni kungentiwa uma seyitfolwe sikhulu savelonkhe lesifanele lesibukene netenhlalakahle yemadokhumentinchanti mayelana nelusebentisomali lekuhlangabetwene nalo . 
Ngekusebentisana naletinye tinhlelo letingaphansi kweLitiko , Luphiko lutawuhlala lucinisekisa kunika tinhlelo tekwesekela letibanti ngendlela legcugcutela kwenta tinzuzo , kukhula nekusimama . 
Loluhlolo lwemabhuku lwentiwe ngekuhambisana neTitatimende Temigomo Yekuhlola emabhuku yaseNingizimu Afrika . 
Lesikhungo sesimo lesiphutfumako sinabodokotela labalinganiselwa kulabatsatfu ngelilanga nababili ebusuku , kucinisekisa kutsi kuhlala kunadokotela lonaka tigulane . 
Tinhlobonhlobo tetisetjentiswa tekuhamba kanye netintfo letelekelelako ( emasayizi netinhlobo letehlukahlukene ) kumele kubekhona kwentela kulinga sigulane . 
Kuyacashelwa kutsi kungenyuswa ematsemba langenawenteka kulommango netikhulu . 
Bohulumende kufanele ngekwesibonelo basungule emacembu emisebenti lekhetsekile kusebenta ngetindzaba leticondzile tangaloluhlobo nekuniketa timali letihleliwe kulungisa tinkinga letifana nekugucuka kwesimo selitulu noma kucinisekiswa ngekudla . 
Emalunga eKhomishini yeteMsebenti waHulumnde kuphela nome lamanye eMakhomishini eteMsebenti lase-Afrika , lanetinshisekelo letifananako , atawufaneleka kutsi abhalise . 
Ledatha lena yaniketwa nguleLitiko Letekutfutsa lavelonkhe . 
Loku kutawungeta lichibi letimali libekhona futsi kungasita kwehlisa tindleko temklamo . 
Njalo ngemnyaka lenhlangano ilinga kusebenta kahle kwetilawuli tangekhatsi isebentisa indlela yangekhatsi yekucwaninga emabhuku lencike ekubukeni ematfuba ekulahlekelwa . 
Iphaneli yetekucecesha kukhulunyisenwe nayo kutsi isite emabhizinisi lamancane ngeteluleko nebungcweti . 
Ngaloko ke , kwenyuka kutintsengo tekudla ne-oyili kwabonakala njengalokudzinga timphendvulo leticinile , njengobe lukulindzelekile , kwehla kwemandla emali lokumayelana nemphahla netinsita , nekutsembeka bekusebungotini . 
Mayelana nalenkhomba le , loluhlelo lwekutfutsa ngekusheshisa ngemaBhasi lubonwa lungulokuhle kakhulu kutinsita tekutfutsa ummango , lulandzelwe tinsita temabhasi letayelekile . 
Kodvwa letinye tizatfu nato tingabuye tidlale indzima ekuchazeni kusebenta lokungakahleleki lokuphasi eNingizimu Afrika . 
Loku kufaka ekhatsi i-Rustenburg neBrits , lokutindzawo letinenshukumo lenkhulu kutemnotfo . 
Noma ngumuphi muntfu lowenta kutsi umsakato usakate kabusha noma kudluliselwa kusetjentiswa kwabusha ati kutsi lilungelombhalo liyavuma kutsi kusakatwe nekutsi loku kusakata kabusha noma kundluliswa kwephula umtsetfo welilungelo mbhalo , utawubekwa licala . 
Lusito lwemusa luyarekhodwa emanotsini kutitatimende tetetimali ngelusuku lolwatfolwa ngalo futsi lukalwa njengelinanizinga lelifanele . 
Emathesti lavamise kusetjentiswa kakhulu emathesti lanebutsi lobuyingoti usebentisa tilwanyana letiphaphako tasemantini noma inhlanti njengeluhlolo lalokuphilako . 
Lomntfwana ubekwa ngaphansi kwesandla salomunye yinkantolo yebantfwana . 
Labahlanganyelako labaphumelelako kutfola lusito lwekuhamba ngendiza batawetfweswa tindleko temali yekukhansela letivela ngenca yekukhansela emathikithi etindiza . 
Kuchubekisa loluhlelo emnyakenitimali lesikuwo . 
Kulawula lomsebenti , uMtsetfo usungule iKhomishini yeKubuyiselwa kweMalungelo emhlaba kanye neNkantolo yeTicelo teMhlaba . 
Ibhalansi yesakhiwo sebhajethi , iphindze ibitwe ngemjikeleto webhalansi yebhajethi lelungisiwe , itsatsa kulandzisa kwesikhashane noma emaphuzu emjikeleto langenta kusilela noma kungeteka kwebhajethi kubonakale kunemandla noma kungenamandla kunaloku lekungiko . 
Nanome kunjalo , kuncatjelwa lokungabakhona kutenhlakahle tekutijabulisa kubeka umtfwalo nesibopho kulabavalelwe kutsi bahambisane netidzingo letibekwe ngumbuso futsi bavumele kutsi kube nekugcinwa kwekuvikeleka kanye nekuthula . 
Umuntfu ngamunye losayine ibhidi lehambisana naloku uniketwe ligunya yibhida kute ente sincumo ngemigomo , nekutsi asayine lebhidi egameni lebhida . 
Kukhula kwasabelo kwabangelwa kakhulu kunikwa timali letengetiwe , kanye nekwenyuka nekwehla kwemnotfo . 
Lokunye kutfutfuka lokuyimphumelelo kwetekulima kumele linye lalamatfuba lamakhulu ekutfutfukisa umnotfo walesigodzi . 
Lemigomo inake kakhulu kuphepha kwebafundzi ngekhatsi kwemabala esikole . 
Kanyenti , labo labahlala ngekhatsi emiphakatsini yasemaphandleni futsi lelimako balengela engotini . 
Kubika njalo ngenyanga ngalokucondziswe kutinsuku tekucala netekugcina tetimoto tesabsidi kuvikela kukhokhela tisebenti lesetivele tingasekho kuloluhlelo . 
Umbono wemkhandlu wamasipalati uhlose intfutfuko yesikhatsi lesidze yamasipalati ngekugcizelela lokukhetsekile kuntfutfuko lebaluleke kakhulu yamasipalati kanye netidzingo tengucuko yangekhatsi ; 
Kubonakala kwekutsi tinhlelo te-ABET tiyaswela kulabahlala emapulazini kuletifundza . 
Uyisebentise njani ibhajethi yalomnyaka lophelile hulumende weNP ? 
Ngalesikhatsi lelive livuka ekwehleni kwemnotfo , lawo mave lanemazinga laphansi etikweleti atawubekwa kahle kutsi abe nelitfuba lekukhila . 
Umbiko welucwaningo lwemakethe loniketa imiphumela yelucwaningo lwemakethe lolwentiwe , lokufaka ekhatsi nemagama ebatsengi lengahle babekhona . 
Ngakulolunye luhlangotsi , tindzawo tekuhlaliswa letisebenta kahle tiveta ematfuba ekutsintsana kwebantfu kanye nekuchumana . 
Letinye tinhlangano tetemidlalo naletinye tikhungo tisisekele ngalokubabatekako kulemitamo . 
Ngenca yelizinga layo leliphansi lekugcwala , lenchubo akukalindzeleki kutsi ibange bungoti kutemphilo nakusimondzawo . 
Uma lingekho likomidi lelihambisa lomsebenti lelifaka ekhatsi bohulumende lababambisene lelihlanganiswe nguloMasipala , lelikomidi lemklamo lingenisa lokusenekuguculwa KuLomkhandlu . 
Inhloso yaloMtsetfo kubonelela emalungelo ekufinyelela esisekelweni sekuphakelwa kwemanti nakusisekelo sekutfwala indle ngekubeka emazinga nemihambo yavelonkhe . 
Loluhlelo lufezekiswa ezingeni lavelonkhe kubacwaningi labasesebasha , ezingeni lesigodzi lwabomake labososayensi bese kutsi ezingeni lelivekati luvuleleke bonkhe bososayensi . 
Tindzawo lokungaba yingcondvo kutsi tinakwe futsi tinganiketa ithemu lendze yekufikelela ekuvikeleni kuvala intalo , sivikelantalo , nemijovo yemahomoni . 
Kukhokhela ilivu kubhalwa njengesikweleti bese kubekwa ngekwelinani lelibhaliwe . 
Kudzingeka luhlelo lwekudzilita kuze kuvikelwe noma kuncishiswe imitselela lemibi lengaba khona kusimondzawo uma ngabe kuncunywe kucedza lomkhuba wekuchitsa ngemuva kwesikhatsi lesiphilwe ngulomklamo noma ngabe ngasiphi sizatfu . 
Kuba nemali lencane yekwenta umsebenti nekunakekela . 
Labanye banikati bemapulazi abakavumi kuniketa lesivumelwano babeka kutsi sikolo ngasinye sasepulazini singaniketa tinsita tetemfundvo kumapulazi lamatsatfu endzaweni . 
Emawodi lekubukwe kuwo , imiphakatsi itawucocwa ibe tinhlangano temiphakatsi kanye nemakhophelethivu kuhambisana netindlela tentfutfuko letiboniwe ngenchubo yekukhulumisana . 
Kwamanje kutsatfwa baphotfuli benyuvesi lababili njalo ngemnyaka . 
Lwati mayelana netidzingo temali kumele lucale luvetwe . 
Loku kuyahluka kusukela kundzawo lecishe ibe yemmango levulekile lecinile kuye endzaweni yemmango levulekile lecinile . 
Kutsatsa sitoko nekuhlola ngebuchwepheshe njengoba kudzingekile . 
Litsimba lekusebenta litawuhlatiya kusentjentiswa kwetimali kuvundla kuhulumende bese licabanga luhlelomsebenti lolusha , lente ngekwemcabango noma limise kwentiwa kwaleminye imisebenti , lapho liphambukisa leminye kusekela lokucalwa ngako lokuyinhloko . 
Njengamanje , akukho lutfo lolwendlula inkhanuko yabo yekutiphindzisela ngaphandle kwekungcubutana kanye nemphi . 
Loku kwentiwa ngenhloso yekucinisekisa kubhekisisa kutemasu emsebenti wahulumende . 
Idatha yeminyaka lelishumi noma yeluhlolo lolwengetiwe lolubanti lwalabakhulelwe lwavelonkhe eNingizimu Afrika ikhombisa kutsi kubakhona kweHIV emantfombataneni latfombako nebafati labasebasha kulelicembu lemnyaka kungabe kusimama , kodvwa ngemazinga laphakeme . 
Nanoma kunjalo loku kuyinchubomgomo yavelonkhe kwekutsi bantfu bafutsiwe noma njani kuhlolelwa emazinga etjwala emtimbeni emigwacweni yakuleli , lekusento lesikhutsatwa bomasipala , noma lokusetjentiswa kwalomtsetfo kungakacini ngalendlela lebafuna ngayo ngenca yekungabi kahle netisebenti letanele . 
Timbangela letimbalwa ngekhatsi kwesikhungo nako kube nemtselela ekwakhiweni kwelisiko lelihlukile . 
Lendlela yemkhambatsi iphindze futsi ibuke inchubo yekusebenta yemboni , kepha igcila kutilinganiso tekusondzelana kwetindzawo tetinkampani letihlangene kanye nekuchumana kwato . 
Indlela yekusebenta yemboni yenyama eNingizimu Afrika ikhungetfwe lizinga lelisetulu lekuhlanganisa kukhicitwe lokunyenti ndzawonye , lokusita tinkhampani kutsi titfole iminotfo lemikhulu . 
Kute kube nesakhiwo sasemadolobheni lesisebentako , chumanisa tigaba tetimphawu noma tinsita temmango kuletinye tindzawo leticinile letivulekile tihambisane nekubaluleka nesimilo sato . 
Lihhovisi lamabhalane litawusabalalisa satiso kuwo onkhe emalunga kungakengci tinyanga letimbili ngembi kwekutsi kube neMhlangano lomkhulu welinengi lapho khona lesichibiyelo sitawuhlongotwa khona . 
Ematfuba etekulima tasemadolobheni adaleka emaphetselweni alendzawo . 
Nanoma incenye lenkhulu yabomankantjane ibuya ngaphandle , letinye tingucuko tenteka khona lapha ekhaya njengoba bomankantjane baguculwa bentelwe kutsi balungele kunatfwa . 
Letinjongo tekusebentisa tindlela tekwehlisa tingoti nekubhebhetseka kwemlilo nguleti : 
Lemibuso yetemtsetfo yomibili yangekhatsi eveni kanye neyemave emhlaba ngekulandzela tilinganisosimo letibekile . 
Lowo nalowo lobanjwe wavalelwa kufanele kutsi ahlolwe simo sakhe setemphilo , lokufanele kutsi kufake ekhatsi kuhlolwa tifo letitsatselanako naletisulelekako . 
Inchazelo yekusetjentiswa kwetjwala netinkinga letihambisana nako eBrazil : sibuyeketo . 
Uma timfucuta tenteka kunhlanganisela , tingahlangana tibuye titiphatse ngalokuhluke kakhulu kutimfucuta ngatinye . 
Bantfu labaphila nekukhubateka bahlupheka ngeluphawumbi kabili lolubuya ekubandlululweni ngenca yekukhubateka kwabo nesimo seHIV . 
Faka emabhakhodi timphahla letinsha ubuye utiyise kubanikati . 
Lihhovisi lesigodzi ngasinye Setekutfutfukiswa kweteNhlalo lingenise walo umkhosi . 
Ku-TSP loku angeke kube tidzingo letincane tekwakha imisebenti kuze ufaneleke kuloluhlelo . 
Lokwentiwa kwetinhlelo letisebenta nge-inthanethi tingasita ekuhleleni kabusha lenchubo yekufaka sicelo nekubhalisa . 
Lomasipala angahle , ngekwemtamo wakhe nome sicelo , ente imitsetfo yemhlaba leyengetiwe ngetulu kwaleyo lekhona yesigodzi . 
Lombiko uniketa sibutsetelo semishikashika leminyenti leyentiwe ngulomasipala wesigodzi . 
Kuphatsa tetimali kahle kute kukhuliswe imiphumela yetemphilo . 
LeTifundza letilandzelako tikhombisa lokukhula lokukhulu nekwehla . 
Isebenta kakhulu netikhungo letisavela ngekuniketa kutfutfukiswa kwemakhono nekwesekela kwelwati . 
Tinkhulumiswano tenteka esimeni lapho Lidolobha belinesidzingo sebupolitiki sekucalisa lensita masinyane kakhulu , na labachubi labatawucala bebangajahi ngalokufanako . 
Lomgomo lokalekako ulungisiwe kute kutsi ufundzeke ngalendlela : 
Ngalokwetayelekile mancane ngesimo futsi akakavamisi kusebentela emabaleni ebhizinisi . 
Timphawu tiyehlukana ngekwelizinga lekusweleka . 
Nome kunjalo , nanobe kukuncane ngemigomo yalokuhlanganisiwe , lokwenta lokwetayelekile ekutsengeni imphahla kuneligalelo kuko . 
Loku kwabangela kutsi kube nemsebenti lomkhulu ngalokwecile kuletinye timphiko . 
Kuleminyaka lesandza kundlula lokushukuma kwemanani emphahla mhlabawonkhe lokuhambisana nekutfutfuka kwekubutselelwa kwentsela kuholele ekutseni kube nemiphumela emalini lengenako ibe ngetulu kwalena lelinganisiwe . 
Labanye bawisa lofenisi . 
Kuletinye tindzawo , emanani entsela ekugcogca imfucuta awakeneli kukhokha tindleko tetinsita tekugcogca . 
Litiko Letemphilo laseGauteng litsi sigaba sekulinga sikimu seMshwalense Wetemphilo Wavelonkhe , lekulindzeleke kutsi wenta ncono indlela yekufinyelela kutemphilo kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika , sihamba ngekweluhlelo . 
Inhloso kukhulisa kuniketwa kwetinsita , kuchumana kanye nekuhanjiswa kwelwatiso kubantfu kanye nekugcugcutela kutibophelela kwemuntfu kanye nekutsatsa-tincumo . 
Loku kutawuphindza kucacise tindzawo lapho isebente kahle kakhulu khona kanye netindzawo letidzinga kutfutfukiswa . 
Loku kufanele kutsi kufane ekhatsi imimango , tikolwa letifundzisa kushayela tona ngekwato , tikolwa , kufaka ekhatsi tebunjiniyela betekwakhiwa kwemigwaco . 
Kwengeta , tindzawo letivulekile tesive ngalesinye sikhatsi tisetjentiswa njengetindzawo tekulala ebusuku , uma tindzawo tekufihla inhloko tasebusuku tingasetjentiswa noma uma tingekho . 
Hola batfutfukisi kanye nebasisi kutindzawo letifanelekile kanye nakutinhlobo tentfutfuko . 
Letinchubo letivunywa kabili ( tindzaba letenca imincele ) nemitfwalo yetekulawula . 
Iyunithi ilungisela imibiko yenyanga yekusebenta kwebhajethi yesifundza ibuye yetfule loku kuKhabhinethi yesifundza . 
Indlela Yekubhadala - kucatjangelwa : Bhadala kumniki tinsita ngco lapho kungenteka khona ngesakhiwonchanti lesesikhona lesitfolakala etikhungweni tetetimali . 
Kanye nekucinisekisa kuchumana lokwenteka njalo nemaCembu emaDG kanye neLicembu laboMabhalane kanye naboSihlalo bemacembu . 
Sincoma indzima ledlalwe betindzaba ekukhutsateni tinhlelo tekulungiswa kwesimilo . 
Kulengela engotini lokukhulu emnotfweni kungekhatsi kulokungabikho kwekuhlukahlukaniseka kumishikashika yetemnotfo , njengobe kubonakala ngebufakazi kutsi lomasipala uncike kakhulu kutekulima kanye nemishikashika yakhe yekukhicita lokwenteka encenyeni lebuke kulungiselelwa kwekudla kutekulima kwentela umsebenti kanye nekukhula . 
Tindleko telicembu lemphahla ngayinye tifaka tindleko letenteke kahle ngekutfola lokutsite lokuyimphahla , imboni netindleko te-ikhwiphimenti letenteke ngekwengeta , kuvala incenye , noma tekunakekela . 
Kodvwa ku-afidavithi yakhe lephikisako lofaka sicelo sekuguculwa kwesincumo wesibili utsi : 
Lusito lolutsite lekucacisa " tintfo letincane letingavakali kahle " lunganiketwa , kodvwa kuyancomeka kakhulu kutsi banikati bemphahla bakhetse baluleki labanemakhono lafanele babamelele . 
Siyakhula elwatini lwekumelana nemaklemu ekubuyiselwa kwemhlaba . 
Kublulekile kutsi ngakunye lotakubhala kufanele kutsi kucale ngelusuku . 
Ngenhlanhla lembi , tonkhe tinkhomba tisho kutsi kucala kusetjentiswa kwenchubo angeke kuzuzwe masinyane . 
Linyenti labo labika kutsi alingeneleli kutemdlalo . 
Lomtsetfo Lohlongotwako uniketa kokubili lekubulukhuni beliciniso lalomsebenti longembi kwetfu njengesive nembono wekutsi yini lesingayitfola . 
Umtamo wemacembu matsatfu kwanyalo uphisheke ngekuphenya kutsi umkhakha lotimele ungavuselela kabusha yini ihostela emkhatsini wemboni yetimayini . 
Kwengeta kuletimiso letiphatselene ngco ne nemadokhumenti lakhishwa ngulotfwalako ekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi , kunetimiso letiphatselene naloku lokuvame kwatiswa kuko , futsi kwatiswa futsi nakuLomtsetfo , njengemvumo yekufaka simangalo . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa lenye indlela yekungcwaba nendzawo yekungcwaba lephephile ekugcineni . 
Nangabe lomunye anemongotilo , kumele bakhonjiswe kutsi kucindzetelwa njani kulombombo wemphumulo yabo matfupha . 
Kwenta ncono emalini lesetjentiswako ( kungafaki ekhatsi tibonelelo temphahla ) kungulenye yetintfo letimcoka kakhulu ekutfutfukisweni kulesigaba sekulinganisa . 
Bantfu base Afrika angeke baphindze basabe futsi baswele , kantsi tonkhe tikhungo tahulumende netinsita titawutfolakala kubo bonkhe bantfu , kufaka ekhatsi labo labaphila nekukhubateka . 
Kwesibili , kwakhiwa kwelicembu lemaciko laceceshiwe kulomkhakha wekwakha kulaba labangasebenti ikakhulu kulemikhakha lenemakhono lanciphako kanye noma umkhakha wetekwakha lohlelela embili tisebenti letinemakhono . 
Lwati lekuhola nekulawula imitamo yetingucuko kwenta kancono kusebenta kwetinhlangano . 
Kulandzelela yonkhe imiklamo lisitwa ngetimali yeMkhandlu nekucinisekisa kubuyisa umbiko kubasiti . 
Lemboni isandza kwengca tekulima njengemkhakha lonemdlandla kakhulu kutemnotfo kamuva . 
Kuphatfwa Kweyunithi Yebhizinisi Yetinsita tenhlalo kwatsintseka kakhulu ngenca yekweswelakala kwelusekelo nebuholi . 
Lilungelombhalo nesitatimende sekungatfweswa licala 
Letimiso leti temukela simo semalungelo ebantfu amhlabawonkhe futsi nekulingana kwabo bonkhe bantfu ngaphandle kwekubuka buhlanga , bulili , inkholo nome lisiko . 
Bekulukhuni kakhulu kugcwalisa , nesikhala besingeneli . 
Kubalulekile kulokwendlalwa lokuhle kwalemiklamo lengenhla , kanye nekuchubeka kwetizatfu tekuhlolwa kwelizinga , kutsi umhlanganisi weluhlelo tsite nome licembu lelincane labochwepheshe lisekelwe . 
Kuvalwa kwemanti kumele kubanjelelwe kuko nakukhishiwe . 
Nyalo kufanele sisonkhe ngekubambisana sicale kusebenta . 
Kufanele futsi kubukwe kutsi lendlela yekunakekela yesehlakalo sekuhlola imbangela yekufa icala ngalesikhatsi lucingo lwekucela lusito lwemukelwa kantsi luphela ngalesikhatsi lesehlakalo sesifikiswe ekugcineni luhlelo lwetemtsetfo . 
Kwekugcina : Lelicembu kufanele libongwe ; Sekela Ndvuna naDG bahola licembu lebasebenti labanenshisekelo . 
Ngekuhluleka nelwati lolungaka , kufaka sikhalo kulenkantolo yangakini kutawutsatfwa ngekutsi uvumelene naleyo ndzawo yalenkantolo , kantsi angeke emvakwaloko avunyelwe kutsi asuse loko kucinisekisa . 
Nanome kunjalo , buhlobo lobusondzelene nesilwane lesifuywa endlini bungaphazamisa nekunakekela ngekwetemphilo lokufanele . 
Sikhatsi sengucuko sifaka kunyakata lokusheshisako ekufuneni tihloko letinsha kanye nemisebenti lemisha . 
Kuthula lokusimeme kudzinga tinchubo letifaka konkhe ekhatsi tekukhulumisana nekucolelana nekubuyisa kanye nekutinikela kwawonkhewonkhe ekukwakheni kabusha tinchubomgomo letisebentako . 
Lomtimba uhlose kutfutfukisa umkhakha logcinekako wetetindlu temphakatsi ngekuniketa kusekela inchubomgomo yetetindlu temphakatsi nelucwaningo , kusekela lokuthekhnikhali , kusekela kuhlanganisa , kanye nekugadza nekuhlola tinsita kubabambichaza labehlukene besive nalabatimele . 
Kukhula kwetenhlalo kuletsa ematfuba lasezingeni lelisetulu , tinsita kanye netindlela tekuhamba . 
Kuthemu lesemkhatsini , Litiko leTekuvikela litawubekela embili kugcineka kwemakhono etekuvikela eNingizimu Afrika , kukhulisa kanye nekugcina ngendlela sakhiwonchanti salo , kugadza ngendlela sitfunti semincele nekuvikeleka , kungenelela kumisebenti yekusekela kuthula , nekwenta inchubomgomo yelive kutekuphepha kutebugebengu betheknoloji . 
Lababanjiwe bavalelwa batsatseka ngekutsi bamsulwa futsi kufanele , nakwenteka , baniketwe tenhlalakahle tekutijabulisa kwasengatsi abakavalelwa . 
Tilinganiso tekucitfwa kwemali ngekweticelo tiyentiwa . 
Umtamo ngamunye kumele wentiwe kususa timo tekungabi nemandla kanye netimo tengcindzetelo , nome lokungenani kwehlisa umtselela wato . 
Inkhapani lengekho eRiphablikhi lehlose kungenisa noma kundlulisa tichumane ekhatsi noma kundlula eRiphablikhi kumele ikhetse ummeleli lohlala eRiphablikhi . 
Kute kwatiswe umkhandlu macondzana neluhlelo lolushiwo . 
Nayicatsaniswa nemave lambalwa , iNingizimu Afrika inelizinga lelikhulu lekweswelakala kwemisebenti , Ishayina inelizinga leliphasi kakhulu . 
Esikhatsini lesitsite nyalo , baphatsi bemanti nabososayensi babite indlela lecondzakala kahle kutsi ihlole ngendlela lephelele emandla ebungoti bebutsi bebunkimbonkimbo bekucitsa emanti langcolile etimboni njengendlela yekuvikela buhlakani benhlalomphilo nemvelo yetekuphila emantini . 
Baphatsi lababekiwe bakhetfwa kuHulumende nakutinhlangano temmango ngekulandzela i-Deed of Trust futsi batawuba kulesikhundla sikhatsi lesimnyaka lowodvwa . 
Lokulandzelako tidzingo letivamile letihambisana nemigwaco yamasipala : 
Loku kufaka kuphatfwa Kwesifundza nekuchumanisa Luhlelo Lwetemisebenti Yahulumende Lolwengetiwe . 
Nanoma kube nemaphutsa lamanyenti kuyadzingeka kutsi kunakwe kwekutsi lelidolobha ngekwalo lingumtfombo lobalulekile . 
Kute kutsi kwentiwe siciniseko sekutsi kwakhiwa tisekelo letisimeme kuletimo leti emazingeni langabiti kakhulu , emayunithi ekuhlala afanele kutsi ahlelwe ngeluhele . 
Kwamanje lisatawubuyeketwa ngekwelisubuciko lekwetfulwa kwetinsita kwalo kwamanje futsi kulindzelwe kutsi lomkhakha utawuguculwa futsi loko-ke kutawenta kancono budlelwane bebantfu emmangweni ngekuhambisana nalelisubuciko . 
Kucinisekisa kutsi lokucuketfwe kwebadvwebi betinhlanti labancane kuhlala kulungiswa kabusha njalo kuwebhu . 
Luphiko Lwekusebenta Kwebalawuli Labakhulu Balelitiko kutawufuneka lidlale indzima yekuhola kute kuphumelele tinhloso tekulingana futsi ekugcineni litawuphendvula ngalokuchubekako kuloku . 
Lelivekati litawubona kuphepha kweluntfu lokwentiwe ncono nekwehla kakhulu kwebugebengu lobunebudlova . 
Kuma-anyuwithi latfolakele eluhlelweni lwekuvikeleka kwetenhlalo lwema-akhawunti emuntfu ngamunye , litfuba lelinjalo lekulahlekelwa ngahle lingemukeleki . 
Lomfanekiso ungasita kuhlola imphendvulo yenchubomgomo yesilinganiso seluntjintjanisomali . 
Lemigomo lena idzinga kuphela kuguculwa , yentiwe ngekwesikhatsi sanyalo kutincenye tayo bese iyahlanganiswa kwentela kuniketa indlela leyemukelekako lephelele yekulawula imfucuta yekwelapha . 
Angeke babente bugebengu kodvwa batawukhuluma ngaloku labahlangabetane nako nalabanye bafundzi etikolweni tabo nasemmangweni . 
Kwengeta kuletinhlangotsi temasu netesimondzawo tekuhlela imfucuta , letinhlelo tiphindze futsi tisebente njengetintfo letimcoka tekuniketa lwati futsi nekucinisekisa kumbandzakanyeka kwetakhamuti ekulawulweni kwemfucuta . 
Uphindze ucinisekise kulandzela nekucaphela kahle umtsetfo lomayelana netibhamu , tjwala kanye nekulawula tintfo letitsengiswa tingasitisha . 
Ngempela iNingizimu Afrika ayisiyodvwa kuloku . 
Litiko linetinhlelo leticacile netindlelasu tekusebenta , letinemigomo lechazekako futsi ilindzeleke kutsi ilandzise sive ngemiphumela lesuselwe kulwatiso lolunembako nalolutsembekile . 
Kufanele kutsi hulumende ente tincumo tekusebentisa imali letihlakaniphile , abone konga , agcine tindleko nekuphindza acale ngencitfo kute kuphumelele ngalokuphakeme . 
Loluhlelo loluhlanganisiwe lwetinsitanchanti tamasipala luniketa tinsita letinsha netinsitanchanti temitfombolusito . 
Lokungcubutana emkhatsini walabente bugebengu netiboshwa kuyasabisa kantsi kufanele kuhlale kunakekelwa kakhulu , nekucophelela nekwecwaya . 
Lwati langcondvomshini kanye nemakhono lasembili ekuchumana ngekubhala kanye newekukhuluma bekangulesinye sidzingo . 
Tiyadzingeka njano kute kusetjentiswe Lemitsetfo Lemisiwe yemacala lamasha nekucedza lomkhawu emkhatsini weMitsetfo lemisiwe netento takudzala . 
Noma kunjalo , tikweleti nato timcoka futsi kufuneka tiphatfwe ngebuhlakani kute tigcine kusimama kwetetimali talesikhungo . 
Inhloso yayo kutfola tindlela letincono tekuhambisa timali tetindlu emintfonjeni lengaphandle kwahulumende , ngebulingani netinhlobo letibanti tetinhlangano . 
Tihlose kufaka sandla ekushushisweni ngemphumelelo tigebengu ngekuphenya , kugcogca nekuhlatiya bufakazi . 
Uyacelwa kutsi watise lotfumele masinyane uma ngabe yamukelwe ngulomunye longakahloswa ngeliphutsa . 
Kuyisa ngaphandle kugcinwa kwemarekhodi kulesinye sikhungo lebesikhona ngalesikhatsi kucala leTSP . 
Kutfola kulawula intalo kwabohulumende , noma bantfu labatsite bebhizinisi kulelinye live . 
Kuyachubeka nekubika ngalokungafanele kwekwephulwa kwemtsetfo kulendzawo . 
Inchubo yeluhla yasetjentiswa lecinisekisa kutsi onkhe emabheshi emaphepha ayalinganiswa kuzinga leMakha leNkhulu kanye neMakha leLisekela leSikhulu . 
Vumela batsengisi labasafufusa batsengise ngekhatsi kwendzawo yekupaka ngendlela lehlelekile . 
Lokushicilela kwasungulwa ngesikhatsi lesingetulu kweminyaka lemibili ngeluhlelo lwekutimbandzakanya lapho khona labadlala indzima kanye netati letivela kumagatja lahlukene emfundvo lephakeme babe yincenye . 
Ngalokungabata lokubalwe ngenhla , letinye tintfo letivamile tivela ngalokukhanyako . 
Kuphakelwa kuphindze kwentelwa imiholo lelunganisiwe kulesikhatsikubusa kutemphilo netemfundvo . 
Likomidi liyakuvumela kusetjentiswa kwemali ngoba livisisa kutsi ngalokutako uma sikhona noma ngabe ngusiphi siphatsimandla lesitawudala tindleko letingadzingeki sitawutfweswa licala lekungatiphatsi kahle . 
Ngenca yemitsetfo leyehlukene , imibono yemasiko kanye nemivo ngendzima yemadvodza nebafati emmangweni , tehlakalo Tekutfumba Kwebatali tiletsa insayeya . 
Kwakhiwa kwalomgwaco kuletse kuhhamuleka kwamalingena lobekudzingeka kakhulu kulemimango yalendzawo lebeyibukene nekweswelakala kakhulu kwemisebenti nekuceceshwa . 
Nanome lendlela ikhicita emabalave lagcamile lapho tindzawo letidvonswa emanti letingajatjulelwa kutsi tikuphi nawutitsi nje laphalati , yetfula kukhombisa kutsatsa luhlangotsi kwalemiphumela . 
Ema-antibodies akhombisa kutsi umtimba uphendvulana nebukhona be-HIV vayirasi futsi utama kuvikela lomtimba kulo . 
Bofakazi labatibonela ngemehlo labebasebentisa tigitjelwa basitjela ngebumatima lobukhulu bekufika enkhundleni yetemidlalo . 
Tizatfu letinkhulu tekungatfumeli tanakwa . 
Akusiwo emakhaya laholwa bafati kuphela lavelile , kodvwa nalawo laholwa bantfwana . 
Loluhlelo kufanele lulandzele indlela yekwehluleka ngekushesha , lapho imiklamo lengahle ibekhona ihlolwa etigabeni letehlukene tentfutfuko , lapho imiklamo ihlolwa ngekucatsanisa nendlelakwenta yebuncane bekugcina yekwendlulela esigabeni lesilandzelako . 
Iphindze futsi imele kuvutfwa kwenchubo yekubonisana lefake ekhatsi labatsintsekako lababalwe ngenhla . 
Tinkinga tekutalwa tifaka kukhubateka kwesakhiwo semtimba noma umsebenti lokhona nakutalwa , lokunye lokungabonakala noma kuhlolwe kuphela ngekuhamba kwesikhatsi emphilweni . 
Inchubo yengucuko yalelitiko nayo iholele ekutseni kube khona kusalela emuva . 
Lokungeniswa kwekutsi kupheyvwe etindzaweni tekuhlala letimakhaya akungeku kulenchazelo " yekuvala " kantsi kubese kungasanakwa nakancane . 
Tinsayeya letimatima tekutalwa tinemitselela leminyenti yemiva , yenhlalo-ngcondvo kanye netimali emndenini , kantsi titimbangela letibalulekile temphilo lebutsakatsaka kanye nekuhlupheka kwemuntfu . 
Emaphuzu ekuncoma atawubalwa ngemva kwekutsi tintsengo seticatsanisiwe kwabukwa onkhe emaphuzu etintsengo letingasito tefemu kanye nato tonkhe tephulelo letite incabekelwane . 
LeNdlu lena itawuvuma kutsi inchubo yetemfundvo nekucecesha beyiyintfo lencumako , tinchubo letingalingani nekufundza lokungeneli nanoma ngukuphi emhlabeni . 
Labo bebayincenye bebafaka ekhatsi bodokotela , bahlengikati , bosokhemisi , baphatsi , tisebenti tetemphilo letisitako , bodokotela bekudla kanye nemakhansela endzawo . 
Titeshi titawutfutfukiswa ngekuhambisana nemcondvo Wekutfutfukisa Kuhambisa Lokutsembekile , lokutfutfukisa bumatima-mtsamo ngekusebentisa kwemhlaba lokuhlangene lokungahambeka ngetinyawo kusuka etiteshini . 
Ematfuba lamabili eluhlolo atawuniketwa kubo bonkhe bafundzi , luhlolo lwangaLweti kanye neNhlaba . 
Lwatiso lolungakatsembeki kanye nalolunganaciniso lolutfulwa kusoSikhwama weSifundza . 
Lapho luhla lwakhiwa khona , lukhicitwa noma lukhishwa , letindleko tifaka ekhatsi tindleko temsebenti , lokusetjentisiwe nalokusetjentisiwe ngalesikhatsi sekukhicita . 
Kuvuleleka ekuphatfweni kwesibhedlela kusimondzawo sesibhedlela sesive kutawengeta litfuba lemphumelelo . 
Emarekhodi ekuna kwemvula ngesikhatsi sekwakha atawutsatfwa kuleyo ndzawo . 
Ligede Lemncele iSani Pass alisiyo kuphela indlela lenkhulu yekufinyelela kulendidane yetekuvakasha eSani Top , kodvwa kuphindze kube yindzawo yekuchumana ngetekutsengiselana lemcoka emkhatsini kweLesotho kanye nelidolobhakati lelitheku iDurban . 
Sibonelelomali sembuso kanye nekuvikeleka kungadlala indzima lebalulekile ekucinisekiseni kutsi kukhula kuholela ekunciphiseni buphuya kanye nekungalingani , njengaloku kwenteka eYurophu , eLatin America nase-Asia njengaloku kubonakele . 
Endzaweni ngasenyakatfo-mpumalanga Yelugu Lwasenshonalanga nayo itfole imvula lengaphasi kwaletayelekile . 
Kusetjentiswa kwaloluhlelo bekugadziwe futsi kwahlolwa , nemibiko yatfunyelwa kumgcinimafa wavelonkhe ngekusebentisa Litiko Lavelonkhe Letemphilo . 
Lesicelo Semakhotheshini sekufakwa kwenothisi kufanele sitfunyelwe kuSikhungo Setincingo seGazethi njengoba kubalwe ngetulu , ngembi kwekutfunyelwa kwesatiso siyokhangiswa . 
Lokutsi indlela lombiko ungayo nekuphawula kwebaphatsi kunakwe . 
Kucacisa kutsi yini ledzingekako lecuketfwe sigaba lesemukelekako sekutsintsana nekufaka sandla kwesive , lelengakha sisekelo sekutfutfukisa inchubomgomo ngeLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa . 
Kwakha , kubuyeketa nekufezekisa tinchubomgomo tekuhlanganisa bulili kanye netinchubomgomo kuluphiko lweTinhlelo Letikhetsekile kucinisekisa kufaka ekhatsi tinhlelo letikhetsekile . 
Kwekugcina , lesigaba lesi sibukisisa kumikhakha lemincane yekukhicita mayelana neligalelo layo kumphumela lophelele wekukhicita kanye nekukhula esikhatsini lesifanako . 
Kuhlela kanye nekuhlela kabusha kwetindzawo letenta bugebengu lobenteka ngekwesimo kakhulu . 
Bahlengikati betemphilo labasitfupha netisebenti letinakekela ummango letisitfupha tacashwa kwenta loluhlolo . 
Lemiklamo itawuba Esifundzeni saseMpumalanga . 
Lokusetulu ngekhatsi Kwendzawo Yekwenta umsebenti Lemcoka lokubonwe njengalokumcoka kakhulu kukwenta , ngekubonisana nebatfolitinsita labafanele , ngunaku : 
Sivumelwano sentiwa naMasipala . 
Cinisekisa ubuye ugadze kuhambisana kutinchubo tekulawula ngekhatsi kanye netekusebenta . 
Lokucatsaniswa kwesikhiwonchanti lokwentiwe kulombiko kufake kusebenta kahle kwetindlela tetekutfutsa , kukhona kwekwabiwa kwagezi kusita emabhizinisi futsi netimboni tisebente ngalokukahle , kanye nekuvumela emanethiwekhi etekuchumana kute kuphangiswe kuhanjiswa lokungenatihibe kwelwatiso . 
Imphumelelo yetfu kulendzawo incike kakhulu ekuyaleteni kanye nekulawula lokuhle . 
Lokugcizelela kusekusimamiseni kabusha kwekungabi nemtselela tsite kwalokushodako kuletinhlobonhlobo temalingena-nencitfomali kuthemu lesemkhatsini kute kwente ncono tikhutsati tekusisa nekusebenta . 
Leligumbi belinelifasitelo lengilazi , lelikwenta kutsi ubone kahle indzawo letungelete lenkhundla yetemidlalo lishiya tindzawo letincane ngaphasi kwalo kanye netinhlangotsi letingetulu teluhlangotsi lolungasenyakatfo yalenkhundla ngasetinhlangotsini totimbili . 
Letinsika kumele tisimamiswe kusisekelo lesicinile sekwakha timo lapho bantfu babalingiswa labakhulu belikusasa labo . 
Lamabhayisikili enta tisebenti letinakekela ummango tikhone kukhulisa kuvakasha kwato kwamalanga onkhe ngekwehlisa sikhatsi sabo sekuhamba . 
Kutfolakele kutsi wafumbatsiswa kunoma yiphi inhlangano lenenshisekelo kulomklamo wekutfutfukiswa kwalelo wadi . 
Kubhukhwa Kwetikhungo Temkhandlu tetinhlangano tepolitiki kuya ngekuvunyelwa Ngumphatsidolobha Lophetse . 
Ungayekeli bantfwana labancane bece imigaco lematasatasa ngekwabo futsi bamba tandla tabo kwentela kucinisekisa kutsi angeke baphunyule kalula kuwe . 
Lemibiko yekuhlolwa kwemabhuku indluliselwa kuMhloli Mabhuku Jikelele . 
Lona locela imsebenti kufanele abe nelwati lwemsebenti wetemasu ebetindzaba nekusebenta nelwati lwebetindzaba kulandzelela nekuhlatiya . 
IPrince Albert inemandla ekuba yinhlitiyo yetekuvakasha letawuhola kukhula kwetekuvakasha ngekhatsi esigodzini saseCentral Karoo . 
Uma ngabe ufake sicelo setikhala letingetulu kwasinye kulelitiko , sicela utfumele ticelo ngemafomu lahlukene kusikhundla ngasinye . 
Loku kuhambelana neluhlelo lwahulumende lokutfutfukisa imboni yetebuciko kwelekelela ekukhuleni kwetemnotfo , ekwakhiweni kwemisebenti nasekutfutfukisweni kwemimango . 
Imitfolamphilo Yetemphilo Yesive : Kuniketa lusito lwekucala lwekunakekela kwetemphilo loluholwa ngumhlengikati ezingeni lemtfolamphilo lokufaka ekhatsi tindzawo tekuvakashela kanye nemitfolamphilo lebomahamba nendlwana . 
Lesigatjana futsi sinika kutsi umyalo wekuvikelwa uyasebenta kuyo yonkhe iRiphabhlikhi . 
Ngenca yalamaciniso ekutsi ngesikhatsi kubika lokunemphumelelo ngekuhwebelana akutfolakali , lobungoti kuleminyaka lengetiwe kwekutsi lelive lingatfumela kakhulu lokungaba nemtselela lomkhulu kumanani ekudla . 
Indzaba yesibili nguleyo yekudala kutsi kube netidzingonchanti tekufinyelela kakhulu kumisebenti lemikhulu kutsi isakateke ngendlela lenengcondvo , lehambisana nekukhula kwendzawo yekuhlaliswa . 
Inhloso kwakukutsi kucinisekiswe kukhushulelwa lokwanele futsi lokungiko ngesikhatsi kusimamiswa kukhulumisana . 
Sikholwa kutsi uma singafinyelela kulabasha labanyenti , sitawube sifaka ligalelo kutsi batsembeke kakhulu , futsi kutawubasita ekutfoleni kwabo kuba wase-Afrika lowehlukile ngekutigcabha . 
Tiphatsimandla telive leliphetse lokungumphumela wetibopho letinyenti letibekwe emahlombe ato kwentela kuphetsa imiklamo ngemphumelelo . 
Sikhalo lesinjani nekutsi ngutiphi tindlela tekucondzisa tigwegwe letikhona etikweni ? 
Lokuchibela loku kutawucinisekisa kutsi emaphakelomali asetjentiswa kahle futsi kutsi umfundzisi lowedlulele kulesikhungo utfunyelwa esikhundleni lapho kunesidzingo sathishela . 
Lelisu kumele libe netincenye letintsatfu : 
Letinkinga temmango yetfu tihlala titsikameta imphilo yetakhamuti ; kwakha kuhlukana ngaphambilini kwelusha emindenini yabo nekulahlekelwa tibopho temasiko nemimmango . 
Natalie utsi Caleb uyefana nanoma ngabe ngumuphi umntfwana loneminyaka lesikhombisa futsi unesifiso lesikhulu sekwenta tintfo letihlobene netibalo . 
Uma bangena kulemakethe lesetjentelwa ngumtfulitinsita wemkhakha lohlelekile , emathekisi avame kukhona kubamba incenye lesetulu yalemakethe lengafunwa kakhulu . 
Khumbula , kunciphisa umsebenti longekho endleleni yalokumcoka angeke kunciphise luhla lwalokutawentiwa . 
Tinsita akukakhonakali kutsi tetfulwe phakatsi nemnyaka timali . 
Kucinisekisa kutsi indzawo yekuhlala nemalungiselelo ekuhamba ayentiwa , uma ngabe emaphepha lafanele sekatfolakele . 
Lulawulo lweLusebentisomali lwaseNingizimu Afrika neKutiphendvulela mayelana neTimali kwentiwa kancono ngekutsi siphatsimandla sente tikweleti letifakwe kusiphatsimandla sinye - Indvuna yeTimali . 
Bonkhe bosuphavayiza nebaphatsi batawuba nemsebenti wekulandzelela ngekucaphelisisa kuniketwa nekutsatfwa kwetinhlobo temalivu nekutsi futsi lawo malivu latsatfwako abikwa kahle kantsi futsi arekhodwa kahle . 
Nakubekwa ngalenye indlela , tinzuzo lengabebe titfoliwe uma ngabe bekutsetfwe lesinye sinyatselo . 
Tinkhinga tekuphepha emlilweni tihambisana naletinye tincenye talenkhombandlela . 
INingizimu Afrika inekusatjalaliswa kwemalingena yinye lengakasimami lephakeme kakhulu emhlabeni wonkhe . 
Chuba intfutfuko yetinchubo tekulawula kusebenta . 
Kuhambelana : Ngabe kunekuchumana lokuvakalako emkhatsini kwetinjongo , imiphumela , imikhicito , tinkhomba netinkhoyoyo tekusebenta ? 
Inhloso lenkhulu yeLilanga Letekuvakasha Mhlabawonkhe kukhutsata umuvo wekwati kumphakatsi wemave ngemave ngekubaluleka kwetekuvakasha kanye nemagugu ako kutenhlalo , temasiko , tembusave kanye netemnotfo . 
Lemboni yemitsi lelinywako ifaka ekhatsi yonkhe imitsi yesintfu , yemakhambi naleminye lesuselwa etintfweni tetilimo . 
Tonkhe leto letafakwa imibuto betinelwati loluncane bebungoti lobumayelana nemfucuta yekunakekela imphilo nangetimiso tekuyilawula . 
Kulukhuni kakhulu kucabangela imphumelelo kumiklamo lemikhulu yetakhiwo letidzinga imali . 
Umsebenti wetiboshwa angeke usetjentiswe njengendlela yekujezisa . 
Ngalesimo lesi Litiko leTemphilo kuVelonkhe liyakugceka kusetjentiswa nome lokunjalo kwalabanye kwandzisa ematfuba ekuphumelela . 
Wavumela ngalokuphindziwe kutsi imphahla isetjentiswe njengendlu yekutsengisela idayimane . 
Lamanye emanani amanje elusebentisomali ngalokufananako akhombisa indlelasenteko lekhulako , lehambisana kakhulu nekungeniswa kwetinchubomgomo letinsha , kanye nemtselela welinga leliphakeme kakhulu lesilinganiso lekwenyuka nekwehla kwemnotfo kanye nemtselela wekusalela emuva kwekwehla nekwenyuka wesilinganiso sekutsengiselana timali talamanye emave . 
Lokutsi lokwephuta kwenteke kwangahambisani nelimuva leluhlelo lwekucolela nako kulishwa . 
Kute kucinisekiswe ikhwalithi yetinsita letiniketwako nekulawula tisebenti tekontileka , kulindzeleke kutsi sokontileka abe nesuphavayiza lekhona emabaleni nakwetfulwa letinsita . 
Sinemikhakha lemine lengenisa imali : selekelelomali sembuso ; imali yetifundvo neyendzawo yekuhlala lekhokhwa titjudeni ; emakontileka elucwaningo , lutjalomali , kutsengisa kanye nalokutsengiswako ; iminikelo yekutfutfukisa inhlalakahle yalabanye kanye nemshiyalifa . 
Ematekisi lamakhumbisi ngalokukhetsekile azuza kulokuntjintja . 
Litiko lihambisa umbiko wenchubekelembili Ephalamende ngesimo seticondziso tekusebentisa letibuya Endvuneni . 
Nanoma lemphakatsi udzabuka e-Afrika , bewutsatfwa njengeweMandiya . 
Ngetulu kwaloko , iSARS igcina kuchumana lokucinile neSikhungo Setebunhloli Betetimali kute imibiko ihambe kuletindzawo letimbili nangabe kunekuphuma nekungena kwetimali ebhange lokusolisako . 
Nanome akhona ematfuba lamanyenti kutekulima , tikhona futsi netinsayeya . 
Umtsetfo uphindze wavula sikhatsi selitfuba kubomasipalati kanye nemikhandlu yetendzabuko kute kufinyelelwe ekubuseni ngekubambisana . 
Kunemaholo lambalwa emmango lakhona kulesigodzi lalawulwa ngulabomasipala basekhaya kantsi ayatfolakala kutsi angasetjentiswa ngummango . 
Emanti langcolile etimboni etintfo letibolako lacuketse kugcwala kwekungcola kwemvelo lokuvela emisebentini nasemabaleni etimboni . 
Kanjalo , kunetinchubomgomo tavelonkhe netesigodzi letifaka iNingizimu Afrika njengemlingani lonconotekako eluhlwini lwato . 
Imoto lesetjentiselwa kuhambisa lokudla ifanele kutsi ibe sesimeni lesifanele sekuhamba futsi ifanele kutsi ingavuleleki emoyeni naselutfulini futsi ifanele kutsi ivaleke kahle . 
Letindleko letisetulu tekutfutsa tesive tiphindze futsi tibangwe kakhulu kulawulwa lokungasebenti kahle ngalokuphelele kwetinsita tekutfutsa tesive . 
Umkhandlu Wavelonkhe ungahlola noma ngiyiphi intfo yeluhlelo lwetekulungiswa kwesimilo futsi indlulisele noma yini lefanelekile kuLijaji Lelenta Luhlolo . 
Kucinisekisa kutsi letinhlelo tetentfutfuko tisezingeni lelisetulu , kunesidzingo sekutsi : 
Kufakwa kweTikhungo Tekutsengiswa Kwemathekisi kutawusungulwa , kantsi tinhlelo tekuniketa emandla ngemigomo yentsandvo yelinyenti kanye nemnotfo talemboni yemathekisi titawunakekelwa ngulokwesekelwa kwemikhandlu yemathekisi nemalunga lasebenta ngekubambisana . 
Kwentiwa kabusha kwetindzawo tasemadolobheni singenelelo lesihloswe nguhulumende kutsi avuse tindzawo tasemadolobheni letinciphako . 
Lokucakeka ngesikweleti lesisha kuya ngetimakethe netinkhombandlela tesikweleti letinebungoti , kufaka ekhatsi bungoti lobuhambisana nemigomo yalokufanele kwentiwe lokuvela ngekuniketwa kweticinisekiso temali lebolekiwe etimbonini letiphetfwe nguhulumende . 
Uyatigcina yini letibalobalo leti futsi yini loyitjelwa yimikhuba ? 
Lencenye Lelawula Sikweleti kungunyalo ilungisela kuhlangana naletisebenti ngasinye kutfola ema-Oda Lakhona kubo kule-akhawunti yamanje kanjalo nemali yentalo . 
Leticacisa tidzingo talomtsetfo . 
Ngenca yalesizatfu lesi , lemibikotimali lehlanganisiwe ibitwa ngekutsi Lwatisotimali Loluhlanganisiwe . 
Lihhotela lelihlongotwako kanye nenkhundla yetindlu kutafaka ligalelo kulomtselela ngelizinga lelincane kakhulu . 
Linani lemakhaya alabakhubatekile laphetfwe nguHulumende . 
Ngekuhlanganyela , lemiklamo ingabeka i-Nelson Mandela Bay endzaweni lesetulu ngekuncintisana kakhulu kuheha tekuvakasha kanye nalokunye kusisa , kokubili kuvelonkhe nasemhlabeni wonkhe , futsi kutawenta ncono kukhula kwemnotfo wasekhaya . 
Kwentiwe tiphakamiso macondzana neluhlakamsebenti kwenta ncono simondzawo sekusebenta lesibonakalako . 
Naloko futsi , akusebentanga . 
Nangabe umuntfu akakhoni kugcwalisa lelifomu lelincunyiwe ngenca yekutsi akakafundzi nome yekukhubateka , umuntfu lonjalo angenta sicelo sakhe ngemlomo . 
Angeke ngize ngiwuntjintje umsebenti wami ngisho nangani ! 
Lemigomo levamise kuba netihibe lesungulwe Litiko beyicondzile , ilawula , igcina lwatiso , yehlisa tindleko futsi inetimvimbo . 
Khutsata ubuye ubuke tindlela tekuniketa emandla libhizinisi kulemboni . 
Loluhlelo lwekwakha lutawumiselwa kusivinini semsebenti lowentiwe nguSokontileka kufikela kulusuku lwekubuyeketa . 
Kufezekiswa Kwenchubomgomo Yemfundvo Lehlanganisa bonkhe bafundzi nalabo labanetidzingo letikhetsekile inemitselela lebanti etikoleni tesive letetayelekile , njengobe idzinga kutsi babonelele bafundzi labaphila nekukhubateka nalabadzinga kunakekelwa lokukhetsekile kungena emfundvweni letayelekile yalabanyenti . 
Kubekwe kwacaca kuwo wonkhe umuntfu , ibhizinisi noma sikhungo kutsi akukavumeleki kutfola noma kutama kutfola imvume lengekho emtsetfweni yekungena kunoma ngabe ngiliphi likhasi kulewebhusayithi , noma kutfumela noma kwetama kutfumela ikhodi lengakavunyelwa , lebulala noma leyingoti kulewebhusayithi . 
Sotimali weSifundza kumele anikete sicongo sekuhlephulelana ngemicondvo , sisungule netisombululo letihambisa imiphumela , leyitawuba bonkuzimalanga kulamaforamu lamisiwe . 
Kubhalisa njengasosayensi lokufundzele noma bufakazi bekutsi kubhalisa kuyachubeka , buyadzingeka . 
Kuhlela kwetibhedlela tekugula lokuvelele kwentiwa ezingeni lelisetulu . 
Intsengo lekahle angeke incunywe . 
Simo sebubunyu nebu-alkhalayini lokucatjangwa kutsi kwetiyiseka kwetinhlayinhlayi esimeni sekuba sigaca kungetulu macondzana ne-Cd . 
Leminye imitselela leyetayelekile yekwakha kukhukhuleka kweludzaka lolusedvute nemifudlane . 
Luphiko lwetemphilo yesimondzawo beluyincenye etinhlelweni lebetingasiyo incenye ekucaleni yalokuhlelela lomnyakatimali . 
Tfola lwati lolunyenti longalutfola ngalabantfu labalawula idatha yakho . 
Tinchubo tekusheshisa kuvuma kufanele kutsi kuboniswane ngato nabomasipala nalamanye ematiko esifundza . 
Kulawulwa kwetinsita emisebentini yahulumende . 
Luhlelo lwaminyaka-mitsatfu kumele luvakashelwe umnyaka nemnyaka ngekungeta umnyaka lomusha ' ' longaphandle ' ' kulesikhatsi seminyaka-minyenti nekulahla umnyaka''longekhatsi' '  . 
Lokudideka kubangelwe kungabikho kwemininingwane kanye nekuchumana . 
Emapheshana ekwatisa kuphela , ticeshana , tincwadzindzaba nome tincwajana letichazako letitfutfukiselwe kuhlangabetana netinkinga letiphatselene ngco nesifundza kwentela kusabalalisa emiphakatsini lehlala ngekhatsi kwemincele yaleso sifundza . 
Lelicembu lekuvuselela lidlale kulingisa , futsi lelicembu lijatjuliswe kakhulu . 
Tindzawo letitipanji tindzinga umtamo lomnyenti wekutivuselela . 
Ngekwesigaba Setetimali Tahulumende Kusotimali Wavelonkhe , lelitsimba lemsebenti loniketiwe licele kutsi umtimba wekuhlatiya umsebenti wentiwe litawuniketa sisekelo sesiphakamiso setindlela telikusasa tekusekela ngekwetimali temfundvo netekucecesha kwasemuva kwesikolo . 
Sitatimende sebufakazi siyindlela lebuka ngaphandle lesinekucala ngekhontinethi lokucacile . 
Siyambingelela Mahatma Gandhi futsi sihlanganyela nemndeni wakhe emikhulekweni yekulala ngelucolo lwaphakadze . 
Kubhala phasi letinhloso letehlukene tekusetjentiswa kwemanti kufanele kutsi kucatjangwe ngako . 
Emathulusi , tinchubo netindlela kanye nenchubo lehlelekile yekutimbandzakanya kwemmango . 
Ngetulu kwaloko , Temafa aVelonkhe kufanele tihlole simo sebuhle bekusetjentiswa kwentela kucinisekisa kutsi kwenta akubi siphetfo ngekwako , kepha indlela yekusita tikhungo kutsi tivisise ematfuba ato ekulahlekelwa futsi tilawule ematfuba ekulahlekelwa lanjalo ngendlela lekhaliphile . 
Bhekisisani kulikusasa , vumelanani ngemiphumela kwentela kucinisekisa imphumelelo yelitiko , hlelani ngekubaluleka futsi nicabange ngetintfo tekuntjintjanisa . 
Loluchungechunge lolutfolakalako lutawusetjentiselwa kuniketana ngelwati , kuhlatiya nelwati lwemsebenti nekutfumela ngaphandle nekwati kutsi kwentiwa njani kuletinye tigodzi nemave lakhona kukokubili ngekhatsi nangaphandle kweBaltic . 
Lwatiso lubaluleke nalungafundvwa ngekwesimo lwaso bese luyafikeleleka . 
Kulesigaba lesi , kubonakala shengatsi kuncono kwendlulisa lomyalonhlonipho losebaleni futsi nekubeka wonkhe emasu ngalokuvulekile etafuleni . 
Lelifomu le-elekthronikhi le-Adobe litawutsatfwa njengemtfombo lobalulekile kwentela lesatiso selwatiso lesitawukhishwa . 
Inchubo yetemfundvo nekucecesha ngeyabo bonkhe bantfu balelive futsi , ekukhoneni kwetfu , ifanele kutsi isebentele timfuno netidzingo tabo bonkhe ngalokulinganako , ngalokwenele nakanye ngekutinikela ngalokuphelele ekusebenteni lokuhle kakhulu . 
Lenchubo lemikhakhaminyenti-ke seyivule kukhona kwemikhicito nemikhicito leveta leminye imikhicito kutsi ihambe ngekukhululeka emkhatsini wemave kepha iphindze futsi yavimba emakhetselo enchubomgomo yakuleli ibe futsi igcina tihibe tekuhwebelana . 
Tigaba kanye netinciphiso tabo time ngalokulandzelako : 
Tintfo letifakwako telidlala lekucinisa tifanele kutsi tiniketwe lokungenani etinhlangotsini letimbili tekufaka tivimbo kuwo onkhe emafithingi ngaphandle kwakunye . 
Imishini , tisentjentiswa kanye netindleko temiholo kuniketwe njengekubala lokuphelele . 
Kwehluleka lokunjalo bekungakahloswa noma bekucondze bubi . 
Lwatiso lwendzawo lwasakatwa kubo bonkhe labatsintsekako , lokufaka ekhatsi tiphatsimandla tendzawo , kute kwatiswe ngemasu endzawo . 
Isayilensa nekuphumela kwe-ekzozo kumele kubekeka ngendlela yekutsi lomtfwalo uvikelekile ekushiseni lokungetekile nasetinhlasini letikhishwe yi-ekzozo . 
Basebenti betekulapha batawulinga kutfutfukisa budlelwane lobunenshokutsi legcwele netigulane lobususelwa ekutsembeni nasekuvisiseni . 
Siyakubuka kutsi uma sitsatsa sincumo ngemali yekwamukelwa , kumele ibe ngulefinyelelekako ngekwemnotfo . 
Sifundza ngasinye saleti letiyimfica tinePhalamende yeSifundza lekhetsiwe . 
Cedzela lendzima lelandzelako ngekugcwalisa ngeligama linye kungayinye yaletindzawo letite lutfo . 
Kukhulisa kuvikeleka kwebunikati kufaka ekhatsi lomlente wesitsatfu wahulumende weluhlelo lwekuniketa kabusha umhlaba . 
Emakhophi emathikithi endiza ekucala noma lecinisekisiwe eliklasi le-ikhonomi . 
Timo letifuna kutsi lizinga lihlangabeteke kumele tikhombe ngendlela lebeka kucace kulizinga lelivunyelwe nome lelishicilelwe . 
Umphatsi weMkhakha weSive ulindzele ngalabovu kuvulwa kwemgwaco lolandzelako weKuhamba Lokusheshako Kwemabhasi , lotawuhlanganisa lidolobha lelisenkhabeni ngekhatsi kulendzawo yeTable View . 
Nangikhula akutange kube lula . 
Temafa Tavelonkhe Nelitiko Letemisebenti yesive Nekuphatsa asungula umtsetfo wetakhiwo tesive , kanye kanye . 
Imiphumela itawuhlatiywa kute kuniketwe tikolo kusekelwa lokuhlosiwe . 
Letisetjentiswa leti tidzinga kuba sebaleni ngalokusemazingeni laphakeme futsi tifanele kutsi tifinyeleleke kalula ngetitfutsi temmango . 
Ngaloko ke , tizatfu temakhotheshini langaphasi kwalamatsatfu amange tibhalwe . 
Lesicelo sahlehliswa kwentela kuvumela umeluleki walofake sicelo kutsi aletse tetfulo letibhaliwe . 
Hlanganisa ubuye ugadze kusetjentiswa kweluhlelo leKunakekela loKuncono Njalo . 
Emandla ekuswela akalwa ngekubala Inkhomba Yelugebe Lwekuswela , lokusikhala sekuswela lokusemkhatsini kwelinanibantfu nakulinganiswa nemugca wekuswela . 
Buka letitatimende letilandzelako letimayelana nekulingana kwekhemikhali : 
INingizimu Afrika itawuchubeka nendlala indzima lebalulekile lehamba embili ekuvimbeni kungcubutana , kugcina kuthula , kwakha kuthula nekwakha kabusha ngemuva kwelungcubutwano . 
Manje , lomtsetfo uvumela emasu lamabili lancike-kulamanye , kodvwa ayahambisana , etindlela leticondze-kutinsita kanye netilawuli leteyame-kutinsita kuvikela tinsita temanti . 
Kuphocelelekile kuBagadzi labaKhulu kubamba imihlangano lapho batawucaciselwa kabanti mayelana netinchubo , imitsetfo kanye nemitsetfotimiso lemayelana neluhlolo . 
Sicela wati kwekutsi kucashwa kutawuya ngekucinisekiswa kweticu nekutfolakala ungenacala . 
Tinchubo tekuhlola futsi tekubika tangekhatsi tisetjentiselwa kubuka imphumelelo tikwetinchubo tangekhatsi futsi netinhlelo . 
Sikhatsi lesisemkhatsini sekuphendvula kutehlakalo te-IT kulekota yekugcina yemnyaka silinganiselwa kuma-awa lamane . 
Luhlobo lwekutsatselana ngasikhatsi sinye ku-VAR lahlolwa ngekusebentisa lubalobalo lolufana nereshiyo ye-logu . 
Emacembu lamancane angasebentisa kalula kakhulu . 
Sibungata kutinikela kwabo lokukhulu kutenhlalo , temasiko netekutfutfukisa umnotfo welive letfu njengentfo lemcoka yesive setfu saseNingizimu Afrika . 
Lolokutfolwe ngulamacembu lagcile kulendzaba kuncoma kwekutsi tisebenti letisebentela labatsengisa tjwala ngalokungakahleleki abanaso siciniseko ngemisebenti yabo , abanativumelwano noma abakavikeleki ekutseni bangaphatfwa kahle , kantsi bacashelwe kutsi bente imisebenti leminyenti , kantsi abanayo inchazelo yemisebenti lekufanele bayente . 
Lokwehlulela akukagcini ngekubuyisela umhlaba kuphela , kodvwa nemalungelo etetimbiwa . 
Imikhicito netinsita lesetjentiswa nguhulumende jikelele emphahleni lecinile yetinhloso tetemphi , ayifakwa . 
Loku kutawudzinga tikhungo temabhasi nematekisi letihlanganisile etindzaweni letihlelekile endzaweni yamasipala . 
Le-ikwezhini isimeme kakhulu sikhatsi lesidze . 
Lelithebuli lelingentasi likhombisa lokuphikisa sincumo lesekusetjentiwe . 
Njalo ngekota sibuyeketa luhlelo lwekusebenta LweLitiko kubuka tintfo teluhlolomabhuku letiphakanyiswe emnyakeni lowengcile . 
Letilwimi leticeliwe kulolusito tifaka ekhatsi Sixhosa , Sisutfu , Sibhunu , Sizulu , Somali , Chichewa Sishona , French , Siputukezi neSishayina . 
Kwenta sisekelo setinkhulumiswano letakhako emkhatsini kwahulumende kanye nemkhakha wangasese ngematfuba ebuhlanganyeli besive nasese kanye nekukhula kwesidzingo semikhicito ekutjalweni kwemali yetakhiwonchanti . 
Hulumende kanye nalemboni sebetfule tinhlelo letifezekiswe kuleminyaka leminyetana leyendlulile . 
Timali letinikelwe ngumhlaba wonkhe atikabalwa todvwa ngalokuphatselene naloku lokubalwe ngenhla . 
Kungajikeletiswa nakuhlanyelwa titjalo kuholela ekutseni kuvundza kwemhlaba lokudzingekako kungasimami . 
Lemihlahlandlela lelandzelako yentfutfuko itawusebenta : 
Malingena kuLitiko uvamise kwentiwa ngekutsengisa imikhicito leyentiwa kumawekshophu etekulungiswa kwetimilo , kubolekisa ngetiboshwa tiyosebenta kanye nekucashisa ngendzawo ebantfwini . 
Idizayni yanoma ngusiphi sisetjentiswa lesihlanganyelwako sitawentiwa sibe lula ngeluhlolo lwekufunwa kwaledizayni ngalokuseceleni ngebubanti lobuphatselene nako kokubili lizinga leliphasi naleliphakeme lekufunwa kwetisetjentiswa letihlanganyelwe , kanye nekuhlanganiswa kwato . 
Lamazwibela ekusebenta lekatfulwe kulombiko akhombisa inchubekelembili yetfu lengagucuki kuto tonkhe tindzawo tekusebenta kulomkhakha . 
Lelihhovisi Lemhloli Mabhuku Jikelele sikhungo lesikhulu sekuhlola emabhuku eNingizimu Afrika . 
Lawula sitoko ubuye uhlole njalo . 
Kwakha simondzawo lesivumako kutfutfukisa nekukhulisa tekutfutsa letihamba emoyeni kuleli nangaphandle kwentela bagibeli nemtfwalo . 
Nangabe umuntfu enta loluhlolo lwe-HIV ngesikhatsi seliwindo , lomphumela utawutsi ute , ngisho noma umuntfu atselelekile . 
Luhlelo lwekutfutfukisa kuba semtsetfweni kwemalokishi kute kukhoneke kuniketa tinsita kuletindzawo . 
Kunekuhluleka lokusabalele kwekuhlola longabatsintsa labanelwati nemfaki sicelo . 
Emamakha abika konkhe lokungahambi ngemtsetfo kuMakha leNkhulu . 
Lapho kufanele khona , emagama alamacembu lawo ayabalwa kuletinkhulumo tesigaba ngasinye . 
Kukhatsata umcondvo wemmango waloko lokucotfo nalokulungile . 
Inchitfomali Yembuso inemtfwalo wekucondzisa kusebenta ngekhomputha lokuyimphumelelo kuhulumende . 
Kwakheka kwendzawo yaseBa-Phalaborwa nebunyenti bemphilo yasehlane eKruger National Park yetfula litfuba lekwehlukanisa tekuvakasha . 
Ikharikhulamu leyehlukene iniketwa emuva kwesikolo lesiyiphrayimari kute kucinisekiswe kutsi bafundzi baniketwa ematfuba lafanelekile kute batfutfukise emakhono nelwati lwabo . 
Emakolishi Ekucecesha Bahlengikati : Kuceceshwa kwebahlengikati ezingeni leliphasi nasezingeni lelingetulu kwalelisisekelo . 
Lesigaba lesi sifaka ekhatsi indlela yekubona kutsi lokwehlukahlukene kunaliphi lifutse ekwabiweni kwesabelotimali . 
Emabhizini langaphasi kwembuso kumele adlale indzima yekuhola ekwakhiweni kwematfuba emsebenti lohloniphekako ngekusebentisa imali ekutsengeni nakutakhiwonchanti . 
Kugunyata yinchubo lengenaliphutsa lapho labangenelele kufanele bakhombise khona likhono labo lekumakha emaphepha letfulwe kubo angenaphutsa , ngekungakhetsi nangekutsembeka . 
Imigomo yeTilinganisozinga teTimo tekutfolakala kweThenda kukhomba lokunyenti kudatha yethenda kutsi utfole khona imininingwane letawusetjentiselwa ngco kulethenda . 
Loku kusite kwaphakamisa ngalokuhlelekile kubaluleka nekubhekisa kwe-ICT etingcondvweni tebaphatsi . 
Lesibonelelo lesinemibandzela sisekela Luhlelo lwelitiko Letemphilo Kutebuchwepheshe kanye Nekucecesha ngetinsita tetimali letihlobene nekucecesha kanye nekutfutfukiswa kwetebuchwepheshe betemphilo . 
Loku kutawuholela ekutseni umtfwalo wetimali wehliswe kakhulu kusikimu setinzuzo tengoti yemgwaco . 
Lihhovisi leSigodzi lisinike imiklomelo lefaka emahhaligi , emaphayiphi ekunisela , tigubhu tekunisela nemawovaroli . 
Kuniketwa emandla kwencenye yetisebenti tenhlangano kuyintfo lemcoko lekufanele yentiwe . 
Emasubuciko etentfutfuko anika timphendvulo kumbuto lotsi masipala utawufinyelela njani kumigomo yakhe . 
Labaphisi betjwala babita lemikhicito yabo ngemcombotsi . 
Emathulusi lamcoka kakhulu ekufezekisa kuhlangana nekulunganisa afaka ekhatsi tinhlelo tekumbandzakanye sive , kubonisana nalabatsintsekako , Luhlelo lweminyaka lesikhombisa Loluhlangene Lwekuhlaliswa Kwebantfu , kanye Nendlelakwenta Yentfutfuko Lehlangene . 
Tonkhe letikhala temsebenti letiboniswe ngentasi titikhala temsebenti wekuphatsa ; lababhalele umsebenti kufanele babe nemakhono ekuphatsa . 
Uma emanti atawugcinwa endleleni yemanti kusho kutsi lamanti atawugcinwa ngemuva kweludvonga lwemanti noma edamini lelakhiwe ngesheya kwendlela yemfula wemvelo . 
Intfo lebuya kulesento ibe nemphumela wekugecwa kwemklamo nekucala emuva kwesikhatsi kuletinye tenteko . 
Ibunono futsi iyafikeleleka lefomethi . 
Kukhetsa : Kuphakelwa kwetinsita noma imitfombolusito ngekuya kwebulunga bemuntfu ( sibonelo lisiko noma inkholo ) yesisebenti sahulumende . 
Uma kufika kuphela kwemnyaka , ematiko ngaphandle kwekugcila kutibophelelo tekubhadala letichazwe kafishane kanye netinhlelo tekutsenga imphahla atitfola angaphasi kwengcindzetelo yekusebentisa imali , uma kungenjalo alengela engotini yekulahlekelwa kwesekelwa ngemali lebhajethelwe . 
Ngubani lobukene nekugcogca , futsi ngasiphi sikhatsi ? 
Ngetulu kwesigamu selinani lelingetiwe liya etifundzeni , ikakhulu kutemfundvo nakutemphilo , incenye iya kuyosekela ngetimali kukhushulwa kwemiholo , nekukhululwa kwemiholo yemisebenti letsite lehlose ekugcineni basebenti labanemakhono . 
Umtamo lomkhulu uyadzingeka ekudvwebeni titaladi ngendlela lebuka konkhe , njengobe kumelwa kulenkhombandlela , nekucaphela kubuka tonkhe tinhlobo tekuhamba , lokufaka ekhatsi emabhayisikili , labahamba ngetinyawo , timoto , kanye netitfutsi tesive . 
Lesi sibonelo lesifisa kutsi nalabanye kumkhakha wemabhizinisi basilandzele . 
Kodvwa , loku kubangele kukhula lokukhulu ekuphatseni , kwakha kwekhwalithi lephasi nebakhi labanelwati bayaphuma emakethe . 
Emakhono lavakalako ekuhlela newekulungisa , kuchumana ngalokubhaliwe nekukhuluma . 
Sikhala semsebenti weSikhulu seTethrafikhi eLuhlangotsi lweTitfutsi saguculwa saba sikhala sekucecesha kepha azange sigcwaliswe ngenca yekweswelakala kwemali . 
Ngaphandle kwemiphumela lembalwa yekucala ekucaleni kwemashumi layimfica , ireyithi lebeyikhona eMpumalanga beyihlala iphakeme kune avareji lerekhodwe eveni lonkhe . 
Emanani lamancane esampuli kufuneka asetjentiswe kucatsanisa nalendlela leniketiwe . 
Loku kutawuniketa inkhomba yaloko lokukhona nalokungetulu nalokungasetjentiswa ngalokwenele , ngekuniketa inkhomba yaloko lokudzingekile ngekhatsi endzaweni lensha yekuhlala . 
Imikhankhaso yemfundvo yesive nekwatisa lebanjiwe . 
Uyahamba ekupheleni kwaJuni uya kuyochuba sikolo sebahlengikati lesisha . 
Letindlela tekulawula tiyacashelwa kuso sonkhe Sikhwama futsi tonkhe tisebenti kudzingeka kutsi tigcine tilinganisozinga letiphakeme tenchubo lemukelekile ekucinisekiseni kutsi ibhizinisi yeSikhwama ichutjwa ngendlela yekutsi kuto tonkhe timo ayisoleki . 
Sikhundla setimalintsela lesigcinekako singasitwa ngekwetimai kwesikhashane ngekuboleka lokusetulu . 
Kuvamise kwamukeleka kwekutsi emazinga ekungcoliseka kwemoya ehle , noma kungcoliseke , ngenca yekukhula kwelibanga lelivela emtfonjeni . 
Yini imisebenti yeCMA ? 
Lomhlaba Lotsenjisiwe awusiwo winzuzo lokusita leLitiko Lemisebenti Yebulungiswa , i-East London ngalokubuyiselwa esimeni kwetiboshwa . 
Lokuniketwa kwekunakekelwa kubutsaniselwe kundzawotonkhe tekuvikela ; 
Kube kulukhuni kulinganisa kufaka sandla kwembangela ngayinye emisebentini . 
Loku kungabeka kukhatsateka kakhulu kuloluhlelo njengobe labanyenti abanako kufinyelela kumitfombolusito yemanti lamasha . 
Emathulusi asetjentiswe njengetiperi tisebenti talakulungiswa khona ngaphandle kwekwatisa Baphatsi Bekusetjentiswa Kwemphahla . 
Nangabe lokubhida kwentiwa emkhicitweni longetulu kwamunye , luhlu lwemkhicito wendzawo lutawufakwa . 
Incumatsi , luhlobo lwemhlaba nemahlatsi kuyincenye lenkhulu lelawula kuguguleka kwemhlaba . 
Umphumela ngulokutsite lokubangwe ngulokunye . 
Sicela ucinisekise kutsi onkhe emakhophi etincwadzi Letidzingekako afakiwe . 
Sizatfu saloku kutsi linani lelilindzelekile lentsengo yentfo yinye letfuliwe , letsengwe ngekhatsi noma ngaphandle , beyingaphasi kunaleyo beyilindzelwe . 
Timvume tiyakhishwa kuye ngetimo letitsite . 
Imiboniso yentiwa ngekutsi tisebenti kumele tiyinakekele njani imihlane yato . 
Tinsita temabhasi amasipala tidvonsa tibonelelo tekusebenta letisetulu kunetinsita temabhasi letetayelekile . 
Kusekela Nekusebenta Ngekulawula lokungenelele ekubuyeketweni kweCJS . 
Sonkhe sitjelwa kutsi sitfutfukise tindlela tetfu tekuphatsa kwentela kwenta buncono kuhamba kwemfudlana kepha yini leyentiwako ngaphandle etindzaweni tesive ? 
Sitawucocisana nemkhakha wemabhange kutsi sibuke kutsi singalingeta njani lizinga letikweleti tendlu letinsha . 
Intsambo yinye kumele imiswe ezingeni lemhlaba bese yinye ngetulu kwekubiya bese leletintsatfu letisele tivulelane ngekulingana . 
Linani lalabasebentisako kusikhungo ngasinye litawuba nemtselela lonemandla kutemnotfo , kodvwa sisombululo lesivakalako etimeni letinyenti kutawuba ngumtsamo wekugcina umchamo tinyanga letimbalwa endzaweni yekubutsatsanisela . 
Emanti langcolile etimboni akhiwa ngemisebenti lehlukahlukene njengetimboni temakhemikhali , kugcokiswa kwensimbi , emaplastiki , kuguculwa kwesikhumba nemacembe kanye nekukhicitwa kwemaphepha . 
Kumbandzakanya imiphakatsi ekutfutfukisweni nekufezekiswa kwetinhlelo kuphindze futsi kwandzisa kuvisisa kwesive bumcoka bekwehlisa imfucuta kanye nemitamo yekonga tinsita . 
Kusetjentiswa lokusezingeni kwekuhlelwa kwemabhlokhi lamakhulu kakhulu kulinyenti lendzawo yekuhlala sekukhombise kuba yinkinga etindzaweni letinebanikati betimoto labancane , ngoba emabhlokhi lamakhulu kakhulu atfolakale kutsi akhinyabeta kuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo . 
Kungaleso sizatfu-ke kutsi siyakwemukela lokulungiswa kabusha kwesabelomali lapha eNshonalanga Kapa seKuhlaliswa Kwebantfu . 
Litiko leTemphilo litawubeka liso kusebenta kwebatfulitinsita labaniketwe tinkontileka kwentela kubuka kutfobela kulemigomo yalenkontileka lokufaka ekhatsi tikhatsi tekusungula nekuphetsa kwenta luhlelo , emaphesenti ema-oda langakapheleli , kutfobela ishejuli yekubika kanye nesimo sebuhle bekusebenta . 
Luhlakamsebenti lwenchubomgomo loluvunyelwe nguMkhandlu lomisa indlelakwenta lena Masipala layisebentisile kulinganisa kusebenta lokuphelele kwaMasipala . 
Bohulumende labangaphasi kwahulumende wavelonkhe abakwati kwentela hulumende wavelonkhe tikweledi tetimali . 
Tihibe temkhakha wahulumende tifanele kutsi tilungiswe ; 
Inchubo yebacwaningimabhuku bangekhatsi , kuhlolwa kwendzawo ngulabaphetse ngaso sonkhe sikhatsi , kantsi nakwenteka bacwaningi bangaphandle labanemvumo yako kufanele basetjentiswe . 
Kubakhona kwetimoto kute kuniketwe ummango tinsita . 
Lamakhophelethivi avele atfutfukiswa aba ngemabhizinisi lanemandla , lalawula umkhicito wetekulima , kumaketha kanye nekucubungula etindzaweni tasemaphandleni . 
Lelizinga lekusisa kutinsitanchanti temitfwalo lehamba phansi akukahambisana nekukhula kwemnotfo waseNingizimu Afrika , kubandzetele kukhula lokutako nentfutfuko ekwetfuleni kwetinsita . 
Kwengeta , lizinga leliphakeme lekuswelakala kwemisebenti eNingizimu Afrika libita imphendvulo lecinile esimeni lesibucayi semsebenti . 
Esikhatsini lesengcile kube nebulukhuni lobunengi ekuletseni tinhlelo kulinanibantfu lelingacondzakali lalababanjiwe bavalelwa . 
Lenkhulumo igcile ekudleni lokunemphilo . 
Lwati lwekusebenta ngekulawulwa kwqemphahla lutakubeka etfubeni lelihle . 
Kute namunye yemihlangano yesayithi neluhlolo lolwahanjelwa . 
Kwehla kwemphahla bekubalwe kwalingana nekwehla kwetimphahla tekuhlelwa kwebhajethi , lebekwatiwa ngetindleko temali . 
Kucedza inkhohlakalo kudzinga umtamo lohlangene lobuya kitsi sonkhe . 
Uma losihlalo angekho emhlanganweni , emalunga elikomidi lakhona kufanele akhetse munye emkhatsini wabo kutsi ahole kulomhlangano . 
Lokunye kugcila kumiphumela yelucwaningo , lucwaningo lwekontileka kanye netifundvo tangemuva kwesicu sekucala , lanemalabhorethri , imitapolwati kanye netheknoloji lebitako ekutsini angahlala ahlolwa njalo nje kutsi asesimeni lesifanele . 
Letintfo letihlosiwe titawuniketa luhlaka loluchubekako lwetimali , tetisebenti kanye nekuhlelela sakhiwonchanti . 
Hlanganisa emakhono emitsetfo lebusa lwati lwebuciko betiyoloji nalawo lasebentako labukelela intfutfuko yemphakatsi wendzawo welukholo . 
Kunesidzingo sekutfutfukisa kwetfula kwetinsita tekunakekelwa kwetemphilo . 
Ikomidi Yelucwaningomabhuku ifisa kubonga Umcondzisi Jikelele nebaphatsi ngekutibophelela kwekwenta ncono tindlela tekubusa nekusebenta telitiko . 
LoMtsetfo uniketa kuvikeleka kwekusebentisa , kutfolwa , noma kusebenta ngetidzakamiva , kanye netento letitsite letihlobene nekukhicitwa noma kusatjalaliswa kwetintfo letitsite . 
Kwenta kabusha timvilophu letindzala e-x-ray uma sidzingo sivela . 
Lentalomali lefakwako ihlobene nemazinga elihhovisi Nemtsetfo Wekuphatfwa Kwetimali Tesive weSigcinimafa . 
Sinye sikhumulo setindiza kuMasipalati . 
Likhadi lemamaki lelijwayelekile litawusebenta nato tonkhe tosikhombisa tincenye letibalwe ngenhla . 
Uma bantfu baya emaphoyiseni , baya lapho ngobe ayikho lenye indzawo lebangaya kuyo . 
Inchubo yetfu yekubhalisa idzinga kuphela likheli lencwadzigezi lelisebentako kanye ne-Username yebunikati bemsebentisi lobuhlukile nephasiwedi lehlukile . 
Uma kwenteka , tinhlobo tetimila tendzabuko tasekhaya letinaletimphawu kufanele tisetjentiswe ekuhlobiseni indzawo . 
Kwengeta , akuzange kubekhona kubonisana , kuchumana , tivumelwane nome kuhlela nome nanome ngabe ngumuphi umcudzelani mayelana nelizinga , bungako , tinchasiselo netincabekelwane nome imininingwane yekwetfula imikhicito nome tinsita lebhidi yesimemo lephatselene nato . 
Umbuto lohambisana naloku utsi ifika kuphi i-ajenda yendzawo yalabo labenta tinchubomgomo , kunoma nguliphi lizinga lelibekiwe , lekufuneka iholwe ngilokutfolakele loluhlangene noma lokugcile kuluhlolo lwesimondzawo . 
Kuba khona kwemanti angeke Masipala akucinisekise futsi esehlakalweni lapho khona emanti angeke atfolakale ngekukhululeka , Sokontileka ufanele kutsi atentele akhe emalungiselelo ekuwatfola . 
Imbadalo ledlulisiwe yekutfolwa kwemhlaba , kuncepheteliswa ngemali kanye netibonelelo tekutfutfukisa ekusombululweni kwemaklemu . 
Kwentelwa kuphela Kuniketa lokudzingeka Ngebunyenti kulabanye bomasipala futsi kwentela Kubuyisa imali lesetjentiswa Kutinsita Tekuhlobisa futsi tabe Emanti teLidolobhakati leKapa . 
Kungaloko ke kungekho ngekwesilinganiso semtsetfo wemvelo kunome ngumuphi umphakatsi kubukelela kutsi ungakhokheli tindleko letiphindzaphindzekako tetinsita tabo . 
Loku kukhombise kuba yimphumelelo emgamini lomkhulu lapho kudlabhatisa tjwala kuchubeka nekuba yinkinga emmangweni waseNingizimu Afrika . 
Levolumu lena ngeyesitfupha kulasiphohlongo lacuketse Tinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika . 
Kuko konkhe , ema-ejensi lafezekisa imitamo yekulwa nekudlabhatisa tjwala nekuchuba i-ajenda yekudlabhatisa tjwala bekangekhatsi kumatiko ahulumende noma-ke bekangema-ejensi latimele , lachutjwa tinhlangano temmango , bogobela betemphilo , bameleli bahulumende noma-ke inhlanganisela yaloku . 
Njengoba ummangalelwa bekemukele kutsi umdlulisicala wesibili ' ungumnikati longenacala ' ngicabanga kutsi lokudliwa kwenshisakalotimali yakhe kuletsa phambili kuhambelana nemtsetfo kwemyalo lonjalo . 
Bekunemsebenti wekutsi umshushisi ale nebheyili etimeni lapho khona kwadlwengulwa make wabuye walinyatwa kabuhlungu . 
Uma tindleko tekusungula tjani bendzabuko , lobunjengesibhejane , kungetulu kakhulu , kunakekela akubiti . 
Lenchubo " ye-tot " ilungiswa ngco kuloMtsetfo , ngekubeka licala nanoma ngumuphi umcashi , ngekunganaki sivumelwane , lekunika sisebenti tjwala esikhundleni semholo lofanele . 
Ngabe Lelisu lizuza imiphumela lehlosiwe ? 
Kulawulwa kwerejista yemphahla . 
Lisubukiko luhlakamsebenti lwekutfutfukisa emakhono kulomkhakha lwesikhatsi lesifishane nesikhatsi lesidze . 
Umbononchanti wakhe utfola livi Kumtsetfosisekelo wetfu , losiyala kutsi sente ncono ikhwalithi yemphilo yato tonkhe takhamuti nekukhulula emakhono emuntfu ngamunye uma sakha sive ngekususela emagugwini entsandvo yelinyenti , bulungiswa benhlalo kanye nemalungelo eluntfu . 
Sitjudeni saseNyuvesi yaseNyakatfo Nshonalanga se-BSc IT sitjele iGauteng News kutsi lelibhizinisi leminyaka lemibili selizuze lokunyenti esikhatsini salo lesifishane likhona . 
Budlelwane lobuhlangene nemanyuvesi kutsi buphakele insita yetemphilo ngemphumelelo . 
Kumiklamo yangemuva kwekukhicita , kuvikeleka nekufinyelela kutikhungo kuyintfo lenkhulu ngenca yephayiresi . 
Lapho ihholo yekwenta lokunyenti isetjentiswa tikolo letinyenti , umtfolamphilo ungaba yinzuzo nawungekhatsi nobe eceleni kwalehholo . 
Kwekucala linemsebenti wekubuka ematfuba ekulahlekelwa ekusiteni ngemali kanye nasemphahleni leyimali yaleSikhwama . 
Macondzana nekuvimbela , bungoti butawuvikeleka ikakhulukati ngekusentjetiswa kwenchubo yekusebenta lefanako kubudlelwane bebabambichaza emkhatsini wematiko lamabili nebeLitiko . 
Letinyenti taletinkhantolo tihleliwe . 
Babili bosolwati kwanyalo basebenta njengeTetsenjwa , basekelwa Tetsenjwa letibosolwati letiLibambela letimbili . 
Sibonelo , uma wenta emakhasi eLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kutsi abe wakho , noma ubhalisa kuwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe noma tinsita , ikhuki isita Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kutsi ubuyise lwatiso lwakho lolutsite ekuvakasheni kwakho lokulandzelako . 
Lisiko liphindze libe lithulusi lekuhlalisana ekuhlaleni . 
Labangahle bawutfole umsebenti kulelicembu lelibhalele kufanele basitwe kufaka sicelo semsebenti kusenesikhatsi baye bayo-inthavuywa kusenesikhatsi . 
Kubambelela kulendlelakwenta yalomtsetfo kuyasekelwa . 
Lona ngumbuto lomcoka kakhulu . 
Ema-ejensi kufanele kutsi aphendvule yonkhe imibuto yamasipala lefanele njengesikhungo sekucala lesitsintfwako . 
Kuloludzaba , letinhlelo letinsha letisandza kufakwa te-IT kwelekelela kufinyeleleka kalula kwemtapomabhuku tilusito . 
Umtfwalo lenginawo nyalo kubadlisa nekucinisekisa kutsi baya esikolweni . 
Kufakwa kwenchazelo yeligama lelitsi " umkhiciti wemapuletinombolo " nako kuyahlongotwa . 
Futsi kube khona letine letingene eNingizimu Afrika . 
Ngekuhambisana naletinhloso , tinhlelo letahlukahlukene telitiko tekusebentisa imali tikhombisa loko kutibophelela . 
Yimikhondvo yetetayeti tekukhula teSigodzi se-Overberg . 
Lokungenhla kusitatimende lemalula kakhulu semisebenti yaledokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi . 
Ngaphandle kwekujaja kunoma ngukuphi kulungisa ngekwemtsetfo , Sifundza singashaya umtsetfo wekunciphisa kuloBhidako ngekwekutsi emabhidi eSifundza angeke amukeleke ngesikhatsi lesitsite lesibekwe Sifundza . 
Lokuphenya nekuhlola lokwentiwe , kumholele kutsi avale ngekutsi ayikho inchazelo lephatsekako njengekutsi akukalawulwa kahle noma kunemaphutsa nekugcekeza . 
Ikhomishini itawuba nemandla ekushicilela imibiko yesikhashana ; 
Tikolwakufundza tekwatisa ngekukhwabanisa , tabanjwa kuklaya Inchubomgomo Yekukhwabanisa Nekungetsembeki , yengeta kwatisa jikelele ngengoti yetenhlangano futsi nesidzingo sekulawulwa kwekukhwabanisa kwangekhatsi . 
Njengobe kwakhiwa kwemsebenti kusetulu eluhlwini lwetidzingo tetakhamuti tetfu , kwenta ingcondvo ngalokungenamkhawulo kuba netinhlelo letisitako ngekwakha imisebenti nekuhlahlambisa kukhula kwemnotfo . 
Kepha kuphindze futsi kukhombise ematfuba ekukhicita etekulima kutsi tibe ngemandla lachuba kukhula kwetemnotfo eGauteng . 
Lesidzingo sahulumende ngalokuphatselene nelwatiso lwalokulahlwako kucokelela idatha ngebantfu labasebenta ngalokulahlwako , tinhlobo tensila nemanani ensila ngaletinjongo tetintfo letitsite . 
Nakuhlelelwa tisetjentiswa temmango tebahlali bendzawo kudzingeka kutsi kuhlatiywe isayithi kanye nalabo bantfu labahlosiwe kute kutsi kutfolakale luhlobo lwetisetjentiswa temmango letidzingekako kulokutfutfukiswa . 
Lolwabiwomali lusungulwe ngenca yenchubo yekutsintsana emkhatsini walabafanele labatsintsekako , kunakwa tonkhe tintfo letibalulekile lekufanele tibe nesandla kulokwabiwa . 
Kwabelana ngemisebenti nako kuphasisiwe . 
Lesivumelwano sendlala sisekelo Sensita Yekuphatfwa Kwalabakhulu . 
Emabhizinisi asemakhaya awakavinjelwa kahle-hle kubetimakethe letiphutfumako kodvwa angaba netinyatselo tamhlabawonkhe . 
Wavuma kutsi bekangenalo lirekhodi lemaminithi alesikhatsi sekwelulekwa lokutsatfwa njengalokuliciniso . 
Imodeli yelibhizinisi leSikhwama Semshwalense Wekungasebenti ( leSikhwama ) sisuselwa kuloluhlelo lolutsi Bhadala Ngembi Kwekusebentisa . 
Bantfu , sibonelo labo labacashwe kwesikhashane noma lebatisebentako , labasebentako kodvwa bahlulekile kubhalisa njengebatselintsela noma babhadale intsela , batafakwa kuloluhlu lwalabangaholi . 
Bantfwana labahlala emapulazini latsengisako bavamise kutsi bangakhuli kahle futsi bondze kundlula labanye bantfwana . 
Noma kunjalo , uma lamanti anelizinga lelisetulu letinhlayiya telibumba lelimisiwe , kuhlaliseka kwenteka masinyane , futsi kungeta ema-polyelectolytse akudzingeki . 
Kurejistwa Kwemathekhnishiyeni Etemphilo Yesilwane Nemkhandlu Wabodokotela Betilwane kuleka umtfwalo lowengetiwe kulelitiko kutsi lisite basebenti ngekucecesha . 
Hulumende Losemkhatsini , noma kunjalo , uyakulawula kuhanjiswa kwetjwala buyiswe e-Australia . 
Uma umuntfu engeta kulamazinga lakhuphukako eludlame kanye nebuphuya emmangweni wetfu uwonkhe , kuyacaca kutsi sibalo semibhedze lekhona manje asikeneli kubukana netidzingo tesive tekunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo . 
Kubucayi kutsi loluhlelo lucinisa emandla abomasipala kubukana netindzaba tetesimondzawo , njengekulawulwa kwemitfombo yemanti lokuhlanganisiwe , kulawulwa kwekungcoliswa kanye nekungcola , futsi nekuvikelwa kwekuhlobana kwemvelo lokuyincelencele . 
Kufanele kunakwe kwekutsi lamazinga ekusekela awakhombisi ngalokuphelele kulesimo semnotfo , njengoba labanye balabantfu kumnotfo walabantfu labaphilako abangeneleli ngalokubonakalako etimakethe temsebenti . 
Kusukela kwakhishwa Umbiko Weluphenyo , kwabese futsi kuhlongotwa kutsi kufakwe sikhungo lesincane sekudla imphahla kuhulumende . 
Lababili bakhetse kubuyiselwa kwemhlaba noma lomunye umhlaba bese labanye bakhetsa kuncepheteliswa ngekwetimali . 
Imisebenti yetemnotfo solo inguletincenye letibalulekile Telitiko . 
Loluhlakamsebenti lukhomba lowo nalowo masipala ekulungiseleni inchubo yakhe yekuhlela . 
Tisebenti letifanele tatjelwa ngaleminye imiphumela kutsi tibukane nayo ngekhatsi . 
Etikhatsini letisandza kwengca , imimango icele tindlela tekukhawula sivinini letengetiwe kutsi takhiwe endzaweni . 
EmaBhidi kufanele achubeke asebenta isikhatsi lesimalanga langemashumi layimfica ngemuva kwelusuku lwekuvalwa kwekwetfulwa kwayo . 
Uma tikhishwa , tiboshwa letigwetjiwe kufuneka tinikwe kwesekelwa ngetintfo nangetimali njengoba kubekiwe kunchubomgomo . 
Lokungetiwe , Litiko litawenta luhlolo lolubanti lwebungoti ngembi kwekuvulela kutsi kubhidwe . 
Litiko lenta kubuyeketwa kwanjalo ngekota kuLuhlelo Lwemnyaka Lekusebenta likanye nebuholi lobeluliwe futsi lwatiso lolutfolakele luyahlanganiswa lube ngumbiko wekubuyeketwa kwangekota . 
Ematfuba akhona ekusetjentiswa ngetindlela letinyenti , kakhulu mayelana netikhatsi letehlukene tasebusuku netasemini kanye nemalanga lahlukahlukene eliviki . 
Kwekugcina , kwamanje kusebenta tikhungo tetekukhahlabeteka kwengcondvo letilishumi nesitfupha , futsi kusendluliswa nesicelo sekwakhiwa kwaletinye letilishumi . 
Ngako-ke , kwenta kahle umsebenti , kwekucala ngaso sonkhe sikhatsi , kutawunciphisa tindleko tasokontileka bese-ke ngaleyo ndlela , kwenta kancono inzuzo nekusimama , ngekwenta njalo-ke kwenteka kancono emakhono . 
Insimbi ingakhishwa emantini ngekusebentisa tinchubo tekufaka i-oksijini letigucula insimbi ibe yi-hydroxide lengakancibiliki noma i-hydrated oksayidi , lengakhishwa ngekusefwa . 
Imali lebuyiselwa emuva kulabayikhokhile itawukhishwa uma lesifundvo sikhanselwa . 
Sungula ubuye usebentise tinhlelo tekufundzisa ngekhatsi kanye netekutfutfukisa ikhwalithi . 
Letimali letingetiwe tikusisa kulikusasa emnotfo walelive . 
Kulandzelela , kuchumana , kusebentisana , kuchumana nalabanye nemakhono ekutsatsa tincumo . 
Ibhajethi Yavelonkhe yalomnyaka ibalekele cishe Lokubuketa Tekuvikela lokuphelile . 
Emanani lalingana nemphahla Yesikhwama ayabuyeketwa njalo ngelusuku lekutfula umbiko kute kuncunywe kutsi ingabe kukhona tinkhomba tekonakala . 
Kutfutfukisa umkhakha kuhlobene nekuphawula nekuchuba kususwa kwetingcinamba ekutfutfukiseni umkhakha . 
Imininingwane yelimuva yekuveta tindleko temklamo kanye nemugca wemsebenti ngamunye lobekwe wacaca kulwabiwomali kuyacocwa kusigaba Setimali Temklamo . 
Ngesikhatsi semnyakatimali , Umtsetfosivivinyo Wemshwalensi Wekungasebenti waphindze watfulwa futsi eKomidini . 
Ngenca yekuphela kwesikhatsi emkhatsini wekutseleleka nekufa , letinye tindzawo talelive ticala nyalo kutfola tinombolo letinkhulu tebantfu labadzala lababulawa yi-HIV . 
Tindzawo letivikelekile letiniketa kukhetsa emkhatsini kwemtfunti nelilanga , kuvikeleka emoyeni , kuhlala netindzawo letintofotelako tekulala kuto . 
Emasekela eBaphatsi beSikhungo aniketwa kuceceshwa lokubanti ngekuphatsa kanye nekulawula emaphepha . 
Inchubomgomo kanye nemtsetfo kukhonjwa indlala kakhulu sidzingo sekunciphisa lizinga lekunatfwa kwetjwala lemuntfu ngamunye futsi loko-ke kukudlabhatiswa kwetjwala budlabha . 
Emakhono etetheknikhi : Kwati kabanti Umtsetfo Wemisebenti Yahulumende . 
Emkhatsini welubalobalo lolwetfusako lwebudlova-bebulili eSifundzeni setfu , kuyagcugcutela kubona emadvodza lamanyenti atsatsa buholi bekuma aphikisane nebudlova kubantfwana nalabasikati . 
Lenchubo yekufaka ekhatsi ledatha ilukhuni dutsi idla sikhatsi njengoba ifaka ekhatsi lokuchazwa kwetinhlelo nekufakwa kwemadokhumenti , imitfombo yedatha , kuchazwa kwekuhamba kwedatha , kuchazwa kwetintfo letitsite tedatha , tinkhomba tetinchazelo , tinchazelo letibaliwe nemitsetfo yekucinisekisa ngalendlela lehleliwe . 
NB : Incwadzi letsekeletelwe yekususela lebuya kumcashi wangaphambilini ibalulekile . 
Ngoba kwengeta ekusitweni ngetimali kwemiklamo leminyenti lemincane neyendzawo , kuphindze kube khona emasethi emiklamo lemikhulu kakhulu letawukhutsata lusebentisomali lolukhulu lwemiklamo yemkhakha lotimele . 
Inchazelo leniketwa tisebenti yekutsi kugcekeziwe kulesitolo ngayitolo ebusuku . 
Leminikelo ilawulwa Litiko leteNhlalakahle . 
Letinyatselo letilandzelako letivamile tekunciphisa mhlawumbe tingabukwa : 
Singulesinye setifundza letimbili kuphela kulelive lesinikwe leselekelomali kute sicale silinge kusebenta kwaso ngekusebentisa emakhono emicondvo lemisha . 
Ibhidi leletfwe sekundlule sikhatsi ngeke ibukwe , nakungenteka , itawubuyiselwa kubhida ingakavulwa , ipheleketelwa yinchazelo . 
Lamaphrojekthi atawusebenta kwehlisa kusalela emuva kwesakhiwonchanti sesifundza . 
Kusebentisa emakhukisi 
Kulesimo , kutawubate " inhlekelele lenkhulu , kubete nentfutfuko lemcoka " macondzana nekuntjintjwa kwelivekati le-Afrika . 
Lokukhishwa bekusho luntjintjo loluphelele lwendlela yekuphila , njengoba lendzawo lensha ayinawo emasimu ekulima noma emadlelo . 
Labafaka ticelo temsebenti bayecwayiswa kutsi bangatfumeli ticelo tabo ngeliposi lelirejistiwe njengoba litiko angeke libe nemtfwalo wekungalandvwa kwaleticelo . 
Inkhombakusebenta : Lokutsite lokugucukako lokuvumela kucinisekiswa kwetingucuko elungenelelweni lwentfutfuko noma lukhombise imiphumela lecondzene naloko lokuhleliwe . 
Hulumende waseNshonalanga Kapa ucale Lisu Lekulwa Nenkhohlakalo , licinisekisa sincumo seSifundza sekungavumi nakancane kutsi kube nekukhwabanisa nenkhohlakalo . 
Kuvikela ngekuvimbela kwetimphawu tendzabuko kanye nemasimboli . 
Labamangali banika ummangalelwa satiso lesibhaliwe sekulungisa lokwephula mayelana nalesivumelwano . 
Nyalo sinensayeya lensha ngalokuhlukile nge-HIV . 
Letibopho tetimali letihambisana nelinani layo lelilinganisiwe titawuncunywa ngekweSivumelwano ne-PPP futsi kutawuya ngekweluhlobo lwesibopho kanye nemtselela lotawukhona kulesikhatsi sekuvumelana . 
Ngebudlelwane betikhungo lobucacile kutawenteka kucinisekisa kuphatsa tinsita mbamba , kuphatfwa ngemphumelelo tinzuzo temphakatsi nekucinisekisa intfutfuko yekusebenta ngemphumelelo nekugcina ematfuba ebhizinisi . 
Letifiso tabhalwa kamuva kuMtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika letichubeka tinike kutsi : 
Tikhukhula letinemandla nemimoya lebhidlitako nesangcotfo kanye nesivuvukushisa tingenteka ehlobo ngako-ke tinyatselo tekuvimbela loku kumele time ngemumo . 
Imfundvo ngebulili , leniketa lwati nalefundzisa kutinhlonipha wena nalabanye , itawubasita kutsi bente tincumo letinekucondza ngekutsi kungaba noma kunjani kuba secansini , bese uhlala uphephile . 
Kube nenchubekela phambile lenhle ekwehliseni emazinga ekunatsa kwelusha naseJalimane . 
Kusebenta kwemabhasi kungabukelelwa kutsi kutfolakale kutigaba letinyenti taletincenye letehlukene . 
Loku kungenca yemsebenti wetemnotfo lowenteka ngenyanga yeNgongoni ngesikhatsi emakhaya akhuphula lizinga lekusebentisa kwawo imali ngesikhatsi semaholidi nemicimbi futsi bakhiciti bayakwenetisa ngekukhicita kakhulu lokufunwa kwemikhicito . 
Kusitwa ngetimali kwemisebenti yalo kuvela etikweni njengalokweluliswako kanye nangekusebentisa imalingena legcogcwa kutikimu temanti letahlukahlukene letentiwa kulolonkhe lelive . 
Ematfuba lacondzene ngco nekutivela imiphumela lengafuneki . 
Kubukeka ngatsi kunekungeteka kwemkhuba emikhakheni yemtsetfo yemayunivesithi lahlukehlukene kumisa ingcoco yekhomishini yemaphepha lacuketse tingcoco teludzaba nemibiko njengelithereja kubafundzi ezingeni lebafundzi labangenasicu nalabaneticu letiphakeme . 
Kusungulwa kwaLekhomishini kuhambisana neSiphakamisomtsetfo kuTebuciko , Temasiko kanye Nemagugu . 
Batsengi banelilungelo lekucela intsengo yemphahla yinye yetimphahla netinsita , kubalekela tindleko ' letibhacile '  . 
IGauteng ihlala ingumkhulukhaya wetemnotfo walelive . 
Litiko litimisele ekuniketeni ematfuba lalinganako kanye nekusebentisa kucasha ngekulingana kwebulili . 
Ngenca yekuvela kwetepolitiki lokuhambisana naloludzaba , kubalulekile kutsi indlela lekutawubukwana ngayo nekukalwa nekulinganiswa kube ngulokusezingeni lelifananako kuso sonkhe lesifundza . 
Kusungula Luhlelo Lwekulawula Emarekhodi lafaka ekhatsi konkhe , kanye nekufinyelela kulwatiso lwesikhungo . 
Letinsita tifaka ekhatsi kuphakelwa kwagezi nekukhanyiswa kwendzawo netitaladi . 
Bantfwana banelitfuba lekudlala libhola letinyawo , libhola lembhoco noma ikhilikithi emalokishini noma etindzaweni letisemadolobheni . 
Kugucuka kwesimo selitulu kuholela etingucukweni temaphethini elitulu ' letayelekile ' lokuholela ekukhuleni kwelizinga nekujula kwetehlakalo tesimo selitulu kufaka ekhatsi emathonado , kudvuma kabi , sangcotfo , sitfwatfwa kanye nemazinga ekushisa nekubandza lamabi kakhulu . 
Kwakhiwa nje kwelidamu lelivela emfuleni logeletelako kunemtselela kutilwane letiphila emantini , emazinga ekushisa kwemanti , sivinini sekugijima kwemanti , linani nemazinga emanti . 
Loku kuhambisana nelisu lalelitiko lekwandzisa kukolekwa kwemali lengenako emagumbini latsite laboniwe etibhedlela tesive lapho imitselo lesetulu yetimali tetigulane itawufakwa khona . 
Njenge yunithi lesisekelo setemidlalo nekukhibika indzima nemisebenti yemacembu itawujutjelwa ku : 
Kwehla embonini yetimayini kuphocelela Masipala kutsi angene kuleminye imikhakha yemnotfo . 
Hlanganisa HIV kanye netinhlelo tasemsebentini te-AIDS . 
Lokubambeleleka kulokuvuselela kwalolokubili bekubangelwe kucedza muva kwalolokudzingekako kulebhidi lebuyeketwe ngulelitiko lelitawusebentisa . 
Sakheko saHulumende Losemkhatsini kanye nema-ejensi akhe kumele sikhombise lemisebenti leyahlukene kepha lehambisanako . 
Emaphrojekthi lafanele kumele ahlose kucinisa kusimama kwelibhizinisi ngekuncintisana , kwakha emandla kanye nekwenta ncono umkhicito . 
Kwenta ncono kugcineka kwemiklamo yekucedza kweswela . 
Ngenca yaloku lokungenhla kwetenhlalo nemongo wetemtsetfo weludlame lwasekhaya , bomantji labangamela emacala eludlame lwasekhaya kufuneka banake naku lokulandzelako . 
Luphiko Loluyinhloko Loluphetse Ngalokunelisu ( Iyunithi Lelandzela Kusebenta Kwenhlangano ) lubukene nekulandzela lokuchubekako kwekusebenta Kwemayunithi labukene nemsebenti lotsite Elitiko futsi lunesibopho lesikhulu sekubona tinkinga tekusebenta bese lisebentela kutfola sisombululo lesinemphumelelo . 
Loku kudala kudideka lokukhulu kanye nekungaciniseki ikakhulukati phakatsi kwabothishela . 
Bungako belucwaningo lwemakethe . 
Ngethemu lesemkhatsini , Litiko Labomnkantjubomvu bemasotja litawunaka ekuniketeni tinzuzo , kufaka nekutfolakala kwetekunakekelwa-ngetemphilo , tetindlu , nematfuba emfundvo , kubomnkantjubomvu kanye nebondliwa babo . 
Kulomnyakamabhuku litiko lilwele kufezekisa letinzuzo letilandzelako letibekhona letintsatfu letihambisana netinjongo : 
Lomtsetfo lokhona uniketa kubakhona kweLibhodi Lemzila Wekukhwela intsaba Lavelonkhe kanye Neluhlelo Lwemizila Wekukhwela intsaba Lwavelonkhe . 
Kukhona kusebenta ngaphansi kwencindzetelo kanye nekunaka yonkhe imininingwane nekuhlangabetana nemincamulajucu ngulesinye setibopho . 
Sincumo sitawubuyeketwa esikhatsini lesitako . 
Bosodolobha labakhulu bamela bomasipala labakhulu netigodzi temkhandlu we-AIDS kuloMkhandlu we-AIDS eGauteng . 
Loku akuhlali kahle ngetekwakha umsebenti . 
Kanyenti kumcoka kutfola kutsi hhayi kuphela umgamu wemonakalo kepha futsi nekutsi ngabe yini lengahle idale lomonakalo . 
Nanoma kunjalo , tsine njengebashayimtsetfo sitawube senta liphutsa uma sitawumane sikholwe kutsi senta umsebenti wetfu ngekufaka imali lenyenti kunoma nguyiphi inkinga yasekuhlaleni leniketwako . 
Kodvwa , ikhomishini iveta kubonga kubo bonkhe labatsintsekako ngaphandle kwekufisa kwabo nelusito ikhomishini beyingeke ikhone kwenta umsebenti wayo ngalokwenelisako . 
Intsengo faka ekhatsi tindleko letibekhona ekucaleni nakutfolwa nome kwakhiwa lokutsite kwaleyo mphahla , sitfombo kanye nesisetjentiswa kanye netindleko letibekhona ngenca yaloko kwengeta nome kubuyisela esikhundleni salokunye incenye yako . 
Kuhweba kanye nalenye imali lelindzelekile - imphahla leyimali ifakwa kusimo sekuba ngulenetikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani layo uma bungekho bufakazi lobungavuni bekutsi lemphahla inetindleko letingetulu . 
Kuto tonkhe tehlakalo , sincesitelo setisebenti sinikwa kakhulu tisebenti letitsintsekako ekunakekeleni nekutfutfukisa ngendlela lehlelekile simo sebuhle belusito loluniketwa tigulane . 
Ngalokuvamile , lomsebenti wentiwa kahle kanye nekuhlolwa kwemkhakha wesive eNingizimu Afrika kusezingeni lelingenhla , nanome kunaka lokungetiwe kumele kube sekuhlolweni kwesisindvo semali . 
INingizimu Afrika inemathesti ekuhlola sidzingo sashevu lomkhulu kanye nemutsi we-oksijini . 
Loku kwente kutsi lomasipala wesigodzi abe nesivumelwano neSikhungo Sekutfutfukisa sase-Austria lesitawusita lesigodzi ekuciniseni kungenelela kwemmango nekutsatsa indzawo . 
Sichubekile kubukana nensayeya yekukhula kwelinani leticelo tekwenta tifundvo tekuhlola lokutawenteka letivela kuLihhovisi Lesifundza SaseGauteng Lekubuyiswa Kwemhlaba . 
Ema-ovadrafthi asebhange akhonjiswa ngalokwehlukile esitatimendeni sesimo setetimali . 
Kunye kulokutsatfu kwamalingena lowentiwe ngekubolekisa tiboshwa tiyosebenta kuphindze kusetjentiswa kungeta ibhajethi kubonga tiboshwa . 
Lusebentisomali lwaHulumende lwaseNingizimu Afrika , Kutilandza ngeteTimali kanye ne-ajenda yanjalo ngeliviki yentiwa Likomidi leKuhlela Lelihlangene . 
Loluhlakamsebenti lufuna kugucula letinye taletindlela letetayelekile letindzala tekufundzisa . 
Sisekelo semalungelo lesicuketfwe Kusahluko Sesibili Semtsetfosisekelo Sibuke kuvikela emalungelo nenkhululeko yebantfu . 
Loko kutawusekelwa ngekwentiwa simanjemanje kwemnotfo ngendlela yekuvula emandla emikhakha lemcoka lelandzelwako ngenhloso yekuyitfutfukisa . 
Itawungenelela ngekukhicita kwalapha endlini kuphela kwemikhankhaso lekhonjwe Ngunobhala , kube weluleka ngekuniketa bangaphandle wako konkhe lolokunye . 
Tinhlangano tetimboni tekukhangisa setibeke emazinga nemihlahlandlela ngalokuphatselene nekukhangiswa kwetjwala kuto tonkhe tinhlelo tekusakata . 
Lemisele yekuchumana ekhatsi kweTransnet kanye nemboni yetitselo bungatfutfukiswa kakhulu . 
Sitsemba kutsi kutawugcina ticuku letisemigceni tinekukhatsateka lokuncane . 
Kuba kulemihlangano lapho sifundza khona kutsi lamanye emave ase-Afrika awalawula njani emajele awo . 
Lesilululwati sivikelekile futsi asifinyeleleki ngco ngaphandle kwaloluhlelokwenta . 
Imibiko leniketiwe yekusebenta kwetimali neyekwetfulwa kwetinsita kuLitiko Lavelonkhe Letemphilo . 
Masipala ukhutsata kukhula kwebudlelwane naleminye imikhakha kanye nekuhlanganyela emisetjentaneni lengaphasi kwabohulumende kutfutfukisa budlelwano bekusebentisana lokusondzelene emkhatsini kwemikhakha lehlukene yahulumende . 
Ngetulu kwekufaka kusebenta kwebhajethi kwetifundza Kumibiko Yesigcinimafa Savelonkhe , Sigcinimafa Savelonkhe sikhipha Emabhajethi Etifundza Netibuyeketo Tencitfomali letisifinyeto setimali tesifundza . 
Ayikhulumi noma ayinatetfulo letikhonjisiwe noma emawaranti lamayelana nalokucuketfwe yiwebhusayithi nekutsi iwebhusayithi isungulelwe noma yentelwe kutsi ihambisane netidzingo temsebentisi ngamunye . 
Ngako-ke batsatfwa njengalabangahle babe nebungoti lobukhulu emmangweni futsi ngaleso sizatfu abakavunyelwa kutfola ibheyili noma kugcinwa bavalelwe ejele . 
Kubalulekile kutsi sabe tinsita tetfu letikhawulelwe ngekuhlakanipha sibuye sitisebentise ngendlela . 
Lekufanele ube nako : Ube nemaphupho futsi ukwati kusombulula . 
Kufaka tikhungo letisemtsetfweni nemibuso leniketwe emandla ekwentisa kuhambisana , kanye nemalungiselelo langekho emtsetfweni ekutsi bantfu netikhungo kungaba kutsi bavumile noma bakubone kusenshisekelweni yabo . 
Awufaki bantfu labalungisa lomsebenti , njengebasebenti bendzawo yekungcebeleka . 
Indzima letawudlalwa yi-EC itawuba , emkhatsini walokunye : 
Idatha yekubona letfolwe ngalendlela kufanele ifakwe phakatsi efayeleni lesiboshwa . 
Lucwaningo lukhombisa kutsi nangabe siniketa bantfu labasebancane lwatiso ngekwetemacansi , bungoti lobuhambelana nemisebenti yetemacansi nekutsi bangativikela njani , kungenteka batincumele bona kulibatisa kucala kwenta temacansi . 
Loku kukhombisa kutsi bantfu labanyenti bacashwa ngesikhatsi semaholidi aKhisimusi kunanoma ngusiphi sikhatsi semnyaka . 
Njengoba indzawo yekukhipha ivamise kuba kuba kulendzawo yemanti lesetulu kulemphophoma , lokuhlanganisa kutaweyama kulendzawo , kutawuya ngalamahayidro dayinamikhi kulendzawo yekukhipha . 
Nangabe itfulelwa ngaphandle egumbini lemoto , ingabi sehlangotsini lunye nentsamo yelithange lekwetsa emafutsa . 
Jiniyela nome lowo lommelele utawubhala arekhode onkhe malanga kuna kwemvula . 
Ngaletinye tikhatsi , imfucuta yekunakekela imphilo beyihanjiswa ngetincodlana iyiswe kumadepho langaphandle , labewambhonyile kodvwa bewangakavami kukhiywa . 
Hlobisa futsi unakekele kahle tintfo tekuhlobisa kanye nemishini yekusebenta . 
Likhadi lemaphuzu ekutfutfukiswa kwelidolobha lisuselwa kulefilosofi lengemuva Kwemodeli Yelikhadi Lemaphuzu Lelibhalansisiwe ( BSC ) , lesekela lokudzingwa NguMtsetfo Wenchubo Yamasipalati macondzana nekuhlela tinhloso , tikhombisi kanye nemigomo . 
Yonkhe imihlahlandlela iyabuyeketwa kuze ilungisele Tinhlelo Tekubuyeketa Tesifundza . 
Nakungenjalo , kungaba nengoti yekutsi kube khona lokukhaceka kuhlele ngaphansi lokutabese kwakha emakhekheba ngekuhamba kwemnyaka bese kwenta kutsi umtsamo unciphe kancanekancane . 
Kumele kube nekutsetfwa kwelicala lokungavunihlangotsi kuletinkinga . 
ICentral Asia ngiyo lesebente kahle kule indeksi , kuyomibili imiphumela yenkhomba nekukhula kwayo esikhatsini lesengcile ; lokukhula kakhulu kunkhomba yayo kukhomba kusisa lokungacondzakali nalokugcile emaveni angaphandle lambalwa . 
Kukhululwa kwemhlaba ngekushesha ngekwetinhloso tekwakha imimango lesimeme naletisebentisekako kutawentiwa . 
Lesamba Sesiphelele Sentsela lesitawukolekwa , noma sikhokhelwe , kulabalawula intsela sifakiwe njengencenye yalokutfolakalako noma lokukhokhelwako kuleliphepha lekulinganisa . 
Lamaminitsi akhombisa kutsi lomhlangano wabukana netindzaba letifanana nelinani labologadza labadzingekako kanye netisetjentiswa letingakhishwa tisetjentiswe . 
Kukulelizinga lahulumende lapho tidzingo tebantfu kanye nalebacala ngako kanye netimo tasekhaya kufanele kuchunyaniswe , netinkhombandlela tavelonkhe kanye nekucatjangelwa kwemikhakha , emiklanyeni nasetinhlelweni letitsite . 
Kwekucala kutsi emanti kufanele kutsi aletfwe emimangweni , emanti lahlobile . 
Umbhidi lotawuphumelela utawunikwa incwadzi yekutsenga . 
Loluhlelo sevele lufezekisiwe futsi lutawuchubekiswa kulomnyakatimali lotako ngelusito lwemtfulitinsita kulendzawo lena yekube lekhetsekile yekwentiwa kwemisebenti . 
Kuflasha kanye nekuslusa emaformaldehyde , titsambisi kanye nabosomakhemisi bekungumsebenti lotayelekile . 
Luhlelo lwekwenta ncono kuphakela insita lutawakha sisekelo saloku . 
Ekhatsi kwaletigodzi tekuhlela kabusha lapho kwenteka kuhlaliswa kwemimango , imali lesibonelelo ( sibonelelo ngetulu futsi etulu kwalokusekelwa ngekwetikhungo kwanyalo ) kutawusebenta . 
Kunconywa kutsi bafakiticelo bangenele ikhozi yeKulawulwa kweMadlelo noma-ke babe nekuvisa lokukhulu kwemitsetfomgomo yekulawulwa kwemadlelo . 
Kufinyelelwa kwetisetjentiswa temmango sive . 
Ngalekota , imikhakha yembuso netinhlango temmango kulelithebuli lelingaphansi angenela imihlangano leminyenti ye-VC . 
Letigaba letilandzelako teMtsetfosisekelo tihambisana naleLitiko : 
Ngenca yebunjalo bendzawo letinhlobo telucwaningo , lencenye akukahloswa ngayo kutsi ibe ngulencumako . 
Litiko njenga nyalo libamba lichaza ekuphakanyisweni kabusha kwemisebenti yalo kanye nelicembu lalo . 
Masipalati uneluhlelo lwaminyaka-mihlanu lwekucasha ngekulingana loluvunyiwe . 
Sitsandza kubonga wonkhewonkhe lowente lomncintiswano waba yimphumelelo . 
Ngenca yetizatfu tetemnotfo , ledokhumenti iphrintwe yaba linani lelincane . 
Lesi sigaba sekutfutfuka lesiiawulwa , emkhatsini walokunye , tizatfu letinjenge bungako bemakethe , kusebenta kahle kwemakete yebasebenti futsi nentfutfuko yemakethe yetetimali . 
Kuhlala etindzaweni letivikelekile letiniketa kukhetsa emkhatsini kwemtfunti nelilanga , nekuvikeleka emoyeni . 
Ngekucabangela tindlela tetitfutsi tesive letingekhatsi naletibukene nendzawo yekwakha , bahleli betindzawo tekwakha bayakhunjutwa kutsi bacabangisise ngemsebenti wamanje nawelikusasa walendlela lephakanyiswako , nome kungumsele wetitfutsi tesive tekucala nome kungumhume loniketa umtfwalo . 
Letinjongo taleKhomishini Yekutfutfukiswa Kwelusha lwaseGauteng kuchaziwe kuloMtsetfosivivinyo kantsu kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwekuceceshwa kwelusha , kubuyeketwa kwemisebenti yelusha nemasu ekucasha , nekucinisekisa budlelwano betinsita telusha lobuhle kuHulumende nekutfutfukisa lisiko lekuba sakhamuti kwelusha . 
Ngaleyo ndlela-ke , kufinyelela kudzinga kucatjangwe ngekulandzela tindlela tekuhamba . 
Siphindze futsi sinake ngekudvumisa simondzawo lesichubeke njalo nekutinta kuleSishayamtsetfo ehlangotsini lwaLabamele Tisebenti kanye nebaphatsi , futsi siphindze sigcugcutela baphatsi kutsi basebente edvute kakhulu nenyunyana etindzabeni tekufuna lokufanako . 
Umhloli angasusa emasampula ngenjongo yekwenta luhlatiyo noma kutsi ahlole lizinganhle laletichumane . 
Kwekugcina , kuniketwa kwematfuba kubaculi bakuleli netimboni temasiko ngekusebentisa imisebenti yekuhwebelana nebaphesheya kuLitiko Letimboni Nekuhwebelana . 
Lokubi , sesibone kwenyuka kwekusetjentiswa kwetidzakamiva . 
Tingoti tivela kumfucuta letsatselanako , imfucuta yemakhemikhali kanye nemfucuta yetinhlase letivitsikako . 
Lesigaba besitawulungisa lemibuto lesisekelo lelandzelako : 
Mine lolosayine lapha ngiyavuma kutsi ngatiswe ngalokuphelele futsi ngiyayati lemininingwane nemibandzela njengobe imumetfwe kulomculu futsi ngiyavuma kunika futsi nekuletsa letintfo ngekuvumelana nalenkontileka le futsi njengekweluhlelo lwentsengo . 
Kute kutsi kuphutfunyiswe kuniketwa kabusha kwemhlaba nguNdvuna Wetindzaba Temhlaba abita kutsi umtsetfo wekuniketwa kwemhlaba ubuyeketwe . 
Imifanekiso itsatfwa kanye ngeliviki ngetikhatsi tekugcwala kakhulu . 
Incenye yetekulima kulelive kudzala yemukwe emandla yimikhakhancane yelizinga lesibili nelesitsatfu . 
Kukhula ngemandla kwemculo , ku-TV kanye nakumafilimu , kufeshini nendlela yekuphila kuveta kutitsemba lokukhulu kubu-Afrika , ikakhulukati kubantfu labasebancane base-Afrika . 
Lenkinga yetindleko ibangele ekungeneni kwentalo lephasi yebakhi lababe baphocelelwa kutsi " bente ngendlela lengabiti " konga tindleko lokuvamise kumbandzakanya kusetjentiswa kwetinsita tekwakha letisezingeni lelingaphasi nebasebenti labangenamakhono labakhokhelwa imali lencane , kungako kube nekhwalithi lengasiyinhle . 
Tindleko kubacashi tifaka phakatsi kulimala kwemphahla , kulahleka kwesikhatsi sekukhicita , kulahleka kwemakhono kanye netindleko tekumbandzakanya nekucecesha labatawubavala . 
Lommango wacelwa kutsi ungenelele kulomsebenti wekulungisa umsebenti wetiboshwa kute kutsi kucedvwe indlela lebenta ngayo bugebengu . 
Tinsita : Kwelulekwa kanye tekwesekela losisulu ngekupheleketwa enkantolo . 
Luhlelo lwekugucula tinhlangano tembuso lube ngulolumatima kakhulu futsi lutawudzinga umtamo losimeme kuleminyaka leminyenti letako . 
Kusho nje letimbalwa , nansiya ibhajethi , indlela yekucecesha yembutfo , kanye neluchungechunge lwemitsetfo yekusebenta . 
Ngekulandzela indlela lelula nje yekuhlela nekudizayina , akukafaneli kutsi kutsatfwe tincumo endzaweni yinye mayelana ngako konkhe . 
Lenombolo yalomklamo kufanele ishiwo kuleLifomu Lekukleyima LaloSokontileka . 
Inhloso yaloluhlelo kwenta ncono ikhwalithi yetindlu letakhiwe kufaka phakatsi kuphakelwa kwetintfo tekwakha lokonga imali emininingwaneni ladzingekako . 
Gcamisa tindlela tekwenta kahle letisetjentiswa kuphatsa luhlelo nemklamo ; tisetjentiswe nakuhlelwa , kusetjentiswa nekwetfula sakhiwonchanti ekhatsi kumatiko ahulumende wesifundza , tikhungo tesive kanye nabomasipalati . 
Ngalekota , Umphatsi weSigodzi weSigodzi seKuphatsa lesingaseNingizimu wabeka phansi tintsambo . 
Kubalulekile kutsi ekuphatseni nasekucondziseni loluhlelo siseloku sicaphela luhlobo lwemmango lesifuna kuwakha . 
Ingakhona futsi itawukhona kwenta umehluko lomkhulu kulemali lephelele lebayongako kusikhatsi lesidze . 
Nangabe basebenti bangephuli umtsetfo , angeke babubakane nekucondziswa kwetigwegwe . 
Kulandzelela imibiko nekuletsa tetfulo . 
Kukwati kukhuluma nekubhala nekuba nemakhono ekukhuluma nebantfu . 
Lengcungcutsela itawenyuswa njalo ngemnyaka . 
Ngemitsetfo lemisha lekhona nyalo ekondliweni kwemntfwana nekusekelwa kwesidzingo seluhlolo lwababe lotala umntfwana sekungetekile . 
Kungeta kuloku , emakhophi emibiko yemaphephandzaba lebalulekile Kumengameli , Sigungu Savelonkhe kanye nalabanye bohulumende betifundza betifekselwa kulamahhovisi labalulekile onkhe malanga . 
Sakhiwonchanti lesingasalungiseki sitawudzilitwa eNkanjini yeteMasotja eTempe eBloemfontein kanye neSikolo saboNjiniyela eKroonstad . 
Kanyenti , kutawuba nekubeketelela lokuchazwe embili , lapho khona kungenasidzingo sekwendlulisela etulu nome kubika lokusemtsetfweni ngengucuko yelwabiwomali . 
Nangabe Sonkontileka atsatsa sikhatsi kulungisa umsebenti kwengca sikhatsi lesibekwe ngulomele Sifundza , Sifundza singenta umsebenti wekulungisa bese kubhadala Losonkontileka . 
Ledokhumenti ifaka idokhumenti yemtsetfo lohlongotwako yekucalela yeKulawulwa loKuphephile kweTimfucuta teTemphilo . 
Luhlakamsebenti lwetemtsetfo lolungumncamulajucu belusengekho . 
Kwesibili , imitsetfo angeke isebente uma kwehliswa kwentsela yase-UK ngekuphambukisa inzuzo levela e-UK , bekungasiso sizatfu lesikhulu sekuba khona kwe-CFC . 
Kungatsatfwa tindlela tekuvimbela . 
Titfunywa tiyacelwa ngekutitfoba kutsi tite nemakhophi ato emhlanganweni futsi tingaceli kutsi kungetwe lamanye emakhophi . 
Kutfutfukisa , kusebentisa nekulawula emazinga nemihlahlandlela yesikhungo setincingo . 
Nangabe kungabukwa ngebukhali , kunemandla ekubambelela inchubekela phambili yakokukubili tenhlalo netemnotfo . 
Lokusekela loku nganhlanye kukhombisa kutsintseka kwekulingana ngetebulili njengoba labasikati bavame kumelelelwa emabhizinisini lamancane . 
Kusisa ngemali yebhizinisi lengasuki nako solo kudvonsela emuva lamanye emave . 
Umshalense Nekulawulwa Kwebungoti kutawatisa loMcashi walomshwalense ngalesehlakalo . 
Kwengeta , kugadza kulawula kwangekhatsi ngekusondzela kakhulu nangalokuvamile , Ikhomishane icashe umhlolimabhuku wangekhatsi . 
Luphawu lolusemkhatsini lwaleyonchubomgomo bekuluhlelo lwekuvimbela kutfutseleka lebekufuna kunciphisa temisebenti eAfrika etindzaweni tasemadolobheni . 
Ngalokunjalo , letindlela letahlukahlukene tiyachazwa mayelana Nenkhundla Yegalofu lehlongotwako . 
Sikimu sebhoholi sibikwa kutsi sisesimeni lesikahle . 
Kuniketa seluleko mayelana nekulaliswa kanye nekukhishwa . 
Faka imininingwane yetinhlobo tetihlahla kuphela . 
Letindlela letehlukene , kusuka kubadlali labehlukile kuhulumende , lebaholele kutsi kube khona imphumelelo lapha nalapha , nemtselela lomncane noma longekho . 
Ezingeni lelivekati , kukhona imitamo leyehlukahlukene leyentiwako kulungisa tinsayeya letiphatselene netemphilo talelivekati - buka libhokisi . 
Kutincenye letinyenti kulelive emanti aniketwe ngalokugcwele lokubangela tinkhinga letimatima kuleyo mimmango lebeyingakavunyelwa kuba nemhlaba noma lenyalo emanti akadzingeki kuniketa tinsita letibalulekile nekutfutfukisa . 
Tikhungo tekulawula imfucuta taseDenmark titsatfwa njengaletenele temazinga lakhona njenganyalo nalawo labukelelwe ngalokutako ekukhicitweni kwemfucuta . 
Sisebenti ngasinye lekumele sichaze kumele sicinisekise kutsi tifinyeto letifakwe etinhlelweni tabo ngekwehlukana atigucuki . 
Loluhlelo luniketwe umsebenti wekuphakela tinsita tekusekela umnotfo wetekulima kumimango lelimako kuleSifundza , kakhulu labo labasandza kungena kulomkhakha wetebhizinisi kutekulima . 
Hulumende akahlosi kwenta imfundvo lephakeme ibe yamahhala , hhayi manje futsi hhayi nasesikhatsini lesitako . 
Emacembu lalawula malaleveva ematiko esifundza setemphilo abukana netindlela letifana nemfundvo , kwelashwa kwetigulane , kuniselwa kwato tonkhe tindzawo letingekhatsi tekuhlala letisetindzaweni letinensayeya-lesetulu , kanye nekutfolakala kanye nekwelashwa kwato tonkhe titfwalikugula . 
Budlelwane emkhatsini walamazinga ahulumende kufanele bufakwe kulenchubo kantsi kufanele buphindze bafake inhlangano yemakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
Inhloso bekukuphikisana ngetintfo letiphatselene netinhlaka kanye neluhlobo lwetinhlelo letidzingekako kufaka tonkhe tifundvo tase-Afrika kulelivekati , futsi ikakhulukati eNingizimu Afrika , kutsi tisebentiseke futsi tisimame . 
Kuphepha kwetakhamuti tase-Afrika lokwentiwe ncono kutawuba yintfo letawukwentiwa kube nekuvikeleka kanye netindzawo letinekuthula talowo nalowo , imindeni kanye nemimango . 
Ku-oda kwekubhala , tintfo letinhlobonhlobo naletinye tisetjentiswa letonga umsebenti . 
Loku kutawukwakhiwa tindzaba letimfishane , ticashunwe letikhishwe emisebentini lecanjiwe , tindzaba temphilo , bunkondlo kanye naleminye imisebenti yetembhalo . 
Lihhovisi laNdvuna linemsebenti wekusita ngalemisebenti leniketwe kusebenta kwaSotimali weSifundza neLitiko Letekutfutfukiswa Kwemnotfo neteKuvakasha . 
Lena yindzawo yekuhlala ngaphandle kwemalungelo abo emtsetfosisekelo ekufinyelela emanti . 
Hulumende ukubonile kutsi emakhophelethivi anenzuzo lenkhulu kuletinye tinhlobo temabhizinisi . 
Letinye tindleko tifaka phakatsi emajezi elibhola letinyawo lawo onkhe emacembu lahlanganyelako kanye netinkhomishi talabaphumelele . 
Waba luphawu letfu lwekulwa nelubandlululo nendlela yekugcizelela kucina kwebantfu betfu bafuna bulungiswa . 
Litiko lite umtsetfo walo wekutiphatsa lilitiko . 
Loku kucedza kweswela , kwakha ematfuba emsebenti kulabo lababekelwa eceleni futsi kuniketa emandla kummango wasekhaya . 
Kucashwa lokuphasi kuyimbangela ngco yemazinga laphakeme etfu ekungalingani nekubekelwa eceleni . 
Kodvwa , letindzawo kufanele tinakekelwe ngemphumelelo kuze tingayekelwa tinganakwa tigcine tibe sengotini tetincindzetelo letinyenti tekutfutfuka kwendzawo yasemadolobheni yesimanje . 
" Umtsetfo Wetekuchumana Ngekwe-Elekhthronikhi Nemtsetfo Wekwenta Njengekwesivumelwane " uchaza kuchumana ngekwe-elekhthronikhi Nemtsetfo Wekwenta Ngekwesivumelwano , 2002 ; 
Nanoma kugcila kwami bekusebantfwaneni ngalemini yantsambama , lengikushito kusebenta kubo bonkhe labadzinga kuba nelivi enchubeni yekulawula Yephalamende kodvwa bangavami kuniketwa sikhatsi sekukhuluma . 
Leligatja liphindze futsi linikete kulawula ngekwemasu kanye nebuholi etindzabeni tekuchumana futsi lisungula , lifezekise futsi lihlole lisu kanye neluhlelo lwekuchumana lalelitiko . 
Letinye taletingcinamba leticatjangwako betendlulelwe sikhatsi kanye nemigomosisekelo lengalawuleki ngekwekuhlelela simanje , lwati lekungilo kumathekhinoloji lahlukene etebunjiniyela , kantsi nekweswekela kwendlela lehlangene nje ekuhleleni kuhlaliswa kwebantfu . 
Lemininingwane ibuyiselwe kuze kulungiselelwe bese kuhlanganiswa imibiko yekulawula lokufinyetiwe . 
Kusekela kwabonobhala ngalabakutfolile . 
Nome lenchubomgomo lekhonjiswa kuledokhumenti ingumphumela wekubonisana lokubanti , ayisilo livi lekugcina kulendzaba . 
Umangabe umphakatsi ubukelela i-ejensi letsite yangaphandle kutsi itfwale umsebenti wekugcina tinsita tichubeka , angeke babe nekulawula kutinchubo futsi batawulahlekelwa ngemandla ekuzuza kanye nebuniyo . 
Sikhwama simemetele kusetjentiswa kwe-nchubo ye-U-Filing njengendlela yekubhadala nensita lephelele ye-intanethi lehlose kuniketa nemandla nekuvumela kufakwa kweticelo nge-intanethi . 
Timvumelwane tekurenta tekusebenta tifaka ekhatsi kurenta takhiwo kanye netisetjentiswa tasehhovisi . 
Umkhombandlela Losebentako uniketa inchubomgomo yetebunhloli yekuphepha , tinkhambiso kanye nekubonisa kutebunhloli kusekelwa kutsatfwa kwetincumo kwelitiko kanye netinchubo tekwakha umtsetfo . 
Luphiko lweLitiko selicele timali kubaBaphatsi kute kutsi kutfolakale umtfulitinsita lotawenta Lisubuciko Lekulwa neNkhohlakalo kanye neLisu Lekuvikela Kukhwabanisa . 
Ngenca yekukhula masinyane nemalingena legcogciwe leyentiwe yabancono nemitamo yekwandzisa sisekelo semtselo lomkhulu sekwente kwaba nebuncono ekusimameni kwetimali , futsi incenye yalemalingena seyelekelele hulumende ngemali ngalokusezingeni leliphakeme . 
Timphawu letibalulekile tifaka phakatsi kuntjintjwa lokuphindvwako kwekuya ecansini nebalingani labanyenti , kuvamise kube ngenhloso yekutfola imali . 
Umshicilelo wakho Wenyanga Yebafati bewugcwele umlandvo , imibono levela kubafati kumkhakha wesive kanye nalabodzadze labenta tintfo tenteke kuHulumende . 
Akukeyami ekukhulumeni ngako kuphela . 
Kucokelela nekulawula yonkhe imali lekufanele ingene . 
Lamatfuba atohlolwa abuye alungiswe kute kuzuze emakhophelethivi . 
Kubalulekile kucabanga ngekwesakheko mayelana nato tonkhe tincenye kuleyo ndzawo yekuhlaliswa . 
Itawutsatsa kuletinzuzo tekuntjintja inchubo yekunakekela lusha nemntfwana . 
Timo letihlantekile nesimondzawo lesiphephile semmango . 
Ngalokwetayelekile , imitsi yekubulala likhula , kungafani naleminye imitsi yekubulala , ayinamandla ekuphikelela kutinhlelo temanti . 
Indlela lemphacambili iyalandzelwa mayelana nalo loluhlelo : 
Tandziso tetekulima kumele ticinisekise kutsi kulima kuhambisana nalomtsetfo . 
Luchungechunge lwekuhlola emabhuku lwasungulwa lucala njenganya yaKholwane njalo ngemnyaka ngalesikhatsi kushicilelwa Umbiko Wekulawulwa Kwemabhuku . 
Inhloso lephelele yalesigaba Seluhlelo Lwekusebentisa kukhicita emaDokhumenti Ekucala kwentela umsebenti waletindzawo letisihlanu letingenhla letihamba embili . 
Esikhatsini lesidvutane , tinchubomgomo temnotfo tidzinga kukhutsata kuhluma emnotfweni wasekhaya ngaphandle kwekutfwesa umtfwalo titukulwane tesikhatsi lesitako ngetikweleti tesive letinkhulu , lwehlomnotfo loluphakeme nesilinganisontalo netilinganiso tekukhula lokuphasi . 
Kungena ku-intanethi lokungunyatiwe kanye onkhe emasimesta . 
Lenchubomgomo itawubuyeketwa njalo ngemnyaka kwentela kucinisekisa kutsi ihambisana netingucuko kumtsetfo kanye nemtsetfo wekuphatsa losebentako . 
Ungatseli noma ulahle noma ngabe yini lengadzingeki endlini yangasese . 
Bafuyi betinhlanti tekuhlobisa banemakethe lebalindzile yemikhicito yabo . 
Kuyaphakanyiswa kutsi kwengetwe labatsatfu bosobuchwepheshe njengendzaba lephutfumako , kute baceceshwe njengalabo labangavala labosobuchwepheshe labanesipiliyoni lesinyenti . 
Kwelula sikhatsi sekubakhona kanye nekucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetinsita tetemphilo nekwenta kancono kufinyeleleka kwato , lelitiko liyachubeka kuniketa kunakekela lokwenteka njalo , ngekwemtsetfo , lokuhambisana nesimo kuletinsita nati . 
Loku kulungiswa kwetimphawu tencenye kudzinga kutsi kubukwe nabalwa kuhamba kanye nalapho umhwamuko lofanana nelifu wemanti langcolile utawuphelela khona le khashane esigangeni . 
Tindlela letinyenti leyehlukene nekhwalithi yemanti netinkhombandlela kushicilelwe kumibhalo yemave emhlaba neyakuleli . 
Timboni taloluhlobo tiyinjini yekugucuka kwemnotfo lohlelekile ngoba tingasebentisa itheknoloji kantsi futsi tingaba netikhutsati tekutsi tihlale njalo tenta kancono ngekutsi tente itheknoloji yato ihambisane nesikhatsi . 
Umkhandlu utawugcina tinhlelo yekulandzelela nemacembu ekubuka nekusaveya emakhasimende lekenta letento letingekho emtsetfweni . 
Loku kuvamise kusebentisa ekucaleni tindleko temkhicito . 
Ummango wetfu ubukana netinsayeya tekungabi khona kwemazingagugu etemasiko kanye nekungatfobelani emkhatsini kanye nasekhatsi kwemimango leyahlukahlukene . 
Letinye taletisekelo tekukhula lokusheshako tihlalisekile . 
Injongo : Kuniketa emasu ekuphatsa nekusekela tekuphatsa kuosikhwama Wavelonkhe , kuniketa buholi bekuphatsa kulomsebenti welitiko . 
Nangabe sotimali wesifundza angacazululi noma angeke acazulule loludzaba , umbango , kuphikisana , sikhalo noma umbuto , ingadluliselwa kuSotimali Wavelonkhe kuze icazululeke . 
Kudzimate kube kunyalo kute lubikamuva , loku kushiya basebenti badzangele . 
Njengemave lamanyenti , iNingizimu Afrika ivikelwe ikhwalithi yemanti kabanti ngekulawula kuhlangana kwetingcolisimanti ngatinye ngalokubitwa ngetilawuli tekuphela-kweliphayiphi . 
Lokwentiwa ngulokubeka ngetigaba , kubeka imikhawulo kunanobe ngumuphi umhlaba lonetjani losasele . 
Lendlela netinkhombandlela temibhalo leshicilelwe yemave emhlaba tasetjentiswa njengesendlalelo nelwatiso lolusengeto ekwakhiweni eTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika yetekulima taselwandle . 
Kwekugcina , kutsengisela bantfu labasesebancane tjwala nako akukho emtsetfweni lokuphindze futsi kulungise tinkinga tetenhlalo netemnotfo letishiwo kulenchubomgomo . 
Lokutfolakele kulokulindzelekile lokuyimphahla akutsatselwa enhloko ekukaleni imibandzela . 
Sidzingo sekucondzaniswa nekuhlanganiswa kwetinhlelo tesive tekutfutsa ngesimo sekubuka lidolobha ngebubanti siyemukeleka futsi sisizatfu sekwakhiwa Kwetinhlngano Tekutfutsa futsi kutimo letinyenti emaveni ngemave . 
Kuchaza kabusha lomcondvo weTindlu teMmango ( Letigcwele ngalokuseMkhatsini ) : Tindlu temmango tingaba ngetindlela letinyenti letehlukene futsi kubalulekile kutsi tinhlobo tetindlu temmango tentiwe umcondvo lobanti kucinisekisa kufakwa ekhatsi kwawo onkhe emacembu lanemali lengenako . 
Timali letabiwa ngekulandzela umtsetfo letitfolwe ngemnyaka tetfulwa esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
Kufanele ukwati kugcwalisa emafomu esicelonkhokhelo , kubala tindleko telucingo kanye netamakhalekhukhwini , kubhalisa ticelo kanye nekulandzelela ngeticelonkhokhelo . 
Kusuka ekusiteni imiklamo ngetimali ngendlela letayelekile kuyiwe kutindleko tekutfutfukisa . 
Lapho lomasipala afaka letinye tincenye telithulusi , ubuye anake lencenye yemphahla levalwako kantsi ubese abukete kulomkhakha lomusha . 
Lokuphatfwa kwalomasipala kuyanelisa kutsi lokunakwa kwalokungenako kulomnyaka kukahle . 
Lelitiko litawusita hulumende wavelonkhe ekwetfuleni umsebenti weluhlelo lwekugucula futsi ente kubemcoka . 
Ematiko Aseningizimu Afrika Letemisebenti Yahulumende , Letebudlelwane Neletekubambisana Nemave Emhlaba , Letekuvikela kanye neFreedom Park Trust atawudlala indzima lemcoka kulomklamo . 
Bebanenkhululeko letsite yekutimela kutemnotfo , njengoba bebatfola imali yabo yekuphila eveni lebebaphila kulo nalebebasebenta kulo . 
Lokubambeleleka lokuhlangabetwana nako uma kucutjungulwa ticelo tetimoto letichasiwe kube nemtselela lomubi ekusetjentisweni kwetimali . 
LeKlayenti inelilungelo lekwenta lolunye lucwaningomabhuku lolungakahlelwa kanye nekuhlola uma kutfolakala kunesidzingo . 
Ngalokufanako , lena kune yindzawo yekuphikisana kanye nekungevani kwemakhophelethivi . 
Luluhlelo loluyimphumelelo kakhulu leselucale kwakha sisekelo selikusasa . 
Leligatja ngekutimisela lifuna kwandzisa umtsamo walo kuloluhledlwana kwentela kusebentisa tinhlelo ngendlela lesebenta kahle . 
Lelicembu liyincenye yemklamo yekunikela ngekudla , kwecwayisa ngebugebengu ne-HIV ne-AIDS njalo ngenyanga . 
Kutfola imfundvo lesezingeni yangale-kwesikolo kanye nematfuba ekucecesha alabaphuyile kanye nalababandlululiwe kufanele kukhuliswe . 
Sikhumbula bonkhe bomake nabobabe labatselelekile nalabatsintsekile kanye nalabo labasishiyile ngenca yalolubhubhane . 
Onkhe emakhandidethi lanconyiwe lahloliwe afanele kutsi agcwalise noma anikete kuvuma kwawo ngekutsi agcwalise lifomu lelifanele labalinikwe nguMabhalane wephaneli . 
Luphenyo lwentiwa Yiyunithi Yebucotfo kantsi tincomo takhona titawusentjetiswa ngalokufanelekile . 
Kwentiwancono kwetibhedlela i-Caledon kanye ne-Riversdale sekuya ngasemaphetselweni . 
Kulindzeleke kutsi umklamo ube netinzuzo letinkhulu kumasipala wonkhe , kodvwa nakuwo wonkhe ummango . 
Kucitsa imali kutawugcila kutekutfutsa ummango , tindlu nekwenta kancono kutfolakala kwemanti , kutfutfwa kwendle nagezi . 
Lobudlelwane butawundlulela ngetulu kwetesayensi yetemphilo kuye kuletinye ticondzisa tekusekela njengetesayensi yemphakatsi , ithekhinoloji yelwatiso nekuchumana , ithekhinoloji yetekulapha ne-akhitheksha . 
Cinisekisa simondzawo sekusebenta lesivikelekile futsi lesiphephile kuLomasipala Wesigodzi . 
Insalela yemakleyimu kungenteka kutsi ilule ngenca yekuphikiswa nemakleyimu lamanyenti . 
Lolu luhlelo loluhambisana nelwati lolulucecesho umfundzi losezingeni leletayelekile langakhona kulucedza eminyakeni lemitsatfu leya kulemine . 
Kubekwa embili kwemboni lebekwe yacaca esinyatselweni seNingizimu Afrika sekutsengisa emaveni angaphandle kanye nekuba kahle kwemakethe lekufunwa yona . 
Kukhutsata budlelwane emkhatsini webulili , lusha , bantfu labadzala , bantfwana netinkhundla talabakhubatekile . 
Eminyakeni leyengcile , i-Afrika ibe nenchubekelembili lenkhulu eluhlangotsini lwetenhlalo nekutfutfukisa luntfu . 
Iminyaka lengemashumi lasihlanu , lokuhlelwa nekudvwetjwa ketindzawo tekuhlala eNingizimu Afrika kuholwa yindlela yekucabanga yetembusave yentfutfuko leyehlukile kanye nendlela yekucabanga kuhlela yesimanje . 
Kutsatfwa kwesitoko sekucala kwentiwe ngenyanga yeNgongoni . 
Lokucuketfwe ngekunganakwa kwelulwimi kanye nelisiko kungemandla lamabi ekucitsa likusasa lelihle laseNingizimu Afrika . 
Ngenca yaloku , i-SU ite yatsatsa imali yelekelela titfutsi temmango yetisebenti tasehhovisi netitjudeni ; kwenta kutsi kube netimiso letengetiwe tetekuphepha ; kanye nekwesekela ngalokukhulu kwetemfundvo kwetitjudeni letenta umnyaka wekucala labangakayilungeli ngalokuphelele imfundvo lephakeme . 
Kuphendvula imibuto , levela kulabatsintsekako labahlukene ngalokuphatselene nekuncepheteliswa ngemali yesikolo . 
Kwenta ncono tinyatselo tekuletfwa kwetinsita , kubeka imigomo nome tinkhomba taloko losekwentiwe , kanye nekukala inchubekelembili leya kuleyo migomo tinyatselo letilandzelako tekwenta ncono lwatiso lwekuletfwa kwetinsita kusabelomali . 
Ngalesikhatsi lizinga lekungasebentisi liholo libe nekuphindzaphindzeka lokusetulu kwetimali tekucala , lemitselela kungenteka ibe nemtselela ekuciniseni temnotfo bese yehlise kakhulu esikhatsini lesitako . 
Lesakhiwo lesisha sitawenta kube ncono kakhulu kufinyelela ekusekelweni ngetemphilo lokubalulekile . 
Bungoti lobukhulu kakhulu bekulahleka kwe-amoniya kwenteka ngalesikhatsi kusakateka . 
Kushona kwemanti kanye nemphumela wemigodzi yekudvonsa emanti ayilandzelwa . 
Kunetilawuli letingakeneli tekuhanjiswa kwemfucuta lenebungoti . 
Loku kwentelwe kuvumela kwemukelwa kwetinkampani letacala phambilini , futsi letafaka ligalelo kumitamo yekutfutfukisa ibhizinisi ngembi kwekucala kusebenta kwalamkhodi . 
Emacandza e-carp levamile akhomba kuncipha kwekuvuvuka , kuphuta kuchamuselwa nekuncipha kwekusindza kwetimbungu . 
Ngekwesikali selidolobhakati noma salo lonkhe lidolobhakati , kumcoka kutsi tindzawo tekuhlala tichubekiswe ; lokusho kutsi , akufuneki tivunyelwe kutsi " tikhule tengce " umhlaba wekulima noma indzawo yepaki , njengoba bekunjalo ngaletindzawo tekuhlala talabahola kancane Eningizimu Afrika . 
Ngalokufanako , ngenca yendzawo yayo , iNshonalanga Kapa kungeteka ibe sengotini yekugucuka kweklayimethi netingucuko teklayimethi yesifundza itawutsintsa wonkhe umuntfu emmangweni wetfu . 
Lemali lebuyiselwako lemayelana nekubhadalwa kwe-VAT ngaso sonkhe sikhatsi isuselwa kumasheke labhadalwa tilululwati letisendzaweni yesitsatfu . 
Kute kunyuswe ekufinyeleleni ekuniketweni tinsita temmango , leLitiko locale umkhankaso Wekwecwayisa Ngesibonelelo kantsi basekelwa ngumengameli naSekela Mengameli . 
Letinkontileka atibekele tinkhomba talosekwentiwe futsi ticashelwe kakhulu kucinisekisa kutsi timali tisetjentiselwa kuphela loko njengekusho kwenkontileka yemakomidi lahlangene emklamo lakhiwa ngulabamelele imiklamo . 
Kungaba khona kugcugcuteleka kwendzawo kusungula tindlela tekukala luhlelo , letingafaka sikali semsebenti wesigodzi loweyame kutinhlelo tekwakha , ikakhulukati imigwaco . 
Lomasipala utawakhela kulemphumelelo ngekugcila kuletinye tindzawo tekutfutfukiswa kwemabhizinisi emalunga labambisene . 
Ngenca yalesizatfu lesi , leligatja lenta luhlelo lolukhulu lwekuhlwaya nekucecesha bonjiniyela nabosobucwepheshe labatawuchuba lokubhaliswa kwetingcweti . 
Asikho nasinye sisebenti lesikhona kusebenta . 
Lisu lekuchumana lelifaka konkhe selwakhelwe imikhankhaso lebalulekile . 
Litiko linetinhlelo letisiphohlongo , kantsi , eluhlelweni ngalunye , kuniketwa inchazelo lemfisha , kulandzelwe kuhlatiya simo . 
Loku kwandzisa tinkinga tekuntjontja . 
Noma ngumuphi umkhawulo kumele kucociswane ngawo kulenhlangano lecele kulalelwa . 
Luhlaka lwekulawula lubeka tindlela letichaza kutsi ngubani lofanele kufaka sicelo sekubhalisa nekutsi ngubani lolungele kubhalisa . 
IYunithi ibukene netinsayeya letinyenti letimayelana nemalungiselelo esikhashana ekusebenta ngenca yetinchubo tekulungiswa kabusha . 
Lesi silinganiso sesamba setindleko letiphelele tekufundza kuto tonkhe tikhungo temfundvo lephakeme . 
Tingcweti tekuhlela kanye nebachubinchubo badzinga futsi kuvisisa lokucacako kute bakhone kuhola lenchubo futsi bakhicite idokhumenti lefanele . 
Lelinani litawucelwa kutsi lidluliselwe phambili . 
Litfuba lekulahlekelwa emalini livela uma kunemphahla leyimali lengakeneli njengemali lengukheshi kanye nemphahla lengaguculwa ngekushesha , itfolakale kuhlangabetana netibopho temali . 
Imisebenti : Kukhombisa kuvisisa kabanti kwemitsetfo yebahlengikati nemitsetfo lehambisana nayo nendlela yekutiphatsa kwebahlengikati . 
Lolulwimi Lwesibili lusho lulwimi ngaphandle kwalolulwimi lwekufundzisa , nome lulwimi lolutsetfwe njengeLulwini Lwekucala kulokuceceshwa . 
Sisebenti sekubala kumele sigcine lirekhodi lelibhaliwe ngendlela lokushicilelwe ngayo kuloko naloko kuphikisa nakuleso naleso sincumo ngekubekwa kulesigaba . 
Kundluliswa kwesincumo selicala kubanjwa ngetindleko . 
Kungaphatseki kahle kwalohamba ngetinyawo kutawuvimbela kwandza kwekusekelwa kwetitfutsi tesive . 
Imalingena lesukela kuntsela lekuvunyelwene ngayo yetindleko iyakhonjiswa uma lolo hlobo lwemsebenti lwentiwe ngekusebentisa intsela lefanelekile lekumculu wahulumende . 
Kucinisekisa kutsi inshisekelo yawonkhe umhlanganyeli Kutelotho Yavelonkhe uvikeleke ngalokufanelekile . 
Sakhiwonchanti semisebenti yekusebenta kufanele sigcinwe esimeni lesiphephile kanye nalesilungisekako . 
Mengameli wetfu ubuye wasikhumbuta ngaso sonkhe sikhatsi kwekutsi tifiso netinjongo tetfu ngeNingizimu Afrika yemaphupho etfu angeke safinyelela kuto noma njani noma ngemaphupho langayi ndzawo . 
Tincumo nekuchubeka kwaloMkhandlu kufakiwe kuloku lokulandzelako . 
Imbangela yekufa kungenteka kungabi yimbangela ye-TB . 
Khulisa noma hlanganisa timphawu letikhona tasemadolobheni kumasipalati ngendlela levimbela intfutfuko kanye nekwandza kwebantfu emadolobheni ; 
Linani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku tindleko temali lefakiwe kanye nentalomali lebutselene . 
Umholo nenkhokhelo kwenta umholo kutisebenti . 
Bonkhe bafakisandla abanalwati ngesihloko sebaninimhlaba , bahlali , tinhlangano temathekisi , labahweba ngekungashayelwa umtsetfo kanye nalabo lebaceceshwe ngalokufanako . 
Nati letinye tifundvo lekumele sitifundze ngetipiliyoni tabo : 
Umuntfu ufanele kutsi avisise kutsi tinchubo tekwendluliswa kwelicala akusito tinchubo letifreshi naletinsha . 
Kugcila kulusha , kubomake , kanye nakubantfu labakhubatekile ; 
Umtsetfo wekweNdluliselwa kulelinye live ikakhulu uhambisana nekubanjwa uvalelwe njengaloku i-CSA ichitjelwe uchaza ngco umuntfu lovalelwe ngekulandzela loMtsetfo njengalobanjiwe wavalelwa . 
Litiko litawuphindze lente kube lula kuceceshwa kwetisebenti kute kucinisekiswe kusebenta kahle kwetindzawo tekuhlanta emanti langcolile futsi latawuhambisana netinhlelo teluhlolo lweDrophu leLuhlata naleSasibhakabhaka . 
Intalo kumali lebolekisiwe ibalwa kabili ngemnyaka njengemali lesalele emuva lekweletwako , futsi lapho bekukhishwa khona imali ngaleso sikhatsi , kusukela kulusuku lwelihlandla ngalinye lekukhishwa kwemali . 
Lihhovisi lamabhalane litawuphendvula Kumhlangano lomkhulu welinengi . 
Kungako emaphoyisa bekufanele achube umsebenti wekusebenta ngemshoshaphasi iminyaka lemibili . 
Njengobe kungesiwo wonkhe lomhlaba lofuneka masinyane , letindzawo leti titawusungulwa ngendlela yetigaba , kusekelwe ngekuba khona kwesevisi lenkhulu yesakhiwonchanti . 
Sitatimende lesingasilo liciniso lesibonwe nguMcondzisi Jikelele waseNingizimu Afrika macondzana nekulahleka lokungenteka salungiswa . 
Emakhodi awasinciphisi sikhatsi emaphuzu lanjalo angatfolakala khona njengemaphuzu acinisekiswa ngemaphuzu lamanyenti . 
Tikhali letiyingoti akufuneki tivunyelwe etitediyamu , kufaka ekhatsi timumatsi letilahlwako letingasetjentiswa njengemicibisholo . 
Uma aphendvula umbuto wandvuna wekutsi ngubani lekufanele anikete tinsita tetemphilo kulababoshiwe , lochwepheshe utsite kutawusebenta kuphela uma lamatiko lamabili asebentisana ngekubambisana kanye kanye . 
Lemitamo lena ikhonjwa ngulomuntfu lodzinga kululama futsi isuselwa etimeni temphilo tanyalo , ematfuba nalekakufisako . 
Tinchubomgomo tetetibalo letimcoka letatsatfwa tibekiwe lapha ngentasi . 
Letinkinga tetemphilo leti tingaholela ekulimaleni lokuhlosiwe nalokungakahloswa . 
Imbange yekuvimbela ngukutsi kuhlela , nekushejula kucalisa kucecesha kutawentiwa kucala , lesosikhatsi emva kwekucedvwa kweshejuli yekuhlangana . 
Kunesidzingo sekubalekela lendlela yendlu kuphela kuphokophelwe entfutfukweni lebuka tinhlangotsi tonkhe yekuhlaliswa kwebantfu , lokufaka ekhatsi kuniketwa kwetakhiwonchanti tetenhlalo netemnotfo . 
Kuhlela indzawo yekuhlala kwentela imililo , nekuhlelisisa kahle tindzawo tekuhlala bantfu kungehlisa letingoti , nekubhebhetseka nemiphumela yekulimala ngenca yemililo . 
Lenchubo yekusebentisa umshini ifuna kwenta kutsi kube ncono kutfobela umtsetfo nekwenta ncono kutfulwa kwetinsita kubacashi lababhalisiwe kanye netisebenti . 
Emanani emaphoyisa ethrafikhi aya ngekufunwa kwelizinga lelincane . 
Imibuto mayelana naloku ingafakwa kumphatsi wewebhu . 
Lokutfutfukiswa Kwesakhiwo saphambilini se-Tramways nako futsi kuyalandzelelwa . 
Sidzingo , nekungenteka kwendzima tsite , umtselela wemeluleki weBhondi yaletigaba temisebenti titawubukwa , nayiphi inchubo yekutsenga ichazwe . 
Kuhumusha lokuyikhwalithi , kuhlolisisa emaphutsa-ekhophi , kutfutfukisa lokucuketfwe kanye nemisebenti yekubukisisa ukhiphe emaphutsa lasele ngesicelo kumaklayenti angekhatsi kanye newangaphandle . 
Ngalendlela iNingizimu Afrika ivamise kubitwa ekuhlanganyeleni naletinye tive ekucedzeni kungatfutfuki kanye nekungatfolakali kwemalungelo eluntfu . 
Tekulima tibukene netinsayeya letinyenti , ikakhulu kubalimi labacatfutako labetama kungena kulemboni yekutsengisa . 
Sidlo sesaladi leyentiwe ngetinhlobo letintsatfu temabhonjisi asinawo emafutsa futsi cishe lokutsatfu kwalamafutsa esidlo lesifanako sesaladi yemazambane . 
Bantfu labaphila nekukhubateka batfolakala kumkhakha webantfu labasha , bafati , bantfwana kanye nebantfu lesebakhulile . 
Kusebenta kahle kwetinsita letitfulwako kudzinga kwentiwa ncono nesikhatsi sekulindza semaklayenti setinsita tamasipala sincishiswe . 
LoLuhlelo lweTinchubo leTinkhulu lwenta kutsi kucale kusetjentiswa kwelithulusi lekulawula umklamo kulo lonkhe leLitiko ( ngekwebucwepheshe , ngekwetimali , telubalobalo kutemnotfo , kulawulwa ngalokuphelele kwema-asethi kanye nekwabiwa kwebhajethi ) kwenta kancono kutsatfwa kwetincumo ekulawulweni kwemsebenti wetfu . 
Kute tinsita letaniketwa Litiko ngaphandle kwembadalo tikwesive kulomnyaka losabukisiswa . 
Kungenelela kulesigaba kutawuba lusito kakhulu ekwehliseni bugebengu njengobe lusha lolungasebenti luholwa kuphelelwa litsemba kwenta tentfo letingamukeleki ngaphasi kwencindzetelo yekufuntwa lokuphambene ngobe letama kungenisa imali . 
NjengeLikomidi sitakubuka loko . 
Ngiyetsemba kutsi iNingizimu Afrika angeke imelane naloluhlobo lwekucabana lesikubonile . 
Intfutfuko itawukhuliswa mibuto ngco lebuya kuLitiko leTindzaba teManti kanye neteMahlatsi , ema-Ejensi eKulawulwa kweMitfombo yemanti , imboni , bosolwati kumkhakha wekuhlola bungoti , noma tifundziswa . 
Ngekuniketelwa kwebufakazi kulabo labasayinile , labaniketwe imvume boHulumende babo , basayine bagcivita leSivumelwano ngekusiphindza ngelulwimi lweSingisi . 
Kwentiwa lisubuciko letetindlu labuye futsi lemukelwa nguMkhandlu futsi loku kutawusita ekulungiseni tinkinga letiphatselene netindlu . 
Gadza kuneliseka kweklayenti ngekukhulumisana netigulane kanye netihlobo . 
Lomasipala utinikele ekwakheni nasekugcinekeni kwetindzawo letilungisiwe , umhlaba wamasipala longakatfutfukiswa ekhatsinekhatsi nekuhlangahlangana kwasedolobheni , nemangcwaba kusimondzawo lesisimeme , lesibukekako , lesamukelako , lesingenabungoti lesiphelile kuheha lokutsengiseka kwelidolobha kwenta ncono lobunjalo bemphilo yawonkhewonkhe . 
Luhlose kucinisekisa kutsi imikhicito yekuchumana netinsita tiletfwa ngetidzingo tesive . 
Letintfutfuko titawuchubela phansi tindleko tekuniketa emagalelo lafanele , kukhulise kukhicita kwebasebentisi balawo magalelo , kuphindze futsi kucinise ngco silinganiso lesingaba khona seNingizimu Afrika semnotfo . 
Letintfo tekusebenta netindlela tekwenta letilandzelako tingasetjentiswa : 
Kulandzelela futsi uhlole kusebenta kahle ngemphumelelo kwetinsita temaphoyisa kanye nemasu . 
Kwaba sizatfu lesetayelekile kutsi lenyifomu beyeViper Security . 
Kungakhuli ngendlela kwemnotfo kanye nemnotfo kuyahambisana kantsi nemasu kanye netinhlelo kufanele kube khona kucinisekisa kutsi kukhula kwemnotfo kuyaphutfunyiswa kucedza buphuya . 
Niketa umsebenti wekubonisana emitfolamphilo letayelekile , lekhetsekile kanye nalemkhakhamnyenti . 
Lesehluko lesisigatjana sikhombisa letinye tetintfo tesimondzawo letikhatsatako letidzinga kucatjangwa ngesikhatsi kuhlelwa umdvwebo wetindzawo tasekhaya futsi kumele tifundvwe kanye kanye nato tonkhe tehluko , ngenca yesimo sato lesijulile . 
Emazinga langeneli ekugcina imphahla isesimeni lesifanele esikhatsini lesendlulile ngutona tizatfu tekutsi kungani lomasipala kwamanje abukene nekusalela emuva lokukhulu kwekugcinwa kahle kwemphahla ibe sesimeni lesifanele . 
Sitayikhumbula mbamba imisebenti yemuntfu lovelele . 
Loku kungabangwa sikhatsi sekuncuma noma leliphuzu lekutsi asikakhoni kukufaka ngendzaba yesikhala , kodvwa ciniseka kutsi sitayifaka kulushicilelo lolulandzelako . 
Siphindzaphindzi sibalwa ngekwehlukanisa ingucuko lephelele emsebentini wemnotfo ngengucuko ekusebentiseni ngco kwekucala . 
Loku lokutfolakele kumelele kukhula kunaloko kweluklayo lwesikhatsi lesengcile . 
Indlu yekuhlala lekhokhelwako inendzawo lengenta kube nemakamelo lamatsatfu ekuhlalisa tivakashi esakhiweni sendlu lesiphansi . 
Bantfu labahamba ngetinyawo abawadzingi emalayisense ekuhamba emigwacweni ngako-ke bancane kakhulu labayatiko imitsetfo yemgwaco . 
Ngalokulinganako , ngifuna kukhumbula inhlangano yami , i-AfricanNationalCongress ngekunginika litfuba lekusebentela bantfu baKwaZuluNatal . 
Loku kuyachubeka ekuholeleni kutsi konakale sisekelo semphahla yemvelo , kube netifo futsi kukhule bungoti bekonakala kwesimondzawo . 
Nangabe kukhona kungahambisani emkhatsini wetamba letibhalwe ngetinombolo kanye netamba letibhalwe ngemagama , kutawutsatfwa tamba letibhalwe ngemagama . 
Icuketse lesikudlile kuphela naloku lokudlule ngekhatsi kwemitimba yetfu . 
Totimbili letinchubo tiyaholwa Bucondzisi Betemphilo Yemmango . 
Insayeya lenkhulu kuhumusha letinkhomba tibe tento tekukhutsata ema-ICT kutemfundvo . 
Tindzawo tekuhlala kufuneka tifake tinsita letimcoka tibe ngilongafika kuto ngetinyawo . 
Yonkhe imibuto yashicilelwa ngekusebentisa tikhatsi letibekiwe . 
Singasho ngekutitsemba kwekutsi tinchubomgomo tetfu temnotfo tisisitile ekulweni kahle kakhulu nalesimo setinkhinga temnotfo mhlabawonkhe nekutsi umkhakha wetemnotfo nemazinga ekuwulawula usitile ekucinisekiseni kutsi luhlelo lwetfu lwemabhange luhlala lungakalimateki . 
Tindzawo letiticaba kakhulu tiba netinkinga mayelana nekuhanjiswa kwendle nekudvonsa emanti emvula lokungakhuphula tindleko tekwentiwa ncono . 
Tinchubomgomo kuloku titawutfutfukiswa ngekubambisana netifundza . 
Lememorandamu isebenta naleyangembili kuphela . 
Kuhlanganisa tinchubo kute kucashwe basunguli nekubuyeketa basungulimibiko yenchubo yemaklasta njalo ngenyanga . 
Uma ngabe titsandzani letinebantfwana labancane bafuna kuhlukanisa baya kuluhlelo lwekufundziswa ngekuba batali , nekutfola sitifiketi sekutsi bazamile kungenelela , ngembi kwekutsi sehlukaniso sabo siniketwe ? 
Ikhomishana itawenta luhlolo ezingeni le-UE ngekusebentisana Nemave Lamalunga . 
Ungaphawula ngekutiphatsa emkhatsini webasebenti ? 
Ngetabiwo letinemkhawulo tebhajethi , kube yintfo lengenteki kuhlangabetana nako konkhe lokufunwa ngumphakatsi . 
Imizamo leminyenti yekuvuselela kabusha imphahla lehlukanisiwe lebeseThekwini naseJozi nayo yehlulekile ngenca yekunganakwa kwemphakatsi . 
Faka imininingwane ngco nangabe idzingeka . 
Tetfulo kanye netinsita tesifundvo kutawuba ngeSingisi . 
Letinhlelo tibukete ekuceceshweni nakumikhankaso yekumaketha lehlose kutfutfukisa temphilo ngalokuphelele eThailand . 
Ngekusebentisa imibuto lemalula lehlatiyako , kuyabonakala kutsi ngutiphi tindzawo letisitwa ngendlela lencono kakhulu . 
Kute kube nentfutfuko lensha , kufanele kutsi kube tinhlangotsi letinengi ngesikhatsi kukhetfwa indzawo lenhle kakhulu yemsebenti loyinhloko . 
Ngekwemvelo , insimbi ingumsoco lomncane lomcoka ledzingekako kuto tonkhe tintfo letiphilako , nanoma uma isezingeni lelisetulu lekugcwala iba nebutsi futsi ivimbela kusebenta kwema-enzayimu . 
Sifundvo sekuceceshelwa kuphatsa lokuhambisana nenchubo leyamukelekako yesive lokuhlangene . 
Kusita ngekuhlola emabhuku , kubuks bungoti nemibuto lejwayelekile . 
Kuba sezingeni kwendzawo yemmango kungumphumela wekuhlela nekutfutfukisa indzawo yekuhlala . 
Tibonelelo tangamunye tiniketwa etimeni lapho lesicelo sihanjiswa ngekwesikhungo setetimali noma temsebenti lohleliwe kuniketiwe kutsi ticelo letinjenga leto tihlolisisiwe kabanti bese tiyacinisekiswa . 
Ematiko abone imisebenti lemcoka lokudzingeka kutsi icashelwe . 
Imiphumela yekuhlola yakhe sisekelo setinhlelo tanyalo Telitiko kutsi ticolisakale nekuchubeka yenta ncono umgomo . 
Kumelelwa kwemalunga kufaka ekhatsi somhlalaphansi nalomelele tinsita , kanye nalabo lababamelele , labakhetfwa ngemaphepha ekuvota laposwa . 
Ngekunganaki buhlanga , indzabuko yetenhlalo , buhlanga , buve , emasiko netenkholo , sonkhe sinelilungelo letekulinga nekuba nesitfunti . 
Lutjalomali lwekutsengiselana timali , mhlawumbe lokwentiwa Libhangesilulu kuphela , noma Libhangesilulu netikhungo temabhange akuleli . 
Noma kunjalo , kunekuzuza lokwengetiwe lekutawentiwa . 
Kukhula kwelinani lemacala ebugebengu kusondzelene kakhulu nekukhula kwekusebentisa kuvalela labagcinelwe kushushiselwa lelinye licala etinkantolo ngaphandle kwekuniketwa kukhetsa ibheyili . 
Kulo lona lelo , lelitiko lisenchubeni yekusungula ngalokusemtsetfweni Umkhandlu waseNingizimu Afrika lobukene neTebudlelwane Bemave Emhlaba , lokutawenta inkhundla lekutawucocwa kuyo inchubomgomo yemave angaphandle . 
Bowadeni beKusita Bafundzi asita bafundzi lapho kwewelwa khona umgwaco ngetinyawo ekuseni nantsambama . 
Iphindze futsi ihlosa kucinisekisa kuhlanganyela lokukhulu nalokungiko kwebantfu labamnyama kutemnotfo . 
Kucinisekisa kutsi kunemitamo lehlanganisiwe nendlela lefaka ekhatsi konkhe nemphendvulo yekusekela nekungenelela kubomasipala . 
Ngalesikhatsi seLuhlelo Lwemasu , Litiko litawuchubeka nekusebentisa Umtsetfo Wekuhamba Kwetimoto Emgwacweni nemitsetfosimiso ekusebentiseni lamasu netinjongo lokusandza kubekwa kweKUPHEPHA EMGWACWENI . 
Inchazelo yemigomo yetemvelo kanye nemazinga , kufaka imigomo nemazinga njengoba kuhlongotiwe Kumtsetfosisekelo , lokubekiwe noma lokusetjentiswa Litiko lelifanele . 
Letinye tehlakalo , letisitako ekukhuliseni linani lebaninimasheya , tikimu temasheya tetisebenti ; leti tilikhetselo lebaninimasheya lekubahlomisa lelisebenta kahle kakhulu . 
Ngemnyaka lophelile i-Absa yatsenga iCommercial Bank yaseZimbabwe ngesivumelwano sekuphatfwa ngasese , loku kwayenta kutsi ibe libhange lekugcina emabhange lamakhulu aseNingizimu Afrika kutsi licale esigodzini . 
Letingenelelo tingenta kutsi , sibonelo , tifake ekhatsi kwengetwa kwemakhemikhali noma kutsatfwe tinyatselo tekunciphisa kuncika emantini lanekhwalithi lephansi , kute kutsi kuncishiswe imiphumela lemibi lengaba khona . 
Sifundza saseNorth West ngekuhambisana nemasu avelonkhe labalulekile bancume kwekutsi Lwatiso Lwetekuchumana Lwetheknoloji ( ema-ICT ) lubalulekile kwentela kuchumana , kuniketana ngelwatiso nanjngelithulusi lwekutfutfuka kukokubili esifundzeni , nasemakhaya nasemmangweni . 
Kwekusebenta kuphatfwa esigabeni sesiteshi , kodvwa sisekelwa esifundzeni kantsi , nakunesidzingo , esigabeni savelonkhe . 
Lesikhwama sisebenta : kugcugcutela kuhlela tigitjelwa ; kuniketa , kutfutfukisa nekunakekela tikhungo tetigitjelwa temmango ; kusita temisebenti yetetitimela tasetindzaweni leticishe tibe tasemadolobheni ; kuluchwaningo lwetigitjelwa tetindzawo tasemadolobheni ; kanye nasekuceceshelweni bunjiniyela betigitjelwa nekuceceshelwa tetimali tetetigitjelwa . 
Lesitfombe lesingentansi sikhombisa indlu lefakelwe indlu yinye yangasese lephambukisa umchamo , nalefulashako . 
Lokwenyuka kwencindzetelo kulesimo setimali kubaphatsi labanyenti emaveni lamanyenti nalahlukene kubita kutsi kugcilwe kabusha ekuhlanganiseni , kufaka ekhatsi kuhlanganisa timali , emitameni yekusungula tisombululo letikhombisa tingucuko emimmangweni yakuleli . 
Tindzawo tekungena esitediyamu , uma kukhonakala , kufuneka tibe sekudzeni neticuku letihamba ngetimoto . 
INingizimu Afrika ifuna kuba nemtselela lomuhle ekwakheni i-Afrika lencono nemhlaba loncono . 
Lihlose kuniketa lisu lelisebentako , lwetembusave kanye nekwesekela kuphatsa . 
Kusilela kwenchubo yekuphatsa lwatiso emkhatsini wemisebenti yabomasipalati . 
Kuletinye tindzawo , kucedvwa lokuyimphumelelo kwetifundvo tekucecesha leticondzile kulamanye emaklasi emsebenti wetandla , nako kudzinga kubukwa . 
Lapho khona umshikashika kumele umiswe ngekushesha , loMasipala angakhipha satiso sekutfobela lesibita lowomuntfu nobe umnikati kutsi amise ngekushesha . 
Kuto lemininingwane yemisebenti letsite ichaziwe . 
Kufaka phakatsi leto tintfo tesakhiwonchanti letidzingekako kuyo yonkhe imisebenti yemabhizinisi , ngaphandle kwekunaka imboni yemnotfo . 
Tifundvo temnotfo tifaka ngetulu kwalokunye luhlolo lemtselela , tifundvo letishukumako , tinhlelo tebhizinisi , tifundvo ngalokungenteka kanye netinhlelo tekusisa letitfutfukisiwe noma letihloliwe . 
Kunelideski lekweluleka lato tonkhe tinhlobo teludlame lolubhekiswe kulabasikati futsi kwendluliselwa kutikhungo letingito tekwelulekwa kungahlelwa . 
Tigaba tayo tiphatselene nanaku lokuhambisanako - futsi cishe tincenye letehlukaniswe ngekwesayensi tetindlela tekuhlela : emanethiwekhi latsintsa kuhamba ; tinhlelo tetitfusi tesive ; tindzawo leticinile letivulekile ; tindzawo letitsambile letivulekile ; tinsita tesive ; kwehlukanisa umhlaba ; tisetjentiswa tesive kanye netinkhinga letitsintsa lokunyenti . 
Inhlanganisela yebantfu endzaweni leniketiwe kungenteka kutsi incume kutsi ngusiphi sisetjentiswa semmango lesidzingekako . 
Umtsetfo weTinchubo aMasipalati ubeka ngalokusemtsetfweni Kuhlela kweNtfutfuko Lokuhlangene . 
Titjudeni letiphuye kakhulu titawemukela timali letisekeleke ngalokuphele ngalesikhatsi lesisemtsetfweni seticu , idiploma nome sitifiketi ngetindleko letiphelele tekufundza . 
Tonkhe tisebenti lekufanele tifake lwati kulephothali tibhalisiwe . 
Kute kube nguleso sigaba bekutawube kuyacaca kuye kutsi kwakuyini lokwephula loku ummangali lakudzinga kuye kumlungisela . 
Kucatjangwa kutsi imisebenti yeGIS itawuba kumahhovisi esifundza noma Masipalati weSigodzi . 
Ngemafomu e-elekthronikhi layi-Adobe kuphela latawutsatfwa . 
Ngalesikhatsi inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika ilekelela emaphrojekthi ngetimali bese igadza nekusebenta kwawo , baphatsi betifundza nebasekhaya babuke umsebenti wekuphelelisa lamaphrojekthi . 
Ngalokufanako Nentsela yemalingena ne-VAT , Labetebunhloli Betebhizinisi bubuye babe nemsebenti wekukhetsa labatsenga kulamanye emave kutsi kuhlolwe emabhuku abo . 
Luhlelo lwekulungisa nekunakekela kumasivili , takhiwo , gezi nekufakwa kwetekukhenikha kuhlala kulungiswa kabusha . 
Lubuyeketo lwaloluhlobo lugcila kukhwalithi yemadokhumenti , ngemuva kwaloko kuba kwetfula , kukhona kutsenga kanye nekufanela linani lemali . 
Bomasipala manje sebadzingwa kutsi bacwaninge tincenye letahlukene temfucuta kwentela kubona litfuba lelingabakhona lekugucula , kwentela kuhlangabetana nemathagethi avelonkhe ekugucula . 
Kubhaliswa kwebasebenti lokufaka emakhophi e-ID neliphepha lesikhatsi . 
Ungatsi sonkhe singalangatelela embili ekucaleni kwalesinye sikhatsi lesinetindzawo letinsha letitfokotisako . 
Kutibophelela kwetfu sonkhe kulokushicilelwe ngumtsetfosisekelo wetfu kubonakala kumizamo lechubekako yahulumende yekwenta ncono lizinganhle lemphilo yebantfu betfu bonkhe . 
Tinkhulumo tibanjiwe nebafakiticelo kantsi nemali yesivumelwane seyifikile kubo . 
Lwati lolunconotwako letinchubomgomo letibukiwe teLitiko kanye netinchubo tendzawo yekwakha , kufaka kusuphavayisa kantsi kugadza kuyadzingeka . 
Ikhanola ingavunwa ngco ngehavesta lohlanganisile . 
Kungalingani kuyakhula ikakhulukati njengemiphumela naletinkinga tekuswelakala kwemsebenti . 
Ngetulu kwaloko , ubona kusetjentiswa lokunciphako kanye nesimo lesiphansi setilwimi temdzabu , ngaloko kudzingeka kutsi ematiko ahulumende atsatse tinyatselo letisebentako naletinesiciniseko kuze tiphakamisa kuhlonipheka kanye nekusetjentiswa kwetilwimi temdzabu . 
Litiko leTemphilo laseMpumalanga Koloni linemtfwalo wekuniketa tinsita tetemphilo kulendzawo yalomasipala . 
Yengamela kuceceshwa nekutfutfukiswa kwalabanelwati lwemsebenti lokwentiwa baceceshi labaceceshiwe bebatfulitinsita ; 
Lenhlangano yemukele tinchubomgomo tekufakwa kwemali letikhawulela kuvuleleka kumunye lotimbandzakanyako nome licembu lalabanye labatimbandzakanyako kulokutsengiselana . 
Bothishela bangatfola tindlela letinebuciko tekwesekela balingani babo labagulako kanye nebafundzi futsi bente sikolo sibe yinkhaba yelitsemba emphakatsini . 
Senta loku kwentela kuvuma ligalelo lekuvelana kwemave ngemave kulokufuna kwetfu kamatima inkhululeko . 
Lokungenelela lokumcoka kwentela kutfutfukisa sipiliyoni setisebenti , kwengeta kulelisu lelibanti letisebenti , kufaka ekhatsi : 
Lusito LOLUVAMILE luyaniketwa kulabatfumela lokutsengiswako ngaphandle kutsi babonise imikhicito kumibukiso leyatiwako phesheya lapho iTISA ingasiti ngelithende lavelonkhe lekugcina imphahla yebabukisi . 
Lokulungiswa nekwenta kabusha kuleLitiko Lekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle eKroonstad ngulesinye sibonelo . 
I-Clover ikhicita iphindze yabe imikhicito yelubisi leminyenti lehlukahlukene kanye nemikhicito yebatsengi , isebentisa lenye yemanethiwekhi ekwaba labanti kakhulu ekucandzisa . 
Lombike uvete emagebe etenchubomgomo laphindze futsi alungiswa njengetindlela tekuphatsa nekulawula bungoti bemisebenti . 
Chaza lobudlelwane balesikhulumi namakhelwane waso . 
Lokuvuka kulolwatiso , tingenelelo lokutsite tingentiwa kute kufunta kukhula kwelikusasa nekutfutfuka nebunjalo bemphilo yetakhamuti . 
Lihhovisi Lemhleli Wesigceme litfutfukise tindlela letinyenti letikhutsata buhlanganyeli kutenhlalo nekuhlanganiswa kwemishikashika netindlela letifanako ekucinisekiseni kutsi kunekuchumana lokwenteka njalo futsi emkhatsini wemkhandlu kanye nemiphakatsi . 
Luhelo lwe-Afrika lwekutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni kufanele kutsi lulungise tingucuko tekuhlaliswa kwebantfu ngekweluhlelomsebenti lwekwandzisa intfutfuko yetindzawo tasemadolobheni . 
Kwengeta , etindzaweni letinengi , tekulima tasemadolobheni tinendzima lemcoka letiyidlalako ekusekeleni tinhlelo tasemadolobheni . 
Leminye imisebenti ye-IMC yemave emhlaba ifake kukhangisa ekushicilelweni kwemaphephabhuku lanjenga Losomnotfo kanye Neliphephabhuku lesikhatsi . 
Tintfo letigcogciwe tentiwa silulu kanye nalokucuketfwe kubuyeketwa njalo emva kwemahora la-12 ( lalishuminakubili ) ; futsi 
Lesihloko kufanele sifake ekhatsi letinkinga letilandzelako : 
Labonjiyela labasebenta ngaLokudzingekako kuleThenda kufanele baciniseke kutsi konkhe kunaka ngalokuphatselene nalokufakwa nekuvikelwa kwaleliphayiphi kuchazwa kabanti . 
Lesincumo sesihlahla singasetjentiswa njengemhlahlandlela kutfola kutsi noma nguyiphi imali lekhokhelwe labangenele lokungumphumela weSicelonkhokhelo saLongenelele kuBhizinisi Lekaliwe siyavumeleka njengeSatiso seteMnotfo . 
Kungaleso sizatfu-ke saphoceleleka kutsi singahlali sigoce tandla futsi sibindze , kodvwa sasukuma saya khona ngobe umsebenti weLikomidi akusiko kuhlala nekufundza emabhuku . 
Umlayetelo wandvuna uzama kulawula kucocoma nemisebenti kutemisebenti yahulumende . 
Kutawentiwa timiso tekwehlukanisa ngalokulinganako imphahla letfolakele ngemuva kwekupheliswa kwebudlelwano , nelilungelo lekuzuza sabelo semntfwana kumlingani loshone angenancwadzi yelifa . 
Lesikhala sekuba sebaleni sisetulu kakhulu kutimphahla . 
Umphatsi wamasipala ucelwa kutsi asungule ngalokuhlelekile nekugcina esimeni lesifanele licembu lebaphatsi labaphakeme , kufaka ekhatsi bonkhe labo baphatsi labakhulu labanesibopho sevoti noma ivoti yelwabiwomali . 
Luhlaka lolunjena kumele lufunte tincumo tekutfutfukisa ema-tribunali kanye naleminye imitimba yekutsatsa tincumo , kanye nekwakha luhlaka lwekutsenjwa kusisa . 
Loluhlatiyo lolu lujonga kugcizelela lomtselela lomkhulu wekusebenta kwetemnotfo wesifundza etikwa lowo walelive . 
Loluhlelo Lwemisebenti Lemikhulu lwatiswe ngaloku lokulandzelako : 
Ngutiphi tisombululo letisebentekako letiphakanyisiwe kubukana netinkhinga letinjalo ? 
Etimeni letinyenti inyunivesi iyancuma kutsi titjudeni temukela malini . 
Lesikhwama sitfola imali yaso kuntsela yaphethilomu lefakwe kuntsengo yaphethilomu neyadizeli , lekhokhwa bashayeli betimoto . 
Ngenca yekutfolakala kwemhlaba longenalutfo , kunelitfuba lekutfutfuka kwemphahla . 
Kufanele kugcinwe emakhefu latayelekile emalambu kubuye kufakwe ekwentiweni ncono kwakheka kwetitaladi . 
Imibiko ngetinsita letiniketwako kufanele iyiswe kuNhloko yeSifundza eTikweni Letenhlalakahle kute tiyiswe kuKhomishana nakuSikhwama saMengameli nemakhophi aye kuMcondzisi Jikelele weSifundza nakuLitiko Letenhlalakahle Velonkhe . 
Tetsenjwa nato tihlanganyele kuluchungechunge letifundvo tekucecesha telilanga-linye tesikhatsi sato kutilola ekuphumeleliseni imisebenti yato yemtsetfo . 
Yini lokujwayelekile uma kukhishwa umyalo wesikhashana ? 
Kutawuphindza futsi kube lukhuni kakhulu futsi kube tindleko etinkampanini letincane kutsi titfole bacondzisi labatsatfu labangekho esigungwini kutsi bangene ekomidini lehlola emabhuku . 
Nanoma kunjalo , kunetintfo letimbalwa letibalulekile letidzinga kufakwa kumihlahlandlela kanye nakutimvume temayunithi lanjalo : 
Kwehlisa tehlakalo tetifo letitsatselanako ngekugoma ngekweluhlelo Lwetemphilo . 
Lizinga lelisetulu lekwati ngcondvomshini kantsi emakhono lasetulu eMicrosoft Excel asidzingo . 
Ibhodi itawuchubeka , nanome kunjalo , imakethe lesifundza ngekutibandzakanya kulokunyenti kulomugca longenhla nangentasi kwemisebenti lehambisana nekumaketha . 
Kusungula kwakhiwe kantsi kutfolakala bekuvele-kukhona . 
Tekulima tasemadolobheni kufanele titfolakale eceleni kwetimakethe , uma kwenteka . 
Kuphuma lokuphephile kumele kutsi kwenteka nangabe kunesimo lesiphutfumako . 
Lencenye yenta setfulo mayelana netinsayeya netifundvo letitfolakele kuloluhlolo lwendzawo lolusalingwa futsi nekunika kucondzisisa kulokungatfobeli lokutfolakale kanye nakulisu lelihlongotwako lekucinisekisa . 
Inkhombandlela lecinisekisa tindlela tekulawula kusuleleka mhlabawonkhe seyisetjentisiwe . 
Letinombolo cishe tilingane linani lelivamile letinombolo letibekwe etindzaweni tekudlisa tinkhomo letehlukene endzaweni letsite ngesikhatsi lesitsite . 
Umtsetfo lokhona nyalo ubeka kwekutsi emanti abe nemazinga lakahle futsi ahlolwe njalo kucinisekisa kutsi kunemanti lakahle laniketwa imimmango nekuhambisana nemitsetfo yesimondzawo . 
Lokusebentisa kancane imali bekubangelwa kutsi bekufanele tinchubo ticalwe . 
Tindzawo letinetindzawo letinyenti tekuphuma , letibukene nalokwentiwa dvutane nato . 
Lokudzingekako lokuphutfumisa kwetfulwa kwetinsita kuyavakala kakhulu emimmangweni . 
Emabhayomakha avamise kuba tincetwana-letincane talokuphilako lokuphendvula ikakhulukati ngendlela leneluvelo kutingcolisi kantsi loko kutawuniketa masinyane sicwayiso sekutsi letinye tinchubo tebhayoloji ticekelwe phansi . 
Phendvula lemibuto lelandzelako : Kungani lelitiko likhona ? Kumela lelitiko lenteni kulesikhatsi lesiminyaka lemitsatfu letako ? 
Ibhodi itawuhlala ingalendlela levunywe teMafa taVelonkhe , ngekuvumela neMcwaningimabhuku Jikelele , umbiko lophelele mayelana nemali letfoliwe futsi yakhuliswa yibhodi , letawuhlala icwaningwa njalo ngemnyaka nguMcwaningimabhuku Jikelele . 
Nanoma-nje umncane nawucatsaniswa naleminye imikhakha kulesifundza , lomkhakhancane wetekulima udlala indzima lebalulekile mayelana nekucinisekisa kudla , kutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni kanye nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Lomhlangano sifundvo wavala ngekutsi umhlangano wamhlabawonkhe ngaloludzaba kufanele ubanjwe kuhlomula kutento letihle temave angaphandle kulendzawo yemsebenti wetfu lenganakwa . 
Lokusekelwa kutawubhadalwa nge-SIB futsi kungako tindleko taloko akukafakwa kulesigaba nakubukwa tindleko tetimali tekufundza . 
Incaba ibhaliswe njengendzawo yemagugu yavelonkhe . 
Lelinani lingaphasi kwaleleminyaka leyadlula , libonisa simondzawo setetimali lesilukhuni kakhulu . 
Tinchubomgomo netinchubo tekuphatfwa kwamaliphasi titawuchubeka kutfutfukiswa ngenhloso yekwenta ncono kuphatsa ilikwidithi eSifundzeni nakubomasipalati . 
Kuntjintja bocalangaye , kanye nekubambeleleka mayelana nekumenyetelwa kwetinchubo temathenda ngalokusemtsetfweni , nako kube nemtselela lomubi kabi ekwentiweni kwemiklamo nasekusetjentisweni kwahle kwesabelotimali . 
Kuchubeka lapho , imiphumela lelindzeleke kumkhakha wesive yehlukile kantsi kanyenti ayichazeki kahle . 
Munye kulemitselela lemikhulu yesigaba sekwakha kutawuba kuphazamiseka kwetitjalo temhlaba kanye netihlahlane lekutawudzingeka kutsi tisuswe . 
Lelitfuba lekulahlekelwa limele litfuba lekulahlekelwa lelingahle lidalwe kutsi umlingani nome umkhiphi ehluleke kuhlangabetana nesibopho uma kufika sikhatsi sekukhokhela . 
Ngentasi nguletinhlelo letitsintsekile letikhombisa kusebentisa imali phase-sikali njenge maphesenti yethothali : 
Loku kufuneka kuhlanganiswe netisombululo letitfutfukisiwe tisukela kumbiko lomkhulu futsi letingalendlela : 
Yini-ke inhloso yenchubo yemfundvo yetfu ? 
Ecinisweni , umuntfu angatsandza kufaka tinkhomba tesikhungo ekubuyeleni emuva ngesikhatsi sinye kuze kubonwe imiphumela yangamunye yabo ngaphandle kwekutfwala kutsatsa luhlangotsi lwekugucugucuka lokushiyiwe . 
Ngekweliciniso kuyintfutfuko ngekwekulinganisa timali , kantsi siyatfokota ngaloko . 
Lona ngulomunye wemikhakha lemcoka kakhulu kuloluhlelo lwekufukula umnotfo njengobe wakha bantfu labanemakhono nendzima lecacile labangayidlala emnotfweni walelive . 
Kusekelwa kwemakhono etengcondvo netemphilo kutawuniketwa yinhlanganisela yebaniki betinsita , futsi kulawulwe kute kukhuliswe imiphumela lebalulekile : 
Sicephu se-8 sichaza sakhiwo nemisebenti Yemkhandlu Wavelonkhe . 
LeMininingwanesimiso yaloMklamo , lefaka ekhatsi tincenye letimbili , tenta incenye lebalulekile yalekontileka futsi tigcwalisa Imininingwanesimiso yalaMazinga . 
Loku kungaba yinsayeya lenemandla . 
Tincesitelo letiluphawu nato tiniketiwe ngendlela yekucolisa tivela kuMongameli we-US kanye neKhongolose . 
Tonkhe tintsengo tifanele kutsi ticace kute kucinisekiswe kutsi lebhidi itawutsatselwa sincumo . 
Esimenindzawo semnotfo lesilukhuni sanamuhla , kufanele sente tintfo ngalokwehlukile . 
Ngaletinombolo letenyukako tebantfu labafikelela emhlabeni wetekulima , timfuno tekubhadalwa tinyenyuka ngesikhatsi tinombolo talabasebentako timile nome tiyehla . 
Tindlela letehlukene titsetfwe kukhulisa kusebenta kwesakhiwonchanti kuleminyaka letako . 
Sibonelo , kususwa kwetigulane letingakalaliswa esibhedlela tidluliselwe lapho titawunakekelwa khona ngekwetemphilo uma kwenteka , bese kukhulisa linani lemibhedze lenebantfu bese kunciphisa silinganiso sebudze bekuhlala etibhedlela , lapho kufanele khona . 
Ngetulu kwakolo , tinzuzo temitfombolusito lesuswako lenjalo tingentiwa butfuntfu kungasebenti kahle ngumbuso wetisebenti tahulumende noma tikhungatfwe tinshisakalo letinemandla . 
Kuyitfo letsandzekako kutsi wente liphutsa ehlangotsini lelihambisa nemtsetfo uma uhlela ngekwemazinga kunekuba nemusa , ikakhulukati uma wentela luhlobo lolusetulu . 
Umtsetfosisekelo waleLive leNingizimu Afrika ubekisa luhlobo lwahulumende wasekhaya lodzingekako . 
Umkhakha ngamunye utawakhiwa ngeluhlelo loluvulekele wonkhe wonkhe , lelingavuni hlangotsi nalolungafihli lutfo , futsi ngekuchumana nabo bonkhe balingani labakulowo mkhakha . 
Labaphumelele kutawudzingeka basayine sivumelwane sekusebenta . 
Luhlelo lwetemphilo lwesikolo kwanyalo lusatfutfukiswa lolutawufaka lolokulandzelako : 
Uma kungasinjalo , kungenteka kutsi umbiko utawentiwa ngalokutako ? 
Kusetjentiswa kwetikhali letingasiwo emadivayisi langenawo emandla ekubulala noma kwetibhamu kungavunywa nguKhomishana njengoba kubekiwe kunchubomgomo . 
Emalunga lamanyentana etisebenti tasehhovisi ahlanganyela kutinhlelo telucecesho letentelwe kwenta kancono emakhono abo kutsi ahlangabetane netidzingo tekutfutfuka . 
Lomsebenti kufanele uhanjiswe neTekulawula teTimali tamasipalati wonkhe . 
Sidzingo selisu lelihamba nesikhatsi lelentiwe ngekucabangisisa lelingagucuki , Lwati loluphelele Nekuchumana kweThekhinoloji ( ICT ) kulomasipala siyatifakazela ngekwaso . 
Lemiphumela yetemphilo nesimo semnotfo lekubangelwa kusetjentiswa kwetidzakamiva , kudla budlabha nekweyama , ikakhulukati kunatsa kakhulu tjwala nekushushunjiswa kwetidzakamiva , kubukela phansi intsandvoyelunyenti nekuphatsa kahle nekuba nemtselela lomubi kusimondzawo . 
Indzawo yekulindza inganiketwa kusakhiwo lesisengetelo leseyamile sibe singephandle kunaleyo lengekhatsi kulesakhiwo . 
IPhalamende ibuye yavumela kuchitjiyelwa kweMtsetfo Wemaposi ngesabsidi yeMisebenti Yetemaposi eNingizimu Afrika , lebeyicatsaniswe ngekwemtsetfo kulokuhlukanisiwe kwaka Telkom netintsela . 
Balindze tsine kutsi sente ngendlela lefanele ! 
Kukhona tehlakalo letinyenti temaphutsa , uma tingavela , tingabangela kujutjwa kwagezi sikhatsi lesidze etindzaweni letinkhulu telidolobha , kufaka sigodzi sebhizinisi lesisemkhatsini kanye nendzawo yetimboni . 
Mhlonishwa Somlomo , kulomnyakatimali lowengcile , lesitfupha kuleyimfica imiklamo ye-ICT amange yentiwe ngenca yekwephuta kuphetfwa kwemabhidi e-ICT , ngenca yetinsayeya tekubeka lokudzingekako lekumele kwentiwe . 
Tekuhlaliswa kwebantfu atisimayelana nekwakhiwa kwetindlu kuphela . 
Landzelela ema-oda lasasele emuva nebatfumelitimphahla . 
Tintfutfuko letitsintsa kusabalalisa , titolo kanye netimboni nebudlelwano bato netindzawo tekwakha letinsha kumele tibukwe njengetincenye letibalulekile ekwesekeleni kuhamba kwetitfutsi lokusebenta tinhlangotsi letimbili . 
Kuvikela ngekuvimbela , kuncintisana lokungasikahle , kanye nekuvikelwa kwelwati loluyimfihlo kungasetjentiswa kuvikela lilungelo lembhali lemphakatsi wakulelive . 
Lesikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa Ngumsebenti sigcogca ibhajethi yaso sisusela kunothi kanye netitatimende temali ngendlela yekubutsaniseka . 
Tindlela letinyenti tetisetjentiswa letihlangene tichazwe kulombhalo lokhona . 
Kuhlanganyela kwetiphatsimandla teLitiko kuLikomidi Lelihlangene Lekwahlulela Ibhidi kumiklamo lemikhulu kuyindlela yekugcugcutela loku lokuyinhloso yeLitiko ngekucashwa kwabosokontileka . 
Noma kunjalo , lokukhula bekubangelwa ngulokwehliswa kwebhajethi kwaba nemtselela ngekumelana Nalokulungiswa Kwanyalo Nekugcinwa . 
Lomfanekiso ukhombisa kubekwa kabusha umkhakha wetinsita tenhlalo , ngesikhatsi lusito lwetimali tahulumende titfutsela kulenye i-ejensi . 
Lwati lwaVelonkhe loluphatselene Netindzawo , lebelwatiwa ngeLucwaningo nekuMepha phambilini , liligatja lelikhulu lelimcoka laloluhlelo . 
Nanoma kunjalo , liciniso kutsi leligebe letekuphepha lafaka ligalelo ekubeni khona kwesiminyaminya enkhundleni yetemidlalo . 
Ngaleso sizatfu , tindleko kufanele tilandzele umphumela . 
Kuletinye timo , akunasiciniseko kumtsetfosimiso , losebentako kuletinye timphahla , ngenca yekutoligeka kwenchazelo , kanye naleminye imitsetfosimiso lesebenta kuleto timphahla . 
Loku kufanele kwakhiwe ngekuhambisana nemisebenti lelindzelekile lekufanele yentiwe , njengoba kuchazwe esiphakanyisweni sekwentiwa kwemklamo . 
Labasha kulemakethe yemsebenti benta incenye lenkhulu yebantfu labangasebenti kulesifundza . 
Budlelwane beSikhwama neTemisebenti Yamalingena eNingizimu Afrika ( SARS ) buyachubeka nekuveta imiphumela lemihle yemisebenti yaso . 
Kuyakhombisa futsi kutsi imigwaco yetinsita inganiketwa kwentela kufinyelela etitolo letibukene nalendzawo . 
Letigaba nati letintsatfu tiyasetjentiswa kulelisu lekubika idatha yekuguculwa kwemikhicito yetekulima . 
Lokutsembela kwemnotfo wendzawo kutekulima , nalokubekwa kwanyalo kwendzawo lenemandla lamakhulu kumhlaba wetekulima lokuhlobene nekutfutfukisa lokukhona nemanethiwekhi lasebentako , kucinisekisa kutsi leliphuzu litawuphindze lifunte kutfutfukisa kwekutentela kusasa . 
Noma nguyiphi incitfo yemali yebhizinisi kufanele ikhonjiswe njengemphahla esitatimendenitimali Samasipala . 
Khuluma ngekubanjelwa imphahla ebhizinisini . 
Letinsita kufanele tinikwe Bacondzisincane ngekwehlukana kwabo ekhatsinekhatsi neBucondzisi Betekuphepha neBekuvikela macondzana nalokungenhla kanje : 
Kuchumana njalo nekungenisa lwatiso eluhlelweni lwekufaka gezi lwaka-Eskom kucinisekisa kutsi tindlu endzaweni i-Eskom lenelayisense yekuphakale gezi tingeniswa njalo ngemnyaka kuLisu leKufaka gezi laka-Eskom lanjalo ngeminyaka lemitsatfu kucinisekisa kufakwa kwagezi etindzaweni tasemaphandleni . 
Libanga , kuminyana , kanye nendzawo losebenta kuyo konkhe kutakhi tekusetjentiswa kwemhlaba lokutsintsa kwakheka kwemadolobhakati aseNingizimu Afrika futsi , ngenca yaloku , temnotfo kanye nemazinga ekusebenta kwetigitjelwa temmango . 
Kunesidzingo sekutsi kube nemininingwane lephelele yalabo bantfu labakhelwa sisetjentiswa semmango , kute kutsi kutfolakale kutsi ngutiphi tisetjentiswa letidzingwa ngulowo mmango . 
Emakhono laphakeme kanye nekulawula ikontileka , kucabanga lokuhlatiyako kanye nalokuchamuka nemicondvo lemisha , emakhono ekuchumana kanye nekubhala kanye nelikhono lekukhuluma kutinkhulumiswano letisezingeni lelisetulu , kulawula bantfu kanye nemali , lwati langcondvomshini . 
Kusalela emuva ekulungiseni kuyintfo lesikhatsata kakhulu . 
Tiphakamiso tihlose kulunganisa umtsetfo wemndeni netimiso Temculu Wemalungelo nemagugu emtsetfosisekelo ekulingana nesitfunti . 
Siyabona kwekutsi Inyanga yeMagugu iniketa iGauteng ngematfuba lamakhulu kuheha nekugcina tekuvakasha nato tonkhe tinzuzo letihambisana nako . 
Lelitiko lakhe iyunithi yekulwa nenkhohlakalo . 
Umtsetfo ukhutsata inhloso lenhle yekulawula timali kute kukhuliswe kuhanjiswa kwetinsita ngekusetjentiswa ngendlela lefanele kanye nalesebentako kwetinsita letimbalwa . 
Kutfumela ummangali ngekuphindzaphindza , kwetfula noma kubangela kwetfulwa kwetincwadzi , emathelegramu , emaphakheji , emafeksimili , tincwadzigezi noma letinye tintfo . 
Lemphi yelikusasa yimphi yetemnotfo . 
Lamanethiwekhi etitaladi " letivaliwe " letinjalo angafiswa nguleminye imiphakatsi njengesivimbelo ekwehleni nekwenyuka kwetitfutsi letitimoto letibhukulako , futsi nekulondvolota tinzuzo tekuphepha netemvelo temanethiwekhi lavaliwe . 
Lokuvundla kwalokugotjiwe kutawenteka ngalesikhatsi leliphayiphi ligobeka lingasacondzi . 
Noma ngumuphi lane-TB kumele acondziswe kucala kulashwa ngetemitsi leso sikhatsi bese ubuya esikoleni noma esikhungweni kuphela ngemuva kwekululekwa ngudokotela wabo . 
Lokhipha ithenda , lobanakele kubhlokhi yesayini yekunikwa , uwahlolile lamadokhumenti laseluhlwini kudatha yethenda kanye nalokwengetiwe njengaloku kuseluhlwini lwemashejuli lekumele abuyiselwe emuva , ngekungenisa lokunikwa lethenda uyemukele imigomo yalethenda . 
Lelitiko lisebentisa umtsetfo loniketa emandla ekufezekisa tidzingo talomtsetfo losetulu ngekuya ngemitsetfo yavelonkhe neyetifundza kulungisa kwehlukahlukana lokutsite kwesifundza . 
Emalunga emmango ayelulekwa-ke kutsi lamanti angawasebentiseli kunatsa nekupheka kwamanje kepha lamanti bangawasebentisela tinhloso tekuhambisa kungcola . 
Lelinye litfuba livela endzaweni live lakitsi lelime kuyo . 
Lamave lawa amelele timakethe letenta kahle kakhulu ekukhicitweni kwetihenga letisha naletonyisiwe eNingizimu Afrika . 
Lokwakhiwa kwemandla ekuphatsa ngalokwanele nangemfanelo kwabo bonkhe bomasipala bekuyinselele lenkhulu kantsi kuyachubeka kubayinkinga nangemuva kweminyaka lengemashumi lamabili yahulumende wentsandvo yelinyenti wasemakhaya . 
Titsembiso tepolitiki nalokulindzelwe ngummango kufanele kutsikanyetwe ngalokufanele ; 
Loludzaba manje seluphetsiwe . 
Tonkhe ticelo tekwenta Umbukiso Wemuntfu munye letiletsiwe kumele tihambisane nemibiko yakamuva lesho kutsi imali inganani ( lecwaningiwe uma kufanele ) nome emakhophi emibiko yasebhange yetinyanga letintsatfu tekugcina lephatselene nalenkhapani . 
Imboni yematekisi langemabhasana yona ayelekelelwa ngetindleko . 
Kwengeta , lelitiko lichubekile nekufaka imitfolamphilo lemisa etindzaweni tasemaphandleni . 
Beyibuye isekele tikhungo letilawulwa ngumbuso netikhungo letitfutfukisa temnotfo kucinisekisa kwekutsi bayatetfula kulesitsembiso sabo sekutfutfukisa . 
Kufanele bakhone kulawula sigaba babodvwa kanye nekubhala imibiko yekulawula . 
Loku kwente kukhula kwachubeka kuleminyaka lesikhombisa leyendlulile . 
Letinye tinselele betihlukaniswe emkhatsini wetintfo letinikeliwe , imphahla letsengiwe , lendluliselwe , imphahla yetisebenti nemphahla yetinhlangano tesitsatfu letitfolakala kulendzawo . 
Umphumela waloko , kutsi umntfwana ukhuluma ngeSibhunu nakasekhaya . 
Emakhadi emibala lehlukahlukene angabekwa etindzaweni letehlukene letiphakamisiwe lapho umlomo utawukhafulela khona . 
Lotsintsekako ngamunye angahle abite bofakazi kutoniketa bufakazi embi kwalephanela . 
Labaphutsako kuba lukhuni kubaphatsa futsi badzinga tichumanisi temphakatsi letinemandla tekufikelela nelikhono lekubatsatsisa . 
Batihlangabetile tidzingo tekubhalisa . 
Umtfwalo waselwandle utsatsa sikhatsi lesidze kufika kulendzawo loya kuyo kodvwa ubita kancane . 
Imibiko ikhombisa kutsi kusebentisa ikhondomu lokuchubekako elusheni kusengababi kunyenti . 
Kwakheka kwetinhlelochumano , ikakhulukati , kususelwa kuko lephethini yekuhlukanisa-ngeticeshana umhlaba , lokubuye kususelwe kuko lokubhaliswa kwebunikati bendzawo nekuniketwa kwemalungelo ekutfutfukisa . 
Ngekucacisa indzima yemacembu nekuhlola tincomo temacembu ngekucatsanisa tinhloso letibanti tahulumende kutawenteka kucinisekiswa kutsi emacembu awengci kumagunya awo noma kungehlisa ematfuba ebhizinisi ngetento tabo . 
Kubonisa lokuniketwe ematiko ngekusungulwa kwemayunithi etekuchumana . 
Lokutsi umkhandlu uyavuma futsi uyasekela loluhlelo lolushiwo kulendzawo lebusa kuyo . 
Kwekucala , inkantolo bekufanele incume kutsi ingabe sincumo senkantolo siphuma enkantolo yekucala leyalalela licala , ngenca yesimo sesigwebo , besiphikiseka . 
Nanoma nje kunetilawuli letisebentako letikhona tesinyatselo ngasinye lesikhulu temjikeleto welusebentisomali , tilawuli tekutsenga tichubeka nekuba tincane kunekutsi tisebente ngalokuphelele . 
Sakheko salomkhandlu sisuselwa kuLoluhlelo Lolukhulu Lwasodolobha , sifaka ekhatsi : 
Ngitsandza kuhalalisela lamacembu ngekusebenta kwawo ngekutikhandla , kubambisana nekutinikela kulesikhatsi semaviki lasitfupha . 
Lesiboshwa futsi besiselashwa ngemitsi yehayihayi . 
Kuze kube ngunyalo , masipala utawufaka emamitha ladzingekako kukala sidzingo lesikhulu sebasebentisi ngetikhatsi letitsite . 
Lokwatiwa kwaLoluhlelo Lwentfutfuko Lolufaka konkhe lwalomasipala kutawuya ngalaba labaphetse nemkhandlu kutsi bakwatsi kungena ebungotini lobuhleliwe ngendlela lengacekeli phansi lokutsintsa ngco tinshisekelo talabatsintsekako . 
Kufundzisa nekufundza etikolweni nako kutsintfwe kakhulu ngulokufezekiswa kweluhlakamsebenti lwekharikhulamu lensha . 
Sakhiwonchanti setitfutsi temmango lesikahle kanye nekusebenta kwaso sitawubaluleka kakhulu ekucinisekiseni kutsi lelidolobhakati lilungele kungenisa lemidlalo . 
Kuphunyeleliswa kwananobe nguluphi luhlelo nobe indlela kucala ngekumbandzakanyeka kwebalingisi lababalulekile eluhlelweni lwekwakha umtsetfo . 
Kubekwa kalula , wabuta umbuto longasiwo waphisheka ngeluphenyo lolungasilo . 
LeSikhungo seTincingo sibukene netinsayeya tekwenta kancono kukhicita , nganhlanye lokungenca yekukhula kwelinani lemibuto . 
Chubeka uhambe uye endzaweni lapho kugcwele bantfu khona ledvutane ucele lusito . 
Kundluliswa kwenkhokhelo iye etikhungweni lekuletfwa kuto kwentiwa ngeluhlelo . 
Ngekuya kwemhlengi walesikhungo lobekakhona ngesikhatsi seluhlolo , tiboshwa letintsatfu tacinisekiswa kuba Tigulane teMbuso . 
Leminye yalemibiko ingahle ibe ngendlela " yelithulusi lekuphatsa lwati " lelingumboniso ibe leminye ingaba ngulebhaliwe kakhulu . 
Ngetulu kwemtsetfo netinchubomgomo letibekiwe tekulwa nebudlova basekhaya , tinkantolo tivamise kugcekwa ngekungabi neluvelo , ngekungatfuli kahle tinsita nangendlela lefanako yabomantji yekusebentisa umtsetfo . 
Nanome kunjalo , kute kumoncoka lokwenteke ekugcinweni insalelamuva kutinsita kusebenta tetemphilo . 
Ingoti lenkhulukati kulokukhona kuletfwa kwetinsita kuloluhlaka lwekushaya umtsetfo , lolu lolulawulwa ngumbuso wavelonkhe , lapho lelitiko lisebenta khona . 
Inhloso kutsi kuvikeleke emalungelo ebafundzi etikoleni nekubakhumbuta ngetibopho letihambisana nekuba nemalungelo . 
Kubuye kulindzeleke kutsi kuniketwe sisekelo sekungetwa kwemjikeletomphilo wetimphahla letisegameni lebanikati letivele tikhona . 
Temafa aVelonkhe lwamanje tenta tinkhombandlela tekwenta kancono tinchubo kucinisekisa kutsi uma kwentiwa tinhlelo , kunesidzingo lesicacisako sekuchumanisa loku nelwabiwomali . 
Imisebenti : Kuhlanganisa kusatjalaliswa kwemajazi emkhwenyane etigodzini nakutigojana , kulandzelela kugcineka kahle nemazinga lakahle emajazi . 
Bachagelwa kuchubeka bente njalo . 
Atikho tingucuko letentiwe kulokulandzisa . 
Kubona lokubhadalwako kanye nemisebenti yelitiko yekubhadalisa . 
Ngentasi sibonelo sekubala limaki lelifunwako lelicatjangiwe lenkampani . 
Kunekwenteka kwekutsi licala noma lokungasikahle kwenteke . 
Lulwimi lwebafundzi lwasekhaya lungasetjentiswa njengemitfombo yekusungula kanye nekuvisisa silulamagama . 
Loku kwentiwa ngekulekelela ngetimali tekwakha kanye nekutfutfukisa sakhiwonchanti , kanye neyebaphatsi betikhungo tekucecesha kanye nekusungula bese kuniketwa tinhlangano temidlalo temphakatsi emandla . 
Loku kufaka kufa lokubangwa kukhipha sisu nekukhulelwa loku-ekhthophikhi . 
Make Somlomo , kunelitsemba kanye nenshisekelo emoyeni . 
Tinsayeya tekuvikeleka kwekudla eNingizimu Afrika tinetinhlangotsi letimbili . 
Emaseli adzinga kupendwa . 
Sikhiphe Incwadzi Yekubuyeketa Temnotfo njalo ngekota . 
Emakomidi eLucwaningomabhuku lwangekhatsi anesibopho salokutfolwe lucwaningomabhuku lwangekhatsi , loku lokutfolile kugcanyisiwe kuMbiko weMcwaningimabhuku Jikelele nakuLikomidi Lelimile letisombululo teMa-akhawunti aHulumende . 
Ibeka kutsi ifemu itawufinyelela kanjani indzawo lefuna kuya kuyo ngekumaketha . 
Kwekugcina , kuniketa kuchutjwa kwekutfolakala kwetimali kanye nekuhlola imisebenti yebhizinisi . 
Litiko liyachubeka nekucinisa kanye nekukhulisa inombolo yalabasikati labahlanganyele kuletinhlelo tekuniketa emandla . 
Bufakazi lobungeniswe Litiko Letemphilo bukhombisa lizinga leliphakeme lekuhambisana nemtsetfo , kepha loku akweneli kutsi kungatsatfwa sincumo mayelana netibalobalo tavelonkhe . 
Ingcikitsi yenhlalomnotfo nesigaba seliklasi lenhlalo Yemuntfu , bulili , buve , imfundvo , umsebenti nemazinga eliholo kumaphuzu labucayi ekuphileni . 
Libhuluho lelisebaleni kakhulu lalokuhamba lisekwakheni emakhono . 
umuntfu kufaka ekhatsi umuntfu ngekwendzabuko noma umuntfu ngekwemtsetfo ; kantsi 
Budlelwane kanye nekungenelela lokuchubekako kuma-ajenda elucwaningo letikhungo . 
Kwentiwa kwebhajethi kutsintfwa tintfo letinyenti tangaphandle letifana nekwehla nekwenyuka kwemali , tinkhomba tenchubomgomo yahulumende wavelonkhe , timphahla tamhlabawonkhe , kanye nangemsebenti kanye nekufinyeleleka kwetindzawo tekuhlala tetakhamuti tetfu . 
Kubalulekile kugcizelela kwekutsi lenjongo yalokubuyeketa akusiko kubuyeketa nekuniketa tikhungo letitsite emamaki noma bantfu labatsite labaphetse kuHulumende . 
Kodvwa , kufundziswa kwalencenye yekharikhulamu , kuyehluka ngekuya kwetikhungo nebasebenti labakhona emakolishi lahlukene . 
Loluhlelo lwekufundza , lufaka ekhatsi tetfulo , tingcoco temacembu kanye nemaseshini alokwentiwako etitjudeni , ifaka ekhatsi : 
Tinchubo tekutsenga letinconywako letibhaliwe letingasetjentiswa kuhlolwa emathenda latfolakele kufanele tichazwe kabanti kudokhumenti yethenda . 
Loku ngiko lokwetsenjiswa kusetjentiswa kwabongcondvomshini ngenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kubeka nekulawula lwati . 
Litiko naso sonkhe sisebenti setekulungiswa kwesimilo lesisemsebentini kufuneka sitame kuphumelelisa inhloso yaLomtsetfo futsi kuloko sonkhe sisebenti setekulungisa similo kufuneka sente umsebenti waso longaphansi kwaLomtsetfo . 
Ngakulolunye luhlangotsi , tindzawo letinkhulu letisitete naletinye tintfo temvelo tamoshakala ngendlela lengeke ilungiseke . 
Imfucuta lenekutsatselana ivame kuphelela emigodzini yemfucuta letayelekile kanye nasetindzaweni tekulahla letivulekile eveni lonkhe . 
Timali letivotelwe kufanele kutsi tidluliselwe kuSikhwama Samalingena . 
Kuphendvula kulokubaluleka kwaMasipala weSigodzi iBojanala Platinum macondzana nekwehlukahlukana kwalokuphilako , Emapaki aseNyakatfo Nshonalanga neBhodi Yetekuvakasha iphindze futsi icabanga kwengeta linani leticiwi temvelo kanye netindzawo tekonga imvelo . 
Lendzawo letfutfukiswako isekhatsi noma isondzelene kakhulu nendzawo lelidolobha lapho itawusita kuchaza lokubaseceleni kwelidolobha ; 
Loku kungaba sizatfu lesibalulekile emva kwekwehla lokuchubekako kumathani lakhicitwa kuleminyaka . 
Emanti akahlali alapho bantfu bawadzinga khona , futsi yonkhe imimango iyawadzinga kuko konkhe : temphilo , kuhanjiswa kwekungcola , kukhicita tekulima , emandla , nemboni . 
Kulandzelela kusebenta kahle ngemitsetfo lefanele kuyo yonkhe imisebenti yelihhovisi leMcondzisi . 
Sokontileka utawutfolakala anemsebenti wekuniketa tindlela letifanele tekuvikela umlilo . 
Tinyatselo tekulungisa tivunywe baphatsi futsi tisahlolwa Likomiti Lekuhlola Emabhuku . 
Letindzaba leti tichutjwa tinchubomgomo ngaphandle kwemkhakha wetemphilo lite asenhlitiyweni yekutfutfukisa kuphila kahle . 
I-akhawunti lehlanganisiwe yahulumende wavelonkhe lapho khona yonkhe imitselo , timali netinhlawulo letigcogcwa yiNingizimu Luphiko lwaMalingena lwaseNingizimu Afrika netimali letingenako tematiko tifanele kutsi tikhokhwe . 
Tetimali taboMasipala nato tikunchubo yekugcwalisa tikhala temsebenti . 
Kuhlanta kanye noma kabili ngemnyaka nako akuniketi umsebenti losimeme . 
Lona lobhidako ulindzelekile ngekwemtsetfo kutsi alungise sitatimende sekuhlolwa kwemabhuku semnyaka wonkhe . 
Loku kufaka ekhatsi bacudzelani beNhlangano yeBunye yaseYurophu kanye neMelika nekulahlwa kwemikhicito yetindvwangu , ummbila , inyama yenkhukhu , nenyama yenkhomo emakethe yakuleli . 
Umtsetfosimiso lowengcile utsembele kubodokodela bengcondvo kanye nabodokodela ekutsatseni sincumo , kodvwa uMtsetfosivivinyo lomusha ubona kutsi abekho ngalokwanele bodokodela betengcondvo , ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni . 
Kuletfwa kwetinsita lokungumongo kutawuchubeka kuvikelwe . 
Kutsengiswa kwetimphahla kanye netinsita ngaphandle kwetimphahla letimcoka tekutsi : 
Yonkhe imphahla naletinye tindzawo kwabhalwa kumasipredishithi . 
LeSikhwama njengemcashi lonakekelako , sitsatsa tisebenti taso njengemitfombolusito leligugu kakhulu . 
Tichumanisi netintsambo tagezi titawufakwa emkhatsini wekuceka lokufanele , lokutawuncunywa kusipani sebudze lobufanele nakusipani lesilinganako sesigaba sekudvosa lesibandzakanyekako . 
Loludzaba loluvame kubutwa kakhulu bekukuswelakala kwekuvela ebaleni kanye nekungabikho kujikeleta njalo kwemihlangano yelikomidi lebaphatsi . 
Emagama abo akatiwa nguleKhomishani . 
Uma masipala anema-entithi , niketa sitatimende senyanga sekusebenta kwetimali samasipala lomkhulu kuphela . 
Lihhovisi leMcondzisi yatfola linani leticelo letinemkhawulo lomncane letahlangabetana netidzingo tesikhangiso . 
Nanoma kunemtsetfo wamasipala loniketa kukhishwa kwetinhlawulo letikhishwa khona lapho , kulahlwa kwetibi lokungekho emtsetfweni kuhlala kusenteko lesetayeleke kakhulu . 
Nanome emakhaya atawuzuza kuntalo yemareyithi laphasi nekwehla kwemanani kulesikhatsi lesitako , luvelo lwebatsengi lutawuloku ludzambile kute kube nesiciniseko lesikhulu sekubuyela etimakethe temisebenti bese kwehliswa tikweleti tasekhaya . 
Konkhe loku kwenteka enyakatfonshonalanga yelikhona lalephaviliyoni . 
Tonkhe tatiso letingetulu taVelonkhe neSifundza teGazethi tatiso letingekho ezingeni kantsi tiheha linani leligucukako ngenca yelinani lemakhasi laniketiwe . 
Ngesikhatsi sesigaba sekufundza , bafundzi bangahlola kutsi ngabe kucombelela kwabo lokumacondzana naletheksti kushaye emhlolweni yini . 
Kubaluleka kwalelilungelo lendlela kuya ngetizatfu tesimo njengemaleveli ekuminyana . 
Lamakhono lakhona nyalo kulemikhakha awakabaluleki . 
Letinombolo kufanele kutsi tihunyushwe kuphela ngekutsi njengetinkhomba tema-oda labanti kakhulu ngenca yekwetsembeka , idatha yekucatsanisa ayitfolakali nje jikelele . 
Kulethemu lesemkhatsini , Sikhungo seKulawula Tinhlekelele sihlela kugcila ekufezekisweni kweLuhlakamsebenti lweNchubomgomo lemayelana neKulawula Bungoti Tinhlekelele . 
I-Dance Umbrella iyinkhundla yanjalo ngemnyaka yemculo wesimanje waseNingizimu Afrika lapho kwetfulwa khona imicambo yekhoriyografi . 
Kusebenta konkhe kuphelele kweLitiko kutawubekwa liso ngimi ngekucatsanisa Neluhlelo Lwemasu . 
Bencitfomali Yesive Nekutiphendvulela Kwetetimali baseNingizimu Afrika bangafaka kuphikisa bente setfulo sekwehlisa tinhlawulo . 
Tigunyato temamitha noma lamanyenti kutsatfwa ngemphahla ngayinye ngelilanga lelibekiwe . 
Kucina kweluhlobo lwenhlanti mayelana netemphilo , kukhula nekukhicita , kutala nekutiphatsa . 
Kunemazinga laphansi ebulunga kutinhlangano letimela basebenti basemapulazini . 
Lokuba khona kwekutibophelela kuyekela loko lokusalako kutawubonakala ngekucocisana emkhatsini Kwekuvuselelwa Kwe-Afrika kanye Nesikhwama Semave Emhlaba Nangesikhwama Savelonkhe . 
Kucaphela Kwekuphatfwa Kwesive , luhlelo lolusungulwe licembu lwekucaphela kusebenta kwebaphatsi bematiko ahulumende , atawusungulwa masinyane kuniketa umbiko kuKhabhinethi ngesimo sekuphatsa nekulawula emkhakheni wemsebenti wesive . 
Loluphenyo lufake kuhlatiya kwetindlela letisandza kucalwa tekugcogcwa kwemfucuta eNingizimu Afrika macondzana nekushipha kanye nekusimama kweluhlelo . 
Kuloku , lencenye yendzawo yekuhlala yalendzawo lelipulazi yeligalufu itawuletsa tilwane tasekhaya kanye netilwanyana tasendlini edvute naletilwane temdzabu ; 
Wonkhe umuntfu loboshwako utakwatiswa , ngesikhatsi abanjwa , tizatfu tekumbamba futsi utawutjelwa ngekushesha ngemacala labekwa wona . 
Sikhatsi lesincunyiwe sisatawubekwa nguNgcongcoshe Wavelonkhe kutsi lokuguculwa kumele kuphetfwe nini . 
Tetsenjwa tikhunjutwa njalo ngemisebenti yato yemtsetfo ngekusebenta ngekutimela kanye nangetifiso emalunga eSikhwama kanye nalabatsetse umhlalaphansi . 
Ngesikhatsi sekukhipha lombiko , kuchumaniseka kweMhlolimabhuku Jikelele , Lulawulo Lwebungoti kanye neLuhlolomabhuku Lwangekhatsi kusite Likomidi Leluhlolomabhuku kutsi lifezekise tibopho talo . 
Lomcondvo wekufaneleka kusentjentiswa ngako-ke uyinkhaba ekulawulweni kwekhwalithi yemanti eNingizimu Afrika nasekwakhiweni kanye nasekusetjentisweni kwaletinkhombandlela . 
Loluhlakamsebenti lwetimali tahulumende letisemkhatsini lususelwa kumalingena longumcombelelomali weminyaka lemitsatfu kanye nephrofayili yetikweleti letiphindzaphindziwe letimiselwe ekubukisisweni kahle kwemnotfo losemkhatsini . 
Kunetinhlobo letimbili tekusefa lokusuka etulu kwehlele phasi temhlabatsi letisetjentiswa kakhulu eSwideni , letichaziwe . 
Leliphepha lihleleke ngalokulandzelako : 
Lisiko lelisebentako lichaza kutsi nguyiphi imisebenti letawentiwa libuye libeke lisu lekuchuba imisebenti ledzingeka ekusebentiseni lenchubomgomo . 
Lokukhula loku kwetiwe kuphela imbadalo yetekusebenta , njenge kuhamba nekubonelelwa , neluhlu lwemphahla emahhovisini esifundza . 
Nanome nje kucaca kutsi lokulawulwa kwetingoti ekhatsinekhatsi kuletikhungo letibalwe ngenhla kungumsebenti webalawuli babo labasetulu , kubonakele futsi kutsi lomcondvo wekulawulwa kwengoti usesemusha . 
Kucitsa imali kutawugcila ekulweni nebugebengu betive , kutfutfukisa tekuvikela , kusekela tinhlelo tekuthula netinsita tetemphilo letivela emasotjeni . 
Umcashi ngeke afune , futsi nalokhipha ithenda ngeke angenise ithenda ngaphandle kwenjongo lecinile kanye nemandla ekuchubeka nalenkontileka . 
Kulindzeleke kutsi tintsengo titawubuya esikhatsini lesifishane kuye kulesisemkhatsini nakulesidzingo lesincono . 
Kumiklamo lemikhulu , lenematfuba lasetulu ekulahlekelwa , lekomiti lecondzisa kusebenta ingahle inikete ligunya lendzima yekubika lokufunwa ngemandla neticelo lengahle tibe khona Kumchasi Wemklamo nome ikomiti-ncane , njengobe kanyenti kuba matima kakhulu kubita umhlangano wekomiti lecondzisa kusebenta ngesikhashana lesincane . 
Iklayimethi yemnotfo lekhona nyalo nekungasebenti lokukhulu eveni kuholele ekumunyweni kancane emakethe yemsebenti nanoma labaneticu bangena emakethe yemsebenti . 
Kugcila kwamlonyaka kutawuba sekuphotfuleni lenchubo yekubonisana nabo bonkhe labatsintsekako kwenta leSikhwama sikwati kufezekisa lokunye kwekwenta letinzuzo tibe ncono . 
I-Gauteng iyindzawo lenconotwako yalabagucula imikhicito yetekulima labahlukahlukene . 
Ngaloko , cishe bonkhe bantfu labatfola emanti bawatfola mahhala . 
Ngalokunjalo , lemitsetfo yaleNkhantolo icabangela kwekutsi lesigwebo lesicelwako singahle sibe singakavetwa kahle kulesitatimende salekleyimu lefakiwe . 
Watsi takhamuti timele kukucondza kutsi lomkhankaso uyincenye yemitamo yesikhatsi lesidze yamasipala lekujongwe ekwakheni lidolobhakati lelime kahle , leliphilile , lelifundza libhale , leliphephile futsi lelinenhlalo lehlangene . 
Umbiko wesilinganiso sesimo lokhuluma ngebungako belinani lentsengisomakethe lekhona . 
Lomboniso ufanekisa letinye tetimo taleticintsi letitawufaka umoya wekufunta lokuhamba kanye nenethiwekhi yetitfutsi tesive . 
Ekhatsi kwalokukhatsateka lokubekwe kwacaca kanye nemaphuzi lekugcilwe kuwo kulenhlangano , kube netitatimende mayelana nendzima yemndeni ekuniketeni kwesekelwa kubantfwana . 
Basisi bangaphandle nebasekhaya kungalindzeleka kutsi baphendvule ngendlela lefanako netinkinga letisisekelo netekuhleleka temave . 
Kudzinga kusitwa ngemali lenyenti kute kutsi kutfutfukiswe sakhiwonchanti sekutsi kuchutjwe tekuhambisa kungcola . 
Imisebenti kutekwendluliswa kwetekulima ivusa kukhula kwemisebenti ngekusebentisa imboni yayo yetekwendlulisa tekulima nasemimangweni yetekulima . 
Lemphi yembango lenemandla eSyria kanye nekungevani lokuchubekako emkhatsini kwemave aseNshonalanga kanye ne-Iran ngenca yeluhlelo lwenukliyasi iyachubeka nekubasela kungatinti eMpumalanga Lesemkhatsini . 
Ndvuna ucindzetele kutsi emabhodi ashwele kufanele ente konkhe lokusemandleni awo kucinisekisa kutsi labanemacala bayatsintfwa kutsi batongenelela nakudzingidvwa shwele . 
Kwamukela Kwekuhlola Basebentisi kwaloluhlelo kwacedzelwa kwasayinwa . 
Kucatsanisa kwalokutfutfuka kwekukhicitwa kwemanyutriyentsi kulemitfombo lemikhulu nemazinga esimondzawo kuletigodzi . 
Timemo teticelo temathenda ekuphakela tinsita tekusekela tekulawula ngekusebentisa tisebenti leticashwe kwesikhashana kutsi tincedze kuphotfula timangalo . 
Kulungiswa kabusha kwetimali tahulumende wasekhaya yintfo lebalulekile ekulungisweni kahle kwahulumende , lokufaka sandla ekwakheni kuphatsa lokusimeme nalokucinile lokunganotsisa kutfutfuka kwemnotfo nemmango . 
Kusebenta ngetintfo letitsengwako letifana nesteshinari . 
Likhofi lingulesinye setilimo letifanelekile kubalimi besilinganiso lesincane kanye nemapulazi ekutsengisa . 
Ekhatsi nalomnyaka Kuphatfwa Kwetikhungo kuye kwadzinga kugcila ekulungiseni kabusha kwentela kucinisekisa kufezekiswa kwenhloso yalo yekuniketa simondzawo sekusebenta lesivumelako kusakheko lesikhula njalo . 
Loku kufaka kufinyelela kutemfundvo , kutfolwa kwetemfundvo , kufaka sandla kwebasebenti , kuphakelwa kwemholo , kutfutfukiswa kwelidolobha nebantfu nekufinyelela kutinsita letisisekelo emkhatsini waletinye tinkhomba . 
Siphakamisa kutsi letichibiyelo letiphakanyisiwe tifake ekhatsi sidzingo likomdi lelihlola timali lekumele kutsi libenaso lokungenani linye lilunga lelati kuphatfwa kwetimali . 
Kulawulwa kwetekuchumana letingenako kanye naletiphumako . 
Ufuna kugcugcutela kuba sebaleni , kutiphendvulela nekuphatsa lokunemphumela longiwo kwayo yonkhe imitimba yahulumende naletimele . 
Kusenjalo , hulumende welubumbano uniketa ema-anyuwithi langenamtselo kepha anentalo leyamene netinkhomba telinani leCPI ngaphasi kwekuvikeleka kwetenhlalo , Luhlelo Lwemhlalaphasi Lwekusebentela Umbuso , kanye neLuhlelo Lwembutfo Lwemhlalaphasi . 
Sive siyavikeleka ngalokuphephile ngekuvalelwa ejele kwalabente emacala futsi babuyiswe timilo . 
Lesakhiwo angeke sitsatfwe njengalesiphelile kute kube ngulapho sekuhlangabetwene nato tonkhe tidzingo talesigaba . 
Tinyatselo letifanele tekulungisa loku lesekubaliwe kudzinga titsatfwe masinyane . 
Umphumela waloluhlolo lolukhetsekile utawubikwa ngalokuhlukile . 
Kungafani nakudzala , bantfu labanyenti batawukhetsa kuhlala kulelivekati , kunekuya kulamanye emave , bafake sandla ekutfutfukiseni umnotfo wakuleli . 
Kubusa lokuhle kuphatselene nekubusa lendzawo masipala laphetse kuyo kanye netakhamuti tayo ngekuhambisana nemoya weMtsetfosisekelo weRiphabliki yeNingizimu Afrika . 
Loku kungachazwa yimitsetfomgomo yetimayini tesileyidi kanye nekusungulwa kwetimayini telidayimane . 
Umbuso utsintsa timo temabhizinisi tayo yonkhe imikhakha yetemnotfo , lokufaka nekukhicita . 
Akukho kubukwa ngeluhlobo lwemaphuzu kuLikhadi lemiphumela leliJenerikhi lelitawuniketwa ekufakweni kwesicelonkhokhelo lesingasekelwanga ngebufakazi . 
Mengameli ukhetsa Sekela Mengameli emkhatsini wemalunga eSigungu Savelonkhe . 
Emishinini legcile ekukhuliseni imigodzi yemayikhroweyivu , umsebe losetulu wemoya uyi-avareji yemoya waso sonkhe sikhatsi weliphakethe lencumbi yemsebe . 
Ecinisweni , labanye balabo labasikati labakwente kwaba ngulabakutsandzako kucinisekisa kutsi sisebenta kusimondzawo lesihlantekile , labaphindze bagijime kutfola loko lokufunako , nakancane abamtfoli " siyabonga " lochamuka kitsi . 
Kwabese kudzingeka kutsi banikete tincwadzi tebufakazi njengebufakazi lobusemtsetfweni ngalolwatiso lolufunekako . 
Ividiyo yalokwenteka kulomhlangano yakhicitwa netigatjana letiyincenye yalomgubho weWAD takhiwe . 
LeNkhombandlela yabelana ngelwatiso lolubalulekile mayelana nebulunga balabatsintsekako netinzuzo . 
Kusho , inhloso yelenchubomgomo kutfola kuvana lokusimeme emkhatsini waletindzawo letibukwe ngco , ngekuba nekugcineka ekhatsi : 
Kulesigaba , i-NEA icaciswa ngekuya kwetizatfu letehlukene . 
Inkhokhelo letfolwa tiboshwa letigwetjiwe yekwenta umsebenti kanye netimo tabo tekusebenta kufuneka ibekwe yinchubomgomo . 
Bakhiciti bemfucuta banemsebenti wekulawula imfucuta yabo ngendlela lengeke ibe nebungoti tikwemvelo natikwemphilo yemphakatsi . 
Etindzaweni tekutsengisa letivele tikhona , titeshi tabojantji , emarenki emathekisi nemabhasi , lwati lungahlanganisa ngekubala timoto nalabahamba ngetinyawo , lokutawusita kuloluhlelo lwekuhlela . 
Kusebenta nekunakekela lokufanele , kwentela kuvumela lensita lesetjentiswako kutsi inikete lokungenani silinganiso selizinga leliphasi selusito loluhlosiwe ngato tonkhe tikhatsi , kumcoka kakhulu . 
Cinisekisa kusetjentiswa kwetintfo nemathulusi ekuklina . 
Tilinganiso tendzawo lapho idatha kudzingeka kutsi igcogcwe khona tingehlukahlukana . 
Sizatfu salendlela yengcikitsi kutsi inike kubumbana lokumacondzana nekubutsela ndzawonye nemiphumela yekufundza kanye nekucinisekisa kutsi kunekuhambisana netimo tekufundza talabadzala . 
Tilimo titsengiswa titintfo letingakaguculwa noma tiguculwe ngetindlela letisisekelo tekutomisa , tekugaya nekutitsengisa kusimo sephawuda nome njengalokuhlanganisiwe lokusamanti . 
Kulungiselela emasu kuluhlelo lwekutsintsana kantsi loluhlelo kumele lube ngumbhalo " lophilako "  . 
Kumele ube uke wasebenta kumatiko ahulumende wesifundza kumkhakha wesive , tikhungo tesive nabomasipalati futsi kumele ube nelwati lwekusebenta kwetinchubomgomo nenkhambiso yahulumende . 
Uma sekusungulwe luhlakamsebenti lolungagucuki , baphatsi batawuba nelitsemba lelikhulu ekukhuliseni ligunya lebasebenti balomkhakha . 
Kukhulunywe netigulane eMtfolamphilo wetfu loseGateway yonkhe lenyanga futsi netigulane tiyajabula kutfola lolwatiso . 
Kusho kuphela kutsi samba sencenye yemikhicito yaseGauteng letsengiselwa lamanye emave yakhula yaba ngetulu kwencenye yesamba semphahla letsengwa kulamanye emave . 
Lengikugcizelela kakhulu kulula , kuletfwa kwetinsita kubantfu labaphuyile kufanele kutsi njalo kube yintfo leyentiwa kucala , futsi ngalesinye sikhatsi ngiye ngifise shengatsi singamikisa futsi tinsita eConstantia ngobe kute namunye locela tinsita lapho . 
Khulisa kusetjentiswa futsi nekuguculwa kwemfucuta lokungatsikameti simondzawo ; 
Lubuyeketo lwesishayamtsetfo lufaka ekhatsi imininingwane yemalingena netilunganiselo telusebentisomali , luhlakamsebenti lwelusebentisomali lwethemu lesemkhatsini , umkhakha wethemu lesemkhatsini kanye netinchubomgomo tekugcogcwa kwemtselo kufaka ekhatsi lifutse letingucuko kutiphakamiso tenchubomgomo lensha yemtselo . 
Tingucuko tetimondzawo temvelo naletakhiwe bantfu tinelifutse kuto tonkhe tinhlangotsi tekutfutfuka kwebantfu . 
Loku kufaka ekhatsi lokulawulwa kwalesibonelelo lesisha lesinemibandzela setinsitanchanti tetekutfutsa neluhlelo loluniketa timali kutekutfutsa kwabomasipala kumiklamo yetinsitanchanti , ngekugcila kwekucala kulamadolobha langahle asingatse Indzebe Yemhlaba . 
Lungisa njalo emathothali ngenyanga esitoko lesisencwadzini . 
Onkhe emalungelo langakaniketwa lapha ngalokucacile agodliwe . 
Kutawemukela kuphela linani lelincane letinkhomba letengetiwe . 
Loku kuhambisana nekubuyiselwa kwekusisa ngemabhizinisi emphakatsi . 
Lomasipala utibophelele ekuphatseni ematfuba ekulahlekelwa ngendlela lenhle kakhulu kwentela kufezekisa umbono , umgomo , kanye netinhloso takhe , nemasu kanye netinhlelo kwentela kuvikela emagugu akhe lasisekelo . 
Umtsengisi unelilungelo lekufuna kutsi umbhidi , mhlawumbe ngembikwekutsi ibhidi yelhulelwe nome ngabe ngusiphi sikhatsi emva kwaloko , kutsi asekele nome ngabe ngukuphi lokushiwoko lokumayelana netincomo , noma ngabe nguyiphi indlela ledzinga ngumtsengisi . 
Kute umdlalo emkhatsini , noma lofaka , emacembu laku-Premier Division lekufanele ibanjwe ngaphandle kwekubakhona kwemaphoyisa ; kutsi mangaki emalunga lekufanele abe khona kufuneka kube yindzaba yemaphoyisa kutsatsa sincumo . 
Labo labalindzele kutijabulisa ngekubuka iNtsaba yeLitafula yeludvumo leyakheke kweliphosikhadi batawuchazwa yindzawo lekusitezi sesitfupha kusakhiwo sesimanje lesidvute nelugu lwelwandle . 
Luhlatiyo lwesikhungo nesakhiwo saMasiphala weLidolobhakati laseNelson Mandela Bay lundlalwe lapha ngentasi : 
Kumele entelwe tinhlelo tekuniketwa lusito nekwelulekwa bongcweti . 
Lokucecesha kuhlose kusita bantfu etindzaweni tasemaphandleni labavame kubukana nekuhamba emabanga lamadze kuyohlolwa ngemshini lotayelekile lohlola ngekhatsi emtimbeni . 
Akunandzawo leyanele kubeka emaphuzu emuntfu ngamunye noma imibono . 
Lesikhungo sitawuchubeka setfule tifundvo tekungeta ngeNhlaba kulomnyaka , letitawufaka tinhlelo Temfundvo Lephakeme kuTekuvakasha kanye Netekuphatsa Nekwemukela tihambi . 
Lutsetfwa njengeluhlelo Lwelubumbano lwase-Afrika . 
Tfola ubuye usebentise lwati loluvakalako layo yonkhe imitsetfo yanyalo lesebentako , kuchubeka nemfundvo kutebuhlengikati kanye nakulowo lotikhetsele wona . 
Inhloso yaloluhlelo kutinika titfutsi taletiphutfumako kanye netisebenti temaphramedikhi bahlukunyetwa bekukhahlabeteka kwengcondvo , betekukhulelwa , betingoti tetimoto kanye naletinye tingoti , kanye nekwenta kutsi kube netitfutsi tetigulane letihluphekile letinye lolunye luhlobo lwetitfutsi . 
Lengcikitsi kufanele kutsi ifundziswe umnyaka wonkhe futsi ingayekelelwa ekugcineni . 
Loku kunika emaphoyisa litfuba lekutsatsa sinyatselo ngembi kwekuba simo singasalawuleki . 
Inkinga yemadlelo ibonakala kakhulu kumadlelo emmango hhayi imihlaba yangasense yebhizinisi . 
Etimweni letinyenti kube khona nemlandvo wekwenyuka ekuniketeni kwemikhicito noma tinsita nguHulumende , esikhatsini lesinengi ngoba bekunesidzingo futsi bekute umcabango wangasese lobewutawubukana nalesidzingo . 
Loye lophendvulako kutawulindzeleka kulemphendvulo yakhe kutsi akhombise kutsi ngabe uyativuma nobe cha letinsolo kanye netizatfu tekuphika , uma tikhona futsi nekutsi kungani lesigwebo kumele singaphocelelwa . 
Kugadza lokwentiwe ncono kwekwehliswa kwetimayini nekuvalwa kucatjangiwe . 
Ngelwandle , lelive lichumene nemhlaba ngelilayini lelugu lwelwandle lwalo eNingizimu Afrika kulwandlekati loluseningizimu ye-Atlantikhi kanye nemalwandlela aseNdiya . 
Inhloso yendlelasu yonkhe yeTinsita teTemphilo Yendzawo ngulensita yetemphilo lefinyelelekako lenako kokubili likhono nekwemukeleka kusigulane . 
Lemfuneko yetinsita itawubese yakheka kancono , futsi nemimango ngekwayo ingancuma kutsi intfutfuko kufanele icaliswephi embili . 
Lihhovisi lesigodzi lake leluleka munye mantji , njenge sinyatselo sesikhashane , kutsi afungise munye lekamtfole esitaladini njengemtoliki . 
Sibuye sibe nemfuyo kodvwa siyachubeka nekusenga tinkhomo ngetandla tetfu kodvwa lapha kusetjentiswa imishini yekusenga . 
Lena le " banjiwe " ikubuyeketa lokutfolakala kuYunithi Yekulahlekelwa yemaAsethi , Inchubo Yeluhlelo Lwekutfutfukisa Kutfulwa Kwetinsita , kanye Nekungena Edolobheni . 
Emacembu latsite emigwaco kufaka ekhatsi kufinyelela emigwacweni , loluchungechunge lwemasu etekutfutsa bantfu , nemasu laphakeme lahamba emgwacweni kubekwe embili ekutseni kwentiwe kancono . 
Lwatiso lolumayelana nemazinga ekuhlola kanye netimali temisebenti lebalulekile tigcinwe kuletindzima letilandzelako : 
Emakhono Ekusekela Etinkanjini aniketa emakhono ekusekela etinkanjini emikhunjini nakumasabhmarini , emayunithi elugu kanye nalamanye emaklayenti laboniwe kucinisekisa kutsi incumbi yemikhumbi ihambisana nemazinga ekulungela kusebenta lachaziwe . 
Kunaka kuhlolwa kwemabhuku lokuhambisana nekulawula kuhanjiswa kwemphahla . 
Tikhungo kumele tigcine emarekhodi lafanelekile ekwenta imisebenti ibe samave emhlaba futsi ikukhone kuniketa lwatiso kuloku . 
Lenjini kufanele kutsi ibe nalokulawulwa bomakhenikhi . 
Tinchubo tifaka kufakwa kwesicelo sekucela kwelekelelwa ngemali lesingafakwa ngenyanga yaMabasa ngemiklamo lechumene netintfo letihamba embili kundlelasu yeLitiko bese ngenyanga yeNyoni kungena ticelo temifundzate kumafomu latfolakala kutiphatsimandla teLitiko . 
Tindleko tekuhamba tisetulu ngoba kute kubonakale ungubomantji lotimele , bashushisi nebatoliki kumele bahambe ngekuhlukana . 
Tsatsa sincumo lesicabukile sekwehlukanisa sikhatsi semsebenti kusikhatsi sakho matfupha . 
Lokuniketwa nekwamukelwa kwato tonkhe timali letibolekwako tangaphandle kumele kube ngekhatsi kwetidzingo letibekwe yiKhabinethi . 
Kute kube nelucwaningo lolunemininingwane , lencenye yetebudlelwane emkhatsini walokuphilako nendzawo lokuphila kuyo kufanele kutsi lufake ekhatsi tidzingo letichazwe ngco . 
Emaklemu endleko leyengetiwe atawuletfwa ne-imvoyisi yetimphahla letentelwe leklemu , noma ngekushesha emvakwaloko . 
Kuzuza kakhulu ekulawuleni kwebhayoloji , kusetjentiswa kwetibulalitilwanyana kufanele kunakwe kubuye kukhawulwe , ikakhulukati leto letinesikali lesikhulu . 
Lwati lwekusebenta kutekuphatsa kanye nekulawulwa kwemakontileka ekucashisa kanye nema-akhawunti lamakhulu . 
Tindzima , imisebenti kanye nekutibophelela mayelana nekuhlelela kulawulwa kwemfucuta tintfo lekuchazwa ngato nyalo kulomtsetfo . 
Akukavuleleki kutsi kungabuyeketwa . 
Khomishana kufuneka , uma aceliwe , atfumele ikhophi yayo yonkhe imisebenti yeluhlolo lwangekhatsi eLijajini Lelenta Luhlolo . 
Kutsatfwa tinyatselo letetayelekile tekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo , futsi labo labephula lomtsetfo bayahlawuliswa . 
Emaphakelomali etinhlelo letitako kufanele ngaloko-ke kuhlangabetane nalensayeya le . 
IDoE ihlangane netinyonyane tetekulima ngaletinkhinga . 
Loku kube nemtselela lomkhulu kumalingena , imisebenti kanye nekwehla kwebuphuya . 
Kusebenta ngemphumelelo kweluhlelo kutawuphindze kuhlolwe njengobe kuchaziwe kulesehluko sekubeka liso nekuhlola saledokhumenti . 
Sonkontileka utawubukana ngalokuphelele nekuphepha endzaweni yekusebenta kute kube lilanga lekundlulisela kumcashi . 
Lenhlanganisela ingahamba kancane kakhulu , ngekuya ngekutsi kufakwe kungcola kwelikhaya lokungakanani . 
Temisebenti Yelayibhrari tisebenta ngekubambisana nebaphatsi bendzawo kuniketa tinsita telayibhrari emphakatsini kubantfu baseNshonalanga Kapa . 
Kufezekiswa kweLisubuciko lwekunciphisa Buphuya lweSifundza lutawutfola emandla kuleminyaka lesihlanu letako . 
Kucinisekisa kulawulwa kwebudlelwano , kusungulwa kwemazinga nemigomo nekuniketwa kwetisombululo letikhombisa buciko . 
Titukulwane tivuselelwe buchawe bakhe nemitamo yakhe yekungadzinwa yekubuyisela umhlaba wabokhokho ebantfwini bawo . 
Loku kumele kwesekelwe yinethiwekhi yekuhamba leta , njengalokusetulu eluhlwini , wenta lula kuhamba kwalabahamba ngetinyawo kutinhlangotsi letinyenti , kugcile ehlelweni lwetitfutsi tesive letifinyeleleka kakhulu . 
Kusebentisa imali ngendlela lenekutiphendvulela futsi lekahle kwamasipala kutakhiwonchanti kutawuholela kumtselela lomuhle lokhulako . 
Letimo letikhona nyalo tesomiso tibanga ingoti lenkhulu kumhlaba wekulima lowetayelekile . 
Luhlolo lwesikhashana lwebantfwana labenta babuye batsengise tjwala eNingizimu Afrika . 
Sebentisa tinhlelo tekunakekela nekusekela kubantfu labaphila ne-HIV kanye ne-AIDS . 
Kusebentisa kwakho iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kunesivumelwane sayo yonkhe imibandzela , imigomo , kanye netatiso . 
Kuze kulinganiswe kucashwa kwesikhashane lokucondzene ngco nesikhatsi sekwakha , tilinganiso letivela kumklamo losekelako kanye netilinganiso tekwakhiwa kweNkhundla Yegalofu i-Le Grand lesedvute ne-George tasetjentiswa . 
Kukhutsatwa kwetitfutsi letingasito timoto kuyintfo lemcoka lesetulu . 
Imininingwane itawetfulwa macondzana netivumelwane letifana naleti leticedvwe ngemphumelelo noma temiklamo lapho lebhida iphisheke khona . 
Kukhweshisa kwalomkhawulo kutawuba nemtselela lobitako kutotonkhe tigaba tetinzuzo . 
Khuphula tinzuzo temnotfo ngebuhlanganyeli nelidolobha landzawonye . 
Lomasipala akanalo luhlelo lwekulawula takhiwonchanti temigwaco noma kulawulwa kwemanti etimvula , nekulungiswa kwentiwa nangabe kudzingeka . 
Likomiti Lelitiko Lebungoti belihlala lihlangana kute lente kugadza kulenchubo yekulawula bungoti legcile kakhulu kubungoti belitiko . 
Ngenca yaloko , kwakhiwe umtimba wekubonisana lofaka ekhatsi Hulumende , bosomabhizinisi , tinhlangano tebasebenti kanye nahulumende wasekhaya lohlelekile lowavunywa yiKhabinethi . 
Kunakekelwa kwebantfwana labangenandzawo kuyincenye lebalulekile yetinhlelo letiphelele temisebenti yenhlalakahle yemntfwana kubantfwana imphilo yabo isenkingeni . 
Bahlali banelitfuba lekuveta kukhatsateka kwabo futsi bacwayise bontsanga ngetindlelakwenta tebugebengu . 
Silubuketile Lwatiso Lwekusebenta kwalesikhungo futsi sinetisekile ngaloko lesiphumelele kuko nasibuka tinkhomba tekusebenta kanye nemigomo njengaloku ibonakele kuMasu eLisubuciko , eMasu eKusebenta eMnyaka kanye neDokhumenti yeSabelomali . 
Tikhalo titawulandzelelwa futsi tilawulwe ngenchubo yeBuchwepheshe nome Yetikhungo Tekusita titawubhalwa phasi futsi kuchunyanwe netitjudeni . 
Masipala unemsebenti ngekwemtsetfosisekelo kanye nangekwesikhungo kuniketa kukhula kanye nekutfutfuka kwe-Ceres ngekucinisekisa kutsi tinsita tamasipala kanye nesakhiwonchanti tihlala tinakekelwa njalo , tiyavuselelwa futsi tikhuliswa njengekwesidzingo . 
Litiko lihlola loko lokungeke kusabuyiswa lapho kunekhomba letsi lokutfolwako , imbalimboleko nome lutjalomali ngeke lusabuyiswa . 
Konkhe lokucuketfwe yiwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ku : Nelilungelombhalo : Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe 2018 kanye / noma batfulitinsita balo . 
Ngalokufanako , njengesifundza , sifake tindlela tekutiphendvulela kucinisekisa kutsi loko lokuniketiwe kutisebenti tahulumende wetfu kulandzelelwa ngendlela lefanele , lenemoya lofanele . 
Inkantolo kufuneka ngaso sonkhe sikhatsi icinisekise kutsi ingabe lofaka sicelo uyachubeka yini nesicelo semyalo wekuvikelwa . 
Kuphuma ngemfutfo wekudvonseleka phasi , lokuphatselene netingucuko tesicindzetelo kanye nemphumela wetingucuko tekugeleta ngekushesha kwemlomo lokhafulela elwandle , kufanele futsi kutsi uhlolwe ngekucophelela kokubili tinhlelo tetimpompi kanye naleto letisebentisa emandla ekugeletela phasi . 
Hulumende utawube etfula tinyatselo leticine kakhulu tekwehlisa tindleko kuwo wonkhe ematiko embuso kwentela kuvala kuvuta kuloluhlelo . 
Lusuku lwekwephetsa kuwo lomnyaka . 
Sibonelo , kutsi belifanana nalelo lelasetjentiswa ngemaphoyisa . 
Uma kwenteka ekuhambeni kwesikhatsi kutsi kuvela bufakazi besimo mbamba salencabano kutsi singuleso lesiwela ngaphansi kweNkantolo yeTisebenti , kutawuba njalo-ke . 
Umlawuli Lomkhulu Wetemililo utawuniketa iphemithi yekufafata kuphela uma letichibiyelo letihlongotiwe tihambisana nemigomo lengiyo yalemitsetfo lelawulako . 
Lisalelamuva lelikhulu letinsita letisisekelo temanti nekuhlanteka kumiphakatsi yendzawo angeke lehliswe ngaphandle nangabe lemiphakatsi ngekwayo ihlonyiswa kucala intfutfuko yayo matfupha . 
Ngekwesikhatsi lesidze , tekulima eGauteng kulindzeleke tilandzele indlela yekukhula lefana naleyo yemnotfo wavelonkhe . 
Timo tetindlu , imininingwane yekwakha kanye nalokudzingekako kuyavisiwa ngumakhi ( nebasebenti bemakhi nemakhi longaphasi ) kanye nemphatsi wemklamo . 
Njengoba letehlakalo titsintsa emalunga emmango , kubalulekile kutsi lisiko lekuvikela bungoti luyafakwa ebantfwini betfu . 
Kukhululwa kwekuhwebo kube nemtselela lomuhle elizingeni lekukhula laseNingizimu Afrika . 
Kutfutfukisa nekugcina tinchubomgomo tekudvwetjwa kwetakhiwo , emasu , tinhlelo , tinchubo netindlela temiklamo yetakhiwonchanti . 
Siphindze futsi satfola titatimende tetimali letingekho esimeni lesifanele letingeniselwe kutsi tiyocwaningwa . 
Ngekulandzela tidzingo tabomacalangaye besabelomali , linyenti lalesabelomali litawuphakelwa kutikimu lapho kwakhiwa sekuvele sekucale khona . 
Tonkhe Tisetjentiswa teKucisha Umlilo tifanele kutsi tibonwe kurejista . 
Tinyatselo letitsatfwako letivela kutimviwoluvo te-SCOPA tinyatselo letitsatfwa sishayamtsetfo futsi tihlala njalo tiphakanyiselwa ematiko , kepha letifezekiso letentiwa sigungu lesiphetse atifezekiswa ngalokuhlelekile lokubese-ke kubangela kubambeleleka nekweciwa kwalokunye . 
Icuketse kakhulu imiholo Yemalunga ePhalamende , behluleli netimantji . 
Bahlengikati labambalwa bebafakwe kwesikhashana kumatiko etemfundvo . 
Lomsebenti unikwe sibopho sekutfutfukisa , kulawula , kusebenta kanye nekugcina tikimi tekuphakelwa kwemanti tibe tikimu tetinhlelo temitfombolusito yemanti lehlanganisiwe . 
ENshonalanga Afrika beyisetjentiswa kubopha bucwebe kantsi betiphindze tentiwe tibe ngemakhephu kanye nemakepisi ekugcokwa ngemakhosi etinhlanga . 
Emandla abalulekile emphilweni yemuntfu ; kusetjentiswa lokubonakala kalula kufaka phakatsi emandla ekupheka , ekufutfumeta newekukhanyisa . 
Emakhaya lafinyelela etikhungweni tethoyilethi yekhemikhali angeteke kakhulu . 
Lisu lelisibenta kahle lingacinisekisa konga mayelana netindleko tetemphilo tebantfu labaphila nekukhubateka . 
Kuluhlaka lwekuphatsa sive lweNingizimu Afrika kulawula kwenta umsebenti kanye nekubhajetha kufanele kuhlanganiswe futsi kuhlanganiswe kukokubili kuhlelwa kwemasu kanye nako mbamba kwetfulwa kwetinsita . 
kuvikela nekumelela emalungelo noma imphahla yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ; kanye , 
Lobungoti bulawulwa ngumlawuli welutjalomali ngekusebentisa emamodeli lentiwe ngekhatsi kanye nangema-ejensi angaphandle ekulinganisa tikweleti . 
Linanimali libekwa kumitfombo yemvelo kanye naleminye ; 
Kusekelwa ngemali njalo lokukhishwe ngendlela yemanothi lasetulu nome imali boleka lesetulu lehamba embili kuletinye letingakavikeleki nome ngaphandle kwaloko sikweneti lesingetulu " lesincane " lesikweletwa ngulosiniketile . 
Inhloso lenkhulu yaletikimu tekukhutsata kuchuba kusisa , kutfutfukisa tebhizinisi , kanye nekuncintisana nematfuba ekukhiphela ngaphandle kumabhizinisi asekhaya newangaphandle . 
Lomalingena baliwe longakeneli losisekelo sabomasipalati labanyenti usho kutsi ngaphandle kwetinhlelo tekusekela letinkhulu labomasipalati angeke bakhone kwenta umsebenti wabo wekutfutfuka . 
Namuhla , sikhumbuto sebantfu sime ngekutigcabha egcumeni lelibuke iPitoli ngesimo Sepaki yekukhibika Yenkhululeko . 
Ngebhadi , kute idatha lekhona yesikhatsi lesingembi kwekushicilelwa kwaloMtsetfo nalenchubomgomo , ngako-ke lifutse lalomtsetfo alikwati kutsi lingahlatiywa esikhatsini lesitsite . 
Kwengeta , Litiko lihlose kutfutfukisa imitfombo yemtsamo lomkhulu wemanti kubukana nesomiso etindzaweni letitsintsekako telive letfu . 
Masipala uneMakomidi Emawadi laneluhlelo lolusebenta kahle kakhulu loluphetse tifiso kanye nalokufinwa ngumphakatsi lawuphetse . 
Eminyakeni lelishumi leyengcile , sikhulise kancane silinganisontsela , ngako kokubili kuguculwa kwenchubomgomo kanye nekuphatfwa kwemalingena lokwentiwe ncono . 
Bosomapulazi bendzawo nyalo bayahlukanisa futsi basisa kutimakethe te-niche letikhulako letifana nakolweni losezingeni lelisetulu netimbali , kanye nekubuka ematfubeni etekuvakasha njenge tekuvakasha kwe-eco , nemapulazi etivakashi . 
Kuhlukanisa ngekwemisebenti lokunabile kumele kwenteke kususelwa kungcikitsi-letsite . 
Ukhangise noma uvume kutsengisa noma kutsenga nanoma nguyiphi imikhicito yanoma ngutiphi tinhloso tebhizinisi , ngaphandle uma ngabe leyo nsita yekuchumana ivumela ngco leyo milayeto . 
Ngembono waNobel Laureate Paul Krugman , utsi umkhicito awusiko konkhe , kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi cishe unguko konkhe . 
Kute kuciniseka kulemibango . 
Tindlela tekonga tindleko etimphahleni sasetinsiteni . 
Kuhlwaya tindzawo tekusebentisana letengetiwe , emkhatsini Kwetifundza taseMpumalanga naseNorth Rhine Westphalia . 
Njengenchubomgomo , libanga lelisemkhatsini welikhekheba lekusefa esisefeni semhlabatsi nelizinga lebanti langaphasi kwemhlaba lifanele kutsi lokungenani libe yimitha yinye . 
Linyenti lemathebula latfuliwe lingemaRandi kanye netigidzi . 
Lesi simiso lesimcoka kwentela kucinisekisa intfutfuko lesimeme futsi lelinganiswa ngekwemtsetfo wemvelo , kanjalo nekulawula lokusebenta ngemphumelelo futsi kahle . 
Totimbili letincenye tisebaleni , tisuselwa-emtsetfweni futsi tifakwa kuLomtsetfo Wekwabiwa Kwetimali wemnyaka . 
Iphindze inikete emandla ekuhanjiswa ngekulingana kwabathishela labaneticu ngekuvumela tifundza kutsi tisabalalise labo bothishela , ikakhulukati etikoleni letisetindzaweni letisemakhaya . 
Emawadi solo asadzinga kufinyelela etinsiteni temanti letisisekelo , kutfutfwa kwekungcola nagezi njengalamanye emacembu emawadi lasetindzaweni letiphuyile . 
Bonkhe batfulitinsita labavunyelwe kufanele babhaliswe kamadathabhesi eLitiko Letetindlu kuVelonkhe nasesifundzeni kokubili futsi luhlu lwabo kufanele kugcinwe njengeshejuli kuloluhlaka kwentela kukhomba kulo nekufaka kwakamuva ngalokutako . 
Lokukalwa kwemikhakha lehlukene sincumo senchubomgomo lesinetindlela letinyenti lebatinakako , kufaka ekhatsi emaphethini akudzala ekucitsa imali nebudlelwane bekufuneka ngemandla kwetinsita letitsite . 
Kuniketwa kwetinsita letenele temidlalo nekususa situnge kumcoka ekutfutfukiseni temidlalo futsi kubekwe etulu kulokutawentiwa ngulomasipala . 
Kusetjentiswa lokukhetsekile , kwanoma siphi sizatfu , kwetindzawo letinemanti alabangasese kuhlala nemnikati wemhlaba lapho atfolakala khona . 
Emaluphu atfolakele kutsi akhulisa linani lemaphambanamgwaco emigwacweni lesabalalisako . 
Mason wente kutsengiselana lokungekho emtsetfweni lokutsatfu kulemphahla ngetikhatsi letehlukene . 
INingizimu Afrika itsenga ngaphandle kakhulu kunekutsengisela ngaphandle imikhicito yayo yetekulima leyendlulisiwe , imikhicito yetemahlatsi netinhlanti . 
Uphindze futsi ukhutsate kukhicitwa kwekudla kwemndeni ngekutsi kwentiwe kancono kucinisa , kwehlukahlukanisa nekusetjentiswa kwetebucwepheshe lobulula nalobungabiti kakhulu . 
Ngako-ke , i-SU isekela ibuye futsi ilandzele indlela leyehlukile : Kukhushulwa kwetimali kuyancishiswa ngekwesekelwa ngetimali kwetitjudeni letiphuyile letifanele ngekwemfundvo lokuphatselene nemali yelikhaya lehlanganisiwe lengena njalo ngemnyaka . 
Lesifundza sibukana netingucuko tesimo selitulu letiphakeme letifana netikhukhula , emathonado nekudvuma lokubangele kuguguleka kwemihlaba nekuvuleka kwetigodzi . 
Emathenda kufanele abe kumafomu ethenda lasemtsetfweni lekufanele agcwaliswe abuye acedvwe ngayo yonkhe indlela . 
Indvodzakati yakhe lengu-Elizabeth yase iyanyamalala ngesikhatsi seludlame kulendzawo kantsi wase ulahlekelwa kuchumana nayo futsi kanjalo . 
Emasu ekuhlelwa ngakunye kwetindzawo letinsha tekutfutfuka kumele kuhambisane nemiyalo yemazinga lasetulu alokuhlela lokukhonjwe ngenhla . 
Umsebentisi-ke wendluliselwa kumitfombolwati leyengetiwe yesicukatfwa ngasinye . 
Imali lekhokhelwe lehambisanako amange iphakanyiswe phambilini ngetinkhokhelo letinjalo letentiwe . 
Kubonakala kusebenta kukhokhela leto tinzuzo tivela kuluhlelo lweDB loluhlelwe ngemuva kwekucinisekiswa ngetinsita ngekwendzabuko . 
Bomantji bakushilo lokubakhatsatako ngemoya webashushisi wekunganakekeli ngekwetinchubo nekutiphatsa kusukela kwetfulwa inchubo yetebulungiswa ikakhulukati lengakhetsi . 
Lesikutfolile kuncoma kutsi kutfutfukiswa kwenchubomgomo kanyenti kuyakufaka kufaka sandla kwesive , kodvwa kujula nelizinganhle lekutsintsana lihluka ngaloku banti . 
Imiphumela lefanele yetekwelashwa kwetigulane letibe engotini yemgwaco kufanele isho kusetjentiswa kancane kwemali yekubuyiselwa esimeni kanye netinzuzo tekunakekelwa kwemphilo . 
Kukhanyiswa kwetindzawo tesive kwenta ncono kugadza nekubonakala , lokuvumela labatisebentisako kutsi babone futsi balindze ingoti lengahle ibekhona . 
Kuchubeka kahle kwentiwe ekubuyiselweni kwemhlaba , labakleyimako batfole umhlaba wabo futsi , kulungisa ngelukingana kubonakele kulabanyenti kantsi lamasondvo ekubuyiselwa kwemhlaba asachubeka nekugicika . 
Ngetinhloso talesicephu inkhokhelo itawubalwa ngalendlela lemisiwe . 
Lelitiko liphindze lakhangisa lesifundza ngekutimbandzakanya kwalo ( Ngemtimba lophetse Tekuvakasha eNyakatfo Kapa ) kumibukiso lemine yetekuvakasha yemave ngemave . 
Etehlakalweni letinyenti bakhombise kungahloniphi sitfunti setihlwele . 
Tinchubo tekufundza / tekwenta bunjiniyela bebhizinisi futsi noma ticu temfundvo letifana naleto . 
Imicabango ngetebunjiniyela kutindzawo letiyinkhaba yelidolobhakati kanye netindzawo letikhashane nalo futsi yehlukile . 
Tigulane tindluliselwa etibhedlela taHulumende naletitimele eNshonalanga Koloni kantsi lomtimba walona loshonile watfwalwa Betinsita teForensikhi Phatoloji . 
Emva kweminyaka leminengi yekukhula , umnotfo waseNingizimu Afrika bewehle kakhulu kwekucala kusuka kwangena simo lesisha sentsandvoyelinyenti . 
Longcondvomshini uphindze futsi uvikelwe ekusetjentisweni lokungakavunyelwa . 
LoNgcongcoshe Wetemisebenti Yemmango futsi Nekulawula naye watiswa ngalomklamo lesewucalwa . 
Kugcineka kwemphilonhle kukuhlanganisa kwemitselela yetinzuzo , kusukela kutemnotfo , tenhlalo , temasiko netekuphatsa , loku insita lenako nekusentjetiswa emiphakatsini . 
Emanyuvesi atibophelele kusebentisana naHulumende kulucwaningo lwetenhlalo nemnotfo kusekela i-ajenda yetekutfutfuka kwesifundza . 
Ngekwati kwakho lenoveli yonkhe , khuluma ngeluphawu LUNYE loluncomako ku-Atticus . 
Kuniketwa kunakekelwa ngetemphilo nekwelulekwa kulabasindze ekuhlukunywetweni ngetemacansi . 
Ku-inthavuyu nemphatsi wamasipalati , utfole timphendvulo talemibuto lelandzelako : 
Lwati kanye nekuvisisa emathenda kanye nemakontileka kutawuba lusito . 
Kuvunyiwe kwekutsi lolosebentisa umhlaba unemsebenti wekulawula letintsetse endzaweni yakhe . 
Letingucuko tesimondzawo titawuvimba kakhulu intfutfuko lesimeme tiphindze futsi tibe nelifutse lelikhulukati kutinchubo temhlaba tetenhlalo netemnotfo . 
Kusobala , nanobe tindzawo tesive tingasebentisi emanti lamanyenti , tinemtselela lomkhulu kumitfombolusito futsi ngako timcoka kakhulu kuSEA . 
Bonkhe balingani benhlalo bavume kuhlosa kuphangisisa Kuhlonyiswa Kwemnotfo lokubanti Lokusekele Kulabamnyama kanye Nekulinganisa Ematfuba ekucasha . 
Lokumnandzi kutsi ngenta umehluko etimphilweni tebantfu . 
Madvute nje , umtsetfo wekhophelethivi washaywa kuletinye tifundza te-Ithali . 
Intfo yesibili sidzingo sekusetjentiswa futsi kwetibi ngelizinga lelikhulu kakhulu lelingaba khona . 
Loku kutawenta kancono kubika kwetfu mayelana netindzaba letiphatselene nenkhohlakalo nekukhwabanisa kuMcondzisijikelele neKhomishini yeTemisebenti yaHulumende . 
Lelitiko licale kusungula umtsetfo wekuvikela kuhamba emantini , lisebentisa lemitsetfo leyamiswa lekhona njengesisusa setingcogco . 
Loku kwehlisa lokubaluleka kwetekulima njengentfo leyakha ematfuba emsebenti nangaphandle kwekutsi lomkhakha ufaka sandla ngalokulinganene kulomnotfo walesigodzi . 
Kungalesizatfu lesi kutsi Lekomiti inelitsemba lekutsi kuncintisana lokunemphilo kukhona emkhatsini kwebakhiciti bakulelive nebalungiseleli , kanjalo nebangenisi . 
Tikhungo talababanjiwe bavalelwa titawusebenta ngekuhlanganyela ne-SAPS njengesikhungo lesibambako kute kuncunywe kwehlukaniswa kwebungoti bekucala . 
Baphatsi bemabhange emave bamukele umklamo wekubuka sifundvo sethiyori lesentiwe ngeluhlakamsebenti lemnotfo-lomkhulu kanye nemtsetfo lekufanele kuhambisane nekukhululeka kwemitsetfo yekuhambisa timali emkhatsini wemave . 
Kutawenta kuphela ngekukhombisa kubaluleka kwetemnotfo lokusukela kulemboni yalokubukelwako nalokulalelwako kutsi lemboni ingakhona kubamba kube nesimondzawo lesikahle semafilimu . 
Loku kwandzise kwehla lokucindzetelako kulelinani lentsengo yensekese lesala uma kuhlutwa jikanelilanga . 
Kucashiswa kwemphahla lapho khona onkhe ematfuba ekulahlekelwa kanye netinzuzo tebuniyo tetfwalwa ngulocashisako kubalwa njengetivumelwano tekusebenta . 
Litiko Letemvelo naMasipala bahlangana batfutfukisa babuye futsi bayonga lendzawo . 
Loku kuholele kusimo lesikhatsatako lesiholela etifweni naletinye tintfo letinemtselela lomubi kubantfu baseThailand . 
Lokuhamba kwetitfutsi temphova netinhlanyelo kusita tinhlelo temvelo kutsi tivikeleke ngemphumelelo kunesikhatsi setinsalela temvelo letingakachumani . 
Loku kufaka tibuko teBSE , emasempula etinsalela , emaswabhu etilwane letitsatfwe endzaweni , emaswabhu kanye nemasempula emanti . 
Sikhomba kutsi bantfu benta njani , ngekuhamba kwesikhatsi , bakwente kanjani kwakheka kwendzawo yabo kute ihlangabetane netidzingo tabo futsi inotsise netimphilo tabo . 
Kulawula kusebenta kweNkhombandlela Yekusebentisa Imali . 
Kungako-ke , kudzingeka kwetikolwa KwaZulu-Natal kusezingeni lelikhulu ngalokungeke kugwemeke . 
Intfo ngayinye kutintfo temphahla yengcondvo lengasetjentiswa kuvikela lwati lwendzabuko inetinzuzo letehlukile kanye netintfo letingasikahle . 
Sibuye sakhipha kulemitsetfo lephetse tinsita tebulungiswa , lenchubo " yekuvalelwa uyedvwa " lehambisana nalesento lesingenabuntfu sekugcina bantfu bavalelwe ngabodvwa sikhatsi lesidze kakhulu . 
Funisisa kutfola uma sikhona Sikhungo Sekwesekela Kutetindlu endzaweni yakini . 
Leminye imisuka kumele ifakwe nakuhlanyelwa noma kafishane ngembi kwekutsi kuhlanyelwe . 
Esikhatsini-nje , semalanga lamabili , Masipala weLidolobhakati laseBuffalo utawube Akhanyisa lamalambu ekuhlobisa , lokuluphawu lolukhombisa kutsi kucala kwelihlobo . 
Bantfu labanyenti labatselelekile abati kutsi batfwele ligciwane leHIV , ngobe lihlala emtimbeni sikhatsi lesidze ngembi kwekube limgulise umuntfu . 
Belibala lelimhlophe bebamelelwe kutigaba talabasebentako , kutsi belibala Lelimnyama base-Afrika bamelelwe kakhulu kulabangasebenti kwengca kulabasebentako . 
Kusemtsetfweni kutsi umtimba wekuhlola kufanele ucinisekise kuphepha lokucinile mayelana nemaphepha emibuto eluhlolo ngaso sonkhe sikhatsi . 
Buyeketa noma ngutiphi tintfo letitfolakele ngetimphahla kanye netincomo ngebaniketitinsita labaniketa siciniseko kunchubo yekulawula insayeya kanye nekugadza kwekutsi sinyatselo lesifanele sifakwe kulungisa butsakatsaka lobukhonjiwe . 
Lokubalulekile ekufezekiseni ngemphumelelo kutawuba kutfola kanye nekutfutfukisa baholi bendzawo labanemandla . 
Kwengeta , letinsita leti kanye netinsitakwenta kumele tiniketwe ngendlela lengatsikameti imvelo futsi kumele kukhone kwenteka ngekwemali nangekwesimomvelo . 
Kunethiwekha nekuchumana ekwakheni tikolo kufanelekile . 
Tikhatsi tekufika ngekuphutfuma kwe Tinsita Tekwelapha Lokuphutfumaka kutawentiwa kube ncono ngekusebentisa kutfutfukiswa lokuchubekako kwe-EMS netinhlelo tayo letichubekako , njengekutfunyelwa kwema ambulensi . 
Lithebula lelingenhla liveta lamandla nemisebenti leniketwe emkhatsini kwematiko . 
Lelithebula lelilandzelako libutsetela lwati loluvela kubagibeli labakhetsiwe baletinye tindlela temathekisi eJozi . 
Kwenta nekutfutfukisa ematfuba ebuhlanganyeli emkhatsini wetitfunywa tahulumende ekuhlelweni kwetakhiwonchanti kulikusasa kanye nekwetfulwa kwetinsita . 
Tfola ubuye ucubungule ticelo letinyenti telwatiso , kubhalisa , emafomu , ema-oda kanye netatiso . 
Umtsetfo Losadzingidvwa ubeka lisubuciko lelikhulu futsi lelihlanganisile lekutfutfukiswa ngalokuphelele kwemboni yetekwakha , kanye neligalelo layo ekukhuleni kwemnotfo . 
Kulindzeleke kutsi lihlangane katsatfu ngemnyaka , njengekuvunyelwa tinchazelo talokufanele kwentiwe . 
Lisho kutsi letisebenti tilandzela emashejuli futsi tiyahlanganyela emihlanganweni yelicembu lengucuko ngaphandle kwekuvisisa kahle kutsi ingabe iyini inhloso yalemisebenti . 
Imisebenti yemhlaba jikelele ingeteke ngalokumangalisako ngalomnyaka timali lesikuwo . 
Umtsetfo wenta kunika lokucacile kwekucashwa kwetikhulu letibaphatsi tavelonkhe futsi netesifundza . 
Loku kuSidzingo seMitsetfosimiso yeTemafa aVelonkhe . 
Uma basebenti emahhovisi lamanyenti eLitiko leTindzaba taseKhaya babhala lwatiso mayelana nekutalwa kwemntfwana , bakwenta loko ngco kusilululwati kuNucleus Bereau . 
Kusetjentiswa lokwengetiwe lokunemphumelelo kwentiwa kwetehlakalo tesifundza nemikhankhaso yemfundvo yesigodzi nekwatisa , betindzaba labanyenti , ikakhulu umsakato , nangekusatjalaliswa kwetisetjentiswa tekwatisa . 
LoSokontileka Lomkhulu unesibopho sekuphenya ngato tonkhe tingoti temgwaco aphindze futsi agcine emarekhodi alolo luphenye , kufaka ekhatsi tinyatselo letitsetfwe mayelana nekuvikela tingoti letifanako letingenteka esikhatsi lesitako . 
Kuhlanganyela kwesive kuchumana nebahlanganyeli ngekutsi imibono yabo isitsintsa njani sincumo . 
Kwakhiwa kwanoma ngusiphi sakhiwo sekubeka imphahla kufanele kuhambisane naletidzingo letilandzelako : 
Kodvwa lenkantolo kufanele inake lokuchazwa kwalenchazelo lophambi kwemlamuli ngembi kwekuyichibiyela . 
Lomfanekiso wekucala ukhombisa imakethe levame kufunwa kakhulu lesetjentelwa ngulosebenta ngalokuhlelekile . 
Etikhatsini letinyenti emamaki ebafundzi awahambisani nekusebenta kwabo . 
Setihleliwe tinkhombandlela temaklasi lehlukene emphahla futsi timali setitjaliwe ngendlela lefanele kute kutsi kube nephothifoliyo lesimeme . 
Imibiko yekuhlolwa kwemabhuku yangekhatsi igcamise kwehluleka , lokunyenti kwako baphatsi sebavele bacalile kukulungisa . 
Lenye indlela kuhamba kuleyo migca kungaba ngumhloli wephalamende kutekuvikela noma umhloli weLikomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela . 
Kufanele kugcizelelwe nomakunjalo kutsi ledokhumenti akusiyo inchubomgomo yaHulumende kodvwa kunaloko ingumphumela wemsebenti lowentiwe ikhomishini letimele kulesikhatsi . 
Indzawo yesibili kulendzaba yaphumelela njengoba bantfwana lababutfwa bakusho kutsi bebakutfokotele kuchubeka nekuhlala nemndeni . 
Loku kufaka tigaba tekubhuka , kukhipha nekwetfula . 
Lenye yetindlela lelicembu letigebengu lelisebenta ngayo kucela emakhotheshini emphahla leyahlukene kanye netinsita ngelifomu lekhotheshini lelineluphawu lwemisebenti yahulumende yekusicilela . 
Letinsayeya letibhalwe lapha ngentasi tiniketa sibutsetelo sekuhlolisiswa kwesimondzawo sangaphandle . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kwemukela inkhokhelo noma lokunye kucatjangelwa kwanoma ngutiphi timphahla noma tinsita , uma : 
Labanyenti bantfu labane-HIV bakahle futsi batawuchubeka nekutiva bakahle iminyaka letsite ngemuva kwekuba batselelekile . 
LoLuphenyo lwabuye lwaba netinyatselo letatsatfwa kute kwentiwe kancono lesimo setisebenti tasemapulazini . 
Tfutfukisa imitamo yekwesekela kufezekiswa kwaletinhloso letibaliwe , lokufaka ekhatsi tindleko temfucuta letikhombisa tindleko letiphelele tekugcogca , kusebentana nemfucuta kanye nekuyilahla ; 
Utsite indvodza yakhe sesicalile kudvosa sigwebo sayo eDurban Westville CC . 
Kwenyuswa lokwengetiwe kutawuncunywa nangabe sibonelelo semuntfu singaphasi kweleveli lephasi . 
Umsebenti wekusungula umshwalensi wekuhweba newekutfutfukisa kwabelana ngebungoti uyachubeka . 
Lemodeli seyemukelwe nguhulumende wesifundza ngembono wekuyendlulisela kuletinye tindzawo . 
Kunetindzawo letintsatfu tetindiza temoya letiniketwe ilayisensi kulendzawo . 
Masipala unemandla lafanele ekwenta tintfo kanye nekusimama kucinisekisa kutsi kube nekusimama kwesikhatsi lesidze kwekuletsa tinsita . 
Kokubili kuncunywa yindlela lechazwe kahle . 
Sisengaphansi kwetimo letincono , imfucuta yemakhemikhali ingahlukaniswa layitfolakala khona ibuye ibutfwe ngekwehluka , njengoba kwenteka kumave ekucala emhlaba lamanyenti , akukavami kutsi loku kutowenteka eminyakeni leminyenti eNingizimu Afrika . 
Kulandzelela luhlelo lwesifundza nabo bonkhe labatsintsekako kusabalalisa Tinyatselo Tavelonkhe temaphoyisa ngekuvikela tindzawo tasemakhaya kute kuvalwe luhlelo lebukhomando . 
Kuchumana emkhatsini wemasu ekutfutfukisa emkhakha nelwabiwomali kwenteka kakhulu ngekwekhwalithi . 
Lencenye Lelinganako Yesabelo yaloluphakelo mali ayizange isetjentiswe ngalokungakafaneli . 
Sibuye sente lucwaningo ezingeni lwavelonkhe ngalokuphatselene netindzaba tetemphilo , kufaka ekhatsi lokunatfwa nekukhicitwa kwetjwala . 
Kute sicinisekise kusimama kwako konkhe kutfutfuka kuwo onkhe emazinga ekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , kugadza nekucinisekisa emazinga kumcoka . 
Ubese uphotfula kuceceshelwa kubelekisa e-Old Grey , ngemuva kwaloko wasebenta sikhatsi e-ICU Yesibhedlela saseGuy eLandani . 
Tfola emaciniso umangabe lomunye kulemishikashika kumele ufakwe njengencenye yendlela yekubeka liso kulomklamo . 
Luhlatiyo lwekukhula lususelwa etikhatsini letisasele ekukhuleni kwenkontileka kusuka ekupheleni kwemnyaka . 
Sibonelo saleliciniso lelikhona kulandzelana ngekwekutalwa kwevayirasi . 
Lesigaba sidzinga kutsi tidzingo tiguculwe tibe tinhloso netinjongo letingito , nakubukwa lemvelo nesimo salendzawo , imikhawulo yalokumele kwentiwe netivimbelo letiphatselene nesikhatsi netetimali . 
Batfulitinsita bayalelwa kutsi basebentise lwati lolucuketfwe kulesehluko kwentela kusita imphendvulo yabo . 
Kugadza kubhalwa kweluhlelembiso kunchubo ye-akhawuntingi kanye nekubuyeketa emarekhodi emadokhumenti lasekelako . 
Kuze kube ngulesikhatsi , emacembu lamanyenti kanye netinhlangano tebafakiticelo emphakatsini tikhankhase ngemandla abese afaka sicelosikhalo sekuvikela umhlaba lolinganiselwe lotfolakalako ngekhatsi kwetindzawo letisemadolobheni . 
Kuphatfwa kwekucitfwa kwemanti langcolile etimboni kuyinsayeya . 
Titfonjane tekhanola letisesetincane tiyavela ekuncintisaneni nelukhula . 
Bukana ngendlela lefanele kanye nalengiyo nganoma ngabe ngukuphi kuchumana lokufika etafuleni lakho , ngoba ngekwenta njalo , kutfutfukisa kuniketwa kwetinsita . 
Lokunye , kufanele kube lula kwehlisa leto tindleko masinya uma nje sidzingo sekukhulisa sikhwama sahulumende sehlile , khona kucitfwa kakhulu kwemali kuletintfo kungabi ngemahlalakhona kuloluphakelotimali . 
Kwentela tisebenti letihlala khona tintfo tekufundza , bahlali , netivakashi , kukhombisa loko " lokwentako " kanye naloko " longakwenti " ekusebenteni timfene kanye naletinye tilwane letiyinkinga . 
Litfuba lekutsi umuntfu atfutfukise kwakhe lokunyenti litfolakala kumnotfo , kutenhlalo , temasiko kanye nematfuba ekucitsa situnge langumphumela wekuhlanganiswa ndzawonye kwebantfu etindzaweni tekuhlala ngekwesimomvelo . 
Ngalokwetayelekile tinsita temabhasi amasipala tiba tematiko tiphatfwe ngiwo nome tikhungo tabomasipala bemadolobhakati . 
Letikhungo leti tiphindze futsi tinikete kwesekela ngekwengcondvo kanye nekuhlela . 
Inkinga yinye letsite lehlobene nekungetwa kwemalungiselelo lambacambili newesigodzi kube linani lemalungiselelo lalakanyako . 
Lemicabango lelandzelako ingasetjentiswa netilinganiso tetidzingo tetigitjelwa temmango tendzawo yekuhlala lenetindlu temali lencane lekusukela kumincele lebonwe eKapa kuloluphenyo lwamanje lwetekutfutsa lolubitwa nge- " Siya Embili " : 
Timali tingakhokhwa ngakheshi noma ngelisheke lelicinisekiswe libhange emabaleni . 
Loku kutawenta kutsi kube khona kungenelela lokutawusekela inchubomgomo ngenhloso yekugucula tindlela tekutfulwa kwetinsita kuze kutsi kufakwe emacembu emphakatsi bese imiphakatsi iniketwa emandla . 
INingizimu Afrika inetinhlaka netikhungo letehlukene letesekela kulondvolotwa nekutfutfukiswa kwetilwimi . 
Nanoma kunjalo , inzuzo legcwele yentalo leyehlile kumareyithi ekusebentisa nekusisa itawubonakala ngekuchubeka kwesikhatsi . 
Tisebenti taleSikhwama tatisiwe mayelana nenombolo yelucingo lwamahhala lwekumpimpa nome ngabe nguluphi ludzaba lolukukhatsatako kodvwa ungatidzaluli . 
Siyasondzela masinyane ekupheleni kwalomnyaka timali kanye ngesikhatsi selukhetfo lwavelonkhe . 
Tonkhe tikhungo tesive letinkhulu tihlanganiswa Kulolwatiso Lwetetimali Loluhlanganisile . 
Litiko liyaphendvulana netidzingo telinanibantfu ; inhlangano lefundzisako futsi itfutfukisa emamodeli lamasha ekunakekela . 
Ledokhumenti ayichazi kuphela iBEE levulelekile kanye nekubaluleka kwengucuko kodvwa yabeka sitfombe kucala selikhadi lemiphumela lelivulelekile lelinemalunga lasikhombisa eBEE . 
Ngalokungakavami , imiphumela yeluhlolo lwelutfo lolukhetsekile isuselwa kulwatiso lolungakacondzi noma loluyinshokutsi , futsi aluhloli ngco emandla emphumela noma umtselela . 
Kubalulekile kukhangisa lesikhundla ngalokuphindzaphindziwe kuze kutfolakale umuntfu locecesheke ngalokuphelele latawufaka sicelo . 
Imitamo yekuvusa kungcola kufanele iciniswe . 
Cinisekisa kutsi malingena logcogciwe uyakhokhelwa kuSikhwama saMalingena saVelonkhe njalo ngenyanga ubuye ubike wonkhe malingena lokolekiwe kusotimali wavelonkhe njalo ngenyanga . 
Kuye ngekutsi imininingwane legcwele ngalokuphatselene nalesicelo iyatfolakala kutsi ihlatiywe ehhovisi lekhomishini noma leyo bhodi , njengoba kungabekwa . 
Kunetizatfu letinengi letenta umhlolimabhuku ayekele kusebenta neklayenti , letifaka ekhatsi timo letinkhulu kakhulu letifana nekungatiphatsi kahle noma kungakhokhi tindleko tekuhlola emabhuku . 
Timondzawo temphakatsi , emasiko kanye netemnotfo tifunta kulimateka kwebantfu ngendlela yekutsi lelizinga lelifanako lekuba sebaleni lingaba nemiphumela leyehlukahlukene . 
Kuvisisa tinchubo telucwaningo lwenchubomgomo , kuhlatiya nekutfutfukisa . 
Loku kwabangelwa kakhulu kwephuta kufezekiswa kweModeli yeSikhungo seTindleko yaleLitiko . 
Loluntjintjo luletse kukhatsala enhlanganweni futsi lube yimphumelelo ngencenye lencane kantsi futsi lufake emandla kulokusebenta ngetindlela letinyenti . 
Ibhajethi yemnyaka kufanele ivame kwehlukaniswa emalini yekucala umsebenti kanye nebhajethi yekusebenta ngekuhambisana netinchubo letincono tamhlabawonkhe , njengoba kungachazwa . 
Ngimema Emalunga Lahloniphekile lekahlala kuletihlalo letiphikisako kutsi asebente ngekubambisana naHulumende kuncoba letitsa lesivumelana ngato ; buphuya , kwesweleka kwemsebenti , kunganakekelwa kahle kutemphilo , bugebengu kanye nekungatfutfuki kwemaphandle . 
Niketa emakhono kubomasipala etindzabeni letiphatselene Nemfundvo Yebatsengi Betindlu futsi niketa kwesekela lokudzingekako kwekuhlela netintfo letitsite . 
Kungahambisani nanoma miphi imigomo kungaholela kutsi ikhotheshini yakho inganakwa . 
ISARS , njengeluhlelo lwayo lokwenta kube simodeni , itawuhlanganisa tonkhe letilululwati tekubhalisela intsela kute yenyuse kusebenta ngalokongako . 
Kuvuleleka kwentsengo yemasheya kulandzelela edvute inkhomba yengucuko etimakethe futsi cishe kube nalafanako emazinga lahlukene etikweleti tenkampani nalelizinga lelibekiwe . 
Lufanele kutsi lucukatse onkhe emadokhumenti lanikwe Sokontileka Lomkhulu ngunoma ngubani sokontileka lomncane kanye nelirekhodi layo yonkhe imidvwebo , emadizayini , tintfo letisetjentiswako kanye nalolunye lwatiso lolufanana nalolu lomayelana nalomklamo lophotfuliwe . 
Letingucuko temhlalaphasi titsintsa kuphela tikhwama temali leyincenye yesikhwama semhlalaphasi letiphatfwa ngemtsetfo weBhodi yeTinsita Tetimali ngekusebentisa Umtsetfo weSikhwama seTimpesheni . 
Emalunga akhonile kwakha lwati lolukhetsekile kanye nemakhono lahambisana nemisebenti yawo . 
Lomkhandlu utawucashisa emalungelo , ngekuya ngekwendlela lebekwe nguNdvuna , kubantfu labavela emikhakheni yemphakatsi lebeyincishwe ematfuba ngaphambilini nakumabhizinisi lamancane nalasemkhatsini . 
Imiphumela yesifundvo sekulinga sitawusatjalaliswa lihhovisi lelikhulu . 
Umsebenti wekonga lojulile uyachubeka kunciphisa kusebentisa imali kulokucalwa ngako lokuphasi netinsita letingasito letisisekelo , kuyisa imitfombolusito etinsiteni letiphambili nalekucalwa ngato letiphekeme kukhulisa kusebenta kahle kwekusebentisa imali kwesive . 
Timo letilikhuni emadolobheni lamancane noma emalokishini tingahle , tiphatamise kutfutfuka kwemdlalo . 
Sicelo lesibhaliwe sekuvuselela lesitifiketi noma imvumo kufanele sifinyelele kuMsiti lokungenani inyanga leyodvwa ngembi kwekuphela kwesikhatsi kulokushiwo . 
Kufanele kutsi kucashelwe kutsi letilinganisozinga netinkhombandlela temave emhlaba letingenhla tichaza ngemitsetfomgomo lecuketfwe kuluhlakamsebenti lwetemtsetfo lwemave emhlaba lesevele ishiwo . 
Kutfutfukiswa kwekharikhulamu lokusandza kwentiwa kucala kubonisa kubaluleka kwetindlela ema-ICT langahlanganiswa ngato abe tindlela tekufundzisa nekuhlola . 
Lendzawo ledvutane nalapho kufanele igcinwe ihlobile , iphephile futsi ihlobe ngalesikhatsi kusetjentwa . 
Umntfwana wemnikati , loneminyaka lelishumi , nguye lotsengisako . 
Tilinganiso Tekulungisa kabusha Sabelomali atitibuki letinsayeya kanye nendzima lekufanelwe kutsi idlalwe nguleLitiko . 
Imikhicito lesekelwe beyifaka emasirisi e-TV , emadokhumenthari , emafilimu lamafishane , emafilimu lafakiwe kanye nemikhicito yebafundzi . 
Emakhono kutimali temsebenti wahulumende , tekubala , kutangcondvomshini kanye nekwenta ngaphandle kweliphutsa . 
Hlanganisa lwatiso lwemali kanye nalolo lolungasilo-lwemali kutsi lufakwe kumbiko wemnyaka . 
Tigulane letinyenti betinelisekile ngelokusitwa lokutfolakala etibhedlela te-TB kunaloku bekulindzelekile . 
Imitamo yetfu leminyenti yekwetfula tinsita kuleminyaka leyengcile beyigciliswe ekusiteni bomasipala Labakusigaba B ngekwetakhiwonchanti tekuniketwa kwetinsita tamahhala kanjalo nekusebenta kanye nekwesekela kunakekela . 
Nanome kunjalo , ngesikhatsi kungena kwemfula kwehla , umtsamo wemanti lantjintjisene ngekusebentisa umlomo wesikhafulamfula uyehla . 
Kutsi lommangalelwa wesibili lotiphendvulelako ufike esiphetfweni sekutsi Khomishane lofanelekile bekangeke afike ; 
Kubona emakhono latsite ladzingekako emimmangweni yalendzawo kanye nalamanye emakhono latawudzingeka bese kulungiselelwa kucecesha lokudzingekako noma kwekukhutsata ekutfutfukiseni lamakhono . 
Loku kwakha , ngekwembono wabo , tihibe letinkhulu ekuniketweni kwetindlu tebantfu labahlala emapulazini . 
IYunithi yeKulawulwa kweBhajethi kanye neyeKulawula Kutsenga neKutsengisa yenta umsebenti wekulungisa ibhajethi . 
Lokukutfolakala " kutikhrini " kanye nekutsi " kuphrinteke " ngendlela lekhombisa imininngwane . 
Balingani betetindzaba batawufakwa kutingcungcutsela letifanele . 
Niketa letidzingo leticondzile tekwakha , kuhlola nekumakha emathulusi agezi , tincenye temathulusi agezi naletinye letake tasetjentiswa ngaloluhlobo lwekuvikelwa letivalelwe " m " letihloswe kusetjentiswa etitfweni letichumana tegasi noma tichumisi telutfulu . 
Imisebenti yaMengameli itawufaka ekhatsi kubita imihlangano ngekusebentisa nelihhovisi laMabhalane , abe ngusihlalo wemihlangano yeLibandla Jikelele kanye neLikomidi leSigungu , ente kutsi kube nekuvumelana ngelivi linye ekutsatseni tincumo . 
Konkhe kungevani lokusasele kufanele kubikwe njengencenye yenchubo Yekulawulwa Kwengoti lekufanele ifake ekhatsi nelicembu lelinakekela Tikhalo teMphenyitikhalo . 
Tinhlelo letentiwa ngumphakatsi tiye tabukana nekusetjentiswa kwemali ngephasi kwebhajethi leniketiwe lokukhulu kuleminyaka leyengcile . 
Kucinisekisa kubeka tinyatselo letingagucuki tekwehlisa kuswela nekusita kutekulingana ngebulili kumasipalati . 
Banemsebenti wekucondzisa Litiko Letekulima KwaZulu-Natal Netekutfutfukiswa Kwasemakhaya nemisebenti lesemgceni Kuhulumende Wavelonkhe Newesifundza saKwaZulu-Natal lebocalangaye . 
Kuphatfwa kwesakhiwonchanti kanye netindleko tenhlangano Yesikhwama Setingoti Temigwaco ( RAF ) ngekwako kuyantjintja njalo futsi kuyatfutfuka . 
Ngalesinye sikhatsi umnikati ukunika tjwala bese ucala kubala linani lemabhiya lowanatsile nasekumele akubhadale . 
Lokuba semtsetfweni kwebahlengikati labalaphako nekuniketwa kwemitsi bahlengikati labafundzile kuyalungiswa kute kuhanjiswane nemtsetfo loshayiwe nekulandzelela kwetfulwa kwetinsita . 
Emaphesenti langemashumi layimfica etihhenga letinsha letitsengiswa eNingizimu Afrika aluhlobo lolunyenti leQueen . 
Lomhlangano utawetfula imiphumela yeluhlolo lwekucala lolwentiwe kulokwenteke nyalo etinhlanganweni temphakatsi . 
Loku , nome kunjalo , akusiso simo lesinteka njalo . 
Ndvuna angahlela kutsi kube khona luphenyo kunoma ngabe nguluphi ludzaba loluyincenye yesihloko saloludzaba lwaloMtsetfo . 
Imali lengakasetjentiswa ngekuya kweSibonelelo Lesinemibandzela Sekusita Kutenhlalo iniketwa Litiko Lavelonkhe Lekutfutfukisa Tenhlalo . 
Tindlela tekulungisa tehluke kakhulu kantsi tifaka kulungisa ngesandla kanye nekwekhemikhali , kulungisa ngekushisa , ngekukuvundzisa kanye nekukucinisa , kunamatselisa kanye nemicroencapsulation . 
Kuphetfwe konkhe kuceceshwa kwalabo labangaba banakekeli kanye netikhulu . 
Njengoba kuvetiwe ngaphambilini yinye yaletingucuko bewukutsi umsebenti wekuhlantwa kwemanti wasuswa Etikweni Letemanti Netemahlatsi lesikhatsi lesengcile waya Etikweni Letekuhlaliswa Kwebantfu . 
Kuloku , leKhomishana iphakamise kutsi kuniketwe tinsita letinemkhawulo temali kute kwentiwe lula kufinyelela lokunjalo lapho kunesidzingo khona . 
Kufanele babe sesimeni sekuba nemakhono ekukhuluma kanye nekubhala babuye bakwati kucamba lokusha , bente netindlela letinsha , bakwati kumelana nanoma yini kantsi babe nemdlandla lomkhulu . 
Kusilela kwekugcina lokukahle kwekugeleta kwemanti etikhukhula lapho loku kukhona kumele kucatjangwe . 
Loku lokulandzelako kwakhulunywa ngako nguletinye tinhlangano letamenywa kutsi tihlanganyele . 
Luhlelo Lwetemisebenti Yahulumende Lolunwetjiwe lutawentiwa . 
Emakomidi akanawo emandla nemisebenti lemikhulu laniketwe wona . 
Ngalokunjalo , emanani elusebentisomali lenkhulu akhombisa kukhula , lokungumphumela lomkhulu wemkhankhaso lokhetsekile lowentiwe ngulelitiko kwenta kancono tisitjentiswa talo letiphatsekako kanye netisetjentiswa tibe sezingeni lelemukelekako . 
' Indzawo lekahle kutemafilimu " leseNewtown ifuna kukhulisa lobudlelwane lobunemandla lobukhona lobutfokotelwa yiNewtown njengelikhaya lekukhicita tintfo temasiko kube ngaleso sikhatsi ikhulisa umnotfo wendzawo . 
Fezekisa luhlelo lolubanti lesigodzi lwekususa titjalo letingasito tendzawo , kube nedatha lenhle yendzawo kanye nenchubo yekubona tindzawo letitawubekwa embili kutsi kucalwe ngato . 
Kulashwa nekuphatfwa ngekwe-forensic labo labasindze ekuhlukunyetweni ngekwelicansi . 
Umtselo lokhokhishwa bungako betincenye letitsengwa kulamanye emave letisetjentiswa ekukhicitweni kwetimoto , ema-station wagon kanye netimoto letifana naleto letentelwe inhloso lefanako , kufaka ekhatsi timoto letinkhulu netidududu letikhokhelwa umtselo . 
Letincenye letintsatfu tihlobene futsi tincikelene futsi atimeli intfo yinye njengobe letinye taletincenye tingafakwa ngetulu kwencenye yinye . 
Nanoma nje letintfo letiniketwako tibalulekile ekubeni khona nekusetjentiswa kwema-ICT etikolweni , timali tesikolwa letibaluleke kakhulu . 
Ngavuma ngoba labanye balabafana bangisekela ngalesikhatsi ngisadlala . 
Bhala emaphuzu ekunikwa kwetetimali , lokunconotwako kanye nelizingasimo , kutsi lifaneleke , libe tindzawo tedesimali letimbili . 
Kufinyelela kwetisebenti kuloluhlelo kwekutikhetsela . 
Akukeneli kutsi umsebenti ucondziswe ekukhuliseni lwati lolulwesayensi noma loluthekhnikhali . 
Kucaphela kwemaHawks kuletinye tetikhungo tahulumende kuyabongeka futsi kuyancomeka . 
Ngaloko siphocelekile kutsi sisicitse lesiphakamiso . 
Tabelo letinemibandzela tingeta tinhlelo letehlukene incenye yato isekelwe tifundza , lokufana nesakhiwonchanti netibhedlela , futsi tisekela tinhlelo letikhetsiwe letibocalangaye . 
Loku kudala bulukhuni kutikhungo tekuvalela ngobe labavalelwe labanebungoti lobukhulu banemikhawulo macondzana nekuhambahamba kuleso sikhungo futsi kudzinga linani lelikhulu letiphatsimandla kutsi tibagadze . 
Kusetjentiswa kweLisu nenchubekelembili ngentfutfuko yemakhophelethivi eNingizimu Afrika kutawugadvwa kubuye kucutjungulwe ngaletinkhomba letilandzelako . 
Gcugcutela kusetjentiswa kwetiteji letineluphahla , kwetindzawo tekukhangisa temmango , kwetindzawo takudlela letingaphandle , kwemarolasiketi naletinye tintfo letiheha tihlwele . 
Esimeni lesinjalo-ke hulumende uhlela lemibiko . 
Bonkhe bosonkontileka labanganiketa siciniseko senombolo yereferensi yeNtsela Lengenako , inombolo yeKubhaliselwa iVAT neKubhaliswa kweNkampani nako kuyadzingeka . 
Umbono wekwamukela kahle umkhakha wetekulima lohlangene nalophumelelako uniketa litfuba lelanele lekwakha umkhakha wekuncintisana emhlabeni jikelele . 
Nanoma umkhakha wetetimali eNingizimu Afrika wasindza ekulahlekelweni lokukhulu lokwangenela emabhange eminotfweni lephambili , kusebenta kwemabhange kwatsintseka ngekwehla netintsengo letiphasi tetindlu . 
Kugcwalisa tikhala letivulekile ngulokungucalangaye kumasipalati . 
Loku kufakazelwa ngulokutsi lomasipala ashodelwe timali tekusebenta nekulungisa . 
Lelihhovisi Lesigodzi sase-Afrika eNshonalanga Koloni benta umsebenti lomuhle we-WADA . 
Sincumo lekungatsatsiselwa kuso tindzaba letingesito temali sisetandleni teBhodi njengoba ingummeleli wemtimba webaninimasheya . 
Lusito kubosomapulazi labafufusako , labasikati kanye nelusha bakhona ikakhulu kumiklamo yetfu ye-LED . 
Kuhlelwa kwetindlela tekungenisa imali kutawufinyelelwa ngekukhishwa kwetimvume tekwenta imicimbi emigwacweni yesive . 
Kuncuma kutsi ngabe kwakhiwa kwemtsetfomvama kudzingekile yini , indlela lengiyo kutsi timbili tigaba tekuphenya inkantolo lekumele kutsi itilandzele . 
Kungagucuki kanye nekuhlanteka kwalemikhicito lengakahleleki akwatiwa kepha kunelitfuba lekutsi kwehluke ngalokubabatekako emkhatsini kwebakhiciti . 
Sifundvo lesibalulekile se-Afrika kutsi livekati letfu kumele likwati kutivikela . 
Emakhansela kufanele kutsi atimbandzakanye lapho kucinisekisa kutsi tindzaba temimango yawo tivetwa kahle futsi tiyalungiswa . 
Lesifundza insalelamuva kakhulu macondzana nesakhiwonchanti setitfutsi , kokubili ngekugcinwa kwenethiwekhi yemigwaco lekhona nesidzingo sekwakha imigwaco lemisha . 
Lawo malungiselelo kufanele enabe kuchaza imisebenti yemacembu lehlukene kanye nekutsi lokutfunyelwako kulawulwa njani . 
Onkhe ema-ajenda elisubuciko , kungaba wetetimali , wahulumende wesifundza noma wesigodzi , kwesekelwe futsi kukhonjwa indlela futsi kudizayinelwe kwenetisa tidzingo temimango yendzawo . 
Imisebenti : Kucinisekisa kukhetsa kahle nekutsengwa kwetidzakamiva netintfo tekutisebentisa etibhedlela . 
Lokuhambe phambili kulelilanga kube kulingisa lokwentiwe licembu leMtfolamphilo weTekuphefumula leligcizelela tihloko letikhulunywe tikhulumi tasekuseni . 
Kute kutsi ube nguchwepheshe wavelonkhe kulesikhungo sekutfutfukisa nekusatjalaliswa kwetindlela nemasu kulomkhakha wetemphilo tebantfu , ngekusebentisa bufakazi besayensi . 
Kwanyalo kulawulwa kwekungcola yintfo lesematseni velonkhe kanye nasemaveni emhlaba . 
Loluhleloncane luchuba lenchubo yekusungula budlelwane nekubambisana ekhatsinekhatsi kwabo bonkhe labanendzima embonini yetelubisi . 
Muphe kutsi akhone kutinikela ngelutsandvo kubangani bakhe kanye nemndeni njengobe nami nginjalo kuye . 
Labantfu labahlukene babaluleke kakhulu ekulungiseni tidzingo tekutfutfuka emmangweni . 
Sitembisa Imfundvo leyiKhwalithi yabo bonkhe esikhatsini sekuphila kwetfu . 
Loku kufaka lucwaningo lolweyame-kumphakatsi ngekusebenta kwemutsi kanye netibulalitinambutane letinyenti , kanye nemandla ekulawula lokuhlangene usebentisa emanethi embhedze . 
Lomtimba lolandzelako wanconywa kutsi ubukisise lendzaba : 
Kuloku , luhlelo lolukhulu lwesifundza semanti lamanyenti kanye nekubuyiselwa kabusha kwetindzawo kutawuhola imitamo yetfu kuleminyaka lelishumi letako . 
Imikhawulo yemnyaka neyesikhatsi sonkhe sekuphila isebenta eminikelweni lehlangene kuma-akhawunti ekonga langadvonselwa umtselo emtjalimali kubo bonkhe betfulinsita . 
Kucindzeteleka kutsi kwentiwe umsebenti akukafanelei kucekele phansi kuniketwa kwalolwatiso lolubalulekile kulabamukelako . 
Tinkinga letihambisana nekulahlwa kwemfucuta yetemphilo etindzaweni tekulahla imfucuta letivamile , tingalendlela : 
Kulomnyaka lobuyeketwako , umculu , tinchubomgomo , netindlela tabekwe ngendlela , nelusito loluniketwe kubaphatsi labakhulu ngetindzaba letiphatselene nekutsenga . 
Inhloso yekufinyelela kuto tonkhe tikolo eNingizimu Afrika ngeluhlelo Lwemakhono Emphilo nako kuzuziwe , nenchubekelembili lenkhulu yentiwe ekunikeni bafundzisi emakhono . 
Tinsita letingakafaneli , letitimumatsi temfucuta futsi nangetigulumba letenta umsebenti phambili nasemuva kususa imfucuta lebutsele ndzawonye , betiniketwa phambilini . 
Ngaleyondlela , uma indzawo yekondla imfuyo idzinga tinkhonyane letitawondliwa kute tigcwalise emapani lavulekile , bekufuneka kutsengwe tinkhonyane ngentsengo lehambako yetimakethe nanoma lentsengo ingahle ingabi ngulekahle . 
Nanoma kunjalo , nakuya ngebhayokhemistri yasemgodzini kanye nelinani lemfucuta lenekutsatselana kanye nalenye imfucuta , loku akubonakali kumela liphuzu lelibalulekile . 
Inhlangano Yekusebentisana Kutemnotfo neNtfutfuko ( OECD ) ifaka lokutsengiselana loku njengalokubitwa ngematfuba ekulahlekelwa lakhangisekako . 
Letinchubo letimashumi lamabili nakutsatfu leticwaningiwe tikhombise ligeba lemehluko lomkhulu kakhulu lekubuka tintfo tekulawula imfucuta yekunakekela imphilo nekubandlululwa kwemfucuta yekunakekela imphilo futsi , ngako-ke , emazinga ahluke kakhulu . 
Lebhodi ivule indlela ekwenteni ncono kulawula etindzaweni letehlukahlukene . 
Titjudeni titawufaka ticelo ekukhetseni kwato tikhungo nemakhozi . 
Kulahleka kwemanti ngenca yekuwavulela akukho kakhulu etindzaweni letingakentiwa lutfo , uma kucatsaniswa netindzawo letitfutfukisiwe . 
Kufanele kutsi tonkhe tiboshwa tiniketwe litfuba lekutivocavoca ngalokwenele kute tihlale tiphilile futsi tifanelekile kuba nelihora linye lekutivocavoca ngelilanga . 
Umcwaningimabhuku Jikelele kumele acwaninge letitatimende tetimali lekukhulunywe ngato kulesicephu lesincane lesingu-b futsi angenise umbiko welucwaningo kuleto titatimende kusikhulu lesichazako kungakapheli tinyanga letimbili atfole letitatimende . 
Kuba khona kwemoya kutfutfukisa kungashisi ebusika kodvwa kungasetjentiselwa kungenisa umoya nekupholisa uma ngabe kushisa . 
Tinhlanti atikavami kuphila emva kwekutfolwa yi-chlorine . 
Kucabanga ngemtselela wesimondzawo wato tonkhe tindlela tentfutfuko kute kuncishiswe kubuye kuvikelwe kwehla kwesimo sesimondzawo . 
Emahhovisi lamasha emimangweni lebeyisebubini ngaphambilini , kungetwa kwetindzawo tekusita , kanye nemayunithi labomasihamba nendlwane asunguliwe . 
Akuchumana ngco emkhatsini wemndeni , ummango nensita yetemphilo futsi kutfwala umbiko wekuphila kahle kubantfu . 
Tifundvo tingafundvwa eNew Zealand nase-Australia , totimbili letitibonelo letihle temave lanetinkantolo letisebentisa umtsetfo lovamile kuvikela lwati lwendzabuko . 
Kusita ngekuniketa Tinsita Tekusebenta Ngalokongako . 
Ucelwa kutsi uthikhe ebhlokhini lefanele kukhombisa luhlobo lwesicelo lesihlanganisiwe . 
Insayeya lenkhulu litiko lelibukene nayo kutfutfukisa emandla etinsita letingetekile nekutenta tihlangabetane netidzingo tanamuhla temphakatsi . 
Sebentisa tinkhombandlela letincunyiwe ekukhishweni nekunakekelwa kwemitsi . 
Bungcweti bangaphandle batawufakwa kunkontileka kute kutfutfukiswe tinhlelo tekuntjintja kutiphatsa ngamunye , kushumeka kunanisa kwekulandzisa nekuchumana lokucinisako phambili ekuphakeleni tinsita , nekucinisa buholi . 
Lwati lwemasu ekuchumana kanye netinchubomgomo kumkhakha wangasese . 
Lisu lekusebenta nelwabiwomali lwaleSikhwama luhlelwa njalo ngemnyaka bese luvunywa yiBhodi . 
Idathabhesi Nekulawulwa Kwetinzuzo kwakha tinhlelo letingenasiphetfo tetingucuko temadvodza nabomake labasebentako basuke ekubeni masotja ngalokugcwele babengulabaphila imphilo yemuntfu lotayelekile . 
Sibonelo , kuchaziwe kutsi balandzeli belicembu lelitsite bavamise kufuna kuhlala ehlangotsini lolwehlukile lwesitediyamu . 
Loku kuhambisana njalo neminyaka yaphambilini . 
Ngitiva nginemandla ngekusekelwa ngalenchubo yami kuletinsayeya letichubekako kumkhakha wemfundvo lesetulu . 
Cinisekisa umsebenti wekucwaningwa emabhuku wangekhatsi losebenta kahle kakhulu kulomasipala . 
Yinye yetinhloso letinkhulu temakhuki kukunika luphawu lolukahle lwekukongela sikhatsi . 
Inchubomgomo Yemphilonhle Netemphilo yabuyeketwa yetsiwa kutsi Yinchubomgomo Yekuphatsa Imphilonhle . 
Lomklamo utawucala kusebenta kuto tonkhe tifundza totiyimfica . 
Loku kungenca yekutsi emanani etimakethe temhlaba ayanyuka ngekushesha ngalesikhatsi kwatiwa kutsi umhlaba utawabiwa kwentela kuwuniketa kabusha . 
Emakhophi lafeksiwe emininingwane lengetiwe kufanele acukatse imininingwane yenkampani yakho . 
I-Ekurhuleni yatiwa njengesentha leholako yekukhicita yase-Afrika . 
Umklamo Wekulinga Wesamithi Yemsebenti Wemengameli Wetindlu tekucasha uhola kusungulwa kwenchubomgomo yetindlu tekucashisa . 
Akuskho sisebenti salosokontileka lesingasebenta noma muphi umsebenti lomkhulukati noma asebententise ikreyini lehamba etulu noma lithulusi lemshini noma asebente dvutane nemakreyini noma emgwacweni wekreyini . 
Tiphatsimandla tendzawo tibukene nemsebenti wekugcogca nekutfutsa yonkhe imfucuta ngalokutayelekile levele endzaweni lelawulwa ngibo bayiyise esikhungweni sekulahla imfucuta . 
Akukho kuvunyelwa netimphambuko letitfolakele Kutemafa Tavelonkhe . 
Luhlu lwemphahla lufaka ekhatsi tintfo letisetjentiswa njalo , tintfo letiluhlata , umsebenti losentiwa kanye netintfo lesetiphelele letibita kancane noma letibita linani lekungafinyelelwa kulo . 
Kwengeta , tiyachubeka kuba nendzima lemcoka kulokwabiwa kwemali lokucoshiswako kwentela kufezekisa tinjongo tesive . 
Loku kwente kwabaluleka kubukisisa kahle letinhloso letihleliwe , tinhlelo , kuletsa imiphumela kanye nemtselela ekuphatfweni kwembuso . 
Siyatigcabha ngekutsi nangaphandle kwetinsayeya talomnyaka lowengcile , Sikhwama sibe nemandla , sakhula ngemandla lamakhulu . 
Kucalisa ngetindlela tekwakha umbuso lokhonako , lophumelelako lowetfula tinsita etakhamitini uma sive sikhutsata kusisa nekukhula kwemabhizinisi . 
Lawula kuchumana kwenchubo yetetimali lengalandzeli umtsetfo . 
Kususa titsakombici letinjalo emantini langcolile ngembikwekutsi angene elwandle kuncono kuvikela bungoti bawo kunhlalomphilo yalokuphilako lokuselwandle kanye nekusetjentiswa kwawo lokuyinzuzo . 
Kusetjentiswa kwemtsetfomgomo wekuchubeka kwakhiwa kudalwa kwephethini ledidene nalehlukahlukene yekuhamba kanye nekufinyelela . 
Loludzaba kudzingeka luhlale lukhicita kugcogcwa kwentsela lokunyenti lokutawuvumela kutfutfukiswa kwelizinga lekuphila . 
Ku-oda sitoko lesetayelekile kanye nemitsi . 
Khuluma nemawodi kanye nalamanye ematiko . 
Bekutawube kwehlukile uma bakangambandzakanyeki kulombango . 
Labo lebangakawuphetsi lomnyaka wekusita abakavumeleki kusebenta ngekutimela babe bosokhemisi . 
Kuvikela i-TK:Ngemtamo wekwelula Kuvikelwa kwelwati lwendzabuko , emave lamanyenti sekashintje tindlela letivele tikhona te-IP kutsi tibe ngekwetidzingo tebagcini belwati lwendzabuko ngetinyatselo letitimele ngekwato . 
Kwentiwe tabelo letengetiwe kungeta kucashwa kwabosonhlalakahle nekunika lwesekelo lolwengetiwe etinhlanganweni letingekho ngaphasi kwahulumende letiniketa tinsita tenhlalakahle letibalulekile . 
Lesikhwama sitfutfukisa indlela yekugcogca imali lekweletwako nekusebenta kwemali lesukela kumitfombo yemali lengenako kuya kuticelo tenkhokhelo yemali lefakwako lekufanele ikhokhelwe . 
Balawuli labakhulu nabo babophelelekile kutsi badzalule emabhizinisi abo labawachubako , umsebenti longetiwe lobaholelako , tipho labatitfolile kanye nelusito lwetetimali . 
Imihlangano neBadlalindzima : emahlandla ekubanjwa kwemihlangano yekukhulumisana neBadlalindzima akhuphukile kulekota . 
Uma sifundza sitawuzuza kulokuchumana kwasemuva naphambili lokuhlobene nelicembu letimphahla , lonkhe loluchungechunge lwemanani etekulima lutawusetjentiswa , ngelinani lelikhulu kakhulu lelivela esigabeni sesibili semkhicito wetekulima . 
LeLitiko linemsebenti lobalulekile wekuvikela nekuvumela basebentisi labavalelwe ikakhulukati labasemakhaya , kutsi bafinyelele kutekutfutsa letisisekelo kubagibeli . 
Uma sekwenteke konkhe , luhlelo kumele lube nemathagethi ekusebenta lacacako futsi lushintje timphilo tetakhamuti tetfu tibe ncono . 
Akukafaneli ngaphansi kwanoma ngutiphi timo kutsi emabhokisi lasetjentiswa nyalo eNingizimu Afrika asetjentiswe kabili , noma ngabe afakwe ipulastiki . 
Kucinisekisa kutsi emarikhwizishini ayaneliswa ngesikhatsi nangekumelana nekuniketwa imvume lefanele . 
INingizimu Afrika neGreece isetindzaweni letehlukene kunalawa lamanye emave ngoba emazinga abo ekweswelakala kwemisebenti asetulu kakhulu kunalankha lamanye . 
Kwekugcina , kunemhlaba webukhosi , ikakhulu wetinjongo yekuhlala kanye nekulimala kudla . 
Ngaloko , kucamba kwe-ICT kusemkhatsini wekuhola nekusita emakhono alomasipala ekwetfula tinsita . 
Inchubo yemnyaka yekubuyeketa loluhlelo lwekulawula kusebenta kwalomasipala ilungisisiwe futsi yentiwa ncono ngangekutsi letimphumelelo letilandzelako letibonakalako tingavetwa : 
Kwengeta , kutawutsatsa iminyaka ngembi kwekutsi lamakhono angatfutfukiswa ngekucecesha . 
Atikho timali ngaphasi kwebulawuli letinekuvuleleka ngco nome timvelancenye emphahleni . 
Kucinisekisa kuchumana lokusebentako ngekuhlela imihlangano yebasebenti njalo nje ekhatsinekhatsi nato tonkhe tincenye , kubanjwa kwemalanga elwatiso lwemmango , futsi nekugcineka kwenchubomgomo yemnyango lovulekile njengendlela yekulawula . 
Njengobe sinikete kancane lwati ngekubukwa ngekwemanani nangemininingwane kwetinsita lesitiniketile emiphakatsini yetfu ; manje sengidzinga kusho letinye taletikalo nati . 
Tincomo : Kuniketwa ilayisensi yelwati lwendzabuko kutawuvuna kakhulu kunencwadzi yekutsengiselana lekungunyalo ingaphasi Kwemtsetfo Welilungelo lembhali . 
Ngesikhatsi sako konkhe kulumbana kwemakhemikhali , lolokulumbanako kanye nemikhicito kulumbana ngendlela lengagucuki , ngebungako kwenombolo lephelele . 
Lisu letekuvasha lelatfutfukiswa litawusita ekuvuleni ematfuba etemnotfo . 
Buyeketa njalo tinhla tetindzaba kucinisekisa tetindzaba titfola lwati loluncono . 
LoHulumende awunandzaba nemalungelo emtsetfosisekelo ebantfu labaphuyile baseNshonalanga Kapa . 
Nanome intsengo lephakeme yemikhicito lebaliwe ngenhla beyiyinzuzo emaveni layitfumelako imikhicito letsintsekile , letinombolo tibonisa kutsi tintsengo letiphakaphakeme futsi tiholela ekwenyukeni jikelele kwetintsengo . 
Kubhaliswa kwebaphakeli kudathabhesi yetfu kuyinchubo lechubekako futsi masipala utfola ticelo onkhe emalanga . 
Tindlelasenteko nenhloso nesabelo saletibonelelo kwendlalwe lapha ngentasi : 
Loku kufake ekhatsi kuntjintja kweligama lelitiko kusukela kutetindlu kuya kutenhlalo yeluntfu , kukhula kweligunya lelitiko kufaka umsebenti wetekutfutfwa kwelindle lebewungaphasi kweLitiko Letemanti Netemahlatsi . 
Lokusetulu kitsi , njengeLitiko Letekuphepha kanye Nekutsintsana eGauteng , kufaka ekhatsi lokulandzelako . 
Tindleko letingakagunyatwa tibhalwe njengetindleko kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali futsi lapho tindleko tiphindza titfolakala , emva kwaloko tibese tibhalwa njengemalingena kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Kuhlela kusebentisa umhlaba kwenta ncono kusetjentiswa kwemanti kubalulekile . 
Lithebula ngentasi likhombisa letinye tinkinga tangekhatsi kanye netangaphandle letinemtselela lomubi kulikhono leyunithi lekusebenta lomsebenti lelinikwe wona , kanye netindlela letihleliwe tekulwa nato : 
Lihhovisi lemafilimu , lelihlanganiswe nekuphatfwa kwemicimbi , selisunguliwe kwentela kutfutfukisa inchubomgomo lehambelanako nemitsetfo lecondzene futsi kusebenta njengesikhungo lesiniketa konkhe ekulungisweni kwemafilimu neticelo temicimbi kanye netimvume tekusebenta . 
Sicaphele ngekweneliseka kutsi linyenti letifundza lente inchubekela phambili lenkhulu mayelana nekugucula ematiko ato etemfundvo . 
Kujikeletisa kubonakala kungekho kantsi kufanele kuphindze kubukwe njengendlela yekuniketa imisebenti nsombo . 
Kubuka leminye imitfombo yeliholo nekukhulisa sisekelo sentsela saMasipalati . 
Imisuka lemikhulu yaloluhlelo ifaka kuvuselela nekuphatsa kwekusebenta etibhedlela tahulumende , kwenta ncono kuhlelwa kwebasebenti , kwenta ncono emazinga ebasebenti kanye nekucinisekisa kutsengwa lokungiko kwemitsi . 
Tibopho tekucashisa timele emanani lakweletwako lasukela kulusuku lekutfula umbiko kute kufike ekugcineni kwesivumelwano sekucashisa . 
Imphahla leyaliwe itawubanjwa ngetindleko nebungoti bemtsengisi lotawenta loku , uma abitwa , atisuse ngekushesha ngetindleko letitawukhokhelwa nguye aphindze futsi akhiphe letinye timphahla esikhundleni saleti , letihambisana netidzingo tekontileka . 
Kutawucatjangelwa basebenti labasebentela hulumende labakhona nyalo kucala ngembi kwekucabangela basebenti labangasibo bahulumende . 
Sihenga saseNingizimu Afrika , nanoma silungisiwe noma sentiwe kutsi singaboli , sifakwe shukela , sentiwe sanongotela , safakwa kwekungaboli noma cha , lokutfunyelwa ngaphandle kwehle ngekushesha kunalokutfunyelwa etimakethe taseMozambikhi . 
Kulokunye , umhlaba lovamise kuba khona uvamise kubita . 
Lokufinyelela kutinjongo temasu kutawuholela ekwatini lombono nemisebenti yalomasipala ngekuhambisana nalokubalulekile kwavelonkhe nesifundza . 
Yiyunithi yesibili lelapha lefundza ibuye laphe tifo tengati eNshonalanga Koloni kantsi yiyunithi yesitfupha lefana nayo kulelive . 
Kungumsebenti webhida kucinisekisa kutsi lesidzingo siyagcwaliseka . 
Letigatjane tifuna kulawula kuvalwa kwemabhokisi ebhalothi lagcwele , kuphetfwa kwetitatimende temaphepha ebhalothi nekuvalwa kwemethiriyeli yekuvota . 
Tinsayeya tetfu letinkhulu kutsi hulumende atfole tindlela tekuletsa bonkhe labantsintsekako bangene ezingeni lelifanele kwentela kukhutsata kuthula , kukhula kanye nentfutfuko hhayi kuphela eNingizimu Afrika kepha futsi nakulesigodzi sisonkhe . 
Kwehla kwekugcwala kwe-oksijini kwenta inhlanti ibenesitresi , igcine iphelelwe lutsandvo lwekudla , ingakhuli kahle futsi ingakhiciti kahle futsi nekukhula kwekuba butsakatsaka bekungenwa tifo letitsatselanako . 
Kulawula Kutsengwa Kwemphahla kweSifundza : Loluphiko lweKulawula Kutsengwa Kwemphahla kweSifundza ludzingeka kusungula futsi lunakekele kuhlangana kwemasu emkhatsini wekulungisa kulawula timali kanye netinchubo tekutsenga imphahla . 
Kugcinwa kwetisebenti solomane kusaseyinsayeya ngenca yekweswelakala kwemakhono kulelive . 
Labahlantako babukene nebungoti betemphilo . 
Kufezekiswa kwemklamo lekhutsata kwenta tintfo ngemphumelelo kuhlose kucinisekisa kutsi bonkhe labasebentisa emanti babhalisile futsi banikwe sitatimende salawo manti labawakweletako labawasebentisile kanye nalawo manani lakhokhelwe agcogcwa ngesikhatsi lesilingene sekuhweba . 
Sibukene nebumatima lobukhulu bekulungisa letento tebugebengu talabo lesibavalele . 
Labanyenti labafake amakleyimu emakhaya abakafundzi ngako-ke kutsatsa sikhatsi kukhicita lamaphepha ladzingekako . 
Kufundzisa nekufundza kutawunaka ngco kutfola lokucuketfwe lokubalulekile kanye nemakhono etemfundvo kanye nekuhlomisa bafundzi ngemakhono ekufundza nekubhala kanye nemakhonokubala . 
Kuba nebasebenti labaceceshiwe nalabanemakhono nebuholi bemakopoleshini . 
Kukhutsata buphatsi lobuhle kanye nekumbandzakanyeka kwesive , kuniketwa kwekhono kumakhansela kubaluleke kakhulu . 
Letindzawo leti tisebenta kakhulu ngelinani lelincane lemaphoyisa ethrafikhi ishifthi ngayinye ; ngemphumela wekutsi kuhlunga lokungiko kona kwetindlela tekubaleka angeke tivamise kufakwa ekusebenteni kwa-onkhe malanga . 
Emaklorayidi anemandla kakhulu kunsimbi lengagcwali , lokwenta kube nesitresi sekudlavuka nekucekeka . 
Lommangalelwa wesitsatfu bekakhutsele kulemboni yemphahla letakhiwo sikhatsi lesingetulu kwemashumi lamatsatfu eminyaka . 
Ngekwenkhulumo yemuntfu phaca luhlelo lolunetinsita tebantfu letihlangene ngalokuphelele kanye nekusebenta kwetisebenti . 
Kucubungula lokunembako kweluhlobo lwemtfwebulo . 
Tindlela tekungenelela embonini lelima lokutinhlavu nekubhaka kufanele kubhekiswe ekutfutfukiseni tigayo talokutinhlavu letitawentiwa tente konkhe ndzawonye tibe babhaki labancane etindzaweni letisemaphandleni takulesifundza . 
Kubhadala kutawentiwa ngemaRandi ngaphandle kwekutsi kushiwo . 
Beka lesivalo ngetulu kwalomgcoma , wutsatse uwubeke endzaweni logcinwa kuyo , bese uwugcina ngaphandle kwalesivalo . 
Kusweleka kwemakhono nekuceceshwa kuloludzaba kungaba yintfo levimbela inchubekelaphambili kulabo labangenaso kahle sipiliyoni kanye nalabasha labangena kulemakethe . 
Batsengi kumele batiswe kutsi uma bangakhokheli masipala ngetinsita tabo , lomasipala angeke abe nayo imali yekukhokhela emanti kanye nagesi nome kubasebenti lababutsa imfucuta yabo . 
Tivumelwane tekontileka sekungenwe nakuto emkhatsini wamasipalati kanye nabosonkontileka labasusa imfucuta emalokishini njengebagijimi bamasipalati . 
Lombika utikhawulela kuletehlakalo letilandzelako lapho kwaba nekungentiwa kwemsebenti : 
Ngalemigubho , litiko likhiphe umlayeto lomcoka ebantfwini betfu lotsi kufuneka bavikele tingucuko tetinzuzo tenkhululeko yetfu nentsandvoyelinyenti ! 
Uma letintfo leti temphahla , temboni kanye netemishini tehlisiwe , imali lelingana nato indluliselwa isuswa Emalini Yesilulu iye lokuzuziwe lokusele . 
Lokusetjentiswa kwemali ngekungakhokhi kahle lokubikiwe kufaka ekhatsi sitfombe lesidzala lesetfulwe ngekusebentisa emagrafu . 
Kungcoliseka nako kungaholela etinkingeni tetemphilo futsi kungalimata simondzawo sasemantini . 
Kuhlanganisa tintfo tetakhiwo temvelo lekumelele tivimbo letibonakalako , kuniketa tindzawo tekugcila letibonakalako , kusungula ematfuba ekutfutfuka labonakalako nekudzinga timphendvulo leticondzile , letifaka : 
Lesigabasiphindze sibe nalokusitako kwesimanje bese siniketa kucondziswa kwemphilo yesilwane lokusisekelo kulomkhakha losafufusa . 
Kuma kweluhlobo lwemphelamgwaco nako kuphindze kwelekelele ekwehlukaniseni ithrafikhi nekuhamba kwebantfu labahamba ngetinyawo dvute netindlu . 
Ngalokwetayelekile , umtamo wentiwe kuhlanyela indzawo lehlelwe-kahle , kodvwa yancipha emavikini lambalwa emva kwekubonakala ngalesinye sikhatsi kunesidzingo uma tindzawo ticinene kakhulu . 
Sungula idathabhesi yemiklamo ye-LED lekhona , sigaba sekusebentisa , tidzingo , emaphuzu emphumelelo ngetizatfu tekuwa . 
Kunemandla ekugucula umkhicito nekupaka imikhicito lehlobene betekulima lenjengeTinkhomo , tinkhukhu , tibhidvo nemacandza . 
INingizimu Afrika ingene elwehlenimnotfo ngemphilo yemali yahulumende lekahle . 
Tinjongo letibalulekile talolucwaningo kutsi : 
Kunikwa noma kunganikwa imvumo kugcile kusincumo semnikati wewebhusayithi kuphela futsi singahle sibe nemibandzela letsite . 
Kulesigaba lesi , tinchazelo tiyanikwa talamanani lavetwe njengekwabiwa lokwengetiwe . 
Kuhlola lokusedvute kwato tonkhe letindlelasu titawukhombisa idigri lenkhulu yekulunganisa nato tonkhe tinkhombandlela tentfutfuko . 
Kuhlanganiswa nekungeniswa kwemasu ebhizinisi kulabatsintsekako labafanele . 
Uma ngabe kulimala kwetenhlalo lokuphatselene nekunatfwa kwetjwala ngalendlela kufanele kulungiswe kancono , lokudzingekako-ke " kukhulisa lomtsetfo " kute ufake ekhatsi batsengisi labangakahleleki kulenchubo yekulawula . 
Khetsa sinye sibonelo seluhlobo lwaloko naloko kulumbana kwemakhemikhali . 
Kute utfole tindleko lekufanele tibitwe ekuhanjisweni kwemisebenti lemikhulu lemine , masipala utawubona tindleko tekusebenta kwemisebenti lifanele , kufaka lokulandzelako : 
Lokuhluleka kukhipha emafayela uma aceliwe ehhovisini lesigodzi kukhombisa kuphatfwa kabi kwendzawo legcina nalevikela emafayela . 
Lokusho kutsi , bebete umsebenti wekutsi batsatse sinyatselo phambilini noma-ke bagadze lofenisi . 
Kutfutfukisa emathulusi ekuphatsa kanye netindlela tekuhlanganisa kukhatsateka ngetemvelo ekuhleleni tentfutfuko kanye nekwabiwa kwemhlaba . 
Emabhidi lavaliwe labhaliwe afanele kutsi afakwe ebhokisini lekubhida ( esitezi lesiphasi ) Emahhovisi aMasipala . 
Njengobe simele sive , kubalulekile futsi kugcugcutela , kusekela bese siyabatusa nangabe benta kahle , ngoba umsebenti wabo ungulomatima . 
Batsenga ngakheshi . 
Manje sesikulungele kusebentisa Luhlelo Lwavelonkhe Lwentfutfuko . 
Lokugalaja nekugcina basebenti kusala kuyinsayeya futsi letinye tikhala letinkhulu , njengasachwepheshe wesidzambisamiva , kwamela sikhangiswe futsi kuze sihehe umsebenti lofanelekile sitogcwaliswa . 
Imigomosisekelo lesemkhatsini kumele ikhulise kufinyeleleka ekulinganeni , kubuyisela tindleko tekuphatsa kumitfombo yebasebentisi kanye nekwenta ncono kucinisisa umtsetfo . 
Lobuhlanganyeli emkhatsini weLower Saxony kanye nesifundza sebuvuselelwe . 
Kuletfwa kwemajakethi lamhlophe ekugcoka . 
Ezingeni lesigodzi , tinzuzo letingaba khona Tenhlangano Yemincele yase-Afrika lengaseNingizimu tingacashatwa kakhulu ngekulunganiswa lokwengetiwe kwetinchubomgomo etindzaweni letahlukahlukene . 
Caphela : Emakhandidethi lahlungiwe angabhaliswa sivivinyo sekuhlolwa likhono . 
Yinye yetinsayeya lebukene namasipalati ngekwekucasha ngekulingana ngulokukhona kwakhe kugalaja ngemphumelelo bantfu lebacecesheke ngalokungiko lekungabe baphila nekukhubateka noma labasikati kutikhundla tetindlelasu . 
Umehluko kumsebenti wetivumelwano , emakleyimu nenkhokhelo yekutijabulisa kufakwa ekhatsi kulelizinga lekutsi kuvunyelwene nemtsengi . 
Kuhlanganyela elucwaningweni lolufanele Esifundvweni sesikhumba lokutawugcina ebudokodeleni , uma isengakatfolwa nyalo . 
Lefomula iholwa ikakhulukati bantfu kakhulu ; kungako lolwabiwo lutsatsa kuntjintjana ebantfwini emkhatsini wetifundza , lokuholela kutingucuko kulokudzingekako lokufanako kwetinsita tahulumende nemisebenti yekucitfwa kwemali kuto tonkhe letindzawo . 
Emanani lokungenteka kutsi angabuyiseleki emuva ayafakwa emanotsini . 
Uma ngabe ucashwe ngumbuso kwamanje , ingabe ulitfolile yini ligunya lelifanele lekwenta umsebenti loholelanako ngaphandle kwemkhakha wahulumende ? 
Ingcoco ngayinye yetemnotfo netenhlalo leshiwo kuloMtsetfo futsi manje lokutawulandzelwa ngulenchubomgomo . 
Tindzaba letinsha tekugcwala kwe-amoniya tishicilelwe Yinhlangano Yahulumende Yetemphilo yase-Amerika , yeWashington DC , e-USA . 
Imimmango lehlala kuMapaki Etilwane nakuTiciwi Tetilwane naseceleni kwato icala kuvuma tinzuzo kumatfuba ekunikwa emandla lentiwe kutsi abekhona tindlelalisu tetfu letisebentako . 
Kuleminye iminotfo lesatfutfuka , iBrazil , iKhazakhstan neRepublic yaseKorea beyimitfombo lehamba embili . 
LeLitiko alizange libe nenchitfomali lengakagunyatwa , lengekho emtsetfweni futsi lekhombisa kusashatwa kwetimali . 
Nangabe isentjetisiwe , emaphakethe angekhatsi newangaphandle kumele abhidlitwe . 
Ngekweluhla lwemagama lolusetjentiswa kumshuwalense wemali lebolekwako , lokutsengiselana loku kwatiwa njengekutsengiselana kwesikhatsi lesifishane . 
Kumele kubonwe kubaluleka kweliphuzu lekutsi batfutfukisi , bosonkontileka , titfunywa tetindzawo tekuhlala letitimele , baniketimali kanye netiphatsimandla tembuso wendzawo tinetindzima letibekiwe tekutidlala kulenchubo yekuniketa tindzawo tekuhlala . 
Litiko licale kubuketa idatha yesabelo semphakatsi kusungula idathabhesi lenembako yebazuzi betekuphepha kwemphakatsi . 
Loku kushokutsi labanye basebenti kumele bente umsebenti lomnyenti noma basebente sikhatsi lesengetiwe , kantsi kuletinye tikhatsi tinhlelo tekusebenta atimange tifinyeleleke . 
Ngicabanga kutsi sincumo sitawutsatfwa ngci ngemuva kwaloku , njengesincumo setindleko . 
Bebabekwa endzaweni lapho kuhlaliswa khona bantfwana lababutfwa esikhatsini lebese banelwati letimo tabo nekutsi bangakhona kutivisisa . 
I-ajenda yesikhashana , lehambisana nemadokhumenti lasekelako , itawusatjalaliswa kumalunga ekomiti uma sekusele liviki linye ngembi kwekubanjwa kwemhlangano . 
Kuhlolwa kwemnyaka lokwentiwe kwekusebenta ngendlela kwetindzawo letinyenti kutfola kutsi ingabe tihlangabetene yini netidzingo temaklayenti . 
I-Ejensi yeNtfutfuko yeKubambisana , lefake sandla kutindleko tekuphrinta kanye nekukhicita , kanye nebakhangisi ngekusekela kulinganiswa kwetindleko kwabongwa ngembili . 
Umfakisicelo lophumelele kufanele abe nesifiso sekusayina sifungo semfihlo neLitiko . 
Btawukhombisa kuvisisa kusetjentiswa kwelulwimi lokumcoka futsi bavakalise imibono yabo ngekusebentisa liphimbo lelifanele nendlela lengiyo . 
Kuhamba kwetemnotfo nako kubhebhetsela emaphethini emahlaba ebantfu labashiya tindzawo tasemaphandleni bahambe bayofuna imphilo lencono . 
Lommangalelwa wesitsatfu wakuphikisa lokutsi loku bekungiko . 
Kwabelwa kwetebunjiniyela kusheshise kwentiwa kuze kucinisekiswe kutsi kuba nekusebenta lokuncono kwemishini lebalulekile yetekwelapha ngekhatsi kwetikhungo letahlukahlukene . 
Sicinisekiso sekubakhona sifanele kutsi sentiwe emaviki lamabili ngembi kwesikhatsi . 
Kuniketa imisebenti lenemazinga latfutfukile kulowo mkhakha . 
Kuhlola imitfombo yelwatiso lwemave emahlaba neyakuleli kanye netingcweti tekwakha luhlaka lwetinkhombandlela yesicukatfwa ngasinye lesikhetsiwe . 
Kumihlangano yekukhulumisana nebafakiticelo , bakhulume lenye indlela yekubuyiselwa umhlaba . 
Kuphindzeka kwematfuba eTakhiwo lekufanele tibukwe kabanti kuyintfo lesitsintsa kakhulu . 
Kuba sebaleni kumaphuzu lamanyenti ebungoti ( kutiphatsa , kwemphakatsi , nesimondzawo ) kuhlobene ngekuhlanekela kwesigaba senhlalomnotfo nesigaba semiphumela . 
Kuhlelela masipala kufanele kunake lokungasimami kwebulili kantsi nalomasipala uyakuvuma loku ngekutsi afake tindzaba letiphatselene netinhlelo tabomake kwentela emacembu abo lakhetsekile . 
EmaCV netincwajana letesekelako angeke tibuyiselwe emuva . 
Ngekhatsi kuletinhloso temasu ekutfutfukisa kufinyelela , kubekwe ithagethi yekwehlisa emabanga lahanjwako kuya kutinsita tesive abe ngaphasi kwelikhilomitha . 
Umfundzi unelilungelo kanye nekukhetsa kuya esikoleni kuze kusondzele emalanga ekubeleka njengekululeka kwabetemphilo . 
Inhloso yeTitfutsi taHulumende letiTimoto kwenta kancono ikhwalithi yetinsita tetitfutsi letitimoto letiniketwa eMatiko laTisebentisako . 
Emakhono eTekuyala kanye neKulawula tiniketa tibuye tigcine umyalo lolungele kusetjentiswa kanye nemalunga ekulawula ekusekeleni imisebenti yendzawo yekulwa emoyeni . 
Imphahla leyeyeme lekhona ngalesikhatsi selusuku lwekubika kufaka ekhatsi siciniseko semalimboleko yendlu lesikhishwe ngekuhlela nalababhangela Umkhandlu . 
Kulokunye , emaphuzu labalulekile latsintsa umfundzi kwamukelwa kwemfundzi kuba khona kwetinsita lekufaka Tebasebenti kanye netinsita tekufundza . 
Nine bekunene , kwakhiwa kwalesikhungo kuletse tinsayeya letinyenti . 
Bakhiciti labasebentisa indlela yetinkabi bakhulisa tinkhomo tabo epulazini tize tililungele kufakwa luphawu lekutsengiswa etimakethe talabatidlako . 
Emalunga ekhomishini acashwa Ngumengameli . 
Tibalo tekuchubekele embili kwelizinga lemholo tehliswa tidzingo tekufanelekeka letiphatselene nebudze besikhatsi sekusebenta , hhayi ngenca yekungenti umsebenti . 
Uma ngabe sibuketa kubufakazi be-antropholoji , kwenta ithathu yindlela yakadzeni yebuciko lebeyivele yentiwa iminyakanyaka kumasiko lamanyenti kutsi inikete tinchazelo letinyenti tetenkholo , indlela lotiva ngayo , kutiphatsa kutelutsandvo , kutihlobisa nekutibeka luphawu . 
Kuyinkhinga kwekutsi ikhomishini kufanele ikhokhele onkhe lamakleyimu lasele kuleminyaka letako lemibili , ngekuhambisana nemiyalelo yaMengameli . 
Injongo yaleSikhungo kutsi silandzelele ngalokuphelele kusetjentiswa kwetidzakamiva netjwala , kanye nekusungulwa kwenchubomgomo yetjwala netinhlelo tekwehlisa emazinga ekunatfwa kakhulu kwetjwala . 
Kwatfolakala imininingwane leliciniso nembiko lobuya kubasebentisi . 
Lemiphumela yekuhlolwa kwesisekelo yayimihle ngesilinganiso lesetayelekile sa-A futsi sihambisana etindzaweni letintsatfu kuleletiyinkhotsa . 
Ngenca yeludvweshu lolwandzile , lesento kutsi ' siyenyuka ' siya esicongweni . 
Lencenye itawugcila ekukhutsateni kutinikela kwenhlangano kubantfu bayo . 
Condzanisa indlela yekusebenta kwesisebenti ngasinye kuloluhlelo lwemasu . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lingenta kutsi , ngetikhatsi letitsite , likutsintse egameni labosomabhizinisi labangaphandle lelisebentisana nabo mayelana nalokutsite labakuniketako longakutsatsa . 
Loku kuvela ekucapheleni lisubuciko nelwabiwomali akukachumani ngalokuyimphumelelo . 
Kuletsa kwentiwa ncono lokusimeme kuhlalakahle yetakhamuti ngekusungulwa nekusekela imiklamo lehlangene yekulwa nebuphuya nekutfutfukiswa kwetinhlangano tasemmangweni ngetinhlelo tekuhlomisa emakhono . 
Lomchumanisi weliwadi locashwe ngumhlandlu weliwadi kufanele , njengencenye yalomsebenti wekutitsandzela wasemmangweni , kukhona nekufisa kusita ekuphatfweni kwaleliwadi . 
Labasiphohlongo kulabalishumi nakutsatfu bacolisi basedvute kakhulu nendzawo yekungenisa imikhumbi leseThekwini lapho emafutsa langakahlutwa ajikanelilanga angeniswa khona . 
Mayelana nekwenta kube sezingeni lelifanele , kufanele kutsi bosokontileka labasakhasa batfole emaseshini ekuceceshwa kute kutsi bahlonyiswe ngemakhono . 
Lelitiko liyakwemukela kubambisana nema-ejensi angaphandle . 
LeLitiko lisebentisa iBhodi Yemanti ase Umgeni njenge ejenti leyenta umsebenti ngenca yemakhono , lwati nemathulusi lesikhungo lesinawo . 
Imiklamo ifanele kutsi ikhombise ngalokucacile kutsi ihlangabetana kanjani netidzingo neKutfutfukiswa Kwemnotfo Wendzawo kanye neKuhlela Lokuhlanganisiwe Kwetekutfutfukisa . 
Tinkhombandlela tetidzingo tekudla kwase-Afrika , titawuphekeletela futsi titfumele timakethe emaveni angaphandle . 
Imvula beyingephasi kwaletayelekile eNorth West . 
Litawucondzana nebugebengu lobusemimangweni ngalesikhatsi benta imihlahlandlela yekulwa nebugebengu . 
Imitfwalo yetekulima isetjentiswa ngekuhambisana nemiyalelo lebaliwe . 
Imizamo iyachubeka emkhatsini weklasta yenchubo yetebulungiswa kucinisekisa kuhambisa labanemacala ngemphumelelo . 
Kunemibandzela lekhetsekile kutsi kuvunywe imitsetfo lesebentelana netifundza . 
I-CDC lensha lesezingeni lekuhlela itawungena esikhundleni sesikhungo lesikhona nyalo . 
Lapho umutfu lohlala lapho asuswa ngalokungekho emtsetfweni akubi nenchubo yekulandzelela netinhlelo tekutfutfukisa nekuvisisana njengoba loku kuya ngemandla lakhona kulelitiko lesifundza . 
Kufanele yehliswe ngelizinga lelifanele . 
Lunika luhlakamsebenti lwekubukana netimbangela letesekelako letibangela licala , budlova nebugebengu , kunekuphendvula timphawu netidzingo tesimo lesiphutfumako . 
Sikhundla seMsiti weMphatsi weSigodzi seKuphatsa Sigodzi lesingaseNingizimu besivulekile . 
Umbuto kutsi , ngusiphi sikhungo setemfundvo lesilandzelako ? 
Ngekwemukela nekutfwala kwenta lokuphephile ngekutiphatsa kwetemacansi , singativikela ku-HIV bese sisite nalabangabaleki kwenta ngalokufanako . 
Kutfutfukiswa kweluhlelo lwekuvuselelwa kabusha kwesikhatsi endzaweni macondzana nebunikati belikhaya . 
Onkhe ematiko ahulumende atibophelele kuvikela iHIV ne-AIDS . 
LoSokontileka utawatisa Njinela uma emandla egezi , kuchubeka , tivivinyo tetigaba netivivinyo temandla agezi lamakhulu kutokwentiwa , kute kutsi loNjinela abe khona nakwentiwa letivivinyo . 
Kusekela ematiko kutfutfukisa kulawulwa kwetinhlaka telwati nemasu nekucala kusebenta kwaloko . 
Ngamabasa tiboshwa tanikwa umsebenti sisebenti semtsetfo kutsi tivune sipinashi nemakherotsi . 
Kusheshisa intfutfuko yemkhakha lotimele . 
Umhlangano lomkhulu Welinengi utawubanjwa lokungenani kabili ngemnyaka . 
Kute emave agcine emazinga lasetulu emholo newekucashwa futsi newekukhula , lokumcoka linani selilonkhe lemali lesisiwe , ngaphandle kwekubuka kuhlangahlangana kwangaphandle nekwasekhaya . 
Tintfo letimayelena nengcikitsi lokususelwa kuto lemisebenti yetichumanisi tetindlela-letihlanganisile tifaka phakatsi : 
Kufanele kutsi lendzawo yekwakha ishiywe ihlantekile futsi icocekile ngekweneliseka kwamasipala noma ummeleli lokhetsiwe . 
Endzabeni yemlomo wekukhafula lonedayamitha lencane , ematubane lamakhulu angagcinwa lula kakhulu futsi nesamba semali lesinikwa inkampani kutsi ichube ibhizinisi sitawuba phasi . 
Threyisa emadayagramu emisebe kukhombisa indlela yekukhanya leyendlula emkhatsini wetintfo letehlukene . 
Kubaluleka kulolwabiwomali lwasemkhatsini lolusimeme nekwakhiwa kwemisebenti ngekusebentisa kukhula kwemnotfo . 
Etindzaweni lapho kuhlanyelwa khona umbila ngaphasi kwekutselelwa , kulungiselelwa nekuhlanyela sekucalile . 
Masipala kusafanele acinisekise kutsi tinsita letinyenti tiletfwa ngalokwanele . 
Niketa umsebenti welusito kumcondzisi lomkhulu . 
Kwabanjwa imihlanganosikolwa enhlokohhovisi kanye nemahhovisi esifundza kute kutsi kufezekiswe Luphiko Lwekulandzelela kanye neKuhlola . 
Loku kwenta ncono imiphumela yasethiyetha yabuka ngalokuyincenye lomtfwalo lokhulako wephatholoji yemphilo yetemlomo . 
Umanga kungenteka kudzingeke lenye intsengo ngaphandle kwalena yekwetfula lefaka konkhe ekhatsi , loku kutawushiwo . 
Ngako-ke kulukhuni kuvisisa lolubito lweluhlelo lolubanti uma Liphepha Lelimhlophe likuchaza loko . 
Lusito lwekubonana nadokotela lutawuniketwa etibhedlela tesifundza netesigodzi , lokufaka ekhatsi : 
Noma ngabe kungafakwa noma kukhishwa kungasebenti , imitsetfo angeke isetjentiswe uma tinhloso teluhlolo tingakaneliswa . 
Tisacwaningwa , naletinye titawulandzela . 
Kumcondvo lokahle kubeka kuphendvula etinyaweni temhlolimabhuku kucala futsi kucaliswe embili , ngoba bacitsa sikhatsi lesincane enkapanini kunebacondzisi kantsi esikhatsini lesinyenti imali yekuhlola emabhuku incane kunemholo wemcondzisi . 
Loku kumbandzakanya kuhlangabetana nanati tidzingo kutinsita tekulima tasemakhaya , kutsenga kulamanye emave tintfo letikudla letingeke takhicitwa ngendlela lehlelekile kanye nekutfumela emaveni angaphandle tintfo letinemandla ekuncintisana ngemphumelelo . 
Kwengeta , kumbandzakanyeka kwemmango kungeta bunikati , kulinganise imitfombolusito yemmango nekungeta emandla aletinsita kutsi tisimame . 
Sibonelo , eKapa , inkhundla yekudlala lenetjani ingavumela imidlalo lesitfupha kuphela noma kutilolonga ngeliviki , ngembi kwekutsi lendzawo icale konakala . 
Lomklamo wentelwe kuniketa tindlela tekuhhamuleka tesikhashana kumakhaya nebazuzi latsintfwe kakhulu kweswelakala kwekudla kanye nekukhuphuka kwetintsengo . tekudla lokusisekelo ngekuniketa tinsitakulima netisetjentiswa tekutsi batikhicitele kwabo kudla . 
I-ajenda yesikhashana ingabuyeketwa ngesikhatsi sekubanjwe umhlangano ngembi kwekutsi kuvunyelwane ngayo . 
Enkhabeni yalendlelakwenta leyetfulwe kulesahluko-lesikhosele ngulomcondvo lotsi lokwakhiwa kwetindlela-telilungelo-lebantfu kutinhlelochumano letinetindlela letiya etindzaweni letinyenti , kwenta tinhlelo tetindlela letihlukene letikuloluhlelochumano lwekunyakata kutsi tikhone kufaka ekhatsi nobe kugwema loku lokuhle nalokubi lokushiwo ngenhla . 
Luhlakamsebenti lwemtsetfo wonkhe kanye nemakhophelethivi lavele ngaleso sikhatsi beyingakacini kangako kumigomo yekhophelethivi yamhlabawonkhe . 
Yimicondvo lemisha kuphela ( tinhlelo ) lefanelekile kungenela lomncintiswano . 
Kubaluleka kwenchubo yekulawula imphahla lesebenta ngemphumelelo angeke igcizelelwe ngalokwendlulele , ngoba yesekela kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti netinhlelo tekuyigcina isesimeni lesifanele . 
Nanoma letincenye letintsantfu tentfutfuko leyo naleyo idlala indzima lemcoka yawo wonkhe lomcondvo wentfutfuko , letincenye tineligeba emkhatsini kwato futsi titawentiwa basekeli labehlukene . 
Luphiko lwe-The Desk-Top Publishing manje lusikhungo seluphiko lweTekuchumana Tangekhatsi , lokutfokotela kakhulu emakhono angekhatsi kanye nekonga kwetinsita letiniketwako . 
Lokudzingekako : Idigri yeMastasi yeklinikhali sayikholoji letivela enyuvesi lesemtsetfweni . 
Kwenta ncono kufinyelela nemakhono inhloso kutsi kuphakelwe ngalokwanele labochwepheshe labalandzelako esigabeni semitfolamphilo : 
Kwengeta , lenchubo yekusebenta isemkhatsini kutinhloso tahulumende tentfutfuko tekutfutfukisa emaphandle kanye nebalimi labancane . 
Labasayinela labakhiphe emathenda labaphakamisa kutsi babe nenkontileka yekuhlanganyela kulomklamo batawusho kutsi ngubaphi labo labasayinako longumlingani lohamba embili umcashi latamtsatsa ngekutsi ubophelekile kutilandza macondzana nalokunikwa kwalomklamo wethenda . 
Umkhicito lotsengiswako-ke uphakishwa kutimumatsi temaplastiki letinkhulu , letinemitsamo lemikhulu lengemalitha lasihlanu , bese usabalaliswa etimakethe letingabiti kakhulu ngekusebentisa tindlela letingakahleleki . 
Kodvwa-ke , kimi kubonakala ngatsi lesiphakamiso sifuna tintfo tentiwe ngasese , futsi ngiyacaphuna : 
Loku bekuhloswe ngako ngco imimango yasemaphandleni lephuyile lesebentako ngalokukhonekako , lokwehlukahlukile nalokusimeme . 
Lomkhankhaso utawufaka kusetjentiswa kwetinkhundla tekuchumana letinyenti kuhambisa lomlayeto welitiko wekubhalisa kusenesikhatsi . 
Buniyo busho inshisekelo kutemnotfo bese kutsi kuphatsa kona kusho kuba lilunga lebhodi noma umtimba lofananako lowengamele emabhizinisi . 
Bafakiticelo batawugcwalisa lifomu lekuveta tetimali baphindze badzingeke kutsi bahlolwe bumsulwa . 
Tibonelo tekuguculwa kwemngcengcema kungehluka kusuka emisebentini yekuhlobisa tindvonga temfula kuye ekwenteni imisele , lapho kungenteki khona kugeleta noma kuphambuka , nekwakhiwa kwetindlela tetinyawo , imigwaco , emabhuloho nalokunye kutfutfukiswa kwelusentse kwemfula . 
Kubalwa kwalemajini yekulekelela kutawucondza kubaluleka kwesikhatsi sebungako bemali . 
Kufanele kube khona kunakekelwa nekuphatfwa kahle kwalomkhicito kuto tonkhe tigaba tekucokelela sivuno , kuhlukaniswa ngekwetigaba , kupaka kanye nekuhambisa , ngoba noma ngabe nguwuphi umonakalo ungabanga konakala lokukhulu , kubola lokukhulu kanye nekungabukeki kahle kwemkhicito . 
Live libukene nelizinga leliphakeme lebugebengu futsi lokukhatsata kakhulu , lizinga lekumbandzakanyeka kwebantfu labasha emisebentini yebugebengu . 
Indlela yekubukana netikhalo ikhona futsi iyasebenta . 
Kuniketa baphatsi besibhedlela ngemibiko lehloliwe yalokwenteka ngenyanga ngengati kanye nekusetjentiswa kwaleminye imikhicito yaselabhorathri . 
Kwengeta , lelitiko likhonile kunciphisa kususwa kwemathulusi etekwelashwa labalulekile , kulawula emazinga esitoko kutikhungo , kanye nekulawula kukhula kwetinsita tetekwelashwa letiphutfumako ngekusebentisa tona leto timali letikhona . 
Loluchungechunge lwekutfumela lisichumanisa lesilukhuni kumikhicito lehlukene nalabasebentisana nabo . 
Lesigaba siniketa inchazelo lemfishane yetinhlelo letehlukahlukene telwati le litiko litawutsembela kuto kubuka liphindze libike ngato ekusebenteni kwalo . 
Lomkhankhaso wekuvikela kubhebhetseka kwe-TB nekuniketa kwelapha lokufanele kulabo labasulelekile kudzinga kutsi sakhiwonchanti lesikhona sentiwe sibe ncono kakhulu . 
Tikhungo titawuvalwa noma tehlise emazinga : Betingekho tinhlelo tekuvala noma kwehlisa noma ngusiphi sikhungo . 
Ngekwalomtsetfo , imalingena , emkhatsini kwaleminye imitfombo , ifaka imali lefakwe yiPhalamende kulesikhwama . 
Imitselo ibekwa tigungu tabomasipalati futsi iyehluka kubohulumende basemakhaya . 
Lesikhungo setinsita sisebenta ngalokusezingeni leliphakeme , futsi nesikhala seMsiti weSikhungo seTinsita naso sagcwaliswa . 
Inkinga , noma kunjalo , akusiyo imfucuta yekunakekela imphilo legcogcwako bese itsatfwa bosokontileka bangasese , kodvwa kuba ngulemfucuta yekunakekela imphilo legcina isetikhwameni letimnyama bese ingena kuluhlobo lolutayelekile lwemfucuta . 
Lemali ihlukaniselwe emkhatsini wemachutu lasemadolobheni nasemaphandleni kanye nabomasipalati bendzawo . 
Luphawuluhwebo lelubanjiswano lungahle ngalesinye sikhatsi luphumelele kuba yi-GI . 
Silikhulisile linani letisebenti letesekelako kulitiko letinsita tetinchubo , ikakhulu emakomidini . 
Njengoba besekushiwo phambilini , kubalulekile kwenta umehluko emkhatsini wetifo lapho khona tjwala buyincenye yato netifo lapho khona tjwala buyimbangela yato . 
Kwakha lisu lekutsatsa sinyatselo lebahwebi nebatsengisi labangakahleleki enkhabeni yalelidolobhakati . 
Njengemtimba losemtsetfweni , yonkhe imisebenti yawo , umtsetfosisekelo wawo , tisebenti , naletinye tindzaba tivumelekile . 
Khuluma nalabatsintsekako mayelana nekulawulwa kwetimphahla . 
Tinsita nemtsamo kumele kucondzaniswe nekusebenta kwaloluhlelo , kwakha sisekelo lokutawumiswa kuso umcombelelo waminyaka yonkhe . 
Buchwepheshe lobunyenti bushiphile kubutsenga , futsi basebenti nebatsengisi batfolakala kalula kakhudlwana futsi ngaloko-ke kushiphile . 
Letinye tincumo leticine kakhulu titsatfwe ngaphasi kwebuphatsi bakho . 
Kodvwa-ke , hulumende wasekhaya akanawo emandla ekuchuba lomklamo , futsi kwesekelwa ngetimali nguHulumende lohlangene kuyintfo lemcoka kakhulu . 
Kusungula umsebenti lonesitfunti kanye netakhamiti letisimeme ngendlela yekukhutsata kusebenta ngemacembu , kwakha sakhiwonchanti , kanye netinhlelo tentfutfuko yavelonkhe letinyenti . 
Etindzaweni tasemaphandleni nanome kunjalo , emmahovisi ete ngisho nemali leyenele kuhlangabetana netidzingo tawo letisisekelo , njenge thephu yekurekhoda tinchubo telikhotho , umshini wekufothokhopha , noma kubhadala inkhokhelo leligunya . 
Loluhlelo ngaloko ke ludzinga kuhlelwa ngekubaluleka kwemiklamo kanye nemishikashika lehlelwe ngulelitiko . 
Kuyintfo leyetayelekile nalevamile kutsi titjalo kufanele tikhule ngekushesha futsi ticine , uma kutawufolakala sivuno lesikhulu sekhwalithi lenhle . 
Lokukhetsa kuhambisana neluhlaka lwekuhlosa ekwehleni kwemandla emali lolufaka konkhe . 
Kuchubeka , nyalo kunebufakazi bekutsi kwakheka kwemangcoliso kushabalala masinyane kunemitfombo yetifo ngaphansi kwetimo letitsite . 
Ekwenteni ligunya lekutfutfukisa kwakhe , Masipala ucabanga ngetincabhayi tekutfutfukisa letibukene nelivekati lase-Afrika . 
Inkhantolo YaseNingizimu Afrika lekhetfwe emva kwekubonisana Nelijaji Lelikhulu ; 
Tibikwe futsi kutsi , nome kunjalo , tihlangabetana nekungeneliseki ngemakhono ekuphatsa bantfu ebaphatsi bato futsi atikholwa kutsi ligalelo lato libonwa njengalelimcoka , kutsi tiyalalelwa nome tiyanakekelwa ngulenhlangano , ngaloko tinekutimbandzakanya lokukhawulelwe nalenhlangano . 
Bosomapulazi balulekwe kutsi balondvolote tinsita letifana nemanti nekwehlisa linani lemfuyo lengakhiciti . 
Umfanekiso lonengcondvo : Sakhiwo seligatja , kuphatfwa , nelithulusi lekuhlola lelichaza emalunga labalulekile eyunithi nekutsi lamalunga asebentisana njani kutsi azuze inhloso letsite , njengekuvikelwa kwe-HIV ebantfwini labatsite . 
Nanoma letibhedlela tesifundza letimbili titsi tineNchubomgomo Yekulawula Kutselelana Ngetifo lesemtsetfweni , loku akutange kucinisekiswe . 
Kuniketa inkhombandlela yekwentiwa kwelwabiwomali lwamanje kuphindze futsi kuhlole emafutse etetimali kulwabiwomali lweminyaka leyendlulile ngekufaka ekhatsi imiphumela yekusetjentiswa kwemali lenkhulu , tindlela tekusebenta kwelwabiwomali , emasu lamakhulu ekulawula imphahla kanye nelifutse leligcina likhona kumareytsi. ematharifu , kanye neletinye tinkhokhelo tetinsita . 
Kumbandzakanyeka kwetinkampani tangaphandle kuyemukelwa nguleLitiko . 
Ikhomishane itawunanta lwatiso lwenkhapani ngalokuphelele . 
Lolwatiso lungafaka ekhatsi : likheli lakho le-IP , luhlobo lwebhrawuza , emagama edomeyini , tikhatsi lekungenwe ngato kanye nemakheli ewebhusayithi landlulisanako . 
Sitawuchubeka nekuhlanganisa ligalelo letfu kulendzawo kute sikhulise kusetjentiswa kwaletinsita kutfola imiphumela yekufundza letfutfukile . 
Khuluma nalabatsintsekako mayelana neticelo . 
Kulelizinga lekuhleleka , lekungaba bomasipala ngamunye , lokuchubeka nekwakheka kwemandla lafanele incenye lebalulekile yekwakha . 
SIMO SEKUSEBENTISA TITATIMENDE TENDVUNA : Titatimende tesikhatsi lesengcile Tendvuna tasetjentwa tabuye tabikwa emibikweni yenchubekelembili letayelekile leyahanjiswa Ephalamende . 
Loku kusho kutsi inombolo yekhotheshini ingasetjentiswa kuphela kanye kute bhadalwe . 
Lwati lwangcondvomshini kanye nelwati lolunemandla lweBAS , i-Excel , iMS Word kanye nalenye lehambisana nesoftware yangcondvomshini itawuba lusito lolukhulu . 
Noma kunjalo , iStats SA noma iWebhusayithi leStats SA ( iStats Online ) inika siciniseko , noma iyavuma kutfwala licala letemtsetfo netintfo letinjalo letisuka kuwebhusayithi noma letichunyekwe kuyo , kunemba kwayo , kwetsembeka , kuba kwanyalo noma kuphelela kwanoma ngabe nguyiphi intfo letfolakala kulewebhusayithi noma letfolakala kunoma ngiliphi lisayithi lelichunyekwe kuyo . 
Lelitiko licashe bosonkontileka kutsi balungise lesimondzawo ngaloko ke akunasidzingo sekulungiselela sibophelelo senkhokhelo yalokungahle kwenteka kuleTitatimende Temnyaka Tetimali . 
Lelitiko lichubeka nekubeka tinchubo endzaweni kucinisekisa kuhambisana nayo yonkhe imitsetfo letfutfukiselwe tinjongo letikhetsekile , yinye yato kuvikela kudla ngemacebo . 
Imibiko yalokungalandzeli imigomo lebekiwe ikhishwa njalo ngenyanga lekhombisa loko lokungahambi kahle nanoma ngutiphi letinye tingucuko letinkhulu kusuka kusinye sikhatsi sekuhola kuye kulesinye . 
Kuletinyanga letimbalwa letengcile umkhankaso wetfu wekucasha lesibagcina njengetengetelo usitile kwenta ncono kubonakala kwemaphoyisa etfu kuso sonkhe lesifundza kantsi ngaloko ke kwehlise ngalokubabatekako tehlakalo tebugebengu lobuncane . 
Liphayiphi langaphandle lemoya lidvonsa umoya ungene emthoyi uma umoya ushaya kwentela kuwugcina ungenamaphunga . 
Lomklamo uhlose kwakha umtsamo wekulawulwa kwemfucuta futsi unikete lusha litfuba lekucwaninga lendlela yemfucuta njengelitfuba letemnotfo ekulungiseni kusweleka kwemsebenti . 
Sitsakasela budlelwane lobunemandla , lobuphilile , lobuhambisanako ngenhlonipho nebalingani betfu , lebanemigomo lefanako yekuniketa kunakekela ngekwetemphilo lokuncono kulinanibantfu . 
Lelitiko manje seliniketa insita lesebentako , yebungcweti neyekubonisana kulabo bebakadze bancishwe ematfuba futsi selakhe ematfuba emisebenti leminyenti nesimondzawo lesivuna kusungulwa kwemkhakha wetemabhizinisi lamancane , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni . 
Lapho loku bekungenteki , umdlulisisincumo kufanele kutsi ayalelwe kutsi akhokhele tindleko tekwelashwa . 
Emaphethini elusebentisomali aphindze futsi atsikametwa tinkinga temnotfo temave ngemave . 
Tinhlanti tikhonjiswe kuvumelana kancane nekugcwala kwe-chlorine lokuphansi , kodvwa kusasekhona , tiyachubeka nekufa . 
Iphaneli yemave emhlaba yakhiwe bantfu labavela eNyuvesi yaseHarvard , eNyuvesi yaseLondon , neSikhungo seteTheknoloji saseMassachusetts , neSikolwa saseLondon seteMnotfo , kanye neNyuvesi yaseMichigan . 
Lucwaningo kufanele luphindvwe ngulamanye emahhovisi endzimeni lenkhulu . 
Sikhungo semfundvo lephakeme lesiniketa sicu sitsatsa sibopho sekharikhulamu . 
Ngetulu kwaloko , bantfwana labanyenti babahlukunyetwa labaphoceleleka kuba bosikhotseni ngenca yekungcubutana ; 
Kusetjentiswe indlela yekukala linanizinga lemphahla ngekubuka kutsi yatsengwa ngamalini , ngaphandle nangabe kushiwo . 
Ngalesikhatsi lesisemkhatsini , lesifundza besitawucinisekisa kutsi lokungenako kuyakhula , njengelithulusi lelibalulekile lekwakha indzawo yemnotfo loncono kwentela imitamo yekukhulisa umnotfo . 
Lencenye yemali lebalwa ngekwesivumelwano sekwenta umsebenti yeSivumelwano sePPP yehlukaniswe ngalokulinganako emkhatsini weLitiko leTemsebenti , Sikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti kanye neSikhwama Sesincephetelo , njengobe kuvunyelenwe ngekubhala phasi emkhatsini waletinhlangano . 
Sincepheteliso sitawukhokhelwa balimi emva kwetinkhulumo naHulumende . 
Ucabanga kutsi lesihloko salenkondlo sifanele ? 
Loku kusho kutsi , endzaweni letsite kuyakhoneka kutfola emalungelo emhlaba ebazuzi beselekelelomali setindlu , lokunconotwako kufanele kutsi kunikwe tinhlobo teselekelelomali yetindlu letimiselwe kulawo malungelo . 
Ngenca yekutsatselwa etulu kwetinhlelo letinjalo , siniketa sikhatsi lesanele sekubonisana lokubanti netinyunyana temsebenti . 
Tikhungo tebunjalondzawo tisesimeni lesihle sekucwashisa umphakatsi ngemitsetfo yebunjalondzawo nekutfutfukisa imiphakatsi kute kubukwane netinkinga tebunjalondzawo . 
Kuhlela titfutsi tesive kuso sonkhe lesifundza kuchubeke kancono , nekuphetfwa levele kusedvute kweTinhlelo teTitfutsi teSive tabo bonkhe bomasipala betigodzi kanye neliDolobhakati laseKapa . 
Kusilela kwelwati nemfundvo ngesimondzawo . 
Niketa titjudeni titfombe noma imidvwebo yetintfo letinetisindvo letehlukene letiwa ngaphandle kwekuvimbeleka kutsi titihlatiye . 
Kufanele kutsi letidzingo tinele kubanjelwa ngaphasi kwemibandzela yesitfunti semuntfu . 
Nanoma kungasiko kwenta ngalokutayelekile , emaphayiphi angaciniswa ngaselusentseni lwelwandle , kusetjentiswa emaphayili etindzaweni letinesanti noma kuciniswe ngetikrufu nematje etindzaweni letinematje . 
Yona leyo mitfombolusito yelwatiso ingaphindze futsi kuletinye tehlakalo inikete lwatiso mayelana naletinye tindzawo letisengakafakwa kuleTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika . 
Lendlela lensha yesabelomali ichaza kutfutfuka kunchubomgomo , ekushayweni kwemtsetfo kanye nalamanye emaphuzu lanemtselela kulusebentisomali kanye nakumasu ekusebentisa imali . 
Tetsembiso tetinsita tamahhala tabo bonkhe , ngekwenta , kanyenti tiye taholela ekutfoleni lusito kulabambalwa lwaba luncane nome lwangabikho kulabanyenti . 
Liphepha lelicuketse imininingwane yekucocisana lelimema imibono yesive ngetindlela letehlukene litawushicilelwa lomnyaka . 
Kucinisekisa kutsi konkhe kubhaliswa-ngembi kwetikhungo letinsha kanye netingucuko noma kwelulwa kwetikhungo letikhona kuyentiwa . 
Kutfutfukisa Luhlelo Lwekulawula Tiboshwa Letivalelwe Kuloluhlelo lwetiboshwa letivalelwe tingumsebenti welitiko nesigungu neluhlaka lwenchubomgomo kwentiwe kwaba khona . 
Kungumsebenti walabo labangaba bosomathenda kucinisekisa kwekutsi emadokhumenti abo ethenda angenisiwe ngembi kwesikhatsi kanye nelusuku lekuvalwa kwethenda . 
Tiboshwa letine lebetikuleseli tatsi ngito leti letibulele umufi . 
Loluhlelo kufanele kutsi lukwati kuhlela , kubeka embili tintfo lokutawucalwa ngato tentiwe , kanye nekulandzelela inchubekelembili kumitamo lemayelana nekuhlela ngekwelisubuciko . 
Insika ngayinye yesekelwe tindlela letinyenti tekungenelela , njengoba kukhonjisiwe Kulomdvwebo longentasi weLuhlaka Lwemasu . 
Sikhumba lesivuleleke engatini kumele sihlantwe ngekushesha . 
Imishini yekusabalalisa emakhondomu nemakhondomu kwafakwa emithoyi lesetjentiswa tisebenti . 
Labantfwana imvama bebalahlwe basebancane . 
Khutsata kusetjentiswa ngalokugcwele kwetinhlangano letifana Neforamu Yemsebenti Yendzawo . 
Kwajuliswa kufezekiswa nekuciniswa kweNchubomgomo yeTindondo teTimali . 
Ngetulu kwaloko , imicabango lebalulekile mayelana nelikusasa kanye naleminye imitfombolusito yekungaciniseki kwekulinganisela kubekwe kumanotsi lafanele etitatimende tetimali . 
Timbangela letinyenti letinjenge simo selitulu , inhlabatsi , kulungiswa kwenhlabatsi , ikhalithiva , inhlanyelo , sikhatsi sekutjala , kondleka , emanti , lukhula , tilokatane kanye netifo , kungaba nemtselela . 
Lawula futsi uchumanise tikimu temfundzate . 
Iyunithi yeLubalo Lwetimali Tahulumende ikhipha yonkhe idatha nelubalo lwetimali tahulumende letisetjentiswa kumibhalo yeSikhwama Savelonkhe . 
Luhlolo lolwakhako : Luhlolo luhlose kwenta ncono kusebenta , kuvamise kakhulu kutsi luchutjwe ngesikhatsi sekusetjentiswa kwesigaba setinhlelo noma imiklamo . 
Lokunye , kunelinani lelincane letindzawo lekulahlwa kuto imfucuta leyingoti eveni . 
Sebenta njengamgcinitintsambo mayelana nesicelo seluhlolo lolubitako . 
Inhloso yalemihlanganosifundvo kunika tisebenti telitiko inkhundla yekufundza mayelana netintfo letinsha netintfo letigcamile talomkhakha wetekulima . 
Lolulawula kutawuchubeka nekucinisekisa kulesitsembiso sekwakha imphilo lencono yabo bonkhe . 
Tindlela tekudzilita kufanele tichaze luhlelo , kuphatsa kanye nekusebentisa inchubo yekudzilita futsi kufanele , ngekwesibonelo , ibukane naloku lokulandzelako : 
Kuncoba ematfuba ekulahlekelwa nekulungisa tintfo letidzinga kunakekelwa kufaka ekhatsi tilinganiso letinyenti : 
Ndvuna angabeka timiso tekusebenta nganoma ngabe nguluphi ludzaba lekufanele kusetjentwe ngalo ngekwetimiso temtsetfomgomo walomtsetfo ; 
Noma kunjalo , tindzaba letiphatselene nemhlaba , kuvikeleka kwendzawo , emalungelo ekusebenta nekuphepha nekuvikeleka kuhambe phambili ngalesikhatsi kuvetwa ngalokuphelele emalungelo emnotfo netenhlalakahle lavikeleke ngekweMtsetfosisekelo . 
Ngaloko , akuveli njengentfo lemane nje yashayisana kutsi Ingcungcutsela Yemhlaba yalonyaka itawube inikelwe ngalokuphelele entfutfukweni lesimeme . 
Kuze letinchubo talokuphilako tisebenta ngekhatsi etindzaweni tekuhlala , tindzawo letivulekile letingakakhelwa kufanele titfolakale ngalokufanele , tibe tinkhulu ngalokwenele , tichumane ngalokwenele tibuye tibe netitjalo ngalokufanele . 
Umphumela waloko , kutsi kumele ahlalelane netimakethe tasemadolobheni naletinye tinhlobo temagcogco ekuhweba . 
Kafushane , kuyacaca kutsi umlamuli ubucabangisisile lobufakazi lobuphambi kwakhe nakulenchazelo yetimboni letifanele . 
Licembu lemsebenti Lebungcongcoshe lihlelelwe kwetfula kuSigungu selikomiti laSikhwama Wavelonkhe Wetetimali Nekulawulwa Kwemphahla Netikweneti ngetindleko lebetilindzelekile , timfuneko tetimali kanye nebuncelencele . 
Bemakleyimu nyalo basezingeni lekukhulumisana kulesigaba lesilandzelako sekusebenta ngalamakleyimu . 
NgeNhlaba , Luphiko belungene ekuhleleni nasekusebentiseni kwako konkhe kwendlelasu yekuchumana Yekubekwa Kwamengameli . 
Noma kunjalo , kutfolakala kwetiphakamiso sitawusho kutsi sititfolile nekutsi tiyanakwa ngalokugcwele Betimali Tavelonkhe neSARS . 
Lawula irejista yeMishini yemanti . 
Labanye badlalindzima labakhulu bafaka phakatsi bachubi betekucecesha nekutfutfukisa nebaphatsi . 
Litiko lineluchungechunge lwemahhovisi kuto tonkhe tifundza . 
Lendzawo inekusilela kwekuhlukahlukana kwetemnotfo . 
Sigodzi lesihamba embili lesihambisa tihhenga eNshonalanga Kapa Lidolobhakati iKapa . 
Lokukhishwa kwalamanti kungachubeka emnyakeni wonkhe , noma ngetikhatsi letitsite temnyaka . 
Liphuzu kutsi uyabona kutsi imali iya kuphi , futsi bese-ke uyicondzisa kuloko . 
Ngesikhatsi sekuvakasha , lelikomiti latiswa ngulabanye bebasebenti kutsi kunetinsolo tekutsi lensita beyisetjentiselwa sibhebhawozi ngalokungekho emtsetfweni ebusuku . 
Kwentiwa kwaletindlela letisha tekutiphendvulela kutawusita ekwehliseni ngalokutako kwelisu lekulawula imphahla , tindleko letehlako kumele kube inkhomba lekahle yalelizinga leliphakelo loludzingekile kuvala imphahla lekhona . 
Bika ngenchitfo kanye nekuniketwa kwetinsita . 
Kwesibili , kudzinga kubukana konga tekwenta tintsengo lokumishiyalifa lwekukhipha indzawo inyumbatana . 
Tiphindze tibeke imigomo yekutsi imali leyendluliswe ngeliphutsa ifanele kutsi itfolwe ngaphandle kwekubambelela nguleso sikhulu lesifanele lesibukene naloko kwendluliswa . 
Labahlengikati labasemtsetfweni batawusebentisa sikhatsi lesingemaphesenti langemashumi lamane nesihlanu bavakashela emakhaya kulabo labaniketwa lusito labamankimbonkimbo nakakhulu babe benta leminye yalemisebenti lebale ngenhla . 
Lemali lengenako ifakwa ku-Akhawunti Yemali lengenako yeSifundza . 
Lelithebula lelingentasi linika sinikamongo kusetjentiswa kwelivu yemnyaka . 
Labanyenti bacabanga kutsi ebaphatsi basondzelene kakhulu nemcashi ngako-ke ngete batihlangabete ngalokwenele tidzingo tebasebenti . 
Lobuhlobo emkhatsini weYurophu nalamanye emave lamanyenti , lafaka ekhatsi iNingizimu Afrika , busho kutsi lobumatima betemnotfo beYurophu butselele umhlaba wonkhe futsi butawuchubeka bente njalo esikhatsini lesitsite lesitako . 
ISABS ishicilela emazinga avelonkhe lewalungise ngenchubo yekuvumelana emakomitini laphetse , kuniketa imininingwane ngemazinga avelonkhe emave onkhe kanye nemazinga emave emhlaba . 
Injongo yaloluhlelo kuniketa tinsita tekwesekela nekwelekelela kwelapha kanye netinsita letihambisana nalelitiko . 
Inkantolo itfole kutsi , njengendlalifa leyodvwa , umfakisicelo angamelwa esikhundleni njengemuntfu lonelilungelo lekulawula lifa , nemininingwane yeklemu ichitjiyelwe ngalokufanele . 
Yinye yaletinkinga letimatima letibukene nalesikhatsi lesisha senkhululeko eNingizimu Afrika kungavumeli kufinyelela nekuba ngumnikati wemhlaba kwebantfu labanyenti baseNingizimu Afrika . 
Lisu leGauteng lekugucula imikhicito yeTekulima lesekela lendlela leyehlukile yentfutfuko lebekelwe lesifundza kantsi kusebentisa kwalo ngendlela lekahle kutawufaka ligalelo ekufezekiseni tinhloso tentfutfuko tesifundza netavelonkhe . 
Kusebentisa sikwele nemisebenti kusikwele kuya ngetintfo letentekako ekugcineni , kakhulu kuleveli lesezingeni lelilingana nelemhlaba . 
Nobhala utawufundza Lomtsetfosivivinyo kwekucala . 
Kwengeta kulempenisheli yangenyanga , emalunga emndeni bekanelilungelo lekutfola inkhokhelo lenkhulu leta kanye yalemali yonkhe yemnyaka yekubasita kucala kwabo . 
Loku kuniketa kulingana lokufunwa tinhlangano letiphumelelako ekulinganiseni kwentiwa kwemsebenti : 
Ngesikhatsi lesifanako , indlelakwenta yemasempula itawuhlola . 
Lwatiso lwemitfombolusito yebantfu luphatselene nemiholo , ilivi , emakhono kanye nemasu ekutfutfukisa lowo nalowo , kanye netinjongo talowo nalowo kanye nekusebenta kwabo nakucatsaniswa naloku . 
Sisekelo sekucala sesimonhlalo semnotfo ekucaleni kwaloluhlelo sitawukhombisa tidzingo leticacako telive , tinsayeya kanye nematfuba . 
Kwakha emayunithi ekutfutfukiswa kwetindlu ezingeni lamasipala . 
Iphindze itsatfwa njengaleyo leneLuhla Lwemalungelo eluntfu lolubonwa njengalolunye lwalawo lasembili kakhulu . 
Laba labanye bafana bafundza esikolweni setimboni futsi batfole imfundvo yemabanga laphakeme lesezingeni letemfundvo lelisetulu lelake labonwa kulesifundza ; lomunye wabo wagcina afundza esikolweni sebunjinela e-Auburn . 
Akukho kungabata kutsi kumele sichubeke nekucinisa imphi yekulwa nebugebengu . 
Loku bekudzingekile kucinisekisa kutsi lemboni yematekisi yesekela lokucaliswa kwe-BRT . 
Lihhovisi Lamabhalane litawuchumanisa konkhe kwetekuhlela , imihlangano , tekuhamba naletinye tinhlelo letimayelana nemsebenti wemakomiti futsi litawubukana netindleko taloko . 
Emakhophelethivi ebasebenti agcugcutelwa kute abukane netinsayeya tekungasebenti , kuntjintja tinkampani letichutako kanye nekuvimbela kukhishwa kwebasebenti emsebentini . 
Tikhungo tekutfutfukisa Lotfola Konkhe kuto , tikolo , imitfolamphilo netikhungo temphakatsi kutawusetjentiswa njengesisekelo sekusabalalisa lwati kanye nemikhankaso . 
Noma kunjalo , loku kudzinga kutsi kube nesichibiyelo kuletikhatsi letibekiwe letibhalwe kuluhlakamsebenti lwe-DORA . 
Lobutsakatsaka lobubonwe ngenhla bebungenamsebenti mayelana nembono weluhlolo lowetfulwe ngenhla . 
Kungakhoni kukhokhela kuyinsayeya ledzinga tisombululo letinsha , hhayi nje kutindleko temphahla yekwakha kodvwa kusimo netindleko tenchubo yekwetfula yona ngekwayo . 
Kuniketwe emandla lavela kumkhandlu aniketwa sodolobha kantsi losodolobha ngalokunjalo unikete labanye emandla labangemalunga elikomidi lasodolobha . 
Lenye indzima lebalulekile yalabamele umphakatsi kusabalalisa lwatiso kumphakatsi wonkhana . 
Tidzingo tekuhambisana nemtsetfo kwelive lelingenisako ngulokudzingeka kucala kunoma ngabe ngukuphi lokukhishwako . 
Temafa taVelonkhe tivumela timali letimisiwe kuGMT njalo ngemnyaka . 
Letimbangela tilindzeleke kutsintsa kabi emave langakatfutfuki nalasatfutfuka kakhulu . 
Tindleko letisetulu tetitfutsi tiyamosha futsi timunya umnoto kakhulu . 
Nangabe umuntfu atfolakala kutsi akakakulungeli kuba nesibhamu , noma nguyiphi imphushane lemnyama nemakhephu ephekheshini kumele kutsatfwe Mbuso . 
Umgomo lomkhulu waloku kuhlomisa ummango ngekufundziswa lokubenta kutsi bakwati kutsatsa tincumo letibhadlile mayelana netimphilo tabo . 
Kwelula kwesitsatfu kubuka lomkhakha wetinsita . 
Nanome letinye tikhungo tilawula imfucuta lebanga kugula ngendlela leyemukelekako , cishe kute letinetinchubo tekulawula letemukelekako kanye netinhlelo tekulawula letikhona temakhemikhali , lokufaka ekhatsi imfucuta yetemitsi , futsi nemfucuta yelizinga leliphasi yemikhicito leguculwe ngekwethekhinoloji . 
Kungako , kungahle kube nesikhala sekubuketa loku kuye etulu , nasinikwe kucabangela kwehla kwemandla emali . 
Ikhuki lifayela letheksti lelibekwa kudiski yakho lecinile yiseva yelikhasi leWebhu . 
Etimeni lapho lokwehlukana loku sekulungisiwe , kusebenta ngekubambisana kutfutfukile , futsi bantfu bacondzaniswa netinhloso tebhizinisi teSikhwama futsi nesidzingo sekutiphatsa lokuhle kwebhizinisi . 
Lelisu aliphili lodvwa , kodvwa lingamane lilungise tikhala kanye netinsayeya letisele letibonwe emva kwesikhatsi kuledokhumenti . 
Bafundzi batawuniketwa tifundvokwenta Tetekupheka Ngebuchwepheshe , Kudla , Tinatfo kanye Netemisebenti Yetindzawo Tekuhlala Nekulala kulomnyaka kufundza lesikuwo . 
Ngena kuluchumano ukhutsata iminotfo lehlangene yalabahluphekile . 
Tigulane letihleli sikhatsi lesidze kunalesitayelekile betiphetfwe ngekwemhlangano wekufa nekugula lokunaletinye timphawu . 
Emabhizinisi lasebenta kakhulu njengebaniketi betinkhwa labanemikhicitonchanti lengakastokwa kahle ekutseni kuzuze emakhasimende awo . 
Kungeta kulomsebenti loseluhlwini , ngulowo mklamo uniketa kunakekela lokutsite kwebantfwana labancane kwalalabasikati labasekhatsi . 
Litsimba laseYorophu lelilapha eNingizimu Afrika , lelachuba loluhlolo , nalo lasekela ngekwesekela lokudzingeka kakhulu . 
Nanoma ngabe Umtsetfo utibeke tacaca tinchubo tekucondzisa tigwegwe letitawulandzelelwa kubabanjwa , tinchubomgomo tekwenta umsebenti wekucondzisa tigwegwe tentelwe tephulamtsetfo lesetigwetjiwe kuphela . 
Enkhabeni yetiteshi tetitfutsi tesive kunetimphambano-mgwaco kulenethiwekhi yetitfutsi tesive . 
Sibonile kutsi lomkhuba wekungatimeli wente kutsi kube netingadze letigcwele likhula nebantfu labalambako labanenhlanyelo leniketwe mahhala emakhabetheni abo ! 
Nobe kunjalo , letimphiko letibaliwe tiphumelele ekufinyeleleni emathagethi ato futsi tifezekise lemisebenti leyengetiwe letiphiwe yona . 
Leyunithi iphindze futsi isebente ngemibuto , tinkhulumo , kucatsatelwa ngetindzaba tasephalamende kanye nekubuketa imemoranda yekhabhinethi . 
Tonkhe tintfo titawuba tinsha futsi tibuye esitokweni lesisha futsi tifanele kutsi tibe neluphawu lwe-SANS lwekuvunywa . 
Liciniso , kodvwa , kutsi umphumela lohlangene waHulumende wekuzama kulinganisa temfundvo utakwehla kakhulu ngekwelizinga letemfundvo eNingizimu Afrika . 
Nanoma kunjalo , lomfutfo walamanti usesephansi kakhulu kucinisekisa kusebenta kahle kwemanti lashisako kanye nenchubo yasemthoyi . 
Bafati batfolakala kumkhakha webantfu labasha , bantfu lesebakhulile , bantfu labaphila nekukhubateka nebantfwana njengalabasikati . 
Letinye timali leticitsiwe tifaka ekhatsi lokukhokhelwe ngumbuso kwentelwa kuhlenga tikweleti , kutsenga emasheya ekhaya noma kumabhizinisi angaphandle nekuniketwa timalimboleko kulabo labamukelako . 
Asikho sizatfu sekutsi kungani tinchazelo kuloMtsetfo kufanele ungachitjiyelwa kuvumela timali temhlalaphansi tinikete kwesikhashana umshwalensi weliholo lekukhubateka uma imboni ikutfola loko kuyindlela lencono yekulawula kwentiwa kwetintfo . 
Kulokunye , njengencenye yeluhlelo lekwenta kabusha lahulumende wesifundza nekuhlanganisa kumikhakha yahulumende lehlukene , utawusebentisa " Sisombululo Sekuhlola Buniyi " - luhlelo lwebhayometrikhi loluhlose kucedza kukhohlalaka nebugebengu kuloluhlelo lwekuholela . 
Ngetulu kwaloko , mayelana nenkhomba ngayinye , gobela utawusho nanoma ngumuphi bulukhuni lokuhlangabetwene nabo ngesikhatsi sekuhlola , indlela lesetjentisiwe yekulwa nalobulukhuni , futsi , ngalokufanele , umsebenti wekuphenya lowengetiwe wancuma kutsi kufanele kutsi kuphetfwe loluhlatiyo lolwentiwe . 
Leyunithi ibuye yasungula luhlaka lwekubika ngembi kwemnyaka lebewubekiwe , yavumela labatsintsekako kutsi banikete umbono kulesikhungo ngesikhatsi . 
ENingizimu Afrika , njenga kulamnyenti emave lasatfutfuka , kutiphatsa ngekwebuchwepheshe kuvele kufike lapho sekufananiswa nemizamo yekulwa nenkhohlakalo , kodvwa loludzaba luvele lunemgamu lobanti kakhulu . 
Futsi Umtsetfo weTinhlaka waMasipala neMtsetfo weTinchubo waMasipala awuyichazi imigwaco netitaladi . 
Lokumiswa kwemaphakethe ekudendwa kumele kuphakanyiswe kute kuhlela lokufanelekile kwenteke , futsi letinhlelo tingasentjetiswa , ngaphandle kwaloko angeke sitfole isayizi lengiyo nebantfu labangibo endzaweni . 
Kucashelwa lokuchubekako kwekusebenta kwetisetjentiswa letinikwe letinye tinkontileka kutawuphindza futsi kwentiwe . 
Ngalesikhatsi tindzawo tasemaphandleni tisasebubini lobukhulu ngekwekufinyelela etibhedlela . 
Kutihlanganiso tendlela lebhicene lapho khona imigwaco yetimoto kanye neyalabahamba ngetinyawo yehlukaniswa yimiphetfo yekuphela kwendlela , tindlela talabahamba ngetinyawo kumele tibekhona kutinhlangotsi totimbili temgwaco futsi kumele ihlangane netindledlana letijuba ekhatsi kwetindzawo letinkhulu letilula , kute kwentiwe lula kutungeleta lokungenamkhawulo kwalabahamba ngetinyawo futsi lokwenteka kutinhlangotsi letinyenti . 
Kubhala lokuhle kanye nemakhono ekukhuluma . 
Kwehluleka kubuyisela lofake sikhalo ngenca yesizatfu lesishiwo ngummangalelwa , sekutsi budlelwane bekwetsembana sebonakele , kutawuholela ekuncabeleni lofake sikhalo emalungelo akhe emtsetfosisekelo kanye newemtsetfo . 
Tonkhe tinhlangotsi talelisu titawuba : 
Uphindze unikete indzawo yekubhalwa kanye nekwetfulwa kwedatha kumethadatha kanye nekufuna kuvimbela kuphindzeka kwelwatiso lekuhlala endzaweni . 
Lobu budlelwane bufaka imiklamo njenge kusekelwa kwemakhotho lamasha yibhizinisi nekuniketa kucecesha kwebaphatsi nekusekela kuphatsa umklamo . 
Ngekuhambisana nendlela yelitiko yekutfutfukisa sipiliyoni setigulane futsi nekuniketa kunakekela kwetemphilo lokuhlangene , kukhona kweluhlelo lwetemphilo kubukana nekunakekela kwekubuyisela imphilo kulokwetayelekile kuyaciniswa . 
Tinhlelo tendzawo letentiwe ngendlela yekungenelela kucinisekisa kongiwa kwemhlaba wekulima lobaluleke kakhulu kanye nekuhola lentfutfuko yemkhakha wetekulima kuzinga lamasipala wendzawo . 
Inkhambo yekusebenta lesunguliwe kutsi kube namunye umtoliki ngamunye umshushisi lokhona . 
Njengobe emathekisi asebenta kakhulu ngalokungakahleleki , kunekungabi nasiciniseko lokukhulu lokuphatselene nedatha yetimali nekusebenta lokutsintsa lomkhakha . 
Lombika loyinhlanganisela , umtsamo I , uniketa simo nenchazelo lemfushane yalokutfutfuka kwekufakwa kwemanyutriyenti kuletindzawo letigudle lwandle . 
Lebhidi iniketa kusatjalaliswa nekwetfulwa kwaletimoto letibalwe ngentasi , kwentela kufakwa kwemathulusi ngalokutako ( lapho kufanele khona ) nekwetfulwa kwalamayunithi laphelile : 
Likhono lekusungula , kuhlanganisa , kulawula nekusimamisa tinhlelo ngekusebentisa indlela yekusebentisana . 
Iphindze ihlole umtselela wekuhlanganisa nalokutfolakele kumincintiswano . 
iBothnia ayigucuki nome ikhula kancane . 
Bomasipala mikhakha lefanele yahulumende lephatselene nekwetfulwa kwetinsita temanti . 
Lemisebenti nemandla angeke kwachazwa kute kuvunyelwe kungenelela kumalungelo emkhandlu ekubusa nekusebentisa emandla ekubusa kwemkhandlu nesishayamtsetfo . 
Inkhomba yekusebenta lemayelana nekufezekiswa kwetinhlelo tetemfundvo ayizange ifezekiswa ngalokuphelele kancane ngenca yekuncika ekubeni khona kwebafundzisi . 
Emakhono ladzingekako elwati lwangcondvomshini ku-Excel kanye neWord , budlelwane lobuhle nebantfu , setfulo kanye nekulawulwa kwemklamo . 
Tekutsengisa kanye netekusisa ngaphandle kwemkhakha wetemafutsa . 
Kungoba bekamanyenti . 
Lokulandzelako kutawunconywa : lwati lwangcondvomshini , emakhono ekubala ahambisana nemakhono lamahle ekubhala noma ekukhuluma . 
Tinsayeya letinkhulu lelitiko lelibukene nato kulesigaba lesi kufezekiswa kwenchubo lefananako yetimali tetigulane , kanye nekwakha emakhono kuto tonkhe tikhungo kute kutsi kugcogcwe ngemphumelelo imalingena lengaba khona yelitiko . 
Kulendlela akunamsebenti kutsi isoftware lenjalo ingasungulelwa kusetjentiswa ngekhatsi-endzaweni noma isungulelwe kutsengiswa kubasebentisi-bekugcina . 
Sekuphelele lwabiwomali lwemkhakha wahulumende wetinsita tetemphilo nekuphepha , sibonelo , kugcizelela kakhulu luhlangotsi lunye kuphela ( njengemanti nekuhanjiswa kwendle ) kungenta kutsi - kulaba labangakanjingi - kunciphise tinsita letikhona taleto tinsita . 
Kunakisisa ekuheheni , kusungula nasekugcineni bantfu labasebenta ncono kutawenta masipalati ahlome kancono abuye akhone kusebenta ngendlela lefanele ekutfutfukiseni tinchubo tesikhungo . 
Leyunithi futsi yelekelela ticelo tekubala . 
Lomasipala unetivumelwano letingakehleleki nalabanye bomasipala futsi kuyabasita ngetikhatsi tetinhlekelele . 
Ngemuva kwaloku , lifomu ngalinye belihlolwa , kantsi bekuba netincomo ngemuntfu ngamunye kuye ngekutsi ngamunye lofake sicelo uphendvule njani . 
Etindzaweni letinyenti letinemali lesemkhatsini nobe lenyenti lengenako , tinsita letihambisana nemigomo lesisekelo kuphela letikhona letingeke imphela tibonwe njengendlela yekuntjintjanisa imoto leyikari . 
Nanome kunjalo , akusiko konkhe konga lokusiswako , futsi kusisa kungageleta kwengce imincele yetive . 
Lolwabiwomali lubekwa ngekumelana Naloluhlaka Lwekusetjentiswa Kwemali Kwasemkhatsini Nemnyaka lwetinjongo nemasu aHulumende . 
Nobe kunjalo , kusekuncane kutsi kungahlolwa kukhoneka kwangemphela kwalendlela . 
Tibhedlela tekwelapha lokuphatselene Nengcondvo : Kuniketa lusito lwadokotela wengcondvo loyingcweti kubantfu labanekugula kwengcondvo nekukhubateka ngekwengcondvo kanye nekuniketa inkhundla yekuceceshwa tisebenti tetemphilo nelucwaningo . 
Uma wati kutsi utjelwe ncono , ungafaka ligalelo kusita kutfutfukisa kuniketa kwetfu tinsita . 
Injongo : Kuniketa inchubomgomo lekhetsekile yekuhlatiya netinsita tekwecwayisa kutemnotfo letinkhulu , temnotfo letinkhulu , inchubomgomo yentsela , inchubomgomo yemkhakha wetimali nekubhanga , kubuyeketwa kutekulawula , kuhlangana kwesigodzi namhlabawonkhe . 
Ticu tetifundvo letiphakeme titakubeka etfubeni lelihle . 
Lwati lolutfolwa kuwebhusayithi yebahleli balesenteko lutawemukelwa njengencwajana lechazako yembukiso ngembandzela wekutsi lwetfulwa kuphela umangabe lukhishelwe ephepheni leliniketa tonkhe tidzingo njengobe kubekiwe . 
Kungaba njani uma kuyindlela lesukuma kucala kwentela kucinisekisa kutsi kukhula kwelikusasa kuyabonelelwa , futsi kukhula lokungetulu kuyakhutsatwa , ngekuhlela nekutsatsa tinyatselo kwentela kuhlangabetana naletidzingo nati . 
Lokugcilwe kuko ngalokukhetsekile kuloludzaba , bekubafati kakhulu kanye nebantfu labasha . 
Nome kunjalo , likhono lenhlalo lekutentela ematfuba alichazwa kuphela sibalo sebantfu , lentiswa kutsi tenhlalo tilawulwa tenteke ngayiphi indlela . 
Tinsitakusebenta letihlangabetana nemininingwane lecacisako letitawucatjangelwa kuphela . 
I-Marble Hall ifinyelela kancane kakhulu etibhedlela . 
Niketa lusekelo lebubhalane ehhovisi . 
Siyaphindza futsi sicela kutsi bonkhe labatsintsekako balungise tindzaba letitsite , ikakhulukati lesimobucayi lesikhona kutemfundvo lephakeme kanye neludlame lolusabisa kucekela phansi tikhungo tetfu . 
Kwengeta imali yesifundza yesakhiwonchanti setemphilo kute ibukane nekusalela emuva , kuphutfumisa kunikwa kwetintfo tetemphilo nekucinisekisa kunakekelwa kahle kwemjikeleto wemphilo yesakhiwonchanti setemphilo sesifundza . 
Leligama lelidvwetjelwe lisitjela ini ngemiva yenkhosana ? 
Kukhula lokucinile kwavakala kuticelo telusito ngekubeka tikhangiso nge-elekhtronikhi , kuphrinta kanye nesisabalalisi sangaphandle . 
Loku kwentelwa kucinisekisa kutsi kuti umonakalo wekwakheka lokwentekako kunome ngabe nguyiphi incenye yemlomo ngesikhatsi sanome ngukuphi kugeleta ngenca yemitselela yesikhashana lengenteka ngesikhatsi sekusebenta . 
Injongo kuniketa kuphatfwa kwetetimali ngemphumelelo kuleLitiko . 
Loku kumbandzakanye kuhlela kabusha sakhiwo seliphakelotimali lelitiko nekwetfula luhlelo lolusha lwekwesekela ngemali tinkhokhelo tekusita inhlalo futsi loluphatfwa tifundza . 
Inhloso yaledokhumenti ku : 
Kusebentisa umtsetfosimiso wekulondvolota emandla ekukhona kwenta imisebenti etingcikitsini letinyenti letehlukene , kufaka ekhatsi tintfo letiwiswako noma tijikijelwe etulu ngalokucondzile , kanye nekuhamba kwamjikeli noma iphendulamu . 
Timali tiphindze futsi tifake ekhatsi imiklamo netinhlelo kantsi futsi tibhalwe loko . 
Kulahleka kwenethiwekhi lenyenti nobe yangekhatsi akwatiwa . 
Loluhlolo lolu lutfola kutsi ematfuba ekutsi kungaba khona kulahlekelwa mancane kakhulu futsi loko kubanjiswana kona ngembono weMcwaningimabhuku Jikelele kanye neTimphiko teLucwaningomabhuku Lwangekhatsi letihloliwe . 
Uma lelinye live kufuneka lilandzele luhlelo lolufanako lwekugadza , lawa mave ayavinjelwa kutsi abhalise . 
Ngaphandle kwendlela lecacile yemsebenti kukhutsata lokundzaweni yinye kuyahluleka , bambalwa baphatsi lebakwati kubuketa kahle neluhlolo lolucondziswe ekusebenteni kwamunye kunekuhlola ngekuphakela kweyunithi noma kwelitiko . 
Lokuhlola kwentiwa njalo ngekota kantsi kufaka ekhatsi tonkhe tinkhokhelo tesikhatsi lesandvulele . 
Letikolo , imitfolamphilo , timpompi kanye netindlu lesitakhile kusukela ngaleso sikhatsi kubufakazi beliciniso lalamaphuzu . 
LoMtsetfo wenta kutsi kufezekiswe indlelalisu lehlanganisile yekwakha kabusha , yekukhula nekutfutfuka kwemboni yetekwakha . 
Imali Lesabelo lesibuke Tikweleti ayitivumi timali letifakwako letingumvuzo kulinani leliphelele kepha ivumela silinganiso sekukhokhela ngekuya ngekusebentisa lokutfwelwe nguleSikhwama . 
Leshejuli yalengcungcutsela yakhelwe " kulamalanga " " netinyanga " tetifundza navelonkhe kanye nalokuphatselene nekuhambisa kufaka ekhatsi umnyaka wesikolo , tikhatsi temaholide nemnyaka timali . 
Bahlali besiphelane batsatfwa njengebantfu baseNingizimu Afrika . 
Kugcina tiboshwa ngendlela lenebuntfu naleyo lephephile kuta netinsayeya tako ngesikhatsi sekulungiswa kwesimilo , tiboshwa tiyachubeka nekwenta lobubi bebaboshelwe bona kudzimate kube sikhatsi lebalungiswa ngaso similo ngalokuphelele . 
Sitimisele kukhutsata tingucuko kulendzawo , futsi ngicale inchubo yekuvusa kukhula kwebatfulitinsita labamnyama labasacatfuta ngekugcila kakhulu kubomake . 
Ummeli wemndlulisi wesicelosikhalo , nanome kunjalo , kukhipha likhasimende lakhe engotini ngekutsi asebentise lenkhulumo yekuphikisa lelandzelako . 
Lokunye , indlela yekusekela yahulumende lehlanganisiwe isebenta njengencola yekuhlanganisa tonkhe tinhlelo tekusekela balimi kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kucinisekisa balimi labancane labamnyama badlala indzima levakalako ekwenteni imisebenti leminyenti ledzingekako ekwakheni umkhicito noma libhizinisi . 
Mabhalane weNhlangano ngekuhlanganyela nabomabhalane labasihlanu bemahhovisi emakhomishini abosekelamengameli labasihlanu batawusebenta ngekwetikhundla tabo kuleLikomidi leSigungu . 
Kuhlola kutawakhelwa kunchubo yemaphuzu . 
Incenye yaloku lulwimi lapho aveta khona kubaluleka kwelisiko lakhe . 
Emaphesenti emazinga lavikelwe etinhlelo tekulungisa laniketwa baphakeli betinsita tangaphandle letibalwe ngekumelana nenombolo yemazinga etinhlelo tekulungiswa letivikelwe ngemnyaka . 
Lelinani likhombisa tinkontileka tetikhatsi letingetulu kwemnyaka . 
Wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka , uma avuma futsi onkhe malanga , anikwe litfuba lekungenisa tikhalo noma ticelo kumphatsi wesikhungo noma kunoma ngabe ngumuphi umuntfu lonikwe lowomsebenti futsi nekutsi leto tikhalo takhe neticelo tilandzelwe . 
Njengoba bengishito , kugucuka kusachubeka nekuba yinkinga . 
Sipiliyoni : Sipiliyoni lesinyenti kutekuphatsa noma selizinga lelilinganako . 
Kwenyuka ekusiseni kubangelwa kakhulu kwandza kwetilinganiso letifanele kanye nemabhondi . 
LoLuhlelo Lwekusebentisa Imishini lwaseGauteng lufaka ekhatsi kulima , lungisa umhlaba ulungiselelwe kulima , kuhhaliga , kuhlanyela , kanye nekufutsa ngemakhemikhali kwebazuzi bekudla kwemakhaya nebalimi labacatfutako ngaphansi kwekuhlala nekwesekelwa kwebalimi . 
Lombekwacala ute licala , kepha ukhona lonelicala lapha enkantolo . 
Ngalokwakhiwa kwemandla kwendluliswa kwemakhono kuhamba phambili . 
Inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika ihlose kubuyeketa inchubomgomo yayo yesibonelelo semali yetinhlanganiselamave kanye netinhlangano kucinisekisa kutsi ibukisisa ikakhulukati imiphumela . 
Kubuye kusebente njengendlela yekuhlela kusita bahleli beliphakelotimali ekufananiseni imitfombolusito letfolakalako netimfuno tetinsita tetakhiwonchanti netenhlalo kufake phakatsi emanti , kuhanjiswa kwendle . 
Ngalokufanele , linani lelinyenti letingenelelo lentiwa ngesikhatsi semnyakamabhuku kulungisa lensayeya . 
Letindzawo tekupaka noma titoli tiba negraveli ngalesikhatsi lemigwaco lesemkhatsini yona iba nelitiyela lelijwayelekile noma sakhiwo , lesingangenwa manti kalula . 
Ngekhatsi kweLubumbano lwemave ase Europe kunekugcila lokucinile kwebaphatsi bakuleli kulemibuso lengemalunga kanye nakumacembu lamakhulu emalunga eMkhandlu wase Europe . 
Lokwehla kulencenye yalokuphelele lokucitsiwe kuyinkhomba yekutsi letinye tigaba tekucitsa imali tiyakhula ngesivinini lesikhulu . 
Kutawusebenta ngalokufanako nangalendlela yekubita . 
Nanoma imitamo lehlanganisiwe isiswe kulomklamo kuleminyaka lemibili lendlulile , akusiwo onkhe emasethi edatha lafakwe kulesilulu lesisemkhatsini kwanyalo . 
Masipala ngekwemlandvo unguMasipala losimeme nemlandvo wemibono yelucwaningomabhuku loluhlobile lolwentiwe Ngumcwaningimabhuku Jikelele . 
Bumfihlo 
Imininingwane yalokukhatsateka kwekucitfwa kwemali kuchaziwe : 
Ngalokuphatselene ne-Alfred Nzo , ikakhulukati etindzaweni letisemakhaya letisalandzela emasiko , tehlakalo letinyenti letibangela imililo tiyingoti kantsi atilawulwa . 
Kufanele wati ngcondvomshini , ufise kufundza kanye nekujikeleta kuyo yonkhe imisebenti kulitiko lekutsenga nekutsengisa . 
Cinisekisa kutsi kunetinhlelo letisebentako letihola iklinikhali . 
Gcina futsi ukhutsate kuphatsa lokuhle kanye nekutimbandzakanya kwesive . 
Phindze futsi kuyagcizelelwa kutsi leti tinkhombandlela , hhayi lokudzingekako lokubekwe kwacaca . 
Senta lubito kuMalunga etfu kanye netisebenti kutsi takhe emakhono ato ngamunye ngekusebentisa lomtapomabhuku sonkhe sikhatsi . 
Emahhovisi labomahamanendlwana avulwa ngalokusemtsetfweni kuletsa ngco tinsita kulabo bantfu labebanekinga yekuhamba bete emahhovisi etfu etigodzi . 
Kuntjintja futsi nekushoda kwebasebenti kuletsa tinkinga letiyingoti kakhulu letibukene neligumbilucwaningo kwanyalo . 
Kutfutfukisa kongiwa nekugcinwa kwekusentjetiswa kwekuhlukana kwebhayoloji . 
Kusebentisa lokukhulu kwetimali te-PPP kungasita ekwenteni tincumo , imphatfocatsa , kuphendvula nekubulukhuni ekuhleleni nekuhlola imiklamo yesakhiwonchanti . 
Kucalwa kwelidamu kwabambeleleka ngemnyaka ngenca yetimo tesisusa lesingasikahle kanye netiteleka . 
Emave lamanyentana sekatsetse imitsetfo letimele ngekwayo ekuvikeleni lwati lwendzabuko . 
Tento letinjalo tekulimata titawuholela ekwenyukeni kwenhlawulo nemali lekhokhwa ngaphambilini ibe ngulebalulekile . 
Lolwatiso Ngetimali Lwamnyaka wonkhe loluhlanganisiwe lukhombisa lokuvetiwe kulokukhokhwako kukhonjswa kulamanotsi etimali . 
Emave labomakhelwane , kanye nalamanye emave lamanyenti emhlabeni , abe nekumbandzakanyeka ekuniketweni kwetinsita letisisekelo temanti nekuhlanteka kutakhamuti tawo iminyaka leminyenti . 
Sinyatselo sekucala kutfola imiphumela lemihle yamatikuletjeni letakuvulela iminyango . 
Kulesimondzawo semalintsela lesinebumatima lokucindzeteleka kwekusekela ngemali nekubekwa ngenhlanye incenye ngekukhula kancane emsebentini wahulumende , konga nekubeka phambili kabusha kwenchitfomali . 
Budlelwane babo nebantfwana babo babonakala ngelutsandvo , inhlonipho , kuvakasha njalo kanye nekuchumana lokuvulekile . 
Ngalokunye lokutsite lokungabekwa eceleni , timemo tekubhida tishicilelwa kuBhulethini yeMathenda yaHulumende kuphela . 
Insayeya kulelitiko , ngaloko ke , iseloku ikutsi bacinisekise kutsi kusebenta nekubeka liso kwalelithulusi kufakwa kube yintfo levisiswa ngibo bonkhe kusikhungo kwentela kufaka ligalelo etinhlelweni letisimeme letitawuchubeka nekwehlisa tehlakalo tekungatfobeli futsi litfutfukise imiphumela yekucwanigwa kwemabhuku etimali . 
Ngekwendlela lengenasici , lenchubo kumele ibe nekucamba nekucocisana , ivumele kulungiswa kwaloluhlelo nangabe timo tidzinga loko , futsi nangabe umphakatsi utisekela letingucuko . 
Masipala ukhone kukhanyisa imikhukhu ngekukhanyisa kwetitaladi nemalambu lamanyenti emigwacweni lemikhulu yekuhlaliswa kwebantfu . 
Iforamu Yebahlelembisi Belwati Lwesimo Sebuhle Bemoya yasungulwa netiphatsimandla tendzawo kwentela kwabelana ngelwati nekulungisa tinsayeya mayelana nekulawula idatha . 
Tinhlelo letimcoka letikhona lapha eKongeni kuhloswe ngato kutsi kubukanwe nekuchumana nalabatsintsekako kube Imfundvo Yetemvelo Nekucaphelisa nemklamo weMmango we-Abe Bailey . 
Umnikati welipulazi lelincane , kucinisela ngemvula kanye nemikhakha lengalimeli kutsengisa ngiyo leminyenti kutekulima tase-Afrika . 
Cinisekisa kutsi tivumelwano tekusebenta ngekhatsi etikweni takha sitfombe seligalelo lesisebenti ngasinye ekuphumeleleni kwetinhloso letimcoka talelitiko . 
TINSITA , ISOFTIWE , KANYE NEMA-IKHWIPHUMENTI 
Lolwatiso lolulandzelako lususelwa ekulingweni kwetitjalo : 
Ngiyetsemba kutsi lombiko ukhuluma ngekutfutfukiswa kwetemnotfo , kuncintisana kwemhlaba jikelele , kuvuselelwa kokwetfulwa kwetinsita kanye nekubaluleka kwekuvuselelwa kwetindzawo tasemakhaya netekulima letisimeme . 
Kulinganiswa umnyaka ngemnyaka , sigodzi ngesigodzi , kutawuba nekuchubekela embili futsi kube netihibe . 
Kunebantfu labativa babodvwa futsi bangakhutsateki ngenca yetinsayeya lababukene nato kulomnyaka lowengcile , kepha manje lesikhatsi siyasijabulisa futsi sisinika litsemba lelisha . 
I-Ejensi Yavelonkhe Yekwakha Kabusha Lidolobha Netindlu yasungulelwa kusheshisisa kuphakelwa kwetindlu kumakhaya alabahola kancane kudolobhakati . 
Leti tiphakamiso letivisisekako naletilusito kakhulu , kungasi Temkhakha Loshaya umtsetfo waseNingizimu Afrika kuphela , kodvwa wemaphalamende lamanyenti netishayamtsetfo kutsi titicabange . 
Babuye bakhuluma ngekubaluleka kwekudla lokunemsoco kwekudla labakuhlanyelako nekutsi kusebenta engadzeni kutivocavoca lokukahle . 
Kuhlala kugadvwa noma kubukwa kungasetjentiswa njengembandzela webheyili . 
Ngiyacinisekisa kutsi imininingwane leniketwe kulesicelo kanye netincwajana letesekelako tiliciniso futsi tilunge ngayo yonkhe indlela . 
Kungeta lapho , emabhizinisi ahulumende langasiwo etetimali ayachubeka nekusisa ekukhiciteni gezi , kumdlulisa , kuphakela , emahabhu etitfutsi , imitfwalo kujantji kanye nemaphayiphi . 
Tinhlobo letikhona tetheknikhi tiyatfolakala kumathulusi lahlukene . 
Yati kutsi tindleko tendzawo titawuphuma ku-akhawunti yeLitiko . 
Kukhona kwelwabiwomali lwahulumende kwekwenta kutsi kube nemitfombolusito yetinhlelo letengetiwe ngaphandle kwekumisa kabi kusimama kwetimali tahulumende . 
Kulungisa letintfo letingakavami kuneligalelo kubudze balombiko . 
Lesiboshwa asitange silimale futsi sala nekunatsa imitsi yaso . 
Emakhandidethi kulindzeleke kutsi abe khona kuma-inthaviyu nakuluhlolo ngelusuku kanye nangesikhatsi lesincunywe litiko . 
Tingucuko letentiwe kulokunika emamaki kusuka ku D kuya ku A , tingucuko letichumanako setentiwe kulesilandziso . 
Lokuntjintja kwematekisi kuluhlelo lolusekela lokutsengwa kwetekisi leyikhumbi lensha bachubi labanemalayisense . 
Emazingeni laphansi e-pH , i-chlorine inebutsi lobukhulu kunasemazingeni lasetulu e-pH . 
Kukhicitwa kwetintfo tekwakha esayithini lapho kwakhiwa khona kukhipha imikhicito yelizinga lesibili yemimango leyentiwe yakhona kufinyelela ematfuba emsebenti ibe futsi itfola emakhono yekuhlanganyela lokuchubekako emnotfweni walelive . 
Kuhlelwa kwetindzawo tekulahla imfucuta , indzawo lefanele , tindzawo letibucayi , kuhlanganyela kwemphakatsi kanye netinchubo letifanele tekusebenta tiholele ekutseni kube kubencono kulahla kanye nekulawulwa kwemfucuta . 
Sisonkhe sinelwati lolunotsile netindlela letikahle temsebenti wekuphatsa hulumende lo , uma sabelana , angasita kutfutfukisa kusebenta kahle kwemishini yabohulumende betfu labahlukene . 
Letindlelakwenteka leti ekusitweni kwetikolwa ngetimali kwenta sicindzetelo lesikhulu sekutsi ema-ICT abonakale abalulekile ekwakheni temfundvo lelinganako emkhatsini wato tonkhe tikolwa , ikakhulu leto lebetikadze tincisheke ematfuba phambilini . 
Kuletindzawo letingenawo emaphemithi , inchubekela phambili leseyentiwe yekuniketa emaphemithi kufanele ichubeke . 
Loku kuhambisana nemkhuba wamhlabawonkhe wekuniketa emandla kutinchubomgomo tekungenelela ekutfoleni kulawulwa kwetinsita temanti lokuhlanganisiwe . 
Lesahluko sibuyeketa tintfutfuko letinkhulu kumikhakha yetakhiwonchanti letibalulekile . 
Kuchubekisela embili kucinisekisa kwalomyalo , sibonelo , ngekushayela lucingo umkhokhi ngaso sonkhe sikhatsi nakusetjentiswa lisheke yintfo lengenteki ngekwetekutsengiselana . 
Ngalesizatfu , lesiphakamiso lesiphambi kweNdlu sidzinga kutsi kube nengucuko lenkhulu kutekusebenta kwahulumende letawundluliselwa phansi noma nguliphi likhono lekulawula kute kunikwe emandla bohulumende besifundza nebendzawo . 
Ndvuna weteTimali ubhalele Somlomo wephalamende acela lokunye kwelulwa kwesikhatsi sekwetfulwa kweMbiko wemnyaka weTekundiza weMnyaka kanye neSitatimende seTimali seMnyaka . 
Lwati loluhle lwemtsetfosimiso kanye netinchubomgomo . 
Imisebenti yekucinisa emandla ekusekela ngekucala , kulawula , nangalokufanelekile , kusebentisa lusito lolufanele kanye nemisebenti yekucecesha . 
Beka umsebenti lapho kunelikhono leliselicophelweni khona . 
Tincenye letimcoka taletichibelo kwetfulwa kwesehluko lesiphatselene nalababanjiwe bavalelwa ejele ngembi kwekutekwa kwelicala njengemkhakha webahlali basendzaweni lelungisa timilo ngekwawo kanye nemitsetfosimiso yekukhishwa ngekwebutsakatsaka bemphilo ngekwetsembisa kungabaleki . 
Ncedza ekusetjentisweni kanye nasekugadvweni kwalokutfolakele , lokulahliwe kanye netimphahla letilahlekile . 
Ngetulu kwaloko , kwelula tinsita tayo ngendlela lengakhona ngayo , kungagucuki ngekulondvolota kusebenta ngekwemali lokubalulekile ekwesekeleni kwabo kwesikhatsi lesidze kulabatfumela emaveni angephandle bemphahla leyimali netinsita kanye nebafakimali bemave lamabili . 
Nanome kunjalo , lomkhakha solo usasesigabeni sebuntfwana nawucatsaniswa nalamanye emave . 
Kube nekubonisana neKhomishini yeKuhlela eGauteng kanye nalabanye labatsintsekako labahambelanako , njengabomasipala ekuphetseni emadokhumenti ekuhlela elisu lokufaka ekhatsi i-APP yalomnyakatimali . 
Timiso lebetibusa timo tetinsita tentiwa lula kwabese tentiwa tivumelwano ngalokuhlangene . 
Lilungelombhalo emisebentini wetemibhalo noma wemculo ngeke liphulwe ngekusebentisa lowo msebenti ngenhloso yetinchubo temtsetfo noma ngekuwukhicita kabusha ngenhloso yekwenta umbiko wetinchubo temtsetfo . 
Nangabe sicabanga lombuto wemakhono ekuphila nemfundvo yetebulili , asikhumbuleni kutsi emashumi etinkhulungwane tebantfu betfu labasebancane sebavele bacalile kwenta temacansi babese batseleleka ngalevayirasi ye-HIV ngenca yekutiba . 
Lwati lwemitsetfosimiso lolufanele lolubusa kuhanjiswa kwemisebenti yekutfutfwa kwelindle lesimeme . 
U-aphulode emafayela lanemavayirasi , emafayela lamoshekile , noma nguyiphi lenye i-software noma tinhlelo letingamosha kusebenta kwalabanye bongcondvomshini . 
Butsa ubuye uhambise ilineni kumaklayenti , ngaphandle kwesibhedlela i-Edenvale . 
Kusebenta kweNingizimu Afrika kuleti timakethe kungatsatfwa njengenzuzo etimakethe letehlako kantsi kufanele kutsatfwe njengemphumelelo kulokuhlukana . 
Emanti endzawo akufuneki angcoliswe tinsila tetimboni futsi lisayithi akufuneki ligcwaliswe ngekumila kwe-algae lengahle ibe nebutsi . 
Kungcoliswa yi-cyanide kungegwenywa ngekukhetsa ngekunakekela lokukhulu tindzawo tekwenta bulimi . 
Lwekwehlukanisa lencenye lengetulu kulena lengaphasi kwalesivikelo yimibala yemagagasi leluhlata kwesibhakabhaka lemele Imifula i-Orange kanye ne-Vaal lengenisa kulesigodzi . 
Kubonga kwendluliswa futsi kuwo wonkhe emabhodi etibhedlela kanye nemakomidi emitfolamphilo lechubekako nekwesekela futsi isebente kahle naleLitiko kucinisekisa kutsi tonkhe takhamuti tiniketwa kunakekelwa kwetemphilo lokuncono kakhulu . 
Suphavayisa ubuye ulawule tonkhe timphahla kanye netisebenti . 
Imali lekolodwa ngenca yemali lebolekwe ebhange ibalwa njengesikweleti : letinye tikweleti titsatfwa njengaletikhokhelwe . 
Iyunithi isekela ematiko ekuhleleleni sakhiwonchanti , kugadza kanye nekucwaningwa kwetinhlelo . 
Imphahla lenentsengo lesetulu ibhalwa kurejista yemphahla uma kuletfwa leyontfo lekhokhelwako . 
Lomtsamo wetimoto kuletimphambanamgwaco letinyenti kuletsa sidzingo sekulawula tsite kwalemphambanamgwaco , lokubuye , ngekususa tindzawo letingaletsa kungcubutana , kwenta kusetjentiswe kakhulu imigwaco lehlanganako lemilente-mine . 
Ledokhumenti isinikamongo sesiphakamiso sesigaba sesibili semklamo nenchubekela phambili leyentiwe kwafika lapha . 
Iminotfo lenjena itawutfola kukhula lokucinile ngemali lengena ngayinye . 
Kusebenta kwesikhwama kuchubekile nekwakha sisekelo lesinemandla sekusimama kwaso kanye nekucinisekisa kutsi siyakhona kukhokhela tinzuzo letifanele kutfolwa ngulabatsetse impesheni bayo kanye nekuhlangabetana nesetsembiso kumalunga ayo lasaphila . 
Khotha kunika nekuletsa kulomasipala lomkhulu waseTzaneen konkhe nome ngukuphi lokutawunikwa futsi kuniketwe tonkhe tintfo , tijumba , imphahla , tinsita nome lokufana nalokuchazwe kukokubili kuloku naletinye tinhlelo talenkontileka le . 
Inzuzo lenkhulu ngulemali letfolakele emuva kwentsengo yekutsengisa lengetulu kwentsengo lebekwe kucala kwelinani lemphahla . 
Kugcwala kakhulu kwe-amoniya lekhululekile emantini lanekungcola kwetimboni emapulazini etinhlanti kungancishiswa ngekucondzisa emanti ahambe ngekhatsi kwemibhedze yemhlanga noma ngekusebentisa tindlela letidizayiniwe letisetulu tekuhlantwa kwemanti lanekungcola kwetimboni . 
iNingizimu Afrika inemoya kanye nemandla ekuba sibonelo emhlabeni mayelana nekuphatsa lonekuthula nembono , ikakhulu endzabeni yesayensi nebuchwepheshe . 
Lenchubekelembili angeke mane ivele nje ngaphandle kwekutsi Hulumende uvumela kuniketa ngco umsebenti lomnyenti kumazinga laphansi abuye atsatse tinyatselo kwehlisa imtsetfo yetindlela temfundvo tahulumende letinyenti . 
Lesifundvo sekuhanjiswa kwematje lamancane sikhulile kantsi angeke kwacocwa ngaso lapha . 
Tinkhomba temholo , temfundvo kanye nemfucuta tikahle ngaphasi kwesilinganiso lesisemkhatsini sesifundza . 
Kutfola kugcwala lokwenyusiwe kwe-aluminiyamu ngenca yekudla inhlanti akukavami , ngenca yekutsi i-aluminiyamu lenyenti lesenhlantini ihlala esibindzini nakutiphefumulo tenhlanti . 
Lelitiko lijonge kutfutfukisa lisiko lekufundza ngekuniketa imifundzate kubasebenti bangekhatsi . 
Chaza kutsi kungani Jack aphetfwe ngalokukhetsekile . 
Lokusatjalaliswa , kusebentisa nekutsengiswa kwetincwadzi te-elekthronikhi neluhlelo lwekuhlanganisa indlela lehlelekile yekugcina tintfo kubeTindiza Temasotja eNingizimu Afrika . 
Hlanganisa tinhlelo temdlalo kanye netekungcebeleka . 
Kuchumanisa tindzawo tekuma kanye nalapho tiphelela khona tindlela tekuhamba letehlukene kwandzisa kakhulu emandla ekuheheka kwaletindzawo lapho titfolakala khona . 
Imitfombo lekhona manje yemali lengenako kumele ilawulwe kahle . 
Emakhotheshini atawuvulwa enkhulumeni yekugcina ngesikhathi lesibekiwe . 
Ngaloko , lesidzingo sekugcugcutela kubandzakanyeka kwemimango netinhlangano temmango etindzabeni tahulumende wasekhaya kutawubanjelelwa kuso . 
Liningi letisebenti tati kuphela lokwenteka emacenjini ato futsi tivakalisa sidzingo sekwati kutsi kwentekani kulamanye emacembu . 
Bothishela batawuphindze baniketwe ematfuba ekuchubeka nekutitfutfukisa nekuceceshwa kwetebuchwepheshe . 
Nangabe sekakhonjiswe lamacembu , letidzingo tekubandzakanyeka kwebantfu nobe lendlelasu kudzinga kutsi kucociswane ngako nabo bonkhe labatsintsekako kufaka ekhatsi imiphakatsi . 
Loluhlolo lwekugcizelela lusigaba tsine kusikhatsi lesibekwe ngekulinganisa . 
Ngekuhambisana nemgomosisekelo wekulingana , ikakhulu kumiphakatsi lenelizinga leliphasi lalabo labenetimo , titfutsi tesive tiba sidzingo uma sikalo salabahamba ngetinyawo sesengciwe . 
Basebentisi labanjalo kufanele bafake emalayisense ekusebentisa emanti . 
Lolokugcilwe kuko kulindzeleke futsi kutsi kwakhe imisebenti kuhambisane neluhlakamsebenti lwahulumende lwendlela lensha yekukhula . 
Uma ungabitwa ku-inthaviyu kungakapheli tinyanga letintsatfu telusuku lekuvalwa , sicela unake kutsi sicelo sakho asizange siphumelele . 
Imikhakhancane yawo yaba nelizinga leliphakeme kakhulu lekucashwa emkhatsini walamakota lamabili . 
Sibonelelo lesinemibandzela lesisha setfulwe lomnyaka kusita Litiko leTemphilo lavelonkhe kudlala indzima yekuchuba letingucuko . 
Ngalesikhatsi lamanye emakhadi ekulinganisa layame kulokuvulelekile lokutfolakala kuLisu , lokunye bekumane kutintfo letibhaliwe tekutinikela kungucuko . 
Kufanele kutsi noma ngabe ngusiphi sakhiwo lesisha sivume imitfombolusito lekhawuliwe lekhona futsi kufanele singalangateleli kakhulu . 
Kodvwa , ekucaleni , bekuvunywa kutsi bumfihlo bemininingwane angeke bumane butsatfwe njengenkinga yenchubomgomo yasekhaya . 
Loku kubangwa ngemandla langakeneli futsi nemakhono ekulawula umklamo ekhatsinekhatsi neYunithi Yetekuphenya Ngebungcwethi . 
Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi taseNingizimu Afrika tinika emandla Sigcina Marekhodi Savelonkhe ngekulawula lokufanele nekunakekela emarekhodi emmango emitimbeni yembuso . 
Umsakato wemphakatsi , Umsakato Wemphakatsi waseBhabhtini , usetjentiswa njengalokhulumela Masipala kuhlanganisa bese ugcina umphakatsi unelwati ngemiklamo netinhlelo letahlukahlukene letentiwa nguMasipala . 
Lona ngumsebenti wahulumende wavelonkhe . 
Kulawula tinhlelo tekufinyelela ebantfwini kutibhedlela tesigodzi . 
Tento letincono temave emhlaba netifundvo letingatsatfwa kuletento temave emhlaba . 
Luhlelo lwesikhashane lwesitimela , loluvunywe yiKhabhinethi , luchaza indlela yetigaba letintsatfu ekucinisekiseni kwekutsi kusebenta kwesitimela kusebentiseka ngalokufinyelelekako ngesikhatsi lesitako . 
Luhlelo lwelwatiso lolufanele kufanele lube khona lolutawuvumela lelitiko kutsi lati kutsi kahle kahle kwentekani kulelizinga leliphansi nakulemitimba yahulumende leyinemtfwalo wekuphakela emanti nekuniketa tinsita tekutfutfwa kwendle . 
INdvuna kufanele icashe umuntfu njengeNhloko yeteMsebenti , kuye ngesigatjana kanye nemtsetfosimiso lobusa temsebenti wesive . 
Kuto tonkhe tehlakalo kondleka kudlala indzima lemcoka . 
Lendlela lena ihlose kwenta kube nalokusalako kute kutsengiswe . 
Selulo setekulima , ikakhulukati kufuya tinkhomo netinyamatane , inhlobo yetekulima lephuma phambili . 
Kodvwa , lamanye emabanga elithulusi lemshini aniketwa ngemayunithi emasiko , langasiyo i-SI . 
Luhlaka lolubuyeketiwe lufaka tikhundla tekubuyeketwa kwemabhuku lokukhetsekile lokusha ekukhuliseni imisebenti yetinhlelo-letincane kanye nekufaka kubaluleka kumatiko ahulumende . 
Tengeto esabelweni savelonkhe tinika selulo sesigaba sesibonelelo sekondla umntfwana , lusiso lolukhulu ekutfutfukisweni kwendzawo yasemakhaya , kukhula lokuchubekako ekusebentiseni imali emkhakheni webulungiswa bebugebengu , nekwesekela kutfutfukiswa kwetimboni nekusungulwa kwemisebenti . 
Nangabe umtfwebulo we- askemikhi ukhona kusigulane kumele sitfunyelwe esibhedlela siye ku-CT skeni kungetwe ne-enjiyografi , nakungenteka . 
Lisu lelitiko lentfutfuko yasemaphandleni ingucuko yetekulima . 
Loku kungasungulwa kuphela ngekungenelela nekuba nelwati lolwanele nekuvisisa lomklamo , simondzawo sawo nemitselela yekusebenta . 
Masipala utawuvula i-akhawunti yinye endzaweni kutindleko , emalevi labekiwe netitindleko letibitwako tetinsita . 
Kutfutfukiswa kwetisebenti kwentela imphumelelo lenhle kakhulu ekusebenteni angeke kwentiwe ngekwehlukaniswa kwetincumo nebenti betinchubomgomo . 
Imiklamo lecalisiwe lebonakalako ikungeniswa Kweluhlelo Loluhlanganisiwe Lwetekutfutsa Lwemmango , kanye netindledlana letinyenti tebetinyawo nemabhayisikili edvute nemigwaco lemikhulu . 
Uma kuchumana emkhatsini wemphahla kanye nendzawo yencenye kungatfolakala , i-GI ingacelwa futsi kwehlukanisa lemphahla nekuvikelwa angake kube nemkhawulo . 
Sosikhwama naye sewukucedzile kusebentisa inchubo lensha yesifundza leHambisa Silululwati kulungisa kungasebenti ngendlela kweNchubo leyengcile . 
Kwatsi kungalunga lelisu , lethrasti yabese iphelelwa yinhloso ; atibange isavela nakunoma ngutiphi tinhlelo ; ayibange isasebenta futsi yachubeka nekuba khona ngeligama . 
Kodvwa , tingasetjentiswa kuletinye tigaba tekusebenta tetikhungo tesive . 
Kucalisa kukhutsata kuphakamisa temphilo tesimondzawo futsi nemikhankaso yekufundzisa . 
Letincwadzi letinemininingwane tiyatfolakala kunobhala weMkhandlu We-AIDS eGauteng . 
Tisebenti letibomakadzebona letivela ehhovisi leliseKapa kutawudzingeka ticeceshe tisebenti letinsha lokungenani tinyanga letisitfupha kwentela kucinisekisa kutsi tinsita letiniketwako telizinga nekhwalithi lokungiko . 
Lenombolo lenkhulu yemitsetfo netinchubomgomo lekhona yenta kuhlela kwentfutfuko lehlanganisiwe kungenteki njengobe bonkhe bomasipala futsi netindzawo bangekho ematfubeni lafananako . 
Ngembono wami , nanome lokucondziswa tigwegwe bekungenaso lesimiso , kunesidzingo sekwemukela indlela lengakahleleki kakhulu futsi nekubuka kutsi ngabe timo tabo letikhetsekile tekwemukela bufakazi lobusha ezingeni lekwendlulisa licala tikhona . 
Emva kwalokuvakasha kutfolwe tincwadzi letinyenti tekubonga kanye neticelo . 
Kuba nelisu lekutfutfukisa emakhono lime ngemumo kuhlomisa tisebenti letinemakhono lafanele ladzingeka kutsi bente imisebenti yabo ngemphumelelo . 
Loku kutawenta ncono kusebenta esikolweni setfu ngendlela lefanele . 
Bahlali bafanele kutsi batiswe ngematiko ahulumende , kusebenta , lwabiwomali kanye nemiso tekulawula . 
Ngetsemba kutsi utakugcina lokutibophelela kutingucuko tangalokutako tekubusa , lokufaka ekhatsi kwenyusa sibalo setihlalo teBhodi Lesetulu . 
Lesinikamongo lesi sifaka kuphela imiklamo lebocalangaye . 
Kugcina umkhicito lecokelelwe nakuvunwa upholile , noma ucandzise ngemifakela , kwehlisa lizinga lekonakala . 
Kusho kutsini emmangweni ? 
Kucocisana kwetisebenti tetetimboni kutawudzingeka mayelana naloku . 
Masipala angasita kutsi umuntfu abhalele kuvunyelwa kutsi ache atfutfukise uma afuna kubeka umfanekiso sitfombe ngaphandle kwendzawo yeSikimu . 
Tekulungiswa kwemmango angeke kucale kungenewarenti noma kungenamyalo lofakwe ehhovisi letekulungiswa kwemmango . 
Lesento sekungaveli ebaleni nenchubo yekunganaki intsandvo yelinyenti siholele ekutseni tinsita tingatfolwa ngulemiphakatsi bekufanele itfola leto tinsita . 
Loku kubonisa ingucuko ekwakhekeni kwemnotfo kanye nendlela yemsebenti lekhweshela kudze kusuka kumkhakha lophasi kuya kulosetulu . 
Letintfo tifaka phakatsi intalo letfolakele , kutsengiswa kwetimphahla tenkampani kanye nekubuyiselwa lokwenteka kanye kwetinsalela letiniketwe tikhungo tahulumende . 
Njengobe kubekiwe kuLombiko Wekugcina waleKhomishana , lesingeniso kulomtsetfo siyaphawula kutsi yinye yaletinhloso taleKhomishana bekukubonelela ku : 
Emathuna awanatibani , emanti kanye nekunakekelwa . 
Sikhatsi sekuba sesikhundleni minyaka lemitsatfu futsi singavuselelwa . 
Nanoma takhiwonchanti tihamba phambili ngalokulinganisekako , tingasolo tiyinkinga , hhayi ekuchubeni umkhakha wekubhanga , kodvwa ngekukhula lokubanti kwemboni netekulima leticatsanisekako . 
Lemigubho ihlangana naleminyaka lelikhulu YaMengameli lowasishiya nasihlalo wavelonkhe we-ANC , Mnu Oliver Reginald Tambo , lositfombe samhlabawonkhe nalobuye abe lichawe lemzabalazo wenkhululeko Eningizimu Afrika . 
Imali lekumele ikhokhwe yinkampani ngemsebenti yentelwe wona kwekucala ikalwa ngekwelinanibungako nome ngentsengo yekutsengiselana bese kutsi emva kwaloko ikalwe ngekusebentisa indlela yentalomali lenemphumelelo . 
Kwakhiwa kweticupho teludzaka , kulungisa emachibi nemisebenti lefanele yekudvonsa emanti kutawunciphisa kugcwala kweludzaka lolusuka kulendzawo ngesikhatsi setehlakalo temvula lenkhulu . 
Lomhlanganosikolwa wafaka tetfulo letehlukene kuletifundvo tetigaba letimcoka letilandzelako letibalwe ngenhla : 
Masipala wasePrince Albert ubona njalo kuncanyulwa kwemandla agezi lokubangelwa kunakekelwa lokungasikuhle kwelutfungelwano lwagezi ngu-Eskom . 
Lomkhakha longakahleleki ungumkhakha lobalulekile kuloluchungechunge lwekukhicitwa kwetjwala eNingizimu Afrika . 
Kuphindze futsi kunike libhuloho lekuhlela . 
Incenye yemsebenti walo kucinisekisa kutsi ikhwalithi yemitfombo yemanti ihlala njalo ifanele lusebentisomanti lolwemukelako nekutsi kusebenta kwetinchubo yekuphilisana kwetitjalo netilwane kuyagcinwa kuphindze futsi kuvikelwe . 
Kucashwa ngemakhaya latimele kwakhula . 
Litiko Letemhlaba linemtfwalo wekwakha nekusebentisa luhlelo lwekuvuselela kabusha kwemhlaba nekuphatsa isaveyi yemhlaba , kwenta indlela nematayitela etinchubo tekubhalisa . 
Kuto tonkhe tehlakalo i-GCIS itawutsatsa ticelo tekufinyelela kulwatiso noma tekugucula lwatiso ngendlela lehambisana netidzingo temtsetfo . 
Lesifundza sitawuchubeka nekulandzelela kwesekelwa bese kutsi lapho kukhoneka khona sisimamise siphindze sente kancono kusebenta ngemphumelelo kwetinhlelo teKutfutfukisa teNhlalo lekuhloswe ngato kwesekela lapho labavuleleke kakhulu ebuphuyeni lobucakile . 
Ngakulesinyatselo , sidzingo seluhlelo loluhlelwe kabusha futsi loluhlangene sesiboniwe futsi sitawungiswa ngekudvwetjwa , kuthenda nekugadvwa kwemagontilaki etitfutsi tesive . 
Lotsintsekako kumele aletse emakhophi emadokhumenti latengetelo kwentela emalunga alomtimba wekwendlulisa sikhalo nobe lomunye lotsintsekako . 
Utsite kungumusa waNkulunkulu kuphila sikhatsi lesidze kangaka kute abone kubuyiselwa esikhundleni kweSikhulu sakhe . 
Esikhatsini lesisandza kwengca , iNingizimu Afrika yabusiswa ngekukhula kakhulu kwetiphihli tetitolo tekutsenga , ngisho nasemalokishini labekabukelwa phasi esikhatsini lesengcile . 
Emanti lageletako langaphansi kwemhlaba kulindzeleke kutsi akhiphe lizinga lelincane lelinani selilonkhe lekukhula kwekuncibilika kwetigaca nemanayithreyithi . 
Asivumelani nalokwala lokuphakanyisiwe lokumayelana nekwentiwa kwemsebenti wekuhlola emabhuku ngekhatsi kuklayenti yekuhlolelwa emabhuku futsi kungadala sicakacaka ekukhetfweni mhlaba wonkhe lapho leyo femu ikhetfwa khona kutsi ibe ngumhlolimabhuku wakokubili wangekhatsi newangephandle . 
Ayiveli kuNkhulunkhulu longetulu . 
Ngesikhatsi ngisacala njengeliphoyisa , emaphoyisa elibala lelimnyama bekaniketwa imisebenti yakugadza kanye nekuphoyisa ahambahamba ngetinyawo . 
Idatha iniketwe Sikhwama Setetindlu saseNingizimu Afrika . 
Kubuyisana lokuhle nemakhono ekubala timali . 
Lomsebenti lobalulekile wekutfumela tintfo kumaketha nekutsengisa letitselo tebakhiciti lababalulekile ngemanani lamahle etimakethe lebangakhona kukhulumisana ngawo . 
Tincomo temhlolimabhuku wangephandle temnyaka waphambilini setifezekisiwe . 
Ngisho nome ngabe ngingumfana , bengibehlula lapho labaphikisana name ngaphandle kwekubehlisa sitfunti . 
Sivumelwano sekucashela kusebenta : Tinkhokhelo tesivumelwano sekucasha lesisebentako tibonwa njengencitfo esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
I-AC yekukhombisa tinyatselo letincunyiwe tekucinisekisa kutsi tonkhe tiboshwa esikhungweni seKucondziswa kweTimilo tinikwa tinhlelo tetemfundvo . 
Lokuyinkinga kakhulu emantini lahlobile etekulima emantini kungcoliswa kwemifula timboni , imiphumela lemibi yekugecwa kwetihlahla nekuguguleka kwemhlaba kutekhwalithi yemanti nebungako , nemhlaba lotihlambo , nashevu wekubulala lukhula netilokatana . 
Loku kufaka ekhatsi kucacisa tibopho temkhokhimtselo nalokumele bakukhokhele , tihibe tetemtsetfo tekwenta ngekutibonela kwetikhulu ekufakeni sicelo sekususwa kuhlawuliswa nemareytsi , kusimamisa kwatisa lokunemandla netinhlelo tetemfundvo , timiselo tekukhetsa , kuhlela nekufezekisa kucwaningwa kwetemtselo . 
Kubuyela ezingeni angeke kukhiphele ngaphandle kutsi ireshiyo yesikweleti seGDP ingasimama ezingeni leliphakeme kakhulu . 
Labalimele etingotini , lekudzingeka kutsi bangabikhona emsebentini , batawucala baphoceleke kutsi basebentise emaklemu ekutsatsa likhefu lekugula , sincepheteliso setisebenti kanye Nesikhwama Semshwalense Sekungasebenti ( UIF ) ngembi kwekutsi baye kutesikimu setinzuzo setingoti temgwaco . 
Tinsita tekupaka tinganiketwa ngekhatsi kuloluhlaka lwalendzawo lesikhungo sekuchumanisa . 
Kuphindze kucinisekise kutsi hulumende , ngekusetjentiswa kwetindlela tebudlelwane letinyenti , usebentisana ngetindlela letihlangene nalabanye labatsintsekako . 
Kuso sonkhe lesikhatsi , emakhaya bekangakhoni konga futsi kungenteka kutsi bekaphila ngetikweleti . 
Emkhatsini walokunye , lama-QC abukene nekugunyatwa kweticu letingena phansi kwetinhlaka tawo kanye nekuganyatwa kwetikhungo letitimele letifisa kuniketa ticu . 
Futsi , litiya le-Rooibos lisibonelo lesihle se-GI leseyitsandza kuvama ngesivinini lesisheshako ngenca yekungabikhona kwekuvikelwa njenge-GI nome luphawu lwelubanjiswano . 
Lereshiyo kulindzeleke kutsi isimame kuleminyaka letako ngenca yekuchubeka kwekuvinjwa kwekukhula kwetindleko kanye nekwenta ncono kulokusele kuluphakelomali . 
Lucwaningo lolentiwe lukhombisa ngalokucacile kutsi kusungulwa kwemakhophelethivi kwaba nemtselela lomubi ngembuso welubandlululo . 
Kulandzelela ngemphumelelo kubhalwa kahle kwemajenali emitsi . 
Imibhalo lebuya kuTemisebenti Yetentsela YaseNingizimu Afrika itfoliwe lecitsa lesicelo . 
Umtsamo lowengetiwe uyadzingeka kucazulula onkhe emaklemu ngekhatsi kwetikhatsi letibekiwe . 
EJalimani nase Beljiyamu bekunetingcogco njalo nemacala lasenkantolo iminyaka leminyenti ngekutfola sisombululo lesifanele , kantsi kuhlale kuludzaba lekucocwa ngalo . 
Lokuhlukunyetwa kwabomake ngekwetemacansi nangemathathu nako kuyinkhomba ngekwako . 
Lungenelelo lwekwakha simondzawo lesifanele sekutfutfukisa sifaka phakatsi tindlela letehlukahlukene netimbangela letidzinga kucatjangwa . 
Kusebentisa tindzawo tesibaya siphelane etindzaweni letisetulu tekubamba emanti kuvumela kutsi kube neluhlupho lwetitjalo lolungafuneki . 
Mayelana neMalungiselelo eluhlolo onkhe emaphepha bewalinganiswa ngaphandle nguDBE noma sifundza lesicashe Balinganisi Bangaphandle . 
Umuntfu lanelwati ngetetemphilo kumele abe ngusihlalo Wekomiti . 
Lesilinganiso semphilo lefanele , emanani lakhulako netindlela tekukhokhela kabusha tiyabuketwa njalo nakuphela umnyaka , ngemtselela wanoma tiphi tingucuko letilinganisiwe tabalwa ngendlela lechubekako . 
Iphindze futsi ikhombise emakhono alabomasipala ekukhicita yawo imali lengenako . 
Loku kutawubuswa sivumelwane sesigaba sensita emkhatsini welitiko kanye nemgcini walamasayithi . 
Imininingwane lephatselene nalesikhalo ime ngalendlela : 
Kuhlanganisa kutsenga tisetjentiswa lasisekelo kutikhungo tetemphilo , lafana nemashati ekwenta luhlolo lwekucala lwemehlo , imishini yekulandzelela emandla ekunyuka kwengati netikali . 
Masipala akakhutsati kuniketwa kwetinkontileka emalungeni emndeni lasondzele noma bangani basebenti etikhundleni tekwenta tincumo . 
Ngulendlela lekwavunjululwa ngayo kutsengisa idayimane lokungekho emtsetfweni . 
Umcondvo wetemnotfo nawo ubuka tindleko tasekuhlaleni kanye netesimondzawo kanye netinzuzo tendlela ngayinye . 
Simokubukeka setemnotfo waseNingizimu Afrika kwanyalo senta kutsi kube sibopho kutsi Sikhwama sidlale indzima yekunciphisa bumatima bantfu baseNingizimu Afrika labangasebenti labahlangabetana nabo . 
Loku kuletsa lokunye kuncintisana kuletimakethe tabomankantjane labasemtsetfweni kantsi kungahle kwente emakhasimende kutsi afune kutsenga anatse bomankantjane labasemtsetfweni . 
Lapho kunome ngumuphi walemitsetfo nalokudzingekako emkhatsini Wetikhungo kuyashayisana , baphatsi batawubonisana ngekwehlela kulokwamukelekako kuto totimbili tikhungo . 
Inchubo yekubonwa kwebuhlungu kanye nalabenta kwenteke badlala indzima lebalulekile yentfutfuko yetinjongo kanye nalokubekelwe embili ngumasipalati . 
Sibonelelo lesilunganako lesabelwanako sihlose kakhulu kusita ngetimali kwetfulwa kwetinsitanchanti tamasipala . 
Tihlele futsi utilawule kanye nemishikashika yakho ngekutiphendvulela nangendlela lesebenta kahle . 
Loko bekusho kutsi bekalele li-awa ngetulu kwelikhefu labekelwe lona . 
Kuvimbela tindleko letisetulu tekwakha umgwaco letiyamene nekugucugucuka lokuphelele kanye nekuhlangana lokukhulu , kubalulekile , ngemikhawulo , kusho ngembili libanga lelingaba khona letimo tekufuna ngemandla kuhamba ( nobe timo tekubekisa ) letingahlangabeteka ngesicelo senethiwekhi levuleke ncono . 
Setsenjwa ngasinye sinalokhetsiwe noma lonyulwe Lolibambela , kucinisekisa kumeleleka lokuphelele kanye nalokufanele ngaso sonkhe sikhatsi . 
Masipala weSigodzi sase Alfred Nzo ubeke umbono netinjongo . 
Sihlalo walelikomidi kutawuba yikhomishina lephetse Luphiko lweteMtfombolusitobantfu , Isayensi neTheknoloji . 
Ticelo taniketwa emaphuzu kantsi bafakiticelo banconywa njengeBasiti beLuhlolo endzaweni ngayinye yekumakha . 
Loku-ke nguwona mgomo loyinsika yalenkhomfa . 
Kwehlukaniswa kwanyalo kume ngalendlela lelandzelako : 
Angatsatsa tinyatselo tekuvuselela tindzawo letinemahlatsi noma letonakele , futsi uma leto tindzawo tisemhlabatsini longasese , angaba nesivumelwano sekuvuselela nemnikati . 
Luhlatiyo lweminyaka yebudzala lekhokhelwako lubutsetelwe ngalendlela lelandzelako . 
Lusebentisomali lolukhulu lwaba semikhicitweni lengakacini , lokufaka ekhatsi kudla , tinatfo kanye nagezi . 
Utimisele kuncuma ngabo bonkhe bungoti lobuphatselene nalomsebenti lekufanele awente kantsi kudzingeka kuncuma nekusebentisa tinkhe tindlela tekwecwaya kucedza noma kususa lobo bungoti . 
Kutfumela imibiko yenyanga yemali lecitsiwe lehambelana nemakhilimitha lasetjentisiwe naphethiloli . 
Kuphatsa tonkhe tigulane esigabeni lesingiso sekunakekela emkhatsini wemaphakethe langiwo ekunakekela . 
Loku kutawugcugcutela kutsi kube nebumalula kanye nekucatsaniseka emkhatsini wemikhicito . 
Emagugu Emtsetfosisekelo wetfu kufanele asetjentiswe ngendlela lesichuba ngayo umnotfo wetfu . 
Inhlangano yemakhophelethivi yemaTaliyane ingulenye lesemkhatsini waleto letiphumelele kakhulu emhlabeni ibuye inikete indlela lenhle yekusebenta ngekuhlola dvutane kanye neluhlolo lalomkhakha . 
Konkhe lokufakiwe kurejista kumele kwentiwe ngalesosikhatsi emuva kwekutsi emaphrophelenti emanayithroselulose atfoliwe noma aphakelwe futsi lerejista kumele ibekhona kute ihlolwe ngumhloli . 
Lutinto lwemnotfo losemkhatsini selwente hulumende kutsi abe nemgamu wekukhulisa lusebentisomali , futsi kunchubomgomo yetimali seyikhule kakhulu , ibe igcina kumikhawulo lenakekelako . 
Tekulima , tetimayini kanye netimboni tekukhicita tisebente kabi njengetivuno letiphuyile ngenca yesomiso lesichubekako , kanye nekuphakelwa kwagezi ngekwabelana , kukhula kwetindleko tekukhicita tasekhaya , timfuno tasekhaya kanye netemhlaba , nekwehla kwetintsengo temphahla yekutsengiselana yemhlaba wonkhe kuyibeke phasi . 
Tonkhe ticelo letisha tesivikelo semshwalense tetfulwa eKomidini Lesebentako kanye neKomidi Yemshwalense Wemali lebolekwako bese tivunyelwa yiBhodi . 
i-GCIS ingasebentisa emakukisi ( emafayela emibhalo lamancane lagcinwe kubhrawuza yemsebentisi ) noma emabhikhoni ewebhu ( imifanekiso le-elekhthronikhi levumela lewebhusayithi kutsi ibale basebentisi labafinyelele ekhasini lelitsite nekutsi bafinyelele kumakukisi latsite ) kute kucinisekiwe kutsi lwebhusayithi ilawulwa kahle nekwenta kutsi kube nentfutfuko kulelisayithi . 
Kwenwetjwa kwelinetha letekuphepha kwetenhlalo yelive nako kuyangabateka kutsi kungakhutsata konga . 
Incitfomali ngekusaphata imali iyarekhodwa kumanotsi etitatimendeni tetetimali nayicinisekisiwe . 
Kubalulekile kuchaza kutsi lona lobhidako kufanele ayibite malini ibhidi . 
Kusebenta kutawudzinga imfundvo kanye nemkhankaso wekufundzisa kuto tonkhe tetindzaba kanye nekutfutfukiswa kwetifundvo letingachutjwa kutikhungo temphilo kuvelonkhe . 
Dlala indzima lenekutiphendvulela futsi leyakhako emphakatsini welukholo . 
Njengobe besetsembela kutimbiwa njengemkhakha lomkhulu wetemnotfo , kepha kwehla kwawo kuleminyaka lembalwa leyendlulile kudzinge kutsi sintjintje kugcila kwetfu kwetemnotfo sikuyise emkhakheni wetekuvakasha . 
Litiko Letemfundvo laVelonkhe kungunyalo lisebenta ngesakhekho lesisha kanye neLuhlelo lwekufezekisa , kwentela kucinisekisa kutsi kubonelelwa kwebafundzi labaphila nekukhubateka kungena emfundvweni letayelekile yalabanyenti kutinchubo telikusasa lokwenteka ngaphandle kwetihibe . 
Lokuhlanekela loko , kute indlelakwenteka lengiyo lebonakalako yabhiya , leyandzako ngekwatiwa lapho batsi bakhe baya ngekukhula . 
Tikole angeke tikhone kuba nemali yekutsenga tonkhe letintfo njalo ngemnyaka . 
ESchleswig-Holstein , eJalimane : Njengase Sweden naseDenmark , kufakwa kwetimali etindzaweni letisetjentiswa kuhlanta emanti kutsi alungele kusetjentiswa kwehlise kungcolisa lokwenteka ngco etindzaweni temsebenti . 
Ecinisweni , ngekusebentisa kugcina imalingena siletsa kakhulu imali ngetulu kwaloko nyalo siyiphakela kubomasipala lengikhulume ngabo . 
Ngekuya kwetikhulu lemincamulajucu yagcinwa lemitsatfu leyabuyeketwa ngaphansi kwaloluhlolo . 
Umhlelembisi welihhovisi wenelisekile kutsi lokuyekelwa kutawuba kwesikhashana futsi kwentelwa sive . 
Lokutsi linani letisebenti likhulu kunelinani lematfuba nako kufaka sandla ekweswelakaleni kwemisebenti . 
Kuniketa Ibhodi kulawula lokunemiphumela kanye nekuphatfwa kwetetimali . 
Tindzawo letiphumelelako teluhlelo lwekuvikeleka kwekudla kuba kuphatsa luhlelo nemalungiselelo esikhungo , takhiwonchanti , kwakha emakhono kulabazuzako kanye nakutitfunywa kanjalo nakutisebenti , kutfutfukisa umnotfo nekungenisa imali , kanye nekwesekela temphilo netenhlalo . 
Linani lelisalako ekusiseni kwelilunga liyalungiswa lihambisane nelisheya lekusebenta kwalokusele kwaMasipala Welidolobhakati iBuffallo . 
Kusungula futsi nekugcineka kwebulingani nekubambisana ngebungcwethi lobuhlanganisiwe lobuhlanganyelwe ; 
Kwakhiwa kwetindlu kuphakanyiswa njengesibonelo saloku . 
Baphatsi Bekomidi basebenta ngco ngetindzaba lebatinikiwe . 
Tingucuko letikhona kumincele yendzawo lekhona levikelekile tidzinga kuhlonipha umtsetfo . 
Linga kusungula tihibe ngentasi lekulimala kwawo kukuncane , lokubese kunciphisa kusetjentiswa kwekhemikhali lengadzingeki , kubuka sitjalo tsite kanye nesigaba saso sekukhula . 
Nobe kunjalo , liphutsa lelivamile kutsi kuhlukubetwe letinye timo temtsetfo uma kwentiwa loko . 
Betindzaba bachubeke nekudlala indzima lebalulekile ekufakeni lisiko lebhizinisi lelihlangene kanye nentfutfuko yebhizinisi eNingizimu Afrika . 
Litiko namasipala kumele babuyele emuva bayobuka kabusha luhlelo futsi bacinisekise kutsi labo labatfola tindlu ngibo labatitfola ngalokufanele . 
Ecinisweni loku akusebenti kugcugcutela linye lebasebenti lekufanele babambe imfucuta yetemphilo . 
Injongo lebalulekile yaleSikolo kusebenta njengenhlangano yelwatiso lwahulumende kulomsebenti . 
Ngako-ke , angibuyele kuNdvuna neLitiko . 
Ngelishwa , linyenti lalabantfu ngulabadvuna , futsi kusaswelakala bantfu labasikati baseAfrika etikhundleni letisetulu . 
Lokubi , akusilo lonkhe lolwatiso loluphatselene nemachweba langaba khona bekakhona nekwenta sincumo lesimatima yenta lenchubo yonkhe ibe yindze . 
Emanti lancgolile asemakhaya afaka phakatsi kungcola kwasekhaya labuya ekuwasheni , ekugezeni nasemathoyilethi . 
Vele , kungako libika timali talo ngesibalo lesihlanganiswe njengeLwati Loluhlanganisiwe Lwetimali . 
Imiyalo yenkantolo lengentasi ibekelwe eceleni yabese ivalwa ngalokulandzelako : 
Lokunyenti kwalokugceka kube ngulokucondziswe kuleKhomishana njengobe umbono wesive , kanyenti logcugcutelwa bekusakata , uchubekile nekubona kuncesitela njengemsebenti waleKhomishana kunalowo wahulumende . 
Lebhajethi ivunywa isuselwa kunothi ngekubeka lusebentisomali ngekwemvelo . 
Timfucuta ekucitfweni lokucakile akudzingi kuhlolwa ngakunye . 
Kuhlela lokunetinhlelo futsi nemisebenti yekutfutfukisa ilungisa kucaliswa kwetinhlelo tetesimondzawo , kube kusinyanyiswa imigomo yentfutfuko ekwetfulweni kwetinhloso tekwetfulwa kwetinsita letisisekelo . 
Luhlelo lwekucocisana luphetfwe baholi kuphela . 
Kuhlela : Loku kufaka ekhatsi kusungula lisukuhlela . 
Kungabikho kwelwati ngetisebenti loluletfwako ngekwalomtsetfo lobalwe ngenhla uma ubukwa nemali lekhokhwako leletsiwe yafakwa ebhange nguleSikhwama seMshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti kubitwa nge " sikhala selwati ngekuholelwa kwetisebenti "  . 
Tisebenti titawukhutsateka kutsi tifundze tibuye futsi titfole tindlela letinsha tekusombulula tinkinga tabo temihla nemihla . 
Labafake ticelo temsebenti bakhetfwa kutawuya ngekutsi bahloliwe nekutsi bavethiwe kutfola kwekutsi bawulungele lomsebenti . 
Lolufuntolwati lolubuya kumakota lahlukene luholele kunkhulumo mphikiswano lenemphilo labese lunotsisa umkhicito wekugcina walokubuyeketa . 
Umangabe lona losebenta ngalokuhlelekile avala umsebenti wakhe , lethekisi ngaloko ibukana nalemakethe lematasatasa lefanako lebeyisetjentelwa nguloye lohlelekile . 
Kucinisekisa kuhambisana neluhlaka loMtsetfo kwehlisa tinkinga tesinyatselo semtsetfo . 
Litiko limatasatasa lisungula Likomidi Lelulawulo Lwebungoti lokuyintfo lehambisana neMkhakha Wahulumende weLuhlelomsebenti Lwelulawulo Lwebungoti lolubekwe Temafa Avelonkhe . 
Kute kutsi tindzawo tekuhlala tikhone kuvumela tingucuko ekuhambeni kwesikhatsi , kuma kwayo kufanele kutsi kuvumele kusetjentiswa kwendzawo lokuhlangene nalokugucukako . 
Isekelwa baphatsi balokucuketfwe kuwo onkhe ematiko kucinisekisa kutsi tinsita letiniketwako esiveni tikhonjiswa ngalokuphelele nangendlela lekahle . 
Emaleveli laphasi ekuvutfwa kwekulawulwa kwengoti ekhatsinekhatsi netikhungo letisekelwako tichubeka kufaka kucindzeteleka emitfonjeni yetfu . 
Loku kungenca yekwandza kwebuphuya kanye nelinani lebantfu . 
Loluhlolo lutawuniketa imininingwane ngemasu laphambili ekusebentela kakhulu timphahla letinebanikati ngetindleko tendzawo tekuhlala leticashiwe . 
Manje ninemsebenti lomatima lenifanele kutsi niwente . 
Sihloko selucwaningo lesaphenywa sihambisana nemtselela wekuhlaliswa lokungakahlobani nekunakekela kumntfwana lonakekelwako kanye nemndeni eRandfontein DSO . 
Lesimondzawo siluhlelo lwetfu lolusekela imphilo . 
Ngiphindze futsi ngilindzela kutibandzakanya kwabo lokuchubekako ekugcineni sinye setisekelo tenchubo yekulawulwa kwekhwalithi yemanti lapha eNingizimu Afrika . 
Inake kutsi ema-ejensi lalwa nenkhohlakalo avamise kungabi natinsita . 
Umyalo we-XIII futsi bewumayelana nenchubo kanye nenkantolo leyitsatse ngayo indlela yekwenta tintfo ngekubona kwayo bekufanele ngabe icindzetelekile kutsi ibuke emalungelo ekuba ngumuntfu lekuphila nenkhululeko nenjabulo emacembu ngesikhatsi kwentiwa lesicelo . 
Loku kungafaka kuhlangana nemalabhorathri angesheya kulolo luhlolo lolungakavami lolungentiwa eNingizimu Afrika . 
Ngetulu kwaloko , ngemtamo wekulungisa lokusweleka kwemtsamo kuleSifundza , Loluphiko lwe-PPP selicashe lababili labaceceshwako . 
Ngekuchubekele embili , tigodzi kufanele kutsi ticale titsatse indzima yekuba bachubinchubo yentfutfuko kanye nekuba bachumanisi njengaloku emandla endzawo ekuletsa intfutfuko atfutfuka futsi asekelwa nguHulumende wavelonkhe kanye newesifundza . 
Kutfutseteleka kwebantfu kuphindze futsi emgamini lotsite kwafaka ligalelo ekukhuleni kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti . 
Ikakhulu , igcamisa kubaluleka kwemaphuzu lekumele kutsi abukwe nakudizayinwa tinhlelo tekukala letifanana naleto , kanye neluhlobo lwaloko lokungumphumela lodzingekako kute unike lwatiso ngekutetsemba lokwanele kanye nekwenta kutsi kutsatfwe tincumo telulawulo letihlakaniphile . 
Tikhungo letinyenti tekulahla nome kusebentana nemfucuta , letifaka ekhatsi imfucuta yetekwelapha , atilawulwa ngendlela lefanele , futsi angeke tikhone kutfobela emazinga lalindzelekile . 
Tindleko talokwakha kabusha tifanele kutsi tikhokhelwe ngusokontileka . 
Kulungiselela luhlelo lolutawuba kuLuhlelo Lwesishayamtsetfo . 
Lesigaba lesi sifanele kutsi sifundzisiswe kahle ekucaleni kwalesifundvo , kucinisekisa kutsi bonkhe bafundzi bayatetsemba kulamakhono lasisekelo ladzingekako kute kutsi bakhone kubukana nalencenye lesele yalesifundvo . 
Ngesimanga sekucaka kwayo , umtselela wemfucuta lecakile kumatima kuwuhlola ngengcondvo , njengoba wentiwa usebentisa luhlolo lolubuke-imfucuta . 
Inhlokodolobha yeSwatini yiMbabane . 
Bungoti bufaka kusilela kwekungagucuki kwenshokutsi yemazinga ekubalisisa nekukhula lokuchubekako bebuginjoginjo bemazinga ekubalisisa , kanye nekungasebentisi kahle kwetinchubo tekubalisisa kubomasipalati lokwenta kube nelinani lelikhulu lekutsengiselana nekubala ngetandla . 
Loku kuvamise kuya ekubekeni embili kuletinye tigaba letinjenge Kukhulisa Nekungetwa Kwetimali kumiklamo lehlukene lebuketane nekucindzeteleka kwekucitsa imali , njengoba kukhonjisiwe ngaphambilini . 
Sinifisela lokuhle kumizamo yenu letako . 
Emanethiwekhi ekuhamba lekakha " lokwanele " kufinyelela kuyaphikiswana ngawo , nobe kunjalo . 
Lendlela yekwehlukakahlukana yekuphilisa yelitiko letemphilo lesifundza ihlanganisa kokubili kwelashwa kwemtimba nekwengcondvo kwesigulane kanye nekubuyiselwa esimeni . 
Ticelo kuLitiko Lavelonkhe Letekutfutfukisa Tenhlalo tifakiwe kute kuvunyelwe kutsi kusetjentiswa imali yesibonelelo kuletinye tinhloso . 
Siyavumelwana ngekwemtsetfomgomo mayelana nalesichibiyelo lesiphakanyisiwe sekutsi , ngekwengeta egameni lefemu , ligama lalowo mhlolimabhuku lobhalisiwe liyadzingeka kute kukhetfwe umhlolimabhuku wefemu . 
Bahloli bacelwe kutsi babitelinani letilinganiso letinyenti letahlukahlukene . 
Inhloso yaloluhlelo kucinisa kuhlanganyela kwebantfu labasha kutemnotfo lohamba embili ngekubasita kutsi batfole ematfuba elibhizinisi lelisimeme ngekusebentisa temabhizinisi , timali kanye netinsita tekutfutfukiswa kwemabhizinisi . 
Imisebenti yemagciwane la-heterotrophic igcile kulokuchumana kwekutsintsana nekwemakhemikhali kusimondzawo setemanti lesincuma lizinga lekukhula nekuphila kwato . 
Budlelwano emkhatsini kwekusetjentiswa kwemphahla nekwentiwa kwemacala akuzange kube kuncane ngekudvonswa noma khashane . 
Leligatja leMisebenti yeSive langena kutivumelwano tekucasha nabo bonkhe basebentisi betakhiwo labangasiwo ematiko esifundza . 
Loku kusho kutsi kulesikhatsi semnyaka lesitako , batawudzinga kwehlisa sibalo salokutsengiswako . 
Umkhicito welizinga lekhwalithi lesetulu kulula kutsi ukhumbuleke kumtsengi lowanelisekile uma lesitja simakhwe ngalokugcamile . 
Lendlela ivumela kutsi kuvele kuhlanganiswe idatha lenkhulu yekusetjentiswa kwemali lebeseyivele ikhona ngetincwadzi telwabiwomali ngaphandle kwekutsi kutsintseke lendlela yekuniketa emamaki . 
Imfucuta lenyenti eNingizimu Afrika ilahlwa endzaweni yekulahla imfucuta . 
Luhlanga lwekhanola nemakhoba kumele kundlaleka ngemuva kwalokuhlangana . 
Esehlakalweni setimboni letikhetsekile , kunebungoti bekutsi " lokwetayelekile " kungenteka kungalingani umsebenti . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi bavete , ngendlela yesatiso lesicacile nalesibonakalako , kutsi timphahla titsengiswa ngaphandle kwekuvunyelwa noma ilayisensi yelilungelo lelibhalisiwe lemnikati . 
Luhlupho lwaletitjalo kufanele kutsi lube bocalangaye ngendlela lecatjangiwe kute kucinisekiswe kutsi kwandza neluhlupho lwetitjalo lolusha kucalwa ngalo lusetjentwe , bese kutsi lolo loselukhona luyalawulwa kutsi lungasachubeki . 
Ecinisweni , ngahle ungati ngisho nekutsi itawubanjwa kuliphi live . 
Bekahlale asembikwetfu ngesinyatselo . 
Kugcila kwayo lokutsite kusita ekusunguleni tikhungo tetindlu tenhlalo letiniketa tindlu emindenini lesebentako lehola kancane . 
Kulunganiswe kutsi nekubukisisa ngco kutekuchumana ngakulengongoma lenkhulu lengucalangaye yekuphakela etindzaweni tahulumende , ngekugcizelela lokukhetsekile kwekwakhiwa kwemisebenti . 
Chaza indlela loye lofisa kwenta umsebenti lekumele abeke ngayo intsengo . 
Tinhlelo tekutfutfukisa kuhlanteka , ikakhulu leto letikhutsato tinhlelo tasendzaweni yemsebenti , tinemandla lamakhulu langabakhona ekwakha umsebenti ngekusetjentiswa kwetintfo , imikhicito , batfulitinsita , nabosonkontileka bendzawo , kanye nekusetjentiswa kwetindlela letidzingwa kakhulu kusebenta . 
Litiko Letemphilo leSifundza limema labanyulelwe kukhetfwa kwemalunga babe kumabhodi ekubuyeketa tetemphilo yengcondvo . 
Lizinga lelikhulu lekucashwa liyadzingeka kute lesekele kutfutfuka kwemnotfo walelive losimeme . 
Kungeta , tikhatsi temsebenti tibanjwe nematiko lamanyenti kunalokugcina loku engcondvweni . 
Kuba lilunga laleNhlangano kutawuya ngekutikhetsela . 
Kubhekisisa ekuvikelekeni kwekudla kulilungelo lelisisekelo kumtsetfosisekelo . 
Nomakunjalo , lesimo siyagucuka , ikakhulukati emadolobheni lamakhulu lapho tindzawo letifanele tekulahla imfucuta tincipha futsi tiya ngekubita kakhulu . 
Tinhlelo temsebenti kulencenye tiyabuyeketwa kute tihlangabetane nekushintja kwesimo labasebenta kuso . 
Lwati lwemiklamo ye-Working for Water netinchubo , kwati imitsetfo lehsyaiwe lephatselene nekulawulwa kwemvelo kutawenta ube setfubeni lelihle . 
Kuyacatjangwa kutsi sisindvo sanyalo seYunithi Lekaliwe atawukhula ngekuhamba kwesikhatsi latokwehlisa emaphuzu lamanyenti iYunithi leKaliwe itawuchubeka nekuniketa emaphuzu . 
Emagugu laphatsekako , nome kunjalo , bekaseloku achubeka nekuba bucayi njalo ngekuhamba kwesikhatsi , ngenca yekunganakekelwa banikati bendzawo kanye netisebenti letiwatiko umsebenti letinikwe umsebenti wekuvikela emagugu . 
Letinhlelo tiphindze tibukane nekucinisekisa kutsi tinchubo tekusekela kuniketwa kwetinsita temphilo tiyatfutfukiswa . 
Ngicabanga kutsi leligama " imali " kulelitiko letemphilo lita nato tonkhe tindzaba letimbi . 
Kuvuma nekuvikelwa kwelilungelo lebumfihlo kulilungelo leluntfu lelisisekelo Kumtsetfosisekelo futsi liniketa inkhomba yekubaluleka kwalo . 
Ngaphandle kwekuhlangabetana nesilinganiso " lesihle " , lelicembu leliphakanyisiwe lihlangene kahle kakhulu , futsi emalunga lamanyenti asebentisene kakhulu esikhatsini lesiphelile . 
Manengi kakhulu e-Aaustralia naseCanada lavela kulawo latfutfukile , bese kuba yiBolivia , iChile , i-Ecuador neKazakhstan labuya kulawo lasatfutfuka . 
Batfulitinsita bayacelwa kutsi bagcwalise lamafomu ngekusheshisa lokukhulu . 
Hlola ubuye ugadze kutsatfwa kwelwatiso le-akhawuntingi yekulawula kumathemplethi ekubika ngenyanga . 
Balimi kumele babe munye batsengise imikhicito yabo . 
Loku futsi kuchunyaniswa nekufinyelela nekwabelana ngetinzuzo tetinsita telifuto kanye netelwati lwendzabuko . 
Sikunshukumo yengucuko lenkhulu . 
Loku , nome kunjalo , akubonwa njengekukhatsateka lokukhulu kwalentfutfuko yendzawo lelipulazi lephakanyiswako yeligalufu : 
Kuniketa nekuchubekisa imphilo yekhwalithi lehlangene netinsita tenhlalo ngebulingani nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa titayela tekuphila letinemphilo nekunciphisa buphuya kuyo yonkhe imimango yaseMpumalanga . 
Kukhula kwalebhizinisi yemshwalense wekufakwa kwemali kutawehlisa umtselela wekungabi nenkhanuko yemali lebolekwako yekutsengiselana kwesikhatsi lesidze ngalokutfunyelwa emaveni angephandle . 
Kusekelwa lokubuya kuhulumende wesifundza kutawuniketwa kuphela ngalesikhatsi lapho masipalati wesigodzi atisebentise tonkhe timali takhe . 
Lesikalo sibonissa kwekutsi kukhula kwemnotfo kulelive kungahle kube ngaphansi kunalokulindzelekile . 
Banini mhlaba labakhona bakhombise kutimisela kakhulu kutfola sisombululo lesinekuthula . 
Atawucelwa ekwenteni tindlela tekuchuba , kusesha , kulawula , kubuyeketa kanye nekusekela Luhlakamsebenti leKusebenta leThemu-leseMkhatsini kubasebenti labafanele ehhovisi laMengameli . 
Lemisebenti iyatfolakala kuto tonkhe tisebenti nemalunga emindeni yabo lesondzelene nabo , nekusekela baphatsi kuyatfolakala ngekusebentisa kundlulisela ngalokusemtsetfweni netinsita tekutsintsana nebaphatsi . 
Lomyalelo ucuketse sigaba " selisu " lesibika ngetinhloso tonkhe letiphelele temfucuta lenebungoti naleyo lengenabungoti ; 
Kunalokuhle lokumbalwa kulokutfutfukisa timakethe kusetjentiswa tento temphakatsi . 
Kubonakala kungasikahle kuncoma kukhuliswa kwayo ibe setulu kungenisa luhlobo lemshwalensi leluhlobo lentsela-lesemkhatsini kwanyalo lukhona . 
Sinyatselo lesilandzelako ekubutselweni ndzawonye kweluhlelo loluhlanganisiwe lwekulawula imfucuta kugcogca lwati lolufanele futsi lolutsembekile . 
Lomtimba wekwendlulisa sikhalo utawuniketa satiso salokulalela kulomfakisikhalo ekhelini lakhe latfola kulo lokuletfwako . 
Kuletinkhapani letinkhulu tekudla eNingizimu Afrika kubonakala sengatsi akunankhinga kakhulu . 
Lokwakha leyo ntfutfuko kungaba ngemafama ngamunye ekuncumeni , kodvwa emakhosikati awo bewadlala indzima lenkhulu . 
Luhlelochumano lwekunyakata kumele lutibeke etulu tidzingo tetindlela tekunyakata-letingasito tetimoto letitsintseka kakhulu mayelana nelibanga , kanye netidzingo tetinsita tetitfutsi temphakatsi lekutsenjelwe kuto ngulemikhakha yemphakatsi lengafinyeleli etimotweni letingasiso temphakatsi . 
Udzinga kutsi ukhombise inshisekelo yakho yekuhlanganyela emahhovisi etfu , njengoba labanye bomasipalati bachubeka nalenchubo . 
Wasebenta kulesikhatsi lesimatima . 
Luhlaka lwesikhatsi kanye netabelomali letiphakanyisiwe kuLuhlelo Lwekusebenta tibonwe njengetinkhomba netilinganiso lekufanele tihlungwe futsi kukhulunywe ngato phakatsi kwetigaba letahlukene taHulumende , bese kunakwa kucindzeteleka kwetinsita tekusebenta . 
Ngekwesikalo lesincane , lesimo lesisedvute sendzawo ngayinye sincuma tintfo tekubona nome emaseli lakhona kuvumelana nekukhanya kanye nekutsatsela kwawo etulu lokuphelele . 
Lamanani lawa kuhloswe kusentjetwa ngawo ekutsatseni tinyatselo letentiwe ncono tekulawula imali . 
Uma letitja letimcoka tingemashubhu , kufanele tihlukaniswe . 
Uma nginibona nibukisa , nigcoke letembatfo letifanako letiluhlata kwesibhakabhaka ngekutigcabha lokukhulu , ngikhutsateka njalo ngelubumbano nekutiphatsa lokuhle lokuboniswako . 
Bothishela baseNshonalanga Kapa angeke batfutsele etindzaweni letikhashane taseNyakatfo Ntilasifali njengoba Hulumende angatsandza kutsi bente njalo . 
Kwekugcina , kwamanje kusebenta tikhungo tetekukhahlabeteka kwengcondvo letilishumi nesitfupha , futsi kusendluliswa nesicelo sekwakhiwa kwaletinye letilishumi . 
Make Somlomo , lesimo lesikhona manje sekucina kwesimo semali yahulumende yemnyaka sisiniketa litfuba lelihle lekuphenyisisa imitfombolusito lemisha yemali yetfu matfupha lengenako sibe futsi sitfutfukisa kusebenta ngemphumelela nekutfola imitfombo letengetelo temali lengenako . 
Tintfo letimcoka tekutibuka tifaka ekhatsi kuphumelela kutemfundvo , buphuya bemholo , simo sebugebengu , kutimbandzakanya kulabasebentako , kusweleka kwemsebenti , kufinyelela kutinsita letisisekelo njengemanti , kuhlanteka , gezi nekubutfwa kwetibi kanye nentfutfuko yebantfu . 
Kulelizinga lekuba ngetulu kakhulu kwentsengo yemkhicito wetimbiwa kunaletindleko tekukhicita , lomphumela lomubi wekukhokhela banikati bemhlaba kulokusisa nemkhicito kumkhakha wetimayini utawuba mncane . 
Inchubomgomo Yekuhlaliswa kwebantfu Nekuhlanganisa igcila etincabhayini tekutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni netasemakhaya futsi ibukene nekusebentisana kwemave emhlaba enchubenimgomo yetekuhlaliswa kwebantfu . 
Uma ibhlokhi iba yindze , budze benethiwekhi ngekuya kwendzawo yekuhlala yinye , nabo buba buncane , bese kutsi tindleko letiphansi tekutfutfukiswa kwemgwaco nenethiwekhi yetinsita . 
Bufakazi betingcweti bukhombisa kutsi kuyenteka ngekwebucwepheshe kutsi kuniketwe lwatiso lolutawukhonjiswa kusikrini lesihambako ngaphandle kweNorth Park Lane nanoma-nje lokusakata kwamabonakudze bekutawubambeleleka . 
Imiphumela leyentiwe ivela uma lawo makhaya lazuza ekukhuleni etincitfweni ngco naletingakacondzi tisebentisa incenye yemalingena ekhaya . 
Ngakusasa besiva buhlungu lobukhulu lapha ngasetimbilapheni . 
Sitatimende Senchubomgomo Yeliphakelotimali Lesikhatsi Lesisemkhatsini ihlelwe ngekusebentisa imininingwane letfolakalako yakamuva emitfonjeni yahulumende nakuleminye . 
Sibonelo lesibi kakhulu sicatjangwa esisekelweni selwati lwalokwengcile . 
Emaphutsa ahlanganiswa ezingeni lelive nelizinga lemnyaka lesampuli yawo onkhe Emave nekubuyela emuva kweNingizimu Afrika , ngalokufananako . 
Lokucedzelwa kwemakleyimu asemakhaya kutawufaka sandla ngco ekucedvweni kwebuphuya , njengalabahlomulako nyalo bayakhona kufinyelela kumhlaba , lokusho kutsi kuyindlela yekuphila . 
Emanani larekhodiwe alemphahla leyehlelwe yintsengo ahlala njalo acatsaniswa ngetikhatsi letitsite nemali lelindzelwe kutsi ingatfolwa uma kungenteka kutsi lemphahla itsengiswe . 
Ingucuko etimakethe tetekulima ibangelwa kakhulu tintfo letintsatfu kufunwa ngemandla kwemaphrotheni lokubangelwa yiminotfo lesungulekako , kufunwa ngemandla kwemmbila yiShayina , kanye nalamanye emafutsa etihlahla . 
Kukhutsatwa kwekwengamela lokunemphumela njengesibopho lesihlanganyelwe emkhatsini wePhalamende yeSifundza , Sigungu seSifundza , imikhandlu yamasipala kanye netikhulu tekutilandza , njengoba loku sisekelo sekusima ngalokubalulekile tonkhe tinhlelo , imiklamo kanye nemitamo . 
Inchazelo lenemininingwane yemisebenti yekuphumelelisa imiphumela kanye nalokukhicitwako kufanele iniketwe kuloluhlelo lwekusebenta . 
Timiso tetinkhomba Yelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lilungisa kuphela kubhadalelwa nekusekelwa kwetitjudeni letibuya etimeni tebuphuya netalabasebentako labaphishaneke ngetifundvo teticu letiphasi . 
Babantfu labangumtfombolusito emmangweni kusita emalunga emmango kutsi atfole lwatiso netinsita kubatfulitinsita ngenhloso yekufundza kutsi bangatfutfuka bahlangabetane kanjani netidzingo tabo , kuzuza imigomo , kubona tinshisekelo tabo kanye nekugcina inhlalonhle yabo isesimeni lesifanele . 
Nangabe kuyenteka , tetfulo nalokungenisiwe lokutfoliwe ngesikhatsi senchubo yekubonisana nemmango kanye nelwatiso lolwengetiwe lolumayelana nemalingena kanye nelusebentisomali kutawukhulunywa ngato ngembi kwekwetfula sabelomali sekugcina . 
Imibhalo leyetayelekile kanye nedatha yeluhlelo lwetimali lehlobene nayo isekelwa ehlelweni lwethephu yenethiweki yangcondvomshini . 
Kulawula ngendlela kanye nekutoliga ngekwetsembeka idatha lehambisana nekulawulwa kwemphilo yasendle . 
Lisu libona libuye lincome ligalelo lelentiwe badlali labanyenti ngekhatsi nangaphandle kuhulumende . 
Esikhatsini lesendlulile , loku bekwentiwa kakhulu , ngekuceceshwa emsebentini , noma uyise kulomunye umsebenti . 
Lena yimbangela yekwendluliselwa kulomunye umnyaka imali lokuyintfo lesiyibonile yenteka esikhatsini lesengcile . 
Ngaphansi kwalombuso wakudzala banikati bemapulazi bebanetivumelwano lebetivuna bona kakhulu . 
Kukhutsata kuvikelwa nekuncishiswa kungcoliswa kwendzawo kuye emoyeni , emanti kanye nemhlaba ngekhatsi kuleSigodzi kwenta kancono nekugcina temphilo nenhlalakahle yemmango isesimeni lesifanele . 
Kubuye futsi kwanakwa kutsi umnotfo lapho khona balomsebenti wemidlalo yekubheja batfolakala khona udlala indzima lemcoka , njengobe kunemphumela lomkhulu kulinani lemali lengenako ngalemidlalo yekubheja . 
Ekwakheni imisebenti yekufundza , bafundzisi betemfundvo lephakeme nebakhi betintfo tekufundza bafanele kutsi babuke lelithebuli leMiphumela yeLizinga leKuphuma , kanye nemcondvokuhlela kanye nemamaki aloku , kucinisekisa kutsi titjudeni tizuza imicondvo lejulile lefanele letawuhlolwa kuluhlolo lwekugcina . 
Lemimmango iniketwa tindlela tekufinyelela kuLwatiso lweTheknoloji , kubaniketa emandla ngekusebentisa lwatiso loluniketwako kanye netindlela letincono tekufinyelela kutinsita tetheknoloji . 
Kubola kwemhlaba esifundzeni nako kubanga ingoti lenkhulu kutetinsita tekulima . 
Loku kusebenta ngalokufanako nakulamanye ematiko netindzawo : Temfundvo , tekulashwa , labagulwa yingcondvo , luphawu , tenhlalakahle nemisebenti . 
LoMasipala utimisele ngekutiphatsa kahle ngelwabiwomali lolucinile ngeluhlakamsebenti lwetinchubomgomo telwabiwomali letihlose kugcina kusimama emkhatsini wekwabiwa kahle kwemitfombolusito nemigomo yekusebenta . 
Tilinganiselo telusebentisomali naletabelwe imali teluhlelo ngalunye tibutsetelwe ngekuya kwemkhakha wetemnotfo . 
Kuniketa emandla ekucinisa emakhono eLitiko ekwetfula lebakutsembisile kutawunakwa ngalokugcilile , ikakhulukati , lokuhlolwa kwemakhono nekugcwaliswa kwetikhala temsebenti kubalulekile . 
Budlelwane lobuhle busunguliwe nebatfwebuli labatisebentako futsi leyunithi ikhipha imisebenti yayo leminyenti ekulingeni kwayo kutsi kube lula kufinyeleleka . 
Tikhungo Tekuhlola Simo Nelucwaningomabhuku Lwesakhiwonchanti , tikhungo tekulima , timakethe temkhicito lomusha , njll tinemsebenti wekuncuma simo lesikhona sesakhiwonchanti nemisebenti ; tidzingo netimfuneko tekuvuselela ; timfuno tekwenta ncono nekunakekela ; timfuneko tebuchwepheshe netetisetjentiswa , njll . 
Ngiphindze futsi ngimema labo labafisako futsi labakhatsatekile ngekuphakelwa kwemantji nekuhlanteka kutsi babukisise ledokhumenti futsi babeke umbono . 
Umkhankaso wetfu wesikhatsi senjabulo uchubeka kahle kakhulu , futsi ngiyanicela kutsi nichubeke ngekungakhatsali ngemitamo yenu yekuvikela nekulwa nebugebengu kute kutsi takhamuti tetfu kanye netivakashi titokwati kutfokotela emaholide . 
Lomklamo uhlangane neluhlelo lwahulumende lwesabsidi yetindlu njengoba luniketa imitfombolusito lemikhulu etindzaweni tabomasipala lapho khona umklamo wetindlu talabahola kancane uyahlelwa noma uyatfutfukiswa . 
Lokusetjentiswa kwekuhamba kwemanti ngalokujwayelekile emantini ekusetjentiswa ekhaya nemanti esitoko kuhamba embili kunekutselela nalokunye kusebentisa . 
Budze bemaphayiphi bengentiwa ngekuhlanganiswa ngekushiselwa abe mugca lochubekako , noma angakhiwa kulendzawo yekwakha tintfo , lokusho kutsi kwacha ngekhatsi emantini lokuncane kuyadzingeka ngesiminyeminye lesilinganene sekwakha emantini . 
Tinkhombandlela tavelonkhe tekufinyelela loku setigcogciwe ngekubonisana netifundza futsi tibukwa tentiwe tisebente ngulesifundza ngelusito lwetiphatsimandla tendzawo . 
I-ArcView Network Analyst isombulula tinkinga nganoma nguyiphi inethwekhi . 
Leligama litawakhela ngalokusisusa ekuphakeleni tinsita tetemphilo telizinganhle lelingilo lapho bonkhe bakwati kufinyelela kulo eNshonalanga Kapa . 
Lelinye lisubuciko kutsi bafundzi batisungulele luhlu lwabo lwesilulumagama . 
Linyenti labomalingena labasele abafanani kantsi futsi abatfolwa njalo nje . 
Lena yimikhandlu yendzabuko , Masipalati nalamanye ematiko ahulumende nekuchubeka lapho , lesimo sifaka ligalelo kulokuhamba kwentfutfuko , lokucondzene netindzawo tasemakhaya . 
Sikanye kufanele sente lutfo kuvimba loku . 
Kulingana kwemali naloko lokwentiwe kutawuhlala njalo kuyincenye lemcoka yenchubomgomo wetemphilo futsi tinchubo titawuchubeka njalo tidzinga kwentiwa ncono kucinisekisa kutsi kwentiwa ngelikhono futsi kuvikelwe kusaphateka . 
Litiko , ngekubambisana nalabatsintsekako lababalulekile , basungule luhlelo lwekusebenta loluhlangene lwekubukana naletinye tindzaba letikhulunywe kulesifundvo . 
Batsengisimphahla badzingeka kucacisa sikhatsi sekukhangisa emakhathalogini noma kumabhrosha , uma kungasinjalo batsengi banelilungelo lekutsenga timphahla netinsita ngemali lebhaliwe . 
Lapho kunebungoti noma timo tengoti lobutjelwe sonkontileka ngembi kwekuhambisa ikhotheshini , kufanele kwentiwe sibonelelo saletimo kukhotheshini . 
Lemiklamo lelandzelako itintsekile ngenca yesimo selitulu , ummango , kumiswa kwemisebenti nekucakeka : 
Nome kunjalo , kunengcindzetelo lenkhulu kulendlela yekusatjalaliswa kwemfucuta . 
Akekho umuntfu langadlulisela noma ngabe yini lebungoti tikwesitfutsi , indiza , umkhumbi , sikebhe noma umkhumbi ube ngumtfombo wemandla waleso sitfutsi usebenta , noma avumele lololutfo kutsi lundlulele kuletinye tindzawo . 
Ngalokufanako , imboni ingaba ngumgcoci jikelele bese ilahla imfucuta . 
Loku kungenca yekweswelakala kwetisebenti . 
Kugucukugucuka kwemlandvo weluchungechunge lolusisekelo luncuma jikelele bukhulu bekutsikameteka lokuchukulutiwe . 
Kusalela emuva ekwentiweni kwemigwaco kutsi ibe sesimeni sayo lesifanele nekubuyiswa esimeni lesifanele sekuvele kwabuketwa nganhlanye ngekukhulisa incenye yesabelotimali leyabelwe kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Itawuphindze iphumelelise kusekeleke bomasipalati labacondzene ngco nekusebentisa tinkhombandlela letitinchubo nemazinga labekwa lewaniketwa eminyakeni yaphambilini . 
Kungabi khona kweMsebenti wekulungisa kuvamise kuba nemphumela wetitulo temavili letonakele lekudzingeka kutsi tingasasetjentiswa , ngetindleko letinkhulu kuMbuso . 
Kutawukwentiwa futsi imitamo yekwenweba tindzawo tekongiwa . 
Timali letibekelwe kusetjentiswa titawudzalulwa njengesibopho sekuphalala lomklamo udzimate uphele nome wesulwe , bese-ke lusebentisomali mbamba seluyadzalulwa kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali ngaphasi kweTikimu Tekunciphisa Kungasebenti njengaloku imiselwe loko . 
Lomunye wabo wasondzela kuleliphoyisa walibuka . 
Sakheko sendlela yekwenta sivumela kuvuma konkhe kanye nekubika lokumalula , kufinyeleleka kanye nekuhamba kwelwati . 
Labaceceshwa manje sebachuba loluhlelo etigodzini nasetikhungweni tabo ngekufundzisa bantfu labasha ngekusetjentiswa budlabha kwetidzakamiva nemiphumela yato . 
Lesimo lesibucayi asentiwa ngitsi , kube umtselela wayo bewunemandla lamakhulu . 
Letintfo te-ikholoji letilandzelako tidzinga kubukwa nangabe kwakhiwa tindzawo tekuhlalisa bantfu : 
Emaphothali ewebhu kanye nalokucuketfwe ngekwemigomo levunyiwe . 
Akumelanga kuye ngekutsi ucebile nome uphuye kanganani . 
Umbiko uphindze watfola kutsi kubhaliswa kwalabatelwe emva kwesikhatsi kuyachubeka nekwehla . 
Tinhlelo tamasipalati tihunyushelwe kuletinjongo kantsi ngalokufanako nakutinhlelo letibekelwe embili tesifundza kanye netinjongo . 
LoSokontileka utawuhlela lemisebenti ngendlela yekutsi kungabi khona kubambeleleka . 
Kanyenti ke kuba nesidzingo sekuletsa tinsita kuletindzawo letikhashane talemakethe kepha ngendlela yekutsi tiphindze tibonelele nebahlali bendzawo . 
Lenchazelo lengenhla yemagagasi icondziswe elicenjini lemagagasi latayelekile lanelibanga lelifanana emkhatsini nalahamba acondze ndzawo yinye . 
Imiphumela kulesifundvo kutawuba , emva kwekucwaninga , yakhe sisekelo sekuveta kabanti lokutfolakele . 
Esikhatsini lesifanako , Inshonalanga Kapa neLimpopo irekhode kungeteka kwenkhomba yebugebengu lobuneludlame kanye nekungeteka kwenkhomba yebugebengu bemphahla kanye naletinye tifundza letinye . 
Kugcinwa kwetisebenti tagezi kusezingeni lelisetulu kuloMasipala . 
Kugadza ekhatsi nemnyaka kwachutjwa njengendlela yekulandzela inchitfomali nekusebentisa loko kutsengisa . 
Tilinganiselo telusebentisomali naletabelwe imali teluhlelo ngalunye tibutsetelwe ngekuya kwemkhakha wetemnotfo . 
Ekusebentiseni ligunya lalo , Luphiko lusungule Inchubomgomo Levikela Kukhwabanisa ibuye ihlele ngalemigomo lelandzelako : 
Siyakubonga kakhulu kufaka sandla kwebasebenti basesibhedlela kulokugcogcwa nekuhlatiywa kwalombiko . 
Imphendvulo yahulumende : sincumo saHulumende sekusebentisa imigomo yekwehlisa tikweleti kumnyakatimali kwentela kubuyisela timali tesive endleleni lesimeme kuvikelwe tinhlelo letisisekelo kutenhlalo nemnotfo besilungile . 
Njengabomake etikweni , phindza wente umzamo wekuvisisa lokwentekako kulitiko . 
Letincwadzi tekwatisa betifaka ekhatsi nekhophi yeSibutsetelo Lesisetulu kanye neLifomu Lekuphendvula kwentela tiphakamiso . 
Emathenda lamanyenti latfunyelwako emva kwesikhatsi sekuvala angeke anakwe . 
Emaphethini elutjalomali kulesifundza alandzela dvute lawo alelive kuso sonkhe lesikhatsi selubuyeketo . 
Ngalomhlahlo longenhla engcondvweni , letindlelasu letilandzelako tinconyiwe : 
Simo sekuhlela kwakha tindzawo tekuhlala sichaziwe kantsi bumcoka besakhiwo buyagcizelelwa . 
Likomidi lelenta luhlu lwemagama ebantfu labephula umtsetfo litawenta sincumo salo ngekuya ngesicelo kanye nemphendvulo . 
Imizamo yekukhulisa kusetjentiswa kwemali kukhulisa lokusidzingo ivamise kwehluleka ngoba emandla ebuchwepheshe newekulawula ladzingekile kuhlela nekusebentisa imiklamo ngalokuphutfumako iyaswelakala . 
Cinisekisa kwakheka kanye nekuba khona kwemaphrothokholi ekunakekela tigulane klinikhali kanye netinchubomgomo kulitiko . 
Ngekuntjintjana , lamaphayiphi latimele lasetjentiswa kudvonsa emanti kumtsamo loniketako angakhiwa endzaweni yesive levulekile lebukene nendzawo yekuhlala lapho umniyo atawutsatsa umsebenti wekuyinakekela . 
Emakhono etimboni telulimo awasentjetiswa ngalokuphelele , ikakhulu ngekusilela kwemethiriyeli lengakaguculwa . 
Lekhophi yesatiso ngendlela lesibonakala ngayo , lebesatiwa ngekutsi ngulesikhishiwe sacinisekiswa , siniketwa kuphela lapho sicelwe khona , kwentela Umkhangisi kutsi abone lesatiso kuluhlelo lwekugcina lweGazethi . 
Kokubili lokutinhlelo tekuhlanteka kanye naleto tasemantini tingadala tinkinga tesimondzawo . 
Kuniketwa kwashwele kucekela phasi emalungelo alosisulu ebulungiswa ngekusebentisa tinkantolo ngekukhipha emalungelo abo ekulandzelela tinkhokhelo tebuve kulabenti balokubi , lapho ke bakhona kubalekela licala lemtsetfo . 
Nangabe siya eGauteng yinye kuphela intfo lesitayifundza lapho , kutsi ungehluleka njani elukhetfweni . 
Loku kumbandzakanya inchazelo yato tonkhe tento letisetjentisiwe nekubaluleka lokubekwe kuleminye imigomo . 
Lomasipala uyazama kutsi unikete emanti lahlobile kutsi angadliwa , kutfutfwa kwendle kanye nesimondzawo lesinemphilo nalesifanele kugcina simondzawo lesihlantekile , siphephile nalesinemphilo . 
Ticelo letibuya emahhovisi amantji letiya Ehhovisi Lesigodzi atiphendvulwa . 
Emkhatsini waletinye tintfo , inesibopho sekugucula budlelwane betimboni , budlelwane , emkhatsini wemaklayenti nabosokontileka , bosokontileka netingcweti , bosokontileka labancane , tisebenti , kwetfulwa kwetintfo kanye nalabasita ngetimali . 
Lesikudzingako ngumasipala noma hulumende wendzawo lotsintsana nebantfu bendzawo nalokhona kuphendvula kutidzingo tebantfu bakuleyo ndzawo . 
Tikhungo tetincingo tivamise kutfolakala etindzaweni letifanako lapho khona labafaka ticelo tetinzuzo tekulimala bagcile ekucinisekiseni kusebenta ngemfanelo kwetisebenti letiphila netikhubateka . 
Kufanele kwatiwe kwekutsi emakleyimu asemakhaya afaka ekhatsi umhlaba lomkhulu , nebantfu labanyenti labakleyimako . 
Utivumele wabuye futsi watikhetsela kwemukela kwendluliselwa kwakhe lokumkhakhamibili futsi bekaboshwe lukhetfo lalwentile . 
Ibhodi yeBacondzisi ngiyo lenemsebenti wekucinisekisa kutsi lenhlangano inayo futsi iyayinakekela indlela lesebenta kahle futsi lesebaleni yekulawula kwangekhatsi , kulawula timali kanye nematfuba ekulahlekelwa . 
Loku kudzinga kutsi kube netinhlelo tekugadza , letifana nemathelevishini lasebenta kubona tonkhe tindzawo totimbili ngekhatsi nangaphandle . 
Loku kuyincenye yekuphendvula kulesidzingo lesiphutfumako lesiphakanyiswe ngekuphindzelela ezingeni lendzawo . 
Kucatjangisiswa Kwekukoleka : Kukolekeka kwemkhicito wemali lebolekiwe kutawenyuswa kukhuphuke ngendlela lensha yokukoleka . 
Lokubi kakhulu , labanye bantfu labadzala bakugweba sanhlobo kunakekelwa ngekwetemphilo , bakhatsatekile ngekutsi kucilongwa lokudzinga sikhatsi lesidze asesibhedlela nome abekwe endzaweni yekunakekelwa kutawusho kutsi kufanele ashiye silwane sakhe lasifuyile sasekhaya . 
Eminyakeni lembalwa letako lizinga lekukhula ekusebetiseni imali kwesive kudzinga kuba sendzimeni . 
Tindleko netimali letilandzelako titawubukwa njengemtsetfo noma kucondzisa bugwegwe , kantsi kutawubukwa njengalokufanele kunchubo yebhajethi : 
Lolomsikati waphendvula watsi bekangati ngobe akazange atitsanisa tintsengo tekudla ngemuva kwekutsi sekufakwe tikhwama tepulasitiki . 
Tibalo teteLubalobalo lwase-SA tetfuliwe futsi tiyahlatiywa kulesehluko ekuhambeni kwesikhatsi . 
Lesivikelo siphetse sibophelelo setinkhokhelo ekulahlekelweni lokuvelela umuntfu waseNingizimu Afrika lotfumela emaveni angephandle lokungumphumela wetehlakalo tematfuba ekulahlekelwa kwetembusave lokuvikelwe lokwenteka kulelive lelikuphela kweluhambo , lokuvimbela kusebenta kwalenkontileka nome kuletfwa kwemphahla kanye netinsita . 
Kwanyalo umshado ngiyo indlela levunywa ngekwemtsetfo webudlelwano lobusondzelene kakhulu . 
Umtsamo wenyama lebovu lekhicitelwe kutfunyelwa emaveni angaphandle usetulu eGauteng kunaletinye tifundza , lokwentiwa kuba sedvute netimakethe letakhelene kanye netakhiwonchanti tekutfumela emaveni angaphandle lokuholela ekuhanjisweni kwetilwane tingeniswe eGauteng tivela etigodzini letakhelene . 
Sibuye sakhulumisana ngetidzingo kanye nemibono lebuya emmangweni ngesikhatsi salemihlangano . 
Ikakhulu , letingcikitsi letine letakha lulwimi kanye nekutitfutfukisa buwena , lulwimi kanye nemphilo yekusebenta , lulwimi kanye nemhlaba lositungeletile , kanye nelulwimi netembhalo . 
Umhlaba awuphelelwa ngemanti lasetjentisekako . 
Ungumhloli tincwadzi kantsi ukhatsatekile ngetinkhinga letingahle tibe khona letiphatselene netimoto tekudiliva nebashayeli bakhona . 
Tindlu tangasese letisetjentiswa nguwonkhewonkhe , etikhatsini letimbalwa , tiholela ekutseni batsengi baye emacansini etindlini tangasese . 
Kulesigaba , lokuma kahle ngekwetetimali kwaloluhlelo kuhlolwa ngekubuka lokuba khona kwetinsita nangekucatsanisa incitfomali nalenzuzo yekusisa lelindzelekile . 
Nanoma bukhulu bemsebenti netinhloso teLuphiko betivisise kahle , kube khona sidzingo sekwenta emadokhumenti etinkhombandlela neweluhlaka lwemsebenti latakwenta kube nekivisisa lokufanako nekusebenta ngekhatsi kweLitiko . 
Ingabe lesamba singaphansi kwekubukwa kwesicelonkhokhelo ekubuyiselweni kwebunikati kuYunithi Lekaliwe ? 
Kusho kutsi bomasipalati kufanele , uma kwenteka , basebentise basebenti labakhona labangekhatsi ngembi kwekucasha emalunga lamasha . 
Kuleminyaka lemitsatfu ledlulile leNkapani itsetse inombolo lenkhulu yemiklamo , lokufaka kwakhiwa kweligumbi lelikhulu lekuhlindzela nekuvuselela emawadi . 
Litiko Lavelonkhe Letemphilo liyandlulisa ngekusebentisa Umgcinimafa weSifundza . 
Umfakisikhalo utawuniketwa emalanga lasikhombisa kutsi anikete setfulo lesibhaliwe . 
Bakhungetfwe bukhulu bayo futsi ngalesinye sikhatsi bayaye bangakhoni kuphatsa imiklamo basedvute nangalokufanele ngenca yekuswelakala kwesikhatsi . 
Lolu ngulolunye lusiba esigcokweni setekuvikela nemakomiti aso ePhalamende , levele ibeke tinkhombandlela leticacile macondzana nemaphuzu etimiso tenchubomgomo . 
Ingabe ibhida noma lomunye webacondzisi bayo uke wabekwa licala enkantolo yemtsetfo , kufaka ekhatsi inkantolo lengaphandle kweRiphabhulikhi YaseNingizimu Afrika , kukhwabanisa noma inkhohlakalo kuleminyaka lesihlanu leyengcile ? 
Kwakhiwa kwetikolo nekuceceshwa kwathishela nako kutfola tinsita letengetiwe . 
Cinisekisa kugadvwa kwesikwele ngekubonakala kwaso kumabhilidi lesakhelene nawo . 
Kufikela lapha , lomasipala uyasibona sidzingo sekuvuselela emakomidi emawadi nekubuyeketa tinhlelo letigcile kumawadi . 
Kufanele kutsi kusayinwe tivumelwano letinsha tekucasha . 
Ngakoke , tinhlelo letihlosiwe tiyadzingeka kucinisekisa kutsi bakhoseli nalababaleke emaveni akubo bafinyelela emininingwaneni nasetinsiteni , kufake phakatsi kuvimbela , kunakekela , kwesekelwa nekwelashwa , njengencenye lehlangene yemphendvulo yavelonkhe kuHIV ne-AIDS . 
Ngebuhle betiganga tayo , tilwane tasendle letinyenti , emasiko lehlukahlukene kanye nemlandvo wetemagugumafa lonotsile , iNingizimu Afrika iyindzawo lenhle kakhulu yebatfwebulititfombe . 
Ngenelela kuluhlelo lentfutfuko yemsebenti loluchubekako lelitiko . 
Batsenga titsako tabo kaShoprite bese basebentisa emajeke langalingani kukala kute bancume emanani . 
Ikhanola ingatfutfwa ngemathrakhi ajantji newemgwaco , tindiza kanye nemikhumbi . 
Kucocisana Nemagaraji Ahulumende ngekubuyiselwa kwetimoto lekuncunywe kutsi tingasasebenti . 
Lesicephu futsi sibonelela kutsi kube neKomiti Yekugadza kute ihlele inkhambo yemuntfu kutemsebenti emva kwekwentiwa kwetekulungiswa kwemmango nasekuchumaniseni tinhlelo tekugadza kutiphatsa kwebantfu labanjena . 
Besingeke sikhone kuphumelela njengobe sentile uma bekungasiko kutibophelela kanye nekutinikela kwabo . 
Nakuphela lomnyakatimali wanyalo , sitawube sisungule Ikhomishani Yesifundza Yekuhlela . 
Imisebenti yeBaphatsi Bemitfombo Yemvelo bafaka ekhatsi Tisebenti Ngemanti Netisebenti Ngemlilo . 
Kubekwa ngetigaba tizatfu kanye netimali teticelonkhokhelo leticitsiwe temuntfu lonikele ngamunye . 
Khomishane , akhonjiswa kusebenta kahle , angaphumelelisa kuphikisa kwakamuva . 
Linaninyenti lawoyela licongeleleka gesikhatsi kusigaba sekudvumba kute kube sigaba sekutfomba . 
Kwekugcina , tingcindzetelo tetakhiwonchanti letiphakelwa ngebunyenti tingaba nguletivimbela ngekwato ematfuba ekukhula kwalesigodzi . 
Kulingiselela luhlelo lwekuphuma lokuphutfumako luhlelo loluhle kakhulu lwekucecesha futsi luniketa litfuba lwekwenta loluhlelo lube ncono . 
Bala samba sesisonkhe semaphuzu ekuhlola ithenda aloko kunconotwa lokushiwo ngekulandzela timiso tedatha yethenda . 
Indlelakuhlola yekukhetsa licembu lekucala lebacitsi nkhucunkhucu letawudzingeka kusebentisa indlelakwenta ngesikhatsi sekusebenta lokuphelele , kutawuba kukhulunyiswene ngako ngesikhatsi sekusetjentiswa kwendlelakulinga , kodvwa kungafaka lokulandzelako : 
Imvumo yanoma ngabe nguluphi luhlelo lwemtimba lolawulako angeke lube semtsetfweni uma , kulowomnyaka nangalolosuku lwekutfola imvumo , letakhiwo noma lokwakha akukafakwa ngekwetinhlelo letisemtsetfweni . 
Silentile ligunya letfu mayelana Netitatimende Tetimali Temnyaka , njengoba kuchaziwe lapha ngaphansi . 
Loku kukhomba kutsintseka kwebatsengi ngalokuntjintja kwentsengo yenyama yenkhomo . 
Kitsi angeke kube nesikhatsi lesikahle sekutsi makhomishini etfu naleminye Imisebenti Yemakhomishini sekwati kahle ngesibindzi kungena emizileni sibumbane sibe munye kute sisekele kuvuselelwa kwalelivekati sisenkhundleni leyodvwa lesindlula nyalo . 
Sichibiyelo nome ngusiphi setimo tebhidi nome kubekwa kwetimo letinye ngulababhidi ngahle kugcine ngekutsi emabhidi lanjalo angabi semtsetfweni . 
Somlomo wahlala eSihlalweni wafundza umkhuleko . 
Lapho ndvuna acabanga kutsi kudzingeka kuvikeleka , angatsatsa tinyatselo tesimo lesiphutfumako njengoba kuniketiwe kulencenye . 
Lapho khona kusetjentiswe letinye tindlela , tici tato letimayelana neluhlobo lwendlela yereferensi kufuneka tatiwe . 
Kumazinga esifundza kanye nesigodzi , bahloli labangetiwe butawudzingeka kuLitiko leteMphilo kanye neLitiko leSigodzi leteSimondzawo . 
Ngenca yaletimondzawo letahlukahlukene letinemanti , letinyatselo letiphakanyiswako tekunciphisa tehlukaniswe ngekwetinyatselo letisebenta ngalokuvamile kuletindzawo letinyenti temanti kanye naleto letisebenta kutinhlelo letitsitse letibekwe tacaca . 
Kumphophoma yemfula netindzawo tekusefa loku akusinjalo . 
Ucashwe njengelilunga letisebenti tamasipala . 
Kusungula kusekelwa kwetikhungo lokudzingekako ngalokuphatselene netemfundvo nelwatiso , kusekelwa kwekuphatsa , tekukhangisa nekutsengisa . 
Kunaka kakhulu kutawuniketwa ekukhokheleni baphakeli tinsita ngesikhatsi nekwenta kancono ekucokeleleni imali lengenako kwentela kwetfula tinsita nguhulumende . 
Kumele kugcizelelwe , nobe kunjalo , kutsi nome nguyiphi inchubomgomo yesincesitelo leye yalinga kwenta umehluko emkhatsini waletigaba tetisulu itawehlukanisa futsi ingeke isebentele embili . 
Ngalokufanako nemehluko losuka kumlimisi-kuya-ekutsengiseni , akusiko konkhe kutsatsa sengatsi lokwentiwako kutfola lomehluko wemkhiciti-kuya-ekutsengisweni kantsi , ngaloko ke , kugcizelela lokukhulu kubekwa kulesilinganiso . 
Ngekubala imali lesele , lephuliwe ngelizinga lelifanele , kuyenteka kuchaza bungako lobukhona betimali letisele ngemuva kwekudvonswa kwalokunye temklamo lobutawuncuma kusebenta kahle kwetimali temklamo lohlongotiwe . 
Luhlakamsebenti lolulawulako lolwengamele lomkhakha lungazuza ekuniketweni kwako kokubili imitfombolusito leminyneti yekulawula , nasekuguculweni kwetekulawula , kute kutsi kuhlangabetwane nalemigomo . 
Sachubeka kwakha budlelwane bekusebentisana kuko kokubili kwangekhatsi kwelitiko nekwalamanye emazinga elitiko kulandzela tinhloso tetfu tekugcugcutela kumaketha nekutfutfukisa ibhizinisi kulomkhakha . 
Lisiko leluntfu nemphucuko kufanele kubanjwe kabusha etidladleni tebukhephithali nemfundvo njengalinye lemathulusi kwabelane ngemagugu eluntfu . 
Kutiva uphephile - bantfwana labancane bavamise kuba nebumatima bekuvumela kwehlukana kwekubonwa batali babo noma lababagadako . 
Tinhlanti letinemphilo , letingenasitresi tinemandla ekugcina emagciwane e-phathojenikhi ngaphandle kwesikhumba noma ngekhatsi ematfunjini , futsi kungahle kube nakuletinye titfo , ngaphandle kwekubonakalisa timphawu tesifo . 
Tinchubo tifaka simemo sentalo lesishicilelwe kanye netiphakamiso letingaletfwa kuleLitiko . 
Kuniketwa kwaletinhlelo kufanele kutsi kube yintfo lebekwa embili kuto tonkhe Tikhungo taLababanjiwe Bavalelwa . 
Umphatsi walomasipala ungumhleli logcina emabhuku walomtimba wekwendlulisa sikhalo . 
Imimango yase-Afrika itawusebentisa iphindze ikhicite timphahla kanye netinsita ngendlela lesimeme . 
Tonkhe tinhlaka taHulumende letitsintsekile ngetindzaba tekutfutfukiswa kwelusha kumele tisebentise ngemandla tindlela netento letitawudoba lusha lwetfu kutsi lube nekulambela imfundvo . 
Bekungumholi lengesabi lutfo futsi asigayigayi semzabalazo lesingaticabangeli sona sodvwana . 
Kulungiselwe kuvala sidzingo setintfo letiyiplastiki nelastiki . 
Imali yekutfutfukiswa kwemmango isekela umholo wemsebenti ubuye ufake sandla endleleni yekukhula kwemnotfo lokwabiwa ngalokucotfo emmangweni nangalokulingene kakhulu . 
Yinye yetincabhayi tekutfutfukisa lecindzetelako yetfu kungeta ematfuba emsebenti ebantfu labasha . 
Kuphindze kwasuselwa kumbono we-ANC losisekelo wekwakha sive . 
Alukho luphawu lolucacako lwekwehla lokunakekako kwemanani alokutfunyelwa emaveni angaphandle kulesikhatsi lesikuso ngendlela umuntfu bekangabukelela ngayo . 
Lendlela letindzawo letisemakhaya tingakhona , lekungito letinyenti kulesigodzi , tiniketa lokuncane kakhulu uma sibuka kusimama kwemnotfo kantsi kunemakleyimu lamanyenti emhlaba lekusetjentwa ngawo ngekudvonsa tinyawo . 
Letinye tilimi letivamile letikhulunywako , tifaka Siputukezi , Sitaliyane , Sigriki kanye naletehlukahlukene tilimi tase-Ezhiya letehlukahlukene . 
Konkhe lokusebenta ngemlilo , phayirothekhniki noma tichumane kumele tigcinwe kuticukatsi letivalelekile etimeni telitulu . 
Mhlawumbe lizinga labo liphasi kakhulu kutsi ngilitsandze . 
Loku kwentiwa ngemabomu ngoba siyati kutsi letikolo leti tidzinga bothishelanhloko labawatiko umsebenti nalabanemakhono kanye Nelicembu Lebaphatsi Besikolo kutsi bakubone loku . 
Nkkt. Radley wasubatsa wacondza esitaladini ahlaba inyandza leyo atsi Arthur ubabulela bonkhe , kepha kwatsi lapho kufika isherifu , watfola Boo solo ahleti egumbini lekuphumula , asika i-Tribune . 
Noma kunjalo , emifuleni leminyenti lecitsela kuBaltic , kuvundza kwemanti lokwentiwa bantfu kwanyalo kundlula emazinga alamanyutriyenti laluchungechunge lwemvelo . 
Tinhlobo temiphumela yeticukatfwa mayelana nekusetjentiswa kwemanti tehluka kusuka kulephutfumako yesikhashana iye kulengumahlalakhona . 
Kuhlanganyela kanye nekubambisana kwebantfu labatawuzama kusindzisa tindzawo tekulahla imfucuta ngalokungekho emtsetfweni kutawudzingeka kuze kutsi kwentiwe kube semtsetfweni bese kulawulwa lomkhuba kwesikhashane , nekuwukhipha ngalokuphelele kulesikhatsi lesitako . 
Kungeta , kantsi neGauteng ineliphesenti lelingalingani lekubhaliswa kwekubelekwa emva kwesikhatsi nawucatsanisa naletinye tifundza . 
Imiholo yalabakhulu ikhonjiswe kulelithebuli lelingentasi . 
Umbalo weSingisi waloMbiko weMnyaka utsatfwa njengembhalo losemtsetfweni . 
Ngifisa kubuyela kuloluhlangotsi kulokuphawula kwami nasengiphetsa . 
Kwanyalo , kunekweswelakala kwebasebenti labanelikhono futsi loku kuvimbela kukhula lokwengetiwe kwetinsita tetimali tetinkampani tangaphandle , ikakhulu emabhange lamakhulu . 
Bufakazi ekubikeni ngetimali lobuhlanganiselwetiphatsimandla tendzawo baniketwa kantsi loku kuholele ekubuyeketweni kweluhlolo lwekuba sebaleni kwebudlelwano bekusekusebentisa kwababohulumende . 
Imijuli yemphahla iyasetjentiswa , kantsi yonkhe imphahla lengasuswa ibhalwa phansi kuloluhlelo . 
Ngekwelikusasa , kutawugcila ekusunguleni kwekulawula umnotfo wetitimela , kukhulisa lokusebenta kwetitimela , nekukhulisa incenye yetitimela kulemakethe yetekutfutsa bantfu . 
Umfundzi angacela lulwimi lalifunako njengelulwimi lafundza ngalo nakafaka sicelo esikolweni lesitsite . 
Noma kunjalo , ngalesikhatsi salenchubo letintfo letibalulekile betivikelekile . 
Luhlelo Lwetinsita Telwelaphotilwane lwehlukaniswe kanje : 
Lombhalo watiswa esiveni ngeNgci kutfola umbono wesive kanye nekubonisana . 
Umphatsi wemayini lofuna kutsi tichumane tiletfwe ngco enhloko yeshafthi letibuya kumphakeli wetichumane noma umkhiciti , kumele afake sicelo ngekubhalela Umhloli Lomkhulu . 
Tindlu tetfulwa ngalokwenele futsi tiniketa intfutfuko yemnotfo yasekhaya nematfuba lafanele ; 
Akusilo lithemu lelisukela kusimo samanje salomuntfu nome kutivisisa kwakhe lomsikati . 
Nabubukhudlwana lobukhulu , yinkhudlwana nale-GDP-R , futsi lokuphikisako kulicinisa . 
Imisebenti yalo ngaloko ibalulekile ekusebenteni kahle futsi ngemphumelela kwanome nguliphi litiko lahulumende . 
Kwentela tizatfu temlandvo ngeluhlelo lwemakhomando lubukwa njengaloluMhlophe nekutsi lusebentela balimi labaMhlophe . 
Utjele sive netivakashi ngekubaluleka kwekusebentisana kute kube nentfutfuko nasekulweni netintfo temmango letimbi . 
Ngalokunjalo , ematharifu emikhicito lekhicitiwe yemave latfutfukile avamisa kukhula ngekulingana kutinhlangotsi letengetwe linani . 
Inkhomba yekukala ireshiyo yetintsengo tekutsengisela lamanye emave nakulinganiswa netintsengo tekutsenga ngaphandle kulamanye emave . 
Kuyinzuzo lengakhokhelwa ngemuva kwekusebenta kantsi lemali lekhokhwako ngemnyaka inakwa njengetindleko kule-akhawunti yekusebenta . 
Ngalokufanelekile , imisebenti kuphela lehambisana ngco kumisebenti yemtsetfo lebhalisiwe lelungele kwehliswa . 
Bekukhona bazuzi labanengi kuleminye imiklamo kunemaphesenti langemashumi lamabili labenconyiwe kulowo nakulowo mklamo . 
Imphahla ibhalwa kurejista yemphahla , kutindleko , ngesikhatsi kutfolakala intfo . 
Loku akusiko kwekucala kutsi teMisebenti yeMaphoyisa taseNingizimu Afrika tinikete lusito kulelinye live kumcimbi lomkhulu . 
Loku kungaba nemphumela wekutsi kube nekwenyanya kulabahlali , lokungaphakama kube yimibhikisho leneludlame . 
Kufanele kutsi kucashelwe tingcoco letibanjwe neKhomishini yeMchudzelwane tikhombisa kutsi , kufikela ebangeni lelitsite , kuhlisibeta imikhawulo kuluhlanganiso lolucondzile kulesigaba lesi kungaba ludzaba lwekwenta taba ingoto seyengce indlela . 
Emathenda latfolakala sekwengce sikhatsi , angeke anakwe . 
Luhlelo kufanele kutsi lucinisekiswe kutsi kuhlolwa kwetikhungo kwenteke ngendlela yekuphumelelisa umbono wentfutfuko yahulumende wasemakhaya . 
Sitawuhlanganisa yonkhe imitfombolusito lekhona kute sisabalalise lomyaleto wekuvikela , kwesekela labo labasulelekile nalabo labatsintsekile , kwenta kutsi kuba-HIV ne-AIDS akuhlambalateki kanye nekuchubeka nekufuna kwetfu sisombululo setekwelapha . 
Lokugula loku kuhambisana nemareyithi lasetulu etifo letihambisanako ( kubakhona kanyekanye kwetimo tetifo letimbili noma letingetulu ) futsi kunebufakazi lobunemandla bekutsi kukhishwa kwekulashwa nge-opioid kwehlisa lokugula kwekuhambisana ngakunyenti nekufa . 
Kuloludzaba , kuletinyanga letimbili letitako sitawube sicala luhlelo lwekucasha tisebenti letisha kuvuselela Ligatja Lekuphenya bugebengu Ngetindlela tesimanje eHhovisi laNdvunankhulu . 
Lokunye , tindleko tetitfutsi tekuya etindzaweni tasemakhaya tibangele tindleko letiphakeme tekuphakelwa kwemphahla yekwakha ngekhatsi etindzaweni tasemakhaya . 
Nakubukwa lesimo lesehlukahlukene sesimondzawo sekufundza , kuyakhoneka kwenta imisebenti leyentekako ngetandla . 
Lendzawo lenkhulu yalomasipala isemakhaya kantsi inemakhaya lamanyenti langakahlalelani kulesigodzi . 
Litfusi kusolushini ikhishwa kalula kakhulu emantini ngekusebentisa tindlela letehlukahlukene . 
Umcwaningimabhuku Jikele utimele gelekece kumkhakha wahulumende ngekwemtsetfo , ngekwetimali nangekusebenta . 
Ngetulu kwaloko , kutawuba nekubuka ngco lokwengetiwe lokutawucinisa kusebentisana , kuhlangana kanye nebunye phakatsi kwetinhlaka letahlukahlukene tahulumende ngaleyo ndlela kwehliswe kuphindzaphindza bese kukhulisa lizinga leminotfo . 
Kukhona kusebenta ngekutimela nangekutsembeka , ngalokuhlelekile nekusebenta nelicembu . 
Ngesimo sako sekufinyeleleka , iphethini yekwehlukaniswa kwegridi kuvamise kuvumela kusunguleka kwematfuba emnotfo lamakhulu , ikakhulu kamahlanganandlela egridi . 
Loku kwenta kutsi kucashwe tisebenti letitawenta umsebenti wetfu wetekuhlola ube matima , ngenca yelinani lelincane lebantfu labanalamakhono . 
Emasu ekwenta tingucuko , ngalokuphatselene netindzaba tesondlo nemisebenti leniketwe tinkhantolo letiphakeme naletihlukene , nato tisetjentisiwe . 
Luhlakamsebenti lwenchubomgomo yetimali lolwentelwe kutsi kutfolwe lutinto lwentsengo esikhatsini lesitsite . 
Futsi nome kunjalo unikwa yinkontileka lenjalo kutsi sonkontileka utawunika umcashi sibambiso ngendlela yekumcinisekisa ngaloko lokukweletwako kanye nekufezekisa ngekwetsembeka inkontileka lenjalo ngusonkontileka ; 
Sigodzi nome kunjalo solomane siseswela tingcweti letinengi . 
Emkhatsini wekota yekucala yemnyaka timali , masipalati unakana netinchubo tekutsenga tayo yonkhe imiklamo . 
Tindzaba letibucayi kwanyalo tibukene nemadolobhakati lamanyenti . 
Labafaka sikhalo bafake sicelo sekubuyeketa lomyalo Enkantolo Lephakeme Yekundlulisa Emacala , lenamuhla , isisekelile sicelo sabo sekubuyeketa lelicala . 
I-PIC nyalo seyitakwenta umsebenti wayo egameni leSikhwama njengencenye yeligunyakwenta layo lelutjalomali . 
Linani lelingetiwe linconyiwe kulelivoti , kutsi livunywe njengembadalo ngco Kusikhwama Samalingena Yavelonkhe kute ivale lokusebentisa imali ngalokundlulele . 
Ngekusho kweYunithi yelitiko Yeluphenyo , luphenyo lwetindzaba lwetahlukahlukene latihambisana kakhulu nemkhohliso nekweba , kungatiphatsi kahle ngekwetetimali nome lulawulo lweluchungechunge lwekungenisa imphahla belusolo lusachubeka ngelusuku lwekukhipha lombiko . 
Loku kutawuholela ekutseni tinkampani tetfu letingephasi kwaletinye kutsi tisebente ngetidzingo letehlukako kunaleto tetinkampani letingetulu kwato . 
Emakhophi etatiso kufanele aletfwe ngemaphepha lahlukene kantsi angeke abe yincenye yanoma yiphi incwadzi lebekwa phambili , siliphu seli-oda , sicinisekiso sekukhokha noma lamanye emaphepha lafakiwe . 
Ticelomsebenti kufanele tihambisane nemakhophi lasethifayiwe emfundvo , matisi wakho kanye neCV lenemininingwane . 
Tinhlobonhlobo temasayizi endzawo netinhlobo tetindlu kuyo yonkhe indzawo yekuhlala kuchuba kwehlukahlukana kwetindlu nekukhetsa nekuhlangabetana netidzingo leticonjelelwe tebantfu labanetidzingo tetindlu letehlukene . 
Kukhulisa kungenelela kwalokucitfwa kuHIV ne AIDS kute kungeniswe nesifuba . 
Bunye nekuhlanganyela , kanjalo nekuvelana nekwesekela kumele kube sisekelo semitamo yetfu lehlangane kute sincobe bugebengu . 
Lokutsi Sodolobha Lomkhulu angakhetsa yesikhashane kutsi isite , iphenye bese incoma sinyatselo sangaleso sikhatsi . 
Kungenelela lokuzinganhle kufaka kucalisa kwentancono kukhona kuphatsa , kutfutfukisa imethiriyeli kanye nekwetfula ticu letihleliwe tebaceceshi . 
Kutawudzingeka usebente ngenchubo yekuholela i-SAP . 
Bafundzindzisi bangakhona kutsi , sibonelo , bente bafundzi kutsi bakhulume futsi balalele njengekulungiselela kufundza , basebentise kufundza njengemvusamfutfo yekubhala , kanye nekutimbandzakanya ekukhulumeni njengendlela yekucabanga ngekubhala . 
Kwaphikiswa ngesimo sekutsi lommangali bekancishwa ngekwemtsetfo lemphahla lekukhulunywa ngayo , ngekuhambisana nalencwadzi levumela kusesha . 
Kuhlola kwekulandzela kumele kwentiwe kute kucinisekiswe kutsi tinchubo letishicilelwe tiyalandzelwa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Insayeya lesibukene nayo njengaHulumende kutsi siyigcina njani lemikhuba kuyo yonkhe inchubo yekukhicita kudla neyekusabalalisa kudla , kute kucinisekiswe kutsi imikhuba lekahle yetemphilo kusuka epulazini kuye kumfologo iyagcinwa . 
Lena yinkhinga lenkhulu kulitiko letfu nakutemfundvo yonkhana . 
Loku kufaka lwatiso loluphatselene netivumelwane tekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nemave emhlaba wonkhe kanye naletinye tinhlangano . 
Mine ngiye ngadzabuka kakhulu , kuva kutsi lemindeni yalabashonile ayikakulungeli kutfola nome ngusiphi sincephetelo kuhulumende . 
Ngesikhatsi sethemu lesemkhatsini , i-ejensi itawuchubeka nekucinisa lomkhakha ngekuniketa kanye nekukhulisa tinsita , lwati kanye nemakhono . 
Letinhlangotsi telusiko lwetfu , lolusente sabanemahloni ngetemacansi , takhiwa ngetikhatsi letehlukene . 
Loku kubonwa njengekucabanga lokuhlakaniphile uma kubukwa kutsi kuncane lokubhaliwe futsi lokucocwa ngako ngetinkinga tekusebentisa nekudla kudla e-Afrika leseNingizimu , uma kucatsaniswa netemibhalo ngekutfolakala nekufinyelela kudla . 
Lokunyenti kwaloku mhlawumbe kwelinyenti futsi kungaba nekungcubutana nenchubo lesemtsetfweni yesilinganiso semtsetfo wemvelo . 
INingizimu Afrika ihlangabetane nekubhedvuka kwesifo setilwane kungekudzala lokubite kutsi kuhlolwe kabusha kutsi siyenta njani ibhizinisi . 
Sishayamtsetfo kudzinga sibe yincenye yaloko lokubitwa ngesigaba sesine sekusebenta kwebuchwepheshe lobusetulu , lobuhamba ngekushesha emhlabeni , futsi akukameli sitimbandzakanye kuloko lengingakubita ngetindlela letivimbela ingucuko lenkhulu . 
Sakhiwo setenhlalo ekugcineni sitawubumba kufuneka kwetisetjentiswa temmango , sitawususa kudzingeka kwaletinye , siphindze sigcizelele kakhulu kudzingeka kwaletinye . 
Loluhlelo kumele luhlanganiswe netinhlelo tesifundza netendzawo . 
Kufaka ekhatsi kulungisa imitfombolusito lecinile yekuphatsa kanye nekucecesha levela kumkhakha wangasese kwentela kucinisa imiphumela yetemfundvo etikoleni tesive letidzinga kwesekelwa lokwengetiwe , ngekusebentisa buhlanganyeli lobenteka esikoleni . 
Letivumelwano tawonkhewonkhe letilandzelako tentiwa emkhatsini kwetinyonyane letingekhatsi kwelitiko : 
Kusukela wabekwa , lomtsetfo uchitjelwe kabili . 
Kuhlola kuhlangabetana netidzingo leticuketfwe kunkontileka : Tfola kutsi , ngemuva kwekuyivula futsi ngembi kwekuyihlola lokubanti , kutsi ngabe leyo naleyo thenda yemukelwe kahle yini . 
Ngalendlela yalesakhiwo , lelitiko liyasebenta kutfutfukisa ematfuba ekutsi lemitama lehlangene yemalunga itocondzaniswa futsi ngemphumelelo . 
Noma ngabe ngusiphi sakhiwo sekubeka imphahla kufanele sentiwe futsi sakhiwe kuze kucinisekiswe kutsi kucokelela kwentfutfu lenukako kwetintfo letibungoti kutfola umoya ngendlela lefanele , kungaba ngekwemvelo noma ngemshini , kuto tonkhe tigaba talesakhiwo . 
Umnikati wemhlaba kumele atise loMasipala ngekubhala uma ahocisile imvume yekumela levumele lomunye umuntfu kutsi afake sicelo amele yena . 
Emakhansela emawadi kufanele avumele emakhansela emaPR lafakwe emakomidini emawadi abo lilungelo lekungenelela ngekukhululeka emisebentini yelokomidi leliwadi . 
Lesibalo sekuhlukanisa sekucala sibala umtselela wetincenye te-GDP ekukhuleni tibuye tigcamise umehluko emkhatsini wesakhiwo setimfunosidzingo tawonkhe wonkhe . 
Kulindzeleke kutsi kudzingeke sikhatsi lesitinyanga letisiphohlongo kuya eminyakeni lemibili kwakha Litiko lelisha . 
Ekuphikisaneni embi kwetfu , beluleki bemmangalelwa ngekucaphela abatange beme nalokuphikwa kwekwephulwa kwesivumelwano futsi bafaka insayeya kuphela kulokuba semtsetfweni kwalokwesula . 
Ngekwengeta , onkhe emave langenisa imphahla eveni abeka timfuneko tawo futsi nemigomo . 
Loku kuphatselene netikhalo teluphenyo letifakiwe neticelo letibuya , kulabanye , baphatsi labalawulako , basebenti besive , nebahlabi bemkhosi . 
Intsela yahulumende lomkhulu iyabhadalwa kumphahla yemuntfu ngamunye . 
Letinhlelo tivula kukhula lokungenakulinganiswa emsebentini wekukhicita kutekulima eMpumalanga . 
Uma ngabes sisebenti sesicedze ilivu yaso yekugula , umcashi kufanele ente luphenyo ngesimo nebubanti bekungaphili kahle kwalesisebenti . 
Njengeyunithi letimele , linetinhlelo talo . 
Kuciniseka kwesinyatselo sekuvimba kwesikhashane kungenteka singalulwa . 
Tisebenti letingakaceceshwa kakhulu leto leticashwe kwesikhashana akufuneki tisetjentiswe kulawula imfucuta yekunakekela imphilo . 
Kuchubekisela phambili lenhloso , kucashwa kwetisebenti letiphetse esifundzeni kanye naletisekela sigungu lesisetulu kutawumiswa . 
Lokulandzelelwa kwekusebenta kokubili kutawentelwa kucinisekisa kwekutsi emazinga ayagcinwa nekucinisekisa kwekutsi tinsita letibalulekile tiyatfolakala tigcinwe tikahle kute kutsi kufinyelelwe kutinjongo tahulumende ngekulingana . 
Tindleko letiphelele temklamo , kufaka tindleko temnyaka tekusebenta ngetulu kwesikhatsi sekuba khona kwemphahla , kufanele kubikwe . 
Tinkhulumomphikiswane tentiwa esiveni futsi betindzaba babika ngawo lombiko . 
Ngabe tikhatsi letimisiwe letehlukene tigcinwe noma ngabe kufanele tikhatsi letehlukene letimisiwe tibalekelwe kakhulu ? 
Kucacisa macondzana nendzima nemsebenti walowo nalowo mkhakha , kuhlangene nebudlelwane betikhungo lobusebenta ngemphumelelo lobusemtsetfweni ngetivumelwane letingito kutawakha simondzawo lesilungele kuphatsa kwekugcineka kwetinsita temanti ngetinjongo tekukhibika . 
Loku kutawusekelwa ngetimali ngako kokubili imitfombolusito yetfu kanye nekuboleka lokwengetiwe eminyakeni lemitsatfu letako . 
Butsi basawoti buya ngekucaciswa kwabo . 
Lesisekelo sekuhlelela ummango losimeme silele kulemigomo yentfutfuko levunyiwe emalevelini embuso avelonkhe , esifundzeni newasekhaya , njengobe kusekelwe ngekushaywa kwemtsetfo netinchubomgomo tembuso . 
Lomklamo usebenta ngetinkhinga tematekisi kantsi uyincenye yeluhlelo lweSword neShield . 
LoMasipala wendzawo utawutfola kucashwa ngalokulinganako ekulawuleni kwayo ngekucasha nekugcina bantfu ngamunye njengobe kubeka Umtsetfo weTekucasha ngeKulingana . 
Luhlelo lekusebenta kufanele lwentiwe kuhola kukhulumisana kwetfu . 
Inhloso yekusetjentwa kunciphisa umtsamo wetibi nekunciphisa lokungaba yimbangela yekulimata imphilo yeluntfu nesimondzawo . 
Libhange Ngodla litawuniketa imininingwane leyengetiwe macondzana nato tonkhe tingucuko letingenhla . 
Tindlela letihle tekulima letichubekako titfutfukiswa ngekusebentisa lomtsetfo . 
Letingucuko lesevele tirekhodwe kuletemisebenti yahulumende eNingizimu Afrika tibe tinkhulu futsi tiyajabulisa . 
Kulomzuzu , ngitawutsandza kutsatsa lelitfuba , ngindlulisa kuwe , Sekela Somlomo , kubonga ndvuna kuko konkhe lesekuphunyelelwe kuko 
Lendzawo ike yalunganiswa netitjalo tesihlahla lesikhetsekile lesivutsiwe futsi bekunelihlatsi noma lihlatsi lekutjala lelibukeka liyikhwalithi . 
Ngekwenta kube lukhuni kuba nebhizinisi ebantfwini labanyenti , lubandlululo aluzange lutsatsele linyenti lebantfu timphilo tabo kuphela , kodvwa lavimbela sonkhe sive kutsi sibe bakhiciti bemisebenti ; lativalela kutsi lingabi nemicondvo leminyenti nesifiso sekuticambela . 
Kufanele ube ukulungele kuhamba kuto tonkhe tindzawo letisetjentiswako tekufundzela lwati . 
Nanoma kunjalo , loko akusinjalo , ngoba kunemisebenti leyehlukene yekwenta kancono emandla emhlabatsi kusetjentiselwa kulima . 
Kodvwa lokungukona lokucacako kulemfuno kutsi lokwephulwa lokusolwako ngulokwephula kwemmangalelwa kubhadala linani leligcwele lekutsenga . 
Kungenisa lomcondvo wetindzawo tekucaphelisa kusenesikhatsi , letingalawulwa ngummango kantsi tingagcwalisa ngalokufanako kusetjentiselwa lokunye , njengekuvikela bugebengu . 
Lesikhatsi sikhombisa lenchubo yekusungula luhlelo lwekusebenta , kulusebentisa nekululandzelela kucinisekisa kuhambisana kahle ngembi kwalokuhlolwa kwemabhuku lokulandzelako . 
Injongo yalomtamo bekukukhulisa indlela yekufinyelela etindzaweni letinganiketwa tinsita ngalokulinganene ngekutsi kuletfwe tinsita tibe sedvute nebantfu . 
Lawula kuhamba kwetimphahla emkhatsini wetindzawo . 
Njengencenye yekungenelela kwemigwaco yasemakhaya , sifundza sibeke phambili imigwaco leholela kutindzawo tekuvakasha kanye nakutikhungo . 
Imisebenti weLikomidi leSifundza Lekuchumana leTemanti ufaka ekhatsi kuchumana naleLitiko , kubukwa kwetintfo letihamba embili netindzawo letimcoka tesidzingo , nekweluleka ekusetjentisweni kweLuhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko njengobe kuyacaca kutsi luhambisana nekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka . 
Emakhono ekuphatsa : Emandlu ekukhona kuhola . 
Imigwaco yekulandza isichumanisi emkhatsini weluhlelo lwemigwaco lemikhulu yasemadolobheni ( imigwaco lengenisa ithrafiki emigwaceni lemikhulu emadolobheni ngelizinga lelisetulu letinsita ) kanye nalabakhelene nawo . 
Tivakashi letihlaliswe endlini yekulala lekhokhelwako kulindzeleke kutsi tihloniphe umcondvo wendzawo yemphahla lekwakhelwene nayo kanye nemoya wekuthula wendzawo yase-Rexford . 
Balekela kusebenta umhlabatsi lomanti kakhulu njengoba loku kungabangela kusindza noma kucinana . 
Umcwaningimabhuku Lomkhulu angeke ente nanome ngumuphi umsebenti ngaphandle kwemvumo yeLikomidi Lekucwaninga emabhuku , lelibukene neLuhlelo lwemsebenti wemnyaka kanye nebhajethi yemali lekhokhwako . 
Yonkhe imitsetfo netimiso lokusha kususelwa kunchubo lebanti yekucocisana ngemibono . 
Kugcwala kwensimbi lencibilikisiwe nako kuncike kusiphitsiphitsi , kulinani letintfo letimisiwe , kukugcwala kwe-aluminiyamu nekuba khona kwemamethali lanemandla lambalwa , kakhulu imanganisi . 
Ngekuya kwesigaba-43(5) na-43(6) teMtsetfo weTekuchumana neMathranzekshini-25 wanga-2002 , Litiko Letasekhaya angeke letfweswe licala lanoma ngukuphi kumosheka , kulahleka noma boshwa ngumtsetfo kwanoma ngusiphi simo lesivelako ekusebentiseni noma ekungakhonini kusebentisa lewebhusayithi noma tinsita noma lokucuketfwe lokuniketwako lokuvela kulewebhusayithi noma lokuniketwa ngayo . 
Budlelwane bamunye-namunye emkhatsini wesigulane nemsebenti butawakha kwetsembana nesibindzi . 
Ikhomishini ingumcashi wematfuba lalinganako , nalotfutfukisa emakhono alaba bebamukwe ematfuba . 
Emacembu lasengotini , ngulawa bantfwana , labatfombako nalabadzala , bafakwa kuloluhlu lwekulindza lolubuketwa ngeliviki . 
KuleSitatimende Sesimo Semali namuhla , lapho lomasipala asebenta njengemcashisi losebenta ngaphansi kwaletivumelwano tekubolekisa letikhona , kutawukhokhelwa tindleko tekucashisa ngalendlela : 
Njengobe kuchaziwe kumathebuli ekusebenta , lensita ihanjiswa titjudeni bese tikhatsi teluhlolo netemaholide atizange tacatjangwa nakubekwa umgomo . 
Tindlela tekuhamba letahlukene tinemaphethini lahlukene ekuma . 
Emasu ekulawula timali lamasha atawakhiwa ngesikhatsi senchubo yekubhajetha . 
Kusita Temafa Tavelonkhe ekukhetseni bahlowa beSikimu seMfundzate weTemafa Tavelonkhe , kufanele kusetjentiswe lelifomu kubona bahlolwa labatawu-inthavyuwa . 
Baphenyi beteforensikhi babese bayamsusa umufi . 
Kufuywa kwenhlanti i-koi carp lenekhwalithi lephakeme kakhulu nako kucala kundlondlobala lapha eNingizimu Afrika . 
Batsengisimphahla nebaphakeli betinsita badzingeka kukhombisa emalebuli netinchazelo temikhicito , lengayengi batsengi ngalokucuketfwe liphakethe noma timphahla letinamatsele kulomkhicito . 
Kungenelela kute kuhehwe tisebenti leticeceshiwe naletinemakhono kutemphilo kumkhakha walabatimele nalabo lesebashiye iNingizimu Afrika . 
Iyunithi yelikhemisi ibese yetfula ngetihoshisi tesifo sesifuba kanye nemiphumela yato . 
LeLisu laVelonkhe leTemidlalo neKukhibika lisu lekufezekisa inchubomgomo yeluhlakamsebenti lwetemidlalo nekukhibika njengobe kubekiwe kuMtsetfosihlongoto . 
Umtsetfo kufuneka usho labadlala indzima labatawuniketwa umsebenti wekuphepha nekuvikela tibukeli . 
Lamanye emaklemu , lafaka kungenelela lokuchubekako kwetekwelashwa , angahlanganisa emaklemu etinzuzo temali lelahlekile ngemuva kwesikhatsi sekulindza . 
Budlelwano bamhlabawonkhe ebantfwini nemakhono ekutfutfukisa . 
Kucinisekisa kutsi incitfo yenyanga , yekota neyemnyaka iphotfuliwe . 
Umfudlana ugcwele titjalo letingacaci kahle letingasito tendzabuko . 
Kutawubanjwa imihlangano njalo ngenyanga kute kukhulunyiswane ngalombiko nanoma ngukuphi lokunye lokutawuvela ekuhambeni kwenyanga . 
Emave lafanana neMelika ne-Ireland anenchubo lefananako . 
Umsebenti wemphendvulo yemali yahulumende ungakhombisa kufaka sandla kwenchubomgomo yemali yahulumende ekusimameni kwesikweleti . 
Umsebenti waHulumende wesifundza kwakha simo lesivumelako , ngekukhutsata nekwenta lula kuniketwa kwetindlu letenele esifundzeni sakhe ngekhatsi kweluhlaka lwavelonkhe lwetetindlu . 
Lemigomo iyabuyeketwa kuze kufakwe lunswinyo kumacala lahlobene nenkhohlakalo . 
Loku kutawufaka kuphenya tinkhomba letikhona nekutsi ingabe tihlobene ngalokwanele yini emiphumeleni futsi ekugcineni tibe nemtselela loko lomtimba wenkontileka lewungatsandza kukuzuza . 
Mnu . Jan Grove weLitiko Letekulima Eshowe unikele kwesekela . 
Lolokufakiwe kufanele kushiywe endzaweni lephephile . 
Banikati bemabhondi kudzinga bavisise ngalokuphelele umtselela wekuntjintjantjintja emkhatsini wemabhange lamabili , ngobe lokungabonakala njengekonga ekucaleni , kungahle kubabite kakhulu ngetindleko ekugcineni . 
Imibandzela yalokuhambisana nalebhidi ayikavetwa , futsi ngeke ivetwe , ivetwe nome ngabe ngukumuphi umbhidi , ngco nome nsombo , kunome ngabe ngumuphi umcudzelani , ngembikwelusuku nesikhatsi sekuvulwa ngekwemtsetfo kwalebhidi nome sekunikwa kwenkontileka . 
Isofthiwe nalenye imphahla lebambekako ifaka emasofthiwe emakhompiyutha , emalungelo ebunikati , emalayisensi , lilungelombhalo , tinsita , emalungelo ekusebentisa naletinye tintfo letibambekako . 
Kutincumo tekuhlukanisa angeke kube khona , esikhatsini lesinyenti , sincumo lesikahle kakhulu . 
Lutjalomali luyahlolwa mayelana nekwehla kwelinanizinga nangabe kwenteka lokutsite nome tingucuko etimeni letikhombisa kutsi lolutjalomali lizinganani lwalo lingehla . 
Ngako-ke lokunye kucabangela kusetjentisiwe kulinganisa labangakhona kufaka imali . 
Emadivayisi langenawo emandla ekubulala anganikwa kuphela sisebenti setekulungiswa kwesimilo ngemvumo yeNhloko Yelijele . 
Tonkhe tincomo kudzingeka tinikete lwatiso kuyo yonkhe imiphumela ledzingekako . 
Insayeya kugcina lamawebhusayithi asebenta futsi alusito emimangweni . 
Tikhungo Tekuvalela Ngembikwekutekwa ngako-ke kufanele kutsi tivumele kutsi kube nemkhawulo lomncane wemalungelo emuntfu , nanome kunjalo kucinisekiswe kuphepha nekuvikeleka ejele . 
Uma kunema-ion ensimbi lekhululekile , kulingana kutawusuka . 
Batsatsa bumatima bekunakekela emalunga emndeni lagulako futsi bangemasotja lahamba embili emisebentini ye-HIV ne-AIDS lesekele emmangweni . 
Kubhaliswa neMkhandlu waseNingizimu Afrika weMsebenti weTekudvweba takhiwo njengaloneticu . 
Sakhiwo sebasebenti asivumeli umsebenti weTinsita teMagugu kanye neweMasiko . 
Lombiko angeke uvete kusebenta lokulindzelekile ngenca yaloku , lokutsintseke kakhulu nguletinsita letisisekelo kanye namiklamo yesakhiwonchanti . 
Cinisekisa kutsi tonkhe timali letihloliwe tinemadokhumenti lasekelako tabuye tafayilwa ngendlela lefanele ngereferensi yakusasa . 
Njengemphumela , iphrimyami yetinchubomgomo temnotfo letinhle , kungaba nekugcogcwa kwemnotfo noma tetetimali , utawuphakanyiswa . 
Loku kudala umcondvo wendzawo lebiyelwe . 
Tinyenti tinsayeya letidzinga kubakwa ngalokunemdlandla kanye neligalelo lemkhakha wetekutfulwa kwetintfo tekwakha wona ngekwawo - futsi ngiyanimema kutsi nikhulume ngaloko lenihlangabetena nako kanye nekuhlakanipha ekusiteni kulungisa lokusebentisana naHulumende . 
Imigoco yekuvimba lefana nemafenisi engadze kanye netindvonga tekuvikeleka kumele kuvumele kugadza futsi kubukeke kuheha kute kwehlise ematfuba ebu , nekwehlisa kwesaba , bugebengu . 
Sonkontileka utawugcwalisa ireyithi ( eluhlwini lwemareyithi ) kuto tonkhe tintfo lapho kunemagama latsi " emareyithi kuphela " lavela kuluhlu lwetamba , leyo reyithi itawuba inkhokhelo yemsebenti longentiwa ngekwemibandzela yalentfo . 
Lenye yetindzaba letibalulekile lekukhulunywa ngato kulenkhulumomphikiswano yetemfundvo eNshonalanga Kapa , ngekweliciniso , kuhlelwa kabusha lokutako kwabothishela . 
Tihibe temakhono tibe khona kusukela ekucaleni kwemnyaka timali . 
Lunakekelo lwekwelapha loluniketwa bantfu labanetifo telufuto nekuchwala labatelwe nako alukeneli . 
Uma uboshwe wacondza elubondzeni ngemuva kwephodiyamu , umugca lobovu kufanele ube esancele walababukako lababukene nembhelebhele nentsambo yekukhuphula ibe ngetulu . 
Labatsintsekako baniketwa litfuba lekuniketa imininingwane lengetiwe . 
Njengobe kukhonjisiwe ngenhla , ngekwalombiko wemlondvoloti , T usengakefiki kumnyaka futsi nekuvutfwa leyo lefanelekile ngekwelikhotho kutsatsa imibono yakhe . 
Kundlulisela timali letikhokhwako etimalini letingeke tikhokhele imphahla netinsita ngulelitiko lapho ivoti yakhona ivela khona kodvwa titawukhokhelwa leminye imitimba . 
Tindzawo letifinyeleleka kalula uma usuka emsebentini . 
Loku kubeka umbononchanti waHulumende ebaleni indlelasu leniketa emandla lihlose kwenta ncono kuphakela , kusimama lokukhulu , kusebenta kwemboni lokuncono , sisindvo semali nekukhula kwemkhakha lohlumako . 
Uma loMasipala avuma kuhlanganiswa , kumele achibiyele imephu yetitandi kanye nerejista ngalokufanele . 
Lamayunithi latfula tinsita letihambembili alawulwa nguletifundza letiyimfica nalabaphetse bomasipala labakhulu labasihlanu nekucitsa kwabo imali kubikwe njalo ngemnyaka . 
Bobabili badlulisicala bafake sicelo semiyalo lokhipha ekusebenteni kwemyalo wekudla tinshisakalotimali letinjalo njengoba bona ngamunye banayo epulazini . 
Kumele sibukane naloku lokwentekako emphakatsini wetfu . 
Lenchubo yekwenta luhlakamsebenti lwekulawula lolukahle lokungenani luphindze nganhlanye ngekwesimo salo , futsi loko-ke kuyadzingeka kute kutsi kuhlale njalo kubuyeketwa kutsi ingabe imitamo leniketiwe yekungenelela ibe nayo yini , ecinisweni beyinayo , imiphumela lebeyilindzelwe . 
Lesi siphetfo lesingacaci seLucwaningo leMfundvo yaboThishela yaVelonkhe lolukhishwe kuleliviki kuLitiko leteMfundvo . 
Samba selizingagugu letimphahla longasilindzela leto timphahla natichitfwa ekugcineni sibuketwa ngalolo nalolo lusuku nakwetfulwa umbiko . 
Loku bekusifundvo lesisha kubo bonkhe . 
Babo , nanoma kunjalo , abakaphocelelwa kwenta njalo . 
Lentfutfuko yendzawo yemdlalo weligalufu itawudzinga kukhishwa kwetincenye telihlatsi lemaphayini kwentelwa tindlela letinyenti teligalufu . 
Kubili kwalokulumbana kwemakhemikhali lokungenhla kukhutsatwa ngema-asidi . 
Kwentiwa lula kutsengisa , kutfolakala noma kuhanjiswa kwetikhali ; 
Sifundze emaphephandzabeni kutsi Mengameli ucele timali kubohulumende baseNshonalanga , kodvwa akukho lapho sifundza khona ngemphumelelo yakhe kuloku . 
Kutetsemba kwahulumende kulensita yetemphilo yalelitiko kuligalelo lelibalulekile lekucinisa imali yemphakatsi esifundzeni . 
Mengameli wetfu eNingizimu Afrika ucacise kabanti lokubaluleka kwetemidlalo nalolubumbano lekungalwakha emmangweni nebunye besive . 
Sinikete tisebenti tetinchubo lucecesho nenhlanganisela yetishayamtsetfo kute kutsi sente kancono emakhono ekuniketa Emalunga tinchubo tebungcweti . 
Takhiwo tetfu tiyafinyeleleka kubantfu labakhubatekile . 
Inhloso : Kutijwayeta , kwenta nekukhulisa simondzawo lesivumela imboni yetemafilimu neyabomabonakudze idlale indzima lenkhulu ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo eGauteng . 
Kulalela nekuphendvula labo labasengotini kakhulu nelitfuba lelincane lekutsi emavi abo avakale , kungakha intsandvo yelinyenti yangempela nekucedza kungalingani emmangweni waseNingizimu Afrika eminyakeni letako . 
Tinhlelo tekukala tekukhulisa umntfwana tiniketa tinsita temfundvo kanye nekunakekelwa kwebantfwana phakatsi nelusuku kanye netinhlelo ngalokulandzekalo : 
Lesitatimende siniketa likhadimamaki netinkhombandlela tekukala temabhizinisi lamancane lafanelekile mayelana nebuniyo . 
Ngebudlelwane bemave lamabili , kuphindze futsi kubukwe tidzingo te-Afrika ne-Ningizimu Afrika . 
Loku kuniketa silinganiso senchubo lesisekelo kudatha . 
Bomantji , bonkhe labadzinga loluhlelokusebenta , basebumnyameni ngetindlela letisentjetiswako kufaneleka kuba naloluhlelokusebenta . 
Kwakhiwa kwalomgwaco kuletse kuhhamuleka kwamalingena lobekudzingeka kakhulu kulemimango yalendzawo lebeyibukene nekweswelakala kakhulu kwemisebenti nekuceceshwa . 
Kunelizinga lekucindzeteleka lelikhulako kulabo labenta inchubomgomo kutsi bente tinchubomgomo letisebentako kanye nekucondzisa nekulawula imitfombolusito ngetindlela letitse kugcila kakhulu naletingabiti kakhulu letinemphumela wekufezekisa lokuncono nemiphumela . 
Kwaphindze futsi kwaboniswana neLitiko Letasekhaya mayelana nemyalelo wekuvuma mayelana nebakhoseli . 
Lelinani lelivunyiwe ekukhokheleni imali lesebentile angeke lengce linani lalesimiso . 
Imininingwane lephatselene nemphahla lapho kwenteka khona kusetjentiswa kwemanti lokubhalisiwe ingachitjelwa ngelifomu Lekuntjintja Bunikati Bemphahla . 
" SARS " kusho kutsi Temisebenti Yekugcogca Intsela YaseNingizimu Afrika ; 
Kwengeta , lisiko leluhwebelwano lolungakahleleki liyincenye yeligugulifa letfu nentfo lengakhiwa kute ifake ligalelo ekutatiseni kwe-Afrika lokukhetsekile . 
Lombiko unika sitfombe setizatfu letisisekelo letilawula kukhula kwemnotfo . 
Nangabe kute tisetjentiswa te-CT skeni , lesigulane kumele ngaso sonkhe sikhatsi sitfole kuhlolwa lokuhle lokungiko kwekucubungula kanye nekuneswa . 
Emakhotheshini asemtsetfweni kudzimate kuguculwe lamatherifu lalandzelako . 
Leligama lalisetjentiselwa kuveta umehluko emkhatsini webantfwana labadzinga kunakekelwa kanye nalabo labaphambana nemtsetfo . 
Simondzawo setemtsetfo nenchubomgomo kulomnyaka lowendlulile noma lemibili bekunemdlandla kakhulu ngoba kwentiwa lembalwa . 
Incenye yesitsatfu ikhuluma ngenchazelo jikelele yedatha , kanye netindlelakugucula letisetjentiswa ekubaleni lokwakha licembu lelive . 
Sihlose kwengeta kufaka imali kute sente ncono etibhedlela sicale ngekwakha lesisha sha sibhedlela iKingEdward VIII lesekuyintfo lenkhulu lekumele kucalwe ngayo . 
Inkantolo itfole kutsi , nanoma ikhona inchubo enkantolo yekunganiketi ngetindleko kumphakatsi lofuna kusebentisa indlela yetemtsetfo , inkantolo isenayo idiskreshini mayelana netindleko . 
Kubhala imibiko lebalulekile ngetinhlelo nekusebenta kwebasebenti . 
Imali nalokulingene nemali : Imali nalokulingene nemali kulinganiswa ngenkhokhelo . 
I-Whale Hall lenkhulu icuketse imibukiso lemihle kakhulu leminyenti . 
Kute kuntjintje indlela yekutiphatsa , sitatimende lesiluliwe sembononchanti sifuna kucubuka nebalaleli esigabeni semtimba , sengcondvo nesemiva . 
Loku kutawuhlanganiswa nakuhamba sikhatsi kulencwajana lechazako . 
Kulandzelana kwetiphakamiso nekukhetfwa kwetindlela noma ema-engeli akugucuki noma akuntjintjwa ngekwemshini , kwe-elekhthronikhi , noma ngetindlela tagezi ; 
Iphindze futsi inikete lwatiso mayelana nemali lengenako letseliswako licembu lemali lengenako , budzala , nebulili nemtfombolusito wemali lengenako , nakutinzuzo letengetiwe letiseceleni , timbasha netimali letidvonswako . 
Umangabe lilunga lifisa kuba nalolunye ludzaba lolutsite lolungasiso sincumo lubhalwe phasi , kumele loko kucelwe ngalokubekwa kucace . 
Tindlela letilawulwa ngemandla kungena kwetifo titawusetjentiswa kuvikela bungoti bekungena kwetifo . 
Inchubomgomo yeLitiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi ngesimondzawo icondziswe kuleyunithi nalokungahlukaniseki yayo yonkhe lemikhakha lephatselene nebantu nesimondzawo sonkhe lapho kwenteka khona intfutfuko yebantfu . 
Imfucuta lefakelana tifo ingabuye isetjentwe ngaleso sikhatsi bese imbhonywa ngalenye imfucuta letfolakala endzaweni yekusebenta . 
Noma kunjalo , sitimisele kwenta inchubekelembili . 
Ngekunaki lizinga lelisetulu lekuyekela nakucatsaniswa emkhatsini webantfu , loluhlatiyo lukhombisa kutsi kudlabhatiswa kwetjwala kuyininga lenkhulu eNingizimu Afrika . 
Imitsetfo yekulawula lusebentisomali kanye netinchubo icacile futsi ifinyeleleka ngeMitsetfosimiso teMafa , emamanywali kanye nemasekhula . 
Kuhlanganisa nekusekela tinsita temtsetfo esifundzeni . 
Kuphatfwa Kwetimali kufanele kucinisekise futsi kulandzelele lokusebentisa ngemphumelelo nangemfanelo kweLuhlelo Lwekubala Lolusisekelo . 
Kutfolisisa ngemitselela wemandla etinhlobo wemolekhuli lengekhatsi mayelana nesivinini sekuhwamuka . 
Inhloso akusiko kuvala luhlolo lemfucuta-ngco , kodvwa kulungeta ngeluhlolo lolungakala ngco emandla emtselela wenhlanganisela lecakile uma sakhiwo semfucuta singatiwa . 
Ngetulu kwaloko itawulwela kusebentisa tinzuzo tekwenta kahle kuto tonkhe tinchubo ngaphandle kwekwehlisa ikhwalithi yekunakekela , kantsi netinyatselo letisemtsetfweni titawusetjentiswa kucinisekisa kutsi akucitfwa imali . 
Lomunye bekazama kutfola lusito emotweni lemile . 
Lomsebenti kufanele ufakwe nakubalwa tindleko . 
Lamanani latawabelwa ngasinye saleti tibonelelo kufanele ancunywe nguNgcongcoshe . 
Chuba lonkhe luhambo letekutfutsa lolugunyatiwe letigulane , basebenti , emadokhumenti kanye netekugceba umbhede etindzaweni letifanele . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kudlala ngebatsengi labangakhoni kuvikela tinshisakalo tabo ngenca yekukhubateka kwengcondvo noma kwemtimba , kungafundzi , kunganaki noma kungakhoni kuvisisa lulwimi lwesivumelwano noma ngabe ngutiphi timbangela letifanako . 
Litiko libukene nekuhlelwa kabusha kwetakhiwo kutsi likhone kwenta umsebenti walo . 
Lwatiso ngetimali-tephara njengelicembu kungako kumatima kutitfola . 
Lendzawo lelipulazi leligalufu lephakanyiswako itsikameta tindzawo tekuhlala letakhelene nayo ( tindlu letivele tikhona ) kulamaphetselo futsi endzaweni lesedvute kakhulu nalendzawo ; 
Lamathebula lalandzelako afinyeta linani letikhala temsebenti kulesikhungo , linani letisebenti , lizinga letikhala temsebenti , nekutsi ingabe kukhona tisebenti letingetiwe kulesikhungo . 
Sicelo sitfunyelwe kuNkantolo yeTicelo teMhlaba kantsi kusalindvwe sigwebo . 
Luhlelo Lwekucasha ngesilinganiso lekungiso ngemtsetfo wemvelo kulelitiko selentiwe latfunyelwa kuLitiko Letemsebenti . 
Litiko linensayeya macondzana nemakhono layindlala lahlobana nemisebenti leyinhlitiyo . 
Simo senhlalo angeke sibe ncono ngaphandle kwekutsi sibekwe ebaleni nabo bonkhe labafaka sandla bangenelele kuncuma ngetinhlelo nemitfombolusito lolukhona kute kusonjululwe letinkhinga . 
Imisebenti lesebentako yekwesikhashana leniketwako ngesikhatsi lekuvunyelwene ngaso lesifanele ngekuniketa tindzaba tekubeka kudla , temisebenti yekulawula timphahla . 
Inombolo neligama lesikhala semsebenti kufanele kukhonjiswe esicelweni sakho . 
Kutsatsisela ngco kunoma ngabe ngukuphi kushicilela lokuseluhlwini ekhatsi Kutimiso Tetichumane kungaba nenshokutsi yekugunyatwa ngumtsetfo , kube lokunye lokuseluhlwini kungakhombisa kusentjetiswa kwetichumane lokwemukelekako . 
Lelithebuli lelingentasi likhombisa letifiso netinjongo letihambisanako netindzawo letibalulekile kuvelonkhe . 
Tonkhe tincwadzi letibhaliwe letingenako tifika kubacondzisi ngesikhatsi lesibekiwe . 
Kusekela kwaphindze kwaniketwa imikhicito lekhishiwe , sibonelo kuhlolwa kwemilotjo kanye nemethiriyeli yekubukela . 
Siyatsintseka ngekutsi emalunga Embutfo Wetekuvikela kumele avikelwe . 
Libuye linikete kwehlukaniswa kwemazinga ekwati kufundza nekubhala eliwadi . 
Lomasipala akakavetwa ebungotini bemanani . 
Ngikholelwa ekutsini singatfola tisombululo letifanele kakhulu tinkinga tebungoti letihlala tikhona emiklameni yekwakha . 
INingizimu Afrika live lelingakasimami kulengucuko lechubekako , futsi loku kubonakala ngekhatsi kwetinhlangano . 
Kufanele aphindze agadze simo sekulawulwa kwemahlatsi kulelive bese ubika ngalesimo kumphakatsi . 
Kumenywa tiphakamiso kubasebenti nebahloli bemhlaba , labaneludvumo lolwatiwako lwekusebenta kahle , kutsi batsatse kuhlolwa kwemhlaba kwemidvwebo lehlukanisiwe Yendlela Lebhukula ngaseMphumalanga letawuhlukaniswa ngetigaba letimbili . 
Kubonakala kubalulekile kutsi kuvusetelwe lelisiko . 
Ufaka ekhatsi umsamo lovulekile , lonetakhiwo letinyenti kusukela kutesikhatsi sakadzeni sekumbiwa kwemadayimane . 
Umgomosisekelo wekutsatsa shengatsi waletindlela kutsi sipiliyoni saphambilini seticelonkhokhelo saleSikhwama siniketa inkhomba levakalako yesipiliyoni seticelonkhokhelo ngalokutako . 
Luhlelo lwe-U-Filing lusebentisa umshini kulawula timali letingenako kanye nekufakwa kweticelo . 
NgeLuhlelo leKufundzela kuSindziswa , lisiko lekufundza kanye nekubhala liyafundziswa emajele etfu . 
Sitawusebentisa imitamo yetekutsengisa lefanele kutfola masinyane sibuye futsi siyilungise lenkinga . 
Lolushicelelo luntjintje kakhulu kulesikhatsi lesendlulile futsi kunyenti lokusha lesikungenisile lokumiselwe kumbiko lotfoliwe . 
Kusetjentiswa kwetinkhombandlela kuniketwa lwatiso lolufanele mayelana nekuba khona kwemakhetselo ekungenelela nekukhoneka kufezekisa leto tingenelelo nakutsatfwa tincumo mayelana nekufaneleka kwemanti latawusetjentiswa kutekulima tasemantini . 
Kuhlela imihlangano yekwatisa nebetindzaba kanye nemihlangano yekwakha buhlobo . 
Imisebenti ayizange isalandzela tinhloso kodvwa yaba nje kuphatsa hulumende . 
Lesimo samanje semalokishi endzawo siletsa kukhatsateka . 
Bekangakhumbuli kutsi ingabe lebhibhi yabekwa etukwakhe , noma yakhe beseyivele itsetfwe . 
ENingizimu Afrika , kushisa kuseseyindlela yekutikhetsela yemfucuta leyingoti , nanoma kunjalo , kunetindlela letinsha tetheknoloji letikhona letichudzelana nekushiswa kantsi tingamukelwa kuphela nje natihambisana netinhloso letitsite . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni , emapharamitha lehlukene ahlolwa ngemathesti lehlukene , yinye noma manyenti . 
Loku kufaka ekhatsi timvume letilahleke ngenca yekungalandvwa emahhovisi eliposi futsi kutawusebenta naselwatini lolungasilo kulelifomu lekufaka sicelo lelidzinga kukhishwa kabusha kwemvume . 
Lonkhe lolwatiso lolucokelelwe kufanele lugcinwe kahle ngalokuhlobile nangesineke . 
Siboshwa lesigwetjiwe akufuneki sicashwe noma sente ibhizinisi ngekwaso noma egameni laso . 
Linani lentsengo ( ngemali yangaphandle ) kumele libhalwe kumkhicito ngamunye lekuhloswe kutsi uboniswe . 
Lelitafula ngaphasi likhombisa sakheko seluhlelo lweluphakelomali lwelitiko : 
Loluhlelokusebenta lolu lucuketse yonkhe imibiko yakamuva yekhotho netincumo letibalulekile kubomantji kutigcina bahambisana nekucinisekisa nekungagucuki kwetincumo , ikakhulukati nalemitsetfo leminyenti lemisha leshicilelwe . 
Lwabiwomali loluvela kulamatiko lufanele kutsi manje lukhishwe kute kutsi kucalwe loluhlelo lwetemfundvo . 
Ngekuya kwekukhama , tichuba kuvuselelwa kwemitfombolusito ngekusebentisa kabusha tibi talokuphilako nalokungaphili , kanye nekukhicitwa kwekudla , ifayibha kanye nemafutsa . 
Umsebenti wetimayini udzinga kwakha buhlobo netinhlelo tekutfutfukisa umphakatsi . 
Lokubaluleke ngekulingana kusilela kwekuchumana lokunesimilo setinhlelo tekucedza kweswela . 
Lombiko ukhombise kutsi kunesizatfu sekukhatsateka nekutsi bomasipala kufanele bente kancono kufinyelela kwabo ngekwemtsetfo , emazinga etitatimende temali nekuphatfwa ngalokwetayelekile kwetimali . 
Lenchubo ifaka kuhlola kwesikhungo jikelele kanye nekuphatfwa kwaso , kucaphela noma kubuta bantfwana noma kwenta kutsi bantfwana bahlolwe noma bacilongwe sisebenti setemphilo , sonhlalakahle , betengcondvo noma bodokotela betinhlanya . 
Luhlolo Lwebungoti Yebhizinisi Lolunelisu luchutjwa njalo ngemnyaka . 
Kuleminye imikhicito , kute ifinyelele lapho iya khona etimakethe isesemisha ngendlela ledzingeka ngayo , tekutfutsa letihamba emoyeni ngito kuphela letikahle . 
Uma ngabe kuniketwa kwetisetjentiswa kuhlanganiswa netitfutsi , bese kutsi tisetjentiswa letinyenti takhiwa ndzawonye endzaweni yinye lefinyeleleka kalula ngemoto noma ngetinyawo , loku kutawenta kutsi : 
Lamanotsi lalandzelako awayaleli . 
Tikweleti letingakalindzeleki tifakwa kumanotsi langakadzalulwa . 
Ngesimanga saletikhala temisebenti letibalwe-ngenhla , kanye nekusalela emuva lokubekhona ekuphetfweni kwephaneli yebaniketitinsita , iyunithi kwanyalo inemsebenti lomkhulu losalele emuva ekuphenyweni kwebumsulwa lokutfunyelwe kuleyunithi . 
Indlelakuhlola lebalwe ngentasi mayelana nekusebenta iyadzingeka ekuphendvuleni kantsi futsi ifaneleke kusigaba lesilandzelako sekucwaninga . 
Siboniso seliviki singakhombisa kutsi kunekwehlukahlukana lokwenteka nje kwetiyisa kwemoyamphilo lokusetulu kanye nalokuphasi . 
Kunakekela kutawuniketwa kulokutfutfukiswa kweluhlaka lweluhlolo lokutawuhlolwa ngalo imbadalo yetinsita kumasipalati ngekwekugcineka , kufiyeleleka nekukholweka . 
Niketa umbono , ususela kusipiliyoni lesisebentako kwentela kutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita . 
Ngemaviki-nje lamane kuphela kufezekiswa lendlela , sicinisekile kutsi sibambe indlela lenguyonayona . 
Kuletsa umphumela embonweninchanti waChief Luthuli wemmango lowesekele ekulinganeni nasesitfuntini , kufanele sibukane naletindzaba ngekuphangisa nangekutimisela . 
Loluhlelo lutakwesekela letinye tinhlelo macondzana nekuhlela , kuchumanisa nekubika kanye nekucinisekisa kutsi lwatiso kanye netifundvo letifundziwe kwabelanwa ngato kulo lonkhe litiko . 
Kuphakanyiswa luhlelo lwephiramidi lweluhlolo lwemininingwane ledzingeka ezingeni ngalinye . 
Tibhedlela letintsatfu tatfolakala titfumela timfucuta tetintfo tebantfu njengeplacenta endzaweni yekulahla imfucuta letayelekile kantsi timbili betine"mgodzi wekulahla " ngaphansi kwesibhedlela . 
Sidzinga kwakha indlela lecacile yekulandzelela kulucwaningo loluzinganhle lolwentiwe ngasekucaleni kwalomnyaka . 
Emakontileka kumba timbiwa kanye nebuniyo sekufakwe emkhakheni wemali lengenako lengatseliswa . 
Kuphindze futsi kumcoka kuchaza ngalokuvakala kahle timphawu , nanobe kuchaza kahle timphawu letinjalo kanyenti kulukhuni . 
Lucwaningo lolwake lwentiwa lukhombisa kutsi kuswelakala kwelwatiso nemfundziso yesive kutimbangela letikhawulako tekukhuliswa kwema-EV njengoba labangaba batsengi badzinga imininingwane leyenele uma bacabanga kutsenga . 
Kunetingcongco letichubekako kwehlisa loku . 
Sikhungo lesigcina tinsita tetetimali singahle sivume , ngekulandzela imitsetfomgomo yekugcina tinsita tetetimali , umuntfu logcina emasheya noma intalo yemasheya , njengembambi lichaza kuleso sikhungo lesigcina tinsita tetetimali . 
Kusetjentiswa emanti lamancane . 
Kulolunye luhlangotsi , umhlaba webukhosi ugcwele kakhulu , lokushokutsi bantfu ngeke bakhicite kuphila kahle basekele imikhicito yetekulima . 
Loku kulandzela umsebenti lowacalwa Litiko leTemphilo . 
Linani letilwane kanye nekhwalithi yeluhlobo lesinayo yimfuyo yetfu yemvelo lekufanele siyilondvolote njengelive . 
Umtsetfo wawo ucatjangwa kutsi uludzaba loluphutfumako . 
Intfo lengabonelelwa kuloku kutsi , lapho imiphakatsi lephuyile ingakhoni kukhokhela tinsita letisisekelo , Hulumende angalekelela ngendleko yekwakhiwa kwetinsita tebuncane bekugcina letisisekelo kepha hhayi tindleko tekusebenta , kunakekela nome kubuyisela lokonakele . 
Bafakiticelo kufanele babe nemasheya lalinganako kanye nemphumelelo lebalulekile yetinzuzo letivela ebhizinisini . 
Kunetimphawu letinyenti talesimo sanyalo emkhakheni wetemahlatsi letisisekelo tesidzingo semtsetfo lomusha : 
Lenkhokhelo ifaka ekhatsi kusebentisa tinsita temhlangano kanye netintfo tekusebentela ngaphandle , kanjalo netinsita tesifundvo kanye netidlo tasemini . 
Bantfu lababambisene ngembono munye labahlanganisa limuva nesikhatsi samanje , bente likusasa lelichakatile libe khona . 
Kufezekiswa kwesivumelwane selizinga lekusebentisana nematiko labasebentisi lekuhloswe ngaso kulungisa letinye tihibe tekwetfulwa kwetinsita . 
Lolusito lunganiketwa ngema-NGO futsi tindzima kanye nemisebenti emkhatsini welitiko kanye nale-NGO kutawuchazwa ngesivumelwano selizinga lemsebenti . 
Kunekwenteka kutsi kwakhiwe siyingi sethrafiki lapho kunemarobothi khona nyalo . 
Tindlela tekunciphisa-tindleko tingaphumelela kuphela uma tingasetjentiswa ngalokufanako ngiwo onkhe ematiko . 
Tindzawo tekuhamba kufanele kutsi tivumele konkhe , kute tivumele kuhlangabetana naletinye timfuno - njengetimakethe , tindzawo temhlangano kanye nekupaka . 
Loluntjintjo lungatsatfwa njengencenye yetinyatselo letitsatselwe kuyisa lelitiko esigabeni lesisemkhatsini emsebentini wekuchumanisa lokwentiwako ekutfutfukiseni kugcina tenhlalo yeluntfu . 
Sitoko semali yekucala umsebenti sibalwa kusetjentiswa indlela yekubala sitoko lesichubekako . 
Akekho umuntfu , umeluleki noma sikhungo selibhizinisi lesihlanganyela kulikomidi lelibekiwe lekubhida , noma umcondzisi walelo libhizinisi lelihlangene , langafaka ibhidi kunoma ngutiphi tinkhontileka letifikako . 
Kuveta imibono yakho lemayelana nemagugu kanye nekuvisisa budlelwane bemandla lasekuchumaneni ; 
Insayeya yebuholi yekukhula kwemnotfo lokuphutfunyiswako , ingucuko kanye nekusimama kwentfutfuko i-Afrika lebukene nayo namuhla yinkhulu kakhulu , kungasiko kutsi isidzingo , kunalesikhatsi sekushucela inkhululeko kubatfumbi . 
Timbandzakanye kumishikashika yekukhutsata temphilo endzabeni yato tonkhe tinhlelo tetemphilo ubhale futsi ubike tikhalo kanye netimphendvulo letivela kumphatsi wemtsengi . 
Lapho emanti anetintfo letibulala i-oksijini , letifana netintfo temvelo letifakwa i-oksijini kalula , kugcwala kwe-oksijini lencibilikile kutawuba ngaphansi kwelinani lelilinganako . 
Kwenta lula emalungiselelo ekuhamba ekuya nekubuya kulendzawo , lesifundvo sitawucala phakatsi nemini ngelilanga lekucala futsi sitawuphela phakatsi nemini ngelilanga lekugcina . 
Bonelela basebentisi labahlukahlukene esitaladini . 
Masipala uhlala achuba imisebenti yekuhlola emanti kucinisekisa kutsi emanti lakhanywe etiyalwini letingaphasi kwemhlaba aphephile kutsi anganatfwa . 
Inhloso yaleSiphakamisomtsetfo kubeka inchubomgomo yaleLitiko lelisha ngekubuka kakhulu kuphakelwa kwetinsita nemanti tekuhlanteka . 
Ngesikhatsi saloluhlelo , bafundzi bayancintisana ngekubonisa tinkinga tekuphepha kwemphakatsi futsi banikete tetfulo ngendlela yekubonisa emamodeli kanye netetfulo ngemitfombolusito leniketwa ngulelitiko . 
Uma kuta endzabeni yekuniketa emandla kumacembu lafunwako , lelitiko libambe Inkhomfa Yebafati Labasebhizinisini Besifundza . 
Ngalokunjalo , libhizinisi lelikaliwe litawutfola kuphela emaphuzu ebunikati lagcwele uma kunekungenelela lokulinganako ngebantfu labasikati kanye nemacembu alabamnyama lakhetsekile noma tikimu letivulelekile kumikhakha yato yebunikati . 
Kwengeta kuletinsayeya temali , kute luhlelo lwavelonkhe loluvakalako lokwetfula tinsita letisezingeni leliphakeme , kanye neluhlelo loluhambisana netetisebenti . 
Imiphakatsi yakulelive nayo futsi incike emitsini yendzabuko ekunakekeleni imphilo kwayo kwekucala . 
Emandla ekuswela ahlatiywa kulesigaba . 
Tibonelelo temali letibuya kuhulumende tiphuma kumalingena yeliphakelotimali lelikhulu futsi tihlukaniswa ngemavoti etekutfutfukiswa kwetenhlalo tesifundza . 
Ngako-ke kulukhuni kubala loluhlobo nesikalo sekucekelwa phansi kwemalungelo eluntfu lokwenteka emimmangweni yasemapulazini . 
Ngetelu kwehhafu yetimali idluliselwa kuKhomishini Yetemidlalo eNingizimu Afrika . 
Lokwakhiwa kwekomidi yeliwadi kufanele kukhombise letintfo letilandzelako : 
Loku kufanele kutsi kugcwaliselwe balingani nemimango yendzawo nalabatsintsekako lababalulekile . 
Tamba titfolakala kuhulumende wavelonkhe newesifundza kantsi akukho lokulindzelekile Kwalokutfolakala Sikhatsi lesidze Naletinye Tikweleti letihlatiywa ngasinye njalo ngemnyaka ngelusuku Lweshithi Yekusimamisa kute kulungiswe noma kwehliswe . 
Ema-ejensi ahulumende adzinga kuniketa lwesekelo kusungula tinhlangano tebasebenti letisimeme . 
Kuhlanganisa kanye nekuphakelwa kwemanani kanye netinhlobo temakhalithiva etitselo tesithrasi letitawutfunyelwa ngetikhatsi letitsite tiyeswe e-USA lilunga ngalinye lemkhicito wato ; 
Sakhiwo senhlangano kudzingeka kutsi silunganiswe kabusha . 
Kulolunye luhlangotsi , tinshisakalo tebhizinisi tinganikwa emandla ngumbuso wekuvikelwa kwedatha yemiculumitsetfo . 
Lelitiko nome titfunywa talo batawusita imiphakatsi lenebumatima bekuhambisa lenchubo . 
Le-pH ngako-ke iyalawulwa ; i-pH lekhulako ikhutsata kwakheka kwemikhicito lene-esidi , bese kutsi kuncipha kwe-pH kona kukhutsata kuhlobana ne-ayonisisekelo . 
Indlela Lensha Yekukhula iniketa emasu ekwakha imisebenti , kantsi ngalokunjalo , litiko litawufaka sandla ngekucinisekisa kutsi emasu ekwakha imisebenti kanye netinhlelo tiyasungulwa ngekunaka kakhulu tindzawo tasemaphandleni . 
Leyakamuva isekelwe sigaba lesigcogca idatha lephetse idathabhesi yaSotimali weSifundza kanye netekucolisakala ketekushicilelwa kwetetimali nemaphepha ekusebenta . 
Lemitapolwati iphendvule ngekwakha tinhlangano , yabuka indlela yekufinyelela nekuhlola tinsita tedijithali . 
Umsebenti welicembu kumele uhlelwe yinhlangano lephumelelako , ngumkhandlu wekutfumela lokutsengiswako ngaphandle nome yiTISA . 
Kubhalisa kufanele kuzuzise lonkhe live , kungabi basebentisi bemanti kuphela . 
Labakhipha emathenda kufanele kutsi basayine luhlu lwalabebakhona egameni lesikhungo lesikhipha lethenda . 
Ngakoke kubalulekile kutfola basebenti labaditjaniswe kahle nesakhiwo sebasebenti lesikahle lapho singakwati kuniketa batsengi bungako lobusetulu . 
Iphethini yemgandzayo kufanele isite kwehlukanisa sitobhu setitfutsi tesive njengendzawo yesive lehlukile . 
Kusetjentiswa kweLuhlelo Lwekulawula , Kugcinwa kwemtsetfo kanye Nekuphatsa kwehla nekwenyuka Kwetitfutsi lokufaka ekhatsi : 
Lokubuketwa lokunemininingwane yenjongo nemsebenti , umtfwalo , sikhala sekulawula , kuchazwa kwemsebenti kanye nelizinga linconyiwe . 
Siyakubona , nanome kunjalo , kutsi emaphoyisa angeke acedza emazinga lasetulu ebugebengu awodvwa . 
Umtsengisi utawuvumela umtsengi kutsi ahlole emarekhodi emtsengisi laphatselane nekusebenta kwemtsengisi nekutsi futsi ente kutsi acwaningwe bacwaningimabhuku labakhetfwe ngumtsengi , uma ngabe loko kufunwa ngumtsengi . 
Kutfola nekufezekiswa kweMiklamo Lelingwako Yetekuhlaliswa kweBantfu baseMaphandleni Lesimeme leneLifutse Lelikhulu . 
Kulahlwa ngalokungekho emtsetfweni kwemfucumfucu yetekwelapha nekulahlwa kwemfucumfucu yetekwelapha lokuhlanganiswe netibi tasekhaya etindzaweni letingakafaneli nobe letingakavunyelwa kuyangeteka . 
Sikhwama lesikhetsekile sikhwama lesentelwe kutsi kuzuze kuphela umuntfu logulwa nanobe ngusiphi sifo sengcondvo nobe kukhubateka lokukhulu . 
Ngalokufanele , bafundzi kufanele kutsi banikwe tibonelo letinengi teluhlobo lwembhalo lolufanako kute bakhone kutfutfukisa likhona labo lekubhala luhlobo lwembhalo lolutsite . 
Kwengeta , ngekukhulumisana ne-SAPS , emacala lamanengi atfunyelwa kutsi buso buyowakhiwa kabusha futsi imiphumela yabetindzaba isetjentiswa kakhulu . 
Ucabanga kutsi le-Indaba kufuneka ibanjwe sikhatsi lesingetulu kwemnyaka ? 
Lolwatiso , lolutfolwe ngalendlela , lufanelekile kubantfu phaca , njengobe lufanele lube nebuchwepheshe ezingeni lematiko lehlukene . 
Lokujutjwa akutsikameti Temfundvo noma Temphilo njengoba loku kufanele kuvikelwe kulenchubo . 
Kuhluleka kwalo kwenta njalo kwehlise umgomosisekelo wemtsetfo . 
Tikhungo tetemfundvo takhiwa tikolo tasemadolobheni . 
Luhlelo Lwemasu lolusunguliwe lwetfulwa ngemphumelelo ephalamende . 
Nanome kwehlisa umtfombo , kugucula imfucuta nekulawula imfucuta kwamasipala lokucinile kungachudzelana ngemitfombolusito lenemkhawulo , letinkinga leti tingancishiswa ngeluhlelo lekuhlela lokuhlanganisiwe futsi lokucinile kwemfucuta nekubhajethela loluhlelo . 
Lamuhla imphahla yemgugu yentiwa ikakhulu etigodzini letimbili tase-Afrika : leluphondvo kanye naseGulf ye Guinea . 
Kuhlangana lokucinile kugcinwa netifundza kute kutsi kuhlanganiswe tinchubomgomo , imigomo nemazinga latawuhola tinsita tebunjiniyela kubalimi labasafufusa , ikakhulukati labo labangaphansi kweluhlelo lwekubolekisa umhlaba wendzabuko . 
Lemikhankaso yekutfola lwatiso isekelwe lucwaningo kanye netecwayiso tesayensi . 
Kwekucala , Ngeluhlelo Lwekomiti Yephalamende , kokubili Ebandleni Wavelonkhe Nasemkhandlwini Wetifundza Wavelonkhe , Netishayamtsetfo Tetifundza , bantfwana bangaba nelitfuba lekubeka imibono yabo noma bente tiphakamiso . 
Lomgomo ucuketse emabhonasi ekusebenta lakhokhelwako , ngekuya kwemphumela wekuhlolwa kwekusebenta kwetisebenti kanye nekuvunywa lokufanele . 
Imidlalo yetikolo ihlanganisa , isekela , inika imali , igadza futsi ibike ngemidlalo yetikolo lehanjelwa bantfu labanengi . 
Ngenhloso yaloMtsetfo , " umsebenti " , ngaphandle kwekusakata noma luhlelo lolunemlayeto , kutawutsatfwa kutsi kwentekile ngesikhatsi kubhalwa kwekucala , kurekhodwa noma kwentiwa kuba tintfo letibonakalako . 
Bonkhe bakhokhintsela lababhalisiwe badzinga ema-akhawunti asebhange tinombolo tawo letisebenta njengetichumanisingco emkhatsini kwetinhlelo tahulumende tekubhalisa nemkhakha wetetimali . 
Lokufanele kugcinwe ehhovisi lesayithi , emafayela etisebenti lafanele awo tonkhe tisebenti tetekuvikela lasetjentiselwa umsebenti atawentiwa ahlale asesikhatsini samanje nguMtfulinsita . 
Timali letingakasetjentiswa kulesibonelelo lesinemibandzela titawucelwa kutsi tidluliselwe kumnyaka timali lolandzelako . 
Litiko lenta umsebenti lomuhle ekufezekiseni lelisubuciko . 
Umsebenti lomkhulu wetinsita tekugcogca kuyohlala kungumsebenti wetiphatsimandla tendzawo . 
Kuphindze futsi kugcamise lutjalomali lolubekwa embili netindzawo tekutfutfukiswa futsi kutawusebenta njengenkhombandlela kubatsatsitincumo nebatjalimali . 
Akukho kulomtsetfo lokutsintsa emandla aMengameli ekutsi acolele noma abuyisele tigebengu ejele . 
Letintfo tekusebenta setilungisiswe kakhulu lokuholele kutilinganiso letetsembeke kakhulu futsi letisebentako uma kucatsaniswa netinhloso kanye nemasu alomasipala . 
LeSikhwama seMisebenti sisibonelo sesingenelelo sahulumende semakethe yetisebenti . 
Tinchubo tekubandzakanya ummango kabanti , njengobe kubekiwe kuManuwali Yekucaliswa Kwemklamo , tiyentiwa kucinisekisa kukhonakala kwemiklamo futsi nekucaliswa kwayo . 
Loku kufika ngembili kwaletinye tindlela tekutfutfukisa imali letifana nemakethe yetetimali yendzawo , lesetjentiswa kakhulu umkhakha wemabhangi kanye nemitamo lengenamandla yekulungisa kabusha inchubo yekonga yekontileka yavelonkhe ( umshwalensi kanye nemkhakha wempesheni ) ibe yinchubo lenemandla yekulawula . 
Kucinisekisa kutsi emakhodi etemidlalo lahleliwe asunguliwe . 
Noma kunjalo , kufanele kwatiwe kwekutsi labahloli kudzingeka kutsi bagadze lomkhakha wetjwala kulamazinga lamabili ( etekutsengisa ) lekusifundza navelonkhe ( lakwakhiwa khona nalapho kukhicitwa khona )  . 
Ayikho imali yemtselo lengenile ekuniketweni kwelusito lwekuba sitfunywa . 
Loku kufanele kufundvwe kuhambisane naletindzaba lesetivele tiphakanyisiwe . 
Kwetfulwa kweluhlelo lwe-ICT sikhatsi nesikhatsi kutawicinisekisa kuhlela lokungiko ekuphakeleni tidzingo telitiko kuhlangabetana nemiphumela lehleliwe . 
Litsini linani letinhlelo leticondziswe kulusha ? 
Ezingeni lemnotfo lomkhulu , ematsemba ekukhula emave lamanengi ahlala angatiwa . 
Tisebenti tifanele kutsi titfole lwatiso kalula kanye nekukhonjwa indlela lokukhona kuwo onkhe emahhovisi . 
Etimeni letinjalo , kungumsebenti weTetsenjwa kwaba tinzuzo ngalokulinganako ubo bonkhe bazuzi labafanelekile . 
Kuvumela tisebenti takamasipala kutsi bangene kalula endzaweni yakho kutsi bakhone kwenta umsebenti wamasipala . 
Kumele kunakwe kutsi inhloso yekunonopha kubuyiselwa emuva kubeka lomntfwana emandleni enkantolo lechazwa njengalekungiyo lekahle kutsi ingabukana nalobufakazi bembango webatali . 
Loku kufaka ekhatsi kusebenta lokubange ekwenteni kahle kakhulu ekulungiseni tinkinga letitsikameta takhamuti tetfu kanyenti nekwenta tisombululo letinebuciko nekucamba sibe sikhutsato buhlanganyeli kwentela kuniketa buhle esiveni ngekubambisana . 
Lokuniketa kweticu temfundvo ngekuhlanganyela esigabeni seticu temfundvo letiphasi , noma ngutiphi ticu kunoma ngusiphi sigaba ngaphandle kwetigaba temastasi netebudokotela , akukavunyelwa . 
Uma incitfomali ingavaleka itsatfwa njengemphahla ize itfolakale emuntfwini lofanele noma icishwe njengalengeke iphindze ivaleke esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
Loluhlelo seloku alukapheleli , ngengobe kufakazelwa yidimandi yakamuva kanye nesivumelwano sekukhokhela sincesitelo kulabatisulu tetinkhambu tekucindzetelwa kwenta umsebenti teNazi . 
Kutfutfukisa kusekelwa kwekuphatfwa kweMakomidi eSishayamtsetfo kubavumela kutsi bente umsebenti wabo ngekwemtsetfosisekelo . 
Emanti ampontjelwa ngco emadamini . 
Tinhlelo tekubuyiswa kwetimilo letinikwa labente emacala lasebasondzele kutsi bakhishwe ngekwetsembisa kutsi ngeke babaleke nome kukhululwa tidlale indzima lemcoka ekuhlanganisweni kwabo nemmango kanye nemindeni yabo . 
Leli likusasa lekufanele kutsi sonkhe sisebentele kulitfola . 
Ngibonga kwekutsi ufuna Litiko linye leteMfundvo . 
Kungumbandzela yebhidi kutsi imitselo yembhidi lophumelele kufanele kutsi ibe ngulelungile , nome kwentiwe kuhlelwe ngalokwenetisako nebaka-SARS kute kuhlabangabetanwe tetibopho temtselo tembhidi . 
Samukela ngalokukhetsekile sinyatselo lesitsetfwe nguNdvuna sekuhlangana netinhlangano tebafundzi kuze bacazulule lesimobucayi . 
Loku kubangwa kutsi lokuphumako nalokungenako akulingani , nanoma bangenta njalo ngekwetimiso . 
Ngaphandle kwetifundvo letibanti , kusekhona kungaciniseki ngekuhunyushwa kwemapharamitha layingoti ngekwetihibe kusimondzawo . 
Umkhakha wetekwakha nawo ubalulekile ngekulinganisa . 
Incenye lenkhulu yalencenye lehlongotwako yekuhlala yendzawo yegalufu itawenteka ngaleyo ndlela ngaphandle Kwetindzawo Letisemaceleni Kwelidolobha . 
Incenye lenkhulu yeMphumalanga Kapa isifundza lesiyindzawo yasemaphandleni lesinemlandvo lomkhulu wemiklamo yekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya netingeneleli , leminye ingabalelwa emuva kusukela ekucaleni kweminyakalishumi yeminyakalikhulu . 
Kuhlela tintfo letiphilako noma titfombe netintfo letiphilako kummango lomkhulu wemvelo lokhetsiwe kutitjalo netihlahla , tilwane noma sikhuntsa ngalokumiselwe kubufakazi lobubonakalako . 
Kusebentisana nebemisebenti yemabhizinisi ngato tonkhe tintfo letiphatselene nemsebenti wekuphatfwa kwelihhovisi . 
Tinhlelo tekwatisa ngekufakwa kwetimali kanye nekwati kufundza nekubhala nako kubalulekile ekukhutsateni emakhaya kutsi onge . 
Ligalelo lelimcoka lemkhakha wekwakha angeke linganakwa kuloludzaba . 
Lombono wesikhatsi sanyalo ekuvikelekeni kwekudla uphindze usho kutsi kutikhetsela lokukhona kanye nemishikashika kumiklamo lebekwe yacaca kungentiwa kuphela , uma sisekelo sekucala lesijulile sesimonhlalo semnotfo sesentiwe setinkinga tekulima netenhlalo etintfweni letibekwe tacaca , letibonwako futsi letikhona kulinganiseka . 
Kwenta ncono kufaka phakatsi luhlakamsebenti lolufanako lolutawulawula kucashwa kwalabafundzela umsebenti nebafundzi Emsebentini Wahulumende . 
Cinisekisa kuLawulwa kweTitfutsi kuto tonkhe tikhungo . 
Temafa aVelonkhe , ngelusito lwamasipala , takhe Lisu lato Lekulawula ematfuba Ekulahlekelwa kanye neNchubomgobo . 
Tindleko tekusebenta tetimoto netintfo letisele emphilweni titawusetjentiswa njengetinkhomba yekwatisa kuphakelwa kwetibonelelo telikusasa . 
Titfutsi temmango : Inchubo yetitfutsi temmango lesebenta kahle kakhulu ibalulekile ekwenteni kancono kusebenta kahle kwekuhlaliswa kwebantfu kwetfu , kunciphisa tindleko tekuchuba ibhizinisi , kukhutsata kutfutfuka kwetenhlalo kanye nekunciphisa imitselela yetentfutfuko leyingoti kusimondzawo . 
Emachibi entekile lapho umhlaba udzangele khona ngenca yekususwa kwemhlabatsi . 
Umlingani wakho , noma wena cobo lwakho , kungenteka watseleleke ngesikhatsi sebudlelwane betemacansi lobudlulile , ngisho lobu lobaphela kudzala . 
Tintfo tekulawula netinchubo tikhona kubukana nako konkhe kuntjintja . 
Lithulusi leliyincwadzi yekusebentela litawuhola bothishela ngekulandzelana nesivinini lesidzingekako kucedza ikharikhulamu ngemphumelelo lenkhulu futsi kutawuzuzisa bafundzi lebete tincwadzi tekufundza . 
Gcila kakhulu etentweni labatisebentisile utibuke futsi kutsi tisetjentiswe esikhatsini lesingiso yini . 
Ema-San ashiya ligcogco lelikhetsekile yelinani lelikhulu kakhulu yemidvwebomipendo ye-Stone Age kanye nekubhala emadvwaleni apha eNingizimu Afrika , nako lokungulolunye luhlobo lolukhulu emhlabeni . 
Kungahlanganyeli nalabanye bantfu - bantfu labatsetse umhlalaphasi bavamise kusebentisa tindzawo tesive njalo , ngendlela lengagucuki , ikakhulu ekuseni nasemini yantsambama , uma kunelilanga bangabangisani ngekuhlala nebantfwana nalabakhudlwana . 
Ngekucabanga ngekwehla kwebungakomali etinyangeni letisandza kwengca , Temafa Tavelonkhe Nelibhangengodla litawungeta kusebentisana kwenchubomgomo yemali yahulumende neyetimali kwesekela kwehla kwemandla emali nesilinganiso seluntjinjanisomali lolusimeme nalolusebenta kahle kakhulu . 
Loluhlobo lwemkhosi lwakha kuncintisana lokuhle kakhulu emkhatsini wema-athilethi ikakhulu uma ngabe babukeli beta ngebunyenti babo kutowesekela lomdlalo ngekusho kutsi emarekhodi angakhona kutsi ephulwe . 
Lamanye emalinki lakuleseva yalewebhu aholelana kumitfombo legcinwa bantfu labangemacembu esitsatfu labangalawulwa Litiko Letasekhaya . 
Bungako bamasipalati buletse simo lapho kunetigodzi letitfutfukiswe ngendlela lefanele kwendlula letinye tindzawo tasemaphandleni , letitfutfuka kancane . 
Kucazululwa kwaleklemu kumemetele sikhatsi sekusetjentiswa kwemhlaba lokusimeme , lokulingana nekongiwa kwekulondvolotwa kwemvelo . 
Kusetjentiswa kwetidzakamiva nako kunemtselela lomubi kutephepha kutekutfutsa njengoba bashayeli labanyenti labahambela khashane bayavuma kutsi basebentisa tidzakamiva ( ikakhulukati tjwala nensango ) kunetseteka nekuhlala bavukile . 
Ngalokujwayelekile , ngekuya ngesimo sakhona , kulukhuni kucinisekisa lobukhulu bemisebenti yahulumende lengabikwa , kodvwa tonkhe tinkhomba tiphakamisa kutsi kusetjentiswa kwelwabiwo mali lolungasikahle , uma kukhona , lekungabikwa ngako nalokwenteka ngaphandle kwetinhlelo nemiklamo leniketwe timali ngulabanikelako . 
Lamakhono akudzingeki kutsi abe kulomhleli nobe lomunye cwepheshe . 
Tinhlelo letinyenti tetimboni atikacondvwa kahle , atigcili kumacembu lasengotini kakhulu yekudlabhatiswa kwetjwala noma-ke tincane kakhulu kutsi tingaba nemphumela lobonakalako . 
Sesitibukile letinkhinga letimcoka , tinjongo telisu kanye netinhloso , tilinganiso tato takhelwa kwentela kuniketa kusebenta kweligunya lalelitiko , umbono kanye nemgomo . 
Ematiko , ngekwetinjongo tawo tekuniketa tinsita , lokuhlangene neTindzawo Tekusebenta Lekabuke tona Masipalati , tisebenti kakhe kakhulu . 
Loku kwabonakala kutsi kubaluleke kakhulu kutsi kugcugcutele kukhicitwa kwemnotfo kanye nekusimama kwemiklamo kanye nekuveta labo labangenele lemiklamo kutidzingo temakethe . 
Uma kucokelelwa emasakeni layiplasitiki , njengamaphakethe amanyolo lomdzala , lomkhicito usebungotini bekushiswa lilanga ngaphandle kwekutsi ubekwe emtfuntini . 
Tisuselwa etindleleni tesikhatsi sekuphila , kwati kufundza nekubhala kanye nemalingena . 
Kubonakaliswa kwelinani lemasheya kukhuphuke ngetulu kwetinkhomba letibekwe njengemphumela webuhle belinani bemasheya emnyakatweni wetimakethe . 
Letindlela netinchubo atikahloselwa kwengama sincumo senkantolo , kodvwa sentelwe kutingeta . 
Hlola lifomu lekugunyata kususwa kwemphahla noma tisetjentiswa kuLitiko Letemfundvo . 
Atikho letinye tinzuzo ( timpenisheli , tinsita tetemphilo ) letiniketiwe . 
Loku angeke kweneteke kuphela uma Mengameli asebentisa emandla akhe langakavami ekungenelela . 
Inhloso yetfu lenkhulu yaleminyaka timali lemitsatfu letako kutawuba kudizayina nekusebentisa tinhlelo , tihambisane neticondziso letihleliwe letihlose kusekela balimi labalima kancane kulamaHabhu lasikhombisa etekulima laboniwe kuyo yonkhe iGauteng . 
Nanoma loluhlolo lwanyalo lilithulusi lolusebentisako , solo sinayo indlela yekutsi umuntfu akhone kusebentisa loluhlelo ngalenye indlela . 
Emkhatsini walokunye , tikhungo temfundvo lesetulu ticecesha , ticinisekise tibuye tilolonge leminye yemicondvo lekhaliphile yebuholi kuhulumende , kubhizinisi kanye nakulenye imisebenti lefundzelwe . 
Lamatfuba lawa , nanome bewadzebeselwe , kunjalo ngetizatfu letehlukahlukene , kufaka : 
Uyakwati yini nome uyakuvisisa lokucuketfwe ngulesincumo ? 
Kuyintfo lesiyilungisako ngekusebentisa loluhlelo . 
Umsebenti wayo kuhamba embili ekubeni Lidolobhakati lase-Afrika lelenta kahle kakhulu lelihlomisa lommango kutsi indlondlobale kusimondzawo lesiphephile nalesinemphilo . 
Lebhrosha yesekwa yiKhomishini yaseYurophu . 
Kusilela kwemanti kubosomapulazi labasafufusa . 
Lelitiko kwanyalo linelinani leticelo tetibonelelo tangamunye lekungenteka tibe netinshokutsi letisemtsetfweni nakungenteka tingachutjekiswa . 
Kungabi nendzawo leyenele yelihhovisi kuhlalisa basebenti labangetiwe nako kukhombise kuba sitsibelo . 
Kulandzelela kungabhali kahle lwatiso ngemahhovisi lamancane . 
Tinyatselo letengetiwe kwentela kucinisekisa kusita kubuyisela imphilo ibe ngulekahle ( njengetinsita temtimba netengcondvo ) kanye nekubuyisana ( kubuyiselwa kwenkhululeko yemuntfu , imphilo yemndeni , buve , umsebenti nome imphahla , kubuyiselwa endzaweni yekuhlala ) kumele kuniketwe . 
Iyunithi Lelawula Kusatjalaliswa Kwetinsita kuLitiko Lemali lilawula libuye liphatse konkhe kutsenga lokwenteka kumasipala . 
Lebhodi itawugcila ekwakheni buhlobo bayo ne SA Tourism kuze kutotfolakala kuhlangana emitameni yekumaketha emaveni onkhe kutewuzuza live ikakhulu neNyakatfo Nshonalanga . 
Kungeta , timali letindluliselwe ngeSikhwama Setetindlu eNingizimu Afrika kumele tabelwe tifundza njenge tabelo letinemibandzela . 
Kucatsanisa emkhatsini kwelinani langempela nalelibhajethelwe ngekwelicembu lelikhulu ngalinye lekusetjentiswa kwemali kufakiwe kulesitatimende selwabiwo . 
Tonkhe timali letisele talamabhange lahlanganyelako tiyacinisekiswa tiye Kusikhwama Semalingena Savelonkhe malanga onkhe . 
LeLisu ligcizelela kakhulu kulungisa timbangela letinebungoti letatiwa kutsi tihlobene nebugebengu , ikakhulukati ebantfwini labasebungotini . 
Ngekubuka kutsi lesikhatsi salokwetfulwa kwalonamtsetfo ngahle sintjintje , iBhodi itawubeka liso kulesimo kantsi uma kudzingeka , yente tichibiyelo letidzingekako kulamathagethi lahambelanako ekusebenta . 
Temfundvo tizuzile kulokukhula ngemandla kutekuphakelwa kwebhajethi kuleminyaka lelishumi leyengcile , lebeyicondziswe kakhulu ekwenteni ncono kufinyelela esikoleni nekulingana ekusekeleni tikolo . 
Esikhatsini lesitako kuhlelwa kwetindzawo tekuhlala kufuneka kubuke sidzingo sekutfutfukisa imimmango lenekulingana lecuketse tindzawo tetemisebenti emkhatsini kwemmango . 
Ekubosheni kwakhe kuvele bufakazi lobunengi kutsi bekukhona futsi nalamanye emacala lafananako eSibhedlela eMichells Plain . 
Kugcinelwa kukhishwa kuchaza emanti langcolile atawugcina akhishelwe ngco emtfonjenilusito lwemanti . 
Insayeya lenkhulu lebukene neLigatja leTitfutsi teSive kuniketa titfutsi tesive letingabiti kakhulu , ngaphandle kwekwehlisa ikhwalithi nobe kuphepha . 
Incenye lefakwa ngumcashi leyentiwa nguLelitiko kuletinye tetisebenti talo taphambilini , njengetibonelelo tekwelashwa , ibalwa njengemali leyengciselwe emakhaya kulesitatimende sekusebenta kwetimali . 
Ngalesikhatsi seluhlelo lwekucinisekisa imphahla nekutsatfwa kwesitoko , timphahla letahlukahlukene kanye nesitoko kutfolakele kungasenamsebenti . 
Sibonelo , utsi , licembu letebulungiswa kufanele libonakale kulenchubo yemabhodi ashwele . 
Timisomtsetfo kuSiphakamisomtsetfo Sekuphepha neKuvikeleka , Lisu Lavelonkhe Lekuvikela Bugebengu kanye neLuhlelo Lekulwa Nebugebengu beTekuphepha neKuvikeleka kuleLitiko kusebente kakhulu endleleni yekubhala lelisu . 
Akube nekuthula , munye somlomo lapha . 
Loku , nalokunye lokufana nako , kutibonelo temsebenti lobalulekile enhlalweni lombandzakanya kubaluleka kwemfundvo yangempela yemsebenti . 
Satiso sitawufakwa etindzabeni temisakato satisa imiphakatsi ngekutfolakala futsi nendzawo yaledokhumenti lebalwe ngenhla . 
Inhloso kuniketa sipiliyoni lesentiwe ncono , lesizinganhle sesigulane kubantfu baseNshonalanga Kapa emkhatsini wemkhakha wahulumende wensita yetemphilo lesezingeni lelisetulu . 
Kugcwala ngiyo intfo lesibambe kamatima lebukene nemajele mhlaba wonkhe . 
Tinhlelo temfundvo yathishela teSigaba saboKhewane titawulungiselela bothishela kufundzisa kutingcikitsi letinyenti telulwimi . 
Ngalesikhatsi kukhula kwetemnotfo kanye nentfutfuko yebantfu kuhlanganiswe ndzawonye , kukhula kungulelinye lemathulusi lamanyenti ekubukana netinhloso letibanti tekwehlisa buphuya , kulingana kwemali lengenako lenyenti , kanye nekuphumelela lokuchubekako kwemalungelo etenhlalo netemnotfo . 
Loku kube nemphumela kurejista yelubalobalo kutsi ingatsembeki futsi kube matima kuyicubungula . 
Emadokhumenti lekufanele aphatfwe afaka imvumo yekushayela emphakatsini ngekwemigomo yeMtsetfo Wetitfutsi Temgwaco , emadokhumenti lakhuluma ngeluhlobo lwemfucuta kanye nedokhumenti ekudlulisela embili . 
Emanani lakhombisa tindleko kanye nemitselo yesimondzawo leyakheke kahle aniketa tikhutsati nekwentiwa ncono ngemphumelelo nelusiso lolusha . 
Uma kunetinkhomba letikhona letiveta kutsi imphahla ingahle yonakale , kwentiwa silinganiso selinani lekuyitfola kabusha . 
Bopha umtfwalo ngekuphepha kuvikela kutsi ungakhweshi . 
Lilunga ngalinye lelicembu lingenta setfulo sesifundvo lesimayelana nalenye incenye yekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Ucelwe kutsi wetfule inkhulumo lemfisha ngemlomo lapho khona uniketa ticondziso tekwenta intfo letsite . 
Uma loku kungasho inkampani letsite , lomele imboni utawatiswa ngembi kwekutsi yatiswe kulitiko . 
Kufaka sandla kwemkhakha ematfubeni emsebenti bekusolo kungagucuki . 
Kwehlukaniswa kwemfucuta kuyindlela lencono yekunciphisa tindleko tekulungisa kanye nekulahlwa kwemfucuta letsatselanako kanye nekunciphisa tinkinga emphilweni kanye nakusimondzawo . 
Inchubomgomo yekuhweba bekungulelinye lilunga lelisu lekutfutfukisa lavelonkhe lelibanti lelicuketse kusimamisa umnotfojikelele . 
Letilinganiso kufanele titsatfwe njengaletibonisa imitselela yekucashwa lokungabakhona . 
Lesigungu sibone sidzingo sekutfutfukisa nekubuyeketa tonkhe tinchubomgomo letiphatselene nekutfutfukisa tinsita tebantfu letifaka ekhatsi loku lokulandzelako : 
Indzima yemtsetfo wendzabuko nemitsetfo yemimango nayicatsaniswa neyamasipalati . 
Tinsita tekugcogca kwesibili tifanele kakhulu bosokontileka labakhulu . 
Kukhula kumaphethini ekusebentisa kufakiwe kutilinganiso tamalingena . 
Letilandzelako tindzawo letiheha tivakashi letikhona eBa-Phalaborwa . 
Tizatfu letimcoka tesikhungo sahulumende sekwala sicelo selwatiso siphatselene : 
Ngisho nekusabalalisa kungatfolakala ngekukhulisa kahle kwemasayizi emachweba . 
Sibuke ngco kuwo omabili emaklemu asetindzaweni tasemakhaya netasemadolobheni kulomnyaka . 
Loludzaba lwaphindza lwalungiselelwa kutsi lucocwe kwesitsatfu . 
Bafakiticelo labakoboliwe kutawudzingeka bente luhlolomakhono . 
Litiko leTemsebenti lenta konkhe kukhokhelwa kwemali kulomlingani wangasese mayelana nencenye yemali lebalwa ngekwesivumelwano sekwenta umsebenti ngekuya ngaleSivumelwano sePPP . 
Loku kutawuchubeka nekuba ngulokunakwako kwelikusasa lesibuke lona njengoba lena yindzawo lebeyitfole kunakwa lokungakaneli esikhatsini lesengcile . 
Lucwaningo lwemnyaka Lwenhlangano Yebakhiciti Betemnotfo ( CPA ) yaseNingizimu Afrika nalo lukhombise kukhula lokukahle kumikhicito yetetimali kuyachubeka kudlala indzima lenkhulu kumboni yaseGauteng . 
Ngako-ke , kubuyeketa kudzingekile kulelo nakulelo tiko . 
Imisebenti ye-ambulensi letimele nayo isita umphakatsi , ikakhulukati labangasese . 
Tinkhokhelo tekucasha tetimali tibonwa njengencitfo esitatimendeni sekusebenta kwetimali futsi tehlukaniswa emkhatsini kwemali yebhizinisi netincenye tentalo . 
Lokusimama kungatfolakala ngekungcwaba ngalokugcwele kwalapho emanti aphuma khona . 
I-Russia ineluntfu loluncane lwesibili kulelicembu . 
Isethi yetinhloso letihlelekile ( tinjongo letibanti ) yasungulwa kantsi emasu ekwenta akhiwa esikhatsini sethemu lemfisha kuya kulendze . 
Tindzaba temnotfo lomkhulu wemave nabohulumende kanye newebantfu nemabhizinisi , tintfo tangekhatsi kanye netangephandle nato tiyabukwa . 
Imigodzi leminyenti iyagcwala . 
Kusita kusheshisa ngekwakha , kugcina , kwenta ncono kanye nekuvuselela kwesakhiwonchanti lesisha nalesikhona kutemfundvo kufaka indzawo yekuhlala yesifundza kanye neyesekethi kucinisa emandla ekuletsa sakhiwonchanti kutemfundvo , kulungisa umonakalo kusakhiwonchanti lobangwe tinhlekelele temvelo . 
Bahlolwa labafuna kufaka sicelo seSikimu seMfundzate kuphela bangatsintfwa . 
Tindlu letikhokhelwako tekuhlalisa tivakashi letikulendzawo tifaka : 
Belaphi bendzabuko bangasebentisa imitsetfo yetimfihlo tekuhweba nome emalungelomkhicito kuvikela nekutsengisa lolwati lwendzabuko . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kulutsa batsengi macondzana nentsengo , luhlobo , timphawu , buhle nekusetjentiswa kwetimphahla noma tinsita letikhangisiwe , uma timphahla netinsita letinjalo tingekho kutsi titsengiswe noma tifunwe tibuye titsengwe macondzana nalamazinga . 
Incenye B yeluhlelo lwemasu lucuketse imininingwane lephelele yekuhlelela luhlelo lwesabelotimali nalolunye lwetinhlelo lolungephansi . 
Loku kukuphendvula kulesimo lesibuginjoginjo lesichubekako nekuvikela kungalandzelimtsetfo noma titatimende temphahla letiphosako , kuvumela indlela lelungisiwe yamali phasi emkhatsini wematiko nesisekelo sekungeta kwekubalisisa emkhatsini wetikhungo . 
Ngabe ubufakile bufakazi bemaphepha alapho ubhanga khona ? 
Kungeta kuloku , kususwa kwemfucuta kute kongiwe libhokisi ngumkhuba loyingoti-kakhulu kubatfwali bemfucuta . 
Labatsintsekako bayatiswa ngetintfutfuko kusetjentiswa imibiko yemisakato , tingcocoluhlolo kanye nemicimbi yalabatsintsekako . 
Tikhungo tesive letiphakeme- naletisemkhatsini kufanele titfolakale etindzaweni letingaphitsiteli leticondzene nendzawo levulekile netinhlelo tekunyakata - ikakhulu leto letinganiketa titfutsi tesive . 
Lomoya kudzinga kutsi uvuselelwe , ikakhulu emkhatsini webantfu labasha base-Afrika , kute kutsi lelivekati libukane netinsayeya tesikhatsi setfu . 
Tinhlelochumano tekunyakata tasendzaweni tentiwa tichumanisi nemigwaco lehlanganako kwelilungelo-lendlela-lebantfu nobe tindzawo letigcinelwe lokutsite . 
Timo kanye nendlelakwenta njengekweSicelo seKuhlanganyela . 
Lemisebenti ibukwe kabanti ngentasi . 
Labantfwana babekwa etindzaweni letingahambisani nekunakekelwa kwebantfwana kantsi bahlangabetana nebumatima ekuhlanganeni nasekujwayeleni lomndeni lomusha . 
Njengoba ngishilo ngaphambilini , umsebenti wekugucula luhlelo lwetikole tetfu akusiwo waHulumende Wetemfundvo kuvelonkhe kuphela . 
Kulikusasa lelisedvute lisu lekuphakelwa kwemanti velonkhe nekuceceshelwa tindlela tekuhlanteka litawushicilelwa . 
Ngisandza kutfola umshicilelo wami wesibili Wemphatsi Kumkhakha Wesive futsi ngijabule kakhulu ngesimo sebuhle balokucuketfwe kanye nesakheko . 
Umcwaningimabhuku Jikelele uhlanganisa lucwaningo lwakhe lwetikhungo kanye nelucwaningo lwetitatimende tekuphela kwemnyaka . 
Kugcina lamanti edamini kunebuhle bekuwenta avuleleke kumisebe leyetayelekile ye-UV leyandzisa kushabalala kwemagciwane langabanga sifo lakulamanti . 
Tindzawo letivulekile letingakakhelwa tidlala indzima lebalulekile ekusiteni letinchubo " tekukhama " " netekumunya " kusebenta ngalokusimeme ngekhatsi etindzaweni tekuhlala . 
I-Iscor , lenelilungelo lekucasha kulomhlaba , ivete kutsi ifuna kulima lipulazi bese isebentisa emanti alo . 
Ngaleso sizatfu , hulumende ugcine kukhula lokuhlakaniphile ekusebentiseni imali etinsiteni tesive nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Liphepha lelicuketse ludzaba likhulisiwe embikweni wemnyaka lowengcile . 
Kusanesidzingo sekugucula sikimu senzuzo ngalokuphelele . 
Ematfuba etesimondzawo edvutane neticiwu temvelo letikhona , lemitimba yekulondvolota leminyenti futsi netihobodla . 
Lokukhutsateka ngemodeli yelusito lwesifundza kungalendlela : 
Njengobe kugcizelelwe kuso sonkhe leSiphakamisomtsetfo , intfo lemcoka ekutfutfukeni lokusimeme kwemanti nekuhlanteka kubakhona kwahulumende wendzawo , losebentako lonelikhono . 
Kube nesidzingo lesiphutfumako sekutsi bayekele kusebentisa imali budlabha nekutsi balandzele tindlela tekulawula kusebentisa imali ngebuhlakani . 
Lena yinchubo lenenshokutsi legcwele naleniketa emandla lasavele acalile futsi atawuchubeka kulesikhatsi lesitako . 
Lwabiwomali kufanele lufakwe kuletinhlelo letibalulekile tekulandzelela nekuhlatiya kufaka ekhatsi kuhlola njalo lokuhlose kuhlola imiphumela lebalulekile . 
Imitfombo yemahlatsi eNingizimu Afrika ifaka emahlatsi emvelo noma endzabuko , indzawo lembonywe tihlahla , kanye nelihlatsi . 
Kutintisa kutawuvuselela etincenyeni letilusentse lwemfula kucinisekisa kulondvoloteka kwalomfula kanye nendzawo yawo lelusentse lwemfula letsatfwa njengeyelinani lelisetulu lekulondvolota . 
Kunesidzingo lesiphutfumako setinkhombandlela leticacako tekubeka timali letikhokhwako ekuniketweni kwelusito . 
Kubeka emazinga lokuchubeka njalo lokucatsaniswa netinchubo letincono kakhulu letilingiwe kutawusetjentiswa kwentela kusisita sentisise kahle tinkhomba kanye netinyatselo tetfu tekwentiwa kwemsebenti . 
Lombiko loyinkhulumo mphikiswano uyidokhumenti lenkhulu . 
Sigodzi esikhatsini lesitako singaba sikhungo lesimcoka lapho tinsita tavelonkhe kanye netesifundza kanye netikhulu tingasatjalaliselwa khona . 
Imvula lengaphasi kwaletayelakile yatfolakala eLimpopo . 
Tinhlelo temasu tiniketa umniningwane ngembono , umgomo wenhlangano , imiphumela kanye netinhloso litiko lelitsite lelifisa kutiphumelelisa kusikhatsi lesiniketiwe . 
Loluhlu ngalokwetayelekile lususelwa kutindlela tebutsi . 
Lokwentiwa ncono kwetikhatsi tekulindza ngulenye indzawo yekugcila yalesibhedlela . 
Ngenca yaloko , siniketa sitatimende sekungatfweswa licala nganoma ngabe nguwaphi emawaranti noma tetfulo letimayelana nekugcina noma kungabonakali kwedatha . 
Wabambelela kumbononchanti wakhe . 
Nanoma kunjalo , sicombela kutsi kufuywa kwe-talapia kute kutfolakale inyama letsambile lesibhelekece kutawukhombisa kukhula ngemandla esikhatsini lesitako lapho kukhula lizinga lekufunwa kakhulu inhlanti . 
Linanibantfu lelikhulako alitange lifakwe emphilweni yemnotfo ngemcondvo longiwo , futsi loku kwaba sicalo setihibe letinyenti temakhono etfu netinkinga temakethe yetisebenti lamuhla . 
Nginesimo lesenta kutsi ngidideke , kodvwa noma ngiyaye ngikhatsateke ngalesinye sikhatsi ngebudlelwane bami nemagama , ngifundze kusemukela simo sami . 
Kumele bachubeke bente sifundza seNyakatfo Kapa sitigcabhe ngekuhlala njalo setama imphumelelo nekwenta kahle ekucinisekiseni kuniketwa kwemikhicito yesimo lesihle . 
Letinyatselo letilandzelako letengetiwe kufanele tibukwe mayelana nalendzawo lesemkhatsini : 
Kute kube ngumanje tinkhombandlela tiniketiwe futsi tifanele kutsi titsatfwe njengencenye yemsebenti wekubuyeketa Inchubo yeTindlu yaVelonkhe . 
Siboshwa lesigwetjiwe singakhetsa luhlobo lwemsebenti lesifuna kuwenta , uma loko lesikukhetsile kukhonakala futsi kuhambisana neluhlelo lwemsebenti lolufanele . 
Lwati lolunyenti lonalo kutekulawula tekwelashwa tingulolunye lusito lolungetiwe . 
Lomunye umsebenti lobalulekile waleyunithi ngulowekugadza kusetjentiswa kwebhajethi . 
Uma loku kungavakali lokulungiswa kabusha kwetinsita tetindlu tangasese kuphela angeke tisombulule lenkhinga . 
Lizinga lelisemkhatsini lekubulala emagciwane ngulesikhatsi emavayirasi lamanyenti kanye nemafangi abulawa , kodvwa kungasiwo kahle hle emabhakthiriya spores . 
Inhloso kusebentisa lenchubo njengesikhungo setindleko semphahla ngayinye uma lenchubo seyichunyaniswe ne-E-Works . 
Mayelana neKunikwa Ithenda lenkhulu , Bosomathenda angeke bakhweshe naninani kulamazinga ekudizayina , ladzingekako nekuhleleka kwemaphayiphi lokubekwe kuledokhumenti . 
Kwakha kabusha lomkhakha wekuphakelwa kwagezi ekubeni linani lelijutjelwe kubaphakeli betigodzi , kwenta ncono imphumelelo kutindleko letehlisiwe . 
Kutfutfukisa nekugcinga budlelwano nalabatsintsekako , ematiko ahulumende netinhlangano letisebenta ngetitete kulesifundza . 
Kutfobela kuchazwa ngekulandzela umgomo wensita lobekiwe ekukhishweni kwetincwajana letisitako . 
Sipiliyoni sekubukana nemibuto yetindvuna , imibuto yephalamende kanye naletinye timbalelwane leticondziswe eHhovisi leMcondzisi Lophetse kutawusebenta njengalesinye sincomo semsebenti . 
Sengikhulumile futsi nabosomlomo kuloluya hlangotsi . 
Lelitiko nalo libuke kusungula imisamo netindzawo ngale kweminyele emaveni lanjengeMozambique , Angola , Tanzania kanye neZimbabwe . 
Umhlaba sewube yimphahla yekuhweba leswelakalako , nesabelo lesikhulu semhlaba sinebanikati bangasese . 
Sicela ucedzele lelithebula ngentasi . 
Kulendlela yenchubo yekufundza kunetigaba letintsatfu tesifundvo sekufundza letibitwa ngekutsi , kufundza kucala , ngesikhatsi ufundza nangemuva kwekufundza . 
Umtsamo walelitiko wekwetfula sibalo lesidzingekako setindlu tekufundzela ngesikhatsi lesifisha lesikhonekako uye wabuyeketwa wentiwa ncono , futsi lelitiko manje selenta buhlanganyeli naletinye tinhlangano , ngaphandle kweLitiko Lemisebenti . 
Yati kutsi ngaphandle kwekutsi kushiwo , emaphayiphi agesi lanemitsi kufanele apendwe kuyo yonkhe indlela yebudze bawo . 
Ticashunwa letikulendzima letikhuluma ngetimalimboleko letite intalo tifaka ekhatsi netimalimboleko letinetilinganiso tentalo letiphansi . 
Sisebenti saka-SARS sachaza kutsintseka kwetinzuzo ngekwemtselo mayelana netemhlalaphansi nekuyekela kusebenta . 
Tincenye tekugadza nekuhlola litiko kumele tidlale indzima lenkhulu ekulungiseni imibiko yemnyaka , ngoba lokutfolakele nemiphumela kumele kube sisekelo semibiko . 
Lesivumelwano lesi siniketa indlela yekusungula indzawo yekutsenga nekutsengisa lokukhululekile kwalababili emkhatsini we-EU kanye neNingizimu Afrika ngekuhambisana nemitsetfo yeNhlangano Yekutsenga nekutsengisa Yemhlaba ( WTO ) kanye nekuciniswa kwelusito lweYurophu eNingizimu Afrika . 
Letivumelwano letilandzelako tingatsatfwa kulolucwaningo lolukhona lwesikhatsi lesincane : 
Kulawulwa kwelifayela , lokucinisekisa kutsi emafayela alawulwa ngendlela lesebenta kahle sibili nangelwati lonkhe lokudzingekako loluhamba nesikhatsi lwekuhleleka kanye nelekwelashwa lengakhishwa lula uma idzingeka . 
Sisebentise lomcondvo wekutsi kuhlala emadolobheni kungasekela lokwentiwa kancono kwetakhiwo tase Afrika uma tinakekelwe kahle . 
Tinsayeya letibonakele kulemisebenti yalenyanga letako kufanele tilungiswe . 
Kwaba khona nemitamo yekuchaza kutsi kungani bekuyintfo leyetenkako kufezekisa inchubo yekutsi kumakwe kukhonjiswe lapho umdlalo welibhola bobandzakanyeka khona . 
Akukafaneli kube nemkhawulo wesikhatsi sekugcina etinhlelweni tematiko . 
Kuhola nekuchumanisa kuntjintjiselana kwamhlabawonkhe kwelwati lwetetheknikhi nelwati ngebantfu nemisebenti yekutfutfukisa . 
Lomhlangano wagcina ngekutsi Mnu . Montana afake lommangalelwa wesitsatfu elivini lekhetsekile uma kusalindzelwe kuphetfwa kweluhlolomabhuku lolwentiwa ngetindlela tesimanje kanye neluphenyo . 
Labente emacala kufanelwe kutsi bavalelwe ngekulandzela tigwebo labanikwe tona ngaphasi kwaleSehluko . 
Kuhlolwa kwemahhovisi esigodzi nekulawula imibiko . 
Bungoti ngaloko , nanome kunjalo , ngulokungalandzeli kwabomasipalati tidzingo tekwetfula umbiko . 
Lokuningi kwalemali lekufanele icitfwe iyiswe ekunakekelweni kwetemphilo , temfundvo netibonelelo tahulumende , tindzawo letihlomulisa labaphuyile . 
Nanome kunjalo , asikholwa kutsi umkhawulo wesikhatsi seminyaka lemine njengaloku siphakanyisiwe kuletichibiyelo sifanelekile . 
Imiphetfo yetindzawo tesive letivulekile kanye nemphahla yangasese kumele kucaciswe kute kutsi bobabili bahlali kanye nabantfu labengcako basheshe bakhone kubona imincele emkhatsini wetindzawo tesive , tesive ngalokunemkhawulo kanye netasese . 
Loku kusho kutsi udzinga kuyikhokhela kuphela uma uyidzinga , futsi ivumela kalula , ikhona kushesha nekuniketwa kalula ngekwandzisa nome kwehlisa umtsamo ngekuya ngekufunwa kakhulu . 
Sijabule kakhulu kutfola umnikelo lobuya kulabaphetse . 
Nangabe leticelo setichibelwe , ngaloku ecinisweni lokungagucugucuki , futsi nangabe lesichibelo sesifakiwe lapha , ngako-ke imantji beyifanele kutsi isilalele lesicelo lesikhetsekile njengaloku sinjalo kanye nekusehlulela ngalokufanele . 
Lokwehluka kwemfuno elusukwini lonkhe kudala insayeya tsite macondzana netimo tebasebenti . 
Masipala wasungula Imathriksi yeteNtfutfuko leHlanganisile kucinisekisa kuhlela lokuhlanganisile nekutfutfukiswa lokuhlanganisile , kwetekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme , njengobe kukhonjisiwe kulomdvwebo longentasi . 
Emabhizinisi achunywe kuletinye tinsita tekwelekelela kanye netinhlaka letikhona kuso sonkhe lesifundza . 
Kunesikhungo ngco selwatiso ( Sikhungo Sekusebenta Kahle ) lenemahhovisi esathelayithi , lafaka leSikhungo Seteluleko Temathenda . 
Lokuchazanako , kutsi lendlelakwenta lena iyahlanekeleka ezingeni lemabanga laphakeme . 
Loku kungentiwa ngekutimela ngaphandle kwekubonisana nebalinga bekuhwebelana . 
Tikhungo temfundvo lephakeme tiphocelelekile kutsi tikhiphe emarekhodi ekufundza noma , lapho kufanelekile , timeleli teticu temfundvo kutitjudeni temave emhlaba kucinisekisa kuphumelela kwato esikhungweni semfundvo lephakeme yaseNingizimu Afrika . 
Cinisekisa kutsi kuvunyelwe ku , futsi netindlela letincamulako , tiye emakethe . 
Tinombolo letehlukene letilandzelako tikhomba tintsengo tesilinganiso talabatsengisako netetitolo tebatsengisi kute tincishiswe ngetindlela letehlukile tibe tisebentisa luhlolo lwebhlokhu . 
Kungekhatsi kulengcikitsi lokungitfokotisako kuvula lenkhomfa . 
Lemisebenti yentiwa etikhungweni tetindiza njengaseJozi , eKapa kanye naseDurban , kanye nakumachweba lamukelwe . 
Ngaphandle kwalemitamo yamasipala yekubandzakanya leminye imkhakha yematiko , ematiko lambalwa awatange etfule tinhlelo tawo . 
Somathenda lophumelele kutawulindzeleka kutsi atfumele iphothfoliyo yesakhiwo ( kunconoteka titfombe ) mayelana nenhloso yekubhalisa kuLitiko leMisebenti yeSive . 
Kugadza kwalabahamba ngetinyawo kusebenta kancono kunekugadza kwetimoto letengcako . 
Bahloli Bemakhotho bakhetfwa kute bephenye noma nguluphi luhlangotsi lwemahhovisi amantji ngalokutayelekile lachumene ngekuphenya kwekufundza umsebenti . 
Tivamise kutfolakala etindzaweni letifinyelelwa bantfu labanyenti . 
Sakheko saloluhlelo sesicondzanisiwe kutsi sihambisane nemiyaleto njengobe itfolwe eHhovisi Letimali Velonkhe . 
Loku kunikete ematfuba lamanyenti kumabhizinisi asekhaya . 
I-Afrika itawuphakama inemandla , ibumbene , icinile futsi idlale indzima yekuba nemtselela emhlabeni wonkhe nekuba ngumlingani lonendzima lenkhulu etindzabeni temhlaba . 
Siniketa iphrofayili lencane yaletinye taletitediyamu kukhombisa leliphuzu . 
Tindleko tencenye yeluhlelo tifaka kubhadalwa kwendzawo yekuhlala yebafundzi kanye netinsita tekuniketa kudla ekolishi . 
Sibonakaliso ngukutsi emathuna lakhona nyalo enele , anendzawo leyanele emkhatsini kwawo esikhatsini lesisemkhatsini nekutsi emathuna anakekelwa kahle nguMasipala . 
Lomtamo utawukhulisa emakhono elugu lwaseNingizimu Afrika emsebenti wekulungisa imikhumbi letfutsa i-oyili kanye nemarigi e-oyili . 
Kumbandzakanya labatsintsekako kusoloku kungumsebenti wemasu aleligatja . 
Umsoco lukhishwe ngelithani lweluhlavu lukhonjiswe kulelithebula lelilandzelako . 
Kuphakela imfundvo lezinganhle , temidlalo yesikolo , titfutsi kanye nekulingana kwetebulili . 
Tigaba letivela kakhulu esomisweni kufaka imbali nekugcwalisa luhlavu . 
Ngibonga kwekutsi ufuna kuhlanganisa lokuphelele , kodvwa wenta ingoti kuleto titjudeni letehluleke ngemandla . 
Tinhlelo letibalulekile , tifaka ekhatsi kusekelwa kwetemfundvo lebalulekile , sishayamtsetfo , kubuyiselwa kwebulungiswa nekwakhiwa kwematfuba emsebenti . 
Imitfombolusito lengetiwe yelusebentisomali lolwentiwa timali letitsatfwa etimalini tekuphalala letibekiwe kanye netingucuko letencike kusibiketelo setemnotfo lomkhulu . 
Ngasinye setifundza letengcile letine tibe nemtsetfosimiso waso kantsi inchubo yayo yekuhlolwa kanye nekulinganisa . 
Ibeka inchubo nemitselela yekusebenta kwalesimemetelo . 
Lusha loluceceshelwe kwakha lutawufakwa etindzaweni tekusebenta lehlukahlukene kute lutfolwe lwati lwekwenta . 
Basebentisi bakhutsatwa kutsi batfole umyalo webungcweti ngembi kwekutsi batsatse nanoma ngusiphi sinyatselo lesiphatselene nalolwati , imibono noma imicondvo lebekwe kulewebhusayithi . 
Usandza kubuya kuluhambo lweBhayoloji noma lweJografi . 
Tingaki tilinganiso temitsi letingakatsatfwa sigulane kusukela ekuvakasheni kwekugcina ? 
Kusebentisa ithekhinoloji yemishini lelinganisa buningi bemanti lasemhlabatsini , ngemishini letintfo letintsatfu letilawula tehlise emandla agezi , kungenta buncono ekuniseleni emalamula kanye nemoba . 
Ngembi kwekusayina letivumelwano , emakhasimende atawufanele atfole lomculu wenchubomgomo walomkhandlu nawuceliwe . 
Basubatsi labangakajabuli abenti kahle ngendlela lebekufanele bente ngayo . 
Kute kwenteke loku , luhlaka lolucacako luyadzingeka lolutawusita tinhlangano ezingeni lendzawo kutsi tidlale indzima yato ngelwati loluphelele lwekutsi kwesekelwa lokunjani letingakubukelela lokuvela emazingeni lasetulu aHulumende . 
Kukhutsatwa kwemagugu emasiko kanye netinchubo kuyatiwa ngemakhono kanye nemandla ekuletsa kuthula kanye nekusombulula kungcubutana . 
Kutfutfukiswa kwetakhamuti kungumholi lobalulekile kutingucuko tebhayodayivesithi kantsi kubuye kube yinkhomba lebalulekile yekulahleka kwebhayodayivesithi . 
Sigodla lilungelo lekungasigcwalisi sikhala . 
Licembu lelibuke umsebenti lelifaka ekhatsi ematiko liphishaneke kuloko lokwentiwe kwaba yinchubo lenkimbonkimbo yekubonisana nelucwaningo lokutsetse sikhatsi lesidze kunaleso besilindzelekile . 
Emakhono ekuba nebudlelwane lobuhle nebantfu newekufundzisa . 
Ndvuna ngaphambilini utsite kutawufanele sinyuse emasokisi kute sicedze ngelizinga leliphakeme . 
Kumele kwenteke kutsi lemodeli i-edithwe nayiphendvulana neluntjintjo lwesimondzawo . 
Tigitjelwa netitfutsi temphahla letingakaphephi tintfo letiphatselene nalelitiko . 
Futsi , kuvalwa kwetikhala letivulekile tebaphatsi labasetulu kuletse luntjintjo lolubalulekile ekulungiseni kungalingani ngekwebulili ezingeni lebaphatsi labasetulu . 
Imali levela kunzuzo , intalo nekucashiswa kwemhlaba isuselwa kulenzuzo lekhokhwa tikwesikweleti semifundzate neyetisebenti , ngaphandle kwentalo lesele lekufanele ibhadalwe tigulane . 
Ledatha lencunywe ngaphambilini nalebutselwe ibuketwe ekubikeni tidzingo letivela kuTemafa Velonkhe naseSifundzeni . 
Loku kutawusebenta , noko , nangabe umkhokhi uyinkampani , ikoporasi levalekile , litiko lahulumende nome sikhungo lesinjalo . 
Kususa litfuba lekulahlekelwa ngekwehla kwentsengo yemali kuphothifoliyo yemasheya , leSikhwama sisebentisa tindlela tentsengo yemasheya yeTivumelwano tekuhweba Letentiwa ngasese emkhatsini walabatsintsekako ( OTC ) kubalekela kuvuleleka kwaso kutingucuko telinani lentsengo yemphahla yephothifoliyo yentsengo yemasheya . 
Sihlalo kumele abe nesicu setemtsetfo futsi kumele abe asebentile njengemmeli noma umshushisi lokungenani iminyaka lesihlanu . 
Ngekusebentisa itheknoloji nekwentiwa kancono kwetitfutsi , lokufinyeleleka , tindleko nekubukeka kwetekutfutsa taselwandle sekuncono kakhulu . 
Caphuna kusicashunwa kute wesekele imphendvulo yakho . 
Uyacelwa kutsi ukhombise linani lemahora emuntfu latawusetjentiselwa lomklamo , tinsuku tekucala netekucedza , kanye neluhlelosikhatsi lwemklamo loluveta kucedvwa kwemisebenti lebalulekile nemagcatfu emklamo . 
i-GCIS iyaligodla lilungelo lekugucula , kuntjintja , kwengeta noma kususa kuletinye tincenye noma kuyo yonkhe imigomo nemibandzela yekusebenta njalo ngetikhatsi letitsite . 
Loluhlakamsebenti lubeka emasubuciko ekulungisa nekwenta kancono tekuphepha emigwacweni . 
Tinsita tekuhanjiswa kwetibi tinikwe ngemphumelelo . 
Letisombululo letihlongotiwe tentelwe kucala umklamo wekuncuma simo semigwaco lesikhona kanye nemanti etikhukhula lacondzene netakhiwonchanti tetindzawo tamasipala . 
Luhlaka lwesifundza Lwentfutfuko Yendzawo lucaphela kutsi kulungisa lokungahambi ngekulingana kwemtsetfo wemvelo kwendzawo nekuhleleka kwebuhlanga kwekuvakasha kulesifundza kudzinga kuba yinhloso lemcoka yanobe nguliphi lisu lekutfutfukisa tekuvakasha kulesifundza . 
Imiklamo nekufuna nekutsenga kuhlelwa ngekuvisisa tidzingo teluhlakamsebenti lolushaya umtsetfo Lwekuphatfwa Kwetimphahla netinsita . 
Kusita Litiko leklayenti ngekwakhiwa kwetidzingo tendzawo kanye netinhlelo temphahla . 
Inhloso nome umgomo usitatimende lesivamile lesichaza loko lokwentiwa ngulelitiko , kutsi lisebentela bobani nekutsi loku kumele kwentiwe njani . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi banike batsengi , tivumelwano nemarekhodi lachitjelwe ekutsengiselana , lachaza timphahla letivalwako , kodvwa ngaphandle kwekwenta letinye tingucuko etivumelwaneni nasemarekhodini ekucala . 
Kuhlolwa kwamahhala , nekulashwa kwamahhala , kulashwa kanye nalokunye lokuhlobene nesibhedlela lokufaka kwekuhamba lokuhlobene nalokulashwa kunganiketwa umuntfu . Tigulane letidzinga kulashwa tihlolwa ngekwemanani entsengo lebekiwe kunoma ngabe ngusiphi sibhedlela lolaliswa kuso kanye netinsita letihambisana nawo . 
Tikhungo tekugula ngengcondvo tifakisise lusiko lwekutivela unakekelwe kahle usigulane . 
Kantsi kumele singamane sitjele bantfu labasebancane kutsi bangayi emacansini ? 
Kubuyeketwa kwendlela tikweleti letisebenta ngayo njalo ngekota ngekumelana nesifundvo lesentiwe kwacedvwa njengoba kuhleliwe Ngetilinganiso kwabuyeketwa kunakwa lokucindzetelako kungabonakali lokubangelwa simondzawo semnotfo lesigucukako . 
Kususa imitha lendzala lebeyihlala ngaphandle kufakwe libhokisi leimitha lelisha lefakwa ngekhatsi - Loku kutawufakwa emakhaya lekaphakelwa ngagezi lohamba ngaphansi kwemhlaba noma lohamba ngetulu . 
Kwahlangabetanwa netinkinga letahlukahlukene letifanana nekwebiwa kwetitja tekudlela kuya elulawulweni lwetinyamatane . 
Kufanele kutsi Khomishinari , acinisekise kutsi tiboshwa letinebantfwana tihlala tichumana nemindeni ngekuvakashelwa lokwengetiwe nanoma ngayiphi indlela , uma kwenteka . 
Loku ngikutsatsa njengeliphutsa lekusebenta kunekutsi kube luhlolo lwelizinga letisebenti tetfu tahulumende , linyenti lato ecinisweni tinelikhono futsi tisebenta ngendlela lekahle . 
Lemicabango lelandzelako igcinwe kuMcondvo weNtfutfuko yeNdzawo yaVelonkhe : 
Letinchubo letikhetsiwe tiya ngekuncuma kwemhlolimabhuku , lokufaka ekhatsi bungoti kwalokucuketfwe titatimende letinganembi tetitatimende tetetimali , ngenca mhlawumbe ngenkhohliso nome ngeliphutsa . 
Kushuba lokusezingeni leliphansi kweligulugulu kungasetjentiselwa kulawula kumila kwelukhula ; nanoma kunjalo , kuchubeka nekulisebentisa-ke akunconywa ngenca yebushevu kwako etinhlantini kanye nesento sakho sekubutsetela kungcola . 
Kuhlela kungumsebenti walokucuketfwe nelikhono . 
Ikhomishana Yemisebenti Yesive ineligunya ngekwemtsetfosisekelo kutsi iphenye , ilandzelele futsi ihlole kuhlelenjiswa , kuphatfwa kanye nekwenta kwetisebenti letisebentela sive iphindze yeluleke tinhlaka tembuso kuvelonkhe nasetifundzeni . 
Kulahlekelwa futsi , mhlawumbe kakhulu , kuhlukana kwetintfo letifana nemahlatsi , tindzawo letisitete nemachaphoti emhlume kukhulise kakhulu kucindzeteleka kwemphilo yasendle yemhlaba , kutitjalo nasekusebenteni kwetinhlelo letiphilako . 
Imphela akukho kusho lokwengca loko ! 
LeLikomidi leLutjalomali , egameni leBhodi , liyabulandzelela lobungoti lobungabangelwa tilinganiso letincunywe phambilini . 
Budlelwano lobuphikisanako emkhatsini kwemehluko wemkhiciti-kuya-ekutsengisweni kanye nelizinga lekungeniswa kwabhonjisi wesoyi kungabonwa kulesibalo ngenhla . 
Inchubomgomo lenemtselela lophikisana nemsebenti wetemnotfo kuloko lowentiwe mjikeleto webhizinisi , njengekuhamba kancane kwekukhula kwekusebentisa imali kulesikhatsi lesiniketiwe nekusheshisisa kusebentisa imali emnotfweni lowehlile . 
Ngalokuvamile , Luphiko lunebudlelwane bekusebentisana lobuhle nemakhasimende alo ; nalamanye emagatja lakuLitiko . 
Kugoma kuvikela kokubili labadzala nebantfwana kutifo letingavikeleka letitsatselanako . 
Emandla ebasebenti lajutjelwe , timoto netinsitakusebenta Kutinsita Tekuvikela Tamasipalati . 
Lokweswelakala kwemandla ekwetfula tinsita tetisebenti kuleLitiko kubonakele njengayinye yaletinkhinga ekwetfulweni kwetinsita kuwo onkhe emazinga kuleLitiko letfu . 
Bammelilukhetfo labaphumelele bangadzingeka kutsi bahlolwe ngetekuphepha Buholi lobufanele . 
Bantfu labatsatfu batawufakwa kusisetjentiswa sikhatsi lesingemalanga lamatsatfu ngeliviki . 
Nanoma-nje kuye kwacashelwa kakhulu kucinisekisa kunemba kwelwatiso , licembu lelihlela lolushicilelo alwetfwali sibopho sekunemba . 
Tonkhe ticelo tekwabelana lokulinganako letindluliselwe titawuhlolwa kabanti yiPT ngembi kwekutsi tetfulwe kuKhabhinethi kute tivunyelwe . 
Luhlelo lwekusebenta lwaseNingizimu Afrika luphindze lukhombise kutibophelela lokusikhombisa njengetinyatselo letiphatsekako tekubukana nensayeya lenkhulu Yekutfutfukisa Kutfulwa Kwetinsita . 
Kubalwa kwemavoti kumele kuhanjiswe ngendlela yenchubo leshicilelwe . 
Leli libanga lelitsatfwa ngulomklamo welisheya lasemakethe , umsebenti noma umhlaba losemafemini asekhaya lakhona . 
Kuphindze futsi kube khona nemtselo wetikhwama temapulasitiki ekufaka imphahla nawutsengile . 
Onkhe ema-imvoyisi laletfwe nguSonkontileka kumele abe Ma-Imvoyisi eNtsela akhombise linani laloku-odiwe nelinani lalokuletsiwe , linani lentsela lelibitiwe kanye nebungako lobuphelele be-imvoyisi . 
Sitfole kokubili Liphepha Lemibuto neLiphepha Leluhlelo lweSibhunu namuhla . 
Kucashelwa nekuhlolwa kweHIV ne-AIDS , kanye nekutfolakala kwekudla . 
Loku kufaka phakatsi imibuto yebetindzaba , imisebenti , emayunivesithi , ema-NGO nemalunga esive . 
Loku kungenca yebufakazi bemlandvo wamanje bekutsi lenchubo ivimba ngco tinhlobo temathulusi lemanje asetjentiswa ngemave latfutfukile , ngesikhatsi akunchubo yekutfutfuka . 
I-SAB inetimakethe letinkhulu naletinemandla neligama lelatiwako nalelisismeme kantsi ike yasolwa ngekuvuma emacala uma isabalalisa imikhicito yayo letjwala . 
Lomgodzi nome umgodzi wekutentekela utsintseke kabi kakhulu ngemishikashika yaphambilini yekukhishwa kwesihlabatsi . 
Kuhlukunyetwa kwemntfwana nguthishela kwesabeka ngalokungakavami , ngoba kuhlakata kwetsenjwa lokuniketwe bothishela ngulabatali bemntfwana . 
Lomculo wenta kutsi tonkhe tihambeli tetfu temhlangano tibumbane ngengoma nangekudansa . 
Umsebenti losembili walabomasipala ekufezekisweni kwaloluhlaka ku : 
Tifundza nahulumende wasekhaya uwubuye atfole tibonelelo letinemiyalelo naletinye kulencenye yavelonkhe , kufaka ekhatsi kundlulisela kutifundza kute kwentiwe kancono emazinga ekusebenta . 
Kulesigatjana , incenye yemikhicito letsengwa kulamanye emave nemikhicito letsengiselwa lamnye emave yiGauteng ayahlatiywa futsi kukhulunywa ngebhalansi ye-akhawunti yetekuhweba . 
Imishini yekuhlola lenemacala lamanengi , tintfo tekusebenta , noma emasisitimu , ngalendlela : 
Njengebaphatsi kumele sihole ngekuba sibonelo . 
Loku kungabonakala nge"sikhala" lesehlako lesikhona emkhatsini wemanani lamabili . 
Nanome kunjalo , sipiliyoni sikhombisa kutsi indlela yelutfo lolukhetsekile awakukhoni ngekwawo kutsi ahlole ngalokugcwele i-ikholoji nebungoti bebutsi lobungabangwa bunkimbonkimbo bekucitsa emanti langcolile etimboni . 
Kuto tonkhe tindzaba leticondzene nebantfwana , kufake phakatsi ticelo tekudla imphahla leniketa likhaya noma indzawo yekuhlala ebantfwaneni , ngumsebenti wenkantolo kucabangela lokufanele bantfwana . 
Kungalesizatfu lesi kutsi wonkhe wonkhe umenyiwe kuvakashela leliwadi kuyobona leliwadi lelinebungani kubantfwana . 
Lesichibelo lesiphakanyisiwe sekusungulwa kwelikomidi lekuhlola emabhuku enkampani banikati bayo labatimele ngalokutayelekile akudzingeki ngobe banikati balenkampani batimbandzakanye kakhulu nekuchutjwa kwetindzaba tebhizinisi . 
Siyanincusa nonkhe kutsi nente ingadze kulo lonkhe likhaya futsi nisisite sibambisane kwakha likusasa lelincono . 
Ngaphasi kwanoma ngusiphi simo i-GEMS , bacondzisi bayo , tikhulu kanye netisebenti angeke babe nelicala lanoma ngumuphi umuntfu wesitsatfu lanoma ngukuphi lokucondze ngco , lokungakacondzi ngco , kumosheka lokukhetsekile noma lokungumphumela , kufaka ekhatsi , ngaphandle kwemkhawulo nanoma kulahlekelwa noma tinzuzo , kukhinyabeteka kuhamba kwebhizinisi lokusuka ngco noma lokungasuki ngco ekwetsembeleni kunoma nguluphi lwatiso lolubekwe kulewebhusayithi . 
Uma umsebenti wakho nome lokwentako kudzinga kubhalisa kwembuso nome lokusemtsetfweni , niketa lusuku kanye nemininingwane yekubhalisa . 
Tinhloso tifaka ekhatsi kuvikela imfucuta , kusebentana nemfucuta ngendlela lefanele , futsi nekutfutfukiswa kwemtsamo wavelonkhe lowenele wekuphatsa , ikakhulu tikhungo tekushisa imfucuta . 
Ijiphsamu ingenta kancono kungena kwemanti uma emanti lacwebile ( laneluswayi loluncane ) asetjentiselwa kunisela . 
Kuvakashela emakhaya kwentela kusekela imindeni nalabo labasebentisa tinsita talabagulwa yingcondvo kufaka ekhatsi kuhlolisiswa kwalabagulwa yingcondvo . 
Loku kube ngumtfombo wekudideka lokubandzakanya incenye yekwehluleka kulokuniketiwe ngekulawulwa kwemlilo kulomtsetfo lokhona . 
Lisu leLED Lesigodzi libona lamatfuba ekutfutfukisa lalandzelako nemiklamo lengaba khona lengentiwa eBa-Phalaborwa . 
Kuvikelwa kwemfihlo yebantfwana 
Indlela yekungena : Ngeluhlolo lwekubuta imibuto kuphela , bese bantfu bayakhetfwa . 
Kute imiphumela leyatiwako yekumila kwelukhula letsintsa tinhlanti . 
Ncedza bahlengikati kubamba tigulane letineludlame . 
Kucitfwa kwemanti langcolile lapho inhlanginisela kanye/ noma umtselela ungatiwa futsi ngaloko angeke uhlolwe . 
Bunikati bangasese , kufuna imisebenti lehlanganisiwe kanye nebudlelwane lobubuchwepheshe kanye nemafemu lamakhulu , kanye nesidzingo selusito ekulungiseni kabusha , ngetulu kwalokunye , banikete ematfuba esikhashana ekusisa kwangaphandle . 
Ngoba tincandzatifo tabo tibhidlitekile , bantfu labanyenti labane-HIV basengotini lenkhulu yekubamba kugula kwakho kunawe ubamba kwabo . 
Kuphakelwa lokusimeme kwetinsita letisisekelo kuwo onkhe emakhaya nesakhiwonchanti lesentiwe ncono kumele kucatjangwe . 
Loluphiko lwekugadza kutinta kwemmango belulwekugcina kutinta kwemmango ngaso sonkhe sikhatsi uma utiva ukhatsateka . 
Linyenti lemikhakha yemakhopholethivi lephumelelako tekulima kanye netimali . 
Ngesikhatsi kukhishwa loLuchumano , atikho tikimu betamukelwe . 
Konkhe lokukulewebhusayithi kunelilungelombhalo . 
Tingucuko Tenchubomgomo Yabomasipalati ngekuhlela nekukhutsata budlelwane lobuncono nabomasipalati . 
Umcondvo lobalulekile kufanele ube nelwati loludzingekile kanye nesipiliyoni semtsetfosimiso kanye netinchubomgomo , imfundvo kanye nemakhono ekutfutfukisa tinchubomgomo kanye nemasu , budlelwane babohulumende , timali tahulumende kanye nelwati langcondvomshini . 
Lelithebula lelipha ngentasi liveta lwatiso lolufanele lolumayelana nemalunga elikomidi lekuhlola emabhuku : 
Kumayelana nekuntjintja timphilo tebantfu kanye nekwenta kutsi balawule indzawo lebaya kuyo kanye nekutfokotela tinkhululeko kanye nesitfunti lesitsenjiswe nguMtsetfosisekelo wetfu . 
Kuniketa teluleko nelusito ekwakhiweni kweMininingwane Lencunyelwe Umsebenti . 
Konkhe lokudzingekako kuhlela , kuhlelembisa , kuhlanganisa , kulawula kanye kuchuba lemisebenti yemklamo . 
Lwati lwekwenta umsebenti lojwayelekile wekuphatsa lihhovisi . 
Ngako-ke , lelisu libita sikhungo se-Ejensi yinye , lebonakalako leTfutfukisa Emakhophelethivi . 
Loluphiko luyaphawula njalo ngemamemorandamu ekhabinethi netinchubomgomo letisatfutfukiswa ngekhatsi nangaphandle kweluphiko . 
Lokungenani sipiliyoni seminyaka lesihlanu eKutfutfukiseni Inhlangano noma umkhakha lohambelana naloyo lekutsi iminyaka lemitsatfu ifanele kutsi ibe yekuba sesikhundleni sekusuphavayiza . 
Uma kunekusilela kunoma nguyiphi indzawo yetemphilo , umtimba utawuphendvula ngendlela yekutsi ube nelwati ngalenkinga . 
Niketa lokuphatsekako kulobumcoka bekwatisa ngalokwentiwa kulomsebenti kwalabasandza kucashwa . 
Injongo yayo lesekelako kucinisekisa tinzuzo tekwelapha letilingene , sincesitelo nekubuyiselwa kwendlela yekuphila kulabatsintsekile etingotini nasetifeni letiphatselene nemsebenti . 
Nanoma kunjalo , uma luhlolo lubuka lusebentisomali ngalokubanti , luphindze futsi lubuke kwendlula sabelomali lesikhulu kunetintfo letibalulekile letinelifutse lelibi kubungibo belwabiwomali . 
Chaza sitaladi njengendzawo yemmango lephephile nalehlukile . 
Kute kutsi benyulwa bakhetfwe bafanele kutsi benetise lenchubo lelandzelako . 
Kufanele kutsi bakhi babe nekufinyelela etimalini kuze babe nekungena kwemali lokwanele kutsi bacale kwakha noma yetinkontileka tekuphakelwa kwemphahla yekwakha . 
Inhloso yenchubomgomo yetilwimi kuniketa luhlaka kanye nemhlahlandlela yekuhambisa imibhalo lesemtsetfweni lokungenani ngetilwimi letintsatfu letisemtsetfweni . 
Loku kuzuziwe , futsi amaphesenti achubeke atinta kakhulu noma kancane kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Kudzingeka kutsi kwentiwe umsebenti lomnyenti wekubuyeketa nekuchaza simondzawo lesishaya umtsetfo . 
Bantfu labakhubatekile lababuya ngaphandle kulomkhakha kumele bative bakhululekile kutsi bafake sicelo salesikhala . 
Ematfuba ekulungisa lokucindzeteleka laholela ekujakeni kusebentisa imali ekupheleni kwemnyaka timali ayaphunyuka . 
Leligumbi Lekuphenya Ngebungcwethi nyalo lwakhiwa kabusha kulungela kucashwa kweMlawuli Jikelele futsi nalabanye Balawuli lababili labatawufakwa kuleligumbi . 
Ematiko anesibopho sekusebentisa letinchubomgomo nekugwamandza kutfotjelwa kwetimiso kumatiko avelonkhe newetifundza . 
Nomakunjalo , leliKomidi liyatfokota kutsi Sigaba Lesihlolemabhuku Ngekhatsi sesiniketwe emandla . 
Labelulekana ngeteTimali bakhetfwa teMafa aVelonkhe kubomasipala kute kutsi basite etindzaweni letibaluleke kakhulu . 
Kusetjentiswa kwetjani bendzabuko kukhetselwa tizatfu tesayensi yalokuphilako . 
Ticelo tekufaka lensita ngembi kwekuphela kwesikhatsi lesinjalo kutawentiwa ngumsebentisi ngekubhala . 
Umbhalisi utawuba nemsebenti wekuphatsa ikomiti yekululeka nemakomiti lamancane . 
Njengobe kuchaziwe , lomkhankaso utawuphendvula kutidzingo temiphakatsi kwentela kucinisekisa kutsi iyahlonyiswa kute ibe nguletimbandzakanya ngalokwakhako futsi lokusho lutfo ekuniketweni kwetindlu . 
Uma ngabe indlela yekuphuma lokuphutfumako ivuselelwa , loniketwe lomsebenti kufanele alandze tonkhe tinhlelo letindzala letinemalunga laphetse timo letiphutfumako kuze kungabi khona kudideka mayelana nekuba semtsetfweni nebungibo bendlela yekuphuma lokuphutfumako . 
Kuletimboni tebhiya newayini , kukhicitwa kuleli akukaneli kute kufinyelele kuletidzingo takuleli . 
Kusungula umcondvo wekubumbana neligunya ngekusebentisa luhlakamsebenti lwekudizayina lidolobha lolufaka ekhatsi tintfo letifana nekubukeka kwetitaladi , kuhlangana nekuchumana netinkhombandlela tekudvweba . 
Lapho umtsamo ukhona inzuzo yekunika insita nakungaphitsiteli kweyame ekutsini imalingena yeluhambo ngalunye yedlula letindleko letengetiwe letihambisana nekunika loluhambo . 
Lenchubo yalungiswa yabalelwa emuva kucedza lubandlululo ngekwebulili . 
Kunetintfo letinyenti letentiwako letibukwa kutsi tingatsatfwa nakukhetfwa emapharamitha kanye nemathesti , njengetindleko , emakhono kanye nesakhiwonchanti kuchuba emathesti . Live ngalinye livamise kukhetsa emathesti lalungela ncono timo kanye nemigomo yalo . 
Kulawula timali letifakiwe ngekhatsi kuloluhlaka lwaloluhlelo lwetindlu kungulomunye wemishikashika lebalulekile yelitiko lavelonkhe . 
Ngalokuvamile , imibiko kumele yentiwe umnyaka ngemnyaka , ikota ngekota kanye ngenyanga ngenyanga . 
Lolophendvulako uchubekile ngaletizatfu lebetisele latihlosile . 
Kanye nekucinisekisa kutsi emabhange alandzela tinkhombandlela letingito tekukhokhela baphatsi labakhulu . 
Ngembono wami bekungesilo licala lelimatima . 
Tonkhe tingcwethi letibhalisiwe kufuneka kutsi tente kahle lemisebenti le . 
Kwanyalo kunasemakhono lamancane . 
Kwenta ncono kuhambisana , kukholweka nekuneliseka kwebhajethi yesifundza ngekuhlola kulokucuketfwe kunchitfomali nalokutayelekile emkhatsini wematiko kanye nekwetfula Tilinganiso Tamalingena Wesifundza neNchitfomali . 
Umtsetfosisekelo weRiphabhlikhi yaseNingizimu Afrika ayitsembisi imfundvo lephakeme yamahhala . 
Loku kungadzinga kutsi yonkhe imitamo kufanele ifakwe ekwakhiweni kwemisebenti yasekhaya Ngeluhlelo Lwemisebenti Yesive Lelikhulisiwe naletinye tinhlelo tekwakhiwa kwemisebenti . 
Lesigaba sihlola simo se-Afrika kungcikitsi yamhlabawonkhe ngekubuka tihibe letine letibalulekile , lokusho : buholi bamhlabawonkhe ; tintfo letiyimvelo kumhlabawonkhe ; budlelwane ; kanye nentfutfuko yemali . 
Tinjongo letikalekako : Tinjongo tekutfutfukisa kukhona kusebenta ebantfwini ngekukhutsata kungafihli lutfo nekulawula ngemphumelelo kwalokungenako , kucitsa imali , imphahla , nalokusetjentiswako kumkhakha wahulumende . 
Ndvuna kufanele aphenye timbangela taletibhelu futsi abukane nato ngekuphutfuma . 
Lokudla kungumtfombo wemaprotheni ekudla kwetilwane futsi kuzinganhle lelisetulu lelingumanyolo lephilako longasentjetiswa balimi labatsengisa lokunemphilo . 
Make Somlomo , lohulumende lona uyachubeka nekutibophelela kutfutfukisa kumelana netimo letimatima , kusimama , buhle nekufaka ekhatsi tindzawo tekuhlalisa bantfu tasemadolobheni nasemakhaya kuleSifundza . 
Ngalokucacile , kubambisana kanye nekuvumelana emkhatsini wematiko kuwo onkhe emazinga kuyadzingeka . 
Lokusemcoka kugontilaki yaHulumende waseNingizimu Afrika nebantfu bakhe lubito lwekulwa nebuphuya , kuhlumelelisa umnotfo kanye nekwakha ematfuba emisebenti . 
Letindzima letenteka ngesikhatsi sinye taletigaba totintsatfu tahulumende hhayi kuphela kubala sigaba lesisemkhatsini nobe sesifundza kufanele tishiwo . 
Leyunithi yeTekuchumana iyachubeka nekuniketa tinsita letitsembekile kubetindzaba kukokubilli litiko nelihhovisi landvuna . 
Kuletimo leti , tinhlangotsi tendzawo nekutfutfukiswa kufanele kutsi kwentelwe kuchuba kucinisa kwesikhatsi lesitako . 
Litiko liphakamisa kutsi noma ngusiphi sivumelwano sekucasha emkhatsini kwemcashi nemnikati wemhlaba kufanele sifake phakatsi umsebenti wekusetjentiswa kwemanti , ngoba kusetjentiswa kwemanti lokusele kutawutfolwa kumnikati wemhlaba . 
Lama-apulikheshini emabhizinisi lamcoka ngulesofthiwe lesetjentiswa kuntjintja nekusekela umsebenti walokwentiwako nolokuhlatiywako kwetindzawo letiminyombo wekusebenta kweLitiko . 
Tifundza kutsi tibhadale tindleko tato kanye nekubhadalwa kwemanani entsengo yesifundza . 
Kunemikhakha lemitsatfu lebalulekile lephakelwa litiko ' leku tekulima , bunjalondzawo nekulondvolota ' kokutsatfu ngekuhlanganyela noma ngekuhlukana kunemtselela kuloko lokuhamba phambili lokuchazwe nguhulumende . 
Tinhlelo tesimo lesiphutfumako letentiwa taba khona tifaka kukhulumisana nabomasipalati kanye na-ESKOM kucinisekisa kutsi gezi awuswelakali ngesikhatsi seluhlolo . 
Lelisu liniketa imininingwane lesekucaleni ngalokukhona nyalo : 
Lokutsintsana kutawenteka ngembi kwekutsintsana kwanoma tiphi tincumo talofake sicelo . 
Tinzuzo talelo lunga titawubalwa ngendlela lekubalwa ngayo umhlalaphansi lowetayelekile . 
Umlamuli utfole ngeliphutsa kutsi wemukele ngekutivumela yena kwendluliselwa kwakhe lokumkhakhamibili esikhundleni semicimbi . 
Letinhlakamsebenti leti tesekelwa yiNchubo yeKulawula Kusetjentiswa kweMhlaba loKuhlanganisile ; lamadayagramu lalapha ngentasi akhombisa lokuchumana : 
Liciniso lekutsi iKwaZulu-Natal yesibili ekubeni nelinani lelikhulu lemigwaco lekhokhelwako kulelive sekufake kucindzeteleka lokwengetiwe kuNethiwekhi yeMgwaco yetfu yeSifundza . 
Tindlela tekunciphisa , letifana nemakhethini emasedimenti , kufanele titfolakale . 
Ibuye ikhombise sikhatsi lapho umsebenti wekwakha kanye nemisebenti kutawusatjalaliswa ngaso . 
Lucwaningo luhlole kudla kanye nekungena kwekudla lokunemsoco kanye nesimo se-anthropometriki sebantfwana sabuye sahlola emaphuzu labalulekile lanemtselela ekudleni kudla . 
Emabhajethi esifundza , masipalati netikhungo lentelwe kudlala indzima njengemathulusi etinchubomgomo ekubuka tinsayeya tasekuhlaleni netemnotfo emphakatsini . 
Lokuchumana akusilo lilungelo lalabakweletako kutsi balitfokotele nekuvalelwa tinsita naletinye tinchubo tekukoleka titawuchubeka nanoma loko kuchumana kungekho nganoma siphi sizatfu . 
Loluhlelo lweLisu leTakhiwochanti nalo lutawufaka ligalelo kuloku . 
Ngaphandle kwekushoda kwabothishela nemaklasi , tekuphepha kutawulindzeleka kutsi ticiniswe uma ngabe tiboshwa betitawuba esikolweni emahora lasitfupha ngelilanga . 
Yini mehluko lojwayelekile ekuvikelweni kukhicitwa kabusha kwemsebenti ? 
Kumiswa kwekutsengiswa kwemhlaba ngaphandle kwetikimu tetindlu kunconywe yiNdvuna yeteTindlu mayelana naloludzaba . 
Hambela imihlangano yebasebenti nalabatsintsekako labanyenti nakunesidzingo . 
Hulumende utawubuye futsi alinge kusebentisa Sishayamtsetfo lesisha lesitawuvala Umtsetfo wetfu lokhona njengamanje Kubuholi Bendzabuko , kwentela kucondzanisa netingucuko ezingeni laVelonkhe . 
Luklayo lwato tonkhe Tindzawo Tekuphatfwa njengaloku kukhonjisiwe kulamapulani lahambisana nako kanye nemabalave . 
Lapho kungenteka , kwakhiwa kufanele kwenteke ehlobo kuphela , lapho kugeleta kwemfula kuphansi khona . 
Letilinganiso talokungenako tipgatselene kumali lengukheshi lecokelelwe kantsi ibuye ihambisane nesitatimende salokungenako lesivunyelwe netincwadzi tebhajethi . 
Lesifundvo lekungaso sesikhule ngendlela yekwandza kwemacala ekunakekelwa kwebantfwana labangakahlobani kumahhovisi etfu . 
Tekulima ngulomunye umkhakha lochaza ncono kuchumana lokungeke kwahlukaniswa phakatsi kwenkhululeko kanye nekuciniswa kwetemnotfo ngekhatsi esifundzeni . 
Loku kuyindlela lefananako naleyo lekhonjiswa linani lavelonkhe . 
Kwengeta , nanoma ngukuphi lokungahambi kahle kutawubonwa masinyane . 
Lenjongo angeke ifinyelelwe ngaphandle kwekutimbandzakanya lokubonakalako kwahulumende wendzawo ikakhulu , umkhakha wangasese kanye nemiphakatsi ngekuhlanganyela kanye kanye . 
Umculo ungulenye yetimboni temasiko letibalulekile letikhonjwe kuMbiko weLisubuciko leKukhulisa Imboni yeTemasiko , futsi Hulumende utimisele kulawula aphindze futsi asebentise emandla ayo . 
Kuboshwa kungenteka ngalesikhatsi kusetjentwa ngalesikhatsi kucindzeteleka kwangekhatsi , ngenca yemitselela yekuhamba kwesikhashane . 
Kucaphela kuhambisana kwaphindza futsi kwancuma inchubekelembili macondzana nekufezekiswa kwemasu ekwenta elulawulo kute kulungiswe loko lokutfolwe nguMhlolimabhuku Jikele kanye neLuhlolomabhuku Lwangekhatsi . 
Emanani laphasi akhokhelwa emaveni aseMpumalanga neYurophi , lokufaka ekhatsi sincesitelo salabo lebatisulu temsebenti wekubonisa ngemitsi lokwentiwa beNazi . 
Tingucuko tavelonkhe betihambisana nemitamo yesigodzi ngendlela lenkhulu lenekuthula , kuhlanganisa kanye nekuhlanganisa umsebenti wetimali . 
Ngabe lesizatfu sekucoshwa besiwela nganhlanye ? 
Lilungelombhalo uma kusakatwa linikwe lilungelo leligcwele lekwenta noma lekugunyata kwenta noma ngisiphi sento salokulandzelako eRiphabhulikhi : 
Emanani laphunyelelisiwe bewakhuphuka ngesikhatsi lesifanako , kukhombisa kutsi emanani atsikameteka kakhulu linani lemkhicito lokhona kutsi utsengiswe . 
Kwakha simondzawo lesivumako kutfutfukisa nekukhulisa tekutfutsa letihamba emantini kuleli nangaphandle kwentela bagibeli nemtfwalo kantsi tibuye tinikete tinsita letingangcolisi imvelo ngawoyila . 
Emakhono lavakalako ekusebentisana nekuchumana ( ekukhuluma nekubhala ) abalulekile kutsi ube nawo . 
Tindvonga letikake tindlu kanye netinsimbi tekuivimbela kugcekeza emafasiteleni kutibonelo letivame kakhulu . 
Umsebenti walamanyuvesi awusiwo kwenta lucwaningo kuphela ngemculo netingubhu temculo temdzabu , kepha nekutfola nekugcogca tonkhe tintfo longeke watibamba ngesandla temafa emasiko etifundzeni tawo . 
Ngekubuka tonkhe tintfo mayelana nekutsi leLitiko litisebentise njani ngalokungasiko timali tahulumende ngekutsi ligcile emisebentini lengasiso sisekelo , lemali ngabe yakhe nje lula tindlu , tikolo , kwentiwa ncono sakhiwonchanti semigwaco kanye nekufakelwa gezi kubantfu labanengi labaphuyile kanye nemimango lencishwe ematfuba kulesifundza . 
Letintfo leti tiyalungiseka futsi titawuba nemitselela levelako yemtfombolusito . 
Letinye tetintfo letibalulekile lebetiloku takha , cishe futsi titawuchubeka nekwakha , likusasa letemfundvo lephakeme nekusitwa ngemali , kufaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Lokubaluleka kucaciswe ngalokuphelele kutifundvo teMakhono Ekuphila kanye neTebuciko neMasiko . 
Ngetulu kwaloko , kuvela imiphumela leminyenti yekungasebenti kahle . 
Kafishane , litiko lami linemtfwalo wetekuvikela iNingizimu Afrika kanye nekunakekela lalabadvuna nalabasikati lebaniketa kusita kutemphi . 
Loku kumphumela wekungabi kwetinkhombandlela , kwemtsetfo nekusebenta kwawo , kugcugcuteleka lokungasikuhle nekungavisisi kwebaphatsi , kungaceceshwa ngalokufanelekile emazingeni laphansi kanye nekuswelakala kwekuphendvula lokweteyelekile . 
Kwetfula insita yekwelapha neyekuchumanisa Etikweni Letigulane Letilashelwa ngaphandle Telitiko emini nasesibhedlela Sebantfwana ngemuva kwemahora ekusebenta . 
Ireyithi yeLidolobhakati kwanyalo ingaphansi kwereyithi yeSifundza . 
Tinsita temphilo tamahhala tifaka kuniketwa kwato tonkhe tinsita letikhona tetemphilo kulabantfu lekukhulunywa ngabo ngenhla , kufaka kuniketwa ngetinsita tetemphilo tamahhala kubantfu labasikati labatitfwele ngetimo letingakahlobani nekutitfwala . 
Ngembi kwekungeniswa kwaletitatimende , imitimba iyelulekwa iphindze futsi ikhutsatwe kufezekisa kukhonjwindlela nekuceceshwa lokuniketwako . 
Lesidzingo satfolakala kute kutsi kwentiwe umehluko locacile emkhatsini wekucinisekiswa kufaneleka kuba semgwacweni kanye nekukhishwa kwetitifiketi tekufaneleka kuba semgwacweni . 
Lunye lwetimphawu letibalulekile talemboni lizinga lengakhona ngalo kukhicita sidzingo lesikhulu semikhicito yaletimboni . 
Itfolakala cishe endzaweni longeke uyivisise ngemuva Kwenkopolo Yetemidlalo yase-Victoria Park , ngaphesheya kwemfudlane lomncane losuka kuluhlaka lwendzawo yekuhlala . 
Kulesikhatsi sethemu yasemkhatsini , lokutinta kwekukhula kwenchitfomali lengenantalo nekukhula kwamalingena wentsela itawenta kunciphe kusilela kwebhalansi lesisekelo . 
Asikakwetayeli kukhuluma sivuleleke ngetemacansi , kuva ngetemacansi noma kukhuluma emagama lafana nempipi , ligolo noma kufebana . 
Lomsebenti , ngalokutako , utawugicitelwa kubo bonkhe bomasipalati basemaphandleni . 
Onkhe malanga , kubo bonkhe busuku , lapho siya khona , sitawenta kutsi imindeni yetfu , bangani nabontsanga bati kutsi bangatisindzisa futsi basindzise nalesive , ngekutsi sintjintje indlela lesiphila ngayo nangendlela lesitsandzana ngayo . 
Kunetindzawo letinyenti tekulahla imfucuta , letiseloku tinemtselela kutimondzawo letiphatsekako naleto tetenhlalo , ngenca yekuhlela lokungakuhle kwaphambilini . 
Budlelwane phakatsi kwekhomishini , Litiko Letindlu lesifundza , likomidi lebafakiticelo kanye nabosokontileka labatimele babe neligalelo lelikhulu kakhulu emphumelelweni yalephrojekthi . 
Letehlakalo tiletse lwehlomnotfo lwemhlaba , tinciphise luhwebo , lusiso nekusebenta . 
Lokuhawukeleka kwengoti kwatisa leligunya lelisemtsetfweni lekusisa lelinikwe i-PIC . 
Basebenti basemahhovisi kudzinga kutsi batikhetsele kutsi bafuna kuba yincenye yawo ( kube mtimba webasebenti bonkhe ) noma bakhe wabo bodvwa umtimba . 
Kubuketa kulikusasa , titjalo letimilako solo tinetimphendvulo tekwelapha . 
Sikhatsi sekuphendvula kunoma nguliphi licala sikhonjiswe kulencwadzi yekucashwa noma kulencwadzi yekukhokhela . 
Awukho umdlalo losesigabeni sebungoti lobukhulu lekufuneka ubanjwe angekho emalunga eYunithi Yemaphoyisa Yekucapha Simo Emmangweni , futsi ngalokunjalo lamanye emayunithi lafana newemaphoyisa nawo ngekusebentisa kucabanga kwawo angatsatsa sincumo . 
Labanemtfwalo wekukhokhela tindleko temphahla , sibobelelo Setinsita Temtapolwati Emmangweni kusita emazingeni amasipala netindleko talabaceceshwa ngangcondvomshini nekutfolakala kwemathulusi akumtapolwati , neluhlelo Lwekutfutfukisa Indlela . 
Lilanga leTB Lemhlaba Wonkhe lentelwe kwakha kwatisa imimamango kutsi i-TB lubhubhane ngalokubanti namuhla emhlabeni , kudale kufa kwetinkhulungwane tebantfu minyaka yonkhe . 
Timali letibekiwe letehlukene tekuphakelwa kwetinsita Ngumkhandlu tibuyeketwa njalo ngemnyaka ngesikhatsi lapho kulungiswa liphakelotimali lemnyaka futsi tihlose ekutfolweni kwetindleko letitfolakele ekuphakeleni tinsita leticondzene nako lokunemphumelelo . 
Imigomo Lekubukwa Kuyo beyifuna kutsi kube nekucocisana lokubanti nabosupha labaphetse tibhedlela , tinhloko temitfolamphilo nabodokotela emasejari kwenteka , kute : 
Tikhungo tenkholo kutawufanele tincume kutsi ngabe tibusiso tenkholo tato tikhona kulabatsandzanako bebulili bunye noma cha . 
Ungayi ecansini nangabe unesifo lesikundlulele ngetemacansi . 
Ngekuhambisana netibiketelo temave emhlaba , iNingizimu Afrika ilindzele kubuyela esimeni kwemnotfo lokuhamba kancane . 
Kukhula kwemkhicito kubalwa njengekukhula njengesilinganiso sekukhula seluhlobomali mbamba lolwengetwe linani lwendzawo sisebenti ngasinye . 
Tindleko tekugcogca tiyakhonjiswa uma tindleko letinjena tilandzelwa ngekwemtsetfo . 
Tibuye tifake ekhatsi lokulawula kwalokulahlwako ngalokugcwele nangendlela lefanele nalengenteka lokuhambisana neluhlelo lwebhizinisi kute kungenelelwe ngalokubalulekile . 
Lokusele lokuvela uma kuhlolwa kabusha umhlaba netakhiwo kubhalwa Kusilulu Sekuhlola Kabusha . 
Luhlatiyo loluchubekako luveta kwehlukahlukana kwetimbangela tekufa lokukwemvelo nalokungasiko kwemvelo , kanye nekucatsanisa phakatsi kwekufa lokungakalindzelwa , lokube neligalelo , kanye netimbangela letibange lokufa . 
Labanye baniseli badvonse emanti abo endzaweni lenkhulu kunaleyo lebajutjelwe yona . 
Letintfo letibekelwe phambili letibonakele ticocwa ngentasi ngalendlela : 
Uma kungasinjalo , linani kusatawufuneka kutsi libekwe , futsi sigwebo lesibuyeketiwe singahle sifake Sifundza ngekuya kwesikweleti setimali saso . 
Lawula kuhlanteka kanye nekuhloba kwelitiko kanye nawo onkhe emathulusi kanye netinsita . 
Ngeminyaka lelandzelako , kulinganisa ngaphambili kwetimali tahulumende akubi netingucuko letimcoka kuletinchubomgomo . 
Lomkhakha wetekulima eGauteng unelikhono lemandla emboni ekwakha imisebenti kanye nekulungisa letinye tinsayeya talesifundza temnotfo lomncane . 
Kutfobela kubekwa liso ngeLuhlelo Lwekwenta Lwekucwaninga Imitfombolusito Letisebenti kanye Nelithulusi letinyanga tonkhe Lekubeka liso Kutfobela Kwemitfombolusito Letisebenti . 
Tibhedlela Tesigodzi : Niketa lusito lwesibhedlela ezingeni lesigodzi . 
Onkhe ema-inthaviyu entelwa endzaweni leyimfihlo . 
Lubalobalo esigabeni sekubitwa kwelikhotho nethothali yemahora elikhotho aniketwa tenyanga tonkhe kanye netinhloko temaklasta . 
Emakhaya lakulungele kubhaliswa kuRejista Yebuphuya avumelekile kutfola emanti amahhala , gezi wamahhala , kutfutfwa kwemfucuta kwamahhala , kutfutfwa kwelindle kanye netilinganiso tekuhlola . 
Bacwaningi batawenyusa linani lekuhambela kwabo kubomasipalati njengendlela yekuvisisa ncono umsebenti wemaklayenti . 
Etimeni lapho emayunithi acitsa sikhatsi kudze nelihhovisi , njengesigaba sekuhlelela emasu , angeke kuvikeleke kutsi bantfu bahlukane ngemuva kwemahora bese bacitsa sikhatsi nebantfu labangebangani babo . 
Intsengo yekuphakela tinsita kumkhakha wesive kutayeleke kutsi akunakwa nanome lomsebenti usenhlitiyweni yekusebenta ngemphumelelo nakuhlolwa . 
Emahelikhoptha lamabili abonelela ngalokwanele yonkhe iNshonalanga Kapa ngesikhatsi sema-awa asemini . 
Kusungula tindlela nemagunya latawukhulisa kufinyelela kutekutfutsa ummango letifanele naletisezingeni letifinyelela kutidzingo takokubili lekubagibeli basemakhaya nasemadolobheni . 
Litiko linebudlelwane lobucinile bekusebentisana neNhlangano Yetemfundvo yase-UN , Tesayensi kanye Nemasiko . 
LeSikhwama sitinikela ekunikeni lwatiso lolukhulumako , lolusebaleni , lolunesikhatsi futsi lolunembako kulababandzakenyekako . 
Inkantolo lephakeme ibekele eceleni imitsetfo letsite yendzawo yasedolobheni njengaleyo lengasebenti ngekwemtsetfosisekelo . 
Umphatsi wekhwalithi yemoya angasungula luhlelo kute sive sivume timphumelelo letibalulekile endzaweni yekuvimbela kungcoliseka . 
Ngalokufishane , ikhomishini ingumtimba lowelulekako inhloso yawo kuvuselela nekwenta ncono umtsetfo waseNingizimu Afrika esikhatsini lesichubekako . 
Ngekubuka kwandza kwemitselela lemihle kutemnotfo lokuyamene nalentfutfuko lephakanyiswako , tinyatselo tekunciphisa tinemandla langabakhona ekuchubeka kwenta ncono lemitselela lemihle . 
I-Eskom ihlela kuphucula tinchubo tekuhambisa gezi letikhona kwamanje , ngekucabangela kukhula kwesidzingo kumakhasimende lakhona kwamanje nalawo langaba khona , emaphethini ekutfutfukisa tindzawo kanye netingucuko kutemnotfo . 
Umuntfu angacashwa ngalokuhlelekile noma ngalokungakahleleki , kupha kuko kokubili , baniketa tinsita kute kutsi batfole umholo . 
Sesitfule indlela yekuhlola kusebenta kute silawule ikhwalithi yemsebenti lowentiwe nemtselela lobe nawo kanjalo . 
Loku kuhlangene nekwehluleka kusebentisa indlela lesimeme yekusitwa ngetimali temitlamo yetekulima kwandzise umtfwalo wesikweleti sebalimi labancane . 
Lesimo siphindze futsi sentiwe sibe sibi kakhulu ngulemali lesetulu yekucala , iminotfo lemikhulu lecinile , emanani entsengo lehla enyuka kanye nemitsetfo yetemphilo lecinile leyamene nekuguculwa kwemikhicito yenyama . 
Ngelilanga lelilandzelako sikhahlameti lesibuya kuNdvuna safika sitsi umsolwa akakhululwe ngalesosikhatsi . 
Tikhungo tetinsita tebhizinisi tasekhaya taciniswa . 
Bantjintji besivinini sekwenteka kwentfo noma emajenaretha lanato tonkhe letimphawu : 
Kungasita futsi ekungeniseni betinhlanga letehlukene ngaphasi kwekhodi leyetayelekile Kulingana Lokulinganako lokunikiwe , kuniketiwe kutsi kutfolakale kucashelwa lokufanelekile lokuvela ku DTI . 
Kucecesha kuyadzingeka kute kufakwe emakhodi lafanele . 
Lenchubo yekubola ivame kuchazwa nguloluhlelo lwekucala lwekusebenta ngekubola . 
Linani letimphendvulo tema-ajenda letisheshako netincomo ngemnyaka . 
Noma ngumuphi muntfu lowenta kutsi kusatjalaliswe luhlelo lolunetinkhomba ngumsabalalisi lebekungacondzani naye , ati kutsi lilungelombhalo liyativumela tinkhomba , utawubekwa licala . 
Lokubulala ngesihluku kungentiwa tigebengu kuphela , netikhungo temtsetfo titawusebenta ngekutikhandla tiphenya ngalobugebengu kantsi titawuphenya ngayonkhe intfo . 
Tinhlelo tekuhlela kwematiko ngekubambisana lapho khona ematiko lamabili nome ngetulu afaka ligalelo ekwetfulweni kwemklamo nome lusito lolufanako , tidzinga sifinyeto lesifishane seligalelo lelitiko ngalinye lekumele lifakwe . 
Kulesimo kwatisa ngekundluliswa kwelwati sekungeteke kwaba ludzaba lwenchubomgomo yesive neyemnotfo . 
Leliphayiphi lingabuye lisimamiswe ngekukhulisa sisindvo salo . 
Loku kufaka phakatsi kwentiwa ncono ekukhiciteni nasekucatsaniseni nesimo semphilo yelinanibantfu lelisebentako . 
Imininingwane yekusebentisa itawuba sekuhloleni ngesikhatsi semahora ekusebenta emahhovisi Emphatsi Lohlelako : 
Lolwati loluphatselene nemishikashika , tilinganiso kanye nemazinga emathagethi ekwentiwa kwemsebenti bese ke kuyasetjentiswa kulungisa tivumelwano tekwenta umsebenti kusisebenti ngasinye ngekhatsi enhlanganweni . 
Kwendlulisela sese ngalokuphelele akubukwa njengendlela yekukhetsa kwamanje kuletindzawo taseNingizimu Afrika lapho leLitiko linemsebenti khona . 
Tindleko tekucashwa ngesikhatsi lesitsite , tigaba netikhatsi letingavisiseki tifakiwe . 
Kufanele ngikhutsate bese ngigcugcutela bantfu kutsi babe nelitsemba lekutsi bangakhona kutentela tintfo letichaza iGauteng kanye nekukhombisa luhlangotsi loluchakatile lwalesifundza . 
Tjwala bunemitselela leminyenti engcondvweni , kufaka ekhatsi kushona phasi kwemandla emiva nemisipha , kungakhoni kucabanga ngalokuhlelekile , kungakhoni kutsatsa tincumo letibhadlile nekucabanga kanye nekwehla kwelizinga lekulawula kunyakata kwemtimba . 
Imibiko kumele ikhicitwe ngesikhatsi nesikhatsi lesetayelekile kucinisekisa kutsi tinkhinga tibonakala kusenesikhatsi . 
Akukhoneki kuncuma ngalokuphelele kufaneleka kwalomtamo kususelwa ngco kusipiliyoni lesibeke khona kufikela manje . 
Loluhlelo lwemalahle lwekubhunya kancane , luhlose kwehlisa bungoti kutemphilo nekulahlekelwa mikhicito lokubangwa kungcolisa kwekubhunya ekhatsi emalokishini asemadolobheni seluyasentjetiswa . 
Tisebenti tembuso letinemibiko letsembisako , tivumelwano tekutsenga kabusha , lokutsengiswe muva kanye nalamanye emaphepha ekubhalansisa timali akukaze kusetjentiselwe kuniketa timali tesibonelelo . 
INingizimu Afrika ibekwa ibe yesitsatfu emkhatsini wesakhiwonchanti se-BRICS , ngekwemkhawulo kuncono kune-Brazil neNdiya . 
Nangabe i-CFI yehluleka kwenta njalo , bese kuphambuka kunakwa emuva kwekubhalisa , kungaholela ekutseni sitifiketi sihociswe . 
ICayenne sitjalo lesikhulu kakhulu kantsi sifaneleke kakhulu ekukheneni ngoba sikhulu kantsi sinejuzi lenyenti . 
Imisebenti yekuphatsa nyalo iba ngumtfwalo webasebenti labaphetse . 
Losonkontileka utawubhadala noma ngukuphi kulahlekelwa Sifundza lesikutfolile ngesizatfu sesento njengoba Sifundza singatsatsa , ngekwesigaba semtsetfo . 
Nyalo , kunetindlela letimbili letisetjentiswako tekugcogca imininingwane ngekufa kwebantfu kanye netimbangela tekufa . 
Kwakha umshikashika welive lonkhe lomkhulu wenkhululeko yenhlalomnotfo ngekwakhiwa kwesive nensita yemmango . 
Nome kunjalo , letindlela tiyehluleka ngaphasi lwematiko lahlukene futsi kunanakela kumele kwentiwe kwentela kucinisekisa kutsi tinkinga letitesimo lesitsintsa tinhlangotsi letinyenti tilungiswa ngendlela lechumene . 
Setsemba kutsi utakutfokotela kuyifundza futsi uyitfole ilusito . 
Kunembukiso wemave ngemave nekutjala timali waminyaka yonkhe lapho emave amenywa kutsi amele emave awo . 
Tivivinyo tembangela kusetjentiswa kwengca kwetikhatsi letimbili tikhombisa kutsi kwehla kwemandla ekudla nemafutsa kusita kwenta umhlahlo ngekwehla kwemandla emali kuyo yonkhe inkhomba yentsengo eNingizimu Afrika , kodvwa hhayi ngalokuphikisako . 
Lokudzingekako : Idigri yasenyuvesi yekhwantithi saveyi . 
Njengemphumela , emaKhodi eKwenta Lokuhle abalulekile ekulawulweni ekusebentisaneni kwemabhizinisi kumayunithi ahulumende kanye nalatimele latsatsa tincumo tawo ngekubuka emaKhodi . 
Tekuchumana titfolakele njengencenye yelisu lekwetfula kwetinsita ngaloko kufanele litsatfwe njengentfo lebalulekile ngito tonkhe tinhlaka letintsatfu tahulumende . 
Iyavumelana netihlanganiso emkhatsini wemtselela kwemishikashika yebantfu ekusebenteni kwetimondzawo tetakhiwo kanye netenhlalo , kantsi kuyashintjana . 
Loku kwakha sisekelo sekusebenta ngemphumelelo . 
Masipala uyakhona kulawula nekuphatsa tikweleti tesikhatsi lesidze . 
Lamanyenti emabhizinisi netinhlangano setikhweshile nome tibuka kukhesha kulendzawo leyisentha , futsi lokuchubeka kwalomkhuba kungaba yinhlekelele mayelana nekulahleka kwematfuba . 
Batawutfola inhlanganisela yemibono kusukela kuyetitjalo kuya kuyemfuyo kanye nelusito lwekuhlela kute kutsi tingadze tabo tasemakhaya nemabala ekugucula silimo asetjentiswe ngendlela lenemphumela kakhulu . 
Sihlanganyele ekubonisaneni kabanti ngetindlela letihlelekile letimbandzakanya tinhlangano temphakatsi . 
Ngale nangetulu kwetidzingo ngekwemtsetfo , loMasipala i-Nelson Mandela Bay usungule tinchubomgomo netinhlelo letinyenti kuheha lokusebenta kwalobucondzisi , lokufaka lokulandzelako : 
Bomake kuso sonkhe leSifundza bakhutsatwa kufinyelela kunoma muphi umtfolamphilo wetemphilo kuleSifundza kutikhetsela kwekuhlela umndeni , kulawula kwekukhulelwa lekungadzingeki , lusito ngekuhlela umndeni nekubhukha kusenesikhatsi , umdlavuza wesinye nekuhlolelwa umdlavuza wemabele , kunakekelwa kwalabakhulelwe , nekulawulwa kwetifo letingalapheki . 
Lisu lapha kutfola idathabhesi letawucukatsa lwatiso lwetingoti loluhambisana nenethiwekhi yemigwaco yasemaphandleni eNshonalanga Kapa . 
Kukhomba nekucecesha takhi tekuntjintja kutiphatsa lokungafunta , kufundzise futsi kusekele lokuhle nekutiphatsa lokufuna imphilo kulabanye . 
Inchubo yekugcwalisa tikhala letivulekile icale ngebasebenti lebanemakhono . 
Labasebenta kuletikhungo nabo bayaceceshwa . 
Sipiliyoni lesicinisekisiwe kunaku lokulandzelako : Inchubo Lephelele yeMjikeletomphilo Wekutfutfukisa wekusebentisa sikali kuteMabhizinisi ; emacembu lalawula teKutfutfukisa ; Lwati lwekwenta mbamba kutebucwepheshe be-Oracle kanye nekuphatsa kwetfulwa kwalobucwepheshe . 
Mhlawumbe lokubaluleke kakhulu , i-ejenti kungenteka itfole umonakalo lokhona kulomkhicito longenta kutsi kunciphe kubaluleka kwawo . 
Kuphindvwa kanye nekusitwa ngetimali lokugabancako kwemagunya lafanako phambilini kuye kwaletsa umkhawulo ekutseni lamabhizinisi aphakamise ligalelo lawo ekufinyelelweni kwetinjongo tesifundza . 
Imiphumela yalokucwaningwa kwemabhuku ibikwa eKomidini lebuke Kucwaninga nematfuba Ekulahlekelwa . 
Kutawuniketwa inchazelo lemfisha yekubala kanye nemiphumela yelabhorethri ngayinye lemelelwe lapha . 
Wonkhewonkhe unelilungelo lemfundvo sisekelo , lokufaka imfundvo sisekelo yalabadzala ; le umbuso , ngetinyatselo letamukelekako , kufanele wente kube nalokuchubekako lokutfokalakalako nalokufikelelekako . 
Umtsetfo Wemazinga Emanti uniketa kulawula kwekukhishwa kwekungcola emantini kanye netindlela tekubuketana nekumelana netiboshwa . 
Luntjintjo lwelitiko lutawubekwa etulu kwentela kuzuza kuniketa emandla lokunesisindvo kanye nentfutfuko , nemigomosisekelo yetfu sisonkhe lengagucuki , lisiko lenhlangano kanye nekuzuzwa kwelitsimba letisebenti lelimelele kuhleleka kwebantfu ngekwehlukana kuto tonkhe tigaba . 
Ivolumu ngco yalolusito nanoma kunjalo ayatiwa . 
Umtsamo wetrafikhi wetitfutsi temphakatsi ufaka bumatima lobukhulu kusakhiwonchanti semgwaco . 
Ngitawutsandza kubika ngalenye imisebenti leyentiwe nalefanele kubungatwa . 
Beluleki Bekutsengiselana sebacalile kuphenyisisa ngelucwaningo lwekubuka kusebenteka kwalomklamo . 
Ngitawutsandza kucela iNdvuna kutsi isuse luhlolo lamatikuletjeni njengoba atsembise kwenta njalo . 
Tibonelo letibonakalako yimiklamo lemikhulu yetimboni , tetimbiwa kanye netekuvakasha . 
Loku kungabalelwa kulentsengo yemmbila lekhulako , lenemtsamo lomkhulu kutindlela temkhicito telubisi letinkhulu . 
Njengobe kuchazwe ngalokuvakala kahle kulenchubo lesemtsetfweni Yetekulima Emadolobheni kuleLidolobhakati yemacembu lavunyelwe nalabhalisiwe , kubukwa njalo ngemnyaka . 
Ngekwehlukahlukana kwemisebenti yabo , kutemvelo kanye nakubhayiloji , baphindze babe neligalelo emphilweni yetekuhlobisa , temasiko kanye netemnotfo ngetindlela letahlukahlukene . 
Lokutsi umkhandlu uyalunaka Luhlelo Lwekutfutfukisa Basebenti Bemmango Esifundzeni . 
Kucaphela nekusetjentiswa kwemiklamo yesakhiwonchanti ihlala ihamba phambili . 
Loku noko ngalokuvisisekako kutsatsa sengatsi kukhicitwa kwalomsebenti kuhambisana naloluhla lwalokwentiwako . 
Bungako balokusilela lokukhulu kufinyetwe ngentasi : 
Emathulusi emali afaka ekhatsi yonkhe imphahlamali nencitfomali , kufaka ekhatsi lithulusi lekwakha , netintfo telutjalomali . 
Tindlela letinsha naletentiwe taba ncono tekugcogca , kwehlukanisa kanye nekutfolakala kwemfucuta lecinile . 
Lomnikati uyawati emakhono etisebenti nekuhluleka kwabo kantsi uyakhona kubabeka ngemacembu ngekwemakhono abo . 
Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo laVelonkhe lachuba luchungechunge lwemihlanganosikolwa kute kukhulunywe ngekuma kwelwabiwomali lwematiko esifundza . 
Loku kungumsebenti lomatima ; nanoma kumsebenti lomcoka kakhulu . 
Lemiklamo ifaka ekhatsi sakhiwonchanti semkhakha wetemnotfo netenhlalo kuto tonkhe tifundza talapha eNingizimu Afrika , bese kutsi tigodzi letiphuye kakhulu tinakwa kakhulu . 
Kuphumelela kwekugucugucuka lokukhulu ngako kunemtselela emandleni ekusebenta kwetiphatsimandla tendzawo , ngekuya ngekukhona kubuka ingucuko , kanye nasekuhlelweni ngephethini kwetincenye tetakhiwonchanti tekuhamba kanye nentsengo . 
Kufanele behlanganise ema-ajenda babuye babhale emanothi ngesikhatsi semhlangano . 
Ngabe losonkontileka unato yini letinye tinkontileka letisebenta ngekuhambisana nalomasipala ? 
Kungahlawumbisela kwekutsi onkhe emathulusi lakhetsekile asebenta kahle kakhulu . 
Umsindvo munye kuphela lofinyelela kubo manje kulokushisa kwasekuseni , bekukubhodla lokugayako lokudze kwebacheketi ematjeni langaphansi kwemanti . 
Njengoba tigameko letinjena tike tenteka kulendzawo , kukhombisa kahle kutsi masipala unembono wekutsi insita yekuhlala leyakhelene nendzawo yekuhlala ayinawo umtselela lomubi kumalungelo emphahla lesevele ikhona . 
Bantfu ngaso sonkhe sikhatsi bayangcundzana . 
Sizatfu saloku sitfolakala ecinisweni lelitsi sicabanga kutsi lokuphakelwa kwetemfundvo kutawususelwa kumaphuzu lamabili lahlukile . 
Lamabhizinisi lamakhulukati etekulima entelwe kuniketa tindzawo tasemadolobheni talesifundza imikhicto lemisha yetekulima onkhe malanga . 
Iminotfo yemadolobha netigodzi tetfu letinyenti kukhula nekutfutfuka kwato kungenca yeligalelo lebachamuki . 
Uma umndeni ungakhoni kukhokhela tindleko ngekwemgomo lobekiwe , sigulane sifakwa njengesigulane sesibhedlela . 
Kutfola kutsi sitifiketi sentsela lesicinisekisiwe noma ikhophi yaso sitfunyelwe nembhalo weBhidi ngelusuku lwekuvalwa kwebhidi . 
Lesikhwama sitawusebentela kukhokhela tibonelelo netimali kutfutfukisa letigaba temitfombolusito yebantfu labanemakhono lafanele kuwo onkhe emazinga emkhakha wekuchumana kutinombolo letanele kutidzingo tekuchumana kulelive . 
Lolugebe manje seluvaliwe . 
Indlela lesisekelo yebungako besikalo ihlobene nekuhamba ngetinyawo . 
Luhambo lwabo lwekusebenta , nome kunjalo , lubonakala lutawuba ludze ngenca yalentfutfuko lephakanyisiwe . 
Loluphiko lweLitiko luphindze futsi lube nemsebenti wekucinisekisa kutsi tinsita tekulawula letenele naletiphumelelako tetfulelwa Umkhandlu . 
Labomasipala labalandzelako baphakanyiswa kumhlanganosikolo wekwakha : 
Uma ngabe umsebenti ufanele kutsi wentiwe etindzaweni leticatjangwa kutsi tinetimo letingakatinti , Somathenda utawenta umshwalensi lokhetsekile wekukhava lomsebenti , imishini kanye netisebenti takhe neteMcashi uma kwenteka kuba khona kutamatama kwemhlaba ngesikhatsi kusetjentwa . 
Ekubukeni bucotfo besincumo , laboKhomishane kumele babuke tonkhe letimo talelicala , lokufaka ekhatsi bumcoka bemtsetfo lowephuliwe kanye netizatfu tekutsi kungani lomcashi aphocelele lesigwebo sekucoshwa . 
Emakhansela Lamelele Ngekulingana atfunywe emawadini kuniketa emandla ekufakeni sandla nasekuchumaneni . 
Tisebenti letichazako tatfola kwelulekwa kwekulungiswa kanye nesecwayiso lesibhaliwe . 
Kwetfulwa kwemanti kusetjentiswa emaloli letfwala emanti kuyintfo lechubekako etindzaweni tasemaphandleni . 
Buhlanganyeli Besive Nebangasese : Loluphiko lwe-PPP lunemsebenti wekuniketa buholi lobutsite , kutetimali netemtsetfo kanye nekweluleka kwesekela lomklamo . 
Chaza lombiko welisotja lelingena kum-RNA , kufaka ekhatsi umsebenti walolotfutfukisako , iRNA pholimerasi , kuhlanganiswa kwalokufanako lokusisekelo , inyukliyothisayidi lehlanganisako neluphawu lwekumisa . 
Emkhatsini walamasubuciko laphatselene nemkhakha wahulumende wasekhaya kunanati letilandzelako : 
Simila selibele sangatfolakala kusesenesikhatsi ngekutsi uhlale njalo utihlola . 
Ngenca yekungabi nemali kahle , tingucuko kutekulawula azange tentiwe kuto tonkhe tindzawo . 
Kutfunyelwe isekhula kubo bonkhe baphatsi ngekubaluleka kwekukhokhela ngesikhatsi . 
Masipalati Neliposi kumele bete nendlela yekusebenta kucinisekisa kutsi imiphakatsi yasemapulazini iyakwti kufinyelela kulensita . 
Cinisekisa kutsi emagumbi lamnyama ahlobile futsi acocekile . 
Lokwengetiwe kuleyo mikhawulo ngesikhatsi setinzuzo ngemandla ekuchubeka nekubuyeketwa kwetiphatsimandla letilawula sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco . 
Yini letawukhishwa naleyitawudzingeka kuleGIS ngalokuphatselene nemabalave , emathebula nemagrafu ? 
Kusetjentiswe luhlu lwemibuto njengencenye yenhlololuvo kugcogca imininingwane . 
Liphimbo kuko konkhe ngumzabalazo lomudze wekwenta imphilo lengatseni emhlabeni loneludlame . 
Kuhlela kwekucala futsi nekuphakela imali yelwelaphotilwane lwemmango futsi nekunakekelwa kwemphiilo yetilwane lokusisekelo , ngekubambisana neLitiko Letekulima Lavelonkhe , kutawucala ngalesikhatsi lesi . 
Kubhalansisa lirekhodi lemphahla , kwenta emarekhodi avumelane kanye nekucinisekisa kwentiwa tinyanga tonkhe kute kubonwe futsi kulungiswe kungahambelani . 
Kute kutsi kuhlatiywe lemitselela leyingoti yekunatfwa kakhulu kwetjwala , kubalulekile kuhlukanisa lemitselela yesikhashane ( yekunatsa kakhulu ) kanye nalemitselela yesikhatsi lesidze ( yekunatsa ungasayekeli )  . 
Kopa bese uyanamatsisela kusuka kulamanye emadokhumenti nome bahleli balokucuketfwe kungene kumablokhi embhalo kulamafomu . 
Kusita bosomabhizinisi kutsi bacale emabhizinisi lamasha . 
Inhloso : Kucinisekisa kuphakelwa ngalokwetsembekile kwemanti lavela kusakhiwonchanti semitfombo , lenemtsamo lomkhulu wemanti langakahlantwa , kute kubukwane tinhloso tesidzingo lesisimeme seNingizimu Afrika . 
Emaphepha emathenda kumele entiwe lula kute avisiseke kahle kubosomabhizinisi bendzawo . 
Masipalati akanatimali letibekelwe eceleni tekuphendvulana nekuvuselela . 
Wachubeka wakhomba indlela tetsameli kutsi emasu esikhatsi lesidze entiwa njani kanye nekusungula tindlela tekuwafezekisa . 
Akusiyo yonkhe imiklamo lesetjentisiwe kulowo mnyaka . 
Kusebentisa lombiko , kusekelwa kwetikole lokunebuchwepheshe kanye nalokulawulako kutawuhlolwa , bese imigomo nemazinga etifundza , letawususelwa kumamodeli avelonkhe nakulamanye emave lenta kahle , itawukhicitwa . 
Q : Nguwaphi lamave lekayincenye yeSivumelwano saseHague ? 
Sibonelelo seHIV ne AIDS kanye nesibonelelo seTibalo , iSayensi neTheknoloji kukhombisa kukhula kwemali kulomnyaka wangaphandle . 
Lenchubo yekuhlanganisa kuphatsa nekucedza kubandlulula kwabona kuchubeka kwetimiso ngekwemlandvo lebetisentjetiswa kubasebenti labamhlophe labasetikhundleni nyalo tisebenta kubo bonkhe basebenti bahulumende . 
Lemiklamo ifaka tibhedlela , titfutsi nemigwaco , tekuvakasha nemiklamo yelihhovisi leliyinhloko yetekulala . 
Lesitatimende siyinkhomba lekahle yekucabanga ngekufaka emave emhlaba tikhungo temfundvo lephakeme ngesikhatsi setigaba tekwakha tekutfutfukisa inchubomgomo yesikhatsi sekubusa kwentsandvo yelinyenti . 
Sitinikele kuchubeka sente njalo nakulomnyakatimali lomusha . 
Ngaphandle kwekubukana nemibuto yemalanga onkhe , bacwaningi nemalunga ekomidi emklamo nawo ayahlanganyela etinhlelweni letehlukahlukene netingcoco letiphatselene nemiklamo yelucwaningo . 
Lokubuketa Tekuvikela ngekucacisa , kuhleleka nekuphelela kugcugcutele ngalokuphelele tidzingo telive Tekuvikela tesikhatsi lesisemkhatsini kanye netetikhatsi lesidze . 
Kwasungulwa etikwesisekelo senkholelo letsi bantfu base-Afrika banemlandvo lofananako , kanye nesiphokophelelo lesavela emasikweni asemandvulo netimphucuko kanye nekutsi i-Afrika iyindzabuko yeluntfu . 
Lokufanako nelitiya , likhofi nalo lingumkhicito longeniswako kakhulu ubuya kulamanye emave . 
Tindleko yalokunye lokungentiwa kufanele kutsi kuyekelwe kute kulandzelwe sinyatselo lesitsite . 
Ngalendlela isethi yemisebenti yaloluhlelo yakhonjwa . 
Intsengo ye-oyili ibonakala sengatsi inemtselela lobonakalako kule-PPI , futsi kungako-ke le-CPI . 
Kusadzinga kutsi kwentiwe umsebenti ekutsengweni kwemathulusi ekuhlatiya idatha . 
Linani lenkontileka angeke lengce imali yeliphakelotimali lengagucuki noma ngabe kwentenjani , letawuvetwa kusonkontileka ekucaleni kwenkontileka . 
Batsi lomnikelo weyunifomu yesikolo ebantfwaneni babo ufike ngesikhatsi lesikahle ngembi kwekucala kwebusika . 
Utsite bekunetindzaba leticociwe letingentiwa ngekushesha ngalesikhatsi letinye tidzinga kuphindze kusetjentwe ngato kantsi letinye tidzinge imitfombolusito lebalulekile . 
Umtamo weKuphatfwa Kwelwatiso Ngekubambisana usunguliwe ngetinhlelo tekubhajetha netetemphilo lapho kudzingeke khona . 
Lwati lwekuhlela , kucala kusebenta nekulandzelela kusebenta kwekushaywa kwemtsetfo kanye nekulawulwa nekuphatfwa kwemininingwane lebekiwe . 
Kubhala kwemfundzi kususelwa kulolo hlobo lwembhalo lalunikwa ngumfundzisi . 
Iminotfo lenemandla lamakhulu yaleminyaka ise-Afrika kantsi nelivekati nyalo selikhule ngemandla laba ngulesibili ngentfutfuko lekhula ngemandla kanye nangetingucuko . 
Inchubomgomo Yekucasha Neluhlelo Lwekulingana Emsebentini kuyalandzelwa uma kucashwa tisebenti . 
Kucinisekisa kutsi luhlangotsi lwemalayisense lulawulwa ngemphumelelo nekuhambisana neMazinga aVelonkhe . 
Kukhona futsi timo lapho idatha ingetsembeki khona nome ingabikho nje . 
Kuchubeka kuphenya kwalokukhetsa kuyadzingeka . 
Emakhophi lefakazelwe eluhla lwetintfo letitsengiwe kanye nebufakazi benkhokhelo . 
Tifakazelo tesimo tilinganiswa ngekhatsi nje kwendzawo yesimunyo semanti lesamukela siphindze sendlulisele emfuleni , atikho tilinganiso letentiwako kutifakazelo ngco letiya etindzaweni telugu . 
Kuniketa kucecesha kumisebenti lengatfolakali kalula nalebalulekile . 
Kuletibalo lokutsatsa shengatsi lokulandzelako sekwentiwe emiholweni . 
Alukho lubalo lolusemtsetfweni lolukhombisa kutsi lemboni yetjwala icashe bantfu labangakanani , kodvwa tifundvo letinyenti letisandza kwentiwa tinato tilinganiso temtselela ngco naletingakhombisi umtselela kucashwa kuletimboni tetjwala nemnotfo wonkhe waseNingizimu Afrika . 
Kwengeta , idayagramu lephelele yemaphayiphi netimphawu lekhombisa onkhe emakhebuli emaswishibhodi , noma letinye tisetjentiswa titawuniketwa ngemuva kwekhava yeliplastiki lehlobile esiteshini lesincane , noma lokucondzene neSwishibhodi leNkhulu uma ngabe ayikho kulesiteshi lesincane . 
Luhlelo loluhlanganisako lutawuphutfumisa inchubo yekucinisekisa buwena . 
Kucubungula i-Toxology yilabhorethri yavelonkhe yekhemistri ye-forensic isaloku iyinseyeya lenemtselela kulikhono lekucedzelela lokutfolakele ngemuva kwesidvumbu . 
Tikhungo tekushintjela umtfwalo kutitfutsi letingafani titawusetjentiswa njengalekugcilwe kuto endzabeni yenethiwekhi yetitfutsi tesive lesetulu eluhlwini . 
Tindleko tincunywa ngekwesigaba semphahla lesetjentisiwe kantsi tikhokhelwe njalo ngenyanga kucondziswe kulenombolo lebhalisiwe yemigcoma yetibi yelikhaya ngalinye . 
Sekusikhatsi manje , bekaseloku asengotini futsi kudzingeke abaleke kwate kwaba kulapho lilunga lemndeni lihlela umhlangano lapho khona ' emacabane ' e-ANC ase aphocelelwa kutsi angambulali futsi amvumele abuyele ekhaya . 
Uma emadivayisi lanjena asetjentiswa , kusetjentiswa kwawo kufuneka kutfulwe ngembiko lobhaliwe futsi ngalendlela inchubomgomo ibeke ngayo . 
Kute kutsi kulandzelelwe emasayithini nekucinisekisa kutsi emafilimu asabalaliswa ngekuhambisana nemigomo yeMtsetfo , lebhodi seyicashe balandzeleli betekuhambisana nemtsetfo . 
Kute kulawulwe ngemphumelelo tinsita temisebenti yelitiko . 
Kuphumelela kuchanyiselwa kwemacandza enhlanti nekusindza kwesibungu kunemtselela lomubi kakhulu ngalokugcwala kwemazinga laphansi ekuncibilika kwe-oksijini . 
Tidzingo taleyomboni kumele tichaze kusungulwa kwemkhandlu wekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kantsi nalemboni leboniwe kumele ibe sekhatsi kwemikhakha lesetulu ngekubaluleka yemboni ngekubuka kweDTI . 
Kuhlatiya ngalokuphelele kwayo yonkhe inethiwekhi yesakhiwonchanti kwehlisa kulahlekelwa . 
Lwati lolubanti lwenchubomgomo netento Tekuphatfwa Kwebasebenti . 
Kwehla kwesimo kwatsatsa indzawo kumikhakha yetekulima kanye newetimali , lebekungiyo lebonakala kakhulu ngaleso sikhatsi . 
LeKoporasi itawuchubeka ilandzelele lemigomo ngekusebentisa Likomidi Lelikhulu neLikomidi leLuphiko lweTisebenti iphindze futsi icale netindlela tekulungisa uma kutfolakala tinsayeya . 
Sicela ucaphele kutsi sifishaniso sabetindzaba sentelwe betindzaba futsi asibi yincenye yalesincumo . 
Emagama mbumbulu atawusentjetiswa kuchaza laba-inthaviyuwako . 
Dizayina uhlukanise emkhatsini kwalolokulandzelako : 
Tiphakamiso : Bukadzebona beticu letiphakeme lobufanele , emakhono lamahle ekucocisana nelikhono lekusebenta esimenindzawo selicembu . 
Nanoma kunjalo , loku kubita kutsi imigomo netetfulwa tifaneleke futsi tibe ngito . 
Nanome kunjalo , lokwentiwako kwangetwa kwabelwa ngalokungalingani kwavundla nasemkhatsini wetindzawo . 
Mhlonishwa Somlomo , indzima yebatali emfundvweni yebantfwabetfu imcoka kakhulu . 
Ngabe baphakeli betinsita banetimoto letanele letifanele kuba semgwacweni ? 
Simo semahlatsi senteke saba ncono ngalokubalulekile kuto tonkhe tindzawo njengoba bosomapulazi basebentisa tindlela letincono tekulima . 
Sikimu sekwenta ncono sicale ngeNdlovana . 
Letindzawo tilungele kuminyana lokuphakeme , kusetjentiswa kwentfutfuko lokubhicene . 
Litfuba lekutsi loku kwentiwe lisatawuphenyisiswa . 
Isayensi Netheknoloji Yanyalo yemtamo wesayensi netheknoloji ifaka lokulandzelako : 
Imicombelelo yekota ye-EC ifakiwe etimeni letinyenti . 
Bomasipala ngalokwetayelekile betfula tinsita letimcoka ekuphatsekeni kahle nekutfutfuka kwahulumende wendzawo kanye nemiphakatsi labasebentela yona . 
Emaphoyisa etetrafikhi nawo ngekwawo ehluleka kushayela atungelete lenkhundla yetemdlalo . 
Umsebenti walelitiko uncunywa yimitsetfo leminyenti lenguyona yengamele kuba khona nekusebenta kwalo . 
Bahlali labanyenti bacashwe emsebentini longenamakhono lonembadalo lephansi . 
Kute imigomo leyantjintjwa emkhatsini wemnyaka . 
Kuphatsa nekuchumanisa Kutfutfukisa Basebenti neTemphilo Yebasebenti kanye neLuhlelo lweKuphila . 
Imekheniksi sifundvo sekuhamba netimbangela tako . 
Lesigaba Sekulungisa kabusha Nekubuyisela esimeni Kwetimali kukhombisa kabanti kukhula lokusimeme . 
Inhloso yeluhlelo : Kusekela umcebo nekwakha imisebenti ngekukhulisa kutfutfukiswa kwemnotfo , kuhweba netekuvakasha , kutfutfukiswa kwekuhlela nekwenta lucwaningo kulokuntjintjako kakhulu emnotfweni nekunika kweluleka lokunemasu kuhulumende nasemabhizinisini . 
Ngekusho kwalesitatimende lomsebenti utawumbandzakanya kakhulu kwakhiwa kwendzawo yekupaka leyengetiwe , kufaka ematje emphetfweni kanye nekwentiwa ncono kwetinsita letihambisa emanti etimvula tesiphepho . 
Kusebenta nelicembu lebaphatsi besifundza kusungula nekugcina tinhlelo letifaka ekhatsi kuphenya , lwatiso ngetemphilo , kuchumana netinkhombandlela tekundlulisela nenchubo yekusekela lokwetfulwa kwetinsita . 
Tinkhulumo tihleliwe neLihhovisi laNdvunankhulu weNdlu yeBaholi beNdzabuko mayelana nendzaba yebukhosi . 
Khuluma nadokotela wakho ngekushesha uma ngabe awuciniseki ngetingucuko letitsite ekubekekeni kwemabele akho ngekufanana . 
Kudvonsa emhlabeni wekulima kubalwa ngekuya ngekulahlekelwa lokulinganiswa ngesicagogwana sendzawo kumitfombo lemincane yetekulima , kanye nasetigangeni tekucaphela . 
Kumcoka kutsi bahleli bendzawo yekwakha labatawubukana nemsebenti wekwandziswa kwemalokishi nekuniketwa kwemhlaba wekwakha kabusha kumele bavisise kutsi letinhlobo tetindzawo tekwakha tivame kweswela nobe ngumuphi umshikashika wemnotfo nobe sikhungo sekuchumanisa . 
Sonkontileka utawugunyata kutsi letimphahla letiphakelwe ngaphasi kwalenkontileka tinsha , atikasentjetiswa , tesimanje noma mamodeli lamasha , nekutsi tifake konkhe kwentiwa ncono kudizayini yempahla , ngaphandle kwekutsi kushiwo lokunye kunkontileka . 
Umtsetfosivivinyo Wekuchibiyela Kwesitsatfu Kwekhomishini Yetemidlalo yaseNingizimu Afrika uvumela Ndvuna wavelonkhe kubamba ligalelo lelikhulu emisebentini yaleKhomishini . 
Kwentiwa konkhe lokufanele kucinisekisa kwasabalala kwalemiklamo kwawo onkhe emasiko nemikhakha yetebuciko , kufaka ekhatsi , kepha akugcini kuloku , lulawulo lwetebuciko , imfundvo yetebuciko , tebuciko temmango , emafestivali , temagugu , tebuciko betandla , tebuciko lobubukwako , umdanso , umculo , itiyetha , temibhalo , imidiya lemikhakhaminyenti nalensha . 
Ngibonga labasebenta neKomidi yeNdvuna yeLiphakelotimali , ngekuhlanganyela kwabo ngekutimisela nalokuchubekako ngetincabhayi lesibukene nato , kanye neseluleko lesetsembekile nalesinesibindzi kuKhabhinethi . 
Tindledlana letibhukula tindlela temanti , ngesimo semabhuloho noma ematje ekuwela , kufanele entiwe njengetintfo tekudlala ngebantfwana letilukhuni . 
Sabelo lesikhulu sesakhiwonchanti sendzawo kusabelo-seluhlobo kuhulumende wasekhaya . 
Sikhwama seMafa saVelonkhe sivumelene nebatfulinsita kutsi lemboni , ngekumelelwa imitimba yabo yemboni , itawubambisana ngaleso sikhatsi ngembikwekutsi loko kwendluliselwa kwentiwe kute kucocisanwe futsi kuphotfulwe kucala kwekusebenta kwemininingwane . 
Lenhlangano ichubeke njalo nekwamukela imibiko yemave yematfuba ekulahlekelwa kwetembusave kwemave lapho inekuvuleleka kwemshwalense nalawo lapho khona ingahle itfwale kuvuleleka kwemshwalense lokusha bese ibeka silinganiso selive kanye nemkhawulo wekugcina wekuvuleleka kwemshwalense . 
Kusefa lokulula emgodzini lonetjani netitjalo kungaba ngulokulingene , kepha imvamisa kunconotwa inchubo yekwebucwepheshe njengekusefa lokusuka etulu kuye phasi lokwentiwa emhlabatsini lonconotwako . 
IGazethi yaHulumende neLiphepha lemaThenda aHulumende ngemaphepha lakhishwa njalo ngeliviki ngaboLesihlanu nesikhatsi sekuvalwa kwekwamukelwa kwetatiso silandzelelwa ngekuhambisana ngesikhatsi saleyo naleyo Gazethi . 
Nobe kunjalo , kuGulf yaseFinland lesimo sisakhatsata kakhulu . 
Emave langalulungisi ludzaba lwetekutfutfukisa emakhono nekutfutfukisa lusha anengoti lenkhulukati yekungatinti kwetenhlalo netepolitiki . 
Kufanele kutsi timphawu tesekele kwakhiwa kwesimo lesiphelele sesitaladi tibuye tindlulise imininingwane kubahlali basekhaya . 
Lencenye yeluhlelo lwetemphilo iphatselene nembono weluhlelo lwetemphilo loluniketa kufinyelela kutinsita tetemphilo letisebenta kahle sibili letinekuvuleleka lokudzingekako kanye letetfulwa ngendlela lesebenta ngemphumelelo lenciphisa kudlabhatisa futsi letfobela emazinga avelonkhe . 
Bungoti bekulandzela umtsetfo bulawulwa ngekwenta kube nekwatisa kwetidzingo tekulawula , nekugadza kuhambisana netidzingo temtsetfo . 
Lapho kuncipha lusebentisomali lwesikolwa lolungesilo lwemuntfu , batali bentiwa kutsi babelane umtfwalo lomkhulu welusebentisomali lwetemfundvo . 
Emabhrakhethi ensimbi lahucwe ngensimbi akamukeleki . 
Emave lamanengi kulelivekati lase-Afrika aneMakhomishini eteMsebenti waHulumende labukene nekuphatfwa kwemsebenti wahulumende futsi imisebenti yawo kwenta ncono kusebenta kweluhlelo lwembuso . 
Asikatilungiseleli kuba bofakazi ekufeni kwebantfu betfu . 
Imisebenti yalomkhandlu icondziswe ekulungiseni timfune tawonkhewonkhe temalunga awo kanye nekwengeta linani emabhizinisini abo . 
Kwehla lokukhulukati kwentsengo ye-oyili sikutsintse imalingena yemibuso lakhicita i-oyili , lokungachubeka kukhinyabete luhwebelwano nalabo balingani . 
Lokubutwa , ngako-ke , kungaba kucaphelisisa kwekuhlola timo letibalulekile , kungashiwo kutsi lomsolwa ugwetjwe ngalokufanelekile . 
Kubuketa nekulawula inchubo yekulandzelela lwabiwomali , kufaka ekhatsi kukhicitwa kwetetimali ngenyanga nangekota nekuniketa tincomo nemibono kulungisa kwehluka lokubalulekile . 
Kufaka phakatsi ema-entithi lanebanikati lababacondzisi noma baninimasheya lababalulekile ku-entithi lebikako , kanye nema-entithi lanebasebenti lababalulekile lababelana ne-entithi lebikako . 
Luhlose kumbandzakanya bantfu labasha emidlalweni nekwatisa lisiko lesitayela sekuphila lokunemphilo nekuba sakhamuti lesinesibopho . 
Umfakisicelo ufanele kutsi akwati kulandzelela kufezekiswa kwemasu ekusebenta kanye nekubhala umbiko . 
Ngemphumela waloko , setitonkhe tenhlalo-mnotfo kanye nemtselela wengucuko yemisebenti lesetjentiswe ngaphansi kwebudlelwane lobuhleliwe base-Afrika busatawukhuliswa . 
Sibonelo , ulihumushela njani ligama lelitsi " Ubuntu " kutsi libe Singisi ? 
Emarejista ekulawula tingoti newekulawula Tingoti tangekhatsi afanele kutsi abe khona futsi agcinwe asesimeni lesifanele kwenta kutsi kuncishiwe ingoti kutsi ilawulwe isengakenteki ezingeni lekusebenta , leluhlelo , lwemklamo nelekontileka . 
Kusungulwe Iforamu Yebulili Ehhovisi Lelikhulu . 
Loluhlelo lutfutfukisa kuchudzelana lokukhulisiwe , sakhiwonchanti lesikhulisiwe , kwenela kwendzawo lenkhulu emadolobhenikati lakhulako , nekutfutfukiswa kwendzawo yasemakhaya lokuphangisako . 
Loluhlelo lwendlela yekuphuma lokuphutfumako kufanele ludvwetjwe phansi kuze kutsi imininingwane lekungafanele ibonwe lengahle ivele kudokhumenti ikhishwe kalula kuze kutsi itfolakale kubantfu labatsite labakulelicembu lebaphatsi betimo letiphutfumako . 
Kuphakama kwebhodi , ngekwesimo nangalokuphatsekako , kumele kukhombise umbono lohlanganyelwe wabo bonkhe bulunga ; 
Kulawula kwanyalo kubuka kusombulula loludzaba ngetinhlelo tekucecesha nekukhuliswa kwemakhono . 
Kuvikeleka elangeni , emoyeni nasemvuleni . 
Umfakisicelo lofanele kufanele abe ukhombise-kabanti emakhono ekuchumana . 
Futsi , sicela bonkhe labatsintsekako kulomkhakha wetemfundvo lephakeme kutsi bakhombise kutibophelela kwabo , njengoba Hulumende entile , kuze bazame kuchubekela phambili nengucuko kutemfundvo lephakeme . 
Sebentisa imitfombolusito nemakhono etiyoloji kuphumelelisa kubuyisela esimeni lesikahle ngekwengcondvo nemphefumulo . 
Sodolobha kufanele acinisekise kutsi kubuyeketwa kwekuniketwa kwetinsita kanye nekusetjentiswa kweluhlelo lebhajethi kuyabonwa njalo ngumphakatsi . 
Loludzaba lutsikameta kakhulu imphela . 
Kuphatfwa kwetisebenti , kutfolakala nekunakekelwa kwemishini kube tintfo lekunakwe tona kakhulu . 
Kumele , nanoma kunjalo , kushiwo kutsi lokuniketwa kwekungenelela kwetekulapha letiphilako nako kwenta ncono imiphumela yetemphilo . 
Likhambi lelihlanganisa konkhe liyadzingeka kute lente kutsi : 
Ngifana , nabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika , angikho ngetulu kwemtsetfo . 
Kulawulwa kweSabelo kuholwa Luhlakamsebenti leSabelo kanye netakhiwo tetikhungo letinyenti kanye netinchubo ngekwekuhlela , kuphasiswa kweluhlelo lebhizinisi , kusetjentiswa , kugadza kanye nekucubungula . 
Sifundza saseMpumalanga Kapa : Kubuyeketa kufaka phakatsi kudvonswa kwenkhucunkhucu , emanti lamanyenti kanye nekuvuselelwa kwemanti , kwentiwa ncono kwesakhiwonchanti semanti nekutfutfwa kwelindle , kwakha kanye nekwenta ncono kuchumana kwe-nethiwekhi nekusabalalisa gezi emakhaya . 
Incenye A yeluhlelo lwebuciko iniketa ngesibalo lesibuketiwe selitiko kanye nemikhakha lemine lebalulekile lefaka ekhatsi Tekulima , Kulondvolota , Bunjalondzawo , kanye Nekuphatfwa Kwemhlaba . 
Kusetjentiswa kwebuchwepheshe bangekhatsi ekwakheni emakhono ebasebenti labangamele kanye nalababaseshi . 
Kugcogcwa kwemibiko yekota yelihhovisi lesigodzi kanye nekuwutfumela eHhovisi leLikhulu . 
Letahluko tibuye tinikete litfuba lekunaka leto tindzawo kulesifundza letidzinga kunakekelwa ngendlela letiste ngulabadlala indzima . 
Indzima yebasebenti lababonesi : Basebenti lababonesi badlala indzima lebalulekile kuto tonkhe tigaba tekubuyisela simo nekucinisekisa kunakekeleka kwesigulane nemndeni . 
Kwenta ncono lwatiso lwekuletfwa kwetinsita kusabelomali ngiyo ingucuko yeluhlelo lwesabelomali saHulumende lesigcile kuko kuleminyaka lembalwa letako . 
Intalo , lwabiwo kanye nemali yerenti yemhlaba iyachazwa kusitatimende sekusetjentiswa kwetimali ngalesikhatsi imali itfolwa ngaso . 
Sidzinga kukubuka loku . 
Umsebenti wenhloso kukhulisa inombolo yetitjudeni letemukela timali , nakunikwe kutsi imali lencane lenikwako ivala imali yasenyuvesi . 
Kulesicephu , ufundze Ngeluhlelo Lwekwakhela Bantfu . 
Incenye yesibili iniketa iniketa imininingwane yekuphakelwa kwebhajethi ngeLitiko . 
Lwati lwesimo kwentela kwatisa kukhetsa indlu . 
Lokusungula indzawo yetisebenti letinyenti kutawubona kusetjentiswa kweluhlelo lwenhlangano lolugcile ekwetfulweni kwetinsita nekuphela kwesibalo lesisetulu lesivame kakhulu setikhala temsebenti ezingeni lebaphatsi labasetulu . 
Lisu lekuchumana lelisebenta netiboshwa lelingakatfutfukiswa . 
Kuvisisa umsebenti encwadzini yekubhalisa . 
Loku bekuhlose kudvudvuta umntfwana lodzinwanako , lotsandzekako , lomilisako . 
NjengeMbandzela wekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , ucinisekisa Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kutsi angeke usebentise iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe uyisebentisele nanoma nguyiphi inhloso lengekho emtsetfweni noma lengavunyelwa yimibandzela , imigomo , kanye netatiso . 
LoMtsetfo Wesisa Velonkhe eningizimu Afrika sewucale kusebenta , nemitsetfosimiso lehambelana nayo seyibekiwe . 
Lisu Lekubuyisa Letenhlekelele lisunguliwe futsi lifezekisiwe ngekuhambisana nelisu . 
Umsebenti weMakha leSikhulu njengemlawuli wako konkhe lokuhambisana nekumakha liphepha lembuto kwagcizelelwa . 
Kuguculwa kwetjwala ngalokwetayelekile kwenteka edvute naletindzawo tekucala tekukhicita lokufakwako . 
Uma emathesti lamasha acalwa , emathesti lamasha , angangetwa kuncumbi yemathesti , noma avalwe ngulamadzala , uma atfolakala aliciniso . 
Umtsetfo lomusha lophatselene neBhodi yeKutfutfukisa Imboni yeTekwakha nayo ifaka lifutse kulendlela lekuchutjwa ngayo ibhizinisi kwamanje futsi kudzinga kutsi kube netingucuko ekwentiweni kwemadokhumenti emakontileka . 
Kufanele kutsi litiko linikete tindlela tekwenta njalo . 
Sinyatselo sesitsatfu ; ematiko etfula imibiko yawo yemnyaka kusishayamtsetfo kungakapheli inyanga . 
Lelisiko lelisavela kusatawukhulunywa ngalo . 
Kodvwa , kugcizelela lokukhulu bekukungetwa Kwesibonelelo Sebantfwana , ngaphandle kwekungafaki letinye tinhlobo tetibonelelo . 
Lomklamo wekutfolela imphahla velonkhe ubutselela , uhlanganise futsu ufake ndzawonye tonkhe tinombolo letikhona ngemitfwalo ngekuhanjiswa kwemphahla netinsita kulelive . 
Kukhutsatwe kubekwa liso kwemitfombo yemfucuta , kwentela kuniketa lwati loludzingekako ekuhlelweni kwemtsamo wekusebentana nemfucuta nekuyilahla ; 
Sincoma kutsi lamacala lawa ahambisane netinhlawulo letibekwe kubacondzisi ngekuya kweMtsetfo Wetinkhapani . 
Umphatsi wesikhwama setimali wesifundza unikete lolwatiso kutimali temalingena yesifundza . 
Kukhicitwa kwelubisi kwemnyaka kukhombise kwenyuka lokutintile kuleminyaka lelishumi leyendlulile , nanome kube nekwehla kusibalo sebakhiciti bemikhicito yelubisi kulo lonkhe lelive . 
Umnikati wanoma ngabe nguwuphi umshini lohlanganisiwe noma losetjentiswa kukhipha noma ngabe yini lebungoti kufanele acinisekise kutsi lowomshini lofakiwe wakhelwe umsebenti longiwo futsi usendzaweni lephephile kantsi usesimeni lesikahle sekusebenta . 
Nendlela yekuhlola nayo iyasetjentiswa uma sekuhlangabetwene nato tonkhe tidzingo . 
LeLilunga leMkhandlu Lomkhulu litawutsi kanye ngemnyaka lingenise eNdvuneni tibalobalo tetisetjentiswa letivumelekile talowo mnyaka . 
Kudzala , kulawulwa kwemfucuta eNingizimu Afrika bekungabekelwa embili ngendlela lefanele , njengemsebenti losidzingo lodzingekako kuvimbela kungcola kwemoya kanye nekuvikela simondzawo kanye nemphilo yebantfu . 
Likhono lahulumende nekuphendvula kwakhe kahle masinyane , kakhulu ngetikhatsi tekungavisiseki kahle , liyadzingeka kucinisekisa kutsi kuba nekusimama kwesikhatsi lesidze . 
Lwati leKulawulwa kweTimali kanye neKuphatfwa kwekwekuniketa Tinsita nako bekuyincenye kuletinkhulumo . 
Kuleminyaka lelishumi leyengcile , kuhweba embonini yetinatfo bekukhungetfwe kulingana lokuhle kwekuhweba , lokusekelwa kusebenta lokuhle ekutfumeleni emaveni angaphandle . 
Emalunga atawenta Sifungo Sekwenta Umsebenti ngelulwimi lolutsandvwa ngiwo . 
Lapho letinhlelo totimbili tihlulekile kuniketa imbangela lekhombisako , bafaki makhodi labanesipiliyoni baka-Stats SA basusela lembangela lekhombisako ngesandla . 
Lomsebenti usibonelo kubomasipala labancane labanye lababukene netincabhayi letifana netasePrince Albert . 
Kukhulisa kufinyelela etikhungweni tekutfutfukiswa kwebantfwana kusenesikhatsi ngesibonelelo lesisha . 
Emahlandla embiko akhula ngeNkhwekhweti njengoba lukhetfo belusondzela . 
Kuyavunywa jikelele kutsi umphumela wekudla imphahla unelunya futsi unemandla ekungena emalungelweni ebantfu uye emphahleni yabo . 
Lemiklamo itawentiwa ihambisane netindlela tasekhaya . 
Lomtsetfo Wemanti ubonelela kusimamisa kanye nekugcina lokuphilako nekuchuma kwako nemvelo . 
Imphahla letawuniketwa itawuhambisana nemazinga lashiwo kumadokhumenti ekubhida nalokuncunyiwe . 
Lokuchumene naloku lokungetulu kube kuhlela kwahulumende tinkhambiso tavelonkhe nemazinga ekusita tikolwa ngetimali . 
Imphilo lekahle ibaluleke kakhulu kutsi kutfolakale futsi kugcineke lizinganhle lemphilo lelisetulu . 
Sosikhwama waVelonkhe angakhipha imihlahlandlela ngendlela tishayamtsetfo tesifundza lekufanele tibuke ngayo imibiko yemnyaka yabomasipalati . 
Indzawo lenkhulu yekubeka lekhona iniketa sicongo Kubasebenti be-PT kute kulondvoloteke lwati lwekusebenta netetimali kute kunike emandla ekutsatsa tincumo letingito nekushicilela lokukholwekako . 
Lilungelo letinsita tekusebenta emahlatsini embuso kanye nemsebenti wekulawalawula uniketwe hulumende wavelonkhe ngalencenye . 
Kulamanye emahhovisi tinkhinga tingakubahlanti kanye nalabasebenta konkhe nje labacashwe Litiko Letemisebenti Yahulumende . 
Tilinganiso telwabiwomali letiphakanyisiwe kuphela letilungiswako tetfulwe kuletincwadzi telwabiwomali . 
Inkhomba lenkhulu yekulondvoloteka tindleko tekusevisa sikweleti . 
Bafakiticelo bemukwa lilungelo labo lemhlaba . 
Nanoma lizinga leliphasi lemakhono ebasebenti kungenteka lifake sandla elizingeni leliphakeme lekungasebenti , kumatima kuncuma kutsi ngakanani . 
Emahotela akaPrestige ngiwo lasekela kakhulu kantsi anemahotela eNingizimu Afrika naseMphumalanga Lengasekugcineni . 
I-WHO ikhombisa kwekutsi akunamikhawulo yekukhangisa nekusekelwa ngetimali kwemikhicito yetjwala yaseZambia . 
Tindleko teliposi tiya ngematharifi lafanele ngekulandzela imibandzela yalapho lokuposwako kuya khona . 
Lendzawo yemphumela ifaka konkhe lokutindzaba tetetinhlangano netetikhungo letidzingekako kuphumelelisa kusetjentiswa kwekusimama kwesikhatsi lesidze kweluhlelo . 
Lokukalwa kwekusebenta kubuyeketwe ngalendlela lelandzelako : 
Sikhatsi sekuhlela lesihlelekile sabanjwa kucinisekisa kutsi masipalati uhlala abalulekile futsi aphendvula tidzingo temphakatsi abuye akhe sisekelo senchubekelembili yekugadza kanye nekuhlola imiphumela nemtselela . 
Lomasipala utfolakala encenyeni leseNyakatfo lengaseMpumalanga yeNingizimu Afrika Esifundzeni saseLimpopo . 
Ekwenteni nekusebentisa umgomosisekelo wekulungisa uyatsintsa kusentjetiswa ngekulingana kwesentangayo . 
Kusebentisa umtsetfo munye kuyo yonkhe indzawo . 
Sishayamtsetfo Sesifundza saseMpulamalanga asinayo imiklamo yesakhiwonchanti . 
Kudla ngemandla indzawo lesemkhatsini yesihhenga ingabangela kwakheka kwemabhola entsambo , ematjana , kumgudvu kwekugaya . 
Kungakhakhuli kahle kwetimphandze kubangela kungamunyeki kahle kwemsoco kanye nekukhula kwelizinga lekuhlushwa sitresi semvelo , kufaka ekhatsi somiso , tifo nemsoco lonemkhawulo . 
Kwafakwa sicelo sesikhashane semfakisicelo loshonile kutsi afakwe esikhundleni sekuba ngulomele lifa lemuntfu loshonile . 
Kute siphumelele letinhloso letingenhla , bonjiniyela kanye nebahleli bemadolobha kumele banikwe tinkhombandlela , hhayi emazinga . 
Lelijaji latfola kwekutsi bekungenabufakazi lobanele ngembi kwalona lobamba tingcogco kutsi afinyelele kusiphetfo lafike kuso . 
Chuba kanye nekuhlanganisa intfutfuko yekusetjentiswa kwelisu kanye nemihlahlandlela kuMandla eKwakha Tindlu ngeKuniketwa kweTindlu lokuLusito . 
Tonkhe tikhala letibhotjotiwe tagcwaliswa ngetichumane kumele tisinyiswe kuphela ngeludzaka , umhlaba losefiwe , Isanti lacolisakele , emanti noma ngabe nguyiphi lenye imethiriyeli levunywe Ngumhloli Lomkhulu . 
Kunetizatfu letinyenti tekhwalithi lengasiyinhle ikakhulu ngenca yenhlanganisela yalokulandzelako : 
Kukhomba ngekusebenta bungoti lobuhambisana neFRAP nekusungula emasu ekuvikela . 
Tindlu tebaholi betendzabuko esifundzeni tasungulwa kutositfupha tifundza letinebaholi betendzabuko , lokungukutsi Mpumalanga Kapa , KaZulu-Natal , Freystati , Mpumalanga , Limpopo kanye Nenyakatfo Nshonalanga . 
Ngaphandle kwayo yonkhe lemitselela lemibi yetinkinga tetimali nemnotfo wamhlabawonkhe lebangela bumatima kuhulumende wakuleli emaveni lamanyenti , kukhona tintfutfuko letihle tamhlabawonkhe letibe khona kuleminyaka lesandza kundlula . 
Tinsita letetfulwa ngebunyenti tiyatfolakala , noma kusekela ngemali kucinisekisiwe kwetinsita letiphakelwa ngebunyenti lekufanele kwentiwe ngesikhatsi lesidzingekako emklameni lotsite . 
Titjalo letifana nematamatisi tingapakwa ngephethini letsite kuze tifanele lobukhulu balomkhicito kanye nebungako besitja . 
Masipalati unemlandvo wekutfola emacashati kumbiko weMcwaningimabhuku Jikelele . 
Ucelwa kutsi ubuke Seleko C seLisubuciko semigomo yeKucashwa Ngekulingana . 
Konkhe kuchumana emkhatsini wembhidi kanye neLitiko leTemphilo kumele kubhalwe . 
Ngaloko , kungasimami kwetepolitiki nebungoti belukhetfo lolwentiwa njalo kungasho tingucuko letimbi letenteka njalo kunsalela yemali yahulumende . 
Inothi Yebuchwephesha : Balawuli labasekudzeni banika kuhunyushwa kwemisebenti yebantfu lababamba tincingo letiya kumphini lolawulwa ekudzeni nakumatheminali yesimbembembe . 
Kufuneka kube licala kubaphatsi uma bangadzaluli liciniso mayelana nemphilo yetetimali tesikhungo kubahlolimabhuku , kodvwa lokubaluleke kakhulu kudzalula kubanikati bemasheya enkapani . 
Kungahle kube nekushabalale kwemzila wekudla . 
Ngenca yekuphakama kwemgwaco , nalapho kwakhiwe khona lendzawo lehlongotwako ekungeneni kwelidolobha , lendzawo ingekhatsi kwelibanga lelibonakalako futsi kulula kuyibona kahle . 
Kususelwa kusibuyeketo semibhalo lehambelanako kanye nekubonisana nebantfu labatsintsekile . 
Emaphuzu lafake sandla kulesitfombe makhulu , kwehliswa kwetimayini nekutsi bantfu labanyenti bangenela umnotfo lengakahleleki kantsi bahlelwe njengebantfu labangenamholo . 
Nakwentiwa kunetibonelo letimbalwa tebantfu labatfola bunikati bemhlaba bangasese baloluhlobo , njengemikhandlu yendzabuko ngalokwetayelekile ingatsita kwehlukana nemihlaba yayo . 
Kuvikela , kulondvolota kanye nekutfutfukisa lizinga lebunjalondzawo besitukulwane sanyalo nalesitako ; 
Uma lokulahlwa kwemfucuta lenekutsatselana emgodzini wemfucuta lotayelekile kwentiwa kuba semtsetfweni , tintsatfu letinye tintfo letitawudzinga kutsi tibukwe . 
Imphahla , indzawo nemathulusi lokubuketwe ngelusuku ngalunye lwekubika kukhombisa noma yini lengalungi . 
Tifo letikudlulele ngetemacansi letingakelashwa tingeta ematfuba akho ekuba ne-HIV . 
Tinsita etindzaweni tasemadolobheni letisebentekako ngekwemnotfo kumele kulawulwe ngendlela lesebentako ngekwetimali futsi lesimeme . 
Lamuhla siyabungata ngoba sibati kahle kakhulu buhlungu bekucindzetelwa nekutsi luhlanga lunye lwengamele lolunye . 
Uma kuba nemphumelelo , lesimangalo siyacitfwa . 
Inkinga lenkhulu lehambisana naletinkhambiso ngulamazinga laphansi latayelekile ekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo letikhonjiswe ngenhla naletichazwe kulombhalo . 
Tinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini letivikela emavayirasi nelwati lolungakavunyelwa tidzinga kuhlala njalo tilungiswa ngekwakamuva kute tihlale tisebenta kahle kakhulu . 
Kodvwa , lokwakhe lenkinga yenchubekelembili ngukutsi lelipulazi lekukhulunywa ngalo liyincenye yelifa lelihlangene emkhatsini kwebadlulisicala nekutsi bekungeke kwenteke kutsi kuhlukaniswe kubuye kukhishwe inshisakalomali yakhe ekudliweni . 
Ngekuhumusha ummongo netintfo letiveta emasiko , letinye tintfo letehlukile tendzawo levulekile lecinile tingatfolakala , letimayelana nebudlelwane lobuhlukile emkhatsini kwendzawo kanye nemmongo wesimondzawo lapho tisebenta khona . 
Letitjudeni kufanele tiyibuyise leyo malimboleko emva kweminyaka lemibili bacale kusebenta . 
Ikomidi lesebentako ingatsatfwa njengekomidi lephetse yekhomishini . 
Yetfula tinchubo tekukala letiyikhwalithi kutikhungo temphilo . 
Lamasu etifundza kufanele anikete imininingwane lemayelana nemikhakha ledzinga kubekelwa embili , ihambisane netimphawu tesifundza ngasinye . 
Kuleyo naleyo ndzawo yekuphatsa Tivakashi Letitimele Telijele tiyahlelwa tibe Yikomiti Yetetivakashi lechumanisa imisebenti yato futsi lenemsebenti wekubandzakanya ummango wonkhe mayelana netindzaba tetekulungiswa kwemmango . 
Gadza ubuye ubike kusebenta kweluhlelo lolukhulu lesigodzi . 
Kugcwala kakhulu kwetakhasitjalo emantini kubanga kuhluma kwetitjalo tasemantini bese loko kwehlisa kutiyisa kwemoyamphilo losemantini . 
Cinisekisa kutsi kutjala kabusha , manyoro kanye nemanti lasetjentiselwe kunisela awanato tinhlanyelo telukhula , tilwanyana kanye netifo . 
Linyenti letisebenti tetfu belinemahlandla nekutsembeka . 
Kuniketa emandla ekubambisaneni kumazinga emhlaba jikelele ngekusebentisa kubuketa lokusobala kwenchubo yebungani . 
Buhle besimo sekwenta umsebenti kwemtfulitinsita sitawukhonjiswa kwetsembeka kwesiphakamiso lesiletsiwe . 
Kubalulekile kunaka kutsi emandla ekulawula umklamo kudzingekile kumasipalati kute abe sesimeni sekusebentisa imiklamo lemikhulu ngendlela lenemandla kanye nalesebenta ngendlela , kunakwe tintfo tetindleko , sikhatsi kanye nekhwalithi . 
Nobe kunjalo , sidzinga kucinisekisa kutsi asiyekeleli singakhatsateki . 
Kufanele kube nekwehlukaniswa emkhatsini kwetinkhundla tekudlala . 
Imali lengenako yesivumelwano sekusebenta ibonwa njengemali lengenako kusimo sendlela yekubala sehlontsengo nekucisha kubita kwentsengo yekucala yemphahla kulesikhatsi sesivumelwano , ngaphandle kwalapho uma singenamtselela lophatselene nemali lengenako iyonkhe yalesivumelwano . 
Kutimela kwabo kucinisekiswa nguMtsetfosisekelo . 
Kuphakamisa lizinganhle nelizinga lemali yekucala lebanjwe mabhange kwenta ncono kumelela kuyinye indzawo . 
Satiso Sekulungisa : Kucasha kwemphakeli tinsita anikete umsebenti wetekuvikela losezingeni Esikhungweni Sekwabelana Ngetinsita saseFree State sikhatsi lesiminyaka lemibili . 
Lemiphumela ikhomba imitselela lefiswe buholi kanye nentfutfuko lesifuna kuyitfola , nasibuka tintfo letibekelwe embili inchubomgomo yahulumende . 
Lokubaluleka kwaletinkinga letikhona kubohulumende basemakhaya kugcizelelwa nguloMbiko Wekubuyela Emasisweni lowetfulwe Litiko Letekubusa Ngekubambisana Netindzaba Temdzabu . 
Kuyachubeka nekuba liciniso kutsi linyenti lebantfu labamnyama baseNingizimu Afrika lisasebenta emnotfweni wesibili eminyakeni lelishumi nakubili solo kwefika inkhululeko nentsandvo yelinyenti . 
Brooks uphika kutsi bekayincenye ekutsengisweni kwemadayimane ngalokungekho emtsetfweni , kutsi kutsengiselana lokunjalo kwenteka emphahleni nekutsi imphahla beyiyimbangela yanoma nguliphi licala . 
Inhloso lesekugcineni kugcugcutela loko lokuhle kakhulu lokufunwa bantfwana labashayisana nemtsetfo kanye nekuvikela kwenta bugebengu kanye nekwenta bugebengu futsi . 
Ngetulu kwaloko , indlela yekuhlela lehlangene ibalulekile . 
Uyavuma kutsi kute budlelwane bebhizinisi lehlanganyelwe , lubanjiswano , umsebenti , lobukhona emkhatsini wakho neLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lokungumphumela walesivumelwane noma usebentise iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Sigodzi saseVhembe siluphiko lwetemanti lwamasipala . 
Kusabalalisa kuso sonkhe leSifundza nekusungula nekutfutfukisa bulwiminyenti kuSishayamtsetfo Sesifundza saseNyakatfo Kapa . 
Likhono lelihloliwe kwakha budlelwane phakatsi kwahulumende nalabo labatsintsekako labangabuyi kuhulumende . 
Kubuyeketwa kweLiphakelotimali kuveta tindlela letehlukehlukene letiphakanyiselwe kuvikela silinganisontsela nekukhawula libanga lekulahleka kwentsela nelugwemontsela lolusemtsetfweni . 
Bukana netinkinga tekuhumusha kwesikhatsi lesengcile futsi lokubuka simo setimiso kutiyoloji ngekuhlatiya ematiyoloji ngekwesimo sebuhlobo bawo netemasiko , temnotfo , tenhlalo kanye netembusave ngekwehlukana kwako . 
Inhloso kutsi labo bakhiciti bafanele kutsi babhalisele kuba bakhiciti kute kutsi bakwati kulawula kukhicitwa kwemapuletinombolo nekuvikela kukhicitwa kwemapuletinombolo langekho emtsetfweni . 
Kusekela ematiko kute kutfutfukiswe kuphatfwa kwetinchubomgomo telwati nekusebentisa tindlela tekulawula lwatiso . 
Leliphephabhuku alisikhulu ngalokwenele kutsi kungaphrinthwa lendzaba yonkhe . 
Umuntfu ngamunye unekukhetsa lokulinganene . 
Loku kufaka kucecesha basebenti , kuba yinhlangano lefundzako , simo sekufundza lesitawusita sicacise kutsi ungagcina njani similo sebasebenti sisetulu , inchubo yetikhutsato kanye nendlelasu yekuchumana ngekhatsi . 
Loluhlelo luhlolse kulungisa lamakhono lashodako kulomasipala . 
Hlela tindzawo tibe tincane futsi tingabi semtsetfweni ngekwesimo nangelizinga , kute tikhone kuheha , tibe ntofontofo futsi tingacindzeteli . 
Umshicileli ugodle emalungelo ekunciphisa , kulungisa noma kungashicileli noma yiphi incwadzi . 
Uma sikushwambakanya , kuniketa emabalengwe elungenelelo lolubalulekile ematiko alapha eNshonalanga Kapa atawudzinga kutenta kuleminyaka letako kute azuze umnotfo lokhulako loholela ebuphuyeni lobehlile , timalingena letikhuphukako kanye nelizinga lemphilo lelincono lawonkhewonkhe . 
Linyenti lebantfu endzaweni yaMasipala abanato titfutsi kantsi basebentisa titfutsi tangasese . 
Hlanganisa lokutfutfukiswa kwebudlelwane kubutsanisa imitfombo yematiko , lemikhakha yangasese , emacembu etemmango newentfutfuko ekunciphiseni buphuya . 
Ikleyimi yesikweleti lesemtsetfweni iyesulwa ku-akhawunti yalowo lokweletako nasekubikiwe kutsi i-akhawunti yekusabalalisa seyiphotfuliwe futsi kute sabelo semashezi lesitawukhokhelwa . 
Lomtsetfosivivinywa lohlongotwako umphumela wetingcoco letinkhulu letisemkhatsini kwalamacembu lalandzelako : 
Kungeta , Lisu leteKuvakasha seluphetsiwe kulungiselelwa Umhlangano weMhlaba . 
Yenta kutsi iphindze futsi ikhutsate kwakhiwa kwematfuba ebantfu labavela emimangweni lencisheke ematfuba kutsi ihlanganyele kulemboni . 
Emalunga etinhlangano letihlukene asekele lombono wekuniketa tiboshwa litfuba lesibili ngalesikhatsi Seliviki Lebulungiswa . 
Tinhlelo tekucecesha telitiko tihlose kwenelisa tidzingo tekucecesha telitiko futsi tingumsebenti weLuphiko lolungaphasi : Kucecesha . 
Indlela lenjalo ibona tingucuko letinkhulu letentekile emnotfweni wemave emhlaba . 
Tintfo letibekwe tacaca kuleLitiko letfu nguleti : 
Kulawula emawadi kwentela umkhakha lotsite . 
Kuphendvula ngaleso sikhatsi kutimo letiphutfumako esibhedlela . 
Tibonelelo temali yahulumende njengemitselo setibonwa ngalokwandzako njengemathulusi lancomekako lasebentako kusita kulwa nenkhinga yetintfo tangephandle letilandvulako letihambisana nekungcolisa , kubhema , kunatsa tjwala ngalokwecile kanye nelubhubhane lwekukhuluphala esigabeni selinani lebantfu . 
Kufuneka sitfole emandla kuletimphilo talabaholi betfu Labadzala bese sichubekisa embili liphupho labo lelikusasa lelincono kunalokwe kwesikhatsi lesengcile . 
Umuntfu kufanele afake imininingwane yeprofayili yakhe , konkhe lokufaka lwati lolufanele lanalo kanye neticu bese lokungenani ema-referensi lamatstfu lake aba nemiklamo lefana nale . 
Imali lekhokhwa ngaphansi kwetivumelwane letisebenta kucashisa tibitwa ngekubuka imalingena yesisekelo semugca locondzile yaso sonkhe sikhatsi sekucashisa , intfutfuko letentiwe kundzawo lecashiwe kwehla lizinga ngekuhamba kwesikhatsi sekucasha . 
Letidzingo letingenhla tisukela elwatini lwetetimali tiye ebungcwetuini kutetimali . 
Indzawo nebungako bepaki behluka ngekuya ngemisebenti yepaki lehloselwe kwentiwa , nekusondzelana nesimondzawo semvelo . 
Kubhala imibiko yenyanga , yekota ngemnyaka ngekusetjentiswa kwemali kutinsita temitsi . 
Sibalo kanye nekuvulwa kwetimphawu tekuma kuveta simomvelo setitfutsi letahlukene letihambisa umtfwalo nobe sekushesha kwelusito lwetitfutsi tesive . 
Loluhlolomabhuku lolusandza kwentiwa ngulelitiko lukhombise kutsi kunekweswelakala kwemakhono latawulawula tifundza lokukhulu nekwesikhatsi lesidze . 
Kuvuleleka kwalamagugu lanotsile futsi latsandvwako ekhasini lelisebenta ngangcondvomshini njengendlela yekufinyelela kulwati kutawutfutfukisa umdlandla wesive kumitfombolwati yemagugu eLitheku leNelson Mandela . 
Kwentiwe imodeli , yahlolwa kutsi iyasebenta yini yabese icala kusetjentiswa kute kuguculwe imihlanganosikolwa yetekuvikeleka mayelana nalabo labakhubatekile . 
INingizimu Afrika ingulelinye live leliswela emanti emhlabeni . 
Noma siphi sakhiwo kufanele sihlelwe , sakhiwe sisimamiswe kutsi ngetikhatsi temlilo : 
Ngekuvuselela noma kutfutfukisa tindzawo letikhona , tindzawo leticinile letivulekile kufuneka tidizayinwe kabusha kute tihambisane nesidzingo semmango sendzawo lesezingeni lelihle nalesebenta ngalokufanele . 
Lenye indzima lebalulekile kutsi ishiwo nguletsi Indvuna ingacolela masipala ngalokuphelele noma ngalokuyincenye kusibopho sekutsi ahlole timphahla uma ngabe lomasipala angakhombisa kutsi kuhlolwa kwaletimphahla kunetibopho letinkhulu kakhulu kuye . 
Inchitfomali mayelana nelucwaningo nome mayelana nesigaba selucwaningo semklamo wangekhatsi , utsatseka njengetindleko nangabe yenteka . 
Loluhlelo ehholeni nemphakatsi lube yimphumelelo . 
Labongcondvomshini batawuchunyaniswa kuVPN nge-tindzawo tekushaya lucingo kute kutfolakale i-imeyili kanye ne-intranethi . 
Sikhala sentiwa ekuhlolweni kwetinzuzo letigcogcelekile yekukhushulwa kwemiholo lelinganiselwako yesikhatsi lesitako . 
Ekutsatseni sincumo sekutsi nguliphi libhizinisi lelitawulekelela ngetimali , Likomidi Leliphetse litawuniketa kucubungula lokwengetiwe mayelana naletintfo letilandzelako teluhlelo lwephrojekthi loluletfwe libhizinisi : 
Kushaya khona mbamba akusimcoka , njengalokutayelekile umcondvo nje jikelele lomayelana neligama lelisha wenele kutsi umfundzi avisise umlayeto jikelele wembhali . 
Sifundza sigcogca imali lenyenti letfolakala kumalingena kumarisidi eteNtsela , ikakhulukati letfolakala kutentsela yemakhasino kanye netimali temalayisense etitfutsi . 
Lapho kufanele khona , umhlaba lowongiwe njengendzawo yasendvulo kufanele ube emkhatsini , kunekutsi ucondze , kute kuncishiswe kubonakala emsebentini weluntfu . 
Umhlangano wakamuva we-UNESCO lomayelana nekuvikelwa kwemphahla yemasiko ukhombisa leliphuzu . 
Niketa buholi nekululekwa kwendlelasu yetinchubo kuHulumende wesifundza newasekhaya . 
Lenhlawulo yincitfomali lekukhishwa kuyo imali ngetinjongo tentsela . 
Inchubo lehlangene ngemisebenti yekusekela yaSosikhwama weSifundza itawucinisekisa kutsi emaklayenti aniketwa tisombululo letiphelele kutinsayeya tawo . 
Satiso lesikhetsekile kufanele sitsatfwe kwekutsi noma bani loniketa lwatiso lolungemanga utawukhishwa kutsi achubeke angenelele kulesikimu sesabsidi . 
Suphavayisa kufanele acinisekise kutsi tonkhe tikhalo tabologadza tiyalungiswa tibuye tisonjululwe masinya . 
Batfulitinsita angeke babukwe kulikusasa kute kube kulapho batfobela khona . 
Loku kufaka idatha yekhwalithi lesuka kuletinhlelo . 
Lolu ludzaba lwesimo , kuye ngeluhlobo lwemitfombolusito noma tibi lekukhulunywa ngato , nekwehlukahlukana kwetindzawo tetimila netilwane tendzabuko . 
Banesomiso lesikhulu selwatiso , babongcweti ekusebentiseni i-ICT , lebavumela kuwelela nangale kwemincele yavelonkhe , kantsi bangaba ngema-ejenti engucuko enhlalweni . 
Letindzawo tigucuka tibe tindzawo letikhumbulekako , letenta kutsi kube nemicabango lengapheli yendzawo yekuhlaliswa . 
Linani lemklamo yekucedza buphuya lesetjentisiwe . 
Sidzinga indlela lephelele letawuba nato tonkhe titsako letimcoka kulungela temphi ngemphumelelo , kanye nekugcwalisa telusito lweluntfu ngesikhatsi nalapho ludzingeka khona . 
Sidzingo sekuniketa emandla Neyunithi Yekuhlalisa Umlimi angeke igcizeleleke ngalokundlulele . 
Ema-ejensi elizinga lesibili atawudzingeka kube asite kwakha emakhono nekucecesha tisebenti ezingeni lendzawo futsi anikete kwesekela kute kube ngulapho emakhono lanjalo sekatfutfukisiwe . 
Kucinisekisa kulawula nekuphatfwa kwetinhlelo tekuvikela . 
Lomtsetfo lona uvumela lelitiko kwenta imisebenti yalo yekwenta tintfo leminyenti . 
Labantfu labalandzelako kanye netinhlangano babe yincenye kumalungiselelo alenancwadzi : 
Tonkhe tindzawo letinkhulu letingakhiwa njengeticiwu temvelo nome tindzawo letinkhulu temanti atikafakwa . 
Kwelulekwa macondzana nekuhanjiswa kwetichumane ngalokusemtsetfweni letiphumela ngaphandle kumele kutfunyelwa kumhloli ngaleso sikhatsi loligama lakhe ibonakala kulemvumo yekukhiphela ngaphandle . 
Lendlela lekhona kwamanje ivumela ematiko kutsi achubeke nekwakha emakhono nekwenta kancono tinchubo tawo letihlelwe kabusha . 
Kungena lokutfutfukile ekudleni lokukahle nalokwehlukahlukene kunika kufanana kahle kwekudla nekusetjentiswa ezingeni lasemakhaya , ngulokuhamba embili . 
Letinsita letilandzelako telulwa eSibhedlela sasePaarl : 
Loku kuvamise kuvinjelwa ngulokutsi kunalokunye lokubaluleke kakhulu noma lokudzingekako kuhulumende lokwenta kutfutfuka kwe-ICT kungabaluleki kakhulu ngalokuphatselene nebhajethi . 
Labanye ekhatsi kwetfu batawukhumbula kutsi ngaletsa lomklomelo kuLendlu ngesikhatsi salokunye kuhlala kwetfu kwaphambilini . 
Njengobe kushiwo kuleliphuzu laphambilini , lemitfombolusito yemanti laphuma phasi lengashoni sevele ngahle itseleleke kakhudlwana ngenca yalomkhuba lokhona wekunisela ngemanti langcolile kanye nekusetjentiswa kwetivundziso . 
Mayelana nekuniketwa kwemifundzate yangaphandle , litiko libone tigodzi letiphuyile ngeMali yaMasipala kantsi lihlangene nabomasipalati betigodzi kuheha ticelo temsebenti kutitjudeni letifanele . 
Kusungula kanye nekusebentisa lisu kungasita bafundzi kutsi bahlelembise imicabango yabo futsi banganhlanhlatsi esihlokweni ngesikhatsi babhala . 
Linganisa imitsamo yemfucuta lekhona njenganyalo naleyo lelinganiselwa ngalokutako ; 
Njengalokufanele , lokucocisana lokwetfulwa lapha ngalendzawo lelipulazi yeligalufu ngalokungagwemeki ishwambakanya leminye yemitselela yaletinye tintfutfuko letimbili futsi . 
Kudvwebe sitfombe sendlela lekufanele itsatfwe kute kusukwe kulesimo sanyalo kuyofika endzaweni lefisiwe . 
Kunebufakazi bekutsi kungalingani ngekwebulili kungeta kulimateka kwalabasikati nebantfwana ekungaphilini kahle . 
Kubhalisa kwanyalo neMkhandlu weTifundziswa teTemphilo taseNingizimu Afrika ( HPNCSA ) njengasolwati wetekwelashwa . 
Chris Hani bekahambembili ngekusekela ngetingcogco tekuthula ngemuva kwekuvalwa kwemishukumo yenkhululeko wadlala nendzima lebalulekile ku-MK wayekela lemphi yetibhamu . 
Kuvisisa imikhakha leminyenti yesimondzawo lesakhiwe kanye nemboni yemphahla . 
Kwenta sibonelelo sekuhamba kwetilwane letincane kanye netilwane letihumako ngaphasi kwefenisi yalomncele . 
Loku kwentiwa kuluhlelo lebelinemamojuli lamcoka lasitfupha lahlelekile nalasetjentiswa ngekuya kwesidzingo netintfo leticaliswa embili tesifundza : 
Basebentisi bambalwa ( labadzala nebantfwana ) labarejista ekulashweni ngemshwanguzo kunalabalindzelekile . 
Siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende kufanele kutsi sincabe sicelo sekufinyelela kutfola lirekhodi , nangabe licuketse : 
Klina emafasitelo ngekhatsi lokungenani njalo nje ngekota wente umjikeleto . 
Kanyenti , kumele kube nekuchumana emkhatsini kwencenye yinye yesitaladi kanye nalenye kulolunye luhlangotsi , nendzawo lenyenti yalabahamba ngetinyawo , ngako lesikali sesitaladi kumele sitfobeke . 
Inombolo yetibhedlela tetigodzi letikhona tibuke ikakhulukati tikhungo tetimo letiphutfumako . 
Nangabe kwentela kuba nekufa kwalosisulu lokunguphumela wekuviswa buhlungu lobukhulu , labancike kuye batawuba neligunya lesincesitelo . 
Batfulitinsita labatsembisako kufanele bavunyelwe kutsi baletsa ticelo tabo kuze kutsi bafakwe kuluhla lwemagama noma ngabe kunini . 
Tinkhombandlela temukelwe kahle , tatfola linani lelisetulu lemahithi kuwebhusayithi kanye nemibuto yekulandzelela leminengi leya kukhomishana . 
Loku kugcina ngekutsi bafundzi labanyenti bangayi njalo esikolweni . 
Ahamba lawo malanga lapho likhasimende belisebentela yonkhe imisebenti yalo egatjeni . 
Kuyatfokotisa kubona kukhula kwekusetjentiswa kwemali kwemuntfu ngamunye kweBantfu Labamnyama kuto totintsatfu tinhlobo tenyama lebovu etindzaweni tasemakhaya . 
Ihlose ekuniketeni sibonelelo kusikhwama sabomasipalati kutsi kusentjetiswa sakhiwonchanti lesitawubavumela kutsi banikete lokungenani tinsita letisisekelo emakhaya alabahluphekile . 
Kugcine sekufika kulelinani lamanje . 
Loku kafushane kusho kutsi , kufanele kuchazwe loMtsetfo ngendlela lengaholeli kumiphumela lengacondzakali . 
Lomuntfu lolahlekile wasuka ekhaya futsi amange sekabonwe kusukela lapho . 
Ligatja leLucwaningo lanikwa umsebenti wekuphendvula kumibhikisho yekwetfulwa kwetinsita ngulesikhungo , kantsi ngaloko libe ngetulu kwesibalo lesihleliwe sekuvakashela tindzawo ngekwemsebenti kulomnyaka . 
Konkhe lokunye njengoba kulingana , emave lanetikhungo letincono abonakala shengatsi ehlisa tinsalela , ngekucabanga kungoba ajabulela kutsembeka lokukhulu futsi ngekuhambisana kunciphisa tindleko tekukhokha imali . 
Nangabe i-MMC : Kuphatfwa Kwetetimali kuhlangabetana nanoma nguyiphi inkhinga , kumele acele lusito lwekungenelela Kusodolobha Lomkhulu . 
Kufezekisa indlela lencono kakhulu yelulawulo lwetindzawo letivikelekile kutekuvakasha leteyame kutemvelo , lokufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwendzawo kanye neticiwi temvelo tesifundza . 
Kuniketa sibonelo , kulesigaba Sekulawula Inkhinga imibiko leyimifanekiso iyaniketwa lengakhishwa ngekusebentisa tindlela letimalula tekuhambisa ngebuciko bebunono idatha yelishidi lelimalula langcondvomshini lelibanti . 
Lwati lolukahle lwekwati umsebenti kumkhakha wetintfo letiphatselene nemvelo . 
Ayikho imihlahlandlela lekhishiwe ngekwalesigatjana lophelelako kusishayamtsetfo sesifundza ngaphandle kwekutsi yamukelwe sishayamtsetfo . 
Inethiwekhi yeMetrorail eMpumalanga Kapa kuyacaca kutsi ngulencane kakhulu kunaletinye tindzawo , lokunemitselela lemcoka ekusebentekeni kwayo . 
Tekuphepha atisilo luhlangotsi lolusungulwe ngalokuphelele kuloMkhandlu , letinsita tiniketwa nguMtfulitinsita lotiMele . 
Kwabukwana netindzaba letingemashumi lamatsatfu nakutsatfu noma-ke tendluliswa Tivakashi Letitimele teSikhungo Sekucondziswa Similo . 
Emakhalithiva lalinyiwe kwanyalo eNingizimu Afrika tinhlobo-tentfwasahlobo , lahlanyelwe ekwindla bese avunwa nakucala lihlobo . 
Imibandzela Jikelele Yenkontileka yaMasipala iyafuneka kulekhotheshini . 
Lesakhiwo sendzawo semphakatsi , lokufaka ekhatsi imigwaco netindzawo temphakatsi , kumele ngalokuhlosiwe kusetjentiselwe kuvimba kuchubeka kwemlilo . 
Iminotfo yemalokishi lahacile netindzawo tasemaphandleni kanyenti anemisebenti lengakahleleki futsi kakhulu aphakela tidzingo tekusebentisa leso sikhatsi tebantfu bakhona lapho . 
Ngekhatsi kulesimo lesingenhla , kuntjintja kwenchubomgomo lokumcoka lokulandzelako kanye nekuntjintja kwetintfo kuye kwabonwa : 
Lepaki icuketse indzawo lephephile yebantfwana tindzawo tepikiniki , kudidakala , tikhungo tekugeza letimbili , inkhundla yemisebenti leminyenti , inkhundla yevolibholi netinkhundla tekudlala letehlukene . 
Kukhanselwa kwemcimbi wekutlomelisa labasebente sikhatsi lesidze . 
Mhlonishwa Somlomo , Lihhovisi laNdvunankhulu kumele licinisekise kutsi liyatihlolisisa lilungise kahle kusebenta kwalo . 
Lelicembu lasebentisa lenkhundla yetemidlalo njengelibala lalo lalapha ekhaya . 
Ngaloko , ayikho inchazelo lecacile leyamukelwa mhlabawonkhe lekhona . 
Umgomo waloLuhlelo Lwekunakekelwa lweMhlaba kwenta nekufezikisa indlela lehlanganisile yekubukana nelulawulo lwemitfombolusito yemvelo lapha eNingizimu Afrika . 
Kuhlelwa kwemhlaba kunekulawula lokuncane lokucondzile ngekusetjentiswa kwemhlaba : tinhlelo tekusetjentiswa kwemhlaba kungavikela leminye imisebenti kutsi yenteke kuletinye tindzawo , kodvwa angeke tentiwe tenteke , uma ngabe tidzingo temakethe atikho . 
Niketa ticelo letinemininingwane yekuceceshwa lephelele , ticu , emakhono , lwati , kanye nebukadzebona lobuphelele ephepheni leliseceleni noma iCV uma kunesidzingo . 
Letinye tizatfu tekwenta ncono emareyithi ekufa kungenteka ngulokuzuza lokuchubekako lokwentiwe ekuvikeleni kundlulisela kumake- kuya- kumntfwana kwe-HIV nebuncono bekuphendvulana telusito lwetekulapha loluphutfumako kutinkhinga tabomake netangasese , lebekubocalangaye kulomnyaka lophelile . 
Ngalokukhulako , emafemu nawo asisa ngesheya kute asebentise kucamba lokukhetsekile nemakhono akulamanye emave . 
Njengemnikati , bekalawula kuba khona nekusetjentiswa kwalemphahla , loku bekuyimphumelelo . 
Kulawulwa kwebantfu labahambako : Tincwajana tekuhamba tebantfu labangena noma labaphuma eNingizimu Afrika tihlolwa baphatsi bekutfutsa etikhumulweni tekungena letivunyiwe , kuncuma kutsi ngabe bantfu labanjalo batfobela tidzingo . 
Mine , ngiyacinisekisa kutsi ngifundzile lokugcwaliswe kulelifomu lekubhalisa kantsi ngiyacinisekisa kwekutsi lemininingwane leniketwe ngenhla iliciniso fitsi ikahle ngekwati kwami kabanti . 
Kutfola lwatiso ngebungoti nekusungula lokuphatselene nebungoti kulelitiko . 
Imphahla lengabambeki ibhalwa ngelinani layo lentsengo bese kulandzela kutsi ikhokhelwe ngelizinga lekuphila lokulindzelekile . 
Kwamanje tincwaningomabhuku tekusebenta tikhawulelwe ekubuyeketeni nasekuhlolweni kwelwatiso lwekusebenta . 
Noma kunjalo , ngekuya kwaletintfo tendzawo yemaphayiphi , tinkhomba temanti langcolile nako konkhe lokunye lokungafakwa kufanele kuhlolwe . 
Indzaba akusiko kulinga kufezekisa kusakateka lokulingene kwetisetjentiswa ngetulu etindzaweni letihleliwe . 
Ngekuya kweMtsetfo 8(1) , i-SARS iyaligodla lilungelo lekutsatsa noma ngabe ngusiphi sinyatselo lesibona sifanelekile , lekungaba ngaphandle kwemkhawulo , kushushiswa kwebugebengu kanye nelilungelo lekufuna inhlawulo yemonakalo , kugcina kuvikeleka kwedatha yayo kanye nekuvikeleka nekutsembeka kwekusebenta kwetinhlelo tayo telwatiso . 
Kubangela tinkhinga letibonakalako ngoba letinhlangano tigucula emagama bese tiyahlangana . 
Bahloli beNyama bavakashela tilaha , kusesha kugula lokusolwako kwemisebenti yekuhlindza tilwane lokungekho emtsetfweni kanye nekubamba tifundvo tekwatisa kanye nekuhambisa imibiko netinhlakuhlola tekuhlola . 
Lusito lwabo lutawuchubeka kusita kunciphisa kusalela emuva kwekwakhiwa kwetindlu ngaleyondlela ukhulisa linani letindlu letitawutfolakala kulabo labangenato . 
Kungenteka sonkontileka ahluleke kuhambisana nemibandzela kunkontileka , Sifundza sitawucindzeteleka , ngaphandle kwekujaja ngembili kulamanye emalungelo aso , kwesula lenkontileka . 
Ngakoke basebenti bahlelwe ngetigaba letinkhulu letintsatfu , labanelikhono leliphakeme , labanelikhono ngalokuphelele nalabanelikhono leliphasi . 
Bafundzi kanye nebahloli batawutsatsa sincumo ngekuhlanganyela ngetindlela tekuncuma ngembi kwekufundza kanye nelikhono elwatini , emakhono , emagugu kanye nendlela yekucabanga lekhona Kulokuceceshwa kanye Nemazinga Esilinganiso lekayamene nako . 
Kodvwa kusasekhashane ngembi kwekutfolakala kwemjovo losebentako kutsi usetjentiswe . 
Kufaka ekhatsi kugucuka kwesimo selitulu ekwakheni nakumasu ekwenta ahulumende wasekhaya kutawuhamba indzima lendze ekulungiseni tinjongo tekutfutfuka emazingeni akuleli . 
Tincwajana tekuthenda letifeksiwe , leti-imeyiliwe , letingakasayinwa nobe letigcwaliswe ngalokungakapheleli angeke tamukelwe . 
Timali tekusisa leyabelwe umsebenti wekuchagela futsi ibhekiswe kuletimali isetjentiselwa kusisa lokunengoti lenkhulu , umvuzo lomkhulu . 
Imininingwane yaloko lokwentiwa litiko kanye netinkhomba tekuletfwa kwetinsita titsatsa lolunye lunyawo macondzana nekubeka ' tinjongo letingakaleka ' letihambelana neMtsetfo weLulawulo Lwetimali taHulumende . 
Kuyinchubo levakalako nalehlelekile yekutfola simo , kubona , kuhlela , kuhlola , kuphatsa , kulandzela nekukhulumisana ngebungoti lobucondzene nanoma nguwuphi umsetjentana , umsebenti nobe inchubo , ngendlela lesita inhlangano kutsi inciphise kulahlekelwa kanye nekukhulisa ematfuba . 
Emabhizinisi lanjalo angasungulwa etigodzini lapho kukhicita kugcwele khona , nebhizinisi yekutfutsa lecedza tindlela letitsite kugcogca umkhicito . 
Ikhanola kunconoteka kutsi ivunwe ngesikhatsi selusuku lesipholile , njengoba sehlisa lokushayiseka kwalamadvumba lokwenta kwehlise kulahlekelwa luhlavu . 
Kwengeta , litiko kakhulu ligcile kuLucwaningo lolusetjentiswa kutekulima , kunekutsi lugcile kuluchwaningo lwekucala Lwetekulima . 
Mine , njengemtfulitinsita losayine phansi , ngemukela bukhulu balomsebenti njengoba kubhaliwe kulesicelo njengekwesilinganiso futsi ngitimisele kuhambisana netidzingo letikuloluhla letibhaliwe . 
Tigulane ngaloko ke titawuniketwa litfuba lekumbandzakanya umndeni kanye nebangani kutincumo kanye netinhlelo tato letiphatselene netemphilo . 
Linani lelikhulu letakhamuti letingasebenti tatsi tiphila ngesibonelelo sahulumende nematoho letiwatfola emapulazini . 
Inhloso yeKulawulwa kweSikhwama saHulumende kulawula ngendlela kanye nekugadza sikhwama sahulumende sesifundza kanye nesendzawo . 
Sitsemba kutsi lulwimi lwesiphakamiso setfu angeke lungcoliswe lube mitamo letifiso letingavakali . 
Cabanga kutsi ngabe lesakheko lesikhona njengamanje etikweni sitakwesekela indlela yemasu akusasa . 
Hlanganisa kanye nekugadza kusetjentiswa kweluhlelo lwekunakekela bahlengikati kanye nekuhlola . 
Inkantolo itfole kutsi , njengoba lilungelo lesicelo semhlaba livikelekilekuMculu Wemalungelo , futsi lelo lungelo kufanele lichazwe ngendlela lecatjangwe kahle , kungahle kwenteke kutsi lenye inkantolo ifike tikwesiphetfo lesehlukile . 
Labanyenti betfu balahlekelwe malunga emindeni kanye nabomakhelwane . 
Lisiko lesikhungo lwakhiwe ngeluhlelo lwendlela yekutiphatsa kanye nemigomo legcugcutela indlela leyamukelekile lekufanele bantfu batiphatse ngayo kulesikhungo . 
Injongo yeLitiko Lekutfutfukisa Takhiwonchanti eGauteng ( DID ) kutfutfukisa futsi linakekele imibandzela yetakhiwonchanti temnotfo wetenhlalo levumela bonkhe bantfu bakulesifundza kutimbandzakanya ngemdlandla ekukhuleni kwemnotfo waso . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu ku-Acquisition Management , mibili lekufanele ibe sezingeni lekusuphavayisa . 
Yindzawo yemfucuta lecinile kuphela lengafakwa sibulalimagciwane . 
Lokubika kuphindze futsi kwabelwane ngako neMakomidi laLawulako kulamanye ematiko . 
Nanoma kunjalo , umtfulitinsita utawuchubeka nekusebenta kwekontileka isengakancanyulwa . 
Loku kubalulekile ikakhulu etindzaweni letikhetsekekile , letinjengemshwalensi wesikhatsi lesidze . 
Ngusiphi sizatfu lesikhona sekumncisha inshisakalomali yakhe yelipulazi ? 
Ikhabhinethi ivumele kutfutfukiswa Temphilo Tasemsebentini Tavelonkhe Nebuholi Betekuphepha letitawusungula indzawo lephephile lehlangene nalefaka konkhe yekulimala , tifo noma kushona lokuvela emsebentini . 
Ngabe lolusito lwetfulwa ngentsengo lenhle ? 
Libhukwana lesimo selibhizinisi litfolakala kulelicala lekumaketha lamasipala . 
Tinhlelo letinjalo tingasita bomasipala ekusebentiseni tindlela tedijithali tekwetfula tinsita , kwenta kancono kufinyelela kulwatiso , nekuniketa indzawo yekuchumana kwahulumende netakhamuti kutinselele letihlukene temnotfo wasemmangweni . 
Nesisekelo lesibanti selwabiwontalo lolumelwe kumtsetfosivivinywa longasaguculwa , kungenteka kutsi kungetwe lwabiwontalo kuletinye tindzawo temtsetfo . 
Lusuku lolucinisekisiwe lwekuletsa imphahla kufanele lubekwe . 
Uma leyunithi seyisebenta ngalokuphelele , itawukhulisa emazinga elwati kanye nemakhono kuleYunithi . 
Loku kufaka ekhatsi tonkhe timalimboleko , emakhredithikhadi nemalisi . 
Kukhankhasela nekumbandzakanya ematiko lafanele labukene nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kucinisekisa kusetjentiswa , kwentiwa ncono nekunakekelwa kwesakhiwonchanti lesesekela ngalokubalulekile . 
Kunaloko , kubasecansini nemntfwana wentfombatane noma wemfana kutawubangela lowomntfwana buhlungu lobungakhulunyelwa futsi bangatseleleka ngevayirasi ye-HIV bese kujubeka imphilo yabo . 
Loku kungaba yincenye yeKutfutfukiswa Kwemsebenti lofundzelwako Lokuchubekako ( CPD )  . 
Loku kusho kutsi letilinganiso tetemnotfo taphambilini tesikhatsi lesincane . 
Kwehluleka kuhambela lomhlangano kutawuholela ekutsini umbhidi lotsintsekako avele nje entiwe angasafaneleki . 
Luphiko lwetfu lweTinsita talokuphatselene netifo Tetilwane luluphiko lwekucala eNingizimu Afrika nase-Afrika kunikwa lokuvunywa loku . 
Kulawula ema-akhawunti elitiko langenasiciniseko . 
Cishe imicimbi yekucecesha lokuphocelelekile lokune kuyahlelwa ngemnyaka , kantsi Tetsenjwa nato tiyamenywa kutohlanganyela imihlangano leminyenti yesikhwama semhlalaphansi , emakhomfa ekuphatsa noma lahambisana-nekusisa , kanye nekucecesha . 
Futsi siyatsemba kutsi inkhululeko yangemphela kutenhlalo nakutemnotfo webantfu betfu ingatfolakala kuphela ekugcineni kwalendlela . 
Yini injongo lenkhulu nemisebenti yelitiko ? 
Utawumangala ngesibalo sebantfu labafisa kukusita . 
Hlela ngekubaluleka cishe tinkhinga letisihlanu endzaweni ngayinye . 
Ngaloko ke , lobunengi bemalambu lakhanyisako kusuka kumalambu esitaladi kumele agabance ente libhande lelichubekako lekukhanya kuletindlela talabahamba ngetinyawo ngembili kwalapho kungenwa khona . 
Loku kusho inombolo yebagibeli labafuna kuhamba basuka emsukeni kuya lakuyiwa khona . 
Lemigomo nemibandzela bekunamatselwe kuyo nguMcondzisi Lomkhulu kantsi nekusebenta kwayo bekugadvwe dvutane nguMlawuli loMkhulu njalo nje . 
Ndvuna Wemisebenti Yahulumende Nekuphatsa umemetele tinhlelo tahulumende tekusungula Lihhovisi Lelitawulwa Nenkhohlakalo kwengeta kanye nekucinisa tindlela letikhona tekulwa nenkhohlakalo . 
Letinkhombandlela letijwayelekile letilandzelako , leticondziswe kumanyuwali mgelubalo lwetimali tahulumende : 
Leforamu itibona njengemmango loyindlela leya emaveni angaphandle kuniketa imikhicito lesezingeni yaseNingizimu Afrika levela kubatfumeli labahambembili eNingizimu Afrika . 
Lendingilizi leluhlata kwesibhakabhaka ikhombisa bunye bemphakatsi wemave ngemave wesifo sashukela ekuphendvuleni kulolubhubhane lwesifo sashukela . 
Imisebenti yetenhlalo ifaka imisebenti lefana nekudlala , netemidlalo kanye netekukhibika . 
Kufundvwe tifundvo ngekwenteka kwalesinyatselo sekuteleka seTransnet . 
Letimiso letimbili tesibili titawuncuma kutsi Umbuso uhambisa njani embili kuphendvula kwawo kulokufunwa kakhulu ngumphakatsi . 
Emanani entsengo yato totimbili tinsekese letisala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa abalwa ngemazinga alawo langeniswako ngemanani entsengo lefanako futsi nangemanani eliRandi . 
Khombisa kutsi lesitatimende lesilandzelako siliciniso noma singemanga bese uniketa sizatfu semphendvulo yakho . 
Kucinisekisa kutsi yonkhe imibiko ifinyelela lamazinga ladzingekako ekwetfula kulabatsintsekako labafanele . 
Lamasethi lamane etintfo ayincenye yesisekelo semininingwane yeluhlatiyo lolwengetiwe futsi yelisu lelitawugcine livela . 
Ngaloko , bantfu lengisebenta nabo , nati letinye timbangela letitawutfutfukisa umcondvo wenhlalakahle : 
Imiphumela kuloku ikhulunywa ngekhatsi kukhulisa lwati kubasebenti ngengoti yekukhwabanisa . 
Ngaphandle nangabe kukhona tinhlelembiso letinye lokuvunyelenwe ngato nome kukhona letinikiwe kunkontileka , hlela kutsi omabili emacembu ente loko lekumele kwentiwe ngekwemtsetfo kutsi kucashwe umehluleli lokhetsiwe ngesikhatsi lesifananako njengaloku inkontileka lemcoka ibhalwa . 
Kuyadzingeka futsi kusebentisa ematfuba etekulima tasemadolobheni kulendzawo ngalokwanele , ikakhulu edvute nemimango lenganakwa . 
Buso lobunebungani lobuboniswa kulesitaladi nome sikhungo selidolobhakati bungagcugcutela kutiva uphephile kwalabahamba ngetinyawo futsi , ngaloko ke , bukhutsate umshikashika lomnyenti esitaladini , kusikhungo kunanobe nguyiphi indzawo levulekile yesive lephambi kwabo . 
Umeluleki lokhetsiwe bekumele acale ngekutfutfukisa luhlelo lolukhulu lokubange kubambeleleka kwekucedzelela umgamu wekugcina walomnyaka timali lesikuwo . 
Luhlelo lwekwenta ncono simondzawo semsebenti wemandla emahhovisi lamakhulu ematiko avelonkhe ePitoli naseTshwane , Masipala usasetjentiswa . 
Lekhomishini imema kuti kube nekutfutfuka kakhulu kwebadlali lebakholelwa kutsi banendzima lekufanele idlalwe kulokuniketwa emandla ekubuyiselwa kwemhlaba kubanikati . 
Indlela lechazwe ngalokukhanyako ekuhleleni kusetjentiswa kwemhlaba endzaweni yekwakha ibalulekile kwentela kwesekelwa kweluhlelo lwetitfutsi tesive letisebenta kahle , letihlelekile . 
Ngalesizatfu , kungabikho indlela yekulungisa imfucuta ngembi kwekutsi ilahlwe bekuyintfo lengatsatfwa njengalebalulekile eNingizimu Afrika . 
Umsebenti longetulu kwalokwetayelekile uhamba embili kuso sonkhe sigodzi lesikhicita ummbila nasempumalanga nesigamu sasenyakatfo yesigodzi lesikhicita ummbila . 
Imitamo yetfu yekusimamisa simo setemnotfo lomkhulu kwakha indlu lecinile yekulungiswa kwemnotfo lomncane lokwaphindze futsi kwadzinga kutsi kuchubeke kuphakamise lizinga lekukhula lemnotfo waseNingizimu Afrika . 
Linyenti lelibonakalako lemindeni lincume kwamukela lemali . 
Litiko kwanyalo lisebentisana nalabanye badlalindzima kutfutfukisa inchubo yekutentela kubika kwemkhumbi ngetikebhe letingasemantini elugu lwe-SA , kanye ngekuphenya kutsi kwenteka Kwemtsetfo Wavelonkhe Wemachweba . 
Kucecesha labasebentisa tinsita nekusekelwa kwetisebenti tasemmangweni . 
Libalave lelichafatekako lelivumela lowo loyisebentisako kutsi akhetse ngekubona leyo ndzawo yelulawulo lwemanti layitsandzako isenhloko yaleyo naleyo sethi yedatha . 
INyunyane Yeyurophu itawufaka ligalelo ekusebentiseni indlelasu yemakhono . 
Luhlolo lwamasipala lwentiwe ngekutibophelela lokwentiwa Litiko laHulumende waseKhaya kwesekela masipala ngesikhatsi sakhe sekungatinti kanye netingucuko . 
Ngetulu kwaloko , lombono wakhe wekutsi bufakazi bakhe bebutsembekile bewuvisiseka . 
Tindzawo tesive tingagcogcwa eceleni kwetindzawo letivulekile , letingabese tingafinyeleleka ngekuchazwa tindlela talabahamba ngetinyawo letiholela eluhlelweni lwendzawo levulekile . 
Kunotsiswa kwaletindzawo letimitfombo yemanti ekunisela kunelitfuba lekuba ngumphumela wemitfombo lemibili , kusetjentiswa kwetivundziso kanye nekusetjentiswa kwemanti langcolile lalungisiwe : 
INingizimu Afrika yatiwa ngekuba neluhlelo lwentsandvo yelunyenti nenchubo yekubuketwa kwetimali letiphakelwe hulumende yiphalamende nayo ifaka ekhatsi imali lechitsiwe lebonakalako nemazinga ekulawula kucitfwa kwemali . 
Bekasisusa salombango  . 
Inchubo leshaya umtsetfo iyachubeka : Umtsetfo Wekulungisa Tindlu kute kulinganiswe emkhatsini Kwemtsetfo Wetindlu , Umtsetfo Wekuphatsa Timali tesive nemtsetfo Wekuhlukanisa Imalingena . 
Cinisekisa kutsi tonkhe tinchubomgomo kanye nemasu lahambisana nemisebenti yematiko iyasetjentiswa . 
Akunasokontileka lotawucashwa kutincenye letingetulu kwayinye kulethenda . 
KuleBhajethi yalomnyaka , luhlelo lolusha lekubika temnotfo , loluhambisana netinchubo tamhlabawonkhe , luyasetjentiswa . 
Kunesidzingo lesikhulu kakhulu sekukhuliswa kweLuhlelo Lwekunakekela Umhlaba , ikakhulu etindzaweni temhlaba wemmango futsi nakumhlaba lobuyisiwe . 
Nanoma kunjalo , indzawo ngalokwetayelekile ingaphansi kwekucindzeteleka lokukhulu ngetihlahla letingakatayeleki kanye naletingene tamila ngenkhani . 
Inhlangano Yetekulima itawudlala indzima yekuhlahlambisa kulunganisa nekuhlanganyela emkhatsini walabenta umsebenti labahlukene labatawucashwa kutsi bente lemishikashika letsite . 
Konkhe lokucuketfwe , idatha kanye nemathredimakhsi , lokufaka ekhatsi kulokunye isoftiwe , ithekhinoloji , emadathabhesi , kwati tindlelamasu , imibhalo , imidvwebo , emaprogremu , lokushicilelwe , imikhicito , imibono lehleliwe , noma imibono lechazwe kulewebhusayithi kungaba yincenye yalamanye emalungelo , lafaka ekhatsi emalungelo ekutisungulela lokutsite , lekuyimphahla ye-GCIS noma yelayisensi yayo , noma sikhungo sayo lesisemtsetfweni , ngaleyondlela kuvikelwe ngumtsetfo waseNingizimu Afrika kutsi umtsetfo ungaphulwa kuso futsi ngaleyondlela singaphatamiswa tivumelwano temave emhlaba nemihlangano lemikhulu . 
Basebenti bekungeta beseshini bacashwa , netinchubo letimfishane tasethiyetha tangetwa . 
Emphakatsini wetfu , nasemaveni lamanyenti , bantfu labasebancane bacala kuya ecansini ngembi kwesikhatsi noma siyatsandza noma asitsandzi . 
Lendondo ichubeke yaba yindzaba ekubuyeketweni kwesigwebo nanoma ingazange ibukwe ngalamanye emandla latsite . 
Kwabiwa kwekudla ngekhatsi ekhaya emkhatsini wemalunga lahlukene . 
Tintfutfuko kutemnotfo wemave emhlaba newavelonkhe tetfula lokungaba tingoti lokuhambelana naloko kanye netinsayeya letinkhulu tetemnotfo netenhlalo . 
Loku kutawubenta kutsi bachumane futsi bavete imicabango yabo ngendlela letayelekile yemvelo . 
Ufanele kutsi abe nemmeli lonemandla lotawetama kufakazela kutsi lokubulawa kwemufi bekukwetepolitiki . 
Leyo naleyo ntfo yedatha leniketwe lapha ngephasi ihlolwa ngekuyibuka esigatjaneni seMigomo Jikelele yeNkontileka yeMisebenti yeKwakha lengasebenta kakhulu kuyo . 
Loluhlelo lugcizelela kutfutfukiswa kwetekutfutsa emakhaya , kutfutfukisa tekutfutsa letifinyelelekako , nekutfutfukiswa kwetekutfutsa letihambekako lekungasito timoto . 
Kucinisekisa kusebenta ngemfanelo kubo bonkhe basebenti ngekutfula imibiko . 
Emandla ekulwa nalomlilo aya ngekufunyelela emantini lanele nekufinyelela etindzaweni temathulusi netimoto tekulwa nemlilo . 
Lemboni yekukhicita tekulima yenganywe badlalindzima labambalwa lababanikati betincenye letinkhulu temakethe . 
Kuliciniso kutsi ngalokuhlanganisa kwabohulumende bendzawo , noma kwabo bonkhe baphatsi bendzawo labamnyama bakudzala ngekhatsi kwebaphatsi bendzawo labamhlophe , sihlukanise emakhono ketinseyeya bantfu labahlangabetana nato . 
Bantfu labaphila nekukhubateka batawuniketwa ematfuba lancono kantsi bayakhutsatwa kutsi bafake sicelo . 
Ngekuhambisana neluntjintjo lwaHulumende lolubuke kuphatsa lokugcile kumiphumela , sidzinga indlela lehlanganisa lisu , bantfu , imitfombolusito , tinchubo kanye netilinganiso kwentela kwenta ncono kutsatsa tincumo , kuba sebaleni kanye nekuchaza . 
Kubuka timphawu tekungena kwalabafaka ticelo kutawucala ekupheleni kweNgci . 
Tintfo lekucalwa ngato tahulumende letiphatselene nekulinganisa bulili , kulwa nenkhohlakalo , netinhlelo tekungenisa nekwetayeta nato tetfulelwa basebenti besive . 
Lenchubomgomo lephocelelako kufanele kubukwane nayo esimenindzawo semave emhlaba nesasekhaya lesinetimphawu tesilinganiso sekukhula kwemnotfo lahamba kancane kakhulu kunalawo lendvulela simo lesibucayi setimali . 
Kunekuswelakala kwelwatiso lolutfolakala kalula lwetivakashi netakhamuti tebuciko , emasiko nemigubho yemagugu nekukhangisa netikhungo . 
Labanye basebentisa imigcoma levalwako lekhaliphilie kantsi labanye emabhokisi lavulekile . 
Lwati lwemisebenti yebubhalane , tinchubo kanye nelikhono lekugcina idatha kanye nekubutsa lubalobalo . 
Bonesi labatitjudeni abakacashwa nguleLitiko . 
Emakhasimende lawehlukahlukene atawutsintfwa macondzana nabocalangaye kutelucwaningo Esifundzeni . 
Lamalunga emphakatsi abonge kakhulu ngekuvunywa ngulelicembu kanye naletipho labatitfolile . 
Kuveta esiveni nekuniketa lwati ngetintfo letingakhonwa bantfu labanemtfwebulo . 
Liholo lelifaka konkhe liniketa tinzuzo leticatsanisekako , letifaka phakatsi ibhonasi yemnyaka , sibonelelo sendlu , tibonelelo tempesheni netekwelashwa . 
Emave lamancane kufanele abe nelivi lelifanele . 
Tinhlelo letahlukene telulawulo lwedatha ( i-DBMS ) tiyasekelwa kumaseva . 
Kucedvwa kwetimila tekuhamba , ikakhulu ngasetinhlelweni tesigodzi lesihamba emanti , sekubonwe njengetinkinga tesimondzawo . 
Kufanele kunakekelwe kungancumi kucabanga lokudvukisako . 
Lemisebenti yetebuciko ikhombisa kakhulu batingeli nebagcogcikudla kanye nebudlelwane babo naletilwane nemikhosi yetemlandvo , kanye nekuhlangana kwabo nekubuka tifiki tingena etindzaweni tabo emimangweni . 
Kwelulekwa buso nebuso , kwelulekwa elucingweni . 
Indlela yekubuka lehlukile kulena yemibhalo yetinkhombandlela letengcile yamukelwe ngekutsi tinhlelochumano-telilungelo-lendlela ( hhayi kundlaleka kwemgwaco ) ngito lekugcilwa kuto nakuhlelwa nanakwakhiwa ; 
Niketa imininingwane ngetimphawu letinemibala , letijabulisako kanye naletisekele engcikitsini . 
Kuyinchubombono Yebhodi Yetekugembula Yavelonkhe kucinisekisa kutsi kusebenteka , kugcineka kanye nebuhlakani embonini yetekugembula eNingizimu Afrika kuyagcineka . 
Tinhlanti letingcoliswe yi-E. coli kufuneka tilashwe ngemitsi lelwa nemagciwane bese tibekwa emantini lahlantekile . 
Litiko lifaka tinjongo netinhloso tekubukana lelitawubukana netindzawo letitawungeta kuhlanganyela kwemabhizinisi lamancane netinhlangano letibambisene emnotfweni lomkhulu . 
Kuhlanganiswa kwemisebenti kanye nekucecesha akusetjentiswa kahle . 
Lomgomo wekugucugucuka kwekuvikeleka kufuneka usetjentiswe lapho kukhonakala khona . 
Letinye tifo letinemandla ekubulala letetayelekile eNingizimu Afrika , ikakhulukati ihepatitis B , ingabanjwa elunkentjetini lwemtimba lolutselelekile . 
Inman et al. uvakalise letingucuko kulokucina ngalokuphatselene nalokucina nemkhawu wendzawo . 
Lelinani lelitfwalako lemali nalokulingana nemali lilinganiswa bungako lobufanelekile balo ngenca yekuvutfwa ngesikhatsi lesifishane kwayo . 
IPrince Albert iyachubeka kubona umkhuba lofanako webugebengu lobucondzene nekushayela udzakiwe kanye netidzakamiva . 
Lomnyaka umakha likhulu leminyaka le-De Aar , lidolobha lelikhulu Lendzawo yeKaroo Lengenhla yaseNyakatfo Kapa . 
Kusabalalisa kugula emphilweni akusiyo intfo lefananako , letinye tindzawana tinemtfwalo lohlukene wesifo lohlobene nelinanibantfu bayo . 
Cinisekisa kutsi timbalwelwano letiphutfumako tetfulwa masinyane . 
Kuletimo , ngekuya kwekutsi licala kufanele lincunyelwe kuwo onkhe emaphuzu lahambelana netindzaba letibangwako , nekungabikhona kwekutsatsa luhlangotsi , kufanele kutsi i-afidavithi lefungelwe lephikisako ngabe itsetfwe njengebufakazi . 
Kutfutfukisa kwakamuva netinhlelo teLitiko tacaciswa ngalokubonakalako . 
Umtsetfosisekelo uniketa kwamukelwa kanye nekusetjentiswa kwetilwimi letisemtsetfweni letilishumi nakunye . 
Kubuye kubalulekile kukhulula tingcabano temakleyimu emhlaba kute kukhululwe umhlaba kute utfutfukiswe . 
Luhlaka lolusha lwentfutfuko litfuba lekubambana embonweni lofaka bonkhe , futsi kuhlanganiswe tandla ekwakheni likusasa linye . 
Lendlela yeLwabiwomali loluphelele lwemklamo Kuphindzaphindza ngemaphesenti emsebenti lekusamele wentiwe ingahle inikete Lihhovisi Lalomklamo kanye Nemphatsi Walomklamo secwayiso sasembili kutsi umsebenti lotsite ngahle ungakhicitwa ngelwabiwomali lolubukelelwe nome kutsi lomklamo uwonkhe ngahle ungaphumeleli ngekhatsi kwalolwabiwomali lekuvunyelenwe ngayo . 
Emakhono elulwimi nekukhona kukhuluma kahle nebantfu labasemazingeni lahlukene nalabavela etindzaweni letihlukene . 
Make Somlomo , ngekweTinhlelo tetfu teKuniketa Emandla Bahlukunyetwa , sikhulise sikhwama setikhungo letinebuntfu tebahlukunyetwa . 
Kuvisisa ingucuko kanye netidzingo letibalulekile tahulumende wavelonkhe . 
Mabhalane utawufundza Tinhlelo Telusuku tesibili . 
Iphindze yagcugcutela kungaphikisi nemoya wekusombulula tinkinga lotawuveta kutsembeka , lwatiso lolungasentjetiswa nekuphawula lokubuya kubahlangamyeli . 
Leminyakashumi lembalwa leyengcile ibone tikhatsi tekukhula kwemnotfo ngesivinini lesikhulu emaveni latfutfukile nalawo lasatfutfuka . 
Kodvwa , imikhawulo ngukutsi tinhlangano letinkhulu angeke titfutfukise budlelwano lobuphumelelako nemalunga ato . 
Ikhomishini iyakhutsatwa Tinhlangano Letitimele Letimbalwa ( emaNGO ) letidlale indzima lebalulekile ekusiteni imimmango lekleyimako kulenchubo yemakleyimu kanye nekutfutfukisa kuhlela . 
I-Silicon Coach luhlelo lwekuhlatiya ividiyo futsi lutawusetjentiselwa kuhlatiya kwebucwepheshe bekujikela uye embili kwasogaluva . 
Setfulo semphumela wekugcina weSEA ekupheleni kweNdlovana siceliwe . 
Lwati lwendzabuko luphindze futsi lusetjentiswe njengalokufakwako etimbonini letinjengeyemitsi , yetitfombo , tintfo tekutimonyonga , tekulima kanye netibulali tinambutane tebhayoloji . 
Nanobe kunjalo , imiphakatsi inelwati lolujulile ngendzawo lewungaluniketa kanye nekuvisisa ngekwemvelo tidzingo tawo , lokufunekako , timo tasendzaweni nebudlelwano . 
Lokususwa lokukhonjisiwe lokunyenti kwetinkhokhelo letentiwe ngulelitiko kutiphatsimandla tendzawo temitapomabhuku kanye emamyuziyemu . 
Lebhizinisi lemelwe ngemalunga alomsebenti kumele ibe nemandla ekutjala imali futsi tikhulu tetinhlangano tangaphandle kuphela letinemandla ekwenta tincumo letitawuphumelela njengemalunga emsebenti . 
Letigodzi leti tinguletinjinge kakhulu ngekwe biodiversity futsi kusebenta nato noma lokunjani kumele kube ngetindlela tabo . 
Kukhutsatwa kwentfutfuko yemnotfo yendzawo ezingeni lamasipalati kuchubekile ngetimali letentiwa taba khona tamikiswa Litiko leSifundza kanye naHulumende waseKhaya kubomasipalati . 
Loku akukeneli kunoma nguyiphi imitamo lebalulekile yelisubiciko , kwenta kancono , kukhula noma lokusha . 
Loluhlelo lulondvolotile futsi luphindze lulawule timali nekwenta wonkhe umsebenti wekulawula walelitiko . 
Iluleka kusebenta lokuhle kuhlangabetana nemazinga ekulawula nekukhutsata kuchumana kumave lanebulunga . 
I-VAT KUFANELE IDVONSWE KUBATSENGISI LABABHALISWE KU-VAT KUPHELA . 
Uma lokubonwa lokunjalo nobe kuhlatiya lokwetfulwe ngekulandzisa kungasiko nobe kukufunisela nje kusho kutsi lokufunisela akunandzawo kulombiko wekugcina . 
Somabhuku-Jikelele weNingizimu Afrika uvete kuKomiti Yekuhlola eMabhuku kutsi ayinake kutsi kunekuphawula lokubili kwebaphatsi lokusilele ngalesikhatsi kuphetfwa loluhlolo mabhuku . 
Kusibopho semsebentisi kutsi ahlale ahlola lemibandzela nemigomo yekusebenta kule webhusayithi kute abone tingucuko nalokubuyeketiwe . 
Ngakulolunye luhlangotsi , tenta titaladi tibe nguletingakaphephi ngekwehlisa ematfuba ekugadza lokungenti lutfo kusakhiwo lesingemuva . 
Lelitiko litawuba neligama lelitsi litiko letemphilo lelincono kakhulu kulelivekati , kucondzisa insita yetemphilo leyatiwa emkhatsini wemkhakha wahulumende ngensita yetemphilo lencono kakhulu emahlabeni . 
Loku sekuncotjiwe futsi leyunithi nyalo seyinetisebenti letiphelele . 
Imihlangano yekugadza njalo ngenyanga nebagcugcuteli be-ABET iyachubeka . 
Loku kufaka ekhatsi tinhlaka tesive , bomasipala nome emabhizinisi angasese . 
Ibe neluhlelo lwemaklashi lmabili nekwekulawula lokuseceleni kwentela kundlulisela nePTO kufanele kube ngemathulusi lasezingeni . 
Loku kusho kutsi kutsatsa tinyanga letintsatfu kusuka lapho bagayi batsenga inhlanyelo yajikanelilanga kute kube lapho emafutsa avela esitolo . 
Ubuye wabita litiko le-IT lalona lofake sikhalo nekubuta kutsi tonkhe letinhlelo tangcondvomshini betisebenta kahle ngalesikhatsi lesifunekako . 
Kufezekiswa kwekulawula ngemphumelelo kwangekhatsi kusite ekufezekiseni kwetinjongo kanye nekusebenta lokuncono lokusimeme . 
Insayeya yetfu sibothishela , sinayo noma site i-HIV , kwenta lesikolo sicondze lokuba nalamandla . 
Kukhula kwalesabelo kungatsiwa kubangelwe sivumelwane sekusungula kulingana emkhatsini wetifundza , kanye netincindzetelo tekwenyuka nekwehla kwemnotfo kanye nekuba ncono kwetimo tekwetfulwa kwetinsita . 
Letimali letilandzelako kufanele tikhokhelwe ku-akhawunti lenkhulu yasebhange yamasipalati : 
Lusito loluvamile luyaniketwa kwentela kuncephetelisa ngencenye labatsengisela emave angaphandle kutindleko lebatitfwele ngesikhatsi bafuna bafakimali ngco bangaphandle bentela iNingizimu Afrika ngekuntsintsana ngekwabo matfupha bavakashela bafakimali labatsembisako emaveni angaphandle . 
Luhlelo lwaleNhlangano lwekucasha ngesilinganiso lekungiso ngekwemtsetfo wemvelo luyachubeka nekutfutfukisa kumelwa kwebantfu belibala lelimnyama , bafati kanye nebantfu labaphila nekukhubateka kulebhizinisi . 
Luhlelo Lwendlelasu kumele lwetfulwe ePhalamende liviki linye ngembi kwenkhulumo yaNdvuna yekuVotela iBhajethi . 
Kulencenye lena yelicala ngaloko ngingacitsa lokwendluliswa kwelicala . 
Umtselela elinaninibantfu lonkhe uvamise kuyanyaniswa neligatja linye noma emayunithi lambalwa . 
Lokutincumela kuvulwa kwesikolwa futsi kusemandleni eNhloko Yelitiko . 
IGauteng ibe neliphesenti leliphansi ekubhaliseni kwanyalo uma kucatsaniswa naletinye tifundza . 
Kuletinhlelo tabo tekusetjentiswa kemhlaba , labakleyimako bavetile kwekutsi lomhlaba utawusetjentiselwa kukhicita lokulinywako , tinsitanchanti , emahlatsi , imvelo , kuphila kwebantfu basemakhaya nekwakha tindlu , kulokunye . 
Loku kufaka kubuyisela emuva ngemandla kuhlelwa kwekusetjentiswa kwemhlaba kwelubandlululo kumisa kwabiwa , kodvwa kumcoka kutfola tilinganiso temnotfo letidzingekako kuluhlelo lwetekutfutsa . 
Kuniketwa ngalokwanele kuyo yonkhe imiklamo kuniketiwe . 
Litiko likhutsata emalungelo etigulane kanye nemitfwalo yetimphilo yato . 
Lungisa tinkinga telisontfo netemphakatsi ngekusebentisa tindlela letinebuciko tesimo semsebenti wenkholo . 
Umnotfo wemhlaba uphendvula ngesilinganiso lesikhulu setindlela tesikhutsati nesento senchubomgomo lesihlangane kuyo yonkhe iminotfo lemikhulu . 
LeShejuli lengentasi ikhombisa timo lekutsiwa tentekile kanye nenchubekelembili eluphenyweni lwetfu . 
Indlela yekuhleleka ngekubaluleka kwengwaco kumele ikhutsate tindlela tetitfutsi tesive letihamba ngco futsi , lapho kunesidzingo , kubeka embili titfutsi tesive , kanye nekugcugcutela kufinyelela lokufanele kwalabahamba ngetinyawo emhlabeni losetjentiselwa lokubhiciwe labakhelene nawo . 
Uma inhloso nome umgomo umfisha kakhulu lesitatimende singavimbela ematfuba ekukhula kulikusasa . 
Lesitatimende sichaza tidzingo ngco tekubonakala kwebunikati tekubonakala kwebunikati lobube nemphumela ekuhanjisweni kwetimphahla noma emabhizinisi kuBhizinisi Lehlangene nayo , kanye nendlela lapho emaphuzu ebudlelwane angakalwa abuye abonakale khona . 
Tingucuko kulinani lelilungile tibhalwa kusitatimende semphahla lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali . 
Imodeli Yekwetfulwa kweTinsita letawugucula tikhungo seyihlanganisiwe kulomnyakatimali futsi isabukwa . 
Lokukhetsa kwanoma nguyiphi inhlanganisela yemanti langcolile asekhaya noma asembonini etintfo letibolako . 
Kunjalo , besibuye sisekuvelaneni kwalabasenkingeni , kukhatsateka nekukwata njengoba sikhalela kukhishwa eluhleni lwemave lwekungenelela kuNdzebe Yemhlaba Yelibhola letinyawo eGermany . 
Imihlangano Nemakomidi Lamisiwe kanye Netiphatsimandla Tesigodzi Etindzaweni Tendzabuko ibanjiwe . 
Emakhono laphambili ekubhala umbiko newekukhulumisana . 
Ngaloko-ke sisebentisa luhlolo lwe-h . 
Sisebenti kufanele sinikete umcashi imininingwane ngalokubhaliwe uma ngabe lesisebenti sicala kusebenta . 
Imibiko yekufakwa kwemali yetfulwa njalo ngekota eKomidini yeTetimali neKufakwa kwemali . 
Kutfolakala kwetitifiketi tetitediyamu letikhomba kutsi tikulungele kubamba imidlalo letsite yaleso sikhatsi semnyaka kufuneka kubonelelwe futsi kulawulwe kulowo mtsetfo lohlongotwako . 
Nanome kunjalo , kutfutfukiswa kwemakhono , kubakhona kwemsebenti kanye nekufinyelela kutfola tinsita netimali kutawuba mcoka , kanye nekuchumana emkhatsini wetindzawo tasemadolobheni netasemakhaya . 
Loko lokuhlosiwe mayelana nesikweleti sembuso kumele kube melula kuvumela emave ase-Afrika kufinyelelela kutimakethe tetikweleti temabhizinisi ngendlela lekahle . 
Injongo yeLuhlelo lweKwabiwa kabusha Kwemhlaba kuniketa labaphuyile indlela yekufinyelela kumhlaba kute bakhe bawusebentise kutsi ubakhicitele kute bente kancono lokungenako nemazinga emphilo . 
Iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe inemakhasi ewebhu lamabili lehlukene lalawulwa Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Linani lelikhulu lemaloli lifaka sandla kulesimo semigwaco lemibi , abangela kuba khona kwetigodzi kulomgwaco . 
Titfombe tebungoti tabomasipala lababaliwe bendzawo tiniketiwe kulesahluko , lokuvala ngeluhla lwebungoti lobubalulekile kulesigodzi . 
Nakuba emavi ebantfu base-Afrika ngesikhatsi sekuchumana , ikakhulukati lusha , akhombise kukhetsa lokucinile kwenchubekelembili lesheshako ekubumbaneni kwelivekati , akucaci kutsi kufika kuliphi lizinga kutsi loku kubekelwe etulu kulobuholi betepolitiki bamanje e-Afrika . 
Angeke emukelwe emathenda latawufika ngemuva kwesikhatsi , latawutfunyelwa ngefeksi , ngethelegramu , ngencwadzigezi nangelucingo . 
Bomasipalati labatsite bavete sidzingo sekulungiswa-kabusha kwemahostela etindzaweni tabo tibe miklamo yetindlu letihlangene noma emakhaya ekuhlala . 
Kwengeta , sente kutsi balimi bavakashele tikhungo tebuchwephesha lapho batfole khona kuceceshwa kuluhlatiyo lwenchubo yekukhicita . 
Sebentisa liBhayibheli ngekubuka emaphuzu tinhlangotsi tonkhe , imitfombo yetiyoloji kanye naleminye kwentela kucwaninga imibuto yelukholo kanye nekumemetela kukholwa kwebuKhristu ngekwesimo . 
Kufunwa kakhulu kwenhlanyelo yemafutsa , insekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa kanye nemafutsa emifino kulindzeleke kutsi kuchubeke kwandze kuleminyaka lelishumi letako ngekusetjentiswa lokwengca kakhulu kukhicita . 
Kuletenteko letinyenti lofaka sicelo uyati kutsi sicelo semukelwe , futsi ulindzele kubhadalwa . 
Emandla ekudla netinatfo bewagcile kakhulu kutimakethe tasekhaya , futsi tiholwa yi-Asia futsi nato , ngekwelizinga lelincane , yiLatin America . 
Inchubo yaseNingizimu Afrika iyakwemukela kutsi futsi ihlela kuhlanganiswa nekulawulwa kwetindlelakwenta tetepolitiki kucinisekisa kutsi imikhakha yekusita ngetimali ihambisana nalokubekwa embili kwahulumende nekutsi futsi kwengamela kwetepolitiki kuyaciniswa . 
Caphela umtselela wesimo selitulu kulingetulu lelikhetsiwe . 
Lesiboshwa besikholelwa ekutsini kute inkinga lebeyikhona . 
Ngitawubuya kuleliphuzu ekuhambeni kwesikhatsi . 
Letakhiwo leti tasungulwa kusita ekuhleleni kwekulawulwa kwetinhlekelele , lokufaka kulawulwa kwetindzawo letinebungoti lobukhulu . 
Loku kokubili kube netindlela letahlukene letimbili tekulungisa letinkinga kanye nekuncunyelwa . 
Sibonelo saloku lesisebaleni singiso mbamba futsi sibumatima lobuphatamisako emkhakheni wekunika sizatfu kwabothishela , lenginesiciniseko sekutsi kutawukwa futsi kulenkhulumomphikiswano . 
Umdvwebo lonemcondvo wekutsi ungatifaka njani letintfo tesincumo uniketiwe ngentasi : 
Emaminithi nema-ajenda emkhandlu aletfwa ngesikhatsi . 
Kungenelela lokunyenti kungasetjentiswa kusekela kukhula kwemnotfo nentfutfuko , kusekelwe ekucatjangisisweni lokumbalwa , njenge : 
Kuphakanyiswa masinyane kutsi tikhala tekucecesha tesifundvo sekwelapha tifo telufuto tisungulwe eNingizimu Afrika . 
Kutiphatsa kwaDe Villiers ngembi kwekwenta nekubhalisa lelisi , kukhombisa ngaphandle kwekungabata kutsi kubhaliswa kwalelisi kwagunyatwa nguye sicu sakhe nekutsi futsi kwakhombisa inhloso yinye lefanako yalamacembu . 
Njengasendzabeni yemiklamo yaGreenfield , umklamo kufanele usebentise lithulusi lelisebenta-ngemandla lesimanje kanye netinchubo . 
Tisebenti tenkampani tifanele kutsi tifake tidziya letihlobile , enhloko tifake emakepisi , nemaglavu ngaso sonkhe sikhatsi . 
Tinhlangano tentsandvo yelinyenti nekubusa ngekumbandzaka tiyakhula etincenyeni letinyenti temhlaba , ikakhulu njalo e-Afrika . 
Kuniketa emakhodi kumathulusi lakhetsekile kusetjentiswa tintfo tekufaka emakhodi . 
Kukhulisa kutjala imali nekunakekelwa kwetakhiwonchanti . 
Kubeka kucace kahle , sidzingo kutsi kubonwe letihlanganiso letibukelelwe , kusikhatsi lesifishane lokungenani , kute kuhlangabeteke imisebenti leminyenti lebanti futsi nemitsamo yekwehla nekwenyuka kwetitfutsi lemikhulu . 
Luhlelo lwekucaphela lolubuke tonkhe tinhlelo selusunguliwe , lolutawakha indlela yekucaphela lefaka konkhe . 
Luphenyo lolukhona lusho kuvuselela kweluphenyo lolwengcile , kodvwa ngesisekelo lesibanti . 
Ngakoke ayikho imitselela yetindleko tesikimu setinzuzo tingoti yemgwaco ekuvumeleni sigulane kutsi sikhetse phakatsi kwetikhungo temkhakha wahulumende nalotimele . 
Letinye timiso talomtsetfo betiniketwe tifundza futsi litiko lisenchubeni yekusungula umtsetfo wekubusa . 
Kufaka sandla kwemmango : Umkhandlu ufaka sandla ngalokubonakalako etikhwameni tempesheni letitsite ngaletigaba letilandzelako : 
Ngalendlela kuminyana kakhulu kudla indzima lemcoka ekufezekiseni emazinga lasetulu alokusitako . 
Incitfomali kulencenye ibukene nekwenta umsebenti kanye nekugcina kuba sesimeni kanye netindleko telulawulo letitfolakala ngekutsengiswa kwemanti , ikakhulu ngebunyenti . 
Inhloso yaloMtsetfo kucinisekisa kutsi imitfombo yemanti yaseNingizimu Afrika ivikelekile , iyasetjentiswa , iyatfutfukiswa , iyongiwa , iphatfwa ibuye ilawulwe ngendlela lesimeme nalenekulingana , kute kuzuze wonkhe umuntfu . 
Faka X kuloko lonako . 
Umtamo lonemandla wabo bonkhe umcoka kufezekisa lisiko lekwentiwa kwemsebenti ngendlela lenhle kakhulu . 
Kulumbana lokunyenti kwemakhemikhali ngeke kwente ngaphasi kwetimo " letifanele " ngaphandle nangabe kusetjentiswa imbiliso kugcugcutela loko kulumbana kwemakhemikhali . 
Lombononchanti utfumbe imicabango yesive , hhayi eveni letfu kuphela kodvwa kulo lonkhe livekati le-Afrika ngisho kanye nemhlaba . 
Kucocisana kanye nekubonisana kwenteka kute kucinisekise kubusa lokuhle . 
Kute lokucuketfwe lapha lokwenta noma lokufuna kwenta ngatsi kunesivumelwano emkhatsini kwe-GCIS kanye nanoma ngumuphi umsebentisi lovakashela lewebhusayithi . 
Lesiciniseko sekutsi sekuceceshwa sakhelwe kuniketa kokubili itiyori nekulungiselela umsebenti wetemphatfo . 
Buyela kuluhlelo lolwehlukene lebhizinisi leLitiko leKusekela Kusebenta kweKubusa . 
Kutinikela kwakhe ekuchubeni lelitiko ekusiteni bomasipala kanye nesikhungo sebuholi bendzabuko sekube ngumshiyalifa . 
Tinkhombandlela tekufundzela umsebenti netekweluleka tibuyeketiwe kubukana netincabhayi letivimbela kusebenta ngemphumelelo kweluhlelo . 
Lokulandzisa kuguculiwe kwentela kufaka tinyatselo tekuhlanganisa kancono , kuhlela kanye nekubhajetha . 
Lamacala lamatsatfu lasele atsatfwa kanye kanye kwentela kugwetjwa kantsi wagwetjwa iminyaka lelishumi asejele . 
Kube nemizamo lehlangene leyentiwe kutfutfukisa budlelwane phakatsi kwebantfu , kusebentela ingucuko yelisiko ngekweliciniso , kufaka nekwamukelwa kwetinchubo tekucasha ngalokulinganako . 
Sonkontileka utawunika futsi afake tonkhe tisetjentiswa letidzingekako tekukala ngendlela lengiko cobo kuna kwemvula . 
Kufanele kunakwe kutsi lenchubo itawusetjentiswa kutsi kukhula kwe-Indeksi Yetindleko Yamasipalati ( iMCI ) kanye netivimbo tekukhula ngalokutako kwaSosikhwama waVelonkhe kutawusetjentiswa njengesilinganiso sekukhula kwemanani . 
Lilanga leMiklomelo yeteBhizinisi lanjalo ngemnyaka lihlonipha lawo mabhizinisi lenta umehluko ngemdlandla ngekunikelela imikhosi yetebuciko nemasiko kulo lonkhe lelive . 
Letincomo tilinakile leliphuzu lekutsi tinsita tinemkhawulo . 
Emaminerali lamanyenti lacuketse ikhopha ayatiwa ; lamanye alawa lafana ne-malachite , azurite ne-turquoise amaminerali lamcoka laligugu . 
Sivumelwano seprothokholi lesimiswe nguSotimali Wesifundza sisebentise tinhlelo tekutfutfukisa emakhono letisetjentiswe kuloku lokulandzelako : 
Kubonwa nekucaliswa kwetidzingo temmango bekuyinchubo lejulile lembandzakanya kusebentisana kwemakomidi eliWadi kanye nebameleli beMkhakha . 
Kungaba futsi nelitfuba lelingabakhona lekutfutfukisa bakhiciti bemafutsa ladzingekako besilinganiso lesikhulu eGauteng , ngenca yesimo sekufufusa kwalemboni , kubakhona kwelucwaningo netikhungo tekukhangisa , kanye nekufinyeleleka etimakethe letikhulako temave ngemave netakulelive . 
Njalo ngekota , Imibiko Yenhlangano Yekusebenta yasemkhatsini nemnyaka kanye neyemnyaka seyilungisiswe kahle kutsi ibe ngulelungile kakhulu lekhombisa kusebenta kwalomasipala ezingeni leliphakeme kakhulu , kepha futsi nekutsi ikhone kusetjentiselwa ekubandzakanyeni nekufaka ekhatsi sive . 
Lelisu le-IT laleLitiko lasungulwa kulesikhatsi lesibuyeketwako ngelusito lwe-Accenture . 
Ngumtimba wavelonkhe lolawula umdlalo webhola kulo lonkhe lelive , yalabatingcweti kanye nalabasakhasa . 
Lomuntfu logadzako kufuneka abe nemandla ekuhlola bese ulungisa noma ngiliphi lilunga letisebenti lelingahambisani nenchubomgomo lebhaliwe , bese ubukana nona nguyiphi inkinga ngaleso sikhatsi . 
Lwati lolubanti kanye nalolutintile lwetinchubomgomo kanye netinchubo tekulawula , kubhajetha kanye nemisebenti yekulawula . 
Kukhula kwasabelo kwabangelwa kakhulu kunikwa timali letengetiwe , kanye nekwenyuka nekwehla kwemnotfo . 
Kungeta emaphila asemende ngembi kwekutsi leliphayiphi lidvonswe likhishelwe elwandle sisombululo lesingahle silunge . 
Kuvikeleka 
Bhala lokuvunywako kanye netincwadzi ubuye utifayile kumafayela lafanele njalo nje . 
Imininingwane lekhona ikhombisa kutsi imikhawulo leminyenti isendzaweni lengachaza kugcwala kwemaminerali langatfolakala . 
Inhloso yetfu kucinisekisa kutsi ekugcineni benti betento letingemukeleki bashushiswa ngemphumelelo , futsi nekutsi bantfu baseNingizimu Afrika baphephile . 
Lenhlangano ingumtimba loyibhizinisi yembuso futsi ngaloko ivuleleke ekuphenyisisweni sive . 
Etincenyeni letinyenti tase-Afrika , emalungelo ebantfwana abukana netinsayeya letimatima : 
Kuletinye tindzawo letitsite taleSifundza , letatiwa ngalokuvamile ngekutsi tindzawo tasemaphandleni , labanye batfokotela tekuphepha letisebentako temalungelo emhlaba nakucatsaniswa nekuvikeleka ngekwemtsetfo kwemalungelo ekuba emahlaba . 
Kwati kabanti indzawo lengumkhakha wahulumende neluhlaka lwekulawula , ikakhulukati umkhakha wahulumende wasekhaya . 
Luhlobo lwebudolobha lwaseNingizimu Afrika luholela kumaphethini etimfuno letibita kakhulu kutisevisa . 
Esayithini , ngaphandle kwesayithi kanye nekufikelela kutinsita te-orthotic neprosthetic kwaphakelwa kuto tonkhe tindzawo . 
Lwati lwemtsetfo ngetemphilo tanyalo netinchubomgomo letikhona kutikhungo tahulumende . 
Ema dokhumenti ekuthenda kufanele acokelelwe , njengobe kute emathenda latawutfunyelwa ngeliposi . 
Inchazelo lefanele yalemiphumela ekucatsaniswa kwemiphumela emkhatsini wetilinganiso tekucitsa imali etintfweni letibalulekile nekucitfwa kwemali lokubalulekile etintfweni letatiwako kweyame ekutfolakaleni kwedatha leliciniso ngetimali . 
Kute likwati kuhambisana , lelitiko kumele lisebentise tinyatselo leticinile tekonga kanye nekulawula lokuhamba ngemtsetfo kumitfombolusito yetimali . 
Silulu kunekutsi kulondvolotwe lokusele . 
Bukhulu bemsebenti wemhlolimabhuku ngekuya kwanoma ngabe nguwuphi umtsetfo ngilobu bekuhunyushwa kwemtsetfo ngoba umhlolimabhuku angahle angabi etfubeni lelikahle , noma angahle angadzingakali , kutsi ahlole kutsi iklayenti iyahambisana yini nemitsetfo . 
Bumfihlo bemuntfu kufanele buvikelwe etikhungweni tebantfu besitsatfu , njengebacashi , labafaka emshwalensini , tikolo , ema-entithi ekuhweba , nema-ejensi ahulumende . 
Temakethe yetemisebenti titsintseke kakhulu ngekuntengantenga kwetemnotfo , ngekulahleka kwemisebenti lokugcile kuholiseli kanye netekutsengiselana , tekukhicita , tetimayini , tetekulima kanye netetitfutsi . 
Lelicembu lebantfu beminyaka lelinganako nguleli lebantfu labasondzele kumhlalaphasi . 
Nanoma kunjalo , kufanele kunakwe kutsi loko kwendlulela lebekukhonjisiwe kwehlile ngendlela leyamukelekako ngalesikhatsi sekubuyeketa . 
Kufanele kutsi Litiko linekete imibono kulenchubo nekucinisekisa kutsi tidzingo tayo tiyentiwa . 
Tsekeletela ikhophi yakunye kwaloku lokulandzelako njengekusentjetiswa nekuntjintja kweligama lekugcina , nalikhona : 
Sigungu Savelonkhe , lesikhetselwe ithemu yeminyaka lesihlanu , senganyelwe nguSomlomo , lositwa nguSekela Somlomo . 
Letinhlobo telwati tiyehlukahlukana kusuka kuhulumende wangaphambili kanye nakumatiko ahulumende wasekhaya , kumalunga emphakatsi , kuya emafemini latimele nakulabo labasabuya kuyofundza kutikhungo temfundvo lephakeme . 
Sonkhe siyaya ecansini , kodvwa labanyenti betfu bafundziswa kucabanga kutsi ngako njengalokubi , lokungcolile noma lokunyanyisako , ngaphandle kwekutsi kwentiwa etibiyelweni temshado . 
Kunelwatiso lolunebuhlakani mayelana nekuchumana kwe-cyanide naletinye tintfo letiphila emantini . 
Tilondvoloti tiyiswa kubantfu baseNingizimu Afrika ngetinsita letichunyanisiwe tetilondvoloti tavelonkhe netetifundza . 
Tincomo : Imfihlo yekuhweba ayinamkhawulo uma ingakatfolwa ngebumsulwa ngumuntfu wesitsatfu futsi ngaloko kungaba yindlela lencono kakhulu yekuvikela lwati lwendzabuko ngaphasi kwetimo letinyenti . 
Libhange Lelisha Letekutfutfukisa le-BRICS lisungulwe ngalokusemtsetfweni ngeNgcungcutsela yalamuhla ye-BRICS eFortaleza , Brazil . 
Lenchubomgomo yasabalaliswa futsi imibono nemasu lavela kuLigatja Letinsita Tetilwane nakuTekulawula Imitfombo Yekusimama nako kwafakwa kwaba yincenye yeluhlaka lwenchubomgomo letawuba yinkhombandlela yelucwaningo lwetekulima . 
Sibonelelo lesitfoliwe sesisite lomasipala kwenta imiklamo yesakhiwonchanti leyenta kancono kwetfulwa kwetinsita . 
Ngakulolunye luhlangotsi , emadolobha ase-Asia anesiminyeminye seluntfu lolusetulu kakhulu . 
Ikomidi Yekuhlola Ibhidi nayo yacashwa ngasekupheleni kwemnyakatimali . 
Luhlelo lekusisa sakhiwonchanti lamasipalati , kanye nekuhlela intfutfuko lehlangene , kudzingekile ekusimameni kwetimali tethemu- lendze yetimphahla tamasipalati . 
Ibhodi yeMazinga eKugcinwa kweMabhuku yaseNingizimu Afrika igunyatwe kubeka nekumemetela emazinga elugcinomabhuku . 
Kufananisa imiholo yebantfu nemanani entsengo kwentela kucinisekisa kufinyelela kudla lokwanele kuleso naleso sakhamuti . 
Umhlabatsi uguguleka kalula uma ngabe ute luhlaka . 
Loku lengisandza kukusho , nanome kunjalo , kumele kungevisiseki ngenshokutsi letsi ngekuhlanganyela sikukhonile kuko konkhe lesikutsintsile . 
Ayikho imininingwane letfolakalako ngemphumela lophephile nobe kudvonswa lokusemtsetfweni kwemabhoholi . 
Linani laletinye tilwanyana kanye netifo lingancishiswa ngekuhlanyela imihlaba lenetitjalo letingeke tilisekele . 
Kuvele ubalindzele kutsi basebente ngelikhono nangemphumelelo macondzana naletindzaba leti akukalungi . 
Lenye indzawo lebalulekile lapho umsebenti wakheke khona kulomnyaka lophelile ligunya Lekhabhinethi lekubeka I-ejensi Yekutfutfukisa Tetindzaba , i-ejensi letimele litawenta ncono kutfutfukiswa tetindzaba nekwehlukana eNingizimu Afrika . 
Kufanele kutsi bagcugcutele emakoporasi njengendlela letawusita ekudaleni umsebenti lonesitfunti kanye nekunciphisa buphuya ngekusebentisa imisebenti leletsa imalingena ; 
Kuvisisa lokuhle kwetindlela tedizayini tenhlangano . 
Tindzawo letinjena letinematfuba lamahle tikhulisa kuvikeleka tetinzuzo temnotfo etindzaweni letisedvute nato kodvwa tivalela ngaphandle linyenti lelingenamatfuba . 
Uma loku sekwentiwe , kubalwa kwesitoko njalo ngemnyaka kutawuba yimphumelelo , linanimali lemphahla litawurekhodwa kahle , kuphindze futsi kucatjangwe ngekwehla kwelinanimali layo . 
LoMtsetfo ufuna kuvikela sive kutigaba letingakatsembeki kanye nekubhaliswa kwetinchubo tekuhlela imortgage yesigaba , kanye nekucinisekisa emabhondi lasezingeni lelisetulu kanye nemalungelo kuleto tigaba . 
Dizayina kahle yonkhe indzawo , lokufaka ekhatsi tindzawo letisemkhatsini kwemgwaco kanye netindzawo tekungena kumabhilidi . 
Kusungulwe indzawo yekunakekelwa kwemphilo yetengcondvo kuniketa tinsita kubantfu labagulwa yingcondvo labake badluliselwa Esifundzeni sase-Gauteng kutsi bayotfola kulashwa . 
Tento tekulungisa netincomo tekwenta ncono kulenchubo yekulawula tisabukwa Litiko . 
Ekusungulweni kwekuhlaliswa kwebantfu lokuhlanganisiwe , lomasipala utawugcila kuletinhloso letisekelako letilandzelako : 
Liphuzu lekutsi mengameli wetfu ngekwakhe ngusihlalo wekucala weNhlangano yemave ase-Afrika kuletsa litsemba kitsi ngekwako . 
Litiko litsandza tindlela letiphelele tekucecesha letimbili : 
Tinzuzo tekusekela umndeni , kufanele tincishiswe kuya ngencenye yemali yengoti noma umkhawulo wentsela kanye nesamba semali kuleto tinzuzo . 
I-Akhitheksha , Sakhiwo , Bunjiniyela buhambisana nelwati loluvakalako kanye nekuvisisa tidzingo tekubhalisa bosokontileka . 
Ngaloko , lwatiso lolubalulekile belungeke luvinjwe ngulolunye ngembi kwaloLuphenyo kulesifundza . 
Kuphambana kwetinshisekelo kungavela ngenca yekuphambana kwetindzima letidlalwako lokungenta kutsi kube sikhutsati setento letingakafaneli kuletinye timo . 
Litiko leteMphilo lisungule imiklamo yekulinga eMphumalanga Kapa kanye naKwaZulu-Natal kucatsanisa timo tetigulane letikhululiwe kuleto letisesesibhedlela . 
Masipala utawusebenta agcinetikhungo letifanele tekubhanga nekutfola kheshi lapho bonkhe labayisebentisako batawufinyelela . 
Tinemcondvo lomkhulu wendzawo , lonetindzawo lapho kutfolakala khona ummango lochaziwe naletentwe ngenhlitiyo levulekile , tindzawo letingayi ngekutsi kunetidzingo tentfutfuko ngalokuphangisako , kodvwa ngekubona kutsi indzawo lapho kutfolakala khona ummango ibalulekile . 
Letingcogco tisite lekhomishini kudvweba indlela yekundluliselwa umhlaba ngaphambilini . 
Kuba neMitsetfo Yamasipala yesimanje lesebentisekako kukhava yonkhe indzawo kwenta ncono kweneliseka . 
Kuhanjiswa kwemakhotheshini lasuka Kubaphakelitinsita Labakhetsiwe . 
Loluhlelo lukhutsata kuvikeleka kwekuhlala njengesisekelo sekufaka imali kubantfu ngamunye kanye nesive kulikusasa . 
Bosokhemisi labasihlanu netibhedlela letimbili letineyunithi yemdlavuta bafakwa imibuto . 
Lesibhedlela saniketwa Sigaba Lesisunguliwe Sebungani Kumake Nemntfwana , lekutawufaka sandla kakhulu ekwenteni ncono imphilo yemntfwana Kulendzawo ye-Eden . 
Lolucwaningo lwekusebenta lolwentiwa ngesikhatsi salomnyakatimali lowandvulele lwekubuka kulungela kwahulumende kubika ngekusebenta kwakhe kungunyalo lusesigabeni sekubika kantsi imiphumela itawubikwa yodvwa . 
I-Ejensi yekuTfutfukisa emaKhophelethivi kutawusita emakhophelethivi ekutfoleni lesakhiwonchanti isebentisana nabo bonkhe labatsintsekako labafanele . 
Umsebenti wekunika imiphumela wetfulwa kulesehluko kanye naleminye imicabango kumitselela yetindleko . 
Linani lemagrafikhi dizayini lelentiwe ngemnyaka . 
Sigubhu sagezi lesingasebenti kahle , sakhiwonchanti lesesigugile , kwebiwa nekumoshwa kwetintsambo tagezi kanye nemaphayiphi lamakhulu emanti ebeticimamlilo , kutfolakele njengetimbangela talenkinga . 
Letindzawo lekugcilwe kuto temigomobuciko manje tiyachubeka nekutfutfukiswa tibe yimigomo lekalekako kanye nemasu ekusebenta kuleligatja noma emazinga eluhlelo . 
Licembu lesitsatfu litawubala bungako bekungenisa inzuza letawuba nesidzingo sekufinyelela kumali lebekiwe lebuyisiwe letovetwa kulitiko kanye nakulomele imboni kubukwe indlela kubala lokwentiwa ngayo . 
LeSamithi itawuveta umsebenti lebesiwenta nebalingani beBRICS betfu kulemiklamo lelandzelako : 
Kuhunyushwa lokucondzile kwaleligama kungafaka lemikhakha lelandzelako yalobekwe licala : 
LeLitiko leTimali liphumelele ekucinisekiseni kufezekiswa nekusebenta kweYunithi yeKulawula Inchubo yeKutsenga ngekuya kwemtsetfo . 
Kusitwa ngetimali lokusezingeni leliphasi kakhulu kwalomkhakha lokucishe kube minyakalishumi lemibili sekubangele kutsi kube khona imiphumela leminyenti kakhulu letsikameta kakhulu kwendlula simo setetimali emanyuvesi etfu . 
Sekusikhatsi sekutsi babuyiswe ekhaya batongcwatjwa lapho singabavakashela khona ngekufuna kwetfu . 
Bebasolo bakhala futsi kutawudzimate kube nini bantfwana basetindzaweni tasemaphandleni solo bakhonona kute kutsi balalelwe Litiko ? 
Kunika imali kulabo bebunjiniyela bemitfolamphilo etibhedlela letikhulu kumcoka ekunakekeleni tisetjentiswa . 
Litiko litibophelele ekuniketeni tinsita leti : 
SINGENISO : Noma ngabe nguyiphi i-entithi lebhalisiwe , ngalesinye sikhatsi , ingafisa kugucula kusebenta kwebhizinisi ngekutfutsa , kugucula luhlobo lwekuchuba imisebenti yayo ngendlela lehlukile kunaleyo lebalulwe esicelweni sakucala . 
Timali letibhadalwako tisetjentwa masinyane , futsi imali ifakwa ku-akhawunti yasebhange yeSARS kute yengciselwe kuSigcinimafa ngalelo langa . 
Ligunya layo kwenta lula kufinyelela ekuniketweni tetimali lokungabiti kumabhizinisi lamancanyane kancane nalabeketelako ngenhloso yekukhulisa malingena wawo kanye ngesisekelo semphahla . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi ngenca yetinsita letingehlukaniswa ngekubhala phansi emanani , kungabonakala sengatsi emakhaya asebentise imali yawo lenyenti kuloku . 
Uma kungekho imininingwane ngesimo semshado nangesibopho sekuba ngumtali sebasebentisi bemgwaco labashonile , bungako lekungibo baleyo nzuzo angeke bubalwe . 
Timo temgwaco tiyehla , kantsi nekunakwa kwetitaladi akuhambi ngendlela . 
Loku kuyalungiswa - buka ngetulu . 
Imishuco , kukhatsateka kanye nekungabata mayelana nelikusasa letikole letifundzisa Sibhunu lenyalo sekuchubeke sikhatsi lesingetulu kwemnyaka , kwandziswa nguletitatimende kuphela . 
Lihhovisi laNdvunankhulu litawuniketa lonkhe lusito loludzingekako kucinisekisa kutsi kusita sive kwetfu kuyahlantwa kunanobe nguyiphi inkhohlakalo . 
Lamatheknoloji lankha asabe nelifutse lelimkhakhaminyenti kutekusebenta kwemnotfo . 
Kuphindze futsi kudzingeke kubuka sisindvo lesimcoka ekuniketeni lusito . 
Ndvuna kufanele acashe siphatsimandla selitiko ; noma ngabe ngumuphi umuntu , uma Ndvuna weTimali avuma , njengesiphatsimandla setimali saleTrasti . 
Kuhlolelwa sifo sashukele , umfutfongati losetulu , HIV , TB kanye nekuhlolelwa umdlavuta wesibeletfo kuye kwentiwa . 
Nobe kunjalo , kuletinye tehlakalo , kuhleleka kwenhlangano seloku akukacondzaniswa netidzingo tekwetfulwa kwetinsita . 
Phansi kwentsaba kunekugucuka lokungakalindzeleki lokuya etsafeni lelingahle libe likhulu noma lincane lelentiwe ngumhlabatsi lojulile lobangwe simo selitulu nekuguguleka ngemanti kwemhlabatsi lovela endzaweni lekhuphukelako yentsaba . 
Kubona kutsi silinganiso setemnotfo sikhona kumboni yenyama lebovu kucishe kwangakhonakali ngenca yekutsi balimi bavamise kusebentisa emabhizinisi lahlanganisile . 
Kulawula tinsita tebuchwepheshe tebunjiniyela letiniketwa kuto tonkhe tikhungo tetemphilo . 
Balimi labancane kanye nebaguculi bemkhicito bavamise kungakhoni kuzuza ngalokuphelele etinkontilekeni tekufuna nekutsenga , ngenca yekweswelakala kwelwati lwetinchubo tekufuna nekutsenga , noma kungakhoni kuhlangabetana nekhwalithi , tidzingo telinani nekungagucuki kwetinkontileka letinjalo . 
Tinsita tekusebenta tetimali tibalulekile kutsi kwetfulwe tinsita letisezingeni lelifanele . 
Kunemahlatsi lahlanyeliwe kulesigodzi , lekavamise kakhulu kulelicele lasenyakatfo neMount Frere nasenyakatfo neMount Ayliff . 
Tindlela tekulawula imali kahle setitfolwe njengaletibalulekile ekusimamisweni kwabomasipala kwesikhatsi lesidze . 
Loku kungabangwa nguleliphuzu lekutsi njengesikhungo sangasese , bekunetinsita letinengi letitfolakalako kute kusiswe ekulawulweni kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Ingcikitsi lenkhulu endzabeni yetfu yekukhula kuphindze kutjalwe imali futsi etimbonini tetfu letiyinethiwekhi kutsi tikhuphula kukhicita kwato tiphindze futsi tehlise tindleko tato njengeligalelo kumkhicito wekugcina . 
Esikhatsini lesengca leso lapho tinhlelo letitsite tekuhlanganisa tikweleti tibakhona , kuyacatjangelwa kutsi umumo wekuswelakala kwemali utawuhlala ungagucuki . 
Uvuleleke engotini njengobe andzindza angati lapho ayakhona kulendzawo ngato tonkhe tikhatsi . 
Ezingeni letembusave , loluhlelo lwesekelwe lwaholwa kutibophelela lokucinile kwetembusave ekuphatseni lokuhle . 
Loku , kuhambisana nalamanye emaphuzu , njengebuhlanga , buhlanganiswe ngemaphuzu ekudzabuka ngaphandle kwalelive , ikakhulukati Imphi Lengumshoshaphansi , yenta indzawo yekuthula nekuvikeleka ikakhulukati i-Afrika yaba neludlame . 
Esikhundleni saloku , kufanele kubukwe ngco kumakhono ekuba ngumabhalane wenkantolo , kulawula kanye nekuba nelwati lwebuchwepheshe . 
Lizinga letinsita sisekelo , sakhiwonchanti nekuniketa insita yemmango . 
Bantfwana banamuhla babukana nebungoti lobengetiwe uma kucatsaniswa nebantfwana bakadzeni . 
Kufanele kutsi kwatiwe , nanoma kunjalo , kutsi Kutfutfuka kweBhizinisi kufanele kutsi kuhambisane ngco netinchubomgomo tekutfutfukisa emabhizinisi letifaka ligalelo ekutfutfukeni , kusimama , kutimela ngekwetimali nekusebenta kwebazuzi betekutfutfuka kwemabhizinisi . 
Emazinga ekukhokha mabi , kantsi loku kubangelwa ngulamazinga laphakeme ekuhlupheka nemazinga laphansi ekufinyelela etintfweni kulommango . 
Ngekuhambisana nesimisomtsetfo sekutsi emanti anentsengo yemnotfo lekumele ivunywe , lenchubomgomo yetilinganiso letehlukahlukene temali lebekwako igunyatwa nguleLitiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi . 
Kukhona lenye indzawo yekwentiwa ncono njengobe emaleveli etikweneti solo asetulu . 
Nome kunjalo , kufanele kuboniswane netinhlangano letahlukene netikhungo letihambelanako letimbandzakanyekako kulenchubo yekuniketwa kwetindlu kwentela kutfola umbono wato mayelana nekutfutfukiswa kweLuhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu Lesisekelo , ngekuhambisana naloluhlaka kanye nalokucuketfwe kulo . 
TATISO TELILUNGELOMBHALO NELUPHAWUKUHWEBELANA : 
Tibophelelo tekuvumelana kucasha kute kusetjentwe tirekhodiwe emanotsini etitatimende tetetimali . 
Ematayitela langemashumi lasiphohlongo sekayaphela . 
Sitsini silanganiso senzuzo yakho kulomnyaka timali lesikuwo ? 
Kushanela umgcwaco kanye nekubutsa idodi lelahlwe phansi kuyincenye lebalulekile yekugcogca imfucuta . 
Lelihhovisi lichubekile nekuniketa lusito lekwesekela kuhlela nekushicilela kulamanye emahhovisi . 
Sikhwama sisebentisa indlela yekujaja ye-elekthronikhi letfungatsa kutsengiselana noma lokufakwe kwangavumelani , kungenteka ayikapheleli noma ibhadaleke yadlulela , kuya ngekwemininingwane yetisebenti lechubeka nekuvuselelwa njengekusho kwebacashi . 
Intfutfuko kufanele iye ngekufunwa kakhulu futsi igcile kumphakatsi . 
Uma ngabe umnikati aba nendzawo lendzawo ibe ngulesiswako , ema-akhawunti amasipala aleyo ndzawo ngekuhambisana nenchubomgomo lebhalwe ngaphansi kwalemphahla , indzawo nemathulusi anyalo amele kuba netingucuko tekusetjentiswa . 
Kuniketa Imfundvo Nekucecesha Lesisekelo Yebantfu labadzala ngekulandzela Umtsetfo Wemfundvo Lesisekelo Yalabadzala . 
Sodolobha Lomkhulu wetfule inkhulumo yakhe yaminyaka yonkhe . 
CRI ikuvikela lokwentelwe kungakhoni kwalobolekako eveni leliphetse kuhlonipha inkhokhelo yakhe yetibopho tesikweleti ngenca yaletehlakalo letilandzelako tematfuba ekulahlekelwa yinzuzo : 
Ngifisa futsi nekuncoma bonkhe baphatsi betfu labasetulu kanye nemalunga onkhe etisebenti ngeligalelo labo ekufezekisweni kwetinhloso letibekwe nguHulumende weSifundza seGauteng . 
Imiphakatsi lefuna telekelelo tesive etindlekweni temali yetindlela tekuhlanteka kwasekhaya kudzinga ikhombise kwesekelwa lokukhona lokubanti kwasekhaya ngalinye lokutawumele kufake ekhatsi imali lefakwako kulendleko yekuniketwa kwalolusito . 
Ngifisa kubonga bonkhe bantfu baKwaZuluNatal ngekusisekela kwabo futsi nekulalela kwabo lenkhulumo , lengetsemba kutsi itawuhlahlambisa inkhulumiswano ngekutsi sakhamuti ngasinye sitawentani kusisita sakhe likusasa lelincono ngekubambisana . 
Loku lokubhaliwe kwabuye kwahlatiywa kafishane , lapha ngentasi , nguletinye tetinsayeya letinkhulu kutfutfukiswa kwetekuhlaliswa kwebantfu etindzaweni tasemaphandleni taleSifundza lekubukwene nato . 
Lesiboshwa saphindze futsi satfola imitfubulelo esifubeni nasemgogodleni , kanye nemihubuko . 
Injongo Yeluhlaka Lwekutfutfukiswa Kwendzawo kuniketa inkhomba leyetayelekile njengesicondziso ekwenteni tincumo netento letitawutsatfwa ngekuhamba kwesikhatsi lesilekene , kwakha luhlaka lwendlelasu kuze kwakheke inchubo lengiyo yekuphatsa kusentjetiswa kwemhlaba . 
Sinembono locacile waloko lesikufunako kubantfu baseNingizimu Afrika : Imisebenti yaHulumende lesekela sitfunti sebuntfu sawo wonkhe umuntfu kulelive , lebasebentela ngendlela leyenta kutsi babite iNingizimu Afrika kutsi ilikhaya labo . 
Kulesetayeti lesivamile lesikhombisa kukhishwa kwemarekhodi laphatsekako , manje sekusikhatsi sekucala luhlelo lwekuphatsa emadokhumenti nge-elekthroniki . 
Bosonhlalakahle babonana nemaklayenti ngalokuphatselene netinkhinga temindeni kanye nekuniketwa Kwesibonelelo Sekhulisa Umntfwana Longasuye Wakho . 
Kuze inchubo yekutsenga kwenyufomu yemakhansela labekwe endzaweni isheshise , Litiko likhetse kusebentisa ithenda lekhona kutsenga lenyufomu . 
Imitfombo lephambili yemali lengenako kanyenti yimisebenti yesikhashana , timali tahulumende tesibonelelo setenhlalakahle setimpenisheli , netabelo tekukhubateka kanye nesondlo sebantfwana kanjalo netimali letikhokhelwa njengetipho letivela etihlotjeni letisebentako kanye nabomakhelwane . 
Kuloko lesikhundla seSikhulu lesiphenya tikhalo sesakhiwe futsi singaphasi kweluhlolo . 
Kwesibili , bagibeli bacitsa linani lelikhulu lesikhatsi nemali onkhe malanga kufika etindzaweni tabo tekusebenta , lokwenta lenchubo ingasebenti kakhulu . 
Letibalo letingentasi tibonisa emahambo ekuya emsebentini alamadolobhakati lasitfupha ahlanganisiwe . 
Kute kukalwe bungako bekungenelela kwebunikati balabamnyama , likhadi lemiphumela lebunikati likala emalungelo lehlukene lavamise kufakwa kubunikati . 
Litiko lisatimisele ekukhutsateni imimango lephilile nalefaka wonkhe wonkhe , njengaloku Indvuna Meyer asho , letinakekela kuphepha kwayo kanye netenhlalakahle kwayo . 
Sitinikela etindzabeni tekucocisana njengekuhlelwa kabusha kwabothishela netinyonyana tabothishela . 
Ibhizinisi yetfu kukhicita , kutsengisa nekumaketha tinhlobonhlobo temikhicito yephetroliyamu yetimakethe tekutsengisa , kuhweba , tekulima netimakethe tetimboni . 
Siyakholelwa ekutseni letichibelo letiphakanyisiwe kufanele kutsi , nome kunjalo , tibuke umklamo wemtsetfo lohlangene lokhona kwanyalo , lohlongota kuphakamisa kutsi tinkampani letinenhloso lenemkhawulo akukafaneli , ecinisweni , kutsi tihlolwe emabhuku ngephandle . 
Umndeni kumele ube sitfunywa sekucala ekuvikeleni emalungelo eluntfu kumalunga awo , ikakhulu kulabalengela engotini . 
Ireyithi lesetulu yekuyekela ngenca yekudlwengulwa , kukhulelwa netikolo letingafinyeleleki . 
Konkhe kuniketwa kwensita lokutawuholela ekukhishweni esikhungweni salabagcinwe kwesikhashana bagcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka kucociswane ngako nemphenyi welicala kanye nenkantolo kute kubukwe bungoti betekuvikeleka . 
Letinye titjalo , njengeticadze , emabhontjisi laluhlata , litsanga kanye nemmbila-lonongotelako , atihlanyeleki kabusha malula , kantsi tihlanyelwa ngco endzaweni letihlanyelwa kuyo emhlabeni . 
Lokuhamba ngalokufinyelekako nangemphumelelo kwebantfu kusita kutsi bangenelele emisebentini yemnotfo wemmango , ngalesikhatsi lokuhamba ngemphumelelo nangalokufinyelekako kwemphahla kubalulekile ekukhuliseni nekutfutfukisa umnotfo nekukhulisa kufinyelela etimakethe . 
Uyacelwa kutsi usite ngemakhotheshini aloku : 
Imboni yemfuyomphiko isolo isala njengamunye yemikhakha leyinhloko eNingizimu Afrika njengoba iniketa umtfombo lefinyelelekako weprotheni . 
Kwaphakanyiswa kutsi imigomo letawulandzelwa yeKhomishane yelulwe kute Ikhomishane ibhale umtsetfo lofanele noma ibe yincenye yaloko . 
Ngalamanye emagama , umuntfu lonjingile angakhona kuvele-nje atsenge loko lokudzingekako , kantsi umuntfu lophuyile yena uncike kubulunga ecenjini lapho kutfolakala khona kwesekelwa bubili ngulabanye . 
Letinsika letilandzelako taloluhlelo lolumaphuzu lasikhombisa loluvunywe yiKhabinethi tisungulwe kute kubukwane netinseyeya lesetibalwe phambilini : 
Linani lemalunga lincunywa ngekwemtsetfo lofinyetiwe lobekwe ngekushaywa kwemtsetfo wavelonkhe . 
Babuye bavakashela lijele lelikhulu kantsi bafike bamangala , tiboshwa temadvodza betigadwe bonogada lababomake . 
Ngalokufanele , incenye lemcoka yetimphilo tabo ibonakala etindzaweni lapho ummango utfolakala khona . 
Tinhlelo Tekulawula Kungcola Lokuhlanganisiwe Kwesifundza neKwamasipala kufanele kusungulwe futsi kugcineke . 
Umusho kulenchazelo yetindlela tetimali ufakiwe ngekunaka kutsi indlela yekulawula imali ye-BAS ifaka bohulumende bavelonkhe nabetifundza . 
Lelihhovisi lipheleliswa kwehlukaniseka lokwehlukahlukene . 
Ngaphansi kweMtsetfosisekelo weSpain , hulumende unemtfwalo wekukhutsata emakhophelethivi . 
Njengesinyatselo lesengetiwe sekwehlisa tindleko , sifundza sitawucala inchubo yekwakha kabusha nekugucula tikhungo temphakatsi wesifundza , ikakhulukati leto lapho kwentiwa khona emagunya laphindvwe kabili noma lapho linani lelincane lemali lisetjentiswa khona . 
Ngako-ke kubalulekile kutsi baphatsi betikolo nemitimba leyengamele bacinisekise kutsi emalungelo nekukhula kwebafundzi labasikati akucekelwa phasi , nekutsi tinyatselo letikhetsekile tiyatsatfwa mayelana nemantfombatane esikolo lakhulelwe . 
Nomakunjalo , kunemibandzela letsite lekhona lebhalwe kuloMtsetfo . 
Lwatiso loluniketwe luhlakamsebenti nalo lutawufaka ligalelo kunchubo yahulumende yekuhlela kabusha ngekuncuma libanga lapho khona kuhlela kabusha kukhombisa kusebenta lokwentiwe ncono nangekukhulisa likhono lekutfola nekufundza enchubeni yekuhlela kabusha . 
Kucinisekisa kuhlela lokuphumelelako kanye nekusetjentiswa kweluhlelo lesakhiwonchanti lolukhulu lesigodzi . 
Timakethe letivelako kanye nemnotfo lotfutfukako ingesekela timfuno ngekwakhiwa kabusha kwentsela , kuntjintja lekucalwa ngako kwekusebentisa imali kwahulumende nekutsatsa kwakhiwa kabusha kwetakhiwo kukhuphula kukhicita nekukhishwa kucindzeteleka kwemkhicito . 
Titatimende tetimali betingakafaneli kutsi tibe netintfo letiguculwako letisukela kuloluhlomabhuku . 
Kwengeta , lusiso ekuniketweni kwelusekelo lungahamba indzawo lendze kucinisekisa kutsi imisebenti yeBA ichutjwa ngalokufanele nangeliphutsa lelincane . 
Njengenchubo lehlukile umbiko welwatiso lwetimali lohlanganisiwe lophatselene netitatimende temali yalelitiko ulungiswa Litiko Letimali Tahulumende Velonkhe bese wetfulelwa AG ngalokuhlukile kungakapheli tinyanga letisihlanu kusukela ekupheleni kwalomnyaka timali . 
Imitfombolusito leminyenti , kokubili yasemhlabeni neyasemantini , iya ngekwehla ngemazinga laphakeme njengoba isetjentiswa ngetindlela letingakasimami . 
Titeshi teMisakato yemphakatsi tiphakela imiphakatsi yendzawo kanye nemiphakatsi lenenzuzo ngekusakata umlayeto lohambelana nendzawo , netitsameli letsite . 
I-GDP ngamuntfu munye ivamise kutsatfwa njengenkhomba ngelizinga lekuphila lesigodzi ngemcondvo wekutsi tonkhe takhamuti tingazuza ngemkhicito wemnotfo lokhuphukile wesigodzi . 
Litiko licale ngeluchungechunge letindlela leticinile tekucedza ludlame kulabasikati kanye nebantfwana . 
Titaladi letimnyama futsi letijikako , tindledlana , tindzawo tekungena kanye neminyango tingasebenta njengemazulu kulabo lebangahle bente bugebengu bandzise kwesaba bugebengu kwebahlali kanye netivakashi . 
Lelitiko , lifaka ekhatsi labatsintsekako ngekutfola tindlela tekuncoba letinkhinga tetidzakamiva ngekhatsi emajele , basebentise lolwati lwalaba lesebacele shwele neparuli kutsi babe yincenye yaletingcogco . 
Nasibuka tindzaba tebasebenti , kunemtfombo munye losikhatsatako . 
Labanyenti balabaphakeli labasafufusa batfumela tetfulo letingenamagama kuleKomiti ngoba basaba " kukhishwa " noma " bangcoliswe " nangabe batsengisi labasebenta nabo bakutfola loku . 
Ndvuna weTemidlalo Nekukhibika usungule iKhomishini leneLigunya lemtsetfo kuletinsolo tekungatiphatsi kahle ecenjini lekhilikithi laseNingizimu Afrika . 
Liposi LaseNingizimu Afrika alimukeli noma ngabe ngiliphi licala lelimayelana nelwatiso lolunembako , nalolunganembi lolukhishwe yiwebhusayithi , futsi ayikho indlela lelingabekwa noma litfweswe ngayo licala lemonakalo , kufaka simangalo noma kulahleka lokubangwe ngendlela lengakacondzi noma lecondzile , noma yemphumela wekusebentisa , wekuntjintja , wekusabalalisa noma ngekwetsembela kulwatiso lolwetfulwe lapha . 
Phendvula imibuto kunoma ngutiphi tinkondlo letimbili letincunyiwe . 
Kulawulwa kwenhlekelele leyingoti ngumsebenti wawonkhe wonkhe . 
Lusha lwelivekati , nanoma kunjalo , lubukene netinsayeya letinyenti : 
Litiko liphikile kutsi umfakisicelo wehlisiwe esikhundleni . 
Lenhlekelele yaseSitediyamu i-Ellis Park , noma kunjalo ikhombise kutsi luhlolo lwebungoti noma kubekwa kwemidlalo ngetigaba kungahle kube nekungashayi khona lokukhulu . 
Tindzawo tasemadolobheni teNelson Mandela Bay tehlukanisiwe taba ngemayunithi lambalwa ekuhlela nome noma tinhlangano , letatiwa ngemaYunithi Emmango Lasimeme . 
Umsebenti Wetebunhloli Betebhizinisi ubukene nekukhetsa kususela kuluhlolobungoti . 
Timbangela tangaphandle tifaka ekhatsi emazinga laphansi emikhicito , kwehla kubalingani , labakhulu labahwebelanako . 
Letisebenti leti kanye nemindeni yato titawutfola tinzuzo taloluhlelo lolukhona manje , tisitwa kulinganisa ngetinzuzo tangemphela nome letilinganiswako letisuselwa emalini lefakwe sisebenti kuma-akhawunti emuntfu ngamunye , njengobe kukhulunyiwe ngaphasi . 
Ibhayodayivesithi ibalulekile ekuphileni ngalokussezingeni . 
Nanoma kunjalo , kungaba khona timo lapho kubulawa kwemagciwane noma mhlawumbe kungabi khona kulungiswa lokwamukelekako , ngembi kwekulahlwa . 
Bosomabhizinisi labamnyama labanyenti bashukashukeka nekususa emabhizinisi abo ezingeni lekuphi-nje noma lekucatfuta bawayise ezingeni lelilandzelako ngenca yakunye noma lokunyenti kwanaku lokulandzelako : kungakhoni kufinyelela imali yekukhulisa ibhizinisi , kweswela sibambiso , kweswela imfundvo , lucecesho kanye nesipiliyoni . 
Ngitawucela kutsi ukwente . 
Lwatiso lolwakhiwe ngekucwaninga lutawusita ekuletseni ematfuba ngaphambili . 
INingizimu Afrika , nanoma kunjalo , ibukene nenkinga yekuba nencenye lenkhulu yetakhamuti tayo leteswele imisebenti . 
Bonkhe batsengi labaniketwa ngaphandle kweLidolobhakati leKapa kumele babukwe . 
Umphumela wesilinganiso seluntjitjanisomali mncane kakhulu . 
Kwengeta kulelisu letindlela tekuhamba tesilumbi , Ngcongcoshe umise ngalokusemtsetfweni Lisu letindlela Tekuhamba lelibitwa ngeGeorge . 
Kwakha budlelwane lobuhlelekile kanye nema-ejensi lafanele etekonga kute kutsi kukhutsatwe ngalokuhlelekile tindlela tekuvikela etindzaweni letibekwa embili tekuhlalisana kwetitjalo netilwane . 
Emakhono etetheknikhi : Lwati lwetakhiwo tahulumende , kufaka ekhatsi Umtsetfo Wetinhlelo Tahulumende Wasekhaya , Umtsetfo Wekulawula Timali Tahulumende Ngekubambisana Nemtsetfo Webudlelwano Beluhlaka Lwahulumende . 
Sivile ngendlela lafe ngayo atama kuvikela labanye bantfwana ngemtimba wakhe , kodvwa ekugcineni washona nabo njengoba bonkhe bahlulwe simoko nemalangabi ngesikhatsi abambonya ngemtimba wakhe . 
Kuyekela kusetjentiswa kwemanti kusula kubhalisela kusebentisa emanti . 
Ngakoke , ngalesikhatsi sekwakheka kwesimilo sakhe kwakheka umbono wekutsi yini letayelekile kuye futsi yini yangaphandle , futsi ufundza kutihlonipha kanye nekuhlonipha labanye . 
Incenye letsambile yaletinhlelo ingahlelwa ngekwetidzingo temuntfu kulemitsetfo yekulungiswa kwencenye letsambile . 
Kuyakhulunywa kutsi lelive lidzinga kunaka kungalawuli kahle kwalabanye basisi bangaphandle , mayelana nemkhuba wetebasebenti . 
Kutfutfukisa netindlela tekusebentisa kute kusetjentiswe imigomo nemazinga ekubuyeketeni imiklamo netinhlelo tekusebenta . 
Intsengo yetincingo isatjalaliswe kuto tonkhe tinhlelo netinhledlwana . 
Kudzingeka iphampu kute kutsi kucitfwe lelithange . 
Uyacelwa kutsi unake kutsi i-Username , likheli lakho lencwadzigezi , noma lokunye lokutfumele kulelisayithi kungahle kube neligama lakho langempela noma lolunye lwatiso lolukhomba wena futsi , ngenca yaloko , kungahle kuvele kulelisayithi . 
Ngakoke , litiko liyachubeka ngekusungulwa kweluhlelo lwekucecesha lwangekhatsi . 
Ba-Phalaborwa banemiklamo leminyenti kanye netindlela letinyenti tekucedza buphuya kanye nekutfutfukisa kukhula kwemnotfo . 
Kuhlolwa lesimondzawo saselwandle kuletigodzi . 
Kuphakanyiswa kutsi kubekwe tidzingo letinyenti leticinile ngetulu kwenchubo lemayelana nebantfwana . 
Tinkhundla tekudlala letitimele letinekuhlelwa lokusetjentiselwa lokuhlelekile kungadzinga tindzawo temanti ekunatsa netikhungo temathoyilethi . 
Kumele kwakhe indzawo lapho kunebumeleli khona , lokusemtsetfweni , kutiphendvulela nekuba sebaleni . 
Kulindzelwe kutsi kuleminyaka lemitsatfu , lisu lekulawula kusebenta kuleKoporasi litawuchubeka nekutsi lifakwe , ngekucecesha nemiklomelo lefanele . 
Litiko noma lomunye umuntfu kutsi atsatse tinyatselo letidzingekako kuvikela kugawulwa kwemahlatsi noma kuvuselela lihlatsi noma indzawo lembonywe ngetihlahla endzaweni lelawulwako lelihlatsi . 
Sengetelo E Sembiko Wentsengo sicuketse emathebula lamanyenti laveta tindleko tetilinganiso letahlukahlukene . 
Ingabe umuntfu angeta naso yini sicelo semyalo wekuvikeleka ngaphandle kwetikhatsi tenkantalo letetayelekile noma ngaliphi lelinye lilanga lelingesilo lenkantolo leletayelekile ? 
Kuvele kubi ngalokwanele kutsi emalunga emaphoyisa kumela abukane nebubi malanga onkhe , kubona bantfu bakutimo letimbi kakhulu kutimondzawo letingakawulungeli umphefumulo wabo . 
Ngenca yemgamu lobanti netinsita tekuphakelwa kwemanti , kumatfuba lamanyenti lakhona kulokwentiwako kutekukhibika . 
Sincumo sekucashwa sitaweselwa Lisu leTekucashwa Ngekulingana leLihhovisi . 
Chwepheshe wesidzambisamiva weseshini wacashwa , lokwaholela ekukhuleni kwelinani letenteko tasethiyetha . 
Nanome kugcwele badlalindzima labambalwa labakhulu , imikhakha leminyenti lemincane yalemboni , njengetinatfo letiniketa emandla , tinatfo temikhicito yelubisi , litiya nelikhofi , isengakabi nekwabiwa kwemikhicito emakethe . 
Kwengeta , bantfu labafuna umsebenti ngalokutako kumkhakha wahulumende wendzawo bangakhetsa kucedza lokuceceshwa . 
Mayelana netinsita temabhasana , linani letitfutsi lendlula linani lemalayisensi lasemtsetfweni lasebentako . 
Emazinga ekuphepha kwetimoto tematekisi asungulwa kwenta kancono kuphepha kwebagibeli nekucinisekisa kuncipha kwetingoti temgwaco . 
Emanani lamancane kakhulu atawungcolisa ticubu , emasirinji netinyalitsi futsi imikhicito yengati lengahle ibe khona futsi ngaloko ingangena kuluhlobo lemfucuta lefakelana tifo bese iyashiswa iba ngumlotsa . 
Kulukhuni ngalokwanele kubukana nekufa ngaphambi kwesikhatsi ngaphandle kwekutsi ucwaywe ngumndeni , losebenta nabo nebangani . 
LoMtsetfo uphindze futsi wente kutsi kusitwe ngetenhlalo bazuzi , imikhandlu yavelonkhe kanye netinhlangano netetenhlalakahle . 
Noma kunjalo , angahle enteke emantini ngaphansi kwesimo lesine-esidi . 
Lobunye bungoti ngulokwetfulwa nekwemukelwa kwemabhajethi amasipalati emva kwesikhatsi nekunga- noma kuletsa ngemvakwesikhatsi emadokhumente lahambisanako kufaka ekhatsi Imibikomnyaka , imibiko Yekuphakelwa Kwetinsita yeKota neyeMnyaka-Mkhatsini . 
Kulula kujuba ikhanola kodvwa yenta umjuluko lomkhulu , loneboyana lokungapheshulwa moya kalula . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi bagcine emarekhodi ekutsengiselana lekungenwe kuko ngelucingo noma letinye tindlela tekurekhoda , esehlakalweni lapho sivumelwano semtsengi nemphakeli singakabhalwa . 
Tincumo titsatfwa ngekuvumelana , njengoba kunjalo Kukhabhinethi yavelonkhe . 
Emaphosta kufuneka agcinwe alula ngendlela lekukhonakala ngayo . 
Inombolo yeLucingo yekubika kuMengameli isita takhamuti kutsi tikwati kwendlulisela imibuto yato kanye netiphakamiso eHhovisi laMengameli . 
Kusekelwa ngebuchwepheshe , kucecesha , ireferensi letfolakala ndzawonye kanye nensita yelwati , kanye neluhlelo lwengcondvomshini lwe-nethwekhi yemtapolwati lufakwe kulensita . 
Nanoma nje kwentiwa yonkhe imitamo lefanele kugcina lwatiso kulewebhusayithi luhambisana nesikhatsi samanje futsi lunemba , Litiko Letasekhaya alitsatsi sibopho sanoma ngusiphi siphosiso noma lokushiyiwe kulamakhasi noma nguyiphi lenye isayithi lamakhasi esayithi lachumana nayo , noma kumosheka lokucondze ngco noma lokungakacondzi ngco lokubangelwa kusebentisa noma kucaphuna lokucuketfwe ngulewebhusayithi noma lwatiso lolwetfulwako noma lolungetfulwa . 
Letikolo tinensayeya yekukoleka timali ngesimanga sesimo semnotfo sebatali kuleto tindzawo . 
Ummeleli utawucitfwa ekubeni lilunga lekhomishini . 
Tonkhe tisetjentiswa letimoshikile noma letaliwe netintfo kutawukhokhelwa nguSokontileka futsi kufanele kususwe esayithini . 
Imali yekucasha lengenako ngenca yekubolekisa ibonwa njengalecondzile ngekuhambisana nalesivumelwano lesifanele . 
Kusebentisa ikhondomu kulikhona njenga noma ngukuphi . 
Lokunye kujutjwa nako kwatsintseka ngekuhambisana nesincumo seKhabhinethi . 
Umkhakha wetemisebentimikhicito uyachubeka kuhola umnotfo weNingizimu Afrika . 
Lamazinga emoya longcolisa lendzawo " leyibiyele " lavela kumitfombo leyame : 
Kulawula : Kwakhiwa kwenchubomgomo yekutiphatsa , kulawula kukonkhe kanye nekwesekela kuhlelwa kwalelitiko , tigodzi kanye netikhungo ngekhatsi kulelitiko . 
Ibhida ingabhalela icele , emuva kwelusuku lwekuvala , kutsi ticaphuno tabo tihociswe . 
Kunetindzawo letinkhulu letisihlanu letibocalangaye tekwehlisa i-HIV ne-TB : 
Uma ngabe kubhaliswa kwakho sekufakiwe Eluhleni Lebaphakeli tinsita baseTshwane imininingwane itawutfolakala kulelitiko lekutsenga eDolobheni leTshwane . 
Luhlobo lolugcame kakhulu lwebugebengu be-inthanethi kuntjontjwa kwebuwena lapho khona tigebengu tisebentisa i-inthanethi kweba lwatiso lwebuwena ngekusebentisa kulutsa nekudukisa . 
Nightingale walwa netinsayeya ngetikhatsi tetimphi , bahlengikati lamuhla kumele balwe netifo letinyenti lokungasiye wonkhe umuntfu longalwa nato . 
Luhlelo lwekucecesha luhlelwe ngekhatsi kwetidzingo teMtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono . 
Ivamise kusetjentiswa njengelithulusi leliphayiphi lemphophoma namuhla . 
Nguyiphi indzawo loyitsandza kakhulu eSifundzeni saseGauteng futsi kungani ? 
Umhlaba emaphandleni ufakwe emgodleni nguhulumende ngalabaphetse bendzabuko . 
Tintsengo letingabiti kakhulu titawufakwa njengaloku loku kutawusetjentiswa njengesisekelo sekuhlola inkhokhelo semsebenti lotawukwengetwa lokungenteka kutsi udzinge kwentiwa . 
Kusetjentiswa kweluhlelo lwekuphepha nekuhlanteka kanye nesimondzawo lesiphephile . 
Lamakhophelethivi achubekile kuphela ngekusekelwa nguhulumende lokubanti . 
Emandla ekugcogcelana ndzawonye kwetintfo ahlolwa ngekusetjentiswa kwehasi kanye nekhromathografi lemanti . 
Lemisebenti yemakomiti lahola imiklamo eLuhlolo Lwangekhatsi ente ncono kusebentisana emkhatsini webalawuli nebasebenti . 
Kutfola lusito letimali kusidzingo lesibalulekile sekwehlisa kuhlupheka lokukhona . 
Luhlatiyo lwematfuba lamkhulu nalokwesabisako ngekhatsi nangaphandle kwenhlangano , kubukana nalomkhicito lowentelwa lelisu . 
Loludzaba ludzinga kuhlela lokufanele kwesikhatsi lesidze ikakhulukati ngalokuphatselene nekutfutfukiswa kwesimonchanti nekuhlelwa kwendzawo yekuhlala kute kulungiselelwa lokukhula lokutako . 
Emafomu langafundzeki noma langakapheleli , angeke avunywe . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu kutinchubo tekudizayina kabusha / tebunjiniyela kabusha tinchubo tebhizinisi . 
Klina indzawo lekufikelwa nemahhovisi onkhe malanga . 
Usebentisa lolwatiso , Stats SA uniketa imininingwane lebekwe ngetigaba yekubhaliswa kwebantfwana ngekwemnyaka ngendlela kwenteke ngayo kutalwa kwemntfwana . 
Kukhishwa kwabomatisi nemapasipoti kuchutjwa timfuno . 
ENingizimu Afrika , kulawulwa kwemfucuta besolo kutsatfwa njengentfo lelisiko kodvwa bekuyintfo yesikhashane kuze kube nekuhlangabetana netidzingo letiphutfumako . 
Luhlatiyo lwetekuchumana emkhatsi wetekulima nekwendlulisa tekulima nako kutawuniketwa . 
Inhloso yemgomosisekelo wemchubomgomo yekulawula imfucuta eNetherlands kufezekisa emathagethi avelonkhe laphatselene nekuvikela imfucuta kanye nekuyigucula . 
Lokungetiwe kufaka imphahla lenkhulu kanye nemiklamo lemikhulu . 
Sungula tindzawo letinemigodzi lemisha yekulahla imfucuta futsi uvale tindzawo letindzala tekulahla ngekuhambisana netidzingo teNhlangano yemave aseYurophu . 
Kusombuluka kwenshokutsi lokuhleshulelwanangayo yekuceba , kuvisisa lokutayelekile kwalemigomosisekelo kutawenteka kuluchungechunge lwetinkhulumiswano nebasebenti kanye nebalingani ekuhambeni kwesikhatsi . 
Kuniketwa kwalolwati ngaphambili kutawucinisekisa kutsi labazuzako ngekutfola tindlu basebentisa ngalokugcwele kutikhetsela labanako ngetincumo letinelwati . 
Inhloso yaloluhlelo kusita ngetimali Tinsita Tekwesekela Kunakekelwa ngeteMphilo . 
Lemodeli yetintfo letitsite ilinganisa tintfo letinjengemareyithi ekwemukela kanye nebudze lobusemkhatsini bekuhlala lokuvuna emawadi ngemakhaya laphuye kakhulu . 
Nanoma nguliphi lidolobhakati lifanele kutsi liphindze libe sikhungo setemasiko salelo live , lesikhombisa umhla emasiko avelonkhe alelo live . 
Nangabe lelirekhodi libhaliwe nome lisesimeni lesiphrintiwe : 
Kubalulekile kuba nemvume lebhaliwe yemmangali uma uletsa sicelo semyalo wekuvikeleka egameni labo ? 
Loku kucinisekisa liphuzu lekutsi kunesidzingo sekungeta kuniketa tinsita kutinhlelo tebuciko netemasiko . 
Nangabe ubona umuntfu anisela onkhe malanga , hamba uye kumasipala uyobika khona . 
Ekwesekeleni letinhloso leti lamahhovisi ente lemiklamo yomibili kanye nemisebenti yamalanga onkhe . 
Kuvama kungenwa kugula kwetinhlanti kukhulisa lizinga lekwaliwa kwekhwalithi yemanti , ngenca yekumila kwelukhula . 
Uma hulumende ente inchubekelembili lekahle ekukhuliseni kufinyelela etinsiteni tesive nasetakhiweninchanti temakhaya , ikhwalithi yetinsita yesive , ikakhulu emimangweni lephuyile , kuvamise kungeneli . 
Kuniketa emakhono kubesekeli belunakekelo , imindeni nebantfwana kukhutsata kuhlanganyela kwabo kuwo onkhe emazinga . 
Mayelana naletifundvo sifundza sicashe balinganisi bangaphandle kuchubeka nekucinisekisa ikhwalithi yeluhlolo . 
Emazinga lesetulu ebantfu labangenamakhono nalabangakafundzi . 
Tindlela letinyenti letivamile kuvota kuvelonkhe , esifundzeni kanye nakumakhetfo endzawo kwentela kutsi lababamelelako bakhetfwe ngekwentsandvo yelinyenti . 
Ngekwenchubomgomo tonkhe tinchubo temkhandlu kumele tichutjwe ngekuya Ngemitsetfo yeNhlelembiso Ngekwemtsetfo lokufaka ekhatsi ema-ajenda kanye nemihlangano , tinchubo kanye netindlela , lokufaka ekhatsi kuvota . 
Luhlelo Lwemphilo Yamake luhlose kusita , kufundzisa nekwesekela bafati ekuvimbeleni umdlavuta wesibeletfo , kundluliselwa kusuka kumake kuye emntfwaneni kanye nekukhulelwa kwelusha . 
Ngubani lolungele kuba yincenye kulemiklamo ? 
Kunentfutfuko letayelekile macondzana nemikhuba esimeni esifundza , ngaphandle kwekufaka sandla ku-GDP yavelonkhe . 
Kuhlela kukhishwa kuyincenye lebalulekile yalesigaba futsi kumele kwenteke kahle ngembi kwekukhishwa . 
Laba labaphendvulako abakafazi noma nini . 
Lwati nekwati umsebenti kuto tonkhe tintfo letiphatselene nekuhlanta emahhovisi . 
Ngabe wena nome ngabe ngumuphi webacondzisi , bacondzisi benkampani bebaphatseli , balwuli , banikati bemasheya nome labatsintsekako balenkampani banayo yini inshisekelo kunome ngabe ngikutiphi tinkampani letihlobene nome ibhizinisi nome kutsi abayibhideli lenkontileka ? 
Ngalokusekelwe kulokuhlatiywa loku , tindzaba letibalulekile letingaba nemtselela ekunikweni kwetinsita letisebenta kahle naletisimeme temanti netemphilo tidzinga kubonwa , futsi tinhlelo tidzinga kwakhiwa kwenta ncono kunikwa kwetinsita . 
Njengekwemtsetfo , bosomabhizinisi batawutfola indzawo yabo kulesakhiwo futsi batawuniketa sakhiwonchanti sabo lapho kudzingeke khona . 
Lokubalulekile ekutfutfukiseni kusebenta ngekhatsi emkhakheni wesive kutawuba kucinisekisa kutsi kusetjentwa masinyane kwetitifiketi tetinkhokhelo tebakhi kufakwe etinkontilekeni tekusebenta temsebenti ngamunye lombandzakanyeka eluchungachungeni lwekukhokhela . 
Inchazelo yemnotfo : Kunciphisa tindleko nekuchubekisa kusetjentiswa kwema-EV ngetulu kwetimoto letisebentisa emafutsa . 
Uma lensita yekonga gezi seyifakiwe itawutsatfwa njengentfo lekungadzingeki ibuyiselwe emuva . 
Sigcizelele kwekutsi kutfutsela emadolobheni kwenteka kutakhiwo letitinhlobo letihlukene . 
Bumcoka bekubuka kokubili kusebenteka kwananobe nguyiphi ibhizinisi kanye futsi nemiphumela yekusebentisa imitfombolusito . 
Ukhutsata intfutfuko yasemaphandleni , kugcineka kwekudla kanye nengucuko yemhlaba kute kwandziswe tinzuzo tekukhula kwemnotfo nangale kwetindzawo tasemadolobheni . 
Kukhetsa kwetikhatsi tekulima kungasetjentiswa kutibalekela , noma cishe kunciphisa sehlakalo setilwanyana . 
Kufaka imali kutakhiwonchanti kungulenye yetincenye letimcoka letesekela kukhula kwemnotfo . 
Ngemuva kweluhlolo lwekucala , tindleko tato tonkhe tikhatsi netekuhamba Njinela latawungena kuto tekuhlola lokuchubekako noma tekuphindza kuhlola titawukhokhelwa nguSokontileka . 
Bazuzi babalwa njengebantfu labangaphandle kwelinanibantfu lemnyaka wekusebenta ( labahola imphesheni kanye nebantfwana ) kanye nebantfu labangasebenti labaneminyaka lobavumela kusebenta . 
Masipala Wesigodzi we-Frances Baard useloku utibophelele kuletimisomtsetfo Teluhlelo Lwemisebenti Yesive Lolweluliwe . 
Kukhipha i-amoniya umoya kungahle kubange kutsi indzawo inuke kabi uma emazinga e-amoniya asetulu kakhulu . 
Luvakasho lekwengamela lemalunga eLikomidi leLibandla laVelonkhe laniketa litfuba lekubona tinsayeya tekusebenta neLuphiko Lwetekuhlola . 
Lelithebula lelingentasi liveta kuhlangana nekusebentisana kwetinjongo letinemasu kanye netinhlelo taMasipala wasePrince Albert tematiko emkhakha lahambisana netinkhomba tavelonkhe tekusebenta letibalulekile . 
Umphumela lophelele wekuhlanganyela kwalamalunga esakhiwo lamabili ngukutsi simo selidolobha sicinisa sibuye sichaze kusungula iphethini levakalako endzaweni yekuhlala yasemadolobheni lebonakala kalula kubahlali bayo . 
Ukhumbute ummango kutsi tekulima tiyisayensi nebhizinisi kantsi-ke ngekwesekelwa nguulumende , kwandziswa nekutfutfukiswa kwenchubo leyentiwa yinkampani yekusebenta umchicito lechubekelembili kulendzawo lokwentiwa balimi kulendzawo , kucinisekisiwe . 
Ngiyatsemba labanye baphatsi batawuncintisana naye . 
Lelitiko lenemsebenti wekucinisekisa kutsi bosomabhizinisi labakhona nalabo labafisako kuso sonkhe lesifundza bakhona kufinyelela kutinsita tesimo lesihle tekwesekelwa kwebhizinisi lokungasiko kwemali ngekusebentisa inethiwekhi lehlelekile yalabaniketa lusito besifundza . 
Silimele enhloko , sibati ngemuva futsi besisebuhlungwini . 
Silinganiso sangemuva kwekunciphisa sitawuba ngumtselela lomuhle wekubaluleka lokuphansi kuya etulu . 
Loku ngiko ncamashi loko lakwenta kulendzaba lephutfumako . 
Kodvwa , ngekuchubekelembili yekugucuka kwekulawulwa kwesifo lesimo singagucuka futsi sidzingo seluhlolo lwalabakhulelwe sitawugucuka . 
Loku kwamsita kutsi abuyela kutifundvo lewacindzeteleka kutsi atishiye emva kwekufa kwenina wakhe . 
Angisiyo indvodza letsandza isudu nathayi . 
Lamaphuzu labekwe lapha akabekwa ngekuya kwekubaluleka kwawo . 
Hola ubuye ucwayise basebenti ngetindzaba tekulawula basebenti kufaka kusetjentiswa lokungiko kwetinchubo kanye netinchubomgomo tekulawula basebenti . 
Tonkhe tichumanisi titawuniketwa tinekhava noma tikhwama tekutivikela ekungcolisweni simondzawo nekwenta kancono tekuphepha . 
Nanome kufunwa kakhulu kwesikhumba lesisetjentiswa etimotini eGauteng ngahle kwehlile , kunemakethe lekhulako yeticatfulo tesikhumba . 
Linani lemiklamo lesetjentisiwe kusekela tintfo hulumende latibekele embili ngekuhambisana neLuhlelo leKuchumana . 
Luhlolo lonemininingwane lwetimphawu tebudlelwane emkhatsini walokuphilako kanye nendzawo lokuphila kuyo kanye netinchubo , emathulusi ekukhombisa budlelwane emkhatsini walokuphilako kanye nendzawo lokuphila kuyo angasetjentiswa . 
Emalunga eBhodi lekahlala eKomidini Lelicwaninga emabhuku . 
Tinhlelo letivamile tekucecesha netekuhlola emabhuku tiyadzingeka kute ticinisekise tinkhombandlela nemitsetfo tiyalandzelwa ngalokufanelekile . 
Litiko Letimali Tahulumende icokelele ledatha yase iyetfula njengembiko loyinhlanganisela : Sabelomali Setifundza Nekubuyeketwa Kwalokusetjentisiwe . 
IHIV ne-AIDS itsintsa lokubili kuphakela netimfuno tetinhlelo tekunakekelwa kwemphilo . 
Tikhungo Letinsha tetiboshwa telusha tisunguliwe kulamanye emajele kute kulawulwe lusha emajele ngendlela leyimphumelelo nalefinyelelekako . 
Emakhono lamahle ekubhala kanye nekukhuluma kanye nekuchumana . 
Sawoti longasiwo wemvelo unemkhuba lonemandla wekuhlala emadvwaleni . 
Insayeya lenkhulu lebukene nemabhizinisi lasebentisana nahulumende ngulokwephuta kutfola inkhokhelo emphahleni kanye netinsita letetfuliwe . 
Kucecesha nekutfutfuka ngekhatsi kuleKoporasi kutawuchubeka nekubekwa embili . 
Lwati nekuvisisa emasu ekufundza umsebenti , luhlatiyo lwenchubomgomo , intfuntfuko nekuhumusha , lwati nekuvisisa luhlolo lwemsebenti kanye nekulandzelela nekuhlola . 
Lwatiso ngco lebungoti lobuphelele ( emandla emtselela longasimuhle ) benhlanganisela nayiphelele luniketwa ngendlela yekuhlola lokubitwa ngemapharamitha emtselela . 
Tikhulu takhipha tonkhe tiboshwa batifaka kulenye iseli . 
Letinye taletigodzi tisengakafakwa gezi ngako-ke awekho emalambu emgwaco langafakwa . 
Inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika itfutfukisa inchubomgomo yengucuko kutemidlalo ngekubambisana neKhomishini Yetemidlalo eNingizimu Afrika . 
Lefomathi inetitatimende letisikhombisa kanye nematafula lelishumi nakutsatfu lacuketse emadokhumenti lasekelako . 
Kusitwa ngetimali lokwenele kubalulekile ekusimamiseni bungcweti betemfundvo yetfu , imifundzate kanye netinsita tekwesekela titjudeni . 
Inhlanhla lenhle yalelitiko yekuba nendlela yekusebenta leholela kumacala lambalwa kakhulu ekucondzisa tigwegwe iyachubeka . 
Futsi , ngekubuka kutfutfuka nebukhulu , tintfo temlandvo netendzawo yemafemu kufuneka titsintse ireshiyo . 
Kulinganisa ngekutsatsa sengatsi emaphethini ekuhamba lekafunwa ngemandla lakhona manje atawuchubeka kumele ke kuciniswe ngemakhwalithi alendzawo yekwakha kusimondzawo lesitsite , futsi nekutsatsa sengatsi lokuhambisana nelikhono lemkhakha wahulumende kwenta umsebenti wetitfutsi lohambisana netingcidzetelo temakethe . 
Lomtsetfo lomkhulu lolandzelako uchuba ligunya leteMafa eSifundza : 
Kulawula kutfutfuka nekubuyeketwa kwetinchubomgomo temitsi . 
Letikhungo leti titikhungo tekuchumana tesimo lesiphutfumako kepha tiphindze futsi tibe tikhungo tekulawula litfuba lenhlekelele etigodzini letisemaphandleni . 
Wachaza watsi ummangali bekanemvume yekundlulisela letinsolo Enkantolo Yetemisebenti . 
Leti bekutincumo letimatima kakhulu , kodvwa kwafanele kutsi iKhabhinethi itente kute ibuketane nalesimo lesimatima . 
Loluhlobo lwetinja taselwandle lolungenatindlebe alugucuki nome lwandza kancane . 
Lamuhla singane kutjelana imiphumela yemaviki lasitfupha ekubukisisa emandla emnotfo etilwandle tetfu . 
Kulawulwa kwekuRekhodwa kanye neMadokhumenti bekuyindzawo lebalulekile lekubukwe kuyo levete umphumela ekuhlanganiseni kwerejista yebasebenti kanye Nalokunye . 
Sotimali Wesifundza utawuchubeka asekele bomasipala kucinisekisa kutsi kuphatfwa kwetimali lokusebentako nalokusimeme kanye nekulawula , kufaka kusheshisa kwekuletfwa kwesakhiwonchanti semphakatsi lesitawucinisa kutfutfuka kwetemnotfo esifundzeni . 
Nanoma ngabe umbiko wabonjiniyela lophelele utfunyelwe , sifinyeto sesigungu lesikhulu kufuneka naso siniketwe lapha . 
Tindleko temiholo yetisebenti letisetikhundleni letisebenta kusifundza naletisebenta kugadza naleticecesha titjudeni tetemphilo letibocwephesha . 
Budlelwano lobucinile ne-Afrika kanye naleminye iminotfo lesakhula buyadzingeka . 
Abenguthishela wami , umfundzisi ngekwemoya , umniki , umnakekeli , futsi nako konkhe lokwamenta waba ngetulu kunalowo wemmango lochazwe ngenhla . 
Kutawuba futsi nemandla ekuphenya kwendluliselwe lokutfolakele etikhungweni tahulumende letifanele . 
EMAKHONO : Lwati lwemkhakha wahulumende wendzawo kanye nemitsetfo lehambelanako ; emakhono ekulungiselela kanye nekuhlela ; kuhlatiya lokuncomekako , emakhono , ebudlelwane bekusebenta nalabanye kanye nekucocisana ; emakhono ekuphatsa nekulawula bantfu ; kuchumana lokuhle kanye nekubhala umbiko ; sifiso nekulungela kusebenta ema-awa lamadze futsi ngaphasi kwesimo lesicindzetelako . 
Kwentiwa imiklamo lemitsatfu ngaphansi kweKwakhiwa kweLisubuciko leteNhlalo ngesikhatsi sekubika kugcilwe kakhulu kulusha . 
Sifiso senhlangano kanye neluhlakamsebenti yako konkhe kuhlela lokuhlelekile . 
Mayela naloku , kwetsenjwa kutsi lolwabiwomali lutawusita ekufakeni ligalelo ekucedzeni buphuya nekwenta kancono timphilo tebantfu baseTshwane jikelele . 
Intsengo yakolweni ititfole ilahlekelwa futsi kulindzeleke kutsi isale iphasi . 
Kutibophelela kulokusetjentiswa kwemali kwanyalo kwetisebenti letisebenta kucecesha nekufundzisa kukhulisa lokunekucindzeteleka lokukhulu kwekutfola imali . 
Sengiphetsa , ngifisa kubonga Inhloko yeLitiko , Dr Steven Cornelius , ngebuholi bakhe lobukhutsatako bato tonkhe tisebenti talelitiko . 
Ngaphandle kwekuhlela nekwakha , letinhlangotsi tekuphatsa letilandzelako kufanele ticatjangwe : 
Sikhungo Lesibambisene kuTinkhinga Temvelo nalokuphatselene neMadolobha , eNyuvesi yeFlorida Atlantic . 
Ngaphandle kwaloku lokungenhla , noma kunjalo , umtfolamphilo lomncane wangasese ukhombise emazinga ekulawula imfucuta yekunakekela imphilo labewacatsaniswa netibhedlela letincane letivakashelwe . 
Kusalela emuva lokukhulu kusakhiwonchanti sekusebenta nemanethiwekhi kuletindzawo letingakatfutfuki kudzinga inchitfomali yamasipalati leyendlula malingena lokhona kwanyalo emkhatsini wenchubo yahulumende wasekhaya . 
Indlelanchubo yeMbuso ichuba emazinga laphakeme wekuvakasha nemikhosi yekugubha . 
Akusiyo inhloso yalencwadzi kutsatsa indzawo yaleti letinye tinkhombandlela . 
Kunekutiva lokufanako ngekutsi kuhweba kwemave ngemave kunemandla lamakhulu ekufaka ligalelo lekwandzisa nekwehlisa buphuya . 
Seloku kunesidzingo sekuhlelwa kabusha lokwengetekile kwetindzawo tesive letitimele tetinsita , ikakhulukati etifundzeni . 
Umkhambatsi lobuke Kuvikela Bugebengu neBulungiswa wemalunga ekhabinethi , lofaka ekhatsi emahhovisi etigodzi lahlukahlukene ematiko avelonkhe kulesifundza uhlangana njalo kutfola tisombululo kanyekanye ekuchubeleni embili kulwisana nebugebengu . 
Tinkinga tekutalwa tifaka tinkinga telufuto letamukelwe kanye nekuchwala lokungasiko-kwelufuto . 
Inkhosana yetfusa ngelekutsi itawujezisa bakaMontague nebakaCapulet . 
Loluhlelo luhlose kuchubeka luletse kunakekelwa lokuncono kutemphilo , lokutawukalwa ngekubuyeketwa kwemsebenti kanye nekuhlola lokukaliwe . 
Intfo lekhona ngebaholi labasikato kutsi uma sebente ingucuko enhlanganweni , bafuna loko kuchubeke nome kutfutfuke kakhulu ngisho nome sebahambile . 
Cinisekisa lizinga lekhwalithi lesetulu kanye nalokubhaliwe lokuvakalako kahle kweluhlolo lowentiwe . 
Kusebentisa kusebentisana nebaphatsi betekuvakasha basekhaya nebesigodzi kute kusungulwe tinzuzo letiphakeme talesigodzi . 
Hulumende ukhicite Luhlelo loLukhulu leMitsi , abuka kuniketwa ngekusungulwa kweMtimba weMitsi loseMkhatsini . 
Lamave lawa afaka emave lahamba embili emhlabeni , kodvwa futsi nemave ladlondlobalako , njenge-Mexico , i-Chile futsi ne-Turkey . 
Lemiphumela iphindze yatiswa kuwo onkhe emahhovisi lasetigodzini . 
Umphatsi longagunyati kukhokhelwa ngesikhatsi . 
Imincintiswano etindzaweni tekutsenga kufaka ekhatsi umculo lonemsindvo noma tindzawo tekudlela letivula kudzimate kube sebusuku tingaba yimbangela yetikhalo kulabahlala dvutane naleyo ndzawo . 
Emagagasi lamancane lanelibanga lelidze emkhatsini weticongo temagasie lasebhishi lelinemehlo lonesizotsa atawuhluleka alahlekelwe ngemandla ngesikhatsi asakhuphuka , kantsi lehlela kakhulu , emagagasi lanelibanga lelifishane emkhatsini weticongo temagagasi atawuntjuza ngelibuya lelinemandla , abange kugedvuleka . 
Tinjongo tentfutfuko lesimeme tifaka ekhatsi bantfu labaphila nekukhubateka . 
Batsengi bavunyelwe kubuyisela timphahla kubatsengisimphahla , ngaphandle kwenhlawulo futsi ngebungoti netindleko temtsengisimphahla , ngesikhatsi lesingangetinyanga letisitfupha ngemuva kwekuletfwa kwetimphahla letinjalo , uma letimphahla titekhwalithi lengasikahle , tingakaphephi noma tonakele . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alilawuli noma-ke licinisekise lokucuketfwe , umlayeto noma lwatiso lolutfolakala kunoma nguyiphi insita yekuchumana futsi , ngako-ke , Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyatikhipha ekubekweni licala mayelana netinsita tekuchumana nanoma ngutiphi tento letingumphumela wekuhlanganyela kwakho kunoma nguyiphi insita yekuchumana . 
Lokubuyeketwa Kwemtsetfo Wetekuvikela kuludzaba lolubucayi lokumele lutfole kuphutfuma lokucalwa ngako kulelitiko letekuvikela nasePhalamende . 
Wabuye wabacwayisa kutsi babe yincenye yemaNGO lasungulwe tiboshwa tangaphambilini nekutsi bete neluhlelo loluhlanganisako lwekutsi bangangenelela njani ekuvikeleni bugebengu . 
Ngaloko , nanome nguluphi luntjintjo lwekuphatfwa kumazinga ebasebenti , noma bambalwa kangakanani basebenti lebatsintsekako , kwamele kube nekukhulumisana . 
Sita bafundzi kutsi bavisise silinganisosimo seluhlolo losisebentisako kuhlola umsebenti wabo kanye nekutsi batati ngenhloko letilinganisosimo futsi batisebentise ekutihlolweni bona nekuhlolana bona bodvwa . 
Kwakha tikhungo tabomake netelusha netebaholi nakuluhlelo lwekugcina esimeni lesifanele kulawulwa kwemakhono : 
Bafakiticelo labadzinga lwatiso lolungetiwe mayelana netikhala letikhangisiwe , kufanele batfumele imibuto yabo kulitiko lapho letikhala temsebenti tikhona khona . 
Ngalokwetayelekile lusito lutawuniketwa lapho kunemalunga langetulu kwalasiphohlongo labhalisiwe kulelicembu . 
Loku kwentiwa ngekucinisa kuniketa litfuba lekuvela kutekuvakasha kokubili kuvelonkhe nakumave ngemave . 
Bahlanganyeli batawuzuza ini ngekuhlanganyela kulekhozi ? 
Lokubaluleke kakhulu , ngulokutsi nangabe letindlela letisezingeni-lelisetulu titsatsa simo setichumanisi tetimoto-kuphela , lobudlelwano bekukhetsa-kungena-nekukhetsa kuphuma emkhatsini kwetichumanisi tetimoto-kuphela naleto tetindlela-letihlanganisile letisezingeni-lelisetulu , letichazwe ngaphambili , kumele bubukwe . 
Sicela ugcwalise lelihhovisi ngekhotheshini lebhaliwe yekutfunyelwa kwetimphahla temsebenti njengoba kuchaziwe ngentasi . 
Imisebenti yaloLuphikolitiko yesekela kakhulu tidzingo taHulumende netemmango telwatiso netekuchumana . 
Lunako lolukhetsekile luniketwa tebucwepheshe belufuto nebucwepheshe bendzwo . 
Letinkinga titawutsatsa sikhatsi lesidze nemitamo leminyenti yekubuketana naloku , lokuholela esikhatsini lesidlula iminyaka letigidzi letilishumi ebukoloni netinhlelo telubandlululo letentelwe kukhatsata bantfu labadzinga emalayisensi ekuba netitolo tetjwala ngalokusemtsetfweni etindzaweni letinyenti takuleli . 
Kumane nje kulinani lelemukelekile letimemetelo letehlukene ngemazinga emsebenti wemnotfo . 
Loku kuyafanana , ebangeni lelincane , nelisango lekungena leliseluhlangotsini loluseningizimi neshonalanga . 
Ngaloluhlelo , bayakhona kubona lamanye ematfuba emsebenti . 
Utsite kungumusa waNkulunkulu kuphila sikhatsi lesidze kangaka kute abone kubuyiselwa esikhundleni kweSikhulu sakhe . 
Yenta kakhudlwana kutsengisa tihlalo futsi kunetindlela letimhlobomdala temabhasi labonelelwa esifundzeni . 
Nangabe iNdleko yeBhida beyibhalwe kukhathalogu noma luhlu lwentsengo , kuntjintjantjintja kutawuba mehluko emkhatsini walolwa luhlu lwentsengo nentsengo yeluhlu lolusentjetiswako . 
Ingayekela sici lesitsite noma isigucule , tintfo tewebhusayithi , locuketfwe , noma insita letfolakala kuwebhusayithi ye-SARS noma ngekuyisebentisa ; noma 
Sikhwama salokungakahlelelwa naso sabhalwa , kwatsi timali lebetibekelwe kwesikhashana tabiwa kabusha . 
Loluhlelo luhlose kwakha inchubo yetemphilo lesimeme , lechumaniswako , lehlangene futsi lenkhulu emazingeni ekunakekelwa , ngalokumiselwe kutekunakekelwa kwetemphilo kwelizinga lelisisekelo ngeNchubo yeTemphilo yeSifundza . 
Kwengeta kuloko lokushiwo ngenhla , ladokhumenti lalandzelako kufanele futsi kutsi angeniswe : 
Ikhomishane Yetemisebenti Yahulumende kumele yente inchubo yebhizinisi yekunjiniyela futsi luphenyo kuLamatiko Etemisebenti Yahulumende kanye Netemisebenti Yekuphrinta Kuhulumende kwenta ncono tinchubo tayo tekusebenta nekucazulula tinkhinga tekuphakelwa kwetinsita lokubi . 
Kufunisisa lokubanti kuyentiwa sikhuluma nje kwentela kuncuma indlela letingahlukaniswa ngayo letinsita kwentela kuthenda lokuvulekile nobe ngetigontilaki lekubonisenwe ngato . 
Ngemphumela walentfutfuko , siyachubeka ngesivinini kuphetsa kufika ekugcineni kweluhlelo lwekucedzela kuhlakatwe Inhlangano Yetetindlu yeNyakatfo Ntsonalanga nakuphela umnyaka . 
Ngetulu kwaloko , kungaba nelitfuba lekwakha kuhlangana kwemakethe lokuncono emkhatsini kwebalimi ndzawana tsite e-Afrika leseningizimu kanye nebakhiciti bemafutsa emifino eGauteng , ikakhulu umangabe emandla ekugucula umkhicito achubeka nekukhula . 
Nginenshisekelo lenkhulu ngemphilo yemndeni ngobe ngikholwa kutsi uma unekwesekelwa lokuhle emndenini , ungafinyelela noma kuphi . 
Lokwakhiwa Kweluhlelo Loluhlangene Lwetitfutsi lwakhonjwa njengemklamo lesetulu lokungucalangaye kumkhakha Wetitfutsi Tesive . 
Njengoba bukadzebona bakamuva bukhombisile , imifanekiso yemnotfo ayenteki kubantfu kanye nenhlalakahle yabo enkhabeni ingabhubhisa , ikakhulu kulabaphuyile . 
Ngakulolunye luhlangotsi , kubukwa tekungakhetsi luhlangotsi kwenta sengatsi tonkhe takhamuti tifanele kutfola tindlu letenele kantsi futsi bangacela selekelelo kumbuso kubasita kutsi batfole indzawo yekufihla inhloko lefanele , ngekungabi nandzaba kutsi bahlala kuphi nerephabhliki . 
Kufaka sicelo , ucelwa kutsi ugcwalise bese ungenisa lelifomu lelicoboshelwe lapha . 
Bomasipala bendzawo labanyenti ngekhatsi kwetindzawo tesigodzi takulesifundza baniketwa ngekuchaswa lokuvela kuLigatja leTitfutsi teSive kwentela kwakhiwa kwetindlela talabahamba ngetinyawo nalabahamba ngemabhayisikili njengendlela yekucala yekuhamba lokutfutfukisiwe . 
Lomkhuba weMangisi udzinga kutsi kukhishwe sitifiketi setekuvikeleka ngumphatsi wendzawo mayelana netitediyamu letitsite letibekiwe . 
Sihalalisela lama-athilethi lalandzelako ngemiphumela yawo lemihle layizuzile . 
I-Afrika lesenkhabeni inelinanibantfu lelincane futsi itawuhlala isifundza lesinjalo kulelivekati . 
Umhlangano Losekhatsi , kuhlolisiswa kwemibiko yemklamo kanye netincwadzi tekugcina emagama . 
Emazinga e-BEE eKutsenga ngeKubonakala : Inkampani Y iyacatsaniswa , Inkampani Y ingumfakisandla wesitsatfu . 
Silinganiso selinani lentsengo lesiphasi kakhulu lesemukelwe sitawuba linani lebunyenti bekugcina lelivunyelwe lekuhamba . 
Mayelana nalemibuto - uma letindzaba tetemtsetfo seticacisiwe , ngitawuphendvula lombuto ngekuya kweseluleko lesiniketwe ngummeli wami . 
Kuba badlali kumnotfo wemhlaba kumnyakalikhulu letako , emave ase-Afrika yeNingizimu kutawudzinga kutsi asebente ngemandla , kanye nekusungula indlela yekubamba kwayo kulamandla labasingetse . 
Siyetsaba ngesivinini lelitiko leliphendvule ngaso kutehlakalo letibikiwe kuLenombolo yekubika kuMengameli . 
Emadokhumenti esabelotimali abika ngelilungelo kanye netigaba teluhlelo loluncane nangeklasta nangekucacisa lokusebentako . 
Luhlelo Lwelisu Lwetakhiwonchanti lwalesifundza lwasungulelwa kulungisa letinhloso letilandzelako : 
Kuso sonkhe sakhiwo , kungaba ngaso lesakhiwo matfupha , tibondza taso , nome kuhlanyela , kufanele kutsi kufake ligalelo ekuchazeni lendzawo lapho kutfolakala khona ummango lesichumene . 
Kufanekiswa ngemuva kwemaphepha nemarekhodi elifilimu letitfombe temadokhumenti nako kutawucala ngesikhatsi sinye kwentela kutsi lamarekhodi atfolakale ngekusebenta kwesimanjemanje . 
Kuchumaniseka kwetindlela letahlukene kusita etindzaweni letitsite kutsi ticiniswe kakhulu , ngaleyo ndlela tihehe futsi tidale ematfuba ekubutsela ndzawonye imisebenti . 
Tikolo atinato tinkundla temdlalo , kantsi bafundzi balelwa lilungelo lekungenelela kumidlalo . 
Umangabe ulandzela idayethi yemafutsa lamancane , uncisha umtimba wakho tondlamtimba lotidzingako kwephutisa kuguga nekukugcina umusha . 
Imikhicito ihambise emandla lengetekile etimphilweni tesive . 
Litiko lisungule luhlelo lwesakhiwonchanti lweminyaka lesihlanu ngemuva kwekuchuba lucwaningomabhuku lwato tonkhe tikhungo . 
Tindzawo tekuhlala temvelo kufanele-ke kutsi tichubeke kute tivumeleke loku kutsi kwenteke . 
Kulekelela kutfutfukisa tinsita letibantfu kubo bonkhe basebenti bekubuyisela simo . 
Kugcina budlelwane ngalokubonakalako nemakhasimende nalabatsintsekako . 
Bakhiciti-ke abakacindzeteleki kutsi bahambisane nemazinga ekhwalithi , bangenisa imikhicito yabo kuLitiko Letekulima , Temahlatsi Netinhlanti kuhlola kanye nekulandzela emazinga lalawulwako ekupakisha uma kukhishwa lemikhicito letsengiswako . 
Tindlela tibuye tentiwa lokuniketa imvume kubomasipala , kanye nemazinga abomasipala netintsela . 
Tinsita tekuvikelwa kwebantfwana tisele tingulenye yetindzawo lekugcilwa kuto . 
LoMtsetfo uniketa kwendluliswa kwemandla kanye nemsebenti wekulawula imitsetfo lemayelana netindzaba temhlaba kubohulumende betifundza . 
Imitamo netinhlelo tetfu letikhona tekulinga kutfutfukisa nato titawufakwa futsi tisebente njengesihlutfulelo setindlela letinsha letisebentako lekutawudzingeka tibukwe njengoba sibuyeketa tinhlelo telisu letfu . 
Sinye setincumo tekudizayina lesikhulu lesisisekelo bahleli betindzawo tekuhlala lababukene nato kutsi umhlaba utawehlukaniswa uphindze futsi usetjentiswe kanjani kute wente kutsi kube nentfutfuko lensha . 
Umfakisicelo lophumelele kutawudzingeka kutsi atfumele luhlolo lebumsulwa . 
Lencenye yekuniketwa kwalemigwaco kuLekomiti Lehlelako sevele kwenteke ngeMvulo kuleliviki . 
Tinhlobo letehlukene tinetimphawu letehlukene futsi . 
Hulumende weSifundza seGauteng angasekela kutfutfuka kwaletimboni nati ngekukhuluma ngetikhutsato temboni yesikhumba teDTI kanye netinhlelo tekutfutfukisa umkhambatsi , nekubonisana netinhlangano temboni , imikhandlu yekutfumela emaveni angaphandle kanye nebakhiciti kwentela kubona nekulungisa tivimbelo tentfutfuko . 
Lenhlangano ibuye inemsebenti wekushukumisa nekufuna lusekelo lwetimali lwangasese lwetinhloso tetindlu . 
Lemiklamo lephawulwe ngenhla yonkhe itawunika emalungelo etemtsetfosisekelo kubo bonkhe labahlala eGauteng kutsi babe simondzawo lesingasiyo ingoti etimphilweni tabo kanye nemphilonhle . 
Letinhlobo totimbili tiphendvule ngemandla kulokuphazamiseka . 
Lokutfolakele kweluhlolomabhuku lwemnyaka wangaphambilini kubukisiswe ngendlela lefanele . 
Kugcoka intfo yinye nome timbili takamuva , ngakulolunye luhlangotsi , kukwenta ubukeke usembili ngemfashini . 
Emakhono lamahle etekuchumana lanelithalenta lelisetulu ekubhaleni . 
Lawula idayari yemcondzisi lomkhulu . 
Loku kuvikelwe kubitwa kwemfundvo lephakeme yamahhala esimeni sekusita ngetimali lokukaliwe nekuvulwa kwekufikeleleka emanyuvesi kwetitjudeni letibuya emindenini lephuyile . 
Tikhungo tekuchumanisa letingafinyeleli kumkhawulozinga lobekiwe walokufunwa ngemandla lokubalulekile ekwesekeleni lusito lwetitfutsi tesive letitfutsa kakhulu kumele tingakhutsatwa ngentfutfuko ngekhatsi kuto , kokubili ngekubeka umtsetfo wendzawo futsi nekusebentisa tikhutsato nalokungakhutsati . 
Ngiphindze ngabita luchungechunge lwemawekhishophu esifundza netinkhomfa letintsatfu tekubonisana tavelonkhe . 
Imphendvulo lengiyiniketile kulombuto wekucala , angisiboni sidzingo sekwenta lesinye sitatimende kulendzaba . 
Ngakoke , tikhatsi ticatsaniswa ngesisekelo semnyaka kuye esukwini . 
Lokukhula kwesivinini setingucuko nelizinga lekuchumana emkhatsini kwetigodzi netintfo kwente kutsi kube lukhuni kakhulu kunakucala kubuka likusasa ngekutetsemba . 
Akekho umuntfu langadlulisela intfo lebungoti endizeni ngaphandle kwekutsi noma ize lendiza ichumane nemshini wekudlulisa ngekusebentisa ikhebuli leletsa umlilo . 
Kuloluhlelo , lelitiko libuka kwakhiwa kwemapaki , tindzawo temagugu , tikhungo tekususa situnge kanye naleminye imitlamo yekwakha umphakatsi . 
Ngembono wemcwaningimabhuku , loku kufanele kuphatselane nekufisa lokukhulu kwekugucula basebenti labambandzakanyeka elucwaningwenimabhuku . 
Bantfwana labanyenti kakhulu abakwati kufundza noma kubala , labasikati labanyenti kakhulu bafa babeleka , bantfu labanyenti kakhulu bahlushwa tifo letingavikeleka , emakhaya lamanyenti ahlaselwa tigebengu futsi bantfu labambalwa kakhulu bafinyeleleka ngetinhlelo temisebenti yesive . 
Ekulingeni kwelitiko kutama kungeta kuhlanganyela kwalabasikati kuto tonkhe tigaba temidlalo nekukhibika , Lusuku Lwabomake lwahelwa , nemawekhishophu ekuniketa emandla abanjwa . 
Njengemsebenti lomusha , lokukucaliswa kwaloku kusengakabalwa mayelana netidzingo tebasebenti futsi nemaphakelomali . 
Lokusikhatsatako lesinako ngukutsi leLikomiti Lelihlangene Lelimisiwe alinamtfombo noma kwenta nasekuyiwa ekwakheni umbono walo lotimele . 
Konkhe kusebenta kwabo bonkhe bomasipala kanye nemgcimimafa wekubuyiselwa kwemali ufaka imali futsi imali nekulingana kwayo kwanele kutsi bangabhadala sikwelede lesisele . 
Kuniketa umbiko wekugcina lotsintsekeko kanye na-elekhtronikhali , kufaka tahluko letehlukahlukene tesikhashana letishiwo ngenhla bese iniketa nekuhlangana kwelwatiso . 
Kube nemphikiswano kutsi iMondi ayinasikhutsato sekwehlisa kusebentisa emanti kwayo lokwenteka njengamanje , futsi lamanti manje sekafunwa kulomtfombo wonkhe . 
Kuhlola kungumshikashika wesikhatsi lesisemkhatsini lowentelwe kulinganisa , kutsi ngabe tifezekiswa kufikaphi , tinhloso tekulawula imfucuta ngekusetjentiswa kwemigomo yemasu . 
Litiko leTekulima , Temahlatsi neTekudoba litawuchubeka nekwesekela balimi labanemasimu lamancane . 
Phambili : Emathayi Ethefu lafanele kuhamba emgwacweni kufanele abe khona nesethi yinye yemathayi lasipeyi ngekwaloluhlobo , embili nasemuva ngalokufanako , nemarimu lafanele kufanele abhidelwe njengalongakukhetsa . 
Sidzingo sebacwaningi mabhuku bangekhatsi labanemakhono kanye nalabakhetsekile kufaka sandla ekubeni nebasebenti labanyenti kuyunithi , lokunemtselela wemphumelelo lenkhulu yetinhloso tetinhlelo-letincane . 
Umkhawulo lofanako usebenta kuletindzawo tekushisa ngemakhemikhali lamanyenti etincibilikisi : Kuba nemandla kweplaki ngalinye lemfucuta nelinani lekusebenta selilonkhe lelilahliwe ngenyanga akufuneki lengce umkhawulo lochaziwe . 
Kusetjentiswa kwaletindlela tekunciphisa kutawukhulisa kubaluleka kwalemitselela , kuholele kumitselela lemihle nalebaluleke kakhulu kuNkhundla Yegalofu kanye nekubaluleka lokusemkhatsini kweNkhundla Yetindlu kanye nelihotela . 
Ngenca yalokulinyatwa besiloku sisebuhlungwini lobukhulu . 
Loku kutawuhambisana nekukhula kwetindzawo takuleli letikhicitako , nekupolishwa kwemaminerali ase Afrika netimbiwa takuleli kuto tonkhe tindzawo talelivekati . 
Kusilela kwenchubo yekugeleta kwemanti etikhukhula etigodzini letinyenti kuyinchubo imphela . 
Siyaphindza futsi , sifuna ubone indlela lelisetjentiswa ngayo lithemu umhlolimabhuku " lokhetsiwe " ngekubuka emacala uma umhlolimabhuku angayi emihlanganweni lekufuneka aye kuyo . 
Lokubalulekile kukucaphela yindlela futsi kudla lokulungiswa ngayo kwabiwe emkhatsini wemuntfu ngamunye ngekhatsi ekhaya kanye nemandla emuntfu ekumunya nekusebentisa kudla lokondla umtimba kuwente uvikeleke kulokudla lokudliwako . 
Kunesidzingo sekucinisekisa kutsi tinsayeya letihola bunyenti balokutsengiswako noma kufaka linani lentfo kubekwe kumicombelo letidzingo . 
Umgamu walelitiko wekwenyusa imali yalo lengenako unemkhawulo kakhulu . 
Titatimende tetetimali temnyaka tilungiswe macondzana nekukhatsateka lokuchubekako futsi leSikhwama sitawuchubeka sisebente fusi sihlangabetane netibopho taso tetemtsetfo esikhatsini lesitako lesingacatjangwa . 
Kuphatsa Lulawulo Lwangekhatsi kanye neMibiko yeKugcina Imitsetfo . 
Ngenca yalekuhlongota kutsi kutfutfukiswe libhange ledatha , kufaka idatha kusisithimu kumile ngaphandle kwalokusungula tinhlelo temabhizinisi Tetindzawo Tekuhlala Tebalimi kanye neTekutfolakala Kwekudla Emakhaya . 
Kungabuye kufake phakatsi kuphakela ngebunyenti kwemanti langakasetjentwa Ngumphakeli Wetinsita Temanti kuye kulomunye kute asetjentwe abuye asatjaliswe ngalokwengetiwe . 
Sibuke phambili ekuhlanganyeleni kwenu nalenitakufaka kulolushicilelo lolutako lwe-Indaba . 
Ibuye ihlanganise umsebenti wema-ejensi embuso lahlukahlukene . 
Siphindza sidzinge kwenyusa emandla kukhulisa emamakethe etikweleti asekhaya kanye nekucinisa kukhokha kwato tikweleti . 
Buyeketa bese uvuselela Tidzingo Letincane tekulawula kanye nekusebenta kwetindzawo tekulahla imfucuta . 
Bungoti baloku , nanome kunjalo , kungahambisani netidzingo temtsetfo lokunguphumela wekwetfula emva kwesikhatsi noma idatha lezingambi leniketwe matiko . 
Isuka kumisamo yejiyoloji , umlandvo , emasayensi ebhayoloji netebuciko , tetimayini , tekulima , temahlatsi kanye naleminye imikhakha leminyenti . 
Lisubuciko lalelitiko lesekelwa nguletihibe tesimondzawo kanye nemitamo yalelitiko yekusebentisa imigomo lelisubuciko yalelitiko yetema kwenta simondzawo lapho khona kungesuswa tintfo letingasikahle , futsi kwetfulwa kwetinsita akukhinyabetwa ngito . 
Litiko Letemphilo limatasatasa lenta luhlolomabhuku lwato tonkhe tikhungo tesive tetemphilo kulelive . 
Kufanele kutsi tivumelwano tibe khona etikhungweni letitsite letisele letivuselelwako . 
Kusekela lokuchubekako kwetinsita kuyaniketwa lihhovisi lemcondzisi Wekuceceshela Buhlengikati . 
Lenye indlela letawusetjentiswa kutawuba kukhululelwa emakethe lokuhlanganiselwe kwemphahla leyinsalela kute kuvinjwe lifutse lelibi lelingaba khona kubungako betintsengo temphahla . 
Kulokuphatselene nencenye yekuhlelela titfutsi tesive endzaweni tekwakha , lokuhlela kumele kucabangele futsi kuphendvule lemibuto lelandzaleko : 
IBalfour ichumanisa tifundza saseMpumalanga nesaseGauteng . 
Ifaka ekhatsi tindzaba tekukhulumisana kwemphakatsi , kucinisa emandla ebuholi bemphakatsi , kubuyiselwa kwesimilo kwalabephula umtsetfo , kungenelela kutimonhlalo letibanga lusha lolusengcupheni lolukhatsatekile futsi nalabasenkhingeni nemtsetfo . 
Kukhetsa enchubenimgomo lekhona kuyatfolakala kuhulumende kuphakamisa umsebenti kunetimbangela letehlukahlukene . 
Loluhlelo lwekugcugcutela bantfu kutsi basebentise tigitjelwa temmango kute banciphise kugcwala kwethrafikhi . 
Lokukubonakala kunemtselela lomcoka mayelana nendlela yekubuka sakheko kanye nendzawo lapho lendzawo yekuhlaliswa itawukwakhiwa khona . 
Ngako-ke , emakhophelethivi aniketa tindlela tekwenta tenhlangano letisebentako kuhlanganisa umnotfo nebasebenti kanye nekutfola tinzuzo tekuphila kantsi kungaba tindlela letibalulekile ekunikeni emandla kanye nekutfutfuka kwemacembu labukiwe lakhetsekile : 
Kwenta tingucuko letinkhulu kuletinchubo letikhona tenkantolo tetindzaba tebugebengu ngendlela lebambekako , tiphakamiso tesikhatsi lesifishane nalesisemkhatsini tekutfutfukisa kusebenta kwetinkantolo , kakhulu ( futsi empheleni ) tinkantolo tesigodzi ; 
Kundlela leyeyame kuluhlobo lwembhalo , lwati luhambelana kakhulu nenhloso yetenhlalo yematheksti kantsi kugcilwa kakhulu kuleyo ndlela umfundzi latsatsa ngayo tintfo kunaleyo yembhali . 
Emayunithi elibhizinisi lasebentako anaka ikakhulukati kusetjentiswa kwemali nekusebenta imisebenti yekwelapha ngekwemtsetfo tinkhomba lencuma lizinga lelahlukahlukene lekunakekela . 
Umboconchanti waMasipala weSigodzi iBojanala Platinum uchazeka ngalendlela : Masipala weSigodzi iBojanala Platinum , yimodeli yekubusa ngekuhlanganyela kute kube nekuletfwa ngemphumelelo futsi ngelikhono kwetinsita ngekuhlanganyela nabomasipala bendzawo kanye nabo bonkhe labatsintsekako . 
Tinzuzo letitfolwe ngesikhatsi kubanjwe lusiso lwetetimali bungako lobufanelekile tiyabonakala esitatimendeni seluntjintjo ebunjingeni njenge " lenye imalingena lesebentako " lapho lelilungelo lalembadalo selisunguliwe . 
Kodvwa kuphumelela kwalodlala temidlalo akukeyami kutikhumbulo tetikhatsi talamaciniso . 
Letinye tiphakamiso , noma kunjalo , tabambeleleka . 
Litiko lifake sicelo sekutsi lisebentise lemali lebekiwe kuphakela tinsita tetenhlalo kodvwa lisalindze imvumo lebuya Kulitiko Lavelonkhe Letekutfutfukisa Tenhlalo . 
Inhloso lenkhulu yaloluhlelo kuniketa tinsita tekunakekelwa ngetemphilo letisisekelo , futsi kutawuya ngaletincindzetelo telusebentisomali letilandzelako : 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi emasu ekusebenta asentiwe mayela nendlela yekuchubekela embili nekutfutfukiswa kwalendzawo yekuhlala . 
Kungondleki kusho simo lapho umuntfu angatfoli emanani lanele noma emanani landlulele etakhamtimba . 
Konkhe lokutsengiselana lokungekho emtsetfweni kwaphotfulwa akhona Brooks kuleyomphahla , ngaphandle kwakanye lapho intsengo yemadayimane yakhokhelwa kulenye indzawo . 
Imphilo ingasifaka kutimeko letehlukahlukene netimo , kepha Khisimusi usenta sibumbane njengobe sivuma kutalwa kwaJesu Khristu . 
Lesigaba singenisa lomehluko lohlukanisa letinhlobo letisihlanu : Emagciwane , iProstitha , iNkhushe , Titjalo neTilwane . 
Luhlatiyo lwetidzingo temtsengi , tinsita kanye nemazinga ekwetfulwa kwetinsita kumele lwentiwe . 
Kuphelelwa sikhatsi semphilo selifayela lelithulusi le-IT , tingungu tedatha kanye netekusebenta kanye netingungu tewebhu titawucala kusetjentiswa . 
Bomakhiniki betimoto bacashwa batsengisi labehlukene beFord Fury . 
Lomcimbi wahanjelwa kahle kakhulu badlali , batali nalabakhulu beNhlangano yeBunye beGaluva ye-EP . 
Imiklamo kanye netinhlelo letingasetjentiswa atibangeli kusalela emuva kuphela kodvwa tiphindza ticitse imali kanye namalingena kumasipalati loba nemtselela ngco ekuhleleni kumasipalati . 
Kuhlanganyela kwesive Ephalamende yebantfwana kuyakhula umhlaba wonkhe . 
Lenchubomgomo yentelwe kucinisekisa kutsi umphakatsi wendzawo ulawula lenchubo ngeTiphatsimandla Tendzawo levele tikhona nome Emakomidi ayo Endzawo Emanti laphakanyisiwe . 
Timfuno tetindzawo tekuhlala tihlala tikhula . 
Litiko lisebenta kusimondzawo lesingakatsembeki lesinelinani lemaphuzu latawugcugcutela likhono lalo lekwenta kuleligunyatwe kona . 
Akusibo bonkhe bakhokhintsela lebalindzeleke kutsi bamikise emafomu ekukhokha intsela . 
Kimi , kubitwa ngaloko kungitjela kutsi babuka kimi kutfola kuholwa futsi loko kuhle kakhulu . 
Kulesikhatsi lesingangenyanga , sifundza sitawusebentisa lisu laso lekutfutfukisa tekulima lekuhloswe ngako kukhulisa umkhicito ngekuhwebelana lokususelwa ekungeneni emakethe nekufakwa kwemanani entsengo . 
Ngenca yelibanga lelidze netimo letimbi tekungcola kwemgwaco , kuya nekubuya ekhotho kutsatsa emahora lafika kulasitfupha , lokusho kutsi likhotho linye kuphela lelingavakashelwa ngelilanga . 
Umhlengikati loceceshelwe-telufuto ungumhlengikati lobhalisiwe lonelucecesho sisekelo kanye nalolo lolungemuva kwelucecesho-sisekelo , umsebenti wakhe lomkhulu lekukuniketa umsebenti wetelufuto ezingeni leKunakekela leTemphilo Lebalulekile . 
Ngesikhatsi tibonelelo letibekiwe tibekelwe tinhloso letitsite . 
Kulawulwa kwekulahla : Likomidi letekulahla lifanele kutsi lincume kutsi lokulahliwe kungentiwa kahle kakhulu kanjani lokuphatselene nekuwisa noma kwephula sakhiwonchanti noma tincenye taso , nekulahlwa kwetintfo letingadzingeki , letendlulele , imishini netisetjentiswa . 
Letikolwa Tasekucondzisweni Kwetimilo letachubeka tabhala ngeluhlelotifundvo neluhlolo loludzala tibhaliswe neLitiko Letemfundvo ( DoE ) kuphela njengetikolwa tesikhashana . 
LoMtsetfosivivinyo umiselwa kuluhlaka lweMtsetfosivivinyo futsi locuketfwe kumbiko weKhomishini yeteMtsetfo yaseNingizimu Afrika mayelana nekumosha . 
Kodvwa , tikhungo tesive tibuye tiniketwe ngasese , uma tinsita letetfulwa nguhulumende tibonakala tingakeneli . 
Masipala Lomkhulu waseKurhuleni akakaphocelelwa kwemukela linani leli phansi noma nguliphi linani lentsengo kantsi unelilungelo lekwemukela lonkhe noma incenye yelinani lentsengo . 
Sabese sishisa matalasa waso savula netimpompi temanti . 
Lenhlangano ayinayo inchubomgomo yekwaba inzuzo lesalako . 
Loluhlelo lwaseGauteng lulungisa lokusuleleka kutenhlalakahle , sakhiwo nekutiphatsa kwebashayeli labane-HIV ne TB nemitselela ye-HIV ne TB kubantfwana nemimmango . 
Konga lukukhonjiswe ezingeni lavelonkhe kutawusentjetiswa kusita ngetimali tetindleko tebasebenti letingetiwe , lokufakwa kwesibonelelo sekondla umntfwana , kusentjetiswa kwemali lokusetulu etinhlelweni temisebenti yesive netindleko tekusungula ematiko lamasha . 
Tindleko letihambisana nekulungiswa kwemgudvu wemfucuta lonekutsatselana wemfucuta ngekushiswa kwemfucuta kulandzelwa kulahlwa kwetinsalela ekugcwaliseni imigodzi , tisetulu . 
Tikhungo tesive tichazwa njengetinsita letisisekelo letingeke taphakelwa ngco endlini yemuntfu munye ngaloko tisetjentiswa khashane endzaweni lekuhlala umuntfu ngamunye esimenindzawo sesive . 
Kukhishwe emakontileka etemisebenti yetekuvikela . 
Licembu lelibekelwe kwenta umsebenti limcoka kuloku . 
Tincingo netisetjentiswa temakhophi ngco atidzingeki esayithini . 
Inchubo yekubhalisa icuketse kakhulu imibuto yayinindzaba , ngubani , njani nanini . 
Utsi futsi kwajikijelwa tintfo ekhatsi enkhundleni yetemidlalo ngaso sona leso sizatfu . 
Inchubomgomo yemali leguculwe kakhulu kwehlisa ngetimfuno nemikhicito kwesekela kukhula , nesilinganisontalo sangempela nyalo lesingetulu kweliphesenti lelinguziro . 
Kusita ngalokusungulwa kwetinkhombandlela talokulawulwa nekusebenta kwetintfo letiphatselene nekulawulwa kwenkukhuma . 
Umhleli longasebenti inkhokhelo ngesikhatsi . 
Ema-anyuwithi laneligunya lekwenta lekanetintfo letivamile nawo futsi ehlisa tindleko tekuhlela letitawukhonjiswa kumanani entsengo ye-anyuwithi . 
LemiPhumela yeLizinga leKuphuma kukhonjiswe kulomcondvokuhlela lolandzelako . 
Iminotfo lehlukene lenemandla ekukhula kutawufinyelelwa kuyo ngekusebentisa tindlela letihlelekile tekulawula bungoti bekwetfuswa ngulokwenteka ngaphandle . 
Kufinyelelwa kwalethagethi kutawuba nemtselela ngco lomuhle etimphilweni talabaswele nalabanganakwa kanye nekuphepha kwebasebentisi bemgwaco kulesifundza saseNshonalanga Kapa . 
Kusetjentiswa lokungafiki ndzawo kweluhlolo lebhayoloji nako kuyentiwa . 
Likhono lekusebentisa luhlelo lwahulumende lwesakhiwonchanti kudzinga kuhlelwa lokwentiwe ncono , kugadza nekuhlola kucinisekisa kutsi emabhajethi emali yekucala acondziswe kubocalangaye beNingizimu Afrika nekutfola sisindvo semali kuletinsita letikhicitwako . 
Kubuketa ngemphumelelo , kahle tinhlelo tekulawula imali ngekhatsi nangendlela lecacile . 
Ngaphandle kwemtselela lomuhle wetibonelelo ekusatjalalisweni kwemalingena nebuphuya , kwakhiwa kwematfuba emisebenti kusolo kutimbangela letibaluleke kakhulu tekwenta ncono timphilo tebantfu . 
Emasayida nemawayini akutsengisi masinyane njengemabhiya . 
Lesifundza siseluhlelweni lwekutfutfukisa luhlaka lwekusebentisa emandla enyukliya latawucacisa kutsi sifundza sitawutfutfuka njani futsi sizuze njani kunoma ngukuphi kusisa kwemandla enyukliya kwesikhatsi lesitako kulesifundza . 
Lokuyimbangela yaloku kutsi kukhona sigaba lesetayelekile sekungati kanye nekungafundzi , lesibanga lobuphuya lobukhona , kuswelakala kwetindlu , kuswelakala kwemisebenti kanye naletinye tintfo letinyenti letenteka kutenhlalo netemnotfo . 
Masipala utsetse Luhlakamsebenti Lwekutfutfukiswa Kwendzawo loluvuselelwe . 
Ngaphansi kwalelizinga ngumbono lotsi kusebenta ngemphumelelo nangalokufanele kweluhlelo lwekulawulwa kweluhlelo lwekutfulwa kwetinsita tekutsenga kanye nekutfulwa kwesakhiwonchanti kutawubonakala ngelinani lemali nekutfulwa kwetinsita tekhwalithi lenhle . 
Ngekusebentisa letinyatselo lihhovisi Letimali laVelonkhe lakha tinhlaka tekubala umtselo , nekwabiwa kwebhajethi kumatiko kanye netigaba tahulumende . 
Umlilo wacishwa kwaphindze futsi kwalungiswa nalapho konakele khona . 
Kuhluka kwekubuka ngaphambilini bekunekuhlola nekubuyeketa lokuncane njalo ngeKota kumazinga ema-akhawunti Entsela nemalimboleko kumazinga ekusisa labuyeketa njalo ngekota . 
Kuchumana kwaphesheya kwetilwandle kanye nemfundvo kumalunga kanye nebazuzi . 
Loku kutawuphindze kufake kwakhiwa kwemandla abomasipala futsi kucinisekise kutsi bantfu labanelwati nalabaceceshiwe bacashwa etigabeni tekuphatsa letisetulu . 
Ncedza ekusetjentisweni kanye nasekulawulweni kwemarejista etimphahla letibolekisiwe . 
Kuhlonyiswa kwebantfu basemaphandleni lokuphatselene nekutikhetsela kwabo kwetindlu , kumcoka . 
Loluhlelo lusengakasungulwa . 
Kukuvikela emalungelo nchanti eluntfu . 
Umgamu walemishikashika ukhombisa kutsi emahhovisi lamasha , elwati lolukhetsekile esigodzi atawudzingeka kuchuba lenandzima . 
Mitsatfu imiphumela levelako ngalesibalo sekuhlukanisa : 
Tisetjentiswa etindzaweni tekuhlala titinchubo tekuphelelisa . 
I-cadmium yinsimbi letsambile , lemhlophe-lokusasibhakabhaka lenemakhemikhala lafana newe-zinkhi futsi anelizinga lelikhulu lebutsi etintfweni letiphilako . 
Emathulusi lamanyenti ayasetjentiswa ekufezekiseni lenhloso lesembili yemtselela wemnotfo . 
Kuswelakala kwekubahlukanisa kuholela esimweni lapho bonkhe balawulwa futsi batsatfwe njengalabanebungoti lobukhulu . 
Kungeniswe lemitselo yetemvelo lelandzelako kuleminyaka leyendlulile : 
Lokutawulandzela lokuhlola nekuvunywa lokungetulu , Sokontileka ebukhoneni baNjinela utawuhlola yonkhe imigudvu yagezi . 
Imitsetfo yeLibandla laVelonkhe minyenti , yenabile kantsi futsi sive singayitfola kumawebhusayithi ato . 
Kuvamise kuvumela kutsi kuphasiswe lwabiwomali kutsi kwenteke kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekucala kwemnyaka timali . 
Litiko licale Loluhlelo Lwekusebentela Emanti njengencenye lengumkhankhaso wavelonkhe wekonga emanti . 
Kubika ngenyanga , ngekota kanye nangemnyaka kuyadzingeka kumabhajethi enchitfomali yesifundza kantsi , nakuya ngeKugadvwa kwaloku emnyakeni , tiphakamiso tiyentiwa letingafaka sandla Kutilinganiso Tekuhlelembisa tesifundza . 
Kuhehwa kwelusiso Nemklamo Wemisebenti Yesive Lokhulisiwe endzaweni kuyadzingeka ekusunguleni ematfuba emsebenti . 
Tidzingo temphakatsi letingumsebenti waletinye tigaba tahulumende njengesigodzi , sifundza kanye nahulumende wavelonkhe tendluliselwa kuleso sigaba sahulumende kutsi bangenelele . 
Futsi ngenca yetimali letikhawulliwe nebasebenti kubalulekile kutsi tiphakamiso temklamo tilungiswe kute tisite masipala kucinisekisa kusatjalaliswa lokusobala nalokweliciniso kwemitfombolusito emkhatsini kwetindzaba lekucalwa ngato nencitfo yendlela . 
Kunesidzingo setisombululo letihlanganisile tekusombulula tindzaba temandla ekufutfumala etitjalo , kuphilisana kwetitjalo netilwane , kuguguleka kwemhlaba , kuncipha kwekukhicitwa kwemfuyo kanye nekuhlasela kwetitjalo letingafuneki . 
IKwaZulu-Natal , iMpumalanga neNshonalanga Kapa sebavele banemaforamu emigwaco . 
Cishe wonkhe longuthishela utawugcine sekafundzisa labanye bafundzi labaneHIV . 
Imikhandlu yemadolobhakati inebhajethi yinye yelidolobhakati , kureyitha imphahla lefanako kanye nensita yenchubo yelinani lelibekiwe , nemtimba munye longumcashi . 
Umphatsi wemahlatsi , macondzana nanoma ngabe nguliphi licala , unawo onkhe emandla laniketwe ngekwemtsetfo ekuba siphatsimandla sasemaphoyiseni . 
Eveni lonkhe laseNingizimu Afrika cishe sigamu sesigidzi sebantfu balahlekelwe ngumsebenti wabo . 
Lokwakhiwa kwetiteshi tekusita etindzaweni tasemaphandleni kumele kugcugcutelwe . 
Kulandzelela nekucecesha tisebenti letisekela ekhemisi , letisaceceshwa , labasita ummango nabosokhemisi labasebasafika emsebentini . 
Ngivumeleni ngifinyete luhlakamsebenti lekwentiwa kulo letabelo . 
Kukhula ekumbeni nasekukhiciteni umkhicito lokwentiwe ncono etinyangeni letintsatfu kufike ku-Agasti , tinzuzo letenta siphakamiso etintfutfukweni temhlaba letinhle , ikakhulu emanani emphahla letsengiswako laphakeme . 
Leligatja liphetse futsi lichumanisa umsebenti waLamaphiko lamatsatfu . 
Imitfwalo ngetimali ifaka ekhatsi lekhokhelwako yekuhwebelana nekuboleka . 
Gucula ummango wase-Yuganda kusuka ebuphuyeni kuya kulive lelinenchubekelembili . 
Loku kutawufaka ekhatsi indlela yekucabanga lenemphatfo lenhle yabogadzi betekuphepha emagedeni etikhungo , ngisho nome bavela enkampanini yangaphandle lecashelwe lomsebenti . 
Ngetulu kwaloku , kucatjangisiswa kudzinga kunikwe kulamanani emalisibonelelo kulama-akhawunti lasetjentiswako , njengobe lawa atawudzingeka kugcina ema-akhawunti asebenta . 
I-SLA yentiwa ngekucocisana nelicembu lemlingani locokiwe bese iyalungiswa kute isetjentiswe ngilo lonkhe Litiko ngemuva kwesigaba lekuhlola . 
Isho kutsi lomasipala kumele ente umsebenti wakhe ngendlela lesebaleni , lebonakalako futsi lenekuchaza . 
Lomsebenti wekuhlola emabhuku uhleleke kakhulu futsi usekele ekuhlolweni kwemakhono ladzingekako kute kwentiwe loluhlolomabhuku ngalokwanele , futsi nangekuniketwa kwetinsita kubaholi bemacembu . 
Likhono lemvelo lemtimba lekulwa nekugula libitwa ngekusawoteka kwemtimba . 
Kusebenta kahle kweLuhlelo Lwetigulane Loluhleliwe lutawuciniswa kucinisekisa kutsi ema ambulensi asetjentiselwa timo letiphutfumako hhayi kuhambisa tigulane letikhona kutihambela letingena tiphindze tiphume ngekhatsi etikhungweni . 
Uma ngabe kwenteke loko , bekangaba nalo lilungelo lekuphikisana nalelinanimali lekwatsatfwa ngalo lemphahla lekukhulunywa ngayo bese-ke utfola sincemphetelo lesenele . 
Letinkinga letimbili titsikamete imisebenti yetfu futsi sisengakaphumi ngalokugcwele kulenkinga . 
Letintfo letisetulu kanye netinhloso temasu letibukiwe kuloluhlelo lwemasu ngekuhambisana nembono lobanti wahulumende ekulweni nebugebengu ngendlela lebuka tonkhe tinhlangano . 
Kusebenta kuloluhlelo kulinganiswa ngesibalo setisebenti leticeceshiwe kanye nebafundzi labanemifundzate kulesifundza . 
Emanti sekabonwe njengentfo levumela kukhula kwemnotfo lokusimeme kanye nentfutfuko . 
Luhlelo lwekungenelela lusunguliwe kulungisa onkhe emagebe latfolakele . 
Kukhicita emapheshana , emaphosta netitfo letiphrintiwe . 
Kungumsebenti wahulumende kwenta siciniseko sekutsi tisebenti tembuso tiyaceceshwa ngekuya ngeluhlelotihloko kanye neligunya lakhe . 
Bonkhe batsengi bakhetsa umkhicito locinile , lokhicita lokuhle , lomuhle , nalobukeka umusha . 
Lokungafinyeleli kuliphesenti lelihlosiwe lekugcwala etikhungweni talababoshiwe nasetikhungwIni talabangakashushiswa bekungenca yekukhula kwelizinga lekushushiswa ngemphumelelo , lokubange kutsi babe baningi lababoshiwe . 
Loluhlelo lekukhulunywe ngalo kuMtsetfo Wetemphilo Yetengcondvo lusebenta kuphela kulabo labavalelwe noma labasuswe kutikhungo talabangakashushiswa bayiswa etikhungweni tetemphilo yengcondvo letilawulwa Litiko Letemphilo . 
Luhlangotsi ngalunye lutawukhokhela tindleko talo . 
Ngukuphi kufunwa ngemandla kwetitfutsi tesive lokutawuletfwa ngulendzawo yekwakha ? 
Siphatsimandla lesiphetse sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco letiphakanyisiwe angeke sisaniketwa baphatsi bemaklemu labaneticu temtsetfo labadzinga imiholo lekufanele ikhombise emakhono kanye nemsebenti webuchwepheshe bemtsetfo kumkhakha lotimele . 
Linyenti lemakhaya eNingizimu Afrika lincike emiholweni . 
Ngaphandle kwalesibito lesinemandla kuletinsita temanti , kuphindze kwakheke lamanye ematfuba ekulungisa nekutfutfukisa inhlalo-mnotfo . 
" Leprogremu " inemkhawulo wemshini lofakwe tintfo tekuncamula , letifana nemaphini noma tincodlana . 
Tiboshwa letinyenti letikhombise emakhono ato ekwakha , sibonelo , batfole ticu tekuba ma-athizeni kantsi banetitifiketi tekusebenta kukhombisa emakhono abo . 
Litiko liphindze lisho kutsi liphendvula njani kuleto tinsayeya . 
Empeleni silinga ngako konkhe lokusemandleni lokungenteka . 
Tonkhe tinjongo totine letihleliwe kumcondvo wenchubo yesikhungo tafinyelela kulobekubekiwe . 
Lekomidi iphindze yancuma kutsi Lelitiko lilandzelele futsi libeke liso konkhe kunyakata lokuphatselene nemphahla leligugu lokufaka ekhatsi nemininingwane lenetindleko tekutsengwa , kulimala , kukhishwa kanye nekulahleka kwemphahla leligugu , nekutsi yonkhe imininingwane lenjalo ifakwe kumibiko yalo yangemnyaka yelikusasa . 
Nciphisa sabelo semfucuta lenebungoti kumtsamo lophelele wemfucuta . 
Brooks ubuye wagcina imali emphahleni yekukhokhela emadayimane langakapholishwa , njengoba kukhonjiswa ngentasi . 
Esigabeni seSifundza , emaphrojekhthi esikole adluliselwe etikoleni letilindzeleke kutsi tilungise tinkhinga tebuhlanga , kusebentisa emandla ngenhloso yekulimata kanye nekukhulelwa kwelusha , kuletinye tintfo letitsintsa bafundzi . 
Kungakhokhelwa kwetinsita ngenca yekungabi sebaleni lokwenele , kwetsembeka kanye netento letingasito tentsandvo yelinyenti , kwetfulwa kwetinsita ngendlela lengasiyo futsi lokungakeneli , futsi , kuletinye tehlakalo , kungakhoni kukhokhela . 
Kunalabafake emakleyimu emapulazi labasikhombisa . 
Ngiyabonga ngekutsi ningimeme lamuhla ngitewukhulumisana nani mayelana netindlela tekukhula eNingizimu Afrika . 
Lamandla labalulekile alelisu atawuba yindzaba lechubekako yemakhophelethivi , kufundzisa ngekuchumana , kutfutfukisa kutfolakala kusekelwa kwemakhophelethivi nelwatiso , lucwaningo , kuciniswa kwekukhuluma ngemakhophelethivi , kuniketwa kwetinsita ngendlela kanye nemtselela wekugadza . 
Hamba nebafundzi kuto tonkhe tindzawo letiklinikhali letibhalise kulikholishi . 
Incenye C ikhuluma ngekuhlala ngekuphepha kwato tonkhe tiboshwa . 
Lokukhula kwekuniketwa imali kubuye kwacatsaniswa nalokukhula kulenombolo yalokukhicitwako netimakethe letihambisana nako netindlela tekusabalalisa . 
Sebentisa leminye imitfombo kuhumusha imibhalo yeliBhayibheli naleminye . 
Tinzuzo letentiwe kancono tikhokhelwa uma emalunga atsatsa umhlalaphansi ngenca yetizatfu tetekwelashwa noma uma ngabe alimele emsebentini . 
Kufanele kutsi tindzawo tekukhontela tiniketwe kunoma kuliphi lijele letiboshwa tato tonkhe tinkholo , uma kwenteka . 
Ngalokujwayelekile , tintfo letifunwako atikafaneli kuwasha ngato . 
Ngekwenta , kutawubamcoka kucinisekisa kutsi lwati lwendzabuko luyatfolakala futsi luyafinyeleleka kutiphatsimandla letiphenyako nebahloli bemalungelomkhicito , futsi ngahle kutfolakale ekuphenyeni lokufuna buciko baphambilini lobuhambelanako . 
Lokuvuseleleka ekuweni kwemnotfo kwemhlaba wonkhe bekupheleketelwa ekukhuleni kwemandla ekuhwebelana . 
Kuphatfwa kwetimali takuleli , kufaka ekhatsi lendlela lesetjentiswako yetimali takuleli , eNingizimu Afrika kungaphansi kwencindzetelo . 
Lihhovisi Lemphatsidolobha Lophetse linemfundzate lowentelwe kusita bantfu labasha kutsi bafundze ezingeni lasesikolweni semfundvo lephakeme . 
Kukhula eNingizimu Afrika akukanciki kakhulu kulokutfunyelwa ngaphandle kunalephaneli . 
Tjwala abukho-nje kuphela kumbhebhetseli webugebengu , kodvwa bukhona nakulomhlukunyetwa lucobo lwakhe . 
Tsine kuNP sitawutsandza kubongela iNdvuna kanye nelitiko lakhe ngetintfo letinhle letimbalwa lasandza kutilungisa . 
Umphumela waba kuphazamiseka kakhulu futsi nekususwa kwato tonkhe titjalo temvelo kuyo yonkhe indzawo legubhekile . 
Umtsetfo umisa kutsi indvuna inganiketa lusito lwetimali kunoma ngubani ngenhloso Yemtsetfo . 
Uma batsengi abakeneliswa ngemiphumela yeluphenyo Lwesigungu lesitsetsa licala Sebatsengi Savelonkhe ngalobubi , kungakalungi noma kungabicotfo lokusolwako ehlangotsini lwemtsengisimphahla , bangaya Enkantolo kute ichubeke icabangele letindzaba . 
Ngaloko ke , insayeya lenkhulu kakhulu kuphumelelisa emadolobhakati laphephile kanye nemadolobha abo bonkhe bahlali kantsi , kanye nabo kuloko lesebentekako , futsi lesimeme imiphakatsi . 
Umcondzisi Lomkhulu ngahle ngekwesishukumiso sakhe nome ngesicelo selicembu lelinemdlandla lowenele kunome nguluphi ludzaba nobe tinchubo letiphambi Kwemcondzisi Lomkhulu , abike licala lekufuna lincunywe Yinkantolo Lephakeme njengalefaneleke kwenta loko . 
Tindleko tekungena kutibhedlela tangasese kanye netetifundza kuyehluka . 
Ngumhloli kuphela longamisa noma ngusiphi sitfutsi lesicuketse tichumane , kucinisekisa kutsi Umtsetfo kanye Naletimiso leti kuyahanjiswana nato . 
Loku kuliciniso ikakhulu uma kutsintseka umkhicito lomusha , njengoba kufinyelela lokungasikahle kungeta kulahlekelwa kwangemuva kwekuvuna . 
Cinisekisa kutsi onkhe emanothi aSosikhwama waVelonkhe ayasetjentiswa . 
Kwetsemba futsi nekutetsemba kwemmango Kubeka Tinsita TaseMpumalanga Tetemphilo Telwelaphotilwane Temmango kanye Nekuphepa Kwekudla endzaweni yebuholi ekuphepheni kwekudla kwesifundza . 
Senta lubito kubaphatsi kutsi babike ngaloluhlangotsi kuyo yonkhe imibiko yelikomidi lelibandla lavelonkhe , kwentela kulandzelela kutfotjelwa kwalenchubomgomo lenjalo . 
Kokugcina kusho kungabi ngetulu kwekutsikanyetwa kwemsebenti lotayelekile . 
Umangabe ibhizinisi imbandzakanyeka kumiklamo lenendlela lehleleke ngekwetidzingo tayo emanani entsengo emiklamo yaphambilini kumele abhalwe njengeluphawu lwetinhlobo temanani entsengo . 
Kuye ke kwatsatfwa sincumo sekubutsela timphendvulo kulabasebentisa lencwadzi ngekuba neluchungechunge lwemihlanganosikolo , lapho leti kanye naletinye tinkhinga kungaphikiswana khona ngato bosolwati labanebukadzabona . 
Umenyulwa laselucwembeni utawuhlolwa kutephepha . 
Noma ngabe ngutiphi tiphawulo noma imininingwane kufanele itfunyelwa ku : 
I-chromium itfolakala kakhulu esibindzini nasetinsweni , kodvwa kuphindza kwenteke emasendzeni , engcondvweni nasengatini . 
Kucinisekisa kuchumana neNchubo yeTindzaba taseKhaya kubhalisa tekutalwa . 
Lalabanye bomasipalati baphakelwa kahle ngoba tintfutfuko tihlangene tenta kube lula kubeka ndzawonye kuphakela kwetinsita . 
Kufanele kutsi kube nekunaka lokuchubekako kwalelilungelo ngekusebentisa tinsita letikhona . 
Bantfu betfu bafuna kubona bulungiswa benteka . 
Imibhede lembalwa yetibhedlela te-TB taniketwa ekhatsini wemnyaka kunaloku bekulindzelekile . 
Litiko litsakasile ngekutfutfukisa umbononchanti lokuhleshulelwana ngawo welikusasa lelilinganiswa kabusha letinsita yetemphilo ngebasebenti kanye nebalingani betfu bendlelasu . 
Kute kuzuzwe umbononchanti nemgomobuciko yaleLitiko ngulena : 
Ivisa iba yimvume ekungeneni ; ngakoke , ayikho imvume lengetiwe lekhishwako . 
Batawuphindza futsi balawule futsi basekele hulumende ekususeni imfucuta yekugcolisa kwetikhwama tepulasitiki etindzaweni letibucayi ngekwesimondzawo semvelo . 
Insayeya lemcoka yaseNshonalanga Kapa kanye nayo yonkhe nje iNingizimu Afrika kwenetisa sidzingo lesihlale sikhula njalo sematfuba etindlu . 
Lamawadi lashiwo lapha ngetulu afanele kutsi abekwe embili ngesikhatsi selwabiwomali . 
Kunemiklamo lesemkhatsini wamunye kuye kelemitsatfu ekhatsi kuleso naleso sifundza saletiyimfica . 
Letivumelwano tekusebenta tiphetfwa njalo ngemnyaka emkhatsini waSodolobha Lomkhulu kanye nemphatsi wamasipala , futsi emkhatsini wemphatsi wamasipala nebacondzisi , kantsi tentiwa titfolakale esiveni kucinisa kuchaza kwalobuphatsi kumkhandlu . 
Lesimiso sekusimama lesisetjentiselwe loluhlolo , kufikelela kutinsita netinsitakusebenta letisisekelo . 
Labantfu bebalawula lesikhungo bekubantfu labebete ligunya lekutsi batsatse sinyatselo sekulungisa bona ngekwabo uma bekungente sidzingeke . 
Ikhomishini igcina budlelwano lokuhle nebetindzaba be-elekthronikhi nebekuphrintha . 
Kunconyiwe kutsi kuphikisa lokumacondzana nenchubo yekucinisekisa kumele kufakwe ngekubhalela sikhulu sekubala , lekatawutsatsa sincumo ngekuphikisa . 
Kubalulekile kutsi kubukwe futsi nendzaba yemakhono kanye nemazinga emandla ekwenta umsebenti ebalingani kutsi kuncishiswe lobungoti lobuvela ekwehlulekeni kwebalingani kutsi badilive . 
Lolwabiwo lutawulungisa kungakhoni kwetitjudeni kukhokhela timali tato tesikolo . 
Leliphuzu lekutsi onkhe lamanti lakhona sevele abelwe balimi labatsengisako kanye nemboni angeke livakale kahle kubo . 
Umklamo wekubuyelwa nguloko bekulahlekile uconjelelwa kulwabiwomalinchanti . 
Nanoma kunjalo , lisiko le-Afrika , emafa kanye nemagugu ahlaselwa kutinhlangotsi letinyenti , kufaka emavukelankholo . 
Inchubo yekulawula luntjintjo itawudzingeka lapha , njengobe lemodeli lensha itawulungisa inombolo netinhlobo tetitjudeni letibhadalelwako . 
Leminye imitsi yekubulala likhula iyabulawa kusimondzawo ngekusebentisa tindlela talokuphilako , lokumakhemikhali netemtimba . 
Yini labangalangatelela kuyifundza futsi batfole sipiliyoni khona lapho ? 
Lomboniso ugcamisa ngalokucacile kutsi tindzawo lebetinganakwa ngaphambilini , jikelele , kusimeme kakhulu mayelana nekufikelela kutinsita netinsitakusebenta , nanome nje leletisandza futsi tindzawo tekutfutfukisa letisemaphandleni tinekusimama lokuphasi mayelana nokufikeleleka . 
Atikho tindlela tekulawula tikweledi letitawusetjentiswa kulabaphuyile yingci nje letimali letiphuliwe tenyanga tikhokhelwa ngalokugcwele . 
Lusebentisomali lwaseNingizimu Afrika kanye neKutilandza ngetimali kutsatfwa ngalokunemandla futsi kubonakala sengatsi kubamba lwatiso lwetetimali njengoba kudzingeka kepha kusetjentiswa kwakho kuyinkinga ngekwemibandzela , kubuta nekutfola idatha . 
Loku kubuye kukhombise kusebenta kahle emisebentini . 
Loku kutawutfola kusekelwa lokuniketwe kubalimi labancane labanemandla lafanele kantsi batawenta kube ngumnotfo ngekukhicita lokusezingeni leliphakeme , tidzingo tekusebenta kabanti kutekulima etimakethe letikhona , ngelitfuba lekutfutfukisa timboni tekulima . 
Lencenye inika lwatiso lolumayelana netingucuko emsebentini kulomnyakatimali . 
Kucala ngabomacalangaye kusita masipala ekuphakeleni imitfombolusito leswelekako kuleto tinkinga letiphawuliwe ngekutsi tibaluleke kakhulu nome tiyaphutfuma . 
Kusisa kwemali emisebentini yetemnotfo lengasiyo yasemapulazini itawuvuselelwa ngenca yemkhakha locinile losisekelo wasemuva kanye nekuchumana lokuphambili . 
Tinhlelo tebantfwana labasebancane tingatfutfukisa ingcondvo nemtimba kanye nekutfolakala kwemfundvo ekufundzeni lokuhlelekile . 
Injongo yaleSicephu : Tinhlelo Tetemphilo neTinsita Tetemphilo Yendzawo , kuniketa tinsita tetemphilo tendzawo yekusebenta ( emitfolamphilo , tikhungo tetemphilo temphakatsi netibhedlela tendzawo ) kanye netinsita tetemphilo tendzawo yemphakatsi ( CBS ) kulinanibantfu beSifundza seNshonalanga Kapa . 
Kucinisekisa kutsi gezi uyafinyelela kumabhizinisi nemakhaya , lutjalomali lolwenteka ngesikhatsi sinye ekwendluliseni nasekuphakeleni nako kuyadzingeka . 
Sifundza setfu singulesinye setifundza letinesibalo lesiphasi kakhulu sekwelahlwa kwesifuba semoya kulelive . 
Tingucuko tidzinga kukhulumisana lokunemandla kakhulu lokubeleselako kumtsamo nemandla , ekubeni kwangemphela nekubakhona kwebucambi lokwenta kuphindze kwente futsi bunjalo bako matfuba lobuhlahlambisa umhlaba kutsi wehlule umlandvo , sikhatsi nesidzingo , kunekukhutsata kungenisa . 
Bonjiniyela kanye naleminye imisebenti ngaloko kutawumele bashintje bentele kusebentela batsengi labangasibo bosolwati . 
Letimiso tebuncane bekugcina letingenhla titawusebenta kuto tonkhe tisebenti ngekhatsi kuleLitiko Lemisebenti Yesive . 
Titfombe titawuniketwa uma kunesicelo . 
Yinhloso yalelisu kusekela emakhophelethivi etimali kanye naSosikhwama waVelonkhe . 
Make Somlomo , ematiko etfu etifundza ayati ngalokucakako kutsi kunemkhawulo lobekiwe ekweluleni kusetjentiswa kwemali yemnyaka . 
Tingaletfwa ngekusebentisa timo tetebuchwephese letahlukahlukene , tonkhe leto tinemitselela yetindleko letehlukene , tidzingo tetendzawo netejomethri . 
Ngetulu kwako konkhe , umbuso we-Afrika kufanele uphendvule ubuye uphendvule ngetidzingo tebantfu bawo . 
Loluhlelo lolusha lulindzele kutsi kukhula kweligunya leLitiko lifake ekhatsi yonkhe imakethe yetindlu tekuhlala . 
Kutfutfukisa nekuphatsa timakethe letisebentela etitaladini kuyinchubo yekuhola yeMkhandlu Wendzawo Yelidolobha leNingizimu . 
Kubaluleka kwetimakethe tekutsengisa tase Ningizimu Afrika letingakahleleki angeke kwabukelwa phansi . 
Lolokutfolakalako kwehliswa ngulencenye yemali yaletitolimende letitfolakele kulemali yemcasho , nalencenye yentalo lebonakele njengentalo lengenako ngesikhatsi lesibonisa kulingana . 
Lesibonelelo sitawelulelwa kumiklamo yemikhakha yesimondzawo , temasiko nemiphakatsi . 
Umtsamo wekudla lokwakhako cobo kuya ngekudla lokudlako . 
Inkampani inalabasebenti labalandzelako : 
Lokuchazwa kwetindzawo letiyingoti nekukhetfwa kwemathulusi ekusetjentiswa kwaleto tindzawo . 
Tiniketa kuvuleleka lokubuka kakhulu tinhlangotsi tonkhe ngelwati loluphatselene kuphela nelivoti , ikakhulukati mayelana nemphahla netinsita , kususwa endzaweni kuya kulenye , tinhlaka tembuso nelwati lwelizinga leliphasi lwenhlangano . 
Kuba khona lokuchubekako Kwemtsetfo Lolawula Labamnyama ebhukwini lwemiculumtsetfo waseNingizimu Afrika , kodvwa , akuhambisani nemyalo wentsandvo yelinyenti lokhona . 
Sevele sicedze tigaba tekucala letintsatfu . 
Bahlali bafanele kutsi batfole lwatiso loluphelele nalolunembako mayelana netinsita tabo . 
Lapha ngentasi kunetimphumelelo teLuphiko tangesikhatsi semnyaka lobuyeketwako . 
Lapho loku kungakhoneki khona , tindzawo tekwakha kumele takhiwe dvute ngalokwanele netindzawo tekusebenta kwentela kutsi timoto letititfutsi tesive tihambe tibuye kabili nobe kanyentana kusuka kulendzawo yekwakha kuya emsebentini nobe esikoleni ngetikhatsi tema-awa langekho bhizi . 
Ngeta linani lemaphoyisa emgwaco kusebenta emigwacweni . 
Tonkhe tibalobalo timiselwe emalini lengenako , lusebentisomali , tindleko , lemali letikhishiwe , kanye netintfo njengekuya kwekubuka kwebakhomkhimtselo nebahwebi ekugcogcweni kwemholo nalamanye emadokhumenti ekuhlola . 
Loluhlelo luphindze futsi luhlose kukhutsata bafundzi kutsi bacaphele tinsayeya tekuphepha emgwaceni emiphakatsini yabo kanjalo nekwenta ncono emakhono ebafundzi ekwenta setfulo ngekusebentisa tindlela tetiwombe tekwenta tetfulo . 
Loku kuyacaka futsi kufanele kube nemtamo lovakalako wekulungisa loku . 
Sitfole imisebenti yaHulumende icunjiswe tinchubomgomo tekucashwa tahulumende lowengcile , letente kutsi tatiwe umhlaba wonkhe ngekungasebenti kahle kwato nangenkhohlakalo . 
Lelitiko selitfole kwetsenjwa sive . 
Ncedza ekuhlanganiseni titatimende temali tesikhashana kanye netemnyaka . 
Sishayamtsetfo saniketwa imvume yekubhala umtsetfo lophatselene nekwabiwa kwemhlaba . 
Lesilinganiso lesi sivame kubitwa ngekutsi sizatfu sekutfwala . 
Uma kucatsaniswa , inhloso iyindzawo lechazwa kafisha yekuphumelela kusikhatsi lesifisha . 
TINCHAZELO NEKUHUNYUSHWA KWATO 
Namuhla Sarah uncike kulabanye kutsi bamsite ngayo yonkhe imishikashika yesimomtimba , ngobe akakhoni ngisho nekunyakatisa tandla takhe . 
Leyunithi itawusetjentiswa kukhombisa futsi nekuhlola titselo tetihlahla , kukhicitwa kwemagungumence futsi nemafutsa labalulekile futsi nekuphenya letinye titjalo letingaba khona eNkangala . 
Leti tiphatselene nekuhlangabetana netidzingo tekuceceshwa letibekwe tacaca futsi nekucacisa etincenyeni letibalulekile tenchubo lesemtsetfweni kanye nelisu . 
Sidzingo lesingetiwe kutsi lofake sicelo kufanele aletse bufakazi bekutsi usungule siciniseko setetimali noma siciniseko . 
Nanoma tinelizinga lelikhulu lekungabi kahle ekukhuleni kwenhlanti , emanti asemakhaya langcolile anetinhlobohlobo temamagciwane ebantfu . 
Ngembi kwekutsi wente luhlolo lwe-HIV kumele ukhulume nelikhansela ngaloluhlolo nekutsi utawentani nawuva lemiphumela . 
Funa emagama laphilisako enhlitiyweni yakhe . 
Lenhlekelele yacala kwenteka phambilini usengakacali nemdlalo . 
Emazinga lamancane e-oksijini lencibilikile , sitresi se-thermal , lizinga lelisetulu lekugcwala kwema-nitrogenous metabolites nekungaphatsi kahle tintfo letiyimbangela lenkhulu leyenta tinhlanti titsintseke ngetifo temagciwane . 
Emakhodi afuna kukhutsata kusebenta kwebantfu labamnyama etikhundleni letibalulekile kumisebenti yenkampani . 
Kufanele ube nemakhono lamahle etekuchumana kanye nekusebenta emashifthi , ikakhulukati ebusuku . 
Tindondo teteSayensi yeNhlangano yeBunye be-Afrika titawuklonyeliswa bososayensi labazuze lokuvelele , lokukhonjiswe tishicelelwa letinyenti , titjudeni tekucwaninga letinyenti letiphotfulile , kusebentiseka kwalomsebenti wetesayensi kutinsayeya tase-Afrika , nelilungelo lekutsengisa loko lokusunguliwe . 
Loku kwavunywa ngalokuchubekako yiNgcungcutsela ye-ICT yaseFreyistata lekhombisa kucala leyatsatsa sincumo yodvwana sekusungula luhlelo lwelitheresi yetedigithali yesiFundza saseFreyistata . 
Tinsita letisetjentiswako ekwenteni tiphakamiso kufanele tilingane kutindleko temklamo , kugcinwe simo kanye nebukhulu bawo . 
Masipala Wasesigodzini sase Alfred Nzo utfolakala ekoneni lelingasenyakatfo nempumalanga eSifundzeni sase Mpumalanga Kapa . 
Tinhlololuvo taminyaka yonkhe tiyentiwa nematiko lasebentisa letinsita kwentela kusita ekugadzeni kwetfulwa kwetinsita tawo . 
Bekungenalutfo lolungenandlela yekwenteka kunaba babulali . 
Linani lemaklayenti langeniswe kutikhungo tekuvuselela kusetjentiswa kwetidzakwamiva letiphetfwe nguHulumende . 
Lucwaningomabhuku lwanjalo-nje lwentiwa ngelitiko ngalinye . 
Loku sekuholele ekuncipheni kwesikhatsi sekukhokhelwa kwetinzuzo . 
Lokubakhona kwemali lesilele emuva ngekwetikweleti kutawuvele kuphakamise kwekutsi hulumende akafinyeleli kumazinga lagcwele emali uma ngabe atsenga , njengoba timakethe njengoba kwatiwa kutsi tibita emanani ngekusebentisa luhlelo lwekungakhokhi ngesikhatsi . 
Lamasu afaka ekhatsi tinhlobo letinyenti telucwaningomabhuku , kufaka ekhatsi kuhambisana nemitsetfo , tincwaningo tetimali , tincwaningo tetemiholo , tinchubo letifaka ekhatsi tincwaningo tetheknoloji yelwatiso , iforensikhi kanye netincwaningo tekusebenta . 
Kucinisekisa kutsi ngaso sonkhe sikhatsi kunebahlali basetindzaweni tekulungiswa kwetimilo lababekwe etindzaweni letikhona tebahlali basetikhungweni tekulungiswa kwetimilo . 
Umhlaba usebentisa lokunyenti kusuka kubatsengisi , ibhizinisi kanye nemboni yemisebenti . 
Tinhlobo temaciniso lekuvamile kubikwa ngato ngaletincenye letiningi tifaka ekhatsi : 
Ikhophi yakunye noma lokunye kwaloku lokungenhla kufuneka ichunyekwe . 
Lelithebula lelilandzelako limele kucubungula kweSWOT ngekwetindzaba tentfutfuko letivela ekucubunguleni lokusimo kwamasipalati . 
Kutfola i-ejensi lemikhakhaminyenti , licembu lekucinisekisa lelimikhakhaminyenti lenkhaba yelidolobhakati . 
Kuchubeka nekubika ngemphumelelo kwetivumelwano akwentiwa ngesikhatsi kantsi kubaluleke kakhulu kute kutsi lemakethe ikhone kusebenta kutimakethe tekuhwebelana nemiphumela ngekwetingucuko ekusabalaliseni nalokudzingekako . 
Siyaludvumisa lutsandvo lolukhulu leLikomidi lelisebente ngalo macondzana nalesabelomali kanye futsi nekusenta kutsi sitilandze nekucinisekisa kutsi tibopho tetfu sihlangabetana nato . 
Lomchumanisi weliwadi utawuba nemsebenti wekuphatfwa kwalelikomidi nekucinisekisa kwekutsi lelikomidi lisebenta ngendlela lefanele . 
Loluhlelo kunciphisa tikhatsi tekwakha tibe sezingeni lelemukelekako lelitawenta kwetfulwa kwetinsita kukhoneke ngesikhatsi lesemukelekako . 
Ikhomishini ibonile kwekutsi kusebenta ngamunye akufaki emazinga kulomtamo wahulumende wekwetfula tinsita nasekubuyiseleni emuva lemitselela yelubandlululo . 
Kumele kunakwe kutsi tinsolo nje tebungoti angeke tiphocelele inkantolo kutsi icitse kubuyisela ; kumele kukhonjiswe kutsi lengoti inemandla nome umonakalo lekucatjangwa kutsi utawenteka unesisindvo . 
Inchubomgomo netinkhombandlela tato tonkhe tinhlangotsi te-HIV ne-AIDS tavuselelwa kufaka phakatsi kusetjentiswa kwesidzambisingculazi nelungenelelo lwekudla lokunemsoco . 
Uma Umcondzisi-Jikelele akubona kubalulekile , angakhipha lisamanisi lekuvela kwaloyo fakazi . 
Emayunithi ebaphenyi lamatsatfu latfolakala eHeidelberg , Soweto nasePitoli ayincenye yalomklamo . 
Kuniketa imiklamo yekulinga lefanele lehlukene . 
Kubhaliswa kwemarejista etikhawu lakhishwe etibhedlela . 
Tintsambo tagezi letiyinsimbi titawuhlanganiswa tibuye futsi tiboshwe ngendlela levunyiwe . 
Ngenca yaloko , indzima , imisebenti kanye nekutibophelela kwalabadlala indzima lebalulekile akukachazwa ngalokulinganako . 
Ucelwa kutsi uma ngabe udzalula ngco lwatiso lolukwatisako noma idatha leneluvelomiva kumabhodi emilayeto emmango eLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , lolwatiso lungagcogcwa ngulabanye baphindze futsi balusebentise . 
Mengameli utawukhetfwa Libandla Jikelele Lophuma emkhatsini wabosihlalo belilunga lemakhomishini . 
Kubona luhlobo lolutfolakala kakhulu , luhlobo lolutsite lolubalulekile kutsi longiwe kanye futsi neluhlobo lokuhloswe kutsi kuzuzwe ngalo , kunika tilinganiso letinhle kakhulu tendzawo kanye nekuntjintjantjintja kwesikhashana . 
Kuphambuka lokuvakalako lokutsintsa silinganiso seliphakethe kungahle , nome kunjalo , kubukwe ekuniketweni . 
Batsengi banelilungelo lekuvala timphahla noma imikhicito futsi banelilungelo lekuvikelwa kwaletimphahla letivaliwe , kusukela ngelilanga letiletfwe ngalo . 
Lomkhandlu ubhala sitatimende seliphakelotimali senyanga netincwajana letesekelako . 
Kufanele kutsi loku kubonwe njengencenye yetinhlelo temakhono emphilo letikhona nyalo setisungulwa tibuye tentiwe etikolweni temasekhondari . 
Sebentisa ngalokuphelele kucashisa lokuhambisana nemanani emakethe kuto tonkhe takhiwo tekucashisa . 
Kunesidzingo lesiphutfumako semkhakha lomusha lotimele lotawusisa kute kwakheke ematfuba emsebenti nekwenta kancono imphilo kulesigodzi . 
Lesincumo imvamisa sincike kulesigaba sekuhlela umgwaco lomkhulu wakusasa . 
Lokuphikisa sincumo setekuphatfwa kwentsela kuyinchubo letigaba timbili : kuphikisa nalenye indlela yekusombulula kungevani . 
Kubuye kunikete ematfuba ekuhlukanisa emkhatsini wetisebenti tetebulungiswa basemajele netisebenti leticashelwe kutikhundla tekuphatsa umsebenti ngekusebentisa Umtsetfo Wetisebenti Tahulumende . 
Caphela : Tilawuli tekundluliswa " kusofthiwe " atisebenti " kusofthiwe " njengalendlela : 
Bohulumende betifundza badzinga kwenta lucwaningo kutfola bunyenti , tinhlobo kanye nendzawo yato tonkhe tinhlobo temfucuta yetemphilo lesetindzaweni tato kanye nesimo setekwelashwa kanye netindzawo tekulahla letikhona . 
Inkapani lebhaliswe e-Australia itseliswa intsela ngalokuphelele ngekwelinani lemali lengenako levela kumhlabawonkhe . 
Linani lelincane lemisebenti yebunjiniyela bekunakekela yacedvwa kunaloko bekulindzelwe . 
Kubonakala ngalokukhanyako kutsi kwakha umsebenti kusalele emuva kwekukhula kulabasebentako . 
Lesakhiwo sesivunyelwe futsi bahloli sebacashiwe . 
Umtsengisi longumchamuki utawukhokhela yonkhe imitselo , imitselo ngco , timali temalayisense , naleminye imitsetselo letseliswa eveni lelingaphandle kwelemtsengi . 
Letinye tintfo letinebungoti elwandle nasetindzaweni letinkhulu letinemanti letingekhatsi kwelive tifaka kugucugucuka kwesimo selitulu , kuchitseka kwawoyela , kulahlwa kwetinsimbi letisindzako , kuchubeka netintfo letingcolisa indalo nekulahla tinsila . 
Kucinisekisa bulawuli lobunemandla kuto tonkhe tindzaba tekuhlolwa . 
Lokulimatako kufa kwalabasikati , lusha , bantfwana kanye nebantfwana labancane . 
Imishini yekulawula emanti lesetjentiswa itimele yodvwa , kubahlali labacashe ngemuva emakhaya alabanye . 
Etimeni tetintfo letikalekako , sokontileka angentelwa kutsi anciphise intsengo yangakunye , futsi lokunganiketwa kungemukelwa , kuphela nje uma ngabe intsengo angeke ikhule . 
Letinkhomba letilinganiswa nguLelitiko tiya ngekufunwa kakhulu , lokwenta kube matima kuncuma emathagethi langiwo mbamba , ngaphandle kwekusebentisa idatha yesikhatsi lesandvulele njengethagethi lecagelwako . 
Tfumela ticelo kuluphiko leLwatiso leliTheknikhali kanye nemahhovisi ekwakha ngaphandle mayelana neligalelo . 
Kwatfolakala tiphakamiso letimbalwa futsi kwanconywa kutsi tinikwe imali ngekusebentisana Neligatja Letinsita Tetetilwane kanye neleKulawula Tinsita Lokusimeme . 
Tilinganiso te-Fitch noma teMoody tisetjentiswa njengetilinganisomazinga elutjalomali kusikali sekulinganisa savelonkhe . 
Kufaka ekhatsi bantfu labane-AIDS kumikhakhankaso yekucwayisa . 
Kulefutheji , letinye tihlwele tabonakala tivala timphumulo tato . 
Kodvwa , angeke kwenteke kutsi linyenti letingucuko tesilinganiso tingaba tinkhulu . 
Nginembono wekutsi niyincenye lebaluleke kakhulu yalenjini . 
Ngetinhloso talemigomo yethenda , letinchazelo letilandzelako tiyasebenta : 
Umbiko wemcondvo lotfola inkhulumo lebanti , iminyele , bubanti , luhlobo nekulawulwa kwelwabiwomali , lophindze futsi ubeke umcondvo lohlanganisile wephakheji yinye noma lamanyenti . 
Kulungela kusebenta ngaphansi kwencindzetelo . 
Ludzaba lwekuphepha kwekudla luphindze futsi lwagcanyiswa kulobubi . 
Incenye lenkhulu yephrofayili yeTshwane yemave emhlaba nekubaluleka kwavelonkhe kufakwe endzimeni yalo njengelidolobhakati lavelonkhe . 
Ingabe lesamba singaphansi kwekubukwa kwesicelonkhokhelo , kuYunithi Lekaliwe leyeme kunoma ngabe ngubuphi buhlobo neYunithi Lekaliwe ngetulu kwebudlelwane bebunikati ? 
Lamanani acatsaniswa nesilululwati setintsengo letisitandadi . 
Umtsetfo Lolawula Labamnyama ube yincenye yemitsetfo leminyenti yelubandlululo lebe yincenye yoluhlelo lwelutfungelelwano loludidanako lwekuphatsa labamnyama futsi belingulelinye letindlela letibalulekile tekuphatsa timphilo talabamnyama ngaphasi kwelubandlululo . 
Batsengi niyacelwa kutsi nicaphele kutsi lelifomu lekuklema lihambisana kanyekanye nalobhukwane loyinkhomba . 
Lesigaba Sekulungiswa Kwemgwaco ngumsebenti wenhlangano kuleLitiko Letekutfutsa Nemisebenti yahulumende esifundzeni . 
LaseNdiya neShayina omabili agcine kukhula kwetemnotfo lokuhle naloku kwaba nekuwa kwemnotfo jikelele kulowo nyaka . 
Bungako bekunikela kwemcashi mhlawumbe , ngaloko-ke , bungantjintjwa ngulomcashi ngekuhamba kwesikhatsi futsi buncunywa ngekubonisana nembalitimali weSikhwama , iBhodi yeBaphatsi futsi naNgcongcoshe . 
Kute kutsi kulungiswe tinkinga tetfu tetimali tahulumende netemtselo taleyo minyaka , loko kwaba sincumo lesikahle . 
Imibiko lemibili yekuphepha yangaphambilini icinisekisile kutsi vele kube netinkinga tekulahleka kwesisitoko kulesitolo . 
Lusito lwekutfutsa tigulane letingaguli kakhulu lutawuciniswa njengencenye lemcoka yekufinyelela kutinsinta , ikakhulu kutigulane letisetindzaweni tasemaphandleni , kanjalo , nekutfutfukisa kusebenta ngemphumelelo kwetibhedlela letivelele ngekwenta lula kutfutsa tigulane letikhishiwe tiphume kuletibhedlela . 
Litiko likucinisile kugcila kakhulu ekufundziseni labo labente emacala kusita kutsi kuphele kuchubeka kwekwenteka kwebugebengu . 
Kute longadlala umdlalo anesilondza lesingakabhandishwa noma alimele inyama . 
Kwakheka kwetakhiwo kanye nemibono yekwakha imvamisa kuyaye nako kubukwe njengencenye yeluphenyo ngalokuphelele . 
Leyunithi isebenta kahle kakhulu . 
Malanga onkhe siyabona futsi sifundze ngekutsi bafundzi lababuya ngekwemlandvo etikolweni temaModeli C kulesifundza bakhonona ngekwehliswa lababukana nako ngenca yelibala lesikhumba sabo kanye nekusetjentiswa kwetilwimi tendzabuko . 
LeSahluko sisebenta ngemalungiselelo elukhetfo . 
Emahhovisi kumele entiwe abe simanje futsi arejistwe njengemakamelo adokotela ekulaphela tilwane . 
Kodvwa noma ngabe sigomo singentiwa , kungatsatsa iminyaka letsite ngembi kwekutsi ihlolwe kahle , ivunywe bemtsetfo longiwo bese yentiwa ibakhona ngebunyenti esiveni . 
Hlola timphepha tesikhashana tekugcina letentiwe talenkontileka letinikwe ngumcashi kulesikhatsi lesikhona kutsi umcashi akhiphe lenkontileka . 
Kwenta sabelomali kakhulu kumayelana nekukhetsa kanye nekulungisa kabusha Hulumende lekumele kutsi akwente ekuncumeni kutsi kutawuhlangabetanwa njani nabocalangaye betinchubomgomo netinjongo tekwetfulwa kwetinsita . 
Ngaloluhlelo lwemaphoyisa lalishumi ngeliwodi , lelidolobhakati lijonga kuhlanganisa onkhe ema-ejensi etekucinisa umtsetfo kuleveli yeliwodi . 
Kwenta ncono lizinga le-FMC kubomasipalati . 
Lilunga Lemkhandlu Wavelonkhe lelingasebenteli Hulumende lingatfola sibonelelo lesinjena njengoba singabekwa nguKhomishana ngekubonisana Nendvuna Yekusetjentiswa Kwetimali Tahulumende . 
Akunasisombululo semmango lesitawuvunywa ngaphandle kwemvume yeLitiko Lavelonkhe Letindzaba Temhlaba , lekufanele imemetele lenchubo kutsi ikhululeke futsi ingavuni kuto tonkhe takhamuti futsi nakulabanye lababandzakanyekako . 
Sibonelelo seTinsita Temtapolwati Emmangweni sihlose kusita bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bafinyelele kulwati nelwatiso kute batfutfukise simo sabo setemnotfo . 
Kufuneka kube nemadokhumenti lafanele kusekela lenchubomgomo , kuwo onkhe emazinga ehirakhi , kucalwe ngebaphatsi labasetulu bese kuchubeka njalo kuye phansi lapho kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kwenteka khona ezingeni leliphansi , lapho kubangwa khona imfucuta . 
Ngabe lamalungelo aphatfwa futsi acinisekiswe kusebenta njani ? 
Linani lelincane kakhulu lebantfu labacashiwe litfolakala kutekulima . 
Kungaba neludzaba lolutsite kulencwadzi , lolunekuphambuka njengobe kushiwo ngaphambilini , nangabe tihloko tetivumelwane kufinyelelwe kuto kulenchubo yekuniketa nekwemukela , imiphumela yaloko kuvumelana itawurekhodwa lapha . 
Kunyenti kwengamela lokudzingwako kulendzawo lebalulekile . 
Kukhula kwekucashwa emkhatsini waletigaba kwehla kulokunye kulohhafu wekugcina weminyaka lelishumi . 
Inkhukhuma leyinkinga njengemathayi netilwane letifile kanye nekudla lokungakalungi kulahlwa kuletindzawo . 
Emandla labangelwa kugobeka nekuvundla . 
Lesikhungo sitawuniketa kuhambela kanye nekwesekela kulamanye emazinga alenkhundla yelusito . 
Nanome kunjalo , bungoti kungaba kutsi akusibo bonkhe basebentisi balenchubo labaceceshwe ngalokusemtsetfweni kuletinchubo tabo lokunemtselela lomubi ekuhlanganiseni idatha nekusebentisa ngalokuphelele letinchubo . 
Lokutsintsana emkhatsini webasebenti betemphilo netigulane kumele kubonwe njengematfuba ekwakha litsemba , kutetsemba , nekuhlephulelana ngelwatiso . 
Insangu , isetjentiswa yodvwa noma ngekuhambisana naletinye tidzakamiva , sidzakamiva lesijwayelekile lesisesibili ngekusetjentiswa . 
Balingani bemikhakha letimele neTinsita teLitiko leTebulungiswa basungule inchubo yekutsenga imphahla nebalingani bekusebentisana kute kwakhiwe nekulungiswa kwetakhiwo temajele lamasha . 
Lelinani likhombisa kutsi linani lelengetiwe kutekulima licasha bantfu labanyenti . 
Tinkampani letintsatfu letitimele , ngayinye yato icashe tisebenti letisitfupha , tacashwa kute titewelekelela ngekuklina nekusika tjani lebese bukhule kakhulu etitandini tebantfu labatimele . 
Futsi umbono wami wesibili kutsi sifanele kutsi sisebentise imibono levele lapha nangesheya kutsi sente tindlela letinsha letisuka phaca kulimuva letfu kuye kulikusasa letfu lelincunywa libuye lakhiwe yintsandvo yetfu yelinyenti lensha . 
Kuyabonakala , ngako-ke , kutsi kukhona kukhona kuhleleka ngekekwakhiwa etindzaweni tekuhlaliswa . 
ENdiya intsambo ibitwa ngetintsambo teticatfulo kantsi yake yasetjentiswa eCelebes . 
Yenta ncono kuniketa insita yekulimala kamatima ngekusebentisana neTenhlalakahle kuniketa insita ngekulimala lokumatima . 
Tinhlelo letinkhulu betifakiwe kuloluhlelo lwemali yekucala umsebenti lwamasipala . 
Mayelana nato tonkhe tikhundla , sicela utfumele sicelomsebenti sakho usho inombolo yereferensi lengiyo , kulelikheli lelibhalwe kusikhundla semsebenti ngasinye . 
Baphatsi basekela kutsi tidzingo tibonakale futsi kubalulekile kutsi tigameko lesetiboniwe tiphatfwe ngekusheshisa nangemphumelelo . 
Letinye taletikhungo letihweba ngekutsenga iwayini emaveni angaphandle amange tikhone kuhlonipha tibopho tato , letinye taletinkampani kanye nebalimi balahlekelwe ngemagontilaki nomphela ngobe imikhicito yabo amange ifinyelele ngesikhatsi lapho beyibange khona . 
Imphendvulo yemphatsi wendzawo kufanele indluliselwe esiboshweni . 
Kuphenya tiphakamiso tetindlela tekwetfula tinsita ngalokukhombisa likhono nekwenta tifundvo letifinyelelekako . 
Lesimondzawo lesakhiwe siphindzei sidlala indzima lenkhulu ekucaleni buniyo . 
Yonkhe imininingwane nemanani lavetwe kulombiko wemnyaka ihambisana netitatimende tetimali temnyaka letihlolwe nguMhlolimabhuku-Jikelele . 
Ematfuba embonini yesikhumba eGauteng aphindze futsi entiwe ncono kutfutfukiswa kwetimakethe letibuke labatsite labakhetsekile . 
Incenye yalokubuketwa idzinge kucondza futsi nekubonisa loku ngemininingwane letsite . 
Lilunga leBhodi yeTicelo litawu , ngekuya ngelilungelo lalelilunga lekushiya umsebenti ngesatiso senyanga yinye lesibhalwe phasi , litawusolo lililunga kulesosikhatsi njengobe Indvuna ingancuma ngesikhatsi sekucashwa kwalelilunga . 
Bonkhe basebentisi labasebentisa gezi wemamitha lamadzala batawuniketwa sikweledi sagezi labawusebentisile ngemali lefanelekile kulesigaba langena kuso umsebentisi wagezi . 
Kuvunyelwa kwemmangalelwa wesibili kuvalwa ngalokuvunyelwa lokulandzelako . 
Kantsi nganoma ngusiphi sehlakalo , sikhalo lesinjalo bekufanele kusetjentwe ngaso ngekusebentisa inchubo yekusonjululwa kwekungcubutana leniketwe kuloMtsetfo . 
Kuceceshwa kanye nekucaphela tisebenti kudla sikhatsi lesinyenti . 
Uma bewune sigidzi seMarandi kusisebentisela kutfutfukisa iGauteng , yini lebewungacala ngayo ? 
Uma kukhona lokuvelako , Emakomidi Eliwadi kanye neTisebenti Letitfutfukisa Umphakatsi tifakwa kumawadi kutsi tisite kucazulula tonkhe tinsayeya letilawula lelo wadi . 
Hlola lizinga lekuhambisana netinchubomgomo . 
Simiso siyentiwa ngendlela yekulinganisa lokuncono kumanani angalokutako lakhokhelwako kuto tonkhe ticelonkhokhelo letibekhona ngelilanga lekuhlolwa kwekubita kwemphahla . 
Emnyakeni lobuyeketwako Ikhomishini Yekuguculwa Kwemtsetfo waseNingizimu Afrika ifake sandla kuletinhloso letiphakeme . 
Loku futsi kusebenta uma ngabe umuntfu lofaka sicelo asaphishekile ngenchubo yekutfola iyunithi yemhlaba . 
Letindzawo letakhelene te-Pluto Park ne-White City tisedvute kakhulu nalendzawo yentfutfuko lelipulazi yeligalufu . 
Kukhula kwemiphumela yekubakhona kwe-esidi kusakhiwo sekhemikhali yemhlaba lapho khona kukhishwe emaminerali lafana ne-aluminiyamu ibe manti lahambako , lengangena emifudlaneni nakumapulazi etinhlanti . 
Kufanele kutsi tikhutsati ticedvwe ngalokwengetiwe ngekufakwa kwemkhakha wetimoto etivumelwaneni teluhwebo tesikhatsi lesitako . 
Kubolekisa kutsatfwa njengekubolekisa ngetimali lapho khona bonkhe bukhulu bebungoti nebetinzuzo lobuhambisana nebunikati bemphahla bundluliselwa kuMasipala Welidolobhakati iBuffalo . 
Kwetsembeka kwedatha kufanele kuvumela litfuba lekugcogca timali letisele tetitfutsi letingakabhaliswa . 
Litiko Letekulawula Imisebenti Yahulumende liyati , ngekuba yincenye kwalo kutinchubo tekulawula letisebenti letikhona , kutsi letinchubo leti atisebenti , tiyabandlulula futsi atisikahle . 
Ngiyatisa kutsi lemininingwane lengiyiniketile ingulephelele futsi yangemphela . 
Lomhlahlandlela utawunika litfuba lesifundza kuhambisana nemikhuba yebuchwepheshe bemhlaba wonkhe . 
Nanoma kunjalo , imali lenyenti leyabiwe etindzaweni letibekelwe phambili kuyo yonkhe imisebenti tabuye tabekelwa embili kusuka etindzaweni lebetibekelwe ibhajethi lephansi . 
Tishisekeli nebalingani kulomshikashika wekuvelana kwemave ngemave basita kukhiphela ngaphandle umbuso welubandlululo futsi bacedze emandla lawo macembu nebantfu labephuma bakhuluma nemhlaba balinga kupholisha bugebengu lobucondziswe eluntfwini lobungavikeleki lebekulubandlululo . 
Kunetimo lapho khona lelilungelo leli kumele livele , nome kukwesikhashana , kutintfo letibanti letifunwa kakhulu letiphatsekako njengaleto letiphatselene nesizatfu sekwakhiwa kwaLendzawo . 
Tibonelelo letitfolwe nguleminye imikhakha tindluliswa kusuka eliphakelwenitimali lelikhulu noma kusuka esifundzeni tiye ebuholini basekhaya . 
Lelithebuli lelingentasi likhombisa luhlu lwemitsetfo yamasipala lefakwe kugazethi . 
Bahwebi bemikhicito yetekulima nekudla kwaselwandle batsintsekile ngemtselela walesiteleka ngetindlela letahlukene , lokufaka ekhatsi kulahlekelwa ngasemalini , umtselela wekungagcini tibopho temagontilaki , kanye netinhlawulo . 
Ngenca yekwelulwa kwalenhlangano , kugcila ekusebenteni kwemali kutawuba sendzaweni yekusenta yemahhovisi . 
Loluhlelo Loluhlangene Lwentfutfuko Yeminyaka Lesihlanu lusungulwe ngekulandzela luhlelo lolukhatsatako lwekwenta lisu Nemkhandlu kanye Nebalawuli kwentela kucinisekisa kutsi sisebentisa lombono kanye nemgomo walomkhandlu . 
Ngenca yekungalingani kwemlandvo , kuphocelekile kutsi kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika kutsatfwe ngendlela lelinganako nalegcinekako kute kulungisa lokungalingani . 
Kuceceshwa kwetiphatsimandla letitawuhlanganyela kulokusetjentiswa kwaleNchubomgomo kufanele kuhambisane nanoma ngabe nguyiphi imihlahlandlela yaSotimali yekuceceshela kuphatsa kwekutsengwa kwemphahla . 
Leminye imishwanguto ibonakala ivumela umtimba kutsi utivikele wona kulesifo , kepha lena yona ibita kakhulu . 
Kukhona futsi kuvimbeleka lokungahambisani nekubulawa kwetihlahla letinjalo lokusemandleni laniketwe ndvuna kutsi kube nguye laniketa ilayisensi yekubulala sihlahla . 
Bucondzisi , kanye futsi neBucondzisi Bekuhlaliswa Kwebantfu kufanele bususe kuvumbuka ukuvela kwekuhlala lekungakahleleki , loku lokumcoka kulokupheliswa kweluhlelo lwemabhakede e-Nelson Mandela Bay . 
Liciniso kutsi bantfu labanyenti babuta kutsi ingabe letinye taletingucuko tiyaphatseka yini ngesikhatsi lesikahle , ngekwetemfundvo letikahle naletisimeme . 
Kungumbono wetfu kutsi letintfutfuko kanye nenchubekelembili kube yimphumelelo ngenca yetinchubomgomo tesifundza kanye nemasu ekungenelela laye etfulwa . 
Lelisubuciko lavunywa labuye futsi lafezekiswa . 
Inhloso yaloluhlelo kutsi kuceceshwe bonesi netisebenti tema-ambulesi , basebenti betemphilo kanye netisebenti letilawula tetemphilo , kulawula nekukhutsata temphilo , kanye nekuniketa imifundzate . 
Luhlobo lwemkhicito walokutsengiswako lokutfunyelwa ngaphandle kanye nekusebenta kwako emakethe yakulelive . 
Labatsintseka kakhulu ngalesenteko lusha nalabasikati . 
Siphindze futsi setfula kutsi inchubomgomo yemmango , lokuba " kwehlulelwa kwemmango ngekwemtsetfo " kufanele itsatse njengesinyatselo sayo sekucala emalungelo nemagugu eMtsetfosisekelo , lawa inkantolo leyehlulekile kuwabona . 
Kwekucala , incwadzi leniketa lilungelo lekugcina ingasetjentiswa njengebufakazi bemalungelo ekuba ngumtali kwentiwa ngumtali lofuna kubuyiswa kwemntfwanakhe lotfunjiwe . 
Baphakeli tinsita bacashiwe kuletigodzi kutsi bahlolele iHIV njengencenye yekuhlolwa kwetemphilo lokufaka ekhatsi kuhlolelwa kunyuka kwengati , shukela , emafutsa emtimbeni nebukhula bemtimba ngekuya ngebudze bakho . 
Ndvuna kufanele abuke bese uphendvula ngekweseluleko laniketwe sona ngumkhandlu . 
Akusibo bonkhe labangenelelako kulemboni yematekisi batimisele kungenelela kulomtamo waHulumende . 
ITotal icale kungena kulemakethe ngekuphakela balimi titsambisi temishini yabo . 
Tijeziso tato tonkhe tintsela letinkhulu tibekwa tibe setulu ngalokwanele kulabangatfobeli lokumayelana nekubhalisa nekufayela timemetelo . 
Buholi nekwenta ncono kusebenta : Leyunithi ichuba kuphatfwa kwekusebenta kwetinhloko tematiko avelonkhe newesifundza , acaphele tento letitsintsa buholi bemkhakha wesive , nekuhlola kusebenta kwematiko ahulumende . 
Temafa aVelonkhe tibuke kusebentisana nematiko macondzana naloku , kwakha likhono lekwenta nekuvisisa kulendzawo ngendlela lefaka sandla ekuletseni tinsita kuHulumende wonkhana . 
Emandla alokuvundlile , emandla , sisindvo , kungola nekuhlanganiswa kubalwa njengentfo lenyukako ngekusebentisa ikholamu yemanti . 
Siphikelele njalo ngekuniketa kufinyelela kutemfundvo lesezingeni njengoba yenta sisekelo semmango lonemandla nalophumelelako . 
Lekharikhulamu ayiyincumi imisebenti yekufundza noma tindlela tekufundzisa kepha ivumela umkhakha lomkhulu wetindlela tekufundzisa nekufundza . 
Kugucugucuka kwesimo selitulu kutawukhinyabeta kakhulu emave lasatfutfuka kuvetele i-Afrika tinsayeya letinyenti mayelana nemitfombolusito yetemvelo . 
Kwephuta kucilonga kanye nesikhatsi sekucala kutsatsa emakhambi ekwelashwa kumele kulungiswe . 
Liphoyisa letebulungiswa endzaweni yaseJozi banendzawo lenkhulu lengaphansi kwabo lefaka ekhatsi yonkhe iSoweto nabomakhelwane bayo . 
Imphumelelo yetemphilo tekutala yehlukanisiwe . 
Tinjongo letisebentako titawuniketa ematiko , bomasipalati kanye netikhungo tahulumende ngalokulandzelako : 
Sikhungo Semshuwalense Wekutivikela sisunguliwe kute sibonelele ticelo letingahle tivele , kuye ngemigomo nemibandzela yenchubomgomo yemshuwalensi wangaphandle . 
Kufanele kutsi kwentiwe lenye indlela yekwelekelela ngetimali lefanele . 
Bantfwana , batali labanakekela bantfwana lababutsiwe kanye nabosonhlalakahle baba yincenye ye-inthaviyu leyatsatsa lihora linye etindzaweni tabo letehlukene . 
Kute kukhutsatwe sisabalalisi semoya , letilinganisosimo letilandzelako kufanele kutsi kuhlangabetanwe nato : 
Kunakekela nekutinikela kube yintfo lenkhulu yalePhalamende lensha . 
Niketa imisebenti yekulawula , lefana nekuniketa lubalobalo lolungilo kucubungula kanye nekuhlelela likusasa , kubuka tidzingo mayelana nekuhlelela imali kanye nekulawulwa ngco kwetindleko njengencenye lebalulekile yekuhlala kanye nekulungisa . 
Loluhlelo lwentiwa luhambe nesikhatsi njalo ngemnyaka futsi lubhaliswe neSikhungo savelonkhe Sekulawula Inhlekelele yematfuba Ekulahlekelwa . 
Kodvwa , ingucuko yekutiphatsa , isala iyinkinga . 
Letimviwoluvo tiyacophelela futsi emmango uyakhona kutifinyelela . 
Emalunga lahamba ngalinye Enhlangano Yekusetjentiswa Kwemanti awadzingi kubhalisela kusebentisa kwabo njengemuntfu munye ngemanti latfolakele ngeluhlelo lwekusabalalisa lokulawulwa Yinhlangano . 
Loku kusho kutsi Luphiko Lolugcogca Umtselo lwaseNingizimu Afrika ( i-SARS ) lufanele kutsi lukhulumisane nebakhokhimtselo ngekuhambisana netidzingo temtsetfo . 
Uma intfo yemphahla , yemboni kanye nemshini lotfolakale ngemali yemnikelo nangemnikelo wemmango kulahlwa , lokusala kuleSilulu Seminikelo Lokunikelwe Mmango lokumayelana nentfo lenjena kuyiswa kulokuzuziwe lokusele . 
Lona ngumfanekiso lonconotwako wemave lamanyenti latsatsa imtsetfo yekuvikela idatha futsi watsatfwa Yinhlangano Yemave aseYurophu kucinisekisa kutfobela umtsetfo wekuvikelwa kwedatha . 
Litiko Letekutfutfukisa Tenhlalakahle lichubeke ladlala indzima lebalulekile ekuniketeni tindlela tekuphepha netekukhululeka kulabaphuyile , labangaba sengotini nalabebabekelwe eceleni . 
Mengameli angakhetsa nanoma nguliphi linani labondvuna emkhatsini wawo emalunga eSigungu Savelonkhe futsi angakhetsa bondvuna labangandluli kulababili ngaphandle kwesigungu . 
Indzawo yekutsengisa ikhanola lenkhulu kakhulu eNshonalanga Kapa yimakethe yetimboni tekuhwebelana ngoba inetimphawu letikahle tekuncibilikisa . 
Kute utfole inhloso lehlelekile , masipalati kufanele asungule budlelwane nemikhakha yahulumende kanye neyangasese . 
Hamba ngelibhayisikili , sebentisa tisindvo tesandla nobe usukume esofeni uyoshintja ishaneli nobe ulungise ivolumu . 
Lokusebentisa ngephasi kwemali lehleliwe kungabukwa njengalokubangelwe kuvalwa kwetikhala temsebenti sekuhambe sikhatsi . 
Ngekungamelani naletindzaba , lelitiko litsetse sincumo sekunaka kwentancono konkhe kufinyelela lokuhlanganisa temphilo nebanantfwana kubonakale njengematfuba ekugoma . 
Bafundzi labafundzela kwelapha baniketa tinsita tetemphilo emiphakatsini lekhetsekile emitfolamphilo ngaphasi kweliso letisebenti tekwelapha . 
Titediyamu tisesimeni lesikahle , futsi tihlala tisetjentiswa . 
Chaza kutsi kungani loku kubalulekile nanoma loku kutawudla lenkapani imali lenyenti ngemnyaka ngamunye . 
Noma ngabe ngubani kitsi angaba nalevayirasi , ikakhulukati nasisaya emacansini futsi sente ngekunganakekeli . 
Bohulumende kumele babe bafisa kutsatsa tinyatselo letiphelele , letifaka ekhatsi kwandzisa imfundvo nekucecesha , kwenta ematfuba emsebenti , kuvimbela tifo , nekwenta ncono kutjalwa kwemali lokunesibopho kutenhlalo kanye nakusimondzawo . 
Ligatja Lekulawula Timali lihlala libamba imihlangano Nebalawulu Beligatja kanye netisebenti letimcoka kute kucinisekiswe kutsi kunetindlela tekulawula letisebenta kahle nangemphumelelo . 
Lilungelo lekushicilela ligodliwe kuko konkhe lokucishicilelwako . 
Dokotela wemndeni utawudlala indzima lemcoka yekuhlelembisa kulenchubeko yekunakekela ngekubambisana netinhloko letibosolwati tibuke imisebenti lekhetsekile yelwati lolutsite loluvamile . 
Umuntfu lolawula lidamu ngumuntfu loneligunya lekulawula , kuphatsa nekuchuba tonkhe tinhlangotsi tekuphepha telidamu . 
Lapho kunekwehlukaniswa kwemsebenti waloluhlobo , kumatima kakhulu kucondzaniswa futsi nekuhlanganisa tinsita futsi wakhe lubambiswano emkhatsini wabo . 
Imali lengenako njengobe kukhonjisiwe kulelithebuli ngako-ke kumiselwe emalini lengenako letseliswako lapho khona tonkhe timali letidvoswako letiniketiwe tidvosiwe . 
Bobabili lona lotsintsekako nebantfu baba bembono wekutsi kulungisa kubalulekile ; kulawula nekucala kusebenta kuyacala . 
Loku kungaba sesimeni semnikelo wemphahla lefana nema-ikhwiphimenti yangcondvomshini , emadodemu , ifenisha naletinye tintfo , letifaka kusitwa kwelucecesho . 
Kunakekelwa kwetemphilo lokuncono kufanele kwehlise sidzingo sekungenelela kwekuvuselelwa kwesimilo . 
Kusukela lomtsetfo waphasiswa kube netintfutfuko letinkhulu emtsetfweni . 
Tinsita letifanele kanye netinhlelo letiletfwa nguletinye tikhungo kufanele kutsi titjelwe lababanjiwe bavalelwa kanye nemitsetfomgomo yekufinyelela kutikhungo tekuvalela kufanele kutsi yatiswe bonkhe labatsintsekako labafanele . 
Tikhungo letingakaneli kanye naletingagcinwa kahle tisesimeni tenta kutsi kungeniswa , kulaliswa kanye nekukhulula kwalababanjiwe bavalelwa ngembikwekutekwa kwelicala kube lukhuni futsi kugcoka tembatfo tabo kwalababanjiwe bavalelwa kuholela ebungotini lobukhulu kutsi bece kanye nebungoti betemphilo nekuhlanteka kwalababanjiwe bavalelwa . 
Njengoba kusenetizatfu letinyenti tekutsi kungani umkhokhintsela angakhetsa kungafaki sicelo sekuvikela emalungelo ebunikati , kudzingekile kutsi umsebenti uvikelwe ngemalungelo ebunikati . 
Tindzawo letingena tomoto letipheyviwe , tindzawo tekupaka timoto , indzawo lelungiswe kahle yacina , emaphuli netindzawo tekudlalela ithenisi tonkhe tingeta kuloluhla lolungaguguleki lwetindzawo letisemakhaya kwanyalo letingatsatselwa enhloko ekuhloleni kusetjentiswa kwetintfutfuko emakhaya . 
Letikhungo leti tacelwa kunika nome nguluphi lwatiso labalubona lungasita futsi labangatsandza iKhomishini ilubuke . 
Bafundzi bayaseshwa ngembi kwekungena kulendzawo . 
Kusita ekulandzeleleni kwelwabowomali nekusetjentiswa kwemali yelihhovisi lesigodzi . 
Tfola titobhu netiteshi etindzaweni letigcwala kakhulu . 
Bambalwa baphatsi betemisebenti yahulumende labaceceshelwe kuhlelwa kwemsebenti kantsi angeke basite kakhulu kulendzawo . 
Kutfutfukisa emkhatsini wetindzawo tekongiwa kwemvelo noma tindzawo letikanjelwe letivulekile . 
Njengoba sekushiwo , kufundza etikolweni kulikhono lesifundza nalokukushoko , kanjalo-ke nasekukhutsatweni kwema-ICT etikolweni . 
Indlela lenhle yekukhutsata kucinisa longahle ahlaselwe kusebentisa imigoco yekuvimba lefanele kanye nemafenisi . 
Nanome kunjalo , kubancono kwetintsengo tetimphahla kancane kancane kutawusita ekwakheni ingcebo yasekhaya . 
Inyuvesi yaseZululand kanye neNyuvesi yeThekhinoloji yaseDurban bakhombise kuwutsandza lomkhakha . 
Sebentisa lifomu lelehlukile uma ufuna kubhalisa kokubili . 
Watsi besisemtsetfweni wabese wenta imiyalo leyatisako ngaloko . 
Tichibelo letifananako tingacatjangelwa kulombuso wetemtseto nelulawulo losebenta etinkampanini temshwalensi naletinye tikhungo tetetimali njengetetimali tetimpesheni . 
Noma kunjalo , kuhlolelwa tifo temagciwane kufuneka kusetjentiswe inhlanti lensha kuphela . 
Baphakeli baphawule kutsi Labanye batsengisi bakulungele kucocisana macondzana ngemathemu ekubhadala lapho labanye bacindzetela baphakeli ekuvumeni imitsetfo yekubhadala langatsandzeki nakancane ngekusebentisa umoya " tsatsa noma yekela . " 
Imisetjentana lemcoka yalomsebenti isekelwa ngetimali kakhulukati ngekusebentisa tinkhokhelo telulawula lwemitfombo yemanti . 
Sicela ucinisekise kwamukela kwakho lokucashwa ngekugcwalisa naku lokulandzelako : 
Ngalamafishane , imibuso yentsandvo yelinyenti lenelikhono kanye nemibuso letfutfukako kanye netikhungo kutawuba yintfo lelivekati lelitawukwatiwa ngayo . 
Inchubo yesishayamtsetfo itawusentjetiswa kucitsa hhayi kuphela Sikhwama Setetindlu eNingizimu Afrika kodvwa nato tonkhe Tikhwama tetetifundza titawucitfwa . 
Tintfo letifana nekuvikelwa kwasemende kungahle kufake sandla kuwo onkhe lamandla alokuphumako , ngako lolokuchaziwe kulokuvikela kubalulekile kucinisekisa kwekutsi lolokudzingekako angeke kugucuke ngalesikhatsi salolokuphumako . 
Tikhala temisebenti eLitikweni Letemisebenti emahhovisini etifundza kanye nasenhlokohhovisi , tibe nelifutse kulusebentisomali loluphasi laleSikhwama etindlekweni tetisebenti . 
Emkhatsini waloluhlelo kunemtamo wekulungisa tinkinga tavelonkhe ngendlela letolungisa kanyekanye tidzingo tesigodzi . 
Ilembe litfolakala emkhatsini kweRichards Bay naseThekwini , lisendzaweni lekahle lenematfuba lahlukahlukene lamanyenti lacala kusukela kumabhizinisi endzawo kuya kulawo emhlaba wonkhe . 
Ngalokukhetsekile , tinsuku lokungasetjentwa ngato kutawuba ngawo onkhe emaholideyi lasemtsetfweni aseNingizimu Afrika nemaholideyi lasemtsetfweni ekwakha : 
Kute uhlanganyele udzinga ku : 
Kwesibili , lizinga lekuhlangabetana nekubhadalwa kwetindleko kwenteka ngemuva kwesincepheteliso lesibhadalwa umcelinkhokhelo lolimele engotini yemoto , alatiwa . 
Imvumo yesivumelwane sesicelo lilungisiwe kantsi litawutfunyelwa kuNdvuna weteKulima kanye neTindzaba teMhlaba kwamukelwa . 
Tindzaba letibikwe ngalendlela betendluliselwa kuYunithi yeLuphenyo lweNkhohlakalo lenenchubo lebhalwe phasi yekusebenta tikhalo letiletfwe ngekusebentisa inombolo yelucingo lwamahhala lwekumpimpa nome ngabe nguyiphi-ke lenye indlela . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi banike batsengi litfuba lelivakalako lekuhlola timphahla letitsengiwe noma letiletsiwe . 
Kumele bacinisekise kufezekiswa kwetinchubomgomo , tinhlelo kanye nemiklamo yetitfutsi letehlukahlukene kanye nalabanye labadlala indzima . 
Batsengi abakafaneli kukhokhela tinsita tekulungisa noma tekunakekela lokwentiwe ngaphandle kwemvume yabo . 
Imikhukhu ayinato tikhungo temathoyilethi lagwedlako . 
Kugcila kweMagugu neKutiphatsa ngeNkambo lenhle kubekwe ekubalulekeni kwalemigomo ngesikhatsi sekubafundzisa ngendzawo nekusayina kwanjalo ngemnyaka kweNkambo yeKutiphatsa kahle neKutiphatsa kweBhizinisi . 
Lomasipala ucele kushintja imiklamo yakhe ngekuhamba kwesikhatsi kantsi lusito lwemali loluniketiwe lwendluliselwa kumnyakatimali lomusha . 
Lokutfutfuka loku kungumsebenti wekukhula kwemaklemu kanye nesidzingo sekutfutfukiswa kwetebuchwepheshe . 
Kufezekiswa kwesikhungotindleko nekucashwa kweMphatsi weMahhovisi eSifundza neKwesekelwa kweTikhungo kutawuphutfumisa inchubo yekwephetsa kufezekiswa . 
Sivumelwano lesibalulekile kuloku kucecesha kwesikimu sekukhishwa emsebentini . 
Lamuhla siyabungata ngoba tikeyi tijikile , ngoba inkhululeko ite nematfuba lamanyenti ebantfu bakitsi . 
Tisetjentiswa temmango letidzinga kutsi tibonakale njengendlela letifinyelelwa ngayo ngulabo labahamba ngetinyawo ngalokukhonekako tifanele kutsi tibe setindzaweni letingafinyelelwa ngetinyawo ngemakhaya latisebentisako kutimphambanamgwaco letisebenta kakhulu . 
Bekunemililo yemahlatsi kuletinye tindzawo . 
Ikhanola ingalinywa emihlabeni lebanti letinhlobo letehlukahlukene . 
Kukhishwa kwematje ngalokungekho emtsetfweni , kwakha nekugubha isanti negraveli lokwenteka kulendzawo . 
Injongo yeLitiko Letekutfutsa kuhola lokufaka ekhatsi inhlanganisela , kusimama , nekutsembeka kweluhlelo loluphephile letekutfutsa , ngekuphepha nekulawula umnotfo , kuhlela , kutfutfuka , kuhlanganyela , kutfutfukisa nekusebentisa emasu netinchubomgomo tetekutfutsa . 
Imitamo lesetjentisiwe yekwehlisa kunatfwa ngemandla kwetjwala netidzakamiva emkhatsini wetisebenti . 
Siphindze futsi sibe nemiphingolo ye-oyili lelingana negesi yemvelo , lokulingana nekusetjentiswa kwegesi yaseNingizimu Afrika iminyaka lengemakhulu lamatsatfu nemashumi lasikhombisa nesihlanu . 
Emkhatsini nemnyaka , imitamo yaleyunithi igcile ekusekeleni lokusungulwa netindlela tekuniketa imali , kutfutfukiswa kwekulandzelelwa kwekwetfulwa kwetinsita , nekukhokhelwa kwetinsita . 
Timphahla letingaphatseki tinakwe kwekucala ngekwentsengo . 
Asebentise Loluhlaka Lwemasu Ebulili lwaMengameli . 
Kuhlanganyela kwemmango kuba yintfo lebalulekile kutincumo tekwakhiwa kwetindlu letitsatfwa mayelana nemmango lotsite . 
Loku kubonakala shengatsi kungenca yekungaciniseki kutsi lensita ingatfutfukiswa njani . 
Emakhondomu kumele atfolakale ngaphandle kwekutsengwa kubafundzi lesebatenta temacansi . 
Loku kutawufinyelelwa kuko ngekuniketa emandla kunakekelwa lokutinte ekhaya lokutawutfula umtfwalo kutigulane letigulwa bomahlalakhona futsi batawukhona kuniketa kunakekela lokunelisa kahle kuletinye tigulane . 
Basebenti abahlukaniswe ngalamacembu lamakhulu lamabili . 
Tisetjentiswa letihlanganyelwako netasekuhlaleni tichazwa ngalendlela lelandzelako : 
Ingcikitsi ifanele kutsi ihlolwe kubuye futsi kwemukelwe netinkhombandlela kute kutsi tifanele simo lesitsite lesikhona . 
Leminye imisebenti leyentiwa ngaphandle kwesikhatsi sesikolo ingababangela sitresi lesikhulu bafundzi labane-HIV . 
Sicelo sihanjiswa ngekwetikhungo tetimali noma emacembu ebasebenti akukavami kutsi abe nekudla ngemacebo njengoba kunebhondi noma imalimboleko yemsebenti lerejistiwe ngetulu kwalemphahla . 
Kuvuleleka kwaleSikhwama kwesilinganiso sekugcina etfubeni lekulahlekelwa ngesikweleti kulingana nelinani leliphelele lemphahla yetimali . 
Kwehliswa kwetabelo kuyakhanya kutsi kutawuba nebungoti kunaba balimi . 
Konkhe lokulekelelako kutekuphatfwa kuvumela kusebenta kahle kwemakomidi emawadi kufanele kubekwe eHhovisi laSomlomo . 
Loluhlelo , loluvame kwemukelwa bomasipala eNetherlands , lusungula indlela lefanako kanye nesakheko sekugcogcwa lokwehlukanisako kwetincenye letomile temfucuta yasemakhaya . 
Kuhlanganisa lwatiso ngalokuphatselene nemibuto yebetindzaba neluhlaka lwetimphendvulo . 
Labanye batsite batsemba kutsi emaphoyisa atawukhona kwenta umisebenti wawo wekulwa nebugebengu ngendlela lenelikhono lelikhulu , nyalo ngoba sewane sakhiwo sawo latawusebentela khona . 
Lesitayela besingakacondzani nemave latfutfukile kuphela . 
Loku kungafaka letinyatselo letilandzelako : Yenta luhlolo , lolunensayeya kumasuphavayisa , loluhlose ekuboneni timo kumunye , emacenjini , kumindeni kanye nemiphakatsi levumela kungenelela lokufanele . 
Kuvela elangeni kufuneka kucatjangwe kutikhatsi tasekuseni netasentsambama . 
Emaphuzu ekwehla nekwenyuka kwemandla emali kanye newekuntjintja silinganiso nawo kufanele kuphendvulwe ngawo , njengoba tindleko tenyuka ngekuhamba kwesikhatsi . 
Njengoba bekubikiwe kuleminyaka ledlulile , lokungacapheli ngekubaluleka kwetinkhinga telitiko lelilawula litiko le-IT kuholele ekutseni lelitiko lingabi neluhlelo lwekuchubeka kwelibhizinisi noma luhlelo lwekuvuselela inhlekelele . 
Loluphawu luhlose futsi kusita bafundzi babe nelikhono lekukhuluma busheleleti ngendlela lehlelekile luhlelo lwalokungemagugu ngekwembono webuKhristu . 
Kukhulumisana ngeliphuzu mhlawumbe ngemalanga elwatiso , kukhombisa , kanye nemihlangano nekungenelela kwetilwane lokuhleliwe . 
LeLitiko liyavuma kutsi kusenetinselele letinyenti lekufanele tilungiswe ngalokuphatselene nemimmango lelimako . 
Luklayo lwekuncuma lapho kugcina khona iminyele yemhlaba njengaloku lukhonjisiwe kulisu lesikhashana leliniketiwe lelikhombisa imincele lemenyetelwe ngekwemtsetfo yeNdzawo Yekuphatfwa . 
Nangabe uchumisa tikhala temapoli tentsambo yekwekuhluta noma emashubhu ekuhlasimulisa lahlanganisiwe kumele asentjetiswe kutsi adubule lokugcwalisiwe . 
Uma losagcinelwe kushushiselwa lelinye licala angenato noma anganatimphahla letikahle , kufuneka aniketwe timphahla letikahle letitawukhokhelwa nguhulumende kute akhone kuvela enkhantolo . 
Etindzaweni , kuchubeka kufanele kutsi kugcame kute kucinisekiswe kusitakala ngekufinyelela endzaweni lenebuluhlata kanye nekubukeka kwendzawo yemvelo neyasetindzaweni tasemaphandleni . 
Nyalo , kunesitoko lesinengi kakhulu , futsi loku akukenti kuphela kutsi intsengo yemikhicito yasekhaya yehle kodvwa kwehlise nentsengo yenyama levela emaveni angaphandle . 
I-SAPS iyakwemukela kukhubateka ngekuba ngumcashi lokhetfwako kubantfu labaphila nekukhubateka . 
Iveta lizinga lelitsite lekusebenta lelimele kufezekiswa ngulesikhungo , luhlelo nome umuntfu ngamunye ngesikhatsi lesibekiwe . 
Simemetelo , siyatjelwa , sentiwa njengelisu lekucedza emandla tihlwele letinyenti lebetingeke tikhone kufakwa kulenkhundla yetemidlalo . 
Igcile kumtsetfo wekutsi kuncono kuvimbela inkinga kunekuchubeka nekusebentisa indlela lengasebenti . 
Kulokunye , ngenca yesimo selitulu lapho lina khona , lamave ase-Asia angakhicita titjalo tetihenga ngemnyaka munye kodvwa eNingizimu Afrika kutsatsa lokungenani iminyaka lemibili kukhicita letitselo . 
Ema-inivoyisi lacinisekisiswe afanele kutsi aphekeletelwe bufakazi betindleko lekungenwe kuto . 
Kungcubutana lokunyenti kwekuhlasela uhlomile ekucaleni kwemnyakalishumi emva kwekutimela kwabhebhetseliswa timfuno tangaphandle kantsi kwaba netimphandze tako kumaphuzu etemnotfo . 
Timali letimisiwe tamalanga onkhe tikhokhelwa njalo ngenyanga , tifake ekhatsi tindleko tekusebenta , tindleko temphahla kanye nekuvala timoto ngekutsenga letinye . 
Kunalengikubonile lengifuna kukwenta macondzana neluhlobo lwemyalo ngembi kwekutsi ngigucule tindzaba letivela kulokundluliswa kwelicala . 
Konga kuyadzingeka ekusiseni futsi kungako kufanana kungalindzeleka ekhatsinekhatsi naletinombolo letimbili . 
Tisetjentiswa tifanele kutsi tibhalwe tinombolo ngendlela yekuhamba kwesikhatsi seliwashi , ticale ekucaleni kwemugca noma kwekhebuli lenenombolo yekucala . 
Lutjalomali loluchutjwa ngentsengo yenchubo yekukhokhela sikweleti usicedze emva kwaloko kukalwa ngekusebentisa indlela lenemphumelelo yentalomali . 
Ekusungulweni kwelikhadi lemaphuzu lelinelisu , sinyatselo lesilandzelako kusungula imiphumela , lekufunwa kuzuzwa ngumasipala ngalenjongo . 
Umtsetfosisekelo ngaloko ke uvumela umphakatsi kutsi ufune kutsi tinsita tetfulwe , nekutsi labasebenta ehhovisi kuhulumende kanye nebaphatsi babenemakhono kwentela kutsatsa tinyatselo letivakalako ekuniketeni tinsita . 
Kwenta kancono imisebenti nekwakha imisebenti kudzinga tinchubomgomo netinhlelo letinyenti letikunakako lokutimela . 
Kuletinyanga letintsatfu letengcile , bebaloku bakhuluma ngekukhatsateka kwabo ngekubhikisha nekuvimbela labanye bothishela nathishelanhloko kutsi bangene esikoleni , ngaloko batsikameta kufundza nekufundzisa . 
Kukhona lokubekiwe kulebhajethi kute kuniketwe tinsita temanti mahhala kuloku lokukhona . 
Kulicele lelibukete temnotfo , iminitfo leminyenti lesatfutfuka ishayeka kabi kakhulu ngalokukhokha noma kwehliswa kwekusisa ikakhulukati ekusiseni kuluhlelo lwekunikela emimmangweni ( i-CSI ) lebeluhlolse kwacha ematfuba emsebenti , kucedza buphuya neKutfutfukiswa emakhono . 
Imibiko yekuphatsa yanjalo ngenyanga lefaka ekhatsi kodvwa ingashiyi ngaphandle emanotsi lafanele ekuveta lokungatiwa . 
Timali kufanele kutsi lokuncomekako tingaphakelwa ngendlela lencunywe phambilini ( sibonelo samba le-Rx setemigwaco , Ry yesemahholo emmango ) kodvwa kufanele kutsi tiphakelwe tisamba kute kutsi kube nekuhwebelana ngekucocisana ngesikhatsi kusachutjwa inchubo yekuhlela . 
Inchubomgomo yetimali kufanele ibe lithulusi lekulawula umnotfo lelikhulu lendlela yekucala ; ingasetjentiswa kakhulu noma kanjani namasinya kunenchubomgomo yesikhwama semali yahulumende . 
Lombiko ucuketse sibuyeketo lesingashiyi lutfo ngaphandle salesimo Engilandi futsi , lokungatseni , umtsetfo waseScotland futsi ubuka tinkhulumo letivumelana nawo kanye naleto letiphikisana nawo etincenyeni letitsite lekutawukhulunywa ngato kuloluhlu lwetimphendvulo . 
Loku kufaka kunakekela ngetenkholo , temfundvo , tekucecesha , tekusebenta ngengcondvo , tekukhibika netemdlalo , imiklamo yelayibrari , tinhlelo tekuneliseka nemakhono . 
Kuleminyaka lemitsatfu leyengcile lelitiko lente imitamo lephatsekako ekuveteni kwenta kahle kakhulu nekutibophelela ekuphumeleliseni ligunya lemandla alo . 
Uma bekutawuba njalo , noma uma bantfwana bebasengotini noma beswela , angingabati kutsi lofaka sicelo sekuguculwa kwesincumo wesibili ngabe ukushilo loko . 
Nginesiciniseko sekutsi batakutfola kuyintfo lesebentiseka kahle kakhulu ekuphakamiseni kwatisa ngekwesekela lenjongo yekwakha imiphakatsi lesimeme lehlala etindzaweni letisimeme tekuhlalisa bantfu . 
Lamadokhumenti lalandzelako angatfolakala kunome ngabe nguliphi lemahhovisi amasipala lalandzelako : 
Kulomnyaka timali lona , emaphiko atawakha liphepha lelitawusentjetiswa kubukisisa incitfomali kubomasipalati etintfweni letikhetsiwe . 
Tinchubo tekulawula kukhubateka tingumsebenti wabo bonkhe labatsintsekako kuSAPS . 
Lilunga leKutsenga neKutsengisa loKunconotwako kweLikhadi lemiphumela leJeneriki lihlose kulungisa letinye tindzaba letitsite letibalulekile letikhungetse ematfuba emhambisi timphahla ngemabhizinisi lahambisana neBEE , Emabhizinisi Lamancane lanemvumo kanye neMabhizinisi Lamancane Langenisa inzuzo lencane kanye nemabhizinisi laphetfwe-ngulabamnyama . 
Lokunye futsi kutsi ufanele anikete siciniseko lesibonakalako sekutsi konkhe lokutsengwako kungulokudzingekako , kufanele , kukhokhelwa ngesikhatsi lesifanele futsi kubhalwa phasi ngalokwenele kubuye futsi kubikwe ngako . 
Lamadathabhesi lasetjentisiwe ku-GIS , nanome kunjalo , adzinga kungetwa kukhuliswa futsi kufanele afake kongiwa kwesimondzawo futsi nelulawulo lwemhlaba . 
Imboni yetemafilimu yakuleli seyikhulile futsi yatfolwa nekuhlonishwa ngemave emhlaba . 
Tindleko letiphansi titfolakale ikakhulu ngenca yaletizatfu letilandzelako . 
Lemikhakha leyitawunakwa kulesigamu ngulena leyinendzawo kubocalangaye babomasipalati , labakhonjwe kutigaba teKuhlatiya neMiklamo , kanye naleto letidzingwa ngumtsetfo . 
Letinye timbangela letingetulu kwelulawulo lwetikhungo tekuvalela linani lekwemukela kanye nebudze bekuhlala esikhungweni sekuvalelwa . 
Loku kwentiwa ngenchubo yebhayoloji esisefeni lesenta sikhuntsa . 
Luhlelo lolusezingeni leliphansi luyawubona umsebenti lomuhle lowentiwa tisebenti tetfu , lokwente kutsi tigcine tikhushuliwe taya etikhundleni letisetulu . 
Lawula intfutfuko kanye nekusetjentiswa kwenchubomgomo kanye nemtsetfosimiso lofuna kucinisa iNtfutfuko yeMnotfo weNdzawo . 
Kuloluhlelo lwemasu etinhloso teLitiko tekugcila kuletinjongo temasu letilandzelako . 
Emakhono langiwo etekuhlanganisa timali newekubala . 
Emahholo kumele abuye futsi ahlalelane naletinye tikhungo temphakatsi , njengetikolo netimakethe . 
Lelinanimali litawukhokhelwa ngesendluliso selibhange noma libhangedrafthi lekhokhelwa labo labakhokhelwako , ngelilanga lemkhosi wekuklomelisa . 
Ngifuna kwati kutsi lohumende lona utawenta ngaloku . 
Kunakekelwa kwetakhiwonchanti letikhona , ikakhulu titeshi letincane , kusalele emuva kudzinga lungenelelo lolumatima kucinisekisa tinsita letichubekako naletingatsikanyetwa esikhatsini lesitako . 
Kusetjentiswa kwaletindlela tebhayoloji akukeneli , ngesimanga semphilo lemfishane kakhulu yetitjalo tetibhidvo letinyenti , sidzingo lesibuya kubasebentisi kumazinga lasetulu ebuhle , kanye nekubeketela kancane kungcola kwetilwanyana . 
Ngekusweleka lokukhulu , lamacembu lamadzala kakhulu netitfombo letinsha tiphaphatsekile , nalokumbala lomgcobane kumtsambokhatsi wengono yelicembe . 
Tindzawo letivulekile tisetjentiswa kakhulu bantfwana kudlala nekukhibika . 
Mnu . Palumbo usebenta Njengemsiti Wamabhalane Wekhomishini . 
Timo tengcindzetelo angeke tibalekelwe , futsi kanjalo nematfuba angeke alandzelelwe , tinkhinga angeke tilungiswe , nome tinhlelo tilandzelwe kahle ngaphandle kwekwenta nekutibophelela kwelicembu . 
Ngiluhlolile lolwatiso lwekusebenta lolubikiwe ngacatsanisa nesilinganisosimo sonkhe sekusebentiseka nekwetsembeka . 
Kulawula kungcubutana , kusebentisana nemaklayenti nekugcila kumakhasimende . 
Chaza indzawo lesikhulumi besibuya kuyo . 
Linani lebabhalisi labatfola kufundziswa nalabasebenta kucecesha : 
Kusiswa kwemali kumisiwe ebhange kwentela kuvikeleka mhlabawonkhe ngekumelana neticiniseko temuntfu munye letiniketwe kuvikeleka lokucinisekisiwe kutisebenti letivunyelwe . 
Kuphatsa kwasotimali uveta kuphatfwa kwekuhamba kwemali , ema-akhawunti ebhange nekusisa . 
Letindlelasentoko letikhulako tikhombisa tincindzetelo tekwenyuka nekwehla kwemnotfo , kanye netimali letidzengeka ekufezekiseni inchubomgomo lebekiwe . 
Cinisekisa kuhambisana kutidzingo temtsetfo kanye netinchubo letinhle tekulawula tinsayeya . 
Kwehla kumkhicito webasebenti ngenca yekugula emphilweni nemtselela wetengcondvo . 
Sibuye futsi sibukene nekungabikho kwemhlaba lofanelekile futsi losendzaweni lekahle kanye nekungabikho kwetakhiwonchanti ngebunyenti kubomasipala labanyenti . 
Lomsamo ufaka ekhatsi " tindlu " letimbili temsamo futsi ichuba tinhlelo tetemfundvo letimiselwe kuligcogco lelikhulukati letisetjntiswa tekulima tasendvulo , timoto takadzeni kanye netilwane temdzabu tasepulazini . 
Kufinyelela lokwengetiwe ekwetfulweni kwetinsita kanye nentfutfuko lesimeme akusiko kuphela besigcile kuko . 
Loku kunemtselela lomkhulu hhayi kuphela ehhovisi nalamanye emalungiselelo , kodvwa nekutiphatsa kwemalunga ebasebenti njengobe kanyenti abanasicinisekiso sekuphetfwa kwemalungiselelo kwemalivu abo . 
Lokuba khona kwekuhlelo lwekulawula kuvuta kwagesi kusinyatselo lesiye endzaweni lekahle . 
Tinchubo timbili tekulinganisa tasetjentiswa ngalendlela lelandzelako : 
Kuhlela kwemasu akusilo likhono lelikhetsekile lekwenta umsebenti , kepha kuyindlela yekuhambisa litiko . 
Kuyetfusa kwekutsi umuntfu angabulawa ngendlela lebucaba kangaka . 
Tibopho netindzima letidlalwa sisebenti lesikhulu ngasinye kufanele kutsi kubekwe njengetinchazelo temsebenti . 
Umdlavuta wemabele lobonakele usacala ungelashwa ngemphumelelo . 
Emanani lamancane angakhululwa aye kumkhatsi wemoya ngekusebentisa likhabethe lelikahle lentfutfu yegesi . 
Indzawo lebalulekile yekuchumana emkhatsini weLitiko leMisebenti yaHulumende kanye nelitiko leklayenti . 
Loku kusho kubonisana netiphatsimandla tetitfutsi kute kubonwe kutsi ngabe kutawuba nekwandziswa kwetinsita tetitfutsi letihambisa umtfwalo letahlukene , nobe ngabe lendzawo yekwakha itawusitwa ngelusito lwekuniketa umtfwalo . 
Kungeta , uniketa kutfolakala , kugcinwa , kuhlela , kutfutfuka , intfutfuko kanye ngekususwa kwemphahla kanye nekuniketwa kwelusito lwemali letinhloso tekulungisa kabusha umhlaba . 
Tivumelwano letinciphisa linani lemikhicito lengakafakwa nato tisita kukhulisa libanga letinzuzo letincutsiwe letinhle ngemncintiswano nekwakhiwa kweluhwebo . 
Bebangenelela kuragbhi kanye netekugijima . 
Lendvodza yaphendvula , " Kudzala kwafela umuntfu lapha , wangcwatjwa lapha , ngemuva kwetinsuku letintsatfu wavuka kulabafile. " 
Labantfu abamdzingi ummeli noma kumelelwa muntfu wemtsetfo kulenkhantolo yemacala lamancane kantsi ingcabano ivamise kusonjululwa ngekukhokha imali . 
Letifinyeto letigcwele taletindzawo letimbili tabomasipala basekhaya tingalendlela : 
Tinsita teMamografi kakhulu tisetjentiselwa bafati labanetikhalo temabele nome timphawu . 
Bangaphindze basebente njengendlela yekukhalata kwemalunga emibutfo lehlomile lengakhoni kutfola imphendvulo lenelisako ngekwemashaneli latayelekile . 
Yakha lisubuciko lekutfutfukisa umnotfo neluhlelo lwekukhutsata kute kutsi kuchutjwe lokutfutfukiswa kwenkhaba yalelidolobha . 
Imihlangano yetetindzaba ihlangabetana netinjongo lebetibukiwe tekwatisa sive mayelana netinhlelo tahulumende tekusebenta . 
Sivumelwano sitsatfwa njengesivumelwano umangabe singendluliseli ngeliphutsa onkhe ematfuba ekulahlekelwa kanye nemivuzo kumnikati . 
Lekhozi yentelwe tisebenti telitiko kuphela . 
Lokukhula kubangelwa ikakhulukati ngulokwabiwa kwebhajethi lesekufanele ikhishwe ngenca yekulungela kwalelitiko kwenta imiklamo lehleliwe . 
Kuhlalisana kwetilwane netitjalo kubaluleke kakhulu futsi kwelekelela ngebubanti tinhlobonhlobo tetinsita tetesimondzawo , njengekulawulwa kwemimoya lesemkhatsini , futsi nemjikeleto wemantil . 
Ucuketse tindlela tesentokulungisa temafemu , lengca bukhulu lobutsite . 
Tonkhe tendlulisi nemafithingi atowentiwa ngendlela yekutsi tikhone kumelana nemandla lamakhulu kakhulu lacondzile kanye nemandla eshothi elizinga lekungahambi kahle lelibekiwe . 
Bantfu-labatsite labasetinkingeni bangahlolelwa kukhubateka kwelufuto lokutsite kanye netinkinga tekutalwa . 
Luphakelomali lweSikhwama Setisebenti seTemfundvolephakeme Kuvelonkhe neSibonelelo Sekutfutfukisa Tekuceceshwa Kwabochwepheshe beTemphilo sihlala singakeneli . 
Lomklamo uyincenye yemitamo yaleLitiko yekuvusa kutfokotela imikhicito yemafilimu nekukhutsata lisiko lekutsi imimango ihambe iyobukela emamuvi . 
Luhlatiyo lwemakhono layinhlitiyo kubasebenti banyalo kulelitiko lukhomba kutsi kubakhona kwebasebenti labanemakhono latsite kujutjelwe , sibonelo : 
Lwati lwemsebenti : Kuhlela nekulungisa umsebenti wakho nekusekela tisebenti kucinisekisa kunakekela kahle kwekuhlengwa . 
Tibulalimagciwane tekhemikhali tingasetjentiswa kumfucuta lengemanti njengengati kanye nemchamo kodvwa tingaphindza tisetjentiswe kumamayikhrobhayiloji kanye nalokulingene lokukhaliphile . 
Kwanyalo kunekwesalakala kwelwati lwebasebenti betindlu lolunesilinganiso lesiphakeme ezingeni lesifundza . 
Nanome kunjalo , kuwa kwemnotfo wemhlaba wonkhe kwaholela leSikhwama kutsi sifune letinye tindlela tekusita yonkhe imitamo yahulumende yekudala kanye nekugcina imisebenti . 
Ngekuya kwesivumelwano , likhefu lemnyaka libe yimfanelo kwekucala . 
Loku kungehluka ngekuya ngelinani lekwabelana lelitsatfwa nguletinye tisetjentiswa njengemapaki , imitapolwati , tinkhundla tekudlala , kanye netikolwa . 
Likhono lekusebenta kusimondzawo lesinelicembu lelinenkinga lesidzinga kuchamuka netindlela letinsha kanye nekwenta lokusha . 
Noma ngusiphi sitimela lesitfutsa tichumane ngaso sonkhe sikhatsi kumele sibe nemshayeli wesitimela kanye nemsiti wesitimela . 
Ibhlokhi ingaba yindze kakhulu noma ibe yimfishane kakhulu - ibe yindze kakhulu kutsi inganiketa kuhhamuleka lokunesigci kanye nekufinyelela lokumagalagala , kuphi futsi kube kufishane kakhulu kutsi kungavumela intfutfuko lebonakalako . 
Litiko lente imitamo yekucinisekisa kutsi bantfu labakhubatekile bafakiwe kuto tonkhe tinhlelo nakumisebenti yetemidlalo . 
Kubalulekile kutsi inkhambiso lekahle kakhulu leyiyinkhombandlela yetemnotfo , likhono nekusebenta ngemphumelelo ( sisindvo semali ) kuphakela kwetinsita kutfutfukiswe . 
Bekukulawula kufinyelela enkhundleni mbamba kanye nemagumbi . 
Kwengeta , kube nelinani elikhulu lemacala laphumelele labekamelene nelubandlululo lolungasicotfo . 
Phakatsi kwalokunye , kufanele sente yonkhe imizamo yekuvala lesikhala lesiphakatsi kwalabanako nalabangenako ngekusheshisa . 
Umbononchanti , inhloso nemagugu abuyeketwa abuye achitjelwa . 
Kunesikhatsi lapho , kumele uvume kutsi kunenkinga . 
Ngentasi tibonelo tetitatimende tembono taleminye imiphakatsi yetemnotfo yesigodzi . 
Bafakiticelo bavete kutsi bakhetsa sincepheteliso semali , kanye nekubuyiselwa . 
Onkhe emacembu lanenshisekelo kufanele kutsi avele eLuhlwini lweBatsengisi lwabomasipala futsi kufanele kutsi achumane nelitiko ngembikwesikhatsi . 
Tinchubomgomo titawutfutfukiswa bese tiyasetjentiswa . 
Lokunye kulungiswa kabusha lokwentiwe kuhambisana nemitamo yetfu yekwenta ncono kwenta ngelikhono nangemphumelelo . 
Besisesigabeni lesibucayi lapho besingakhoni kubuyisela tinsita kusebenta letindzala temphi letichubeka nekungasasentjetiswa . 
Iphalamende ingaphakamisa tingucuko ekwehlukanisweni kwemalingena . 
Uma kwenteka ungeva lutfo lolubuya kitsi tinyanga letimbili ngemuva kwelusuku lwekuvala ungacabanga kutsi sicelo sakho asitange siphumelele . 
Ngifuna kubonga balimi labamhlophe labaphendvule kulubito lengilwentile kunkhulumo yami yekuvula yemnyaka lophelile , yekutsi basekele kutfutfukiswa kwebalimi labasafufusa labamnyama . 
Bukhulu besitja nabo liphuzu lekufanele libukwe . 
Ayikho inchazelo levamile yekuguculwa kwelisiko , futsi letisebenti letinyenti tibike kutsi ativisisi kutsi kushoni kugucula lisiko . 
Bungoti bubangwa kakhulu kungacondzakali kwetinhloso tahulumende futsi ngiloko lokwenta kube nako kokubili tihibe nematfuba . 
Likomidi Letemasiko laseNshonalanga Kapa linikwe ligunyakwenta lekugcugcutela kuvumela temasiko ngekutsi lente kutsi kube netinhlelo tekucasheliswa ngemasiko . 
Sangcotfo sishaye ngasekupheleni kweNyoni lokwente umonakalo lomkhulu etitjalweni . 
Njengoba kukhonjisiwe ngenhla , kukhona sisombululo lesincono lesingeke siphikiswe , sekulahlwa kwemfucuta lenekutsatselana . 
Nika kuhlela kwekulawulwa kwekusetjentiswa kwemhlaba lokusebentako futsi lokukahle elevelini yamasipala wasekhaya . 
Ngekulinganisa incenye lesetulu yebasebentisi labatfole kwelulekwa bavumile kuhlolwa i-HIV kunalabebalindelekile . 
Imali lengenako ifaka imali lefakwako yeMshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti , intalo kanye netijeziso letfolwa kubo bonkhe bacashi lababhaliswe Ngekwemtsetfo Wemali lefakwako yeMshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Litiko kudzingeke linikete , kulawula , kulungisa kanye nekusebentisa emakhono ekuvikela lahambisana netidzingo taseNingizimu Afrika . 
Letinhloso kumele takhiwe ngekhatsi kwetidzingo tesimisomtsetfo sekulawulwa lokuhlanganisiwe kwemfucuta , tilungise sigaba ngasinye sekuhleleka ngetigaba kwemfucuta . 
Baphatsi baniketa lisu lelisimeme lwekutfula tinsita tetemphilo letisimeme letinetinhloso letichazwe kahle tetinsita tetibhedlela letinkhulu . 
Kulomnyakatimali losetulu , liphepha lelikhomba simo lesikhetsiwe litawusungulwa kute likhombe lisu lekungenelela lelidzingekako . 
Ngalesikhatsi Luhlelo Lekulondza leSifundza luphumelela ngendlela ekuguculeni timali tesifundza , kusekhona ematiko leChubekako nekuba netinkinga tekucitsa imali . 
Lisu lekukhangisa , leligcile kumikhakha lemcoka yemnotfo , kufanele lusetjentiswe . 
Natisetjentiswe kahle , tibulalitinambutane tinganiketa kuvikeleka lekufanele , lokungabiti kutilwanyana letingabangela kulahlekelwa lokukhulu . 
Loku kuhambisana nalokubekelwe embili nguhulumende ekucedzeni buphuya kanye nekwakha ematfuba emisebenti . 
Onkhe emakhaya lasetindzaweni tasemadolobheni tendzawo lelawulwa nguMasipala wasePrince Albert tichunyelwa emanti ngamunye ngamunye . 
Timali temhlalaphansi tisebentisa tilungiso letivela kutingucuko tetinchubomgomo tekutilandza kanye nemaphutsa ngalokufananako . 
Nanoma ngumaphi emareytsi kanye nemitselo noma tinsita tamasipala letikweletwa ngulombhidi noma ngumuphi lomunye webacondzisi bamasipala noma sikhungo samasipala , noma kumuphi lomunye masipala noma sikhungo samasipala , basalele emuva ngalokungetulu kwetinyanga letine . 
Basebenti batatichenya ngaloku labakwentako nekucashwa kunsita yahulumende yetemphilo . 
Nangabe kukhona inkhomba lenjalo , Sikhwama senta silinganiso sesamba lesingatfolwa ngelizingagugu laleyo mphahla . 
Timoto letidvonsa ngemavili omane bekufanele tisetjentiswe kuyofinyelela kulabafake ticelo . 
Loku kuphindze kwaba nemtselela kulesincumo saNdvuna sekusungula litsimba lelitawubuka kutsi kungatfutfukiswa njani kudlala ezingeni leliphakeme . 
Umcwaningimabhuku Jikelele ucwaninga onkhe ematiko , imitimba yahulumende neyemtsetfosisekelo njalo ngemnyaka ngesikhatsi lesincunywe ngumtsetfo . 
Bufakazi betindleko lekungenwe kuto kumele buphekeletelwe yi-invoyisi lesayiniwe . 
Leyunithi iyachubeka nekukhulumisana nebalawuli bemaklayenti kucinisa budlelwane . 
Lena yisethi yemigomosisekelo lemankimbonkimbo , leminye ingashayisana nangabe ihunyushwa ngaletinye tindlela . 
Leluphiko lisekela temfundvo kulesifundza ngetinhlelo letinengi tekwakha , tekutfutfukisa netekulungisa . 
Ucabanga kutsi iNingizimu Afrika idzinga bangeneleli labaceceshiwe ngekhastodi netindzaba tekufinyelela emmangweni wetfu lonemasiko lahlukene ? 
Timilo : Yonkhe imisebenti lehlobene nekwenta kube kwemave emhlaba itawentiwa imigomosisekelo yawo netimiso tibe semcondvweni weNingizimu Afrika . 
Nanoma kugcogcwa kwemfucuta kuyincenye lebalulekile yekulawulwa kwemfucuta , esikhatsini lesidlulile bekunakwe kakhulu kulahlwa kwemfucuta . 
Letimiso leti titawufakwa njengetimo tekutsintsana letidzingekako . 
Ngaphandle kwekuphazamiseka kwalapha , lendzawo inetitjalo letifanako naleto letitfolakala endzaweni lendze ngasetinyaweni tendzawo lekhuphukelako yentsaba futsi leya emhlabatsini losicaba lengaphansi kwelinyawo lendzawo lekhuphukelako . 
Kusuka kulesisisekelo , sitawakha kwetfu njengemmango lotsandza temidlalo lohlonipha bobabe nabomake bemakhodi lahlukene etemidlalo . 
Sakhiwonchanti sitawatiwa njenge " Pentagon " futsi kutawuba yindzawo yeblokhi yekuphatsa , emahhovisi ebaceceshi , emablokhi ekuceceshela , tindzawo tekuhlala tetitjudeni letindvuna naletinsikati , lisontfwana , lihholo , inkantini yetitjudeni , emalayibrari nemakamelo ekufundza . 
Nanome ngingazange ngingazange ngisho lokuphatsekako lokutfolakele mayelana nelusito kanye nekwwetsembeka kwelwatiso lwekusebenta lolubikiwe lemigomo lekhetsiwe , ngitsi akunakwe letindzaba letahlukahlukene letishiwo . 
Ndvuna utawuncuma kutsi litsini linani lebantfu lelivumelekile , imizamo lephelele latayisebentisa ngalokuphelele , noma inhlanganisela yako kokubili . 
Bacashi balindzeleke kutsi basho noma batfumele imininingwane yetisebenti tabo kuleSikhwama uma bacala libhizinisi lelisha , nangalesikhatsi sekusebenta kwelibhizinisi uma kuba khona tingucuko emholweni wetisebenti . 
Leyunithi icale luphenyo lweforensikhi , ikakhulukati kukhokhelwa lekusolelwa kutsi akuhambisani nemitsetfo lelawula kutsengwa kwemphahla . 
Emkhatsini wabo , bebanelinani lebantfwana labalishumi lelingelabo , kutsi laba babo bebahlala bodvwana noma nabo . 
Kwengeta , ikhabhinethi ivumele kutfunyelwa Kwemphatsi Wetetimali Lomkhulu kutsi aye Etikweni Letekuvikela . 
Kufanele kutsi timphawu tifundzeke kalula uma ushayela utengca , loko kutfutfukisa loko lokwetfulwa sigodzi setfu njengalokuphelele , kusukela eNyakatfo kuye eNingizimu . 
Sicela Unake : Asikho sifaniselo kanye nesicelo lesingakapheleli lesitawamukelwa . 
Loluhlelo lolumcoka lwahulumende lutawucinisekisa kutsi sitfunti sebantfu betfu siyabuyiselwa futsi nekutsi bajabulela titselo tentsandvo yelinyenti . 
Lapho lomtsetfo uniketa inchubo yekukhokhwa kwetimali tesikolwa lokucindzetelekile uphindze futsi wente kutsi kucolelwe batali labangakhoni kukhokhela . 
Kuncuma kutsi kulungisa kutawuba kulungile , likhotho yebo lenta njenge sicalo salo kuhlola kulahlekelwa tetimali lokuhlushekwe ngulophendvulako ngalesikhatsi atsatselwa . 
Tindlela tekuhamba kwetilwane tasemantini tifaka titepisi tetinhlanti tekutfutsa kwetinhlanti tinyuka ngemfudlana . 
Loku kutawenta ncono kakhulu kusimama kwetetimali futsi kwente ncono emazinga abo etinsita . 
Emayunithi lamanyenti labekelwe tinhlangotsi letitsite tenchubo yebhizinisi asebenta ngekhatsi e-TISA . 
IRejista Yesikole Yetidzingo iniketa silinganiso lesibalulekile sekucatsanisa kungalingani lokungumlandvo . 
Bohulumende bendzawo bamane nje batincola tekwetfula tinsita kepha babukelelwe kube basebente njengetitfunywa letimcoka ekutfutfukisweni kwemnotfo . 
Tikhwama temhlalaphasi titawudzingeka kutsi tihole emalunga ato enchubeni yekugucula imali labayongile ibe yimalingena letayelekile ngemuva kwekutsatsa umhlalaphasi , nekukhetsa noma kutfola imikhicito lemisiwe lehlangabetana nemigomo kanye nemazinga lafanele . 
Inkhokhelo itakwentiwa ngalokulandzelako : 
Kuleminyaka leyengcile , lelitiko belingasebenti ngekuhambisana neluhlelo lwemnyaka . 
Kute kucinisekiswe imphumelelo yekuhlanganiswa kanye nekwentiwa ncono kwetinhlelo letikhona tematiko e-CJS kanye nekuhlela ngekuhlanganyela kute kucinisekiswe kutsi kuba nekuchumana lokudalekako futsi lokugcinekako , kufanele kutsi kube nekusitwa ngetimali lokufanele . 
Incenye lenkhulu yemkhankhaso wendzawo yetfu wekwatisa bewufinyelela kubakhiciti baseKapa , kute kufundziswe lomkhakha ngetinzuzo tangemphela letiniketwa yiGauteng ngaloluhlelo lwayo ' lwesingenta '  . 
Kusungula imiklamo lehlukene nalefanele yekulinga . 
Make Somlomo , tinhlelo , emaphupho netifiso tisime ekusebenteni lokuhle kwemnotfo wetfu . 
Inhlanganisela ye-amoniya naletinye tintfo letihlukahlukene sibonelo , i-cyanide nelitfusi , titfolwe kutsi tinebungoti lobukhulu kune-amoniya yodvwa . 
Sikhungo sasePrince Albert siphatfwa kahle ngemitfombo lebanayo . 
Ngiyakuvisisa kungabeketeli lokukhulako lengihlangabetana nako , kepha uma kungasitsi sonkhe lesinekuvisisa lomsebenti nekutsi kutawutsatsa sikhatsi lesinganani , sitatitfola sishelele satsatsa tincumo letisifaka enkingeni . 
Tinhlelo tetemphilo kwemimango kufika etindzaweni letisebentako , njengekulawulwa kwetesimondzawo , kulawulwa kwekungcola , emapaki nemangcwaba , temphilo tetesimondzawo , temphilo tetebasebenti , kuphepha nemphilonhle . 
Kufinyelela kunsita yetemphilo yahulumende kuniketa inethi yekuphepha emphakatsini lenemandla kulaba labahlupheke kwekugcina futsi kuvikela inhlekelele yekusebentisa kabi kwemali yetemphilo lokujikijela imindeni lehluphekile ekujuleni kwekweswela . 
Lomklamo usesesigabeni senchubo yekutfutfukisa timphawukukala nesisekelo selubalobalo lokutawuvumela kucatsanisa lokunelusito . 
Cishe wonkhe umuntfu lomusha ungena sikolo , ngako bothishela banelitfuba lelihle lekucocisana ngalesifo futsi basite labasha kutsi bativikele ekutselelekeni , kutfola kugula kanye nekufa . 
Ikakhulukati , Sosikhwama ulandzelele dvutane lokuchubekela embili lokwentiwe tinkhapani tembuso tikweleti tato leticinisekiswe nguhulumende . 
Umkhandlu ukhetsa bosonkontileka lebebancishwe ematfuba esikhatsini lesengcile njengoba kuvetiwe kufomula yekutsenga etincwajaneni tekuthenda . 
Futsi , iLTA ayisasebenti ngekwemtsetfo kulencenye , njengoba lesikhatsi sekufaka sicelo sesindlulile . 
Siphatsimandla lesilawulako kufanele sikhetse sihlalo welikomidi . 
Ucelwa wati kutsi kwekuhamba kanye nendzawo yekulala kufanele kutsi kubhukwe kuphindze kukhokhelwe litiko lakho . 
Kumnyaka lobuyeketwako , Litiko lisungule Inchubomgomo Yekugadza Ngekwemshini kanye netinchubo leyaphasiswa kusetjentiswa nguvelonkhe . 
Tindzawo letisebentako kufuneka tiphendvule kutidzingo temsebentisi , kufuneka tihlaliswe ngekucophelela futsi tidizayinwe ngekunakekela lokukhulu . 
Tiganga letidvumile lekwalwelwa kuto timphi KwaZulu-Natal , eNyakatfo Kapa naseNyakatfonshonalanga nato titindzawo letibalulekile tekuvakashelwa . 
Kufanele kuniketwe itjuthi lekhipheka ngalokucondzile . 
Ayicoci ngalokugcwele loluhlelo lwetinzuzo letichaziwe noma tiphi tingucuko temasabsidi ladzingekako kulemali lengenako , nanoma basunguli betinchubomgomo kufanele babuye banikete kunakisisa kuleto tihloko letinye . 
Hlela ubuye ubhale lwatiso kumathemplethi ekubika kusebenta esikhashana kanye nemnyaka kanye nekwenta imibiko lehlongotwako ledzingekile lekubika kusebenta kwesikhashana kanye nemnyaka . 
Nduna angamemetela ngaleyondzawo uma kuphela anembono wekutsi ayikavikeleki ngalokwanele ngekwemigomo yaleminye imitsetfo . 
Kulesikhatsi lesisasele sekulinganisa ngaphambilini , tisebenti te-IMF tenta ingucuko kutinchubomgomo . 
Kucashwa kwebantfu labanekukhubateka kuba yinsayeya . 
Leliphayiphi lidvonswa lisuswa elwandle liyiswe lakugcina khona emanti etulu bese lehliselwa elusentseni lisuswa ngakulelikona . 
Tinsita Tesibhedlela Sesigodzi : Tigcila ekutfutfukisweni kanye nekunakekela tibhedlela tesigodzi . 
Ngelucwaningo lwalo , Loluhlelo lufuna kubona kutsi nguyiphi imininingwane ledzingwa sive kuhulumende . 
Lomasipala ubuyekete Inchubomgomo yakhe Yalabeswele kwentela kutfutfukisa kancono kufinyelela kwemakhaya kutinsita takhe . 
Nangabe samba selizingagugu lemphahla leyo mphahla nayicitfwa ekugcineni senyuka sidzimate sifike kusamba lesilingana nome lesingetulu kwelinani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku , imali lebitwako yekubukana nesehlontsengo semphahla inguziro kudzimate samba selizingagugu laleyo mphahla longasilindzela ekugcineni nayicitfwa emva kwaloko sincipha sifike kusamba lesingephasi kwelinani lentsengo yaleyo mphahla ngekwelibhuku . 
Sitfole imibiko leveta emahlandla langene ngawo ngekhatsi kwemakamelo lagcwele intfutfu , asindzisa bantfwana ngekubajikijela ngaphandle kwemafasitelo kute bavikeleke . 
Uma kusetjentjwa ngeMphahla Lenemshwalense lelinyatiwe ngalesikhatsi Kusetjentwa Kwakhiwa ngalesikhatsi kunemonakalo lolinganene , lendzawo kufanele kutsi igadwe ngalokuphephile bese tindluliselwe kuloMcashi walolonemshwalense atoncepheteliswa . 
Ekwenteni umsebenti walo , lelitiko lenganyelwe ngulemitsetfo , imitsetfosimiso kanye nemitsetfonchubo lelandzelako : 
Umkhawulo wetimali wetigulane letilaliswe esibhedlela ume ngalendlela lelandzelako . 
Ngekwesibonelo , indlelasu yinye kwenta ncono kwelulekwa nekuniketa kuhlela umndeni emuva kwekucedvwa kwekukhulelwa . 
Linyenti lekulimala nebudlova nako kwenteka etindzaweni lokulindzeleke kuto . 
Kute letinye tifundza letinetindlela letifananako tendlela yekuba nemhlaba , ngako-ke kutawudzingeka kutsi kwentiwe tindlelakwenta letikahle kakhulu . 
Kwanyalo kunelabhorathri yinye Etikweni lweBhayokhemistri , Iyunivesithi yasePotchefstroom , lebukene ngelucwaningo lwemiphumela yeluhlolo lwaselabhorathri lwetifo letiphatselene nekungadli kudla lokukahle . 
Labakhokha emathenda batawukwelulekwa ngesikhatsi sebatawungenisa kunikwa kwemathemba kwabo lokuncono kakhulu futsi nekwekugcina . 
Letinye tikimu tentelwa kusita onkhe emazinga elutjalomali , ngekwemisebenti leyetayelekile noma lecondze ngco . 
Ngutiphi tidzingo letibuncane bekugcina kulesiciniseko sekuceceshwa ? 
Lokuwa loku kwemaleveli ekonga nakuphendvulwa lenkinga yetetimali yemhlaba wonkhe , futsi kungako akumangalisi kutsi ileveli yekonga ye-USA iwile kwekucala njengobe lenkinga yacala lapho . 
Kuphindze futsi kubalulekile kubona kutsi lizinga lelihle lemisebenti leyakheke kulemikhakha leyehlukene yalesifundza mayelana nemiholo netimali letingenako letakhiwako . 
Emaphupho etfu njengebantfu atawuphahlateka aphelele eteni . 
Yakha emapheshana ekwatisa ngekusebentisa liHhovisi Letekuchumana kwentela kucinisekisa kufana kwelwati lolukhishwako kubatsengi betindlu . 
Lomunye webaphakeli unake kutsi , ngalokutayelekile , emaholiseli , noma lababelako bagcizelela ngalokuphelele " kunakekela " imethiriyeli yekuphatsa . 
Masipalati unabo-apholo , emalambu lasemkhatsini nendzawo nemalambu etitaladi etigodzini letehlukene . 
Uma tinhlanti tinesitresi kubeketela kwato ekutselelekeni ngemagciwane nangetifo kuyancipha . 
Kubuye kwabonwa sidzingo sekwenta ncono tindzawo tekuhlala tendzabuko letikhona kuticinisa emalungeni , futsi litiko lisasungula inchubomgomo yaloko . 
Lishidi lekubekwa licala alikakhulumi ngekuniketwa kwesigwebo lesiphasi lokushiwo ngenhla . 
Imisebenti ifaka kungena kwemapharalegali ekuniketeni kusita ngetemtsetfo , kusebentisa emakhotho emindeni , nekuniketa lusito ngelucingo kulabasikati labahlukunyetiwe kanye nekuceceshwa . 
Umkhandlu ungahlakata likomidi leliwadi ngekusebentisa tincomo taSomlomo . 
Inchitfomali lesashatiwe nalete imbuyiselo itsatseka njengemphahla kusitatimende sesimo setetimali kudzimate kube sikhatsi lapho lenchitfomali itfolakala futsi kulowo muntfu lowente loko nome isale ibhalwa kutsi ngeke isabuyiseleka emuva kusitatimende sekusebenta kwetimali . 
Kuhlola emandla etekulima kulendzawo kungasita kuvule lamanye emaphuzu lavala kusebentisa umhlaba ngalokugcwele . 
Luhlelo lwemasu elitiko lolulawulwa kubaluleka kwekubonelelwa nguhulumende lokufaka ekhatsi : 
Kuliciniso ngalokufanaka ngekwemifula nemachibi , emanti lahlobile ikakhulukati lawo lasedvute nemikhatsi wemadolobha . 
Endzaweni yesibili , ngalesikhatsi sekwakheka kwesimilo sakhe umntfwana uyacala kutati kutsi ungubani kanye nendzawo lahlala kuyo , kanye nekubaluleka kwelisiko lebantfu lahlala nabo kanye nalabanye . 
Inhloso yemigomo yekumaketha kuchaza ngco kutsi ngumaphi lafanele kutsi afezekiswe ngemisebenti yekumaketha . 
Indzawo ye-Overberg , nanoma lenkhulu ingetekulima inemandla ekukhulisa ematfuba ekuvakasha njenge tekuvakasha kwe-eco kanye nemapulazi nemapulazi etivakashi . 
Kuma kwetindzawo temvelo lokwehlukene kwenta kutsi kube nekuphendvula lokwehlukene . 
Kuchumanisa Budlelwane balaBatsintsekako kuleSigodzi . 
Kukhula kwemnotfo nako kukhulise imalingena yemimango lebeyingakafakwa esikhatsini lesengcile kube kukhulisa kufinyelela kwako emakethe yetindlu . 
Umbono lovamile lotsi kunciphisa kwemfucuta nekuvuselela kabusha kubanga tindleko letinyenti kunekutsi kube litfuba lekonga , kufanele ulungiswe . 
Loludzaba labikwa emaphoyiseni wona ase asukumela etulu . 
Emave angafakwa abe macembu ngekuya kwemetrikhs ahlukaniswe kumakhwadrenthi lamane . 
Ngahlupheka iminyaka lemitsatfu kantsi uma ngabe ungahleli emphilweni utawuhlupheka . 
Kucedzisa tindzawo tekubusa tekulawula ithrafikhi , tinsita temaphoyisa netinsita tamantji . 
Yenta lula kubika ngenchubekelaphambili leyentiwe ekusetjentisweni kwetimali letabiwe kanye nekusetjentiswa kwemitfombolusito lekhona . 
Timphambanomgwaco nekuwela imigwaco kufuneka kudizayinwe kwentiwe kube ngalokuphephile kulabahamba ngetinyawo nangetimoto . 
Nanome nguyiphi imphahla lenjena letawutfolakala kuSonkontileka nakacedza inkontileka kutawutsi , kubhadale yena Sonkontileka , ibuyiselwe ngaleso sikhatsi eSifundzeni . 
Titatimende letiphelele tetimali njengoba kudzingekile . 
Bafundzi lababanjwa kugula , basalela emuva ngetifundvo tabo . 
Loluhlaka lolu lulungisa tindzawo letikhona ngekwendalo kulelitiko futsi letihlangene kakhulu nemphumelelo yalo ekufinyeleleni tinhloso talo . 
Imigwaco lesekelako yenta kufinyeleleke kuletinye tindzawo , ikakhulu tindzawo tasemakhaya letingekhatsi endzaweni yamasipala . 
Litiko limela indlelamphilo lephilile nalenesibopho emkhatsini welinanibantfu , kokubili ngekutibandzakanya ngco netigulane nemmango kanye nekuhlanganisa leminye imikhakha kutowehliswa lokubambelela umphakatsi nemnotfo wetemphilo . 
Siphatsimandla lesilawulako , noma lomunye lokhetfwe ngulesiphatsimandla lesilawulako , unemsebenti wekusita lomuntfu lokhetsiwe kutsi ente imisebenti yakhe ngemphumelelo . 
Tindleko telihotela titakwengeta samba setindleko letikumnotfo uma ngabe tivakashi tikhangwa nguleyo ndzawo lengaseNkhundleni kanye nelihotela . 
Kute umuntfu noma inhlangano lekuleKhodi langashayisana noma ahluleke kuhambisana nalokushiwo yiKhodi . 
Lenkhulumo Yelwabiwomali ichaza yonkhe imitamo yetinchubomgomo tentsela letinsha netinchazelo temitselela yato emalini lengenako kanye netinchubomgomo letiphakanyisiwe tihambisana netinchazelo yetingucuko telwabiwo nemiphumela yekusetjentiswa kwetimali . 
Ngalelo langa lukhetfo lwesikhundla saNdvunankhulu , saSomlomo , seLisekela Lasomlomo , saBosihlalo beMakomiti neseMasekela aBosihlalo beMakomiti lutawentiwa . 
Bahloli bacwayise ngekutsi kunemikhawulo leminyenti kulendlela kantsi nelizinga leliphutsa kulesilinganiso likhule . 
Hulumende utawutfola konga lokuchubekako ngethemu yasemkhatsini ngekuluganisa tinchubo tekutsenga nekuhlehlisa kutsenga lokungakabaluleki . 
Kungako-ke , teMafa aVelonkhe tente imitamo yekuhlela kabusha lehlose kwenta kancono nekuphucula onkhe emasofthiwe etetimali kanye nekuwahlanganisa kute asebentele yinye Inchubo leHlanganisile yeKulawula Lwatiso . 
Njengenhlangano yebhizinisi , iLembe Pty Ltd liyinkapani yangasese lesikhungo samasipala waMasipala Wesigodzi iLembe . 
Luhlolo lwakamuva lwemtselela Wemtsetfo uvete tincabhayi letinyenti letidzinga kubukwa Litiko . 
Kubhala nekwetfula imibiko ngekusebenta kwesikhungo setincingo . 
Loku kunemtselela lomubi ekuletfweni kwetinsita . 
Likomidi lelidvonsa embili lilandzelela inchubo yelucwaningo . 
Letikhungo tetemphilo letihlangabetana nalemigomo ledzingekako lesezingeni ngito kuphela letitawuniketwa imali . 
Sibonelo , kuyenteka kutsi incenye lenkhulu yemali letjaliwe itawudzingeka kutinsita tenkhulisa kuleminyaka yekucala lesihlanu yendzawo yekuhlala lensha kunaleto tesikolo semabanga lasetulu nome semfundvo lephakeme . 
Angikavami kusebentisa inkhulumo yesidlo santsambama nangivula ngalokusemtsetfweni lubito lekubuyeketa kabanti umtsetfosisekelo . 
Kucinisekisa kuniketwa kwekusekelwa kutemisebenti netinsita taleyunithi . 
Emakhono lamahle ekulawula timali , emakhono ekuhlela kanye newekubutsela ndzawonye , emakhono ekusombulula tinkinga , emakhono lamahle ekuchumana ( kubhala kanye nekukhuluma )  . 
Kukhombisa ngalokukhanyako kutsi lubito lwaLelitiko lwekutsi tikolo titilungiselele kufundzisa ngelilanga lekuvula luyatfotjelwa . 
Ngesikhatsi lefanako , nanoma kunjalo , kusebenta kwemkhicito weNingizimu Afrika lotsengiselwa emave emhlaba bewuloku uneliphutsa kuleminyaka leyengcile lelishumi kuye kulelishumi nesihlanu . 
Luphiko Lwekulawula litfuba Lekulahlekelwa lunemsebenti wonkhe wekutfutfukisa lisu lelitfuba lekulahlekelwa nekusebentisa imigomosisekelo , tinhlaka kanye netinchubomgomo lokufaka ekhatsi kusebentisa nekunakekela tinchubo letiphatselene nelitfuba lekulahlekelwa kwentela kucinisekisa luhlelo lekulawula lolutimele . 
Sihlala sinelitsemba lekutsi kutfutfukiswa kwetindzawo letisemaphandleni kanye nekuvuselelwa kwemadolobha lamancane lasaphendvuke tindzala kutawuhlala kumcoka ekusimamiseni umnotfo wesifundza setfu , logcile kakhulu kulesidzingo sekugcugcutela umnotfo wasemaphandleni kanye nekunika emandla bantfu basemaphandleni . 
Hulumende Wesifundza andlulisele timphahla kute tinsita tiphakeleke . 
Emanani entsengo yemafutsa kumave ngemave asebenta njengenkhomba yemanani entsengo yenhlanyelo kanye nemafutsa kulelive . 
Lesigodzi asichazi ngekuniketwa kwagesi ngebunyenti kanye nemanti kubomasipala Labakusigaba B njengobe loku kuwela ngaphasi kwemsebenti walabomasipala njengobe kuphetfwe njalo Kumtsetfo Wetakheko . 
Letimali tasetjentiselwa kulungisa nekupenda emaphaseji , emakamelo , tigezelo nemathoyilethi . 
Emakhotheshini labuya kubaphakelitinsita labanelwati nalabasebenta kahle laba neludvumo lolwatiwako bayamenywa kutsi bahambise emakhotheshini abo ekufakelwa kwelutfungelelwano lwemaphayiphi emanti eRockdale . 
IDoE iyati kutsi labanye banikati bemapulazi abakavumi kusayina letivumelwano . 
Tindlela tekungenelela letingabakhona kuletidzingo temuntfu tiyaphakanyiswa tisetjentiswe . 
Utsembise kutsi utatibuka ngekutimisela letiphakamiso , futsi nginesiciniseko sekutsi utakwenta . 
Ngesikhatsi sekwehluleka kwemandla agezi nekweswelakala kwakhe , Sokontileka ufanele kutsi atentele akhe emalungiselelo wekuwutfola . 
Lemodeli ifuna kunika kugcila kakhudlwana ekukhiciteni bosoticu labanemakhono langakavami . 
Kufanele kutsi timphawu tihambise imilayeto yato kodvwa kufanele kutsi tibuye tibonakale futsi nebukhulu bungasitsi takhiwo letisondzele . 
Kulesicelo sekuphutfumisa kwetfulelwa kwetinsita nekutfutfukisa imimmango , simondzawo nebukhulu baso bekwakha kabusha kucekeleke phansi kakhulu . 
Nanoma kunjalo , kube khona tikhatsi lapho tikhungo tesikhatsi-lesiyincenye betiniketwa imvumo yebafundzi bato kuniketa tifundvo letisikhombisa noma letinyenti . 
Kwaphakanyiswa kutsi uma ngabe imigomo letawulandzelwa ingakachazwa kahle , kufuneka ichitjelwe bese iyelulwa . 
Kucinisekisiwe kutsi bekangenelele ngalokugcwele kumikhankaso yekukhipha likhansela leliwadi ngaphandle kwekuphakamisa tikhalo ngalelikhansela leliwadi emhlanganweni welikomidi leliwadi . 
Tinsayeya nematfuba alomkhakhamncane kuyakhulunywa ngako . 
Tinhlobonhlobo tekusebenta kwemikhemikhali tiyabukisiswa , kufaka ekhatsi kusebenta kwekudzambisa , kusebenta kweredoksi nekusebenta kwemakhemikhali agezi . 
Lokuhlola kwentiwa kute kusungulwe sisekelo wekuchubeka kusetjentiswe futsi kuhlolwe letinkhomba . 
Lokutfutfukiswa kutawuba lusito lolukhulu kulemboni yetekudoba lekhula njalo esifundzeni , kanye nekunikela ngendzawo yesikhungo leyomile yekulungisa kanye nekugcinwa kwetikebhe kanye nesiteshi sekwamukela . 
Emakleyimu netintfo temakleyimu letingakapheleli letitfolwe ngemuva kwetinyanga letintsatfu atawuncatjelwa ngekungakhetsi . 
Ngentansi kunetintfo letitsite lekufanele utigcine engcondvweni : 
Kutawentiwa , tinkhombandlela tekungena nekuphuma lwemali letinemasu lentiwe kancono ekuphuma nekungena kwemali nekufezekisa , ikakhulu ngoba kuphatselene nelusito lwesibonelelomali lesinemibandzela . 
Yinye yemandla emkhankhaso lobalulekile wagezi bekukwehlisa ngemandla kweyama kwetincenye letiphuye kakhulu tebantfu ngekusetjentiswa kwetinkhuni njengemtfombo wemandla ekupheka . 
Lomhlaba webantfu bangasense balimi labenta kutsi kube matima kuwehlukanisela tisebenti nekubanika emalungelo emhlaba lafanele . 
Umphakatsi uhlanyela simile kanye nendlela yekutiphatsa kubantfwana bawo , kantsi lenchubo icala umntfwana asemncane . 
Lobunye bungoti kusilela kwemakhono etheknikhali nekukhona nakubukwa lokukhulanjalo kwekutsengwa nekuphatfwa imphahla nebuciko lobudzingeka kwenta ncono kuyo yonkhe imisebenti . 
Nanoma letinye tisebenti betigcoka timphahla tekutivikela , leti betingasito , njengoba linyenti belingenato . 
Noma kunjalo , kuphakamisa imibuto yekungaveli kahle njengoba hulumende wasekhaya utawuhlala njalo aniketa ledatha . 
Leliphephancwadzi Kuphila Ngalokungenteka lithulusi kutekuchumana nge-inthanethi ngeliviki likhombisa tindzaba letinhle letibuya eNingizimu Afrika . 
Tinchubomgomo kanye nemihlahlandlela takhiwe njengemitsetfo . 
Timali letikweletwa inkampani ngemsebenti lewentile letingakagcogceki tiyasulwa ngekusebentisa i-akhawunti lekhomba lizingagugu sibili lema-akhawunti etekuhweba ngetamba letingatfolwa ngelizingagugu lemphahla . 
Siyetsemba kutsi indlela leyakumphumelelo yelive letfu ngelishwa ivulwa ngekutinikela nangetinyatselo letinkhulu lekufanele sititsatse kute siletse tisombululo letisebentako kuletinye tinkhinga letinkhulu lesihlangabetana nato . 
Kucinisekiswa kweluhlu lwemaphepha ekukhokhela yinhloko ngayinye yeyunithi . 
Sibonelo lesisondzele kakhulu enhlanganweni lengiyimele , i-UNICEF , emalungelo ebantfwana ekutfola imininingwane . 
Imihlangano kufanele icale ngesikhatsi lesifanele kucedza sidzingo sendzawo yekulala ngaphandle . 
Kunesidzingo senchubo yekutfutsa umphakatsi lehlanganisa-tinhlobo tekutfutsa . 
Emalayisensi nemtimvume kuphelelwa ngalelinga lelikhonjiswe kulelayisensi noma kulemvume . 
Kute kutsi kuzuzwe loku , letimphiko tetsembele kakhulu kutinchubo letenele kanye nekuhlonipheka kwekusetjentiswa kwedatha . 
Hulumende utawudzinga umlingani nemkhakha wangasese kuze wetfule tindlu tesilinganiso nekhwalithi ledzingekako , kufake phakatsi kucecesha nelwati etindleleni tekwakha tebakhi labasakhula eluhlakenimsebenti lwekutfutfukisa . 
Bantfu labaphila nekukhubateka eSigodzini sase Alfred Nzo : Kunebantfu labaphila nekukhubateka ngekuhlukahlukana . 
Kusebentisa ngemphumelelo kwayo emikhakheni lehlukahlukene eNingizimu Afrika eminyakeni lendlulile kucale kutsela titselo ngelinani lebasisi bangaphandle lababalulekile emikhakheni lehlukahlukene bacala kukhetsa iNingizimu Afrika njengendzawo yekusisa lekhetsiwe . 
Egameni le-NP ngitsandza kubonga umlingani wetfu ngekwemsebenti ngendlela latiphetse ngayo njengeLisekela Lasomlomo . 
Leminye imiphumela lemihle lengetiwe yekusebentisa loluhlelo lwekukhokhela , ngulokuhanjiswa kwetisebenti letineticu tiyiswe etindzaweni tekwetfulwa kwetinsita . 
Masipala unesivumelwano sesikhashana nefemu lechumanisa kuhlelwa kwelidolobha kusita etindzabeni tekuhlela , letifaka tikimu tekwehlukanisa indzawo . 
Tintfo tesive letifanele etindzaweni letisetjentiselwa tekulima tasemadolobheni tingahambisana netinhlelo tekunisela emanti kanye netikhungo tekugcina tisetjentiswa tekulima . 
Tibi tenukliyasi tikhishwa etibhedlela bese tihanjiswa tiye kuNhlangano yeMandla enukliyasi kwentela kulahlwa futsi . 
Ngekwakhiwa kwalamahhovisi esigodzi , baphatsi betigodzi baniketwe umsebenti lomkhulu , lofaka ekhatsi kucashwa kwabothishela . 
Kwengeta , kunesidzingo sekutfutfukisa tikhungo kwentela kubukana nemfucuta lenebungoti . 
Kwecwayiswa njalo kwalondvuna ngetinchubomgomo telitiko netinkhinga takhona nekwetfula kekhabhinethi . 
Loku kutawuphindze kucinisekise kutsi tigulane tiniketwa kwelashwa lokufanele ngobe titawuba nemlandvo wemitsi lolandzelelekako . 
ISwitzerland inemanani lancomekako kumalunga emibuso yeLubumbano Lwemalevi aseNingizimu Afrika . 
Masipalati ungenele Sivumelwane Selizinga Lekusita Namasipalati Wendzawo yaseNkangala futsi ngekwalesivumelwane lomasipalati nguye lekanphakela lensita yemgwaco . 
Lesi sisetjentiswa sesifundza futsi tinkantolo tiyahlelwa tiphindze futsi tibonelelwe lulawulo lwesifundza . 
Eludzabeni lwato tonkhe letinye tingoti , lemininingwane lelandzelako lemayelana nesihlobo salesisebenti kufanele iniketwe : 
Kwentiwe ngekuvuma lokusemtsetfweni nekwesekelwa nguHulumende waseNingizimu Afrika . 
Timali letingukheshi lesetentekile , kusukela kulesele kulomnyaka lophelile , ayizange isetjentiselwe letinye tinhloso . 
Bantfwana basabalalisa lwati ngalombulalave emkhatsini wabo , noma kunemba kunganembi futsi kuliciniso . 
Bubanti kuba sidudla kwesakhiwo . 
Akatange safune bucwebecwebe nome ludvumo kodvwa wagcila ekwenteni imisebenti leyingoti ye-African National Congress leyavalwa . 
Loku kubalulekile ngoba emazinga etidzingo tanyalo kanye naleticagelwe kufanele tanele kuhlangabetana nekucombela tetimali kanye netemnotfo temklamo . 
Njengemphumela , bangajuba tinsita temiphakatsi lephuyile , leyingeke ikwati kutibhadala . 
Uma kunesidzingo , lihhovisi lebahloli bavelonkhe , noma besigodzi noma bendzawo , lingasungulwa . 
Lusito lunganiketwa ibhizinisi lehloselwe luhlolo lwekulungela kutfumela ngaphandle kuze loku kuphotfulwe , nemmeleli walelobhizinisi uceceshiwe uma kudzingeka . 
Tiphindze futsi tifake ekhatsi lwati ngenhlanganisela yemiphumela letawukhicitwa kanye netinhlelo ngetikhatsi , linani nesimo sebuhle . 
Kugcogca wente silulu ngetintfo noma ngalokucuketfwe lokwentiwe kutsi kutfolakale ngekusebentisa lewebhusayithi ye-SARS noma lokutfolakala kuyo kutawuvunyelwa kuphela uma - 
Yinye yaletinjongo talesikhungo lebalulekile kutsi kwentiwe lucwaningo etintfweni letihlukene letiphatselene nekusetjentiswa kwetjwala netidzakamiva ngalokundlulele nekuphilela tidzakamiva . 
Lokungenteka kutsi kwenteka , nanoma kunjalo , kutsi intfo lengumoya lengaphatsani kahle , lokuluhlobo ngco lolungakhombisi , yakhululwa njengobe kusolwa . 
Sengeto kusitoko selive lesingagucugucuki ekuhambeni kwesikhatsi lesitsite , ngembi kwekwehla kwemandla emali . 
Kuloku kufuneka kungetwe umhlangano wekucocisana wetisebenti tekuvikela netibondza . 
Kwengetwa kwemanani ekugcizelela kwentsengo yemasheya kanye nemaphothifoliyo ekukhetsa kumela emanani ekugcizelela alephothifoliyo lesiphephelo yemphahla leyimali . 
Etiteshini letintsatfu letiselugwini , tisetjentiswa letemukela kukhonjwa indzawo tiyashunwa kutsi tibambe sikhombisi bese futsi tinika indzawo lengiyo cobo yetisetjentiswa lemise kwefaneli . 
Yehlisa kungasebenti bese ufinyelela ekukhuleni kwemnotfo . 
Kwentiwe timiso tekundluliswa kwemphahla lehlukanisiwe noma lecongelelwe ngumfati emshadweni wesintfu . 
Ngisho tikhala , kute loke watibona noma watsi atentiwe , kodvwa siyatibona entfwasahlobo . 
Kuchubekela embili loluphiko kudzingeka lutsintsane kakhulu nebatfulitinsita ngekhatsi kulomkhakha ngenhloso yekusita leLitiko kusebenta kahle kakhulu , ngemphumelela futsi ngendlela lengabiti kakhulu . 
Kepha likhansela likhombisile kutsi kuyacaca , lokungenani kulamanye emafutheji , kutsi labantfu bebangasenyakatfo noma ngaseningizimu nenshonalanga yenkhundla yetemidlalo , ngekungafani nenyakatfo lapho kutsi lelisisi lelikhaslisana tinyembeti yavulelwa khona . 
Imiphumela yelucwaningo yentelwe kukhicitwa kwamalingena weNkampani C. 
Imboni Yetjwala nayo futsi ayisengakawusunguli umculu wekugucula imboni , loko kubeka emazinga ekutibophelela ku-BBBEE . 
Emaphethini lalandzelanako kufanele kutsi kucatjangwe ngawo uma kwehlukaniswa umhlaba kute kutsi kwentiwe siciniseko sekutsi tindzawo letehlukanisiwe tiwadvonsa kahle emanti . 
Kwengeta , baholi bemakhophorethivu lasezingeni leliphakeme nyalo bayaceceshwa eKenya eluhlelweni lolusekelwe nguhulumende , balandzela luhlelo lolufanako loniketwe tisebenti taHulumende lomnyaka lowengcile . 
Kungulesizatfu sekutsi sibanjwe ngulomsebenti losemcoka wekusungula Tenhlalo Yeluntfu Lehlanganisile kanye Nekwakha Imiphakatsi Lebumbene . 
Tonkhe tikhangiso kufanele tifake ekhatsi emazinga eBEE njengalesinye setidzingo . 
Sikhungo sahulumende setemfundvo lephakeme lesiniketa ticu temfundvo lephakeme layinhlanganisela sitawuba netinchubo tekucinisekisa lizinganhle tangekhatsi ; 
Emayunithi ngamanye afinyelelwa ngetindlela tekuhamba ngetinyawo talabo labahamba ngetinyawo , kube nendzawo tinye yekupaka leyentelwe bahlali labanetimoto . 
Kubonisana nesive kuyincenye yekubusa lokuhle . 
Kulesikhatsi sanyalo , bokhomishana labangemabambela etigodzini bacashiwe kucinisekisa kuchubeka nekwetfulwa kwetinsita nekusimama ezingeni lekulawula kwalabaphetse . 
Sivumelwano sekusebenta kungenwa kuso emkhatsini Kwebuholi Lobukhulu netinkhungo tiniketa tidzingo tekubika njalo ngekota ngelulawulo lwemsebenti . 
Kungachubeka kubikwe lokutsi lelikomiti njengencenye yemsebenti walo wekugadza libuye lahambela imiklamo leminyentana le lekubikwe ngayo kuloMbiko Waminyakayonkhe . 
Nguyiphi indlelakwenta lekufanele lentfo lekukhulunywa ngayo iyifinyelele kute ivikeleke ? 
Tonkhe tisebenti letiphetse kusukela ezingeni Lemsiti Wemcondzisi kuya etulu tiyincenye yaloluhlelo . 
Loku kufaka ekhatsi indlelalisu yelulawulo lwemagenge . 
Sibonelo , letinye tinkhombandlela tibeka kubakhona lokukhulu kweticukwatfwa letifaneleke kusetjentiswa , kantsi letinye tilinga kuchaza kubakhona lokufanele kwesicukatfwa , imvamisa kufaka ekhatsi tekuphepha . 
Takhiwonchanti temasu tingumgogodla lohlanganisa iminotfo yesimanjemanje . 
Linani lemakhophi etihloko lesititsengako liyame kutizatfu letinyenti letifaka phakatsi timali letitfolakalako , tinhloko tekuncintisana emhlanganweni , kubika kwetfu ngesihloko , sidzingo lesivela kumalayibhrari kanye nesidzingo lesilindzelekile . 
Kulandzelela kucitfwa kwetimali kutekulapha nemathulusi lasetjentiswa nakulashwa . 
Lokutsi emahora elihhovisi ekuphileni kwenyanga nangemphelasontfo antjintjwe kute kutsi sive sikwati kubhadala ema-akhawunti . 
Tonkhe tifundza tihlangabetene , ngelizinga leliphansi noma leliphakeme , nebulukhuni nalekharikhulamu lensha . 
Simondzawo siniketa tindlela letiluhlata tekusombulula tinkhinga tetindzawo tekuhlala ; sakha kudla kwetfu nemitsi . 
Letilinganiselo tiphatselene nemaphrofayili emalunga , emkhatsini waletinye tintfo . 
Umtselela longaba khona etinhlanganweni letingenti inzuzo letinyenti , lesecishe taba nguletetsembele ngalokuphelele etindzaweni te-BEE-Tenhlalo Temnotfo ; 
Lomkhakha lomncane ukhicita lokubulala tinambutane nelukhula kanye nemakhemikhali labulala lokutsikameta titjalo kumkhakha wetekulima wakulelive . 
Imali lengenako kanye netindleko tahulumende kutsintsa umnotfo kokubili ngekuba neligalelo ekusebentiseni kutinhloso tekuhlangabetana netenhlalo kanye netemnotfo , futsi nakumtselela wetintfo letibalulekile temali yelinani leliphelele ekutfutfukisweni kwemnotfo . 
Kodvwa , njengoba kwentekile ngendzaba yebacatululi bamhlabawonkhe , titsembiso atinawusho lutfo kuloHulumende . 
Tinhlobo nesayizi yemkhicito lohloswe kutsi wetfulwe ; 
Lucwaningo ekutfutfukiseni isoftware yetinchubo tekulawula kanye nemsebenti wangekhatsi tona titawufaneleka kutsi kube nekwehliswa . 
Kuchubeka lapho , Umkhandlu wamasipalati kumele unikete imvume yekusebentisa tinsita tamasipalati kanye nedasebenti . 
Uma kungatsatfwa sinyatselo kucinisekisa tindlela tekuphila letifanele tasemaphandleni , emadolobhakati atawugcwalelwa kakhulu bantfu labaphuyile futsi labangakatilungiseleli labafuna indlela lencono yekuphila . 
Loku kwenta kutsi indlela yekugada lebika ibuye icatsanise le-akhawunti malanga onkhe ibe lula . 
Batsengi labanyenti labanelisekile bangachumana ngco nebatjali labanjalo , bese ba-oda umkhicito bangaboni , ngoba baneliswa kutsi lomtjali utawuhlala njalo abaletsela ikhwalithi labayitsandzako . 
Ekugcineni leSikhwama kufanele sichatsanise kahle futsi site sedlule emazinga labekwe tikhwama temhlalaphansi letihamba embili lakhaya futsi nasemaveni emhlaba . 
Sibhamu singasetjentiswa ngendlela lebekwe yinchubomgomo futsi uma kuphela kuvikeleka kwelijele noma kuphepha kwetiboshwa noma kwalabanye kusebungotini . 
Injongo kukhomba tindzawo lekungahle kulahlwe kuto letingasebenta njengesinki yemakhemikhali lavame kuba yingoti , tivela kutibi tasemantini letifakwako , uma kungena tintfo letimisiwe . 
Kungamane , nayiphi inzuzo itawusetjentiswa kukhulisa inombolo yetimali letibolekwako le letawukhona kuchubekela kutitjudeni . 
Loku kumicabango lebalulekile lekufanele icatjangwe uma kuhunyushwa imiphumela . 
Umkhakha wangasese unendzima lenkhulu lekumele uyidlale kuloludzaba kepha lesimondzawo lesivunako sitawakheka kuphela uma kunemakhono emisebenti letsite ngekhatsi kuHulumende . 
Kusetkentiswa kwemitsetfo letsite ngekuhambisana naMengameli Wembuso . 
Buholi betembusave buniketwa umsebenti wekubeka liso kuvulwa kabusha kwayo yonkhe imigwaco leholela etikoleni letiniketelwe kuso sonkhe lesigodzi setfu lesitsandvwako . 
Ngalokujwayelekile , loluhlelo lufanele kwakha tindzawo letikhipha emanti etindzaweni letinesakhiwo . 
Etibhedlela tasemakhaya emazinki lakhiphela emanti lanemakhemikhali laholelwa ngaphandle atawuniketwa . 
Kubukelelwe kutsi imishikashika leminyenti yemsebenti emadolobheni lamasha itawukhutsatwa kutsi itifake kulemihume lenjalo . 
Kuphindze kube nesidzingo kucinisekisa kulinganisa emkhatsini wenyakatfo kanye neningizimu ekutfoleni kwayo imali yekucwaninga , kanye nematfuba ekwakha , kanye nekutfutfukisa emandla ekucwaninga njengemkhicito wemzamo wamhlabawonkhe . 
Akucaci kulolwatiso loluniketiwe kwekutsitingati takhamuti tasemapulazini letihlomule kulenchubo . 
Buka imibuto lelandzelako : Manje sekwentekani ? Sitawentani ngaloluhlelo ? Ngubani lekutawubekwa emahlombe akhe umsebenti wekuchaza ? Ngutiphi tinsita lesinato kwenta loku ? Sifuna imiphumela kube ngulenjani ? 
Bantfu labanyenti banemahloni noma bayesaba kuba ne-HIV . 
Kukhumbula kutsi labantfu beta nemacilongo futsi kuyaphitsitela . 
Inhloso yalomtsetfo kucinisekisa sincesitelo lesiphelele semuntfu lolimele nanoma kungaba yingoti kumenti walokubi . 
Lesikhungo silandzelela leminye imikhakha yetemnotfo lehlukene . 
Sebenta njengalofundzisako kulabancedzisako kanye nakutitjudeni uma tinkinga ngekwenchubo noma letingakamukeleki tivela . 
Tincetu tasenti ngeke tibalwe . 
Basesbenti labatinikelako bayadzingeka kutsi bachube kusentjetiswa kweSipakamisomtsetfo kulelo naleleo hhovisi . 
Cinisekisa kukhutsatwa nekutfutfukiswa kwetekuvakasha kulesigodzi . 
ETaiwan bebaphindze bente indvwangu lemahhadlahhadla yemphahla yangaphansi yebalimi . 
LeLitiko Lebuciko Nemasiko selingene kubudlelwane nalabatsintsekako lababalulekile kute kutsi kwentiwe imboni yetemasiko . 
Kutentakalela kusetjentiswa kakhulu ekuhlanteni ngekubilisa kubulala emagciwane emathulusi etekwelapha laphindza-asetjentiswe kutikhungo temphilo taseNingizimu Afrika kantsi kungako kutayelekile kubasebenti labanyenti . 
Sincumo sekuntjintja Ikhabhinethi , ngekuya kwandvunankhulu wesifundza , kuyincenye yemtamo wekucinisa emakhono lapho kudzingeka khona . 
Loku akufanele kubonwe njengendlela yekuceceshwelwa ngaphandle kwendzawo yabo yemsebenti , bese ngenca yaloko akukabaluleki kutsi ingagcugcutelwa , kodvwa kunaloko njengelwati lolubalulekile kanye nencenye yekwakha emandla . 
Kuhlela lokuhlanganisiwe kwekulawula imfucuta sekube ngulokunganakwa kakhulu eNingizimu Afrika , ngenca yekweswelakala kwenhlelembiso emkhatsini wetigaba letehlukene tahulumende kanye nesimisomtsetfo lesephukile . 
Lemikhicito lenatfwa batsengi inemtselela lomkhulu ekutiphatseni kwabo kabi . 
Akekho namunye , kulabafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo lophakamise kutsi bona noma bantfwana babo batawuswela likhaya uma kulandzelwa umyalo wekulahlekelwa . 
Letilinganiso Tekuchibela Lwabiwomali letetfulwa nguNdvuna weTimali bese tivotelwa yiphalamende , tibuyeketwa kanye ngemnyaka kantsi kuvamise kuba ngeMphala . 
Lesigaba siniketa imininingwane yekundluliselwa kuboHulumende baSemakhaya , kukhombisa kundlulisa ngeLitiko nakuluhlobo lwesibonelelo ngalunye kumasipala ngamunye . 
Sabelo salabasebenti kutekukhicita sesiwile . 
Inchubomgomo yetitfutsi tesive , emasu , kuhlela , kusebenta kanye nekuphatsa konkhe kusesimeni sekungacondzi lokumele kwenteke eNingizimu Afrika . 
Kuhlela nekuniketwa kwesakhiwonchanti emadolobheni lamakhulu kulungiselelwa kusungulwa kwemboni yetimoto tagezi eNingizimu Afrika , kubalulekile . 
Lilanga Letekuvakasha Mhlabawonkhe litawubanjelwa eLimpopo . 
Imbangela yekufa lenguyonayona solo ayatiwa . 
Umoya wesimondzawo uhlobene esikhungo lesihlantekile lokufaka ekhatsi imithoyi , kubakhona kwendzawo leyenele yekuhlala etindzaweni tekulindza , kubakhona kwemanti ekunatsa , kanye nesimondzawo lesiphephile futsi lesinciphisa kutselelana ngetifo . 
Tifundvo letiyamene nekuhlelwa kwetitfutsi tesive setiniketiwe kubasebenti bamasipala futsi loku kutawumele kuchubeke kute kwengetwe kuvisisa kwabo kuhlelwa kwetitfutsi tesive netinyatselo letihambisanako . 
Ikhomishane Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba itawuphenya lesikhalo ngekuhambisana nesimiso saLomtsetfo ngesikhatsi lesifanele . 
Lobubanti lobeluliwe budzingelwa kulungisa kuhlanganisa lokukhulile emkhatsini wemakethe yetindlu lelizinga lekucala nelesibili . 
Ncedza baphatsi ekukhuliseni tinhlelo tekugcwalisa tikhala tebantfu kanye nemaphrofayili ebasebenti emayunithi abo . 
Tonkhe tindzawo tisesimweni lesikahle . 
Emazinga lakhona njenganyalo ekubeka ngetigaba kanye nekukhipha intfutfu lasebentako kulabo labashisa imfucuta adzinga kubuyeketwa . 
Uma kunguyebo , uyacelwa kutsi unamatselise loluhlelo ubuye uchaze imiphumela yemibono lebuyako yalabnenshisakalo . 
Njengesibonelo , lapho lwatiso lwemuntfu sicu lwelikhasimende lasebhange ( lomlandvo wetetimali ) lungachutjwa ngaphandle kwekungenelela kwemuntfu . 
Umhlangano wase-Brazzaville kumathekhnoloji e-eriyeli yemkhatsi agcizelela sidzingo setinchubomgomo kanye nemasu lafanele kute kutfutfukiswe imakethe yesigodzi mayelana nemikhicito yemkhatsi e-Afrika . 
Linyenti letihlwele latsenga emathikithi alo ngelilanga lemdlalo . 
Ngabe tindlela tihlelwe ngendlela lengagucuki naleyongako ? 
Intfutfuko yemandla ebasebenti kutindzawo tetimali kanye nekusisa bekusakhulunywa ngato ngemacembu latsintsekile . 
Lomgwaco lohlanganako wetichumanisi telilungelo-lekuhamba letimbili akudzingi kutsi usho imphambanamgwaco yetindlela temgwaco letimbili . 
Balinyatwa ngetulu kwemcabango base babaleka . 
Unemsebenti wekucinisekisa kusebenta nekulungisa tonkhe tikimu tasemakhaya , emabhulomashini , timpompi nekwakhiwa indlela yekuvikela imitfombo . 
I-cyanide igcwele yonkhe indzawo nasemantini lasemhlabatsini , lapho ichamuka khona etinsileni tetimboni letifana nemaphayiphi ekungcola kwasetimayini . 
Kute kube malula kubagibeli , titeshi letisedvute netindlela letiphambanako noma netindlela letihlanganako kufuneka tibe edvute kakhulu netindlela letiphambanako tihambisane netekuphepha . 
Ngaphansi kwaletimo liBhunu angeke licabanga lokunye ngaphandle kwekutsi litivele kutsi Hulumende lophetse utsatsa luhlangotsi lolubaluleke kakhulu lwesive semaBhunu , lekuyimfundvo yabo , kudze nabo . 
Lesiphakamiso sifaka kungabi netingucuko kuletakhiwo letikhona endzaweni futsi ngaloko angeke sibe nemtselela kulendlela indzawo yakhake ngayo . 
Kutiphatsa kwensimbi emantini netingucuko letentekako emkhatsini kwema-hydrate etinsimbi latsite , nenhlanganisela ye-ferrous nensimbi ye-ferric , kulawulwa yi-pH , linani lekuba ne-alikhalayini nemandla e-redox yalamanti . 
Lesigaba semsebenti saphindze sasungula sase siphatsa Ikomiti Yeticelo Letimile kutsi isheshisise ticelo telusito letibuya kulebasebentisana naHulumende . 
Lomtsetfo uniketa kwemukelwa kwenchubomgomo yekulawula sikweleti kubomasipalati letawuniketa kujutjwa kwetinsita nakunesenteko sekungabhadali . 
Inetici letiphawulekako letinyenti . 
Lunamatsele ekuguculweni kwelitiko kusungulwa kweluphiko lolukhulu lolusha lolutawulawula kugucuka kwetenhlalo kuto tonkhe tincenye talelitiko . 
Lendlela inelitsemba leskusita labo labadzinga lusito kwanyalo kutsi bakwati kutimela ngekwetemnotfo nasemphakatsini ngaloko baphunyuke kulolutsiyo lwekweswela . 
Emasiko lamanyenti , omabili ledlulile nalakhona , afakile sandala kulawo magugu , onkhe anelilungelo lekuvikelwa . 
Kuhlela kahle emalungiselelo ekuhweba lanconotwako lakhona nako kungasita kunciphisa tindleko tekuhweba . 
Nakunjalo , kubese kuba matima kutfwala noma ngusiphi sisekelo lesilandzelako sekucinywa kwekucolelwa , ikakhulukati lapho kungekho khona timo letifanele letigucukile , njengoba kunjalo lapha . 
Nanobe umtamo lomkhulu wentiwe kuchamukela loluhlelo lwekubuyeketa ngendlela lehlangene , kwetfulwa kwalemphahla ngesimo sencwadzi kuye kwadzinga kutsi yehlukaniswe ngetigaba letilawulekako futsi letifundzekako . 
Tingucuko temandla ekubusa etikhwama temhlalaphasi nato titawusetjentiswa , netindlela letentiwe tekucinisekisa kutsi baphatsilusiso betikhwama temhlalaphasi bayaceceshwa uma sebacashiwe . 
Tincwajana tebhidi titawuhlolwa ngayinye emaphepheni emaphuzu , ngummeleli wephaneli yetiphakamiso ngekuya kwemigomo yekuhlola levetwe ngenhla . 
Loluhlelo lulubanjiswane emkhatsini weLitiko Letebuciko Nemasiko , inyuvesi , Umkhandlu waseBritain neteTiyetha leSimeme . 
Ngivumeleni ngigcizelele leliphuzu lelitsi loku akusho kutsi emalunga ephalamende awabeleseli imphatfocatsa le-ayinekile kuwo onkhe emalunga Embutfo Wetekuvikela . 
Bonkhe bafundzi kumele bafundziswe kungatsintsi ingati netilondza kodvwa kucela lusito kulilunga lebasebenti nangabe kunekulimala noma umongotilo . 
Tindleko letinjalo tingafakwa ngaphansi kwetindleko temklamo . 
Ngabe unawo emandla ekuniketa ngemphahla kanye netinsita letichaziwe kulebhidi , uma unganiketwa lekontileka ? 
Lapha siku " sikhatsi sekuteleka " futsi lemphikiswano iyakhula kutsi bantfu bafuna imali leyengetiwe . 
Bekwehlisana sitfunti loko , kodvwa bengikulindzele . 
Lokufaka sandla kufaka phakatsi yonkhe imikhakha kusukela etimayini kuye kutekulima . 
Sibonelo , kungenelela kwalabasikati kunchubo yepolitiki kwandzile emaveni lamanyenti . 
Titatimende Tetimali letisayiniwe ngemnyaka wekucala kufanele tigcinwe . 
Emalunga ebetindzaba amenywa ngenjabulo kutsi abe yincenye yalomhlangano futsi abike ngemiphumela . 
Tinkhombandlela kuhloswe ngato kusita kwenta tincumo kutsi emazinga wona asebente kuphocelela imikhawulo ngalokuphelele . 
Hlola emathenda lahlangabetana netidzingo leticuketfwe kunkontileka emkhatsini wetamba letibhalwe ngemagama kanye naleto letibhalwe ngetinombolo . 
Kubalawuli betemidlalo , baceceshi , balekeleli kanye nebatfwebulititfombe beJenali beSAPS , siyabonga . 
Kunakekela kanye nekucocisana lokulungile nemindeni leshonelwe . 
Imikhicito leyentiwe ngetinhlelo tebuciko nemakhono etiboshwa betikhangisiwe . 
Kubhalisa labatelwe kuniketa lubalobalo loludzingekako lahulumende lekuhlola tenhlalo kanye nemnotfo nekugadza . 
Tisebenti tahulumende wase-China nato tiyadluliselwa embili kutotonkhe tigaba temisebenti yato . 
Kube kwangatsi lenkhulumo lembi lekhona njengamanje ayikeneli , bohulumende sebayatjelwa manje ngasese kutsi i-Iran itawuba yingoti etinyangeni letisitfupha ngako lokuphutfuma kugucula inkhinga yekuvikela yentiwe lenye yekuvikeleka kwemave ngemave . 
Ubuye wachaza kwekutsi injongo yalemihlangano yekufundza kwakha bomasipala labaphephile nalabacinile labangakona kumelana netehlakalo uma tenteka . 
Litiko Letetindlu licinisekisa kutsi wonkhe umuntfu waseNingizimu Afrika unesakhiwo sekuhlala sesiphelane , netekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme , lokucinisekisa bumfihlo nekuvikeleka lokufanele emalungeni . 
Kufuna sikhala nendzawo yekukhangisa emsakatweni . 
Leweubhusayithi ngiyo kuphela iwebhusayithi yeLuphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika lesemtsetfweni ( lokungulo kuphela Luphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika ngekwemibandzela yesigaba se-199(1) seMtsetfosisekelo waseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika )  . 
Endzabeni yetimbali letijutjiwe , labatfumela lokutsengiswako ngaphandle lengahle babekhona kumele bafake sicelo kuSARS ( Tinkhokhelo kanye nemtselo wemphahla ) ngesimo sekusita lofika kucala , kute kube ngulapho lesilinganiso lesabelwe sesitjentiswe ngalokugcwele . 
Kunetinsayeya letimbalwa letibitako letiphambili macondzana ne-oksideshini yemachibi . 
Lesikimu ngekweliciniso siyalingana futsi sifanelekile kulesifiso saso sekudlulisela tindleko kulabo labafanelekile kakhulu . 
Tinkhomba tikhomba kutsi imigomo yekusebenta iyincenye lenkhulu lebanga kuphatamiseke kucasha kuloluhlelo . 
Ufanele angitjele kutsi ngubani lowabulala indvodzana yami . 
Lesiboshwa sitsi besisebuhlungwini kantsi tikhulu betala kutsi selashwe . 
Lomasipala ubukene nencumbi yekusalela emuva ngekutfutfwa kwendle kantsi loku kutawuba nemtselela lomubi ekufinyeleleni kuletinjongo letibekwe nguhulumende wavelonkhe . 
Lencenye futsi yabhala sitatimende sebetindzaba lesimayelana nalendzaba , lesaniketwa incenye Yetekuchumana . 
Bacitsi nkhucunkhucu labangenelele bangamenywa ekutseni baletse silululwati kulitiko ngendlela yekubhala lekuvunyelwene ngayo . 
Kucinisekisa livi lelingilo lalabaphuyile labangakhoni kutentela basilela ngemakhono nako kulukhuni kunaloku lokubonwa ngulemodeli . 
Bosopolitiki batfola kuba senkhundleni yetembusave . 
Loluhlelo luyasebenta kakhulu futsi lwetsembekile . 
Emalungelo lekaphawulwe kuLishadi leBantfwana baseAfrika ayahambisana nalawo eSivumelwano seMalungelo eMntfwana . 
Lohulumende lona uyachubeka nekutibophelela ekukhutsateni imiphakatsi lephephile , lenemphilo futsi lefaka tinhlangotsi tonkhe , lapho takhamuti tiba nebuniyo bekuphepha kwato nekuphila kahle futsi , kanjalo nekwemindeni yabo . 
Kutfutfuka lokuhle kube ngulokubonakalako ekukhuleni kwekusisa kutfola emandla lamasha kutekuchumana nemkhakha wemandla lamasha , lapho khona Impumalanga koloni beyizuza kakhulu . 
Lesi sisetjentiswa sesigodzi futsi sitawuniketwa ngekwemibandzela yeluhlakamsebenti lwekutfutfukisa ngekumiselwa kutibalobalo ngekucabangela bantfwana labete emakhaya . 
Inkhomba yekukhicita nekwetfula ngenyanga ibalulekile . 
Ivumela kufundza ngetimo tasekhaya , tinhlangotsi , kanye nalokufanele kucalwe ngako kwakha noma kubuyeketa kwelungenelo loluvumako nalolusimeme . 
Kukhangisa Kwetetindzaba loKukhulu kukhulisa kwati ngemisebenti yeluphawu kanye nekuhlanganisa baseNingizimu Afrika kanye nebabukeli bamhlabawonkhe njengetitfunywa teluphawu laseNingizimu Afrika ngekufinyelela kubo ngetindzawo letinyenti tetindzaba . 
Tinkhantolo letingemashumi lasihlanu nesikhombisa tasetigodzini kubukwe kutsi tilungiswe kute tibe nemandla ekutfola tisebenti leticeceshiwe kutowentiwa kancono lendlela tinkhantolo tisebenta ngayo ngemacala ekudlwengula . 
Lomnotfo weNingizimu Afrika wabuye futsi watsintfwa ngulokwehla kwemnotfo emhlabeni wonkhe , nanome kunjalo ngebungako lobuncane kulamanye emave nawucatsaniswa . 
Ngekuhlangana lokukahle kwebasebentisi bemhlaba labasedvutane letindzawo tingaba nguletihehanako futsi tibe tindzawo tetivakashi . 
Nanome kunjalo , kunengoti leyehlukile ngangekutsi kungenelela lokukhudlwana kwembuso kulomkhakha kungaba nemiphumela lemibi , lengakalindzeleki . 
Tikimu letabelena ngekulingana tikhombisa kuhlangana kwetinhlangano lebetingalingani , ngekutsi labanye balimi basebentise loku njengencola yekuzama kusombulula bumatima betimali . 
Lonkhe lusebentisomali lwentiwa kunchubo yekukhokhela lenkhulu . 
Kwelulekwa : Kwelulekwa kusimo lesiphutfumako kwalabatisulu teludlame lwasemakhaya . 
Kwakheka kabusha kufaka ekhatsi tento letinyenti letibanti : 
Imibuto levuka kucabanga ivusa inshisekelo kubafundzi futsi yandzise kutimbandzakanya kwabo ekufundzeni . 
Kubakhona kwesakhiwonchanti setitfutsi temmango netinsita , njengekusetjentiswa tetitfutsi , kuba tintfo letibalulekile , letivumela kutfutfuka kwemnotfo netenhlalo lokuchubekako kwemimango letikuyo . 
Tetimayini tisibonelo kuloku . 
Bafakiticelo labahlungiwe batowenta inchubo yekubavetha . 
Lesibonelo selitiya le-Rooibos singavikelwa kalula kusetjentiswa nato timisomtsetfo . 
Lwati lwemsebenti : Kwati umsebenti ngekwebuchwepheshe nelwati lwekusebentisa tinsita tetekulapha . 
Umvikeli wesive wafaka sikhalo egameni lalesiboshwa namayelana nekulinyatwa tikhulu . 
Lomkhuba wemakhophorethivu umile timphandze angeke ubuyele emuva KwaZulu-Natal . 
I-HIV akusiyo yodvwa leyingoti . 
Tindlela letilandzelako temfucuta lelungiswako kusafaka kujikeletisa kanye nekusebentisa-kabusha , nanoma , kulesigaba lesi , noma ngutiphi tinsalela tivamise kulahlwa emgodzini logcwaliswako . 
Lokungetiwe kulesikhungo kufaka ekhatsi ikhemisi lenkhulukati , indzawo yekwamukela , umtfolamphilo longucalantsatfu weHIV ne TB . 
Luphenyo lwekucala eLimpopo luvete kutsi emalungelo emaminerali lamanyenti Embuso . 
Imihlangano yalabatsintsekako kanye nekukhulumisana lokwenteka ngembi kwekusebenta . 
Tindleko tekunakekela titawukhula ngesikhatsi tincenye tehluleka futsi kutfutfukisa imphahla kungadzingeka kute kuhambisane netidzingo letisha tekusebenta . 
Samba lesingatfolwa ngelizingagugu lemphahla singetulu kwelinanibungako bemphahla netikweleti kukhishwe tindleko tekuyitsengisa kanye nelizingagugu layo ekuyisebentiseni . 
Nangabe ibhidi ifika emva kwesikhatsi , ngeke yemukelwe kutsi ibukwe . 
Kufuneka ngalokutayelekile kutfolakale emmangweni : 
Siciniseko sebungiko : Umhloli wenelisekile kutsi lomsebenti lohlolwako uyafanekiswa nalomuntfu lohlolwako . 
Emaphoyisa kumele anikete kusekela nekululeka kulohlukunyetiwe bese kuphenywa onkhe emacala labikiwe . 
Liphindze futsi lisho tikhungo tetindzawo letitsite letingasito imibuso , kodvwa idatha yetelubalobalo yalo igcinwa ngendlela lehlukile futsi letimele . 
Kwaba nekulimala kwemphahla lokukhulu ngesikhatsi salesehlakalo . 
Kulizinga lavelonkhe , kukhona kuhlangana kuletinye tetintfo letiphambili letibukiwe ngetinhlelo ngemalunga embuso . 
Imphahla , imboni nemshini ibekwe yaba tindleko , ukhiphe kwehliswa lokwentekile kanye nekulahleka kwalokusele kulokonakele , ngaphandle kwemhlaba netakhiwo , lekuphindze kwahlolwa kabusha njengoba kubekiwe kunchubomgomo yekuhlola kabusha umhlaba netakhiwo lapha ngentasi . 
Lokunye kulahlekelwa kubonwa uma kugunyata kuvunyelwe kutsi kubonwe . 
Awekho emadokhumenti emathenda latawukhishwa , futsi angeke kukhishwe titifiketi temihlangano yekuyohlola indzawo emhlanganweni lowendvulela umhlangano wekucocisana ngetidzingo tethenda . 
Umbono wetfu kutsi kute kuphikisana emkhatsini welulwimi lwasekhaya kanye nemfundvo yebulwiminyenti . 
Umkhakha ngamunye wemnotfo amange wabalane ngemali ngalokufanako . 
Bungoti ngukutsi ishiya insayeya ngekuhlanganisa lwati njengobe lutfolwe kubomasipalati lokungenteka luphazamise bunjalo bemibiko . 
Lenkhulumo igcile kutinkhombandlela tekudla kwesifo sashukela nekukhetsa kuphila imphilo lenemphilo . 
Kunanta kutsi ingabe ikhona yini imbangela lechumanisako emkhatsini walokukhishelwe ngaphandle lokulekelelwe kanye nekulimala kwemethiriyeli Ikhomishane itawunanta onkhe emaphuzu labalulekile . 
Kushuba lokukhulu kwekwakhiwa kwemakhono ngulokutfutfukisa emakhono etindzaweni temmango kutogcwalisa imisebenti yemklamo kuyatisisa kuchubeka nenchubo ngendlela legcinekako ngaphandle kwekusitwa ngeminikelo . 
Futsi bekusikhatsi sekucabanga ngemsebenti lobalulekile wenhlalo njengoba umsebenti loholelwako wesikhatsi lesifishane . 
Yenta noma nguyiphi imisebenti loyinikwe ngusuphavayisa . 
Tinkhinga tetakhiwo letivela ekungasiseni ngalokwanele kumnotfo wesakhiwonchanti ( kwekutfutsa , emachweba , ne-eneji ) kutawudzinga kulungiswa . 
Kuyinchubomgomo yaleSikhwama kutsi tinchubo tekuncintisana kufanele tilandzelwe kwentela kutsenga kwetinsita netimphahla . 
Umsebenti nyalo wentelwa kutfutfukisa tinhlelo temgwaco wemtfwalo , nekufaka ekhatsi balingani bemmango ngekusebentisana neMkhandlu Wekutfutfukisa Imisebenti Nemnotfo Wavelonkhe kucinisa lokusungulwa kwalamasu . 
Kute simiso lesikukontileka lesitawutsatfwa ngekutsi sivinjelwa kutfolakala kwemikhicito noma tinsita kulitiko lavelonkhe , litiko lesifundza , noma kusiphatsimandla sendzawo . 
Hulumende ucabanga kusungula sikhwama sekusekela ibhizinisi ngenhloso yekungeta imisebenti . 
Ledathabhesi lehlanganisiwe isengakentiwa . 
Lelitiko liphetse lisu lenkhomba , lelicale ngekugcila kuphela kutinkhomba letimcoka temasu . 
Kuyiswa kutinsita tekuphumela kutawushiwo kuphendvula kwesigulane ekubuyiseni simo esibhedlela nalokunye lokuhambelana nako lokufana nesimo setemphilo , bunjalo nekujula kwekuchwala kwekusebenta nalokucuketfwe ekukhishweni kwesigulane . 
Udzinga kubonwa kwehlukaniswe timphawu letimcoka tekusetjentiswa kwemhlaba kanye nekutfutfukiswa kwemhlaba kanye nesabelomali semisebenti yebunjiniyela . 
Condzanisa kucecesha netidzingo letikhona tebhizinisi . 
Kuhlatiya lokwehluka kwebantfu , kubalulekile kugcila etintfweni letinjengekuba ngemadolobha , kuba nentalo , kushona , sikhatsi losiphilako , nesakhiwo semnyaka ngebantfu labaphilako . 
Ema-athikili lehlukene ashicilelwa nakumaphephandzaba endzawo . 
Indlela yenchubo yakhiwa kusetjentiswa tinyatselo letahlukahlukene ngenhloso yekwenta kutsi kube nemakhona ekufundza lancono ebafundzi . 
Lokubaluleke kakhulu tidzingo talabalimi ( labafufutsako ) futsi nebazuzi betekuntjintja kwemhlaba . 
Kugcugcutela kutfutfukisa kwetebasebenti ngekunika tikhulu emandla ngekuticecesha lokuhlelekile futsi nekucecesha emsebentini ( njengobe kufanele futsi kwakhiwe umgomo lophelele wekutiphatsa emsebentini njengencenye lebalulekile kuyo yonkhe imisebenti lesemtsetfweni . 
Kuba yibhizinisi yemndeni lengalesinye sikhatsi kucashwa tisebenti ngekuya ngelinani lemsebenti . 
Njengesigodzi lesingaselwandle , kumcoka kutsi sigodzi silungise futsi sihambisane nelive leligucukako . 
Landzelela imibuto idzimate isonjululwe unikete netimphendvulo . 
Timali letibitwako tekuhlanta lidolobhakati tiyabitwa kuwo onkhe emabala kungabukwa kutsi ngubani losusa inkhucuta leyentiwe kumabala . 
Bangakhona kutfola lenye indzawo yekuhlala . 
Kubonisa lokuhehako lokwentiwe Luphiko leTshwane lolusebenta Ngenhlanganisela yemisebenti lekhetsekile yebuphoyisa kuwacinisekisile emakhono alo ekuvikeleni bugebengu kanye nekubanjwa kwebasolelwa . 
Ngako-ke , kufanele kutsi kulindzelwe ngakuliciniso kutsi ngukuphi kutfutfukiswa kwemakhono lokungenteka , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni letikhashane netikhungo tekucecesha . 
Sikhatsi sekukhokhelwa kabusha nendlela yekukhokhelwa kabusha temphahla lephatsekako letinemphilo legcwele tiyabuyeketwa ngelusuku ngalunye lwekubika nanoma tiphi tingucuko letibonakala njengetingucuko kutilinganiso tekubala kuSitatimende Sekusebenta Kwemali . 
Tinkhokhelo titawentiwa ngemkhicito lowenelisako . 
Loku kutawushayisana nalemiphakatsi letfokotela tinsita letinjalo . 
Kuniketa umsebenti wekugadza losebentako kute kucinisekiswe indlela lebukiwe kanye nelwatiso loluchutjwa kuvimbela bugebengu kanye nemisebenti yekugadza imigwaco . 
Kuledokhumenti , emathemu " gobhotako " " emanti langcolile " asentjetiswa ngekuntjintjantjintjana . 
Kulungisa imibiko kute kulawulwe kahle lenhlangano njalo ngenyanga nangekota , eminyakeni lemibili nangemnyaka . 
Ligatja leMisebenti yeSive liphindze futsi latfola imali yebachasi kutikhungo tangasese kwentela kusita ngekuniketa indzawo yekuhlala . 
Lelicembu leli livalelwe sikhatsi lesingakabekwa futsi kute tinhlelo letisunguliwe tekulilawula ngekhatsi kwetikhungo talabangakashushiswa . 
Lesicephu sikhuluma ngetiboshwa letigwetjiwe kanye netinsita , ngetulu kwekugcinwa ngalokuphephile , inhloso lecacile yekugucula lelicembu letiboshwa . 
LeKhomishane yeLukhetfo lebhajethelwe kusebentisa loMtsetfosivivinyo . 
Noma kunjalo , lolusito luya ngesidzingo futsi ticelo temibono tincane kunaloko lokulindzelekile . 
Kugcila kutinhlelo letikhetsekile tekutfutfukiswa kwelusha kusekwakhiweni kwemakhono ebantfu labasha ngekusebentisa kutfutfukisa emakhono nekucecesha kanye nekubalungiselela kungena kumkhakha wekusebenta . 
Lomusho uneliphutsa kantsi ucinyiwe . 
Lenchubo yekusebentisa nemave emhlaba ibe nemtselela lomkhulu kutemasiko . 
Nanoma tinhlelo letamukelekako tekulawulwa kemfucuta betisebenta etindzaweni letinyenti , kulahlwa kwemfucuta bekuyinkhinga lenkhulu . 
Loku kulandzela sifundvo sekucinisekisa lesichutjelwe kusungula simo Semiklamo Yekusita Labaphuyile . 
Nanobe umtsetfo wekutsenga imphahla awukusho kucace kuncintisana lokuvulekile njengendlela lemisiwe yekutsenga imphahla , silinganiso lesisetulu lesibekiwe semali sivakalisa kusungula kuncintisana lokuvulekile njengendlela lemisiwe yekutsenga imphahla ekutsengeni lokuhleliwe lokungetulu kwesilinganiso lesibekiwe . 
Ucaphele kutsi besisuka kancane emitsetfweni lecindzetelwe yebuhlanga , bulili neyendzawo yesikhatsi lesengcile . 
Umphatsi waMasipalati njengesikhulu lesiphendvulako ngiso lesibukene nekuphatsa lokunemandla kwetimali letinkhulu . 
Labahlali bebakhishwe basuka kusakhiwo lesigugile lesise-Saratoga Avenue , eBerea , eJozi . 
Babantfu labangumtfombolusito emmangweni kusita emalunga emmango kutsi atfole lwatiso netinsita kubatfulitinsita ngenhloso yekufundza kutsi bangatfutfuka bahlangabetane kanjani netidzingo tabo , kuzuza imigomo , kubona tinshisekelo tabo kanye nekugcina inhlalonhle yabo isesimeni lesifanele . 
Lisu lekulawula lwati lelisetjentiswa ngekwetikhatsi letibekiwe . 
Tilima letingafuni kulalela ! 
Lofake sicelo kufanelo abe nelwati lwetinhlelo tahulumende tekutfutfukisa , tinhlelo temmango tahulumende , kulawula timali tahulumende netinchubo teMhloli Mabhuku Jikelele . 
Lokuphumelela lokwenteke kuze kube kunyalo kufaka ekhatsi titfo letibekiwe lekusentjetwa ngato taletinhlelo letisunguliwe . 
Liphindze futsi likhanyisa imphilo lensha letako . 
Ngekuya kwemaminitsi netranskripthi yemihlangano yekusebenta , kwaba netingcoco tekwenta kancono inchubo yekukhuluma nesive ngaphandle kwenkhundla yetemidlalo kwenta kutsi kube nemphumela lomuhle . 
Imiphakatsi seyikwehlisile kukhicita imfucuta , yenta ncono ematfuba emnotfo ngetindlela tekulawula imfucuta futsi yakha imisebenti kulemboni yekulawula imfucuta . 
Tibalo tengucuko yebudlelwano betintfo tase-Australia naseNew Zealand tiniketa sibonelo lesicace kunato tonkhe talokwakheka . 
Loku kusho kutsi tindzawo tasedolobheni laMasipala wasePrince Albert titfola tinsita tagezi ngalokwenele . 
Kuniketa imibono yemtsetfo ngalokuphatselene netinchubo teFRAP . 
Ikhwalithi yemfucuta yekulungisa kanye nemandla enchubo . 
Inchubo yekuchumana yeKhomishane Yekuhlela neKuhlatiya Luphawu lwekucubungula , ikhombisa kutfutfukiswa kweKutfulwa Kwetinsita njengensayeya lenkhulu yelive . 
LeLitiko licinisa kugcila kwalo ekusimamiseni imitamo yekubusa kwalo lokuhle , kutfutfukisa nekusungula tinhlelo tekuphatsa tinhlelo nekutfutfukisa emandla ekuphatsa kucinisekisa kwetfulwa kahle kwetinsita nangemphumelelo . 
Tintfo tekuwasha timphophoma tingabekwa ngakumihume ngasedvutane nalakulahlwa khona emantini langashoni noma ngasephayiphini leliwako emantini lashonako kute kulawuleke kahle . 
Letindlela letincono tidzinga luhlolo loludvutane , ngekwekutsatsa tifundvo eveni lonkhe . 
Litiko litawubhekana ngco ne-EMS kuze kukhulunywe ngekutfolakala kwelusekelo loluphelele lwema-ambulensi kanye netisebenti netimo letiphutfumako ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya . 
Lenhlangano incenga kutintisa loluhlelo , kugcina loludzaba lapha eVienna , kukhutsata kubambisana lokuya embili , kucinisekisa kutfobela , kugwema iNew York ngaphandle nangabe lesakheko sonkhe siwa , njengobe kwephuka kunetindlela tako tekukulungisa lapha . 
Idathabhesi yaleKhomishini ngekwayo yakhiwa ngemafayela laphatsekako e-RAF ngulabasebenta ngeticelonkhokhelo labasebenta njengebafaki bedatha endzaweni lengaketayeleki , lokungalindzeleka kutsi benta emaphutsa ekufakeni lolwati . 
Intsela yahulumende wesifundza lekhokhwa ngulabagembulako , emakhasino nekubheja . 
Lokuba senkhabeni kwemakethe kumele kuciniswe ngekutsi kuhlanganiswe letinye tinhlobo tesakhiwonchanti semphakatsi , njengemitfolamphilo , emahholo , tikhungo tetinsita temphakatsi , tindzawo tekuholela imphesheni netindzawo tekubhadala tinsita , nayo . 
Bekayincenye yebaholi labahlangene be-African National Congress ( i-ANC ) lebanikela ngetimphilo tabo balwelwa inkhululeko nentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika . 
Kungumtamo wekwehlukanisa luphawu lwesimo selitulu lwesikhatsi lesifishane eluphawini lweklayimethi lwesikhatsi lesidze njengoba kuvetwe timila . 
Sibonelo , Ibhodi ingabuka ithranzekshini lefanelekile kutsi ibalulekile ibe ingaba nelifutse lelikhulu kumsebenti weNdvuna . 
Sisebenti lesiphetse kufuneka sicinisekise kutsi sewutfolakele umyalo wekuvikelwa wesikhashana lovela kummangalelwa . 
Lokubalulekile : Emathenda latawufika kamuva angeke emukeleke . 
Imikhakha itawusungula tinhlelo tayo tekukhetsa noma tekuphakamisa lomelele umkhakha futsi itawutfumela emagama ebantfu labakhetsiwe noma labaphakanyisiwe kuSihlalo kute bacashwe . 
Letinhlelo kufanele tihanjiswe nemasu esifundza ngekwehluka kantsi kufanele akhe incenye yenchubo yekusekela ikhophelethivi lehlangene . 
Ngako-ke kumcoka kutsatsa tinyatselo tekuphepha uma kuhlantwa emathange nemikhicito lene-chlorine . 
Lesikhungo siyahlukanisa emkhatsini wabosonkontileka labasafufusa kanye nalabasimeme . 
Loku kwekugwema sikweneti lesikhulu ngalokwengcile ekucaleni kwemisebenti yato . 
Litiko libeke emasu ekufundza , kucecesha nekutfutfukisa abe khona kute kulungiswe lokushodako . 
I-Eskom iphindze futsi isebentela kulawula kufunwa ngemandla ngekusebentisa imitamo njengemagiza lasebentisa lilanga , tinchubo tekuphehla gezi ngemanti lapontjwako kanye nemikhankhaso yekucaphelisa batsengi . 
Lelekufanele kukhokhelwe kubonwa njengelinani lelifanele lalomtfwalo . 
Lamadolobhakati , nanoma-nje kusemazingeni lehlukahlukene , asahlangene afaka ligalelo kumgomo wekuzuza emazinga laphansi ekweswelakala kwemisebenti . 
Kuswelakala kwemakhono lafanele ngulenye inkinga lenkhulu esigodzini . 
Nangabe isayini yemuntfu nje ifojwe kahle kakhulu , lowo muntfu kutawuba nguye lotakwetfwala loko kulahlekelwa kuphela nangabe bekanelwati mayelana naloko kufoja futsi wangalatisi libhange ngaloko kufoja . 
Ngalesikhatsi lesi , bengingumfundzi Esikolweni seMakhatholika i-St . Peters lapho bekuyi-West Rand . 
Kuphikisa kungatfunyelwa ngumkhokhintsela ngco kuSARS . 
Nanoma kunjalo , kuzuzwa kwemalungelo etenhlalo netemnotfo achubeka nekuba yinselele lenkhulu . 
Lomnyango wente indlela yangekhatsi lehlela lamabhizinisi ahulumende ngekulandzelana kwetimo tawo tebungoti . 
Nanome tinombolo tetfula kuphelelwa jwekukhicita madvutane nje , inkhomba leholako lokungenani iyenyuka futsi nyalo seyisedvute kakhulu nesigaba lapho itawetfula kwentiwa ncono . 
Ngivumelana nawe ngalokugcwele kutsi kwanyalo , emajazi abomake tawuba ngilo kuphela lithulusi lekuvikela bomake lebangaba nekulilawula ngalokugcwele ngemphilo yabo yekuya emacansini . 
Kutfutfukisa kuluhlelo lwekulawula umsebenti lusho kutsi tisebenti betigcinwe tinelwati ngekuhlolwa kwemsebenti wato mbamba . 
Sicalo lesimcoka salokutfunyelwa emaveni angaphandle kusuka ngekhatsi eSifundzeni seGauteng sisuka kuLidolobhakati leJozi , Kumkhandludolobha waseKurhuleni kanye neLidolobhakati leTshwane ngekwehlukana . 
Endzabeni yalokuphuma endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi , kubhicana , kuhamba nekusakateka kwemhwamuko lofanana nelifu wemanti langcolile alawula ngemagagasi laphukako kanye nemisinga ledalwa ngemagagasi lesondzela ebhishi . 
Lokucitfwe njalo ngenyanga nalokubuyako kufaka ekhatsi konkhe , kuyahambisana nalenchazelo nesakhiwo sesabelo mali , kantsi kuvumela kucatsanisa ngco kwalokusetjentiswa kwalesabelo sekucala . 
Wonkhe umuntfu , ummango kanye nesikhungo sinesibopho kucinisekisa kutsi takhi taletemvelo nemagugu etemasiko atilinyatwa nome tibulawe . 
Umhloli longacinisekisi ngesikhatsi umsebenti lekufanele ukhokhelwe . 
Elucwaningweni lwayo lweligunya letangaphandle , lekhomishini yatfola kutsi sinyatselo lesinemandla lesimelene netimalimboleko letite intalo silivelakancane . 
Ligunya layo kuvikela batsengi betetindlu kubakhimakhaya labangenamahloni . 
Bona futsi uhlatiye indzawo yemuntfu , yelicembu kanye neyemmango ledzinga kubuyisela esimeni lesikahle ngekwengcondvo nemphefumulo . 
Kungalindzeleka , nobe kunjalo , kutsi hulumende wendzawo , kutfutfukiswa kwemhlaba kanye nekushaywa kwemtsetfo wetitfutsi tasemgwaceni batawufuna kukhutsata kuhlela lokuhlangene . 
Indzawo lebalulekile lapho kutfolakala khona ummango kuletikhungo temmango kanye nekwenta umsebenti wekuhweba . 
Inkantolo itfole kutsi lesivumelwano sekutsengiselana lesentekile besingekho phakatsi kwemtsengisi lovumako nemtsengi lovumako kodvwa bekukutsengiselana lokucindzetelako . 
Inhloso yalesibonelelo kusita ngemali kukhutsatwa kwekubandzakanyeka kwelinyenti ngekhatsi emiphakatsini lencishwe ematfuba ngesibalo lesikhetsiwe semishikashika yemidlalo letfutfukako , futsi nekulawula lena mishikashika ngekubambisana nabomasipala bendzawo . 
Kwentiwa ncono kwesikhatsi sekutsenga . 
Tidzingo tekunyusa tinsita letiniketwako tiyakhula , futsi bakhokhintsela , kakhulu labo labasecenjini leliphasi lemiholo nalabahola imphesheni , bavele bete emandla etetimali kute bakhokhele ema-akhawunti abo . 
Kubalulekile kutsi kutsatfwe tinyatselo njalo kute kuvikelwe tinkinga letingavela . 
Lendlela inika idatha yekuhamba kwalokusamanti nekusakateka kute kuchutjekwe kusetjentiswa emamodeli elizingasimo lemanti , lafanekisela kutiphatsa kwemakhemikhali ngalokuphatselene nendzawo kanye nekuvela kwawo kutincenye temanti langcolile . 
Kuphindze futsi kufake ekhatsi tekucwaninga , bunjingalwati neseluleko setepolitiki etindzabeni letiphatselene nekwakha inchubomgomo nekwenta kwase-Afrika . 
Emalungiselelo entelwe umtsetfo wekutsengisa tingodvo naleminye imikhicito yelihlatsi kusuka emahlatsini embuso . 
Letento tekucondzisa tigwegwe nasetiphelele tiholela kumiphumela lesemtsetfweni kuphela hhayi kulababaliwe . 
Lena yinselele ledzinga budlelwano nemimmango . 
Visisa Luhlakamsebenti lweNchubomgomo lweTisebenti taHulumende kuteMphilo neMphilonhle yeTisebenti . 
Timphahla telutjalomali tiyasuswa kusitatimende setetimali nangabe seyicitfwa nome nangabe lemphahla yelutjalomali seyingasasetjentiswa siphelane futsi sekute inzuzo yetemnotfo lelindzelekile kulokucitfwa kwayo . 
Lwesekelo lwekuphatsa lokubalulekile lufaka phakatsi kulawulwa kwetimali nekuphatsa , kucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi , nekuphatfwa kwebasebenti netinsita temtsetfo . 
Umnotfo Wamasipala weBa-Phalaborwa usime kakhulu etimayini futsi kunemibono yekukhulisa umkhakha wetekuvakasha kunewetimayini . 
Kwehlukahlukana emazingeni ekuhanjiswa ngalokwetayelekile akubi nemitselela yesikhashana lemcoka . 
Tindleko titawukhokhelwa ngekuhambisana nemphumela welucwaningo lwekutfutfuka kweNhlangano kumishikashika yaleSikhwama , leLitiko kanye neSikhwama Sesincephetelo . 
Njengobe kushiwo kulokulandzisa lamanye ematiko njengeLetemfundvo alungisa imibiko yetinyanga tonkhe yetindleko entela tidzingo tawo letingafaki ekhatsi kubika lokusibophelelo ; nome kunjalo , loku akusinjalo kuwo wonkhe ematiko . 
Buka emuva kumarekhodi eminyaka leyengcile , mayelana naloko kanye nemhlaba lobukene nako , ngemanothi lanetinkinga telukhula , tilwanyana noma tifo , ubuye ukhetse tinchubo letifanele tekulawula kutiphambanisela . 
Ibhodi yalofake sicelo kwadzingeka kube ivumele lesakheko semuntfu lobika kumphatsi wekugcina losetulu walofake sicelo . 
Shano kutsi gezi losuka emtfonjeni samba semakharenthi kumagatja lehlukene esekhethi lelinganisile . 
Indlela yekucala nguleyo yekuhamba ngetinyawo , lokuyindlela letayelekile nalephasi futsi ichaza indlela yekuhamba lesisekelo kubantfu labanengi baseNingizimu Afrika . 
Ngalesikhatsi loku kwentiwa , noma kunjalo , kunemagebe labonakele : 
Ngubobani labasibonelo lesihle kuwe futsi kungani ? 
Uma kutsatfwa kuhlanyela lokungashoni , umhlabatsi lokuhlanyelwa kuwo inhlanyelo ungoma masinya , kakhulukati emihlabatsini yesanti , kuvete kuchuma kwesitjalo lokungasikahle kanye nalokungalingani . 
Incenye lengu-C iniketa kuchumana naletinye tinhlelo tesikhatsi lesidze kanye netibonelelo letinemibandzela temkhakha wetemphilo . 
Kutawuba ngakuphi kufinyeleleka lokuyinhloko kwetitfutsi tesive kulendzawo yekwakha ? 
Njengoba kuchaziwe ekucaleni , inhlangano yemakhophelethivi , letfokotela umlandvo lomudze eveni , asebente ngekubambisana nahulumende kusekela intfutfuko yemakhophelethivi . 
Lentfo angeke futsi isetjentiselwe kutfola imali . 
LoSokontileka utawubese ubhala satiso sekutsi sewukulungele kuhlolwa kwemsebenti wekulungisa leto tintfo betingakalungi . 
Kute kuvikelwe kubambeleleka kuletfwa kwemutsi wekugoma , ema-oda lamanengi atawufakwa ngesikhatsi sekota yekucala yemnyaka timali lomusha . 
IPrince Albert iyindzawo lebonakala ngekhwalithi lephakeme yekuphila nekwetfulwa kwetinsita . 
Kwatisa lokungakeneli kanye nekuvisisa kwenzuzo kanye nendlela yekunciphisa imfucuta . 
Ngenca yaloko , hulumende udzinga indlela yebungoti lesemtsetfweni . 
I-chromium lesesimeni sekucatfuta ngalesosikhatsi ingakhishwa ngetinchubo letehlukahlukene . 
Ngaphandle kwekuphambuka lokuvumelekile lokusuka ekucabangeni kwemnotfo we-ANC wasekucaleni , sincumo Sahulumende lesihambisana nenchubomgomo yemnotfo lomncane wasendvulo , kugcizelela simo lesibi selulawulo lwetimali lolucinile , bekungamangalisi ngalokuphelele . 
Letinye tinhlelo tinematfuba ekukhetsa lavulekile etikhwameni letihlanganiselwe . 
Imelika iphikelele ngelekutsi lenkhomfa ifanele kutsi igcile lubandlululo lungancishiswa kanjani futsi kungabuyelwa emuva etindzabeni tekulungisa bugcili nekutsi ingabe Busiyoni bungalinganiswa yini nelubandlululo . 
Ngenhlanhla lembi kuye , ngalesikhatsi asabuke buhle kwekwenyuka kwemsebenti wakhe , walahlekelwa batali bakhe ngemnyaka munye . 
Luhlatiyo lwe-SWOT lwentiwa kute kutfolakale emandla emnotfo yemisebenti yesikhashana ledalwe yimiklamo lemikhulu yamasipala . 
Lokuphikisana naloko , iNingizimu Afrika ingulamanye emave lambalwa labuyeketiwe lete umkhawulo losemtsetfweni wekukhangisa imikhicito yetjwala . 
Bazuzi besibonelelo bahlelwe ngekuya kwemamaki , kusuka kulelikhulu kakhulu kuya kulelincane kakhulu . 
Kusadzingeka kutsi ihunyushwe ngendzikimba yakokubili masipalati wasekhaya nendzawo . 
Tincwadzi teticelo tethenda kumele titsengwe ngembi kwesikhatsi sekucala kwemhlangano lowandvulela ithenda . 
Inchubomgomo Yekutsenga yabuyeketwa kute ifake kukhetfwa kwebaluleki kantsi nyalo seyibitwa ngekutsi Yinchubomgomo Yekutsenga Timphahla Netinsita . 
Kwengeta , kunetinhlelo tekuhlola ngekota , letinjangaleto tetifo letingubomahlalakhona . 
Injongo yaloluhlelo kuhlela , kulawula nekulandzelela lokuniketwa kwetekutfutsa netinsita tekutfutsa bantfu netinsitanchanti ngekusebentisana nahulumende wasekhaya newavelonkhe netakhiwo temikhakha yalabatimele . 
Kulesicephu , kutawugcilwa kumkhakha lomncane wenyama yenkhomo kute kutfolwe kutsi ingabe lokukhula kwetindleko bekungenca yemandla lajwayelekile etimakethe , kuya kulizinga leligucugucukako lemandla ekuntjintjiselana , noma kuya kulamanye emandla emboni langenato nakancane timphawu temtsetfo . 
Utjele sive netivakashi ngekubaluleka kwekusebentisana kute kube nentfutfuko nasekulweni netintfo temmango letimbi . 
Lapho kufanelekile , tinchubo tebhizinisi tahlelwa kabusha , lokudale kuba ncono kusetjentwa kwemiculu . 
Gadza ubuye uchumanise kusebenta kwetinhlelo Tetemsebenti weTicashi . 
Loku ngaloko kwacatsaniswa ne-GDP yelidolobhakati . 
Akukho lokumangalisako , vele , kuva kubhodla lokunjalo lokuvela eMelika . 
Lemiklamo lemikhulu lekhonjiwe iboniswe futsi yachazwa ngentasi : 
Timali Tahulumende Wasekhaya Emaveni Lanetimboni , Libhange Lavelonkhe , eWashington , D. 
Umsebenti weLikomidi Lamasipala ngendlela lefanako naleyo yeKhabhinethi lenemsebenti wayo lobalulekile kucinisekisa kuhlanganyela kwemsebenti weMkhandlu lokhona kumaphothifoliyo etepolitiki nematiko . 
Kunetikhala letimbili , sinye semphatsi lomkhulu kantsi sinye selizinga lelicishe libe nemakhono . 
LoLuphikolitiko luhlanganyela lubuye futsi lulandzelele imitamo lesime kutemidiya , tekuchumana nesimondzawo selwatiso . 
Emanti langenayo i-oksijini noma lane-oksijini lencibilikile lencane abitwa ngekutsi ma-anaerobic . 
Kufakwa kwemphahla lokunemdlandla etimakethe kungumsebenti loniketwa baphatsi betikhwama temphahla ngekuya ngelwati lwabo nelikhono kuletigaba temphahla lebekwe yacaca futsi yagunyatwa . 
Kudzingeka etfule kuphatfwa kwetimali netinsita tekweluleka letihambisana nato kwenteke kuphakelwa lokujutjelwe kwetidzingo tendzawo yekuhlala . 
Kusetjentiswa tinyatselo tesikhashane ngekusebentisa sabelomali sekulungisa . 
Kuhlela ngendlela lekahle , kulungiselela nemakhono ekulawula bantfu . 
Letikhwama tentelwe bantfu labangenamakhaya nalabo labahlala etindzaweni talabaswelako . 
Lemitfombo lemikhulu yetimali letingena kuleli betivela emalini yentsela nasekuhwebelaneni nemave angaphandle nekutsengiselana , intsela yemalingena , netintsela temphahla yakuleli nekusetjentiswa . 
Kwesibili , sifuna kwemukela umklamo wetakhiwonchanto te-ICT lochubekako . 
Luhlelo lweKufuna Emathalenta ema-athilethiki nebaceceshi babese bakhetfwa timiso taseTranskei , lebetivela kutema-athilethiki nakulibhola lembhoco . 
Batawusebentela Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe ngekucinisekisa kutsi Umbutfo Wetekuvikela ugcinwe kulamandla ladzingekako nekulungela . 
Iphindze icacise linani leliphelele lemali yesibonelelo lekhishwe ngalokusemtsetfweni ngemnyaka wesikhatsi sekufakwa kweklemu . 
Lemigomo ayibe yato tonkhe tigaba netakhiwo ngekhatsi kwalenhlangano . 
Tinhlangotsi letidzinga kuphenywa nguletilandzelako . 
Cinisekisa kulawulwa ngendlela lesebenta kahle kakhulu Kwesikhungo se-NEAR kulesigodzi . 
Tingcindzetelo temtsamo letibangwe kushiya phasi umsebenti kwetisebenti letimcoka tiholele ekutseni sehluleke kuphetsa luhlolo lwemiva lekwaneliseka kwebatsengi lebeluhleliwe . 
Iningizimu Afrika yesekela inchubo ye-UN lelinganako , lelungile kanye nalemelelako . 
Betinsita Temtsetfo bayalela liHhovisi Lemmeli Wembuso kutsi likhokhele nome livikele sinyatselo semtsetfo lesibhekiswe kuleSikhwama kuya ngetimo talelicala kanye nebammeli bangaphandle bayambandzakanyeka uma badzingeka . 
Loku kumayelana nelizinga lekuhambisana noma kuhlangana kwetincenye talesiphakamiso sekutfutfukisa mayelana nekwakheka kwalendzawo . 
Uma kwaliwa kusulwa kwemgomo wesikweleti lesihlangene naletihlukene , ikhomishini ivuma bumatima lobungabangelwa ngulomtsetfo . 
Kusebentisa lebheji kufanele kutsi kutfolelwe imvume lebhaliwe yeKhomishina we-SAPS waVelonkhe ( nanoma nguyiphi lenye ibheji lebukeka ifanana nalena ) ngekhatsi kanye / noma ngaphandle ngekuya ngesimo nesitfunti sekubaluleka kwalebheji , lekuyinkhomba yesimo setebhizinisi nekutatisa kwe-SAPS , ifanele kutsi igadvwe ngaso sonkhe sikhatsi futsi ivikelwe ngeligcabho . 
Bufakazi bekutsi leminye imikhicito netinsita sekukhombise kukhula lokusheshako kuluhwebelwano lwemave emhlaba bukhombisa sidzingo sekufuna imisebenti lemisha yetemnotfo . 
Imiphakatsi lesedvute kumele nayo ikhutsatwe kutsi itibophelele kuletindzawo tesive letincane letivulekile ngekusebenta kwemakomiti emphakatsi langentiwa lula tiphatsimandla tendzawo . 
Umgomo walomsebenti ume ngalendlela lelandzelako : 
Imitfombo yekungcoliswa kwemoya , ifaka imililo yamadlelo , timboni , tetekulima , tetimayini , kukhicitwa kwagezi , nekusetjentiswa kwetitfutsi . 
Lowo mcondvo lofananako wekusebentisana lokuhlangene uyagcizelelwa ekwakheni licembu lelilawulako lelinesisekelo lesibanti samasipala nebachumanisi bemawadi , labatawuhola latawuchubeka kwendlalwa kwemsebenti malanga onkhe . 
kusatjaliswa kwalokungeteka lokuphelele kwereshiyo yesikweleti kungadzingeka kulinganisa lobo bungoti ngalokufanele umnyaka munye wetibiketelo . 
Indzima ledlalwa Tikhungo teMfundvo Lephakeme neMfundvo Lechubekako neMakolishi Ekucecesha kwenta lizinga lelidzingeko nekwalithi yemakhono yekutfutfukiswa kwetindlu lesimeme nalehlanganisiwe esimeni emaphandleni ichubeka nekuba yinsayeya . 
Tonkhe timbalelwane tanakwa ngetikhatsi letifanele . 
Wancenga baholi base-Afrika emave abo labengenalutfo , lebekete imali eminyakeni yekubuswa bucalu , kutsi ahlalise emakhulu ebantfu labasha labebafuna kulwa nelubandlululo . 
Lokunye , kuye kwacaca kutsi letinye tindzaba letincane letigigele kukalwa kweBEE letidzinge kulungiswa kuchubeka nekuphutfumisa inchubo yetingucuko . 
Kucinisa kumelana nesimo lesimatima kanye nekukhona kuchuma ngaphansi kwetimo letishisako kungabaluleka kulethisi yasehlobo . 
LoMculu weTindleko wekulinganisela . 
Umkhankhaso wekutsi kutfutfukiswe i-SC kusidzingo . 
Ngekuya kwalenkondlo , yini lebangela ludvonga kutsi ludzilike ? 
Lesigaba sikhuluma ngetimo tengucuko letenta kutsi kube lula kugcugcutela kwengucuko iye kuluhlelo lolusha ngekutjalwa kwemahlatsi . 
Bungoti kutfutfukisa tinhlelo letichumene tekwetfula letingakaphetfwa ngalokuphelele sikhatsi ngesikhatsi . 
Kusilela kwalamanye emakhono emkhatsini webasebenti labakhona kuyinsayeya ekuphakeleni netinsita tetemphilo letizinganhle . 
Labane babo basebentisa timali letiseluhleni kusisa kumkhakha lotimele kantsi lowesihlanu usebentisa ticinisekiso tetimali . 
Inhloso yalokuhlola kutfola kutsi sikhungo sisebenta ngekulandzela imihambo nemazinga lafaka kuphepha kwetakhiwo , kwetemphilo kanye naletinye tidzingo letibekwe ngumtsetfo netibonelelo Temtsetfo Webantfwana . 
Lemalimboleko inemanotsi langakacinisekiswa laphetfwe Silondvoloti leSiyinkhaba seMasheya . 
Lenchubomgomo ye-HIV ne-AIDS yabuyeketwa ngalesikhatsi , kwentela kucinisekisa kucondzaniswa Neluhlelo Lwe-AIDS eGauteng neLuhlelo Lwemasu laVelonkhe lweHIV ne-AIDS . 
Kuyindlela kulawula tindzaba tamasipala kanye nendzawo yamasipala , futsi-ke kunesimo lesisetulu kakhulu lapha kumasipala . 
Lolwatiso lolungentasi lucatsanisa tinhlobo letintsatfu temaseli e-elekthrolayithi ekukhiciteni ikorayini kanye nekhostiksoda , kokubili kumakhemikhali lalumbanako labaluleke kakhulu etinchubeni letahlukahlukene tetetimboni . 
Nkhomishani Wekufukula Labamnyama : Kutemnotfo Lobanti Wekutfutfukisa imihlahlandlela wesetfulo kumifundzate emikhakheni yangasese neyemmango kanye nekucaphela kusebenta . 
Bungoti kuba nekulindza lokungakeneli ngihlephulelana ngelwati kuSotimali Wesifundza . 
Emva kwekutsi masipalati amukele umbiko wekucwaninga ithenda , masipalati angakhetsa sokontileka lophumelele ekwakheni lomklamo . 
Kuyobuyeketa kutawentiwa kubuka kutsi lethenda itawuba nemandla langakanani kuloku . 
Tonkhe tifundza tihlanganyele ngaphandle kweFreystata . 
Nanoma masipalati angeke akhone kubalekela lokukhula kwetimali , lusito lasekuhlaleni lutawusitwa ekutfuleni umtfwalo walomunye umtfwalo wemali wekwenyuka kwetimali letingahlangabetana nalabaphuyile . 
Lolusito luhloswe kwekucala kucinisekisa kutsi bafundzi banato tinsita letenele tetemidlalo kutfutfukisa emakhono abo etemidlalo ngalokugcwele . 
Loku futsi kutasenta sikwati kubukana nekungenti kahle umsebenti ngesikhatsi . 
Bekatokuma lapho futsi avume licala embikwa wonkhewonkhe . 
Letindzaba letinyenti tiphatselene nekuba Semtsetfweni , tindzaba tekwenta , imitsetfosimiso netikhatsi letibekiwe nenombolo yetintfo letingahlangani naletingcubutanako . 
I-Afrika ibusisiwe ngemvelo leyahlukahlukene : ngetilwane netihlahla letahlukene , tinsita tetendalo kanye netintfo temvelo letahlukene . 
Uma ngabe Sokontileka wehluleka kuchubelembili ngekuya kwaloluhlelo , ufanele kutsi ente luhlelo lolubuyeketiwe lolukhombisa tingucuko taloko bekukhona kuloluhlelo ekucaleni lokudzingeka kucinisekisa kucedvwa kwemisebenti ngembi kweLusuku Lwekuphotfula Loluncunyiwe . 
Tindzawo lekugcilwe kuto letisisekelo Teluhlelo Lwekutfutfukiswa Kwetemanti lufaka lolokulandzelako : 
Kukhetfwa lokunjena nekutfunywa kungahle kube kwesikhatsi lesingakahlelwa . 
Bonisa iklayenti ngetindlela tesinyatselo letingatsatfwa ngesikhatsi senchubo yekukhulumisana , kuhambisana neligunya lemtsetfo kanye nemiyalelo yeklayenti . 
Litiko liphindze ligodle lilungelo lekuhlola bafakiticelo ngekubaniketa tifundvo tekuphenya njengencenye yenchubo ye-inthaviyu . 
Kusetjentiswe imali lebhadalwe kucala . 
Kusukela kucalwa kwlaloluhlelo , imitfombolusito leminyenti yabelwe kwelapha , kunakelela nekwesekela kuletikhungo . 
Imfihlo yekuhweba iyinchubo legcinwa ivikelekile ngekhatsi ebhizinisini nome endzaweni lefanako kwentela kuba nemandla ngetulu kwalabancintisana nabo . 
Lesisimo singaba nemandla ekuholela ekuhlanganeni lokukhulu ekukhicitweni kwekudla nemkhakha wekutsengisa , lekungenteka kube yinkhutsato kubatsengi nakuHulumende . 
Ngalokucacile , lomkhakha uphetse kulawulwa kwemphahla , tikweleti nekulawula lekufanele kusetjentiswe ngendlela lebekiwe , kulawula timali letingukheshi , nekulawula nekubika ngetimali . 
Kusita ekuphatseni nasekulawulweni kwetinhlelo nemiklamo ngekuhlungwa kwebulili nekuniketwa emandla kwabomake . 
Inhlangano yesigodzi yahulumende lekhutsata kubambisa , kuhlanganiswa kwemnotfo nekubambisana ngekwebuchwepheshe kuyo yonkhe iNingizimu Afrika . 
Loku kufaka sivumelwano lesisayinwe macembu , imigomo yebhidi , ibhidi kanye nemininingwane lecondzene nebhidi . 
Kucinisa kuhlangana kwayo yonkhe imikhakha yemmango lembandzakanyeke emisebentini yekwelapha , kunakekela nekwesekela . 
Kute kwentiwe ncono ikhono lekufinyelela kusitfutsi sesigulane , emathulusi ekubhukha ngetagezi afakiwe etibhedlela letinyenti futsi nensita yekwakha tinhlelo yesekelwe ngalokusemtsetfweni kulomklamo . 
Kufezekiswa kwalokuhleleka kwetikhundla lokubuyeketiwe kutawentiwa ngesikhatsi seminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu kuye ngekubakhona kwetimali . 
Letinye tigulane ekucaleni kungenteka tinganconywa kubuyiselwa esimeni kodvwa kumele tigadvwe licembu lekuphumela ngekucaphela luntjintjo lwesigaba . 
Kukalwa kwesisindvo sendzawo yekuhlala kunetincenye letimbili letihambisanako . 
Kutsengiselana kungasitwa ngetimali ngekwehlukana nome ngekuhlanganyela ne-IDC . 
Indzima Yekomiti Yekuhlola Emabhuku kusita Umkhandlu wente imisebenti yawo lehlobene nekuvikela Timphahla Temkhandlu , kusebenta tekulawula ngekhatsi kanye netinchubo , kuphatfwa kwebungoti , kubikwa kwetetimali nekuhambisana kanye nemazinga ekubalisisa lahlangene . 
Kuhlolwa kwawo onkhe emafayela elivi kanye netinchubo tekuceceshelwa Kulimala Emsebentini tichubeke ngaphandle kwetihibe . 
Lelisu ligcila kumikhakha lekhicitako futsi levumelako lefaka ligalelo emandleni ekuncintisana kancono kwalesigodzi . 
Loku kungenca yekutsi kusetjentiswe titfutsi letiphakeme . 
IBhodi yeBaphatsi ekugcineni liyaphendvula ngekusebenta kwaleSikhwama futsi nekucinisekisa kutsi lelibhizinisi liyinkhatsato lekhona . 
Lenchubomgomo ihlolse kusekela nekuhola tikhungo ngalokuphatselene netemphilo nekuphepha emsebentini . 
Lamakomidi Emkhandlu ahlangana njalo ngenyanga abuye akhe tincomo letihambisana nemaphothifoliyo awo . 
Kute kutsi kuzuzwe tisindvo letisetulu isayizi yemhlaba lowehlukanisiwe ingancishiswa . 
Kutsiwani ngetigameko letinemandla kakhulu , letifana nekudlwengulwa noma kugwazwa lapho kwatiwa bukhona bebungoti be-HIV ? 
Letinchubo tebhajethi tiholwa yikhalenda yebhajethi yesikhatsitsite netincwadzi tebhajethi leticacile letitfunyelwa ngenyanga yaKholwane letisebenta njengemihlahlandlela yekulungiselela lelusito lokuvamise kuhlonishwa . 
Ifiziksi igcila kutinhlangotsi tekwemtimba tentfo nemandla kanye nekuchumana nebudlelwano emkhatsini yalemitamo yekwenta emamodeli etibalo kanye nalamanye kuchaza intfo yekwemtimba . 
Letinye tinhlelo tigcile ebanfwini labasha . 
Imfucuta kufanele ilahlwe noma kunjalo , ngetimo tekusetjentiswa , letinetimphawu tebunyenti , kutiya noma kwakheleka ngekhatsi , tekhemikhali noma tekusuleleka , ibanga kugula noma yandzisa kufa ebantfwini , tihlahla netimbali , noma tiba nemtselela lomubi kusimondzawo uma ingakalungiswa , yagcinwa yabuye yatfwala ngendlela . 
Bonkhe Baphatsi Labakhulu basayine Sivumelwano Sekusebenta lesihambisana neLuhlelo Lwemasu aleLitiko . 
Sigodzi sase Alfred Nzo sifaka ekhatsi simo semnotfo lesiphuyile nemazinga laphansi entfutfuko , lekungasiyo intfo lengakatayeleki kulendzawo . 
Ngendlela yemisebenti yetinsita tekufundza , tifundvo tekulungisela kuhlolwa , imisebenti yephothifoliyo , imiklamo , tifundvo ngetehlakalo kanye nekuhlolwa , bafundzi batawuhlolelwa likhono labo leku : 
Basebentisi bangancuma kusebentisa emakukisi ngekutimela ngemasettings ebhrawuza yabo . 
Bhala incwadzi Litiko Letemfundvo incwadzi lefucanako ube umbono waloku uphindze futsi unikete netizatfu temibono yakho . 
Tingaphindza futsi tivuse tinkhumbulo tekufundza kwaphambilini nome tipiliyoni tekubhala njalo nje nabahlangabetana nemsebenti wekubhala lokusha . 
Loluhlelo lusebentisa kuhlola lokwenteka etindzaweni lekusetjentelwa kuto , nenkhundla lengumboniso levumela kukhonjiswa ngetitfombe nalokudzingekako kwemikhicito kanye nesikhungo selwati ngebhizinisi setimali lesentelwe kwesekela kuhwebelana kwentela kuphumelelisa lenjongo . 
Loluhlelo lugcile elwatini lwesikhungo , lucwaningo nekuba khona kwedatha , kanye nekusungula nekucecesha Emisebentini Yesive kuwo onkhe emave ase-Afrika . 
Kwehla kwelizinga lemhlabatsi kubi kakhulu etindzaweni letinyenti , nekuvuselelwa lokugcwele akubonakali kutfolakala . 
Kunetikhungo letitsite tekwelapha letisebenta kulelive , tinkhambo kanye nemigomo levumelekile yetigulane letilaliswe esibhedlela setiphotfuliwe futsi titfole nemvumo . 
Hulumende ngahle futsi esekele kutfutfuka kwaletimboni kunanoma nguyiphi incenye yendlela yekusebenta ngekutfutfukisa nekwemukelwa kwetinchubomgomo netinhlelo . 
" Inhloko Yemajele " lichaza umphatsi wasesikhungweni sekucondzisa similo lesibekwe NguKhomishinari kuphatsa nekulawula lijele lelitsite : 
Kunconoteka kakhulu kutsi somathenda acinisekise kutsi ithenda ifakwa ebhokisini leThenda sisebenti sasomathenda , noma nakufanelekile , sitfwalimtfwalo lesikhetfwe ngusomathenda . 
Lemifanekiso lengentansi ikhombisa imihlahlandlela kumunye walabakhiciti betindlu tangasese letiphambukisa umchamo . 
Ngetulu kwaloko , banakekela emarejista emhlaba wesive . 
Kubonisana lokuchubeka njalo nahulumende wavelonkhe newesifundza kwentiwa ngemoya wekubusa ngekubambisana . 
Inshonalanga Kapa nakanjani ayikehluki nakubukwa imehluko lekhona emkhatsini wetikolwa kulesifundza . 
Kwekucala , kuyintfo lelukhuni kucondzanisa kanye nekuhlanganisa tinsita nekwakha kuhlangana emkhatsini wato . 
Tinkinga letidzala titawuba khona , futsi tinsayeya letisha titawuvela , ngenca yekutsi tidzingo letisha tibekwe kutinsita lesevele timoshakele . 
Ludzaba lolukhulu nakunenhlekelele kuvikela sive nemphahla , kuniketa lusito , kuvimbela kuphazamiseka , nekusebenta ngaleminye imitselela yenhlekelele . 
Kutsatsa tincumo mayelana netinsita tekwelekelelwa ngetekuphila kahle kwengcondvo noma kungatikhetseli , kwelashwa nekubuyiselwa esimeni lesifanele . 
Babhidi bafanele babe nemali leyenele . 
Ngalesikhatsi kuchagela kwetemnotfo wamhlaba wonkhe ngalokucinisekile tiphasi kunalokubekisiwe ngaphambilini , jikelele kuhlala kukhutsata mbijana . 
Imihlaba yenhlanganisela esifundzeni ineligalelo lelikhulu tikwekuphepha kwekudla nebuciko bekutiphilisa kwebantfu basemakhaya . 
Lwati lweminyaka lemibili kufanele lube sezingeni lekusuphavayisa . 
Nanoma-nje simo semhlaba simankimbonkimbo kantsi asicombeleleki litiko lelisebenta kuso , senta iNingizimu Afrika ikwati kwenta umsebenti wayo wetintfo tavelonkhe letibekwa embili ngekusebentisa luhwebelwano lolwengetiwe , lutjalomali ngco lwemave angaphandle , kwendlulisa emakhono kanye netekuvakasha . 
Tinchubo-letincono kakhulu tekulawula umklamo letibuyeketiwe tabuye tasetjentiswa . 
Kodvwa , lusasekhashane kutsi lungenela . 
Emhlabatsini locine kakhulu noma edvwaleni , letindvukunsimbi titawufakwa emadvwaleni labhalwe phambilini . 
Tikhulumi letinyenti tivete intfokoto ngekuvulwa kwalesikhungo sekucinisa umtsetfo . 
Yengeta kuloku lesimo setimakethe tetimali lesisebucayini sekwehla kwemnotfo umhlaba wonkhe , kuyevisiseka kutsi bantfu bakhatsatekile bayaluka . 
Sivinini kanye nendlela ingucuko yetenhlalo yenteka ngakhona kuyintfo lemcoka leyehlukanisa emave laphumelelako kulawo langaphumeleli . 
Lemodeli futsi inemandla ekususa kutsatfwa kwesincumo kwabochwepheshe ngepolitiki sitsatfwe ngumphakatsi . 
Inhloso yalencenye kuncuma inkhomba yemagciwane lamancane lefanele kanye nemaphuzu lahlangene laphatselene nekubola kutsi asetjentiswe ekusho ngembili kushabalala ngekushesha kwemagciwane lamancane endzaweni lekhashane kute kwentiwe lucwaningo lolutsite . 
Loko kunciphisa sabelomali lesikhona saletinye tigaba tekusita . 
Tinyatselo tekunciphisa lekucocwe ngato lapha kubukelelwe kakhulu kutsi tigcine ngekwandza ngetimila tendzabuko tasemhlabeni netimbali letiselusentseni lwemfula kanjalo tifake ligalelo lelihle kusimo sebuhle sendzawo nasemanti laphuma phasi . 
Litiko leTindzaba teManti kanye neMahlatsi liyakubona kutsi umtselela we-ikholoji awukho kulokucitfwako , kodvwa ekwamukeleni emanti . 
Sakhiwonchanti lesitfutfukise kahle futsi sehlisa lomphumela welibanga emkhatsini wetigodzi futsi wehlisa kungalingani kwemalingena futsi nebuphuya . 
Tinkhokhelo tangembili nekunikela kwangembili ekupheleni kwemnyaka kuhanjwa nato esitatimendeni sesimo setimali ngenkhokhelo . 
Emakhono lafakazelwe ekubhala lokunemandla , kuhlela nalamanye ebuntsatseli . 
Luhlakamsebenti lweliphakeloimali lusita ematiko avelonkhe , tifundza nabomasipala kutsi balungise liphakelotimali lelinemininingwane lenabile lemnyaka lolandzelako . 
Luphiko leNchubo yekulawula lasayinela onkhe emabheshi emashidi ekumakha lotfolakele , ngekhophi yekubhalisa . 
Kwaphindze futsi kwahlanyelwa tihlahla tatungeleta lendzawo . 
Simele ebantfu futsi yintfo leyatiwako lena yekutsi bantfu bayatiswa futsi bayinsita lebalulekile yelive . 
Tonkhe timbadalo tiyabonwa nangabe imali ibhadalwa lababolekako . 
Lokwehla loku kungatsiwa yimizamo yekubonakala lokunyenti kwemaphoyisa . 
EmaKomidi eliWadi alawulwa ngemakhansela emawadi lakhetsiwe . 
Njengekutsi nje , kufinyelela ngekungalingani kutemfundvo kanye netihibe temakethe yetemsebenti tikhiphela ngephandle bantfu labasha labahlala etindzaweni tasemaphandleni nome etindzaweni tasemadolobheni talabahola umholo lophasi , kanye nabomake kanye nalabakhubatekile kumisebenti leholela kahle emikhakheni lekhicitako ledzinga tisebenti letinemakhono . 
Kutfutfukiswa kwemnotfo ngiwo umphumela lohlosiwe wayo yonkhe lenchubo . 
Kubalulekile kusungula kuvisisana kwalamandla lentekako ngalesikhatsi kusebenta emakhemikhali . 
Letinhloso netindlelasu letilandzelako tibekelwe kucondzisa umsebenti locondzene nekuphatsa nekuhlela kwetinsita lokuhlangene . 
Luhlakamsebenti lweLisubuciko lwenchubomgomo yetemgwaco eNingizimu Afrika nesitsatsiselo semigwaco sekuhlela kutfutfuka eNingizimu Afrika nekuniketwa ngito tonkhe tiphatsimandla temigwaco . 
Kwenta butulujane mayelana nekubhida , ngako-ke , sivumelwane lesisemkhatsini webachudzelani kutsi bangachudzelani . 
Umkhakha wekubhanga lokuhwebako ugcwele kakhulu bunikati lobungasibo bahulumende . 
Umlingani wekucala angakhona kufaka ikleyimu yemali yesondlo kumlingani ngaphasi kwetimo letimisiwe kuphela . 
Kulingana kuloku kuyagcugcutelwa ngekwemigomo yekucashwa kwabothishela kuvelonkhe . 
Imphahla lengasiyo yanyalo nemacembu ekulahla achazwa njengalatsengiswako uma ngabe emanani lakhona atawufakwa ekhatsi ekutsengiselaneni kunekuchubeka nekuwasebentisa . 
Lokubhalansa kufanele kutsi kuciniswe kuhambisana kanye nekucinisekiswa kwetento kute kuhlangabetanwe netinjongo tekulawula teLitiko . 
Ikhanola iyafana netinhlavu letincane ekuphendvuleni kwayo kumanyolo nekuvundza kwemhlaba . 
Tinhlangano letinyenti letitimele , letinyenti tato letitikhetselako , nato tiniketa imisebenti yetemphilo lebalulekile . 
Lesihlongoto sitawuba yincenye yaloko ingcongco letawugcila kuko emhlanganweni lolandzelako . 
Nanoma ngumuphi khomishana lovisisako , lofuna kuncuma ngaloludzaba kahle , ngekushesha , nangendlela lengabiti , bekangeyama kulobufakazi lobetfuliwe lobebuphambi kwakhe ngalesiphetfo lesifanako . 
Kuloku letincomo letilandzelako titawuhambisana : 
Lemihlangano ibanjwa njalo ngenyanga futsi ihanjelwa kahle kakhulu ngibo bonkhe babambi lichaza . 
Litfuba lekulahlekelwa likulahlekelwa lokungabakhona kutetimali ngenca yemnyakato lovimbelako kutilinganiso tentalo lotsintsa linani letabelo kanye netinkontileka temakethe yemali . 
Kukhula lokubonakele kwetilinganisontalo kungatsintsa masinyane emakhono ekusebenta sikweleti semakhaya kanye nekhwalithi yemphahla yelibhange . 
Linyenti lekukhubateka ngekwelufuto kanye netinkinga tekutala alibonakali nawutalwa . 
Angeke bemukele kucindzeteleka ngekwemtsetfo nanome ngulokunjani lokuvela mayelana nalokucuketfwe ngulomshicilelo . 
Lena yindlela lesetjentiswa njalo yekwakha tindzawo letikhipha emanti ngenca yekulungela kwayo kutindzawo letivalelekile naletingaphandle . 
Letinye tindlela tekulinganisa , njengemicombelelo yekuphuma nekungena kwemali leyephulelwe noma tintsengo tamanje etimakethe letisebentako mayelana nemathranzekshini eluhlobo lolunjalo ayasetjentiswa . 
Lolu ludzaba lwekubaluleka lwetepolitiki lwemave lamanyenti kutsi abe nelizinga lelitsite lenkhululeko emkhicitweni wetekulima . 
Nanoma nje kuna loku , lesifundza sisengakamukeli ngalokuphelele nekuphakamisa tekulima njengaloko lokuchuba kukhula kwemnotfo , kwakheka kwemisebenti nekutfutfuka . 
Uma kwenteka kuba nekungahambisani emkhatsini waLomtsetfo kanye nalomunye umtsetfo , Lomtsetfo lona ngiwo losebentako . 
Bahleli nobe emacembu etinhlelo angenisa imikhicito . 
Kuniketa besitsatfu umsebenti kutsi bawulawule kwetayelekile . 
Lophetse sikhundla kufanele abe nemakhono lakahle ekuhlatiya , kwenta tincumo , kubala newekusombulula tinkinga . 
Nguyiphi imikhicito lekufanele ikhicitwe kuze isetjentiswe ibe nenzuzo kutemnotfo ? 
Emandla eligagasi ayintfo lemcoka lekumele kutsi ibukwe nakentiwa idizayini yesakhiwo lesinemininingwane semlomo wekukhafula macondzana nesigaba sekwakhiwa kanye futsi nemandla leto tincenye temlomo wekukhafula letitawubukana nawo kuso sonkhe sikhatsi sekubakhona kwawo . 
Kulinganisa lokubuketiwe kwenchitfo lesemtsetfweni kuyavetwa nako . 
Kulawulwa kwemazinga edatha , lokufaka ekhatsi lokuhambisana nekuphelela , kuba kahle nekungabi nesikhatsi . 
Umtsetfo Wemkhandlu Wetemphilo Tendzawo kanye Nemtsetfo Wemabhodi Etinsitakusebenta Tetemphilo iniketa luhlaka lwemtsetfo yetakhiwo tekubusa kunchubo yetemphilo eNshonalanga Kapa . 
Kubeka liso nekubuyeketa inchubekelaphambili lebange ekuhlangabeteni letinhloso . 
Ekuchubekeni ngenjongo yekusungula nekusebentisa luhlelo lolufaka konkhe naloluhlanganisako lwelusito lwemali lebuya kuhulumende yaseNingizimu Afrika , Litiko lichubekile ngekukhulisa kuniketwa kwelusekelo lwemalingena kulabaphuyile nalabangaba sengotini . 
Baphatsi bahlole bungoti betikweleti lobumayelana nemakhasimende njalo ngekuhamba kwesikhatsi . 
Imikhicito netinsita tiba nelwati nemakhono lamakhulu . 
Ndvunankhulu wesifundza usilindzele kutsi sikuphatse ngenhlonipho futsi-ke sitawenta njalo . 
Kwenta sikhuhngo se-inthanethi yeplatfomu ye-ICT yekugadza letigigaba nekwakhiwa kwemibiko yekuchubekela phambili yaNdvuna Yelihhovisi Lamengameli , Tekusebenta Kugadza neKuhlola kanye neKuphatsa . 
Loku kushokutsi kumele ichaze futsi bese iniketa umvuzo locondzene ngco nemsebenti ngamunye kanye netinhlangano . 
Bachumanisi bacashwa kusita uMkhandlu ngekwakha i-PMS . 
Kungabi khona kwetinsitakufundza letenele akugcini kuphela emaklasini noma kumitapolwati . 
Sisebenti sinye lesingusokontileka lesifakako lesingeke sibe ngulomunye walabosokontileka labacashiwe kuncenye A , B , C , na D ngetulu batawucashelwa kuyohlola netinsita tekuhlola emabhuku . 
Inkantolo itfole kutsi kuyintsandvo yemphakatsi kutsi umhlaba lekwakiwe kuwo Sikole Semphi ungabuyiselwa kunoma ngabe ngubani lofake sicelo . 
Lenchubo ifuna kugadvwa kute kucinisekiswe kutsi busawoti bukhishwa kahle . 
Kugadza ligalelo lekulawula kanye netinhlelo . 
Lapho khona tikimu letinkhulu , tesigodzi , titsintseka , kwamukelwa kwemitimba yemali lebekwako kuphindze kube kukhatsateka kwalabatfula tinsita ngebunyenti njemaBhodi Emanti . 
Njengekwemigomo yaSotimali Wavelonkhe , kunetikhala letisihlanu temisebenti yetetimali . 
Kusita ematiko kutsi ahlele , ente sabelomali futsi alawule tinhlelo ncono . 
Kubuketa kutindzaba takamuva tebantfu lababese bayagula bese bayafa emuva kwekudla inyama letseleleke nge-anthraksi , ibange kwesaba lokukhulu kusosonkhe sifundza . 
Luphakelotimali lelibekelwe kulungisa kabusha emalabhorathri ayikeneli kulungisa tonkhe tikolo njengoba kuhleliwe . 
I-Stats SA yakhe isethi yemitsetfo yekuhlela lesetjentiswe kuledatha lapho tonkhe tigaba tekukhichita idatha setiphotfuliwe . 
Kufuneka kugwenywe emaphethini lasabalele etekuhamba kute tigitjelwa temmango tikhombise kuya kusikhungo lesisodvwa . 
Intsengo yemvu beyiphasi kakhulu njengoba sidzingo sayo sehla . 
Samba sendlela yonkhe kulelinani likhombisa kutsi kube nebuncono kutekucashwa kutekwendluliswa kwetekulima . 
Loku kanye nekwandza kwekubhalisa kwebafundzi kwaholela kungasekeleki ngetimali lokukhulu kwetikhungo tase-Afrika temfundvo lephakeme . 
Kuphepha kwebantfu nemphahla ngakoke kubaluleke kakhulu kumphilonhle yemtimba neyemoya yebantfu kanye nemabhizinisi . 
Indlelasu yesikhungo itse ngco etimalini tabosonkontileka bekwakha kulemboni yetetindlu , lecondzene nesibonelelo , tetindlu letifinyelelekako nalokunye lokuhlobene lokutakhiwonchanti . 
Noma nguyiphi indlela yekuphuma lokuphutfumako kufanele lokungenani ibe nalemininingwane lelandzelako ngaphansi kwetihloko letibhalwe ngentansi . 
Inhlela lesetjentisiwe iyafana kunaleyo lesetjentiswe kuntsengo yenyama yenkhomo nakunyama levela emaveni angaphandle . 
Sonkontileka kutawubasemahlombe akhe nome ngabe ngumaphi emaphutsa , langaholela ekutseni kunganakwa lesecwayiso . 
Luhlelo Lwekuphatfwa Kwelwati Lwekufundza lukhule lwaba luhlelo lolubanti lwahulumende lwekwabelana ngelwati netindlela tekwenta letikahle , kufundza ebanganini , nekuniketa tinkhundla tekutisungulela . 
Kusebentisa imali kancane bekungenca yekungacokwa kwemalunga Elihhovisi Lekudzalula . 
Batali labakhulisa labantfwana babika kutsi bantfwana lababutfwa bayahlonipha . 
Emkhatsini wetifundza kulelive , iKwaZulu-Natal ingumfakigalelo lomkhulu kakhulu kuso sonkhe samba semkhakhamncane wetekulima . 
Lokusekelwa kuyatfokotelwa kakhulu ngulabahleli labacabanga kutsi " bekucala lekungenteka kutsi bagcekwe " emiphakatsini . 
Loku kuphindze futsi kwentiwe kakhulu tingcindzetelo temmango njengekuncishwa kutenhlalo netemnotfo kanye neludlame , kanjalo nekugula lokunyenti lokwenteka kanye kanye netifo letingelapheki , kuhlukumeta tidzakamiva , kanye neHIV . 
Kuphindze futsi , njengencenye yesigaba sekulungiselela , umkhandlu wesigodzi , ngekubonisana nabomasipala bendzawo kufanele kutsi wemukele luhlelomsebenti lekuhlela intfutfuko lehlanganisiwe . 
Kubukeka ngatsi kunekuhambisana emkhatsini kwelizinga lekungafundzi nelizinga lemfundvo emimangweni . 
Leto timali titawube tibuke kulokucuketfwe lokubutsi kwemanti langcolile kanye netindleko tekuwahlanta . 
Imiphakatsi ingasungula tinhlangano tekugcogca nome tikhwama letitawuphatsa emalungelo elubanjiswano futsi ngaloko bacocisane batfole inkhokhela yekusebentisa umkhicito kwenteka kwabelana . 
Kulesibonelo salesimo lesi , bahleli betindzawo tekwakha kume baphocelele tiphatsimandla tetitfutsi kutsi tinikete emabhulogo emigwaco lemikhulu nome imihume yalabahamba ngetinyawo kwentela kuhlanganisa lemiphakatsi nome ngakuphi kuletinhlangotsi totimbili talomgwaco lomkhulu . 
Sibonelo , lomunye ummango kungenteka ungabi naso sidzingo setisetjentiswa letihlanganisiwe , kantsi futsi lomunye ungete wakhona ( ngekwetimali ) kuba nalokunye kepha tinsita letihlanganyelwako . 
Lusha lutawuba ngulolufukamele lwati lolusha lokuchuba temabhizinisi nekuwasungula futsi lutawufaka sandla kakhulu kutemnotfo . 
Kulawula kubanjwa kwetilwane tasendle nekususwa kwato kuyinye indzawo tiyiswe kulenye . 
Luhlatiyo lwebungoti kulesahluko lucinisekisa indzawo yesikweleti yesive levakalako yaseNingizimu Afrika . 
Loku kubangela kukhula ekwabiweni lokukhetsekile Kwekundlulisa Kwemali lebuya Kuhulumende Nekuphatfwa Kwemali lebuya Kuhulumende . 
Emaphethini ebugebengu netetayeti etindzaweni letiphuye kakhulu , njengemalokishi kanye netindzawo tekuhlala letingashayelwa umtsetfo , tiyehluka kuleto takumaphetselodolobha lacebile , lokwenta kutsi kwehluke kuloko kwasetindzaweni letiyinkhaba yelidolobhakati . 
Lusito letimali loluniketiwe kanye nesakhiwonchanti lesonakele lesilungisiwe . 
Uncike kakhulu kumitfombo yakhe kungenisa imali hhayi kutibonelelo temali tahulumende . 
Kungaphikiswana ngekutsi tinhlelo tihlukanisiwe kunaletinye futsi atikaze tibe nemtselela lodzingekako . 
Cinisekisa emazinga lasetulu ekubonakala uma kwentiwa kubukeka kwemapaki , tikhungo tesive nome tindlela talabahamba ngetinyawo . 
Kufinyelela kutinsita tetetemphilo letisidzingo lesibaluleke kakhulu ekubuyiseni siftunti semimango yendzawo . 
Sitsandza kubonga wonkhewonkhe lowente lomkhankhaso kutsi ube yimphumelelo . 
Umphumela kutsi incenye lencane yelinanibantfu itfokotela tinsita tamahhala kube linyenti lingenato tinsita . 
Eluhlatiyweni lwekugcina , kutawuncika kusimo lesihambelanako saleliphutsa nobe kungalandzeli umtsetfo kanye nekuhlobana kwako nalomphumela . 
Litiko lisebentisane neLihhovisi Lemhlolimabhuku Jikelele futsi lisalindzele imphendvulo . 
Lisu lelahlelwa laleLitiko lekuvikela kukhwaphanisa lendluliselwa kuLuphiko lweLucwaningomabhuku lweForensikhi eHhovisi laNdvunankhulu , kute kutsi lentiwe lihambisane nelisubuciko laVelonkhe lekuvikela kukhwaphanisa kute kutsi kuhlangabetwane netinsayeya tetibonelelomali tetenhlalo , kutsengwa kwemikhicito netinsita kanye nenhlangano lesitwa ngetimali . 
LeLitiko selifezekise lisubuciko kute kutsi lilungise loludzaba . 
Kutsenga indlu kungaba ngulenye yetindlela tekutjala imali letincono kakhulu kusikhatsi lesidze . 
Lomsebenti wahlukaniswa ngetigaba letimbili . 
Ngabe lokuhlela mayelana Nekuhlaliswa Kwebantfu kufisa kwenta ncono simo semphilo ebantfwini ngenhlonipho lephelele kutidzingo temdzabu , temasiko kanye netenhlalo ? 
Eliphakelwenitimali lemnyaka lophelile , ngivete sidzingo semakhaya aseNingizimu Afrika sekonga imali kakhulu . 
Letinkhokhelo tiyincenye yencitfomali yetimandla letimcoka kusitatimende sekusebenta kwetimali . 
Utawenta loku ngekulandzelela ngemdlandla intfutfuko yetetindlu . 
Kucedza lenkinga , bomabhalane basenkantolo bayasentjetiswa , kodvwa loko kulimata imisebenti yabo yekuphatsa . 
Ecinisweni , letilwimi atiwugcini umtsetfo wemincele yekutfumba lefakiwe . 
Solo , kungasebenti nebuphuya kusetulu , ikakhulukati emaphandleni nasemalokishini . 
Tinhlelo Tekuphatsa Tekutsenga tatsatsa sikhatsi lesidze kunalesilindzelekile . 
Tisebenti letimbili tingimise ngekutitfoba kute tente umsebenti wato wekuseshwa kwaletimoto letingena kulendzawo . 
Loku kufaka ekhatsi kukhishwa kwetetfulo tebetindzaba , kumema tintsatseli emicimbini , kubhala ema-athikili ebetindzaba ngembi kwesehlakalo kanye nekumema tintsatseli kumiklamo . 
Tikhangiso tetindzaba letishicilelwako tiye tasetjentiswa kuphakamisa kwatisa sive . 
Kuze sikhone kuphendvula lombuto kubalulekile kutsi sibuke sigatjane setemfundvo seMtsetfosisekelo lomusha waseNingizimu Afrika , kuletitatimende letikuwo kanye nekuhunyushwa kwawo ngalokunjalo . 
Kunikwetwa kwetinhlelo letinjena kufuneka kucaliswe embili kuto tonkhe tikhungo talabagcinelwe kushushiselwa lelinye licala ngekhatsi kwetindzawo talokungahle kwenteke . 
Lemisebenti yentiwa ngemnyaka lombiko lowakhishwa ngawo futsi kwasetjentiswa emaphebhuku laPhrintiwe ekufinyeleleni kulabatsintsekako betfu . 
Ngalokwetayelekile , titjalo letinesivuno lesincane tivamise kuba nekhwalithi lengasiyinhle , bese kutsi letitjalo letinesivuno lesisetulu tiletse umkhicito lomuhle . 
Kulungisa kanye Nekunakekela , tindleko Letivamile kanye neLusebentisomali Lwebhizinisi kwabhajethelwa ngekubuka lokufakwako kusuka kuwo wonkhe ematiko ngekhatsi kulomasipala . 
LeLitiko libuketane netinkhinga ngekuba netisebenti temitfolamphilo yasemakhaya ngenca yekuhamba kwetisebenti etindzaweni tasemakhaya tiye emadolobheni naphesheya . 
Ifanele isekelwe eluhlelweni lwentfutfuko yesikhatsi lesidze selidolobhakati ngebubanti . 
Sanibonani nonkhe , nekubingelela kwami lokukhetsekile kubo bonkhe labasikati ikakhulukati , kuwo onkhe emazinga etikweni lami . 
Kuntsela yemalingena , tinhlawulo tivele tifakwe kulabafayila ngemva kwesikhatsi . 
Bungoti besilinganisontalo bungoti bekutsi silinganiso selithulusi letimali noma imali lengenako letfoliwe njengemathulusi kutawehla kwenyuke ngenca yeminyakato kutilinganisomali temakethe . 
Nanoma kunjalo , inkhululeko lenjena beyikhetsa , ikakhulu mayelana nemikhakha letsatfwa ngemave latfutfukile ngekutsi ineluvelomiva njengetekulima . 
Labasebenta ngekudvweba nabo abakavami kusebentisa luhlatiyo lwephethini yebugebengu eluhlelweni lwabo lwekudvweba . 
Ngako-ke , ngikutsatsa ngekutsi Indlu iyavumelana naleliphuzu Sosiswebhu Lomkhulu laliphakamisile ? 
Kubekwa kwemanani basebenti nako kuyinkinga . 
Lokundluliselwa etifundzeni kukhulunywa ngetimali letabiwa tabekwa , kodvwa tangasetjentiswa kulowo mnyaka timali . 
Inyama yenkhomo , ilandzelwa yinyama yemvu neyengulube yahlangabetana nekuncipha lokukhulu kwekusetjentiswa kwemalingena yemndeni ngamunye . 
Nyalo sinelitfuba lelehlukile lekucabanga kabusha nekuvuselela indlela timali tetfu tesive tiphetfwe ngayo . 
Nanome kunekucocisana ngekwetfulwa kwetelekelelo tetinsita tasemaphandleni , inkhulumomphikiswano ngetelekelelo kanye nekufakwa kwemali kutakhiwonchanti etindzaweni temaphandle isengakahambi lokutseni njengakusimo sasemadolobheni . 
Incenye yemklomelo wabo yekubuyiselwa isetjentiswe kwakha tinhlaka letisetulu . 
Letimali kulindzeleke tivale letindleko letikhulako temitsi ledzingekako kanye nekuhanjiswa kwetekulashwa kunchubo yeKusekela Temphilo kuteBusotja . 
Sekela kusetjentiswa kwePPP kanye nelisu lekuphendvula tekuchumana kucinisa intsandvo yelinyenti lengenelelako . 
Lesivumelwano sabuyeketwa futsi savuselelwa kulomnyaka lekufanele ubuyeketwe . 
Lommeli watiswa ngunobhala kwekutsi lesikhalo sichubekile ngalendlela nekutsi sigwebo sibanjiwe . 
Lokuswelakala kwemandla ekulawula emazingeni ahulumende wesifundza newendzawo kuphazamisa loluhlobo lekwenta umsebenti . 
Uma kubukwa kuma kwendzawo , kufunwa imikhuba yayo . 
Kuswelakala kwetikhungo temphilo , lokuhambisana nekwehla kwekugcinwa kwebasebenti kanye nekugcwala kakhulu kwebasebenti . 
Litiko nyalo selicale umsebenti lophelele wemamoshali emedigo-legal . 
Inchazelo : Lucwaningo ludlala indzima lebalulekile ekwatiseni ngenchubomgomo yahulumende kanye nelisu ebhizinisini lehlangene kanye nekukhutsata emakhophelethivi . 
E-Shayina umlawuli wenkampani yase-US wabamba sisebenti sintjontjha . 
Kuletinye tindzawo khona lapha kulomasipala , imigodzi yekudvonsa emanti iyoma futsi lizinga lekusetjentiswa kwemanti kutemphi tasemoyeni kuphakeme kakhulu . 
LoNjinela futsi unelilungelo lekuhlola nanoma ngusiphi lesinye sisetjentiswa kumisebenti yemkhicito nakunoma ngusiphi sigaba sekukhicita . 
Emafemu lasendzaweni lenemlandvo wekuba nemandla ekutimela kutawucalwa ngawo . 
LoMtsetfo uniketa kuvikelwa kanye nekunakekelwa ngetenhlalonhle kwebantfu labadzala kanye nekusungulwa nekubhaliswa kwetikhungo tendzawo yekuhlala nekunakekelwa kwebantfu labadzala . 
Lephethini yekufakwa kweticelonkhokhelo temsebenti lowentelwe inkampani phambilini itsatfwa njengalesaloku itintile . 
Tindzawo tasemakhaya , letinawo emanti letiwanikwa ngulomasipala , atikafakelwa emamitha noma atitsatselwa imali ngalokusebentisa lokusho kutsi emanti lamanyenti lacwengiwe abakhoni kusho kutsi ayephi kantsi angasetjentiswa nabudlabha . 
Nanoma ngukuphi kuphawula kutilungiso letidzingekako noma tincomo tekwenta ncono titawubongeka kakhulu . 
Kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika ikhicita emafutsa langasiyo ingoti kusimondzawo , lasekela tindlela totimbili tekukhicitwa kwemafutsa lentiwe ngalokuphilako kanye nekuphakamisa emafemu ekuhlanta i-oyili emigomeni yemafutsa lahlantekile letawetfulwa . 
Emuva kwalokubonwa kwakucala onkhe emathuluzi ekuhweba akalwa ngelinani lebungako , ngaphandle kwemathuluzi langenayo ikhothi yelinani lemakethe emakethe lesebentako . 
Futsi unika umcondvo wekutsi kungani lamanye emave atfutfuke kakhulu kunalamanye . 
Loku kufaka lokulandzelako : Fundza emajenali laprofeshinali kanye netihumusho letinsha kucinisekisa kutsi lwati lubukiwe kuntfutfuko lensha . 
Lokuphakelwa kwemhlaba ngenjongo yekutfutfukisa nekuhlala akulawulwa ngendlela . 
Lamadigri lawa atawuniketwa ngekusebentisa tikhungo tetemfundvo lephakeme letivunyelwe Ngumkhandlu Wetemfundvo Lephakeme . 
Ligunyakwenta laleyunithi lavela kumgomo welisubuciko leSikhwama , lebelilekusita ngetimali tikimu tekwehlisa buphuya . 
Ndvuna kufanele asebente noma ente lucwaningo . 
Tikhungo letinengi tacela sikhatsi sekufundza leluhlu lwemibuto ngembi kwekubeka sikhatsi sekuhlangana , ngesikhatsi labanye bona bebanekukhatsateka ngebumfihlo , lokwatsenjiswa ngendlela lefanele . 
Ngetulu kwaloku , inchubo yekucasha kweBasiti Bebalawuli lababili yacalwa ngasekupheleni kwemnyaka timali . 
Siboshwa singaya etinkonzweni nemihlangano lebanjwa ejele ngekukhululeka nangekutitsandzela futsi singaba nembhalo wenkholo . 
Tintfo letingatsatfwa njengetidzakamiva tingasebenta njengetidzakamiva ngaphansi kwetimo letitsite , sibonelo kungaba kudla , tinatfo , lokusamanti nekwekufutsa . 
Njengoba kubonakala kulokutfolakala kulucwaningo kutsi kunetinkinga letinengi letimayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Umtfombo walemboni watsi kute intfo lefana " nekutsembeka " kulemboni . 
Tincubevange tetifananiso letisebenta kubeka liso kulwabiwomali tingasetjentiswa futsi tingafaka ekhatsi lishidi lelimalula langcondvomshini lelibanti kuya kumasethi lasilumbi kakhulu ekufundzisa lekatjela ngcondvomshini kutsi enteni lasetjentiselwa kulungisa lwabiwomali . 
Kubalulekile kubuyeketa kuphuma kwemanti lesekuvele kukhona ngalokuphatselene nendlela yekwakha , tintfo temaphayiphi , indlela yekwakha nendlela yekutiphatsa nakwakhiwa nekusebenta . 
Lemitsetfo Lemisiwe yentiwa Yindlu ngekusebentisa Imitsetfo Yekomidi kantsi awakavikelwa ngalokuphephile ekutseni ichitjiyelwe noma icitfwe . 
Intsandvo yelinyenti idzinga tinchubo tekutsatsa tincumo . 
Betindzaba bakulenchubo yekutfola lusuku lwekuhlakata lolusengakachazwa . 
Timphumelelo letimcoka tanyalo tifaka kuniketwa kwetimali tekutfutfukisa imiklamo yemigwaco kanye nekutfutfukisa tikhungo tetigitjelwa kuletinye tindzawo letitimphambano mgwaco etindzaweni letivuselelwako tasemadolobheni . 
Uma bahleli betindzawo tekuhlala bafuna kuphumelela ekuniketeni simondzawo lesifanele sekusebentisa tigitjelwa temmango , kufuneka kubukwe kakhulu imininingwane lemayelana nentfutfuko yaleyondzawo nebudlelwano bayo netindzawo leyakhelene nato . 
Kwekucala , tinchazelo tekucondziswa tigwegwe ngekwephula umtsetfo tentiwe taba malula futsi tichaziwe ngalokugcamile kuMtsetfosivivinywa nakutinchubomgomo kute kungabi nesiboshwa lesiba nekungabata kutsi yini lekulindzeleke kuso . 
Kuphaphuleka etimakethe tentsengo yemasheya kulinganiswa ngendlela yekubuka emazinga lahlukene etikweleti tenkampani ekuvuleleka kwemali leyimphahla . 
Ekhatsi kwaleminye imihlahlandlela , loku kungaba ngekuphakanyiswa kwemkhakha we-ICT . 
Bekute kubhakuta kwemtsambo kantsi nemehlo aso bekabuke ndzawonye futsi avuleke kakhulu kunalokwetayelekile . 
Emanani ayavetwa etimalini tekukhokhela emasheya enkampani natibonakala kulesikhatsi sanyalo futsi tendluliselwe kuVeleonkhe nome kuSikhwama seSifundza seMalingena nangabe imphahla lemcoka ilahlwa bese kutsi timali letihambelanako setiyatfolwa . 
Inkhomba leseluhlwini lwekugcina isilinganiso saletinye tinkhomba letintsatfu . 
Tindzaba letinyenti tekuphepha nekuvikeleka taphakanyiswa etifundzeni . 
Inchubekela embili kukumeleka futsi nemihibahiba yebasebenti ekhatsinekhatsi nenhlangano kusachubeka kugcilwe kuko . 
I-BAS yatfutfukiswa ngemcondvo wekufuna kulawulwa ncono timali . 
Yonkhe imikhandlu ifanele kutsi ihambisane nemigomo yeMtsetfo weTinchubo taMasipala ( njengobe kuchitjelwe ) kanye netimiso tawo ngekuhambisana ngetivumelwano nekusebenta kwetisebenti kwemnyaka . 
" Lesikhala ngelwati lwekuholelwa kwetisebenti " lumcoka kakhulu ngangekutsi uma imali lengenako ivunywa ngelwati lolukhona simo setimali saleSikhwama angeke sime ngendlela lenhle . 
Ngalokunjalo , lesifundza sitawetfula kumasu alo ekutfutfukisa tekulima njengemdlalo lobalulekile wekugucula temnotfo ngemuva kwaletinkinga letikhona tesomiso . 
Emandla latsite , imisebenti kanye netindzawo emkhatsini webaniketitinsita nabo bonkhe labaphetse akuzange kufikwe emaphetselweni ngayo kantsi kwakhe kungaciniseki kanye nekusilela emuva ekusebenteni kwemisebenti yamasipalati . 
Kungenisa iNethi Lesemtsetfweni yeLitiko Letemtsetfo kuvumela lwatiso lolusandza kuba khona kute kuniketwe kwecwayisa lokuphucukile nalokushaya khona kuMalunga neBaphatsi . 
Bondliwa kufanele bangabukwa ekusunguleni emacembu futsi bantfu kufanele bafakwe emacenjini njengemalunga emndeni . 
Kutawudzingeka kutsi nenetise letimfuno letinyenti letehlukene tebantfu bakitsi . 
Lamathebula lalandzelako anika lwatiso lolusisekelo mayelana nekulimala emsebentini . 
Lolokungetulu kuphatselene nenhlangaanisela yekwetfulwa kwetinsita nalokunye lokuhloswe kwentiwa netikhatsi letibekiwe njengoba kukhonjiswe kuloluhlelo . 
Lirekhodi leTincumo lelibuya kuLitiko leTindzaba teMvelo kanye neteKuvakasha lelimayelana nekwakhiwa kwetindzawo tesikhatsi sonkhe lapho kukhishwa khona intsela lisalindziwe . 
Etifundvweni lebetingatinkhulu kakhulu , lucwaningo lwebungako lwentiwa tisebenti taloLuphikolitiko . 
Litjeboya uma lisesimeni sekufohloka nekuhhohloka libanga kukhatsateka kwetemphilo kwendzawo lokutsite futsi linemandla ekubanga letinkhulu tinkinga tetemphilo kubantfu ngabanye nakumimango ngebubanti bayo . 
Loluhlaka lwembalo wekusebenta kahle wetiteshi tekuhlola timoto lucedziwe kantsi lendlela itawuvetwa etiteshini tekuhlola letivelonkhe . 
Kungeta kulesikimu lesikhulu , sikimu sesibili sesigodzi sekuphakela emanti lesingaphansi kwesikimu semanti i-Second Falls siyadzingeka . 
Kuhola lokwakhiwa kwetikolo letisha ngeku : 
Emnyakenitimali lowengcile , Litiko belinemagatja lamane futsi emnyakenitimali lesikuwo sibalo setinhlelo sesingeteke saba sihlanu . 
LeLitiko libuye langenelela kumsebenti lohlanganyelwe neLitiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi kulokutfutfukisa kwenchubomgomo yekutselela lekufanele ifakwe kuloMtsetfo lohlongotwako lophakanyiswe kutekulima letinsha . 
Simondzawo lesinekuthula nekusimama emsebentini sibaluleke kakhulu ekusebenteni kahle kwenhlangano , kutiphatsa lokuhle kanye nekwetfulwa kwetinsita lokwentiwa kancono . 
Chuba ubuye uhlanganise tinchubo ngekukhulumisana nihlangene kanye netindzaba netebasebenti . 
Noma kunjalo , lokunatfwa kwetjwala kukhula ngendlela lemangalisako . 
Tilungiselele ngembi kwekuya dvute nome ngekhatsi emantini . 
Kunengoti yekutsi kwenta njalo kutawubeka engotini yekwenyusa tindleko kancane nome kubete kuba ncono lokuhambisana nemkhicito . 
Ingabe kukhona lokufundzako kulesikhatsi ? 
Imitselela lenebungoti itfolakele njengetintfo letiletsa inkhatsato kulesikhatsi sesigaba sekukhulisa . 
Njengoba kuchaziwe kutsi tinsita tincane , kufanele kugcizelelwe kakhulu kuhlanganyela kanye nekucala indlela lehlangene yekutfulwa kwetinsita kanye netindleko letihlobene nalo luphakelomali . 
Imiphumela yemali lengenako iyalungiswa njalo ngemuva kweminyaka lemibili njengencenye yenchubo yelwabiwomali kantsi ibuye ingenelele kulenchubo yekubuyeketwa kwelwabiwomali ekupheleni kwemnyaka lebanjwa ngenyanga yeMphala . 
Incike ekutseni babambichaza " bayitsenge " bese bayayisekela . 
Tento letinjena teca umtsetfo wendlela yekutiphatsa kwabothishela , labasesikhundleni sekwetsenjwa . 
Kute ikontileka letawentiwa nembhidi tinhlawulo takhe tamasipala nemitselo kanye netinkhokhelo tetinsita tamasipala tisalele emuva . 
Ikhanola ipakishwa ngekwemabanga lehlukene emasakeni noma emigcomeni . 
Bavamise kucashatwa , ngobe bete lobamelako nesivumelwano lokubavikela ekutseni bangaphatfwa kabi . 
Lesilinganiso semakleyimu emhlaba sinemtselela lolimata ematfuba ekukhula nematfuba etemnotfo kulesigodzi kantsi silimata kuniketwa kwetindlu . 
Leligatja lichubekile ngesigaba sesibili seluhlelo lwesifundza lwelisu lekuhlalisa kanye netakhiwonchanti , lolutawufaka ekhatsi imininingwane yekwetfulwa kwetakhiwonchanti kuleminyaka lesihlanu letako , ngekuya ngetidzingo tematiko . 
Kunetinyatselo letitsatfwa ngulelitiko kulungisa lokusetjentiswa kwemali ngalokwecile lokulindzelekile konkhe loku kutawentela kukhutsata imiklamo yekwandzisa imitfombo yamalingena yeLitiko ngekhatsi nangaphandle kwahulumende . 
Lawula imisebenti leminyenti yekukhutsata temphilo yebasebenti . 
Lelisu lihlose omabili emakhophelethivi lakhona nalawo lasafufusa , kubuka letigaba temakethe letilandzelako . 
Buyisa uphindze uhambise imibiko yenchitfomali yenyanga kubacondzisi . 
Hulumende wenta imitamo yekugucula lesimo kwehlisa lomtselela hhayi kuphela ebantfwini betfu kodvwa kuto tonkhe tinhlelo letidzinga kucinisekisa nekuhlanganisa imitamo yekungenelela kwetfu . 
Letindzawo leti nanome kunjalo atisentjetiswa ngoba kusilela ngoba kusilela inchubomgomo yentsela ngekusebentisa imphahla yaMasipalati . 
Umuntfu lonelicala lesigaba sesibili , sesitsatfu noma sesine angagwetjwelwa licala lesibili sengatsi licala lekucala , sigaba sesibili noma lesitsatfu , ngekulandzelana . 
Ngesikhatsi setincabhayi , emalungiselelo esikhashana lamanyenti entiwa kucinisekisa kusebenta kanye nekwetfulwa kwetinsita lokuchubekako . 
Tizatfu talesibonelongcogco tinyenti kantsi tehluka ngelive nelive . 
Kusidzingo semtsetfo futsi kutawusita ematiko kutsi ahlele ngemphumelelo nekuphatsa kuniketelwa kwesakhiwochanti kute kwentiwe ncono kuphakela kwetinsita jikelele emphakatsini . 
Noma kunjalo , letindlela leticinisiwe tekuvikela tisebenta kuphela kuleminye imikhicito , leminye iyakhona kuncintisana ngemphumelelo nemincintiswano yangaphandle , kuvamise kuba kutimo temazinga laphakeme . 
Kufuneka kucace kutsi uma sento sifaka kwephula umtsetfo sitawubukwa ngaleyondlela . 
Kungani angamtjeli kutsi kahle hle kwentekani ? 
Kwekugcina , lenchubo yekuhlukanisa letitatimende tetimali tematiko ekhatsi kwalolwatiso lwetimali letihlanganisiwe kufaka ekhatsi lokufakwa kwekuhlanganisa kweluhlelo lwalokulingenene kulemitfombo nekusetjentiswa kwemali . 
Bantfu baphila kulesimondzawo kantsi kulokunyenti beyame kabanti kusimondzawo kute baphile . 
Ekugcineni kwaloluphenyo , walungisa umbiko lokhombisa lokutfolakele , lokungafaki ekhatsi kukhohlakala kutekuphatsa noma liphutsa kantsi wecwayisa kwekutsi lalabaphendvulako bebanelicala ngalokulahleka kwesitoko . 
Bohulumende betifundza kanye nabomasipala kumele babambisane Nemcondzisi Lomkhulu ekwenteni imisebenti yakhe kanye nekusebentisa emandla akhe ngekwalesehluko . 
Labazuzako labakhona batawugcina nome ngutiphi tinzuzo tekuvikeleka kwetenhlalo letikhona kusimo sekuholelwa , lokufaka ekhatsi tinzuzo talabasele labaphilako kanye nekulungiswa kwelikusasa kwetindleko tekuphila . 
Chuba kwakhiwa nekugcinwa kwelisiko lelivumela kufezekiswa ngemphumelelo tilawuli tangekhatsi kulelitiko . 
Lokukhishwako kungabangela ekukhuleni kakhulu ekuhambeni kusisekelo futsi , ngaloko , kungagucula lephethini yekuvalwa kwemlomo . 
Lokukhaliphile , ikakhulukati tinyalitsi letibanga kulimala ngenyalitsi , tiyingoti lenkhulu yetemphilo kutikhungo tetemphilo . 
Uma imphendvulo itsi yebo , nguliphi luhlobo lwekucecesha loluniketiwe futsi lwesikhatsi lesinganani ? 
Kwenta ncono budlelwane bekusebentisana ezingeni letepolitiki kanye nelekuphatsa ngekugcugcutela kuchazelwa kwendzima lekumelwe idlalwe ngulowo nalowo . 
Luhlelo lwelitiko lwemnyaka lekusebenta lisuselwa futsi luphindze licondzaniswe nemiphumela lelishuminakubili yahulumende kanye nemasu etinhloso tahulumende . 
Lekharikhulamu ibese icala ngesingeniso seludzaba ngembi kwekundlulisela kugcila kuletingucuko temakhemikhali lapho loludzaba luphatselene nako . 
Imvama lobungoti kufanele bube besikhatsi lesifisha . 
Lokungenelela kutawenta kutsi kube nekukhula kumkhicito wetekulima lokusisekelo njengendlela yekukhulisa kusimama kwekudla , kwakha imisebenti kanye netetimboni ngekusebentisa imikhicito yetekulima , kanye nekungenelela kuze kwentiwe ncono luhlelo lwesakhiwonchanti lesihlangene kanye nekusebenta . 
Emakhophi laletsiwe ayahlolwa acatsaniswe nesilululwati setfu seluhlatincwadzi . 
Tsekeleta loluhlu lolubhaliwe nalolusayiniwe loluvela kubantfu labakwatiko lolulapha ngentasi : 
Letinye tikolwa tichubeke ngeluhlelo loludzala lweSitifiketi Lesisetulu Savelonkhe . 
Kusilela lokukhona bekusekucasheni basebenti . 
Khomishana kufuneka asungule tindlela letifanele temisebenti yeluhlolo lwangekhatsi . 
Lesigaba sifundza ngetingucuko ngekukhetsa lokuyimvelo . 
Lababhidako kufanele batfumele yinye ithenda lenikiwe kuphela , njengeluphiko lunye lethenda noma njengelilunga lebhizinisi lehlanganyelwe . 
Emavolomu lamancane asho kutsi umtfwalo kusimondzawo ngenca yekulahlwa emgodzini lohlanganisile noma umgodzi wekulahla , atawubaluleka . 
Lomfanekiso ucinisekisa kutsi imphendvulo yenchubomgomo lephutile yengucuko lebangelwa kwehla kwemandla emali iholela emazingeni ekwehla kwemandla emali lamakhulu kakhulu nekufinyela kwemnotfo lokukhulu . 
Leligeba lekunikwa imali libangwe liphuzu lekutsi kucondzanisa kunikwa imali yetibonelelo temnyaka ngemnyaka akukahambisani nekukhula kwetindleko tetekulapha . 
Ematfonsi avendle abuye anikwa bantfwana labebakhona ngesikhatsi semkhankhaso . 
Tindondo tebhizinisi kutinkampani labasuka etindzaweni tasemaphandleni . 
Lomcondvo wemkhambatsi wetimboni ufaka ekhatsi tincenye letinyenti . 
Ema-anyuwithi , imalingena yekucasha , nemali yebuciko nako kuyakhokhelwa intsela . 
Kulandzela lokunemphumelelo kusita kokubili Litiko Nebaphatsi Beyunithi lebukene nemsebenti lotsite kutsi bente ngembi kwetinkinga tiba tinkhulu kutsi kutfolakale sisombululo lesisebentako . 
Simiso sekucala kutsi intfutfuko kufanele iholwe kufunwa kakhulu . 
Nyalo sifuna kutsi sibe netinhlelo , Hulumende kufanele kutsi asondzele edvute nabomasipala . 
Ngemakhono lambalwa latfolakala kwanyalo eNingizimu Afrika , intfutfuko kulendzawo ingaba netifundvo letinyenti tedeskthophu kudzimate kube nekutfutfuka kwemakhono . 
Manje i-TSP isebenta nemshwalense munye kukhipha ema-anyuwithi kulabambalwa labatsetse umhlalaphasi labawafunako , isebentisa emanani lafanako emadvodza nabafati . 
Kuvisisa lokukhetsekile kwelucwaningo , kuhunyushwa nekusetjentiswa kwenchubomgomo . 
Lwati lwenchubomgomo yemvelo nemitsetfo . 
Tindzima letahlukene letingadlalwa kanye netibopho emkhatsini walemikhakha lemitsatfu letifakiwe : 
Timakethe tasemadolobheni tingumphumela walamagcogco ebahwebi lamanyenti etindzaweni temphakatsi . 
Kungaletindzaba leti kutsi Inhlangano yeKutfutfka kanye neKucwaninga iTB yalabatsintsekako kumave lanemtfwalo-losetulu isunguliwe . 
Ikakhulu , loku kungasho kuncika lokuncane esikweletini kunika imali letinye tinhlelo tencitfo lekhicitako letinsha . 
Kunciphisa tindleko tekunakekela , nekukhulisa indzawo yetitjalo netilwane tendzabuko , kufanele kutsi tindzawo tibe netimila tendzabuko . 
Umkhosi wemphi waseTopiya wacecesha wabuye futsi wahlomisa Nelson Mandela emzabalazweni wakhe eNingizimu Afrika . 
Linyenti lebafundzi baloluphawu kunematfuba lamahle ekutsi basebentele emasontfweni kanye nakuletinye tinhlelo tebuhlanganyeli bemsebenti weNkholo yebuKhristu . 
Butsi lobukhulu belitfusi etinhlantini bubanga lokusamafinyila lokuvala tiphefumulo tenhlanti bese kulimala kakhulu siphefumulo senhlanti , kanye nesibindzi netinso . 
Kwaba nekuzabalaza lokumatima kumngani wakhe lomhlophe kutsi angene . 
Ngetulu kwaloko , kute kutsi kukhicitwe ummbila lomnyenti , imisebenti yekwengeta linani ivula ematfuba lamasha emmango wetekulima . 
LeLitiko kwanyalo litfutfukisaUmtsetfo Lohlongotwako lomusha ngetinsita temanti lotawuhola loMkhakha Wemanti eNingizimu Afrika kuleminyaka lesiphohlongo kuya kulelishumi letako . 
Kuhambisa iNingizimu Afrika kusungule isethi lebanti yetinkhombandlela yekubona luhlobo lwetakhiwonchanti tetitfutsi tesive letingafaneleka kumhume ngamunye . 
Kusetjentiswa ngetindlela letehlukene nemsebenti kuyatfolakala , lokufaka ekhatsi imigwaco yekudlala , imigwaco levaliwe ( kwesikhashana noma kwanomphela ) kanye nemizila lesetjentiselwa kutsengiselana , timakethe , tekukhibika kanye nekucedza situngu . 
Kodvwa , lokwehla kwemkhicito lokulandzelako , kukhulu kakhulu futsi nekukhula kwemandla emali kusolo kuhleli ngetulu kwendzawo yekucala luhlatiyo . 
Imitselela lecondzile , lengakacondzi futsi lekhutsatiwe kumisebenti , imali lengenako kanye nemkhicito kubukelelwe kutsi ibe mihle . 
Sikhatsi : Umnyaka munye nekutikhetsela kutsi unganweba wengete ngetinyanga letilishumi nakubili . 
Tindlela letinyenti te-cadmium tinebutsi lobufanako futsi kunemonakalo longeke ulungiseke lowentekako uma inhlanti itfolakala ilapho kunekugcwala lokusetulu . 
Konkhe kutawushiywa kubomasipala nakubaphatsi betifundza . 
Lolwabiswomali lwetinsitanchanti luniketwe ngalendlela lelandzelako ngekuya ngesakhiwo seluhlelo lwelitiko : 
Lamavoti lavunyelwe , lekangavamisi kuhluka kuloku lokulungiselelwe kuphakelwa , afakwa kugazethi bese ayamenyetelwa njengemtsetfo welwabiwomali wase phalamende . 
Loku kungabhukhwa kanye nehholo hhayi ngekwehlukana . 
Lenkhomba ikala linani lelusebentiso lwetinhlelo tekufundza lolwenta incenye yeMathrikhsi yeLuhlelo lweKufundza . 
Inhloso yalokwetfula madvute bekukucinisekisa kutsi kungasetjentiswa kusekela kanye nekwatisa tinkhulumo kumavoti ebhajethi lamanyenti , ikakhulukati kumisebenti lehambisanako . 
Sisindvo sendzawo yekuhlala lesiphelele sibeka linani lemayunithi ekuhlala ehlukaniswe ngesamba seyunithi yendzawo , bese kutsi sisindvo sendzawo yekuhlala lesincutsiwe sibeka linani lemayunithi ekuhlala ehlukaniswe ngencenye yesayithi lesetjentiselwa kuhlala kuphela . 
Luhlatiyo lwebakweleti kufanele lucukatse luhlatiyo loludzala lweluhlobo lwelikhastama lelihlanganiswe nendzawo yetimali . 
Lelisu licala ngekuchaza ngenjongo , tingcikitsi , tinhloso kanye nembangela yekugcugcutela emakhophelethivi . 
Kubalulekile kubuka lokungenani tintfo letine letihambisanako ngalokufanako letidzingekako kwentela intfutfuko . 
Njengemhlaba wonkhe , kufanele kutsi iNingizimu Afrika ibukane nemazinga laphakeme nalaphasi emnotfo kanye nemiphumela yawo etimphilweni tebantfu labatayelekile . 
Nanome ngutiphi tindleko letitfwelwe yiTISA ngenca yemphumela ngco wekuphuma kwalabenta umbukiso kulombukiso lona emva kwekuba iTISA itfole yaphindze yemukela lifomi labo lesicelo . 
Lokubaluleke kakhulu tindlela te-Afrika kanye namhlabawonkhe ekwenteni kubusa lokuncono kumkhakha wemayini kanye nakutimboni letimbiwako . 
Masipala akakaboni Tonkhe Letindzawo tekusisa : 
Inothi Yabochwephesha : I-emanyela yenta imethrikhs yalokuhlanganisiwe . 
Kuma kwemhlaba netintfo tawo lapho kwakhiwa khona tindzawo tekuhlala , ngito tintfo letihamba embili ekuncumeni kuma kwendzawo yekuhlala . 
Tindzawo letikhatsatanako njengobe atiphakamisile Umcwaningimabhuku Jikelele lwatiso lwetitatimende tetimali lolungesiwo emaciniso naloko lokungakafakwa kutitatimende tetimali . 
Sibuye sibonge kakhulu bakhokhintsela betfu kucinisekisa kutsi abatfwali umtfwalo walabo labazuza etakhiweninchanti nasemitfonjeni yelive letfu ngaphandle kwekukhokha sabelo lesicotfo setindleko . 
Akukho lokuvunyelwe ngesikhatsi semnyakatimali . 
Liphepha lelicuketse tingcoco teludzaba lolutsatfwa njengalolusebentako ekusunguleni sikimu sesincesitelo sebahlukunyetwa eNingizimu Afrika libukane neligunya lelibanti lekhomishini lekubuye livakashele inhlupheko yebahlukunyetwa bebugebengu eluhlelweni lwebulungiswa bebugebengu jikelele . 
Incenye yinye beyiseloku iletsa kukhatsateka kuleKhomishini ngulokukhona kweMtsetfosisekelo kanye neLuhla Lwemalungelo eluntfu kuniketa kuvikeleka kwangemphela futsi lokusho lutfo kulabo labalengela kakhulu engotini emmangweni wetfu . 
Ikakhulu , kukhula kwekusebentisa imali yelusiso nguhulumende jikelele netinkampani letinebunikati bembuso tisite kukhutsata umsebenti wesikhatsi lesifishane nekukhulisa kukhula lokungaba khona kwesikhatsi lesitako . 
Kunganeli kwekuhamba kwemaphoyisa emgwaco ebusuku . 
Noma kunjalo , lesibhedlela besinetisebenti leticeceshelwe kulawula imfucuta yekunakekela imphilo . 
Imphumelelo yeYunithi ngesikhatsi semnyakatimali bekuyi : 
Loku kufaka kusimama kwepolitiki kanye nekuvuleka emkhatsini webhizinisi nahulumende . 
Umsebenti wekugcogcwa kwemfucuta letayelekile kanye nekuyitfutsa iyofakwa endzaweni lapho kulahlwa khona imfucuta ngumsebenti loniketwe tiphatsimandla tendzawo . 
Indlelasu lesisekelo lekumele ilandzelwe kutawuba kwehlisa nekuhlukanisa bungoti , kubekwe phambili kuba khona kwemanti emhlabatsini nekuphatsa tinsita letingavuselelwa ( emanti emvula nemadlelo ) kusekela tinhloso tekulima letiphilile . 
Luhlelo Lwemidlalo Yalabakhulile luhlelo lwesikhatsi semnyaka , lolwentiwa nebulingani Netemidlalo , Tebuciko Nekukhibika taseGauteng . 
Ngenhlonipho , kimi kubukeka ngatsi lomehluleli lofundzile uhlulekile kulinganisa . 
Ngekwesilinganiso lesikhulu kusentjetiswa kwemhlaba lokuvamile ekahtsi kuMasipalati kufaka tekutsengisa , tekonga , umhlaba lolinyiwe , tekuhlala , kulimela kutiphilisa nemaphakethe lamakhulu langakacaciswa emaphasela emhlaba latisekelo letiklayelwe tekulima . 
Akusiso sikhungo lesigunyatiwe . 
Tinkinga letinyenti letibuketane nemimmango yasemadolobheni nasemakhaya tilukhuni kantsi atikacaci . 
Lomasipala uniketa tinsita letinkhulu temanti nekutfutfwa kwendle etikolweni nasemitfolamphilo lapho letindleko tekuchumanisa tiba talomkhakha walelitiko . 
Kuphikisa lokuyinhloko kulemodeli yebungcweti ngukutsi ingena esikhundleni sebuchwepheshe sabongcweti sekutsatsa tincumo tenchubomgomo talobuholi lobukhetsiwe . 
Lencenye yemuntfu ngamunye iphatselene nembono wekunakekela lokugcile kutigulane lapho litiko lihlose kuniketa tinsita tetemphilo letincono kakhulu njengobe tibonwa ngemehlo esigulane . 
Kwakhiwa tincenye letisihlanu : Kucabangela , Loko Lokusha , Idatha kanye neTindlelakugucula , Kwehlukaniswa kweMave kanye neMathebula eteLubalobalo . 
Nekutsi futsi loku singakwenta kanjani ngendlela letawufaka ligalelo kumbononchanti wetfu wekukhula , kutfutfuka , kuntjintja kanye nekwetfula . 
Kungalingani kwetikhundla , kuchudzelana ngetinsita letingatfolakali malula , timphawu tekutiphatsa kanye netinjongo letiphikiswa ngekuhlanganyela ngulamanye emaphuzu lachubekisa kungcubutana . 
Lena ngiyo indlela lotawehlulelwa ngayo , hhayi ngesibalo sekucwaningwa kwemabhuku lokuhlobile losizuzile . 
I-Bella Vista inendlela lengakajwayeleki yentfutfuko , indzawo yekuhlala nabomakhelwane ihleleke yaba kulicala lelilodvwa lemnyombo wendzawo , kwatsi lelelinye licala laba yindzawo yetimboni . 
Luhlelo lwahulumende lwekucinisekisa kutsi bafundzi bafinyelela kutakhiwonchanti temfundvo leyikhwalithi kuyachubeka . 
Loku kuveta sidzingo sekungenelela . 
Kufanele ucinisekise kuniketwa kwetinsita kumiphakatsi ngendlela lesimeme , ukhutsate simondzawo lesiphephile kanye nalesiphilile kanye nekukhutsata kutimbandzakanya kwemiphakatsi kanye netinhlangano temphakatsi kutindzaba tahulumende wasemakhaya . 
Imojuli kufanele ilungise lenkinga futsi yendlulisele lombiko lolandzelako : 
Esikhatsini lesendlulile , tisetjentiswa temmango betiniketwa ngekutsi kufakwe ticelo temasethi emazinga laphatselene nekuniketwa kwetinhlobo letehlukene tetisetjentiswa temmango . 
Siloku sihlangabetana netidzingo tetfu letingafani 
Tinsitakusebenta letikhona ikakhulukati ehhovisi lamantji etindzaweni tasemaphandleni kanyenti kwenta kunganeliseki . 
Kutawusita kuvisisa kutsi labanye bantfu basabela njani etimeni letsite . 
Masipala unelilungelo lekwala ibhidi uma ngabe tilungiso atikentiwa ngendlela lechazwe lapha ngetulu . 
Kuba neligunya lesincesitelo ngaloko ke kuvela kutimiso talomtsetfo ngekwawo . 
Ngekwekuhlola indlelakwenta , kubonakele kutsi lokulandzelako kutawentiwa kulesigaba : 
Emalunga atawukhokhelwa ngekuya ngetilinganiso letivunyelwe nguleLitiko . 
Kunaka kusekukhuliseni nekwenta ncono lizinganhle lalabaphumelelako . 
I-BRT inamabili emasethi labalulekile emamodeli ekuhlela . 
Lwati lwemsebenti wahulumende netinhlaka tekulawula . 
Ayikho intalo letawubhadalwa etimalini letinjalo letigciniwe . 
Emanti netinsita letihambisana nawo kuvikeleke , kugciniwe , kutfutfukiswe , kuphatfwe , kulawulwe nekusentjetiswa ngendlela lephilile yesimondzawo nalelinganako lesuselwe etinhlelweni letihlanganisiwe tekuphatsa tinsita , letitfutfukiswe nabo bonkhe babambichaza . 
Loku kunemitselela lemibi kubasebenti bendzawo kanye nakumnotfo wendzawo . 
Uma kubuketwe kuletidzingo tekubika , emathulusi ekucokelela idatha , tinchubo netinhlelo tiyatfutfukiswa , tibhalwe tasetjentiswa ngendlela lesimeme ngendlela lekukhonakala ngayo kuLitiko lonkhe kusetjentiswa tindlela teMtamo Welwatiso Loluhlanganisiwe . 
Umcashi ngeke atfwale nome ngabe ngusiphi sibopho sekungatfoli kuchumana lokuvela nome lokwentiwa ngulokhipha ithenda . 
Futsi kunesidzingo sekubukana naletinye tetingucuko temiklamo yemhlaba letibhidlikako . 
Kwengeta , lokuhambisana kulindzelwe kutsi kwakhe ematfuba ekubekwa endzaweni tsite ngekwelisubuciko lekwetfulwa kwetinsita . 
Loku kufaka ekhatsi kuhlela , kwenta luphakelomali , kucaphela , tintfo letikhomba losekwentiwe , kanye nemininingwane yemphumela . 
Kwesibili , kuboleka lokulindzelwe kwasemakhaya kusho kungatsembeki kwenchubomgomo yesikhwama sahulumende ; uma luphakelotimali lamalingena luwa ngenca yekucagela lokungaphansi kwemsebenti wemnotfo , inchitfo yesive kufanele ijutjwe kuhlangabetana nalokulindzelwe . 
Kukhishwa kwemisebenti yekubolekisa neyekucubungula kumniki losezingeni lemhlaba kunganiketa tinchubo teluhlobo lolusezingeni , tekubusa , tinhlelo kanye nelwati lwebuchwepheshe jikelele . 
Kube nekubona lokusheshako kweKubuyela emasisweni kwe-Afrika : 
Imitamo yahulumende mayelana nekulungisa lensayeya yekweswelakala kwemisebenti ihlolisiswa ngalokufisha , kuphindze futsi kuhlolwe nemikhakha yetemnotfo lefaka ligalelo lelikhulu kutekucashwa . 
Kunesidzingo lesimcoka sekutsi sekuchuma ngendlela lenemphumelelo nekutsi Hulumende ahlala njalo atsintsana nebavoti . 
Emaphepha lacuketse ingcoco lashicilelwe kusukela kungeniswe luchungechunge lwetincwajana letibhaliwe . 
Umkhakha wetekuvakasha ukhombise kuba yincenye lenkhulu leyakha imisebenti . 
Baphindze futsi baveta kutsi lommangali bekanganetiseki ngekuphatfwa ngesandla lesicinile lokwentiwa sikhulu kulelishabhu , kufaka ekhatsi kuphenywa njalo nje kanye nekuvinjelwa kuhamba kwetiboshwa . 
Nyalo kulula kugucula emaphepha kantsi Khomishana angeke awati umehluko . 
Insita yekunakekela lokusekucaleni lipoyinti lekucala lekutsintsana nesigulane . 
Letitindzawo tekubambela umhlangano tetindzawo tekuhlaliswa . 
Gcwalisa lithebula lelingentasi kufinyeta emaphuzu labalulekile kule-athikili . 
Emanani emfucuta lesulelanako letfolwa ngulelitiko lelentelwe kushisa imfucuta avame kuphindzaphindza . 
Budlelwane bekusebentisana kanye nekucocisana netiteshi tendzawo tekusakata temmango kwakufezekiswa njalo . 
Timo tesitresi tingafaka kungatiphatsi kahle , kugcwala ngalokwendlulele kwetinhlanti emadamini ato noma kumathange kanye nelizinga lelingasikahle lemanti . 
Labachudzelana neStandard Bank ' yaseNingizimu Afrika basolo basawavisisa lamatfuba ebhizinisi . 
Lenhlololuvo leyo ifake ekhatsi timali tempesheni yase-Yurophu , i-United States , Canada , Malaysia , eNingizimu Afrika , Australia futsi ne-Japan . 
Timali tesive letinemphilo , nebulingani lobunemandla nemabhizinisi nebasebenti , busite hulumende kutsi anciphise umtselela wesimo lesibucayi . 
Emaphayiphi asemende awaboli nakancane kantsi awahlaselwa tintfo letimila elwandle . 
Umsebenti wekwakha iLimpopo tetfu useseliphupho lelichubekako . 
Kulindzeleke kutsi lokuceceshelwa emsebenti kutawehlisa lokushoda kwemakhono nesipiliyoni . 
Loku kufake kuchibiyela letinye tinchubomgomo tetetimali netitfunywa tetetimali kutobopha kulawula bese kugadvwa incitfomali . 
Kanye nekuvimbela kusebentisa kahle kwesilulu lesisemkhatsini nekubeka liso kulandzela tinkhombandlela nekusebentisa timiso temtsetfo . 
Kusita nekweluleka ngemasu ekucocisana Elitiko . 
Lokunye ngetulu kwekongiwa kwemanti kuphindze futsi kube nekonga kumhwamuko lowehlisa kukhipheka kwekhabhoni kanye nekungcoliseka kwemoya . 
Ingabe leliphakethe leliphrintiwe leliyisampula liletsiwe ? 
Lisiko Lemklamo Wekufundza lisebente ngemphumelelo etifundzeni letinyenti futsi linikete emandla kutinhlangano letinyenti letilawula tikole kutsi titibophelele emsebentini wekulungiswa kwetikole kanye nemagumbi ekufundzela . 
Lefutheji yevidiyo leyabukwa ayikhombisi tikotela telisisi lelikhalisana tinyembeti kumalunga alelicembu lelitsintsekako . 
Umbono lovamile lokhulunywa yimboni ngulotsi kunciphisa imfucuta kuyintfo lebanga tindleko kunekutsi kube litfuba lekonga imali . 
Ngemphumelelo linethilentiwa banti kute be-TB bangene ku-ART . 
Lokunye lokulutfo kubese kuyahloswa esinyatselweni sekuphatsa . 
Lwati leMtsetfo weManti waVelonkhe kanye netinchubomgomo letihambisana nemanti . 
Njengoba loku bekusesezingeni lwekuhlola kwekucala , letikhangisi azange tisakatwe noma tibhalwe phansi . 
Incenye lenkhulu yekuphumelela kwalomkhicito ngulokutsi awukhokhelwa intsela , leyaniketwa Baphatsi beTekugcogcwa kweMtselo baseKenya kwentela umtamo wekususa batsengi ekunatseni tinatfo tetjwalo letingekho emtsetfweni , ngekutsi bakhicite ibhiya lesemtsetfweni futsi letsengekako . 
Tinzuzo angeke tabiwe phakatsi kwetiphatsimandla letilawulwako kanye nemdlinkhokhelo ngoba angeke kube khona kuncishiswa kwetinzuzo ngenca yekungatiphatsi kahle noma kutiphatsa lokungakalungi kwemdlinkhokhelo . 
Kuphatsa tinhlelo Telitiko letichubekisa budlelwane bemmango nemaphoyisa . 
Libanga lelikhona , kanye naloko lokutsiwa , ngemaphethini ekuhlaliswa kwebantfu lokutsiwa kweLubandlululo kungagcinwa kute kwesekelwe inchubomgomo yekuhlela kabusha imigomo yendzawo kungulolunye nje ludzaba . 
Kutsatsa sikhatsi lesidze nakwentiwa inchubo yekukhetsa nekufakwa emsebentini . 
Ngekweliciniso , lena yinchubo ledzinga lucwaningo lolujulile kanye nekuchumana lokubanti ngekwemitsetfo yekutsatsisa , sigaba semtsetfo , imitfombo yekusekela nenchubo yekusekela , emkhatsini waletinye tintfo . 
Liphindze futsi letfula liphephabhuku lebaphatsi bemkhakha wesive . 
Kwenta tikhungo temkhakha wemanti kutsi tibe nesikali semnotfo lowanele kute tisebente kahle futsi tibe netinsita tetimali tekucasha baphatsi labanemakhono , tisebenti letinebucwephesha nabochwephesha . 
Lesisekelo lesinebufakazi lapho kulungiswe khona lombiko sisatfutfukiswa ngekusebentisa umklamo wetfu wekubeka liso nekuhlola kuphatfwa kwembuso kanjalo naleminye imiklamo yetfu yelucwaningo . 
Kusamelwe sincumo macondzana naloku . 
Uma sincumo sesitsetfwe sekutsi nguluphi luhlobo lweluhlelo lwekwakha nekutsi titawuphatfwa njani tinsita , kutfutfukiswa kweluhlelo kuyacala . 
Ngako-ke , iNingizimu Afrika angeke ishiye ngisho munye umtamo ekwesekeleni kubumbana lokukhulu kwalelivekati , intsandvo yelinyenti kanye nebuholi lobukahle e-Afrika . 
Umkhokhintsela longakakhokheli angatfola nanobe ngusiphi silinganiso lesiphasi ngekutfumela luhlolo lwekucala kute lubukwe Yikomidi Yetinhlawulo nobe ngekuphikisa nenchubo legcwele yekuphikisa sincumo . 
Tintfo letibukwe yinhlangano tekulinganisa betihlelwe kuLuhlelo leKulinganisa Kucashwa , lolucinisekisa kanyekanye kuhambisana netidzingo teLitiko leMsebenti . 
Umtsetfo-masipala Wetakhiwo Letiyinkinga kanye neMtsetfo-masipala weTemagugu sewusunguliwe , ngekuhambisana netimfuneko teMtsetfo Wemphahla yeTemagugu . 
Beka tisekelomgomo letitawenta ncono kuhlela kanye nekusheshisa kulandzela inchitfomali yemsebenti , kwakheke simo lapho tikhungo titawuphendvula ngelikhono nangekushesha kutidzingo tekuphakela . 
Nanoma kunjalo , ingucuko ayisiyo intfo lengahambi nebuhlungu . 
Kufanele kutsi kwakhiwe luphiko lolukhetsekile lokutawesekela Inkhaba yaleLidolobhakati ngekwelucwaningo , lwatiso nelwati , kutfutfukiswa kwemakhono nekwendluliswa lwemakhono , kufinyela imali yekusungula , budlelwane nemanethiwekhi njll . 
Ekugcineni , lelitiko litawudzingeka kucinisekisa kulawulwa ngalokuyimphumelelo kwamalalaveva naletinye tifo letitsatselwana ngemanti , uma tingaphindze futsi tibhedvuke . 
Emalungiselelo ayachubeka ngenchubo lesetjentiswa Stock Exchange saseMauritius letovulwa eBotswana , eMalawi , eZambia naseZimbabwe . 
Letintfo leti tinemandla ekugucula indlela yekutiphatsa ekufuneni lusito lwetemphilo , kutfobela kuteluleko temphilo kanye nekungenelela nekutinakekela matfupha . 
Loku bekutawulula lokudzingidvwa kwelicala kabanti . 
Kuphula lesigaba wati noma ungati kukwenta ube nelicala . 
Kuchumana ngamunye futsi nangemacembu nebacashi futsi nalabamele basebenti kuyenteka kunika lucecesho futsi lwente ncono kucondza kwabo ngetinhlelo netinchubo teSikhwama . 
Loku kunemtselela ngco kutinhlobo tesincesitelo lesidzingekako kulungisa lesimo . 
Sitawuloku sichubeka njalo siphokophelela kwenta ngalokuphindvwe kabili kumitamo yetfu yekusebenta lebeseloku futsi iyawuhlala njalo igcile ekusiteni bomasipala labakusigaba B ngekwetakhiwonchanti tekwetfulwa kwetinsita lokusisekelo . 
Insayeya lenkhulukati lomasipala labukene nayo , kushakutela ekugcineni esimeni lesifanele imphahla yakhe leyandza ngemandla njengoba kukhishwa tinsita kantsi futsi nalendzawo yalelidolobhakati iyakhula . 
Letibalo tebhizinisi lehleliwe tisuselwa kulokutsatsa shengatsi lokulandzelako . 
Kufanele kusetjentiswe emazinga lafanele emalambu ekukhanyisa kucinisa kuphepha nekuveta kuhlotjiswa kwendzawo . 
Kubalulekile kuniketa tinsita tekunakekela ngetemphilo letisisekelo mayelana nekulawulwa kwetemphilo tesimondzawo kufaka ekhatsi malalaveva , kanye netinhlelo tekwelashwa letitsite . 
Kute kusetjentwe sicelo selwatiso ngekusebentisa Umtsetfo weKufinyelela Lwatiso , letinchubo letilandzelako tifezekisiwe elitikweni : 
Luhlangotsi lolubaluleke kakhulu lwekulahla kubakhona indzawomoya , leyemukelekile ngekwesimondzawo nangekwemmango . 
Ligunya letfu lelikhulu kutfola kugunyatwa kwesigaba sesitsatfu kwentela kucinisekisa kutsi sifaka ligalelo ngemandla ekulungiseni kungabikho kwetindlu letanele kubantfu betfu . 
Nanobe kunjalo , kusebenta nekunakekelwa kwalendzawo letsetjentiswako lelusito lwawonkhe wonkhe kungahle kube yinkhinga . 
Wo futsi ngalesinye sikhatsi ngiyayisayina irejista yalabafika ngemuva kwesikhatsi . 
Lokumilako lokuluhlata netimbali kwendzawo , ngekuya ngekuminyana kwako , inhlobo , budze , bubanti nome kuvuleka kungafaka ligalelo entsengweni yemtfombolusito lositfombe lesibonakalako futsi kungaba nemtselela wekuhlola lokwentiwa ngekubuka kuletintfutfuko letiphakanyiswako . 
Tikolo letinyenti titawucekelwa phasi ngumtselela walesifo kutisebenti , bafundzi kanye nemindeni yabo . 
Ngalokuvamile , lokutsengiselana loku kucala kusuka eminyakeni lemibili kuya kulelishumi nesihlanu nome ngetulu kantsi kwatiwa njengekutsengiselana lokuphatselene nemali lebolekwako yalokutfunyelwa emaveni angephandle kwesikhatsi lesisemkhatsini nekwesikhatsi lesidze kanye nakwemali yangephandle lefakiwe . 
Kuhlelwa kabusha kwetemhlalaphansi kuyinchubo lesasachubeka kantsi futsi letintfo letihlelwe kabusha titawutsatsa sikhatsi kutsi tifezekiswe . 
Kuniketa indlela yenchubomgomo kanye nebuholi etindzabeni letiphatselene nekulawulwa kwemfucuta ; 
Lomtsetfomgomo wekusita ngemali ngesamba kufanele kutsi wemukelwe ekusiteni ngetimali kwakhiwa kwetindzawo letinsha tekuhlaliswa . 
Emagciwane lamasha angahle futsi avele esikhatsini lesitako . 
Kungaba khona tifundvo letimbili talokutfolakele : 
Tifundza kanye nabomasipalati bahambise imiculu yedatha lekhona kudokhumenti , kantsi ngaloku siyababonga . 
Kuzinga lesifundza , onkhe ematiko eNtfutfuko yeteMnotfo acale umsebenti ngemakhophelethivi , kufaka tinchubomgomo , emasu kanye netinhlelo tekusekela , letinemazinga lehlukene emphumelelo . 
Imphumelelo yemacembu e-Olimpiki bekadvumata . 
Sigcila kulokwentiwako lokwahlukahlukene lobekwentiwa kulekota , kanye nekuceceshwa lokunyenti kanye nemihlangano kulesigodzi . 
Imisebenti yetebunjiniyela ledzingekako kute kugcinwe emazinga ekuhloba lenele , kufaka ekhatsi emanti , tindlu tangesese temphakatsi , netinsita tegcina imfucuta , kumele kuniketwe . 
Lemisebenti nemitfwalo yaleLihhovisi kugadza nekuhlola kusebenta kwemabhizinisi ahulumende , kanye nekuchumanisa tinchubo timphahla yembuso nekwakha kabusha nekuyenta yangasese itimele . 
Lemikhicito lefana nemidvwebo nalokutfungiwe betibufakazi bekutsi umsebenti wetiboshwa usetjentiswa kahle ngekhatsi emajele kantsi abadlali ngesikhatsi sabo . 
Tigulane atinolindza kakhulu kunaloku lokufanele kwemukeleke , njengoba ifayela yabo itawube ikhona ngoba sigulane sitawube sinesimiso sekubonana kulokuvakasha lokuhleliwe . 
Nangabe umnotfo wenta kahle , malingena wentsela ubamnyenti kusekela inchitfomali yesive , kodvwa nangabe umnotfo ungenti kahle , hulumende kudzingeka acabange tindlela letengetiwe tekusekela ngetetimali . 
Kokubili temabhizinisi ahulumende netikhungo tetetimali tekutfutfukisa tidzinga kusebenta esisekelweni setetimali lesisimeme . 
Inchitfo yembuso itsintsa kwemali amafemu ngco futsi nangalokubhacile . 
I-AC ifanele kutsi yatise Luphiko Lwekuhlola mayelana netinhlelo tekucasha umhlengi kusikhungo setekucondziswa similo saseCarolina , kanye nesikhatsi sekwenta loko . 
Letimiso nemibandzela kuyabuyeketwa ngesikhatsi sekubuyeketa lesibhalwe kulelayisensi , lokungaba noma ngusiphi sikhatsi lesingandluli eminyakeni lesihlanu . 
Namuhla kusanemkhuba wekuchubeka kuhlukanisa , kakhulu tindzawo tekusebenta , lokwenta ube matima umsebenti wekwakha emadolobhakati laminyene . 
Kufinyelela kukokubili kuvikela tifo nekwehlisa umtfwalo wanyalo wetifo , tindlelasu leticuketse konkhe letibuka emaphuzu enhlalomnotfo njengetemfundvo , kuswela , netetindlu kanye netetisita tetemphilo letentiwe ncono kudzingeka kutsi kube nemiphumela leyentiwe ncono . 
Lesakhiwo salentfo silinganisiwe kantsi letahlukaniso talesilinganiso tingalendlela : 
Siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende singasincabela sicelo sekufinyela kutfola lirekhodi laso sikhungo , nangabe kudzalulwa kwalo kungaba nekukhinyabeteka nome konakalisa : 
Sadlala ngetintfo tekudlala lebesitentela tsine ngekwetfu . 
Ukhiphe sigwebo sekutsi lolovikelako ukhishiwe kulenkantolo yaseThekwini . 
Injongo yaHulumende kucinisekisa kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika bayafinyelela ekutfoleni tinsita nemanti tekuhlanteka ngemali lebakhona kuyikhokhela njengelikhaya futsi njengelive lonkhe kokubili . 
Nanome ingati lesetjentiswa kwengetelwa ingati yelashwa kuleligciwane , emaphutsa ngalesinye sikhatsi ayenteka futsi ngalesinye sikhatsi kwengetelwa ingati kungaba yimbangela yekutseleleka . 
Umhlaba lonesimunyo lesingasikahle sangekhatsi , simunyo sangetulu lesikahle sifanelekile , ngoba ikhanola angeke imelane nemhlaba lodame emanti . 
Litiko lilibuketile lisubuciko lalo lekugcina tisebenti ngenhloso yekugcila kakhulu kumakhono laswelakalako kanye nekugcina lawo makhono khona lapha ekhatsi eLitikweni . 
Kusebentisa indlela yekulawula kuphepha kwemadamu . 
Lokunengi kwaloku kutsetfwe kuluchwaningo lwabochwephesha ; 
Umbhidi ufanele kutsi akhombise kutsi emadokhumenti aphelele futsi afakiwe kudokhumenti yekubhida ngekutsi agcwalise lelithebuli lelingentasi . 
Ibhidi yakhiwa kabusha sifundza . 
Lokuphana lwati akutsintsi tindzawo tekwakha letisemaphandleni , nanobe letinyenti taletimo temtsetfo nemigomo lefanako tisebenta . 
Kutawubete kutitsetselela lokungentiwa nangunoma ngusiphi sikhungo saseNingizimu Afrika kucala nekunconota bantfu bangaphandle kunebaseNingizimu Afrika labalungele ngalolinganako kumsebenti lofanako . 
Kwemukela lokunye kunikwa kwethenda kutawusho kutsi kwemukela umtsetfomgomo walokunikwa kwethenda . 
Lesati setibalo ngetimphilo tebantfu kumele sibuyekete kucina kwesimo setimali taleSikhwama futsi sinikete umbiko weluhlolo lwekubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti Kumcondzisi Lomkhulu . 
Kuchuba , kukhutsata kanye nekucinisekisa intfutfuko yetindlu letinsha tekuhlala . 
Ngekuya kwemshwana lenchubo lelandzelako itawusebenta : 
Lisubuciko letfu nemasu ekusebenta kwemnyaka atawuveta imisebenti yahulumende lobusako kutsi kufezekiswe ngilo lonkhe litiko ngebubanti balo . 
Lenhlangano isebenta endzaweni yekusebenta leshayelwa kakhulu umtsetfo ngaloko ivuleleke kumatfuba ekulahlekelwa yilayisensi yayo yekusebenta kutehlakalo tekungatfobeli lokungeke kuletse luntjintjo kumkhicito wekusebenta . 
Lokunikwa tikhungo letinsha tetemphilo kanye nalokutfutfukisa nekunakekela tikhungo letikhona . 
LoSokontileka Lomkhulu ufanele kutsi anike Iklayenti , nalabanye Bosokontileka nawo onkhe lamanye emacembu latsintsekako emakhophi anoma ngutiphi tingucuko , kuntjintja noma tichibelo . 
Letikhala temsebenti letilandzeleko kwamanje tisePietermaritzburg kuLitiko leTemitsi . 
Kubandzakanyeka kwebaphatsi labasetulu , baphatsi labasemkhatsini kanye nabobeka liso kunakekele kuba sebaleni kanye nebulungiswa bekuhlela ekulawuleni kwentiwa kwemsebenti ngekhatsi kulomasipala nako futsi kwenyuswe kwaya ezingeni lelisetulu . 
Imibiko yetfulwa kuMkhandlu kukhombisa Kusebenta kweMenenja yaMasipala kanye neBacondzisi . 
Loku kwehlisa kwesaba bugebengu ngobe bantfu bayakhona kutifaka kulokwakhelana , ngisho nome ngabe balapho kwekucala ngca . 
Nanoma kunjalo , umndeni lonalabantfwana bewusekela labo labangenelele . 
Ngubani linani lemisebenti leyakhiwe ngenca yekukhuliswa kweLinani leMisebenti yeSive ? 
Ngobe lokuhlangana lokucinile emkhatsini wetinsita tekuhlanteka kanye netemphilo temphakatsi , umkhakha wetemphilo kumele udlale indzima lemcoka kuto tonkhe tinhlangotsi tekwakha , kuhlela , nekufezekisa , kanye nekubeka liso inchubomgomo yekuhlanteka . 
Lomtfolamphilo uniketa tinsita kulabatsandzana babasikati bodvwa , babadvuna bodvwa , labatsandzana nebulili bobubili kanye nalabo labangasebentisi bulili babo bemvelo . 
Loku lokulandzelako kubekwe etulu kutsi kwentiwe . 
Letingucuko tibe yimphendvulo yako kokubili tinhlelo tekufundzisa ngemtselo kanye netinchubomgomo tahulumende letibe ngumphumela wetinzuzo letibonakalako ekuhlanganyeleni kutemnotfo lokhokhiswa umtselo . 
Imigomo yaloluhlelo ifaka ekhatsi kukhutsatwa kwebudlelwane emkhatsini wemimango , umkhakha lotimele , nahulumende ekulawulweni kwemitfombolusito yemvelo nekusungulwa kwekuhlela kwetikhungo . 
Lenjongo itawuphindza isite masipalati ekunakeni ngendlela lencono »sitfombe lesikhulu ' kanye nekutfola tifiso takhe . 
Balandzeli labanengi batiphatsa kahle , noma kunjalo , labambalwa babo ngaletinye tikhatsi bacala tinkinga . 
Umutsi : umutsi wesintfu kanye nalomnyenti wesilungu wentiwa ngekusebentisa titjalo . 
Insika yesine neyekugcina ihlose kukhulisa kuhanjiswa kwemisebenti yekusekela ngetimali kumakhophelethivi . 
Ngekusebentisa Luhlelo Lwekungenelela Telucwaningo Lwesifundza , i-PT itawuchubeka nekuhlanganisa kutfutfukiswa kwelucwaningo ngekusita ematiko esifundza ekwakhiweni kwetinhlelo tekutfutfukisa lucwaningo . 
Kuhambisana nematheknoloji lamasha kanye netinchubo . 
Lombiko , nanome kunjalo , ucatjwangwa kuba sinyatselo sekucala lesibalulekile kulenchubo yekuhlola khatsaloku kungekho kufakaziseka lokusigaba lesibucayi . 
Tikhundla letibalulekile teyunithi yelucwaningo tibonakele kantsi incwadzi lekhutsata kutsi tigcwaliswe seyitfunyelwe kutetimali nekucashwa kwetisebenti . 
Tincomo : Emave latfutfukile esekela kuvikelwa kwelwati lwendzabuko ngekusebentisa tinhlelo tetinkontileka kunekushaya umtsetfo kusetjentiswa indlela ye-IP . 
Masipala uniketa tinzuzo tekwelashwa ngemuva kwekutsatsa umhlalaphansi ngekusabsidayiza kukhokhelwa kwemedical eyidi kwetisebenti lesetitsetse umhlala phansi ngekuhambisana nemtsetfo wetinzuzo temedicai eyidi . 
Kute kuphumeleliswe loku lokubalwe ngenhla , kuphenya kuhambisana nemtsetfo , kuceceshwa lokuhleliwe nalokungakahlelwa kanye nekuchubeka kuhlolwa kwemakhono lafunekako lamayelana nesakhiwo senhlangano sanyalo nalesisandza kwakhiwa kumcoka kakhulu . 
Tigucula mbala letinengi tingakhishwa tiye endleni . 
Ngalokufanako , tikhatsi tekuhamba kungafuneka tincishiswe lapho khona kunekugadza lokungasikahle futsi imigwaco ingagcina itsatfwa njengalengakaphephi . 
Lebhajethi lesenekuguculwa kanye netimali letimisiwe kutawungeniswa kuTemafa eSifundza newaVelonkhe . 
Letinkhambiso letisetjentiswe kunkhombandlela ye-cyanide tisukela emandleni etinhlobo tetinhlanti mayelana ngekwetemphilo , nekutiphatsa , ngekukhula , ngekutalana nangemazinga ekubeketela kubulala . 
ISARS inetinchubo tangekhatsi tekutfola kutsi kuphikisa kungavunyelwa ngalesosikhatsi kumbe kumele kucitfwe . 
Emakhandidethi latawukhetfwa kutsi atokwentiswa luhlolokhono atawucelwa kutsi ete neticu tawo leticinisekisiwe kanye nalamanye emadokhumenti lafanele langadzingeka nasekukhetfwa kwekugcina . 
Kukhuliswa kwaloluhlelo lekwentiwa ncono emalungelo ekuhlalisa bantfu emhlabeni wetekulima . 
Loku kufanele kwentiwe ngembono wekucinisekisa kufaneleka nekulinganiswa kwalokufundvwako kanye nekufundziswa kwalekharikhulamu . 
Kuchubeka nekusebentisana lokuhleliwe nebasebentisi ngekusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa , njengoba kubekiwe kuLuhlelo Lwekulawula Imphahla Yebasebentisi , kucalisa embili imiklamo ngendlela lenemandla kakhulu . 
Sikhatsi lesidzingekako sekucala luklayo ngemuva kwekwemukela lebhidi . 
Tinzuzo letingatfolwa yiNingizimu Afrika ngekudlala indzima yekuba ngumbombo ekwakheni luchumano lwetekuhwebelana emkhatsini walenhlangano yetemnotfo wesigodzi kanye neZoni Yekuthula Nebudlelwane eNingizimu Atlantic , kusahlwaywa . 
Itawuphindze futsi icinisekise kutsi basebenti lababukene nebukhoni bekusebenta kwayo abetfweswa umsebenti longetulu kwemandla . 
Kwasungulwa tinkhulungwane letiyimfica , emakhulu lamabili nesiphohlongo etingadze tekudla ekhaya ngalinye . 
Letikhulu letengetiwe tasemasimini letiswela emandla tiyelekelelwa kwenta ncono lwati lwato . 
Umsebenti wenu wentiwe kahle kakhulu futsi matima njengobe tiphumelele kuwenta ngendlela lengiyo . 
Kulawula loluntjintjo kusebentise tinsita letimcoka kanye nemandla esive futsi kuyintfo lesachubeka nekwenteka . 
Kucinisa longahle ahlaselwe kuvame kuba sisombululo sekucala lesentekako kubahlali kanye nebadvwebi ngobe kwehlisa ematfuba ebugebengu ngekwesakhiwo . 
Mayelana nemalimboleko yethemu umbolekisi utsatfwa ngekutsi wendlulisela imali lengukheshi kulinanimali lelilingana nemali lengetulu lebolekwe kulinanimali lato tonkhe tinkhokhelo letidzingekako , lokuvamise kuba ngelilanga lekutsatfwa ngalo imalimboleko . 
Lwatiso lolubikwako kumele lufake hhayi kuphela lwatiso lwetetimali kodvwa lufake nelwatiso lwekusebenta lokungasiko kwetetimali . 
Kudzimate kube ngunamuhla , kulungiswa kwetimilo kanye netekuphepha sekutfutfuke kakhulu . 
Imphahla lefakiwe , indzawo nemathulusi kuyabonakala uma ngabe leto tintfo talemphahla , indzawo nemathulusi tilungela kunakwa futsi titfolakale kutsi tisetjentiswe ngulomasipala . 
LeSigungu Sekuhlela saMasipala siSigungu lesisemtsetfweni futsi kumele sicophe tonkhe tinchubo , kucocisana kwelikomidi . 
Lokweswelakala kufanele kutsi kulungiswe . 
Umhloli , angacasha noma ngubani kutsi amsite ekuhloleni , ngemvume yembhali . 
Tonkhe tivumelwano temazinga etinsita acedvwa abuye asayinwa nebatfulitinsita labatsatfu . 
Unekukhumbula lokuncane ngeyise nekwekuhlala e-United Kingdom . 
Lenkantolo lena yayalela kutsi lokwendluliswa kwalelicala kulalelwe yinkantolo lephelele kuLuphiko lwe-Gauteng . 
Lomasipala uyayibona lendlela yemasu ahulumende yekufuna Emasu eKugucula loMasipala Lehlose kulungisa lokungasebenti kahle nekungasebenti ngendlela lefanele kulomasipala . 
Bulawuli buyakhonkoselwa kuphenya timo tekuhlala kulelisayithi futsi batsatse tinyatselo letinemandla kucinisekisa kutsi siftunti sebasebenti siyabuyiswa . 
Licembu lereferensi lelimele onkhe ematiko lifakwe ekusebenteni ngetivumelwane tekusebenta kubalawuli labasekelako . 
Lemibuto iphatselene netehlulelo letimayelana nebugugu kanye nebumcoka . 
Kuniketwa kwetakhiwonchanti letifanele , letinakekelwa kahle futsi letisebentako kumcoka ekuphumeleleni kwemikhambatsi lephakanyisiwe yekugucula imikhicito yetekulima kanjalo nekukhula kwekugucula imikhicito yetekulima lokuvamile kulesifundza . 
Enta lokubanti ebhizinisini kwati ngematfuba ekulahlekelwa nekuphatsa umsebenti kahle kakhulu nendlela yekulawula ematfuba ekulahlekelwa . 
Kutawuphindze futsi kwentiwe imitamo yekwenta ncono kusebenta kwetikolo ngekwenta imiklamo yekuphepha etikoleni , lebuke kusebentisa kabi tidzakamiva , kuhlukubeta ngekwemacasi kwebafundzi kanye nekusebentisa emasu lekatsi kungumsebenti wemphakatsi wonkhe kulungisa indlela yekutiphatsa etikoleni . 
Ngetulu kwaloko , lomkhutsati ucinisekisile kutsi simo lesivumelako sentiwe kwentela emalayini lahlukene langetiwe ekudvonsa emanti ngekhatsi kwemdvwebo walendzawo lelipulazi . 
Akukhonakali kutsi umuntfu wangaphandle aphatamise lwatiso lwe-inthanethi . 
Tisebenti kufanele tibonakale ngetigcebhezane temabito , kanye neluhlelo lokhombisa kuhleleka kwetikhundla tesikhungo letinetitfombe kanye nemininingwane yekuchumana yebaphatsi kufanele ibonakale . 
Umtfwalo ukubanikati bema-akhawunti kutsi bafake sicelo kabusha kutsi betfulwe umtfwalo njalo ngemnyaka . 
Kufaka sandla kwabomake kufanele kukhulise kakhulu ngetulu lomcondvo webuntfu wekutsi umsebenti wabo uvinjelwe kutsi ufake ekhatsi tinsita letibalulekile kuphela , njengoba kuchazwe ngenhla . 
Kubambeleleka - ekwakhiweni kwemalokishi kanye nekwehlukaniswa kabusha kwemhlaba kufaka ekhatsi kubambeleleka kwetekuvunywa kwesimondzawo ; 
Simo lesikhona njenganyalo setemphilo kulelivekati nanome kunjalo , siphindze futsi sikhombise kutsi kusasekhona tinsayeya letinyenti . 
Kusibopho setfu kutsi sicinisekise kutsi kutilandza kwentiwa ngendlela lesebaleni kakhulu . 
Sungula ubuye usebentise indlela yekufayela lefanelekile . 
Konkhe lokubuyiswako lokuyiVAT kuletsiwe ngelusuku lwekugcina umnyaka wonkhe . 
Loku kukhombisa kutsi lenchubo yekufuna kutfutfukisa ngendlela yekubuyeta iyachubeka kuhulumende wonkhe . 
Imitsetfo yekucala lelawula i-SARS ngulena : Umtsetfo Wemtselo Wemphahla lengenako Nemtsetfo Wemphahlatsite , Umtsetfo Wemtselo Wemphahla Yalabashonile , Umtsetfo Wentsela Yemalingena , Umtsetfo Wemtselo Wekutfutfukiswa Kwemakhono , Umtsetfo Wemtselo Wemibhalo , Umtsetfo Wemtselo Wekuntjintjwa Kwebuniyo , Umtsetfo Wekubhadalwa Kwetimali Temshwalensi Wekungasebenti kanye Nemtsetfo Wentsela Yentsengo . 
Kunetindlela tekubhanga letehlukene letikhona tekulawula timali letinikelwa banikeli . 
Kufinyelela kutayitela kusimiso lesisisekelo seNchubomgomo yaVelonkhe yeTetindlu . 
Yonkhe indzawo ayikachunyaniswa neluchumano lemsakato . 
Ngasendzabeni ya-Eskom , umbuso utawuniketa siciniseko lapho sidzingeka khona , nekukhuliswa kwemanani labekiwe kutawudzingeka kute kulunganiswe intsengo yagezi nembadalo yekumkhicita . 
Kuhambisana nekubambelela kutinchubomgomo letifanelekile ku-SAPS . 
Lulawulo lweThrafikhi kulesifundza lugunyatwe kwakha simondzawo setitfutsi lesigunyatwe ngalokufanele nalesiphephile , kuniketa tinsita letisezingeni letebucwepheshe naletenele kuwo onkhe emaklayenti kanye nekukhulisa lizinga lekwakheka kwemali lengenako . 
Loluhlaka lumelelwe tinhlobo temiphumela lemibili lefaka ekhatsi konkhe ; kuvelonkhe , etigodzini nakumazinga amhlabawonkhe . 
Tinkhundla tekudlala letitimele kufanele tichazwe takhiwo letingembili kwato , kuze tinikete umtfunti emoyeni naselangeni , kusita bantfu labadzala kuhlola lendzawo basemakhaya ladvutane . 
Nangabe lendlelamgomo yephulwa , kulandzelwa ticondziso tenchubomgomo lefanele . 
Sikhungo lesiKalwako sitawutfola kunakwa lokwentiwe kancono kwelusebentisomali lwekutsenga kunanoma nguyiphi lenye inkampani nayo lenguMtfulitinsita loweNgeta Bungako . 
Umtsetfo Wetemanti Wavelonkhe wenta umehluko emkhatsini wekucitsa emanti nje langcolile kanye nekucitfwa kwemanti langcolile etinkimbonkimbo yetimboni . 
Luhlakamsebenti lweliphakelotimali lelivetwe Esitatimendeni Senchubomgomo Yeliphakelotimali yesikhatsi lesisemkhatsini silinganisa umtsamo welusiso emisebentini yesive ngelusekelo lwekukhula kwentfutfuko lebanti nalefaka konkhe . 
Luhlelo Lwekukhangisa Tekuvakasha luchunyaniswe kuloluhlelo lwe-LED . 
Labafake ticelo kufanele bati kutsi kuchubeka nekuhlolwa kutawentiwa uma ngabe sebakhetsiwe nekutsi kucashwa kwabo kutawuya ngemiphumele lebe mihle kulokuhlolwa , lekufaka ekhatsi kutfolakala bangenamacala , kuvethwa , kuhlolwa kweticu nekubuka kutsi abakaze baboshwe . 
Tikhungo tingacelwa kutsi tiphakamise bantfu labakha incenye yamakomiti ekusebenta . 
Ingabe uyakwati lokwentiwa licembu lakho ? 
Kungenteka uchubeke nelicala ngaphandle kwemtoliki lapho bobabili umshushisi namantji banebuchwepheshe balololimi lwemammangalelwa nabofakazi , kodvwa emadolobhaneni nasetindzaweni tasemaphandleni loku akwenteki . 
Umbuto ungabutwa ngalokungiko kutsi ingabe ibeka Umbutfo Wetekuvikela esimeni sekwenta kahle imisebenti nekugcina imitfwalo wawo , noma cha . 
Ikomidi Yekucwaninga emabhuku icuketse emalunga labhalwe ngentasi . 
Uma umuntfu abuka kuphumelela kutemfundvo , labo bantfu labanemfundvo lengakapheleli lesisekelo nome yesikolo semabanga lasetulu bamelelwe kakhulu kulabangasebenti kunalabo labasebentako . 
Onkhe emadolobha Lakumasipala weBa-Phalaborwa anetinhlelo tesakhiwo netinhlelo jikelele letivunyelwe Ngumhloli wemhlaba Jikelele . 
Yonkhe lemigwaco kungabukelelwa kutsi ifakwe iphevumenti futsi lomsebenti wetitfutsi letihambisa umtfwalo letahlukene nobe umsebenti wekuniketa utawuwela kakhulu kumathekisi nakutimoto letincane letihamba emgwaceni . 
Uphindze futsi watiswa ngekucasha indzawo , kuba ngumniyo ngekutsenga nome kwakha kanye nekuhlaliswa kwetenhlalo njengekutikhetsela kwesivumelwano . 
Kusibopho eNingizimu Afrika kutsi ishintje indlela yekucabanga lamanye emave lasatfutfuka kutsi nawo futsi ashaye umtsetfo kuloludzaba . 
Kungabikho kwelwati ngetisebenti ngesikhatsi kucekela phasi tilawuli tekuvimbela tisebenti kufaka ticelonkhokhelo tibe tisacashiwe . 
Lomtsetfo wamasipala utawucala kusebenta ngelilanga lekushicilelwa . 
Kwengeta kulenchubo , SCOPA sinemitsetfo yekucinisekisa kutsi litiko ngalinye liyabitwa lokungenani kanye njalo ngeminyaka lemitsatfu . 
Tintfo tekudlala letihlahlambisako ( kodvwa tiphephile , ngekuya ngebungoti bekuphakama nemanti ) letingakhulisa umcondvo webudlelwano bendzawo , nalapho labangasungula imidlalo khona . 
Iforamu Yebugebengu Bemitsi Yavelonkhe ilunganisa kuphenyisisa kwavelonkhe lokuphatselene nebugebengu bemitsi , ichumane nalabatsintsekako , futsi ilunganise lwati lwebunhloli . 
Kuya ngetimo , njengekudvuma kwemdlalo . 
Kute kwentiwe ncono kuphila kwebagcini belwati lwendzabuko kanye nemiphakatsi , bantfu Bemdzabu bancike kulwati lwendzabuko kutiphilisa nemphilo lekahle , futsi bangakhona kulawula futsi basebentise tindlela talokuphilako kwelive labo nekuchuma kwako nemvelo . 
Litiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi litibophelele ekusebentisaneni nema-NGO . 
Ngifuna kukuphindza loku kutsi akhona ematfuba nenshisekelo yekutala umbutfo lokhatimulako eNingizimu Afrika . 
Ngaphandle nangabe luhlelo lwetimvilopho letimbili lutawulandzelwa , kuvulwa kwethenda lesemtsetfweni lengenisiwe i-ema-ejenti alabakhipha emathenda bakhona latikhetsele kuba khona ngesikhatsi kanye nasendzaweni njengaloku kushiwo kudatha yethenda . 
Ngalesikhatsi lesi , wengamela kolukuhlanganiswa kutemlandvo , timali letehlukene futsi netinhlelo letihambisana nato futsi nalokukhula lokukhulu kulesisekelo semphahla yaleSikhwama . 
Bebajatjuliswa kwati kutsi eNingizimu Afrika , siyawunaka umsebenti walabatsintsekako . 
Bacashi labaniketa kucecesha batfola imbuyiselo yesikhashana yentsela yemhlaba . 
Hlanyela tihlaha temtfunti emugceni wekupaka kuchubekisa tihlahla letitfolakala kulendzawo . 
Ekugcineni , letitatimende tetimali nemibiko yemncwaningimabhuku lehambisana nato angeke ifanele letinye timo . 
Ngembi kwekutsi wehliswe uma kushona lilanga noma ngesikhatsi lesifanele , lombhelebhele ucale ukhushulelwe etulu kwelipali bese uyehliswa . 
Kwemukelwa kwendlela lefanako yemali lebekwako kulo lonkhe lelive kuye kwaphakanyiswa kuletinye tindzawo . 
Ngitawukhuluma ngayo lendzaba encenyeni yekucala yenkhulumo yami . 
Lakhipha baphatsi lababili bemicimbi lekhetsekile kanye nemaphoyisa langemakhulu lamatsatfu namabili emicimbi lekhetsekile latawugcoka tembatfo latitawenta kutsi abonakale . 
Loku kufaka ekhatsi imikhombandlela kuhlola lobuhle bekulawula kuvimba kukhwabanisa kuletinhlelo tekusebenta kwaleSikhwama . 
Uma kunesidzingo , yakha umgomo welitiko lonakana nekusebenta kuloko lokubalulekile ekufinyeleleni imphumelelo . 
EmaMakha LaTikhulu Lagunyatiwe kanye neBalinganisi Bangekhatsi ngabo lababukene nekuphindza inchubo yekucecesha kanye nekugunyata nelilunga ngalinye lelicembu lekumakha . 
Lomasipala weSigodzi utawufaka itheknoloji kutinchubo tebhizinisi tangekhatsi kute kutsi kukhushulwe lizinga lekusebenta kahle kakhulu , kuphucula kwetfulwa kwetinsita , kanye nekulawula tindleko . 
Sifisa kubonga umphakatsi wangaphandle ngekusisekela kwabo njengobe sichubeka kucinisa budlelwane nebantfu bemhlaba . 
Lomklamo wetigidzigidzi temarandi uhambisana nelubito lweLitiko Letekutfutsa lekutfutfukisa sakhiwonchanti semgwaco nesetigitjelwa kulesifundza . 
Kuhlomisa labamnyama ngemnotfo kanye nekuhlomisa Bomake kubaluleke kakhulu ekucudzelaneni kweNingizimu Afrika , kokubili njengetivumeli tekukhutsata kufinyelela lokukhulu nemazinga ebusomabhizinisi emnotfweni , kanye futsi nekukhutsata lutinto lwetepolitiki netemnotfo loludzingekako kute kutsi kucudzelana kundlondlobale . 
Kwakheka kwesabelomali sekuncuma ngenchubo yelutjalotimali nelusebentisomali lwemaphrojekthi lamakhulu lwesikhatsi lesitako kuba ngalendlela lelandzelako : 
Kutawuphindze futsi kwente Masipala kutsi achubekele ekutsini atimele ekuhlangabetaneni nesidzingo lesikhulako sekwetfulwa kwetinsita . 
Landzelela imiphumela yengati lelahlekile elabhorathri . 
Lomtsetfo uphindze ufune kususa letemphilo letingasikahle , imitselela yetenhlalakahle nemnotfo ngalokunatfwa kwetjwala ngalokundlulele . 
Isebenta njengemlandvo lotayelekile lapho khona lamasu amasipala ekutfutfukisa labonakalako , etenhlalo , umnotfo nesikhungo ayahlelwa . 
Umcondzisi Lomkhulu loLawula Imphahla unesibopho sekulawula Iphothifoliyo yeMphahla yeSifundza ngekwemibandzela yeNdzawobuciko yeSifundza kanye neLisu leSakhiwonchanti kanye nemtsetfo netinchubomgomo letikhona . 
Lokumcoka kukhetsa timphahla letifanele kutigcoka . 
Tinchubo letikahle tekulawula netinchubo tidizayiniwe tasetjentiswa kucinisekisa kunemba nekuphelela kwelwatiso lwekusebenta lolubikiwe . 
Labanyenti betfu banakekela tihlobo letiphatsekile . 
Emazinga laphakeme etemphilo eNingizimu Afrika ekugulwa yingcondvo abanga kufa nekugula lokuhambisana ngakubili lokusetulu kakhulu , nawucatsanisa nemave latfutfukile . 
Linani lelisetulu lekusweleka kwemsebenti liletsa kufunwa nakakhulu kwetinsita tesive tekunakekelwa kwetemphilo . 
Kukhishwa Kwekwelashwa Ngemshwanguzo ( ART ) kusala kukuhle futsi tigulane letinyenti letitselelene nge-TB-HIV kunalebetilindzelekile ticalile nge-ART , lokuyincenye lokwentiwe luntjintjo lwenchubomgomo kodvwa nekuphindziseleka kwekufinyelela lokuhle kweluhlelo lwe-ART . 
Ngekumamatseka kwakhe lokunebungani Samuel wasikhombisa ngekutigcabha lebaphumelele kukwenta kute kube kulesikhatsi . 
Kukhona kungahambisani emkhatsini wemfundvo leniketwako kanye nemakhono ladzingekako emakethe yetemsebenti , lokuholela ekusaphateni imitfombolusito yemfundvo leswelakalako kanye nekweswelakala kwemsebenti . 
Umbiko wekuhlidvwa kwesidvumbu wakhombisa kutsi imbangela yekufa kwaba kutikhunga . 
Temisebenti Yekuphrinta Kuhulumende tisebentisa i-akhawunti yekuhweba lehambisana nemigomosisekelo leyemukelekile ngalokutayelekile kubhizinisi . 
Ngetulu , kufanele sati kutsi imfundvo ingumcebo kwendlula konkhe . 
Boweta labasikati labaniketa kudla nebatsengi labasikati , ngalokufanako , basengotini yekuhlukunyetwa ngekwemtimba nekukhuluma lokugcina kuholele ekulweni . 
Sitfole kutsi noma singazama matima kangakanani kutsi kube nekuphepha ebantfwaneni betfu , angeke sibakhele likusasa , kodvwa singabasita ngelinamuhla . 
Tinyatselo tekulawula tetimali yehulumende , njengemitselo yemphahla , kugcugcutela temphilo , kuvikela sifo kanye nekwenyusa imalingena , kusetjentiselwa kakhulu yona lenhloso . 
Kuloku , kute umehluko emkhatsini wamunye nenchubo yebasebentisi labanyenti . 
Kuphakelwa kwentiwa kuMatiko ngekuya ngekusebenta kwabo kwangaphambilini . 
Bonkhe labafana balesichiwi , ngaphandle kwaPiggy , Ralph , Simon , kanye naletingulube letimbili letisebentako , baba secenjini kulotjani . 
Simo sesitawugucuka kulandzela sincumo lesitsetfwe nguHulumende weSifundza saseMpumalanga sekubanika emathulusi ekusebenta . 
Kusukela kulokusungulwa kwaleyunithi , sibalo seticelo letinemininingwane lengasiyo tinciphile . 
Kuba nebudlelwane lobuhle nalabanye bantfu nemakhono ekuphatsa bantfu . 
Tifundza titawulindzeleka kutsi tihambise tinhlelo tekwakha iminyaka lemibili ngembi kwekusetjentiswa futsi titawutfola tabelo uma tinhlelo tihlangabetana nemigomo letsite . 
Ticelo , ticelo tetimo kanye netikhalo letiphakanyiswe ngulabatsintsekako nome emakhasimende titawugcinwa njengencenye yelwatiso lwekutsintsana . 
Indlelalisu YaseGauteng Lekutfutfukisa Tekulima ibone lenchubo yetekukhicita tekulima neyebhayothekhinoloji njengendlelalisu yekwakha imisebenti nekutfutfukisa temnotfo . 
Luhlelo lwekusebenta lwalemboni lungahle lufake ekhatsi : 
Leyunithi yebhizinisi ibuke ema-ejensi lehlukahlukene ekulawula , kufaka Ikhomishane Yekuncintisana Nelikhotho , Ibhodi Yetekugembula Yavelonkhe , Ibhodi Yelotho Yavelonkhe , kanye Nemkhandlu Wekulawula Tetimali Letincane . 
Ngelendlela lena-ke ematiko akahlawuliselwa timali letingakasetjentiswa ; futsi kute nengoti lenkhulu yekuhlawuliswa yelusebentisomali lolungetulu kwemkhawulo welwabiwomali . 
Emakhono eTebunjiniyela aniketa emasotja-emakhono ekulungela kucinisekisa kunyakata kanye nekusungula sakhiwonchanti ngesikhatsi sekutivocavoca nekutfunyelwa etinkundleni tekuceceshwa , kulungiswa , kutivocavoca kanye nekusekelwa nemayunithi ekwakha bunjiniyela . 
Letinye tinhlelo telisu lekuhamba titawubonwa kuLugu loluseNshonalanga , eBoland kanye nakutigodzi teOverberg . 
Lwatiso kuwo onkhe emacala lurekhodwe encwadzini yelikhotho lelikhombisa bugebengu noma kwephula umtsetfo lokwentiwe nesincumo , sigwebo noma sijubo . 
Konga kuvumela lutjalomali kutsi lwenteke etakhiweni , kutinsita kanye nasemigwacweni . 
Lenchubomgomo Yekulawulwa Kwemphahla Lengasuseki yaphasiswa ngumkhandlu . 
Inhloso yekukhutsata kuniketwa kwetinsita letincane kuwonkhewonkhe emhlabeni wonkhe kulomnyakashumi kukhombise kuba kulangatelela kakhulu . 
Iyunivesithi yeSikolo seTekwelapha saseNatal sisendleleni yekucala umsebenti wetelufuto letekwelapha . 
Ucabanga kutsi letinkhantolo letisha tekuhlukanisa umshado letentelwe kusebenta ngetahlukaniso kuphela tiyawenta umsebenti wato ? 
Ngekusebentisana netinkapani letisebenta ngemitsi , sifisa kuniketa indlela yekufinyelela emakhambi latsengekako emaveni lasatfutfuka . 
Nanobe nguyiphi incitfomali lengakasetjentiswa ingengciselwa emnyakeni lolandzelako njengencitfomali yekucala umsebenti lengakakhululwa . 
Unikwa emakhukisi ngalokukhetsekile futsi afundvwa kuphela yiseva yewebhu kudomeyini lekunike lekhuki . 
Letindzawo , nanoma kunjalo , kudzingeka tihleleke . 
Ngaloko kungalindzeleka kutsi umtselela wetetimali lofaka lesebahleti sikhatsi lesidze bangasebenti kanye nalesebatsetse umhlalaphansi labangaholi labangeke basakhona kusebenta kutesimo setinzuzo tekusekelwa kwemali , ube mncane imphela . 
Lokulinganiselwa phasi kwalokungaba yintfutfuko kubangelwa kakhulu kweswelakala kwemisebenti yemnotfo kanye nemandla emakethe . 
Umcondvo ' wemphakatsi ' wenta kube nekuchubeka kwekuhlukana , kumphakatsi lotsintsekile , nalonalowemukelako , lapho : 
Tisebenti letibhalisako titawusitwa ngekwetimali ekubuyiselweni kwetintfo tekusebenta letibongcondvomshini letidzingekako kulomsebenti wabo njengetitfunywa . 
Lamanani lamancane ebugebengu betidzakamiva kungaba kwekutsi bantfu bavamise kugwetjelwa tento letifana nekurobha , kubulala nekuhlukumeta ngetemacansi , lebakwente ngalesikhatsi badle tidzakamiva kunekutsi batiphatse noma batidle . 
Kucinisekisa kusentjetiswa kwemanti lokulinganako nalokuzuzisako kanye netinsita letihambisana netinjongo tekukhibika letisuselwe kumigomosisekelo yekuphatfwa kwesimondzawo . 
Litiko leTekutfutsa leluleke kutsi tibalobalo tetingoti atikapheleli futsi nekutsi tibalobalo tekulimala tigcogcwa malunga Embutfo Wemaphoyisa eNingizimu Afrika langenasipiliyoni ekunakekeleni kwetemphilo . 
Ngamukela ligalelo lelinelitsemba lelibuya kuMnu Ellis ekwetfuleni tiphakamiso , kantsi ngitotifundza . 
Uma sibuka luhlobo lwemacala nekutsi imphahla beyisetjentiswa kanyenti kangakanani kuwachuba , kudzingekile kutsi sicabange lulawulo lwa-Brooks lwalemphahla nekutsengiselana lokungekho emtsetfweni ngaleminye imininingwane . 
Ngenca yetihibe tebhajethi linani lelincane kuphela lemisebenti leyentiwe emkhatsini kwemnyaka . 
Bangagcila ekubuyiseleni nekugcina sitfunti setindzawo letimahlatsi netindzawo tekulima . 
Le-PET iluhlelo lwetemfundvo loluphambili loluhlose kugucula indlela bafundzi lebativa ngayo mayelana netinkinga tekuphepha emgwacweni ngekusebentisa imfundvo lembandzakanyako . 
Kucitsa imali kulomsebenti kuhlose kutfutfukisa emakhaya nekukhicitwa kwekudla nekusita balimi labasafufusa . 
Kulesinikamongo sebufakazi lobubekiwe , lolokulandzelako kuyavela ; 
Tinhlobo tekululekwa ngekwemphakatsi , kwengcondvo nalokunye . 
Kutawugcina ekususweni kwebasebenti labadzala nalabangatfoli sibonelelo kuye ekusetjentisweni lokukhulu kwebasebenti labangaketayeleki , kufake incindzetelo emalungelweni ebasebenti . 
Lemali lebekwako ingafuneka njengemali lengagucuki lekhokhwa njalo ngenyanga . 
Tinkinga letinkhulu letibukene nelitiko kuchasa ngetimali kute kuhlangatjetwane nekusalela emuva ekulungiseni takhiwo lokufaka ekhatsi emahhovisi lasentjentiswa tisebenti letisebentela ngaphandle tabo masipala labehlukahlukene . 
Kungcubutana kuyimvelo futsi kufanele kukhulunywe ngako sobala . 
Masipala uncume kwekutsi utawugcina bonkhe lobungoti lobubalulekile nekuhlomula kubunikati baletindzawo , bese ema-akhawunti abo njengekusebenta ngekuboleka . 
Leyunithi ihlela sifundvo selucwaningo kuhlola tidzingo temininingwane tabomasipala kute kucalwe kubuye kuchazwe kuniketwa kwemininingwane . 
Nome ngusiphi sento sekuncintisana lesiphikisana netinchubo tekwetsembeka etindzabeni tekutsengisa sisho kuncintisana lokungasikahle . 
Ikhanola itawuhlupheka ngangabe kuphakelwa kwemanti kujutjelwe . 
Kuvisisa iHIV nekucaphela kanye nekucabangisisa kahle ngekutiphatsa kwetfu kwekulalana kungasivikela ekutselelekeni , futsi nasekutseleleni labanye . 
Tibonelelo letinkhulu letinemibandzela etifundzeni nakubomasipala nato tiyephulwa . 
Nakekela , noma kunjalo , kutsi ungagcwalisi kwengce noma ulimate lokungekhatsi . 
Ibhodi lekhetsiwe yesibhedlela yakhetfwa kusibhedlela ngasinye yenta umsebenti wekwengamela nekuphatsa futsi yahlala ingumchumanisi lomcoka wemmango lonakekelwa nguletibhedlela . 
Ichubeka income kutsi lesimondzawo lesihle singentiwa njani kucinisekisa kutsi ligunya lahulumende ligcwalisekile , nekubuka ngalelihle kwesive kugcinekile . 
Lelithuluzi leli lekulawula lijonge kusita kukhulisa imisebenti ngekutfutfukisa tinhlobo temisebenti . 
Tindlela letehlukene tekuchumana tasentjetiswa kute kufinyelelwe ekubandzakanyeni bahlali nekwenta ncono kufinyelela kulwatiso ngetinsita Telitiko . 
Luhlobo lwemsebenti lufanele kutsi lutfolwe futsi kutjelwe tisebenti ngalo . 
Sabelo sekubolekwa kwemali yendlu lensha sesiwe ngemandla , futsi nyalo sesingaphasi noma sicishe silingane nesikweleti semoto lensha kanye netikweleti temali yetidzingo temuntfu letinsha . 
Letikhungo tahulumende tibese tiba tindzawo letiniketa tinsita thulumende kubantfu . 
Loluhlakamsebenti lwavelonkhe lwekutfutfukisa lusebenta njengesisekelo sekutfutfukiswa kwemasibuciko emkhakha . 
Sipiliyoni etinchubeni letiphatselene nekunikwa emalungelo ekudweba tinhlanti sidzingo semsebenti . 
Lokuhlelwa kufanele kulandzelwe ngendlela lefanako yemaviki lantjintjanako kuze kukhishwe lesinye satiso . 
Kokucala , basebenti babika kutsi cishe incenye yesitoko sesikweledi maphutsa lamadzala langasagcogceki futsi kumele isulwe . 
Kukhetsa lokwaniketwa sifundza saseMphumalanga Kapa nesaseNyakatfo Kapa bekungesiko kutsa lokungiko ngekwetimali kwetinsita tekucondzisa similo . 
Lokuhambisana kungaba ngendlela yekuhlanganyela ekusebenteni nome kusitana ngelwati . 
Kusungula liDesika linye lelihlanganisa Labakhubatekile , Lusha neTemidlalo . 
Lokudzingekako : Kuba Nesitifiketi Samatekuletjeni . 
Kumele sitibophelele kucedza lesihlava seludlame lolubhekiswe ebafatini nebantfwana kuwo wonkhe umnyaka . 
Imbangela lemcoka lencumako ekukhetfweni kwemukhawulo lenjalo kwakheka kwemanti langcolile laphakanyisiwe lalahlwako kanye nemitselela lelindzelekile kutimphawu tebhayojiyokhemikhali , kanye netinchubo taleso simondzawo lesemukelako . 
Emigwaceni lebukana nemtsamo lomkhulu wekuhamba kwekwehla nekwenyuka kwetitfutsi , tindlela tekweca umgwaco letentelwe labahamba ngetinyawo kumele tibe khona ngetikhatsi letingashiyani khashane , futsi kumele tifakwe etindzaweni lapho khona imigca yalabahamba ngetinyawo ibhukula emgwaceni , kute kugcinwe emazinga lakenele ekuphepha kwalabahamba ngetinyawo . 
Nanoma kunjalo , kwakha litsemba kulabo labangakanakwa . 
Lomuntfu lona angaba naleminye imisebenti . 
Tindleko tetakhiwo tifakwa kusitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali lapha kwetfulwa tinsita . 
Kubukeka sengatsi akuhambi kahle , akukhoni kuchubekela embili . 
Lomunye umsamo wetetimbiwa usePilgrim's Rest , eMpumalanga , lapho kwatfolakala khona insimi yekucala yeligolide . 
Tinhlobo nemisebenti yetindzawo lekuhlangana kuto sive titawehluka kakhulu kuleyo naleyo ndzawo , futsi umphumela ngamunye weluhlobo lwesakhiwo salendzawo yelusito lwawonkhe wonkhe kumele tehluke ngendlela lefanele . 
Lungenelelo lwekwakhiwa kwemakhono kwemboni legucula imikhicito yetekulima eGauteng kufanele kucatjangelwe . 
Lemihlangano lenekuchumana tekucocisana kanye nentfutfuko , tichubeke njalo ngekota kuwo wonkhe lomnyaka kantsi lokubuyeketa lokuhleliwe kucinisekisa sidzingo salokungenelela . 
Timpompi akukafaneli kutsi tishiywe tivulekile shengatsi badlala ngemanti asemfuleni . 
Kubuketa tikhungo tahulumende : Litiko lisebentisa tivumelwano tebanini masheya njengelithulusi lekubusa kute limise tikhungo tahulumende kancono titoniketa tinsita noma tente imisebenti lehambisana neluhla lwahulumende . 
Indlela yekulawula imali lengukheshi igcina sikhatsi lesifanele sema-akhawunti lamancane elitiko ku-Akhawunti Yinye yeMafa kuyenta kutsi ikwati ihwebe ngemali lesele ngetulu kutsi yendluliselwe etimakethe temali . 
Esimeni sekuba khona kwekungcubutana emkhatsini wavelonkhe nesishayamtsetfo sesifundza , umtsetfosimiso wavelonkhe utawutsatsa indzawo . 
Letinye tinsayeya tekutalwa tingalashwa , kodvwa kulawulwa kuvamise kubita kakhulu kantsi kuvame kuphela kuba nemphumelelo lencane . 
INingizimu Afrika akusiyo yodvwa kulomkhankhaso wekulwa netidzakamiva . 
Tindzawo letinesimondzawo semvelo letincane tifanele bantfwana labancane bemnyaka wekuya enkhulisa emidlalweni yekuhlanganyela lokungasikukhulu kwabo , kube tindzawo letinesimondzawo semvelo letinkhudlwana tifanela imidlalo yekuchumana budlabha yebantfwana labakhudlwana . 
Uma kuba yimphumelelo , lokuhlantwa lokuhleliwe kulendzawo kungahle kucinisekisa kutsi emanti lasetjentiselwa kunisela kwendzawo yekudlala ligalufu atawuba esimo lesihle kunalamanti lekuniselwa ngawo nyalo kulowamhlaba . 
Umbiko wekuvala wacedvwa ngalokuphumelela nalokushodile kulomculu wemklamo londlulile neluhlelo lwemklamo . 
Tifaka ekhatsi lokusatjalaliswa kwekuvetwa kweticiniseko ngekumelana nebungoti lobuhambembili netinjongo ngekhatsi kwenhlangano , ngekutama kuhlanganisa yonkhe lemisebenti yekucinisekisa , bese kucinisekiswa kusetjentiswa kahle kweticiniseko letisetjentisiwe . 
Niketa indzawo yekuphumula , yekudla noma yekunatsa uma usalindze titfutsi . 
Cinisekisa kuhunyushwa kwemihlangano ngetilwimi lebetibandlululekile kwenta sicinisekiso kutsi titfolakala etindzaweni letinyenti . 
Kubukana kwemtselo netingucuko tesilinganisomtselo , lokumiselwe ekuntjintjeni kwemali lengenako ngemuva kwekulungisela lifutse lesikhebesi , silinganisa sekuphendvula kwetimali letingenako temtselo kutingcucuko letimane nje titentakalele emsebentini wetemnotfo kanye nekulawulwa kwemnotfo . 
Imigomo yamanje yalencenye ifaka ekhatsi kuphotfulwa kwetinhlaka temitsetfo leyehlukene , kuphetfwe emanethiwekhi ekufundza etemigwaco esifundza lamanyentana laphakanyisiwe kanye nekwelekelela leLigatja ngeluphenyo mayelana nekusombulula imikhakha letsite yemigwaco inikwe tiphatsimandla tendzawo . 
Kuphatsa ngekuhleleka nekwehlisa kancane kancane kwekusilela kwebhajethi lokubuke kulondvolota sikhundla ngendlela lengeke icekele phasi kuvuselelwa kwemnotfo . 
Kwentiwa mayelana nematiko eKutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo , Temfundvo , Tetimali , Temphilo , Tetindlu , Temisebenti yaHulumende Nekulawula , Temhlaba , Tetisebenti , Lusebentisomali lweMbuso , Titfutsi kanye neNhlalakahle . 
Ngekubuka kuba khona lokuphakeme nesehlakalo seHIV ebafatini , kubalulekile kutsi kumbandzakanyeka lokunemandla etimphendvulweni teHIV ne-AIDS kuba yintfo lekufanele kucalwe ngayo . 
Loku kuvumela emabrendi lacinile asendzaweni kutsi avele nebatsengi endzaweni letsite lapho atawuhla " atsenjiwe " kulabaphisako kuleyo ndzawo . 
Lawula ubuye ugadze lonkhe lucwaningo esibhedlela . 
Umlawuli waletimali letifakiwe usebentisa lusito lwangaphandle ekulawuleni cishe kwemaphesenti langemashumi lasikhombisa ephothifoliyo yentsengo yemasheya kulabanye baphatsi betikhwama tetimali bangaphandle labanako kokubili imitfombolusito kanye nelwati lwekulungisa ngalokwanele nobe nguliphi litfuba lekulahlekelwa lelingabakhona emakethe yentsengo yemasheya . 
Imibandzela lefaselwe kuletimali nayo isuselwa Emtsetfweni Wetetindlu futsi kutawuvunyelwana ngayo emkhatsini kwelitiko netifundza . 
Lichubeke lahlanganyela etindlekweni temitsetfosivivinywa lemibili . 
Kukhula lokuvamile kwalomkhakha kukhomba kutsi kute timphawu tekwehla . 
Kutawuchubeka kuye ngekutsi uyakwati kubhala kahle noma cha . 
Sakhiwo lesikhulu lesinetimphiko letimbalwa futsi siniketa umgamu logcwele wetinsita temmango . 
Ibhajethi yekulungisa kufanele ibe ngendlela lechaziwe . 
Ngekubuka ngeliso lesayensi yetitfombo , lendzawo lena inelinani leliphasi lekulondvolota futsi intfutfuko lapha angeke ibe nalomunye umtselela lomubi longetekako . 
Loku kungenca yetindzawo tekuhlala letingenela emhlabeni wemadlelo , kunganakekelwa kahle nekwehluleka kwetakhiwonchanti , kanye nekwandza kwetifo temfuyo njengobe tikimu temadibhi asaphelile . 
Labakhetsiwe batawuhlolelwa emakhono ekuthayipha newesivinini . 
Kwephuta kutfola lusito lwemali kungaholela etindlekweni letengetekile kumiklamo kantsi bafakimali labanyenti bakhatsateka kakhulu ngetikhatsi tekwetfula umsebenti . 
Imali leyongiwe ibekhona ngobe kukhangisela emathenda kubita kancane kunaloko lokubukelelwe . 
Nome kunjalo , lomhlaba lokhona wekulima eGauteng unemkhawulo futsi uhlala njalo ungaphasi kwencindzetelo yekuchubeka wentiwe silumbi nekukhula kwelinanibantfu , ngaloko kwenta lesifundza sincike kuletinye tifundza kutidzingo taso tekudla . 
Kuphindze kumcoka kakhulu kutfola lapho hulumende enta kahle khona nalapho intfutfuko kumele igcile khona . 
Loku kusho kutsi imitfombolusito yembuso kumele yentiwe itfolakale etinhlelweni temfundvo futsi kufanele ibe yincenye yenchubo yekwaba selekelelo sendlu . 
Sewuvele utinikele ekudlaleni indzima yekuhola . 
Kunesikhala lesikhawuliwe sesikweleti lesisha nemakethe yebasebenti itawusolo ingenamandla kute kucine kukhula . 
Ngalokusobala , kukhweshiswa kwekususwa lokunjalo kanye nemikhawulo kutawukhulisa linyenti lebafaki ticelo labafanelekile bese kwandzisa tindleko . 
Ikhomishina ingasemukela sicelo lesingeniswe ngemuva kwesikhatsi lesincunyiwe sesengcile ngekukhombisa sizatfu lesifanele . 
Lenchubo ihlanganisa ngco emadathabhesi lamatsatfu : kusungulwa kwetikhala temsebenti , idathabhesi yebasebenti lesebenta njengemafayela lalawulako , kanye nedathabhesi yekuholela . 
Noma kute tindzawo letibonwe kutsi atikasebenti kahle , i-EMS yemukele tindlelasu letimbalwa kwenta ncono kusebenta ngekuniketa emandla kuletinsita tekusekela letilandzelako : 
Imisebenti yekubonisa yetemtsetfo ifaka imisebenti yemtsetfo , imisebenti yekubhala ikontileka kanye nemisebenti yekubonisa yemtsetfo letayelekile yesikhashana . 
Kwendluliswa kwekuphatfwa kwesibonelelo selusito lwemali yahulumende ku-Ejensi Yelusito Lwemali yahulumende waseNingizimu Afrika . 
Ngesikhatsi kubindzile futsi kushisa kusukela ngasekucaleni kwaKholwane kute kube ngasekucaleni Kwengci kuye kwabonwa bulembu etindzaweni letinyenti letiseSound kanye neLittle Belt . 
Lwati lolunemininingwane kanye nekulawulwa kwalokucuketfwe lokubhaliwe kuniketwe ngulamakomidi lahlukene , lapho ngalinye linalabo labatisebentako labambalwa labavunywako ngelwati lwabo kulemikhakha lebaluleke kakhulu . 
Lisubuciko lelulawulo lwetiphiwo , lisubuciko lekucocisana netisebenti , luhlelomsebenti lwekulawula ingucuko , imikhombandlela yekuklomelisa kanye nekubonga yasungulwa njengetingenelelo tekwenta ncono tinchubo tebantfu . 
LeSikhwama ngenhloso yekwenta ncono kuletfwa kwetinsita sacala ngemklamo wenchubo yebhizinisi lokuhloswe ngawo kutsi kulungiswe kuvimbeka kuloluhlelo kanye nekwenta ncono tinchubo telulawulo lwekusebenta . 
Kulawula lokuvetwa yiphothifoliyo yetikweleti tahulumende ( bungoti betimakethe ) nasekusiseni kwemali lesele lengukheshi : 
Kungenisa tikhutsati letifanele kukhulisa nekugcina takhiwonchanti tesifundza nabomasipala . 
Luhlelo lwemazinga lamabili lolukhona njalo lwahulumende lunetinshisekelo letihlukile velonkhe nakutigaba tavelonkhe letisinyanyiswe emazingeni ekuhlukaniswa kwekusebenta kwemtsetfosisekelo , kodvwa uma ngabe kunekwabiwa lokungalingani kwetinsita temali kuba khona ligebe lelivundlile lemali lelibangelekako . 
Kuniketa lamaphepha ladzingekako lahambisana nemafomu esicelo kubonakale njengalokunye kwaletintfo letinkhulu letibambelela lenchubo yekufaka sicelo . 
Lucwaningomabhuku Lwangekhatsi lwetfula imibiko yekota kuMakomidi eLucwaningomabhuku futsi kuletinye tehlakalo yetfula imibiko yenchubekelembili yanjalo ngenyanga . 
Uma sicinisekiso sesitfoliwe lesibuya kuKhomishana Wetincepheteliso , simangalo siyacatululwa ngekukhokhela umholo logcwele ngalesikhatsi sisebenti singekho emsebentini futsi nangekukhokhela tonkhe tindleko tekwelashwa masinyane emva kwekutitfola . 
Lekubalulekile kutsi ukwati : Uma ngabe leklayenti ingakayitfoli imiphumela ngalesikhatsi lesibekiwe , leklayenti kufanele itsintsane neLihhovisi leMbuso Letetilwane . 
Titfonjana letiphuma etinhlavini letinelizinga leliphuyile titsintseka kakhulu kutsi titfonjana tifafateke . 
Ngako-ke , lamapharamitha kanye nemathesti awo angasetjentiswa ngaleso sikhatsi . 
Kulandzelela nekusungula kubuyiswa kwesimilo nabo bonkhe labatsintsekako . 
Kute incenye yemsebenti lekutawuchutjekwa nayo ngaphandle kwekutsi Njinela noma ummeleli wakhe asayihlolile futsi wavuma nesigaba sekucala . 
Loku kungasita Hulumende kutsi afake futsi imali yesibonelelo kwentela kuhlangabetana netidzingo temiphakatsi lephuyile . 
Kusetjentiswa kwetikhrini letikhulu kutawenteka kakhulu futsi kutawuzuzisa ticuku . 
Lokunye , litiko lilindzeleke kutsi lihlanganise kusetjentiswa kweProject Consolidate ' kungenelela lokuniketwe nguhulumende kusekela bomasipalati ngetinsayeya tekuniketa tinsita . 
Kulinganisa kufanele kutsatfwe ngetulu kuloko lokungiko : luhlatiyo lususelwa ekuhlolweni kwemininingwane lemihle letfolakele , yedatha lefanele . 
Luhlelo lolugcile ekutfutfukiseni umnotfo wakuleli , lisunguliwe . 
Inhloso yaloluhlelo kuhlela , kulawula , kucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo , nekutfutfukisa titfutsi temmango netetimphahla kute kutsi kucinisekiswe tinsita tetitfutsi letingavuni luhlangotsi , letiphephile , naletisimeme . 
Ligunya lalo lelibuke sifundza ngco lincunywa ngemtsetfo nemitsetfo yekuphatsa yesifundza . 
Ngicondzise kumibandzela yesikweleti levunanako . 
Kakhulukati , ikunika inkhomba yemali lesetjentisiwe kutindleko tesisebenti ngekuya kwato tonkhe tinhlelo noma kwemikhakha yemiholo lengekhatsi kwelitiko . 
Loluhlelo lwekushiyelana lubuye luvumele kuhambisana nemtsetfo loshayiwe ngemigomo lesisekelo yekucashwa njengoba sikhatsi lesanele sekuphumula nyalo sesiyaniketwa kutisebenti . 
Uma umbhelebhele ulengiswe emkhatsini welipali , kufanele ukhushulelwe etulu kwelipali bese wehliswa kancane ufika emkhatsini welipali . 
Nanoma-nje emagebe amisa kabi lwatiso lwetibalobalo letesekele letindlelatenteko letichazwe ngetulu , kulungiswa kwalamagebe , nanoma kunjalo , kungenteka kungaguculi ngalokubonakalako ngalokwetayelekile . 
Kudizayina ngemcondvo wesikhatsi lesidze , ngekusebentisa emandla emabhilidi lahambisana nekusetjentiswa lokwehlukahlukene . 
Nome mantji wendzawo nanome weMbuso wente imizamo ngesikhatsi kugwetjwa kutsi umdlulisi wesicelosikhalo uyati . 
Kulelizinga , labanyenti bativa bamangaliswe bukhulu balomsebenti kantsi bebangenamsebenti . 
Yonkhe lemitamo , kuletinye tindlela tekwetfula tinsitanchanti kutawucinisekisa kutsi lombono wesifundza lesiphumelelako asisaleli emuva ngalenye indlela . 
Loku-ke , nanome kunjalo , kubaluleke kakhulu kutsi kube netindlela tekusita kutsi ticedze lokwehluleka lokungancamuki kugucula kutinikela ngekwetepolitiki kube kufezekisa mbamba futsi kube khona lokwentiwako ngaloko kutinikela . 
Ngemphumela waloko , eNingizimu Afrika kanye nasemaveni ngemave kokubili , lwati lwendzabuko alukavami kuvikelwa kusetjentiswa indlela yemphahla yengcondvo . 
Bafundzi nabothishela labanetifo letitsatselanako , kufaka ekhatsi inchubulunjwane , ematnjitnjiwane , Injobovu , sibhokisane nekhohlokhohlo kumele babonane nadokotela bese bayahlala abayi esikoleni baze babe ncono . 
Tinhlelo tekwenta kube luhlata futsi kube kuhle bekubonakali kutsi atikho . 
Lomasipala utibophelele kuletintfo letingemagugu lasembili letilandzelako : 
Omabili Ematiko Etesimondzawo Netekuvakasha kanye Netemanti acelwe kutsi acale ngemibiko lefanelekile yethekhnikhali futsi leyo mibiko itawube seyilungele masinyane . 
Lomcondvo wekugula ngesifo lesibulalako kwemuntfu munye kulabane baseNingizimu Afrika wetfusa kakhulu kitsi kutsi siwemukele . 
Lelifomu lekufaka sicelo salohlanganyelako ngamunye kumele lihambisane nalolwati lolulandzelako : 
Lama-apulikheshini ngulesofthiwe lesetjentiswa kuntjintja futsi asekele umsebenti wangekhatsi wekuphatfwa kwetindzawo letisekelwako letingekhatsi kweLitiko . 
Siphakamisomtsetfo sicabanga inchubo yasemuva kwesikolo yinye , lehlangene lesebentisana ekhatsi netikhungo , lapho sisekelo semakhono alelive entiwa ncono ngekubhalisa lokwengetiwe nekusungulwa kwetikhungo letinsha temfundvo lephakeme . 
Tindlela letibhukula emkhatsini kwetichumanisi tetimoto-kuphela netichumanisi-tetindlela letihlanganisile letisezingeni-lelisetulu , kanye netindlela teluhlelo letibhukulako letisemkhatsini kwetichumanisi tetimoto ngekwato , kumele takhiwe ngendlela leyenta kube lula kutsi kube netimo tekusebenta letiphephile naletifanako . 
Kucacisa kumele kushiwo kutsi kwesekela ngemali kwalabanikelako kuyabikwa ngako , nanobe lokubikwa kungakahlanganiswa ngalokugcwele ngekhatsi kuletinhlelo tekwabiwa kwemali , njengobe incenye lenkhulu yekuchasa kwalabanikelako kungendlela yekwesekela nge " kubonga-nje "  . 
' ' " Tibonelelo letivunyelwe " tikhombisa linani letibonelelo letimelwe linani leliphelele lemiklamo levunyelwe kutfutfukiswa matiko etetindlu lahlukahlukene . 
Loku kutawukhoneka kuphela uma ngabe emabhizinisi lamancane ayalekelelwa kutsi akhule , atfutfuke abuye futsi aphotfule ekubeni ngulacatfutako nekuba ngulaphilako-nje abe ngemabhizinisi lasimeme , lakha imisebenti . 
Kucala kwalomdlalo-ke kwaba kwephula tinkhombandlela . 
Kutfutfukisa , kuchuba kanye nekuchuba inchubo yekutsengwa kwemikhicito netinsita lephatselene nelucecesho loluhlelekile , lolungakahleleki kanye nekufundza ngekwe-inthanethi ngulesinye setibopho temsebenti . 
Nakungakamukelwa , kwatiswa kwetizatfu tekungamukelwa titawuniketwa ku-CFI . 
Kuniketa imali kute tifundza tikhone kuhlela , kulawula , kuhambisana nesimanje , kwaba ngekulingana nekugucula sakhiwonchanti setemphilo , ithekhinoloji yetemphilo , kugadza nekuhlola tikhungo tetemphilo tihambisane netinhloso tenchubomgomo yavelonkhe , nekungeta kusetjentiswa kwemali kusakhiwonchanti setemphilo lesiphakelwa ngekusebentisana emkhatsini kwahulumende nabosomabhizinisi bangasese . 
Kwengeta kuletidzingo temadokhumenti eKontileka , Sokontileka uyavuma kwenta yonkhe imisebenti leyincenye yaleKontileka , kanye nekusebenta futsi asebentise yonkhe imishini , imishini lemikhulu netisetjentiswa ngekuya kwaloMtsetfo . 
Tinhlelo tekwatisa kanye nekumelela leNchubomgomo kumele timiswe ngabolonina . 
Akuvakali kulokulandzisa kutsi kusalela emuva ngesikweleti kubutseleka ndzawonye njani , uma kubukwa kutsi ema-oda ekutsenga angakhishwa kuphela ngeBAS . 
Kubalulekile kutsi tinkhombandlela tekulinganisa intsengo yetinchubo tekuphakelwa kwetinsita nato titfutfukiselwe kusita tinhlaka tembuso tekulinganisa imisebenti nemiphumela . 
Lijaji lifanele kutsi litfole , ngaphandle kwekungabata , kutsi wabulala indvodzana yami ngenhloso . 
Imikhicito letsengwa eJalimane ifaka ekhatsi tincenye tetisetjentiswa netimoto . 
Letinkhomba timela indlela yekulingana lokusemkhatsini futsi lehlangene yekuhlela tindzawo tekuhlalisa bantfu kantsi , nanobe kungekho lula kutsi tanelise wonkhe umuntfu , timela kufika ekugcineni kweminyaka lemine yekwentisisa kuhlela , lucwaningo , kubhala , inkhulumomphikiswano , kubuta , kugceka kanye nekubhala futsi . 
Kulokuphendvula lokunyenti lokwatfolakala kubakhiciti bekudla labehlukahlukene , kuhlukanisa lokucacile kubonakele . 
Sitayisebentisela kwakhela esisekelweni lesisibekile nekugucula lekufanele kuguculwe . 
Tigaba letinkhulu tencitfo asemihambeni levumelekile . 
Tichumane tingahanjiswa ngetichumane letikhetsiwe , esitimeleni setimphahla letetayelekile noma esitimeleni lesihlanganisako emanani langendluli lawo lavunywe Ngumhloli Lomkhulu . 
Kwangaleso sikhatsi luphiko Lwetemahlatsi Lwalelitiko lugcugcutele kuhlanyelwa kwetihlahla emahlatsini emmango . 
Lemitsetfomgomo ichaza inchubo lehlelekile nalebanti yekulawula tekuphepha kutetitimela neyemibiko yekuphatsa tekuphepha . 
Intfutfuko lensha itawuchunyaniswa nalamalayini lakhona , nalokwakhiwa kwendzawo Yekuhlantwa Kwemanti kunesidzingo kufaka lamalayini ngeMandela neLuthuli . 
Umcondzisi Lomkhulu : Buholi Betendzabuko Netikhungo Kulitiko Lahulumende Wasekhaya Nesifundza uniketa kusekela baholi betendzabuko netikhungo futsi unemtfwalo wekutfutfukisa inchubomgomo macondzana naloku . 
Kusungula kusebentisana kweSigodzi seKuphucula Lidolobhakati ( i-CID ) emkhatsini wetiphatsimandla tendzawo nemkhakha lotimele . 
Sichubekile salandzelela lomtselela waletinkhinga temnotfo etimalini tahulumende nekucinisekisa kwekutsi hulumende uphendvule ngalokufanele . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele bakubone kutsi indlela lefunwako lebange ekulawulweni kwakokubili kufinyeleleka kanye nenhlobo lehlobene yetitfutsi tesive iyadzingeka . 
Inchubomgomo yahulumende Yekutfutfukisa Emakhaya Leyinhlanganisela yonkhe ihlose kubuketa ekusiseni nasekwetfuleni kwetinsita kancono etindzaweni letisetifundzeni letiphuye kakhulu . 
Kucinisekisa kutsi Imiklamo Lemikhulu iyabonwa kulenchubo yeKubuyeketa . 
Kufanele sente ngekusheshisa kutsi sisungule idepho yekupakisha yalomklamo , ngekwesibonelo . 
Kubalulekile kubungata lokubaluleka kwekuchubekela phambili lekufinyelelwe kuyo kwenta temisebenti yahulumende imeleke ngekwetinombolo . 
Gcogca imibiko , niketa kwendlulisela , yenta kubuya lokulandzelako kusimo sesigulane . 
Lokubuyeketa kutawuhlola kusekelwa lokuhloselwe kucecesha lokutawugcugcutela kutfutfukiswa kwemakhono , tinchubomgomo letikhona , kucasha kanye nekugcina , kanye nekuhlela bese kuba kulekelelwa loluhlelo ngetinsita . 
Gadza inchubekelembili yalabacashiwe badzimate bacedze ekholishi . 
Lolushicilelo lwesibili lushicilelwe lwaba ngendlela yelikhasi lelihamba lodvwana , lelihlonywe endingilizini kute kutsi kube lula kutsi letinkhombandlela tihlale njalo tifakwa lwatiso lwakamuva . 
Incenye C yeluhlelo lwemasu iniketela ngemininingwane lengemuva ngekuniketwa kwetinsita bunjalondzawo , imininingwane yenhlangano nebunjalondzawo betikhungo , kanye nelushintjo etinhlelweni . 
Hlanganisa kutfutfukiswa Kweluhlelo Lwekulunganisa Ematfuba Ekucasha Lwelitiko nekulandzela nekuhlola kusetjentiswa kwalo . 
Kuya embili , sekusungulwe emayunithi ekwetfula kumatiko lahola embili latawuchuba lokufesekiswa aletinhlelo tekwetfula letibanti . 
Kubuyeketa kusebenta ngalokubabatekako kuto tonkhe titeshi temaphoyisa ekutfulweni kwetinsita . 
Tidzingo tekunikwa imali letengetiwe tekwelulwa kwetinhlelo letikhona njenganyalo nome letinsha titawunikwa ngekhatsi kuletabelo tebhajethi yamanje . 
Kusetjentiswa kwanati tinkhombandlela ngemagatja lahlukene layincenye kulomdvwebo wetakhiwo , kuniketa kanye nekuphatfwa kwemhlaba lonakekelwako kwentela intfutfuko yetekuhlaliswa kwebantfu kutawukhutsatwa kakhulu . 
Bahloli beNyama bavakashela emadzeleni kuyobutsa emasempula bawatfumele emalabhorathri . 
Budlelwane lobuncono nemiphakatsi nakanjani butawufaka ligalelo ekulweni nebugebengu ngendlela lesebenta kahle . 
Tikhungo tetetimali tekutfutfukisa titawenabisa indzima yato ekusiteni kusisa ngetetimali kusakhiwonchanti semkhakha wesive . 
Tinhlelo tangasese tekubutsa netikhungo tekugcina tihlobene nekutsi utawusetjentiswa njani lomchamo . 
ngaphandle kwekusebentisa tinsita letikahle tekusebentisa injini kanye netinsita tekusesha letiniketwe yiwebhusayithi ye-SARS , kusebentisa noma kwetama kusebentisa noma ngiyiphi ithekhinoloji noma ema-apulikheshini ( lafaka emawebhu khrowulasi noma emawebhu sipayidasi ) kuseshe noma kukopa iwebhusayithi ye-SARS noma tintfo tayo , lokucuketfwe , noma tinsita letentiwe kutsi titfolakale kuwebhusayithi noma ngekuyisebentisa . 
Kubaluleka kanye nebumatima ekunciphiseni lemitselela kuletinye tindlela letichaziwe kufanele ticatjangwe uma kutfolakala indlela lenye kanye nendlela yekunciphisa . 
Levisa itawumukela labo bahlali labanemakhono langakafakwa kuloluhlu lwemakhono labucayi . 
Litiko licocisene nabo bonkhe baphatsi betikolo kuniketa bantfwana labangakakhoni kuya esikolweni namuhla lelinye litfuba lekubhala ngesikhatsi lesitako . 
Kukhetsa lesifananiso kanye netintfo tekusebenta kutawuya cishe ngebungako nekubankimbonkimbo kwalomklamo . 
Lephethini iyawubona lomhlaba longenamuntfu lokhona nyalo losemkhatsini kwemalokishi netindzawo tasemadolobheni , futsi yakhela etintfweni letikhona eceleni kwemizila yamanje lemikhulu . 
Sincumo lesentiwe siyafana nalesincumo lesingentiwa ngulabanye bahloli . 
Tsandza bantfu labanekugula kwengcondvo njengobe utitsandza wena ngobe nabo babantfu futsi badzinga lutsandvo kanye nekwesekelwa . 
Kuncishiswa kwemazinga ekushiya phasi nekwenta ncono emanani elizinga lekuphumelela emanyuvesi aseNingizimu Afrika ngalokuvamile anemazinga laphasi eticu nakucatsaniswa nemhambo wemave emhlaba . 
Buniyo bemanti : Emanti angasese umnikati wawo kuba ngumnikati wemhlaba lapho atfolakala khona . 
Umakhi wemthoyi uniketa emazinga ebudze nemehlelo wemaswiriji . 
Emalunga lanjengengelunganisa nekusimama alindzeleke kutsi ahlowe . 
Licembu lelifunwako lifaka ekhatsi tisebenti letikhona kanye naletingabakhona . 
I-TEM iyehluka kuloku ngekutsi iphindza ifake lamanye emapharamitha lanebungoti ngendlela lensombo njengemandla ekwehla kwe-oksijini , kugcwala kwemakhemikhali emtimbeni , kanye nemuthajenesithi . 
Ngoba tindleko tekusebenta kwetekuphapha emoyeni e-Afrika tingenhla kwelizinga lamhlabawonkhe kanye nekwekubamba lokuphansi , kuhlola inchubo yekusebenta , kanye naletinye tindleko temsebenti letisetulu , imitamo lehlanganisiwe iyadzingeka kunakisisa ekwehliseni tindleko kulemboni . 
Litsimba , Litiko leTekuvikela , nalabaphikisana netikhali bavumelana ngalokunyenti lokutingcinamba letisisekelo . 
Kusala indzawo leyanele yekwenta ncono kuvimbela noma ngabe nguyiphi inhlangano kutsi iphumule ngekuhlabana kwabo . 
Emathenda layinhlanganisela kufanele ahambisane nguLokwakheka Kwaletincwadzi talenhlanganisela , tibhaliswe ngalokufanele tacinisekiswa yiNothari yaHulumende noma labanye labasemtsetfweni labangemabambela kufakazela titatimende letifungelwe . 
Umphakatsi ngalokwetayelekile ubeka kubaluleka lokukhulu kutimphahla letinsha kanye naletitfutfukile ngekulungiswa kanye nekwentiwa kabusha kwetimphahla . 
Letimo letingakalindzeleki kanye nemtselela wato ekwehleni kwemandla emali lokubonakalako kucekela phansi kusimama kwekwehla kwemandla emali lokulindzelekile nekutsembeka kwemabhange esive emaveni lamanyenti . 
Onkhe emakhemisi anasokhemisi weMkhandlu wemaKhemisi aseNingizimu Afrika lobukene nekucinisekisa kuhambisana netibopho temtsetfo . 
Inchubo yekucombelela imininingwane lecinisekisiswe ngekusebenta kwemfundzi kanye nalokubhaliwe lokusemtsetfweni ngencubekelaphambili yakhe yemnyaka wonke ( iCASS ) , kufanele kuchubeke noma kanjani noma umfundzi usesikoleni noma ekhaya . 
Lenhlangano yenganyelwe ngumkhandlu lomelele lokhetfwe ngemalunga awo . 
Akukho kokubambisa lokubhaliselwe lemphahla . 
Bukhulu kanye nebubanti bemkhakha longenti inzuzo eNingizimu Afrika . 
Tinkampani tingenisa imibiko yetetimali yemnyaka kanye neyemtselo lesetjentiselwa kugcwalisa lubalobalo lwetemnotfo . 
Ngetulu kwaloko , kuhlangana kwabomasipala ekhaya nasemaveni ngemave kuniketa lomasipala litfuba lekwaba lwati , tipiliyoni kanye nenchubo lencono kakhulu . 
Kulinganisela kushuba kweklorofili , kufundvwa ngekusebentisa sipekthrofothomitha . 
Ithesti yinye kuphela ( linye lizinga lethrophiki ) lesetjentiswako kwanyalo eNingizimu Afrika mayelana neluhlolo lebutsi emantini lahlobile . 
Ngaloko , tiphakamiso letibalulwe ngentasi ticondzene kakhulu netemfundvo . 
Kukhonjiswa ngalokutayelekile kwaniketwa lihhovisi lelikhulu . 
Tindzawo letinemandla lamakhulu entfutfuko kufanele titfole imali kwengca tinsitanchanti kukhutsata emandla entfutfuko ; 
Kwenyuswa kwemalungelo kuletindzawo letisele lekufanele titfutfukiswe kufanele tiphenywe . 
Incenye yetemnotfo jikelele seyifuna kulunganisa inchubomgomo yetetindlu neyetekuhlaliswa kwebantfu nenchubomgomo yemnotfo lomkhulu nemali yahulumende . 
Sincumo sekulamula sitawuba sekugcina , kantsi licembu lelingakaphumeleli litawukhokhela tindleko telicembu leliphumelele kulelizinga emkhatsini wemmeli neliklayenti lakho . 
Esikhatsini lesitako , uma Inkhosana icabanga kuphindza ishade , ngicela lomunye acwayise Phapha . 
Ufanele kujabulela kusebenta kwakho matima ukhululekile ngaphandle kwebugebengu . 
Nati letinye tetihibe noma tinsayeya lesihlangabetane nato nasenta lolucwaningo . 
Icine kakhulu , litubane lekuhamba kwemali alicageleki , baphula luchumano emkhatsini wekukhula kwemali kanye nekwehla nekwenyuka kwemandla emandla , kantsi ayibonakali . 
Kufezekiswa kweLisubuciko leSakhiwonchanti kanye naleti letinye tinhlelo tavelonkhe kutawudzinga kutsi leLitiko litilungiselele kucinisekisa kutsi lihleleke kahle sibili , nekutsi futsi lina lamakhono ledzingekako ekwetfula . 
Linye lemalunga lelingasebenti kamasipalati noma kuluhlaka lamasipala , kufanele acashwe njengasihlalo welikomidi . 
Ngalokufananako , tilondza telingemuva letfu atikapholi . 
Lesinyatselo lesicalwe nguLomnyakashumi nome kunjalo sichubekile . 
Linani lebavoti lababhalisako njalo ngemnyaka beliwadi ngalinye aligucuki kepha lehluka ngemaphesenti lalishumi nesihlanu kunalokwetayelekile . 
Tinzuzo titawutfolakala ngaleso sikhatsi , titasita kunakekelwa kwemphilo kusenesikhatsi futsi kungenteka kwehlise tindleko tekuvuselelwa kanye nekunakekelwa kwemphilo . 
Asizange sibone tintfo letiphatsekako letitfolakele kulelwatiso lwembiko wekusebenta lomcoka futsi lotsembekile waletinhloso letikhetsiwe . 
Umbiko lohambelanako kumele utfunyelwe ngesikhatsi lesingiso futsi ngendlela lengiyo . 
Kubeka liso nekulinganisa kutawufaka ekhatsi kuhlolwa kwelisiko lekwatisa ngematfuba ekulahlekelwa neluhlaka lwekulawula ematfuba ekulahlekelwa , kanye nekuhlola kutsi imisebenti yekulawula ematfuba ekulahlekelwa icondzaniswe kangakanani naleminye imishikashika yemsebenti . 
Insita yetimphambanondlela lesancumatsi leniketa indzawo lenetinsita lehlelekile nalebekeke kahle , tinsita , imisebenti nematfuba lakhona kulesigodzi sonkhe , kufaka ekhatsi : 
Tiphakamiso : Likhono lekukhombisa lwati lwekulapha lolukahle lwekudla lokunemsoco kwemuntfu , kanye nelikhono lekusebenta ngaphasi kwesimo lesimatima . 
Lesimo semali yamasipala lesibhajethelwe , uma kufaka ekhatsi imali yemphahla kanye nemali lengenako yekusebenta nemali lesebentako , singalendlela lelandzelako : 
Konkhe lengitsandza kukusho kulendzaba kwekutsi imfundvo lesetulu yamahhala angeke ize ibe liciniso kanye nenchubomgomo lesimeme . 
Loku bekufaka ekhatsi kwehlulela futsi lemiphumela kumela ngalokufanele isetjentiswe ngekucaphela . 
Tinciphiso letisentjentiswa embhalweni : Tichaze njalo tinciphiso ngekubhala leligama ngalokugcwele uma ulisebentisa kwekucala , kulandzelwe sinciphiso kubakaki . 
Lemali ilawulwa Litiko leTemphilo lavelonkhe . 
Tinhlelo tekusebenta talungisa luhlelo letihlangene tekulawula imfucuta , kubutfwa lokwetayelekile kwemfucuta , kutfutfukiswa kwenchubo yelwatiso lemfucuta , kuncishiswa kwemfucuta kanye nekuyijikeletisa , kulungiswa kwemfucuta kanye nekuyilahla , nekwakha emakhono . 
Kudizaynwa kwemanethiwekhi endzawo levulekile yemmango kufanele kutsi kuhlanganiswe nekudizaynwa kwemanethwekhi esakhiwonchanti setisetjentiswa . 
Kuletinkinga leti tekuhleleka kwetindzaba tetesimondzawo , lelitiko kulindzeleke kudlala umsebenti lolawulako . 
Sakhe inethiwekhi yemigwaco lejabulisanako lengekho-nje kuphela emadolobheni lamakhulu nakutinhlokodolobha kepha nasetigodzini tetfu . 
Ngemnyaka wekugcina , linyenti letisebenti lashiya kuleSikhwama lanyuselwa etikhaleni letisetulu temsebenti khona lapha emsebentini wahulumende kwatsi labambalwa bashiya bayowusebenta emkhakheni wangasese . 
Kukhula kancane kwelizinga lemikhicito letsengiselwa lamanye emave kungachazwa ngekwehla kwelizinga lekufunwa ngemandla kwemikhicito kubalingani betekuhwebelana besigodzi salelive etindzaweni taseYurophu , lebetiloku tibukene netimo temnotfo letibi kakhulu . 
Tindzawo tekusebenta talamaBhodi Emanti tingahle tehlukaniswe ngekwetindzawo tekuphakelwa kanye netindzawo tekwesekelwa . 
Kubuyiselwa kwemvume ngenca yetingucuko teligama , ikhodi yemitselo nome likheli lekungumphumela wekuhlanganisa emabhizinisi , kuvisisana ngekwemsebenti kwemabhizinisi , nome lesinye sizatfu , kutawudzinga kukhokhelwa futsi kwemali yemvume . 
Kwekugcina hhayi lokuncane leLitiko liyatinikela ekutfutfukiseni tekutfutsa letingasito timoto etindzaweni tasemakhaya kuleSifundza . 
Imali Lehlangene Yemnyaka lebhadelwe yalunganiswa njalo ngemnyaka ngekusebetjentiswa kwekulunganiswa kwe-CPI kanye nefomula yemsebentisi leyengetiwe . 
Ngaloko-ke , ngalamafishane nje Make Somlomo , leto tingucuko letikhona kuLitiko . 
Khombisa kuvisisa umsebenti wenkhonzo yekunakekela ngekwemoya , kwetenhlalo kanye nekwemphefumulo esontfweni . 
Utawuniketa satiso ngendlela lebekiwe selusuku , sikhatsi kanye nendzawo yekulalelwa kwelicala kummangali kanye nemcashi . 
Ngiyaphindza ngiyasho kutsi imininingwane yalesisombululo utawuniketwa yona masinyane ngemuva kwekutsi ngicedze inkhulumo yami . 
Emazinga ekungasebenti asetulu kakhulu ekhatsi kulelidolobhakati kanye naletinye tindzawo letimadolobha lamakhudlwane , nanoma kunetindzawo letinye letimaphandle elugwini lwasempumalanga , Limpopo neNyakatfo Nshonalanga lenato tikhombisa emazinga lasetulu ekungasebenti . 
Kutfutfukisa lidamu lelikhona kute kulungiseke lokungasebenti kahle nekungeta kuphakelwa kwemanti kute amelane nekukhula kwesidzingo . 
Leyunithi itibandzakanya kutinhlelo tekutibandzakanya letakhiwe letihlose kuchuba kutsatsa sincumo lesentiwe ncono kanye nekubelesela kwenchubomgomo leyentiwe ncono emkhatsini webalingani nebabambichaza belitiko . 
Inhloso lebalulekile yeluhlakamsebenti lwesikhungo lolusha lwekuphatfwa kwemitfombolusito yemanti kucinisekisa kutsi emanti ayongiwa , ayaphatfwa ngetindlela leticinisekisa kusimama kwesikhatsi lesidze . 
Kungaphetfwa ngelekutsi labomasipala bagcogca inkhukhuma lengaphasi kwehhafu yaletfolakala emakhaya nasetingadzeni lekhicitwa bantfu ngoba lelinani lelikhicitwako kulabanye bomasipala lifaka ekhatsi inkhukhuma temabhizisi . 
Kusikhatsi lesidze , injongo kutsi kuniketwa kwetinsita kubatsengi kufanele kube ngumsebenti wahulumende wasekhaya wentsandvo yelinyenti , lonelikhono losekelwa bohulumende betifundza . 
Kwengeta kutisebenti tetemphilo letiniketa tinsita tetemphilo letisebenta kahle sibili , lendlela letichumana ngayo netigulane kumele ihambisane netimisomtsetfo letimcoka letigcile kusipiliyoni lesitfolwa tigulane lesihlose kuciniseka : 
Kumila kwelukhula kutinchubo tekujikeleta kungancotjwa ngekutsi kuvalwe lamathange ngemaplasitiki lamnyama noma ngekutsi kwentiwe imitfunti leyenele . 
Kuhlelwa kwetinhlelo : Leligala Lekuhlela Tinhlelo liniketa inkhombandlela ekutfutfukiseni , kusebentisa kanye nekugadza kwetinchubomgomo tetemfundvo , tinhlelo kanye nemiklamo . 
Akati ngengoti leletfwa kutiphatsa kwakhe . 
Ngekuhambisana netibonelelo talesicephu , siboshwa singabekwa ngaphansi kwekugadvwa kwekulungisa similo noma kushwele welusuku noma kushwele ngembi kwekuphelelwa sikhatsi kwethemu yekuboshwa kwaso . 
Kulungela kwaletintfo letibalulekile letilandzelako kwabukwa : kutfolakala kanye nebungako bemaklasi , lithulusi le-IT , tekuphepha , bukhona kanye nelizinga lesitodlwana , emalambu kanye nendzawo yekupaka bekukhona ngembi kwekutfunyelwa kwemaphepha . 
Kugcogca nekusebentisa Luhlelo Nenchubomgomo Yekulinganisa Ematfuba Ekucasha . 
Kwenta ncono ikhwalithi yekusebentisa imali , kubuyeketwa inchubo yekufaka sicelo setibonelelo tetakhiwonchanti . 
Lokulayisha nasekuphelele ekupheleni kutawufaka ekhatsi linani letakhiwo letentekile nekunakwa kufanele kuniketwe etitfweni letihlanganisiwe letingahle tibe khona tetintfo letifakwe ngemandla tekucindzeteleka . 
Lisontfo nebetenkholo banendzima lebalulekile lekufanele bayidlale ekutfutfukiseni bulungiswa bekubuyisana . 
Kuniketwa timali kwalomgodla wenchubomgomo kutawubuya kulokukhula lokuhamba kancane kwekusetjentiswa kwemkhicito nguhulumende , lokungeniswa kwemali lekhokhelwa banikati bemhlaba wetimayini lokutako , kantsi mhlawumbe lokwetfulwa kwetimali letibhadalwako tekungatfunati imvelo . 
Budlelwano emkhatsini kwekusisa , konga , nekukhicita kungenteka kuchubekise lugibe lwekukhula kancane kuleminyaka lelishumi leyengcile . 
Kulesigaba sekucala , kubonakala sengatsi intfo leyinkinga kakhulu sidzingo sekubhala ngalokulula futsi lokucacile . 
Kuchubeka kwehla kwemitselela yetemnotfo kusekela labasebenta ngetekuvakasha , titolo tendzawo tekudla , kanye nalamanye emabhizinisi lahambisana netekuvakasha . 
Lentfo lefanako yekwenta luhlelo iye yasetjentiswa ekuhlolweni kwabo bonkhe baphatsi kanye nelikhadi lemamaki esikhungo samasipala lebelihlele kufanana ekusebenteni lokuhlanganisiwe kwalomasipala . 
Kugunyata Lokwetayelekile kusentjetiswa " ngekutayeleka " lokusho kutsi noma ngukuphi kusentjetiswa kwemanti lokwenteka noma kukuphi kulelive , ngaphandle kwekutsi kusetindzaweni letikhishwe ngekukhetfwa Kulokugunyata Lokweteyelekile . 
Loku kutawusita kugcina kunekugadza mayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Kulungisa lokwetayelekile nekupenda , lokufaka umsebenti wegezi newetinjini . 
Lubuyeketo lwemave labona abuye futsi afune kuphikisana nebuhle bekugwema lobunamatsele kutimalimboleko letite intalo , lukhombisa kutsi ehlukanisa lenkinga ibe tincenye letimbili : 
Kubo , batsengi balwa sonkhe sikhatsi , kuvamisile kutsi imphi lenye icubuke ngemva kwalenye ngelilanga linye . 
Singatiphatsa njani tingoti nekulimala esikoleni ? 
Kusalela emuva ngesikweleti kungabutseleka ndzawonye uma kunekushesha ekusebentiseni imali ngasekuvalweni kwemnyaka . 
Umhleli kumele etfule abuye acocisane ngetintfo temsebenti lokumele kuphunyelelwe kuto kulokutfutfukisa tindzawo tekuhlala , futsi bocwepheshe betetheknikhi kumele bacisisekise kutsi badlalindzima bayativisisa tonkhe letincenye tekuhlolwa kwendzawo . 
Sigulane sita kulensita yetemphilo ngoba sinesimiso sekubonana ( ngaphandle kwekutsi kuyaphutfuma ) bese ubingelelwa ekungeneni lilunga lebasebenti , lelinebungani , lusito , luvelo nekunakekela . 
Kumelwa kwekwentiwa kwemsebenti lokutawufezekiswa , lokubekwe etindzaweni letimcoka tekusebenta , tinhloso , tinkhomba letimcoka tekusebenta kanye nemathagethi , lokutsintsa umnyakatimali lotsite . 
Lobunye buchwepheshe , ngaphandle kwendzawo yekulahlwa kwemfucuta , kufanele isetjentiswe . 
Emakhaya ematrix kumsebenti-locondzisiwe kanye nekufundza lokweyame -emsebentini . 
Indlela yemanti ivamise kwakhiwa kabusha noma ivalwe ngemsele longangeteka emakhilomitha lambalwa kusuka endleleni yekucala . 
Loku kungabafaka lugcozi bafundzi , kubabeke engcondvweni yekwemukela kanye nekubasita kutsi bachumane nelwati lwabo lwaphambilini . 
Ikakhulu , insalela yemali yahulumende lephakeme isite kwehlisa kuba sesikweletini kube tikhatsi tekukhula kwesikweleti sesive bekuhlobene nensalela yemali yahulumende nekusilela kwemali yahulumende lokuphasi kakhulu . 
Lesimo lesi sitsintsa kabi lesifundza , njengobe lesifundza asikhoni kwenta ngendlela lesebenta kahle tinyatselo tekubeka liso nekuhlola . 
Letigaba letilandzelako tabo masipala tingasungulwa esifundzeni : 
Lenye yetindzawo tekusebenta lebonwe ngulenchubomgomo kuvikelwa kwelwati lwendzabuko , kanye nebagcini belwati lolunjalo , ekusetjentisweni kabi . 
Leminye imitamo yebunjiniyela yekwehlisa emazinga etikhukhula njengekwakha tincumatsi , imisele yabosemende , kwenta emadamu nekufaka emaphayiphi kuyachubeka nekubulala emadamu nemifudlana lefana nemaphuli netitete . 
Niketa basebenti ngemisebenti yekucwayisa kuTikhungo . 
Lapho kusetjentiswa khona bosokontileka bangasese , loku bekutikhwama letingabonakalisi lokungekhatsi letinemakhodi emibala lefanele , kodvwa esikhatsini lesinyenti , tikhwama letitayelekile letimnyama noma letibonakalisa lokungekhatsi betisetjentiswa . 
Futsi , kwancunywa ngaleso sikhatsi kwekutsi kufinyelela kwebantfu kutawakha kudideka bese kuholela ekunyusweni kwalokulindzelekile esigabeni salabo labangakatenti titatimende tekwephula emalungelo eluntfu kuleKhomishana . 
Bungoti abuhlali bunjalo futsi bungantjintja . 
Imitsetfo , leMigomo Nemibandzela , kanye netatiso , lehayiphalinkwe kuleMigomo Nemibandzela kuyincenye yaso sonkhe sivumelwano emkhatsini kwe-SARS kanye neMsebentisi futsi kucaliswa embili kuto tonkhe tivumelwano tangaphambilini noma letibekiwe , akukhatsalekile kutsi temlomo noma tibhalwe tahambisana nemongo wato . 
Sibutsetelo sekusalela emuva kwekuhambisa kungcola kuchazwe kulelithebuli lelilandzelako . 
Njengetisebenti tangemphela tebantfu , sitawuhlala njalo sikhumbula kutsi ingucuko mbamba kumele ichazwe ngelibanga lekushintjwe ngalo timphilo tebantfu taba ncono . 
Ikhathalogi ye-elekhtroniki itawufaka ekhatsi ematfuba lahlukene lahlelekile ekutfungatsa , kanjalo netimo letisamcabango tetinhlelo letikhetsiwe , ngenjongo yekukhutsata kwabelana ngetipiliyoni lokusebenta kahle emkhatsini wemave langemalunga . 
Onkhe emafomu etatiso tekufa agcogcwa beLubalobalo lwaseNingizimu Afrika ( Stats SA ) njalo bentela kucubungula idatha , kuhlatita , kubika lokubhaliwe , kanye nekusatjalaliswa kwekukhishwa kwelubalobalo kanye nemasethi edatha yekufa kwebantfu kanye netimbangela tekufa . 
Imfundvo lephakeme iyintfo lekahle kuhumende kanye nakutangasense , ngenca yaleso sizatfu umtfombo lomkhulu wekusita ngetimali ufanele kutsi ube tibonelelomali tahulumende netimali tetitjudeni . 
Kwatfolakala kutsi lamantfombatane bakagcinwa ngaphasi kwetimo letetfusako futsi ngalesinye sikhatsi bekalala angakadli . 
Kubonga lokukhetsekile futsi kwedluliselwa kulamacembu elucwaningo labuya ematikweni lanike lusito lolusebentisekako kulolushicilelo . 
Lidolobha ngalinye endzaweni yamasipala linesikhungo sekulahlwa kwetibi - asikho lesinelayisensi . 
Kungeta , kunetibhedlela letinemigomo ngetinsita tabongcweti ikakhulukati letifana ne-TB , kunakekela kwengcondvo , kubuyisela esimeni nekunakekela kwematinyo . 
Kubalulekile kucaphela kutsi , nobe kunjalo , tingucuko tekwenta kufaniswe temgwaco tingakhona kwehlisa umtsamo wekwehla nekwenyuka kwetitfutsi ngekwenta lendlela ingahehi kakhulu kutitfutsi letibhukulako , futsi tingucuko tekuchumanisa nato ngalokufanako tingehlisa litubane lekwehla nekwenyuka kwetitfutsi . 
Umsebenti lomkhulu wengcondvo wemphakatsi ulawulwa betemphilo eveni lonkhe . 
Letibalo akukamele titsatfwe njengaletimele emathekisi aseDolobheni leKapa awonkhe , futsi akusito talemboni kuvelonkhe , kepha tiniketa lokunye kucondza lokujulile lokuhlahlambisako . 
Lemitha leyakhiwe kabusha itawubekwa kulemitha leyivele ikhona kulendzawo legciniwe esitaladini . 
Uma kwentiwe akuwuveti umnyakatimali noma-ke kucabangele emazinga etema-akhawunti avelonkhe . 
Imitsetfo lekhetsekile iyasebenta kuncuma imali lengenile lengcolile yetikhungo temali netinkapani temshwalense . 
Lenhlangano ibuye ibe yincenye yekutfutfukiswa kwemfundvo ngalokuphatselene nekusetjentiswa kwetjwala . 
Letinye tincenye letimayelana naloku tifaka kugcogcwa , tigitjelwa nekulahlwa . 
Noma kunjalo , iChina icindzetelekile kwehlisa emazinga emanani njengesidzingo sekuba lilunga leWTO . 
Kukhulumisana netisebenti kulemihlangano nako sekuba ncono , bantfu labanyenti bayakwati kuphakamisa tindzaba letibhadlile lekudzingeka kutsi kubikwe ngato emhlanganweni lolandzelako . 
Umcondzisi Jikelele kufanele kutsi ancume kufanele kutsi lofaka sicelo ahlolelwe tekuphepha emahlandla lamangaki . 
Litfuba lekulahlekelwa lilitfuba lekulahlekelwa lelivela ngekwehluleka kweluhlelo , liphutsa lemuntfu nome ngetenteko tangaphandle . 
ISight Afrika yasungulwa Licembu iLions laMhlabawonkhe laseNingizimu Afrika kanye neNhlangano yeteMehlo yaseNingizimu Afrika . 
Umhlolimabhuku Wangekhatsi kanye Nelikomidi Lelihlolemabhuku licinisekise lemininingwane lekumibiko kuze bacinisekise kutsi lokuhlosiwe kuyenteka . 
Uma tikimu letinjalo tingafisa kungenelela ngalokugcwele kumabhizinisi eBEE kutawudzingeka bakhombise kutsi banemandla ekusebenta . 
Lokungeteka kunchitfomali ikakhulu kungenca yekukhula kwesikhwama Sesibonelelo Lesinemibandzela . 
Ngetinhlelo te-ICT sitawucinisa ematfuba e-e-learning laniketwe ngebemaklasi langasebentisi liphepha kute kukhuliswe ematfuba ekufundzisa kanye nekufundza . 
Lokucapheleka kakhulu kwalemboni kutsi ayinayo imali yekulekelela kusebenta , lokuyintfo lengafani naletinye tindlela tekutfutsa . 
Kuhlela nekulawula kuhlola kusungulwa kwekusebenta ngetinhlanti netindzawo tekudlela . 
Kuvikeleka kwekudla kuba khona uma bonkhe bantfu ngaso sonkhe sikhatsi bakhona kufinyelela kudla lokwanele , futsi lokuphephile ngekwesimomvelo nome kwemnotfo kwentela kuhlangabetana netidzingo tabo tekudla lokunemphilo kanye nekudla lokumiselwe kute babe nemphilo lenemdlandla futsi lephile kahle . 
Lokubuyeketwa kwemali lebeyabiwe lokwentiwa sishayamtsetfo njalo ngemnyaka kutsatsa tinyanga letisihlanu kufaka ekhatsi lokubuyeketa kwaleliPhepha Lenchubomgomo Yekusatjalaliswa Kwemali Lebeyisele Ingakasebenti ekucaleni kwalesikhatsi seluphakelomali . 
Labaphetse bakhulume babuye bacubungula imibiko kantsi balawuli bekutfutfukisa imibiko lengaloko . 
Nakubukwa kusetjentiswa kwelever lecaciswe ngenhla , emaKhodi eKusebenta Lokuhle abalulekile ekwenteni-tincumo nawenta nanoma ubika ngetincumo temnotfo . 
Angikholelwa ekutseni kucolelwa kungcubutana nemigomo yeteMtsetfo ngoba ayikapheli . 
Baphakeli tinsita labahlala emingceleni yeSifundza saseNorth West bayamenywa kutsi batobhalisa tinkapani tabo kudatha yeLwatiso Lwebaphakeli Besifundza . 
Ngelishwa , kutitjalo letikhulile , sifafatimanti singangeta tinkinga letinyenti kantsi singakhutsata kuchuma kwelukhula . 
Niketa tincenye temasimboli netindzawo ( titeshu , tintfo tetikhumbuto kanye netindzawo tetikhumbuto ) letikhomba tintfo letimagugu emmango kanye netigameko . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa salimata lesinye siboshwa ngelucetu lwesitja sasemthoyi . 
Emafayela etigulane atawubekwa elekhthronikhali , lokwehlisa tigameko temafolda lalahlekile nekukhicitwa kabili , kwehlisa indzawo yekugcina emafolda , nalokubaluleke kakhulu , kwehlisa sikhatsi sekulindza kwetigulane kutinsitakusebenta . 
Temnfundvo ngulenye yetindlela letiyinhloko lapho umbuso ungenelela khona ngekwetemnotfo . 
Umtselela kutemphilo : Lomtselela welubalo lokhonjiswe ngenhla ngetemphilo yebantfu basemadolobheni nasemakhaya labaphuyile ubaluleke kakhulu . 
Imiphumela lekhonjisiwe kutsi lomunye wemsinga losuka elugwini ucondze elwandle ubuyiselwa emuva ngemandla lapho bewuvaleleke khona ngekuhamba kwemagagasi lasemhlabeni . 
Sehluko Sekucala sihlola leminotfo yomibili waseNingizimu Afrika , ngco , futsi kakhulu ngebubanti , wemhlaba . 
Loku akufaki ekhatsi timvume letilahleke ngenca yekungalandvwa emahhovisi eliposi . 
Kunye kwetintfo letingijabulisako lengihlangabetene nako kube kubuka kutsi inchubo yetfu yemakomidi leyakheke kabusha iphumelele ekubeni likusasa lelibalulekile lemphilo yephalamende . 
Ikhomishini Yekubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba , sifundza saseLimpompo , sesisesimeni sekubuyisela umhlaba kubanikati labafanele , ngekulandzela sivumelwano phakatsi kwalamacembu . 
Babhidi batawuhlolwa ngentsengo , kusebenta nekuniketwa emandla kwemnotfo macondzana Netinchubomgomo Temafa Tavelonkhe : 
Siphindze futsi setfula kutsi inchubomgomo yemmango , lokuba " kwehlulelwa kwemmango ngekwemtsetfo " kufanele itsatse njengesinyatselo sayo sekucala emalungelo nemagugu eMtsetfosisekelo , lawa inkantolo leyehlulekile kuwabona . 
Lemitsetfo lena itawusentjetiswa kulo lonkhe luphenyo nekubuyeketa lokucalwe emuva kwekumemetela lemitsetfo . 
Kufuywa kwetintfo letihlala emantini kumanti asetindlini langcolile bekusetjentiswa sikhatsi lesidze . 
Lolwatiso lukhishwa nangabe ikontileka seyiniketiwe . 
Lenchubomgomo idzinga kuhambisana ne ; kungahambisani kungaholela ekungatiphatsini kahle . 
Ngalesikhatsi , tikhulu nato kufanele tilole kugadza kungeniswa kwetintfo letifana netidzakamiva , imali netikhali emajele . 
Lombono wemncintiswano Wekupela weBee eNingizimu Afrika wacalwa ngoba uzama kusita wente emazinga elwati lwekubhala kutsi abe ncono . 
Lendlela ihlelelwe kucinisa kusebentisana emkhatsini walabadlala indzima kulenchubo yekubuka . 
Kufanele : Lendlela yekuhlola ifanele kulomsebenti lohlolwako . 
Kunekungafani nangabe ubuka bomasipalati basekhaya ngamunye Kulendzawo ye-Overberg . 
Sibonelo , bodokodela batsi batsembele kubahlengikati kutsi bakhwete emva kwabo . 
Umnikelo weSikhwama Semshwalensi Salabangasebenti lesilawulwa Luphiko Lwetentsela lwaseNingizimu Afrika , uyatsatfwa . 
Sebenta njengemtfombo kanye nemchumanisi wetekuchumana wekukhutsata temphilo emphakatsini . 
Litsimba lami lifisa kungabi nendzima kuloluhlelo nome kulesincumo . 
Likhono lekuhlela nekubeka umsebenti embili . 
Ikhomishana itibophelele kugcugcutela tindlela letitawucinisekisa kusebenta lokukahle nalokufanele ngekhatsi kutemisebenti yahulumende nekugcugcutela kubaluleka netimiso tekuphatfwa kwahulumende njengoba kubekiwe kuMtsetfosisekelo , kuyo yonkhe misebenti yahulumende . 
Lwati lalokulandzelako : Tinhlelo kanye nekulawulwa kwemklamo , kuhlelwa kwebunjiniyela kanye nekuhlatiya , lucwaningo lelwati kanye nentfutfuko , ticelo tebunjiniyela tekusekela ngcondvomshini , lwati lekuhambisana nemtsetfo , kubhala umbiko lotheknikhali , kwakha lisiko lekusebenta lelisetulu , kujaja lokukhetsekile , kunethwekha . 
Litiko Letindzaba Tetimbiwa Nemandla litawuniketa emalungelo etimbiwa nemibandzela kulelitayitela ayisasebenti uma ngabe kuphatselene nemuntfu lotimele . 
Kufanele kutsi kwentiwe letinchubo letilandzelako kute kutsi kutfolakale kutsi ngutiphi tisetjentiswa letidzingekako . 
Kunjalo , imphendvulo yahulumende kute kube ngunyalo kube kucela insayeya lencenye yesincesitelo leyodvwa yetiphakamiso taleKhomishana . 
Empeleni ngifuna kusho emavi ekubadvumisa ngitsi ngiyabonga kakhulu ngawo wonkhe umsebenti labawentako . 
Loku kunemtselela lomubi ekunakekelweni kwemigwaco . 
Lapho khona imikhicito yetindlu iniketwa kusetjentiswa selekelelo kuphela , futsi ngenchubo yeselekelelo semklamo wahulumende lesihlanganisiwe , labatsintsekako kuvame kuba ngumtfutfukisi , kanye nemtimba lophetse wendzawo . 
Uma buniketa indlela lelusito kakhulu yekulinganisa buphuya bangempela , akufaki kahle tonkhe tinhlangotsi letakha buphuya . 
Lapho intsela yetabelo lemakethekako ibitwa , emanotsi emchumanisikuhwebelana awahehi sitembu semsebenti . 
Kulungiswa kwemnotfo akukaphatselani nentsela lenyukile noma lensha , kodvwa kufanele ugcile ekulungisweni nekutfutfukisa kwaletintsela tanyalo . 
Iphalamende ifanele kutsi isebente njengelibutfo letekuvikela lelisembili lelilwa nekusetjentiswa kabi kwemandla . 
Tichumanisi tetindlela-letihlanganisile letisezingeni-lelisemkhatsini kutawuba nguleto letakhelwe kulandza timoto tite kutisababalalisi-tetimoto kuphela . 
Inhloso yaleligatja kwelekelela kufinyelela lokuncono kutinsita letisisekelo , njengematfuba emnotfo nekungenisa imali ngekusebentisa takhiwonchanti letiphatsekako etindzaweni tasemaphandleni . 
Lokwenta kutsiwe sikhatsi lesilingene kuya ngendzaba yekuhlola lelo nalelo cala . 
Luhlelo lwekulandzelela balingani ngekwemsebenti lwafezekiswa , futsi lokulingwa kwaphetfwa ngekota yesitsatfu . 
Sebentisa tindlela ubuye ugcizelele migomo yemklamo kwehlisa tinsayeya kumiklamo . 
Lokubaluleke nakakhulu , kumele sitibone tisebenti tetfu ngemitamo kanye nemphumelelo yato . 
Ngabe letinye tindlela tekulungisa tiphakanyisiwe kusonkontileka losolwako ? 
Loludzaba lwaphotfulwa ngemuva kwekutsi emacembu afinyelele kusivumelwano ngaphandle kwenkantolo , lekwatsi ngemuva kwaloko sentiwa saba ngumyalo wenkantolo . 
Kusekela nekuhola kucinisekisa takhiwonchanti letifanele , emathulusi , imitfombolusito nalokudzingekako kute kwetfulwe tinsita tekwelashwa letisezingeni leliphakeme . 
Ngaloke ke , ngobe luhlelo lwashwele lweNingizimu Afrika luncisha labatisulu kufinyelela etinkantolo , kuba semtsetfweni kwawo kuncike kutimiso temtsetfo tetincesitelo letenele kulabatisulu tekuhlukubetwa lokusobala futsi lokungemukeleki kwemalungelo eluntfu . 
Ngenca yalesikhatsi lesidze sekusombulula kungavumelani kwetentsela , lokukahle ngaloluhlelo lolucaphelisisako lwetikhalo tetentsela , nanobe ngukuphi kulungiswa kwesitoko sesikweledi kuyaphuta ngalesikhatsi lemali lengakalungiswa ichubeka icongelela intalomali . 
IDOT icele lenye imali lengetiwe kwehlisa lokusalela emuva kutekwakha luchungechunge lwemigwaco . 
Inhlangano yeTemidlalo Nekukhibika beyinake ikakhukati kuniketa tikhungo temidlalo nekukhibika emiphakatsini lebeyincishwe ematfuba ngaphambilini ngekuyilekelela ngetimali letibuya kuLuhlelo Lwekwakha kanye Nekutfutfukisa . 
Kunye kubonakaliswa kwekugcwala lokusetulu kwebusawoti kungaba nemiphumela lemibi yesikhatsi lesidze . 
Kwekucala kuko konkhe , tilwane letifuyiwe endlini tigcugcutela kutsintsana ngekwenhlalo nalabanye bantfu . 
Utsi ngisho ebusuku usebentisa lesimnyama . 
Litiko licabanga kucedza kungondleki ngenhlanganisela yemasu , njengekuciniswa kwekudla , kuhlaselwa kwetilekelelimtimba letinemsoco lomncane , kwehluka kwekudla , kanye netindlela temphilo tesive njengekulawulwa kwetimunyingati . 
Bungoti bemanani entalo busho kulengoti le bungako lobufanelekile bekusebenta kwemali kwelithuluzi letetetimali litawungasimami ngenca yeluntjintjo lwemanani entalo emakethe . 
Emalunga ahlanganisa konkhe lokutfolakele kubetintsela bese kwabiwa ngekusebentisa ifomula ; konkhe lebekuniketiwe lokutfolakala kutimali leticokolelwe tentsela njalo ngekota . 
Kucabanga kutsi kuniketa linanintsengo , ikhwalithi kanye nalamanye emaphuzu kuyafana kubo bonkhe baniketitinsita labafanele labatsatfu , sincumo sekugcina sitawube seyame kutincomo teBEE . 
Ngekwenyuka kwekungcoliseka eYurophu , sehlakalo semvula ye-asidi sibanga umonakalo lomkhulu kutakhiwo letindzala . 
Kubaluleka kwemtselela lohambisana nekukhetsa lokutsi " akungenwa " kutsatfwa njengalokungakhetsi . 
Ngicabanga kwekutsi kulula kuyisebentisa kantsi ngiyayitsandza lencwajana ngoba angeke ilahleke kalula . 
Litiko litawuphindze lichubeke nekusebenta ekutfutfukiseni tinchubomgomo talo kanye nemitsetfotimiso kute kusekelwe intfutfuko yasemaphandleni , kulungiswa kwemhlaba kanye netemisebenti yekulawula umhlaba . 
Kungani kwangenwa kulenkontileka kube beyingahlangabetani nome ingacatsaniseki nelusito lwemsebenti lesilutfole kulenkontileka yaphambilini ? 
Lokungeniswa kweLuhlelo Lwekunakekela Umhlaba Lokuncane kudala kulemukisa phasi kwalolusha sinyatselo lesikahle . 
Lokunye kulahlekelwa kubangwe kukhanselwa kwema-oda kwebatsengi . 
Luhlelo lwekukala lolunemkhawulo , nanome lungasiwo umcondvo lophakeme , esikhatsini lesinyenti lwanele tinchubo tekudizayina . 
Kwamanje , tonkhe timali titawubanjwa Kutemafa aVelonkhe futsi intalo nobe nguyiphi lecongelelwe etikhwameni temali letinjalo itawugcinwa ngito , futsi kwentela kusita tona Temafa aVelonkhe . 
Letingenelelo tentiwa ngekubambisana nemalunga kanye nalabanye labatsintsekako labanemigomo lefananako . 
Sungula inchubo kanye nembono kanye netinjongo teyunithi ye-obstetriki . 
Wonkhe umsebenti lobhaliwe uyacaca futsi uyavisiseka . 
Lokusebentisa imali ngephasi kwesabelomali kungenca yetikhala temsebenti letingakagcwaliswa ngesikhatsi semnyakatimali ngenca yekweswelakala kwemakhono emkhakheni weTemvelo . 
Tinkhomba letimcoka temnotfo mayelana nekugucula imikhicito yetekulima eGauteng tiyacocwa kulelikhasi lemaphuzu ngentasi . 
Inkhululeko yetfu njengebantfu baseNingizimu Afrika ayiketi ngelipuleti lekudla ; iletfwe madvodza nabomake labanesibindzi labanikele ngetimphilo tabo . 
Yelekelela ngematfuba emsebenti ngekulandzela imikhakha yemmmango lelengela engotini , ikakhulu bafati , labasha kanye nalabaphila nekukhubateka . 
Kufanele kutsi kukhunjulwe kutsi lekhwalithi yemanti lehlosiwe ichaza ngalokubalulekile loko lokutsatfwa ngekutsi yikhwalithi yemanti lafanele futsi ikhwalithi yemanti lengaphandle kwalomkhakha kungenteka kutsi , ngaphansi kwetimo letitsite , yemukelwe . 
Letinhlelo tifinyetwe ngaphasi kwaletindzawo tengcikitsi : 
Kuhlela kabusha ngekubaluleka kuphindze kwentiwa kwentela kutsi kube nekusitwa ngemali yemiklamo yetakhiwonchanti . 
Letimali letikolotwako letiyimphahla tiyacinywa kuluhlu uma tibonwa njengeleto letingeke tisabuyiswa futsi tivetwa todvwa eceleni . 
Luhlobo lwe-inthaviyu yemsebenti lunika litfuba lekuhlwaya tinhlobo tembuto kanye netitatimende , kanye neluhlu lwetikhatsi kanye nemigomo yekubingelela . 
Kubekwa embili kwemiklamo lengeniswe ngeMakhansela eLiwadi ngekusebentisa Emasu lamiselwe kuMmango . 
Etindzaweni lekuhlala kuto bantfu , kukhetfwa kutsi kungabi nabofenisi noma imitsangala eceleni kwemigwaco . 
Ngekusitwa kanye nekubambisana nalamanye ematiko ahulumende , iKhomishini Yemaklemu Emhlaba itibophelele kumigomosisekelo yentfutfuko lesimeme futsi itawuniketa kusekela lokudzingekako , ngeluhlobo lwekutfutfukisa imali yekulekelela , kuze kucalwa tekulima letisimeme kulomhlaba lobuyisiwe . 
Masipala wase Alfred Nzo utinikele ekucinisekiseni kuphatsa ngemphumelelo bungoti njengoba tisebenti tamasipala , labatsintsekako , imphahla nemakhono ekwetfula tinsita ahlala atsintseka ngalobungoti . 
Siphindze futsi siletsa timoto letinsha letisikhombisa tekwengetela kulesiteshi . 
Kutimbandzakanya kwemphakatsi ekulweni nebugebengu kuseloku kungulenye yetindlela letisebentako tekuphoyisa nekushushiswa kwalabo labenta bugebengu . 
Emakhaya atfola letintfo leti njalo ngelilanga , ngeliviki noma ngenyanga . 
Imelela umbononchanti wengucuko lenkhulu yeNingizimi Afrika . 
Ikomiti yekubuyeketa sigwebo itawutsatsa sincumo ngekusebentisa livoti leliningi . 
Inhloso Yaloluhlelo Lwekuchumana kuchuba nekwatisa kuhamba ngekukhululeka kwemininingwane emkhatsini kwelitiko nalabatsintsekako balo . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu longeke alandzele imigomo yalesigaba , noma latawuntjintja noma azame kuntjintja sitifiketi sekusebenta , noma avumele kutsi sitifiketi semsebenti sintjintjiwe abe ati , utawubekwa licala lekona . 
Nanome kube nekufundziswa kwebatsengi kanye nemikhankhaso yekwatisa leyentiwe phambilini , loku kwentiwa ngesimo sekuvela nje uma kunesidzingo . 
Mgcinimafa Wesifundza ucinisekisile kutsi konkhe lokundluliselwe kufakwe ku-akhawunti yasebhange lekuvunyelwene ngayo yeMgcinimafa Wesifundza . 
Kwentiwancono nekukhuliswa kwetibhedlela tesigodzi etindzaweni letikhulako nekuvuselelwa kwetibhedlela tesigodzi kulamanye emadolobha yintfo lechubekako nalekubukwe yona . 
Umsebenti netinhloso temacembu kuyagabanca , udzinga kuhlelelwa kahle kantsi nemkhawulo wesikhatsi kufanele usetjentiswe . 
Lelisubuciko linekugcila lokunemandla kulusha futsi lulungiselela lusha indzawo yekusebenta kanye nebudzala . 
Lesigaba siniketa kuhlatiywa kwedatha yekuhlelwa kwendzawo nemakhaya . 
I-CMA ilawula tinsita temanti endzaweni yayo yekulawula emanti lechaziwe ngekwelisu layo lekulawula kuhanjiswa kwemanti . 
Bulungiswa bekubuyisela esimeni bebubusha kubo . 
Lenchubomgomo isebenta kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo . 
Lokuhhohloka kwemitfombo lokuchubekako ' kanyenti emhlabeni longaba nekukhona ' kuyinkinga yemave emhlaba . 
Imihlanganosikolo yemalanga lamane ibanjiwe yebafundzisi babontsanga labatfole ticu ngeNgci nangeNdlovana . 
Ngakoke kunginika intfokoto lenkhulu kwetfula sigaba sekucala Sekubuketa Tekuvikela ePhalamende . 
Nobe kunjalo , kubonakala kube nemphumelelo lencane eNingizimu Afrika nome phesheya ekwakheni lusito loluyinhlanganisela lolusebenta kahle luhlanganisa labasebenta ngekuhleleka nalabo labangakahleleki . 
Imikhankhaso yentiwe emalokishini lamanengi lafana neSedibeng , iWest rand , incenye ye-Ekurhuleni neTshwane . 
Ngaphandle kwekufundza kwakhe lokuvelele kutemtsetfo , wanikwa ematfuba lamanyenti ekusebentela live lakhe . 
Kubuye kudzinge kutiphendvulela lokukhulu ngendlela lena imitfombolusito yesive lephatfwa ngayo . 
Indlela yeKucubungula iSWOT iniketa kuvisisa lokuncono kwemandla esimondzawo kumasipalati , ekuyenteni kutsi ihlelele likusasa ngendlela lefanele nekwenta tincumo letihleliwe letisekela lolucwaningo . 
Kwentiwa umsebenti losisekelo ngekubambisana nalabanye labatsintsekako labafanele kucinisekisa kutsi loluhlelo lwahlongotwa Ngumtsetfosivivinywa Webulungiswa Bebantfwana luyasetjentiswa . 
Simo lesinjalo sitakwenta kutsi kube matima kakhulu etinkampanini talelive kutsi tihehe lutjalotimali lwemave angephandle futsi kutawuvimba imitabo yaseNingizimu Afrika yekudala kuvana . 
Kuphatfwa kwaloluhlelo kuletsa insayeya , ikakhulukati kuloku lokuhlobene nekulawulwa kwetimali kanye nekutiphendvulela . 
Sitsite konkhe kuhamba kahle , Hulumende usenta loko lokufanele . 
Inhloko yemndeni ingaba imphahla yakhe etindlini takhe njengesento lesikahle nekwesekela likhaya ngalinye . 
Tisungulelwe ematfuba ekumaketha . 
Leticaphuno leti tisetulu kakhulu noma angeke titfolakale ngenca yetinkhalo labosonkhontileka lokumele batihambe , tindleko tekuhamba tingetulu kunatalomsebenti netindleko tekulungisa , loku lokungasiso sisindvo semali . 
Kube Nelson Mandela wakhulela endzaweni yasedolobheni , ngabe wasebentisa emagama lahlukile ekuchazeni indlela lakhula ngayo ebuntfwaneni bakhe ? 
Ngentasi kwaletilinganiso telithebula lemalingena kumacembu etindleko letehlukene tinikiwe . 
Sincesitelo ngekwemigomo yalesigaba sitawubhadalwa nguMcondzisi-Jikelele ngemali lesuka esikhwameni sesincesitelo . 
Tinsita letisezingeni lelifanele kubasebentisi bemphahla yesifundza . 
Luhlelo lwekusebenta luyalandzela lolukhombisa tinhloso netindlelasu kuleyo naleyo nkhomba yetindzawo tekusebenta letivela kutitatimende senchubomgomo . 
Libanga lemsebenti wemishikashika leyentiwe ngekubeka liso kanye nekulinganisa litawufaka ekhatsi kubeka liso tincomo tekwenta ncono ematfuba ekulahlekelwa kanye nekuhlola imishikashika yematfuba ekulahlekelwa lengekhatsi kuloMasipala , kanjalo nekubeka liso lokwenteka njalo kubuke tinkhomba tekwentiwa kwemsebenti kumatfuba ekulahlekelwa . 
Lomtsetfo uphetfwe yiKhomishane . 
Linani lemali lebolekiwe lesetulu leseyikhulile litawudzinga kutsi libukwe ngelisu lesincumo . 
Kushicilelwa lokuphelele kwesethi yaka-Stats SA luyatfolakala kuMtapolwati waka-Stats SA nakulemitapolwati lelandzelako : 
Labo labanetinkhomo abakakhoni kutiletsa emalokishini futsi kwadzingeka kutsi batitsengisele bahwebi base"Ndiya" ngelinani leliphansi lemakethe . 
Tinkhambiso letivumela kuphatfwa kwetekusisa lokwentiwe sikhwama sekulinganisa lesitimele lekufanele sitsatfwe njengebaphatsimasheya labamnyama kufanele sitoligwe ngalendlela : 
Kuphocelekile , ngako-ke , kucinisekisa kutsi yonkhe idatha lekhona endzawo letsite acwaningisiswe kahle , abhalwa phasi futsi ahlatiywa ngembi kwekutsi kucalwe nome ngabe nguluphi luhlelo lwekukala . 
Lisubuciko lekuboleka lifakwa umtselela kakhulu tintfo letimbili , lekubukhulu betimali letibolekiwe letikweletwa ngumasipala kulabo labamnika imali ; kanye nelifutse lemali lenkhulu yemnyaka kanye nekukhokhelwa kwentalo kutawuba nelwabiwomali lunye lolusebentako kanye nelwabiwomali lwekungena nekuphuma kwemali lengukheshi . 
Ngalokukhetsekile , sidzingo sekulungisa tindzaba letilandzelako ngekubuka letinye tetimali letingenako naletiphumako teBEE , kukhonjisiwe . 
Lesifiso senethiwekhi lechumene lesita tinhlobonhlobo tetindzawo letihanjelwako futsi letihlanganiswe ngalokugcwele sitawudzinga emasu ekungenelela lamanyentana kantsi futsi nesakhiwo lesesekelwa kusetjentiswa kwemhlaba . 
Tinsitakusebenta tifaka phakatsi umhlaba , ematje , khonkholo njll . Linani letakhiwo letivimbelako kufanele lifake phakatsi sakhiwo lesichazwe efomini lekubhalisa lelikhona nyalo . 
Emavelfu ekulahla emangcoliso atawubekwa ezingeni leliphansi kukokubili kemaveseli ekugcina nekwekufutfumeta kwangekhatsi kute kutsi kufinyelele nekukhipha emangcoliso . 
Loluhlelo lwakha sikhutsato semnotfo kubahlali kwentela kwehlisa imfucuta yabo yasekhaya , futsi nekwamukela letinye tindlela njengekugucula imfucuta nekwenta ikhomposi ekhaya . 
Buyeketa onkhe emanothi kanye netinchubomgomo tekusebenta letikhona . 
Kubuka noma ngutiphi tindzaba letingaba nemphumela , noma letisukela , ekubeni khona kwekungasimami kwemphakatsi nganoma ngabe nguyiphi indlela . 
Namuhla siyintsandvo yelinyenti leshukumako , kantsi njengaloHulumende , sikubona njengemsebenti wetfu kutintisa intsandvo yelinyenti , ngekucinisa umbuso lotfutfukako kanye nebuholi lobuhle . 
Kugcina Isofthiwe Yemininingwane Yetemphilo Yesigodzi kucinisekisa kuba khona , sitfunti nekuphepha kwedatha . 
Kushisa imfucuta bekuyindlela yekutikhetsela eNingizimu Afrika kantsi cishe tonkhe tikhungo letisebentako kwanyalo ngekulungiswa kwemfucuta lenekutsatselana tisebentisa letinye tinhlobo tekushisa . 
Emasheya e-GDP ancike kulizingagugu lemandleni ekutsenga nekulingana kwe-GDP yelive . 
Kusebentisa iforamu yamasipala neyeLidolobha Yelwabiwomali yahulumende kanye : 
Ngabe unina wakhe ucamba emanga kuye ngekufa kweyise wakhe ? 
Lohulumende lona ngebuhlanganyeli nalabanye labadlala indzima labehlukahlukene batawuchubeka kukhutsata nekwenta lula kusetjentiswa kwemali ngendlela lencono kakhulu kutekulima ngendlela lehlelenjisiwe . 
Tikhungo Tebulungiswa taseBelfast naseMiddelburg nato talungisa lusuku lwekuphila kahle kanye kanye kutsi kuhanjwe batilolonge kanye nalabatsintsekako . 
Umcashi angahlola lamadokhumenti ekutitsetselela ngekutimela bese kutsi kuleto tenteko , ekuhloleni kwakhe lethenda , ancume , ngekubona kwakhe , lizinganhle lemaphuzu lesebentisekako . 
I-esidi leyi diyoksiribhonyuklikhi ifaka ekhatsi lolwatiso lolulawula lesakhiwo nekusebenta kwako onkhe lokuphilako kantsi indluliselwa kusukela kusitukulwane ngasinye kuya kulesinye . 
Bobekwembili bekwetfulwa kwetinsita kulinganiswa nabobekwembili besifundza nebavelonkhe . 
Tikweleti tetindlu tekuhlala eNingizimu Afrika titfwala tilinganiso letehlukehlukene . 
Tehlakalo letingenteki ngetikhatsi letsite , njengetiphepho , tingaba nemtselela longakalindzeleki lokudzinga kutsi ubukwe lapho kufanele khona . 
Lekucindzeteleka kwekutsi kutfutfukwe kungabanga kwengcisa emandleni lokukhulu kwesimondzawo semvelo . 
Kunetimphawu tentfutfuko emnotfweni wemhlaba , nanobe lesimo siseloku sintengentenge . 
Kufakwa kwehayidrojini emafutseni etibhidvo kuyasetjentiswa embonini yekudla kute kwentiwe lomunye bhotela esikhundleni salona lowatiwa kakhulu manjarini . 
LeSikhwama sesente Lisu Lekuvikela Inkhonhlakalo kutsi libe semtsetfweni kuvikela , kutfola kanye nekuphenya imisebenti yenkhohlakalo , kuvikela timphahla kanye naleminye imitfombolusito ekutiphatseni ngekwenchubo lengakemukeleki . 
Lemephu lengentasi ibonisa kufikeleleka emapaki nemabala ekudlala lamancane kulo lonkhe Lidolobhakati , ngalokucacako kugcamisa letindzawo letinekufikeleleka lokuphuyaphuyile lokufuna kunakwa . 
Tindledlana leticinile ( kodvwa letingasheleli ) ngasemgwacweni wetindzawo , kanye nasetindzaweni letifihlakele . 
Lemitselo lena iphindze futsi idlale indzima lemkhakhamibili yenchubomgomo , kuba ngumtfombo longashi wemali lengenako kanye nekunciphisa kunatfwa kwetjwala budlabha ngekukhuphula intsengo yetjwala . 
Kuhlala njalo kusayinelwa luvakasho ngekuya kweShejuli Yekusebenta yaSokontileka noma luhlu lwalokufanele kutsi kwentiwe . 
Njengobe sihamba kulendlela njengesive , kutawumele silungise tinchubomgomo kanye netinchubo tetfu . 
Lihhovisi belinemtfwalo wekuphatsa lokuhlobene netekuchumana Kwahulumende ekuvulweni Kwephalamende ngaKholwane . 
Nayi imibiko lemikhulu lesiphohlongo ngekuvikela i-HIV : 
Kunesidzingo lesibonakalako sekutsi kubuyeketwe wonkhe umkhakha wetinsita tasemadolobheni ( kufaka ekhatsi tisetjentiswa ) ngembi kwekutsi kutsatfwe tincumo kumazinga etidzingo letisisekelo , nangembi kwekutsi kutjalwe imali . 
Sikolwa sifanele kutsi sibe semgwacweni lomkhulu wetitfutsi lonetiteshi tetitfutsi temmango . 
Lelinani lelingaphasi likhombisa kusebentiseka Kwelungenelo Lwensika Nalolunelisu kute kubekwe phambili timboni tekugucula imikhicito yetekulima eGauteng . 
Kuhlela , kuvumela nekulandzelela indlela yekusebenta kwemibiko ngco , kuhlola kutsi iyahambisana nalokuhloswe kutfolakala . 
Umsebenti wematiko avelonkhe : Onkhe ematiko kuzinga lavelonkhe anemtfwalo ngco noma nsombo wekukhutsata ngendlela lesebentako intfutfuko yemakhophelethivi . 
Kunconywa kutsi imihlahlandlela ibhalwe yekusebentisa tindlela tekulwa nemagciwane letikhetsiwe njengetheknoloji lefanele yaseNingizimu Afrika . 
Likhono lekulawula bantfu kanye nelwati leNchubo yeKulawula Kusebenta . 
Kwehlisa kufinyelela lokungakanikwa imvume nekujuba kutsengiselana lokunemacebo lokungenteka . 
Kwesibili , tonkhe tinchubo lulelitiko ( kufaka tebhajethi , temtsetfo , kulandzela kanye netinchubo ) kumele kwakhiwa kabusha kute kubonakalise futsi kungaguculi inchubomgomo yetekuvikela njengobe ishicilelwe kukokubili Siphakamisomtsetfo kanye Nekubuketa Tekuvikela . 
Bebangenato tindlu futsi bekulindzeleke kutsi babhadale irenti . 
Kusekela letinsolo , ummangali uchaza kutsi ummangalelwa watsi utamunika imali yekuvuma kuyekela umsebenti ngenhloso yekucedza ikontileka yekucashwa kwakhe . 
Kute utfole imvume kumkhandlu yekukhetsa emalunga Ekomiti Yekuhlola Kusebenta . 
Bothishela banemtfwalo lokhetsiwe wekuhlonipha baphindze bavikele bantfwana lababanakekelako . 
Ithenda yeluhlelo lwekulawula titfutsi lukhangisiwe . 
Imidvwebo lekhona kuphela eNingizimu Afrika , sibonelo , ingavikelwa ngekusebentisa imitsetfo yekudvweba . 
Lokwandza lokwenteka ngeNdlovana akusiwo kuphela umphumela wekwenta lokwetayelekile kutindleko letihanjiswa ngekushesha kanye nekuvulwa kwalenye indlela yekuncintisana lokuvulekile lokubonwe ekupheleni kwemnyaka . 
Kube netingucuko letibangelwa kukhatsateka lokubonakalako kuya etindzabeni letibuhlungu letiphatselene nawe nemsebenti , njengekutiphatsi lokungasikahle , tinkhinga tenhlangano nekucindzeteleka . 
Loku kufaka kuvula tinhlelo tekulawula futsi netekuphatsa kuhlatiya nekuhlola futsi nekwetfula njalo nje imibiko yekusebenta lebaliwe kulenhloko yetematiko . 
Lokwekutfulwa kwe-APP angeke kube ngulokuphelele ngaphandle kwekugcizelela lokufanele mayelana nendzima ledlalwa teBungcweti Bekuphatfwa kwetindzaba temave ekukhombiseni loko lokuzuzwe ngulelitiko . 
Sinika inhlonipho kubo bonkhe labo , imitamo yabo kanye nekutidzela lekuholele ekusungulweni kwesimo sentsandvoyelinyenti lesimelelwe ngiloHulumende lona . 
Tihibe temandla ekwenta etesabelomali kanye newemitfombolusito yebantfu ezingeni laHulumende Wendzawo kwaphindze futsi kwaba nekubika lokubi kwedatha yelizingasimo lemoya lokwentiwa bomasipala . 
Umtsengi utawatisa umtsengisi masinyane ngekubhalela mayelana neticelonkhokhelo levela kulesicinisekiso . 
Ikhozi leyenta tintfo ngalokubonakalako , kwentiwa kwenyama ibe yimikhicito lefana nalena : 
Kungunyalio leKhomishini iphisheke ngekutfola inombolo yeticelonkhokhelo letisengakabhadalwa . 
Lesigaba lesi siniketa kuhlatiya lokuphelele bebunjalo besimo njengoba setfuliwe kuletahluko letingenhla . 
Uyini Umhlolimabhuku Lotimele Lobhalisiwe noma Umuntfu Lotimele Wangaphandle Lobhaliswe ngekwemtsetfo ? 
Imigomo yetentfutfuko titatimende taloko masipala langatsandza kukufeza kuthemu lesemkhatsini kute alungise tinkinga aphindze futsi afake sandla ekufezekiseni umbononchanti . 
Lomtfombo weekuphakela ngemali ubuye ukhulume nganoma kubeka embili kabusha lokungekhatsi esifundzeni lokwentelwe kutinikela kuniketa sifundza imali . 
Kuphumelela , kunakekela kahle kufanele kuniketwe kulokutfutfukiswa kwemasu ngekuhlanganyela ngekufaka ekhatsi Litiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi , litiko Letemphilo naboHulumende Betifindza . 
Ngembi kwekukhishwa kwelithikithi lendiza lomtsengi kumele anikete loye lowenta umsebenti naku lokulandzelako : 
Tigidzi tebantfu baseNingizimu Afrika , labangakhoni kutsenga imoto , titfutsi temmango timcoka kutekuhamba . 
Litiko leteBulungiswa nekuTfutfukiswa kweMtsetfosisekelo lingumcashi lonikana ematfuba lalinganako , 
Ihlose kwakha inchubo yetemphilo ledizayinelwe ndzawotonkhe tidzingo nalokulindzelwe bantfu leyibasebentelako , ekugcineni yakhe kunakekela lokubaluleke kakhulu emphakatsini nalokuphendvulako . 
Letigatjane tincoma kuniketa lusito lolunganiketwa bavoti labatsite nabavota , nekuniketwa kabusha emaphepha ebhalothi kulovotako nangabe kube khona kukhetsa lokwenteke ngengoti ephepheni lebhalothi . 
Loku kusho kutsi bahleli bendzawo yekwakha kumele bavisise tisasuka kutsi ngumuphi umkhawulozinga lobekiwe wetitfutsi tesive futsi kumele batfole lolwati ngekubonisana netiphatsimandla tetitfutsi ngemazinga ato etitfutsi tesive endzaweni yato . 
Ema-akhawunti ebantfu atawuletsa tingucuko letinkhulu kutinzuzo tekucinisekiswa ngetinsita nekuphatsa . 
Tingasetjentiswa njengemigomo lemikhulu yetindzawo letinhle letijabulisanako kutindzawo letingekhatsi edolobheni noma-ke tindzawo letikhetsekile temabhilidi . 
Kunikwe lokune longakhetsa kuko njengetimphendvulo letingabangito kulemibuto lelandzelako : 
Imishikashika yetemidlalo nekususa situnge iyachubeka nekuba tindlela letimcoka tekushintja ummango nekwakha simo lesihle semnotfo . 
Kuto tonkhe tintsela letinkhulu letibopho tichazwe ngalokucacile kulemitsetfo netimiso . 
Hlanganisa kubutfwa kwedatha , kucubungula kanye nemaphrothokholi . 
Kuchubeka kuloko likomidi alizange liyibuke imibiko yangekhatsi yekota , ngaleyo ndlela alikhonanga kwenta umsebenti wekwengamela kufezekisa tindzaba lokubikwe ngato ngumsebenti weluhlolomabhuku lwangekhatsi ngalesikhatsi . 
Kuchuba kutfutfukiswa kwetindzawo tasemakhaya , kunelitsimba lelikhetsiwe futsi Luhlaka Lwendlelalisu Lwekutfutfukisa Tindzawo Tasemaphandleni luvunywe yiKhabinethi . 
Kucinisekisa kutsi tekwelashwa letibhaliwe tesigulane tihambisana nekugula lokutfolwe kuso kanye nesimo saso . 
Lilunga ngalinye lelihambela lomhlangano kumele lihloniphe sihlalo futsi ngahle likhishwe uma lingumuntfu longahloniphi emandla asihlalo . 
Emanti lasetjentiselwa kakhulu tidzingo tasekhaya futsi laniketwa etindlini tasemakhaya letitimela todvwa . 
Letinchubomgomo tetimali tahulumende netimali letisuselwa kumitsetfo tihlose kuhambisa lula lomjikeleto wetetimali tigcine nekusimama . 
Iyunithi seyicale kuhlela nelitiko selikhangise sikhala semsebenti wemphatsi kwesekela kusetjentiswa kwalomsebenti . 
Emanani akhelwe kutfola imali lengenako yahulumende ngemikhicito lengena kuleli noma akhulise lemali yalokungenako kute kuniketwe lokukhicita kuleli kutsi kube nemncintiswano nekuvikela timboni takuleli . 
Idatha itawubekwa njani futsi kuphi ? 
Onkhe emalunga elicembu lesifo semtfwebulo kumele adlale indzima ekucecesheni , kufundzisa nekuphenya ngesifo semtfwebulo . 
Ligcogco letebuciko leLitiko Letebuciko Nemasiko selibuyisiwe futsi nemisebenti ikhangiswe kusakhiwo saleLitiko . 
Kukhona imifundzate lemine njalo ngemnyaka kulemboni yetekuvakasha nekuphatsa bantfu kahle . 
Munye Lofundzela umsebenti Wekucwaninga emabhuku Kwangekhatsi ushiye phasi umsebenti ekoteni yesibili yalomnyaka lobuyeketwako kuto ayochuba ibhizinisi yemndeni wakubo . 
Kutigaba tetifundza , imisebenti ifaka kakhulu ekhatsi umkhakha wesitsatfu . 
Loku kwentelwa kuncuma emazinga ekuhambisana ngekusebentisa imitsetfo , imitsetfosimiso kanye nekwenta ncono kuhambisana . 
Sikweneti lesiwako sasekhaya futsi kwenta ncono umtfwalo wemnotfo , kuvumele timo kuma kakhulu tibheke ekukhuleni . 
Loku kusho lokutsite lokukhulu mayelana nenchubomgomo yetetindlu tasemaphandleni kuleSifundza , ikakhulu kuncuma kutsi yini leyenele nalengakeneli kulendzawo yasemaphandleni . 
Kusekela lokusungulwa nekusebenta kahle nangemphumelelo tindlelo tekuphatfwa kwetinchubo temalayisensi . 
Tincwadzi tekushayela letisemtsetfweni nekwati kusebentisa ngcondvomshini . 
Lolofake sicelo kufanele abe ngumnikati lobhalisiwe walendzawo kantsi akukafaneli acashise noma yiphi incenye yalesakhiwo noma atsatse labacashile . 
Tfutfukisa tisebenti letihlelekile , letincintisana ngalokukhangako futsi letigcile kubatsengi ngekucinisekisa lusito lolusebenta kahle kakhulu futsi ngemphumelelo kubatsengi betfu . 
Masipala wasePolokwane weluphiko lwemhlaba njengoba kuchazwe ngentasi : 
Nakungenteka kutfolakale kutsi Indleko yeBhida beyingakasuselwa kuluhlu lwentsengo lwekugcina lobekuLusuku lwekuBhida , Sifundza sitawuba nelilungelo lekukhetsa luhlu lwentsengo lokutawususelwa kulokuntjintjantjintja . 
Tekuvakasha titawuchubeka nekubekwa embili njengemkhakha lobalulekile wekukhulisa umnotfo . 
Loku kufaka bantfu labahamba njengebagibeli betimoto labangasibo bashayeli . 
Lephrojekthi itawuhlelwa ngekusebentisana neLihhovisi laNdvunankhulu . 
Wonkhe wonkhe lonelayisensi ( ngaphandle kwalabo labenelayisensi yekwenta , kulondvolota nobe kuniketa loku ) uphocelekile kukhokhela lemitselo yekugembula njengobe kubekiwe kuleShejuli . 
Loku kuvimbela sidzingo sekwati ngco timfucuta letikhona kanye nekujikeletisa tindleko tekubamba luhlolo lolunyenti lemfucuta-ngco . 
Emaphuzu etidzingo lafana nemkhuba webatsengi , kuntjintjisa emkhatsini wemkhicito kanye namalingena lowentiwe ngumuntfu ngamunye naye unemtselela entsengweni . 
Umklamo welucwaningo newekuhlanganyela lokuhloswe ngawo kudizayina timphawu teSishayamtsetfo tiyaphotfulwa . 
Nanome kunjalo , nanome kubekhona inchubekelembili lebabatekako , lomsebenti bewungasilula , futsi tinhlelo tetepolitiki netemnotfo solomane tisengumsebenti longakaphotfulwa . 
Litiko lavelonkhe linemsebenti wekuhlela lomkhulu , lowukuhlanganisa tinchubomgomo netinhlelo , kusungula imitsetfo , kugadza nekuniketa sikhwama . 
Imitsetfo isetjentiswa ngendlela yetigaba . 
Bonkhe basebentisi badzinga ematfuba ekubalekela kugcwala kwebantfu nalokwentiwako . 
Kuswela nebugebengu kunemtselela lomubi kakhulu ekufundzeni . 
Kugcineka Kwesentha Yekulawulwa Kwetinhlekelele lesisebenta ngalokugcwele futsi lehlomile ngulokubaluleke kakhulu . 
Kungaphilisani kahle kuchwazwa , njengetinhlobo tekungakwati kusebenta , futsi lokumcoka kumayelana , nebudlelwano bekuticabangela besisebenti naletinye tisebenti lasebenta nato , ngekhatsi kwesimondzawo sekusebenta , mayelana nekuhluleka noma kungakhoni kwesisebenti , kugcina kunebudlelwane lobuhle lobunekuvumelana nebalingani bakhe . 
Sicelo sesiphakamiso seMisebenti yeTekuvakasha kanye naleHambisanako . 
Emanethiwekhi emgwaco wendzawo loya kutinhlangotsi letinyenti kumele ngako ke achumekwe ngekhatsi abe yincenye lenkhulu yeluhlelo lwekuhamba kulendzawo lenkhulu futsi akumele atsatfwe njengencenye lencane letimele kuloluhlelo . 
Ngikholwa kutsi Umbutfo Wetekuvikela wetfu uchubekile futsi undlule etinkingeni letinyenti , hhayi kunikete tizatfu tekuba khona kwawo , kodvwa nekukhombisa kutsi bayakujabulela kusebentisana eNingizimu Afrika lensha . 
Inhloso lenkhulu yaledokhumenti kuhlola lusebentisomali , timali letingenako kanye nemiphumela kutinsita tekutfutsa tesive kulendzawo yemadolobha lasitfupha lamakhulukati . 
Lokungalingani kwaso kuniketa sikhutsato lesikhulu setiphatsimandla letiphetse sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco kutsi titfutfukise emandla ekungenisa idatha , kuhlanganiswa kwestathistiki , kuhlatiya kanye nelucwaningo . 
Kucwaninga ngetesayensi kucala ngekufuna kwati mayelana netintfo temvelo , ngalokumiselwe kuloko lesikubonako kuleyontfo . 
Ngemcondvo lobanti , uMkhakha ulungisa tindzaba letinyenti tekusebentisa ngekuhlanganiswa kwetimali . 
Kudizayinwa kweNdzawo Yekuphatfwa lensha . 
Emabhizinisi aphendvule ngekukhulisa lusiso , ikakhulu ekwakheni , tinsita tetimali , tekuchumana netitfutsi , kufaka sandla ekucashweni kwebantfu lokuphakeme . 
Lobubanti balokubuketa yincitfomali yesive kuto tonkhe titfutsi tasemgwaceni nakujantji kulamadolobhakati lasitfupha , kuletindzawo eJozi , eTshwane , Ekurhuleni , eKapa , ​​eThekwini , nase-Nelson Mandela Bay . 
Tonkhe titfo tenombolo titawuba kulelipuleti . 
Bafakisandla lababaluleke kakhulu be ' Kukwenta Kwenteke ' bakumazinga lamatsatfu . 
Batali labatfuma bantfwababo kuyotsenga tjwala bayinkinga lenkhulu . 
Inkhinga kutsi loluhlu ecinisweni alugcini , lokungenani ngekwetimiso talolwati lwanyalo kutebungoti bete-ikholoji . 
Letigaba letilandzelako ticocisana naletinhlobo letehlukene ngalunye bese tiveta tinkinga letibalulekile letivele kulokubuketa incitfo . 
Lelithebuli lelingetulu likhombisa linani lelilinganiselwe " labasemkhatsini labanganakwa " ngekuya kweticelo tekusitwa ngemali letifakiwe letitfolwe yi-SU . 
Imitamo yekukhulisa kusetjentiswa kwelisu lelimikhakha lehlukene kute kulawulwe kugcwala ngalokwendlulele itawukhuliswa . 
Lelitiko lisebenta endzaweni lapho kuhlela kwekutfutfuka lokuhlangene ngulokubaluleke mbamba . 
Kulungiselela emkhatsini wematiko ahulumende kuchubeke kwaba ncono ngenca yemihlangano yemaviki lamabili Yeforamu Yekukhulumisana Nahulumende lebekuyiwa kuyo . 
Niketa indzawo lelingene yekubeka timoto ulindzele kuyigucula ibe yindzawo yekupaka . 
Ngakoke kungaba khona kuphambuka lokukhulu futsi kube nengcabano emkhatsini kwenshisakalo yebatali nebantfwana . 
Ucelwa kutsi ufundze lomlayeto wekwemukelwa ngoba ucuketse lwatiso lolumayelana nemgamu wenchubo yekwemukelwa ku-inthanethi . 
Emakontileka atawubhalwa ngeSingisi . 
Ngabe lendzawo yekwakha itawuchunyaniswa njani kulenethiwekhi levele ikhona yetitfutsi tesive , kungaba yemgwaco nome yajantji nome kokubili ? 
Hlanganisa imibiko yenchubekelaphambili letfolwe ivela kubatfulitinsita ; 
Tinjongo Tekuvakasha taseNshonalanga Koloni : Kuniketwa imali kwebetekuvakasha kulemisebenti yalenyanga etikolweni . 
Kuniketa lwatiso mayelana nesimo semigwaco mayelana nekuhlanganiswa kwembiko wemnyaka . 
Lihhovisi lebuholi lobusebentako bunikete sikhatsi lesinyenti ekucinisekiseni tinsita letiphumelelako , letanele naletihlangene ngekhatsi etikweni . 
Ifuna sineke , kutitsiba , kutikhandla nekutidzela . 
Emabhodi emanti kumele asebente ngendlela lenekuchaza emphakatsini ngekuba sebaleni lokukhulu ikakhulu endzabeni yetelekelelo . 
Titeshi nabojantji titawakha sisekelo senchubo lenodali yetitfutsi , letawusentjetiswa njengelithulusi lelitawutfutfukisa kutfutfukiswa kwendzawo lapho umphakatsi utsengisa etiteshini . 
Simonhlalo savelonkhe kufanele kususelwe kuso . 
Emazinga laphakeme kakhulu ekucashwa , ako kokubili ithemu lemfishane nalendze , kwetisebenti letikhicitako kufuneka kutsi asekelwe ngalokubalulekile lokuchubekako kulisubuciko letfu lekukhula . 
Kwengeta lapho , kulindzeleke kutsi tikhala titawuhlala tivulekile kudzimate kulunganiswe ngendlela lengiyo ngeligunya lelisha leLitiko . 
Loku kuvumele leitiko kutsi licinise loluhlelo lwashwele kantsi loku kufaka ekhatsi kubuyeketwa kwenchubomgomo nemtsetfo loshayiwe washwele ngenca yekugula , nekusungulwa kweluhlaka lolusasetjentwa lwetekuboshwa . 
Iyunithi imatasatasa ngenchubo yekutweba kucinisekisa kutsi inemakhono ekwenta umsebenti ngalokuphelele . 
Litiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi litawuba netakheko letimbili tenhlangano ekwentiweni kwemishikashika yalo yekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka . 
Noma kunjalo , kubungata kwetfu kusebungotini kulamacembu lahlangana ngenjongo yekucinisekisa kutsi titselo tenkhululeko angeke titfokotelwe nguye wonkhe umuntfu , ikakhulukati labasikati kanye labasengotini yekulimateka . 
Noma kunjalo , lwatiso lolungakapheleli lwatfolakala kutsi kwentiwe bulungiswa kuletinkhinga letaphakanyiswa kuletindzawo letibaliwe . 
Leminye imiphakatsi ibika kungavumelani emkhatsini wekwehlisa umtfombo nekugucula imfucuta , njengobe lokubili kungachudzelana ngekwesekelwa kuba seluhlelweni , tisebenti kanye nemitfombolusito yetimali . 
Umsinga wekugcina lokaliwe uyinhlanganisela yemandla lamanyenti lawuchubako . 
Etikhatsini letinyenti , Litiko leMbuso Wasekhaya neLetindlu lesifundza lidlala indzima tsite yekuhlanganisa ekhatsinekhatsi nesifundza . 
LoMsamo waseNingizimu Afrika weteMlandvo weteMasiko loseKapa ugcine ligcogco lelidzalakati lemlandvo wemasiko wakulelive . 
Tindzaba tendlela yekukhetsa umsebenti titawucatjangisiswa . 
Kugadza kufanele kwentiwe kuhambisane neluhlelo lwekugadza kwakha , lekuyincenye yekucaciswa kwekontileka . 
Kucinisekisa kukolelwa kwalokungenako kulelitiko lemphahla leyiswa endalini . 
Kubeka tinhloso nekubika ngelinani letitjudeni kuhlala kuyinseyeya njengoba sikhatsi sekutfola imali yesibonelelo silingana nesemnyaka timali , kube kubhaliswa kwetitjudeni ngalokuvamile kulandzela umnyaka wekhalenda . 
Umtsengi utawukhokhela lomtsengisi nome nguyiphi imali lekufute umtsengisi ayitfole . 
Timo Letetayelekile teKontileka titawuba yincenye yawo onkhe emadokhumenti ekubhida futsi angeke tichitjelwe . 
Munye wemisebenti lebalulekile ekunikeni umphumela ekuguculweni kwemhlaba jikelele nekubuyiselwa kwemalungelo emhlaba ngesimo sekubuyisa umhlaba , ikakhulu , kucinisekisa kutsi timfuno talofaka ikleyimu ngamunye timelwe futsi tivikelekile . 
Kwanyalo kusete kungabata kwekutsi Umbutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA ungatsatsa sinyatselo nangabe uhlanganyela ngekusebenta ngetekuthula . 
Emkhatsini walesimo setfu sekutfutfuka kunebantfu lekudzingeka baniketwe emandla . 
Lwati lolusebentako , kuvisisa kanye nekusebentisa imisebenti yemculu , kutetayeta kanye nelikhono lekugcina idatha . 
Ngenca yesimo setemphilo semimango lesiphela emandla ngenca ye-HIV ne-Aids , takhiwo temhlabatsi titfolakala tinguletibhidlikako futsi letingahlaleki . 
Lapho khona tintfo temphahla , temboni netemshini titfolakale ngekuntjintjiselana ngalokungasiyo imali noma ngemphahla lengasiyo imali noma ngenhlanganisela yaloku kokubili , imphahla , imboni nemshini kukalwa ngelinani lako lelikahle . 
Imigwaco lebalulekile lemikhulu imigwaco lesuka edolobhenikati iye edolobhenikati , kube imigwaco lesekelako imigwaco lengekhatsi kwemaphetselodolobha . 
Lelitiko lihlala njalo libukana netinsayeya mayelana nekusitwa ngetimali kute kutsi lihlangabetane netidzingo tesakhiwonchanti semigwaco kulesifundza . 
Lamacembu lamabili akabhale emasu latawusetjentiswa . 
Kuniketa kuphatsa ngemphumelelo nebuholi lobubuchwepheshe ngekucinisekisa kuphakela kwekutfutfukisa basebenti . 
Kuphindze futsi kumiselwe ekusetjentisweni kwebufakazi lobubambisanako lobufunwa kumitfombo leminyenti lapho kukhoneka khona . 
Kugunyatwa kwemabhizinisi , emacembu netinhlangano kumcoka ekusetjentisweni kwemtsetfo wekulawula tibhamu Eningizimu Afrika . 
Kusukela kwalokuhlanganiswa kwalamagunya asekhaya lamanyenti nekwakhiwa kwaMasipala weLidolobhakati i-Nelson Mandela Bay , letinhlanganisela leti betinguletilawulwa ngulomasipala wakamuva . 
Kungenelela lokunyenti kulesifundza kutawentiwa kwentela kuvuselela Umkhandlu wetfu Wesifundza ku-Aids . 
Lilunga leBhodi nome emakomidi ayo longakacashwa ngalokugcwele nguMbuso utawukhokhelwa kanye nelusitomali loluncunywe yiNdvuna ngekulandzela Timiso Temafa letikhishwe Temafa aVelonkhe . 
Tindlela tekuhamba letinkhulu tingaphindze futsi tisebente njengetindzawo tebuluhlata letisemgceni . 
Injongo yaleLitiko lelisha leTindzaba Temanti neTemahlatsi kucedza lokungalingani lokutfolakala ekufinyeleleni tinsita temanti nekuhlanteka letisisekelo . 
Kungeniswa lokusandza kwenteka kuMtsetfo waVelonkhe weKulawula Simondzawo kanye neMtsetfo weLuhlakamsebenti lweNchubomgomo yeKutfola Lokunwako ube nelifutse lelikhulukati kutindlelakwenta tamanje . 
Tikwebunjalondzawo nekulondvolota , lokuhamba phambili kutawuba kucinisekisa kuhambisana nemtsetfo kanye nekucinisa emandla ekusebentisa inchubomgomo yebunjalondzawo kanye nemtsetfo . 
Yonkhe leminye imisebenti ivumelekile kuye ngekutsi ivunywa likomidi lekuhlola emabhuku yini . 
Kuhlongotwa kutsi imoto lencunyiwe angeke ishayelwe ngaphandle kungaphatfwa imvume yelayisense yebungcweti . 
Tiphakamiso : Lofake sicelo lofanele kufanele abe nebukadzebona ekuphatseni tikhalo nemacala ekucondziswa kwetigwegwe kanye nelwati Lwemtsetfo Webudlelwano Betemisebenti . 
Letimo letimbili tiye takhonjiswa : Kuleyekucala inzuzo ihlala imphilo yayo yonkhe yemlingani lophilako bese yesibili ihlala tikhatsi letitsite letilingana ' iminyaka lesihlanu noma kuze kube sekufeni kuya ngekuhambisana netimo . 
Bufakazi kufanele buniketwe bekutsi loSokontileka uhambisana nalemigomo . 
Kusebenta ngemazinga lasetulu kutawulindzeleka kumitimba yemtsetfo kufaka ekhatsi imitimba lekusigaba sesibili njengemabhodi emanti nalabaphetse bakumasipala . 
Ngaphandle uma umbuto longiwo wabutwa futsi waphendvulwa ngumlamuli , imphendvulo lengasiyo angeke kusho kutsi ayivakali kahle . 
Masipalati kwanyalo utawuhlala alungisa inkundla yetemdlalo kudzimate kutfolakale imali yekulungisa kabusha nekwakha tikhungo temidlalo yangekhatsi . 
Uma ngabe kungasenteki kwekutsi lokuphuma kumitfombolusito lefaka ekhatsi tinzuzo temnotfo noma lokungakhoneka lokutinsita kutawudzingeka kulungisa lomtfwalo , lombandzela utawubuyiselwa emuva . 
Etentekweni letinyenti tekuhlola bungoti ku-ikholoji , licembu lelingilo lelihlosiwe yimvelo . 
Labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo bashade umshado lohlanganisa imphahla futsi lemphahla yelifa lelihlangene . 
Labahleli kufanele bashayelwe lihlombe ngekutsatsa sinyatselo sekwakha iNhlangano Yebahleli njengesinyatselo sekucala kulungisa loludzaba . 
Sebentisa indlelakwenta yekudvonsisana lokulinganako yetizabalazi letiyenti kuloluchungechunge lolulinganisile . 
Lwati nekwati kabanti ngekutfutfukiswa kwetinchubomgomo , emasu ekuhlela , kulawulwa kwemali , tivumelwano nekulawula imiklamo , kutfutfukisa tinhlelo , kulandzelela nekubuyeketa . 
Ngentansi kuhlukaniswe ngekwetigaba temsebenti , buhlanga nebulili kutisebenti leticashwe kulomnyaka timali lobuyeketiwe . 
Nanome kunjalo , kuvuseleleka kwemhlaba ekuweni kwemnotfo kwakamuva kuyangabateka . 
Timboni letinkhulu taseMpumalanga tisekele kakhulu tikwetinsita temhlaba kute tisimame . 
Lomklamo kulindzeleke kutsi uphele kulomnyakatimali wona lo . 
Imiphumela lemihle letsintsa umuntfu wesitsatfu ingaba kokubili kwenhlalo nekwemnotfo . 
Ngesayensi , sikhonile kwakha kuvisisa lokukhula kakhulu nalokwetsembekile kwemaphethini lamanyenti emhlabeni , njengemaphethini entfo , umdlandla , emandla nekuhamba , kanye nemaphethini laphatselene nemphilo . 
Umhlaba losetandleni Tembutfo Wetekuvikela ukhava indzawo lenkhulu . 
Tfutfukisa , hlela ubuye usebentise tinhlelo temfundvo . 
Kulomnyaka lophelile emkhatsini we-Chiefs nePirates e-Ellis Park , kwenteka sehlakalo lesifanana nalesi sekutsi tihlwele tifike ngemuva kwesikhatsi ngemaminitsi langemashumi lamatsatfu ngembi kwekutsi umdlalo ucale . 
Imitselela itawuba khona , kodvwa siyatsemba kwekutsi buhlakani betfu sisonkhe ngekhatsi kuHulumende , bemabhizinisi nemikhakha yebetemisebenti kutasisindzisa kulemitselela lemibi yalokwehla kwalomnotfo . 
Ngaphandle kwekusungulwa kweluhlaka lwenchubomgomo futsi nekumiswa nekubekwa liso kwetinjongo tenchubomgomo , ema-ejensi aHulumende losemkhatsini tiseloku tinemisebenti lemcoka yekwesekela yekuyenta etindzaweni tekucecesha , kwabiwa kwelwati , kanye nelusito lwemisebenti letsite nekuphatsa . 
Niketa bufakazi bebuniyo , njengerejista lecinisekisiwe yemphahla yenkampani . 
Batsengi labahlakaniphile batawubuta imibuto lematima futsi bacabange ngekutfola kuhlola kuvikeleka kumuntfu wesitsatfu losemkhatsini lonelwati ngembi kwekutibophelela kumtsengisi losebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi . 
Kwatisa takhamuti kanye nelwati ngeluhlaka lwetemtsetfo lwekutiphendvulela , kuvela sobala kanye nekuhlanganyela kwetakhamiti etindzabeni tekutfulwa kwetinsita tiyaciniswa ngekusebentisa umkhankhaso lotsi " Ati Emalungelo Akho Emsebenti kanye Nekutibophelela "  . 
Lenchubomgomo itawuvala lesigaba saloluhlelo lenisiketa inchazelo lejwayelekile yetintfo letibukene nalesincumo sesimo lesiyinhlekelele . 
Kute kuchutjekwe nekwesekela umkhakha wangasese ekukhuliseni imisebenti e-Afrika , ngitawumemetela imitsetfo lelula letawunciphisa sikhatsi netindleko tekuchuba ibhizinisi e-Afrika . 
Bonelela tindlela letincamulelako lasesikhundleni semabanga lasemkhatsini , lafana nebhasi , libhayisikili nelitekisi . 
Idatha yekubeka intsengo kufanele kutsi ikhombise konkhe lokucatjangiwe ngesikhatsi kusasungulwa siphakamiso sekubeka intsengo . 
Kuvisisa kwentiwa kweluhlelo nekuphatsa indlela yekutiphatsa emsebentini . 
Emanani aleSikhwama akha sisekelo sekusebentisana kwaso nebasebenti , batsengi futsi nalababandzakanyekako . 
Masipala Wesigodzi awufaki ekhatsi kusebenta ngetimali temave angaphandle . 
Kungaloko silapha namuhla . 
Linani letindlela tekungenelela letisetjentisiwe kumisebenti yekusita ngekweluhlakamsebenti lomtsetfo kucinisekisa simondzawo sekusebenta lesifanelekile . 
Luhlu lwemadokhumenti labuyiseleka emuva lubuka kutsi ngumaphi lamadokhumenti lotfole ithenda lekumele kutsi awagcwalise nangabe angenisa timphahla tekunikwa kwethenda . 
Kudlala - bantfwana labancane bavamise kudlala ngekusungula noma imidlalo yekulingisa ngekwabo , futsi bavamise kugcila endzaweni yekudlala lencane kakhulu . 
Niketa lwatiso kubasebenti bakho lababalulekile enhlanganweni : 
Kugcinwa kwemanethiwekhi emigwaco kuyinsayeya . 
Umculo wakuleli wesitsatfu kuyo yonkhe imiculo letsengwa yiNingizimu Afrika . 
Itetiphathi ingafaka sicelosikhalo sangekhatsi lesiphikisa lesincumo seSiphatsimandla seLwatiso sesikhungo sahulumende sekunganika sicelo sekufinyelela . 
Kungavumelaningekwemicondvo lokwehlukanise i-Afrika esikhatsini lesengcile futsi lokuvimbe bunye kutepolitiki nekuhlanganiswa kwetemnotfo sekuphelile . 
Lesiphakamiso lesi futsi sisisekelo sesidzingo sekusebentisa tisebenti tekuvikela leticeceshwe kahle . 
Basebenti lebebangenamakhono bebete nakancane indlela yekusebenta , kube labo lebebabothishela Labamnyama , bonesi nemaphoyisa bebathuliswa ngalokutayelekile . 
Kute kungeneliseki lokukhulu kudizayini nasekusetjentisweni kwetindlela tangekhatsi tekugadza letimayelana nekulawulwa kwetimali nekwebungoti . 
Letindlela tekubika nekucatsanisa tisuselwa kutinhlelo tekwenta emaresidi ngabongcondvomshini nemabhuku emali . 
Bemtsetfo kutemphilo abakuncomi kuhlala uhlola i-HIV ngekutayela , ngoba umphumela lotsi ute awusho kungabi khona kwekutseleleka . 
Kunaka simo lesimatima setimali kusidzingo lesibalulekile phakatsi kwesikhatsi lesiyinyanga kutawuba kubuyisela kabusha umtsetfosivivinyo weliholo lesifundza . 
Ufanele kutsi ukwati kuchuba lucecesho lwetisebenti letifanele kulelitiko , kubomasipala nakuma-NGO lafanele , kanye nakumatiko ahulumende lafanele kanye nakutisebenti tangasense letetayelekile , mayelana nekufezekiswa kwetindlelanchubo . 
Lelisu litawusita bantfu labasha kutsi bangene emakethe yebasebenti kutsi bazuze lwati lolubalulekile kanye nekufinyelela ematfubeni emisebenti . 
Etimeni lapho kudzingeka khona emalungiselelo lakhetsekile , thishelanhloko kumele abike lokukhulelwa kuMconndzisi : Luhlolo etikweni ngekushesha bese utfumela sitifiketi sakadokotela njengebufakazi . 
Umsebenti weMphatsi weTekuchumana ngekhatsi kwahulumende wesifundza kufanele aciniseka kutsi tinchubomgomo letifanele , umtsetfo , tincumo temkhandlu kanye naletinye tindzaba letetayelekile tiyakhulunywa emphakatsini . 
Sinyatselo sesibili setindlela tekucubungula sifaka kucubungula luhlu lwetindlela kanye nekukhetsa indlela lesebenta kakhulu lehlangabetana nesidzingo . 
Kusuka kulolusuku lolu nome nguyiphi inzuzo nome kulahleka lokuvela etingucukweni telinani lebungako baletimphahla iyabonwa . 
Emagama nemininingwane yabo bonkhe labahlanganyelako ifakiwe njenge Sengetelo A , lapho khona kulinganiswa lokubekwe ngetigaba kwemikhakha nako futsi kuniketiwe . 
Lolwabiwomali lemali lengenako luchazwe ngekwalesimo sanyalo nemali lengenako lebonakalako , lapho ngakunye kuhlukaniswe luhlobo lwentsela kubuye kube nayinhloko yekuphatsa . 
I-Afrika itawuba netekuphepha leticinile kanye netekuvikela telivekati kanye nenchubo yetekuphepha nendlelalisu , kute kutsilelivekatilikwati kutivikela lona . 
Cinisekisa kutsi lomkhicito awulayiswa kakhulu , lokuholela kutsi tincenye letingaphansi tilinyatwe . 
Lokwehla akumeli kwehla kwetisebenti , kepha kusho kwenyuka kwaletinye tindzawo telusebentisomali . 
Lokuhlanganiswa lokuphakeme , noma lokwenteka ngalokulandzelako ( kwekungeniswa kwemandla ngalesikhatsi sekucala sekuhlanganisa ) , kwenteka ngalesikhatsi lokungcola lokuntantako ( indzawo yensila ) kuhanjiswa kuyiswa etindzaweni letikhashane ngemagagasi aselwandle . 
SCOPA setfula imibiko yaso emhlanganweni lomncane lobese wendlulisela letincomo embili . 
Linyenti laloku lifaka ekhatsi kubukana nemishiyalifa letsite yetemnotfo waseNingizimu Afrika . 
Tonkhe tigaba temethali netekufakelwa kwagesi kanye nanoma ngabe nguwuphi umshini longekhatsi noma lohlangene neligumbi lekufafata kumele tichumane nagesi kuya phansi kwemhlaba . 
Kuphumelela kwemtamo nome ngumuphi wekuvikela kukhwabanisa nome luhlelo lwekuvikela kukhwabanisa kutawuncika ekubeni yincenye nekusebentisana kwebaphatsi kanye netisebenti . 
Emarekhodi edatha yesikhatsi lesidze emoya ayasetjentiswa ngako-ke kucinisekisa bumeleli bedatha lenemininingwane , luhlu lwemadatha esikhatsi lesifishane lakalwe ngesikhatsi selucwaningo , hhayi kuphela emadatha emoya esikhatsi lesifishane , kodvwa lamanye emadatha umoya lonemtselela kuwo njengemisinga . 
Kuvikela kungcoliswa yi-cyanide kuyindlela lesebenta kahle kakhulu . 
Siphepho lesinemandla samosha emasimu akolweni KwaZulu-Natal nesangcotfo sabanga kufa kwetmvu eFree State . 
Lolwati loluniketwe lapha lususelwa kumibiko yemnyaka yekusebenta yetinkampani futsi lengetelwe ngelwati loluvela kumawebhusayithi etinkampani , titatimende tetindzaba kanye nalamanye emadokhumenti lasemtsetfweni etinkampani . 
Tikhulu tesigungu selisubuciko kanye netinhloko talawo matiko amasipala nemisebenti lafanele abika ngco kumphatsi wamasipala . 
Nawubhalisiwe njengalohluphekile , kantsi uma kubhalisa lokunjalo kuphumelele , timali letisele ngemuva tiyasulwa Sikhulu Lesikhulu Setimali . 
Sonkhe kumele sidlale indzima yetfu . 
Kusebenta tonkhe ticelo letifakiwe ekhatsinekhatsi netikhatsi letibekiwe . 
Kubayincenye kulemihlangano bekukanjena : 
Kutawubhalwa ngelulwimi lweSingisi kuphela . 
Emalunga emndeni afaka indvodza nemfati labashadile , umtali lohlala yedvwane noma umuntfu lohlala yedvwane lonemondliwa njengoba kuchaziwe kuMtsetfo Wetentsela Lengenako . 
Sekela ibhizinisi yendzawo , tinsita nemikhankaso . 
Tikolo , tibhedlela naletinye tikhungo tahulumende tidzinga kuphakelwa kudla lokunemsoco njengencenye yetikimu tekudla lokunemsoco nekwesekela kudla lokumiselwe lokunemphilo . 
Uma tindleko letingasito temsebenti , uma temukelwe lihhovisi laNkhomishani Yemakleyimu Emhlaba Lophetse , titawukhokhelwa noma tibuyiselwe ngekuhambisana nelinani lelibekiwe lelitiko lelisebenta ngesikhatsi kukhokhelwa . 
Intsela yahulumende lomkhulu lekhokwa ngekuphakela timphahla netinsita . 
Inchubo yemhlahlo ikhombisa kungabi namandla kuya emvuleni lenemandla leyingetulu-kwaletayekile imvula seyiyonkhe ekucaleni kwelihlobo nlokungenteka lokunemandla lengaphasi kwaletayelekile imvuka seyiphelele yasemkhatsini nasekupheleni kwelihlobo etincenyeni letinyenti telive . 
Inhloko yalelikhaya abe nendlu yesibili . 
Luhlelo loluconywako luhlelo lolusemkhatsini welugwadvule lelinekhenophi letfolakala kulo lephakelwa ngco kusuka kulebhodi yekusabalalisa . 
Bhalela umhleli weliphephandzaba wendzawo incwadzi lalpho khona ubeka imibono yakho . 
Kutfutfukiswa kwemakhono nekucecesha basebenti kungenta ncono emakhono ekuniketeni lwesekelo loluchubekako kwawo omabili emabhizinisi lasavela nemabhizinisi lahwebako . 
Litiko linemsebenti wekubukana nato tonkhe tindleko teLuphiko Lwetebulungiswa . 
Kulemisebenti lenikelwako ngesikhatsi setimvula sikolo ngaloko yimfundvo yamasipalati . 
Onkhe emaphemithi netitifiketi kufanele tibe nayo yonkhe imininingwane lefanelekile yekuphatsa njengobe kucuketfwe kusigaba-B : lwatiso lolutayelekile lwekuphatsa emaphepha . 
Loku kukhombisa kutsi tikolo letinyenti kanye nemiphakatsi beyivame kutimbandzakanya kulomkhankhaso . 
Ngako ke , onkhe lamacembu layincenye ekwenteni lula luhwebo lwalokutfunyelwa emaveni angaphandle kumele asombulule ngekushesha lemphikiswano yawo . 
Kusungulwa kwemaCembu Ekunciphisa Imfucuta eThekwini naseKapa . 
Emathuna abomasipala aytenelisa letidzingo letikhona kwanyalo kodvwa kunesidzingo lesikhulu sekukhulisa lendzawo lekhona kucinisekisa kutsi yonkhe imimmango iyafinyelela kutinsita tekungcwaba letanele . 
Lesehlakalo besingaba yinhlekelele lembi kakhulu yelibhola letinyawo lekeyabonwa ngulelive . 
Kwentiwa ncono kwemhlaba ngalokuphelele kufanele kuhlanganiswe kuyo yonkhe imiklamo yekutfutfukisa tetekulima . 
Kulelizinga umcondvo " wemgwaco " udzinga kutsi esikhundleni sawo kufakwe umcondvo wekwenta kutsi kube netindzawo lapho bantfu bativela bakhululekile khona kuba kuto , futsi kube kulapho kuhamba kungenteka khona . 
Loku kuvumela lombuso kutsi asise kakhulu emnotfweni walesigodzi . 
Lokuniketwa kwemali ematikweni kubuya kumitfombo lemibili : Lolwabiwo ngekulingana lwetifundza netibonelelo letinemikhawulo . 
Kuniketwa kwetinsita angeke kwehlukaniswe nemasayithi latsite kanye netimphawu letitsite temmango . 
Umholi tingcogco kulolodzaba utfole kwekutsi kulahleka kwesitoko bekumangalisa ngendlela yekutsi bekungeke kwenteke onkhe emalunga etisebenti angakuboni . 
Umehluko kunenzuzo yelusiso yangaphandle , imalingena yasekhaya icatjangelwa kutsi ibangela lobunye bungoti . 
Konga , kusisa futsi nekusisa kusekela kwekudla konga , futsi kusisa kwenyusa kukhula kwakusasa . 
Kusalela emuva kunethweki lenkhulu yemgwaco iyalandzelelwa . 
Letigaba letibikiwe tasekucaleni kantsi tisatawucinisekiswa ngalokuphelele . 
Umcwaningimabhuku Jikelele kumele abike ePhalamende nobe ngukuphi kukhishwa kwemcwaningimabhuku ngekwalesicephu . 
Asikho sibonelelo lesentelwe emanani langeke asatfolakala , kodvwa emanani ayadzalulwa njengemanothi ladzaluliwe . 
Baphindze futsi kakhulu bangabi nemakhono ahulumende wendzawo kanye nemitimba kwentela kusungula kutfutfukisa lusito , kusebenta kanye nekunakekela . 
Umtsetfo Wemaphoyisa aseNingizimu Afrika , njengoba uchitjiyelwe , wente kutsi kusungulwe tinsita temaphoyisa amasipala kanye nemaforamu emaphoyisa emmango nemabhodi . 
Sichubela iNingizimu Afrika embili . 
Ngaleso sikhatsi lusiba lwenshe lutsengisa kakhulu eYurophu futsi iPrince Albert ibone intfutfuko lenkhulu . 
Imihlangano ibanjiwe nema-ejensi etekucinisa umtsetfo futsi budlelwano bakhiwe kucinisekisa kubambisana . 
Lelicembu libe nemcimbi wesinatfo ngebusuku bekucala bemhlangano bese kulandzela luhambokuvakasha kubukwe tindzawo tetemlandvo eSoweto . 
Kusekelwa kwaniketwa kubaphatsi beyunithi yebhizinisi yekusebenta kucinisekisa kuphatsa lokunemakhono nalokusebentako kwetikhungo tentsengo . 
Ngetulu kwalenchophamlandvo yekucabanga kunesifiso sekuchubeka ngekufaka yonkhe imimango kubo bonkhe bantfu base-Free State kutsi batibophelele ekubuyisaneni futsi bakhohlwe loko lokubahlukanisako babambe lichaza kutinhlelo nakumidlalo lebahlanganisako . 
Loku kungaphetsa tindzaba letinjengemitsetfo yesimondzawo neyetemphilo , timali letimisiwe tekungenisa eveni netekutfumela ngaphandle , njll . 
Tinsita temmango lekufane tiniketwe maphayiphi lamile , imigcomo yetibi lecinile , tincingo tesive , emathoyilethi esive , kanye netikhiphi tagezi temamitha . 
Cishe sigamu semakhaya sitsatse tinyatselo letiphatsekako kuvikela emakhaya abo , bese kutsi cishe ikota itatse tinyatselo letiphatsekako kuvikela timoto tabo . 
Loluhlelo nyalo lukhuliselwe kuletinye Tindzawo Tekulawula eGauteng nakuletinye tigodzi . 
Ngenca yalesizatfu lesi-ke ngekubona kwami kute kwendluliswa lokutawuphumelela . 
Kutfutfuka lokuhlakatekile nalokutincetu kubanga kungasebenteki nekubita kakhulu ekuphakeleni tinsita . 
Kutfutfukisa lamakhono ngekuchumana ekufundziseni umbhalo kungasita ekujuliseni sipiliyoni sebafundzi sematheksti kanye nekwenta ncono kuvisisa kwabo . 
Tisebenti letilawulako letimcoka ngulabo bantfu labaneligunya nemsebenti wekuhlela , kucondzisa nekulawula imisebenti yelitiko . 
Liphepha lelicuketse tingcoco teludzaba laba ngumtamo wesibili wekhomishini wekubukana neludzaba lwekuletsa imitsetfo yase-Afrika yekutfola lifa lehambisana nelilungelo lekulingana Emculwini Wemalungelo . 
Kunakisisa tindzawo tejiyografi letikhetsekile : Emakhophelethivi aniketa sakhiwonchanti nemisebenti lefanele endzaweni lapho umbuso ungeke ufinyelele khona kantsi awunakwa ngemabhizinisi laholwa-ngumsisitimali . 
Ivosha lenjalo ingasetjentiselwa kuchuba temfundvo nekucecesha noma yetfulwe kumcashi lofisa kucasha loshiya sikolo , asite basebenti labasha kutsi batfole emakhono nelwati . 
LoMtsetfo uniketa indlela lefanako yekuhlela , kuphatsa nekusekelwa ngetimali kwetikolo ; kwentela kugucula nekuphelisa imitsetfo letsite lephatselene netikolo . 
Emalunga akhetfwe ngekumelela ngekushiyashiyana . 
Lwati Lwekulinganisa Ematfuba Ekucasha , Sentokulungisa netinkhundla letihlobene nako . 
Tindlela letingabukwa kutfola kufaneleka kwesitediyamu . 
Lelitiko liphindze futsi lifaka ligalelo ekutfutfukiseni emakhono ngekusebentisa luhlelo lwekufundzela umsebenti . 
Lomtsetfo uniketa kuvalwa Kwemkhandlu Lolawula Imitsi lokhona ngeMtimba Lomisa umtsetfo Wemitsi eNingizimu Afrika kanye ne Tintfo letisetjentiswako Tekwelapha . 
Kumhlaba jikelele kunekwamukela lokwengetiwe kwesidzingo sekungeta sigaba sekuchumana kutindzaba letibalulekile , ngisho nasemibusweni yentsandvo yelinyenti letfutfuke ngalokuphelele . 
Kodvwa , liciniso lekutsi loluhlelo lusimanyiswe tibonelelo letinemibandzela futsi basebenti labanyenti bayo lucuketse basebenti betinkontileka , kuyinkinga . 
Litiko seliyati kutsi tikhulu betingakutfoli kuceceshwa lokuhlobene nemsebenti , lokulandzela lapho kwaba kwakhiwa kwemaforamu ekucinisa lokucecesha . 
Kucinisa kuchumana emkhatsini wabocalangaye benchubomgomo yaHulumende kanye nelusebentisomali lwahulumende kungumnyombo wesabelomali sethemu lesemkhatsini . 
Kusungulwa Kwendzawo Yekwabelana Ngemininingwane emabhizinisi lakhulako afundvwe basisi labanyenti . 
Lesivumelwano singachitjiyelwa noma lesikhatsi saso singakhuliswa ngekuniketana Emanotsi . 
Ngandlela , kusungulwa kwemisebenti lokungetiwe nekwatisa ngentfutfuko yebhizinisi . 
Kunesikhungo selwatiso Lwemathenda lesikuSigcinimafa Savelonkhe kanye nendzawolusito yemibuto yelucingo . 
Imbadalo incunywa ngekwelinani letikweleti futsi lihlukanisiwe . 
Ema-tilapia letalelako nalasakhulile aphila sikhatsi lesincane . 
Ecinisweni , kufaka phakatsi wonkhe umuntfu longasebenti ngekuya kwenchazelo lesemtsetfweni , kanye nencenye yelinanibantfu lelingangahlanganyeli ( ngekusho kwenchazelo lesemtsetfweni ) labo labavete kutsi bayatfolakala , ngaphandle kwesizatfu lebasiniketile sekungafuni umsebenti . 
Lemiklomelo inaka kwetfulwa kwemiklamo yemisebenti lebe yimphumelelo naleyenteke kahle nemitamo lebe yimphumelelo ngekusebentisa tindlela letinsha , tindlela letehlukene nemathulusi . 
Kutsiwa tihlwele telibhola tibuya emacenjini lahola kancane , ngako-ke atikhoni kutsenga emathikithi ngembi kwesikhatsi . 
Lwati ku CCTV lutawuba lusito lolungetiwe . 
Noma ngabe ngikuphi lokuphambene naloku lokucuketfwe kuloMtsetfo , Indvuna ingenta timiso letinjena ngendlela lebona ngayo kutsi tibalulekile mayelana nekusabalaliswa , kwetfulwa noma kubukiswa kwanoma ngiwuphi umsebenti noma umkhicito . 
Emarisevu asekela i-SAPS ngekungeta emandla , futsi njengencenye yemaphoyisa kanye nekubambisana nemmango ekulweni nebugebengu . 
Kutiyela matfupha nemibuto yelucingo lemayelana nenchubekela embili angeke " kuphutfumise " inchubo futsi akukhutsatwa . 
Loluphakelo lwekucala lolusentjetiswe ngesikhatsi senchubo yekubhajetha , lususelwe kulokulinganisela kwaphambili kwalomnyaka lophelile lwafundvwa . 
Ngemvume yaso lesicelo siphambi kwetfu . 
Kubhalisa kusolo kusinyatselo sekucala ekuvumbuleni tindleko letiliciniso netangempela tekusetjentiswa kwemanti ngendlela lehlelekile nalecotfo . 
Likhansela leliwadi linemsebenti wekugcina irejista yetinshisekelo letivetwe ngemalunga elikomidi leliwadi . 
Tinombolo nato tikhombisa ngalokucacile kubaluleka kwekufaka sandla lokwentiwa nguHulumende kumnotfo . 
Lesakhiwo siyahambisana netinkhombandlela tavelonkhe . 
Emazinga ebukhono betitfutsi tesive abalulekile ekutfutfukisweni kusetjentiswa kwemhlaba . 
Emuva kwekutfola emakhotheshini uMkhandlu utawucocisana nabo bonkhe bobane baniki kudla kute kutfolakala linani lelivumelekako . 
Nanoma kunjalo , kwenta lokunjena kwentela phasi kulawulwa kahle kwetimali tahulumende . 
Tindlela tidzinga kwakhiwa ngemandla tifike ezingeni lasemakhaya . 
Bantfu labanyenti laba-inthaviyuwiwe basebentisa " kuswelakala kwesikhatsi " njengesiviko semazinga laphansi ekulawulwa kwemfucuta yetemphilo lesacashelwa . 
Kufanele sihlale sinamatsele esikhatsini setfu-lesahlolwa , emapolitiki langenabo-buhlanga ekulungiseni letinkinga . 
Hlola ubuye ucinisekise emadokhumenti lasidzingo ekusekela timali letidzingekako ekusebenteni kanye nakunchubo yekuhlela kwemnyaka kusebenta , kuhlela kanye nekutfutfukisa ibhajethi yeyunithi yebhizinisi . 
Uma tingekho tinombolo , kufanele kutsi umlimi anikete tinombolo letingasetjentiselwa kubona insimu ngayinye . 
Kusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa tindzawo tasemakhaya loluvakalako , kufake phakatsi kwesekela kufinyelela etimakethe tekulima , kucecesha nelusito kubalimi labancane . 
Ticelo ( batsengi bangekhatsi kuphela ) ngaphasi kweluhlelo Lwelucwaningo Lwekucala Lwemakethe titawuniketwa lusito lwetinsita tetitfutsi temitfwalo nekuhamba ngekuya ngekutsi lolusito lwetinsita tetitfutsi temitfwalo nekuhamba tihlelwa ngulofake sicelo asebentisa Umtfuli Wetinsita Lonconywa yiTISA . 
Kubala lokufaka sandla kwetintfo letigucugucukako letichazako kulelizinga leliyi-avereji lekonga kwebantfu eNingizimu Afrika nalephaneli nalesikhala lesisemkhatsini wako kumatima . 
Sikubongile kwesekela lokukhulu labakukhombise hulumende wetfu . 
Ngakoke inkantolo beyitawuphila kuko kokubili kucabangela bantfwana neliciniso lekutsi labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo abazange basole kutsi bona noma bantfwana babo batawuswela likhaya ima imphahla idliwa Ngumbuso . 
Emandla enhlalomphilo yalokuphilako e-Alfred Nzo kutsi achubeke ente kutsi linanibantfu likhule ayehla , kantsi loko kulahlekelwa kutsintsa kakhulu labaphuyile . 
Kuze kuvikeleke sitfutsi lesibanjiwe , umphatsi wemahlatsi angayivimbela ngekutsi akhiphe incenye letsite kulesitfutsi . 
Sikhulu lesiphendvula ngetimali kungenteka singatfumeli kunoma ngabe nguyiphi ipolitiki noma wepolitiki lophetse-lihhovisi lakamasipalati noma nguwaphi emandla noma imisebenti leniketwe tikhulu letiphendvula ngetimali ngekwaloMtsetfo . 
Ikontileka kanye nekulawulwa kwetinsayeya nekulawulwa kwangekhatsi ngulobunye butsakatsaka lobubonakele . 
Lesizatfu saleSikhwama Semlondvoloti kuvikela futsi nekulawula timali tebantfu labatsatfwa njengalabangakhoni ngekwemtsetfo nome labeswela emandla ekulawula tindzaba tabo , kanye netindlalifa letingakachazeki , letingatiwa nome letingekho futsi nebantfu labangatfolakali . 
Lolucwaningo lesilwentako kuSishayamtsetfo kumele lushitjelwe kuloko . 
Sihlalo akasiso sisebenti ngalokugcwele kantsi akukhonakali kubniketa lamandla kulowo muntfu kuphela . 
Inhloso lehlangene yekuhhafula linani lebantfu labangakhoni kufinyelela kusisekelo sekutfutfwa kwendle nako kudzinga kutsi kulandzele tindlela letikahle tekulawula simondzawo emikhakheni leminengi . 
Linani lelisetulu litawukhombisa kutsi takhiwo letinyenti tavuselelwa . 
Ngalesikhatsi iBhodi kuba ngiyo lebukana nekuhambisana netidzingo teMtsetfo , indlulise lomsebenti kuLuphiko leKuhambisana , lelinetindzawo letisitfupha letilandzelako temsebenti . 
Kungaphandle kwemigomo lekubukwa kuyo yalolucwaningo lwekutfutfukisa tinhlelo tekucecesha netekwatisa . 
Kwelula kwesibili kufuna imininingwane yekungena bese kwakhiwa luhlobo lolufananako lweluhlatiyo lwekucudzelana lwetimiso tekungena luhlatiyo lwekufadabala kwekungena kanye nekukhula njengaloko lesikwentile kwekumaka kuleliphepha . 
Emanani lekandlulelwe sikhatsi sekuwakhokhela kepha asengakentiwa tikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lawo abuyeketwe ngekuhambisa ngemtsetfo . 
Lemibiko itawuhlolisiswa , lokusho kutsi , inetincwadzi lehambisana nato letikhombisa kwekutsi lomsebenti wentiwe . 
Ibhodi yabamba imihlangano lemine , kanye nemihlangano lemine lekhetsekile ngekucelwa yiNdvuna . 
Sicelo ngasinye sitawutsatfwa njengesicelo lesisodvwa . 
Iphindze ibe yinhle kakhulu ekucosheni tinambutane . 
Inzuza yekusebenta ichazwa njengemali lengeniswe yinkampani ekusebenteni lokuchubekako lapha Ningizimu Afrika kuphela . 
Imitsetfosimiso yaloMtsetfo kwamanje iyabhalwa futsi kumenyetelwa kwayo kulindzeleke kutsi kwenteke masinyane nje . 
Yakha emandla elucwaningo emanyuvesi ase-Afrika futsi utfutfukise tinhlelo temfundvo lephakeme letinebuhle lobusetulu kwentela kukhutsata lucwaningo nekukhicitwa kwelwati lwekucala . 
Uma kungenteka bafakiticelo bangatiswa ngemphumela weticelo tabo kungakapheli emalanga langemashumi lamabili nesiphohlongo selusuku lekuvala , bangatitsatsa njengebantfu labangakaphumeleli . 
Imali lengukheshi noma emaposi-oda kuphela latawutsatfwa . 
Linanibantfu lelisele lona laniketwa imithoyi ye-VIP . 
Sikhatsi sekucecesha besigcile kumisebenti kanye netibopho telicembu ngalinye kanye nekutfutfukiswa kwelizinga lekumakha kanye netinchubo tekumakha . 
Kuyacaca kutsi lisu lelimasekomanyenti liyadzingeka kubukana nalenkinga . 
Nanome ngalesikhatsi batsengi betsenga imikhicito ngco emabaleni kumkhiciti , kucishe kuciniseke kutsi imitamo lesetjentiswe kukhicita leyo mikhicito kwafuneka ihanjiswe kumkhiciti . 
Lomklamo lohlongotwako ungaba nemiphumela letsintsa umuntfu wesitsatfu lengakavetwa etindlekweni ngco netinzuzo temklamo . 
Emabhunu angakutfokotela kuhlanganyela ekubekweni kwetemfundvo kuteluhlelo lolusha , kodvwa awakatimiseli kuhlushwa ngenca yekwehlukana kwalabanye ngekwetilwimi kanye nekwehlukana kwemasiko . 
Yinye yetinsayeya letinkhulu kubomasipalati kufaka umphakatsi emisebentini yamasipalati kanye nekwenta kutsi liphimbo lemphakatsi livakale . 
Bulingani bubaluleke kakhulu kucinisekisa kukhula kwemnotfo , kusungulwa kwemisebenti nekucedza buphuya . 
Injongo yaloluhlatiyo kutfola kusebenta kahle kwetimali temklamo . 
Kunika , kugcina nekulawula sakhiwonchanti selwatiso ( takhingcondvomshini neluhlelokusebenta ) sebhizinisi ye-GIS . 
Kucecesha kuhlala kuniketwa kute kutfutfukiswe nekucinisekiswa lokusebenta kahle kwaloluhlelo . 
Kubukana ngco lokukhulu ekucondzisweni kwendzawo kanye nekukhetfwa kwendzawo kwagcizelelwa kwacaca mayelana nekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti , njengendlela yekufaka i-ajenda yetindzawo kutinhlelo tesifundza kanye nenchubo yeluphakelomali . 
Kutisungulela lokukhulu , inchubekelembili yethekinoloji , netinchubo tekukhicita letisebenta kahle kakhulu kudzinga kuhlanganiswe nelusiso lolungetiwe , nekwakha kabusha tinhlelo tekutfutfukisa emakhono nemfundvo . 
Kuphumelela kwekwehlukaniswa kwemhlaba ekutfoleni kutatisa lokwehlukile kanye " nekwati indzawo " kungakalwa ngekuya ngekutsi ledizayini ihambelana kangakanani nendzawo ngco kanye nebubanti bebudolobha . 
Intfo lemcoka leya emphumelelweni kwenta balandzeli bavisise tonkhe tinyatselo letihlose kucinisekisa kuphepha nekuvikeleka kwabo . 
Sigubhu sagezi lesingasebenti kahle , sakhiwonchanti lesesigugile , kwebiwa nekumoshwa kwetintsambo tagezi kanye nemaphayiphi lamakhulu emanti ebeticimamlilo , kutfolakele njengetimbangela talenkinga . 
Lendlela ivamise kusetjentiswa kute ikhicite masinya sitjalo emva kwebusika . 
Imiphakatsi lesetjentelwa tikimu kumele ibe nebuniyo bato futsi itfolwe emahlombe ayo umsebenti wato . 
Kusita emave ladzinga lusito lwekuphuma kusimo senhlekelele ngekuwanika imali kanye netinsita tebuntfu netebuchwepheshe . 
Tinhlobo letinyenti ( titjalo netilwane ) tisengotini kakhulu esifundzeni futsi kucotfulwa kwetinhlobo letitsite sekusondzele . 
Kwenela kwaletinsita leti kungabukwa kahle hle uma futsi sinyatselo sekufinyelela ekunakekelweni kwetemphilo kwangasese singafakwa . 
Lucecesho luyachubeka , lugcile kuwo omabili emakhono ebuchwepheshe nalangelukhuni . 
Sinendlelanchubo lenguyonayona leme ngemumo letimisele kufezekisa umsebenti wetfu wemtsetfosisekelo wekwetfula tinsita letisezingeni lelifanele kubantfu labangaphasi kwetfu . 
Balandzeli kutawudzingeka kutsi batikhokhele emakamelo abo . 
I-BAS inetindzawo letanele letahlukahlukene naletisebentako kusukela ekubhadaleni kuyofika lapho utfola imali . 
Ngalesinye sikhatsi , lelilungelo lekuba nemanti , tindlu , imfundvo yebantfwana , imphilo yemdeni lenesizitsa nayo ingahlukumeteka . 
Ngalokwetayelekile , njengoba kukhula kugcwala kwetindzawo tekuhlala nekwetekusebenta , kanjalo nelinani lebagibeli ngekwelikhilomitha nalo liyakhula eceleni kwemgwaco , lokwenta kube nekukhula noma emazinga lasetulu etinsita tetigitjelwa temmango . 
Imboni ye-ICT ingulenye yaleyo mikhakha lekhula ngamandla e-Afrika . 
Kwabakhona imphumelelo ekusebentiseni tinchubo nemiklamo yesakhiwonchanti lecondziswe ekwenteni ncono , simanje kanye nekugcina inethiwekhi yemigwaco Yesifundza . 
Ngenca yekutsi sekunetintfutfuko lapha eNingizimu Afrika emtsetfweni wemacala lase enteka phambilini , nyalo loku sekuyenteka . 
Lelibhukwana lilula kuligcwalisa . 
Imali lebolekwako yetemfundvo itsatfwa njengesivumelwano sesikweneti sentfutfuko . 
Luhlelo lwemigwaco lolusebenta ngemphumelela kuniketa leSifundza buhle bekuncintisana ekuhambiseni imphahla ngendlela lengabiti kangako futsi lusita kufeza kwaba lokusebenta kahle kwelinanibantfu , imboni kanye nemali lengenako . 
Yekucala kugucula umnotfo wetfu kusita kukhula lokukhulu kwemisebenti kuhambisane nekukhula lokuphangisako . 
Lusita ekuveteni tinjongo kanye nekwetfula tinsita lokumcoka . 
Lemalingena itfolakala ngemisebenti yekulawula , kwesekela kanye netinsita tekukhibika . 
Lokunyenti kutseleleka nge-HIV kwenteka ngesikhatsi selicansi . 
Kukhushulwa kwekugcwala kwelitfusi kungenta kuphume kungcola lokuvela etimbonini letifana nemshini wekugaya emaphepha nemisebenti yetinsimbi , nalokuphuma kutimboni tagezi . 
Kukhulumisana kumatima kodvwa budlelwane buvutsiwe futsi bunebungani . 
Tigameko tebatsengi labahlantako baculeke emabaleni tenteka kancane . 
Lwati lwasesibhedlela lekuklina lingaba ngumusa . 
Ibhida kutawudzingeka anikete kusebenta ngelikhono nangemphumelelo . 
Lelihhovisi Letimali Tembuso neLwabiwomali libukene nekulawulwa kwetimali tabomasipala ngekutsi lakhe ibhajethi , libhale phansi lwatiso ngetimali , kulawulwa kwemali lengukheshi , kubika nekudvwetjwa kwetitatimende temali letinalemisebenti lelandzelako : 
Kuhlola lizinga lekonga eGauteng , indlelakonga lesemkhatsini ihlatiywa kumakhaya lakubomasipala labafanele balesifundza . 
Idivishini Yekulawula Tetimali inika kucecesha lokwengetiwe uma kunesidzingo . 
Bantjontjela basebenti nebatsengi labadzakiwe . 
Kufinyelela kumnotfo wekukhibika lokususelwa-emantini kutawenta imimango ihlephulelane kulokuzuza lokuchamuka nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika lokutawulingana itawucondzana nekufaka sandla lokwentiwa mimango kucinisekisa kugcineka kwalensita . 
Loku kukhombisa timo letiletsa sidzingo semtsetfo lomusha . 
Tindleko letisetulu kanye nekweswelakala kwemakhono ezingeni Letiphatsimandla Tendzawo kwaba nemtselela ekuswelakaleni kugcina sisesimeni sakhiwonchanti sekucaphela lizingasimo lemoya . 
Letinye tinkhinga tetemphilo tifaka kufa kwetinswane kanye nekungondleki . 
Tehlakalo tekushona lokungasiko kwemvelo tibe lishumi nesiphohlongo , talabo labashone ngalokwetayelekile tibe likhulu nemashumi lasihlanu nakubili futsi kushona lokutsatfu lobekulula kwenteka kwabikwa kuleLitiko . 
Niketa kweluleka kubasebentisi ngekuphatfwa kwetimphahla . 
Tentfo tebantfu ekubukekeni kwelive , njengekwenta - indzawo yekuhlala , kumele tibe neluvelo kutinhlelo temvelo . 
Emasaveyi nema-indesi lamanyenti emhlaba jikelele asuselwa kumivo , ngalokwetayelekile lesisekelo kubosomabhizinisi ngakoke inemandla lafinyetiwe , kutsi imibono ingasetjentiswa . 
Ngitawuniketa Mengameli Nelson Mandela umbiko logcwele ngekwenta ncono lengikubonile kulelive lelihle . 
Eminyakeni lendlulile wabelane natsi ngemibono kanye nebukadzebona bakhe . 
Luphiko letekuBhanga liniketa umsebenti wekusita kuwo onkhe ematiko emaklayenti kanye nekucinisekisa kutsi bomasipalati bayatigcina tidzingo tekubika ngekweMtsetfo weKulawula Timali tamasipalati . 
Bantfu labanekukhubateka bayakhutsatwa kufaka ticelo . 
Khicita tinhlobo tekutsintsana letigcizelelako letibhaliwe , letikhulunywako kanye netetinhlobo letinsha tekuchumana . 
Bungako yonkhe imibuto lesombululwe ngayo Litiko . 
Imiklamo kumele ibuke kukhula kwemnotfo njengeplatifomu lesemcoka ekwakheni imisebenti . 
Kucinisa kwesimondzawo sesilawuli sangekhatsi , kufaka ekhatsi kusebenta ngekuya kweluhlakamsebenti lwenchubomgomo yemazinga nekucecesha . 
Ngenca yetintfo letehlukene , kufaka ekhatsi silinganiso sekukhula kancane kwemnotfo kulelive , kukhula kwelizinga lekufunwa kwemitfombolusito kuhulumende kanye neminyaka lishumi leminyenti yekusitwa ngetimali lokusalele emuva , i-SU inembono wekutsi imfundvo lephakeme yamahhala kwamanje angeke kukhoneke kutsi ibe khona . 
Lenye ingcikitsi yendzaba yekukhula kucinisekisa kukhula ngemandla ngemkhakha lobanti wemkhicito lotsengiswa emaveni angaphandle lobuya kutimboni letehlukahlukene kakhudlwana neleticudzelanako netinsita . 
Cinisekisa kutsi tindzawo tekulondvolota kanye netivalo teticandzisi tiyakhiywa natingasetjentiswa . 
Kufanele banikete ligalelo lenchubomgomo yetekulungisa kuHulumende . 
Lesigaba siphindze sinikete lwatiso lwemholo welikhaya ngemnyaka kubahlali lebahlala ekhatsi Edolobheni laseKapa . 
Kungaloko ke mayelana nalokushintja kwalenchubomgomo kutsi linyenti kulabazuzi laba batawutiletsa ngekwabo kutikhungo tekubolekisa imali . 
Umuntfu logunyatiwe angagcina emarekhodi ekhomputha kube kuniketiwe kutsi lawo marekhodi agciniwe kundzawo lemukelekako yekuwasekela kanye netinchubo tekuwatfola futsi angakhicitwa ngendlela yekuphrinta . 
Lombhalo lona ngako ufaka imibono levela kutiwombe tekulalela sive futsi kanjalo neticelo letitiphakamiso letibhaliswe . 
Bekunekukhuliswa lokunemkhawulo kwalensita khatsalokukhula kwemadolobha lokukhulu . 
Timphumelelo te-Afrika kulelishuminyaka lelengcile nesigamu tibalulekile . 
Nanoma lisiko lingakemi ndzawonye futsi lechubeka ligucuka njalo bese livumelane nesimo , kubalulekile kutsi luhlelo lwekugucula lisiko lube netinhloso letitsite kanye netikhatsi letihlatiywa njalo-njalo kucinisekisa kutsi tiyaphumelela , futsi uma kudzingeka tingentiwa tibe tinsha . 
Kutfutfukiswa kwemikhicito leminyenti leyahlukene lenetintfo letinenzuzo leyentiwe ncono yetemphilo kwentela kuhlangabetana nalokufunwa kakhulu batsengi lokuntjintjako kuletsa litfuba lelingacwaningisiswa kabanti ngulemboni yekubhaka . 
Nanoma kusebenta ngekutimela kwetiphatsimandla tendzawo kuhlonishwa , tiyacelwa kakhulu nome kunjalo kutsi tisebentisane , ngenhloso yekufezekisa indlela yesigodzi lebuke kulawulwa kwemfucuta . 
Loko bekungulenye yetintfo lesitibukile ku-SCOPA futsi Indvuna kanye neLitiko lakhe bachazile ngekungahambisani nemtsetfo , futsi sikubukile naloko . 
Ngaphandle kwaletisombululo letiphawuliwe , lihhovisi linake kutsi kunekwandza lokukhulu kwebafakiticelo labakhetse lomunye umhlaba kanye nekubuyiselwa , lokuphikisana nesincepheteliso semali . 
Bungako belucwaningo lwemakethe kulemakethe lengahle ibe khona yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Indlela yekuhambisana nemitsetfo leminyenti yemtsetfo . 
Letidzingo letilandzelekako tisebenta kubo bonkhe labo labangaba batfulitinsita : 
Ngaloku , sitokwakha sive lesinentsandvo yelinyenti nalesitsandza live ngekweliciniso . 
Uma singekho setfulo lesiniketwa ngulomunye lotsintsekako kulesikhatsi lesibekiwe , kutawutsatfwa kutsi loye muntfu ulencabile lelitfuba lekuniketa setfulo . 
Tonkhe tisebenti , kufaka baphatsi kufanele babe nelwati lolusisekelo lwekuvuselelwa kwemhlaba kanye nekuhlelela lomklamo . 
Siyawutsandza umsebenti wemacembu , kuhlela ngalokuvakalako nekuba nelugcozi nekuphokophelela nekuchubeka kutfutfukisa emazinga , kwenta kahle nekuba nemtfwalo wekwetfula tinsita tetfu . 
Kulungisa nekutfumela lekufanele kukhokhelwe noma tinsita letidzingekako . 
Imigomo yekumaketha iphindze futsi incume kutsi lefemu ifuna kuya kuphi . 
Liviki Lekulungisa nalo lihlose ekunotsiseni budlelwno betfu nemmango . 
Kwenta ncono timphawu ekhatsi nandzawotonkhe nelidolobha . 
Lokukungatfolakala ehhovisi lesifundza ladokotela wetilwane . 
Likhansela litsi lidvwebe ithathu kukhombisa indlela lelitiva ngayo . 
Onkhe emakhava Emshwalense Webungoti lephatselene Nendzawo Netintfo Letisetjentiswako labanato , letibolekiwe noma leticashwe ngusokontileka letisetjentiselwa ekucaleni kwalomsebenti ngekuvala ngemali legcwele kuloko . 
Kusebenta kwemnotfo ngekhatsi kulesifundza kubaluleke kakhulu ekuzuzeni yonkhe imigomo yekukhula nekutfutfuka lokwavunyelwana ngako ezingeni lesifundza . 
iNingizimu Afrika ibukene nensayeya lenkhulu yekungacashi lokusetulu . 
Letidzingo tekubhalisa titindlela lekumele sikhungo sihlangabetane nato kute sikwati kubhalisa . 
Lokwatiwako , nanoma kunjalo , kutsi emagciwane lasemhlabatsini ahlome kancono kakhulu kutsi angacedza emandla emahomoni laphila ngekwemvelo netinhlanganisela temakhemikhali kunetintfo letiphila emantini . 
Bayafuca baphindze futsi babambe bantfu dlakadlaka . 
Letidzingo netinjongo taloluhlelo lelwatiso ngetinsila labonakala ngemihlangano yekufundzisa nemihlangano yalabamele hulumende wasemakhaya , sifundza , navelonkhe . 
Libhizinisi labuve-nyenti lichazwa njengeyunithi yekukala ngebhizinisi eRiphabliki yaseNingizimu Afrika nakuletinye tindzawo , letigcina emahhovisi amhlabawonkhe ngaphandle kweRiphabhliki . 
Lonkhe lwatiso lolutsetfwe lahlolwa lutawuhlatiywa ngekucaphela . 
Masipalati utawuphenya emasayithi lasemkhatsini bese usungula ematafula ebatsengisi netinsitakwenta . 
Leti tingafaka ekhatsi kokubili sikhungo sahulumende wendzawo kanjalo netisetjentiswa temisebenti lekhetsekile letisebenta ngendlela yekutsengisa kepha tichaze . 
Lesiboshwa besingafuni kwehlukana nalomukhwa . 
Umsebenti wekufezekiswa nekulawulwa kwetinsita tekuhlanteka usemahlombe ebuphatsi bendzawo . 
Ekugcineni , masipala uyindzawo lebalulekile yekuhlela kutfutfukisa . 
I-oksideshini yemachibi lasentjetiswa kwelapha emanti lasetjentisiwe ekutfutseni emangcoliso kanye nakumathange esepthikhi asesimeni lesibi kakhulu . 
Loluhlelo lubuye lunikete kutsengwa nekunakelekwa kwetimoto tahulumende . 
Bafaki ticelo kufanele bavete inombolo yereferensi yalomsebenti labawubhalelako . 
Kute tenteko letatiwako ngekudluliselwa kwe-HIV etikoleni noma etikhungweni ngesikhatsi sekufundza . 
Lamaphesenti lawa amile . 
Ngalokubikiwe letinye tindleko tivela ekuhumusheni kabi umtsetfo . 
Leligunya lekubonisana litfunyelwe kundvuna kutsi litfole imvumo . 
Tinkhinga letibhekwe tinhlelo letehlukene tingantjintjantjintja ngekuya ngendzawo kuloluhlelo nobe sikhatsi selilanga nobe busuku . 
Bita bonkhe buhulumende basekhaya kutsi bente labangakwenta kukhulisa tekuvakasha emazingeni ahulumende wasekhaya . 
Lelicembu libuyela eNingizimu Afrika nesampula yeloshini kantsi , emva kwalolunye luphenyo , iyakhona kutfola indlelakwenta yayo . 
Batawuvisisa ngalokucacile kutsi yini lelindzeleke kubo . 
Ngalokusemkhatsini tigulane letifakwe etibhedlela te-TB tihlale sikhatsi lesidze kunaloku bekulindzelekile . 
Luhlelo lwentfutfuko selucedziwe . 
Nanoma lolu kuludzaba lolubanti kuhulumende , litiko litawudzinga kubukana nekuphakela tinsita ngalokulinganako , ligadze kuniketwa kwetinsita nekugadza imiphumela yetemphilo . 
Siyawatisa umculo wemakwaya ngenca yesitfunti sawo kanye nendzima lewuyidlalako ekwakheni sive , kubumbana kutenhlalo kanye nekuvuselelwa kwemagugu etfu . 
Kutinikela kwematiko kulenchubo yekucinisekisa idatha , kutawusho inchubekelembili . 
Letifundza letiphuyile tiyincenye yemaphandle futsi tinebantfwana nebafati labayincenye lenkhulu . 
Nobe kunjalo , lomoya waKhisimusi ubamba bantfu labanyenti , ngisho nalabo labangesibo benkholo yebuKhristu . 
Kufanele kutsi lusiso lwentiwe ngetisetjentiswa tebuchwepheshe lesitfolakala kuletikhungo , kute tikhulise kukhicita nekusebenta kahle kwabo , nekutenta tihehe njengetikhungo letiletsa kubaluleka kubakhiciti labakhulu esigodzini sabo . 
Kusehlakalo lesinjalo , loluhlelo lolusha angeke luphumelelise ngalokuphelele inhloso yalo yekucinisa kuvikeleka kwetenhlalo . 
Uma lemali lekhokhelwa ngaphambili seyikhishiwe , lelicembu letigebengu aliyiletsi lemphahla kanye netinsita . 
Kokubili kudzingeka kutsi imisebenti yemnotfo yenteke . 
Tilwimi tavekonkhe titawuba sisekelo sekuphatsa , futsi kutawuba nemkhuba wekusebenta locinile loweyame ekufanelekeni . 
Kuletinye tindzawo , bekukhona kwehla njalo ngemnyaka . 
Tindleko tekunyakata titawufinyeleleka kubalingani . 
Loku kwenta labo labahlala etindzaweni letitungelete lepaki kutsi bangene lapho bangafuneki khona emabaleni alepaki bacale tingadze temifino . 
Loku kutawukwenta ncono kakhulu emandla etfu ekukhona kulandzelela , kundlulisela kanye netinsita tekwesekela . 
Ngenchubo yekubonisana , labomabekwembili labakhulu bekwetfulwa kwetinsita kanye netidzingo kutfoliwe : 
Letinkhomba letingenhla tibikwa njalo ngekota . 
Lekhomishane inakekela tinhlelo netakhiwo tekulawula kwangekhatsi letidizayinwe kunika kuba sebaleni nekuphendvula kanye nekucinisekisa kutsi inhlangano isebenta ngemazinga lasetulu kakhulu lakhonakalako . 
Kwengeta , ngingusihlalo welicembu letfu leluphenyo . 
Kugcina umsebenti wekutfumela tintfo kahle nangemphumelelo . 
Ngekubuka kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika ngendlela lehlanganisile lesuselwe kumigomosisekelo yekugcina , nekuhlola kusebenta nekuhambisana netinchubo letingito tekuphatsa , tinhloso te-NWA netahulumende wavelonkhe tingafezeka . 
Kutawubanjwa imihlangano lesiphohlongo ngemnyaka lobuyeketwako . 
Kukhululeka emsebentini lomatima wekutsengisa , webhizinisi newetimboni . 
Emakhono lahambisanako ayadzingeka kubomasipalati kute basebentise tinsita tesakhiwonchanti . 
Ibeka phambili kwenta ncono kutemfundvo kanye nekwelulwa kwematfuba ekucecesha . 
Bamba njalo lucwaningo kumkhakha wetikhundla kanye nekukhokhela . 
Ngako-ke kubalulekile kunaka kutsi labo labafunako ngalokucacako kumele bakhombise indzawo lababochwepheshe kuyo kuloku lokushiwo ngenhla . 
Lithebula lelilandzelako limele umsebenti webantfu ngekwemkhakha wetemnotfo . 
Uma kungafakazeka kutsi kubalulekile kuboleka imoto , kufanele kusetjentiswe sitfunywa lesikhetsiwe Selitiko , nesigaba semoto kufanele kutsi silandzele lokumiswe litiko . 
Wengete watsi , ngaphandle kwebantfwana Belusuku Lwemnyaka Lomusha , kuvakasha kwabo kufaka kubuka umsebenti lowentiwa esibhedlela , nekutfola kutsi ingabe tikhona tinsayeya letisheshisako leti masipala angasita ngato kucazulula tinkhinga . 
Ngenca yemahora ato ekuhweba langakabekwa ngalokucacile nesimo sato sekubhaliswa , tivamise kusetjentiswa njengendzawo yekuhweba lokungekho emtsetfweni . 
Umnyaka munye welwati kutekulawula , temali kanye netinchubo tekutsenga nekutsengisa kanye nelwati lekulawula umklamo . 
Bafakiticelo labafakwe kulabo labasembili kumele batfolakale kwentela tingcocoluhlolo ngesikhatsi lesibekiwe kanye nendzawo njengobe kuncunywe nguleLitiko uma kungenjalo batawulahlekelwa ngulelitfuba . 
Umsebenti weLitiko usukela kuluhlakamsebenti lolumcoka lolulandzelako lwetemtsetfo , lwetinchubomgomo nelwekulawula : 
LoLuhlakamsebenti leKutfutfukisa Indzawo yeLidolobhakati ngenca yaloko lwesekela Tinhlakamsebenti teKutfutfukisa teTindzawo taseKhaya , letitse kucondza ngco kakhulu futsi tibukene nendzawo . 
Nanoma kuphakanyiswa kutsi sikimu lesisha siniketa tinzuzo kulabo balingani labaphilako kodvwa kucatjangwa kutsi kutawubukwa sikhatsi semkhawulo kuletinzuzo . 
Lelinani lelisele beliphatselene nentalo lebhadelwe kutinkhokhelo letisalele emuva kubatfulitinsita , umonakalo kanye nekudlabhatiswa kwetimoto . 
Kweswelakala kwetisebenti sikubangele lusebentisomali lolukhulu ekukhokheleni ema-awa ekusebenta lecile . 
Kunetihibe letimbalwa letingavimba kufezekiswa kwelisundlela leligcilile letindzawo . 
Sakhiwonchanti lesisha sivame kunikwa etindzaweni lapho kwenteka khona intfutfuko lensha nome lapho kukhula kugezi kwemakhasimende lakhona sedlula umtsamo wenethiwekhi lekhona . 
Kulombhalo , sinake lensalela lebuya kuletibalo tebudlelwano . 
Yati imitsetfo yeMkhandlu wemaNesi waseNingizimu Afrika kanye nemitsetfosimiso lomayelana ne-obstetriksi . 
Kucitseka kwemakhemikhali kanye netingoti letingushevu : Indzawo lenkhulu lecamele eKruger Park isetjentiswa yimboni yemayini kulahla imfucuta yayo kanye naleminye imfucuta lekhicitwa timayini . 
Sebentisa ligama " umphumela " emushweni wakho : 
Ihlola kungagucugucuki kwedatha kanye nekucondzakala . 
Kulandzela kubona kwekucala letisetjentiswa tilinganiswa njengoba kushiwo ngentasi . 
Inhloso yeluhlatiyo lwemnotfo kuhlola umklamo ngembono wavelonkhe . 
Lokubi kakhulu kutsi luhlu lebazuzi lapho emalunga emphakatsi aniketwa tindlu , batitfola baniketwa ngebudlelwane babo nemakhansela emawadi kepha bangahlali kuto , esikhundleni saloko bacashisa ngato . 
Kumazinga lasetulu elusito , indleko legcwele yekuphakelwa itawubitwa . 
Kunjalo khona kutawuba khona timfiso tesive letisemtsetfweni naletiphocelelako ekulawulweni kwemboni lenkhulu kanye nalenemandla lamakhulu yetekuphepha letimele . 
Siphindze futsi sakhona lwenta nekusabalalisa tintfo letibhaliwe kanye nalokunye kwemidiya kute sisabalalise lwatiso mayelana naleSishayamtsetfo netinchubo taso . 
Lokujutjwa kwebhajethi kwentiwa ngkumelana nako kokubili lokulwabiwo lolulinganako , nesibonelelo lesinemigomo lesiniketwe lesifundza . 
Umhloli Lomkhulu angasho linanikhulu lesisindvo noma linani letintfo letingapakishwa kulokupakishwa ngekhatsi noma ngaphandle kwemaphakethe kwetichumane letehlukahlukene . 
Kubonakala shengatsi kuyindlelamkhuba ye-ANC ngobe kubomasipala labaphetfwe yi-ANC nome lomunye we-ANC kulolukhetfo lolusandza kubakhona , tisetjentiswa tetemidlalo atiphatfwa kahle nome atigcinwa sanhlobo tisesimeni sekusebenta . 
Bomasipala bangeniswe kuloluhlelo lwekugadza . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele bacaphele ngetinhlangotsi letinemtselela longasimuhle tekwakha emanethiwekhi emigwaco lekabonelela timoto " lavaliwe " lekadvwetjwe ngendlela levimbela kwehla nekwenyuka kwetitfutsi letibhukulako . 
Lenchubo ingaphindvwaphindvwa kute kube ngulapho kuba nekutfobela . 
Tindleko tebhodi kanye nekuhlala kwetisebenti letisebentisa tinsita tekuhlala talelitiko nako kufaka sandla emalini yabo lengenako . 
Loku kungafakwa ekuhambeni kwalabadvuna labanyenti baye eSigodzini saseGauteng kufuna ematfuba lancono emsebenti . 
I-LED itawucabanga ngemtselela wemiklamo kusimondzawo . 
Emabalave labonakala kahle kakhulu ( kute aphrinteke ) nawo futsi ayatfolakala . 
Loku kungavumeleka ngetizatfu tekutsi letinye taletintfo letigucugucukako tibukwa ngulabenta tinchubomgomo esikhatsini lesiphutile . 
Ticelo temsebenti letingahambisani nalo lokungenhla , angeke titsatfwe . 
Sibingelela bonkhe bafundzi balencwadzitindzaba lenhle kangaka eGameni lelihle kakhulu laJesu Khristu waseNazaretha . 
Kugcwala ngalokwecile ngukunye kwato kantsi sinetiboshwa letivele tibe nemshukumo tifune kuyiswa dvutane nasemakhaya . 
Emathenda kufanele atfunyelwe ngetimvilophu letivaliwe . 
Lokukuvakasha bekwentiwa kulolonkhe lelive . 
Ngekuhambisana nalokungenhla , hulumende waseNingizimu Afrika utsatsa tinyatselo leticinile ekutfutfukiseni kuhlela lokuhlelekile , kusebenta kanye nekugadza kuyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Kunciphisa sikhatsi lesitsetfwe sekuniketa emathenda imvumo kusukela ekucaciseni kuya kumklomelo wekugcina . 
Lawo afaka ekhatsi i-Peru , Costa Rica , Portugal kanye ne-Thailand . 
Ekugcineni , mayelana nalendzawo yekuhlasela , intfo angeke uyati ungakayisebentisi . 
Kusebentisa imali lokungephasi kwesabelomali kungenca yenchitfomali yetintfo letingaletfwa ekupheleni kwemnyakatimali . 
Sikhwama siphenya litfuba lekuba khona kwekusungulwa kwesakhiwo lesitimele lesingabukana netikhalo . 
Kungena kwentalo lokuphasi kwebakhi ngenca ye : 
Kodvwa , kusebentisana emkhatsini kwahulumende , basebenti nebhizinisi badzingeka kutsi banciphise timbangela tekuwa kwemandla emali letichubekako letakhele kusukela eminyakeni lesandza kwengca tabuye tabukela phasi kusebenta kahle kwesilinganiso seluntjintjanisomali . 
Kutfutfukiswe umhlahlandlela lowetayelekile wekucondziswa kwetigwegwe kuTemisebenti Yahulumende . 
Tonkhe timo letakhonjiswa nguloluhlolomabhuku ngekulandzela isampuli talungiswa , kodvwa kute lokwentiwe baphatsi kute kulungiswe emaphutsa . 
Lemitimba kufanele ibukane netindzaba letifaka ekhatsi kuhlukumeta ngekwemacansi , kubandlulula ngebulili , kweba , buhlanga , njll . 
Umcondvo wekugucula emahostela emayini akudzala abe tikhungo temfundvo noma tikolo telusha ngulokunye lokungenteka . 
Bhala kuphela luhlavu lolusho lokulumbana kwemakhemikhali lokulandzelako : 
Loku kuvele kuyenteka etindzaweni tasemaphandleni . 
Kutfutfukiswa kwetindzawo tasemadolobheni kanye netikhungo tasemadolobheni kutawufaka sandla ekukhiciteni lokwentiwe ncono , kutfutfukiswa kwetebumboni , kwacha timphahla kanye nekwengeta bugugu . 
Lapho kukhona , asiludzingi lolubondza : Unguphayinaphu mine ngilihhabhula . 
Mayelana nekwenta ngasese imphahla yaHulumende noma emabhizinisi ahulumende , loko yintfo lehluke kakhulu . 
Tilinganiso tisuselwa ekubukeni Kwasotimali Wavelonkhe . 
Ematfuba ekwesekelwa lavela kuhulumende wembuso : Imibuso ingasita imiphakatsi ekutfoleni imali lebolekwako yekuphumelelisa tinhloso tekugucula imfucuta kanye nekuyehlisa futsi nekufezekisa kwehlisa umtfombo ngekutfutfukisa tindlela tekulinganisa kanye nekuhola luhlelo . 
Tintfo betibukwa betisukela etigodzini lanesibalo lesincane setisebenti letinakekelako letifinyelela kummango . 
Tikhungo tekugcina kufuneka tisebentise tindlela tetekuvikeleka letilukhuni kodvwa tibe tikahle , tinekulingana futsi tivulekile . 
Sungula ubuye ulawule kusetjentiswa kwemasu ekugucula kusebenta kwetintfo kumabhizinisi langasebenti ngendlela kute kuciniswe umnotfo wesifundza . 
Niketa lusito kumasaveya labochwepheshe nalabanabo kulomkhakha kanye nakuwekshophu . 
Lokungetwe kuloku ngulesidzingo sekubukana nekufinyelela kumanethiwekhi asemaphandleni njengencenye yemizamo yentfutfuko . 
Emamayikhroganizimu lamanyenti abulawe tebuchwepheshe bemicrowave lobushisa masinya emanti lasemfucuteni . 
Kwehlwaya tisebenti kufanele kutsi kuhambisane nemigomo yeLisu Letekucashwa Ngekulingana . 
Kuniketa emaphuzu lamcoka esimo sakamuva seluhlelo ngalunye lwemklamo kubhekiswe etinhlelweni , Ematfuba ekulahlekelwa , Tinkhinga , Kuncika nome Kutsatsa sengatsi intfo ingiyo ( ikakhulu leto letidzinga kwendluliselwa etulu ) kanye netimali . 
Emamogeni emhlaba lofakwe imitsi , kungenela emahlatsi ngalokungekho emtsetfweni lokuhleliwe nekubuketana nekubuyisela naletinye tindlela leticubile . 
Kuhanjiswa kwetihhenga kusuka eNshonalanga Kapa kuvame kakhulu kusuka kuLidolobhakati iKapa . 
Kwemukelwa kwalenchubo lena yekubhajetha kumele kutsatse sikhatsi lesidze , indlela yekwakha kukhona . 
Kwendluliswa kwetinsita , timphahla kanye nebasebenti akukapheleli . 
Kugcina tembusave tingangeneleli ekufakweni kwemali kutawuba yinkhinga lechubeke njalo eluhlelweni loluphetfwe endzaweni yinye . 
LoLuhlelo Lwekunakekelwa kweMhlaba luyindlela lemiselwe emmangweni nalolwesekelwa nguhulumende lwetekulawula lokusimeme nekusetjentiswa kwemitfombolusito yetekulima . 
Insimbi lehlangene nematje lejwayeleke kakhulu ye-chromium yi-chromite , lapho ichromium yenteka khona isesimeni sekucatfuta . 
Kutsengwa kwetintfo tekwatisa ummango ngebhayothekhinoloji kusatawentiwa . 
Ibheji yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika 
Kutawuvumela kugcugcutelwa kwe-Ceres njengendzawo yekufikela kuyo ebusuku kumacembu lamakhulu ekuvakasha lahamba ngemabhasi ladzinga emahhotela lanemtsamo lowanele kanye nemazinga . 
Kutinhlelo letisebenta ngagezi letibalwe kuTinsita Tetakhiwo Temanti Labandzako Nalashisako Alokubalwe Kumazinga eSifundza kutfola leminye imininingwane . 
Ngekuhambisana naloku , lesifundza sisungule indlela yekubuyeketa kucitsa imali kwetikhungo kute kuncishiswe tindleko letingakafaneli , ikakhulukati ngalokuphatselene nemigidvo , timali tekubhoda nemiholo yebaphatsi labakhulu . 
Injongo kucinisa kuhlangana kwekuphatsa eSifundzeni ngekusebentisa kuphatsa bungoti , kuhlola ngekhatsi nekuhambisana nemitsetfo yetetimali netimiso . 
Emalunga labalulekile kuloluhlobo afaka kukhutsatwa kwebulwiminyenti , kwakhiwa kwemitapolwati kanye netingungu , kukhutsatwa kwetemdlalo kanye nekungcebeleka , kukhuliswa kwetimboni temasiko , kanye nekugucula emagama etindzawo . 
Kuniketwa kwelwatiso lolutsembekile ' Imibiko yenchubekelembili kumiklamo leyabiwe kumachutu . 
Angicale ngekudvweba luhlakamsebenti lonkhe lapho lengitolungisa khona tonkhe letindzaba . 
Tizatfu letimcoka kakhulu tekutsi kungani i-TK kumele ivikelwe ezingeni lekuhweba kutsi kungeniswe labagcini bema-TK emnotfweni lomkhulu ngekuniketa simondzawo lesikahle kubo bonkhe badlalindzima . 
Ngekwalowo mphumela , Umtsetfo lomkhulu kwanyalo awulinaki lisheke lasebhange . 
Lolotawuphumelela kutawufanele asayine sivumelwano sekusebenta ngekutikhandla . 
Tinzuzo letitawutfolakala ekufezekisweni kwaleNchubomgomo ye-PI kanye nemtsetfo lowesekelako kufanele kube ngetulu kwetindleko letiphatselene nekucinisekisa kusebenta kuloko . 
INCHUBOMBONO : Sibhedlela saseDundee sitibophelele kuniketa lizinga lelihle , kusebenta ngekutimisela nangemphumelelo kunakekela ngetento nekugcina sitfunti nemalungelo atotimbili tigulane nebasebenti . 
Kubuyeketwa kwaleligunya laleSikhwama , lokuhambisana netinsayeya letikhona letibukene nalelive kanye netisebenti talo , kwentiwe kwaba nesidzingo sekubamba lichaza lelibonakalako emakethe yetisebenti . 
Lamakomidi ebhidi acinisekise kutsi kunikwa netiphakamiso tenkontileka tiyatfobela , ticacile , tilingene , tiyacatsaniseka futsi tiyonga . 
Kwabikwa kutsi kwaba nekulwa kwemagenge futsi lesiboshwa sagwazwa . 
Tindlela tekwesekela tentelwa kuphucula luhlangotsi lwekwetfula lwemkhakha wetekukhicita . 
Kutawukhonakala futsi kufinyeleleke lula kutfola bulungiswa kuwo wonkhe umuntfu . 
Lahla kunikwa kwethenda lokungahlangabetani netidzingo leticuketfwe kunkontileka , futsi nekungayivumeli kutsi emva kwaloko yentiwe kutsi ihlangabetane netidzingo leticuketfwe kunkontileka ngekulungisa nome ngekuhocisa kungahlangabetani netidzingo leticuketfwe kunkontileka nome kubhalisa . 
Kubalwa kwekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi njengemehluko emkhatsini kwesilinganiso semtsamo lesikaliwe nome lesilinganisiwe kanye nekungena kwalokungcolile . 
Inchubo yelucwaningomabhuku ye-A-G nemiphumela kuhlose kwenta kancono kutilandza kwetikhungo tahulumende mayelana netimali tahulumende . 
Kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika kutawuba semtsetfweni ngalokungiko . 
Imiklamo yekuhlanganyelwa iyafaneleka kutsi ingenise emathenda kuye ngekutsi : 
Kubukana naloku Litiko litawuniketa emaphakethe ekucalisa bese lwenta lula kutsi sakhiwo sisebentiseke . 
Kunakekelwa lokukhetsekile kufanele kwentiwe ngalesikhatsi kukhishwa loludzaka ngenca yekuphakama lokundzawonye kwemasedimenti lacolisakele . 
Bafakiticelo labaphumelele kutawudzingeka bangene kutinchubo tahulumende letilingene tekuhlolwa umsulwa kanye nekucinisekisa kweticu temfundvo ngembi kwekucashwa . 
Emaphepha eluhlolo atawusethwa kuvelonkhe bese lizinga licatsaniswa nalamanye emaphepha avelonkhe . 
Kufika kulelilanga lalombiko , Indvuna isengakamemeteli lilanga lekusebenta kwalamanye alamazinga . 
Lamanye ematiko atawungenelela ngekwetidzingo . 
Loku kunembono lophakamisa indlela lefanele yekugadza lokusekelwe ngumphakatsi lotimele kanye nekutiphendvulela lokungasetjentiswa eNingizimu Afrika . 
Ngisifundzile lesicelu futsi ngiyasisekela lesicelo sekusitwa ngetimali . 
Kwentiwe imitamo yekugcwalisa tonkhe tikhala temsebenti kuleSishayamtsetfo kwenta leSishayamtsetfo sikwati kusebenta ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu . 
Kukhishwa kwemanti kanye nekuchubeka nekusetjentiswa kwemanti kufanele kuhambisane neMitsetfosimiso yeMayini . 
Letinhlanyelo tikhulela endzaweni levikelwe timo letinemandla ngembi kwekuvela emhlabeni . 
Tintfo letisetulu letinkhulu temasu alelitiko tikhonjiswe kuletinhlelo letilandzelako talelitiko . 
Ngekwemadokhumenti letfulwa ngembi kweKhomishina , sincumo saKhomishina mayelana nesimo mbamba salencabano kuyacaca kutsi sivuna luhlangotsi futsi ngako-ke siwela ngaphansi kwelubuyeketo nekubekwa eceleni . 
Sibonelo , kubhala kufaka ekhatsi kufundza loko lokufundzile ngesikhatsi ubhala , ngaleyo ndlela-ke ungiko kokubili umfundzi nembhali . 
Kuniketwa kwetibonelelo tincunywa kusetjentiswa ifomula lecondziswe kumanethiwekhi emigwaco yetifundza , kugcwala emigwacweni nesimo selitulu . 
Lomgomo ugcizelela sidzingo sekubona masinyane nangalokushaya khona uma tinsita tiwela ngaphasi kwelizinga lelitsenjisiwe futsi libe netinchubo tekulungisa lesimo . 
Timali Tesive kanye nekuchaza bekufaka ekhatsi tinhlendlwana letintsatfu . 
Imphesheni lebhadalwe umfelokati noma umfelwa ngekwemtsetfo wesigaba itawuphelelwa sikhatsi ngelusuku lwekugcina enyangeni lafa ngalo . 
Emave lamane ayeme kakhulu kutemafutsa , tingucuko tebuchwepheshe kanye nentfutfuko lehamba ngemandla yemitfombo lemisha yemandla kungahle kwehlise kubaluleka kwemafutsa . 
Kuto tonkhe tintfo letinemathulusi lafanele latawubolekwa , lolofake ithenda kufanele aletse bufakazi besivumelwano nalenkapani noma bantfu lapho lamathulusi atawubolekwa khona . 
Kudvweba inchazelo yemsebenti nalokudzingekako . 
Umhlali wakunoma ngusiphi sakhiwo kafanele abike ngekuphutfuma umlilo noma nguwuphi , ingoti noma kulahlwa kwenkhukhuma lokufaka tintfo letibungoti kuleso sakhiwo lokudale umonakalo kuleso sakhiwo , kongiwa kwemvelo noma kulimala kwebantfu noma kwetilwane kuTinsiti . 
Kunetikhatsi tekugocagoca kuhamba kwawo ngaselusentseni , nangalesinye sikhatsi lapho lokuhamba kucishe kufane . 
Kuvakashela balimi labakhicita ngaphandle kwekuphatamisa umhlabatsi kutawufaka ekhatsi ; loko labakufundzile sekuntjintja kulungiswa kwemhlaba lokwetayelekile futsi tinzuzo letitfoliwe kutawabelwana ngato . 
Kwentiwa ncono kwesisekelo lesikhona manje semali lengenako . 
Ngembi kwekubuka emaciniso esikhalo semmangali , kufuneka sibuke letinye tintfo letenteke ngembi kwaloku . 
Isayensi iniketa indlela lenemandla yekucwaninga umhlaba nekwenta ematiyori letichaza loko lesikubonako . 
Indzawo lengenalutfo iyasetjentiswa , bese kungetwa sifutfo lesinemandla . 
Lolwatiso lubese lufakwa kuletinhlelo tekulawula letihlukene tasehhovisi . 
Kukhulula imisebenti kanye nekubonisa ngetindzaba letiphatselene nemihlahlandlela yeKulawula Tekutsenga neKutsengisa . 
INingizimu Afrika iyachubeka nekusebenta eDemocratic Republic of Congo naseNingizimu yeSudan . 
Loku kufaka ekhatsi totimbili tindzawo tendzabuko tekucocisana , netindzaba tebuchwepheshe letiyinkhinga , kufaka emasu etemfundvo kanye nekutfutfukisa ikhwalithi . 
Nanoma kunjalo , tinsayeya letinyenti titfolakala kumazinga endzawo , njengoba kunekuswelakala kwelwati mayelana nemcondvo wekhophelethivi basebenti ngekwabo . 
Lokwakhiwe nguvelonkhe , sifundza , sikhwama sekuphepha kwemphakatsi kanye netikhungo tahulumende letikhetsiwe . 
E-East London tindleko telikhaya tigcile kubukhulu bemhlaba wemphahla futsi tindleko tebhizinisi tiya ngekwesikweruthi sebukhulu bemhlaba kanye nakulinani lemithoyi lekulemphahla . 
Njenganoma nguyiphi ibhizinisi , emakhophelethivi lanenethweki lenkhulu yekusekelwa abonakala aphumelela kakhulu . 
Kupotjolwa kwemhlaba kutokwakhiwa tindzawo tekuhlala nome kusetjentiswa kutekulima . 
Uma sifuna kuvikela kuhlahlamba nemdlandla wetindzawo tekuhlala tasemadolobheni , kulondvolotwa kwetindzawo tesive kanye netingucuko tetindzawo tesive letakhelwe letisebenta njengetinhloso letinsha naletemukela kusetjentiselwa imisebenti leminyenti , kubalulekile . 
Kukhuluma ngebhizinisi esidlweni sasekuseni sase-East London ngalesikhatsi kuvulwa ngalokusemtsetfweni kwesikhungo sabongcondvomshini sase-Eastern Cape , lomkhakha webhizinisi lebewukhona nawo wenta tetsembiso tekusekela kuletidzingo talesikhungo . 
Umphumela wekugcina waletimo leti kube ngumphumela wekukhula kwamalingena lokwendlula tilinganiselo telwabiwomali lwayo yomitsatfu leminyakatimali lebukwako . 
IThailand ikhombisa indlela lehlukile , lapho kwangeniswa inhlawulo letawukhishwa kute kuniketwe imali ku-Thai Promotion Foundation , inhlangano lesungulelwe kubuketana netinkinga tetemphilo kulelive . 
Nakudzingeka , tivalo tingakhelwa etinganhlangotsini tesandla sesincele nesekudla semoto . 
Kuba nelwati lwenchubo yePastel kanye ne-excel lesezingeni leliphakeme . 
Lwati lweMitsetfomgomo yeteMafa nalwaloko lokunye lokuncunyiwe lokufanele . 
Kusundvuka kwahulumende kugcila kuloko lokwentiwa yinhlangano agcile kutinzuzo letibakhona ngenca yemisebenti leyo nhlangano leyentako loko kunike Litiko litfuba lekubuketa umbononchanti walo , inchubombono kanye nemagugu netinhloso tetindlelalisu kucinisekisa kuhambelana neligunyakwenta lalo , letemtsetfo kanye nalomunye umtsetfo lofanele . 
Tonkhe tindleko kufanele kutsi tibe ngeLirandi laseNingizimu Afrika . 
Ngaphasi kweluhlatiyo lwetimali lolubonisa imitfombo yekusita ngemali , imali lengeniswe ngemishikashika yelitiko , tetayeti tekusebentisa imali takulesikhatsi netaphambilini kanye nekusebenta etimalini . 
Kungafani nemigomo yekusebenta , injongo yekusebenta yenhlangano kanye nebasebenti bayo , hhayi emakhasimende kanye nemaklayenti . 
Sikhwama siyakubona kubaluleka kwemininingwane lengenisiwe kusilululwati njengoba isisekelo sekubhadala emaklemu emshwalense wekungasebenti . 
Kunetisebenti letisitako kuletikhungo ngesikhatsi semadina kutsatsa imilayeto . 
Emakhono ekuhlela , ekuhlanganisa kanye nekulawula kanye nelwati lolusezingeni-lelisetulu langcondvomshini kufaka lwati kanye nekuvisisa Tinchubo teKulawula Lwati kanye neLwatiso kunganconywa kakhulu . 
Tibonelo taloku titifiketi temshado , tincwadzi tenkantolo letiniketa lamalungelo labaliwe , titifiketi tekutalwa letikhombisa bobabili batali , njll . 
Angeke kube nengucuko kunchubomgomo nome tinhlelo . 
Hlola tiphakamiso temklamo : 
Sokontileka angacelwa kutsi anikete aphindze futsi afake tinsika tetingodvo tekwendlulisa gezi kumelela leto lekungenteka kutsi timoshekile . 
Lungisa Imitsetfo yaMasipalati kuvala indzawo yonkhe , kanye nekwenta ubuye ulungise tinchubomgomo . 
Ngalamanye emagama , emaphuzu leyame -kumcibisholo webhizinisi lekaliwe atawubalwa ngalokufanele . 
Lomcabango lowesekela umtsetfo wekulahlekelwa yimphahla utsi , ngekutsatsela nobe kulahlekelwa yintalo nobe inzuzo yebugebengu , sikhutsato sekwenta bugebengu lobutsite buyancishiswa . 
Emva kwekucasha , Lomkhandlu kumele ubeke sihlalo kanye nelisekela lasihlalo kulamalunga lacashiwe . 
Lephanela itawuba nabodokotela bengcondvo lababili lokungenani . 
Kutawulindzeleka kutsi labahlolwako babekhona ku-inthaviyu ngelusuku , sikhatsi nendzawo njengoba kusho litiko . 
Umtsetfomgomo wekungachubeki ungaphindza futsi usetjentiswe kuhlanganisa tindzawo temvelo kanye netyindzawo tasemaphandleni kanye netimphawu letikhona tibe kuma kwendzawo yasedolobheni . 
Tinkampani tangaphandle kufanele tilandzelele kusebentela kutinkholelo talenchubomgomo yaHulumende kanye neLuhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko . 
Akusiko konkhe kucecesha lokubekiwe lokungahle kwenteke ngenca yekucindzeteleka kwetimali . 
Kuphrintwa kwemaphepha emibuto kwentiwa kuhambisana nesethi letfutfukile yeMigomo neMibandzela yekuPhrita , kuPaka kanye neKuhanjiswa kweMaphepha eMibuto . 
Lelitiko litawesekela futsi lisite bohulumende bendzawo , Emakomidi Emanti Endzawo , Emabhodi Emanti kanye neTifundza kuhlela kutfola imali lapho imiphakatsi ikhetsa emazinga lasetulu elusito kunemazinga ebuncane bekugcina nome lapho imiphakatsi ingakhona kukhokhela tindleko tetimali . 
Sicela unake : Ledokhumenti itfolakala eMahhovisi eMisebenti yeSive ePitoli ( Lihhovisi leLikhulu ) naseBloemfontein . 
Ngalesikhatsi i-Afrika ibungata iminyaka lengemashumi lasihlanu yakhululeka , kubalulekile kungenela kunchubo lebalulekile yekunaka nekubuka kwentiwe umbono wesikhatsi lesidze walelivekati . 
Kwenta ncono lizinganhle nekuhlanganiswa kwekubalisisa timali nekubika kukhombisa konkhe kutsengiselana nebungako nekujula kwayo yonkhe imphahla yahulumende . 
Lemiklamo itawufezekiswa ngekushesha eGauteng ngelusito lwamasipala wendzawo kanye nalabatsintsekako labafanele . 
Bhala sikhangiso lotawusibeka ebhodini yetatiso , ukhutsata labo lofundza nabo kutsi bavote kulolukhetfo lolulandzelako . 
Lesidzingo satfolakala kute kutsi kwentiwe umehluko locacile emkhatsini wekucinisekiswa kufaneleka kuba semgwacweni kanye nekukhishwa kwetitifiketi tekufaneleka kuba semgwacweni . 
Umkhakha wetincwadzi waseNingizimu Afrika sewuncintisana nemave emhlaba futsi nebabhali balelive bayachubeka nekufuna kuhlonishwa emhlabeni wonkhe jikelele . 
Inchubekela phambili leyentiwe bafundzi kanye netikole tabo itawuhlolwa ngalokutayelekile . 
Emakomidi lemile abhalwe lapha ngentasi : 
Kusakateka kufanele kwenteke ngelusuku lolunemafu futsi lolunemswakamo . 
Kuyaphakanyiswa kwekutsi Sikhwama Setinsita Tebantfu siniketa timali ku-inthanethi lesezingeni yemalabholathri kubafundzi labaceceshiwe . 
Awasho lilungelo lemuntfu munye nome umphakatsi lekufuna kakhulu tinsita kube kungabonelelwa labanye . 
Tichibelo letentiwe kuluhlakamsebenti lweMtsetfo neKulawula , lufaka ekhatsi kungeniswa kweNchubo yeKuchibela Umtsetfosivivinyo weteTimali kanye neMtsetfosivivinyo weTindzaba leTiphatselene naloko . 
Sinyatselo sebaphatsi bangekhatsi sikhulu kuyo yonkhe imitimba yahulumende lophetse futsi iphendvula ngekushesha kuloko lokutfolwe lucwaningomabhuku lwangekhatsi njenga 
Iphayilothi yendiza lekulayishwe tichumane kuyo , kumele ipake kutheminali lemiselwe leyondiza ngumphatsi wesikhumulo setindiza . 
Njengoba ibhola ingumdlalo lotayelekile wekutikhetsela , linyenti letindzawo tilungisiwe titawuba tindzawo tekuticecesha . 
Kunetindzawo letinhle letitsintsa enhlitiyweni , futsi letengeta lizingagugu etimphilweni tebantfu . 
Bahleli bendzawo yekwakha ngako ke kumele bacaphele kuhleleka ngemavenge kwebatsengi kuletindzawo tekwakha , ngobe loku kutawuniketa luphawu lweluhlobo lwelusito lolungabukelelwa . 
Umtsengisi wetichumane akungenteki abe ngumphakeli wetichumane kunome ngumuphi umuntfu longakukhoni kukhipha imvumo noma ilayisensi laniketwe yona , noma ngaphansi kwemtsetfo Wemhloli Lomkhulu . 
Tikhungo tiyadzingeka etindzaweni letifanelekile . 
Siboshwa lesigwetjwe dzilikajele singahle singanikwa shwele kute kundlule lokungenani iminyaka lemashumi lamabili nesihlanu bese inkhantolo itsatsa sincumo . 
Imboni yemshwalensi ibuye ibonakale ngatsi iniketwe imali yebhizinisi ngalokwenele . 
Umbiko Wekugcina uchaza banikati njengebanikati bemapulazi , balimi netisebenti , ngekuya ngengcikitsi . 
Ngalokudzingekile , " Baholi Labasetulu " kuphela lekufanele bakalwe ngaphansi kweKulawulwa kweBaphatsi , kodvwa kufakwa kwalabaphetse labasetulu ngaphansi kweKulawulwa Kwebaphatsi kuvunyelwe etindzaweni letinye , njengoba kuchaziwe ngentasi : 
Lababhidako kufanele balungele kukhombisa emaganda uma babitiwe kutsi batowenta njalo nguMkhandlu Welidolobha . 
Kuseloku kumcoka kucinisekisa kutsi kulungiselela lokuhlelekile kuyenteka , kutsi kunekunakana lokucinile kumiphumela , nekutsi baphatsi bayambandzakanywa etinhlelweni tekuphatsa kulungiselela nekuhlola kwenta umsebenti kwentela kwenta ncono kuchaza . 
Imiphakatsi lephuyile yona inelifa lasekuhlaleni , lelingahlanganiswa ngetindlela-tekutisita . 
Kubeka licala lekugwetjelwa bugebengu nekuniketa bufakazi enkhantolo yemtsetfo . 
Lesesibili sicoca ngendzima ledlalwa tinhlelochumano tekunyakata ekuhlaliseni bantfu , netimphawu lekumele tibe nato . 
Loko-ke khozi letako itawugcila kuko , Kubhala Lucwaningo . 
Sidzinga lusito lwakho ekwendluliseleni lwati ngaletingcikitsi letahlukahlukene kulabantfu lababukene nalomsebenti . 
Loku kungafanekiswa neliphuzu lekutsi labanye balabadlalindzima bavame kwaba imitsamo lasetulu kuleSifundza , njengobe iGauteng yatiwa njengemfakisandla lomkhulu kuGDP eNingizimu Afrika . 
Kusebenta kahle futsi nekusebentiseka etitfutsini temmango kuchutjwa yisethi yetizatfu letinsombo le ngalesinye sikhatsi tinemiphumela yekuphikisana kwemvelo . 
Sitfole umcondvo lotsi letinye tiphakamiso letentiwe kulemihlangano , lebalwe ngenhla , betingatsatselwa etulu . 
Lomasipala utichenya ngetinchubo yawo tekulawula imphahla ngalokuyimphumelelo . 
Imisebenti yelikomidi lekweluleka kutawuba kwenta tincomo mayelana netintfo tenchubomgomo , kuchaza tindlela tekusebenta nekucinisekisa kubakhona kwemitfombolusito leyenele yekuchuba Luhlelo lweNhlangano yeBunye be-Afrika yeNdondo yeteSayensi yaKwame Nkrumah . 
LIPHAKELOMALI LESONDLO : Leliphakelomali lamihla yonkhe lesondlo libonelela incenye yekuhlala ehhotela , kudla , imali yethekisi , kushaya tincingo , njll . 
Nanoma i-GEMS iphokophela kucinisekisa kutsi lwatiso lolufakwe kulewebhusayithi lotfolwe kumtfombo lowetsembekile , i-GEMS nebacondzisi bayo , tikhulu kanye netisebenti abakhulumeli muntfu noma abacinisekisi , ngalokucacile nalokungashiwo , mayelana nekunemba , kuba ngiko kanye nekuphelela kwelwatiso lolucuketfwe kulewebhusayithi . 
Tinhlelo tesikhatsi lesitako titawufaka kwetfulwa kweluhlelo lwemtapolwati kufaka kuchumana ngeliphepha neluhlelo lwekubika sehlakalo kufaka nekuhlatiya tehlakalo eveni lonkhe . 
Njengoba i-entithi ingasachubi umsebenti wayo Ngekwemtsetfo Wetindlu Wavelonkhe futsi ilindzele kucitfwa nemtsetfo Wetindlu kutsi uchitjelwe . 
Tingoti letenteka emsebentini nekugula kuletsa tindleko letiphakeme kakhulu eNingizimu Afrika . 
Emaphuzu akhombisa kutsi imphahla bekusikhumulo sebhizinisi yebugebengu lechubekako , lehlelekile nalesekelwe ngetimali lembandzakanya kutsengiselana ngemadayimane , emanani lamakhulu etimali nalokungenakuphikiswa , kukhwabanisa imali . 
Khumbula : Kufanele kutsi iphosta ingabi nalokubhaliwe lokunyenti . 
Umtselela uyabonakala emazingeni ekuphila lentiwe ncono , kufinyelela lokungetiwe kwetinsita letisisekelo kanye nekubukeka kwelive lokugucukako kwato totimbili tindzawo tasemakhaya netasemadolobheni . 
Labanyenti labanjalo labatjala titjalo bakhicita titjalo letinhle , letinemphilo , kodvwa kunensayeya yekungena kwetilwanyana letinsha noma tifo epulazini . 
Yaphindze yakhula kutinhlangano tamasingcwabisane letakhiwa basebenti labangebachamuki base-Afrika . 
Kuhlelela kwakhiwa kwetakhiwo tesikolo lesisha , tindlu tekufundzela letengetwako kanye netindlu tangasese kuyinchubo lechubekako , lokwentiwa ngekubambisana neLitiko Lemisebenti . 
Kutawubukwa kuphela labo labaniketa lusito lababhaliswe njengalabo Labalungele Kunikete Lusito Kusisekelo semininingwane Yalabenta umsebenti saVelonkhe . 
IZinc sulphate inekushuba lokusetulu kwecadmiyamu kanye nelead . 
Ikhomishini Yemaklemu Emhlaba Esifundza , e-Gauteng naseNyakatfo- Nshonalanga , abanyakati kulesincumo sabo sekucedzela onkhe emaklemu ngekhatsi kwalesikhatsi lesibekiwe , uma kungeke kutawusheshisa . 
Ehlanzeni sineyunithi lencane leyenta lucwaningo lwemafama kwenta ncono tinhlobo tetitjalo futsi nemihlahlandlela yekukhicita . 
Kulesisikhatsi , linanibantfu lase-Afrika litawukhula ngekushesha kakhulu kwengca linanibantfu lemhlaba wonkhe . 
Linyenti lalama-ejensi alinawo emakhono ekuncoma letinsayeya letinkhulu letibukene nemakhophelethivi kanye nekuphendvula ngendlela lefanele . 
Ngalesikhatsi salethemu , lomasipala bekakhipha imibiko yemnyaka ekupheleni kwemnyaka timali ngamunye . 
Lokukhulu lokungekuhle kwalamanethiwekhi " lavulekile " ngulesikhathi lesitsatfwa kutfola emaphutsa kunethiwekhi . 
Emakethe yaseSweden kutfolakala tindlu letintsatfu tangasese . 
Kuchitjiyelwe kute kulungiswe lelithebuli ngesilinganiso lesicinile , nekungeta emanotsi ekucinisekiseni lokusezingeni nakuluhlolo nebuholi . 
Kubuka umehluko , lokonakele , kunganaki nesitoko lesingasatfolakali . 
Uma titaladi tisetjentiswa kakhulu , liyandza litfuba lekugadza lokungenti lutfo . 
Umyalo lowentiwe ngaphansi kwalesigaba utawuba nemphumela wesincumo senkantolo kusekela lomfungisi . 
I-CDC lensha isesigabeni sekuhlelwa kute ingene esikhundleni sesikhungo lesingekho endzaweni lefanele . 
Umkhakha wetjwala udlala indzima lenemandla kutemnotfo netenhlalo yaseNingizimu Afrika , kepha futsi ngaso sona leso sikhatsi kufaka ligalelo lelikhulu kakhulu kunalelo lekufanele kutsi kulifake etinkingeni letehlukahlukene tetenhlalo . 
Kuhlela lokunjalo kudzingeka kutsi kwentiwe ekucaleni ngesikhatsi sekucabanga kwakha nangesigaba sekuhlelwa kwesakhiwo kuze kucinisekiswe kutsi tindleko tekudzilita netindlela tekwakha lokwahlukahlukene tiyahlolwa . 
Kukhula esigodzini kube kukhulu ngenca yekuvela kwematfuba etimakethe kunesakhiwo lesikahle . 
Kunakwa kwemfundvo yangaphambilini kutawunakwa kuphela uma labafake ticelo baletsa bufakazi . 
Kubukana naloku , Sosikhwama weSifundza uhlangene nematiko lakhombisa kutsi ayicitse-kakhulu imali kantsi ucelile kutsi ematiko latsintsekile achamuke nelisu lekucinisekisa kutsi awaphumi kubhajethi kuminyaka letako . 
Nanoma loku kungasiniketi sisekelo lesivakalako sekutfutfukiswa kwetemfundvo , angeke kuguculwe ngaphandle kwekutsi kutfolakale imphumelelo ekuphakelweni kwetemfundvo . 
Lokusalako kutsi kuhlolwe libanga lekutsi lomtsetfo uvuma kwamukela lomsebenti kufika kuphi . 
Kusetjentiswa kwabongcondvomshini ngenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kugcwele tingoti tekuvikeleka . 
Imitsi lelinywako ikhicitwa futsi itsengiswe etimakethe letimbili letehluke kakhulu , njengeTimakethe Letingakahleleki , letifaka belaphi bendzabuko kanye nebahwebi . 
Kusebenta kwemkhandlu kunjani jikelele ? 
Leyunithi yetekuchumana isebentisana nabomasipala basekhaya . 
Buphatsi etifundzeni buvame kuba phasi ngentfutfuko , kantsi tinhlelo , tinchubo , kanye naletinye tindlela tekubusa nekwetsembeka kanyenti atinamandla . 
Sisetjentiswa lesengetiwe lesifakwe emkhatsini wesisetjentiswa lesikhona naso sifanele kutsi sikhonjiswe ngenombolo lechubekako , kepha kujotjelelwe luhlavu loluncane . 
Ngoba lelifomu lesicelo nalo ngekwalo beliyincwadzi yebufakazi , sicelo ngasinye kufanele sisayinwe nguKhomishana weMtsetfo . 
Kubeka liso lokunjalo akukafanele kunake kuphela kwentiwa kwemsebenti lokutsintsa timali kepha kufanele kuphindze kufake ekhatsi kwentiwa kwemsebenti lokungasiko kwetimali . 
Uma kucatsaniswa nalokungenhla , tibalobantfu tekugcina tikhombisa iphethini yekungena kwebantfu lephikisako . 
Lomkhakha ugcile kulomkhakha wekucitfwa kwetimali tahulumende ngekutsi ubukelele imisebenti netibonelelo kuhulumende . 
Umsebenti wekuphakela walamaBhodi Emanti lakhona manje kanyenti awuchazeki futsi utawuchazwa kabusha uphindze uhlelwe kabusha . 
Ekugubheni umkhosi walenkhululeko , sifanele kutsi futsi sitatse umzuzwana sikhumbule siphindze futsi sihloniphe licembu lemadvodza nabomake labanikela ngetimphilo tabo kute kutsi sikhululeke . 
Tinhlumiholo tilawulwa njalo ngenyanga futsi tingucuko tentiwa kungakapheli sikhatsi sekuhola senyanga letako . 
Lokumangalisako kwekutsi akukho lokwenteka ngaleso sikhatsi kulungisa lendzaba . 
Ngenca yekutimela ngekwemtsetfosisekelo kwato tonkhe tigaba letintsatfu tahulumende eNingizimu Afrika , ngemacembu langekhatsi kwesigaba sakuVelonkhe kuphela lekatawubukwa kutsi abe ngemacembu lahlobene . 
Inchubo yekuhwebelana neyemave emhlaba ivimbele emakhetselo aletinye tinchubomgomo letitsite takuleli . 
Loku kudlala indzima yekuhlanganisa , ngobe tisita bantfwana besikolo labasuka endzaweni lebanti kakhulu . 
Kudubuka kwetintfo letibolako temfucuta yalokutsatselanako tigcina ekubilisweni ngekubulala emagciwane lokwamulekile kwemfucuta kanye nekwakheka kwetikhutsa tagesi ikakhulukati kuluhlobo lecarbon dioxide kanye nesifutfo . 
Loluhlelo lubuye lufake ekhatsi kutfutfukisa temphilo netemfundvo , naleminye imisebenti lelungisa letidzingo tetempilo talomfundzi . 
Lebhini ibekwa endzaweni levulekile lengenisa umoya lapho incenye yemtsamo iphelelwe ngemanti . 
Loku kwente siphumutintsela lesikhulu lesike senteka , kufaka sandla kuko kokubili imali lesele emholweni yelikhaya netindleko letiphasi tekuchuba ibhizinisi . 
Buyeketa Lisu Letekuchumana laVelonkhe lihambisana nalokubekwe embili nguhulumende . 
Lesabelo lesikhulu semiholo nemali lengenako ikhokhelwa ngekusebentisa letinye tikhungo tahulumende wavelonkhe . 
Imidvumba yekhanola ivela kucala kusicu lesingaphansi , bese imidvumba lelandzelako itawakheka ngasekuyeni etulu kwalesitfombo . 
Imizamo lesimeme kulungisa sisusa sekungcubutana kanye neludlame , kufaka leto letihambisana nekucedvwa kwebuphuya kanye nekukhutsatwa kwematfuba lalinganako emiphakatsini yase-Afrika . 
Sikhwama sicinise luhlelo lwe-U-Filing ngekwetfula indlela yekufaka sicelo semaklemu kuvumela emaklemu lentiwe nge-intanethi . 
Tindleko tekufaka tingahle tibe setulu . 
Kulungisa onkhe emakleyimu lafanele nekusabalalisa tiliphu temholo kubasebenti . 
Tekuphatsa titawuba neMkhandlu We-AU Wetekuthula Nekuvikeleka , lotawuhlola tonkhe ticelo tekungenelela kwemave lamalunga . 
Loko kuniketa litfuba lekufanele licwaningisiswe . 
Tiphindze futsi tinikete Inkhundla yeteBucwepheshe beBhizinisi lehlanganisa kokubili lizinga lelikhulu nelesifundza kuphindze futsi kusebente njengesilondvoloti sedatha yetimali . 
Idatha lecociwe ekuhloleni kanye nasekusebentiseni lendlelakulinga yalendlela eNingizimu Afrika , kanye nekuchumana nalabatsintsekako labanyenti , kungasita ekwamukeleni kanye nasekupolisheni letindlelakuhlola . 
Inchubevange : Tintfo letingakafakwa kulokuchubekako , njengemakleyimu ngekumelana nesifundza , kulahlekelwa tindleko tekuntjintja imali , kukhokhela kabusha nekuba ncono . 
Ngekushayisana kumave lamanyenti , iNingizimu Afrika ingene kulesimo lesintengantengako nemalintsela lesele nesikweleti sahulumende siphasi ngekwemlandvo . 
Lwati lolubutsiwe lacwaningwa kwatsi tincomo letiniketiwe kulungisa kungahambisani kanye nekulandzelela lokwentiwa kucinisekisa kutsi tincomo betisetjentiswa . 
Kwakha nekugcina luhlelo lwekuphatsa lihhovisi loluhleleke kahle kulelihhovisi . 
Inchubo yekulawula imfucuta lehlangene isisekelo seLisu leKulawula Imfucuta yahulumende yaVelonkhe kanye netinchubo tekunciphisa imfucuta , lekufaka kuvimbela imfucuta , kujikeletiswa kwemfucuta kanye nekwehlukanisa imfucuta , kungasetjentiswa kutikhungo temphilo . 
Akunatingucuko tetimali tangaphandle letifakiwe kuletitatimende . 
Kunakwa kufanele kuniketwe kulokufakwa kwemaphaneli esola lasemtsetfweni eluhlelo lwekufutfumeta emanti lolutawuba yincenye yemtamo we-Eskom wekwehlisa kutsatfwa kwemandla . 
Loku kunelifutse kutekwengamela , umsebenti wetemnotfo kanye nekubutsa nekuhlanganisa kutenhlalo , kutemasiko , kutenkholo nakuminyele yemave emhlaba . 
Kuvimbela tinkinga letibalulekile kuhlose ekuvimbeleni timphawu letibonakala kucala tekukhubateka kwetelufuto kanye netinkinga tekutalwa . 
Lelizinga leliphasi lemkhicito wekudla kwekutiphilisa kanye nekubakhona kwekungavikeleki kwekudla lokungumphumela wenhlobo yemphucuko ekhatsi kwalokunye ; 
Lemiphumela lesitayitfola , ifaka ekhatsi kundluliselwa kwemakhono lokuvela kubadlali , kubaphatsi bebhola , tisebenti letibochwephesha kanye nalabanye labadlala indzima ekutfutfukiseni libhola letinyawo kulesifundza . 
Liphepha Lelimhlophe lenchubomgomo yetekutfutsa yaseNshonalanga Kapa . 
Tinkhambo nemazinga letitfutfukiswe Litiko tisentjetiswa kucinisekisa tidzingo tetakhiwo . 
Kuthayishwa kwemadokhumenti ngekuhambisana nenchubomgomo yeLitiko kanye nemigomo . 
Loku kufaka imihlangano lekhetsekile leyabanjelwa kubukana netinkinga kanye netindzaba tekufaneleka etikweni . 
Luhlelo lwekuhambisa emanti langcolile loludizayinwe kahle lwakhiwa tincenye letinengi letimcoka . 
Luhlelo lekugcina lilindze kwamukelwa litiko . 
Sibonelelo sesakhiwonchanti samasipala naletinye tinhlelo tesakhiwonchanti nato titfole imitfombolusito lengetiwe . 
Ngaphansi kwemnyaka letinye tincomo temastock exchange setisungule inchubomgomo kulamanye emalunga emibuso . 
Kucinisekisa kutsi ingabe lebhajethi isemgceni neluhlaka lwemtsetfo , lolususelwa kunkhambo yenchitfomali leyendlulile , lumumatfo lwekusebentisa , bungako bemali nekutsi lokufakiwe kuneliciniso lekufinyelela kumiphumela lebekiwe . 
Inhloso lenkhulu yaloluhlelo kuniketa tekunakekelwa ngetemphilo letikhetseke kakhulu letisezingeni lesine , kanye nenkhundla yekucecesha labakhetsekile . 
Macondzana neMtsetfo Wekulawulwa Kwetetimali kuboMasipala neMtsetfo weTinhlelo taboMasipala , bomasipala kufanele balungise uMbiko Waminyakayonkhe ngamunye umnyakatimali . 
Kuhlelenjiswa kwaletinhlangano letehlukene tesive letimbandzakanyeka ekuhleleni nekutfulwa kwetinsita letisisekelo ngaloko ke kumcoka . 
Kucinisekisa kutsi yonkhe imibono yemmango iyarekhodwa futsi ihlanganiswe , kuso sonkhe lesikhatsi sekubonisana , kwacaliswa luhlelo lwekucinisekisa loko : 
Kuba khona kwendzawo yekusebenta lekahle yintfo lemcoka lenyalo kubukwe kuyo . 
Sinenkinga yebugebengu la . 
Bekubukwe ikakhulukati kwenta ncono tindlela tekuphatsa netekutiphatsa kuze kukhuliswe indlela yekusebenta kahle nekucinisekisa kutsi utfola lokulingana nelinani lemali loyikhokhile . 
Bafundzi bayagcugcutelwa kutsi batsatse futsi basungule tihloko ngaphasi kwetingcikitsi letine letifanele bafundzi babo kanye netindzikimba . 
Kufanele kwentiwe lisu lekucecesha lalabatawusebentisa lemishini ngalokuphatselene nekuphepha nekusebentisa kahle letimoto nekuniketwa kwesitifiketi kulomshayeli salokuceceshwa . 
Kufanele ube unesifiso sekusebenta emashifti uma kuba nesidzingo . 
Lisu leminyaka lemitsetfo lekusebentisa inchubomgomo nalo seliphotfuliwe . 
Kuphenya timo talobekwe licala kanye nekubhala umbiko wangembikwekutekwa kwelicala loncoma kudzingeka nome kungadzingeki kwekushushiswa . 
Lensita iphindze inikete kusekela ngetikhatsi tenhlekelele emaveni labomakhelwane , isita ngekukhululeka kunhlekelele , kugcina tinsita tetemphilo letibalulekile noma kusekela kulamanye ematiko avelonkhe . 
Manje sesibeke tinhlelo ngemphumelelo letinakana nemphumela . 
Mmela lihhovisi lesifundza kuwo onkhe emaplatfomu etemanti kufaka ekhatsi yonkhe imihlangano yetemanti yavelonkhe . 
Ingabe ema-IA angekhatsi asebenta ngekhatsi , atfolwa ngaphandle noma kwabelwana ngawo ? 
Imagazini yetichumane kumele ivakashelwe ngumuntfu lokhetselwe loko ngulolonelayisensi kute acinisekise kutsi ingabe lemagazini yetichumane ayikatsikanyetwa . 
Kunesidzingo lesiphutfumako senhloso yekwakha tikhungo letinsha . 
LoMtsetfo uwabeka kucace emandla kanye nemisebenti yetisebenti tesikhatsi sekuvivinywa . 
Nanome kunjalo , lelivekati solo lisabukene netinsayeya letinkhulu , lokufaka ekhatsi kungabikhona kwekudla kanye nekungondleki , kubete kwemsebenti ikakhulu lusha nabomake - futsi lesimo sibi kakhulu etindzaweni tasemaphandleni . 
Kusimo lesincomekako kumele kube luhlelo lwesive loluphelele . 
Bahlali bafanelwe kutfola sicoliso , inchazelo kanye nesinyatselo sekulungisa uma ngabe emazinga etinsita latsenjisiwe akatfulwa . 
Sikweleti sangaphandle sisala silisheya lelincane sesikweleti sahulumende ngoba iNingizimu Afrika igcina kujula kanye nemali yasekhaya lengantjintjeka nyalo etimakethe . 
Kube khona umoya wekutsengisana . 
Kutfutfuka embonini yetekusakata netekuchumana bekuloku kulandzelelwa . 
Inkhanuko yelitfuba lekulahlekelwa incunywa ngemagunya ekufaka imali ngendlela yemikhawulo yematfuba ekulahlekelwa kanye netivimbelo . 
Inhloso yalesehluko lesincane kuchaza tinkhombandlela tekuhlela tisetjentiswa temmango . 
Loku kukhulisa kucitfwa kwemali lokwenteke ngalesikhatsi intsela yalokungenako yehla ngenca yemnotfo lontengantengako , kantsi loku kusho kutsi kufanele sisebentise imali lenkhulu lesiyitfola ngekuboleka . 
Tinjongo tetinsita , emasu , tinchubomgomo , netinhlelo letikhona Tamasipala tishiwo ngalokucacile . 
Umcondzisi-Jikelele angakhetsa kusetjentiswa kwanoma ngabe nguwaphi emandla akhe nekwenta noma ngabe nguwuphi umsebenti wakhe kusiphatsimandla latasisho salelitiko ; noma umuntfu lophetse lihhovisi kulelitiko : 
Kuhlanganisa imikhankaso yekwecwayisa naletinye tinsita ngekhatsi kwalesikhungo . 
Loku kutawusho kutsi bahleli bendzawo yekwakha kumele bacaphele naku , kutehlakalo letinyenti , lencenye yetitfutsi tesive yetindzawo tekwakha letinsha itawuba tinsita letiniketa umtfalo kanye nemishini lechumanisako lesusa iyise kulenye indzawo , ngaphandle kwalapho tindzawo tekwakha tiwela ngaphasi kwamunye walemihume endzaweni legcwele bantfu . 
Akusimi ngedvwa umuntfu lokhatsatekile ngaloku . 
IKlasta yaseBrits licophe lizinga leliphakeme letebugebengu bayo yonkhe imikhakha , bugebengu bekulimata nebugebengu lobuphatselene nemphahla ngaphandle kwebugebengu bekubulala . 
Masipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala naye wente umbiko mayelana nekucwaningwamabhuku kwetisetjentiswa tetemidlalo nekukhibika . 
Kusebentisa kukhetsa kwe-ejensi kulungisa tindzaba letenca imincele . 
Emakleyimu emkhantolo yemakeyimu lamancane kuvamise kuba tingcabano ngemali lebabolekene yona netimphahla letakhelwe naletingasuswa . 
Ema-oda atfunyelwa nge feksi kubatsengisi noma bawalandze ngekwabo . 
Kwenta kutsi kube nekuphepha nekuvikeleka kufuneka kube setandleni tebantfu lababochwephesha . 
Umdvwebo lochaza kabanti ngemigwaco waseSharpeville nekugijima kwemanti etimvula ucedziwe kantsi letakhiwo nemaphepha ethenda aniketwe lomasipala kutsi acale kulisebentisa . 
Sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco sitawemukele umtfwalo wekunakekelwa kwemphilo , kubuyiselwa esimeni kanye netindleko tekunakekelwa kwemphilo . 
Kulelishumi leminyaka lekugcina kwetfulwa kwetinhlobo letinsha eBaltic bekutsatfwa njengenkinga lekhulako . 
Kwaholela ekusungulweni kweBhodi yaVelonkhe lemelene nekuSebentisa Ngalokundlulele lekubese kuholela ekusungulweni kwemabhodi lasebentisa ngalokundlulele kumazinga embuso nabomasipala . 
Letikhwama tentiwe ngendlela yekutsi tilungele tonkhe timo telitulu . 
Kuhlanganisa nekwetfula imibiko lelungisiwe ngekuchubekela phambili lokwentekile . 
Kulawulwa kwekusisa kusho kulawulwa kwekusisa lokuphetfwe ngulesikhungo lesiphetse hhayi kusisa kwalabanye . 
Loku kubalulekile ngenca yebungoti bekusabele letinye tinhlobo temfucuta kanye nesivimbelo sendzawo yekulahla imfucuta , kanye netinkhinga teliphunga letingabakhona kanye nemiphumela nekhwalithi yemhluto lophumako . 
Sakhiwonchanti salamanye emakhodi ekudlala , lawo bewaniketwa kucala , sishabalele ngenca yekungasetjentiswa kanye nekungabi khona kwemali leyanele yekusilungisa . 
Kwehlisa lesibonelelo kanye nekuvumela tinsita letinjalo kutsi tehle kungaba nemtselela lomubi kakhulu kubasebentisi lokungenteka kutsi emathekisi angeke akhone kubancephetelisa kalula . 
Lizinga lekuhamba kwenseketse kanye nekwenta kutsi kube nekukolobha kufanele kutsi kuncunywe ngekusebentisa idatha yetemlandvo futsi ingetelelwe ngenkhomba yemiphumela yetinombolo letifanele , nangabe kudzingeka . 
Kufanele kufaselwe ikhophi yekubhaliswa kwenkampani lekhombisa emandla esabelolusiso semalunga . 
Ngenca yemphumela wesimiso sahulumende lesibuyeketiwe , Litiko Letemanti Nemahlatsi angeke lisaba khona . 
Kufanele kucashelwe kutsi kusetjentiswa kwetindzawo letivulekile kungagucuka ngekuhamba kwesikhatsi ngenca yetingucuko emacenjini lasebentisako kanye nekusetjentiswa kwemhlaba . 
Kubalulekile kucabanga kutsi tinhlelo tekusebentisa imali setibe nguletilangatelela kakhulu , emazinga ekusekela ngemali sekakhulile , nencindzetelo yekwetfula seyicinisiwe . 
Kulombungato siboshwa sinye samemetela kuwonkhe umuntfu kutsi sine-HIV kantsi kwabese kulayithwa emakhandlela lanemibala lehlukile lamatsatfu kukhumbula labo lababulawa yi-AIDS . 
Kwengeta kuloluhlelo lolufaka konkhe , iNingizimu Afrika ibitelwe kuniketa lusito ngco kulamanye emave . 
Emasheya naletinye timfuno tetimali etinkampanini letitimele noma tahulumende kanye naletinye tikhungo tetemabhizinisi letemukelwa ngumtsetfo . 
Indzawo yekushisa iyitheknoloji leyamukelekile yekulungisa imfucuta yetemphilo lenekutsatselana njengoba kukhonjisiwe eNingizimu Afrika kanye nakumhlaba wonkhe . 
Lulawulo lusebentise tinhlolo netilinganiso ekulungiseni letitatimende tetetimali temnyaka . 
Sekuhlangene nalokucecesha kwekuphakanyiswa kwemklamo wemali , loku kutawubangela kube nekuhlela kancono kwemklamo wemali , kuphakelwa kancono kwetimali , nekucitfwa kwemali ngalokutfutfukisiwe . 
Lesibutsetelo salemboni sikhombisile kutsi Sifundza seGauteng sinekubakhona lokunemandla ekuguculweni kwemikhicito yetekulima ngenca yekusondzelana kwaso netintfo tekulima letifakwako kanye netakhiwonchanti tetitfutsi . 
Njengemgomosisekelo lovamile , kubalulekile kutsi tinsita tisetjentiswe ngebukhono imphela . 
Naloku kwehliswa letindleko tekutsengisa kukusebenta kahle kubalulekile kufuna kutsi lokutsengiswako kulingane nemfuno . 
Loku kwenta ncono kuphatfwa kwetimali futsi kuba nendzawo yekuhlangana lesebenta kahle emkhatsini wahulumende wesifundza newendzawo . 
Onkhe emalungelo esimilo nalamanye emalungelo Eluhlelo Lwahulumende Lwetekuchumana Netinhlelo Telwatiso ( GCIS ) noma naletinye tikhungo letisemtsetfweni leticuketse umongo lemalungelo ato angakaveli kulelisayithi nawo agodliwe . 
Niketa umcondvosibutsetelo wemakethe yetinatfo letidzakwanako letinekutsandvwa ngulabancane . 
Lomtsetfosivivinyo uniketa ticondziso letifanele talamacala . 
Bonkhe labasihlanu lebebaphendvula batfolakala banelicala njengoba bagwetjiwe kantsi ngamunye wabo watiswa kutsi ucoshiwe . 
Ematiko ahulumende wavelonkhe nawetifundza lekungiwo lacondzene naloku bekayincenye ngekumelelwa ekomodini yekulunganisa . 
Litiko leteKutfutfuka kweMnotfo , Simondzawo kanye neteKuvakasha tinelilungelo lekungagcwalisi noma nguyiphi lemisebenti lekhangisiwe . 
Tindzawo letibonakalako naletiphitsitelako leti bangahlanganyela khona , letikahle kutsi kungahlalwa kuto kukhulunywe . 
Nanome umtsetfo eNingizimu Afrika usibona sidzingo sekuniketa lwatiso ekusebenteni lokungasiko kwetetimali , akudzingi ngco kutsi tinhlaka tembuso temukele kubhajetha lokusebentako . 
Tfutfukisa emakhono ekuhlatiya tenhlalo , luvelo kulabanye , bukhali ekwakheni sitfombe , kukhula ngekweliphukuphuku , kanye nekumbandzakanya umphakatsi , lokutawuba lusito kakhulu ekutfoleni nome kwakha umsebenti ngekhatsi nome ngaphandle kwetindzawo temasontfo . 
Tidzakamiva nekusentjetiswa kwetjwala nako kuchunyaniswa naletinyenti tenteko te-HIV . 
Umyalo Wenkantolo Lephakeme ubekelwe eceleni wavalwa nge : 
Lesigodzi lesincane sibambe liviki lendlela yekondla umtimba . 
Sitsemba kwekutsi lendlela itawucedza lesitungeletana sebuphuya nekuswelakala kwemsebenti lokubuketane netindzawo tasemakhaya . 
Kungumsebenti walesakheko kutsi sikhicite ematfuba lamanengi lowo nalowo kanye nemacembu langawaphendvula , kanye nekutsi kuloko imisebenti lehlukahlukene yebantfu ingavela . 
Luhlaka lwamasipala lwentfutfuko yendzawo aluniketi nobe lutsatse emalungelo ekusetjentiswa kwemhlaba kepha lukhombisa indlela futsi lusita ngelwati ngetincumo lekumele titsatfwe nguloMasipala letiphatselene nekutfutfukiswa kwemhlaba . 
Inhlangano yeTitimela teBagibeli yaseNingizimu Afrika nguyona siphatsimandla lesinemsebenti wekuhlela nekuniketa sakhiwonchanti kulenchubo yetitimela , neMetrorail lecashwe njengemsebenti . 
Kubuye kukhombise kwekutsi lelitiko linakekela kubuyiselwa kwesimilo ngetemidlalo . 
Emakhono lathekhnikhali ayadzingeka ekuchubeni imiklamo kanye netinhlelo temathulusi ekuvikela lancono langakhiwa abuye atfolwe . 
Bantfu labanyenti bebatsintfwa etindzaweni tasemakhaya lapho kungenatinsita tekufothokhopha . 
Ngemuva kweluhlelo lwe-inthenshiphu , labantfu labasikhombisa labangeva bacashwe ngalokugcwele bakaFedics , lebaniketwe umsebenti wekusebenta ekhishini lasehotela . 
Ngalokunjalo , tikole letikhetsekile letikhona titawuciniswa kuze kutsi letinye tato tisetjentiswe njengetikhungo letitawusita tikole letisebenta ngalokugcwele kanye netikole letetayelekile etindzaweni tato . 
Hlela umsebenti wakho kute kutsi kwetfula tinsita kube ncono kakhulu . 
IMajarini , nanoma isondzelene nemafutsa ekupheka ngekweligalelo , awakalandzeli indlela lefanako ekukhuleni kwentsengo . 
Ngako-ke , labanye babukisisi batsi imali yetfu legcogcwa kumitselo iyagabadzela futsi nekushoda lokuncane kwelwabiwomali sekuvule inkhululeko yekutsi hulumende aphutfumise kusebentisa imali abuye futsi ihlise imitselo , sikhombise kusebentisa indlela lecabangela likusasa . 
Kufanele babe nelikhono lekukhuluma kanye nekusebenta nelicembu . 
Cinisekisa kutsi imikhicito yelwatiso iyatfolakala kumiphakatsi . 
Kucina ( kwenkhombamtselo ) kwemtselo kuchazwa njengereshiyo yekugucuka kwemaphesenti emalini lengenako yemtselo ekuntjintjeni kwemaphesenti kusisekelo semtselo wemnotfo . 
Nome ngabe ngumuphi umuntfu , lonebundeni nebantfu labasebentela umbuso , lokufaka ekhatsi sihlobo sengati , angasenta sicelo nome ticelo ngekulandzela sesimemo sekubhida . 
LeSahluko sisebenta ngenchubo yekuvota , kusita labavotako , kuphikisana ngekuvota , tinyatselo letitawutsatfwa emuva kwekuvalwa kwekuvota nemavoti lakhetsekile . 
Letindzawo tonkhe tinetintfo letiphilako letifanako , futsi lokuzuziwe kuveta umkhuba lokhomba kubeketela kakhulu kwemacembu etilwane letingenamgogodla . 
Kunaloku engcondvweni , simo setetimalintsela sakhiwo migomo lemitsatfu . 
Lababhidako belulekwa kutsi bafundze lebhulethini yethenda lephelele . 
Ngalokucondzene naloku , sinelitsemba kutsi litiko nemsebenti weBhodi wekukhulula lokungenteka ngetekuvakasha tesifundza setfu kutawulandzelwa ngekungeta emandla lamakhulu nekutimisela . 
Nanoma kunjalo , umuntfu ucabanga kutsi utawuniketwa kucolelwa kuphela kumacala lafanele . 
Litiko leTemphilo kuVelonkhe libukelelwe babhidi labaphumelelako kutsi futsi baphendvule ngendlela lekahle kuticelo letinjalo . 
Lemininingwane mayelana nematiko kulomkhakha yabelwa litiko lekungilo kulomkhakha kutsi liwucabangisise . 
Sitawutsandza kucolisa ngekunikhatsata lesikubangile . 
Hlanganisa , gcina kanye nekubika ngelubalobalo lato tonkhe timvumo tekusebentisa emanti . 
Emalabhorathri lambalwa eNingizimu Afrika asavele asebentisa emathesti ebutsi lobungasahlanteki ngemanti lanetilwanyana njengesidalwa sekuhlolwa . 
Tindzawo letibiyelwe tasetimbonini , kute kuvikelwe lokungcoliseka kwemoya kubogesi nemsindvo nekunuka nekukhanya , akuvami kusetjentiswa eNingizimu Afrika kantsi kutfutfukiswa kabi . 
Lenye indzawo yelutjalomali lolukhulu kuphindza kutfutfukiswa nekwentiwa kancono kwemikhakha lengaphasi kwemakoporasi ahulumende . 
Uma ubuka kulemikhakha lemitsatfu yahulumende , kunekuphikisana uma sikhuluma ngaloku , hulumende wesifundza ucishe abe nekutimela lokuncane kunahulumende wendzawo . 
Ngakoke , kusentsandvweni yelitiko kukhankhasela nekumbandzakanya tikhungo letinesibopho kucinisekisa kuniketwa , kuvuselela nekunakelela sakhiwonchanti , ikakhulu ekuhambeni phambili kwemacembu nasetindzaweni lapho kusebenta khona emabhizinisi lamancane . 
Ingabe lomshini utawulungela kukhokhelwa ? 
Likhadi lemiphumela lebunikati liniketa kunakwa lokutsite kwekungenelela kwebunikati khetsekile 
Umntfwana kumele angahlali esimeni lapho angativa kahle . 
Simo sekuphuma kwemali kuMasipalati sisadzinga kutfutfukiswa . 
Kutibandzakanya lokunemphumela longiwo kungatfolakala nangabe labamele bantfu , labakhetfwe kumitimba yentsandvo yelinyenti , babandzakanyeka . 
Ngaletinhlelo tekuvuselela letindzawo kanye netindzawo letiphatselene ngco nato tingahle tiniketwe imphilo lensha . 
Kucindzeteleka ngekwemtsamo kubomasipala seloku kuletsa kukhatsateka futsi lesifundza siphenya tindlela letingasetjentiswa kwenta ncono lesimo . 
Nanome kunjalo , timali letibitwa Ngemtsetfo Wetitfutsi Taseveni Kuvelonkhe yagazethwa yashicilelwa kutsi sive siphawule ngembi kwekutsi litiko liwusebentise . 
Kucondzakala nemiphumela yalomklamo kutawusentjetiswa Ngusotimali Wavelonkhe , Litiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha , kanye nemkhakha Wetemfundvo Lephakeme ngalokutayelekile kanye Nekomiti Yenchitfomali Yethemu Lesemkhatsini . 
Ngalendlela , bachumene ngco naletinye tinhlelo tekubhalisa tahulumende nemkhakha wetetimali ngalokufakwa ekhatsi kwema-akhawunti emabhange abo bonkhe lababhalisiwe . 
Letinye tindzaba letihlobene neTisebenti tisetjentwa ngemphumelelo ngulesikhulu ngekweluhlobo lwemsebenti wakhe . 
Kulawula kufinyelela kwebasebentisi kutawuhlala kuyintfo lecatjangwako . 
Linani le-avareji yetinsuku letitsatsiwe ingephasi kwelinanincane lelivi yemnyaka lefanele , lokukhomba kutimisela kanye nekutinikela kwetisebenti teLitiko kanye lulawulo loluhle lwelivi lolwentiwa Litiko . 
Budze besikhatsi sekuhlala : Umangabe kusimo lesiphutfumako , kungafika emavikini lamabili . 
Ngalesinye sikhatsi , uma kukhulumisana lokungakahleleki kungaphumeleli , tindlela letinye tekuchumana tingabukwa , njengekukhulumisana nalabanye basisi , kukhipha titatimende tesive , noma kuhlela tisombululo tebunikati bemasheya . 
Sifuna kubonga bonkhe bahlali laba imeyile ema-CV abo netibonelo temsebenti wabo . 
Lucwaningo lolwentiwe ngulesikhungo lugcile kakhulu ekuhlanyeleni tinhlobo tetitjalo nekwenta kancono , kudla , kulawula inemathodi , tilwanyane netifo , balawuli bekuhlanyela nekuphatfwa kwesivuno . 
Hulumende ngenca yesimo sakhe uhlangabetana nebungoti lobukhulu emmangweni bese uniketa tinsita letimcoka lapho khona emaphutsa angabita kakhulu , timphilo tebantfu tingatsintseka , futsi kuphakelwa kwetinsita kungaphatamiseka . 
Loku kufanele kwente ncono kutfutfukiswa kwetindlu futsi kukhutsate kusebenteka kwabomasipala lekukhulunywa ngabo . 
Ngaphasi kwaletimo leti , singatinikela kulengcindzetelo nome sichubeke nalomsebenti losimele . 
Kwenyuswa kwemali kanye nekuhlelenjiswa kusakhiwo kuba nemphumela walokulandzelako : 
Kunetingucuko letinkhulu letimbili letiphuma phambili kuloku : 
Inchubomgomo yetemfundvo lebuswa ngekubuka tepolitiki iyimbangela yekukhatsateka kwemphilo yekusebenta kwabothishela kanye nebafundzi kuleyondzawo . 
Kulawula imitfombolusito yesayikholojisti , timali nemphahla yetibhedlela tesigodzi nasemakhaya . 
Luhlelo lwevisa luhlose kuchuba kuvunywa kwebantfu bangaphandle labemekulelekile etikhumulweni tekungena . 
Luhlelo lwemklamo lufaka ekhatsi yonkhe imishikashika kanye nemisebenti leyakhelwe kuphumelelisa tinhloso temklamo letibekwe tacaca talomklamo , njengobe kuchazwe ngulelibanga lemisebenti walomklamo , lube lungaphumi kulwabiwomali futsi lwenta ncono kusetjentiswa kwetinsita . 
I-Denel Group yaHulumende waseNingizimu Afrika ifuna kutsi i-Denel ikhule ibe ngumphakeli lohamba embili emhlabeni kumboni yetekuvikela . 
Tibonelo nguleti : Emanoveli , umdlalo , bunkondlo , tindzaba letimfishane , emafilimu , emadayari , emajenali , ema-athikhili emfundvo yeticu , emakhomikhi , njll . 
Lesigaba lesi Sekubuketa Tekuvikela setfulwa ngembi kwePhalamende sivunywe Likomoti Lelihlangene Lelimisiwe Letekuvikela , kanye , netichibiyelo letitsite , letentiwe Yikhabhinethi . 
Lena misebenti leyenteka uma kunelitfuba futsi uma sikhatsi nendzawo kuvuma kutsi yenteke . 
Tibonelo tikusetjentiswa kwebuchwepheshe ngetindleko letisetulu tekusebenta lokuphakeme kanye nekugcina imphahla . 
Emabhloki lamancane kakhulu kungaphindze futsi kufinyelelwe kuwo ngemoto kodvwa ikakhulu ngekuhamba ngetinyawo . 
Loku kuyahlolwa njalo ngekota . 
Le-ejensi itawube seyitfola umhlaba wabomasipala ibuye isungule tindlela tekuhanjiswa kwemhlaba wesive . 
Ngiyamukela kwekutsi umbuso ngeke ungimele uma ngabe lobufakazi bungaba ngemanga . 
Loku akusiwo umbuto nje wekwakha litsemba kulenchubo yetemphilo nekwenta ncono kuneliseka kwesigulane , kodvwa kusisa lokufakazelwe kwenta ncono lizinganhle nemiphumela lencono yetemphilo . 
Kwetfulwa kucecesha Kwebudlelwano Bekusebenta kwalelitiko kuwo wonkhe emazinga kuchubeke njengobe kuhleliwe kulomnyaka . 
Ngalelolanga , bantfwabakhe baphuma bayofuna umyeni wakhe ngaphandle , yena bebesaba kutsi uhlaselwe bahlali base hostela . 
Kuhlolwa kumele nyalo kufake kubuyeketa kwebukhulu lokutawutsi kucecesha lokunesidzingo kwentiwe ngulolokhetsiwe . 
Bhadala kusebenta lokuhle ngesikhathi njalo nje . 
Bekunekulimala emtimbeni nasengcondvweni , kulimala emphefumlweni , kulahlekelwa yimali , noma kulimala kakhulu kwemalungelo . 
Kuseloku kuyinkhinga kuhlela inkhulumiswano nebahlali , ngenca yekungabikho kwekuchumana emkhatsini webahlali kanye nalelitiko . 
Kukhona-ke , nanoma kunjalo , letinye tindleko letingeke tifunwe umtselo weligalelo , njengekutsengwa kwetimoto kanye netekutijabulisa esikhatsini lesinyenti . 
Letinyatselo kumele tibhalansiswe nekusekela emakhaya laphuyile . 
Kupakisha kufuneka kuhambisane naloku lokungenhla futsi uma kusetjentiswe bosokontileka bangasese bekususa imfucuta yekunakekela imphilo , timumatsi tayo letichaziwe kufuneka tisetjentiswe . 
Ngemuva kweminyakalikhulu yekukhula lemibi , ematsemba elikusasa lelihle asavusetelekile kuwo onkhe emagumbi alelivekati . 
Loluhlu lolulandzelako lwetikhungo tesive letasungulwa ngeLitiko Letenhlalo Yeluntfu : 
Kuphindze futsi kube khona ematfuba lamanyenti ekutsi emabhange angahlanganyela ekuguculeni umkhakha wetekulima walelive ngekunika balimi labancane netisebenti tasemapulazini imali . 
Kufaka tandla lokuvela etigodzini kuphrintwa kumculu lohlukile kantsi kufaka ekhatsi : 
Uma batsengi bangenisa lwatiso lwabo letekuphepha endzaweni lengasilo liciniso , lisetjentiswa tigebengu kukhokha imali ku-akhawunti yemtsengi . 
Kungako-ke kwengetwe mdlavuta wemabele , ematfumbu kanye newesitfo sangasese singemuva kuloluhlu lwetifo lekukhatsatekwa ngato . 
Titatimende Tetetimali Temnyaka ( Incenye E ) tilungiswe ngekulandzela lizinga lelilungisiwe lakheshi kanye netihlelomsebenti netinkhombandlela letikhishwe Temafa Avelonkhe . 
Kuswelakala kwalamakhono nako kufaka sandla kutinkinga letikukhophelethivi . 
Tincenye tesimondzawo tabukwa ngesikhatsi kudizayinwa tindlelasu netiphakamiso temklamo . 
Imisebenti lesembili yalelitiko ibutsetelwe lapha ngaphasi . 
Lapho kubonakele kusilela elulawulweni lwangekhatsi , baphatsi bakhombise kutibophelela ekubukaneni nako . 
Letifaniso letimbili kulemigca lelandzelako tisho kutsi mayelana nemphilo kulendzawo ? 
Kuhambisana nayo yonkhe imitsetfo yelushicilelombhalo kungumsebenti wemsebentisi . 
Kufanele kutsi siyishayele lihlombe lemitamo leyentiwe nguHulumende wetfu waVelonkhe ekulweni ne-HIV ne-AIDS . 
Kunesidzingo sekwakha tindlela tekwetsembeka ngekhatsi enhlanganweni . 
Kuvisisa kugunyatwa nekusebenta kwalomasipala , umsebenti wemmango jikelele nekucaciswa kwalomklamo , kubalulekile . 
Noma ngabe ngusiphi sigwebo kulesigaba sitawubalwa kusukela ngelusuku lwekubekwa kwesigwebo . 
Kube nebumatima kusebentisa emanti lagujwa phansi ngoba akwatiwa kutsi angakuphi nalokuphakela lokungaba khona lokubuya kulebhulomashini , ikakhulukati kubangelwa kungabi nelwati lolwanele ngetintfo letiphatselene nemitfombo yemanti lembiwa phansi . 
Bantfu labakha emanti emitfonjeni , emathangeni emanti emvula , ticojane , imifula , emadamu , noma labatsengisa emanti batsatfwa njengalabangatfulelwa tinsita . 
Kunekufinyelela futsi lokujutjelwe etindzaweni letivulekile naletiphephile tekutivocavoca . 
Lesiboshwa salinyatwa nguletikhulu kungako-ke salelwa kwelashwa lokulimala . 
Emasu lamanyenti asetjentisiwe kwehlisa kugcwala kakhulu ngekulawula bantfu labonile . 
Kutfolakala kwemphumela wekwehlukanisa kuyinkhomba yebuhle bemnotfo lobucatsanisekako . 
Titawakhiwa kumaphambanamgwaco emigwaco lesebenta kakhulu . 
Umoya sehlakalo lesibalulekile ngekutsi tinhlangotsi letintsatfu tendzawo yemoya tingalawula kutiphatsa kwelingasetulu lemisinga kanye nekuba nemphumela wekuhanjiswa ngekuntanta kwemhwamuko lofanana nelifu wemanti langcolile uye etindzaweni letikhashane . 
Nanoma kunjalo kulemisebenti lemitsatfu lefakwe kuloluhlelo lwanyalo , kubonakala kwangatsi kunesilinganiso lesanele setinsita e-Ceres sekuhlangabetana netidzingo tesikhatsi lesimfishane netasemkhatsini . 
Lomehluko ubangelwa kutsi timali lebetibekelwe tintfo letitindleko tibese tidluliselwa etikhungweni tangasese kwentelwa tigulane letigulwa sifo sengcondvo . 
Ngalokuliciniso tonkhe tinkapani letilawulwa nguhulumende emabhuku ato ayahlolwa njalo ngemnyaka . 
Ezingeni lelimcoka , tidzingo tekufanana kanye nekwehlukahlukana tihambisana nekwehlukahlukana esidzingweni sebungasense kanye nekuvela ebaleni . 
Ndvuna kufanele anikete ilayisensi yemisebenti lengentiwa ngumphakatsi noma imiphakatsi ngaphansi kwesivumelwano semahlatsi emphakatsi . 
Nomakunjalo , i-Botswana ihluke kancane njengoba inako konkhe kutikhetsela kwemsebenti kanye nelitfuba lelisha lelitfuliwe lekontileka yeminyaka lemitsatfu yetisebenti tahulumende letisetulu . 
Tinyonyana teBasebenti letihlelekile futsi tilincomile lelitfuba lekutsi timenywe kutsi nato tisite futsi tibe nelivi ekutseni lesikhungo singachutjelwa njani embili . 
Lokubhalisa kwetitjudeni temave emhlaba tikhungo temfundvo lephakeme eNingizimu Afrika kuyasekelwa futsi kuyagcugcutelwa , kodvwa hhayi kulahlekelwa kutsi kungene bahlali baseNingizimu Afrika . 
Umnyakatimali lobuyeketwako nawo wabukana nengucuko yeliphakelotimali tesakhiwo Etikweni . 
Kususwa nekulawulwa kwetitjalo kungumsebenti wahulumende , umkhandlu kanye nebanikati bemhlaba labatimele . 
Umkhakha wekutsengisa losimeme sewube nenombolo yebatsengisi labanemalayisensi ngalokuphindziwe kuleminyaka lelishumi lendlulile , lokukhombisa kwekutsi lomkhakha unemcintiswano ngendlela lephakeme . 
Sitawutsatsa tinyatselo nekutibophelela mayelana nekutiphatsa kwetfu , kwenta kanye nemiphumela . 
Umbiko wabo utasisita kusungula tigaba temtsetfo ngekuhambisana nekukhululwa ngekushesha kwetiboshwa kususelwe kudatha lenemaciniso . 
Angakha kubekeka elugwini , kanye nemasedimenti laphansi lalandzeleka ngekubonwa nangeliphunga . 
Bonkhe badlalindzima kubukelelwe kutsi badlale tindzima kanye nemisebenti yabo ngekwehlukana ngekulwenta lusebente . 
Kuphatfwa Kwetibi kuyindlela lefaka konkhe legcile ekuvimbeleni nasekunciphiseni kokubili kwakheka kwetibi nanoma ngumuphi umtselela lomubi longaba nawo emphilweni yeluntfu kanye nesimondzawo . 
Ngekusebentisa inchubo yeluphakelomali , Sotimali Wesifundza , Inchubomgomo kanye Nekuhlela ngekhatsi kweliHhovisi laNdvunankhulu , kanye netigaba tahulumende , kuhlela , kuhlanganyela , kucocisana kanye nekuncuma ndzawonye ngeluhlelo loluphelele lwekusebentisa tinsita tahulumende kuleminyaka lemitsatfu letako yetimali tahulumende . 
Inchubo ye-TEM itintjintja ngalokwanele kutsi ihambisane netimo tendzawo kanye nakumandla lokhona ekubambeni emathesti ladzingekile kanye nasekusebentiseni emapharamitha lafunekako . 
Kushiya kungakaphatamiseki , kufana kwalokunemehluko kutawufinyelelwa kuto lapho lelizinga lekuya phambili nalelibuyela emuva kuyalingana . 
Kute tigitjelwa temmango tikhone kusebenta , kumcoka kuba nelizinga lelibekiwe lelincane lebantfu . 
Mayelana ' nekusebenta ngesivumelwane lesikhululekile ' kuyintfo lelusito kantsi kuvamise kutfolakala malula kucacisa kusukela lapho kufanele kucale khona luphenyo . 
Inzuzo leyengetiwe yetinyatselo telizinga lelisetulu kutsi tivumela ematiko kutsi akhulule imali kumishikashika lemane yenteke nje futsi tibavumela kutsi bagegise lemali leyongekako iye etindzaweni tekwetfula tinsita . 
Lenchubo ye-Triage eNingizimu Afrika yaphakelwa kuto tonkhe tibhedlela , ne-EMS , ngema-algorithmu labuketiwe laphakelwe kuto tonkhe tikhungo . 
Kukhula Kwemnotfo Wamhlabawonkhe Njalo ngalesikhatsi sasemkhatsini , lokubukeka kwesikhatsi saseNingizimu Afrika , kufaka ekhatsi lomnotfo wesifundza , kutawuchubeka nekuba nemtselela ngekukhula lokubalulekile mhlabawonkhe . 
Hlanganisa ngesandla letinongo letisele bese ucindzetela ethreyini yekubhaka lecojisiwe . 
Kwesitsatfu , kudzingeka kutsi sibukane nesimo setemnotfo weNingizimu Afrika , kwemukelwe kwenaba kwemnotfo lomncane kwemsebenti wetemnotfo . 
Lemiklamo yatiwa ngekutsi isebenta kubukana nekweswela netidzingo tekutfutfuka . 
Idokhumenti yekubhida ifanele kutsi ibhalwe igcwaliswe nge-inki lemnyama , futsi tintsengo tifanele kutsi tifake ekhatsi i-VAT , ngaphandle uma ngabe kuchazwe ngalenye indlela . 
Kuhloswe kutsi loluhlaka luvume umsebenti lowentiwe futsi losentiwa , ekuhloleni batfuli labalungele ncono kuniketa imfundvo yetetindlu . 
Thishelanhloko sewentiwa umuntfu longenamandla . 
Siphambuka kube yinyama yenkhomo yeLiklasi C legcine ngekutsi itsi kusimama ; tintsengo tilindzeleke kutsi tibuye kulethemu yasemkhatsini ngekubancono kwesidzingo sesikhatsi semnyaka . 
Lapho khona umphumela wesephulelo selinani lamanje uyintfo , imigomo iyalungiswa kute kutsi ikhombise sikhatsi sebukhulu bemali . 
Litiko Letasekhaya lite sibopho salokucuketfwe noma kwetsembeka kwalamawebhusayithi lachunyanisiwe futsi alicinisekisi lemibono lebekwe kuwo . 
Loku kusetjentiswa Temafa Tavelonkhe kusita kubhalwa kwema-akhawunti avelonkhe newemhlaba ngetinhloso tekucatsanisa , kunganaki tinhlaka tenhlangano letehlukile letisetjentiswa tikhungo letehlukene . 
Kukhangisa ngetinhlelo teLitiko kanye nemisebenti . 
Loluhlelo lolubuke embili lwekutakula lutawusita lomasipala ekulungiseni tinkinga leticindzetelako njengemasalelamuva etindlu , kucedvwa kweluhlelo lwekusebentisa emabhakede kutitfuma kanye nemasalelamuva ekunakekelweni kwetakhiwonchanti kwentela kutfutfukisa simo sebuhle bemphilo yemphakatsi . 
Lihhovisi laNdvunankhulu litfola imitfombo yalo yekungenisa imali kusuka emalini letfolwa ngekutsengisa umshwalense kanye netinkhokhelo tendzawo yekupaka timoto . 
LamaNGO adzinga kubuka lokutsite indzaba yekutsi bantfu kufanele bameleleke njani kubohulumende wasemakhaya . 
Timali letibolekwe emabhange nome kuleminye imitfombo angeke titsatfwe njengeligalelo lelifakwe yimikhandlu yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Kuhlelwa kwesibhedlela sasemaphandleni nako kutawulinganiswa tinhlangotsi tonkhe kwentela kubona tintfo letimbi ngelibanga . 
Kutohlala kunemandla ekutfutfuka ekusetjentisweni , kantsi kuphawula lokubalulekile kungasisita ekuniketeni lizinga lelincono lemsebenti . 
Kwanyalo , kunelwatiso lolujutjelwe kanye nelubalobalo kumkhakha wekhophelethivi ; ngako-ke sidzingo selwatiso lelubalobalo lolufanele , loluhambisana nesikhatsi , lolubanti nalolubuyeketwa njalo ngemakhophelethivi kanye nemisebenti yawo eNingizimu Afrika . 
Kubuyeketa lokuchubekako kanye nekuhlolwa kwetimo tetemphilo kutawudzinga lusito lwabosochwepheshe labanakekela ngetemphilo nalabasemtsetfweni . 
Liposi lelingaletfwa onkhe malanga etindzaweni lelitsatfwa khona . 
Loku kuto , ngekwehlukana , khuluma kubuye kuchaze ngekutsi iNingizimu Afrika ingayitfola njani ingucuko lenemandla yasemaphandleni kanye nekufinyelela lokulinganako , kanye nekusetjentiswa lokusimeme kwemhlaba . 
Loluhlelo lutawulandzela lwatiso lolufakwe kunkontileka , tidzingo taloko lokuchazwe kabanti kwalomklamo , kanye naletinye tingoni tethenda yakhe . 
Sihlalo utawuphindze futsi adzingeke kucinisekisa kutfobela inchubomgomo . 
Kutsutsa kwebantfu etindzaweni tasemaphandleni baye emadolobheni kunetinsayeya tentfutfuko macondzana nekufinyelela kutfola umhlaba , sakhiwonchanti kanye nekunikwa tinsita letimcoka , kanye nekutfola umsebenti . 
Umbono waleLibhange kutsi libe ngumphakeli lohambembili emhlabeni ngetinsita kulabalimako nemikhakha lehambisanako yasemakhaya . 
Loku kungenisa kutfutfukisa indlelasu yekuchumana yavelonkhe , kuvisisa simondzawo sekuchumana nekusita ekusisebentiseni ngekwetindlelasu letitsite tematiko , tetifundza , imikhankhaso kanye nekufinyelela kulokubambekako kumiklamo yekuchumana . 
Kungalingani lokukhulu lokukhona emkhatsini wemiphakatsi mayelana yemazinga abo entfutfuko . 
Letinye tinhloso tahulumende , njenge kutfutfukiswa kwetisebenti , kutfutfukiswa kwendzawo yasemakhaya , kuvuselelwa kwemadolobha , kubeka labaphuyile embili , kanye nekusheshisa kutfulwe tinsita letisisekelo , nako kusekelwa ngekwakha ematfuba emsebenti kanye nekwenta imali . 
Kuphindze kungacaci kutsi ngutiphi tifundvo letifundvwe nguletimboni letitsintsekile . 
Kunesidzingo sekuchubeka nekugadza emanani lakhothwe baniketitinsita kulawo emakethe etimphahla kanye nemisebenti lehlukene letsengwa ngematiko ahulumende . 
Letinye taletindzaba lekukhulunywe ngato ngalesikhatsi sekukhulumisana tifake kungasebenti ngendlela , kungaveli elubala noma kungabikwa ngendlela kwaletindzaba letilandzelako : 
Tinsalela tesikali semandla ebudlelwano bekwehla kwemandla emali sekukonkhe ekwehleni kwemandla emali lokungumsuka kanye nalokungagucuki . 
Kutawufanele kutsi kucondziswe kulokutawube kufakiwe . 
Cinisekisa kutsi onkhe ema-akhawunti lamisiwe ayahlolwa njalo ngenyanga . 
Imicimbi leyengetiwe yebasebenti yafaka kubungatwa kweLusuku Lwebafati futsi umcimbi wekuphela kwemnyaka weSikhwama . 
Letintfo letingumsebenti wetandla betifaka ekhatsi tikhwanyana letincane letihle letentiwe ngemabhanela elitiko lavusetelwe , ticatfulo netimedi letentiwe ngemaplastiki kanye nemakhethini lekamibalabala lakentiwe ngemaphayiphi ekumunya sinatfo lagcogcwe emarenkini emathekisi . 
Insayeya yetfu manje , kwengca phambilini , njengobe kwentekile seloku kwahlanganiswa bomasipala labasha labakhetsiwe kwenta tinyatselo tekucinisekisa kutsi sehlisa buphuya futsi siniketa imiphakatsi yetfu ngetinyatselo lekuhloswe ngato ekutfutfukiseni yona ngekwayo . 
Ngakoke , lendlela , angeke ifake liphuzu lekutsi sikhungo ngasinye singaba sibi kakhulu uma ingekho , futsi lamanye emabhange angaba nemali yebhizinisi lencane ngenca yetingucuko leticatjangelwako . 
Nanoma kunjalo , umtselela wesikhatsi lesidze wetindleko tekusetjentiswa kwemali ekukhuleni kungenteka uhlala uhamba embili nawucatsaniswa nemave aphesheya . 
Uma nidvweba takhiwo nobe tindzawo letivulekile leticinile , cabangani sitfombe sato esiveni , kanjalo nebudze besikhatsi sekugcineka kanye nebulula bekunakekelwa kwaletisetjentiswa . 
Imitsamo lemikhulu yekutfumela emaveni angephandle ikhombisa imakethe lenkhulu lebhacile yemikhicito yelubisi , lenganiketwa bakhiciti bakulelive kanye nebaguculi bemikhicito , uma kubekwa kwemanani entsengo kungaba nekuncintisana . 
Umtselela welinani lalensayeya usacinisekiswa yimenenja yekusisa yaleSikhwama . 
Bukadzebona elunakekelweni lolubanti nekuphatfwa kwebuhlungu . 
Kubaluleka kwalenkhaba yalelidolobhakati njengendzawo lekuyiwa kuyo kufanele kutsi kumenyetelwe ngalokubanti ngekuchaza tindlela letingena kulelidolobhakati . 
Ndvuna ubuye waveta kwekutsi lomsebenti utawufaka ekhatsi lokulungiswa kwetinkhombandlela tekusetjentiswa kwemtsetfo loshayiwe kute kucinisekiswe kufanana ekusebenteni nalokusebenta . 
Uma tiphakamiso tayo setivunyelwe iTriStar bekufanele inikete letinye tinsita , futsi nguleto tinsita leti Sikhwama sitsi betincatjelwe ngumtsetfo . 
Kulandzelela imiklamo , tinchubo tekuhlolwa kwemabhuku , nekubuka emazinga emisebenti netinsuku tekwetfulwa . 
Siphindze futsi sikuletse tindzaba tetisebenti letisasetinsha , futsi sikuletsele nemiphumela yembiko wetfu wekota ngako-ke chubeka ufundze ! 
Buhle bekufaka emacenjini tikhungo tekusebenta kufinyetwa ngalokulandzelako : 
Kucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi kutawukhomba umuntfu ngekhatsi kulenhlangano futsi kunikete kuye lokunakekela uma lomklamo sewuphetsiwe . 
Lesikhungo siphindze futsi siyetama njengencenye yemisebenti yekusita njengetinhlelo tekucaphelisa , kukhutsata isayensi yemkhatsi netheknoloji yekutfutfukiswa kwavelonkhe lokusimeme . 
Loku kuphindze kufaka kugcinwa kwawo onkhe emameyili . 
Loku kutawenta Sikhwama kutsi sikale kutsi sitilinganisa ngakanani netinchubo letinhle tempesheni yamhlaba wonkhe . 
Kufanele kuvunywe , kugcizelelwe bese kuyarekhodwa emlandvweni kutsi asikho lesinye sifundza lesinemiphumela lencono kumatikuletjeni kudlula iKwaZulu-Natal . 
Tisetjentiswa letinhlobonhlobo , ngakulolunye luhlangotsi , tisebentela emacembu lamanyenti lehlukene futsi simo sato setemmango kakhulu . 
Nome kunjalo , tinkhombandlela letibanti letiphatselene netindzawo lekucitsela kuto indle , ekudzingekeni kwato lokuhambisana netinhlelo tekuhlalisa , setifakiwe . 
Tinchubomgomo tebunjiniyela titawusetjentiswa kucinisekisa intfutfuko yesakhiwonchanti semsebenti wemanti kanye neluhlelo lekunakekela kanye nemklamo wekulawula , kuhambisana nemtsetfo kanye netekusebenta . 
Kufinyelela kulemakethe , labamukela kudla akukafaneli bahambisane kuphela netidzingo temtsetfo letibekwe ngenhla kodvwa kufanele bahambisane netidzingo temakethe nalokufunekako . 
Kugwema lokungabuki nobe kushiya ngaphandle leminye yemisebenti letiyentako , tichumanisi telilungelo-lendlela-lebantfu tihlelwe kabanti ngentasi kususelwa kubasebentisi letibavumelako . 
Ledokhumenti beyibeka kahle kakhulu mayelana netindzawo lekufanele kutsi kucalwe ngato , lokutawugcilwa kuko kakhulu , emasubuciko kanye netingenelelo , tinyatselo kanye netikhatsi letincunyiwe kuniketwe ngendlela lehlelekile nalecondzile . 
Nanobe lobunye buhle buboniwe , tintfo letitsite letingahambi kahle tibekwe embili futsi talungiswa , kwentela kutfutfukisa lomcondvo wemkhambatsi . 
SIVUMELWANE LESISEMKHATSINI WEMSEBENTISI NELitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe 
Emalunga ebhodi lamasha amele imikhandlu yemisebenti , lenjengebakhi betakhiwo , bonjiniyela , labahlobisa takhiwo , kuhlola umhlaba , kuhlolwa kwemphahla , nekuphatfwa kwemklamo nekwakha . 
Likomidi nalisafuna kubuyela kwelilungelo lelikhaphelo lelifanele hhayi kulungiseka kabusha kwelilungelo lebumayini emandla ekwaba langazange alandzise . 
Loku kwatfolakala ngekubamba imihlangano-ngco netigameko letisipeshali , lokufaka ekhatsi kubukela lokuhlosiwe . 
Lilunga lingayekela ngemuva kweminyaka leyetayelekile yekuhlala phasi ngekuvunyelwa ngumcashi , njengobe kulawulwa Yimibandzela Yekucashwa yalelo lunga . 
Nangabe , ngekwemphumela , lotfole ithenda afale sicelo sekwengetelwa sikhatsi sekuvala njengaloku kushiwo kudatha yethenda , umcashi angamnika loko kwengetelwa , utawubese-ke watisa bonkhe labakhipha emathenda lababhale lawo madokhumenti . 
Kusungula ibhizinisi yetekulima yekusekela indzawo yangemuva kwekuhlala kutsatfwe njengentfo lebucayi yekuphumelela nekusimamisa umhlaba nakutinhlelo tekuvuselela tekulima . 
Luhlelo lwasungulwa lwekuchumana nekulungisa lemiphumela yeSaveyi Yemazinga eBarret lephatselene netisebenti . 
Emabhizinisi nemakhaya anebumatima ekugucukela kumalingena leyehlako nemazinga etikweleti langakaciniseki . 
Lelekufanele kukhokhelwe lokunganakeki kwabalwa ngekusebentisa leyunithi lecatjangelwe ngendlela lemba ecolo yekulinganisa . 
Ihamba masinyane , futsi sivamise kusebenta kamatima . 
Tinchubomgomo letinyenti letibusa imisebenti kanye nalokwentiwa yiBhodi . 
Umtsetfo wema-GI kufanele usebente kuto tonkhe tindzawo temikhicito uma itfobela kulenchazelo . 
Loku futsi kutawufuna labanyenti labasebentako . 
Lokubalulekile kuletinkhomba kusungulwa kwetakhiwo letifanelekile . 
Indlela yekubanga ibita kakhulu , idzinga kumelwa ngekwemtsetfo , ngaloko litiko litsembisa kuniketa letinsita ngetindleko talo . 
Tekuchumana atisachubeki etikhungweni temfundvo lephakeme . 
Kuniketwa kwetemisebenti yemlilo kanye neyekuphepha . 
Le-LED kufanele izuzise labaphuyile . 
Lilanga lekucala beligcile kutindlelamasu telulawulo lwekugcwala ngalokwecile etikhungweni tekulungiswa kwetimilo , kwatsi ngelilanga lesibili laba lekubonisana mayelana neMtsetfo Lohlongotwako . 
Ngendlela yekutsi kunekuhleleka ngekufanana kanye nekwehlukana etindzaweni tekuhlaliswa letinemphumelelo , kukhona kuhleleka lokufananako kwendzawo lapho kutfolakala khona bantfu , lokukhomba luntjintjo kusuka ekubeni kakhulu imphilo yemmango kube yimphilo yangasense . 
Tigulane letine-HIV ne-AIDS tibonisa ngemagciwane labanga sifo emlonyeni kanye netinhlobonhlobo tetilondza . 
Kuhamba lokufanako emkhatsini wako akunakwa . 
Ngalokufanako , lamabhizinisi lasakhula avamise kungabi yincenye yemnotfo lomkhulu futsi awatfoli tinzuzo temnotfo letinkhulu . 
Etulu kuphiramidi kukhomba kutsi labanengi labasikati kwengca labadvuna bafinyelela ekubeni takhamuti letindzala . 
Kwakha tinkhomba tekusebenta letifanele tenkhaba yalelidolobhakati , nekucinisekisa kutsi inkhaba yalelidolobhakati ilandzelelwa ngalokuchubekako . 
Kufuneka kunakwe kutsi letinye taletindlela longenta ngato tivakashelwe kabusha futsi tibuyeketwe ngenca yelwatiso lolusha lolutfolakele kusukela kwashicilelwa Umbiko Weluphenyo . 
Letinhlelo timelene tabuye tasebenta ngendlela kusimondzawo sato lesihlala-njalo sinesidzingo . 
Lawa aphenywa ngesandla " lifomu lekucala lahlolwa " kuze kucinisekiswe bese kuyalungiswa lapho kunesidzingo khona . 
Ngekugcwalisa lelifomu lekufaka sicelo , utawube uvumelana neteMafa taVelonkhe njengobe kubekiwe kulemigomo nemibandzela yekutsenga : 
Banikati bemahlatsi embuso kufanele babeke eceleni tindzawo tekungena kwemphakatsi kuya ngemitsetfo lelawula lokungena . 
Letiphakamiso titawuhlala titinkhombandlela lekutaufanele tilungiswe tihambisane naletimo letivelako uma ngabe tisetjentiswa . 
INingizimu Afrika nayo itsintsekile ngalokunjalo . 
Sicela wati kwekutsi labatawufaka emathenda kufanele baletse ema-ID bete nawo esayithini . 
Siciwi Sekongiwa kwemvelo samukela bavakashi labanengi emini kanye nasebusuku kwengca loko bekulindzelwe . 
Kweyemukelwa kutsi etehlakalweni letinyenti umsebentisi utawudzinga kutsi atsintse imitfombo leminyenti noma atfole umbono wengcweti ngembi kwekufinyelela kusiphetfo mayelana nekufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti . 
Litiko ngalinye kufanele lilungise emasu awo lanemininingwane ekungenisa imali lasuselwe esigabeni lesiphakeme seLisu Lelingenisa Imali Yesifundza . 
Kubukeka futsi ngatsi kunekungavisiseki kahle , lokungenani engcondvweni yalabanye labadlala indzima , kutsi bekungumsebenti wabani kubambelela kucala noma kumisa umdlalo . 
Kubekwa kwetimali letikhokhwako kanye nekwamukelwa kwetindlela temali lebekwako kungaba ludzaba lwendzawo kusimo setikimu tekuphakela lusito letincane ngekhatsi endzawo yebuphatsi bendzawo . 
Njalo ngenyanga lemicombelelo iyalungiswa yentiwe ihambisane nesikhatsi samanje ubuye futsi ibuyeketwe yiDivishini yeteTimali taHulumende ngekhatsi kuteMafa . 
Shano kutsi umehluko longaba khona kuwo onkhe emagatja lehlukene esekhethi lelinganisile uyafanana bese usebentisa inchubomgomo etimeni letinsha noma kusombulula tinkinga letiphatselene . 
Imiphakatsi leyakha tindlu ngaselusentseni lwemfula futsi nalapho kumingcengcema yetikhukhula kumele inbukwe njengalenebungoti . 
Tibonelo letivamile talokusetjentiswa kwalamanti tifaka kungafakwa emanti , kususwa kwemanti angaphansi kwemhlaba etindzaweni tekwakha , noma kususa emanti ngaphansi kwetakhiwo letitfolakala tinemanti ladamile kutisekelosakhiwo . 
Lendzawo lena seloku insayeya futsi idzinga lisu lesikhatsi lesidze lelifaka ekhatsi tonkhe tigaba tahulumende . 
Tiphetfo tingentiwa kuphela ngekuya ngebufakazi lobuniketiwe ngekwelitiko linye lavelonkhe , kantsi ngako ke angeke nangayiphi indlela kubukwe njengalokumelele kwenta lokwetayelekile kwahulumende . 
Titfonjane letikhula ngekushesha netitfombo letindzala tingamelana nekugcwala kwalokutsite lokusemkhatsini . 
Imibukiso lemibili yemisebenti ibanjiwe kulomnyaka ngekwesekela Lisu laleLitiko Lemakhono Langatfolakali kalula . 
Ingabe ngitayisebentisa kuphi futsi njani ? 
Tinhlangano Temboni , imikhandlu Yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle nome Emacembu Esinyatselo Sinye , kumele banikete imininingwane kanye netincwajana letichazako temabhizinisi aseNingizimu Afrika lasihlanu lokungenani kanye netincwadzi temvumo yekumela lamabhizinisi kulesenteko . 
Luphiko Lolungumahambanendlwana lwalokuphatselene netifo Tetilwane lusetjentiswe ngemphumelela ngesikhatsi salemikhankhaso . 
Bungoti kusilela kwekukholweka , kwelwati lolucondzene nenhlalomnotfo loluhamba nesikhatsi . 
Kodvwa , liciniso likhombisa kutsi kunemabhizinisi langakahleleki lamanyenti lavumbuka etindzaweni tasemakhaya . 
Hlanganisa kusetjentiswa kanye netingucuko tetindzawo letitsite emaphandleni . 
Kunekutsi ufune kutsi lofake sicelo afake incwadzi lefungelwe yekuhocisa lesicelo , Sisebenti Lesiphetse kufuneka sitsatse bufakazi lobufungelwe balofaka sicelo . 
Piggy waphindze futsi waba yinhlekisa kute wonkhe muntfu ative ajabulile futsi asesimeni lesetayelekile . 
Ubike kwekutsi unalomunye umhlangano lohlelelwe masinyane nje ngalokutako . 
Lemisebenti lekhona yekubuyiselwa kwesimilo letawentiwa kwentelwa luhlelo lolwentiwe kancono lemisebenti yetiboshwa . 
Lolwati loluhlanganisiwe lubonise nekutsi lemakethe yemidlalo kulesifundza ikhula ngesivinini futsi ngaphasi kwaletimo , ireyithi langagucuki itawenta kudzingeke kulungisa tsite kulikusasa uma imakethe ibita loko . 
Kutiphatsa ngekwebuchwepheshe kulitje lesisekelo sekuphatsa lokukahle nekubusa lokutfutfukako . 
Lomunye umphumela wetheknoloji letfutfukisiwe kutsi emasheke asadlangelwe kakhulu kufoja nekukhwaphanisa . 
Sifundza , Betindzaba Nemchumanisi Wasekhaya ugcina budlelwano nalabatsintsekako ngekuphatsa kuhamba kwemininingwane ngekuchumana netinhlaka temmango letingekho ngaphasi kwahulumende , ummango lofundzako , imboni leyakhako kanye nebetindzaba . 
" Masipala " usho kutsi Lidolobha lelibunjiwe Lamasipala Lomkhulu waseTshwane . 
Batsengi banelilungelo lekucima tivumelwano ngesikhatsi sekucabangisisa kahle sincumo , ngaphandle kwekuniketa tizatfu noma kuhlawuliswa ngekwenta njalo . 
Kukubeka kube lula , Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe litawenta tincumo kuphela kulwatiso loluniketwe nguletinye takhiwo letinekunaka ngco kutindzaba tetemphi . 
Lokwephuta loku kuholele ekuphikisaneni lokuchubekako kwesive kanye nekugceka lokukhulu . 
Loku kutawufezekiswa ngekusebentisa leLitiko lelihlelwe kabusha leTindzaba Temanti neTemahlatsi ezingeni lesigodzi futsi kutikhungo temanti tesigaba sesibili njengeMabhodi Emanti , ngekumbandzakanyeka lokuphelele kwemikhakha yangasese kanye ne-NGO . 
Timoto letihanjiswa ngaphethilomu tonkhe kumele tilawulwe ngalokutayelekile . 
Kwanyalo hulumende ucabangela tiphakamiso teKhomishini , letivetwe ebhokisini lelingentasi . 
Lesikhungo satsintseka ngulokujutjwa kwemali . 
Labafakisandla ngendlela yekuhlela ngekubaluleka ngunaba : 
Cabanga ngemtselela wesimondzawo ngekuvuselelwa nekuphakelwa kabusha kwemhlaba . 
Nangabe umuntfu lane-HIV acala kopha lokungalawuleki noma anetilondza letingakhoneki kungenteka kufaneleke kumkhipha kuze kufike sikhatsi lapho letinkhinga tibuyiswa ngaphasi kwekulawuleka . 
Kugucula nekwakha kabusha tincabhayi tenchubomgomo letinkhulu nenchubekelembili lenkhulu leyentiwe . 
Kutsengiselana naletinye tintfo letitfolakalako : Tintfo letitfolakala ngekuhwebelana tikalwa ngekucala kubuka linani lelikahle futsi kubese kuyakalwa ngetindleko letikhokhiwe tisebentise indlela yelizinga lentalo lelisebentako . 
Lizinga Lenhlokohhovisi lekuhlanganisa libonelela kutfutfuka kwenchubomgomo , lisu lekuchumanisa , lekugadza , kuhlola nekugadza kwekuphatfwa kwebantfu kwesifundza . 
Hulumende uncika kutinsita , letivela kumnotfo ngebubanti , kantsi indlela lencono yekwenta tinsita kukhulisa umnotfo ngekushesha kanye nekukhuphula sisekelo semtselo . 
Kutfunyelwa ngaphandle kwejusi yetihenga taseNingizimu Afrika lengena ka-Israel naseMozambikhi ngaphandle kwenkhokhelo . 
Luphiko lwetfu luchumene nebabambi lichaza labahlukene ngekusebenta kanye nangetindlelalisu lekuhlela imihlangano . 
Tindleko tesivumelwano tibonakala njengetindleko ngalesikhatsi letenteka ngaso . 
Ematfuba eKucecesha ePietermaritzburg kuLitiko leTemitsi : 
Linani lentsengo yakulelive yensekese lifakwa emandla ekugucula indlela yekucabanga tintfo letihambisana nalokufunwa ngemandla kanye nekuniketa lokudzingekako kulemakethe yelikhekhe . 
Kubhema lugwayi kunemtselela lomubi lulababhemako nalabangabhemi ; kungako , kunemtsetfo lovimbela kubhema emsebentini . 
Loku kubonakala ngalokucacako kulokutfolakele kulokuhlolwa kwemabhuku . 
Kutfutfukisa Umtsetfo Lohlongotwako kanye neMtsetfosivivinyo kuchubeke njengetinchubo letihambisanako ; nanome kunjalo , Umtsetfosivivinyo wanikwa litfuba lekunakwa kucala . 
Akekho umuntfu lekufanele abase imililo noma lonemvumo yekubasa noma nguyiphi imililo ngekhatsi kwendzawo ngaphandle kwekutfola imvumo kuMlawuli Lomkhulu Wetemililo . 
Irejista yetimphahla yentiwa kutsi ibe sesikhatsi njalo ngekungetwa kwalokusha kanye nalokulahliwe . 
Umsebenti kutawuba kuphenya kuwa ekwetfulweni kwetinsita nekucinisekisa kuphendvula esiveni . 
Sitawuchubeka kulesivinini setindleko tekufaka imali . 
Akwemukeleki kutsi Umbutfo Wetekuvikela uchubeka nekusebenta kepha ubuswa siceshana semtsetfo lomdzala . 
Luhlolo luvumela umphakatsi wetfule umcondvo wawo ngekusebenta kwamasipalati ekuniketweni imisebenti lehlukile yamasipala . 
Kukhula kusabelomali selusebentisomali kubangwa kakhulu kutsi : 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi eNingizimu Afrika kunenkholelo yekutsi lapho kuhlela kufanele kutsi kuchumane nelwabiwomali , letinye tinhlelo tifanele kutsi tentiwe ngisho noma ngabe kute lwabiwomali kwamanje . 
Ngetulu kwemininingwane yeluhlatincwadzi lolusetjentisiwe , imininingwane lephatselene nentsengo kanye nemtsengisi nayo ifakiwe . 
Baniketa teluleko tebuchwephesha ku-PIC . 
Lesigaba sekucecesha lesingakahleleki sitawenta lekhozi . 
Lwatiso lwabutfwa ikakhulukati kuma-inthaviyu , lanabile ekukhulumisana bucu nebatali labanakekela labantfwana kanye nebantfwana , tifundziswa letiniketa lomsebenti kanye nelucwaningo lesifundvo . 
Kulawulwa kwetimali kwaleLitiko kuhleleke ngendlela lehlukanisako futsi kulawula Emagatjeni kugcile ekuphendvuleni ngetimali . 
Lenchubo iholela ebungotini betekuphepha kanye nemphilo lengakemukeleki kulabavuselela imphahla kabusha ngalokungekho emtsetfweni , kanye netinkhinga tekusebenta kumphatsi wetindzawo tekulahla imfucuta . 
Ilawula lokuhlangana kwetitsako temtimba kutigaba letitsite ekutfutfukisweni kwetintfo letiphilako . 
Emave lamanyenti aseYurophu , Inhlangano yetive kanye ne-USA . 
Akuniketi noma ngumuphi umcondvo kwenta imiklamo yekubuyiselwa kwemanti etindzaweni lapho kungenamanti lahlala akhona . 
Kuniketa kutsi Kuhlelwa kweNtfutfuko Lehlangene kuhlose ku : 
Kute imicimbi leyabonakala emva kwelusuku lwekubika kwelulawulo letawuba nemtselela lomkhulu ekusebenteni kwelitiko nome imiphumela yaloko kusebenta . 
Kucecesha lokujulile kumele kuniketwe kubaphatsi betisebenti tahulumende kulendzawo lena lemankimbonkimbo nalenetinsayeya , ikakhulukati kuphatfwa kwemphatfocatsa , ilivu yekugula nekumiswa emsebentini . 
Kutfutwa kwetinsila nelindle kusasele kuyinsayeya nenkhatsato lenkhulu etindzaweni tasemapulazini . 
Akusiyo intfo lengenteka nome ledzingekako kutsi tonkhe tincenye tetindzawo tekuhlaliswa tifanane . 
Kutfutfukisa nekucinisa budlelwane lobulisibuciko nabo bonkhe labatsintsekako kutekwetfulwa kwetindlu . 
Lokuphakelwa kwetinsita lokuphakanyisiwe kuyasibona sidzingo sekutsi tonkhe tinhlaka tahulumende ticondzise kabusha kusebentisa imali kutidzingo letiphambili emgceni nekwehlisa inchitfomali kulokungasimtfombo nalokungasiti . 
Kufundziswa nekuceceshwa kwato tonkhe tisebenti kucinisekisa kuchubeka nekutfutfuka ngelwati ; emakhono nekukhona kwenta lokuholela ekuhlaleni njalo kuhanjiswana naloku lokulindzelwe ngulabatsintsekako ; 
Kuhlelwa kahle kwemicimbi letawentiwa kwehlisa tindleko . 
Lwatiso , imicondvo kanye nemibono lebekwe kulewebhusayithi ayikafaneli kutsi itsatfwe njengemyalo webungcweti noma umbono losemtsetfweni weLitiko Letasekhaya nanoma ngusiphi lesinye sikhungo lwatiso , imicondvo nemibono yaso lebekwe kulewebhusayithi . 
Luhlelo Lwemsebenti lweHIV ne-Aids : Umtselela weHIV ne-Aids emsebentini bewumkhulu , ikakhulu ebasebentini jikekelele . 
Ngekuvumelana nemankontileka , kungenteka kudluliselwe bungoti kumkhakha lotimele ngaphandle kwekuphikisa tinzuzo emiphakatsini noma kuvimba umkhakha wesive . 
Tinzuzo tekusebentisa i-IP kuvikela lwati lwendzabuko : Imikhakha leminyenti itawuzuza ngekushesha ekuvunyweni kweNchubomgomo ye-IP kuvikela lwati lwendzabuko : 
Sewubuke simo lesahlukene kanye netindlela temsebenti wahulumende , kubalulekile kwekutsi emakhono langiwo ayacashwa ngendlela lefanele , ngesikhatsi lesifanele , kantsi asetjentiswa ngendlela lefanele ngetizatfu letiliciniso . 
Kulungiswa kwendzawo yekuhlala yebahlengikati eSibhedlela iSouth Rand kuphetfwe ngemphumelelo . 
Kusahlelwa tingenelelo temitamo leminyenti yelisubuciko tekusita baphatsi kutsi bahambisane nemigomo yekucasha ngekulingana kuleKoporasi , njenge kutsi , kufakwe emaphrofayili ekucasha kumafomu ekutsenga . 
INingizimu Afrika iyachubeka nekutsenga kulamanye emave imikhicito lemikhulu njengakolo , emafutsa etibhidvo kanye netinkhukhu . 
Inchubo yekulungisa similo yahulumende wetfu wentsandvo yelinyenti iletse tingucuko letinyenti ekuniketeni emajele . 
Tonkhe tikhala lebetikhona tigcwalisiwe ; nanoma kunjalo , sikhala salowamukela labangenako sigcwaliswe ngemsebenti wesikhashana . 
Tigaba letahlukene tebasebentisi bagezi , njengoba kubekwe ngentasi , batawubitwa ngemali lefanele , leyamukelwe ngumkhandlu kuluphakelotimali ngalunye lamnyaka wonkhe . 
Imigomo yetemtsetfo levimbela kusetjentiswa ngasense kwemalunga eteMaphoyisa aseNingizimu Afrika langekho emsebentini njengetisebenti tetekuphepha etinkhundleni tetemidlalo ngesikhatsi semidlalo . 
Sibonelelo sekutfutfukiswa tindzawo tekuhlala , sibonelelo sekwenta kabusha temphilo , sibonelelo setakhiwonchanti tetemfundvo , sibonelelo setinsitanchanti temanti , sibonelelo senethiwekhi yetekutfutsa , sibonelelo setinsitanchanti tamasipala naletinye tehlisiwe . 
Ngekwemave emhlaba , kukhona kwemukelwa kanye nekwatiswa kwetilinganisozinga letitsite letiphatselene nekuphatfwa kwalabavalelwe nekutsi loku kuholele ekutseni kusungulwe tilinganisosimo letibekwa kutimemetelo temave emhlaba , kutivumelwane , kanye nakutinkhombandlela . 
Loku , nanoma kunjalo , akusinjalo emantini lamanyenti aseNingizimu Afrika lapho khona emazinga laphakeme ebu-alkhali ahlobene netinhlobo temadvwala letinyenti , ngaphandle kwawo onkhe ematjana lalukhetse . 
Emagagasi aphindze futsi abe liphuzu lelimcoka ekuncumeni kuntjintjantjintja kwenseketse emantini langashoni kanye nakujiyomofoloji yelibhishi . 
Ngalesihlanu i-ANC , kanye nebalingani bayo betenhlalo njengemmango wetemabhizinisi nePolokwane City Football Club , bahlele umshuco lolwa nekwesaba nekutondza bachamuki lapha ePolokwane . 
Singamelela emagagasi ngekusebentisa idayagramu lekhombisa kuma kwawo nemikhuba yawo . 
Ligunya lekucitsa imali lilawulwa ngekusebentisa ishejuli ledvwetjiwe nalekuvunyelwene ngayo emkhatsini wematiko nelitiko Lelilawula Timali taHulumende . 
Ngekuba yintsandzane kulowo mnyaka kwasishiya sisencelenceleni lephelele . 
Ema-Docs e-Gmail kanye ne-Google kutibonelo letimbili letisembili . 
Masipalati weSigodzi iLembe ngumniketitinsita wemanti logunyatiwe kuleSigodzi . 
Chaza tidzingo letetayelekile tebuchwepheshe letihlobene nekulawulwa kanye nekulahlwa kwemfucuta . 
Letingucuko tiletse umcondvo lomusha , umbono lomusha nendlela lehlukile yekwenta tintfo teLihhovisi . 
Kusola lokukodvwa lokumayelana nemhlangano wekungaphilisani kahle noma neluphenyo lwesitatimende semmangalelwa sekutivikela simayelana neluphenyo lekungaphilisani kahle . 
Lenkhaba yelidolobhakati ifanele kutsi , ngetulu kwako konkhe , ibe nemusa , ibe yindzawo lebonelela bantfu lebukene netidzingo tebantfu labahlala khona lomphelo futsi neba-onkhe malanga nalenkhaba yalelidolobhakati . 
Kwengeta , indzima yekomidi kwakha , kwatisa nekubuyeketa tinjongo Tekuphatsa Bungoti Benkampani , lisu nenchubomgomo nekulandzela inchubo emazingeni ekusebenta newekuphatsa lokunelisu . 
Kubalulekile kulesigaba kutsi masipala avisise hhayi timphawu kuphela , kodvwa netimbangela tetinkinga kute akwati kutsatsa tincumo anelwatiso loluphelele kute aletse tisombululo letifanele . 
Loku kungaba nemtselela lomubi ekutfutfukeni kwemnotfo wesigodzi . 
Emakhono ebudlelwane bemuntfu nebantfu , kusonjululwa kwesisombululo kanye nemakhono ekusombulula tinkinga . 
Kodvwa , sikweleti selikhaya , sesikhoneka kakhulu . 
Emathekisi kungunyalo aniketa lokubili kulokutsatfu kwato tonkhe tekutfutsa tesive etindzaweni letimadolobha . 
Tfola titobhu tetigitjelwa temmango netiteshi emigwaceni lesedvute emkhatsini kwemisebenti lehlukile yekusetjentiswa kwemhlaba . 
Uma tibulalitinambutane tidzingeka , khetsa timphahla kanye netindlela tekusebenta letisebentako ngaphandle kwekuba nemtselela lomubi kuletinye tilwanyana noma kusimondzawo semvelo . 
Kufanele kutsi lombiko ulungiswe ngemuva kwekuphela kwemnyakatimali futsi kufanele uhanjiswe Kumcwaningimabhuku Jikelele ngesikhatsi selucwaningomabhuku lwemnyaka . 
Kungenteka singakwati lokuliciniso lokwenteka lapho sikhona . 
Ngekwetemlandvo , letikhungo lebetikadze tiligugu kakhulu kummango - njengetikhungo tetemfundvo , tekukhontela , tekuntjintjiselana , temamakethe kanye nemanyuvesi betitsatseka njengetincenye letimcoka ekwakheni tindzawo tekuhlaliswa . 
Ngalokufishane , lemboni yekukhicita ayikahlukahlukaniseki futsi incike kakhulu kumkhakha Wetekulima , temahlatsi kanye nalokutinhlati . 
Tintfo tetendzawo letibeka imikhawulo temanti lamasha etekulima emantini eNingizimu Afrika kweswelakala kwemitfombo yemanti lamasha nekwehlukahlukana kwelizinga lekushisha letikhatsi temnyaka . 
Imitamo lemikhulu yentiwe Ekuphatseni Tisebenti . 
Nanome kunjalo iNingizimu Afrika ingabi nguleshayeka kakhulu , imakethe yebasebenti nekukhula kwemnotfo kwehlile kwanyalo . 
I-CFI kumele ibe nako konkhe lokudzingekako kwebulunga bemtimba lomelako bese iniketa sitifiketi lesicinisekisa bulunga bemtimba . 
Kwatfolakala tehlakalo letimbili kulombiko wekucala lengabe tatoligwa ngekutsi tiphakamisa indzawo lekumele itfutfuke kantsi kulandzisa kuhlelwe kabusha kute kuvete kahle kulesimo sekungabi nemandla kunekuphakamisa loko njengendzawo lekumele itfutfuke . 
Kungumbono wami kutsi lomkhakha wekwetfulwa kwetimphahla tekwakha unendzima lofanele kutsi uyidlale ekutfoleni tisombululo letinsha letifaka ligalelo kutindleko letehlile kanye nekufinyelelwa etimphahleni tekwakha , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni . 
Lemitselo yekugembula lekhokhelwako ngekwemigomo yalesahluko kumele igcogcwe yiBhodi futsi lemitselo lenjalo kumele ikhokhelwe Kusikhwama seMtselo Sesifundza njalo ngenyanga emva kwekugcogcwa nekucinisekiswa kweliciniso kuloku . 
Lomhlaba utawusetjentiselwa kufuya tilwane tasekhaya kanye nekulima endzaweni lencane noma umkhicito wekulima . 
Njengemphumela lomubi , kugcizelelwa kakhulu kuciniswa kwemakhono ekusebenta emazingeni amasipala nahulumende wesifundza . 
Wenta imisebenti yamabhalane lomkhulu . 
Lucwaningo lwemali lesetjentisiwe alukaze lutsatfwe njengalolubalulekile , ngalesikhatsi kutfutfukisa kusetjentiswa kwemali kunakwa ngendlela yekutsi : 
Lapha masipalati unemsebenti wekucinisekisa kutsi imisebenti leniketwako isezingeni leliphakeme lelingenta umphakatsi ufune kukhokhela . 
Lapho kunesidzingo khona , kuchumana kuyenteka kulaba labaphetse ngendlela yemacembu lamkhakhamnyenti lafaka labasebenta ngengcondvo , bosolwati bebahlengikati labasebenta ngengcondvo , bosongcondvo , bosokhemisi , bosonhlalakahle kanye nematheraphisti asemsebentini . 
Loku kukahle nakulinganiswa simo lesisimeme sekumaka . 
Injongo lebalulekile yekubutsela idatha ngensila kusekela lokutfutfuka kwekulawulwa kwensila lehlanganisiwe eNingizimu Afrika ngekusabalalisa nekusebentisa lwatiso lolutsembekile lwensila , ngekusebentisa kuvikelwa kwesimondzawo netemphilo yebantfu . 
Temakhono Ekucecesha Temphilo Temphi tiniketa umsebenti wekucecesha temphilo temphi kutfutfukisa kanye nekugcina emakhono ekucecesha temphilo temphi ngekuhambisana nemtsetfosimiso kanye netinchubomgomo . 
Lisu lesikhatsi lesifisha , lelinemininingwane laleminyaka lemine latako ; 
Loku kutsetfwe kulesisekelo sekwehlisa ngekumelana nebhajethi yetakhiwonchanti kuniketela lokwehla kwekuchubeka netindleko tetivumelwano ngemiholo tangaphambilini . 
Kwenta umsebenti mbamba kumele kuhlolwe ngalokutimele kodvwa futsi ngenjongo yekucatsanisa netinhlelo futsi kubikwe kwentela kwenta ncono lokuchubekako . 
Kungeta , luhlelo lemklamo ekusebentiseni emathulusi lalungiswa . 
Lelitiko litfobela timiso temtsetfo loshayiwe kuLemitsetfo lelandzelako . 
Umsebenti weluhlolomabhuku lwangekhatsi wenteka ngekulandzela luhlelo lwekuhlola emabhuku loluvunyiwe . 
Tilinganiso tekusebenta , ticwayiso letingaba khona , kufaka tekuphepha kanye nekungahlangani nalamanye emakhemikhali , ngemaphuzu labalulekile lavela kumalebuli etiphatsi kantsi bahlanyeli kufanele balandzelele ngendlela lenhle tindlela letiniketiwe . 
Kungcola kwemanti : Kakhulukati timayini , imigodzi yelindle kanye nalokunye kucitseka kwelindle kubanga kungcola kwendzawo kanye nemitfombo yemanti langaphansi . 
Lokuhlela kabusha kuhlose kutfutfukisa lizinga lekuletfwa kwetinsita . 
Tindlela tekuphatfwa kwenchubo yekutsenga tacinisekisa emakhono , kusebenta ngemphumelelo kanye nekutfola timphahla netinsita letitsengekako kucinisekisa kuniketa temphilo kutigulane . 
Phambilini e-Estonia , imfucuta kanyenti beyilahlwa nje ingahlukaniswa ngaphandle kwekukhatsateka ngemtselela wayo kusimondzawo , lokugcine ngemtsamo lomkhulu wemfucuta lecinile kanye netinsalela talokusamanti kuletinye tincenye te-Estonia . 
Kwekucala , kunika kuchatsanisa kumave lakumanye emavekati , ileveli yeNingizimu Afrika yesakhiwonchanti icathaniswa nenhlangano naletsite iNhlangano Yetekubambisana Kutemnotfo Netentfutfuko ( i-OECD ) , nome ngabe lelive lingasilo lilunga lale-OECD . 
Lamazinga lamatsatfu ahulumende avumile kusivumelwano sekusebentisana kufezekisa tinhlelo tekulawula imfucuta , futsi nekutfobela tonkhe tivumelwano lekufinyelelwa kuto ngulomkhandlu , ngaloko kutfolwe kuncika kanye nekuba nemsebenti lokufanako ekufezekisweni kwetincumo tekuhlela . 
Ngesikhatsi sekucocisana nalabamele umphakatsi , kunakwe kutsi : 
Ngesimanga sebungako bemandla ayo kanye nelikhono layo kumtsetfo lotayelekile , imibono yayo yekutsi umtsetfo lotayelekile kufanele noma akukafaneli kutsi utfutfukiswe endzabeni yemtsetfosisekelo ingulebaluleke kakhulu . 
Ukhetfwe njengelikhansela lamasipala . 
Lendzawo , lelijele , kufanele kutsi kube yindzawo lephephe kakhulu ngoba kuya emacansini kuyalawulwa . 
Umtsamo lobalulekile walabaceceshiwe bonjiniyela , bodokotela kanye nalabenta imsebenti letsite kutinhlangotsi letibanti temakhono uyadzingeka ekhwakheni takhiwonchanti tase-Afrika , timboni temaloli lamakhulu , tikhungo tetemphilo netibhedlela ufake emandla intfutfuko yalekhontinethi kuyo yonkhe imikhakha . 
Lomsebenti wekufakwa kwemamitha agezi kutawulungiselelwa . 
I-SAPS isungule lisu lekulwa nebugebengu kanye nekugcina umtsetfo nekulawula njengobe inikwe ligunya lekwenta lomsebenti kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Lokuniketwa kwemanti ngalokusimeme kulungisa tinkhinga kutinsita temanti kantsi kubuka kulemisebenti nekulungiswa kwetikimu letivele tikhona . 
Lombiko lophambi kwaLendlu namuhla ubone linani letintfo letibalulekile emkhatsini wako Umbutfo Wetekuvikela utawusebentela khona . 
Ngekubambisana neteMafa aVelonkhe , kungeniswa kwetentakancono kuletinchubo tamanje sinyatselo sesikhashana . 
Kulawula kungena kufaka inchubo yenkampani i-ID . 
Emasubuciko lahlukahlukene eluhlolo , lokufaka ekhatsi kutihlola wena , kuhlolwa bontsanga kanye nekuhlolwa ngumfundzisi , kungakha inchubo yekubhala . 
Ngako ke , lendlelakwenta kutekutfutfukisa , ikwenta tivumelwano telubanjiswano njengeluhlaka lwekusombulula kungcubutana . 
Umsebenti lobalulekile walamakhomando kuvikela lamakhaya nangemuva ngesikhatsi semphi . 
Inchubomgomo yaleLitiko kutsi bonkhe batsengi bemanti lahlantekile kumele bafake imali kulendleko yekuphakelwa kwemanti abo . 
Inhloso kwakha indlela yekumaketha lephelele kanye nekulunganiswa kwetinsita . 
Banalombono wekutsi kutawutsi ngekushesha noma emuva kwesikhatsi babe yincenye neliphasela yemisebenti yekuphatsa basebenti noma ngukuphi . 
Sekuhlanganiswe naloku kube tindlelakwenta letivumako ekugcogcweni kwemtselo lokuvele ngenca yemphumela wekukhula kwemisebenti yetingucuko temnotfo kusuka kumkhakha longakahleleki kuye kumkhakha lohlelekile . 
Inchubo yekuhlela ivete kutsi kunebutsakatsaka ekwakhiweni kwemali kwelitiko ngoba kute ibhajethi lenikiwe lecondzene nekutfutfukisa imiklamo . 
Ngalesikhatsi lendzawo leselusentseni inetintfo letilukhuni , nekudubula noma lokusetjentiswa kwekwekujuba lokukhetsekile kwekudvonsa imikhumbi kuyadzingeka , umhume wekulinga utawsebentisa lesilinganiso setindleko bese iniketa tindlela letichazwe kahle tethenda . 
Totimbili letindzaba tivele Etindzabeni Temisebenti yaseNingizimu Afrika . 
Ikhomishini isungule mayunithi eKusekelwa Kulungiswa Kwangaphambilini kulihhovisi Lekhomishini Yemhlaba Yekukleyima Esigodzini . 
Ngalesizatfu , kumele sibe nembutfo mbamba loyinhlitiyo , hhayi luhlaka lwembutfo , njengobe besengishilo ngaphambilini , hhayi futsi , noma kukubi , luhlaka loluyinhlitiyo yembutfo losihobosha . 
Inchubomgomo inganika tijeziso tekuphulwa kwayo noma tekuhluleka kuyitfobela kanye naletinye tijeziso etimeni tekuphulwa noma tekungatfobeli lokufana naloku . 
Lubuye lusite ekuhloleni imphumelelo yetinhlelo tahulumende lubuye lulandzele kusetjentiswa kwetinchubomgomo tekuchumana tahulumende . 
Lokwakhiwa kabusha kwetinsitanchanti letilimale ngesikhatsi setinhlekelele kuniketwa imali ngalokuhlukile ngekusebentisa lwabiwo lobelubiyelwe lulungele tibonelelo temkhakha . 
Leti tikhatsi tetfu letitfokotisako temfundvo nentfutfuko yathishela . 
Emakhatsakhatsa ladzakiswako lekentiwe ekhaya nawo angabulalana kunetidzakamiva . 
Lesigaba sikhomba sibuye sibukane naletinye tinsayeya nebungoti lobuphatselene nekundluliswa kwemsebenti wekubekwa kwemanani . 
Sikhwama sitawucala umklamo wekusebentisa indlela yekuhlela tinsitakusebenta telibhizinisi kuvumela , kulokunye , kulawulwa kwemali , kulawulwa kwekuphatfwa kwetisebenti , kulawulwa kwebudlelwane bemakhasimende kanye nekuphatfwa kwekusebenta kwenhlangano . 
Libhange linesibopho , egameni Lendvuna yetimali , sekulawulwa kwemalanga onkhe kwelulawulo lweluntjintjanisomali eNingizimu Afrika . 
Silinganiso Libhangesilulu leliboleka ngaso emabhange etekutsengisa . 
Iminikelo ibhalwa ngekuya ngekwemalisidi emali lengukheshi noma lapho khona umnikelo noma lokucongelelwe kuluhlobo lwemphahla , imboni noma umshini , uma tintfo letinjalo temphahla , temboni noma temshini titsengwe tisebenta . 
Kungenelela kudzinga kuhlolwa kute kutsi kube netifundvo letifundvwako . 
Tonkhe takhiwo tihambisana nemazinga ekwakha . 
LoMtsetfo awuniketi tigaba ngekugwetjwa ngasese kwemuntfu lekakhipha bantfu ngalokungekho emtsetfweni . 
Sakhiwo semholoncane wemkhakha lotsite ucaka ngalokuvakalako . 
Kufakwa kwetimali emakethe yetimali kuhlanyelwa kuMabhange aseNingizimu Afrika lasihlanu lamakhulu kwentela kwehlukahlukanisa kuvuleleka kwemtsengi . 
Ngalokufanako , lokutfolwe ngumholi tingcogco ngekuhambisa kahle indlela lebacoshwa ngayo bekufanele kutsi kulalelwe yinkhantolo . 
Lendlela leyeyame kuluhlobo lwembhalo isita bafundzi kutsi batetsembe futsi babe bafundzi labafundza ngeliso lekuhlaba , babhali , ngulababuketa ematheksti futsi bawadizayine . 
Cinisekisa kutsi kuba nemcabango wekubiyela lokusezingeni lebuntfu futsi lokuhambelana nemmongo walapho indzawo ikhonakhona . 
Nangabe ukhatsatekile futsi ucabanga kutsi udzinga luhlolo , kufanele ucele kukhuluma kudokodela wakho nome seluleko kunesi . 
INetherlands iphetse incenye lenkhulukati yetimakethe taseNingizimu Afrika yekutfunyelwa kwetihenga letinsha naletonyisiwe . 
Yeluleka emasuphavayisa mayelana nako konkhe lokuphatselene ngemsebenti . 
Umphumela wekungcola kanye nekulahla kwemfucuta endzaweni yetemvelo lephilako nasendzaweni lesedvutane netindzawo letihlongotwako kanye nekungena emigwaceni kungenteka kube kuncane . 
Lendzawo lelipulazi yeligalufu ibonwa ngakusekudla uma umuntfu angena e-Ceres kantsi lendzawo yetindlu lephakanyiswako ibonwa ngasesancele . 
I-GIS ingulelinye lemathulusi lelikhona kulandzelela lokucokolelwa nekuhlanganiswa kwetincetu letihlukene tedatha nelwatiso . 
Kucinisekisa kubusa ngekulingana kweNhlangano , sikhundla sekuba nguMengameli sitawuntjintjantjintja ngekutsi kube ngulovela kulesifundza kuphindze kube kulovela kulesinye sifundza . 
Imibiko yenchubekelaphambili kufanele imikiswe eTikweni Letetindlu laVelonkhe . 
Loku lokulandzelako kubonisa sifinyeto semazinga emisebenti ezingeni lesigodzi : 
Kubuka ngekwetemnotfo kumele kucatjangwe ngako kuto tonkhe tincenye letihleliwe tendzawo yekuhlala . 
Ufanele kutsi futsi ukwati kwenta nekulawula budlelwane lobusimeme bekusebentisana nalamanye ematiko , ema-NGO , tinhlangano letisemimangweni kanye nemacembu lanenshisekelo yekuzuza imigomo yelitiko , kanye , nekuya kuletinye tikhungo uma udzingwa kutsi wente njalo kanye nekusebenta njalo nje wendlulele ngale kwetikhatsi tekusebenta tasehhovisi letetayelekile . 
Imphumelelo yekuvuselela kabusha incike etinhlanhleni tentsandvo yelinyenti kuvundle nelivekati . 
Tindleko tesisebenti ngekuya kweyunithi yemphumela . 
Kuyamukeleka kwekutsi kutawufanele kube khona lokwentiwako kute kube nendzawo yekupaka timoto , ngisho nasetindzaweni lapho kutfolakala timoto tekutfutsa umphakatsi nalapho takhiwo temabhizinisi aleyondzawo ancoma kutsi bantfu bahambe ngetinyawo . 
Nanoma-nje kunekungaciniseki ekutfoleni emazinga ebafundzisi , kunekuvumelana nekuciniseka lokunyenti mayelana neliciniso lekutsi linyenti labothishela kuko kokubili etikolweni temabanga laphansi netikolwa temabanga laphakeme bomake . 
Nanoma kunjalo , tinkinga letinyenti tibonakele . 
Tindlela tekwenta umsebenti weteMphilo ubemnandzi futsi wanelise titfolakala ngendlelasu yekugcina tisebenti . 
Letigaba leti betifaka ekhatsi labo lebancike kulebashona lokungumphumela wekuphatfwa ngesihluku kwetembusave ; labo lebahlupheka ngekulimala kwemtimba nobe ingcondvo lokungapheli ; labo lebavalelwa nobe babantjwa etinkhanjini tekugcinwa ; kanye nalabo kucindzetelwa kwabo lekwagcina ngekulahlekelwa ngemandla ekuhola . 
Siphindze futsi sisebente ngekungena nekuphuma kwetimali , tinhlelo tetimali kanye nekulawula kutsengwa kwemphahla . 
Lokubuyela emuva kuloluhlobo lwekhanola nalokutsi nangabe tidzingo tayo letesabekako tingakahlangatjetwa , itawusala esigabeni sebubhidvo , ngaphandle kwesivuno senhlavu . 
Mhlabawonkhe , kungalingani kufutsa kungeneliseki ngesimo . 
Njengobe loluhlelo lunwetjwa letindleko letiyimbijana taletincenye kufanele tiwe kakhulu . 
Inkhantolo angeke ibuke ireferensi langaphansi kwalesigaba senhlangano ngaphandle kwalapho inkhantolo inelisekile kutsi inhlangano ikhomba ngalokwanele kutsi imelele sikhalo sebantfu lechaza kutsi ibamelele . 
Bekunguloku kuvisisa engcondwveni kutsi , ekucaleni kwalethemu , sitibophelele ekwakheni ekufinyeleleni lokuncono kutemfundvo lezinganhle njenga yinye yeticongo letibocalangaye . 
Kunakisiswa bugebengu bemalanga onkhe , kuhlatiya kanye netindzawo lakwenteka khona kutawucedvwa . 
Imali lesele ngaphandle kwekungabata kutawufuna ibhaliswe njengema-inshora esikhatsi lesifisha noma sikhatsi-lesidze . 
Kwentiwe timiso tesisombululo setingcabano noma kungaciniseki ngemphumela weluhlobo lwekungakhetsakali kwemtsetfo wesintfu . 
Letilinganiselo telwabiwomali atihambisani nemjikeleto welwabiwomali wase-SA . 
Lephaneli yebhizinisi yanoma yiphi ikhathoni , kufaka ekhatsi emakhathoni lanemalebuli , lasetjentiselwa kupaka kufanele ahambisane naletidzingo njengoba tisungulwe yi-EU noma miphi imitsetfo lemisiwe lebalwe yimakethe letsite . 
I-Afrika ilikhaya letfu , futsi ilikusasa letfu . 
Masipala wase Alfred Nzo ukhonile kusungula Luhlelo Lolucubile Lwekulawula Kulahlwa Kwetibi lelihlose kusombulula tinkhinga tekulahlwa kwetibi . 
Ngifuna futsi nekubonga emalunga eLikomidi Lelimile ngendzima yalo leliyidlalako ekusiteni ekucondziseni Litiko ngekusebentisa imisebenti yetfu yekwengamela . 
Kute umtsetfo kunkontileka lotawutsatfwa kutsi uvimba kutfola timphahla noma tinsita eSifundzeni noma kutiphatse wasekhaya . 
Umtsamo lophatselene nekufezekiswa kweNchubomgomo Yemtsamo ungakhiwa kulokufezekiswa kweNchubomgomo ye-PI kanye nemtsetfo lesekelako . 
Kucatjangisiswa kuyadzingeka mayelana nekulawula nekubusa timali letikhishelwa tindzawo tekuhlala , tincwadzi , imalisibonelelo nekudla kugwema kuvuta kuletindzawo . 
Ikakhulu , lokwehlukahlukene lokusetjentisiwe kube yi-GDP lesemkhatsini mbamba , lusebentisomali lwemkhosi wetemphi , intsengo yemhlaba ya-oyili , nelicembu letepolitiki lamengameli . 
Lokubalwe ekugcineni nako kufuneka kunikwe Litiko Lavelonkhe Letekutfutfukisa Tenhlalo . 
Kubonakala ngatsi wonkhe uwutfokotele kakhulu umdlalo , akekho bekanesikhatsi sekwenta bugebengu . 
Lesitembu sekucinisekisa kufanele sibe phambili kwaletincwadzi . 
Kukhubateka akukafaneli kutsi kube yinkhinga yekuba nesihe . 
Kuchubeka lapho masipalati unemsebenti lawutfele wekusekela ngetimali imisebenti yakhe yekuphatfwa kwenhlekelele . 
Lesisefo sakhiwe ngetincwencwe tetintfo letehlukene , futsi lamanti ahlanteka ngesikhatsi endlula kulesisefo . 
Chumana nebhodi yekucecesha ne-ejenti yekusebentisa . 
I-EU isebentisa luhlelo lolwatiwa njengeluhlelo lwemanani ekungena . 
Umtselela , lekutawuba nawo lokufakwa kwemboni yemathekisi langemabhasana kulelizinga leselekelelo lesidzingekako , ufakiwe kuloluphenyo . 
Ngaloko ke , tisebenti tasetindzaweni letitsengisa tjwala netindzawo tekudlela letitsengisa kudla tingasita emaphatroni ekutfoleni kutsi tingaki tinatfo letilinganene letitfolakala etingilazini , emajekeni , naletinye titja letingakabalwa . 
YiNhloko yeLitiko noma loyo muntfu logunyatiwe lokunguyena avuma lokucashwa . 
Ucelwa kutsi wetfule loludzaba kuMengameli lokutawubukwana nalo ngekwemibandzela yalemitsetfosimiso . 
Nanome kunekwehliswa kwesabelomali kuLitiko letfu , angingatsiti kutsi tikhulu tetfu letitimisele titawuchubeka tifake ligalelo kumbononchanti wetfu wekufaka tenhlalo , wekucamba lokusha , wekuba nenshukumo kanye nekuchumana neNshonalanga Kapa . 
Kuguculwa kwemabhaktheriya kungaba kubaluleka ngco kumvelo yasemantini kusukela emabhaktheriya afakiwe kutinchubo temvelo nchanti letinyenti njengekukhululwa kwetakhimtimba , kucedza shevu kuboshevu bemvelo njenge-amoniya ngetulu kwalokunye . 
Umangabe ema-anyuwuthi bekatsatfwa ngekutitsandzela , njengobe anguloko manje , imakethe lekhululekile futsi lenekuncintisana lokukhangako yema-anyuwithi beyitawunika bafati emanani langahehi kunemadvodza . 
Nanoma kunjalo , kutsi tindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwa tingatfolakala kanjani kute tesekele futsi tente kancono tetenhlalo , tekucamba , tetemfundvo , tetekuphepha naletinye tidzingo endzaweni yekuhlala , kubaluleke ngalokulinganako . 
Imphahla ibese indluliselwa eluhlelweni . 
Luhlatiyo lolwentiwe licembu lemisebenti lesitako lukhomba kutsi timali telibanga lelikhashane tincono , kodvwa emanani emali yasekhaya ayagucugucuka futsi kulukhuni kuwahlola . 
LeLikomidi leLucwaningomabhuku lwakheke ngemalunga lamane futsi ahlangana njalo ngekota kuteweluleka umkhandlu ngetilawuli tangekhatsi , kulawulwa kwetimali kanye netindzaba tekuhambisana nemtsetfo . 
Kuniketa kusekela kumatiko nabomasipalati kute kwehlise bungoti bekungagcogci ngalokuphelele kwekugadza kwenyanga nenyanga . 
Ema-NGO lenta loluhlobo lwemsebenti kumele emukelwe etikoleni tetfu futsi agcugcutelwe kutsi asite . 
Hlola emabele akho lokungenani kanye ngenyanga kute kutsi ukhone kubona tingucuko kusesenesikhatsi . 
Kusebentisana nematiko ahulumende kulungisa kabusha tinchubomgomo nemitsetfo kwentela kuhlomula kwebantfu . 
Kungeta tindlela tekulwa nemkhonyovu waseminceleni nekungenisa eveni lokungekho emtsetfweni . 
Lokuphakela kwetindleko tekusitwa ngetemtsetfo nato tikhule ngalokumangalisako . 
Loluhlelo lotawusetjentiselwa kukhombindlela kuhlelwa nekwentiwa kwesakhiwonchanti ngema-ejensi ahulumende kwesekela kukhula kwemnotfo , kuhlanganyela kwetisebenti kanye nenhlalakahle jikelele yaleSifundza . 
Babambi lichaza labasakhulile basachubeka kuba linyenti kutinhlelo tetfu . 
Kuphepha nekuvikeleka lokuniketwe timphahla kucinise batsengisi kutsi babuyele kuyo ekutsengiselaneni lokungetulu kwakunye . 
Lomhlangano waBomabhalane ube ngumphumela wemsebenti , tsine njengeMakhomishini eteMsebenti waHulumende ase-Afrika , lebesinikwe wona kutsi siwente ngekubuka inkhundla lefananako yeMakhomishini eteMsebenti waHulumende ase-Afrika kanye nalamanye eMakhomishini eteMsebenti . 
Lomtapomlandvo , yinhlobo yekucala , ibonisa kucala nekuwa kwelubandlululo eNingizimu Afrika . 
Ngaphasi kwaLomtsetfo , lemitsetfo kuleShejuli iyachitjiyelwa kulomgamu lokhonjiswe kulensika yesitsatfu kuleto . 
Emakomidi lanjalo kufanele kutsi , emkhatsini waleminye imisebenti , ente lucwaningo futsi abhale nemibiko . 
Imiklamo yahlehliswa ngenca yesincumo lesatsatfwa sekwendlulisela lulawulo lwelutjalomali lwemphahla ku-PIC . 
Kubhadalwa kwemali yetigulane kwenteka ngekutfulwa kwetimali kwentiwe Litiko Letemphilo Lavelonkhe futsi alinawo emandla ekukhulisa imali lengenako leyinzuzo . 
Hulumende waseMpumalanga : Usemnyenti umsebenti lekusafanele wentiwe kuze kutfolakale kusetjentiswa kwemaphrojekthi ekubuyiselwa kwemhlaba lokuhlangene mayelana ne , sibonelo , tetindlu , tekulima kanye netekuvakasha . 
Lokungahleleki angeke kusiholele ndzawo kodvwa ekudidekeni , kungatsembani kanye nekudvumateka , futsi sekwanele . 
Uma kwenteka kutsi imigomo nemibandzela noma simo lesichazwe lapha kutfolakala kutsi asisebentiseki noma atisebenti ngesizatfu lesitsite , imigomo noma imibandzela lenjalo iyehlukaniswa kulemigomo nemibandzela lesele bese kutsi imigomo nemibandzela lesele itawuhlala isebentiseka noma isebenta . 
Imiklamo lemikhulu idzinga lwatiso lolunabile kanye nesifundvo sekuhlolisisa nguSosikhwama waVelonkhe . 
Kuntjintja kwephethini yetimfuno kusisekelo sekusimama kwetimali lokuntjintjako . 
Imisebenti : Tonkhe tinchubomgomo , tinhlelo , imisebenti nekuceceshwa matiko ahulumende nemimmango kufanele kufake ekhatsi lamacembu . 
Liwadi lalabagula ngengcondvo Esibhedlela iGeorge ngenca yekwephuta eluhlelweni lwethenda kucasha sonkontileka . 
Kufinyelela kancono nekuchumana kumela simo sangaphambilini lesibalulekile sekwenta ncono intfutfuko yematfuba langasetjentiswa kahle , kutfutfuka kwetindzawo tasekhaya nekuniketa imimmango emandla . 
Njengobe ngishilo sisacala , nginemaphuzu lamanyenti ekuwacabangisisa kulokusa lengikholwa kutsi amcoka . 
Yenta tinsitakwenta letikhona tibe simanje bese utfutfukisa tekuvakasha ngekuba nelwati lwemtselela wesimondzawo . 
Cinisekisa kuniketwa lokuchubekako kwelwatiso kanye netinsita dvutane nalapho bantfu bahlala khona . 
Uma kudzingeka lwati mayelana nebhajethi letsite , lamapheshana lalandzelako lashicilelwe ayatfolakala ngekufaka sicelo ehhovisi lesifundza lekungilo . 
LoNjinela utawukhomba lendzawo yalelihhovisi lesayithi ngembi kwekutsi loSokontileka asungule lesayithi . 
Lokuhlelwa kabusha noma kuhociswa kwekucitfwa kwemali . 
Kutehlakalo letinyenti loku kuyadzingeka kwentela kucinisekisa kusebenta kahle kwalesicelonkhokhelo . 
Kusweleka kwetinsita kuyagcizelelwa , kanye nekusweleka kwemsebenti , ikakhulu ekhatsi kwalabasha , lokudala tinkinga tetenhlalo . 
Kumele sikhumbule kutsi labanyenti babo batawutiba noma bangakukhoni kulandzela lesi seluleko . 
Lapho khona idokhumenti yaMasipala lesemtsetfweni isusiwe futsi ingakangeniswa njengobe kuniketiwe , ibhidi ingaliwa . 
Loku kusho kutsi leLitiko linendzawo lencane yalokunye kucasha kukhulisa tinsita kulesigaba . 
Kuphindze futsi kube netinhlobonhlobo tetindzawo , letimelele luntjintjo lolusuka ekubeni yimphilo yemmango kakhulu lube yimphilo yangasense . 
Lesifundvo sitfola kutsi kusisa lokungasheshisi kuvimbele kakhulu kukhula kusukela kwaphela lubandlululo nekutsi , ngemva kwaloko , incenye yembangela yekusisa kancane ngulelikhono lekonga lelincishisiwe . 
Hulumende Wesifundza saKwaZulu-Natal ufuna kukhutsata bantfu baleSifundza kutsi balime kudla kwabo ngenhloso yekucosha indlala kanye nekweswelakala kwekudla . 
Luhlelo lwekucecesha ema-athilethiki nalo lwabukisiswa futsi tinhlelo tekucecesha tachazwa ngalokufanele . 
Onkhe amaresidi entiwa aphuma ngco kuSikhwama Semalingena Savelonkhe lesikuLibhangengodla LaseNingizimu Afrika . 
Lamacembu atiwa ngekutsatsa umtsetfo etandleni tawo nekuhlasela bantfu labasoleka ngekungenelela ekuntjontjeni sitoko , ngalesikhatsi bashiya ummango usabela kuphepha kwawo . 
Kusanetingcoco tendlela lekusafanele tiphotfulwe kulomkhakha . 
Simondzawo lesifanele kutfutfukisa asikeyami kuphela emakhonweni ebasebenti , kodvwa kumitfombolusito yetimali kanye netinzuzo letiniketwa kutfolakala kwesakhiwonchanti lesifanele . 
Liphakethe leliluhlata lemeshi lemabhontjisi laluhlata , liphakethi lelinembala losaliwolintji lemakherothi kanye neliphakethe lelimhlophe legalikhi lemhlophe , kuvamise kwenta ncono umbala lomayelana nalokungekhatsi . 
Kuya ngekwakheka kwetikhungo , lokuchumana kwato kungenta lula nobe kuvimbele kubandzakanyeka nelubanjiswano . 
Kute kulungiswe lensayeya yekudaleka kwekungcola lokungasimami lokubangwa ngiko kokubili linanibantfu leliphakeme kanye nemazinga etemnotfo eGauteng , imiklamo lemibili yelisubuciko lokuhloswe ngawo ekunciphiseni kungcola yacaliswa yentiwa . 
Loku kusho kutsi kungenelela lokuhloswe ngako kucinisa letintfo letingenhla aticiniseke kutsi imiphumela itawuhambisana nome iyelekelele lesimo saleleletinye tintfo taloluhlakamsebenti , ikakhulu lokutsi atinawuba nemtselela lomubi kuto . 
Inkhulumiswano Yetfu Yalohlukunyetiwe-neSiboshwa seyivete titselo kuBulungiswa lobuLungiswako kunchubo yetfu yebulungiswa bebugebengu , kantsi seyinikete nebahlukunyetwa bebugebengu litfuba lekukhuluma . 
IKomiti yeKuhlola eMabhuku ibika kutsi seyitsetse ngekwemtsetfo imibandzela yekukhombisa njengemculu wekomiti yekuhlola emabhuku , ilawula tindzaba tayo kuhambisane nalomculu futsi yenta yonkhe imisebenti njengobe kucuketfwe lapho . 
Kumcoka kuhlola simondzawo semvelo ngekusebentisa indlela yetinhlelo letitawucabanga ngekungcubutana lokukhulako kwetinyatselo letehlukene . 
Litiko lijonge kwetfula umklamo wekulinga macondzana naloku . 
Lawula tinsita letikumcondzisi lomkhulu . 
Tsebenti nato tiyakhutsatwa kujoyina iGEMS uma ngabe basengakabi nayi imedikhali eyidi . 
Lencwadzi yekuchaza iphindze inikete emafomu ladzingekako kanye netimali letisebentisekako kulesicelo selwatiso . 
Kweswelakala kweluphakelomanti ekusetjentiswa etindlini , emabhizinisini newekusetjentiswa kutekulima , kuholela ekwehleni kwelizinga lemkhicito kanye nakutemphilo letichumene nekungahlanteki kahle . 
Kuphendvula imibuto levela etigodzini nakubomasipala . 
Kuhambisana kwaletiphetfo letingenhla kwakhulunywa Likomidi lemaStock Exchange kutincomo tawo kuboNdvuna ekwenteni ncono imisebenti yetemnotfo ngekubuka umnyakato wekuhamba kwemali . 
Tinchubo letifanele letichazwe kulesigaba , tisukela kuletimiso , lesevele tikhona kuletidzingo letimkhawulo lomncane , letenta sisekelo sencenye yeNkhombandlela Yekulahlwa Kwemfucuta Yekunakekela Imphilo . 
Timo letimbili tiyavela kuloku . 
Esimeni sekungasebenti lokungetekile , kusanekwenteka kungeteka kwemtfwalo welicembu lelinanibantfu lelikhicitako kutsi ligcine kukhula netimpesheni talabancike emnotfweni noma licembu lelinanibantfu lelingaba sengotini . 
Insayeya lenkhulu kucinisekisa kutsi bonkhe bozakwetfu labavela kuhulumende wendzawo baba yincenye yemihlangano yetfu yemacembu ekusebenta . 
Ngako-ke kubalulekile kubona kutsi lendzaba yelilungelo lekuba nendlu lenesitfunti ngulelinye lemalungelo lamcoka kanye nemalungelo emtsetfosisekelo loHulumende lekumele kutsi ushisekele kuwafezekisa . 
Futsi , nanoma luhlolo lungentiwa elabhorathri lecwaninga imbangela yesifo letayelekile , tindzaba letihlobene nekusetjentiswa lokufanele kwalo titawutfola kucatjangelwa ngubosolufuto lwekwelapha . 
Ngalokufanako , labaphetse labasuphavayisako besigodzi baniketwe imisebenti leminyenti . 
Litiko litawuchubeka kusisa kusakhiwonchanti semtsamo lomkhulu wemanti langakahlantwa kute sisekele kukhula kwemnotfo kanye nekuhlangabetana nekukhula kwetidzingo tetenhlalo . 
Sungula tinchubomgomo kanye nemaprothokholi eyunithi . 
Inhloso kusungula umshwalensi losimeme lalowehlukile nelutfungelelwano lwekufaka kabusha kumshwalensi emaveni eBRICS . 
Kungeta , kubonakala ngatsi kunekungahlangani emkhatsini wemaphoyisa aka-SAPS lasetifundzeni nalabanye baphatsi betifundza , lokuvame kuholela ekungacishweni kwemalayisensi noma baka-SAPS bangatisa labaphetse ngekuphulwa kwemtsetfo lokucacile . 
Lwatiso lufaka ekhatsi tonkhe tintfo telusebentisomali ezingeni lekukhokhela kepha hhayi ezingeni letintfo letingatsatfwa ngekutsi nguleticitsa imali . 
Kufaka ema-chillers lamasha e-ICU nekhemisi . 
LoSodolobha Lomkhulu utawutfola titatimende tesabelotimali tanjalo ngenyanga bese kutsi Umkhandlu utfola imibiko yekwetfulwa kwetinsita yanjalo ngekota neyesabelomali sekufezekisa . 
Gadza kuba khona kwetimphahla tekuvikela tetigulane kanye nebasebenti ngaso sonkhe sikhatsi . 
Naka linani lemaphutsa , kukhokhelwa sekuhambe sikhatsi kanye nemibuto yekucwaninga mabhuku letfolakele nakukhokhelwa labakweletwako ngetimphahla kanye nemisebenti leniketiwe ihambisana netivumelwane tekukhokhelwa kanye nemtsetfosimiso losebentako . 
Labadvuna kanyenti batsatsa ematfuba kulabasikati labadzakiwe baye nabo ecansini , basebentisa noma bangasebentisi ikhondomu . 
Imali lesele yeSikhwama isiswa ngekusebentisa iKoporasi Yelutjalotimali Tahulumende bese kutsi uMtimba weKutilandza uvuma ligunyakwenta lelutjalomali ngemnyaka . 
Kumfundvo nekuceceshwa kwemakhophelethivi , tifundza kufanele tisekele intfutfuko yetigaba tesifundza te-Ejensi yeKhophelethivi . 
Kubulala kubugebengu lotsintseka kubo emphakatsini lokunemphumela wekulahlekelwa yimphilo kulohlaselwe kodvwa akufaki emacala lapho kulahlekelwa yimphilo kwenteke njengemphumela wekuphendvulana nebugebengu , sibonelo kutivikela . 
Kwesitsatfu , kutfola emasethi lamasha emisebenti ekukhuphula lizinga lemnotfo waseNingizimu Afrika . 
Lithebula lelingentasi letfula tilinganiso ngulabo labangenele loluhlolo : 
Loluhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu kumele lube nesihlabani lesitawuhambisa lenchubo futsi abe nekuchaza ngemisebenti yetimali kanye nekwentiwa kwemsebenti yaloluhlelo . 
Linani letisebenti lingehluka kulelo nani letikhala temsebenti latakhushulwa ngobe akusito tonkhe tisebenti letimane tingene nje ngekutentekela kuletikhala temisebenti letinsha nekutsi letinye taletikhala temisebenti letakhushulwa kungenteka kutsi atikagcwaliswa . 
Loluhlatiyo lusebentise loluhlolo lwebhlokhu kwenta tilinganiso tetintsengo tetitolo letitsengisa konkhe netebatsengisi betitolo , lokwabese kuyacatsaniswa netintsengo tangempela tetitolo letitsengisako . 
Tikhungo temfundvo lephakeme taseNingizimu Afrika letifisa kuphakela imfundvo lewela imincele kumele tifuna ligunya letinhlelo nemisebenti yaloko kuma-ejensi labalulekile alelive lelingumsingatsi . 
Kwesekela ngemali lokwengetiwe kuya eTikweni leTimbiwa kwesekela buzuzi nekuvuselela timayini letinganakwa naletite banini . 
Emakhono ekutsatsa-tincumo entsandvo yelinyenti kumakhophelethivi kuhlala kuphansi . 
Sigilamkhuba besivuna kuvula licala lekulinyatwa . 
Lesihlanganisi setitfutsi lesibukelelwe kakhulu sesisalelwe tinyanga nje kuphela , ngetindlela taso tebhasi letibovu netiteshi tekugibela letinyenti lesevele tilungisiwe . 
Bantfu batingenela-nje ngaphandle kwemathikithi . 
Loku kwaba nemtselela lomubi ekubhukeni kwetivakashi kanye nakutinchubo jikelele tekuphatsa emkhatsini weticiwi nenhlokohhovisi . 
Eminyakeni yakamuva , nome kunjalo , emandla ekusitila aluleke ngangekutsi iNingizimu Afrika manje seyiyakhona kuhlangabetana nalokufunwa kakhulu kulelive kuletimboni tensekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa kanye nekupheka . 
Loku kufaka ekhatsi tinhlelo tekuphatsa tisebenti , tinhlelo tekutsenga imphahla , kulawula litfuba lekulahlekelwa , tindlela tekuphatsa timali kanye netinhlelo telwati . 
Kwatfolwa leminye imigomo leminyentana lengaphandle kwalesicondziso semklamo weMtimba waVelonkhe weKucecesha ngesikhatsi salemitamo futsi yazuzwa . 
Lebhidi kufanele yente emalungiselelo ekulandza lowo msebenti longakavunyelwa nekulungisa loku ngetindleko takhe . 
Lonkhe lubalobalo loludzingwa Ngumhloli Lomkhulu kumele lugcinwe iminyaka lesihlanu . 
Nguyiphi leminye Imininingwane Lengetiwe lengiyidzingako kutfumela iklemu yami ? 
Kuceceshwa kwabososayensi betekwelapha nabochwepheshe betekwelapha kuyatfolakala emikakheni leminyenti yetekwelapha eNingizimu Afrika . 
Likomidi linetisekile kutsi Luhlolomabhuku Lwangekhatsi lusebente ngemphumelelo ngesikhatsi lokukhishwe ngaso lombiko futsi lubulungisile bungoti lobuphatselene neSikhwama kuluhlolomabhuku lwaso . 
Lokukhulu kunako konkhe , kodvwa , kuncuma kutsi ngukuphi lokungenteka kutsi kuniketwe . 
Njengendlela yekwenta lefanako kunome ngusiphi simo semfundvo , bafundzi kumele bahlolwe kwentela kucinisekisa kuvisiseka kweludzaba lwesifundvo emva kwekutsi kube nekufundzisa . 
Takhamuti talelivekati titawujabulela kufinyelela etinkantolo letitimele netebulungiswa letenta futsi tetfule bulungiswa ngaphandle kwekusaba nekutsatsa luhlangotsi . 
Kufanele kutsi linani leliphelele lilungiselele lokubili timali temsebenti lofundzelwe locuketse linani leliphelele lemahora emklamo , imali lekhokhelwa noma timali letikhokhelwa ngelihora nalokufana nako , netindleko tekulawula lokungasiko lokufundzelwe . 
Litiko likulenchubo yekufaka lonkhe lwatiso lwekusebenta esilulwimi lesisemkhatsini lesitfolakala ehhovisi Lemcondzisi Lophetse Lwatiso . 
Budlelwane lobumcoka bukhona emkhatsini kwekuhambisa emanethiwekhi kanye nendzawo levulekile lecinile , njengoba inethiwekhi lehambako esikhatsini lesinyenti itfolakala , noma ihlaliswe ngekhatsi kwendzawo yemmango levulekile lecinile . 
Kususwa kwetintfo ngalokutako letibuye titfolakale futsi , lokutfolakala kubonakala kulesitatimende salokungenako . 
Sifundvo sekwelapha tifo telufuto tincenye yekharikhulamu yebuhlengikati lekhona . 
Umsebenti wekwakha longakapheleli ubekwa njengetindleko letimlandvo . 
Indlela yetekulawula kufakwa sikhalo iyinchubo lemkhakhamibili . 
Siniketa Kubuketa Tekuvikela lokwetisisiwe lokubonisa kuvumelana kwavelonkhe . 
Lwati lolufanele futsi naloluvuselelwa njalo mayelana nebacelinkhokhelo kanye nebondliwa lutawuvumela kutsi tinzuzo tilunganiswe njengendlela yekuphendvula tidzingo letikhulako . 
Cabanga ngebantfwana balamuhla kanye nekutsi bakhula njani . 
Ufanele kutsi ugcine lemikhawulo uma ngabe udawuniloda tintfo . 
Lesigatjana sibuka tindlelakwenteka tencenye yaseGauteng yesamba sonkhe semikhicito letsengwa ngaphandle kulamanye emave kanye nemikhicito letsengiselwa lamanye emave kanye nemave lahwebelana kakhulu . 
Tibalobalo tebugebengu tiphakamisa kuvumelanisa emkhatsini wetindzawo tetehlakalo tekugcekeza kanye nekufinyelela kutindzawo letinkhulu letivulekile . 
Timali letifakiwe letingaphasi kwebaphatsi betikhwama temali tibuswa ngemagunya ekufakwa kwemali laniketa imikhawulo kulabatimbandzakanya kulokutsengiselana , luhlobo lwekutimbandzakanya , imikhawulo yekufaka imali esikhwameni lesisodvwa kanye nelizinga lekufakwa kwemali . 
Kulawulwa kweNkhucunkhucu Lecakile yeManti langcolile eMboni isungule Idokhumenti yekucocisana njengalomunye umtsetfo longetiwe ( noma lovala ) kushevu longapheli . 
Macondzana naloku , umkhakha wangasese usendzaweni lekahle yekwesekela bosomabhizinisi labasakhula kutsi babe yincenye yemisebenti yekuphakela yabo . 
Loku ngalokucacile kunemitselela lemikhulu yentfutfuko yetekubala kanye nekwati kufundza ezingeni leliphansi ngebafundzi belulwimi lesiNguni etindzaweni letiphuyile , emaphandleni labatsintseke kakhulu . 
Kunebufakazi lobucinile bekutsi umtfwalo wekugula kwengcondvo uyintfo lekhulako , emaveni ngemave kanye nakulelive . 
Lidolobhakati kudzimate kube ngunyalo linemandla lanele ekukhokhela lokutako . 
Kuloku , Indzawo lenkhulu Yetitfutsi eGeorge itawuniketa sikhungo sesimanjemanje , lesisebentiseka kalula futsi lesingatsikameti simondzawo . 
Likhono lekuhlanganisa kanye nekuhlela . 
Utfutfukise Umculu Wekugucula Tinsita Temitapolwati kanye neLwatiso , lolunganisa umsebenti wemitapolwati nembono kanye neluhlaka lwendlelasu yaHulumende . 
Lolusito luphindze lukhulume ngelilungelo letfu bahlali lekuphila emaphakatsini lolungile lovikela emalungelo aloyo naloyo kanye nalafanako ; umphakatsi lolwa nenkhohlakalo futsi nguloyo lobuswa ngekucondziswa ngumtsetfo . 
Inchubomgomo yaleLitiko kutsi akuvakali kusungula sikimu sendzawo yekubamba emanti iwendlulisele kulenye kube kunemiphakatsi lengenako kuphakelwa kwemanti lokusisekelo etincenyeni letitsintsekile talendzawo yekubamba . 
Emaphephandzaba asekhaya kuyo yonkhe imimango . 
Takhiwo temindeni titaudzilika njengoba lusha nalabafundzile bayahamba bayofuna umsebenti kantsi labanyenti babo ababuyi . 
Labafaka ticelo kumele babuyise tonkhe timvume letendlulelwe sikhatsi kungakapheli emalanga langemashumi lamatsatfu emva kwelilanga lekuphelelwa sikhatsi njalo . 
Kulunganiswa kuyentiwa uma kunekungasimami kulandzela lusuku lwesilinganiso . 
Linani lemitamo lebalulekile selentiwe lekutfutfukisa kanye nekukhulisa inchubo yemfundvo yathishela , lekungumsebenti weLitiko leMfundvo leseTulu kanye neKucecesha . 
Tindzawo letisedvute naselugwini kukhishwa kuto iklorayidi levela emantini emvula lacuketse sawoti loncibilikile lophuma elwandle . 
Tindleko tesilinganiso tekubhidlita nekususa lentfo nekubuyisela lendzawo lapho lentfo beyibekwe khona , nato tifakiwe kuletindleko temphahla , temboni , nete-ikhwiphimenti . 
Lamazinga lawa acinisekisa sive ngenyama lephelele esigabeni lephuma ngaso emadzelweni labhalisiwe . 
Make Somlomo , sikhatsatekile mayelana nekwehliswa kwesabelomali eTikweni letfu kuthemu yesikhatsi lesidze kanye nemtselela wako ekuletseni tinsita . 
Lamakontileka ekusebenta ngesikhatsi lesitsite langemashumi lamatsatfu nakubili kulangemashumi lasihlanu nemfica bekufanele avuselelwe emkhatsini nemnyaka . 
Simo lesimile kutsi tinhlaka tetakhiwo tihlolwe ikakhulu kute kutsi kutfolwe kufaneleka kwaleso sakhiwo ngekwemazoni , kusetjentiswa , nekulawula umtsamo . 
Hulumende uchubeka nekubeka phambili kusebentisa imali kutetindlu , ngemgomo wekucedza kuhlala lokungakahleleki . 
Bufakazi bukhombisa kutsi ngenca yencindzetelo yesicuku egedeni lema-VIP , sisebenti setekuvikela lebesineligunya sakhetsa kulivala . 
Loku kukhombisa kutsi imizamo leminyenti kuncono ifakwe ekwenteni ncono nekugcina tindzawo letikhona , kunekwakha letinsha . 
Esisekelweni sebufakazi lobutsite , hulumende utawutsatsa tinyatselo letihlose kukhuphula imisebenti nekwehlisa tindleko temikhicito kuphakamisa kusebenta kahle . 
Kufanele abe nelwati lwekucocisana , ahambele tindzawo ngalokwecile . 
Kugcogcwa kweLwatiso Lwakho Lucobo 
Tonkhe timphawu letihle seticala kubonakala . 
Ngekubuka ngekwalesimo lesi , setfulo sangeNyoni seLiphephabhuku Lemphatsi Kumkhakha Wesive sinikelwa kusikhumbuto salawo machawe nemachawekati lekakhokhela intsengo yekugcina entela inkhululeko . 
Kubambisana lokukhulu naletinye tinhlaka tahulumende ezingeni lendzawo , lesifundza nelavelonkhe , umkhakha wangasese kanye netinhlangano temmango kuyadzingeka . 
Khomishinari uphatsa abuye alawule imisebenti yelitiko njengoba ichazwe Kumtsetfosisekelo ; 
Kuhlelwa kwetindzawo tekuhlala kunemtselela lomcane wekwehlisa lobungoti bemlilo , kodvwa kungaba nemtselela ekubhebhetsekeni kwawo , kukhona kubalekela lomlilo , nekulwisana nawo . 
Kubhala imibiko , emakhono ekulalela nekubhala . 
Loku kutawentiwa ngekulungisa imitimba yekuphatsa , kutfutfukiswa kwabothishela be-ABET , nekusungulwa kwetindlela tekucinisekisa simo sebuhle kanye netindlela tekuhlola te-ABET . 
Tinsalela temabhilidi akudzala nato tibonakele kulelisayithi . 
Sincoma kakhulu ligalelo lelibuya kuKomidi laboNdvuna ngeBhajethi kanye neBacondzisi-Jikelele kuhulumende lomkhulu . 
Ngakoke , cabanga sigaba seminyaka lapho basebenti sebavele baceceshiwe banikwa emakhono futsi basetulu nemisebenti yabo . 
Ngekwelisiko , umfundzisi utawumakha bese uyaphawula kuphela kumkhicito wekugcina lobhaliwe . 
Loku kubangela kulawuleka kahle kwalolwatiso lolubikwe Kulemibiko Yekusebenta Ngekota Nembiko Wemnyaka nekucinisekisa kutsi , lapho kutfolakala khona , lwatiso kuphela loluvela kulokusiswe emkhatsini luyasetjentiswa . 
Loku bekusolo kungakentiwa ngesikhatsi seluhlolo . 
I-Dyslexia simo lesenta kutsi kube matima kufundza , kubhala kanye nekupela . 
Hulumende lovulekile kungcikitsi yaseNingizimu Afrika , utsembele kuMtsetfosisekelo wetfu lochubekelembili nalonengucuko loshicilele eMalungelo eMtsetfosivivinyo kanye netinchubomgomo tahulumende lovulekile . 
Ngiyavumela nenkantolo yekuteka licala kutsi lenkhulumo yaDe Villiers ayikutfoli kwesekelwa ekwakhiweni ngalokufanele kwalelisi . 
Kufika kulesikhatsi sekucedzelela lombiko , leKhomishana ayikakhoni kutfola kutsi betitingaki tindlela letentiwe ngulaba labatsintsekako nekutsi lusito bebalutfole ngakanani . 
Kuhola nekuhlanganisa lemikhakha lemibili yasekhaya ngetimphendvulo letifaka ekhatsi emawadi nebaholi bemmango . 
Emalunga lavamile kuko konkhe lokuphilako nalokungaphili kufaka phakatsi kugeleta kwemandla nekujikeleta kwetinsitakusebenta , tindlela letitilawulako kanye netimphendvulo letikahle naletimbi , kanye netinhlelo letincane letichumene . 
Lekhozi ikhuluma ngekukhicitwa kwetinkhukhu lokusisekelo , ifake ekhatsi : 
Sosikhwama utawuchubeka nekukhuluma nabomasipalati kulungisa indzaba yekungahambisani-nalokubekiwe mayelana nekutfumela imibiko . 
Lulwimi kanye neLubuyeketo Lwelive Lelikuhacile : Kulengcikitsi bafundzi bafundza ematheksti lahlukahlukene lamayelana nelulwimi njengaloku asetjentiswa eveni lelibahacile . 
Umbandzakanyeke ekuphenyeni , ekwakheni nasekutfutfukiseni luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphepha lwe-IT , inchubomgomo nelisu le-e-goverment , netinkhombandlela tekufuna nekutsenga te-IT . 
Lenye futsi incenye lencane ikhicitwa emadamini lasemhlabatsini . 
Lokusembili kakhulu kuhulumende wavelonkhe kumasipala ngamunye kwenta lokungetulu kulesikhwama lesikhona semtfombolusito . 
Lomyalelo lophatselene Nemfucuta wentelwa kusita kuphumelelisa Imiyaleto leyahlukene yeNhlangano yemave aseYurophu lephatselene nemfucuta , lokufaka ekhatsi nekupakisha imfucuta . 
Lizinga lekumunyisa ngalokukhetsekile liyehla kantsi kudla lokucinile akutfolakali malula kantsi futsi akukafaneleki ; 
Sibonelo , imitfombolusito yetetimali kanye neyebantfu yetinhlelo letincamulako telitiko letidzinga kunakwa . 
Lamaklasi nemakhodi emibala lebonakele ngesikhatsi selucwaningo bekungulawa : 
Kuhambisana neluhlelo lwekubika lolukhona . 
Ngaleto tizatfu , kutsengiswa kwemathikithi enkhundleni bekunebungoti . 
Kodvwa , ikhomishini , beyivelana nalombono wekutsi njengoba lenchubo ingangenisa kutisungulela , kufanele isetjentiswe ngekungeteka . 
Lemisebenti yekunganyakati yemigwaco lehlanganako ihlobene kakhulu nemisebenti yetemnotfo . 
Imalingena letfolakala ngetinhlawulo , tijeziso kanye nekulahlekelwa kuyabonakala kutitatimende tekusebenta kwemali ngesikhatsi kutfolwa ikheshi . 
Lomfakisicelo nguye lotfwala tindleko tekuniketa satiso sesicelo . 
Tinhloso tibhalwe njengemphumela wekugcina wemishikashika lehleliwe futsi tifaka ekhatsi tinkhomba tekwetfulwa kwetinsita . 
Umphumela kwaba kutsi tikhulu tetekuphepha letimbalwa njengoba tatfolakala kumagede ekungena angekhatsi tehluleka kulawula lesicuku . 
Indlela lomasipala lomncane latihlele kabusha ngayo nalena basebenti benyuse lizinga kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokungakaphatamiseki kungumfanekiso lomuhle kulabanye labasesimeni lesifanako . 
Budlelwane lobutfutfukisiwe netiphatsimandla tasekhaya netesifundza , ikakhulukati Lidolobha laseKapa , lapho kusungulwe Likomidi Letekuchumana kutsi libukane nemacala ekubuyiselwa kwemhlaba , lemukelwe futsi liyagcugcutela . 
Emabhizinisi kumele aletse sicelo lesihlanganisiwe sekutimbandzakanya kutenteko letisaluhambo . 
Sebenta njengeMphatsi Luhlelo ekufezekisweni Kweluhlaka kanye neLuhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu futsi ucashe Umphatsi Wemklamo kwentela kutsi engamele kufezekiswa kwaloluhlelo kuto tonkhe letifundza . 
Lenandlela , kunekutsi ibuke kuphela-tindleko nome ithekhinoloji , iholwa bantfu futsi inentsandvo yelinyenti . 
Ngalokwetayelekile , lizinga leliphakeme lekweswelakala kwemisebenti ikakhulu kulusha . 
Siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende singasincabela sicelo sekufinyelela kutfola lirekhodi laleso sikhungo , nangabe kudzalulwa kwalo ngekucabanga lokufanele kungalindzeleka kutsi kubange kukhinyabeteka : 
Lokuhleleka kwebantfu ngekwehlukana kwalesifundza setfu futsi nekwelive lonkhe kuyagucuka njalo ngekuhamba kwesikhatsi , kantsi loku kudzinga indlela leyehlukile endzabeni yekuvikela bugebengu , kokubili ehlangotsini lahulumende kanye netinhlaka letehlukene tesive . 
Lesinye sibonelo nguleso sekuchitfwa kwenkhucunkhucu yelindle . 
Akuhambisani nesimo sekufundza lesihle kanye nelisiko lekufundza lelihle . 
Khulisa ematfuba ekuvula ematfuba emisebenti ngekugcila ekukhuliseni nasekungeteni kuphakela tinsita tetenhlalo kutinhlelo temmango tekunakekelwa kwasekhaya leticashe tisebenti letingaba khona kuma sub-districts emaMetro layisishiyagalombili nakutigodzi letintsatfu lasetindzaweni tasemakhaya . 
Inkinga yesitsatfu leyagcila kuyo lenchubomgomo kubuyiselwa esimeni lesifanele , kufaka ekhatsi hhayi nje kubuyiselwa esimeni lesifanele kuphela kwalabo lasebatigcila tetjwala , kepha nebahlukumetwa balabo labasebentisa tjwala budlabha . 
Beka emabhilidi lamakhulu nalabaluleke kakhulu asebentisane netikwele letinkhulu kakhulu naletibaluleke kakhulu . 
Futsi akusikahle ngobe labanye babo siyabati . 
Linani lebantfu labacashwe emkhakheni lohlelekile laba ngulelikhulu kakhulu kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
BoNdvuna beTimali ngakulolunye luhlangotsi bona batsintseke kakhulu ngekucinisekisa kutsi tinzuzo tetindlela temnotfo-lomkhulu emave labekadze atisebentisa ngelive abekwe ngekwesigodzi ngekwehlukana kwemandla , bungako kanye nekulandzelana kwetinchubomgomo temnotfo . 
Lokunemandla lamakhulu tilwanyakatane letilumanako letingabanga kuvelela kulokuluma kwato , kungaphatseki kahle kutekuphefumula noma tifo letinemandla kakhulu . 
Umbiko wesilinganiso lowetfulwe ngesikhatsi lekuvunyelwene ngaso . 
Uma ngabe inkapani inelihhovisi lelingetulu kwalinye , lihhovisi ngalinye kufanele ligcwalise lifomu lelihlukile , ngaphandle kwekutsi lendzawo yekusebenta isemkhatsini ehhovisi lelikhulu lalenkapani . 
Letinchubo tekusebenta teLitiko , Emahhovisi Esigodzi Nemahhovisi Amantji , ngekutsatsisa ngalokukhetsekile kwekuhamba kwelwatiso nekuniketa tinsita letenele kubantfu kanye netetimali kufaka insitakusebenta , kumele kube yindlela lefanako . 
Itibhalisa ngalokumanga njengenyuvesi . 
Titaladi letibekelwe embili ekutseni tiphevwe etindzaweni letigcwele kakhulu bantfu , ngekwelithebula lelingenhla , ilindzeleke kutsi itfutfukise kufinyelela kuhulumende nakuleminye imisebenti . 
Kute kutsi loku kwenteke kuvikela bugebengu kutenhlalo kanye nemidvwebo lephephile kumele kube yincenye lenkhulu yelisiko labo bonkhe bantfu labanemdlandla welikusasa lelincono kanye nendlela yekuphila lephephe kancono . 
Cela kuchazelwa emadokhumenti ethenda , nangabe kudzingekile , ngekutsi watise umcashi lokungenani tinsuku letisihlanu tekusebenta ngembi kwesikhatsi sekuvala njengaloku kushiwo kudatha yethenda . 
Tindzawo letisolwa kakhulu macondzana netintfo letiphilako nekuvela kwetemvelo kukhona : 
Umgomo lapha kuklomelisa nekuhlonipha Bososayensi base-Afrika labavelele ngalabakuzuzile kwabo kwetesayensi nalabakutfolile . 
Kwenta lemisebenti lengenhla , Ibhodi Yebacondzisi yabeka emazinga kucinisekisa tindlela letivakalako tekulawula kwangekhatsi tiyasetjentiswa baphatsi . 
Letinhlangotsi tiyasebentiseka tivundle naso sonkhe sigaba setemitsetfo , lesingahlukaniseka ku : 
Tidzingo letisemphakatsini wemfundzi tiyachazwa . 
Kuhluleka kuniketa noma ngabe ngukuphi kutitsetselela kungenteka kuholele ekutseni ithenda ingemukeleki . 
Loku kusemgceni nekutibophelela Kwahulumende kugcina umtimba longemkhulu losemkhatsini , lonetinsita tekuchumana temasiko letentiwe ncono . 
Emaphepha lashicilelwe ngalendlela abhalwe Kusengeto G. 
Lwatiso lolukuwebhusayithi yeStats SA lungantjintja noma kunini ngaphandle kwekukwatisa . 
Kanyenti Hulumende nemiphakatsi badlala indzima yemkhakha lotimele , kudlulisela bungoti lobungadzingeki kumkhakha wesive noma kumphakatsi wonkhe . 
Kwanyalo kuswelakala timphendvulo futsi kuntjintjana kanye nekubonisana ngemibono akugcugcutelwa . 
Unganeliseka ngalokusebenta kwemanani alamasheya ? 
Loku kwenta inchubo yekurekhoda lwatiso lwakho lucobo kutsi ibe lula , njengelikheli lalokhokhelako , emakheli lekutfunyelwa kuwo , njalonjalo . 
Tizatfu letimbili letibaluleke kakhulu benguletinsayeya talomsebenti futsi nalesimondzawo semsebenti . 
Kugcina emazinga ekwenta kancono kunakekelwa kwebuhlengikati . 
Libhangesilulu nahulumende bayavumelana ngesilinganisomgomo noma umkhakha wekwehla kwemandla emali lofanele kutsi ugcinwe . 
Buka kusetjentiswa lokwengcile kwesibulalimakhambi kwetinsalela letiyingoti letingaba khona tetibulalimakhambi . 
Ngabe batali bakho basebenta kuTemafa Tavelonkhe ? 
Kuye kwanakwa kutsi lombiko loshoko kutsi imali inganani we " tidzingo Letisetulu " awusiyo intfo letayelekile lemile eSA , bekumane nje kungumbiko loshoko kutsi imali inganani kulomnyaka timali lona , lekungumnyaka wekuvala walohulumende lophetse kantsi lokulandzisa kwalungiswa ngendlela yakhona . 
Nanome kunjalo , mayelana nekukwakhiwa kwendzawo yekuhlala , tinsita temmango kufanele kutsi tilandzele , tingahambi embili . 
Noma kucoshwa kwemmangali kutentakalele kutsi kungabi nemaciniso kugcile kutizatfu tekucoshwa kwakhe . 
Litiko libese lihlanganyela neLitiko Letemphilo Kuvelonkhe kutsi lisitakale kuloku njengoba loku bekudzinga buchwepheshe lobu Litiko lingenabo . 
Lesahluko-lesichakele sihlukaniswe ngetigaba letisihlanu . 
Lelizinga lelikhicitiwe lekutfutfukiswa kwetingucuko tetheknoloji kwakha ematfuba lamasha ekwenta kancono tindlela tekubusa . 
Kuphakanyiswa kwalenhloso kungatfolwa ngekwakha misebenti lemisha yelusha . 
Kulelive ngebubanti futsi nangekhatsi kulesifundza ikakhulu , kutsikameteka kwekuchumana kwemiva nengcondvo kubalwa endzaweni yesitsatfu ekufakeni sandla kumtfwalo uwonkhe wesifo eNingizimu Afrika , emva kweHIV ne-AIDS kanye naletinye tifo letitselelanako . 
Umuntfu angabuye avumele lomunye kutsi asebente egameni lakhe ngeligunya lekumelela . 
Loku kuletsa kuphela litfuba nangabe sakhiwo sintjintjiwe nome nangabe umtsetfo loshayiwe uchitjelwe ngco kukufaka ngendlela lekungiyo , lokubitwa i-SOC yenzuzo . 
Kute kuvuleke temfundvo lephakeme eNingizimu Afrika kubobabili bacwaningi labangenasipiliyoni kanye nalebanaso , tifundziswa nebasebenti labasekelako noma kukwakho noma kwekutfutfukisa buchwepheshe , kanye nekutfola wati . 
Lesikhwama sifake sicelo sekuvunyelwa , kodvwa kute kube sekupheleni kwemnyaka ayikho imvumo lesemtsetfweni letfolakele . 
Kubalulekile kwati kutsi kukhula lokwenteka kulamave labaliwe kube sezingeni leliphansi . 
Lokubhodla ematjeni langaphansi kwemanti kwevakala sengatsi kukhashane . 
Kubhala imibiko yemnyaka ngemiphumela yekusebenta . 
Hlola umsebenti wekubonisa ekulawuleni kanye nasekusebentiseni tinsita . 
Kufanele ukwati kutisebentela ngekwakho kodvwa kufanele wati uma ngabe udzinga lusito . 
Kuhamba kwesikhatsi kutawuveta kujula , bungibo nekusebenteka kwalemitamo lesevele icaliwe . 
Ngenca yalesizatfu , lusebentiso lwekutfutfukiswa kwemakhono kuphela etinhlelo tekufundza njengaloku akuleMathrikhsi yeLuhlelo lweKufundza ayabonakala . 
Tilungiselele futsi ubeke liso kutimo telitulu kanye netemanti . 
Labo labamakhako labatfolwa kutsi abakwati kumakha ngendlela ekumakheni ngekutsi bahlulekile kugcina tindlela tekubeketela letibhaliwe abazange bacashwe . 
Inethiwekhi yekuhamba ikhombisa kuhleleka kwesakheko sayo . 
Basebentisi betinsita letengetiwe kufanele batikhokhele . 
Kuchazwa Kweluhlelo : Loluhlelo lubukene nekutfutfukiswa nekunakekelwa kwetakhiwonchanti eSifundzeni Senyakatfo Nshonalanga . 
Ngaphandle kwetinzuzo tesimondzawo tekwehlisa kusetjentiswa kakhulu kwetivundziso , kuphindze kube netinzuzo temali yelilungelomkhicito ; 
Letingucuko letenteka emihlanganweni ngelusuku lwekuvumelana titawenta kutsi kube khona tingucuko kulendlela yekulinganisa bese nakumanani lafanele emali yemakethe kanye nemathulusi ebhondi . 
Hulumende kufanele ete netindlela letitfutfukile lapho khona kwetfulwa kwentinsita kungentiwa kancono . 
I-PIC ngetulu kwaloko yenta umsebenti wetinhlelo tayo tekulawula kufaka imali ngekwenchubomgomo kanye netinchubo tayo tekulawula litfuba lekulahlekelwa . 
Ngesikhatsi sethemu yasemkhatsini , iNingizimu Afrika idzinga kunaka kakhulu kungeta kumunya kwemnotfo . 
Umtselo lohlolwa njengetinkhokhelo temtsetfo longasiwo wemholo lotfolwe emnyakeni wemtselo lofanele uyincenye lencono kuncuma kuphelela kwetinhlolo letikhishiwe . 
Loku kufaka sandla ekwakheni emakhono e-Afrika ekubukeni indzawo , tinhlelo temaphethini etinkhanyeti , tinchubo tekubuka umhlaba , kuhlola kanye nekumisa ngendlela , kuchumana ngetebuchwepheshe kanye nemfundvo . 
Leti tinhlelo tinemininingwane kakhulu letendvulele kuchazwa temaYunithi Emimango Lesimeme . 
Lwati lwentfutfuko yenchubomgomo kanye nekusebenta kwayo . 
Ticukatsi letikhetsekile kuphela letivunywe Ngumhloli Lomkhulu letingasentjetiswa kutsi titfutse tichumane . 
Kuceceshwa lokusisekelo ekubhaliseni njengemhlengikati futsi nembelekisi kuyaniketwa kumanyuvesi lavunyelwe kanye nasemakholishi ebahlengikati ngekusebentisana nemanyuvesi . 
Kusebenta kwalomcondvo lomusha wemkhambatsi kutawubukwa ngendlela leyakhako ngekusebentisa luhlelo lwemklamo . 
Ngenhlaba , umtsamo we-oksijini bewenyuke kancane . 
Nakulawulwe kahle lokuntjintja kwetitimela tebantfu futsi nemiklamo yekutfutsa ngekusheshisa kwemabhasi kungakhona kusita kusungula lamakhorido lanjalo futsi kwakhiwe lenkhaba yamanethwekhi etekutfutfwa kwemimango emadolobheni lokuhlangene . 
Lemiphumela ingasetjentiswa futsi kulinganisa imodeli yesiganga ngekwetinombolo . 
Kute kugcineke timfihlo , thishelanhloko kumele abikele umtimba longamele sikole kutsi umfundzi ukhulelwe , ngaphandle kwekudzalula libito lemfudzi . 
Kwanyalo ecinisweni tintsatfu timo tasemadolobheni jikelele letikhona eNingizimu Afrika . 
Kungaphindze kusho kususwa kwalokutitjalo ensimini kuyiswe lakulahlwa khona tibi , noma kushiswe insalela yetitjalo . 
Kunconywa kutsi inchubo lesemtsetfweni yesikolo kanye nemtsetfo lolawulwa kutiphatsa kwebafundzi kwente kube nendlela lelawula kukhulelwa kwebafundzi lehambisana nencwadzi yenchubomgomo . 
Nanome kunjalo , timo tingavuka lapho inkontileka ingeke ivuselelwe ngesikhatsi . 
Leliphepha letintsengo kumele lisayinwe futsi lungcivitwe sitembu ngulenkapani lephumelelako . 
Ngalokuphatselene nekukhululeka kwetifundza , kunatsa ngalokuyingoti kuphakeme kubobabe eMpumalanga kunabomake kulesifundza lesifanako . 
Nanoma kunjalo , emandla emkhatsi e-Afrika ayatfutfuka kancane . 
Uma kwenteka umphumela wekusebentisa kwesekela ube muhle , lamalungiselelo latsite ekwesekela atawentiwa abe emtsetfweni abe etinkontilekeni emkhatsini kwelitiko neBA letsite . 
Lesinyatselo sicalwe licembu lalapha ekhaya , iGolden Arrows futsi sifaka kuhlanganyela kwahulumende wavelonkhe , wesifundza newasekhaya , abambisene neNhlangano Yelibhola Letinyawo YaseNingizimu Afrika , kanye nahulumende neFederation Yetemidlalo yaseSpain . 
Ngenca yesimo sesikhatsi lesidze saletinhlelo , tilinganiso letinjalo tiya ngekungaciniseki lokubalulekile . 
Injongo yekusebenta ayikutjeli kutsi utohamba njani kuya lapha , kodvwa ikubekela indlela lehlelekile yenhlangano kanye neluhlelo lemsebenti . 
Sipiliyoni ekutfutfukisweni kwendzawo yasemakhaya , kuphatfwa kwemiklamo nekuphatfwa kwetimali . 
Loku kufaka ekhatsi tintfo letiphatselene nekhwalithi yetekuhlala netisetjentiswa tetenhlalo letinikelwa kwenta bantfu bakhone kutsintsana nekutfutfuka . 
Lokucatsaniswa kwekufinyeleleka kwemphambanamgwaco akubukwa ngeluhlobo nobe simo setitfutsi letengcako kodvwa ngelikhono lekuma letitfutsi . 
Kudvuma nekubaluleka kwemvelo kwekuhlanganyela kwesive kutebudlelwane bemave emhlaba angeke kugcizelelwe ngalokwendlulele . 
LeSikhwama silungiselela inchubo yekugcwalisa tikhala temsebenti letinsha letidaliwe kantsi kwentiwa konkhe kucinisekisa kutsi tonkhe tikhala temisebenti letingubocalangaye tiyagcwaliswa ngekulandzela imigomo yekucasha ngekulingana . 
Lokubuhlungu , utawushiya lesibhedlela , ngekukhushulwa , ekupheleni kwaMeyi , kuyotsatsa sikhundla Ehhovisi Lelikhulu , abe nguMsiti weMphatsi Ekulawuleni Kungenwa sifo . 
Masipala ubukene netincabhayi letinkhulu macondzana nebantfu bekuhamba labatfutsela ePrince Albert . 
Kuphatfwa kweSakhiwonchanti kuhlose kulungisa lenkhinga kuleLitiko leTemphilo . 
Emanani etinkhukhu letomile ngelichwa abekhuphuka ngelizinga lelisetulu kunalawo etinkhukhu letinsha . 
Uma ngabe imphendvulo ngu"Yebo" , faka tinsuku mbamba kuletikhala letibekelwe lusuku . 
Kuhlanganisa letinkhokhelo kutakwenta kusebente kuhlela ema-anyuwithi lasuswe kumabhalansi ema-akhawunti lamancane . 
Samba selusebentisomali lwahulumende kukhishwe tindleko tetikweleti . 
Kugcina nekulungisa tincwadzi tetinhlelo tetindlela tekuphatsa kahle . 
Kunetindzawo letinyenti , letidzinga kufakwe , emalambu . 
Lombiko ukhombisa lokuzuziwe kanye netinsayeya talomnyaka lobuyeketwako . 
Simo lesibucayi semsebenti sinekubaluleka lokubanti etinhlelweni temnotfo netenhlalo . 
Liyatfolakala nalapho sihlabela futsi sidansa . 
Tinchubo teSabelomali saHulumende waseNingizimu Afrika neKutiphendvulela ngeTimali . 
Emabhukwana , emaphosta , emathephu ekulalelwa kanye nemathephu ekubukelwa lanemilayeto yetemphilo lenelwatiso lefanelekile seyikhona kuhanjiswa kumitfolamphilo . 
Ngaphandle kwenchubekelembili lenkhulu leyentiwe ekweluleni tinsita letisisekelo tasemakhaya kuso sonkhe lesigodzi , tinsayeya ekuhlangabeteni emathagethi esifundza , emathagethi avelonkhe kanye nemathagethi emnyaka leyinkhulungwane ekuniketweni kwetinsita letisisekelo tiseloku tikhona . 
Lokudzingekako luhlaka lapho khona imisebenti kanye nemigca yekwesekela imishikashika yekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka icaca kahle . 
Letinkhomba tisebenta kubadlalindzima , lekubo , hulumende bavelonkhe , besifundza kanye nebendzawo , kanjalo netikhungo tetetindlu . 
Sikhungo semmango sinika imimango leminyenti yekuhlala tinsita letehlukahlukene futsi , njengobe kunjalo , sifanele kutsi ; lemimango lena ikhone kusifinyeleleke kalula , futsi kunconotwa kutsi ibe semgwacweni lohlanganisa letinye tindzawo ledvute netiteshi tetitfutsi temmango . 
Sikweleti sahulumende netindleko tekulawula lesikweleti kulindzeleke kutsi tikhule kuloluphakelo lwasemkhatsini nemnyaka . 
Yebo , loku kufanele kube yintfo yesikhatsi lesengcile njengoba beteTindzaba eGauteng sebakhona kulenethwekhi yemakhompuyutha . 
Letinsayeya letilandzelako tabonakala kulucwaningo iSWOT : 
Ngalesikhatsi semnyaka timali leLitiko lihlose kucedzelela inchubo yekulungisa kabusha Timoto Tekutfutsa kuHulumende ngembono wekugucula emagaraji ahulumende nekulawulwa kwetinsita tetimoto tibe yimikhakha letfola inzuzo . 
Linani lentsengo yensekese lesala uma kuhlutwa lajikanelilanga lisuselwa ekucatsaniseni indlela yalo yekondla umtimba uma kucatsaniswa nalamanye emakhekhe emafutsa . 
Ngiyatigcabha kusho kutsi emacembu ekulandzela emkhambatsi , kanye nebaphenyi kuto tonkhe tifundza , basebenta ngaphandle kwekuphumula futsi kamuva babophe basolelwa labanyentana mayelana naletigaba leti tebugebengu . 
Sekela Lisekela leMcondzisi . 
Imililo lapho kuhlala khona bantfu ivamise kubangelwa tingoti , letiphatselene nekusetjentiswa kwabophalafini nakuphekwa , kukhanyisa nekutifutfumeta , kodvwa nangamabomu nakuneludlame nebugebengu . 
Yebo phela , ngivumelana nabo ngobe nami bengiyincenye yaleti tivumelwano . 
Umlawuli lomkhulu noma sikhulu lesinjalo kufanele sente imisebenti lekukhulunywa ngayo kusigatjana kuye ngetindlela tesikhulu lesiphendvula ngetimali sakamasipalati . 
Inhloso yalesehluko kuchaza ngemaphuzu luhlaka lwekusungulwa kwemishini lesebenta ngemphumelela , kahle kakhulu futsi lehlelenjisiwe kwentela kufezekisa , kubeka liso kanye nekuhlola loluhlaka lwemfundvo yebatsengi betindlu ngemigomo lehambisanako lekususelwa kuyo . 
Telibhola letinyawo taseNingizimu Afrika tehluke kakhulu kunaleto letishiwo phambilini futsi-ke tidzinga tisombululo letentelwe kufanela ngco timo takuleli nemaciniso selive " lelisatfutfuka . " 
Ngetulu kwaloko , njengemphumela walokungenti umsebenti lofanele , letinye tihlwele takhona kungena nemathikithi ato angakentiwa lutfo , tabese-ke tiyawatsengisa noma tawanika labo bebesangaphandle . 
Mayelana nekusalela emuva ngesikweleti semtselo , lombiko unika iNingizimu Afrika emamaki langasimahle ngenca yeliphuzu lekutsi kusalela kwetfu emuva ngesikweleti semtselo akukhombisi sitfombe lekungiso mbamba saloko lengahle kubuyiswe emuva kubhadalwe . 
Lonkhe lwatiso lolufanele loludzingekako kute kwentiwe luhlolo lwendzawo nobe luhlatiyo lwengcikitsi kumele lutfolakale . 
Kucinisekisa kutsi bonkhe batfulitinsita bayatsembeka , lendlelakwenta lelandzelako kumele ihlangabeteke : 
Ngemva kwenkhulumo yebhajethi ePhalamende , luhlobo lolufinyetiwe lolubitwa " Ngemhlahlandlela Webhajethi Webantfu " uyakhicitwa kumibhalo nakuwebhusayithi Yesigcinimafa Savelonkhe ngetilwimi letisihlanu . 
Akukho nakunye lokushiwo ngebantfwana labancane emaphepheni ayo . 
Li-oda lingakhishwa kuphela ngekota yekugcina yemnyaka timali . 
Uma kusetjentiswa emandla lamakhulu ngekwalesehluko , leNdvuna kumele ihlelembise naletinye Tindvuna lekukhulunywa ngato futsi angeke ikwati kwengca umudvwa emandleni lamakhulu ekuphatsa anome nguyiphi Indvuna . 
Imihlanganosikolwa lehlelekile yekucecesha itawubanjwa kute kwatiswe tisebenti nekukhulisa kwatisa mayelana nelizinga lelilindzelekile lekutiphatsa kanye nekutsi ngikuphi kutiphatsa lokungakavumeleki njengoba kubekiwe kuNdlela Yekutiphatsa Kwetisebenti Tahulumende . 
Eminyakeni lishumi lemine , kungcola kwemanti bekulawulwa eNingizimu Afrika ngemazinga ekulawula emfucuta ngayiye emantini . 
Litiko Letemfundvo eGauteng ligcugcutela bafundzi kulenyanga kutsi batigcabhe ngelive labo ngekubafundzisa ngetimphawu telive . 
Lelitiko litawunaka kwenta ncono imiphumela yetemphilo , letawufaka kwentancono sikhatsi sekuphila bese sinciphisa kufa kwebantfwana nabomake . 
Kuholwa ngekutsi ligcwaliswa njani lifomu lelesekelako kuniketwa ekhasini lelilandzelako . 
Kuyinhlanganisela lenconywa mhlabawonkhe yetinganekwane nemachawe lechaza indzaba yeluhlobo lwemphilo yase-Afrika . 
Ngenca yemitamo leme njalo yekutsengisa , kube nekukhula lokuneluphawu ekufuneni lensita . 
Ngalesisikhatsi , luhlelo lwekuphatsa kusentjetiswa kwemhlaba Kwesifundza lwentiwe Litiko Lahulumende Wasekhaya Newetetindlu eLimpopo . 
Lelitiko litawuphindze futsi litfutfukise indlela yekwenta ncono kufinyeleleka kutisetjentiswa letilusito ngalokuvamile kuyo yonkhe lenkhundla yelusito . 
Tingcindzetelo ekutfutfukiseni umphakatsi singabala kuto kushoda kwetisetjentiswa ; neluhlelo lolungakalunganiswa kumatiko lahlukene ahulumende , tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende netinhlangano temphakatsini ; kanye nekungavisisi indlela yekusebenta kwetinhlangano talabamele umphakatsi . 
Lawula kuhlanganiswa kanye nekuhunyushwa kwalo lonkhe lwatiso lolusemtsetfweni libe yimodeli yetharifu lefanele . 
Kwesitsatfu , sibone kwenyuka kwekutfola buve eFrance nase-Austria . 
Tinkhambiso letisetjentiswa njengemathulusi ekuhlola imiphumela yesicukatfwa lesitsite sekhwalithi yemanti mayelana nekufaneleka kwekusetjentiswa kwemanti kuchaziwe kulesigaba salenkhombandlela . 
Sibophelelo sami kutsi ngivete umbono lomayelana naletitatimande tetetimali ngekulandzela luhlolotimali lwami . 
Bafundzi mamitha emanti bahlangabetana nebumatima ngekungena etindzaweni letivaliwe lapho emamitha asabekwe khona elubondzeni , kantsi nalendzawo ifakwe tintsambo tagesi letihamba etulu . 
Kunakisisa lokucondzile kuMkhakha weKukhula kanye neKufundza njengendzawo yekucala kuyo kuniketiwe . 
Akuzange kube malula kucala kubukana netindzaba tahulumende ngoba sisekelo selwatiso besisincane . 
Kuletsa emasu ekwenta , kulandzelela netinhlelo tekubuyeketa , kusekela ngetimali , nekuchumana nekuniketa emandla ekusebenta . 
Kuphepha emgwacweni : Kungumkhankaso wekuphepha emgwacweni ngesikhatsi semaholide ekutijabulisa lohlanganyelwe , kufaka ekhatsi Fika Uphilile , Sikhwama Seyimali Temgwaco , Inhlangano Lelawula Kuhamba Emgwacweni , tifundza nalabaphetse bomasipala wasungulwa . 
Ummangali wekucala wabe sewufuna lusito kulommangalelwa , somabhizinisi losinini sakadzeni futsi ngumakhelwane . 
Lolunye luhlangotsi lwetebucwepheshe besintfu lokusebenta kakhulu eMphumalanga Kapa kucondze kuTindlela Tekwakha ngeMhlabatsi Temdzabu . 
Emandla ebungoti be-ikholoji ahlolwa ngekusebentisa indlelakuhlola yepharamitha-tsite . 
Ngetikhungo letingubomahambanendlwana umbono wekuphakela imitfombolusito leyindlala , kube ngaleso sikhatsi usita bantfu labanyenti , ungazuzeka . 
Lamagcatsi elisubuciko lentiwe kute kube ngumanje angumphumela welulawulo lwesikhungo loluhlangene nalolubumbene ngaphasi kwebuholi lobuyiphumelela beMphatsi waMasipala . 
Bebasekelwa ngumkhakha lomkhulu kakhulu webadlalindzima nalabatsintsekako kunaloko lebekungenteka kutsi kube ngiko , futsi ngicabanga kutsi loko kuhle kutemfundvo . 
Sitifiketi sekungaKweleti Umtselo lesingasiyo ikhophi kufanele kutsi singeniswe kanye nebhidi . 
Lokufunwa ngemandla ezingeni lelisetulu kusoloku kungantjintji kuleminyaka lelishumi yakamuva . 
Ngiyachubeka ngicinisekisa kutsi ngiyevisisa injongo yesikhundla sami , lengukutsi ngihole ngalolonkhe likhono lenginalo , ngikhulume ngalokuphelele , bese nginiketa baphatsi emandla . 
Kusungula , kugcina nekusebentisa lamasu , tinchubomgomo netinhlelo ngekuhambisana nemtsetfo wasemakhaya , etifundzeni navelonkhe , emasu netinhlelo . 
Inhloso yeluhlelo-loluncane kuniketa imisebenti yekusekela kulawulwa lokuhlelekile kwetebasebenti kulitiko kanye nekucinisekisa kuhambisana nemisebenti leniketiwe lefanele yaVelonkhe kanye nesishayamtsetfo seSifundza . 
Leyunithi isungulwe yiForamu yaMalingena yeSifundza , lapho tonkhe tincenye tamalingena tematiko lahlukene tihlanga khona , ngekota , kukhulumisana , kucubungula kanye nekusombulula tindzaba nativela . 
Kukhicita lucwaningo lolutawuhlala emashelufini etincwadzi akukate sekube ngulokwenele kuye futsi watinikela ekucinisekiseni kutsi lucwaningo lulusito kantsi futsi luyasetjentiswa . 
George wawela etukwakhe njengeluphawu lwekumvikela . 
Lokubukiwe nakusetjentwa kuyagcinwa kulizinga lelifanako kute kuhambisane nalokubukiwe ngebhajethi lokhona . 
Bonkhe betindzaba/ tintsatseli letihambela lomcimbi bacelwa kutsi bacinisekise kuba khona kwabo na : 
Imisebenti yekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo yentiwa njalo nje kucinisekisa kutsi kute kutfutselwa kwemitamo kuletinye tifundza ngalokungekho emtsetfweni lokwentekako . 
Itawuphindze isite kujulisa budlelwane emkhatsini waletikhungo letibalulekile letimbili . 
Kugadza sitaladi kufuneka kwentiwe kusukele kumaleveli lasetulu elibhilidi . 
Kwakhiwa kweMakhono eLuphiko lweLitiko kwacelelwa kuchumanisa imihlanganosikolwa yekucecesha , futsi kute kube ngulamuhla munye umhlanganosikolwa lohanjwele kuSifundza saseNshonalanga Kapa . 
Loku kwente kutsi kube nekulawuleka kwelizingagugu lelikhulu kwatfutfukisa futsi nekusebenta . 
Sesikhatsi sekutsi sibukane naletindzaba sihlangene . 
Kungenca yalesizatfu lesi kutsi Hulumende kumele abeke phasi tinkhombandlela futsi , kuletinye timo , imikhawulo . 
Luhlelo loluhlose kubukana nekusilela kwemakhono kusayensi , imetametiki kutemfundvo yethekhinoloji isasentjetwa . 
Utsi yena nalabanye beva kunuka lisisi lelikhalisana tinyembeti ngalesinye sikhatsi ngembi kwekucala kwalomdlalo . 
Sikhala semkhicito sichazwa njengemehluko emkhatsini kwemkhicito wangempela nemkhicito longabakhona . 
Hulumende utinikele ekuniketeni lakubekele embili ngetulu kwekucagelwa kwamalingena lokwehlisiwe kanye nenchitfomali lefike kusilingi . 
Lucwaningo luyadzingeka kutsi kuvisiseke kancono bunkimbonkimbo bensita yetemphilo nekwenta ncono kunakekela kwetekulapha . 
Yinye yaletinkinga levumbula ngalokucacile ngulokwehlukaniswa ngekwesikhungo kulokulawala tetekutfutsa ummamngo . 
Kuniketwa nekuletfwa kwayo yonkhe intfo yalomklamo kutawuba ngumsebenti waSokontileka . 
Bothishela bato batawutfola kusekelwa ngeluhlobo lwetinhlelo lwekutfutfukisa temfundvo lokusezingeni lelisetulu etikoleni , kanye nemacembu ekutfutfukisa tifundza tibe ncono . 
Kubuye kwentiwa siphakamiso sekutsi bantfwana labatsatfwe ngekwemtsetfo wesintfu kufanele bazuze sisekelo lesifana nabo bonkhe bantfwana labatsetfwe ngekuya kwemiculumtsetfo . 
Litiko Letindzaba Tesimondzawo : Litiko Letindzaba Tesimondzawo Velonkhe lingumcashi lonematfuba lalinganako , nolacasha ngekungavuni licala . 
Nanobe indlelakwenta netinkhombandlela jikelele kufana kulokutfutfukisa netimo tekuvuselela kwasendzaweni-yakucala , kukhona lokwehlukile , ikakhulukati mayelana nenchubo yekubandzakanyeka , kuhlola-indzawo , nekusebentisa . 
Ndvuna uniketwa emandla kutsi atfumise ngekwentiwa kwemsebenti wamalanga onkhe weTetimali tahulumende . 
Lukhetfo angeke lubekelwe eceleni ngoba kuneliphutsa ekutiphatseni kwalolo lukhetfo noma kuhluleka kuhambisana naloMtsetfo , ngaphandle kwekutsi leliphutsa noma lokwehluleka kutseleleke kwatsintsa iphumela yelukhetfo . 
Kubuyeketa letinye tindlela letihambisanako tetheknoloji . 
Kunendzima lenkhulu lekumele idlalwe ngekucinisa imiphakatsi , kucala ngekwakha bunye bemndeni kute kwakheke similo semphakatsi . 
Emanani etimali letikweletwa inkampani letifafakwa kusitatimende sesimo setetimali kuvela kutinkhokhelo takheshi letibuyiselwa emuva ngulelinye licembu ( lokufaka ekhatsi tisebenti telitiko ) futsi ativetwa ngesikhatsi tibuyiselwa emuva nome natesulwa . 
Lomnyaka , ngaphandle kwekungabata , bekumnyaka wetinkinga kulabaphetse . 
Bangabuye badlale tindzima letihlukene , njengekuchuba , kuhlanganisa , kusekela , njll . 
Somlomo utsite utawusayina lamaminitsi emuva kwekutsi letichibiyelo setentiwe . 
Kwekugcina , ngentfutfuko yakamuva yetinhlelo letesekele kubuchwepheshe letitsengiswako , kuvikelwa kwedatha nako kuhambe kwaya etandleni temsebentisi ngamunye . 
Kulawula kahle tonkhe tindzaba letiphatselene nemsebenti . 
Lemigca lena isho kutsini ngesimo saRomeo ? 
Lesifundza ngekwendzawo sehlukaniseke ngetigodzi letisitfupha ngasinye sine sikhungo sekuchumana sesimo lesiphutfumako . 
Nanoma kunjalo , leminye imisebenti lebalulekile yeMkhakha wetimali kanye neKusisa utsembele kutekuchumana kwe-elekhthroniki kuluhlobo lekuchumana le-imeyili usebentisa i-inthanethi . 
Loku kuba nemphumela lomcoka wekuvala ligebe kusibonelelomali sembuso emakethe yetemisebenti . 
I-NCR nayo iniketwe umsebenti wekurejista babolekisi ngemali , luphiko lwetikweleti kanye Nebaluleki Besikweleti kanye nekucinisisa kuhambisana Nemtsetfo . 
Kubuye kwakhulunywa kwekutsi bekungumsebenti wato tonkhe tisebenti kuvikela tinshisekelo temcashi wabo . 
Sitsandza kumbonga ngelusito nesifiso sakhe sekujoyina litiko , lelingatange libe nemhlengikati losebenta kulo ngaphambilini . 
Umbiko Wemtsetfo Lodzingidvwako Wemfundvo Nekucecesha Kwangemuva Kwekucedza sikolo ubuye ubuke kutsi imfundvo lephakeme yaseNingizimu Afrika itsintfwe nguyo yonkhe lemikhuba . 
Tincwadzi tekushayela nekuhlolwa kwetimoto nguletinye tindzawo lekugcilwe kuto , ikakhulukati imitamo yekucedza imisbenti lengasikahle kufaka ekhatsi tisebenti kuletinye tindzawo tekuhlolela tincwadzi tekushayela netekuhlola timoto . 
Umtsetfo angeke ufakwe ekoneni kunoma ngutiphi tindleko kutsi kubonelelwe bantfu labatsite . 
Lelithebula , leleniketwe kulenchubomgomo , lichaza kwabelwa kwalabaphuyile kuvelonkhe lokwenteka kumhlaba wonkhe . 
Lolubuyeketo lusime emaphuzwini lamabili . 
Ngutiphi timphawu letingakavami lonato letikwenta wehluke kulabanye ? 
Bonogadza kufanele bakhone kusebenta ngendlela lefanele nalenesitfunti . 
I-Rooibos kanye nelitiya le-honey bush kutibonelo letimbili letihle kakhulu . 
Wasibumba saba bafati futsi bafati labasebuholini . 
Tindleko tachubeka nekuchudzelana ngenca yesimo setemnotfo . 
Kuyinhloso yalelisu kubita kusungulwa kwe-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi letawuba netigaba tesifundza netesigodzi kusita ekusebenteni kwendzawo-yinye yekusebenta . 
Ngekwesisekelo salesivumelwano Litiko Letetisebenti , Umshwalense Wekungasebenti kanye neSikhwama Sesincepheteliso batsetse sinyatselo sekubhadala incenye lelinganako yalemali leyenta tindleko Letihlangene Temnyaka lwetinsita te-IT letiniketiwe . 
Onkhe emadokhumenti lasemtsetfweni kufanele ngaso sonkhe sikhatsi agcwaliswe katsatfu ; ikhophi yakucala yeklayenti bese lamakhophi lamabili lasele eMsiti kwentelwa inhloso yekuphatsa . 
Kute kuniketwe inchazelo ngalokungetiwe kulamalanga avelonkhe , leLitiko litsatsa kutsi lingaheha njani onkhe emacembu etinhlanga , ngalesikhatsi kukalwa lomtselela wetehlakalo , kucwayisa nekuvisisa kwaloko . 
Asicali kukhuluma ngaletintfo nasingena lapha . 
Ngenca yekungeneli kwebasebenti kuto totimbili tibonelelo , kumatima kuniketa kuphatsa lokusondzele nekusekela macondzana naloku . 
Cela kunikwa imibhalo leshicilelwe yetinchubo letisemtsetfweni tekukhokhela imali lebolekiwe yelibhange futsi ucele umuntfu lotimele kutsi akuchazele lokubhalwe ngemagama lamancane lokunganakeki uma unekungabata . 
Ngenca yalesizatfu lesi , angeke kukhokhelwe sikhatsi lesisetjentiswe nakuhanjwa . 
Lwati ngengoti yemililo yemahlatsi njengencenye yelwati ngesimondzawo . 
Noma ngabe ngutiphi tikweleti tidzalulwa etitatimendenitimali Tetikhwana Temalingena Yavelonkhe hhayi etitatimendenitimali telitiko lelicashako . 
Injongo yaloluhlelo lemasu kukhutsata , kutfutfukisa nekwakha imigomo yekusentjetiswa kwetibiyo ngendlela letitntile . 
Tinhloso temasu teLuphiko Lekucinisekisa kucinisekisa kutsi tinsita tekulawula kutfobela tisetjentiswa kahle ngekusebentisa ngendlela lekahle emathulusi ekucinisekisa netindlela letikhona kuLitiko . 
Lemiphumela lemihle yengca , mayelana nekukhula nemisebenti , lokwehla kwesabelo seliholo sebantfu lokubangwa ngulokungeniswa kwemali yekukhokhela banikati bemhlaba kutetimayini , netindleko kwekusebentisa umkhicito nguhulumende lokuhamba kancane . 
Bu-alkhali balamanti benganyelwe kubakhona ngebunyenti bekuhlangana kwema-ayoni lasendlalelo , linyenti lawo lekuvamise yibhayikhabhonethi , bu-alkhali bebhayikhanethi yendlela levame kakhulu yaleti letintsatfu . 
Tinsoli tihlabe balimi kanye nelitiko lemfundvo yalabaMnyama ngekuniketa imfundvo lephansi netimo letiphansi . 
Leto tibonelelo tekuniketa tinsita letibalulekile titawuniketwa , ngendlela lekungakhonakala ngayo kubantfu ngco labaphetse noma kuMakomidi Emanti Asemakhaya laniketa Imali netikhungo tetindleko kufanele ticinisekise kufinyelela , kusebentiseka nekusimama . 
Ngubani lekufanele avunyelwe kungenelela ngekhastodi netindzaba tekungenelela ? 
Umtsetfo lokhona uniketa litfuba lekwabiwa kwemantji wemacembu lahlukene lanemdlandla kanye nebasebentisi . 
Somlomo wabingelela wemukela wonkhe umuntfu lobekakhona wabese umemetela kutsi umhlangano sewucalile . 
Emkhatsi walabacatsanisi labasele , emave ase-Afrika abonakala anetilinganiso letiphakeme kakhulu tekuyekela . 
Etindzabeni letinjalo , umuntfu kufanele atfole lilungelo lelifanele kumkhandlu wetendzabuko , indzawo kufanele ihlolwe ngendlela lefanele , kantsi nemdvwebosakhiwo kufanele utfunyelwe emahhovisi eMdvwebi weMhlaba Jikelele ePitoli . 
Sicephu sesi-7 sikhuluma ngekukhishwa nekubekwa ngaphansi kwashwele futsi ngaphansi kwekugadvwa kwekulungiswa similo . 
IYunithi yeKuhlela uMsebenti iLembe emitameni yekucinisekisa kutsi Sigodzi sihlangabetana nemitfwalo yaso yemtsetfosisekelo ikhutsata kwakheka kweluhlobo lelidolobha lelisebentako . 
LoLubuyeketo Lwetekuvikela lunika Hulumende inkhombandlela yekubona tidzingo tetfu . 
Umkhuba lomusha ngulokusuka kwekunatsa ngemandla etindzaweni lebetihlala belungu kudzala kuye etindzaweni letihlala labamnyama , etikolweni nasemanyuvesi . 
Leti tisetjentiswa leticondzene ngco nemmango letifanele kutsi tibe dvutane netindzawo tekuhlala kangangobe ungaya kuto ngetinyawo . 
Letindzawo tekucala netekugcina talesigaba tikhombisa lendzawo lekusukwa kuyo nendzawo lekuyiwa kuyo , kantsi bubanti balesigaba bukhombisa lelizinga lelicatsanisekako lalemfunosidzingo yekunyakata lelindzelekile . 
Make Somlomo , senta konkhe lokusemandleni kucinisekisa kwakhiwa lokukahle kwesive futsi kuyabonwa . 
Lekhozi ivulelekele bonkhe bantfu labanenshisekelo yekonga kulungiswa kwemhlaba wekuhlanyela tilimo . 
Kute kube kunyalo , inhloso bekukukhulisa leTimiso Tekusebenta Kwebudlelwane Bematiko Ahulumende nebaphatsi bendzawo labatsatfu labangekhatsi kwesifundza . 
Linani lelikhulu lebantfu lababukene nekungasebenti kwesikhatsi lesidze , nanoma-nje i-GDP-R ikhulile , likhomba kungakhoni kwemnotfo waseGauteng kuhambisana nekukhula kwawo kwetemnotfo nekucashwa . 
Lamathulusi lamasha ekwakha tindlu letisezingeni leliphakeme , titfutfukise tindzawo tekubeka tintfo , kwenta kancono tindzawo tekubukela kantsi tinetindzawo tekuhlindvwa kwetidvumbu . 
Kuncuma lomtselela we-HIV ne AIDS kuleLitiko kute kuhlelwe ngalokufanele . 
Loku i-HIV ihlanyeleka ikakhulukati ngetemacansi nekutsintsana nengati , labanyenti betfu abekho engotini yekutfola i-HIV nasichubeka nemisebenti yetfu letayelekile yekufundza nekufundzisa . 
Labangenelele bafundza njani ngekusisa nalokunye kukhetsa ? 
Sikhwama Semshwalense Wekungasebenti sibona linani lemali lehlangene ye-PPP lebhadelwe kusitatimende sekusebentisa timali ngekhatsi kwetindleko tekuphatsa ngekuya ngekuyalwa ngekwetimali lokukhishwe nguMcondzisi-Jikelele Wetisebenti . 
Lizinga lemoya likhula nekuba ngaphansi kwekucindzeteleka lokunemphumela wemtselela lonyukile wesidzingo semsebenti kanye nemisebenti yemayini lenyukile kanye nematfuba etemgwaco kanye nemnotfo . 
Tinkampani titawukhetsa imboni levunyiwe yekuchumana letawusebenta njengemchumanisi emkhatsini wetinkampani , umtimba wesitsatfu lotimele kanye nelitiko . 
Kucoshwa ngalokungekho emtsetfweni kuba nemtselela kumalungelo eluntfu kulabahlala emapulazini . 
Kuyinhloso yelitiko kukhutsata kulingana ngekugcwalisa tonkhe tikhala letibekiwe ngekwetibalo njengoba kubhalwe kuLuhlelo Lekulinganisa Tisebenti . 
Kugcizelela lokukhulu sekubekwe ekucinisekiseni kutsi imitsi lemisha iphephile - kokubili emikhakheni yawonkhewonkhe newetemphilo yendzabuko . 
EJapan loluhlelo lwemazinga lamabili abohulumende basekhaya anetigodzi letilawulwa baholi , luhlobo lwahulumende wesigodzi , nabomasipala basekhaya . 
Kuniketa tinsita tekukhuliswa nekuceceshwa nekukhulumisana nebanikati bemhlaba , labasebentisa titete , imimmango , hulumende netinhlangano temimmango kute kuchutjekiswe tinjongo letiphatselene netitete . 
Letintfo letisetjentiswako kumele tihlanganise tintfo letibukwako letimcoka ekutsengisweni kwendlu . 
Indlela yeSikhung seteKulima saseMphumalanga Kapa sekukhula kanye nekusisa sitawutsatsa luhlobo lemkhandlu weteKubonisa kuTekulima waseMphumalanga ( usungulwe etinyangeni letisitfupha ) kuletsa kuvumelana ngeluhlobo kanye nelizinga lekukhula umkhakha lotawulandzela . 
Konkhe kucecesha kufanele lokungenani kube malanga lamatsatfu kuniketa sikhatsi lesenele sekusondzelana nebalimi . 
Bugebengu buhamba phambili etindzabeni temisakato nakumabonakudze cishe malanga wonkhe . 
Batawuvisisa indzima yemandla elulwimini nekutsi inshokutsi ingaguculwa njani nome ihlakaneketelwe ngekufaka ngemabomu nome kukhishwa kwelwatiso . 
Sikholwa ngalokuphelele kutsi kulingana kuyinhloso lebalulekile kulelive , nekutsi kulingana nendlela yekwelekelela temfundvo ngetimali kuyahambisana , kodvwa kuyindlela umuntfu lahlose ngayo kuzuza kulingana lokubaluleke kakhulu . 
Kwati kunotsisa lesiphiwo semakhono kulabanikati bemisebenti kuwo onkhe emazinga kubomasipala kute kuniketwe imiphumela lehambembili yeKuchumana Kabanti Nemakhono Ebuholi . 
Kusilela kwekwentiwa kwemathuna abesimanje kube mangcwaba lahlelekile . 
Nobe ngubani lotsintsekako lofisa kuniketa lomtimba wekwendlulisa sikhalo emadokhumenti latengetelo kufanele ente njalo lokungenani emalangeni lamatsatfu ngembi kwelilanga lekulalela . 
Cinisekisa kuniketwa kwelusito lwengadze ngendlela lesebenta kahle kakhulu kulomasipala . 
Lokwehla lokuchubekako kungaba yinkhomba yekutsi imboni isenenkinga yekutikhipha kulenkinga . 
Kushoda lokuncane kwembuso kunika lelive bumalula etimalini kute limelane netinkinga letitako futsi kulinike kufukameleka lokungenteka emiphumeleni yekutseleleka ngalemitfwalo yetikweneti letinkhulukati letibonwa ngemalunga lamanyenti endzawo yeYuro , emkhatsini kwalamanye emave . 
Lusiso etimakethe tetimali lwakhetfwa ebungakweni lobufanelekile njengobe lamathuluzi lawa angemathuluzi langakaboshelelwa futsi timbadalo tingancunywa ngulesikhwama . 
Inchubo yekucasha yalenhlangano kufuna labafuna umsebenti labafanele ngekucasha tinsita tebeluleki labanesipiliyoni kulomkhakha wetinsita tetimali . 
Ngesikhatsi etfula emavi akhe ekuvula Umphatsi weLED ucele labahlanganyeli kulesifundvo kutsi batimbandzakanye ngalokuphelele futsi batfole lwati lolunyenti lebangalutfola kwentela kubanika emandla ekucala kukhulisa emabhizinisi abo aye etimakethe temave ngemave . 
Kuphendvula kulokuvetwa kwekusalela emuva ngesikweleti kulemibiko lehloliwe leshoko kutsi imali inganani . 
Imitamo yekukhulisa ngekhatsi tekuvakasha kanye nekutfutfukisa lutjalomali nako kubalulekile . 
Ngenca yesisindvo nekusetjentiswa kwalesayithi , ikakhulu tindzawo leticinile tiyakhiwa futsi tifanele kutsi tidizayinwe ngekunakekela . 
Kusheshisa kutfutfukisa emakhono ekuphatsa kubothishelanhloko etikolweni letikhetsiwe kulesifundza ngekusebentisa indlelasifundvo lesetjentiswa kakhulu . 
Umphumela lobuya ngalinye ngalinye kulemihlangano yemacembu etinkhomba wafakwa kulomculu . 
Khona kujikeleta nakunesidzingo . 
Kubona kwekucala imphahla lesuswako : Imphahla yemali yebhizinisi irekhodwa ngenkhokhelo uma yemukelwa . 
Yenta umbiko wekota wamalingena welitiko lavelonkhe letemphilo . 
Uma ngabe kunanoma tiphi tinkhomba letikhona , noma uma ngabe kuhlolwa kwemnyaka wonkhe kwemphahla kudzingeka , letilinganiso tamasipala talemali letawutfolakala yalemphahla . 
Uma kwenteka ungeva lutfo kitsi kuletinyanga letimbili letitako , sicela utsatse sicelo sakho njengaleso lesingakaphumeleli . 
Umbiko waphambilini loncuma kutsi ingabe kunembuyiselo yini noma cha kutsi kuchutjekelwe esigabeni sekukhoneka . 
Kamuva kakhulu , nome kunjalo , tincesitelo tiye taniketwa nome tafunwa ngemandla hhayi kuphela kulawo mave lekaphuma ehluliwe , kepha futsi kulabo labatisulu lebahlupheka etandleni Temasotja Lahlobene ngisho nome emacembu lamanye . 
Uma kukhona leminye imigcoma lembalwa , linyenti lalenchubo yekwenta imvundziso lingentelwa kulemigcoma . 
Noma ngabe ngubani umuntfu lofake sicelosikhalo angafaka sicelo sekutsi akhululwe ngebheyili . 
Lemininingwane yanoma tiphi tingucuko kutinchubomgomo telubalo tiyachazwa kulamanotsi lafanele kuTitatimende Temali . 
Lapho kufanele khona , basebenti basekuhlaleni kumele bakhonjwe bamenywe kutewusebenta kulokutfutfuka . 
Khomishane Wavelonkhe Wetemaphoyisa uphendvula ngco kuNdvuna Yetemaphoyisa . 
Ematiko kanye netifundza kuyakhutsatwa kutsi kulawule lutjalomali lwemkhakha lotimele kute kusekelwe lenjongo yesakhiwonchanti . 
Ndvuna ungamele ngalokujulile lenchubo kanye netinhlobo tetifuntalwati letentiwe kulenkhulumo mphikiswano yanamuhla , yebo futsi nekugadza kwenchubo yephalamende , kubaluleke kakhulu kelelitsimba kanye nelitiko . 
Ematiko kufanele anake indlela ema-akhawunti atsatsa ngayo tindleko esikhatsini semnyaka . 
Emva kwekuvakasha emahlandla lamatsatfu emathuneni , lemindeni yachumana netisebenti letimbili letakhumbula tingcwaba lemitimba . 
Sikhatsi sangemuva kwemahora ekusebenta lesihambisana nenkontileka yekusebenta sikhatsi lesingetiwe , Kuphatfwa Kwebabhali ekucecesheni , kuhlanganyela ku-ICU , imitfolamphilo yetinhlungu naleminye imisebenti yelitiko . 
Kuhlola emabhuku kwesakhiwonchanti setekuvikela takhiwo tahulumende . 
Imboni yakulelive yenhlanyelo yemafutsa igcwele kakhulu isoyi najikanelilanga . 
Ngemuva kwekutsi kucashelwe kutsi omabili lamalokishi akahleleki , futsi kute kutsi kwendluliswe buniyo kulamalokishi afanele kutsi ahlelwe , Bahleli beTentfutfuko iSisonke basala kute lokunye labebangatikhetsela kona kepha bacale inchubo yekuhlela . 
Umsebenti wahulumende wasekhaya ngulokuniketa tinsita kutakhamuti . 
Kufinyelela kuyinhlitiyo yekusitakala . 
Lesimiso setinzuzo lekusamele tikhokhelwe sibalwa ngelilanga lekubika kusetjentiswa tindlela tekubuka imphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti . 
Letheminoloji ivamise kusho tinyatselo letiphatselene nekuphatsa tindzaba temave letihlose kukhulisa nekujulisa budlelwane betepolitiki , teluhwebelwano , tetenhlalo , tetimali , temnotfo netekuvikeleka kanye nekutsintsana emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave . 
Malunga emphakatsi , sinimeme lapha namuhla , kute kutsi nitekuva futsi nibone kutsi setama njani kutfutfukisa tinsita tetfu kini . 
I-cadmium ingenta tinhlobo letibanti yetakhiwo letincibilikako . 
Kuhlangana ngekwesigodzi kuhambisana nekubambana lokukhulako kweminotfo ye-Afrika , ngekweliciniso kanye nakumikhakha yetetimali kanye nangekundluliswa kwemali kanye nekutimela kwesikhwama sahulumende kusuka kumave ngalinye kuya kutikhungo letihambisa kuhlanganisa . 
Kulimala ngumkhono wesancele nobe sandla futsi , endzabeni yesisebenti lesisebentisa sandla sencele , kuya kumkhono wesekudla nobe sandla , ngekubona Kwemcondzisi Lomkhulu kungabekwa kumaphesenti langemashumi layimfica emaphesenti langetulu . 
Ngakoke tincumo leticondzene nesibalo angeke tentiwe ngekususelwa kumafomula noma enanini leliphelele lelicongelelwe lolubangelwa kusetjentiswa kwemandla ekwenta emigomo yetinhlobo tendzawo ngayinye . 
Tikhutsati teKukala kanye nekukhokhela bekwentiwa Litiko leTindzaba Temanti kanye neteMahlatsi . 
Emasimu lalungiswe ngendlela kanye nemibhedze yetitjalo ivamise kukhutsata kukhula lokuncono kwetitjalo . 
Loku kubese kwetfulelwa sishayamtsetfo kungakapheli tinyanga letisitfupha tekuphela kwemnyaka timali . 
Kuleninani lelincane lebantfu labakhubatekile kubasebenti bahulumende , tincenye letimbili ngulabadvuna . 
Letindzaba titawuniketa tinkhomba letiphatselene nalenombolo lelinganisiwe yebantfu labeyame ekundluliseni kwaHulumende , nenombolo yebantfu labakhutsele kusebentisa temnotfo . 
Sizatfu sinye lesibalulekile semalunga sekujoyina ikhophelethivi kufundza kulabanye kute bakhe lokusha ngekuhlanganyela . 
Lokubalulekile lokukhetsiwe kweLuhlelo Lwekuphatsa njengobe kubhaliwe kulombiko ku : 
Lokujutjwa akwentiwa ngalokulinganako kuto tonkhe tibonelelo , nanoma lolokukhishwako kutsintseka ngendlela letama kuvikela tinsita letibalulekile tekwetfula tinhlelo . 
Ngetulu kwaloku , tidzingo tetinsita letehlukene talendzawo yekudlala igalufu tonkhe titawuphumeleliswa ngekusebentisa tinsita letikhona tamasipala . 
Labedlula sigidzi bantfu labangakacashwa bebete umsebenti umnyaka nome kube tikhatsi letindzana . 
Buka imibono lebekiwe levela kuletigodzi . 
Lonkhe lolunye luchumano lolubhalwe phansi nemadokhumenti laphatselene nalekontileka lamacembu lantjintjisana ngayo nayo itawubhalwa ngeSingisi . 
Tinchubo tekuhlela letisuselwa-ekuhlanganyeleni tiniketa lokungetiwe kunalendlela yekubandzakanyeka kwemphakatsi . 
Kunetinkhinga letinyenti letitfolakele letivimbela umsebenti wekunciphisa imfucuta . 
Timo tekufundza etikoleni letikhetfwe njengaletikhetsekile titawutfutfukiswa kucinisekisa kutsi bonkhe bafundzi bakulelive batfola temfundvo letisezingeni lelisetulu . 
Imililo yemahlatsi yabikwa kuletinye tindzawo . 
Ifaka ekhatsi tintfo kusukela kutemphilo kuye ekubaleni nebuchwepheshe , kubusa , tetinkhanyeti , kanye nefilosofi . 
Lababhalisiwe bayatiswa ngekushicilelwa kwetincwajana letinsha letikusayithi . 
Lugibe kungenteka lungadzingeki . 
Kusokwa Kwalabadvuna ngeteKwelashwa kususwa ngekuhlindvwa kwelijwabu lelimbonye inhloko yempipi . 
Kuvikela kuhlukunyetwa ngetemacansi ngekunakekelwa ngalokuphelele ngekuva kwekuhlukunyetwa ngekwemacansi kufaka ekhatsi kunakekelwa ngekunatsa imitsi , kwelulekwa nekufinyelela kutebulungiswa . 
Baluleki nema webusayithi laniketa ticu letimbili ngenkokhelo yasinye , netephulelo letinkhulu . 
Lihhovisi lelicashiwe : Kulungisa nekuvuselela ngalokugcwele lokufaka kubuyisela fenisi wetekuvikela . 
Hulumende wasekhaya usebenta kusimondzawo lesila njalo sigucuka . 
Kusakata imininingwane phakatsi kwemalunga mayelana nentsengo letfolakele emakethe yakulamanye emave kuze kucinisekiswe kutsi tintsengo letitfokotisako tiyatfolakala emakethe yase-USA ; 
Loku kuniketa emandla ekukhetfwa kuvelonkhe kwemakhono kanye nelwati lolutfolakele , ngekucinisekisa kutsi kunehlelo loluhlangene lwekukhutsata kufundza imphilo yakho yonkhe . 
Imvume itawuba semtsetfweni kutsi isetjentiswe yimoto yinye kuphela . 
Uma usavula leminye yalemidlalo kwekucala , luphawu lolusolisako lweKuphenya luyafakwa kusikrini sekucala . 
Siphatsimandla setimali singabuyeketa loluphakelomali ngesikhatsi semnyaka timali . 
Emuva kwelukhetfo Nekubekwa Kwamengameli lomusha kubese Kuvulwa Iphalamende ngaKholwane nekwetfula Inkhulumo Yamengameli Ngesimo Selive . 
Niketa buholi lobunemasu kanye nalobusebentako kuleyunithi . 
Imiphumela yalenchubo esiteshini ngasinye yisethi yetento letinemtselela kuyinye yaletindzawo temsebenti letilishumi nakubili . 
Badlalindzima labasha kukokubili emkhakheni wetekulima nekwekundlulisa tekulima bambalwa futsi nekuhlanganyela lokutjekele nganhlanye kwebalimi nabosomabhizinisi betekulima enchubeni yemanani kuyabonakala . 
Imigomo lemikhulu yalenchubomgomo yavelonkhe yetigitjelwa tetikolwa ngulena , emkhatsini waleminye , kwenta kutsi kube netinkhambiso nemazinga avelonkhe lafananako , kukhutsata kubambisana nekuchumanisa emkhatsini walabatsintsekako , kanye nekwenta luhlakamsebenti lwekulandzelela nekuhlola tinsita tetigitjelwa tetikolwa . 
Lomkhakhamncane ubeke letimo temakethe letichubekako kulesifundza ngekuhlatiya kucashwa , kungacashwa , kanye nebantfu labangakakhutsali emnotfweni . 
Kulesigaba , kugcila kusendzimeni ledlalwa yimphahla ekwentiweni lobugebengu , hhayi simo sengcondvo yemnikati . 
Ngekunganaki linani lemali condzisa lonkhe lutjalomali lwemasheya kumacembu lafanele 
Lomasipala i-Nelson Mandela Bay unesibopho setemtsetfo , setenhlalo nesetinhlelo sekuvikela , kulondvolota futsi nekusisa emphilweni yetisebenti , kuphepha futsi nemphilonhle . 
Luphenyo lwentfutfuko lengaba khona yemtsetfo webumfihlo bedatha yeNingizimu Afrika ngakoke ihambisana nemikhuba yemave emhlaba . 
Hulumende Wenhlangano Lephetse Tekuhamba , Litiko Letekutfutsa le-US . 
Kusikhatsi lesifisha nalesisemkhatsini , kumcoka kakhulu kutsi lwati luniketwe ngesikhatsi , ngembi kwekuba kuphetfwe tivumelwano . 
Imali yamasipala kanye nentfutfuko kunelitfuba lekubona umtselela lomuhle longumphumela wekwenyuka kwemali lengenako yemitselo yetindzawo kanye netimali letifakwa ekutfutfukiseni takhiwonchanti . 
Lalabanconyiwe kusebenta kutawufanele kutsi batsatse luhlolo lwekukhona kusebenta . 
Letinkhulumo betigcile kakhulu kutinchubomgomo tekusimamisa sikhatsi-lesidze kanye nekuholelwa kwesigungu lesisetulu . 
I-esidi ye-chromium nabo sawoti be-hexavalent chromium bayasetjentiswa kuma-alloy , kutimboni temetal pickling nete-plating , kutimboni tetikhumba nasekukhiciteni bopendi , emadayi , tichumane , emaseramikhi neliphepha . 
Luhlelo lwaleLidolobha leBuffalo lwekulungisa titatimende tetikweleti lushiya imibuto leminyenti . 
Kuphindza ufake litfusi emantini langaphansi kwenteka ngekungena kwe-esidi emantini . 
Loku kufaka ekhatsi kwakha budlelwane nebetindzaba nato tonkhe letinye tinhlangano letikhona kuhulumende nesive ngebubanti . 
Bekuhloswe kutsi kushintje imibono yebantfu kanye nelwati lwetinhlungu nekuhlupheka kwabo . 
Kwesibili , inkholo yetfu yendzabuko yebu-Afrika bevele seloku ingumcondvo lofihliwe . 
Tintfo letentiwe ngengilasi letinetincibilikisi temvelo tivumelekile ngalokufanelekile uma nje intfutfu lephuma kutindzawo tekushisa ngemakhemikhali ingaphuli emazinga labekiwe ngumtsetfo lolawula kungcoliswa kwemoya losebenta kuleyondzawo . 
Kufaka lisiko lekutfola emaciniso kanye nekuvimbela butulujane , kukhohlakala , kuntjontja kanye nekulawula ngendlela lengakamukeleki . 
Titatimende takamuva tetimali leticwaningiwe kumele tilungiswe tisayinwe ngekuvumeleka bahlolimabhuku lababhalisiwe . 
Ngekhatsi kulesimo lesi wonkhe wonkhe lobandzakanyekako kumele enta umtamo loyinhloso wekugcila ekufakeni emasu ekuvikela bugebengu kutinhlelo tentfutfuko letikhona njenganyalo netelikusasa . 
Onkhe emathebula lakhiwe atawuba nelwatiso lelinetinsuku letihambisanako kuwo . 
Kwekugcina , ngiphindze ngibonge soSikhwama waVelonkhe kanye nebahleli labanakekele lomkhicito wekwetfulwa . 
Kucela nekufuna imali yekwenta , kusebentisa nekunakekela sakhiwonchanti semitfombo yelinyenti lemanti langakahlantwa ngendlela lekahle nalesebentako ngekusebentisa emasu ekulawula bungoti nemphahla . 
Lesi sidzingonchanti lesidzinga masipalati anake imizamo kanye netinsita kutinhlelo kanye nemiklamo leheha lithalenta , tfutfukisa basebenti ubuye ucinisekise kutsi basebenti labancono bayagcinwa . 
Tindlelasu letihlanganisiwe tendzawo letinemiklamo netento , kunaka letinkhinga netidzingo macondzana nekucedza kuswela nebulili , kubuseketiwe ngaphansi . 
Ingabe umongo we-afidavithi ucinisekisiwe yini nalofaka sicelo ? 
Ngemphela , lenhloso leyesekelwa kakhulu yekwakha luhlelo lwemali yekugibela loluhlangene alukhonakali . 
Kungentiwa ngekhatsi , sikhungo sinye setimali , noma tikhungo letinyenti . 
Umsebenti lomkhulu waloluhlelo kulondvolota tibiyo ( ikakhulukati umhlabatsi kanye nemanti ) nekusentjetiswa kwako kutekulima . 
Ngako-ke , yahamba kanjalo-ke inkhulumo yekuphikisana , kutsi inhloso yemandlaluphatfo angashiwo ngummangalelwa ngekutsi afake sicelo sekuchibela nome ngabe ngusiphi sikhatsi kudzimate kube kulapho sehlulelo lesinelitfuba lekutsi inkantolo ingasivumela lesicelo . 
Labomasipala bendzawo banemsebenti wekutfutsa tibi etindzaweni lebabukene nato . 
Noma ngabe nguyiphi imethiriyeli yekwakha lesentjetisiwe , takhiwo tekubeka kumele tivikelwe etimeni telitulu ngayo yonkhe indlela , noma kunjalo ivumele kufinyeleleka kalula emgcomeni kutosampula nekugadza . 
Incabhayi lenkhulu nyalo yemikhakha kutsi ihlanganise ibuye ilandzele imisebenti yabo ngemphumelelo lenkhulu . 
Kuvuta ekuhlanganiseni liphayiphi lemchamo kuyinkhinga letawuhlala ikhona , ngekusho kwelucwaningo lwase-Sweden . 
Emaphesenti avuma kutsi bangani beNingizimu Afrika emhlabeni lotfutfukako balindzeleke kusimamisa kugcila kwako ekukhuleni kwemnotfo , kwente ncono kusebenta kahle kwabo nekuheha lusiso . 
Kusungula emasu ekumaketha nekutfutfukiswa kusetjentiswa kwemajazi emkhwenyane . 
Nanoma kunjalo , loMtsetfo wekugcina bewudzinga kusungulwa kweMkhandlu waVelonkhe weNchubomgomo yeTjwala lenebameleli labavela kuhulumende wavelonkhe newerifundza . 
Nobe kunjalo , belibala Lelimhlophe bamelelwe kakhulu kulabasebentako kunalabo labasebentako . 
Timphawu tashevu welitfusi tifaka kungafuni kudla , kugcwala kwemanti kuticubu temtimba nekuphakama kwetimphephelezi tenhlanti . 
Lokuhlanganisa emakhono lafanele akuhlali kutikhombisa emakhaya netikhala letifanele emisebentini lefanele kwetfula letinsita letidzingekako nemasu lakhetsekile netinhlelo . 
Kepha lokukhishwa kwalemiklamo lesebentako ezingeni lebantfu phaca nakanjani kudzinga kusheshiswe futsi labanyenti bantfu phaca badzinga kufikwe kubo esikhatsini lesitako . 
Ligunya layo : kucinisekisa kuphepha kwemphilo nekwemphahla elwandle ; kuvikela nekucedza kungcoliswa kwemikhumbi ; nekugcugcutela tifiso tetaselwandle eNingizimu-Afrika . 
Loku-ke akubangeli-nje siminyaminya enkhundleni , kuphindze kuyalukisa letinye tihlwele letinemathikithi noma letite emathikithi . 
Faka timakethe etindzaweni lekufinyeleleka kakhulu kuto kulesakhiwo sasemadolobheni , letifana nemigwaco lehlanganisako kanye netimphambanomgwaco . 
Intalo yemali lengenako ibonakala ngekusebentisa indlela lefanele yentsela lefanele . 
Tinsayeya lekuhlangabetenwe nato ngaloku tibe ngenca yalokuba sesimeni selizinga " lelingaphansi kwalokufanele " lekufaka sandla kwalabanye babambi lichaza kumitamo yeLuphiko . 
Konkhe lokutfoliwe kufanele kutsi kwetfulwe ePhalamende . 
Ngesimanga saloku , ifeshini kanye nemboni yetimphahla ikhombisa kuba ngumkhakha lonemandla , ikakhulukati kumabhizinisi lamancane . 
Kulalana nebafundzi kuhlakata litsemba lemphakatsi . 
LoMasipala ugcile emkhakheni wetekuvakasha mayelana nekukhula kwemnotfo wakhe kulesigodzi . 
Kudlala indzima lekhutsele ekusebentiseni kucinisekisa lizinganhle netinhlelo tekwenta ncono lizinganhle . 
Titolo letingawulandzeli lomtsetfo lomusha lomayelana nekusetjentiswa kwetikhwama tepulasitiki tingahlawuliswa samba lesingafinyelela emakhulwini etinkhulungwane teMarandi . 
Waphindze futsi wabeka kutsi lomufi bekabekwe eselini lakhe yedvwana ngemuva kuvele tinsolo tekutsi udlwengule lesinye siboshwa . 
Ngalokufananako , lolusiso netimfuneko tetimali nchanti taletinye tikhungo tetetimali letilawulwako kufanele tibukwe . 
Kugcugcutela ematiko ahulumende nabomasipalati kutsi asebentise timali letikubhajethi yawo lesisekelo kumiklamo lesebenta ngekukhutsala , indlela yeliholo lekukhutsata iyasentjetiswa kumkhakha wesakhiwonchanti , kanye netinhlangano letingasito tahulumende nemiphakatsi leniketa tinsita egameni lahulumende . 
Litiko Lemisebenti Yebulungiswa , ngaphansi kwebuholi bandvuna , lichubekile ngendlela yalo yekutfutfukisa nekuphumelelisa emazinga ekungafihli lutfo , kulingana nekungavuni licala , njengoba kubekwe kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Emajoyini emshini atawuvalwa ngemaphayiphi elubondza lacinile lancishiswa kushisa lanakwekuvala kwangekhatsi . 
Sicephu sesitsatfu salesifundvo sifaka lokucoliswa kwenchazelo ngco yalokufuna kuya emadolobheni . 
Loku kwenta sidzingo sekutsi lihhovisi leMcondzisi lichubeke nemisebenti yelulawulo lwalesiciwi lokungabe satsatfwa Sifundza saseNyakatfo Nshonalanga . 
Kuvimbela noma kungachubeki kusekelwa tinista . 
Iklorini ayivamisile kwenteka ngalokuvamile kodvwa ivamise kutfolakala njengeklorayidi . 
Kukhula lokusimeme kumikhakha letimele kusisa kutawuhlala kuntengantenga . 
Luhlaka lwalokubalulekile lokuncintisanako yimodeli yekuphatsa lelusito , njengoba idizayinelwe buchwepheshekwenta kwebaphatsi nebelaphi kutsi baholi futsi baphatse ngemphumelelo . 
Kwaba indzawo lesemkhatsini lefanele lengumfudlana , lefaka indzawo lelungisiwe yabukeka kanye nelihlatsi leliyindzawo lesemkhatsini kulomhlaba , ekugcineni kwemngcengcema ; 
Ngitawukhuluma ngelulwimi lwami lwasekhaya . 
Iyunithi ye-IP ihlola kusentjetiswa Ngekugadvwa Nekuhlolwa kwetinhleloncane . 
Kakhulukati noma litfuba lekululama . 
Tinhlelo tekutfutfukisa emakhono letinyenti ngekweLuhlelo leMakhono laseMsebentini lusetjentiselwe kuniketa basebenti emakhono noma kusita basebenti kutfutfukisa emakhono lokhona . 
Lomumo lokhona wekuhleleka weSikhwama wakhiwa tincenye letehlukahlukene . 
Inchubo yekusungula i-MDA ifaka ekhatsi lucwaningo lolubanti nekubonisana kabanti mayelana , emkhatsini waletinye tintfo , umsebenti wayo , simo setemtsetfo , imitfombolusito yemali nendlela yekwesekela . 
Timakethe tekuhweba ngemasheya ( kuhweba ngemasheya ) nato futsi atikatfutfukiswa kahle . 
Cabanga kutsi mingaki imihambo lentjintjile etikhatsini setfu lesiphile tona netebatali betfu netikhatsi tekuphila tebatali bebatali . 
Lokuvinjelwa kwekukhangisa emaphephandzabeni lehlose kufinyelela kulusha nalokungavunyelwa kwekukhangiswa kwetjwala kumakhasi ekucala nakumakhava emaphephandzaba nemamegazini . 
Licembu lisekela ngalokucinile umgomo " wemehlo lamabili lamasha " lekufanele uletfwe kutsi utsele imphumelelo yelucwaningomabhuku . 
Kuniketwa kwaletinye tinhlobo letingabukwa temali lebolekwako kufanele kubukwe kwentela kusita batsengi lengeke bakhone kukhokhela timali tekuchumanisa . 
Gcogca emakhotheshini , titatimende tetimoto letilungisiwe naletihlanganisiwe eStandard Bank noma eTransit Solution . 
Loku kufaka ekhatsi luhlelo lwemiva kubazuzi betindlu labatfole kuceceshwa kwetinyanga letisitfupha emva kwekuphuma kuloluhlelo lwekucecesha netinyanga letisitfupha emva kwaloko . 
Sakhiwo seLihhovisi leLikhulu lelisha siniketa Emacembu lamatsatfu , loku : 
Luhlelo Lwetintsandzane Nebantfwana Labangaba sengotini luhlose bantfwana labanemtali munye noma bobabili labashonile , bantfwana labangenako kuholwa nelwesekelo lwemtali , kanye nemindeni lephetfwe bantfwana . 
Loluhlelo lungatsintfwa tincindzetelo telusebentisomali letinyenti letehlukene , kufaka ekhatsi sidzingo sekucecesha bonesi labatitjudeni labanyenti kute kutsi kube nabonesi labenele bangene etikhundleni talabo labayekela umsebenti , kanye nekuniketwa kwemifundzate kute kutsi kuhlangabetwane netidzingo tetisebenti letitingcweti . 
Bosomathenda batawusebentisa emanani ngco lakuMculu weTindleko njengesisekelo sekuthenda . 
Lokufakwa kutawentiwa etindlini letiniketwa kumanethiwekhi lahamba phansi kwemhlaba . 
Ndvuna wachuba luhlolo lwemklamo ngalokufishane . 
Kwentiwa emasu ekufezekisa kulungisa awo onkhe lamahhovisi esifundza lamane . 
Ufanele kutsi ukwati kuchumana lokungenani ngetilwimi letimbili taleti letintsatfu letisemtsetfweni taseNshonalanga Kapa . 
Lwatiso ngekugula kwebhayiphola , skizofrena ne PTSD nalo luniketiwe , kanye netindlela tekutsi kungalashwa njani . 
Kunesijeziso sebugebengu lesibekiwe lesihambisana nekubulawa kwetihlahla kunoma ngabe nguliphi lihlatsi letemvelo . 
Ngiyabonga kakhulu emndenini wami longesekelako lowenta kufaka sandla kwami kwenteke . 
Kusekelwa kwentiwa onkhe malanga , kanye nenchubo yekuphela kwelilanga lehlanganisa kutsengiselana kwemalanga onkhe . 
Emarekhodi lafaka konkhe esikweledi sasekhaya nesangaphandle ayentiwa , afakwe lwatiso lolusha abuye acatsaniswe tinyanga tonkhe . 
Luhlobo lwetimila endzaweni levulekile lengakakhelwa tincuma tinhlobo letehlukene tetindzawo tekuhlala temphilo yetilwane , kungako kunekwehlukahlukana kwetitjalo netilwane . 
Baphatsi besikolo nabo batinikele ekusiteni lelitiko ngelwati ngetitatimende tekharikhulamu , emanotsi alokucuketfwe , luhlelo lwekufundza , tinkhombandlela tekuhlolwa nekulungiselwa kweluhlolo . 
Kuye ngetimo ngesikhatsi lesiniketiwe , lokhokhela tinsita angasebentisa letinsita letihlangene kufaka ezingeni lelisetulu noma leliphansi . 
Uma kunesidzingo sekuhlehlisa loku lokungenhla umyalo wekuvikelwa wesikhashana utawuhlala ume njalo futsi kufuneka unetfwe kute kube lusuku lolulandzelako . 
Inchubo lemelela bonkhe iye yentiwa ekutfutfukiseni lelisu . 
Ibhajethi yehlile kuleminyaka yanyalo ngalokukhishwa kwesikimu sekukhutsata sahulumende kulekukhishelwa ngaphandle . 
Lesiphakamiso siyalibona leliphuzu lekutsi imidlalo inemazinga lahlukile ebungoti . 
Luphindze futsi lufake ekhatsi kutfolwa kwemphahla ( kutsenga nesivumelwane sekucasha ) ledzingakala kusetjentiswa ngematiko layisebentisako nekuhambisa ( kutsengisa noma kucashisa ) imphahla lengadzingeki kutidzingo tephothifoliyo yemphahla yesifundza . 
Ubuye uvikele emandla etisebenti letibekiwe kutsi tindlulise timali tisuke kuluhlelo lunye tiye kulolunye . 
Loku sekwente kuzuza kungabiti kakhulu , kucudzelana nekungafihli lutfo kwenchubo yemathenda kube yinsayeya . 
Yati kutsi lolusuku lwekugcina lungemuva kwetinyanga letisitfupha ngemuva kwelusuku lwekubhalisa kwekucala . 
Hlanganisa tincumo letisetjentiswako kanye naletivunywako . 
Vula ucetule imidvumba nelicatela . 
Kwamanje , sicabanga kutsi lizinga lekucaphela libe lentiwa nasisebentisa lubalobalo lolukhulu-letemnotfo . 
Lizinga lekuhambisana nemitsetfo kanye netinchubomgomo . 
Masipalati utawutfutfukisa bese wemukela Luhlelo Lwekuphatsa Tinsita Teluntfu kuniketa indlela yekugwalisa tikhala tendlelasu kanye naleti lekungasito tikhala tendlelasu . 
Tincenye te-amoniya letehlukahlukene letinelitfusi nato tiyancibilika emantini . 
Ngaloko-ke , lomklamo utsetse sikhatsi lesidze kuwucedza kantsi awukafinyeleli ekugcineni kwetimali . 
Lelitiko lihambisana neLuhlelo lweMkhakha leliVunyiwe neluhlaka lweLuhlelo loluNcane . 
Akusiyo inhloso kutsi leLitiko lelisemkhatsini laphambilini litsatse indzima lesetulu nekutsi tonkhe tisebenti nemisebenti kube ngaphasi kwebuphatsi balo . 
Bumatima bekulungisa lesimo lesi bavakala kahle kakhulu ngenca yebukhulu balenethiwekhi , inchubo lefulashako , kanye netinchubo letiphatselene nako tebunjiniyela netesayensi . 
Ngetulu kwaloko , emazinga lekhulako kukhula ekutfutsela etindzaweni tasedolobheni ngekhatsi esifundzeni atawudzinga kutsi kube khona kusisa lokwengetiwe kwesakhiwonchanti semphakatsi kanye nekulungiswa kwaletinye tindzawo letikhulako tasemadolobheni lapho tindleko letihambanisana nekusebentela sifundza lesinebantfu labanyenti sisatawuchubeka . 
INingizimu Afrika igcizelele kwekutsi loluhla lolusha lutawureferensa umsebenti wabo bonkhe labatsintsekako , kusukela kuhulumende wasekhaya , tinhlangano letimelele ummango , emalunga emmago , bahleli , tifundziswa , nalabatimele . 
Umphumela waloko kwaba kufika enkhundleni yetemidlalo ngemuva kwesikhatsi lesifanele . 
Inchubo itawubekwa ibe khona ekugadzeni kanye nasekukhuliseni kuhlangana kwemetriksi yesincumo seKhabhinethi kucinisekisa kuhambisana . 
Letinye timbangela letineligalelo kuleLitiko Letemhlaba ngumbono walelitiko , tinchubomgomo talo kanye netinchubo , kwakheka kwesikhungo kanye nendlela yebuholi . 
Kungaphindze futsi kutsatfwe iminikelo yekudla yalesikhungo kuTekucondziswa Kwesimilo naseMayini yaseFairview . 
Kucashwa kuya ngekucinisekiswa Litiko . 
Inchazelo : Loluhlelo ludlala indzima lebalulekile yekukhutsata emakhophelethivi kanye nemacembu latisita-ngekwawo lahlelwe-ngemakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
Kwentiwa ngemphumelelo kwalomsebenti kufanele kuvakale kungumsebenti njengalokwetayelekile ngembono walababandzakanyekako . 
Kuba nemsebenti wekulawulwa kuhanjiswa kwemphahla yeLitiko , kulawula ngendlela ledzingekako ngekulandzelela nekubika . 
Kwentiwe imitamo yekwenta kancono kufinyelela lwatiso lwahulumende ngekusebentisa tintfo tebhajethi letilula nekukhutsata kutsintsana ummango kutsi utsintsane ngco neNdvuna yeTetimali ngekusebentisa emawebhusayithi . 
Imiphakatsi leminyenti e-USA ikhombisile kutsi kunetinzuzo letingabakhona ngekwemnotfo netesimondzawo ekutfutfukisweni nekufezekiswa kwetinhlelo tekulawula imfucuta . 
Letingcogco mibuto tentiwa emkhatsini waLesibili naLesine ngalesikhatsi basebenti labanyenti bebangasebenti . 
Lokukhokhelwako kuyanakwa njengenethi yanoma kuphi lokwephuliwe . 
Kulokuphambene , ngiyakholwa , kutibophelela kwangemphela kuleliphuzi kuyevakala kumigomo yako ; kutibophelela ngekwemgomosisekelo kulokutfwala lomtfwalo ngumbuso . 
Bavoti labasha babonakala bangahle badlale indzima lebalulekile njengebavoti kanye nasekucapheleni simo nasekugadzeni . 
Kutawentiwa imisebenti lephatsekako kusebentisa lwatiso lolungumtfombo . 
Ligatja letinsita tekwesekela kusebenta liniketa kwesekela etincenyeni temsebenti losembili , ngaloko libasite kuhlangabetana nemathagethi kanye nemsebenti lowentiwe wekwetfulwa kwetinsita . 
Niketa tindzawo tekulindza lapho kuntjintjwa khona titfutsi nasetimphambanandlela . 
Loluhlelo lwekulawula kuhamba emsebentini luyasungulwa . 
Angiphindze futsi ngitsatse lelitfuba ngibonge leto tisebenti letingenise imicimbi yato kutsi ishicilelwe ngesikhatsi . 
Imibiko yekota itfulwe kuMkhandlu kubuka umsebenti lowentiwa ngiwo onkhe ematiko . 
Kucinisekisa kutsi tonkhe letibopho letingenhla letilindzelekile tiyentiwa ngekutimisela lokufanele , kuhambisana nalemihlahlandlela lelawulako leyimfuneko ekugcinekeni kwesimondzawo lesiphephile futsi lesivikelekile kuyadzingeka . 
Lolungenelelo lutawusekelwa yingucuko yenchubo yeSitifiketi Sekungakweleti Umtselo leyamenyetelwa nga-Okthoba . 
I-CMA ingumtimba lobusako , locashwe nguNdvuna . 
Lesento sekukhohlwakala sisinongo sekufohla emagedeni . 
Umtsamo nalokuchaza intfo ngayinye kuyacinisekiswa ngekwesempuli kusetjentiswa titfwebuli te-ex-reyi nekuhlolwa ngekwekubuka . 
Lomsebenti utawuba ngumniketitinsita lonconotwako ngumkhakha wetemphilo wahulumende . 
Tinakekele ngekugcoka imaski njengoba emakhemikhali anemafumi layingoti . 
Linani lelingentasi likhombisa imikhuba lemihle yekukhula kwemnotfo lobucatsanisekako bendzawo yasePrince Albert uma kucatsaniswa neSigodzi saseCentral Karoo . 
Ngalokwehlukile , ema-anyuwitho laneligunya lekwenta abonelela tigaba letehlukene tetisebenti letinesikhatsi lesisemkhatsini sekuphila , lokwenta ema-anyuwithi angabiti kakhulu . 
Lokusho kutsi , uma tinkampani temshwalense tingabita nome nguwaphi emanani letiwafunako , bafati njalo bakhokha ngetulu kuma-anyuwithi ngobe bavame kuphila sikhatsi lesidze . 
Kulandza kanye nekutsatsa ingati kungungu yengati kutawuba ngumsebenti lonikwa wona . 
Letindlela leti tidzinga kutsi tonge , tisimame , tilingane , futsi tingagucugucuki nemitsetfosimiso yekutfutfukiswa lokusimeme kwebudlelwane kwetintfo letiphilako . 
Bugebengu lobentiwa ngenca yelitfuba buncike kakhulu ekusebentiseni kulengela engotini kwaloye longahle ahlaselwe . 
Imininingwane lecondze ngco kuchaza kutsi ngutiphi tibopho tembhidi lophumelele mayelana nemisebenti leyehlukene lefanele kutsi yentiwe ekutfoleni lendzawo . 
Sitsako lesibaluleke kakhulu semphumelelo tihibe tekuhweba letiphasi nebalingani bemhlaba . 
Lomtsetfo awuniketi emalungelo laphocelelekako ngekwemtsetfo alawo lekabalahlekele labo lebafaka ticelo tesincesitelo labacaphateleke kakhulu ngulaboshwele . 
Lesimondzawo singiko konkhe lokusitungeletele lokusiniketa imphilo nekuphila . 
Emabhizinisi ahulumende ahlolwa tinkapani letitimele letihlola emabhuku . 
Ngaleyondlela lenye levulelekele ummangali , lulwimi lwekufaka sikhalo , lokuyintfo lefanele kuphela ekutiphatseni lokungangabatisi , akukafaneli . 
Yonkhe imisebenti kumele yentiwe ngekusebentisana lokusedvute nabaphatsi besifundza navelonkhe kuze bahlali emkhatsini wetimiso temtsetfo lokhona . 
Lesimo setimali , kukhula kwemisebenti yahulumende neluhlelo lwekukhulisa imisebenti yahulumende kwehlise lomtselela walesikhatsi sekuswelakala kwemisebenti . 
Kuhlolwa kwemabhuku lokutsintsa kuphepha etikhungweni tekuntjintja nasemarenkini kuyentiwa kwentela kulinganisa tintfo letinjengekukhanyisa , emazinga ebugebengu kanye nekufinyeleleka kute kungenelela lokufanela kutofakwa etinhlelweni tekwenyusa nekunakekela tetiphatsimandla lekungito . 
Akukho umsebenti lekufanele wentiwe noma lelinye lilungelo noma ngabe linjani ehlatsini leMbuso lelingatfolakala ngemyaleto . 
Sekela umsebenti wekulawula inhlekelele esigodzini kanye nekumela lihhovisi lesifundza kuyoyonkhe imihlangano yavelonkhe kanye nesifundza yekuLawula Inhlekelele . 
Uma umnotfo uhluma eminyakeni lembalwa lelandzelako , hulumende naye utawunciphisa kuboleka kancane uma lizinga lelisilele lelikhona lingasimami . 
Kulendzatjane lelandzelako , sitawubona kutsi kutawentekani ngemuva kwekutsi li-oda seliletsiwe . 
Kuvakashela emave angaphandle kufanele kuhlelwe kabusha ngenombolo yetitfunywa tigcinwe tilinganene . 
Lokubuyeketa kuhambisana nekusebenta kwebhajethi ngesikhatsi lesifanako njengeluhlelo lwemasu . 
Kumangala kwangaphandle : emave ase-Afrika bevele a futsi atawuchubeka alengele engotini kulokugucugucuka kwemimoya yetimakethe temave ngemave . 
Lokubuyeketwa kwetimali tekutfutfukisa tindlu kuchutjwa Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu kuhlola kufaneleka kweluhlelo lwesikhungo setimali tekutfutfukisa lolukhona nyalo esimeni sekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme . 
Uma ngabe ucashwe ngumbuso kwamanje , ingabe ulitfolile yini ligunya lelifanele lekwenta umsebenti loholelanako ngaphandle kwemkhakha wahulumende ? 
emasayithi emuntfu wesitsatfu , latfolakala kuwebhusayithi ye-SARS noma ngekhatsi kwetintfo tewebhusayithi , kulokucuketfwe , noma tinsita letentiwe kutsi titfolakale ngekusebentisa noma kulelisayithi , atilawulwa yi-SARS ngako-ke emalinki awachazi kutsi avumelekile , noma kuvunyelwene ngawo , noma asekela emasayithi lanjena noma lokucuketfwe . 
Esikhatsini seminyaka lelishumi , sigatjane semkhakha wetemnotfo lophakeme sibe nemtselela lomkhulu ekwakheni imisebenti . 
Etindzaweni tasemakhaya kwabiwa kwemhlaba wemabhizinisi sekwentiwe Buholi Bendzabuko . 
Lemali lebitwako isuselwa emitsameni lebhalisiwe kungasiwo umtsamo losetjentisiwe ngempela . 
Sikhungo lesiphakeme lesenta tinchubomgomo kuleLitiko . 
Ngalamanye emagama , bakhiciti bangatsengisa kuphela tilwane tabo etindzaweni letilawulwako uma ngabe tibulawele lapho . 
Ikhomishini itawusitwa ekwenteni imisebenti yayo ngumabhalane kuye ngekutsi , emva kwekukhulumisana nekhomishini , ngeKhomishini yeMsebenti waHulumende . 
Inhlanganisela yetisombululo lekusabonisanwa ngayo nyalo itawucinisekisa kutsi bafakiticelo batfola indlela yekutfola umhlaba futsi bavune tinzuzo temnotfo letivela emahlatsini ekuhwebelana kanye nesepulazini lelikhulu letinkhomo . 
Kuhlolwa kwekukhokhelwa kwemtselo wemphahla lengenako kwesikhatsi lesendlulile kanye nelucwaningomabhuku kukhetfwa teBucwepheshe beBhizinisi ngekutimela . 
Lenye inkhinga lenkhulu lekhona kulahlwa lokungekho emtsetfweni kwemfucuta lenemakhemikhali layingoti etindzaweni tekulahla letetayelekile nasetindzaweni tekulahla letivulekile . 
Umbononchanti lesiwulangatelelako ngulapho iNingizimu Afrika , yesekelwa yinkhabunkhabu yayo yavelonkhe , ngumnotfo locudzelana newemave emhlaba kanye nelilunga lelinemtselela nelemave emhlaba lelihola embili . 
Bonkhe labo labatsintsekile nome labanenshisekelo kuloluhlakambiko lwekunikwa litfuba bayakhutsatwa kutsi banikete imphendvulo lebhaliwe kulebhodi . 
Lendzaba ibikwe kubemisebenti Yetebuphoyisa eNingizimu Afrika . 
Emazingeni lasetulu ekugcwala , iklorayidi ihlangana nemamethali kukhulisa kudlavuka ngekuphutfumisa i-oksideshini . 
Sibita bonkhe bahlanganyeli kumkhakha wetemfundvo kutfola tindlela letinekuthula tekubukana netinsayeya . 
Khulisa lomcondvo wemasimboli wetikwele temadolobhakati . 
Kunesidzingo lapho sekuchubeka nekunakekelwa kwetigulane letidzinga kusebentisa letinsita kudlula esigabeni sinye sekunakekela noma insitakusebenta nangabe titawufinyelela kulemiphumela yetemphilo lefunwako nemigomo . 
Tikweleti letingakalindzeleki tisibopho sanyalo lesisukela kutehlakalo letengcile , kodvwa awafakwa ngoba : 
Tisetjentiswa telibhola letinyawo ( inkhundla yetemidlalo lenkhulu kanye netisetjentiswa tekuceceshela ) tifanele kutsi takhiwe , ngoba sakhiwonchanti setekuvakasha lesitawusetjentiswa balandzeli kanye nemindeni yalamacembu , latawuvakashela iNingizimu Afrika . 
Letincomo talombiko tihloliwe kwentela imitselela yawo , kantsi lelikomidi lematiko lahlukene lebantfu labatfola tingoti temgwaco baphakamise kutsi kube netingucuko kunchubomgomo kutsi kube sikhwama lesingabuki kutsi ngubani lebekonile . 
Kancane , betindzaba bakhutsata emakhophelethivi njengalolunye luhlobo lebhizinisi lolukhona kubantfu baseNingizimu Afrika . 
Idigri lesetulu yemakhono angcondvomshini kanye nemakhono lamahle ekuchumana , likhono lelihle lekuphilisana nebantfu , lokubhalwe kahle , emakhono ekucubungula kanye nemali nawo anguletinye tidzingo . 
Kwehliswa kwekukhula ekwehlisweni kwesikweledi lesikhona kuyatfolakala ngemklamo ngekwekuniketa emanti . 
I-EMS ibalulekile kutsi ichube kufinyelela kutekunakekelwa kwetekulapha lokuphutfumako nesigulane sindluliswa emkhatsini wemazinga ekunakekela . 
Mhlawumbe umncele walesifundvo ungabekwa ngendlela lekhanya kancono . 
Ngekusebentisa ikhondomu , ungayivimbela i-HIV naletinye tifo letindlulelana ngetemacansi , futsi ungasitsatsa sincumo sekutsi ufuna kumkhulelwa nini umntfwana . 
Isanti ( i-calcareous ) ingasetjentiswa njengesanti yekwakha ibuye isetjentiswe njengentfo yekugcwalisa . 
ISAPS yatsenga emathulusi lamasha bacasha netisebenti letisha kucinisekisa kusingatsa lokuphephile . 
Lokukhula lokuhle kakhulu kuzuzwe bantfu baseNingizimu Afrika labatfumela emaveni angephandle nanome babukene nekuncintisana lokucinile kulabanye batsengisi bemave ngemave . 
Bantfu basemandleni kakhulu , bayanakekela futsi bayaphana ngekwabelana tipho . 
LeLitiko belisolo libindzile futsi lingenti lutfo khatsaloku lenkinga ingena ngaphasi kweligunyakwenta lalo lelisisekelo . 
Bafundzi futsi bangenta ticombelelo kuloluklayo lwekucala lwetimphawu letimcoka tetheksti njengetihloko , titfombe kanye nesingeniso . 
Yonkhe imibuto lephatselene nesidzingo sanoma ngabe nguluphi lusito lwetekwelashwa loluniketiwe noma lolutawuniketwa lutawuncunywa nguMcondzisi-Jikelele . 
Kuvisisa tindlelanchubo tekuhlanteka letisisekelo , emakhono ekuphatsa emakhemikhali , kusebentisa umshini lomdzala wekuklina . 
Mayelana nemalimboleko lefunwa ngemandla , umbolekisi utsatfwa njengekutsi wendlulisela kumboleki linanimali lelilingana nentalo lengakakhokhiswa , lokuvamise kuba ngelilanga lekugcina lemnyaka . 
Kufudvukela emadolobheni lokungemandla kuletse kudzingeka kwemhlaba lokungeteke kakhulu , tindlu , emanti nekutfutfwa kwelindle , gezi netitfutsi kumadolobhakati nemadolobha lamakhulu . 
Sizatfu saloku kutsi tisebenti tekontileka yalemiklamo akukhonakali kutsi ticashwe ngesikhatsi semnyaka timali kanye netindleko tekusebenta letihlobene naleto tinhlelo ngaloko atizange tisetjentiswe . 
Umtsetfo Logcugcutela Kutfolakala Kwelwatiso uchaza tinchubo tekutfola lwatiso kuhulumende kanye nemitimba letimele . 
Uma ngabe imphendvulo nguyebo , ingabe ubufakile yini bufakazi balelo ngunya kuledokhumenti yekubhida ? 
Kufanele sibuke kutsi ingabe tikhona yini tindlela tekugcina umkhakha wetemfundvo yabothishela uhlukanisiwe . 
Imphendvulo yema-urchin aselwandle bekasetjentiselwa kuhlola umtselela longenteka wekuchitfwa kusimondzawo saselwandle . 
Sifundza siyachubeka futsi , nekutfutfukisa tindlela letinsha etindzaweni letiniketwe sakhiwonchanti setenhlalo , kanye nekuvuselelwa kwemigwaco lengena etindzweni tasemakhaya . 
Tingcinamba tekungena kusimondzawo lesakhiwe netimo letijabulisako tidzinga kulungiswa ngetindlelasu tesikhatsi lesidze . 
Kwanyalo kunesivumelwano sesikhashane ngethenda lensha yekontileka kuvumela tikhatsi tekusebenta kwemabhasi kutsi tigucule tihambisane naletidzingo letisha temakontileka ekusebenta lanesabsidi . 
Kubonwe kabanti kutsi inkhohlakalo iyinkhinga lenemandla kumkhakha wahulumende eNingizimu Afrika . 
Yebo bekusenteko lesijabulisako ngebadansi besiZulu lababuya emmangweni kutosijabulisa . 
Kufakwa kwetimali lokunemasu kakhulu kuyasebenta futsi kunemtselela lomkhulu ekukhuleni kwemnotfo , kutfutfukisa tenhlalo kanye nekusimama . 
Incwadzitindzaba Yangephandle yavunywa kutsi ifezekiswe ngekuya kwelisu lebhizinisi lebelentiwe , kepha ngenca yemikhawulo yelwabiwomali lenchubo yekufezekisa isesemisiwe . 
Luhlelo lwahulumende lolubuka tinhlangotsi tonkhe lwekutfutfukiswa kwetindzawo letisimeme tekuhlalisa bantfu . 
Kwengeta , ngobe ikakhulu bugebengu bebudlova bunemtselela ngalokungalingani kubantfu labaphuyile kakhulu , kwenta ncono kusebenta kwemaphoyisa , tebulungiswa kanye nemajele kufanele kutsi kunciphise kuhlaseleka kwalabaphuyile . 
Kufanele kutsi lesento sichubeke kuwo wonkhe umsebenti . 
Ngesikhatsi semnyakatimali imitfombolusito yelitiko itfwele matima ngekusungulwa Kwe-ejensi Yelusito Lwemali Yahulumende . 
Lusito lwanoma nguluphi luhlobo kudzalulwa ngebungako lobucotfo ngelusuku lwekwemukela kutengeto Etitatimendenitimali Temnyaka . 
Letintfo letilandzelako tiyimbangela yebungoti bekugcwala kwe-cadmium : 
Lesigaba sinemsebenti wekwenta ncono sikhatsi setinhlelo , imiklamo yekuhlela emadolobha , kupopola , kanye neLuhlelo Lolukhulu Lwemhlaba , loku lokubandzakanya kukhishwa kwemhlaba wesifundza , kanye nekutfola umhlaba lolungele intfutfuko . 
Temisebenti Yesive tidzinga linani lelisetulu letingcweti letakha simondzawo kuyo yonkhe lemikhakha leyehlukene . 
Uma ngabe ingasasetjentiswa , lemali labaniketwe yona beTimali Tembuso titawuba khona kute tinikete lenye imali lengetiwe kulohulumende wasekhaya wonkhe . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi kusalela emuva kwelwabiwomali kwenteka nanoma kunenchubo lekhona yekulawula lesebenta ngekutinikela lokubonakalako . 
Umkhicito welinani kanye nereyithi lenikiwe yaleyo ntfo . 
Kwelulekwa buso nebuso kanye nekwelashwa ngelicembu nguletinye tetinsita letikhona . 
Kuhlolwa kwetindlela kufaka kucubungula kwesikhashana kwetindlela letisebentako kusuka kumcondvo lobuchwepheshe kanye nalosebentako kanye nemcondvo wetimali kanye newemnotfo losebentako . 
Tingucuko tekwaba tesifundza netamasipala titawungeniswa kugwema kutsikameteka kwetinsita . 
I-oksijini ingulenye yetintfo letihamba embili letinciphisa kuphefumula kwasemantini kusabela kwekugayeka kwekudla futsi ngaleyondlela , iyincenye lemcoka yelizinga lemanti lenganciphisa kukhicita ngaphansi kwetimo tasemantini . 
Lokufundvwa kwemamitha , inombolo yemitha , likheli lalapho uhlala khona nelusuku kufanele kunakwe futsi kubuyiselwe kulomphatsi walomklamo . 
Yinye yaletinjongo tekubuyiselwa kutsi kugcinwe sitfunti kulabo labalahlekelwa kakhulu , ngenca yekutsatselwa ngekwebuhlanga . 
Wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka agcine buntfu bakhe , timphahla , tintfo tembhedze neliseli lakhe lihlobile futsi lihlelekile . 
Bangaba nemandla embusave ekugucula indlela yekucabanga nome njalo babe nemandla ngco kutinsita , emazinga ekukhicita , simondzawo sekusebenta nome kwetfulwa kwetinsita . 
Ngekwemazinga emave emhlaba , iNingizimu Afrika idzinga sakhiwonchanti semanti lamanyenti kakhulu ngenca yekumvula lephasi lena ngesikhatsi semnyaka kanye nekweswelakala kwemitfombolusito yemanti nakucatsaniswa . 
Lomkhakha Wenchubomgomo Yemnotfo inemsebenti wekubuyeketa nekubukisisa inchubomgomo yemnotfo lomkhulu . 
Nangabe kungahlalwa kuloku , kuba yingoti eluhlelweni . 
Lokungenelela Kwalabanyenti Netinhlelo Temidlalo Esikolweni tihlose kutfutfukisa kuphepha , kuvikela nekusimamisa imimmango kanye netindlela tekuphila letiyimphilo ngekungenelela kwebantfwana , lusha , labadzala nalabagugile kutemidlalo nekutijabulisa njalo . 
Kuboleka lokusetulu kugcina tekusisa kumnotfo kuphendvula lokungiko kuletinsayeya tanyalo kumnotfo wetfu . 
Nanoma loku kungadla sikhatsi seBhajethi yesikhatsi lesijutjelwe , kuhamba sigaba lesidze kubukana netindzaba letisabekako tekuhlelwa kwemhlaba letifanelekile kulendzawo . 
Loluhlelo lwekubala lwe-BAS , luhlelo lolufaka ekhatsi onkhe emacele letawusetjentiswa emkhatsini kanye nakutifundze tahulumende , iniketa lwatiso lolutsembekile kutinsita letitfolakele ngakheshi noma ngemphahla tikole temabanga laphansi nemitfolamphilo leniketa tinsita tetemphilo kulo lonkhe lelive . 
Tiphakamiso kubhajethi tifaka kukhula kwemali ekukhokheleni Imfundvo Yasemva-kweSikolo neKucecesha , Imfundvo Sisekelo , Tindzaba Temnotfo kanye nemisebenti yeTemphilo . 
Irejista yekukhwabanisa beyibuketwa njalo kusekela kuhlola lokungaphandle kwemtsetfo kwelikusasa kwalenchubo yekulawula kukhwabanisa yaleSikhwama . 
Loluhlobo lolukahle lwesiminyeminye luyafuneka . 
Lokulahla kunemtselela lomubi kutemvelo futsi kunebungoti etimphilweni temiphakatsi . 
Tindleko kanye netinzuzo letivela ngetikhatsi letehlukene kufanele tibe nesaphulelo . 
Ngelishwa , litiko alikavunyelwa kuveta kusetjentiswa kwemali ngalokwendlulele . 
Hulumende uphishaneke kulenye intfutfuko yemanti , kepha lokufakwa kwemali kwabiwa ngekungalingani kakhulu futsi ngendlela lengakaneli . 
Ngibo lebangikhombise kuyotfola lusito esibhedlela . 
Lokungenelela lokulandzelako sekuyasentjetiswa : 
Futsi besifuna kubona ematfuba kanye netincabhayi letiphatselene neHIV ne-AIDS emsebentini , netento letiphambili tekunciphisa tincabhayi letinjalo nekukhulisa ematfuba . 
Hulumende welubumbano ngekwakhe , asebentisa sikhungo njengeKuhlela Kwekuvikeleka Kwetenhlalo . 
Lokuhlatiya kwehayidrolikhi kucondziswe kulokusimama kwemandla ehayidrolikhi kuloluhlelo loluphelele ngekucatsanisa lamandla latsite emkhatsini wetindzawo noma tiphi letimbili kuloluhlelo , kutsatselwe enhloko lokukhuhleka nekungaseki kucine emkhatsini wetindzawo letimbili letimelene . 
Ngakulolunye luhlangotsi , tindzaba letihambisana : nesayensi , itheknoloji kanye nekusungula lokusha ; emasiko , umdlalo kanye nebuciko ; kanye nekuthula kanye nekuvikeleka bekungafakwa njalo kutinhlelo tavelonkhe letibuketwe mibuso yemalunga . 
Noma kunjalo , emachibi lakhelwe lamasha abufakazi bemsebenti lochubekako wemazinga lahlosiwe lamahle kakhulu . 
Letimali tentelwe emayunivesithi kuncedzisa kukhula kwetimali kanye neSikimu saVelonkhe seLusito leTimali leBafundzi . 
Kutentela kutsi kuheheke kuphindvwe kugcinwe lithalente lemave emhlaba kumakethe yetemsebenti eNingizimu Afrika , kufaka tikhundla etikhungweni temfundvo lephakeme , kumele kungabi ngulokulimatako kumatfuba emsebenti kulabo labaneticu ngalokulinganako kanye nebahlali baseNingizimu Afrika lebanesipiliyoni . 
Ikhodi yemtfombo wemali lengenako ye-SARS ihambisana ngalokuphelele nenchubo ye-SIC lesetjentiswa teLubalobalo tase-SA . 
Leligama alichazwa ngekulandzela umbutseketo futsi siyakholwa kutsi ligama lelingilo kulesigaba kufanele kutsi licondziswe kulowo " lokhetsiwe " njengemhlolimabhuku wekusayina umbono wekuhlowa kwemabhuku wekugcina . 
Nanome lihhovisi leliyinhloko leBAT eNingizimu Afrika litfolakala eStellenbosch , eNshonalanga Kapa , sikhungo sabo lesisodvwa sekukhicita siseHeidelberg , eGauteng . 
Kwekugcina , singeniso selubalo loluhlelwe kabusha lwahulumende wasekhaya , leligcile kabanti kulwatiso letimali . 
Irejista yeSikhwama seTinkinga nayo yabuyeketwa yabuye yamukelwa yiBhodi kantsi nekubika njalo ngaleto tinkinga nyalo kwenteka ngeLikomidi leTimali kanye neKucwaninga . 
Inchubo yekucinisekisa kufaneleka kuba semgwacweni ilawulwa ngalokwehlukile kunaleyo yekukhishwa kwetitifiketi tekufaneleka kuba semgwacweni futsi kuletinye tehlakalo kubandzakanyeka imikhakha yetimoto leyehlukene . 
Kuphakelwa kwagezi kungulenye intfo lecindzetela kukhula kwesikhatsi lesidze , kulandzela lamasalelamuva ekunakekelweni kwetakhiwonchanti letivele tikhona . 
Litiko lophindze lingenelele eluhlelweni lekukhutsata kungenelela kwalabadvuma kutemphilo tekukhicita kantsi ekuvikeleni ludlame lasemakhaya . 
Somiso yintfo levame kwenteka kulelive kantsi , ngenca yekwandza kwekuswelakala kwemitfombolusito , lesimo siyachubeka nekuba sibi . 
EMALINKI LAYA KUMASAYITHI EBANTFU LABANGEMACEMBU ESITSATFU 
Kubalulekile kunaka kutsi emacala lamanyenti ekuntjontja kanye nekukhohlakala avamise kunganakeki ngenca yekutsi atikho tindlela letikhona letivumela hulumende kutsi abute lemikhuba . 
Tindlela tekungenelela kulungisa sikhatsi lesilahlekile nalamanye ematiko langamange asitwe , tentiwa taba khona . 
Telubalobalo tase-SA tichaza umuntfu lote emandla ngekwemnotfo njengaloyo longasebenti , futsi longafuni nemsebenti futsi longatfolakali kutsi angasebenta . 
Umtsetfo wekhophelethivi uniketa kwakhiwa kwemarizefu lafanele ubuye usite kwakha imali yeluvelo kumakhophelethivi . 
Tinhloso , tinchubomgomo kanye netindlela tekulawula imali taleSikhwama tisuselwa kumtsetfo lohambelanako . 
Sakheko sebaphatsi labasetulu bemkhandlu sifaka ekhatsi Umphatsi Wamasipala kanye netinhloko talamatiko lamane lasembili . 
Lenhlangano yemukele inchubomgomo yekufakwa kwemali lehlose kucinisekisa kutsi nanome ngusiphi sikhatsi Lenhlangano inetimali letanele kuhlangabetana netinkhokhelo talabafaka imali lekumele tiphume futsi letikhokhelwako . 
Nanobe emave lamanyenti ase-Afrika atintile futsi anemandla nakakhulu lamuhla uma kucatsaniswa naleminyaka yekucala emva kwekutfola kutimela , kwesatjiswa kwesimo sekunakekelwa kwelive kuyachubeka ngendlela lenemandla ekutsi icaphatela emaveni labomakhelwane . 
Umkhicito wetekulima ungakhushulwa esifundzeni uma emadamu ekonga angakhiwa kuleminye imifula kute kutfutfukiswe kunisela , ikakhulukati endzaweni yaseHlanzeni . 
Lesigodzi sase Alfred Nzo sesibuketane netichibiyelo letinyenti tekuhlukaniswa kwetindzawo letivela ngekwetifundza , bomasipala nangemawadi lekuba nemtselela lomkhulu kulendzawo . 
Imphahla , sitfombo nesisetjentiswa kubitwa ngephasi kwesehlontsengo lesibutselene futsi nome ngabe nguluphi lutjalomali lwemphahla lolungeke lusakuletsela imali lolubutselene . 
Kukhulisa kubakhona kwebafundzi tesayensi yetemphilo kubukana nemakhona laswelako . 
Idatha lenjalo isidzingo sekucala sekwente imizamo lefanele yekunciphisa imfucuta kanye nekuvuselela kabusha . 
Suphavayisa ubuye ucinisekise kutsi tindlela tekuphepha letimayelana nemathulusi kanye netinsita tiyalandzelelwa . 
Kucinisekisa lokuphutfumako kuloludzaba kulandzelwe . 
Ngekusebentisa lomkhankaso waFika Uphilile , kungenelela kwekuvikela lenombolo yetingoti temgwaco ngalesikhatsi semaholide ekutijabulisa kuyentiwa , kufaka ekhatsi kucinisa nekusebentisa umtsetfo lohlanganyelwe wetemigwaco , nekufundzisa ngekuphepha emgwacweni netinhlelo tekuchumana . 
Masipala unelilungelo ngembi kwekutsi anikete ithenda , lekukhansela abuye akhiphe lethenda . 
Ngembi kwemhlangano lohleliwe welikomidi leluhlolomabhuku , Khomishina we-UI kanye ne-AG bahlangana njalo kute bacocisane ngetindzaba letiyimfihlo kakhulu letiphatselene naleSikhwama . 
Lakucalwa khona kufanele kube kucatsaniswa kwemigomo kumave lahlukene . 
Lelikomiti litfole lesimo setintfo sishacisa lugogo futsi macondzana naloku , bulawuli buyakhonkoselwa kwenta konkhe lokungenteka kucinisekisa kutsi lelisayithi liyabuyiselwa esimeni futsi ligcineka njengobe kufuneka . 
Lokungatayeleki loku lengahle kube khona kungasitwa ngekusebentisa indlela lebitwa ngeLwabiwomali loluphelele lwemklamo Kuphindzaphindza ngemaphesenti emsebenti lekusamele wentiwe lokutsatsa indlela lebona ngetinhlangotsi letintsatfu temphumelelo lehleliwe kanye netindleko nemphumelelo yangemphela netindleko . 
Awukho lomunye umtsetfo noma sinyatselo sahulumende longandlula loku lokubhalwe kuMtsetfosisekelo . 
Kokubili ifosferasi nenayitrojini kungaba khona ngalokuphelele noma kwesikhashane kutfolakala kutitete nemifula ngembi kwemachibi nemifula kufinyelela endzaweni yaselwandle . 
Tikhungo temfundvo lephakeme kumele titfutfukise tinchubomgomo tetikhungo noma tindlelasu tekwenta temfundvo lephakeme ibe samave emhlaba . 
Emaphepha ekhomishini nemaphepha ekomidi tincwajana tangekhatsi letingakavami kutfolakala esiveni . 
Njengaloku kunetihibe ngaseluhlangotsini lwemalingena , masipala utawusebentisa imali ngekushesha kumaphrojekthi lamcoka lasitwa ngetimali ngetelekelelomali hulumende lomkhulu latiphakela tifundza kodvwa abe agcina kusimama kwetimali tahulumende ekutinikeleni kwakhe kuletsa tinsita letisezingeni ; 
Leminye imitamo yahulumende , njenge kubuka kabusha kutekutfutfukisa emaphandle nekungeta ematfuba kutemfundvo yekucala yebantfwana , nako kutawufaka sandla ekwakheni imisebenti lemikhulu . 
Ekusebenteni kwemiklomelo yetimvumo letikhishwako ayaniketwa kwehlisa umtfwalo . 
Ngalendlela bakhi bayakhona kutfola emazinga longa tindleko emphahla yekwakha netitfutsi , kusime esilinganisweni seminotfo semathenda esifundza newesigodzi nekhwalithi yetimphahla tekwakha letiphakeliwe seyentiwe ncono . 
Lelicembu libese libuyela eKimberley kuyohlangana neMcondzisi Lomkhulu walesifundza kusidlo sasemini . 
Sicukatfwa sekhwalithi yemanti ngasinye kuneMkhakha weKubabete Umtselela . 
Jenene wesekela lekhomishane futsi usebentisa luhlelo lelikhomishane . 
Ngulenye yemicimbi leyehluke kakhulu emhlabeni . 
Lomboniso lolandzelako ukhombisa lenhlanganisela yetimali ngekucabangela luhlelo lweminyaka lemitsatfu . 
Imphumelelo cobo nemigomo lehleliwe ilunganiswe kutsi ibonise luhlavunombolo lunye . 
Tidzingo tekwamkelwa tihambisana neluchungechunge letemabhizinisi , nanoma sikhatsi setinhlelo tekuceceshelwa umsebenti sibukwa ngeluhlobo ngalunye lwemsebenti kanye nelizinga lemsebenti . 
Lwatiso lweBume beNkhulumo yeSifundza , lobuholela kulenkhulumo , sibe nelitfuba lekukhulumisana nalabanyenti labatsintsekako kufaka ekhatsi lusha kanye nemkhakha webhizinisi . 
Letindzawo lebetatiwa ngesabelo nyalo tidzinga kuhlanganiswa kusakhiwo sesigodzi sendzawo kanye nemnotfo wesigodzi . 
Umtsetfo wetfu losembili kutsi ungaticindzeteli ngalokwecile uma utsenga indlu . 
Lomdlandla lokhonjiwe tisebenti ngesikhatsi salokutsintsana uluphawu lwekufisa kwetisebenti kucala indlela lensha yebuhlanganyeli nalomphakatsi lesisebentela wona . 
Ngenca yaloko , kusetjentiswe emananimlandvo kute kutsi kulinganiselwe tindlelasenteko tabomalingena . 
Noma kunjalo , lokubuyela esimeni kungenteka kube kancane , nekusungulwa kwemisebenti lokubambelela kukhula kwemkhicito . 
Kwentiwa kwalemisebenti ngalokuphephile kutawuba yintfo lenakwa kakhulu futsi yonkhe lemisebenti itawentiwa ngekulandzela yonkhe imitsetfo netidzingo letibekiwe , futsi Bosomathenda bafanele kutsi bente timali tabo teMathenda ngalokufanele . 
Sitawulandzela kakhulu tonkhe tinsolo letibikwe phambilini , ngekukhishwa ngalokungekho emtsetfweni kwemphahla lesegameni laleNhlangano . 
Lamathebula awafaki ekhatsi kuniketwa imali ngalokuphatselene nemalayisensi etimoto , njengoba lokuniketwa imali akukandluliselwa kunoma muphi masipala . 
Kucashwa Kwebatfulitinsita lengahle babekhona kwentela kusita kufezekisa loluhlelo lwekucecesha Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Ikhomishane iphenya futsi ibike ngalekubonile kwemalungelo eluntfu ; itsatsa tinyatselo bese yenta kutsi kulungiswe lapho emalungelo eluntfu aphulwe khona ; yenta luphenyo ; bese iphakela temfundvo ngemalungelo eluntfu . 
Kuniketa kusebenta ngemphumelelo nekuneliseka kwekulawula tetimali . 
Tsatsa sincumo kutsi intfo ngayinye iyintfo lefaka umkhawulo nome lelusito . 
Kulawula imphahla kulitiko kufanele kwentiwe njalo . 
Tindleko tekuhlanta emanti tenyuka kakhulu lapho kunetinseketse khona kakhulu . 
Lombiko wemnyaka uphelele , ushaya khona futsi ute nome ngabe yini lokushiyiwe . 
Ngakulolunye luhlangotsi , kute kube ngulapho kucwatsisa elusentseni lwemfula kulungiswa , alikho linani lemanti labekelwe eceleni entelwa lokuphilako nekuchuma kwako nemvelo lelitawuba lusito nome nguluphi . 
Umhlengi wetekwelapha nadokotela bakucinisekisa kufa kwaso . 
Bungoti nemephu yalababandzakanyekako kuhlolwa lokuvamile kwalababandzakanyekako kufanele kwentiwe , kucoshamise tetemphilo netindzawo letinetinkinga lapho kudzingeka kugcilwe khona kakhulu . 
Cinisekisa kucasha lokufanele nalokuliciniso ngekwetidzingo tetigulane . 
Nyalo ukhulume ngekulahleka kwetimali tetindlu futsi sikuchazile loku , futsi kungenca yekweswela kuvisisa kutsi ngikhulume ngako . 
Ngekuhambisana neLuhlelo Lwemasu Avelonkhe , Luhlelo Lwemasu LwaseGauteng lusekela loku lokubalulekile ngeNingizimu Afrika velonkhe ngalokulandzelako : 
Ngako-ke kubalulekile kutsi tinkinga tekugucuka kwesimo selitulu tifakwa ekuhlelweni neliphakelotimali lwahulumende kumazinga avelonkhe nasemakhaya . 
Tingenelelo tenchubomgomo yetimboni tifanele kutsi tinikete kwesekela lokwengetiwe kwemisebenti lemisha kuphindze futsi kususe tihibe letiphatselene nekulawula netakhiwonchanti temisebenti lekhona . 
Loluhlatiyo lusekela kuluhlolo lwetibalobalo temavariyebuli etimphawu , tincumo tebudze beligeba kanye neluhlolo lwekutsatselana ngesikhatsi sinye . 
Kufanele kutsi bammelilukhetfo babe nebudlelwane lobukahle nalabanye bantfu , lwati lwekuphatfwa kwesive lolukhulu , emakhono ekukhulumisana laphambili , emakhono ekucwaninga nemakhono ekwetfula newekubhala umbiko . 
Cinisekisa kutsi ngabe timphumelelo tangempela letibikiwe ngabe tizuzwe njengoba tibikiwe Emibikweni Yekusebenta Yekota yeminyaka Yonkhe . 
Titayela tekuphila letisimeme , emaphethini ekudla kahle , umtimba lowakheke kahle , ingcondvo lekahle kanye nemphilo yemiva neyemoya kutawuholela ekutseni weneliseke ngawe . 
Kuko konkhe , insalelamuva yekugcinwa ibabanti njengoba kunesidzingo lesikhulu sekungeta sisekelo sesakhiwonchanti setitfutsi . 
Tamba letitfolwa emva kwaloko lebetisuliwe tikhokhela lenye imalingena kusitatimende sekusebenta kwetetimali . 
Incenye B icuketse kuhlukahlukana , tichibelo netengeto kuTimiso letentiwe taba seZingeni futsi , uma ngabe kusebenta , leTimiso Letitsite . 
Kutawentekani uma kuncamuka lenkontileka ? 
Lokungeteka kunchitfomali ikakhulu kungenca yekulunganisa tintsengo temazinga ekuphila , kuniketwa imisebenti lecondzene ngco , kukhula kwemanani ebafundzi , kanye nekunyuka . 
Kwamanje kute sikhundla semcwaningimabhuku wangekhatsi kulesikhungo salomphelo lesikhona kwamanje , futsi loLuphiko Lwetekuhlola lwetsembele kutinchubo teLitiko . 
Kuhambisana nemizamo yahulumende kwentalula nekubeka phambili inchitfomali , bohulumende betifundza kumele bakhombe lapho kungongiwa khona kunchitfomali lengakabaluleki kumabhajethi abo lebanawo kusekela tinhlelo letingumtfombo , ikakhulukati temphilo netemfundvo . 
Umtselela wekuhumusha kumazinga , kufakwa kwesikhashana kulomunye umsebenti , kubonwa kwemfundvo lesetulu kanye nemiphumela yekuhlolwa kwesisindvo semsebenti . 
Tidzingo tiyafana kuleto tekutentakalela njengoba imfucuta ivitsitwa ibuye itselwe ngemanti ngembi kwekulungiswa kantsi imfucuta yephatholoji kanye naletinye timfucuta temakhemikhali kufanele tingafakwa kumgudvu wemfucuta . 
Licembu lekwenta umsebenti lelibhale lombiko litfole kutsi bekuswelakala kutiphatsa kahle nekuba khona kwemacala ekungatiphatsi kahle kulesifundza . 
Kusita ngekucecesha , temfundvo nekutfutfukiswa kwetisebenti tasemakhemisi . 
Indzima yalabasemagunyeni basekhaya macondzana nekuhlaliswa kwemimango ifaka kudala simondzawo leselekelelako mayelana nekufakwa kwetikhonkhwane kwemhlaba kanye nekususwa kwema-ejenthi ekunika umhlaba . 
Kutiphatsa kwebafundzi akunalo ligalelo ekusimamiseni umnotfo futsi akuyigcugcuteli inchubo yekubuyisana eNingizimu Afrika . 
Indlela yekuhlanganiswa yenta kutentekele tinchubo tebhizinisi letimankembenkembe nome tinike kufikeleleka lokuhlangene kulwatiso lolusakake etinhlelweni letinyenti . 
Nangabe bomake betfu , bantfwana kanye netakhamuti lesetikhulile tihlukunyetwa nguleyo ndlela-ke tidzinga bosonhlakahle betfu kanye netisebenti temmango letitawuhamba embili tisite . 
Umkhandlu kufanele ngekusheshisa lokukhulu ngemuva kwekuphela kwemnyaka timali ngamunye , wetfule umbiko ngekusetjentiswa kwetimali kulowo mnyaka kundvuna . 
Eluphenyweni kwatfolakala kutsi kucecesha lokwatfolakala kwaba kuceceshwa kwelilanga-linye lokunetifundvo letinyenti . 
Kuta kwabo esikoleni kutawutsintseka , futsi kungenteka balahlekelwe kugcogcana ndzawonye bese basalela emuva emsebentini wabo . 
Bosochwepheshe labanesipiliyoni kumatima kubatfola , loku bese kwenta kutsi kube matima kuvala tikhala letikhona letingenamuntfu . 
Lokucaphelekako kulamaminitsi kutsi luphiko lwemaphoyisa lagadzile lwabonakalako lukhipha emalunga lalikhulu nemashumi lasihlanu nalinye ngetulu lebekufanele abe sesikhungweni sekusebenta ngekubambisana . 
Kumosheka kwe-ion lelawula tindlela ngekwe-cadmium kunematfuba lamakhulu ekuba yimbangela yekufa kunekuphatamiseka kwekuphefumula noma kumosheka kweluhlelo lwemiva . 
Kufuna nekutsenga kwesive kumbandzakanya kutsengwa kwemsebenti , timphahla netinsita buholi besive , kufake phakatsi ematiko ahulumende , buholi bendzawo noma tikhungo tahulumende , letinjengetikolo , tibhedlela , tikhungo temasotja nemajele . 
Emandla lamakhulu ayaniketwa kuloludzaba kufaka kuniketa lusito lwetimali tekuvuselela . 
Bantfu kungenteka bafe kusukela kumsheko lomkhulu kanye nakuletinye tinhlobo temdlavuza , ikakhulukati imidlavuza yengati lebitwa ngelimfomas nemdlavuza wesikhumba lobitwa ngeKaposi's Sarcoma . 
I-Afrika itawuba livekati lapho tikhungo tisita khona bantfu bato - tikhungo leticinile letitawukhutsata kutimbandzakanya kwetakhamuti kutentfutfuko kanye nakutemnotfo . 
Kusukela yacala , beyilwela kuhambisa ngendlela nekuniketa tinsita letincono kubatsengi ngekurejista kwebakhimakhaya , kubhaliswa kwemakhaya nekuhlolwa kwawo . 
Leminye yalemininingwane ayikacwaningwa noma isatawubuyeketwa . 
Sifanele kutsi sakhe " sitolo sinye sako konkhe " kuLitiko Letetimbiwa kute kutsi sente kuhambisane nekulawulwa inchubo yekuniketa emalayisense ekucubungula nekukhicita igesi ne-oyili yakulamanye emave . 
Bantfwana babona imikhuba lengakalungi yebantfu labadzala lababhemako nalabanatsa tjwala kumalamapaki . 
Kuhlela nekudizayina kwetinhlelo tetigitjelwa temmango . 
Lolokulandelako nguletinye tetento litiko lelitawutisebentisa kwenta ncono kusebentisa ibhajethi lephakelwe . 
Kwanyalo , kunetimphawu letitsite talephethini yemfuno nekutsengisa lengalungisa ngesikhatsi lesifishane . 
Tindleko tiyehlukahlukana kuya ngelinani lemacala . 
Tinzuzo letitfolakala kumasheya tifanele kutsi ngalokubonakalako tisetjentiselwe kutfutfukisa ummango ngekutsi kwakhiwe imisebenti , inhlalakahle , kutfutfukiswa kwemakhono , kuba nemabhizinisi kanye nemalungelo eluntfu . 
Umyalo wekuvikelwa welikhotho kufanele ukuvimbe kuhlukunyetwa kwemmangali . 
Letindzawo leti titawukhonjwa nguNjinela . 
Sihlangabetane netinsayeya letimayelana nekusalela emuva kwemadizayini ekunisela kodvwa sawancoba ngekuwanika baphakeli tinsita bangaphandle . 
Tibhedlela tesigodzi naletisemkhatsini tinemkhawulo wendzawo wekufinyeleleka kunetibhedlela tesifundza futsi netilinganiso letilinganiswe tinhlangotsi tonkhe tekwemukela . 
Loku kuvumela lomugca wemoya kutsi uhlaliseke kulendvuku bese wehlisa kulahlekelwa lokubangwa kuhhusha kwemoya . 
Kufanele kutsi liphakelotimali lifake phakatsi lokungenani linani letimali leliphelele nelinani leliphelele lemahora ladzingekako . 
Lomsebenti wekulawula timphahla tetemagugu letibekwe emagunyeni asekhaya ayehlukahluka . 
Kulinganisela kwekuphakela kwemikhandlu lemibili yetesayensi nayo ifakiwe ekhatsi kulevoti . 
Bafake imigomo lebalulekile yelifama , lesala ingumgogodla wato tinkhe tincumo letitsatfwako kanye nemphumelelo yato . 
Sibonga sisebenti setemphilo lesinguchwepheshe lesisebente ngekutikhandla kucinisekisa kutsi basita bomake kutsi baletse lamaswane emhlabeni . 
Khumbula , unalo lilungelo lekubuta imibuto ngembi kwenchubo . 
Esimeni sesomiso kuba ngulabo labaphuye kakhulu labatawuhlupheka kakhulu . 
Kubuka tinsita letidzingekako kanye nekuniketa umsebenti wamunye . 
Tisebenta kusita njengetihlanganisi tendzawo ezingeni lendzawo yekuhlaliswa . 
Kulawulwa kwamalingena , tinchitfomali , timphahla kanye emacala etimali kanye nekuphatfwa kwendlela yekusebentisa timali , tinchubo tekuhlela ibhajethi kanye netimali ; 
Sisekelo sekuhlela kabusha kulawula tekuhlela nekusebenta kwemanethiwekhi etigitjelwa temmango etindzaweni tasemadolobheni . 
Kusita ngemali kuloluhledlwana kutawusetjentiswa ikakhulu kutibonelelo letikhokhelwa bazuzi besincesitelo kanye nekuphatfwa kwalokutsengiselana . 
Kukhula kwekucashwa kwehlile phansi kuvundla natotine tigaba temakhono emuva kwekuva kwemnotfo . 
Lokungeteka kunchitfomali ikakhulu kungenca yekunyuka kanjalo futsi nekukhula kwelinani lebafundzi kulomkhakha . 
Litiko linika bahlali basetikhungweni letilungisa timilo tinsita tekulungiswa kwetimilo , labasalingwa kanye nalabakhululwe ngekwetsembisa kutsi ngeke babaleke ngekusebentisa letinhlelo letilandzelako : Kuvalelwa ejele , Kubuyiswa kwesimilo , Kunakekela kanye neKuhlanganiswa ngekwetenhlalo . 
Insika yekucala ifaka kukhula kwekuhanjiswa kwemisebenti lengasekelwa-ngetimali kumakhophelethivi , letawusetjentiswa nge-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi . 
Lengucuko kumicebo iphindze ikhonjiswe ngendlela livekati leselibukwa ngayo nyalo . 
Akusilo ludzaba lwekungakuphrinti lolu . 
Imvula yaBhimbidvwane kuye kuNdlovulenkhulu seyiyonkhe ilindzeleke kutsi ibedvute naletayelekile etindzaweni letinyenti . 
Lwatiso lolutfolakale kuledokhethi lutawuvikelwa kute kuncunywe kutsi ngiluphi lwatiso lekufanele lindluliselwe kutikhungo talabagciniwe labalindzele kutsetfwa kwemacala . 
Futsi kuyinhlamba kubonisa ngembhelebhele losesimeni lesigugile nalongcolile . 
Lomasipala uyati kutsi nanome sekube nenchubekalaphambili ekwakheni umsebenti nasekuniketweni kwetinsita letisisekelo , emazinga lasetulu ebuphuya ayabelesela . 
Sekuyacala kutsi kubonakale kakhula kutsi emaphethini lamanengi ekusetjentiswa newekukhicita kwanyalo awanako kusimama futsi anemtselela lomubi lobonakele kusimondzawo . 
Lomklamo kungenteka ubeke sicindzetelo lesikhulu kusakhiwonchanti samasipala netinsita . 
Sinelitsemba lekutsi hulumende wesifundza utawuchubeka , ngekubambisana nabo bonkhe balingani , kufaka sandla ekutfutfukiseni lizinga lemphilo yebantfu betfu ngekusabalalisa tinzuzo tetekuvakasha . 
Insangu ngiyo lehambembili ngekubhenywa lelandzela ngemuva kwetjwala . 
Lenye noma nguyiphi indzaba lengabhalwa njalo nje . 
Ngekwemibandzela yesimemetelo senhlekelele yesomiso , lelitiko lisite Litiko Letekulima kutsi lephetse kufakwa kweticelo . 
Ngulobudlelwano lobuhlangene lobetfula litfuba lekufaka emacenjini tikhungo . 
Kugcugcutela kutfutfukisa emakhono onkhe umuntfu lawatfola ngekuceceshwa ngangekufundza kugcilwe kakhulu kumitsetfomgomo yemakoporasi , lulawulo lwebhizinisi kanye nemakhono emisebenti tsite ; 
Kuhanjiswa ngesikhatsi kwemibiko kuSosikhwama weSifundza kutfutfuke ngemandla . 
Tindlela tiyalungiswa kute kucaliswe luhlelo lwekulawula indlela yekusebenta kwemakhansela . 
Balinganisi labacinisekisiwe batawukhutsatwa kutsi basebentise balinganisi labasamele kucashwa lababhaliswe ngiyo lebhodi . 
Letimali letengciselwa kubaphatsi betifundza nebabohulumende basekhaya tisuselwa-emtsetfweni futsi tisebaleni . 
Kulabane labatfolakele , labatfole kuceceshwa , munye lobekatati tinsayeya letihambisana nemfucuta yetemphilo kanye netinchubomgomo tekulawula imfucuta yetemphilo . 
Mphatsiluhlelo , sifundza setfu njengendlela yekuya e-Afrika silikhaya letinkhulungwane tebantfu baseZimbabwe , Botswana , Mozambique , Zambia nalabanye bachamuki labanyenti . 
Lomkhicito wekugcina nemiphumela kufanele kuhambisane naletidzingo tekulawulwa kwemphahla nerejista yemphahla ngekuhambisana nemitsetfo Yemafa . 
Sifuna kubona ema-NGO ahambisana nemtsetfo , nakungenjalo ngeke ubanike imali . 
Lebhajethi yemnyaka lephakelelwa kugcinwa kwetakhiwo letinebuniyo beLitiko Letemisebenti Yahulumende , Temigwaco Netetitfutsi ayineli kutsi yente umtselela lomuhle wekugcinwa kulensalelamuva . 
Loluhlelo lwekuphatsa lolungentansi lutakuniketa umongo walesifinyeto . 
Kwehla kwelizinga kucala uma timphahla setikulungele kusetjentiselwa loko letakhelwe kona . 
Inkantolo isungulwe ngemuva kwekuvunyelwa Buholi Bekushushisa Bavelonkhe . 
Ngekhatsi kumkhakha losemtsetfweni , kungahle kube nematfuba ekwendlulisela letinye tikimu temanti letitsite taHulumende kumaBhodi Emanti latawutsatsa tintsambo temsebenti wetimali kuwo . 
Insayeya lechubeka njalo lebukene neTemafa eSifundza kucashwa nekugcinwa kwetisebenti letifanele leticeceshiwe kantsi futsi letinemakhono . 
Umtsetfo Wemalevi Wekutfutfukisa Emakhono unika ngesikimu selevi yesibonelelo lesebenta kufaka timali temkhombandlela wekutfutfukisa emakhono eveni , njengobe kusho Umtsetfo Wekutfutfukiswa Kwemakhono . 
Kugcoka imibala legcamile kubita kutetsemba , lokwenta kubi yintfo lenhle yekuyentela libhizinisi . 
Neluhlobo lwendzawo letsengisa tjwala nalo ngalokunjalo . 
Kungeta kuloku Litiko livume kutsi kube neLuhlelo Lwekuvikela Kukhwabanisa . 
Inchazelo yemnotfo : Kusungulwa kwemboni yetimoto kutawusita tinkampani letincane letisebenta kahle letinyenti teNingizimu Afrika endzaweni yekusungulwa kwemsebenti , kungeta kwebungako , kuchutjekiswa kwebuchwepheshe , imiholo yeluhlobo lwemali yangaphandle nekutitsemba kwebhizinisi jikelele . 
Loluhlelo lulondvolotile futsi luphindze lulawule timali nekwenta wonkhe umsebenti wekulawula walelitiko . 
Umsebenti webumabhalane lotayelekile wekulawula emanesi kanye nekutfutfukisa basebenti . 
Ngekungetwa kwebasebenti lesimo sitawuba ncono . 
Lelibanga emkhatsini wanoma maphi emachweba lamabili kufanele abe ngendlela yekutsi lolokungcola lokuntantako akuhlangani ngalesikhatsi kunyuka lolokungcola lokuntantako kuntanta . 
Kulesifundza , sicela kukucinisekisa kutsi senta konkhe lesingakukhona kulungisa lenkinga . 
Litiko lilindzele umphumela walo wekufakwa kwesicelo sesabelomali kuSikhwama Samhlabawonkhe seShaneli Lechubekako ngeKusabalalisa , kodvwa litawuphatsa leso sabelomali lebasiphiwe ngaphandle kweluphakelomali lwalo . 
Lesinye setibopho tabo kulawula kushisa kanye nekwenta kancono kulawulwa kwemadlelo kute kutsi kukhuliswe loko lokuvale umhlabatsi , kuphilisana kwetitjalo netilwane kanye nekumelana netimo telitulu letimbi kakhulu . 
LoLuphenyo linelitsemba , noma kunjalo , ngekutsi nakubukwa kulokuphindvwa kwekukhohlakala ngemakleyimu eveni lonkhe , kwekutsi lokwephulwa kwemtsetfo kuyenteka . 
Kucinisekisa kulawula kungatfwali ngalokwendlulele akukafakwa kuloluhlelo ngenca yeluhlaka lwavelonkhe lokuvunyelwene ngalo . 
Sitatimende setimali semnyaka sesilungisiwe ngekuhambisana Nemazinga Latayelekile Latiwako Etinchubo Tetetibalo . 
Budlelwane nemave emhlaba bentiwa ngekweyama umlandvo wetebungcweti bekuphatsa kahle temave emhlaba emkhatsi wemibuso . 
Yenta futsi ufezekise Lisu leMakhono aseMsebentini elitiko . 
Kuniketwa kwema-akhawunti ahulumende wasekhaya kwentela kucitfwa kwemali lenkhulu kulelivoti . 
Lokungavunywa kwebufakazi bakhe ngulohola tingcogco bekungasiko lokungavisiseki . 
Kubonelelwa lokuhamba phambili kwetikhungo kulomnyaka lotawulandzela kutawuba kugcwalisa tikhala temakhono , kwakha emakhono , nekutfutfukisa emakhono . 
Ngalokubaluleke kakhulu , sigodzi siyetama kucinisa lamandla emakhaya kuveta ematfuba etekulima njengalesekusele kuvikeleka . 
Uma kukhona kubaluleka ekuchubekiseni lomklamo phambili , lokukhetsa lokunemandla kuyachubeka kuyocutjungulwa kusifundvo seKuhlawumbisela . 
Ngako-ke , yebo , temidlalotiyinkhomba yemmango : kudvumala netinhlungu , tinselele temnotfo wemmango nemihambo yemmango . 
Ngaphandle kwekuchaza umbono wemhlolimabhuku , kufuneka kucashelwe nati tintfo letilandzelako : 
Ngako-ke , kutfutfukisa tindzawo tasemakhaya kutawehlisa lomtfwalo wekufuna kuya emadolobheni kuletse kusimama kukokubili emakhaya nasemadolobheni . 
Loko lihhovisi leligcile kuko kunika buholi belisubuciko , lulawulo , kuphatsa kanye nekulawulwa kwemisebenti yonkhe yesikhwama . 
Buka bazuzi ngekuya ngekweluhlu lwekulindza , uma lukhona . 
Lelicembu lelisha lalabangena emakethe yebasebenti kwakha lisikelo lelisetulu kakhulu kulephrofayli yalabangakacashwa . 
Libanga lekuhlangabetwana ngalo netidzingo tebantfu mayelana nekunikwa nekulungiswa kwemagumbi abo ekufundzela , kwehlukene ngekuya ngesifundza nesifundza . 
Leligama lelitsi lobanjiwe lovalelwe lisetjentiswa kulendzikimba kuyo yonkhe ledokhumenti . 
Kufundzisisa ngebudlelwane emkhatsini wekufa luhlangotsi nekunatsa tjwala kuveta imiphumela lefananako . 
Lemisebenti ifaka luphenyo lwelebhu , kusetjentiswa kwemikhicito yengati , luhlu lwemitsi netindlela letahlukahlukene tekubamba sifo ngekutsatsa sitfombe sesigulane . 
Kodvwa , sibone kutsi tinkinga teMcwaningimabhuku Jikelele leticondzene nekubika kwelitiko ngemininingwane yekubika ngekwemigomo yekucwaninga emabhuku ledzingekako . 
Etikhatsini letisandza kwengca , umhlaba sewube yindzawo lengenasiciniseko kumabhizinisi , lobangela labanye kutsi bakhe tilulu tekugcina imali kunekusisa emisebentini lemisha nalekhulako . 
Imfundvo nekucecesha kwenta ncono kufinyelela ematfubeni emisebenti futsi kusita kugcine kanye nekusheshisisa kutfutfuka ngalokuphelele . 
Umangabe tonkhe Letigaba Tekwenta Umsebenti weLihhovisi Lemklamo seticale kusebenta , lolunyenti kulolwati loludzingekako kute kwentiwe luhlelo lwanome nguyiphi imibiko lesifinyeto ngahle luchaziwe kulesigaba Sekulawula Kuchumana kanye nesigaba Sekulawula Labadlala indzima . 
Ngaphandle kwaletinsayeya , Sibhedlela i-Emmaus yenta imitamo yekutsi lendzawo ifinyelela tinsita Tetemphilo . 
Lakhipha emaphoyisa lalawulako lalikhulu nemashumi lamane nesihlanu , bologadza labahlomile labalishumi nesitfupha , bologadza lababili labengetiwe labahlomile besakhiwe sekulawula kanye nemashumi lasikhombisa emalunga eluphiko lwekuphendvula ngekhatsi nekutungeleta lenkhundla yetemidlalo . 
Ufanele kutsi uphindze futsi wente lucwaningo lwetimo letitsintsa bomake , bantfwana , bantfu labasha , bantfu labadzala kanye nebantfu lasebakhulile kufaka ekhatsi timo letitsatsa sikhatsi lesidze kwelapheka , kudla , tekuphila kahle kwengcondvo , kubuyiselwa esimeni lesifanele , kuvikelwa kungaboni emehlweni kanye nekuphindze futsi ukhulume nebalawulitifo ngekhatsi kwesifundza ngaloko lokutfolile . 
Kwengeta ekuniketeni tikhutsati kukhulisa bumatima bemsebenti etinhlelweni temisebenti yahulumende , hulumende anganiketa emandla kwakhiwa kwemisebenti ngekuchuba ingucuko yebasebenti kusuka etimbonini letikhicita kancane letindzala , kuye kuletinsha , naletikhula masinyane . 
Bososikhwama betifundza nabo basitwa kutsi bakhicite titatimende temnyaka letihlanganisiwe . 
Letahluko letimbili letilandzelako tiniketa , tihole , ngekulandzelana ngekuhlela nekwakhiwa kwelutfungelelwano lwetindzawo letivulekile letingakakhelwa , nenkhombandlela ngekuhlela nekwakha tinhlobo ngatinye tendzawo lengakakhelwa . 
Lendlelakuhlola itawutfola kuphela kutsi ikhotheshini itawuchubeka nekucwaninga nekutsi ayingeke ifake emandla emaphuzu latfolakele eNanini . 
Tisebenti tintjintjana ngemisebenti letiyentako njalo . 
Kutfutfuka kwemigomo ekwakheni imisebenti yalabafundzele temphilo . 
Tinchubo tekucondzisa tigwegwe nato ticinisiwe . 
Litiko lelisha laBomake , Bantfwana kanye Nebantfu labaphila Nekukhubateka lisasungulwa , futsi lisesekunchubo yekutfola emandla ekufaka tikhungo kuze kutfutfukiswe imiphumela lebalulekile . 
Tikhatsi tekubamba imihlangano yemimango kute kutsi tikhatsi tibe tifanele kutsi babekhona . 
Ngukuphi lengingakakwenti kahle ? 
Buta lihhovisi lelitiko lasekhaya kute utfole kutsi satiso sekubhalisela kusetjentiswa kwemanti endzaweni yakho sesikhishiwe yini . 
Nangabe munye umlingani bekatselelekile bese wangasebentisa emakhondomu , sonkhe singatseleleka . 
Sikhwama Semshwalense Wekungasebenti besihlanganyele kuBudlelwane Bangasese Betemphakatsi nakusivumelwano phakatsi kweLitiko Letisebenti ne-Siemens IT Solutions and Services ( Pty ) Ltd . 
Masipalati ungutibuse wensita yemanti . 
Banikati labangatsengisi kudla batsi bake bayizama kodvwa sebayekelile kukutsengisa ngoba emakhasimende awasakutsengi lokudla . 
Sekukonkhe , ngalesikhatsi kutfutfukiswa luhlelo lwekusebenta lwalelive kufundziswe ngetifundvo letibalulekile , kusetjentiswa kwaloluhlelo , kanye netinchubo tekuchumana letihloswe letizama kutfola imibono yemphakatsi ngenchubekela phambili yekusetjentiswa kwaloluhlelo lwekusebenta . 
Kodvwa ke , nomakunjalo , batawakha sikhungo lesisemtsetfweni lekutawubhaliswa kuso umhlaba lobuyiselwe . 
Phindze ubhale lomusho lokhonjiswe ngentasi . 
Kuniketa intfutfuko kutetimali , tebasebenti , tentfutfuko yebasebenti kanye netelusito lebalawuli kanye nemsebenti wekuphatsa kulitiko . 
Sungula kuchubekela embili kwetintfo letikhetsekile noma imisebenti letfolakala esiminyaneni , ngekhatsi kwalapho kunekuchumana lokuya kulemphambanomgwaco . 
Sengiphetsa , Make Somlomo , kufanele kutsi sikwemukele kutsi live lakitsi libukene nenkinga yavelonkhe yebuholi ngaphasi kwaHulumende we-ANC futsi loku kunemtselela lomkhulu kulabo labahlaseleka kalula emimangweni wetfu kanye nesive sonkhana . 
Likhono lekutfutfukisa kuchumana , kwakha nekugcina inethweki yebudlelwane betebuchwepheshe kuze kukhuliswe kutfulwa kwetinsita . 
Kumcoka kuhlala ubuka bukhulu benhlekelele yekuwa kwemnotfo . 
Bukadzebona lobufanele emisebentini yebasebenti kutawubeka etfubeni . 
Njengoba kuniketwe bukhulu bawo kanye nemandla ekucasha linyenti letisebenti letingenawo emakhono kanye naletacoshwa emsebentini umbono wahulumende ngalomkhakha kufanele ubuyeketwe . 
Uma ngabe loko lokungaba ngiko kwesekelwa ngulolunye lucwaningo lwetesayensi lolunyenti , kutfola sigaba sekuba yitiyori . 
Lemitamo ibe netitselo letitsite macondzana nekunciphisa buphuya kanye nekungalingani . 
Kanyenti lokutfutfukiswa kwaletinsita netinsitakwenta kuhlanganiswe netinsita temanti , kunetisa kubambisana nekuhlela kanyekanye . 
Kubuka tibuyekete nekutsatsa tincumo tebasebentisi betekunakekela ngetemphilo ngekusitwa noma ngekungatikhetseli . 
Kunetigaba letitsite temtsetfo we-EU letilawula emanani emkhicito longatfunyelwa ngaphandle , timakethwe tibuye titsengiswe ngekhatsi e-EU . 
Kunetizatfu letinyenti taloku , akusito tonkhe letihambisana-nentsela , kantsi kungaba kutsi lokunyenti kungachubeka njengakucala ngalesikhatsi lokulusito lentsela kuhociswa . 
Loku kufaka kululekwa kutemtsetfo lokukhetsekile nekwetintfo letijwayelekile letimayelana netetisebenti , tidzingo tekutfula umbiko , kanye netindzaba tetimali . 
Buve-nyenti bungakhetsa emkhatsini walokubukiwe lokubili . 
Kwentiwa lucwaningo lwekutfola sidzingo semhlanganosikolwa wemodeli yetekuvikela kukhubateka emsebentini mayelana netinsita talabakhubatekile . 
Lwati nekuvisisa tinchubomgomo tetinsita tebantfu , tindlela tekwenta , imitsetfo lemisiwe , imitsetfo lekhona nyalo lehambisana netemfundvo nemisebenti yahulumende . 
Liphindze likhutsate futsi lilawule tonkhe tintfo letiphatselene netinsita telwati lwekucwaninga indzawo lenkhulu kube kwentiwa tilungiso kutilinganiso tekujika kwemhlaba nekuhleleka kwetintfo letiphatsekako temvelo naletentiwe , kanye nekuhleleka kwetindzawo letitsite , lokufaka ekhatsi Takhiwonchanti teDatha Yekuhlela Tindzawo tasesilungwini eNingizimu Afrika . 
Lapho kuvunyelwe khona imali lebolekiwe , tibonelelo letinyenti nakucatsaniswa nekuboleka batawunikwa eminyakeni lesacala yekufundza kutewuncishiswa umtfwalo wetetimali kutitjudeni . 
Lokufakwe kuloku kwekutsi tinsitanchanti te-ICT titsambile etindzaweni letitsite lapho takhamuti letinyenti tihlala khona ngenca yaloluhlelo lebelukhona lwangaphambilini . 
Hlonipha imihlahlandlela yetinsayeya kuvimbela kulahlekelwa yimoto kanye nemonakalo ngaso sonkhe sikhatsi . 
Hulumende wesifundza wemukele inchubo lechutjwa yinhlonipho . 
Umcondvo welicembu lesikhungo lesenta lokunyenti uniketa kufaka emacenjini lokugucukako endzaweni lefinyelelekako . 
Ngalesikhatsi ngemnyaka lophelile , umnotfo weNingizimu Afrika bewusendleleni yekuvuseleleka leyetsembisako . 
Sakhiwonchanti semgwaco , noma singulesivamile , asilingani kantsi siminyene etindzaweni tasemadolobheni . 
Loluhlelo lwebhizinisi lwemklamo kufanele lukhombise kutsi imiklamo itawusimama njani ekupheleni kwalesikhatsi setimali . 
Kulesinye sikhatsi , tinsita tibekwe ngemcondvo lofana newemalungelo . 
Waphunyukelwa ngulona lomunye umntfwana kodvwa wakhona kuvikela lona lomunye kulokucindzetelwa bantfu labebawela etukwabo . 
Inhloso yekusebentisa emafomu ekufaka sicelo kufanele ivele ngenhla kwawo onkhe emafomu ekufaka sicelo . 
Esikhatsini lapho bekukhona kumelelwa ngekwemtsetfo , bekubukwe kwekutsi bammeli labatawukhokhelwa nguMbuso ngalesinye sikhatsi abawati umsebenti noma abanamakhono kunalaba labasetjentiswa banikati bemapulazi . 
Kwakha kufanana nekubalula kulenchubo yekutsenga . 
Nisivumele kutsi setfule emasu lamasha kantsi ngekusekela kwenu , tonkhe letindlela letinsha seticalile kutsela titselo . 
Imikhakha ngamunye ingafuna kubhaliswa kweKhodi yeMkhakha levumela kusetjentiswa kwaletinye tinkhomba njengendlela yekuhlola kufaneleka kwekulungisa kweTigaba letinyenti teKukala usebentisa Imitsetfosimiso lekhishwe ngaphansi kweMtsetfo weKusebenta ngeKulingana . 
Balamuli labatimele kumele bakhulunyiswe bese baniketwa umsebenti wekwenta simo lesifanele sekucocisana kanye nekugcugcutela tindlela letivulekile tekuchumana . 
Cinisekisa kufinyeleleka nekuba malula kubasebentisi bemacembu lahlukahlukene . 
Khutsata kwenta-sincumolubambiswano ekuchazeni tidzingo , kubeka imigomo nekwakha tinchubomgomo netinhlelo ekusebentiseni letincumo . 
Ngisho nelitiko lelihlola emabhuku , leliniketwe umsebenti wekubona lokungahambi kahle kuloluhlelo , alizange likhone kubona lenkhinga . 
Lobuniyo baletindzawo letifaka kudla etikoteleni tigcile kubakhiciti betihenga . 
Lizinga lekusitwa ngetimali lincunywe ngekuya kwetingodla letiphelele njengobe kunconywe ngumhloli ngaleso sikhatsi . 
Tintfo nemisebenti lehleliwe yeLuphiko ngekwemvelo tidzinga kubakhona kwetisebenti kanye nelinani lelivumelekile netinhlelo tekusekela . 
Incenye yalendlelasu kutawuba ngemahlelo emakhono latawucinisa emakhono elibhizinisi alabasebenta ngetanda nekucinisekisa tindlela tekuphila letisimeme talabasebentisi tandla . 
Ematiko asalubuka loludzaba futsi atawuphendvula ngendlela yakhona nakuchubeka sikhatsi . 
Tinsita Temtsetfo tekulandzelela lokwakhiwa kabusha kwemtsetfo nekukhicitwa kwemitsetfo Yabomasipala ngekwesicelo Sabomasipala . 
Litiko lichubeke neluhlelo lwekucinisekisa kufinyelela etakhiweni tahulumende kubantfu labakhubatekile . 
IMIGOMO NEMIBANDZELA YEWEBHUSAYITHI YE-SARS 
Yonkhe lemigomo ibhalwe kumtsetfosisekelo wekhophelethivi ngayinye . 
Leyunithi seyicale ngalomklamo wekwetfula Luhlaka Lwekulawulwa Kwengoti kuboMasipala kubomasipala . 
Tidzakamiva ngalokugcwele : Loku kufaka ekhatsi tintfo letiphilako tesayikho letingatfolakala kumvelo noma tikhishwe etintfweni letinesayikho ngekwemvelo . 
Silinganise imisebenti yekuphendvula kwetinchubomgomo ye-Australia , Iceland , New Zealand , Norway , ne-UK , kanye neBrazil , Colombia , Chile , Korea , Turkey , kanye neNingizimu Afrika . 
Loku kwanciphisa tingoti talabahamba ngetinyawo kanye nekugijimisa ngesivinini lesikhulu nekungapaki kahle timoto dvute nesikolwa . 
Loku kumele linani lelingetiwe lekwehlisela kwemikhicito yetekulima kubatsengi , lokufaka lokunatfwako nelubisi . 
Lizinga lebungoti bungoti bekulahlekelwa lokuvela ngenca yekuntjintja kwemakethe ekhatsinekhatsi netimali , lokungaholela ekuvulelekeni kwengoti lokungafuneki . 
Letinchubo tekubanjalo seticinisekisiwe ngekuhambisana nekuba njalo kwetebucwepheshe ngekufezekiswa kweDizayini yeKuma kweteBucwepheshe . 
Kufinyelela kutetinsita letisisekelo kunekufunta lokukhudlwane emazingeni ekuphila nelizinganhle lemphilo yebantfu lebaphila kunoma nguyiphi indzawo . 
Lekhopholesheni iphindze ikhulise malingena ngekutsengisa timphahla nemisebenti nangentalo letfolakele kutikhungo tetimali . 
Wona ke atawubekwa lapho kufanele khona . 
Nobe kunjalo , emazinga lahlukene emikhawulo akhungetse kulawulwa kwanabu buhlanganyeli . 
Akusilo nje lubito lwekutsi bantfu baseNingizimu Afrika babambane kwakha live lelingenabo buphuya kanye nekungabi nenjabulo . 
Kukala imitselela yetintfo letinyenti letehlukene mayelana nesivinini sekuphendvula . 
Kudzingeka kwekhopha , izinki , nemanganise kusetulu nakucatsaniswa nembila . 
Loluklayo luyasebentisana futsi luvumela kutsi kube nekucatsanisa ngco imiphumela letfolakele . 
Sihlangene neMcwaningimabhuku Jikelele weNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi atikho tindzaba letingakasonjululwa . 
Kuhlakatwa lokunakwako kwekulawula bungoti kuchaza kugcina kheshi lowanele , kuba khona kwekuniketwa kwemali ngekusebentisa linani lelanele letikhungo letitimiselako temali . 
Bafakiticelo lasebatsetse umhlalaphansi kuMsebenti waHulumende ngenhloso yekutsi angeke baphindze bacashwe futsi noma bamenyetelwa kutsi abasacinanga ngekwemphilo angeke babukwe . 
Lesicashunwa sisetjentiswa kuletinye tigaba teMtsetfo lebeyibukwa tinkantolo . 
Kwenta lula loluhlatiyo tizatfu letintsatfu letibalulekile tibonakele , letingasetjentwa futsi kutfola lokunyenti kwalomnyombo waloko lokuchuba kusebenta kahle . 
Ngaphandle kwalobufakazi bemlomo , ubuye waniketa emaphepha ekusekela njengebufakazi . 
Kuhlunga lokusebentako kwetindlela tekubaleka kungaba ncono kuphela uma ngabe kungaba khona emaphoyisa ethrafikhi lamanyenti , noma kukhule lizinga lekusebentisa itheknoloji . 
Lomkhakha kwanyalo mncane kakhulu kulesigodzi kantsi unetigayo eMount Ayliff nalokunye lokuncane . 
Inhloso yalomhlangano kuhlanganyela kanye nemphakatsi kanye nalabatsintsekako endleleni lehlelekile kuze kutsi takhamuti tigadze kuletfwa kwetinsita kubantfu . 
Lababhidako kudzingeka kutsi bakhombise intsengo lengetulu nome lengephasi kwentsengo yemakethe lencike ekucedzeleni konkhe ngakunye ngakunye kanye nekufaka tonkhe tindleko , lokufaka ekhatsi i-VAT , yalomklamo . 
Bafundzi batimbandzakanya etigabeni letahlukene tekulalela , kukhuluma , kufundza , kanye netinchubo tekubhala . 
Lamahhovisi eBacondzisi abuke umnyaka lotako futsi iyakholwa kutsi utawuba ngumnyaka lokhicitako njengalona lowengcile . 
Kuhlakanipha kusitjela kutsi kufanele singacitsi sikhatsi senta umsebenti losewentiwe ngulomunye umuntfu waba yimphumelelo ngekusebentisa imizamo lefana nekuhlanganisa emakoloshi etemfundvo abothishela ehlelweni lolusha lwetemfundvo lephakeme . 
Luhlelo Lweluphawu Lwabonkuzimalanga lapho bochwepheshe labanemakhono lasetulu kakhulu aniketwe umsebenti wekubeka luphawu emkhatsini webahlali baseNingizimu Afrika bese baluka intsengo yaloluphawu kumphakatsi wendvwangu . 
Lesikhungo sisebente neBetimali tahulumende , Inchubomgomo Yentsela Nemphahla Nekusebentisa kuhlola nekwecwayisa ngetiphakamiso tetinchubomgomo telitiko nemitamo yemabhizinisi laphetfwe nguhulumende . 
Lapho sitinta sekucamba kabusha sitsintseka ngekutilunganisa naloluntjintjo loluchubekako kusimondzawo , imitsetfo yesitinta itsintseka ngekugcina kusimama nekuchubeka ngekhatsi kwenchubo . 
Ngenca yalokukhetseka kwemsebenti webunjiniyela baselusentseni , umsebenti wekuhlukana kwetakhiwo letingaphandle nangekhatsi elwandle uyanconywa . 
Lentalo lecitsiwe kulomnyaka ayikafakwa kuleticwadzi . 
Kulombiko wekubuka luhlatiyo kubuka inkinga bekugcile kakhulu ezingeni lemhlaba wonkhe futsi etintfweni tembusave , temnotfo kanye netemlandvo letibanga kungavikeleki kwekudla . 
Tindlela teNchubo yeKutsenga talandzelwa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Sigaba se-21 nese-22 sawo wona loMtsetfo siyayivumela i-SAPS kutsi yakhe tinyatselo tekulawula kusetjentiswa kwalembeji yayo lesemtsetfweni . 
IMpumalanga neNyakatfo Nshonalanga bekutifundza letimbili kuphela tekubhalisa kutfutsa lokuphelele kwebantfu lokukahle etikhatsini letintsatfu . 
Ngembi kwekube lolubhubhane lulawuleke , imitselela lenjalo itawuba mibi nakakhulu futsi yandze kakhulu . 
Sivumelwane Setemisebenti kungenwa kuso kantsi sitawugadvwa Litiko . 
Litiko libeke eceleni ibhajethi lebekelwe kugcugcutela tebuciko kumimmango lengenamatfuba . 
Kulinganisa bungoti lobuya etulu nalobuya phasi kukhomba lisu leli tinhlelo tencitfo letinsha letitawudzinga timalingena letengetiwe nekwabiwa kabusha kwencitfo lokutawufakwa ngesikhatsi sasemkhatsini . 
Lokubambisana , kuvisisa , kusita kanye nelutsandvo loluniketwe bantfu lesihlangene nabo bekungalinganiswa nalutfo . 
Ibhida kulindzeleke kutsi igcwalise lokudzingekako lokulandzelako : 
Kunenchubomgomo yekuveta inkhohlakalo levikela basebenti labakhetsa kubika inkhohlakalo naleminye imisebenti lebugebengu . 
Luphiko lweLitiko libonile kutsi Sifundza saseMphumalanga Kapa sisembili kakhulu kunaletinye tifundza ekubukaneni nalawo macala lavela kuMbiko weKucwaningwa kweKusebenta weMcwaningimabhuku Jikelele . 
Ikomiti Lehlulela Emabhidi Yemgcinimafa Wesifundza ayikaphoceleki kutsi yamukelwe ibhidi lewandlula onkhe ngekuba phansi noma ngabe nguyiphi ibhidi . 
Lelikhotho laphetsa ngekutsi labamangali batfole kutsi lommangalelwa wephula lesivumelwano lesabavumela kutsi besule lesivumelwano njengobe benta . 
Njengemtsetfo lotayelekile yeluhlelo lwelufuto ngalunye , lokungenani sikhatsi sekwelulekwa sinye kufanele senteke . 
Lona ngumsebenti lomatima lonetindzawo letinyenti tekungavumelani ! 
Imitamo kumele yentiwe kute kwentiwe tibonelo letihambelako emihlanganweni yemimango kute kuphakanyiswe lwati lwekuhlukunyetwa ngekwebulili . 
LeKhomishane kumele iphatse loMtsetfo ngendlela letawenta lukhetfo lukhululeke futsi lufinyeleleke . 
Sosikhwama usebentise ngemphumelelo Luhlelo Lekulondza leSifundza . 
Tindlelakwenta Nemazinga ekuphakela etikoleni abukwa sisindvo kute kutsi tikolo letisemimangweni lephuyeiletiphakelwa timali letinyenti . 
Sikuvile futsi kukhala ngekusilela kwebasebenti etikhungweni letinye tetemphilo sabese singeta kuphakela kubhajethi Yetemphilo kubukana nalokusilela . 
Kuphakele lokujutjelwe nako kwentelwe kucinisa kuhlangabetana netidzingo letiyinhlitiyo letichubeka nekuniketwa leLitiko . 
Lendlelasu yentiwa yinsha minyaka yonkhe kucinisekisa kutsi ihlala imcoka futsi igcamisa tingongoma tekuchumana letingaba tibonakele ekuchubekeni kwemnyaka . 
Ngihola ngaLwesihlanu futsi lomholo uyagucugucuka . 
Tici teluhlelo lwetinzuzo letinsha letihlongotwako tiye tachazwa kuletahluko letendvulelako . 
Kamuva , umbala lomgcobane bukhwebeletane lohlukile uvela kuthiphu nasemaphetselweni alamacembe lamadzala bese abanematfunti lasaliwolintji nalokubovu . 
Lomtfolamphilo uphakela lensita kuvundle neplatfomu futsi uvumela nekutfutfukiswa kwebuchwepheshe , kwelashwa lokuyimphumelelo kanye nekukwati kundlulisela likhono kulabanye belaphi . 
Lokutawube kunakwe ngulelitiko kuguculwa kwetekulima kwemphakatsi eNingizimu Afrika . 
Kudzingekile kutsi emandla lalingene abe khona njengoba kugadza kanye nekuhlolwa kwetikhungo kudzingeka , njengoba loku kutawunciphisa kucitfwa nekulahlwa kwemfucuta lokungekho emtsetfweni etindzaweni letingakahleleki noma tekulahla letingakavumeleki kulahla imfucuta yetemphilo . 
Tindleko tekwenta ticelonkhokhelo tiyabukwa futsi tivunyelwe kwentela kucacisa . 
Kufanele kutsi batsengisimphahla bangete tivumelwano tesikhatsi lesibekiwe njalo ngenyanga , uma umtsengi ahlulekile kucima tivumelwano letinjalo . 
Lomunye umsebenti wetenhlalo lomcoka wetindzawo letivulekile leticinile kuhamba utelule noma kuphumula . 
Umbutfo Wemphi Waselwandle wase-Afrika utawubekwa kucinisekisa kutsi lokutsandvwa yi-Afrika kwaselwandle kuphephile . 
Kwenele kusho kutsi nanoma ngusiphi sinyatselo lesijule emitsetfweni letsite sitawuba ngulesimatima kakhulu kulokushube kakhulu . 
Inhlanganisela yelingetulu lelitsambile nalelicinile kufuneka liniketwe , letinye tinhlobo telingetulu tibekelwe umsebenti lomkhulu lofana nekutfwala timoto . 
Lelidolobha nalo lingumphumela wenchubomgomo yekubandlulula futsi litungeletwe yindzawo yekulima . 
Linani lekugcina lingalendlela lelandzelako ; 
Lemisebenti lekhetsiwe kufanele kube nguleyo lefanale kakhulu futsi kufanele ibe nemphumela lomuhle kakhulu uma kubukwa kubita kwayo . 
Kute kutsi kuvikelwe kudideka endzaweni yekusebentela nekukhutsata batsengi nekuvikelwa kwalababolekako , inkapani itawuvunyelwa kubhalisa ligama layo nganoma tiphi tilwimi letimbili letisemtsetfweni . 
Emanani lamancane angakhululwa aye endleni . 
Lonesikweleti lesesindlulelwe sikhatsi , angeke achaze kutsi lokubhadala kwencenye letsite yalesikweleti kule-akhawunti . 
Kwengeta , kungavunywa kutsi Hulumende usolo ukhishwe khashane kutakhamuti futsi bantfu abakhoni kufinyelela tinhlelo tahulumende letentelwe bona . 
Lesikhungo sihlose kuphangisa tinhlelo tetimali temsunguli nebalingani bemkhakha wangasese ngesikhatsi lesisemkhatsini . 
Tinsita letsekele emnceleni tidzinga kusungulwa . 
Kumele kwentiwe kucace kutsi ledatha lekhonjisiwe yatsatfwa ku-IDC ngekhatsi ku Kumgcinimafa Velonkhe kantsi icinisekiswe ngedatha leyamukelwe ivela kulabanikelako . 
Netidzingo tetekutfutsa Tasosikhwama wavelonkhe tetfulwa ngesikhatsi tifundza toyimfica . 
Lokulandzelako nguleminye yemibono lesisekelo lemayelana naloku : 
Ngamfuna lomntfwana , kepha amange ngimtfole . 
Letinchubo leti tigcinwa teMafa taVelonkhe , lapho khona teMafa eSifundza tona tinesibopho sekulawulwa kwema-akhawunti ebasebentisi kanye nekusetjentiswa kahle kwetinchubo . 
Lokwendluliswa kutawucala kusebente nangabe sonkontileka asacedzile kutfola inkhokhelo kumcashi nome ngabe ngukumuphi umuntfu egameni lemcashi ngetintfo tekwakha kanye netimphahla njengetintfo tekwakha letisendzaweni yekwakha , inkhokhelo yemali legciniwe yaloko ayikafakwa . 
Sungula , sebentisa futsi nakekela luhlakamsebenti lwekulawula loluhambisana nemasu labanti etemnotfo newetimboni kute kugcugcutelwe kusebenta lokutfutfukisiwe kwemkhakha wetekutfutsa . 
Imali lengenako kulomasipala letfolwa ivela kulentfutfuko yendzawo lelipulazi yeligalufu lephakanyiswako itawuholela ekuhlanganisweni lokubalulekile kumitfombo yemali yaMasipala . 
Nanoma imisebenti lematima netikhungo kufanele kutsi tibe ngephandle emigwacweni , kubalulekile kubona kutsi intfutfuko eceleni kwato ngeke ilingane . 
Nobe kunjalo , kuletinye timo , batali ababoni ngekufana , kantsi lomunye utawubaleka kulelive nalomtfwana . 
Seluleko ngeklayimethi kumele sisabalaliswe ndzawoyonkhe . 
Sibe ke sesihlola ngalokunabile tincumo tetinchubomgomo tetimali kumave lahlose-kwehla kwemandla emali kute sitfole lwati lwekutsi yini lebangela kuphendvula kwemabhange esive kulokungakalindzeleki . 
KwaZulu-Natal imfucuta-yaselwandle leyakhekile beyihlolwa kusetjentiswa emasu ekuhlola shevu eminyakeni leminyenti . 
Kugcugcutela kusetjentiswa kakhulu kwelwatiso kanye nekuchumana ngetebuchwepheshe kanye nangaletinye tindlela temcondvo lomusha kute kwentiwe ncono kuphatfwa kwemsebenti wahulumende kanye nelulawulo . 
Lokucuketfwe ngulesihloko kumele kufake ekhatsi lokulandzelako : 
Lendzaba yetincesitelo ivele kakhulu kumsebenti wemakhomishana lanjalo . 
Tindzawo tasemaphandleni ngito letingakatfutfukiswa kakhulu letinetindzawo letivuleke kakhulu . 
Tinzuzo letitfolakala kumasheya tifanele kutsi ngalokubonakalako tisetjentiselwe kutfutfukisa ummango ngekutsi kwakhiwe imisebenti , inhlalakahle , kutfutfukiswa kwemakhono , kuba nemabhizinisi kanye nemalungelo eluntfu . 
Lemali futsi netimakethe temali kanye namacembu emphahla alawulwa ngekhatsi yi-PIC . 
Kugcina sakhiwonchanti kanye nalenye imphahla lekhona . 
Kuvuselela kabusha lokukhulu kuvinjelwa kweswelakala kwetimali . 
Emagagasi lanemandla atawuniketa atawubangela kundluliselwa lokudze kwekuhanjiswa kwemanti . 
Sidzingo sekutsi intfutfuko ibe yinchubo leholwa bantfu sisisekelo . 
Kutfutfwa kwetinsila nelindle kusasele njengensayeya lenkhulu kuyo yonkhe Lendzawo ikakhulukati kutindzawo tekuhlala letingakahleleki Kumiklamo Lehlanganisiwe yabomasipalati . 
Futsi , lolunye luhlangotsi kube timphumelelo tetinhlelo letinyenti letehlukene lebekuhloswe ngato kukhuphula emazinga elucwaningo lwemkhakha lotimele kanye nekutfutfuka kwemnotfo . 
Lesayensi yekubala ngangcondvomshini yelinani lelisita kulinganisa ingaba nemtselela lomkhulu kutilinganiso temali kanye netindleko tangemphela tekushintja kwemazinga ekusebenta . 
Dlalani nanobe ngumuphi umdlalo lotawukhombisa lutsandvo lwemndeni . 
Letingucuko tikhombisa kwekutsi loluhlelo luchubekile lwakhona kucondzana tindzaba letibaluleke kakhulu kulenhlangano nekuvikela lomtselela waletindzaba kuLelitiko lonkhe . 
Emanethiweki lakhiwe ngemakhophelethivi , abitwa ngalavundlile , kuwahlukanisa kulawo lapho lunye noma emabhizinisi lamanyenti lanemtsamo lomkhulu ayincenye khona leluhlobo lolucondzile . 
Emafutsa abhekilanga , emafutsa ekupheka kanye nentsengo yemajarini isimeme ngekuntjintjantjintja lokumbalwa kuntsengo lelingene . 
Bantfu bahlala basemkhatsini wentfutfuko kantsi , ngalokunjalo , tinhlelo titawuhlala ngekucaphela tibeka kugcizelela lokutsite ekuniketeni emandla imiphakatsi yasemaphandleni kute ikhone kutimela endleleni yayo . 
Lomkhicito ubese udlalelwa letinye tiboshwa leticinisekise letingcikitsi nalokucuketfwe ngendlela labenta ngayo nekushaya tandla . 
Lesiboshwa sababelwa liso langasencele . 
Sifuna kutsi lokungenani sibe nesikolo sinye esigodzini . 
Loluhlelo lutawuchubeka nekusondzeta hulumende kubantfu kanye nekwenta kube lula kuphendvula kutidzingo temphakatsi . 
Kucinisekisa kulawulwa kwetinsita tekuhamba ekhaya nasemaveni angaphandle . 
Linani letinhlelo tasemafama kanye netinhlelo tekulawula tisunguliwe . 
Kumele kwenta ncono kwetitfutsi kususelwe kuloko lokukhoneka ngekweliciniso imitfombolusito leniketiwe , sikhatsi netincindzetelo temandla , futsi bavumele litfuba lelanele lekubonisana nalabatsintsekako labamcoka . 
Kubhalwa kwenkhundla kufanele kubhalwe ngemibala lehlukile , kusita lendzawo lefanako kutsi isetjentiselwe imidlalo lehlukene , uma kwenteka futsi kufanele . 
Timo telitulu letibandzako noma timvula letinhle tingehlisa linanibantfu . 
Mayelana netitjalo letihamba tihlasela tinkhundla letivulekile , imisebe igcwaliswe ngetjani lobungesibo bendzabuko kakhulu futsi tjani lobunengi ngilobuvele emaveni angaphandle . 
Nanoma kunjalo , kute sidzingo setinhlelo tekutsenga kutsi tisebente njengesilawuli tiphindze tichumane nelwabiwomali ngekusebentisa emashejuli ekunciphisa . 
Kwesibili , sigodzi ngasinye esifundzeni sinelihhovisi lelinetinsita-tonkhe lelilungiselwe kutfutfukisa emakhophelethivi . 
Suphavayiza tisebenti , kwentiwa kwemtfombolusitobantfu kanye nekulawulwa kwekusebenta . 
Nembala , kusukela lapho uchubeke nekukhombisa kuvuna luhlangotsi wabuye futsi watesekela kukucabanga lokungemanga aphindze futsi watenta locatsanise emathranzekshini ecinisweni lebekungenjalo . 
Libanga leliphephile kungaba , nakucatjangwa , kungancunywa ngeluhlobo lwemboni letsite , lapho emazinga ekungcoliseka kwemoya kulomkhawulo wakhona ungaba ngulowamukelekile etindzaweni letihlala bantfu . 
Uneligcogco lelihle kakhulu letinsalela tebantfu bekucala uphindze futsi ugcine emagcogco lamakhulukati ehephatholoji newe-onitholoji lapha ngaseningizimi ne-Afrika . 
Umgomo awuzwanga ngalokuphelele ngenca yekutsi umceceshi wabese uyagula . 
Emakhophelethivi afaka sandla ngco nansombo ekucedvweni kwebuphuya kumalunga nakubasebenti , kabanti kumiphakatsi lebasebenta kuyo . 
Linanimali lelilungile lemathulusi etimali lekungahwebelwana ngato emakethe lesebentako , sibonelo , emakontileka lwekuhwebelana ngawo emkhatsini wemacembu , ancunywa ngekusebentisa emasu ekulinganisa . 
Intalo ayifakwa kutikweleti letisalele emuva . 
Loku kusho kutsi kudzingeka umsebenti lomnyenti ekulawulweni kweTB . 
Lokumcoka kukunaka kutsi akusiyo lenhlanyelo nome lensekese lesalako lemcoka , kepha ngulamafutsa langakahlutwa ajikanelilanga . 
LeLitiko kanye netikhungo letifanele kufanele kutsi tiphakamise emakawosi futsi tijoyine imitamo yekucedza loko lokubitwa ngekutsi " Lubondza lwaseBerlin " lolukhona kulommango wetfu lontekenteke . 
Luhlelo lwekubhajetha lwalelitiko bese njalo lwentiwa ngekubuka lemiklamo lekuvunyelenwe ngayo futsi lesayiniwe kuletivumelwano telizinga lekusebenta . 
Babhidi kumele kuletfwa kwemikhicito ngekuhambisana nalemiyalelo levela kulamafomu lasemtsetfweni eku-oda lokusukela kutiphatsimandla letiyincenye kanye netikhungo letifaka ema-oda . 
Nakungentiwa ngefashini yekufaka konkhe nekubamba lichaza inchubo yekutfutfukisa indlelasu ingasita ngekubona tindlela letinsha nekucabanga tekubalekela tinkhulumo mphikiswano tanyalo letingatali lutfo . 
Lihhovisi leMcondzisi yasebenta ngekusungulwa kweluhlaka Lwekongiwa Kwetitfombo Letelaphako kanye neLisubuciko Lelulawulo kanye nekusungula Likomidi Lelulawulo Lwetitfombo Letelaphako lelihlanganisa ematiko , ngenhloso yekulungisa tindzaba letiphatselene nekutfolwa kwetitfombo letelaphako . 
Lokundluliswa kwesincumo selicala ngumdlulisicala wesibili kuyaphumelela . 
Lokunye , siveta kulungiswa kwesikhungo sitosebenta . 
Timbangela tebungoti lekufanele ticatjangwe letingabambelela lolungenelelo noma tigcine ngekutfunyelwa lokungasiyo imphumelelo tifaka phakatsi : 
Noma kunjalo , noma ngikuphi kwaloku lokubili lokuniketwe ngenhla ngalokutayelekile kutawubita kakhulu kutsi kusetjentiswe ngaphansi kwetimo telisiko lemanti . 
Utsandza luphi luhlobo lwemculo ? 
Kukhula umnotfo wesifundza lohlangabetana nako kungachazwa nganhlanye njengalokute imisebenti . 
Bakhi badzinga umsebenti lochubekako nalosimeme , kuze bakhule , batfole lwati nemakhono , bangenise imali yekutsenga tisetjentiswa nemathulusi nekucecesha basebenti babo . 
Imvamisa tiphatsimandla tendzawo betingenayo imali leyanele , noma tisebenti letanele leticeceshiwe kuze bakhone kuhlela bese benta umsebenti wabo wekulawulwa kwemfucuta . 
Noma ngutiphi tinchubo temishwalense letitsetfwe nguSonkontileka kuvikela timphahla letiletfwe ngenkontileka kumele itsatfwe ngenkampani lebhaliswe eNingizimu Afrika ngekwemitsetfo yenkapani yemshwalense . 
Ligunya lebunikati yindlela leyetayelekile yekuba nelilungelo lebunikati bemhlaba ngalokusemtsetfweni futsi lomhlaba uvamiswe kusetjentiselwa emadlelo lamakhulu . 
Cedza iphosta yakho bese ukhombisa ngayo eklasini . 
Emanani lakhokhelwe ngembi kwesikhatsi noma lesekukhokhelwe afakwa kusitatimende sesimo setetimali ngalesikhatsi imali ikhokhwa . 
Lolwatiso lolwetfulwe kulelifomu le-elekthronikhi le-Adobe litawukhishwa njengoba linjalo . 
Lokwehla kwalamazinga ekusetjentiswa kungabalwa njengalokubangelwe kukhatsala lokuhloliwe njengoba loluhlelo belusebenta kuleminyaka lesitfupha lendlulile . 
Ngekubuka kwenchubomgomo , imininingwane lephelele lengetiwe ngephrofayili yebungoti besikweleti kufanele isite kwenta ncono sakhiwo setinhlelo tenchubomgomo yemali yahulumende tesikhatsi sasemkhatsini . 
Kubeka liso kanye nekuhlolwa kwetigodzi letikulugu lwelwandle bekusembili emsebentini wetiphatsimandla tesigodzi kanye netinhlangano futsi kwentiwe ngetindlela letinyenti letahlukene . 
Lwati lweminyaka lesitfupha ngemva kweticu temfundvo kantsi ubhalise njenganjiniyela loceceshiwe . 
Angiyiboni mbamba inkinga mayelana nemsebenti wami wesikhatsi lesitako ePhalamende . 
Loku kutawuhambisana nekwehliswa kwekuhluka ngemiholo emkhatsini webantfu basemakhaya nebasemadolobheni , emadvodza nebafati , kuholela emiphakatsini lefaka ekhatsi konkhe nalebumbene . 
Kuhlanganisa irejista yetintfo telihhovisi letingaphumi tifakwe kuleja yekubhala lokusetjentisiwe . 
Lendlela yekungenelela ibukana nakokubili lokusikhalolusizi lesimilile kubohulumende bendzawo , kanye netindzawo letibuke simo sencindzetelo ngekushesha emiphakatsini . 
Utsite lamanye awo afana neluphawu lwedola kantsi akhombisa kutsi utawutsandza kuba sigwili ngalelinye lilanga . 
Ufuna labahloli tincwadzi basho kutsi letitatimende temali ' tikahle ngaso sonkhe sikhatsi '  . 
Lenchubomgomo inika sicondziso sekutfola nekutsenga imiklamo yelucwaningo kutikhungo tangaphandle tetifundziswa nakutikhungo telucwaningo . 
Kusenesidzingo sekuchubeka nekwehlukahlukanisa umnotfo nekwengeta linani lokufanele kutsi kwenteke kubukana nalokwehla emkhakheni wetekulima . 
Lesigaba lesi sidvweba luhlaka lwekuhlatiya . 
Emcondvweni wami , loku kuyavumeleka ngalokusemtsetfweni ngoba umyalo wekudla uphikisana nelipulazi njengembangela yelicala hhayi tinzuzo tekutsengiswa kwelipulazi . 
Kwanyalo , bonkhe bomasipalati bayalulekwa kutsi balungise kahle lubalobalo lwabo luhleleke , babiyele kusebenta kwakho kute kutsi linani lelingilo lakokubili inchitfomali kanye namalingena kungentiwa . 
Nome kunjalo , lelitiko liyakubona kutsi lena yingcoco nenchubo lemankimbonkimbo lengetulu kwematiko , timiso tekushaywa kwemtsetfo kanye netinchubomgomo , tindlela tekwenta taphambilini , sigulane- , umndeni- , kanye nalokulindzelwe ngumphakatsi . 
Nanoma kubonakala kutsi loku kutawubita kakhulu , kumbono wetfu kutsi lemboni itfokotele kwesekelwa lokusezingeni kute ikhone kumelana naletindleko . 
Emazinga ekwati kufundza nekubhala asetjentiswa njengenkhomba yenhlalo lebalulekile yekutfutfuka nguhulumende kanye nema-ejensi emhlaba wonkhe . 
Umtsetfo Welilungelo Lembhali uvikela tincenye nome tigaba temisebenti lenguyonayona , lefaka ekhatsi temibhalo , kusakata , buciko , umculo njll . Kute kutsi umsebenti ukwati kufaneleka kuvikela lilungelo , kumele ubhalwe phasi , ucoshwe nome kube kutsi uguculwe waba kusimo salokuphatsekako . 
Kungaleso sizatfu-ke sineluhlelo lwalabo labahlala ngemuva emajalidini , ngobe linyenti lebantfu lelitsite kuLubalobalo lwaseNingizimu Afrika linemabhakede , bete emabhakede . 
Landzela luhlolo lwemiva , kulungiswa kwetintfo temenyu netibi temapleti . 
Sonkontileka utawuhambisa lemininingwane yeluhlelo lelandzelako ngesikhatsi sekhotheshini : 
Niketa tindlela talabahamba ngetinyawo letibhalwe tacaca futsi letinengcondvo kutikhungo tekushintja tetitfutsi , etindzaweni tekuphuma , tekungena kanye naleminye imisebenti kwentela kubalekela kudideka nekutsi bantfu bahambele etindzaweni letingakaphephi . 
Sebentisa ikhondomu yalomdvuna noma lomsikati . 
Kuphindze futsi kwentiwe simiso sekusungulwa kweNchubo yaVelonkhe yeTetindlu letawucinisekisa simiso lesisemtsetfweni sekushicilelwa kwenchubomgomo yavelonkhe yetetindlu kanye netinhlaka letincunywe yiNdvuna yeTetindlu . 
Esikhundleni saloko , sicashe ema-ejensi esikhwama endzawo kute alandzelele , acinisekise futsi atfule umbiko ngekusebenta kwetibonelelo . 
Lona ngumkhakha wekulinga lokutfutfukisa iNingizimu Afrika , ikakhulu ekulapheni ngasese . 
Kucedza emagciwane kanye nekulahla imfucuta lenekutsatselana emgodzini wemfucuta leyingoti ngetinchubo letifanele . 
Ngalesikhatsi lizinga lemakhophelethivi litfokotisa kakhulu , lizinga lekuphumelela lalamayunithi alikho , kukhombisa kutsi emazinga ekufa asetulu kakhulu . 
Sisombululo safutsi kumele sitfolakale endzabeni yaletikhumulo tetitfutsi tasemantini . 
Luhlelo lwekutfutsa kwemmango kufanele lufune kunika tinsita letihlangabetana nato tonkhe letimfuno leti . 
Kulesimo lesi , luhlala lwemfundvo yebatsengi betindlu lufisa kufezekisa leligunya lemandla lahulumende . 
Luhlolo letimo mbamba lucakile ngekwehluka lokukhulu kunaleto timo letisembili , kodvwa iminyakalishumi yesipiliyoni samhlabawonkhe luniketa kubonisa lokuhle . 
Balimi labanyenti abalitfokoteli ngalokuphelele ligalelo lelidlalwa yikhwalithi kutemnotfo telibhizinisi letibhidvo . 
Kugula kungabanga kukhatsateka nekwesaba kutigulane futsi kumcoka kubona kutsi indlela lesibona ngayo sigulane incike kuloko lokungemagugu , tinkholelo kanye nemasiko , kwatiswa ngumndeni , bangani kanye nemphakatsi . 
Bekutfokotisa kuye wonkhe ngendlela yekutsi besikhona kuchubeka silwela kutfutfuka ekunakekeleni lokusezingeni . 
Cinisekisa kulawula lokusebentako nalokufanele kwemibuto yekucwaninga emabhuku . 
Letinhlelo kuhloswe ngato kuvula emandla etekulima nekulondvolota kute kwakhiwe umcebo , kuncishiswe buphuya kuphindze kudalwe ematfuba emisebenti . 
Inhloso lephelele kufezekisa sifundza lesinetakhamuti letikwatiko kufundza nekubhala letitfole imfundvo lesisekelo kanye nekuceceshwa , lokwenta kutibandzakanya lokusebenta kahle kutinchubo tetenhlalo netemnotfo kanye netembusave . 
Kuyacaca kutsi kufinyelela tigitjelwa letikhonekako temmango kubalulekile kulinyenti lebantfu balesifundza kutfola emandla abo etenhlalo netemnotfo . 
Kungeteka lokukhulu kuya emiklameni wemanti laphakelwa ngebunyenti , imiklamo yekuhlantwa kwemanti nekusatjalaliswa kwemanti , nekuniketwa kwesabelo lesilingene sahulumende wasekhaya . 
Simo lesibi semgwaco edolobheni sibangele kutsi kube nesidzingo sekucala sinyatselo semklamo wekwakha lomgwaco lowafaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Njengoba bantfu ngamunye bangaphumelela ngekwemazinga njalo ngenyanga ngekuya ngeminyaka yabo yekusebenta , tibhedlela kufanele tisingule tinhlelo temadatha langemamanyuwali kucinisekisa kuhambisana nemtsetfo . 
Isaveyi yabodokotela belidolobhakati ikhombe kudzinwa kwebasebenti ekhatsi kwesimondzawo sekusebenta lesicinekisako njengensayeya lenkhulu . 
Emasu lamanyenti , lafaka ekhatsi kutfutfukiswa kwetitfutsi tesive , kutfutfukiswa kwekugcogcwa kwemali , kanye nentfutfuko ekuphatfweni nasekunakekelweni kwalenethiwekhi yemigwaco leve ikhona , ayasetjentiswa . 
Chumanisa ubuye futsi ulandzelele Tichubo teTekuphepha tebucwepheshe neMasubuciko . 
Tikhulu tahulumende netikhungo tebucwepheshe etincenyeni letinyenti temhlaba seticale kufaka esikhundleni setimiso nobe kungeta timiso tabo tekwakhiwa kutsi tibuke lemicondvo . 
Kubukana nalomtfwalo wesifo ngekucinisekisa kufinyelela kutinsita tesibhedlela salabagulwa yingcondvo . 
Sitawuba ngulabaphuye kakhulu uma sibeka enkingeni indzawo lesemtsetfweni yeSingisi . 
Umuntfu lonaleSitifiketi saVelonkhe ( Imphatfo ) utawukhona ku : 
Kulokunye , imali lengenako ichazwe njengentsela nanjengemali lengenako lengasiyo intsela futsi ichazwa mitfombo yayo netibonelelo letingaphandle . 
Yonkhe imali lengenako yelitiko iyavunywa kulesitatimende sekusebenta kutetimali , uma itfolwa kantsi bese ikhokhelwa kuleSikhwama seTimali seSifundza , ngaphandle nangabe kushiwo ngalenye indlela . 
Emakhaya eBantfwana labanyenti akhetselwa kutsi kulingwe kuwo lemodeli lensha . 
Ndvuna kufanele abike ePhalamende cishe njalo emuva kweminyaka lemitsatfu ngemiphumela yalokugadza . 
Uma loku sekuphumelele , kungasimamiseka kuphela uma tisebenti ebuphoyiseni tinakekela lemphahla shengatsi yato matfupha . 
Kulomnyaka lesihlolisisa wona , leLitiko lisebentise ngemphumelelo luhlelo lolwentelwe kugcogca timali letisalele emuva tetincola letitimoto . 
Imililo yabhidlita sakhiwonchanti , emadlelo futsi kwaba khona nekufa kwemfuyo endzaweni yaseMount Fletcher netincenye Tendzawo yeChris Hani . 
Labanikati bemapulazi bakhuluma ngekutsi lalabanye banikati bemapulazi kufanele basayine letivumelwano . 
Kulokubuyeketwa kuleminyaka timali lemitsatfu bekungenamitselela lemikhulu kakhulu yangaphandle lebe bemtselela lomkhulu kulokusetjentiswa kwemali leyabiwe . 
Kutsi Letinchubomgomo Tenkhambiso Yekubalisisa Ngalokwetayelekile Letimukelwe Bomasipalati ativunywe bese tiyasentjetiswa bese kutsi basebenti batetayeta kuhambisana nato . 
Uvumile kutsi Litiko belingakacini tikhatsi tonkhe ekuguculweni kwebulawuli . 
Umcondzisi Jikelele kufanele kutsi ancume sigaba sekunisekisa tekuphepha nome ngabe ngumuphi umuntfu nelilunga ngembikwekutsi licashwe nome livunyelwe kutsi lente nome ngabe ngumuphi umsebenti lotsite liwentele Temisebenti Yebunhloli kanye ne-Akhademi . 
Ndvunankhulu wesifundza ubeka lokubalulekile kwalesifundza ngalesikhatsi salenkhulumo ngesimo sesifundza . 
Indlela yemklamo bekunguleyekwenta kuhlindvwa kwelibhudlwane ngebunyenti etindzaweni leticokiwe futsi lendlela isite kuphumelelisa umgomo walomnyaka . 
Loku kukhombisa kungcubutana naletento tekwehlisa emazinga ekunatsa labonakala kuletinye tigodzi tasemhlabeni . 
Bavamise kuba nemtfwalo wekwenta kube nekudla kwekudliwa masinyane ngemakhaya abo , lokusho kutsi , banesivuno sekudla kunaleso sekwenta imali . 
Lamanye emareferensi nawuwacatsanisa kutintfutfuko kuletinye tinhlelo temazinga lahlukene ahulumende nawo atawentiwa kute kutsatselwe kulwati lwemsebenti lwalabanye ngembono wekwenta kancono lesimo saseNingizimu Afrika . 
Sifaka ekhatsi bonkhe bomalingena kanye nelusebentisomali , tincitfomali kanye nemphahla leyimali . 
Kute kwentiwe inchubekelembili lephatsekako kulendzawo , kutawusungulwa buhlanganyeli nematiko njengeLetemphilo neKuphepha kanye neKuvikeleka . 
Likomidi leLibandla laVelonkhe leTemphilo leteKutfutfukiswa Kwetenhlalakahle limema emalunga emphakatsi nanoma ngabe ngubani bonkhe labatsintsekako noma labanenshisekelo kutsi bete kulokulalelwa kwemhlangano wetingcogco nemphakatsi nekuletsa tiphawulo letibhaliwe ngalomtsetfosivivinyo lolandzelako : 
Masipala usekela Umkhankhaso weKutigcabha ngekuba waseNingizimu Afrika ezingeni lekutsi , kuze kutsi tonkhe tintfo tilingane , kukhetfwe kutsi kutsengwe timphahla netinsita tasekhaya . 
Tingucuko ekwedlulisweni futsi nesibonelelo ngeluhlelo futsi nengucuko yemalisibonelelo ibekwa emathebuleni lengetiwe ngelivoti ngalinye . 
Litiko Letemfundvo lavelonkhe linemsebenti wekwakha inchubomgomo , kubeka imigomo kanye nemibandzela , kanye nekugadza nekuhlola tonkhe tigaba temfundvo . 
Balele kumsiphalato wetingucuko . 
Kuyabonakala kulenchazelo kutsi tincenye letintsatfu lokudzingeka kutsi tibekhona ngembikwekutsi imphahla lokungahwetjwa ngayo ibekhona , lokubitwa ngekutsi inkontileka , imphahla yetetimali kanye nesikweleti setetimali nome samba sentalomali yelikhadi lesikweleti . 
Cinisekisa kukhutsatwa nekufezekiswa kwetinhlelo tekunakekela batsengi kulomasipala . 
Temafa ngekutfola lwati kumaphrofoma ekuphuma nekungena kwemali lengukheshi nemicombelelomali lengukheshi taba imali njalo ngemnyaka ngekufaka Emashejuli eKunciphisa ezingeni levoti neluhlelo . 
Loku kutawumbandzakanya kuceceshwa kwebasebenti kusita imimango kutsi ivikele emanti laphuma phasi kwemhlaba . 
Ibambisene neNhlangano yeBunye be-Afrika neBudlelwane loBusha beKutfutfuka kwe-Afrika , iNingizimu Afrika icale umsebenti wekubuyisela esimeni lesifanele , konga kanye nekuvikela emagugumafa ase-Afrika . 
Tilinganiso temali lebekwako lehlukahlukene tidzinga indlela tsite yekukala . 
Umnikati welilungelo , ilayisensi noma imvumo leniketwe noma lekhishwe ngekwaloMtsetfo utawubika kuNdvuna noma ngabe ngukuphi kuphulwa kwemibandzela yaloMtsetfo lokwentiwa ngulomunye umuntfu . 
Buhlanganyeli kumele bukhutsatwe ngekhatsi kutinhlangano temphakatsi kanye naleto letititfunywa letingekho ngaphasi kwahulumende ekusebenteni kwekutfulwa kwetinsita . 
Inhloso yaLomnyakashumi bekukukhutsata imphilo lenhle yebantfu mhlabawonkhe ngekuletsa buncono lobukhulu ezingeni letinsita talabaphuyile . 
Kute kwente kutsi lolokushiwo ngetulu kufezeke , leliphephambuto lelilandzelako kufanele kutsi ligcwaliswe futsi lingeniswe kanye neebhidi . 
Kusilela kwekugcina kahle nekwenta kubesimanje . 
Umphatsi Wesigodzi ezingeni lemcondzisi uhola sigodzi ngasinye . 
Kute kusetjentiswe lesibalo sekwehlukanisa , kwentiwe lokucabanga lokulandzelako : 
Ngekwenta njalo , timisomtsetfo tekubeka liso letiphelele naleticatsanisekako tiyacinisekiswa kuletigodzi letikulugu lwelwandle . 
Litiko lenta silinganisozinga nalamanye ematiko macondzana naloku . 
Kwengeta , lelitiko likhonile kunciphisa kususwa kwemathulusi etekwelashwa labalulekile , kulawula emazinga esitoko kutikhungo , kanye nekulawula kukhula kwetinsita tetekwelashwa letiphutfumako ngekusebentisa tona leto timali letikhona . 
Kuchuba kungetwa kwemisebenti leletsa kubaluleka : Umkhakha wangasese usendzaweni letsandzekako yekunika emandla kucinisa nekuhlangana lokukhulu kwemisebenti lebalulekile yekuguculwa kwemikhicito yetekulima , kwakha ematfuba ekutfutfuka nekwehliswa kwemisebenti yekugucula lemikhulu . 
LeSikhwama silinga kubunciphisa ngekutsi sicinisekise kutsi sakhiwonchanti lesifanele , kulawula , tinhlelo kanye nekutiphatsa ngenchubo lemukelekile kuyasetjentiswa futsi kulawulwe ngetinchubo letincunywe phambilini . 
Ngalesikhatsi umnotfo ukhula , umtfwalo loyimfanelo wetenhlalo wembuso uba mncanyana njengobe inombolo yebantfu labasebentako ngekwetemnotfo yenyuka , inciphisa inombolo yebantfu labafuna lusekelo lwembuso . 
Bumunyu sikalo semandla emanti kudzambisa ema-esidi lanemandla futsi njengaba kunjalo , kusilinganiso sesibutsetelo kwesimo sebu-ayoni semanti . 
Letinyenti taletinkhulumiswano tikhombe kuntjintja kwetinchubomgomo lekudzingeka tiyise embili umkhakha wemfundvo lephakeme eNingizimu Afrika . 
Iminyaka lesemkhatsini yabomake kunoma ngumuphi umnyaka yehlukanisa bomake bebantfwana kumacembu lamabili labaleka ngekulingana lapho . 
Kugcizelela lokukhulu ekutfutfukisweni kwetemphilo eNingizimu Afrika kumazinga esifundza kube luntjintjo lolusukela ekulashweni lokuyame-esibhedlela kuloko lokuniketwa ngendlela lehlangene leyame-kumphakatsi . 
Bafundzi betfu batawuzuza ebungcwetini bakhe , njengoba utawuchubeka kufundzisa Umkhuba Wekutiphatsa Lohambisana Nemsebenti Lisiko Lendlela Yekutiphatsa Emsebentini . 
Inhlangano Yetinsita Tetemtsetfo Yase-SA iniketa tinsita kakhulu kuTikhungo Tetebulungiswa nakumahhovisi lamasathalayithi . 
Timo letehlukene titawenteka , futsi ngahle kube khona timo lapho baphatsi bendzawo nome baphatsi betitfutsi butawudzinga lotfutfukisako akhokhele kuniketa kuchumanisa . 
Idokhumenti yeLisu Lelibuke Tisebenti yalesigodzi yasungulwa futsi yemukelwa ngulomkhandlu . 
Utawuba yini umtselela walesimo kanye nemanani labekiwe laphasi kancane ? 
Sipiliyoni seminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu ekuhleleni temvelo nekulawula . 
Sigodzi sijabulile ngekutsi sisingatse loluhlobo lwendvodza lelunge kakhulu nalenemusa lebeyigcwele kumamatseka sonkhe lesikhatsi ivakashile lapha . 
Kungabi khona kwetindlu tangasese letinyenti kuyasifaka sandla kakhulu ekungatiphatsini kahle kwebatsengi . 
Bomcondvofanana bafaka ekhatsi kulawula tisebenti , kuphatsa tisebenti , kulawula tisebenti , nekulawula imboni , kepha letinkhulumo leti letetayelekile kwatiwa kwato sekuyancipha ngekwemkhakha wengcondvo . 
Umbono wetindzawo letivulekile leticinile uhlobene nemicondvo yesivinini nebulukhuni . 
Inchubo ye-BAS iniketa sisekelo semshini sekusita ekuphetseni inchubo yekwenta ema-akhawunti ahambisane . 
Kugcugcutela kungafihli , kutilandza kanye nekulingana ekukhutsateni kubusa lokuhle . 
Kusungule lisu letentfutfuko lebungcweti letikhulu te-IT kute kwentiwe ncono telwatitsite , emakhono etekuphatsa tekulawula . 
Ngetulu kwaloko , lesikali sekwaba tinsita ngalokucacile futsi ngalokukahle emkhatsini wetinhlobo letehlukile sinemkhawulo . 
Loku kwentelwa kutfolisisa kanye nekucinisekisa tindlela letibikwe lapha . 
Yindzaba lebalulekile angasilungisa leso simo . 
Etikoleni letinemahositela kungenteka kutsi labanye bafundzi batawuba nebuhlobo betemacansi kulendzawo , noma kuphikisana nemitsetfo noma cha . 
Kusalela emuva kulinganiselwa kutsi kutawundlulela uma tinhlelo nemiklamo kungasetjentiswa kute kucedvwe lokusalela emuva . 
Tikhombisa kuhleleka ngekwesakheko , lokuyintfo levumela kuhumusheka futsi lokufanelekako kwetikulwane ngekulandzelana . 
Tifundvo letinyenti tifundziwe lapha ekhaya kanye nakumhlabawonkhe ekusetjentisweni kwetinchubo letinsha , tinchubokwenta noma tinhlelo . 
Kanyenti , timoto kanye netitfutsi temphahla tifuna kwenta luhambo lolucondzile ngelitubane lekugcina lelikhona . 
Tincenye tesincepheteliso lesibhadaliwe tingaba nekubuyiselwa kwemali yetindleko letibonakalako , lesatiwa ngekutsi sincepheteliso se-pecuniary . 
Nanome kunjalo , loku kusho kuba netikhatsi letindze tekulindza futsi ngaloko-ke emaleveli laphasi ensita . 
Ngiyalibophelela Litiko lami kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita linikete lokuncono ngemali lekhokhwako , lokutawuholela ekwanelisekeni kwebatsengi lokuncono . 
Kwetsembela kwenu kitsi kumele kuletse umvuzo . 
Emhlanganweni wetikolwa letihlangene ngaBhimbidvwane , Martin wajikijela kwendlula Emarekhodi e-EP kuko kokubili idisikhasi neshothiphuthi . 
Phambilini , siphakamiso lesinjalo besibonakala silukhuni kutsi siphatfwe nguloluhlelo loluchaziwe lwekuvikeleka kwetenhlalo , kepha kubonakala kwangatsi kusebenta kahle kancono kuma-akhawunti emuntfu ngamunye . 
Ucelwa futsi kutsi ucaphele ticelo tingasetjentwa kuphela nangabe onkhe emakhophi eticu temfundvo letifanele atsekeletiwe . 
Nangabe inhlekelele lematima ishaya , Umkhandlu wamasipalati utawuniketwa umsebenti wekulungisa noma kubuyisela sakhiwonchanti lesitsintfwe ngulenhlekelele . 
Leligatja lichuba kuceceshwa kwalabasebenta ngetitfutsi temmango , kufaka ekhatsi emabhasi , ematekisi langemabhasana kanye netitfutsi tetivakashi . 
Buhle bendlelakwenta yelikhadi lemaphuzu lelibhalansile kuhumusha tinhlelo tebhizinisi bufaka : 
Ngekweskeni sesimondzawo , emandla , butsakatsaka , kwasabisa nematfuba lavelako abonwa ngemsebenti weKucwaninga iSWOT . 
Kufanele kutsi litiko linikete siboshwa ngasinye timphahla netingubo letanele kuhlangabetana netidzingo tekuhlanteka netimo telitulu . 
Lesikhungo lesi kufanele sikhombe futsi sifake imali ekutfutfukeni kwemiklamo ngekwesekela intfutfuko ekuguculeni imikhicito yetekulima kulesifundza . 
Emathulusi emishini yekugaya , lenanoma ngutiphi timphawu kuletilandzelako : 
Ligalelo laloluhlelo ku-SIP kuleminyaka lesihlanu letako litawufaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Esikhatsini lesengcile , besingakhoni kungeta kakhulu etinhlelweni tekusebentisa imali tesikhatsi lesisemkhatsini ngesikhatsi seLiphakelotimali , kodvwa lomnyaka wehlukile . 
Lusuku lekubhalisa labatelwe alugcinwa kufayela yekubhalisa bantfu . 
Kuhlela , kwakhiwa , kutfutfukisa , kulungisa kabusha , kungeta nekunakekela tikhungo tetemphilo temmango , tikhungo temmango tasemini nemitfolamphilo . 
Lekhomishane itfutfukise Umtsetfo Wekutiphatsa lobeka ebaleni emazinga ekutiphatsa ngekwemsebenti nendlela lensha yekuhlola tindzawo tekusebenta letibucayi emisebentini yahulumende . 
Njengesicalo , emacembu ematiko lakenta imisebenti legabancako kumele akhiwe kwentela kubeka liso nekuhlola kusebenta kahle kwekufezekiswa . 
Kusekelwa kweSakhiwonchanti kutawuba yincenye yaloMcondzisi Lomkhulu . 
Kuvikeleka akukho lapho kufanele kube khona . 
Linyenti lalamakhophelethivi lamasha ebantfu labamnyama . 
Uma ufaka sicelo , kufanele ufake kuphela emakhophi lacinisekisiwe eticu letidzingekile , matisi nalamanye emaphepha labaliwe kulesikhangisi . 
Uma wehla njalo naloluhlu , tingucuko letimbalwa tentekile lebetingahle tilindzelekile . 
Ema-afidavithi lesekelako ebantfu labanelwati mayelana naloludzaba . 
Nanobe letinye tiphakamiso tenta siciniseko lesinjalo , tengeta kutindleko tenzuzo kantsi futsi tenta kuphatfwa kwaloluhlelo kube nkimbonkimbo . 
Kulomnyaka lobuketwako , tizatfu letinyenti tangaphandle titsintse kukhona kwaleSikhwama kuletsa kuphikiswana nalemikhombandlela . 
Usebentisa tinsita telihhovisi njengemishini yekufeksa kanye nemishini yekufothokhopha . 
Intalo kuMshwalense weTemphilo waNgaphandle ingabalwa ngendlela letsite . 
Litiko lisungule tinhlelo letibanti tekuvikela kwehla kwemakhono labalulekile etekuvikela ngekunaka tindlela tekungenelela tanyalo naleto leticondzisiwe . 
Isengakatfolakali kwamanje kubantfu labanyenti kulelive letfu . 
Linyenti lebantfu lelafakwa imibuto lavuma kutsi loko ngalesinye sikhatsi lokubonakala kukuhle futsi lebekufuneka kutsi ngabe kwenteka ngekwemibhalo , bekungenteki ngemphela lapho kufuneka kwenteke khona . 
Sinyatselo sekulungisa sidzinga kutsi kube nekusebentisana kubo bonkhe labadlala indzima lemcoka e-CJS futsi kwakha incenye yelisu lemaphuzu lasikhombisa lekubuketa i-CJS . 
Sakhelwa kutsi siphikisane nelubandlululo kantsi sitochubeka nekuphikisa licembu lelisebentise lubandlululo kulelive . 
Ngekunika i-GCIS lwatiso ngekusebentisa iwebhusayithi , umsebentisi uvuma kutsi kube nekundluliswa lokunjena . 
Nanoma kunjalo , McBbride et al. babhale linani lalokusilelako ngekusentjetiswa kwesikhombisi salokuphilako sesakhiwo semangcoliso sebungoti kutemphilo emantini etekukhibika kanye nemanti lasentjetiselwa kukhulisa emagobolondvo etinhlati . 
Tikhala letitfolakele ngekusebentisa isaveyi Yekweneliseka Kweklayenti titawubukwa ngekusebentisa tinhlelo tekuhlola tekutfutfukisa ikhwalithi . 
Lokwenta kancono kulemali lesele kulesabelo kubuye kwazuzisa letinsita tetindleko tetikweleti letitfoliwe ngekusebentisa luhlelo lwekulawula tikweleti tekutfutfukisa kuvela sobala . 
Luhlelo lwekuhamba lolunemininingwane leyenabile yemabhizinisi lekumele avakashelwe kumele lufakwa . 
Ngekusita kwakha emakhaya , awuphumelelisi kuphela sidzingo lesimcoka sekutfola luphahla , kodvwa atawube futsi usita kuvuselela umnotfo lomkhulu nalomncane walelive . 
Imitsi lebambelela kucala kugula lokuhlobene ne-AIDS inganiketwa bantfu labane-HIV , kodvwa loku akusiwo emakhambi . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi tinhledlwana letimbili , letibitwa ngeTemidlalo Tesikolo kanye Netemidlalo , totimbili letigunyatelwe kucinisekisa kuchubela embili kutibandzakanya kutemidlalo nekususa situnge , kubona lithalenta kanye nekukhutsata kusebenta ngendlela lenhle kakhulu . 
Sikhungo Lesihweba Ngemanti sitawuchubeka sifezekise lemiklamo esakhiwonchanti lalandzelako : 
Lelitiko litawulinga kufezekisa tinchubo tekucamba kwentela kwehlisa indleko lekhona ngemfundzi ngamunye futsi nekwelula libanga lekwetfula tinsita . 
Kuhlanganiswa kwe-TB , i-HIV kanye ne-MDR-TB kuholele esimeni lapho i-TB itfolakele iyimbangela yekucala levamile yekufa kwebantfu labasulelekile baseNingizimu Afrika . 
Kanye kanye nekwakhiwa kwelisiko lekuhlela kunendzaba yekwetayela kubeka liso kanye nekubika ngemsebenti lowentiwe nekwakha lisiko lekuhlola . 
Umtselela wekukhetsa lokwehlukene lokukhona kwetindlela tekuhlanteka kumele ulinganiswe nemtselela wetindlela tekuhlanteka letingakentiwa kancono . 
Utawukhunjulwa ngendlela lenhle ngetento letibalulekile kuhulumende nangale kokubili . 
Imali lekhokhelwa imenenja ngenzuzo lebekhona ayikavunyelwa kuma-akhawunti ekonga imali langadvonselwa umtselo nanome idvonswa njengencenye ye-akhawunti yekonga imali lengadvonselwa umtselo nome esikhwameni lesisisekelo lapho iminikelo ye-akhawunti yekonga imali lengadvonselwa umtselo ingatjwalo khona . 
Indaba ingulelinye lemathulusi lasetjentiselwa lenhloso lena . 
Emakhono ekutiphatsa , ekuchumana kanye nekuhlanganisa nawo abalulekile . 
Inchubomgomo yemali nekutiphatsa kwayo nako bekubaluleke kakhulu , nanoma-nje lapho umnotfo bephumela ebaleni kakhulu ekubeni sengotini kwetimali temave emhlaba sidzingo sekumisa ngemumo luhlakamsebenti lwetimali lolufanele naso sakhula . 
Bantfu abakavunyelwa kukhicita luhlobo lwemalimbumbulu , noma umcabango wekukhulisa samba semali , ngetindlela tesayensi noma ngalenye indlela . 
Lemikhicito ifaka ekhatsi ibhiya , emasayida , ibrendi , iwiskhi , emawayini , tjwala nemajini . 
Sita ngekulandzelela tinchubo tekuphilisana kwetintfo letiphilako , tintfobahlali bendzawo kanye nekwehlukahlukana kwetitjalo netilwane etichiwini tetemvelo lokutawufaka ekhatsi naku lokulandzelako : kugcogca imininingwane yelufuto nebudlelwane emkhatsini wetitjalo netilwane , kubika ngetindzawo tekubuyisela esimeni lesifanele kanye nekulandzelela leto tindzawo tekubuyiselwa esimeni lesifanele . 
Intfutfuko velonkhe kumele ihlanganiswe nekusimama kwetimali tahulumende , lokucinisekisa kutsi kuya embili lesiba nako angeke kutsikanyetwe nobe kubuyiselwe emuva . 
Balawuli bakamasipalati kuphela labangaba tikhulu letiphendvula ngetimali tanoma ngabe ngusiphi sikhwama . 
Kufanele kwetfulwe imigomo leshaya umtsetfo lehola kuphatfwa kwebahlukunyetwa . 
Sitawuba nemuntfu kuletinyanga letimbili nobe letintsatfu letilandzelako . 
Kutinikela kutakwenteka nangabe kuneSivumelwane Sekwendluliselwa kulelinye Live emkhatsini weNingizimu Afrika kanye nalelo live langephandle , nome lapho Mengameli ancume ngekubhala phasi kutsi lowo muntfu kufanele kutsi anikelwe kulelo live lente khona licala . 
Njengoba sekukhonjisiwe , loku kufanele kunciphise tibopho tetimali tesikimu kuto totimbili tikhatsi lekusikhatsi lesimfishane nalesidze . 
Emabheshi abese ayalandzeliswa ngekwetinhla letitfolakele ecenjini lemtapolwati weMaphepha . 
Umbononchanti wetfu kutsi iGauteng itfutfukise imboni yemafilimu neyekukhicitela i-TV lesezingeni lemhlaba futsi letawuba sikhungo sekuntjintjiselana ngalokucuketfwe nangetetindzaba kulo lonkhe lelivekati . 
Ngiyakholwa kutsi lokuhlolwa kwemabhuku kuniketa sizatfu lesivakalako sekubekwa kwembono wami . 
Kuhlanganisa nekulawula tinhlelo talabagulwa yingcondvo nalabadla tidzakamiva . 
Kusebenta ngato tonkhe timali , kutsengwa kwemphahla , tekutfutsa netindzaba letiphatselene netisebenti . 
Siyacinisekisa kutsi kute tintfo letingakasonjululwa . 
Injongo lenkhulu yekutsi lomgwaco utfutfukiswe kuniketa lusito kubahlali nekuniketa simondzawo lesinemphilo futsi lesiphephe kancono esiveni . 
Lemibandzela lelandzelako ibekiwe kute kwakhiwe futsi kusetjentiswe labakweletako : 
Sobuchwepheshe munye ulawula iyunithi yesifundvomagciwane kanye neyunithi yetekutala . 
Kuhlomisa batsengi betindlu kutsi bavisise emalungelo kanye nemisebenti yabo yetindlu , kanjalo netinhlobo letahlukene telusito lwetelekelelo letiniketwa nguhulumende , kucinisekisa kutsi batsengi betindlu bafundzisiwe ngemitsetfo lemisha yetindlu , emasu kanye netindlela tekwenta . 
Emakhono laphambili ekukhuluma , ekubhala nekuchumana ekwakheni budlelwane . 
Umklamo ungenta linye noma emaphuzu lamanyenti kumunye walemisebenti lelandzelako . 
Lokulandzelako kutimisomtsetfo letiyinkhombandlela kuLuhlaka lweSAPS Lwekulawula Kukhubateka : 
Kuniketa imisebenti Yebubhalane Kumphatsi ngekuhlela tindzaba Temphatsi , letinjengekugcina nekuhlela Idayari kuhlela nekubeka imhlangano lebalulekile ekucaleni , kucinisekisa tikhatsi tekubonana nekukhumbuta Umphatsi ngemihlangano , kuhlela titfutsi netindzawo tekulala . 
Ukhulume wacondzisa ngco kubetindzaba kutsi bacatsatele njalo ngenchubekela phambili leyentiwe ekusebentiseni Luhlelo Lwekusebenta . 
Sikhatsi-lesibekiwe seminyaka lelishumi sakhetfwa kusukela kwaba khona kukhula eminyakeni-lelishumi yesivumelwane sebacapheli bekuhlela intfutfuko . 
Letinye tindlelo letibekiwe naletingetiwe teticwayiso tibaliwe ngemuva kwekutsi lesincumo sesimo senhlelekelele nekuhlatiywa kwenhlekelele kucocwe ngako . 
Imiphakatsi yakulelive ingacinisekisa kutsi ema-GI ayo akasiwo lavamile ngekuwabhalisa nekukhutsata kusetjentiswa kwawo enkhundleni yesive . 
Kunemkhakha lomenyetelwe wekuhleleka kuloluhlelo , lonetikhungo letinkhulu kakhulu kanye naletibaluleke kakhulu letihambisana nekuhleleka lokuphakeme kwetindzawo . 
Sekuniketiwe kutsi iNingizimu Afrika ibukene nesikhatsi sekukhula lokuphasi kuleminyaka lembalwa letako , sidzingo sekugcina inchitfomali yembuso njengelisheya le-GDP kunenshokutsi yereyithi yekukhula kwekusebentisa imali yesive lokutawuba semkhatsini . 
Baphatsi babukene nawo wonkhe umsebenti wekubika kubalingani ngemphilo yenkapani ngekusebentisa titatimende tetimali hhayi kutisebentisa kuphela kubahlolimabhuku . 
Akusekho kuva shengatsi kunekulingana lokwakha umfanekiso walokunengcondvo kanye nenhlakanipho . 
Bumcoka bekuniketa bantfwana lwati , emakhono , tindlela lebacabanga ngato nekubaluleka kwetintfo mayelana nebulili babo kanye nalokulindzeleke bakwente emphakatsini ikakhulukati etifundvweni , kumele kugcizelelwe . 
Tindlelakuhlola tekuhlola kanye netintfo tenta bothishela batsembele-kubo futsi batimele ekusunguleni imibuto yeluhlolo loluhlelekile kanye nalolusibutsetelo . 
Lamakhansela eliwadi lalandzelako nawo solo abameleli beliwadi : 
Sicelo mayelana naloku satfolwa sibuya Etikweni Lekutfutfukiswa Kwetenhlalo Lavelonkhe . 
Letinye tindzawo letidzinga lulawulo ngekwenta ncono tinchubo kutawuncunywa futsi kucocwe ngako etinhlakeni letiphasi letifanele neLikomidi laVelonkhe leteNtfutfuko . 
Ngako-ke , kutsengwa kwetintfo teteKuvikela kutoholwa Luhwebelwano Netimboni . 
Kufuneka kube ngumsebenti wabani kufundzisa balandzeli , futsi loko kufuneka kwentiwe njani ? 
Kwetfulwa kutinsita letenteka ngemuva kutawentiwa kusuka kulenkhundla lesigcile emphakatsini . 
Kutfola nekuhlunga tincingo letingenako . 
Kuba sobala empeleni kuhlobana nekucinisekisa kufinyelela kulwatiso nekuniketa imibiko lecacile , lelula ngemphumelelo yenchubekela embili ekufinyeleleni kutinhloso . 
Umphakelitinsita ugunyatwa kusebentisana nalabafaka emakleyimu kodvwa kukwatisa siphatsimandla semklamo ngaloko . 
Emazinga emsebenti kumele abe ngiwo , njengobe lizinga lelisetulu lemsebenti lelingaphumeleli ( nangasiphi sizatfu ) ngahle liletse bungoti kakhulu emphilweni yesive kanye nemvelo kunelizinga lelingenele leliphasi lemsebenti . 
Ekuphumeleliseni umbonchanti weLidolobhakati laseTshwane , kudzinga imitsetfotimiso yemali lekahle nekulawulwa lokukahle . 
Futsi , tindlelasu tekulawula kutfutseleka kwebantfu labafuna umsebenti kufanele tatiwe bese tiyasetjentiswa . 
Tinhlobo temikhicito yekutfumela lokutsengiswako ngaphandle kanye nekusebenta ekukhangiseni kulelive . 
Inchubomgomo lefanele itawutfutfukiswa kuloludzaba . 
Ngumiphi imiphumela lemibili levele kuloluhlatiyo lwetibalo tetemnotfo ? 
Lizinga lelikhona nyalo lemtselela lelihlangabetene nalesigaba semfula litsatfwa njengalelisemkhatsini futsi ngalokujwayelekile lentiwe ncono ngulenchubo yekuvuselela leyenteke kulobubanti beMitchell's Pass . 
Njengoba umtsetfosimiso wekutsengiswa kwetjwala ugcinwa etifundzeni , kwehlukahlukana kutikimu tekulawula tetifundza netavelonkhe angeke kugwemeke . 
Kubutsetela , livekati libone intfutfuko lenkhulu ekubuseni kutepolitiki kanye nakumnotfo kuleminyakashumi lembalwa leyengcile kodvwa kusasele tinsayeya letinyenti . 
Kumele kucaphelwe kutsi kulamanye emacala , tilinganiso tekulahlekelwa betincike kutimpendvulo letingatseni talabo bebayincenye . 
Kwakha Emakhono eSikhungo ngekhatsi eMkhakheni weTindlu teMmango : Kute kutsi kwesekelwe kwetfulwa kwetindlu temmango ngekwelizinga lelikhushuliwe lelilindzelwe , linani letikhungo tetindlu temmango letikhonako kulawula lesitoko kutawudzingeka kutsi likhuphuke . 
LoNjinela weMkhlomo waSokontileka utawudzingeka kutsi abe khona kuko konkhe kuhlola nekuvivinya kwaNjinela noma ummeleli wakhe logunyatiwe . 
Kucocisana ngekuhlanganyela , ngemikhandlu yekucocisana , emikhakheni leminyenti . 
Bakhi nanye nebasebenti babo banemathulusi lafanele kanye netisetjentiswa tekwenta umsebenti ube yikhwalithi ledzingekako ; 
Imigwaco yamasipala leminyenti isemigwaco yelutfuli futsi isesimeni lesibi . 
Kusetjentiswa kakhulu kwetinsita kuyaphenywa futsi kute tindzawo letiboniwe kutsi tivalwe . 
Ngemtamo wekulawula kulahlwa kwetibi ngalokungekho emtsetfweni nekungcolisa , Masipala sewukhiphe tinhlawulo kanye nemikhankhaso yekuhlanta yanjalo-nje waphindze futsi wambala etindzaweni letitikinga kutsi " akulahlwa tibi lapha "  . 
Kusekelwa ngekweluleka kwaniketwa kumiklamo lehlukene lemayelana nekutfutfukisa kwemibhalo . 
Tisombululo atifinyelelwa ngummango kutsi utibukisise . 
Libalave lelinje likhombisa indlela lekusetjentwa ngayo futsi likhombisa kutsi kukuphi lapho kungabekwa khona letinye tindlela tekusebenta letingetiwe netindzawo lekumiwa kuto . 
Lamathulusi abe nemtselela eNingizimu Afrika ekuphatseni tindzaba tayo tasekhaya ngobe ilive lelasayina kuMhlabuhlangene kanye nakuleminye imitimba yemave emhlaba . 
Lombiko kufanele wetfulwe kubaphatsi netisebenti kuye ngetikhatsi letibekiwe letichazwe Eluhlakeni . 
Umtamo lovunyiwe wentiwa kwakha lwatiso ngetindzaba tenhlalo netinsita nekuchubekisa kuhlanganyela kwekuvolontiya ngesikhatsi semnyaka . 
Kwenta njengemchumanisi webasebenti betemphilo bekucala , lokutawufaka phakatsi kucecesha uva usebenta . 
Kutfutfukisa kuhambisana neLuhlakamsebenti leMlawuli weMisebenti yaHulumende neMitsetfotimiso yaSosikhwama waVelonkhe kute kutfolakale kulawula lokuhlobile . 
Kufaka imibono kuletichibiyelo Letiniketiwe teTinchubomgomo Temalungelo nekucinisekisa kutsi tihambisana nemaphepha ahulumende naleminye imiyaleleo yahulumende , tinchubomgomo nemasu emigomo . 
Sifundze kutsi kuhlanganyela kunemitselela lemikhulu yetindleko temali kanye nakubantfu nekutsi kutibophelela kuluphakelotimali kuyadzingeka kuze kube nebulungiswa kuletinchubo tekuchumana . 
Kokubili lokulungiswa kwebhajethi lechubekako neyemphahla yebhizinisi kufakwa kunchubo yinye yebhajethi lelawulwa Sigcinimafa Savelonkhe . 
Loku lokutfoliwe kwekucala kwatfulwa Kuhulumende nemmango kutsi bakucinisekise . 
Sibhedlela sase Alexanda sikuniketa emaphakheji lahlukene ekunakekela bantfu labagulwa yingcondvo ngalokuhlukene , nanoma bangenatifo letivela tifanana tekugulwa yingcondvo . 
Ngaleyo ndlela umoya Walomdzala Mahatma utawuhlala unatsi njalo . 
Letisebenti betivela kuLigatja Letekulima Neletekuchumana . 
Iwayini kanye naletinye tinatfo letinesilinganiso lesincane setjwala takha lencenye lencane lesele yekutsengwa kwetjwala . 
Tikhalo nekubonga kwetigulane kuphetfwe ngekukhutsala kucinisekisa kutsi ireyithi yekusombulula tikhalo iyafinyeleleka . 
Litiko licinisekise kutsi tonkhe timphahla letingasuswa , naletingeke tisuswe , letinkhulu naletincane tifakiwe kurejista yemphahla . 
Kucatsaniswa kweliphesenti kusuka kumasipalati munye kuya kulomunye masipalati kwehluka kakhulu , njengoba kushaya ngco ezingeni lemisebenti leyentiwa ngaphandle . 
Ngaphasi kwetimo letinje , nangabe lokwetiyisa kwetitsako temakhemikhali letilinani lelincane tinengi kwengca kuncibilika kwetitsakombici letincibilika kancane letingakheka emkhatsini wensimbi kanye nema-aniyosi kulawo manti lamukelako , kutakwenteka kutika . 
Kubalulekile kucinisekisa kutsi lesimondzawo sibukwa futsi sivikelwe kuyo yonkhe imishikashika yentfutfuko . 
Lemikhicito lengakaguculwa ingaguculwa ngekhatsi eNingizimu Afrika kwentela kutsi umnotfo wakulelive uzuze kulokwengetwa kwaletinye tintfo . 
LeSikhwama Semlondvoloti sasungulwa ngekweMtsetfo Wekulawulwa Kwetimphahla Temufi futsi usebenta ekhatsinekhatsi luLitiko Letebulungiswa kanye Nekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo . 
Letiphambuko letilandzelako tisetjentiselwa kokubili emanani entsengo kanye nelinani lemkhicito . 
Tinkantolo tihumushe leliphutsa kutsi lisho kunganaki nekukhipha kwenta lokubi ngenhloso . 
Tinsita teKutakula teteMphilo leTiphutfumako tiniketa titfutsi taletiphutfumako kanye netisebenti temapharamedikhi kubahlukunyetwa bekukhahlabeteka kwengcondvo , betekukhulelwa , betingoti tetimoto kanye naletinye tingoti , kanye netitfutsi tetigulane letihlushekisiwe , letidzinga titfutsi emkhatsini wetibhedlela kanye netitfutsi tetigulane lesitikhishiwe esibhedlela . 
Kuyinshisekelo yabomasipala kukhulisa emandla emnotfo wabo , lokusho kutsi kufanele balungise njalo sisekelo semphahla yabo yedatha , babuyekete emazinga entselo yabo nekutfutfukisa kucokelelwa kwemali lengenako kuleli . 
Emaphesenti ebakhokhimtselo labasikati beliloku likhula kancanekancane kuleminyaka lembalwa leyendlulile . 
Munye umklamo uhlehliselwe sikhatsi lesitako ngenca yetizatfu tebuchwephesha . 
Mnu . Montana bekasemkhatsini walombango emkhatsini kwalofake sicelo nalommangalelwa wesitsatfu . 
Kusisa kulemboni lesime ngemanti kutekukhibika ; Kusebenta nekuphatsa lokungiko kwekukhibika nenzuzo ; Kukhangisa nekutfutfukisa tinsita ngayinye ; Kuchubeka nekwenta ncono emakhono ebasebenti ngekuniketa njalo kucecesha nekucecesha futsi ; Kuchubeka nekuvuselela tinsitakusebenta netinsita ; 
TeLwati letiLuphawu kanye neNdlela yekuSebenta tisungula tibuye tigcine lucwaningo loluhlangene kanye nelisu lekulawula lwati kutindzawo tamhlabawonkhe kanye nasekhaya kuletsa kuhlela , tinhlelo kanye nentfutfuko yalokucuketfwe . 
Mayelana nekuboliswa kwemfucuta , lefana neticubu , kudzingeka kube neticandzisi , ngaphandle kwalapho imfucuta ihanjiswa kaningi . 
Kuleminyaka lembalwa leyengcile , hulumende akamange asebente kahle ekusetjentisweni kwetimali tesive letinikelwe ikakhulu kusita balimi labancane labalimela kutiphilisa . 
Kwetfula luhlaka ngalokuphatselene nekufaka ticelotekudluliselwa kwemalungelo ekudvweba tinhlanti . 
Njengoba kujwayelekile ngalokuhambisa kancane kukhula kwemnotfo , lokukhula kancane lokukhona nyalo kutawuba kwesikhashane nekukhula lokulindzeleke kutsi kucale kukulisasa lelitako . 
Lesamba sanyalo salesilinganiso selikusasa sekungena kwakheshi sephulwa kulemphahla yemali yentalo lenemphumelelo yakucala . 
ENingizimu Afrika , tonkhe tikhungo letilawula tindleko tiku-inthanethi ; akukho kusetjentiswa kwetimali lokwentiwa ngemanyuwali . 
Kwengeta , loluhlolo kufanele lukhombise kutsi kwesekela ngemali netincitfo tilutsintsa njani loluhlelo . 
Kufikela lapha , kuniketwa kwetedlulisagesi letilishumi nakunye naletinye takhiwonchanti netintfo letisetjentiswa kunethiwekhi lehambisa gesi nekwentiwa ncono kuphetsiwe bese kutsi imishini lengemashumi lamane lesetjentiswa kwenta tinhlelo tekukhicita letidzinga emazinga laphakeme ibuyiselwe etikhungweni tetemphilo . 
Emkhatsini wemnyaka , Hulumende bekatiswa njalo ngemibiko yetisabalalisi letifanele titfole kunakwa lokuphutfumako nekuphendvuleka , ngemizamo yekufaka ligalelo kuhulumende lophendvula kanyenti futsi lophumelelako . 
Umtsetfo Lohlongotwako ngeNhlanganisela Yekulawula Kungcola Nensila eNingizimu Afrika usendleleni yekucedzelelwa . 
Lokutfoliwe kwencitfomali ngekusaphata kukalwa ngesamba lesilindzelekile lesitawubuyiswa bese ayisavetwa naseyikhokhelwe , nome seyesuliwe njengalengeke asabuyiseleka emuva . 
Kwekucala kunelinani lelisetulu letinsita nemikhicito lekufuneka tiniketwe nguHulumende . 
LeYunithi Yentfutfuko Yelwelaphotilwane inemsebenti kutfutfukisa futsi nekwenta lula tinhlelo tekucecesha kutisebenti kuTinsita Telwelaphotilwane futsi kunika insita yelusekelo yetemfundvo futsi nentfutfuko yawo onkhe emaleveli ebalimi nemmango jikelele . 
Kunembono longetiwe lengifuna kuwubeka ngemyalo wenkantolo longentasi . 
Imininingwane yemidvwebo yetakhiwo ayidzingeki . 
Imiholoncane yehluka kakhulu etinhlotjeni letifanako temisebenti emikhakheni futsi kungenteka ikhawule kuhamba emkhatsini kwemikhakha . 
Umbiko lobuyisa imibiko ufakiwe ngentansi : 
Kuceba nekuhlukahlukana kwemvelo yemvelo Esifundzeni kukhombisa kuphindze kusekele tekuvakasha letikhula ngesivinini . 
Baphatsi beSibhedlela i-Emmaus kanye netisebenti bamfisela lokuhle . 
Kuyacaca kumibiko levela kulelihhovisi leMhloli Mabhuku Jikelele kwekutsi kulungiswa kwetinsitanchanti kudzinga kunaka kwetfu sonkhe . 
Lelitfuba kufanele lisetjentiswe kahle , kwentela kukhulisa lemboni . 
Kunenkinga ngalewebhusayithi ; lena lensha itawuphotfulwa ngembi kwekuphela kwekota yesitsatfu . 
Intsela yahulumende lomkhulu ibhadalwa kumiholo lekhokha intsela , levivinywa njengemholo ngembi kwekukhokha intsela ngeticolelo letincane nekususa imali . 
Emanani latfolakalalako ngelusuku lokwetfulwa kwembiko adzalulwe kumanotsi ekudzalula kutitatimende tetetimali . 
Beka sandla sakho ngaphasi kwenhloko yakho . 
Kwanyalo atikho tisebenti letikhubatekile . 
Kulokunye , lokuphakelwa kutawuya ngemigomo kutsi ilandzelelwe . 
Nyalo sengiyati kutsi ngingaphila imphilo lekahle ngingasakwati noma njani . 
Bomake nelusha bayachubeka babanelivi lelikhulu ekutsatseni tincumo . 
Kute umgomo lobekelwe kutsenga lokungatsitwako lokungenteka kanye nebakweletitinsita , letikhokhelwa kuzuzisa emalunga . 
Inkhomo legonyiwe itsatseka njengelihawu lekuvikela lesifo kutsi singabhebhetsekeli kuletinye tilwane letifuyiwe kuleyo ndzawo . 
Lihhovisi leSikhulu lesiYinhloko liniketa kusekela kwekulawula nekwanobhala kuLitiko linikete tekuchumana kwelitiko , kuphatfwa kwetehlakalo netekusitwa ngetetilwimi . 
Kukhuluma kahle lulwimi leSingisi , lwati lolubanti leMS Word , i-Excel , iPowerPoint kanye ne-Outlook lubalulekile . 
Ngako-ke kubalulekile kutsi lokujula kwekungcwabeka kulendzawo yekusefa kungaphansi kwalelizinga lesanti yasebhishi . 
LoMculu weBhodi uchaza loko lokumcoka lokwentiwako kutekubusa etinkampanini lokukhona kweBhodi yeMshwalensi weKungasebenti kuyo Ibhodi , emakomidi kanye nelulawulo batinikele ngekuhlanganyela . 
Kufanele kunakeke ngekukhetseka kutsi umklamo ngamunye lomkhulu uphindze umele livoti lelidzinga umkhandlu uphasise kuchibiyela . 
Lokubuketa kususelwa kutindlela letiphilile lebekutindzabanhloko tekuhlolisiswa sive kanye nephalamende . 
Loku lokulandzelako kutawuba tincomo letinemandla . 
Tigameko letisetulu tekuntjontja tibikwe basenti ngekwabo , lebatsi kukahle kuntjontjela banikati imali kute bangete imiholo yabo . 
Lekungakanakwa kunkhulumiswano kubaluleka kwelizinga lenchubomgomo lemenyetelwe elubala njengeluphawu lwekuma kwetinchubomgomo tetimali . 
Njengobe kuphawuliwe ngenhla , iNingizimu Afrika iboshelelwa ngumtsetfo wemave ngemave lolisiko ekuhlukubeteni lokwentiwe ngesikhatsi selubandlululo . 
Futsi , lesifundza libe nemtamo wangekhatsi wekuhlela kabusha tintfo letisetulu kwentela kuvumela lesifundza kusita ngemali tintfo letehlukene letisetulu tesifundvo . 
Kuba nemcondvo nekusebentisa luhlelo lwekwesekelwa ngekwe IT kute kusekelwe tinsita letibalulekile tasePhalamende . 
Uma emanani ekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi ehliswa ngalokubonakalako , nobe kunjalo , kutfutfuka lokuvamile kwekuchumana nesimondzawo salokuphatselene nelwandle kungabukelelwa esikhatsini lesifishane etindzaweni letivuleke kakhulu letingalawulwa kukhululeka kwensekese yekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi lehlala phasi ekugcineni . 
Lelitfuba lekuphindze uhlangabetane netidzingo temcelinkhokhelo ngekuhamba kwesikhatsi livumela kutsi kube khona kuchubeka kweluhlolo kanye nekubuyeketa temphilo , kukala kungakhoni kusebenta kanye nematfuba emsebenti kanye nekucabanga ngekuvuselelwa netidzingo tekunakekelwa kwemphilo . 
Titfutsi tesive kulesifundza atikahlanganiswa futsi kudzingeka tihlelwe kabusha . 
Kuphawula netincomo letentiwa bomasipalati nalabanye labafundzako kutawumukeleka ! 
Imali lengenako letfolakalako ibonakala njengalengenako kulesigaba sekutsi lemibandzela noma imitfwalo iyatfolakala . 
Kulungisa nekuvuselela lingekhatsi nelingaphandle letakhiwo . 
Bosomathenda nanoma kunjalo batawumisela emathenda abo kumanani laniketwe kuMculu weTindleko . 
Kobola futsi wente ematfuba ekwakha imisebenti kuto tonkhe tinhlelo tayo . 
Kunesidzingo sekukhangisa lemikhicito ngemandla futsi kufanele kube nekufinyelela imakethe . 
Loku kufaka ekhatsi emakhono ekuphila kanye nekutfutfuka kutenhlalo , kanye nekuvisisa kahle temtsetfo kanye neluhlelo lwetebulungiswa eNingizimu Afrika lapho batikhandza khona . 
Sikholwa kutsi letincenye ePaki yekukhibika Yenkhululeko tifaka ligalelo kakhulu ekujubeleni umlandvo , emasiko kanye netenkholo , futsi nekutsi lepaki kulikusasa ingasetjentiswa kugcamisa loku ekubungateni loko lokusihlanganisako . 
Lokunye kwaloku kutawukhulunywa ngako ekuchubekeni kwalekhozi . 
Iminingwane lecuketfwe kulelifomu lesicelo iliciniso futsi ingiyo . 
Kumele sitfole tindlela tekunakekela labagulako nalabadzinga kusitwa emphakatsini , ikakhulu uma luphiko lwemndeni selutfwele matima nome seluchekekile . 
Lesihumusho nanoma kunjalo siphambana nelulwimi , itheminoloji kanye nema-athikili eSivumelwane seKusita ngeTimali , kanye nendlela lekuphatfwa ngayo timali tiphindze tilawulwe nguhulumende waseNingizimu Afrika . 
Kukhulisa kugcwala kwe-oksijini lencibilekile eluhlelweni lwelisiko lwemanti kukhulisa emandla ekutfwala kwelichibi noma kwelithange letinhlanti . 
Kodvwa Masipala utawubukana nencabhayi ngeluhlelo lwesikhungo lolufaka konkhe . 
Lena yinkhomba yekutsi leSifundza sisendleleni lekahle lechubekela embili . 
Lwati , emakhono , kucecesha nalokunye lakhona kukwenta lokudzingekako : Lwati lwetindlela tekucwaninga . 
Tingatsatsa simo semikhicito yemalanga onkhe senkhucunkhucu , tibi kanye nentfutfu . 
Tintsengo tangakunye letitawuniketwa Bosomathenda titawusetjentiswa kukala kabusha linani lekugcina lekontileka . 
Kunakekela tintsandzane kanye nekuhlola simo selikhaya etinsiteni tenhlalakahle kutawuhlanganiswa naloluhlelo loluhlangene lekufinyelela emphakatsini kute kwandze libanga lesifinyelela kulo . 
Loku kwente sikhatsi sekucecesha sibanjwe ngaphandle kwetihibe . 
Sekucala sekutsi ngabe lemphahla lekukhulunywa ngayo beyiyimbangela yelicala , ikakhulu , kutsi ngabe kunebudlelwano lobusebentako emkhatsini kwemphahla nebugebengu . 
Lokwentekile kuniketwe Lokomidi Lebaphatsi Labakhulu . 
Kungatsatfwa njengendlela bantfu nemimango ifaka ngayo inchazelo kumhlaba labakuwo kanye nekuchaza indzawo yabo kulowo mhlaba . 
Atikho tintfo letikhatsatako letitfoliwe kulombiko wemnyaka wekusebenta mayelana nekwetsembeka kwalolwati . 
Umuntfu laniketwe ilayisensi yekusebenta ngemphushana lemnyama , angagcina hhayi emakhilogramu landlula kulasihlanu alemphushana lamnyama emagcekeni akhe . 
Titatimende tekungena nekuphuma kwemali letihambisana nemarisidi emalingena nelusebentisomali nelinanimali lebolekiwe nakucatsaniswa nemabhalansi ebhange sifakwa kusitatimende lesihlanganisile . 
Ikhomishini Yemaklemu Emhlaba Wesifundza , e-Gauteng kanye naseNyakatfo-Nshonalanga , banikete sincepheteliso semali kubafakiticelo base-Alexandra . 
Tindleko tawesitsatfu , njengetimali temtsetfo , letitfolwe nakubolekwa imali tiphatfwa njengencenye yalenkontileka . 
Nanoma kunjalo , lemigodzi levunyelwe ngekweTidzingo leTilingene teKulahlwa kweMfucuta eMgodzini logcwaliswako iyakhiwa ibuye isetjentiswe ngemcondvo wekutsi imfucuta inelibintana letimfucuta letiyingoti . 
Umsebenti lobaluleke kakhulu walendlelasu kutsi wandzise emandla ebantfu baseNingizimu Afrika ngekutfolwa kwelwati nemakhono . 
Kulawula lokwentiwa kweluhlolo , kucinisekisa nekusebenta ngemakleyimu . 
Tisekelwa timfuno tasekhaya , kukhula kweGDP kuhlala kunemandla . 
Lelifomu lingasetjentiselwa kutfola emakhandidethi latawukhonjwa luhlolokhono . 
Nanoma kunjalo , lolunye luketjeti lolubutsi njengehayidrojeni klorayidi , emadayokzinsi kanye naleminye imikhicito yekudubuka lokungakapheleli , tinsimbi , kanye netinhlase kanye netinsalela leticinile letiluhlobo lemlotsa nalo luyakhicitwa . 
LoMtsetfo uniketa ligunya lekuhlola tidzakamiva kubashayeli betitfutsi . 
Imali leyongiwe ecinisweni ngemadiphozithi angasese kanye nesatiso semadiphozithi . 
Kwehla kwemandla emali nako kungabangeka kukhula kwekungasebenti . 
Kuncishiswa kwemililo kwakucinisekisa kutsi kunefolishi leyanele yekunika tinyamatane ngesikhatsi semnyaka . 
Ngekwelulawulo kungabalukhuni kuchumanisa ngalokuyimphumelelo imitimba lenjena leminyenti nekutfola ligalelo lelingilo kuwo onkhe emacembu lakumitamo lemisha . 
Kunebantfu labative basatjiswa ngaloLuphenyo , bakwatiswa ngulendlela leKhomishini lencume kwenta ngayo Luphenyo , noma kubuka loLuphenyo njengelitfuba lekuveta indlela labativa ngayo . 
Lesikhungo sekuta kuso matfupha sesitfole emakhasimende ngalokuphindzekile kusukela saletfwa kulendzawo . 
Tinsita te- Forensic phatholoji tisekela emasu etinhloso teLitiko ngekulawula imiphumela yemitfwalo yetifo ngekucinisekisa kufinyelela kutinsita tephatholoji letisezingeni . 
Lombandzela wekwetfula tincesitelo ulondvolotwe kumtsetfo weNingizimu Afrika ngekwawo . 
Emaphoyisa eLidolobha mayelana nalesiminyaminya nekuvaleka etama kusola bashayeli betimoto lebebapake timoto tabo ngalokungekho emtsetfweni . 
Njengalokufanele , nome yini lengaba yingoti kumitfombolusito yemanti laphuma phasi angamela selulo lesincane semtselela lovele ukhona ; 
Inkhomba lokucondziswe kuyo kuhlanganisa tonkhe tindlela kuvundle kuyo yonkhe insita ye-PT , nekungenisa tindlela letengetiwe kubomasipalati kufinyelela emazingeni laphakeme ekubusa . 
Kujuba ibhajethi yemaHhovisi aNdvunankhulu wesifundza , neMatiko Etekutfutfukisa Umnotfo , Tekuvakasha Netindzaba Tesimondzawo . 
Ndvuna utibophelele kutsi akhulumisane netinhlangano tabothishela kucinisekisa kutsi tidzingo tabothishela tiyabukwa , uma kungenteka , kulokususwa kwabothishela bayiswe kuletinye tindzawo . 
Lemitsetfosimiso Lenconywako Yekutfolakala Kwetinsita isungula loluhlelo lolunconywako , nalemitsetfo yekubuyeketwa kwemathenda , kuniketwa kwemathenda hhayi kulaba lababe nemaphuzu lasetulu , kukhanselwa nekumema kabusha emathenda . 
Lilunga lekhomishini litawukhetfwa ngesikhatsi lesingengci iminyaka lemitsatfu kodvwa lingakhetfwa-kabusha ekupheleni kwesikhatsi lesitsite . 
Lesikhungo sifaka kuphela kheshi nemabhange lamakhulu lanemazinga lamakhulu etimalini . 
Kute lokungavikela lokusuleleka ngaphandle kwekutiphatsa kwetfu . 
Loluhla lwesibili kudzingeka kutsi lwentiwe lwatiwe kantsi lusebente njengemathulusi ekulandzelela ngekhatsi kwenhlangano nebantfu . 
Leyunithi yetigulane letingadzingi kunakekelwa ngalokuphutfumako kodvwa tidzinga kunakekelwa ngelizinga leliphakeme kwesikhashane ngembi kwekutsi tikhishwe kuleliwadi . 
Ingabe lesikhwama sitsenge imali lekhishwa njalo ngemnyaka ? 
Ngenca yesimo sebucwepheshe selinyenti lalemisebenti kuleligatja nekweswelakala kwetikhundla temisebenti lefanele , tisebenti tiyaceceshwa , tiyakhutsatwa futsi tiyabopheleleka kusebentisa tinhlelo nemasu lasebenta ngabongcondvomshini . 
Imininingwane yemasu lekutawutfolakala kukhula ngawo ; sibonelo , kugucuka lokusheshisako kwetikhatsi , ngesikhatsi sekugcina semkhicito , tindleko temkhicito letiphansi , kumaketha lokutfutfukile , tinsita letincishisiwe njll . 
Lesikhala sesisebenti sasemtapolwati lesitinikele , sineticu saLendzawo Yekulawula iSt Albans sesivulekile . 
Loku kusita lamatiko kutsi abhekisise emasu awo , futsi akhone kutfola lokuwahlanganisa nalamanye ematiko . 
Bosomathenda kuphela labaye emhlanganweni wekuchazwa kwemklamo , labatovunyelwa kutfumela timphendvulo . 
Imiculu yemakhotheshini kufuneka icedziswe nge-inki , futsi emanani angafaki i-VAT . 
Mayelana nalemiklamo yekutfutfukisa yasekucaleni , lamashaneli ephethini yekunyakata lokungakahleleki lakhona atawuba sizatfu lesikhulu sekwakhiwa kweluhlelochumano-lwekunyakata . 
Imifundzate : Kuniketwa kwemifundzate kutinhlelo tekuceceshelwa isayensi yetemphilo emazingeni laphasi nalaphakeme . 
Chaza lemitfombo kanye netindlela letisetjentisiwe kulungisa umbiko ngamunye . 
Nangabe umphumela wepapsmiye awusikahle , utawubhukelwa , bese unikwa incwadzi yekukutfumela kutsi uchubeke uhlolwe futsi welashwe . 
Letigaba letisikhombisa tititatimende letentiwe nguloyo lobhale lesiphakamiso njengenchazelo , lakususela kumbono wakhe . 
Sicela ucaphele kutsi nome ngutiphi tindleko letivele ngekuphambuka kulemininingwane levunyelwe yekuhamba titawuba semahlombe emtsengi . 
Kute afakazele kungafanelani , bufakazi lobutimele lobesekela siphakamiso lesesivele sisekelwe bufakazi basekucaleni buyadzingeka kukhombisa kutsi kutiphatsa lokungakabeketeleleki kwesisebenti ngiko lokwaba sisusa lesikhulu sekungevani . 
Sigulane sitawuhamba ngaphandle kwetihibe lapho kunemaphosta etimphawu lafakiwe ngaphandle kwekubambeleleka lokungenasidzingo kunoma ngabe nguliphi lichashati lekusita . 
Imitamo lechubeke njalo yeBhodi kanye nelulawulo bekukutsi kube nesimondzawo sekulawula lesicinile lesenta kutsi kube nebufakazi lobukhulako kutsi lisiko lekulawula seliyajula njengaloku kufakazelwe kutfutfuka lokusimeme ekulawuleni kwangekhatsi kwesimondzawo , ikakhulu kulawula tetimali . 
Iningizimu Afrika inemboni lesimeme yetjwala lengahlukaniswa kabanti ngetigaba tebhiya , tinatfo letidzakako , newayini . 
Kusakata kutawutsatfwa kutsi kwentiwe ngesikhatsi kusakatwa kwekucala . 
Lenchubo lekhona kunoma ngabe nguluphi luhlelo lekulawula tilwanyana kwekutsi sitjalo kufanele sivikelwe , nawusangena kancane ngemaphuzu latsintsa kunakekelwa kwesikhatsi lesidze enchubo yemkhicito . 
Kulawula lokusetjentiswa kwemasu ekuphatfwa kwebungoti . 
Kutsenjwa kutsi kutinikela kweBacwaningimabhuku-Jikelele kuloluhlelo kutawucinisa kubaluleka kweMsebenti wekucwaninga emabhuku wangekhatsi losebentako kubohulumende . 
Kwehluleka kwenta njalo kutawuba nemphumela kukhotheshini kutsi ibanjwe ibe ngulengaphendvuli . 
Lokufanako ngikusho kutihlobo kanye nebangani baletisulu letivele phambi kwalekhomishini . 
Kute incenye lengaphumelela ngaphandle kwekusekelwa ngulenye . 
Umtimba Lowengamele Sikolo ngamunye kumele lokungenani utfole tiwombe temihlanganosikolo yekuceceshwelwa buholi ngesikhatsi sawo sekuba sehhovisi . 
Kwengeta kuloko , kunemba khona nekwetsembeka kweRejista Yemhlaba kutawubekwa etulu kuloko lokutawentiwa , ngaloko kucinise kuvikeleka kwaletayitela kuleminyaka lemitsatfu letako . 
Emanani lamancane e-ethanoni naletinye tincibilikisi temanti letingakalungi tingakhiswa tiye endleni . 
Ngisho emva kwekucedvwa kwelubandlululo lolusobala ekucashweni nasekukhushulweni , emazinga ekuphatsa basebenti abenetincenye letivimbela ngemandla kucasha nekukhushulwa kwebasebenti bahulumende labamnyama , ikakhulukati kumazinga lasetulu . 
Konkhe kufa kudzinga kutsi dokotela longuchwephesha acinisekisa lokufa , akukhatsalekile kutsi lokufa kwenteke kuphi . 
Lamaphayiphi kufanele agcine asimeme ngalesikhatsi sekufaka kudzimate kufike lesikhatsi sekudvweba . 
Emabhodi Ekutselela amitimba lesemtsetfweni lesungulwe ngekuhambisana neMtsetfo Wemanti . 
Nanome ngabe nguliphi lizinganani lelehlile lifakiwe kumanotsi . 
Emhhovisi esifundza lamane labukene netindzawo letehlukene ngekhatsi kwelihhovisi lesifundza ngalinye . 
Kwatiswe kutsi sivumelwano emkhatsini kwetinhlangotsi sisemtsetfweni . 
Jack ubuta lombuto ngoba ukhatsatekile ngalaba labanye bantfwana . 
Kwesweleka kwalamakhono lasembili lalandzelako kuleKhomishini sekuboniwe : 
Bomasipala basemakhaya kufale bacinisekise kutsi babhalisa tonkhe takhamuti noma batsengi labasebentisa tinsita tahulumende kuluhla lwabo balugcine lusesikhatsini . 
Emabhidi atawuhlala asemtsetfweni sikhatsi lesitinsuku letingemashumi layimfica . 
Buka kutsi ngutiphi takhiwonchanti letikhona njenganyalo , futsi ngutiphi takhiwonchanti letengetiwe letitawudzingeka kubukana nemitsambo yemfucuta lelindzelekile ngalokutako ; 
Lenchazelo isetjentiselwa lwatiso , kusungula nekubika ngetimali talolwabiwomali . 
Kuchumama lokuchubekako nemaklayenti kuyadzingeka kucinisekisa kutsi kuniketwa kwemininingwane kuchutjwa sidzingo . 
Loku kutawutfolakala ngekukhulisa linani lalabo labahlanganyelako , netimphumelelo temacembu aseNingizimu Afrika kanye nemdlali lohlanganyele kumidlalo lemikhulu yamhlabawonkhe yenhlangano yaseNingizimu Afrika . 
Isikhungo setinkhanyeti-sihlanu . 
Kodvwa , kwehla kwemalingena yagezi yetinkhoyoyo temnyaka lobiketelwe kute kube ngunyalo nekuphuta kwemazinga enkokhelo kutawulandzelwa ngekucophelela . 
Tindleko tekubhanga etimalini letibolekiwe tifakwa ngalesikhatsi usebentisa . 
Kulebhidi lena inchubo lenetigaba letimbili itawusetjentiswa , lapho khona kwekucala , tiphakamiso tendlela yekwenta umsebenti ngekubuka kwakhiwa kwemcondvo nome kwentiwa kwemsebenti lokubekwe kwacaca tiyamenywa tingenawo emanani entsengo . 
Lemibuso yalamanye emave ngelizinga lelitsite ikhone kwehlulekisa kucindzeteleka kutekuwa kwetemnotfo nekwehlukana kwetigaba ngekwenyusa inchitfo yembuso naloku kunemitselela yekuwa kwemnotfo , lebeyibambelela imisebenti yetemnotfo ngako kwehle intsela yemalingena . 
Emanethiweki ebhizinisi ngemacembu emafemu lasebentisanako kumklamo wekutfutfukisa kuhlangana kulekelelana kanye nekwenta umsebenti lokhetsekile kute kuliwe netinkinga , kutfola umphumela lomuhle babonkhe kanye nekungena kutimakethe letingale kwekutsi ungangena uwedvwa . 
Ndvuna angangeta sikhatsi lapho satiso sisebenta khona . 
Letinhlangano betinetitfunywa letati umsebenti letibukene nekucecesha , futsi takhe emamojuli etindlu lekukhulunywe ngawo kumihlanganosikolo . 
Loku kulungisa ngalokwenelisako lesimo umangabe lomkhumbi usetjentiswa futsi wonkhe emabhizinisi awo entiwa ngumnikati . 
Imboni yenyama ingumkhakha longephansi lomkhulukati emnotfweni wetekulima weNingizimu Afrika kantsi ifaka ekhatsi nekukhicita lokumcoka . 
Ngalokufanako , luhlelo lwendzawo yekwakha kumele lwente lula kuniketa umhlaba lobukene dvute netinsita tetitfutsi tesive lobonelela kugcwala kwebantfu nekutsi umhlaba usetjentiselwe lokubhiciwe . 
Kulokubonakala kwekuswelakala kwemitfombolusito leniketwa bantfu , loku kwente emazinga ekusebenta aba lukhuni . 
Ngetulu kwekuba nalemphumelelo , lizinganhle letinsita letinyenti liyahluleka kuhlangabetana nalokusemtsetfweni lokulindzelwe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Kungalingani kukhona kulemboni yekugucula imikhicito yetekulima , njengobe lomkhakha ugcwele kakhulu badlalindzima labambalwa labakhulu lababaniyo betincenye letinkhulu tencenye yemakethe , nebadlalindzima labanyenti labancane lababaniyo betincenye letingenamtselela lotseni . 
Luhlelo lwe-EE lusebenta kucinisekisa bucotfo ngekucashwa kwebasebenti lababuya emacenjini labekiwe . 
Lesabelomali semalingena sincike kunkhomba yemalingena leyasungulelwa lesikhwama , lesebentisa inhlanganisela ye-CPI kanye ne-GDP lelinganiswe ngaphambili kute kuncunywe lizinga lelingabakhona lekukhula kwemalingena . 
Injongo yekucala yahulumende kuleminyaka lesihlanu kucinisekisa kutsi lesetayeti lesikhulako sekweseleka kwemsebenti siyajikiswa nekutsi kugcizelela lokukhulu kubekwa ekwakheni umsebenti nasekutfutfukiseni bantfu labasha . 
Lomfudlana lomncane losedvute kakhulu nalendzawo uhlaselwe tjani kanye netihlahla letikhangako . 
Kuyaphawuleka kutsi buphuya basemaphandleni bungehliswa ngemandla , futsi tindzawo tasemaphandleni tinganika umfutfo ekutfutfukisweni kwemnotfo esifundzeni sonkhe . 
Lideski libukene nekuhlanganiswa kwayo yonkhe imisebenti yemacembu lakhetsekile kumasipalati . 
Kubuta kwesibili , kwatsi nasekutfoliwe kutsi umsolwa wesitsatfu waphuma emazingeni , bekufanele kube kutfola kutsi ingabe betikhona yini tizatfu noma timo letifanele letesekela lokuphuma ezingeni . 
Kuvamise kuba kubo bonkhe buhle bendzawo yekuhlala uma ngabe emabhloki ekwehlukaniswa kwemhlaba angentiwa ngendlela yekutsi avumele umoya lopholile kutsi wendlule ekhatsi etindzaweni tekuhlala bese kutsi imimoya yasebusika yona iyavinjwa icondziswe kuleye indzawo . 
Timphiko tinesilinganiso semafutsa lesiphindvwe kasihlanu kunesibalo lesilinganako semakhebhabu langenaso sikhumba , ngaloko tinemtsamo losetulu wemakhilojoli . 
Wengete kutsi iSAPS beyinebuhlanganyeli neNyuvesi yePotchefstroom kuchubeka nekucecesha tisebenti tetenhlalakahle letitawubukana nemibuto netinkinga letiphatselene nekusebenta kwetinhlelo temtsetfo kutsi tilungiselelwe kahle kuphenya emacala lekavamile kumacembu lalengela engotini . 
Umsebenti wemtsetfo nekuhleleka ngekusekela emaphoyisa , losuselwa esigabeni lokuvunyelwene ngaso sekusekela kubukeka ngatsi sitawudzingeka kulethemu yasemkhatsini . 
Tintfo letinyenti tekulawulwa kwemalingena tisebenta kahle kakhulu . 
Ematafula lacuketse lwatiso ngetinchitfomali leticondzene ngco netinhlelo tebasebenti , tibonelelo kutifundza kanye nabomasipalati , budlelwane nahulumende nalabatimele kanye nelwatiso lekunikelwa kwetimali nako kufakiwe . 
Letinye tindlela letifakelwa inselele kufaka ekhatsi kusetjentiswa kwetifutfo kumikhicito lelinywako eJapan uma ngabe tilwanyane letihlukene letitfolakala eJapan setitfolakele . 
Lokumcoka ekuciniseni kuchumana emkhatsini wabocalangaye baHulumende kanye nemasu elusebentisomali kusime ekwenteni ncono kwengamela ngekwepolitiki kwenchubo yesabelomali . 
Ndvuna kufanele ancume indzawo lencane yeluhlobo ngalunye lwetinkhuni letitawugcinwa ngekwemigomo yaleso sigatjane ngekwesisekelo seseluleko sesayensi . 
Loludzaba lwabikwa kepha solo kute imphendvulo . 
Kubalulekile kumatiko kuvisisa tigaba temklamo kanye nekucubungula lekufanele kwentiwe kusigaba ngasinye . 
Kuniketa umsebenti wekubonisa losezingeni ngekwemisebenti yentsela kumatiko kanye nekwenta umsebenti wekucwaningisisa tinkinga ngekwekuhambisana nentsela . 
Kute kuniketwe emalunga , litfuba lekulungiselela lomhlangano , le-ajenda itawutfolakala iniketwe emalunga lokungenani emalanga lamatsatfu ngembi kwalomhlangano wangemphela . 
Lesahluko sichaza kabanti kutsi kufinyelela kukunye kwaloku lokusikhombisa lokuhlosiwe kutawusho kutsini e-Afrika nakubantfu bayo . 
Teleko letikuloluhlu lolungentasi kufanele kutsi tihambisane nesicelo - ucelwa kutsi utfumele kuphela emakhophi emadokhumenti lacinisekisiwe , ngobe teleko ngeke tibuyiselwe emuva kulowo lofake sicelo . 
Kunembononchanti lotsi esikhatsini lesidze , timali jikelele taleNhlangano titawuvela eminikelweni , emalini lekhokhwa , ngemalunga njalo , timali kanye nakuleminye imitfombo lencunywa Libandla Jikelele . 
Lesigodzi siyashubeka nekutsintsana nemimmango ngekusebentisa tisebenti tekutfutfuka letisemmangweni nemakhansela emawodi lekatfolakala kulomasipala . 
Luphiko belicocisana nalabatsintsekako ngaloku lokulandzelako : 
Kugcogcwa kwembiko wekucwaninga kanye netimphendvulo kufanele tentiwe ngaso sonkhe sikhatsi . 
Lenzuzo lekukhulunywa ngayo itawuba yimphahla lehamba yodvwa yemmangalelwa wesibili futsi ayikafakwa efeni lelihlanganisiwe lebamangalelwa . 
Lokudzingekako kwalendzawo lengabakhona : 
Khutsata kuphatsa ngendlela , kugcina kahle kanye nekulawulwa kwetimoto . 
Letinkinga tamhlabawonkhe kucocwa ngato emihlanganweni lehlukene yamhlabawonkhe , kodvwa tinemehluko kuleli lobangela kunakwa ngemfanelo kumave ngamanye lahlukene . 
Lwati loluhloliwe kutebuciko kanye nasekuhleleni temabhizinisi . 
Indlelalisu lemcoka kuKlasta kusungulwa kweluhlelo lwekubonwa nekwehlukaniswa lolwehlukile kubo bonkhe lababekwe licala labangena e-CJS . 
Yonkhe imiklamo yetakhiwonchanti tahulumende itawuhlolwa ngalokunemandla kute kutfolakale kusebenta kwayo . 
Letinye tikhala temsebenti tavalwa , futsi lenchubo iyachubeka . 
Kugujwa kwetinkelebhe kuwo onkhe emapulazi lasele . 
Loku kutawudzinga kubuyeketwa lokukhulu kwenchubomgomo lekhona manje njengobe tibonelelo taHulumende nome telekelelo tiniketwe iminyaka leminyenti kumkhakha wemanti . 
Tinhlelo kulomkhakha atikhutsate ngemandla kuhlangana kwekuntjintja kwekulawula . 
Lendzima ibeka imigomo yeshejuli yekukhokhelwa kwetibonelelo . 
Kuchubeka nalokunye lokuvinjelwe ngekuhambisana nekusetjentiswa kwetimbeji naletimele kona . 
Inchubo yekuvikela esimeni selitulu kumele ifake tiyilo temigcoma lomiswe kusemende . 
Bonkhe balawuli labasetulu basayina tinkontileka tekutibophelela kusebenta . 
Sihlalo walo nguSekela Mengameli futsi lifaka ekhatsi Tindvuna Tetemphilo , Tetekutfutfukisa Tenhlalo , Tetemfundvo , Tetekulima Netetindzaba Tetemihlaba , Tetetimayini Netetemisebenti Yahulumende Nekuphatfwa Kwayo . 
Sibambe imihlangano neNdvuna yeTekuhwebelana Netetimboni neNdvuna yeTimali , kanye neLisekela laMengameli naye bekahlanganyele . 
Kungeta , Sotimali Wavelonkhe wakhe budlelwane netikhungo tetetimali tasekhaya netamhlaba jikelele kuhlwaya kusekela kutfutfukisa sakhiwonchanti lesintjintjako lapho kwehlukaniswa imitfombo yekusekela kugcugcutela kuhlanganyela kwemkhakha lotimele . 
Letindlela letetayelekile tifaka umsakato , iwebhu yemhlaba wonkhe netisabalalisi letiphrintiwe . 
Kutfutfuka kwamalingena yemave emhlaba netheknoloji sekubangele kufunwa ngemandla kwemikhicito netinsita letitse kungetayeleki kakhulu ekukhiciteni nasekuhwebelaneni kwemave emhlaba , lokunemazinga lasetulu kakhulu lafakiwe etetheknoloji nekucina kwemakhono . 
Tintfo lesitibekele tona tiyakhutsata . 
Letimbangela letinkhulu tekukhula kwesive sebantfu lesehlako ngulamazinga ekuhamba kwebantfu , emazinga ekushona kakhulu kwebantfu kuhambisana nemazinga laphansi ekubeleka nemazinga laphakeme ekugula kulesifundza . 
Loku kucinisekisa kutsi sinyatselo sekulungisa tihibe kunchubekelembili kanye nekusebentisa tindleko-letingaphansi masinyane timikiswa kumlawuli lomkhulu ngito tonkhe tigaba . 
Lenhlangano ayinayo imali nanobe nguyiphi lebolekiwe . 
Lenchubo isachubeka , kantsi umbiko utawutfunyelwa kumkhandlu nasewuphelile , ngetiphakamiso tetindlela letinye tekuniketwa kwetinsita . 
Ngakoke ikhomishini iphotfule kutsi sikimu sesincesitelo kufanele sibukwe njengencenye lengetiwe yeluhlelo lwekuhlomisa umhlukunyetwa lolufaka konkhe . 
Lusito lwetebuchwepheshe loludzingekako kucinisekisa kutsi baniki betinsita bangadiliva kungenelela ngemphumelelo ngekhatsi kwendlela lesekelwe yimitselela futsi levumelana nesimo . 
Kwesibili , yonkhe imiculu yemboni lefisa kubhalwa njengemaKhodi eMkhakha , kudzingeka ahambisane nemaKhodi ngetinhloso tekubhaliswa nguNdvuna weteKutsengisa neTetimboni . 
Tikhungo tetenhlalo kanye nalokuphakeme lokwenteka emadolobheni akukafaneli kutsi " kufakwe " etindzaweni tekuhlala bantfu kodvwa kufanele kutsi kubekwe ngephandle lapho kunetindlela khona tekuhamba kakhulu . 
Cinisekisa kutsi tindzawo lapho umsebenti wentiwa khona , tishiywa tihlobile . 
Kucinisekisa kuhlolwa ngemphumelelo kwetiliphu letivela kubaphakeli tinsita . 
Tindiza letineluphiko lolunganyakati neluphiko lolujikako ( ihelikhoptha ) titincenye letidzingekako . 
Kufuneka kuhlale kube nekugadza kwamalanga onkhe kwalendlela yekusebenta yekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , ngumuntfu logadzako lobekiwe , ngekusebentisa luhlu lwekuhlola lolulula . 
Imisebenti : Kusungula nekugcina imisebenti yekudvweba takhiwo nemitsetfo nemazinga etetheknikhi . 
Lokubuhlungu , lokushayisana kwenteka uma siya esikhatsini sakhisimusi , siphindze sibite imitamo lephindziwe yekusindzisa timphilo . 
Lwati lwangcondvomshini lwesofthiwe ye-MS Hhovisi lubalulekile . 
Lwati lolunemininingwane lebanti ngebagibeli be-Metrorail ngelishwa lwakudzala . 
Kusakhiwo sekusefa , lamanti langcolile ashona phasi kulikhekheba lekudzambisa kube yintfo yangaphasi kwemhlaba lengeyemvelo . 
Kucalisa kuniketa emandla kutetinsita tetemphilo tesive kubalulekile ekwendlaleni sisekelo senchubo yemshwalense yetemphilo yavelonkhe . 
Lawula lwabiwomali futsi usuphavayize tisebenti tasemahhovisi kuloluphiko . 
Sicela kutsi kube neluvelo ehlangotsini lwelitiko kutsi ludzingidze ludzaba lolungabanga kutsi kube nekuphikisana mayelana nekwekudluliselwa kwabothishela labasele bayiswe kulenye indzawo . 
Lefestivali iphindze futsi ibe yimitamo lechubekako lecinisa budlelwane emkhatsini wemboni yaseNingizimu Afrika neyetemafilimu eSifulentji . 
Imphahla lengaphatseki itsatseka ngekutsi inelusito lolungapheli emphilweni nangabe , kubukwa onkhe emaphuzu lafanele , kute umkhawulo locatjangwako kulesikhatsi leyo mphahla lokulindzeleke kutsi ingenise imali lengukheshi nome yente umsebenti . 
LeYunithi Yetemabhuku Yangekhatsi selukhiphe umsebenti walo njengekwe Luhlelo Lwetemabhuku Lwangekhatsi . 
Lucwaningo lwaphambilini lwaveta kutsi tilwane letifuyiwe tasendlini tisita kwehlisa sifuba semoya kubantfwana kanye nesifo lesiphatselene nenhlitiyo kubantfu labadzala , kantsi idatha lesandza kukhishwa iyaphikisana naloko . 
Lelizinga lekufaka sandla litawenta tisebenti tifake timali letivakalako tetinzuzo temhlalaphansi , ngaphandle kwekuphazamisa loluhlelo lolukhona . 
Lithulusi lekuhlela eNingizimu Afrika lelisita kuniketa indlela ekutsini lelive litfutfukise lusha . 
Tindzawo letintjintja tincingo telihhovisi lesifundza betisebenta ngesikhatsi sema-awa ekusebenta . 
Luhlolomabhuku kanye neLikomidi leBungoti sihlalo walo lilunga lelitimele lelibuketa liphindze futsi licaphele kulawula simondzawo sebungoti kucinisekisa imphumelelo yenchubo yelulawulo lwebungoti . 
Ematfuba ekusebenta asungulwa emiklameni yesakhiwo lesekelwa ngemali nguhulumende , tinhlelo tesimondzawo netemasiko , netinhlelo tenhlalo letimbandzakanya lunakekelo lolusekhaya nekutfutfukiswa kwemntfwana lokusekucaleni . 
Kushintja kwalokufunwa kakhulu batsengi naloko labakuncomako kudzinga tindlela letinsha tekukhutsata sitfombe ngemkhicito , kwentela kunakekela batsengi labavele bakhona , kanjalo nekuheha labasha . 
Kwentiwa ncono lokwetayelekile kwelizinganhle lekuphatsa kusikhungo sahulumende nako kuyadzingeka nangabe kuphendvula kuniketwa emandla . 
Yonkhe lenethiwekhi itawusakatwa iviwe emoyeni kungacedvwa nje kutfutfukiswa kwelisayithi nekubekwa kwesakhiwonchanti kuletinye tindzawo tasemaphandleni ticedziwe . 
Sokontileka utawubopheka kutsi aletse imishini abasobhe nebantjuzi nabantjuza bese ulawula imisebenti yekuntjuza lehlobene naloluhlolo . 
Bantfwana labanyenti bendziswa ngenkhani emishadweni kanye nasekucwiyweni kwesitfo salabasikati . 
Sesamukele Lisu Lentfutfuko Yesikhungo futsi kulomnyaka lowengcile sente lucwaningo lwemakhono lolubanti lwesigodzi kubona umtsamo wemakhono kulendzawo lesisebentela kuyo . 
Ngalesizatfu , siyachubeka ngemitamo yetfu yekucinisekisa Kuhlolwa Kwetebulungiswa Ngemisebenti Yebulungiswa nemsebenti wekuhlolwa kwelijaji lelingumhloli . 
Asikho sifinyeto semathebula noma emashadi lafakelwe lesigaba sembiko ngeNyoni . 
Akukagcini ngekutsi ikhomishini isombulule leklemu ngekuthula , kodvwa yacala nelibhizinisi lelisebentako letekulima , lelitawuba nemiphumela lemihle kumphakatsi lebuyiselwe kuleminyaka letako . 
Litiko Letemanti Nekutfutfwa kwelindle lichubekela phambili ngemininingwane yekudvwetjwa kwalephrojekthi . 
Kuceceshwa kwemaMakha lamaKhulu kwacala cishe emalangeni lamabili ngembi kwekucala kumakha , kantsi loku kwalandzelwa kucecesha lokubanti kwemaMakha . 
Tiphindze futsi tibe netisetjentiswa temmango letisezingeni leliphakeme kufaka ekhatsi tibhedlela , imitapolwati kanye nemagalali . 
Imihlahlandlela ibhalwe phansi yabhalelwa umtfulinsita latawucinisekisa umfakisicelo . 
Kufaka lenye imitha yaGezi Lomtsenga ngaphambilini nePLC yekuhlukanisa lipali lemitha yagezi lomtsenga ngaphambilini bese bafaka iyunithi yekuchumana endlini . 
Lwati nge-HIV ne AIDS ne TB . 
Loku kutsatsa emazinga lasetulu ekusebentisana ngekhatsi nangaphandle kwahulumende , kanye nekuchumana lokusebentako phakatsi kwahulumende kanye nalabatsintsekako labanemasu . 
Tibophelelo tekuletsa , nome emalungelo ekutfola timphahla letitsite ekupheleni kwesikhatsi sekuvumelana . 
Tinkinga letisele : Kwehlisa kungcolisa lokwenteka ngco etindzaweni temsebenti ehlangotsini lwekuhlanta emanti langcolile lavela kumakhaya angasese kanye nasetindzaweni temsebenti . 
Nanoma lemigwaco incenye yayo isetjentiswa kakhulu kuhamba kwetimoto , ifaka ekhatsi tincenye tetindzawo letivulekile letingatfolakali lula tetindzawo tekuhamba letiseceleni kwemgwaco , tindlela temabhayisikili futsi netindzawo tekubonelela imisebenti yebunjiniyela . 
Ungacali uvulele umuntfu longamati lifasitelo noma sivalo . 
Uma ngabe imphendvulo nguyebo , ngubani lowakhipha sitifiketi ? 
Lemigomo ayisebenti ebantfwini labaphila nekukhubateka . 
Ayina , gocota , bala ubuye upakishe timphahla letiwashiwe ubuye uvale ngci tikhwama letitfwala ilineni . 
Imfucuta lengavuseleleki ilahlwa etindzaweni tekulahla imfucuta letetayelekile bese imfucuta lenebungoti ilahlwe etindzweni tekulahla imfucuta letinebungoti , lesebenta njengetindzawo tekulahla inhlanganisela . 
Ledatha ye-PMI iseyinsha kakhulu kunalelenye idatha lesetjentiswe kulolushicilelo . 
Ngemuva kwekutsi ndvuna achaze tinjongo talomhlangano , tikhulumi letihlukene takhuluma tetfula lwati lwato netinkhinga tekulawula kulalelwa kwashwele etigodzini . 
Umphakatsi lonebungani unelilungelo lekusebenta kuleyo ndzawo . 
Ngingasho ngekutetsemba kutsi sinebudlelwane lobuhle , lobunesisekelo semoya wekubambisana ekufinyeleleni kumigomo lefananako . 
Kwanyalo emalabhorathri lamanyenti aniketa tinsita tekuhlola temolekhuli yeDNA yetifo letinhlobonhlobo . 
Bungako bemphahla loyindluliselako ngiyo letawusho bunikati be-RED lesebenta kundzawo yakho . 
Lomklamo kwanyalo ukoleka lwatiso ngalokwentiwa ngekumunyisa kulesibhedlela . 
Umsebenti weTinsita teTakhowonchanti teLitiko kuniketa nekusekela kwetfulwa kwetinsita tamasipala ngemphumelelo , ngalokufanele , nalokusumeme ngekuhambisana nemtsetfo lofanele kuSigodi iFrances Baard . 
Timalimboleko tiyavetwa kusitatimende sesimo setetimali nangabe ikheshi ikhokhelwa umzuzi . 
Kwenta umsebenti webuhlengikati loklinikhali ngekwemgomo wenchubo yekwenta kanye netimiso tebuhlengikati tekunakekela ngetemphilo . 
Temakhono eKucecesha tiniketa imfundvo letayelekile , kucecesha kanye nentfutfuko yemasotja lasebenta ngekundiza emoyeni . 
Letindlela ticondziswe kumitamo yelicembu emkhatsini webaphatsi betinhlelo netisebenti letiphetse lwatiso kucinisekisa kutsi luhlelo lolubonakalako naloluphelele luyasungulwa ngekungenelela kwabo bonkhe labatsintsekako . 
Tinhlobo letehlukene tetindzawo letivulekile leticinile letimayelana netitobhu netiteshi tetigitjelwa temmango , letifana netitobhu temabhasi , emarenki ematekisi kanye netindzawo tekubeka emabhasi . 
Kukhula kwemboni yentfokomalo kuvete kutiphatsa lokungadzingeki lokubonakala kwandza kakhulu . 
Ngubani latawusita ngekuniketa tikhungo tekugcina tibulalamagciwane ? 
Bungako bekuchumana ngemehlo lebanako nendzawo bantfu nekutsi ngabe kubakhona kwabo kuyabonakala yini , kuyasho kutsi bayakhona nome cha kungenelela nekutsi labayisebentisako bativa baphephile . 
Kuma-afidavithi abo laphendvulako labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo abaphakamisi kutsi bona noma bantfwana babo ( laba sidzingo sendzawo yekuhlala lesisemahlombe ebatali babo ) bangaswela likhaya uma kungadliwa imphahla . 
Manje , ngiyatsemba utangibeketelela nangisatsatsa lenye indlela kancane kuchaza inchubomgomo yemali . 
Letintfo letibalwe ngenhla tifaka ekhatsi ematfuba langakavami e-Afrika lekungagcilwa kuwo . 
Ngekuhlela lokunekucophelela , bubanti betinsita temphakatsi tingaphakelwa endleleni yajantji , kucinisekisa kutsi umphakatsi unekufinyelela ngalokugcwele kutinsita ngekusebentisa inchubo yajantji . 
Kutinta kwentsengo kwentiwa ngekwemave emhlaba emaveni lamanengi , njengase-Australia , e-United Kingdom nase-United States of America , futsi kwasetjentiswa baka-Old Mutual ngesikhatsi kufakwa eluhlwini lwe-London Stock Exchange . 
Tonkhe tinhlobo tekubandlulula lokucondziswe ebantfwaneni ikakhulu leto letisebenta njengetihibe ekujabuleleni kwabo emalungelo ebantfu lekasisekelo . 
Imihlangano yetekuchumana lesebentako lebanjwa njalo ngekota . 
Kusinye sikhungo , emapulastiki lamnyama latfwele emaplacenta kwadzingeka kutsi agcinwe ngemphelasontfo ngaphandle kwesicandzisi . 
Lemodeli yenchubokuphatsa incike kulemitsetfo yekulawula kutibonela kwebaphatsi , kucinisekisa kutsi basebentela kufinyelela kutinhloso tavelonkhe . 
Kukhicita ngendlela lephasi , kucudzelana kanye nekungabikhona kahle kuchumana netinchubo tekukhicita temhlaba wonkhe kuphindze futsi kuvimbe kukhula kwemkhakha wetekwakha timphahla . 
Tinsita temabhasi amasipala tacala njengetinsita ekhatsinekhatsi kubomasipala labamhlophe belubandlululo . 
Uma basebenti bahulumende labakhonako betfu baba nebumatima lobukhulu ekufuneni nekutsenga ngemphumelelo , kuvete tinzuzo letinkhulu kulabo labafuna kukucaphata . 
Ilayisensi yekushayela lesemtsetfweni nekufisa sekuhamba . 
Hulumende kumele acinisekise indlela yentfutfuko lebumbene lehlangene kubunjalondzawolobuphephile futsi lobusimeme . 
Lesimo sibonwa njengalesitfolwe kuphela ngalesikhatsi lokutsengiswa kungahle kube khona nalemphahla ( noma licembu lekuveta ) iyatfolakala kutsi itsengiswe ngekushesha ngendlela lengayo . 
Nangabe sigulane sifakiwe esibhedlela emuva kwekuvakasha kwaso kwekugcina , bekubangelwe ngutiphi tizatfu ? 
Kubusa lokuhle kungumcondvo lobanti futsi lonetinhlangotsi letinyenti lochaza lenchubo , lokungulapho lomasipala abekakhona tintfo letisembili , atsatse tincumo , icinise kuchaza futsi abonisane nesive kanye netikhungo ngendlela leyakhako . 
Emakhono lamahle ekusebentisana nalabanye bantfu , kwatisisa umsebenti kanye nemakhono ekuchumana ngulesinye sidzingo lesibalulekile . 
I-State Diamond Trader icinisekise kubakhona kwayo kulemicimbi beyentelwe Lusha . 
Imikhakha lebandzakanya emasheya lamakhulu emsebenti yetemnotfo wesifundza , ngaphandle kwemisebenti yahulumende , ifaka tekuhwebelana , tetimali , kanye netekukhicita . 
Kuligatja linye Lesayensi yeTemvelo kodvwa ngekwako kufaka ekhatsi emagatja lamanyenti , njengekhemistri yalokungasiyo imvelo , ikhemistri leyimvelo , ikhemistri yefiziksi nebhayokhemistri . 
Banetikhungo letinyenti , letifana nelisontfo , sikole , imishini yekucecesha ebavangeli labamnyama , likolishi lekucecesha bothishela , emahhostela lamabili , emakotasi abothishela kanye netindlu . 
Nakafika , uchaze lenjongo yekuvakasha kwakhe aye kulona lophendvula kwekucala . 
Ledokhumenti ibuyeketa simo sanyalo sekuhlela kulawulwa kwemfucuta eNingizimu Afrika , kanye nenchubomgomo nengcikitsi yemtsetfosimiso lapho kwenteka khona lenchubo yekuhlela . 
Loku kuta ngemva kwekuba lomkhandlu uvumele inchubomgomo yemifundzate yekufundza , lokungulomunye umtamo walomkhandlu wekwenta siciniseko sekutsi uyatjala kutisebenti tawo ngemfundvo nekuceceshwa . 
Lokumiswa nekukhishwa kwemigca lengekho kwacedvwa . 
Labagcini batawuvumela lilungelo lekwente leminye imikhicito ngekusebentisa ilayisensi futsi loko kungatfola inkhokhelo lechubeka njalo yekukhokhela kusebentisa umkhicito . 
Kuba sengotini kwemikhakha yetinkampani kubonakala kukhawuliwe . 
Kutsenjwa kutsi lelisu lekubeka emanani entsengo lelisetjentiswako lingendlela yekutsi alinamtselela lomubi kulomkhakha . 
Lutjalomali lwemphahla lolungabuyiselani imali lwetimphahla lwenteka ngekukhipha intsengo yesehlontsengo lesibutselene nome ngabe ngusiphi nome inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze ibonakala ngekushesha kulokusele nome kulokuswelekako . 
Lokuncepheteliswa kwema-akhawunti etisebenti kulokulinganiselwa kulokutsatfu kwalokusetjentisiwe kumazinga latayelekile kuhulumende . 
Kukhula kakhulu kwetitfombo temanti nako kungabanga tinkhinga etindzaweni tekukhibika . 
Kwandzisa kuvuselelwa kwalendzawo ngasenyakatfo yelihlatsi lemaphayini , ngobe loku kukhombisa litfuba lelimcoka lekuvuselelwa , kanjalo naletinye tindzawo . 
Masipalati iGreater Marble Hall nguMasipalati weSigaba B losebenta kuNchubo yeSigungu seLikomidi . 
Batsengi baseThailand banconota ibhiya nabomankantjane kunewayini . 
Nikhonile kukufakazela loko ngesikhatsi sibeka iNingizimu Afrika embili , sitfole imiphumela lenchubela live letfu embili . 
Kute umuntfu longabhidlita noma longatama kubhidlita tichumane ngekutimbela , kutifihla , noma atishiye nje , noma atincibilikise , atinyete noma aticitse emantini . 
Luhlelo lwemsebenti lweHIV ne-Aids belisetjentiselwa kunciphisa lomtselela , ngetikhatsi teHIV letibanjwe ngamhlaka : 
Inchubomgomo Nelucwaningo lucuketse lokulandzelako : Kuphatsa , Lucwaningo Nenchubomgomo . 
Mabonakhashane kanye nemsakato batinsita letibalulekile kumfundzi . 
Letindleko tifake phakatsi lokulandzelako : inkhokhelo yemavolontiya , lucingo nefeksi , kudla kwemihlangano , nekwekubhala . 
Laba balingani bangaphandle banetinzuzo letikaliwe nebungcwethi ekukolekeni kanye nekufikelela etindleleni letehlukene tekubhadalisa ngaphandle kwe-PAYE . 
Lulwimi lamhlabawonkhe loluhlala lingumbhoshongo kumhlaba lobanti . 
Lemodeli lensha lesandza kutfutfukiswa yeGateway leyetfulwe litiko lavelonkhe itawusita kucinisekisa kugcineka kwetisebenti letinemakhono laswelekako letitawubuka kusebenta kwemiklamo lehleliwe , nekunonophisa imiklamo kuso sonkhe lesifundza . 
Umtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo angeke uvinjelwe kutsi ubite bufakazi bemlomo etinkingeni letidzingwa kucaciswa nome incabano ngalokushiwo . 
Kunakekela lokwetayelekile kwetimoto letitfwala umtfwalo lomatima . 
Kusenteko lapho khona imphahla ingakhishelwa eveni langaphandle futsi kusuka kulelive lelihambisanako ngekhatsi kuletintfo letihlanganisiwe , benti bembukiso kumele batibophelele kwemukela umsebenti wetinkhulumiswano nome ngutiphi nome tinchubo nato tonkhe tiphatsimandla temitselo . 
Emakhono ekuheha nekukhetsa : Umkhakha wemisebenti yesive ungumcashi wemsebenti lodzinga emandla nekhwalithi yetinsita tawo tincike ngco kukhwalithi nekusebenta kwebasebenti bawo . 
Kuloku , lomelelako lovela kulendzawo lelipulazi angahle ambandzakanyeke nemishikashika yetekuvakasha lechubekako ; 
Lutjalomali lwetakhiwo lwentiwa ngelinani lelilungile . 
Sungula likomidi lekwengamela ngenhloso yembiko wemnyaka . 
Kunetizatfu letintsatfu tekutsi iMoody's icinise letilinganiso : 
Lencwadzi itawudzinga kutsi kukhonjwe , kufundziswe nekungenelela kwemmango . 
Letinye tindlela tekubukana lokusalela emuva nato titawuphenywa . 
Kusekela lenchubo , hulumende uniketa kusita lokwengetiwe kuletikhungo letinkhulu tekutfutfukisa ngetetimali . 
Uma lesitifiketi noma ikhophi yaso ingakatfunyelwa , lebhidi kumele ingavunyelwa . 
Tikhungo tekulungiswa kwetitulo temavili setisunguliwe etincenyeni letinyenti telive , kufaka netindzawo tasemaphandleni . 
Lusha lolunyenti eveni letfu bagcine basendzaweni lengafanele yentfwetfo , ngoba bacabanga kutsi akukho lokunye . 
Emalinki latsite kuseva yewebhu akuholela kutinsita letinakekelwa ngumuntfu wesitsatfu i-GCIS lengakhoni kumlawula . 
Lemiklamo leyentiwe Luphiko mayelana nako kokubili umsebenti wenchubomgomo newekulawula inchubomgomo kahle kufuneka ngalokugcwele wentiwe baphakeli tinsita bangaphandle kute kucinisekiswe kutsi kute kukhetsa . 
Ibuye indlale indzima lesemkhatsini ekutfutfukisweni kweluhlaka lwahulumende ekuniketeni imali kwetakhiwonchanti . 
Tivumela bahlali kutsi bente imisebenti yamalanga onkhe ngekushesha futsi kalula . 
Inchubo yekutfumela ngaphandle icondzene nemkhakha lotsite , futsi emasu emkhakha aniketa luhlakamsebenti lekufanele kutsi kutfumela ngaphandle kukhutsatwa kubuye kukhutsatwe . 
Imphendvulo lekhutsatako lehlala itfolakala njalo kumaklayenti etfu lanetisekile iyinkhomba yeligalelo lekusebenta ngekutikhandla kwebasebenti bonkhe . 
Ematfuba lajabulisanako emuntfu lofuna kwenta umehluko . 
Lena yintsela lebitwa kanye ngesikhatsi sekutsengiselana kwekutsenga imoto . 
Ngiphindza sitatimende sami sangaphambilini sekutsi inhloso yalemphahla lenganyakati kunika indzawo yekuhlala emndenini wetfu futsi ngaloko isetjentiswa njengelikhaya lemndeni wetfu . 
Kwengeta kuletindzawo letibekwe phambili , sitawube sibeke liso etinkantolo , etikoleni kanye netikhungo tetincwadzi temtsetfo . 
Asikho sihlalo sasemadolobheni endzaweni yamasipala kantsi masipalati kufanele afake intfutfuko dvutane nemigwaco lesemkhatsini wetindzawo letikhicita kakhulu umnotfo endzaweni yamasipala . 
Ngakoke kunesidzingo sekusungulwa kwendzawo yekwabelana ngemininingwane lapho imininingwane lefanele ingalinganiswa ibese ilungiselelwe kutfolakala kalula . 
Imindeni yanalu lusha icitse iminyaka lelishumi ingati ngalokutawenteka ebantfwaneni bayo . 
Kute kutsi sibe neliciniso kulomoya wemagugu entsandvo yetfu yelinyenti , kubalulekile kutsi lelitiko libone imphahla yetfu leligugu kakhulu , lekubantfu bakitsi , kuko kokubili kwavelonkhe nekwangaphandle . 
Ungeke utseleleke nge-HIV ngekuhlephulelana kudla , kugeza , lidamu lekuhlamba , noma kuchebulana nemuntfu latselelekile . 
Labanye banikeli bankhomba kutsi kubika ngetimali kucelwa ngembi kwemikhosi lefanana netinkhomfa tavelonkhe . 
Nanoma kunjalo , sikhatsi sekuhlanyela lesikhetsiwe kufanele sibe ngendlela lengavumela sitjalo kutsi sichume ngesikhatsi setimo tesimoselitulu letibalulekile embewini . 
Loku kusho kushintja kwemtfombolusito lokubange ekunakekeleni nekuphumelelisa lifutse lelimcoka kuloluhlelo . 
Umtsetfosivivinyo uchaza emaphuzu IRejistra lekufanele iyinake kulenchubo yakwamkela . 
Bacashi bavame kuzama kusita tisebenti kuvisisa letinhlobo taloluhlelo nekukhetsa kahle , lesinye sikhatsi kusetjentiswa bacwayisi betincenye tesitsatfu . 
Kwetfula tindlela letikahle letinciphisa inhlekelele futsi netinhlelo tekwehlisa lokufaka : 
Sikhatsi sakho sesiphelile lunga lelihloniphekile , siyabonga kakhulu . 
Lokunye kungavumelani kwaba kutsi lokusalako ekuhwebeni kweNingizimu Afrika ne-Afrika kungenteka kulahleka ngenca yekuncintisana lokukulamave e-BRICS . 
Kuhlelwa kwemikhicito kumele kube kusha , kwendzabuko futsi kulungele kukhicitwa . 
Lendlela isita ekwehliseniemazinga ekugijima kwemanti avikela nekukhukhuleka kwemhlaba asite nangekungena kwemanti kulomhlaba . 
Inhlangano itawuphoceleleka kutsi igcogce futsi ihlatiye yonkhe imininingwane lefanele . 
Kute kuhlolwa kabusha noma konakala kwemphahla lokubonakele nyalo kurejista yemphahla . 
Cinisekisa ngekucubungula kutsi kuhlela kanye nekudizayina ngekwalabanye kwentiwa ngetinchubomgomo letivakalako tebunjiniyela futsi ngekwemigomo netimiso . 
Ngaphandle kwalokutsatsa sikhatsi ekusabalaliseni tinsita kabusha baphakeli tinsita , lomklamo awukabi nato tinkhinga letinkhulu . 
Lobunyenti bungoti balomklamo lobuthekhnikhali , betetimali nekusebenta bundluliselwa kuncenye letimele . 
Nakususelwa kulokuhlatiywa kwalomphumela walenkinga , tindzawo temiphumela ta " kwachazwa " ngemisebenti nemisetjentana . 
Niketa imibiko yenyanga kanye neyekota , ulawule kutfutfuka kwetisebenti , tinhlelo tekucecesha kanye netekutsatsa likhefu . 
Kukhula kancane kwamalingena nekukhula kwentalo yetindleko tesikweleti kulindzeleke kutsi kubonakale kutetimali tesive kulelikusasa lelibonakalako . 
Ngenca yekukhula kwelizinga lekufunwa kakhulu , Tikhulu teThrafikhi tasebentisa sikhatsi sato lesinyenti tivivinya ummango mayelana nemalasyisense alabafundzela kushayela newebashayeli kanye nemalayisense etimoto , kako-ke saba sincane sikhatsi lesasetjentiswa ekucinisekiseni kulandzelwa kwemtsetfo . 
Kufanele kutsi kwakhiwe umtsetfomvama ngekutsi kucitfwe umtsetfo ' wekugcina ' futsi hhayi kulungiswa kwawo , lapho ikleyimi yemademeshe yentiwa ngekubuka tindleko tekwelashwa tasesikhatsini lesitako . 
Khutsata temgwaco letiphephile kanye nekuvimbela kuminyana emgwacweni . 
Ikhomishane kungenteka noma kunjalo inante lwatiso lolutfulwe ngalokungiko futsi lwacinisekiswa . 
Insika ngayinye lehlelekile isekela tinhlelo letentelwe kuphendvula kutigaba tekutsengisa letinyenti kanye nato tonkhe tinsayeya letibukene nemakhophelethivi eNingizimu Afrika . 
Kulamba , kuhlaselwa timunyingati kanye netinkinga tekuswelakala kwemsoco kulimata emandla ebantfwana ekufundza , kuya esikolweni kanye nemphilo yabo ngalokuvamile . 
Kuhlela kwekutfutfukisa lokuhlanganisile kuyindlela lapho bomasipalati balungiselela tinhlelo tindlelasu yaminyaka-sihlanu letubuyeketwa ngemnyaka ngekuchumanana nemimango nebabambichaza . 
Kuvakasha lokubanti kwenteka kuto tonkhe tifundza , ngahle kwekuvakashela imindeni nome kuya kumaholide elihlobo . 
Tfutfukisa luhlelo lwekucecesha nekufundzela sicu kutekuchumana taHulumende . 
Lemibuto le itawucala kukhulumisana nemntfwanakho futsi ubonise kutsi uyayingena yemphilo yabo esikolweni . 
Budlelwane nematiko etemfundvo etifundzeni buholwa inchubomgomo yavelonkhe , lapho ematiko esifundza kufanele abeke ngekwawo tintfo letibalulekile kanye netinhlelo tekucalisa umsebenti wato . 
Ngalokwetayelekile , tikhungo titfolakala etindzaweni lesemkhatsini , kufinyeleleka lula kuto ngekupbuka emaphethini ekuhamba , futsi timenyetelwa tindzawo lapho kutfolakala khona ummango . 
Lapho bufakazi lobukhona bukhombisa kutsi lomntfwana sewuhlalisekile kulesimondzawo lesisha inkantolo ingahle ingakhiphi incwadzi yekumbuyisela emuva . 
Kuba khona nakungenelelwa kufanele kuncunywe Lihhovisi Lemmeli Wemndeni ; 
Loku kutawuciniswa ngemnyaka lotako . 
Sonkontileka utawuniketa Libhuku Leticondziso Tekwehluka Kwenkontileka ( CVI ) , lelitawuba khona endzaweni yekwakha ngaso sonkhe sikhatsi . 
Lokwenyuka loku kwenteka yonkhe iminyaka , njengobe tindzawo letinsha tekuhlala tisungulwa futsi titfutfukiswa . 
Sifuna kuya kuletinkantolo futsi sivete bufakazi kumacala ngetulu kwekungabata lokungavakala . 
Loku kuphikisana nalokuma kwetigodzi letitfutfukile . 
Lokulalelwa kweluvo lwawo kufinyelelwa ngummango kanye nebetindzaba . 
Kunisela kuvamise kusetjentiswa ngalesinye sikhatsi uma titjalo tihlala timanti sikhatsi lesidze , kwakha timo letivuna umhabulo ngetilwanyana letincane letiletsa sifo esitjalweni . 
Emalunga eMkhandlu Loncumako utawubeka liso ekusebenteni kwabo , beseNdvunankhulu yena ubeka liso kulelicembu leliniketa buholi ehlangotsini lwetepolitiki kulesifundza setfu . 
Bekunjalo , nanoma kunjalo , kusengaphasi kwemkhawulo lophakeme wendzawo yekuwa kwemandla emali . 
Kuhlangana kwesigodzi kwabukwa nguhulumende njengendlela lencono kakhulu yekwenta timakethe tibe banti . 
Lentfutfuko lenhle ibangwe kakhulu ngalokuchumana lokwentiwe ngekusebentisa nebalingani betfu . 
Tonkhe tikhla temsebenti tigcwaliswa ngekuhambisana nenchubo lapho khona tikhala temsebenti tibonwa ngaphambilini " Kuloluhla Loluvunyiwe Lwetikhala " kucinisekisa kutsi letikhala temsebenti lekufanele tivalwe tiniketwa imali kulolwabiwomali . 
Kuvamile kutsi letinombolo tikhombise kwehlukahlukana lokukhulu , kuye ngetimo tetimakethe . 
Inhloso yaloluhlelo kutinika titfutsi taletiphutfumako kanye netisebenti temaphramedikhi bahlukunyetwa bekukhahlabeteka kwengcondvo , betekukhulelwa , betingoti tetimoto kanye naletinye tingoti , kanye nekwenta kutsi kube netitfutsi tetigulane letihluphekile letinye lolunye luhlobo lwetitfutsi . 
Ingabe tikhona tinchubo letichazwe kahle tekugcogcwa nekuphatfwa kwemfucuta kusuka kumayunithi lachaziwe esibhedlela , emtfolamphilo , noma endzaweni yadokotela lasebentela kuyo ? 
Lemisebenti yekucala kumele ke bese iyakhiwa . 
Loku kufaka ekhatsi kuceceshwa ngekwekutiphatsa nemsebenti locacile lotfwelwe kutiphatsa kwebaphatsi labakhulu . 
Yenta kutsi tisetjentiswe ngekwehlukana lokutawukhulisa kungapheleli kahle futsi kwandzise kutsi kube nengucuko kutenhlalo ngaphandle kwekugucula takhiwo . 
Kwaba liphutsa kukhomba ithrasti njengemcashisi ngoba ayitange ibe ngumcashisi ngoba ayitange ibe ngumnikatindzawo lobhalisiwe futsi lamacembu akatange asacabange atawuba banikati . 
Lusuku lwemhlangano wekukhetfwa kwencwadzi lungetiwe kurekhodi yeluhlatincwadzi ngemuva kwekubuyeketa kwencwadzi . 
Indlela lemalula futsi lecondzile kutsi hulumende welubumbano emukele ngalokugcwele umsebenti wekukhokhela tinzuzo tema-anyuwithi , lokufana nendzima yahulumende kuloluhlelo lolukhona lweMedicare , lolusebentisa bemshwalense bangasese kukhokhela ticelonkhokhelo letisebentisa tikhwama temali yahulumende . 
Batsengisimphahla badzingeka kutsi bakhombise satiso sekutsi timphahla letibubuya emakethe lengekho emtsetfweni sekuguculiwe , kwakhiwe kabusha noma kwentiwe kabusha . 
Isayensi netheknoloji ngemathulusi labalulekile ekwakheni timboni letisebentako . 
Lulawulotimali lusisekelo sanoma nguyiphi inhlangano . 
Tona titawugcila kutikhulu tetekuphepha nekuvikeleka , labasebenta ngetitfutsi tesive kanye nalabatisebentisako . 
Niketa Kucecesha Kwemfundvo Yebatsengi Betindlu lapho kufanele khona . 
Kuhluleka kuhambisana nalemiyalelo kutawuholela ekutseni sicelo sakho sicitfwe . 
Sizatfu lesiniketiwe mayelana lezinga lelisetulu lekungacashwa kwelusha tekuhleleka , kufaka ekhatsi kungahlanganiswa kahle kwemakhono emkhatsini walabo labafuna umsebenti kanye netinhlobo temisebenti letikhona . 
Loku kukhombisa lobudlelwano lobukhulu bemandla lobuba khona kulamapulazi . 
Imphahla lengenako ilinganene kantsi inemtselela lomncane kakhulu kulamanani etinatfo tetjwalo takuleli . 
Kuniketa kusekelwa lokwetayelekile kutekulawula ehhovisi lemcondzisi . 
Nangabe ingati ifate buso , ikakhulukati emehlo noma lulwelwesi lolungemafinyila lwemphumulo nemlomo , loku kumele kuhlantwe ngemanti lageletako imizuzu lemitsatfu . 
Lemphahla lekukhulunywa ngayo bekungemapulasi lamahle kakhulu elinani lelikhulu lelibonakalako . 
Ibhajethi Yenchitfomali Yembuso ifaka kuniketa I-ejensi Yebuhlakani Yavelonkhe Nekusebenta Kwetebunhloli eNingizimu Afrika . 
Nayi lemikhakha yetikhalo lekufanele Umkhandlu uncume kutsi tifanele kubhalela kutfola imvume . 
Sibhunu siyifanele lenkinga ngesingami . 
Lwatiso macondzana naloku nalolungatfunyelwa kimi ngalelikheli le-imeyili lelingaphansi . 
Utakwatiswa nangabanjwa nome ngekushesha emva kwaloko ngemalungelo akhe , ngelulwimi lwaluvako , nangabe kwenteka , kungenteka futsi lukhona ; 
Lelitiko libuye lanikela ngemathulusi etemidlalo nefenisha yasehhovisi . 
Lenchubomgomo yakhiwe yamelana nalesidzingo sekwenta lenchubo ibe semtsetfweni kanye nemasu ekulawula kusebenta kwebantfu enhlanganweni nakumatiko . 
Lamanye ema-ayoni langafaka ligalelo kubu-alkhali bemanti yibhoratesi , isilikhetsi , ifosifethi netindlalonchnati . 
Bahlali bafanele kutsi batiswe ngaloko labangakulindzela mayelana nelizinga nekhwalithi yetinsita . 
Loluhlelo lwakhiwa nguletinhlelo letincane letingaphasi letilandzelako : 
Phatsa futsi ulandzelele lwatiso lweMtfombolusitobantfu . 
Kucinisekisa kutsi kunetinsita letanele tekwenta umsebenti wekusita kutimo letiphutfumako kanye netinsita tekutfutsa tigulane lokutawuba yimphumelelo futsi kuhambe kahle . 
Kulawulwa kwekusebentisa- umhlaba kumele kwentiwe ngekucophelela , ngobe ngekwemvelo yako kucakile . 
Imphahla , imboni nemshini ngekuya kwetivumelwano tekucashisa yentiwa imali ngelizinga layo lelilingana nemali lengukheshi futsi tindleko letihambisana nayo tiyakhushulwa . 
Lihhotela litawuniketa indzawo yekuhlala ledzingekako ikakhulukati tivakashi letihola imali lesetulu letingakutfoli kunakekelwa kahle nyalo e-Ceres . 
Budlova bemndeni bona buhamba embili , lapho khona tigilamkhuba tako tisuke tidzakiwe cishe hhafu wemacala . 
Incitfo lengakagunyatwa levunyelwe ngemali ayinakwa esitatimendeni sesimo setimali uma incitfo lengakagunyatwa ivunyelwe , netimali letihlobene nato titfolakala . 
Lesichibelo sitakwengeta kuvikeleka etimeni lapho lokhokhelwako akhandzakale kutsi ngekwenhloso akazange asabe khona . 
Wona kungenteka kutsi adzinge kuguculwa abe ngekuhleleka lokutsite lokwenta lula kuhlela kusebentisa lokuvamile kwangenyanga ngelikhaya ngalinye . 
Simisomtsetfo semtsetfosisekelo ngekwaso sichaza ngekuniketa emaphuzu luhlaka lwekuhlola kwenta umsebenti kwentela kubuka kwetfulwa kwetinsita emkhakheni wesive . 
Kukhulisa imali yembuso legcogcwa emitselweni ngekudzinga bahwebi nebatsengisi kutsi babhalisele kukhokhisa i-VAT yemphahla noma tinsita letitseliswako . 
Kunesidzingo ngekweswelakala kwetinsita tetikhungo temitapolwati kulesigodzi lokubhebhetsisa lokungafundzi kahle nemazinga etemfundvo laphansi kulesigodzi . 
Ngekusebentisa tinyatselo letinjalo , lemiphakatsi ikhonile kuniketa umbono ngalokusetulu lokumele kwentiwe kuleliwadi kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Nonkhe-ke nibalingani lababalulekile kulenchubo yetingucuko nekutfutfuka . 
Umshicilelo waphambilini wesimo sembiko wekusebentela sive uhehe emehlo kusidzingo sekuvisisa kusebentela sive eNingizimu Afrika kusimo semlandvo wayo . 
I-Ceres inemmango lohlukanisiwe ngekwemlandvo . 
Lona akusiwo umsebenti walomphelane . 
Loluhlelo loluncane lapho kuniketwa khona letinsita lufaka ekhatsi Kwesekela kwaNdvunankhulu , Tinsita Tekwesekela Buphatsa Lobusetulu , Tinsita Tenkampani kanye neKuphatsa Timali . 
LeSikhwama siphindze futsi sasita ngekubacabangela kucala bacashi labadende linani lelikhulu letisebenti ngekutfumela tisebenti etindzaweni tato . 
Kuguguleka kwemhlabatsi , nanoma kungasikukhulu kubuye kugcwale etindzaweni letidvutane netigodzi , kubangelwa kuphela kwemahlatsi kanye nekudla kakhulu kwetinkhomo emadlelweni . 
Hulumende utawandzisa emandla akhe ekubeka liso nekuhlola umtselela kutenhlalo nome umphumela wekusebentisa imali kwemabhizini langaphasi kwembuso . 
Ngisho labasikati , labanye babo badzala , labavuka entsatsakusa ngalesikhatsi labanye betfu basalele butfongo kutohlanta emahhovisi etfu . 
Bekungasiyo intfo yalenkhampani kutsi tisebenti kumele tibhale tikhatsi telikhefu lekudla kwasemini nelitiya . 
Itsintsa tindzaba tekuhambelana , lizinganhle , sitfunti nekuncintisana . 
Takhiwo letihlukene ekhatsi edolobheni kufanele tifutfwe . 
Ngabe ufisa kufundza kusiphi sikhungo ? 
Kuchuba kuhlela lwetindlu tetisebenti tasemaphandleni netasemapulasini ngekhatsi etindzaweni letifunwa kakhulu . 
Litiko leTemanti lijatjuliswe yintfutfuko lenkhulu lerekhodwe ngemjikeleto weluhlolo lweGreen Drop futsi ; kukhuluma umtsamo wekutibophelela kwemacembu lamancane amasipala lomncane kutsi utfutfukise tinsita temanti langcolile . 
Tinkhoyoyo letinyenti letibekwe etibonelweni letinemibandzela teHIV ne-AIDS tizuziwe . 
Kwenta ncono inzuzo yekusisa kusakhiwonchanti kubona sisindvo semali lesentjetisiwe . 
Kusetjentiswa kwe-PMS kusita Masipala kutsi agadze umtselela weluhlelo lwekutfutfukisa sakhiwonchanti ekutfulweni kwetinsita , kwakhiwa kwematfuba emsebenti , buholi lobufanele , kuhlanganyela kwemphakatsi , kutfutfukiswa kwesikhungo kanye nekuphatsa lokunemphumelelo . 
Kuto tonkhe titselo kanye netibhidvo letifundvwe lapha , sinye kuphela lesikhombisa umjikeleto lotsite lobangelwa kwehla kwenyuka kwalokutfunyelwa ngetikhatsi temnyaka ngemawolintji . 
Nakute kungabata mayelana nekutsi tikhungo titawubekwa njani embili yimimango , indzawo yenhlalo cobo lwayo lapho kutfolakala khona ummango seyijike yaba sikhungo senhlalo lesiphakeme . 
Kuleminyaka lendlulile , kucinisekiswa ngetinsita bekutfumela titatimende temuntfu ngamunye ngemiholo yemnyaka webasebenti netinzuzo letilinganisiwe , lenchubo inemaphutsa lakhonisiwe , lokushiyiwe , nekuphuta kwekubika ngemiholo yetisebenti . 
Lutjalomali lolunje kutenhlalo kungalindzeleka kutsi lube nemphumela lomuhla macondzana nentfutfuko lesheshisiwe nangabe letihibe tekukhula kwemnotfo setisusiwe . 
Shano tizatfu letimbili letenta lesikhulumi sive kutsi lolubondza emkhatsini wakhe , nemakhekwane wakhe aludzingeki . 
Lemitsetfo inganciphisa lizinga lekungena mayelana netingoti temlilo , umsebenti wekutsengisa ehlatsini nalokunye . 
Loku kufakiwe kuloluhlelo lwekwakhiwa kwemakhono lekucondziswe kubothishela netikolo . 
Litiko letetimali litawudlala indzima lenkhulu yekuphakela timali letidzingekako kwenta yonkhe imisebenti yekuphatfwa kwenhlekelele . 
Lesiboshwa sashona endleleni lesiyiswa esibhedlela . 
Kuthula kwamhlabawonkhe kanye netekuvikeleka : kutawuhlala kuye-Afrika kuyintfo lesembili yelikusasa lelitako . 
Cinisekisa kusetjentiswa kwekulawulwa kwemklamo wekukhutsata temphilo . 
Lamanye emanti lakhishelwe endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini angahanjiswa ngemagagasi lalandzelako awabuyisele emuva endzaweni lapho kuphelela khona emagagasi elugwini . 
Lisubuciko lekufundzisa lelihlanganisiwe liphindze futsi lisebentise indlela leyeyame kutheksti . 
Lena yinsayeya lesifuna kuyilungisa sibambisene nawe . 
Emafulethi lasebentisa emamitha elinyenti , intfutfuko ngekwakha tindlu letihlanganisiwe lokufaka ekhatsi letinematayitela ato ngayinye kanye netindlu tematayitela encenye yendzawo . 
Bekungekho lokutseni lokutfoliwe mayelana nekungatfobeli imitsetfo kanye netimiso letibalwe ngenhla . 
Inhloso kwakha kabusha letinyenti taletibhedlela esigodzini seLidolobha leKapa . 
Tinzuzo tekufa tikhokhwa uma kushone lilunga kantsi belisasebenta noma eminyakeni lesihlanu lingusomhlalaphansi . 
Utsembise licembu lebantfu lalabakhuluma Sibhunu lelisetikoleni lelifundzisa lulwimi lunye kuphela letitawuphindze likhone kugcina similo lesihlukanisa tenkholo kanye nemasiko . 
Emarejista emphahla lagcinwako lahambisana nemazinga lalinganene njengoba kuncunywe Litiko Lemafa . 
Tichibiyelo Emitsetfweni Yebudlelwane Bekusebenta kanye Netimo Letisisekelo Tekusebenta . 
Etikhungweni letincane , noma kunjalo , akusinjalo , nanoma kunetimo tekushisa imfucuta yekunakekela imphilo . 
Nanoma kunjalo , ngenca yetihibe telwabiwomali nemakhono nalabanye bomabekwembili belitiko , lomklamo usamisiwe kwamanje . 
Letinhloso letibekwe tacaca talesifundvo ngunati : 
Tilinganiso taphambilini temali yahulumende tethemu lesemkhatsini tifaka ekhatsi tinyatselo tenchubomgomo lokungenteka kutsi tifezekiswe . 
Letelekelelomali tetindlu tingafinyelelwa mayelana nebazuzi labangadzingi kuba noma kutfola ematayitela . 
Kwenta ngebukhono kungumcondvo lohambisana kanye kanye nekukhicita . 
Balawuli nabo baniketa tizatfu tekungatfoli imiphumela lebeyibukiwe , kantsi tinyatselo tekulungisa tikhonjisiwe . 
Sakhiwo lesiphansi semphahla sitawuba naletinhlobo letilandzelako tetindzawo tekuhlala : 
Indlela yalabemukelwako : Tsintsana nemeluleki losebenta kusindzisa imphilo lotawuhlangana nalomsikati amhambise kulendlu . 
Lapha , inkantolo ihlanganise emandla kufaka imibandzela kanye nemandla kufaka imikhawulo kusikhatsi . 
Kufanele kutsi tindzawo tihambisane nendzawo lesetjentiselwa yona . 
Kwacha ngekucophelela , njengekukhetsa kwetintfo letifanele kwentela indlela yekwakha lefanele yalendzawo lekhiphako netimo tesimondzawo , ngekuhambisana nekuhlela ngebuchwepheshe , kuhlela netindlela letiphutfumako tibaluleke kakhulu . 
Litiko leteMisebenti yahulumende lifuna sicelomsebenti sihambisane neCV lenabe kakhulu ( kufaka babili lokungachunyanwa nabo ngawe ) kanye nemakhophi lasethifayiwe etifundvo takho . 
Tinsita temvelo tase-Afrika tidzinga kubuswa ngendlela lefanelekile ekwenteni kube khona kubonakala kanye nasekulweni nekuphuma kwetinsita ngetindlela letingekho emtsetfweni kanye nekutisebentisa ngendlela lengakamukeleki . 
Kulesihloko , mhlawumbe singacabanga kungeta siphakamiso semnikati webhizinisi lencane waseKapa . 
Lekomidi yesekelwa Luphiko Lwekuphatsa Bungoti . 
Ummango uphilile futsi ujabulile , futsi nemazinga ekungasebenti aphansi . 
Luhlaka lebudlelwane letisebenti kuvunyelenwe ngekuhlanganyela kweLihhovisi Letemfundvo kanye netinyonyane . 
Anendzima langayidlala ekusunguleni tindlela tekusita ngetimali letentelwe kutfutfukisa tinhlangano telubambiswano . 
Litiko lisebentisa indlela lefaka wonkhe Yesikhwama Savelonkhe setinhlelo tekulawula timali . 
Tonkhe ticelo letingeniswa batsengi kabusha titawenganyelwa nguletikhatsi tekuvala letingenhla . 
Ngelishwa , kunemgamu webatfulitinsita labakhohlakele wekusebentisa kabi imiphakatsi kanye nebantfu , futsi kunemgamu wekwehluleka kwemitimba yesive kwenta imisebenti yayo . 
Kutfutfukiswa kweluhlelo lwekulawulwa kwelwati kuze kukolekwe idatha , kwentiwe kucaphela nekuhlolwa nekwabelana imiphumela yemklamo emazingeni lasetulu etekulawula netepolitiki . 
Setfulo lesifanele lesihlelekile sisalungiselwa kubukwa . 
Lokubuye kufakwe ekhatsi , nanoma kwenteka kancane , lokukhishwa kwetikweleti letingasatfolakali ngeMatiko lahlukene . 
Loluhlobo lwebhizinisi lusetjentiswa mhlaba wonkhe yimimango kubukana netidzingo tayo tentfutfuko . 
Kuswelakala kwekufaneleka kwekugceka lokuphelele lokufanele Nkst. Brooks kulelicala kubalulekile . 
Kulolucwaningo , tintfo letihlukene tekuvisisa kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo netindlela tekuyigcugcutela tabukwa . 
Ngoba bantfu labatseleleke nge-HIV bavame kufa ngetifo letitayelekile , njenge TB noma inyumoniya , bantfu kungenteka bangabi nasiciniseko kutsi noma lokufa bekuhlobene ne-AIDS . 
Kubuyeketwa kutawusetjentiswa njengesisekelo senchubomgomo lensha yekuholela umkhakha wesive . 
Sicela ukhombise luhlobo lwemkhicito lolucashuniwe nalolutawuletfwa . 
Ilungise kancono lonkhe lelicembu lebaphatsi labasetulu kanye nekukhona kuphendvula kulamaciniso ngendlela lenelwati futsi ngekuvisisa lokucacako kutsi yini lekudzinga yentiwe kusukela manje kuya phambili . 
Nangabe umphakatsi ubandzakanyiwe , tiphakamiso nobe tinhlelo kunematfuba lamakhulu ekwamukeleka . 
Tekuphepha nekulawula kufanele kutsi kwentiwe ngekukhutsala lokukhulu futsi kungakafaki ekhatsi kusetjentiswa kabi kwemandla , tindlela letinesihluku tekulawula , kujezisa ngalokungekho emtsetfweni lalongakafaneli kanye naletinye nje tindlela . 
Kusebenta ngendlela lefundzile kanye nelikhono lekwendlula kuloko bekulindzelwe likhasimende . 
Imiklomelo letsite , kufaka ekhatsi indzawo lehambembili ngekulawulwa nendzawo lehlanteke kundlula tonkhe besolo imanyetela ekhabethini labo sikhatsi lesidze . 
Kwaba khona kuswelakala lokukhulu kwekulawulwa ekulawulweni kwemfucuta lenekutsatselana ngenca yekuswelakala kwemandla kuLitiko leteTindzaba teSimondzawo kanye neteKuvakasha kanye nematiko endzawo etemphilo . 
Loku kufaka ekhatsi tehlulelo letiphatselene nalokukhona sibili , kwetsembeka , emaphuzu nemibono , kuba semtsetfweni , lokunengcondvo nekucabangisisa , kanye netindzaba letifanana nekufiseka kanye nekwemukeleka kwetincumo kanye netento ngekulandzela emagugu ekutiphatsa . 
Yinye inkhomfa yahanjelwa Lisekela leMcondzisi weteKuphepha kweMmango eKulawulweni kweNhlekelele . 
Umnyaka wekucala eluhlelweni lwemasu kanyenti uluhlelo lwekusebenta loluniketa umniningwane wekusebenta kwemnyaka timali lolandzelako . 
Emasimu etihlahla tetitselo kanye nemihlaba yekulima kukhombisa simo lesibanti salokuma kwendzawo , ngekwekuntjintjantjintja kwesikhatsi semnyaka futsi nemdlandla loniketwa timbali letichakatako tetihlahla tetitselo , nesivuno setekulima . 
Tinhloso letibuke kwentancono tekuphepha nekuvikela inchubo yetitfutsi nakwentekile kutfutfwa etimeni letiphutfumako . 
Sekuvele kwakhanya kahle kutsi tinja tekuvikela nekuphepha , leticeceshelwe tinhlobonhlobo temisebenti , tidlala indzima lekhula njalo ekunciphiseni bugebengu . 
Emanani emphahla letsengiswako laphakeme kufanele afake sandla ekubuyeleni esimeni . 
Akukhonakali kubala tindleko taletinsita tamahhala njengoba teyame kuletindleko tekusebenta , letehlukako ngesikhhungo ngasinye lapho kuniketwa khona letinsita . 
Loku kukuvumela yonkhe imikhakha lebikako litfuba lekucala kubikwa kweligalelo leBEE usebentisa emaKhodi kusukela esikhatsini sekucala sekubika lesitocala kulandzela nakukhishwa emaKhodi . 
Kulwela kuba nepatfomu yinye yako konkhe kuchumana . 
Tjani etindzawei letifutfumele bucala kuhluma kodvwa busengakabi nebunyenti . 
Kuletichumanisi letinyenti letisele ngekhatsi kweluhlelochumano , kunesidzingo sekutsi kube nekulinganiswa emkhatsini kwalemisebenti lehlukahlukene yetenhlalo , tekukhibika , tetemnotfo neyekunyakata leyentiwa ngulesichumanisi . 
Lokunaka kuvikela lokusisekelo kuhlose kwakha emandla ebantfu labasengotini kutsi bakhone kutimela ngekucinisa imindeni kanye nebudlelwane bemiphakatsi nekwehlisa lizinga lebafundzi labayekela sikole . 
Kunamjikeni wemhlaba wonkhe wekuphatfwa kwemtfwebulo we-akhuyuthi ngemandla nangemphumelelo . 
Kuhamba kwebafundzi kuchaza kuhamba kwebafundzi emkhatsini kwemincele yavelonkhe ngetinhloso temfundvo naletihlobene nako futsi singatsatsa simo sekuhamba uye endzaweni letsite nekuhamba usuke endzaweni letsite . 
Kwenta nekugcina indlela lekahle yekuphatsa kute kusekelwe imiphumela lenemphumelelo nelihhovisi leMcondzisi . 
Ngesimanga sekwehluka ekuvundzeni kwemhlabatsi , kuvamise kucwayiswa kutsi umhlabatsi uhlolwe , khona emazinga lasetulu emhlaba lone-esidi , tinkinga tekungondleki kwemhlaba noma kungalingani kungalungiswa ngembi kwekuhlanyela . 
Imishikashika yetekulima eCape Agulhas LM kanyenti yakheke ngetekulima letiyinhlanganisela yekulima nemahlatsi . 
Kuphakelwa kwetinsita kulendzawo nako kubanga inkinga ; umnyombo wetinsita utfolakala eCeres , indzawo lesekudzeni kakhulu kulabo labafuna kuba sedvute ngenca yetizatfu letitsite letehlukahlukene . 
Loluhlelo lugcile kuloku lokulandzelako lokutinhloso letikalekako letimgogodla walenhloso lenkhulu : 
Lwati njengasotindzaba noma kuvisisa lokuhle kwetekushicilela kanye netemidiya ye-elekhthroniki sincomo lesinemandla . 
Tiphindze futsi takhetseka kute kutsi tikhone kumelane netinhlobo letehlukekene tekuhamba nekulawula . 
Kukhula kwetinzuzo temnotfo wetekulima kuyintfo lendzima njengoba kukhinyabeta ngalokucondzile imitamo lechubekako yekwakha emandla ekusebenta kweLuphiko . 
Chwepheshe wetekuhlanteka kwemlomo wajabulisa wabese ufundzisa bantfwana emagumbini ekulindza ngenyanga Yengci njengencenye yemisebenti Yenyanga Yetekuhlanteka Kwemlomo . 
Kufuna kucinisa emalinki emkhatsini wemmango welucwaningo nemmango wenchubomgomo nekukhutsata kutfutfukiswa kwebuholibuciko kuhulumende , kufaka ekhatsi kugcizelela lokukhulu ekutilandzeni . 
Kwentiwa ncono ekutfutfukisweni kwesikhiwonchanti kusafuneka esifundzeni . 
Lobukhulu lobuncane bemkhakha longakahleleki kuhlala kuyindida futsi kudzinga luphenyo lolwengetiwe . 
Kutsatfwa tinyatselo temtsetfo uma kwenteka lokulamula kwehluleka . 
Lemali leyibhalansi yetintfo letiyimali lengenako legcogciwe ikhombisa setayeti lesisimeme kakhulu kusikhatsi lesisemkhatsini . 
Lenkhetfo letsi " Angisitfoli sikolwa " ifanele kutsi isetjentiswe kuphela etehlakalweni lapho khona lesisetjentiswa singakhoni kuveta tikolwa letibekwe ngekuya kwelikheli lebatali . 
Nakubukwa lubalobalo lwekunatfwa kwetjwala eNingizimu Afrika , kubakala sengatsi lokukhula kwemtselo akukabi nemphumela lomkhulu kumaphethini ekunatfwa kwetjwala . 
Loku kufaka kucinisekisa umtsetfosimiso lofanele , imihlahlandlela kanye nemitsetfo iyatfutfukiswa , yetfulwe ibuye iciniswe khona yonkhe imfucuta leyingoti lengavimbeleki ingalawulwa , ilungiswe ibuye ilahlwe ngendlela leyamukelekile . 
Kuto tonkhe letindzawo , kubikwe kutsi lemitsi yalahlwa kutikhwama teplastiki temigcoma yetibi , lebese itsatfwa futsi ilahlwa ngulekampani . 
Uchubeke watsi bahlengikati kufanele bakhutsateke kute bakwati bagcine umoya wabo utfokotile . 
Indlu yebaholi bendzabuko eSigodzini . 
Kuyintfo lelungile kutsi , nanoma kunjalo , lesinye saletizatfu bekukuvala timphumulo kwebantfu . 
Mnu Sihlalo , tsine siyi-ANC sisicitsile lesiphakamiso . 
Loku bekungasiko kwentela kuncintisana ; kuluhlelo loluchubekako lwemkhandlu kugcina simondzawo sihlobile . 
Lenchubo itawuba nemphumela wetinsita letisebenta ngemphumelelo kakhulu lokutawungenisa tilawuli letitsite kuba nemandla kakhudlwana kucinisekisa kutsi bonkhe bazuzi labakulenchubo bayafaneleka kutfola tibonelelomali tabo . 
Banikati bemahlatsi embuso bafaka noma ngabe ngumuphi umuntfu lolawulwa lihlatsi lembuso ngekwemigomo yekontileka , incwadzi yelifa , noma umtsetfo . 
Uma loku kungentiwa , tingahle tiphindze tingcoliseke . 
Indlela yelilungelombhalo etinhlelweni letishicilelwe ayisilikhuni . 
Umcondvo wekucocisana nabo bonkhe labatsintsekako ekutsatseni sincumo , kutinchubo tekuhlela nekufezekisa ngulenye yetingucuko letiphelele lesikhungo lesitatenta kute sifezekise tinhloso taso . 
Kuvikela kutseleleka lokusebentako nemakomiti ekulawula nawo asungulwa . 
Tindleko tetimali tesigulane tisukela kuShejuli Lefanako Yetindleko Tetigulane njengoba ibekiwe futsi yalungiswa njalo ngemnyaka Litiko Lavelonkhe Letemphilo . 
Ngabe tindlela letisebentako tisebenta kufika kuphi ? 
Imphumelelo yemalanga labekiwe ekulawulwa ngenyanga kwenchubo yekubeka emanani , imisebenti ye-ejensi , timali kanye netintfo tetimali letimayelana netimphahla . 
Emalunga afanele kutsi ete newawo emakhamera ladigijithali , lokuhambisana nawo , emakhebuli , emamanywali kanye nemadiski esofuthiwe . 
Umtselela waloku kwekutsi tekuvikela titsintsekile kutikhungo letinyenti . 
Sicelonkhokhelo lesifunwa kumalungiselelo asonkontileka kwentela licala lelingaba khona sentiwa beTinsita Temtsetfo . 
Emanani lalungile esikimu lete umkhawulo atfolakala kumlawuli wesikimu selutjalomali ngekutsatsisa kumitsetfomgomo yesikimu selutjalomali ngalunye lwawonkhewonkhe , kuphindvwe ngelinani lemayunithi lakhona . 
Linani letikhungo tekunakekela letivikelekile letiphetfwe nguHulumende . 
Mphatsi Luhlelo , ngiphe imizuzwana lembalwa ngichaze ngalokuholele ekuveleni kwalomcondvo wemklamo wemaveni lahambako . 
Loku kufaka ibhizinisi lengahle inhlokohhovisi yayo isendzaweni tsite kodvwa ibe ivule ligatja lelisebenta ngalokugcwele kumasipala wendzawo . 
Ngalokufanako , kuhlelwa kwekutfutfukiswa kwemisebenti yetisebenti bekucondziswe etindzaweni lebetihanjiswa embili kuloLuhlelo Lwemasu , nanoma lokucindzeteleka kwebhajethi kube nemtselela lomubi ekucecesheni lokuhleliwe . 
Lokuchumana emkhatsini wetilawuli tindleko letehlukene kunsombo kakhulu . 
Ngekusebentisa Lisubuciko leSakhiwonchanti , leLitiko lihlose kwesekela kukhula kwemnotfo , lokutawuholela ekwakhekeni kwemisebenti ; nekwenta kancono kwetfulwa kwetakhiwonchanti , kufaka ekhatsi takhiwonchanti tetenhlalo . 
Timvelancenye taleSikhwama titimvelancenye lekuTivumelwano tekuhweba Letentiwa ngasese emkhatsini walabatsintsekako ( OTC ) letitinkontileka temali lekuboniswana ngato ngasese emkhatsini wePIC kanye netikhungo letahlukene tetimali . 
Kwenta kube lula kutfolwa kwemininingwane yekuholelwa kwetisebenti kusuka kubacashi kuyangco kuloluhlolo lweSikhwama futsi ifuna kucondzisa kubhadalwa kwemali lengenile ngekuhambisana nelwatiso lwekubhadala tisebenti loluletfwe ngendlela yeLuphiko lwe-U-Filing . 
Kuniketa lusito loluphelele nalolufinyelekako kutemphilo yemlomo nekuniketa iplatfomu yekucecesha nelucwaningo nako kubalulekile kulelitiko . 
Tinhlelo tavelonkhe tekulawulwa kwemfucuta setitfutfukisiwe kwentela imfucuta lenebungoti . 
Litfuba lekulahlekelwa ngesilinganiso sentalo lesingabuki silinganiso sentsengo singahlukana ngelitfuba lekulahlekelwa ngesilinganiso sentalo nome litfuba lekulahlekelwa ngelinani lentsengo . 
Kuphila kahle kuchazwa hhayi kuphela kubate kwesifo , kodvwa endzaweni yaloko kuba nemandla ekugcwalisa longakwenta unguwe kuto tonkhe tinhlaka temphilo . 
Titfombe letingumboniso letesekelwa ngemagama lachazako tivame kuba yindlela yekwenta setfulo . 
LoluChumano lwehlukaniswe ngetincenye kubukana nakunye lokukhishwako kanye naletinye tidzingo tesigaba , ngekwehlukana . 
Ematfuba akhona ekuniketa kudla lokondla tilwane kulo lonkhe lelivekati , lapho kukhicita kwakulelive kukhawulelwe nome kunesimo lesingesihle , futsi lapho lokungenako lokubuya kulamanye emave kubita kakhulu . 
Umbhelebhele weNingizimu Afrika ube wekucala kuphakanyiswa njengelive lelamukela lamanye emave . 
Luhlelo lwekuphatfwa kwekusebenta luchazwa esahlukweni sekugcina salencwajana . 
Niketa inchazelo yemlandvo kanye netintfo letingemagugu emphakatsi wabo welukholo kanye nentfutfuko yabo yenkholo uhlanganise inkholo yabo lecondzene nemuntfu nekukhuluma ngekuphikisana ngetiyoloji kanye nemsebenti wenkholo emiphakatsini yabo yelukholo . 
Litiko Letemfundvo litfumela tifiso letinhle kubo bonkhe bafundzi labawubhala luhlolo lwekugcina lomnyaka . 
Akusibo kuphela bantfu basemmangweni nebemkhakha walabatimele labenta loku . 
Lendlela yemabhayisikili itawuniketa ematfuba ekutijabulisa kubo bobabili imiphakatsi yendzawo kanye netivakashi . 
Loku kukhombisa timphawu letishubile nemifanekiso lekhombisa emandla lamakhulu kakhulu kanye nemtselela lokwatfola emvelweni . 
Loku kuyinkinga ngoba tikhungo tibukene netihibe letinkhulu ekubikeni kahle ngalokunembako kuko konkhe kusebenta kwemali lokukhonjiswe ngetulu . 
Yenta kube yindzawo lanetimphawu esitaladini lesikhetsekile ngekuba kwaso endzaweni leyincenye yendzawo . 
Umsebenti lethekhnikhali uyachubeka , kufaka kuhlola tidzingo tenchubo yelwatiso . 
Kunetindzawo letintsatfu letinkhulu letilawulwa ngasese tekugucula inyama lebovu eGauteng , lekutsi ngekuhlanganyela , tifaka ekhatsi lenye yetindzawo letinkhulu tekugucula imikhicito yetekulima kulesifundza . 
Kungumsebenti walabo bafakiticelo kutsi bacinisekise simo seticu tabo takulamanye emave ngembi kwekutsi bafune umsebenti futsi bafanele kutsi bacelwe kutsi banikete bufakazi bako loku ngesikhatsi setingcoco teluhlolokhono lolungaba khona . 
Lamanye emaseli ayatsatfwa emlonyeni wesibeleko futsi atfunyelwa egumbiluhlolo kuyohlolwa . 
Kucedzelela loluhla lwekusita uma kunetimo tesomiso . 
Lentfutfu lenukako kufanele ikhishwe ingeniswe endzaweni levulekile noma etindzaweni lapho kungenteka kutsi lentfutfu ingeke ihlangane nanoma nguwuphi umtfombo wemlilo , longase ubange lentfuntfu lenukako . 
Kukhokhela ngemuva kwesikhatsi kutawufaka ekhatsi inkhokhelo yentalo ngesilinganisomali lesikhokhiswa labanemarekhodi etikweleti lamahle . 
Inchubomgomo letayelekile lebekwe phansi tinkantolo ngukutsi tindleko tiyatfwaleka kungasiko natikhokhiwe ( uma tikhokhiwe ngemnyaka lolandzelako ) kodvwa uma umkhokhintsela atfwala licala letemtsetfo ngaphandle kwembandzela . 
Bafakiticelo labakoboliwe kungadzingeka bangenele luhlolo lwemakhono . 
Kungalendlela ngelinani nelwati lwebasebenti labamnyama labakulemikhakha . 
sitfola imvumo kuwe , njengalesikhatsi ukhetsa kutsi uyavuma noma awuvumi kwabelana ngeDatha ; 
Hulumende ubuye wasisa kakhulu emiklameni yemfuyo leminyenti , lapho kudzingeka khona kudla kwetilwane . 
Susan uphindze ambandzakanyeke kakhulu kumiklamo yendzawo yekuvikela bugebengu . 
Umphatsi ngamunye kufanele asungule likhadi lemaphuzu lolusekele emfanekisweni welikhadi lemaphuzu lasimeme . 
Igrafu lengenhla ikhombisa emakhaya lafinyelela etinhlotjeni tagezi wekukhanyisa . 
Kuchumana lokucacile nalokuchubekako kulithulusi lelimcoka lekutfola tinhloso tato tonkhe tinchubomigomo netinhlelo . 
Emasu kufanele abekwe ngendlela kucinisekisa kubonakala kanye nekuvuleka bese kutsi kugadza nekucubungula kuyalungiswa . 
Lamasu Emiphumela waMasipala Wesigidzi saseMopani akhonjiswe kulelibalave lemasu langentasi . 
Sitifiketi Sentsela Sekucacisa lesingiso ngco kumele siletfwe nalebhidi ngembi kwelusuku nesikhatsi sekuvala salebhidi . 
Lesigatjane asisho , noma ngayiphi indlela , kutsi sibeka umbuso ngaphansi kwesibopho sekucinisekisa kutsi tindleko tato tonkhe tintfo letibhaliwe kuloluhla kufanele titsengwe tonkhe ngemali leyabelwe sikole . 
Tindzawo tekuhlalisa bantfu letikahle kwengca tonkhe takhiwa nangabe bantfu banekukhetsa lokunyenti lokwehlukene ngetimo tenhlalo . 
Imitamo yesikhatsi lesifishane yekwesekela kukhula idzinga kulinganiswa ngekwenta ncono kwesikhatsi lesidze etindzaweni temali yahulumende nesikweleti lesinciphile . 
Kulawula nekugcina kuhamba hamba nekubekwa kwetincwadzi emashelufini . 
Umhlaba wetfu namuhla usenkingeni ngenca yekungalingani kwetinhlaka lokukhulu netinhlelo netinkholelo letesekela loku , hhayi ngoba bantfu lekucatjangwa kutsi abakafaneli futsi bangeke bagucuke kakhulu . 
Incenye yeligalelo lelifakwa ngulaba labanye bomasipala linciphile kuso sona lesikhatsi lesifananako . 
Kuniketa lolwati loluchazwe ngenhla kucinisekisa kutsi tindleko tebunye tekukhicita imiphumela tiyatiwa futsi tifakwa ngekhatsi kutilinganiso tebhajethi . 
Ngekuya ngekubaluleka kwaselusentseni lwaselwandle , indzawo lesekugcineni ingahlala ngaphansi kwaselusentseni lwaselwandle ngaphansi kwesisindvo sakhona . 
Inombolo leseyiphelele yasemsebentini ifaka ekhatsi letinye tisebenti letingetiwe kuletikhungo . 
Akukho kuhambisana mayelana nemtsetfo netinchubomgomo kulelitiko . 
Loku kufaka kucinisekisa kutsi kwabiwa kwebhajethi kwentiwa kuhambisane nalaciniseke ngako lakubekele embili hulumende wavelonkhe kanye newesifundza kanye nekutsi letinsita leti tisetjentiswa kuhambisana nalokubekelwe embili lokuboniwe . 
Akukho namunye kulemisebenti lobewungaphumelela ngaphandle kwekubuya netindlela letinsha , kucaphela kanye nekutinikela kwetisebenti tasejele . 
Lokumcoka kakhulu nyalo yimvula lelandzelelako yangeNdlovana . 
Lokwehluleka lokuchubeke njalo kuheha bonjiniyela labafanele kulesifundza kuletsa insayeya lenkhulu . 
Sigodzi sase Alfred Nzo sinemtfwalo wekuhola indlela ngekutsi sigucule indlela simondzawo lesibukeka ngayo . 
Lesigaba sephrofayili siveta linani letikhungo temphilo , umtsamo webasebenti emkhakheni wetemphilo wesive kanye nemtfwalo wesifo endzaweni yamasipala wasePrince Albert . 
Tindlelasu tekulawula kutseleleka titawubuketwa bese tentiwa ncono . 
Tilinganiso tesikhashana tekusebentisa tentiwa njalo ngenyanga uma kungakatsatfwa imibhalo yemamitha . 
Nanoma singeke sicinisekise masinyane kutsi ngusiphi sizatfu salokwehla , kungahle kube ngulokwehla lokukhulu kulinani lemikhicito ye-TV njengoba imikhicito ye-TV ivamise kwenteka ngekutsatsa sikhatsi lesidze . 
Tinyatselo letinkhulu setitsetfwe ekulandzelweni kwe-ajenda yengucuko . 
Lenchubomgomo ilunganiswe ngalokucacile nenchubomgomo yahulumende lefaka konkhe yekulwa nebuphuya nekwentiwa ncono kwekuphatsa kuyo yonkhe imikhakha yemmango . 
Lendlela lephelele njengobe yakhiwe manje seyisetjentiswe ngalokugcwele iminyaka lemibili . 
Lomasipala kumele atise umfakisicelo ngekubhala ngekwala kubuka lesicelo futsi kumele asivale lesicelo . 
Kwaphindza futsi kwenteka ngesikhatsi lesisebenti siyise imoto yaso kusevisi . 
Batjali labanyenti bangene emakethe yekutfumela ngemikhicito leyahlukahlukene . 
Lesahluko sivala ngekuveta kwaletinye tikhala netincomo . 
Ngaloku , Sigodzi sase-Eastern Cape besilalele lolubito lweLiviki Lebulungiswa lebelikhutsata kusetjentiswa kwemisebenti yetiboshwa kute kuzuze imimmango . 
Sicela ucaphele kutsi kwehluleka kutfobela letidzingo letingenhla kungahle kugcine ngekukhishwa kwalesiphakamiso . 
Njengoba lwati lwetfu lwekusebentisana lukhula kusho likhono letfu njengesive sekufinyelela kutidzingo tebantfu betfu bonkhe . 
Lesibonelelo sikungenelela ngemali lokukhulu lokubuya kumbuso wavelonkhe kwekutfutfukisa kuhlaliswa kwemimango futsi mhlawumbe kusetjentiswe kuphela kuletigodzi letivunyiwe tekuhlela kabusha . 
Leliciniso lelitsi kufika kutesivumelwano kufakazela simo lesihle lapho kucocisana kwenteka khona . 
Laba labasha labacashiwe beta nemakhono etemtsetfo newekucwaningwa kwemabhuku kulelikomidi lebekadzingeka kakhulu kulomnyaka lobuyeketwako . 
Kusho kwakha bulingani emkhatsini kwahulumende , ibhizinisi , umsebenti kanye nemmango . 
Luhla lwemphahla lolungasasetjentiswa naloluhamba kancane kuyabonakala kantsi kuyabhalwa ngalendlela . 
Ngabe singaba netindzawo tema-ARV ? 
Kuphrinta , kupaka kanye nekuhanjiswa kwemaphepha emibuto kwentiwa ngekhatsi kwentela kuvumela kulawula lokuphelele kanye nekunciphisa tinkinga tekuphepha ekuphrinteni , nanoma inchubo yekuphrinta kanye nemisebenti kucashwa bantfu bangaphandle . 
Imali lengukheshi kanye nalokulingana nemali lengukheshi kufaka ekhatsi imali lengukheshi lesesandleni , imali lebekwe kumabhangengodla loyitfola ngekubatsintsa kanye netamba letibuya emabhange kanye nakuTemafa aVelonkhe nawutifuna . 
Loko lokusele kutawusetjentiswa kusita umtfwalo wetimali tetindlu kanye nekukhokhela kancane imisebenti letayelekile noma kukhula lokutako kwemali yemsebenti , noma kokubili . 
Loluhlu lwemagama lutawuniketa nendzawo yekubika ngemdlandla lokhona . 
Kuniketa umsebenti kuwonkhe wonkhe kutsi ngaso sonkhe sikhatsi ente ngekunaka umntfwana . 
Kutawuphumelela umuntfu munye kuphela lomela ibhizinisi ngayinye . 
Kulelizinga tiyasebenta - kunekutsi tihlanganise indzawo . 
Lelitiko liphindze futsi labonelela ngekwakhiwa kwemitfolamphilo etindzaweni tasemaphandleni , ngekuhambisana neNchubomgomo yeKunakekelwa ngeTemphilo letiSisekelo . 
Inchitfomali kubasebenti netinsita tebaluleki lababochwepheshe kucuketse incenye lenkhulu yalebhajethi . 
Ngigunyatwe yibhida kutsi ngisayine Lesitifiketi , nekutsi ngitfumele lokuhambisana nebhidi , egameni lebhida . 
Kungcubutana lokukhulako kungaba ngumphumela waletincane tamunye kepha tinyatselo letibalulekile tawonkhe wonkhe letenteka ngesikhatsi lesitsite . 
Basekelwa Makomidi eSifundza eTicelosikhalo tasemahhovisi etifundza . 
Idathabhesi yeTiphatsimandla teNdzawo : Idathabhesi lecuketse lwatiso lwetiphatsimandla tendzawo eNshonalanga Kapa , isetjentiselwa kusita ligatja ngekulawula nekuniketa emalayisensi etimoto . 
Lemisebenti itawuhlala ibalulekile kodvwa itawungetwa tinsita tekungeta letelulekako . 
Sifundza singahle selule lusuku lwekuletsa , nangabe kubonakala kunesidzingo . 
Lolwatiso lutawubese luyahlolwa ngembono wekuncuma lawo matiko avelonkhe futsi nebulawuli betifundzave lobungakefiki kulokumeleleka mayelana nanome ngumaphi lamatsatfu emacembu emigomo . 
Kuzama kuchaza lamaciniso , balimi batibona njengebantfu labahlukunywetako . 
Loluphakelotimali kufanele lubekwe ngekwembono wencindzetelo yetimali lobalulekile lobukene neLitiko Letemphilo eNshonalanga Kapa . 
Sibonelo , imboni yetekuvakasha yaseKenya itsintseka kabi ngalemishikashika yalabenti bemgugu futsi hulumende uye wacindzeteleka kutsi atsatse tinyatselo letingakavami . 
Ngako-ke , tisombululo letisebentako letibita-kahle tiyadzingeka letitawuphindze tinciphise umtselela wato kusimondzawo . 
Iklasta Yetebulungiswa Betebugebengu ikukhanya lokuhola lemizamo . 
Labo bebadlala indzima batfola emathulusi etekulima lasisekelo , tintfo tekusebenta , inhlanyelo ne-ikhwiphimenti . 
Kuto tonkhe timo , kucoshwa bekuchazwa njengentfo leyetayelekile phakatsi kwebudlelwane bemcashi -nesisebenti . 
Kusebentisa kudla nekwabiwa : kuniketwa kwekudla ngendlela yemtsetfo wemvelo etindzaweni letinesidzingo kakhulu ngesikhatsi lesingiso nendzawo . 
Imibiko lesemtsetfweni ikhombisa kutsi bacishe basigidzi bomake nabobabe basebenta emapulasini aseNingizimu Afrika . 
Letinombolo timelelwe kulelithebula atikhombisi emandla etindzawo tekudlisa imfuyo . 
Lemisebenti yesikhwama isivulela ikakhulu etingotini tekungasimami kwemanani entalo . 
Totimbili letiboshwa tayiswa ehhovisi lesikhulu setemacala futsi kwatsi lapho lesikhulu sisakhuluma nabo lesiboshwa lekukhulunywa ngaso satfukutsela sabese sivutsela sikhulu ngesibhakela . 
De Klerk ufanele kutsi abuye lapho akhona . 
Siyacolisa mayelana nekwephuta kwekufakwa kwalesicelo . 
Kute bekaneligunya lekugcina lekukhipha umyalo lovela esikhungweni . 
Kusetjentiswa kwalewebhusayithi kunaleMibandzela neMigomo lelandzelako : 
Lelitiko libuye langenisa tinhlelo tekwenta kancono kulawulwa kwekuhanjiswa kwemacala lacinisekisa lokusonjululwa ngekushesha kwetingcabano . 
Intfo lete intsengo lefakiwe itawubukwa kutsi ikhokhelwe kuletinye tintsengo nome emareyithi lasesikweletini . 
Siyavuma kutsi kusebenta emaveni emhlaba akufani ngaso sonkhe sikhatsi ; kodvwa , kutawuba kubuwula beNingizimu Afrika njengemakethe lesavela , kutsatsa tento letibonakele tingahambisani nemikhuba letayelekile yemave emhlaba . 
Umhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika bekayincenye yelikomidi leluhlolomabhuku futsi esikhatsini lesinengi bebaba nemihlangano ngasese ngembi kwemhlangano kanye nelulawulo , kuvumela Umhlolimabhuku Jikelele waseNingizimu Afrika kutsi aphakamise nome ngabe nguluphi ludzaba loluyimfihlo . 
Kwetfulwa kwetindlu bekungulokukhetsekile , ngoba bekuhlala njalo kunikwa insayeya yekucabangela : 
Kwatisa umkhandlu macondzana nenchubekela phambili leyentiwe ngekusebentisa Tingucuko Tebhajethi kanye nekusebentisa Inkhambiso Yekubalisisa Ngalokwetayelekile Lemukelwe Bomasipalati . 
Litiko Letetitfutsi Temmango , Temigwaco neTemisebenti yaHulumende Wesifundza saseGauteng limema bosomaThenda be-BEE njengebantfu labatawusho linani lekulahlekelwa nekusita ngekuhlola sitfutsi kanye netinsita tekulungisa kufaka sicelo sekubuyisela simo sesitfutsi esimeni saso , kutsi aletse tincwadzi letichaza ngemininingwane yabo nephrofayili kuMakhenikha Jikelele . 
Indlela kutsi kuhanjwa njani kuya kulendzawo lapho lomshini utawusetjentiswa khona , itawuniketwa . 
Loluhlaka luvumela kuhlala kubikwa ngendlela ngetinhlelo tekusebenta ( lokukhishwako ) tebaphatsi bemisebenti labavela kulitiko ngalinye , umkhakha nemabhizinisi . 
Lofakesicelo kufanele afake sicelo ngendlela lechaziwe . 
Ubukene nekulawula timali telitiko . 
Lengikwatiko kutsi temfundvo nyalo tehlile ngemphumelelo . 
Tilwanyane letihlala emhlabatsini : yinye yetindlela tekugcina umhlaba kutfola lusito kutilwanyane letivundzisa umhlaba njengemisundvu . 
Licembu lesikhungo lesenta imisebenti leminyenti sikhungo lesimasekomanyenti endzaweni yinye noma letinyenti , leliphakela tinsita letehlukahlukene njengetinsita tenhlalo , tekukhibika , temphilo netemsebenti wemnotfo , endzaweni yinye . 
Lekelela basebenti emahhovisi etigodzi kuhlanganisa tingucuko kunchubomgomo yekulungisa kabusha umhlaba kanye netinchubo ekuhleleni kanye nasekusebentiseni kwabo . 
Ngekugwaza noma ngekuvuleleka kwesikhumba lesivulekile tikwengati letseleleke nge-HIV , niketa lusito lwekucala ngaleso sikhatsi . 
Njengoba lelive lisahlupheka ngelizinga lelisetulu nekuswelakala kwemsebenti , imisebenti lemisha iyakhiwa ' kodvwa hhayi ngekwelizinga lelitawehlisa tigaba tekungasebenti . 
Kugcwaliswa kwaletikhala temisebenti kutawucinisa emandla elitiko kuwo omabili emazinga kulendlelalisu kanye nakulekusebenta kanye nekucinisekisa kutsi litiko liyakhona kufezekisa kutinikela lokwentiwe njengencenye yelisu lendlelalisu yethemu lesemkhatsini . 
Lokwakhiwa kwaleBhodi yaleKhomishini nako kungaphansi kwekubuyeketwa kucinisekiswa kwekutsi lamalunga akhombisa kancono Ummango waseNingizimu Afrika kantsi lenchubomgomo lensha igcizelela ngaloko . 
Umsebenti wekusungula ibhizinisi inesitatimende ( URS ) nekwenta kabusha sekucedziwe . 
Samba semtselo wemali lengenako njengephesenti ye-GDP yinkhomba yetemnotfo lebalulekile njengoba ikhombisa sabelo semphumela walelive logcogcwa nguhulumende kumitselo . 
Hlukanisa tindzawo tekutsengisela ngemaphethini ekupheyva lahlukene . 
Likomidi Lekufakwa kwemali linemsebenti wonkhe wekubeka liso etfubeni lekulahlekelwa leliphatselene nekusebenta , litfuba lekulahlekelwa lemshwalense , litfuba lekulahlekelwa lemakethe nome linani lentsengo kanye nelitfuba lekulahlekelwa ngesilinganiso sentalo , litfuba lekulahlekelwa emphahleni leyimali nasemalini lebolekiwe , kusetjentiswa kwetimvelancenye tetinkontileka temali kanye nekufakwa kwemali lenyenti ngalokwecile . 
Kuhlolwa kwentiwe etindzaweni letisemalokishini letinyenti letiseGauteng , ngekusebentisana netinhlangano temmango . 
Yentelwe kukhutsata kusebenta ngendlela ekuhleleni sakhiwonchanti kanye nekubhajetha , kusekela kwabiwa kancono kwetinsita kuhulumende wonkhe . 
Lokugcizelelwa kakhulu kulenchubomgomo yetjwala kunatfwa kwetjwala bomake kanye nemphumela yako , lefaka ekhatsi konakalelwa sisu nawukhulelwe , kutalwa kwebantfwana labanesisindvo semtimba lesingaphansi kwalesifanele neSifo seKukhubateka kweMpunyu ngenca yeTjwala . 
Bona tinkhinga esontfweni kanye nasemhlaba walomuhla . 
Kujikeleta kwesigaba kutawufanana ekuchumeni kwethransifoma ngayinye , futsi tigaba titawentiwa kumatheminali lafanele kuwo onkhe emthransifoma . 
Ayikho inhlangano lengavumela kuma ndzawonye ngako ke kumele ihlale njalo itihlolisisa futsi itfutfuke kute ihlangabetane netidzingo tesimondzawo sangaphandle . 
Kwesine , lungenelelo lwahulumende lubalulekile kuvikela labaphuyile nalabangaba sengotini , kusita imijikeleto yekwehla nekwenyuka kwemazinga emnotfo , kulawula timakethe tetimali nekwesekela kukhula uma kufika timfuno . 
Imitamo leminengi lengetiwe itawube igcile ekwendluliseni kweSiciwi seKongiwa kwemvelo i-Abe Bailey eSifundzeni saseNyakatfo nshonalanga . 
Loku akuletsi lenchubekelaphambili lebukelelwe futsi hhayi nalemiphumela lehlosiwe ngesikhatsi lesilungile . 
Kufuna emathekhnoloji lamasha kutawenta ikhopholeshini ikwati kuphumelelisa umsebenti letfunywe wona ngendlela lefanele nalelungile . 
Imphilo yebantfu phaca itfutfuke kakhulu , kukalwa ngetinkhomba letifana nekutfola gezi nemanti lahlobile , kanye nekwehlisa indlala ebantfwaneni . 
Kungeta ekuphutfumiseni lokukhokhelwa kwalabatsintsekako ngekushesha , bekubalulekile kuhlanganisa lokutfolakala kwekukhokhelwa ngekuchumana lokusemtsetfweni lokuvela kuSikhwama saMengameli , kwatiswa labatsintsekako ngemiphumela yesicelo sabo . 
Imphumelelo yalemiklamo leyinkhotsa itawucedza lokunye kuhluleka Hulumende labukene nako , nangabe sibonwa siphumelela ngemalengiso kuphakela etindzaweni letitingongoma . 
Kubukwa lokungakhetfwa kuko kunika indzawo basebenti banomphela labasele . 
Lokusatjiswa yi-HIV akusho kutsi kumele silahle indlela lekahle yekutiphatsa . 
Ngekwemcabango , lomsebenti wekubala tindleko kumele kutsatfwe njengalowo losentiwa futsi umbiko weluhlolo lwekubita kwemphahla usinyatselo sinye lesiphambili kulomsebenti . 
Kukhona kukhombisa kuvisisa Umtsetfo weMcebo Lophilako waseLwandle noma Umtsetfo weNchubo yeteBugebengu kanye nekusetjentiswa kwalemitsetfo lemibili , kusebenta njengetincomo talokufaka sicelo . 
Linani labodokotela labasebenta ngemmango labatfola noma labasekela kucecesha kutinkhundla tetemphilo : 
Litiko Letemisebenti Yahulumende Netekuphatsa iholela ekwenteni lemisebenti yesive simanje ngekusita ematiko ahulumende kutsi asebentise tinchubomgomo tawo tekuphatsa , tinchubo kanye nekwakhiwa kwetisombululo emkhatsini weluhlaka lolusentjetiswa ngalokutayelekile lwetindlelakwenta nemazinga , kwentancono kuphakelwa kwetinsita . 
Kuphendvula yonkhe imibuto yekuhlolwa kwemabhuku kulelihhovisi lemcondzisi nekucokelela lwatiso kusombulula lemibuto . 
Imigomo yalenchubomgomo ibeka luhlakamsebenti lwelusibentisomali lwetikolwa tahulumende lolucondzisa imitfombolusito leminyenti etikolweni letincishekile . 
Letintfo letifunwako tikhishelwa kumagagasi lazuphako . 
Imibandzela yenkhokhelo kanye netimiso tekumisa kabusha intsengo , nangabe kwenteka , tisungulwa kudatha yenkontileka . 
Letinye tetinsita letiniketwako tifaka ekhatsi kutfutfukiswa kwebantfwana basebancane , sikhungo setimphunga , sikhungo sekunakekela umphakatsi , tinsita Telitiko Letasekhaya kanye netibonelelo tetenhlalakahle . 
Ngekwesisindvo lesiniketiwe sendlelakwenta ngayinye , emamaki ekugcina abalwe ngemboni ngayinye , lapho khona letimboni tekugucula imikhicito yetekulima tiye tanikwa emamaki njengetimboni letiphambili letisetulu , emkhatsini futsi naphasi . 
Loku kubhajethelwe kahle kantsi kuyabikwa ngako . 
Yinkhulu kanganani indzawo yekwakha , itawutfutfukiswa njani futsi kusibalo lesitsini sekugcwala kwebantfu ? 
Loku i-HIV ihlanyeleka kakhulu ngemacansi , kunekwenteka lokukhulu kutsi labalingani belicansi labadvuna balaba labasikati nabo banayo i-HIV . 
Kufanele bente lucwaningo babuye babhale kuma kwetinchubomgomo kutindzaba temalungiselelo etekuvikela . 
Linemsebenti wekuniketa lwati lwekuhlela tindzawo letitsite nekuhlelela tindzawo tasesilungwini kanjalo netinsita temisebenti letsite kwesekela kutfutfuka kwemhlaba lokusimeme . 
Lemitsetfo yabomasipala lebaliwe ifinyetwe ngaloluhlobo lolulandzelako : 
Kwengeta , umphatsi wewebhu , uma kumcoka , angasebentisa lwatiso lwemsebentisi kwenta imisebenti lekumasayithi lahlukahlukene . 
Kubona nekugcina bantfu labangenayo iHIV bahlale bangenayo kulungenelelo lolunemphumelelo nalolusimeme emphendvulweni ye-AIDS . 
Loku kutawehlisa lemikhuba yekufuduka kusukwa emakhaya kuyiwa emadolobheni lokubese kufaka incindzetelo kutinsita tasemadolobheni bese kwakha titungeletana tekuhlupheka nekuswelakala kwemsebenti . 
Inkontileka ye-PPP yangetwa kute kuvunyelwe Sikhwama kutsi sitwebe tisebenti taso te-IT kanye nekwendlulisa emakhono . 
Emalunga aLesikhungo lekaphelelwa sikhatsi sekuba sehhovisi avumelekile kutsi angacashwa futsi . 
Tinhlekelele letivame kancane tifaka phakatsi kuhlasela kwetilokatane , tishingishane , kushelela kwemhlaba , imililo lenemandla kanye nekudubuka kwelidzaka lelishisako . 
Sibonelo sinye lesihle Likomidi Lemngcele Wasemakhaya ( labayincenye yeLikomidi Lemhlaba Velonkhe ) eMpumalanga Koloni . 
Lesiphatsimandla selwatiso ngeke sencabe sicelo sekufnyelela kutfola lirekhodi laleso sikhungo , nangabe lelirekhodi licuketse lwatiso : 
Lesigaba sisebenta kuphela ebuholini basekhaya . 
Tintjalomali letisandza kwentiwa , intsengo yalokusandza kutsengwa ivamise kusetjentiswa sikhashana kute kutsi kulinganiswe nelinani lelilungile . 
Sibonelo ngulolwati ngesincephetelo loluniketwe mayelana netindleko tekwelashwa taphambilini naleto tangalokutako . 
Kuwo onkhe emashaneli ebetindzaba , iwebhu itibonakalise njengalesebenta kahle kakhulu : 
Onkhe emalunga eliwadi anikwe tigcebhezana temagama kute babonakale ngato emimangweni yemawadi abo . 
Kuniketwa kweluhlelo loluphephile futsi loluvikelekile kusisekelo ekusebenteni kahle kwalenethiwekhi yetitfutsi tesive . 
Litfuba lekulahlekelwa likulahlekelwa lokungabakhona kutetimali ngenca yemnyakato lovimbelako longakalindzeleki kutilinganiso tekuntjintja imali . 
Bafakiticelo labebafake ticelo ngembili talesosikhundla asikho sidzingo sekuphindza bafake sicelo njengoba kuba yincenye kwabo kusatawuphindze kunakwe . 
Iklorayidi iyangeta ekugcwaliseni linani selilonkhe lalokusigaca lancibilikile ( TDS ) nakubusawoti bemanti . 
Lolunye ludzaba lolubucayi kakhulu mayelana netemfundvo kuphungulwa kwabothishela eNingizimu Afrika , kanye naseNshonalanga Kapa ikakhulukati . 
Badlalindzima labasha kulomkhakha bambalwa futsi nekumbandzakanyeka lokutjekile kwebalimi kanye nalabatisebentako kulenchubo yekusebenta kubufakazi . 
Tidzingo tekuvala , kukhela , kwetfula , kuvula kanye nekuhlolwa kwethenda kucukatfwe lapha kuledokhumenti yethenda . 
Ngemuva kwayo yonkhe lemsebenti lematima yelusuku lwekucala , titfunywa tatijabulisa ngemcimbi wesinatfo . 
Akunabufakazi bekucedvwa kwemagciwane kanye nekuphindza kusetjentiswe imfucuta . 
Lolokleyimako utawusungula tikhungo temtsetfo tebunikati bemhlaba nekusebentisa lomhlaba njengebhizinisi . 
Khutsata kwehliswa kwetenteko temililo kulesigodzi . 
Nemfundisi naye uyalintjontjela libandla lakhe ngalesinye sikhatsi . 
Lawa kumele atiswe tidzingo temtsetfo , tinchubomgomo tangekhatsi etikweni kanye netivumelwano telizinga lekusebenta . 
Umtimba wesitsatfu utawu , kungakapheli tinyanga letimbili tekwamukela tonkhe tintfo lekukhulunywe ngato ngenhla , tfumela umbiko kulelitiko , lokufaka : 
Kungena emahlatsini angasese nako kuyabukwa , kodvwa ngekwesisekelo semali letfolakala ngekutitsandzela yekungena kubanikati labanenshisekelo . 
Ecinisweni , loku bekungasimalula ngendlela besifune kutsi kube ngayo . 
Loku kutawuniketa sishayamtsetfo ligunya kutinchubomgomo letishiwo kuSiphakamisomtsetfo . 
Emva kwemmbila kanye nekolo , inhlanyelo yajikanelilanga isivuno lesimcoka kakhulu eNingizimu Afrika . 
Cinisekisa kutsi bufakazi buyahlanganiswa kuyo yonkhe lenhlobo , lapho busebenta khona . 
Akatange agcizelele kutsi sigucukele ku-Companion Catholic Order nome sibe ngemaSistela , kodvwa wasinika indzawo futsi wasikhutsata kusebentela takhamuti lesiphila nato . 
Kungunyalo ufundzela kutfola ticu Tebuphatsi Ekuhlelweni Kwetebhizinisi eKolishi Lebuphatsi leNingizimu ne-Afrika . 
Lisiko lidlala indzima lebalulekile kunchubo yekutfutfuka . 
Kunaletinye timo letivumela kuvalwa ngalokusemtsetfweni tindlela tekukolekwa kwetikweleti : 
Kungalesizatfu lesi kutsi Sibhedlela i-Emmaus Sente lilanga lelikhetsekile lebahlengikati kubungata Lilanga Lebahlengikati Mhlabawonkhe . 
Nanoma kunjalo , kulahlwa kwenkhukhuma lenashevu , kushushumbisa ngalokungekho emtsetfweni , kucitseka kwa-oyela , kulimala kwetintfo tasemantini , bugebengu lobuhlelekile lobutsintsa emave , kulokunye , kunebungoti lobukhulu etilwandle tase-Afrika , nakumitfombo yemanti . 
Bantfu labaphila nekukhubateka bayakhutsatwa kufaka ticelo kuletikhala temsebenti . 
Imizamo lekhetsekile kufanele yentiwe kucinisekisa basebenti labangca linani lelilindzelekile bayatiswa ngetikhala temisebenti lekhangisiwe . 
Emave ase-Afrika angafinyelela kutinzuzo letibalulekile ekutfoleni timakethe tetikweleti temabhizinisi tamhlabawonkhe , ngekukhipha emabhondi lamakhulu njengoba lamanye emave asavele anawo . 
Kulokunyenti , emave ase-Afrika lakhungatfwe tikweleti bekete emandla ekwenta ngalenye indlela . 
Kwekucala lokutawentiwa ngulelicembu letemabhizinisi kutawuba kwakha luhlakamsebenti lwekufezekisa lolukhulu lwekucala kusebenta kwemkhandlu naleminye imikhakha yemiklamo yahulumende enkhabeni yalelidolobhakati . 
Kuvamise kuba lukhuni kakhulu kucinisekisa kwekutsi kulahleka kwesitoko kubangelwa ngumcashi lotsite . 
Loku kubonwe ikakhulu njengalokwenteke ngesikhatsi lesifanele ngekubuka kutsi tinchubo letinsha tekuhlela kungunyalo tiyenteka emaveni lamanyenti langemalunga lokufaka ekhatsi i-Ireland , Spain , Portugal , Luxembourg , i-United Kingdom , kanye France . 
Kunebungoti lobungetiwe kwekutsi kuleminye yalemibala lesetjentisiwe yatiwa ngekutsi ihlakata emakhemikhali emtimbeni . 
Kufakwa kwafenisi lonemareza nako akwentiwanga ngesikhatsi . 
Sengiphetsa , Ikhomishini yeTicelo teMhlaba yeSigodzi iyatinikela ekuniketweni kweMsebenti lokutfutfukile kubafakiticelo kanye nalabatsintsekako . 
Kweswelakala kwamanje kwabonjiniyela , labadizayina takhiwo , baklayi betindleko nemanani emphahla kanye nebahlelidolobha kanye nekuncintisana lokunemandla kwemikhakha letimele kwalamakhono , kwetfula tinsayeya tekwehlwaya nekugcina emakhono lekumatima kuhlangabetana nawo . 
Ngalesikhatsi lendlela yeluhla lwemanani isetjentiselwa kukhotha emanani , loluhla lwemanani kufanele lufakwe kuletincwadzi temathenda kute kutsi kufinyeleleke ekunyukeni kwemanani ngalokutako . 
Kwentela lokwakha kubalulekile kuchaza lelizinga lekucina kwesiyilo ngasinye ngemuva kwekusebentisa letintfo . 
Kuhlola bungoti kufuneka kube yincenye yekulawula licala lelichubekako lokuvumela kubukwa kabusha kuye , kulokunye , ngaloku lokulandzelako : 
Kungenelela kwebaphatsi kuyadzingeka kwentela kulungisa lesimo nome kutfola sisombululo . 
Nginesiciniseko sekutsi i-NP licembu lelinebutsi lelenta liphutsa lekutsi letsembele ekutseni lingakuvikela kudvuma nekungatiphatsa kahle kanye nemachinga ekusabisa . 
Kuniketa tinsita tetemphilo tangekhatsi nangaphandle esibhedlela . 
Batjelwa ngetindlela tekusebenta kwekhomishini babuya bahlangana nebacwaningi emiklameni yelucwaningo lehlukahlukene . 
Lelitiko litawuchubeka nekukhetsa labafanelekile kutfola imifundzate emiphakatsini yabo labatawusita nakanjani yona lemiphakatsi emva kwekutfweswa ticu . 
Njengensita yentfutfuko , ngako , ke , kumcoka kutsi hulumende afake sandla ekwelekeleleni kufakwa kwemali kutakhiwonchanti letitsite ngekwesekela imishikashika letsite leyengeta buncono . 
Kucala kwekusebenta kwemtamo we-GIS kutawufaka ekhatsi lemisebenti lelandzelako : 
Inchazelo : Tivumelwane letisayinwe nguhulumende tiniketa ematfuba lanemandla emabhizinisi emakhophelethivi ekungena kutimakethe tangaphandle kwelive ngekutfumela timphahla . 
Tinjongo letikalekako : tinjongo tekulawula nekubuketa kuphatfwa kwenchubo yekutsengwa kwemphahla yahulumende nekubeka ezingeni loluhlelo lwetimali tahulumende velonkhe nakusifundza . 
Bashiywe ngaphandle kwekutikhetsela kodvwa kutsi batsengise imphahla yabo ngelinani lebeselivele lincunywe nguhulumende wangalesosikhatsi . 
Lokuhanjiswa kungete sizatfu sekukhicita indlelakuhlola lecondziswe emantini lamukelwako ngetulu kwaloko lokutayelekile lokugunyatiwe . 
Usitukulwana sakucala lesivikelwe ngumtsetfo . 
Kececeshwa lokuhlosiwe kufanele kutsi kwentiwe kulabadlala indzima labahlukahlukene . 
Niketa tecwayiso kusenesikhatsi Umcondzisi Jikelele ngekungasebenti kahle kwemayunithi labukene nemisebenti letsite lehlukene Elitiko . 
Tintfo letingenteka tekusungula timali tesigodzi kanye netindlela tentfutfuko ngekunaka sidzingo sephetheni yejiyografi lesimeme kuyindzaba lenkhulu . 
Sivuvu jikelele sitawenyusa emandla kutinsita letikhona . 
Bayachagelwa kutsi bachubeke kwenta loko ngobe lamanye anjingile ngemitfombo yemvelo , njenge-oyili , futsi nalamanye ayakhona kukhicita imikhicito ngentsengo lenekuncintisana , njengobe kugonwa yi-China . 
Tindzaba tekunciphisa buphuya , intfutfuko kutetimboni , tekulima , isayensi nebuchwepheshe , kuntjintja temumo , kuhlangisa nekusebenta ngekuhlanganyela kungumnyombo wayo yonkhe lemitamo . 
Lesendlulisi sitawudvoswa etulu ngekuya kwemininingwanesimiso yemkhiciti . 
Noma kunjalo , lenchubo ayihambisi imisebenti yekumaketha mahhala , njengoba lokubika yentelwe kuphela ekupheleni kwalomnyaka wekutsengisa ngalesikhatsi kutsi hhayi bonkhe labayincenye baniketa lwatiso . 
Lokuphatfwa kwemabhodi ekutselela kutawubuyela kuLitiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi ngekushesha ngalokutako . 
Ncedza lophetse ekwenteni imisebenti yakhe ngekwekulawulwa kwetinsayeya . 
Leti tilandzelwa tinkhombandlela letingco leticondzaniswe naletinhlobo letitayelekile tetindzawo letivulekile leticinile : 
Kufuneka kukhonakale kutsi tinikwe umutsi wekubulala tinhlungu bese kulawulwa tinkinga letivelako ngesikhatsi kusetjentiswe lomutsi . 
Kuleminyaka lemitsatfu lendlulile lenye imphahla lecinisekiswako nekulungisa kwentiwa njengoba leyo nombolo yemphahla azange icinisekiswe emkhatsini walesibhedlela . 
Ingabe umntfwana losesemncane angasifaka yini sicelo semyalo wekuvikeleka ngaphandle kwekusitwa nguloyo lomkhulisako ? 
Emafemu ayagcugcutelwa kutsi achaze letinyanga lapho kusebenteka kahle khona , lapho kuba semkhatsini khona nalapho kungasebenteki khona emnyakeni kuze kutsi kube khona luhlelo loluhlangene lolungasetjentiswa kuze kukhuliswe inzuzo . 
Luhlakamsebenti lungentiwa luhambisane nesikhatsi ngekusebentisa Inkhulumo yaMengameli yeBunjalo beLive leyetfulwa njalo ngemnyaka legcamisa tintfo letibekwa embili " te-Apex "  . 
Lomtsetfo uphawula kutsi lamazinga lamasha ekuchaza netetimali kumele atfotjelwe . 
Ngaloko ke akubukeleli kutsi umbuso utawuphunyuka ngephandle kwesijeziso . 
Umtsetfosivivinywa longasaguculwa uhlose kuvikela tinshisakalo temfati nebantfwana belikhaya lelinjalo uma kushona inhloko yemndeni . 
Eminyakeni lembalwa leyendlulile , kucalisa lokuhlukahlukene bekucabangeka kutsi kutawutfutfukisa tindlela tekusebenta kutemisebenti yahulumende . 
Lomsebenti wekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kufuneka ukhonjiswe kuyo yonkhe indzawo yekubanga imfucuta yekunakekela imphilo , ngekusebentisa emaphosta engati legcamile lekhombisa tonkhe tinhlobo temfucuta , tinhlobo tetimumatsi letisetjentisiwe , emakhodi emibala njalo njalo . 
Lokufakwako kuvamise kuchazwa ngekwesayizi yeluhlavu njengeludzaka , isilthi , isanti , igaveli nematje , kusukela kulokucolisekile kuya kulokumahhedle . 
Kute wente similo lesikahle , kuphakanyiswa kutsi lapho kuhlangana khona imigwaco kudizayinwe kube sikhungo sinye . 
Kufakwa emkhakheni lotsite kwesabelomali , tinhlelembiso tesikhungo , kugcinwa kwemabhuku kanye nekubika ngetimali kusesimeni lesikahle kakhulu sekwesekela inchubo yekwenta lwabilomali lemiselwe kunchubomgomo . 
Lokuniketwa lokukhulu kulelitiko tibonelelo tetekutfutsa bantfu labahamba ngesitimela nemabhasi . 
Lesinyatselo setinsita tekulawulwa kwemfucuta kuletotigaba temphakatsi letingatfoli tinsita tekugcogcwa kwemfucuta noma lebangatfoli tinsita letanelisako . 
Ludzaba lwabo kuloku beluhambisana nalobufakazi balowake wasebenta kutekuphatsa tisebenti asebentela lofake sikhalo . 
Kucondzisa kwesikhatsi lesitako kugcile kulwatiso lolusisekelo lesimcoka njengesisusa sekuphutfumisa kuphakelwa kwetinsita . 
Timphahla letikhona kusuka phasi kwekucala tiyarekhodwa emanotsini etitatimende tetetimali nekutsi malini . 
Akukho lokuletfwe kubacondzisi lokukhomba kutsi kungasebenti kwanoma ngutiphi tintfo tekulawula , tinchubo netinhlelo talokwentekile ngesikhatsi semnyaka lobuketwako . 
Tinkinga letivelako ekulawuleni imfucuta tifaka ekhatsi kweswelakala kwelwati mayelana nemanani kanye netimo tekuba kahle kwemfucuta . 
Kunakekela lokufanako kumele kutsatfwe nalolunye lunkentjeti lwemtimba , lokufaka emahlanta , emasimba , bovu nemchamo , nanome kungenatfuba lekutsi umuntfu angatfola i-HIV kuloku . 
Lemanywali ifanele kutsi ibe kahle ngekwemtsetfo futsi ikhombise kuma kwayo kwetemtsetfo njengobe kunjalo emtsetfweni wesishayamtsetfo , umtsetfo wemacala , umtsetfo wesintfu kanye netinchubomgomo teLitiko . 
Caphela : Tinombolo tetisebenti setiphelele atiyifaki yetisebenti teSikhumulo seTekwelapha . 
Kugcila kutawuba ebunikatini bemphahla letfolwe balingani ngesikhatsi nangemuva kwekupheliswa kwebudlelwano . 
Lamanye alamathesti latsite kungenteka asebente kusimo saseNingizimu Afrika . 
Kuya ngendzawo lapho takhiwe khona , tikolo kufanele kutsi tifinyeleleke , luhlelo lolubanti lwasedolobheni lwetikhungo tetemfundvo . 
Kulenchazelo yemfucuta letsatselanako kunetigatjana letimbili ngalesinye sikhatsi letibitwa ngekutsi : 
Kunelinani lelikhawuliwe lethrafiki lehlala ngaphandle Kwepaki kwenta kuvakasha kwasemini Epaki . 
Onkhe emareyithi kanye netamba temali letikhotiwe kuSikweleti seManani atawuba ngeMarandi kanye nemasenti . 
Kufuneka kwentiwe imigca yekufolisa bantfu , bese tibondza ticinisekisa kutsi tiyabanakekela . 
Ngalokufanele , angivakalisi umbono nome lokutfoliwe lokungumbono wekugcina mayelana naletindzaba . 
Ngalokufanele , lomkhambatsi lophakanyisiwe wekugucula imikhicito yetekulima kufanele utsatse sinye setimo letimbili . 
Imitamo yekulwa nebuphuya leyetfulwe ngulomasipala ifaka ekhatsi lelandzelako : 
Luhlelo lwekusebenta kwebhizinisi lwemnyaka kanye nebhajethi lephakanyiswe yiBhodi ye-UI lwesekwelwa ngumbiko weluhlolo lwekubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti kungeniswa kumtimba losetulu kutovunyelwa . 
Kunesigodzi lesincane kakhulu ngasempumalanga nangasenyakatfo legudle lwandle lesinemanti ngalokulinganene , ngalesikhatsi lendzawo lenkhulu lesekhatsi nasenshonalanga yelive yomile noma ayikomi kahle . 
Imitsetfomgomo yendzawo kanye neyesakheko yekwakha umumo wendzawo yekuhlaliswa , kanye netinhlobo tetindlu , kungavunyelwa nekutsi kuminyana lokuphakeme kungafezekiswa njani . 
Ngetulu kwaloko , tinchubomgomo tekutfutfukisa teLubandlululo tabangela kutsi takhamuti lihlale tingakhoni kufinyelela imigwaco ngalokwenele . 
" Kumele site netisombululo letisha kulungisa simondzawo futsi kumele siticondzanise nendlela yekucabanga njengemhlaba wonkhe " usho njalo . 
Ngiyakholwa kutsi sitawuba nebudlelwane lobuhle nekutsi indzima yekwengamela itawuba nemininingwane leminyenti kakhulu . 
Kukhicitwa ( nekunatfwa ) kuphakeme kakhulu kumikhakha yemabhiya nabomankantjane , ngalesikhatsi umkhicito wewayini ulinganene . 
Lelihhovisi leMcondzisi latfola kwesekelwa lokuvelwa kuwo omabili Litiko Letemisebenti Yemtsetfo kanye nakuLitiko Letemvelo Nekuvakasha . 
Kulendzima indzawo lenebuluhlata ingumtfombo wekwengeta umsoco kanye nemalingena kubantfu labaphuyile . 
Luhlelo lweKutfutfukisa Lwavelonkhe lubona kukhwesha kwemandla emnotfo eNshonalanga aye eMpumalanga , kubuye kuvete kukhula kwe-Afrika . 
Kugucula imikhicito yetekulima eGauteng kuluhlaka lwekungenelela lolufaka ekhatsi tincomo letiphakanyisiwe lekumele tentiwe kwesekela intfutfuko ekuguculweni kwemikhicito yetekulima . 
Lokweswelakala kwemanti lokwetayelekile kuphindze futsi kumise kabi inchubo yeswiriji ngoba kute emanti nelele lageletako angene kumadreyini laflasha konkhe lokungcola kuhambe . 
Sibonelo , Ndvuna ukubeke kwacaca kutsi kukhatsateka kwakhe akusimayelana nekulingana kodvwa futsi ukhatsatekile ngekwenta ncono ikhwalithi yetemfundvo kulo lonkhe luhlelo lwetikole . 
Loku kusho kutsi kuncuma ngemitselo kumele kucabange nganobe ngumuphi umtselela lomubi longabangwa kubantfu balomsebenti labasebancane . 
Kuswelakala kwekukhutsateka kanye nelwati kumazinga ekusebenta nako kunemphumela wekwehluleka kugcugcutela tinhlelo tekwati kanye nekucecesha kutfutfukisa simo , kanye nekutfutfuka kwetinchazelo temsebenti lofanele tebantfu labenta umsebenti . 
Manje sesiphindze sigcile ekutfumeleni imibiko lekhutsatako ngisho nakulabatsintsekako bemave ngemave , lokufaka ekhatsi nebafakimali . 
Tinhlelo kumele tisungulwe kwentela kutsi bantfu labatseleleke nge-HIV , labasetfubeni lelikhulu lekutfola i-TB , njalo batfola kuhlolwa kwesimo sebuhle lobusetulu , lekungeke kulawulwe ngendlela lesimeme ngekwemukelwa kwato tonkhe tigulane etibhedlela te-TB . 
Kufuneka sihlale sitikhumbuta kutsi banikati balenkhululeko bantfu belive letfu labetayelekile futsi ngibo lekufanele beve titselo tenkhululeko ngendlela legucula timphilo tabo tibe ncono . 
Umtfolamphilo usengakavulwa ngalokusemtsetfweni kusebentela umphakatsi . 
Titeleka ngekhatsi kumkhakha wetekutfutsa tingaba nemtselela lomubi emnotfweni , tivimbele intfutfuko nekukhula futsi kuholele ekuphutseleni ematfuba . 
Umnyaka lekubhaliswa ngawo bantfwana labatelwe ngumnyaka wekubhalisa . 
Nanoma nguyiphi indlela lesetjentiswako , simiso kutsi imfucuta lefakelana tifo ivalwa masinyane ngalenye imfucuta noma umhlaba , ngaphansi kwetimo letiphenyisisiwe nekugadza lokukhulu , kute kuncishiswe kutseleleka . 
Kubaluleke futsi kucela kuboniswa kusiteshi semaphoyisa sendzawo . 
Chasa ngemali yemklamo wekutfutfukisa emakhono e-Uganda : 
Mapulazi nyalo akhicita bhanana , umoba kanye netitselo letisawolintji kuze titfunyelwe kulamanye emave . 
Kutawuhlolwa tindzawo tekukhicita , kanye nemathulusi latawukhonjiswa . 
Leminye imitsetfo yanyalo yekutfutfukiswa kwemhlaba ingenteka kuphela kuletinye tindzawo , lokwenta kutfutfukiswa kube lukhuni emkhatsini wabomasipalati . 
Kwesibili , imboni yetjwala , ikakhulu weta noma loyo losebenta ngetjwala embonini lehlelekile nalengakahleleki , ufanele kutsi afundziswe . 
Bantfu kakhulu baphila ngekusebentisana nenkantolo yamantji , nemtfolamphilo , nesikhungo sekukhokhela imphesheni , netemphilo , netemfundvo nelihhovisi letenhlalakahle , noma nensita yahulumende lenjalo . 
Vikela tento letingacondzakali letenteka etifundzeni letimacondzana netemvelo letinelubandlululo kutemnotfo noma kukhatsateka ngetemphilo kwaletinye tifundza noma lelive lonkhana . 
Tinsita tekwehla nekwenyuka nato titawuhlelembisa imisebenti kusuka kuletikhungo letisemaphandleni kantsi netinhlelo tetindzawo letifinyeleleka ngekushesha tisebentela lapha . 
Lolwatiso lolu lungandluliselwa luye kuletinye tifundza noma tinhlangano tembuso eRiphablikhi yaseNingizimu Afrika . 
Akukho kwaletibalo kanye netinzuzo lokuntjintjile . 
Kunemithoyi leminyenti etimakethe lenetindlela tekufulasha netidzingo letehlukene . 
Intsela yahulumende lomkhulu iyabhadalwa kuleliholo lelikhokhelwa intsela lamhlabawonkhe leyentiwa tinkapani letiseNingizimu Afrika , kube nekucolelwa lokufanele kute kugwenywe kukhokha intsela kabili . 
Bantfu abatsandzi kukhuluma ngembangela yekufa . 
Bantfu labakhangisako badzingeka kutsi balandzele lokulandzelako : 
Lokubekelwe embili kuyanombolwa kwentela kutsi kusebenteke kuphela kantsi kubonwa njengalokubaluleke ngalokulinganako . 
Uma kungenteka , kufanele kusetjentiswe imishini yekulima leyetayelekile yekusabalalisa manyolo . 
Kute kubuyela emuva kubambelele kutawudzinga timalingena letikhulako , emanani etabelo lakhulako , sikweleti lesingabiti nemanani endlu lasimeme kundlula emazinga laphakeme ekuba sesikweletini netimakethe temsebenti letingenamandla . 
Imigomo yendzawo kanye neyamhlabawonkhe iyabukwa kantsi kufanele icedze madvutane nje lucwaningo lolufanelekile kanye nekuvisisa loko lokudzingekako ngembi kwekusebentisa sakhiwo lesinjalo . 
Hulumende wasekhaya , njengesikhungo lesisedvute sahulumende kutakhamuti , udlala indzima lebalulekile kunoma yiphi intsandvo yelunyenti . 
Lelikomidi lelifaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo litawucashwa nguloyo losesikhundleni sekuchaza walomasipala , ngekusebentisana nalomkhandlu . 
Emalunga laneminyaka lengaphasi kwelishumi layisebentile yempesheni abhadalwa imali lekhuphukako lebuya kumcashi kuphela . 
Aphindze futsi abe nemtsamo losetulu wefayibha lencibilikako , longatfutfukisa emazinga emafutsa . 
Loku kufuneka kuphumeleliswe ngemabhilidi lafanelekile lahambisana nekusetjentiswa lokuntjintjako ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kumele kube netikhutsato letingehlisa kusetjentiswa kwawo . 
Uma inchubomgomo iveta mehluko lonjalo , masipala kufanele acinisekise kutsi loku akufiki kukubandlulula lokungakafaneli . 
Kucecesha lokunemandla kanye nalokusebentako kwetisebenti teklinikhali . 
Lokwenyuka kumela kwenyuka kwemiholo kwemnyaka . 
Ngalokuvamile tiphakamiso tifaka ekhatsi tintfo tenzuzo lechaziwe letihambisana naloku : 
Misa inethiwekhi lebanti yekhontinethi yetikhungo temsebenti lomuhle kakhulu . 
Bohulumende betifundza banematiko abo Etekuhlaliswa Kwebantfu . 
Imphahla letimali ibuyeketwa ekupheleni kwemnyaka kwentela kubuka uma kunebufakazi bekonakala . 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele bavisise kutsi intfutfuko etindzaweni tekwakha letigcwele kakhulu kumele ikhutsatwe emhlabeni longasetjentiswa nobe longasetjentiswa ngalokugcwele ngekhatsi kulesakhiwo semhume wenethiwekhi yetitfutsi tesive lesetulu eluhlwini . 
Kodvwa , kuyakhutsata kubona kutsi imisebenti yekulahla tibi lokungekho emtsetfweni lokunjalo ibikwa njalo . 
Emuva kwekutibuka ngekhatsi , lelitiko lingete " inhlonipho " kuloluhlu . 
Loku etikhatsini letinyenti bekusetjentiswa njengendlelakuhlola yekucubungula lizinga lekutfutfukisa kuhamba kwetimali emave latfutfukako latitfolako . 
Labatsintsekako labaLawula iNhlekelele , tinhlangano temphakatsi , baholi bendzabuko , emaNGO kanye nemkhakha webhizinisi batawube bayincenye yalenchubo . 
Kufinyelela ekutfoleni tindlu kanye nelwati lwetindlu kudzinga kutsi batsengi bakhonjwe indlela uma bahlangabetana netinkinga . 
Litiko laVelonkhe Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo selivume ithenda yekufezekisa inchubo yebhizinisi lensha kute kwendluliswe ticelo teselekelelo setenhlalo . 
Etindzaweni talokuphatselene nelwandle letingekhatsi taseDenmark , emazinga e-oksijini ehlile ngaphandle kuphela encenyeni lengashoni leseningizimu Mpumalanga yeKattegat , eSound kanye nendzawo yeGreat Belt . 
Kucinisekisa kutsi ngubani lowatsini , nekucinisekisa liciniso laloko lokwashiwo . 
Kusetjentiswa kwemphahla njengesikhumulo sekutsengiselana ngedayimane lokungekho emtsetfweni , njengendlu yekutsengisela idayimane nencenye yebhizinisi yebugebengu , kusento lesihlelekile lesingahambisani nemandla emtsetfo . 
Inhloso yalelikomidi bekukubuyeketa loluhlaka lokukhona njengamanje lwekusita ngemali kumanyuvesi nekuphakamisa kutsi ngutiphi tingucuko ( uma tikhona ) lekufanele tentiwe kube kubukwa ngalokukhetsekile tikhungo lebetincishwe ematfuba phambilini kanye nemanyuvesi lamancane asemaphandleni . 
Sonkontileka utawunika abuye abe khona ngaso sonkhe sikhatsi endzaweni yekwakha , libhuku lekhabhoni leliphindvwe katsatfu lelivunyelwe lelinemaphepha ladzabulekako lekwemukela nekurekhoda ticondziso letikhishwe ngumcashi . 
Kunyenti lokungentiwa kute kwentiwe kancono imiphumela yekulawula ngekwenta siciniseko sekutsi tiphatsimandla tetetjwala tavelonkhe netetifundza banemakhono lancono kute bachube umsebenti wabo wekulawula . 
Eskom ungiko kokubili tibuse wensita yagezi aphindze abe nelayisensi yesakhiwonchanti sagezi nekuhlanganisa tindlu , kube masipalati unemsebenti wekukhanyisa titaladi kanye nekukhanyisela sive . 
Lamanyenti alamamitha ekukhokhela ngembi kwekusebentisa bekaphindze agangelwe kantsi emamitha atawufakwa . 
Tinhloso temasu eSiphakamiso Mtsetfo letihambelana nekuhlela indzawo yekwakha futsi lekufanele tifakwe kulikusasa letindzawo tekwakha tifinyetwe ngaphasi : 
Kubhaca ngalomunye akukho emtsetfweni futsi kufanele kucedvwe kufake phakatsi labamnyama lababhacisa labamhlophe nebafati lababhacisa emadvodza . 
Kucabanga ngetimondzawo letithekhnikhali ngekusungulwa kwemathuna . 
Lomasipala kumela agcine , anakekele futsi ente sifinyeleleke esiveni , lesikimu sekusetjentiswa kwemhlaba lesivunyelwe . 
KUSETJENTISWA KWALEWEBHUSAYITHI KULAWULWA MITSETFO YETEKUCHUMANA NGEKWE-ELEKHTHRONIKHI , NJENGOBA KUBEKIWE KUSIGABA 255(1) SEMTSETFO WEKUPHATSA INTSELA , 201 . 
Tinyatselo letikahle tetemandla nekuphumelela kwekwenta tikhungo tekwenta ncono tekugucugucuka kwesimo selitulu kuyo yonkhe imikhakha yebhizinisi leluhlobo leyincenye yalokutibophelela . 
Yenta siciniseko sekutsi emasu ekutfutfukisa masipala ahambisana nabobekwembili beLuhlelo lweLwati lweBantfu neSichiwi seMkhatsi kuleSigodzi . 
Noma ngisiphi sitediyamu lesingenalo luhlelo lwekukhulumisana nemmango akufuneki sibambe imidlalo lemikhulu , noma , ngaleyondzaba , noma ngumuphi umdlalo . 
Ngaphansi kwahulumende weLubandlululo , indzawo yase-Herschel , indzawo lebeyitibusa ngaleso sikhatsi , yakhishwa kuBuholi base-Ciskei yabese ibekwa ngaphansi kwelulawulo lwe-Transkei . 
Tindzawo letibaluleke kakhulu tenhlalo nguleto letihleleke taba phasi , titaladi tendzawo futsi loku kufanele kutsi kuvumele kuamba ngetinyawo . 
Kuinisekisa kuhambisana nemtsetfosisekelo netidzingo temitsetfo nekuhlanganisa kulawulwa kwetivumelwano letisemtsetfweni . 
Kwelula sikhatsi sekubakhona kwetakhiwonchanti tetemphilo kanye nekugcina tintfo tekusebenta tisebenta kahle , lelitiko litawuchubeka nekunakekelwa kwato tonkhe tintfo tekusebenta etikhungweni letahlukene tetemphilo . 
Imitsamo lebhalisiwe irekhodwa eluhlelweni lweWARMS , lapho bonkhe basebentisi kufanele babhaliswe khona . 
Kuniketa indzawo yebanikeli yekwabelana ngelwatiso mayelana nako konkhe kulawulwa kwetimali tahulumende kulelive . 
EmaYunivesithi aseStellenbosch neFree State , anetindzawo letiniketa tetelufuto letekwelashwa etikolweni tawo tetekwelashwa , aphindze ente imisebenti yetelufuto yesifundza . 
Imiphumela lengakahloswa isabalale masinyane emhlabeni wonkhe . 
Uma lendlu seyiphelile , imindeni kumele ihlele neNhlangano Lesekelako kutfola sitifiketi sekugcina sekuhlala . 
Bomasipalati labanyenti ababahleli bantfu lababakweledako ngekwemacembu emakhasimende . 
Imibiko lengasingiko cobo lephatselene nako kukubili lwatiso lwetetimali nemigomo lencunyiwe kutfunyelwa enhlokohhovisi ngaphandle kwanome ngabe nguluphi lubuketo nome lubuketo lolunemkhawulo . 
Ngesikhatsi sekusebenta kwalenkhontileka , kufanele kugcinwe luhlelo lwamabonakudze lolubekelwe kugadza netekuphepha loluhambisana nekwetisebenti , kanye nemshini wekutsatsa titfombe temanti lahamba phansi . 
Timali letingakasetjentiswa tente incenye yesicelo sekwengetwa sikhatsi . 
Caphela : Emayunithi Eluhlelo Lwemhlaba ( SI ) asetjentiswa kulencwajana . 
Lokulinganisa kucatsaniswa nalabatelwe labatfolwe kunchubo yekubhalisa labatelwe kuniketa inkhomba yelizinga lekucedzela kubhaliswa kwalabatelwe . 
Kwentiwe sibonelelo sekutsi bungako betincenye letitsengwe kulamanye emave bungancishiswa ngesibonelelo sekungatseliswa kanye nebungako besitifiketi teticelonkhokhelo temali lobuyiselwa yona uma utseliswe kakhulu . 
Kutawentiwa tinchubo kute kufakwe ekhatsi kugcinwa kahle kwemarekhodi futsi kukhonjiswe tisekelo tetincumo tekucasha , kwentiwa kwetinkhombandlela letisebentiseka kalula etinchubeni tekwehlwaya nasekukhetseni , tinchubo tekusita ngemali kucinisekisa kutsi tikhala temsebenti tishicilelwa ngekhatsi nangaphadle . 
Uchubeke wakhutsata bafundzi wachaza kutsi ngekugcila kutifundvo tabo , loku kutabenta babe baholi bakusasa . 
Umbono wetfu kanye neliphupho letfu ngeNingizimu Afrika letawuphumelela utawuhlala unjalo , uliphupho . 
Lawula imitsi letsengiwe kulesikhungo . 
Luhlelo lekutalwa kwemntfwana i"Hands On " lihlose kuniketa imfundvo ledzingeka masinya kutekunakekela nawusakhulelwe kanye nekutalwa kwemntfwana . 
Babhidi nafanele kutsi basho imininingwane lokungenani ikontileka yemnyaka lowendlulile leyaba yimphumelelo , yeluhlobo lolufananako . 
Sebentisa liphasela lekucala lekunakekelwa ngetemphilo . 
Ngako-ke , uma ngabe kunetilwane netitjalo letinyenti , kusiniketa ematfuba lamahle ekungavumi kungenwa tifo , kutidlisa nekufaka sandla ekukhulisweni kwemnotfo welive letfu . 
Butsakatsaka bekuvuleka ngekubonakala kwabonakala kulucwaningo lolentiwa ngekusebenta kwemigomo lehlelekile yamasipalati . 
Imphahla lephatselene nendzawo , titjalo nemathulusi laniketwa imali kuba yimphahla yalomtimba longenelele lolawula lemphahla . 
Ngakoke kutawuhamba kahle ngelive letfu iNingizimu Afrika . 
Kunenethiwekhi yemgwaco lekahle lechumanisa tindzawo letinyenti eSikhukhune nabotselawayeka labakhulu eNingizimu Afrika . 
Kungcola kungumphumela longafuneki wentfutfuko futsi kungcola kufanele kulawulwe kugwema konakala kwesimondzawo , yonga imitfombo yemvelo futsi uvikele bantfu kanye nalesimondzawo . 
Chaza kutsi kungani inkhosana ichaza baCapulet nebakaMontague ngalendlela lena . 
Lokufakwako kufaka phakatsi imitfombolusito leyimali neyebasebenti lababuya emitfonjeni lehlukahlukene , kanye neluhlelosifundvo kanye netinsitakusebenta . 
Imboni lesebenta ngemanti langcolile yase Prince Albert yabonakala njengalengenelisi ngalokwenele . 
Loku lokulandzelako tamba temalanga lapho khona kwabhalwa kutsi tonkhe tisebenti betingekho ngalekota : 
Loluhlelo lwabekwa ekutseni lukhicite . 
Lapha , kwengeta kukweswelakala kwesichumaniso lesanele emkhatsini kwemphahla nemacala , lemphahla yatfolakala ngalokusemtsetfweni kudzala ngembi kwemacala abo . 
Loku kungenteka ngumtselela lochubekako welikhambi lerotavayirasi ekuhambeni kweminyaka lembalwa lephelile , lebeyingasebenta kwehlisa umtselela wekwelashwa kwalevayirasi . 
Imfundvo yasenyuvesi ivisiswa ngekubhekisa emfundvweni yasenyuvesi leneticu lesete ticu , lokufaka ticu , emadiploma netitifiketi . 
Ngakulolunye luhlangotsi , kufanele kulindzeleke kutsi tindleko tekulawulwa kweluhlelo loluphetfwe lekunakekelwa kwemphilo titawukhula kakhulu . 
Umkhakha wetinsita tahulumende Letetayelekile watsintseka kabi ngalenchubomgomo yetetimali lebetikhona ngaleso sikhatsi . 
Kusungula luhlelo lwekulandzela nekuhlola lato tonkhe tinhlaka temmango . 
Eveni lonkhe , umtsamo lomkhulu kakhulu wemanti utsatselwe inhloso yekunisela tekulima . 
Kufanele kutsi indvuna imise indlela tilinganiso tekukhishwa lokuphuma kulokukhiphako letilawulwako kufanele kwentiwe . 
Tinombolo telucingo tesimo lesiphutfumako kanye neluhlamibuto lwekusongelwa ngebhomu kufanele tihlale tikhona kuto tonkhe tincingo kuletakhiwo . 
Nangempela ngitfokote kakhulu kunamukela nonkhe eSifundzeni setfu sePlatinamu . 
Lesitifiketi sifanele kutsi sibe sitifiketinchanti lesikhishwe Luphiko Lwekugcogcwa kweMtselo lwaseNingizimu Afrika . 
Etikhatsini letinyenti lapho sokontileka wangasese agcogce khona imfucuta , bekute tinkinga letinkhulu . 
Shevu uchazwa ngekwemapharamitha lalandzelako : 
Loku kwenteka nanoma nje bekunetinsayeya letichubekako temakhono lebetishubiswa kuphindza kuyisa kulomunye umsebenti kweMcondzisijikelele lobekunguyena abukene neLwatiso lweMmango . 
Lwati lwetinhlakamsebenti temitsetfo yahulumende letisebentako kanye nemitsetfo lehambisana nato . 
Kutikhafulamfula , kugcogcwa kwetimphawu tebusawoti nekwehlukahlukana kwelizingakushisa emantini lasetulu kanye nalaphasi , omabili ligagasi lelibakhona emva kwenyanga ledvulungene naleliba ngesikhatsi inyanga idvulungene , ayadzingakala . 
LeSikhwama sinetinhlelo tekusiphatsa letikhona kucinisekisa kuvikelwa kwetinshisekelo futsi nekusisa kwalababandzakanyekako . 
Emalungelo ekutisungulela lokutsite 
INingizimu Afrika kufanele kutsi ingabi nemitsetfosimiso leminengi lecinile kwengca leyo yetimakethe lapho tinkampani tetfu tisebenta khona emaveni emhlaba . 
Tindzawo lapho kuhlala khona bantfu lokuhlalekako kuto : ikhodi ledizayinelwe ummango , Ikhomishane Yetekuhlela yaseNshonalanga Australia , ePerth . 
Imbangela yintfo leholela kulokunye futsi ikwenteke kutsi kwenteke . 
LeLitiko linelinani lelikhulu letisebenti lesetisebente sikhatsi lesidze lokuchaza ema-avareji laphakeme kulendzawo . 
Kukhicita kubonakala njengemtfombo longaba nemandla etekucasha . 
Ucelwa kutsi ufake silinganiso sekugeleta ngembi nangemuva kwekuphambuka noma kuvimbela uma unayo lemininingwane . 
Kumele kugcinwe irejista yawonkhe muntfu lengenako noma lophumako endzaweni leyiyingoti . 
Konkhe kufakelwa kwagesi kufanele kufakwe futsi kucinisekiswe kutsi lomuntfu lofaka gezi uneticu tekufakela gezi , uma ngabe lesitifiketi sitawutfunyelwa kuMsiti ngenhloso yekurekhoda ngemuva nje kwekufaka . 
Kute kwetfulwe loluhlaka , kuphakanyiswa kutsi Lelicembu Lelenta umsebenti lelikhona libekwe njengeLikomidi Lekweluleka Eluhlelweni Lwemfundvo Yebatsengi kuletigaba tekucala tekwenta lomtamo . 
Ligunya lifaka kuhlola timphumelelo , noma kweswelakala kwato kwetinhlelo tahulumende . 
Idokhumenti Yesiphakamiso seMklamo kufanele ifakwe kulelikhasi . 
Kulandzelela kunakekelwa kwetekulapha kutigulane letisetibhedlela ngekusungula tindlela tekulandzelela umsebenti , tinchubomgomo netinkhombandlela . 
Babili labawinile batawukhetfwa emaveni lehlukene eNhlangano yeBunye be-Afrika . 
Imphumelelo yaletinchubo itawugcina ngekuciniswa lokubalulekile kwaletinsita letibekwe tacaca . 
Simo sebuhle betinhlelo tetindleko tetifundza singalungiswa ngekusebentisa luhlelo lolunikelelwe kwenta ncono kubhajetha . 
Ngalokufanako , lokwenyuka lokuchubekako kwekhilikitsi yalelidolobha kuyabonwa . 
Bukhulu lobukhulu nekwabiwa kwemisebenti etinhlanganweni letinjalo kuludzaba lolucakile emigomeni nasemakhonweni asekhaya . 
Kancane kancane , sikhatsi lesengcile siyahlangana nalesi samanje njengobe lendzaba izulazula etimphilweni tabo , iveta letimfihlo letigcinwa bantfu , emagama labawagwinyako kanye nemiva lebakhetsa kuyivala . 
Letindzawo tekuvakasha tavakashelwa ngalendlela lelandzelako . 
Emakhono lamahle ekulawula timali , kuhlela kanye nemakhono ekulungisa ngendlela . 
Lapho kuphatselene khona netimphophoma lapho lomlomo uvaleke khona , kuhlanganiswa kwehliselwe ekuhanjisweni kwemanti kuletinsila temanti langcolile kulamanti letibukene nawo lapho khona kudideka kwemanti kuphansi . 
Kunetichumanisongco emkhatsini kwesilululwati sebemphahla lengenako nesilululwati se-yeVAT lokususelwa kuma-ID eMphahla lengenako nema-ID e-VAT . 
Inhloso lephelele yentfutfuko yasemaphandleni kutfutfukisa ikhwalithi yemphilo yebantfu basemaphandleni , kucinisa tekuphepha kwekudla ngesisekelo lesibanti semkhicito wetekulima kanye nekusebentisa emandla etemnotfo lahlukile endzawo ngayinye . 
Letintfo tanyalo letibuke ekubikeni timali kanye netilawuli letibalulekile temali titawukhuliswa tibuye tiniketwe emandla ekusiteni ematiko ekulweni netinkinga letikuletindzawo . 
Kuhlolwa kwe-Green Drop kukhombise kutsi kukhona lokungasentiwa ncono . 
Imishikashika lengakahleleki yekugucula imfucuta nayo yandzile . 
Sahluko lesiseceleni semisebenti sifakiwe kuLombiko nanoma loku akuzange kubonakale njengalokugcilwe kuko kuloLuphenyo kuTinchazelo Tekusebenta . 
Inhloso yale-ejensi kubona , kutfola , kuphatsa , kutfutfukisa nekukhulula umhlaba wembuso nalonebanikati bangasese ngetinhloso tekuhlala netemmango nekwakhiwa kwekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme . 
Umsekeli utibophelele kugcina sivikelo lesikhulu eceleni nebudze bemfudlana ngalesikhatsi kuvuselelwa indzawo leselusentseni lwemfula kanye nendzawo yasemantini . 
Umphatsi Lomkhulu Wetimali uvumelekile kubandzakanya bacwaningimabhuku bangaphandle etintfweni letingabi nekungcubutana nome tibeke enkingeni lolucwaningo lwemabhuku emalini lekhokhwako yemnyaka . 
Umtselela walokwentiwa kukhibika kwelizinganhle lensita utawufakwa kulokuhlola netincumo . 
Tinhloso letisembili taloluhlelo bekukususa tintfo letinebungoti lobucijile kusimondzawo , futsi nekwenta emalungiselelo ekusebentana nemfucuta kwekugcina kanye nekulahlwa kwemfucuta yalokubulala tinambutane . 
Atikho tindzawo tekuhlala letatiwako etindzaweni letisecenjini lelingafinyeleli emantini ekunatsa laphuma ephayiphini . 
Sento lesivamile semabhange esive lahlolwe mayelana naloku kulomnyaka lowengcile kukhuphula lizinga lenchubomgomo . 
Basebentisi labayinhloko bakuMatiko Etenhlalakahle , Temphilo , Tebulungiswa , Temidlalo Netekukhibika , Tebuciko , Temasiko , Isayensi Nethekhnoloji , kanye Netangaphandle . 
Lenhloso isitwa ngetimali kute yesekele kuvela kwamasipala labaniketa imibandzela yekuhlanganyela ngekwentsandvo yelinyenti kanye nekwetfulwa kwetinsita letisimeme letibanti , letingabiti kakhulu kanye netemacembu lamabili . 
Umkhandlu noma likomidi lingakhetsa kubukisisa noma ngabe ngumuphi umuntfu lokufaka noma ngabe ngubani lomele hulumende wavelonkhe , wesifundza noma wasekhaya . 
Umtsetfo Weluhlakamsebenti Lwetetindlu ubhala umtsetfo wetetindlu lodzingeka ekusebentiseni inchubomgomo nemasu lavunyelwe nekuhlola umtselela wemtsetfo emsebentini wetindlu . 
Ngesimanga sekubaluleka kwato kubatfumeli ngaphandle kwetihhenga taseNingizimu Afrika timakethe tesaYurophu kanye ne-Eshiya titawuchubeka nekubukwa kulesigatjana lesilandzelako . 
Loku kubanga kubonakale emabala lacolisakele etilimo letigcwele ngalokutsite . 
Likhono lekusebenta ngaphansi kwebumatima . 
Indzawo yekutfola lusito netikhungo tekushayela ticingo ngesikhatsi sekufayela nato tikhona kute tibukane nekufuna kwebantfu lwatiso . 
Lamagunya enchubomgomo lalandzelako anesibopho lesikhulu sekuchuba umsebenti weteMafa eSifundza : 
Likomiti litolindza umbiko weluphenyo . 
Ungafaki emagama emalunga emndeni kanye newebangani . 
Ngetulu kwaloko , imitselela leminyenti yesigaba sekwakha ingancishiswa ngemphumelelo ngekutfutfukiswa kanye nekusetjentiswa kwesigaba sekwakha lesifanele se-EMP . 
Loko kwentela kucinisekisa kwabelana ngemsebenti kute kufezekiswe imiphumela netinhloso tetemphilo letifiswa sigulane . 
Tinkinga letikhungetse umhlaba wonkhe tivamise kuba nemtselela ngalendlela hulumende akhiwe futsi asebenta ngakhona emaveni ngamanye , nakulomsebenti longahle ube khona wahulumende wasekhaya . 
Tindlu tangasese kufanele kutsi tibe sedvute netindlu . 
Iyunithi lekaliwe , isebentisa likhadi layo lemiphumela lelilingene , iyakhona kukhombisa kutsi intjintjile . 
Lomklamo lojabulisako webudlelwano emkhatsini wahulumende wavelonkhe , sifundza namasipala . 
Kusabalaliswa kwelutfunyela nekufaka ekhatsi nako kubalulekile ngoba lutfunyela aluhambi ekhatsi emhlabatsini . 
Kusungula emasu esifundza lahambisana nemasu avelonkhe etifo letingatsatselani kute kubuketwane nekuvikela kusebentisa tidzakamiva , kulashwa nekubuyiselelwa esimeni . 
Ngenca yekweswelakala kwetinsita tebantfu labakhubatekile etindzaweni tasemaphandleni talesifundza , kugcizelelwe ekusheshiseni kwetfulwa kwetinsita emimangweni yasemakhaya . 
Lokwengciswa kwetimali letigcogciwe kusekele kuluhlelochumano lwedatha lwavelonkhe futsi kusitwa nguloluhlelo lwemabhange loluseveni lonkhe lolusebenta kahle futsi lolwakheke-kahle . 
Sigwebo akufuneki sibe ngulesincane . 
Lenchubo yekucokelela isuka ekuthikheni emarejista manyuwali kuya ekutentakaleleni kulenchubo yaloluhlelo , lapho leto tinhlelo tisetjentisiwe . 
Nangabe imali lencunyiwe yesicelosikhalo ikhokhwa macondzana nesicelosikhalo , sincumo mayelana nesicelosikhalo singabambeleleka kudzimate leyo mali ikhokhelwe . 
Lelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lincoma kutsi Ngcongcoshe Wetemfundvo Lephakeme Netekuceceshwa licalise inchubo kuphakamisa loku lokulandzelako : 
Letinchubo tetemphilo tekulawula imfucuta betehluka kakhulu kulabatsintsekako . 
Timbangela tekufa letihamba embili tabalelwa tikwetimbangela letilishumi letihamba embili . 
I-cyanide futsi isetjentiswa ngalokungekho emtsetfweni kubamba tinhlanti taselwandle ema-coral reef kute titsengiswe lapho kufuywa khona tinhlanti . 
Timfuno tetindlu telinani leliphasi tincunywa tisuselwa eluhlwini lwekulindza lamasipala . 
Kufanele ayati kahle inchubomgomo neluhlaka lwemtsetfo lolwengamele kungcoliswa kwemvelo nekulawulwa kwenkhukhuma . 
Ngato tonkhe tikhatsi ngekusebentisa lokuhlangana lelicembu labhala emaphuzu lamanyenti alokucocisana kanye netinkinga letiphakanyisiwe . 
Loku lokulandzelako luhla lwekuhlola lwekusekela emaphepha : 
Kuyanakwa kwekutsi akusito tonkhe letidzingo ngelolwatiso ngetinsila tidzinga noma kungafinyelelwa kutsi ngeWIS . 
Akukho kuba nemasheya lokuphambanako emkhatsini kwemabhange lokuvumelekile kodvwa tinkampani temshwalensi tinemasheya emabhange . 
Nanoma kuphatfwa kwamasipala kulinge kutihlela kabusha kucinisekisa kuphakelwa kwetinsita lokuchubekako , umtselela wavakala , nanyalo usavakala . 
Kucinisekiswa kwemaphuzu eBunikati kulikhadi lemiphumela leyunithi lekaliwe . 
Kwehluleka kutfobela leticondziso letingenhla kutawukhipha bafakiticelo . 
Imali lesilele yahulumende jikelele lehlanganisiwe isamba semali lesilele yayo yonkhe imikhakha netikhungo nema-akhawunti laneliphakelotimali lelengetiwe . 
Tincenye letintsatfu tebantfu labane-TB nyalo sebane-HIV futsi . 
Luhlolo lwentiwa kuleyo mibiko kubuka kutsi ingabe kusebenta kuhambisana nalokuhlosiwe noma cha . 
Emadivayisi ekutfungatsa ashicilelwe njalo ngenyanga abuye acutjungulwa . 
Ahlanganise kufakwa kwema-oda etimphahla nemisebenti . 
Tikhala temisebenti yahulumende , ngaphandle uma ucala kungena emsebentini , atikavulelwa bantfu bangaphandle . 
Tincwadi letimbili tetinkhombandlela , kufaka ekhatsi yinye yekubuyeketa , yakhishwa nayo kusita bomasipala kutsi batfutfukise indlela yekulawula timali tabo nekusebenta kahle . 
Libhange litawuniketwa futsi imali yekucala kulivumela libukane nekwelula ekutfutfukiseni kuboleka . 
Tikhungo kuwo onkhe emazinga ahulumende titawuba nemandla ekwenta bomacalakwentiwa , kudizayina , kufezekisa kanye nekucaphela imisebenti yentfutfuko ngendlela yekutilandza , kanye nekutimbandzakanya ngalokuphelele kwebantfu . 
Lokukukhula kwelinanibantfu lasemadolobheni kunemitselela leminyenti : kuhlela indzawo , kufinyelela kutfola tindlu , kuletfwa kwetinsita letimcoka , kudaleka kwemsebenti , intfutfuko kutenhlalo nakutemnotfo . 
Imimango lephuyaphuyile etindzaweni letisemaphandleni ngasenshonalanga , kanye netindzawo letisetinsha tekuhlala esigodzini sase-Chatty , tinje , nanome kunjalo , teswele kakhulu mayelana nekufikelela kulensita . 
Lokukhulumisana kabanti lokunemphilo ngekukhula kwemnotfo lokwajajulelwa yi-Afrika kulelishumi leminyaka leyengcile kufake sandla ekwandziseni bucebi etandleni talabambalwa kwatsi emanani emali lanemkhawulo awela kulabanyenti belinani bantfu . 
Ngekuya kwalokuvisisa , kungaphotfulwa lokulandzelako . 
Letivumelwano letimbili tibe nemphumela lomkhulu ekumisweni kwemitsetfo yavelonkhe emhlabeni wonkhe , nangaphandle kwemave emalunga Enhlangano Yekusebentisana Kwemnotfo Nekutfutfukisa ( OECD )  . 
Lokugcwala kwe-amoniya nako kufuneka kuhunyushwe kuhambisane ne-pH nelizinga lekushisa . 
Lomcondvo wekungenelela kwemtsetfo ucinisekisa kuphendvula ngaloku , ngekwenta kutsi bantfu bafake sandla noma imitimba lengenatifiso temali kulemboni . 
Ngulemphahla lemangalelwako nangekugucukela ekulandziseni lokungasilo liciniso nanoma kungasilo liciniso , itfolakale inelicala futsi isolwa shengatsi beyati kunekuba ingaphili . 
Loluphiko lusungule iyunithi yelwatiso kute ibukane netintfo letichamuka ngaphandle kwelive naletingena ngekhatsi , mayelana nekutsengiselana ngetilwane nangemikhicito levela etilwaneni . 
Kwakhiswa nekufezekiswa kwe-Ajenda yeLucwaningo yeThemu lesemkhatsini yeTekuhlaliswa kweBantfu Letisimeme . 
Kwengeta ngetulu kuloko , kuswelakala kwelithulusi lamasipala lekukhomba intfutfuko kutawuholela kuleminye imikhakha yahulumende ihlohlobetele tinhlelo tawo tentfutfuko , lokungenteka kutsi akusuye calangaya wamasipala . 
Lendlela ngaleyo ndlela-ke ihlose kunciphisa lizinga lekuswelakala kwetikhala temsebenti emisebenti yebungcweti lengatfolakali lula kanye neyemakhono lamcoka elitikweni . 
Umbiko lohlangene wekugadza , kuhambisana kanye nekucubungula wentiwa , uchaza kabanti imiphumela leyatfolakala kanye nentfutfuko yekulawula timali leyabonakala . 
Tindzaba kukhulunyiswana ngato emihlanganweni kantsi tincumo titsatfwa ngekuvumelana . 
Kubeka kucace kahle , kute afake ligalelo ekwenteni kutiva unendzawo etindzaweni tekwakha , emanethiwekhi ekuhamba angahlelwa ngetincenye letingemaphethini ngalendlela lelandzelako : 
Emalungelo ekuveta phambilini latawubhaliswa mayelana nekuvuna labobhuti lababili , kutawususa kubese esikhundleni sako lilungelo lekukhetfwa phambilini labakutfokotela kulemphahla ngekumelana De Villiers . 
Kususelwa kuloku , inhloso yalenchubomgomo ku : 
Imali yenyanga lengantjintji yetindleko temsebenti lengabitwa ngekususwa kwelibhakede lelindle kubasebentisi basekhaya . 
Umsebenti lowentiwe kuloluhlelo ufaka ekhatsi kulungiswa kwemphahla yemmango njengetikolwa , imigwaco kanye nemapaki , nekusungula tingadze tekudla . 
Indlelalisu kulendzaba kutsi sitfole tisombululo bese sifaka sandla ekwakheni sive lesinemandla , lesivikelekile nalesitimele nalesakha likusasa lelincono ngekubambisana . 
Tigaba temacala ekungalandzeli umtsetfo tiyakhiwa , bese tijeziso tiyacaciswa . 
Kugcinwa esimeni lesifanele lokwetayelekile kwentiwa kumalambu lasemapalini lamadze kakhulu . 
Kusetjentiswa kwemanti lasebentile kusembili . 
Sibhedlela Salabakhulelwe eMowbray sakhulisa ireyithi yekumunyisa kwebantfwana labavuleleke ku-HIV ngembi kwekukhishwa . 
Kute kutsi luhlelo lwemasu lube sisekelo lesicinile sebhajethi yekwentiwa kwemsebenti , kumele lube lunikete imininingwane ngekwakheka kwenhlangano . 
Kwekucala , kusenemtsetfo netinchubomgomo , njengemtsetfo lokhuluma ngebantfwana nalabadzala , lekufanele ibuyeketwe ngekuhambisana nalokushiwo ngumtsetfosisekelo . 
Injongo lesetulu Yemazinga Lasembili kuVelonkhe njengobe iphinyiswa kuleNchubomgomo yaVelonkhe . 
Letinselele tilungiswe ngekutfutfukisa lenkhombandlela yeluhlelo lwekubika . 
Ngaphandle kwanoma yini lecuketfwe kulesivumelwano , Masipala unelilungelo lekucedza lesivumelwano ngekuniketa satiso lesibhaliwe setinyanga letintsatfu ngaloku . 
Umcondzisijikelele uphindze wakhombisa kutsi ufuna kukhulisa kufaneleka kwemibiko kwesekela kulawula ekutsatseni tinyatselo tekulungisa . 
Esehlakalweni lapho emasampula ahluleka kutfobela , timali tekuhlola teSABS titawuba te-akhawunti yebakhi . 
Kusekela lesiphakamiso lesisisekelo kuvuma kutsi akukho umkhakha , lihhovisi lahulumende , litiko noma inhlangano ngekwayo lengabekwa sibopho sekulawula iHIV ne-AIDS . 
Sikhungo ngasinye kufuneka sente emacembu ekulawula imfucuta yekunakekela imphilo kucinisekisa kutsi imfucuta yekunakekela imphilo ilawulwa ngendlela lefanele . 
Lihhovisi lasesayithini laNjinela alidzingeki . 
Kucala kwelishumi leminyaka yetfu yenkhululeko kwesibili kwamukelwe ngemndlandla lokhombisa sifiso sekuvuselela tekulima esifundzeni . 
Imizamo yekulungisa kungalingani lokwendlula nekwanyalo kwasekuhlaleni kufanele kunake bantfu , hhayi tindzawo . 
Lolohola tingcogco utfole loku nakakhipha sigwebo kwekutsi lokugcekeza bekungangeni kantsi kubonakele ngatsi lesizatfu sivisisekile . 
Titjalo letinetikhala letibanti tivamise kuba nemagala lamanyenti , lokuncephetelisa kulahlekelwa titselo . 
Kunika imali lengetiwe yetintfo letidliwako letidzingekako kucecesha titjudeni . 
Emakhono elwati lwemsebenti abuye adzinge kuphatfwa lokuphambili lokubanti kucinisekisa kutsi umsebenti uyentiwa ngendlela lekungiyo futsi ngawo onkhe emalanga ngalokungagucuki . 
Igcile ekuciniseni kukhula kanye nekwakha umsebenti . 
Likomidi lesetulu itawutfola imibiko njalo ngekushesha uma kubakhona tehlakalo tekufaka emagama eluhlwini lwebantfu labephula umtsetfo . 
Letinye tindlela , njengekungena nekuphuma kwemali lokulinganiselwe , tisetjentiselwa kuncuma linanimali lelilungile lemathulusi lasele . 
Kuniketa kudla lokunemphilo kanye nekukhipha emanyokane kubo bonkhe bafundzi labakhetsiwe . 
Inchubekelaphambili lebabatekako ekutfutfukiseni tisebenti beyifaka ekhatsi kungenisa kuKhabinethi luhlelo lolusengagucuka lwetisebenti kulomkhakha , kanye nekuchitfwa kwendlela yekukhushulwa ngesigaba nome umholo nekukhushulwa ngesiphakamiso lesentiwa ngumphatsi . 
Letinyatselo leti atikakhoni kucinisekisa kutsi kwaneliseka kwebatsengi uma kucatsaniswa nenchubo leyamukelekile nemazinga kubekwa etulu . 
Tabelomali tentiwa kusimondzawo sekubete siciniseko kanye nekucabangela lokudzingeka kutsi sentiwe ngekubuka omabili emaphuzu angekhatsi kanye newangephandle langaba nemtselela kusabelomali ngesikhatsi semnyakatimali . 
Sisekela imiklamo yetakhiwonchanti emaveni lamanyenti , ikakhulu etindzaweni letibalulekile tekuphehlwa nekuhanjiswa kwegezi , nasekuciniseni luchumano lwemigwaco esigodzini . 
Uhlose kuniketa luhlakamsebenti lwetemtsetfo lweLibandla laVelonkhe kuchibela imitsetfosivivinyo yemali . 
Linani leticelo tekucatsatelwa betindzaba ngemnyaka . 
Imvamisa lithange lemangcoliso lisetjentiselwa kona loku . 
Kukhangisa nako kuyashiwo , kutsi kubekwe kwacaca kutsi kukhangisa tjwala ngendlela lelahlekisako noma ngendlela lekuhloswe ngayo kutsi ihehe bantfu labasesebancane ayikho emtsetfweni . 
Nanoma kunjalo , kuyachubeka nekuba yinsayeya kulelitiko kukhuphula lizinga lekugcogcwa kwamalingena . 
Kuboniwe kutsi kubakhona kwalo kunemtselela lomuhle kulendlela bantfu labemukela ngayo lemikhankhaso . 
Kulesikhatsi lesisemkhatsini , leligatja litawugcila ekutfutfukiseni ibhizinisi emaphandleni kanye nekugcineka kwekudla . 
Kutichumisi tesilepha , kufaka umoya kusichumanisi lesisebenta ngesihambisi gezi sihambisa lokundizako noma silepha kulo lonkhe ligeba , futsi umtselela wesilepha kusichumisi wenta kube nesichumisi sekhemikhali . 
Uma bekacinisile ngaloko , kutawusho kutsi Ndvuna nyalo sewuphelelwe ngumcondvo wekubukana neliciniso . 
Kubamba Lichaza Kwemmango Ngebunyenti kuhlanganisa futsi kwakha emakhono kutinhlelo tekubamba lichaza ngebunyenti etindzaweni letitsite ; kugcugcutela imiklamo lekhetsekile kutengucuko , i-HIV ne-AIDS ; kugubha umkhosi wemalanga esive lamcoka ; nekugadza , kukala nekubika ngemtselela waletinhlelo . 
Kunaka lokuphutfumako kufanele kwentiwe ekuniketweni kwesakhiwonchanti kanye nemisebenti ( ngekwetidzingo temtsetfosisekelo ) kutfutfukisa kufinyeleleka kwemisebenti kuyo yonkhe imiphakatsi lesendzaweni yamasipala . 
Kungagucuki ngekwelizinga lekuhlela kubalulekile uma umlimi afuna kutakhela ligama lelihle . 
Lucwaningomabhuku lwatfola emakhono labaluleke kakhulu , labekwa embili nalayindlala kulomkhakha , kanye netinsayeya letinyenti letivimba kutfutfukiswa kwemakhono . 
Timphambamgwaco emkhatsini kwetichumanisi tetindlela-letihlanganisile letimbili letivumela umtsamo lomkhulu wetitfutsi titindzawo tekufinyeleleka lokukhulu kakhulu futsi ngenca yaloko titindzawo lapho ematfuba ekuhwebelana avamise kuba makhulu kakhulu . 
Namuhla sichubekela embili , sivula tindlela letinsha temlandvo walelive letfu , ikakhulukati kuLitiko Letemfundvo . 
Ngalesikhatsi litiko licinisekise tindlela tekuvikela , lokweca lokwentekile kutinkhomba talesidzingo sekucinisekisa kutsi siba neluhlaka lwekusebenta letekuvikela lokufaka ekhatsi konkhe . 
Njengekufaka sandla kulenchubo , Sitatimende Senchubomgomo Yeliphakelotimali lesikhatsi lesisemkhatsini ibona emalunga ladzingeka ekukhuleni lokuphangisako nalokufanako eminyakeni lengembili . 
Sipho selubuyeketo lolwetfuliwe nanoma ngumaphi eliciniso noma sehlulelo kusala kubonjingalwati labafanele kutsi betfule luhlolo lolunembako lwetehlakalo , imibono noma kuphawula . 
Tinhlelo tekusebenta tetikhulu tebucondzisi kumele titfutfukiswe bese tiphetfwa ekupheleni kweNdlovana umnyaka nemnyaka , nakuphela nje kuphetfwa kweTinhlelo temabhizinisi . 
Lesigaba lesi naso sicuketse lwatiso lwetinsita letentiwa Litiko mahhala . 
Letinye taletisebenti tiyakhona kusebenta ; 
Kukhutsata ikhwalithi yebuhlengikati njengoba kusho umtsamo wekusebenta kanye nemigomo njengoba kusho tindzawo letifanele kusekela inchubo yetebulungiswa . 
Labo labangakwati kusebentisa bongcondvomshini bafanele kutsi baceceshwe kute kutsi bakwati kusebenta ngalokuyimphumelelo . 
Kukhetsa intfo yekusebenta kutawuya cishe ngebungako nekubankimbonkimbo kwalomklamo kanye nelizinga lekuba silumbi kakhulu kwemklamo nekuba kahle kulungela umsebenti kwaleyontfo yekusebenta ledzingekako . 
Takhiwo letikahle nemalungiselelo emankhontileka kanye nekusebentisana lokunemandla kutekuphatsa kutikhiya temphumelelo kulendzawo . 
Takhiwo tenhlangano letijwayelekile teTikhungo Tekunakekela Temphilo . 
Imali lengukheshi nemali lengukheshi lefakwako ikalwa ngelinanimali lelilungile . 
Inhlangano yonkhe kufanele ibhalise . 
Akukho nasinye saletimo temtsetfo lesingabekwa etulu eluhlwini kunaletinye - loku kuyimvelo yekumelelana kwato . 
Loluhlelo lucinisekisa kutsi tinchubomgomo , tinchubo kanye netindlela tekusebenta letisita Umbuso weSifundza kwetfula tinsita tihlelembile . 
Tigaba teKutsengisa : Kucala ngemakhophelethivi lamancane kuya kulasemkhatsini lakutfola kumatima kuvikela imali yekuchubeka kutikhungo temali temgudvu lomkhulu . 
Ngingasebenta kunanoma ngusiphi simondzawo lesifuna kutsintsana , buhambambili , kusombulula inkinga ngeliso lekuhlatiya , kutiphatsa matfupha , kusebentisana , kugcila kumiphumela kanye nemakhono ekuphatsa inhlangano . 
Kuloku , yonkhe imiti yasemaphandleni lenemdlandla lobonakalako ekukhiciteni kutekulima itawusitwa ngetingadze tasemakhaya kanye nemabala ekulima . 
Sehluko Sesitsatfu sigcile kumkhakha lomncane wetekulima lonekukhona kwakha imisebenti futsi nekwehlisa buphuya . 
Bafundzi nabothishela kumele bafundze kugcina tonkhe tilondza , kuvuvuka , imihuzuko noma kujubeka ( lapho sikhumba sivulekile ) kuvalekile ngaso sonkhe sikhatsi . 
Ngaphandle kwekutsi lenkhinga ilungiswe , linyenti lemaklemu lasonjululiwe atawuhlala anjalo ephepheni , lingeke libekhona litsemba lentfutfuko kanye netinsita letisebentako tesakhiwonchanti . 
Indzawo lapho kutfolakala khona ummango iba ngulebalulekile nangabe sibuka kuhamba ngekwelizinga lendzawo yekuhlala . 
Loku kutawentiwa kuvundle kuwo onkhe emaplatfomu ekusita naloBhukwane weMgwaco-loya-Ekuphileni utawubuketwa kuko konkhe kutsintsana nalapho kungenteka , kugoma kuniketelwa kubukana nekuswelakala lokukhonjiwe . 
Tinsita letifunwako temkhakha longakahleleki tinalokukhetsa loku futsi tingonga kakhulu . 
Tindleko ngalokujwayelekile kushiwo linani lekutsenga , netintsela , tindleko tekutfutsa nanoma tiphi letinye tindleko ekufakeni ekhatsi lokuseluhlweni kulendzawo nesimo letikuyo . 
Loku kube ngulokunye ngetulu kwemhlangano nato tonkhe tikhulu temaphoyisa e-Afrika , lokuphindze futsi kucinise ligama lelihle nemphumelelo yalelive emehlweni emhlaba webuphoyisa . 
Luhlelo Lwekulawulwa Kwekusetjentiswa Kwemhlaba kufanele lucaliswe kulawula kuguculwa kwemhlaba wetekulima ube walokunye kusetjentiswa ngekuya ngetidzingo tentfutfuko futsi nemikhuba . 
Buholi lobucinile , kuchumana lokuhle kanye nemakhono lavakalako nebantfu ayadzingeka . 
Tonkhe timo tekwehlukanisa netekwehlukanisa lokwengetiwe kufuneka tibikwe masinyane Yinhloko Yelijele kuMphatsi Wendzawo Nakulijaji Lelenta Luhlolo . 
Lomphumela uyamangalisa ngobe lelizinga lentsela yemalingena letinkapani letinkhulu lehlile eminyakeni lelishumi leyengcile . 
I-Ceres ngaloko inemazinga cishe lasetulu emali lengenako yemakhaya uma kucatsaniswa nalesigodzi ngebubanti . 
Kuphendvula lokucondzile kwelikhasimende lelihle kanye nekucwaninga . 
Letinye tincenye letivame kufakwa kumibiko lefinyetiwe ngunati : 
Imalingena letfolakala ngekutsengisa gezi lomakhadi ephripheyidi iyakhonjiswa lapho kutsengwa khona gezi . 
Indzawo yekulima etindzaweni tasemadolobheni kufanele kutsi jikelele inikwe emaphetselweni endzawo yekuhlaliswa , kute ingatsikameti kuchubeka kwelisikomphilo lasedolobheni . 
Bafakiticelo abazange batfole sincepheteliso ngesikhatsi bemukwa umhlaba . 
Loko kufaka ekhatsi bodokotela labasebentela umbuso , bodokotela emkhakheni wangasese , kanye nabocwepheshe . 
Lefenomenoni ibitwa ngalokutayelekile kutsi ticu temfundvo laphindziwe noma landlelambili . 
Lomsebenti lonconyiwe wekumba kufanele uhambisane nawo onkhe emazinga ekwakha netidzingo temitsetfo , Umtsetfo Wemanti Velonkhe , Umtsetfo Wekusebentisa Emanti kanye Nemitsetfo yaBomasipala yeMtsetfo Wetinsita Temanti . 
Letingucuko letinkhulu letikhombisa elusentseni lwaselwandle tibangelwa tekutfutsa tangekhatsi nangaphandle kwaselwandle kulendzawo lephukako , lokungahluka ngemamitha . 
Ungalilinganisa njani likhono lelitiko kulokulandzelako ? 
Sigodzi sase Alfred Nzo asikahluki ngekuba netimo letiphutfumako netinhlekelele kantsi tihlala tihlupheka ngemitselela leyimbangela yebantfu netimo letiyingoti temvelo letinemandla ekubulala , tilimate , tishabalalise futsi tiphatamise . 
Ematfuba ekulahlekelwa ngekutsatfwa kwemphahla eZambia aphakanyiswe kakhulu tento takamuva tetitfunywa tahulumende letitsintsa kutsengiselana lokutsikamete bafakimali baseNingizimu Afrika . 
Kwengeta kuloko , imitapomabhuku lemisha itawuvulwa kulomnyaka , lokudzinga kufakwa kwemali etimakethe letikwenta incenye yeNhlangano futsi nekuhambisana nemathekhinoloji lavumela kusebenta kalula , njengekufinyelela i-inthanethi kumitapomabhuku yesive . 
Emakhaya ekugcina bantfu labadzala avamise kuniketwa ngumkhakha lotimele , ngekuya kwesidzingo nekufuneka ngemandla , ngako akukhulunywa ngawo kulenkhombandlela . 
Bhala umusho ngakunye lapho uchaza khona locabanga kutsi isho kona . 
Kutihumusha njengekufaka noma ngabe ngumuphi umtsetfo lonemphumela longakacondzi kungaholela kulokuhlekisako . 
Kwengeta kuloko , sitfole selekelelomali setigidzi letinyenti temarandi kuSikhwama seMhlaba Wonkhe kute silwe nesifo se-TB kanye ne-HIV kubomake kanye nasemantfombataneni . 
Tonkhe tigodzi letintsatfu esifundzeni tinemarejista ekuvikelwa kwebantfwana . 
Kuletinye tigigaba , letifana nekuvuselelwa kwemhlaba , emankimbonkimbo eluhlaka lwekutfutfuka enta timfuno letimatima ekukhona kwahulumende . 
Mayelana nekwetfulwa kwetinsita , inhloso yaloluhlelo kucinisekisa kutsi sitoko lesisalako siba ngetulu kwemahlandla lasiphohlongo njalo ngemnyaka . 
Tinsayeya kulendlela yetfu yanyalo yekuniketa tinsita kanye netinkinga tesikhwama sahulumende tisiphocelele ekutseni sibuyekete indlela yetfu mayelana nekulungiswa umhlaba . 
Sikhatsi lesidzingekako macondzana nema-invoyisi lasatjajaliswe Kubaphatsi Labanesibopho kutsi avunyelwe alungiswe ngemalanga ekusebenta lamatsatfu . 
Kusebenta imali masinyane kutawudzinga likhono nekusebenta lokwentiwe ncono , lapho kunekuvinjwa eluhlelweni , lokungaba nguliphi kulamphuzu lalandzelako eluchungachungeni lekukhokhela : 
Bambalwa bantfu labangakahleli kutsi batawulibungata njani lelilanga nome bakhetse kungenti emalungiselelo kusanesikhatsi . 
Ngakoke , kuphakanyiswa indlela lengabiti nalelula yekusombulula kungaciniseki netingcabano . 
Lokwenta loku kukhombise kulawula lokuncono kwesimondzawo seSikhwama . 
Simondzawo semvelo nemngcengcema welugu kuyimphahla lengafani nalutfo Kundzawo ye-Overberg , kodvwa iphindze inikete tinsayeya letitsite nebungoti ngekutfutfukiswa kwemhlaba e-Overberg . 
Kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwemasu ebetindzaba , tinhlelo neluhlelo lwebudlelwano nebetindzaba . 
Imikhankhaso lehlanganiswe nemikhankhaso nelwatiso lekulwa nebuphuya . 
Lenombolo lengentasi ikhombisa linani lebantfu labatfola tibonelelo tebuphuya kumasipala . 
Kuvikela kuhambisa embili kwelusha etindzaweni tasemakhaya , emikhukhwini nasemapulazini . 
Ngahle emandla abo ekuvota abe nentfo yekwenta nabosopolitiki labente tincumo phambilini . 
Umkhakha wetindlu , hulumende usalekelela ngetimali kumindeni yeliholo-leliphansi kanye nekumkhakha wesisebenti , banikati bhulumende labanenhlangano yemakhophelethivi kuniketa imali yekusungula emakhophelethivi esisebenti lesisha kanye nekukhuliswa kwalawo lokhona . 
Lomasipala ubone imiklamo lemikhulu lemcoka , njengobe kukhonjisiwe kuloLuhlaka Lwekutfutfukisa tindzawo Temadolobha kanye neLisu leLED lalomasipala . 
Kuswelakala kwelwatiso loluphelele kanye netinhlelo telulawulo lolunemphumelelo macondzana nebantfwana labaphambana nemtsetfo . 
Intalo letfolakele kulokutjala isetjentiswa ngekulandzela imibandzela yetibonelelo . 
Nangabe lomhlaba bewuguculiwe ngaphambili , inhloso kumele kuba kwakha kutsi umbhede weluhlavu nemphandze lungabi nelukhula . 
Litiko Letemisebenti yaHulumende neKulawula akukafaneli kuyiwe kulo kutfola lolwatiso . 
Imiphakatsi kumele ikhokhele tindleko tayo tekusebenta nekunakekela kwentela kucinisekisa kokubili kungena kwemali kanye nekusimama . 
I-ejensi itawulinga kunciphisa noma nguyiphi imitselela lemibi ngekuniketwa kwetinsita . 
Nobe kunjalo , kuyadzinga kunaka kutsi lesigodzi sinemshikashika wemsebenti wetimayini lokhawulelwe . 
Kabanti , letento tisuselwa kutinhlobo tekulandzelana kwetincumo letimbili : leto letihlobene nekwenta loluhlelo naleto letihlobene nekulusebentisa . 
Uyayati yini inchubo lesemtsetfweni yemfundzate kanye netindlela letilandzelwa litiko ? 
Inetiyetha yekuhlindza masinyane futsi nekufikelela ekunakekelekeni ngekucophelela futsi inika tinsita kwesekela lokwehlukene lokugcwele futsi nelikhetselo lebuchwepheshe . 
Ngenca yekutsi akusito tonkhe tinchubo letisebentisa bosokontileka bangasese kususa imfucuta , umbuto bewufanele ubutwe , kutsi kwentekani ngalemfucuta leyakhekako yekunakekela imphilo ? 
Letinsita nebantfu labatawusebenta labadzingekako kutawuphungulwa . 
Kunendlela lemisiwe yekwenta luphenyo ngalokusheshako futsi loluphelele , uma losebentisa lusito sekafake sikhalo . 
Kwengeta , Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lingabelana ngedatha kanye nebalingani balo labatsembekile kusisita kwenta luhlatiyo lwetibalobalo , sikutfumelele incwadzigezi noma incwadzigezi yelikheli , sesekele emakhasimende , noma sihlele kwetfulwa . 
Kusilela emuva ekuniketeni tinyatselo tekulawula , kanye nekunganiketi lolunye lwatiso loluceliwe , kanye nekungabi-khona kwebalawuli bemaklayenti , kwenta sihibe ekusebenteni ngendlela kanye nasekuhlelweni kweYunithi yaNgekhatsi yekuCwaninga . 
Tindzawo letimbalwa titawudzinga kucashelwa lokwengetekile lokufaka , kwabiwa ngalokuphelele kweNyuvesi , emachibi etimali , emaphethini etitjudeni ekuchitsa imali njll . Loku kutawufezwa ngekwakha " lokulungele-inhloso " buchwepheshe belwatiso , idatha nekukolekwa kwelwatiso netinhlelo tekulawula nemakhono ekuhlatiywa kwedatha . 
Ngaphansi kwalendlela yamanje , kwentiwa kwenchubomgomo yetjwala yekhlukanisiwe kumboni nakummango . 
Umkhandlu ugodla lilungelo lekukhulisa sikhatsi sethenda ngesatiso kutetindzaba . 
Lokuhambisana kwekudvonsa uphakamise misebenti yetinombolo tebaka Reynold kantsi kuya nangetintfo letifana nekucina kwemadvonga kwalokukhishwa lokubonakalako , lamatubane alokumelene nebudze beliphayiphi , nekucina kwaselusentseni . 
Emabhloki lachazwe ngulokuhlelwa ngetincenye kwenethiwekhi yemgwaco wendzawo kumele , lapho kukhonakala khona , asebentise imojuli lesisekelo sekwakha kwentela kuvumela emabhloki lamakhulu kutsi angene kuphethini yemabhloki lamancane alabahamba ngetinyawo . 
Tindlela tekulawula imfucuta letike tenteka netanyalo tiholela kutsi kube nemtselela lomkhulu kusimo semvelo kanye nesimo senhlalo saseNingizimu Afrika . 
Emkhatsini walamakhekheba lamabili , kubakhona lucwencwana lolubese luyakheka loluhlanta lentfo nemagciwane . 
Letimojikelele tisebenta kubo bonkhe babhidi , emakontileka nema-oda kufaka ekhatsi emabhidi ekusebenta newetinsita tebungcweti , tintsengiso , kucasha , kucashisa kanye nekunikwa nekutfola emalungelo , kepha akufaki ekhatsi imphahla lengahambi , ngaphandle uma ngabe kukhonjisiwe kumadokhumenti ekubhida . 
Lendzaba yesibili lengalungiswa ngesikhatsi lesifisha nome emkhatsini kulevela lamaphuzu emfuno labukela phasi kusimama kwetetimali kwetekutfutsa ummamngo ngalokumangalisako . 
Ngekuya kwaledokhumenti yenchubomgomo , kukhubateka kwempunyu ngenca yekunatsa tjwala kuyimbangele lenkhulu yekukhubateka kwengcondvo nekwemtimba . 
Ngasehlangotsini lwetfu sibuka loku ngetigaba letintsatfu : 
Lokucinisekiswa kwemphahla kungentiwa kuphela basebenti bekucinisekisa lababhalisiwe bagunyatwa nalekungibo ngco labatsenga kulelinye live nalabatsengisela lelinye live . 
Imphendvulo ngukutsi tindlela letehlukahlukene letibanti tiyadzingeka , kufaka phakatsi imfundvo lengetiwe , kucecesha , ematfuba ekucashwa kwesive nekusekela kusungulwa kwemisebenti emkhakheni wangasese . 
Umgomo walo welisubuciko kukhutsata lisiko lekufundza nekubhala nekwenta imboni yetincwadzi lesimeme lesekela kutfutfukiswa kwato tonkhe tilwimi talaba eNingizimu Afrika ngekulingana . 
Lelitiko ngako-ke luhlela kusungula Luhlelo Lwekulawula Lwatiso Lwekuniketwa Kwemanti Nekutfutfwa kwendle Velonkhe . 
Kucinisekisa kutsi Telotho Yavelonkhe Nemadamu Etemidlalo tiphatfwe ngebuhle lobungibo . 
Ngenca yekutsi kuceceshelwa kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kungasiyo intfo lecaliswa embili , kulandzela lokutsi lizinga lekulawulwa kwayo lenta kube netifiso letinengi . 
Emakhono embuso kanye netikhungo adzinga kukhuliswa ekwakheni umkhakha wangasese lonenshukumo , kuhlanganisa bantfu kanye nekwakha kuvumelana kuvelonkhe ku-ajenda yentfutfuko levamile , kanye nekucinisekisa kutsi tinsita letifanele titsembekile kukuphumelelisa . 
Umbiko Wekucala lofaka ekhatsi Luhlelo Lwekusebenta walungiswa wasatjalaliselwa e-EC netisebenti letitsite tahulumende lebekufanele tingenelele kulenchubo yetingcogco mibuto . 
Ngekuhambisana nemitsetfomgomo yeMtsetfo weTetimali waMasipala , Masipala weSigodzi usita bomasipala bendzawo kuvuma tabelomali basitwa ngetimali ngalokuphelele . 
Buhlobo lobukhona nemanethiwekhi noma kwakhiwa kwemanethiwekhi lamasha kusitoko se-SC lesakhiwe bantfu . 
Lelithebula likhipha tindleko tekusilela lebetingakaphakelwa imali ngenca yamaleveli ekufikeleleka futsi ngaloko-ke atikhombisi letimfuneko tetimali letingutonatona kususa kusilela kwesakhiwonchanti nekugcineka kuso lesikhatsi seminyaka lemihlanu . 
Kubomasipala basemakhaya , letichibiyelo tentelwe kulungisa tidzingo tetakhiwo tekuniketa tinsita letibalulekile nekutfutfuka kwetindzawo tasemakhaya . 
Kuvuta lokubonakalako ngekuchumana kungacebisa idomeyini yemmango futsi kutawuba nemtselela kundlela indzawo yangasese isetjentiswa ngayo . 
LeLikomidi Lelukhetfokufanele linikete satiso ebantfwini ngesikhatsi , indzawo nedlela lekufanele bantfu labaphakanyiselwe kuba ngemalunga ekomidi yeliwadi lekufanele bamukelwe ngayo . 
Tonkhe tinhlelo letikulesigaba tihlose kuncoba letinsayeya tekutfolakala lokujutjelwe kutimakethe ngemakhophelethivi . 
Impela , kwehla lokubiketelwe kureshiyo yesikweleti kungagcina kuhunyushwe njengeluphawu lolukhomba kutsi tinchubomgomo tahulumende letingacekeli phasi kusimama . 
Ngamunye kulabahlali uvumile ngekubhala kutsi utawenta ngekwalemitsetfo kepha ' wagcina ' emalungelo akhe . 
Emasheya lahlanganyelwe nguwonamkhakha usengotini kakhulu futsi ngembi kwemtfombo lomkhulukati wengoti yesikhatsi sesikhashana sephothifoliyo . 
Kususwa kwemadramu lalungisako kumagumbi lamnyama nawagcwele kanye nekuhambisa lemidramu egumbini lekugcina emakhemikhali khona atolandvwa yinkampani yekwenta kabusha lokulahlwako . 
Kutsengiselana lokusaphenywa kuyabonwa ngekukukhokhela nangabe kunebufakazi bekuphikisa lobudzinga kuphenywa Lulawulo Lwebungoti . 
Emanani eliwadi , tigodzi letivotako ewadini ngalinye , kanye nelinani lebavoti lime ngalendlela lelandzelako . 
LoMasipala Wesigodzi kwanyalo ukunchubo yekutfola imvume yekwenta umsebenti wetindlu . 
Lithulusi lelihlose ekuhlanganiseni tinsita temiphakatsi kwentela kutsi tikwati kuhlangabetana netidzingo tato temnotfo netasenhlalweni , kwentela kuwususa ebuphuyeni . 
Tehlakalo letifana nekweba tiba yintfo levamile . 
Kukhulumisana nemayunithi lafanele kuSosikhwama weSifundza kuvimbela lokusebentako kanye nemisebenti lephindzaphindzekako kuniketa kusekela kumatiko kanye nabomasipalati ngesikhatsi-lesifanele . 
Naka yonkhe imibuto abuye atfumele lemibuto kumphatsi weklinikhali ngendlela . 
Ngekubuka loko-ke , umcashi utawukhokhela sonkontileka samba lekumele kutsi asitfole ngekulandzela timiso tenkontileka njengaloku tishiwo kudatha yenkontileka . 
Kulokunye kulinganiswa kusukela elevelini yekucitseka kwemanti kuye endzaweni lephasi emhlabeni wemvelo lapha kwakhiwe lubondza khona . 
Lesimobucayi lesichubekako kutemfundvo lephakeme ngumphumela wekunganakwa ngalokuphelele kwalomkhakha ngulombuso welubandlululo wesikhatsi lesidlulile , lokuholele ekuweni kanye nekuhlukana kwaloluhlelo . 
Lesi bekusicelo lesicinile lesentiwe ngulabahlanganyelako kulomhlangano . 
Sicalo lesetsembekile futsi lesingacinisekiswa asitfolakali kwentela kuncuma lizinga lelifanele lekubeka imikhawulo yekulinganisa kwentiwa kwemsebenti . 
Lokutsi sakhiwo semkhandlu wayoyonkhe inhlangano wetfulwe futsi kumkhandlu emhlanganweni lotawubanjwa ngalokutako . 
Emanani emakhotha kuvamise kuhlanganiswa , kuvumele lokungenako kutsi kungene ngemazinga emanani lanyuswe afinyelela kulinani lelitsite . 
Masipalati unendlelasu yekwenta ncono kulungisa kugcogcwa kwamalingena . 
Labangasibo bahlali batawukhokha intsela yenzuzo yengcebo letakhiwo netabelo taseNingizimu Afrika etinkampanini tengcebo letakhiwo taseNingizimu Afrika . 
Kutfutfukisa nekunakekela budlelwane bekusebenta nematiko latsengako kumcoka kuloku . 
Tindzawo tekudlala letitfolakala etidvutane nemabhentji noma etindvongeni tekuvimbela letiphenya indzawo tikahle kakhulu . 
I-Canada igcizelele kusidzingo sekusebentisa tonkhe tivumelwano , letifaka ekhatsi naleto letibekwe tacaca leto letiphatselene nekusetjentiselwa kuthula , njengobe kubhaliwe futsi kwavunyelwa kumibandzela yetivumelwano , ngiwo wonkhe emave langemalunga . 
Watjelwa kutsi bantfu labanetikhundla letisetulu kulolu ' hlelo lwaphambilini ' bayambandzakanyeka . 
Sikhwama sisebentise simemetelo se-U-Filing kanye ngekusebentisa luphiko lwekubhadala njengensita lephelele yekusebentisa i-inthanethi . 
Sikhungo seKulawula iNhlekelele seSifundza sitawusungula Luhlakamsebenti leKulawula iNhlekelele yeSifundza , lolutohambisana neLuhlakamsebenti leKulawula iNhlekelele yaVelonkhe . 
Sikhutsato salemphikiswano sabonwa phambilini liciniso lekutsi umsakato wamabonakudze bewungeke usakate kepha wabanjelelwa ngemaminitsi lamashumi lamatsatfu . 
Ngako-ke , kwendluliswa kwetekulima kungulenye yetimboni lenemandla lamakhulu kakhulu ekwakha imisebenti . 
Iseli le-elekthrolayithiki yiseli le-elekthrokhemikhali legucula emandla ekhemikhali abe mandla agezi . 
Lolusito lwekuphakela kufanele lunikete kuvikeleka kwemanti kumphakatsi . 
Kufanele kube budze lobufanele futsi kufanele kwentiwe ngedvwangu lebobakalisa ngale kwayo . 
Tisebenti letitibophelele tiniketwe kubukana nekuphenya tigameko letimayelana nekuhleleka kwemmango , kugcogca lwatiso nekucinisekisa kulandzelwa kwemitsetfo nemiyalo . 
Ngesikhatsi sekufakana imibuto , kwabekwa kummangalelwa kutsi lomhlangano bewungasiso sikhatsi sekwelulekwa , kutsi ubitelwe kunika ummangali imali yekuyekela umsebenti ngekutitsandzela kute kucedvwe budlelwane bekusebenta . 
Hulumende uphendvule ngekwehlisa inombolo yetisebenti , kutfutfukisa kungatfolakali kwekutsengwa kwemitsi nekusatjalaliswa , kubambelela imitfombolusito yemiklamo lemikhulu nekuhambisa embili kabusha ibhajethi . 
Nangabe utfutsa tichumane lokungenani munye umuntfu akapheleketele umshayeli . 
Kuso sonkhe lesikhatsi semsebenti wekwakha kulendzawo letinhlelo bekukhulunywa ngato kufanele tibe khona kwentela kutsi akhone kuhlola Umsiti . 
Ubuye watitsandzela ngekwakhe ngalokuphatselene netinombolo temacala ngalokuphatselene nalokugcekeza lokusolwako . 
Batsengi banelilungelo lekuvumela ngembili noma bencabe noma ngukuphi kulungiswa lokwengetiwe noma tinsita tekunakekela . 
Njengobe kubonakala kulelithebula ngaphasi , sibalo sebagibeli labahanjiswa ngelilanga siyintfo lenkhulu lengenisa inzuzo . 
Ngaloko ke , kundluliswa kwemalingena isuka egatjeni kuyancishiwa kube kundluliswa kwemali isuka kuma-akhawunti asegatjeni iye kuma-akhawunti enhloko yelibhange lelifanako . 
Lokubonwa kutawufinyelelwa kuko kuphela nangabe lensita , wonkhewonkhe evisisa kubaluleka kwekukhibika ngemanti futsi kufakwe ekutsatseni tincumo . 
Iyunithi yetimali nekulawulwa kwenchubo yekutsenga kubukana nelwabiwomali kanye neMphahla yemhloli . 
Inchubo Yekulandzelela ngeNyanga : Likomidi leLwabiwomali Sihlalo walo leKusisebenti leSikhulu seteTimali , futsi lekhiwe ngibo bonkhe baphatsi beluhlelo nebacondzisi , lihlangana njalo ngenyanga . 
Hulumende unemitfombolusito yekuniketa imfundvo yamahhala . 
Ngalamanye emagama , kunekutsi utimele , kusebenta kwalemikhakha ngekhatsi kulomkhakha losetulu kuncike ekukhuleni kwaleminye imikhakha letigatjana . 
Kunyenti lekumele kucatjangisiswe mayelana nedatha lesetjentiswako kulomsebenti wekubala tindleko kanye nalokuhlola kubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti lokwentiwe ngulabasebenta lokuhlola kubita kwemphahla . 
Imphophoma levulekile ingatsatfwa njengemtimba wemanti ' lonelithulusi lekumpompa ' ngenca yalokunyuka kwekungena nekuphuma kwalokugeleta kwemagagasi , ngalokubhaliwe kungabangela lokuphuma kwemanti alemphophoma . 
Letinye tinsita : Tigcila ekutfutfukisweni kwato tonkhe letinye tinsita , letifaka ekhatsi emakolishi ekucecesha bahlengikati kanye netindzawo temakhata alabafile . 
Insayeya lenkhulu kuswelakala kwebasebenti labanemakhono ekulawula lafanele lathekhnikhali kanye newetimali kanye nelwati . 
Emalinki lakuwebhusayithi yeLitiko Letebuciko Nemasiko akhomba imitfombolusito nemalinki layisana kulamanye emawebhusayithi langaba lusito kubafundzi betfu . 
Lesinyatselo bekuhloswe ngaso kukhutsata kuvikeleka kwekuhlala kanye nekwakha imphahla yetakhamuti takulelive lebetincishwe ematfuba phambilini . 
Lesitatimende senchubo lesibalwe-ngenhla sikhomba loko masipalati lekufanele akwente esikhatsini lesichubekako ekuchubekeni njalo ekutfoleni liphupho lakhe . 
Umbuto lovelako kulelicala ngukutsi ngabe lesigaba siyakhona kwakha lokuvimbela lowo mphumela . 
Tonkhe tikhulu letisebenta Etikweni Letemfundvo kumele njalo tidvumise lokutsi lowabo lubito futsi ngumsebenti welisu lelimcoka lapho khona kungenandzawo yetilinganiso letingakapheleli nekwenta sivuvu . 
Loluhlatiyo manje lujikela ngasekucocisaneni ngetingenelelo letiphakanyisiwe , letitetfwele kuyo yonkhe imibandzela lengakacondzi ngco . 
Kuniketa tinsita tekuphatsa , kulawula , tetimali , i-ICT , lucwaningo , kuhlanganisa tinchubomgomo nekuphatsa lokuhle nemisebenti yekusekela lefanele kuko konkhe kwetfulwa kwetinsita litiko nekusekelwa kwemisebenti yelihhovisi laNdvuma . 
Emakhono ekukhuluma nekulalela , ekufundza nekubhala akatsatfwa njengalahlukene kodvwa ayachumana . 
Ematiko ekuphakelwa imikhakha ashilo kutsi atawuzuza tinkhoyoyo tekuphela kwenyaka . 
Litiko lihlulekile kumelana netindleko letisetulu tekusevisa imishini ngenca yetinkhinga tetimali ngako ke kuyabonakala kutsi imishini beyingalungiswaa kahle . 
Tinzuzo tekukhubateka kanye naleto talabasele labaphilako titawuhlelwa kabusha , ngekuhambisana nemazinga lakehlisiwe etinzuzo letichaziwe kanye netinzuzo letengetiwe letikhona kuma-akhawunti emuntfu ngamunye . 
I-GDP yase-Afrika seyiyonkhe ingalingana nencenye yebantfu labasemhlabeni wonkhe nemitfombolusiti yemvelo lekhona , neminotfo letfutfukisiwe ngekusebentisa isayensi , itheknoloji , tingucuko , emabhizinisi nekuncintisana . 
Timakethe letahlukene tinekucacisa ikhwalithi lehlukene . 
Lapho tinkhomba letitinombolo titjentiswa kuhlawumbisela nekucitsa kabusha , ticalo tendzawo yemagagasi tivamise kuba tintfo letincumako . 
Ngako-ke akuphikiswa kwekutsi kusisa kutinsitanchanti kufaka sandla ekutfutfukisweni kwemnotfo nekukhula kulelive , kungako , kufanele kwentiwe kube ngukunye kwalokubalulekile . 
Bantfu betemidlalo bangavetwa kubungoti bekusebenta njengebantfwana , kudla tidzakamiva , kukhetsa kusenesikhatsi , kuhlukunyetwa ngekwetimali nekusetjentiswa ngalokundlulele . 
Kunesidzingo sekukhulisa sakhiwonchanti sanyalo samasipala se-IT kucinisekisa kwekutsi imisebenti yemtapolwati iyakhona kutfola inhloso yayo yekuhlanganisa kwehlukana kwedijithali ngemisebenti yemtapolwati ye-IT . 
Lokwentiwa kwetimphiko tebhizinisi letikhona kusebenta kahle ngekhatsi etibhedlela letinkhulu kutawuphindze kuvumela kungalawulwa endzaweni yinye nemsebenti wendzawo nekuchaza ngetinsita tetemphilo tesimo sebuhle lobusetulu kanye nekusetjentiswa ngemphumelelo kwemitfombolusito . 
I-yunithi Yenchubomgomo Neyekuphatsa ifaka kuhlola nekuhumusha idatha kanye nalolunye lwatiso . 
Leticukatfwa tale-afidavithi tingekhatsi kwelwati lwami futsi tisezingeni leliphakeme lelwati nekukholwa kwami , kokubili kuliciniso futsi kungiko . 
Luhlakamsebenti nesakhiwonchanti lesifanele lesidvonsa ematiko ahulumende lahlukahlukene kufanele sakhelwe lenhloso kutsi kukhuliswe kufaka lamanye emave emhlaba . 
Lenye yalemfucuta leyentiwako ekupheleni kwemnyakatimali ibese ilungiswa ncono etindzaweni tekushisa timfucuta letingakafaneli , nanoma kulahla ngemfucuta letayelekile kantsi ngisho nekulahla lokungekho emtsetfweni kutintfo letingenteka . 
Ngakoke , loluhlelo lwakhe imisebenti yemikhakha yangasese nekunika emandla emabhizinisi alotfwala tibi wetibi lasakhula . 
Lomcondvo utawutfutfukiswa kute wente kube melula kakhulu kutfola lwatiso kubo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika . 
Nanoma kunjalo , akukho kusatiso sesiphakamiso , noma kuma-avidavithi abo asekucaleni , noma kumphikiswano yabo lebhaliwe ngembi kweNkantolo Lenkhulu , bafakiticelo bachubekisela khona insayeya kusakhiwonchanti setemtsetfo . 
Naka kutsi kunganeli kusho noma ngabe imali yekucasha noma inzuzo iniketwe umuntfu wesitsatfu longasiso sihlobo . 
Lengcikitsi inika bafundzi litfuba lekusebentisa emasubuciko ekuntjintjiselana ngelwatiso , imicondvo nemibono ngetinhloso letiphatselene nemsebenti . 
Lekhomishini ihlangana njalo uma kunesidzingo kwentela kucinisekisa kufezekiswa lokusheshako kwemagama lekancunywe ngekwesilinganisozinga , kepha lokungenani katsatfu ngemnyaka . 
Tiboshwa tikhala ngekutsi emanti lafutfumele ahle eswelakala . 
Tifundvo tesayensi nyalo tikhomba kutsi linani selilonkhe le-ozone lebulala emakhemikhali kumkhatsi longaphansi liyancipha , nanoma kwenteka kancane kancane . 
Imisebenti yenhlalo , lekungenteka kungabi lula kutfolakala kumphakatsi , nawo ungatfolakala malula . 
Telekelelomali tasemaphandleni tinikwa bantfu emalungelo alabo langakahleleki langaphikiswa futsi lokungenteka kutsi balahlakelwe ngulawo malungelo ngenchubo yamanje yekuhlelwa kabusha kwemhlaba . 
Wafaka ekhatsi tintfo letinhle letifanana nekwabelana umnotfo walelive kanye netindlu letenele , imfundvo , kanye nekunakekelwa ngetemphilo kwawonkhewonkhe . 
Kusisa emizileni kugcile kakhulu emigwaceni , ngoba kuminyana kwemizila lemisha kungahle kungasekeli imizila yetitimela . 
Ngemva kwekubeka emaphuzu lahlelekile ekongeni kwesive netincenye tako , siphenya timbangela tetemabhuku netemnotfo tekonga kwebantfu . 
Kungaleso sizatfu-ke kutsi kutfutfukiswe emasubuciko ebafundzi kutsi batfole inshokutsi yeligama lelisendzikimbeni . 
Kwabuye kwaba khona nemhlangano wekufundzisa kute kwetfulwe lomlandvo walolusito . 
Kunetinhlobo letinye tekutsintfwa letibenta bangativa kahle . 
Ngabe Lomkhandlu kungunyalo uyasifaka sicelo seligunya lekwenta imisebenti yekutsatsa sincumo sembango ? 
Inchubomgomo lekungiyo yetjwala eNingizimu Afrika iphakamisa lokusungulwa kweLikomidi laVelonkhe Lelitawucwayisa Ngetjwala , timboni tetjwala , tinhlangano tasemmangweni nalabanye labatsintsekako . 
Lobhidako kumele aletse imininingwane lephelele yabo bonkhe basebenti betekuvikela labaceceshelwe kusebenta imisebenti yabo , kufakwe emabanga abo . 
Imikhakha yagezi , emanti kanye nemisebenti yetimayini ifaka ligalelo lelincane kumphumela wemnotfo weCape Agulhas . 
tintfo letigcogciwe tentiwa silulu kanye nalokucuketfwe tiyasuswa noma tiyabuyeketwa njalo uma i-SARS ifuna kwenta njalo . 
Imitsetfo yamasipala yetimali iniketa kusebenta kwemtsetfo ekusebenteni kwalenchubomgomo . 
Umphumela utawuba tehlakalo letinengi letitawuphikisana nemdlulisisincumo kanye nekuhambelana nekwencatjelwa kwelashwa kwalabo labafake sicelonkhokhelo . 
Loku kuholele ekwakhiweni Kweforamu Yavelonkhe Yekulwa Nenkhohlakalo yatfutfukisa kwakhiwa kwendlelasu lebanti yemkhakha wahulumende . 
Titfombo tekhanola nato tiyaphendvula kakhulu kumayunithi emazinga emgamu wekushisa , lokusha emalanga lambalwa kuze kufake imbali ngalokungakavami futsi lokusheshisako kwekugcwalisa luhlavu etindzaweni tekukhicita letifutfumele . 
Tindlela letinjalo kwanyalo tinelilunga lelinemandla lekwakha emandla . 
Kube lukhuni kakhulu kutsi sitfole lwatiso kulabo bomasipala kute sikhone kutsi sisebentele kulo . 
Lomkhakha uphindze futsi wasungula imigomo yekucala . 
Kulimela kutsengisa akukandzi endzaweni yaseCedarville enshonala nempumalanga yalesigodzi . 
Imbangela yekuhlakateka kweliningi lebantfu esifundzeni saseNshonalanga Kapa kubangelwe lubandlululo . 
Emacembu ebugebengu lobuhlelekile manje sekacasha emakhono lakhetsekile kanye netinsita talabaceceshiwe njengetati temitselo , letintjintja lomnotfo longekho emtsetfweni ube ngumnotfo losemtsetfweni . 
Umzamo wekwakha liphimbo lavelonkhe lenhlangano yemakhophelethivi kusimondzawo senchubomgomo ukhombise kwehluleka . 
Inhlangano ifake iswishi lenkhulu emahhovisi ayo khona kusetjentiswa kwagezi kutolawulwa kubuye kwehliswe . 
Emagagasi ngemuva kwemawa akha emachibi lanetintfo letiselwaandle leticondzile emagagasi laphansi laphutfumako latawuholela ekuhlakateni lokungahle kube khona kwemasolidi lalahliwe . 
Kunesidzingo lesiphutfumako semtsetfo kutsi uguculwe kutsi kuchunyanwe naletintfutfuko . 
Loku kufanele kucinisekise kutsi tindleko letihlongotwako tesikimu atifiki ezingeni lelitfolwe sikimu sanyalo . 
Kwakhiwa lokwengentiwe kungenteka noma kunini futsi kuncike ekubeni khona nobe ekucongeleleni timali letengetiwe . 
Kumele sivumele bantfu labatselelekile nalabagulako kutsi baphile ngesitfunti futsi bafake ligalelo emiphakatsini yabo uma basakhona kwenta njalo . 
Kulungiswa kwetibhedlela tahulumende kucale ngeMklamo weKusebenta waHulumende , kubuyeketa inchubo yesibhedlela . 
Tinhlelo tekulungisa letinsayeya lesetibaliwe : lokusungulwa kwekuhlaliswa kwebantfu lokuhlanganisiwe futsi lokusimememe nesikhwama lesigcwele setinsita chanti . 
Sibonelelo lesisele lesingakasetjentiswa lesikhulu enyangeni lesikuyo ngu : 
Lamuhla kwati lokutfolwe ngelwati kusisombululo lesitfutfukako etincenyeni letinyenti temphilo futsi lungatfolwa kalula , hhayi kubomabonakhashane nemaphephandzaba kuphela , kepha emtfonjeni lokufundza tincwadzi tesimo lesihle futsi letihambelanako kanye nemajenali . 
Tinsita tetimali , tingafaka emabhondi ahulumende labhalisiwe , emabhondi amasipala langakabhaliswa , imali lebekiwe kanye nemali lebekwe kwesikhashana lesiswe emabhangi labhalisiwe , tibalwa njengetindleko . 
Imalimbuyiselo iyaniketwa kumphahla lekhokhelwa umtselo letfunyelwa ngaphandle nobe lesetjentiswa bameleli bemancusa futsi nasemphahleni lekhokhelwa intsela lesetjentiswa bakhiciti kutekulima , temahlatsi kanye nekwentiwa kwemphahla lekhokhelwa intsela lesetjentiswa etimbonini nobe ngulabatsengiselanako . 
Tinhloso temasu takhiwa ngemuva kwekubonisana kabanti nelitiko . 
Liholwa yiKhomishana Lephakeme Yekukleyima Umhlaba kantsi linemahhovisi lasitfupha lanaboKhomishana Bekukleyima Umhlaba Etigodzini eNingizimu Afrika yonkhana . 
Ngaloku bubanti bemisebenti lapho kutawusetjentiswa khona tincomo ngekuhlola kuphepha kweLidamu : 
Ngetinhloso talesicephu sincesitelo sitawufaka ekhatsi lusito lwekwelashwa . 
Leti-ke titawusetjentiswa kakhulu mayelana nabomake nebantfwana labahlukunyetiwe kanye nalabo nebalulami bekudlwengulwa . 
Insayeya lenkhulu lebukene naleligatja iseloku ikusetjentiswa kwebantfu besitsatfu kanye nema-ejensi kwenta imisebenti yetfu . 
Lamanye ematiko abonakala abanjwe emitameni yekuchubeka nekuntjintja , lelekhona kwehlisa kugcugcuteleka nekusebenta kwalabasebentako kwetfula tinsita letikahle futsi kungehlisa kuphumelela kwekuhlangana kahle nalamanye ematiko kanye nemikhaka yembuso kanye netinhlelo tayo . 
Tinhlelo tekucecesha kanye nekufundzisa kufanele tisungulwe kubukwe imihlahlandlela kantsi tentiwe kuto tonkhe tindzawo temphilo . 
Kuhamba kukhomba emaphesenti laphasi futsi suke kakhulu kuphatselene nekuchubekele embili ngekwemsebenti . 
Emapharamitha kanye nemasu ekuhlola atawudzinga kulungiswa njalo nje . 
Umcashi utawukleyima kusonkontileka noma ngukuphi kulahleka kwensitakusebenta lenjalo ngenca yekunganaki . 
Ngifisa kuphosa umbuto : Ingabe tetemphi yetfu tinayo yini indzima yekuyidlala kulombononchanti lomuhle ? 
Kutemnotfo iMpumalanga iphuma sine ngebukhulu beligalelo emnotfweni welive ilandzela iGauteng , Kwazulu-Natal neNshonalanga Kapa . 
Inhloso yaloMasipala kuniketa tinsita letincono kakhulu kanye nekulungisa tonkhe letinsayeya letibukene nekwetfulwa kwetinsita . 
Boncunyiwe bekontileka bafanele kutsi basho emathulusi elizingancane kanye netisetjentiswa letidzingekako kanye netembatfo tekuphepha telizinga lelincane letidzingekako kusayithi ngayinye yekwakha . 
Bothishela labaniketwe lolwatiso lolunjena kufanele bakulungele kuluphatsa njengemfihlo futsi bacinisekise kutsi kute kubandlululwa lokungasikahle lokulandzelako kusuka lapho . 
Lokubhadaliswa kwabo bonkhe labasebentisa emanti emadolobheni lasihlanu kucale ngeLweti kwachubeka njalo ngenyanga . 
Yenta imibiko kutindzawo tekusuphavayisa . 
Kute silungise letinsayeya , litiko selibambe inchubo lefanele kanye nalenemandla yekuhlela kusebenta . 
Ngabese ngiyabona-ke kutsi bantfu banjalo ngobe Likomidi letfu litsatse nje emaminitsi langephasi kwalalishumi , sabe sesicedzile sesihambile , ngobe kubete kuphikisa . 
Ema-akhawunti latfolwako akalwa ngelinanimali lelilungile ekubonweni kwekucala uma ngabe tikhatsi tesikweleti letetayelekile seteciwe . 
Nanoma lokuncipha kusengakabi ngulokumcoka ngekwetibalobalo , Litiko linelitsemba lekutsi njengoba kungenelela ku-HIV kukhula , kutawuchubeka kuncipha kwe-HIV kuleli licembu lemnyaka . 
Sikhatsi salokusebenta sinemandla labalulekile ekuvimba kulahlekelwa . 
Umhlaba lodvutane nemadamu uvamise kufunwa batfutfukisi bemhlaba kute bakhe takhiwo letinkhulu noma takhiwo temabhizinisi . 
Tintfo letalungiswa letibalulekile teminyaka lembalwa yekucala yahulumende tafaka ekhatsi luchungechunge lwetilungiso letincane kakhulu naletincane . 
Imboni yekubhaka , nome kunjalo , iyincenye lemcoka ekugcineni kwemboni legucula imikhicito yetekulima yemboni lelima lokusatinhlavu , lokwenta letimboni letimbili tihlangane kakhulu . 
Senteko lesinjena singafaka , kodvwa asivinjwa , tento teSifundza kulokubusa kwaso , timphi noma kucitsa umbuso , imililo , tikhukhula , tifomcedzave , kuvalelwa mitsetfo nekuvinjelwa kwemitfwalo . 
Lapho imali isakateke khona yabekwa ngendlela yekusebentisa umtimba lotimele lophesheya kwelwandle lolawulwa takhamuti tase-Australia , lemali yalowomtimba lotimele lophesheya ungaba yincenye yetakhamuti tase-Australia , kuya ngemibandzela letsite . 
Lisu Lekusungula Lokusha liyakubona phambilini kutsi luhlangotsi lolukhona lwekusabalalisa neluhlelo lwetindlu tekuhlala lukhombisa lubandlululo lolukhulu nalolwatfolwa njengelifa . 
Kwengeta kulesidzingo sekutfola sisombululo setimali talabo labaphuye kakhulu , titjudeni letiphuyile na"letisemkhatsini" , kunaletinye tinsayeya ikakhulu letibukene netitjudeni letiphuyile kufaka ekhatsi emazinga ekushiya phasi , emazinga ekungasebenti kwebantfu lokusetulu emkhatsini walabo labatfola ticu , njll . 
Ngetulu kwaloko , lomtfwalo lowenyukile kanye netindleko temtsetfo ungakhuphula kakhulu tindleko tekusebenta futsi udle sikhatsi sebaphatsi ubatsikamete ekwenteni umsebenti lomcoka webhizinisi . 
Hulumende utawucinisekisa kutsi umtsetfo wetimakethetimali usebente kahle ngalokufanele kugcina kusimama kwemnotfo lomkhulu . 
Baphakelitinsita bangabhalisa kudathabhesi noma ngabe kusiphi sigaba futsi alukho lusuku lwekuvalela kubhalisa . 
Lokukhatsata masipalati kuvala sikhala emkhatsini weminotfo yekucala naleyo yesibili ngekutfutfukisa umkhakha wemnotfo longakahleleki ngaphandle kwekwehlisa umkhakha lohlelekile . 
Uma kwenteka ngincuma lokulandzelako . 
Tisebenti letimcoka betikhona kuyo yonkhe inchubo yeluhlolomabhuku . 
Tinhlelo lokuhloswe ngato kulungisa kutiphatsa ngekwebugebengu atikafaneli . 
Kufuneka tinike ematiko emandla kucala , ngembi kwekutsi ticele kwengetelwa emandla . 
Ekubekeni emanani entsengo , ngumkhakha wemnotfo lonemandla Kulomtfombo . 
Tinchubo letetayelekile nemazinga kuhlala njalo kubuyeketwa kute kucinisekiswe tindlelakwenta letikahle kakhulu kanye netisombululo letinsha tiyalandzelwa . 
Kusebenta ngendlela kwalamasu kutfolwe kulolubalobalo lwebugebengu lesifundza , lolukhombisa kwehla kuto tonkhe tigaba , lokunemtselela lomkhulu lonakwe ngekwehla kwebugebengu lobentiwa kulabasikati kanye nebantfwana . 
Kwelekelela ekulawulweni kwemisebenti yekugadza nekulawula imitfombolusito netisetjentiswa kanye nekulawulwa kwebantfu labalawula tisebenti temakhemisi . 
Lesitfunywa sanikwa silinganiso sedayimane , nesisetjentiswa semsindvo nevidiyo kwafihlwa emuntfwini wakhe kutsi atsebule lokutsengiselana . 
Luhlelo lwekubaluleka Lwamasipala wasePrince Albert luchaza budlelwane emkhatsini kwebantfu ngekhatsi kumasipala kanye nebudlelwane emkhatsini kwaMasipala nemakhasimende akhe . 
Loku kunciphisa kakhulu umtselela webuphuya kubantfu labahlala etindzaweni tasemaphandleni . 
Ikomiti lebeyihlele kuphenya ngekufaka emakolishi etemfundvo Kulitiko Letemfundvo lavelonkhe , liwucedzile umsebenti lebeliniketwe wona futsi Lelitiko lisabuka lombiko wayo . 
Letimiso taleSehluko tisebenta kubuyeketa nobe kuchibiyela luhlaka lwamasipala lwentfutfuko yendzawo . 
Letinsita tiyatfolakala kuto tonkhe tisebenti nemalunga emindeni yabo lesedvute . 
Kwengeta , kusekele ekuchubekiseni sibopho savelonkhe sekwehlisela imisebenti lengashayi umtsetfo yelitiko iye emazingeni asekhaya nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Kusetjentiswa kweTidzingo Letincane kuholela ekutseni kutfutfuka kwekwalithi yetindzawo tekulahla imfucuta kuhambe kancane , ngenca yemazinga ekwentancono kanye nalasetulu etemvelo ladzingekako etindzaweni tekulahla imfucuta . 
Loku kwaba ngenca yekungabikhona kucaphela kuphelela kwedokhumenti lokutsatfwe kuyo kusekela lokuzuziwe mbamba kanye nekubuketa njalo njalo kuba semtsetfweni kwalokuzuziwe lokubikiwe ngekucatsanisa nedokhumenti lokutsatfwe kuyo . 
Lenchubo kwanyalo isachubeka . 
Litiko beliyati imitsetfo nemitsetfosimiso lebekumele kutsi lihambisane nayo . 
Ucelwa kutsi wati kutsi kutawubekwa embili tisebenti letingetulu kwelinani lelifanele . 
Kodvwa , kufanele kutsi kwentiwe umsebenti lomnyenti kute kutowentiwa ncono kufuna tinsita lokunelisu kusita bungako bamasipala langabutfola ekufuneni nasekutfutfukisweni kwemphakeli lokwentiwe ncono . 
ledatha yemikhatsi yemigwaco , lelengumgogodla waloluhlelo , kwanyalo isagcushwe etikwe Corporate GIS futsi tonkhe tigaba tedatha tichumaniswe ngekweLuhlelo Lwekusekela Tindlela Tekulawulwa Kwemigwaco . 
Liniketa sikweledi , kubeka imali , umshwalensi kanye netinhlobo tekukhokhela . 
Uma ungatfoli lokubhaliwe etinyangeni letintsatfu , tsatsa kutsi sicelo sebhidi yakho asikaphumeleli . 
Lenchubo yentiwa kuphela kutibhedlela letifundzisako . 
Kubo bonkhe labo labalahlekelwe ngulababatsandzako kanye nebalingani kulomnyaka , tsatsani lesikhatsi njengelitfuba lekuba kanye nemndeni nebangani kwenta tikhumbuto letisha letitawujatjulelwa naphakadze . 
Uma kwentela umfanekiso ungatfobeli lokuncunyiwe , emabhidi lanjalo atawukhishwa . 
Lokuhlela ngasikhatsi sinye emkhatsini wahulumende wavelonkhe nahulumende wetifundza ngetimali tahulumende kubeka kugcila kancane ekwetfulweni kwetinsita emkhatsini wemisebenti leyentiwa nguhulumende . 
Lesivinini sekufinyelela saletinhlamvu letimisiwe tiya ngaloko kwenyuka , isayizi nekubumbeka kwaletincetu kanye nalokwenyuka lokubaliwe nesivinini sekutfola emanti . 
Tinombolo tamuva tisengakakhishwa . 
Lenhloso Yeluhlelo Lwekulwawulwa Kwekungcola kunika luhlelo lwekulawulwa kwekungcola bunjalo lobusimeme kutakhamuti tase-Nelson Mandela Bay , kute kuciniseke simondzawo lesihlobile nalesinemphilo ngeku : 
Kucedza lisalelamuva ekuniketweni kwetindlu tekufundzela kanye netindlu tangasese kusoloku kuyinsayeya kulelitiko , ikakhulu ngenca yekungabikhona kwemtsamo wekwenta lesibalo semiklamo lehleliwe kubosonkontileka . 
Kuncuma ngekungabi nanchubekela phambili kwaleminyenti Imigomo Yemnyaka Nkhulungwane Yentfutfuko , iNingizimu Afrika iyehluleka ekutibopheleleni kwayo . 
Umphatsi wewebhu usebentisa lolwatiso kuhlatiya linani lebasebentisi bemasayithi etindzawo letehlukene bese uyacinisekisa kutsi lelisayithi lisebenta njengensita yelwatiso lemcoka nalesebenta kahle . 
Kute kukhonjiswe sidzingo sekufinyelela lokukhulisiwe nekungena ngekhatsi kwetitfutsi temphakatsi , kungaba lusito kwenta libalave lelikhombisa tindzawo letisitwako naleto letingatfoli lolusito . 
Indlelasenteko lekhulako ibangelwa nganhlanye tincindzetelo tekwehla nekwenyuka kwemnotfo , kanye nekufuneka ngemandla kwetikolwa letinyenti kutsi tifakwe kuloluhlelo . 
Lamapharamitha abonisa bungoti bashevu we-ikholoji . 
Umtsetfosivivinyo Luhlaka kulesigaba utsi umhlolimabhuku angabekwa licala lenhlawulo noma sikhatsi lesingengci iminyaka lelishumi noma kokubili . 
Imiphumela levela kulemiklamo itawubonisa lizinga lekusebenta lelidzingekako , kanye nelinani letinsita letidzingekako kutsi kube nensita lasebenata ngalokuphelele lendluliselwe kubalimi bemfuyo labangakahleleki kanye nakubalimi bemmango . 
Lelitiko futsi lemukele indlela lechutjwa yimininingwane kubeka embili lutjalomali lwemigwaco lolwenta kokubili kubonisana kanye nekwenta phambilini . 
Cinisekisa kutsi teMisebenti yeSimo selitulu saseNingizimu Afrika sihambisana nemitsetfo yahulumende . 
Loku kudzinga kutsi kusetjentiswe tilinganiso tetetibalo letibucayi . 
Emayunithi latindzawo tekuhlala lakhiwa ngemuva kwetitandi avamise kuba setukwetinsita tebhlokhi lesemkhatsini , lokungabangeli nje kuphela inkinga leyengetiwe yekungakhoni kufinyelela kepha lokuphindze futsi kubange kutsi sisindvo sesakhiwo setinsita singalimala . 
Labatfumela emaveni angephandle beBEE bachazwa njengetinkampani letitfumela emaveni angephandle letiphetfwe linyenti lebantfu belibala lelimnyama . 
Titjudeni talabaMnyama baseNingizimu Afrika tikholelwa ngemandla kumfundvo lesetulu yamahhala . 
Iminikelo iyentiwa kute noma kusukela kutibonelelo letengcile kute tivete tilinganiso tamanje letikahle kakhulu . 
Njengoba bonkhe labafake ticelo bangeke ba-inthavyuwe , udzinga kugcwalisa lelifomu ngalokuphelele , ngendlela lekungiyo nangalokufundzekako . 
Konkhe loku uma kuhlanganisiwe , kwenta umuntfu lomangalisako . 
Lapho khona imfucuta ingashiswa ngemakhemikhali kuleyondzawo , noma ngekulawulwa bosokontileka , kungahle kwenteke kutsi kube netinkinga , njengoba lemfucuta ngalokungagwemeki itawungena emizileni yemfucuta letayelekile . 
Nanome ngukusiphi sehlakalo , kuyacaca ekubhalweni kweligunyamandla letemtsetfo kutsi umsebenti walo bewute umkhawulo kulenhloso yekucala lecatjangwa ngulamacembu , noma-ke kunhloso yinye vo . 
Lokwakheka kukhomba kutsi lemitsetfomgomo ingahlanganiswa njani , bese yakha isethi yetimphendvulo tetendzawo . 
Umcondzisi Lomkhulu kumele acashe sati setibalo ngetimphilo tebantfu kungakapheli tinyanga letimbili emva kwekuphela kwemnyakatimali ngamunye . 
Njengobe lomkhandlu ungena kusikhatsi sawo sekugcina ehhovisi , kungekutigcabha kutsi sibuke emuva kuletimphumelelo takulomnyaka lobuyeketwako . 
Kusungula tinchubomgomo tekulawula imphahla , emasu netinkhombandlela . 
Kuhlela kulandzelelwa ngekuhlola emoyeni netindzawo letigudle lwandle naselwandle . 
Lokwakhiwa kabusha kucinisa emakhono ayo ekusebenta futsi kwente ncono takhiwo tayo tebhizinisi tekubusa . 
Ecinisweni , loluhlaka luyakuvuma kutsi Litheku leNelson Mandela liyincenye yemnotfo wemhlaba futsi ludzinga kucinisekisa kutsi lakha siphephelo salabaphuyile . 
Loku kwenta Litiko libambe emacala kute kwesekelwe lenchubo yekucubungula . 
Lofake sikhalo wahlushwa futsi wacoshwa ngalokungafaneli ngobe asebentise emalungelo akhe emtsetfosisekelo kanye newetsetfo . 
Tinhlelo tekulandzela nekuhlola nato tibalulekile ekucinisekiseni kusetjentiswa ngemphumelelo kwako kokubili imitfombolusito yemuntfu neyetetimali lekuhulumende . 
Ngako-ke , imitselela yelinyenti letimfucuta tinhlanganisela talokucakile atatiwa , noma tingachazwa . 
Lelitiko litfole Tinsita Tekwelulekwa Ngekuvikeleka kanye Nekusebenta Kwetekuvikela lokuvela Etikweni Letekuphepha Kwemphakatsi eSifundzeni seNshonalanga Kapa . 
Ngekuhambisana naloLuhlaka , umsebenti lomnyenti kutawufanele kutsi wentiwe endzaweni yamasipala kantsi bomasipala kutawufanele kutsi bangenelele . 
Imphumelelo ekuniketweni nekutfutfukiswa kwemtsamo endzabeni yabothishela iyinchubo lechubekako futsi ilinganiswa ngelizinga lemphumelelo yebafundzi kumazinga lahlukene . 
Uma ngabe kukhona lotsemba bonkhe lobufakazi , hhayi umbiko wakhe kuphela , lobambe tingcogco ufinyelele kusiphetfo lesibonakala njengalebesingentiwa ngunoma ngubani lotsatsa sincumo . 
Bafundzi ngamunye batawuzuza ngekutfutfukisa bukhoni babo matfupha , lwati kanye nemakhono kute batokhona kuphetsa imisebenti ledzingekako kutinkontileka temsebenti wabo futsi nangekwemtsetfo , lokuphatselene netincenye letahlukene . 
Lokuba khona lokuchubekako Kwemtsetfo Lolawula Labamnyama lotfolakala kumiculumitsetfo yaseNingizimu Afrika ayihambisani nesikhatsi . 
IGauteng yaba ngulesinye setifundza lesadzilita imisebenti . 
Tinhlangano tekunisela indzawo lencane atitange titfutfuke tifike emazingeni lanjalo ngenca yemhlaba lokhawuliwe nekukhicitela kuhweba . 
Loku akusho kutsi emazinga lasetulu angeke asetjentiswe . 
Lesimo lesi setindzaba sakhela lelikomiti tinsayeya njengobe lingatange licedze umbiko walo ngesikhatsi . 
Idokhumenti yekukala , lenesihloko lesitsi " Imihlahlandlela Yekulungiselela Lokuhlangene Kwetinhlelo Tekulawulwa Kwemfucuta " , setikhicitiwe njengencenye yalomklamo . 
Lucwaningo Lwenchubo lebuka tihloko nemitselela Kutenhlalo lutfole kutsi letintfutfuko letiphakanyiswako tingaba nemitselela lebalulekile yetenhlalo emphakatsini wendzawo yase-Ceres . 
Umhlaba netakhiwo tibhalwa njengetindleko noma njengetindleko letihlolwe kabusha , kukhishwe kwehliswa lokutfolakale lokulinani lelikahle ngelusuku lekuhlolwa kabusha ngemva kwaloko kanye nekulahleka kwalokusele kutakhiwo . 
Licembu lemamakha lasikhombisa laniketwa umbuto lotsite ngaphansi kweliso leMakha Lenkhulu . 
Kulandzela kusebenta : Inchubo lechubekako yekugcogca nekuhlatiya idatha kucatsanisa kutsi iyunithi , umklamo noma inchubomgomo isetjentiswa kahle njani uma kubukwa imiphumela lelindzelekile . 
Titsini Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi taseNingizimu Afrika ngemarekhodi ebuchwepheshe bagezi ? 
ENingizimu Afrika kukhushulelwa esikhundleni kuyintfo etikhatsini letinyenti lengasuselwa tikwetinhlelo temisebenti letichaziwe . 
Emaphuzu alesehlakalo ngeke avetwe kulombiko ngenca yekuwagcina ayimfihlo . 
Lokungakhoni kusita ngetimali imiklamo yekwakha kuphocelela bomakhi labakhulu kutsi bahambe basishiye lesifundza futsi kwesibili kuba nemphumela wekuncipha kwemakhono emkhakheni wetekubonisana . 
Tikhungo tekutfutfukisa kutetimali nato tidlala indzima lenkhulu ekusekeleni tinkhapani ngekwehla nekuniketa timali tesakhiwonchanti . 
Tinhlelo letimbili loku letingaphumelela kuko kusekungeneleni kwemphakatsi nakumawadi emakomidi . 
Tigaba tekucala tekuhlela kabusha tentiwa ngemuva kwekukhishwa kwemininingwane yelisubuciko lekuhlela kabusha , lekutsi nanoma lagcinwa kangaka alitange letfulwe njengemtsetfo lohlongotwako . 
Lobuta ngemalungelo emhlaba kanye nemsiti kumbuti ngemalungelo emhlaba angapheleketelwa ngunoma ngumuphi umuntfu longadzingeka kumsita ekwenteni noma ekuchubeni noma nguwuphi umsebenti noma inchubo ngaphansi kwaloMtsetfo . 
Masipalati kufanele abe ne-akhawunti yasebhange lenkhulu . 
Kufinyelela emantini lanatfwako kubalulekile ekugcineni indlelamphilo lenemphilo . 
Kusekelwa Kwebasekeli Bangasese : kwalemodeli macondzana naloko lokubhadalwa ngumbuso . 
Tinhloso letibalulekile talelisu kutfola tindlela letikhona letifuna kulungisa buphuya eNingizimu Afrika kanye nekuhlola emacebo letindlela leti letingaletfwa ngawo kumnotfo lomkhulu . 
Lelinanibantfu lekugcina lahlukaniswa kuLitiko Letebulungiswa futsi lase letsiwa kabusha kwatsiwa Temisebenti Yekulungiswa Kwetimilo . 
Sikholelwa ekutseni indzima yaletichibelo letiphakanyisiwe kufanele kutsi tigcine etikhungweni letibhalisiwe , kanye nakuphela kuleto tikhungo tetetimali , tinhlelokonga letihlanganyelwe , balawuli bemphahla , timali temhlalaphasi , tikhwama temphesheni kanye netikimu tetekwelashwa letinkhulu . 
Kufanele ukhone kusebenta uwedvwa , ube nemakhono ekubhala umbiko , kugcina sikhatsi kanye nekukhuluma lokuvakalako ( lokubhalwako kanye nalokukhulunywako )  . 
Kodvwa , loku angeke kwenele kunciphisa kusilela emazingeni lasimeme . 
Lamalunga lawa angakhetsa kukhokhelwa igrathuwithi ( samba semali lengukheshi lesikhishwa kanye ) noma-ke tinzuzo tawo tendluliselwe esikhwameni semhlalaphansi lesivunyiwe . 
Nakwenteka kwenteke liphutsa eluhlelweni lwentsengo , kutawudvwetjwa nge-inki futsi kupheleketelwe yinhlavu yeligama kuloko naloko kuntjintjwa kwentsengo . 
Imphumelelo yekulashwa incike kulizinga lemonakalo lowentekile . 
Leyunithi ibuye yalungisa tiphakamiso kwentela lokunye kulungisa kwekuniketana ngekulawula . 
Kwentela luphenyo lolubanti , kutitsemba lokusezingeni leliphakeme kuyadzingeka , tidzingo letingakatayeleki tifaka ekhatsi : 
Licembu lelinemalunga lavela kuhulumende nakumkhakha longasiwo wahulumende kufuneka wente kucinisekisa lizinga kwangaphandle nalokutimele kulesikhungo . 
Tinhlelo tekuhlanteka kumele tibe nguleto letingonakalisi simondzawo . 
Tisebenti seticashiwe kuLencenye lensha Lebukele Kutfotjelwa kwemtsetfo lesandza kusungulwa futsi tiyaceceshwa kute tente kahle imisebenti yato lemisha . 
I-amoniyamu nayithreyithi ngemabhandlela lamanyenti ingagcinwa kuphela ngekhatsi emabaleni lavunywe Ngumhloli Lomkhulu . 
Sehluleke kwenta imiklamo leyimfica kuyo yonkhe imiklamo yetfu lebesiyihlelile yemnyaka . 
Kungenteka kutsi kube nekusitwa ngetimali lokuvela kuwo kanye nalabanye banikeli , labasahlolisiswa . 
Incenye lephetsako yalencwajana itawunika lubalobalo lenhlalomnotfo lolucatsanisekako laseMpumalanga . 
Irejista yemathenda nayo etikweni ngalinye igcinwa ngendlela lendzala leyetayelekile . 
Kucabangela lokukhetsekile kwetemnotfo lokuhlobene nelihotela lelihlongotwako ngiko kuphela lekukhulunywa ngako lapha ngentansi . 
Loluhlelo lwekulapha nge-E-care luvumela tisebenti kutsi tilawule imphilo yato nge-inthanethi kutfunyelwe tisebenti i-imeyili njalo ngeliviki ngelwatiso ngetihloko tetemphilo letihlukene kutfutfukisa kuphila kahle emtimbeni nasemoyeni . 
Incenye yekucala yalesigaba setinkhombandlela tase-Ostraliya iniketa sinikamgomo lesifinciwe setinhlangotsi letibaluleke kakhulu tetigaba , lapho sigaba sesibili sicuketse imininingwane lecondzene ngco netinkhombandlela . 
Macondzana netimphahla tetetimali letikulinanibungako lemphahla netikweleti ngekusebentisa lokusele nome lokuwelekile , tinzuzo nalokulahlekile ngenca yetingucuko kulinanibungako lemphahla netikweleti kuyafakwa kulokusele nome lokuswelekile kusitatimende sekusebenta kwetetimali . 
Kwehla kwemkhicito esikhatsini lesengcile kuye kwahlanganiswa nesivundzisi mhlaba icadmiyami lengcolile yesivundzisi izinc sulphate lebeyisetjentiswa bakhiciti besihhenga . 
Kuhweba lokungashayelwa umtsetfo nako kungabanga kugcwala nekuvimbeka kumaphevumenti . 
Kuniketa tinsita tekulawula emarekhodi , kubhala emaphepha nekulandzelela timphendvulo . 
Kubuye kubaluleke kutsi tinsitanchanti temitapolwati titfutfukiswa ngekuhambisana netimphandze temasiko ekufundza , kukhombisa kutinikela kumfundvo yesikhatsi lesidze , kanye nekubonga kwemitfombolusito yemagugu emdzabu nemisebenti . 
Nanoma kunjalo , Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe linelilungelo lekubuyeketa tintfo letiphostwe kutinsita tekuchumana kanye nekususa nanoma ngutiphi tintfo ngekubona kwalo lilodvwana . 
Kungako-ke kunekwetfulwa lokubanti kwalenkhomfa , kuhlanganisa ndzawonye bameleli kusuka kubadlalindzima labakhulu labatawudzinga kuchuba ngekubambisana i-ajenda yekucudzelana . 
Loku kunikete lelitiko emandla ekwenta ncono lizinganhle nekuphindzaphindzeka kwekucecesha lokuniketwa basebenti . 
Hlela imihlangano nebetindzaba kanye nemakhomfa etindzaba . 
Sibonelo , uma kukhicitwa kwekudla ngekwehlukahluka kubuye kukhuliswe , kubalulekile kutsi imindeni ibuye ifundze kusebentisa imikhicito lemisha ngekutsi timakethe tingatiniketa tintfo letidzingekako tekukhicita , nekugcina imikhicito leyedlulele kuledzingekako . 
Umtfolamphilo Wekuphila walelitiko sevele ukhona futsi usetjentiswa ngalokugcwele tisebenti . 
Loku kutawucinisekisa kutsi ithrafiki ayidzingi kuhamba nge-Victoria Park kuyofika Kunkhundla Yetindlu , kodvwa kunaloko ngemabala langenalutfo latayelekile enkopolo yetemidlalo . 
Tinkantolo nato tingasitwa bahloli labatingcweti emtsetfweni wema-Islamu ekwahluleleni tonkhe tingcabano letiphatselene nemtsetfo wema-Islamu . 
Litiko leTemphilo linelilungelo lekunganiketi lokutsite kuluhlu lwemniningwane . 
Umstamo lophasi wetimoto awukavamisi kuba sizatfu sekusisa ekulawuleni timphambanamgwaco , ngekutsi kufakwe timphawu temgwaco . 
Watiwa ngekutsi ngumncitsi waselugwadvule lwaseKaroo futsi uheha tivakashi tasekhaya netangaphandle umnyaka wonkhe . 
Nomakunjalo , kubuye kube ngumkhuba lomuhle kukhuluma lulwimi lolufana nelwabo bonkhe ( kuloku Singisi ) lapho khona umuntfu atitfola asecenjini lelihlukile . 
Lolwatiso lolulandzelako lubutsetele kusebenta kwemaYunithi eLihhovisi leLikhulu . 
Lizinga lekufa kanye nelamdlavuta wemlomo newemalakanya , mdlavuta wemphimbo , mdlavuta wemabele kanye nesifuba semoya sekukhuphukile kantsi kufa lokubangelwa ngumdlavuta wematfumbu newesitfo semtimba sangasese wona ahleli anjalo . 
Iyunithi yetfule emaKomidi eLicembu leKucwaninga mabhuku kanye neTinkinga njengemakomidi-lamancane eLikomidi leSifundza leKucwaninga emabhuku kanye neTinkinga kutfutfuka ekusebenteni kwalo ngemandla kanye nasekubukeni tindzaba leticondzene-nelicembu . 
Loku kususelwa etintfweni letinjengekubonakala , kuvikela umoya , sidzingo sekutsi kukhanye kakhulu nemtfunti , kukhoseleka etimeni telitulu , njalonjalo . 
Inchubombono kuhola lendlelasu yetekuchumana kwahulumende , kucinisekisa kubumbana kwemibiko kuvula nekwekulula emashaneli etekuchumana emkhatsini waHulumende nebantfu , kumbononchanti lofananako . 
Kwaba ngenca yekusebentisa kusekelwa nguMtsetfo kutsi Sikhwama Semshwalensi Wekungasebenti sisungule Iyunithi Yetinhlelo Tekukhutsata Temisebenti . 
Lisubuciko lekufezekisa kuchunyaniswa ( kufezekiswa kwemodeli yesikhungo neyemmango ) kwaphetfwa futsi lilindzele kwetfulwa nekuvunywa . 
Ndvuna kufanele ente konkhe lokudzingekako kuphumelelisa tinhloso taleTrasti . 
Lelilunga lelikhetsekile lisikhungo semmango lesingasetjentiswa ngummango wonkhe . 
Kute Masipala Wesigodzi atfole umbono wakhe kufanele kutsi " kucatjangisiswe " kwentiwe tintfo ngalokuhlukile kwentela umtselela lomkhulu . 
Kulesincumo inkantolo yekuteka licala ngalokubanti nemaciniso lahambelana nesisekelo netimo letibangele kutsi kuvulwe licala emkhatsini walamacembu . 
LeLitiko livete kutsi kunetinkhinga letimbalwa ngekwetfulwa kwetinsita tetemphilo ngekubeleka . 
Loku kufaka phakatsi imali lesele emholweni lephakeme kulandzela kuncishiswa kancane kwetintsela temuntfu netindleko tekundlulisa . 
Emaphoyisa eTemphi enta umsebenti webuphoyisa kulelitako . 
Lomasipala wesigodzi unemsebenti wekulawula tehlakalo netinsita tetemililo kulesigodzi . 
Kwehluleka kwebadlalindzima kuchaza ngalokucacile kubuye futsi kukhombe tindzawo tesibopho . 
Loku kunemtselela kuloluhlelo lwekugucula lisiko . 
Lapho kwacalwa khona emalungelo Emalungelo alabasengakashushiswa angatfolakala etintfweni letehlukene temave emhlaba kanye nakutinsita tasekhaya , emazinga , tivumelwano nakumitsetfo . 
Kwenta kabusha Kwetinsita teTheminoloji Velonkhe Netinsita Telulwimi lweMbuso kute kwakhiwe Tinsita telulwimi Velonkhe ; 
Njengaloku kukhonjiswe nguloluhlatiyo lolwendvulele , i-Afrika iswela imitamo levakalako yekulungisa luhlelo lwayo lwetepolitiki nelwetemnotfo . 
Lisetjentiswa kugcizelela kutsi bantfu labane-AIDS banetinkhomba kanye netimphawu letinyenti , ngobe bahlushwa tifo letinyenti ngesikhatsi sinye . 
Angeke usebentise iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe nganoma nguyiphi indlela lengamosha , yente kungasebenti , yetfwalise umtfwalo ngalokwendlulele , noma yente iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kutsi ingasebenti noma ikhinyabete nanoma ngukuphi kuyisebentisa kwalelinye licembu nekujabulela iwebhusayithi yeLitiko Lemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Imininingwane ivuselelwa njalo kugcina sive sinelwati lwetinchubo tekusebentisa . 
Lendlela yekusebentisa kunakekela umhlaba njengentfo nje yekwakha kucasha kwesikhashana akukasimami . 
Tigulane letitseleleke ngeHIV letine-TB tigula kakhulu lokumatima futsi lokuvelele futsi timankimbonkimbo kakhulu kuticilonga kanye nekutelapha kwengca balingani bato labangakatseleleki ngeHIV . 
Siphatsimandla lesisebentela umbuso angeke siwutfole lowo mklomelo . 
Lesakhiwonchanti lesikhona kulendzawo sinemandla lenele alentfutfuko lehlongotwako , futsi akukho kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti sagezi lesikhulu lokutawudzingeka . 
Kugcogcwa kwetimali kwentiwa lula mabhange lamane lamakhulu laseNingizimu Afrika lekutsiwa yi-ABSA , Nedbank , First National neStandard . 
Kulesikhatsi lesingange nyanga , kutfulwa kweLuhlaka Lwemasu Lekutfulwa Kwetinsita Tesakhiwonchanti Lesitfutfukisiwe kutawutfulwa . 
Indzawo isemnyombeni walendlela lengakahleleki yekwakha indzawo yekuhlaliswa . 
Kukhona kuswelakala kwenchubo lehlangene kuSosikhwama weSifundza , lokwenta kube nekuphindzaphindzeka kwemizamo ekusitweni kweklayenti . 
Kutfolakala kwemanti kuyimvelakancane etindzaweni letinyenti , njengobe kunjalo nangetakhiwonchanti temanti ekunisela . 
Letinye Tinhlelo Temfundvo Yetetindlu Yebatsengi betigciliswe ekwatiseni , hhayi kufundzisa , futsi ngalokufanele amange tilinganise kuhlonyiswa kwebatsengi betindlu . 
Inselele lenkhulu lekuhlangabetwane nayo kulomnyaka bekukubeka umtsetfo lomatima ngebhajethi netindlela tekuboshwa kwemabhandi lekwentiwe kulelitiko . 
Idatha yethenda kanye naletinye tidzingo letengetiwe leticuketfwe kumashejuli ethenda lafakiew kumadokhumenti labuyiselwa emuva atsatseka njengencenye yalemigomo yethenda . 
Lesikhatsi besijabulisa kantsi sabonakala njengentfo lenhle lelithulusi lekufundza kwentela tikhatsi letitako . 
Nakubukwa lomtselela letinkinga temnotfo letibe nawo kubohulumende lamanyenti bavelonkhe kuLubumbano lwemave ase Europe , kundluliselwa kwetimali kubohulumende basekhaya kulawo mave nako kube ngaphansi kwencindzetelo , kwabese kwangeta kulobumatima kubomasipala . 
Ngalamanye emagama , luhlolo lwebhlokhu luniketa inkhomba yekutsi tincenye letitsite tenyama yenkhomo kufuneka tibite malini , ngaphandle kwekufaka i-VAT netinzuzo . 
Kwanyalo loludzaba lukuMkhandlu wetisebenti tendzawo . 
Luhlelo Lwemininingwane Yekulawula lufaka sigaba sekulandzela tinhlelo tekutfutfukisa letitawusita kuloku . 
Umtsetfosivivinyo udzinga kubikwa kwetimali tikimu kuRejistra njalo ngekota . 
Angeke isebente . 
Tindzawo tekuhamba ngetinyawo wecele ngale tingentiwa kumabhlokhi lamadze , ikakhulu lapho khona kunesikhungo setitolo , sikolwa noma ipaki kute kuvinjelwe linani lelikhulu labomakhelwane kutsi liphocelwe emigwacweni lemidze kuna leyo leyetayelekile kute kutsi bafike lapho bayakhona . 
Loku kunemphumela wekhwalithi lembi yemikhicito lekhicitiwe , lekuholela ekuswelekeni kwekufinyelela etimakethe . 
Ikhomishini ishicilela ibhulethini lephuma njalo , inhloso yayo kwatisa bantfu ngemsebenti wekhomishini . 
Ngekusho loku , angiphelelwa litsemba . 
Ngesikhatsi salesigaba lesi , emadokhumenti emabhidi atawuhlolwa kutsi ayahambisana yini nalokuncunyiwe . 
Emakhodi akhutsata lwatiso leBEE kutsi lucinisekiswe kute yonkhe imikhakha letsintsekile ibeke litsemba kulwatiso lolunjalo . 
LoMtsetfosisekelo wenta kube sibopho lesisemtsetfweni kutsi labamelele bantfu batilandze emmangweni mayelana nemisebenti yabo . 
Tfola , njengaloku kudzingekile nakungeniswa kunikwa kwethenda , emakhophi elihumusho lamuva letilinganisozinga , loko lokufunekako lokuchazwe kabanti , imigomo yenkontileka kanye nalolunye lushicilelo , lokungakatsekeletwa kodvwa lokufakiwe kulamadokhumenti ethenda ngeca yekutsi kuyakhulunywa ngawo . 
Kusungulwa kwendlela yekulapha umuntfu noma umtimba wesilwane ngekuhlindvwa noma ngekwelashwa noma kuhlolwa lokwentiwa emtimbeni wemuntfu noma wesilwane . 
Iningizimu Afrika sevele ivumile kulesicelo seFrance , kepha amange yenta njalo kulesi sePeru . 
Lolofake sikhalo bekaneminyaka lelishumi budzala ngaleso sikhatsi . 
Umehluko emkhatsini kwaloku kanye netitjalo letimila endzaweni leyehlelako kutsi titjalo letiku-F tisendzaweni legcwele umhlabatsi lojule ngalokungakandluleli bese kutsi titjalo letisendzaweni leyehlelako lesentsabeni taba endzaweni lenemhlaba longashoni emkhatsini kwemadvwala lamakhulu netindvonga letinkhulu . 
Loluhlaka lusatjalaliswe kuwo onkhe emakhemisi kuto tonkhe tigodzi . 
Kulawula kancono nekwehlukanisa kancono kwetigaba tetiboshwa kucociswene ngako . 
Libhange iBangladesh Central liniketa ngemalimboleko lengabandlululi kuLibhange leKhophelethivi lelibuke lokusetulu , lecinisekiswe nguhulumende . 
Loku kuniketa tinsita letibalulekile emimangweni lephuyile leminyenti futsi kuvamise kufinyelela kuphela etindzaweni letisemaphandleni . 
Kodvwa-ke , kunika baphatsi bendzawo emandla ngaphandle kwekubanika tindlela tetetimali , kungeta kuphatsa kahle kungakhonakali . 
Uma sicala inchubo yekuhlola kwekusebenta , labanye batobaleka bayobhaca , babuke lomunye labangamsola . 
Inchubomgomo Yekusebenta Yelitiko Letemanti Netemahlatsi Yetekusentjetiswa Kwemanti Ngetinjongo Tekukhibika letihambisana nekwakha kabusha , kusentjetiswa kwemanti , kanye nekusentjetiswa nekuphatfwa lokuhambelana netinsita , njll . 
Letincomo letentiwe ngulomeluleki letiphatselene netinhlelo nekulawulwa kwemsebenti setilungisiwe , ema-akhawunti ekugcina sekuhlanganisiwe futsi neMmeli weMbuso unikete ligunya lekuhocisa ticiniseko . 
Emaphesenti langemashumi lamane nakutsatfu etisebenti bekangavisisi kutsi liyini lisiko lesikhungo , ingucuko yelisiko isho kutsini , kanye nekutsi kuyini kuhlolwa kwelisiko . 
Tonkhe timphahla titawucaciswa ngekubeka luphawu ngendlela lebekiwe kuLwatiso Lwetimphahla Netinsita . 
Tindlela letiphocelelako telushintjo atisito tinsayeya nje kuphela kuhulumende ; tibhekene nawo wonkhe ummango . 
Kubulawa kwakhe kwabangela kutsi live libe nemphi leyaholela ekutseni Nelson Mandela acele , ngaloku lokubitwa ngekutsi sitatimende samengameli , amemetela kuthula kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika kutsi beme bonkhe ekucinisekiseni kundluliswa lokunekuthula . 
Lubalwa ngulabasetikhundleni tekuphatsa kute kutsi tisetjentiswe ngekuhambisana nemanani nemakhotha kusita imitamo ye-EU yekuvikela luhlelo lwetekulima . 
Lofaka sicelo kumele atfole imvumo kucala kuTISA ngembi kwekuchubeka nemalungiselelo ekutimbandzakanya kumbukiso . 
Sisombululo lesingenisiwe seSikhungo seTincingo sasungulwa satsatsa indzawo yetetheknoloji lephelelwe sikhatsi kanye netikhungo tekushayela tincingo netekuta kuto matfupha tatfutfwa tayiswa kulibhilidi iKingsley Centre e-Arcadia , ePitoli . 
I-NEAP iphindze futsi ikhutsate kucatjangelwa kwekuphepha kwesimondzawo ekusetjentweni kwemfucuta kanye nekuyilahla . 
Buholi betekwelapha kanye nebungcweti betintfo letitsite kusemkhatsini ekwenteni lula kuphatsa tekwelapha . 
LeTilondvoloti taVelonkhe tinemsebenti wekugcogca emarekhodi langasiwo wesive lanebugugu bavelonkhe . 
Kubukana nekucecesha emsebentini , kutfutfukiswa nekuhlolwa kwebasebenti . 
Kulolunye luhlangotsi , luhlelo lwekwenta kube kwangasense emaveni lamanengi latfutfukako luyancipha . 
Kuphatfwa kwetimali nekusebenta : Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu alinato tinhlelo tekuphatsa kusebenta letetsembekile tekubona nekufaka imininingwane Ngeluhlakamsebenti Lwemininingwane Yekusebenta Kwemayunithi labukene nemisebenti letsite Nekuphatsa Neluhlakamsebenti Lwekubika lolubuya Kutemafa Tavelonkhe kwesekela kubika ngekusebenta . 
Kuniketa buholi lakhombisa buholi kuyo yonkhe imikhakha yetemphilo kulabagulwa yingcondvo . 
Loku kwentelwa kutsi kugwenywe kudzidzeka emkhatsini wemikhakha yeteFiziksi , Ikhemisthri neBhayoloji , kanye nekuvimba sitjudeni kutsi sente sifundvo lesibanti sanoma nguluphi luhlolo . 
Lokuhlanekele loko kutsi emave lamanyentana anemikhawulo yetemtsetfo lenemazinga lehlukahlukene mayelana neluhlobo kanye nendlela yekukhangisa levumelekile , ikakhulu mayelana nekuhlosa bantfu labasesebancane . 
Kuphatsa lokungasikahle nemkhatsi lokhona kubatsatsi tincumo kwakha ematfuba enkhohlakalo labengabukwa malula ngekunaka timiso tekuphatsa kuhulumende letingito , letifana nekubika lokukahle nekubelesela kusebentisa emazinga ekulawula . 
Letindzawo letivulekile kulolubondza lolubukene nemtsandala lotsite : Njengoba lendzawo yelubondza lenetindzawo letivulekile ikhula , ngako-ke lesidzingo sebudze bendzawo lephephile kudzingeka bungetwe . 
Kusebentisa nekucinisekisa kuhambisana netinchubomgomo netindlela . 
Kwabelana ngemvuzo : Labanye lababukele bakhankhase kudzala kutsi kuvikeleka kwetenhlalo kwehlukanise ngalokulinganako emkhatsini webalingani imininingwane yalabashadile yentalo yemali lefakiwe . 
Kuletinye tehlakalo , batali bancuma kutisita ngekuhambisa bantfwana endzaweni lapho banelitsemba lemphumela loncono longenteka kusehlukaniso , kunakekela nome tinchubo tekuba sedvute . 
Lapho khona linani lelisalako lentfo yemphahla , yemboni neyemshini lingetulu kwelinani lesilinganiso lesingatfolakala , kutawubhalwa phansi kulinani lelingatfolakala kanye nelekulahleka kwekulimala lokukhokhwelwa Sitatimende Sekusebenta Kwetimali . 
Kuleminyaka lemibili lendlulile , Lihhovisi Lesisebenti Lesikhulu Sekutsengwa kwemphahla sikhulise lokutsengwa ndzawonye kwetintfo letijwayelekile netinsita . 
Titfutsi titfwala inombolo lencane kakhulu yebagibeli ngelilanga kodvwa tisebenta ngetizatfu tesilinganiso lesisetulu . 
Litiko litawusisa ekutfutfukiseni lokudzingeka kucala kubuchwepheshekwenta kwebaphatsi nebelaphi kuphatsa kulesimondzawo lesimankimbonkimbo ngalokungetekako nalesiyinsayeya . 
Kukhombisa kutsi tifundza iNshonalanga Kapa kanye Gauteng titfole umtsamo lomkhulu wekuhambisa tihhenga kuleminyaka lelishumi leyengcile . 
Nanoma kunjalo , nanoma kunetinhlangotsi tekulawula letingentiwa kutsi tibe lula , intfo lecindzetela kakhulu kudzingeka leminye imitfombolusito leminyenti , ikakhulu mayelana nekucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo kanye nekulundzelela emakhono , kute kutsi kuhleleke kahle tinchubo tekulandzelela nekuhlola . 
Emadolobha aseYurophu futsi newase-Latin America atsatsa incenye lenkhulu yalesentha yalokwehluka . 
LeSikhwama siyakhona kubika emnyakenitimali lobuyeketwako kutsi kute intfo noma tehlakalo letaphindvwaphindvwa letingambisani netidzingo tekulawula ngekutsi mhlawumbe leSikhwama noma Baphatsiswa etigabeni tabo tekuba ngemalunga eBhodi . 
Kukonkhe , misebenti lephansi yalabasikati emphakatsini ihlala iyinsayeya kuntfutfuko kanye nakungucuko yenhlalomnotfo . 
Kugcina basebenti labehlukahlukene nelizinga lekucecesha kanyekanye nekunakekela kuyinhloso legonwe ngemdlandla , kuvisisa sisindvo lesiletfwa kwehlukahlukana kubhalansisa simo , kugcugcutela nekuphakela . 
Loku kungaba kutsi ibhizinisi yemuntfu lomnyaka iyalawula noma cha . 
Kubaluleka lokumcoka lokuhlanganisa tekuvakasha eNyakatfo Nshonalanga kungabonakala kahle ngekukhula kwelinani lemisebenti leyakhiwe kulemboni yetekuvakasha kanye nemali lekhicitwako kulesifundza . 
Umgomo wesitsatfu kwakha licembu lekusebenta lelitinikele lemkhakha longekhatsi kuteMfundvo Lephakeme Nekucecesha kuchuba kuhambisana emkhatsini kwetiyori kanye nekufundza emsebentini . 
Imiklamo leminyenti seyivele yentiwe kantsi leminye isekutigaba tekwentiwa letehlukahlukene . 
Indlela lehlanganisiwe yekuvikela kanye nekukhutsata kwetemphilo ifaka ekhatsi : 
Kuletinye tibonelo , sikhatsi semklamo seluliwe . 
Kutinikela kwetfu njengaHulumende kugucula lenchubo nekwenta njalo ngendlela lehloniphekile . 
Letindlela letiphocelelako sevele tisobala kusimo sangempela setenhlalo kanye nekwakhiwa kabusha kwemnotfo lokwentekako . 
IBhodi Yetimvulo eSifundzeni kanye Nemkhandlu Wetimvumo Tetikhalo kusunguliwe , ngalesikhatsi Bahloli Nebabhalisi Bematekisi eSifundzeni usengakakhulunyiswa kwanyalo . 
Lomgomo bewentelwe kutsi wentiwe kulomtsetfo , nanoma kunjalo , njengoba kutawubonwa , akubanga njalo . 
Silinganiso lesentiwe ngumcashi noma lesivunywe nguye sitawutsatfwa njengesilinganiso lesiliciniso semsebenti ngenhloso yesitifiketi sekukhokhela macondzana nesilinganiso lesentiwe . 
Yati kutsi : lenombolo lebhalisiwe seyiyonkhe , icondziswe ekuhlatiyweni kwekubitwa kumasipala . 
Tindleko tekulawula tifakwe etimalini letibekelwe umklamo . 
Inhloso bekukutfutfukisa emazinga lekatawuba yincenye lebalulekile yekubutselwa ndzawonye Kwesakheko Semkhambatsi selikusasa . 
Ishejuli yetimali nemitselo kuyehluka etifundzeni . 
Ngetsemba kutsi , ebangeni lelikhulu , sikhonile kubukana neludzaba loluvelela kakhulu ngendlela leyakhako . 
Mayelana nesigulumba nethreyla , kungasetjentiswa naku lokulandzelako kubala emafutsa lalinganiselwe . 
Ngako-ke , luhlaka lolubanti lwekuniketwa imali lelilawula kundluliswa kwemiholo , loluhambisana nebungoti lobuphatselene naloko , lutawubuyeketwa ngenhloso yekufaka kusetjentiswa kulesikhatsi semnyaka timali wanyalo . 
Kodvwa , kubalulekile kuvisisa kutsi umjikeleto wekwetfula uyinchubo yeminyaka leminyenti . 
Tindlela letinjalo tiye tagcizelelwa ngekubitwa kwemihlangano yemkhambatsi lembandzakanya emakhansela , tinhlangano temphakatsi letifake ekhatsi Tinhlangano Letingasebenteli Inzuzo , Tinhlangano Letingekho ngaphasi kwaHulumende kanye nalamanye emacembu lanemdlandla . 
Loluhlaka Lwemfundvo lufaka ekhatsi yonkhe incenye yaloko lokudzingekako kulenchubo yekufundziswa kwebatsengi betindlu labawela ngekhatsi kwelicembu lebatsengi lelihlosiwe . 
Lesimo sichubeka sisabalaliseke kumacembe lamasha . 
Umsebenti loyinhlitiyo weLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa ngulokuphatsa lokuyimphumelelo nalokufanele emsebentini wahulumende . 
Lendlu yangasese akukafaneli kutsi yakhelwe ngekhatsi kwalesakhiwo . 
Bekaneminyaka lengemashumi lamatsatfu nakutsatfu ngaleso sikhatsi . 
Kuleminyaka lemibili ngisebentela leNdlu beyijabulisa , ikhumbuleka futsi kuminyaka yenkhumbulo yelive letfu . 
Luhlelo lwemasu kumele lufake ekhatsi lisu lelihlanganisiwe , lolumbandzakanya lamanyentana nome onkhe alamasu lavetiwe . 
LeLitiko alizange litfole nome ngabe nguyiphi imali yemnikelo ngesikhatsi sekwetfulwa lombiko . 
IBa-Phalaborwa yindzawo yetivakashi ledvumile futsi kunematfuba lamanyenti lakhona kukhulisa imalingena leyentiwa emkhakheni wemnotfo wetekuvakasha . 
Kufinyelela ekunakekelweni ngetemphilo kulilungelo lemuntfu lelikumtsetfosisekelo eNingizimu Afrika lelidzinga kutsi lifinyeleleke . 
ISARS ikhiphe umhlahlandlela wekuphikisa nekuphikisa sincumo kwebakhokhintsela . 
Ngitawumane ngitsandze kumcela avumele lemali ifakwe emabhange njengesicinisekiso semalimboleko yetitjudeni sato tonkhe titjudeni letifanelekile kuyitfola . 
Ngalokunjalo , tintfo letimcoka kakhulu ekukhutsateni titfutsi tesive tindzawo letibonwa njengaletisedvute nemaphoyinti ekugibela kutitfutsi tesive , libanga lelihambekako ngetinyawo kuyofika lapho ubange khona , imidvwebo yetitaladi neticintsi kukonkhe , tinsita talabahamba ngetinyawo , kanye netinsitakwenta etindleleni tekuhamba emaceleni . 
Lombono longavetwa kepha lotibonakalelako walokwehlukaniseka ngekwebulili kutsi kudzingeka ngetindlela letibanti letivelako tebuntfu kanye nenhlonipho emmangweni . 
Ngaloluhlelo lwetemisebenti yemphakatsi lolwenatjisiwe , hulumende wehlisa kungasebenti futsi uniketa imiholo kumiphakatsi lephuyile . 
Lesikhwama sifezekise Inkhundla ye-inthanethi ye-U-Filing kwentela kungenisa imininingwane kanye nemali lekhokhwako futsi kungunyalo siphisheke ngekwenta kancono i-U-Filing ngekusebentisa liHhovisi Lelingabonakali lelitawuphindze futsi lisite ticelonkhokhelo letentiwa ku-inthanethi . 
Ticu teMasters kuTemphilo taHulumende noma teKwelashwa teMphilo taHulumende tingaba lusito . 
Timbangela lebetinelinani lelifanako lekufa tatfola sigaba lesifanako futsi sigaba sashiywa kwentela imbangela lelandzelako . 
Indlela leliholo kanye netinzuzo letisekela umndeni takhiwe ngayo kuloluhlelo loluhlongotwako kungenteka kuholele , uma kuhamba sikhatsi , ekusetjentisweni kakhulu kwemali kunaloko lekungiko nyalo . 
Kwengeta , imiklamo lecacisiwe letawusebentisa lenchubomgomo iyabukwa . 
Loluhlelo lwenta tindlela tekunyakata letivela ngalokucacile emkhatsini kwetindzawo letimbili kodvwa aluniketi letinye tindlela telibanga lelilinganako . 
Imiklamo lekhonjiwe ifanele kutsi yentiwe kucala kunalokunye futsi yabelwe imali kulisu lesakhiwonchanti , kanye , nanoma kunini nakukhoneka , yetfulwe ngekulandzela imigomo nemazinga labekiwe lentelwe kutsi lizinga lemikhicito lihambelane nemali lekhokhwako . 
Kulindzeleke kutsi incenye yalamaphutsa etentsela isulwe iphele . 
Lapho kukhonakala khona lesigaba lesi kufuneka sigcwaliswe eceleni kuloyo naloyo mluleki ; uma kute baluleki labasetjentisiwe leliphuzu leli kufuneka livetwe ngemugca loya kuSigaba E. 
Nangabe tentiwe kahle , letindzawo lapho ummango utfolakala khona unganika sitfunti kanye nemcondvo wekubakhona siphelane kuletimondzawo . 
Sebentisa ticwayiso kuhambisana netidzingo tekontileka . 
Kukhula ngemandla kwemnotfo wase-Afrika kuleminyaka kusengakahunyushwa njengekutsengisa lokutfutfukile kwaphakatsi e-Afrika ; kodvwa kutsengisa lokutfutfukile nebalingani bangaphandle . 
Kungenteka kutsi lona ngumsebenti wekwesekela lomcoka kakhulu weliHhovisi Lekuphatfwa Kwetisebenti , njengobe kumcoka kukhetfwa ngekucophelela lokukhulu kwebantfu labafaneleke kakhulu kutsi bangene kusakheko salelitiko kwentela kwetfulwa kancono kakhulu kweligunya lalelitiko . 
Ekucubunguleni kwemakhemikhali , umshini lofanako ungasetjentiswa lokhipha umtiya kusayizi . 
Mhlonishwa Somlomo , kuleminyaka lesihlanu leyengcile , Lenandlu yaba nenkhululomphikiswano emahlandla lamanyentana ngekutsi singenta ncono njani kuphendvula kwetfu kuletinsayeya kuleLitiko Letekulima . 
Umbalo loluhlata kwetjani emkhatsini walemibala leluhlata kwesibhakabhaka umela umhlaba lovundzile lotfolakala kumasentse alemifula lena . 
Eluhlelweni ngalunye , tinhloso kudzinga tibe tichazwe ngalokuvakalako futsi tihlanganiswe netinhloso letibanti netinchubo letisemtsetfweni tenhlangano . 
Ngako-ke kumcoka kutsi tibonelelo atikhokhwelwa kumzuzi longakafaneli kutsi atfole sibonelelo futsi kufuneka kuhlala kuba nekubuyeketwa kwebazuzi njalo kucinisekisa kutsi basakulungele yini kutfola sibonelelo lebasitfolako . 
Loku kutawunciphisa imigca etikhungweni letinakekela ngetemphilo ngalokubalulekile nekuvumela tisebenti tetemphilo kutsi tibuketane naletinye tidzingo tetemphilo . 
Sititsatsela etululetichibiyelo letiphakamisiwe njengesinyatselo sekucala lesibalulekile sekuchuba lizingagugu lekubika ngetetimali eNingizimu Afrika . 
Sigodzi siyachubeka nekwesekela tinhlelo tekutfutfukiswa kweteMidlalo ngekusebenta inhlangano . 
Lokusuka engcocweni lengenhla ngemawadi emacembu asemakhaya , kuvetiwe kutsi kunekufinyelela lokuphasi etinsiteni letisisekelo temakhaya etindzaweni tasemakhaya . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo undlulisela imali ebantfwini , kutikhungo nakutinhlangano . 
Kwaku tfolakele , nanoma kunjalo , kutsi tinombolo temahora elikhotho , kucala kusebenta kwebashushisi , kwakhombisa kutsi liningi lemsebenti webashushisi libe ncono ngaphandle kwekusisa tinsita letingetiwe . 
Ngephandle kwesimiso semifundzate kulabangasito tisebenti , lelitiko lihlela kukhokhela onkhe emasalelamuva emali yelivi kulomnyakatimali losetulu ngekuhambisana nemali letfolwe ngesikhatsi sekulungisa tilinganiso . 
LeRejista yaVelonkhe yemshini yeMitfombolusito yeteMlomo yintfo lebalulekile yaloluhlelo . 
Kwelulekwa : Kwelulekwa elucingweni kwalabasindzile kanye nalabasikati lababenti bebugebengu ekuhlukubeteni ngekwemacasi . 
Caphela ngalokukhetsekile ngesidzingo seluhlolo loluhlanganisiwe . 
Sikhatsi lesanele sitawuniketwa kukhulunyiswane emkhatsini wenkampani yelicembu lesitsatfu nanoma ngani . 
Lesimo lesibucayi sisinika litfuba lekwenta ncono kusebenta kahle kwekusebentisa imali yesive , kukhulisa ematfuba ekusisa emkhakha wangasese , nekuphindza setayete umnotfo endleleni yekukhula kwebumatima bemsebenti lokukhulu . 
Noma kunjalo , ayigobeki kahle kantsi inemtselela wekubambelela futsi iyabita kunaletinye tinhlobo temaphayiphi . 
Ngiyavisisa kutsi ibhidi lehambisana naloku angeke igunyatwe uma Lesitifiketi kutfolakala kutsi asisilo liciniso nekutsi ngandlela tsite asikapheleli . 
Emazinga ekwatisa ebatsengi etinkingeni tetindlu kanye nekucekelwa phasi emakethe yetindlu futsi kuphakanyisiwe ngalokubhalwe emaphephandzabeni . 
Inchubo yemaphayiphi kanye neluphahla lwalesikhungo kudzinga kususwa kufakwe lokusha noma lokungenani-ke kulungiswa lokukhulu . 
Uma ngabe umtsengisi uyehluleka kukhipha lenye imphahla imelele lena lesusiwe , umtsengi angenta kutsi , ngaphandle kwekunika umtsengisi lelinye litfuba lekuntjintjisa imphahla leyaliwe ngalekahle , atsenge leyo mphahla njengoba kungaba intfo lefanele ngetindleko temtsengi . 
Sinyatselo sekucala sekusungula ummango lonelwatiso kuniketa emandla kubomasipala nematiko ahulumende . 
Leyo ndlela yekubukana naloludzaba beyingakalungi . 
Kubalulekile , nanoma kunjalo , kutsi uma ngabe kusetjentiswa kwetindzawo tekuhamba ngetinyawo wecele ngale , tentiwa kutsi tibonakale kahle nekutsi futsi tigcinwe tisesimeni lesifanele . 
Kunetikhutsati tekubeka eceleni lusebentisomali sikhatsi lesidze lesingakhonakala , kepha-ke kusetjentiswe tonkhe timali ngasekupheleni kwemnyakatimali . 
Ngekwenta njalo emazinga ahulumende wesifundza newendzawo atawuniketwa emandla njengalamcoka kumisebenti yekulawula , ngaloko inhloso kutsi Ematiko ahulumende lasemkhatsini kufuneka aguculwe abe tikhungo letingasho lutfo tetinchubomgomo letitawutfutfukisa tibuye tichumanise inchubomgomo . 
Lwati lwemitsetfosimiso yemisebenti yahulumende kanye netinchubomgomo letifanele . 
Loku kutawuba nemtselela lomkhulu wetimali kuSosikhwama weSifundza . 
Insayeya kutsi kulungiswe lesimo lesinkimbonkimbo salemboni yetitfutsi tesive mayelana nekuhleleka , kuphatsa nekutsi tincumo tentiwa njani ngekuniketwa kwetinsita tetitfutsi tesive . 
Nangabe lowo mtimba lofanele loneligunya ungakuvumi kufakwa ngemuva kwesikhatsi kwalesicelosikhalo , kufanele kutsi amnike satiso saleso sincumo lowo muntfu lofake leso sicelosikhalo . 
Njengoba luhlatiyo ngenhla lubonisa , kube khona ingucuko lenkhulu kumcebo wase-Afrika kuleminyakashumi nahhafu leyengcile . 
Kuvuselelwa kwesihlalo kutsengisa sihlalo sinye kwedlula kanye ngesikhatsi seluhambo . 
Ngako-ke , kugcizelela kubekwe kakhulu ekucinisekiseni kutsi basebenti bahulumende baniketwa umsebenti wekutfola tinhloso letilungisa tikhalo tavelonkhe ngendlela letokhulisa inzuzo yesigodzi . 
I-rainbow trout ikhombise indlela yekutiphatsa yekugwema emanti lane-chlorine . 
Kucinisekisa kuchumana emkhatsini wabocalangaye baHulumende kanye nemasu elusebentisomali akupheleli lapho nje kuphela . 
Labatfumela lusito bamukela tincingo letiphuma eluhlelweni lolulawulwa ngelusito lwangcondvomshini ( CAD ) futsi balawula tinsita letingafika eshumini ( ema-ambulensi kanye netimoto tekutakula ) ngamunye lotfumela lusito endzaweni lechaziwe , lekhipha itfumele esibhedlela kulesikhungo salendzawo . 
Ngaloko kutfunyelwa ngemandla angekhatsi ebuphoyisa kunemkhawulo wetimo letikhetsekile futsi kufuneka kuye ngemvumo yephalamende nekuphepha . 
Iphrojekthi yemphahla ihamba kahle kakhulu , futsi nekubuyiswa kwephrojekhthi yemphahla lengasuswa iyachubeka nyalo kwentela kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Ngaphansi kwetimo letitsite , basebentisi bangavinjelwa kufinyelela kuletinye tincenye talewebhusayithi uma emabhrawuza abekwelwe kutsi avimbele emakukisi . 
Inkhombandlela lemayelana nesilinganisosimo sentfutfuko lesimeme yentfutfuko yeticelo kwanyalo isaphotfulwa . 
Tindzawo letikhatsatanako njengobe atiphakamisile Umcwaningimabhuku Jikelele lwatiso lwetitatimende tetimali lolungesiwo emaciniso naloko lokungakafakwa kutitatimende tetimali . 
Lomklamo lo ujonge ekungeneleleni , futsi nasekulawuleni , kwelivu yekwehluleka kusebenta . 
Kucashwa sekwendlule sikhatsi kwebaphakelitinsita bekwetfula emaphasela ekudla . 
Lokugucula simo setimoto kufaka ekhatsi tihlalo , tinhlaka kanye nemtsamo wetitulo temasondvo tebantfu labakhubatekile . 
Lesitandi lesesikhona e-Boardwalk sakhiwe kabusha ngekwengeta insita yetinkomfa lensha , lihhotela lemaleveli lasihlanu etinkhanyeti , nemtfombo wemanti lomkhulukati kulokwengetwa kwetinsita tekhasino letinkhudlwana . 
Kungabi nemali yekukhokhela tikweleti bekusime ekubhalisweni kwawo onkhe ematayiteli etakhiwo telutjalomali . 
Tigodzi letilishumi takhetfwa njengetindzawo tekulinga kuhlolwa kwekungenelelwa lokuhlose kucinisa tinhlelo tetemphilo nekutfutfukisa kusebenta kahle . 
Kwatfolakala kutsi emarekhodi lacuketse konkhe agciniwe macondzana nemisebenti yasekhotho nemacala . 
Kakhulu , bantfu labadzala nebantfwana labafanelekile sebafinyelele kuletinsita . 
Indzima ledlalwa tindzawo lapho ummango utfolakala khona etimphilweni talabaphuyile ibaluleke kakhulu . 
Indvuna Ytekuhweba Netimboni isebenta njengesiphatsimandla lesifanele sekubukana nesicelosikhalo kulelo litiko . 
Loku kube nemphumela wenkhomba yenchubo-miklamo lecedziwe letawusentjetiswa njenge lithulusi lelitawusita licondzise labenta lemiklamo balandzele inchubo lengiyo njengoba baphetse futsi bagadze imiklamo yabo . 
Kusebentisana nemasu ekushicilela asunguliwe , netisombululo letitsite tibe khona tasetjentiswa . 
Lokungakafakwa kulelithebuli leliniketiwe ngemakolishi etebucwepheshe netikolwa lapho khona lenhlobo ayatiwa . 
Inchubomgomo Yelucwaningo Lwemisebenti Yetemtsetfo Nekuchumana Tiligatja lelincamula ekhatsi lelakhiwe Maphiko lamatsatfu : Tinsita Temtsetfo Wetinkapani , Tekulawula Kutsetfwa Kwemacala Netelucwango Lwenchubomgomo Nekuchumana . 
Kwakhiwa kwetichumanisi kutawuba kanjalo kute kutsi gezi asabalaliswe ngalokulinganako kulesindlulisi . 
Lendlela lekubalwa ngayo imali letfolwe ngemnyaka ichazwe lapha ngentasi : 
Loku , kulesikhatsi lesibukwako , kubangelwe nganhlaye tindlelakwenta temave emhlaba temnotfo , ikakhulu mayelana nekucinisa tintsengo temkhicito , lokubese kuba nelifutse ngco kumalingena yemtselo yemabhizinisi . 
Lwati lwangcondvomshini ( iWord ) nekugcizelela lokunemandla kuMS Excel . 
Loku kwandzisa kwati kuba nelwati kubasebenti kubuye kukhutsate imphilo lenhle yekutiphatsa , kucinisekisa kusebenta ngendlela lokusimeme emsebentini kanye nekwehla kwelizinga lekungabi khona emsebentini . 
LoMtsetfosisekelo ubophelela lomasipala kutsi atsatse tinyatselo letivakalako kuvimbela kungcolisa kanye nekumoshwa kwesimondzawo , kwentiwe ncono kulondvolotwa futsi kuvikele intfutfuko lesimeme yetesimondzawo futsi nekusetjentiswa kwetinsita tetemvelo . 
Lomkhakha lomunye wemnotfo uvaleleke ebuphuyeni . 
Kunetinsayeya letinkhulu ekugcineni basebenti labaceceshiwe . 
Bohulumende beTifundza ngalokucakako babelana umsebenti wekucinisekisa kuniketwa kwelusito , ikakhulu ngekukhutsatwa kwahulumende wendzawo losebenta kahle . 
Landzela ticondziso ekucaleni kwesigaba ngasinye ngekucaphelisisa . 
Kunakekelwa kutawutsatfwa ngalesikhatsi sekwenta kucinisekisa kwekutsi kwehliswa kwemphahla akundlulwa . 
Noma ngukuphi kwabiwa kwemali lokuhleliwe luphiko lakamasipalati kusuka kumasipalati lomkhulu kufanele kuniketwe kubhajethi yemnyaka yamasipalati lomkhulu . 
Lesimo lesibucayi semnotfo seNyunyana yemave aseYurophu ( EU ) sivele sitandzise , ekhatsi kwalabanye iGreece ne-Italy , ngahle bephute kusindzisa umnotfo ngenca yekutsengiselana lokusetulu emkhatsini weNingizimu Afrika kanye neYurophu . 
Kusweleka kakhulu kwesibabuli kubanga kugocoteleka ngekhatsi kwemacembe . 
Idatha yemagagasi yesikhatsi lesidze letfolakala endzaweni lesedvute lerekhoda loko kufane kutsi ichumane nemarekhoding lenteka kuleyo ndzawo . 
Ematfuba ekuntjintjana kwema-akhademikhi kwabososayensi netati taseNingizimu Afrika titselo lokukhulu lokuhle kulenchubo yetemfundvo lephakeme yaseNingizimu Afrika . 
Kabanti tinkhulumo bekufanele tibanjwe neLitiko leteMphilo , bonsumpa betibhedlela , baphatsi bemitfolamphilo , bodokodela kanye nebaniketitinsita betemfucuta . 
Kuchumana lokuhle kanye nemakhono ebudlelwane nebantfu . 
Letiphakamiso titawehlisa kancane linani lelibhadalwako njengendlela yetinzuzo tekusekela umndeni . 
Ngekunganaki kukhula kwekubakhona kwemisebenti lokwetayelekile , hulumende wase-USA udzilite imisebenti leyihhafu yesigidzi kulesikhatsi lesifananako . 
Umnotfo mhlabawonkhe sewugucuke ngalokubabatekako uholwa kuchumana ngelwati nemininingwane kanye nekutinta kwebucwepheshe ngekuntjintjana ngesivinini lesisetulu ngaphandle kwetihibe temincele yepolitiki letayelekile kanye neyetindzawo ngco . 
Loku kube nesidzingo kuze kuhlangabetana nemigomo lebekiwe yemtsetfo yelinani lemfucuta lelahlwa etindzaweni tekulahla imfucuta . 
Lokuhleleka kungumnyombo walomcondvo wekwakheka . 
Litiko linesibopho sekwetfulwa kwemikhakha yetinsita lemine lebalulekile , futsi kukhulunywa ngayo kafishane lapha ngentasi . 
Ibhodi iphindze kube ngiyo lebukene nekuhlanganisa kanye nekwamukela titatimende tetimali temnyaka , letetfulwa ePhalamende nguNdvuna weTimali . 
Kucinisekisa kutsi baphakeli tinsita bakhona ngesigaba ngasinye . 
Tekusekela Temphilo Temasotja laboMahambanendlwana tiniketa emalunga ekusekela etemphilo kwemasotja latfunywe umsebenti kanye nemasotja etimo letiphutfumako kanye nekuniketa temphilo kutibhedlela tetifundza kanye neLitiko leteMphilo uma kudzingeka . 
Hulumende utawuchubeka nekuniketa tinsita takokubili kwenta ncono kwelizinganhle nekubhalisa lokusetulu . 
Nomakunjalo , imfucuta yetimboni lelahlwe ngalokungekho emtsetfweni ivame kubonwa emabaleni emhlaba longakatfutfuki , ikakhulukati lesisedvutane netimboni . 
Loku kutawufaka sandla ekunciphiseni tikhala tekungalingani letisekhona . 
Kunesidzingo sekutsi iNingizimu Afrika iholwe tinchubo tekwenta letincono kakhulu tangaphandle , tesigodzi futsi netemave ngemave , kepha kunesidzingo sekutsi tsine silindze kuvela kancane kancane kwaletinchubo leti . 
Madvute nje emva kwekwakha leTSP , Khongolose kudzingeke agucule umtsetfo emahlandla lamanyenti kwentela kuvimba emalunga eBhodi yeThrift ekushiyeni phasi umsebenti ngenca yekukhatsateka ngesibophelelo sekwenta ngekwetifiso talabo lebamelwe . 
Noma ngabe ngukuphi kuphambuka lokulindzelekile kwekukhula kwemandla emali kunkhoyoyo kuchukuluta imphendvulo yesilinganiso senchubomgomo leshiwo . 
Idatha yethenda kutawunakwa yona kucala nakuhunyuswa nome ngabe ngukuphi kungavisiseki kanye nekungahambelani emkhatsini waso kanye nemigomo lesilinganisozinga yethenda yekutsenga imphahla kunekuyikhipha . 
Niketa irejista yetimphahla ye-elekhtroniki kubuka kuhambisana kwetimphahla . 
Kanjalo , kufuneka sivume futsi sigcugcutele labo labenta intfo lekahle , ngoba ngiyo indlela lesingakha ngayo sive setfu . 
Yonkhe imininingwane ledzingekako njengenhloso yekuhlola emabhuku nyalo ihanjiswa ngesikhatsi lesifanele . 
Ngabe kukhona longavumelani nako kulesincumo lesimisiwe ? 
Leyunithi ikhiphe imisebenti yayo ngekulandzela Luhlelo Lwemcwaningimabhuku Lwangekhatsi . 
Sebentana nemfucuta , lungiselela kuyilahla futsi uyilahle ngekuhambisana netidzingo letemukelekako temave ngemave tesimondzawo kanye nekuvikelwa kwetemphilo . 
Emaphoyisa atsi singayi lapho . 
Kuyacaca , letindlelakwenteka angeke tinganakwa kusimondzawo lapho khona emakhono e-ICT aba ngumehlukanisi lobalulekile ematfubeni ekutfola umsebenti . 
Loluhlelo lugunyatwe kutsi luchube intfutfuko yelitiko kanye nemasubuciko emkhakha , kuchumanisa kusungulwa kwetinchubomgomo , kuhlola tinhlelo kanye nekwengamela kucaphela kwangekhatsi kwelitiko kanye neluhlelo lwekuhlola , tinchubo netisetjentiswa . 
Kwati kutsi imphahla itsengwa njani kuhulumende neluhlelo lwekutfungatsa kutsengwa kwemphahla . 
Uma kwenteka licembu lelindlula kulinye lisebenta emshinini , umuntfu ngamunye lolawula licembu kufanele abeke sikhiya lesinye lesihlukile kuswishi , ileva , ivalufi noma sisetjentiswa sagezi . 
Loku kutawuphindza futsi kwente kutsi kube neminotfo leyentiwe ncono , buphuya lobuncishisiwe kanye nenhlakahle lencono yetakhamuti tase-Afrika . 
Ikhomishini ingacabanga kutsi ngabe loluhlelo lwesikweleti lesihlangane kufanele luguculelwe kumunye lapho umenti walokubi munye abukene nesabelo sakhe setinhlawulo wabese uncuma kutsi lomtsetfo kufanele ungaguculwa kulesigaba . 
Loku kwaphumeleliswa luhlelo lwekuhlola emabhuku lwangekhatsi , lapho khona Luhlolomabhuku Lwangekhatsi beluhlola kusebenta kahle kwetintfo letilawula kungenelela kubungoti futsi Ikomiti Yeluhlomabhuku igadza kusetjentiswa kwetinyatselo tekulungisa . 
Lenchubo yentelwe kususa sidzingo sekuphindzeka kwedatha futsi iyinsika yalomtamo lochubekako kuzuza kuhlanganisa emkhatsini wetinchubo letinyenti letehlukene taleligatja . 
Kwati umsebenti Wetinsita Tahulumende netinchubo telitiko nalokubalulekile kulo . 
Buhle bekushisa ngulobu : Kusebenta kuwo wonkhe umgudvu wemfucuta lenekutsatselana kufaka imfucuta lenekutsatselana letayelekile ; kanye , nemfucuta yalokukhaliphile kanye nephatholoji ; nekutsi kugcina ekwehleni ngemandla kwebunyenti bemfucuta . 
Emazinga laphasi emfundvo lehlelekile kanye nesipiliyoni semsebenti kulabangasebenti aletsa insayeya ekuboneleleni bantfu ngenhlalakahle yemnotfo wetenhlalo . 
Lucwaningomabhuku lweTitatimende teTimali telitiko ticedvwa kungakapheli inyanga bese tingeniswa eHhovisi leMgcinimabhuku Jikelele kutsi atihlanganise . 
Imisebenti Yetinkinga kanye neKubonisa , lefaka imisebenti yekuphenya bumsulwa , nayo iyaniketwa nguleyunithi kumatiko ahulumende etifundza , tikhungo tahulumende tesifundza kanye nabomasipalati . 
Kuphindze futsi kube nelitfuba lekutfola lokuncono hhayi kuphela ngekukhicita imikhicito lecondziswe kulabatsite labakhetsekile , kepha ngekutfutfukiswa kwetimboni tekwelekelela njengaleyo yekuphakisha , inyama lefakwe etikoteleni kanye nekukhangisa . 
Emakhophi lamatsatfu alamarekhodi afanele kutsi angeniswe futsi aletfwe nakumdvwebo lodvwetjwa ngemuva kwekuphotfulwa kwemklamo . 
Indlela yekusombulula tinkinga iyanconywa , lapho labaceceshwako bakhutsatwa kwetfula sibonelo sesimo setinkinga tangempela letibonwa emkhakheni . 
Lapho intfo ishicilelwa khona noma inikwa labanye , umtfombo ( kufaka ekhatsi i-URL ) nesimo selilungelombhalo sifanele kutsi satiswe . 
Lendlela yekugcina itawufaka ekhatsi lemitamo yalenchubomgomo yetjwala lekungiyona yona ngekutsi inikete indzawo yebantfu labakuletimboni tetjwala . 
Ekucatsaniseni nemave e-BRICS , umnotfo longacatsaniseki weNingizimu Afrika , nawucatsaniswa ne-Afrika yonkhe , wenta lelive libe ligede lelihlonishwako lelingena kulelivekati i-Afrika . 
Lesi sihloko lesitfukutselisako nalekuphikiswana ngaso . 
Sicinisekiso saletindlela siniketiwe kulamanani lafinyetiwe ngentasi . 
Khutsata utfutfukise buholi lobuletsa lushintjo emphakatsi welukholo . 
Ubika inyanga ngenyanga ngemazinga esitoko sesikweledi , timo tekufika ekugcineni kwesikweledi , umkweletisi netakhiwo teluhlelomali . 
Lapho kubonwa bumatima balenkhinga , akunandlela yebuchwepheshemungcwi bekuniketa kuhlola lobushaya khona kwesimo tekutiphatsa eNingizimu Afrika . 
Timo temahlatsi nemfuyo timbi kakhulu . 
Kutibandzakanya kwemmango enchubeni yekukhetfwa kwemklamo kuvumela lababandzakanyeka eluhlelweni babe netinshisekelo letinkhulu batsatse buniyo bemiklamo yekuphepha kwekudla . 
Loku kufaka phakatsi kukhula masinyane lokusandza kwenteka etintsengweni temafutsa etimoto , kwehla nekwenyuka lokukhulu kwelirandi kunaletinye tinhlobo temali , kodvwa nekutfutfuka lokuncane kwemanani ekudla eminyakeni lendlulile . 
Kungeta kuloku , akufuneki kuvunyelwe kutsi ligcwale emawodini nasemakhorido . 
Loku akumangalisi uma kubukwa liphuzu lekutsi emasalelamuva kutemfundvo liholele ekuvalweni kwemakolishi emakhono nalamanye kulesifundza . 
Luphiko lutsintseke kabi ngekusula kwabodokotela betilwane nekwabochwephesha Betemphilo Yetilwane . 
Lomklamo lo lusiso loluhlanganyele nalabasha betfu futsi nemphilonhle yelikusasa yebantfu bakitsi . 
Intsandvo yelinyenti akusiyo intfo lefanele kutsi simane-nje siyitsatse kancane . 
Intfutfuko Yemikhakha Lekhetsekile iyinkhinga letsintsa tonkhe tinhlangotsi . 
Emamitha afundvwa njalo ngenyanga kantsi abonwa njengemali lengenako nakukhishwa ema-invoyisi . 
Kuvunyelwa kwalenchubomgomo kumele kugcine ngekubuyeketwa kwemtsetfo we-IP . 
Kuvunywa kwekufundza kwaphambilini kutawubonelelwa kuphela uma kuletfwa bufakazi ngulabo labafaka ticelo . 
Ibhulethini icuketse imininingwane ngemisebenti yekhomishini , lwatiso ngemiklamo lekhona netintfo ngeluphenyo lolusha naloluphotfuliwe . 
Kubaluleka kwekusabalalisa lwatiso lwetetimali kuhlonishwa nguhulumende kanye nebantfu . 
Kumele ibekwe ngendlela levikelekile , futsi umuntfu kumele akhone kufinyelela lwati ngendlela levikelekile . 
Yengamela futsi uhole umtfulitinsita lapho kudzingakala khona ekukhetfweni kwebafakiticelo labafanele labanelwati lwemsebenti ; 
Iyunithi yekudla imphahla : Lipulazi Lesibhedlela : Kulungisa nekuvuselela emabhilidi lasimeme nekubiya nemapoli esigodvo esitayela se-ranch . 
Ngalamafisha , tekuhlaliswa kwebantfu tahlala njalo tisesimeni lesingasimnandzi lesidzinga tinyatselo letichubeka njalo letilinganako ngekwetinsita letifanele kanye naletidzingekile . 
Kulenkhundla lena yakitsi labo labanemandla kakhulu kufanele kutsi bentiwe batiphendvulele . 
Nanome tekulima tibonakala tisebentisa umhlaba lomnyenti , lomnyenti umhlaba wakhona lengaphansi kwekulinywa usentjetiswa ngetinjongo tekutidlela . 
Loku kutawube kulingana nekubekwa kwereyithi lefanako yemali lebekwako . 
Imvume leniketiwe , levuselelwe , lechitjiyelwe noma lendluliselwe yikhomishini noma ibhodi ngekweMtsetfo itawuniketwa ngendlela lebekwe yikhomishini , kanye nangalendlela lechazwe ngalokufanako . 
Kunetindzaba loluhambisana nekushayisana kwetinchubomgomo tavelonkhe , tesifundza nasezingeni lasekhaya . 
Emazinga aniketiwe kulelithebula lelingentasi . 
Kuchubeka naloku ngekungagucuki , lelitiko selilinge kuhlanganisa kwetenhlalo bantfu labadzala kutinhlelo tekunakekelwa kwebantfu labadzala emini etikhungweni temmango , lapho khona bantfu labadzala bafakwa esikhungweni sekunakekelwa emini lesisendzaweni yaseBellville . 
Nanoma lomtselela lohambelana nebantfu ngemphilo yaselwandle ungaphikiseki , kuyacaca kwekutsi lomtselela awukacondzi kantsi usatjalaliswa ngalokulinganako kulemifula yonkhe yakulendzawo yeLwandle iBaltic . 
Ticelo letifakiwe letingenayo inombo yemsebenti lekungiyo angeke sisetjentwe ngaso . 
Mike Warren wabelene ngelipheshana ngaloluhlelo . 
Lomcondvo wonkhe walokuhlanganisa lokutfolakele ucondziswe kulokucabangela kwekutsi lamanti langenako ahlala ahamba , nekutsi emanti ' lahlantekile ' ahlala akhona kwentela lamagagasi nalokuhlanganiswa kwemanti langcolile nalokungcola lokuntantako . 
Kusiswa kwemali kumikhakha ledzinga emandla lamanyenti kutawenta umehluko lomkhulu ekwehliseni kusweleka kwemsebenti eCape Agulhas . 
Kugadza kwentiwa ncono uma kunekubonakala lokuncono . 
Buphuya bufanele kutsi bube sitsa setfu sekucala . 
Kute sicocisane imisebenti yendzawo levulekile lecinile ngalokubanti ingahlukaniswa kuye ngesisekelo sekutsi isetjentiswa kakhulu noma kancane , lekufaka ekhatsi imisebenti yetenhlalo , imisebenti yekuhamba , imisebenti yetetimali kanye neyetepolitiki noma imisebenti yemasimboli . 
Tindlela letivela kutisetjentiswa letimise kwefaneli bese-ke tiyahlanganiswa kute tikhiphe inkhomba letsembekile yephethini jikelele yemsinga ngalelo langa lelitsite . 
Kuyachagelwa kugcina kukhula lokukahle . 
Njengoba kwenteke kulesibhedlela sangasese sasemadolobheni lesincane , umtfolamphilo lomkhulu wangasese wasemadolobheni ( lobewumkhulu kunalesibhedlela ) nawo bewunetincenye letinengi tekulawulwa kwemfucuta yekunakekelwa imphilo futsi bewusebentisa sonkontileka wangasese kugcogca nekulahla imfucuta . 
Kodvwa , tonkhe letinhlangotsi tibophelele lomhlaba kutsi utfutfukiswe kabusha , ikakhulu ngetinhloso tembuyiselo nemhlaba sewundluliselwe Edolobhenikati laseKapa . 
Luhlolo lwenethiwekhi yemigwaco lukhombisa kusalela emuva lokukhulu mayela nekwakhiwa nekugcinwa kwemigwaco isesimeni lesifanele . 
Linanibantfu lemhlaba liyachubeka nekukhula ngalokusimeme , lapho khona emave emhlaba latfutfukile acondze kulinanibantfu leligugako futsi akha emave lasatfutfuka lahlangabetana nekukhula kwelusha . 
Sebentisa ikhava yefeksi ubuye ukhombise ngalokucacile : 
Lesivikelo Semshwalense Wemali lebolekelwa kwenta Inzuzo sisivikelo sePRI kusakhamuti seNingizimu Afrika lesiniketa timali letibolekelwa kwenta inzuzo kubaboleki bemave angephandle . 
Bafakiticelo batawulindzeleka kutsi babe khona ngekuto-inthaviyuwa nabakhetsi ngesikhatsi lesitsite , lusuku kanye nendzawo lekhetfwe litiko . 
Kukhula ekukhiciteni kwetekulima besoloku kuyinkhundla lesimeme ehlangotsini lwekukhula kwesikhatsi lesidze , kusitwa yithekhinoloji netinzuzo tekuchudzelana talemboni . 
Ngakoke sidzingo semboni legucula imikhicito yetekulima sikhona kulendzawo . 
Siphatsimandla lesilawulako kumele sitfole bese sisebentisa inchubo yekugadza yangekhatsi kute sitobona , ngesisekelo sekuhlatiya ngekubuyela emuva , kutsi ingabe lenchubo yekuphatfwa kwekutsenga kwemphahla leyalandzelwa beyigunyatiwe nekutsi ingabe tinhloso talenchubomgomo tafinyeleleka . 
Litiko , noma ngekusebentisa sisetjentiswa Seluhlelo Lwekubeka endzaweni Lwemhlaba ( i-GPS )  . 
Ngaphansi kwalendlela yesilinganiso lesifanele , kusiswa kwendzawo kusetjeniswa ngesilinganiso lesifanele ngalolusuku lwekubika . 
Kunekungeteka emazingeni ekwatisa ngeHIV ne-AIDS nasekwemukeleni bantfu labaphila neHIV ne-AIDS . 
Yenta tindzawo leticinile letivulekile letiphikisanako letinemisebenti lemikhulu noma lemincane . 
Inhloso yaloluhlelo kwetfula tinsita tesibhedlela letikhetsekile ezingeni lesigodzi , kupha lunaletincindzetelo letilandzelako : 
Emandla laphindze asebentiseke avela kakhulu etinhlelweni temandla esikhatsi lesindze aseNingizimu Afrika . 
Emadlolobhakati emhlabeni lonetindzawo letitfutfukile atitfola abuketene netinkinga tesimondzawo letifana nekugcoliswa kwemvelo nekugcwala lokubangelwa kukhula kwemnotfo nekuhlala kwebantfu labanyenti , ngalesikhatsi bantfu basemadolobheni etindzaweni letisatfutfuka emhlabeni bavamise kuba netinkhinga tesimondzawo letihambisana nebuphuya lobusezingeni leliphakeme nekuswelakala kwetakhiwonchanti . 
Kulwa nekukhohlakala kubalulekile ekutfutfukiseni hulumende lovulekile nalophendvulako . 
Ngenca yetimo letichubekako tesomiso , imali lenyenti ibekelwe hulumende wendzawo kute aphakele emanti ngalokuphutfumako . 
Lendlela itawuvumela emacembu abe nelitfuba lekubukana ngco nendzima yawo nemisebenti ekhatsi kusigaba setemidlalo nekukhibika . 
Itfola selekelelo sanjalo ngemnyaka kuLitiko , kepha isebenta ngekutimela . 
Lesinyatselo sibeka ngalokunabile tidzingo temandla tetigaba tekwakha netekusebenta kwemklamo . 
Litiko Letekuchumana linemtfwalo lekubuketa lemitsetfo yekufinyelela velonkhe kutekuchumana . 
Tinsita tekutakula tekwelapha tifaka ekhatsi buholi betekwelapha futsi nekulawulwa kwetimo letiphutfumako tekwelapha kanye nekuniketa kufinyelela , kunakekelwa kwetigulane nekukhishwa kwetigulane letivaleleke etindzaweni tato letiphatsekako . 
Ngaleyo ndlela-ke , incenye lengakahleleki yesipiliyoni sekufundza ingentiwa ncono ngekutsi kuhlanganiswe tikhungo tetemfundvo kanye nesakheko lesibanti sendzawo yekuhlaliswa . 
Letitatimende leti tahlolwa Temafa teSifundza kantsi awekho emaphutsa latseni latfolakele . 
Litiko leteMphilo licalile kusebentisa emasu kulungisa letinye tetinkinga . 
Lona ngumnyakato lomuhle kitsi singumphakatsi . 
Idatha ye-Russia yayitholakala kulokuntjintjantjintja lokutsatfu futsi iholela kuto tonkhe totintsatfu taleti . 
Kusetjentiswa kwaloluhlelo lolusha lwelitiko lutawuba nemtselela lomkhulu kuleyo ndlela inchubo yekuhlela beyicatjangwa ngayo kulelitiko . 
Lendlelakwenta ibeka indzawo yekusebenta kwamasipala ngamunye ngaphasi kwetakhiwo letinyenti , njengahulumende wesifundza nemkhakha wangasese , futsi ibeka tindzima letehlukene ezingeni ngalinye lekuhlela , kutfutfukisa kanye nekuphila . 
Kusetjentiswa kwalabatsintsekako akwentiwa ngalokugcwele . 
Leminye imikhakha yemisebenti yahulumende wetfu yagcwaliswa sifo salabo lababona ngatsi basekugcineni kwemhlaba lesente kube nekwehliswa kwemazinga ekusebenta . 
Kuphatsa lokuhle nekuphatfwa kwetimali kubalulekile ekwetfuleni kwetinsita kuleLitiko ngalesikhatsi Seluhlelo Lwemasu . 
Kusebentisana nemkhakha lotimele kutsela titselo futsi kufaka sandla ngalokuchubekako ekugcineni kusebenta . 
Lokusungulwa kweluhlelo lwekungenelela kusenesikhatsi kute kusitakale lusha . 
Kuyinhloso Yeyunithi Yelinanibantfu Lavelonkhe kutfutfukisa liphindze ligcine linanibantfu lwavelonkhe lelihlangene kanye netinchubomgomo letihlobene nekuhlela . 
Liphepha lelicuketse tingcoco teludzaba alikhetsi noma ngabe nguyiphi indlela futsi umbono uhlose kukhankhasela tindlela letinyenti . 
Inchubomgomo lencono yekuhambisana , yekuhlela nekuhlela lwabiwomali . 
Sihlose kwati lamandla laphelele emnotfo waseNingizimu Afrika nebantfu nekugcugcutela kusetjentiswa kwetinsita tembuso , emabhizinisi nemphakatsi wonkhana ngebudlelwano lobunekutsembana nekuhloniphana . 
Ungakhetsa kutsi watiswe njani ngesincumo lesiphatselene nesicelo sakho sekufinyelela kulelirekhodi ? 
Letinhlelo tisita kuchuba kanye nekusungula nekuhlela lisubuciko lelitiko , kugcilwe kuko kokubili kuya etulu nangendlela lebekile kuhlanganiswa kwetinchubomgomo temkhakha kanye nemasubuciko . 
Tinkhokhelo taphambilini kanye netimali letikhokhwe kucala tiyavetwa kusitatimende sesimo setetimali nangabe litiko litfola kheshi nome lisebentisa ikheshi . 
Leli lentiwe ngebantfu labavela ngaphandle kwaleLitiko kanye netikhulu letisetulu . 
Emalabhorathi angulenye insayeya futsi nekuba nebasebenti labangibo netinsitakusebenta kufanelekile kulokusebenta lokubalulekile . 
Kulandzelela tincingo letingenako nekucinisekisa kwekutsi emakhasimende andluliselwa ngendlela lefanele futsi kahle ngekuhambisana nalokubhalwe ngaphambilini . 
Kuphambuka kumgomo kwelinani lekuvakasha kwetigulane temphilo yetemlomo ngemnyaka kwentiwa ngumgomo lowabekwa ngaphandle kwekucabanga sikhatsi semaholide etitjudeni . 
Kuze kube ngunyalo , i-PT iphakamisa imizamo yayo yekuhlola ngekuvakashela tindzawo lapho kunesakhiwonchanti njalo ngekota letiveta imibiko lenemininingwane ngemaphrojekthi lavakashelwe yatfola tintfo letibaluleke kanye netincomo letibese tidluliselwa phambili kumatiko kuze kulungiswe kabusha . 
Sicela wati kutsi lokufakwa kwaleligama eluhlweni akucinisekisi nakancane noma baphi bantfu , inkapani , ivenda leyetfula tinsita nanoma yiphi ibhizinisi leyentiwa edolobheni laseTshwane lekunguMasipala Lomkhulu . 
Emandla laphikelelako : Timphawu tetimfucuta letikhombisa sikhatsi letihlala sona kusimondzawo lesitsite ngembi kwekuntjintjelwa kuletinye tinkhucunkhucu . 
Kungakha simondzawo lesiphephile , lesisekelako nalesisitako . 
Kufanele kutsi siphakele emanti ngekulandzela tivumelwane letincunyiwe tekuphakela emanti ngebunyenti . 
Licembu lemindeni lingakha umtimba losemtsetfweni libe yiNhlangano Lesekelako . 
Kutfola tintfo " letibalulekile " emmangweni letidvutane nema-nethiwekhi lamakhulu kute kutsi letindzawo kungafinyeleleka kuto kalula ngekusebentisa emathulusi ekulwa nemlilo . 
Kuphumelela kwekugucugucuka kwekuvikeleka kugcile ekusungulweni kwereshiyo leyanele yetisebenti talabagciniwe . 
Kubuyiselwa imali lokuyincenye kuyatfolakala ngekucecesha lokwentiwa bacashi kuMitimba yeTekucecesha neTekufundzisa Kwasemisebentini , lelawula lesikhwama sekutfutfukisa emakhono . 
Emathenda ekutsenga timpahla , tinsita netibi ahlukaniswe ngalendlela : 
Lendzawo yeliHhotela lephakanyiswako kwamanje ijutjwe njengendzawo levulekile yangasese futsi ibonakala ingasetjentiswa ngalokuphelele futsi inganakwa . 
Umsebenti weMbuso Wasekhaya kwenta ncono kutfutfuka kwetemnotfo . 
Ngetulu kwaloko , inkantolo nayo yabuka ngeliso letekwehlulela mayelana naletindleko . 
Naka kutsi lendlela yekulahla kufanele ivunyelwe kuphela lapho tikhungo tekulungisa imfucuta lenekutsatselana ayitfolakali kantsi lapho tincumo letisebentako tidzinga indzawo letayelekile yekulahla imfucuta ivunyelwe , kwesikhashana noma kwalomphelane , kwamukela leyo mfucuta . 
Imvumo yekufafata iniketwa ngaphansi kwalemibandzela lelandzelako : 
Kumiswa kwentsela , tinhlawulo nentalomali kuya ngetincwajana tenchubomgomo nemitsetfo kumele kubikwe kuMhlolimabhuku-Lomkhulu , Indvuna Yetetimali neLibandla Lesive . 
Imibiko yekutsenga neKutsengisa ibekwe kumkhandlu yabuye yatfulwa kuSosikhwama weSifundza newaVelonkhe . 
Loku kwentiwa ngetigaba letimbili : ekucaleni , lolwatiso luyahlatiywa kuncuma imiphumela yesikhatsi lesidze yalemikhuba lekhona ; futsi , kwesibili , tingenelelo tekuhlela nenchubomgomo tiyacaliswa kufunta lemikhuba lekhonjwe kulesifundvo . 
Imvama , kubhalisa lokunyenti kwasemuva kwesikhatsi bekusetulu emnyakeni losemuva kwemnyaka wekubukisisa . 
Kusisa lokunjalo kubekwe ngetindleko , kufaka netindleko tekutsenga . 
Kwetfulwa kwemafeksi lavela eHhovisi Lekubhalisa aye amahhovisi lehlukene . 
Kuphindze futsi ngetulu kwaloko kwabonwa kutsi letinkhombandlela betingasakhoni kuhlangabetana netinsayeya lebabukene nato batfutfukisi kutikhatsi telushintjo kutenhlalo lebetibukene nalelive . 
Umphumela waletinchubomgomo kube sifundza lapho sibalo sebantfu sitsatsa luntjintjo lolukhombisa linani lelikhulu lemakhaladi uma kucatsaniswa nalamanye emacembu etebuhlanga . 
Lekomiti nyalo icabanga ngemabhukwana enchubomgomo langeke abe ngaphansi kwalamane kutindzawo tsite letifana nekuphakelwa kwetinsita , kucecesha , inchubomgomo yekucasha kanye neyesento sekulinganisa . 
Lesicubulo " akunakungcola , akunabugebengu " sicondzene nemtselela lomuhle wesimondzawo lesihlantekile . 
Kunekungenelela lokunyenti lokwesekela insika yengucuko . 
Lwati lwekusebenta umsebenti , kuvisisa kanye nekusebentisa tinchubo tekulondvolota kanye nekutfola yetesimondzawo sekulawula kusebenta kwetincwadzi / emarekhodi . 
Kulandzelela kwetintfo letibangela tindleko letinyenti , kubhala imibiko lemba ecolo nalebuyeketiwe njengekwetikhatsi letibekiwe , kucecesha tisebenti tetimali letikulesigodzi . 
Loku kusho kutsi umsebenti walomasipala wesigodzi wekwetfula ngco tinsita uyancipha futsi kutawumele sibuke ekwesekeleni bomasipala betfu bendzawo , ikakhulu labo labanetinkinga temakhono . 
Kulinganisa kwaphambilini kwetemnotfo lemikhulu itsatselwa kumodeli yetemnotfo lomkhulu weTemafa aVelonkhe . 
Imininingwano ngekuhlelwa kwemidvwebo lephatselene nekuhanjiswa kwendle emantini nayo isusiwe , kube kubuketwa naletinye tincwadzi tekuchaza imidvwebo . 
Fundza emasubuciko ekubukana nemagama lalukhuni : Bafundzi bangagcugcutelwa kutsi bafundze umbhalo lonesilulumagama labangasati . 
Ngalokufanako , emaloli labomadekudeku angeke acatjangwe kuhambisa tichumane . 
Imiphumela bese isetjentiselwa tinhloso letimbili letimcoka : 
Tindleko tetimali esigabeni savelonkhe tikhuphuke totimbili kutetimali letilindzelekile nangekweliphesenti letindleko letiphelele . 
Imitsetfo lebusa sigaba-lesingaphansi semhlaba wetekulima kanye nekusungulwa kwemalokishi angeke kusebente kumhlaba webantfu beluhlobo lonkhe ngaphandle kwekutsi iNdvuna iniketa lesinye satiso kuGazethi . 
Onkhe emalunga agcoka i-emblemu lekubhalwa kuyo simo sabo setekwelashwa kanye nenombolo yebulunga . 
Bonkhe badlalindzima lababalulekile batakuncoba loku ngekuchumana lokungiko kanye nekubeka phambili imiklamo yetekucwaninga . 
Timbangela tasekhaya , kulokunye , kufaka ekhatsi kungasimami kutepolitiki nekungcubutana , kusweleka kwagezi nalokunye . 
Lelithebula lelingentasi lineluhlu lwemiklamo lemikhulu lesachubeka nyalo , lekufaka ekhatsi imiklamo kutekuhlela , tekwakha netekubamba , nelusuku lekulindzeleke ngalo kutsi iphele . 
Luhlatiyo Lwendlela Lemcoka kakhulu yalokumele kwentiwe luchazwa njengeluchungechunge nome indlela yemishikashika lechaza indlela lendze kakhulu kulomklamo futsi ibe kahle sikhatsi lesingaba sincane salomklamo . 
Lendzawo itsatfwa njengalebucayi ekutfutfukeni lokungabakhona , lokuhambisana kahle nekubukeka kwentsaba kunekubukeka kwelidolobha . 
Letinye tindlela teselekelelomali ( ikakhulu lesichumene nemklamo , kuhlanganisa netelekelelomali temuntfu ngamunye ) tidzinga , njengesimophambilini sekukhokhela : 
Nginesiciniseko sekutsi sitawubungata iminyaka yentsandvo yelinyenti ngekutigcabha njengobe sibuka emuva lapho sibuya khona naloko hulumende lesekakuzuzile . 
Lokutfolakele kukhombisa kutsi kubuyeketwa lokukhulu kwaletinhlelo letikhona kwamanje kungadzingeka kute kutsi kuliwe ngemphumelelo nekudlabhatiswa kwetjwala eNingizimu Afrika . 
Tintfo letitfunyelwako letivela kumitfombo lehlukene tivunyelwe , kuphela nje uma emadokhumenti ekutitfumela lafanelekile achaza ngalokucacile incenye yato yalobudlelwane . 
Kusungulwa kwaletinhlelo tetitfutsi tesive kutawuba yincenye yesicalo sekuniketa lusito lwaloluhlobo . 
Kusesenesidzingo sekutfutfukisa kulawulwa kwekuhanjiswa kwemitsi kuletikhungo . 
Ngalesikhatsi kugcwaliswa letikhala letikhona , lesigodzi sitawucinisekisa kuhambisana nemigomo yembuso yetekulingana kutekucashwa . 
Lelitfuba lelingabakhona lekusebentisa tinsita letiphatselene netimali tahulumende letingenako likhutsata kugucula imfucuta yepulasitiki eNingizimu Afrika . 
Ngekufinyeta , emalunga labalulekile elisu lahulumende lekuchuba kukhula lokufaka konkhe kakhulu . 
Bohulumende emaveni lamanyenti lehlukene sebaphendvule kutintsengo tekudla letikhulako ngekutsi bangenise tilawulintsengo , telekelelo letikhulisiwe , tihibe letincishisiwe temikhicito letsengwa kulamanye emave , nemikhawulo kumikhicito letsengiselwa lamanye emave leyentelwe kuzuzisa batsengi . 
Lomntfwana angaba sihlobo noma sihambi kulomtali lomnakekelako . 
Kukhutsata nekucinisekisa kusetjentiswa kwentinsita ngalokufanele kwentela kusungula kahle kusekelwa kwahulumende wasekhaya nemitamo yekungenelela . 
Sifuna kwakha inkhululeko lensha yekuhlela umnotfo , lengalawulwa kakhulu nguhulumende nome bochwepheshe kantsi ingulembandzakanya kakhulu futsi lebuta umbono . 
Yinye inchazelo yaloku kungaba kutsi kokubili kuvala inyama yenkhomo kantsi kutsintfwa kwehla nekwenyuka kwetidzingo letifanako letibangwa tingucuko entsengo yenyama yenkhomo . 
Kwanyalo , lokusebenta kwesitimela kutawugcila ekuciniseni nekutfutfukisa tinsita kuletindlela letisebenta kakhulu ngekutsi kusiswe kutinsitanchanti tesitimela , kulungisa kwekuhamba khona , nekulungisa titeshi nekusebenta kwetitimela . 
Letindzawo tekungena kuletichumanisi talabahamba ngetinyawo-kuphela letinjena tivamise kwakhiwa ngendlela levimbela kufinyeleleka ngetimoto . 
Labatfumela lokutsengiswako ngaphandle labangaba lishumi ngebunyenti bekugcina batawusitwa kumbukiso lobaluleke kakhulu . 
Kutsintsana nemndeni nebangani kufuneka kugcugcutelwe futsi uma lensita ivinjelwe , kufuneka kuvinjelwa kube sezingeni lelincane kakhulu . 
Letiboshwa tayiswa etindzaweni letehlukene tetiboshwa letihlehliselwe kutekwa kwemacala ato futsi tavulelwa nelicala e-SAPS eGeorge . 
Yemukela lethenda lonikwa yona , nangabe ngembono wemcashi , ite bungoti lobungamukeleki betebhizinisi , futsi kuphela nangabe lokhipha ithenda : 
Lwati lolufanele kutekulawula tinsita temanti letihlangene emanti kanye nebalawuli lababandzakanyekako . 
Lokuntjintja kwesimondzawo kutemitsetfo kugcugcutela tincumo , kodvwa nyalo kucindzetelekile kutsi tonkhe tincumo ticinile ngekwemtsetfosisekelo , nekutsi lenchubomgomo lecondzene nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika ifaka sandla ngalokubalulekile kufinyelela kuletinhloso te-NWA netinhloso letibanti taHulumende . 
Emimmangweni yasemakhaya lapho tinsita tivame kweswelakala netindzingo tetindlela tekuphila tingatfolakali , kubonakala kubalulekile kwekutsi bantfu baniketwe lwatiso kute kutsi kwakhiwe ematfuba ekungenisa imali kute kusimamiswe imphilo . 
Tinhlangano letingasito tahulumende ( ema-NGO ) tiyavela njengebalingani lababalulekile ekuguculeni temfundvo futsi tivame kuba ngumtfombo webuciko kanye nekuticalela lokusha . 
Letintfo leti letingasitinhle titawuba nelifutse lelibi kutekutsengiswa teNingizimu Afrika kulamanye kulesigodzi . 
Letincenye Temtsetfo Nekutfobela , Tetimali , Kucinisekisa , Lucwaningo kanye Nekuphatfwa Kwelwati kutawudzinga tibekwe liso edvute kwentela kucinisekisa kusebenta kanye nekwetsembeka kwelwati . 
Lesinyatselo sibitwa ngekutsi Lucwaningo Lwekusebenta . 
Kubuye kube nemtselela lomubi ekutfutfukeni kwemnotfo welive , kubukela phasi kuphila kahle kwebantfu eveni kubuye kuvimbele likhono labo lekuzuza lokusemandleni abo . 
Inhloso kwehlisa silinganiso sekutselelana ngekugula kwetigulane . 
Luntjintjo nemigomo lwetimboni tekwakha netemphahla tikhicita kukhula kutemnotfo futsi nentfutfuko . 
Ticelo taletimali talemisebenti tifakwe ekupheleni kwemnyakatimali . 
Akwatiwa kutsi kukhulu kangakanani kuhamba kweligalelo labo , noma sisindvo setimphahla labatilawulako . 
Ncedza ngekuphatsa lokunemandla nalokusebentako kweLitiko leRadiyoloji . 
Loku kufaka imisebenti , imiklamo , kulinganisa , lucwaningo , kukhombisa , kulingisa , imisebenti yekulalela , ticeshana temsebenti wasekhaya , ticeshana temsebenti waseklasini , emathesti kanye neluhlolo . 
Inchubo yemtsetfo ingaba nemtselela lomubi kakhulu kumiphumela yekusebenta yaleSikhwama kanye nesimo setimali kusikhatsi lesitsite . 
Sibonelo , ekusebentiseni indlela yengcikitsi , umfundzisi usebentisa itheksti yinye kufundzisa tingoni letahlukene telulwimi njengekulalela , kukhuluma , kufundza , kubhala , silulumagama , luhlelo kanye naletinye tinhlaka telulwimi netingucuko . 
Lomehluko kungumphumela wetimali letibekwe eceleni kugadza timo letingahle tivele kuso sona lesosabelomali lebekufanele kutsi sikhuphuke . 
Lapho kufanele khona , kubekwa timo tekontileka letikhetsekile letitsite temikhicito letsite , tinsita noma imisebenti . 
Lesimiso setikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato sentelwa kuphela imali yekucasha levela kubantfu besitsatfu . 
Lokuzuza kwalobudlelwano kwekutsi butawuvumela Temphilo kuHulumende waseNshonalanga Koloni kutsi acondzise tigulane tiye etindzaweni taka Clicks . 
Emakhodi afuna kukhutsata kwakheka kanye nekukhula kwemafemu ekuphatsa sikhwama sekulinganisa lesitimele lesiphetfwe ngulabamnyama . 
Kute kutsi kube nekwetfulwa , Umtsetfo lomkhulu udzinga kutsi kube nekwendluliswa kwelisheke ngesandla . 
Lifomu lemyalo wekuhlelembisa sikweleti leligcwaliswe ngalokuphelele libe nesitembu sasebhange . 
Lesifo sihamba ngevekhtha futsi sibangwe timvula letine ngemandla . 
Lelitiko liyachubeka nekunika umkhombandlela lohlelekile wekukhula lokusimeme , luntjintjo futsi nekutfutfukiswa kwemkhakha wetekwakha nebudlelwane netikhungo talo . 
Nanoma kungaba khona sidzingo sekulekelwa ngemali , ikakhulukati esigabeni sekucala , inhloso kufanele kutimela kusacala nje . 
Loku kukhuluma ngekutalwa lokwenteka kukhalenda yemnyaka leniketiwe kodvwa kwabhaliswa eminyakeni yekhalenda lelandzelako . 
Sidzingo sekusungula nekusebentisa tinhlelo tekulawula imfucuta siyincenye lenkhulu yemtsetfosimiso waseYurophu lophatselene netinkinga temfucuta futsi sisisekelo sekusetjentiswa kwemasu ekulawula imfucuta emazingeni endzawo , sigodzi kanye nakuvelonkhe . 
Luhlaka lwesibili kumele lubeselukhona ngaLweti . 
Loku kubita kutsi kube nelizinga lekucashwa leliphakeme kakhulu , kepha ngenca yekudzilitwa emsebentini emkhakheni wetimbiwa newemahlatsi , lommango sewuhlangabetene nelizinga lekukhula lelingasilihle emnotfweni wendzawo . 
Ufanele kutsi ukwati kuchuba tidzingo tetinsita tetemphilo ngekusebenta luhlatiyo lwekuncuma emaphrofayili esifo sesifundza kanye netindlelatenteko kutawumiselwa kuto inchubomgomo yeluhlelo . 
Lamabala nawo ayindzawo lesezingeni lemhlaba etemidlalo , kukhibika kanye nekutijabulisa . 
Tintfo letikhatsatana kakhulu letivele kuloluhlolo tibe timbi futsi , tikhungo letifadabele nekweswelakala kwetisebenti . 
Kuchumana kahle , buholi , kusebentisana nemakhono ekukhona kutsatsa tincumo . 
Imisebenti imatima kuyitfola futsi ngulendlela yekucabanga lokungenambono lengamosha likusasa lakho . 
Luhlolo lwekubuta imibuto luye lwentiwa nematiko etfu avelonkhe lamane lahlukene ngesikhatsi sisengaphandle . 
Lesibalo sebakhiciti labahlelekile labatfolakala eGauteng seloku sincane . 
Letindlelatetitfutsi tesive kanye nendlela yekuhleleka ngekubaluleka kwetinhlobo tetitfutsi kutawuhlolwa ngekuya ngebudze balendlela , lapho kuhlangana khona lemigwaco kanye nebudlelwano nemigwaco leyakhelene nayo . 
Kusungulwe f ye-elekthroniki yekulawulwa kwemfucuta e-EU , lechaza tinhlelo letikhona tekulawulwa kwemfucuta kuto tonkhe tigaba taHulumende . 
Kuceceshwa kwebahlengikati ezingeni leticu letisezingeni lekucala naletisezingeni leticu leliphakeme . 
Tinhloso tendlelasu yeTinsita Tetemphilo Yendzawo yi : 
Ngakoke , akukakhonakali kutsi tinsita tifakelwe li-oda futsi tiletfwe bese tibhadalelwa kulowo mnyaka timali . 
Imanifesto yahulumende inake letindzawo letilandzelako tekungenelela : 
Lenkhinga ibonakala ikhatsata kakhulu , kepha singasitsatsa lesinyatselo . 
Ngekuya kwetimila , kufakwa kwesiyilo etindzaweni letivulekile letingakakhelwa kufuneka kufanele indzawo yalokuphilako kwayo . 
Letimiso tidzinga kutsi kwentiwe inchubo yekuhlola umtselela wesimondzawo ngembi kwekusebentisa lemisebenti yekutfutfuka , futsi kufuneka kufakwe sicelo kubaphatsi labafanele kute sibukwe . 
Khombisa likhono lekwendlulisela nekukhutsata tindlela letifanele tebuholi kanye nemakhono emphakatsini wendzawo welukholo . 
Yonkhe lemizamo yentiwa icondziswe ekwakheni kubukeka lokusha kwembutfo , kudzinga kumiswe ngalokufanele ekulawuleni bahlali . 
Lolomdvuna uyawusekela umcondvo wetikhwama tepulasitiki letinsha . 
Kungatimiseli kwetifundziswa kulomkhakha wemsebenti kwenta kungakhoneki kusungula indlela lesebentako lemkhakhamnyenti yemnotfo . 
Umklamo usungule tinkhombandlela ngemtsetfo . 
Loku kwammangalisa ; kwentiwa yini kutsi ative athulele kantsi uyati kutsi uyokwentani ? 
Tfutfukisa luhlelo lwekwakha emandla kuze kuniketwa emandla kuyo yonkhe imisebenti yaHulumende . 
Balawuli betikhungo tekuvalela ngumtfwalo wabo kucinisekisa kutsi kugcinwa ibhalansi emkhatsini wetekuphepha , tekuthula netemalungelo eluntfu . 
Ngako-ke , lesikimu sisimamisa tinshisekelo tahulumende netinshisekelo talabatimele ngekuhambisana neluhlaka lwenchubomgomo nalokuhleleka lokunconyiswe kwalomasipala . 
Iholwa Lisu Lenhlanganisela likanye neLuhlaka Lelisebentako Lekuchumana laVelonkhe . 
Linani letiboshwa letinemacala lahlehlisiwe yinsayeya lenkhulu , kantsi inchubekelembili seyentiwe kulungisa loku . 
Tonkhe tidzingo tetinsita tenhloso ngayinye lemcoka yelitiko kumele tivetwe ekwabiweni kwemali kusikhatsi lesisemkhatsini salelitiko . 
Noma kunjalo , ngabe singanakisisa kuludzaba loluphatselene nemphilo yetiboshwa ? 
Kugcogcwa kwedatha kwenteke ngesikhatsi sekutsikameteka nekungatinti kuloluhlelo lwekuniketa sincephetelo setingoti temgwaco . 
Ngubani lobukene nekuphatfwa kwemsebenti nesikhatsi ? 
Ngabe bafundzi nebaphakeli betinsita balandzela imitsetfo yekutiphatsa yabo ? 
I-NEA ifaka ekhatsi labatitjudeni ngalokuphelele , bomake labangasebenti , labo labakhubatekile labangakhoni kusebenta , bantfu lasebatsetse umhlalaphansi nalabo labafuna umsebenti lasebaphelelwe litsemba . 
Cinisekisa kufinyelela malula kulabakhubatekile kuto tonkhe tikhungo letitfolakala kusikwele . 
Imimango lencishekile beyidzinga kufinyelela imigwaco njengentfo lengumabekwembili uma beyingasitwa kutsi ifinyelele emakhono ayo etenhlalo netemnotfo . 
Inchubo yeMshini neKulawulwa kweSisetjentiswa : Lenchubo isetjentiselwa kugcina nekwendlulisa lwatiso lolufanele kwakhiwa kwemshini wekwakha imigwaco nesisetjentiswa saleligatja . 
Tinhloso talokushicilela time ngaloluhlobo lolulandzelako : 
Kuyacatjangelwa kwekutsi ngekwehliswa kwetindleko etindzaweni tasemadolobheni leto timali tingasetjentiselwa kusungula Tikhungo Tebulungiswa kuletinye tindzawo . 
Futsi kusekhaya kuya emahhovisi lamakhulu emabhange lamanyenti futsi naletinye tikhungo tetetimali . 
Lenkhulumomphikiswano kuloludzaba ivete sobala imobono lemibili lephambene ngalokucacako . 
Lesikhwama semphahla sibaluleke kakhulu ekufezekisweni kwemnotfo wetenhlalo weNshonalanga Kapa , kwetfulwa kwetinsita kanye netinhloso tekukhula . 
Kulitsemba letfu lelikhulu nesifiso kutsi i-Afrika ngaphansi kwebuholi be-AU neKhomishini yayo , itawutsatsa teluleko kanye nemagalelo eForamu ye- Afrika . 
Kulindzelekile kutsi tikhala temsebenti letikhona kuleyunithi tigcwaliswe ngembi kwekuphela-kwemnyaka . 
Lenchubo yekuhlola yentiwa ngekulandzela imitsetfosimiso netinchubo letitsite letibhalwe kahle phansi futsi tibe eceleni inchubo yekuphenyisisa ibe tinyatselo letibonakala ngalokucacile . 
Tisebenti tiyimphahla lemcoka kakhulu yalenhlangano . 
Kusho lokudzingekako netinchubo tekugalaja , kumukela , kukhetsa , nekubhalisa kwetitjudeni . 
Sicale ngemkhakha wetimali wemhlaba lotfutfukile , lapho kulawula lokungakalungi , kutifaka engotini lokukhulu nekuba nemona kuholele ekuweni longeke kuvinjelwe . 
Lwati ngekuholelwa kwetisebenti njalo ngenyanga luyadzingeka kwentela kuncuma kulinganiswa kanye nematfuba ekutsi kwenteke kufaka sicelo senkhokhelo yemali lefakwako lekufanele ikhokhelwe . 
Lokunye , Tinhlelo kufanele ticinisekise kutsi imitsi isetjentiswa ngendlela lelungisako ngubo lababhalile , tigulane kanye naLabanye labasebenta ngetemphilo kutfola injongo yesimo sekunakekela ngetemphilo lesikhulu sabo bonkhe bantfu KwaZulu-Natal . 
Incenye yemsebenti leyentiwa ngumkhakha welizinga lesibili . 
Lokunye , kutawuphindze kube nemisebenti lehlukanisiwe emkhatsini wemalunga embuso , sigodzi kanye nemitimba yelivekati ekutfoleni letinhloso kanye nalokubukwe kona lokuphakanyisiwe . 
Belibala lelimhlophe banyenti kutigaba letisetulu temholo , kutsi emaKhaladi abe manyenti kutigaba letiphasi kantsi belibala Lelimnyama base-Afrika abekho kutigaba letisetulu temholo . 
Kuniketa tifundza imali kwentiwa ngenyanga . 
Kwetfulwa kwalomtsetfo lomusha lomayelana netikhwama tepulasitiki ngumphumela wekubonisana lokutsatse iminyaka lemibili emkhatsini wahulumende , tinhlangano tebasebenti letihlelekile kanye nebetemabhizinisi . 
Kuchuba nekuphatsa imininingwane yesigodzi yemihlangano yelicembu njalo ngenyanga kucinisekisa kutsi luhlelo lwemininingwane yetemphilo lusebenta ngalokuphelele nekuchumana nebahlanganisi besifundza . 
Lokutsi Ikomiti Yekuhlola Kusebenta ivunyelwe kucela bungcweti lobuchubekako nakudzingekile . 
Temakhono Emasotja laceceshelwe kuhamba ngetinyawo tiniketa emasotja lalungele kuhamba ngetinyawo ngekuwacecesha , kuwalungisa , kuwavocavoca kanye nangetindlela tekusekela , tetigitjelwa , emayunithi lakhetsekile kanye nemasotja etasemoyeni lahamba ngetinyawo . 
Tihenga taseNingizimu Afrika , letinsha noma letonyisiwe , nato akunamali letiyikhokhako kungena emaveni lafana ne United Arab Emirates , Seychelles , Saudi Arabia , neCanada . 
Luhlelo loluphakanyisiwe lweSikhungo Ngelwatiso Lwensila nalokucuketfwe ngaleSikhungo kufakiwe kuSengetelelo C. 
Kulahlelwa emgodzini kudzinga imvumo lekhetsekile yeLitiko leTindzaba teManti kanye neteMahlatsi kantsi loku kuvamise kuniketwa kuphela uma basebenti betekushisa bangekho . 
Lamasu emitfwalo lehamba phansi atawusetjentiswa ngalokutako kuhola kusisa kutinsitanchanti nekuvimbela tinkhinga ekusebenteni kwekuhamba kwetimoto temitfwalo . 
Bomantji nemajaji lababitwa ngekutsi Tikhulu Letiphetse , bayancuma kutsi ingabe umuntfu lomsulwa kufanele avalelwe noma akhululwe lesikhatsi alindze kushushiswa . 
Ikakhulukati ngenca yelifa lemlandvo wetfu , kuntjintja lokunyenti kungaka timo letikhatsatanako tekuntengantenga , kodvwa letinekucondzisisa , sikukhonile kuncoba tingcinamba letinyenti . 
Inchitfomali lengaphasi kwesabelomali seTakhiwo kanye naletinye takhiwo letingasuki phasi ingenca yeticelonkhokhelo teLitiko Letekutfutsa , Imigwaco Netemisebenti Yahulumende lengazange ikhokhelwa ekupheleni kwemnyaka . 
Ngabe tikolo nebatali batfola kuchumana lokucacile kweluhlu lwekugcina lebazuzi ? 
Linyenti lebantfu labangasebenti , noma kunjalo , lihleti ngaphandle kwemsebenti sikhatsi lesingetulu kwemnyaka . 
Tinzuzo temali yekufa lekhishwa ngesamba ngembi kwemhlalaphasi : Uma kwenteka sisebenti sishone ngesikhatsi sesigaba sekucokelela , kunemcondvo kukhokhela ibhalansi yale-akhawunti njengenzuzo yekufa lesamba . 
Letinye timphendvulo setifakiwe kukusita . 
Lelikhono lekusebenta etindzaweni letinencindzetelo lephakeme livumela kukhona kugucula lokuvela kumphophoma lephakeme empopini noma imphophoma lafakwe emandla ngalokutako . 
Akutange kutfolakale kutsi ifomaldihayidi ilahlwe kuphi . 
Tinkhokhelo tetinzuzo tibonwa ngekuvunywa kwesicelonkhokhelo senzuzo . 
Njengemtsetfo lowetayelekile , umkhicito kufanele utsengiswe ngekusheshisa ngemuva nje kwekuvuna . 
Kungakhokhelwa kwema-akhawunti kuphindze futsi kube nemtselela lomubi esimeni setetimali tesikhungo . 
Uma kubukwa umtsamo weluhlelo njengesamba sawo onkhe emachibi ngemakhubikmitha , linani lemachibi nemtsamo lophelele wemnyaka wemanti langcolile lokulahlwe ngemakhubikhimitha . 
Baphatsi labasetulu kumele banikete loluhlangotsi lwalenchubomgomo kugcila lokukhetsekile kwentela kutfutfukisa imiphumela yalo . 
Masipalati wesigodzi kanye namasipalati wendzawo kuleyondzawo kufanele basebentisane nalomunye ngekusita kanye nekusekelana . 
Masipalati uneyunithi yekuphatsa kutsengwa kwemphahla leyasungulwa . 
Linyenti letinhloko temakhaya ticashwe emisebentini lephansi , bayabata kanye nemsebenti wekutsengisa lohlobene noma njengebasebenti ngetihlahla kanye nemshini . 
Lomtselela kumazinga ekuphila , temfundvo nematfuba ekutfutfuka kwemimmango kulukhuni kuwuncuma kahle . 
Tijwayete kulawula kwekungenelela ngekusita ngemisebenti yekulekelela yesuphavayisa . 
Lesamba sekwetfula singumehluko emkhatsini welinani lentsengo yemphahla ngekwelibhuku kanye nelizingagugu lelikhona lelikusasa lemali lengukheshi lelinganisiwe , lokube nesephulelo kusukela kureyithi yentalomali yasekucaleni . 
Kunye leisikumemetelako ngalesikhatsi salomkhankaso wekukhululwa kwebantfu betfu nelive letfu kwekutsi lomkhankaso wesimondzawo setemidlalo lengacwasi ngelibala besiyincenye lebalulekile salokulwela inkhululeko . 
Tinkontileka tekuhweba netimvelancenye tivunywa ngentsengo lekahle futsi tonkhe tingucuko kutimo temakethe titsikameta ngco Imali Lengenako sekukhokhwe konkhe . 
Litiko kushiwo Litiko Letesimondzawo Netekuvakasha ; 
Kuhlolisisa tinhlelo tekusebenta kumatfuba ekulahlekelwa kutawusungulwa kanye nekucinisekisa kutfobela ngetinhlelo letinjalo . 
Lamalungiseleo lawa abacindzetela kutsi bacabange kabanti ngetinkhomba temphilo yemaphakatsi bese ifaka umfutfo wekuhlanganisa tibiyo kutobukana naletindzaba . 
Sivumelwano Selizinga Lekusebenta ( SLA ) silawula lomsebenti . 
Uma kudlalwa imidlalo yelibhola lembhoco kulenkhundla , lithikithi ngalinye linikwa sihlalo salo . 
Imitsetfo netinchubomgomo akukabekeki kahle kulawula kusetjentiswa kwemathuna , tindleko telinani lelibekiwe nerejista yekungcwaba . 
Kundluliselwa kwemali kubuye kufake ekhatsi kukhokhelwa kwekuhlenga kwetikweleti temali letentiwe ngulabanye inkhani nje umbuso ungavumi sikweleti noma utfole ikleyimu lefanako nalena yalokweletako . 
Kuphatsa kungcubutana nekugcina kutiphatsa kahle kulesigaba . 
Injongo yalabo SSS bekukufinyelela kulesimo setinhlangano lesikhona emkhatsini wetisebenti ngekuhambisana nekucabanga kwabo nemibono yeLitiko kanye nemisebenti nesimondzawo labasebenta ngaphansi kwaso . 
Bakhiciti kufanele bacinisekise kutsi bagcina imfucuta yabo ngendlela lefanele kutakhiwo tabo , ngembi kwekutsi igcogcwe noma ilungiswe . 
Loku kutawusho futsi kucinisekisa kutsi lwati loluvetwe ngemlomo luyabukwa njengobe lwati lwendzabuko lolunyenti lwendluliselwa ngemlomo . 
Emasampula lacuketse ibhakhithiriya lemidiyani yemanti lahlobile noma elwandle latsatfwe ngesikhatsi sekugeza kumele angendluli : 
Iyunithi lencane yekucwaninga isunguliwe esigodzini Ehlanzeni kodvwa idzinga kukhuliswa kufaka iyunithi yekukhicita tilwane letitawenta lucwaningo lwasemafama luhehe . 
Tetsameli Teluhlakamsebenti Lwenchubomgomo tifaka bonkhe labatsintsekako emfundvweni lephakeme yaseNingizimu Afrika kufake phakatsi ematiko ahulumende , tikhungo temfundvo lephakeme , bafundzi , basebenti , baholi bavelonkhe netigungu , tinhlangano talabafundzile naletivolontiyako , nalabanye . 
Sihlalo lophumako wemkhandlu , Mnu Malcolm Campbell , utsite angatsandza kutsi umkhandlu lomusha ugcile ebuholini lobunelisu nekubuka kakhulu ekuchubekiseni simondzawo lesakhiwe phambili ekuhlanganeni netincabhayi letijabulisako letitako . 
Wonkhe umuntfu lofuna kusebentisa sikhungo ngalokukhetsekile kufuneka abhuke tonkhe tindzawo tekubhukusha ngesikhatsi sinye . 
Kantsi futsi , nanoma emathesti lamanyenti lasesigabeni atfolakala , imibuto leminyenti isadzinga kuphendvulwa : 
Kulesigaba sekucala kumiyane lengalumi , imiyane lesalitfunti , timphungane temakhedisi kanye netimphungane letitimphikotine , letingavela ngemanani lamakhulu bese tinyanyisa kakhulu bantfu labakuphikhinikhi , labasekhempini noma lebahlala ngaselugwini . 
Kukhula kwemazinga elwandle , kukhula kwelizinga lemadolobha langaselwandle kanye nekushabalala kwetintfo letingaselwandle kutawushaya kakhulu kumadolobha lamakhulu ase-Afrika . 
Umbiko wekucwaninga emabhuku wangekhatsi utawucedziswa utfunyelwe . 
Lamanani labonakalako kuleSimo Sesitatimende Semali angalendlela : 
Kubuye kubalwe nebhalansi yemali yemaphepha letfolakele leyacelwa kabusha kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Ekuhlanganiseni nasekuhlatiyeni imibiko yekusebenta Kwelitiko , lokuveta inchubekelembili yelitiko macondzana nekusetjentiswa Kwetinhlelo Nekusebenta Lokunelisu Kwelitiko . 
Letinye timphahla tetimali : Letinye timphahla tetimali kuhanjwa nato esitatimendeni endzaweni yetimali ngenkhokhelo . 
Kutfutfukiswa kwetikhungo letakhelwe kucinisekisa kutsi kutfulwa kwetinsita kuhamba kahle futsi kusezingeni lelifanele . 
Kusetjentwa kwenkhokhelo kuncike ekunikweni kwesitifiketi nguNkhomisheni Weticelo Temhlaba Tesigodzi Nesiphatsimandla Lesiphenya ngekwenetiseka kwekwetfulwa kwetinsita . 
Inhloso lephelele yalethenda kutfola umbiko wekulinganisa lofakazelwe yinjongo wemhlaba wase-District Six lona Ikhomishini Yemakleyimu Emhlaba Yesigodzi ingenta sincumo lesicatjangwe kahle ekusekeleni timali letengetiwe . 
Ngaloko , kuniketa tinkhombandlela letingasetjentiswa ngulabatfulitinsita labahlukene kuniketa imfundvo lehloswe kakhudlwana futsi lefanako kubatsengi betindlu . 
Likhono lekwenta msebentimnyenti , kunaka ngalokunabile kanye nekugcina lwatiso loluyimfihlo . 
Ekulandzeleleni letinhloso letisekelako letingenhla , loluhlelo lwekusebenta lweminyaka lemihlanu selungenisiwe kufeza kuhlaliswa kwebantfu lokuhlanganisiwe lokusimeme : 
Lokusakaka ngesikhatsi , lokusikhatsi lesikhulu lesivunyelwe emkhatsini wekungena sikofu sekucala futsi nekuphuma ekupheleni kwesekugcina nako kubucayi bekubaluleka lapha . 
Iyunithi Yekuphenya lekhetsekile ibika njalo ngenyanga ematikweni avelonkhe newesifundza ngemafayili emacala lavuliwe . 
Ledatha yaphambilini iye yalungiswa ngekuhambisana nesakheko seluhlelo lolusha , ngetinhloso tekucatsanisa . 
Ngekumelela Umkhandlu Lomkhulu , kanye naHulumende wonkhe , siyatibophelela kuhlonipha lelitsemba lelibekwe emahlombe etfu linyenti lebantfu , ngekwenta tibophelelo kusichasiso se-ANC tibe liciniso leliphilako kubantfu bakulesifundza . 
Ngaloko , inhloso lengiyo yekulawula tinsita temanti kutfola kusetjentiswa lokusimeme kwemanti , kungasiko kuvikeleka lokuphelele . 
Kunakisisa kumikhakha lebalulekile : Tinhlelo tekusekela letikhetsekile titawusungulelwa emakhophelethivi labuke kukhula kwemakhophelethivi kumikhakha yemakhophelethivi lebekelwe embili . 
Uma lomjeka ubekwe elubondzeni wacondza , lebhendi lebovu ifanele kutsi ibe ngasencele saloyibukako , bese kutsi loku lephakanyiswa ngako noma intsambo lephakanyiswa ngayo kube ngetulu . 
Kugcwalisela tinhlelo letikhona , sikhutsati sentsela lesihlose kwaba tindleko tekucasha bantfu labasha labafuna umsebenti kutawubhalwa kutsi kucatjangelwe yiPhalamende . 
Kulelo nalelo lijele kufuneka kube neKomiti Yekuphatsa Licala letawufaka tisebenti tekulungiswa kwesimilo njengoba kubekiwe kunchubomgomo . 
Kugcinwa kwetisetjentiswa letikhona tisesimeni sato lesifanele kuyintfo lebaluleke kakhulu yekwetfulwa kwetinsita nekuphakelwa kwagezi lokusezingeni lelifanele . 
Kunetinhlobo letine temali lebitwako letisebenta ekusetjentisweni kwemanti , ngalokugcogciwe kwatiwa ngekutsi yimali lebitwako . 
Ngaloko ke kusho kutsi nanome letinye taletibophelelo lesatibekela tona ngekwetfu phambilini namanje , tingatsintseka nome kuphumelela kwato kwephutiswe ngulesimo sekwehla kwemnotfo , angeke siphumule kusebentela kutiphumelelisa . 
Letento tihlala tishiya singcivito ekuphatfweni kwamasipala kanye nemmango wakhe . 
Ledayagramu lengentasi ikhombisa lucecesho lolwentiwa kulekota ngekuya kweTigodzi Letilawulwa nguloLuphiko Lwetekuhlola . 
Emabloki etindlu tangasese kumapaki kumele abonakale kuto tonkhe tinhlangotsi , advwetjwe njengeluphawu loluhehako , lunakekelwe kahle futsi uma kungaba sedvute netindzawo letimatasatasa talendzawo levulekile . 
Lokutsengiswa kwaphocelelwa kuze kuchutjekwe netinchubomgomo tekubandlulula ngetebuhlanga letakha sisekelo sembuso weLubandlululo bese kuholela ekukhishweni kwemindeni endzaweni yabokhokho bayo . 
Emalunga lalele kwanyalo , nanome kunjalo , asagciniwe . 
Loku kubonakala kakhulu kuletifundvo letimbili . 
Lesikimu lesikhona nyalo sisita balingani labaphilako bebantfu lebashone engotini yemgwaco sikhatsi sabo sonkhe sekuba bondliwa futsi sikhatsi sabo sonkhe semphilo yabo . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe linelilunga lekutsi ngaso sonkhe sikhatsi lingadzalula nanoma nguluphi lwatiso nakunesidzingo kwenetisa nanoma ngumuphi umtsetfo losebentako , simiso , inchubo yetemtsetfo noma sicelo sahulumende , noma kulungisa , lale kuphosta noma kususa nanoma nguluphi lwatiso noma tintfo , ngalokuphumelele noma ngalokuyincenye , ngekubona kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lilodvwana . 
Yenta luphenyo ngetingoti kanye netikhalo temaklayenti . 
Lesigaba silandzelwa lusebentisomali lolulinganisiwe lwemkhandlu ngekwevoti . 
Sengiphetsa , lulwimi lolulahlekelwa simo salo njengelulwimi lwemfundvo , lutawugcina ngekunyamalala . 
Lokuniketwa imvume Lokuvamile kuchaza imitsamo yemanti langcolile kusetjentiswa kulokunye lahlangabetana lalungisiwe nendlelakwenta lebekwe yacaca letawuyekelwa ekudzingeni ilayisensi uma isetjentiselwa tinhloso tekunisela . 
Lomtsetfosivivinyo usuka ngalokucondzile kutemfundvo letahlukaniswe ngekwebuhlanga bangaphambilini futsi wakha sisekelo sesigaba sinye setikole temphakatsi . 
Ngalokucondzile , nanoma lomasipala , ngalesikhatsi kutsengiswa imphahla , uyindlulisele kulolotsengako lobungoti lobubalulekile nemiklomelo yebunikati balemphahla kantsi uma tinsita tiniketwa , noma tinsita besetiniketiwe . 
Lobuhlobo bunemphilo kakhulu futsi busimeme . 
Luhlolomabhuku lufaka ekhatsi kwenta tinchubo kute utfole bufakazi beluhlolomabhuku lobumayelana nemanani kanye nalokudzalulwako kutitatimende tetetimali . 
Sicela wati kutsi ngemabhida kuphela lekangenele sigaba sekuniketwa lwati latawunakwa . 
Umgomo : Liciniso noma umtsetfo losisekelo losetjentiswa njengesisekelo sekucabanga noma sekwenta . 
Lamaphepha lesisebenta ngawo ekuhleleni nekutfutfukisa ngalokujwayelekile awakacuketsi tinkhomba letikhetsekile . 
Niketa lwatiso lolunembako kanye nalolufanele kuniketa emandla bantfu batfutfukise timphilo tabo . 
Kuto tonkhe letindzawo letichazwe ngenhla kungabikho kwelwati lwemisebenti letsite , tekulima kanye nekudla lokunemphilo kuyintfo lebonakalako kubalimi labalimela kutiphilisa . 
Indlela yahulumende legcile kumiphumela yembeleke futsi ingumphumela ngco weligunya lelukhetfo . 
Lesifundza seGolide siphindze satibonakalisa kutsi sihamba embili nakukhulunywa ngekusingatsa imicimbi lemikhulu yetemidlalo . 
Yenta imibiko yetikhawu yenyanga kanye neyekota kutikhungo . 
Sondzeta kunakisisa kwato tonkhe tisebenti kutincumo letimcoka kanye netintfo letitsatfwa sengatsi tingito letentiwe kwentela kubeka nekuhlolisisa inchubekelaphambili ngekucatsanisa nelisu lemsebenti . 
Ucelwa kutsi wemukele lamadokhumenti ekubhida lafakwe lapha : 
Inkhombandlela yekhwalithi yemanti yisethi yelwatiso lolunikelwe sicukatfwa semanti lesitsite . 
Etindzaweni letingakangcoli temanti netemanti emvula , kugcwala kwe-oksijini lencibilikile ngalokuvamile kusedvute nekugcwela , noma , kugcwele . 
Kwetfulwe iwebusayithi yekuchumana lensha kunciphisa ticelo tetinsita etindzaweni temakhasimende etfu . 
Lizinga lekwenta kungasebenti ligcile kuluhlobo lwemitsi lebulala likhula netimo tesimondzawo . 
Uchaze loku njengesikhala lesikhulu ecaleni lemmangalelwa . 
Kunisela ngekunyenyeta , noma kubita kakhulu kukufaka , kukhombisile kuba yindlela lenhle kutitjalo letinyenti , njengatamatisi . 
Loku kungachazwa ngalenombolo lenkhulu yetimboni letancipha nome letayekela kusebenta ngalowo mnyaka , kungenteka ngenca yekwenyuka kwekungenisa lokukhicitiwe eveni , kanye nekufunwa kwemikhicito lephumako eveni ngenca yaletinkinga temhlaba wonkhe tetetimali . 
Lokunye lokungucalangaye ekusebentiseni imali yesive , njenge temphilo , temfundvo , kwakha imisebenti kanye nekuphepha emphakatsini , kuligalelo lelibalulekile ekwakheni imiphakatsi lephephile . 
Iseshini yeSihlanu yeSishayamtsetfo seSifundza saseMpumalanga kanye neNkhulumo yeBunjalo beSifundza ihlelwe ngalendlela lelandzelako : 
Akusilo kuphela lilungelo lwekuvikela kucashatwa kwebuniyo kodvwa nelilungelo lekungacoshwa budlabha . 
Ngako-ke , tinchubo netindlela titawudzinga kutsi tentiwe kute kulungiswe tidzingo tebhizinisi tesikhatsi lesitako . 
Sasenta tihliphi lebetidvonswa tinkhabi ngemagala etihlahla . 
Emaphesenti alabaphendvulile batimisele kwesekela imitamo yabo ngekusebentisa kakhulu kwekukhutsata . 
Sinenhlanhla imphela kuniketwa lelitfuba lelingakavami lekukhuluma , sicocisane futsi sabelane ngemibono nemalunga eFourth Estate . 
Ngicabanga kutsi kufanele kutsi sente kakhulu wonkhe umuntfu . 
Lena yinsayeya iBhodi lekufanele iyinake ekulawulweni imisebenti kanye netimphahla tayo ekucinisekiseni kusimama kweSikhwama . 
Nomakunjalo , kukhishwa kwalomgomo kucatjangiwe kulesigatjane . 
Umkhandlu Wesayensi yemhlaba kufanele kutsi ucelwe kutsi uphenye kugcwala kwemaminerali aMarais . 
Tinjongo : Kuniketa tinsita letinsha tetemphilo , kutfutfukiswa kanye nekunakekelwa kwetinsita levele tikhona . 
Letindzawo letilandzelako tilungiswa njalo ngeliviki : 
Lendlela yekwenta yemkhandlu yekwakha imikhambatsi yekhabinethi kwentela kulungisa tinkinga letihlangene ngekwengcikitsi isicalo lesisebentako kepha ayesekelwa lwabiwomali lolutimele nekuhlela kwalelitiko . 
Loku kuyacaca kulamathebula lamatsatfu lalandzelako . 
Kubamba kucwaninga ngetidzingo ngendzawo yelihhovisi leLitiko . 
Kusebenta kwencwadzi yekubhalwa kwemphahla akubuki kubhaliswa kwekwentiwa kwemawekshophu ekuhambisa sitoko . 
Nakucedvwa lomsebenti , umeluleki wethekhnikhali utawetfula umbiko loseceleni kumphatsi wemklamo ngemphumelelo yemsebenti kanye netifundvo letifundziwe . 
Lemephu lengentasi ibonisa kufikeleleka etibhedlela kulo lonkhe lidolobhakati . 
Lendlela yekubuka kumele itfutfukiswe kakhulu futsi ingasetjentiswa uma kucalwa kusebenta Kwemiyaleto Yeluhlaka Lwemanti ye-EU . 
Kuyalawuleka : Letindlela letisetjentiswako tenta kuhlela lokumalula , kuhlola lokungabiti lokungangeneleli kungenasidzingo kutsikamete kufundza . 
Kuphakanyiswa kutsi Lenhlangano itawakha sikhungo savelonkhe selwati kanye nelucwaningo kwentela kulungisa tinkinga letinjalo njengekuceceshwa kwalabadzala nesayensi yendlelakwenta yetemfundvo , kuhlolwa kwemtselela wetinhlelo tetemfundvo nekucecesha , tidzingo temphakatsi tekuceceshwa , kanye nalokucuketfwe ekucecesheni . 
Leti nato titawubuyeketwa ekusebenteni ngendlela , kuhleleka ngendlela kanye nekusebenta ngendlela . 
Kubika mayelana nalemitfombolusito leyiswe kutimphiko letetfula tinsita letihamba embili kwentiwa ngekusebentisa inchubo yekulawula lwatiso lwetimali lwe-BAS . 
KuVAT , tinhlawulo tekufayela ngemva kwesikhatsi tivele titingenele futsi sikweledi lekumele sibhadalwe netinhlawulo kucongelela intalomali . 
Sicelo kumele siphekeletelwe ngulamadokhumenti lalandzelako . 
Tindlela tekubona nekutfola emagciwane latselelana lufu kanye netiphilangalomunye tibita kakhulu futsi letinye atikho . 
Tikhatsi letintsatfu tekucecesha emakhansela kanye nebasebenti kungakapheli umnyakatimali titobanjwa . 
Simisomtsetfo lesimcoka seLuhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko kutsi tinsita kufanele tinikelwe futsi tikhokhelwe ngendlela lengadzingi kufaka imali lokuchube njalo kwaHulumende kutigcina tisebenta . 
Lesivikelo siphetse tibophelelo tenkhokhelo ekulahlekelweni lokuvelela sakhamuti seNingizimu Afrika ngenca yesehlakalo selitfuba lekulahlekelwa kwetembusave lesivikelwe . 
Kute sicelo lesifakiwe sekukhululwa ngepharoli yekugula . 
Lithikithi lekuyodlala etiyetha libita lokulinganiselwa kulikhulu etiyetha lebukekako kulamalanga . 
Kubalulekile kutsi kuhlelwa kwenethiwethi yekuhamba kukhuphule ematfuba kwentela labatisebentako bemabhizini lamancane , futsi kungamisi kabi , nobe kuvimbele , tinhlobo letitsite talabatisebentako bemabhizini lamancane nemaphethini ekuhleleka kwemnotfo labonelela imishikashika yendzawo . 
Tihibe letingaba nemtselela ekusimameni kwaloluhlelo kunemphumela kubuniyo kwalabazuzako . 
Imibukiso yavelonkhe neyemave emhlaba yetitfombe letitfwebuliwe ibanjelwa lapha eNingizimu Afrika njalo ngemnyaka , futsi tindondo letinyenti letehlukene tavelonkhe tinikwa batfwebulititfombe bakuleli lakitsi . 
Loku kungaba lesiboshwa besibeke imphilo yasho neyaletinye tiboshwa engotini saphindze futsi samosha imphahla yenkampani ngaphandle kwekuphocwa . 
Tingucuko kuSitatimende 
Uma kuhlelelwa kwekulawulwa kemfucuta ngekwelisiko bekubuke ikakhulukati kugcogca kanye nekulahlwa kwemfucuta , lendlelasu ibita kutsi kube nendlela lephelele nalehlangene . 
Lokuswelakala kakhulu kwebantfu labanebuciko bemsebenti wetandla nabosochwepheshe nalabaneticu nesipiliyoni kuyintfo leletsa kukhatsateka . 
Tikhalo titfolakele emkhatsini nemnyaka . 
Kubikwe kutsi Inshonalanga Kapa yente inchubekelembili lenkhulu ekutsatseni lemisebenti leminyenti leyehlukahlukene . 
Kufaka ekhatsi incenye yalesimo sebuphuya - kokubili kuba yimbangela nemphumela wekuswela . 
Kuletikole , ayikho imali yesikole lekuphoceleleke kutsi ibhadalwe . 
Umnotfo wesigodzi ulawulwa kakhulu ngumkhakha wekukhicita . 
Ithekhinoloji ikwente kwaba malula kutsi umsebenti utsikamete imphilo yakho . 
Umphumela weSiphakamisomtsetfo kuTekuvikela Kukubuketa Tekuvikela , loku lesinenkhulumo mphikiswano yako kulemini yanamuhla . 
Mhlaba wonkhe , letinyatselo tekulawula timali tahulumende sekuyandza kutsatseka kwato njengemathulusi lanemphumelelo ekusiteni kubukana nelubhubhane lwekuzimuka kakhulu ezingeni lelinanibantfu . 
Ema-ejenti eSikhungo setincingo aceceshwa kahle futsi ahlolwe ngalokuchubekako , kucaphela kanye nekufundziswa lokuholela ekutseni kube nekwenetiseka kwemakhasimende , kuncipha kwesikhatsi sekushaya umugca kanye nekukhombisa samba lesikhulu semininingwane yaloshaya lucingo kwekucala . 
Nome ngukuphi kubeka nekwabiwa kwetintfo tabo tembukiso ngesikhatsi sembukiso nasemuva kwaso . 
Kutawusimamisa kusebentisana nebaphatsi betinkapani tekuhamba ngekubhidela emayunifomu ladzingekako , imigomo yekubuyeketa nendlela leyatiwako yekuholela . 
Kuphocelelekile kutsi onkhe emakhansela ente umzamo lohlanganisiwe kutsi abe khona kuletifundvo bese kutsi nawalapho , ahlale akhona kute kuphele lesifundvo . 
Imisebenti yalamanye ema-NGO emhlaba awasisiti kulenchubo yetfu . 
Kusita ngekufaka sandla ngalesikhatsi senchubo yekuhlolwa kwemabhuku . 
Umbiko welucwaningo lwemakethe loniketa imiphumela yelucwaningo lwemakethe lolwentiwe , lokufaka ekhatsi nemagama ebatsengi lengahle babekhona . 
Tiphindze futsi tikhombise kutsi kukhulumela kwabiwa kwetindleko kuhlala njalo kukukhutsata likhono lako lekufezekisa kanye nekugcwaliswa kwemalingena yahulumende ; kutsi kufakwe lokunye esikhundleni sako . 
Inhloso yemasu bekukukhombisa emalungelo ebalimi kulabatsintsekako , kukhanyisa lesikhatsi lesibekiwe sekubonisana , ngembi kwekutsi nome ngukuphi kucoshwa ngekwemtsetfo kwenteke . 
Lesehlakalo lesibi kakhulu sekubona umshana wakhe lomdvuna abulawa phambi kwakhe sisibonelo sinye nje sesehlakalo lesibuhlungu kakhulu lesibanti . 
Loku kungasita kuchaza lokucombela kwase-UK . 
Kuncono kakhulu ucale , endzaweni yekucala , ngedizayini yembutfo lokuvunyelwene ngayo lefinyelelekako naleyo Ndvuna Wetetimali ativa kutsi angakhona kuyiphakela ngekwebhajethi . 
Njengemphumela , waloko , kukhona kwelitiko kwakha ematfuba lamakhulu abosokontileka labebancishwe ematfuba phambilini kubekelwe umkhawulo . 
Kungasebenti kahle sekukonkhe kwetekuphepha yintfo lekhatsatako lechumene ngendlela lengachazeki nebulukhuni betinsayeya bakulawula tekuphepha kulendzikimba yekugcwala ngalokwecile kanye futsi , nekuba nelulaka ngalokwecile kwebahlali basetindzaweni tekulungiswa kwetimilo labanetigwebo tesikhatsi lesidze . 
Leligama le-Clover selibe ligama lemkhicito lowatiwako emakhaya eNingizimu Afrika ngetulu kwelikhulu leminyaka . 
Nanoma sikimu lesisha sesaphulelo se-DTI samukelwa ngentfokoto lenkhulu , kubonakala ngatsi bakhiciti bendzawo basengakaphendvuli kulelitfuba lelikhulu . 
Uma ngabe lenye indzawo yekubhalela inganiketwa kulencwajana , konkhe kutawulunga . 
Lapho khona lilunga lingakhoni kuta emhlanganweni , loyo latjintjana naye angawuhambela umhlangano avale indzawo yakhe . 
Loku kungadzinga timali lehlukaniselwe ticu letitsite . 
Kutfutfukiswa kweluhlakamsebenti kwentfutfuko yendzawo kuyintfo lebekelwe embili . 
Lemikhombandlela nemiyalo kumele inike tinyatselo tekujeziswa letitawutsatfwa kulelo phoyisa nome umshushisi longahimbisani nawo . 
Betimali teMbuso basungule tinkhombandlela kantsi batawusekela ematiko netikhungo kutfutfukisa kwelashwa nekuvetwa kwaloko kusetjentiswa kwemali . 
Emadokhumenti lakhishwe ngumcashi ngenhloso yekunika ithenda afakiwe eluhlwini lwedatha yethenda . 
Samba intfo lenikelwe sona inkontileka , bubanti bayo buchazwa kuSikwleti seManani , loko lokufunekako lokuchazwe kabanti nome kuphi kodvwa linani lemsebenti lona alikalwa ngemayunithi . 
Loluhlelo luphindze futsi lucinisekise kutsi lendlela legcile kumiphumela ifezekiswa ngendlela lefanele kuto tonkhe tigaba tahulumende . 
Ngesikhatsi saleyo mihlangano , letincomo teLikomidi leSigungu saVelonkhe letilandzelako taphakanyiswa kutsi tifezekiswe litiko . 
Lolu luhlangotsi lokumele lutfole kunakekelwa ngalokuphelele . 
Labo betfu labatfolakala bane-HIV batawutfola ekugcineni kutsi siyagula bese sidzinga sikhatsi lesidze selivu yekugula . 
Lolokucuketfwe nguleSekhula kufanele kwatiswe kuto tonkhe tisebenti . 
Ikhanola inemisebenti leminyenti , kokubili ledliwako nalengadliwa . 
Fezekisa futsi unakekela tindlela tekusebenta letiphephile njengobe kuphawulwe tinkhombandlela letivamile netinchubomgomo . 
Inhloso yalombiko bekukubona butsakatsaka kulenchubo yetemphilo kanye nekutfola kuvisisa lokuncono kuletimbangela letikhona , khona kungenelela lokufanele kungentiwa . 
Kute sihlanganyele sidzinga umbutfo wetemphi lonemandla nalophilile , lokhombisa umtselela wetfu , lofuna inhlonipho futsi lofaka inshisekelo kulelivakati letfu . 
Lolwati luyincenye lebaluleke kakhulu yetekuhlela nekutfutfuka . 
Bufakazi lobuphelele balesicelo lesingenhla kufanele buhambisane kanyekanye nekhophi ye-akhawunti lefanelekile yamasipala . 
Sekusikhatsi manje emanani entsengo yekutsengiswa kwedayimani lengakalungisa angulaphakeme kakhulu kunalawo edayimani lepholishiwe . 
Balekela kuhlanyela nangabe kubandza , njengoba timo letinjena , tichubekisa kuhlaselwa tifo letivimba kumila kwenhlavu nekukhula kwelitfonjane . 
Ngenca yekubandzeteleka ngesikhatsi , angeke kukhonakale kuphendvula kutiphakamiso letitfolakele ngasinye ngasinye . 
Kute utfole lwatiso lolubanti ucelwa kutsi ubuke Titatimende Tetetimali Temnyaka tekubuyisa Tindleko . 
Kufezekisa nekulandzelela kusebenta ngemphumelelo kwetinchubo tasesibhedlela , tinhlelonchubo kanye nekwenta kutisalelimuva tekusebenta temalanga onkhe . 
Lokutfola kabanti kwalelitfuba lelitsembisako libangelwa nguloludzaba lwekutsi lena yindlela lesetjentiswa kakhulu nalefinyelelekako yekuphatsa ibhizinisi lencane ledzinga bukhulu lobulinganene ikakhulukati kumabhizinisi lasafufusa etindzaweni tasemakhaya . 
Ummeleli unelilungelo lekutikhipha kulesicinisekiso ngekutsi adiphozithe leso samba lesicinisekisiwe kumzuzi , lapho sikweleti semmeleli lesilapha ngentasi sitawuphela . 
Kubakhona kwethekhinoloji lohamba nayo emkhatsini wesive nje kuniketa litfuba lelihle lekutsintsana netigulane nemmango ngalokuhlukene . 
Kufanele kube yitheknoloji lefanelekile lengabiti . 
Inchubomgomo yetetimali yaseNingizimu Afrika ibonakalise kubeketela lokunemandla ngesikhatsi sekuntengantenga kwetetimali temhlaba jikelele . 
Emakhophelethivi ekumaketha asita ekutsengiseni imikhicito yemalunga awo kanye nekukhulisa inzuzo latitfola ngaletimphahla . 
Likomidi Lemisebentitsite kufanele lihlanganyele ekusiteni Lihhovisi landvuna kanye nelitiko ekucazululeni letinkhinga letikhona kutemfundvo lephakeme . 
Tinhlangano letinyenti tenta tinhlelo tekucecesha beticu , titfutfukisa emakhono kusuka entasi kuya etulu , ngembono wekucecesha futsi nekugcina lamakhono lamahle lasakhona . 
Basebenti labasikhombisa babike kutsi baphatsi babo basebentisa luhlolo lwekusebenta kwabo kubajezisela tehlakalo takadzeni . 
Tihlole ngekwakho , ubuke futsi ulungise sidzingo sakho sekufundza . 
Tindlelakuhlola tekucashwa tibeka kutsi onkhe emalunga elicembu lelimakhako kufanele kube lifundzisa lesifundvo lelifakele sicelo saso . 
Masipala , ngekutsandza kwakhe , utawukhokhela imali emkhatsini wetinsita nesikweleti . 
Kucaphela ndzawo tonkhe kufanelekile ngoba kusimondzawo sekufundza angeke kwenteke kutsi wati kutsi ngubani lone-HIV . 
Kuyasenelisa kakhulu ngoba sicaphele kutsi kwabiwa kwetemfundvo yebantfu labadzala kanye nekuceceshwa kulomnyaka sekukhulile . 
Loku kuchubeka kube nemtselela kuleminye imiklamo lehlelwe nguSosikhwama weSifundza . 
Awekho emakleyimu lanjalo enkhokhelo lengetiwe latawucatjangelwa , ngaphandle : 
Kucinisa indlela yekuphatfwa kwetisebenti netimali kuze kwentiwe ncono tekusebenta . 
Ithekhnoloji Yelwatiso Masipalati uneyunithi ye-ICT leyasungulwa nalesebentako . 
Kodvwa-ke , kwehluleka kwalomklamo kusebenta kutawutselela ekukhishweni kwetimali . 
Kwehlwaywa , kanye nekumbiwa , kwetimbiwa nemitfombolusito yephethroliyamu eNingizimu Afrika sekube ngulokukhulunywa ngako kumitsetfo leshaywako leminyenti kuleminyaka . 
Ngakoke kuphephile futsi kufinyelela ku-inthanethi kuyatfolakala kubo bonkhe bahlali baseminceleni yamasipala . 
Indlelakuhlola yeluhlolo kanye nemihlahlandlela : Kute unikete luhlolo lebungoti be-ikholoji kunesidzingo setindlelakuhlola tekuhlola . 
Ngalokubuyela emuva , kwabonakala kutsi loluhlu lwemibuto bekufuneka lube nemibuto lelula kakhulu , noma kunjalo , liwentile umsebenti . 
Tive letinyenti letivela emhlabeni wonkhe tanikela lokunyenti tentela tsine kutsi sikhone kubungata lenkhululeko lamuhla . 
Leli ligalelo lelikhulu ekwenteni ncono timphilo tebantfu . 
Imiklamo lehlanganyelwe nema-NGO angahle abe sisombululo sesikhashane . 
IManuwali Yekwentiwa Ncono Kwekuhlaliswa Kwebantfu ilithuluzi lekuhlela lelikhetsekile leli lelasungulwa ngeTinhlelo Tekuhlola Tekwentiwa Ncono Kwetindzawo Tekuhlala letidzinga kusatjalaliswa kubo bonkhe bomasipala basekhaya nebetifundza naselucedzisiwe . 
Lesinyatselo sisukela kumtamo wekubambisana emkhatsini weLitiko leTekulima , Litiko Letindzaba Tesimondzawo kanye Nekuhlelela Intfutfuko kanjalo nemkhakha wangasese eNshonalanga Kapa . 
Uma utfola imphahla , tindleko temphilo yemphahla tiyabukwa futsi loku kufaka , tindleko tekutsenga , tekusebentisa , tekunakekela netekuyilahla . 
Kulungiswa njalo ngemnyaka kwelithulusi lekulwa nemlilo etibhedlela kanye nakumitfolamphilo yesifundza kuSigodzi seNshonalanga neLugu kungulenye intfo lebekelwe embili . 
Inkhaba yalelidolobhakati yindzawo lekugcilwe kuyo mayelana nekwakhiwa kwelidolobhakati lelinemahhovisi lamakhulu ematiko ahulumende kanye netikhonkhwane letibalulekile , konkhe loku kungekhatsi kwendzawo yemmango lephakeme kakhulu . 
Tiphatsimandla letine letisuka ehhovisi lelikhulu nato tihambele lolucecesho lebeluhlelwe nguSomafa Wesifundza . 
Litiko lasungula licembu lekulawula imphahla , lelitawusebenta kulawula imphahla yelitiko . 
Ngikuhlolile kusebentiseka kwalolwatiso lwekusebenta lolubikiwe kutfola kutsi ngabe lubekwe ngendlela yemitsetfomgomo yeTemafa Avelonkhe yekubika ngemnyaka kanye nekutsi ngabe lokusebenta lokwabikwa bekuhambisana yini netinhlelo letihleliwe . 
Tivuno tiphasi ngenca yemikhuba lengakafaneli yekulima , simo lesibi semhlaba nekufinyelela lokunemkhawulo kutintfo letifana nenhlanyelo lengahlushwa tinambutane , bomanyolo kanye netibulali tinambutane . 
Kusetjentiswa kwebantfu labangakabhaliswa ngendlela kuchazwe ngayo ngenhla , noma kuhluleka kuletsa luhlu lolubalwe ngenhla , kufuneka kube licala lebugebengu . 
Imphahla ikhicitwe nini , ngekwemkhicito , ngekuhlela noma kubaluleka nekuhlanganiswa lokukhulu kwetincenye , imiphumela yemikhicito lemisha levunywa kutemnotfo leyehlukile ngendlela ingayo , injongo noma kuyisebentisa kutincenye tayo . 
Titolo letinyenti tiphindze titsengise imikhicito ngekuhlukana . 
Ngakulolunye luhlangotsi , uma lomgudvu wemfucuta letsatselanako utfola kakhulu imfucuta kantsi loko kungalahlwa ngemgudvu wemfucuta levamile , tindleko tekulungisa kanye nekulahla titawenyuka kakhulu . 
Linani leluhlolo lwemabhajethi esifundza kucinisekisa kuhambisana , kwemukeleka , kusekela nekwenelisa . 
Tizatfu tekucitsa sicelo sekubhalisa tingafaka ekhatsi lokulandzelako : 
Loku kusita ekwenteni kabusha bocalangaye kulusebentisomali kanye nasekutsatseni tinchubo tetinchubomgomo ngekukhetsa lokunelwatiso lolunengi letitawukhona kutsi tenteke kuthemu lesemkhatsini . 
Yenta luhlelo lwendzawo levulekile lecinile lesebentako loluhlanganisa tigaba letihlukile tendzawo yekuhlala kute kungetwe kusakhiwo sesemadolobheni lesisebentako . 
Sicela wati kutsi lesikhangisi asikacondziswa kutisebenti tahulumende kuphela . 
Umphakatsi unelwati lolujulile lwendzawo loluletsa kulomklamo kanye nekuvisisa lokuyimvelo kwaletimo tasendzaweni nekuhlobana . 
Sebentisa tintfo letivela kulenhlobo yenhlakanipho ngekwesimo sesikhatsi samanje . 
Hulumende wekucala waseNingizimu Afrika lokhetfwe ngentsandvo yelinyenti utfole Temisebenti yaHulumende lebetinemsebenti wekwenta kube nekulingana lokubalulekile kutemnotfo nakutenhlalo , kodvwa bewunemandla lamancane ekwenta njalo . 
Kwengeta , umklamo wekutfutfukisa nekusayina Timiso Tekusebenta Kwebudlelwano Bematiko Ahulumende nabomasipala kwentiwe kulomyakatimali . 
Loku kufakiwe kunkhomba yalokuphumako yekucala yenjongo yekucala . 
Macondzana nemagagasi latjekile , kutungeleta kwemaseli ngeke kulingane , kantsi umkhuba wemisinga lehamba isuka elugwini iye elwandle kutsi igelete ilandzele iseli yemsinga wemanti kuphela . 
Lelibandla Jikelele litawuphindza futsi lakhiwe lihhovisi laBomabhalane ngekwetikhundla . 
Kushodelwa kwekuphakelwa ngemanti kakhulu kwenteka ngesikhatsi kukusehlobo lapho sidzingo semanti sisikhulu , nekusentjetiswa kwawo kwenteka . 
Lesigaba lesilandzelako siniketa kubuketa lokunenshokutsi legcwele , kodvwa lefinyetiwe yetinkhomba letiphambili temphilobantfu leticondzene nekuhlela nekubhajetha kwabomasipalati . 
Linani kumele likhokhelwe ngekwekuphakelwa kwebhajethi yelitiko . 
Intfokoto yelive letfu isuka kulelitfuba lekwamukela egameni lelivekati i-Afrika , lomunye umhlangano lomkhulu kakhulu emhlabeni wonkhe , lapho khona situkulwane lesinengi singeke siphindze sikubone emphilweni yaso . 
Leyoncenye ngahle , vele , ibe ngekwemgwaco , ngajantji , ngemgudvu nome , uma kukhoneka , ngemoya . 
Bufakazi benkhokhelo bato tonkhe tindleko letitfolakele ngesikhatsi uvakasha kufaneke aniketwe . 
Tinhlanti letibulewe yi-asphyxiation , uma kuphela kutinhlanti letingakahlali kakhulu , tingadliwa bantfu . 
Lithange lemchamo licitfwa onkhe malanga . 
Lokuhlala bahlaselwa bemtsetfo kukhubata emabhizinisi abo ngobe sitoko lesitsatfwako abaphindzi basitfole . 
IYunithi lekungiyo lebukene nekutfutfuka kwetinchubomgomo tekulawula tebasebenti kanye nekuniketa kusekela lokuvakalako ekuciniseni kuniketwa kwetinsita . 
Umklamo wemanti locedziwe kulabomasipala labasihlanu ufaka ekhatsi kukhiwa kwemanti emifuleni nasemadamini ayiswe kutilondvolotimanti , sibonelo , emathangeni ngembi kwekutsi asabalaliswe ayiswe emakhaya . 
Tonkhe tincumo letitsetfwe letihlobene netemfundvo eNshonalanga Kapa tentiwe ngesidzingo sekufinyelela kulemiphumela yemfundzi leshiwo . 
Kuletiboshwa netisebenti ngalokufanako , kuletse indlela yekwamukeleka kulemisebenti labayenta onkhe emalanga lekungulokwentekko kuwo onkhe emajele . 
Kubalulekile kutsi sigaba sendzawo sihlanganyele ekwenteni tincumo letimayelana nemali letawusebenta kubhadala tintfo letitindleko tekusebenta kutikole letitsite . 
Kanye nekugcina emarekhodi angempela nekurekhoda imicimbi lesisesitediyamu ngulabadlala indzima , sibonelo , kuchumana ngemsakato wemoya ekulawuleni sicuku . 
Tikhungo tetindlu talabahola kancane titawumenywa kutsi tifake ticelo tekucinisekiswa kufaneleka futsi kutawuba tikhungo tetindlu talabahola kancane kuphela letitawufanelwa kutsi selekelelomali kanye netimali letinkhulu tekuchuba lomklamo . 
Inhloso yayo kucondzisa imiklamo iye ematikweni lafanele nema-ejensi ngenhloso yekwesekela lokungetiwe nekusimama . 
Timakethe tetikhangiso tase-Afrika tiyakhula , futsi bacondzisi baseNingizimu Afrika basetjentiswa ngemazinga lakhulako njalo ngekulandzelana kweminyaka kutinkapani letibamba lichaza . 
Likomidi lelincane leKutiphatsa kanye neNhlalo laya kuyoceceshwa ngemisebenti yalo kanye nalelikwentako labuye labamba iwekshophu kutfutfukisa luhlelo lekusebenta ngemva kwekuphela-kwemnyaka . 
Lomuntfu kufanele ente lomsebenti weTrasti lochumene nemarekhodi ayo , ema-akhawunti kanye nemashidi ekulinganisa . 
Tindzawo lekufanele tibukwe kakhulu ku-FPS kusebentisa nekunakekela kwenchubo letayelekile yekusebenta kuto tonkhe tikhungo te-FPS . 
Bufakazi lobucondzile ngekwehluka kwemanani kuya ngekuhumusha . 
Lapho kungakafakwa kusetjentiswa kwemtsetfo khona , tinhlangotsi titawusolo tinelilungelo lekubita inkhokhelo yekulungisa lokwetayelekile kwemtsetfo kute kufike sikhatsi longasetjentiswa ngaso . 
Timali letikhokhelwe ngematransfer nato tingandluliselwa . 
Nangabe ema-oda etimphahla afakwa ilayisensi yekukhipha imphahla kulelive lapho luphakelo lubuya khona iyadzingeka , Sonkontileka utawu : 
Kusungulwa kweSikhungo seKulawulwa kweNhlekelele sitawakha incenye yalenchubo . 
Emakontileka ekusebenta kwangamunye asuka kuLikhadimamaki Lelisimeme laleKoporasi lelisetjentiswa nguleKoporasi ngemnyakatimali ngamunye kusisebenti ngasinye . 
Lucwaningo kanye netimphendvulo telikhasimende letentiwe kuniketa ikhwalithi yemikhicito yelwatiso . 
Ucabanga kutsi bantfu bakubona njengemholi , futsi wena ungatsandza kukhunjulwa njani ? 
Kukhutsata lizinga lelihle lekunakekela kwemanesi njengobe kusho emazinga etikhungweni tekunakekelwa ngetemphilo kwesigaba lesisisekelo . 
Sinyatselo sekuvuselelwa kwaletimoto letinyenti ngekubuyiswa kwato tonkhe tikweleti letisemuva , kutfutfukisa nekusebentisa tinhlelo tebhizinisi kanye nekwenta ncono luhlelo kuyenteka . 
Kuvikela tento tekukhohlakala futsi nekucaliswa kwetinyatselo tekulawula letengetiwe kusala embili futsi . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi ibhizinisi lekalwako itawukwati kutfola emaphuzu ekutfutfukiswa kwebhizinisi sonkhe sikhatsi letimali titawube tingakhokhelwa ngaso . 
Caphela : Uyacelwa kutsi ukhombise sikhatsi sekuletfwa kwekhotheshini lekufanele kutsatfwe njengalokusebentako uma uphumelela kutfola lomsebenti . 
Samba semaphuzu ekuhlolwa kwebhidi leniketiwe , ngulesamba lesi : 
Esikhatsini lesidlulile lomkhakha utfole kunakwa lokuncane kuhulumende mayelana nekusekelwa kwematfuba emsebenti kanye nekusimama kwemphilo yebantfu kutemnotfo . 
Kute namunye wetfu lesilapha longakate atsintfwe ngulesehlakalo lesimbi . 
Luhla lwekusebenta ngemali lolunemininingwane lweminyaka lemitsatfu luyadzingeka kucinisekisa imininingwane leyanele kukala nekulandzelela kwetfulwa kwemiklamo yetinsita . 
Ngalena ndlela intalo yahulumende , libhizinisi nemphakatsi kungavikeleka . 
Inchubomgomo kufanele igcile ekunciphiseni kungalingani ngekusungula imisebenti leminyenti , kulwa nekuhlukunyetwa kwemandla emakethe nekungeta siciniseko sekutfola imalingena . 
Itsini imicabango yenu ngebaholi labasikati ? 
Hulumende kufanele atiphendvulele ebantfwini bakhe . 
Ematfuba emsebenti abaluleke kakhulu . 
Lokudzingeka kakhulu tifiso netento tepolitiki . 
Ngetinhloso tekutsenga nekutsengisa lokunconotekako , ibhendi yesimo seBEE ngayinye , emazinga kusuka kulinye kuyawufika kusiphohlongo , linikwe umsebenti kulizinga leBEE lekubonakala lekutsenga nekutsengisa . 
Ngoba tinshisekelo tahulumende yiyahluka kundzawo nendzawo , lesimo nebubanti bemalungelo nemitfwalo kuyahluka indzawo ngendzawo . 
Lesidzingo singahle futsi sifune kutsi ifemu ichibiyele noma iphrinte kabusha emalethahedi latawuhlala njalo akhomba kubakhona kwetingucuko letincane kumagama ebacondzisi . 
Satiso seLilungelombhalo 
Imisebenti leyentiwa nawukhulelwe kufanele ifake kuboniswa ngetelufuto , kuhlolwa-ngembi kwekutala kanye nekutikhetsela kukhokha sisu . 
Indzawo yekusisa lelawulekako nalephatfwe kahle ngekuhambisana nemitsetfo , ngekuhambisana nekutfolakala kalula kwetincwadzi ngaso sonkhe sikhatsi . 
Sicela ukhombise inombolo kanye nelusuku lekuvalwa kwethenda kumvilophu . 
Lapho kunekwehluleka khona noma kwesabisa ekusimameni kwemnotfo wetfu-lomkhulu noma ekuniketweni kwetinsita , sidzinga kucinisekisa kutsi inchubo yetfu yekungenelela isivumela sisebente ngekutikhandla futsi siphutfume . 
Lilunga linesibopho sekucela letinhlelo kuLitiko . 
Linganisa luhlobo , bungako kanye nemvelaphi yemfucuta , nyalo nasesikhatsini lesitako . 
Kunetindzawo letincono kakhulu lapha . 
Bakhombisa njalo kusetjentiswa kwesikhatsi lesengcile , loku futsi kungacatsaniswa netinhlobo tesikhatsi sanyalo nesikhatsi lesitako . 
INDLELA YEKUFAKA : Kufanele kutsi ticelo tihanjiswe kulamakheli lalandzelako : 
Ngekuhambisana naletinjongo Temasu Ekukhulisa Elitiko , Litiko lutawuniketa kugcila ngemandla ekufakeni sandla ekwakheni Timboni letibukene Nemasiko eGauteng . 
Lokwakhiwa kwetimakethe tasemadolobheni kwenta bosomabhizinisi labasafufusa kutsi bakhone kufinyelela kuletindzawo letinemphumelelo . 
Balingani labalimele noma emalunga emimdeni ebashayeli labenta lokungakalungi kanye nebagibeli betidududu lababhadalako batawuba nelilungelo lekutfola tinzuzo . 
Kwengeta , Lelitiko libophelelekile kusebenta ngekhatsi kweluhlaka lwemtsetfo loluvamile , lokufaka ekhatsi Umtsetfo Wemsebenti Wesive kanye Nemitsetfo yekuphatsa lemisha Yekuphatsa Sive , Umtsetfo Wekuphatsa Timali Tesive , Imitsetfo yekuphatsa lemisha , kanye Nemitsetfo yeBhodi Yemathenda Yesifundza . 
Uma ngikhula , besisebentisa emakhandlela nemalambu apharafini . 
Kusebenta njengesimemetelo sesifungo sekusetjentiswa bomasipala kanye nemikhakha yamasipala ekucinisekiseni kutsi nangabe imphahla kanye nemisebenti letfolwako , tonkhe tinyatselo letifanele tiyentiwa kute kulwe nekusetjentiswa kabi kweluhlelo lwekulawula kutsengwa kwemphahla . 
Tinsita Tekwelashwa Kwesimo Lesiphutfumako : Tigcila ekutfutfukiseni takhiwonchanti tetinsita tekwelashwa kwesimo lesiphutfumako . 
Lesifundvo kumele sibe yimoduli lemfisha lechaza ngalokucacile tindlela letinyenti tenkhohlakalo nekutsi yini ledzingekako kwakha tinchubo letihlangene tekuvimbela kudla ngemacebo . 
Lokubalulekile kukwati nekukuvisisa , noma kunjalo , kwekutsi letamba atikhishwa kumabhajethi abo kanjalo kodvwa tifakwa kulokukhokhelwako kwentela tintfo tetimali kuvumela lokulungiselelwa kwekubala lokukhona . 
Ngalesikhatsi basuswa , bafakiticelo bebanebunikati lobugcwele bemalungelo kanye nemalungelo emhlaba longakabhaliswa . 
Bekaseloku avalelwe esitokisini kusukela ngeNhlaba nonyaka kube tinhlelo letibange ekubuyiselweni kwakhe emuva tilandzelwa . 
Inhloso yekhathalogi 2 kuniketa sibutsetelo sato tonkhe tinhlelo letikhona tekulawula imfucuta ezingeni lendzawo , sigodzi kanye navelonkhe lesatisiwe kulekhomishini . 
Lwati , emakhono , kucecesha kanye nekwati kusebenta lokudzingekako : Lwati lwemtsetfosimiso kanye netinchubomgomo letimayelana netitfutsi tahulumende . 
Lenchubomgomo ingabuketwa iyonkhe , noma macondzana netinkhomba tendzawo yekusebenta ngamunye , naletingucuko tingacondzana etigabeni letehlukene kusekela kutingucuko leticondzene ngco netindlelasu , tinhloso noma tinchubomgomo . 
Tinsayeya tenhlangano tincane kakhulu tikwesimo lesinjengalesi , kepha bambalwa banikati bemiti lebafisa kuphatsa tonkhe tinhlangotsi temanti abo langcolile . 
Letigaba letine titawukwakha incenye kuhambisa kutfutfukisa kwenchubo yekuphatsa lwati kuSotimali weSifundza . 
Umphakatsi ungakhomba tidzingo ukale nentfutfuko . 
Singahle sisebentise iDatha kukujwayeta nekutfutfukisa sipiliyoni sakho kulelisayithi . 
Kulucwaningo lolwentiwe eNshonalanga Kapa , cishe bomake lababili kulabatsatfu bebadzakwe ngalokwecile ngesikhatsi babulawa ngemadvodza noma balingani babo . 
Kwengeta , Temafa eSifundza kumele temukele umsebenti wato njengelitiko leliholako ekwenteni kancono kuphatfwa kwetimali kwentela kwandzisa tinzuzo kumitfombolusito lesetjentisiwe . 
Kukhishwa kwemfucuta lenelizinga leliphansi lemisebe lenesivinini lesikhulu iye kundle noma ishiswe ngemakhemikhali kanye neluhlobo lwemfucuta lefakelana tifo kutawuholela ekubeni nekuhlangana lokukhulu . 
Kulenchubo , kulungeleni kufundza kumizabalazo yalabanye bantfu . 
Lisubuciko lelihlose kwenta kancono timphilo tabomake nemindeni emapulasini lwafezekiswa etindzaweni tasemaphandleni letintsatfu . 
Lokujajwa Nemakomidi eThenda anemsebenti wekucedzela lenchubo yemathenda . 
ENingizimu Afrika , letinye tinkholelo tidzinga kungcwaba tintfo letitsite temfucuta yetitfo temtimba . 
Kutsenjwa kutsi kutawuncishiswa lesikhatsi sekusebentisa kusuka kuleminyaka lesiphohlongo leyashiwo ekucaleni . 
Kuchumana nemalunga emindeni kanye nebangani kufanele kutsi kugcugcutelwe ngobe kudlala indzima ekuhlanganisweni futsi lokute tihibe loku futsi kufanele kutsi kuncatjelwe kuphela etimeni letinkhulu kakhulu . 
Tincomo : Sendlalelo lesinemandla sahulumende wendzawo ; sipiliyoni kunaku lokulandzelako : luhlatiyo lwelwabiwomali nekuchumanisa ; litiko letimali emkhakheni wahulumende . 
Intfutfuko Yelisu lekugucula Kudla kulungele kusetjentiswa kanye neLuhlelo Lwekusebenta ngenhloso yekunonophisa kukhula kumkhakha wekugucula imikhicito yekudla seyiphetsiwe . 
Lamanye alamaphuzu afaka kuniketwa lokungakalungi kwetinsita , lizinga lelisetulu lekungasebenti ikakhulukati etindzaweni tasemaphandleni , kukhula kancane kwemnotfo kanye nekuhlukaniseka kwasekuhlaleni etindzaweni tasemaphandleni . 
Emaphesenti atawukhombisa kusebenta kahle kwesakhiwo . 
Bayajuluka , bakhale bafundze nekubonga letikhatsi letingapheli tekutilolonga netingucuko tekhoriyografi letivame kuba yincenye yemkhicito . 
Lenselele ngulapho kubekwa kwemaphepha kungakahleleki noma lapho kunebantfu labandlula kumunye labakleyimako . 
Nanome kunjalo , emazinga laphasi ekucedza sikolo kanye netindzaba telizingasimo letemfundvo kanye nekuhambisana solo kusaseyinkinga lemcoka . 
Kungahambisani nanoma ngikuphi kwaletidzingo letingenhla kutawenta kuvunywa kwalekhotheshini kungasho lutfo . 
Sikhala sesikhundla sekuba Ngumsiti Wemcondzisi Welizinga naso sahlala sivulekile sikhatsi lecishe sibe tinyanga letisitfupha . 
Letinsayeya letikhonjiswe ngentasi tabukwa ngekungetwa kwebukhona kwekuphatsa , kugcwaliswa kwetikhala sikhatsi nesikhatsi , kwakhiwa kwemakhono , kweluleka nekucecesha kwekulandzelana : 
Ngalokusobala , lena naleminye imibuto itawuba sisekelo semhleli mayelana nekuhlanganiswa kwemanethiwekhi ekuhamba nawetitfutsi tesive . 
Faka kulokungeniswa kwethenda nome nika umcashi nome ngabe ngutiphi tithifiketi njengaloku kushiwo kudatha yethenda . 
Kubhalisa , kuniketa imvumo nekwentiwa ncono kwato tonkhe tindzawo letinemigodzi tekulahla imfucuta kwentela kuhlangabetana netidzingo tenkhombandlela kutawubita kakhulu futsi kudzinga kuhlela ngekunakekela mayelana nemali lekhona kanye naleminye imitfombolusito . 
Kuhlolwa kwetincwadzi teklasta nekubika ngesitoko . 
Umphumela kube kutfutfukisa tindlela letehlukene tekubambisana emkhatsini wemanyuvesi , lamanyenti awo abhekise kuticu temfundvo lephakeme letingetulu kwalesinye sicu . 
Akutsintsi imimango lenelusha kuphela , kodvwa nemacembu langalimateka ngasetimalini futsi . 
Emalunga emphakatsi lafisa kubutisisa nge nchubo yesikhungo angachumana na : 
Indvuna icasha sihlalo emkhatsini wemalunga aleKhomishini emva kwekubonisana naleKhomishini . 
Umgomo ngco welithulusi letenhlalo letetindlu leganele kuchuba kukhicitwa kwetindlu tahulumende letilawulwa ngalokuyimphumelelo etindzaweni lapho khona kufunwa ngemandla kwetindlu tahulumende noma letilawulwako , tato tonkhe tinhlobo , tikhona . 
Kwenta loko kuhlelembisa kuvamise kuba yindlela lencono yesikhatsi lesidze letsembekile kanye naleyongako ekulweni netinambukatana . 
Emabhodi emanti atawentiwa abuse ngekwentsandvo yelunyenti abuye alungiswe kabusha nemsebenti wawo ukhuliswe kufaka ekhatsi kutfutfwa kwendle nekuniketwa kwetinsita leticondzile kubatsengi uma kungekho baphatsi labasebentako emmangweni . 
Bakhiciti bemfucuta bavela kuyo yonkhe imikhakha , kufaka phakatsi timayini , isayensi yetinsimbi , emandla agezi , tekulima , tetimboni , tekutsengiselana , tekuhlala kanye nemphakatsi . 
Bahuci betindzakamiva lebabelana ngetinyalitsi bangatselelana . 
Lokutsi Losodolobha Lomkhulu , loneligunya , utsatsa letinye tinyatselo kwenta ncono tetetimali bese wenta ncono kuphakela kwetinsita Kwemkhandlu nekutsi umbiko wetfulwe Kumkhandlu . 
Lesetayeti siveta umbono wekutsi kuchubekela embili kulomasipala , njengesakheko setembusave akukantjintji lokutseni kuletikhatsi temijikeleto telukhetfo letimbili . 
Yini lefise kuyisebentisa ? 
Intalo letfolakele kulokusisa imayelana nelinani lelifakiwe Nenhlangano Yetimali Tahulumende Ebhangingodla LaseNingizimu Afrika . 
Umbandzela lophatselene naletivumelwano temali wetfulwe ngaphasi : 
Lombiko kungunyalo uyacatjangisiswa ngekhatsi kuhulumende , emva kwaloko utawubekwa embi kwePhalamende kutsi iwubuke . 
Ngemphumela waloko , onkhe ematiko kufanele kutsi atimbandzakanye ngco kulenchubo yekuhlela intfutfuko lehlanganisiwe . 
Sidzinga kuvisisa kwekutsi kulengcikitsi imitamo yahulumende yekulwa nebuphuya , kuswelakala kwemsebenti nekukhulisa umnotfo kufanele kucinisekiswe ngalokundlulele . 
Kuletinhlelo letimbili tasekhaya letibuyeketiwe , yinye kuphela lekuyindlela yekucokelela lwatiso lensila . 
Letinkhinga letimbili lekukhulunywa ngato phansi kwalesihloko tinkhinga tekubandlulula ngekwebuhlanga kanye nebulili . 
Ngaloko tibonwa njengesilinganiso selikhono lebantfu lekuphila imphilo lendze lenemphilo , kukhulumisana , kuhlanganyela emphilweni yemmango nekuba nemitfombolusito leyanele kutfola kuphila lokunesitfunti . 
Njengoba lena kuyinchubo lebanti yetandla , lamanye emaphutsa angenteka . 
Singuhulumende , siyacaphela kutsi sifanele sakhe simondzawo lesivumako kunika timboni kukhululeka kutsi titjalo kulomkhakha lodzinga timali letinyenti . 
Kweluleka Umcondzisi Jikelele ngekusetjentiswa Kwetinhlelo Tekusebenta letinelisu Telitiko . 
Ngekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , uvuma ekusetjentisweni kwedatha lokuchazwe kulesitatimende . 
Mincane kakhulu imininingwane ledluliselwa kutetisebenti mayelana nemacembu lahlukahlukene kanye nemisebenti nemphumelelo yawo . 
Ireshiyo yenkhombamtselo yalokungaphansi kwakunye ikhombisa imali lengenako yemtselo lekhula kancane kunemnotfo . 
Atikho timo letingaphocelelwa letitsintsa umuntfu wesitsatfu nome letincike emuntfwini wesitsatfu kute tifezeke . 
Lisu laVelonkhe leKuhlukunyetwa kwaLabadzala , kanye nemihlahlandlela yavelonkhe ekulawulweni kuhlukumeteka emtimbeni kwebantfu labadzala , kusetjentisiwe esifundzeni kantsi kutawuletsa kwati ngekuhlukunyetwa kwato tonkhe tinhlobo tako . 
Lendlela yekuntjintja kwenta tintfo imcoka nangabe letinkinga kanye naletinsayeya i-Afrika lebukene nato lamuhla ( lokukhulunywa ngato kabanti kulencenye lengentasi ) titawusonjululwa futsi nalelivekati libekwe endleleni lenhle . 
Lemitselela ihlobene nemitselela yesikhatsi lesimfisha leyenteka ngesikhatsi sesigaba sekwakha . 
Uma kubukwa lokuhlatiywa lokwentiwe , loluhlolo alufaki ekhatsi kucitfwa kwemali etintfweni letibalulekile kanye netimali letingene tivela kutibonelelo takuleli ( ngaphandle kwalokufakiwe lokuvela ngco kulwabiwomali lokwentiwe ngekusebentisa Luhlelo Lwekwakha Nekutfutfukisa lwe-akhawunti lefakelwa imali ) nemali lengenako levela kutimalimboleko kanye netibonelelo nemalimboleko lecitfwako leniketwa timali . 
Umkhakha lotimele wase-Afrika ukhula ngekushesha njengaloku emave achubeka ngekucekisa tihibe kumamakethe awo , kukhutsata temabhizinisi , kwenta ncono tinhlakamsebenti tawo tetemtsetfo netetikhungo , kunika tikhutsati neticiniseko , kanye nekugcugcutela kucudzelana lokuvulekile . 
Loluhlobo lolu lwendlela luyabita kutisevisa . 
Umkhandlu Wetifundza waVelonkhe wente tincomo kuleNdvuna . I-Afrika kumele icatjangwe uma kukhetfwa emalunga . 
Siyala kuvumela labambalwa kutsi babuyisele emuva loko lese sikuzuzile . 
Utawutfola ikhophi ye-elekhtroniki yeliphephandzaba njalo ngenyanga ebhokisini leliposi lakho . 
Umtsetfo Wekulinganisa Ematfuba ekucasha ubukana netindzaba telubandlululo ubuye uchubekise kuphatfwa ngebucotfo nematfuba lalinganako emacembu , lawo ngekwemlandvo lambandzakanyeka kuncishwa ematfuba , njengebantfu labamnyama , bomake , nebantfu labaphila nekukhubateka . 
Licansi lelimnandzi kakhulu nguleli longakhatsateki ngekutfola sifo lesibulalako . 
Luhlolo lebungoti bemphilo yemuntfu lutawudzinga emapharamitha lahlukile noma langetiwe . 
Lokubuyeketwa Kwelwabiwomali kucuketse lwatiso loluphatselene naloluhlaka lwemnotfo lomkhulu netimali lapho khona lokungena kwemali yasemkhatsini ngemnyaka kusungulwe khona . 
Lwatiso loluniketiwe kufanele luhlale njalo lubuyeketiwe , lunemba futsi lufanele kuniketa emandla bantfu kutsi batfutfukise timphilo tabo . 
Kukhomba indlela yekuhlola kute kuncunywe kulayitheka kwemikhicito ngemalangabi lacondzana nayo ngco ngaphansi kwekucindzetelwa kweradiyensi lelicandza kusetjentiswa luketjeti lweluhlolo loluvundlile . 
Imali lengenako eNingizimu Afrika ibe nenzuzo ngenca yekukhula kwemnotfo nekukhula kwekusebenta kahle nakucokelelwa intsela . 
Luhlobo lelufuto sigaba seDNA lesitfwala imiyalelo yekwenta i-enzayimi noma iphrotheni . 
Balekela tinhlavu lesetingcolile , sebentisa tinhlavu leticinisekisiwe . 
Kunakisisa kulesigaba kutawuba kuniketa tinhlelo tekusekela letingasiyo-imali kuphendvula kutigaba temakethe letinyenti kanye netikhungo tinhlelo letitosetjentiswa kuto . 
Ikhansela yalofake sikhalo uyavuma kulenchubo . 
Kunetindzaba letinyenti temtsetfo netenkhambo lelungile letimbandzakanyeka ekusetjentisweni kwebuchwepheshe bemolekhuli yeDNA ngetinhloso tekuphenya ngesayensi . 
Ingabe ucashe basebenti labasha noma bosomankhontileka kuniketa sisindvo kubasebenti bakho kute basite kuhlobisa lelidolobha ? 
Lolubhubhane lunemtselela wetemnotfo kumakhaya laphuyile ngekutsi kunemitfombo lemincane yekulondvolota yekubhekana nemitselela yekufa . 
Lwati lodzingekako lufaka emakhono ekuhlela kanye nemakhono ekuhlela , likhono lekuhumusha lotfunywe kona , emakhono ebudlelwane bekusebentisana nalabanye , emakhono ekusombulula tinkinga , emakhono ekuthayipha , kuchumana lokusho emakhono ekukhuluma kanye newekubhala newekukhuluma , kanye nendlela yekuphendvula lucingo . 
Ngekunciphisa tindlela temigwaco leticondzile , letingakancanyulwa lapho timoto tingakhona kwenyusa sivinini khona , kwakheka kweluhlelochumano kungasetjentiswa njengetindlela tekwehlisa umtsamo wetimoto , lokwenta ncono likhono lalabahamba ngetinyawo lekusebentisa lemigwaco ngetinhloso tetenhlalo nekukhibika . 
Inhloso yalemitsetfomgomo kukhutsata nekuhlomisa imiphakatsi , hhayi kuyibophela kumitsetfo netindlela tahulumende letingapheli kanye netidzingo letingakhoneki . 
Umphatsi weMklamo ufanele kutsi angenise umbiko wenyanga kuLisekela leMcondzisi weTinsita teKwelekelela mayelana nekwentiwa kwemigomo nemitsetfo lebekwe kudokhumenti yekubhida . 
Kutigodzi letinemininingwane levela kumitfombo leminyenti , kukhonjiswa kuphela tilinganiso letisemkhatsini . 
Etehlakalweni tetinkhundla tesive letibuye tisetjentiswe ngemacembu etemidlalo , labadzala labasebenta emini bangadlala imidlalo ebusuku , ngakoke bavamise kudzinga kukhanya futsi . 
Inkinga yekushoda kwetisebenti akusiyo intfo lengakavami kuleLitiko , njengaloku jikelele vele kukhona kushoda kwemakhono eveni lonkhe . 
Kodvwa , iNshonalanga Kapa seyikhombise kwehluka kulesimo lesikhona . 
Futsi kunendzaba yetinkhomba tekusebenta lenato tingakabekwa kahle noma tingahlangabetwa . 
Ingabe ngekwemtsetfo udzingeka kutsi ulungise titatimende tetimali temnyaka tekucwaningwa ? 
Lelicembu lesibhedlela lesetayelekile selwati lolukhetsekile kumele linikete kwesekela kanye nekuhambela kulenkhundla yelusito yesigodzi . 
Ngalokufanako , sifiso sekucedza kuhlala lokungakahleleki nako kuyimbangela lenkhulu lefaka sandla yesidzingo sekuba nendlu . 
Luhlelo lwekwenta ngekutitsandzela ngahle futsi lube netikhatsi letivulekile tekukhetsa kungena nome kuphuma kulesimo se-akhawunti yemuntfu ngamunye njalo emva kwesikhatsi . 
Kusetjentiswa kwetinchubo tangekhatsi akukhulunywa ngato ngendlela lekahle kutetisebenti kanye nebaphatsi bemikhicito . 
Nanoma basebenti labasha labacashiwe bangaletsa kuphumula , kutawuphindza kube nesikhatsi lesinyenti lesicitfwa ekucecesheni noma ekufundziseni . 
Mayelana nekwakhiwa kwemcudzelwano lomkhulu lokhicitako nemakhono ekutsengisa phandle kulamanye emave nekuncintisana kwemave emhlaba kuso sonkhe lesigodzi , kudzingeka kutsi kuchutjelwe embili i-ajenda yetekutfutfukisa lehlanganisako e-Afrika lengaseNingizimu . 
Kutsengiselana ngemali yangaphandle kubhalwa ngelizinga lelinani lekuhwebelana langalolo lusuku lwekutsengiselana . 
Chazani futsi nivumelane ngetakheko kanye nalokucuketfwe kumbiko lohlanganisiwe . 
Ngalokujwayelekile , lesisusa sekuniketwa kwetindleko ngetintfo letiseluhlweni kwekucala , neluhlelo lwalokusekugcineni . 
Ecinisweni , kunemibhalo lemincane mayelana nenkhomba yekwehla kwemandla emali lekumele kuhloswe kuko nangabe kunalokungakalindzeleki kwetintsengo leticatsanisiwe . 
Kodvwa luhla lwekudvumisa lwachubeka . 
Emalunga acinisekiswa kutsi timali tawo tempensheni tiphephile . 
Kuchaza emasethi etinchazelo , tingucuko nemsebenti wetindlela tekukala emasayizi ekusebenta kwemhlaba . 
Noma nguliphi lilunga lelingeke lihambisane nemtsetfo walesigaba litawubekwa licala lekona . 
Loluhlobo lemiklamo lemikhankhaso ifezekiswa emanyuvesi kuyo yonkhe iNingizimu Afrika kute kwentiwe titjudeni taseNingizimu Afrika tati ngetindlela tjwala lobungajatjulelwa ngato ngalokunesibopho . 
Tindzawo letinebungoti lobusetulu tiyachubeka tihlatiwe kute kubonwe timbangela letingabanga loko . 
Kuba lusito kwetimphilo taleyo naleyo mphahla kulowo mkhakha kuyabuketwa futsi kulungiswe nangabe kufanele kulolo nakulolo lusuku lokwetfula umbiko . 
Etindzaweni tasemadolobheni , kunekukhetsa etinhlobeni letimbili tenchubo yesigungu : Inchubo Yesigungu Sasodolobha lapha emandla emtsetfo abekwe Kusodolobha , kanye Nenchubo Yekomiti Yesigungu Ngalokuhlangene lapho onkhe lamandla abekwe Kukomiti yesigungu . 
Nanome tingucuko ekwetiyiseni kwetincenye letitiphatsa ngalokungakatayeleki kulukhuni kutibala ngaphandle kwekusebentisa lithulusi lelinelwati ngetintfo temhlaba njengemamodeli etinombolo , kutiyisa ngemuva kwekufakwa kwekuhlambulula lokutiphatsa ngalokwetayelekile kungabalwa . 
Loluhlelo lufanele kutsi lwentiwe ngendlela yebhashadi , lukhombise kabanti kutsi Sokontileka uhlose kuwucedza kanjani umsebenti wakhe lokukontileka ngeLusuku Lwekuphotfula Loluncunyiwe . 
Imitsetfosimiso ngekwendlela yekutiphatsa , kuphatsa kanye nekulawula luhlolo kusitifiketi lesisetulu nako kuhleliwe . 
Sitawuchumana ngalokuvulelekile nangekwetsembeka bese sakha budlelwane losisekelo sabo kukwetsembana . 
Kungaba yindlela yekuchumana lengaba lusito kakhulu , ngoba ivamise kusetjentiswa kudlulisa imininingwane kubantfu kuto tonkhe tigaba ngekhatsi kwesikhungo . 
Kungabanga futsi kubamba tinhlambi bese kwenta kushiywa luvalo nangabe kwenteke kungakalindzeleki . 
Lokunye futsi , kwenta kancono lizinga lemphilo labo bonkhe bantfu labakuLidolobhakati laseTshwane ngekusebentisa tinchubo tekutfutfukisa tahulumende wakhaya nekuniketa tinsita letingabiti kakhulu , letisebentako naletikhonekako . 
Tingucuko etimalini tahulumende wakuleli angeke kwentiwa kukodvwa kodvwa kudzingeka kutsatfwa ngekunakekelwa kwetidzingo netinshisekelo tahulumende wavelonkhe newesifundza nekugucuka kwesimondzawo savelonkhe nekutsi loko kunemtselela njani kumazinga onkhe ahulumende . 
Litiko selisayine sivumelwano sesigaba semsebenti neLitiko Lemisebenti Yesive lesifutfukise budlelwane bekusebentisana . 
Angeke siwucedze lowo msebenti , lekufuneka uhlale umsebenti walabamelele sifundza nendzawo . 
Tikhungo tetebuciko letinyenti tisebenta kahle kakhulu futsi setifake ligalelo lelibalulekile ekutfutfukeni kwetenhlalo netemnotfo wakuleli . 
Babhidi labafuna emapoyinti mayelana nalomgomo lona kufuneka bagcwalise incenye yelifomu lenesimemetelo . 
Kuhlala kumatima kulinganisa kusebenta lokuvakalako ekoteni yekucala . 
Loko akusho kutsi sitawuhlala elangeni . 
Ngenca yaloku , basebenti babanemkhuba wekungatinikeli nekubamba sikhatsi njengoba kufana nje nekubagadza ngco . 
Lucwaningo lwemitfombolusito lemisha lwemandla labuya etitfonjeni luletsa imfuno lenkhulu yekudla lokuvamile kanye nemhlaba , ikakhulu kute kukhicitwe emafutsa latsatfwa etitfonjeni . 
Kubuyela esimeni emva kwemtfwebulo inchubo lehlanganisa lokunyenti netinhlobonhlobo tetisebenti letibochwepheshe kumele tifake sandla kulokuphatfwa jikelele kwetigulane . 
Linyenti lemalunga Emkhandlu Wavelonkhe akha ikhoramu yemhlangano weMkhandlu . 
Loku kubalekela kulimateka kwemakleyimu etinhlawulo uma bamangalelwe ngulokweletako ngemuva kwekumisa noma kuvimbela . 
Loku kwentiwe kwentela kucinisa ngalokwengetiwe lokwesekelwa ngetintfo letitsite kubomasipala bendzawo ngekwekuhlelwa kwelidolobha kanye nesigodzi . 
Esikhatsini lesidze , kubuyela esimeni kutawucinaniswa kulingana kwemali yahulumende leyehlako , lekhawula indzawo yesikhutsati lesengetiwe . 
Kufakwe emalungiselelo ekuvikela emalungelo laphikisanako nemahlatsi eMbuso . 
Loku kubeka ebaleni loloKutfolakele nalapho kufanele khona , leTincomo letihambisana naloLuphenyo . 
Baye bangibita kungekudzala emhlanganweni njengobe bengingasaphumeleli kuyihambela ngobe bengiphatsekile sikhatsi lesidze nyakenye . 
Umlandvo wemsebenti wemkhiciti nawo unemtselela kuntsengo lefunwa kukhokhwa banikati betindzawo letondla imfuyo . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo ukhokha Intsela Yalokutsengiswako lehambisana naloko lekukhokhelako . 
Lokukhishwe ngenhloso kulesitatimende kuTsengiswa kweTimphahla . 
Loku kwagcinwa ngesikhatsi semishuco yeTinsita Tesive , nalokwenteka nyalo emazinga laphasi ebugebengu ngenca yebudlelwane emkhatsini wemiphakatsi nabaphatsi betekucindzetela ngemtsetfo . 
Loku kutawubukwa ngemakomiti Etekuphepha Kwekudla . 
Kungabi nendlela lecacile yekulawula imitsetfo leshayiwe yetjwala etifundzeni navelonkhe , ikakhulukati ngalokuphatselene nebulukhuni bekubeka umtsetfo imitsetfo lephindziwe , nalengakacondzi . 
Kufuneka kuchazwe , noma kunjalo , kutsi bantfu lekufuneka bahlole futsi bakhiphe sitifiketi kufanele kube bantfu labatimele labangasebentisani nebaphatsi bebhola yetinyawo , nelicembu , noma nemnikati wesitediyamu lesitsintsekako . 
Phindze futsi , kungenteka kutsi etikolweni lapho khona batali nabothishela banesipiliyoni lesikhulu nelwati lolunyenti lwetema-ICT , batawuba setfubeni lelihle kakhulu lekulawula nekusimamisa ngemphumelelo kutfutfuka kwe-ICT esikolweni sabo . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo usungule silinganiso sekwenta tintfo tibe yimali lapho khona tonkhe tindleko letingaphansi kwesilinganiso tibalwa njengetindleko uma kuhlanganwa nato . 
Kute kukhatsateka ngetintfo mayelana nekunemba kwedatha leniketwe kubunjalo nje betinchubo letinkhulu tekwenta kuhambisane kanye nekusetjentiswa kwe-BAS lokuhlanganiswe ngalokuphelele . 
Loku angeke kukhishwe ngulofake sicelo , kantsi Litiko Letekutfutsa kufanele kuyiwe kulo kute kususwe lemibandzela . 
Tinhlangano Tekudla Netekulima Tenhlangano Yelubumbano Lwetive nato tikubukile lokubaluleka kwalendzaba . 
Atikho tintfo letinjalo letehlukanisiwe ngaphandle , mhlawumbe , tindleko temngcwabo . 
Kugcinwa kwebabhalisi labafundzele lomsebenti kusaseyinseyeya ngenca yetinsayeya tekutfola imali . 
Kuletinye tigodzi , tinjongo letibanti kakhulu tekwehlisa setemukelwe ngekwembusave . 
Sungula lechubekako indlela letfutfukile yekuhlanteka kwesandla esibhedlela . 
Sicinisekiso sekutfola bese-ke sendluliselwa kulofake sicelo kute kucinisekiswe simo sesicelo . 
Tizatfu salesimo kungavinyeleli kahle kwemmango kutinsita tetemphilo , ikakhulu etindzaweni tasemaphandleni , emazinga lasetulu ekutfola tisu kwelusha kanye nelinani lelincane lebanakekeli betemphilo labanelikhono . 
Noma kunjalo , sincumo sekugcina lesimayelana nekuvalelwa noma kukhululwa kwalosagcinelwe kushushiselwa lamanye emacala sisemandleni enkantolo . 
Balimi labancane labanyenti bayehluleka kuphumelela emisebentini yekwengeta emanani . 
Lapho kunekungcubutana emkhatsini kwalonaMtsetfo kanye nalomunye Umtsetfo waMasipala , kusebenta loMtsetfo lona wamasipala ngetulu kwalesimiso lesitsintsekile salona lomunye Umtsetfo wamasipala mayelana nanobe nguluphi ludzaba lwamasipala lwekuhlela . 
Lamadili avamise kufaka tihlanganisi letibosomatfuba noma lokutfolako , kanye kulandzela indlela yekusisa letinye timfuno temkhakha wangasese walapha ekhaya-welive . 
Lokukhombisa lwati lwangaphambilini kumele kupheleketele ledokhumenti yekubhida . 
Nanoma kunjalo , kufezekiswa kwaletinhlelo kuyinkinga . 
Kute sivumelwane lesetayelekile lesifananako mayelana nesayizi yesayithi yelisontfo . 
Inchubekelembili mayelana nekulungisa emagebe etekutfutfuka alandzelelwa ngesikhatsi selubuyeketo lwekusebenta . 
Imisebenti yekuhlanganisa lemikhakha-leminyenti isidzingo kuniketa kuncoma kanye nemphatfo lefanele kumaklayenti . 
Lokunye kujutjwa lokusisekelo kuyatsintseka ngekumelana neLihhovisi laNdvunakhulu kuLitiko Letindzaba Tekutfutfukisa , Umnotfo Nekuvakasha Netindzaba Tesimondzawo ngekuhambisana nemiyalelo yavelonkhe ngaloku . 
Mayelana nemalimboleko lefunwa ngemandla , umbolekisi utsatfwa njengekutsi wendlulisela kumboleki linanimali lelilingana nentalo lengakakhokhiswa , lokuvamise kuba ngelilanga lekugcina lemnyaka . 
Imininingwane levela kuteLubalobalo tase-SA ayenti umehluko emkhatsi wemazinga ekweswelakala kwemisebenti amasipala wesigodzi ; kungako-ke , letigodzi letimbili atikho kuloluhlatiyo . 
Emakhilogramu amatsatfu kulamane eluhlavu ngehektha angasentjetiswa . 
Lomkhankaso ubone kutimbandzakanya kwemabhizinisi , tikolo , hulumende , tiphatsimandla tendzawo , emasontfo kanye nebantfu phaca . 
Kwengeta , kutawudzingeka bafundzise ngemgomo wekuchaswa kute kusekelwe imizila futsi kube ngibo lababukana nemizila yasemadolobheni . 
Loku kunemtselela lomubi kutemphilo yahulumende etilwaneni eGauteng ngenca yekuhluka kwekusetjentiswa kwetinkhambiso nemazinga lahlukahlukene Etinkampani Tekuhlola Inyama . 
Lemikhakha yahulumende lehlukene kufanele isebentisane kute ivumele lombuso lomkhulu kutsi udlulisele emandla nemitfombolusito leya endleleni lefanako . 
Kufunwa ngemandla kwesakhiwonchanti kudzinga kutsi kulawulwe ngekusebentisa emasu emphilo etinsita kanye nemasu esakhiwonchanti . 
kuMasipala lonemagugu lacinile lakhulunywe ngalokucacile , lavisiswe kahle kwabuye kwabelwana ngawo , bantfu batawukhona kwenta tincumo letivakalako letihambisana naloko masipala lakholelwa kuko . 
Sitawuhlala sikhatsatekile ngalokunikwa tinsita letingakapheleli kulelicembu leLitiko Letemphilo Lwangekhatsi Lwekuhlola Emabhuku , lokube nemtselela kulikhono lalo lekuphumelelisa tinhloso . 
Emakhastama ayacelwa kutsi anikete lemininingwane lelandzelako njengoba kukhonjiswe ngentasi . 
Ekugcineni kukhona kwetfu kufezekisa letinhloso leti kusho likusasa lelincono lesimo lesihle semphilo kumuntfu ngamunye lohlala kulendzawo yemncele walomkhandlu . 
Inchazelo yetinchubomgomo , emasu kanye netinhlelo teLitiko lelifanele lelentelwe kucinisekisa kutsi kunekutfotjelwa kwemtsetfo netinchubomgomo talo nguletinye tinhlaka tembuso kanye nebantfu . 
Watsi uma ngabe labadvumile basekela tiboshwa nekulungiswa kwetimilo tato , tiboshwa titawuba nelitsemba bese tibuyela emmangweni tibantfu labagucukile . 
Lendlela yekusebenta yebulungiswa yalandzelwa , loku kusho kutsi onkhe emakleyimu kufanele ayiswe Enkhantolo Yemakleyimu Emhlaba . 
Emadokhumenti lamabili ekucala Ekulawuleni Imfucuta Yekunakekela Temphilo sekakhicitiwe ; idokhumenti leniketa limuva kanye nedokhumenti leluhlaka lechaza ngemaphuzu lamcoka indlela yekucala ekutfutfukisweni kwetinkhombandlela kanye netimisomtsetfo tekulawula imfucuta yetekwelapha . 
Kuchaza lokufisha kwalokufanele kulungiswe ngaphasi kwesinyatselo ngasinye kuchazwe ngaphasi . 
Loku kufaka kukhushulwa lokuyinchubo nalokwentiwa ngemabomu kwalemikhakha lebeyibekwe ebubini yelinanibantfu beNingizimu Afrika kwakha kumela lokuncono kwawo onkhe emacembu etinhlanga emisebentini yahulumende . 
Liciniso laloludzaba temfundvo atenteki emaphepheni etinchubomgomo noma ngekhatsi kumakhomishini . 
Ngaphandle kwekucecesha lesekuchaziwe , lokwabiwa kutawukhokhela kucecesha kwemahydroponiksi kanye nekwalokufuywa emantini kanye nekusekela kutindlela tekugucula imikhicito levela kutekulima . 
Ngentasi ligcogco lelifishane lemisebenti kantsi nekunakisisa kwaleLihhovisi ngesikhatsi sekubika . 
Kufaka ekhatsi letintfo letigucugucukako letiphutile kwehlise emandla enchazelo aletinye tintfo letigucugucukako etibalweni tebudlelwano letinyenti . 
Kanyenti , bekunekwandza ekuvetweni ngendlela lenhle kubetindzaba . 
Litiko lisebenta nalamanye emayunithi , ngaphansi kweliso leMkhandlu weKubonisa wemaKhophelethivi . 
Timali letitilulu tiyabanjwa kwentela kubukana nematfuba lamanyenti ekulahlekelwa kantsi leSilulu Sematfuba Lamanyenti ekulahlekelwa siyahlolwa njalo ngekota . 
Yinye indzaba yelichawe letsetse tinhlitiyo telicembu leJenali leSAPS . 
Kutfutfukisa tinkhomba letifanele lekuvunyelenwe ngato , kukala kusebenta kuto tonkhe tindzawo kuvelonkhe , etifundzeni kanye nenchubomgomo yetemvelo yasekhaya . 
Ikhomishini yeNhlangano yeBunye be-Afrika kutinikele ekucinisekiseni kutsi isayensi netheknoloji kufaka ligalelo kumitamo yetfu yekutfutfukisa lesimeme . 
Emaposi ngalokwetayelekile asebentela imimango leminyenti futsi , ngenca yaloko , adzinga kutsi abonakale futsi ummango lowatungeletile ukhone kuwafinyelela . 
Emakhophelethivi laphetfwe-lusha nawo acale kufufusa . 
Njengencenye yelisu lemnotfo lavelonkhe , i-TISA inikwe umsebenti wekubona nekuhlosa imikhakha lekhula kakhulu lebalulekile nalejabulela kufinyelela ngco emazingeni laphakeme kakhulu kuyo yomibili imikhakha yebhizinisi yaseNingiziu Afrika nebalingani labahwebako . 
Lapho kunaletinye timiso letikhona , letimiso letinsha titawetfulwa ngekubonisana edvute nemiphakatsi letsintsekako , kusikhatsi lesiminyaka lemibili . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi munye malingena longuwonawona kulelitiko timali letikhokhwa tigulane . 
Ichubeka nekukhombisa kutsi lena yinchubo ledzinga kuhlela lokucashelwe , kunaka ngco kanye netindlela letibukiwe . 
Kugcamisa emaphuzu labalulekile lokudzingeka kutsi abukwe nakusetjentiswa luhlatiyo lwetetibalobalo kumadatha futsi loko akusho kutsi sekwentiwe konkhe ngaloko . 
Loluhlaka Lwemali Lwahulumende Wasemakhaya luchitjiyelwe kutsi lufake ekhatsi lomehluko kulamandla laniketwa emadolobha lamakhulu netindzawo tasemakhaya letincane kutsi bomasipala betfule tinsita . 
Tintfo tekwenta umsebenti wekulinga wehaydrodayinamikhi , ngalendlela : 
Lesikimu sihloswe etinkampanini letisenkhingeni ngenca yetimo temnotfo futsi nakutisebenti lengahle tilengele engotini yekudzilitwa emsebentini letingaba bafaki beticelonkhokhelo tekuphelelwa ngumsebenti . 
Luhlobo lwelungenelelo : Kusukungulwa kwetinzuzo tentsela letahlukahlukene kukhutsata kutsengwa Kwetimoto Tagezi eNingizimu Afrika . 
Lwati lwemsebenti wekuchumanisa emaveni angaphandle lutukubeka etfubeni lelihle . 
Kutsengwa kwethekhinoloji yetemphilo lesele kutawulandzela . 
Tinkhulumo mayelana nekusungulwa kwetimakethe tetimali letinsha tetigodzi letingaba khona ( kufaka kulingana , kuvikeleka kwesikweleti kanye nemikhicito lesatawuba khona ) ngema-exchange avelonkhe lasebentako lakusigaba lesiphansi , kodvwa akhomba indlela lechubekelembili ekulungiseni timakethe tetimali . 
Lecwadzi kufanele ichaze ngalokucacile kutsi ngutiphi tintfo letitawubolekwa ngaphandle kwalolofake ithenda lobaliwe . 
Imibiko iyacutjungulwa Likomidi lePhothifoliyo Yemcondzisi weNtfutfuko kanye neKuhlela . 
Letindlela tibaluleke kakhulu ekuhumusheni kuvisisa lokukhona kwetinchubo letimcoka kute kwentiwe ncono kulinganisa kwaphambilini macondzana nembangela nemphumela webudlelwane . 
Kufanele kutsi kugcizelelwe kakhulu kuphindze futsi kube nekunakisisa kucinisekisa kutsi kugcinwa kwetintfo tisesimeni sato lesifanele kuyentiwa ngekuya kwetimali letabelwe lehloso . 
Lokuchumana kweSikhwama nemalunga , bahlaliphasi futsi nalababandzakanyekako sekuvutsiwe . 
Gcila ngalokutsite ebungotini betekuhambisana ngekhatsi kuluhlakamsebenti lolubanti lwekulawula bungoti . 
Ingabe lebhida itawuba sesimeni sekuphumelela kwenta lenkontileka ? 
Tinsita telufuto tingena ngaphasi Kwetinsita Tamake , Umntfwana Netemphilo Yebafati . 
ICanada , Spain , Kenya , Ithali , Indiya neBangladesh tikhombise kuphumelela ekutfutfukiseni temakhophelethivi kanye netindlela letincono tatsatfwa kulwati lwabo kusebentisa leLisu . 
Tetsenjwa kufanele tibe khona emhlanganweni kucinisekisa ikhoramu . 
Lendlela yekucabanga iholela esiphetfweni lesitsi kwenyusa lizinga lekufinyelela kubaluleke njengekubeka ezingeni leliphakeme kukhona kuhamba . 
Lizinga lekufezekisa tinchubo telulawulo lwesakhiwonchanti semphahla letibonakele kulisu lekuletsa intfutfuko . 
Njengalokufanele , nanome umtsetfo wendzabuko ufanelekile kulengcikitsi , akusho kutsi kufanele kunakwe . 
Incenye lelumbene nenkhomba yentsengo iyenyuka kulolo nakulo lusuku lwelubuketo ( njalo ngetinyaka letisitfupha ) njengaloku kushiwo kuShejuli E yenkontileka . 
Kumele kunakwe kutsi awukho umtsetfo lovimba sisebenti sembuso ekushiyeni phasi umsebenti . 
Emazingeni etifundza kunemadokhumenti lamanyenti etinchubomgomo mayelana nema-ICT . 
Lwati ngekuholelwa kwetisebenti lunemaphutsa futsi alukapheleli , kantsi kulinganiswa kanye nematfuba ekutsi kwenteke angeke kuncunywe kute kube ngulapho lesicelo sesitfolwe ngemphela . 
Loluhlelo lubeka imigomo yekucashwa ngekulingana lekumele masipalati ahlangabetane naye bese uyabika umnyaka nemnyaka . 
Kusukela lapho , kunaka lokukhulu kube kwakha kabusha kanye nekutfutfukiswa kabusha kwetibhedlela , kanye nekukhulisa kanye nekusabalalisa buholi . 
Imiklamo yesakhiwonchanti yematiko ahulumende kanye nema-ejensi awo abhajethelwe , lapho imiklamo yetemabhizinisi ahulumende atawusitwa ngetetimali ngekwemalingena yawo , kuboleka nekusisa lokutimele . 
Indzawo yemabhizinisi lasakhula , lamancane etindzaweni tasemakhaya kuvamise kugcina ngemiphumela lemibi yekuhlanganyela kwetimakethe ngulamabhizinisi . 
Bomabhalane futsi basayina sivumelwane ngesikhatsi bahlangene bakhombisa kuvumelana kwabo kutsi leDokhumenti Yekusungula ingeniswe emhlanganweni lolandzelako wemakhomishini kutsi icutjungulwe . 
Letinsita timcoka kutemphilo yemmango lokuletindzawo tekuhlaliswa . 
Lelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lincoma kutsi lomtselela lotawuba khona etinhlanganweni letinyenti letingenti inzuzo lesetaba nguletikhetsekile letsembele mbamba kuTekutfutfukiswa Kwetetenhlalo Temnotfo BEE nenchitfo kubukwe , kusindza kwato kungabekwa engotini . 
Timoto , insita kanye nemathulusi ladzingekako ekuniketeni imisebenti endzaweni yamasipalati lengetiwe . 
Ngicabanga kutsi leli liphuzu lengicabanga kutsi sidzinga kuligcizelela , ngobe sesibonile kutsi loku kunemtselela lonjani ekuletfweni kwetinsita . 
Lesikhwama semali yekulawulwa kwesomiso kwentiwa ngekusebentisa lesigaba . 
Ngekuya kweteLubalobalo tase-SA , imininingwane lemayelana nelinani letisebenti letingakahleleki emikhakheni yetemnotfo lebanti yalelive atikavamisi kutfolakala . 
Abuyi ngekufuna emalungelo . 
Emuva kwekumila , ikhanola iveta irozete legcinsi yemacembe dvutane nemhlabatsi ngembi kwekubonakala kwesicu lesifaka imbali . 
Ngenca yesimo sekuhlela lesimikhakha-minyenti kumele kwamukelwe lokutsi kunemkhuba kulokusebenta kutekuhlela wekutsi kuhlela nekutfutfukisa kuphatfwa baphatsi bemiklamo lebangesibo bocwepheshe betekuhlela . 
Kusebenta emakomidini nekuya emihlanganweni nakumaforamu . 
Etindzaweni letinekugcwala lokusetulu letisedvute nelugu , letinye tinhlanti tasemantini lahlobile tingakhomba timphawu letifana naleto letiniketwe emantini lanasawoti . 
Bafaka imigomo lesemkhatsini yebuchwepheshe lehlobene nekugcogcwa , kugcinwa nekusetjentiswa kwemininingwane yemuntfu . 
Masipalati kufanele atfumele luhlelo lebhizinisi lolubuyeketiwe uma indlela yasekucaleni yesikhungo iguculwa . 
Umsebenti lonjalo utawuphindvwa-njalo ngetikhatsi letitsite kucinisekisa kutsi silinganiso semnikelo wemcashi , ingondla yekubate imali kanye nemaphesenti ekwabelwa imphahla yetebuciko ayalawulwa kute kutsi kulawulwe bungoti bekungabi nemali kumazinga lemukelekako kulabo labatsintsekako . 
Tindzawo netintfo kufanele tilinganiswe nebukhulu kanye nemandla abo . 
Luchumano lwetikhatsi letitsite lolusemkhatsini wekusebentisa tjwala kanye netifo letitsatselwanako sengeto lesisha kulolucwaningo . 
Kunetinzuzo ekunatseni tjwala ngalokulingene , futsi-ke kubalulekile kubona kutsi kwentekeni kulinani lemaphesenti labomake labakhombisa kunatsa lokuyingoti . 
Tonkhe Tetsenjwa kufanele tihambele Luhlelo Lekutfutfukisa Tetsenjwa noma Umcondzisi lolusemtsetfweni kungakapheli tinyanga letisitfupha tekucashwa . 
Caphela kutsi tikhatsi tekuhamba kufuneka ngaso sonkhe sikhatsi tibale indzawo yemhlaba losetjentiselwe kuhlala , kodvwa ungafaki tindzawo temmango letivulekile letitfolakala endzaweni lefinyelelekako . 
Kukhilisa luhlelo lwemisebenti yesive lengetiwe ngulokunye lekucalwa ngako . 
Loku kwentela kucinisekisa kufinyelela lokulinganako ngekwemtsetfo wemvelo kumitapomabhuku yesimo lesihle , nemisamo yelwati kanye netinsita temyuziyemu . 
Lusito kubatsengi amange lube lwekukhatsateka kwekucala . 
Loku kungenca yalesikhatsi lesingetiwe sekulungiselela Loluhlelo Lolubalulekile Loluhlanganisiwe ( PSI ) kuniketa kusekela kulemiklamo nalesimondzawo semnotfo sangaphandle ngalesikhatsi sekubuyeketa . 
Cinisekisa kutsi tonkhe tinchubomgomo kanye netinchubo tiyalandzelwa . 
Kungafundzi nekutfola imfundvo lengasikahle kubangela kunganaki lelisiko netento temiphumela yekuhloba kwakho nemndeni wakho . 
Lolokulandzelako sinikamongo setinhlelo temjikeleto wemphilo letimcoka letidzingekako : 
Kuyofundza ngeluhlelo lwetebulungiswa taseGreece nekusebentisana nebalingani baseGreece . 
Imigomo leminengi yemnyaka yafezekiswa , ngaphandle kweMklamo Wedatha Wetemphilo Yekuphilisana kwalokuphilako nalokungaphili . 
Lomakhako Losetulu ngamunye uniketwa licembu lemamakha lasikhombisa . 
Kusuka etingcocweni nasemibukisweni kuye ekuniketeni kuhola lokuyimphumelelo kubachubi labahleli ekhaya nemayunithi lakhetselwe tinchubo tebhizinisi tesikhatsi lesidze , i-TISA inesandla ekuchumaneni lokuchubekako . 
Iprofayili yebasebentisi bemgwaco iphambaniswe ngemaphuzu lamanyenti . 
Senelisekile ngelizinga lekusebenta kahle ekulungiseleleni lomcimbi . 
Loku kunikete sidzingo lesikhulu sendzawo yemoya lengetiwe yekulahlwa kwetibi . 
Loku kufaka ekhatsi , ingilazi , ipulasitiki , tikotela kanye nematsambo . 
Uma ngabe imphendvulo nguyebo , ingabe ubufakile yini bufakazi balelo ngunya kuledokhumenti yekubhida ? 
Loku kufaka kodvwa akukajutjelwa kulemikhakha lelandzelako : emakhophelethivi etetimali , emakhophelethivi ebasebenti , emakhophelethivi etindlu kanye nemakhophelethivi etenhlalo . 
Kukalwa kwebu-alkhali bufanele kutsi buhunyushwe ngekuhambisana ne-pH , kanye netimo temanti njengekucina nekubakhona kwesikhuntsa . 
EmaCV kufanele akhombise kuhambisana kwesicu sakhe semfundvo netidzingo letibalwe ngenhla kanye nemisebenti . 
Ekusetjentisweni , kutfolakele kutsi loku lokulandzelako kuyehluka kakhulu kusuka ekugcineni kwalunye luhlangotsi lwelizinga kuye ekugcineni kwalolunye luhlangotsi : 
Litiko Letetindlu kuVelonkhe , ngekusebentisa umphatsi wemklamo lotawube asebenta ngekubambisana naletifundza letiyimfica , lakha lisu lekusebenta lelitawubuka kuloku , ekhatsi kwalokunye : 
Yakha idathabhesi yemitfombolusito yangaphandle . 
Kusekelwa nekusitwa ngetetimali letibuya kusifundza kunganiketwa lapho kunesehlakalo sekutsi Masipalati uyahluleka kusebenta ngalomonakalo ngalokwenele . 
Licembu lakhe lisebenta neLitiko Letemfundvo Lesisekelo , Tesayensi Netheknoloji , Nekuhlela , Kulandzelela Nekuhlola , kanye neLitiko Lahulumende Wasekhaya eMalawi . 
Kujula kwalokutibophelela kusho kutsi sikhatsi kanye netinsita letidzingekako kuvumela tinhlelo netinhlaka kwenta ncono kutawuniketwa nekutsi tinjongo letiphelele letivetwe kuloko lokungemagugu emtsetfosisekelo kanye netimisomtsetfo titawuphumelela kulikusasa . 
Kuchaphateka kwesifafatimanti kungangcolisa emacembe etitjalo letifana nelethisi , kuphindze kukhutsate kwandza kwetifo . 
Dlanini kudla ndzawonye : Entani tikhatsi tekudla kube sikhatsi semndeni . 
Masipalati unelideski lelibuka tidzingo temacembu lakhetsekile . 
Lendzaba yekufakaziseka ingalungiseka lapho leKhomishini Yetemisebenti Yemmango ingena esigabeni lesilandzelako kulenchubo yekuhlola . 
Lokuhlela kufanele kunikete lusito lwekwabiwa kweluphakelomali loludzingekako . 
Njengemtfombolusito loyindlala , lolusito luyaguculwa kwentela kucinisekisa kufinyeleleka , kube ngesikhatsi lesifanako kucinisekisa simo sebuhle benchubo yekuphenyisisa yemtsetfo netekwelashwa . 
Emanti , kutfutfwa kwelindle , imigwaco , tetindlu kanye nekubutfwa kwemfucuta kusesetidzingo letinkhulu . 
Lomasipala uphindze atfutfukise kubandzakanyeka lokubanti kwemphakatsi ngekhatsi kuGreaterPrinceAlbert ngekusebentisa emasu lamanyentana kucinisa kuchumana kwangekhatsi nekwangaphandle . 
Lokuvuselelwa kwalomsebenti lapho Inhloko yeMbuso ibeka imibandzela yavelonkhe kubantfu labatsite , ibangele ekukhuleni kwekucitsa imali kuleminyaka lendlulile . 
Wabala kusebentisa kabi tjwala njengalenye insayeya lenkhulu lebukene nelive letfu . 
Ematiko lahlukene kanye naMasipala wendzawo ngaphasi kwesandla se-OSS atimbandzakanye futsi enta loluhambo lwaba yimphumelelo . 
Mnu Kruger wafakaza futsi watiphika letinsolo . 
Tiphakelimandla letinemandla lamakhulu lacondze ngco letinato totimbili letimphawu letilandzelako : 
Imitselela yemitfombolusito yemanti lamasha lasuka ekukhishweni kwekungcola kukhawula kubabuleka kwemanti alokunye kusebentisa . 
Basebenti benkontileka : Basebenti lababukene Neluhlelo lweHIV ne-AIDS basebenta ngenkontileka . 
Lemodeli inikela lamacembu lawa ngalomsebenti wetemphilo telinanibantfu lelichazwe ngalokuphelele , labagulako nalabaphilile , labo labakhetsa kusebentisa tinsita nalabo labangatisebentisi . 
Bosokontileka netisebenti tabo labasebenta nalo bayakufinyelela kutfutfukiswa kwemakhono etebucwepheshe ; 
Nanoma kunjalo , kuko konkhe loku , angigcizelele kutsi nanoma ngidlala lebaluke kakhulu , kutawuba nguleyakhako nalebaluleke kakhulu . 
Nika lwatiso lolumayelana nekugucugucu kwebugebengu kusukela ngendlela yekubuka tintfo yasemakhaya kanye nangendlela labahlukumetekile lababubuka ngayo bugebengu . 
Kufinyelela kwebantfu kulwatiso lwetetimali lolubalulekile eNingizimu Afrika kusebaleni , imvamisa kufaka konkhe , kusebentiseka lula futsi kutfolakala ngesikhatsi . 
Evikini lelengcile , ngaLesine , ngicabanga , kutsi Nks Singh ukhulume ngalokuhluke kakhulu kunaloko bekuku-ajenda . 
Loluhlelo lungatsintfwa tincindzetelo telusebentisomali letinyenti letehlukene , njengesidzingo sekucasha letinye tisebenti ngenca yebunyenti bemsebenti , kanye nekusalela emuva kwemtselela wekwenyuka nekwehla wesilinganisomali sekutsengiselana timali tangaphandle kutsindleko kwetintfo tekuhlindza , imitsi kanye nemathulusi etekwelapha nalamanye . 
Ngalokufanele leLitiko libeke lihlele kabusha ngekubaluleka emasu alo ngekuhambisana naloku ngaphasi kweLuhlelo ngalunye kuletine . 
Kusola ngakunye lokutfoliwe ngalokwabelana Yiyunithi Yeluphenyo lwe-Forensic kubhalwa Kuloluhlelo Lwekulawula Emacala lolusetjentiswa jengelithulusi lwekulawula kute kubikwe ngalokwentekako ngemacala lamayelana neLitiko . 
Tinzuzo tekuphepha kutenhlalo taseNingizimu Afrika tifaka totimbili tibonelelo kanye netimali , kantsi luhlelo ngalunye lusekelwa ngemali ngalokuhlukile , futsi ticwaningwa ngalokwahlukene etincwadzini tesikweledi tahulumende wavelonkhe . 
Kutawudzingeka kutsi kube nendzawonchanti lengumnyombo lehlanganisa tincenye telibhizinisi letisebenta njalo njengekugcinwa kwemakhasimende , emadathabhesi , kuhamba kwemsebenti naletinye tincenye . 
Lokucondzanisa kulandzelwa ngekuhlela nekubonisana kwabohulumende , kulunganisa futsi kucinisekiswa ngekucondzanisa lemibono lehlukene , imishini kanye netinhloso kulabomasipala ngekwehlukana kulesigodzi . 
Sakheko ngekwendzawo ngumcondvo losetjentiselwa kumusha , kuhlela kanye nekwakha tindzawo tekuhlaliswa . 
Tikhali letiyingoti kanye nematje kuwele etandleni tebafundzi betemfundvo lephakeme . 
Kusetjentiswa kwedijithali yetetindzaba kanye nebuchwepheshe lobusha kuyagcugcutelwa . 
Loku lokulandzelako luhlu lwetintfo letinkhulu lwemathulusi labalulekile langadzingeka ngaleso naleso sikhatsi ngalesikhatsi kucala kusetjentiswa lesivumelwano . 
Tinhlolo tebungoti titfole kutsi umchamo wemuntfu uphephile kutsi ungasetjentiswa uma ngabe ugcinwe tinyanga letisitfupha . 
Kwabiwa kwetimali tabelwe imikhakha yahulumende wavelonkhe , wesifundza kanye newendzawo njengobe kusho Umtsetfosisekelo . 
Njengobe kuhlanteka kuniketwa ezingeni lasekhaya , kufanana kwenchubomgomo yetetindlu yasedolobheni neyasemaphandleni kumcoka , kwentela kucinisekisa kuvumelana ngemazinga kanye nemasu kokubili futsi nekugwema telekelelo letiphindzeka kabili . 
Tindlela tentalo tebafati labatiwa kutsi baneHIV tisasasalele emuva . 
Bonkhe bosonkontileka labanenshisakalo kufanele batfumele Sitifiketi seNtsela sebuMsulwa lesingiso kanye nemadokhumenti ethenda ngelusuku lekuvalwa . 
Kucinisekisa kutsi lisu lelisebenta ngemphumelelo , lelilakamuva nelekulawula tehlakalo letinkhulu liyagcinwa . 
Inhloso yalomhlangano kuniketa inkhundla lapho labatsintsekako kulemboni bangakhona ngekubambisana kuveta tinsayeya letibhekene nalemboni futsi uma kukhoneka bente tincomo tetisombululo kuloko . 
Itawutsintfwa kuphela lisheke lelingayiswa eposini lemkhokhimtselo lelisedvute noma ngekwendlulisa ngagezi , uma ngabe imininingwane yekubhanga lefanele ikhona . 
Cala tinhlelo tekulandzelana netekugcina tisebenti , sebentisa tinhlelo tekutfutfukisa umuntfu bese uniketa tikhutsati nekusebentisa tinhlelo letisetulu tekutfutfukisa netekuvetwa ebaleni . 
Kwenta kancono indlela yekusabalalisa imininingwane yekunciphisa imfucuta kanye nekuvuselelwa kabusha kutawukhulisa lwati emphakatsini bese kuyawucindzetela kutsi usebentise tindlela letinebungani kutemvelo . 
Nanoma kunjalo , ngalokuvamile kuvumelekile kutsi bakhiciti labanengi banetilinganiso tetemnotfo letincono kunalowo webakhiciti labancane . 
Kuliciniso lelatiwa kakhulu kutsi iNingizimu Afrika inelisiko lekonga lelisezingeni leliphasi kakhulu . 
Sikhatsi sekuceceshwa kulesifundvo siba yiminyaka lemibili . 
Lomsebenti lomusha Wekutfobela Newekucinisekisa wacalwa unetihibe letinkhulu tebhajethi yemnyaka timali losabuyeketwa . 
Umyalo wenkantolo longentasi uvalwe ngulemiyalo lelandzelako : 
Baphatsi basabuka kutimbandzakanya nahulumende kwentela kutfola tisombululo tekusitwa ngemali kuloludzaba . 
Tinyatselo tekulungisa tibese tifezekiswa ngematiko lanesibopho neSikhulu seteMa-akhawunti nesibopho sekwengamela neLikomidi leLucwaningomabhuku . 
Uma ngabe umhume uselusentseni lolusematjeni elwandle , umbhede losimeme kufanele uniketwe kute kufakwe leliphayiphi kantsi kufanele ugcineke usimeme ngalokwanele kuniketa sisusa sesiphelane . 
Kuto totimbili timo , tindleko telivu tiphindze futsi tanikwa . 
Kungako kokubili kubalulekile ekukhuleni kwemnotfo . 
Ngako-ke ayikho imitselela lebukene ngco nemuntfu . 
Kubuye kwasebenta nakuboSosikhwama betifundza kusimamisa emabhajethi etifundza kuLitiko Letemphilo . 
Kwakha bulingani bemmango sese lobucinile nalobusimeme . 
Tincindzetelo tekusebentisa imali kubomasipalati kubuya ikakhulukati kulokukhula kwetindleko tetinsita letinkhulu , kukhula kwesidzingo sekuphakela tinsita letisisekelo letingakhokhelwa , kuniketa kulungisa nekugcina sakhiwonchanti lesigugako , kanye netindleko tekubusa nekuphatsa . 
Le-APP iphindze futsi icabangele kubaluleka kwetinsita tebungcweti letiniketwa Tindlelakwenta teMbuso Lihhovisi leMeluleki Lomkhulu weTemtsetfo weMbuso neTinsita teMancusa . 
Loku kuyenteka noma ngabe ngumkhandlu welidolobha , umkhandlu wasemakhaya welidolobha , umkhandlu wesifundza , umkhandlu wendzawo , umkhandlu wasekhaya noma umkhandlu lomele labanye . 
Lokuniketwa temidlalo nekutijabulisa kuhambisana ngco nalokutfutfukiswa kwemmango lonemphilo nalodlala indzima lenkhulu ekutfutfukisweni kwelusha . 
Kufanele kucatjangwe kutsi liphesenti lelibalulekile lebahlali bendzawo bantfu labatsatse umhlalaphasi sikhatsi sisengakafiki , emaciko , babhali kanye nebasebenti bemisebenti labayentela emakhaya ngakoke akusilula kutsi bahlukaniswe ngetigaba temalingena yemnotfo . 
Khomishane Wavelonkhe futsi usebentise lelitfuba kusayina Sivumelwano Sekuvisisana ne-Australia , kubambisana ekusebenteni etindzaweni tebugebengu lobugabanca emaveni , kwabelana ngebunhloli kanye nekwakha emakhono . 
Behrens kanye na Watson babonisa kutsi imogomo yetinsita letingafani kanye netinsitakwenta kufinyelelwa ngalokwatiwako ngekubuka " buncono " betidzingo tendzawo ngatinye tingakahlanganiswa . 
Imibononchanti lengafi wemoya wabosobuciko uphindze futsi utfolwe ematjeni lacoshiwe . 
Letigaba teMtsetfo Wetekuchumana ukhombisa tinsita temafoni lamasha latigidzi letine kumimmango lebeyincishwe ematfuba , nekufinyelela kutekuposa mhlabawonkhe , tinsita tekuchumana nekusakata . 
Kwekucala , similo sayo semvelo siyagucuka ngenca yekugucuka kakhulu kwendlela indzawo ihleleke ngayo , lokufaka ekhatsi ijiyoloji , indzawo yemhlaba lengaphansi , kwehlela kwendzawo , luhla lwematje emadvwala kanye netinhlobo tetitjalo . 
Kubonga kakhulu futsi nekuhalalisa kwami kuya kuMcondzisi Jikelele weSikhwama sahulumende netisebenti takhe ngekungamukela nekusebentisana ekuhleleni lomsebenti ngalesikhatsi semagagasi langameleki esimo semnotfo . 
Uma kunjalo , bhala emalunga labalulekile aletindlela . 
Kusungula tikhungo tekunakekelwa kwasemini netikhungo letigcinekako tebantfwana . 
Kufaka umbuto : Kutsi lesiphakamiso sitsatfwe . 
Kucudzelana kufaka ekhatsi kwakha emakhono lasezingeni lelishubile . 
Lomasipala kufanele abuke kulokusebenta kwakhe uma etfula tinsita netinselele letibuketana nalomkhandlu lokhona nyalo ngalesikhatsi usehhovisi . 
Fakazi angeke abekhona kulokulalela ngembi kwekuniketa bufakazi ngaphandle nangabe lofakazi angufakazi losati kuletinchubo . 
Lomphatsi lokhetsekile kufanele atsini kulomhlangano lonkhetsekile kuvikela sincumo sebhodi ngelwabiwomali ? 
Emakhono ekuniketa kusekela ngekwemtsetfo lokwetayelekile , luhlaka lwemtsetfo , luhlaka lwemibono yemtsetfo netetfulo nekubhala tetfulo letentiwe nge-PowerPoint . 
Sitatimende Senchubomgomo Yeliphakelotimali lesikhatsi lesisemkhatsini setfula sibiketelo semnotfo welive neluhlakamsebenti lwemali yahulumende sibuye siphakamise Ephalamende lokuhamba phambili ekusebentiseni imali esikhatsini lesisemkhatsini nekwehlukaniswa imalingena emkhatsini kwahulumende wavelonkhe , wesifundza newasekhaya . 
Telufuto Tetekwelapha tiyindlela lekhetsekile lehlose kuhlolwa , kuphatsa kanye nekuvimbela tinkinga telufuto kanye netinsayeya tekutalwa . 
Loku sekuholele kululawulo loluncono nekwesekelwa kwetinchubo kuMakomidi etfu naleNdlu . 
Mhlonishwa Sekela Somlomo , siphila emhlabeni lontjintja ngekushesha lokukhulu lapho kuchumanisa kuhlangene nekukhicita kanye nekusebenta ngemphumelelo . 
Indlela yemklamo kufanele ihlolwe kutfola kutsi ingacombeleka yini ibuye ihlangabetane nendlelakuhlola yetimali , temnotfo , kanye netasekuhlaleni letamukelwe . 
Ngako , ngaphandle kwekubambeleleka lokungaba khona , bungoti ngalesikhatsi kwakhiwa buncane , uma kucatsaniswa naletinye tindlela . 
Sitatimende lesiphatselene nemiphumela masipala lekafisa kuyifeza , sakhishwa . 
Bomake kufanele bacabange kuntjintja imisebenti kuyo yonkhe imikhakha nemazinga emkhakha wemanti , ikakhulukati kumsebenti wahulumende . 
Kusungulwa kwemasu ekungenelela kutawubonwa ngekuya ngaloluhlobo lwerisetji . 
Bomantji bakhatsatekile ngemanani lasetulu labhadalwa bosherifu kuhambisa emasamanisi , ikakhulukati etindzaweni letiwela emikhukhwini emakhatsini wendzawo wemincele yamantji . 
Ngenca yemehluko yekufaka etigabeni nalokunye kugucula , letilinganiso atihambisani ngalokuphelele nema-akhawunti etimali tahulumende letishicilelwe Libhangengodla laseNingizimu Afrika . 
Sabelotimali lekholwekako yaphakelwa kuloluhledlwane nabocalangaye labahleliwe nabo banakwa ngalokungiko emkhatsini walesabelotimali lesaphakelwa . 
Lemali litfolakele ngalelo langa beyitawusetjentiselwa kumanyolo nemathulusi ladzingekako ekukhicita tibhidvo . 
Siyinkhundla ledvosa embili etingcogcweni tetindzaba letibalulekile kulesifundza . 
Lenkhundla Yegalofu lehlongotwako itawuba nemtselela lomkhulu kakhulu emiphakatsini ekwenteni kokubili lokuhle kanye nalokubi . 
Bomasipala lababukiwe bahlolwa kutsi balungele kutsi bahlolelwe emabhuku abo , lekutawubuye kucinisekise kutsi kwecwayiswa kusenesikhatsi kubonakale , kuvumele kutsi kungenelelwe kusenesikhatsi . 
Kutiphatsa kwelilunga kulomhlangano kumele , nome kunjalo kungatsikameti emalungelo alabanye . 
Lensitakusebenta yakhelwe kusita , ekhatsi kwalokunye , nganaku lokulandzelako : 
Linani lemibuto yasenkantolo yebantfwana leyentiwe nguHulumende . 
EmaYunivesithi aseKapa , eWitwatersand nasePitoli , kanye neMatiko eteLufuto leBantfu kanye nebasebenti betekwelapha , emapharamedikhali nebaselabhorathri , baniketa incenye lenkhulu yemisebenti yetelufuto yaseNingizimu Afrika . 
Lesitatimende kutawumele sibeke kucace ngemniningwane konkhe lokudzingekako ngesizatfu salokusola , njengobe loku kutawusetjentiswa njengebufakazi bekutsi lelikomidi lelifaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo litsatsa khona sincumo . 
Siphakamisomtsetfo siphindze sitibophelele kutsi sichube kahle kwetfulwa kwemfundvo yamahhala kumanyuvesi aseNingizimu Afrika laphuyile . 
Ucelwa kutsi watsi kutsi lemiholo lebhaliwe yalogadza ngamunye ifanele kutsi incempheteliswe ngalokufanele . 
I-US iyakubona kutsi iNingizimu Afrika inemmango longalingani lonebantfu labasemkhakheni lophakeme walabaphila kahle , nalosemkhatsini lokhonako kukhokhela imfundvo yasenyuvesi kanye nebantfu labanyenti labasemkhakheni losezingeni leliphasi lekuphila kakhe kanye netitjudeni letiphuyile letingakhoni kukhokhela indlela yato . 
Tonkhe timali letikhokhwako kufanele tikhothwe ngelihora kantsi kufanele tifake idizili kanye nemiholo . 
Tinchubomgomo leticacile nemitsetfo kwentiwe . 
Bosokontileka labatimele bayasetjentiswa kutsi basebente etindzaweni lapho kulahlwa khona imfucuta leyetayelekile esikhundleni setiphatsimandla tendzawo kanye netimboni kanye nekusebenta etindzaweni lapho kulahlwa khona imfucuta lenebungoti . 
Loku kufanele kutsi kulandzele indlela lehlanganisiwe yekunakekela tidzingo tabo bonkhe lababanjiwe bavalelwa lokufaka ekhatsi nemikhakha lekhetsekile njengebantfwana , labagula ngengcondvo , labanebungoti lobukhulu , bomake labatetfwele nemantfombatana kanye nalababanjiwe labagulela kufa . 
Kulungiselela nekulawula kwebhajethi yematiko . 
Tinkhambiso temnotfo wemhlaba tikhombisa kwehla nekwenyuka kwemazinga esilinganisontalo , emanani emafutsa , kwehla kwemandla , netindleko temandla . 
Noma bayawutfola umhlaba ngekuphakelwa kabusha , ngekwemalungelo noma ngekuvuselelwa kwesikhatsi , bosomapulazi labatfutfukako badzinga kufinyelela lokuncono kusakhiwonchanti nekusekelwa ngetinsita kute baphumelele . 
Idatha iniketwe Yinhlangano Yetetindlu Tenhlalo . 
Ikhwalithi yemanti isatsatfwa ngelizinga leliphakeme futsi nelinani lemasampuli likhulile , lamasampuli ayiswa kumalabhorekthri lacinisekisiwe futsi lamasampuli ahlangabetana nemazinga labekiwe . 
Kuhlatiywa kwetintfo letitsengiwe ephepheni lekulinga . 
Kungaleso sizatfu , kutsi sifundza sitawubuka ikakhulukati kusekelwa kwemkhakha longekho emtsetfweni , ikakhulukati emabhizinisi asemalokishini , njengendlela yekubafaka kumnotfo losemtsetfweni , kanye nekukhulisa ematfuba emsebenti . 
I-GIS idlala indzima lemcoka ekubekeni liso kwetfulwa kwetinsita , njengobe kwentiwe kwahambisana nesikhatsi kudatha yetindzawo temadolobha , njengekuchaza ngetitfombe , lwati lwemphahla , lwati lwesimondzawo , lwati lwetakhiwonchanti letiphatselene netintfo tesive , lwati lwetakhiwonchanti , njll . 
Loko kusho kutsi kuvuma umtselela wesikhatsi lesidze wesimo lesibucayi lesiphuma kuso nyalo , sidzingo sendlela yekukhula lemunya basebenti , kubaluleka kwekuphakela tinsita tesive nesidzingo sekwenta ngetulu ngetimali tesive letiphasi . 
Ikhabhini , umtimba , sikhala lesikukhago noma lithangi , lithangi laphethiloli , i-chassis nenjini yanoma ngabe ngusiphi sitfutsi lesitfutsa tintfo letibungoti kufanele tichumane nagezi kuya phansi kwemhlaba . 
Ngaloko ke asati kutsi yimalini yesincephetelo lengahle ibonelele bagibeli kutindleko tekwelashwa , kulahlekelwa yimali lengenako kanye nekonakalelwa lokuvamile ngobe ticelonkhokhelo tabo betingakentiwa kahle kwasekucaleni . 
Kunesidzingo sekusungula tifundvo letisha kwentela kucecesha bantfu njengetisebenti tentfutfuko leyetayelekile ngekuvisisa tinhlangotsi letehlukene tentfutfuko yetenhlalo kanjalo nemakhono lakhetsekile emisebenti letsite . 
Kusetjentiswa kwemihlahlandlela yenchubomgomo yekulawulwa kanye nekuvinjelwa kwekukhubateka kwetekutalana , tinkinga tekutalwa kanye nekukhubateka kutawunciphisa tifo letisemtimbeni nekufa . 
Bachube ngemabomu i-ajenda yekuphikisa bahluleke kusebentisana neKhomishini kucazulula tinkhinga letihlobene namaklemu . 
Lelitiko linetindzawo letinyentana lapho kudzingeka khona imininingwane yekusebenta kuze kukalwe umsebenti . 
Onkhe emabhizinisi ahulumende atfumela ngemnyaka titatimende tetetimali letihloliwe kuLuphiko Loluphetse Temphahla Nesikweledi nelihhovisi Lembalimanani Jikelele Lesigcinimafa Savelonkhe . 
Luchumano nemmango luhambisana neluhlelo lwekulawula sehlakalo futsi ummango ukhutsatwa kutsi uhambisane neseluleko lesivela kulelidolobhakati mayela naloku . 
Imvume lenjalo itawuba semtsetfweni kuhamba ngayo nawungena noma uphuma ngalokungenamkhawulo . 
Tiphatsimandla letiphetse titawetsembela kancane kutetisebenti letineticu ngekwemtsetfo kanye nebufakazi lobumayelana neticelo futsi ikakhulukati kutetisebenti letibomabhalane kanye nebaphatsi labasebentisa buchwepheshe bemininingwane yakamuva . 
Lenandlela kucocwa ngayo kuLetimali Temklamo . 
Litiko Letindzaba Temanti lingumlingani lomcoka futsi limcoka kuluhlelo lwekuphakela tinsita . 
Luhlatiyo lwaphambilini lukhombisa kutsi nanoma nje kunemitamo yemboni neyahulumende , emaphethini ekudlabhatiswa kwetjwala akakabi ncono , futsi-ke kungenteka kutsi mabi kakhulu kunakucala . 
Sihlalo walomhlangano wekukhetfwa kwetincwadzi ngu-Johanna de Beer , umcondzisi jikelele Wekukhetsa kanye Nekutfola . 
Kutawuba yinhlakanipho kusebentisa lesipiliyoni kanye netakhiwonchanti talemitimba lenekutsintsana ngco nemiphakatsi . 
Loku sitakwenta ngekusebentisa kokubili emaplatifomu ebetindzaba lawatiwako kanye nalamanye emaplatifomu lahlumako esikhaleni lesisha setindzaba tasekuhlaleni . 
Tinyatselo tekusebentisa kulawula endzabeni yesikhatsi lesengetiwe kumele tisetjentiswe Litiko ngalinye . 
Kwenta kuvisisana lokuncono kwetinhloso tetakhiwonchanti kanye nemasu ahulumende . 
Emasu ekukhona kusebenta nebuholi , kulawula temphilo , kulawula umklamo , kusombulula tinkhinga nekuhlatiya emakhono . 
Bantfu labatsatfwa ngekutsi abasebenti esikhatsini lesidze ngulabo lesekungumnyaka noma ngetulu bangasebenti . 
Kuniketa tinsita tekuphatsa kahle emarekhodi elihhovisi lemcondzisi . 
Mane utfokotela sidlo sinye nobe timbili tetitselo . 
Imiphumela yeluhlelo lwekhwalithi yedatha lekaliwe kusetjentiswa kwemathulusi lahlukahlukene ekuhlola iniketiwe kulesigaba . 
Kufuneka futsi kutsi kwakhiwe luhlakamsebenti lwekuhlanganisa tindleko tetinhlelo futsi kucondzaniswe tisusa tematiko lahlukene avelonkhe kute avumele loluhlakamsebenti . 
Litsimba lemsebenti welizinga leliphakeme libuketa tinhlelo , ema-ejensi netikhungo tesive kukhomba kujutjwa kwetindleko lokuchamuka kulokungetulu kwalokubhajethelwe kutivemelwane temiholo yemsebenti locondzene ngco . 
Ngekutfutfukisa Lisubuciko lekwendlulisa teKulima lokuhlosiwe , sifundza saseGauteng singacinisa kuncintisana kwaso futsi sesekele lendzawo . 
Kusungula sivumelwano kanye nekuniketa kwehlukanisiwe ngemtsetfo waseNingizimu Afrika . 
Tifo letitsatselana ngetemacansi tibanga kuvuvuka kwempipi noma sibumbu , noma bovu noma buhlungu nangabe uchama . 
Njengendzawo lesemkhatsini yekuchumana yanoma ngubani lofisa kusisa eNingizimu Afrika , i-TISA iniketa letinsita letilandzelako : 
Loku kwenta litiko licinisekise emajele lasebenta ngekutikhandla , lahlelekile kanye nalasebentako . 
Kwengeta , bantfu labaphumelele kuloluphawu bangakhona kusebenta kulemiphumela yonkhe yemazinga ekuphuma . 
Kubita kwetindleko ngenca yeswiriji nekutfutfwa kwendle kucondziswe kunombolo yemaswiriji lafakiwe endlini ngayinye leyakhiwe lesebentisa letindleko letivunyelwe letivela kuMkhandlu kantsi titsatfwa njalo ngenyanga . 
Leminye imisebenti yebaholi ingahleshulelwa emalunga lambalwa elicembu , leminye imisebenti yebaholi ingaphakelwa kumalunga ngalinye , futsi bantfu labehlukene bangasebenta umsebenti webaholi lotsite ngetikhatsi letehlukene . 
Lombuto udzinga kutsi labawuphendvulako bakhombise kutsi ngabe ' abatange babe nebulukhuni ' , ' bulukhuni lobuncane , ' ' bulukhuni lobukhulu ' nobe ' abakwati kufundza emaphephandzaba , emamagazini kanye nemabhuku lokungenani ngelulwimi lunye , nobe kubhala incwadzi lokungenani ngelulwimi lunye . 
Loluhlelochumano lwelilungelo-lendlela-lebantfu ngekhatsi kwemhlaba wasendzaweni yekutfutfukisa lehlanganisa imisebenti lunemisebenti leminyenti lefaka phakatsi kwenta lula kunyakata ngetindlela letihlukile , kuvumela imisebenti yetisetjentiswa , kuphakela imisebenti yetekuhwebelana batsengi labangafinyelela kuyo , njalo njalo . 
Kungatfolakali kwewebhusayithi ye-SARS akumkhiphi ecaleni umkhokhintsela ngekuya kweMtsetfo wentsela futsi kufuneka , ngelesikhatsi iwebhusayithi ingatfolakali anciphise ematfuba ebungoti ngekutsi asebentise letinye tindlela tekuhlangabetana nekutibophelela kwakhe kwentsela . 
Lomsebenti utawunika tinkhombandlela tekuhlanganisa tindleko tetinhlelo lapho kunekutfutfukiswa kwemhlaba . 
Nanoma emandla ebuholi basekhaya nemitfombolusito lekhawulelwe , baholi basekhaya kufanele bakhiphe tehlulelo letivakalako tekuphatsa ngekuya kwekulandzela imphumelelo yetindzawo tesive letakhelwe kanye nekuphendvula tidzingo tebatsengi . 
Kuchaswa ngemali yekusebentisa tivumelwano talamave omabili lasemkhatsini kweNingizimu Afrika nemave labalingani bayo mayelana netindzawo tentfutfuko . 
Tibhedlela letimbili tangasese , sibhedlela sangasese sasemadolobheni lesincane , kanye nesibhedlela lesincane sasemayini , lesingatsatfwa njengasasemakhaya , tafakwa kulolucwaningo . 
Onkhe ematiko latsintsekile ahlanganyele emihlanganweni nasekuveni timvo Kukomiti Yesigungu Savelonkhe Kuma-akhawunti Ahulumende . 
Imiklomelo ye-ACT yanjalo ngemnyaka iyakubona kubaluleka kwemagalelo lafakwa yimimango , bosobuciko , balawuli , bafundzisi netintsatseli ekutfutfukiseni nasekuchubeleni embili tebuciko nemasiko lapha eNingizimu Afrika . 
Umphumela welwabiwomali nenchubo yekuhlela ligalelo lekuba nesakhiwonchanti nenchubo yekwetfula , bese kutsi umphumela walenchubo ungumphumela walenchubo yekulawula imphahla . 
Umnyombo kuloku kutsi tonkhe tinchubo nekubhadala tibonelelo tangamunye bese timiswe masinyane . 
Ngaphandle kwekwesekelwa kwenu lokuphelele nekubambisana , tingucuko letiyimphumelelo nekutfutfukiswa kwemboni yetfu kutawuzuzwa . 
Ikakhulukati , kumele tibe sedvute kakhulu netekutfutsa kwemphakatsi netindzawo letinkhulu lekuhamba bantfu ngetinyawo khona . 
Sifiso sekusebenta kwengca emahora letayelekile . 
Bonkhe bomasipala balesigodzi , ngaphandle kwamasipala walesigodzi sona ngekwaso , uchubeke njalo watfola imibiko belucwaningomabhuku lengasimihle kuMcwaningimabhuku Jikelele . 
Kuchumana lokungahambi kahle kwekugcogca kwentelwa kuvuselela kabusha kanye nekuswelakala kwedatha kumanani emfucuta lekufanele avuselelwe kabusha , kutsikamete inchubo yekuvuselela kabusha . 
Kucabanga nekucasha bahlali labanemakhono , labakhona bangakacashwa kwanyalo . 
Umhlaba wetekulima emadolobheni ubaluleke kakhulu etindzaweni tekuhlaliswa lapho bantfu ngaloko labakukhicitako kute badle kanye nemsoco nome kudzingeke kutsi bangete imalingena yabo . 
Kuvikeleka kwemalungelo esigulane . 
Emamakha agunyatwa kuphela kucala kumakha emaphepha uma kumakha kwabo kuhambisana nendlela yekubeketela lesunguliwe . 
Yini ledzingwa ngito tonkhe tikolo kutelusito lwekucala ? 
Kute lokunye kuhluleka lokwarekhodwa kute kube kunamuhla . 
Emanani emphahla yekuhwebelana lakhulako , ngekuhlanganisa nesilinganisonzuzo lesiphasi , ondle linani lelikhulako lebatsengi nekukhula kwemanani etindlu newemphahla . 
Humusha imibhalo yelwatitilandzelo ngekuya ngendlelakwenta lefanele yangekhatsi yaloluhlobo . 
Esigabeni sekucala , kugcizelela kutawuba sekunciphiseni incitfo lengenasidzingo nalesaphatako . 
Ciniseka kutsi ludzaka loluntanta ngetulu akukhishwa , nekutsi futsi lokungcola kukhishwa kuphela ngaphansi kwalelithange . 
ENingizimu Afrika , kwakhiwa kwemisebenti ngulenye intfo lengucalangaye lesetulu lebukene nemphakatsi . 
Ngekuya kwekuchumana , tindzawo letingakakhelwa letivulekile kufanele tichumane ngalokwenele kusita tilwane tasekhaya kutsi tihambe tibuye titalane . 
Ngalokunjalo , loluhlelo lwesabsidi lwebhasi yasemakhaya lutawuchubeka nekusetjentiswa njengelithulusi lwekukhutsata bashayeli bemabhasi kuniketa tekutfutsa kuleto tindlela , letingasebenteki ngekwemnotfo . 
Iklemu yekubuyiselwa kwemalungelo emhlaba itfunyelwe kuKhomishane Weticelo Temhlaba Tesifundza : Nshonalanga Kapa . 
Bekungenamsebenti lochubekako ekucaleni noma ekupheleni kwemnyaka timali . 
Nanoma tisebenti letisebenta kulendlu yekubeka timphahla tizamile kugcina sitoko sakudzala kutsi sihluke kulesinye sitoko , ngalesinye sikhatsi bekungenteki ngenca yendzawo lelimithedi yekubeka . 
Emanani lamisiwe kufanele abe semtsetfweni tinsuku letingemashumi lamatsatfu . 
Kuhlanganyela kweLitiko Letebuciko Nemasiko emisebentini leminyenti leyehlukene emkhakheni wetemasiko wemave emhlaba kusita kutfola , kukhutsata kanye nekusebentisa bazuzibubili lababalingani kutekutfutfukiswa kwetenhlalo nemnotfo lapha eNingizimu Afrika . 
Incenye legucukako yesigaba lesifaka konkhe ingentiwa ngekulandzela tidzingo temuntfu ngamunye . 
Khetsa sihloko sephosta yakho . 
Nakwentekile kwatsi emabhidi lamabili noma ngetulu aba nemaphuzu lalinganako , leyitawuphumelela kutawuba ngulena letfola emaphuzu lamanyenti ekunconoteka kumigomo lebekiwe . 
Kuphuma kancane nome kufaneleka nguloko , ngembono wemcashi , lokutawu : 
Kuba khona kwetimali tekwabiwa kwemalilusito ikhangisiwe kumaphephandzaba lamabili njalo ngemnyaka . 
Tintfo letinyenti tendzawo naletitsite tingagucula imiphumela yekhwalithi ekusetjentisweni kwemanti lokutsite . 
Sotinsita utawukhetfwa kube kanye vo nakahambisana netinchubo netinchubomgomo weKulawula Kwekutsengwa Kwemphahla . 
Manje asengibuke imitselela yenchubomgomo yebhajethi yesimo semnotfo kanye nesimo sekubuka imali yahulumende yemnyaka . 
Kusebentisa imali lebekubekelwe liphakelotimali kufanele kufake sandla ekuzuzweni kwetinjongo telisu . 
Baphatsi basolo bayamenywa esimeni lesivela ngaleso sikhatsi kutsi bahlanganyele emakomidini uma badzingeka , kodvwa ngekutfunywa lokubhalwe phasi . 
Umkhokhimtselo ubese uyatiswa-ke ngendlela yekukhokhela . 
Imali yemfucuta itawuphindze ikhokhelwe ngemafemu kanye nebasebentisi betimboni lapho emanti langcolile lavela kulabo basebentisi adzinga tindlela letikhetsekile tekuwahlanta ngumasipala . 
Kwenta simo lesivumelanako kubalulekile ekutfoleni imphumelelo , futsi leto tintfo letenta lucwaningo lukhoneke , kufaka ekhatsi luphiko lwetisebenti lolusezingeni lwemhlaba , kanye netakhiwonchanti letinekhwalithi lesezingeni leliphakeme naletibitako , titfolakala ngetindleko letinkhulu . 
Bahleli balemihlangano bebamangele ngekutiphatsa kwami . 
Tonkhe timali letitfolwa luphiko lakamasipala kufanele lukhokhelwe ku-akhawunti yalo yasebhange noma kuma-akhawunti , kantsi loku kufanele kwentiwe njalo futsi kuhambisane nanoma ngutiphi tidzingo letingachazwa . 
Uma kukhulelwa kwemfundzi kube ngumphumela wekucashatwa ngekwemacansi , kulalwa sihlobo noma kudlwengulwa , thishelanhloko akalandzele inchubo yekusebenta lecukhetfwe embhalweni wenchubomgomo . 
Ngetulu nangale , Emalunga aleSishayamtsetfo asebentisa tinkhundla tekuchumana nawo . 
Kuniketa buholi lobuphelele lobusebentako , kwakhiwa kwenchubomgomo kanye nekuhlela lokuhanjiswa neligunya lomtsetfo . 
Umbiko weSigaba Sekucala wemklamo wekuhlela kabusha losisekelo waleLitiko Letitfutsi ucuketse kuhlolwa kwetinhlobo letinye letine temadolobha netakhiwo tenethiwekhi yetitfutsi tesive letihlobene . 
Timboni tekugucula imikhicito yetekulima letichazwe phambilini betihlolwa ngekucatsanisa netilinganiso letibekwe kucala tendlelakwenta . 
Inemsebenti wekuhlela imali letawusetjentiswa nekuhola inchubo yekukwakhiwa kwelwabiwomali nekuhola loluhlelo lwekwakhiwa kabusha kwelwabiwomali . 
Lizinga-lelisetulu lekubulala emagciwane ngulapho onkhe emamayikhroganizimu , ngaphandle kwalambalwa emaspozi emabhakthiriya , ayabulawa . 
Lelitiko litawuhlanganisa umhlahlandlela wentfutfuko lesimeme kulisasa lelisedvute , ngemuva kwekutsintsana . 
Masipala Wasekhaya wasePrince Albert , nanoma , abukene nemigwaco lelukhetse leminyenti emadolobheni lahlukahlukene nekwenta kufinyeleleke emalokishini kanye nasemaphetselweni elidolobha , njengoba kufinyetiwe ethebuleni lelingentasi . 
Umangabe lemibiko lekumele isetjentiswe njengencenye Yekubeka liso kumklamo Nekubika beyingakakhetfwa njengencenye yekuhlelembisa Lihhovisi Lemklamo , kumele ikhetfwe manje . 
Kufinyeta loku , kungashiwo kwekutsi letinye tigaba taletinhlelo ticuketse imisebenti yekwenta ledzingekako kucinisekisa lokwenta ngekuphumelela kwaloluhlelo . 
Kwanyalo Ibhizinisi Yetekulima neyunithi Yekutfutfukisa Temabhizinisi , ngekusebentisana nema-ejensi etekumaketha , ihlanganise loluhlatiyo lwenchubo yekukhicita yemabhizinisi ladvumile kubalimi beSifundza saseGauteng : ematamatisi , tinkhukhu , emacandza , inyama yenkhomo neyengulube . 
Kululama kwemnotfo wemhlaba nekukhula kwenzuzo yetinhlangano tintfo letimcoka letibanga loku . 
Kubalulekile kucala ngetindzaba letibalulekile nekunakisisa imitamo lapho itawukhicita imiphumela lebambekako . 
Bobabili yena nemndeni wakhe benta tincumo tembusave ngalesinye sikhatsi betifakwa umoya ngulemitamo yekusindza eludlameni nebuphuya letinye tiphocelelwa yisayensi yemicabango . 
Kubala kufanele kutsi kubekwe kahle kucace futsi kulandzelane ngalokunengcondvo futsi kufanele kutsi kukhombise ngalokucacile kunkhe emadizayini alokucatjangiwe . 
Sitfola bumatima kudvonsa kanye nekugcina ikhwalithi yetifundziswa letisetincane , ikakhulukati tifundziswa letimnyama kanye nalabasikati . 
Lokuhlanganisa kwekugcina kufanele kwente ncono kusebenta kahle ekwetfuleni tinsita . 
Kuzuza lokwenta ncono lokuhleliwe lokusezingeni leliphakeme , kutawugcizelelwa kakhulu futsi kutawunakwa ngalokukhetsekile kutfutfukiswa kwemakhono . 
Uma noma ngabe ngutiphi tincomo taSotimali Wavelonkhe noma sotimali wesifundza ticitfwa noma tingalandzelwa , siphatsimandla lesilawulako kufanele setfule kuMhlolimabhuku Jikelele tizatfu tekuticitsa noma tekungalandzeli leto tincomo . 
Sibonelo salokusetjentiswa kucinisekisa kuphepha ekugubheni kwangaphasi kwemhlaba . 
Kulombiko wekwakha umtsetfo bosolwati baphose liso kuletinkinga letisezingeni lemphakatsi nemakhaya etindzaweni tawonkhe wonkhe . 
Ibhidi yekugcinwa kwema-ambulesi langemashumi lasitfupha kungafaki ekhatsi ibhrendi , kubhala kanye nesicashunwa kuLitiko Letemphilo . 
Kunakekela kwetemphilo kutawuniketwa emkhatsini wetindzawana temncele letichazwe kahle esifundzeni . 
Tabelo kulolwabiwomali tentelwa kuhlangabetana naletinsayeya letilandzelako . 
Kucinisa budlelwane emkhatsini wahulumende wendzawo , imiphakatsi kanye nemmango . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa besivinjwe ngemishini ngenca yekutiphatsa kabi kwaso kanye nekwesabisa letinye tiboshwa . 
Tindlelanchubo temave lamabili letihlelekile bosihlalo bato lababambisene kusuka kuMengameli kuya phansi kute kufike ezingeni letikhulu letiphakeme . 
Letinye titeshi temsakato , netekushicilela tindzaba nato ticale ngetinhlelo tekusakata letihlose kugcugcutela emakhophelethivi . 
Kulindzelekile kutsi lolusito lolusemkhatsini lutawuba yincenye yendlela yekunakekela kubuyisela imphilo kulokwetayelekile lokugcila ekwelulameni yetigulane futsi lutawudlala indzima lebaluleke kakhulu ekucinisekiseni kutsi tigulane titfola lusito lwesimo sebuhle lesisetulu . 
Emabhulokhu lakhonjisiwe ngemigca lemadothi awakachazwa kulesiphakamiso . 
Umlimi angabona tindzawo letiyinkhinga etindzawo tekuphatsa kudla ngekhatsi kwensimu levuniwe nekufika emakethe letsengako naletsengisako . 
Umphatsi Wesifundza kuLitiko Letenhlalakahle uyincenye yelikomidi Lelihlanganisa Ematiko ( lelisungulwe Lihhovisi Landvunankhulu Nemcondzisi Jikelele Wesifundza ) lelicuketse timeleleli letisetikhundleni letiphakeme . 
Shano kutsi sewuvele ubeke i-ejenthi kulelive lakho kutawentiwa khona loKukhangisa . 
Litiko Letemfundvo ( DoE ) kumele linikete tekuvikela ngalokufanele kubasebenti balo , takhiwo netinsitakusebenta Kulitiko Letemfundvo Endzaweni YaseBhayi . 
Ngesikhatsi tikhulu tivula leseli , babona siboshwa silele phasi futsi bekunengati ebusweni baso . 
Kubona nekuvikela bugebengu bekuntjontja kuloluhlelo lwekutsenga kuyincenye lebalulekile yekucinisekisa bukhulu bemali . 
Kuveta letinye timo telive letimahhladlahhadla netasendvulo teWild Coast , loluhambo lunika indlela lehlukile kumhambi lonenshisakalo . 
Kute kuncotjwe letinsayeya letikhona kwanyalo tetisebenti letishiyako emsebenti , lihhovisi leMcondzisi yemukela labasafundzela umsebenti , labacashelwako futsi baceceshwe kute batokwengeta ekusiteni kuletinsayeya temandla ekusebenta . 
Simo semali yahulumende sisite hulumende kutsi asimamise kukhula lokunemandla ekusebentiseni imali kwesive ngesikhatsi selwehlomnotfo . 
Siyatsemba kutsi tikolo letinyenti tibhala luhlolo kodvwa kucinisekisa batali kwekutsi bantfwana labangakayi esikolweni namuhla batawuniketwa litfuba lesibili . 
Umtsetfo weMtsetfosisekelo , wekusungula Inhlangano yeBunye be-Afrika , uyasibona sidzingo sekutfutfukisa i-Afrika ngekukhutsata lucwaningo kuyo yonkhe imikhakha , nakutesayensi netheknoloji ikakhulu . 
Kenje lohlukunyetiwe angakhohliseka njani ? 
Muva nje tigebengu tebe fenisi Esikolweni i-Forest High . 
Lemisebenti ifaka tidzingo letihlobene nekutfutfukiswa kweluhlaka lwemtsetfo , kanye nebufakazi nemadokhumentu langumhlahlandlela . 
Lemizamo ifaka imikhankaso leminyenti yekufundzisa , lehlose ekufundziseni ngemisebenti yetfu kumiphakatsi , kanye nekucinisekisa kutsi tiboshwa tiyabuyisela emiphakatsini kanye nekukhombisa kutisola ngebugebengu letabenta . 
Nanoma kunjalo , namuhla , kunekuvumelana kutsi ngaphandle kwembuso losebentako , kusimama kutemnotfo kanye nentfutfuko enhlalweni akunakwenteka . 
Lokucuketfwe kulesekhula kufuneka kuletfwe kwatiswe tonkhe tisebenti letivumelekile netisebenti letisesakhiweni sakho ngaphandle kwekucitsa sikhatsi . 
Kuletinye tifundza lebhajethi lena isentjetiswa kutsi inikete emasayithi latsite netinsita letidzingekako ngembi kweLibanga R. 
Umfakisicelo lophumelele kufanele atitsembe , angabi nemaphutsa ekwenteni imisebenti , abambe masinya simo kantsi atimele . 
Litfuba lekuhlala ungatiwa linikwa noma ngumuphi umuntfu lofuna kubika ngetintfo tekukhwabanisa , tekweba netenkhohlakalo , futsi uma benta njalo ngekwesicu sabo , kwatiwa kwabo kuyafihlwa nguloyo muntfu lebabika kuye . 
Manje seningemaphoyisa ; sifuna imibiko mayelana nako konkhe lokutsintsa kabi bantfu betfu . 
Ngumnyombo walolwati lolu lesehluko lesilandzelako lesihlose kuwuveta . 
Kwehluleka kungenisa Sitifiketi Semtselo lesingasiyo ikhophi futsi lesingekho emtsetfweni kutawenta kutsi ibhidi ingabisemtsetfweni . 
Locashelwe kuniketa lusito wente umhlangano sikolo wemalanga lamabili kwendlulisela lwati lwenchubo yekuhlala kwemkhandlu kulamakhansela lamasha lakhetsiwe . 
Kubhala umbiko thekhnikhali kanye nemakhono ekuhlatiya . 
Letibalo tekucatsanisa letikhonjiswe kuleTitatimende Tetimali Temnyaka tinemkhawulo kuletibalo letikhonjiswe kuTitatimende Tetimali Temnyaka letihlolwe kulomnyaka lodlulile . 
Kusebenta ngendlela kunchubo yekulawula imisebenti . 
Kukhona setayelo lesentiwa ngulabaphetse sekugcina kungcubutana kwebudlelwane kufihlakele . 
Luphenyo lolungetiwe lolunconyelwe tigulane letisetincane kanye netigulane letine-bungoti lobusetulu : 
LoMnyango Wetekuphatsa Imphahla Nesikweledi ugada tonkhe tikweledi tasekhaya netangaphandle . 
Lubandlululo lutiveta ngetindlela letinyenti . 
Siphakamisa kutsi nome ngabe ngutiphi tingucuko kuMtsetfo weTinkampani kufanele kutsi tibuke kuntjintja kwetinhlobo tetinkampani kanye netidzingo tekuhlola emabhuku kutsi tibukwe ngaphasi kwekulungiswa kwemtsetfo lohlangene . 
Kugcizelela kusidzingo sekwetfulwa umklamo wetindlu letiniketa imindeni indzawo yekukhosela leyenele ube futsi ngaso sona leso sikhatsi wentakancono kukhululeka nekuhamba , kufaka ekhatsi ngalokwetayelekile kusungulwa kwetindlelanchubo tahulumende kutsi titsatse tetendlu njengemphahla yemmango yesikhatsi lesidze . 
Lendzaba lebalulekile ekuchubeni imphumelelo ngulenombolo yebagibeli labatfwala ngasinye sitfutsi ngelilanga . 
Gcina bese wenta ncono emazinga ekunakekela tekwelapha lokuphutfumako ngekutfutfukisa lokuchubekako kweTekunakekela Tekwelapha Lokuphutfumako . 
Ikhophi lesahlongotwa yeLuhlelo leKulawula iNhlekelele yeSifundza seyihanjiswe kulabatsintsekako mayelana nekuphawula kanye nekufaka ligalelo . 
Leminyaka yekuphila lesilinganiso lesingetulu kwalesisemkhatsini ikhuphula kubita kwema-anyuwithi futsi iwenta angasebenteki kumuntfu lonesimo semphilo lesibutsakatsaka . 
Ngekwalomtsetfo , Luhlelo Lwekulawulwa Kwetemacentselolwandle Lokuhlanganisiwe lwakhiwa futsi lwacaliswa kulelidolobhakati . 
Umsebenti wetemnotfo , yomibili lehlelekile kanye nalongakahleleki , uchumene ngalokuchubekako nemgwaco lohamba ekhatsi endzaweni yekuhlaliswa . 
Vumela kube nebasebentisi labahlukahlukene etitobhini nasetiteshini . 
Ngelishwa , letinhlangano tinetinsayeya temakhono kantsi nato ngekwato atikafakwa kunhlangano yemakhophelethivi , ngekungativumeli tingene kutinsita letikhona titowenta umtselela lomkhulu . 
Tinkhinga letinengi tikhona ekuniketweni tinhlelo kulabantfu labantjintjako . 
Tetimali tiniketwa ngco kubosomankontileka labasimeme bese kutsi , ishaneli yemchumanisi lekhetsiwe isentjetiselwa kuniketa tetimali kubosomankontileka labasafufusa , lokunemphumela wekwenta kutayeleke bungoti kulesigamu semakethe ngekwelusiko lwetikhungo tetetimali . 
Lwati loluchaza lesimondzawo lesitsintsekile ezingeni lelincane lubalulekile kwentela kuvisisa letimo leticaciswe kabanti letitsintsa indzawo ngco kuletindzawo letintsatfu letifakwe kulesiphakamiso sentfutfuko lehlangene . 
Mabili kuphela emacembu etembusave lekaphumelele kutfola tihlalo teliwadi . 
Nanone kungasiyo incenye yeluhlelo lwendzawo yekwakha , lesiteshi kanye nendzawo yekushintja yetitfutsi tesive itawufaka umoya wekufunta kakhulu kuticondzanisi temgwaco kulendzawo yekwakha , njengobe kukhonjisiwe kulomboniso . 
Loluhlelo lwetifundvo lulandzela umumo wendzikimba yengcikitsi ngekhatsi kuluhlelo lwetifundvo lolweyame kutilinganisozinga lapho emakhono elulwimi , umumo kanye netindlelakwenta tisungulwa khona letiphatselene netingcikitsi letibanti letihambelana nebafundzi . 
Iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ingaba netinsita tebhodi yetatiso , tindzawo tekucocisana , emacembu lamasha , emaforamu , imimango , emakhasi ebantfu , emakhalenda , kanye / noma leminye imilayeto noma tisetjentiswa tekuchumana letentelwe kukwenta ukwati kuchumana nemmango ngebubanti bawo noma nelicembu ( lilonkhe , " Tinsita teKuchumana " ) , uvuma kusebentisa letinsita kuphosta kuphela , kutfumela kanye nekutfola imilayeto kanye netintfo letifanele futsi letihambisana nensita yekuchumana letsite . 
Kubonwa kweNingizimu Afrika ngumhlaba wonkhe kumele kube litfuba lekumisa kahle futsi lelive . 
Kwehluleka kuhambisana nalesimiso kungaholela ekutseni ithenda ingafaneleki . 
Lendzawo ayinayo imvume yekusebenta . 
Ngiyafunga ngiyacinisa kutsi angikatimbandzakanyi etentweni tekuvumelana ngasese nanome ngabe ngumuphi umbhidi kumbe nome ngabe ngumuophi umuntfu mayelana naloku nome ngabe nguyiphi lenye ibhidi . 
Kucinisekisa kuhlala kuchunywana nebasunguli betinhlelo . 
Ngalokunjalo nebadlali bemkhakha wetimali , ekufuneni ematfuba lakhulako ebhizinisi . 
Uma kunesidzingo , sikhulu lesiphendvula ngetimali kufanele silungise ibhajethi lelungisiwe sibuye siyitfumele kusodolobha ayibuke abuye ayetfule kumkhandlu wakamasipala . 
Yenta kutsi kukhonakale kusungula tinhlobonhlobo temadizayini lahlukene , lasuselwa kumitsetfomgomo kanye nasemcondvweni . 
Letindlela letingabukwa kutawuba lizinga lengoti lengahle ibe khona ngalokwephulwa kwemtsetfo lokunjena . 
LOKUDZINGEKAKO KWEBUNCANE BEKUGCINA : Ticu temfundvo letifanele telizinga lelisetulu kutemnotfo , kuhlelwa kwebhizinisi , tifundvo tentfutfuko , kuphatsa umklamo nome lokulinganako . 
Umkhandlu unelilungelo lekugodla uma utsandza kuze ukhone kubona kutsi tintfo tihamba kahle ekusebentiseni kwale Nchubomgomo . 
Nobe kunjalo , njengobe bekatimbandzakanye kulobugebengu futsi bekangamange abubike emaphoyiseni , inkantolo beyingenako kwenta ngalenye indlela , kepha kutsi iphocelele sigwebo lesibabatekako , lokugcine ngalesigwebo lesilengisiwe . 
Ematiko lamanyenti abonisa ngemiklamo yawo ngalesikhatsi lamanye abetfula tetfulo tePowerPoint temiklamo yawo . 
Lwati kanye nekuvisisa sicelo seKuniketwa Emandla ikakhulukati kuboSomabhizinisi labaMnyama . 
iStats SA isebentisa tindlela tekulawula letibanti tekuvikela kute kuvikelwe iwebhusayithi yayo ebantfwini labanganayo imvumo yekungena . 
Kuchumana emkhatsini wemitfolamphilo kanye nemalabhorathri kutfutfukile , kantsi imihlahlandlela yetekwelashwa yeTB leyala-umutsi sekusunguliwe . 
Kuphrintwe isethi yekusebenta yeTinkhomba teBuphuya . 
Uma ngabe kuhlulekeka kukhokha ngemuva kwekuniketwa leto tatiso , lokuphakelwa kwemanti kutawumiswa . 
Lenhlangano iniketwe ligunya ngemtsetfo kutsi iphumelelise inhloso yayo yekutfutfukisa umsebenti walokutfunyela emaveni angephandle ngekuniketa umshwalense . 
Kwekucala-nje , lelicala leli ngabe aliketi nekutsi kutewutekwa . 
Kuhleleka kwekwakha lokutsintsa kubonelela imishikashika yemnotfo yendzawo kufakwa umoya wekufunta timo letinyenti letinkimbonkimbo temnotfo , temali , tekuphepha kanye netintfo letikhomba kutsi intfutfuko itawenteka njani . 
Loku kubonwa njengesimo lesetfusako . 
Kunakisisa lokubukeka kwemnotfo longakasimami , kukhula kancane emaveni lasatfutfuka , kanye nekweswelakala kwetakhiwo takuleli , kujutjwa kwekuhlanganiswa kwetimali kwtsitseka kuletisekelo tesibonelelo letinemigomo letimbalwa tesifundza . 
Leti tinkholelo tetfu , kutibophelela kanye nemigomo yetfu lehola kwentiwa kwetincumo kwawo onkhe emalanga ubona noma ungaboni . 
Lesikolo sivamise kuhlela bufakazi beMhlangano , siniketa lwatiso kutisebenti letikhetsiwe talenhlangano , baphawula kumitsetfo lephakanyisiwe yalenhlangano , basebenta dvutane netisebenti tembuso ngetintfo letiphatselene nemshwalense . 
Kufezekiswa kwekubeka imikhawulo yemanti , kuvikela kusebentisa emanti budlabha ngekusebentisa emaphayiphi emanti kuwasha timoto kanye nekunisela tingadze . 
Kucinisekisa kutsi imisebenti lekhonjiwe leseyentiwako ayinamitselela lemibi lebalulekile kusimondzawo . 
Hulumende unemigomo lekhona lelawula kutiphatsa kwetiphatsimandla temphakatsi . 
Kukhishwa ngekucindzetelwa kwentiwa ngekwemigomo yemtsetfo Wetindzawo Telicembu . 
Kwenta ncono likhono lekwenelisa , kuphumelela nekuphendvula kwebhajethi kutidzingo temali emphakatsini , tinhloso tenchubomgomo yebhajethi kanye nabocalangaye kuvelonkhe nasesifundzeni . 
Kulawulwa kwetimali kwato tonkhe tinhlelo nemiklamo . 
Kukhushulwa kanye nekumakethwa kwemisebenti yefiziyotheraphi . 
Bodokotela ngebunyenti baceceshelwe etikolweni tekwelapha temanyuvesi lasiphohlongo . 
Kulungisa tinkinga tekuniketa lilungelo ekudleni , emandla ekutsenga kanye nemkhuba wekusebentisa . 
Labanyenti balabantfwana laba liyashikashikana netifundvo letinjenge tekubala futsi neSingisi . 
Kufundzisa umphakatsi kanye netinhlelo tekwatisa tibalulekile . 
Ibhodi ibukene nekucasha Sikhulu lesinguMphatsi loMkhulu kanye naLabanye balawuli labasetulu kanye nekucinisekisa inchubo lefanele yekulawula kusebenta kanye neluhlelo lekulandzelana ngekwaletikhundla . 
Bekungasilo lucwaningo lwekubuka umsebenti Welicembu Lekulawula Ingucuko Esifundzeni noma kulamacembu lasihlanu . 
Litiko litawucinisekisa kutsi kuceceshwa kwebasebenti balo kusekela ligunya lemandla alo . 
Lokubi , bomasipala labahlukene ikakhulukati bomasipala besigodzi , kwanyalo abanato timali tekutisebentisa . 
Kuhlanta ngekubilisa kubulala emagciwane kumatima kuphumelela ngekungeta emakhemikhali , nanoma sibulalimagciwane selizinga-lelisetulu leliveta ekuphumeleleni kuphela kwemabhaktheriya spores lanenkhani kakhulu kungatfolakala . 
Loku kuvamise kuba nebungoti lobukhulu , njengoba kugcina kuhlanganise ema-plasma-ion engati , lekuholela kube netinkinga letinkhulu te-osmotic kumatishu nasemantini ematfumbu . 
Kufanele libike mayelana nganome ngabe ngukuphi imali lesetjentiswe kuko kanye nekulawula kubalwa kwetimali , tinchubo netinhlelo letingahle tenteke . 
Kutfutfuka kwetetinhlangano netetikhungo kulungile . 
Litiko Letemphilo laseNshonalanga Kapa liphumelele kusebentisa letinhlelo letingaphansi kwalesibonelelo futsi linyenti letinhloso talo tiphumelele . 
Sonkontileka ngeke akhokhelwe tintfo lokute ireyithi nome sumba lesihlangene lesifakiwe eSikweletini seManani . 
Tikhungo taseNingizimu Afrika temfundvo Lephakeme tibukene nelinani leticelo lelingetekako lekuniketa ngekubambisana kwetinhlelo leti-akhademikhi . 
Ibuka kwehlukahlukana phakatsi kwebafundzi futsi ihlose kukhutsata kubeketelelana , inhlonipho kanye nekuvisisana phakatsi kwebafundzi lababuya emindenini leyahlukahlukene . 
Nangabe uvuma , kube ngutiphi tizatfu taloluntjintjo ? 
Tinhlelo letisisekelo tekuhlangabetana naletinhloso letingenhla tifaka loku lokulandzelako : Kuniketwa kweluhlelo lolukahle , lolufanelekile futsi lolwetsembekile lwetekutfutfwa kwemmango . 
Tsine lesikulendzawo sitifungele letintfo leti . 
Bubanti bekusekelwa lokunikwa ngumkhandlu kumakhaya laphuye kakhulu endzaweni yamasipala kutawuncunywa ngekubuka luphakelo lwesabelomali kulowo mnyakatimali lotsite kanye nelinani lelibekiwe letinkhokhelo . 
Lesicalo ngulamahambo lekufanele entiwe lilanga nelilanga . 
Nanoma bekukuncane kungasebentisi ngalokwanele imali kumiklamo lehlukene , lelithebula lelingentasi likhombisa imiklamo lapho kucale khona kuba nekungasetjentiswa ngalokwanele imali . 
Sikholwa kutsi loku kutawehlisa umtfwalo wemsebenti wetehlo lapho khona hulumende abitelwa enkantolo ngekucilonga sifo akhiphe imiphumela lengasiyo , kubhala emakhambi lakhetsiwe langesiwo njll . 
Kuchuba kutfutfuka kwekulandzelela nekukala kanye nenchubo yekubuyeketa letawentelwa tinhlelo tekunciphisa buphuya . 
Linani selilonkhe lalokutsengiwe limele kutsenga ngco kubatjali kanye nelinani letihhenga letitsengiwe kuTimakethe teMkhicito lomusha taVelonkhe . 
Khombisa kuchumana lokusebentako netigulane , emasuphavayisa kanye naboklinishiyeni . 
Tinchubomgomo letinyenti letidzingekako setivele tikhona . 
Kungumsebenti wemfakisicelo kucinisekisa kutsi ticelo takhe tifika kuLitiko leKutfutfuka kweTemnotfo , Simondzawo kanye neTekuvakasha ngembi kwelusuku lekuvalwa lelibekiwe . 
Lesikhatsi lesibuyeketwako Inhloko yeteKucecesha yaloLuphiko Lwetekuhlola yangenela luhlelo lwekucecesha . 
Imitamo yekucinisekisa kuniketa lokuncono ngemali lekhokhwako kumele itsatse bohulumende besifundza ibabeke babe licembu lelilandzelwako lelisetulu nekusebenta nabo ngendlela leyakhako futsi lesekelako . 
Timphawu temikhawulo lebalulekile , bungako bayo nebungako bekugcina bekugucugucuka kwemfanekiso kucocwa ngabo Kusengeto A. 
Umsebenti uyehla uma kukhula emazinga emfundvo , kutsi labo labanemfundvo lengakapheleli yesikolo semabanga lasetulu yesikolo semabanga lasetulu babe nelizinga lelisetulu kakhulu lalabo labangasebenti . 
Umonakalo lomkhulu awubuyiseleki emuva , futsi kufa akuvikeleki . 
Kuhlanyelwa lokuncane kwemampentjisi , emagonandvodza , emaphruni nemakwipili nako kuyenteka . 
Lobudlelwano bekutsembana emkhatsini wabo nalofake sikhalo buhlehle kakhulu . 
EmaKhodi aniketa luhlaka lolulingene kukala iBEE levulelekile kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo . 
Sikhwama Semlondvoloti silawula lengoti le ngaleligunya lekusisa le-PIC , lelelisho ileveli lebungoti . 
I-IMF , kufanele ekhatsi kwaletinye tintfo , ichubeke nekugcila kwayo kunati tinkinga letilandzelako kwentela kucinisa kakhulu kubaluleka kwayo nekubasemtsetfweni kuwo onkhe emave langemalunga . 
Ngicabanga kutsi kufanele sikubone njengebugebengu uma tsine njengebaphatsi sehluleka kuniketa tisebenti tetfu tintfo letisisekelo . 
Letindzawo letibekelwe embili tikhonjwe ngekubuka kuletidzingo tato tasenhlalweni , temnotfo kanye netentfutfuko tesifundza , lekunguleti ; 
Lwati loluhloliwe lekutoliga kanye nekusebentisa inchubomgomo kanye nelisu . 
Njengobe emazinga elihlobo kanye nemoya wenjabulo kubonakala kulugu lelwandle , imifula , emadamu ekubhukusha kanye nemachibi ayaheha , Buphoyisa betindzawo Temanti Temvelo kanye neLuphiko Lwebantjuzi bacela wonkhe umuntfu kutsi acaphele kakhulu ngekuphepha ngembi kwekungena emantini . 
Kufanele akwati kusebenta emashifti . 
Ikhophi yalokundluliselwa itfunyelwa kuMcondzisi Jikelele waseSifundzeni neLitiko Letemhlalakahle Velonkhe . 
Litiko Letemphilo eNshonalanga Kapa litawuniketa umphumela lophatsekekako ekuniketeni sipiliyoni sesigulane lesingenhla , imiphumela yetemphilo lefanelekile njengoba kunjalo kuMigomo Yeminyaka Tinkhulungwane Yentfutfuko nenchubo yekusebenta kutemphilo ngemphumelelo nangemakhono . 
Emalunga elicembu lelisebentako ekubekeni liso nekuhlolwa kwemanti : 
Nangabe inombolo yebatali ingekho ngetulu kwelinani lelihlanganisiwe lalamanye emalunga lanemalungelo ekuvota , umtimba lobusako kufanele kwesikhashana ukhetse batali labanemalungelo ekuvota . 
Kusilela kwelwatiso ngemililo levulekile yasetindlini kumele yentiwe ibe yintfo lephambili . 
Sitatimende senhloso nome umgomo sisebenta njengenkhomba yetinyatselo telitiko , sicinisekise kutsi yonkhe imishikashika kanye nekusetjentiswa kwetinsita kuhloswe kumphumela wekugcina lofanako . 
Lokulandzelako kulesingeniso , lokubeka indzawo yenchubomgomo , sigaba setinhloso tenchubomgomo . 
Bumatima bekucambela indlela yekuphila kwemuntfu kwentiwa lukhuni kakhulu ngilokweswela lwatiso . 
Kahle kahle , emafutsa ayintfo lefanele uma ufuna umtimba wakho ubukeke futsi utive umusha ! 
Kulikhadi ngalinye lemdlalo kanye nanobe ngumuphi umdlalo wekhasino lapho khona lonikwe ilayisensi angesiyo incenye yalokubhejiwe , imali lengenako yekugembula kungakhishwanga lutfo ilingana nayo yonkhe imali letfolwe ngulonikwe ilayisensi njengesincesitelo ngekuphatsa lomdlalo . 
Sungula ubuye ugcine inchubo yeKulawula Kutsenga neKutsengisa Lokuhlangene kulo lonkhe Litiko leTemphilo lakwaZulu-Natal . 
Legrafu ikhombisa kutsi linani lemakhaya lafinyelela ezingeni leliphakeme lekutfutfwa kwekungcola selingetekile . 
Emalunga labalulekile eluhlelo lwekutfutfukiswa kwetimo tetindlu asekelwe ekucabangeni lokubalulekile lokubekwe ngentasi . 
Lamave lalandzelako bekamelwe emhlanganweni jikelele nakumhlanganosifundvo : iBotswana ; iKhenya ; iLisutfu ; iMalawi ; iNamibhiya ; iRwanda ; iNingizimu Afrika ; iSwaziland ; iThanzaniya ; iYuganda ; iZambiya ; neZimbabwe . 
Kuletfwa kwencenye yema-oda kungentiwa kuphela ngekukhulumisana nemtimba loyincenye . 
Leliphepha lihlose kuphenya kuphikisana lokutawuba kwesikhatsi lesidze ngekwehluleka kwemnotfo weNingizimu Afrika kwakha imisebenti leyanele kulesibalo lesikhulako salabadzinga umsebenti . 
Kulawulwa kwato tonkhe tinhlelo letihlose kunciphisa tinkinga tetekulima kanye netinsayeya tenhlekelele . 
Ngenca yaloluhlobo llenhlangano lesabalalise ngayo nalokutsi idatha icokelelwa onkhe malanga ngalesikhatsi kuniketwa tinsita tetemphilo kuaklayenti , letinhlelo netinchubo tekucokelela nekucinisekisa idatha lesebentako ilukhuni . 
IKenya inemboni yebhiya lenkhulu lekulelive . 
Loku kungenta kutsi kube nesidzingo sekuceceshwa kanye nekunika emandla ekwenta umsebenti tifundza letifanele kanye netisebenti tamasipala kutilungiselela sigaba sekufezekisa . 
Tinsita letisheshisako kumongo wanyalo kushiwo tigitjelwa letisheshisako tesitimela nemabhasi ngekusebentisa imizila lebekelwe loko . 
Kuba sebaleni kungachukuluta kuchudzelana , loku , ekugcineni , kungaholela ekusetjentisweni kwetindlela letisebenta kahle kakhulu tekukhicita , nemiphumela lemihle ekukhuleni nasekusebenteni . 
Inchubo yekucinisekisa kufaneleka kuba semgwacweni ilawulwa ngalokwehlukile kunaleyo yekukhishwa kwetitifiketi tekufaneleka kuba semgwacweni futsi kuletinye tehlakalo kubandzakanyeka imikhakha yetimoto leyehlukene . 
Inombolo lekhulako yebasebenti beyingenele kumakhozi eMfundvosisekelo Yalabadzala futsi nekuceceshwa . 
LeSikhwama site kwanhlobo likhono le-IT . 
Temphilo yetemvelo tingumsebenti wesigodzi , kepha kute imibiko leyatfolwa mayelana naloku . 
Loku kudzinga kutsi basebenti bahulumende batfutfukise emakhono lamasha netinchubo tekutsintsana . 
Ngaphasi kwemtsetfo , liphutsa lingumgomo losisekelo wekwehlukanisa . 
Tinhloso letimkhakhamibili teTikhungo teteMphilo teMmango : Kwenta kutsi kube netisetjentiswa tekutsi tigulane telashelwe ezingeni lekunakekelwa ngetemphilo letisisekelo kanye nekubonelela tigulane letidzinga kulaliswa esibhedlela telashelwe khona ezingeni lekwelashwa ngalokwetayelekile . 
Akukhoneki kantsi futsi kute sidzingo sekutsi ukuchaze konkhe . 
Emva kwaloko , inchubomgomo lesenekuguculwa itawakhiwa futsi yatiswe kwentela kumbandzakanya sive . 
Ibhajethi yentiwe yaba khona ngaloku , kantsi emandla ladzingekilelakulitiko ekusebentisa loku achubekisa lentfutfuko . 
Imalingena lebuya ekutseleni yemisebenti yetemnotfo , njengentsela yemalingena futsi nentsela yebungako leyengetiwe , imali leyehlile nalengaphasi yengetwa emitfonjeni yembuso . 
Siyini Sitifiketi Seticu Tavelonkhe ( Timali , Umnotfo neKubala ) ? 
Nanoma kunjalo , kusesekunyenti lokungentiwa ezingeni lavelonkhe kucinisekisa kutsi tifundza tidzingeka kutsi tiphakamise lizinga lekubamba tinkhulumomphikiswano ngalenchubomgomo , kanye nekusekela nanoma nguyiphi indlela lengakentiwa yaba sezingeni . 
Imali lengenako lesuka ekukhokhelweni kwekubhadalana yimali levamise kunakwa ngendlela yekutsi lesiliphu lesihambisana nayo noma lesitfolakalako singanakwa njengemphahla kantsi akunamtfwalo wekukhokhela futsi lesamba . 
Ngenca yalesincumo , umgomo kanye nenkhomba akusahambelani nalesimo lesikhona nyalo . 
Umphatsi waMasipala uyinhloko yekulawula Masipala Wesigodzi iFrances Baard . 
Lesigaba sizamilekuphakamisa tindzawo lapho umuntfu angalindzela kutfola kuto bashayeli betindleko , letingakhuphula noma tinciphisa tindleko tesikimu lesihlongotwako ngekucatsaniswa nesikimu lesikhona . 
Ndvuna uphindze aniketwe emandla ekwenta imigomo . 
Sizatfu kungaba kutsi bobabe labanyenti bayasebenta kunabomake . 
Inombolo yaletinhlelomasu letihlanganisiwe nalamatiko . 
Lolophendvulako ufake satiso lesihlose kususela etintfweni letimbalwa . 
Babuka indzawo iNingizimu Afrika lenemandla kuyo kuzoni yemnotfo lekhetsekile lenkhulu , lenemakhilomithasikwele lasigidzi noma ihhafu yesigidzi . 
Kuhlela intfutfuko lehlangene akusiwo kuphela umsebenti nje wekuhlela ngekhatsi kulomasipala kepha kuyinkhundlayetinkhulumiswano nekubonisana kwalababamba lichaza kumasipala ngekwehlukana kwabo . 
Nanome kunjalo , lemikhakhane yenta ligalelo lelincane impela kulethothali yemkhicito lephumako . 
Kuchumanisa temphilo , kuvundla nekuphatfwa kwetnsita tenhlekelele . 
Kubalulekile kukhumbula kusebentisa ifomathi yenkhulumophendvulwano . 
Iyunithi ikhonile kulungisa , kuhleleka nekwakheka nekuphrintwa kwalamaphepha . 
Umtsetfosisekelo weNingizimu Afrika uvakalisa kutsi kuphatfwa kwembuso kufanele kubuswe kutfobela kuloku lokungemagugu kanye netimisomtsetfo letilandzelako : 
Lamabhange ayahlanganyela kulomsebenti wekulawula timali wahulumende lomkhulu . 
Lomkhakha , njengencenye yekulawula kwawo kusebenta kwakheshi , kuhwebelana ngemathulusi emali etimakethe tetimali . 
Lomjikeni webhalansi yebhajethi yeNingizimu Afrika usemkhatsini walemikhulukati yemhlaba , kucatsaniswa nalena ye-United Kingdom neye-United States . 
Loku kusho kutsi sidzinga kuniketa umtselela wedatha kuluhlobo lolungetulu kwalunye letilwanyana kanye nekuphindza kubukwe letinye tetinchubo letibalulekile letitfolakala kusimondzawo sasemantini . 
Kulokuhlatiya loku , kwasetjentiswa lelizinga . 
Bantfu labanjena bangagalajwa kulabasenti labatsatsa umhlalaphansi noma basebenti labayingunguluchumano noma bahlali labanelwati ngetindzaba tetekuvikela . 
Inkantolo Lephakeme akusiyo umondli losetulu walabantfwana kuphela , kodvwa iphocelelekile kutsi isekele emalungelo nemagugu Emtsetfosisekelo . 
Kwehluleka kwenta njalo kutawenta kutsi liphakelo mali lakho lolitfola ngelilanga lilungiswe ngendlela lefanele . 
Kulokunye , ema-akhawunti ebantfu adzinga kugcinwa kwemarekhodi lemba ecolo nalafika ngesikhatsi kute kutsi timali tingasiswa , netisebenti tatiswe ngeabhalansi ema-akhawunti abo . 
Letinye timfucuta tikhombisa shevu loyingoti kumazinga laphansi ngendlela yekutsi kucwaningwa kwemakhemikhali kungeke kuwakhombe . 
Loku kufaka imizamo yelikomidi leStock Exchange kuhambisa kahle tidzingo tekubhalisa kanye naleminye imitsetfo , kanye nekuhlanganisa imali lenkhulu lefakwa ngekhatsi esigodzini kanye nekuhlanganisa . 
Tinhlakamsebenti letilawulako letivalakalo tiyadzingeka kucinisekisa kutsi umkhakha wetimali ungachubeka kudlala indzima yebuchumanisikuhwebelana lebalulekile uma iva inciphisa emandla ekulimala etinkampanini , emakhaya naseminotfweni . 
Ithemplethi yekuhlela ibhizinisi isentjetiswa njengesisekelo sekubika nekuphatsa kusebenta . 
Umkhandlu kungatsi , phakatsi nemnyaka timali , uletse kundvuna kutsi utfole imvumo kanye neluphakelotimali lolwengetiwe noma lolubuyeketiwe lwalowo mnyaka . 
Idatha yeSikhungo se-Orthotic ne-Prosthetic ifakiwe kulwatiso lwekusebenta lolubikwe etibhedlela tekuvuselela . 
Kungeta ekuniketeni imphilo lezinganhle yesigulane , kulashwa ngemshwanguzo ngembi nangesikhatsi ubeleka , nako kwehlisa ematfuba ekutsi bantfwana batseleleke nge-HIV lesukela kubomake babo . 
Etindzaweni timbili letibonakele letingatsintseki ngaloku , noma kunjalo , imfucuta beyingatange ibandlululwe ngendlela lefanele . 
Ngetulu nangetulu kwekunakekela kwetemphilo leticondzene nemuntfu leticondziswa ekhatsi kwetinsitakusebenta yensita yetemphilo , Litiko litawulungiselela kucala ngekubandzakanya imindeni ngekusebentisa tinsita letisuselwe emmangweni kanye naletinye tindlela . 
Indzaba lebalulekile eveni ngalinye kwekutsi inchubo yekukhokhela lefanele kufanele ibe nalokukhokhelwako lokulandzelako njengetinchubomgomo tekubonisa : litubane , kuciniseka , kwetsembeka , kuphepha , lokufanelekile kanye netindleko letilungile . 
Kucalisa indzawo yekusebentela lenemphilo nalephephile yeMalunga , Tisebenti nebantfu basemmangweni . 
leminye imikhicito lemandla leminyentana yelekelela lemitamo . 
Loku kwenta kube lukhuni kucala kwenta noma nguluphi luhlolo loluliciniso lwekusebenta kuletitindzawo . 
Simo sesibi kakhulu asilawuleki . 
Ecinisweni , lemikhawulo imela kukhetsa kwenchubomgomo ngekukhula nekwehla kwesikhashana emkhatsini kwekukhula kwemandla emali nekwehla nekwenyuka kwemkhicito kunemitsetfo yalokubonwako . 
Injongo yaloluhlelo noma luhlaka kuniketa lesigodzi sitfombe lesiphelele ngalesimo salesimondzamo nekuniketa emasu ekukhomba nesakhiwo sekulungisa tinkhinga nematfuba laphatselene netindzaba tesimondzawo , ikakhulukati letihambelana nekulawulwa kwemitfombolusito . 
Kulwa kwabo ngemagama bekwakha , kungavuni luhlangotsi futsi kulusito lolukhulu kulekhomishini . 
Uma kungaba yimphumelelo , imali leyengetelwe iminyaka lesitfupha itawuvikeleka . 
Lusekelolwabiwomali lulandzela tinchubo tavelonkhe . 
Imiklamo leyasekelwa ingena ngaphansi kwetigaba letinkhulu letimbili . 
Emaminithi alenkhulumo kufanele agcinwe kwentelwe kutsi ahlale akhona . 
Kute itsatfwe njengaleyo levikelekile , idatha levela kumtsengi munye kumele yehlukaniswe ngendlela lefanele kuleyo yalomunye . 
Loku bekukucala kwenchubo leyaba yindze nalekhishiwe leyabese igcina ngekufinyetwa ngekusho kwelikhotho yebo kuphikisa loku lofake sicelo ekhotho afuna kukhala . 
Kuze uphumelele kutfola temisebenti yahulumende letinelikhono , letatiko kutsi tifuna luphi luhlobo lwemisebenti naleticeceshiwe eNingizimu Afrika , letincomo letilandzelako tentiwe . 
Kuhwebelana nalokukhona lokutsengiselwa kusisa kuvamise kunakwa ngetilinganiso letikahle . 
Kuniketwa kwetinsita temmango emaveni lasatfutfuka . 
Imvumo yekufaka kuphikisa ivunyelwe yinkantolo Yemaklemu Emhlaba . 
Buka emakhono laswelakalako futsi ladzingeka kakhulu kuLomasipala Wesigodzi . 
Ngabe sicasha bantfu labafanele kwenta lomsebenti ? 
Kuniketa tinsita letifinyelelekako nekuphepha netekuvikela lokwenele netinsitakusebenta kubo bonkhe bahlali . 
Yakha luhlu lwetindzawo letiyindlelasu yekuphakelwa kwemanti eticimamlilo nekubukana netidzingo teticishamlilo . 
Kubeka ngaphandle lamalungelo nemisebenti yebanikati bemhlaba nalabahlala emapulazini naletindlela lekufanele tilandzelelwe kute kutsi kucoshwe ngalokusemtsetfweni umuntfu kulomhlaba . 
Kungasebenta kuphikisane netinhloso tahulumende tekukhangisa emabhizinisi lasafufusa , futsi kungaba yinsayeya lenkhulu Kuniketa Labamnyama Emandla Emnotfo . 
Masipalati kungadzingeka aphenye kusetjentiswa kwalomunye umtfombo wemandla , njengesola , njengalenye indlela kugezi kanye netinkhuni . 
Imiklamo lehlanganisiwe yeLuhlelo Lwebulungiswa Kutebugebengu . 
Letintfo leticatjangwako letiholele ekhwakhiweni kwaletinkhombandlela tifanele kutsi ticatjangwe ikakhulu nakutsatfwa tincumo mayelana nekufaneleka kwemanti ladzinga kusetjentiswa sikhatsi lesincane kuphela . 
Kukhula kwetibalo temamaseli engati labovu kuyakheka , futsi loku kukhulisa kushuba nekunamatsela kwengati , lokuphazamisa kuhamba kwengati lokwetayelekile . 
Lomtselela umayelana kakhulu nekuncishiswa kwekugeleta kwemanti langaphansi kwemhlaba lokubangwa kuphazamiseka uma kuniselwa kanye nangelizinga lekubuyiselwa kugeleta kwemanti langaphansi kwemhlaba uma kuniselwa . 
Lokwandza lokucatjangiwe kutindleko tagezi kutawenyusa liphesenti letindleko etinkhunini kutifutfumeta kanye nekupheka . 
Inhloso kuzuza lizinga letemphilo leliphakeme kakhulu labo bonkhe bantfu besifundza saKwaZulu-Natal . 
Loku bekutsatselwe kulizinga lanyalo lekugcogca , kanye neliphuzu lekugcila ekukhuleni kwetemnotfo akubiki kubancono lokukhulu kumazinga ekugcogca . 
Lamakomidi emawadi , emaforamu ekutfutfukiswa kwemazoni emadolobha lamakhulu lasunguliwe kufanele acale kusebenta uma emalunga emmango sekakhetsiwe , njengoba kubekwe langentasi . 
Lesimemetelo sisite kakhulu ekubhekisiseni kwenta kunetinkhulumomphikiswano letingapheli . 
Kunembono lotsi Litiko kanye neMahhovisi Esigodzi ayabita nje futsi kanyenti awati kutsi tincumo tawo tinamiphi imitselela emahhovisi amantji . 
Kunawaphi ematfuba ekulungisa kute kwetiwe kancono timali tabohulumende basekhaya nekutfola luhlelo lolusebenta kancono lwabohulumende basekhaya ? 
Lelicembu le-IT licinisekise kutfutfuka lokubonakalako kulomkhakha we-ICT , kusebenta netinhlelo . 
Lesivumelwane kakhulukati sinetisebentisi tasekuhlaleni netisebentisi letimbalwa tebhizinisi letisabalele . 
Ibhajethi yethemu lesemkhatsini kanye neyemnyaka ilungiswe ngekwenchubo lesimeme yebhajethi . 
Lukubuyeketwa kwekubala kuyanemba kunaloko bekwentiwe ngaphambilini . 
Nanome lokukhetseka ngeluhlanga kwetinsita temabhasi amasipala sekususiwe , lokusebenta kwabo lokusalifa kusasele . 
Indlelasu yekucedza tindzawo letingasebenti kahle . 
ISAPS igcine leminye imininingwane lehlukile yelubalo , kantsi ngulena yekuhlaselwa kwemaphoyisa , nekubaleka ejele . 
Lomtselela lokhulako waletento nalokunganakwa ngalokuphelele kwenchubo yejiyomofolojikhali nehayidrolojikhali inemitselela lemibi ngalesikhatsi setikhukhula . 
Letinyatselo letilandzelako tekunciphisa mhlawumbe tingabukwa mayelana nekutfutfukisa emakhono : 
Letinchubomgomo letilandzelako nekusebenta kwato kwavunyelwa ngumkhandlu : 
Tidzingo letengetiwe titawubhalwa kudokhumenti yekubhida . 
Letinombolo letingenhla tikhombisa imikhuba yelinani lekubhalisa bafundzi labahlala endzaweni yasePrince Albert . 
Tindleko letilinganiselwe tebhida tekuhanjiswa nekwetfula kwetilingisi terediyoteraphi letimbili tedijithali . 
iKwaZulu-Natal yatsintseka kabi kakhulu yabese ilahlekelwa misebenti leminengi kumikhakha leminengi lapho khona tekukhicita taba nguletishayeka kakhulu . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lite sibopho sekulandzelela tinsita tekuchumana . 
Loku kufanele nome kunjalo kugwemeke ngato tonkhe tindlela . 
Umntfu lebekafake sicelo lophumelele kutawufanele kutsi ahlolwe kutsi ukulungele kusebenta naletinye tinchubo tekuvetha . 
Ngenca yebuphuya lobukhungatse lendzawo nekuswelakala kwemitfombolusito , emasimu lamanyenti alahliwe noma awasetjentiswa kakhulu . 
Kukhula kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti kwenteka uma lizinga lekweswelakala kwemisebenti liyachubeka nekuba setulu ngisho nalapho umnotfo ukhombisa timphawu tekukhula . 
Loku kungatfolakala kuphela ngesisekelo semfundvo nekuceceshwa lokuphumelelako . 
Kuyacacakutsi lenchubo ivumelekile ngoba bufakazi lobungalendlela buvetwa ngalokufanele futsi kahle ngumuntfu lovisisa letinhlelo kantsi lonelwati lwekutsi tihlangana njani nalokusebenta lokubonakalako kwalomsebenti wemcashi . 
Kulesigaba , kubukwe kakhulu emitfonjeni yedatha , indlela yekwenta lesetjentisiwe , kanye nekuhlatiya idatha . 
Kweswelakala kwelizinga letilinganiselo telwabiwomali mayelana neligalelo lemsiti kunelifutse lelibi kubungibo besabelomali . 
Imihlahlandlela lemisha lehambisana nenchubo yekwenta yamhlaba wonkhe yemfucuta yetemphilo kanye netindzawo tekushisa imfucuta kufanele ibhalwe . 
Sifundza sikhombe tindzawo tekungenelela letibekelwe embili letisitfupha . 
Nome kunjalo , tinkontileka letinyenti tekulawulwa lokwendluliselwe embili sevele tiyasebenta futsi kuyacociswana ngaletinye . 
Kutsatsa ngalokuhlelekile , kwehlisa kugcinwa kwemhlaba , ematayitela langakacinisekiswa , kwentiwa kwetimboni nekutfutsela emadolobheni konkhe kufake sandla kulokuswelakala kwenshisekelo ekukhicitweni kwetekulima etindzaweni tasemakhaya . 
Loku kuliciniso lelive lelisatfutfuka njengeNingizimu Afrika njengeminotfo lemikhulu . 
Emabito emalunga emakomidi emklamo abhaliwe . 
Emakhilomitha lambalwa kukhwesha kuso , lesinye sikolwa site nakunye kwaloku . 
Inhloso yalamahlolo emiva bekukushintja indlela yekwenta kulelisu lekuchumana kute kutsi kwentiwe ncono kuchumana lokusebenta kahle kakhulu nekubandzakanyeka kwesive . 
Emareyithi emphahla emnyaka nemali lebitwako yensita lengasuki abitwa batsengi ngaKholwane abuye akhombiswe njengemalingena lecongelelwe Esitatimendeni Sekusebenta Kwetimali . 
Umhlanganyeli utawusungula futsi agcine inchubo lefanelekile yekulawula ngekhatsi . 
Loku kuvumela lababekwe licala labangakhoni kukhokha imali yebheyili kutsi baye enkantolo bayowucela kuncishiselwa ibheyili nome kuchibelwe nome ngabe ngutiphi timo kucinisekisa kutsi abavalelwa ejele ngesizatfu nje sekutsi abakhoni kukhokha imali yebheyili . 
Kunika seluleko kubasebenti macondzana netinchubomgomo tetitfutsi ekuphatseni tingoti , kulimala , kumuka ngenkhani nekuntjontja noma kulahleka kwemakhadi ephethroli . 
Ilayisensi inganiketwa kuphela endzaweni levikelekile uma umsebenti welayisensi ungaphazamisi kuphumelela kwetintfo letentelwe lendzawo levikelekile . 
Lencenye Yekusebenta Ngemshini ecinisweni yentelwe kwesekela umsebenti Wekunakekela Imigwaco . 
Imisebe yemolekhuli lenemaspekthromitha lamanengi lena noma ngikuphi kwaletimphawu letilandzelako : 
IYunithi Yetinsita Temtsetfo iniketa lusito lolugcwele lwekusekela ngekwemtsetfo kulelitiko nelihhovisi landvuna . 
Lichubeka nekuchaza tinkhomba letibalekako letitosetjentiswa emnyakeni lishumi lotako . 
Iphindze ibhasobhe tonkhe tikhungo letenta libhizinisi nalelitiko . 
Lesikhatsi lekufanele lenchubo icedzelelwe ngaso kutawuba maviki lamane kuya kulasitfupha . 
Kumele bente ncono lizinganhle letinsita temphilo nesipiliyoni setigulane . 
Kugucula kutfutfukisa ngekushesha kwetindzawo tasemadolobheni tibe litfuba kudzinga tindlela letinsha tenchubomgomo letimayelana nentfutfuko kanye nekulawulwa kwemadolobhakati ase-Afrika . 
Nanoma nje kuchudzelana emkhakheni wekutsengisa akusiyo intfo lekhatsatanako , kuyachubeka nekuba yinkinga ngaseluhlangotsini lwekuvikela kusetjentiswa budlabha kwetjwala . 
Uma ngabe timo temhlabatsi tikahle mayelana nekulima kunesizatfu semaploti lamakhulu angasense , emaploti larentwako noma-ke letinye tindzawo bahlali labangatisebentisela kukhicita kudla . 
Indlela yesibili lapho indzawo yekuhlaliswa lebeka ezingeni leliphakeme ematfuba kutsi kuhlanganiswe tincenye letehlukene tekuhlaliswa , kute tibe neligalelo kuleyo naleyo . 
Ngekuniketa tiboshwa tangaphambilini litfuba lesibili , sisita kwakha sive setfu . 
Letinye tindzawo kwatfolakala kutsi tinemadvwala kantsi letinye tindlu tashiywa bosonkontileka ebondzeni . 
Tizatfu talokwehla , ngetulu kwalokunye , tifake kubuyisa ndzawonye , kuhlanganisa , kuvala kanye nekuhlanganyela kube ngemafemu latimele . 
Kusigaba sesibili , kufanele kumenywe tiphakamiso tekugcina tebuchwepheshe kanye nemabhidi lafakwe linani . 
Ngekubonisana Navelonkhe , sincumo ngenchubomgomo kutawumele sentiwe ekutseni singakhombisa njani kancono kubonga kwetfu ngeminikelo leyentiwe ngulamalunga lasemasha emsebentini wahulumende wetfu . 
Emagalelo ekufaneleka ligamasibutsetelo letinhlangotsi letinyenti letehlukene . 
Ngemalanga emicimbi , titaladi letitungelete lenkhundla yetemidlalo tigcwala timoto letipakiwe futsi emabhizinisi netimboni letinyenti endzaweni ticashisa tindzawo tato tekupaka ticashisele tihlwele . 
Letinye tisebenti letikhetsiwe nato ngalokufanako tingalingeka kufaka lokungemagugu kuto eluhlelweni lwekufaka imali lolulawulwa nguhulumende . 
Luhlaka Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu loluhloswe kubatsengi betindlu ngalokuvamile futsi lukhutsata tindlela tekubambisana kanye nebuhlanganyeli lobuhloswe Emfundvweni Yebatsengi Betindlu kanye Nekwatisa . 
Wakhombisa kitsi umhlaba lophatsekako ungachazwa ngemitsetfo lembalwa lekhetsekile lengetfulwa ngekusebentisa ifomula yetibalo . 
Ngalesikhatsi tinkhulisa tingasiyo incenye yenkhulumo yabo , tinhlangano takhutsata imimoya lelenshisakalo ekutfutfukisweni kwemphakatsi emafama . 
Loku kungulomunye umkhuba weMangisi , lesiwuvumelako ngayo yonkhe inhlitiyo . 
Kutsengwa kwetimphahla netinsita kutemisebenti yahulumende kuniketa ematfuba lamanyenti enkhohlakalo . 
Sisekelo lapho lesidzingo sidzingeka khona kutsi sinemtselela ekunakekelweni noma ekugcugcuteleni kwemphahla letfunyelwa kulamanye emave . 
Nanoma-nje kusengakabuyeli kulelo zinga , lelive lichubeke nelizinga lelikhulu lekweswelakala kwemisebenti kwemave lakhetsiwe kuso sonkhe lesikhatsi lesingaphasi kwelubuyeketo . 
LoKuyisa Umculo waseNingizimu Afrika kuLuhlelo lweMhlaba kuhloswe ngako kwenta kancono ematfuba ekutsengisa kulamanye emave umculo waseNingizimu Afrika . 
Kute kucinisekiswe kufinyelela lokubanti lokungabakhona , imitfolamphilo yekweluleka lesendzaweni yekusebenta isunguliwe emahhovisi alelitiko ekwengetela nalawo etigodzi . 
Lokuhambisana naloku ngemazinga lanyukako ekulandzelela lekadzinga kulawula ngemphumelelo kusatjalaliswa nemazinga ekubhizinisa lamukelekile mhlabawonkhe . 
Kushicilelwa kweKubuka Kwenchitfomali Namalingena Wesifundza kumele kwetfulwe emavikini lamabili yetfuliwe ibhajethi yavelonkhe . 
Inzuzo letawutfolakala ekuvikelekeni kwekusebenta itawukhokhelwa umtsengi njengesincemphetelo sanoma ngukuphi kulahlekelwa lokubangelwe kwehluleka kwemtsengisi kucedzela tibopho takho letikukontileka . 
Yonkhe imitfolamphilo itawuniketa tinsita tekugoma emalanga lasikhombisa evikini kulomnyaka lotako . 
Injongo kucinisekisa kuphatsa ngemphumelelo tinsita temali yesifundza namasipalati nekuniketa kusekela kulokuphatfwa nekulawulwa kweluhlelo . 
Tinkinga tekulungisa kabusha kanye nekulinganisa tinkhulu , nanoma kunjalo , kutawutsatsa sikhatsi kutfola tonkhe letinjongo . 
Kwetayetwa kwetilwane tasendle , lokungaba nemphumela ekwakhiweni kwetilwanyana tasendlini . 
Letinye tintfo lenato tinemtselela ekugcwaleni kwe-oksijini lencibilikile lizinga lekushisa nengcindzeti . 
Lamadlelo anencenye yekuchubekela phambili lecinile kuwo futsi kulahlekelwa ngulomhlaba kutawuba nemtselela etimphilweni tebalimi labatsintsekile . 
Ngekuya ngalesatiso , sikhwama semali lesiphakelako kumele sibe nemphahla lengaba yimali ngekushesha kanye nenshisekelo yekutimbandzakanya kusikhwana sinye sesikimu yelubumbano yekutjala imali kutinhlanganisela tetimakethe . 
Esimeni semiklamo yasemakhaya , akukho kuzuzwa kwemhlaba , kusungulwa kwemalokishi noma tindleko tekundlulisa imphahla letentekako , tindleko tekusebenta tiphasi kakhulu kwengca timo tasemadolobheni . 
Kusekela lokusime eKapa kwaniketwa imiklamo leminyenti leshiwo kulenye indzawo kulombiko , kanye nelinani lemibutfo yesive letfolwa lihhovisi likhule ngalokubalulekile ekuhambeni kwemnyaka . 
Silululwati sekutfutfukisa emakhono alabatsintsekako nebaphakeli tinsita sitfutfukisiwe . 
Kucinisekisa kutsi kuniketwa kwentinsita kuhambisana neMtsetfo Wekulawulwa Kwetimali Tahulumende . 
Kuchuba kwakha budlelwane lobuhle emkhatsini wemaphoyisa , imimango nabomasipalati basekhaya . 
Kwengeta ekulondvoloteni , leSikhwama sisebentisa lombiko wekuhlola kubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti kwentela kubhajethela tinkhokhelo tenzuzo . 
Loluhlelo lwekusebenta lolucacisako luyatfolakala ngekulucela . 
Ngaphandle kwekusebenta lokuvela kuledatha , sifundza siyawubona lomkhakha wetekuvakasha njengalomunye lonemandla lamakhulu ekukhulisa umnotfo wakusasa . 
Kwetfula tinsita tetemphilo tesimo sebuhle lobusetulu kuyintfo lemcoka kuvelonkhe nasesifundzeni kokubili . 
Ngenca yekucindzeteleka kucedza lokwakha ngesikhatsi lesibekiwe , lesakhiwo lesisha azange sakhiwe ngekusebentisa iPPP njengobe bekuhlosiwe . 
Uma ingekho indzawo leyanele efomini lekufaka sicelo , ungafasela i-CV lenemininingwane lengetiwe . 
Imihlangano lesitfupha yekubonisa ngendzawomsebenti nekwatisa ngalokwentiwa kulomsebenti yetfuliwe kulomnyaka kantsi futsi kutfolwe timphendvulo letinhle kuyo yonkhe . 
Iphrofayili yakho : Kugcina sikhatsi ngendlela , kuchumana kanye nemakhono ekusebentisana nelicembu . 
Nembala , luphawu lolukhulu emkhakheni wetemfundvo ngulolo lwekungalingani emkhatsini wetikolwa letingaphansi kwelitiko linye lesifundza . 
Ngekwesimo lesivamile seluntjintjo lwalendzawo , lemitselela yalendzawo lelipulazi lephakanyiswako yeligalufu itawuvama kuba ngulekhawulekile . 
Kubonelelwa kuyentiwa kutsi uma lenhloko ingasuye dokotela wengcondvo njalo kumele icoke dokotela wengcondvo kutsi ente luphenyo bese unika umbiko ngaloko . 
Umtsetfo Wetemphilo Netekuphepha Emsebentini uniketa temphilo netekuphepha kwebasebenti emsebentini . 
Macondzana nesimo setfu sekutivikela , ligcabho letfu lavelonkhe Embutfweni Wetekuvikela angeke libonakale likwesatjiswa noma lihlose lulaka uma sibambelela kubungako lobutsi tekuvikela letinemandla luphawu lwetekuphepha lwavelonkhe nenhlonipho . 
Emathulusi emali anakwa kwekucala ngesamba lesifanele . 
Kwekugcina , nanobe lokukhula kwesibalomkhatsini sekungatimeli kwalesebaluphele sibe nesandla kulokwehla kwekonga kwebantfu , lomphumela wentiwa ncono ngulokwehla kwalesibalomkhatsini sekungatimeli kwalabasha , lokunemphumela lophikisako . 
Umlotsa losuka etindzaweni tekushisa imfucuta lenekutsatselana ungaletsa timali letinkhulu tensimbi lesindzako , njengelead , ikhromiyamu , kanye nezinki . 
Loluhlolo lutawukala kutsi ingabe loLuhlelo Lwesitfutsi Lwebafundzi lusetjentiswa ngendlela letawucinisekisa kutsi bonkhe bafundzi bayiswa esikoleni bafike baphephile nangesikhatsi , ngemphumelelo futsi banelisekile . 
Lwati lwetindzaba letiphatselene nemmango , mhlabawonkhe , tigodzi nebetepolitiki yakuleli netemnotfo letitsintsa hulumende wesifundza . 
Basiti Beluhlolo bacashwa kuhlolwa ikhwalithi yemaphepha kuyo yonkhe indzawo yekumakha . 
Sikhatsi sekuphenya kulimala sitawukhonjiswa ngalokucacile kulesatiso sekucala lesishicilelwe Kugazete Yetahulumende . 
Kwehla etinombolweni tekucasha kungachazwa ngulomkhakha lomncane ngekwentiwa simanjemanje futsi ngekuba nekucina kwetimali , ngaloko-ke uchitse imisebenti . 
Kwentiwe sicenisekiso ngalokuphelele sebafakiticelo , futsi leklemu yamukelwe ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Kumcoka kutsatsa lokwandza kwekusetjentiswa kwemfutsa ajikanelilanga kucatjangisiswe . 
Ngitibonile titeleka temanyuvesi lapho titjudeni tibhidlita emalayibrari , futsi kuletinye titeleka emalunga emmango latfukutsele abhidlita tinsitakusebenta tekunakekela ngekwetemphilo . 
Tindlela letimbi tekulawula timali , kuswelakala kwemandla kanye netinchubo letilinganisiwe tekubika timali kubomasipalati . 
Kuhlolwa kwebungoti , lupopolo futsi nekwakha emandla kuyengeta ekunciphiseni tifo letisekudleni . 
Umhlangano lovamile bewuphindze futsi ujabulela likhulu leminyaka yekulwa nebugebengu ye-Interpol eMonaco , lidolobhakati lelasingatsa Umbutsano wekucala Wemaphoyisa Emave ngemave labukene nemsebenti wekulawula Bugebengu . 
Lelo nalelo liphuzu ledatha lelinikwe lapha ngentasi licondziswa nesigatjana lesifanele kuleMigomo yeSilinganisozinga yeThenda lengenhla . 
Kubonakala kwalamayunithi kutfola kungafakwa ekutsengiseni kulinganisa kubonakala ngekutsi inkampani iyayichuba yini inchubo yamhlabawonkhe leyivimbela ekungatsengiseni kulinganisa kubalingani bangaphandle noma emagatja . 
Kubolekana inalitsi nemjovo kusento lesivamile kulabasebentisa tidzakamiva futsi kuyindlela lephumelela kakhulu yekundlulisa iHIV . 
Lokunye , ngekufakwa kwebacwaningimabhuku Jikelele kulenchubo , kunakekela kutawubekwa ekuciniseni emandla abo kucinisa kuphendvula kanye nekuhambisana . 
Lolusito luyatfolakala kubo bonkhe labatisulu tekuhlukubeteka ngekwemacasi kulemitfolamphilo lelandzelako : 
Utsi emalunga alelicembu bekaphetse lobekubukeka njengetikotela talelisisi lelikhalisana tinyembeti . 
Imikhicito yediphozithi lengagucuki nyalo seyitawudzingeka kute kuvetwe silinganisontalo lesikalwa ngendlela lefananako . 
Ematiko alungisa tinhlelo teshejuli leyehlako ngemnyaka . 
Imitsetfo lemisha yetemphilo yekunakekela bungoti betinsila iphasisiwe futsi inkhontileka ikunchubo yekuchibiyelwa kute kucinisekiswe kuhambisana nalemitsetfo . 
Leyunithi ibukene nekuniketa kusekela kuwo onkhe ematiko etifundza ekulungiseni emabhajethi latsembekile . 
Kulandzela umtsetfo wekutfobela kutawuba lula kwenteka uma sitfola imininingwane nemakheli ebanikati belibhizinisi . 
Lesibalo asikantjintji eminyakeni leminyenti . 
Kunemandla ekwandzisa lukhalo lwebafundzi kanye nekubaphosela inchabhayi kutsi bacabange ngetindzaba , tindlela tekubuka tintfo , tipiliyoni kanye netindzikimba lokungenteka kutsi abamange sebahlangabetane nato ngaphambilini . 
Iningizimu Afrika injingile ngekwehlukahlukana futsi kunesidzingo sekwenta imitsetfo yayo ihambisane nesikhatsi , lokufaka ekhatsi imitsetfo yemphahla yengcondvo , kwentela kuvikela lokwehlukahlukana . 
Ngaloko , bantfu kumele bafundziswe ngemalungelo kanye netibopho tekuba ngumtsengi wendlu . 
Kucinisekisa kutsi kunekuchubeka lokukahle , sikhatsi sekuba sesikhundleni salomelele i-PIC asinawuphela kute kuphele sikhatsi lesitinyanga letisitfupha sekwengce sikhatsi sekuba esikhundleni . 
Ticondziso tetimali tiyakhishwa kute kwentiwe kube sezingeni tindlela telitiko letimayela nekwentiwa kwemisebenti lendluliselwe . 
Ngenca yaloko , umkhicito uyehla bese kuwa nemanani . 
Incenye yekuhlonipha emadloti akho nguloko lokukwenta wehluke ngekuba wase-Afrika , futsi lapha ePaki yekukhibika Yenkhululeko , unenkhululeko yekwenta loko . 
Ngako-ke , loluhlelo kufanele lukhuliswe . 
Lokunye , indzawo yekugcina umlandvo lesebentisa tebuchwepheshe nayo iyahlelwa ekutseni isetjentiswe nendlela lesebentako yekugcina umniningwane . 
Lomtsetfosivivinyo Luhlaka ufuna kutsi uma umhlolimabhuku lobhalisile asebenta njengenkapani , emagama ebacondzisi avele kumalethahedi . 
Ngesikhatsi lesifanako , kufanele kubonwe kutsi buhlanganyeli bunemikhawulo yabo uma kunebalingani labangenamandla labavame kudzinga kwesekelwa kanye nekwakhiwa kwemtsamo wekusebenta . 
Kwatiwa ngalokwetayelekile kutsi litjeboya nguyona mbangela lenkhulu yekugula kwebantfu , I-ejensi yeMave Emhlaba yeLucwaningo lwaMdlavuta ilimemetele njengembangela yemdlavuta lecinisekisiwe . 
Labanye baphakeli betinsita ekucokelelweni kwemalayisensi etimoto bayanakwa lapho khona baphatsi labakhona lababhalisako abasebenteli kubeka emazinga . 
Masipalati kufanele akhulise umnotfo wendzawo nekukhutsata kwakhiwa kwemisebenti , abe alungisa kusalela emuva ekuniketweni kwetinsita . 
Timphambanamgwaco emkhatsini kwetichumanisi tetindlela-letihlanganisile letimbili letivumela umtsamo lomncane wetimoto , atifinyeleleki kakhulu futsi ngenca yaloko tiniketa ematfuba ekuhwebelana lamancane netindzawo tekwenta imisebenti letihlangene . 
Emayunithi akhiwe kwentela bantfu labangenamakhaya labatsintsekile ngetehlakalo talomnyaka . 
Tifundvo letinyenti tesikhashana taseNingizimu Afrika kumaplanti ekulungisa emanti-langcolile alokucitfwa ngumasipalati tikhombise kutsi lenchubo yekuhlanta lokulahlwako nayo yakwenta kwaba yingoti lenkhulu . 
Lenkapani iPlayhouse sikhungo semasiko injongo yaso lebalulekile kutfutfukisa nekwatisa ngemsebenti sebuciko lomelele kuhlukahlukana kwebuciko eNingizimu Afrika nemagugu emasiko . 
Insayeya lesachubeka kugcina umdlandla wetisebenti usesimeni lesifanele kanye nekhwalithi yetinsita ngekhatsi kweminyele lencunywe lwabiwomali , ngaleyo ndlela-ke kugwemeka kugcekwa betindzaba , bosopolitiki kanye nemmango . 
Ngaphasi kweNEAP , lemisebenti lelandzelako yesikhatsi lesifisha kumele yentiwe : 
Lencwajana lechazako kumele ibe ngulecuketse lolwati lolulandzelako : 
Lomhleli logcina emabhuku kumele anikete satiso lesibhaliwe kulesikhulu lesiphetse nako konkhe lokuyinshisekelo letsintsa timali lanako lokucondze ngco nalokungakacondzi nobe lakutfolako kunanobe nguliphi libhizinisi . 
Kwengeta , tinhlelo letivamile tekwesekela indzawo yekusebenta , kanjalo netitfutsi telitiko , tinyatselo tekwelashwa emsebentini nekuphepha kanye neLuhlelo Lwekuchubeka Kwemsebenti tiye tagcinwa kwentela kwesekela lelitiko ekwetfuleni ligunya lalo lelisisekelo . 
Lombiko weMnyaka wahlanganiswa Luphikoncane lweLitiko leLisubuciko neKubika , Litiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo . 
Kuntjintja lokubi kukhombisa kukhula kwemabhalansi amaliphansi . 
Lapho khona emalunga etinkampani tekuvikela tangasese asetjentisiwe , umtsetfo kufuneka ufune kutsi umuntfu ngamunye lonjalo abhaliswe nemtimba lofanelekile lowatiwako , lofana neBhodi Yetisebenti Tekuvikela , njengemuntfu loceceshiwe ; loceceshwe esikhungweni lesineligunya laloko . 
Lenchazelo iphindze futsi ibe nekungatselelani emanti naletinye tintfutfuko emkhakheni wemtsetfo wetinkampani . 
Ngaleto tizatfu , ngibeka tizatfu kafishane letente siphetfo sami . 
Lisu lekulawula lizingasimo lemoya lesifundza litawuphotfulwa ngemuva kwenchubo yekutimbandzakanya kwemmango lehleliwe . 
Njengobe Emakhodi asabhalwa njenganyalo , nabuphi buniyo ngekwesikhungo Sembuso bukhishelwe ngaphandle ngekulinganiswa ngaphasi kweBuniyo Bencenye Yejenerikhi Skokhadi . 
Kucitsa kwemali kwahulumende nangetulu kwemali lebabelwe yona njengesikole . 
Labenta umbukiso labangaba bane ngebunyenti bekugcina ngemnyaka munye , kuye ngekutibonela kweTISA , bavumelekile . 
Lokufunwa kakhulu kwekudla kwekondla imfuyo kunematfuba ekutsi kuchubeke kukhule ngekufunwa kakhulu lokwenyukile kwemikhicito yetilwane , ngenca yekukhula kwelinanibantfu . 
Kutawutsatfwa ngekutsi emakhandidethi atetayele kahle kakhulu tilawuli talamakhamera . 
Lesicephu lesilandzelako seSiphakamisomtsetfo siniketa tinkhombandlela letisisekelo kwentela kuniketwa kwetinsita futsi nekwakha emakhono kanye nekuceceshwa . 
Kukhatsateka ngekusebentela ngaphandle kwemkhakha ngamunye lolawula ngekwemtsetfo wetindzawo . 
Sifanele sente kutsi kube nekufana emkhatsini walelitiko kanye nalamanye ematiko nebadlalindzima . 
Lomasipala Wesigodzi ayikho indzawo yekuhlanta emanti langcolile layisebentako . 
Nanoma kunjalo , ngaphandle kwaloku lokuhle lokutfolakele , lokutfolakele kusebutsakatsaka kantsi tinsayeya letinyenti tisasele . 
Indlela yekwenta konkhe ndzawonye lesita kwehlisa tindleko itawusetjentiswa kuhlela kwakheka kwetikhungo temphakatsi kanye netisetjentiswa tato letesekelako , emasathelayithi kanye nemitfolamphilo . 
Letintfo temtapomabhuku kuletibhedlela titsengwa tiphindze tikhokhelwe tinhlaka letifana nemanyuvesi lasekelako , labanikelako kanye nemabhodi etibhedlela futsi atisito taLelitiko . 
Lenye indlela lenjalo kungaba kutsi ematiko kanye nebahleli baphendvule kulolubito lweMengameli lwekutfutfukisa tindlela nome tinhlelo temsebenti wekunikela ngesikhatsi ungaholi , kute kutsi takhamuti letifisa kuba neligalelo ekutfutfukisweni kwetenhlalo tibe netindzawo tekungena kuloluhlelo . 
Buka lokusalela emuva ekucecesheni labangaphasi ngetikhundla futsi uhlele kutfutfukiswa kwemakhono lokudzingekako . 
Kukhishwa eluhlwini Kwesikhwama kungenca yesivumelwano Netemafa Tavelonkhe sekutsi kubakhona lokuchubekako Kwesikhwama akusadzingeki . 
Ingucuko yeluhlelo lwemtsetfo lwetfu lunikete tincabhayi letinyenti endzaweni yekuguculwa kwemtsetfo . 
Timphendvulo teliphepha lelicuketse ludzaba nelucwaningo lolwengetiwe lolumatima kusuka esisekelweni sekulungiselela liphepha lelicuketse tingcoco teludzaba . 
Lekharikhulamu yekhemistri ihlose kusita bafundzi batfutfukise kuvisisa kwabo imicondvo lehlukene levame kubukwa njengalesingeniso kwekhemistri , nekukhulisa kuvisisa kwabo kuletinye tihloko letikhetsiwe naleticubeke kakhulu . 
Tindzawo tekupakisa tivakashi tingabonelelwa etitaladini . 
Bosolwati bayakhutsatwa kutsi bahambisane kwentela kudvumisa tincwadzi letibachazako tekuniketa emakhono kanye netindzawo tabo temakhono elwati ngekwehlukana , nome ngaletinye tizatfu . 
NgekwaleSikimu Sesibonelelo Salabangenamali , lolofake sicelo uvumile kwekutsi tisebenti tamasipala tingahlola emabhuku esayithini kucinisekisa Lolwatiso loluniketwe ngulofake sicelo . 
Imakethe yemhlaba yetihenga letisetikoteleni ivamise kuba ngeyetikhatsi letitsite . 
Etikhatsini letinyenti tekulima tasemadolobheni tidzinga kufakwa ifenisi kuze tivimbele kwebiwa nekulinyatwa kwemphahla , nekuyivikela etilwaneni letizulako . 
Lapho kunesidzingo khona , ekubukaneni netindzaba ngco letitsite , ngitawukhuluma ngemaciniso lafanele noma timo . 
Lokube ngumphumela waloko , losokontileka wacelwa kutsi acwaninge lesakhiwo ngembi kwekutsi acale kwakha mbamba . 
Emazinga lakhishiwe kepha langakacali kusebenta kufikela kulelilanga lekukhishwa kwetitatimendeni tetimali taleSikhwama abalulwe ngaphasi . 
Tendlulisi letingemaphahla , uma kudzingeka , titawufakwa ngesikhatsi sinye kucinisekisa kulingana kwemazinga lasemkhatsini wetisimisi . 
Etigamekweni kubiketelwa kutsi kusebenta lokucinile kwemitsetfo yelifa angeke kuhlangabetane netidzingo temuntfu lekucondvwene naye . 
Setsemba kutsi loku lokungetulu kutawuba ngumphutfumisi wetekuvakasha lokutawuletsa kulelidolobha letfu tivakashi letivela emhlabeni wonkhe jikelele . 
Masipalati unenchubomgomo yesikweleti leyendlala tindlela netinchubo tekugcogcwa kwesikweleti ngekwekungahambisani . 
Luhlelo lwekukhulula alulingani , nekuncishiswa kwemali lebekiwe emikhicitweni yaseNingizimu Afrika kusukela emkhatsini kuye esigabeni sekugcina . 
Ngalesinye sikhatsi kungcubutana kubangelwa kungavisisani lokubangwa kunganaki kanye nekuswela lwati mayelana nemagugu elisiko lalamunye umuntfu . 
Kutsatfwa kwemanti esikimini kudzingwa kubhaliselwa , kodvwa kungadzingeka kubhalisela kutsatsa emanti lasuka emgodzini lodvonsa emanti . 
Lephumelelako , lehlanganisiwe kanye ne-Afrika lebumbene , lesekelwe kubusa lokuhle , intsandvo yelinyenti , kanye nekuhlonipha emalungelo eluntfu , bulungiswa kanye nekusebenta kwemtsetfo , letitidzingonchanti letidzingekako telivekati lelinekuthula nalelite ludvweshu . 
Kusetjentiswa kwagezi litiko lamasipala wendzawo litawubitwa ngemali yasekhaya lephansi . 
Masipala uyekele lokukhulisa tindleko tekuboleka ngalesikhatsi incenye yayo yonkhe lemisebenti kulungisa lemphahla kwentela lebekuhlose kuyisebentisela kona noma kucedzela kuyitsengisa . 
Ekhatsi kwekusethwa kwenkontileka kwe-Emabhondi Emtselela Emmango , kungasethwa linani letinkinga lemiphumela lebhadalako . 
Bhala kuphela inombolo yembuto neluhlavu lolumele imphendvulo lengiyo . 
Luhlolo lashevu walokusemantini luyatfolakala kumalabhorathri lamanyenti kantsi belusetjentiswa tikhungo letinyenti eNingizimu Afrika eminyakeni leminyenti . 
Ngalokukhonekako kangako , yehlukanisa lemiklamo yeluhlelo lwekwakha kute kuchubekele phambili tinjongo tekutsenga te-BEE . 
Sincumo sekuntjintja Ikhabhinethi , ngekuya kwandvunankhulu wesifundza , kuyincenye yemtamo wekucinisa emakhono lapho kudzingeka khona . 
Kutsengisa kwenta incenye lemcoka yetindzawo letivulekile leticinile futsi kufaka timakethe letikahle naletikhetsekile . 
Sikunika inkhundla letimele futsi lengavunicala kutsi ukhulumisane ne-SARS . 
Nanoma shevu asekela inchubo lecondzile-yemfucuta , tihibe tivela ekwentiweni lula kakhulu kwetinchubo tashevu kanye nesimondzawo letifaka sandla kubungoti be-ikholoji . 
Umbono : Kuba ngumetfuli nemlekeleli losembili wetakhiwonchati lobeka iGauteng njengesigodzi lesilidolobhakati lelincintisana ngalokuhehako nemave ngemave ngemnotfo losimeme futsi lokhulako . 
Tinkhulumo letichubekako nematiko etifundza kutsi kute umklamo lotawucalwa endzaweni yamasipalati kungakaboniswana nemkhandlu . 
Umbuso losebenta kahle nalokhonako udzingeka kutsi uzuze letinhloso . 
Indzawo yemhlaba wekulima itfutfukiswe ngetindlela tekonga umhlaba ( lengafaka sakhiwonchanti , kucedvwa kwetitjalo letitifuhleketako , tindlela tekulawula ) letisetjentiswe kuvikela kanye nekulungisa umhlaba wekulima . 
Inkhulumo lechaza imigomo yemklamo , tidzingo , indlela yekuvuma nalokubekwa embili ngemaklayenti netifiso , futsi lokubeka tisekelo tekwentiwa kwembiko wemcondvo wephakhenji yinye noma mabili . 
Emaphuzu lafunta ireshiyo yemfundzi nathishela ifaka kukona kwetikolo kutsi ticashe bothishela nangabe kunesidzingo kanye nekukhona kugcogca timali letiyimbadalo yesikolo . 
Sitfombe Semsebenti Wesive , njengobe sentiwa tisebenti tembuso letingemavila letiphila ngesipashi sesive ngaphandle kwekusebenta , kumele sibitwe insayeya . 
Basebenti labakhona kumasipalati kufanele basetjentiswe ekwenteni imisebenti yekulawula umklamo wamasipalati . 
Imigomo yaloMtsetfosivivInyo ingabutfwa ngalendlela . 
Umnyakato lomuhle uphindze ubonakale kutebulili kanye nemalungelo , kodvwa inzuzo lenkhulu ibhaliswe ekungeneleleni ipolitiki . 
Khomishinari uphatsa abuye alawule kucondziswa kwesimilo semmango ehhovisi lekucondzisa similo semmango : 
Lelitiko selifezekise inchubo yekulawula kungcubutana kwetimfuno kwetisebenti ngekucinisekisa kutsi letinhlangano letilandzelako tiyadzalulwa . 
Tinhlelo letinyenti temanti tasheshe tehluleka ngenca yekunakekela lokungakeneli futsi nekulawula lokungasebenti kahle . 
Ngereferensi lelula kuletimali letisetjentiswako kuletigaba letibalulekile , lokulandzelako kuyasebenta : 
Cinisekisa kutsi emafayela emiholo agcwalisa ngendlela kwentela ireferensi yangalokutako . 
Emave lafana ne-India kanye ne Venezuela sekente emarejista lanjalo kanye nemakhithi etintfo tekusebenta , kepha imiphumela lengakahloswa ibekhona . 
Loku kufaka simondzawo , temphilo kanye nekulawulwa kwekungcola kwemoya . 
Lesivikelo siphetse tibophelelo tenkhokhelo ekulahlekelweni lokuvelela umuntfu waseNingizimu Afrika lotfumela emaveni angephandle uma kwenteka lomtsengi welive langephandle angasakhokheli tibopho tesikweleti sakhe ngenca yetehlakalo tematfuba ekulahlekelwa kwetembusave nome tehlakalo tematfuba ekulahlekelwa yinzuzo letivikelwe . 
Ngekuhambisana nemazinga eNhlangano Yetemsebenti Yemave ngemave , tinyatselo letibuka ngelitsemba letikhetsekile lekuhloswe ngato kulingana ngematfuba lokusebenta kahle nekuphatfwa kwebantfu labaphila nekukhubateka emsebentini , atitsatfwa njengekubandlululwa kwaletinye tisebenti . 
Imihlahlandlela yavelonkhe yemanyufomu seyimenyetelwe ngalokusemtsetfweni . 
Lenhlangano Lesekelako yesekela labo labayincenye kulomklamo ngekweluleka , emakhono ekwenta nekuphatsa ekutseni bawuphatse njani lomklamo ngemphumelelo . 
Bomasipala labangemashumi lamabili nesitfupha bahlolwa kutsi balungele kusebenta ngeluhlaka lolubuyeketiwe . 
Lokutibophelela lokukhulu kangaka kuyindlelasu yekubeka leLitiko emkhatsini we-ajenda yekuphakela insita Kuhulumende Wasempumalanga . 
Lenchubo ingaba nemphumela wekutsi kwentiwe lokunye kucolisisa nekulungisa loluhlelo . 
Ngobe sive kakhulu asati ngebuhle bekwehlisa umtfombo nekutsi imicondvo lenjalo ingasetjentiswa njani , luhlelo lwekufundzisa loluhlosiwe futsi lokubuka tinhlangotsi tonkhe lumcoka . 
Umntfwana ngamunye wabhaliswa kulelifomu lelaniketelwa tinhloso telubalobalo . 
Kuniketa tinsita teliposi etindzaweni letikhonjiwe ngekusalela emuva kweLiposi SA . 
Kubeka liso kungumshikashika lochubeka njalo loyincenye lesisekelo sekulawula kusebenta . 
Lenchazelo yekuhweba ifaka ngco imisebenti yelulawulo lwemitfombolusito yemanti . 
Indlelakulandzelana ayikancunywa , nanoma-nje kunekulandzelana ngemuva kwalokuhleleka lokwetfulwa ngako tihloko kusigaba ngasinye . 
Ikhalisiyamu lefakwa njengejiphsamu itawukhululwa ifakwe emhlabatsini lomncane emahlandla lamanyenti lasheshako kunekhalisiyamu lefakwe njengelutfunyela . 
Loludzaba lwekutfutfukisa tidzingonchanti ekwakhiweni kabusha kwetibhedlela letigugile ludzinga kutsi Buhlanganyeli Bahulumende Nebangasese buphenywenguLelitiko . 
Nanoma imfucuta lenyenti ingeke ibe yingoti , tinkinga letivetwa simo sayo lesitsatselanako senele kutsi kufanele sitsatfwe njengalesitsatselanako ngaphandle kwekutsi kubukwe ngalenye indlela . 
Ikhotheshishini kusihlokomniningwane yekutsintsana lesho ligama lebhrendi yemkhicito ifanele kutsi ingeniswe . 
Esikhatsini lesitako , umkhakha wetemfundvo lesisekelo utawubukana nekwenta ncono kubala nekwati kufundza nekubhala , kukhulisa kutsatfwa kwebantfwana ebangeni R nekunciphisa kusilela kwetakhiwonchanti tetikolo . 
Tonkhe tenkampani nemakoporasi lavalekile adzingeka kutsi abhalise njengebakhokhimtselo labangaholi . 
Loku kuletsa lesakheko setindleko lesibutsetelwe lesilandzelako lesiniketa tindleko letingagucuki , naletigucukako ngelikhilomithi linye . 
Ngekwendzawo , tintfo letimbili letimcoka kuloku : 
Kubekwa kwaloku kungangenta incenye yesivumelwane kwakha sikweleti lesifanele kutsi sikhokhelwe kepha akufanele kutsi kube njalo . 
Ngcongcoshe utawucoka sikhatsi lesingengci eminyakeni lesihlanu . 
Uma ligama lekuhweba lalelibhilidi lemphakatsi lintjintja , umnikati wesitifiketi semsebenti kufanele acinisekise kutsi watisa Umsiti ngekusheshisa ngaloluntjintjo akwente loko ngekubhala phansi . 
Kusesha lokungakalindzeleki ngulenye indlela yekwenta tiboshwa tati kutsi ngubani lophetse . 
Lelisu litawutfulwa ngetigaba kuletinye Tifundza letimbili letibitwa ngekutsi yiNkangala kanye neHlanzeni ngekulandzelana . 
Ngiyachubeka nginiketa ligunya lekutsi umsebenti lowentiwe lapha utawenteka njengentfo letawubopha lelitiko lekukhulunywa ngalo ngenhla nekutsi nginiketwe imvumo yekukwenta loko . 
Tindleko ngaphansi kwetimo temikhuba tisetulu kakhulu . 
Ngekwesidzingo Seluhlaka Lwemasu Lwavelonkhe , kufakwe sigaba lesiniketela ngemininingwane ngekukwekuhlanyelwa kwetimali , kulungisa kanye nekuphatfwa kwemphahla . 
Leligala selikhombe inombolo yemphahla lengasetjentiswa kulerejista yemphahla kucinisekisa budlelwane emkhatsini wekwetfulwa kwetinsita futsi nekuhlelwa kwemitfombo kuto tonkhe tinhlaka tahulumende . 
Situkulwane ngasinye sinemtfwalo lohloniphekakile wekutenta lophetse wetemvelo nemagugu etemasiko etitukulwaneni letilandzelako . 
Lentfo ayivimbeli emalungelo anoma ngubani ekufinyelela kulwatiso njengekuso kwemtsetfo loshayiwe wavelonkhe . 
Sikweleti setetimali sisuswa kusitatimende setetimali nangabe sibopho ngaphasi kwesikweleti sisulwa , sicishwa nome siphelelwa sikhatsi . 
Itawulawula lokubhaliswa , kuniketwa imvume , kwakhiwa nekuhanjiswa kwetitsako letisebentako tekwakha imitsi , imitsi nemathulusi ekwelapha . 
Kwesekela luhlelo lwekutfutfukisa indzawo yasemakhaya , lesikhwama sesisungule sikimu sevosha yekubonelela indzawo yasemakhaya ngayinye neLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu . 
Lendzawo yonkhe ilondvolotiwe futsi yagcinwa . 
Loku kungafaka phakatsi luhlatiyo netimali letisele endzaweni kucinisekisa kutsi lucwaningomabhuku lusebenta ngemphumelelo . 
Ngaloko , lombiko ube nelubito lwekwakha yinye lucingophutfuma nekusekela lokukhulu ekutfutfukisweni kwenchubo yavelonkhe yekusebenta nekuceceshwa lokwengetiwe kwebasebenti labalapho . 
Uma uhluleka kukhokhela loku lekuvunyelwene ngako kwesikhashane noma kukhokha kutawenta likhasimende lincanyulelwe tinista . 
Sidzingo sekudlala indzawo yesikolo lesingakahleleki singangetelelwa ngendzawo yemmango leseceleni nalapho lesikolo sakhiwe khona . 
Tindlela tekucamba kabusha titawufunwa kute kunakwe lokusalela emuva kwanyalo kulokuniketwa kwesakhiwonchanti . 
Lokujwayelekile liphayiphi ligcitjelwa ngaphansi kakhulu esantini ngaselusentseni kulendzawo lekusefelwa kuyo . 
Kutalwa kwemntfwana sikhatsi lesitfokotisako futsi siyati kutsi ngaso sonkhe sikhatsi kuhlala kunenshisekelo ebantfwaneni bekucala beMnyaka Lomusha . 
Kufakwa kwetinkhomba temaphutsa kulamanethiwekhi lawa kutawujuba ngemandla sikhatsi sekucimela emakhasimende , njengobe lomagezana utawuholelwa ngco kulesigaba lesineliphutsa . 
Emabhandishi netimphahla letibe nengati kumele tivalelwe esikhwameni seplastiki bese tiyashiswa noma titfunyelwe efemini lengiyo yekulahla . 
INingizimu Afrika ingenisa ngekhatsi titfombo tawoyela . 
Emanti lasilele awafakwa ngaphansi kwalemibandzela nebanikati belusentse bangasebentisa lokugeleta lokujwayelekile kwemifula . 
Yini lekufanele yentiwe bantfu labasha nabafuna kulandzela etinyatselweni takho ? 
Kungeta , tenteko te-TB letingatsatsimutsi tiphetfwe emimangweni futsi akusatentekeli kutsi tifakwe esibhedlela . 
Lapho sebazame kusebentisana naleyunithi ngekuya ngetihibe letingaba nemtselela etinkhulumiswaneni tenchubomgomo kanye naletinye tincumo , kuhlanganyela kwabo kuye kwangagcugcutelwa noma bajeziselwa kuhlanganyela . 
Loku kuhambisana nalokuhluleka kwetindzawo letinyenti tekulawula kwenta kancono kumazinga awo angaphambilini nekuswelakala kwetindlela tekulungisa ngemphumelelo kute kulungiswe lokusilele lokubonakele kulokuhlola kwangaphambilini . 
Titjalo letinjenge- anyanisi , lizambane kanye natamatisi kuvamise kubekwa ngekwebukhulu kanye nangekhwalithi yato ngembi kwekutsi tipakwe . 
Loku naku kushiwo ngco kuledokhumenti yenchubomgomo . 
Ecinisweni , kube ngulenye yetintfo letisetulu kuvelonkhe ekugcileni kwekucedza buphuya . 
Kutsikameteka kwengcondvo lokunyenti kunendzabuko yako ebuntfwaneni nasekutfombeni . 
Tinhlelo tekulingana emsebentini kumele tilekelelwe ngekwakhiwa kwemakhono netinhlelo tekucecesha letentiwa tisebente ngesigaba sekugalaja lapho labakhetfwe kusentangaye kumele kubukwe tidzingo tekuceceshwa leticondzene nabo . 
Tinombolo kanye netinhlobo , ngako-ke , kutawuntjintjantintja emhlabeni wonkhe kanye nasemkhatsini wetikhatsi temnyaka . 
Kwatisa umholi wesigodzi ngemikhuba yekucitsa imali ngalokundlulele noma ngaphansi kwalokudzingekako . 
Lenchubomgomo ikhomba tinhloso letibanti tetibonelelo letibekiwe . 
Kuhlanganyela kwabo bonkhe labatsintsekako kubalulekile kucinisekisa kukhula kwemboni kwesikhatsi lesidze nalokusimeme . 
Cinisekisa kwetfulwa kwetinsita tetemphilo tesimondzawo lokusebenta kahle kakhulu futsi ngemphumelelo kulesigodzi . 
Inchubekela phambili yentiwe kuto tonkhe tifundza kusungula tinsitakwenta tekunakekela letiphephile futsi letimbili taletinsitakwenta setiyasebenta . 
Linani selilonkhe le-chlorine lelihambisana nelizinga lekushisa ne-pH kuniketiwe kulelithebula lelingentasi . 
Imibandzela yabojantji , imigwaco , kanye nalokunye kufaka lubala lwetemidlalo loluvulekile , emanti lungageleta noma tindlu letinebunikati bunye njengalabomagazini betichumane futsi kube kuhlala umnikati noma umsebenti . 
Lemisebenti , kute kube ngumanje beyentiwa nguhulumende wesifundza kanye nabomasipala bendzawo . 
Nawubuka kutsi lesi sifundvo sekulinga , kulinganisa tindleko kungenteka kungabi ngiko ngco noma kutsembeke , kodvwa kufanele babe sendzaweni levumelekile yekwenta liphutsa kute kuholwe kutsatsa sincumo . 
Luhlelo lwelitiko lwetitukulwane lolugcizelela kutibandzakanya kwelusha selwetfulwa kakhulu tinhlelo letisikhombisa njalo ngemnyaka etinhlanganweni letisitwa ngetimali . 
Kulwa nebugebengu kudzinga inshisakalo lefanako , kwentisisa , likhono lekucamba kanye nebunye njengobe sikhombisile kulemphi yekulwa nelubandlululo . 
Lemali lesalako lebhajethelwe ngaloko futsi isita lesifundza ngekwehlisa ingcindzetelo etimalini tetfu kumtselela welusebentisomali lolwendlulele lweTemfundvo lolukhulu lolubukelelwe ekupheleni kwemnyaka . 
Kubalulekile kuncuma umphumela lophephile walemitfombo yemanti laphuma phasi kute kucinisekiswa kutsi timfuno temanti letikhulako angeke tentiwe esikhatsini lesitako . 
Ngekuya kwembiko weluhlolo , kukhatsateka lokukhulu kwalesinye saletikhungo bekubudlelwano lobubi emkhatsini welikhemisi lendzawo nalesikhungo , lobekubanga kubambelela kutsi tiboshwa titfole imitsi yato . 
Uma umsebentisi akhetsa kubhalisa ngekwegezi kute atfole imininingwane ngemicimbi ye-GCIS , i-DoC itawusebentisa lwatiso lolutfunyelwe ngumsebentisi kuphendvula umsebentisi . 
Loko kwaba ngenca yekutsi kuhlela kusebenta nekwentiwa kwelulawulo bekungakasungulwa futsi kwafezekiswa kute kutsi kube nekusungulwa kwetinkhomba tekusebenta kanye nemigomo lefakwe kulisu lekusebenta lemnyaka . 
Letindlela tifaka kutfutfukiswa kwetikhungo tekufundza temphakatsi kanye netebuchwepheshe kwentela kufundza lokungapheli kanye nekwenta imali ; kutfutfukiswa kwemathulusi latawutfutfukisa temfundvo sisekelo kanye nekufundza nekubhala ngekucecesha bothishela etindzaweni letikhetsekile letisenkhabeni ; 
Sibonelo , kubeketelela kushisa kwemalethisi lamanyenti kanye netinhlobo temaklabishi kwehluka ngalokuncomekako , ngako-ke kukhetsa ngendlela lifanele kwesikhatsi sekuhlanyela lesibukiwe kungabaluleka . 
Umfakisicelo kumele akhokhele imali yekufaka sicelo lencunywe nguloMasipala ngembi kwekungenisa sicelo ngekweMtsetfo wamasipala . 
Letintfo tekusebenta letilandzelako tekuhlola Lifutse tingabukwa : 
Lokuphatselene nendzawo lekudlalwa kuyo igalufu ithrafiki yalabalalako iyakhula . 
Letinye tindzaba leticindzetelako letibukene Nemklamo Hlanganisa bomasipalati bete tindlelasu tekutfutfukiswa ngekwetemnotfo netindlelasu letihlanganisiwe tekutfutfukisa inkhulisa kubantfwana nelusha . 
Kunakwa kwekucala , tindlela tamasipala tekusisa kumphahla ngetindleko letifaka ekhatsi tindleko tekutsenga uma tifika kutinchazelo temphahla lesiswako . 
Tinhlelo Tekuzuza Imphesheni leyi Ex-Gratia tinhlelo letichazwe njengetinzuzo . 
Tigatjana kuloko lokufunekako lokuchazwe kabanti lapho lwatiso lolubanti lolumayelana naloko lokukushejuli kungatfolakala ngaphasi " kwesigatjana sekuKhomba " kulesikweleti . 
LoMtsetfo uyincenye yemasu lamakhulu ekutfutfukisa kulawulwa kwetimali kulomkhakha wembuso . 
Tincenye letihamba embili tivete imphumelelo yamasipala kube tincabhayi tifinyeta tincabhayi letibonwa ngumasipala ekuzuzeni tinjongo kanye nasekwetfuleni tinsita letidzingekako . 
Liphepha lekubika ngesimo lasungulwa ngekuvakasha ngekufaka kumapaki emaphepha . 
Kwakha emaphaki lamasha netindzawo temmango enkhabeni yalelidolobhakati . 
Insayeya lekhona kukhutsata tindzawo letinikana kukhetsa lokwehlukahlukene , kute kutsi bantfu bangabi nekukhetsa " loku nome " , kodvwa bakhetse lokutawuhambisana nemazinga latsite ebungasense nome kuvuleleka . 
Kugina ngalokuphephile nekulahlwa kwetincwadzi ngekuhambisana neMtsetfo Wekufusa . 
Kufanele kutsi timumatsi tibhalwe ngayinye ngendlela yekutsi lokucuketfwe kungabonwa ngalokucacile . 
Letitindzawo letinebuluhlata nome tindzawo letisengakatfutfukiswa , kwakheka kabusha kwetindzawo tasemadolobhebi , kanye nekutfutfukisa tindzawo tekuhlaliswa letingakahleleki . 
Lokwehla ngenchubo kufanele kusetjentiswe ekutfoleni umlandvo ngebuhlanga kanye nebulili besikhwama kusita kunchubo yekucinisekisa simo sebunikati baleso sikhwama . 
Kunentselela wekuhlela indzawo yekuhlala . 
Tintfo tekusebenta njengetimali letifakwako , imali lengenako emalini lefakiwe kanye nelusebentisomali lwenzuzo kwabuyeketwa ngekubuka tetayeti takamuva nemazinga emshikashika kanye nembiko wekuhlola kubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti . 
Limephi Libhangengodla LaseNingizimu Afrika kulesimo ? 
Sitifiketi Sekuvunyelwa kufanele sitfolwe ngunoma ngubani lofisa kutfumela atsengise titselo ngaphandle e-EU , uma ngabe leto titselo tingaphansi kwemtsetfo wemazinga ekutsengisa ase-EU . 
Ngekwebhayoloji , sekutfolakele kutsi tjwala bunemiphumela lemibi kabi kumasotja emtimba . 
Emitameni lenemandla yekwenta kancono umnotfo walesifundza nekwakha imisebenti , hulumende wesifundza utawutjala imali kumiklamo yetekutfutfukisa lemikhakhaminyenti . 
Baphatsi labanyenti bayavuma kutsi kutfola sikhatsi sananobe yini kungaba matima . 
Niketa baphatsi nabosuphavayiza tinsita tekucecesha nekubonisana mayelana nekubukana netisebenti letinetinkinga tetengcondvo netenhlalo . 
Ngalesigaba , hulumende utawubuka kumisa kabusha indlela tinsita tesive letiphakelwa ngato nemitfombolusito leyabiwa ngato . 
Lelitiko litawugcila ekugcineni imigwaco yesifundza isebenta , kanye nekwenta kabusha lesifundza ngekusisa kuletisnitanchanti temnotfo ngekutsi kwakhiwe kudvwetjwe imigwaco lemisha . 
Kuphendvula kudzinga luhlaka lolutfutfuke ngalokuphelele lolulawulako lolusetawentiwa eNingizimu Afrika . 
Kusentjetiswa kwelwatiso lwethekhinoloji emsebentini yahulumende kusala kuyinkhinga futsi kungeneli , ikakhulukati etifundzeni letiphuyile . 
Luhlangotsi lwepolitiki luholwa nguSodolobha , bese lwekuphatsa luholwa Ngumphatsi Wamasipala . 
Nakuhlonishwa lomtsetfo , lokulungiswa kweRejista yeTemagugu sekukhomishiniwe futsi tonkhe titandi setihloliwe . 
Uma umtsetfo lomusha wentsela sewentiwe , teMisebenti yaMalingena taseNingizimu Afrika ( i-SARS ) itawuba nemsebenti wekuwusebentisa . 
Imikhandlu yendzawo yetemphilo nemabhodi ensitakusebenta aniketa tintfo tekuchumana nekulandzisa . 
Umhlangano lomkhulu welinengi utawenta ngendlela sincumo sibekwe ngayo . 
Imiklomela ingafaka ekhatsi umklamo longetulu kwamunye , ngako-ke , lokuhlosiwe nalokungiko kungahluka . 
Kusho Williams , " Ngalesikhatsi Dokotela angicela kutsi ngite ngotodlala naletiboshwa , angizange ngingabate. " 
Laba ngulabothishela labasekela loHulumende lokhona . 
Tindlu letisetjentiselwa kuphela kuhlala kuto tingavunyelwa kutsi titfole intjintji , lencunywe njalo ngenyanga yikhanseli . 
Ticelo kufanele titfunyelwe ngesikhatsi kulitiko lelikhangisako njengoba ticelo letitfolakala emva kwelusuku lekuvalwa lolukhonjiswe ngentasi angeke tamukelwe . 
Lwati ngako luyadzingeka lwawo wonkhe emathekhinoloji elusito kanye nekuhlela lokwelekelelako ngekuya ngendzawo ekuhlalisweni kwebantfu , kute kutsi kutsatfwe tincumo letivutsiwe kuloko lokufanelekile emphakatsini lotsite futsi nekutsi yini lokungasimama . 
Atikho tikhala letashiywa emaphepheni ekumakha . 
Nciphisa kushona kwabomake ngenca yetinkinga ngesikhatsi babeleka . 
Umcabango lovamile kutsi tinkampani te-IT ekukhuleni tiyaphanjwa ekukhuleni kushoda kwemakhono , sikhatsi lesidzingekako sekugalaja basebenti labanemakhono lafanele , futsi nekungakhoni kutfutfukisa ematfuba emabhizinisi asekhaya futsi newemave emhlaba . 
Ngalokufananako emave latfutfukile etfule i-ajenda yemave emhlaba yekucinisa emalungelo emisebenti yebuciko . 
Leligama ' phila kahle ' lelisetjentiswe njengetinchazelo ngaphasi ngaloko lidzinga kubonwa ngesimo lesiphelele , kucapheleke kutsi ngisho nalabo ' labaphila kahle ' ngekhatsi kulomphakatsi bangasatsatfwa njengalaba ' phuyile ' kulesimo lesibanti sase-Ceres . 
Inchazelo yetintfo letihamba embili letimayelana nekutfobela umtsetfo kanye netinchubomgomo tetifanele teLitiko nguletinye tinhlaka tembuso kanye nebantfu . 
Kubeka liso kwetfu etindzaweni tekwetfulwa kwetinsita letimbili akugucuki kuhambisana netintfo letisihlanu letisembili tahulumende , lokungunati Temfundvo,Temphilo , Bugebengu , Kwakha Umsebenti , Kutfutfukisa Emaphandle kanye Nekwabiwa kabusha kwetinsita Kutekulima . 
Nakucatsaniswa nendzima lebeyidlalwa kuhlela esikhatsini lesengcile , kuhlela intfutfuko lehlanganisiwe nyalo sekubonakala njengemsebenti welulawulo lwamasipala kanye nekuba yincenye yeluhlelo loluhlanganisiwe lwekuhlela nekuletsa tinsita . 
Ngalesikhatsi sekubika , Litiko licashe bantfu labaphila nekukhubateka langangemashumi lamatsatfu nesiphohlongo . 
Tekuvikela teSigodzi tiniketa tekutfunyelwa kwemasotja ngaphandle ekusekeleni kutinikela kweNingizimu Afrika ekuvikeleni sigodzi , livekati kanye nemhlaba wonkhe . 
Luhlelokulinga lekusebentisa lungacala uma linani lelifanele letincenye tendlelakwenta setihloliwe tabuye tasimama ngalokwanele ekusetjentisweni esikalini sendlelakulinga . 
Lwati kanye nekuvisisa luhlakamsebenti lemtsetfo lemisebenti yahulumende . 
Sentelwa kuniketa bantfu labebancishwe ematfuba litfuba lekuhlanganyela embonini yetekuvakasha . 
Tento tekuhlukubeta letibalekako tiye tabikwa kuleKhomishana letingamange tiwele ngephasi kwaletigaba leti . 
Emasathelayithi aveta lwatiso lwekufundza nekulandzelela lucgungechunge lwemanti . 
Sebentisa le-ikhweshini yemagagasi kusombulula tinkinga lokufaka ekhatsi emagagasi entfo lehambako nemagagasi laphakama aye etulu , etimeni letetayelekile naletinsha . 
Loku kuphindze kusite ngekwalabatsengisi labasebentisa titifiketi temgunyati . 
Umphumela wekugcina waloluphenyo uvete kutsi kwenyuka tisasuka kwemitselo kulemidlalo yekubheja akusiyo indlela lengasebenta njengobe itawutsintsa kabi balomsebenti labasebancane kuleSifundza . 
Omabili lamatiko anetingucuko letiholako letihambelana naletinye timiso temtsetfo . 
Ngaphandle kwalemitsetfo leyehlukahlukene lesetjentiswa kuletinye tindzawo , linani lebabambichaza nabo futsi bayatsintseka ekuphakeleni nasekusephakelweni kwemhlaba . 
Loku kutawufaka imitamo lefana nekuhlawuliswa lapho netecwayiso . 
Alikho lilunga lekomidi yekubuyeketa tekubhida noma umeluleki noma umuntfu losita lelikomidi lekubuyeketa langaba lilunga lelikomidi lekwahlulela ngebhidi . 
Ekubukaneni netindzaba letibalulekile tekuphatfwa ngemphumelelo , kukholelwa kutsi tindzawo tesive letakhelwe tingadlala indzima lebalulekile ekucinisekiseni tindzawo tekuhlala tasemadolobheni letichakatile naletisimeme . 
Kusentiwa tinchubo letehlukene tekusombulula loludzaba ngekuthula ngekubonisana nabo bonkhe labatsintsekako . 
Kuhloswe futsi kuvala tikhundla tebaphatsi labasemkhatsini kuwo womabili emahhovisi esigodzi kanye nalawo layinhloko . 
Temafa aVelonkhe tikhipha ticondzisa tanjalo ngemnyaka letimayela nemikhawulomazinga yekutsenga lesebentako . 
Leso naleso sikhafulamfula sinebusawoti lobungakavami , lobuntjintjantjintja njalo ngekuya kwesimo seligagasi kanye nekungena kwemanti emfula lete sawoti . 
Loku ngekwako kusho kutsi leSigodzi sinemtfwalo ngekwemtsetfosisekelo wekucinisekisa kutsi tonkhe takhamiti letikuleso Sigodzi tinelilungelo ekutfoleni emanti lasimeme . 
Kufinyelela ekongeni lokucondzene nekusebentisa emanti ngendlela lelinganako kutawudzinga kucace macondzana netinchubomgomo letikhetsekile letihlobene nebubanti belibanga betinkhomba tendzawo yemsebenti . 
Babantfu nabo njengawe nami . 
Tindzawo letivulekile leticinile tiphindze tifake tindzawo letifana netimphambanomgwaco kanye netindzawo letigcwele tigitjelwa . 
Emabhizinisi-etekulima akhuluma ngemiklamo yekuhlola-tekulima , emabhizinisi asefama nemakhophelethivi . 
Kufuneka sigcile ekubukeni Hulumende lohlangene , kucinisekisa kutsi usebenta njengemshini lonakekelako nalosebenta kahle . 
Kubhalisa bantfu lebaphetse imfucuta lelawulwako ; 
Kutfutfukiswa kwelihotela lokuhlongotwako kulindzeleke kutsi kube ngulokwamukelekile . 
Lomnyaka timali uhlanganisa lishumi leminyaka kuntsandvo yetfu yelunyenti nekukhululeka nayo yonkhe imitamo yahulumende kucinisekisa imphilo lencono yabo bonkhe bantfu . 
Ngamagama lalula , loku kusho kutsi liphutsa linye kunethiwekhi lelivikelwe nguletedlulisi litawuholela ekungacimini kwagezi kumakhasimende . 
Lusiso lolungasuki kutakhiwonchanti lwakha umtsamo wemnotfo lubuye lukhulise kuchudzelana , lube lufaka sandla kukhwalithi yemphilo yebantfu labaphuyile . 
Tingaki tinhlelo temaholide letetfulwa ngemnyaka ? 
Kukhatsateka kwetemnotfo wetenhlalo nekwesimondzawo kukhulisa lizinga lekubhikisha futsi uma loku kuchubeka kwenteka emacembu lacebe kakhulu nalabo labasetulu bagcila kakhulu ekutivikeleni , batakhele tindzawo letivalekile . 
Noma ngumaphi emathulusi latselelekile noma tinsita kusebenta kumele tiwashwe , tisokhwe kusibulala magciwane lihora bese tiyonyiswa . 
Lokudzingekako : Ticu tasenyuvesi kutekudvweba takhiwo njengoba kudzingwa nguMkhandlu waseNingizimu Afrika weMsebenti weTekudvweba takhiwo . 
Ngetulu kwaloko , lokuphikisana kwekutsi sikrini lesikhulu besitawuba nemphumela lomubi lomkhulu asiveli kumaminitsi alengcoco mayelana naloludzaba . 
Indzawo lekunatselwa kuyo tjwala idlala indzima lenkhulu ebangeni lekulimala lokubangelwa kusebentisa tjwala budlabha . 
Kwanyalo , iNingizimu Afrika ingenisa woyela wayo landlula ihhafu kanye netidzingo telikhekhe lawoyela letibuya kulamanye emave yonkhe iminyaka . 
Indlela yesibili isebentise umlinganisi lotimele . 
I-AC ifanele kutsi yatise Luphiko Lwekuhlola mayelana nemasu lahleliwe ekwendlulisela tiboshwa letigulako etikhungweni tekuphila kahle kwengcondvo , kanye nesikhatsi sekwenta loko . 
Ngalokufanako , tinsita tekuhlanteka etindzaweni tesive letivulekile nobe emarenkini emathekisi angeke kusho kutsi tiwela kuletiyekelelwe lapho timo tekwenta ncono nome kutfutfukisa kwentela sive kungakhona . 
Ngaloko , silinganiso sesidzingo sekhemikhali ye-oksijini singasetjentiswa ngaleso sikhatsi . 
Ichaza kutsi licembu ngalinye litimele kunalelinye kantsi litawenta konkhe kutfola imphumelelo lengenteka kulokutsengiselana ngekwakhe . 
Kwentiwe emasu etigaba tekuhlela alandzelwa kubuyeketwa kwemsebenti lowentiwe emkhatsini kwemnyaka kanye nekubuyeketwa kwemsebenti lowentiwe ngekota yesitsatfu kwentela kulunganiswa inchubo yeluphakelotimali . 
Umlomo wekukhafula ngalokwetayelekile ufakwa emseleni unwebekele ngaselugwini nalapho kuphelela khona emagagasi , bese futsi-ke uyagcwaliswa ngemuva kute kutsi nasewucedzile , lomlomo wekukhafula awuveli . 
Loluhlelo lungaba ngetincindzetelo telusebentisomali letilandzelako : 
Injongo yaloluphawu kubona labo labanelikhono lelidzingekako lekusebenta njengebantfu phaca nebaholi labagcotjiwe emiphakatsini yemaKhristu , nome tinhlangano temiphakatsi kanye nemmango ngekubasita batfole luphawu lwavelonkhe lwelubhalisiwe futsi loluvunywako . 
Landzelela emkhatsini tindleko temklamo ngendlela yekucatsanisa nelwabiwomali ngelikhono lekufinyelela idatha lesesigabeni lesiphasi kumarekhodi emsebenti kwentela kuniketa imininingwane ; 
Imiphakatsi lenjalo kumele icale futsi kukhokhela ngaphandle kwekuphuta kwenteka kugwema kukhishwa endleleni kwetimali letingakavami letibekelwe kutfutfukiswa kwetinsita temanti nekuhlanteka etindzaweni letingalutfoli lusito . 
Buyeketa imibiko ubuye ucinisekise kuhlangana wesakhiwo senhlangano sato tonkhe tikhundla kuluhlelo lekusebenta lesibhedlela . 
Uma ngabe , noma kunjalo , bomasipala betigodzi bentiwa kabusha , kulungiswa ngalokufanele kwemsebenti netimali letiniketwako fanele kube semkhatsini kulokulungiswa kabusha . 
Imiklamo netinhlelo letibonelwe iminyaka lesihlanu letako tibangelwa ngulesimo lesikhona nyalo . 
Luhlobo lwesimondzawo lesakhiwe lungaba nemtselela kuletincenye kantsi netimo temtsetfo temidvwebo lembalwa tisisekelo ekudvwebeni kwentela kuvikela bugebengu . 
Lomtali losele ngemuva naye utawudzingeka kutsi agcwalise lifomu lelibekiwe lelisetjentiswa tiphatsimandla letisemkhatsini kulamanyenti alamave lasebentisa lesivumelweno . 
Indvuna iphatsa imisebenti yabo ngekuhambisana netimiso Temtsetfo Wemanti Wavelonkhe . 
Lobudlelane bufaka ekhatsi tintfo letinyenti njengetepolitiki , temnotfo , tesayensi netheknoloji , tekuvikeleka , tebuncusa kanye nekoporasi yetekutfutfukisa . 
Kunalobunye bungoti betemphilo ngoba lenchubo yekususa ikhipha iyinki engatini kantsi ingabangela loku lokubitwa nge-anafalithikhi shokhi . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu kuya kulesihlanu yekulawula kuNtfutfuko yeNhlangano . 
Kulawula lokuhle kufaka kusungula kuhlolwa usebentisa luphenyo lolufanele , kanye nekuniketa umuntfu noma umndeni ngekululekwa ngekwelufuto , kusekelwa ngetengcondvonhlalo , kanye netekwelashwa letihamba embili . 
Basebenti bekuklina kanye nebesikhashana , labatfululela tikhwama letikhodwe-ngembala kumaplastiki lamnyama , kungenteka mhlawumbe abamange baceceshwe noma batjelwe mayelana nemfucuta yetemphilo . 
Kubalulekile futsi kugcizelela kutsi sibonelelomali sembuso lilungelo lebuntfu , kuphindze futsi kube sidzingo setemnotfo kanye nesetenhlalo kokubili . 
Ngenca yekungabi nemanti lahlatekile lanele kuhlotjiswa nelokuphumako lokungekho emtsetfweni , lamazinga emanti ayehla etindzaweni letinyenti . 
Letinye tindlela tekunikela tinganakwa , kuye ngekutsi ithenda lekhululekile kumigomo kanye nalehambisana ngemandla nedokhumenti yekubhida yamukelwe . 
Loku bekufaka ekhatsi kwetfulwa kwenchubomgomo lensha lemcoka , njengemtsetfo Wekuphatsa Timali Tesive kanye nemtsetfo Wemsebenti Wesive . 
Nanobe kunjalo , lolwatiso alukahlukaniswa ngelinani lekontileka futsi alukho luhla lolufaka konkhe lwemakontileka laniketiwe kodvwa emakontileka lahamba ngayinye . 
Kutfola lwatiso lolungetiwe ngalokuleliwe ngeKubusa Ngekubambisana sicela ubuke Incenye C kuloMbiko . 
Imphumelelo yaloluhlelo ngako ke incike ekutibopheleleni kwawo wonkhe emalunga elicembu , simo sekubakahle kwekusombulula inkhinga , simo sekubakahle kwekuchumana nesekwetsembaneni kanye nekusebentisana . 
Leyunithi iyachubeka nekwenta kancono emazinga esilulu sedatha lekhona , inchubo yekucokelelwa kwedatha , netindlela letisetjentisiwe tekubika ngedatha lekule-akhawunti lehlanganisiwe yahulumende . 
Lelizinga lelibutsakatsaka lekutetsemba kwebatjalimali libangelwa yimbuyiselo lencane kanye nekuncuma kwemkhicito lomkhulu nelifutse letenhlalo kulutjalomali nekukhicita . 
Kuceceshwa ngeLuhlelokufundza lwaBlooms kuyadzingeka kute kutsi kwentiwe kancono emazinga ekubuta imibuto . 
Inhlangano , sitfunywa seLitiko Letekutfutsa . 
Kuniketa emandla kuNdvuna kutsi akhone kugadza imphumelelo , kukhutsata , kanye nekuvikela imvelo lesimeme . 
Ingucuko lemcoka kakhulu leletfwe ngulenchubo yekuhlela kabusha kutsi emahhovisi esigodzi alelitiko ancishisiwe kusuka kulasiphohlongo asala sekamane , kantsi emahhovisi lalishumi nalamabili lamasha esigodzi lahlanganisiwe . 
Kwesekelwa lokuchubekako kucondziswa kuto tonkhe tisebenti letitilandzako ngekhatsi kuleSifundza nakubomasipala , kufaka ekhatsi kuceceshwa lokuchubekako lokufaka ekhatsi konkhe . 
Emaphesenti langemashumi layimfica nesikhombisa etisebenti babona sengatsi akukalungi kubita sisebenti njengesisebenti " lesivulelwe ematfuba " ngoba loku kunemitselela lemibi . 
Umsele lodlulisa emanti kufanele ususwe tinsalela temfucuta . 
Lokukhokhelwako kwesikhatsi selikhefu semnyaka kubonwa nakukhula kutisebenti . 
Utakwatiswa ngencwadzi ngesincumo lesimayelana nesicelosikhalo sakho sangekhatsi . 
Lomtsetfo wamasipala usebenta kuwo wonkhe umhlaba longekhatsi kulendzawo lekuloMasiapala , lokufaka ekhatsi umhlaba lophetfwe ngumbuso . 
Kugcinwa kwato tonkhe tinsitakwenta letikhona temidlalo netekukhibika endzaweni yamasipalati . 
Noma muphi umsebenti lekutawutfolakala kutsi awukho ezingeni angeke uvunywe . 
Nanoma bantfu banaka kuphi , lokugcinwa kwalemitsetfo yetemphilo nekuphepha kutawuba kucalisa kuhambisana naletidzingo letibekiwe temtsetfo . 
Tiphakamiso tenchubomgomo nemibiko kuhulumende . 
Lomasipala usungule futsi wemukela emanani timali temlilo , letibuketwa njalo ngemnyaka ngekubonisana neLiphakelomali kanye naSikhwama . 
Ngaloko ke , sibalo lesiphasi salabo labasebentisa lolusito kumele sibe neligunya lekushaya tincingo letingenamkhawulo kulelive . 
Akukho kuphakelwa kwemanti kwasedolobheni lokuhlelekile lokukhona kwalendzawo yekuhlala . 
Kulolunye luhlangotsi , lomkhakha uchumana netekulima tesigaba sekucala kuyo yonkhe imisebenti nemikhicito yetekulima . 
Tincumo tekutsi titsatswa nini futsi kuphi ngemagunya emmango kunikwa kwetinsita . 
Ekhatsi kwalokwatisa bekufaka kukhatsala lokungapheli kanye nesifo sekufa kusawoteka . 
Nanobe kushaya umtsetfo lokuncono kanye nekulawula kuncintisana kungaletsa imiphumela lemihle kakhulu , kuphindze futsi kube nengoti yekutsi kwenta njalo kungaba nelitfuba letindleko letenyukako kube kukuncane nome kungekho lokuncono lokuphatselene nemphumela . 
Lapha lomasipala ukhombisa luhlelo lwakhe lwelusebentisomali ngekuhambisana nemali lengenako lelinganisiwe . 
Yonkhe inhloso yeLuphiko lwetfu kunika luhlelo lwekugadza kuhambisana netemvelo lokuhlangene lokusekela tinhloso teLitiko , letisukela kumtsetfo wetesimondzawo lofanele . 
Kubonisana nebanikati bemhlaba labakhona nyalo kuyachubeka . 
Uma kucatsaniswa nemshado nebudlelwano lobubhalisiwe emalungelo netibopho letinikwa balingani labangakabhaliswa atawukhawulwa . 
Tinzuzo letakhiwe kabusha tifaka phakatsi likhefu lemnyaka , likhefu lekugula , likhefu lekubi nemandla , likhefu letibopho temndeni , likhefu lekuyobeleka , likhefu lekunikwa umntfwana ngekwemtsetfo , likhefu lekulimala netifo tasemsebentini , likhefu lemisebenti yenyonyana , nelikhefu lelikhetsekile . 
Kungena kwe-Afrika kumnotfo wemhlaba kubonakala ngemkhicito , kwekucala , kuMbiko wekuChudzelana e-Afrika . 
Ngabe litiko linayo yini iyunithi letinikele nome ngabe itincumile yini tisebenti letitsite kutsi tigcugcutele temphilo kanye netenhlalakahle tetisebenti takho ? 
Kungacashwa ngulesinye sizatfu lesibanga buphuya eMpumalanga . 
Licala ngengcoco yemphumela wekucala newesibili " walokungakalindzeleki kwemphahla letfolakalako " nemizamo yekulinganisa imiphumela yesibili eNingizimu Afrika . 
Lolokubi noma kunjalo kubonakala njengekucindzeteleka kwekusungula tinhlelo letinsha tekulawula nalokungeniswa kwetinhlelo letisha , naletinkhinga letikhetsekile letivamise kuvetwa kute kuchazwe lokutfolakalako lokuvakalako netinkhomba temiphumela . 
Lokuphakela kudzinga tizatfu letehlukahlukene tetinchubombono tamhlaba jikelele nemanani lehlisiwe etikhulu letindluliselwe kanye nebasebenti labagalajwe emahhovisini emancusa lasele . 
Lesibonelelo siniketwe imali ngalokuyincenye kwentela kulungisa lesomiso leichubekako . 
Lekumele nyalo kulandzele masinyane yinchubo yekuchubeka nekucecesha nekuniketa emandla ngesikhatsi lesingetiwe . 
Kulungiselela : Kwenta emakokisi ephikheni , hlanganisa lamafulawa , shukela neliphehla kanye kanye kumshini wekuhlanganisa kudla . 
Imifula legeletako iniketa kusetjentiswa ngalokutayelekile kwemanti kwentela tinjongo lekungasito tekusebentisa emakhaya noma emanti esitoko avinjelwa uma loko kusebentisa kutawuncisha ematfuba labawasebentisa ngaphansi kuloko kuphakelwa . 
Indlela yekusakateka kwelinanibantfu iyehlukahlukana emkhatsini wemave netifundza , futsi kuyo yonkhe leminyaka leyengcile kusakateka ngekwendzawo yekuhlala kwelinanibantfu kutawugucuka . 
Imizamo yentiwa kuphocelela tonkhe tincumo ngekusebentisa imitsetfo netimiso letisukela endzaweni yinye . 
Injongo yalesifundvo bekukuniketa emandla kulabangenelele kutfutfukisa basubatsi labanelikhono kulelivekati . 
Kuleminyaka , umehluko wekuphelelisa kubhalisa kutalwa kwekubhalisa kwanyalo kanye nalokungakabhaliswa ngesikhatsi awusimkhulu . 
Borikhishowu bendzawo nematekisi aseKaroo atawuniketa kutfutsa lokwehlukile . 
Kukhulisa umnotfo kusho kwelula umshikashika webhizinisi . 
Timphawu tetifo temagciwane lavamile tifaka inhlanti lengadli kahle nekubhukusha lokungakacaci . 
Lapho khona umtfulitinsita anikete labanye umsebenti wekutfola lamaphakheji emsebenti , lolwati lolulandzelako kumele luniketwe mayelana netinhlelo tekuniketa labanye umsebenti : 
Kugcwaliswa kwetikhala temsebenti kufanele kufake ligalelo ekufezekisweni kwethagethi . 
Kunekwemukela ngekwemtsetfosisekelo kwemtsetfo wemave emhlaba njengendlela yekwenta lebalulekile eluhlelweni lwetemtsetfo waseNingizimu Afrika . 
Bumcoka banome nguyiphi imitselela kuletimbali letiphila emhlabeni bungancishiswa ngekusetjentiswa kwaletinyatselo letilandzelako tekunciphisa : 
Kwanyalo , lomnotfo wasekhaya sewuvuselekile , futsi imalingena yentsela yenyuke kanye nayo . 
Sabelotimali semnyaka : Lokufakwe phakatsi timali letabiwe Ngekwemtsetfo Wekwabiwa Kwemali ( Nemtsetfo Wetingucuko Tekwabiwa Kwetimali ) Kwematiko Avelonkhe ( Timali Letabelwe ngekulandzela Umtsetfo ) Nematiko Esifundza : 
Nangabe idiphozithi ibhadelwe macondzana nesicelo sekufinyelela , lesincatjiwe , ngaleyo ndlela-ke siphatsimandla selwatiso lesifanele sitawukhokhela lofake sicelo lediphozithi . 
Umhlolwa kumele akhokhe lemali ledzingekako yekugadza tikweLitiko Lemfundvo laseNshonalanga Kapa , lekungilo lelitawukhokhela logadzako . 
Yonkhe imigwaco yesifundza ngako-ke kunakwa kwayo Litiko leteMigwaco kanye neTekutfutsa . 
Uyamenywa kutsi ubeke imibono ngenchubo yekugcwalisa luhlamibuto lwenchubo yelucwaningomabhuku . 
Njengobe kukhonjiswe ngenhla , inchubomgomo yaleLitiko ekufakeni imali kutemanti nekuhlanteka etindzaweni tasemaphandleni kutsi tinsita tebuncane bekugcina letisisekelo tingatfola selekelelo kuHulumende , ngekhatsi kwemikhawulo yetimali letikhona teMbuso . 
Kukhula kwendlelasenteko kubangelwa kakhulu kuhlanganiswa kwalo lonkhe lusebentisomali ngekhatsi eluhlelweni lunye , futsi kufaka ekhatsi kubonelelwa kwetitjudeni temakhemisi letifundzela umsebenti emsebentini , kuceceshelwa kuhlelisa umndeni kanye nekuceceshwa kweluhlangotsi kwenhlokohhovisi . 
Ngetsemba kutsi leSikhwama , lesinemakhono lalusito mayelana netindzaba tenchubomgomo yemtselo , singasita bohulumende base-Afrika kutsi bente tikhutsati tekugcogcwa kwemtselo letingacitsi imali telutjalomali lwangasese , noma kwenta letinye tinhlobo tetikhutsati letingasito tekugcogcwa kwemtselo . 
Luhlelo lwemisebenti wesive lolukhulisiwe luphangisile , lwadvonsa bantfu labanyenti ekucashweni tikhatsi letindze . 
Labalimele nakhonjiswa kusikrini enkhundleni yetemidlalo - sento lesihle lesenta tihlwele tikutfokotele kutsi kungani lomdlalo wabese uyemiswa . 
Imikhakha yetemnotfo lefisa kuchaza emabhizinisi lasacatfuta ngalokwehlukile kunalamakhodi ingenta njalo ngekusebentisa ngco inchubo yemkhakha wekwakha umculu noma lomunye umtamo wemkhakha ngco lofanele . 
Noma kunjalo , kutfunyelwa kwewayini endzaweni yaseTurkey nakucatsaniswa kuphansi kakhulu , iwayini lenyenti ikhicitelwa timakethe tasekhaya . 
Chuba ubuye ungenelele kulucwaningo lwebuhlengikati . 
Onkhe ema-asethi akamasipala avikeleke ngalokwanele ne-Lateral Unison . 
LeLitiko lavuma kutsi alizange litifezekisa tinchubo tekubona tivumelwane tetetimali , kungaleso sizatfu-ke laphula tinkhombandlela teSikhwama Semafa aVelonkhe . 
Liciniso lesimo lesikhona likhombisa kukhula kakhulu elinanini lemindeni . 
Ngetinhloso tekulahla , kuhlantwa ngekubilisa kubulala emagciwane kuyindlela lebalulekile lekufaneleibe yimphumelelo , uma kwenteka . 
Kusuka kutindzawo kuye kutisebenti kuye kubaphakeli be-ikhwiphimenti nebahleli balokucukutfwe , totimbili tigameko tinika tinzuzo letingahle tibe khona kulemboni yaseGauteng yalokubukelwako nalokulalelwako . 
Emalunga ayakhunjutwa kutsi avale umsindvo wekukhala kwabomakhalekhikhini bawo ngobe umsindvo nome ngumuphi losuka kulabomakhalekhikhini utawutsikameta lomshini locophako . 
Lucecesho loluniketwa emakhaya laphetfwe bantfwana . 
Sishayamtsetfo sesifundza singabukana nemadokhumenti lakhuluma ngawo ngekwesigatjana ngekwemandla aso emtsetfosisekelo . 
Ngekushesha kulandzele sikhatsi sekufundzisa . 
Lihhovisi Lemhleli Wesigceme liholwa lilunga leLikomidi laSodolobha Lomkhulu lelisita futsi lilunganise kumbandzakanywa kwesive kantsi nekwesekela limele umkhandlu ngalendlela lelandzelako : 
Umphatsi lomkhulu kumele abo ngulotsintsekako emkhatsini waLekhomishini kanye nelitiko lavelonkhe letebuciko nemasiko . 
Lungisa kungabikho kwemsebenti ngekwakha ematfuba emsebenti kanye nemakhono emakethe yemsebenti lehlelekile . 
Litiko litsatsa inchubo yekubuka tindzawo lekungunyalo titfola emanti ngekuya kwesakhiwonchanti semitfombo yemanti . 
Sungula ubuye ufikise emaphetselweni irejista lehlanganisile yetimphahla . 
Lokunye lokwetfulwako endzaweni yelucwaningo , kufundza nekuphatfwa kwelwati kufaka phakatsi luhlelo lwekuhlatiya lwemkhakha nekucinisa kuvisisa tinkinga tekuphakelwa kwetinsita emikhakheni , ikakhulu etindlini nakutemphilo . 
Imibiko Yekusebenta Kwekota ngekota iniketa lwati loluchubekako ngekusebentisa Luhlelo Lwemnyaka Lwekusebenta kwelitiko kwekota lendlulile , ngemininingwane lecondzene nekugadza kwemigomo lehlosiwe yekusebenta kwekota ngekota . 
Lokuhlosiwe ngetiphumo temsebenti kukokubili tinsita temakhasimende nekucokelelwa kwetikweleti kutawubekwa futsi kwentiwe , nekwekulungisa kutawentelwa labangenamiphumela . 
Tindzaba letitawudzinga kulungiswa ngalesikhatsi tifaka : 
Loku , ngalokunjalo , kuba yincenye yalamazinga laphakeme ekuhlupheka nemazinga laphansi emiholo . 
Hulumende weNingizimu Afrika uyawavuma emandla langabakhona ekukhula kulemboni yesikhumba futsi uniketa tikhutsato letahlukene kanye nekwesekela . 
Kungeta , tivumelwano tentsela lephindziwe kusakhulunyiswana ngato futsi khona kunganokuba khona lenye intsela lekhokhwako uma tinzuzo tikhokhwa eBotswana . 
Ngekwetagezi loku kusho kunakwa kufakwa kwagezi kuwo wonkhe emakhaya kulelidolobhakati . 
Yonkhe imitapolwati yetinsita temalanga onkhe tekungcebeleka nekufundza netisetjentiswa tekufundza . 
Loku kufaka phakatsi ticu letisuselwa emsebentini lowentiwa bothishelanhloko kanye nalabo labanenshisekelo , lokutawusita ekuphatseni tikole ngebuchwepheshe . 
Ticu temfundvo tedigri lengenhla kweyekucala letihambisana neprosthodontiksi kanye nekulungiswa kwekukhuluma kutawuba ngumusa . 
Emaphrofayili engoti , kuba sengotini lokuhlobene nebungoti ( lokungenteka noma lokulahlekile ) kutawuncuma lokucalwa ngako etinhlelweni tekuphatfwa kwenhlekelele nemiklamo . 
Emabhodo ekuhlanyela titjalo , imingcengcema yemgwaco , tinsimbi tekubambelela naletinye tindzawo letiphakanyisiwe tingasetjentiselwa kuhlala . 
Kunekwemukwa kwetimoto , kwemukwa kwemabhilidi futsi nekwebiwa kwemakhebuli . 
Imibhedze yeSibhedlela saseVictoria yahlukaniswa kabusha kusuka emibhedzeni yesigodzi kuya kuyesifundza , kodvwa tinombolo temibhedze seyiphelele yonkhe ayizange tintjintje . 
Emabhajethi emali lengenako netindleko ayahlelwa njengeselekelelo sesikhatsi lesifisha . 
Ucabanga kutsi umbono walesikhulumi mayelana nebantfu nemhlaba bewungaba njalo yini kube usaphila lamuhla ? 
Lesikhwama amange sibe netingucuko letimcoka kutinchubomgomo kanye netinhlelo taso kusakheko semali yaso kulomnyaka lowendlulile kusuka eminyakeni leyengcile . 
Kusalela emuva lokukhulu ekwakhiweni nasekugcinweni kwenethiwekhi yesakhiwonchanti semigwaco isesimeni lesifanele kute kutsi kuhlangabetwane nemazingancane ekungatsatsi luhlangotsi . 
Tindzaba letingetiwe tancunywa tangavumelani nemdlulisisincumo futsi wayalwa kutsi akhokhele lomdlulisisincumo lesamba ngekwesikhundla sakhe sekuba ngummeleli . 
Lwati kanye nesipiliyoni sekugcwaliswa kanye nemsebenti lovamile wekulawula lahlelwa ngendlela . 
Ledatha futsi incoma kutsi lesifundza siyakhwesha ebumbonini . 
Lifundzamsebenti emsebentini litawusayina sivumelwane sekufundza umsebenti emsebentini lokusengeto kukontileka yekucashwa . 
Umkhandlu utawuphindza usebentise umkhakha lomusha lohambisana neligunya lawo lelibuketiwe bese uyachubeka nekubekela embili livekati le-Afrika kanye netimakethe letisakhula njengeBrazil , iRussia , iNdiya kanye neChina njengetimakethe letibukiwe . 
Tingucuko ekusetjentweni kwentsela lekhishelwa kongela umhlalaphasi tiyasetjentiswa . 
Lomunye umsebenti ufaka kuvuna , kugadza , imisebenti leyentiwako endlini lekupakwa kuyo , kulawula kunisela , kuhlolwa tilwanyana kanye netifo njalo ngetikhatsi , kushayela gandaganda noma iforklift kanye nekuhlumelisa . 
Sebentisa emasu ekuhlola klinikhali kutfola likhono lemfundzi kutindzawo letiklinikhali , kugcina emarekhodi njengoba kudzingekile . 
Kuniketa kungena ngco kumininingwane kanye nelwati , lokunemtselela kutemfundvo kanye nekutimela ngekwakho . 
Linani lemalayisensi nalo lidzinga kucaciswa . 
Futsi , kute ngitfole imajini lekahle lencono yekondla , tindzawo tekondla tihlose kusebenta ngelizinga lemtsamo lofanele . 
Lenchubo ayikahloselwa labahlala emapulazini ikakhulukati kodvwa kunoma ngubani lowatsatselwa umhlaba nalonelilungelo lekukleyima ngekuhambisana nemtsetfo loshayiwe neMtsetfosisekelo . 
Tingaba khona letinye tindlela tekufinyelela ekulawuleni lokwentiwe ncono , njengendlela yebuciko yekubiyela emalayisense ematekisi kute kuphoceleleke kancono . 
Kuconywa kwekusentjetiswa kwe-K kuyindlala njengoba imihlaba leminyenti inesigaba lesisetulu se-K . 
Cinisekisa kutsi kudla lokungiko kuyaletfwa etindzaweni letingito . 
LoMtsetfo wenta kutsi kube netingucuko , kuhlela kabusha , kusungula kanye nekulawula inethiwekhi yemigwaco yesifundza saKwaZulu-Natal . 
Intfo lesitsanako lefana netihlahla inganiketa kuvikeleka emoyeni lokumcoka . 
Niketa ligalelo kutitatimende temali tesikhashana kanye netemnyaka . 
Litiko licondzisa insita lenkhulu nalemankimbonkimbo onkhe malanga emnyaka kantsi nesimondzawo sekwelapha kanyenti siyacinanekisana . 
Letibonelo letishiwo ngenhla tikhombisa kutsi Lelitiko litibophelele kunciphisa umtselela wemishikashika yalo kusimondzawo . 
Umlomo wekukhafula kungadzingeka kutsi ufakwe ukhafulele emseleni . 
Kumakha imemoranda kwalinganiswa kute kucinisekiswe kungabi nemaphutsa , kuvumelana kanye nekuhambisana kuphepha lemibuto . 
Ngiyabagceka labo labangahloniphi umtsetfo ngekutsi bashayele banatsile . 
Ngaphandle kwalomgomo lomkhulu , tingenelelo letinye letitsite tiyashiwo kulenchubomgomo . 
Loku akwehlisi kuphela lobungoti bekulahleka noma kuphatamiseka kodvwa kuvula indzawo yekubeka kwente lula kutfola emarekhodi lafusiwe . 
Babhidi bafanele kutsi bahambisane naletidzingo letincane letilandzelako : 
Kutfola inethiwekhi yetitfutsi letenele kwentela kugcogca imfucuta ; 
Lemikhakha lemitsatfu yahulumende ( wavelonkhe , wesifundza newasekhaya ) unetibopho letifanako tekwetfulwa kwetindlu letanele . 
Imitsi leminyenti yekugoma yebafundzi itawusungulwa eNingizimu Afrika bososayensi baseNingizimu Afrika , kantsi kunemiklamo lebukene nekukhuluma , kufundza kanye netintfo tekuphatsa imitsi , kanye nekulinga imitsi . 
Tikhungo tingacela kutsi Umbhalisi ahocise kubhaliswa kwato ngekulandzela timiso temitsetfo kanye nemigomo . 
Sinyatselo sesive siyadzingeka kulungisa lesimo lesingemukeleki . 
Loku bekuliciniso kakhulu kulomklamo Wasemakhaya Wetingadze Tekudla . 
Letindzaba letilandzelako kwakhulunywa ngato ngesikhatsi sekucecesha : imisebenti yebasebenti besikhungo , tekulawula , kwamkela kanye nekulawula emaphepha , tekuphepha , indlela yekumakha , kubukana nekungalandzeli umtsetfo kanye neticelonkhokhelo . 
Kunelitsemba lelitsi kutsi bafakiticelo batawuzuza ngekutsi babeke sakhiwonchanti endzaweni yaso , njengoba emadolobhana anematfuba lamahle ekutfutfukisa tekulima . 
Kusebenta kwetimali kanye nekulawulwa kutintfo letibekelwe embili kuMkhandlu . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , ngemsiko wesinyatselo-ngesinyatselo kanye nekubambisana ngemboni , bososayensi , ematiko ahulumende kanye nalabanye badlalindzima , kungenteka kutsi kusebentiseke ngalokubonakalako indlela lecacileyekuphatsa nekulawula kucitfwa kwemanti langcolile ebunkimbonkimbo betimboni eNingizimu Afrika . 
Letifo tenabela malula kuletinye tifundza . 
Sikhwama lesikhetsekile sekusekela luscwaningo nemiklamo yetheknoloji lephatselene nekuvikelwa kwebugebengu ; 
Kute emajoyini latawuvunyelwa kunoma ngukuphi kuchumana ngaphandlela uma ngabe kuvunyiwe ngco . 
Emamodeli lehlukene akhomba indlela mayelana nekudizayina nekufezekisa luhlaka lwekulawula kanye nekuniketa lwati lolubalulekile mayelana naloko lokusebentile kulamanye emave kanye netifundvo iNingizimu Afrika lengatitfola kuloku . 
Umsebenti welucwaningo utawentiwa kuze kuvisiswe ncono lensayeya lesedolobheni lelikhulu . 
Kukhiphela ngaphandle kungenteka kuphela nangabe imboni yemfuyo ingaphakela timakethe ngetilwane letingenatifo letihlolwe sigaba setemphilo yesilwane . 
Sebentisana nebantfu bakulamanye emasontfo , ematiyoloji kanye netinkholo . 
Litiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi lihlose kubita umhlangano sifundvo wavelonkhe esikhatsini lesitako kufaka ekhatsi tonkhe tinhlangano letinenshisekelo , ikakhulukati Litiko Letemphilo , kusungula inchubomgomo yavelonkhe . 
Hlanganisa lwatiso lwekusekela letinchubo temali tekuhlela letinyenti . 
Onkhe lamadokhumenti enchubomgomo yetemfundvo aveta kuvumelana lokufananako mayelana nekubaluleka netheknoloji yetemfundvo yebafundzi . 
Ngenca yalesihibe semali , loMasipala akakhonanga kufezekisa yonkhe imiklamo yakhe lemikhulu njengobe beyabelwe imali . 
Siyati kutsi kulesikhatsi , kusebenta ngengadzi nebuciko bekuyinakekela nekuyiphatsa kusengakafakwa kungcondvomshini , kepha ngiva kwangatsi njencenye yesive lesishintjako , umuntfu kumele akwati kusebentisa ngcondvomshini . 
Liciniso litsi , uma ungati lapho ukhona kwanyalo , utawulihlelela njani likusasa ? 
Lencwadzi yekucinisekisa itawukhishwa nalemininingwane yekuchumana leniketwe ekhasini leitsatfu . 
Tisebenti ngatinye tingakhetsa kutinhlobo letinyenti talakungakhetfwa khona kuhulumende kusisa nekulawula sikhwama se-IRA . 
Ngembi kwekuniketwa kwebhidi , iphalamende ifanele kutsi ibe nesitifiketi sesicinisekiso sekukhokhwa kwemtselo , lesingeniswe ngumbhidi . 
Linani lesibopho angeke likalwe ngekutsembeka lekwanele . 
Imisebenti lesembili yaLomphatsi Wemklamo kutawuba kwenta : 
Lokusetjentiswa kwemali kusenteka kakhulu ngekulindza konakala kunekwenta kungakonakali . 
Labahweba ngekutfumela nekutsenga imikhicito yetekulima emaveni angaphandle nekudla kwaselwandle bagcizelele kutsi tikhumulo tetitfutsi tasemantini tingamane tentiwe tibe tasese kancane nobe ngalokugcwele . 
Lulwimi luphindze futsi lwente umsebenti lobalulekile ekugcugcuteleni kucaphela kwehlukahlukana , bukhukhulelangoco , bulingiswa betenhlalo nebetemvelo , kanye nemalungelo eluntfu . 
I-SIU ineligunya letemtsetfo futsi inemakhono ladzingekako ekuphenya nekwelekelela leLitiko ekutfoleni tindlela tekulungisa letifanele ngekutsi , emkhatsini walokunye , kuchuba emacala langesiwo ebugebengu , kushushisa sigebengu , kubuta mayelana nekujezisa kwangekhatsi kanye nekwenta tincoma tekwenta kancono ngalokuhlelekile . 
Kuhamba kuthrafiki kuya nekubuya Kunkhundla Yegalofu lehlongotwako nako kubeka bungoti kutakhamuti nakutikole letisendzaweni . 
Ngobe nangabe kute emanti labo labanemali batawuhamba bayowutsenga emanti lasemabhodleleni . 
Kwesibili , ebammeli labahola umholo kuTikhungo Tetebulungiswa nabo bayasebenta . 
Luhlelo Lwemsebenti Wekunakekelwa kwemahlatsi Lwavelonkhe lufuna kutsi kumiswe umtsetfo lomusha wetemahlatsi lotawungena esikhundleni salomtsetfo lokhona bese uvumela kusetjentiswa kwalenchubomgomo . 
Tinsita tetemtsetfo etindzabeni tebugebengu tiniketwa kuwonkhe umuntfu loboshiwe , akubukwa kutsi usakhamuti yini . 
Ematiko emkhakha atawuchubeka nekusekelwa kuze akhone kubuka ngco kutfutfukiswa kanye nekusimamisa kuhlelelwa kwesakhiwonchanti , kucinisa kugadza kanye nekubuka ema-Ejenti Lasebentako kuze kutfolakale linani lemali . 
Seloku kucale luchungechunge lwemibhikisho yekuphikisana nahulumende e-Arab , kutinta kwetembusave eTunisia , Libya nase-Egypt kuseloku kudzinga kunakekelwa . 
Kodvwa , umbuto lofanele nyalo usolo ume njalo : uma imphahla seyimenyetelwe kutsi iyodliwa ngumbuso , siyini simiselo sekugcina ? 
Kuphindze futsi kunikete tinsita tekwesekela kumahhovisi esifundza , kunikete tinsita tembuso tekuphatfwa kwemhlaba kanye nelwati kanjalo nekulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa nekutfobela egatjeni Lekuhlelwa kabusha Kwemhlaba . 
Lendlela iyinhlanganisela , lenetigaba letintsatfu kubaphatsi nekutfutfukiswa kwetinsita temanti ngetinjongo tekukhibika kucinisekisa kutsi tidzingo nalokulindzelekile emiphakatsini yasekhaya nebasebentisi tiyabukwa , ngaloko kusacinisekisa kutsi tinhloso letibanti tavelonkhe nesifundza tiyafinyeleleka . 
Kungena kwetincingo kutikhungo letamukela tincingo kuphendvulwa uma lucingo lukhala kwesibili loluphendvulako akhone kubona umnyango lolucondzene nawo ngendlela lenebungani . 
Kuniketa sigaba sekusebenta kwebudlelwane betisebenti ngalesikhatsi semnyaka timali . 
Tindzima nemisebenti yabo kumele kuchazwe ngalokucacile kube nayo yonkhe imininingwane lekungenteka ifakwe . 
Sidzingo sekukhulisa lizinga lelamukelekile lekulawula imisebenti yemfucuta kuyo yonkhe imiphakatsi . 
Sikhwama senta imikhankhaso lemikhulu yekuchumana kanye nekukhangisa njalo ngemnyaka kwatisa bacashi kanye netisebenti ngemalungelo kanye nekutibophelela kwabo . 
Nanoma kunjalo , boNdvuna babuke tindzawo letinyenti kute kulungiswe lendzaba . 
Ungabaluleka utsini labanye bomasipalati kute baphakele kancono tinsita futsi tibe tiloku tigcineka futsi tikhona ? 
Lohlolwako ubhaliswa kuluhlu lwemisebenti ngekwetinkhambiso tekucecesha letichaziwe ; 
Lomphatsimklamo wenta umsebenti lomkhulu wekuchumanisa . 
Uma letindlu tangasese temphakatsi tengetela kutindlu tangasese letisetindzaweni tekwakha , sibalo sato singehliswa ngendlela lefanele . 
Letindzaba leti tihlobene nesakhiwo sembutfo , semhlaba kanye nesimondzawo , umtsetfo wetekuvikela nekufuna kwetinsitakusebenta kwetemphi . 
Kufezekiswa sidzingo lesikhulako sekucaphelisa ummango mayelana nesidzingo setindzawo letibambelela kanye nekudizayina , sakhiwonchanti , kanye nemikhicito yetekulima lekungenteka kutsi ibe khona . 
Kuzuza loku kunesidzingo lesichubekako sekuhola inchubomgomo netinhlelo kuwo onkhe emazinga nakuyo yonkhe imikhakha , nekukhutsata kutibophelela lokusha kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Loku angeke kusite kuphela timakethe kutsi tisebente kutimakethe mahhala kodvwa titawubuye tisite ngekwetinchubomgomo yekubusa . 
Khipha ikhophi yeluhlelo . 
Kusekela kwekhopholeshini kumboni yetekuphepha yaseNingizimu Afrika kufaka kuchuba kungenelela kumibukiso yetekuphepha yamhlabawonkhe nekutfutfukisa lemboni . 
Cinisekisa kutsi leLitiko liyafinyeleleka emiphakatsini kwentela kwandzisa kwetfulwa kwetinsita tesimo lesihle kanye nekubusa lokuhle . 
Linye lemalunga eNP linesibindzi lekuta phambili litosola iNyonyana yaboThishela yeNtsandvo yelinyenti yaseNingizimu Afrika . 
Lena yintfutfuko lebalulekile kutsi ibuke ngalokubanti temphilo telinanibantfu . 
Njengobe lungekho luhlobo lolungenasici lweluhlelo , lenchubo yekuphatsa kumele kube ngulephendvula etimeni letihlukene . 
Inchubo lensha yeklasta , kubutsanisela emahhovisi abomantji ndzawonye , kwemukelwe kute kwentiwe ncono kuphakelwa kwensita nekuniketa tizatfu ngemisebenti yekuphatsa . 
Kuhlotjiswa kweNkantolo yaMantji yaseNshonalanga Koloni nayo ingumsebenti lomkhulu lekufanele ilungiswe . 
Bantfu labangasibo bahlali , kodvwa , batseliswa kumalingena yabo lebuya emtfonjeni loseNingizimu Afrika , kodvwa kuye ngetimiso tetivumelwano temave emhlaba tekugwema kutsela kabili . 
Loku kwaba ngembi yekuwa kwemnotfo , lokwaholela ekulahlekeni kwemisebenti lokukhulu kakhulu . 
Imibono Yemibiko Yekusebenta Yekota Yeligatja letfolakele Kubaphatsi Beligatja kute kuhlatiywe ngekucatsanisa Tinhlelo Tekusebenta Naletinelisu Telitiko kanye Nemibiko Yekusebenta Kwelitiko . 
LeMalitsite Lebekelwe eceleni yekukhokhela yindleko tetinkhokhelo tetinzuzo tasesikhatsini lesitako macondzana nemali lekhokhiwe legcogciwe ngelusuku lwekwentiwa kwentsengobungako . 
Injongo yato tonkhe letinsita kuniketa kwesekela kutigulane ngekhatsi emiphakatsini yato . 
Kunekuhabisa kanye nekugwamandza lokuvamile uma kucinisekiswa kute kwemukeleke kutsembeka kwelikolishi . 
Iphindze ibeke umtfwalo kubomasipalati wekuvikela simondzawo . 
Tinzuzo tetisebenti tesikhatsi lesifishane letibanga kutsi nesibopho setemtsetfo lesikhona nome sibopho lesakhako konkhe kuyadzalulwa emanotsini etitatimende tetetimali . 
Kutsatsa idatha kanye nelihhovisi lelitayelekile lekulawula kubhalisa kusetjentiswa kwemanti ngekweMtsetfo weManti waVelonkhe . 
Lelikomidi lihlangene emandla lasitfupha ekhatsi kulomnyaka . 
Akunamitfwalo yetivumelwano tekutsenga , kwakha noma kutfutfukisa kusisa etindlini noma kulungisa , kulungisa noma kutfutfukisa . 
Lenchubomgomo ichumene neMazinga eteMafa aVelonkhe eSakhiwonchanti Sekulawula Kutsenga Nekwetfula . 
Yinye intfo lebulala tinhlanti lekungenteka kutsi imbandzakanya boshevu belukhula loluluhlata sasibhakabhaka nasatjani lokuchazwe kulombhalo . 
Lolwatiso loluniketwe Litiko Letemphilo luphatselene kuphela netikhungo tahulumende kumkhakha wetekunakekela ngetemphilo . 
Lokususwa kwemakhemikhali langemanti nalacinile kulokulahlwako lokuvela emaLabholathri sikhatsi lesimnyaka munye . 
Uma kufunwa umyalo wekulahlekelwa , inkantolo itsatsa luphenyo lwetigaba letimbili . 
Umehluko emkhatsini weBaphatsi Labasetulu Kakhulu kanye naLabanye Baphatsi labaSetulu : 
Hulumende wasekhaya angafinyeleleka kuphela nangabe buholi butibophelele . 
Njengaloku linanibantfu lelilusha seliguga futsi selinebantfwana labambalwa kunetitukulwane taphambilini , kucumba kwebudzala kwelinanibantfu lelisebentako kutawuba yintfo letawuba ngumphumela lotakwenteka emaveni lamanengi . 
Alunayo lemininingwane ledzingekako yekusimamisa imbangela yesento njengoba kukhalwa . 
Sisengakakutfoli lokwenele , kepha loku ngulokukahle kakhulu Hulumende langakukhona kwamanje . 
Kwesitsatfu , sisola kutsi uma ngempela sisebentile , lesivumelwano sasulwa kamuva . 
Iphindza inikete Sikhwama litfuba lekwati tidzingo talabapenshinile betfu , emalunga , nebazuzi . 
Inhloso yeLitiko leTekuchumana kusungula tinchubomgomo te-ICT kanye nemtsetfo lohlahlambisa futsi wente ncono kutfutfuka kwemnotfo lokusimeme kweNingizimu Afrika . 
Luhla loludze nalolufishane lwalabafake ticelo lutungeletiswe kuwo onkhe emacembu etembusave kulomasipala . 
Akukho kuhlela kabusha ngekubaluleka lokwentiwe kepha kube nekucondzaniswa kwetinjongo telitiko , tinhlelo letiphambili , lekunguleto temisebenti yesive kanye netinhlelo letentiwa ngumphakatsi . 
Kucecesha kwafaka kucashwa Balinganisi Labacwaningako betifundvo letisikhombisa , lokuyi , Jiyografi , i-Akhawuntingi , iMethemethikhali Litheresi , iPhysical Sciences , iMethemetiki , Temnotfo kanye neTekuphila . 
Kute kutsi wentiwe kancono kungabiti kwemtfombo wemandla , kufanele kutsi kucatjangwe ngati tintfo tedizayni letilandzelako : 
Kuletisebenti , lesento sibanikete kuphumula kulomsebenti wabo lomatima . 
Sikhala sekukhicita sidzinga kuvaleka kute kunike emandla kukhula nekucasheka . 
Emacembu lakhetsekile kumasipalati afaka lusha , bomake , bantfwana , labakhubatekile , nalabadzala . 
Lesakhiwonchanti sajantji wesitimela lesikhona sidzala nangemhlobo lomdzala wetebuchwepheshe kantsi singenise imali lencane kuleminyakashumi leyengcile . 
I-BRIC yi-akhronimu ye-Brazil , Rashiya , Indiya neShayina , lekulicembu leminotfo ledlondlobalako ; ngekufakwa kweNingizimu Afrika , le-akhronimu yantjintjwa yaba yi-BRICS . 
Sichubekile nekuphumelelisa tibopho tetfu temtsetfosisekelo letihambisana nekuniketwa kwetinsitanchanti kanye naletisidzingo letifana nemanti lamanyenti kanye nekutfutfwa kwelindle , gezi kanye nemigwaco yamasipalati . 
Tinsita letimishini yekuvimbela kuhamba angeke tisetjentiswe njengendlela yekucondzisa tigwegwe . 
Phakamisa sinye sandla sakho bese usibeka esiphundvu . 
Tikhungo tebuchule nekuvikela lwabiwomali iyabikwa , nanoma kungabi kabanti . 
Ungakuchaza utsini kuchumana nebudlelwane emkhatsini webasenti balo lonkhe luphiko lwakho kanye nalalamanye maphiko na ? 
Lusito lwetenhlalakahle kuleminyaka lusite imindeni nebantfwana , kufaka ekhatsi lapho labatintsandzane ngenca yeHIV ne Aids . 
Imigomosisekelo leyetayelekile ichubeke yachazwa kanye nekusebentisa lokukhetsekile kutincenye letehlukahlukene tensita yetemphilo tichazwe ngaphansi kwetincenye tetinsita . 
Tekulima : titjalo letihlukene naletimihlobohlobo tisunguliwe kuveta lokunyenti , kutsi timelane nesomiso , nekwehlisa kutsintseka etifeni ngekundlula kulokunyenti kwetemnotfo lokwatiwa kahle kakhulu kulobuhlobo basendle . 
Kukulesigaba lesi kutsi linani lelifanele letihlwele kufaka ekhatsi labo lahamba ngetitimela bayayifinyelela lenkhundla yetemidlalo . 
Ngetulu kwaloko , emalunga Ephalamende avakashela tigodzilukhetfo njalo kucocisana netakhamuti ngeluphakelomali . 
Sihlalo angakhetfwa sikhatsi lesengetiwe lesiminyaka lemitsatfu . 
Lokutsi Lihhovisi Lasomlomo njalo liniketa umkhandlu umbiko ngenchubekela phambili yeluhlelo lokungenani ngekota . 
Ngeluphenyo lwekucala kwatfolakala kutsi tiboshwa labekaboshwe nato tasinklinya lesiboshwa sate sashona . 
Kuba sebaleni kwekuhweba kuchazwa njengesamba lesiphelele setitfunyelwa ngaphandle netingeniswa eveni njengesabelo seGDP . 
Njengoba umnotfo uvuseleleka , kubhadalwa kwemiholo kumhlaba wonkhe jikelele nako kutawukhula kancane kancane nakukhula kuphatfwa kwemphahla yaseNingizimu Afrika lekulamanye emave nekukhula kwentalo kubanemandla . 
Sikhungo kanye nekusetjentiswa kwemigca yentfutfuko yasedolobheni kuMasipalati weSigodzi iLembe incenye yako iyimphendvulo yekuhlela kuletidzingo letikhulako tekukhula kwendzawo yekuhlala endzaweni kanye nebukhulu besakhiwonchanti lobudzingekako . 
Tinhlanti letinesitresi tingahle tibe nekutsintseka kakhulu nekucubuka kwemagciwane e-phathogenic . 
Umkhandlu Webahlengikati waseNingizimu Afrika ulawula imfundvo yekuhlenga kanye nekusebenta kwebuhlengikati eNingizimu Afrika . 
INedalendi , Mbusuhlangene ( UK ) neMekhzikho tindzawo letinkhulu lekutfunyelelwa tekulima talelive kuto . 
Tinchubo tebungcweti bekuphatsa kahle tindzaba temhlaba netindlelakwenta letentiwa kuwo onkhe emasiko nemibono yetepolitiki manje sekuhlonishwa kakhulu . 
Letinye taletimphawu tinganiketa tindleko letibitako tesikimu lesisha kunesikimu lesikhona , kodvwa lokukhuphuka kungasuswa ngemikhawulo lebekwe kutinzuzo letibhadalwako kanye nekwehliswa kwetindleko temsebenti . 
Kutawuba nekuvumelana lokubonakalako kwekubeka eceleni kute kutsi , sibonelo , insimbi naletinye tincenye netisetjentiswa taseNingizimu Afrika kutawusetjentiswa kulolukhicito . 
Lungisa ema-akhawunti esikhashana longenasiciniseko sawo kanye newalabo labatfumela tinsita ubuye unikete umbiko lovumelanako kanye nelucwaningo lemnyaka njalo ngenyanga . 
Kuphindze futsi kusebente kusimo sekubuka ngekwebhizinisi nemnotfo kutsi kungani kunesidzingo sekuvikela nekutsengisa tindzaba letiphatselene netindlela telwati lwendzabuko . 
Kufakwa kwenchazelo yeligama lelitsi " umkhiciti wemapuletinombolo " nako kuyahlongotwa . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , kugcizelela kunisela kulomtsetfo kukhombise kungabi ngulokwenele kuletidzingo temanti tendzawo yekusebenta lekhulako . 
Bantfu labane-HIV badzinga kusekelwa nekwelulekwa . 
Sita labanye lababasekeli bebacondzisi kubacondzisi ngekucecesha kusekela kusetjentiswa kanye nekwakha emakhono nakudzingeka . 
Imphushane lemnyama nemakhephu ephekheshini kumele agcinwe etindzaweni letehlukene . 
Indzawo yeBa-Phalaborwa yentiwe yaba yindzawo yentfutfuko nemnotfo kutekuvakasha , temayini , tekulima kanye ngetemsebenti . 
Lendlelakwenta itawuchubeka kulikusasa lelibonakalako futsi emasubuciko kutawudzingeka kutsi eme ngemumo ngendlela lefanele . 
Intfutfuko yeThekhnoloji yenta umsebenti wekusungula nekugcina emakhono esayensi nebuchwepheshe lakhetsekile kumboni yetekuphepha . 
Kuyatiwa jikelele kutsi Masipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala uyinjini yekukhula kwemnotfo eSifundzeni saseNyakatfonshonalanga futsi ifaka ligalelo lelikhulukati lesamba semkhicito nematfuba emisebenti ngekhatsi kwaso leSifundza sase-NW . 
Konkhe lebekuhlosiwe kwaletinkhomba letilandzelako kufinyelelwe kuko ngetilinganiso letilinganene : 
I-aluminiyamu noma i-aluminiyamu yensimbinhlanganisela ayikemukeleki . 
Loku bekufaka kukhishwa kwemafolda etigulane laneminyaka lengetulu kwalesihlanu kanye nemafayela ekuphindzaphindza . 
Kuvitsita kutawuholela ekucitfweni kwanoma ngutiphi tikotela tekufutsa , kodvwa kusesekuhle kuvimbela kulungiswa kwaletinhlobo temfucuta . 
Kundlulisela emandla kanye nemandla ekuphatsa ngekutimela kunganiketwa kuphela kuleto timo lapho tifundza noma imisebenti yato ikhombise kutsi tinemandla ekuphatsa tinsita tavelonkhe . 
Imisebenti lengetiwe lengatfunyelwa noma iniketwe i-CMA : 
Belibala lelimhlophe banyenti kakhulu kutigaba letisetulu temholo , kutsi belibala Lelimnyama base-Afrika bamelelwe kabi ngalokucakako kutigaba letiphasi temholo banyamalale kutigaba letisetulu temholo . 
Ngaphandle kwendzima lekutayeleke kutsi yemiphakatsi imiphakatsi leminyenti yemdzabu inemalungelo emhlaba lokungatsi lemiphakatsi iwasebentise ngekulingana ekhatsi kumiklamo yekutfutfukisa . 
Busawoti busetjentiswa etinsimbini , ekukhiciteni tintfo tengilazi nemaseramikhi , futsi njengemitsi yekubulala tinambutane neyekulondvolota sigodvo . 
Lemboni lengumlingani lofanele ifanele ibe ngulezuze kakhulu kulobudlelwane . 
Tinchubomgomo , lokucalako futsi netinhloso tekuhlela tibuswa ngemakhodi nemigomo . 
Ingabe lesitatimende sicondze kusho kutsini ngesimo setimali saNkkt. Nebo ? 
Emarekhodi etebuchwepheshe bagezi akhicitwa ngebuchwepheshe bagezi ngebuchwepheshe bekhompyutha . 
Kuceceshwa kwekwamukelwa kugcilisise kuletindzaba letilandzelako . 
Uma imphendvulo itsi kucoshwa kwatentakalela kutsi kungabi nemaciniso , intfo lelandzelako lekufuneka kubukwe lusito ummangali lekufanele aniketwe lona . 
Lilunga leKulawula Baphatsi leSkokhadi seJeneriki lihlose kulungisa letinye tindzaba letibalulekile letigigiye baphatsi labamnyama kanye nekulawulwa kwemabhizinisi . 
Tifundza tingenisa imisebenti yetemagugumafa ngeNyanga yeMagugumafa . 
Kubona lunya lwahulumende welubandlululo , labanye bebanyenya etitaladini tangakubo nakumadolobhana asemakhaya bakhankhasela imphilo lencono , kube labanye bebeca ngale kwemincele yetfu balandzelela tinkholelo tabo ekudzingisweni . 
Lemininingwane levetwe ethebuleni lelingenhla ikhombisa kutsi tindleko tekwakha teyunithi yendlu atibiti kakhulu Etifundzeni taseNyakatfo leseNshonalanga Nenshonalanga Kapa . 
I-EMS iphindze ikhulumisane nebabambichaza beNsita Yetemphilo Tendzawo ngasekujiketeleni kwekwenta indlela yetinchubo tekuhambisa umsebenti lomusha kuchubeka nekwenta ncono kufinyelela . 
Titfutsi netinchubo letihlelekile letentiwe tincono , futsi lenye tincenye kwentiwe ngumkhicito loseceleni wetinchubo te-ICT , sekwehlise ngemandla libanga lemnotfo kuluhwebelwano lwemave emhlaba . 
Kucashelwa kwetifundvo telucwaningo lokuceliwe nalokwentiwe kucinisekisa kutsi imininingwane legcogciwe yetsembekile . 
Letindlu tangasese kumele timiswe emigwaceni lenemshikashika kulibanga lelimalula kulihamba . 
Angeke sikuvume loku . 
IKwaZulu-Natal , Mpumalanga Kapa neNyakatfo Sifundza titonkhe titfole kubili-kwesitsatfu kwetimali letiphakelwe kuvelonkhe . 
Bese , kwesitsatfu , kuhlela emasu emazingeni esifundza kuvamise kuba butsakatsaka futsi kusetjentiswe kabi . 
Onkhe emanani asesigabeni sekuletfwa kulikhasimende . 
Lelitiko liphindze futsi lihlose kuphatsa tikhungo tembuso , njengeliHhovisi leteMaposi eNingizimu Afrika , Inhlangano Yetekusakata eNingizimu Afrika kanye neSikhungo Lesitimele Setekuchumana eNingizimu Afrika . 
Letihloko letilandzelako letitayelekile tabonwa njengaletimcoka kakhulu : 
Kubhalisa tonkhe tehlakalo teshifthi ngayinye ebhukwini letehlakalo . 
Luhlaka lwaleManywali lufanele kutsi lwentiwe ngeSingisi samanje , lesineluhlelo lwelulwimi lolungilo futsi ibete emaphutsa esipelingi , etitfo tekubhala , nemaphutsa ekuthayipha . 
Nanome nguyiphi imali lekhishwako kumele ikhokhelwe ngco ngulombukisi lovunyelwe kuloye lowendlulisele phambili umtfwalo locashiwe . 
Leti timali lengabe takhe tindlu letingemakhulukhulu , tikolo netibhedlela . 
Lesatiso lesi sivala tonkhe tatiso letiphatselene netinchubo tekufaka sicelo , kuhlela kanye nekwabiwa kwetimvume tekufinyelela imakethe ngaphasi kwesivumelwano seNhlangano Yemave ngemave Yekuhweba : seMarrakesh mayelana nekufinyelela imakethe . 
Loku kuveta emakhaya etilinganiswenintalo letikhulako . 
Loku ekhatsi kwaletinye tintfo kungentiwa tindleko letiphakeme tekuhambisa sinkhwa kanye naletinye tintfo tekudla kuya kuletindzawo letisemaphandle . 
Lolwatiso lolufunekako emkhakheni ngamunye lufanele kutsi lubekwe ngendlela yemathebula lube netihloko letikhonjisiwe . 
Kwentiwa kancono kweKwetfulwa kwetinsita nakunakwa tikhalo . 
Siphindze futsi satfola i-ejensi letawugcogca tikweleti kuphindza kabili imitamo yetfu mayelana naloku . 
Lokungeteka kunchitfomali ikakhulu kungenca yekuniketelwa kwekusebentisa Sitatimende Sekharikhulamu Yavelonkhe . 
Kubalulekile kutsi sisebenti lesitinikela ngalokusemtsetfweni noma lokhetfwe Ngumcashi kufanele anikete imvume yalamafomu Ekukleyima aSokontileka njengesiciniseko lesibufakazi lobufanele , kucinisekisa nemvume yemakleyimu laletsiwe . 
Umhlaba wasefama lonetikolo-tasefama utowabiwa . 
Silawula imisebenti nemikhawulo lesebenta kutikhungo tangasese letinjenga leti futsi sicinisekisa lilungele letiboshwa lelikumtsetfosisekelo ngaphansi kwembuso lonjena . 
Luhlelo Lwetingucuko Teyunithi kufanele lube yincenye yeluhlelo lwekungenisa basebenti labasha emsebentini . 
Nangabe lolokukhulako kugcinsi kakhulu , tikebhe nekudoba nako kungajutjelwa . 
Timo temtsetfo letimbalwa tivela njengaletisisekelo ekudvwebeni kwentela kwehlisa bugebengu . 
Linani lemhlaba , ikakhulukati etifundzeni taseMpumalanga naseLimpopo , anyuke ngendlela lengavisiseki nekutsi loku kunganiketa loluhlelo lwekubuyiswa kwemhlaba lubite kakhulu uma kungeke kwenteke . 
Umbuto lekufanele ubutwe ekuncumeni kutsi umangabe kube nekutfobela yini nalomgomo kutsi ngabe lesincumo saKhomishane nguleso lesivakalako lebesingatsatfwa ngumuntfu loncumako . 
Hlela Kusebenta Kwetifundvo Tekufezeka nome Timfuneko Tekucacisa Tetemabhizinisi ( nome ngukuphi lokuyimfuneko ) ekwenteni tincumo kuletinhlaka letilandzelako : 
Loku kutawentiwa ngetinhlelo tetfu teKulawula Sakhiwonchanti Semanti neKusebentisa Tinhlelo Tekusebentisa Nekusekela Sigodzi . 
Kute umkhawulosikhatsi wekwendlulisa loniketwako . 
Simo setinchubo nekuhlonipheka kwedatha kuye wonkhe hulumende akuwuvumeli ngalokwenele lomsebenti kutsi ufezeke . 
Imibiko lenjalo itawenta itfolakale esiveni kulewebhusayithi . 
Lokusayinwa kwalamaphepha kutsatsa sikhatsi lesidze ngalokubhekiwe ngaloko lemali lengenako ayikhishwa ngendlela lekuhlelwe ngayo . 
Injongo yayo lenkhulu kusebentisa imali kutimali letentiwe yi-ejenti njengemali yekusita kumkhakha wetekutsengisa lokuncane kanye netetindzaba temphakatsi . 
Lebesikhulumela etukwako kutsi iNingizimu Afrika itungeletwe lwandle lolukhulu kantsi sisengakakusebentisi kujula kwalomtfombo losengakatsintfwa . 
Sitawubekela embili intfutfuko kanye nekusetjentiswa kweluhlaka lekutfutfukiswa kwendzawo esifundzeni , ngekwekutsi sifuna kulungisa emadolobha lamancane kufaka ekhatsi emalokishi ; kutfola tinsitanchanti ; kanye nentfutfuko yemnotfo wendzawo . 
Sitawucinisekisa kutsi kuphakela emanti etindzaweni letisebenta kutsengisa nako kuzuzisa imimmango yakuleto tindzawo . 
Nanome kunjalo , tindlela talabahamba ngetinyawo kuphela , tigitjelwa letingeke tikhone kungena kuto , ikhona indzawo yato etindzaweni tekuhlaliswa . 
Kuphakanyiswa kutsi iphakheji lefanako lebuka tinhlangotsi tonkhe yentiwe . 
Kwentiwe tilungiso eminyakeni yaphambilini ngekwetinhloso tekucatsanisa . 
Eveni lelinetimvula lefana neNingizimu Afrika , basebentisi labahlukene bayachubeka nekutsi bancintisane ngemitfombo yemanti . 
Loku kudzinga kuciniswa kwetindzawo tekuhlaliswa , kudaleka kwematfuba kutsi kwenteke imisebenti lemikhulu kanye nekukhetsa lokugcugcutela emazinga ladidene kakhulu ekuhleleka ngekwetindzawo kanye nekugcugcutela tinchubo letinkhulu tentfutfuko . 
Loku kuyinsayeya ngenca yetintfo talesifundza tekuhleleka kwebantfu ngekwehlukana kwebantfu takulesifundza , kanye nesimo sekwehlukahlukana kwemiphakatsi . 
Umtapolwati Wavelonkhe waseNingizimu Afrika ungumlawuli futsi uniketa lusito ngelwati lolubalulekile talelive . 
Sigaba setimali sekwakha lokuhambisana nemphahla yekwakha kanye nemisebenti ngulesilandzelako : 
Kukhona linani lelingakacondzi lebasebenti ngamasipalati ngamunye kusekela ngalokulinganako bomasipalati . 
Kufuneka tigcogcwelwe eceleni tingahlanganiswa naletinye tinhlobo temfucuta bese tilahlwa endzaweni lesigodzi lefanelekile . 
Kufanele kutsi bakhi batiphendvulele ekuzuzeni ikhwalithi . 
Cinisekisa kwesekela lokuniketwa bomasipala bendzawo ekufezekisweni kwekulawula kusebenta . 
Nobe kunjalo tinyatselo tekwehlisa kuba setikweledini tiba nemtselela wekubambela emuva kukhula . 
Libinta lelikhulu lalolwati lolwetfuliwe akusilo kantsi kumele licinisekiswe . 
Kusungula tinhlelo tekusebenta kulungisa tidzingo tebasebentisi kumatiko nebekucala kutendzawo yekuhlala , kulawula tinhlelo . 
Sonkontileka utawuvumela Sifundza kutsi sibuke emarekhodi akhe Sonkontileka lahlobene nekusebenta kwaloSonkontileka kanye nekutsi ahlolwe bosomabhuku labakhetfwe Sifundza , nakunjalo , lokudzingwa Sifundza . 
Emabhuku kanye netintfo tekufundza tilawulwa njengemphahla lengakabaluleki futsi kuchaza ngato nako kunjalo kulerejista yemphahla yetikhungo . 
Temafa teSifundza setiphawulile mayela nemitsetfomgomo leluhlaka . 
Lokunye kungenelela kwafaka ekhatsi kwenta ncono tindlela netinchubo tekuchumana nekusebentisana nematiko ebacashi . 
Lenjongo lena ihlose kuntjintja bantfu , emasontfo kanye nemimango lebukene netinkhinga temandla njengekungalingani ngekwebulili , umnotfo wetenhlalo , kukhubateka kanye nesimondzawo ngekubuka ngeliso lebuKhristu . 
Kusetjentiswa tikhungo emaveni emhlaba njengeSikhwamamali seLuhlobomali lweMave eMhlaba ( i-IMF ) kanye neLibhange leMhlaba ngekwetinhloso tekucudzelana . 
KUSETJENTISWA KWETINSITA TEKUCHUMANA 
Sokontileka utawuniketa lesilinganiso lesidzingekako seluhla lwetintfo letikhonjiswe kuLELIFOMU A. 
Lomasipala wetfule tinhlelo letimbalwa tekuniketa emakhono kumakhansela , njengeLuhlelo Lwekuphatsa Lokusetulu , Luhlelo Lwekutfutfukisa Masipala kanye netinhlelo tekutfutfukisa hulumeni wendzawo . 
Ekulalelweni kwekundluliswa kwelicala , umeluleki wesiphatsimandla , nanoma kunjalo , waphoceleka kutsa kuguculwe , ngalokufanelekile ngekubona kwami , kutsi bebangenakufanelwa . 
Linyenti laletinzuzo titinsita letenele , letisebentako naletigcile ekutfutfukisweni , kwemmango netakhamuti letilungile naletifaka konkhe ekhatsi . 
Kukhula kwekugcwala kwekhalisiyamu emantini langahle angenelele ekubulaleni tiphefumulo tenhlanti ngenca yekutsi ikhalisiyamu icudzelana ne-aluminiyamu ekubeni nendzawo letawuhlala ikhona kutiphefumulo tenhlanti . 
Kuto tonkhe tehlakalo , kucinisekiswa kwelucobo lwaloye lofaka sicelo kungahle kudzingeke . 
Tibambiso letinyenti letikhishwa ngemakoporasi latsite emmango netiphatsimandla tahulumende atikhokhiswa umtselo wesitembu uma tendluliswa . 
Noma ngukuphi kuntjintjantjintja lokuchamuka neLinani Lenkontileka lokuchamuka naloku kutawuba yingcikitsi emkhatsini weSifundza nasoNkontileka . 
Kuhlanganiswa kwemaklemu kucinisekise kutsi umhlaba longetulu kwesilinganiso ubuyiselwa kubanikati bawo labafanele . 
Emafomu ekufaka sicelo lekufanele agcwaliswe abuyiselwe emuva kulelikheli lelilandzelako : 
Tinzuzo tekuphakelwa kwemanti lokuncono kanye nekuhlanteka tingafekiswa kuphela uma bantfu bantjintja indlela yabo yekutiphatsa mayelana nekufunwa kakhulu , kusebenta kanye nekunakekela kwetinsita letiniketiwe . 
Lamathebula kulencenye anika lwatiso lolumayelana nemsebenti kanye netikhala temisebenti njengaloku tiphatselene nemalunga eMsebenti weLulawulo Lolukhulu ngekubuka emazinga eliholo . 
Lokukhetsa kokubili kugcile ngalokuhlosiwe kumikhakha letsite , umlandvo kanye nangalokungakahleleki . 
Ekugcineni wabaleka kulendzawo entela kusindza kulabo bebamesabisa ngekumtingela bamtfole . 
Loku kutfolakala ngekubamba Umhlangano weLuphawu wemnyaka nabosomakethe kanye nebachumanisi kuvisisa kuma kweluphawu , indlela kanye nekulawulwa kwemiklamo lehlangene . 
Kwengeta , lelikomidi liphindze futsi labuka naku lokulandzelako : 
Loku bekuhambisana nekusungula kabusha kancane kwembuso wase-Afrika , lokubeketele ngemandla kungena kwalabanye labatsintsekako kumizamo yentfutfuko yelivekati , kufaka umango kanye nemkhakha wangasese . 
Lindza , ngiyeta kuyo . 
Lokubambelela kakhulu lokukhona nyalo ngumtsamo ngekwetinombolo yetisebenti . 
Imfundvo sisekelo lilungelo lelisisekelo , imfundvo lechubekako ( ikakhulu imfundvo lephakeme netebuchwepheshe nemfundvo yetemsebenti netekuceceshwa ) ibe ngulechubekako letfolakalako nalefikelelekako . 
Hulumende Wavelonkhe kumele acacise indzima yebaholi betendzabuko . 
Inhlokodolobha yindzawo lebaluleke kakhulu Esifundzeni setfu ngoba yemukela imicimbi lesezingeni lemhlaba leheha tinkhulungwane tetivakashi . 
Lelisu , lelatiwa ngekutsi , Lisu laseGauteng Lekulawula Kungcola Lokuyingoti , lisungulwa ngekuhlanganyela nalabatsintsekako kabanti labavela etimbonini kanye nakuHulumende . 
Emahhovisi latfula tinsita noma tikhungo kufanele tinikete tinsita kulotsintsekako . 
Kwakhelwe etidzingweni temkhakha wesive lokhulako futsi kukhomba nesidzingo semkhakha wesive lowentiwe ncono ngemakhono kute uphatse lenchubo yekuphakela . 
Lelilungelo , nome kunjalo , lincike kulesicelonkhokhelo ngaphasi kwalenchubomgomo yalomshwalense sibe sibhadelwe . 
Ematiko avelonkhe newesifundza kufuneka atfutfukise tinhlelo tawo tendlelalisu yeminyaka lesihlanu kanye netetidzingo tetimali , babe banaka tintfo tahulumende letibalulekile tesikhatsi lesifishane nalesisemkhatsini . 
Tinhlelo letifanele nekuphatfwa kwemklamo ( kufaka phakatsi kulandzelwa kwemklamo ) kubalulekile kucinisekisa imphumelelo nekwetfulwa kwetindlu lokwenele ; 
Ngesikimu salo semifundzate , leLitiko liniketa ematfuba ekufundza lulwimi kanye nekuceceshwa ekusebenteni ngelulwimi . 
Tigodzi , noma tingasito temvelo , tenta kube yindzawo lekahle ticoco letihlala kuyo , futsi kwabonakala linani lelinyenti lemacandza eticoco . 
Umtsetfo uchubeka ulungise tigameko kanye netimo bantfu , emalungelo ekuhlala kwabo ajutjiwe , mhlawumbe basuswe emhlabeni . 
Sikhatsi sekubakhona kweluphawuluhwebo siminyaka lelishumi futsi singavuselelwa lokungenamkhawulo . 
Tintsengo tenyama yengulube nebhekhoni tabuyisela emuva inzuzo tabese tiphelelwa mandla njengoba sidzingo sehla emkahtsini wenyanga . 
Umtfumeli sivundzisi lobuve-mnyenti losebenta esifundzeni saseMphumalanga Kapa utsenge izinc sulphate yemali lephansi eChina . 
Kufanele kutsi bangabandlululwa nanganome ngabe nguluphi luhlobo lolubandlululo . 
Lesimo lesi sidzinga ingucuko ekugcileni ekwengeteni bukhulu belinani nekwendlulisa . 
Nangabe nje masipala asativisisa tinkinga letitsintsa bantfu baleyo ndzawo kanye netimbangela tato , kufanele-ke kutsi akhe tisombululo tekulungisa leto tinkinga . 
Lokutfolakele kulesifundvo kuvetwa kutsi bafati bavamise kucitsa imalingena yabo ngetindlela letibalulekile letizuzisa emakhaya kunemadvodza . 
Bunjalo bemanti bungatsintsa kusetjentiswa kwemanti noma temphilo yetilwane netitjalo taselwandle ngentindlela letinyenti letehlukene . 
Ticelo letitfoliwe tiya ngekufuneka futsi atikafunwa tiphatsimandla . 
Lapho kufanele khona , lamalinki angaphandle aniketwe kute avune umsebentisi . 
Emakhophi labambekako lasayiniwe kumele etfulwe matiko . 
Sibonelo , ngalokutako , imfucuta yalokuphilako , PVC , lukhuni , emabhetri , kanye nemfucuta yagesi nge-elekthroniki kumele manje yehlukaniswe kulomtfombo . 
Ngako-ke , ngaso sonkhe sikhatsi , bekunemarekhodi kutsi yini ' lekufanele ibe khona kulesitoko ' salesitolo . 
Imibiko yekusebenta yasekhatsi kwemnyaka nemibiko yeluhlolomabhuku ivamise kutfolakala kumawebhusayithi eSigcinimafa Savelonkhe neyeMhlolimabhuku Jikelele . 
Lemephu lelandzelalo ikhombisa kungenelela lokusemkhatsini kweleveli yeluhlelo kucondzisa kuhlanganiswa nelusimamo . 
E-USA , eYurophu kanye nase-Australia , ikakhulukati , kutentakalela kwamukelwa kakhulu njengalenye indlela yetheknoloji kunekushisa ngekuhlanta ngekubilisa kususwa kwemagciwane kwemfucuta lenekutsatselana . 
Tinyatselo letinjena tifaka kucinisekisa kwekusuka ngaphambilini kwekundluliselwa ikhredithi nekunakwa kwemalungiselelo kanye nekucinisekisa kwekusuka ngaphambilini lokuchubekako kwelizinganhle kwesipiliyono sabo sekufundza kutikhungo tangaphandle letibalingani . 
Loku kusisusa lesikhulu sekukhatsateka kuye . 
Tinhlelo tekulawula titjalo letingasito talendzawo etigabeni letisasekucaleni tekucala kwaloluhlupho atikho . 
Umklamo weteTindlu weMarble Hall kanye nekuniketwa kwesakhiwonchanti . 
Tindzawo tekudlala ngemandla nekusebentisa kamatima , kudzinga kucina lokuphakeme , kufanele kube nendzawo lecinile , kube tindzawo lapho kungenteka kutsi bantfwana bawe batilimate kufanele tibe nendzawo lentofotelako . 
Sicela usekele siphakamiso setfu sebhajethi kute kutsi sisite iNingizimu Afrika ihlale isetulu . 
Kumenywa bantfu labaneticu letifanele nemakhono kutsi bafake ticelo tekutsi bacashwe bafakwe kulesikhundla lesishiwo lapha . 
Kucacisa kubuka lokwengetiwe buka lithebula lelilandzelako uma ufuna imininingwane : 
Kusekela kwetfu hulumende wendzawo kutawuhlala kusisekelo seligunya letfu lekuphakela tinsita . 
Inhloso yabo kwenta ncono umtselela wenhlalomnotfo nekunelisa kuphakela kwebhajethi yesifundza . 
LoMtsetfo uchubeka nekuniketa lokusungulwa kweSikhwama Semitfombolusito Lwebantfu , lekufanele baniketwe lokukhishiwe lokukhokhelwa nguwonkhe lonelayisensi leniketwe ngekweMtsetfo , lokungeta kuletimali telayisensi . 
Imininingwane netilulu tetento telubandlululo lwesikhatsi lesendlulile kwatsatfwa " njengetincitfomali " ngekwetinhloso tekukala futsi tasitwa ngetimali ngalokuphelele . 
Lendzawo kwanyalo ayikho kusimo lesihle kepha seyiyavuseleleka , futsi ngaloko kunemandla langabakhona ekuyivuselela lendzawo . 
Tincenye letinyenti temshini tivikelwe ngendlela yetinhlobo letibhalisiwe . 
Kungeta , Luphiko Lwahulumende Kutekuchumana e-Nyakatfo-Nshonalanga lucele lusito lwemawekhishophu ngetekutfwebula titfombe lokusisekelo kulungiselela tifundvo letisembili . 
Lesikhatsi seminyaka lelishumi lesiphindvwe kabili , nome kunjalo , siletse kubona kutsi , kwekucala , umphumela wekuhlela sakheko etindlekweni tekuniketa tinsita tebunjiniyela , kwesibili , umtselela wetinsita ekuchubekeni kwetindleko tetindlu letikhule njalo . 
Lombuso lomusha utawudzinga emazinga laphakeme ekuphumelela nekutiphatsa kahle kutisebenti tahulumende nekusebentisana lokwentiwe kancono nekubambisana kumikhakha lehlukene yahulumende netimboni letiphetfwe nguhulumende . 
Telekelelo tahulumende titawutfolakala kumiphakatsi lengeke ibe nendlela yekukhona kukhokhela tinsita tebuncane bekugcina tekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka . 
Lithebula lelingentasi likhombisa kutsi Tinjongo teTinhlelo taMasipalati weNdzawo waseBa-Phalaborwa tihlanganisa njani Tindzawo Tekusebenta Letibalulekile letisihlanu . 
Lebhajethi ikhombisa linani lekunyuka emalini yetimphahla kusuka kuncitfo kumiklamo lemikhulu lekubukwe kutsi iphele ekupheleni kwemnyaka . 
Letinye timphiko kuSAPS nato tiyincenye yalemiboniso , njengeLuphiko Lwekulahla Ibhomu . 
Loluphenyo luvete kutsi lapho khona sifundza sinebantfu balomsebenti labancane nalabakhulu , sikalilesahlukahlukene siyindlela lengavuni hlangotsi yekuncuma imitselo yemidlalo yekubheja . 
Kuleminyaka lemitsatfu letako , tinkhokhelo letivunyelwe Temali leniketwa kwentela kuvala Intalo emalini lebolekwako angeke tanele kuhambisana netibophelelo letikhona futsi titawuvimbela kamatima lendlela yekukhula lebukelelwe kuLoluhlelo Lwelisu uma tingalungiswa ngemphumelelo . 
Tisebenti tetikhungo tekunakekela imphilo tanika ngekwetsembeka lizinga nekhwalithi yemakhono lamayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo lesetikhungweni tabo . 
Kunayo yomibili imitselela kulamave , lemihle nalemibi . 
Imikhicito lejikeletiswako yenta lokunye ingatsengwa nakwenteka . 
Sitifiketi Sekuvunyelwa Sentsela lesisemtsetfweni kufanele setfulwe nalomculu wethenda . 
Emajoyini langaphasi kwemhlaba lasemkhatsini wendvukunsimbi naletinye tendlulisi nasemkhatsini wetendlulisi kungananyatsiselwa noma kushiselwe . 
Lelitiko belibukene netinchubo tekubonisana letinyenti kucinisekisa kutsi tingenelelo lebetihleliwe betimiselwe kahle kutidzingo letingito lebetivakala . 
Loku kunemitselela yetigaba letitsite tetindleko letinjenge ; sibonelo , lendlela yakudzala yekusetjentiswa kwetimali tebasebenti ivalwe kuncepheteliswa kwebasebenti . 
Onkhe emaphepha-ekumakha agcwaliswa ngalokuphelele . 
Sikhutsateka kakhulu ngetimo temphumelelo letizuziwe kute kube ngumanje ekulweni netindlelakwenta tebugebengu letibukiwe , njengekubamba inkunzi etikhungweni teluchungechunge lwetitolo tekutsenga . 
Njengoba kukhula kwemnotfo kuphakama , malingena utawuvele ativuselelekele . 
Noma kunjalo , lenchubo yekuhlanganisa kulemphophoma imatima kantsi igucuka njalo ngekuya ngekuhamba kwalomfula , emanti langenako , nesakhiwo lesihambisana nalokusimama . 
Kulahlwa kwemfucuta iye kundle lenelizinga leliphansi lemisebe lenesivinini lesikhulu lelawulwa nguye , lophetse emandla kufuneka ngasosonkhe sikhatsi acinisekise kutsi : 
Tilwane letinyenti talahleka emililweni lengalawuleki . 
Kuyinsayeya lengasonjululwa kahle kakhulu yinchubomgomo yekugcogcwa kwemtselo , ngoba linyenti letidzingo tenchubomgomo tihlelekile futsi tifaka ekhatsi imali lengenako noma tinhlangotsi tekusebentisa imali telwabiwomali . 
Umtselela walenchazelo esimeni semacembu ingaphindze futsi ibe yinkinga ngobe lomumo welicembu ungafaka ekhatsi tinkampani letahlukahlukene letilele , tikhungo letingakabhalisi kanye netikhungo banikati bato labatimele . 
Umkhicito : Umphumela wemisebenti yeyunithi . 
Buchwepheshe butawuba emkhatsini wekulawulwa kweluhlelo futsi kulandzelelwa kwesitjudeni ngesitjudeni kutawenteka ngesikhatsi ngemigomo yekungenelela kwelekelela kuvimbela titjudeni kutsi tingaweli eweni . 
Kwehlisa kwekusilela kutawuchamuka ekuhlanganiseni kulunganisa lokutentekelekako , njengoba malingena wentsela akhula , kanye nekukhula lokungandluleli kunchitfomali yahulumende . 
Kungagucuki : Umhloli lofanako utawente sincumo lesifanako futsi ngaphasi kwetimo letifanako . 
Itheknoloji , kufaka emalunga eLitiko Letekulima nako kuyangena . 
Lekontileka itawuhunyushwa ngekuya kwemtsetfo waseNingizimu Afrika , ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela . 
Lwati lolwetayelekile kutsi letindzawo lekutsiwa tasemaphandleni , imimango nayo ngekwayo beyiloku , kusukela kudzala , beyitenteka tindzawo tayo tekufihla inhloko kanye naletinye tinsita letisisekelo , isebentisa imitfombolusito yemvelo . 
Kwemukelwa kwelifomu lekubhalisa leligcwalisiwe kanye nalamanye emalungiselelo ekukhokhela kutakubekela indzawo yakho kulesifundvo . 
Kwentela imininingwane yalomdvwebo , konkhe lokungahle kufakwe kufanele kuhlolwe . 
Kulandzelela tikhatsi letibekiwe letiphelako kanye nekutinikela kwato tonkhe tigaba kanye netikhungo letitsintsekako , kubalulekile kunchubekelembili . 
Umndeni walesiboshwa wachumana neLikomidi leLibandla laVelonkhe lifuna kutsi lingenelele . 
Inchazelo lephakanyisiwe yenkampani lenenshisekelo yesive ngendlela lokushiwo ngayo kushiwo inkampani letimele . 
Ngekusho kwakhe utsi walala ngesikhatsi kusaseviswa imoto yakhe . 
Ledokhumenti yenchubomgomo iniketa sisekelo sekutsi titfutsi tidlale indzima letse kubaluleka kakhulu ekutfutfukiseni tenhlalo nekukhula kwemnotfo . 
Kuhlelwa kwemcimbi lomkhulu wekota noma kucatjangwe kuhlanganisa bantfu , kunciphisa kubambeleleka nekwenta ncono inchubo yekufakwa kwesicelo . 
Kutsintsana nalabanye labatsintsekako ekusunguleni luhlelo lwebhizinisi . 
Kutikhungo letincane loku kungaba ngumsebenti wesisebenti sekulawula kutsatselana , kodvwa kutikhungo letinkhulu umuntfu lomusha angacashwa . 
Kubuye kwaba khona kungeteka lokubonakele kwemabhizinisi labhalisiwe endzaweni . 
Yinye yaletinhloso letinkhulu kuniketa tinsita tetemphilo kusigaba setheshiyari nekhothenari nekwakha iplatfomu yekucecesha basebenti betemphilo nelucwaningo . 
Masipala waseKhaya wasePrince Albert ujatjuliswe kutinikela lokukhulu kwekulandzela imigomo lecine kakhulu lebekwe nguloluhlelo lwemtsetfo lowesekele kutikhutsati . 
Loku kusetjentiswa njengendlela lesengakalungiswa kahle kodvwa yindlela lenemphumelelo yekubiketela lapho ayowuphelela khona kulelingasetulu lemanti langcolile lasuka endzaweni yini kutsi kuyawuba ngukuphi . 
Kucatsanisa lokuncike kusikali selinani lemanti bekungekho ngenca yekusweleka kwemininingwane . 
Sikrini lesikhiyiwe sitawucinisekisa kutsi lokucuketfwe ngulongcondvomshini kanye nesikrini kuvikelekile emehlweni lalungutako . 
Njengoba emakhophelethivi lamanyenti eyame kumphakatsi-kanye-nesigodzi , kusisa kanye nakumalingena losele losuka kumakhophelethivi kuhlala kumphakatsi wendzawo . 
Imitfombo yelihlatsi lekutjala iniketa tinsita letisisekelo kutimboni letikhicita emahlatsi lamakhulu bese iba ngumtfombo lomkhulu wetekucashwa kwasetindzaweni tasemakhaya . 
Lomtfombo wemali ususelwa kutebunyenti betitfutsi kanye nakumanani entsengo yesitfutsi ngasinye ngekwesigaba ngasinye kuya ngesisindvo sekubala sitfutsi . 
Letingucuko leti atikayiyekeli iNingizimu Afrika kutsi ihlale njalo ingakatsintseki . 
Umkhakha wemfundvo lephakeme eNingizimu Afrika ngalokuvamile unekutibandzakanya lokuphasi nemazinga eticu nakucatsaniswa nemhambo wemave emhlaba . 
Likomiti lemukele imitsetfo lehleliwe yekutsatsisela ngendlela Yemculu Wekomiti Yekuhlola Emabhuku kuhola imisebenti nekutfwala kutibophelela . 
Loku kusho kutsi kudzingeka tinyatselo letiphutfumako tekunciphisa kungabikhona kwekudla kanye nendlala , emkhatsini wato , sidzingo sekufezekisa tinchubomgomo leticacako naleticinile tekutsi kube nekudla ngalokusimeme . 
Kundluliselwa kwemali kutikhungo tangaphandle letingakhokheleki , nako kuwela ngaphansi kwelesigaba . 
Imigca lecacako yekuchaza kanye nekutiphendvulela seyentiwe . 
Kwengeta kulokutfutfukiswa kwesiteshi , tindlela talabahamba ngetinyawo tentiwe ncono kwentela kucinisekisa kutsi bantfu labasebentisa tihlalo tekuhamba bakhone kuhamba kalula . 
Uma kuphuma incumbi lenkhulu kuphuma ncono simoko sentfutfu . 
Noma kunjalo , kuhlala kunekukhatsateka kulokuphatselene nalokukhula kwemali lekweletwako lesetjentisiwe , kutinikela ekwetfulweni kwemibiko nekuphatfwa kwekutsengwa kwemphahla . 
Cinisekisa kutsembeka kutinchubo tekurekhoda . 
Ikhabinethi futsi ivumelene kutsi luhlelo lolumaphuzu lasikhombisa lwamukelwe futsi lusetjentiswe ngendlela lehlanganisako nalefaka wonkhewonkhe kute kube neLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu lolusha naloluhleleke kahle . 
Tinhlelo tekutfutfukisa nato tivinjwa kweswelakala kwemhlaba . 
Simo setitfutsi tesive kanye nebungako besimo sekwesekelwa kwetenhlalo kwaletinsita sitawuncika kuletincenye temakethe letisitwako ngekwehlukana kwato kulemihume ngamunye . 
Bacinisekisa kutsi bomake labatetfwele baya emtfolamphilo walabatetfwele , bantfwana bayagonywa , futsi tigulane tiyayitsatsa imitsi yato ngenyatfuko futsi ngalokungiko . 
Uma imphahla ilawulwa kahle , tindleko tekusebenta tekutsenga lenye tiyancipha kakhulu . 
Loku kuyalungiswa ngekugcwaliswa kwetikhala temsebenti kulomkhakha njengencenye yenchubo yelihhovisi lelikhulu yekulungisa kabusha . 
Nanome kunjalo , ayikho inchubomgomo lengahlala icondzene nangabe inchubomgomo ingeke itetayete kutingucuko emkhatsini wetimo tekusebenta , tethekhnikhali , tesishayamtsetfo , tembuso-nhlalo netimondzawo temphilomvelo . 
Njengencenye yekwakha umphakatsi wetiboshwa losebentako , tiboshwa kufanele tisebente , tifundze tibuye tiphume emajele tinelikhono kanye nesitifiketi . 
Lomtsetfo uphindze uncume kutsi bomasipalati Besigaba A bangasungulwa kuphela etindzaweni letimadolobhakati . 
Lokuvinjelwa kwekukhangiswa kwetinatfo tetjwala emasinema nakukhonjiswa kumafilimu kuvunyelwe kuphela uma ngabe imvume iniketwe lihhovisi laNdvuna weTekuvakasha . 
Kudzingeka kutfutfukiswe idokhumenti lesebentako letawuba ngumhlahlandlela lefanelekile kulungiselela tinhlelo letihlangene tekulawulwa kwemfucuta . 
Kwendluliswa kwema-akhawunti ekonga imali langadvonselwa umtselo angentiwa kuphela emkhatsini webatfulinsita ngemiyalo yemtjalimali . 
Ayikho imininingwane letfolakalako ngemphumela lophephile nobe kudvonswa kwemanti emigodzini ledvonsa emanti lemitsatfu . 
Indiza lengena eNingizimu Afrika ivela endzaweni leneyelofiva leyandzile kufanele icale ngekwehla esikhungweni setindiza lesihlantiwe , kantsi bagibeli labahamba kuleto tindzawo kufanele babe netitifiketi letisemtsetfweni tekugonyelwa iyelofiva . 
Sibonga kakhulu ngekusekelwa lokuvela emiphakatsini yenkholo yeMasulumane nemaJuda kuloko . 
Kuciniseka kugcineka kwekusentjetiswa kwetinsita temanti nekuzuza lokulinganako emiphakatsini , letinsita leti kumele tivikelwe , tiphatfwe , tigcinwe , takhiwe futsi tisentjetiswe ngendlela lengiyo . 
Tindlela tekunciphisa lekukhulunywe ngato lapha kulindzeleke kakhulu kutsi tiholele ekukhuleni kwetitjalo tendzabuko kanye netitjalo letiselusentseni . 
Dala kuchumana emkhatsi wetembhalo netingcikitsi telulwimi kanye netinhlaka : Umbhalo utawuhambisana kakhulu netingcikitsi letikhona encenye kukharikhulamu , njengelulwimi kanye nekutitfutfukisa wena , lulwimi kanye nemhlaba lokuhacile , kanye nelulwimi nemphilo yekusebenta . 
Munye webasebentisi lababalulekile bemanti ngumkhakha wetekulima . 
Loku kufaka ekhatsi kubonisana nemphakatsi , kumbandzakanya nekuniketa emandla njengentfo lesemkhatsini . 
Kutawuba nelilungelo lelikhawuliwe lekondla emkhatsini kwebalingani labebabhalisiwe ngemuva kwekupheliswa kwebudlelwano lobubhalisiwe . 
Hulumende utimisele ekunciphiseni kungalingani kanye nekukhutsata intfutfuko kutenhlalo kuthemu lesemkhatsini kanye neyesikhatsi lesidze . 
Kuphindze kufake kuhlela nekuhlelembisa sakhiwonchanti kutovuselelwa imikhicito yekugcina . 
Ngulombhalo lobhala ngekwemtsetfo lokucuketfwe nemigomo yalesivumelwano . 
Lokuniketwa kwetinsita letibonakalako netenhlalakahle kumele lesisusa sekwakha timo tekuhlala letamukelekako naletihle nematfuba lancono ekutfutfukisa umnotfo . 
Tibhedlela Letetayelekile : Kuniketa tisetjentiswa tesibhedlela tetigulane letidzinga kwelashwa ezingeni lelikhetsekile . 
IYunithi Yangekhatsi Yekuhlola emabhuku iyachubeka , futsi sekucashwe neMcondzisi . 
Sinaso kodvwa sikhala kuluhlelo lwetfu lwakolweni , ngekusho kutsi idatha yakuleli icinisekisiwe kutsi ayichazi lokutfunyelwa ngaphandle nalokungenako lesekuvele kuvunyelwene ngako kwabekelwa Iningizimu Afrika . 
I-TISA itawuvuselela lemitsetfo lelawula tikimi letehlukene njalo ngekota . 
Kungabi khona kuceceshwa nekuvisisa , imali lencane , kakhulu etikhungweni tekunakekela imphilo tesifundza , kanye nekungabi khona kwemakhono ezingeni lebaphatsi , kube nemtselela kulesimo lesibi sekulawula imfucuta yekunakekelwa kwetemphilo Eningizimu Afrika . 
Besiya endlini tsite lapho besati ngesicinisekiso kutsi bekahlala khona , kepha uma sifika khona , besicelwa kutsi sivike ingoti . 
Ucelwa kutsi ugcwalise lelifomu bese ulibuyisa emahhovisi etfu futsi lonkhe lwatiso lwemtfulitinsita lutawuphatfwa ngalokuyimfihlo ngendlela leyilufanele . 
Idatha yesibili legcogcwe ngesikhatsi seluhlolo lwemiva ingasetjentiswa kubuka lifutse lekucecesha kutsi ngabe kukhona ingucuko ekutiphatseni nome cha kubatsengi betindlu labanekutiphendvulela . 
Bekungekho lokutseni lokutfoliwe kulombiko . 
Lapho kuchunywe khona tinsimbi letingafanani , kutawuniketwa tindlela letivunyiwe kute kutsi kuvikelwe kuvutsa kwemlilo nekutfomba . 
Lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo setinkhokhelo letakhokhelwa tisebenti ngemalivu letingazange tiwatsatsa . 
" Ndvuna " usho kutsi Ndvuna Wesifundza Nahulumende Wasekhaya . 
Kahle-hle , bantfu labanyenti emhlabeni wonkhe kwanyalo bahlala emadolobheni kantsi tindzawo letingemadolobha tiyakhula . 
Imimango yashukunyiswa ngetingcikitsi letitsite , kufake phakatsi emalungelo ebantfwana , emalungelo eluntfu , buphuya nekuphila nekukhubateka . 
Inhloso yalokuchubeka ngetinhlelo tekunakekela kuniketa kunakekela lokungenatihibe nangendlela lengagucuki . 
Liciniso kutsi i-Afrika yonkhe yasisita kakhulu kunkhululeko nasekukhululekeni kwetfu . 
Lamafriji anemiyalelo lecinile lebekiwe , sibonelo , kutsi bangafaka kuphela imikhicito leyakhiwe ngumnikati wawo hhayi imikhicito yalebancintisana naye . 
Ligalelo lelibalulekile kulendzaba yekukhula lifanele kutsi futsi libe ngemazinga laphakeme ekucashwa netisebenti letinemakhono naletikhicitako . 
Umfati usho umuntu lomsikati losakhamuti saseNingizimu Afrika futsi ekutalweni abemsikati . 
Ngekweliciniso , lokucuketse indlelakwenta kungatsatsa iminyaka ekuletseni titselo . 
Bahlolimabhuku bangaphandle basetjentiselwa kutsi bavakalise luvo lwabo lolumayelana netitatimende tetetimali temnyaka . 
Tento letinjena kufuneka igcekwe nguwonkhe umuntfu . 
Kugucugucuka kwesimo selitulu kutawuchubeka kutsintse kabi intfutfuko ye-Afrika kuleminyaka leminyenti letako . 
Emave lanjenge-Australia neKoriya , lapho emanani nemiholo iguculwe masinyane kute kucekiswe timfuno nekukhula kwekungasebenti , akhonile kukhombisa umncele losebenta kahle , lovetwe esilinganisweni seluntjintjanisomali sangempela nemazinga laphakeme elusiso . 
Letinkapani tivamise kusebentisa emakhodi langabonakalisi noma langakhombi buwena bakho kute atfole lwatiso ngekuvakasha kwakho esayithini letfu . 
Titeshi teticimamlilo netikhungo tema-ambulensi kumele tibe sedvutane nalapho kuhlangana khona tindlela letinkhulu tasedolobheni kute kube lula kufinyelela masinyane kuluchungechunge lwekunyakata . 
Khutsata kusebenta kwemihlahlandlela yenchubomgomo lekunchubo . 
Ngekubuka lemibono lephakanyiswe ngenhla , bumcoka balomtselela lona kulokukhetsa " kungayi " kutsatfwa njengalobuphasi seloku angeke kube nelitfuba lekwenta ncono lemitselela lemibi lehambelana nalesimo lesikhona . 
Kodvwa , emazinga laphakeme ebudlova lobesekele kubulili eveni bukhombisa kutsi kusafuneka kwentiwe lokunyenti kulelive . 
Emalunga lalawula indzawo yaseKrugersdorp acula tilogeni tekuphumelela ngemuva kwekutsi batfole Umklomelo waKhomishana Wavelonkhe wekuhambembili kulesigodzi saseGauteng . 
Bume bemnyaka wamasipalati bukhombisa kwenaba kwebantfu labasha . 
Kuwa kwemnotfo kuNyunyana yemave aseYurophi kunemtselela lomubi ekutsengeni nekutsengisa lokutfunyelwa emaveni angephandle eNingizimu Afrika . 
Njengaloku Inhlangano igucuka , kutawuchutjekelwa embili ekutseni ibhaliswe ngekwemtsetfo . 
Ngaphandle kwaloku , imibuto ikhombise kutsi kunekuvisisa kwekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo lesukela kulokungacaci etimeni letinyenti kuya kuloku kahle kakhulu esimeni sinye . 
Uyacelwa unake kutsi konkhe kulungela kungaphasi kwemtsetfo wekuhlolwa . 
Lelitiko alemukeli ticelo letitfunyelwa ngefeksi nome nge-imeyili . 
Kungagcili kutilawuli talokusetjentiswako tetfule imiphumela letesekelwa kubika ngetimali , kufinyelela lwabiwomali kwemmango nephalamende , emadokhumenti esikhwama sahulumende nekungeniswa kweMakomidi eKucwaningwa kweMabhuku kwenta baphatsi belwabiwomali batiphendvulele . 
Lokucuketfwe nebungako bangempela bemsebenti butawuncunywa Ngumcashi ekucaleni kwenkontileka , lokwesekele etimalini letibekwe ngusonkontileka . 
Indlela netinkhombandlela letashicilelwa kutemibhalo yaseNingizimu Afrika tibhalwe ngekuya kwesicukwatfwa kusigaba selwatiso lwemitfombo . 
Ikomiti lethekhnikhali yesibili iwucedzile umsebenti ngetindlelakwenta nemazinga ngekufundzisa kwathishela lokusemgceni wenchubo yekharikhulamu lensha lesuselwe emiphumeleni . 
Tindzawo tekuhlala tebantfu letihlanganisiwe tifaka ekhatsi kukhululwa kwemhlaba losendzaweni lekahle , kwendluliselwa ngesikhatsi kwematayitela kanye nekufezekisa kwemaphrojekthi laneluvusamfutfo lokungemaphrojekthi lasedvute netindzawo tetemnotfo . 
Khombisa emakhono lafanele ekufundza kanye nemasu ekufundza . 
Letinye tinkinga letichubekako letingabakhona tiphawulwe lapha ngentasi . 
Kubuketwa kwema-ejensi avelonkhe ekulwa nenkhohlakalo . 
Letincomo , ngako-ke , tifuna kuphoca kutsi kube nekubekwa kahle kwetigaba temidlalo . 
Likomidi lemhlaba lisunguliwe laniketwa lomsebenti lolandzelako : 
Tindleko tekutenta tifakwe emgceni locondzile esikhatsini sesivumelwane sekurenta . 
Imfuno yebagibeli labangabuyi kuleyo ndlela idula kakhulu kuhlangabetana nayo kunalokuhamba indlela leya ibuye . 
Lendzawo netitini tekwakha yimiklamobuciko lebekwe ngekucaphela lokukhulu ngekhatsi kweminyele yalelidolobhakati ngekuya kwentfutfuko lengakhona kutsi yentiwe , buhle lobucatsanisekako kanye nekusebenta kwalendzawo . 
Kuniketa emandla lusha loluphume esikolweni ngemakhono ekutiphilisa ekutisimamiseni nasekutfutfukiseni emazinga emphilo yalo . 
Kucubungula kuphindze kusebente njengesisekelo sesimo sentfutfuko samasipalati . 
Kunconyiwe kutsi emavoti awabalelwe etiteshini tekuvota ngaphandle kwekutsi Khomishane weLukhetfo asho lokunye . 
Bantfu sebaphumile esayithini lelitfolakele kute lilungiswe futsi Betemagugu Avelonkhe bavumile kutsi kwakhiwe lesikhungo . 
Lencwadzi kufanele kutsi ichaze imininingwane yekutsi leletinye tinchubomgomo letiphakanyisiwe tetingucuko tekucala luphakelo kutsi tihambelane nabocalangaye benchubomgomo yethemu lesemkhatsini yelitiko . 
Mehluko lejwayelekile lemayelana nekuvikelwa kwetinhlelo letishicilelwe . 
Ngekugcwalisa nekusayina lelifomu lekufaka sicelo utawutsatfwa njengalovumako kubopheleleka ngemigomo nemibandzela yekukhipha . 
Bukhona bemtoliki kubaluleke njenge bemshushisi . 
Kwekucala , yekela kusebentisa emakhadi lanemali yekubolekwa ngekushesha . 
Lamacembu avumelana ngetitatimende temaciniso letibhaliwe . 
Umbuso utibophelele ku e-mbuso njengendlela yekwetfula tinsita lencono emmangweni . 
Ngetulu kwaloko , kucocisana lokuchubekako kuyenteka nebanikati bemphahla bangasese macondzana nekutsengwa kwato totimbili takhiwo nemhlaba . 
Lwati ngekusebenta kwalolongaba ngumniki wetinsita nome umsebenti lofananako ungavetwa . 
Lelithebula lelingenhla likhombisa bantfu labasha ngeliwadi nelizinga lemfundvo letfolakele . 
LoLuphiko Lwetekuhlola lusesenchubeni lwekubukisisa lombiko kutsi litawatisa Litiko neLikomidi leLibandla laVelonkhe ngetiphakamiso masinyane . 
LoMtsetfo uniketa emandla kuMengameli weMbuso kutsi amemetele noma yiphi indzawo njengeNdzawo Yemanti Lelawulwa nguHulumende lapho khona Umbuso ungalawula kusetjentiswa kwemanti ebantfu . 
Kuhambisana naletinsayeya kuphindze kube nematfuba lamakhulu kakhulu . 
Kwengeta , lenchubo yekubuketa imitsetfosimiso lemisha kanye nemtsetfo lositako yacalwa ngemnyakatimali . 
Letinye tindzawo letasha seticale kukhombisa kuhluma lokutako , noma kunjalo kusete kukhula lokubalulekile kwanyalo . 
Yenta lucwaningo lolufanele kutfutfukisa kulawulwa kwekontileka kanye nenchubo yekuphatsa kanye ngetindlela tekwenta . 
Sebenta njengesilinganiso kucinisekisa kuchaza kwabo bonkhe badlalindzima labatawutfwala umsebenti wekufezekisa loluhlaka emfundvweni yebatsengi betindlu . 
Lowo nalowo mgomo welisubuciko watsatfwa njengemklamo lotsite kanye nemaphuzu lokugcilwe kuwo lamcoka ekuchumana abonwa . 
Kungaphaluli noma kuphalulela kulima ngalokulinganene : kuloluhlobo lwekulima titjalo tikhuliswa ngekuphatamiseka ngenca yekuhlakula . 
Loye lotawuba kulesikhundla utawubika kuloyiNhloko yeTemphilo . 
Yengeta letigatjana letinsha letilandzelako : LeNkontileka itawutsatseka ngekutsi ihumusheke ngeSingisi . 
Umholo , kukhushulwa esikhundleni kanye nema-alawensi atindlelakwenta letichumene nesikhundla semsebenti , hhayi umuntfu futsi loko-ke kucinisekisa lulawulo lolunemandla . 
Batali labagcina labantfwana abamange babakhutsate ekutseni bangenelele . 
Loluhlelo futsi lunika lokukhonjwa kwetindzawo letivikelwe netindzawo temagugu . 
Labangenele kudzingwa kutsi baletse ikhophi leshicilelwe yelifomu lekungenela kanye nalo lonkhe lwati lolufunekako loluceliwe . 
Imibuto yeluhlobo lwekuphendvulwa ngedatha lefaka ekhatsi emamodeli , emagrafu , ticashunwa , lwatiso mayelana neticephu tekufundza , emakhathuni laneticephu tekufundza , emathebuli kanye nedatha ledvwetjwe kumagrafu laneticephu tekufundza ifanele kutsi isetjentiswe nakulungiselelwa . 
Kucocisana lokunyenti kusadzingeka kuloludzaba . 
Lokutfutfuka kwemandla etisebenti futsi kube nemtselela lokahle kulizinga lekunakekela . 
Ngalesehlakalo lesi , kutsengiswa kwemathikithi enkhundleni kanye nangelilanga lemdlalo kwalifaka mbamba ligalelo kuletinkinga . 
Lithulusi lenchubomgomo lelikhulu lelisetjentiselwa kulwa nekusetjentiswa kwetjwala budlabha libonakala sengatsi ngumtselo wetjwala kukhuphula yonkhe intsengo yetjwala lobunatfwako . 
Kulesimo sekusetjentiswa e-US , emathulusi lasetjentisiwe abe tiguculi ngco taloko lokusemkhatsini . 
Kubalulekile kutsi emapaki lambalwa endzaweni yekuhlala afakwe ifenisi , anciphise imikhawulo ekufinyeleleni esiveni , nekutsi tindzawo tekungena tihambisane netindlela letibuya etitobhini tetitfutsi tesive kanye nasemigceni yalabahamba ngetinyawo lemikhulu . 
Kwanyalo ngifundza libhuku : Kwentiwa yini kutsi i-Afrika iphuye . 
Tindlela tekungenelela kufanele titfutfukise kufinyelela kuletinye tidzingo letifana nagezi njengoba abalulekile ekutfutfukiseni nekwenta kancono ummango lonetethekhnoloji lekhutsatwako . 
Ngentfutfuko ekubhaliseni labatelwe , idatha lebhaliwe kulemitfombo lemibili itawuhlanganiswa kancane . 
Ayikho leminye mibandzela lenamatseliswe kuleticolelo futsi akunamkhawulo wetikhatsi lobekiwe . 
Kuyacatjangelwa kwekutsi lokwakhiwa nekuciniswa kwekulawulwa kwemagugu lacondzene nemmango kutawuhambisana nalokutfutfukiswa nekulawulwa kwaleto tindzawo temagugu emmangweni . 
Manje asengibuke simo semnotfo kanye nendlela lesibonakala ngayo . 
Kuhlela ngekucophelela kukhokha kubekwa enkingeni bumatima bekwenta Iminyakatimali yeBanikeli ihambisane neMnyakatimali waseNingizimu Afrika . 
Labo labafisa kusala , kufanele baniketwe emaphemithi . 
Kuhlatiywa lokwentiwe kulokukhululwa kuphindzekekabili : lubalobalo loluchazako kanye netinkhomba letikhombisa linani lebantfu . 
Kuhlola lizinga letinsitakwenta temidlalo netekukhibika nekugcinwa kwato . 
Lokukhulu lokukala emandla emali kufaka kunyakata kwetintsengo eshadini kwabhasikiti wetimphahla talokudliwako kanye netinsita . 
Ku-BS yaseNetherlands " kubambeleleka kwekukhokhela lokubalulekile " akukhoni kutsi kungancunywa . 
Tinkhokhelo tensita yemnyaka tiyalingana timelana neliphakelotimali leYTD . 
Ngembi kwekufika kwekutseleleka nge-HIV , tigulane lebetitseleleke nge-TB betifakwa etibhedlela te-TB kutikhipha emmangweni njengendlela yekulawula kundlulisela ummango nge-TB . 
Ubone tincenye tekuphatsa letingalimateka kakhulu waphenya netizatfu talokulimateka . 
Tingucuko tekwenta kufaniswe temigwaco ngamunye tingashintjela malula tinkhinga tiye emigwaceni lesedvute lehambisana nayo , futsi lokwetfulwa kwetidvuli tekwehlisa litubane kungaba nemtselela longemuhle ekusebenteni kwetinsita tekutfutsa sive letisebentisa umgwaco kanye netimoto telusito loluphutfumako . 
Kodvwa , kutiya lokuphakeme kwetincetu letincane kungenteka etindzaweni tekuhlala temalingena lencane lapho tinkhuni nalamanye emafutsa asetjentiselwa kupheka nekutifutfumeta . 
Lemininingwane lelandzelako lemayelana naloyo naloyo mlingani kufuneka iniketwe bese isayinwa nguloyo naloyo mlingani : 
Lolwatiso luphatselene netivumelwane tekuhwebelana emkhatsini weNingizimu Afrika nalamanye emave , kanye nasemkhatsini wemave angephandle . 
Sigodzi silizinga lesibili lekulinganisa . 
Sikhetsa ngekwati kutsi singagcizeleli kakhulu kwehlukana kwetfu kepha esikhundleni saloko , sisebentisane kute sakhe likusasa lelifananako letfu nebantfwana betfu . 
Loku kwentelwa kutsi kuhambisane nesakhiwo seLitiko kute kuhambisane nesimiso seLulawulo Lwekutsengwa Kwemphahla . 
Uke watfumela nanoma ngumuphi umkhicito kulelive locela lusito kulo ? 
Asizange simise imiklamo yetinhlobo tekudla temmango lebeseyifike ekupheleni kwemjikeleto wayo weminyaka lemitsatfu kodvwa sichubekile kusekela uma sicelwa kwate kwaphela umnyaka . 
Ithemplethi yatfunyelwa ngekota . 
Lesigaba siphindze futsi sibuke emasu ahulumende ekwakha imisebenti . 
Akekho logcinelwe kushushiselwa lelinye licala lekufanele avele kunchubo yenkantolo agcoke iyunifomu lebekiwe . 
Ngalesikhatsi tigigaba letingakalindzeleki tingantjintja kuchagela nanome ngasiphi sikhatsi , nyalo , kucombela kwetemnotfo weNingizimu Afrika kubukeka kunelitsemba . 
Loku kwafaka incenye yalemphahla lapho khona lendlu yekuhlala nelibala layo likhona khona . 
Inhloso yaloluhlelo kucinisa kulawulwa kwemakhono etimali emazingeni avelonkhe , emazinga esifundza ewamasipala ngekwesekela kufezekiswa kweMtsetfo weKulawulwa kweTimali taHulumende neMtsetfo weKulawula Timali taMasipala . 
Timboni lapho khona ligebe libe lincane kakhulu ngalesikhatsi tifaka kudla , tinatfo neligwayi , tinkhuni , imishini netisetjentiswa , futsi kakhulu , i-coke nemikhicito yaphethiloli . 
Tindzawo letihlanganisiwetivamise kuhlolwa ngeradiyografi ye X-ray . 
Indzima yeLitiko Letindzaba Temanti , njengalelibeka timiso libeke neliso kulomkhakha , itawuba kweluleka tiphatsimandla letifanele tetimali ngekusebenta kwetinhlelo leti njalo . 
Tichumanisingco tikhona futsi emkhatsini kwetilululwati Tentsela Yemalingena nete-VAT . 
Lulwimi lolutawusetjentiswa kulomsebenti kutawuba Singisi . 
Shano kutsi samba semehluko lengaba khona kulinani lemehluko lengabakhona kuto tonkhe tinhlangotsi yisekhethi yeluchungechunge . 
Kuphatsa nekusebentisa tinsita njengenkhombandlela nemtsetfosimiso lofanele . 
Letinsita nalokudzingekako kuwela ngaphansi kwalendzawo yekusebenta kwalomasipala wendzawo . 
Ndvuna angabeka umhlaba wembuso entele kunakekelwa kwemahlatsi noma awukhiphe ngesatiso lesikuGazethi . 
Kufanele basite ekutfutfukisweni kwetinhlelo tekusebenta leteyeme kutinhloso tekusebenta kanye nekukhulumisana naHulumende wendzawo mayelana nekuniketwa kwetinsita . 
I-TB itawuchubeka inikete tinkhinga kulelikusasa lesilibonako , lapho linanibantfu lelitseleleke nge-HIV esifundzeni lisimama ku-ART . 
Ngaphansi kwetimo letinkhulu umlimi uyilawula kancane ikhwalithi yemanti . 
Akuhambisani futsi nemtsetfo . 
Kulahlwa kwemlotsa wetimboni kusho kungcola kwemlotsa locinile lobuya ekushiseni emalahle embonini yekuphehla emandla . 
Umtsetfo awuvumeli bafundzi noma bothishela ( noma ngumuphi lomunye umsebenti ) kutsi baphocelelwe kweta luhlolo lwe-HIV . 
LUHLELO LOLUMAYELANA NEKUBHUKA INDZAWO NGEBUNYENTI : iTISA itawenta ticelo tekubhuka tindzawo kwesikhashana ngembi kwekuvunyelwa kweticelo tekutimbandzakanya Kumathende avelonkhe kanye Nemigomo . 
Loluhlelo lweluhlaka lwentiwa ngekutsi kucolisiswe loluhlelo lwengcondvo . 
Sigaba setindleko siyachubeka nekulawula , kuphatsa , kuhlola kanye nekutfutfukisa labakweletwako , imiholo kanye nembhadalo lenkhulu kuya ngetincomo tangekhatsi . 
Lohlolwako kufanele abe ngumuntfu lohleleke-ngendlela abuye akhone kusebenta ngaphansi kwesimo lesimatima . 
Lokubukisisa lokwentiwe kuleminye imincele nako kuphakamisa kutsi sikali lesahlukene sisombululo lesincono kusikhatsi lesidze futsi siyahambelana nemakethe legucuka njalo . 
Imihlangano yabanjwa ngaso sonkhe sikhatsi kuhlala banelwati ngenchubekelembili kanye nekubuka noma ngutiphi tinsayeya letingaba khona kuluhlolo . 
Ingoti yekungcoliswa kwemanti laphuma phasi kanye nemanti lasetulu kumele ihlolwe , futsi tindlela tekukhetsa tibukwe lokufaka ekhatsi tindleko taleminye imitfombo yemanti lengabukwa nome kuhlantwa kwemanti kucatsaniswa netindlela letinye tekuniketa kuhlanteka . 
Uma lomnikati wesitfutsi noma wesilwane ala kusiyisa kuleyondzawo , umphatsi wemahlatsi angakwenta loko ngekwakhe . 
Labo labandluliselwe umsebenti bayabuyeketwa futsi bangeniswe umhlanganosikolwa njalo ngemnyaka bakanye nebaphatsi kanye nalabo lababagadzako emaDivishini , Tekulawula Tetimali kanye Nalabo Labalawula Tekutsengiselana . 
Lelitiko ngekwalo kumelwe lichazwe ngekuya ngemandla alo angekhatsi kanye netimo tekungabi nemandla . 
Kufanele kutsi lichutjwe tidzingo temacembu lamcoka latsintsekile , lokufaka ekhatsi bahlali labakhona , bosomabhizinisi kanye nabosotimboni , kanye nebahlali labasha . 
Kubalulekile kulawula ema-afidzi ngetikhatsi kwekucineka kwemswakamo . 
Kufanele kutsi timphawu tasesitaladini netimphawu letinemininingwane tifanane kuze tinikete simo sendzawo letungeletako lesehlukile . 
Letakhiwonchanti letingakeneli tinemtselela ngco emzameni wemabhange kutsi akhule . 
Kute lolunye luhlobo lwesicimamlilo lolutawuvumeleka . 
Ngekwemlandvo , tinsita letinyenti temphakatsi betentelwe kulungisa sidzingo lesitsite ngesikhatsi lesitsite lesibekiwe . 
Lenchubomgomo iniketa luhlakamsebenti lunye nesimondzawo lesivumela hulumende nalabanye labatsintsekako kutsi balungise letinsayeya tetigitjelwa tesikolwa . 
Indlela yekuchumana yekuniketa umkhandlu imiphumela yalokwentekile ngetinsita , tikweleti naletinye tintfo letikhatsatako . 
Kulapha baphatsi badzinga inkhulumo mphikiswane ngekutsi kungani badzinga lebhajethi leceliwe njengekubekwa etincwadzini teluphakelo letiniketwe Siphatsimandla Lesikhulu Setetimali . 
Simiso sinye ' lesibukene nenkinga yetimiso tebaholi bendzabuko ' angeke silahlwe futsi sigcinwe esimeni lesigucukako kumtsetfosivivinywa longasaguculwa lophakanyiswe yikhomishini . 
Lilungelombhalo kutinhlelo tekhompuyutha linikwe lilungelo lelibandlululako lekwenta noma lekugunyata kwenta noma ngisiphi sento eRiphabhulikhi : 
Kuphakelwa kwemali kusuka kuloluhlaka lwahulumende lolu kuye kulolunye , lokunemibandzela kuletinye tinsita letiphakelwako noma letihambisana netidzingo letibekiwe . 
Licembu Letekulungiswa Kwetimilo eNingizimu Afrika licele tikhulu ngembono nelwati ekugcwaliseni lencwajana lensha yekuhlola umsebenti : Ucabanga kutsi kutawuba ncono kulokwakucala nome cha ? 
Tinhlanti letikhuliswe emantini langcoliswe mitsi yekubulala likhula ngalokuvamile atikakulungeli kutsi tidliwe bantfu . 
Kuba nebasebenti labanemakhono labaceceshiwe nalabasebenta ngemphumelelo . 
Inhloso Yelitiko Letetindlu kuncuma , timali , kuchubekisa , kuhlanganisa , kuchumana nekulandzelela kusetjentiswa kwenchubomgomo yetetindlu netekuhlaliswa kwebantfu . 
Lama-akhawunti ekwabiwa kwemali ayacedvwa futsi emabhuku ahlolwe kungakapheli tinyanga letisitfupha ngemuva kwekuvalwa kwemnyaka timali . 
Lamanye emakhophelethivi aphindza tsengise imikhicito etitolo tekudla , emasuphamakethe laluchungechunge , titolo kanye netimakethe tamhlaba wonkhe ngaphansi kweligama lawo . 
Umbononchanti kwenta iMpumalanga ibe sifundza lesiphephile , lesilondvolotekile , singabi nebugebengu nekugcugcutela kuhlanganyela kwemmango ekuvimbeni bugebengu . 
Kuhlanganisa ngemphumelelo ibhajethi ugadza ngenchubo lelungisiwe Yangekhatsi-yeMnyaka yeKugadza lesemtsetfweni . 
Nakwentiwa kwehlukaniswa kwebungoti , kufanele kutsi kunakwe umtselela wekuvalelwa ejele kubantfu . 
Kubekelelwa kubalwa kususelwa etimphawini letikaliwe nome letirekhodiwe leticondze etulu telizingakushisa kanye nebusawoti . 
Tingucuko ngekukhetsa lokuyimvelo kuya ngekwehlukana kwalokutsetfwe kulokuphilako , lekungukutsi , kuba kugucuka lokundluliselwe kusukela kulinye licembu kuya kulelinye . 
Kwenta ncono indlela yekuncuma bungako kanye neciniseko sekutsi lemali lecokelelwe lebhadalwa tisebenti , imitfombo yemali lengenako ihlukaniswa ngekwemadokhumenti esisusa lesingumtfombo longenisa imali . 
Kutfola tintfo tesitoko nemazinga elitiko lelisebentisako nekusebentisa tonkhe tinhlelo temasofthiwe . 
Ngaleso sizatfu , ngitawutsandza kugcugcutela kutsi sikubuka loku . 
Kulawula siliphu , kukhipha , kuvula nekulawulwa kwemafayela netincwadzi . 
Iningizimu Afrika kumele futsi ishintje indlela yekucabanga kulesigodzi kanye nemibuso yemave ngemave kulendzawo . 
Sitawuphumelela kwenelisa ngalokuphelele emakhasimende ngekubaniketa tinsita letihambembili naletisezingeni lelisetulu kubantfu betfu labatsintsekako . 
Kukhula kwelizinga lekwetfula bekuloku kuchubeke-njalo kuleminyaka lesihlanu leyendlulile , njengobe umhlaba lomnyenti lolungele kulima sewuvele uyasetjentiswa . 
Ngacala ekhaya ngemadvodzakati ami lamahle lamatsatfu . 
Lokubala kucondziswe ekulandzeleni luhlobo lwetinsila ngalesikhatsi tandza titungeletele emanti langemagagasi . 
Luhlakamsebenti Lwenchubomgomo akusiyo indzaba lebhaliwe lecondzene nalokutsite noma libhuku lekufundza ngekufaka bafundzi bakulamanye emave emfundvweni lephakeme . 
Atikho tikhungo lebetinetinchazelo temisebenti , lekufaka ekhatsi kulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Lomniningwane uyatfolakala ubuye ucwaningwe ngembi kwekutfunyelwa kuSosikhwama waVelonkhe . 
Tindleko tibangelwe ikakhulukati ngemaholo , kuhamba kanye nekukhangisa noma tindleko tekumaketha . 
Loku kubangelwa ngulomkhakha wetekuvakasha eNyakatfo Nshonalanga kutsi letitfombe tiyachubeka nekukhula ngesicu njengoba tivakashi letinyenti lititfola . 
Umsebenti wetimayini uyincenye lemcoka yemnotfo wakulelive . 
Kwenta imikhankaso yekucecesha ngemitsetfo yemsebenti lefanele nalebekiwe . 
Imalingena levela kumanani entsengo iyakhonjiswa uma lilungelo lelingekwemtsetfo lale mali liba khona . 
Umnotfo awukhoni kukhicita linani lelibalulekile lematfuba emisebenti ngco emiphakatsini yasekhaya . 
Lamanye emakhomishini e-Afrika labekangekho emhlanganweni atawumenywa kutsi atimbandzakanye kuleNhlangano . 
Ematikweni lamanyentana , imali lekhokhelwa phambilini lengakayekelwa lemayelana netikhulu tahulumende itfolwa ngco ekukhokhelweni kwemiholo . 
Idokhumenti iPAM iniketa kubonisa ngekucashwa ngenkontileka kwesisebenti lesicashwe ngaphansi kweMtsetfo weKucashwa kweBafundzisi ngekuniketa imisebenti yemisebenti lehambisana nekuhlolwa . 
Kunetinkhombandlela letibekiwe lekutawenteka ngaphasi kwato kubhaliswa kusigaba ngasinye . 
Sigaba lesimcoka ngileso lesiniketa luhlu lwetidzingo letimayelana netekulungiswa kwemmango njengoba senta inkhantolo noma leminye imitimba lesebenta kubeka kutekulungiswa kwemmango kutsi kukhetfwe umphatsi lofanelekile waloyo muntfu . 
Ematfuba ekulahlekelwa langakhangiseki ngakulolunye luhlangatsi , ngulomshwalense wemali lebolekwako yalokutsengiswa emaveni angephandle kanye nemshwalense wematfuba ekulahlekelwa emali yaphandle lefakiwe lekuyintfo imakethe yemshwalense wemkhakha wangasese wemave ngemave leseloku ivame kungafisi kuyamukela . 
Kwenta imfundvo yekuvimbela nalokunye kungenelela lokucondzene neHIV ne-AIDS ebantfwini labanetidzingo letikhetsekile . 
Lapho kungenteka khona futsi sifuna kunikwa umbikosimo wenkampani . 
Kuneluhlaka lwemtsetfo loluseceleni loluphatselene nekuchitjiyelwa kwelwabiwomali . 
Ngalesikhatsi kukhishwa lamanti , kufanele kunakekelwe kucinisekisa kwekutsi lamandla ekukhishwa kwemanti ayafinyetwa ngalokuphatselene nekwakheka kabusha kwaleliphayiphi . 
Tonkhe tigodzi ticinisekise kungenelela kwetiboshwa - bona inombolo lebikiwe yeKulawulwa Nemasu Ekulandzelela ngalokuphatselene nekungenelela kwetibosha etinhlelweni tekutfutfukisa . 
Etindzaweni lekukhulunywa ngetimalimboleko letingakakhokhelwa i-avareji yemali lengakakhokhelwa ngesikhatsi sekukalwa ifanele kutsi isetjentiswe . 
Kusungula indlela lefinyelekako netinyatselo letifanele tekuvikela kusebentisa lokungekho emtsetfweni , lokungenatitselo nalokubudlabha nekusebentisa lokungafanele . 
Iminotfo lemikhulu iyehlukana emkhatsini wetinhlobo letehlukene tetibhedlela . 
Kuhlolwa bumsulwa beMisebenti yemaPhoyisa yaseNingizimu Afrika noma lamanye ema-ejensi embuso lafanele kutawuphindze kwentiwe . 
Uphindza unikete indzawo ekutfolakaleni kwemhlaba kanye nemalungelo emhlaba ticashi letisebentako . 
Kuyacaca kakhulu kutsi igalufu isatsatfwa njengemdlalo walanjingile . 
Imphendvulo yekhomishini ibe kumema labatsintsekako labafanele kuba yincenye yekukhokhelwa kwetfu kwematayitela , nangembi kwekutsi sicedzelele lekleyimu . 
Kute kulinyatwa kwetiboshwa tikhulu lokubikwe tiboshwa . 
EmaCMA atikhungo iNdvuna lebambe kuLitiko leTindzaba teManti neteMahlatsi itfumela balawuli betinsita temanti kuzinga lekulawulwa kwemanti noma lesigodzi . 
Imiphumela lehlanganisiwe yenchubomgomo yekusabalalisa tigulane te-TB lengatsatsi umutsi ( ngaphambilini beyiphetfwe etibhedlela , nyalo iphetfwe emmangweni ) netenteko te-TB lengasibucayi tona tiphetfwe esigabeni sendzawana yeLidolobhakati , lente kwabakhona kubalwa kwetinhloko lokuphansi ngendlela lebeyingakalindzelwa . 
Sisebente ngalokuchubekako kwenta lula tidzingo tentsela temabhizinisi lamancane . 
Kamuva , Lidolobha leKapa lente lucwaningo ngekuba nenzuzo kwetindlela temathekisi ikakhulu kulendzawo lesenkhabeni yelidolobha . 
Litiko kufanele lihambisane netinhlaka tesikhatsi tekwetfula . 
Emakhaya langenamali leyanele kufanele afake sicelo kabusha kutsi asekelwe njalo ngemuva kwetinyanga letisitfupha , kutawuya ngekulandzelela njalo kwebantfu labahlukene . 
Kwentiwa tiphakamiso ngekwehluleka lokubonakele nebaphatsi batibophelela kusebentisa tinhlelo tekusebenta lekuvunyelwene ngato . 
Letibonelo lesitibonile kulamaviki lamabili lengcile tingishiye ngimangele . 
Umsebenti lolingene kufuneka , ngendlela lekukhonakala ngayo , uniketwe kute kugcinwe tiboshwa tenta lokutsite kwesikhatsi selusuku lolutayelekile . 
Kukhula kwalesabelo kungatsiwa kubangelwe sivumelwane sekusungula kulingana emkhatsini wetifundza , kanye netincindzetelo tekwenyuka nekwehla kwemnotfo kanye nekuba ncono kwetimo tekwetfulwa kwetinsita . 
Nanoma kunjalo , asikholelwa ekutsini imfundvo lephakeme yamahhala kwamanje ingakhoneka . 
Kucocisana nako kwentiwe Nelitiko Letekuchumana kusita kusheshisisa kutfolakala Kwegazethi Yahulumende ngefomathi ye-elekthronikhi . 
Lomtsetfo uhlatjwe kakhulu iminyaka leminyenti . 
Kutawucalwa luphenyo lwangekhatsi , bese kwatiswa Luphiko Lwetekuhlola ngemiphumela . 
Ngaphansi kwetimo tekulingana kunebudlelwane emkhatsini kwelinani le-oksijini lencibilikile nencenye yengcindzeti ye-oksijini emoyeni . 
Tihlanganisa emakhono emphakatsi , kutinikela , netinsita kute kuhlanganyelwe ekwenteni lokutsite . 
Lomshikashika utawuholela kumtselela wesiphelana . 
I-inthanethi ibonwa njengayinye yetindlela letinkhulu tekusabalalisa . 
Kuliciniso , sesivele sirekhode kuphumelelo kutemfundvo . 
Kute timo letikhetsekile letikhona letesekela kuyekelwa kwalomtsetfosimiso futsi ngaleyo ndlela-ke kute sizatfu sekuvumela kwendluliswa kwelicala ngenca yinye nje kuphela mayelana netindleko . 
Kuba sebaleni lokunjena kudzinga kutsi Hulumende ente kutsi lwatiso lolucondzene nako lutfolakale ndzawotonkhe ngendlela lefaka konkhe , futsi ngesikhatsi . 
Indzawo emadepho lakuyo ingaba imbangela lenkhulu yekutfolakala kwetigitjelwa temmango , njengoba kugibela uhambe usuke uphindze ubuye edopho akungenisi imali . 
Loku kufuneka kwenteke uma kunemidlalo lapho bekunekutsengiswa kwemathikithi ngembi kwelilanga lemdlalo . 
Lizinga lematfuba emsebenti lacondziswe kutikhala letikhokhelwe . 
Yonkhe imphahla , lokufaka ekhatsi tisetjentiswa , tibayimphahla yeMbuso ngemuva kwekuphela kwesikhatsi senkontileka . 
Kusebentisa inhlakanipho yesimo semiva kusimo sebuholi . 
Lokusisa kutawusekela kukhona kwemnotfo kukhula ngemandla kusasa . 
Tekulima tasemadolobheni yindzawo lengasebenta njengendzawo yekusita ngekubukwa , ikakhulu etimeni lapho nangabe timali tekuyigcina isesimeni " indzawo yemmango levulekile " kute . 
Kungeta , leminyenti yalemiculu yabhalwa ngembi kwekukhululwa kwelisu kanye nalabatsintsekako , ngako-ke kube neliphuzu lelincane lekutsatsisa ngekwetingoni letibanti kanye netisindvo . 
Timoto tekudiliva : Lebhzinisi inetimoto letintsatfu tekudiliva labatisebentisela kwenta imali lengenako . 
Ekutinikeleni kwemave angaphandle , sitawuhlala singashukumiseki ekutfoleni tisombululo letilungisa tinselele tetfu letihlukile . 
Umshwalensi wekungasebenti usita kunciphisa kulahleka kwemalingena yemuntfu ngamunye esehlakalweni sekucoshwa . 
Kuto tonkhe timo , tinombolo letivelako titfunyelwe kutsi ticinisekiswe kuletinkampani . Kutsengisa emaveni angaphandle kugcile ekutseni lokutsengiswako kuvela kuphi . 
Lwatiso lwemphahla yetimali loluhlukaniswe njengelwanyalo netimphahla takudzala kufaka ekhatsi letincwadzi telwabiwomali letichaza kabanti lemihlobo yetimphahla temali . 
Empeleni , letikhungo tihlelwe ngekuya kweluhlakamsebenti lwentfutfuko loluphelele . 
Letinzuzo temnotfo letiyanyaniswa nalabakhiciti besilinganiso lesisetulu tinkhulu imphela , ikakhulukati ekwakheni umsebenti nemali lengenako levela emaveni angaphandle . 
Kubona tidzingo teluhlelo lentfutfuko nekutsatsa kwalolandzelako . 
Sisusa salesicelo bekukutsi lencwadzi levumela kusesha ngekwayo beyingahambisani netidzingo temtsetfo letivamile . 
Letisnila letingaphandle kulolokulahlwako titsatfwa njengemtfombo wemugca losimeme nalohanjiswa ngemandla lasimeme alokufanako . 
Inhloso kutawuba kwakha emakhono , indlelasu , kulawula , tetimali kanye nekuphatsa ebantfu kanye nekuba nesikhwama semiklamo yekungenisa imali kwenta ncono sisekelo samalingena waletikhungo . 
Ngaloko-ke kuchubeka nekusekela kusisa kubalulekile kute kukhula kube nesivinini . 
Lomklamo uhlelelwe kubuka bungako lesekufikwe kubo ematikweni kulemigomo lucuketfwe kuMculu Mbiko kuLuntjintjo Lemisebenti Yemmmango . 
Inchubomgomo yelulwimi etikolweni tasemapulazini neludzaba lwemfundvo ngelulwimi lwemntfwana lwaphakanyiswa kuletinye tifundza . 
Liphindze licacise tinsika letine letihlelekile , letifaka tigaba letibalulekile taleLisu kantsi tihlose kugcugcutela intfutfuko yemakhophelethivi . 
Ngetulu kwaloko , kuhlolwa kwemabhuku kufaka luhlolo lolunebufakazi lobusekela ekulandzela umtsetfo kuto tonkhe tinhlangotsi letibalulekile letiphatselene nemitsetfo kanye nemigomo lefanele . 
i-GCIS noma letinye tikhungo letisemtsetfweni telwatiso lwato lucuketfwe ngilelisayithi , noma tisebenti te-GCIS noma tetikhungo letinjalo , angeke tibekwe licala ngenca yentfo letsite lesipesheli , ngendlela lengakacondzi , ngesigameko lesitsite , ngemphumela walokutsite , noma ngemonakalo wekujezisa noma ngayiphi indlela yemonakalo , kungaba ngendlela yenkhontileka , simiso semtsetfo , kuhlukunyetwa ( lokufaka kungabi nemkhawulo , budlabha ) , nalokunye lokufana naloku , lokumayelana nekusebentisa ledokhumenti noma lolwatiso . 
Umnyaka wekutalwa kwemntfwana usho umnyaka lowatalwa ngawo . 
Tfola umhlaba ngekucoca noma kutsengela kuhlala , umphakatsi , libhizinisi noma tinhloso temboni kuchuba intfutfuko kanye nekutfola malingena . 
NgekwaloMtsetfo , akekho umuntfu langavimba lomunye kusebentisa lilungelo laliniketwe nguloMtsetfo . 
Tinkhombandlela tekwakha iphantjisi yalabahamba ngetinyawo kanye netindzawo letivulekile tesive letinkhulu . 
Kuya esikolweni ufundze kuhambisana nemkhakha wemfundvo lohlelekile . 
Emathuluzi entsela lemile , njengemaBhondi Embuso ahlala alithuluzi lelisembili nanome kubonakaliswa bekwehla iminyaka leminyenti , ngekusekela kusisa kwelinani lemasheya . 
Khumbula kufaka tindleko letengetiwe , njengetinsita tamasipala , umtselo wendlu , imitselo uma kuyindzawo lehlangene naletinye nome tindlu tekucashisa , kulungisa lengahle kube khona kanye nekukhuphuka kwemanani entalo . 
Sizatfu sekwakha leTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika kwaba ku : 
Ngekukhulumela kusimo setinhlelo teLisu Lekuhamba , emaBhodi emitlamo sekasunguliwe . 
Lihhovisi laSomlomo lisita emakomidi emawadi ngemisebenti yekuphatsa , kwenta timemetelo kanye nekushicilelwa kwemanothisi , tetitfutsi tekuya nekubuya emihlanganweni . 
Umphumela wesicelo sekubuyeketa kwanyalo usagodliwe . 
Incenye yenkhundla yemhlangano konkhe bekusahamba kahle . 
Lelitiko alikakhoni kwanyalo kucitsa lemiyalelo , njengoba lokuvunyelwa kwaletinchubomgomo letisasilele netindlela tekusebenta tisengakacedzelwa . 
Lelitiko lenta kabusha kugcizelela kwekutsi tiboshwa kufanele tisetjentiswe kahle ngekuniketa imisebenti kute kuzuze imimmango . 
Imiyaleto lebophelelako ngekwemtsetfo lephatselene nesimondzawo ikhishwa yi-EU futsi kumele isetjentiswe ngemalunga e-EU aseJalimane , Sweden , Denmark kanye neFinland ekuhleleni inchubomgomo yavelonkhe neyetigodzi . 
Kutawuba nekuba sakhamuti sase-Afrika kanye nepasipoti , kanye nengoma yesive yeLubumbano futsi lomjeka utawuhlonishwa kabanti . 
Lenye futsi insayeya kwenta ibe lula intfutfuko lesimeme yebhizinisi kanye nematfuba ekwaba emasheya ngalokulinganako ngekwemtsetfowemvelo kubo bonkhe labenta lomsebenti . 
" Lubito Lwetiphakamiso Teluchwaningo Lwebhayothekhinoloji " lusandza kukhishwa ngaLoluhlelo Lwe-Ajenda Yeluchwaningo Lwetekulima . 
Loku kusekhatsi emphumelelweni yemakhophelethivi e-Ithali . 
Senichazile " loko " lokutawubikwa , nekutsi kubani futsi kangaki ngesikhatsi , chazani ngco lokucuketfwe , umtfombo wako kanye nendlela yekwetfula . 
Budlelwano : lesidzingo sekulungisa kabusha budlelwano be-Afrika ngekuhambisana ne-ajenda lenemaphupho kutemnotfo wemhlaba wonkhe , tepolitiki , nekutfutfukisa tenhlalo kukhulunywe kucondziswe kulokuhlolwa kwebudlelwano lobukhona . 
Ncedza ekuphatseni kubuyeketa kulawula kanye nekusetjentiswa kwetincomo tebacwaningimabhuku bangaphandle kanye nebangekhatsi . 
Uma sisebenti sihlangabetana nengoti leholela kutsi sikhubateke noma sishone leso sisebenti noma le 
Khulumela imiklamo yekuphakelwa kwekudla etikolweni nebantfwana basesitaladini . 
Kwengeta kuloku , kwengetwa kwe-levi yemakhono kutawulandzelelwa . 
Benti balokudidiyelwe lokungenamvumo banabo batsengi labangaphasi kweminyaka . 
Uma ngabe kutawuba nesidzingo sekucocisana nemeluleki kutawucondziswa kulelikheli lelingenhla . 
Tonkhe tinhlelo setilungile nyalo kuRA ; bantfu betfu bangeta batfole tinsita . 
INingizimu Afrika yente inchubekelembili lenkhulu kusukela kwaphela lubandlululo ekwenteni lula nasekukhululeni umbuso wekuhweba . 
Utsite , " Sinelicembu lelihle lebafana labasebancane labakhutsele kakhulu , nalabanemaphupho. " 
Lesakhiwo salenhlangano yalomasipala sibuketiwe kute sihambisane nalokwakhiwa kabusha kwekulawula nekwetfulwa kwetinsita letidzingekako . 
Sincume kwenta luphenyo loluphangisako ngebasebenti betfu labatsatfu labatiwako futsi sibabute imibuto lemitsatfu lelula . 
Tingucuko letintsatfu tesakheko letingakavami betimcoka kuhlolisisa lomcondvo wemkhambatsi . 
Litiko Letekulima laseGauteng lingumbambi lichaza lomcoka kumikhakha yetemnotfo neyetenhlalo yaleSifundza . 
Inchubo yekuchumana letayelekile naleyimphumelelo itawudzingeka kucinisekisa kumbandzakanya kwabo bonkhe labatsintsekako . 
Kodvwa , intsengo yawoyela , ihlala iphekeme , ngemtselela kubasebentisi nasebhizinisini . 
Tonkhe tisebenti taSokontileka lomkhulu nalabanye Bosokontileka tifanele kutsi tibe nebufakazi beKuceceshelwa Kwati Jikelele . 
Sifundza saseMpumalanga Kapa : Kubuyeketa kungasebenti kahle akukaholeli kuphela ekuboniseni emaphutsa emsebenti wekutfulwa kwetinsita kanye nekusebenta kwetindleko , kodvwa futsi nekusebenta lokungasikuhle ngalokutayelekile etindzabeni tekulawulwa kwetinkampani lekuholela kulucwaningo lwemabhuku lolungasiluhle . 
Lokuchitjiyelwa kwemtsetfo lomkhulu ngetindzaba letivetiwe kuletitatimende letikhona kufaka ekhatsi emaphutsa labalulekile , nekuphatfwa kwemphahla leniketwe imali tibonelelo tangaphandle . 
Emashidi ekumakha emabheshi asekucaleni acocwa atfunyelwa kuyobhalwa licembu leMlawuli weNchubo . 
Tikweleti lebetingakabonwa ku-PPP tichazwa njengetikweleti letakhekela kuhulumende ngekuniketwa tivumelwane , kodvwa titawuba kuphela nemtselela wetetimali nangabe inkontileka ijutjiwe . 
Simo sesitawugucuka kulandzela sincumo lesitsetfwe nguHulumende weSifundza saseMpumalanga sekubanika emathulusi ekusebenta . 
Kuniketwa imisebenti yetindleko leticondzile temamathiriyeli netindleko tetimboni . 
Uma liphakelotimali lingasilinyenti , ngabe ematiko asebentisa indlela lecotfo nalengagucuki yekucala ngalabafanelekile ? 
Nabasasungula umshini lomusha , inkampani leyakhako isungula indlela lebanti yelwati lebucakacaka loluhambisana nekusebenta kwemshini kanye netinchubo tekuwulungisa . 
Ithelegrafu , lucingo , ifasimayili , imeyili kanye neticashunwa letengcile angeke tamukelwe . 
Siyanicela kutsi nikhetse tikhulu nemakhansela . 
Kute luntjintjo etindleleni futsi nemicabango lesetjentisiwe ekulungiseni loluhlatiyo lolunekucabangisisa kusukela kulomnyaka kuya kulolandzelako . 
Ngekubuka lokwehlukaniswa lokwandzile kwebantfu njengemphumela walemphi , iJalimane leseNtsonalanga nayo yafaka sandla kuKhomishana Lephakeme yeNhlangano yeTive lebuke bantfu lebabaleke emaveni akubo . 
Kutawukhutsatwa imincintiswano leminyenti ngekuvumela labanye baphakeli kutsi batsengise tinzuzolusisomali tekuphila . 
Ngako-ke , kute kutsi iNingizimu Afrika ikhone kubukana ngemphumelelo netinsayeya tayo , ifanele kutsi ilungise tinchubomgomo tayo tasekhaya netekubukana nemave emhlaba bese seyetayela loko lokwentekako emaveni emhlaba . 
Intfo lekhona kulewebhusayithi ivikelwe lilungelombhalo ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela . 
Loluhlelo kutawufanele kutsi lubuyeketwe kute lifake labomasipala bendzawo labasha , nalabasandza kungetwa . 
Ngalokunjalo , lolokutfolwe ngumholi tingcogco kwekutsi kulahleka kakhulu kwesitoko noma kwehla kwaso vele kwentekile , kodvwa akuvumelani nalokugceka kwenkhantolo . 
Sidzinga kuciniseka kwekutsi bomake labasebancane baniketwa litfuba lekutikhombisa nekutsi emakhono abo asetjentiswa ngalokuphelele emsebentini nekubanika ematfuba lalinganako . 
Kuchubekela embili kanye nekucocisana kutimo letimbili letidzingeka kucala emphumelelweni yesikhatsi lesidze yetembusave . 
Uma ngabe kunemsebenti lovaliwe noma lofihliwe ngembi kwekutsi Njinela noma ummeleli wakhe awuhlole lomsebenti , Sokontileka ngetakhe tindleko utawuveta lomsebenti lovaliwe noma lofihliwe kute kutsi uhlolwe . 
Lokunye kwalokucondzanisa , uma sikhuluma ngco ngeBhajethi , bekungenca yalokucindzeteleka lokufakwe etimalini tematiko ngenca yekusetjentiswa Kwemvume Lecodziswe Kuticu tetisebenti tebulungiswa . 
Tinhlelo telwati lolusetjentiswa bongcondvomshini letichumanako nome titsintsane ne-inthanethi tisengotini nakakhulu yekuhlaselwa futsi kufanele tigcinwe eluhlelweni lolwesekelwa ngumtfulilusito futsi lolukhona manje kuto tonkhe tingucuko teluhlelo lwangcondvomshini tekuvikeleka . 
Kusetjentiswa imisebenti yekusekela kucinisekisa kutiphendvulela lokufanele kanye nekuphatamiseka lokulingene kwekuniketwa kwetinsita . 
Kufika lapho lomyalo wekudliwa kufanele ulungiswe . 
Uma lisheke liphindza likhishwa imali ikhokhwa kumalingena . 
Kudzingeka ngemandla kweluhlelo lwetekutfutsa lwekuhamba ngetindlela letihlukene lutfolakala kuyo yonkhe indzawo yetepolitiki , umnotfo netintfo temmango kulesifundza naseveni . 
Sibonelelo sangamunye ngaphansi kwaletimo emuva kwekuhlolisiswa kwangekhatsi , kunganiketwa ngaphandle kwebungoti . 
Futsi , sifundvo sekucecesha ngekutiphatsa lokuhlelisiwe kumele sakhiwe futsi sibe ngulesidzingekako kubo bonkhe baphatsi bemisebenti yahulumende . 
Kutawucalwa indlela yekugadza kute kuhlolwe inchubekela embili ekuphumeleliseni tinkhomba tekulingana njalo ngekhatsi kwelitiko . 
Bunye kutepolitiki be-Afrika kutawuba ngumphumela wenchubo yekuhlanganisa , lefaka ekhatsi kuhamba ngekukhululeka kwebantfu , kusungulwa kwetikhungo telivekati , kanye nekuhlanganiswa lokuphelele kwetemnotfo . 
Kute kulungiswe loku , sibalo semakhondomu alabadvuna kanye nalabasikati lasatjalaliswako sesikhushuliwe . 
Lesicelosikhalo sanyalo singemvume yalenkantolo . 
Hulumende waseNshonalanga Kapa uyanakekela futsi uyawubona umsebenti lowentiwa nguleyunithi kuleLitiko . 
Uma ufaka sicelo sendzawo yekufundza , batali kufanele banikete sikole sitifiketi lesisemtsetfweni kanye nebufakazi bekutsi lomntfwana ugonyiwe wavikelwa tikwetifo letitsatselanako . 
Letinsayeya tisukela ekusileleni ngalokuphelele kwensita nekungafinyeleli kusakhiwonchanti . 
Loku kanyenti kuba ngendlela yekuniketa lusito lwethekhinoloji njengetisetjentiswa letisita kukhona kuhamba . 
Letinhlelo ngebantfwana ne AIDS lichumanisa tinchubomgomo kuletindzawo letimbili letihlukene kumatiko abohulumende labahlukene . 
I-USA kanye neSweden betihlola ngalokubanti ipharamitha yashevu longapheli . 
Inhloso kungaba kuhlanganisa tiphakamiso ngendlela leniketa kuvikeleka lokufiswako ebudlelwaneni basekhaya ngaphandle kwekubeka kutimela kwabo noma kuphatsa kakhulu indzawo . 
Sifundza noma masipala lowenta umsebenti we-ejensi angakhokhisa imali lengemaphesenti lamabili noma imali lekuvunyelwene ngayo , kute kukhokhelwe tindleko tekwenta lowo msebenti . 
Bahlali batentela kuchumanisa kulemitfombo lemikhulu bentela kuniketa emanti kumakhaya angasese lokuphindze futsi kusetjentiswe kunisela imifino netingadze . 
Ngekusebentisa lamathulusi , nemihlangano yekufundza lebanjwa ngetisebenti telwatiso kuso sonkhe lesifundza , lokwatiswa kwetisebenti nebaphatsi ngetindzaba letiphatselene nemazinga edatha ngalokujwayelekile kunyuke kakhulu . 
Lenye indlela lenconotwako yekutfuma lomsebenti sivumelwano senkontileka , lekuyindlela lekwakhiwa ngayo inchubomgomo . 
Letinye tindzawo letibalulekile kumphakatsi webhizinisi watfolakala kutsi uvulekile ekutsengiseni , sakhiwonchanti lesitfutfukisiwe kanye nemazinga laphansi enkhohlakalo . 
Lokukhula kwekusebentisa ngamunye ngamunye kwetitselo netibhidvo kumele kusebentiseke . 
Indlela levulekile yekulungisa timo tebuhlanga kanye nelubandlululo ayikho . 
Kucwaningwa kwemalabhorathri etikolo letiniketa iTheknoloji Yekusebenta kwaNgcondvomshini kanye neLwatiso leTheknoloji kwacedvwa . 
Lombiko ucuketse lwatiso lwetibalobalo lolumayelana Nemkhakha Wetekulima eGauteng . 
Umbuto lobalulekile udzinga kutihlola . 
Kufanele kuvisiseke kutsi uMkhandlu awutimbandzakanyi nanoma ngumuphi umtfwalo ngekubona kutsi emathenda latfunyelwe ngeliposi noma ladiliviwe nganoma nguyiphi indlela kuMkhandlu , afakwa eBhokisini leThenda . 
Imisebenti lephutfumako lebalulekile yi-ambulensi , ticimamlilo nemisebenti yemaphoyisa . 
Bakhiciti bewayini bakuleli bafaka ekhatsi bakhiciti labakhulu labatsatfu , kanye nencenye lenkhulu yewayini lenatfwa eMexico ihlala ibuya ngaphandle . 
Ngalokuvamile , imiphakatsi iyangabata kutimbandzakanya ngekwayo emaveni lapho khona kuphumelela kuvisisa kutsi kungumsebenti waHulumende kuniketa tinsita . 
Kutfutfukisa i-ajenda lefanako yekukhula nentfutfuko yeLitheku leNelson Mandela . 
Kuphindze futsi kubemcoka kuvuma kutsi akusito tonkhe tindleko letingachazwa kutsi tinjani ezingeni lebunye , lekuyintfo kanyenti lefaka sandla etindlekweni letingakabukelelwa . 
Ngako-ke , umuntfu angalindzela kwakhiwa kwemisebenti leminyenti kulesifundza uma kusebenta kwemnotfo kucala kuba ncono . 
Kulekelela kuphatfwa kwekusentjetiswa kwemhlaba nekutfutfukiswa ndzawoyonkhe kuchumane ne-GIS . 
Tisebenti atikaceceshwa , nome tisebenti atitfobeli imitsetfo - mhlawumbe ngenca yepolitiki yangekhatsi nome kuphatsa lokubi . 
Kuchubeka kusebentisa nekwenta kube ngumkhuba kweLizinga Lweluhlelo Lekulawula Kuphakelwa Kwesakhiwonchanti naleLizinga Lekwakhiwa Kweluhlelo Lwekutsenga . 
Sigaba sekugcina sembiko kufuneka sibukane nekuvuselela Hulumende , kute abe ngumphatsi wematfuba , wetinkontileka nemiklamo yemmango wangasese . 
Kufikeleleka lokuhlanganisiwe lokuya kutinsita nakutinsitakusebenta : Lemephu lengentasi inika umcondvo walokufikelela kwalokuhlanganiswa lokuya kutinsita nakunsitakusebenta , lapho lemibala letobhele leluhlata imele kufikeleleka lokuhle kakhulu netindzawo letipinki kufikeleleka lokubi . 
Indlela yinye kuphela lengasombulula lenkinga kutsi kube nekuncintisana nemkhakha lotimele nekwenta kancono emaphakheji emholo kute kutsi kuhehwe tingcweti tetebucwepheshe letifanele . 
Lokungeteka kwalokudzingeka kakhulu kutekulima kutawuholela ekukhiciteni nekugucula kwesakhiwo seminotfo yase Afrika . 
Bantfu labane-AIDS bavame kuba nekugula lokwehlukahlukene ngesikhatsi sinye . 
Ngiva ngihlonipheke kakhulu futsi nginekutitfoba kukhona kwenta njalo . 
Ngalokwetayelekile , loku kutawudzinga kuvisisa kulokubhaliwe njengobe kuvetiwe etafuleni lelihlobene , kanye kanye nemibhalo lechazako . 
Emazambane asehlobo angavela emhlabatsini lobandzako kantsi letinye taletilwanyana letivela ngemuva sekuhlanyelwe tingalimata kamatima lenhlanyelo levumbukako lencane ngaphansi kwetimo tekushisa lokuphansi . 
Kwekucala sikhalo singafakwa ngumtsengi kuMphatsitimali weLitiko noma ticondziswe ngco eBhodini yeKwendlulisela Tikhalo yeLuphiko lweNchubo Yekutsenga noma Idivishini yeMisebenti yaGobela weTemafa aVelonkhe . 
Asikho sigameko sekungatiphatsi kahle , lebesidzinga kuchutjekwe neluphenyo noma nemsebenti , lesibikiwe ngesikhatsi semnyaka lobuketwako . 
Ibhodi yekulawula gezi neyunithi yekulawula kufanele kufakwe kulendzawo yekusabalalisa lesekungeneni kulelikhaya ngendlela yekutsi itawuvikeleka kutsi ingatsikameti ikhebuli leletsa gezi nalamawayela ekuchumana lesekavele akhona . 
Litiko laVelonkhe leTindzaba teSimondzawo kanye neteKuvakasha lingumcashi lonikana ematfuba lalinganako , locasha labebabandlululiwe ngekulinganisa . 
Ngekungabi khona kwemisinga yelwandle lenemandla , imisinga lechutjwa ngumoya kuba ngiyo lengamela leminye . 
Yetama kwakha kusimama emkhatsini wekutfutfukisa umnotfo wasemadolobheni nemazinga emphilo ebantfu labangebahlali . 
Lokusabalaliswa lokwenteka ngetikhatsi tekutfumba kantsi kusachubeka nanamuhla . 
Inhloso : Kutfutfukisa tindlela letitawucinisekisa kutsi kuba nekucabangisisa lokuhlangene kwekulawulwa kwemfucuta kuhlanganiswe ngemphumelelo ekutfutfukiseni tinchubomgomo taHulumende , emasu kanye netinhlelo , tonkhe tinchubo tekuhlela kutfutfukiswa kwendzawo kanye netemnotfo , kanye nayo yonkhe imisebenti yetemnotfo . 
Imfundvo lengemuva kwamatekuletjeni ingumgogodla welucwaningo nentfutfuko , yindzawo lapho i-Afrika isilele khona kakhulu . 
Indleko yemanti ivela kusidzingo sekuwadvonsa kusuka kumtfombo , kuwahlanta kanye nekuwaletsa lapho adzingeka khona . 
Kwakheka kwemhlambi wavelonkhe akukalindzeleki kutsi kuntjintje kakhulu esikhatsi lesitako madvutane . 
Umsebenti losembi kwetfu kanye netinsayeya letibheke bantfu betfu , kudzinga buholi beliciniso lobakha kuvumelana kwentela kahle sifundza setfu kanye nebantfu baso . 
Imibuto kanye nekucinisekiswa kwekubakhona lokungenani lilanga linye leligcwele lekusebenta ngaphambili mayelana nemhlangano kanye nekuhlola indzawo yekusebentela kungacondziswa ku : 
Sigcinimafa Savelonkhe sikhipha tincwadzi tebhajethi letifaka konkhe naleticacile tenchubo yebhajethi lechubekako neyemphahla yebhizinisi . 
Babhidi kumele banikete intsengo yemanani yekugcina lefaka ekhatsi i-VAT . 
Kwengeta , kucinisekisa ngekwemtimba kwentiwa ngembi kwekutsi kuvunywe kukhokhela kuphindze futsi kucinisekiswe bonjingalwati labafanele kanye nebaklayi bekhwalithi . 
Loku kumelele bukhulu bemnotfo lobuphindzeke kabili eminyakeni lesikhombisa lokubangelwe kundlondlobala kwemkhicito . 
Simo : Inkhomba yendzawo iluphawu lolusetjentiswa emphahleni lenendzabuko letsite yendzawo netimo tebuhle tenchumo nome emagama lasetjentiswe ngenca yendzawo lapho adzabuka khona . 
Ngitawutsandza kundlulisa kubonga kwami ngalesimemo sekuba yincenye kuleNdzawo Yamhlabawonkhe kulaMalungelo Elidolobha lase-Afrika lebekuhlangenwe ngawo lapha eNingizimu Afrika . 
Njengoba tindzawo letinyenti letingenamvumo tingakavami kusetjentiswa ngendlela , imfucuta lenekutsatselana ivamise kushiywa ivulekile , lapho ibanga khona inkinga lenkhulu yetemphilo , ikakhulukati esimeni sebantfwana labayitfola iyindzawo lehehako ekudlaleni kwabo . 
Tinkholelo netindlela tekwenta letinyenti letibanti nato tifaka emandla ekugucula indlela yekucabanga kusebentisa kudla . 
Lesigilamkhuba sachubeka futsi savakalisa kutsi bafisa kuyiswa eJele Lelikhulu lasePitoli kute kutsi babe dvute nebameleli babo betemtsetfo labebamatasatasa balungiselela kwendlulisa tikhalo tabo . 
Emasu ekutfutfukisa Sigodzi sase Alfred Nzo acondziswe kulokulandzelako Lokutindzawo Letibalulekile Tekusebenta Tavelonkhe : 
Ngako-ke , ngicela kutsi sibambisaneni . 
Letinhlelo setilungelwe kuvuselelwa ngenca yekuphuka njalo . 
Uma lesitja sekutfwala asikentiwa kutsi singavuti , vala langetulu ngesalothephu yekupaka . 
Lenkapani itsengisa emathulusi etemidlalo nemathulusi ekulungisa kumakhasimende . 
Intalo iyakhula kusukela enyangeni lelandzelako emuva kwelusuku lwekutfolwa kwesiliphu kute kube yiminyaka lesihlanu emuva kwekufakelwa sicelo , ngaphandle kwekutsi yafakelwa sicelo ngekwemtsetfo ngembi kwekuphelelwa sikhatsi . 
Luphawu lwemikhicito yetekulima kusesimeni lesibi sentsengo yako . 
Linani nesigaba sebafundzi kungumsipha lomkhulu lochuba tindleko ekuphakeleni kwebhajethi yelitiko . 
Kwenyuka kusimo sebumunyu nebu-alkhalayini nekubakhona kwemoyamphilo kugcugcutela kwakheka kwehayidrosayidi yensimbi , emakhabonethi kanye netitiko tensimbi . 
Lamanyenti alamadolobha bekakhiwe ngekwetimo temtsetfo tekuhlela telubandlululo , lokufaka sandla kuletinkinga tebugebengu . 
Lihhovisi Lekucocisana Nalabatsintsekako likhonile kunakekela buhlanganyeli lobunyenti futsi nekusungula lobusha kulomnyaka lobuyeketwako . 
Luhlaka lwalelitiko lwesipiliyoni lesitfolwa tigulane lubeke etulu tindzawo letisihlanu tekugcila kuto : 
Kulesento , lomhleli uyahola abe ngumchumanisi nemchubi . 
Ngekuchubeka sikhulise kuhlela nekwenta imiklamo . 
Ngitsandza kuvakalisa kubonga kwami kubalingani ngekwemsebenti kuleNdlu ngeligalelo labo emsebentini . 
Kwakha umnotfo lokhulako losimeme wesifundza . 
Kuhluleka kwenta njalo kutawube kushokutsi incenye lesetulu yenchitfomali yesive itawuya ekubhadaleni intalo yetinsita kunekusebentela tintfo letibocalangaye temphakatsi netemnotfo , noma-ke hulumende angaphakamisa intsela atohlangabetana netindleko tentalo letikhulako . 
Loluhlolo , kanye nalelifomu lesicelo , kubese kutfunyelwa kuleSikhwama saMengameli . 
Kutawentiwa kutsi kube neluhlelo lwekuphatsa lwefolda lensha letfutfukisiwe . 
Loku kutawenta lula kusebenta ngemphumelelo nangelikhono ekuhambisa lwatiso nekuphakela lusito kumakhasimende . 
Ngifuna kubacinisekisa kutsi lowabo ngumshiyandvuku lesitawunakekela futsi siwuvikele njengobe sivula sehluko lesisha Kulengucuko lenkhulu Yelinyenti Velonkhe . 
Niketa emandla kanye nekucecesha eMakhansela kanye nemaKomidi emaWodi . 
Litiko leTemphilo laseNyakatfo-Nshonalanga liniketa imisebenti kantsi ngilo lelibukene nato tonkhe tindleko tekusebenta . 
Litiko kufanele licedzele tonkhe tinchubomgomo njengentfo lephutfumako . 
Nasibuka kumbutfo futsi sifuna kuba Nembutfo Wetekuvikela lonemtfwalo , kumele singamane sente melula nje sidlulisele umtfwalo kumalunga Embutfo Wetekuvikela . 
Ngutiphi tindleko letiphelele letilinganiselwe tendzawo yekuhlala ? 
Tinkampani letidzinga kucaciselwa kabanti tingatsintsana naletiphatsimandla letilandzelako : 
Angikatfoli noma ngutiphi timbadalo letihlangene naloku kunoma ngabe ngumiphi imitfombo . 
Tindzawo titawuncunywa macondzana netidzingo : 
Loku kwentela kucinisekisa kutsi Lokuceceshwa kunekugcila lokucinile Ekutfutfukiseni Buholi kuHulumende Wendzawo . 
Sosikhwama Wavelonkhe uhlala njalo atiphetse ngebuchwepheshe futsi ayinhlangano lenemphumelelo . 
Loluhlelo lungaba ngetincindzetelo telusebentisomali letilandzelako : 
Ngekwemlandvo , tinhlelo tekugcogca imfucuta betiphocelelwa emiphakatsini ngaphandle kwekutsintsana nayo . 
Litiko Lavelonkhe Letemphilo nalo lenta kubuyeketa kwekota kwekusebenta nekusetjentiswa kwemali yesibonelelo sesimo lesitsite , futsi tonkhe tigodzi tamenywa kutsi tibe yincenye yalenchubo . 
Lokuntjintjela kuntsandvo yelinyenti kuphindze kwaletsa budlelwane betisebenti lokwetayelekile emisebentini yahulumende . 
Kute kwentiwe ncono bukhono bekwehlukanisa nekusetjentiswa kwemhlaba , emanethiwekhi ekuhamba kumele ahlelwe ngemaphethini ngalendlela lelandzelako : 
Loku bekuyikota yinye ngembi kwekwehla kwemnotfo walelive , futsi wahlangabetana nekukhula kwe-GDP lokungasikuhle , lokwabese kukhula nekuba kubi kakhulu emakoteni lalandzela . 
Emanani etindlu nemihlaba eNingizimu Afrika sekakhule kakhulu eminyakeni lesandza kwengca . 
Lotsintsekako ngamunye anganiketa lwati , emakhono netimphahla letehlukene , leti uma tihlanganisiwe tingasebentisa kahle emandla emuntfu ngamunye ekuzuzeni kukhula kwembononchanti nekuguculwa kwemikhicito yetekulima eGauteng . 
Kusola lokwakhako kanye nekubeka umbono lokuveka kubasebentisi balencwadzi kutawuba ngulokwamukelekako . 
Letimo letilandzelako tanakwa kulinyenti letikhungo letavakashelwa : 
Loku lokulandzelako kutibonelo nje kuphela tetintfo letifanele kufakwa kulokufundziswa kwabo . 
Lomunye umehluko kuleyatiwa kakhulu emkhatsini waloko kwemtimba kanye nekwemoya ngahle ungasebenti kulabo lebadzinga lusito . 
Lwati lweLuhlelo lweBantfu neSichiwi seMkhatsi . 
Letinye tinzuzo tetisebenti letenta kutsi kube nesibophelelo setemtsetfo nome sibophelelo lesakhako tidzalulilwe emanotsini etitatimernde tetetimali kwakhiwa nje etulu futsi atitsatfwa njengaletikhona kusitatimende setekusebenta kwetimali . 
Ngaphandle kwekubeka umkhawulo kutibopho tasonkontileka ngekwemtsetfo walenkontileka , sonkontileka kufabnele kutsi ngembi kwekutsi acale imisebenti nome ngabe nguyiphi incenye yawo , abe aneLisu Lekuphepha Netemphilo lelivunyiwe . 
Imfucuta yetinhlase kanye nemfucuta letsatselanako ivamise kulawulwa ngekwehlukana kuleti letinye tigaba , konkhe lokuhlelwa njengemfucuta yemakhemikhali leyingoti , noma ngabe ivela kusikhungo setemphilo noma kumboni yemakhemikhali kanye nepetroleum . 
Bakhicita kulemboni yenyama lebovu , njengoba kwenteka kunoma nguyiphi imboni , kujikajika kwalabatsatsa sincumo ngekulandzela timo tetimakethe netetimo telitulu . 
Bomasipala bafanele kutsi batfole tilawuli tema-akhawunti abo asebhange , kulawulwa kwemali lengukheshi kanye nelutjalomali . 
Imiphumela yamanje lekukhulunywa ngayo mhlaba wonkhe naseNingizimu Afrika kuphela . 
Loku kufaka temphilo , kondleka , temfundvo kanye netimbangela temakhono ekuphila . 
Tindzawo tekubusa netinkhomba temigwaco tivimbela kulawulwa kwethrafikhi lokungiko . 
Budlelwano basekhaya sebubukwa etikhatsini letinyenti njengaletisebenta kufana nemshado . 
Loluhlelo alufaki basebenti labakhaviwe tinzuzo telusito lwetekwelashwa , ngaphandle kwekutsi sebayicedzile inzuzo levunyelwe belusito lwetekwelashwa lwe HIV ne AIDS . 
Kulima emigceni levuliwe : loluhlobo lwekulima emigceni leseyivuliwe etincumatsini kunaka tintfo letifana nebukhulu bencumatsi nekunyuswa kwemhlaba kuleyo ncumatsi . 
Siphindze futsi sachubeka sagcila ekwenteni ncono lizingagugu letinsita letinikwa bantfu labakhubatekile kanye nebantfu labaphila nekukhubateka , ikakhulu labakhubateke ngekwengcondvo . 
Lolofaka ithenda utawuletsa emagama ato tonkhe tisebenti letibalulekile , letilawulako naletiphetse tisebenti letitawucashwa kulandzelela umsebenti kanye nebufakazi lobenelisako bekutsi lawo malunga etisebenti anelisa lokulungela lokudzingekako . 
Kulesikhatsi lesibuyeketwako , lokunyenti kwalomsebenti lolandzelako weyunithi kwagcila etindzaweni lapho kubulawa khona tilwane letingekho emtsetfweni letingaphansi kwesifundza : 
Emahhovisi eSifundza kanye neBudlelwane baLabatsintsekako achuba abuye ahlanganise tikhungo tabomnkantjubovu betemphi kanye nekuniketa kusekelwa kwekulawulwa kuvikela labatsintsekako kutikhungo tahulumende netangasese bafisa kufaka sandla ekwenteni ncono imphilo yabomnkantjubomvu betemphi . 
Ngenca yemphumela wesimiso sahulumende lesibuyeketiwe , Litiko Letemanti Nemahlatsi angeke lisaba khona . 
Umbiko wekuhlola tinsayeya wacedvwa kantsi nyalo kulindvwe tinkhulumo nematiko lamanyenti . 
Ulikholwa lelicinile lenkhululeko nebunye be-Afrika ! 
Kulengcikitsi yekungasebenti lokusetulu , kukhula ekukhiciteni kubalulekile ekwakheni imisebenti . 
Kufinyelela kulemphahla kungatfolakala kalula emgwaceni wekucala wekuhamba longena e-Rexford lowatiwa ngekutsi Ngumgwaco i-Wilson . 
Kugadza nekuhlola kuniketa kwensita yetekuphepha kutakhiwo tahulumende . 
Ngalokuvamile , tinkinga tekhwalithi yemanti tiphatselene hhayi-nje kuphela nekubakhona kwesicukatfwa , kepha neluchumano lolusemkhatsini weticukatfwa . 
Loku kutawusekela temidlalo etikolweni , imidlalo yendzabuko netinhlangano tetemidlalo , nekutfutfukisa kulingana , kulungisa netingucuko kutemidlalo . 
Bafundzi labaphindza libanga bafakwa kusikhungo kuphela ngetinhloso tekuhlolwa kantsi bavunyelwa kubhalisela tifundvo labangakaphumeleli kuto kuluhlolo lolwengcile . 
Uchubeka wancoma kutsi indlela lencono yebaholi bendzabuko kutsi babuyise " sitfunti " sabo kusebentisana nalabababusako kuya kumigomo lefanako . 
Inchubo lensha lehambisa silululwati seyisebenta ngalokuphelele kantsi kusetjentiswa kwalendzala sekuvaliwe . 
Sibonelo lesetayelekile sigulane lesibonakalisa kufiziyotheraphi kunyela nekubhinyilika , lokucazululeka ngekushesha lokungenakulahlekelwa kwekusebentisa sikhatsi lesidze . 
Sosikhwama waVelonkhe angamukela anemaphuzu lamahle kusuka kumtsetfosimiso wasosikhwama noma kusuka kunoma ngusiphi simo lesifakwe ngekwaloMtsetfo . 
Ngabe loku kuwatsintsa njani emalungiselelo ngetimali kuleli kutinhlelo letisemazingeni laphindziwe ? 
Kutawuphindza kwetfulwe lokwentekako kutindlela tekungenelela kukomiti seluhlolomabhuku . 
Vikela lomtfwalo etimeni letifana nelilanga , umoya , imvula , emakhata kanye netimo temoya ngalesikhatsi usendleleni uhambisa umtfwalo . 
Nakucatsaniswa , yomibili imikhakhancane wekukhicita newekwakha yemkhakha welizinga lesibili yadzilita imisebenti . 
Esigabeni sesibili , sitawucabanga indlela lencono yekusebenta kwema-entithi esive nema-ejensi , kususa imitfombolusito emisebentini yasehhovisi lengemuva iye etinsiteni letihamba embili , nekwenta inchubo yekufuna nekutsenga kunciphisa tindleko teyunithi nenkhohlakalo . 
Emazinga ekwandza eNshonalanga Kapa ayahambisana netibalo takuvelonkhe . 
Emalungelo eKuvota : Kulawulwa kweBhizinisi , ngemsebenti wemalungelo ekuvota emihlanganweni yalabatsintsekako . 
Onkhe ematiko ahulumende esifundza , ngaphandle kweMpumalanga Kapa neLimpopo , sekavele avumele tibonelelo tetindlu kubazuzi labaphila nekukhubateka bekuhamba . 
Lokunye kukhubateka , nanoma kunjalo , kungavikeleka ngalokuphelele ngendlela yekudla , kuhlolwa ngembi-kwekutalwa , kukhetfwa kwekukhishwa kwesisu , noma ngekuphangisa uhlolwe kanye nekwelashwa masinya . 
Lapho kukhonakala kona , lenhlanganisela yendzawo yekubutsela emangcoliso itawubekwa ngaphandle kwalendlu yekusebentela . 
Loye losesikhundleni sekuchaza , ngahle ngekuya ngesizatfu lesihle , ichibiyele nome ikhiphe nome ngumuphi umkhawulo lofakwe ngekuphocelela kusonkontileka ngulomtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo . 
Samba sekucina lesihambisana nebu-alkhali kusakhi lesibalulekile ekukaleni konakala kwemanti langasebentiseka futsi kufanele kutsi kuphindze kuhunyushwe ngekuhambisana netinkhomba tekumosheka . 
Tinhlelo tekwenta ncono lizinganhle titawusentjetiswa kubukana nalokutfolwe lomnyaka lophelile . 
Nome ngukuphi kungalandzeli umtsetfo kuyatfolakala kulesicelo nome kuletincwadzi letiphatselene nesicelo sesincephetelo salofake sicelo . 
Kuvumeleke nini kutsi sicelo semyalo wekuvikeleka siletfwe ngaphandle kwetikhatsi tekusebenta letetayelekile noma ngelilanga lelingesilo lilanga lenkantolo leletayelekile ? 
Kulindzela lokufanele kwemtsetfo ngukutsi kufanele kusungule sakhiwo ngekutimela lokufanele nekutimisela kwemuntfu kuyavunywa kubuye kuvikelwe . 
Kuchumana kutawenteka kuphela nebafakiticelo labahlungiwe . 
Kute kungetwe umtsamo wekuphakelwa kwagezi , kufanele kusetjentiswe letindlela letilandzelako : 
Bahleli bendzawo yekwakha kumele bacaphele kutsi sidzingo setikhungo tekuchumanisa tetitfutsi tesive sibekwa etulu ngekwetindzawo ngekuhlobana nemanethiwekhi lasetulu eluhlwini futsi kumele aye ngekuhlangabetana nemkhawulozinga lobekiwe walokufunwa kakhulu . 
Siyetsemba kutsi lesinyatselo sitawuletsa imiphumela . 
Ngaloko-ke , kumele , tiniketwe inhlonipho lelinganako , kungabukwa kutsi nguliphi libandla . 
Etindzaweni tasemadolobheni kwengamele tekukhicita . 
Sibopho lesikhulu tetigaba tekutilandza teMafa aVelonkhe kwetfula isethi lehlanganisiwe noma lebanti yetinombolo tekusebenta kwetimali letemukelekako . 
Bafakiticelo kufanele babe takhamiti taseNingizimu Afrika . 
Letinye timakethe titsandza sihenga saseNingizimu Afrika kantsi setibe timakethe letisebentako . 
Ematiko anemaviki lasitfupha kuya kulasiphohlongo kulungiselela emabhidi awo elwabiwomali . 
Kubuka loluhlu lwetigulane letilindzele tisentjetiswa te-orthotic nema-prosthetic . 
Inhloko yeSikhungo yasho kutsi emabhange akhombise kutsi tikhungo tekulungisa tinikwa litfuba lekuvula ema-akhawunti asebhange . 
Sitjalo seCayenne singulesikhulu kakhulu saletinhlobo letimbili kantsi nemacembe acolisekile , bese kutsi emacembe eQueen abe nemanyeva . 
Tincumo tetfu njengebakhi betinchubomgomo titawuba nemiphumela lebaluleke kakhulu . 
Tindzawo lapho ummango utfolakala khona tindzawo lapho bantfu bahlangana khona etindzaweni tekuhlaliswa . 
Lomhlahlandlela wavulwa lenyanga lephelile nguMphatsidolobha i-Johannesburg , Parks Tau , njengencenye yekulwa bugebengu kulelidolobhakati leliminyene . 
Phambilini lusentse lwemfula beluniketa umtfombo wekungenisa ngetikhatsi tekomisa . 
Yati kutsi : Lolwatiso aludzingi kubikwa lapha uma ngabe lubikwe njengemanotsi kule akhawunti . 
Letinye tato betihlose kusungula silinganiso lekutawuhlolwa ngaso luhlolo lwesikhatsi lesitako . 
Uceliwe futsi kutsi uvete umbono ngemaphuzu nome nguwaphi lamasha lengahle awakabukwa kulomhlangano kepha lobona kutsi angaba lusito kuloluhlelo lweSEA njengobe lwendlaleka . 
Loku kwamukelekile ingci nje luchumano emkhatsini wembangela sibonelo kungcoliseka kanye nemiphumela yako ihlala icacile . 
Abukho bufakazi lobuphatsekako kusekela kwekutsi kunebufakazi lobaniketwa ngulomunye walabaphendvulile . 
Kwakha inkontileka kanye nekuhlola kutsembeka kumele kugcwaliswe ngemacembu etemtsetfo ngekuvunywa ngemalungu elikomiti eTikweneti neNgoti . 
Luhlola lekwati kahle umsebenti kanye nekubukisisa longakhonjwa kutawentiwa njengencenye yeluhlelo lwekukhetsa . 
I-BEE ihlose kulungisa kungalingani kwesikhatsi lesendlulile ngekufuna kwendlulisela kakhulu nangalokulinganako buniyo , kuphatsa nekulawula ngalokulinganako imitfombo yaseNingizimu Afrika yetimali netemnotfo kulinyenti letakhamuti . 
Insita leyodvwa lemcoka kakhulu yeNingizimu Afrika bantfu bayo : kucamba , sibindzi kanye nekutimisela kwenta umsebenti , bantfu beNingizimu Afrika beme kahle kutsi balungise tinsayeya letibhekene nalelive . 
Litiko lemukele inchubomgomo yelulawulo lwemphahla , injongo yalo kulawula ngemphumelelo timphahla tayo letinganyakati ngendlela legcugcutela tinhloso tahulumende . 
I-PMS kanye neluhlelo kutawuhlelwa emva kwekwamukelwa kweluhlelobume ngekwetikhundla kanye nekucashwa kwebasebenti labacedzile . 
Siciniseko sanyalo sekutsi ubhalisile ngeKhanseli Yemakhemisi eNingizimu Afrika . 
Njengoba kulesifundza mancane emakhaya lafinyelela timoto , tigitjelwa temmango ngukona kwekuhamba ngemoto lokukhulu kulesifundza . 
Hlanganisa tindzawo letibalulekile temsebenti netinhlelo telitiko letisembili letifanele njenge : kulungiswa kwekwabiwa kwemanti , emanti ekukhula kanye nekutfutfuka . 
Kusungulwa kwetinchubo tekukhokhela kanye netekuniketa ligunya lekuchuba imali yekwengca-umnyele lefanele . 
Imphendvulo : Sikholwa kutsi kuhloba kusedvute nebuNkulunkulu , loku nje kukubonakalisa kutibophelela kwetfu kulizinganhle lekuphakela tinsita kumimango yetfu . 
Tincenye letisikhombisa Temazinga Lasembili kuVelonkhe tiniketa emazinga ebuncane bekugcina emtsetfo loshayiwe lamiselwe luhlelo lwetemphilo kwentela kwetfula tinsita tetemphilo tesimo sebuhle letigcina ngemiphumela lefiswako yetemphilo . 
Kwehluleka kuhambisana nato kutawuholela ungafaneleki . 
Lomphumela ubukeka umangalisa , ngobe lesibalo sekuhlukanisa sesibili sikhombise kutsi kukhula kwemisebenti eNinigizimu Afrika kukhulu kunaloko kwephaneli . 
Kute umsebenti losocaliwe kuleli-oda futsi ngekubuka kweSifundza , kuncane , noma akunatfuba lekucalwa kwemsebenti ngesikhatsi lesikahle ; 
Imphahla lebekiwe iwashwa ihlobe , yomiswe elangeni ibuye ikanywe . 
Kutalela emacandza etindzaweni letine-metal lesetulu kukhonjisiwe kutsi bekwenteka kuncishisiwe emantini lafakwe i-chlorine nakutimo lapho kube khona nekutalela emacandza , kube nekuncipha kwekutalela lokuvamile nekwelinani lemacandza . 
Lesakhiwo sineliphayiphi lekusabalalisa neliphayiphi lekugcogca . 
Kuvimbela lokugcwala , labahamba ngetinyawo kumele bahambe emgwaceni , lokugcina ngekwandzisa bungoti nekulengela engotini . 
Loku kukhombisa kutfutfuka lokutsite ekubhalisweni kanye nasekutalweni kwanyalo . 
Cinisekisa kulungiswa kwekuhlolwa kwetindzawo kwentiwe ngesikhatsi lesibekiwe nangesikali lesifanele . 
Imali lengenako Yesikhwama Semshwalensi wekulahlekelwa ngumsebenti ivunywa uma ikhona kulinganiswa futsi kungahle kwenteke kutsi tinzuzo temnotfo titawungena Kulesikhwama . 
Lapho kusisa kwentiwe kwahambisana , lesamba lesikhona siyalungiswa ngulokonakele kubalwa njengalokumehluko emkhatsini walesamba lesikhona nalesicuketfwe selikusasa lelilindzelwe lekungenwa kwemali kulelithulusi . 
Sidzingo sekulungisa tinhlelo nemathulusi siyacaca njengaloku kwanyalo kunekutentekela lokunganeli kwelwatiso lolufanele , kubonwa nekwehlukaniswa kanye netinhlelo tekulandzelela lababanjiwe bavalelwa kwenta kutsi kube lukhuni kuhlola , kuhlatiya kanye nekuhlela lulawulo lolufanele lwalababanjiwe bavalelwa . 
Tinchubo temasiko letehlukene letidzingekako kutitjalo letehlukene tingadlala indzima ekunciphiseni linani lalokuphilako lokuyingoti . 
Lihlatsi lembuso linelicala lekwephula umtsetfo lesigaba sesitsatfu . 
Umtsetfo Lovikela Batsengi usebentisa lokulandzelako : 
Lenkhomfa ingulesinye sikhumbuto lesinemandla kuhulumende wesifundza nebalingani bakhe betenhlalo sekutsi tekuvakasha tingasebenta njengalokunye kwetindlela tetfu tekukhombisa emandla esifundza setfu kutetimali . 
Tiphatsimandla kufanele tivumele ngendlela yekubuka timo kanye netindzawo takulelive . 
Ngaphandle kwekuvuma kwalababandzakanyekako , kucalisa kungabambeteleka . 
Kufundza lulwimi yinchubo lephindzaphindvwako ledzinga kwentiwa kakhulu kanye nekuphindzaphindza kute ukhone kulufundza . 
Sibalo salabamela temphilo netekuphepha endzaweni yekusebenta nome ligumbi kutawuba : 
Lesikhungo sesihehe bantfu labanyenti kulomkhakha nangetulu . 
Kuyafiswa kutsi Leligumbi Lekuphenya Ngebungcwethi libe ligumbi lelitimele lodvwa . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni , loku kubangelwa kutsi kubhaliswa sekuhambe sikhatsi kuvamise kuhlolwa kakhulu ehhovisi lelikhulu leLitiko leTindzaba taseMakhaya ePitoli , eGauteng . 
Loku kube yinchubo letsetse sikhatsi lesidze futsi lehlangabetene netikhinyabeto letinyenti . 
Ngingumuntfu lomdzala longumcwaningi wetemtsetfo locashwe kuMklamo weteKucwaninga ngeteBulili weSikhungo seTifundvo tetemtsetfo Letisebentako , eNyuvesi yaseWitwatersrand , eJozi . 
Emakhophi lafeksiwe noma e-elekthronikhi angeke emukelwe . 
Luhlelo Lwekwakha kabusha kanye Nentfutfuko lusisekelo lesakha kuso lelive . 
Nanome kunjalo , kwakhiwa kwetindlu kute kubukanwe nekwandza kwelinanibantfu lasemadolobheni kutawuba insayeya lenkhulu kakhulu . 
Lokwehla kuphindze kubangwe ngulokumiswa kwemali lekhokhwako yemtapomabhuku we-elekthroniki . 
Akusiyo imfihlo kutsi umbuso lokhona njenganyalo we-US , nome lokungenani siyingi lesinemandla ekugucula indlela yekucabanga , siyawunaka lombono wekungena ngenkhani kulesinye futsi sigodzi , njengobe bahlose kunjiniyela kabusha futsi babumbe kabusha sonkhe sigodzi seMpumalanga Lesemkhatsini . 
Kuyacaca kutsi ngaloku tingucuko tenchubomgomo , inchubo yemfundvo ichutjwa ekukhutsateni lusha lwetfu ekutfolweni kwemakhono kanye nekubuka ematfuba kumnotfo wamhlabawonkhe . 
Ecinisweni , umcashi akafaneli nekutsi atsatse emholweni wesisebenti imali lesatsenga ngayo tjwala kumcashi . 
Uma kwenteka lapho sihlalo kanye nelisekela bobabili bangekho emhlanganweni , lamalunga lakhona angakhetsa munye wemalunga awo kutsi engamele emhlanganweni lonjalo . 
Emathegi akasenayo imbeji yaseGrey kodvwa sekaneSichova seLitiko Letemphilo . 
Tinkinga letikhetsekile tasemaphandleni kufanele tilungiswe . 
IRed Cross War Memorial Children's Hospital idlala indzima lemcoka ekulawulweni kwalendzawo ngekuya iyovakasha ihlole nangekuhlala ibamba imihlangano . 
Kute kucinisekise imiphumela yelemodeli , kufanele kutsi kusetjentiswe idatha leyehlukile . 
Ngasinye sibhedlela silungise Luhlelo Lwekusebenta Lwemnyaka lolukhombise tinhloso letikhetsekile tesibhedlela letisemgceni wetinhloso tetindlelasu telitiko . 
IStandard Bank itawuyela kuphela ematfuba emakethe . 
Nanome kunjalo , kucaphela kuhambisana nalemitsetfo nemitsetfosimiso bekusolo kungakeneli . 
Tigaba letisisekelo Teluhlelo Lokuletfwa Kwetinsita tifaka lokulandzelako : 
Ngabe loluhlaka mbamba lwemtsetfosisekelo lusesengilo , noma kufanele lulungiswe kuhambisana naletimo letigucukako ? 
Buphuya bufanele kutsi bube sitsa setfu sekucala . 
Linanibukhulu lelingaphatseki livela ngenca yemisebenti njengelucwaningo nentfutfuko , kubhrenda kudizayina nekulawula emanethiwekhi ekusabalalisa . 
Kuchunyaniswa kwetinsita teKuphatsa Timali eHhovisi leNdvuna yeSifundza , lekuLisu leLwabiwotimali , Kuphatfwa kweLusebentisomali kanye neTinsita teKutsenga Imikhicito neTinsita . 
Singembi kwemcombelelo kanye nesigaba sekusungula lesinabile kumjikeleto wemklamo . 
Ngenca yalokubukeka kweludzaka kusimondzawo lesihlukile , lokuncuma ngentfo lehlale yenteka kucangene kakhulu . 
Letibambeleli letingasekhoneni lelingasenyakantfo lengasemphumalanga kwamosheka ngesikhatsi labanye labalima bavimbeleka babuye futsi bafihlitwa ngiko . 
Kukhula ngemandla ekusebentiseni timali tesive kuleminyaka lelishumi leyengcile kwenta hulumende wakhona kwenabisa kundlulisela kwemiphakatsi , kukhulisa kufinyelela kutemfundvo netetemphilo , nekuphakela tindlu kanye netinsita letisisekelo letifana nemanti kanye nekutfutfwa kwelindle . 
Lokuvamile , kuvamise kucalwa ngekuthebula ephalamende umtsetfosivivinyo wekwabiwa kwemali ngemuva kwenyanga sekuphele umnyaka wetimali . 
Kungenelela kwemphakatsi ekulawulweni kwetinsita temanti ngulenye yetinchubomgomo nchanti tekulawula kuhanjiswa kwemanti . 
Kusita sifundza kutsi sakhe futsi sisebentise tindlela letifanele tekuphuma kulabahlomulako . 
Ikomiti yangekhatsi kwematiko yalabatsintseke etingotini temgwaco , lesekelwa licembu lwabochwephesha nabochwephesha bemave emhlaba , icedzile kwenta luhlaka lwenchubomgomo , luhlatiyo lolucatsanisako , luhlatiyo lwebungoti kanye neluhlelo lwekusebenta lolutawutfola luhlelo lolungenaliphutsa lwekuncephetelisa labatsintsekako etingotini temgwaco . 
Loku kutawusita lomkhandlu lomusha ekwakheni emasu lacinile ekucinisekiseni tindlela letincono tekulungisa tinkhinga nekuniketwa kancono kwetinsita . 
Kukhetfwe Likomidi Lekuhlola emabhuku futsi lihlangana njengoba kubekiwe . 
Licembu lisebenta Kahle kakhulu : Kubona , kusukumisa ngemandla , kanye nekutfutfukisa labantfu labadzingekako kulelicembu lalomklamo . 
Kuhlelwa kwelidamu kwentiwa Lihhovisi Lekuphepha Kwelidamu Lelitiko . 
Bawisa sivalo savuleka , basishova kwatsi iphiyano yawela embhedzeni waLevi lekungiwo bekabhace kuwo . 
Imiphumela lekhicitwa ngekusebentisa luhlelo lwekukhicita lolukhetsiwe kumele ibe ngulefanele futsi lehambelanako naloko lomkhakha lotsintsekako lofuna kukuphumelelisa . 
Khombisa kuhlobana emkhatsini kwetinkhinga temphakatsi welukholo lolutsite kanye nemiphakatsi lemikhulu . 
Lendlela yekwengcisela imalingena legcogcwe bemphahla lengenako isebenta ngendlela lekahle futsi inetintfo tekulawula letinemphumela longiwo . 
Lokulekelela kwekutfutfukisa budlelwane babomakhelwane kutawutfola tinsita letengetiwe esikhatsini lesimnyaka mitsatfu kumiklamo lecondzene nekuvuselelwa kwemalokishi ngekutfutfukisa sakhiwonchanti semphakatsi kanye nemnotfo . 
Luphiko Lwemaphoyisa luchubeke nekuvuselela tindlela tawo tekuphatsa , nekuhlela indlelakwenta , kusebenta samshini nemakhono , kanyekanye nekubuketa indlelasu yemisebenti nabocalangaye . 
Onkhe emehlo bekabekwe kuhulumende waseNshonalanga Kapa NP nguHulumende wavelonkhe loholwa yiANC . 
Ticelo angeke ticatjangelwe uma sitifiketi sekungakweleti umtselo singakahanjiswa nesicelo . 
Hulumende wemukele luhlakamsebenti lwenchubomgomo yetemnotfo lomkhulu lokuhloswe ngalo kwenta ncono kucudzelana , kwehlisa emandla ekwehla kwemali kanye nekudala simo selutjalomali lesivumako kakhulu . 
Kusebentela sive eSA kusimo semlandvo wayo . 
Letinzuzo taloluhlobo lwekusebenta tingahle tendlulwe ngulokutsi kungahle kube nekungcubutana kwetinchubomgomo , njengoba kuvetiwe ngaphambilini . 
Kukhula kwesisindvo kufanele kutsi kuhambisane nekubakhona kwetindzawo letisebenta kahle temmango netekukhibika kanye netitaladi kumelana netindzawo etitandini letincane . 
Nanoma kunjalo , kuyachubeka nekuba yinsayeya kulelitiko kukhuphula lizinga lekugcogcwa kwemali . 
Sibuye sinetinkinga nebantfu labanyenti labafuna kucinisekisa tincwajana tabo . 
Litiko leTemidlalo neKukhibika lichube lucwaningomabhuku lwetikhungo temidlalo kuMasipala , imiphumela yelucwaningomabhuku lwetikhungo temidlalo kufanele luhlolwe lubuye lusetjentiselwe kuhlela kwesikhatsi lesitako kanye netinhloso teliphakelotimali . 
Emakhansela lanelwati ababusi labancono futsi babusi labakahle bayatetsemba ekubukaneni nanoma naluphi ludzaba lolungahle luvele emkhatsini wemiphakatsi . 
Kungeta , imizamo lesimeme yentiwa kucinisekisa kutsi tinchubo tepharoli tiyasebenta kanye nangendlela , nekutsi tindlela tekulawula tiboshwa letigciniwe ejele iyatfutfukiswa . 
Letimo letingakalindzelwa tiholela ekukhuleni kwentsengo yaletintfo nayicatsaniswa neyaletinye ; kodvwa kuletinye timo , tingaholela ekutseni kwenyuke kwehla kwemandla emali . 
Loku kususelwa ekuhlatiyeni lokunembono lotsi , uma kunetinsita letinikelwa ekutfutfukiseni kwetfulwa kwetinsita , imiphumela kufanele ibe ncono . 
Kuhlanganisa timphawu teluhlelo lwenchubo yenchubomgomo eluhlatiyweni kufanele kwente ncono kwutsembeka kweluhlatiyo lwebungoti . 
Kunakekela lokunyenti kutawuholwa ngusolwati lojikeletako . 
Tingenelelo tekucecesha nekutfutfukisa nato tigcile ekutfutfukisweni kwemsebenti wangamunye nemakhono langabakhona kute kutsi bahlangabetane tidzingo tabo tekukhula kanye netidzingo tesikhatsi lesitako teluphiko lwetisebenti taleKoporasi . 
Lenkinga ichubiseleka embili tisebenti letingasebenti kahle , kweswelakala kwemakhono etebucwepheshe kanye nekumoshwa kwemanti ngenca yekuchunywa lokungekho emtsetfweni . 
Luhlelo lwemvundzela lolusimeme lutawufaka sandla ekukhuleni lokunemandla , lokunemphilo kantsi kubuye kuletse imiphumela lemihle kakhulu . 
Bosodolobha , emaKhansela kanye neTinhloko teMatiko bonkhe babadlali-ndzima labamcoka . 
Kuhamba kanye nekusakateka kwetichibi letidayiwe bese tiyalandzelelwa ngekusebentisa sitfwebuli setitfombe sasemoyeni nome ngekulandzelela umjikeleto wesichibi ngekusebentisa sikebhe seluklayo lesifakwe i-GPS . 
Kufanele kuvunywe kutsi , ngenca yekwesekela ngetimali lokukhawuliwe , lamanye emagunya ekusebentisa lomtsetfosivivinywa awatange asetjentiswe . 
Kuciniseka ngalokusebentisanako emkhatsini waletinsika letintsatfu kutawuletsa imiphumela yekusebentisana . 
Letindzawo leti tite sakhiwonchanti semanti empompi futsi lomsebenti lona wacinisekisa kutsi imimango itfola emanti lahlobile . 
Kucinisekisa tekutfutsa letikahle nemisebenti yekusebentela . 
LeSikhwama asisebentisi imikhicito lizingagugu layo lelisuselwa kulenye imphahla kucabangela nome ngetinhloso tekusebentisa sikweleti . 
Uma sekucedvwe letinchubo letingenhla , bahleli bemklamo bente luhlolo lolukahle nesiphakamiso semklamo sesilungele kucatjangelwa kusekelwa ngemali . 
Loku kufakwe phakatsi esivumelwaneni neMengameli ; Kusetjentiswa ezingeni lesifundza ngalokuhleleka lokulandzelako : 
Nanome kunjalo , ngekwetinchubo tangekhatsi , litiko lichubeka nekwembula linani lelikhulu letibonelo lapho bekunekubambelela lokuyincenye kutekutsenga naleminye imitsetfo . 
Kusilela kugcina tinsitakwenta letikhona temidlalo netekukhibika 
Kusala imfuno lecinile etindleleni letibalulekile nakuphitsitela . 
Kuswelakala kwekukhula kwetisebenti letinemakhono kuphindze kunciphise kucudzelana kwavelonkhe kanye nematfuba langaheha lutjalomali lolungakhutsata kwehlukahlukana kutemnotfo kanye nekutfutfuka kutebuchwepheshe . 
Inchubomgomo Yekufaka Tenteko Letiphutfumako yacedvwa yase isentjetiswa ngulesigaba salelitiko kuze lisite ngekuphatfwa Kwekuphakelwa Kwetigulane Lokuphutfumako neKuphatfwa ekhatsi edolobheni . 
Inchubo yeLulawulo lweBungoti ifaka ekhatsi kubonwa kwebungoti lobumcoka Sikhwama lesibukene nabo kanye nekufezekiswa kwelulawulo lwekuvimbela lobungoti . 
Uma kungasinjalo , kutawuphakamisa imibuto letsite ngekwetsembeka kwalemibiko lehloliwe leshoko kutsi imali inganani . 
Kukhulumisana lokwenteka njalo kanye nekumbandzakanya imiphakatsi , umkhakha wangasese , imitimba yemmango , tinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende kanye netinhlangano temphakatsi kanjalo nebetindzaba kuchubeke ngaphandle kwekugucuka kulomnyaka lobuyeketwako . 
Kuphatsa tinsita letinyenti nekutfutfukisa budlelwane kungacalwa kuye ngesimo lesicondzene ngco nesimondzawo . 
Ngaleso sizatfu-ke , umuntfu logunyatwe ngalokufanele ngulokhipha ithenda kufanele kutsi agcwalise futsi asayine lesifungo emva kwaloko ngekwemininingwane . 
Kukhula kwemali letfolakala emtselweni kuzuzwe ngekukhula kwemisebenti yetemnotfo lekhokhiswa umtselo . 
Lendlelakwenta ikhombisa timo lowo muntfu langavalelwa ngaphasi kwato kuye ngekuncuma kwenkantolo yemtsetfo lowo muntfu loshiwo ngaphasi kwemandlaluphatfo aleyo nkantolo . 
Tinkhombandlela tekwelapha titadzingeka kute kucwaningwe sifo ngalokufanele . 
Nanome kunjalo , kutsatfwe ngekutsi lemboni iyaphumelela ekwakheni kabusha imikhicito yabo , kwehla kwekugcina kutamba kanye nekuphela kwemisebenti kutawuncipha kakhulu nangabe akupheli nya . 
Luhlelo Lwekusebentisa lubeka badlali bendzima lebalulekile kutsi kufanele bambandzakanyeke ekusetjentisweni kwemklamo noma sento ngasinye , kanye netikhatsi letibekiwe letilindzelwe tekusetjentiswa kwemklamo noma sento ngasinye . 
Tincesitelo takhokhelwa kubobabili labatisulu teludlame lwembuso ( takhamuti taseJalimane letahlupheka ngekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu lokwenteka etandleni tembuso weNazi ) kanye nakubemave emincele letsetfwe ; loku kwekugcina kutsatsa indzawo yeluhlobo lwesincesitelo sabo bonkhe nesemuntfu ngamunye . 
Kute kuchutjwe kubusa lokunemphumelelo kwemitimba yesive , kufanelekile kutsi kucinisekiswe kutsi wonkhewonkhe uniketwe emandla futsi ufundzisekile kutsi evisise emalungelo akhe Ngekwemtsetfo . 
Sikhwama Semlondvoloti sihlala Egaleni Lelihhovisi laMasta Lomkhulu , futsi tonkhe tindleko tekusebenta tisekelwa ngulelitiko . 
Temafa aVelonkhe titsi kubalulekile kutsi lenchubo lendvulela ludzaba lweMigomo ye-PPP leseZingeni kuyaboniswana ngayo ibuye futsi ifake ekhatsi bonkhe labatsintsekako . 
Tonkhe tinchubo tekuhlela ngemasu letibukene nalemisebenti kufanele tilinganiswe futsi tihlanganiswe ngalokuphelele kucinisekisa kukhula kanye nentfutfuko lesimeme . 
Kuphindze kufaka kusisa lokunikelwe ekusetjentisweni emnyakeni ngemnyaka . 
Kutawamukelwa emanani lasimeme kuphela . 
Ngekuvuma kwemmangali lokubhaliwe , lomunye umuntfu lonenshisekelo lengasiyinhle ekuphileni kwemmangali angaletsa lesicelo egameni lemmangali . 
Imakethe ilindzeleke kutsi yehle ngalokunakekako ngenca yekuphakelwa ngumhlaba ngebunyenti tinhlavu tawoyela . 
Lesaladi yetitselo kanye ne-ayisikhilimu kwengca lucetu lwethathi ngemafutsa sekawonkhe , emafutsa lamantiswe kakhulu kanye nemakhilojoli , ikakhulu uma kukuphakelwa kwalenhlobo lenotsile futsi lenakhilimu . 
Noma ngabe ngikuphi lokuphambene naloku lokucuketfwe kuloMtsetfo , Indvuna ingenta timiso letinjena ngendlela lebona ngayo kutsi kubalulekile mayelana nekusabalaliswa , kusebentjentiswa noma kukhonjiswa kwanoma ngumuphi umsebenti . 
Kubhalisela bulunga bencwadzitindzaba , uyacelwa kutsi uhambise sicelo ku : 
Lokungenani sipiliyoni semnyaka munye kutekulawulwa kwekhwalithi yemoya nekugucuka kwesimo selitulu noma kulawulwa kwetemvelo . 
Letinye tetinchubekelembili lesetentiwe tifaka ekhatsi inchubo yekusungula Inkampani yeMikhumbi yaVelonkhe , lubanjiswano neSouth Korea . 
Loku kwentelwa kwakha nekufezekisa tinchubomgomo , tinhlelo , kanye netindlela tekwenta letitawukhutsata kusetjentiswa kwemitfombolusito yemvelo ngalokusimeme . 
Imali lekhishwa nguhulumende etinsiteni tamasipala letisisekelo netetindlu iyincenye lenkhulu yemali yekutfutfukiswa kwemmango . 
Kutsengwa kwetivikelimtimba Tetinsita Tekuchutjwa Kwemitsetfo Nekuhamba kwetimoto kufanele kucalwe ngako . 
Lokungeteke kulenkhinga ngulokusilela kwetimoto letingito letingasentjetiswa maphoyisa lokumele batfutse labamangalelwa kuya nekubuya emakhotho . 
Emathenda latfolwe emva kwesikhatsi kanye nelusuku lekuvalwa kwethenda ngekwemtsetfo ngete abukwa . 
Ekwenteni lesibopho , sivisisile futsi , kutsi lokuphekelwa kwemfundvo lezinganhle kubobonkhe bantfwana betfu kuyintfo lesitsintsa sonkhe , njengebatali , njengalabatsintsekako kulemboni nakuyo yonkhe imikhakha , nanjengebahlali . 
Kucashisa ngetimali akukavunyelwa ngekwemigomo yeMtsetfo Wekulawula Timali Temphakatsi . 
Lesimomphilo setetimali tesive tente hulumende waphendvula ngekugcina inchitfomali kutinsita tesive nangekugcugcutela kukhula kwemnotfo . 
Nanoma kunjalo , ngenca yetibopho tenchubomgomo letigucukako ngekhatsi kuleLitiko , kwadzingeka kutsi lomklamo udizaynwe kabusha . 
Nakucatsaniswa nebalingani bayo bemave emhlaba , futsi nekunganaki sihhamulo semtselo kubantfu nakutinkampani , iNingizimu Afrika yamelana kahle neKwehla kweMnotfo lokukhulu , yasimamisa sikhebesi selwabiwomali isitwa kugcogcwa kwemtselo lokungaphelimandla . 
Tonkhe tintfo tekudrila letentiwa ngalokutako titawentiwa kumtfombolusito wekugcina . 
Kutawuba kuphela kukhokhela lokuvela etikweletini lokuyi VAT lokukhokhelwe kaSARS . 
I-NPC inemsebenti wekuhlelela lelive emasu kwentela kucinisekisa lisu linye lavelonkhe lelitawulandzelwa ngiwo wonkhe emazinga ahulumende . 
Umhlangano lomfisha ngelucingo nibanyenti uma kudzingeka . 
Ngicabanga kutsi kucacile ngesahlulelo sakhe kutsi walile kwenta umyalo lokhiphako ngoba utibone angeke akhone kwenta njalo njengendzaba yemtsetfo . 
Loku kudzinga sifiso , kutibophelela nemitfombolusito yekusebentisa tindlela letitawenta imininingwane itfolakale . 
Kubekwa Kwemisebenti Yekuchaza ngekhatsi kusakheko semkhambatsi . 
Kulunganisa lokuncono emkhatsini kwelitiko letfu kanye neLitiko leTinsita teNhlalo kanye nekwehlisa buphuya kuyalandzelelwa kwentela kulungisa insayeya yekutfutfukisa Lisu Lemali yekucala umsebenti weteNhlalo . 
Yimphumelelo yeNingizimu Afrika kutenhlalo nakutemnotfo kuphela lengakhona kukhicita umnotfo nekusimama lokudzingekako kulungisa tintfo letingakalungi tesikhatsi lesengcile ngendlela yanomphela , lenika wonkhewonkhe litfuba lemphilo lekhululekile nalenesitfunti . 
Sokontileka uhlangabetene netinsayeya letinyenti futsi abange asakhona kugcila eluhlelweni lwekwakha lebeluhleliwe . 
Simo semakethe yetisebenti eNingizimu Afrika sitawukalwa ngetimakethe temave latfutfukile . 
Linyenti lalendzawo lingahlungwa litsiwe yindzawo yasemaphandleni lenebantfu labangasibanengi lokwenta kuletfwa kwetinsita letimcoka kube lukhuni kakhulu futsi kubite emalini . 
Akwatiwa kutsi bangaki labalahlekele kuleto tindzawo nekutsi basebenta ngalokungekho emtsetfweni . 
Kuchaphata emandla elubalobalo lolwentiwa ngulephaneli ngekufanana kwesikhatsi lesidze , ibe futsi ivuma kwehlukahlukana kwesikhashana . 
I-Shayina , ngako-ke , isibonelo lesicacile sekubaluleka kwekutfutfukiswa kwesakhiwonchanti . 
Ngetulu kwalokuntjintja emazinga etinchubomgomo tawo , lamanye emabhange esive abonakala shengatsi ente sincumo sekunweba imikhawulo yawo yesikhatsi ngendlela lebhacile nobe lesobala . 
Umnikati wesikolo-sasefama umukwa emandla kanye nemalungelo efama lakhe . 
Tindlela titawusetjentiswa kuchubeka kutfutfukisa kusebenta kuminyaka lelandzelako . 
Umphumela wekusalela emuva kwesilinganiso sekutsengiselana timali takulamanye emave kutindleko temathulusi , nemishini lekhetsekile , kanye nesilinganisojikelele sekwenyuka nekwehla kwemnotfo ; 
Ngiphocakele kakhulu ngaloku . 
Kwekugcina , tintfo letinyenti letinemtselela tiletsa litfuba lelihle lekuhlanganisa nekukhula ngekushesha kwalelivekati . 
Tindzawo letibiyelwe tivamise kudzingeka lapho indzawo yetimboni nalehlala bantfu tibekwe tamelana . 
Eking Williams Town totimbili tindleko tasekhaya netelibhizinisi tiya ngelinani lemithoyi lekulemphahla . 
Kumele ihlolisise tonkhe tintfo tangaphandle lengakhona kutilawula futsi lengahle titsintse kabi nome kahle kusebenta kwayo . 
Tinzuzo tekuhlelela emasu tilungisa tindzawo letimcoka lenhlangano lekumele igcile kuto ekwesekeleni tintfo letibalulekile kunchubomgomo yaHulumende , kanye nemasu ekutiphumelelisa . 
Uma umuntfu aboshelwe licala lekwephula umtsetfo ngalendlela , angeke kungabukwa kutsatselwa sinyatselo sekucondziswa tigwegwe kuloyo muntfu . 
Ireyithi seyiyonkhe yekushiya emsebentini a-isasekhatsi kutindlelakwenta temave emhlaba . 
Emacembu etekwelapha nesimo lesiphutfumako aphakamela etulu enta umsebenti wawo . 
Umtsetfo losahlongotwa wekucala wendlela lensha yekusebenta wabitwa nge"Kuma kweTintfo leTiseta " , kantsi watsatsa umbono wetfu lomusha wekuniketa tindlu . 
Tikweleti letingeke tikhokhwe tiyesulwa ngalomnyaka letitfolakale ngawo . 
Loluhlaka lweNchubomgomo ye-IP ngaloko ke lubukana nekuvikelwa kwelwati lwendzabuko kusetjentiswa indlela leyamukelekako yemphahla yengcondvo . 
LeRejista Yekuvikelwa kwebantfwana seyisebenta kuto tonkhe letigodzi letisitfupha . 
Lokunye kungenelela kusebentisa lithulusi lekuhlatiya idatha kubuhlakani betemabhizinisi kute kusite ekusekeleni indlelasu , kucala kutentela emakhono latawuphumelela futsi ente ncono kusebenta nakutindlela tekutsenga nemitamo eSifundzeni . 
Tibonelelo letimbalwa letinsha tesifundza tangeniswa ngalesikhatsi sekubika . 
Ulandzelela yonkhe imali lebolekwa kumikhakha yahulumende . 
Loku kucinisekisa lobudlelwano walamave emmango wamhlabawonkhe . 
Kuniketa tinsita emhlabeni wangasese kuyinsayeya kepha Lomasipala Wesigodzi ungulophetse Emandla Ekusita Ngemanti . 
Lelitiko Lavelonkhe Letekulima lifuna kutsi Luhlelo Lwelwatiso Leligumbilucwaningo futsi neLuhlelo Lwekulawula Bunjalo lucaliswe . 
Lesehluko lesilandzelako siyenaba futsi sichaza kabanti ngaleliphuzu . 
Emadolobha aseNyakatho Melika avama kuba netiminyeminye teluntfu letiphasi kakhulu . 
Basebenti labangenatimvume bayakuphikisa lokushiwo bacashi ngalokucabana lokuncane . 
Tinhlanganisela leticakile tingaba nemitselela yesimondzawo lehlukile kakhulu kunelinani letimfucuta takunye . 
Lelinani lentsengo yemafutsa langakahlutwa , njengobe kukhonjisiwe kuloluphawu ngaphasi , lingatsatfwa njengelinani lentsengo lefanako yemafutsa langakahlutwa langeniswako e-Reef ( ngemanani eliRandi ) kubonwa kutsi tindleko tekutfutsa , kukhululwa nemshwalensi titawubukwa . 
Lokubaluleke kakhulu Kuluhlelo lwetemidlalo Nekutijabulisa ngulemisebenti yeLitiko yekusekela nekulandzelela lokwakhiwa kwematfuba emsebenti nekusimamisa timphilo tebasubatsi . 
Tikhungo temfundvo lephakeme tangasese kushiwo noma ngusiphi sikhungo semfundvo lephakeme lesisungulwe , lekucatjangwa kutsi sibhalisile noma sibhalise njengesikhungo semfundvo lephakeme sangasese Emtsetfweni Wemfundvo Lephakeme . 
Ngakulolu lolunye luhlangotsi , imiphumela yetekukhicitwa kwetekulima ikokubili imikhicito yamasinyane lefakwa linani lelengetiwe nemikhicito yekugcina letsengiswa kuluchungechunge lwemahholiseyi netitolo letinkhulu . 
Eminyakeni lembalwa lelandzelako , iminotfo yetimakethe letivelako letisebenta kahle itawukhuphula imitamo yawo yekungeta kukhicita nekusebenta kahle , neNingizimu Afrika kufanele yente lokunjalo noma ibe sengotini yekushiyeka ngemuva . 
Batfwebulitfombe labanyenti baseNingizimu Afrika banconyiwe ngemisebenti yabo , levela etincwadzini letinhle tekutifundzela-nje , kumadokhomenthari , kumibukiso yakuleli neyangasheya kwetilwandle , kumaphephabhuku nakumaphephandzaba . 
Tinhlangano Tebasebentisi Bemanti tisungulwa njengencenye yenchubo yengucuko yesikhungo lehlose kulungisa lokungalingani kwemlandvo . 
Lelikhansela lelisha noma lesikhashane kufanele licashe kabusha umchumanisi weliwadi . 
Tilungiso mayelana nentsengo akungentiwa ngekusebentisa lolokumanti kwekulungisa njenge Tipp-Ex nome umkhicito lofana nawo . 
Kwesibili , inchubomgomo igcile ekusunguleni luhlakamsebenti lwekulawula netindlela tekusabalalisa ema-ICT eNingizimu Afrika ngekusungula Umtimba weKulawula teKuchumana taseNingizimu Afrika . 
Bamba ubuye usombulule mibuto yetikhungo ngemarisidi kanye netimali letidiphozithiwe . 
Litiko alizange likhone kutfwala bonkhe bafundzi labadzinga kutfwalwa . 
Tindzawo letine lapho kungenteka unikete usebente ngekutinikela , kusekela inkhokhelo yebasebentisi futsi iphatselwe ekudzenyana nahulumende njengema-ejensi etekutsengiselana , lasakhonjiwe . 
Sikhwama sichibele imodeli yebhizinisi kutsi kube nelihhovisi lelinika tinsita nge-inthanethi lokungayiwa kulo kutsi kupheliswe indlela yekutsi kunikwe bacashi kutsi bavumele tisebenti tanome ngabe ngumuphi umcashi kutsi tibhalise neSikhwama kute tisebentise loluhlelo . 
Kwanyalo kunekweswelakala kwalamakhono lawa kuloluhlelo . 
Tabuye tabuyiselwa esimeni , kantsi laba lebeBacwayisa Ngalokutsenga bacashwa kabusha . 
Kucinisekisa kutsi tisebenti tetekuvikela tiyaceceshwa ngetemtsetfo letiphatsele nemsebenti wato , ikakhulu mayelana nekubamba noma kubopha nanoma nguphi umuntfu . 
Kubonakala kunebufakazi lobubambekako lobuncoma kutsi tento tebatsengisi tenta sengatsi basivimbelo sekungena kubaphakeli labanyenti labasafufusa . 
Uma umntfwana afaka sicelo sekuvikelwa enkantolo , inkantolo kufuneka isinake lesicelo , futsi uma kubonakala kunesidzingo , inikete umyalo wekuvikelwa wesikhashana . 
Tindleko tekundlulisela , kufaka ekhatsi emajuthi ekundlulisela , ikhomishini letfolwa batsengisi betindlu , netindleko tebameli ngalokuphatselene nekundluliselwa kwetindlu , nako kuchazwe njengekucitfwa kwemali . 
Siyatsemba kutsi angeke sichibiyelwe ngendlela letawenta kutsi sibe siphakamiso sekuphenya indlela labanye labatatitfola bangene ngayo emantini lashisako . 
Kufanele futsi kusite labasha labasangena kulomkhakha wesive . 
Chumanisa imicimbi yekhalenda yaVelonkhe neyeSifundza . 
Letingucuko letilandzelako timayelana nengucuko kuluhlelo lemnyaka lekusebenta . 
Lomkhuba utawugcugcutela tinkampani tikwati kutigcina kanye nekutfutfuka kusimo sato seBEE ekubeni tingcweti kakhulu . 
Lenhlobo lechukulutako leyiphatojeni mlentemnyama ihamba ekhatsi esicwini selicembe lapho ingabanga kusikeka ngetulu nasekhatsi kwesicu . 
Kunetinzuzo letitsite tethemu lendze , njengekutsi emuva kwaloko ube nengcweti yakho ngekwasendlini . 
Kusekelwa kwaniketwa kutetinsita temphilo tendzawo kanye nesifundzave kuchuba kutfutfukisa nekuphakela kwetinsita tekuvuselela letizinganhle tebantfu labakhubatekile ngekwemtiba . 
Emave lahlangabetane netilinganiso letiphakeme tekukhula kwemkhicito netinsita letitsengiselwa lamanye emave avamise kuba ngemave lahlangabetene netilinganiso letiphakeme tekukhula kwemalingena kanye nemsebenti . 
Masipalati uyahlupheka ngekugcina imigwaco , nakubukwa kutsi awekho emathulusi ekusebenta umhlabatsi . 
Kunakekelwa kwetemphilo kulilungelo lebantfu lelivumeleke kuwonkhewonkhe . 
Loko lokungemandla kumele kusebente njengesisekelo salelisu . 
Litiko libeka tonkhe tindlela tekucaphela kucinisekisa kutsi enhlanganweni kukhona sizatfu lesivamile kanye nebunye . 
Ngekwemitfombo yangasese , letinye tindlela tengucuko atidzingeki kukusisa kwangaphandle lokutako . 
Imikhicito yakulamanye emave isadzinga kutsi ifaneleke kubuyiselwa umtselo ngekutsi ihambisana netidzingo letiseluhlwini . 
Emangcwaba abo alindzele bona , alindze avulekile . 
Imitsetfomgomo yeKuhlela neKulawula Kusebenta idzinga masipala kutsi abike mayelana nemisebenti leyakhekile ngemitamo yakhe yekutfutfukisa temnotfo wendzawo . 
Kuhlalisa kwetenhlalo ngaloko ke kutawumele kuniketwe tikhungo letisemtsetfweni tekuhlalisa kwetenhlalo . 
Imfucuta lecinile lesuka kumboni yemayini ivamise kulahlwa emadamini lagcina imikhicito yasemayini kanye nakundvundvuma yemayini . 
Tinhlangotsi letinyenti tekuhlela lokungiko kwelisubuciko kungeniswe ngco kulenchubo yelwabiwomali futsi kunetinhlangotsi letibalulekile telwabiwomali lwemnyaka lolunyenti lolume ngemumo , nanoma kunjalo letintfo leti tihlala tinetihibe . 
Emabhayisikela lentiwe ngalokukhetsekile aniketwe kutisebenti letinakekela imimmango ngetemphilo naletimikisa imitsi yetifo letingalapheki naletiniketa kunakekelwa kwebantfu labagulela emakhaya nekufundzisa ngetemphilo ngaphandle kwasetikhungweni . 
Ngako-ke , akusiwo umsebenti wavelonkhe weDoE kulawula letivumelwano . 
Umangabe litiko lakho nome masipala wenta lokutsite kulokulandzelako , kubalulekile kutsi wendlulisele lwati kitsi . 
Letinye tintsandzane kungenteka tishiywe kutsi tinakekele bantfwana bakubo labancane . 
Kulandzela lisu . 
Lelithebula lelingentasi lihlatiya imisebenti yalesikhungo ngemali ngemacembu lafanele ekuvutfwa layeme kulesikhatsi lesisele ekupheleni kwalomnyaka timali kuya kulolusuku lekuvutfwa ngalo lesivumelwano . 
Luhlelo lwekufundza lutawubanjelwa enkanjini yetinyamatane kubuye futsi kube nemaseshini alokwentiwako kute kwesekele tinhlangotsi tengcondvo . 
Balingani kulenhlangano ngunaba : 
Lwati lweminyaka lelingene lesikhombisa njengemhlengikati lophotfulile . 
Sigatjana , imfucuta yetitfo temtimba , silusito njengoba sivame kulawulwa ngendlela lehlukile kuletinye timfucuta letitsatselanako . 
Sebentisa ubuye ugcine inchubo lesebentako yasesibhedlela yekuhlola sifo . 
Loluhlatiyo lwentelwa kuniketa inkhomba yaletifundza letitawutsintfwa kakhulu tehlakalo temnotfo temave emhlaba . 
Sidzingo selucwaningo etindzabeni letivundlile kumatiko lentiwa , kulokunye , satiso senchubo ngeKulawulwa kwemali lenguKheshi kwabekelwa embili mayelana nekutfutfuka nekucecesha kuwo onkhe ematiko ngembi kwekusebenta . 
Umphakatsi wonkhana ubabate lomcimbi lobaluleke nakangaka futsi uyachubeka udvumisa lomasipala ngekwenta umsebenti wakhe ngendlela lefanele . 
Ingafaka phakatsi imitselela yesimondzawo , semnotfo nesenhlalo . 
Loku kunebuhle bekutsi batsengi akukafaneli babale tingilazi noma titja kodvwa bangavele bangete lenombolo yetinatfo letetayelekile labatinatsile njengendlela yekulandzelela indlela lekunatfwa ngayo . 
Futsi kube netinsayeya letimayelana nekungacondzakali kahle ngetindzima nangemisebenti yangekhatsi . 
Kwengeta kuloku linyenti lemandla angasese atfolakala tikwetindlu tekuwashela timphahla letincane letingenasicinisekiso sekusimama . 
Luphiko lolulawulako lutawusebentisa imali yalo kuhluta tindleko mayelana nekwenta umsebenti walo . 
Lapho tindzawo letinjalo tingekhatsi - nobe emaphetselweni - endzawo yekwakha , kumele tisite njengetindzawo letikhangako talenethiwekhi yekuhamba kulendzawo yekukwakha . 
Sokontileka munye utawucashwa ngekwencenye lebalwe ngenhla . 
Lelitiko angeke letfweswe licala lanoma ngabe ngukuphi kuhunyushwa lokungesiko lokungenteka ngesikhatsi kuhunyushwa . 
Sosayensi ubese uhlela luhlelo lwekucwaninga akanye nalabanye bososayensi kute kutsi babukisise ngalokuchubekako noma bente lamanye ema-eksperimenti . 
LeBhodi ikholelwa ekutseni tonkhe tetfulo letentiwa kubacwaningimabhuku labatimele ngesikhatsi sekucwaningwa kwemabhuku betingito futsi tifanele . 
Kutfumela emafeksi mayelana nekusetjentiswa lokungakavami kwemgwaco , tigatjana kanye nemaphomende ekuntjintja ekusetjentisweni kwemhlaba kungulesinye sidzingo . 
Ngalokufananako , emazinga laphansi emakhono ngalokwetayelekile angasho kutsi kunemazinga lamancane kakhulu emakhono emkhakheni wema-ICT . 
Imiklamo leminyenti yesimondzawo etikoleni nakumawadi ngaphasi kwalengcikitsi letine talomkhankhaso igciniwe futsi kwasungulwa leminye lemisha . 
Tinsita telabhorathri tidzinga kuba senkhabeni futsi kufanele tilawulwe ezingeni lesigodzi nelavelonkhe kubalekela kuphindzaphindvwa kute kugcinwe lulawulo lwekhwalithi . 
Lesimo siholela kutinchubo letenteka njalo kanye netekuphatsa , kungabikhona kuchumana ngetebungoti betekuphepha nome ingoti , kanye nekwehluleka kaleminye imikhakha letsite yalababanjiwe bavalelwa kufika ngesikhatsi nome kuvela ngato tonkhe tikhatsi tekutekwa kwelicala enkantolo . 
Futsi , angilahleki ekubeni nelwati lwemhlaba lwalabanyenti labangena emphilweni yebugebengu futsi labahlakaniphe ngalokwenele kutsi bangavimbela imphahla kutsi idliwe . 
Nangabe lesicelo singafakaziseki ngelwatiso lolunanyathiselwe lomasipala uphetse lilungelo , ngekubona kwakhe kuphela , kungasiniki emaphuzu . 
Iphindze ibe nemsebenti wekuniketa tinsita tekulawulwa kwetetimali lokucinile ngekwekuphatfwa nekubalisisa tetimali , kuphatsa kwekutsenga imphahla kanye nekulawula ngekhatsi . 
Loku kwandziswa ngulokuphakelwa kwemhlaba bukhosi bendzabuko ngaphandle kwekutsi kubukwe imitselela yemiphumela . 
Make Somlomo , nanoma sinentsaba yetinsayeya lekufanele sibukane nato , sisifundza lesisesincane . 
Imininingwane legcwele yetimo letinjalo kumele iniketwe . 
Inchubomgomo yentsela netetimali tinikete kusekela lokubalulekile kumnotfo ngesikhatsi sekwehla kwawo . 
Umsebenti lomkhulu ufinyetiwe kute kutsi kucinisekiswe kuba khona kwenethiwekhi lenkhulu yetinsita tekutfutfukisa tenhlalo letenta labaphuyile bakhone kutfola lokutsite nekubahlomisa ngemakhono , labahlaseleka kalula nalabo labanetidzingo letikhetsekile . 
Njengemsunguli welwatiso ngekusebenta , lihhovisi Lemcondzisi Wekuphatfwa Kwelwatiso nyalo uba nemtfwalo wekuniketa lwatiso ngekusebenta lolubikwe kuyo yonkhe imibiko lesemtsetfweni nalengekhatsi . 
Dvweba idatabase yekugadza kanye nekucubungula tonkhe tinchubo tekungenelela licala . 
Litawuphindze futsi lihlose kukhutsata kutfutfuka kwemaphandle , libe litfutfukisa timphilo tebantfu , licinisekisa kusimama kwesimondzawo nekwakha timakethe tekutimbandzakanya kuminotfo yendzawo , yakuvelonkhe kanye neyemave ngemave lapho kukhoneka khona . 
Budze bendzawo lekufanele ihanjwe nesimo semigwaco yasemakhaya kubanga inkhinga . 
Ikhomishini Yetemisebenti Yahulumende ibone kutsi kunesidzingo sekucaphela ngekucophelela ilivu yekugula emsebentini wahulumende . 
Sikweledi siyagadwa sibuye sibikwe kubukwa letinhloso tendlelasu . 
Kuvuleleka kungavela , kubekisa , ekwehleni kwesimo setimali kumlingani , ekwehleni kwelinani lemphahla lebanjwe njengesibambiso futsi ekungeneni kutinkontileka lapho khona balingani banetibopho tesikhatsi lesidze tekubuyisela imali . 
Uma kwenteka , tihlahla lesetikhulisiwe kufanele kutsi tifakwe etimeni temihlobiso yendzawo . 
Kucinisa kusetjentiswa kwendlelasu yema-DOTS ngekukhulisa nekwengeta lokusezingeni lelisetulu kwema-DOTS etikhungweni tetemphilo naletingaphansi kwetigodzi letinemtfwalo losetulu we-TB . 
Litiko lemukela libuye lincome emakhophi laletfwe baphatsi betimayini eTikweni lelikhulu Letimbiwa neMandla . 
Kukhulisa umkhakha wemkhlamo yemikhicito lekhicita leminye imikhicito losendleleni kutawuya ngeluhlolo lwekukhona kusebenta lolungulona lona , tinchubo tekulawula letiphuculiwe netekwengamela , nemandla ekuhlela nekufezekisa lentiwe kancono . 
Loku bekuyincenye yemizamo yahulumende yekwakha emakhono esigabeni sahulumende wasekhaya . 
Kuze kube ngunyalo , kugcizelela lokukhulu kutawuba ekukhulisweni kwemakhono eTibalo kanye ngeSingisi phakatsi kwabothishela labahola Tekucecesha kanye Netemfundvo Jikelele , njengesisekelo lesibalulekile sekuchubeka nekufundza kuletifundvo . 
Kuyacaca kutsi linyenti labothishela kulelive lemukela tilinganiso letinsha tenombolo yabothishela nayicatsaniswa neyebantfwana njengesinyatselo lesisisekelo lesiholela ekulinganeni . 
Indlelamkhuba ngekwemave emhlaba itsi likomidi lelihlola emabhuku lenyula umhlolimabhuku wangephandle ngemuva kwekuhlola kutimela kwalowo mhlolimabhuku nelikhono lakhe , bese kutsi banikati bemasheya bakhetsa umhlolimabhuku wangephandle ngalokusemtsetfweni eMhlanganweni Jikelele weMnyaka . 
Ngalesikhatsi sibukana nalendzaba ngendlela lenebuntfu , kufanele sichubeke netimfiso tekulinganisa kanye nelikusasa lemfundvo . 
Tindlela tetivumelwano tekwetfula letinye tinsita nebalingani bemkhakha lotimele nato tiyabuketwa . 
Tisebenti tanikelela bantfwana labancane nebantfwana emathoyisi esibhedlela . 
Atikho tinhlelo letisha , nekwehla kulamazinga ekukhula kutinhlelo letikhona . 
Esikhatsini lesengcile , Linanibantfu neLuhlelo Lwentfutfuko loluphasi kwalolunye lube nelizinga letikhala tetisebenti kanye nephrofayili yemakhono lengakaneli . 
Sifundza sinelilungelo lekudzinga Sonkontileka kutsi aletse , ngaphandle kwekubhadalwa , emagama alamankontileka langaphansi kwayo kuze kucinisekiswe kurejista kwawo kuDathabhesi yeBaphakeli beSifundza , futsi kumele babe semtsetfweni . 
Linani silinganiso sekutalwa lokwentekile sikhulile ngemnyaka . 
" Make Somlomo , ngitawutsandza kucala ngekubonga bonkhe labantfu labasebente kamatima emakhwacelweni kwenta Lokubuketa Tekuvikela kube liciniso . " 
Umklamo Kuhlanganisa uhlose kucinisekisa kutsi bomasipalati ababuyiselwa emuva kusebenta lokunganelisi kanye nalenkhinga yekusalela emuva lokubukenwe nayo ekuphakeleni tinsita , Litiko Lahulumende Wesifundza Newasekhaya wakhipha i-PC . 
Kuphindze futsi kube nesikhatsi lesenele sekutsi ematiko angaphindze ahlele emabhidi lavunyiwe ngemuva kwekuvunywa yikhabhinethi leniketa emabhidi . 
Kufanele kunakwe kutsi nanoma lenchubo isebenta , kusekhona tinsayeya letithekhnikhali letibonakalako letitawulungiswa ngekuhamba kwesikhatsi . 
Lesiboshwa sitsi salinyatwa ngenca yemukhwa lowanyamalala ekhishini . 
Lemisebenti isetjentiselwa kucedza bugebengu lobentiwa eminceleni nasetifundzeni . 
Kuvikela nekugcina sisusa semitfombo yemvelo ngako-ke kubalulekile . 
Bufakazi bekungena nekuphuma eNingizimu Afrika . 
LeSikhwama se-Apex sitawubolekisa ngemali lencane kumabhizinisi lamancane , ikakhulukati kutawubukwa labasikati etindzaweni tasemakhaya . 
Nomakunjalo , kubalulekile kubona kutsi kunekwehlukahlukana bese kuyabungatwa loko . 
Temisebenti lekhetsekile tiniketa tibuye ticashe emakhono etemisebenti lakhetsekile kulemisebenti leniketiwe yeTemphi leTikhetsekile tamukelwa teTekuphepha taVelonkhe taseNingizimu Afrika . 
Emakhono ekulawula bantfu afaka likhono lekuhola emacembu lanemakhono-lamanyenti . 
Ikhabhinethi seyikhombe lemboni yetekucamba neyemasiko njengalokunye kwebachubi bekukhula kwemnotfo nekukwakhiwa kwemisebenti ekufezekisweni kweNdlela Lensha yeKutfutfuka . 
Umklamo Wekwenta Ncono Imisebenti Yebhizinisi , Sikhulu Seluphiko sihlose kwenta ncono kusebenta . 
Etindzaweni lapho kwakhiwe kakhulu khona , letingucukuko telulela kumamitha lalikhulu kusukela emhlabatsini , tikhicite simo selitulu lesihlukile lesihambisana nesimo selitulu sasetindzaweni letihlala bantfu . 
Kwabonakala kwekutsi kunekuswelakala kwekusebentisana nekuhlangana . 
Kucinisekisa kutsi yonkhe idatha inetinchazelo letsezingeni futsi igcogcwa ngekusebentisa emathulusi lasezingeni . 
Ngalokwehlukile , takhiwonchanti letingakeneli tingaba nemitselela kutindleko kanye nesikhatsi kubafakimali , lokungenta bafakimali bagcine sebafuna kufaka imali etindzaweni letiniketa tinzuzo letinkhulu tetakhiwonchanti . 
Lokulindzelekile kutsi linani letibhidvo letiyiswa kuyotsengiswa kungenteka likhuphuke kakhulu kuleminyaka lembalwa letako . 
Uma Iyunithi leKaliwe ikhetsa kufaka Kusisa loKugunyatiwe njengencenye yekuphatsa emasheya , kufanele ikhombise timphawu letibalulekile kubantfu labamnyama ngekwetifiso temnotfo kanye nelinani ngemuva kwekukhokhwa kwentsela . 
Tikhungo Tebulungiswa setivele tivula lamanye emahhovisi kuletinye tindzawo tasemakhaya . 
Bahleli betifundza baye babukana netivimbelo letingadlali etifundzeni lekuye kwadzingeka kutsi tihlanganise tindzawo lebetitabelo tesikhatsi saphambilini tibe yincenye yekuhleleka kwetinhlangano tato . 
Basebentela kutizuzela bona ngekwabo kantsi ngalesinye sikhatsi babonisa balimi kabi . 
Angeke kube nabosompempe futsi konkhe kungavumelani emkhatsini kwemacembu kutawusonjululwa ngekucocisana . 
Kutawubuye kucatjangelwe imibuto yekutsi ngabe imigomo isuselwe esimeni noma enkontilekeni . 
Lucwaningomabhuku lweTheknoloji yeLwatiso lwentiwa Timphiko teLucwaningomabhuku Lwangekhatsi kanye neMcwaningimabhuku Jikele . 
Bhala phasi bhalo lesibhalansiwe salokulumbana kwemakhemikhali lokwentekako kuloko lokubolisako . 
Tikhala temsebenti tesikhashana tiya ngetingcinamba tetetimali . 
Sihlanganiso ngasinye kunethiwekhi ngako ngeke sidvwetjelelwe kuhlangabetana nekukhuphuka lokukhulu kumtsamo wekwehla nekwenyuka kwetitfutsi . 
Lesikhatsi salomklamo wekukhokhela emakleyimu asemakhaya ubuyeketiwe kantsi injongo kunciphisa lesikhatsi sisuswa kuminyaka lemitsatfu kuya kumunye kantsi lekhomishini inelitsemba lekwenta loku kuleminyaka lemibili letako . 
Tinchubo teNethiwekhi neKwenta Tinchubo tekuphepha . 
Letimo letikhungetse kufa kwabo seloku aticaci , kepha , futsi kube nguleminye iminyaka lemitsatfu ngembi kwekube babone kulalelwa kweticelo tashwele talabenti balokubulala loku . 
Ticashi tiyavuma futsi tiyakhona kukhokhela irenti kutikimu tetindlu talabahola kancane nakutikimu tetindlu talabahola imiholo lesemkhatsini ; 
Njengencenye yesivumelwano lesimbacambili , i-Democratic Republic of Congo ( DRC ) icele kutsi Hulumende waseNingizimu Afrika anikete lusito lwemakhono endzaweni yekuphatsa nekulawulwa kwesive . 
Njengobe umnotfo wemhlaba uchubeka nekubukana netinsayeya letibeleselako temnotfo , indzima ye-IMF itawuchubeka nekubamcoka ekuhlelembiseni kwemave ngemave kanye nekulawula simo lesibucayi . 
Lokutsengiselana kwentiwa neliHhovisi Lemtselisi eNingizimu Afrika . 
Imali letsatfwako ifaka ekhatsi tindleko tekuphatsa imingcwabo nemphahla yemufi ; tikweledi temufi kusukela ngelusuku lashone ngalo ; tipho temali letiya kutinhlangano letisebentela sive ; nemphahla letfolwa ngumlingani lophilako . 
Kwekutsi linyenti letindzawo tekushisa imfucuta letisebentako kwanyalo eNingizimu Afrika kungenteka tingahlangabetani nemigomo yendzawo noma yamhlaba wonkhe . 
Lelisi ibeka kucace kutsi lephahla , lefaka ekhatsi emayunithi emhlaba lamane labhalisiwe lokwenta yonkhe lemphahla , ngiko lokwenta lokukhulunywa ngako kulelisi . 
Bumfihlo buluhlangotsi lolubalulekile lwebuntfu . 
Tindlela tekubhukula labahamba ngetinyawo etitobhini kufanele tibe netimphawu leticacile . 
Likomidi leliSebentako litinikele ekukhulumisaneni lokwakhako netinkapani tebasisi kantsi lifuna kwenta tingucuko kulo kunekumane kuvotwe kumiwe . 
Ngenca yaloko , labanye lebebabonwe njengalabatsintsekako , ngemuva kwekutfola emafomu eticelo , bebajikisa lesisebenti lesitfunyiwe , bacale bafune kubona kutsi umsebenti ueyenteka bese bamema lesisebenti kutsi sibuye . 
Lendzawo itsatfwa njengalehehako kutekuvakasha , lebita emakhulu etinkhulungwane tetivakashi njalo ngemnyaka . 
Uma bangekho bafakiticelo kulamacembu langakamelelwa labangacashwa , bafakiticelo lababuya kumacembu lamelelwe batawubukwa . 
Letindlela tekulawula kusebenta tivumela kutsi kube netikhatsi tekubuyeketwa tivumelwano tekwenta umsebenti njalo ngekota kute kucinisekiswe kutsi tisebenti letingasebenti ngelizinga lelifanelekile titfole sikhatsi lesanele sekuceceshwa nesekucondziswa kabusha . 
Kuchumana kutawuncishiselwa kulabo labaphumelelako ngalesikhatsi sekukhetfwa kwesicelo . 
Kucinisekisa kutsi lihhovisi lalogcina imininingwane lisebenta kahle . 
Kwentiwa kwelithulusi letekulingana kute kutfolakale kwabiwa kabusha kwemitfombolusito ngalokulinganako kwasita ngalenchubo . 
Sifuna kubeka kucace kutsi letinhlelo tekusebenta kwemaphoyisa tetfu angeke tisebente ngekukhetsa . 
Lamasu nankha nalamanye atawumisa kahle i-Afrika kutsi ibukane nalokukhula lokuvamile kwemave ngemave kanye nemimoya lechazwa ngaphasi . 
Lokuvuselela loluhlelo kwente kutsi lentsela yalesigaba babalise ngekusebenta kwalamanti alomasipala kulabakweletako ekupheleni kwemnyaka timali ngekubuka indlela timali letisebente ngayo . 
Leyunithi Leniketa Emandla isungula Indlela Yekwakha Emandla kwentela kulawulwa kwetimali kumkhakha wahulumende . 
Lencenye Yekulawula Kusebenta Kwemuntfu ngamunye yaloluhlelo isadzinga kulungisiswa kahle kwentela kwesekela kancono Loluhlelo Lwekulawula Kusebenta Lwesikhungo . 
Emaphayiphi ensimbi lasetjentiswa elwandle avame kuhlanganiswa ngekuwashisela , nanoma kuhlanganiswa kuvamise kusetjentiswa ekugcineni kwemphophoma kuvumela kungetwa kwalolayininoma kungeta lolokukhiphako ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kanye nekuba nekuchumana lokunemandla nemaklayenti , baniketitinsita kanye neMahhovisi eSigodzi . 
Licembu lebuholi lobusezingeni lelisetulu lasungulwa kutsi liphenye tinyatselo letiphatselene neSikimu Sekucecesha Labayekeliswe umsebenti letitawukwenta ncono kufezekiswa kanye nekususa tihibe letingakadzingeki . 
Lokufundvwa kwemamitha kufanele kubhalwe futi kubuyiselwe kumphatsi wemklamo . 
Ndvuna angatisa ngenothisi yeGazethi , ngemuva kwekubonisana naleNhlangano , acitse loMkhandlu . 
Letitolo tiyakhona kutsenga ngebunyenti bese tiniketa taphulelo letingeke tatfolakala etitolo letincane loko kwenta kutsi leti letincane tingakhoni kuncintisana . 
Ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela kulamadokhumenti ekubhida , umtsengi angeke akhokhele nanoma ngutiphi tindleko letivela ekulungiseleleni nasekungeniseni ibhidi . 
Luphiko Lwekwelapha lwaseYunivesithi yaseNatali , esisekelweni selucwaningo lusungule emakhono ekuhlola imolekhuli yeDNA . 
Tisetjentiswa tekulondvolota tifanele kutsi tihlelelwe endzaweni lefanele . 
Hlobisa tindzawo tekusebenta njengetiyilo , tindvonga , emafasitela , imphahla yasendlini kanye netintfo tekusebenta . 
Masipalati naye unelinani letindzawo letakhiwe letingakamemetelwa ngemidvwebo yesaveyi futsi inchubo yekuhlela letindzawo tekuhlala ayikaphetfwa . 
Kwengeta , leligatja , ngekubonisana neliDolobhakati laseKapa , liphenya indlela yekukhona kusungula Umtimba weTitfutsi walendzawo yalelidolobhakati . 
Tincomo : iNingizimu Afrika akukafanele yesabe kuba nemtsetfo loshaywako lovikela ema-GI futsi kufanele ishaye umtsetfo kwentela kuvikelwa kwe-GI kanye nekwetsiwa kwendzabuko . 
Licansi lelifunwa nguthishela ngaphandle kwekuvumelana kudlwengula , lokubugebengu lobukhulu , futsi thishela utawubekwa licala . 
Lomhlangano wesifundvo bewuhloselwe futsi kwehlisa tinombolo tetintfo letincane letingahle tenteke ngesikhatsi sesehlakalo . 
Letinyatselo letilandzelako setime ngemumo . 
Ticelo letingakapheleli noma ticelo letitfolakele ngemuva kwelusuku lwekuvala angeke titsatfwe . 
Tiphatsimandla letinyenti tendzawo tisasebentisa indlela yekulahla endzaweni levulekile . 
Loku kuholela kumandla lanemkhawulo ekucoca tikweleti kumalingena lekolotwa bacashi labangakabhaliswa ka-SARS . 
Kucinisekisa kuhamba kwelwatiso nekutsi luhambisane nabo bonkhe labatsintsekako kucinisekisa kungenelela ngemphumelelo . 
Tindzaba temsebenti emkhatsini wenkampani kanye nabologadza bayo akufanele nanoma ngunini tiletse inkinga ekuphepheni kwetimphahla teluhlolo kanye nendzawo yelitiko . 
Lijaji Lelenta Luhlolo kufuneka licinisekise noma libekele eceleni sincumo . 
Bufakazi bekutsi ukhubatekile buniketiwe sikhungo lesifanele uma ngabe umuntfu aphila nekukhubateka aniketiwe . 
Nangabe sigulane sesikhishiwe esibhedlela noma kuyunithi yesifo semtfwebulo kwemtimba sayiswa ekhaya noma emtfolamphilo , lokungenelela lokulandzelako kubalulekile . 
Kukhula kakhulu kwemanani etindlu nemihlaba sekube yincenye yetimbangela letisisekelo . 
Timali tesondlo tikhona kubomasipalati kantsi masipalati kufanele acinisekise kutsi uvumela nemigomo kanye nemibandzela yaletondlo kucinisekisa kutsi tonkhe tindzawo letiniketa imisebenti ledzingekile tiyabukwa . 
Ngaphandle kwekukhuphuka kancane eminyakeni leyengcile , lizinga lekusisa lisesephansi nakucatsaniswa nemave lakhula ngekusheshisa . 
Noma ingabe tifundza tiphakamisile imali lengetiwe letosetjentiselwa tindleko letingetekile tetidzingo tesigodzi ; uma kunjalo , ngutiphi letifundza nekutsi ngumalini lekulindzeleke kutsi ikhokhwe ? 
Loku-ke , ngalokuyimbuyiselo , kumelela letinye tetihibe kumnotfo lokhulula kakhulu lamuhla . 
Tibonelo tekutsikameteka tifaka ekhatsi kutsikameteka kwemcabango , kukhatsateka lokusukela ekutsikametekeni kwendlela yekutiva , kanye nekweswela kutsintseka kwemiva . 
Inchazelo yendlela lefanele letawenta kutsi Litiko lavelonkhe noma sifundza sitawucinisekisa kutsi tinchubomgomo , tinhlelo , kanye nanoma ngabe nguyiphi imigomo kanye nemazinga , atfola lakuhlosile , bese akhutsata abuye avikele imvelo . 
Kutfola noma kugcogca lwatiso mayelana nalabanye , kufaka ekhatsi emakheli etincwadzigezi , ngaphandle kwetimvume tabo . 
Labafundzimsebenti emsebenti labacashwa ngemahhovisi esigodzi sikhatsi lesingetulu kwetinyanga letilishumi kuya kuletilishumi nakubili . 
Kuchubeka lapho , sivinini sekungacasheki sikhule ngekushesha kwengca sekukhula kwemnotfo . 
Lapho kufanele , loku kufanele kulungiswe kuluhlelo loluhlangene lwebakhiciti lekulawulwa kwemfucuta . 
Loku kutawubeka bahlalolimabhuku baseNingizimu Afrika etfubeni lelihlukile lelibabeka esimeni lelingasikahle futsi etikhatsini letinengi kungabanga bahlalolimabhuku basekhaya kutsi bangavunyelwa kwenta imisebenti yekuhlola emabhuku etive netive . 
Lesethi lephelele yemitsetfo yentsela iyatfolakala ku-inthanethi . 
Bafati babonwa njengelicembu lekuhloswe kutsi lizuze . 
Letingucuko letinkhulu kulelive kusuka ekubuseni ngulabo labalidlandzana kuya ekubuseni linyenti , kusuka kuhulumende longekho emtsetfweni kuya kulosemtsetfweni , kusuka kusitayela semaphoyisa lacindzetelako kuya kumaphoyisa entsandvoyelinyenti , kwangenta tinsayeya kumalunga lacashwe kuSAPS lensha . 
Lesincomo lesilandzelako saphakanyiswa ngulelicembu lelacembuka : 
Ngeke sihlale emtfuntini . 
Loku kusho kutsi kuncono kutsi umuntfu longaba sengotini ahlale atilungiselele , kunematfuba lamakhulu ekutsi asindze kuhlaselwa ngekulimala lokuncane . 
Lokusebentisa imali kancane kuphelele ngenca yetikhala temsebenti letiniketwe imali letisenchubeni yekuvalwa . 
Ngabe uyati , sibonelo , kutsi kufaka ithathu kuvame e-US nakumasotja aseBritain kute kukhonjiswe bulunga kulamanye emayunitsi asemasotjeni noma kukhombisa timpho lotilwile watiwina ? 
Kuyatiwa kutsi labanye basebenta dvutane nemugca lowentelwe kwehlukanisa indzawo lebekelwe bemshwalense lababhalisiwe , ngalesikhatsi labanye basebenta dvutane nalowo lokhomba indzawo lebekelwe tikimu tetekwelashwa . 
Humusha futsi uhlatiye ngekubuka emaphuzu tinhlangotsi tonkhe imibhalo yeliBhayibheli naleminye . 
Umuntfu angatsemba kutsi umoya wekusebentisana utawuvama . 
Chaza kutsi kungani intfutfuko kulokulawula kwangekhatsi kutawuba nemtselela lomuhle ngetindleko tebahloli tincwadzi bangaphandle . 
Kubhala imibiko , emakhono lamahle ekukhulumanekubhala nakuchunywana . 
Tonkhe titatimende tetimali tikhombisa tinchubomgomo telugcinomabhuku letisetjentisiwe . 
Nanoma , lomehluleli lofundzile achubekile ngekumemetela kutsi tinzuzo telipulazi , kufake phakatsi inshisakalomali yemdlulisicala wesibili , idliwa ngumbuso . 
Umbiko wemcwaningimabhuku kanye nesitatimende lesicwaningiwe kumele kwetfulwe kuleKhomishini nguloye lochazako lobekiwe kungakapheli tinyanga letintsatfu emva kwekuphela kwemnyakatimali . 
Kufanele kuvetwe ngaphambilini kwekutsi lombiko lolandzelako awukapheleli kodvwa umelele inkhomba yalokwentekako ngaletinye taletinhlelo letenteke ngalesikhatsi lesi . 
Lesicelo sicitfwe ngetinkhokhelo . 
Titjalo letingasito tendzabuko tatiwa njengaletitsatsa emanti netitsako letinyenti , letomisa umhlaba tiwushiye ungakanotsi . 
Iyunithi Yekulinganisa Nekuniketa Ibhizinisi Emandla ngiyo lengumsipha wekubuyisa kuniketa emandla emnotfo kabanti . 
Kute tinkingamphumela yetetimali leyengetwako lebonwako njengemphumela waloMtsetfosivivinyo lochibelako lo . 
Kwengeta kuletimo letiphawuliwe kuleliphuzu lelikushejuli , lesimo lesilandzelako kumele sitfotjelwe : 
Ngesikhatsi lesifanako . ungadlala kamatima futsi ! 
Luhlelo lwemifudlane lemincane enshonalanga ne-Ceres bese lugobhotela ngasemphumalanga lucondze edolobheni . 
Sosekhethi kumele agunyate logadzako kanye nesikhungo lesikhetsekile seluhlolo , lekumele sibe dvute kakhulu nesikolo . 
LeNchubomgomo yeMifundzate itibophelele ekufikeleleni kuletimfuno teKulingana Kutekucashwa ekhatsinekhatsi neLuhlelo Lwekutfutfukiswa Kwemakhono Kwavelonkhe futsi nemahambembili ekuhlela eLitiko Letekukutfutfukiswa Kwetenhlalo . 
Lomnikati uyabatsandza labatsengi labanje ngobe baletsa imali lenyenti . 
Tincenye letinyenti talelive atinamvula lenyenti kantsi somiso sihlala sikhona futsi siyetfusa kuto tonkhe tigodzi . 
Kumizamo yekutfutfukisa kuchumana . 
Uwatfolaphi emafomu nelusito lwekuwagcwalisa . 
Tenteko temakethe yetisebenti kulelive , ngekugcizelela kuGauteng , nako kuyahlatiywa . 
Kucinisa tindlela tekucecesha , kuchumana nekuniketa emandla kanye nekulandzelela nekubuyeketa kufake sandla kulemphumelelo . 
Umtsetfo Wetindlu ucacisa kutsi masipala ngamunye kumele , njengencenye yekuhlelela intfutfuko lokuhlangene , atsatse tinyatselo letivakalako futsi letidzingekako ngekhatsi kwemtsetfo wetindlu kucinisekisa kuniketwa kwetindlu futsi nelilungelo lekufinyelela ekuniketeni tindlu lokwenele kuba yimphumelelo . 
Idathabhesi Yemarekhodi Etitjudeni Yavelonkhe : Lecaphele inchubekela phambili yetitjudeni nemiphumela . 
Kucecesha kanye nekusekela lokuniketiwe kumatiko kutawutfutfukisa lwati kanye nemakhono ngalesikhatsi kusita ngekuhambisana kanye nekuhlangabetana netikhatsi letibekwe nguSARS . 
Imitimba lephetse emiphakatsini lehlukene iyincenye lephilako futsi tindlela tekusebentisana nayo kumele tifakwe kunobe nguyiphi inchubo yekutfutfuka . 
Kunakekela umhlaba kusebenta kuvikela nekonga lemitfombo yetemvelo yeNingizimu Afrika . 
Inchubo yekuhlola emabhuku ngalokusemtsetfweni kanye Nelihhovisi Lasomabhuku-Jikelele , lekabika ngalokutimele kusishayamtsetfo , ucinisekisa kuhambisana naloku lokumibhalo yemtsetfo . 
Lelitiko litawuchubeka nekukhankhasela kuniketwa imali lekulinganako ngetibonelelo letinemibandzela taletibhedlela leti . 
Kubuyeketwa Kwemali lengenako yeSifundza Netilinganiso kutawuniketa imali kulokubalulekile kuphendvule ekucitfweni kwemali , ngencindzetelo ikakhulukati ngekuhlela kabusha kuphakelwa kabusha lesekuvele kukhona nekunciphisa letindleko tesincepheteliso semsebenti . 
Masibala kufanele kutsi angacabangeli kutsi tinkinga tiyini lapho endzaweni yakhe . 
Nanoma kunjalo , kufa kwetinhlanti lokubangelwa lukhula lwaselwandle loluluhlata sasibhakabhaka naloluluhlata satjani kubonakala kuyintfo lengakavami . 
Linani lelikhulu lemiklamo yetingucuko kutemhlaba lechutjwa Litiko Letindzaba Temhlaba , ngeke iphumelele ngaphandle kwekutsi itfole kwesekelwa lokufanele lokudzingekako . 
Akugwemeki kutsi tinsita tetemphilo kubantfu labaphuyile titawutsintseka kabi , ngoba kukhula kwetinsita letisisekelo kungenteka kuphela ngekutsi kuncisheke letinye tinsita . 
Loku kunguntfwalo lomkhulu ngenca yesimo sekuba semakhaya kulendzawo . 
Letimbili kuletigayo takolo letisihlanu talenkampani titfolakala eGauteng , kanjalo nendzawo lengiyo yodvwa yekudla lokubhakwako kwashukela . 
Watsi lithulusi labo lekukala kuphumelela kutsi kungabi nalabecako . 
Lolo lwatiso alusilo lekukhonjiswa sigebengu lapho inombolo leluphawu lakho nayo idzingeka kucedzela kukhokha noma kukhipha imali-lekuvamise kuba yintfo lenjalo emishinini yemali lengukheshi . 
Umgomo walenchubomgomo kusebentisa emandla lafihlakele elusha . 
Akunabufakazi bemishikashika lenjalo eNingizimu Afrika . 
Ngekuhlonipha sikhatsi sekukhokhwa kwe-EC BS , lokukhokhwa akucombeleleki futsi akwenteki ngesikhatsi lesetayelekile . 
Futsi besingavakashelwa nekuvakashelwa . 
Lababantfu labasebasha labadvuna nabomake batawuceceshwa ngalokwanele futsi bafakwe umoya wekutigcabha nekwetsembeka kanye netifiso teBunye betakhamuti tendzabuko tase-Afrika , bese kutsi-ke nabo sebayajika sebahola umbuso lokhona kutfutfuka ngekulandzela umoya weBunye betakhamuti tendzabuko tase-Afrika . 
" Umkhankhaso Wekufika Uphilile " Welitiko Letetitfutsi kuhlanganisa nematiko etifundza ethrafikhi kube nemphumela wekungeteka kwetinhlawulo letisetulu tethrafikhi kanye nemacala ethrafikhi laya ekhotho ikakhulukati ngesikhatsi seholide . 
Letinye tincenye temhlaba tilungele imisebenti yetekulima , kufuya tilwane kanye nekufuya tilwane . 
Betifuna kutfola umfundzate kuchubeka iminyaka lemitsatfu . 
Imakha yinye ayilimakhi lonkhe liphepha . 
Nobe kunjalo , indzawo yetidzingonchanti letikhona letidzinga kunakekelwa ayikho ngekhatsi nobe madvute nemiphakatsi . 
Kuphumelela lokukhulu kwemtsetfo kube kutfulwa kweMtsetfosivivinyo lobhaliwe weTikole taseNingizimu Afrika kulomnyaka . 
Kweyama kuletinjongo kutsi kwandza kwekukhula kwasemadolobheni futsi nekusetjentiswa kakhulu kwesakhiwonchanti lesikhona , sicephu sesibili salesifundvo sikhombisa letindzawo kulelidolobhakati lapho kungavunyelwa khona kwandza . 
Lomunye umsebenti kwenta letinkinga tilungiseke ngalokuvisisekako ecenjini lelibanti ngalokukhonekako . 
Loku kubonakala ngelisethi lakamuva nje letinkhombandlela tekutsi ungakala njani nekutsi ugcogce tibalobalo mayelana neligalelo lelifakwa imboni yetemasiko . 
Bacondzisi : Labantfu labalandzelako bebasebenta njengeBacondzisi baleNkampani ngesikhatsi semnyaka timali : 
Baphatsi bendzawo batawuncintisana nalabanye labawinile kuleto tigodzi kutfola loMklomelo waKhomishana Wavelonkhe ezingeni lavelonkhe ngeNkhwekhweti kulomnyaka . 
Kuba mancikancika kwebaphatsi nebasebenti kutsi bangene ngalokuphelele nako kuyevakala . 
Lokunye , Idivishini leLawula Timo Letingabanga Ingoti ngekhatsi eHhovisi leMhlolimabhuku Jikelele iniketa tinkhombandlela letisebentako tekulawula timo letingaba yingoti . 
Ngetulu kwaloko , kubeka kuvalelwa wedvwa kufuneka kubuyeketwe ngalokugcwele Lijaji Lelenta Luhlolo ngembi kwekutsi kwentiwe . 
Bebasevisa tindlela letifimfishane ekhatsinekhatsi kwelidolobha , bese letindlela letindzana tekuya nekubuya emalokishini alabamnyama tashiywa emabhasini labonelelwa sifundza . 
Kungaleso sizatfu-ke sente konkhe lokusemandleni etfu kuvikela labo lesibasebentelako . 
Batsengisi labangakahleleki baphindze futsi baveta litfuba lekwenta kutsi kube nengucuko lenkhulu kulo lonkhe linani lekuchutjwa kwetjwala . 
Bonkhe bo-opharetha , bashayeli kanye nebasebentisi betimoto tekwakha , imishini lehambako naletinye tisetjentiswa bafanele kutsi babe nebufakazi lobubonakalako bekuceceshwa . 
Balimi besilinganiso lesincane bavame kuba nekufinyelela lokukhawulelwe etimakethe letihlelekile , ngenca yetakhiwonchanti tekukhangisa letingasikahle , kufinyelela lokungakeneli kulwati lwemakethe netinsita letengetiwe , kanye netindleko letisetulu tekuhambisa nekutsengiselana . 
Letitatimende tetimali tilungiselelwe ngaphasi kwesimo sekuchaza ngekusebenta kwemali lengukheshi legucuguculiwe . 
Kuniketa imisebenti yekulawula leyimphumelelo nekurekhoda . 
Kungahambelani : Letikhungo atikafaneli kutfolakala etindzaweni letisondzele noma letichumene naletinye ngoba kusetjentiswa kwato kuyaphambana . 
Buka kuhlukahlukana kwavelonkhe netidzingo temtsetfo nebaphatsi bendzawo . 
Intfutfuko Yabothishela Yetebuchwepheshe Lobuchubekako ibonakala njengalebalulekile ekutfutfukiseni ikhwalithi yetemfundvo esifundzeni . 
Tinhlelo-tekuvimbela ludlame etikolweni tisachubeka kuletinye tifundza . 
Lelitiko liphindze futsi laphetsa sinyatselo sekuhlolisisa kusebenta kuto tonkhe tigaba tetikhundla , kantsi futsi licale kuhlela lokuhlolisiswa kwalesinyatselo , njengobe kudzingeka . 
Luhlaka lwetfu Lwekubeka liso Nekuhlola kusebenta lugcizelela kukolekwa kwelwati lwekusebenta kusuka , ekhatsi kwaletinye tintfo , kumibono yebahlali ngekutsi bamtfola anjani hulumende , ikakhulu etindzaweni tekwetfulwa kwetinsita letikhetsiwe letiphambili . 
Lesigatjana lesi sibeka kutsi kusho kutsini kutsengisa kusebenta kahle kuhambisane nemfuno . 
Imisebenti ledzingekile ekusebentiseni ngemphumelelo lendlela lebekelwe embili yekusebenta , ibhalwe kabanti kuLuhlelo leKusebenta leKulungiswa kanye neKulahlwa kweMfucuta . 
Kuchubekela phambili , sitawucinisa kusebentisa luhlelo lwaminyakamtsatfu lwekuntjintja temfundvo . 
Lomgomo ungasekelwa bahleli bendzawo yekwakha uma bacinisekisa kutsi inethiwekhi yetitfutsi tesive , nobe inethiwekhi lengahle ibekhona , iyaniketwa ngco ibe yindzawo yekushintja levunako ngekwesicu iphindze itfokomale ibe ngulesitako . 
Sungula Siteshi seMsakato weMphakatsi njengendlela yekwatisa sive kanye nekundlulisa lwatiso . 
Emaloliphophi lentiwe ngetjwala avame kuba mnandzi kulusha lolunatsa tjwala , njengoba kunambitseka kwetjwala kufihlwa nguletitsako letifakiwe nashukela . 
Likomiti liphindze lavakashela lelisayithi ngalesikhatsi sekubuketwa . 
Kwaba yimphumelelo lenkhulu . 
INingizimu Afrika iyakunaka lolokucuketfwe kulombiko losandza kuba khona kantsi yamukela lokusebentisana lokwentiwa yiSyria kulesikhungo ngekuchaza tinkhinga letiphatselene neluhlelo lwenuclear . 
Ngempela , sesicalile kubuka emaphethini ekuhweba etfu lasuka kubalingani bendzabuko eYurophu kanye neMave Labumbene aye etimakethe letinsha e-Asia nase-Afrika . 
Lokuhlela kabusha akugcini nje ekwehlukaniseni emacembu ebuhlanga kuphela ngekwemincele yetekuhlala , kodvwa futsi kube nemphumela wekungafani lokukhulu emazingeni ekuphila , kanye nekufinyelela etinsiteni tesakhiwonchanti , imisebenti kanye netindzawo tetemasiko netetekukhibika . 
Kufakwa kwetimali tekusebenta , emakhono nelwati loludzingekako kutfutfukisa imikhicito yemitsi lelinywako kanye nekusungula inkampani embonini lehlelekile yetemitsi kubita tindleko letinkhulu , ngaloko kufake umkhawulo kulemboni ivune tinhlangano letimavenyenti . 
Ngaloko-ke , ngekuya ngekutsi nguyiphi inkhombandlela noma indlela lesetjentiselwa kutfola tidzingo tekhwalithi yemanti , umuntfu angafika etimphendvulweni lekutsi ngalesinye sikhatsi tiyehlukana ngalokulikhulu noma ngetulu . 
Emafomu ekufaka ticelo angatfolakala kulelikheli lelibalwe ngentasi . 
Inhlanganisela yemacembu lagcile kulokutsite netingcongco temuntfu ngamunye kwentiwa netisebenti nebanikati esigodzini saseGauteng . 
Lomasipala usebente kabi kakhulu kwengca lesigodzi uma kubukwa kwetfulwa kwetinsita letisisekelo . 
Kute kuciniswe lesikhundla , Ikhomishini yeKutiphatsa yeMiphakatsi yemaKhophelesheni seyisunguliwe kubuka kanye nekucinisekisa kuhambisana lokusebentako neKhodi . 
Lithebula lelingentasi letfula tidzingo umphakatsi lotibekele etulu . 
Siyalincoma leLitiko , bothishela , batali , bafundzi kanye netinyonyana tabothishela ngalentfutfuko yesilinganiso sekuphasa matikuletjeni nyakenye . 
Kulesinye sikhatsi lamalunga latsintsekile emphakatsi await ngaletigaba taloluhlelo lwekwakha . 
Uma uvula Kwakamuva Lokutentekelako , i-Windows njalo ihlola iwebhusayithi yekufaka Kwakamuva kwe-Windows kwentela kwakamuva lokuhamba embili lokungasita kuvikela ngcondvomshini wakho kumavayirasi akamuva kanye nalokunye kwesatjiswa kwekuvikeleka . 
Batsengi bemave angephandle ngenca yendzima lemcoka labayidlalako ekucinisekiseni umklamo losebentekako nekusitwa lokufanele kwetibopho tabo temali lebolekwe kutikhungo temali taseNingizimu Afrika . 
Budlelwano bentfu nalamatiko bubalulekile kulesigaba sekucocisana ngekukhokhwa kwemakleyimu nangalesikhatsi lekleyimu seyikhokhelwe . 
Linani lelusha loluseluhlelweni lekwelashelwa ekhaya . 
Kuceceshwa kuniketwa emabhizinisi lamancane kuletindzawo letilandzelako : 
Angeke siyekele , futsi asikayekeli , kuphakela tinsita kubantfu betfu . 
Inhloso kuhlanganisa imitamo nalabo labatsintsekako kanye netinhlangano temmango ekwenteni injongo lefananako yekugcugcutela kanye nekwesekela ingucuko kulabo bantfu labatimbandzakanya kuletinhlelo . 
Kube nekufa kwetinkhomo ngenca yesifo lesingatiwa eFree State kantsi betekulashwa kwemfuyo bayaphenya . 
Kute umuntfu lofike emva kwesikhatsi lesibekiwe lotawuvunyelwa kungena emhlanganweni wekucocisana ngethenda . 
Kusebentisa sivumelwano sekucasha kwentiwa ngendlela lecondzile ngalesikhatsi salendlela yekucasha lefanele . 
Kuhlala , netindzawo letintofotelako longalala kuto , njengoba tindzawo letivulekile tisetjentiswa ngalokungaphikiswa bomhambuma njengendzawo yekuhlala emini . 
Loko-ke kutawuba nguloko lekhozi letawugcila kuko ngalokukhetsekile , Kubhala ngekweBucwepheshe . 
Kwehla kwebhayokhemikhali emgodzini kwentiwa ngemamayikhronizimu emhlaba kantsi awehluki kakhulu kulawo lasemathuneni , lapho titfo tebantfu kanye nasetikhatsini letinyenti , kutselelana sifo , kubutsene khona . 
Ngembi kwanoma ngutiphi tinyatselo , inchubo yesikhashana yekusebenta lefakwe kuledokhumenti yetinkhulumo idzinga kukhulunyiswane ngayo ibuye ichazwe . 
lelithebula lelilandzelako likhombisa simo sendzawo ngekwelinani lebantfu labasha futsi ikakhulu bantfu labanelibanga lelishumi endzaweni . 
Tiboshwe letine telashwa eSibhedlela seSikhungo Sekucondziswa Similo . 
Lokutfunyelwa emaveni angaphandle kanye nalokutsengwa kulamanye emave lokumikhicito yetekulima kuye kwatsikameteka kantsi tindleko letihambisana naloko betikhatsata . 
Lapho kunekuphikisa kweluhlolo lwemphahla letsengwe kulelinye live lotsenga kulelinye live angatfumela kuphikisa sincumo sekuphatfwa kwangaphakatsi kuSARS . 
Bufakazi lobumcoka betinhloso tekuhlola busho kuba nelikhono kulokulandzelako : 
Loluhla lolulandzelako luchaza imisebenti lehlobene nemfucuta yalamanye eMatiko lahlukahlukene aHulumende wavelonkhe , njengoba kushiwo kumsetfo lokhona . 
Bahleli betindzawo tekwakha kumele , nobe kunjalo , bakhumbule kutsi emanethiwekhi lavulekile lakentiwe ngemigwaco lesengetelo futsi lenciphile lekalwe ngalokufanele avame kuvimbela kuhamba kwetitfutsi letibhukulako kantsi kunekugucugucuka lokuncono . 
Tindzawo tekwakha kumele kwekucala tikhetfwe ngekuba lula kufinyelela esigodzini sato lesibamba imvula ngekubuka basebentisi lengahle babe khona . 
Emazinga ekuletsa inzuzo asitwa timphawu tendlela kanjalo nebungako besimo sekukhona kulawula kungena kulemakethe kanye nekuvikela kugcwala kakhulu kulebhizinisi kwaletinhlangano kanye netiphatsimandla tesive labakhona . 
Sidzingo sekuhambisa sicelo asisabenti njengoba loku kubukwene nako ngekushicilelwa kudathabhesi . 
Lelitiko lichubekile nekuhlomisa ngemakhono tisebenti talo ngekusebentisa kuceceshelwa emsebentini kanye netifundvo tesikhatsi lesifishane kwentela kucinisekisa kutsenga lokwenteka ngesikhatsi , ngemphumelelo futsi lokusebenta kahle sibili . 
Inhloso kwakha imimango lenemphilo nalenakekelako . 
Ngcongcoshe ucedzise ngekubonga buholi beLitiko ngemsebenti lomuhle lowentiwe emnyakeni lowedlulile . 
Lokugcila kwalendlela yekuhlela nalokutibandzakanya kumele kube timphendvulo tetidzingosisekelo tebantfu . 
Lenchubo yalolucwaningo yaba yimphumelelo ngoba laba labaphendvulako abakaze ngaphambilini baniketwe litfuba lekukhuluma ngebumatima netinselele lababuketane nato emisebentini yabo lehlukene . 
Kugcwala kwemifudlana yetinsila lekubangwe kuntjintjiselana kwe-ayoni netinchubo tekukhipha sawoti kungabanga bumatima bekulahla . 
Likomidi lawubona umbiko lacela kutsi tonkhe tifundza tinakwe kutsi ticeceshelwe lemiklamo lefezekiswe Sikhwama . 
Lelicembu likhutsata bantfu kutsi bavikele lababatsandzako ngekusebentisa emakhondomu futsi nalabo labatsintsekile kumele banatse imitsi yabo malanga onkhe . 
Kusetjentiswe tindlelamasu letimbalwa kwenta ncono kufinyelela egunjini lekuhlindvwa kwetigulane , sibonelo , kukhanselwa kwetikhatsi tekuya egunjini lekuhlindvwa netikhatsi tekucala kuhlinza teluhlu lwasekuseni tibukwa ngekucophelela lokukhulu kucinisekisa kutsi ligumbi lekuhlinzela lisetjentiswa ngendlela lekahle . 
Tinhlelo teKutfutfukisa Emakhono aseMsebentini kanye nemibiko kutawuvunywa nguMkhandlu . 
Tintfo letimayelana nekuma kwendzawo nemaphethini etekuhlala lakhweshelene kulendzawo awenti kubemalula kuphakela tinsito letisisekelo kanye nesakhiwonchanti . 
Emaphayiphi ensimbi nawo asetjentisiwe etindzaweni letitimphophoma . 
Lomtsetfosivivinyo uphakamisa luntjintjo lolwehlukahlukene . 
Lendlela lengakahlangani lekususelwa kuyo loluhlaka lwekwenta-indzawo yekuhlala , yenta kube nendlela yekubona timphawu tekusebenta , lekumele tikhombe indlela ekwenteni luhlelo , futsi lekungiyo lengasetjentiswa ekubekeni liso kanye nekukala tinhlelo netindzawo tekuhlala . 
Kunconywa kwetimmiso letifakwe kunchubo yetengcondvo . 
Kutfutfukiswa kwelihotela lokuhlongotwako kulindzeleke kutsi libe nelizinga leliphansi lekubonwa ngenca yesilinganiso salo lesifanele , lesivumelana netakhiwo letitungeletile , ngekhatsi kwemongo wemadolobha . 
Kunekungeneliseki kwesive ngekhwalithi lembi yekuphakelwa kwetinsita , nemazinga laphakeme encitfo lengenasidzingo nekungasebenti kahle kuhulumende . 
Manje sengifuna kuyekela tinsayeya tekutintisa temnotfo lowetayelekile tesikhatsi lesincane bese ngigcila etitfweni tekutfutfukisa letihamba embili tesikhatsi lesidze . 
Titselo , emantongomane kanye naletinye tincenye letidlekako tetitfombo , ngaphandle uma tilungisiwe nome tilondvolotiwe , kungakhatselekile kutsi ticuketse shukela longetiwe nome lokunye lokunongotelisako nome cha , kungekho lapho kubekwe khona kwacaca nome kwafakwa . 
Kutsengwe lamanye tisetjentiswa kusungula titeshi te-colposcopy letisihlanu letitilungiselele ngalokuphelele . 
Sebentisa lomcondvo loniketiwe wekusebenta kwekudzambisa onkhe malanga emphilweni . 
Ema-ejensi layinhloko lakhutsele kulendzawo afaka ekhatsi ematiko etekutfutfukiswa kwemphakatsi nahulumende wesifundza newasekhaya esigabeni savelonkhe , kanye nemahhovisi aNdvunankhulu neLitiko Letekutfutfukiswa Kwetemnotfo noma Letekutfutfukiswa esigabeni sesifundza . 
Imisebenti leyengetiwe ifaka kutoliga umtsetfo longuwo , kunika teluleko temtsetfo kumayunithi ebhizinisi futsi nekulawula , futsi nekubona tinchubomgomo letibalulekile letifuneka ekusebenteni kweSikhwama . 
Kusungulwa kwebuholi bendzawo lobunemandla nguyinye yetinhloso letibalulekile taHulumende weSifundza kwaZulu-Natal . 
Lisu lelinjalo lingacala ngekuniketa kutikhetsela lokumbalwa kutindlela tekufaka imali bese ngekuhamba kwesikhatsi linikete lokunyenti uma kufiswa . 
Kugcina letintfo tekusebenta nenchubo yamasipala ekusebentiseni emalungelo abo . 
Lena yikhozi lesingeniso futsi ikhuluma ngetintfo letifana naleti : 
Umbononchanti wavelonkhe , umgomo nemigomo yekutfutfukisa ibekiwe kuKontileka yaHulumende nebantfu baseNingizimu Afrika . 
Lelinani lelitfwalako lekusisa kwetetimali lilinganiswa bungako lobufanelekile balo . 
Kubuye kulungiselele titatimende temali letihlanganisiwe kwentela ematiko ahulumende kantsi kulindzeleke kwenta kancono tikhatsi nekusebenta kahle kwemibiko yetimali . 
Kuyacaca , kutsi lamanani latfolakala kuletimakethe kufanele anele kufaka ekhatsi tindleko tekutfutsa . 
Uma kubonisana lokunjalo kwehluleka , loludzaba lutawendluliselwa ekwahlulelweni kumuntfu lekuvunyelenwe ngaye , lotawuba nesincumo sekugcina . 
I-DP ikholelwa kumizamo letawuholela kutsi kube nekulingana kutemfundvo . 
Lensita , kanyekanye nensita leluliwe yentalo kutemphilo , yehlisa bungoti bekugula nekufa lokungakafaneleki kulabasikati . 
Buphuya lobumasekomanyenti bakha timbangela letinyenti letenta labaphuyile babone kuncishwa njengetemphilo letingasebenti kahle , kuswelakala kwemfundvo , emazinga ekuphila langakaneli , kuswelakala kwemalingena kanye nekweswelakala kwemsebenti lokahle . 
Lenancwadzi ingumphumela wemtamo wekusebentisana kumatiko lambalwa ahulumende ngaphasi kwebuhambambili beLitiko leTindlu . 
Kuvisisa timiso Tekuphatfwa Kwebasebenti Emitsetfweni Yemisebenti Yahulumende . 
Insika Yesibili Yelisu Lekuguculwa kwemikhicito yetekulima igcila ekutfutfukisweni kwebulingani Neluhlelo Lwekusebentisa lolufanele luniketwe ethebuleni lelingentasi . 
Funa njalo lwatiso lolubuyeketiwe ngekusiphalata kwetilwanyakatana kanye netifo noma kubeketela kutitjalo letikhona . 
Tinsuku temarekhodi lapho kuphawulwe khona noma timphendvulo tiniketwa khona . 
Lobu budlelwane bahulumende nalabatimele lebutawuletsa tinsita letinsha tesitimela emkhatsini weJozi , Tshwane neSikhumulo Setindiza saseJozi . 
Luhlolomabhuku luyenteka kungumanje kwentela kuhlola kulungela kwetibhedlela kulo lonkhe lelive . 
Lokulahlekelwa loku kunemtselela lomubi kakhulu kulabahluphekile . 
Lemiklamo yakhonjwa kuLisu le-LED laboMasipala beNdzawo , lelisu le-LED futsi lelihlutwe ngekulungiselelwa kweKukhula kwaleSigodzi neLisubuciko leteKutfutfukisa . 
Inhloso lephelele yeluhlelo-loluncane kucubungula imibiko yetimali kanye neyemabhuku kute kutfolwe kubuye kwakhiwe emasu ekusekela kulungisa butsakatsaka kunchubo yekulawula timali . 
Litiko lisabukene netinsayeya letinyenti ngekwekucedza kulawulwa kwetebasebenti letivundlile , ekulawulwa kwetekutsenga nekutsengisa , tinchubo te-akhawuntingi kanye emalungiselelo ekugadza kanye nekucubungula , kunabisa kutsatsa-tincumo kanye nekuphendvula . 
Umnyaka wekubhalisela kutalwa usho umnyaka lowabhaliswa ngawo kutalwa kungabukwa kutsi kwenteka nini . 
Ngenca yaloko , ndvuna uniketwa emandla ekungenelela tikwetimo lapho kugawulwa khona mahlatsi noma kunebungoti bekugawulwa kwemahlatsi . 
Lokuhamba embili kumele kubekwe ngekubambisana futsi kuvunyelwane ngako . 
Banikati bemhlaba banyalo bafuna kwati lamaciniso alamakleyimu lasemapulazini abo . 
Umsebenti ekutfutfukiseni lomkhombandlela kungenteka ngetigaba letintsatfu , naletigaba letibaliwe tibe nguleticaca kakhulu ekutfutfukeni esigabeni sekucala : 
Isethi lephelele yetinyatselo tekwenta ncono yakhiwe kwentela kutfutfukisa lomtsetfo wekuphatsa , kubeka liso kanye nekulawula ematfuba ekulahlekelwa ngekhatsi kulomkhakha wemabhange . 
Ngaloko ke imitamo yeTemafa eSifundza kutawumele ibhekiswe ekwesekeleni , kubeka liso kanye nekuhlola kutfutfuka kulokwengeta umtsamo . 
Ufanele ehluleke kufakazela loko . 
Timiso letentiwe ngekwalesigaba tingabeka inhlawulo noma sikhatsi sekuboshwa lesingandluli kumnyaka munye ngekuphula noma kuhluleka kuhambisana nalobekiwe kuletimiso . 
Kufaka yonkhe imalingena kusikhatsi sekugcina , kuyabalwa kute kuphendvulwe kusebentisa lokwenteke uma kutsatfwa imibhalo yemamitha ngelilanga lekugcina futsi uma sekuphela umnyaka wetetimali . 
Nanobe kunekwesekela umnotfo lohlukahlukaniseke ngendlela lekahle , lomasipala ubukene netinsayeya letinkhulu entfutfukweni yelikusasa , lokungahle kumise kabi kusimama kwesikhatsi lesidze kwalomasipala . 
Lomcondvo lomusha wemkhambatsi utawukhulunywa nabo bonkhe labatsintsekako uma letimisomtsetfo letibalwe ngenhla setibukiwe . 
Sicela ucaphele kutsi loluhlelo lungehluka kuya ngesifundza ngesifundza futsi kumklamo ngemklamo . 
Dvweba indzima yemigca kukhombisa imvamakwenteka yale-alele lejwayelekile ne-alele lenengotikufa kulinani lonkhe ngemuva kwesitukulu ngasinye . 
Tinyonyane tabothishela : Linyenti labothishela lihlukaniswe ngetinyonyane letine tabothishela , letibitwa ngekutsi Yinhlangano Yavelonkhe Yabothishela Yetebuchwepheshe eNingizimu Afrika , Inyonyane Yabothishela Yavelonkhe , Inyonyane Yabothishela eNingizimu Afrika kanye Nenyonyane Yabothishela Yentsandvo yelinyenti eAfrika . 
Kanye nemakhophi lacinisekisiwe esitifiketi seNkampani nemakhophi lacinisekisiwe ako konkhe kuntjintja kwemagama lokwentiwe . 
Inchubo yekuchuba kufananisa nekubeka endzaweni lefanele tisebenti letikhona kwamanje sekufezekisiwe . 
Emakhono ekuhlela kanye nekulungisa ngendlela , emakhono ekusombulula tinkinga . 
Ngemuva kwaloko , fundza lemibuto bese ukhetsa leyo lofuna kuyiphendvula . 
kute uhambisane nayo yonkhe imitsetfo lesebenta kunoma ngabe nguwuphi umcondvo loticambele ( lefaka ekhatsi kungabi kwetihibe tetivumelwano letifihlakele , emakhophirayithi , ematredimakhi , emadizayini labhalisiwe , emaphathenti nekusetjentiswa kwemagama lamadomeyini ) ; kanye 
LeSiphakamisomtsetfo siphindze sakhombisa kutsi tinhlelo tekwesekela umndeni kumele tilungise timbangela letisisekelo tekwehlukana kwemndeni . 
Leyunithi inebasebenti lababili . 
Kubalulekile kuvisisa kwekutsi lesidzingo sekuphakelwa kwemali siyadzingeka nanoma ema-akhawunti ebantfu ayavulwa noma cha . 
Kwelekelela lutjalomali etimbonini letisebentisa basebenti labanyenti kufanele kutsi kube ngumgomo wekutfutfukisa lohamba embili ; kuyintfo lesisekelo kuko kokubili kugucuka kweluhlelo lwetemnotfo kanye nekwakhiwa kwemisebenti yemkhakha lohlelekile . 
Uma imphahla icashisiwe ngenhloso yekusetjentiswa kwemanti , kufanele kutsi imininingwane itfolwe kumnikati wemphahla ngumsebentisi wemanti . 
Litiko kanyenti livumela ema-NGO kutsi aphatse imiklamo Yelitiko lesekelwe ngeminikelo noma kuphatsa tetimali kanye nekuphatsa umklamo . 
Kulawulwa kwekunakekelwa kwetemphilo lokungasese . 
Loku kutawubamcoka ikakhulu njengobe indzima yeMabhodi Emanti yeluliwe futsi kukhona kwawo kuniketa telekelelo letiphakanyisiwe etindzaweni tasemadolobheni kwehlisiwe . 
Ngasikhatsi sinye , bashayimtsetfo banemdlandla ekucinisekiseni kutsi leSikhwama sigcina simo lesifanele sekuba nemali kwentela kuhlangabetana netikweleti letivela ngekulahlekelwa ngumsebenti . 
Kuye kwabonwa intfutfuko lenkhulu kumiphumela yekuhlolwa ku-Blue Drop kwalomnyaka . 
Imidlalo ye-Afrika Yonkhe ngumcimbi wemidlalo leminyenti leyenteka njalo emva kweminyaka lemine , lefaka ekhatsi kuphela badlali bakulelivekati le-Afrika . 
Kufanele kufunwe kwesekelwa ngemali lokwengetiwe kubukana nekusalela emuva kwekunakekelwa lokubucayi . 
Naka bukhulu , budze , emalunga lahlanganisako , indzikimba , kanye nemumo wendzawo kanye nemalayini eluphahla . 
Babe abengakacashwa kantsi make abegcina imphisi emnyango ngekwenta imisebenti lematoho . 
Ngalokutayelekile , tinhlobo tetifo letetayeleke kakhulu letihambisana netindzawo tekuhlamba mehlo , indlebe , kutseleleka kwemphumulo nemphimbo , tifo tesikhumba kanye nesicakacaka semgudvuwekudla . 
Kudzingeke kutsi kugcizelelwe kutsi tinchubo tekulawula tebasebenti tiyahambisana nekutsi tinchubo letinyenti timele emabhlokhu ekwakha . 
Indlela lekuhamnjiswa ngayo yeyame , kutincenye letinyenti kutsi lomkhicito utsambe kangakanani nekutsi ungahlala sikhatsi lesingakanani umusha . 
Ngekubuka umtselela losetulu longabakhona wekwehluleka kwemitsangala yelidamu , luhlolo lwayo kusidzingo setemtsetfo . 
Loluhlaka Lwekutfutfukisa Kwetfu Lolufaka ekhatsi konkhe luhlose kulungisa lokutfutsela emadolobheni ngekunaka kwekutsi angeke lwahlukaniswa kulokutfutfukiswa kwemnotfo wonkhe , tenhlalakahle , tepolitiki nendzawo kuhambisane nasemakhaya netindzawo tasemadolobheni letivulekile . 
Imitsetfo yekuphatsa yelubumbano ivimbele imitamo lenjalo . 
Totimbili letinhlobo temakhophelethivi titawusekelwa ngco yi-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi . 
Lamathuna lakhona endzawo adzinga kutfutfukiswa lokuchubekako lokufaka ekhatsi tinsitakwenta tangasese , kukhanyisa , kubopha nekuphakelwa kwemanti . 
Lokunye , kukhona inchubekelembili lenkhulu kuncenye yeTiteshi Temaphoyisa leTamukela ngeNtfokomalo Bahlukunyetwa kucinisekisa kutsi titeshi temaphoyisa tiniketa umsebenti lonentfokomalo kubahlukunyetwa , kantsi loku kukhulisa litsemba lesive kanye nekutitsemba ekubikeni imibiko yekunyukubetwa ngekwemacansi . 
Lemikhakha yalokulinganisa ngulena lelandzelako . 
Lesi simo sekubonakala kuvimbela timo lapho tinkampani tisebentisa khona imali kumakhono ngaphandle kwekucecesha bantfu labamnyama kutindzawo temakhono ladzingekako kumkhakha wato noma kumnotfo ngalokwetayelekile , kanye nendlela yato yekwenyuka etikhundleni kutinhlangano tato . 
Wemukelekile Cecilia Sani , lojoyina leLitiko lamuhla njengeMcondzisi weMisebenti Yemtapomabhuku . 
Linyenti leTetsenjwa kanye neMabambela ato bagcwalise tincwadzi tekuveta timali tato kanye nekugcwalisa emaphephamibuto lafanele . 
Betimali teMbuso bayasukuma emnyakeni wekulandzelela timali letiphakelwe ematiko netikhungo tahulumende nemikhakha yahulumende . 
Iyunithi ye-ICT kumele ikwati kubiketa buhle bekuncintisana ngekwenta kube malula kuwo onkhe ematiko kwenta umsebenti wawo ngemphumelelo lenkhulu ngekusebentisa i-ICT . 
Tiphindze futsi tetfule imihlangonosikolwa yekutfutfukisa yebabhali labasesebasha labacatfutako , luhlelo lwesikolwa kanye nemtamo neLitiko Letekulungiswa Similo kukhutsata tiboshwa kutsi tibhale . 
Inchubomgomo yahulumende yekutsenga , luhlakamsebenti lwemtsetfo nelwelulawulo nako kufaka ekhatsi Luhlakamsebenti lweNchubomgomo yeKutsenga Lefunwako kanye neMtsetfo weKuhlonyiswa Kwalabamnyama ngeMnotfo . 
Ngekusho kwamake waCaleb , Natalie , Caleb wacala kukhombisa inshisakalo kutemidlalo asesemncane . 
Kuniketa lusito loluphutfumako lwekunakekela eceleni kwemgwaco kufike embhedzeni esikhatsini lesichaziwe seluhlaka lwelusito loluphutfumako kuvundle kusimo sendzawo nemaplatfomu etinsita tekulapha . 
Bekafake lesimnyama . 
Leto yirejistri yekufayela Intsela Yemalingena , irejistri yekufayela i-VAT nerejistri yekufayela Imphahla lengenako . 
Ikhabhinethi yemukele kwetfulwa kwesabelo sekusekela umntfwana nekukhishwa kwesabelo sekugcinwa simo iminyaka lemitsatfu . 
Imikhawulo yalomshicilelo lona iyavunywa kutsi ingiyo , ikakhulukati encenyeni yetibalobalo . 
Kufanele kutsi kutiphatsa kahle nemtsetfo ugcinwe ngekucinisa sandla kodvwa kungabi ngalokwendlulele ngetinhloso tekuphepha nekuhleleka lokukahle ejele . 
Tfutfukisa kuphakelwa kwagezi : phakela , tfumela futsi ufake imishini lema-ekhondishini . 
Umnotfo wesigodzi losenkingeni lenkhulu yekukhulisa umnotfo wemkhakha wetemandla kufanele ubukwe mayelana nematfuba . 
Kusukela lapho bagcina sitfunti senhlangano lesebentela kuphela labaMhlophe nekutsi beyisebentela balimi kuphela . 
Budlelwane bemmango lobunyenti bufanele kutsi bentiwe nguMasipala neSikhulu seteKuchumana naBonjingalwati mayelana nesimo netinzuzo talomklamo . 
Emave lahleli etulu yiCanada , iNetherlands kanye ne-United Kingdom kulamanye emave latfutfukile , bese kuba yiChile , iNingizimu Afrika neVenezuela kulawo latfutfukako . 
Lihhovisi lelilunga noma lilunga lelibonisako litawuba nesikhala uma abeka phansi . 
Kwentela kukhutsata balimi labasatfutfuka , emanti kutehlakalo letinyenti ayadzingeka kwentela kubavumela bangenise imali leyanele endzaweni lencane yemhlaba . 
Loku ngalokwetayelekile kufaka ekhatsi tindzawo ematubane emsinga laphasi nome avikelekile ekunyakatisweni ligagasi . 
Kwenele kutsi tente incenye lebalulekile yemphahla lesetjentiswe ngummangalelwa kanye nebanakabo labatsatfu labekalima nabo ngekubambisana . 
Niketa masipala lwatiso loluliciniso ngalokuphatselene nekwetfulwa kwetinsita noma kusetjentiswa kwemacala langakasetjentwa kahle . 
Luhlu lwebabambichaza nekukhombisa kunchubo yekuhlanganisa lendvulela ledokhumente atsekeletelwe njenge Sengetelo A. 
Imalingena letfolakele kodvwa isengakakolekwa ifakiwe kumanotsi ladzaluliwe . 
Hulumende waseNingizimu Afrika ufake tinsita nemandla lamakhulu kuletinchubo tentsandvoyelinyenti yeDRC eminyakeni leyengcile . 
Tikhungo letisebenta ngekuhlola imbangela yekufa ngekwemlandvo tahleleka ngetigaba tebunyenti betehlakalo . 
Imitamo yahulumende yekukhulisa lomkhakha ngalokuphelele kanye nekuhwebelana kwebalimi labancane nalabasafufusa ichubekela phambili ngemandla lamakhulu , kufaka tiphakamiso letahlukahlukene tekutfutfukisa lubalobalo lwetekulima ngalokuphelele ngekubambisana nebeLubalobalo eNingizimu Africa ngekhatsi kwesifundza . 
Yenta tinkhombandlela tetindzawo kwamanje letifakwe kutinkhombandlela njengelwatiso lolusha loluvela kumitfombo yemave emahlaba nakuleli lutfolakala kukhwalithi yemanti lwatiso lwekwesekela sicukatfwa lesitsite . 
Bekubufakazi , lobungeke buphikiswe , bekutsi lamanye emalunga etekuphepha kunebantfu labavumela kutsi bangene enkhundleni yetemidlalo ngaphandle kwemathikithi kute kutsi bawaphe imali . 
Lesidzingo ngeke siphikisane kuphela netidzingo letikhona kwanyalo ngekwemave emhlaba kodvwa futsi neMtsetfo weMabhange aseNingizimu Afrika . 
Kweviwa kutsi lenchubo itawudzingwa ngembi kwekwendluliselwa kwebuniyo bemhlaba kubafakiticelo bemmango ngekusebentisa Umtsetfo weMalungelo eMhlaba weMmango . 
Letinhlelo letisihlanu letilandzelako ticaliwe kusetjentiswa : Kutfutfukiswa Kwebantfwana Basebancane , Ngembi kwekungena ka-ABET , ABET , Kuchubekisa Imfundvo Lephakeme Nekucecesha . 
Ngekusho kwalombiko " imithoyi yemgodzi " iyaphuphuma , futsi umphakatsi uphocelelekile kusebentisa emabala lavulekile kwentela kutikhulula . 
Inhloso yalomklamo kugcula Bumatima Lobukhulu yiNtfo Lehlakaniphile . 
Labanikati ababaphatsi ngalokukahle basebenti babo ; basebenta emahora lamadze futsi baholelwa kancane . 
Kungeta , lokuhusha kwemoya lokuchubekako kuba nemtselela kulokuba nelutfuli , umsindvo nekunuka . 
Umuntfu munye kuphela lomsikati esigabeni sekuphatsa ngulenye intfo lekusaphikisanwa ngayo . 
Bantfu labanekukhubateka bayakhutsatwa kutsi bafake ticelo . 
Uniketa tikejuli kanye nemisebenti kubasebenti labasebenta kuhlanta indzawo . 
Ngalelinye lilanga , sihlanganela kwenta ngalokufanele siphindze futsi sakhe lolo lubondza emkhatsini wetfu . 
Tigaba letilishumi nakubili temihlangano yekungenelela yabanjwa ngalesikhatsi saletinyanga letiholela kuLusuku lwe-AIDS Mhlabawonkhe . 
Kunetindlela letine letiboniwe embhalweni lapho khona kuba sebaleni kwekuhweba kungahle kuletse ingucuko kutenhlalo . 
Lwati lwekusebenta ehhovisi lebaphatsi labakhulu kutakungetela ematfuba . 
I-Software yeKubala Libhuluho : Isethi yemaphakheji e-software lesetjentiselwa kubala mayelana nemabhuloho . 
Emandla alemitimba lefanele ekutsi ihambisane nalamazinga ashiwa etandleni eteMafa aVelonkhe kutsi titibonelelo . 
Legrafu ibuye ikhombise kutsi kungalingani kwemalingena sekukhulile . 
Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku lifisa kugcizelela kutsi kufanele kutsi kwentiwe yonkhe imitamo kungwenywe tinkhokhelo letecile kusukela ekucaleni . 
Simo sekungachubekeli embili ngulesinye saleyo miklamo kukhicitwa kwetindlela tentfutfuko ngemuva kwenkhululeko ye-Afrika lenemazinga lasetulu ekubuswa mave langephandle , kukhicita lokuphasi , umcondvo lomush lophasi , kanye nebuphuya lobungapheli . 
Kusenemhlaba longasetjentiswa longasetjentiselwa kukhuphula umkhicito wetekulima . 
Injongo lenkhulu ye-ejensi kucinisekisa kutsi tonkhe takhamiti tingalutfola lwatiso ngelulwimi letilukhetsile kanye nekugucula kutfolakala kwetetindzaba , bunikati kanye nemaphethini ekulawula eNingizimu Afrika . 
Kuphindze futsi kwakhe kufundziswa kwesigaba sesivisiso . 
Lokusebenta kweyunithi yekulawula kutawuhlolwa , kuchazwe kubuye kukhonjiswe nalelikhadi lemitha liniketwe lolotsengako . 
Umufi waphutfunyiselwa esibhedlela iBarberton General Hospital kute kutsi atfole kwelashwa futsi washona etandleni taDokotela asamcilonga . 
Lokuvakasha bekuhloswe ngako kuhlanganisa Luhlelotihloko lwe-Afrika nekucinisa umnotfo , budlelwano betembusave netenhlalo emkhatsini kwalamave lamabili . 
Lelitiko litawucinisa imitamo yekucedza lesifundza letinhlobo letihlaselako kakhulu . 
Lapho inchubekela phambili yekufinyelela kumigomo lebanti yekwenta semave emhlaba igadziwe etigabeni savelonkhe kanye nasesikhungweni , lokwakhiwa kwetakhiwo netinchubo letingumtfwalo wekugadza nekubika kutawubalekelwa . 
Basebentisi emva kwaloko batawukhona kusebentisa iphrofayili yabo , bayilungise futsi bangete imininingwane yabo , noma batikhiphe eluhlwini noma ngabe kunini . 
Letinzuzo tihlala tikhona kulesikhwama badzimate labakleyimako bavele . 
Kwakha ematfuba emali lengenako , lapho kungenteka khona , kutikhungo temfundvo lephakeme , lokungenani , kute kugcineke kuphindzaphindzeka kwayo . 
Bakweletisi bekutsengiselana labasebentisa imali yangaphandle bayabika kuSitatimende Sesimo Setimali ngelusuku ngekusebentisa lizinga lekuhwebelana langalolosuku . 
Budze bemigca kuyo yonkhe imigwaco lephindze yapendwa kanye . 
Labanye bosolwati bagcizelela kukhula kanye nemkhicito loncono . 
Kubhekisisa kutawuba sekwelashwenikweTB nekwehlisa kwandza nekuvela kwetidzinangcondvo letinenkhani , kwehlisa silinganiso sekwenta liphutsa kanye nekwenta ncono kusilinganisa sekwelapha . 
Labafaka ticelo labangatfobeli lokudzingekako lokubalwe ngenhla , kanjalo neticelo letitawemukelwa emva kwesikhatsi , angeke babukwe . 
Imibono yemtsetfo leniketiwe nemacala lagwetjiwe laphetfwe kahle . 
Ngaloko , kunelizinga lelisetulu lekuncintisana ngendzawo yekufaka umkhicito utsengiswe . 
Kudzimate kube ngunyalo , kubalulekile kwekutsi iNingizimu Afrika ibe nemphumelelo ekuguculeni lendlela labanye batsengi labanatsa ngayo . 
Imvume itfolakele kuloMasipala yekwenta lomsebenti . 
Kusetjentiswa kwemkhicito kwahulumende kuyalunga kute kutfolakale inhloso ngenca yemphumela wekusebenta kwetemnotfo kumali legcogciwe . 
Emareyithi lavunyelwa ngalokusemtsetfweni asetjentiswa kugcogcwa kwemali lengenako . 
Lekhozi ayikentelwa kunisela , kepha isingeniso kutekunisela nekuhlela . 
Kwesekela kulawula kanye nekuphatfwa kwetimali lokusisekelo ekusetjentisweni lokusebenta kahle , ngemphumelela futsi ngendlela leyongako kwemitfombolusito kulelitiko kutawufezekiswa umangabe Umphatsi Lomkhulu Wetimali avisisa kahle futsi enta imisebenti yakhe . 
Lomsebenti wekuniketana ngebagibeli ukhulisa indzawo yekuniketana lapho bagibeli bangatsatfwa khona bayiswe kunsita yemgwaco lobekelwe loko . 
Lihlose kuphutfumisa kuphakelwa kwetinsita kute kuliwe nebuphuya nekwakha timphilo letisimeme ngekhatsi kemimmango yase-Free State . 
Sabelo se GDP lesinikelwe ngulomkhakha lomncane bewehla . 
Ucelwa kutsi kubuke tinkhombandlela tetidzingo letitsite . 
Lomuntfu kufanele abe nelwati lemitsetfisimiso yetemsebenti lefanele kanye nelikhono lekutoliga tinkhomba kanye nemihlahlandlela yetebudlelwane betemsebenti . 
Kubhadala lokunemsinsi kuyatfwala etindlekweni letibuyisiwe . 
Kugcwalisa tikhala kulesakhiwo kubalulekile futsi kudzingeka kutsi kubukwe ngekushesha . 
Banakekela tidzingo letitsite teTikhungo taLababanjwe Bavalelwa , njengelababanjiwe bavalelwa labaya enkantolo ngesikhatsi , kubhadalwa kwebheyili , indlela lengakatinti yelinanibantfu laso kanye nesidzingo sekubonisana nebameleli betemtsetfo kanye nekulungiselela bameli . 
Ekugcineni , umlomo wesikhafulamfula utawuvalwa yinhlabatsi lehanjiswa yinhlanganisela yeligagasi kanye nemandla eligagasi . 
Umtsetfo lomusha wentelwe kucinisa kusebenta kweMtsetfo weKuhambisa iNtfutfuko . 
Lelihhovisi litawuba yimphahla lemcoka kulesigodzi sonkhe . 
LoMtsetfo uniketa kwendlulisa lomunye umhlaba kubomasipalati kanye nakuletinye tikhungo temtsetfo , kanye ngekususwa kwetihibe ekuhlukanisweni kwemhlaba . 
Inchubomgomo yetetimali itse kukhululwa kutowehliswa imbadalo yemali yekucalisa . 
Nanome kuchazwa kwemvelo kugabancela kutinchubo tekuhlelwa kwelidolobha , kube nekuphambana lokuncane naleminye imikhakha yaHulumende ekwenteni imisebenti yekulawula . 
Ledokhumenti akukahloswa kutsi imele lisu lelinemininingwane yekufezekisa injongo lephelele lechazwe kulesingeniso . 
Kwenta umsebenti wekuhlanganiswa kwetitatimende tema-invoyisi nekukhokhelwa lokwentiwe kubaphakeli tinsita . 
Loku kubonisa kunganakwa kwekunakekela umlomo . 
Kutfutfukiswa kwesakheko sekulahla kubalwe phasi kulisu lekusebenta . 
Indvuna Yetemanti Netindzaba Tetemvelo ikhetsa emalunga ebhodi nabosihlalo . 
Kwandza kwekusetjentiswa kwesigodvo kwakha ingoti lenkhulu kusimondzawo njengoba kugedvuka lokunemandla kwemahlatsi emvelo kubonakala etindzaweni letinkhulu . 
Ikhalenda yebhajethi yemnyaka lecacile levamise kulandzelwa ikhona futsi lekhalenda ivumela ematiko kutsi abe nemaviki lasitfupha kuya kulayimfica kutsi acedzele ngalokunengcondvo tilinganiso tawo temalingena nencitfomali . 
Sitigcina sinemtfwalo esiveni wekuniketa tinsita tetfu ngebuchwepheshe nangebuntfu , ngenjongo yekutfutfukisa kukhula nemphumelelo yabo bonkhe . 
Emandla ekulawula alomtfulimkhicito kutawubaluleka kakhulu ekuhlanganyeleni kwelicembu , kanye netitatimende kuloko kungaba ngumgomo wekuvuma lokuchubekako kwemkhicito lonikwa emacembu . 
Yinye noma tinyenti tindvuna tekhabhinethi , letikhetfwe nguMengameli , kufanele tibone kutsi tinhlelo tiyasungulwa kute kubanjwe imikhankhaso yemfundvo kanye nelwatiso mayelana nekucedvwa kwekuhlukunyetwa , kanye nekuniketa lusito kanye nekubonisa kubahlukunyetwa bekwesatjiswa . 
Uma simo lesinjalo sitfolakele , akuvisiseki kutsi kungani ummangalelwa angakacali tinchubo tekucondziswa kwetigwegwe leticondziswe kummangali tekungatiphatsi kahle . 
Wonkhe masipalati kufanele avule abuye agcine cishe yinye i-akhawunti yelibhange egameni lamasipalati . 
Tindzawo tonkhe eGauteng titfole imvula lengaphasi kwaletayelakile . 
Kwenta ncono kuchumana , kugadza nekuphatfwa kwaleti tikhungo , kanye nekwenta ncono kucaphela kusebenta kwetetimali nemtselela wekutfutfukisa , kungucalangaye kunchubomgomo . 
Ngoba leTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika kuhloswe kakhulu ngato balawuli bemitfombo yemanti bakuleli nebasebentisi , kwagcizelelwa kakhulu emadokhumenti langumtfombo aseNingizimu Afrika . 
Hulumende uphenya imodeli yetinsita leyinhlanganisela kucinisekisa bukhono ekulawuleni emathenda kanye nekucatsanisa intsengo njalo njalo kwentela kususa kuba khona kwetintsengoletenyusiwe . 
Lomsebenti ngalokwetayelekile wentiwa nangabe wendluliselwe kantsi ifemu yekuhlola emabhuku yendzawo ayikhetfwa inkampani yemtsetfo yendzawo . 
Lombiko Wekugadza ngalokusobala kufanele wehlukaniswe kuMbiko Waminyakayonkhe . 
Kokubili kungatfolakali kwetinsita netinsita letingatfulwa kahle kubangela noma kuveta bungoti emphilweni yebantfu netilwane . 
Dizayina tindzawo letisekugcineni letitawusebenta njengeluphahla lekuvikela umoya noma imvula . 
Tinchubo letingetiwe tibekiwe kute kucinisekiswe kutsi imibiko itawutfunyelwa ngesikhatsi esikhatsini lesitako . 
Baphatsi Betekutfutsa Kuhulumende kubuketa lokukhokhelwa kwetibonelelo temabhasi nekulandzelela lokukwenta kancono kwaletimboni netinhlelo ngetibonelelo temabhasi . 
Kucinisekisa kutsi kulawulwa nekubekwa liso kwekutseleleka kwemanti laphuma phasi kulungiswa njengencenye yeLisu Lekulawula Emanti lelibaliwe phambilini . 
Liciniso lendzaba kutsi tsine kulePhalamende lehlangene akufuneki sitsintseke ngekuphenya nekulungisa letinkhinga letinyenti letivela ekuphatseni bohulumende betifundza nebendzawo . 
Emasheya achutjwa ngekuya kwemali lengumehluko nemali lesebhizinisini netikweleti , tinhlangano letingenti intalo kanye netimphatseli . 
Imalingena yabo bonkhe bantfu bemndeni ngamunye nekudliwa kwenyama yenkhomo kuchumene kakhulu . 
Lokucindzeteleka kwekukhula kwemanani etintfo kubangelwa ikakhulukati ngulamanani ekudla lenyukako , kwenyuka kwemanani aphethiloli , nekucindzeteleka kwekwetfulwa kwemphahla kuleli emikhakheni letsite . 
Cabanga luhlelo lwebeluleki kutfutfukisa nekudlulisela lwati . 
Kucashwa kutekulima nako futsi bekwehla kancane kancane . 
Ngaphandle kwekuhlela ngekucaphela lokubonelela kujutjwa lokunjalo kulenye incenye kuloluhlelo , sive ngahle singajabuli . 
Kusabalalisa lokuvela kutikimu telutjalomali tawonkhewonkhe kwemukela uma ngabe lilungelo lekutfola inkhokhelo lesilitfoliwe . 
Umcimbi wanamuhla ngako-ke ukhombisa lokutibophelela njengoba ubonisa kutsi bobani kulelinyenti letinkhulungwane tabothishela labanemakhono kumikhakha lehlukene yetifundvo . 
Kulandzela kutfutfukiswa kweluhlakamsebenti , lithulusi lwekuhlola kusebenta kahle luhlolelwe kuba semtsetfweni , kutsembeka nekungabikhona kwekutsatsa luhlangotsi kwelisiko ematikweni lamanyenti . 
Kulungiswa kwetebunjiniyela Bekunakekela Ngetemphilo Lokusekucaleni kusetjentiswa kwekungenelela lokwahlukahlukene ngenhloso yekutfutfukisa ikhwalithi yekunakekelwa . 
Lesigaba sibutsetela lusebentisomali nelwabiwomali lolulinganiselwa emavoti . 
Lokugcizelela lokubucayi kwekucitfwa kwemali kumele kube kuloluhlobo lwetindlela tasemadolobheni , njengalokwakhiwa kwemakhorido lekukhulunywe kuleliphepha leli futsi nebuchwepheshe betekutfutsa . 
Ngekususela kuletincomo , imitamo itawukwentiwa lemayelana nekuhlanganisa luhlelo , kucecesha lokwengetiwe kanye nekuhlomisa ngemakhono , kanye nekulungisa tindzaba tekufanelana ne-WARMS kanye neluhlelo lwekunika imvume yekusebentisa emanti . 
Inhloso yaledokhumenti ku : 
Umgudvu wekuphambukisa emanti uhamba entsabeni eceleni kwebhemu bese ubamba emanti lachamuka kumifudlana yentsaba kulendzawo . 
Babukeka futsi bativa njengawe nami . 
Kucinisekisa lizinga lelisetulu lekuphepha nekuvikeleka kwabo bonkhe basebentisi benchubo yetitfutsi . 
Tinkhokhelo letibe ngephasi nome letibe ngetulu tivakaliswa ngesikhatsi tibonwa . 
Lemikhakha yalefomula ilungiswa njalo ngemnyaka nangekukhishwa kwedatha lesemtsetfweni . 
Umuntfu ulinga njani kuhambisa tintfo ngemtsetfo kummango longenamtsetfo kepha wenta ngendlela lofuna ngayo , kumatima kuvisisa . 
Lokunye lokuhlobene kakhulu nalendlela leseyibaliwe , kutawuba kutsatsa lokunye kutiphatsa njengelicala lebugebengu . 
Ngalamanye emagama , lokuhanjiswa kwesitoko noma timphahla kubhalwa phansi kuluhlelo lwangcondvomshini ehhovisi lelikhulu . 
Lokuvimbela kunikwa timali tekunakekela kuhlose kakhulu kunakekela tikhungo letinsha leticedziwe kute tihambisane nelizinga lelifunekako lekunakekela . 
Lemodeli yentiwe kutsi ivumele kube nekuchudzelana lokulawulwako emkhatsini kwetigitjelwa letifaka sicelo sethenda yekusebenta emgwaceni lotsite . 
I-GCIS ite sibopho salokucuketfwe noma kwetsembeka kwalamawebhusayithi lachunyanisiwe futsi alicinisekisi lemibono lebekwe kuwo . 
Hlanganyela kumisebenti yeKucaphelisa Batsengi lehlelwe noma lehlanganyelwe kungeiswa kanye nalabatsintsekako . 
Loko kusetjentiswa njengentfo yekucatsanisa lemcoka yekulinganisa kutsi ngabe litiko lihlangabetana kahle kanjani nalokubukelelwe tigulane , mayelana nekugcila kusigulane . 
Sibhedlela ngasinye lesetayelekile selwati lolukhetsekile sitawuba neluphiko lwalabagula ngekwengcondvo , lolutawuniketa tinsita letibanti letikhetsekile letihambisana nephakheji lekhetsekile yekunakekela yetinsita letivamile tekugula kwengcondvo talabakhulile . 
Lokuphocelelako kukhona kuncintisana kutemnotfo . 
Ecinisweni , abanaso ngisho sikolo , kulesifundza lesibuswa yiNP . 
Ubuye washo kutsi bahlele kuniketa loluhlelo kutisebenti letibuketana nekucindzeteleka nekukwata ngalokusezingeni leliphakeme . 
Luchumano emkhatsini waloku lokubili manje seluyasungulwa kusetjentiswa njengesikhungo setindleko . 
Tinzuzo taloku kutsi noma ngisiphi sitediyamu singamelana nekubamba noma nguwuphi umdlalo , ngaphandle kwemdlalo longena kusigaba lesitsite . 
Basebenti banelwati loluncane ngemasiko nemvelaphi yelingemuva lemphilo yalabanye . 
Tikolo letisecenjini letemfundvo tingavalelwa ngekwehlukana uma kufunwa , kodvwa tikhungo tawonkhe wonkhe kufanele tifinyeleleke kalula esiveni futsi kufanele tifakwe esimenindzawo lesakhiwe . 
Indvuna ingasungula imitsetfo yekutsi lusekelo lwetimali lunganiketwa njani . 
Lendlela yalomdvwebo wemanethiwekhi eliphayiphi letindzawo tekuhlala letingashayelwa umtsetfo kumele icaphele simo sekuba yesikhatsi sonkhe nome kwesikhashana lendzawo , kantsi nemdvwebo wekugcina utawutfutfukiswa . 
Kubuye kwenta kutsi litiko libe nemncintiswano welibhola letinyawo nemave angaphandle . 
Kuchatsanisa emkhatsini wemathebula lamabili lalandzelako kukhombisa kutsi lokuntjintja lokukhulu kwekuhamba kubalwa tingucuko emahambeni etinhloso temfundvo . 
Lombiko utsintsa liphuzu lekutsi kusatjiswa lokukhulu kutekuphepha kwebantfu baseNingizimu Afrika tinkhinga tenhlalomnotfo njenge kweswela nekungasebenti , kanye nalelizinga lelisetulu lebugebengu nebudlova . 
Kulemodeli , tinchubomgomo tetetimali tiba nemtselela kulokukhula kwethemu lesemkhatsini ngemiphumela yako kutikhutsati tekusisa nekusebenta , futsi nangekwenta ncono kukhicita kwemali yekucala umsebenti yebantfu . 
Ncedza ngekugcogcwa kwelwati kanye nedatha kwentela kungenisa umbiko wenyanga . 
Bhala kahle tinombolo tetimphendvulo ngekuya kwenchubo yekubhala tinombolo lesetjentiswe kuleliphephambuto . 
Shukela uniketa indlela yekubaleka bumatima kubantfu basemaphandleni futsi wehlisa kufutseka kwebantfu emadolobheni . 
Nome umtsetfo ufune kuncesitela kulokulimala lokutfolwe bantfu lebavalelwe ngalokungekho emtsetfweni , tihibe letinyenti tivimbele labanyenti ekuzuzeni lokungiko . 
Lokunye kulahlekelwa kufaka ekhatsi tinombolo letisetulu tentsengiso lelahleke ngesikhatsi seNdzebe yeMhlaba ngesikhatsi emakhonteyina emtfwalo agega iNingizimu Afrika afika kulelive emva kwekube leNdzebe yeMhlaba seyiphelile . 
Sakhiwo seLuhlaka Lwekulinganisa Kusebenta silandzelwa ngekucaphela . 
Loluhlelo lusatjalaliswe ngekwesikhashane kutawuya ngaloluhlobo lwekungenelela . 
Kugcizelela kakhulu ekuhlukaniseni tindzima lekumele tidlalwe kanye netibopho , kuhlelembisa ngekwenhlangano kanye nekwenta kutsi tinchubo tekuhlela tihambisane emazingeni lahlukahlukene . 
Tinhlanti titsatfwa njengaletiba nekutsintseka lokuncane nge-chromium kunetitjalo tasemantini futsi i-chromium yetintfo letingenamgogodla yi-carcinogen futsi ibanga kuhanjiswa kwemakhromozomu . 
Imiphumela yekhwalithi yemanti etinhlantini ivamise kuncika esikhatsini sekuvuleleka emantini ekhwalithi letsite . 
Bekuvele kuyintfo leyentiwako lengakase yantjintjwa . 
Buphuya nabo bungancishiswa ngekwakha nekutfutfukiswa kwemakhono ebasebenti esilinganisweni lesibanti kute kukhule kwakhiwa kwematfuba emisebenti ngekukhicita lokungetekile kwebasebenti kanye nekukhula kwemnotfo . 
Lokukhokhelwe ngaphambilini kunakwa njengemphahla ngelizinga lekutsi kukhokhelwa kheshi noma kwehliswa ekukhokhelweni kwakusasa kuyatfolakala . 
Uma kungenjalo , chaza kutsi ingabe inkantolo yenta njani ngeticelo uma lofake sicelo angaveli ngelilanga lelilandzelako . 
Letindzawo letinsha tekufundzela titawungena ngaphansi kwemtsetfo wemayunivesithi lakhetsiwe tibuye tinikete ticu temfundvo lesetulu kubothishela . 
Loku kutawukhishwa kuphele nya kutigaba tetfu , ngobe babonakala bakhohliwe ngetimisomtsetfo tekusebentela emaphoyisa emmangweni wentsandvo yelinyenti . 
Ufanele kutsi ukwati kusitjela kutsi bangaki bantfu labafanelwe kutfola tindlu tahulumende ewadini lakho . 
Lesibuyeketo , lokufaka ekhatsi nemsebenti wekufutisa lowentiwe , kukhombise lobudlelwano lobumcoka emkhatsini wekusetjentiswa kwemhlaba kanye nekusebenta ngemphumelelo kwetekutfutsa , kukhombisa kutsi indlela yekuba silumbi lengaketayeleki yeNingizimu Afrika yenta kusebenta ngemphumelelo lokunjalo kube lukhuni kukufezekisa . 
Lokugcila lokubalulekile kusekwenteni kancono kucaca nekubalisa ngekuniketa bantfu ngelwatiso ngemali lengenako yahulumende nemiphumela yalokungenile . 
Ngekutikhipha ekutseni batimbandzakanye , labatsintsekako banika labanye bantfu emandla ekutsatsa tincumo egameni labo , tincumo lokungenteka kutsi atisito taloko labakutsandzako kakhulu . 
Lamanani ashiwo kakhulu ngesikhatsi semaholide enyanga yeNgongoni . 
Kusebentisa luhlelo lwentsela kukhutsata kusebenta kuvamise kwentiwa . 
Kuthula kwase-Afrika Nekwakhiwa Kwetinhlelo Tekuphepha kutawusebenta ngalokuphelele futsi kusekelwe kakhulu ngemitfombolusito yase-Afrika . 
Imisebenti lemikhulu Yekuphatsa nekulawula , Ummango nekuphepha kwesive , tinsita Temnotfo netesimondzawo , netinsita Tekuhweba . 
Kabuteni utsi yena bekakhweshelene ngemamitha lambalwa naKruger ngesikhatsi katsi kuhlatjwa umkhosi . 
Ingucuko yesimoselitulu idzinga kutsi tiphindze futsi ticatjangwe kabusha tinhlelo tekulima letikhona letatiwako kanye nemasiko manje aphoselwa insayeya tingucuko tesimondzawo , ngaleyo ndlela , tindlela letinsha tentiwa kutsi tibe ncono kutsi temukelwe tisetjentiswe futsi kwandziswe kuvumela timo . 
Kulula kukhohlwa kutsi tingani letibafana naletimantfombatane betinjani kitsi ngalesikhatsi sisebasha . 
Kutoliga lomtselela wetichibelo taloMtsetfo ekusebenteni kwaleSikhwama , imitsetfo futsi netinchubo , kuyachubeka nekubaluleka kulemisebenti yaleyunithi yeTinsita teMtsetfo . 
Kubuyiselwa kwencenye nekuvuselelwa kweluhlelo lwekungenisa umoya ku yunithi ye-onkholoji yangasese . 
Imiklamo leminyenti iye yasungulwa futsi yesekelwa . 
Ngenca yekutsi insimbi ayivele idvonswe kalula indlule emzileni wekugaya kudla etidalweni letinemgogodla , akukavami kutsi kuhambisane nebutsi ngenca yekudla inhlanti letselelekile . 
Kuguguleka kwemhlaba : Ngalendlela umhlaba ulahleka ngakhona kwanyalo ngenca yekuguguleka e-Alfred Nzo , emakhono ekutsi sikhone kutidlisa ngekwetfu nemindeni yetfu kutawuchubeka ngekwehla . 
Basebenti baneluvelo , hhayi kuphela kulokugula lokusheshako lesigulane sibukene nako , kodvwa nakulengcikitsi netinsayeya letibukene nesigulane , imindeni yato , nemmango . 
Kucondzisa nekweluleka , kufaka ekhatsi kucoca nebangani , kubaluleke ngalokukhetsekile kuletimo . 
Siyakunaka , ngekwesibonelo , lesimo semnotfo lesibuhlungu nemtselela loku lokutawuba nawo kulenchubo yekuhlanganisa ngekwemitsetfo latayelekile . 
Etimeni letinyenti sincumo sekwenta njalo sitsatfwa ngumtimba lotimele lobitwa ngekutsi yiBhodi Yekugadza Kulungiswa Kwesimilo Neyashwele . 
Kuchubeka nekukhicitwa kwemfundvo yahulumende nekuchumana ngekusebentisa tintfo tekuphrinta , kufaka ekhatsi emaphosta , tincwajana tekota , imibiko yemnyaka , emakhalenda , emabrosha , emabhena , emapheshana nemaphamflethi . 
Wagcizelela sidzingo sekutjala ingucuko ekutiphatseni mayelana nekutsi takhamiti titibona njani tibi . 
Ncedza ekulungisweni kwetimphahla tekucecesha , uma tikhona . 
Esikhungweni , sifundza sisungule indzawo lenako konkhe yeMcondzisi Lomkhulu lotinikele kunakisisa kukhutsatwa kwemakhophelethivi . 
Emave laphila nge-oyili negesi atawuchubeka nekuba sengotini yekumangaliswa temandla kanye nekungasimami kwekukhicitwa kwe-oyili etigodzini letiyikhicitako . 
Inkhundla Yegalofu lehlongotiwe icishe inemandla lamakhulu emtselela lobalulekile , ngalesikhatsi liHhotela kanye neNkhundla Yetindlu kutawuba nemandla lamancane . 
Timisomtsetfo letisisekelo tesivumelwano titawu " fakwa " ngetulu ngekwetidzingo temtsetfo . 
Utjele bafundzi kwekutsi batibosha telusha letincane letineminyaka lelishumi namune basesikhungweni sasejele nekutsi labafundzi kufanele bagcile ekufundzeni lekusikhiya kulisasa labo lelichakazile . 
Mhlaba wonkhe , lokukukhombisa kutsi nanome kunenchubekelembili lebabatekako lelivekati solo lisasilele emuva kuletinye tifundza . 
Kwengeta loku-odiwe emihlanganweni yekukhetsa leyetayelekile , lomunye umsebenti ungatsengwa njengencenye yekutsenga lokukhetsekile . 
Lukhula loluluhlata sasibhakabhaka nasatjani luvamise kusoleka njengembangela lenkhulu yaletinhlanganisela . 
Bakhangisi batawutfolakala banemtfwalokunoma siphi sincepheteliso netindleko letibakhona kunoma siphi sento lesingaba khona simelane nalabaPhrintela Hulumende uma kwentekile kwaba nanoma maphi emaphepha etatiso lakhishwako . 
Ngekuya kwelihhovisi lapho umkhokhimtselo abhalise khona futsi hhayi lapho lomkhokhimtselo ahlala khona noma asebenta khona . 
Nanoma ngisitfolile lesitifiketi , ngitawuchubeka ngingenelele . 
LoMasipala weSifundza ukulendzawo ngekwelisubuciko eluhlangotsini lolungasenyakatfo yemphumalanga yeSifundza saseNyakatfo Nshonalanga . 
Lokusetjentiswa emanti emmango ngunoma ngubani noma umtimba lewusebenta ngaphansi kweligunya lembuso . 
Lemigca lena ikhombisani mayelana nendlela lesikhulumi namakhelwane waso labakwentako kute balungise lolubondza ? 
Lomklamo usitwa ngemali Sikhwama saVelonkhe seKusabalalisa Imali yeLotho . 
Emaphesenti etiboshwa letingenelela kutinhlelo tekunakekela ngekumelana letiboshwa setitonkhe tebantfu labafanele batfole tinhlelo tekunakekela ngekuhambisana netinhlelo tabo : akunalwatiso lolusisekelo netidzingo letihlosiwe lekufanele tibekwe . 
Ndvunankhulu naboMeya Labakhulu bahola letimphendvulo temikhakha nge-HIV ne TB basekelwa ngumkhandlu we-AIDS , onkhe ematiko , bomasipala , imikhakha yemmango , emabhizinisi netinyonyane . 
Tikimu tetindzawo tekubamba emanti letihambisa emanti ngemitsamo lemikhulu kusuka kusimunye sinye semfula kuya kulesinye tinguleto letivamile kuleminyaka yakamuva lokungumphumela wemkhawulo lowandzako kumitfombolusito yemanti . 
Kugcila kutidzingo tedatha nelwatiso . 
Ummangali ubekwa licala lekuba muntfu lotidlako , lekungasebentisani nelekungahloniphi umphatsi . 
Ngekusho kwalamaphepha ekuhlola alenkapani yekuvikela , kungenwe eluphahleni lwalesitolo . 
Lokufunekako kunesiminyeminye setindzawo tekuhlala letincanyana futsi netindzawo tetemnotfo letisedvutane nalenye . 
Nakuphitsitela kuyehluka etimeni letehlukene , kodvwa tivame kuba ngema-awa lamabili ekuseni futsi phose sibe sidzana ntsambama . 
Nanoma kunjalo , akukho , malula kubala letinkinga tetimali kufaka nyalo . 
Kubete telekelelomali hulumende latiphakela tifundza letinikiwe nome letitfolwe Litiko . 
Leliphuzu lekutsi lomasipala wesigodzi useme kulirekhodi leminyaka lemine lelandzelanako atfola lucwaningo lwemabhuku loluhlobile kubufakazi baleliphuzu . 
Ngenhloso yaleSikweleti seManani , lamagama lalandzelako atawubanetinshokutsi letinikwe tona : 
Sindzisa sikolo : Bafundzi labagcoke iyunifomu bayaseshwa kutsi abakaphatsi lokungekho emtsetfweni . 
Masipalati kufanele alinge kutfola imvumo yetetindlu kanye neyemisebenti yemanti . 
Kucwaninga emabhuku kwangekhatsi kuniketa siciniseko lesitimela lesibuka liciniso setilawuli tangekhatsi , kulawula litfuba lekulahlekelwa kanye nekubusa kumatiko netinhlaka tesive kuleSifundza . 
Bungoti bekufuna umuntfu ngamunye bubonakele , ngobe basebenti labaceceshiwe bebamaketheka masinyane kulemboni . 
Lwati lwemaphepha ekubhala imininingwane lange-elekthronikhi nekutsi Emagaraji Ahulumende asebenta njani . 
Bukhulu baleluphenyo bugcina ekuhloleni imitselela yesimondzawo lemayelana nekwakhiwa kwendzawo yegalufu , lihhotela nendzawo yetindlu tekuhlala eCeres . 
Lena yindzawo lesalele emuva kwanyalo kutindlelasu tekuchumana kuHulumende . 
Imibandzela yelayisensi kumele ifundvwe ngekunakekela , ngaphandle kwaloko lelayisensi ingalahleka . 
Luhlolomabhuku lwangekhatsi lwenta luhlolomabhuku lolutimele lolukahle nalolusebenta kahle kwebungoti bekhomishane , tinchubo tekulawula nekuphatsa futsi lomsebenti unikwa bantfu bangaphandle . 
Imemo yesicelo lesayinwe yiNhloko yeLuphiko igunyata kutsi kucale kutsengwa . 
Kucedza ngalo lonkhe lwatiso lwetimali ngesikhatsi . 
Kungeta , kunekukhula lokungasikahle kweluhlelo lwemaswiriji lasebentisa emanti lakhona noma lasetjentiswako lapho umtselela wekuhluleka ngekwemphilo yemmango nekungcoliswa kwesimondzawo kuba nemitselela lemibi kakhulu . 
Lefomethi lensha ngulencono ngobe iyacaca futsi ilula . 
Ngesikhatsi lesifanako , kumele kuvisiswe kutsi imiklamo lekhona manje itawubita kakhulu . 
Loku kuphatselene nekukhonjwa kwalommangalelwa . 
Sibonelo , tindlela yekhwalithi yemanti yetekulima kwaselwandle timiselwe kuloko lokucatjangwa ngemphilo lendze nekuvuleleka lokuchubekako etilimo temanti ekhwalithi letsite . 
Loku kuya ngetinjongo ngatinye tesifundza lekukugcila ekulungiseni kwetakhiwonchanti letikhona . 
Lamanye emalunga lamatsatfu etisebenti acabanga kutsi nanoma buhlanga bungasabonakali ngalokucacako , lamanye emalunga etisebenti asenta ngendlela lebhacile yekubandlulula . 
Ngemuva kwekutsengiselana ngakunye , bekela munye , umtsengisi noma sitfunywa sibuyele emuva emphahleni siyolandza intsengo lengukheshi . 
Emaminithi ebaphatsi akhishwa ngesikhatsi kubaphatsi . 
Emathesti lahlelwe-kahle lambalwa ayatfolakala ekuhloleni lepharamitha . 
Ekucaleni bekusetjentiswa ngumphakatsi kanye netihambi kuma baphumute tilwane tabo letiboshelwako futsi nekusebentisa njengemadlelo langakalinywa emfuyo yasemakhaya , kepha lomkhuba waphela eminyakeni leminyenti leyengca . 
Kutawukhulunywa ngaletindzawo letilandzelako : 
Emadokhumenti lasemtsetfweni lakhona kulenchubomgomo atawuhunyushwa ngekunakekelwa bese ayiswa emphakatsini nakulabo labatsintsekako . 
Kumele kubukwe futsi lokungenani njalo minyaka yonkhe kwentela kutfola emaciniso kutsi nguyiphi inchubekelaphambili leyentiwe ngekusebenta , kushintjela kutimo letisha , kanye nekunakana lelitiko kabusha , uma kunesidzingo . 
Tisebenti letisebentela kutikhungo tenta imisebenti yetekulawula tekuphepha kanye nekulawula imphahla , kantsi atitfolakali ngalokuphelele kwenta imisebenti ekulawula imphahla . 
Tivumelwano tekusebenta tebasebenti labaphetse kumele tifake ekhatsi lokucondzene ngco nemisebenti labayitfwele yetinhlelo tekusebentisa tindlela tekuvimbela bungoti kwelitiko nekudla ngemacebo . 
Ikomiti yelitsimba lekwakha kabusha litawukhetfwa kutsi liphenye imininingwane yetindzaba letifaka kwakhiwa kabusha kwemboni yekuphakelwa gezi . 
Loku kutowakha imisebenti yemnotfo lonemandla wasemaphandleni kantsi kutawusita ekwakheni ematfuba emsebenti ladzingekako elusha lasemaphandleni njengoba kubekiwe kuleLisu leNgucuko leMnotfo weteKulima waseMphumalanga Kapa losandza kwamukelwa . 
Tabelo tesakhiwonchanti kuhloswe ngato kucinisekisa kutsi lesifundza sinesakhiwonchanti lesetsembekile nalesigcinwa sikahle kakhulu kutsi singachubela umnotfo waso embili , kanye naloyo welive . 
Hulumende uniketa tintfo letinyenti tekukhutsata , kwephulwa kwentsela kanye netinsita tekweluleka kusita umkhakha lotimele kutsi wakhe imisebenti , kungeta kulokusekela lokuniketwa ngetikhungo tetimali tekutfutfukisa . 
Lokufakwe ekhatsi kuleligcogco ngumtfutfukisi longaba ngumtfutfukisi lotimele nobe sikhulu sahulumende wasekhaya . 
Labafundzele umsebenti bahlangana netigulane . 
Uma siboshwa singakhoni kwemukela tivakashi taloshade naye , umlingani noma sihlobo , siboshwa sifanelekile kutsi sivakashelwe ngunoma ngubani inyanga yinye . 
Ibhajethi yesikhatsi lesisemkhatsini isuselwa kulendlela lecinisekisa kutsi imali lengenako yengca lusebentisomali lolulindzelekile kanye netikweleti letingabakhona . 
Tinsayeya tetimali kutemfundvo lephakeme atisito talapha eNingizimu Afrika kuphela . 
Sikhatsi lesisandza kwengca nyalo sibonakala ngeluchungechunge lwetingcoco temalungiselelo ekuhweba esigodzi nalambacambili . 
Intsela lekhokhiswe tikwetinzuzo itfolakele kutimphahla letingadzingi kulondvolotwa noma kusisa kwemkhokhi wentsela ngulelinye liphuzu lekumele licatjangwe . 
Kwelulekwa : Sikhatsi lesidze , sikhatsi lesifishane kanye nekwelulekwa kusimo lesiphutfumako kulabasikati labahlukubetiwe kanye nebafundzi labatisulu tekugagadlelwa nobe tisebenti taleNyuvesi , kwelulekwa ngelucingo nobe buso nebuso . 
Lokundluliswa kwesincumo selicala ngumdlulisicala wekucala akuphumeleli . 
Tindzingo letibalulekile tesakhiwonchanti saseNingizimu Afrika tikulencenye yemiphumela yeminyakalishumi lemibili yelutjalomali lolungasikahle . 
Titatimende tetetimali tikhombisa lulawulo lwetimali loluhle lokuyintfo leyesekelwa " luhlolomali loluhlobile " lolutsatfu Litiko lelilutfolile . 
Kuletinye tikhatsi , labomasipala baniketa sengeto sekuchasa kute kwandziswe umsebenti kulemitlamo . 
Bavakashela dokotela noma njani ngoba abatikhokheli tinsita tetemphilo bese ngaloko , kuba nekugcwala kutinsita tetfu . 
Kunetinhlawulo letinengi netinchubo letimayelana netintfo letitsikameta lilungelombhalo . 
Tinsita kanye neKucedza Buphuya kulungisa letindzawo letilandzelako : 
Tifundvo temnotfo tikhombisa kutsi kunematfuba ekukhula kulomkhakha wekulungiselela kutekulima langakabuketwa ngalokuphelele . 
Emaphesenti layimfica nakubili etisebenti acashiwe ngalokuphelele . 
Ngembi kwemhlaba , Indzebe Yemhlaba yenta ncono indlela yekubuka ngekungangabati ikakhulukati likhono leNingizimu Afrika lekuphakela nesivinini sekutfutfuka . 
Kungako , indlela leyodvwa yangempela yekuphuma kutsengisa lendzawo yekondla imfuyo njengentfo lehlala ikhatsata njalo . 
Sincoma kutsi umtsetfo kufanele kutsi usungule inchubo lecinile leyeyame kumtsetfomgomo loetjentiswa likomidi lekuhlola emabhuku lelingabukana netindzaba tekutimela nangabe tivumbuka kute kuhanjiswane netindlelamkhuba temhlaba wonkhe . 
Ngiphinza ngibonga futsi ngitusa emalunga elitiko labe nemusa wekuba natsi lapha Kulendlu kulemini yanamuhla nekusihola kuleyo naleyo dokhumenti . 
Lemisebenti ivetwe kuloluhlaka lwekutfutfukisa lolutawuhola kusebentisana kwetfu ekuloleni kugcila kwetfu nekukhulisa emalungelo eluntfu kutemasiko etikhungweni tetfu tebulungiswa . 
Nanoma-nje bekuloku kunemanti lokungenani labekafinyelela lesikhungo kuletinyanga letisiphohlongo letendlulile , umfutfo walamanti awuseneli kwenta emagiza akhone kusebenta . 
Akusiko konkhe loku lokwavakashelwa . 
Emanyuvesi aseNingizimu Afrika ehlukana kakhulu ngabunjwa , isayizi kanye nekwakhakeka , kanye netimali tetitjudeni etikhungweni letehlukene . 
Budlelwane bemave lamabili - Budlelwane bemave lamabili buchutjwa ngekusebentisa emamishini lahlelekile lacinisekisiwe ladvosa embili malanga onkhe ekukhutsateni tifuno tavelonkhe talelo live lelitfumelako . 
Lizinga lekugucuka kwendzawo lenta kube nekukhula kwesidzingo sekutsi kuhlale kuba nelwatiso loluvakalako mayelana nendzawo . 
Lelikomiti Lelimile Letekuphepha nekuvikeleka livume umhlanganosikolwa macondzana nekusungulwa kweNhlangano Yetekuphepha Yemmango . 
Kuniketa tinsita letinemkhawulo njengeKhomishina lenguMfungisi . 
Titatimende temali temnyaka tihlolwe nguMhlolimabhuku-Jikelele waseNingizimu Afrika , lewaniketwa imvumo lengenamkhawulo yekuhlola kuwo onkhe emarekhodi etimali kanye nedatha lehlobene nayo , lokufaka emaminithi ayo yonkhe imihlangano yeLibhodi leMshwalense Wekungasebenti kanye nemakomidi eliBhodi . 
Kutfutfukisa lokukhula lokukhona kwesikhatsi lesidze nematfuba ekucasha kwemnotfo wakuleli kutawuhlala kungulokubalulekile kuhulumende . 
Kuhlelela kwekulawulwa kwemfucuta ngekhatsi kwetiphatsimandla tendzawo bekubuke kakhulu kuhambisa embili kulahlwa kwemfucuta . 
Lesincomo siyinzuzo kubo bonkhe labayincenye labatawucinisekisa kusimama kwalemodeli . 
Imikhicito lengeniswe ibuya emaveni angaphandle ngaphasi kwetimvume tekufinyelela imakethe ngesephulelo yekutsengiswa eNingizimu Afrika kuphela . 
Imisebenti lemikhulu ifaka ekhatsi : kuhlela nekudizayiniwa kwesakhiwonchanti semigwaco , kwakhiwa kwesakhiwonchanti lesisha kanye nekuphuculwa kwalesikhona , nekwentamvama , kuvikela kanye nekusigcina sisesimeni lesifanele njalo ngetikhatsi letitsite kanye nekubuyiswa kwemigwaco esimeni lesifanele . 
Ngesizatfu sekutsi bamabhizinisi emuntfu-loyedvwa , kumatima kubosomabhizinisi kuhlukanisa imisebenti yekwenta tintfo neyekutsengisa . 
Iphayini , igum , owattle , netinkhuni leticinile konkhe kuyatfolakala . 
Lemiva lena ingaba mihle nome ibe mibi , incoma nome ingceka . 
Labo lebebatihambeli bahlukana ekhatsi ngemaseshini kute babhale emasubuciko kanye nemasu ekusebenta etigaba tabo letahlukahlukene . 
Nanoma ngukuphi kuyekelwa kwetidzingo kutsi sivumelwane sichibele noma sehluke kutawentiwa ngekubhala phansi . 
Kukutiphi tindzawo la ungasita umntfwanakho ente ncono ? 
Inkhomba yakunye kwaletintfo mayelana naloku ngulapho khona kutsengiswa imphahla , bese kutsi intsengo ichubeka nekukhokhelwa ngekufunwa ngemandla . 
Lubandlululo lwenta bukhulu bebantfu labamhlophe bube semtsetfweni futsi lwakubungata lube futsi ngaleso sikhatsi lujulisa kutsatselwa phansi kwebantfu labamnyama . 
Lemikhombandlela ikhuluma ngco ngaleto tincenye tenchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa umhleli lanelulawulo kuyo . 
Linani lalabatelwe kusuka kunchubo yekubhalisa labatelwe iya ngekhalenda yemnyaka kantsi labo labakusilinganiso sasemkhatsini-wemnyaka sibikwa emkhatsini-wemnyaka . 
Lomasipala uphindze futsi wetfula leminye imitamo kwentela kucinisekisa kubandzakanywa kwetakhamuti nalabatsintsekako ekutsatseni kwakhe tincumo . 
Loluhlelo lwekuhlaniswe lwaba tinhlelo letimbili , lekutibhedlela letikhulu kanye netibhedlela letiphakeme . 
Babuke kakhulu ekulungiseni sakhiwo setikolo letikhetsekile , kutsenga emathulusi kanye nemishini lesitako kanye nekulungisa tidzingo tekutfutsa bafundzi . 
Sigunyato Jikelele sichaza imibandzela lena kusetjentiswa kwemanti lekufanele kubhaliswe ngaphasi kwawo . 
Kusetjentiswa ngemphumelelo kwalendlela kudzinga basebenti labambandzakanyeka ekuphatfweni kwekhwalithi yemanti kuvisisa umbononchanti netinhloso tekhwalithi yemanti telitiko , lisu lekhwalithi yemanti nendzima nemisebenti yekuphatfwa kwekhwalithi yemanti ngekhatsi kulelisu . 
Kufundzisa umuntfu kusho kwakha umcondvo walowo muntfu . 
Ekuchubeni sifundvo salokungenteka , kunalamanye emaphuzu labalulekile lekufanele acatjangwe . 
Uma labantfu labatsintsekako kuleletinye tikhungo babutwa mayelana naloku , timphendvulo letifananako beti : 
I-TISA iyinhlangano letsambile , legcile ekhastameni , ikakhulu macondzana netinsita letetfulako kanye netikhutsati tetimali letilawulako . 
Kunelisiko lelinemandla letindlelakwenta tekugcinwa kwemabhuku ; nanoma kunjalo , futsi tisatawufakwa kumitsetfosimiso letsite yekugcinwa kwemabhuku noma-ke imanywali yekugcinwa kwemabhuku . 
Ema-inthavyu etikhala Temhlengikati Lofundzele Umsebenti Loyinhloko Nemhlengikati Lofundzele Umsebenti Lomkhulu sekandlulile futsi sitsandza kuhalalisela lawo malunga ebasebenti lakhushuliwe . 
Loku kufaka ekhatsi , kuniketa emajele imvume yekukhicita , kuniketwa tinsita tekufundzisa tiboshwa taka ABET , kubhaliswa kwetiboshwa kutekufundza nge-inthanethi kutinhlelo tekulwa nemlilo letiniketwa Litiko Letemsebenti Wahulumende . 
Kusuka eLatin America , bekunetinkapani timbili letisha kuphela , totimbili tebantfu baseMexico . 
Yebo , umuntfu angakudlulisela kutseleleka nge-HIV kulabanye noma ngasiphi sikhatsi ngemuva kwekube atselelekile . 
Tindzawo tekuma kwemhlaba letidzingeka kakhulu titfoliwe ngekuya kwendzawo yekusebenta yelihhovisi lesigodzi . 
Luhlatiyo Lwendlela lemcoka kakhulu yalokumele kwentiwe lusetjentiswa kusho ngembili sikhatsi semklamo ngekuhlatiya kutsi ngukuphi kulandzelana kwemishikashika lokuniketa linani leliphasi kakhulu lekuvumela tingucuko ekulungiseleni . 
Loluhlu lwekulindzela tindlu lukhula ngalokungagucuki ngenca yekucoshwa kwebantfu emapulazini nalabahlala ngemuva emakhaya . 
Kuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa lemakethe kulawulwa ngalokuhlelekile ngekusebentisa sikhwama sekufaka imali ngekuyihlukahlukanisa lokuhambisana nemikhawulo yelitfuba lekulahlekelwa kanye netivimbelo lekuvunyelenwe ngato nePIC egunyeni lelisemtsetfweni lekufaka imali . 
Cinisekisa kutsi labakhipha emathenda ayafaneleka loko kunconotwa lokushiwoko ngekulandzela timiso tedatha yethenda kanye nekulahla konkhe kusho kutsi kunconotwa emathenda langakafaneleki kunconotwa lokunjalo . 
Umhlolwa kutawulindzeleka kutsi asite ngekusungulwa kwemigomo yendzawo kanye nemkhawulo wetindleko . 
Baphakeli bensita nabo bagcugcutelwa kutsi babhalise kute bafakwe kudathabhesi Yeluphiko , kucinisekisa kakhulu kumeleka kwesisekelo sebaphakeli . 
Ngemva kwaletinkhulumiswano tetemphilo , kwentiwe imishikashika yelicembu ngetihloko letahlukahlukene . 
Ngalokufanako , bagadzi kufanele baceceshwe ngalokuphelele ngekugadza kanye nekulawula luhlolo ngumgadzi lomkhulu , ngembi kwekucala kusebenta egunjini lekuhlola . 
Tinkhokhelo takulesikhatsi letifaka tincesitelo tetisebenti nemphahla kanye netinsita titintfo letibanga kakhulu tindleko kuloluhlelo . 
Luhlelo lwelisu laLenhlangano kucociswana ngalo bese luvunyelwa nguMtimba Losetulu ngembi kwekucala kwemnyakatimali lohambisanako . 
Nanobe babasebentisi betinsita tesive letibalulekile , imiphumela yabo kanyenti ayenelisi . 
Kunatfwa kwabogologo sekubone indlelakwenta lehlangane , ngekufakwa kwalabanye esikhundleni saletinye tinhlobo lokuholela ekwehleni kwelizinga lekunatsa ibhrendi lemuntfu ngamunye libe lizinga kunatfwa kwewiski nalabanye bogologo likhuphuka . 
Lelifomu lekwendlulisela nekuchazwa kwencabano angeke kube ngulokuphelele ekuncumeni simo salencabano lesingusonasona . 
Lelijaji libe yincenye yalekomidi sikhatsi lesingetiwe laba nangusihlalo salomkhandlu wavelonkhe emahlandla lamabili ehhovisi . 
Umhloli angahlola imitfwalo yetichumane netincola tajantji , ticukatsi telifulaha noma sitimela letitfutfwa ngato . 
Letinye tindlela letingakhetfwa tekuphatfwa kwemfucuta lemakhemikhali tifaka : 
Labatisebentisako ngako babasengotini yekuhlaselwa . 
Kunetidzingo letivakalako tetimali kubohulumende besifundza nasemakhaya , kufaka ekhatsi bubanti bekutisebentela kwetimali , ngekuhambisana nekuphakelwa kwemisebenti ngekwemtsetfosisekelo . 
Le-ikhwezhini yetibalotetemnotfo leconjelwe yesifundvo seLibhange Lemhlaba isetjentiswa ngalokuhlukile eNingizimu Afrika kanye nalephaneli . 
Leti nguletizatfu tetfu tekubeka lizinga leliphakeme etinhlanganweni tabo letifanele nnekuphatfwa kwato . 
Letilinganiso tekukhula tiholwa kukhula kwemtfwalo wesifo . 
Labenta imibukiso bayakhona kukhipha bakhombise imikhicito yabo ngesikhatsi ematafuleni abo ngamunye ekuvulweni kwalombukiso . 
Indzawo yekulondvolota i-isothopesi yehayidrojini noma tinhlelo tekuyihlanta ngekusebentisa emahayidrayidi emethali njengendzawo yekulondvolota noma njengendlela yekuhlanta . 
Imibiko yaSomabhuku Jikelele ivete sidzingo sekuba neYunithi Yetemabhuku Yangekhatsi etikweni . 
Tigaba talomtsetfo lekungito kuphela letisengakacali kusebenta nguleto latiphatselene netingucuko kubuniyo bemakhemisi , kanye nalesigaba lesiphatselene nekulungela kwalomtsetfo kusebenta kuhulumende . 
Kungenelela kwawo onkhe emacembu emihlanganweni . 
Litiko liyachubeka nekusisa etintfweni kute likhulise lelinani lebantfu labaneticu letifanele labangancintisana kumatfuba abo ekucashwa kute bakhulise lokumeleleka kwabo kumikhakha yemisebenti nemazinga lakhona emsebentini . 
Kodvwa lizinga lekungasebenti leliphelele lifihla umehluko lomkhulu ngekwetigodzi , buhlanga nebulili , licembu leminyaka , nemakhono . 
Loku bekwentelwa kuphutfumisa kuhamba kwemsebenti futsi nekucedza tihibe letibangelwa yimiculu lenelwatiso lolungasilo . 
Emikhakheni lapho tindleko netinzuzo tilukhuni kutibeka ngelinani njengemphilo nemfundvo kusetjentiswa lokongako . 
LeLikomidi Lelukhetfo kufanele lincume ngalokubhaliwe imigomo nemibandzela yekucashwa kwetisebenti , kufaka ekhatsi umholo lokhokhelwa lesisebenti . 
Velonkhe nakumhlabawonkhe , tinhlangano tahulumende nyalo setihlala tibonisa tivuno ngekuba khona kwetinsalela temakhemikhali . 
Ngaphansi kwaloMtsetfo , teMafa aVelonkhe tingancuma indlela lekufanele kutsi kume ngayo titatimende temalingena kanye nelusebentisomali . 
Loku kubonakala kukuncane ngelinani , kodvwa benta imiphakatsi lemikhulu lenebazuzi labanyenti kanye nendzawo lenkhulu yemhlaba . 
Kulomnyakatimali lomusha , leLitiko litawuchubeka nekucinisa yonkhe imitamo yekulwa netifo letingatsatselani njengobe loku kungasita kwandzisa sikhatsi sekuphila lesibukelelwako kulesifundza . 
Lesifundza sitawufuna kutfutfukisa emabhizinisi lamasha lanelikhono lekufaka sandla ekukhuliseni nekwakha ematfuba emsebenti , kumikhakha lemisha lefana nemandla lasebentiseka kabusha nemikhakha yalokusemantini . 
Imitsetfo ngemalanga ekutsatsa likhefu lonawo ngalolusuku lwekubika ilingana : 
Imihlangano yelikomiti lebaphatsi nayo ingasetjentiswa kuhlolisisa indlela yemasu leyenteka njalo . 
Kubuye kuvete kusatjalaliswa kwelinanibantfu emawadini latsite , kunikeke umfundzi kuvisisa kwekutsi liwadi ngalinye yakheke njani ngekwesigaba semnyaka , simo sekusebenta nebantfu labasha eliwadini ngalinye . 
Akusiyo inhloso kubeka ngalokubanti kutsi ithrafikhi kufuneka ilawulwe njani ngelilanga lemdlalo lomkhulu . 
Ngihlose kubita inkhomfa yabo bonkhe baphatsilusiso lomnyaka kute kuchutjekiswe lenchubo . 
Letibonelelo tanyalo tekubeka umkhawulo wekukhuphula tindleko temnyaka tekukhokhela emanti futsi letivalela ngaphandle tinhlobo tebasebentisi kutsi tikhokhe tindleko " Tembuyiselo Kumphahla " , lekuholela ekusaleleni emuva kwemnyaka . 
Kungasebenti ngalokusezingeni ekwenteni ncono , ekuvuseteleleni kabusha nasekubuyiseni esimeni ekusiteni ngetimali kwetikimu letikhona , lokungumphumela wekuvimba netimiso tenkhululeko yekwenta kwelisubuciko lekubeka intsengo lelishiwo ngenhla , litawuphindza futsi lilungiswe ngekusebentisa letinchubo letingenhla . 
LeLitiko seliphetse ngekutsi lenkontileka nalomtfulinsita weluhlelo lwekulandzelela tigitjelwa luhambisana netidzingo letitsite teLitiko . 
Esikhundleni saloko , umkhokhimtselo watiswa kutsi utawukhokhelwa masinyane nje . 
Imisebenti yato lemikhulu kakhulu kutfola nekulondvolota emafilimu , emavidiyotheyiphu nemisindvo lecoshiwe lebugugu betilondvoloti , futsi kwenta loku kutsi kutfolakale mayelana netinhloso tekucwaninga nekutsatsisa . 
IMongolia , ayisilo live lelililunga leMibuso Letimele Yemnotfomunye , ifakiwe kulelicembu ngetizatfu tesimolive kanye nekufanana kwemumo wetemnotfo . 
Kulomhlangano Wamnyaka Wonkhe , munye webanini bemasheya utsi akakajabuli ngalamagama ' ukhona lokukahle ' kulombiko wekuhlolwa kwetincwadzi . 
Luphiko lweKulawula Tinchubo teKutsenga lugcina emarekhodi letikhalo tetinchubo netisombululo . 
Kufinyelela ngekulingana kutinsita kwacinisekiswa kwekusebentisa insita yemodeli yendzawo yesifundzave nekucinisekisa kusebentisana kwato tonkhe tinsita ekhatsi kulendzawo yesifundzave . 
Umhloli watiswa kutsi lomklamo utawutsatsa tinyanga letinyentana . 
Kuhlelenjiswa lokucindzetelako kwekuvakala kuyowuhlola indzawo yekusebentela kanye nemihlangano yekuchaza kume ngalendlela : 
Lwatiso luchubekile nekungena emkhatsini weLihhovisi landvuna neKhabhinethi ePhalamende njalo njalo . 
Luhlelo Lwefayela yenhlangano lwatfutfukiswa , Nenchubomgomo Yekuphatfwa Kwemarekhodi yavunywa kucinisekisa kusentjetiswa kwetinyatselo letifanelekile kuvikela lwatiso nelwati lwesikhungo . 
Masipala weLitheku leNelson Mandela ucondzanise tinhlelo takhe kwentela kucinisekisa kwakhiwa kwemisebenti lehloniphekako , takhiwonchanti nekutfutfukiswa kwemnotfo , kanjalo nekuphatfwa kwesimondzawo . 
Wafakaza watsi bekangawati lamaciniso ngesikhatsi atfula lokutfolakele . 
Akudzingeki lwati kodvwa lutsandvo lwekundiza nelwati lutakubeka etfubeni . 
Lokugcwalelana kwelinanibantfu kuyehla kuya ngebuncane . 
Nanoma i-Afrika inemasathelayithi langephansi kweliphesenti linye kumjikeleto , livekati linasinye setidzingo letisetulu temikhicito yendzawo kanye nemisebenti . 
Lokubuka lokusebentako kuthemu lesemkhatsini kutawuhlanganisa baseNingizimu Afrika ekusekeleni kanye nasekukhangiseni ngelive kubasisi labakhona kanye netivakashi . 
Ngumaphi emadokhumenti lafanele kutsi angeniwe ngummangali uma afaka sicelo semyalo wekuvikeleka ? 
Esikhatsini lesinyenti , ngenca yesehlakalo sekuhlukunyetwa ngekwemacansi nekuhlukunyetwa , kuvamise kutsi bafati basabe noma bavilaphe kusebentisa indzawo levulekile yesive ngekwabo . 
Bungoti kutsi kuhlanganiswe lwatiso lwedatha lolurekhodwe njengenchitfomali yematiko . 
Nanoma tindlela tekulawula bungoti tentiwe , atizange tentiwe ngendlela lefanelekile . 
Kucinisekiswa kwekunakekelwa kwalabalimele etingotini lokufanele , ngekusheshisa kwendlela lekungenteka ngayo , kungenelela ngesikhatsi kwetidzingo tekwelashwa lokuchubekako , umfutfo kanye nesizatfu sekubuyiselwa esimeni , konkhe kutawuletsa imiphumela yekungenelela yetekwelapha kanye nemiphumela yekuvuselela . 
Iphindze inikete kusekela kwekuphatsa lokusisekelo nekubusa kwenta ncono kubandzakanyeka kwesive . 
Tindlela letihlukene tekusebenta tikunchubo yekucedzelelwa nekwekucala , imphahla levalwako iyabalwa , nayo ikhishiwe ngalesikhatsi . 
Cinisekisa kusebenta ngalokusezingeni leliphakeme kakhulu kwelikomidi lelilawula ngekubambisana nekweluleka . 
Kube nenchubekela embili lemcoka , leyentiwe , noma kunjalo , ngalesikhatsi sekubuyeketa kute kuncishiswe kusalela emuva kwekunakekela . 
Nakuhlolwa budlelwane emkhatsini wekunatsa tjwala nesifo senhlitiyo , ngalokufananako imiphumela ayicaci , kepha-ke loko kubangelwa tizatfu letehlukene . 
Linani lelincane libalulekile kwentela kutiphilisa kwebantfu kwemtimba . 
Luhlatiyo lolunekucabangisisa lukhombisa kutsi bunjalo benzuzo leyengetekile , kanye / nome inzuzo leyimphahla beyingatsintseka njani ngeluntjintjo lwengoti lebelungenteka ngalokwenelisako ngelusuku lwekubika . 
Imizila kungunyalo ikhona ngandlela tsite emadolobheni lamakhulu aseNingizimu Afrika . 
Lemephu lengetasi ibonisa kwabiwa kwetinsita letinkhudlwana temidlalo kulo lonkhe lidolobhakati . 
Lolu luhlobo lolubi lwetepolitiki lolunebutsi licembu lelingalukhombisa . 
Kanyenti emalunga emndeni kungenteka angati noma angafisi kwemukela liciniso . 
Ilawula ikakhulukati kuphatfwa kwemitfombo yekuphuma . 
Inkinga yekushoda kwetisebenti ngalokungagwemeki itawulula kusetjentiswa kwanoma ngitiphi tinhlelo letihleliwe . 
Luhlatiyo lwentiwa ngesikhatsi letsite lesingagucuki kwentela kutfola linani lekufezekiswa kwetinhloso letibekiwe ngenhloso yekutsatsa sincumo . 
Lamanye Emaphakeji Emfundvo Yetetindlu Yebatsengi bekamela kuvela kwetinkinga kucala kulesimondzawo setindlu , futsi ngalokufanele bekangachubeki njalo nome acabange simo singakaveli ngekwakheka . 
Kutawulindzeleka kulocashiwe kutsi ahambe njalo . 
Ngekwenta njalo yenta kokubili kwenta ncono kuphakela kwemanti nekuniketa kucashwa lokudzingeka kakhulu . 
Sipiliyoni selizingancane leminyaka lemitsatfu kuTinhlelo Letikhetsekile noma eKwetfulweni kweTinsita . 
Akunamphilo lekahle yetimphahla lefakazele njengesivimbo semisebenti . 
Ngaloko ke , sisebenta ngekubambisana njengelicembu sikwentela iSAPS kanye nesive setfu . 
Kucinisekisa kutsi tinsitanchanti tebantfu tisekela kuphepha nekuvaleleka lokuvikelekile , timo letikhombisa buntfu , nekuniketwa kwetinsita tebulungiswa , kunakekela nekutfutfukisa , nekuphatsa ngalokutayelekile . 
Loku kutawucinisekisa kutsi tikhungo tesive tifinyeleleka kalula kuyo yonkhe imikhakha yelinanibantfu . 
Ngalesinye sikhatsi , ibhizinisi ingafisa kundlulisela kubhalisa kulomunye umuntfu noma ibhizinisi . 
Imvama ngito kuphela letiyindlela lengaphumelela yekulawula . 
Umsebenti webatsengisi etimakethe letiseceleni kwemgwaco ( kutsengiselana ) kungumsebenti wetetimali lowenteka etindzaweni letivulekile leticinile losekube incenye lemcoka yesimo sasemadolobheni eNingizimu Afrika . 
I-PIC ifaka ekhatsi emalunga langengci kumashumi lamabili nesihlanu . 
Uma ufisa kwangatsi ungantjintja indlela ibrawuza yakho isebentisa ngayo emakukisi . 
Alukho luhlaka lembuso kumkhakha wahulumende wavelonkhe , sifundza noma sigodzi longandlulisa imali leyabiwe lekukhulunywa ngayo kusigatjana kumasipalati ngaphandle kwekuyifaka ku-akhawunti lenkhulu yelibhange yakamasipalati . 
Nanoma kute lokugcile ekulungiseni kutiphatsa lokungasikahle kulabagcinelwe kushushiselwa lelinye licala , tidzingo tekuphepha , kuvikeleka kanye netesitfunti sebuntfu ngekhatsi kwesimondzawo lesihlelekile sitawuhlala ngalokulinganako sibalulekile . 
Umcondzisi Jikelele welitiko lavelonkhe unemsebenti wekulawula lokusetjentiswa kwelwabiwomali nekufinyelela ekutfoleni lokufanele kwelitiko lekufanele babike ngako ePhalamende . 
Sigulane lesibonisa litfuba lemtfwebulo sikhashane noma lomncane sinebungoti bemtfwebulo wesibili . 
Umbuto utsi ingabe sinayo indlela lencono yekunika noma kusekela kuniketwa kwesicwayiso lesifanele . 
Injongo yalokuhlatiya loku ngutfola kuphila kwetetimali kwalesikhungo kuze kwente ncono kukhona kuphatfwa kwetetimali nekugcogcwa kwamalingena . 
Tonkhe letintsengo tenyama letingenhla kubukeka ngatsi tiyehla futsi tibuyela emazingeni ekulingana lamasha . 
Uma ubuka kuletinombolo tebantfu eMpumalanga Kapa , letinombolo tiyehla , futsi loku kuletsa kukhatsateka . 
Loluhlolo alukentelwa kuphawula nganoma nguluphi luhlobo lwenchubomgomo yetimali tahulumende letingenako noma lusebentisomali futsi lukucaphele kungakwenti loko . 
Angeke kube nembuto wekutsi ngalokwetayelekile bekafanelwe ngumyalo lonjalo ngoba betingekho tizatfu tekwala loko . 
Leligunya laleKhomishini ledlula ezingeni lapho luntjintjo macondzana nekucasha futsi nalokwentiwa basebenti futsi neleveli yekunikwa kwemandla sekufikiwe kuko . 
Hlukanisa emkhatsiniwema-ayisothophu kanye nemumo wema-ayisoma . 
Lemiklamo lelandzelako itsintsekile : 
Futsi , loku lokwetfulwa lapha kungaba liciniso , kepha inchazelo kumele iniketwe . 
Kuletindzawo letitfutfukiswako letintsatfu , lendzawo lelipulazi yeligalufu ihambisana nelitfuba lekulahlekelwa njengobe kusebenta kwayo lokukhona njenganyalo kubonwa njengalokusebentekako futsi sekukhonjisiwe kutsi kusimeme . 
Letimali letingakasetjentiswa tibese tabiwa kabusha kulaMatiko lafanele ngalesikhatsi seLwabiwo Lwesibili lwemali kulomnyaka lolandzelako . 
Ikhomishini icabanga kutsi tinzuzo temngcwabo titawubhadalwa sikimu setinzuzo tengoti yemgwaco ngelinani lelingagucuki lekufanele lente lokungetulu kunekutsi libuke tindleko telibhokisi lemngcwabo kanye nekungcwaba noma kushiswa kwesidumbu . 
Lesiboshwa sibonakala sengatsi sinenkhani . 
Lwati loluhle lekusebenta lemtsetfosimiso wesimondzawo . 
I-HMS Property Valuations CC ayikahlobani naleSikhwama futsi inesipiliyoni sakamuva ekuhlelekeni nasesigabeni semphahla lekufakwe kuyo imali lehlolwa intsengo . 
Tikhungo letilungele ncono kuniketa Imfundvo Yebatsengi Betindlu tingalendlela lelandzelako : 
Litiko kumele licabange ngesicu sesipiliyoni sekufundza usebenta njengesidzingo sekucashwa kutsi ube Ngumhloli Welikhotho . 
Imphahla lengaphatseki letfolakale ngaphandle kwentsengo nome lephasi , intsengo itawuba linanibungako lemphahla netikweleti njengaloku belinjalo ngesikhatsi itfolwa . 
Kubhadala tindleko letiphelele kususa kusikwa lokusetulu kodvwa kungaba nemphumela wekubhadalela titjudeni letimbalwa nangabe timali tingakakhiwa . 
Niketa tindzawo tekuhlala etindzaweni letithulile eceleni kwetindzawo letiphitsitelako , kukhutsata bantfu kutsi babuke kulolunye luhlangotsi . 
Ekulungiseleni loluhlelo lwekwakha Sokontileka ufanele kutsi abonisane naNjinela phindze futsi loluhlelo luchumanise yonkhe imisebenti . 
Tindlela letincono letabukwa kulamave tahlanganiswa nalamaciniso emnotfo kanye nenhlalo yeNingizimu Afrika . 
Kungaleso sizatfu-ke kutsi inkantolo icashunwe ngekutsi yenta lokungiko ngekutsi sicitse lesicelosikhalo . 
Kwetfulwa kwaleTikhishwako nalifakwako timali kwaphetfwa ngesikhatsi semnyakato wekucala weBEE ngesikhatsi sasekupheleni kwelishumi nemfica ngemashumi layimfica tacala kuveta liphuzu lekutsi ingucuko yesimo semisebenti yeBEE ngekwayo , kwadzingeka . 
Lomkhakha Wetimali Tahulumende unemsebenti locondzile wekuchumana nematiko avelonkhe ngalokuphatselene netnchubomgomo wekucitfwa kwemali , kulandzelela kusetjentiswa kwemali nekulawula kulandzelela imitsetfo yemali . 
Tikhungo letingemave-lamanyenti betihlala njalo tigcizelela kubaluleka kwebuholi lobuhle kunoma nguliphi live lelisatfutfuka . 
Kumele singabukeli phansi bulukhuni baNdvuna Wetetimali . 
Loludzaba lwendluliselwe kuTemafa taVelonkhe kantsi Lelitiko lilindzele umphumela walo . 
Imitamo yekwandzisa emazinga ekugucula ibe ngulenemphumelelo kakhulu . 
SoNkontileka kufanele kutsi abeke intsengo kuleyo nakuleyo ntfo lweseSikweletini seManani ngekusebentisa ipeni lemnyama . 
Lizinga lemadamu lamakhulu liphakeme futsi lingetekile etifundzeni letinyenti nawucatsanisa nemnyaka lophelile ngesikhatsi lesifanako . 
Nyalo simatasatasa sendlulisela umhlaba kubomasipala , ngicabanga kutsi futsi nasesiyicedzile lenchubo yekundlulisela umhlaba , sitawubese sesiyakhona kwehlukana nekukhokhela emareyithi lokukhulunywa ngawo lapha . 
Kulomtsetfomgomo lofaka ekhatsi kokubili kwehlukahlukana kutemasiko , temnotfo nekuvela kwako kuleyo ndzawo yekuhlaliswa . 
Ngesikhatsi salesigaba , sisekelo sitawubekwa ekwakhiweni kwemakhono . 
Ngekusekela kulemiphumela , tincenye letinkhulu teliphakelomali lelikhulu lamasipala selabelwe kusilela kwekugcineka . 
Lomyalelo udzinga kutsi emave langemalunga asungule nome anikete siphatsimandla lesinelikhono nome tiphatsimandla kutsi tibukane nekufezekiswa kwetidzingo talomyalelo , lokufaka ekhatsi kubhalwa kwetinhlelo tekulawula imfucuta . 
Ngaleyondlela imimango ingakhona kusima ebudlelwaneni lapho icashatwa khona . 
Ingucuko lenkhulu timakethe tebasebenti timayelana nekusuka kwebasebenti kumisebenti yetekulima lengakahleleki baye kumkhakha wetinsita longakahleleki . 
Suphavayisa yonkhe imisebenti yekulawula ladzingekako kuyunithi ubuye wente imisebenti losezingeni lelisetulu yekulawula . 
Timbangela Tebungoti lekufanele tinakwe : 
Uma ngabe labo basebentisi badzinga tingucuko , lesisetjentiswa singaphelelwa ngumsebenti . 
Iminyaka leminyenti bafati labamnyama babone kucindzeteka katsatfu - kubandlululwa ngesigaba , buve nebulili babo . 
Ngaphansi kwaloluhlelo lolukhona bondliwa bemufi loshone engotini yemgwaco banelilungelo lekutfola incenye lelinganako kulemali letfolwako nyalo nangabe kukhona loshonile , leso sincepheteliso lesingenato titsiyo tetimali . 
Lesakhiwo lesikhona nyalo asihambisani ngalokuphelele netinjongo , emasu , tinchubomgomo , tinhlelo nemiklamo yenkampani lekhona . 
Bekuhloswe njengentfo yesikhashane njengoba lesihloko salomtsetfo siphakamisa . 
Ledokhumenti yekucocisana mayelana neNchubomgomo yeMtapolwati weTikolwa ikhombisa kusuka lokubalulekile ekucabangeni kwahulumende ekutsini uyemukela kutsi kusabalalisa ema-ICT kuvama kwenta kube nekungacaci emkhatsini wemsebenti wabosomtapolwati nabothishela . 
Iphindze iphakele imali yesibonelelo lesinemibandzela yeTemisebenti yeteMfundvolephakeme kanye netindleko letengetiwe tekuhlalisa bahlengikati nabodokotela labasaceceshwa etikhungweni telitiko , kodvwa litiko liphindze laphakela lenye imali leyabelwe ngalokulinganako ngenca yetehlakalo tekunganiketwa imali leyanele kuvelonkhe . 
Yenta umsebenti wonkhe wokulawula ekuhleleni kanye nasekuhloleni imisebenti yetemphilo , kutfola tidzingo , kwakhiwa kwetinhlelo tetemphilo kanye nekusetjentiswa kwato . 
Lenchubo lengenhla imele " sisombululo lesincono " selinyenti lemfucuta lenekutsatselana leyentiwe . 
Luhlelo lwekuvikela ngahle ludzingeke lapho timo tengcindzetelo kanye netimo tekungabi nemandla tibonakala , ngobe lelitiko lilengela engotini , futsi ngahle lidzinge lusito lwalabaceceshiwe ngekuhlela kabusha luhlelo lwemsebenti . 
Iniketa luhlaka futsi icacisa inchubo yekwakhiwa kabusha kweluhlelo . 
Uma masipala , kumandla akhe njengemlawuli wetemsebenti wemanti , ufake timo ngaphasi kwato imisebenti yemanti itawuniketwa ngakhona , leto timo kufanele titfolakale kubasebentisi nalabo labangaba basebentisi . 
Lesi bekusinyatselo ekuvisiseni live kuntfutfuko yembono lomudze longenanshisakalo kuphela kodvwa lophendvula kuletinye tinsayeya telive . 
Lwatiso lolunikwa Luphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika basebentisi ngalesayithi lotawuphatfwa njengaloluyimfihlo . 
Umncamulajucu wekuhlolisisa kwacociswana ngawo , kwavuka lombuto lolandzelako : kwentekani ngalemiklamo lesetandleni talamacembu ngekwehlukahlukana kwawo ? 
Nangabe ucatsanisa tintfo letimbili , ungasebentisa lamagama lalandzelako kanye netindlela tekukusho . 
Ngakusikhafulamfula , kukhetsa umugca lovundlako emanti lakhuphuka acondze etulu , le-ikhweshini yekunyakata ngesikhatsi idzinga kulandzelelwa . 
Tinjongo kanye netindzawo letibekelwe embili nato tatisiwe ngemphumela wekuchumana kanye nekunaka tindlela letikhona telivekati kanye nesigodzi , kanye nemiphumela yekubuyeketa tinhlelo telilunga lembuso letisemkhatsini kanye netesikhatsi lesidze kanye nemibono . 
Lomculu ubhalwe emahlandla lamanyenti kantsi indlela lowentiwa ngayo ayihambisani . 
Nyalo sesilahlekelwe bantfu labasihlanu labangetiwe . 
Bungoti besikweleti lokuphatselene netimalimboleko netimali labasheshe batinikwa kulawulwa ngalokuyincenye yinhlanganisela yetimiso temathulusi ekwakha neticinisekiso sesilinganiso lesikhulu sekulahlekelwa . 
Kugcina indlela lekahle yelwatisoneluhlelo lwekulawulwa kwemabhuku ngalokuphatselene nemarekhodi , kundlulisela , kulandzelela , kufayela nekukhishwa kwetindlela tekuchumana . 
Lomkhankaso wekwecwayisa uhlose kucinisekisa kwekutsi emalunga emmango aniketwe emandla ngekusebentisa tikhungo tekulawula tehlakalo kubomasipala labahlukene kulemitselela yekutsi letehlakalo tinani kubo nesimondzawo . 
Ngako-ke , akusisiti ngalutfo kutsi Hulumende we-ANC uchubeke nekulawula kabi futsi usaphate timali tahulumende lebekufanele kutsi ngabe labo labahlaseleka kalula emimangweni wetfu bayazuza . 
Litiko kufanele liphenye bese liniketa ngemininingwane leshoko kutsi ingabe litiko lilitfolile linani lemali ekubhadaleni ngakunye kanye nesiciniseko lesichaza kutsi akukho siphatsimandla lesizuzile kulenchubo . 
Inchazelo Lencane kanye neDatha yeLinani yasebentisa Imitimba ifakwa kuLwatiso lweTimali Loluhlanganisiwe . 
Ngekuciniswa kwalamalunga esakhiwo , kuba lula , kukhetsa nekusebenta kahle emitfonjenilusito kuyazuzwa . 
Kucatjangwa kutsi lelisu litawunika inkhombandlela letfutfukisiwe Hulumende Wasekhaya kanye nalabatsintsekako labangephandle . 
Lokusebenta kwencwadzi yekuboleka imali kutawakha lwati lolurekhodiwe ngesikhatsi lesitsite kuvumele lencwadzi yekuboleka kutfola kukalwa kwesikweneti lokungulokubaluleke kakhulu kwesikhatsi lesidze kutetimali . 
Ematiko kufanele abelane ngeluhla labanalo lwedatha kwentelwa tindzawo taHulumende nemimmango kwehliswa kusetjentiswa kwetindzawo letingasese . 
Tikhungo kumele tibeke imigomo yekwenta samave emhlaba kumfundvo lephakeme . 
Leyunithi yeLuhlolo Lwangekhatsi linemsebenti wekusita ngalenchubo . 
Letiphakamiso letingenhla letiphatselene nekuvikela bugebengu etikhatsini letinyenti atikehluki kutimo temtsetfo letisisekelo tekudvweba kwentela timondzawo tasemadolobheni letisebenta kahle . 
Lokunye futsi , lapho khona tisetjentiswa tenta imisebenti yetekuhlala futsi , tenta bahlali bendzawo kutsi banetise tidzingo letinyenti ngeluhambo lunye . 
Lendlela yesikhalo nakuyimphahla lengenako ifaka ekhatsi kuphikisa sincumo kulokufakwa kwetigaba tetemtselo netinhlawulo letifakiwe . 
Kulungiswa kwetindlela tekukhokhela labakweletwako nnjengekwetidzingo temitsetfo lemisiwe . 
Lokuhlanganiswa kuletfwa ngulamagagasi emanti aselwandle ngalesikhatsi kuphakama lolokungcola lokuntantako . 
Kungako , kutsintsana emkhatsini kwebabulali betilwane nebakhiciti benyama yenkhomo kukuncane kakhulu kunaphambilini , lokusisekelo sekutsi indali yemncintiswano yesidvumbu seyilahlekelwe kubaluleka kwayo embonini yenyama lebovu yaseNingizimu Afrika . 
Emakhansela Nemakomiti Emawadi asekelwe ngendlela lenemphumelelo nemakhono . 
Emakhono labalulekile : Emakhono ekuhlatiya , ekulungisa , kulawula lwatiso , kugucula , kubhala ngemibiko , emakhono ekucwaninga , nekulawulwa kwebudlelwano . 
Lesincepheteliso siya ngesizatfu lesente kutsi inkontileka iphele , kodvwa kujutjwa kwenkontileka ngesizatfu sekuphutsa kwahulumende ivamise kuba nesincepheteliso lesikhulukati . 
Lamatiko akhetsa imiklamo lesuselwa kubocalangaye betinhlelo lababekwa Tindlelasu Temikhakha . 
Lolwatiso iniketiwe kubaphatsi betikhungo labahlola lokutfolakele , futsi lapho kukhona khona , babike kungasetjentiswa kahle kwemali kusisebenti saloko bese sisebentisa tindlela tekulawula letitfutfukisiwe kuvikela kungasetjentiswa ngalokufanele kwemali esikhatsini lesitako . 
Ngalokwetayelekile , Lesivumelwano sidzinga kutsi emave atsatse sinyatselo ngaphandle kwekuphuta emacaleni ekutfunjwa kwemntfwana lokuwela ngaphasi kwemincele yayo . 
Ngalamanye emagama , kunekwemukela lokukhulako kwekutsi kusabalala kwema-ICT kusho kutsi umsebenti wemtapolwati emkhakheni welitheresi yelwati ngumsebenti wekharikhulamu . 
Ecinisweni labo batsengi betindlu lekungenteka kutsi abakatinti etimalini , nome abanalwati kangako lwekubukana nemsebenti wemali , batawutitfola sebakusimo lapho indzawo yekuhlala leneselekelelo kungiyo kuphela labangakhetsa yona . 
Asikho sincumo lesiphatselene netindleko . 
Noma-ke , lomunye-nje umdlalo wangaphandle , ngakulolunye luhlangotsi . 
Kufikelela kutinsita tetemphilo yemmango letentiwe ncono kusho leliphesenti lwaloluntfu lokungenani lunetinsita letikahle tekulahla lindle ( nome ngasese nome ngekwabelana ) lokungavikela ngalokukahle kutsintsana nelindle lebantfu , letilwane , futsi nelwetinambutane . 
Kubalanyenti , ngenca yetizatfu tekukhona kukwenta , kutsintsana nemvelo kufanele kutsi kube kutsintsana lokugcogcene ngobe ngeke kuniketwe ngalokwanele ngaso sonkhe sikhatsi kuleto tingadze tangasense . 
Lemojuli kufanele ikhombe imitimba lesemtsetfweni lefanele , tikhungo tahulumende , tikhungo tekweluleka kanye netindzawo telusito lwetemtsetfo netinombolo tekutsintsana letitawufinyelelwa lapho umtsengi adzinga seluleko kanye nelusito kusolwati . 
Litiko libukene nabocalangaye balo kulomnyaka timali lona . 
Linengi lebazuzi leliboniwe abazange bafaneleke kutsi baceceshwe mhlawumbe ngenca yebudzala nome ngetidzingo tekungena temfundvo . 
Tikolo letinyenti sevele tiyayiva imitselela yalolubhubhane , njengobe bothishela , bafundzi , kanye nemalunga emindeni yabo iphatfwa kugula . 
Khombisa le-akhawunti lekuphume kuyo imali , i-akhawunti lefakelwe imali nemali lelahlekile . 
Bothishela kumele bacaphele ngalokungenteka ngekubandlulula etikoleni , kutsatsa sinyatselo ngekushesha kususa noma ngusiphi simo lesentekako , nekusebenta ngemphumelelo nebahlaseli . 
Emabhasi kumele akhone kuchubeka ngco kulesikhungo setindzawo letakhelene , atsatse futsi ehlise bagibeli dvute kakhulu ngalokubabatekako netindzawo lebaya kuto . 
Imibandzela yaloMtsetfo inikete umphendvuli wesibili lenye inkinga . 
Kufanele kutsi kuvalelwa wedvwa kungachutjekiswa ngembono wemhlengikati lobhalisiwe , dokodela wengcondvo noma dokodela ngoba kubeka imphilo yemtimba neyengcondvo yesiboshwa engotini . 
Kuletimo leti , ireshiyo yemphahla incenye yayo iyemave angaphandle kunaleyo mphahla leyiyincenye yasetjentiswa kuyo yonkhe imphahla kute kubalwe linani selilonkhe lemphahla yangaphandle . 
Kutfutfuka kutemnotfo kwe-Afrika emva kwaleminyakalishumi lemibili leyengcile ibe mihle kakhulu . 
Kugcina nekwenta lomtfolamphilo lokhona e-Marble Hall ube Sikhungo Setemphilo . 
Litiko likhipha tinhlobo letintsatfu temibiko njalo ngekota . 
Imitsetfo lebekwe kuleshejuli ngaloku iyacitfwa noma iyachitjiyelwa ibe sezingeni lelibekiwe kukholomu yesitsatfu yeShejuli . 
Esilinganisweni semhlaba , kuhlela lidolobhakati lokusimeme kuvele njengayinye yetimbangela letivula kukhishwa ngebunyenti kwema-EV . 
Tindlela tekucamba kanye nelilungelomkhicito titawulingwa ngekucatsanisa nendlelakwenta yekusebenta futsi tilinganiswe ngekwetidzingo temisebenti , buhle emalini lekhokhelwe kanye nekweneliseka kwebatsengi . 
Ngako-ke sibita bonkhe labatsintsekako lesibabalile kutsi bacale kungenelela ngalokubonakalako kulomklamo . 
Kuloku , lenhlangano idlala indzima yekukhuluma ngenchubomgomo kanye nekucocisana . 
Lesimo siphakamisa tingucuko letinkhulu taloluhlelo lolukhona nyalo kute kutsi hulumende wasekhaya abe kulelizinga lekusebenta lelibalwe kuMtsetfosisekelo . 
Emaklayenti ngito tonkhe tinhlangano tebuciko kanye nemasiko , bosolwati ngamunye , bafundzi betebuciko kanye nemasiko , ema-NGO esifundzeni . 
Kupakisha etincolobaneni tesigodvo akusiti kulawula kuvuta kwenhlavu futsi kuphindze kunikete kufinyeleleka kwekungena kwemswakamo , tinambutane nemagundvwane . 
Esayithini lapho kucashwa bachumisa labandlula kumunye , umphatsi webachumisi kumele akhetse munye walabachumisi kutsi adlale indzima yekuba yindvuna yebachumisi . 
Luhlakamsebenti lolukhulu lwekulawula lwabo bonkhe Bacondzisi , ikakhulu lolubukene nekuhambisana nemitsetfo nebungoti bekusebenta , lwasungulwa futsi beluloku lufakwa njengencenye yenchubo yekulawula kusebenta . 
Kufanele kukhutsatwe kutsi kuphakelwa kwetinsita etindzaweni tasemakhaya kufanele kucalwe ngako etinhlelweni tamasipala tesikhatsi lesitako . 
Kubalulekile kutsi emabele akho ahlolwe ngudokotela lokungenani kanye ngemnyaka . 
Bafundzi batawungena enkontilekeni yemsebenti nesivumelwane sekufundza umsebenti nalelitiko sikhatsi lesitsite lesibekiwe . 
Ngako-ke , letinhlanganisela tingakheka ngemanti langcolile langaba matima noma angakhonakali kubonakala . 
Tinciphisa kungcoliseka futsi timcoka kakhulu kuluhlelo lwahulumende ekusebenteleni kutsi kube nentfutfuko lesimeme kuto tonkhe tindzawo . 
Lokabuteni uchaza umuntfu lowaniketa leticondziso kutsi bekungumuntfu lomdvuna lomhlophe , lobekavale liso ngesimbonyaliso lesimhlophe . 
Emathekisi angabancono ekubukaneni nesikhatsi lesimatasatasa nakakhulu , ngenca yekugucuka kalula kwawo kuma-awa ebashayeli nalokutsi tindleko tabo letingagucuki tiphasi kakhudlwana kunaleto talosebenta ngalokuhlelekile . 
Umtsetfosivivinyo weSilinganiso saMasipalati seTindlu ( uma wetfuliwe ) sitawuba nemtselela lomkhulu ngendlela tilinganiso tendlu lekubukwana nato ngulabaphetse bendzawo . 
Kulelophuzu , angisebentise lelitfuba kunifisela sikhatsi senjabulo lesinekuthula , lesimnandzi futsi lesiphephile . 
Kulombiko bogobela batawesekela kuniketwa kwemaphuzu baphindze futsi bachaze , kuseleko , senkhomba ngayinye , umsebenti wekuhlatiya lowentiwe losho imitfombo yelwati nemadokhumenti lasetjentisiwe . 
Tsatsela ikhophi yalenkhulumo . 
Lomsiti angatfumela sikhumbuto sekuvuselela iphemithi yesitfutsi kumninititfutsi . 
Tonkhe tindzaba letiphatselene nekucondziswa kwetigwegwe tiyachubeka kuze kugcugcutelwe kusebenta lokusimeme kanye nekuphatsa lokunekutiphendvulela kweLitiko . 
Insita isetjentiswa mhlawumbe endzaweni yekuhlala yangamunye , noma esayithini . 
Nangabe kwenteka , kucatsanisa neluklayo lwaphambilini kutawukwentiwa . 
Ithenda itawusayinwa ngumuntfu logunyatwe kwenta njalo . 
Kuceceshelwa kusindzisa nekuba sisebenti se-ambulesi . 
Umtimba lochazako wesikhungo sesive lesinjalo unemsebenti wekucinisekisa kutsi lusebentisomali lwalesikhungo leso sesive luhambisana nebhajethi levunyelwe . 
Lisu lesibili kwakha umtsamo webasebenti kanye nekukhutsata ingucuko lenkhulu yemakhono . 
Kuvikeleka lokunguyatiwe kwelwatso lwetebhizinisi yetetiphathi : 
Lokwekugcina kuniketa kufuntwa tinyonyana . 
letilungiswa tetfulwa kuLibandla laVelonkhe ngeMphala njengencenye yeTilinganiselo Letilungisiwe teLusebentisomali lwaVelonkhe . 
Lokulawulwa kwalamathulusi esabsidi kushiyelwe ematiko ahulumende etetindlu kantsi kwanyalo , lomsebenti uniketwe baphatsi bendzawo . 
Kungoba kalula nje basebenti labanyenti labadzala Kumbutfo Wetekuvikela babonakalisile etinyangeni letimbalwa letindlulile kutsi bafisa kutsatsa umhlalaphansi bese bashiya lombutfo . 
Lesigatjana siphindze futsi sibukisise ngalokuchubekako emagalelo eluhwebo lwemave emhlaba ato tonkhe letifundza . 
Emphakatsini weMabhunu nyalo , ludzaba lwetemfundvo lesekelwe ngumphakatsi sekuyindzaba lebaluleke kakhulu . 
Sihlangabetane netinkhinga letifanako naleto taseNingizimu Afrika . 
LeLitiko litawufaka libhokisana lemayunithi agezi enkantini kute libhalise linani lagezi losetjentiswa ngulombhidi lophumelele . 
Bavikeli besifundza bensila bafaka ekhatsi kubutsela , kucinisekisa nekwetfula lwatiso lwesifundza . 
Kusadzingeka kutsi kusungulwe indlela lesebentako yekubukana nekwehlukana kwemibono emkhatsi wemitimba kanye nebatfuli sicinisekiso . 
Inhloko yeLive ivamisa kuphekeletelwa tindvuna letinkhulu futsi esimeni seNingizimu Afrika , kuphindze kube neNdvuna Yetebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba . 
Imidlalo lenelizinga lelisetulu lebungoti kufuneka ngekwemvelo ihehe kakhulu tindlela letilukhuni . 
Lokulandzelako kutsatfwa njengetinhlangano letihlobene : 
Kusukela umnotfo waseNingizimu Afrika uhlobene newemhlaba wonkhe , kulindzeleke ulandzele imikhuba yetemnotfo yemhlaba wonkhe . 
Kudala kwatisa ngekuphepha kwekudla kuwo onkhe emagala embuso labandzakanyekako . 
Sikhatsi sekubeka umtsetfo ngalendzaba sesengcile . 
Labahloli laba batawubukelelwa kutsi bavakashele etibhedlela , bangakasho . 
Akufakwe sitifiketi sentsela lesisebentako , sonasona . 
Tikhalo letifakiwe ticondziswe kumacala lacedziwe ngalesikhatsi sekubika . 
Lokuba khona ndzawonye kwebahwebi kukhulisa lelikhono labo lekuheha futsi kubenta bakhone kuchudzelana nabosomabhizinisi labakhulu , labahlelekile . 
Incenye lenkhulu labangasebenti kulelive ifaka ekhatsi lusha . 
Lamaphepha alebhajethi bekaphelele kantsi atawuhlala njalo ahlonishwa ngenca yemazinga ekuvikela kwawo , kufaka ekhatsi tinjongo letikalekako letentiwe kancono nemazinga etinkhomba tekusebenta lekucondziswe kuto . 
Tento tekukhutsata letitsite titawubekwa kukhulisa buniyo . 
Injongo yaloLuhlelo Loluhlangene lwe-LED kucinisekisa isethi yetinyatselo letingagucuki naletinhle tekwenta ncono kusebenta nekugcineka kwemisebenti yetemnotfo yendzawo nesitukulwane sekusebenta . 
Lencenye yekugcina yalesigaba ifaka lwati ngeliwadi lapho kubekwa kwemklamo ngamunye ngekuya ngendzawo yalomasipala kunemininingwane . 
Kulawulwa kwemklamo lomuhle kanye nemakhono ekulawulwa anguletinye tetidzingo . 
Hulumende utimisele kuhlala ngekhatsi kwemkhawulo wekusebentisa imali lobaluliwe kulwabiwomali . 
Sigaba sesibili ngebukhulu kutsengiswa kwemphahla kanye netinsita , lokuyinhlanganisela yetimali tekuhlela letiphatselene netimali letikhokhelwa luhlelo , kumakhwa kabusha , kubukwa kwemaphepha , kucashiswa kwetindlu , timali tekucasha nekuhlala , kanye nato tonkhe timali letingakashiwo ngumtsetfo . 
Kufanele kube netikhutsato letincono temboni kutsi isebentise emanti lasebentile nome ilungise emantini langcolile abe sezingeni lapho angabuyiselwa emuva esigabeni semvelo . 
Njengaloku lisetjentisiwe lapha , leligama lelitsi " live " esikhatsini lesinyenti alisho umhlaba lisho umbuso njengaloku livisiswa kumtsetfo wemave emhlaba kanye nangendlela tintfo letentiwa ngayo . 
Inhloso yalekhozi kunika bahlanganyeli lwati lwengcondvo naloluphatsekako loludzingeka ekugcineni emarekhodi ladzingeka ekulawuleni ibhizinisi lelipulasi . 
Lokuvelile lokukhulukati kwalokuhlatiya ngulokutsi , ekuhambeni kwesikhatsi , nguloluhlobo lwendzawo yasemadolobheni loluncuma kusebenta kahle nome kabi kwetindleko kwekutfutfwa kwemmango eNingizimu Afrika . 
Nome kunjalo , emave lasatfutfuka , lapho khona lolwati lwendzabuko lolunyenti lolungakavikelwa lunemalungelo , analomunye umbono . 
Tikhungo letikhetsiwe kufanele tihlangabetane nendlelakuhlola lelingene njengoba kunconywe nguNdvuna weteMphilo . 
Loku kungiletsa kulesiphakamiso . 
Kufakwa kwemtselo wekulahla emikhicitweni yetinkhukhu taseBrazil ngumtamo wakamuva wahulumende waseNingizimu Afrika wekuvikela imboni yetinkhukhu yakuleli . 
Kumklamo welisiko lahulumende , umkhakha wahulumende ubhadalela imali yekucala netindleko tekusebenta bese utfwala nebungoti betindleko letindlalekile nekuphakela emuva kwesikhatsi . 
Inhloso yaloluhlelo kulawula kuniketwa kwetindlu , kutfutfuka kanye nekuniketwa kwesakhiwonchanti lesisimeme . 
Kunenchubo lesebenta ngalokuphelele yesisombululo setikhalo tekutsenga leya ngekwengamela kwemtimba lotimele . 
Lobuchwepheshe buletsa tindleko letisetulu ngoba , nanoma buhlukanisa imfucuta kumvelo , loku kufana nekulondvolota kunekutsi kulungise , njengoba lenchubo ayibulali noma yehlise butsi bemfucuta . 
LeNchubo lena isetjentiswa nguMabhalane weTetitfutsi weSifundza futsi inelwatiso lwato tonkhe tinhlangano temabhasana , tinombolo tawo , timoto tabo kanye nemigwaco layisebentisako . 
Lokusetjentiswa kwemanti kuchaza tingucuko letibonakalako letentiwe endleleni yemanti , sibonelo kwenta indlela yemanti ibe banti noma icondze . 
Ngakoke TAU kwadzingeka kutsi abhadale tindleko temtsetfo ngoba licala lahociswa eNkantolo Yemaklemu Emhlaba . 
Kungalindzeleka kutsi lomkhawulo utawunciphisa kakhulu tindleko temali talesikimu kutinzuzo tekusekelwa kwemindeni . 
Angeke sitinikele , futsi angeke siniketele kutifiso talabagcekako . 
Umnotfo wemhlabawonkhe ungehluka ngalokutako , kuye ngekutsi lemikhuba ihamba njani . 
Hulumende wesifundza uyabona kwekutsi bohulumende basemakhaya bahambembili ekwetfuleni tinsita futsi bahlala basibonelo ekwetfuleni tinsita letidzingekako , kufaka ekhatsi tinsitanchanti letinyenti temnotfo netenhlalakahle , imigwaco , emanti , kutfutfwa kwendle , gezi nemapaki . 
Kwanyalo kunetinchubo letasala letingasebenti ngendlela njengeNchubo yeKulawula Kulahleka lebe nemtselela lomubi kumkhicito . 
Tekuvakasha temvelo tingumkhakha lokhulako losebentisa tindzawo lebetikadze tentelwe tekulima . 
Loluhlelo Lwemasu eSifundza linemiphumela yemasu lalishumi nakunye esifundzeni lasondzelene nalawa lamiphumela yemasu avelonkhe . 
Kutjala imali kutakhiwonchanti kuniketa simondzawo lesivumela kukhula kwemnotfo futsi kusidzingo lesisembili lesimcoka ekukhuleni lokusimeme . 
Imigomo ifake ekhatsi , emkhatsini walokunye , sidzingo sekukhombisa kufanana lokukhona kubetfulitinsita mayelana nekuvikelwa kwebantfwana , kanye nekucinisekisa kutsi labo labasebenta ngetekuvikelwa kwebantfwana bahlala njalo batiswa ngetehlakalo letisha kanye netinchubomgomo letinsha letiphatselene nekuvikelwa kwebantfwana . 
Timo temlomo tikukhatsateka lokumcoka kwetemphilo tesive ngenca yekubasetulu kwato , bumatima bato , lifutse lato kusimo sebuhle bemphilo kanye nekufuna ngemandla tinsita kwesive . 
Uma kucociswana ngelucingo , watsi wangenelela emacenjini asejele ngaphambilini nekutsi kuba nethathu bekucindzetelwa uma usecenjini . 
Inchazelo yekuhlelwa kwe-PPP , timali tenkontileka nencitfomali yanyalo nemali lesetjentiswa yinkampani kugcina imphahla yayo isesimeni lephatselene nekuhlelwa kwe-PPP iyafakwa emanotsini . 
Lenhlangano yesekela imiklamo levakalako ekuphatseni simondzawo futsi idzinga kubeka liso kuloko , kwentela kucinisekisa kutfobela emazinga ladzingekako esimondzawo . 
Kufanele kutsi kutfolwe imvume yekuphindza kukhicita leyontfo kulabo labaphetse emalungelo labafanele . 
Kodvwa nyalo , sukela ngicale kwenta lesifundvo , ngingumuntfu lohluke kakhulu . 
Kusimamisa tindleko netidzingo esikhatsini lesifishane nasesikhatsini lesidze kusombulula bomabekwembili betesimondzawo nebetekutfutfukisa kutawudzinga kugoba luphondvo lwetenhlalo , temnotfo netepolitiki lokutawentiwa nguwo onkhe emacembu . 
Kuletfwa , ngaphandle kwekutsi kunalokushiwo Kumibandzela Lekhetsiwe Yenkontileka , itawunakwa emkhatsini wemalanga layinkhotsa nakutfolwa li-oda . 
Ngemusa lomkhulu uyacelwa kutsi wati kutsi kutfolwa kwesicelo kutawucinisekiswa ngekukubhalela . 
Abanayo leminye imitfombo yekungenisa imali kantsi bebasebentisa imali lebayitfole ngekutsengisa tjwala kute bakhokhele tinchubomgomo tabo tekungcwaba , tindleko nagezi , imali yesikolo netekutfutsa , kanye negrosa . 
Labaceceshi bangakhetsa kusebentisa indlela yekuhlola legcila kumiphumela yeluhlelo nome leyo lebuka intfutfuko kutigaba letahlukene teluhlelo nome kokubili . 
Emasethi edatha aphatselwa kusentjetiswa tikhulu Tasotimali Wesifundza , tikhungo nematiko ahulumende nekuhambisana nemtsetfo losebentisekako . 
Lutjalotimali lolunjalo alusilo kuphela lutjalomali lwesamba setimbali letinkhulu kodvwa lutawudzinga emakhono lamasha kulabo labenta tinchubomgomo , balawuli betinhlelo netisebenti letinakekela ngetemphilo . 
Emahospisi atikhungo letisungulelwe kutfutfukisa lizinga lemphilo lalabagula kakhulu ngekunakekelwa , kusekelwa kanye nekutsandvwa . 
Labahlanganyelako bakhunjutiwe kutsi ngato tonkhe tikhatsi kunaka kumele kube kumiphumela yekusetjentiswa kwemitfombolusito kutenhlalo , temnotfo kanye nalokuphilako nekuchuma kwako nemvelo . 
Imisebenti leyentiwa nguloluhlelo lwelitiko kutfola tinjongo , tingabutsaniswa phasi kwetinhlobo letine : 
Sibonelo , tiboshwa takhe tindlu letisha temindeni lephuyile , balungisa tikolo , imitfolamphilo netitaladi . 
Kube bebangakenti njalo bekutawuba kakhulu kuphatamisa ngebudlova . 
Emaphesenti langemashumi lamatsatfu nesikhombisa etisebenti tibona kwangatsi ngekucaphela kakhulu kutsi bani utsini futsi wentani tikwemacembu esive lesitsite , kudala simo lesingenaciniso nalesinemanga , lekuyintfo leyenta kungasebenteki ngenkhululeko emsebentini . 
Imbobo yekufinyelela ifanele kutsi yentiwe ngetulu kweliphayiphi leligcwalisako . 
Simo semakathe yetisebenti yalelive sitawubekwa futsi sicatsaniswe neminotfo lecatfutako . 
Kunekucaphela lokuncane kakhulu kwenzuzo yekulungiselela nekwengeta inzuzo kwemikhicito yetekulima , kanjalo nekubaluleka kwekusebentisa kudla lokwehlukahlukene ekubukeni ngeliso letemphilo . 
Kucuketse kukala lokutsatfu : Kuphendvula Ngeliso Lokuphelele , Kuphendvula Ngelivi Ngalokuphelele Nekuphendvula Ngekunyakata Lokuphelele , njengalokuniketiwe ngentasi : 
Lichaza letfu kudala timo tekuvula emandla ekutfutfukisa sifundza nekwakha tinhlelo tekuphepha kulabo labasengotini lenkhulu . 
Kwentiwa luhlolo lwebungoti Litiko lokwakha sisekelo sayo yonkhe imisebenti yeluhlolomabhuku lwangekhatsi lolwentiwako ngesikhatsi semnyaka lokwetfulwa ngawo lombiko . 
Beluhwebo lolutfunyelwako nalabatsenga kulamanye emave kwaletinye tigodzi , titselo tetihlahla letibunako ebusika kanye nalokutitselo letimalamula , iwayini , inyama kanye nekudla kwaselwandle bacelwe kutsi bagcwalise luhla lwemibuto njengencenye yalenhlololuvo . 
Ikhopholeshini igcina emandla ekusebenta kanye nematheknoloji kanye nekutfutfukisa imboni lehambisana netekuvikela tendzawo . 
Ngako , kungani ungalungisi simo sakho setikweleti tilawuleke kunaloko ? 
Tikhulu Tebudlelwane bekusebenta setisungule tincwadzi tekufundza taniketa kuceceshwa kwemamenenja kanye netiphatsimandla ngebudlelwane netisebenti . 
Nanome lomnotfo waseNingizimu Afrika ungulomncane kakhulu emkhatsini we-BRICS , ungasakhona kulawula emandla awo kuzuza kulobulunga . 
Luhlelo leTetimali ludzingekile kute Masipalati akhe luhlakamsebenti letimali lethemu-lesemkhatsini ekwabeni tinsita tamasipalati ngenchubo yebhajethi , kute kucinisekiswe kusebenta ngendlela kwemali kanye nekusimama kwekusisa kanye nemisebenti yamasipalati . 
Inemsebenti wekucondzisa nekuhlanganisa kuniketwa kwemisebenti yaSotimali weSifundza nekuniketa tinsita tendlelasu yekusekela umsebenti . 
Yonkhe imalingena ibuya emalungeni . 
Kuleliphuzu lekutfutfukisa emakhono lakhona kulomkhakha kute ufake sandla ekwakheni ematfuba emsebenti nekuba ngumkhakha longenisa inzuzo , loku kube ngulokukhatsata hulumende kulokuphatselene netinchubomgomo kulomkhakha . 
Kutawudzingeka kuvunywa kwemkhicito logcilile lokulula kanye nenchubo yekubika . 
Ligunya lebukhosi liphakela umhlaba ngaphandle kwekubuka ngalokufanele umtselela wesikhatsi lesidze lotawuba nayo kulesimondzawo nesakhiwonchanti setinsita , nangendlela lefanako . 
Kusungulwa kwemjovo weHIV kucinise lizinga lekuhlanganyela kwemmango elucwaningweni lwesayensi kanye nemtsamo wekwenta lucwaningo sewungeteke kakhulu eveni . 
Tekuvakasha tinemandla ekukhuphula umnotfo waseSikhukhune kodvwa akukahlwaywa ngalokugcwele nyalo , kantsi kusadzinga kuchunyaniswa . 
Ticelo kufanele tifike etikweni ngembi kwelusuku lekuvalwa . 
Kuceceshwa kuniketwe ngulekutsintfwana nabo labacashelwe kugcina loluhlelo . 
Kugobeka kwelibhandela ngalinye kutawuya ngerediyasi lencunywe ngumkhiciti . 
Lomkhandlu utawusita kwesekela tinkhapani letisengotini bese ivula indlela leya ekusimamiseni umnotfo . 
Umtsengi angeke , ngalokuphelele noma ngalokuyincenye , avume sibopho sakhe sekusebenta ngaphansi kwalekontileka , ngaphandle kwemvume yemtsengi yaphambilini lebhalwe phansi . 
Ngembi kwekutsi licala lingene , mantji wendzawo uchaze ngelilungelo lekuba nemmeli wetemtsetfo , wabese ukhetsa kutikhulumela . 
LeLitiko futsi lisebenta neLitiko Letemfundvo Lesisekelo kutsi lifake kukharikhulamu tebuciko balokubukwako nebetekudlala . 
Ngalesikhatsi kumalula kukuvisisa , ngelishwa kumalula kukhohlwa . 
Kugucuka lokusheshako kwethekhinologi kanye nematfuba emfundvo kukhicita bahlali labahlakaniphile , labahambako , labachumene , labangenamincele futsi bahlali labanelwati , lekuyintfo lengamange seyenteke emlandvweni webantfu . 
Lomklamo utawenta kutsi kubekwe futsi kugcinwe imibhalo yakudzala lekuTimbuktu's Ahmed Baba Institute . 
Imphahla lengeke isuswe letfolakele ngaphansi kwesigatjane itawuphatfwa egameni lemcondzisi-Jikelele ngekwetsemba lesikhwama sesincesitelo . 
Loluphawu lungafezekiswa ngalokuphelele nome ngencenye ngekwemukelwa kubonwe kufundza kwaphambilini . 
Kunakekela kutawuphindze kubekwe ekuphatfweni kwetikolo etigabeni tendzawo , nabothishelanhloko , basebenti kanye nabothishela . 
Baphatsi badzingeka kutsi badzalule noma ngabe ngukuphi kushayisana kwetinshisakalo emihlanganweni nekutiphephisa esehlakalweni sekushayisana lokunjalo . 
Loku sitakwenta ngekukhweshisa tikolo letisebenta-kahle ngekukopa emazinga amhlabawonkhe ekwenta kahle , kanye nekuntjintja imiphumela yebafundzi kutikolo letisebenta-kabi . 
Sizatfu salokuphelwa kwabo litsemba , kufaka ekhatsi kweswelakala kwemakhono ekwenta lowo msebenti , kweswelakala kwemisebenti etindzaweni tangakubo , noma kutsi bebangasebenti sikhatsi lesidze kangangobe sebalahlekelwe ngilo lonkhe litsemba lekutfola umsebenti . 
Batali banemtfwalo wekucala wekufundzisa bantfwana kutsi yini lekahle nekutsi yini lengasikahle , yini lemukelekako nekutsi yini lengamukeleki . 
Timphawu letinkhulu tekuma kwendzawo ( tindzaba kumkhatsive , emagcuma ) kungasetjentiswa ngemdlandla njengetindzawo noma ngalokuthulile njengendzawo lenhle lejabulisanako . 
Lesetfulo sitawusita ngekuvisisa imininingwane lecuketfwe emathebulini . 
Nome kunjalo , kube nekutinta kulemakethe ngenca yekutsi loluhlelo luhlala lusebenta njalo ekutilungiseni lona ngekwalo . 
Lokunye kutiphatsa kwetibukeli kutsatfwa njengebugebengu . 
Kutjalwa kwemali kutakhiwonchanti kubalulekile ekwenteni kahle nekukhona kuhlalisa bantfu kwetindzawo tasemadolobheni . 
Ngekubona lemibono lena , ngaphandle kwekukhetsa lokukhona kwentfutfuko , akukalindzeleki kutsi kusebenta kwalendzawo lelipulazi yeligalufu kube nemtselela lobonakalako etilwaneni kulendzawo . 
Ngicabanga kutsi kunetizatfu tekuniketa batjalimali bemkhakha wangasese tikhutsati emikhakheni lebekwa embili , kepha hhayi ngembi kwekutsi sitfule kuvisisa kahle kutsi tikhutsati tingentiwa kanjani letitawusebenta futsi letitawuphindze tinciphise kulahlekelwa yimali lengenako . 
ITurkey ike yaba nemikhawulo lelinganisiwe yekunatsa tjwala etindzaweni letingaphandle , nekuvinjelwa kunatfwa kwetjwala etindzaweni tetemphilo , temfundvo nakutakhiwo temahhovisi ahulumende . 
Lokunye lokuhle ngekugcina idepho lesemkhatsini kute kwehliswe kugcinwa kwemikhicito kusitoko nakumazinga etikhungo . 
Kute inkhokhelo yetintfo tekwakha letisendzaweni yekusebentela letawunikwa nangabe ledokhumenti ayingeniswa nenkhokhelo yekuchubeka kwemsebenti lebukwako . 
Incwajana yelisu lenkhulu yamasipala . 
Imibiko yekota ingeniswa kuSikhwama seMafa saseGauteng , Lihhovisi laNdvunankhulu wesifundza kanye nakuSishayamtsetfo . 
Tjwala lobungekho emtsetfweni bungachazwa ngetindlela letihlukene . 
Lemitsetfosimiso yekuhlolelwa tekuphepha kunika luhlakamsebenti lwekuncuma mayelana nemakhono nelwati lwetekuphepha lwemuntfu nome lwelilunga . 
Loku kutawulungiswa ngekwenta kutsi kungetwe indzawo yemibhedze nekusebentisa umtsetfo lokhona wekungenelela kute kulawulwe linani letiboshwa . 
Lokushiwoko lapha ngekukhishwa kwemali yalabanikelako akunakulingana emkhatsini . 
Ngakoke asati kutsi ngabe kube khona kuphambuka lokube khona kwetinshisakalo emkhatsini kwebatali nebantfwana labancane noma ngabe bekudzingekile kutsi kukhetfwe umuntfu kutsi abamele . 
Lokuniketwa kwetinsita tekutfutfwa kwendle kwenta kancono kutfutfwa kwendle emadolobheni . 
Umtfulitinsita udzingwa kutsi ente luhlu lwemiklamo yakhe yaphambilini neyamanje , achaze lemiklamo letawukhombisa : 
Loku vele kutawusho kuveta kuloluhlu futsi kwehluleka lokungabakhona ekuvikeleni lolwati lolucuketfwe kwemarejista kanye nemadathabhesi kuletsa kukhatsateka kubanikati balolwati . 
Loluhlaka lwekukhulisa imali ngetiphakamiso tekuyicitsa kwasungulwa kantsi sekuyasetjentiswa . 
Tinsita tetfu letingetekile ngito ikakhulukati tindzawo lapho imiphakatsi ihlangana khona ngetentfutfuko yasemakhaya . 
Loluhlakamsebenti lwenchubomgomo lubeka ngalokucacile kutsi yini lefanele kutsi yentiwe nguto tonkhe tikhungo letilawula tinhlekelele . 
Kwenele : Lobufakazi lobugcogciwe buyatfola kutsi tonkhe tindlelakwenta tilandzelwe nekutsi kusebenta ngelizinga lelidzingwako kungenteka ngekuphindzaphindza ngendlela lengagucuki . 
Lokuchumana emkhatsini wekutfutfukiswa kwetinsitanchanti nekukhula kwemnotfo kufanele kucaciswe . 
Loludzaba kuphakamisa imibuto ngebumcoka lobusisekelo bemtsetfosisekelo . 
Kute kucinisekiswe kusebenta ngemphumelelo kwaloLuhlelo Lwekusebenta kanye nekufezekiswa kwetinhloso tebhizinisi tesikhatsi lesisemkhatsini , lokusebenta kwekungenelela lokumcoka kutawubaluleka kakhulu . 
Njengoba nyalo ngivisisa , kuvisisa lokuvame kuletsa bufakazi , kunemiklamo lembalwa lesevele ikhona kutfola bukhulu neluhlobo lwetinkhinga kuMisebenti yaHulumende nasekulawulweni kwelive letfu . 
Kumatheksti lachazako , imibuto lesuselwa engcikitsini lemcoka yetheksti ; letetiteko , tifaka ekhatsi kutsi ngubani , imibuto letsi yini kanye letsi kanjani . 
Nobe kunjalo , kunengoti yekutsi kwenta njalo kutawuba nelitfuba lekulahlekelwa ngekukhuphula tindleko kube kukuncane nome kungekho lokuncono lokuphatselene nemphumela . 
Luhlatiyo lwendlela yekusebenta lemayelana netinhloso netinjongo kanye nemisebenti lulungisa lamagunya , imisebenti kanye nemishikashika leyenteka malanga onkhe yalelitiko . 
Sikhungo Setetimali Lesibambisene lesifaka sicelo kumele sikhombise , ngekwenelisa Umhloli kutsi sinebantfu labenele , tetimali nemakhono ekusebenta ngemphumelelo nangekuncintisana . 
Lokulandzelako , ngifuna kugcila sikhashane kuletaselwandle . 
Isethi yemitfombolusito yelisubuciko lebalulekile yetimali leyasetjentiswa esikhatsini lesendlulile , lebeyigcile kakhulu kumigomo yesikhatsi lesincane futsi lwabiwomali kutawudzingeka kutsi esikhundleni salo kufakwe inchubo yekuhlela timali lesemkhatsini neyesikhatsi lesidze lokuwesekela leNchubo yeLisu lekutfutfukisa Lelihlanganisile . 
Sihibe sendzawo lesinelifutse lelikhulu kukhwalithi yendzawo yekuhlala futsi lokungalungiswa yindlela leme ngayo nekuhlelwa kwendzawo yekuhlala nekuhlelwa kwekusetjentiswa kwendzawo yekuhlala , kunukubeteka kwemsindvo . 
Kwatfolwa tindzawo letisihlanu tebungoti lobusezingeni leliphakeme ngelisu linye lelucwaningomabhuku , kwaphindze futsi kwentiwa nemasu ekufezekisa lentelwa kulungisa tindzawo tebungoti ngenchubo nekwehlwaya lokulawulako netincwaningomabhuku . 
Lebekukhatsatana kakhulu ngalenchubomgomo bekuyinchubo " ye-tot " , lebekudvume kakhulu ngesikhatsi selubandlululo , futsi bekufaka ekhatsi inchubo lapho khona balimi bebakhokhela tisebenti tabo ngeliwayini esikhundleni semiholo . 
Kuvikelwa kwemalungelo eluntfu kwatiswa ngendlela lebanti njengenhloso lesisekelo yemtsetfo wesimanje wemave ngemave , lobeka emahlombe emibuso kuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu kanye nekuhlukubetwa lokwentiwa ngiwo netitfunywa tawo . 
Emabalave ekuhlela lokudzala kanye nalokusha ayatfolakala eStats SA ngesicelo . 
Umtselo wemphahla lebuya kulamanye emave noma kutseliswa kwemphahla lebuya ngaphandle ingene eNingizimu Afrika ikhokhisa njengendlela yekuvikela imikhicito yakuleli . 
Sikhatsatekile ngekusetjentiswa kabi kwemyalo wekudla sincesitelo loshiye basebenti labanyenti bangenamali yekuphila ngemuva kwekutsi sebakhokhele tikweleti tabo tonkhe tinyanga . 
Kutotimbili tigameko , tinchubomgomo tetetimali ticinisa ngaphambi kwesikhatsi kuphendvula kulesikhala semkhicito lokahle wekuvula , kodvwa tibuyisele umkhondvo emuva natibona kutsi umkhicito wenyuka mlibe . 
Labo labangakwati kusebentisa bongcondvomshini bafanele kutsi basetjentiswe kute kutsi bakwati kusebenta ngalokuyimphumelelo . 
Onkhe emareyithi kumele acashunwe ngalihora . 
Lokucashwa kutawuya ngekutsi atfolakale angenacala , kuhlolwa kweticu takhe neluhlolo lwekukhona kwenta umsebenti . 
Lomasipala uhleti nesakhiwonchanti lesigugile lesiyindzawo yemphahla lengagwemeki kutsi ifuna kutsi sale isuswa kufakwa lenye esikhundleni sayo esikhatsini lesitsite , lokungaholela ekukhuphukeni kwemareyitsi . 
Loku kutawudzinga kutsi kwakhiwe tikhungo letisipesheli letiphephile tekunakekela basolwa labasesebancane netephulamtsetfo . 
Imali yentsela yemafutsa lengenako angeke isabhadalwa kumaklemu ekulawula bochwepheshe betemtsetfo labaholelwa kakhulu . 
Nanoma-nje bekunemasu ekuphalala labekahleliwe , lomhlangano uncume kutsi kufanele kutsi futsi kuhlelwe nemasu esikhatsi lesidze kute kuvikelwe tinselele temanti letinjenga leti esikhatsini lesitako . 
Inchubo yinye yekunika ibhizinisi ngayinye ilayisense ( lokwentiwa kuhambisane nesikhatsi samanje kute kukhombise indzawo yekusebentela ngayinye ) kunekutsi indzawo yekusebentela ngayinye inikwe ilayisense kungete kwaba yinkinga kakhulu kukulawula kepha kutfole imiphumela lefanako yekulawula . 
Njengema webhusayithi lamaningi , sibeka futsi sisebentise emakukisi kwenta ncono sipiliyoni sakho sekuba msebentisi , njengekugcina emasethingi ebuwena bakho . 
Umangabe lenzuzo ingetulu kwalelinani kwabelwana ngayo emkhatsini we-BCC kanye neSifundza seGauteng . 
Imihlangano yemakota lekhangiswa ngebetindzaba nebamemeteli kuletinye tindzawo kusita kuhlanganyela kwemimango lebanti . 
Hulumende utsetse inchubomgomo lephikisa imali yahulumende lejikeletako . 
Lentfutfuko ihambisana neletinhlaka tekuhlela indzawo yekuhlala letilandzelako : 
Nanoma nje kucashelwe ngato tonkhe tindlela kucinisekisa kunemba kwalolwatiso , Litiko Letetindlu laseMphumalanga Kapa angeke libekwe licala nanoma ngubani mayelana nelwatiso lolunganembi nemibono lecuketfwe kulolushicilelo . 
Umbononchanti Wetitfutsi ungabese uchazwa njengenshisekelo lefanako lokuhleshulelwana ngayo etimeni telikusasa . 
Kuvisisa kahle kakhulu Inchubomgomo Yetidzakamiva Velonkhe netinkhombandlela tekusebenta kahle kubosokhemisi . 
Likhadimamaki leKutfutfukiswa kweMakhono leMabhizinisi lamancane Lafanelekile linenkhomba yinye kuphela . 
Imisebenti yetemahlatsi nayo idlala indzima lenkhulu nanoma ngekwemhlabajikelele icabangeka ingulencane kuya kulesemkhatsini ngekukalwa . 
Tinhlelo tetindzawo tekuhlala kumele ticinisekise kutsi kugcwala kakhulu etindzaweni tsite talesakhiwo sendzawo yekuhlalisa bantfu kute kwakhiwe timakethe tasekhaya . 
Lucecesho lweMgcininsimu Lohlelekile lutawuba litfuba lelengetiwe . 
Labo basebentisi batawukhokhela imali lefanele ledzingekile kanye nemali yemsebenti lehambisana ngco nagezi labamsebentisako ngesikhatsi lesifanele semitha . 
Lokwekugcina kufake sandla kuliconsi lelibalulekile kulelinani lebantfwana labalindzele kugwetjwa . 
Yenya tincomo ngetindlela tekuletsa bulungiswa kuvimbela kuphindzeka kwetingoti . 
Tinsayeya letilungisiwe:Kukhutsatwa nekufundziswa lokujutjelwe , kungahlangani ngendlela , kungabonakali ngendlela kwemsebenti lohlukile wekhophelethivi kanye nekwehluka ; nekubeka kube semtsetfweni lokujutjelwe kwemacembu latisita ngalokungakahleleki . 
Kwesekela kutfutfuka kwemnotfo kulesifundza , lutjalomali kutakhiwonchanti kubukeka kukukhulu kakhulu kunato tonkhe tifundza . 
Loku kuvumela emave kucatsanisa nekuhlephulelana idatha ngendlela lengagucuki nalenekuvana . 
Tfutfukisa inchazelo lefananako yekunakekela kwesimo sebuhle lobusetulu , lekufanele itfolakale kuto tonkhe takhiwo tetemphilo eNingizimu Afrika njengenkhomba esiveni nakubalawuli kanye netisebenti kuwo wonkhe emazinga ; 
Luhlelo lwetikole temphakatsi lutawube lususelwa kumigomosisekelo wekucinisekisa kutsi bonkhe bantfwana bayafundza etikoleni temphakatsi , kungakhatsaleki kutsi bayakhona yini kubhadala . 
Sigaba sekucala se-BPA simayelana nekwetfulwa kabusha kwePhothali lephuculiwe . 
Kutfola kahle inchubomgomo yalomnotfo lomncane kakhulu kubalulekile ekukhuleni lokusheshako lokukhulu kakhulu kulutjalomali lwetimboni nekusonjululwa kwencenye lebalulekile yencenye yetfu yekucasha . 
Sikhatsi sekutsi umuntfu loyedvwa akhone kutselela labanye ngekhatsi emphakatsini , kumele sehliswe . 
Silinganiso bungako sesifo emphakatsini sakha sidzingo sekuchubeka , lokubhance kuhlanganisa konkhe netindlela letisuselwa kumuntfu tekunakekela . 
Umhlolimabhuku Jikelele kwacociswana naye kutsi avakalise umbono lotimele mayelana netitatimende tetetimali temnyaka futsi wanikwa kufinyelelwa lokungakavinjelwa kuwo onkhe emarekhodi etetimali kanye nakumadatha laphatselene naloko . 
Tibonelelo temali netinzuzo letingasiyo imali nato tiyakhokhelwa intsela kuye ngetindlelakubala , kufaka ekhatsi timoto tebacashi , timalimboleko letingenti inzuzo nobe letenta inzuzo lencane , netindzawo tekuhlala bantfu . 
LeNchubomgomo isebentisa lamagama lwati loludzala nelwati lwendzabuko ngekuntjintjana , kodvwa lamagama omabili anetinshokutsi letehlukile velonkhe futsi nasemaveni emhlaba wonkhe . 
Umuntfu lekunguye lokhatsateka ngco ngemonakalo kumtfwalo kuvame kuba ngulenkampani yemshwalense . 
Kulesigaba sekutfomba , lokwenta kabusha lokutfolakala ndzawonye lekuyindlela lehlanganisiwe ibonakala ngatsi ayisebenti kahle uma icatsaniswa nekuvumela ematiko kutsi achubeke nekuniketwa emandla ekwakha nekwenta kancono tinhlelo tabo tekwakha kabusha . 
Inchubo yekuntjintja inemtselela lomkhulu kunhlangano kulendzawo yetekuvikela . 
Luhlu lwekuhlola emadokhumente ekusekela kumele lufakwe : 
Kwehlukaniswa kwemave kulamacembu lahlukahlukene lokwetfulwe kuSimokubukeka Setemnotfo Wemhlaba kunikwe sinikamongo sako encenyeni yesine . 
Sidzingo semisebenti yekuniketana sivela ngoba angeke kwenteke kutsi titeshi tibe khona emigwaceni lehleliwe kuwo wonkhe masipala . 
Emakomidi emawadi , emaforamu ekutfutfukisa emazoni nemaforamu ekutfutfukisa emadolobha lamakhulu awo onkhe lamawadi langemashumi lasikhombisa nesitfupha atawusungulwa ngekuhambisana neMtsetfo Wetakhiwo Tamasipala . 
Tindzawo tekulahla imfucuta letitayelekile , nanoma kunjalo , tivame kakhulu kantsi futsi tishiphile , kantsi tibuye tihambe umgamu lomudze ekuniketeni kumbonyeka lokudzingekako . 
Sitfole lucingo lwemfati walesiboshwa . 
Kubhadala noma lusuku lwekubhadala lusuku lwekugcina lenyanga ngayinye ngalokuphatselene nema-akhawunti netindleko tema-akhawunti nelusuku lolungetiwe lubhalwe ku-akhawunti ngayinye . 
Mnu . Montana wakhombisa kulomhlangano kutsi utsatsa letinsolo njengaletimatima . 
Kute telekelelo tetindleko letibekwe eceleni tetinsita tasemaphandleni . 
Emalunga asebenta kulelikomidi sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu levuselelwako . 
Tinchubomgomo letibekiwe tetiphatsimandla tavelonkhe kucatjangelwa kutsi tiyagcinwa . 
Kungani labantfwana bebete bumnene bangatange basimoyitelele lesikhulumi ? 
Ngembi kwekutsi emalunga eNhlangano akhetfwe , Nduna utawumema tiphakamiso temacembu lanenshisekelo ngesatiso seGazethi , kuphela nje uma Nduna angeke aboshwe ngunoma ngabe nguluphi luhlobo lwalolukhetfo . 
Ngaphandle kwalesikhatsi loMtsetfo ubeka umgomo wekubhalisa bantfu labatelwe labangakabhalisi ngesikhatsi , kodvwa kufanele kuhanjiswane nemigomo letsite . 
Lelitiko likhetse luhlelo lwentfutfuko lwe Franklin Covey kwentela kugcizelela nekutfutfukisa tinkholelo talelitiko kanye nelisiko lekuphatsa . 
Ngaloko wanikwa secwayiso lesibhaliwe . 
Lwatiso lwetekucatsanisa lwesikhatsi saphambilini lwetfulwe kutitatimende temnyakatimali losetulu . 
Tilwimi letingasito temhlaba waseNingizimu Afrika kanye naleto letingatfoli emandla ato etintfweni nasenhlitiyweni yemasiko ebantfu baseNingizimu Afrika tiyintfo lengatiwa kubo bonkhe bantfwana . 
Kodvwa nyalo sesiyabona kutsi ngemakhaya lasebentisa emanti kakhulu kwengca emabhizinisi . 
Nangabe , nanome kunjalo , silinganiso singaphasi kunelizingamkhatsi , sitawusetjentiswa ngangekunekwenteka kungakhombisa tikhatsi lapho kungemukelwa imalingena . 
Kubekwa kwemanani entsela yamasipala neyetinsita lengagucuki kwenteka ngaJulayi futsi kuvetwe kulombiko . 
Umfakisicelo lekunguye ushone ngembi kwekutsi iklemu isombululwe . 
Tigidzigidzi temadola nedatha lemaphesenti netibonelelo temali yentsela kufuneka tihunyushwe kabusha nangekunakekela lokukhulu . 
Kubonakala sengatsi baphatsi baletsa letehlakalo ngesikhatsi sekuhlolwa kwemsebenti bese ngaleyondlela kujeziseka lesisebenti ngekuveta loludzaba . 
Umkhandlu wamasipalati longenaye sodolobha , kufanele acashe ikhansela letawusebentisa emandla kanye nemisebenti leniketwe nguloMtsetfo kusodolobha . 
Lencwadzi yetindleko ifaka ekhatsi lencwadzi yetindleko ngekwayo naletinye tincwadzi letifakiwe letiniketwe losokontileka . 
Luhlelo lwenjongo : Lunika kwesekela ngekwetekuphatsa kanye ngengetebuholi lobunendlelalisu kulelitiko . 
Kutfola emakhotheshini kwetfula tinsita nekutsengela lihhovisi tintfo letincane . 
Ngekuba nemandla elwandle lolukhulu kangaka , kwengamela lokuyimphumelelo kubalulekile kepha kutawuba yinsayeya nawubuka lobukhulu nekujula kwelwandle lwetfu . 
Tinhloso telinani lebanakekeli labagcile emakhaya labaceceshwa nebasiti bema-intheni lama-athizeni ATA taphumelela , futsi linani lema-intheni lasebenta kugcogca idatha labangetulu kwalelihlosiwe ngenca yesidzingo nekubakhona kwemali . 
Iphaneli , leyabekwa yiKhomishini Yekuncintisana , yagcila kulokunye , ekwehlisweni kwetimali tekuhlawula nekutfutfukisa ekucaceni kwetinsita tekubhanga kwetitolo . 
Kulindzelekile kutsi letifuno talelizinga angeke tisebente Kulesikhwama kantsi ngaloko umtselela wato etitatimendeni tetimali awukancunywa . 
Umkhambatsi lobukelele Kugucula Tenhlalo weKhabinethi utawuchubeka uhlolisise loludzaba kute uvete tisombululo . 
Lomnyakashumi nome kunjalo uyaphumelela kugcila ekunakeni tinkinga letisembili . 
Nangabe loku kwenteka , kuhamba ngetimoto kuba yindlela yekuhamba lesitako kakhulu . 
Umfakisicelo utawetfula lololwatiso ngalokuvakalako lokukhona kuloko naloko kulekelelwa kweluhlelo loluhlongotwako . 
Emarisidi elitiko mancane ngoba tinsita letiniketwa yinhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika tivamise kuba tamahhala . 
Tetsenjwa tikhetsa Sihlalo kanye neLisekela laSihlalo etikhundleni tabo kucala kumhlangano wekucala weBhodi lesandza kukhetfwa . 
Loku kusho kutsi linani leliphakeme lelinanibantfu lingadzinga tinsita tekusita ummango , letinjengetinhlelo tekusita bantfu labahluphekako . 
Ngetulu kwaloko , tindzaba telibhizinisi lenkapani kufanele tilawulwe ngemphumelelo khona lapho . 
Tfutfukisa idathabhesi yebatsengi labaceceshiwe . 
Bamba luhlelo loluhlangene lwemklamo nalabatsintekako labafanele bendzawo kanye nebesigodzi . 
Umnyango wakhe wawuhlala uvuleke Bososiswebhu nebalingani ngekwemsebenti , futsi siyambonga ngaloko . 
I-inthaviyu yesibili kwaphindza kwaba ngu-Kim . 
Sisakhuluma ngako , sidzinga insitakusebenta lekahle kutsi ibuke imboni yetfu , ngoba ngikhatsatekile ngekweliciniso ngayo . 
Lesigwebo sendlula ekudzeni letigwebo letikhona nyalo tebacondzisi noma tetisebenti letingaphasi Kwemtsetfo Wetinkhapani , lekungunyalo tingaphasi kweminyaka lemibili kunoma ngabe ngiliphi licala . 
Lokwehla kungachazwa nganhlanye kutingcuko tenchubomgomo letafakwa embasheni yetekuhamba kute kutsi kuliwe nekusetjentiswa kabi kwelusebentisomali njengendlela yekunciphisa imalingena lekhokhiswa umtselo . 
Sivumelwano setinhloso nelithebula lesikhatsi lenta kube nenchubekela embili yekukala imphumelelo yetinhloso letifanele kutenhlalo , temnotfo noma kutesimondzawo . 
Kubusa lokuhle kufanele kwente ncono emazinga etemidlalo yetfu . 
Masipalati unetinchubomgomo tekuphatfwa kwetetimali netinchubo letemukelwe Ngumkhandlu ngenjongo yekuphakela simondzawo lesiphilile sekuphatsa tindzaba tetetimali tamasipalati . 
Kunemazinga lamabili ahulumende wavelonkhe lomncane : hulumende wesifundza newendzawo . 
Lamabhena akhonjiswa kulesidlo sasemini . 
Buyeketa kanye nekuchibiyela kumakontileka lahlongotwako . 
Banikelimali labanyenti nanoma kunjalo abakavamisi kukhipha emibiko yetimali yanjalo ngekota . 
Ngaphandleke nangabe kucacisiwe , kupakisha emabhokisi nekupakisha timphahla kufakiwe Kulinani Lenkontileka , kantsi futsi kutawuhlala kuyimphahla yeSifundza . 
Inhlangano Yekuntjintjisana Imiculu ivumela kunikwa kwetitamende tasebhange lelisetjentiswa likhasimende ( libhange lelidzalulako ) kumnikisikweneti lapho likhasimende lifake sicelo sesikweneti khona , ngalokucinisekile ngemvume yelikhasimende . 
Kukala kutawentiwa ngendlela lenekukhula kusuka emkhawulweni munye wekuhamba kwenjila iye kulenye ngaphandle kwekubuyela endzaweni yekucala kwaleso naleso sinyatselo lesiya kusimo lesihlosiwe : 
Lihhovisi leTendzawo litfwele emahlombe alo umsebenti wekufezekiswa kweNEAP . 
Letinhlangano letibambisene titawubuye tisitwe kutsi tibe ngemabhizinisi ngalokugcwele kute kutsi tikhone kudla kulamadlelo e-ICT . 
Luntjintjo lolukhulu kumkhakha welinanibantfu e-Afrika kanye netingucuko letinkhulu kumihambo kusuka kulisikomphilo lendzabuko kuya kusimanjemanje titawusekela tingucuko kutemnotfo nangabe tisekelwa linanibantfu lelifanele kanye netinchubomgomo tentfutfuko . 
Kusungula luhlelo lwekulungisa lokulandzelako : 
Iswishi ifaka sehlukanisi tagezi , tisetjentiswa tekuhlukanisa , netandzisi tagezi . 
Umtfwebulo we-iskemikhi ubangwa mjikeleto longasikahle kumunye noma imitsambo leminyenti yengati ebucosheni , ngalokutayelekile ngenca yethrombosisi , embolizimu , noma kuphefumulela-lokuncane . 
Siyibonile imisebenti yabo naleyo yalabo labatsintsekako leisebenta nabo . 
Emavutfondzaba lamanyenti emhlabeni wonkhe ayachubeka kumijikeleto yawo yebudlova ngenca yekwehluleka kulungisa timbangela telungcubutwano . 
Ngaphandle kwalendzaba yemphumelelo , kunelinyenti lemaklemu lebanikati bawo bangatfolakali . 
Imakha Lesetulu ibukene nekulinganisa emaphepha lamakhwe licembu kuso sonkhe sikhatsi sekumakha kucinisekisa kungakhetsi , kutsembeka , buciniso kanye nekuba semtsetfweni kwemamaki . 
Letinhla atikentelwa kutsi tidzinwane . 
Ilaysensi noma kugunyatwa kwekusentjetiswa kwemanti idokhumenti losemtsetfweni livumela umuntfu kutsi asebentise emanti ngekwetimiso nemibandzela yelayisensi . 
Ngale kwaloku , linani lelinemkhawulo liyadzingeka kwentela kusetjentiselwa kuhlanteka kwemuntfu lokusisekelo . 
Emavikini lamabili lengcile , impela besigubha iminyaka lemashumi lamabili kwakhululwa Mengameli Nelson Mandela cishe emva kweminyakalishumi lamatsatfu aboshwa . 
Lilungelombhalo leliniketwe ngulesigaba lwemsebenti wekubhala noma wemculo noma umsebenti webuciko , ngaphandle kwesitfombe , litawugcina iminyaka lemashumi lasihlanu kusukela ekupheleni kwemnyaka umsebenti washicilelwa kwekucala . 
Noko , lomsebenti awusilo ligama lekugcina kulesihloko , kantsi imphendvulo yakho lechubekako kanye nekubekwa kemibono kutawemukeleka . 
Luhlelo Lekulawulwa Kwetinhlekelele lubuka tihibe letilindzelekile futsi nebuncelencele balemimango leminyenti Kubeka embili lobungoti lobukhona benhlekelele . 
Njengetisebenti tahulumende letinikwe umsebenti lomuhle wekulungisa kulungisa kungatiphatsi kahle , sitawedlula umlandvo wetfu netihibe etingcondvweni , sibungate kwehlukahluka kwetfu sihlangene sakhe licembu lekungenteka kube ngilo lelitawutsatsa lelitiko lilibeke endzaweni lesetulu . 
Nanobe kunjalo , inchazelo lenembako yekwehla kwemandla emali lokumayelana nemphahla netinsita kuyehlukana kumave ngemave . 
TIDZINGO NEMIBANDZELA YEKUSITWA NGEMALI - Labafaka ticelo kumele ba : 
" Butsi lobungapheli " ngulelinye lithemu lelitsetfwe kubutsi bebantfu kantsi kufanele mhlawumbe kucaciswe kabanti njengentfo lebanga kufa kwesikhatsi-lesidze . 
Lokuhleleka ngetikhundla kuyidokhumenti yesikhatsi lesidze lengakhombisi kuphela simo samanje salendzawo , kepha futsi nendlela lomasipala lahlose kuyilandzelela kwentela kucinisekisa kutsi uhlangabetana netinsayeya takhe tekwetfula tinsita . 
Beyisebenta njengencenye lemcoka yeLitiko lenemkhawulo wekwehlukaniswa kwemisebenti kusuka ku- Exchequer Akhawunti Lenkhulu yeLitiko . 
Kulomnyaka imihlangano lemibili yentfutfuko ye-Covey yentekile futsi tinhlelo letimbili Tekugcila kuto tentiwe . 
Kuhambisana , kutsembeka kwekusatjalaliswa nekukhicitwa kwalokuhlukene njengoba kudzingwa timakethe ngemanani lafinyelelekako nawo ayincenye lebalulekile yemisebenti yemitfwalo yebakhiciti nemisebenti yebhizinisi . 
Labo bebabasebenti lasebatsatsa imali yabo yembongo abakavunyelwa kufaka sicelo kulesikhundla . 
Loku kusho kutsi bomasipala badzinga kwetfula imibiko yanyangatonkhe ngekweMtsetfo weKwehlukanisa Imalingena . 
Endzabeni yemali lengena ngemitfombo yakhe , kumcoka kubuka kutsi ngabe lokukhula kungumphumela wekukhula kusisekelo sekungenisa imali nome kukhuphuka kwemitselo . 
Kusetjentiswa inchubo yethemalikhrekhingi emafekthri ekuhlanta woyela . 
I-ejenti noma lomele liwadi , noma lona lovotako , angaphikisa nangabe lotovota anganiketwa liphepha lebhalothi . 
Kulombono timphawu tekucecesha kufanele tibukwe ngekufakwa kwato lokuphelele ekutfoleni tindleko temakhono ngetinhloso talekhodi . 
Nanoma kunjalo , onkhe emaphepha lasetjentiselwa kucecesha bewalinganiswa . 
Emkhatsini waletinye tinsayeya letatfolakala kweswelakala kwemanti nekweswelakala kwagezi tinyanga letinyenti ; kweswelakala kwabothishela ; kuvaleka kwemithoyi lokwaphocelela bothishela nebafundzi kutsi batitfume emahlatsini layingoti , kanye nekweswelakala kwesitfutsi sesikolwa nesakhiwonchanti . 
Shano kutsi usitfolile seleko semadokhumenti ethenda , umcashi langase asikhiphe , futsi , nangabe kudzingekile , ucelwe kwengetelwa sikhatsi sekuvala njengaloku kushiwo kudatha yenkontileka , kute unake lesengeto . 
Kusimama kwesikhatsi lesidze sekusetjentiswa kwemanti kwaba yintfo lebalulekile leyabukwa nakwentiwa letinkhombandlela . 
Uchubeke wacela wonkhe emalunga eSAPS kutsi asebentele imiphakatsi ngekutimisela lokukhulu nekutibophelela , hhayi kuphela ngalesikhatsi senjabulo , kepha umnyaka wonkhe . 
Tfola kucaciselwa kulokhipha ithenda nganome ngabe nguluphi ludzaba lolungenta kutsi kube khona longakuvisisi kulenkontileka lokusuka kulethenda lonikiwe . 
Ngaphandle kwalesidzingo sekuntjintjantjintja kulenchubo , kunetento letimbalwa letimcoka letivamise kulandzelwa nakwentiwa-luhlelo . 
Tidzingo temtsengi kufanele nato tinakwe uma ngabe lamanani agezi , latawuvunyelwa ngumtsengi kutsi atsenge , ayancunywa . 
IMpumalanga ichubeka nekusebenta kahle Ekulawuleni iMalariya . 
Umtfwebulo lo-akhuyuthi usimo setemitsi lesibucayi . 
Inhloso kukhutsata lemiphakatsi lesevele iphambili kakhudlwana ngemakomidi kanye nemafomu endzawo labuke temanti nome intfutfuko . 
Kuphindza kubaluleke kutsi siphatse inshukumo yetfu ngenhlonipho lenkhulu , simo lesihlala sikhombisa njalo kutsi siyahlonipha . 
Nanoma nje linanimali lelinikelwa ngumsiti lincane , lifutse lalo lelisubuciko nenchubomgomo lingaba likhulu ikakhulu mayelana nekufezekiswa imitamo lemisha nekwendluliswa kwemakhono . 
Lulwimi luyindlela yekuchumana lemcoka kanye nemtfombolusito wekucabanga etincenyeni letinyenti temphilo . 
Timo tebasebenti timitfombo leyetayelekile yekukhonona . 
Kwengeta kuloku lokungetulu , imiklamo itawuhlolwa ngekuya kwaletindlelancane letilandzelako . 
Luhlelo Lwekulinganisa Kucashwa edolobhenikati lukhombise inchubekelembili lenkhulu emazingeni lehlukahlukene ekuphatsa . 
Kute kubengunyalo , masipala wesigodzi udlale indzima yekutsi , kwekucala , kuphakelwa kwemitfombolusito yemiklamo lemikhulu kute kudaleke sakhiwonchanti lesidzingekako , futsi kwesibili , kufezekisa kwesekela labo masipala labanemandla lamancane ekwenta umsebenti . 
Ikhabhinethi , yesekelwa Likomidi leTindvuna leSabelomali , Umkhandlu weSabelomali kanye neNkhundla yeSabelomali , idlala indzima yekuhola embili ekukhombeni kanye nasekwenteni luphakelo lwemitfombolusito luhambisane nabocalangaye bavelonkhe . 
Inhlanganisela lecakile yemakhemikhali kusempula ikhombise bumatima ekucwaningweni ngesikhatsi lesibekiwe lapho kuhlolwa bekudzingeke khona . 
Kubusa ngekubambisana kubaluleke kakhulu kufezekisa imiphumela lehleliwe kanye nalekhishwa ngulelitiko . 
Incenye lebalulekile kulikusasa lebulawuli bekufinyelela ekwakheni emadolobha eNingizimu Afrika itawukhwesha kulendlela lapho khona kutfutfukiswa kwetakhiwonchanti kuvunyelwa kutsi kukhulule kuminyana , kungakhatsaleki kutsi kuyiphi indzawo . 
Kwanyalo kwentiwa malabhorathri lamanyenti ematikweni etemfundvo nalabasebenta ngasese . 
Bungako bekutfutfuka kwemuntfu ekhatsi kumasipalati kufuntwa kakhulu kufinyelela kutetindlu futsi kuhambisana netinsita letisisekelo njengemanti , gezi , tekutfutfwa kwelindle kanye nekususwa kwetibi . 
Kuphindze futsi kwaba nekutimbandzakanya etintfweni letinengi letitsite temihlangano lebitwe Luphiko Lwetinsita Tetilwane kuLitiko Lavelonkhe Lwetekulima . 
Onkhe emadokhumenti ethenda kufanele atfunyelwe nalamadokhumenti lalandzelako : 
Lemodeli ye-BRT yasungulwa e-Latin America , kodvwa nyalo seyicalisiwe emhlabeni jikelele , ikakhulu eShayina futsi nakuletinye tincenye te-Asia . 
Uma ngabe lisheke lelikhanseliwe alikafakwa , sitembu lesisemtsetfweni kufanele sitfolakale ebhange kucinisekisa lolwatiso loluniketwe ngenhla . 
Sincoma kutsi umhlolimabhuku " lokhetsiwe " akube ligama lalowo lokusemahlombe ache kutsi asayine umbono wekuhlolwa kwemabhuku . 
Bekube nemitamo lemibili lengamange iphumelele phambilini yekushejula lomdlalo emalangeni lasedvute . 
Khopholetjeni weteNtfutfuko eBotswana sewutitfolile letinye taletindlela . 
Imibiko yekuphatfwa kwekusebenta yemnyaka yekota yenhlangano ihanjiswa Ekomidini Lecwaninga Emabhuku Ekusebenta . 
Lemitsetfo lelawulako ibitwa ngekutsi Yimitsetfo yeMsiti weteMililo lelawulako futsi imigomo yayo icala kusebenta ngelusuku lolubekiwe ngekumemetela kuGazethi Yahulumende . 
Lesahluko lesincane lesilandzelako sigcila endzaweni : 
Lemithoyi lena inekuhlanteka nekungabiti kakhulu uma yakheke kahle , isetjentiswa futsi inakekelwa . 
Tintfo letinemtselela lomubi kulesincumo tifaka ekhatsi timo tekwemtimba tesayithi , tintfo temakethe , emaphethini latungeletile entfutfuko , kanye nemikhawulo yekulawula . 
Ledokhumente iphetsa ngesigaba sekubuyeketwa kwenchubomgomo . 
Ngekuhlanganisa letinhlelo letimbili tendzawo levulekile lecinile naletsambile nemkhakha wetekwakha , kwakhiwa sakhiwo lesitsite sasemadolobheni . 
Uphendvula tincingo kanye nemilayeto yebaphatsi kanye nekundlulisa tincingo kulabatsintsekako uma kunesidzingo . 
Kusungulwa kweForamu yeTebuciko kuyentiwa ; leforamu itawufaka labahlelekile kutebuciko futsi itawusebentisana netinhlangano tetebuciko kwentela kufezekiswa kwaloLuhlaka Lwenchubomgomo yeTebuciko Nemasiko . 
Kusukela kulemibiko leyehlukahlukene Yebahloli Mabhuku Ngekhatsi nembiko wekuphatsa kwesikhashane waSomabhuku-Jikelele weNingizimu Afrika kunakiwe kutsi kunekusilela lokutsite kutinchubo tekulawula ngekhatsi . 
Kwentiwa kanye nekutfunyelwa kweTitatimende Tetimali teMnyaka teLitiko kuLihhovisi leMcwaningimabhuku-Jikelele ngelusuku lolubhaliwe . 
Linani letindlela tekucinisekisa ikhwalithi tasetjentiswa kucinisekisa emaphepha emibuto bewahlala njalo asezingeni nakusigaba lesifanako , kanye nemathulusi ekuhlola laliciniso kanye nalatsembekile . 
Kubukelelwe kutsi leSIP itawutfutfukisa futsi yenta ibe lula imitamo yekutentela lenjalo . 
Baka-SAPS basebentise sikhungo lesisetulu , lesisetjentiselwa imisebenti leyahlukahlukene . 
Umsebenti wekuhlanganisa lonkhe loluhlelo lwekusebentisa Wenhloko Yesikhungo Sekuphatfwa Kwenhlekelele . 
Kuhambisana nemitsetfo yamasipala naleminye imitsetfo leshayiwe yamasipala . 
Umnyaka losemkhatsini losetulu ukhombisa , ngekulingana , kutalwa kwebantfwana lokwenteka eminyakeni lemidzala kubuye kube ngalenye indlela kuminyaka lesemkhatsini lephansi . 
Masipala Wasekhaya weBa-Phalaborwa noma lolandzelako esikhundleni utawuba buholi lobubukene nekuchuba nekwentiwa kwekuphakelwa kwesikimu sekusetjentiswa kwemhlaba . 
Nakudzingekile , emalayisensi noma timvume tekucala kumele tibuyiselwe Kumhloli Lomkhulu emkhatsini wemalanga lasihlanu ekusebenta emva kwekuba ilayisensi noma imvume imisiwe , icishiwe noma iphelelwe , kuloko lokwentekile . 
Idatha yemaphethini ekunatsa ikhombisa kunatsa lokuyinkinga kungenta kakhulu uma kungacatsaniswa nekwemave lapho khona emazinga ekunatsa bogoloko asetulu , njengase-Ukraine naseBrazil . 
Emva kwekucedvwa kwemklamo , sokontileka utawubukana nekulungisa noma ngukuphi lokonakele lokungavela ngesikhatsi sekontileka . 
Liphesenti lelikhulu lemalingena yeluhlolomabhuku litsatfwa tindleko letiphatselene nemacala etemtsetfo , etetisombululo netemshwalensi . 
Lomshini utawufakwa sincepheteliso lesisebentisa umshini , lesi-elekhthronikhi , noma isofthiwe letawuchamuka nalomshini ; 
Inhloso yeLuhlelo leKulawula Inhlekelele kucinisa emandla aMasipalati kuvimbela kanye nekubukana netinhlekelele endzaweni lenkhulu yamasipalati , kanye nekuvimbela tintfutfuko kanye nemisebenti leyimbangela yenkinga lenkhulu yetinhlekelele . 
Ngehla sitfunti emkhatsini webangani bami . 
Uma kuhlangana lokungabakhona emkhatsini wemboni lehlelekile naleyo lengakahleleki kungatfolwa tinzuzo tingaba tinkhulu . 
Lungela kujikeleta kumsebenti lokhona uphindze usite kumisebenti yetigijimi . 
Kwentiwa nekufezekiswa kweLisubuciko lweSakhiwonchanti kutawugcila kuleminye yalemisebenti kulencenye yekuhlela ikakhulu mayelana nekuhlela lokuhlanganisile kanye nemiklamo mbamba lokhonjelwe kugcinwa isesimeni sayo lesifanele noma kuhlelela kwakha . 
Kuhlongotwa kutsi imoto lencunyiwe angeke ishayelwe ngaphandle kungaphatfwa imvume yelayisense yebungcweti . 
IFoskor icale kuvuselelwa kwesikhungo ebulinganini nahulumende nemabhzinisi asekhaya . 
Umsebentisi angawala emakukisi njengoba emabhrawuza lamaningi avumela bantfu kutsi bawale emakukisi uma bangawafuni . 
Ngekhatsi kwetakhiwo letikhona , tindzawo letivulekile tibangwa kuba khona kwendzawo leshiyiwe emva kwekuhlela indzawo . 
Basebenti bayamukelwa , bayahlonishwa futsi bayadvunyiswa ngekusebenta kwabo ngiko kokubili tigulane nemimango . 
Kwenta umsebenti wamabhalane naleminye imisebenti yekuphatsa lihhovisi . 
Kwabelwana ngebungoti nguMtfulitinsita we-IT neLitiko leTetisebenti kanye nebunikati lobugcinwe Litiko Letetisebenti . 
Lizinga bantfu labafisa kuphila kulo etindzaweni letinebantfu kakhulu futsi naletikhombisa imphilo - nome lenekuthula kakhulu , letinebungasense kakhulu , tindzawo - tiyehluka kulowo nakulowo muntfu kanye nemjikeleto wemphilo yemakhaya . 
Kungumsebenti walowenta umbukiso kutsatsa umshwalense lophelele wemikhicito yakhe uma ihanjiswa ngalesikhatsi sembukiso . 
Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku litfola imibiko yeluphenyo lweforensikhi lolwentiwa . 
Leliphimbo belibindziswa kanyenti esikhatsini sangaphambilini , kubalulekile kitsi kutsi silive nyalo . 
Kufundza kucala : Tsatsela kutipiliyoni tebafundzi labanato ngalesihloko , kute kutsi basichumanise naloko labakwatiko etimphilweni tabo . 
Nangabe emasubuciko asakhiwe , aholela ekutseni kubonwe imiklamo . 
Ema-akhawunti ekuhwebelana ngetabelo atfola sitifiketi sekwehluleka kukhokha kuphela nangabe sidzingwa licembu laseveni langephandle . 
Kunemphikiswano kutsi basebentisi bemhlaba walomtfombo bayacelwa kutsi bente iminikelo , lokutawenta umehluko lomncane kakhulu . 
Umzila lowentelwe kungena ema-VIP bewuvaliwe . 
Umkhakha lokhicita imphahla ube ngulonemandla kakhulu futsi logcile kulokutsengiswako lokutfunyelwa ngaphandle . 
Lamakomidi lalandzelako ekhomishini ahlangene ngetinsuku letishiwo : 
Inchubo yekukhokhela sikweleti usicedze ayikho etimphahleni letingaphatseki , kodvwa tiyavivinywa lutjalomali lolute inzuzo njalo ngemnyaka futsi nangabe kunenkhomba yekutsi lemphahla seyinelutjalomali lolute inzuzo . 
Kuhlela kwelisubuciko netinhlelo tekulandzelela tekuchubekisa Kuhlonyiswa Kwalabamnyama ngeMnotfo lomkhakhubanti . 
Nanoma kunemakomidi ekulawula tifo letitsatselanako etibhedlela kanye nasemitfolamphilo , bekungagcizelelwa ngalokwanele ekucecesheni ngekulawulwa kwemfucuta yetemphilo . 
Isayensi iphindze futsi isente sikhone kucabanga ngemiphumela yetento tetfu , njengekukhululela indle emifuleni , noma kutingela ngalokungekho emtsetfweni tilwane lesetishabalala , noma kusebentisa gezi ngalokungeneli . 
Imincele ayisachazangwa kahle ngendlela levakalako . 
Kudizayinwe luhlelo kwabuye futsi kwakhonjwa emasayithi ekulinga . 
Tifanele kutsi tifinyeleleke kalula , futsi kunconotwa kutsi tibe semigwacweni lehlanganisa tindzawo kute kufinyeleleke kuthrafikhi lenkhulu nemigwaco yetitfutsi . 
Emagede lakutinhlakamsebenti tekulawula adzinga , njengalokufanele , kusetjentiswa nakwentiwa tinchubo , kusetjentiswe emathempulethi lafanele larekhoda kuvunywa noma kwemukelwa kwemadokhumenti . 
Bavumela ematiko kutsi atibukele kutsi ingabe umfaki sicelo unaso yini sicu lesilingana nalesi lesidzingekako ngekwesipiliyoni noma kufundza . 
Lesifundza singulenye yetindzawo letibakhiciti labakhulu bekungcola lokuyingoti eNingizimu Afrika . 
Noma ngabe nguwuphi umuntfu noma umtimba ukhululekile kuhambisa tiphakamiso tekugucula kwemtsetfo kukhomishini . 
Imiphakatsi njengetinhlaka nebantfu labahlelekile bayakhutsatwa kutimbandzakanya ngahle ngemdlandla ekulweni nebugebengu nome ngekungenti lutfo ngekungachubekisi bugebengu kanye nekwephula umtsetfo . 
Kuhlatiya indzikimba akuholeli ngaso sonkhe sikhatsi ekutfoleni inshokutsi leshaya khona . 
Lokwenta lokulandzelako kungasita kwehlisa kulahlekelwa lokubangwa kufafateka kwetitfonjana . 
Kugcwala kwetimila kwaleto tincenye telutfungelelwano letivumela tidzingo temuntfu tidzinga ngalokubalulekile kufaka tindzawo letinemtfunti naletivikeleke emoyeni , tindzawo letingonakali kalula letitsambile tekudlala imidlalo , netindledlana leticinile letingagugi kalula talabahamba njalo ngetinyawo , iminyakato yemabhayisikili nesetihlalomasondvo . 
Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku liwemukele umbiko lomayelana nelucwaningomabhuku lwe-IT . 
Sidzabuke kakhulu kuva ngekushona kwaNkst Sarah Holland nemalunga emndeni wakhe ngesikhatsi batama kusindzisa bantfwana labanengi labangaphansi kwesandla sakhe . 
Nanobe lokuhleleka kunesethi yetichumanisingco letifaka konkhe , akukafakwa kusethi yinye yemafayela enkhomba lelawulako futsi kusengakavisiseki kahle . 
Kwemukelwa nekubhalisa : Sitjudeni semave emhlaba lesifaka sicelo sekwemukelwa nekubhalisa nesikhungo Setemfundvo lephakeme kumele sikhombise imfundvo yekulungiselela ledzingekako , emakhono elulwimi lenele , futsi sibe neticu letidzingekako kutsi wemukelwe kuloluhlelo lwekufundza lolukhetsekile . 
I-St John's Ambulance Foundation isebenta etindzaweni letinkhulu eNingizimu Afrika ibuye iceceshe kutelusito-lekucala kanye nekunakekela ekhaya kubantfu , bantfwana besikolo , tebhizinisi kanye netimboni . 
Lona bekungumklamo lomcoka kakhulu Wemfundvo Yebatsengi Betindlu lengumtamo weLitiko Letetindlu kuVelonkhe . 
Letenteko letilandzelako tenyanga yebafati tibekhona . 
Kwaba khona kuswelakala kwekuciniseka mayelana nenhlobo yemfucuta lekufanele ishiswe . 
Tindlela tekutsenga nato tehlukana ngekuya kwebanikeli . 
Ngemuva kwekuphenya lokwentiwe yiSAPS , akuzange kutfolakale ibhomu , nekulalela kwachubeka . 
Uma tinhlanti letinesifo semagciwane tingatfoli kunakekelwa kwetemphilo , tingahle tife . 
Sebenta njengamabhalane wemihlangano ngekulungisa timemo , ema-ajenda kanye nemaminithi . 
Kusesesinyatselo sekugucuka . 
Lendlela yemasu lehlosiwe kuloluhlelo lwemasu kumele ihunyushwe ibe yimiphumela lenemniningwane emnyakeni wekucala ngekuya ngaloluhlelo . 
Lemisebenti itintfo letifana netisebenti kanye netintfo tekusebenta . 
Lolofake sicelo akukafaneli abe nalenye indzawo . 
Ummongo waletinkhomba talokutsengiswe kulesitolo ngalesikhatsi sekutsatsa sitoko nawo wakhicitwa . 
Sikhulumile nemphatsi walelibhilidi . 
Emavisa : Bantfu bangaphandle labafisa kungena eNingizimu Afrika kufanele babe netincwajana tekuhamba letisemtsetfweni naletemukelekile . 
Kugula kungenteka kube akukabaluleki ngoba umuntfu lophilile angaba lukhuni kulabanye bantfu nekusabiseka kwemphilo nangabe abanjwe ngumuntfu lone-AIDS . 
Loku kuniketa tincabhayi netincindzetelo letingetekile tetikhungo tetinsita letikhona . 
Bonkhe bafakiticelo labaphumelele batawufuneka bangene etivumelwaneni tetinkontileka neLitiko Letekutfutfukisa Tenhlalo laseGauteng . 
Nomakunjalo , letimo tifakwe yonkhe indzawo futsi tibuyeketwa kulomtsetfosivivinyo kwentela kutsi lenchubo ihambisane nentfutfuko yemtsetfo wamhlabawonkhe kanye nekusebenta . 
Akucaci kutsi kwaba yini imbangela yalokulwa . 
Nome kunjalo , kunemitselela lemikhulu lengakahloswa ngobe kunemandla ekuvimbela Lesisebenti Lesichazako kwenta umsebenti . 
Bonkhe bantfu labanenshisekelo netinhlangano tiyamenywa kutsi tiphawule Kuloluhlaka Lwenchubomgomo Yekucinisekisa kwekubhaliswa Netisebenti ngalokubhaliwe nekundlulisela kuphawula kwabo emntfwini lofanele . 
Loku kuphatselene ikakhulu nekutfutfukiswa kwemakhono kumaciko emsebenti wetandla . 
Sonkhe siyatati letinhlobo tletinkhomba letivikela kukhicitwa kabusha kwemali yemaphepha . 
Timbili noma letingetulu kwaloko tiphakamiso " letilawulwa tinombolo " letisebenta ngekulandzela ticondziso letichaza simo lesilandzelako lesidzingekako nemanani ekuphakela ladzingekako kuleso simo . 
I-oksijini incibilika emantini lapho kuhlangana khona umoya wemanti . 
Kuleminye imisebenti yekufuya netimboni , sisebentisa imishini lemidzala . 
Ngekucala kwakha tikhungo letisha noma kulungisa leti letikhona letinesakhiwonchanti lesonakele kakhulu . 
Indzawo yemabhizinisi icondziswe kumaphesenti emhlaba lovalwe ngulokungangenwa manti kalula ( indzawo lecinile )  . 
Tinchubo letonga kakhulu tekufuna nekutsenga nato tiyacatjangwa kulesigaba . 
Lomklamo ufanele kutsi uphotfulwe kulomnyaka lotako . 
Luhlelo lwemfundvo sisekelo yalabadzala loluyinchubo luyetfulwa kuniketa emandla basebenti lebebabekeke ebubini ngaphambilini kutsi bakhuphule ticu tabo . 
Imfuneko yemathuluzi yeneliswa yimikhicitongena lephuma eShayina naseJalimane , emkhatsini walamave . 
Uma ngabe imphahla noma tinsita kuniketwana ngako noma kuntjintjiswa kwentela imphahla noma tinsita letifanako naletilinganako , lokuniketana akubonwa njengekutsengiselana lokwakha imali lengenako . 
Iphindze iniketa inchubomgomo lekhona nyalo , kanye nesengetelo lesichazako lesimayelana netiphakamiso tekukhululwa ekubhadaleni imali . 
Umhlangano welikomidi lekwahlulela lelitawubuka ibhidi lengekho emtsetfweni kufanele uvuleleke emphakatsini . 
Tindzawo tekubhukusha tiyabhukwa njengemayunithi latimele . 
Lokuba khona kwa-oyila kanye nemaphethrokhemikhali kwenta buhle bemanti bungabi ngulobuhehako . 
Hala lamagama lajwayelekile lasetjentiselwa kusabalalisa letigaba letihlukene temafayibha lentiwe bantfu , lolucondziswe kupholima lenkhulu , kwanyalo leyentiwa kusikalo setimboni tendvwangu naletinye tinjongo , kanye nekuhlukanisa tintfo letitikhombisako . 
Kodvwa , kuncono kusebentisa imali lenyenti esifundvweni salokungenteka njengoba kutawugcina kusisombululo lesongako lesivimbela tinkinga tekusebenta naletisebentako tesikhatsi lesitako . 
Kusilela kwetinsitakwenta letifinyelelekako temidlalo netekukhibika . 
Titatimende tetetimali telitiko atikalungiswa , futsi ibhajethi ayikasentjetiswa kwadlulela . 
Lembobo yaleliphayiphi lekugcwalisa kufanele libekwe phansi kwelithange . 
Kuchubeka nekuhambisa imikhankaso yelwatiso kanye nemawekshophu etikhungweni . 
Ngalendlela ligunya lathishelanhloko licekelwa phansi . 
Kuhlanganisa kulawulwa kwelihlatsi lendzabuko kuloluhlelo lwekugcina lwekuma kwendzawo , njengencenye yemdvwebo lonemniningwane . 
Chaza kutsi lomfanekiso losetjentisiwe kulomugca uwesekela kanjani umbono walenkondlo . 
Tibonelelo talesimiso letidzinga kucondziswa kahle nemtsetfo lotsite noma netigatjana letimbalwa temtsetfo titawubukwa uma kubuyeketwa umtsetfo losasetjentiswa . 
Inkantolo iphetse ngekutsi idzinga baphendvuli babhalise budlelwane babo njengemshado kutawuba kubaphocelela ekwenteni loko lokungekho emtsetfweni . 
INingizimu Afrika isebentisa indlela loyehlukile macondzana nenkhokhelo yetimali tetitjudeni tamhlaba wonkhe letitako . 
Indzikimba iyimbiliso lentjintja umcondvo ube yidizayini . 
Nangabe umcashi acela , lobhidako utibophelela kuniketa emadokhumenti lafanelekile kute agcwalise kutitsetselela ngemaphuzu akhe lawashoko . 
IYunithi Bhizinisi yeteKuchumana ibukene netibopho tekuchumana teLitiko , letifaka kukhuluma kwebetindzaba , luphawu loluhlangene , tebudlelwane nesive kanye nekulawula imicimbi . 
Kunekusilela kakhulu kwetindzawo tekudlala imidlalo nekutijabulisa kulesigodzi . 
Emakhono ekubhala kahle nekukhuluma , kwenta tingucuko nekungenelela . 
Emhlabeni wonkhe , bohulumende baniketa lusito lwekutsenga timoto lwangembili kanye netimbuyiselo tentsela . 
Indlela yenchubo yekufundza nekubhala ; 
Utokhumbula kutsi kwakhiwa kwe-AU bekuhloswe ngayo kutfola tisombululo tase-Afrika etinkingeni tase-Afrika . 
Lokungagwemeki , lokuliciniso lelesabekako kutsi sisebenta ngebantfu umsebenti wabo , kusicu semcondvo , kubulala . 
Lwati lwangcondvomshini lolunelwati loluvakalako leMS Office , ikakhulukati i-Excel . 
Yini lokukhombisa kukhula kweminotfo leyente kahle kakhulu ? 
Kuchumanisa imitamo yaloluhlobo nekutfutfukiswa kwemakhono kutawenta kutsi kutfolwe ematfuba lamahle emisebenti . 
Lobu bugebengu lobubanjwe ngemsebenti wemaphoyisa kunemibiko leletfwa malunga emphakatsi . 
Nanoma lemitsetfo uhlose kuvikela basisitimali bahulumende kutinkapani ' letingekho emtsetfweni ' , esikhatsini lesinengi letintfo letingekho emtsetfweni angeke tibikwe kubalawuli labasemtsetfweni . 
Temakhono Ekusekela Enkanjini tiniketa tindzawo tesakhiwonchanti tekuhlalisa tasemoyeni kumasotja kanye nemayunithi ekuhlala etinkanjini , kufaka kugcinwa kwato tonkhe tinchubo letifanele kanye netisebenti , kusekela imisebenti yekundiza . 
Lokuphumelela kwaloluhlelo lolusha , ngekugcila lokucacile ekulawuleni kusebenta kwetekutfutsa , kukhombisa lokubaluleka kwemasu ekwenta kancono kuphepha nekufinyelela kuto tonkhe tindlela tekutfutsa . 
Kuhlanganiswa kwetindzawo tekuhlala netekusebenta kulisu lelimgomo wekuhlela lidolobha leligcugcutela kutfutfuka lokusimeme . 
Kusungulwa kwemisebenti kuvamise kuphuta , futsi emakhaya lamanyenti atawuphocelelwa kutsi aphile ngetimalingena letincishisiwe , nanoma umnotfo ubuyela esimeni . 
Kumele sivumele bonkhe bantfu beNingizimu Afrika kutsi bajabulele konkhe kwabo lokungaba khona futsi baphile imphilo ngalokugcwele . 
Kunakekelwa kwemasethi emininingwane kube kukhatsateka lokuvetiwe . 
Umbuso wenhlawulo lokhona ukhululeke kakhulu futsi ubuyeketiwe , kubita tinhlawulo letisetulu kubantfu labanemali lesetulu letfolwa ngentsela . 
Kusekubeni khona kwetimali , titjudeni letibuya emakhaya lekutsatfwa kutsi iphuyile nalawo " labasemkhatsini " kumele bemukele inhlanganisela yetibonelelo nemali lebolekwako netibonelelo letichubekako ngekunciphisa imalingena yasemakhaya yenyuka . 
Loku kutawunika indzawo yangempela lapho sikhungo kungafinyelelwa khona kuso ngemgwaco lohleliwe ngesikhatsi sekuhamba lesimizuzu lesihlanu . 
Kuvimbela kanye nekwehlisa tinkinga tenhlekelele yetekulima ngekunciphisa tinkinga . 
Lensayeya yemakhono lashodako kuto letikhulu kusekela basebentisi iyalungiswa ngekucecesha lokuhlelekile futsi nekucecesha emsebentini . 
Kutfola timo kusho kutfungatsa bantfu labanetimo te-TB letatiwako ( ikakhulu timo letatiwako te-TB lengakhoni kwemukela sidzakamiva ) , kanjalo nekuhlolwa lokuvame kakhulu kwalabo labangekho etikhungweni etindzaweni letinemtfwalo lomkhulu . 
Loku kwentiwa kube matima kakhulu kweswelakala kwekubambisana emkhatsini wetiphatsimandla letehlukene , ezingeni lavelonkhe nelesifundza futsi . 
Kuvela enkantolo lokudzingekile kwalobanjiwe wavalewa kufanele kutsi kube ngetulu ngembikwekulalelwa kwelicala lekucondziswa kwetigwegwe . 
Lendlela yereferensi kute utfole kugcwala kwe-aluminiyamu kubamba si-spectrometry se-atomu ngekusebentisa lilangabi le-nitrous oksayidi nekungetwa kwephotaziyamu njengesidzambisi se-ionisation . 
Loku kube ngumphumela wekwakha emakhono ebacwaningi labakhona kulamasu bekacwaningwa . 
Luhlakamsebenti lolusemtsetfweni litiko lelisebenta ngaphansi kwako : 
Litiko liniketa kucecesha ngetebulili futsi lifuna kwakha lokutsintsa tebulili kube yinchubo yekugadza nekuhlola . 
Umhlaba unelusito lwemphilo lolute umkhawulo ngako-ke ute sehlontsengo . 
Ticelo kufanele kutsi titfunyelwe kusenesikhatsi kulelitiko lelikhangisile njengoba ticelo titfolakala ngemuva kwalolusuku lwekuvala angeke tamukeleka . 
Enta kancono kungenisa imali kanye nekwakha ematfuba emsebenti . 
Umkhandlu sewusebentise tindlela tekonga imali kugezi wawo , indzawo yelihhovisi kanye netindleko tekukhokhela umsebenti . 
Kwavela tinhlaka letinjengeMabhodi Ekunisela Nenhlangano Yesikimu Sekunisela Salonendzawo Lencane , nanoma nemisebenti lehlukene netindlela tekusebenta letehlukile . 
Kutawusetjentiswa njengesisekelo sekuhlanganyela nebalingani bavelonkhe nebemhlaba wonkhe ngetindzaba letiphatselene neHIV ne-AIDS . 
Ikhomishini ingasebentisa emandla kantsi itawenta imisebenti leniketwe yona noma lebekwe kuyo nguloMtsetfo noma ngunoma ngumuphi lomunye umtsetfo . 
Kuletinye tifundza loLuphenyo lube netikhalo ngetisebenti tekuchumana letiniketa balimi lwatiso lekungasilo ngemhlaba nemitsetfo yemisebenti . 
Ngalamanye emagama , kusimama kudzingeka kuba khona emkhatsini kwesimondzawo semvelo nalesakhiwe kuze luhlelo lungatfwali kakhulu lubuye lwengce umtsamo weluhlelo lwendzawo levulekile lengakakhelwa kutsi lente indzima yekusita imphilo nalevuselelako . 
Kubhekisisa kwetfu lokukhulu kwalomnyaka kutawuba kwakhiwa kwendzawo lesisekelo sabo bonkhe baholi bemphakatsi netinhlangano tesive kwesekela Mitimba Lelawula Tikolo , bothishela kanye nebafundzi kwentela kutfutfukisa ikhwalithi yemfundvo nemiphumela . 
Kuchubeka nekungenelela kuluhlolo netemfundvo letiphatselene nelulashwa kwengcondvo . 
Lokusebentisa kwekutsenga imphahla nekusebentisa imitamo yebudlelwane kufike esigabeni lapho Ticelo Teticu setihloliwe kanye neluhlu lwelucwembe lwemathenda emiklamo lemine selumenyetelwe lweLitiko Letekulungiswa Kwetimilo . 
Akunatamba tetimali letiniketiwe ngendlela lekhombisa tifinyeto . 
Sidzingo semtsetfosisekelo sekutsengiswa kwetjwala kutsi silawulwe ezingeni lesifundza kunekufezekiswa lokungahlangani kanye nalokubambelelekako kwekuguculwa kwelulawulo kulomkhakha . 
Gadza yonkhe imphahla lebhalisiwe kuRejista yeTimphahla leTihambako kanye naleTingahambi ngekwetidzingo letilingene . 
Kukhuluma liciniso , kunesidzingo sekuhlanganisa nendlela yebhajethi yeminyaka leminyenti . 
Lizinga lanyalo letinsita tekugcogca imfucuta ngalokutayelekile liyehluka etindzaweni letahlukahlukene bese lisukela lapho kungatfulwa khona tinsita kuya lapho kutfulwa khona tinsita ngalokuphelele . 
Kumukela tidzingo talabantfu lebebabekwe ebubini ngaphambilini emaphandleni nasetindzaweni letisekudzeni , insita yekuma-kanye emkhatsini Wematiko Etebulungiswa , Tasekhaya kanye Netenhlalakahle kumele ticatjangwe kabusha . 
Umculu weKubusa ubuyeketwa njalo ngemnyaka kucinisekisa kutsi uhambisana nesikhatsi nendlela lencono yekubusa lehlangane yangekhatsi kanye nakumhlabawonkhe . 
Injongo lephelele yalomklamo kucinisekisa kutsi tinsita letisimeme , letingabiti kakhulu futsi letemukelekako ngekwesimondzawo tekugcogca imfucuta tiyaniketwa kubo bonkhe bantfu baseGauteng . 
Luphiko lutawuchubeka nekuchumana kwalo nalabatsintsekako kute litfole kusentjentiswa ngemphumelelo Kwendlelalisu Yetemphilo Yetilwane kanye nekutfutfuka kwemazinga ekugadza . 
Tikhala kusimondzawo setemtsetfo kubomasipalati baKwaZulu-Natal , njengoba bahlobene nemkhakha wekulawula timali , tabonwa ngelucwaningo lolentiwa kubo bonkhe bomasipalati . 
Kusetjentiswa kulawulwa tintfo letifana nebudze , kuvalwa nesilinganiso sendzawo yaphansi lehambisana nalendzawo . 
Kute kuzuzwe loku , kubaluleke kakhulu kusungula luhlelo nome lithuluzi lekuhlola futsi nekucaphela kufundza kwangaphambilini . 
Ngabe letinsita tingentiwa ncono njani ? 
Leyunithi yemamitha itawubekwa kulendzawo yalemitha leseyivele ikhona kulelipali lekusabalalisa gezi . 
Kwehluleka kwebacashi kutsi badzalule emarekhodi abo ekucasha kanyenti kuholela ekutseni kube nekubambeleleka ekukhokheleni ticelonkhokhelo . 
Kuletento letivetwe bafundzi kungabonakala sengatsi yonkhe intfo ihlelwe kahle futsi yahlelenjiswa , kwangatsi inhlangano yebafundzi iyihlele ngekwetigaba . 
Labanyenti kubatsengi betindlu labahlosiwe kulenchubo yalemfundvo batawudzinga indzawo yekuhlala leneselekelelo ngalokugcwele lesivela kuselekelelo setindlu . 
Dala imodeli lesebenta kahle futsi lecinile lenelulawulo lwangekhatsi lolufanelekile kunciphisa kuvuta , kukhwabanisa kanye netingoti ekuniketweni nasekukhishweni kwemali yemifundzate kanye nemali lebolekwako kutitjudeni letifanelekile , ngalesikhatsi kusentiwa ncono lokukolekwa kwencenye yemali lebolekiwe lenikiwe futsi kube lula kutitjudeni . 
Uma kungenteka ube nemibuto ngaloku lokungenhla , sicela ungangabati kutsintsa lobhala . 
Yonkhe imiklamo lemikhulu idzinga kucutjungulwa lokukhulu nguSosikhwama waVelonkhe . 
Nakungaketfulwa , lomasipala ungacela losomathenda kunika lemiculu le ekhatsinekhatsi ngesikhatsi lesifanelekile . 
Lizinga lelifanele lentiwa libe ncono ngekutjala imali kutinchubo tekulawula kugcinwa kwemigwaco isesimeni sayo lesifanele , kuceceshwa kwetisebenti tetfu kanye nekuniketa emakontileka lokusimeme ngaphandle kwemisebenti yekugcinwa kwemigwaco isesimeni sayo lesifanele kutfutfukisa emakhono emkhakheni lotimele . 
Kukhawulela noma kuvimba lomunye umsebentisi kutsi asebentise noma ajabulele tinsita tekuchumana . 
Imalariya isachubeka nekufaka sandla ekwehliseni kwesikhatsi sekuphila lesibukelelwako futsi iyanyaniswa nekufa lokungetulu kwesigidzi ngemnyaka e-Afrika . 
Bucondzisi beTagezi neweTemandla busibonile lesidzingo sekutfutfukisa emakhono abochwepheshe nabonjiniyela labasandza kuba neticu futsi bubahole eluhlelweni lolutababona sebatingcwethi letibhalisiwe . 
Kuniketa indlela lenemphumelelo , lefinyelelekako , lesebentisekako nalecacile yekusebentisa imali naleminye imitfombolusito endzaweni letsite yekusebenta . 
Ticashunwa tingatfunyelwa kuphela kudokhumenti yesicashunwa lekhishiwe . 
Lesetama kukwenta kuhhamula letinye tincenye talokucindzeteleka ngekutsi sakhe lamanye lamanyenti emagede ensimbi lajikeletako noma tindlela tekufinyelela . 
Lensayeya lechubekako yekuntjontja kanye nekukhohlakala yekwenyuswa kwemanani entsengo yenta kwaba nesidzingo sekubuyeketa sekutsengwa kwetimphahla kanye nemisebenti . 
Lapho kufaneleke khona kuvuselelwa kwendzawo kungafaka kutjalwa kwetihlahla lokwengetiwe kwetincenye letitsite . 
Kute kungatfweswa matima lombiko , awukho umtamo lotawentiwa kufinyeta lobufakazi , ngaphandle nangabe kunesidzingo sangemphela . 
Kutawumele kwekucala uphumelele ngekuya ngemgomo wekukhetsa kwalobolekisako . 
Umcondvo wekuhlwaya ubaluleke kakhulu ikakhulu ebantfwaneni labancane , njengoba kudlala kwemtimba nalokusungulako kwakha emakhono ekusebentisa ticubu nekutisungulela , lokudzingekako ekutfutfukeni kwemtimba nekwengcondvo . 
Iwebhusayithi yeLuphiko lweMaphoyisa lwaseNingizimu Afrika ibekelwe kutsi isetjentiswe " njengoba injalo " futsi " njengobe itfolakala " futsi ngekwemukela lemigomo nemibandzela . 
Lemodeli yekubala timoto letinyenti kanye netidzingo tetisebenti kwentela lusito lwema-ambulensi seyitfutfukisiwe . 
Loku kwentiwa ngekwemsebenti wetigaba letibonakalako kuyo yonkhe indzawo yalabakweletako . 
Umphumela ngako-ke kube ticu temfundvo lephakeme lamabili . 
Intalo kanye nenhlawulo kufanele tibhadaliswe bacashi uma ngabe babhadale ngemuva kwesikhatsi . 
IThailand , ngekusho kweNhlangano yeTemphilo Mhlabawonkhe , lekuyindzawo lapho kunatfwa kakhulu khona kuletigodzi . 
Njengoba emanti lasetjentiswa kutekulima tasemantini kuvela imisebenti leminyenti , kulandzela kutsi tinhlobo tetidzingo temanti aloluhlobo tikhombisa kuhlanganisa tidzingo temisebenti leminyenti leyehlukene . 
Kuncishiswa kwebantfu emsebentini akukhombisi buntfu kantsi futsi kukhombisa kungatsembeki . 
Kuguculwa teKulima nekucinisekisa kuba khona kwekudla , kulwa nebuphuya , kwehlukahlukanisa tekukhicita netekuvakasha kukhonjiswe kutekutfutfukiswa kwemnotfo wendzawo wamasipala . 
Umbiko ngekuphatsa ngemphumelelo kwetincingophutfuma . 
Lutfunyela ne-gypsum kokubili kwenteka ngekwemvelo , emaminerali lanekhalisiyamu lasetjentiswa njengetichibelo temhlabatsi . 
Lapho kunekungabata khona , Ikhomishina ifanele kutsi , uma kunesidzingo , ilalele bufakazi ngembi kwekutsatfwa kwesincumo lesingusonasona sesimo salencabano . 
Ngiyaphindza futsi , ngitsatsa lesikhatsi kunifisela lokuhle ekuhlolweni kwenu . 
Leminye imitamo yendlelasu yekuvimbela bugebengu yavelonkhe iyachubeka . 
Umtsamo wetidzingo tekutfutfukisa takhiwonchanti ngekhatsi kulemiphakatsi lekumele iniketwe umsebenti wengca ibhajethi ngemahlandla langetulu kwemashumi lamabili . 
Tekuphatsa tinemsebenti wekulawula ngalokuphelele inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika . 
Noma kunjalo , ngenca yetigaba letehlukene tetindzawo tekuhlala Eningizimu Afrika kanye nebudlelwane emkhatsini kwetindzawo tekuhlala netekusebenta , akutange kube malula kwenta lizinga lelibekiwe lesiminyane sekugcwala kwetindzawo tekuhlala . 
Kodvwa akusiko loko nje kuphela . 
Lwatiso lolungakaboniswa kahle kumabalave angeke lwakhe sikweleti kuncenye yemkhandlu noma kunanome ngumuphi umsebenti nelwatiso kulelibalave . 
Lelithebula lelingentasi likhomba tikhungo leticokiwe kutsi tidzilitwe kulesikhatsi lesifishane kuya kulesisemkhatsini . 
Kwakha emakhono lamcoka ngekusebentisa kufinyelela lokwengetiwe emfundvweni yemabanga laphasi kubo bonkhe , kulungisa indzaba yekushiya phasi sikolo ungakacedzi kanye netindzaba temazingagugu ; 
Emacembu kulesicelo ngebafakiticelo , Litiko leTindzaba teMhlaba , uMkhandlu weNdzawo weNyakatfo neLidolobhakati kanye nebanikati banyalo bemhlaba . 
Inkhinga kuvela lokungakahlelwa kwetindzawo tekuhlala letingakahleleki etindzaweni letisheshe tiphaphuleke , etindzaweni letingenawo emanti kahle , etindzaweni letiguguleka kakhulu . 
Kubuyela esimeni kucala ngekushesha nangabe simo sesigulane sivuma bese sichubeka aze umuntfu afinyelele ezingeni lekukwati kusebenta ekhatsi emndenini noma emphakatsini . 
Kuyamangalisa njalo , kutsi uma kuhlatiywa tikhungo telidolobhakati kulelive , letinyenti taletimo temtsetfo atikanakwa loko kwalimata bahlali bakulelidolobhakati . 
Imitfombo yetemanti yase-Afrika ibusiswe kabanti ngetihlahla , tilwane nalokutfolakele emantini , kufaka phakatsi timfishi letahlukene , tintfo letiphilako ematjeni kanye naletinye tintfo letiphilako emantini ; ibuye ibe imitfombo yetemanti , kudla , kuphehlwa kwemandla kanye netekutfutsa kumave lamanyenti ase-Afrika . 
Kubalulekile kwetfula luhlelo lwetitfutsi nesakhiwonchanti semphahla lesihlanganisile , lesifinyelelekako , lesiphephile , lesetsembekile , lesingabiti kakhulu , lesikhulu futsi lesisezingeni lelifunwako . 
Incenye lengu-A iniketa sibutsetelo semasu salomkhakha wesifundza wetemphilo . 
Lencenye yasungula inchubomgomo yeluchwaningo lwetekulima neye-ajenda ngenhloso yekukhuluma nekuchaza imincele yekulawula lucwaningo lwetekulima netinchubo letiphatselene naloko . 
INingizimu Afrika inemakhono lamakhulu enkhundleni yesifundvo sekwelapha tifo telufuto e-Afrika lekuSub Sahara . 
Batsembele kutitfutsi temphakatsi kubahambisa kuya nekubuya edolobheni malanga okhe . 
Kuhamba kakhulu ngaphandle elwandle kwalokuphilako kwalokubonakala ngesibonisakhulu kulibhudlonconga kwenta kutsi kutsatsa siboniso salokumelele cishe kube yintfo lengeke yenteke futsi kunakekela lokukhulu kufanele kutsi kwentiwe nakuhunyushwa idatha yetintfo letiphilako letinjalo letibonakala ngesibonisakhulu . 
Kuniketwa kwemibono kanye netinsita kumabhizinisi lambandzakanyeka ekukhicitweni kwemikhicito yetekulima ; 
Ikhophelethivi ihlose kugcina kuticasha ngekwayo . 
Lelitiko libe nenchubekela phambili kulomkhakha wekutfutfukiswa kwenchubomgomo . 
Sokontileka utawucinisekisa kutsi yena netisebenti takhe bahambisana nenchubomgomo lesemtsetfweni yaloMasipala ngato tonkhe tikhatsi . 
Loku kwakha sidzingo sekumema hulumende wavelonkhe kutsi aphendvule kuletinkhinga naleminye imikhuba letayelekile lewela ngaphansi kwalemisebenti . 
Lubuyeketo lwayo yonkhe Imibiko yeMnyaka yematiko yimibiko yelucwaningomabhuku lolwentiwa sishayamtsetfo lolwentiwa kungakhapheli tinyanga letimbili kusukela kungenisiwe ngembi kwekutsi kucale imibiko letfolwe emhlanganweni weluviwoluvo lwekugcina loluhlelekile lolujulile . 
Ngesikhatsi setinhlelo tekulungiselela , Temafa teSifundza tidlala indzima lemcoka kakhulu yekulawula kubeka liso ekwakhiweni kwetinhlelo tekutfutfukiswa kwetakhiwonchanti . 
Loku kufaka sandla ekukhuleni kwekucashwa nemnotfo . 
Inhloso yalokucatsanisa kucinisekisa kuhlola lokucinisekile , lababhidako bayacelwa baletse lwatiso lolunemininingwane yekuphelelisa kufakazisa lendlela yekuhlola . 
Eminyakeni letako lemitsatfu , hulumende utawunaka ngco loku lacala ngako lokutawusita kulungise lomtselela wekwehla kwemnotfo bese ubeka iNingizimu Afrika endleleni lensha yekutfutfuka . 
Umhlangano lomkhulu welinengi ufaka ekhatsi labamelele ematiko ahulumende layinkhomba kanye nemikhakha yetinhlangano temmango letilishumi nenkhomba . 
Imitsetfo yetifundza yekuhlela kwasedolobheni lekhona , lesetjentiselwa kusetjentiswa kwemhlaba , inetidzingo letitsite mayelana nekukhangisa nekwatisa sive ngekutfutfukisa lokuphakanyisiwe . 
Tonkhe totine tinhlobo Tedatha Lebovu tenteka ekhatsi kwekuvaleleka Kwesichiwi Setemvelo Yelidamu Iloskop , lephetfwe yiMpumalanga Parks Board . 
Imvamisa bantfu bafa emkhatsini kweminyaka lesihlanu nalelishumi emva kwekutseleleka , kepha labanye bantfu labatseleleke ngeHIV baphila sikhatsi lesidze . 
Tivumela lelitiko kutsi lihlele , litfutfukise nome lwente ncono imphahla . 
Kute sicinisekise kutsi tisebenti letibukene nemsebenti wekwenta kusebenta kwetitfutsi ticeceshwa kahle , lencenye itawuniketa livi lekungilo kulokuceceshwa lokwentiwa kube lula Litiko leKuphepha kweMphakatsi . 
Litubane lekuhlanganisa sifundvo kudzinga kutsi lentiwe ngekushesha kute kuvunyelwe bantfu base-Afrika kutsi babambe ngetandla tabo siphokophelelo sabo . 
Lelitiko phambili libe netibhedlela telusito lolukhetsekile lwekugula kwengcondvo , kubuyisela imphilo kulokwetayelekile , iTB kanye netinsita tekunakekela ematinyo . 
Bosokontileka bafinyelela kutfutfukiswa kwemakhono ekulawula ibhizinisi ; 
Lesicephu siniketa iphrofayili yetenhlalo yemphakatsi wendzawo longahle utsintseke ngaletintfutfuko letiphakanyiswako . 
Kukhula kwemnotfo lokunakekako kuto tonkhe tindzawo letehlukene tekuhlela nato tihlotjaniswe nalokufuneka kwebasebenti lokukhulile . 
Ingabe uyafuna kuyoceceshwa ? 
Loluntjintjo belususelwa kumodeli yase-Australia luvumela kutsi kube nekufinyelela lokukhulu kumitfombo yetimali ngaphandle kwaHulumende . 
Ngekususela kulamadokhumenti enchubomgomo letindzima letimcoka talelitiko setichaziwe. Tinchubomgomo letivumela kuhola lokufanele tihlelekile . 
Kulandzelela kwabelana ngelwatiso nekuphindvwa kwalolo lwati lwemsebenti nematiko lafanele nakubo bonkhe baphatsi besifundza . 
Masipala utawugcina indlela yekulinga kuhlolwa kwemabhuku kufana nalendlela nekugcina tizatfu temabhuku ngekungakhokhelwa kwalesikweleti . 
I-PIC ilawula lamatfuba ekulahlekelwa ngekubeka imikhawulo emphahleni ngayinye , umkhakha kanye netigaba temphahla ngekubuka kuhlobana emkhatsini wemphahla kanye netinzuzo tekwehlukahlukanisa ematfuba ekulahlekelwa ekufakeni imali . 
Luhlakamsebenti lwetemtsetfo lwe-SARS lolubuyeketiwe lolufuna emkhatsini waletinye tintfo kwenta letinchubomgomo tingafinyeleleki manje kanye nekunciphisa emandla emitimba yahulumende ekwenta ngekubona kwayo labandzakanyeka ekukhokhiseni tinhlawulo nemicabo ekukhokhweni kwemitselo lesalele emuva . 
Atikho tindlela leticacile naletibonakalako letinconywako ngeMount Frere . 
Yini injongo lenkhulu yekulungiselela ibhajethi lengukheshi ? 
Litje lelayimi alincibiliki kahle emantini . 
Bengifuna , kanjalo , kwakha litfuba lekutsi letinhlangano letiphikisana netikhali tetfule ludzaba lwato . 
Ngalamafisha , injongo yeTinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi kucinisekisa kwakhiwa ngalokufanele , kulondvolotwa , kusetjentiswa nekulahlwa kwemarekhodi kuzuza ngemphumelelo , umbuso lokhanyako nalophendvulako . 
Loku kucatsaniseka ngalokubi nemave lanjenge Brazil neChina , lapho cishe kubili kwalokutsatfu kwelinanibantfu lalabadzala liyasebenta . 
Ngako-ke , umgomo wekucala uma ukhetsa indzawo lekahamba kuyo kutawuba kufuna indzawo lenemanti lecondzile yabuye yaluleka nalenendzawo lesicabati phansi . 
Kunesidzingo sekutsatsa sitoko semtselela waleminye imitimba kuze kufakwe emgceni bese kwentiwa ncono kusebenta . 
Ematiko atawulawula kubalwa kwebasebenti ngebucu kanye neliholo lebasebenti kuhambisana nalokwabiwa kwalebhajethi . 
Kungetizatfu letinjalo futsi naletinye kutsi ngililele kubhubha kwakhe njengalomunye webantfwabakhe hhayi njengemkhicito wesikolwa sakhe setepolitiki nekutinikela kutenhlalo . 
Kuniketa indzawo yelihhovisi lefanele kanye netakhiwo tamasipalati . 
Tekulawula tangekhatsi ngitsatse njengaletifale kuluhlolomabhuku lwami kuletitatimende tetetimali , umbiko wekusebenta kanye nekuhambisana nemtsetfo . 
Sicela Ucaphele : Uma tikhatsi letimisiwe tingeke ticinisekiswe yiTISA , lesicelo angeke sivunyelwe . 
Lokuhlelwa ngekwetikhungo futsi nemandla abomasipala akukeneli kucinisekisa kuhlanganiswa . 
Ngalokucondzile , kwehlisa intsela yemholo yetinkapani kungavuselela kusisa kwebantfu , ngalesikhatsi kukhula ekusiseni kusakhiwoncanti semphakatsi kutawuniketa emandla lesitoko sekucala umsebenti sebantfu , lokunemphumela loyinzuzo ekukhuleni . 
Kute umsebenti wekwakha lotawuchubeka kunoma ngabe nguyiphi indzawo ngaphandle kwekutsi losonkhontileka lakhako uphetse tonkhe tinhlelo leticinisekisiwe ngekwemtsetfo njengekwemvumo yeSigaba Setekuphepha Semililo saloMsiti . 
Akunankhinga yekusebentisa ibhajethi yawo . 
Kulawula kuhlolwa kwesakhiwo kanye nemandla esikhungo kunemtselela wetinchubomgomo kanye netinhlelo tetindlu letinsha . 
Kugcugcutela kukhicita nekwenta kwekuphatsa umkhicito endzaweni . 
Tinhlelo letikhetsekile sitawuchubeka sitikhutsate kucinisekisa kutsi lusha lwetfu lukhona kutfola emakhono lamelula futsi lusitwe ngekufakwa ngco emisebentini , lokufaka ekhatsi kuceceshelwa kutentela ibhizinisi nemacembu alabasebenta ngekubambisana . 
Kucinisekisa kwentiwa ncono kwetinsita Tekuphatsa Basebenti letichubekako . 
Lokucabanga kutsi kungiko lokulandzelako kubukiwe ngesikhatsi kwakhiwa lebhajethi : 
Uma ngabe lutjalomali alukhuli , indlelakwenta leyehlako kwamanje kutekulima kungenteka kutsi ichubeke . 
Ngekwetinombolo tekukhicita nekwaba kungentiwa tiphetfo letinyenti . 
Labahlali base hostela bese bambulele , bamphosela ngephandle . 
Ibuye yagcila kubudlelwano lobukhona basemapulazini , emkhatsini webanikati bemapulazi nalabahlala emapulazini , nekutsi basebentisana njani netisebenti tahulumende . 
Lok,u kubonakala shengatsi , kwente iSARS ikhone kusebenta kahle ekugcogceni imalingena ngendlela lengagucuki . 
Kulawula tintfo letingasilo lucitfomali kumandla futsi kwenta lusebentisomali lube lwemali lengukheshi lekhona . 
Ngekuya kwemiphumela yaloluklayo , linyenti lemabhizinisi kuMasipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala entela imisebenti yawo endlini lenkhulu noma esakhiweni setitini ngemuva kwendlu . 
Kushisa emanti nako kwehlisa kuncibilika kwe-oksijini futsi kunciphisa kugcwala kwe-oksijini lencibilikile . 
Kungafakwa macondzana netinzuzo temagatja akulamanye emave kunetidzingo letinyenti . 
Letinye taleti tingaba nguletibuyisela emuva . 
Letisebenti tivakalise kukhatsateka lokufana nekutsi akukho kuvisisana lokwanele ngesidzingo sekucasha bafaki ticelo labafuna kuvulelwa ematfuba nekutsi imvamisa bantfu labangangeni kulesigaba bacashwa ngoba angekho umfaki sicelo lofanelekile nalofake sicelo salesikhundla semsebenti . 
Tikhungo temali letineligama lelihle tiyasetjentiswa kutinhloso tekufakwa kwemali kanye nekusebenta ngemali lengukheshi . 
Ngekuya kwekumunya , tichuba kuhlantwa kwetibi ngekuhlanta nekulawula emanti , kanye nekusefwa kwemoya . 
Tinchazelo temagama elwati lolutsite lasetjentiswe kulesimemetelo aniketiwe kuSengetelo A. 
Kubhadalwa kwemali lefakwa ebhange nekwengcisela imali kwentiwa malanga onkhe ngelilanga lekusebenta lelilandzelako . 
Loku kutawudzinga kutsi kuvunywe ngulabo labanikwe umsebenti wekwakha i-CAS . 
Kuvala letinyatselo kanyenti kuholela ekulahlekelweni sikhatsi nekunganeliseki kwemakhasimende . 
Hlela tindlela tekuvimbela kunakwe kwelithulusi lekuhlanta indzawo . 
Luhlakamsebenti lwahulumende loluvakalako selwentiwe lwekuphatsa Umklamo Wemsebenti Wesive Munye . 
Bosomathenda futsi bafuneka basayine ngalinye likhasi leLifomu Lekhotheshini neLifomu Lelwamukelwa , kulesikhala lesinikiwe entasi ekhasini ngalinye . 
Linani ngemuva kwekukhishwa kwentsela : Imali letfolakele etandleni talabamnyama lababanikatimasheya , emva kwekukhishwa kwetimali letikweledwa ngebanikatimasheya labamnyama . 
Lemitselela ingaba ngulecondzile , lengumphumela wekwenta ngemandla kwaletindzawo temanti , nome lengakacondzi , lengumphumela wekungcolisa lokuvela kuletintfutfuko letiphakanyiswako . 
Hulumende lonakekelako , nalokhona kwenta tintfo wenta konkhe lokusemandleni kutfutfukisa timphilo tetakhamuti . 
Loku kutawentiwa ngekungenisa lomtsetfo wekulondvolota lokonga lokuhlanganisiwe kwemihlalaphasi kwehlisa lokuvuta kwanyalo lokusetulu kwasembi kwemhlalaphasi . 
Loku kuhlobene nebumnandzi bemahlatsi njengetindzawo tekukhibika kanye netinhloso letihlobene nato kanye nekuvuna imivuzo yemkhakha wekutjalwa kwetihlahla telihlatsi kanye nemboni lekhicita tingodvo . 
Lelithebuli lelingentasi liniketa imibono mayelana nekukhonjwindlela kutsi imisebenti leyentiwa ngesandla ingafakwa kanjani emkhakheni ngamunye . 
Imigomo yelisubuciko yelitiko ibutsetelwe ngalokufanele . 
Kukhulisa , kungeta nekusimamisa kuvikela i-HIV ne-AIDS kwaseNshonalanga Kapa , kulashwa neluhlelo lekunakekela ngekunika tinhlelo letehlukene imali . 
Ticinisekiso atisebenti uma batsengi batfolakala kutsi basebentisa kabi noma bahlukumeta timphahla noma imphahla , uma isengaphasi kwesicinisekiso . 
Lwati ngemalungelo etigulane kanye nemisebenti yato , lishadi lekusebenta kanye netinchubo tekuncoma nekufaka tikhalo , kufanele nako futsi kubonakale . 
Ekugcugcuteleni kusebenta kahle kanye nekwenta emadolobhakati abe silungu futsi nalokwenta tindzawo letivulekile letingatfolakali lula , kumcoka kuniketa tinkhombandlela tentfutfuko , lokuyinhloso yalesahluko . 
Ekulawuleni Kwesibonelelo Sekuvuselela Sibhedlela , Inshonalanga Kapa yahambisana netidzingo Nemtsetfo Wekwabiwa Kwemalingena futsi yatfumela yonkhe imibiko ledzingekako kuMgcinimafa nakuLitiko Lavelonkhe Letemphilo njengoba kubekiwe . 
Abashodi bothishela betibalo noma isayensi . 
Basebenti kuLitiko leteBulungiswa kufanele batfumele ticelomsebenti tabo ngco kulelikheli lelibalwe ngenhla ngaphandle kwekulandzela lendlela lelandzelako yekuchumana . 
Kubekwa , kuhlela nekulawulwa kwebuchwepheshe bemolekhuli yeDNA bekusetjentiswa lokukhetsekeile lokutsatfu kudzinga kucatjangwa . 
Ingabe somathenda nome lomunye wemalunga enhlangano yetemathenda labandzakanyeka kulenye inhlangano lethendako kulethenda yona le ? 
Luhlolo lwelutfo lolucondzene ngco lufaka kuveta licembu lelihlosiwe tikwelutfo lolulodvwa ( noma ngalesinye sikhatsi kumodela lokuvetwa ) bese kuhlolwa lamandla langabanga kulimala kulelicembu . 
Kuphakanyiswa kutsi loluhlaka lususelwe kutimisomtsetfo letisembili letibekwe tacaca , letilungiswe ngaphasi : 
Ngakuya kwesifundvo saGrant Thornton , kunesidzingo sekutsi tekuvakasha tesekele sakhiwonchanti . 
Simo sahulumende setimali sihlose kubeka kukhula kanye nentfutfuko etisekelweni leticinile taleminyaka letako . 
Lwati kumafomu lutawutsatfwa njengemtfombo wekucala walesatiso lesitawatiswa ngekubhala . 
Hulumende Wasekhaya eNingizimu Afrika usesekusimo sengucuko . 
Kungabi khona kwetindlela tekuvama kuyimbangela yekungaciniseki macondzana nekwetsembeka kwetinkhoyoyo letilandzelako macondzana naloku . 
Emafomu ekufaka ticelo kumele agcwaliswe ngekuhambisana netimiso talemigomo nemibandzela yekutsenga kanye neluhlu lwemiyalo lebhaliwe kulelifomu lekungilo lekufaka sicelo . 
Kumatima , ngaphansi kwanoma ngutiphi timo , kufika esivumelwaneni netinyonyane tabothishela ngetintfo letisondzelene kakhulu nekwehliswa kwalomsebenti . 
Kucondzisa ngekuneliseka kuphakela netinsita tetitfutsi . 
Khuluma nebaniketitinsita kucinisekisa kutfunyelwa kwelinani kanye nekhwalithi lefanele yestoko . 
Ngakulunye luhlangotsi besinebantfu labamhlophe labebasitwa yimitsetfo netinchubomgomo telubandlululo kutsi batfokotele kuphila lizinga lemphilo leliphakeme kakhulu lebelibenta bakhone kufinyelela lizinga lemfundvo leliphakeme , tikhungo tetemphilo letisezingeni leliphakeme kanye nematfuba laphatselene netemnotfo netenhlalo . 
Intalo , lokuhlukanisiwe nekucashisa indzawo kuyagucuka kulesikhatsi seminyaka lesikhombisa . 
Tinkhe tindleko , lokufaka ekhatsi timali telulawulo , timali tekuba ngumondli kanye naletinye tindleko tekutsengiselana , tiyanakwa kusitatimende sekusebenta kwetetimali ngekwekubutselana . 
Nguwuphi umshini longasetjentiswa kubutsa nekusabalalisa lomkhicito ? 
Kuswelakala kwenjongo yekwabelana , inchubo yekwenta , kutsembana ngetimali kanye nebuhlobo lobucinile basenhlalweni kufake sandla kulokuwa kwemakhophelethivi lamanyenti . 
Etikweleni , bungako bendzawo lobubalulekile tikwelemitha ; uma kunendzawo lenyenti yekugucula indlela yemuntfu , umuntfu lohamba ngetinyawo angahamba masinyane . 
Timali letibhadalwako tisetjentwa ngalokuhlukile kunekufayela kepha tichunyaniswa ma-ID ebakhokhintsela nemininingwane yasemabhange . 
Labatsenga tindlu kwekucala lesevele betayele kubhajethela kuphela imali yekucasha njalo ngenyanga kanye netinsita tamasipala , kufanele bacaphele lolugebhe . 
Kunetimo letimbalwa letikhetsekile lapho khona loku kungeke kwenteke , sibonelo , uma kunetindlela letingetulu kwayinye talokumcoka lokumele kwentiwe . 
Simondzawo kufanele sivumele imfihlo letsite kanye nekugcizelela kufanele kwentiwe ekufihlweni kwetintfo . 
Asibabuti kutsi imindeni yabo injani . 
Kuniketwa kwetisentjetiswa tekwenta samave emhlaba kumfundvo lephakeme kusibopho sesikhungo . 
Itfolakala ngekwemvelo etintfweni letingakangcoliswa nasemantini laphuma emhlabatsini lapho kunekugcwala lokuphansi kwe-geochemical ngenca yekuvuta lokuphuma emadwaleni . 
Ngekucalwa kwendlela " lengena-phutsa " kanye netinzuzo temngcwabo temanani langagucuki kokubili nakufaka linani lemaklemu kanye nemali labhadalelwe tinzuzo temngcwabo kutawukhula . 
Ingabe sigulane sivakashele esibhedlela noma emtfolamphilo kulokuvasha kwekugcina lobekuhleliwe ngekweshejuli ? 
Bekufuneka kube nekutilungiselela nesifiso sekutsatsa tincumo letikahle njalo ngesikhatsi . 
Lihlazo , kutisola , kubuyisana kanye nekulungiswa similo kusisekelo senchubekelembili yekuhlanganisa tiboshwa emuva kumiphakatsi . 
Ngesikhatsi sekubuyeketwa , lemisebenti lemcoka lelandzelako yenteka : 
Ngesikhatsi lesisemkhatsini , hulumende uhlose kudlala indzima lenkhulu ekudvonseni bantfu labanyenti baseNingizimu Afrika emsebentini losekela kutfutfukiswa kwemakhono nalakhulisa kwetfulwa kwetinsita . 
Kulithulusi lelibalulekile , lelivumela kancono tisebenti lekumele tichaze kanye nabaphatsi kutsi baphumelelise tinhloso taHulumende , kulungisa kuphatsa timali kanye netinkhinga tekwetfulwa kwetinsita , futsi nekucinisekisa kutsi tinsita tetfulwa ngendlela lengadlabhatisi imali futsi lenebukhono . 
Ngabe kunekungafuni kwenta intfo lefanele , ngaphandle kwekwesaba nome kuvuna ? 
Emalinki nemawebhusayithi emuntfu wesitsatfu 
Kuhle kukhuluma nalabadvuna labasebancane nalabasikati ngekungayi emacansini . 
Umsebenti waHulumende waVelonkhe kusungula nekwenta lula inchubo yavelonkhe lesimeme yekutfutfukisa tindlu , futsi kumele , kulenhloso lena , ancume ngenchubomgomo yavelonkhe yetetindlu . 
Tonkhe letincomo titfole kubukwa ngekutimisela futsi letinyenti setitsetfwe kulencwadzi lebuyeketiwe . 
Inhloko yeLuphiko lweteBhizinisi iphetse ibuye futsi yengamele tekusebenta tangekhatsi netinsita tetebhizinisi ngekhatsi eHhovisi leSisebenti Lesikhulu Lesiphetse . 
Loku kuholela ekusabalaliseni lokucondzile kwasawoti emantini nesimo sekushisa , lokubalulekile kulenchubo yesifundvo setitjalo . 
Uma luhlobo lolutsite lwesikhungo senkhofa sinamatsele ehhotela , loku kutawuvumela i-Ceres kutsi ingene emakethe lengakaze isetjentiswe . 
Lekharikhulami igcila esihlokweni seKugucugucuka nekwehlukahlukana , bese kuchunyaniswa nekufuta nelufuto . 
Emathesti ayatfolakala kubhakhtheriya , tidalwa taselwandle letinesikhumba lesinelucwecwe , litfombonkhala , kanye nenhlanti . 
Lelivekati litawubona lokukhula kwetidzingo letibalulekile nekuniketana nekukhula kweminotfo lemikhulu kutawusabalala ngekuhlanganyela nekuhwebelana e-Afrika nekutfumela kwemphahla kumabhizinisi angaphandle . 
Sikolo leSisetulu iDesmond Tutu lesisePaarl sigcwele siyaphuphuma kwanyalo . 
Tiphakamiso kanye nemibuto lekuphakanyiswe kulomhlangano wakhukhulelangoco : 
Ungayekeli nje emanti atiphumele . 
Sikhwama sesincesitelo singabita kakhulu futsi sibe sinyatselo lesicakile kakhulu . 
Kungalingani kubudlelwano betemacansi ( bulili , umnyaka , temnotfo nemandla ) kubangela kusuleleka lokusha nge-HIV . 
Njengencenye yekusungulwa kweluhlelo lolusha , yonkhe imphahla beyihlukaniswe ngayinye . 
Lelithebula lelilandzelako linika inkhomba yekusetjentiswa kwelivu yekugula kanye nelivu yekukhubateka . 
Luhlolo lolutimele kufuneka lucatjwangwe kuye ngesifiso sabo bobabili baphatsi besigungu lesikhulu nalabaphetse temsebenti njengendlela yekugadza lizinga letimo tekuhlala netekuvikela kubekwa licala lekungaphatsi kahle noma lemibiko . 
Hulumende ucuketse imikhakha yavelonkhe , sifundza nabomasipala isebentisana kutfola kutfutfuka lokusimeme nekwetfulwa kwetinsita . 
Lesento lesi siyinkinga , njengobe labo labatisita ngekuhlenga tintfo bavuleleke kumatfuba ekuba sengotini ngekwetemphilo futsi nekuphepha , kantsi kusebenta kahle kwalendzawo lenemgodzi kuyatsikameteka . 
Akwenteki kutsi unikete lokundlula kucatsatela lokukubuka konkhe ezingeni lelisetulu kuleso sigaba sendzima kuledokhumenti . 
Caphela : Kwehluleka kuniketa ( sakheko se-Excel ) se-elekthroniki kanye nemakhophi laphatsekako kokubili kungahle kugcine ngekutsi lebhidi ingabukwa . 
Bekudzingeka kushiwo lomuntfu lonemsebenti wekuniketa ngalunye luphakelo , kanye nemtselela lebewufunwa . 
Tibophelelo : Tibophelelo atitsatfwa endzaweni yetimali njengesikweleti noma njengencitfo esitatimendeni sekusebenta kwetimali kodvwa atifakwa emanotsini ekudzalula . 
Kute umuntfu lotawubanjwa nome avalelwe nje ngekungalandzeli umtsetfo . 
Loku kubangelwa kakhulu kusalela emuva kwemsebenti lokuhlangabetane nemalabholethri e-forensic avelonkhe newe-SAPS kanye nangenca yesikhatsi lesitsetfwe kwenta nekubika ngemiphumela ye-toxicology neye-DNA . 
Uma kunekulimala lokubili nome ngetulu , sibalo lesihlanganisiwe semaphesenti sekulimala lokunjalo ngahle senyuswe . 
Kuneluhlelembiso lwesikhungo lolunemandla lolumisiwe lolucinisekisa tinchubomgomo letinemandla kanye nelubuyeketo lwetebucwepheshe . 
Kuniketa luhlakamsebenti lekuhlanganyela kwesigodzi endzaweni yetimali kukhulunyiswana nemabhange lasemkhatsini , labanye lababacondzisi kanye nemasuphavayisa , emabhange kanye nalabanye labamitimba yetetimali kute kuhlanganiswe tinsita tekusisa . 
Yenta basebentisi bati tidzingo tekubhadala ngembi kwekuniketa insita leyisakhiwonchanti . 
Kufanele sikwente kube ngumsebenti wetfu kuvula indzawo yalabasikati kufaka ligalelo kanye nekugcugcutela tincumo letisezingeni lelisetulu . 
Tivumelwane lesitisayine netinhlangano tabothishela tiwuvikele lomtsetfomgomo . 
Ngifuna kusho kutsi ngibonga kakhulu ngaloko , chubeka njalo ngalomoya wekubambisana . 
Kusungulwa kwetindzawo letinembhedze kuncike kumiklamo yekwakha tikhungo tetekulungiswa kwetimilo . 
Sigaba ngasinye salomtsetfosivivinyo sakha luhla lwemacala ekungalandzeli umtsetfo futsi loku kucacisiwe kulencenye . 
Kulahlwa kwemfucuta kungaba nemtselela lomkhulu kutemvelo kanye nakumphilo yemphakatsi , ikakhulukati kutimo lapho kungakahleleki kahle , noma kusimo lapho indzawo yekulahla imfucuta ibekwe sendzaweni lengafanele futsi ingakahlelelwa kahle noma ingasetjentiswa ngendlela lefanele futsi inganakwa . 
Lombiko wemnyaka welilunga letinsita tenhlalo ngekhatsi Etikweni Letemphilo Netinsita Tenhlalo . 
Tinhlangano tebatsengi tishukuma ngekumelana nekutsenga imikhicito lengahambisani nesimondzawo noma lengakasimami . 
Hulumende lomusha wentsandvoyelinyenti uvumele Tinsuku Tavelonkhe letimcoka letehlukaniswe kabili ; letibitwa : tinsuku tekubungata netekugubha lusuku . 
Ngetulu kwaloko , Lomtsetfo losenekuguculwa Wekulawula Tendzawo kanye Nemtsetfo losenekuguculwa Wekulawula Kungcolisa kanye Nekulawula Imfucuta iyaphetfwa kwentela kutsi ibukwe futsi imiswe isebente . 
Leminye yalemitsetfo iniketa ligunya kuboMasipalati , kodvwa leminyenti imitsetfo lebeyiye tabelo isaniketwe leso sifundza . 
Ikomiti yekuvuselelwa kwemadolobha , lefaka ekhatsi labamelela umphakatsi kanye nebaniyo betindlu , yakhiwa kantsi nekusungulwa Kwesigodzi Sekutfutfukisa Lidolobha sekubonwe njengentfo lemcoka lesetulu . 
LoMasipala i-Nelson Mandela Bay Lidolobhakati ufuna kuvikela , kugcineka futsi kucinisekisa kutsi kunekusetjentiswa lokusimeme kwemphahla leyinhlanganisela kanye netesimondzawo ngendlela lehambisana netemtsetfo nalehloniphako . 
Lenchubo ifuna timphendvulo iphindze futsi itfole tisombululo tekungafezekisi imigomo . 
Loku lokusekhatsi kulelihawu ngulokunye lokumelele bantfu bekucala . 
I-CSA inetibonelelo letehlukahlukene letibukana netinsita nangetinhlelo temmango wonkhe webabanjwa , lefaka tigaba letisipeshali . 
Kwatisa emacembu lasengotini ngemalungelo awo nekwenta ncono lizinganhle lekusita leliniketwako kulabahlukunyetiwe kungulokucalwa ngako . 
Letinchubomgomo letilandzelako letiphatselene nesabelomali tichitjelwe : 
Cinisekisa kwakhiwa kwemakhono Ekuhlelweni Kwentfutfuko Lokuhlangene kuLomasipala Wesigodzi kanye Nabomasipala Labakusigaba B. 
Munye kubabili bantfwana badle cishe ngaphansi kwahhafu wemazinga emandla , izinki , icalcium , i-iron , vitamin C kanye navitamin A. 
Tfutfukisa inchubo yetikhalo yemtfolamphilo . 
Asikho sikhatsi setishomgomo manje futsi hulumende udzinga kucinisekisa kutsi ematfuba ayaniketwa kubantfu betfu ngetindlela letifanele tekwetfulwa kwetinsita . 
Lenkhinga , njengoba kubaliwe ngenhla , bekungukutsi , uma lesikhatsi emkhatsini wekuvula i-akhawunti nesekukhokhelwa tibonelelo sidlule inombolo tsite yemalanga , loluhlelo lwekubhanga le-othomethiki lanoma liphi libhange litayivala le-akhawunti . 
Lenombolo lekhona eluhlweni iyabonakala njengetindleko kulesikhatsi lapho lokuloluhla kwatsengiswa ngawo , kwasatjalaliswa , kwakhishwa noma kwasetjentiswa , ngaphandle kwekutsi letindleko tilungela kutsengiswa ngelinani lalenye imphahla . 
Loluhlelo lwentiwa ngekuhlanganyela Nelitiko Letemidlalo , Buciko , Emasiko Nekukhibika Lwesifundza . 
Kucashwa kumiklamo kumele kususelwa ngekwekuya ngebulili . 
Nangabe kwenteka kutsi emabhidi lamabili alingana ngako konkhe , kunikwa lephumelele kutawukwentiwa ngekushaya inkhatfo . 
Loluhlelo lungahle lucondzaniswe luhambisane nalokwentekako lapha phansi , sibonelo , indlela yekusebentisa ikhodi yembala ingasetjentiswa kubekela eceleni indzawo yetibukeli telicembu lelitsite . 
Eningizimu Afrika , iSABMiller ingumkhiciti kanye nemabi losembili wetinatfo letitjwala . 
Sayiswa kumhlengi kwatsi ngemuva kwaloko sayiswa kudokotela eKimberley lowabona kulimala esinyeni . 
Lamanani ekonga e-UK ne-USA solo asondzelene lelinye kulelinye , kanyenti kufika ezingeni lekwengama ngco . 
Kusungula nekusebentisa tinsita letifaka ekhatsi konkhe tekusekela netekutfutsa kuMalunga Etisebenti neSishayamtsetfo . 
Emantini lane-alkhali lanebu-alkhali lobenele , lamanye emamethali etimvutfu tehayidrosayidi nekhabhonethi letebutsi , kanye nema-khabhonethi nekushuba kwemakhabhonethi lancibilikile . 
Bafundzi bayacwayiswa kutsi bacikelele letinhlobo tekutiphatsa kwetikhungo : 
Kwesibili , emahambo lamafishane angavama kubhadaliswa emanani lasetulu ngelikhilomitha kunemahambo lamadze , lekuholela enanini leliphansi kumgibeli kodvwa imalingena lasetudlwana kumniki nsita . 
Kucinisekisa lokungakahlelwa kwekusebentisa kabi timoto kwentiwa , kepha kute lokwatfolakala . 
Emasethi ekudubula nemajeneretha lafana nalawa lanephalsi yemlilo losetulu , ngalendlela : 
Umsebenti wesibili kucinisekisa emandla ekuphatfwa kwemtfombo wetisebenti ngalokungabiti kakhulu , nekutfutfukiswa kwalokudzingekako nakuphendvulwa ngekuphatfwa kwekutfutfukiswa kwemitfobo yetisebenti . 
Kwekuwasha emapani ekutitfuma atawuniketwa kuwo onkhe emawadi . 
Lokubalulekile nakusetjentiswa indlela yekusebentisana nakulawulwa nanakusetjentwa tifaka ekhatsi : 
Letinhlelo tisebenta kahle tisentjetiswa ngito tigaba telitiko . 
Ngekwemtsamo lomkhulu wendzawo yekuhlaliswa , kukhutsata nekuvikelwa kwalokuchubeka kwaleto tinhlelo letinjalo kufanele kutsi kubaluleke kumitsetfomgomo yekuhlela . 
Ngekubuka ngetikhatsi temnyaka njengekushicilelwa beLuphiko lweSimoselitulu eNingizimu Afrika naletinye tikhungo , kunconywe letinkhombandlela tekululeka letilandzelako . 
Loku kuyavakala uma kungekho kuncintisana lokusebenta kahle , nome emabhidi angahlangabetani kakhulu netidzingo letibekiwe . 
Ngenhloso yekutfutfukisa Inchubomgomo yeSimondzawo yelizinga lesigodzi , Masipalati weSigodzi iLembe usungule inchubo kanye netinjongo teSimondzawo , lekuyintfo yekucalela . 
Lolocokelela timali lokuhehe kunaka lokukhulu ngoba nekukulomzila lohluliwe lowakhiwe yincenye yemisebenti yeLiviki Lebulungiswa . 
Loku kufaka ekhatsi kukhokhelwa kwemasheya latfolwe kumisebenti yemabhizinisi latimele , ahulumende , nemave angaphandle ( etimali nalangasiwo etimali ) netikhungo tetikweleti tamhlabawonkhe . 
Uma imiphumela ingetfulwa ngekuya ngeluhlelo , tindlela letihambisanako kanye netakhiwonchanti kumele tihlolisiswe . 
Nobe kunjalo , lelikomidi alinawo umsebenti webuphatsi futsi inhloso yalo yekucala kubuyeketa kanye nekweluleka , kunekutsatsa umsebenti waletinye tintfo letikumsebenti walo . 
Letintfo leticaliswa embili tihlatiywe tabekwa ngemacembu lanemiphumela lalishuminakubili lasisekelo Saloluhlelo Lwahulumende Lwekusebenta , leticondzaniswe nemazinga ahulumende esifundza newavelonkhe . 
Lokuhambisana naloku bekungulokusola kwekutsi Litiko letekulima lihlulekile kuniketa lokusekela lokufanele kulabahlomulako ngeluhlelo lwekuniketwa kabusha nekutsi Libhange Lemhlaba alibasiti balimi labaswelako . 
Basebenti banikwa litfuba lekuphuma emsebentini ngekutikhetsela . 
Inchubomgomo yaleLitiko itawuba ngendlela yekutsi imiphakatsi inelilungelo letinsita letisisekelo njengobe kwenteka kuletinye takhamuti . 
Sibonelo , emathesti ekuhlola emandla ekwehlisa i-oksijini angasebentisa emathesti kanye nesidzingo se-oksijini ( ibhayokhemikhali ) yebhayoloji . 
Luphawu lolukhulu lwalemboni kuba nemamajini ekutsenga langasimahle nemamajini lakahle ekondla . 
Emkhatsini : Kute kuchumana lokubonakalako noma budlelwano lobuhlangene emkhatsini kwetikhungo ; kutfolakala ndzawonye kwato angeke kube netinzuzo noma bubi . 
Mine nendvodza yami sahlanganisa imalingena yetfu nemali lesiyonge emaliningena lehlanganisiwe yetfu yonkhe leminyaka kutsi sifake sandla etindlekweni tekwakha emphahleni lenganyakati . 
Cala ubuye ungenelele ekugcugcuteleni temphilo kucinisekisa kuchumana njalo ngelwatiso lolufanele nalolungilo ngekunakekela kutemphilo . 
Imininingwane lechubekako yemisebenti ifakwe ngalokubanti kuledokhumenti . 
Ematiko angenisa titatimende tawo tetimali ngetikhatsi letitsite letifanele . 
Imihlahlandlela yabothishela yesifundvo ngasinye seyitfutfukisiwe futsi yabelwa tonkhe tikole . 
Loku kuphatselene nemtsamo lomkhulukati wekwakhiwa kwemphahla ngasenshonalanga kulendzawo . 
Ukhuluma mayelana nekungahambisani nemtsetfo kwema-NGO kuSabelomali sakho seKulungiswa kabusha . 
Kuncishiswa kwemabanga laphelele etitfutsi , kanye netindleko tekuhamba , kuyintfo lebalulekile nakuhlelelwa kulawulwa kwemfucuta lokuhlangene . 
Cedza tonkhe tinhlobo temtsetfo nome tekuphatsa ngekwebuve , kutembusave , tenhlalo , kwemsebenti , kusimama kwetindlela tekutiphilisa kanye nakumnotfo lokhona kwenta tincumo letingito . 
Tonkhe totintsatfu tibhedlela letinkhulu tahlolwa kutsi tiyahambisana nemnyombo wemazinga avelonkhe nekusungula luhlelo lwesikhashana nelwesikhatsi lesisemkhatsini lwekutfutfukisa kuhambisana netinkhambiso . 
Bafakiticelo batiswa ngenhlonipho kutsi luchumano lutawuniketwa labo labahlungiwe kuphela . 
Kusebaleni kutsi banikati balawo mathikithi bebatawetfwesa inkhundla umtfwalo lomkhulu . 
Sitsandza kukubonga ngekucashwa kwakho kulesikhundla lesisha . 
Kugadvwa kwekufaka sandla kwesigulane kuluhlelo lekwelashwa . 
Kuba nesikhwama ngalesikhatsi titjudeni temave emhlaba kanye naleminye imisebenti lehlobene nekwenta ibe yemave emhlaba imfundvo lephakeme kungenteka kwakhe malingena wetikhungo temfundvo lephakeme kulelive , tekutsengisa akusiso sizatfu lesikhulu sekwenta samave emhlaba eNingizimu Afrika . 
Indzawo lapho kutawuvulela khona emathenda , ngekushesha ngemuva nje kwekuvalwa kwesikhatsi sekuwangenisa kutawuba : 
Umbuso ngalokutayelekile waphikisa kutsi loko kwenta kudenda kungafinyeleleki . 
Luhlelo lwekuhlelela emasu kumele lakhelwe etikhungweni ngekutfutfukiswa kwetinchubomgomo netindlela letesekelako , tindlela tekubika , tinhlelo temvuzo , tinhlelo tekucecesha kanye nethekhinoloji ngekhatsi kulelitiko . 
Tinzuzo tekuba libambela naletinye tinzuzo nato tihloliwe . 
Kunekugabanca emkhatsini kwaletinkhomba tentfutfuko letimbili mayelana netincenye letifana nemholo , temfundvo kanye netemphilo . 
Letinchubomgomo kanye nalokujutjelwa lokuviwa mahhovisi amantji kutsi batisebentise achazwe kafishane ngentasi . 
Imikhicito lesetulu leyatiwako ifaka ekhatsi i-Blue Ribbon , Mister Bread , Snowflake kanye neManhattan . 
Kufanele abe nelikhono lekugucula ishejuli yekusebenta ihambisane netidzingo temsebenti . 
Bangakhona kubona tinkinga letinemagama lalukhuni kanye nemisho bese bacala kufuna tisombululo letingabakhona . 
Kuphatsa lokusisekelo lokwentiwe ncono kutawusita kuvimba inkhohlakalo . 
Kubonga kwetfu kuya kubatali kanye nebalingani betfu basekuhlaleni kanye netinyonyani tabothishela , labayincenye lebalulekile kuloluhambo lekunotsisa bantfwana betfu ekubeni bantfu labakhulu . 
Nanoma kwaba nekwehliswa kulamazinga ekugcwala kakhulu ngalesikhatsi salomnyaka lobuyeketwako , sisakhatsatekile kutsi lamazinga solo asetulu kulungela kusebenta ngemphumelelo kwetinhlelo tekubuyisela similo . 
Kubanjwe emaseshini elwatiso lamanyentana kwatisa ummango ngekubaluleka kwetihlambo nekwakhiwa kwemaphakhi kulendzawo kusendleni . 
Kuhlonyiswa ngemakhono kuyo yonkhe imkhakha yahulumende kutawusita kwentiwa ncono kwetfulwa kwetindlu ngendlela lehlelekile nalehlangene . 
Khansela inkontileka leniketwe umtfulitinsita wemphahla netinsita uma lomtfulitinsita ente sento senkhohlakalo nome sekukhwabanisa ngesikhatsi sekubhida nome kusebenta kwalenkontileka . 
Lenye incabhayi kulinganisa kulahleka kwagezi , ngoba atikho tindlela letinjalo . 
Luhlobo lekumakha umbuto lasetjentiswa . 
Imiphumela yesifundvo lesentiwa ngembi kwekucombela wenta batsatsi tincumo bafike kusiphetfo kwekutsi bayawucitsa umklamo uma ungakhombisi kusebenta ngemandla noma kuncoma umklamo ngesifundvo lesibanti sekucombela . 
Masipala ubuke kokubili umsebenti nesimondzawo semmango ngeliso lekubona tinkinga nematfuba esimenindzawo sangaphandle . 
Hulumende ucabanga imboni yekuphakela gezi leyakhiwe kabusha , sikhwama sagezi savelonkhe nenchubo yekuhlela , inchubomgomo yetemafutsa lamanti leyentiwe ncono kucinisekisa tintsengo letiphansi nesikhatsikubusa lesifanele kubakhiciti , batsengisi nebasebentisi balamafutsa lamanti . 
Kuphindze futsi kufake ekhatsi Titatimende neSibutsetelo seKungena neKuphuma kwemali lokugcamisa imalingena yaVelonkhe , lokutsengwa litiko , umcombelelo wesabelomali kanye nekusebentisa sabelomali kancane , tidzingo telinanimali lebolekiwe , kanye netingucuko kutimali letisele letingukheshi . 
Lawa ngemakhono nekukhona kusebenta kwelicembu lokudzingwa tisebeenti tetemphilo kute babuketana nalomtfwalo wetifo letiphindzeke katsatfu . 
Emva kwekutfola imvume yekuphumelelisa lombona kubaphatsi , lamalunga etisebenti acelwa kutsi anikele ngetinhlobonhlobo tetintfo letinyenti letifaka ekhatsi tembatfo , tintfo tekudlala kanye netingubo ngebuhle betinhlitiyo tabo . 
Letinkinga lesihlangabetana nato kutikhungo temfundvo lesetulu tinkinga tengucuko . 
Onkhe emathenda kufuneka aletfwe asemvilophini levaliwe bese kubhalwa ngalokucacile inombolo yenkontileka , inchazelo , lusuku nesikhatsi sekuvalwa kwethenda ngaphambili kulemvilophu . 
LoSokontileka utawuniketa konkhe lokudzingekako ematheminali , emaklemphu nalamanye emafithingi aletichumanisi . 
Ekuhloleni lobumcoka bemitselela nome nguyiphi etilwaneni ngekhatsi kulendzawo lelipulazi yeligalufu , kumcoka kubona kutsi lemitselela lena ingehliswa ngalemibono lelandzelako : 
Emadokhumenti ekubhida entiwa aba ngulakhetsekile , emadokhumenti ekubhida latayelekile lamiswe nguSotimali Wavelonkhe . 
Kute utfutfukise budlelwane nemaklayenti , iyunithi ibambe imihlangano yelitiko yeLikomidi Lelichuba Tekucwaninga , imihlangano yekuhlela kusebenta kanye nemawekshophu ekuhlola tinkinga . 
Kunetindlu letisezinganhleni lelihle letinagezi , emanti lahlobile naletitfutfwa lindle . 
Imitamo yetfu ekulweni nebugebengu seyicinisiwe njengobe kubukelelwe Indzebe Yemhlaba nekungena ngebunyenti kwetivakashi . 
Nkulunkulu wamsindzisela kutsi atococa lendzaba . 
Alikho lwatiso lolumayelana nemiphumela yemitsi lebulala likhula ekukhuleni nasekutalaneni kwetinhlanti . 
Umphakatsi kufanele utsatse lichaza kunchubo yekutsatsa tincumo . 
Sifuno sekutinta lokunye ngaloko siye sabukwa njengalesinganaki . 
Kufuneka kucashelwe kutsi uma kulungiswa tibalo , kunemitselela lebambekako , lefana netindlela letincamula kumapaki noma eceleni kwetindlela talabahamba ngetinyawo . 
Kulunga : Sitinikeka kusebenta ngendlela lelungile nalefanele . 
Litiko libe nemaphutsa macondzana naletinkhomba letilandzelako : 
Lokubanga kukhatsateka , nanome kunjalo , ngulemikhawulo lebekwe ngekweminyaka yesipiliyoni ledzingekako kutsi ucashwe kulamanye emaklasi emsebenti , njenge-paramedic , kufundzela bunesi ( baphatsi kanye nelizinga lelikhicitako ) nebasebenti betenhlalakahle . 
" Loluhlelo Lwenchubo " luluhlelo lwekwenta nobe lwekusebenta futsi lumayelana nekucinisekisa inchubo yekusebenta lekahle naleyongako . 
Liphuzu lekugcina lengifuna kuliphakamisa liphatselene nesimo sebuhle bekubeka liso kwetfu . 
Luhlelo Lwekuhlolemabhuku Lwangekhatsi lwasungulelwa kusisekelo seprofayli yebungoti baMasipala . 
Kususwa kwembangela lephetse lecala umehluko lomkhulu emiholweni yebasebenti labanemakhono nalabangenamakhono kufanele kugcine emazingeni laphasi ekungalingani kwemalingena . 
Sikhatsi lesibekiwe sekutfumela lokubhaliwe singaphandle kwekulawulwa kwelitiko lokunemtselela lomubi kulikhono lekuhlela nekwenta lokubukile ngendlela lengiyo . 
Timphahla Letehla ngalokugcwele lebesolo tisetjentiswa betingaloluhlobo : 
Emahhovisi labomahambanendlwane anemathulusi lenele kusita ngemibuto kanye nekwamukela emadokhumenti . 
Loku kwabangela siminyaminya setrafikhi . 
Sekuhloliwe idatha lekhona , luhlelo lwe-AIDS lwaMhlab ' Uhlangene munye kulabadzala labasiphohlongo eNingizimu Afrika nyalo une-HIV . 
Tinkhulumo mayelana nalamanye emandla ekukhuliswa kwabothishela kutifundza taseMphumalanga Kapa kanye naseLimpopo kusendleleni . 
Siphatsimandla semahlatsi singahle , ngaphandle kwencwadzi legunyata kuboshwa , simise , singene bese sitfungatsa noma ngabe ngusiphi sitfutsi lesitfwala tilwane lesisolela kutsi sisetjentiswa noma sisetjentiselwe kwenta lelocala . 
Kwengeta , lesimo sigcina ngekutsi bantfu betfu bangakhoni kufinyelela imitfombolusito yetimali labayidzinga kakhulu kutitsenga emakhaya abo . 
Wecela ngephandle ngelifasitelo , wabaleka ayofuna lusito , babe bamgijimisa bahlaseli bakhe . 
Luhlolo lolwentiwako lutawentiwa ngelusuku le-inthaviyu . 
Sakhiwonchanti lesitfutfukisiwe singabeka lesifundza sihlale singemandla lasisekelo futsi lihambembili letemnotfo walelive . 
Lendzawo ibukene netinsayeya letisika ngalokufanako letitfolakala eNshonalanga Kapa . 
Kusasenesikhala lesikhulu kakhulu emkhatsini kwebaphakeli lababhalisile , labasebentako nalabatfobela umtsetfo futsi loku kungabangwa ngukutsi baphakeli bayakhonona ngoba balindzele kutfola tinkontileka uma babhalisa kudathabhesi . 
Ngabe ungumuntfu lonitekwe emandla lojabulile , lophanako , lopholile , lokhona kugucuka , lokhona kuphilisana nebantfu , lotimiselako kanye nalotinikelako ? 
Sifuna kucela , futsi siyabancenga bahlali , nanome ngubani lobukele mabonakudze ekhaya , lolalele umsakato , hamba uyokwenta leto tintfo labatsi kufanele kutsi utente kulemikhankhaso . 
Studiyo sasebenta nemsebenti munye kuphela ngesikhatsi sekubika . 
Umbhidi ufinyelele kubhidi yedvwana , futsi nangaphandle kwekubonisana , kuchumana , kuvumelana noma kuhlela nanoma ngumuphi lomunye umchudzelani . 
Ungamane ulindzele ingucuko lenkhulu yeluntjintjo lolusha . 
Kuletinye tehlo , letinsita letiniketiwe atikafaneli , atikeneli , nome tidulile kulomphakatsi loniketwako . 
Empeleni loku kusho inkhokhelo lephindziwe yemsebenti munye . 
Kungako-ke , kunekulungiswa kwenchubo yemhlaba yekwengamela kute kuncishiswe kushiywa eceleni kweNingizimu kuyachuba nekuba yinchubomgomo yetemave angaphandle lebalulekile yeNingizimu Afrika . 
Nanome kunjalo , kunalokutsembisako kulomkhakha , kulinywa kwebhali kutsi kukhicitwe imbiliso " yetjwala " kusitjalo lesinenzuzo e-Overberg , ngenca yekukhula lokusheshako kulemboni yebhiya nekuvuleka kwetimakethe tase-Afrika . 
Tilungiso mayelana netingucuko kutinchubomgomo tekutilandza kanye nemaphutsa kufakwa etikhatsini tamanje naletitako letitsintfwa nguletingucuko . 
Lencenye itimbandzakanye kumikhankhaso yetifundza yagcila ekuchazeni tinjongo telisubuciko tenhlangano kanye nekunika kwetsembeka kwesitatimende senchubomgomo seSikhwama sekunika tinsita ngemphumelelo futsi naletifinyelelekako kubo bonkhe labatsintsekako . 
Kwasungulwa Likomiti Lekulawulwa Kwebungoti kuhambisa embili , lilungise futsi libuke bungoti lobusenhlanganweni . 
Sikhatsi sekutivala setinyanga letintsatfu sekufaka ekhatsi kukhangiswa kwaletikhala sekucondziwe . 
Litiko Letetitfutsi laVelonkhe ngenhlanhla lembi selimise kuchumanisa tinhlawulo tekuvusetelwa kwemalayisense etimoto . 
Noma ngutiphi tinsitakusebenta noma imisebenti lokwentiwe ngasese akukavetwa kulolwatiso lolungaphansi . 
Tfutfukisa tinhlelo tekwehlisa ireyithi yekufa kwabomake nababeleka netinswane nencenye yesitsatfu . 
Kwakha emandla ngekuhlanganisa kanye nekuniketa kucecesha kutebudlelwane ngetemisebenti phakatsi kwemcashi nebasebenti kanye nemawekshophu kubaphatsi kanye nebasebenti . 
Loku kubeke sibonelo lesitawuba yidokhumenti yangemnyaka legcile kumiklamo lefezekisiwe kulomnyakatimali . 
Lendzawo yalomphumela iphatselene nemisebenti yonkhe yalokuhloswe ekukhulisweni kwelizinga lekudla lokukhona . 
Lesisekelo lesicinile setakhiwonchanti letisungulwe ngibo ngekuphatsi umbuso nembusave kuseloku kumile , futsi tsine njengesifundza sitawuhlala njalo sibonga ligalelo labo . 
Loku kumcoka kakhulu kute kuvikelwe ummango nemphilo yetilwane ebungotini lobuvela kulemisebenti lengekho emtsetfweni . 
Bafakiticelo kufanele babe nelwati kanye nekuvisisa luhlelo lwahulumende lolubanti lwekugadza kanye nekucubungula kanye nelwati lwekugadza kanye nekucubungula kumkhakha wahulumende . 
Leligama lelitsi ' tekulima ' lifaka ekhatsi umkhakha lobanti wekudla nemikhicito lengasiyo kudla . 
Ayihambisane naleyo yavelonkhe yekuphatsa ngekulingana . 
Temisebenti yetemphilo letfutfukile titawusita inhloso yamasipalati kudvonsa basisi kanye netifundziswa endzaweni . 
Ngalendlela bungako bemali yakho nekukhona kwayo kuyafinyeleleka . 
Kunemigomo lemikhulu lesitfupha yemuntfu lofaneleke kufaka sicelo sesibonelelo sendlu . 
Loku kufaka ekhatsi : Emakhono elisubuciko betekuchumana , kuvisisa indlela lensha yekuchumana , emakhono lamasha emidiya ebachumanisi baHulumende , kuchumana nemmango kanye ne-PR yebachumanisi baHulumende . 
Ematiko etifundza ahlangabetene nebulukhuni lobukhulu kutetimali netekulawula . 
Letikhungo letilandzelako tiwele phansi kwanasi sigaba : 
Tinhloso letinkhulu taloluhlelo ngunati letilandzelako : 
Luhlelo Lwekulawulwa Kwemfundvo Lephakeme lunetinhlobo letehlukene tedatha ( titjudeni , nalabasebentako , luhlelotifundvo , tetimali ) letiphatselene ngalokubanti etimeni , ekusebenteni , etikhungweni temfundvo lephakeme . 
Luhlelo Lwekutfola Tindleko Nekugcinwa kwetinsita letiphakelwako . 
Timali letabelwe lelikolishi atikeneli . 
Tikhutsati tifanele kutsi tichumane ngandlela tsite nekusebenta kwemafemu , kute kutsi tingabi lithulusi lekuveta emafemu lacishe angasebenti futsi langakhombisi nekutsi angakhula kakhulu . 
Kukhicitwa kwembila eSifundzeni seGauteng kumelela kuphela incenye lencane yekukhicitwa kwembila kulelive . 
Ngako-ke , luhlu lwaloko lokucuketfwe aluncunyelwa . 
Indzima lebalukile yebafati ekukhiciteni , ekutsengeni , nekulungiswa kwekudla emakhaya kwengeta kulokubaluleka lokufaka lokungenani kumelwa kwebafati etakhiweni tekulawula letisembili taloluhlelo . 
Insangu itfunyelwa e-UK nase Ireland , Europe , eFar East , USA naseNamibia . 
Kute akhulise imboni yekukhicita , Masipala udzinga kucinisa tinsita telusekelo , letinjengeluhlelokuchumana lwetekutfutsa , gezi nebucwepheshe . 
Iphrogremu yekuchumana nabomasipala basekhaya ifake sandla emfunweni lekhulako . 
Kubalulekle kwati kutsi tikhungo tetfu temfundvo , kanye neluhlaka lwetelwati lapho kwakhiwa khona umlandvo wemibono , tichumene nesikhatsi selubandlululo lesengcile . 
Wonkhe lonikwe umsebenti mayelana nalesigaba ucala kusebenta ngelusuku lwekushicilelwa Kwemculu Wahulumende . 
Lesipiliyoni seTSP sikhombisa kutsi hulumende angacasha tinkampani tangasese kuma-anyuwithi ngemanani lafanako ebulili , futsi mhlawumbe angenta njalo ngaphasi kweluhlelo lolukhulu kakhudlwana lolumbandzakanya kuvikeleka kwetenhlalo . 
Lokugeleta , timphendvulo kanye nekuchumana ngekhatsi , nasemkhatsini kwetindzawo tekuhlala kanye nesimondzawo salokuphilako nalokungaphili tingacatjangwa njengendzawo yekuhlala yekwakhiwa kwemtimba ngekudla , leyentiwe ngetimfuno letehlukene " letikhamako " " naletimunyako "  . 
Hulumende kufanele ente ngendlela lefanele kute avikele simondzawo ngekuvikela kungcoliswa kwemvelo , kutfutfukisa kuvikela imvelo nekutfutfuka lokusimeme , ngalesikhatsi akha umnotfo nemmango . 
Kwekucala , kudzinga bantfu labahambako labaphuma emnotfweni wesibili baye kuwekucala . 
Ngekubuka kutsi emaphethini etinhlobo tebugebengu ayehluka , kungenelela kumele kungabuki kuphela bulula bekusebentisa , kepha futsi kucabange ngetinkhinga lekungaba lula kutisombulula ngetinyatselo kantsi , ngaloko ke , nalapho kungcubutana kungahle kube kukhulu ngakhona . 
Imitsetfo ye-Ejensi yemigwaco kusetjentwa ngayo njengencenye yesabsidi yekusebenta leniketwa ngulabaphetse . 
Basebenti labasebenta-ngalokuphelele labacashwe emafama etihhenga bacashwe ngemisebenti lembalwa lefana nekuphruna kanye nekusimisa tihlahla . 
Ngako-ke , kuletinye timo , kutawuba nesidzingo sekugcwalisa inchubomgomo yetimali nenchubomgomo yesikhwama sahulumende . 
Lucwaningo lwesikhatsi lesidze nekutfutfukisa , kwakha lwati nekucamba lokusha kutawudlala indzima lekhulako lebaluleke kakhulu ekukhuleni . 
Kwamanje i-SU yesekela ibuye futsi ilandzele indlela leyehlukile , ngekugcizelela kufanele kwesekelwe ngetimali titjudeni letifanelekile ngekwemfundvo , letiphuyile : 
Levi , indvodzana yetfu lencane lowasindza kutococa lendzaba , watsintseka kamatima . 
Lihhovisi leMcondzisi lichubekile yakujabulela budlelwane bekusebentisana nalamanye emabhodi ebacondzisi kanye nemagatja . 
Kusebentisa kwetintfo leticaliswa embili letimcoka letiboniwe tetigaba temalunga eLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu , letiyincenye noma letinemtselela kuletinchubo letinsha tetinkantolo , ikakhulu mayelana nekutfutfukisa emakhono ; 
Inhloso yelisu leLigatja Letinsita Tekwesekela kuniketa lusito lwekwesekela lolubuka tinhlangotsi tonkhe futsi lelivumelako kuletindzawo letintsatfu letibalwe ngenhla . 
Butsi belitfusi etinhlelweni letivalekile telisiko lemanti abukavami kodvwa bungenteka lapho kuncibilikiswe khona litfusi leliphuma kulitfusi noma lapho kwenteke khona kulungiswa kwemaphayiphi ebhronzi . 
Emasethi elwati lavamise kusetjentiswa etindleleni tekucubungula afaka : 
Lelitiko lihlose kwakha lisiko lenhlangano leliphendvulako nalelinelikhono bese lenta ncono tinchubo nekusebenta kwebhizinisi yeLitiko . 
Khumbula kutsi kukuwe kuniketa siciniseko semali lengenako kanye nesivikelo lesengetiwe njengemapholisi emphilo emshwalense nome siciniseko sebuniyo bendlu lokutsengwe phambilini , kwentela kubonisana ngemanani lancono kakhulu langabakhona nelibhange . 
Sekucacisiwe kutsi letilinganiso lebetiniketwe bahleli ekucaleni atikhombisi ngalokungangabateki imibono yekugcina kanye netincomo tekhomishini . 
Emakhono ekulawula kanye newetimali , kufaka lwati leMtsetfosimiso waSosikhwama kanye neMtsetfo weKulawula Timali taHulumende . 
Lamanye emave , njenge-Ireland , sekasungule silululwati semfucuta savelonkhe kugcogca imininingwane lebalulekile nalehamba nesikhatsi ngekulahlwa kwemfucuta kanye netikhungo tekubuyisela . 
Njengoba lelinani lilingana nelinani letitfunywa talomphelo , kute kulungisa lokudzingekako . 
Njengoba kuvetiwe Kumbiko Wekuhlola , kutfutfukiswa kwelihotela lelihlongotwako kungenteka kube nemtselela lomncane kutitjalo temhlaba njengoba lendzawo imbonywe titjalo netimila letiphazamisa kakhulu . 
Singabophatsa labanye bantfu ngetindlela lesinganotsandza kuphatfwa ngato . 
Loku kutawuholela ekuvuselelweni kwesakhiwonchanti , ngenhloso yekucinisa titjalo telizinga lesisetulu kanye nekukhicitwa kwekudla kwemfuyo . 
Etimeni letahlukene lemininingwane ingeniswa ngesandla . 
Lolwati lolulandzelako lolwengetiwe luyadzingeka kanye nalesicelo : 
Kwenta imibiko yekota ngemnyaka nenyanga ngetinsita temakhemisi . 
Kususelwa kuwo onkhe emaphuzu lashiwo ngenhla , umbuto utsi nyalo ingabe eMabhunu emephi mayelana nalesikhatsi lesisha setemfundvo eNingizimu Afrika . 
Labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo babanikati lababhalisiwe bemphahla . 
Indlelakwenta yetikhungo tekucecesha tisebenti letinakekela ngetemphilo kanye nabochwepheshe ngekubambisana netikhungo temfundvo lephakeme . 
Ecinisweni sikhombisile kutsi ngekusebentisana , singenta lokunyenti utfutfukisa live letfu kanye nemhlaba . 
Wengeta kutsi samba segroza lositsengako tikhwama tepulasitiki letinsha tinemtselela kuso ngobe kufanele kutsi lesikhwama sepulasitiki usibhajethele . 
Imisebenti : Kuhlatiya idatha ngetimali nekucinisekisa lokuphatselene netinhlelo , imiklamo , kubika nekulandzelela . 
Litiko leteMphilo lingenelele kumikhankhaso leminyenti kwenta kube khona lwati njengeNyanga yeKunaka bu-Albino , Lusuku Lemaphutsa Latfolakale aVelonkhe kanye nemkhankaso weDown Syndrome . 
Imitsetfo lemisiwe iyincenye yesisusa sesibili lesibalulekile senchubo kantsi ihloswe kuphutfumisa lemphumelelo yemsebenti lowentiwa kulendlu . 
Ngekuya ngelwati lwekucala lolugcongcwe kusimo sanyalo semfucuta , bahleli kanye nalabatsatsa tincumo kufanele babeke letinhloso temasu . 
Njengesinyatselo sekufuna tindlela letinye tekuchaswa kwentela kukhuphula sivinini sekwetfula takhiwonchanti , umeluleki wekusebentisana wacashwa ngekubambisana neLitiko leTemphilo , kantsi sigaba sekucala sesifundvo sekwenteka kweBuhlanganyeli beSive nebaSese siye saphetfwa . 
Kuphindze futsi kube khona nesidzingo lesichubekako sekwenta kancono kanye nekugcina sakhiwonchanti setemphilo sisesimeni lesiphephile nalesemukelekako , kuto leto timali letincane letiniketiwe . 
Lubumbano lwe-Afrika lukhonile kwenta kutsi kube netinhlaka letimcoka , njenge-Pan-African Parliament , Inkantolo Yase-Afrika Yebulungiswa , Ikhomishini lemayena neLuntfu Nemalungelo eBantfu , Umkhandlu Wekuthula Nekuphepha , kanye neMkhandlu Wetemnotfo , Tenhlalo , Nemasiko . 
Loluhlaka luhlongote kutsi tinyatselo letisheshisako titsatfwe kuze ticondzise labatsatsa tincumo , kucinisekiswe kutsi tincumo tiguculwa ngekusheshisa tentiwa tibe yinchubomgomo kanye netinhlaka letilawula tikhungo . 
Chaza kutsi yini lena beyesatjwa ngulesikhulumi mayelana nalabantfwana . 
Umbhalonchanti waledokhumenti ungeSingisi . 
Abekho bantfu labaniketwa imiklomelo yekusebenta kulesikhatsi . 
Loluhlelo lubukene nekuniketa kusekela kwekulawulwa kwetimali kumatiko etifundza . 
Luhlelo Lwekuchumana luhlose kuchumana lokusebenta kahle ngekuhlangana lokwentiwe ncono netinhlaka tetindlu tesifundza nekuchumana ncono emkhakheni jikelele . 
Loku kwentiwa balimi ngekunika tindzawo tekondla imfuyo letitsite tilwane tabo noma ngekutsi labo labamelele tindzawo tekondla imfuyo bete kutokhuluma nemlimi . 
Mayelana nemisebenti yekunyakata , lelikhono lekutfwala leluhlelochumano lwemgwaco lwasedolobheni lisuselwa kulikhono lekuphambanisa tindlela , hhayi likhono lendlela , futsi , ngenca yaloko , ngumsebenti wekuphambanisa tindlela lokuvamise kususelwa kuwo lokusebenta kahle kwaloluhlelochumano lwemgwaco seluphelele . 
Yinye yetinkinga lenkhulukati umnotfo walesifundza lobukene nayo kwehlukahlukana kwemnotfo . 
LeSikhwama se-LED sinika tibonelelo letinemiso kuboMasipala . 
Kugcinwa emfuleni , linganisa budze ngasemgceni losemkhatsini welidamu nebubanti endzaweni lebanti kakhulu yelidamu . 
Kube khona imibiko yetinambutane letimosha ematamatisi . 
Emalungiselelo sevele ayenteka kulawula tingucuko tenhlangano ngenca yekuvelana lokwandzile ekulawuleni ematfuba ekulahlekelwa nekuphatsa imali . 
Lentfutfuko yalendzawo lelipulazi lephakanyisiwe itawandzisa sibalo setikhala , inikete tintfo tekunakekela letinsha , inzuzi yemali ekutsengisweni kwemhlaba , ibe igcina tinkhokhelo tebulunga futsi icinisekisa kusetjentiswa lokuchubekako kwalendzawo . 
Ekubaleni tindleko tendzawo yekungcebeleka , litiko kufanele lifake intsengo yemhlaba ngendlela lencono lotawusetjentiswa ngayo . 
Emasiko emsebenti webuciko wasekhaya endzawo afaka phakatsi kuphotsela , kutfunga , kubumba , nekuluka . 
I-ajenda yaseNingizimu Afrika ye-Afrika itinte kumbononchanti waHulumende wekuhambisa embili livekati lelinekuthula , lelitintile kanye nalelindlondlobalako . 
Loluphawu lunelibanga lelifanako ngekwemsebenti , nanome sibalo semamaki ladzingekako sisincane . 
Lesakhiwo sizama kwakha emazinga lamakhulu ekuhlangana emkhatsini wetinhlelo netinchubomgomo Tahulumende , kanye nemisebenti yayo yekuchumana . 
Lirekhodi laleSikhwama macondzana nekusetjentwa kwemiculu , bekungenelisi futsi kuholele etikhalweni letibuya kulabanyenti labatsintsekile . 
Tizatfu letinyenti temphumelelo letibucayi tihunyushelwe etinhlelweni letibalulekile letihamba embili kunaleto lekubakalwa ngato kusebenta kweSikhwama . 
Imikhankhaso yekwatisa ngetemphilo futsi ikakhulu nge-HIV , AIDS , TB Nekusokwa Ngekutifunela Kwalomdvuna Ngekwesilumbi kanye naletinye tifo letihambisana nendlela yekuphila seyicinisiwe . 
Vimbela kufinyelela etindzaweni letinebungoti lobusetulu , tindzawo letifana nemadlelo lasentasi edvute nemifula . 
Manje lamatiko lamanye entani ke ? 
Loku akusiko futsi kuholela etinkingeni letimatima tetimali kanjalo nekutsikameteka kwetinsita lokungenteka kuletinye tindzawo . 
Kusetjentiswa kwemasu etekuchumana kanye netinhlelo letigadvwa ngemacembu . 
Londlulise licala unesikhalo ngesincetiselo kanye netinkhokhelo letibitwa Likhotho Letemsebenti . 
Sitawuchubeka nekwakha budlelwane sibuye sihlanganise tinsita tekusebenta ngemandla kanye nekuhlanganiswa kweProject Consolidate . 
Imigwaco lehlotjisiwe ingatfolakala njengekuchumana emkhatsini kwetindzawo letinkhudlwana , futsi ingafaka tindzawo letehlukanisako ekusetjentisweni kwemhlaba lokungahambisani nalokungakaphephi . 
Loluhlolo lwamasipala lwemphahla lephatsekako lenemphilo lephelele lephatsekako kute ilungiswe lapho kunenkhomba kutsi imphahla ingabe yonakele . 
Siyichazile ingoti yebuniyo lobungakapheleli , kanye netindlela tekuvimba lengoti nakwenteka mbamba eluhlelweni . 
Kusekela letinhloso , Sotimali Wavelonkhe uphakamisa kwenta ncono luhlaka lwanyalo lwemitsetfo yekulawula kuntjintjisana kutovuma kusisa . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe linelilungelo , ngekubona kwalo lilodvwana , kwesula kufinyelela kwakho iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe kanye netinsita letiphatselene nalo noma nguyiphi incenye nganoma ngusiphi sikhatsi , ngaphandle kwesatiso . 
Ecinisweni , lendlela yekutfutfukisa inchubo yekusebenta ifaka ekhatsi kwenta lula luhlelo lwentfutfuko , ngekugcizelela ekwakheni buhle lobuncono kusigaba ngasinye salenchubo yekusebenta . 
Sifuna kutsi bavule emabhizinisi kodvwa lingani konga emanti . 
Lencenye iveta emabalengwe emitamo yelitiko mayelana nekutfutfukisa emakhono . 
Lomnyaka lobuyeketwako bewunetinsayeya ngenca yelinani lelikhulu lemisebenti yeLuphiko , lokufaka ekhatsi imitamo yekubuyiselwa kwemhlaba , legcine iphindza kabili linani lebazuzi kuleSifundza . 
Kunconyiwe kutsi kukhona kwekubukana nenhlekelele kumele kuniketwe emandla kumasipalati . 
Linani leLingakafakwa likhombisa linani lelikhishiwe ezingeni ngalinye laleloketane lebunikati ngekusebentisa Inchubomgomo Yekungafakwa . 
Kufuna tigulane letilahlekile esibhedlela . 
Sisacocisana neLitiko Letemfundvo eGauteng ngekuletsa tikolo kulepaki njengobe kumele sitjale kubantfu labasha , lekungibo baholi betfu bakusasa . 
Kutsatfwa kwemhlaba kuholela ekwakhekeni kwekuhlala lokuchubekisa lokusalela emuva ekufakeni kwagezi kumasipalati . 
Letinzuzo tingeteka tifike kubeluleki kanye nakubaninimasheya labebavele bakhona , kunebaninimasheya labasha labangeniswe njengebazuzi labangasibo beliciniso bekutsengiselana . 
Luhlelo lwe-EE lwamasipala lwabhalwa ngekuchumana nebasebenti luyachubeka . 
Lombiko ukhombisa setfulo sekugcina . 
Kepha ngekutibophelela kwakho , kutimisela kanye nenshisekelo lenkhulu sikhonile kufika lapha sikhona manje . 
Kutsi , ngabe tinkhokhelo temali lekhishwa ngesamba tentiwe tibekhona ngesikhatsi semhlalaphasi , nome ngabe tonkhe tisebenti kunaloko kufanele tidzingeke kuntjintja emabhalansi ema-akhawunti ato aye kuma-anyuwithi ? 
Uma kubukwa timo letimbi tisebenti nebahlali basemapulasini letisebenta ngaphansi kwato , kusitwa kwetisebenti tasemapulasini kanye nebahlali bakhona ngekubambisana nebanikati bemhlaba kuyachubeka nekubasidzingo setindlu lesibalulekile lesifuna kunakwa ngalokuphutfumako . 
Basitsembe ngelikusasa labo . 
Kubona tigaba letehlukene tebumatima , tinchubo letehlukene temasiko netindlela letihlukene tekubuyela esimeni . 
Kube khona intfutfuko lebonakalako endleleni yekusebenta etifundvweni letibalulekile . 
Kwengeta , uyacelwa kutsi unake kutsi atikho ticelo letifeksiwe noma leti-imeyilwe letitawemukelwa . 
Kufuya tinyamatane sekuba yintfo leyandza kakhulu njengelikhetselo letemnotfo lelisebentako kunekufuya imfuyo . 
Emasu kufanele etfulwe kwentela kunciphisa kulahlekelwa ngagesi nemanti kuye kubuncane bekugcina . 
Inkantolo letsetsa licala ihlukanise ngesincumo sembuto wekutsi ngabe lesivumelwano sacitselwa kungabi emtsetfweni . 
Kusebenta ngalokuphasi kuwo onkhe emazinga kutawulandzelelwa futsi kutawufezekiswa netinhlelo tekungenelela tilungise . 
Kwekucala indzima lesisekelo Yembutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA njengobe ugunyatwe nguMtsetfosisekelo . 
Kwengeta , Sikhulu lesiphenya Emaphoyisa eNshonalanga Kapa sisikhungo lesikhona kuphela eNshonalanga Kapa futsi sibukana netikhalo temaphoyisa letiphatselene nekwetfulwa kwetinsita . 
Lomasipalati wasekhaya ucebile ngetinsita temvelo , ekhatsi kwato tinsita temanti lahlobile nemihlaba lonotsile . 
Sicinisekisomali sitawukhishwa ngumtsengi futsi sibuyiselwe emuva kumtsengisi kungakapheli emalanga langemashumi lamatsatfu kusukela ngelusuku lwekucedza tibopho tekusebenta kwemtsengisi ngaphansi kwekontileka , kufaka ekhatsi nanoma ngutiphi ticiniseko tewaranti , ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela . 
Lusito lwebuchwephesha lungatsatsa timo letifana : neticondziso , emakhono , kucecesha , lwati lwekusebenta , kanye netinsita tekubonisana . 
Inhloso yalomncintiswano kunika sikhutsati sekubhala ngekwemtsetfo lokukahle ube wenta imibono lemisha yekugucula umtsetfo . 
Inchubo yekulawula , uma seyikhona , kufanele igadvwe njalo ngebalawuli besikhungo . 
Batsengi labamnyama bavamise kutsandza emakhabishi lanetinhloko , kantsi emakhaya alabamhlophe avamise kutsandza lamancane . 
Inchubo yakhuliswa kufaka kunakisisa kumboni yemayini neBa-Phalaborwa njengendzawo yekutikhetsela kanye nekungeta kubaluleka ( kufundza lokuchubekako ) kwabukwa kanye nekufakwa kumagugu lahleliwe . 
Bothishela kumele babe sibonelo sekutiphatsa lokunekutiphendvulela endzabeni yekulalana . 
Kuze kwenteke loku , lolwatiso lolu kutawumela luhlanganiswe netinchubo telwatiso lwendzawo ( GIS ) bese lulunganiswa ngumtimba lofana neLubalobalo Ningizimu Afrika . 
Kuletsa emaphepha ngemuva kwesikhatsi atawujikiswa angakavulwa . 
Emakhono ekwakheni licembu kanye nekusombulula tinkinga . 
Ngalelilanga lekuvakasha kwetfu , silandzele lusha lolunyenti loluvela etikolweni letimbili kulelidolobha , tindlebe tabo tibhotjotiwe nemehlo avulekile kutfola letinchazelo letiniketwe ngulabaphetse . 
Letinye tinkhundla nemabhlokho amakhwa ngelicashata , njengaloku : l. Imininingwane ledzingeka kuletinkhundla nemabhlokho kuphocelelekile futsi kufanele igcwaliswe . 
Kusisa kwahulumende kufanele kunake tindzawo letinemandla entfutfuko yemnotfo lesimeme ; 
Lesayithi lelandzelako yetitifiketi mbumbulu iniketa titifiketi mbumbulu kunoma ngusiphi sikolo , likolishi noma inyuvesi . 
Kuze sitfutfukise ikhwalithi yemfundvo yabothishela , kufanele sigcugcutele kutsi emakoloshi etemfundvo abe phansi kwetikhungo temfundvo lephakeme . 
Kucacisa lokwengetiwe ngalokucuketfwe ngulombiko noma timphendvulo tanoma nguyiphi imibuto lebutiwe titawuniketwa emhlanganweni lolandzelako Wetimali , Kutfutfukiswa kwemnotfo Nekomidi lebusako . 
Ngabese-ke ngitsintsa balingani bami ngekwemsebenti kuMklamo weteKucwaninga ngeteBulili saphindze futsi sachubeka nekutsintsa tingcweti nekwakha imphikiso yetfu kuloludzaba . 
Kuhlukanisa kahle kwalabahamba ngetinyawo nekuhamba kwetimoto kufuneka kube sezingeni leligcugcutela kusebenta nekunetseteka kwalabahamba ngetinyawo . 
Inhloso kucedza inchubo kulekota . 
Mengameli utsite letingcoco talabahlanganyeli belebhu betihlelwe ngekuya kwemikhakha yekusebenta lesikhombisa : kuhlelwa kabusha kwemhlaba ; kusitwa kwebakhiciti ; imfuyo ; tilimo letitinhlavu ; kulima ingadze ; nekutfutfukiswa kwetindzawo tasemaphandleni . 
Kucitsa imali ngaphansi kwalobekubekiwe kucondiswe kufensha yasehhovisi kutsi ingatsengwa ngesikhatsi . 
Sibonelo , Emashayina anelicembu lebahloli belilungelomkhicito lababosolwati labasebenta ngemitsi yendzabuko yaseChina . 
Kulelimuva lelingekho khashane , etindzaweni letinyenti tasemadolobheni kubukisisa kwemitimba yetitfutsi tesive bekukakhulu ekuniketeni tinsita letisisekelo emiphakatsini lenemali lencane lengenako , labo kutikhetsela kwabo mayelana nekuhamba akwendluleli ekuhambeni ngetinyawo , kuhamba ngelibhayisikili nobe kushayela kute bafinyelele lapho basuke bayakhona . 
Lolunye ludzaba lwekungenelela lubukwa ngekumisa tikhungo tekusebenta kahle , tinchubo , emathulusi kanye nekwakha kukhona . 
Kwakheka nesikhatsi sekubekwa liso kwemklamo kanye nekubika kutawehluka ngenhlangano ngayinye futsi kutawuya ngetintfo letinjengebungako , sikhatsi , litfuba lekulahlekelwa kanye nekubankimbonkimbo kwalomklamo . 
Umbiko lophelele ufakwe njengesengeto . 
Kusekelwa Kwelihhovisi Letekuvakasha e-Sunshine Valley . 
Tinkhulumo ngekuhlelwa kabusha kwabothishela atikacedvwa . 
Leminye imibuto ingahle yembule kutsi tikhundla letikuleveli lesetulu kungenteka kutsi tigcwaliswe ngekufuna ngamunye umuntfu , futsi nekuchumana nalabamatiko . 
Tonkhe timali letingenako naletiphumako kutitatimende telibhange tihlolwa malanga onkhe . 
Umhloli Lomkhulu kumele agcine irejista yetagezi yato tonkhe tichumane letisemtsetfweni . 
Loku kungabangela imo sekungalingani . 
Watsi Sigodzi F sibukene netinsayeya letimatima tebugebengu . 
Tinchubomgomo ticacisa kahle indzima ledlalwa nguMasipala weSigodzi sePlatinamu waseBojanala ngekwemibandzela yetindzaba teTemidlalo Tebuciko neMasiko . 
Ngekubuka loku , lelitiko lenta lucwaningo lalokunye lokungasetjentiswa nakwakhiwa imigwaco . 
Tonkhe ticelo letingeniswako letiphutselwa nguletikhatsi tekuvala titawubuyiselwa emuva kumtsengi kutsi atingenise nelusuku lolusha lwekwatisa . 
Lutjalomali lolukhulu ludzingeka kutsenga , kulungisa kanye nekugcina emanethiwekhi ekusabalalisa asesimeni lesifanele , futsi Litiko Letemandla lisebenta kanye ne-Eskom nabomasipala kucinisekisa kuhlangabetana netidzingo talelive . 
Ngaphandle kwaloluhlu loludze lwetifo , kukhona lokunye lokunyenti . 
Lamanye emave ahlele tikhungo letisembili letifana nema-Ejensi Emkhatsi aVelonkhe kulawula tinhlelo temkhatsi . 
Letinye tinhlobo temidlalo , njengetebuciko bekutivikela lokusebentisa simo sengcondvo nesemoya , umdlalo wema-athilethiki nethenisi , nako kutawugcilwa kuko . 
Lelikomidi libuye latsintsana kabanti nabochwepheshe laba hlukene ngembi kwekwenta letincomo letibaliwe . 
Nanome kunjalo , litubane laloko lincane futsi nemitamo yetingucuko kudzingeka kutsi yentiwe ngalokuphindvwe kabili kucinisekisa kutsi lamakhono ladzingekako nelwati nemakhono ekwenta kumnotfo wemhlaba wonkhe lonekucudzelana atfolakala ngekushesha kuwo onkhe emave ase-Afrika . 
Tikhulu tekuphepha tihlangene tahlasela emajele ngesikhatsi semikhosi . 
Umbiko wemnyaka watfulwa kutsi ubukwe ngembi kwekwetfulwa kwembiko wemhlolimabhuku . 
Konkhe kutfutfukiswa kutawuchumana nekusisa lokuhleliwe . 
Sitjudeni sitawusebentisa tindlela tekubhadala letinikwa yi-akhawunti yekusetjentiswa . 
Letindzawo letikhonjwe nguletisebenti tasemathuneni amange tivete lutfo . 
Tigaba tesivumelwano letiphatselene netinhlawulo ngenca yekungasebenti kahle kwasonkontileka nekuphuta kucedza kwalomklamo titawentiwa . 
Sigaba lesilandzelako singenisa titatimende tenchubomgomo ngekwekusentjetiswa kwemanti . 
Kunekwati lokunemkhawulo kwesidzingo sekulawula imfucuta ngendlela lesebenta kahle emiphakatsini legcwalelene kakhulu , lehola kancane . 
Nanoma kunjalo , kunetinkampani letinyenti letikhohlakele letikhona kulobugebengu bekutsengisa ngelucingo . 
Loku kumele kwatise luhlelo lwekudvweba nekwakha , kanye nekurekhoda umtselela mbamba mayelana nekuniketwa emandla kutemnotfo kwalabo bebancishwe ematfuba phambilini . 
Lama-antibodies lawa avela engatini avela engatini kuphela emkhatsini wetinyanga letintsatfu naletisitfupha ngemuva kwekutseleleka . 
Letindzaba letibhaliwe tekuhlanganisa tibekwe phambili nguRoberts titatiwa kakhulu kantsi tisetjentiswa kulokucatjwangako . 
Kwelekelela kubonisana mayelana nekwenta inchubomgomo , kuhlela , kanye netincumo tetikhungo letinkhulu tekulahla ; 
Timiso nemibandzela yetimali itawuvunywa futsi ibhalwe phansi . 
Ema-akhawunti langenamibandzela nalamanye emasiso langatsengiswa ngelinani lelatekako futsi akanabungoti lobutsiteni ekuntjintjweni kwebungako , ayavetwa ngaphasi kwalesinye sigaba semathuluzi etetimali , kuya ngesimo . 
Nobe kunjalo , lemisebenti itawuvalwa kuletikhatsi temnyaka letitako . 
Sinake ngekuncoma lokukhulu ligalelo kanye netintfo letitsintsa umkhakha webhizinisi ngendlela hulumende lasebentisa ngayo tinchubomgomo takhe letinkhulu . 
Umbhalo wesiNgisi waloMtsetfosivivinyo lo ngumbhalo losemtsetfweni futsi loluhlobo lwesiBhunu loluhunyushiwe lunamatsiselwe lapha . 
Sasebentisa lengilazi kugwaza lesi lesinye siboshwa saphindze savutsela lesi lesinye siboshwa ngesibhakela . 
Tikhungo te-trithiyamu noma timboni , futsi ne-ikhwiphimenti yato , ngalendlela : 
Kulawula kahle iphothifoliyo yemphahla kute ihambisane netidzingo teLitiko kuyincenye lemcoka ye-TAM futsi ngaloko kudzingeka kutsi kubukwe linani selilonkhe letindleko tekulawula imphahla , lekufaka kuchubeka kwakha netindleko tekuphakela tinsita . 
Letindleko leti tekuhambisa tedluliselwa kulomtsengi , tenyuse letintsengo tayo yonkhe imikhicito kulebhasikidi ye-CPI . 
Loluhlelo lugcizelela ngalokucacako kuniketa emandla , kanye nekuphumelelisa umtselela ezingeni lasekhaya , ngako kusetjentiswa umgomo wekwesekela tinyatselo letisimamiswa ngulabazuzako ekwenteni ncono timphilo tabo . 
Temisebenti Yelayibhrari Yesifundza tisebenta ngasese futsi tisikhungo lesiniketa kwekusebenta bese tisita ngekuniketa ngesakhiwonchanti kanye nekusekela lokunebuchwepheshe kubaphatsi bemphakatsi bemalayibhrari kanye nakutiphatsimandla tendzawo . 
Abutsetelwe kulelithebuli lelingentasi : 
Letibhedlela letinkhulu tabayincenye lesebentako yenkhundla lapho khona kucecesha nelucwaningo lwenteka khona . 
Ngaloko , imisebenti yetimboni ijutjelwe nemazinga lamakhulu ekuncika . 
Kubalulekile kutsi bantfwana abasuswa endzaweni yinye kuya kulenye , uma kufanele bative baphephile futsi batsandvwa . 
Sikimu seSelekelelomali seTindlu , ngekwemcondvo waso lobanti , kuvikela bantfu etindzaweni tasemaphandleni kutsi bafinyelele telekelelomali tetindlu . 
Kuguculwa kwemikhicito yetekulima kumbandzakanya labanye labatsintsekako labahlukahlukene kuyo yonkhe imisebenti leyentiwako , kufake phakatsi emabhizinisi ekuhweba nalasakhula , tinhlangano letimele timboni , tinkampani letiphakelako , umkhakha wetitolo letitsengisako netikhungo telucwaningo . 
Simo setimali semabhida nemakhono abo ekukhicita noma ekuphakela tintfo noma ekwenta imisebenti kungahlolwa ngembi kwekutsi emabhidi abo avunywe . 
Litiko libukene nekudla , timphahla , temphilo netikhungo tekutfutfukiswa kwemsindvo wemntfwana sikhatsi lesi umntfwana asejele ngaso . 
Futsi kuyacaca kutsi kunetikolo letisalako ngekwemazinga avelonkhe endzaweni yamasipalati . 
Kulethemu lesemkhatsini nalendze , lutjalomali lwahulumende lolubaluleke kakhulu kanye nekulungiswa kabusha kwetekuchumana kanye nemanethiwekhi etitfutsi , netinchubo tekukhicita emandla kutawukhuphula tilinganiso tekukhula kwelutjalomali , lokutawuletsa emazinga laphakeme kakhulu emkhakha wangasense nelutjalomali ngco lwemave angaphandle , kanye nekukhuphula kukhicita . 
Lomdvwebo longentasi ubonisa kusebentisana lokusisekelo ekhatsi kwetinhlangano temodeli . 
Lesi sigodzi samantji lapho kutfolakala lemphahla khona . 
Lelivekati lidzinga kutsi lenyuse kakhulu lizinga kanye nelinani lemakhono bantfu balo labanawo , kwacha emakhono lamcoka , kanye nekwengeta emakhono ngenhloso yekusungula umsebenti lomusha kanye nematfuba etebuchwepheshe kumnotfo wemhlaba wonkhe loweyame elwatini . 
Kubika ngekusebenta kwensita kuwo Onkhe imiklamo lemcoka lavunywe ngekulandzela inchubo yekuhlatiya yetilinganisosimo letimhibahiba . 
Lwati lwebungcweti lwetinchubomgomo netento Telitiko , nemisebenti yekuphakela timali nekuphatsa . 
Noma yiphi imphahla lengaphatseki ngulebonakalako lengangenisi imali ngaphandle kwekuphatseka . 
Kuletfwa kwetinhlelo tetemphilo letitawubukana ikakhulukati netindzaba tetemphilo leticondzene nekudla lokunemphilo , i-HIV kanye ne-Aids , sifo seSifuba , temphilo yekutalana , temphilo yesimondzawo kanye netelitheku yemikhumbi , kanye nekuletfwa kwetinsita tetitfutsi tekwelapha netetigulane letiphutfumako . 
Ematfuba etesimondzawo mayelana nekukhona ekulimeni . 
Kulamakhetfo abomasipala lamabili akamuva , emacembu lamabili etembusave aphumelela kutfola tihlalo kumawadi . 
Kugadza lokuchubekako kwalomklamo kutawubuka lokutfolakele kulombiko wekuhlola . 
Iyunithi Yekucwaninga Emabhuku Yangekhatsi igcila kakhulu etinsiteni tekuniketa sicinisekiso netekuchumanisa kubaphatsi Nekomidi Yekucwaninga Emabhuku etindzabeni letiphatselene netinhlelo tekulawula , kuphatfwa kwebungoti netinchubo tekulawula . 
Kungabikho kwekufinyelela kwemaphoyisa lokungiko ikakhulu etindzaweni letisemaphandleni sekwentele tigebengu indzawo yekubhaca njengobe tisebentela kuletindzawo kuchubekisela embili bugebengu bato ngaphandle kwekujeziswa . 
Loku kufuneka kufakwe kuphela lapho kunemazinga lasetulu ekugadza kusukela kutindzawo letihlanganako futsi kube nekukhanya lokwanele . 
Lungisa tinchubomgomo kanye netinchubo tekulawula timphahla . 
Kundluliswa kwemakhono lokunjalo kungenteka kuphela uma kunesilinganiso semnotfo lesanele sebakhi labanelati lekufanele bembandzakanywe . 
Tonkhe tisebenti Ekusebenteleni Sive lekungunyalo tikusikalo semholo lesifanako , kepha tikuphakheji lengetulu lefana nalena yesikhundla lesikhangisiwe , tikhululekile kutsi tingafaka ticelo . 
Ngekutitfoba caphela kutsi kutawuba ngumsebenti wakho kwatisa iPIC ngekuyibhalela , ngetingucuko kumininingwane yakho yasebhange . 
Nomakunjalo , njengencenye yeluhlolo lwangaphambili , tinhlangotsi letitsite letingahle tibe nemtselela kumzila nendzawo lapho kuhamba khona leliphayiphi kufanele kucatjangwe ngato . 
Kulenchubo emaphoyisa lalishumi nesihlanu aceceshwa . 
Kuphakelwa kwemanti asemakhaya kuchaza emanti latsatselwe kuyosetjentwa nekuphakelwa emimangweni noma etindzaweni tekukhibika kute asetjentiswe ekhaya . 
Ngiyabonga kulamalunga elikomiti ngekusebenta ngekungadzinwa kwenta ncono tikhatsi tekuntjintja . 
Inhloso yekusebenta kuniketa kubonisa lokunethekhnikhali , kwetimali kanye nekwemtsetfo ekusekeleni yonkhe imiklamo yetifundza yePPP kuhambisana nemjikeleto wemklamo wePPP , njengoba kubekwe imihlahlandlela yaSosikhwama waVelonkhe . 
Kodvwa uma tikhungo tetimali tehluleka , kuba nemiphumela lengasimihle , uma kwehluleka lokunjalo kwenteka esilinganisweni semhlaba , lemiphumela ihlupha umnotfo wemhlaba . 
Kutawuphindze futsi kube nekugcila kusinyatselo lesicondze ekwabelweni ngalokulinganako emkhatsini wetifundza , kanye nekukhula kwetinsita tetemphilo tekutakula letiphutfumako etindzaweni talesifundza letingatfoli kahle tinsita . 
Tikhungo temfundvo yakhashane noma tikhungo temfundvo tingemabala lanebanikati noma lacashwe sikhungo semfundvo lephakeme lesingaphandle kwekhwempasi lapho tikhungo temfundvo lephakeme tetfula lwesekelo kubafundzi bato lababhalisile . 
Sicela ugcwalise uphindze ujikise lelifomu lekubhalisa nelisheke ku : 
Inekhwalithi yekutimela yodvwa , ihlukaniswe ngekwendzawo nangephethini yegridi yelidolobha . 
Ntjintja emanani labekiwe kute kwehle kutsembela kugezi njengensita yekutsengiselana . 
Ayikho inkhundla yekhilikithi futsi kunesidzingo senkhundla yekhilikithi , kanye naletinye takhiwonchanti temidlalo . 
Letinye tindlela tekupheka tibanga kulahleka kwemavithamini lanaka kuncibilika kwemanti nemafutsa . 
Nanoma litiko linemtfwalo ngekwemtsetfosisekelo wekufaka wonkhe umfundzi esikolweni , sicelo sekufundza asisiso sicinisekiso sekwamukelwa . 
Loku kutsatfwa njengelitfuba lekulahlekelwa ngesikweleti lelimcoka kakhulu , asikho sibambiso lesibanjiwe kuleSikhwama kulesikhatsi lesibuyeketwako , lokuhambisanako netikhatsi taphambilini . 
Lwati lwetinhlelo temininingwane Yekuphatfwa Kwebasebenti lolusekele kungcondvomshini . 
Kuhlela libhizinisi lelisebentako kanye nekugadza kusebenta kwenhlangano kantsi netinchubo tekubika tisunguliwe tabuye tasetjentiswa . 
Macondzana nemacembu alabatsintsekako langakahleleki , ema-NGO nome labanye bantfu labangumtfombolusito badlala indzima lemcoka ekugcugcuteleni lokutsandvwa ngulawo macembu . 
Kugula kwengcondvo phambilini bekulawulwa ngekunakekela lokusisekelo kwamalanga onkhe lokwentiwa bantfu labangesito tisebenti tetemphilo etibhedlela letinkhulu tekugula kwengcondvo . 
Kubambana kwetenhlalo , kwehlukaniswa lokuphelele kanjalo nekuba sedvute nemsebenti kanye netikolo kukukhatsateka kwekucala kulomndeni futsi kutawudzinga kubukwa njengencenye yenchubo yekutfutsiswa . 
Kutfola kanye nekubonga ticelo tilayisensi noma kubhalisa . 
Akukalindzeleki kutsi intsengo yetimali tetibonelelo tangaphandle tetinhlelo tekuphakelwa kwemanti netindlela tekuhlanteka titawuba nguletimcoka kakhulu ngekwelusebentisomali loluphelele lwaHulumende . 
Lokungenelela kufaka kutfola kuvisisa lokubambekako kwato tonkhe tinchubo tetimali nekugadza idizayini yetinhlelo temisebenti ngedatha lecinisekisiwe ledzingekako kwenta ncono kusentjetiswa kwenchubo yetetimali . 
Tekusekela telitiko tikhokhela umsebenti wekukhokhela welitiko njengekwendlulisa timali kutikhungo tahulumende , timali teMtsetfo , tindleko telucwaningo letentiwa bangaphandle kanye nemabhange . 
Uma ngabe kunjalo , ngenisa titatimende tetimali leticwaningiwe taleminyaka lemitsatfu leyendlulile noma kusukela kwasungulwa , uma ngabe kwasungulwa kuleminyaka lemitsatfu leyendlulile . 
Kunemba kwe-ikhwiphimenti yekukala letawukala itawuba lokungenani nekunemba lokungetulu kwalokuphindvwe kane kunaloko lokulindzelekile kwekunemba kwemshini ; 
Kutsi letinombolo letikhishiwe ku-Indaba Yetekuvakasha eDurban tiveta kutsi Tivakashi taseNingizimu Afrika tingetekile talwa nencindzetelo . 
Lamadokhumenti esifundza lamcoka enchubomgomo kanye nebhajethi alungiswe kusimo sengcindzetelo yetemnotfo lesichubeke njalo kanye neluhlaka lwemali yahulumende yemnyaka futsi akhombisa kutibophelela kwaleSifundza sekucabangisisa ngemali yahulumende lengenako nekusimama . 
Indlela Iihhovisi leMcondzisi leliwubuka ngawo lomnyaka lotako kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Inhloso bekukubona tinkhambiso kutimphendvulo temfundzi , kubona tikhala tekufundza kanye nekuniketa tincomo mayelana nekutfutfuka . 
Siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende singancaba kutsi kufinyelelwe kutfola lirekhodi laleso sikhungo sahulumende , nangabe : 
Waphikelela , futsi sigcino sesento sakhe yintfo sonkhe lesike sayati esikhatsini lesitsite noma lesinye . 
Loku kufanele kutsi kube nemtselela lomkhulu etincumeni tekudizayna nekwakha , futsi kufanele kudzinge kutsi inchubo yekuniketwa kwetisetjentiswa letihlanganyelwako , kufaka ekhatsi leyo yekuphatfwa kwesisetjentiswa , kwentiwe ngekunakekela lokukhulu . 
Nangabe sifaka sikhalo kulabantfu , kumele singabasoli nangabe kukhona leminye imibuto , ngoba nabo bayakufundza Kubuketa Tekuvikela . 
Lomasipala ngaloko ke udzinga kucinisa nekwakha kulesisekelo sakhe levele sikhona ngekwenyusa umtsamo wemkhicito wasekhaya ngekuheha kufakwa kwemali levela ngaphandle nakulelive , nekutfutfukisa lokuphatselene nekuhlelembisa kanye nekuniketa emakhona ladzingekako . 
Lapha kuhlanganiswe setfulo lesinetitfombe sekusebenta kwalenchubo . 
Imikhicito lemisha , lesakhula , njengemabhontjisi laluhlata lasemancane , ema-baby marrow noma emacembe lasemancane espinashi , onakala ngekusheshisa kunemikhicito leseyivutsiwe , bese idzinga kumakethwa ngekusheshisa . 
Incike kubudlelwane betenhlalo bekusebentisa labanye ngebugebengu kwentela kuphumelelisa tinhloso letitsite kanye nekubandlulula ngekwebuhlanga , kusebentela sive eNingizimu Afrika kube neluntjintjo lolumcoka kusukela kwetfulwa timisomtsetfo tentsandvo yelinyenti . 
Ngemtamo wekwelekelela kutfutfuka kwemnotfo wakulelive iTiger Brands kamuva isayine Sivumelwano Sekuvisisana neDAFF lapho Tinkampani tivume khona kutsenga tilimo letitsile kubalimi labancane bakulelive . 
Kutsi i-CPL seyisuse emanani ayo enkontileka kuWebhusayithi kuyacapheleka . 
Likolishi lenkapani lisikhungo lesakhiwe kahle lenyalo sisetjentiswa mave ase-Afrika lamanengi kutekucecesha kutetinsita tetindiza kanye nekucecesha bochwephesha bekusekela i-ikhwiphimenti . 
Umehluko emkhatsini wethothali yalokukhishelwe ngaphandle nalokungeniswe ngakhatsi , nekucabanga kubhadala emasevisi kanye nemarisithi , intalo , emadividensi kanye nekudlulisela . 
Lenchubo yelitulu idzinga kugadza ngekunakekela kucinisekisa kutsi lokukhishwa kuyaphelela . 
Ngabe kuneluhlelo lwekuhlanganisa imibono lebuya kulabatsintsekako ? 
Esikhatsini lesengcile , imiphakatsi beyingadlali indzima kutekuhlela nekutfutfuka . 
Lokutfutfukiswa kweluhlelo lwemaphandle lolukhulu luhlose kutfutfukisa umholo wasemaphandleni , kukhulisa kukhicitwa kwekudla , kwenta ncono kusebenta kwemapulazi lamancane nekudvweba emandleni langaba khona kumnotfo wetindzawo temaphandle . 
Bebahleka , bahlabela , balele , bacoshama , noma beme etukwetjani , baphetse kudla ngetandla . 
Tindlela letibalulekile tenchubomgomo tekukhulisa kutsengisa kanye nekusisa : Loku kufaka , kwekucala nalokubalulekile , kukhulisa emandla ekukhicita umnotfo kanye nekuchudzelana kwayo . 
Bavubi labangenamalayisensi abanatisebenti . 
Lemiyalelo levela kulelifomu leli-oda lelisemtsetfweni mayelana nekutsenga , kukhishwa nekungenisa ticelonkhokhelo kumele nakanjani ilandzelwe . 
Ikhomishini yeTimali neTimali letigcogcwe eMtselweni tenta luhlatiyo lwetinchubomgomo tePhalamende . 
Uma ngabe lelikhansela belitimele , Sosiswebhu kufanele acashe sihlalo wesikhashana kulamakhansela ePR lekaniketwe leliwadi . 
Imbadalo yesicelo sekuphikisa itawukhokhwa kuloko naloko kuphikisa njengoba kushiwo kushejuli ngentasi : 
Bomasipala betfu labalukhuni kube ngalokuvamile ngulabo labaphetfwe yi-ANC . 
Kumele kunakwe kutsi tindzaba tetinsita kuphela " tendzawo " kanye nekuhlela letibukwako . 
Kubalulekile kunaka kutsi yonkhe imali , lengakasetjentiswa emnyakeni lotsite , idluliselwe emnyakeni lolandzelako wetifundvo kusita imbadalo yemaklemu latfolakele ngemuva kwesikhatsi futsi labuyiselwe . 
Titatimende tetetimali tisukela kumarekhodi etemtsetfo lagcinwe ngaphansi kwemhlangano wetindleko temlandvo . 
Tiphatsimandla tiye tacwayiswa kutsi lokunganaki kutawuholela ekutseni titsatselwe tinyatselo . 
Ngiphakamisa kubonga kwami kulolusito loluniketwe baphatsi Benkhundla yemidlalo i-Ellis Park ekwenteni lula nekuhlelembisa loluhlolo endzaweni lekungiyo . 
Kwengeta , kusekela ngemali lucwaningo nekucecesha ngekwesekela kutfutfukiswa kwelibhetri le-EV bafundzi labacedze kufundza Eyunivesithi noma imikhandlu yesayensi letawuniketwa . 
Loku kwasho kutsi lomklamo wekwengetelela kanye nekutfutfukiswa kwetinhlelo ngeke kuphotfulwe , kusalindzelwe kumenyetelwa ngalokusemtsetfweni kwetichibelo . 
Ayikentelwa kuzuzisa inkhaba yelidolobha ngako konkhe kepha kwakha inshisekelo yentfutfuko kanye nalokutawuvela lapho kwetindzawo letisemacentselweni nebahlali balemiklamo . 
Lemali lengenako ikalwa ngesilinganiso lesifanele salemphahla noma tinsita letitfolakele , letilinganiswe nesamba sanoma muphi kheshi noma lokufana nakheshi lokufakiwe . 
Imininingwane yekudluliselwa kutikhungo temphakatsi ivetwe kumaVoti lafanele kuleTilinganiso Tamalingena Yesifundza kanye Netindleko , kanye nembiko lophelele yetfulwa ekushicilelweni kwetikhungo temphakatsi . 
Kusekelwa nguhulumende lokukhulu kufaka kusisa lokuchubekako kutakhiwo tetikolo , titfutsi temphakatsi , tindlu , emanti nekutfutfwa kwelindle . 
Luhlelo lwekwenta lomsebenti kufavele kutsi lweyame esikhatsini sekucedza njengaloku kushiwo kudatha yenkontileka . 
Inhloso yalo kwenta ncono ikhwalithi yesimondzawo sasemadolobheni nekubukana nemshiyandvuku yekungasebenti kahle kwetindzawo tasemadolobheni . 
Letichibiyelo letihlongotwako atikakhulumi ngendzaba yekwesekela ngekwemtsetfo ngemazinga ekubika ngetimali . 
Uma sebaceceshiwe , basakati batawulindzeleka kusebentisana netiteshi temisakato yemoya yemmango lengahlangabetana netidzingo teLitiko kahle kakhulu . 
Dizayina inethiwekhi yemigwaco kutsi imelane nemisebenti leminyenti nalehlukene . 
Nanoma kunjalo , ngephosta , ku-aphuloda , kufaka , kuniketa noma kungenisa setfulo sakho unika Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , tinkampani letingaphasi kwayo kanye nemalayisensi lamancane imvume yekusebentisa setfulo sakho ngekuhambisana nekusebentisa ibhizinisi yabo ye-Inthanethi kufaka ekhatsi , ngaphandle kwemikhawulo , lilungelo le : kukopa , kusabalalisa , kwendlulisa , kukhangisa ebaleni , kwenta ebaleni , kukhicita kabusha , kulungisa , kuhumusha nekumisa kabusha setfulo sakho ; kanye nekushicilela ligama lakho mayelana nesetfulo sakho . 
Emazinga Etilinganiso Emanti langcolile atawusebenta ekugcineni uma kucitfwa kwemanti langcolile kungena kunsita yemanti , kudidiyelwa kunganakwa uma kutfolwa kuhambisana neMazinga Etilinganiso Emanti langcolile . 
Ngenca yalesizatfu sekucalwe tinchubo temtsetfo tekucinisekisa naku lokulandzelako : 
Bungoti bekuvala inkampani bulawulwa ngekusebentisa kukhetsa lokukahle kwetinsita tetimali nekwenta lucombelelo lekusebenta kwetimali . 
Mine , lolosayinile nginiketiwe emandla ekusayina ngekumelela lenkapani , ngiyacinisekisa kutsi lolwatiso lengilunikete kulelifomu lebufakazi lukahle . 
Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kwenteka ngemkhakhamncane wetekwakha futsi kudzinga tisebenti letinyenti . 
Luhlobo lwelungenelelo : Ngenisa tikimu temali lebekiwe lenconotwako netindlela tekubeka emanani letihlakaniphile kukhutsata kubita emanani esikhatsi sekuphitsitela e-EV nekukhulisa kusetjentiswa kwagezi ngesikhatsi sekubeka emanani . 
Masipala usungule imisebenti ngekucala intfutfuko yetemnotfo wasekhaya kufaka phakatsi imiklamo letfutfukisa lidolobhakati . 
Kubeka iMpumalanga ekukhuleni lokuvakalako nendlela yekutfutfukisa lehlangene kudzinga imphendvulo yemkhakha wesive lehlangene yematfuba netincabhayi tenhlalomnotfo yesifundza . 
Noma ngutiphi tinkinga netincabhayi letiphindziwe esigabeni ngasinye sekwentiwe njalo , kuze kugcizelele lokutsite nekugcila etinhlangotsini letehluke kancane eluhlelweni ngalunye loluholela esethini letento letehlukene . 
Nanoma kunjalo , letitfombe nato atiniketi intfo lecacile mayelana naloku , ikakhulu kumuntfu longabetayeli bomakalabha labehlukene naloluhlobo . 
Kuma kwegridi kubonakala njengendlela luhlobo lwendzawo yekuhlala levumela kwendlula kakhulu , ngoba ithrafikhi nebantfu labahamba ngetinyawo bayakhona kungena babuye bajikelete ngekungabandlululwa ngekhatsi endzaweni yekuhlala . 
Kodvwa umculi lonesiphiwo utjele iSunday Sun kutsi angeke kudlalwe ngaye . 
Kusebentisa emathulusi asehhovisi njengemshini wekufeksa nbewekufothokhopha . 
Tonkhe ticelo tekwendlulisela kumnyakatimali lolandzelako setingenisiwe kuTemafa taseGauteng macondzana nesamba semali lesingakasetjentiswa . 
Lapho kwentiwa khona ireferensi ngalomtsetfo wenombolo yeSABS , lereferensi ihambelana nemadokhumenti lanenombolo nesihloko lesikhonjiswe kulelithebula lelilandzelako : 
Kulungiselela nekuhlanganisa imibiko etigodzini nekumazinga etigojana . 
Yini lokudzingekako kumuntfu loletsa sicelo egameni lemmangali ? 
Kuhamba nendzawo yekuhlala Kwemalunga Esishayamtsetfo Sesifundza ; 
Gregor Mendel watfola isayensi yekutalana , kantsi umsebenti wakhe ube nemtselela lomkhulu wekuvisisa letindlela tetingucuko ngekukhetsa ngekwemvelo . 
Masipalati wendzawo ufakwe njengalokuSigaba B ngekukhona kwawo lokusemkhatsini . 
Letindzawo tibese titsengiselwa bantfu lebavunyelwe kutsi bahlomule . 
Tintfo letiphumako letibuya kulamanye emave lafana ne-Argentina neBrazil tintjintjantjintje kakhulu . 
Bangasebentisa emakhemikhali lanemandla kutfola loku , ngekukhicita bungoti be-ikholoji . 
Lapho kunekungavani khona ngalokuphatselene nekhastodi netindzaba tekufinyelela : 
Bekajabulile ngekungaboni emathathu kuletibosha telusha watsi kumniketa litsemba lekutsi likusasa labo lichakazile nekutsi bangahle babe baholi bakusasa . 
Umtsetfosisekelo weNingizimu Afrika ungulomunye walemihle kakhulu mhlabawonkhe futsi umenyetelwa etulu ngemave emhlaba . 
Kepha ngifuna kubatjela lamuhla kutsi angeke batfola kucolelwa nguNkulunkulu . 
Lesehluko sanwetjwa kusukelwa esigabeni sesine saya etigabeni letilishumi . 
Tikhungo tesive , njengoba kusho ligama , tivamise kutsatfwa njengesibopho sahulumende , noma ngabe sisemkhatsini , sesigodzi noma sasekhaya , futsi esikhatsini lesinyenti atetfulwa tikhungo tahulumende . 
Lomnyaka iKwaZulu-Natal itawutfola iphrofayili lesipesheli kanye nebhrosha lengetwe emakhasi letawugcila kulesifundza ku-Emirates Holiday Guide . 
Tinchubo temtsetfo lotayelekile tiyatfolakala kulababangako , kodvwa loku kuyabita , kudla sikhatsi , futsi kucakile . 
Leyunithi inemsebenti wekuniketa luhlelo lwekuphatsa loluyimphumelelo nalolusebentisekako . 
Kunelizinga lelikhulu lekugcwala kulemboni yekondla tilwane , kodvwa ngenca yetintfo letimayelana netilinganiso tetemnotfo kanye nangesimo semvelo seluhlelo lwekukhicita , kulukhuni kakhulu kugucugucula intsengo yenyama yenkhomo etimakethe . 
Imicombelelo yemalingena iliciniso futsi kulawulwa kwetikweleti kumiselwe kulisubuciko lelicacile nalelilawulwa kahle lelihlala njalo libika ngesikhatsi lesifanele , ngalokunembako nangesikhatsi lesifanele kanye nekulandzelelwa kwesikweleti . 
Ngako-ke , kute lifutse lelibi kumigomo lecondziswe yekusebenta kwelitiko . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liphindze futsi lisebentise lwatiso lwakho lucobo lolukwatisako kukwatisa ngaleminye imikhicito noma tinsita letikhona kuLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe nalabo labhalise ngaphasi kwalo . 
Kukhulumela Intfutfuko yeTetindzaba kanye neKwehluka kufaka sandla ekutfutfukisweni kwesimondzawo lesisebentako semphakatsi kanye nemikhakha yebhizinisi lemincane yetetindzaba ngekusungula lisu lekukhulisa malingena walemikhakha , kanye nekukhulumisana kanye nekuhlanganisa kusekelwa . 
Umlandzi - lowo loteka indzaba . 
Tinjongo letikalekako : Loluhlelo luniketa secwayiso nenchubomgomo yekutfutfukisa kukhula , kucasheka , kusimama kwemnotfo lomkhulu nekuhlanganiswa kwesigodzi . 
Ngalokufanako , kufaka imali ngekwako bekusicelo kuphela salenchubo . 
Namatselisa iminingwane uma lesikhala lesinikiwe singeneli . 
Insita lesebenta kahle yetekutfutfwa kwemmango itawuba ngule lenetindleko letiphansi tekutsengisa lehambisana nemfuno . 
Emave lasatfutfuka kuloluhlobo afaka : I-Algeria , iNigeria , iNingizimu Afrika , i-Egypt , iMorocco , iSeychelles , iKenya , iGhana kanye ne-Ethopia . 
Letibhedlela titawuniketa lusito etibhedlela tetigodzi etindzaweni lebetingawatfoli ematfuba ngaphambilini futsi kutawunciphisa kucindzeteleka kwekutfulwa kwetinsita kutikhungo letibomakhelwane . 
Imphahla lengaphatseki leyakhiwe ngekhatsi iya ngendlela yekunakwa kabanti ngembi kwekutsi itsengiswe . 
Loludzaba silubuka ngalokuphele . 
Kufanele kunakwe kutsi ngalesikhatsi umgomo wekulungisa kabusha kungalingani uyinhloso lenkhulu , bafakiticelo kuphela labakhombise likhono lekucinisekisa kutsi kumakha kutawuba kwemazinga lasetulu , bacashwa . 
Basebenti balindzeleke kugcina emazinga ekutiphatsa lasetulu kakhulu , bacinisekise kutsi imikhuba yebhizinisi yentiwa ngendlela lengale kwekugcekwa . 
Lawamave afaka ekhatsi iCuba , Argentina , China , Russia , Colombia kanye neBrazil . 
Kulesigaba , lemitselela letsikameta lamazinga ekusebenta kwemakhemikhali itawubuketwa . 
Ticongo tekuvikela bugebengu tabanjwe kuto tonkhe tifundza ngekuniketa emandla labahlukunyetiwe njengeludzaba kuleso naleso saleticongo . 
Emabhiliki ekupaka yekubamba ngesandla nemabhiliki lakhiyekako kufanele abe khona . 
Tincenye tekusetjentiswa kwemhlaba , ikakhulu kwemabhizinisi , kwetimboni kanye nekusetjentiswa kwetisetjentiswa temmango , kuba sengcikitsini . 
Kute incenye yalencwadzi lengakhicitwa , igcinwe noma igcinwe noma ifakwe entfweni lengaphindze itfolakale kuyo , noma yendluliswe , nganoma ngusiphi simo noma indlela ngekwe-elekhthroniki , ngemshini , ngekufothokhopha , ngekurekhoda noma ngalenye indlela , ngaphandle kwemvume yemshicileli lecelwe phambilini . 
Siphatsimandla lesilawulako singatsenga tinsita tekuchumana , kuphela uma ngabe noma ngabe nguyiphi imihlahlandlela yaSotimali lecondzene nekuchumana itawulandzelwa uma kwentiwa lenchubo yekutsenga . 
Lesikhwama sicondzanisa lokusetulu kubhajethi yaso naloko kwaHulumende waVelonkhe kanye neLitiko leTemsebenti ngekucinisekisa kutsi libhajethela iyasebenta kulokusetulu njengekwetfula tinsita ngemphumelelo , kwehlisa buphuya kanye nekwakha kuhleleka kweNhlangano lokucinile . 
Ngaphandle kwaloku lesekushiwe ngetulu , tonkhe tinkinga letishiwo kuledokhumenti yenchubomgomo nguleti , emgamini lomudze noma lomfishane , kulungiswe tivumelwane temalayisense letentiwe nebakhiciti nebasabalalisi . 
Kuvikela emagagasi nematje tindlela letinemphumelelo naletivikelekile tekuvikela imphophoma yaselwandle . 
Noma kunjalo , uma sibuka imiholo nenkhokhelo lenikwa tisebenti kutekulima , kubonakala umkhuba lohlukile lokhomba kutsi iGauteng ingulenye yembangela lenkhulu yekuholela tisebenti tetekulima . 
Tisetjentiswa letisetindzaweni tekuhlala , kungaba ngukuletihlangene noma kumakhaya , timane nje tinchubo yekuphelelisa . 
Kusebentisa nekulandzelela tinchubomgomo tekulawula lobungoti kulelitiko . 
Ingabe akusikuhle , konkhe ngalokufanako , kuhlalela ekudzeni nemuntfu lone-HIV ? 
Kute sidzingo sekucela imvume yekuchuma kunoma nguliphi likhasi kulesayithi . 
Ngiyavuma kutsi kuhle kakhulu uma atsenga lithikithi lakhe , kepha angalitsenga lelithikithi lakhe , akanandzaba nesikrini lesikhulu futsi ngulapho-ke kucala khona inkinga yetfu . 
Kodvwa futsi sinensayeya yekuntjintja timali tisetjentiswe kulokunye . 
Tinsita Tekupheka letinebuchwepheshe tiyaniketwa kuleSishayamtsetfo . 
Ubukene nekusetjentiswa kwetindlela tekucondziswa kwetigwegwe . 
Loku kungenta lula kugeleta kwetimoto kodvwa kungacinisekisa kubonakala lokuphakeme Kwesikhungo . 
Kutfutfukisa ematfuba lokukhutsele kulemboni yetimbiwa eNingizimu Afrika , ikakhulukati macondzana nemalungelo Ebuniyo-bembuso kutimbiwa kanye nemabhizinisi lamancane . 
Emakolishi langabhaliswa abitwa ngekutsi makolishi " mbumbulu "  . 
Ngalinye kumatiko etfu esifundza lalishumi litawucacisa kabanti kulamaviki lamatsatfu letako , kutsi letintfo letisetulu titawentiwa njani njengencenye yeLuhlelo lwaHulumende Lwekusebenta lwalomnyaka . 
Kubanga umsindvo angeke kuvumeleke kulendzawo . 
Bani nalokumele lokhona kutsatsa tincumo etafuleni labo ngaso sonkhe sikhatsi ngesikhatsi salombukiso lotawemukela tivakashi atsatse nema-oda . 
Lelinani lelilinganako lekuhwebelana nalokunye lokutfolakele kulinganisela lelinani lelicuketfwe . 
Kunemandla lancishisiwe lasetjentiswa ngekwesikhundla lamayelana nekusetjentiswa nekusulwa kwetinhlawulo nentalomali . 
Suphavayisa balingani emsebentini , titjudeni kanye naletinye tisebenti letisitako kulelitiko . 
Kuchuba kubhaliswa kwetitjudeni tase-TUT . 
Kufanele kwacashelwe kutsi loku akusho kumelelwa kwendzawo yekuhlala , umsebenti wetemnotfo noma kucashwa etifundzeni njengobe bakhokhimtselo bangahlala nome bacashwe esifundzeni lesehlukile njengelihhovisi lekubhalisa . 
Cabanga emandla ekuvuselelwa kabusha kwemhlaba kuloko naloko kutfutfukisa lokusunguliwe . 
Kunetincabhayi letimatima emakhonweni ebasebenti betemphilo ekuphatsa nekwelapha bantfwana labane-AIDS , kufake phakatsi kungabi khona lokusasele kwekwentiwa kwe-ART yekwelapha bantfwana . 
Kuphindze futsi kube khona sibonelelo sekulawulwa kwe-BAS lesibekwe eceleni . 
Yonkhe lendzawo lapho kuhlukana khona imigwaco kumele idvwetjwelwe kuniketa tindlela letiphephile talabahamba ngetinyawo . 
Utakwatiswa ngekubhalela incwadzi ngesincumo sekumbuyisela emuva lapho avela khona kanye nangelilungelo lakhe lekufaka sicelosikhalo ngaleso sincumo ngekulandzela Umtsetfo ; 
Kulindzelekile kutsi indlela yekuchumana ikakhulu lehlelwe kahle itawusita kuloludzaba nesitfunti sekuphatsa kuHulumende . 
Letinye tincabhayi letentekako letibukene nebafati ngenca ngaletinhlobo tencindzetelo letintsatfu tihlobene nebudlova nekuhlukunyeta kwebafati , inhlupheko nesimo semphilo lesingasisihle jikelele . 
Kuletinye tehlakalo lapho khona ummango lohlosiwe sewuvele ukhonjiwe kanye netidzingo netimfuno tabo ngekuya kwetisetjentiswa temmango kungancunywa ngekuhlanganyela kwemmango neluklayo . 
Ngekwetinhlelo tetfu letamukelwe , sibuke tinsita tetfu tetimali kute sitfole loku lokulandzelako : 
Lamaminitsi abeka ngemagama lamanyenti kutsi kunetinkinga letinkhulu mayelana nalawo magede kanye nemagede lamakhulu . 
Kuniketa umphumela kutemnotfo wayo , inchubomgomo yetetimali nentsela kanye nemitfwalo yekululeka , Litiko Letetimali nyalo linemagala lamatsatfu : 
Tinkhombandlela tekwelapha lokusezingeni tekuphatfwa kwemibandzela lehlobene neHIV ne-AIDS emkhakheni wetemphilo wesive tasungulwa tabuya tasatjalaliswa ngekuceceshwa kwebasebenti betemphilo . 
Emalunga laphetse etisebenti acabanga kutsi awanako kuvisisa lokwanele kwaletinhlelo , tinchubo kanye nekuhlelela lomklamo . 
Umkhakha wetitselo letihhohlokako , kanye nekukhicitwa kwetitselo telinani lelengetiwe , emajusi etitselo kanye netinatfo letihlobene netitselo timikhakha leyinhloko yekusisa lokuchubekako nalokukhulako kulendzawo . 
Kutimo letinjalo imali lengenako ngelikhilomitha linye iphasi . 
ITrasti Yemvumo yekungena ehlatsini kanye neTekukhibika Kwemahlatsi Kwavelonkhe isunguliwe futsi ivale Sikhwama Semzila Wekukhwela intsaba Savelonkhe semtsetfo lokhona . 
Namuhla Singisi siseyincenye lebalulekile yako konkhe kulungiswa kwemoya webaseNingizimu Afrika . 
Kusita ngelwabiwomali nekuphatsa kusetjentiswa kwemali . 
Kwakha timali letanele kumkhakha wesive newangasese - Kute kuzuzwe timali tekusekelwa tangasese , lesikhungo lesisha kufanele sikalwe , sibe luhlelo " lolulungele inhloso " nesikhungo lesatiwa ngekusebenta kahle , bufakazi betimali letibolekiwe letibuyile , neluphawu lolunemdlandla . 
Lelithebula lelingentasi lihlola lamacinisa ngemicondvo leyengetiwe . 
Sisebenti sisebentisa emandla sente imisebenti lesiniketwe yona noma lekufanele yentiwe ngiso ngekuhambisana netindlela letibekiwe , kulawula nembandzela wekucondziswa Likomidi Lelukhetfo . 
Lesigaba siphindza kuphela silinganiso sinye kuphela sekudluliswa kwemali futsi leti letisebenta ngalokungena"-phutsa"  . 
Lesikhwama saMengameli satisa lolotsintsekako kwekutsi loHulumende weSifundza loceliwe kutsi anikete tinsita . 
Luhlaka lwamasipala lwentfutfuko yendzawo kumele lube nemalungiselelo eluntjintjo mayelana nendlela lolutawufezekiswa ngayo nguloMasipala loluhlaka lwamasipala lwentfutfuko yendzawo . 
Tinsayeya letinkhulu letibukene ne-CSA kulomnyaka lotako kutfutfukisa kwetindlela letiyimphumelelo tekucatsastela , kucinisekisa kutsi i-CSA ihlangabetana ngalokunembako kulokulindzelwe ngumsebentisi lokumatiko kanye nematsimba emklamo , kanye nekukhuliswa kwe-CSA nekuphakelwa kwedathabhesi . 
Umbuto wekutsi kufanele basebentisi bahambe ngetinyawo libanga lelingakanani noma bahambe kute bafinyelele etinsiteni tendzawo levulekile lengakakhelwa ngakoke kusho kakhulu ekufinyeleleni elutfungelwaneni lwendzawo , kunekufinyelela etinhlotjeni tendzawo teluhlobo lonkhe ngalunye . 
Tinsayeya teliwodi letibonakele ngaletinchubo letingenhla , tacinisekiswa ngesikhatsi setinchubo tekukhulumisana nemphakatsi emawodini . 
Loku kusebenta kakhulu uma kute silinganisontalo lesifakwa kancane . 
Sabelo senzuzo akufuneki sigcwale timoto . 
Kuhlala kwephalamende kuvulelekile esiveni . 
Lokugcwalelana kwemsebenti kwenta kusebentisana lokucondzile nalokungakacondzi ekhatsi kwebadlalindzima kulemboni futsi kuvumela tinzuzo tekusebentisana nekwabelana ngethekhinoloji nome ngelwati . 
Lababanjiwe bavalelwa kufanele kutsi bavume kuseshwa lokudzingekile kute kucinisekiswe kuphepha kwemmango , kuvikeleka kwetiphatsimandla letisebenta kuleto tikhungo kanye nekuphepha kwalabanye labavalelwe ejele . 
Lwati Lwesofthiwe Yemininingwane Yetemphilo Yesigodzi lungasebenta njengentfo lenhle . 
Imphahla kanye netikweleti letibekiwe kuyincenye yesabelo semphahla leyimali , tikweleti temali nome kokubili lokulawulwako , futsi kusebenta kwako kuhlolwa ngendlela yelinani lentsengo yemphahla , ngekuhambisana nelisu lematfuba ekulahlekelwa kanye nekufakwa kwemali labhaliwe . 
Njengemphumela Wemikhankhaso Yemfundvo Yebatsengi Betindlu kanye Nekwatisa , loluhlelo lwekwetfula tindlu kulelave lutawuba ( a ) ngulolusimeme kakhulu ; futsi ( b ) batsengi betindlu batawuba ngulabatimbandzakanyako labanemdlandla kuto tonkhe tindzaba letiphatselene netindlu kungafani nekuba ngulabaniketwako labangenamdlandla . 
Umcwaningimabhuku-Jikelele wenyuse kunaka kwakhe kulendzawo kantsi ukhombisile kutsi kucwaningwa kwelwatiso laloko lokungasiyo-imali lutawuba yincenye yemsebenti wabo ekucwaningeni lokulandzelako . 
Kodvwa kulandzela leto tinjongo letimiswe ngumtsetfo angeke tengce kuvumeleka lokuhambelana nemtsetfo . 
Lomklamo wentiwa ngetigaba letisihlanu . 
Sikanye neLitiko Letemisebenti Yahulumende , kungavulwa emakhono ekwetfula alemboni . 
Kutsatsa lelitfuba lisetjentiswe kahle kulokusekelwa lokukhona kanye nematfuba kulesifundza kutawenta ncono kutfutfukiswa kwebakhiciti besilinganiso lesincane . 
Kugcwaliswa kwaletinye tikhala temisebenti kwamiswa ngenca yemitamo yekuhlela kabusha kuleLitiko . 
Lokulwa nebugebengu nenkhohlakalo kugcile kakhulu kulemiphumela . 
Kubuyeketwa kwemitsetfo leshayiwe yemanti eNingizimu Afrika kulive lelisemkhatsini wesomiso lesinemitfombo lembalwa yemanti . 
Ngako-ke , emaphuzu lamanyenti ayabukwa ngembi kwekutsi kwamukelwa kwemfundzi kuphumelele . 
Kuletimo leti-ke , emalunga afanelwe kukutfola kokubili ema-anuwithi nemagrathuwithi . 
Kuphotfulwa kwaleDokhumenti Yekusungula leluhlaka kubonakala kuyinkhomba yelibanga leselihanjiwe ekwakheni leNhlangano lokunembonchanti ngayo . 
Luphiko lwasungula lwabese luphetsa emankhontileka lamabili kutsi abesemkhatsini wekutsenga tisabalalisi kanye netisabalalisi tangaphandle ngekulandzelana , kucinisekisa konga lokubalulekile kumatiko ahulumende . 
Siyakucaphela ngekuvuma kutsi imihlangano yekujeziswa , emacala asenkantolo kanye nekucoshwa emsebentini kwentiwa ngemphumelelo kutisebenti tahulumende letinyenti . 
Lawa ngemakheli etigaba letilandzelako : 
Indlela yekumisa takhiwo mayelana netitaladi kanye nekukhetsa tisetjentiswa yakha sitfombe lesifaka sandla ku , nome lesilulata , similo salesitaladi futsi sigcine silulata similo sendzawo . 
Lokucombela kuchaza letincenye tasekhaya netangaphandle kanye nekuhlahlela emkhatsini kwesikweledi sesikhashana nesesikhatsi lesidze . 
Lokusekela kwetekulima lokubheke kulomnotfo waseGauteng kuncane kwedlula nakulokusekela kwetekulima kulomnotfo waseNingizimu Afrika . 
Litiko futsi ligcugcutela kusekela emave emhlaba lapho kufaneleke khona futsi libambe lichaza kumhlangano wakabili ngemnyaka Wemkhandlu We-ekholoji Webantfu Bemave e-Commonwealth . 
Emazinga elisekela lemcondzisi kanye nebaphatsi labasetulu asengaphasi kwethagethi . 
Lesikhwama siyachubeka nekusebentisa liHhovisi leMmeli Wembuso kuletifundza letahlukene ngenhloso yekutsatsela tinyatselo temtsetfo labakweletako labangatfobeli . 
Kuphambana kwenshisekelo kungadala intfo lengakafaneli lengentela phasi kwetsembeka ekwenteni tintfo kwalowo muntfu kutsi asebente ngalokufanele kuleso sikhundla sakhe ngisho nome ngabe kute umphumela wetento letingakafaneli . 
Lomsebenti Wekusekela Tekukhenikha wakha incenye yesikhungo semgwaco . 
Lelitiko liyanaka kwekutsi letisebenti tidlala indzimalebaluleke kakhulu ekutfoleni kunakekelwa kwetigulane . 
Lombiko uphindze futsi uvete letinye tindzawo letinemaphutsa , letikhona ngekhatsi kuleLitiko . 
Ngeluhlelo lwayo lwekwenta lokusha , i-SARS yesusa linyenti lebakhokhimtselo labayisa enkhundleni ye-elekthroniki , ngaleyo ndlela-ke yanciphisa bungoti lophatselene nekugcogcwa kwemali lengukheshi emahhovisi eligatja . 
Kuletinye tehlakalo imphelamgwaco ingaphindze futsi isetjentiswe njengendzawo yekwenta lokutsite noma yekudlala , kuncishiwe indzawo leyengetekile levulekile ledzingeka kuko konkhe kumiswa , lokungaphindze kube belifutse kulo lonkhe lwabiwo lwemhlaba . 
Imiklamo ye-PPP lapho kumele kubhadalwe ngekubambisana kutawentiwa ngumkhakha wesikhungo sahulumende sakha umbandzela wesikhwama sesikweleti lesingakabonwa kuncephetelisa umkhakha lotimele nangabe inkontileka ijutjwe kungakafiki lusuku lwekuphela kwayo . 
Emarekhodi akhombisa kutsi likhono lahulumende lekusebentisa imali belisolo likhula ngalokungagucuki umnyaka nemnyaka . 
Uma kwenteka loku , lamahhovisi esigodzi atawuchubeka nekudlala indzima ekuhlelweni kwetinsita letinsha , kwabiwa kwetimali taHulumende losemkhatsini nekubeka liso kanye nekubeka umgomo wekuniketwa kwelusito . 
Ikoporasi noma ibhizinisi yelubanjiswano yinhlangano letiphetse yebantfu labahlangana ndzawonye ngekutinikela nekuvumelana kwabo kute bahlangabetane netidzingo netinshisekelo tabo tetemnotfo , tenhlalo netemasiko ngekutsi batisungulele ibhizinisi labatawuba banikati bayo lababambisene baphindze futsi bayilawule ngekwentsandvo yabo yelinyenti . 
Ilayisensi lesemtsetfweni yekushayela itawuba ngumusa . 
Kuniketwa emandla kanye nemisebenti nako kuyabukwa . 
Kuvikela , kuvikeleka kanye nebudlelwane bemave emhlaba beRiphabhliki : 
Ingabe kweswelakala kwekwakheka kwemisebenti yemkhakha lohlelekile kunendzaba yini ? 
Kumele , nobe kunjalo , kugcizelelwe kutsi tinyatselo tekuvikela bugebengu tingahle tibe nekungcubutana lokukhulu uma tisetjentiswa etigabeni tekucala tetintfutfuko letinsha . 
Uma seyimenyetelwe , imiphakatsi yendzabuko lengenamhlaba kutawudzingeka imikhandlu yendzabuko isungulwe ibuye iniketwe lwati lolufanele . 
Anginayo inhloso yekutsatsa imisebenti yahulumende weSifundza newendzawo yekuniketa lusito lolusisekelo . 
Isho futsi kulomcabango futsi nemkhuba wekuhlola , kulungisa , kulawula nekuvimbela leto tizatfu kusimondzawo letingatsintsa kabi imphilo yetitukulwane tanyalo netitukulwane takusasa . 
Letinhlelo tekulawula imfucuta tisebentisa emasu lahlukahlukene kwentela kulinga kwehlisa emazinga ekukhicitwa kwemfucuta nekwandzisa emazinga ekugucula imfucuta . 
Kugcila kwetfu lokusembili kucinisekisa kutsi kwetfula tinsita kubahlali kusebenta ngendlela lekahle futsi ngemphumelela . 
Tinhlelo letincane tingeniselwe kutfola lwatiso lwetimali lolumayela netinhlelo letehlukene . 
Lwatiso lolutfolakele lwasetjentiswa kuchaza luchungechunge lwetindleko tenyama yenkhomo kusuka ezingeni lelipulazi kuya ezingeni lekutsengisa . 
Tindzawo tetfu tasemadolobheni tifaka sandla ngalokubalulekile emnotfweni wavelonkhe , tingenise emafemu kanye nemahhovisi nematfuba emisebenti lamanyenti , futsi titawuhlala tiheha bantfu labasha labafuna imphilo lencono . 
Likomidi lelihlola emabhuku kufanele kutsi ekubuketeni kwalo ligcile ekusetjentisweni ngalokufanele kwetinchubomgomo nemitsetfomgomo yekuphatsa timali ngekulandzela luhlakamsebenti lolufanele lwekubika ngetetimali . 
Likomidi Lelihlola Emabhuku linemsebenti wekucinisekisa kwekutsi kuneluhlelo lolufanele lwekulandzelela letincomo letitfolwa Ngumhloli Mabhuku Jikelele neSCOPA . 
Idatha ihlanganiswa kuloluhlelp lwetetindlu lweminyaka leyinkhomba lwelidolobhakati futsi nelizinga lekwakha letindlu Bucondzisi Betekuhlaliswa Kwebantfu eminyakeni leyengcile . 
Nanome kutawuba nelitfuba lekutsi imiphakatsi yendzawo ihole imali lenye lengenako levela ekuniketeni indzawo yekuhlala , ingcindzetelo kumhlaba kanye netakhiwonchanti ngahle igcine ngemitselela lemibi kakhulu lefaka ekhatsi : 
Lisu lekwatisa ngekukhwaphanisa lentiwa njalo ngemnyaka ngekusitwa ngumtfulitinsita lotimele kute kufakwe ekhatsi lokuvelako lesekwentiwa lokukahle kakhulu . 
LeLisubuciko leSakhiwonchanti sitawuba sisekelo lekutsatselwa etukwaso tincumo telutjalomali lwesakhiwonchanti letitawentiwa Litiko . 
Kungangetwa kuphela tintfo letiphutfumako ku-ajenda yesikhashana . 
Imitamo yekumaketha nekubhrenda inhloso kuveta iNingizimu Afrika njengentsandvo yelinyenti lesimeme , indzawocondziwe kanye nemlingani wetekuhwebelana lotsembekile . 
Masipalati kufanele ete netinhlelo tekulungisa tinsayeya tekucwaninga letiphakanyiswe kumbiko weMcwaningimabhuku Jikelele . 
Nome ngabe ngutiphi timali letingakasetjentiswa tendluliselwa kuTimali Letigciniwe ngobe leti atidzingi kutsi tinikelwe kuSikhwama saVelonkhe seMalingena . 
Umtselela longabakhona etilwaneni utawuholela kumitselela lecondzile nalengakacondzi kokubili , lokufaka ekhatsi : 
Lolwati kuhloswe ngalo kuhlomisa takhamuti nemiphakatsi ekufinyeleleni , kufuna kakhulu kanye nekuvikela emalungelo ato nekwenta ncono simo sebuhle bemphilo yato . 
Kushoda kwetisebenti lokufaka ekhatsi tikhulu letibukene nekuvalela , sonhlalakahle kanye nathishela . 
Kubona tento , noma timbangela letichubekisa kahle kulinganisa ematfuba ekucasha nekwehlukahlukana emsebentini . 
Kuniketa eMakhansela emakhono macondzana nebumatima bekuphatsa tetimali , kute kucinisekiswe kutsi kutsatfwa tincumo letikahle ngetetimali . 
Loku kutawenta ncono ikhwalithi yetibalobalo tetingoti . 
Lapho kungatsatfwa mali khona uma upaka etindzaweni letinkhulu temabhizinisi netindzawo temnotfo , loku kukhutsata kutsi timoto letihamba khona tibe tinyenti . 
Kusitwa ngetimali lokwanele kuloludzaba kuyasita ngekunakekelwa hhayi kuphela kwetakhiwo tembuso kepha nekwebahlali baseGauteng bonkhe . 
Ngalokuphelele ngenca yetibalo letisetulu temfuyo , awekho emadlelo elusentseni lwemfula nomaphi ngalokunjalo . 
Imisebenti lehlobene nekwenta ibe yemave emhlaba imfundvo lephakeme kumele tifinyelele kumabanga lasetulu kakhulu lahambisana netemfundvo lephakeme yaseNingizimu Afrika . 
Imibhalo yelushicilelo lweSibhunu neSichosa iyatfolakala uma umuntfu ayicela . 
Kungenelela kwekusetjentiswa kwetinsita kufanele kucaliswe kuletindzawo leti futsi kuvuselelwa kufanele kugcile kuletindzawo leti . 
Lwatiso , imicondvo nemibono levetwe kulelisayithi akufanele itsatfwe njengayabochwepheshe noma njengembono losemtsetfweni we-GCIS noma yanoma ngabe ngisiphi sikhungo lesisemtsetfweni lesimayelana nelwatiso , imibono kanye nemicondvo levetwa kulewebhusayithi . 
Liphuzu leliphakeme lendlela yekwenta ngayinye likhonjiswe kubakaki . 
IMpumalanga Kapa , iFreyistata neLimpopo irekhode kuphumela ngaphandle lokukhulu kakhulu sonkhe sikhatsi . 
Cinisekisa kunakekelwa kwetigulane lokusezingeni kanye nekuvimbela kuvela kwetehlakalo letimbi . 
Utayitfolaphi imali yekutsenga emanti lasemabhodleleni umuntfu lote imali yekutsenga kudla ? 
Kutawukhokhelwa kuphela silinganiso selinani lentsengo lesiphasi kakhulu . 
Lendzawo yekuvakashela iheha tivakashi ngebuhle bemvelo bayo nemidlalo lenhlobonhlobo kanye netindzawo letihehanako . 
Bungoti bekundlulisela i-HIV busetulu kakhulu etentekweni tekudlwengulwa , noma tekugwazwa ngenyalitsi noma ngebleyidi , ikakhulukati nakungukutsi umuntfu lodlula kumunye uyangena . 
Letinshisekelo letincintisanako tetinjongo temiklamo yavelonkhe netidzingo takuleli tibalulekile kuloluhlelo lwemazinga lahlukene ahulumende kantsi kungeta kulobumatima bekutfola tisombululo letifanele kumibuto wetingucuko tetimali . 
Tindleko temathulusi ekunisela ngekwehlukana tikwenta kube matima kumhlanyeli kutsi akhone kunisela ngaphansi kwetimo netikhatsi letikahle . 
Kwekucala , lesincumo senkantolo siphakamise lelinani lalabafake sicelo semalayisensi ekuba basabalalisi . 
Lokungenani kutawuba nesibalo sebantfu labane labayincenye kusikhatsi lesiphelele salomhlangano . 
Kulandzelana kweticondziso letisisekelo , letinakekelwa endzaweni yekugcina tintfo letikhetsekile , kulandzelwa kwato kucalwe kungeniswa kweticondziso tereferensi leya kuregista yesicondziso . 
Sinenombolo lenkhulu kulemboni futsi sente tintfo letingakaze tentiwe badansi labatayelekile ngaphambilini . 
Emathulusi ebuniyomphahla lobubhalisiwe agcina akalwa ngelinani lelilungile futsi lokulungiswa kwelinani lelilungile kubakhona kusitatimende setingucuko lesekukhishwe kuto lucitfomali netimali . 
Labo labaniketa hulumende losemkhatsini tinsita kubonakala ngatsi bayati ngalokujaka kusebentisa timali nakuphela umnyaka . 
Letingucuko temakhemikhali kulokuphendvulako kumikhicito kungachazwa kusetjentiswa sibalo semakhemikhali lesifaka ekhatsi emagama , tindlela noma timphawu temakhemikhali . 
Rejista kwentiwa simanje kwenchubo kute kufakwe lamanye emathuna . 
Tindzaba tebudlelwane betisebenti ngendlela yekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe tanakwa futsi ekupheleni kwemnyaka timali kwakhulunywa ngesimo setimali . 
Kwehla lokukhulu kakhulu bekusemikhicitweni , tetimali kanye nekutsengisa tindlu . 
Tifundza , bomasipalati betigodzi kanye nabomasipalati bendzawo batawusekela lenhlangano kanye nekusimama kwetigaba tayo . 
Kukhishwa kwelubalobalo kwetfula lwatiso lolubhaliwe lekutalwa lalabaphilako eNingizimu Afrika luya ngedatha lekunchubo yekubhalisa labatelwe yavelonkhe kuLitiko leTindzaba teseKhaya . 
Lokugcinwa kwalolwatiso kutotonkhe letimakethe kungasiko lokukhombisa kuncintiswana kodvwa hhayi ngetinshisekelo temmango . 
Loku kusho kutsi umlandvo wesikhungo wagcinwa kantsi kuhambisana nemitsetfo yemtsetfosimiso wacinisekiswa . 
Ngekubuka bunyenti betento letingekho emtsetfweni epulazini , ayikho indlela lena umdlulisicala wekucala bekangeke ati ngaloku bekwenteka epulazini . 
Loku kuphatselene nelitfuba lekulahlekelwa ngesikweleti kanye nemakethe kokubili njengobe kufaka incenye lenkhulu emphahleni yinye ngalokwecile esigabeni lesitsite nome emphahleni lehambelanako , umkhakha , umkhiphi , sakheko sesikhatsi nome luhlobo lwenkontileka yemali kungagcina ngekuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa lelingadzingeki . 
I-Trasti Yesibhedlela Sebantfwana yafaka sandla ekutfutfukiseni emawadi etekulashwa lamabili . 
Lelitiko litfola kusitwa ngemali leyabiwa ilingane ngekwemtsetfo wemvelo . 
Lapho budze bebhlokhi buncipha , linani letindlela letichumanisa tindzawo liyakhula likhulele labo labahamba ngetinyawo . 
Sikolo salaBangaboni iChristiana salungiselelwa kucecesha tisebenti ngebhreyili kanye nekunyakata ngekukhululeka . 
Ngetulu kwaloko , emacembu ebugebengu angasebentisa kutsi akatiwa lekubangelwa ngulomsebenti wekwakha bese benta imisebenti yebugebengu etindzaweni letisedvute nakuntfutfuko lehlongotwako . 
Inchubo yekwenta ema-akhawunti esikhashana ahambisane itwubuyiswa emnyakeni lotako . 
Bameli labanelwati bacashiwe nembono ngemtsetfo utawutfolakala , kantsi neLitiko Letekulima litawutsintfwa . 
Khombisa bufakazi belikhono lekutsintsana ngendlela lesebentako emphakatsini . 
Kafisha , awukho umehluko lowentiwe emkhatsini wesincephetelo lesikhokhelwe ekungeneleleni kwekulashwa naloko lokukhokhelwe ekubuyiselwa emphilweni lekahle nome kunakekelwa kwemphilo yonkhe . 
Bucondzisi Betagezi Netemandla buyafikelela kulesibonelelo ngekwakha nekwetfula luhlelo lokufakwa kwagezi ku-DOE . 
Njengoba kubekiwe ngenhla , lokubekwa kwemtsetfo lomusha wekulawula imboni yenyama Eningizimu Afrika kubange kutsi kube netindzawo letinyenti tekudlisa imfuyo letitawuhlangana ngalokucondzile nekubulawa kwetinkhomo tabo , bese tiyatsengiswa . 
Buka Luhlu lweKuhlanganyela lweMakhansela ekhasini le-I nele-II lalamaminitsi . 
Bengifuna kutsi sicale ngaloko , ngobe sikhuluma ngabomasipala . 
Loluhlelo luhlose kutfutfukisa imphumelelo yetemfundvo , kusekela kanye nekutfulwa kwetinsita kulo lonkhe luhlelo lwetemfundvo . 
Imiklamo yekulungisa yentiwa ngekulandzela tidzingo leticaliswa embili netintfo letibukene nekutsi takhiwo tihambisane Nemtsetfo Wetemphilo Newekuvikela Emsebentini . 
Lokuceceshwa kwentiwe Ngemazinga Esilinganiso lekahlelwa njengalawo lasisekelo , lasembili futsi lakhetfwako . 
Kodvwa , ngemaviki lambalwa noma tinyangane ngemuva kwekutsi umuntfu atselelekile , umtimba awukhombisi timphawu tekutseleleka . 
Ngaloko kungabonwa kutsi lomtsetfo , njengobe ugunyatwe yiphalamende , ufaka ekhatsi timiso takokubili lekungushwele nesincesitelo , kantsi kukhombisa futsi kucinisa umoya waLomtsetfosisekelo Wesikhashana . 
Nanome live letfu litfwele matima ngekwakha imisebenti futsi nekuncoba buphuya , lolubhubhane lushabalalisa emalunga emmango lalusito kakhulu ngekwemsebenti . 
Tichumane Emacenjini Lahambisanako langafani angeke tibhidlitwe endzaweni yinye ngesikhatsi sinye , noma tigcinwe ndzawonye tilindzele kubhidlitwa . 
Luhlelo kusetjentiswa kwemtfwebulo lolususelwe kulenkhombadlela lutawuba khona kuto tonkhe tikhungo . 
Kwamanje , teMafa eSifundza tesekela ngalokubonakalako leyo mitimba kunciphisa imehluko yemibono ezingeni lendzawo . 
Ku-editha noma kucima lwatiso lwe-Akhawunti yakho 
Ngesikhatsi lamantfombatane efika eNingizimu Afrika , asetjentiswa njengetigcila tekulalana kunekube ayiswe esikoleni . 
Tebuciko nemasiko tisita bantfu ngamunye kanye nemacembu kukhombisa emathalenta abo , tibe futsi ticinisekisa kutsi abaphatfwa kabi , tikhutsate imishikashika nemicimbi yebuciko nemasiko kuso sonkhe lesifundza . 
Luhlakamsebenti lwetimali tahulumende letisemkhatsini luchaza kokubili i-agrigethi kanye neklasta nemgcombelelo losebentako lochumene ngco nemkhawulo welwabiwomali wemnyaka . 
Bantfwana bafana nengcebo kantsi badzinga kunakekelwa kakhulu , ngoba labantfwana batowakha incenye yesive setfu sakusasa lesitawuba lusito kakhulu . 
Lesikhungo kufuneka ngekwembono sibe yindzawo yetekusebenta yabomakhelwane noma yemmango wendzawo losebentisa tigitjelwa temmango . 
Tidzingo letikhetsekile tebantfu labaphila nekukhubateka bafuna imitamo lecabangako kucinisekisa kufinyelela emininingwaneni nasetinsiteni lokulinganako . 
Letinye tinhlobo tifaka phakatsi noma ngabe nguluphi luhlobo lekutsiwa lwangaphandle noma letihlaselako letitfolakala emphahleni . 
LeKoporasi yeKutfutfukisa Timboni inemtfwalo wekugcogca letibuyi kanye nekugcina imininingwane . 
Khulisa tilinganiso tekuletfwa kwemsebenti lokhicitiwe . 
Loku kungaphumelela ngekuba netindzawo tekusebenta letigcwale etindzaweni letisedvute nemigwaco yemabhasi . 
Kuvaleleka elugibeni kweliphayiphi lemchamo kuyinkhinga letawuhlala ikhona . 
Umsebenti uyadzingeka kuchuba tinchubo letinciphako ngesikhatsi sekuchakata noma ngemaviki lamane ekucala ekukhula kwesitselo . 
Likomidi lemklamo kumele lilungise luhlaka lwekucala lwamasipala lwentfutfuko yendzawo lolusenekuguculwa futsi kumele likungenise kulelikomidi lelibuke lomsebenti lelifaka ekhatsi bohulumende lababambisene kute kubekwe umbono . 
Batjalimali batawuya kuletinye tindzawo ngoba lelizinga lekwehla kwemhlaba wetfu , lokufaka ekhatsi timphilo tetfu , kukhombisa kweswela inshisekelo , kungabi nemdlandla nemandla . 
Nalokufaka sandla kuletindleko letikhulako tetisebenti nguletinombolo letikhulako tetisebenti letingubo sonhlalakahle , lamasu ekuvikela abosonhlalakahle nekutfutfukiswa kwemiholo yemnyaka . 
Lisu lekubukana nekuhlukunyetwa kwalabakhulile liyasetjentiswa . 
Uma ngabe lesilinganiso lesifanele semphahla noma tinsita letitfolakele angeke sakalwa ngekutsembeka , lolokungenako kukalwa ngesilinganiso lesifanele semphahla netinista letiniketiwe , letilinganiswe ngulesamba sanoma muphi kheshi noma lokulingana nakheshi lokufakiwe . 
Lesehluko sikhuluma ngetinkhokhelo mbamba te-VAT nekuyiselwa i-VAT noma batsengisi lababhalisele i-VAT . 
Etincenyeni letinyenti telive letfu lelomile , lamanyenti emanti latfolakalako sevele abelwe kusetjentiswa ngulotsite . 
Kucinisekisa kutsi indzawo yekugcina imphahla ihlobile futsi ipakwe kahle . 
Emahhovisi Esigodzi , ngiwo lanemtfwalo wekugcwalisa tikhala , kumele anamatsele kulenkhambo letsi sikhala sinye Semtoliki sikhala sinye Semshushisi . 
Letintfo leti lanelifutse etinyatselweni tetfu nakutincumo tekubukana nemave angaphandle lesitentako . 
Akucedzani emandla , kodvwa singenta ncono . 
Ngibonga kakhulu ngeligalelo labo . 
Kungeta , imodeli yekuhlatiya lejulile lesuselwa ku-ekseli nayo kumele iniketwe . 
Imfundvo lengakahleleki isuka ekutseni bantfu bavuleleke ekuhlangabetaneni netipiliyoni letingephandle kwendzawo yekufundza lehlelekile , njengesipiliyoni sekutsintsana nemvelo , imisebenti yasemadolobheni kanye nemicimbi yetenhlalo . 
I-Afrika kumele , kulomhlaba longakalindzeleki , ikwati kuvikela bantfu bayo , tinsita tayo kanye nebukhosi bemave letincenye yelivekati . 
Kuchaza imodeli lesisekelo yetindleko yesikimu sesikhatsi lesidze lesingenamaphutsa , lolucwaningo luphawule ngelizinga lekungacinisekisi ngemiphumela . 
Nanome kunjalo , ekusetjentisweni kwemasu ekukhombisa , lolokulandzelako kufanele kutsi kuhanjisanwe nako inchazelo lecacile yaloko lokucatjangwako , sinikamongo saloko lokungumphumela wetinombolo , kanye nemikhawulo wetinombolo letisetulu naletiphasi kanye nelucwaningo lwemitfombolusito yekungacondzi kahle kutsi inesandla lesingakanani kuloko kungacondzi kahle . 
Sizatfu salobumatima mayelana nekukhonjwa kwemmangali singalendlela . 
Betifaka ekhatsi emakhozi ekulawulwa kwemiklamo , kulingana ngekwebulili , kulawulwa kwetingucuko , kuchumana ngekwelisubuciko , tebudlelwane nekwenta kwemmango , tebucwepheshe bangcondvomshini kanye nekwentiwa kwemasubuciko etekuchumana . 
Sikhwama sisebungotini bemaklemu lakhwabanisiwe futsi setsembele kumininingwane yetisebenti leletfwe bacashi ngekwetimemetelo kanye nema afidavidi ebafaki ticelo lasho kutsi abasebenti . 
Emabhajethi lagcinekako , asebentiseka ngemakhono , achutjwa yinjongo nalasentjetiswa njengobe kuhleliwe . 
Kodvwa kunesidzingo sekucinisekisa kutsi tihambisana nembononchanti , inhloso , netinjongo letinelisu tenhlangano . 
Uma singayinakekeli lenchubomgomo yalomshwalense , angeke sibenako lesikudzingako nasekumele sikhicite . 
Kutfutfukisa inchubomgomo nekuyibuyeketa . 
Letilinganiso tekuntjintja timali letisetjentiswako kugucula timali letifakwako tibe ngemanani emali ngetilinganiso tangaphandle tibekwa ngemadesimali lamabili . 
Tinhloso tesikhungo lesihwebako kugcogca imalingena mayelana nekubuyisa tindleko letimayelana netinsita letanikwa kuhulumende kanye nasemkhakheni wetinhlangano letitimele , kanye nakulowo nalowo . 
Ngetulu kwaloko , kumathekisi bekudzingeka kuhlela yonkhe lendzawo lelidolobha kusuka kuledatha lenemniningwane letfolakala kuphela etindleleni letitsite letihamba todvwa . 
Bantfu labalimala emigwacweni yetfu bagcina basetibhedlela basebentisa imitfombolusito yetemphilo ngaphandle kwekucasheliswa phambilini . 
Angeke abhadaliswe ngco noma ngalokungakacondzi tindleko letichumene naloluphakelo noma kukhishwa kwetimphahla ngembi kwekutfola leyo layisensi ; 
Kungalindzelwa kutsi luhlolo lwalokunye kugula lokutfolakele ngelufuto lutawuba lula lubuye lungabiti kakhulu esikhatsini lesitako . 
Linani lemisebenti yekwakha emakhono leyentiwe kumiklamo yeKunakekela Umhlaba leyamukelwe kuniketa emandla tindlela tekonga tinsita temvelo . 
Kukhona netimo leticinisekisa kutsi kunekusebentisana nalamanye ema-ejensi ahulumende letibandzakanyeka ekuvikeleni tindzawo temvelo nekulawulwa kwato . 
Lemiklamo lelandzelako yesakhiwonchanti lesincane itawentiwa : 
Imitsetfo Yelisiko lelilungelo lembhali , imidvwebo , timphawuluhwebo kanye netinkhomba tendzawo kungasetjentiswa kuvikela lisiko lemdzabu . 
Kucitfwa ngalokundlulele kulelivoti bekungukutsi , noma kunjalo , kujikisa ngenca yekucitsa imali ngalokungaphansi kutekuncephetelisa lokusetjentiselwe kuniketa imali lapho kubonakala kushoda khona etintfweni tasetitolo nakumfuyo . 
Tinkhokhelo tibitwa kuSitatimende Sekusebenta Kwetimali salomnyaka lekukhulunywa ngawo . 
Loku kwakha litfuba lekukhulumisana ngetincabhayi , kulandzela inchubekelembili kanye nekwabelana ngetimphumelelo . 
Bagcila etindzimeni temtsetfo , tekubeka liso kanye netekuhlanganyela , futsi banike Sodolobha Lomkhulu umsebenti ekwenta abo . 
Tingcogco letimikhakha mibili tabanjwa nebase Namibia , Lesotho , Mozambique naseZimbabwe ngenhloso yekucedzela tivumelwano letihamba ngatimbili nalamave . 
Ngalesikhatsi live letfu linesidzingo lesikhulu sebantfu labanemakhono nalabaceceshiwe kunebafundzi labangalawuleki labatibandzakanya ekulweni lokufaka kungcubutana kanye nekuphula tintfo ngebudlova lokungalawuleki . 
Kwentiwa ncono kwetintfo letitsite kuLoluhlelo Lwekulawula Kusebenta kanye nekwakhiwa kwemakhono kubaphatsi kuholele ekusebenteni ngetulu kwemathagethi kanye netimiso tesimo sebuhle kulesikhatsi lesilinganiswako . 
Ngamunye utawudzinga avume timfuneko bachumanisi kanye nebasebenti kwetintfo tabo tanamuphi umsebenti lowentiwako . 
Letibhedlela letisemkhatsini titawuholwa kancane bosolwati kepha futsi tinikete lusito loluvamile lwabosolwati esiveni lesikulendzawo lesedvute . 
Lizinga lelikhulu lekugcwala kwe-aluminiyamu lencibilikako ingaphindza itfolakale emantini emvelo lane-esidi yemvula nalane-esidi lebuya emantini asetimayini . 
Idatha yenchubekelaphambili legcogcwa kanyenti kakhulu ingabanga umsebenti losindzako logcina uba nemtselela ekubikeni lokufinyetiwe . 
Kuphumelela kutemidlalo angeke kubonakale ngaphandle kwemitfombolusito . 
Lekhomishana iphakamise kutsi ngamunye losisulu sekuhlukubetwa kwemalungelo eluntfu lokusobala futsi lokungamukeleki atfole sibonelelo semali , ngekubuka tintfo letinyenti , lesitawukhokhelwa kusikhatsi lesiminyaka lesitfupha . 
Siphakamiso selinani lentsengo sitawubukwa kuphela emva kwekutsi lesiphakamiso sendlela yekwenta umsebenti sesicinisekisiwe njengalesikhombisa likhono nekutfobela . 
Lesifundvo sihlose kuphendvula leminye yalemibuto . 
Imali iniketwa kuphela kutikhungo lapho khona kuceceshwa titjudeni . 
Ngesikhatsi salombukiso wemaphaphethi Willy wakhonona kudzadzewabo Susie ngelitinyo lelibuhlungu emuva kwekudla emaswidi lamanyenti . 
Sitsi ngeke kwenteke kutfola umuntfu lotawuvuma kusebenta elikomidini lekuhlola emabhuku njengemcondzisi lotimele longekho esigungwini ngaphandle kwendlela tsite yekumkhokhela ngemisebenti yakhe . 
Kokubili nemiphumela yesaveyi yematiko Ahulumende asebentisa imali ekutsengiseni kwamhlaba jikelele , loku kuletse kwetfula nekwemukelwa Yikhabhinethi ngeNgongoni Lokulisu Yetekuchumana Yamhlaba Jikelele . 
Kunesidzingo futsi lesicacile selwatiso lolwengetiwe nekucecesha , ngesikhatsi kwentiwa ncono kugadza nekuhlola kumele kwentiwe kute kuniketwe baphatsi ngelwatiso lwanyalo nalolulusito . 
Tindlela temali lengukheshi yekuchuba ibhizinisi yemiklamo lemibili yeBudlelwane bekusebentisana Yemmango Lotimele ( i-PPP ) tasungulwa . 
KuTitatimende teteTimali teMnyaka , kuncephetela tisebenti lokubikiwe kufaka ekhatsi lihhovisi lesifundza kanye netikhungo tetemisebenti tetisebenti . 
Labanyenti batsatsa emanti njengesipho lesivela kuNkulunkulu futsi ngaloko kufanele atfolakale mahhala . 
Tintsengo tilindzeleke kutsi titayeleke nhlangotsi tonkhe ngethemu lemfishane kodvwa itawuba nemandla njengoba sidzingo sibancono ekuyeni kusikhatsi sakhisimusi . 
Kulesehlakalo lesi , kwesulwa kwekontileka kutawuba bete sincemphetelo , kuphela-nje uma ngabe lokwesula angeke kubandlulule noma kutsintse kabi nanoma nguliphi lilungelo lekutsatsa sinyatselo noma sisombululo , lokutawenteka noma lokutawugcogceleka ndzawonye ngemuva kwaloko kumtsengi . 
Tindzawo tetemfundvo kumasipalati tiphakelwe kahle , ngisho nasetindzaweni letingakahleleki . 
Lelokomidi litawuchumanisa ticelo nekuvunywa kwetaselwandle . 
Tinchubomgomo temisebenti lebalulekile tamukelwe nguMkhandlu kantsi netidzingo tibutsetelwe ngalendlela : 
Kutfutfukisa kunakekelwa ngekwetemphilo lokuncono kwabo bonkhe bantfu betfu ; 
Tinchubomgomo letitsite tetfuliwe kute ticedzelwe ngesikhatsi . 
Lelisu libita kusungulwa kwe-Ejensi yeKhophelethivi yaVelonkhe , ngetulu kwalokunye , lehlose kugcugcutela imfundvo nekucecesha kumakhophelethivi netinhlangano letitisita-ngekwato letihlelwe ngekubambisana . 
Tintfo letinebungoti tingagcinwa etindzaweni letingakabhaliswa uma letintfo letinebungoti , tingasetjentiswa , tibekwe etitjeni leticinile , letibhaliwe futsi letivalwe tacina kakhulu . 
Kungaliwa njani nabo ? 
Lophakela insita ukhetsiwe kutsi atfutfukise Inchubo Yekuphatsa Kugcinwa ( MMS ) letawusita Litiko kutsi libone tidzingo tekugcineka esisekelweni semnyaka . 
Sicela ubukete kuleshejuli yeTetfulo Tetatiso Tekuvala kulelithebula lelingentasi . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kufuna batsengi kutsi bayekele noma ngabe nguliphi lilungelo , batsatse noma ngutiphi tibopho , bayekele noma ngusiphi sikweleti semtsengisimphahla ngetivumelwano letingasicotfo , letingavakali naletingakalungi . 
Lamanye emahhovisi ete ngisho nemishini yekufothokhopha . 
Kuyacapheleka kutsi emasayithi ekugalaja aseNingizimu Afrika e-Intanethi asayacala kutfutfuka . 
Ngenca yetimphendvulo letinyenti letilindzelwe , angeke watiswe ngekutfolakala kweticelo , kuchumana kutawentiwa emkhatsini walaba labahlungiwe kuphela . 
Sikhatsi sitawusho kutsi iNingizimu Afrika iphumelela kanjani ekusebentiseni emandla nekwehlisa butsakatsaka . 
Tincomo : Kutawuba nekubonelela lokutsintsa umtsetfo nekwenta ekuvikeleni lwati lwendzabuko ngekuvikela lokuvimbelako : Ngekwemtsetfo , kumele kutsatfwe tinyatselo kwentela kucinisekisa kutsi lendlelakwenta lechaza buciko lobuhambelanako baphambilini iyasebenta kulwati lwendzabuko . 
Kugunyatwa kwetindleko temtfwalo letengca linani lelibekwe kutinkhombandlela . 
Emaphuzu lanebungoti kanyenti emadolobheni , emaphetselodolobha kanye nasekuhlaleni . 
Lokulunganiswa nekufananiswa kwemitamo kutawunika emandla kulandzela nekuhlola lokungagucuki nalokunemphumelelo kwemphendvulo yeHIV ne-AIDS , lokutawunika emandla kubuyeketa lokwengetiwe nekwentiwa ncono kwelungenelelo . 
Kutinikela kwetiboshwa kufaka sandla ekulungisweni kwesimilo lokusebentako , kuhlangana nemphakatsi kanye nekucedza umjikeleto webugebengu . 
Ngaphandle kwako konkhe lokuvukelwa kwemafa emasiko e-Afrika , emagugu ebantfu base-Afrika asala asisekelo lesicinile kuvekati kanye nakumave labasabalale kuwo . 
Nyalo ngoba lekomiti , iKhabhinethi nePhalamende kuvuma letiphakamiso Tekubuketa Tekuvikela , kubalulekile kubuta kutsi Kulandzelani ? 
Lenye indzawo letfola kunakwa-njalo lokwandzile kuleyunithi kucwaningwa kwemininingwane lengasiyo-yetimali . 
Umfakisicelo ngamunye utawubeka silwane sinye luphawu . 
LeTilondvoloti taVelonkhe teMafilimu neMavidiyo taseNingizimu Afrika tafakwa kusigungu lesiphetse salomtimba kute timelele timfuno tabosotilondvoloti bemafilimu ase-Afrika . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi munye malingena longuwonawona kulelitiko timali letikhokhwa tigulane . 
Ngitawubukana ngebasebenti betelucwaningo ephalamende noma nebasebenti betelucwaningo lweLikomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela . 
Noma kunjalo , ngalesikhatsi lokungena kwakheshi noma lokufana nakheshi kundluliselwa , lesilinganiso lesifanele sesamba singaba ngaphansi kunalesifanele kwalesitfolakele nalesitawutfolakala . 
Sipiliyoni sekusebenta semnyaka munye kuya kulemibili . 
Kute sivumelwano 
Lokwenta sikhungo sekutfutfukisa umnotfo wasekhaya kufaka ekhatsi tindlela letimbili ; lekumkhakha wekuhlela nemkhakha wekwenta . 
Letinkhombandlela tekwakha indzawo yekuhlaliswa yakhiwe ngekubuka imitsetfomgomo . 
Lomgcoma uvamise kuletfwa unesivalo , futsi kuwusebentisa kulula kakhulu . 
Baphatsi labasetulu kumele bashayele ngalokubonakalako futsi bahole ngemdlandla luhlelo lwelitiko lwekuhlelela emasu . 
Ibavumela kutsi bavete futsi bahlwaye bungibo babo kanye nemibono , kanye nekuphendvula imibono yalabanye . 
NgeNgongoni besilapha eGinsberg kutosungula lilanga lekulwa nenkhohlakalo emhlabeni wonkhe . 
Lelithebula lelingenhla licondzise kulenombolo lephelele yetisebenti leticeceshiwe hhayi lenombolo yetifundvo tekuceceshwa letihanjelwe bantfu labatsite . 
Indlela yekusetjentiswa kwemasu ekucedza tinsayeya . 
Lesehluko sichaza lesayensi yendlelakwenta yekuhlola lesetjentisiwe ekuncumeni bumcoka bemitselela lengabakhona yekusebenta ( kusikhatsi lesidze ) kanye nekwakha ( kusikhatsi lesifisha ) kusimondzawo lesitsintsa kusebenta kwefiziksi kubhayoloji kanye nesenhlalo nemnotfo lesihambelana nalentfutfuko lephakanyiswako . 
Kwavunyelanwa khona lapha , macondzana nalesicelo lesikhetsekile kumandlaluphatfo enkantolo yamantji kutsi : 
Lombiko , ngako-ke , unika imininingwane ngeluhlelo lolungephasi loluhlangene nembiko weLulawulo Lwemitfombolusito . 
Kutimbandzakanya nekubonisana lokuchubekako kwenteka emkhatsini wetfu kanye naletinhlangano kwentela kucinisekisa kutsi letinhloso taleLitiko naletinhlangano letahlukahlukene tiyaphumelela . 
Kufanele kugwenywe titepisi lapho imitsamo lemikhulu yalabahamba ngetinyawo kufanele yemukelwe . 
Ngaloko ke , khutsata kucalwa kwetindzawo letinyenti letincane kunaleto letimbalwa letinkhulu kepha letingalawuleki . 
Emalunga ebetindzaba ayamenywa kuba yincenye nekucopha lomgidvo . 
Kwekugcina , uma ngabe kuba nekukhula kuletinye tindzawo emhlabeni , incenye ye-Afrika ye-GDP yamhlabawonkhe itawuma ingakhuli kumazinga laphansi . 
Lomake watsi bacale indlu yekuhlanganela emnyakeni lembalwa leyengcile kute bavumele bantfu labadzala kutsi bativocavoce futsi bente imitfungo ngalesikhatsi bobabe bona benta umsebenti wekubata kulendlu . 
Ibukisisa kwehlukahlukana kwemasiko nalokwetayelekile , kuchumanisa linyalo nesikhatsi lesengcile kuniketa kuvisisa lokuncono kwako kokubili nekunakekela emasiko laphilako kwabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Tindzawo letinyenti letihlelekile tasemadolobheni tingaseluhlangotsini lwangaseningizimu lwalesigodzi . 
Kumcoka kutfola imbangela bese ucala kuphatsa lamaphuzu labungoti nekuvikela ngetemitsi . 
Ngekubuka kweliso lekuphatsa kwasemadolobheni , kwakhiwa kwetimakethe tasemadolobheni kuneligalelo ekusombululeni tinkinga tetekuhlanteka . 
Lesigaba futsi sisebenta ngekungevani ngetemhlaba futsi linebudlelwane neLitiko Letindzaba Temhlaba letinemsebenti wekwelekelela kahle futsi nekusombulula kwalokungevani lokunjalo . 
Indzima levamile yemhleli ngulena yekuba ngumhlanganisi lomkhulu , umphatsi wemklamo nacwepheshe wetetheknikhi kulenchubo yetekutfutfukisa-tekuhlaliswa . 
Lubalobalo lengoti lensha lusahlolwa . 
Lapho khona kunebufakazi besento sebugebengu lobutfolakele , licala lebugebengu liyabikwa kuTemisebenti Yemaphoyisa AseNingizimu Afrika . 
Ngalowo mphumela , tindzawo tekuhlaliswa letinemphumelelo nguleto leyikhombisa kwehlukahlukana mayena netindzawo yekufanana , tindzawo tekwehlukana nome kusetjentiswa ngekubhicana kwentfutfuko , tindzawo tekufanana ngemasiko kanye netindzawo tekwehlukahlukana ngemasiko . 
Umphatsi uphenya lendzaba lekuphikiswana ngayo . 
Uma kunemakhasi lakhishiwe kulo mbhalo wekubhida ngakoke angakatfunyelwa . 
Umtsetfo uhlela tisetjentiswa temanti ngekwemtselela lonemandla langaba khona kutinsita temanti kanye nekuniketa luhlakamsebenti lwemtsetfo wekulawula letinkinga . 
Kucoliseka kahle kwenshokutsi kungentiwa kamuva . 
Kodvwa bekunekungabata lokunyenti lokuchumene nekutoliga imibiko yetetimali . 
Lokukhishwa kwemafayili lamadzala ekulawula emakontileka lamadzala kuvunyelwe kantsi luhlelo lolushiphile lwekugcina emafayili lwakhiwe . 
Phatsa timali kanye nekucinisa sandla ekuphatseni emathulusi kanye nebhajethi yelitiko . 
Lomasipala usungule likhomidi lekuhlolwa kwemabhuku kulesigodzi , kantsi liyasebenta . 
Linengi lalelimiklamo laphotfulwa ngekulandzela imigomo lebekiwe , ngaphandle kwaleyo letsikametwa timo tesomiso . 
Indzawo yekuhlala itawuniketwa kuphela uma seyikhona , uma kungenjalo bafakiticelo labaphumelele kumele batihlelele indzawo yabo yekuhlala yangasese ngembi kwekucala umsebenti . 
Sikhatsi lengemaminitsi lasihlanu selikhofi singagucuka lihora ungekho edeskini lakho . 
Tinhlelo tetigitjelwa temmango tingatfola tindleko tekugibela letisetulu temareshiyo emabhokisi etindzaweni letinkhulu naletinekuminyana lokusetulu kakhulu . 
Ngekusho kwetembhalo temave emhlaba , timbangela letimcola letibanga kugcwala ngalokwecile kusetjentiswa kwekuvalelwa ngembikwekutekwa kwelicala kanye netindlelamkhumba tebugebengu lobuyingoti . 
Linyenti lebantfu lihlala etindzaweni tasemaphandleni . 
Imicondvo ijonge ebubhizinisini lobutimele ngekunika bantfu emandla . 
Lendzawo igcwele tinkinga letinyenti letiphatselene netinsita tahulumende . 
Kuphindze futsi kwasungulwa imitsetfomgomo yekusetjentiswa ngulomunye umkhakha kwemakontileka yeluhlakamsebenti lwembuso . 
" Incwadzi Yekuba nguloMsulwa " itawetfulwa ngimi singakapheli sikhatsi lesibekiwe . 
Bepolitiki labangenalo liphimbo njalo basala beme ngemuva . 
Kuloku , tikolwa tingeyama emitfolamphilo etinhlelweni tato tekukhishwa kwemanyokana . 
Omabili eMatiko leteKuvikela neTindzaba Tangaphandle kanye nebeLubumbano Lwemave bayavuma kutsi betemidlalo bangafaka sandla ekuguculeni lemphi yekugulwa yingcondvo kwebantfwa labangemasotja . 
Kugadza nekuhlola kuhambisana kwebaphakeli bensita kwetinkontileka tekuphepha . 
Takhiwo letimbalwa temlandvo ticuketfwe kulephothifoliyo . 
Awekho emalungelo netibopho letitentekelako kulaba lababili ngesikhatsi sekuba khona kwebudlelwano babo . 
Lithange lemangcoliso lelingaphasi kwemhlaba lifanele kutsi licitfwe kanye ngemnyaka kute kutsi lisebente kahle . 
Imfucuta ivamise kuvitsitwa , noma lokukhaliphile kugaywe kubuye kusilwe . 
Lesigatjane sifuna kulawula kuvota esiteshini lesingumahamba nendlwane . 
Kufanele kutsi kusetjentiswe tindlela letinengi tebhayomethriksi kute kutsi babanakale bahlukaniseke kahle lababanjiwe bavalelwa kanye nekucinisekisa bubona babo kufanele kutsi kwentiwe ngembikwanome ngabe ngukuphi kukhululwa . 
Kuvamise kusebenta ngendlela lengakasimami futsi akukavamisi kucabangela tidzingo temmango lohambako . 
Lomtimba Wetinsita Temanti usebenta ngekuhlela nemisebenti yekulawula . 
Kuniketa kusekelwa kutetheknikhi netemitsi kuto tonkhe tinhlelo tekulapha . 
Lesimo lesi siholele ekulahleni ngalokungekho emtsetfweni futsi nekungabata lokukhona ehlangotsini lwebanikati betindzawo tekulahla kwekutfobela emazinga lakhona njenganyalo ekulahlwa kwemfucuta . 
Lababanjiwe bavalelwa ngeke batimbandzakanye ekufezekiseni nome ngabe ngukusiphi sinyatselo sekucondziswa kwetigwegwe lesicondziswe kulabanye labavalelwe nabo . 
Lokungakhokhelwa kwetindleko kutawubangela kufakwa kwemshini wekulawula kuhamba kwemanti noma lenye indlela umkhandlu loyibona ifanele . 
Nakukhulunywa ngemigwaco loku kufaka ekhatsi tonkhe tintfo temgwaco letingekhatsi kwengodla yemgwaco kufaka ekhatsi , kepha lokungagcini kuloku , tindledlana tekuhamba ngetinyawo , emabhuloho nemasayini . 
Kwesekelwa lokukhulu kufanele kutsi kucondziswe emitameni yekutfutfukiswa kwetenhlalomnotfo letitfutfukisa emakhono onkhe sifundza lesinawo . 
Kungeta ekuniketeni emareferensi ekhodi emalunga lasikhombisa ebekuniketwa emandla ikakhulukati kubosomabhizinisi Labamnyama , emareferensi aniketiwe imiculu yengucuko lebhalwe njengemakhodi emkhakha . 
Tinkampani tivumelekile kutikhetsela sikhatsi sekuphela kweminyaka yato . 
Loku kukhuphule kutfutfukisa inhlalomnotfo endzaweni yaseMphumalanga Kapa ngekutfutfukiswa kwemakhono , kundluliswa kwetheknoloji kanye nekwakha imisebenti . 
Kugcogcwa ekhaya ngelikhaya kwetintfo letingaguculwa , lokukhetsako etindzaweni tasemadolobheni kumele kubekwe etulu ; 
Emacembu lahlanganise konkhe atawutfunyelwa kutsi ayotfutfukisa tindlela tekunakekela emacembu latsite lakhetsekile etigulane lawo lokutsatsiselwa kuwo tonkhe tincenye tekunakekela . 
Ngako-ke , akumangalisi , kutsi sihlangabetana netinkinga kuletikhungo . 
Ngekuya kweStandard Bank , sisusa sekwenta lesincumo siyefana nesesitatimendetimali . 
Kunekufinyeleleka lokuvulekile kulokuceceshwa kucatjangelwa kutsi lokufundza kutsatfwa shengatsi kuyenteka . 
Inchitfo lemayelana nekusebenta kwemandla kanye nekusebenta kwemisebenti yekhomishini itawutfolakala emalini leyabiwe yiPhalamende ngaleyonhloso . 
Lesimemetelo sentiwa phambilini ngaphandle kwekubonisana , noma kucaphelisa , luphiko lwemaphoyisa ekugcina lutinto lwemmango , noma kwalaba labanye badlalindzima . 
Lubalobalo lwekufa kwebantfu kanye nembangela yekufa kuyasita uma kulinganiswa simo lesiphelele setemphilo selinani lebantfu labakhile emphakatsini . 
Lomkhandlu ucashe emakhansela latinikele kwesekela umsebenti Wemhleli Wesigceme ngekulunganisa lokusedvute neNhloko Yencenye yeTinhlelo Letikhetsekile . 
Lena yindzaba lapho kuhlangana nemkhakha wetemphilo kumcoka kakhulu . 
Litiko lisinakile lesincomo futsi litawulandzela umtsetfo esikhatsini lesitako . 
LeLitiko linelilungelo lekucinisekisa bungibo besitifiketi sekukhokha umtselo e-SARS . 
Lesikimu sizama kuba ngulesilawulekako , lesineluvelo kumizamo yaso futsi siyati ngetidzingo kanye netinsita temphakatsi waseNingizimu Afrika . 
Ecinisweni , kushiwo kutsi inkinga lenkhulu yekukhula kanye nentfutfuko kumhlaba lotfutfukako ngumtfwalo wesikweledi . 
Simo sanyalo singukutsi atikho tinsitanchanti letiniketiwe etindzaweni letingakahleleki etindzaweni lesenyakatfo , nekutsi sigaba sekulawula lokulahlwako silinga kuhlanta tibi letilahliwe mhlawumbe kanye ngemnyaka . 
Lihhovisi lemcondzisi litawufaka sandla kumsebenti wenchubomgomo yeKulawula Imitfombolusito Yemagugu leyentiwa Litiko lavelonkhe . 
Utawuvalelwa ngekulandzela tilinganisozinga letincunyiwe letincane letibekelwe kutsi tivikele sitfunti sakhe kanye nemalungelo eluntfu lafanele . 
Sisebenta nebantfu betfu , sitawuniketa lokuncono emisebentini yetfu yekwakha umphakatsi lapho bonkhe baseNingizimu Afrika banelivi khona babuye bangenelele kutinchubo letitfola tibuye titfutfukise indlela letibuswa ngayo . 
Etindzaweni tasemakhaya , kulawulwa kwetimoto kufanele kuhlose kuniketa kuhamba kwetimoto lokusimeme kute kwehliswe lokungcoliswa kwemoya lokubangelwa timoto letimako naletisukako . 
Kucinisekisa kugcinwa kwetincwadzi tiphephile ehhovisi ngekuhambisana nemitsetfo lefanele netinchubomgomo . 
Tihlahla lesekukudzala tikhona ( tihlahla letikhulile ) tiniketa kuvakala " lokukhona " kulokusha lokwakhiwako futsi kungalondvolotwa esikhatsini lesinyenti ekwehlukanisweni kwemhlaba , ngetindleko letincane . 
Kusalela emuva lokukhulu mayelana nekuphakelwa kwemanti kuseMandeni naseNdwedwe . 
Kusetjentiswa lokufanako kwesakheko semkhambatsi ngekhatsi eTifundzeni . 
Inkantolo noma kunjalo yalalela lesikhalo , ngalokuvisisa kwekutsi uma kungavela noma nini ngembi kwekwahlulelwa kwekutsi lolophendvulako angaba sengcupheni , loludzaba lutawumiswa njengoba belucocwa ngemacele omabili . 
IBA itawubese ikhipha titatimende letehlukene elungeni ngalinye . 
Lombiko losanekuguculwa wendluliselwe eHhovisi leteKuhweba neNchubomgomo yeteTimboni nguLesikolo seTemnotfo , Tetimali kanye neteKubhanga , Umnyango weTemnotfo neSayensi yeteKuphatsa , eNyuvesi ye Potchefstroom . 
Imphendvulo : Cha , ngekweliciniso , loku bekungumklamo lowetayelekile wemkhandlu , kusentjetiswe basebentimvama bemkhandlu . 
Kwehlisa lokusalela emuva kwemaklasi nekuphakela tikolo . 
Ngekuya kwemibandzela lecuketfwe leniketwe umsebentisi , onkhe lamanye emalungelo ekutisungulela lokutsite lakulewebhusayithi abekwe kwacaca kutsi agodliwe . 
Tfola ubese ugcina timo temaphuzu labekelwe tigaba tekufaka sicelo tendlela yekuzuza kutemnotfo noma indlela lenemtselela kutentfutfuko . 
Umsebenti wayo wekucala kulawula ngendlela lengavuni emakhetfo lakhululekile futsi langavuni kuto onkhe emazinga ahulumende . 
Levoti ibuye inikete lolokuhle boMengameli beMbuso bangaphambilini netindleko temtsetfo lapho khona Mengameli aphendvula khona . 
Lendlela yekucinisekisa lesetjentiswa yiSAPS kufuneka ifake kusetjentiswa kwemabhayomethrikhs lamanengi . 
Kuchumana kucinisekisa kutsi kunekutsintsana emkhatsini walotfumelako kanye naloyo lowamukelako , kuholele ekwabiweni kwelwati . 
Ngenca yekucindzeteleka kwetimali konkhe kuceceshwa , nemihlangano yekuhlephulelana ngelwati kubese kuyahlehliswa . 
Emasimu alamakhofi nankha lamanyenti atfolakala eTifundzeni KwaZulu Natal nase Mpumalanga . 
Khumbula : Tibalo kubakaki tikhombisa emaphesenti emanani ekugayeka kwema- amino asidi ngekwehluka . 
Loku kwenta sibalo sikhule kulamanani etjwala lobunatfwako kantsi kulindzeleke kutsi sikhule kakhulu ngesikhatsi lesitako . 
Ngabe likhona litfuba lelingabakhona futsi lekwakha lidamu ? 
Kwahlola loluhlaka lolwakhiwe lwaphela nganhlanye kute kutfolakale kutsi mangaki emaphutsa lakhona nekwenta umsebenti wekulungisa . 
Tifaka kuphatfwa kwalabakhetsiwe netivumelwano temtsetfo letimayela nemahlatsi ahulumende kanye nekulawula kucashiswa kwetindzawo . 
Tinsita temtsetfo : Kwelulekwa ngetincenye temtsetfo letitsite , kwelulekwa ngummeli . 
Loku lokulandzelako kungaholela ekwehleni kwebungako bemfucuta lekhicitwako : 
Sibonelo sikusebenta kwemaKhodi ngeMenti-weSincumo lapho sikhulu setekutsenga seyunithi yemkhakha wahulumende sicatjangelwa ithenda . 
Kuhlela lokujikeletisiwe kwentiwa ebaleni kanye nangaphandle kwelibala . 
Kufaka imali kutakhiwonchanti temasu kusisekelo sekutfutfuka kwemnotfo ngekwelekelela kukhicita futsi kuvumela sigodzi kutsi sihehe kufakwa kwemali lokuvela kumkhakha wangasese . 
Yabese iyasatjalaliswa ngesikhatsi lesifanako sema-inthaviyu yabuye yabutfwa emva kwema-inthaviyu . 
Insita yekonga gezi itawufakwa emva kwetinsuku letisihlanu kusayindwe lifomu leku-oda . 
Kungenteka sicindzeteleke kuba sesimeni lapho singakwati kuvuselela emankontileka etinsita tethemu lemfisha . 
Sipiliyoni sekuphatsa umklamo nekuhlelwa kwetimali kubalulekile . 
Loku kungabangelwa liphuzu lekutsi tindlu endzaweni tisandza kwakhiwa , futsi , emanti , kutfutfwa kwekungcola nekusatjalaliswa kwegezi bekuyincenye yekwakhiwa kwetindlu . 
Itfutfukise luhlaka lwekuhlela lwahulumende lobambisene , loluniketa kukhanyiseleka lokukhulu ngekwenhlobo nendzima lefanelekile ekuhleleni kuleso naleso sigaba sahulumende . 
ISARS ihlela imikhankhaso yelwatiso lwetetintsela yaminyaka yonkhe . 
Ngalokufanele , timali letihloswe kukhokhela lusito lwabo setendluliselwa kulomnyakatimali lotako . 
Akusiyo kuphela indlela yekuniketa tinsita tekuchumana ngetheknoloji kodvwa iniketa indlela lesingakhona kukala ngayo silandzelele umtselela wekwetfulwa kwentinsita tetfu . 
Etikhatsini letinyenti , labangaba basebentisi bayatiwa , bangaba seluhleni lekulindza nobe balindzele kuhlaliswa etindlini tahulumende nobe leto tebatfutfukisi labatimele . 
Tekuvakasha tihlala tilitfuba lemnotfo lelibalulekile lePrince Albert kodvwa angeke lichubeke ngekuncika ekubeni yindzawo lenhle yelidolobhakati lelikhulu netimondzawo letiheha tivakashi letitfolakala dvutane . 
Temidlalo , Tebuciko , Temasiko Netekukhibika tisekele tinhlelo letehlukene lebetentiwa ngemaholide Eliphasika lebekuhloswe ngato kukhulisa nekugcugcutela temidlalo , tebuciko , temasiko netekukhibika emimmangweni yetfu kuso sonkhe sifundza . 
Lokutfutfukiswa kwendzawo lengenalutfo ( emahlatsi ) kute kuhlale bantfu kubangela kuphatamiseka kwetilwane letihlukene tasendle . 
Ingabe leligama lelitsi ' Umhlaba sewukakhulu kitsi ' lisho kutsini kulengcikitsi yalenkondlo ? 
Lolofuna ithenda utawufaka ithenda yato tonkhe tintfo kuleShejuli yeTindleko . 
Timphawu letimcoka tekwehlukahlukana kwalokuphilako tiboniwe tahlelenjiswa kantsi-ke loku kwasita ekutsatseni sincumo lesimayelana neticelo letangeniswa . 
Nome kunjalo , lomtfwalo kanye nesimo se-TB sekuntjintje kakhulu kusukela tibhedlela te-TB tacala kudvwetjwa futsi takhiwa . 
Njengencenye yalomcondvo wentfutfuko , kuphakanyiswa kwente indzawo yekulondvolota emanti kanye nelisu lekuwahlanta lelisuselwa kuluchungechunge lwemadamu kanye nemigudvu lehlangene . 
Sicinisekisa intfutfuko lechubekako ngekwelinani kanye nangekhwalithi ekuniketweni kwemisebenti yemfundvo eMajele . 
Kwahlangatjetwana nekwehla kalula ngekushelela kwemhlabatsi nangalokusheshisako kulinyenti lemigodzi legutjwelwe kwenta lucwaningo . 
Tisebenti betifanele kutsi tigadze ngaphandle nangekhatsi kwangalinye ligede lelijikeletako . 
Titja tekutfwala letikahle atisetjentiswa njalo ekutsatseni tintfo letikhaliphile kanye naletinye timfucuta letiyingoti . 
Loku kusisekelo sekubaluleka kwetinchubomgomo letihlose kugcina tinkhapani temave angaphandle ngetinsita letifanele tekunakekela kwangemuva kwesikhatsi . 
Lokucashelwe kutsi timayini takha ematfuba emisebenti esiphelane , kodvwa imisebenti lembalwa yakhiwe uma kucatsaniswa nelusiso lolukhulu lwemali yebhizinisi . 
Lelitikoncane nome kuhlanganiswa kwemhlaba kuletimo letilandzelako akudzingi imvumo yaloMasipala . 
I-Afrika idzinga kutsatsa bulawuli bekulandzisa ngayo neligama layo kumave ngemave , kwentela kucinisekisa kutsi yakha sitfombe semaciniso alekhontinenti , tifiso tayo , lokusetulu eluhlwini kanye nendzawo ye-Afrika emhlabeni . 
Lapho kungaphatfwa kahle kwenteka khona , kunganakwa ngemaphoyisa . 
Lomncele lotsatselwe kubala letiminyeminye kuleso naleso simo awusiwo umncele wekulawula , kodvwa mane ngulokubonakala ekugcineni kwelidolobha . 
Kufanele kutsi imimango itive kutsi iphila emmangweni lonakekelako . 
Kusabalala kwentsengo yemkhiciti-neyemtsengisi : Kube nekucatsanisa lokwentiwe emkhatsini kwetintsengo temkhiciti netintsengo temtsengisi kuletinhlobo tenyama letilandzelako : irumpu , isiriloyini , ithophsayidi , ibhrisikhethi , ishanki nenyama yekupheka sitjulu senkhomo . 
Umncintiswano lomkhulu lohamba emazingeni laphakeme wekutsenga emaveni emhlaba sewukhutsate lutjalomali lwasekhaya , kukhicita kanye nelinani lelengetiwe lelikhulu etimbonini letinyenti letehlukene . 
Tivumelwane titawusayinwa masinyane nje naseyentiwe inkhokhelo . 
KuleKota , kufa lokulikhulu nemashumi lasihlanu nakubili kwetimbangela temvelo kwabikwa Litiko . 
Bahleli betindzawo tekuhlala kufuneka bativisise tidzingo tetigitjelwa temmango , kute bahlele indzawo ngalokufanalekile . 
Loku kwentiwa ngoba kuhloswe kutsi sitsatfwe sisuke kuleSikhwama sibuyiselwe emuva uma incwadzi yekuvumelana levela Kundvuna Yetetimali seyitfolakele . 
Litiko litawuhlola ngekucophelela ikhwalithi yekunakekelwa lokuniketwa tigulane bese itibophelela kutsi itawuphenya ngalokungakhetsi bese ibika tikhalo letitfolakele kungakapheli tinsuku letingemashumi lamatsatfu kutfolakele . 
Kulawula nekuhlanganisa tinhlangano tesibhedlela netinsita tetemphilo emmangweni . 
Lokutfolakale kabusha kulingana nalokukhishiwe lebekuvunyelwe kucala . 
Lenchubomgomo lekhona njenganyalo yekufaka imali iyachaza kutsi timali letifakwako letibhalisiwe titawentiwa nebakhiphi labanekulinganiswa kwesikoloti lokungu"A" futsi / nome lokungenani lokwentiwe ngusinye setikhungo letivunywako takulelive nome taphesheya . 
Loku kubangelwa kuswelakala kwetimvula . 
Imikhicito noma emadivayisi lacuketse noma yini kuloku losekubaliwe . 
Kutsetfwe tindlela leticinile kubukana nekusebentisa imali ngalokwengcile Eluhlelweni Lwetibonelelo temali Yahulumende lekhokha ekupheleni kwemnyakatimali njengelitiko leyisebentisile eliphakelweti timali lelabiwe . 
Lokungabikho kwebantfu labanyenti labahola kakhulu kulendzawo kwehlisa emazinga ekukhula kulesigodzi ngalendlela yekutsi kungulesigaba lesivame kuniketa buhlakani lobufanele netimali tekusekela kukhula . 
Lomgomo sewendluliselwe kuto tonkhe tisebenti kanye nalabanye labatsindzekako labafanele . 
Kwandza kwetimboni temikhicito yetekulima kumkhakha wetekulima kucinisekise kutsi kuba nemkhakha lonemandla kutekulima . 
Lomklamo lona wentiwa ngekubambisa neLibhange Letekutfutfukisa laseNingizimu Afrika kanye neBhodi Yetekuvakasha yaseNshonalanga Kapa . 
Lekhomishana itsetse sincumo kucala kutsi ingakhiphi lolwatiso loludzingekako kuleso sitatimende sekucala kwentelwe tizatfu letimbili . 
Lendzawo yekwakha tintfo ingaba endzaweni yekwakha , yehlisa lokuhanjiswa kwemaphayiphi . 
Caphela : Tonkhe tindleko tifanele kutsi tifakwe kulebhidi yentsengo , kute kutsi tetfulwe kuleyo ndzawo leshiwo . 
Kunaletinye tincenye tenhlangano letisitfupha letibika ngco kuLophetse Litiko , loku : 
Nanoma kunjalo , emave lafana neNingizimu Afrika kanye neMauritius , sibonelo anjinge kakhulu ngemakhono lasebantfwini kantsi angakhona kuniketa emakhono ladzingekile kanye nelwati kuchuba intfutfuko kulamave . 
Yonkhe lemitamo kudzingeka kutsi yentiwe ngendlela yekutsi kwandziswa ematfuba elusha , banikwe emakhono kutsi batimbandzakanye ngakuphelele kutemnotfo kanye nasemphilweni yesive , futsi ikhutsate kutiphatsa lokukahle . 
Etindzaweni letingajabulisi kusetjentiswa kwemitsetfomgomo leboniwe yekwakha tindzawo tekuhlaliswa ingadlala indzima lebalulekile ekudaleni umoya wekwetsembeka . 
Lokunye lokunakwa nguloluhlelo ngulokucecesha emalunga emmango , kute aniketwe emandla ekutfutfukisa emakhono emiklamo lekhetsekile yekusebenta lokungaba Litiko Letemphilo noma Litiko Letemfundvo . 
LeLitiko liphindze futsi lahlangabetana nekudzangala kwengcondvo lokukhulu yabocwepheshe betetheknoloji lokubangelwe kakhulu yimiholo lencono leniketwa ngumkhakha lotimele . 
Lomasipala Wesigodzi sase Alfred Nzo ufuna kutfola loku lokulandzelako : 
Njengencenye yeluhlelo bonkhe basebenti bafakwa ekuhlolisiseni kwemphilo , lokulandzelwa yinhlanganisela yemidlalo leminyentana , umdlalo wekudvonselana , imidlalo yelibhola letinyawo kanye nemdlalo welibhola letandla . 
Luhlaka lweLwatisotimali Loluhlanganisiwe lungeniswa kuMcwaningimabhuku Jikelele kutsi aLucwaninge kungakendluli sikhatsi lesisemkhatsini weNgci noma ngaphansi kwetinyanga letisihlanu ngemuva kwekuvala kwemnyakatimali . 
Masipala wetfule wabuye wabuyeketa imibiko yekuphatfwa kwetimali emhlanganweni lebabe nawo . 
Kuba nemisakato kuto tonkhe timoto talokuphutfumako . 
Kulomfanekiso , silinganiso seluntjintjanisomali sikugucugucuka lokubuke phambili esisekelweni salokulindzelekile lokuvakalako . 
Kodvwa , kudzinga kuvisiswa kutsi letindzawo lekucalwa ngato tilandzela timphendvulo teHIV ne-AIDS . 
Losomathenda angetfula imidanti yenkampani lephelele , sibonelo titatimende tekucalwa kwenkampani , kanye futsi nekuchazwa lokugcwele kwemsebenti lowentiwe phambilini . 
Sisusa sendlela yekusebentisa sitawuba luphawu lwemfanekiso . 
Linyenti lemahhovisi Endzawo bekabika Ehhovisi Lesifundza . 
Imingcengcema ngako-ke kufanele kutsi igwenywe sanhlobo nangabe kwenteka . 
Kwakhiwa kweNchubomgomo , Kugadza kanye Nekuhlola kwakha , kugadza bese kuhlola inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika . 
Kunemsebenti locacile emaphoyiseni wekuphenya tikhalo mayelana nalelicala . 
Ngicabanga kutsi umusho wekugcina kulombiko unguloko sonkhe lesifuna kukubona : 
Loku kungasetjentiswa kuphela uma kunekukhula lokukhulu kutinsita taleLuphiko . 
Nome kunjalo , bagcini belwati lwendzabuko kufanele bakhutsatwe kusebentisa imfihlo yekuhweba ngekucaphela . 
Imali lengukheshi lelindzelekile iba nesephulelo ngekwemareyithi emakethe lakhona etibambisomali letifananako ngelusuku lwesimo setitatimende tetetimali . 
Inhlangano yetimali tasePortugal eMozambique tikhombise kakhulu emaphethini lafanako , ngebasisi betimali babuyela kutimakethe takucala agijimisana nalamanye emabhizinisi ePortugal . 
Loku kube nguphumela wekutsi sikhungo singabuki tindlela letihambisanako kanye netidzingo tekufakazela ngesikhatsi seluhlelo lwekulungiselela lisu lemnyaka . 
Kunemaphuzu lamanengi ladzinga kubukwa nangabe kuhlelwa kuhanjiswa kwemanti langcolile . 
Sokontileka utaawucinisekisa kutsi ngato tonkhe tikhatsi indlela leyanele yekulawula iyatfolakala kwentela loku lokulandzelako : 
Satiso sesitatimende sekutikhipha ecaleni 
Ekuhambisaneni naletidzingo talenchubomgomo , itiko libeka emaphepha emibuto eluhlolo esisefeni lesigadvwa ngemakhamera esekethe ladvutane . 
Imphumelelo yelitiko ekuphakeleni tinsita igcile kakhulu ekusebenteni kahle , ngemphumelelo nangebuchwepheshe lapho khona tisebenti tenta umsebenti wato , kanye nangendlela letitiphatsa ngayo . 
Tingadze temphakatsi kanye nemkhicito wemapulazi kubonelela kuphela sibalo lesiphasi setilimo temifino . 
Ngesikhatsi salokwenta , leKhomishini beyisaphishekile ifuna tisombululo etinkingeni letahlukene futsi beyitimbandzakanya kunkhulumomphikiswano nalabanyenti labanemdlandla . 
Iphokophele kuhlanganisa , kutfutfukisa nekuhlomisa ngemakhono bonkhe bantfu labasemtapolwati nemkhakha welwatiso kutsi kube yinhlangano leniketa buholi lobunemandla kakhulu ekuguculeni , ekutfutfukiseni nasekusimamiseni tinsita temtapolwati nelwatiso lwabo bonkhe bantfu eNingizimu Afrika . 
Loku angeke kufake kundlulisela emaveni langenamitsetfo yekuvikela idatha lefana naleyo lesebenta eveni lemsebentisi lahlala kulo . 
Ngalesikhatsi kulibatiseka kufanele kuvikelwe , akufanele sicabangele kutsi lwatiso lolubalulekile lutawulahleka njengoba lolwatiso kufanele luvikelwe njalo . 
Singakuvikela njani kundluliseleka kwe-HIV ngesikhatsi setemidlalo ? 
Inchubekelembili yemiphumela iyabikwa ; imiphumela lengakatfolakali , iyachazwa . 
Basebenti kutikhungo letinyenti baceceshwa kubuholi lobuyikhwalithi . 
Ngifuna kusho lokutsite ngekusebenta kwetekuhula nenchubomgomo lebekiswako macondzana naloku . 
Ngenca yekutsi tindzawo letinyenti tesibhedlela tekushisa ngemakhemikhali atisebenti kahle , tindzawo tekushisa ngemakhemikhali letisesibhedlela njalo tivamise kuba yintfo lengekho . 
Kufanele kutsi lamafomu lafaselwe agcwaliswe ngalokugcwele bese abuyiselwa nebhidi yakho . 
Emacembu lambalwa lasetulu atawenta kungabi nekuminyana kweluhlu futsi nekucedza tinkinga letifana nekuhlela kabusha imidlalo ngemzuzu wekugcina . 
Ikhomishane Yetemisebenti Yahulumende kutfutfukisa kuphakamisa sisindvo semtsetfosisekelo nemigomosisekelo nekuphatfwa kwetemisebenti emisebentini yahulumende . 
Labaphatsi laba batawumukela umtfwalo wekuphatsa imiphumela yekwelapha , kuphatsa tinsita letibantfu netinsita tetetimali letiniketwe kumayunithi awo lakhetsekile emsebenti webhizinisi . 
Tonkhe tincenye titawufanana futsi tisebentisane ngalokuphelele . 
Kuphokophelela kusifundvo sekuvikela bugebengu , indlela lehlelekile iyadzingeka kulemvelo yabo , tinhlobo kanye netihloko . 
Ngalendlela lena-ke , sisebentela bantfu baseNshonalanga Kapa ngendlela lesembili kakhulu lesingayikhona ngako konkhe lokuncane lesinako . 
Lapho ibhida icelwa kutsi inikete lwatiso lolwengetiwe noma kucacisa nangabe kusetfulo , loku akunoba litfuba lebhida kutishaya sifuba ngekwetfula nganoma nguyiphi indlela , lokunjenge kuniketa litfuba lelinebuhle lobungakalungi bekuncintisana . 
Imisebenti yalabenta umbukiso : Kuletsa imikhicito yabo kuletindzawo letahlukene tekuhlanganisa futsi nekulandza imikhicito yabo emva kwekubuya kwabo kulombukiso . 
Kuvisisa nekubuka kukhatsateka kwesigulane kutawenta kukhonakale ngalokufanele kuphatsa ngemphumelelo lesimo . 
Make wekucala wase-Afrika wawina indondo kuMidlalo yemaCommonwealth . 
LemiPhumela yeLizinga leKuphuma angeke ishiwo ngco kulokucuketfwe yisilabhasi ngoba imibuto lehlola lawo makhono ingemiselwa kutingcikitsi letinsha noma lwatiso emakhandidethi langalwati . 
Tindlela tekunakekela tebuhle lobutsite lapho khona bantfu banekugula lokunyenti lokwehlukene kantsi netinhlobonhlobo tetindlela tekungenelela tiyadzingeka kwesekela kutilawula matfupha . 
LoSokontileka utawutfola takhe titfo ' ' " tesisekelo ' ' " nalwatiso lwemhlanganosikolwa , idizayini , emadayagramu esikimu nekwekufaka tintsambo tagezi noma leminye imidvwebo lefanele kutsi iniketwe . 
Kuyacaca kutsi lelihhovisi libe netimphumelelo letinyenti , letingahle tibangelwe kutibophelela kwetisebenti kanye nebafakiticelo . 
Imibiko yeminyaka iyindlela lenye lapho ematiko angakhombisa kuphendvula , kodvwa atitatimende tesive letibaluleke kakhulu tekusebenta futsi iyifomathi lelula yekufinyelela kulwatiso ngaphandle kwaloko lokulukhuni kulutfola . 
Chaza kutfutfuka kwelukholo lwakho matfupha . 
Kucinisekisa kutsi letindzawo ativaleleki ngemabhasi lekamile nobe lalindzile kanye nemathekisi lamabhasana , tindzawo tekulindza letime todvwa kumele tibe khona kulendzawo yekwakha . 
Ngesizatfu sekutsi lomdlulisicala wekucala wehlulekile kube umdlulisicala wesibili uphumelele ekundluliseni kwenta kube lukhuni kwehlukanisa tindleko tekundluliswa kwelicala . 
Lemiphumela itawufaka sandla ngalokuvakalako ekusebentiseni kahle imitfombolusito lelitiko lenayo . 
Emaklemphu ekulengisa newekucinisa atawuhambisana nemtsetfo kuto tonkhe tinhlangotsi temininingwanesimiso . 
Bebahlala bemukelwa ngemoya wekulunga kanye nemphatfo lenhle nanamuhla kusenjalo . 
Inchubo yekukhululisa bantfwana ngekwemiva , kwegcondvo , ngekuva , ngekwemoya , kutiphatsa , ngekwesimilo , ngekwenhlalo kanye nekuchumana kwebantfwana kusukela mhla batalwa kuze kufike eminyakeni yekuya esikoleni . 
Khomishane Weticelo Temhlaba Wesifundza : INshonalanga Kapa itawuphenya lesicelo ngekwemigomo yeMtsetfo ngekuhamba kwesikhatsi . 
Ngenca yekwehla lokungakalindzeleki kwekutsatfwa kwebafundzi lababasiti babosokhemisi , Luhlelo Lwesayensi Yetemphilo nekuceceshwa lutawenta umtamo wekusebentisa lababhalisele emakhozi ekuba basiti bobosokhemisi labasezingeni lelisekucaleni nalabasezingeni lelingetulu kwalelisisekelo , kunekutsi basebentise tinombolo leticonjelwe . 
Ikhona imphumelelo leseyitfoliwe ekuphumeleliseni kutsengwa lokufunwako nekukhutsatwa kweKuhlonyiswa ngeTemnotfo kweBantfu labamnyama , ikakhulu kuTemisebenti Yesive . 
Lokulindzelwe baphatsi kuloluhlolo lwangekhatsi kutsi imisebenti yangekhatsi isebente . 
Bafundzi labafundza sikhatsi-lesiphelele baniketwa tifundvo letisikhombisa noma letinyenti kuluhlolo lunye . 
Bo ngci abasetjentiswa netinciphiso kuSAPS . 
Kuniketwa kwelusekelo akuzange kuhloselwe kutsi kube ngumsebenti Welihhovisi laKhomishina Wemakleyimu Emhlaba kodvwa sekube sidzingo lesentekako . 
Bantfu labanyenti labasaya ecansini abati kutsi batselelekile nge-HIV noma cha . 
Indlela lebalulekile yekunciphisa umhlaba ledzingeka kwemukela tidzingo temsebentisi nendzawo levulekile lengakakhelwa yalokuphilako , kwabelana ngetinsita basebentisi labehlukene , nekusetjentiselwa imisebenti leminyenti kwendzawo . 
Lizinga lekungafundzi liphakeme kakhulu KwaZulu-Natal , eMpumalanga Kapa kanye naseLimpopo . 
Kukhona kusebenta nelicembu . 
Leminyenti yalemihume lenalabancane labahamba ngalokungemabhayisikili itawuba yimisele leniketa umfwalo . 
Lesiboshwa sitsi besihlushwa nekutsi futsi sikhulu senta kuphawula kwekubandlulula ngekwebuhlanga lebekucondziswe kuso . 
Loludzaba seludluliselwe eNkantolo Yemaklemu Emhlaba kucela kutsi lomhlaba wemphakatsi lotsetfwe ubuyiselwe . 
Letindleko tekuphakelwa kabusha ngemanti ngemuva kwekuwavala kutawuba yimali lebekwe ngumkhandlu lekhokhelwa ngaphambilini . 
Lesidzakamiva singena kulelive sivela e-Amerika , ikakhulukati ngaseSikhumulweni Samhlabawonkhe sase-OR Tambo , kantsi timoto tekutfwala umtfwalo ngito letinconywako kusitfutsa . 
I-akhawunti yekugcina itawusonjululwa ngenca yemaphutsa kumsebenti wekwakha . 
Inchubo yemasu ekuhlela ilandzele indlela yebuphatsi lesuka phansi uye etulu laphokhona sigodzi nema hhovisi endzawo abeke luvo lwawo ngetinkhinga letitsintsa kusebenta kwawo . 
Ngenta njani ngetindzaba tami tentsela ngesikhatsi sikhalo sami sisabukwa ? 
Lokudzingekako : Idiploma noma iDigri kutekubala timali . 
Imiphumela letsintsa umuntfu wesitsatfu tindleko netinzuzo temmango letivela emklameni kodvwa tingakabonwa ngco ngumnikati wemklamo noma bazuzi bemklamo ngco . 
Kuchubeka kunika emakhono kwelihhovisi Lemcondzisi Lomkhulu ngekuvala tikhala temsebenti letimcoka letivulekile nyalo : 
Bafati ngibo kakhulu labanelwati lwendzabuko loludlala indzima lebaluleke kakhulu ekugcineni kuphila , kuchubeka kwetemasiko nekubumbana kwemmango . 
Sotimali Wesifundza unelilungelo lekungamukeli noma nguyiphi ibhidi noma incenye yemabhidi , njengekwelwatiso lolubhalwe kulemathriksi yekuhlola ngentasi itawudlala indzima lenkhulu ekuhloleni emabhidi . 
Lembangela lelivili ayisimatima kuyilungisa nekutsi ibalwe . 
Litiko lesitoko licinisekise kutsi sonkhe sitoko lesingenile esitolo satsatfwa kahle kuloluhlelo . 
Kuko konkhe , liciniso lekutsi sifundza sinekusimama kwekufundzisa nekufundza ngemphumelelo lokwentekako . 
Indlela yekungena : Umangabe kusimo lesiphutfumako , bantfu bangatseleka nje . 
Kwandziswa kwemitfombolusito yemanti , intfutfuko , kanye nekuphatsa konkhe kunemtselela ekucinisekiseni kuniketa lokudzingekako kuyo yonkhe imikhakha - ngako , sakheko semave ngemave sekululamisa intsengo sidzingeka . 
Ngulabo labafake ticelo temathenda labahlangabetana naletidzingo letilandzelako labafanelekako . 
Umcondzisi Jikelele kufanele kutsi ancume inchubo lesetjentiswa etigabeni tekuholelwa kucinisekisa tekuphepha lokwahlukahlukene . 
Inchubo leyalandzelwa kanye netinhlangano letinyenti letehlukahlukene nebantfu ngabanye lababandzakanyeka ekwakhiweni kwaletinkhombandlela , bacinisekisa kwemukelwa nekusetjentiswa kwaletinkhombandlela ngibo bonkhe badlalindzima lababalulekile , njengeTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika . 
Kuto tonkhe tikhatsi , batsengi ngibo labacala inkinga . 
Loku futsi kunemtselela lomubi kulesikhatsi leyasetjentiswa ngaso inchubomgomo yesento sekulinganisa . 
Loku-ke kungesekelwa kwehla kakhulu kwemnotfo kulinganisela ireshiyo lebonwe kuleminyaka lemitsatfu lebuyeketwa ngekuya kwekwehla kwemnotfo wemave emhlaba lokube nelifutse eNingizimu Afrika . 
Sebentisa baholi bendzawo kute kwentiwe ncono emasu elulawulo lahlukahlukene . 
Kulesikhatsi , kutfolakala kwe ( yakulelive ) imikhicito kuyavimbela . 
Ngekwenta njalo , lawo mave atibangele timo letibucayi tetibopho ngesiciniseko , letifana naleto letivela kusivumelwano . 
Mayelana naletiphatsimandla letishito futsi naloko lengikuvumile kutsi kube kuphela kwanome ngabe ngukuphi kwetsemba ekungabikhoneni kwemandlaluphatfo . 
Kanyenti , kubabete luhlelo lolukhona lwekucinisekisa kutsi imibiko ingeniswa ngesikhatsi , leyentiwe ngalokungiko cobo , lephelele nome letsembekile . 
Emanani afaka emafutsa , kulungiswa , imali yekucala umsebenti , umshwalense , kanye nekwehla . 
Lemadlane yesibonelelo sibakhokhela yona kutsi bafake sandla ekusutsiseni umndeni lolinganene webantfu labasihlanu kumceceshi ngamunye . 
Ngaloko , batsengi betindlu kumele , emva kwekutsi kuceceshwa sekwentekile , bahlolwe kusetjentiswa indlela lesuselwa kumazinga esilinganiso , sibonelo , kucatsaniswa nelizinga lesilinganiso labatfole kuceceshwa kulo . 
Nakungenelela kufaka kuniketwa kwetincwadzi tekungalandzeli kutiphatsimandla letilawulako kulabomasipalati labenta emaphutsa lapho batjelwa kutsi abatsatse tinyatselo balungise . 
nekukopa lokungakavunyelwa , kukhicita kabusha , kuphindza ushicilele , kwabelana , kusabalalisa , kutsengisa nekushicilela , noma lenye indlela yekuhambisa noma kusebentisa kabi lethekhinoloji , tintfo , lokucuketfwe kanye netinsita ; 
Luhlelo lwe-EE liniketa imininingwane ngetigaba letinyenti temsebenti kulelitiko futsi lilungisa tinhlangotsi tetilinganiso tekucasha ngesilinganiso lekungiso ngemtsetfo wemvelo lokufaka ekhatsi kwehlukahlukana kanye netinkinga tekulawula ingucuko . 
Satjelwa kutsi kwatsi kube loku kubonwe , tikhulu tekuphepha tangenelela . 
LoSokontileka utawusho loko lahlangabetene nako mayelana netendlulisi letingeMabhandela e-Eriyeli , nakehluleka sitawucasha ummisi lonelikhono kutsi ahlomise tisebenti takhe ngemakhono lafanele . 
Lelitiko belisebentisa takhiwo letiphetfwe Litiko Letekutfutsa kanye Nemisebenti Yesive ngaphandle kwenkhokhelo . 
Cinisekisa buciniso kanye nekuphelela kwenchubo yebhajethi yeluhlaka lenchitfomali yethemu lesemkhatsini . 
Ledokhumenti ikhankhasela indlela lehlanganisiwe yekulawulwa kwemfucuta . 
Loku kwentiwa ngoba batsengisi bacanga tinzuzo tekustenga lokunyenti ngaphambilini ngembi kwekwatiswa ngekukhuphuka kwentsengo kanye nemisebenti yekukhangisa kwesikhatsi leyentiwa nguloyo mkhiciti . 
Titatimendetimali tilungiswa ngesisekelo sekwabiwa kwemphahla yenkampani lewile njengoba kubekwe ngentasi . 
Kwentiwe emathulusi ekwenta luhlaka newekubika futsi asalungele kuvivinywa . 
Letilinganiso letabiwe kulabatfumela lokutsengiswako ngaphandle titawuba tesikhashana . 
Linani lemakhaya ebantfwana laphetfwe ngumkhakha wema-NGO . 
Kwendlulisela ngekwe-elektroniki imali lefakwako nome tinkhokhelo , kufaka lesikhala selwati . 
Ngesikhatsi seluphenyo , kucacile kutsi incenye yemhlaba beyingenamuntfu iyeMkhandlu weLidolobhakati lasePitoli . 
Nanome kunjalo , onkhe emandla emvelo amasipalati , sishayamtsetfo , nesigungu abekwe kumkhandlu welidolobhakati . 
Kulandzela lokushicilelwa kweMbiko Wekugcina waleKhomishana , i-UN igunyate lesinye futsi sifundvo kulesihloko setincesitelo . 
Tigaba tekwabiwa kwemphahla kanye nekuhlatiya kwekufanekisa ekusebenteni lokuphelele kwelizinga lekucatsanisa lelingenti lutfo ngekweligunya lekufaka imali . 
Kwekucala lokuntiwa nguloMtsetfo kwenta kutsi kulawulwe timali ngekulawulwa kwemabhodi laphatse kanye naletinye tikhulu tetimali . 
Emabhidi lasitfupha atfolakala ngesikhatsi kantsi bekungekho emabhidi latfolakala ngemuva kwesikhatsi . 
Kukhokha intsengo lefanele yemanti kumcoka kute kucinisekiswe kutsi lensita lengatfolakali kalula iba ngulemcoka kuto tonkhe takhamuti . 
Kuphakanyiswa kutsi uma loshonile aphilelwa ngumlingani wakhe noma umntfwana noma bantfwana inzuzo yemngcwabo iphindvwe kabili kufaka inzuzo yekulawulwa kwemphilo . 
Libalave lelisu njengoba likhonjiswe ngenhla likhomba tinjongo Masipalati weNdzawo waseBa-Phalaborwa lahlose kuphumelela kuto . 
Linani letinhlelo letincane selikhushuliwe taba tine , kute kutsi kukhone kubonwa tinhlelo letehlukene tetibhedlela letikhetsekile , kanye nekufaka ekhatsi Tibhedlela Tekucecesha Tetematinyo . 
Lokukhomba nekucalisa embili tidzingo kuba kahle kakhulu nakususelwa kulabantfu tidzingo tabo lekumele tinetiseke . 
Loluhlelo lutawubukana nebumatima bekulekelela ngetimali tekutfulwa kwetinsita etindzaweni letibalulekile lokufaka imitsi yekwelapha , Tinsita Telebhu , Kudla kwetigulane , Umoya Wekwelapha , i-Oksijini kanye Netinsita Tengati . 
Amange kube nekulahleka kwemisebenti lokutseni lokungayanyaniswa nalesiteleka . 
Kwamukelwa lokunjalo kungenteka kahle kakhulu ngekusebentisa bantfu bendzawo kusabalalisa lomlayeto . 
Nakubukwa indzawo ledvutane neSiciwi saVelonkhe kanye nemarizevu latimele , loku akusiko lokuphambene nemtsetfo wemvelo kubuye kungete umoya nebuhle belidolobha . 
Lendvodza ichazwa njengemuntfu longamange sekabeke enkingeni tinchubomgomo talelitiko ikakhulu tinchubomgomo tetisebenti . 
Kwenta lula kusetjentiswa kweluhlelo lwemasu , tisebenti lekumele tichaze kumele ticinisekise kutsi tinhlelo tekusebenta tiyatfutfukiswa kulamagatja kumatiko ato . 
Loku kubaluleke ngalokukhetsekile e-Alfred Nzo njengoba leSigodzi sisacuketse leminye yemitfombolusito lemihle kakhulu yetintsaba . 
Tindlela letehlisiwe tekulima tibaluleke kakhulu macondzana naloku , njengekugujwa kwemitfombo , kutogcinwa emanti emvula etindzaweni letomile . 
Ngekungeteka , i-AIDS iyimbangela yekukhubateka nekungeteka kwetimphilo tebantfu tiba tingenwa kugula , ngaloko loku kutawuba ludzaba lolubalulekile futsi kutawubaluleka kutsi kuniketwe lunakekelo , lwesekelo nekwelashwa . 
Uma umklamo lohlongotiwe noma lokhetsiwe ungasebenti kahle etimalini , kubalulekile kuhlola kutsi ngabe usebenta kahle ngembono wemnotfo newenhlalo . 
Kwentiwa luphakelomali lolubalulekile lolumayelana nekucinisekisa kutsi bafundzi besifundza buyachubeka nekuzuza kulokusetjentiswa kwetitfutsi tebafundzi . 
Loku akukabangelwa butsakatsaka bekulawulwa sabelomali setemnotfo lesisuka etulu siye phansi , kepha ikakhulu njengeludzaba lwebutsakatsaka bekulawula lusebentisomali . 
Sivumelwano sekusebenta ngelubambiswano lesisayiniwe kufanele sihambisane nethenda nchanti . 
Tindzaba lekungito letakhonjwa kutsi basebenti kufanele bancume kutsi : 
Loluhlelo lufaka ekhatsi ngayo yonkhe indlela yekulawulwa kwetekutfutsa nekuphepha emgwacweni ngekufuna kutfutfukisa kungena kahle kwebantfu nemphahla esifundzeni setfu . 
Tati temkhakha we-TISA tinekuvisisa lokucacile , kufinyelela , etimbonini letehlukehlukene . 
Kulenchubo le , lencenye yemali lebolekiwe yekubhadalela sitjudeni itawucala kuba nentalo nembadalo kuphela nangabe sitjudeni sesineticu futsi sesinawo umsebenti sesinayo imalingena . 
Imali lefakwa lilunga kulesikhwama ingemaphesenti langagucuki emholo wabo . 
Kusayina Ikhodi Yekwenta Lokuhle Ngaphandle Nangekhatsi Kuletitjudeni Temave Emhlaba ngumbandzela wangaphambili wekutsi tikhungo temfundvo lephakeme letibhalisa titjudeni tangaphandle noma letitfumela titjudeni talapha eNingizimu Afrika kutinhlelo tekuntjintjana temave emhlaba . 
Spekhtramu lesikhulu semakhalithiva sikhona eNingizimu Afrika . 
Leligatja lilahlekelwe tisebenti letinelwati nebuciko kakhulu futsi letinemakhono letiye ehhovisi laVelonkhe Letetimali nakulabanye bohulumende betifundza . 
I-SC ingaletsa iphumela lemihle yentfutfuko ngoba lamanethiwekhi lahleliwe angahlanganisa imitfombolusito . 
Inchubo yekukhetsa labamelele umbuso eBhodini isahlolwa lihhovisi leNdvuna . 
Ngekwemlandvo , indlela yekunatfwa kwetjwala bantfu baseSweden ikhombisa indlela yekwenta lokungenamphilo lebonisa kunatsa ngalokundlulele ngemphelasontfo , kodvwa kunganatfwa ekhatsi neliviki . 
Lendzawo yekwakha ingahlelwa njani kute kutsi loluhlelo lwekuhamba lunikete kufinyelela lokugcwele kutitfutsi tesive ? 
Kusebenta kanye netinhlelo tekugcina kusesimeni kufanele kutsi tidizayinwe kutsi tisebentise futsi tigcine tisesimeni timphahla ngesikhatsi sekusebenta kwato . 
LaBafakiticelo bahlawuliswa kanyekanye mayelana nekungagcini sikhatsi , kwephuta kweliposi , budlova nekwala kugcina ticondziso . 
Kuniketwa kwemaphuzu kweSiphakamiso semklamo kutawuba ngalendlela : 
Itsintsa timphilo , ematsemba nalokufunwako kwawonkhewonkhe wamunye wemindeni yetfu . 
Umchumisi angadubuli lokugcwalisiwe lapho kunanome ngumuphi umuntfu longaba sendzaweni lapho timvitsi tingaphaphela khona . 
Kubalulekile kutsi lesifundza sinake lesimo semnotfo lesesetayelekile ngemtamo loya ekwenteni ncono timphilo tetakhamuti taseGauteng , njengobe kufakazelwa nguleminye imihlahlandlela lecalisiwe esifundzeni njengobe ichaziwe ngenhla . 
Imvume icelwa ngekubhalwa . 
Nobe kunjalo , loku kusetayeti lesivamile kuleSigodzi sonkhe se-Overberg kanye Nshonalanga Kapa . 
Emakhasimende atawatiswa uma kuntjintjwa imitha . 
Tindzawo letivulekile lekungatiwa kutsi tisebentani , letitiveta njengemhlaba longenalutfo nome lolahliwe , ngahle tibe tindzawo tebugebengu . 
I-ejenti yebatjali bemakethe kufanele kukhulunywe nayo ngembono wenhloso wekhwalithi kanye nekubukeka kwemkhicito . 
Lobudlelwano , kulokunye , bugcile kuletinhlelo letilandzelako : 
Sengiphetsa , mine nginguSekela Ndvuna kanye nelitsimba letfu , kunginiketa , kutichenya kwetfula lapha Kulendlu titselo tinchubo lendze kodvwa leneklomelo . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kutsengiselana noma bente tivumelwano uma imigomo nemibandzela : 
Oyila nemaphethrokhemikhali kumele kungabonakali kuluntfwantfwasi ngetulu kwemanti , noma kungavakala kunuka . 
Kukhula kwemnotfo nekwentiwa kancono kwemphilo yawonkhewonkhe akusiwo emasubuciko noma tinhlelo kona ngekwako , kepha yimiphumela yalamanye emasubuciko netinhlelo letisetjentiswe kahle kakhulu . 
Ngekwencenye lenkhulu , kwenyuka kwentsengo eveni kulandzele lokweyama loku , ne-CPI ngalokuvamile yenyuka ngalesikhatsi kungephasi kwe-PPI , futsi ngalokuvamile iwa ngalesikhatsi ingetulu kwe-PPI . 
Litiko Letasekhaya alicinisekisi kutsi lamalinki utawusebenta ngaso sonkhe sikhatsi futsi alikulawuli kuba khona kwalamasayithi noma emakhasi lachunyanisiwe . 
Loku kuletsa insayeya lenkhulu njengoba kungulokunye lokubalulekile lokusidzingo sekuhambisana saloMtsetfo . 
Loku kuphawula nankha emakhona lalandzelako alelitiko . 
Lenchazelo ivela ngenca yesikhungo sentsela lesimane sigcogca esikhundleni seSARS . 
Ngekubuka imibono letfoliwe , emaphepha lacuketse ingcoco yeludzaba ekhomishini nemibiko yelizinga leliphakeme . 
Umsebenti weMbalimanani Jikelele kubhadala ngekubuka letikhatsi tekubhadala lekuvunyelwene ngato . 
Lomkhosi wavelonkhe utawubanjelwa eNkhundleni yeteMidlalo eKings Park eDurban . 
Kulemikhankhaso lemine yekuhlobisa , lemibili yentiwe etindzaweni tekulindza luhambo kwatsi leminye lemibili yaba setindzaweni letiphuyile . 
Kukhula lokubangwa luntjintjo lwekuhleleka ekusetjentisweni kwemali kudzinga kukhula kwemali lengenako lokuhambisanako uma kutawuchaswa ngekusimama . 
Ngiphindze futsi angicabangi kutsi umyalo kuloko ufanele . 
Kumosheka kwemhlaba ngato tonkhe tindlela tawo ( kuguguleka , kulahleka kwesembeso setimila , kungalingani kwemakhemikhali ) kuholela ekuncipheni emandleni ekukhicita emhlaba . 
Tikhulu tigcizelela kutsi loku akukabi ngumphumela wekwemukela indlela yekulondvolota lehlosiwe kumigcombelelomali yamalingena . 
Litiko litawuchubeka nelikhulisa imali yekusisa kuze libuyisele bese litsenga iMishini Lemisha kanye Netinsitakusebenta Telitiko . 
Kutfolwa kwemibono yetemtsetfo mayela netindzaba letishubile levela kuMeluleki Lomkhulu weteMtsetfo weMbuso , Ummeli weMbuso noma seluleko setemtsetfo sangasese . 
Titfombe letatsatfwa emihlanganweni yemphakatsi leminyenti ngesikhatsi senchubo yekungenelela kwesive : 
Kuchutjwe tifundvo kutfola kuvama kweHIV . 
Kukhulisa sikhwama kanye neKuhlanganisa Tinsita kuyacina , kukhule kubuye kuvikele imali ye-ejensi , imali kanye nengungu yensita ngekukhulisa lizinga lekundlulisa kusuka kubakhokheli ma-ejensi , kukhulisa kanye nekugcina kukhokhelwa kwemigudvu yamalingena , kanye nekusebentisa lisu lekutfutfukisa sikhwama se-ejensi kanye neluhlelo . 
Imfucuta yasemakhemisi ifaka imikhicito lephelelwe sikhatsi , lengakasetjentiswa , lecitsekile kanye nalengcolile , imitsi , kanye nemijovo lengasadzingeki . 
Emkhatsini wanati tindzaba letibalulekile ngulokukhweshiswa kwebasebenti labamnyama etigabeni letiphasi nekuniketa sentangayo kulabakhetsiwe ngekusekelwa lebakudzingako kuze baphumelele emsebentini wabo futsi bakhone kujabulela kuneliseka nekuba khona kwemsebenti . 
Intsela yahulumende lomkhulu lekhokhwa bakhiciti nobe labalandza lobakutsengisako ngaphandle . 
Sitifiketi semsebenti lesiniketwa umnikati welibhilidi lemphakatsi sitawusayinwa ngalemininingwane lelandzelako , lapho kunesidzingo khona : 
Kwabakhona kuvumelana jikelele emkhatsini wabo bonkhe basebenti kulesethi yenhlonipho lefunwa litiko . 
Liphuzu lekucala nelesibili lingahlelenjiswa ngekutfutfukisa lwati lwesigulane ngasinye lolufakwe ezingeni lesibhedlela . 
Njengencenye yetinchubo tekuvala umnyaka onkhe ema-akhawunti esikhashana aphocelelwa kutsi avale ekupheleni kwemnyaka ngamunye kuchuba kukhishwa kwetitatimendetimali temnyaka . 
Lokukhokhisa kakhulu lunye luhlobo lweklayenti kute lolunye lukhokhe kancane kutawupheliswa kuleminyaka lemitsatfu letako . 
Bosomathenda kudzingeka batfole emakhophi emadokhumenti ethenda ngembi kwekuya emhlanganweni . 
Kuniketwa kwemanti emawadini asemakhaya kuyincabhayi kumasipala njengoba emakhaya agcayingene kakhulu , lekwenta kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti semanti kube lukhuni lekuyintfo masipala lasayisebenta . 
Nobe kunjalo , kumele ngivete kudvumateka kwami ngekufika kwesive kuleminye yalena mihlangano . 
Kute simiso lesikukontileka lesitawutsatfwa ngekutsi sivinjelwa kutfolakala kwemikhicito noma tinsita kulitiko lavelonkhe , litiko lesifundza , noma kusiphatsimandla sendzawo . 
Umhloli Mabhuku Jikelele uniketwa emandla ekuhlola emabhuku noma maphi kufaka ekhatsi onkhe ematiko ahulumende kufaka ekhatsi tikhungo tekuvikela . 
Caphela lizinga lesitobhu mayelana nekuphepha , ngekwemtfunti , ngekwesimilo noma ngekwesitfombe kanye nangekubonakala . 
Injongo : Kuphatsa nekulawula inchubo yekutsengwa kwemphahla kuhulumende , kusebentisa nekugcina tinhlelo letilinganene tetimali . 
Lomasipala unesivumelwano lesingakahleleki neMkhandlu Wesigodzi saseCacadu kubasita ngetikhatsi letiphutfumako , uma nalesikhatsi kwenteka . 
Baphatsi labasetulu netisebenti letsetulu nato tifakwa ekhatsi . 
Ngaloko-ke , bonkhe labaniketwa tibonelelo ( kulomnyaka timali lolandzelako ) bayakhonjiswa kulwabiwomali . 
Kucubungula imibiko yetimali kanye nemabhuku kute kutfolwe kubuye kwakhiwe emasu ekulungisa butsakatsaka kunchubo yekulawula timali kumatiko , tikhungo tahulumende kanye nabomasipalati , njengoba kubekiwe kuMtsetfo weKulawula Timali taHulumende kanye neMtsetfo weKulawula Timali taMasipala . 
Sifundza seGauteng sinendzawo lesemkhatsini lebekeke kahle kwentela kwabiwa kulelive kanye nekutfunyelwa emaveni angaphandle kwemikhicito yelubisi . 
Hulemende waseNingizimu Afrika ubone lesidzingo sekulungisa nekwehlisa bungoti betinhlekelele kantsi sewente netaba tetindlela tekulungisa loko kuletinhlaka tahulumende letintsatfu ngekusebentisana nemikhakha letimele nemimmango . 
Siphindze futsi sihlonipha sendlulisele nekubonga kwetfu lokukhulu kubo bonkhe bantfu basemhlabeni labasisitile emzabalazweni wetfu wenkhululeko nentsandvo yelinyenti . 
Ngenhloso yekufinyelela emathagethi ekugucula imfucuta , hulumende wavelonkhe , wetifundza , kanye nabomasipala bagcilise imitamo ikakhulu ekukhutsateni kugcogcwa kwemfucuta lokwehlukene kwalokutingilazi , liphepha , lokutimphahla kanye nalokuphilako . 
Lomklamo nobe kunjalo bewudzinga kusetjentiswa lokukhulu kwemitfombolusito lokubeka umkhawulo kukhona kwaloluphiko kwenta umsebenti kuletinye tinhlelo te-IT nemiklamo yahulumende ye-elekthroniki . 
Kwetfulwa kwenchubo kuzinga lesifundza . 
Naphandle kwaloko , letinye titjalo tendzabuko tenteka ngetikhatsi letitsite . 
Kubuyela , lusuku lwekuvala kanye nesikhatsi sekubhida : 
Loyo lantjintjana naye unemalungelo lafanako , bumeme lobufanako , nemsebenti lofanako newelilunga lalimelele . 
Enkhabeni yeGulf yaseFinland , simo semtsamo wetakhi te-oksijini lesedvute naphasi ekugcineni bewubeketeleleka kancono kube , nome kunjalo , kungasekucaleni kwentfwasahlobo nangasekupheleni kweNhlaba ngaphasi kwesilinganiso lesisemkhatsini sesikhatsi lesidze . 
Sakhiwonchanti lesikhona sincishisiwe futsi sidzinga kubuyiselwa noma kutfutfukiswa . 
Kungako kusebenta kwaMasipalati kweyame endleleni labasebenta ngayo bonkhe balawuli . 
Kulolunye luhlangotsi , bakhiciti labancane labakhona kufanele basitwe ekulinganiseni imikhicito yabo ngekuphakela tindlu tekubeka imikhicito letikhona ngemtsamo losele , kutsengisa nekumaketha sivuno lesihlanganisiwe lesiphelele kubatsengisi labakhulu , ngisho noma kungenteka kutsi kube ngaphasi kweluphawu lunye . 
Kwenta ncono kuphakelwa kwetinsita kudzinga kuhlelwa kabusha kwemsebenti nekutfunywa kwebasebenti bahulumende kutsi bente kokubili kucedza lokungalingani lokukhulu lokwashiywa mbuso welubandlululo , nekuchubeka netinchubomgomo letinsha nekuphendvulana netimo letinsha . 
Letimiso talesabelo titawusebenta ngekuya ngemibandzela lebekwe kulelitafula lelifakwe kulesatiso . 
Kunenchubo lesemtsetfweni lekusetjentwe ngayo eHhovisi Lematayitela . 
Ngaphandle ekwaletinhlelo letitsite netingenelelo , hulumende uphindze futsi atselise bogologo , emawayini nabobhiya . 
Leyunithi yeTinsita teMtsetfo teSikhwama icinisekisa kuhambisana lokusebentako netimfuno temtsetfo , tekulawula futsi netekuphatsa letikahle . 
Lekhozi inencenye lenkhulu yalokutawentiwa ngalokubonakalako . 
IMpumalanga bekusifundza sinye kuletintsatfu lapho tabelo tihleli tangagucuki , kube tabelo tetifundza letintsatfu tehlile letinye letintsatfu tangeteka . 
Kulandzelela nekugcina imikhandlu yetekweluleka yelusha nebantfwana kanye nekuhlanganisa te-HIV ne-AIDS . 
Kulicala lelifanele kungahle kuniketwe kutsi ulahlekelwe yinkhokhelo yekubongwa kusebenta kwakho . 
Kusisa lokukhulile kumkhakha ye-ICT kunenzuzo lenkhulu kantsi nemandla ekuletsa tingucuko kutimakethe nakumisebenti . 
Kusetjentiswa ekukhiciteni tivuno tekudla , ikakhulukati inhlavumabele , kube yimphumelelo lenkhulu e-Sweden . 
Kuhlolwa kwerejista nekusebentisa sekucaliwe kokubili kuSosikhwama Wavelonkhe nasosikhwama wesifundza saseLimpopo . 
Nanome kunjalo , loko akusho kutsi kufanele kutsatselwe phasi . 
Ngaleyondlela , imiklamo lesiphohlongo yakhetfwa kutsi ibe Yesakhiwonchanti Semikhicito Yetekulima ngekuhambisana Netinkhombandlela Temikhicito Yetekulima , kulandzela kukhishwa kwesikhangiso sethenda . 
Ligatja ngalinye lalebhizinisi libhale incwadzi yekuchaza kusebenta kwalo kanye netinchubo , kantsi yona ibuyeketwa njalo baphatsi beligatja ngalinye lalebhizinisi futsi ilungiswa ihambe nesikhatsi uma kunesidzingo . 
Luhlakamsebenti lwemnotfo lolukhulu lwaseNingizimu Afrika ludzinga kwatisa ngelusiso lwasekhaya lolunemandla , kusungulwa kwemisebenti nemsebenti wekutfumela ngaphandle . 
Lekhozi itawukhuluma ngetintfo letisematseni letiphatselene nemitsetfomgomo lesisekelo yekukhicitwa kwetimbuti KwaZulu-Natal : 
Letinye tindzaba letihlobene nekwentiwa kwemigwaco ibe simanje tifaka kwentiwa kwetimphawu tethrafikhi tibe simanje kanye netinsitakusebenta tetitfutsi temphakatsi emkhatsini wemigwaco lebekelwe eceleni lecishe ingekho nekubakhona etincenyeni letinyenti talendzawo . 
Tinchubomgomo letinkhulu tekugcinwa kwemabhuku letasetjentiswa ekulungiseni titatimende tetimali tibekwe lapha ngentasi futsi tihambisana ngekungagucuki naleto temnyaka lophelile , ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela . 
Nanoma umgwaco wavelonkhe , ungumgwaco wesifundza lonakekelwa Sifundza . 
Ndvunankhulu wesifundza usilindzele kutsi sikuphatse ngenhlonipho futsi-ke sitawenta njalo . 
Tinkontileka Tetimali : Tinkontileka tetimali leti sitatimendetimali tifaka phakatsi imali nemali lesele ebhange , lokutfolakalako nebakweletisi . 
Linani lelikhulu lemali lengenako emakhaya lasisebentisa kumikhicito , ikakhulu imikhicito lengasiyo lecinile . 
Injongo yekuba netahluko letihlukene tetifundza kunakisisa letintfo letihlukene ngalamaciniso emalunga lanemapulazi emimmangweni labuketana nawo kulelive lonkhe . 
Emhlabeni wonkhe lomkhuba wekucashelwa lokufanako utfola kunakwa lokukhulu . 
Ekupheleni kwesikhatsi sekontileka Inkampani yeteKuvikela ingasisusa sisefo setibhamu kuphela-nje uma ngabe tibondza tendzawo atikamosheki . 
Inhlangano yeBunye base-Afrika neNgcungcutsela yeKusabalala kungumphumela wemitamo yekusungula budlelwane lobusimeme emkhatsini webantfu base-Afrika kulelivekati kanye nalabo labasekuSabalaleni . 
Kushiwo lapha itolo , babusi labambalwa , kutsi sikhatsi sesiphelile , kutsi kufanele kube nesicwayiso lesiphocelelako sekugcina , umbiko wekugcina , litfuba lekugcina lekuphetsa , kugocota nekuhamba . 
Loku kufaka emanani labekelwe eceleni kubukana nenkhinga yendzawo yekuhlala bafokati labalindzele kubuyiselwa . 
Kuledokhumenti lemidvwebo isebentisa tindlela tejiyomethri , njengegridi kanye nelisonjwana , kuchaza budlelwane lobubalulekile . 
Likhono lekutihlelela umsebenti wakho kantsi , ngalesinye sikhatsi , wesigaba sonkhe . 
Lesigaba semnyaka munye kuphela . 
Umhlaba kanye neNingizimu Afrika ubukene nemimoya leyahlukene yengucuko lehamba ngekushesha emhlabeni wetfu . 
Angikhoni kuchumanisa kahle kule-inthanethi kuLendlu ngenca yalesikhombisi lesingenamandla . 
Litiko leTinsita teMmango lisita emingcwabeni yalabaphuyile kanye nangetindleko letehlisiwe kulabo labangakhoni kukhokhela letindleko kulesimiso sematharifu lavunyiwe . 
Nanoma lombiko ukhombisa kucapheleka kwekujutjelwa ibhajethi , kutawusala kubalulekile kutsi lemali lesentjetiswako ihlelwe ngekwendlelasu kute kungehliswa kuvikeleka kwetfu , noma kukhona bebuhlakani . 
Lizinga lekuba sekugcineni lachubeka labanjwa yi-Suriname , ngetulu kwayo kwaba yi-Indonesia . 
Umkhicito ungahlelwa ngebukhulu bawo , umbala , simo , lizinga lekulimala , kanye nekubukeka , kanye neluhlobo ngalunye lolupakwe lahlukaniswa kuze uvete kubukeka lokufanako . 
Lokufakiwe etindlekweni tekuhlela tinkhokhelo letentiwe kuLitiko leTemsebenti letiphatselene nesivumelwano sePPP ne Siemens IT Solutions and Services ( Pty ) Ltd . 
Linyenti letiboshwa tetfu litsembekile futsi ligcina umtsetfo . 
Ngiyati kutsi loku kutawunyakatisa umtimba wakho . 
I-akhawunti yelibhangejikelele yemkhokheli munye , ngekhatsi ku-Akhawunti Yinye yeTemafa lekuLibhangesilulu laseNingizimu Afrika lisetjentiselwa tonkhe tinkhokhelo taHulumende letisitwa ngetimali kuteMafa . 
Kulindzeleke kutsi uma ngabe lelikhetselo liyalandzelelwa umsebentisi utawutfola seluleko sengcweti mayelana nemakhetselo lehlukene ekunciphisa kanye netindleko letingaba khona . 
Kuchumana njalo emkhatsini kwesigungu futsi nebulawuli bekusebenta labakhulu basita luchumano ekhatsinekhatsi kulesakhiwo sekubika jikelele . 
kuwebhusayithi ye-SARS lebuya kulomunye umtfombo atawutfunyelwa ekhasini lasekhaya lewebhusayithi ye-SARS . 
Nginenjabulo emshadweni wami futsi nginguyise wemantfombatane lamatsatfu , lomncane kuwo ucale enyuvesi kulomnyaka . 
Sicinisekiso lesiphelele siyentiwa kucinisekisa bumsulwa bedatha . 
Ngekwenta luhlolo lwemiva , lomasipala wesigodzi bekalinga kuhlanganiswa lwati nekwandzisa kujula kwakhe ngekutsi , ekhatsi kwalokunye , kutsi nguyiphi indlela lenconywako yekuchumana esiveni nakutisebenti takhe tangekhatsi . 
Shano kutsi umehluko longenteka awugucuki kuto tonkhe tinhlangotsi tesekhethi letichumene ngekulinganisa . 
Ngalesikhatsi kuhanjiswa tintfo letingcolile , kuhlanganiswa kwentiwa ngenca yemagagasi lanyukako avele ngesimanga senchubo lephatsekako , lekubuye kubitwe ngemagagasi lanyukako . 
Lamanye emave njenge Greece ne Bulgaria asebentisa , timphawu telubanjiswano kuleminye imikhicito yetekulima . 
Kukhula kwemazinga ekuphila kungafakazelwa linani lemakhaya langena kubakaki alabenemiholo lesemkhatsini nalesetulu . 
Loku lokungetulu kwaholela ekugcogcweni kwemtselo lokungajabulisi , kungako-nje kunelifutse lelibi ekukhoneni kwetfu kwetfula tinsita , ikakhulu kufezekiswa kwemklamo wetfu lomkhulu . 
Letikhungo ngekuhamba kwesikhatsi futsi nangekubaluleka titawuhanjiswa tisuswe etindzaweni letikhona temagceke e-SAPS futsi esikhundleni sato kufakwe tikhungo letilungele injongo yemsebenti . 
Umphatsi welihlatsi unawo onkhe emandla ekuba liphoyisa macondzana nemacala ekungalandzeli umtsetfo longaphansi kwalomtsetfosivivinyo lokufaka kungena , kusesha , kubamba , kanye nekubopha . 
Lemodeli yemukela lokumehluko etindlekweni tekufundza kuleso naleso sikhungo . 
Yakha sitfombe lesibonakalako sekwakhelana ngekhatsi kulomdvwebo , kumiswa kwetakhiwo tetindlu , imphahla yesitaladi , kubukeka kwendzawo , kanye nekungagucuki kuletindlela letisetjentiswako . 
Ibhodi yekweluleka nome umtimba kufanele usungulwe kwentela kweluleka Nobhala lohlelako mayelana nemagama endzabuko nome timphawu kwentela kuvikela kubhalisa lokungakavunyelwa . 
Imigomo lebekiwe ngekwetidzingo letilingene yeyame enchubeni yekuhlela lechazwe kumadokhumenti . 
Loku kutawubonakala kukubi nangetulu kunganiketi liciniso nobe kulinganiswa kwekhwalithi yemibiko lehloliwe lesho kutsi inganani imali yaseNingizimu Afrika , kunekugcizelela kakhulu lokuncane lokuhambisana nesibalo lesihlanganiswe semibiko lehloliwe yetimali lenetincenye letingakapheleli tekuhlanganisa , njengobe tihlanganisiwe . 
Siyakhona kubala sitoko nekusungula emashithi esitoko kuto tonkhe tintfo tesitoko lekufanele tihlolwe . 
Kamuva , ticu tibabovu-lophuphile kuye kubovu-lobukhwebeletane bese emacembe lamadzala ajika abe mtfubi kuya kubovu-weliwolintji . 
Tidzingo tesikhatsi lesitako ngetinsita tamasipala wasekhaya kulindzeleke kutsi tingabiti . 
Njengemtsetfomgomo lowetayelekile , tinsita temmango kufanele kutsi tiletfwe ngemphumelelo futsi tingabiti nakwenteka , tibuke indlela yebunjalo bebantfu kanye nebemvelo baleyo ndzawo yekuhlaliswa lephakanyisiwe . 
Kwelulwa kwesikhatsi kwacelwa ngesimanga setinsayeya tetimali tetindiza kanye netikhalo letikhulako tasomabhuku wenkampani wangaphandle mayelana nesimo sekudliwa kwayo . 
Kwenta iphrofayili nekuhlatiywa kwekusebenta ngekusebentisa , kutfutseleleka kwalabahamba netinyawo , lokuhehanako , kufinyelela , kanye netinsita letisetindzaweni letivulekile . 
Sicela ukhululeke kuniketa nobe ngutiphi tiphakamiso kute kutsi sikwati kwengeta lokuhle kuwe kanye nenhlangano yakho . 
Ticu temfundvo lephakeme letiyinhlanganisela angaletsa umphumela wekujova lucwaningo lolwengetiwe lwesikhwama ngetivumelwane tebuhlanganyeli ngekwenta umklamo wekucwaninga usebente , lapho bewungeke usebente khona . 
Kuvuselelwa kwenchubo yekusebenta kutekulima nekuguculwa kwemikhicito yetekulima kumcoka ekuguculweni kwemnotfo ngalokuphelele . 
Ligatja ngalinye liphetfwe Lisekelamcondzisi Jikelele . 
Kubhalisa kuyadzingeka ngekwesatiso lesikhishwe ngaphasi Kwemitsetfo Yekubhalisa , noma ngaphasi Kwesigunyato Jikekelele lesishicilelwe Kugazethi Yahulumende . 
Timali tifaka ekhatsi emanotsi , kudla kwasemini kanye nelitiya . 
Sipiliyoni kuteluhwebo lwetindlu sitawuba bungako lobengetiwe . 
Kunetinchubomgomo nemitsetfo leminyenti bomasipala lekufanele bayilandzele futsi bayinake , lebaluleke kakhulu ngulena lelandzelako : 
Kusetjentiswa kweLwatiso Lwakho Lucobo 
Emasaveyi ekuneliseka kwetigulane , kanye nekukhonona nekunconywa lokubuya etigulaneni kutawuba mitfombo lebalulekile yembiko wensita yetemphilo futsi isentjetiswe njengesisusa sekuchubeka nekwenta ncono . 
Kuleminyaka leyinkhotsa leyengcile , kukhula kwemnotfo lokunemandla , kwenta ncono tekuphatfwa kwentsela nekuhambisana , nekunabisa sisekelo sentsela kuletse mphumela wekukhula ngemandla kumalingena wentsela . 
Ummangalelwa utsi ummangali wacoshwa ngenca yekutsi budlelwane bekucashwa bebungasancikanga ekuhloniphaneni , ekutsembaneni nasekwetsembekeni ngenca yekungaphilisani kahle kwemmangali , kutsi ; 
Usita kuhlanganisa kukhula kwemandla emali kwesikhatsi lesifishane eluhlakenimsebenti lwesikhatsi sasemkhatsini lesingagucuki nekwakha imphendvulo yenchubomgomo yetingucuko letahlukahlukene letitsintsa kukhula kwemandla emali . 
Silululwati lesisunguliwe sabekwa kuLuhlelo Lwekulawula Lwatiso selitiko . 
Ngaloko ke kuyintfo lebonelela lokufunwa sikhungo setetimali kucinisekisa kutsi batsengi bayawavisisa emalungelo kanye netibopho tabo . 
Indlela yekutfutfukisa nekubeka liso , tindlela tekusebenta nekubika tiletsa insayeya lenkhulu , njengobe sidzingeke kutsi sigcogce lwati sentele Luhlelo lwetfu Lwemisebenti Yesive Lolweluliwe . 
Loku mhlawumbe ngobe incenye lenkhulu yeluntfu lwalelive luphuyile , futsi labaphuyile bacitsa liphesenti lelikhulu lemalingena yabo kulokusisekelo lokunjengekudla . 
Kwenta tindzawo emadolobha kujwayelekile emaveni lamanyenti mhlabawonkhe . 
Bantfu abakavunyelwa kumbandzakanyeka ekutsengiselaneni kwenkhohlakalo noma lokungekho emtsetfweni kwekutsengiselana ngetimali . 
Lesifundza sinetinsayeya ngekuhlela ngendlela lefanele nekusebentisa tinhlelo taso . 
Incenye yesine ifaka phakatsi badlalindzima balenchubo yekucolisisa loluhlelo . 
Lulwimi kanye nekukhetsa kwahlolwa kute kucinisekiswe kutsi lulwimi kanye neluhlelo lolusetjentiswe kumaphepha emibuto lasezingeni lelifanelekile lebafundzi kanye nekutsi emaphepha bewangakhetsi ngekwebulili , buhlanga kanye nelisiko . 
Kuleto tincenye talelive lapho batsengi batfokotela tinsita tamahhala temanti , letindleko tetfwelwe nguMbuso kanyenti ngemibuso yetabelo lengasekho manje . 
Emadolobhaneni nasetindzaweni tasemakhaya kuthayipha kwentiwa ngalemishini yekuthayipha yakudzala , hhayi ngisho naleyagezi , lokudla sikhatsi futsi kungasebentiseki ngemphumelelo . 
Kungacini endzaweni yemanti kuchaza kugcina etakhiweni letinjengemadamu , tindzawo tekugcina emanti nemathange lakhiwe ngaphandle kwendlela yemanti emvelo . 
Kunetinhlobo letinyenti tetinatfo letingasibo tjwalo eNingizimu Afrika , kepha ngemajusi etitselo kuphela , likhofi kanye nelitiya lekubukwako kulesigaba . 
Ligama lelitsi " Umcondvo " budlelwane lobusemkhatsiniwe wetincenye tesakheko , lochaza kancono kakhulu kusebenta lokudzingekile kwemazingagugu endzikimbeni yenkinga letsite . 
Ngekwemininingwane yetisebenti lemenyetelwe leSikhwama sibala inzuzo levumelekile bese ibhadala tinzuzo kuya ngema afidavidi alabafake emaklemu . 
Kugobeka ngelizinga leliphansi kwenta emaphayiphi epholiyetayileni alungele kubukeka agobekile njengoba angahambisana nesimo saselusentseni . 
Phindza futsi watise tonkhe tisebenti letifanelekako kutfola lesikhundla uma ngabe abekho endzaweni yabo yemsebenti lefanelekile . 
Tebuchwepheshe tandza ngelitubane lelikhulu , bungako betimali letiwela-iminyele buyandza , basisi bayandza babuke ngaphandle kwemingcele yabo yendzabuko kutfola ematfuba lamasha ekwenta imali ; ngalamafisha , umhlaba uba mncane . 
Letinhloso tibekwe tisukela kutindleko tekusetjentiswa letilindzelekile , letingazange tisebente . 
Loku kufaka ekhatsi emathekhinoloji akucala kanye netindlela telwati lwendzabuko lolusetjentiswe iminyaka lemashumi leminyenti kwakha tindlu kusimo sasemaphandleni nasemadolobheni kokubili . 
Kucinisekisa kuchumana lokuncono kanye nekuba sebaleni kwaloluhlelo lwekwakha , tinyatselo leticinile setetfuliwe njengendlela yekukhalata . 
Bugebengu bunemandla bekutsikameta kabi ekutfutfukeni kwemnotfo wendzawo walesigodzi , ngalesizatfu kubalulekile kwekutsi bonkhe bomasipala badlala indzima lebalulekile ekucinisekiseni lokuphepha kwemmango . 
Lisu Leluhlolomabhuku Lwangekhatsi lwavunywa Likomidi Leluhlolomabhuku njengencenye yemisebenti yalo yekwengamela kucinisekisa kutsi tonkhe tindzawo letinebungoti lobusetulu kulebhizinisi tiyahlolwa . 
Letichumanisi letihlukene tenta kube lula kuchumana emkhatsini kwemafayela Erejistri Yemphahla lengenako namafayela Erejistri Yentsela Yemalingena . 
Inchubo Yahulumende Yekucwayisa Kusenesikhatsi ivumela Sikhungo Sekuphatsa Tenhlekelele Yavelonkhe kutsi ibiketele emaphethini esimo selitulu . 
Imali lengenako letfolakele ngemalevi ekukhicitweni kwawoyela ka-Israyeli . 
Lokuhlanganisa kufaka hulumende wavelonkhe newesifundza , tikhungo tahulumende nesikhwama setekuphepha kwemphakatsi . 
Loku lokunye lokuhle lokutawuvela ekugcineni kutawakha timondzawo tebatjalimali balenkhaba yalelidolobhakati labahlukahlukene nalabakhicitako , tivakashi nebahlali . 
Tetimayini tikhombise timphawu tekucala tekuvuseleleka , ngemkhicito lokhule ngemandla etinyangeni letisitfupha kuya kunyanga yeNgci . 
Lokutsengiswa kwetitselo kusemikhakheni lemibili lebitwa ngemtfwalo waselwandle nemtfwalo wasemoyeni . 
Ngekusebentisa loluhlolo lwesakhiwo sejiyoloji ngetintfo takuleli , lizinga lekuguga kwato , simo selitulu nemazinga ehayidroloji , ijiyolojisti lengunjiniyela ingakhona kukhetsa tintfo letifanele letingasetjentiswa etindleleni letingakavalwa . 
Emkhatsini waletinye tintfo , kufaka ekhatsi lusebentisomali lwemkhicito netinsita , lusebentisomali lwemkhicito wasengadzeni , kanye nerenti yemnikati wendzawo lekuhlalwa kuyo . 
Tonkhe tinsimbi letinesisindvo , njengensimbi yemathayela , sekwentiwe luhlatiyo kulemifanekiso lesefiwe . 
Kusetjentiswa kwemakhodi kutawubukwa njalo nje kantsi nekubuyeketa kwemnyaka kutawentiwa . 
Emanani kufuneka ehliswe uma kugcwala kwe-oksijini lencibilikisiwe kuphansi noma uma ngabe lobunye butsi bensimbi bukhona . 
Lokwentiwa ncono kwe-akhawunti yemasheke kungenteka kube kwesikhashane njengoba sidzingo sekutsenga ngaphandle sitawunyuka njengoba tidzingo tasekhaya tivuseleleka futsi kwakhiwa kabusha luhlu lwetimphahla . 
Kucindzetela ngalokuphelele kukhonjiswa njengalokubi nalokucindzetelwe lokululiwe njengalokuhle . 
Noma ngukuphi kuphikisana macondzana nekubambeleleka noma kubhadala emva kwesikhatsi kumele kuyiswe kulitiko futsi nangabe lenkhinga ibelesela , Lihhovisi Lekutsenga Imphahla lingacelwa kutsi liphenye lokubambeleleka . 
Ekusebentiseni lulawulo lolwakhako , masipala usolo usebentisa imitsetfo yamasipala lephelelwe sikhatsi ubuye uswela tinchubomgomo letibukene netidzingo . 
Liphayiphi nalo lingabekwa elusentseni lwaselwandle , kusetjentiswa sileji nemagagasi aselwandle nemaphayiphi ekucindzetela ; lendlela ingabuye isetjentiswe uma ngabe umhume sewugcwaliswe ngalokusamatje ngembi kwekufakwa liphayiphi . 
Letinkinga letiphakanyisiwe tiye tavetwa kuLombiko Wenchubo lebuka tihloko nemitselela kusimondzawo . 
Lomuntfu ufaka ekhatsi kubhekisa kumuntfu lofanele . 
Imiphumela yashevu ingangena uma loshevu afakwa enhlantini ngemjovo noma-ke uma kwenteka lenhlanti idla letitjalo letinashevu . 
Loku kungafaniswa nanoma yini noma inhlanganisela yaletizatfu letilandzelako : 
Kwengeta , lemphahla ibukeka ingakweleti . 
Lithulusi le-Elekhthroniki kanye nekulungiswa kanye nekunakwa kweSoftware . 
Ticombelelo tekusetjentiswa kwemali tilungisiwe , futsi kuboleka imali lesetjentisiwe lekufanelekile kuyagadvwa . 
Kusekela kusungulwa Imiklamo Yekucedza Kuswela legcinekako . 
Kubalulekile futsi kunaka kutsi Siphakamisomtsetfo kulemboni yetekuvikela sisasenchubeni yekubhalwa . 
Lesifundza setsembele kubunjalo bemoya kugadvwa timboni futsi asinatiteshi tekucinisekisa . 
Linani neluhlobo lwanoma nguyiphi imibandzela kumali lesele lengukheshi liyadzingeka . 
Ematiko netikhungo tahulumende kufanele titfutfukise ikhalenda yemnyaka lefaka ekhatsi konkhe kute kutsi imihlangano nemihlangano sifundvo ibanjwa ngemfanelo kute kwehliswe tindleko tekuhamba . 
Kukhutsata bacashi kutsi babike emacala ekukhwaphanisa nenkhohlakalo . 
Imvama , kuhlanganiswa kwetinchubomgomo , njengetinchubomgomo letihlose kuheha kusisa kwemave langaphandle , kungaphindza kusite sigodzi ekubeni sisebente ngemandla . 
Satinklinya safa ngekusebentisa intsambo lebeyentiwe ngencenye yengubo yekulala . 
Kunwebeka ekukhiciteni tehlo tebukadzabona tekukhula lokubi lokuchutjwa kukhicita kunemsebenti . 
Lombhalo ugcamisa leyo naleyo ndzawo yelulawulo lwemanti uphindze ujike futsi udvwebe libalave lelilinganisiwe , bese utfumela libalave ngesitfombe se-JPEG kute isetjentiswe kusimondzawo se-Intanethi . 
Emakhophelethivi ebatsengi nawo angakhipha emabhondi ekhophelethivi . 
Lesibalo lesiphakeme kakhulu semifula yemdzabu leyatiwako kanye ne siniketa sisekelo lesihle sekususela kuso kuvusela lomsebenti . 
Sibonelo , tinyonyana tebasebenti tacala kusungula emakhophelethivi njengendlela yekulungisa kukhishwa emsebentini kanye netidzingo temnotfo tebasebenti labakhishwe emsebentini . 
Ngabe loku nguloko longakulindzela nome yintfo leyehlukile ? 
Emalunga esimo lesiphutfumako noma laphendvulako aloluhlelo atawusetjentiswa Kumasipala weBa-Phalaborwa uma kwenteka sehlakalo lesikhulu noma inhlekelele noma ihlupha endzaweni yemandla esikhundla sawo . 
Wakugcizelela kutsi sekusikhatsi sekutsi bafati basukume futsi bakhulume balwe nekuhlukumeta emindenini yabo , ngobe tehlakalo letinyenti tenteke ekhatsi etindlini kuvaliwe . 
Inchubomgomo yekulawula kutsenga nekutsengisa yamasipalati noma luphiko lamasipalati kufanele lutsembeke , kube nekulinganisa , kubonakala , kuchudzelana kanye nekungabiti-kwetindleko kanye nekuhambisana neluhlakamsebenti lwemtsetfo loluchaziwe lekulawulwa kwekutsenga kanye nekutsengisa . 
Uma emanti langcolile lavela kulomunye umkhakha angasetjentiswa ngulomunye umkhakha , kufanele asetjentiswe - kunekusebentisa emanti esimo lesihle eluhlelweni loludzinga emanti esimo lesiphasi . 
Kusebenta kwematekisi akukahleleki futsi awalawulwa kahle . 
Tetayeti kulemboni yetitselo kulelive tiholele kusetayeti lesingalingani kepha lesimcoka ekusetjentiswa kwebantfu bangakacashwa ngalokugcwele . 
Ngiyambonga ngemusa wakhe longaphelimandla , kanye nekulalela lokukhatsatako nemagalelo ami . 
Kufanele kutsi Masipala angete umtsamo kulinganisa netidzingo letinsha teMtsetfo Wekungcola . 
Bonkhe labatsintsekako abentanga kahle ngekungacabangi ngalokwenele tifundvo taphambilini ngetikhatsi temihlangano yekusebenta . 
Lobungako balensita buncunywa yimfuno lenkhululukati . 
Tekuvikela nato tinikete kusekela macondzana nalolokulandzelako : 
Inhloso kutfola umkhicito lophambili njengencenye yekuvuselela timboni ngekukusebentisa tekulima . 
Kute indzawo yekulahla tibi ; kunetindzawo letimbili letingekho emtsetfweni tekulahla tibi letingasikahle futsi letingahambisani Nemtsetfo Wekuphatfwa Kwesimondzawo . 
Sinelitsemba kutsi imitamo yetfu itawuba netitselo letinhle ngesikhatsi semnyakatimali lotako . 
Kuhlelembiswa Kwetifo Tamhlabawonkhe tiniketa indlela leyamukelekile yekubika nekugadza tifo . 
Dizayina budze lobukahle bemabhulokhu kute ukhutsate kusebenta ngetindlela letinengi nekusebenta kwetemnotfo . 
Umphatsi weTebudlelwane Betisebenti bekaniketa teluleko kubaphatsi nakutisebenti ngetindzaba temsebenti . 
Lelitiko libeke emareyithi emigomo yekufa langemaphesenti languziro kunati tinkhomba letimbili eNshonalanga Kapa . 
Iyunithi Yebhizinisi Yekuchuba Nekutfutfukisa Tekukhiphela Ngaphandle inemsebenti wekutfutfukisa nekuchuba timphahla nemisebenti yaseNingizimu Afrika , kufaka kungenelela lokukhetsekile lokuthekhnikhali ngekululekwa kutekukhishelwa ngaphandle , kucatsanisa kanye nebuhlakani bemakethe . 
Lihhovisi lemcondzisi litawusungulwa kulesakhiwo Semmango Lesiphakela Emanti Nekutfutfwa kwendle kulelitiko kute kwentiwe lemisebenti . 
Kunekuhlolwa lekuvele kwentiwe kungakamenyetelwa ngekuhambisana netikhalo letitfolakala tibuye timenyetelwe ngekuhlolwa lokwenteka njalo . 
Lomasipala kutawufanele abuke letinye tindlela njengemtfomba wekutfola imali kulungisa letinkhinga . 
Sitawenta imitamo kute iDatha yakho inganiketwa muntfu wesitsatfu ngaphandle 
Libonelela kuncesitelisa nekukhululeka lokunye , kuhlela inkhokhelo nekwelekelela ngelusito , kanjalo lifake sandla kutindleko temiphakatsi letsatsa sincesitelo futsi . 
Tindzawo temakhemikhali langasiwo-eTB betibekelwe eceleni emitsini yendzabuko . 
Kufundza Kakhulu : Nyalo-ke fundza lesicashunwa ngekucophelela futsi usifundze wena kancane ungajaki . 
Letindleko tisebenta kuto tonkhe tifundza ngaleyondlela . 
Lemiphumela ingatsatfwa njengaleniketa inkhomba ngemsebenti wemnotfo kulomkhakha longakahleleki wetjwala kuletinye tincenye taseGauteng , lengasetjentiswa kuchubeka kwentiwe lucwaningo lwalomkhakha longakahleleki ngalokutako . 
Buhle bekusungula emacembu etikhungo letenta imisebenti leminyenti buvetwe ngentasi : 
Kungenelela kumasu ebudlelwano nelekungibo labatsintsekako kuniketa tinsita ngekwetinshisekelo talenhlangano . 
Kwentiwa ncono kwekhwalithi yetindlu ngetinhlelo tekulandzela ikhwalithi letentiwe ncono . 
Litiko Letitfutsi kanye neLemisebenti Yesive lisungule lisu lekwenta imali futsi lisebentise emanani ekupaka lakuvaleke khona , lakungakavaleki khona kanye nemagalaji lakhiyakho kutakhiwo letisetjentiswa nguhulumende . 
Umniyo wemvumo udzingeke kube anikete emanani ngalokugcwele ekudvweba , kwakha , imisebenti , kukhokhela tikweleti , kanye nekunakekelwa kwetakhiwonchanti letingagucuki naleto tekusebenta . 
Loku ngekwako kusho lokutsite ngekutiphatsa kwetemisebenti yahulumende mayelana nemakhono . 
Lamazinga ekucinisa kukhulakuma Iyurozoni ilekelelwa kancane ngulokubuyiswa kabusha lokuchubekako kwemnotfo wesigodzi . 
Ingoti levela ngekungabi khona kwesipiliyoni nako kwachuba tindleko taba setudlwana . 
Kufanele kutsi lisu lisuselwe eluhlolweni lolushaya khona lwemitfombolusito lekhona kute kuzuzwe letinhloso nalokungaba tincabhayi lokutawuncotjwa . 
Umsebenti wetfu , nakubekwa ngalokulula , kubungata sivinini sekukhula nekwakheka kwemisebenti kanye nekukhulisa umgamu wekutfutfuka nekuhlonyiswa emandla . 
Lomklamo Wekulandzela Liphepha wacedvwa wabuye wasetjentiswa . 
Ngalesikhatsi kuhlelwa kabusha tinsita tabo kwehlise umtfwalo , leLitiko lititfola emkhatsini wekukhulisa imisebenti netinjongo tabo . 
Nanoma-nje kuna lokuncintisana , kwamanje sitfola liphesenti linye emakethe yemhlaba lekulingisa imikhumbi nekuyivusetela . 
Kufanele baskene emaphephandzaba babuye babutse ticeshana tetindzaba letibalulekile teMcondzisi . 
Ticelo talabatsengisako tonkhe tingasetjentwa kumaseva lafananako . 
Lelithemu lichazwe ngalendlela kuloMtsetfo : 
Kute kube kuleso sikhatsi , lendlela lensha ivumela ematiko kutsi ente kutsi abe nemandla ekutfutfukisa , ekufezekisa kanye nekulandzelela tinkhomba tekwetfulwa kwetinsita kanye netinyatselo tekulinganisa kusebenta . 
Kugadza nekweluleka ekuphakeleni sakhiwonchanti setekuphepha kumatiko labasebentisi . 
Kusetjentiswa kakhulu kwetinsita kutemphilo letibalulekile , letincane kanye naletisetulu kungumsebenti weLitiko leteMphilo . 
Abukho Bulingani Bangasese Besive njengoba kushiwo ngekuya Kwemtsetfo Wetemafa losebentako . 
Imisebenti , temphilo , temfundvo , kutfutfukiswa kwemaphandle nekulwa nebugebengu kungulokucalwa ngako titfutsi nemigwaco , nato tikhule kakhulu . 
Ngekwalendzawo lelipulazi lephakanyiswako , lomgwaco utawusebenta njengesivimbamlilo futsi ' nemncele locinile ' emkhatsini kwalendzawo lelipulazi leligalufu kanye ngesimondzawo semvelo salentsaba . 
Lemiklamo isekelwe ngekuhlanganisa kulinganisa , sikweleti futsi kuletinye tibonelo , ligalelo lahulumende ngemali . 
Kusetjentiswa kwelwatiso lelufuto kunemitselela yekutiphatsa lemikhulu yebantfu labatsintsekile kanye nalabo labahlobene nabo . 
Tinkhundla temidlalo letihlelekile , letisebenta njengetindzawo tebuluhlata , kufanele kutsi takhiwe kucinisekisa lizinga leliphakeme lekwabelana ngendzawo , njengekwabelana emkhatsini wemacembu etemidlalo , imidlalo ledlalwa ngetikhatsi letitsite temnyaka , tikolo kanye nemimango . 
Lelikhadi lifanele kutsi legatjwe futsi libonakale ngaso sonkhe sikhatsi lapha emabaleni aleLitiko . 
Noma ngikuphi lokunye kuphulwa kwemyalo wekuvikelwa kutawuba licala lelengetiwe lekuphula umyalo . 
Kucashwa etikhaleni letibalwe ngenhla kutawuba ngelikhono lemphatsi wamasipala futsi akukho kukhankhasa lokutawuvunyelwa . 
Kugcwaliswa lokwengetiwe kwetikhala temisebenti noma kutfutfukiswa kabusha kwetakhiwo letindzala nako kufanele kucatjangwe ngembi kwekutsi kukhuliswe tindzawo letinsha tekukhulisa lidolobha letihlongotiwe . 
Kubuyeketa Luhlelo Lwekulawula Kusebenta . 
Kubhala tivumelano temazinga eFRAP emsebenti nalabatsintsekako . 
Imphahla longukahwetjwa ngayo ngunome ngabe nguyiphi inkontileka leholela kutsi kube nemphahla yetetimali yesikhungo sinye kanye nesikweleti setetimali nome samba sentalomali yelikhadi lesikweleti . 
Loku , naletinye tintfo letitfolakele , noma kunjalo , kutawufakwa , kutigaba letilandzelako , letisebenta ngetintfo letehlukene tekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Kusetjentiswa Kweluhlelo Lwekusekela Tekulima Ngalokuphelele lolusebenta njengemgcugcuteli lobalulekile kutawunakwa lona kakhulu . 
Litiko ligcile kakhulu ekuvikeleni kutsi lingenti sikweleti futsi ngaleyondlela kunenchubo lesaphayiphi lesetjentisiwe kucinisekisa kutsi kubhaliswa kuphela bazuzi labafanelekile . 
Inhloso : kuniketa emaphuzu lamcoka esimo sakamuva saloluhlelo luphelele kubhekiswe etinhlelweni , Ematfuba ekulahlekelwa , Tinkhinga , Kuncika nome Kutsatsa sengatsi intfo ingiyo kanye netimali . 
Kwenta semave emhlaba Ekhaya kungenteka kundlulele ngale kukhempasi yasekhaya nekufundza lokucutfwe lokuhleliwe kutsi kufake lokunye kuhlanganiswa kwemasiko noma ematfuba ekufundza emave emhlaba emkhatsini wemmango wasekhaya . 
Kugcila lokunye futsi kusekuphatseni timali letibolekwako tesikhatsi lesisemkhatsini nalesidze talokutfunyelwa emaveni angephandle lokuyimphahla leyimali kanye netinsita letivela eNingizimu Afrika nekufakwa kwetimali emaveni lamabili . 
Siphakamiso kutsi lusebentisomali lwelwabiwomali lwahulumende lugcile kumiklamo letsite netintfutfuko lesheshisako , ngaleyo ndlela kwakheka umvusa lonemandla welutjalomali lwemkhakha lotimele kutsi wente kahle kakhulu . 
Imiphumela yalesifundvo salokungenteka itawukhombisa kusebenta kahle kwekukhetsa lokunconotiwe , tindleko letinkhulu , tinzuzo , kungaciniseki nebungoti baso . 
Simfisela lokuhle e-Australia naseNew Zealand . 
Tinchubo tekutfolakala kwemathenda tidzinga kubekwa endzaweni kuvikela inkhohlakalo kanyenti tidla sikhatsi futsi tiyakhatsalisa , ngaloko atisentjetiswa kahle . 
Kuncishwa ngalokungafanele imitfombo yemnotfo lokukwemmangali ngekwemtsetfo noma loko ummangali lakufuna ngekuya kwesidzingo . 
Mengameli noma ngabe ngusiphi sikhatsi angacela ikhomishini kutsi iphenye kanye nekubika kunoma ngabe nguyiphi indzaba lephatselene nemholo , imali yelusito kanye naletinye tinzuzo , kufaka nempensheni kanye netinzuzo telusito letekwelashwa , tebameleli . 
Intfo lebalulekile yako kokubili lekukuphakelwa emanti nekulawulwa kwemitfombo yemanti ngulokusungulwa kwelisiko lekonga nekungeniswa emasu lacinile ekulawula kute kwehliswe kusetjentiswa kwemanti nekucindzeteleka ngemitfombolusito . 
Liholo lasekhaya belisetjentiselwa tidzingonchanti letifana nemali yesikolo , emayunifomu esikolo , imali yembasha , gezi , emanti kanye netinhlelo temngcwabo . 
Kudluliselwa kwematayitela kubazuzi kuwo onkhe emathulusi emali yekwelekelela . 
Emafomu ekukhetsa kufanele atfolakale emimmangweni yemawadi Ehhovisi laSomlomo noma lamanye emahhovisi amasipala . 
Luhlelo lwemisebenti lwavelonkhe lutawuhlanganisa imitfombolusito yembuso lehlukehlukene kutsi isekele ngetimali tindlela tekucasha letikhetsekile netimboni tetimali . 
Umphumela wekuniketwa kwemanti , kuphatfwa kanye nekusetjentiswa ebuhleni bemanti mayelena nemafayela etemphilo emiphakatsini lesatfutfuka . 
Lokuhlukaniselwa kuyabuyeketwa kulungele sikhatsi sanyalo njalo ngenyanga ngalokungenamkhawulo . 
Letinye tinsita : Kwetfulwa kwetinsita tekwesekela kwentela kucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kwetinsita tetemphilo , kulawula kukonkhe kanye nekuhlelwa kwetindzawo tetemphilo tesive ngekhatsi kulesifundza , kanye futsi nentfutfuko yetakheko tenhlangano letivumela kwetfulwa lokusebenta ngemphumelelo kwetinsita tesimo lesihle , kanye nekubekwa kwemtsetfo kutindzawo tetemphilo tangasese . 
Lokusolwa kuphatselene netikhulumi tabo . 
Ngifuna kukwenta kucace kutsi nangabe sikubuka loku bese siyakuvuma , ngako kutawumela sihlangabetane nemitfwalo yetfu macondzana naloku . 
Luhlobo lwemiklamo letekuvikelwa kwekudla lasemakhaya , kanye nekugaywa kwemali kumisebenti yekufundzisa ngekudla . 
Loku kufaka ekhatsi tinhlelo tekuvikela tamhlabawonkhe letentiwa ngemisebenti yekutitsandzela etikolweni temabanga laphakeme e-Ukraine . 
Umtfwalo walomasipala ngaphansi kwaloluhlelo utfokotelwa bososayensi labaneticu nalabatimele ekupheleni kwemnyaka nalokuba nemsebenti kuyaphakanyiswa . 
Kushiwo tintfo letine tangaphandle tetemnotfo netenhlalo kuledokhumenti yenchubomgomo yaseNingizimu Afrika . 
Lenchubo itawufaka ekhatsi lokulandzelako : 
Kufanele kutsi kucalwe ngalesigaba lesi kufundvwa , kute kutsi titjudeni titfole kuvisa tintfo ngalokuphelele kutesayensi , ngembi kwekutsi bacale kufundza lemikhakha ngamunye weFiziksi , Ikhemisthri kanye neBhayoloji . 
Letingakatfolakali tisakhombisa kutsi kube khona kwenta kancono kusukela kumazinga latfolakele kulomnyaka lodlulile . 
Condzanisa kucecesha nemikhakha lemcoka yekukhula netimboni . 
Kuhluleka kuletsa lesivumelwane sekubambisana kutawuholela ekutseni emaphuzu ekunconota angafakwa kuto tonkhe tinkapani letifaka sandla kulokubambisana . 
Litsimba lemmango lelitetsembako lelihlanganisiwe lekusita lakhe incenye yekusita lokukhulu lokuchubekako kwekunakekela lokuholele kulizinganhle lelentiwe ncono lekunakekela kanye nekubambelela kutekwelashwa . 
Lamaciniso lawa adzinga kwamukelwa kute kuguculwe lendlela lekubonakala ngayo . 
Njengoba tibonakele letinye tinsayeya ekutfutfukisweni kwetemphilo , kubalulekile kutsi kutfulwa kwetinsita ngekhatsi kwetikhungo tetemphilo esifundzeni kube ncono , kanye nekhwalithi yesakhiwonchanti setemphilo . 
Lokungahle kulindzeleke ngelizinga lelamukelekako nalelicinisekisiwe kutsi sikimu lesihlongotiwe kungenteka sihlangabetane nendlela lefaka ligunya kule khomishini . 
Basisi batawukhutsatwa kuvumela labakleyimako kutsi babe nemasheya ngekulingana kulomkhakha webhizinisi kulowo mhlaba . 
Uma umphatsi losedvute ete emandla ekuhlanganisa likomidi lelicondzisa tigwegwe , lendzaba ayindluliselwe kumcondzisi wesifundza . 
Iminyaka lesitfupha yedatha yaphambilini isetjentisiwe . 
Ibhodi yacasha emakomidi lamancane njengeLikomidi Lekweluleka kuTetimali kanye nematfuba Ekulahlekelwa lebelatiwa ngeLikomidi Lekweluleka kuTetimali phambilini , kutsi liphatse tindzawo letikhetsekile telitfuba lekulahlekelwa . 
Timphawu etindzaweni tekupaka kufanele tihlanganiswe netimphawu tetakhiwo noma tetitaladi , kuye ngebudlelwano ngco bato . 
Kugucugucuka ngumtsetfosimiso lobalulekile kuBhayoloji wekuchaza emaphethini ekufanana nemehluko ekuhlalisaneni lwetilwane netihlahla lesitibona endzaweni yetfu lesitungeletile . 
Esifundvweni selufuto sigulane sangempela ngumndeni lonemlandvo welufuto lofanako . 
Injongo yeluhlolo lwami bekukubona loko lokungatfolakala kutsi kubikwe ngako njengaloku kuchazwe ngaphasi kwaleso nakuleso sihlokwana , kodvwa hhayi kugcogca bufakazi bekuveta siciniseko mayelana naletindzaba . 
Ikhomishini inemakleyimu latsite emhlaba lonemahlatsi , tindzawo letivikelekile nemhlaba lonemalungelo ekumba . 
Sipiliyoni emkhakheni wekucwaningwa kwemabhuku ( ngekhatsi noma ngaphandle ) kutawuba litfuba lelengetiwe . 
Ngekubona kwabo baphatsi banaka kakhulu lokungakahambi kahle esikhundleni sekubancoma ngalokuhle lebakwentile . 
Tidzingo letifunwa ngemandla tangaphandle letimcoka kanye netinsayeya lelibhekena nato leLitiko nguleti letilandzelako : 
Leyunithi itawubukana nekugcwalisa tonkhe tikhala tayo temsebenti kucinisekisa kutsi kusebenta lokuphelele ngendlela lefanele kuyatfolakala . 
Luhlakakusebenta lwe-WHO lugcamisa emaphuzu lasihlanu labalulekile lachazwe ngentasi . 
Bosolwati eYunivesithi tiphindze tichumane nemakhophelethivi kulungisa noma ngutiphi tinsayeya letingabukana nato . 
Uma ngabe kudzingeka budze lobukhulu , loku kutawushiwo kuMininingwanesimiso yeBucwepheshe Lebanti . 
Babonakala bayincenye emfundvweni yebantfwana . 
Uma imigomo idzinga sothenda kutsi anikete emasempula , loku kutoniketwa kuphela ngekuhambisana nemiyalelo lehleliwe kumibandzela yethenda . 
Loku kusho kunekukhona lokukhulu ekwenta ncono kumiklamo letako lokufaka lokwehliswa kwetindleko futsi kwenyuse kutimalingena . 
Ucele yonkhe imimango kutsi ifundze tidlela tekusebenta letihamba embili letikhicite imibiko yelucwaningomabhuku lehlobile . 
Umtsetfosisekelo wetfu ubeka kutsi kuneluhlelo lunye lwemtsetfo lolucondziswa nguMtsetfosisekelo . 
Letinkampani tihlelwa ngekuya kwemasayizi ato , ngekuya kwalendlela lelandzelako . 
Umtselela wekucedza emandla mkhulu kakhulu kunetinhlayinhlayi letincane ngenca yesamba sendzawo lengetulu lengetekile levuleleke ku-esidi yemhlaba . 
Lemphumelelo yalemboni angafanekiswa ekukhuleni kwesidzingo salemikhicito nekuphakishwa lokwentiwe ncono . 
Kusilela kwekuchumana ngemsakato longumakhalekhukhwini kutinsita tamasipalati . 
Loluhlelo luvumele kutfutfukiswa kwabosogontilaki labatsatfu bendzawo . 
Kufutseka kwebantfu etindzaweni tesive . 
Kunekungaciniseki kahle ngenombolophansi ( linani lebantfwana labangaphansi kwemnyaka munye budzala ) njengobe ishiwo kulubalobalo lweninanibantfu lolusemtsetfweni kanye nekungaciniseki ngemtselela wekunyakata ngekwetemphilo . 
Luhlelo lwekucinisekisa i-akhawunti yasebhange lwasetjentiswa . 
Loluhlolo lwemiva kumele lufake ekhatsi lwati ngekukhicita imfucuta , ihlatiywe ngemtfombo , ngeluhlobo lwemfucuta , indlela yekusebentana nemfucuta kanye nelinani lencenye yetintfo . 
Akukhoneki kuniketa tizatfu tetindleko tentfo ngayinye bese kwetfulwa imitselela yetimali yentfo ngayinye ngekwehlukaniswa . 
Loluhlelo lwaphotfulwa ngemphumelelo futsi lutawuchubekela embili ngekusebentisa Kwakhiwa kweTemidlalo Nekukhibika . 
Ngitawubuyela kuloludzaba ekugcineni kwenkhulumo yami . 
Lenkapani lekukhulunywa ngayo ichazelwe kutsi ifake noma ngabe nguyiphi inhlangano lengekho emtsetfweni noma lesemtsetfweni . 
Emaklemu lasuselwe kufomula nema-idesi kumele abekeke kucace ngekwema indesi noma bungako bemafomula lasetjentiswe kubala intsengo yebhidi , kanye nema indesi noma bungako lobulinganisiwe . 
Tingucuko letimbalwa tiyinzuzo , kodvwa letinye tingabanga tinkinga telufuto . 
Umkhakha lovulekile ubonakala ngalokubalulekile kubhizinisi lokuphumela ngaphandle kumigwaco lemikhulu lebiyelwe yincenye yasekuhlaleni lenemandla . 
Lokuniketwa kwetinsita ngalokwanele ngalesikhatsi sekwakha nekutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala , noma kunjalo , akusiko ekugcineni kwalenchubo . 
Kukhona futsi balimi kuletinye tindzawo teNingizimu Afrika , letifana neNshonalanga Kapa , Freyistati , Mpumalanga Kapa , KaZulu-Natal , Limpopo netifundza teNyakatfo Nshonalanga , letihlanyela ikhanola ngemanani lamancane . 
Kucashwa kwalaba labaphumelele kutawuya ngemiphumela lemihle yenchubo yekuhlolwa kungabi nemacala nekuhlolwa kwetitifiketi temfundvo lebanato . 
Loku kutawakha ematfuba emisebenti lamanengi . 
Kulawulwa kwemfudlana kungahle kuletinye tehlakalo kudzinge kulungiswa kahle kwencenye yekwakheka Kwalendzawo lelipulazi ; 
LeKhomishini , ngeLuphiko leLitiko leTisebenti layo , Isayensi neTheknoloji ifezekisa kutfutfuka kweluhlelo lwelisubuciko lolulwesayensi netheknoloji , lekuhloswe ngalo kutsi lifake ligalelo ekuphileni kahle kwetakhamuti tase-Afrika nelizinga lemphilo yabo lelentiwe kancono . 
Ngalamanye emagama , emhlabeni longuwonawona , kubakhona kufanana lokukhulu emkhatsini wemitsetfotimiso leyehlukene yesifundza , futsi-ke loko kungalingani njengobe kwentekile kutawumiselwa kusizatfu senchubomgomo lebekwe ngalokucacile . 
Batsengi baseNdiya bahlala batsandza ematamatisi lalondvolotiwe , mhlawumbe kwentiwa kutsi agcina ikhwalithi ngendlela lencono futsi acuketse lokucinile , bese batsengi labamhlophe kanye nalabamnyama bavamise kutsandza tamatisi lobekwe " etafuleni "  . 
Lamanye emalunga emphakatsi , labasha nalasebakhulile , bayazula abanato tinhloso . 
Lokwasita labafaka sicelo sekuguculwa kwesincumo , bamangalelwa esicelweni sekulahlekelwa abazange baphikise kuniketwa kwemyalo wekulahlekelwa macondzana nemphahla . 
Kuneluhlu lwemiklamo litiko leliyi-ajenti leholako . 
Njengobe kukhonjiswe ngenhla , kuphakanyiswa kutsi umgamu kanye nemsebenti wemaBhodi Emanti kubuyeketwe kwentela kwelula emakhono awo ekusebentela linanibantfu lelelulile . 
Leminye ibhajethelwe noma isezingeni lekusentjetiswa . 
Yonkhe imisebenti yekuntjuza kufanele yentiwe ngekuya ngekwetimiso letisemtsetfweni . 
Kugcizelela kutawubuye kuniketwe kusetjentiswa kwetimali tekutfutfukisa lebuya Enkampanini Yekutfutfukisa Yetimbono kukhutsata kuhlukaniswa kwetimboni , kwakhiwa kwemisebenti , kwenta tintfo tifanele indzawo yasekhaya nekuzuzwa kwemaminerali netekulima . 
Tikhungo tinesibopho sekufaka kubusa , kuphatsa , imphatfo nekusekela tonkhe tindzaba letihambisana nekwenta samave emhlaba emfundvo lephakeme kutakhiwo taso sesikhungo kanye netinchubo . 
Lokukhetsa loku kwanikwa bosomhlalaphansi sikhatsi lesinemkhawulo . 
Uma ngabe lamafomu sekagcwalisiwe , bewatfunyelwa kulelihhovisi lelifanele lasesigodzini lapho bekahlolwa khona kutsi agcwaliseke kahle bese atfunyelwa ehhovisi lavelonkhe eKapa . 
Basebenti besebentisa kahle iSentha yeMphilonhle . 
Letinye tisebenti tesikolo angeke tisindze . 
Indvodza nemkayo lohlala abelesela njalo baya kuyovakasha eJerusalema . 
Sigaba sendlelasu sifaka kwakhiwa kweTinhloso kuto tonkhe tindzaba letitinhloko letikhonjiwe , nekubhalwa kweTindlelasu neMiklamo Lendvulelako letawunakana netinhloso nembononchanti . 
Ngente leliphuzu ngco kulabasikati labasenta sisebente njengelitiko , kube imizamo yabo ayibongwa njalo baphatsi babo labakhulu ngekwehlukana . 
Imimmango yasemakhaya isagcile kakhulu emitfonjeni yemanti lengakatfutfukiswa bese kuba netinkhinga tekwetfula letidzingo temanti , ngenca yekungatfoli umtfombo wemanti . 
Umkhandlu utawucedza ngekushesha lokunikwetwa kwentinsita kulikhasimende uma ngabe sento lesinjalo , njengoba sibalwe ngenhla , sitfolakala . 
Bungoti bemave ase-Afrika bekubekelwa eceleni kakhulu ekucudzalaneni kutemnotfo wemhlaba wonkhe ngenca yebutsakatsaka emfundvweni lengemuva kwamatekuletjeni . 
Kufuneka kuhlale kubanjwa imihlangano kuveta nekucocisana ngetinkinga bese kuphuma tisombululo . 
Nanoma kunjalo , nanoma ngukuphi lokunye lokungacaci kahle kutawudzinga kutsi kuhlatiywe futsi nekusebenta kwako kutawukhulunywa ngako kuyawukhulunywa ngako etinkhundleni letinyenti letehlukene letentiwa taba tenhlangano . 
Kuhlola loluhlelo lwemasu kungasita baphatsi ekutfoleni emaciniso kutsi ngabe yini tinyatselo tentiwa ngendlela kuhlelwe ngayo futsi ngekucondzisa netimo letigucukako . 
Lomunye wemisebenti yekwengamela kulawulwa kwemnyango lomncane wetiphatsimandla waselwandle . 
Inkantolo , nanome bengabe ibukene nesitfunywa sendzabuko sahulumende futsi lapho lesisebenti lesibaluleke kakhulu besenta lesento silandzela umsebenti losemtsetfweni , iseloku inemandla ekutibonela kuyalela kutsi lesisebenti leso sitfwale tindleko ngekwaso matfupha . 
Kuhlantwa kumele kwentiwe ngemanti lagijimako . 
Likhono lekulandzela inchubo yekuvimbela simo kanye neyekusombulula inkinga lephilile . 
Lokungamnandzi kutsi anginako kwekungilekelela etimalini kulombukiso wami loku kwenta kutsi ngingakhoni kufinyelela kuwo wonkhe umuntfu lengifisa kuyofika kuye futsi , angitfoli ikhwalithi lengiyitsandzako ngoba ngeswela tinsita . 
Umangabe lemboni itsenga emalungelo emanti kubalimi - luhlangotsi lwemisebenti leyakhiwe , kanye nemisebenti lelahlekile kumele kulinganiswe ngemkhatsi . 
Cabanga emazinga ekuphepha nekuvikela kuko konkhe kutfutfuka . 
Kungatfolakali kwendzawo yelihhovisi lengetiwe kubangele kungagcwaliswa kwetikhala temsebenti netincitfo letiyamane naleto tikhala temsebenti atizange tizuzwe . 
Lesabsidi yesikhungo yabonakala njengaleyingakhona kusetjentiselwa lesizatfu . 
Kuyalinganiselwa kwekutsi lelizinga lekuhlantwa lokwenteka njalo ngenyanga kutawujikiswa kuyiswe kulomnyaka timali lotako . 
Njengobe kukhonjisiwe kulenkhombandlela , lesitfombe ngenhla ngahle sijekile njengobe kungenandlela lefanako yekutsi imali yetindleko kufanele yabiwe njani ngekwetindzawo . 
Sicabanga kutsi labanyenti labanikelako batawuba nalo lwati loludzingekako . 
Tinsita tetenkholo " temphakatsi " ngalokutsi tisita inombolo lenkhulu yebantfu futsi tibaluleke kakhulu kulemiphakatsi letiyisitako . 
Kuphakanyiswa kutsi timbangela letivimbela kutfutfukiswa kwemiklamo tiphenywe kabanti kubona kutsi noma nguyiphi yato ingachutjwa nguhulumende . 
Lokukukhula etikhungweni letitimele ezingeni lemfundvo lesemuva kwamatekuletjeni kusite ekuhlangabetaneni nekufunakala lokwandzaka kwemfundvo lephakeme kodvwa kuphindze futsi kwaletsa tindzaba telizingagugu nemazinga . 
Umgomo akukafinyelelwa kuwo ngenca yekungakwati kweLitiko kucasha nekugcina bonesi labakhetsekile . 
Lwati luyabutfwa kubalawuli belitiko litotfulwa kuSishayamtsetfo . 
Lapho khona tinsolo bekuphendulwa kuto , emaphoyisa bekatawuphenya . 
Lamathenda lalandzelako asandza kufikiswa emaphetselweni kodvwa tinombolo temareferensi letishicilelwe kuphela . 
Lomgomo awuzange ukhombise kufaka ekhatsi kwetindzawo letinsha teticiwi letidzinga kulawulwa lokuchubekako . 
Loluhlelo Lwekulawula Kusebenta kulomasipala luphindze lwatfobela lesimisomtsetfo sekutfutfukisa emakhono ngekwesekela kwamasipala kuma kwenteka kungasetjentwa ngendlela lelindzelwe kuletinye timphiko nobe tindzawo ngekhatsi kulomasipala . 
Linani lemiklamo lemikhulu yekwakhiwa kwesakhiwonchanti beseyiphelile phakatsi nemnyaka njengoba kubhaliwe kulelithebula lelingentansi . 
Njengobe lizinga lekuphila lisetulu emaphandleni kunasemadolobheni , kuye kwaphakamiswa kutsi labatisulu lebahlala etindzaweni temaphandle kumele batfole sibonelelo lesitse kuphakama . 
Kulokunye , kungaholela ekwenyukeni kwekulahlekelwa . 
Incenye yeLisu Lekugucula Kusebenta laLomasipala Wesigodzi kusita bomasipala bendzawo kutsi bente ncono ekusebenteni kwabo . 
Ticelo tebasebentisi bangekhatsi tekuntjintjwa kweluhlelo acalisiwe futsi edluliselwa etindzaweni tekusebenta emva kwekubukana nekuhlolwa kwegridi leyakhiwe ngekhatsi . 
Imibiko idzingwa kucinisekiswa ngekuhambisana neMazinga eMhloli Mabhuku Jikelele . 
Hulumende wase-SA ute bubanti besilinganiselo selwabiwomali lesinikelwa banikeli , lwatiso lolwetsembekile mayelana nelinani nekwakheka bekwesekelwa lwemklamo kwalo lonkhe lusito lwebanikeli . 
Kuhlolisiswa kwalesimo kanye nemlandvo wemphahla yalelitiko akwenelisi , lokuba nemtselela lomubi ekubekeni emaphesenti angemphela elusito lwemali yekunakekela takhiwonchanti . 
Lesiciniseko sekwesekela , empheleni , imali yekulekelela kusebenta lekuhloswe ngayo kuvala lomehluko emkhatsini wemali yekugibela kanye nemali lebekwe kulesivumelwano semvumo . 
Emakhulu etinkhulungwane temindeni atsintsekile ekudendweni . 
Kushisa kakhulu lapha , ngako-ke ngitawucela kutsi sibambisane . 
Umjikeleto Wetinhlelo Tetekutfutfukisa Imphilo yinchubo yekuhlela , kudala , kuhlola nekuphaka luhlelo lwelwatiso . 
Kwengeta , emacembu lamabili ekucamba lifilimu nalasebentako asekelwa labitwa ngekutsi yi-First Wednesday Film Club ne-Coal Stove . 
Kugcila ekhatsinekhatsi esigodzini kunakwa kwesakhiwonchanti lesanele , lesihlanganisiwe futsi lesisebenta kahle . 
Kuhlolwa kwemibiko letfolakela kukala bungoti kwentekile kanye netindlela tekulungisa letifakwe kule-unithi . 
Lenchazelo yekutsi kutsengisa kanye nekukhangisa kwabangela kwenta kusebenta kwalelisu kutsi kungadzingeki kubonakala sengatsi ngumcabango wakamuva . 
Loku ngumculu Wenchubomgomo yaHulumende yekuletsa tingucuko nekuvuselela Temisebenti Yahulumende . 
Inchazelo lemfishane kanye neDatha Lechaza bungako besilinganisa kusetjentiswa kutindleko letingetulu kwelwabiwomali lolubaluliwe futsi kudzinga kugunyatwa nguBandlakhulu waVelonkhe Kulokulungiswa kweLwabiwomali . 
Kusetjentiswa kwemandla kutawenteka kuphela uma kunesidzingo sekutivikela ; kuvikela lomunye umuntfu ; kuvikela kutsi umsolwa abaleke ; noma kuvikela imphahla . 
Lesiboshwa sakhononela kutsi silinyetwe tikhulu . 
Tibhelekece telicembe tibambelela nganhlanye esicwini . 
Kute kube ngumanje , ngifanele kutsi ngibuye ngitsatse litfuba ngihalalisele labatsintsekako labanyenti kulesifundza setfu kulesikhatsi lesi labahlele emarali nemibhikisho lelwa nemikhuba yekwesaba nekutondza bachamuki . 
Nanobe kubalulekile kutsi luhlelo lwesikolo lugcine baphatsi besimo lesikahle kakhulu , lenchubomgomo lephakanyiswako itawuba nemitselela yetimali uma seyifezekiswa . 
Ambalwa emave , labe nekukhula ngekulandzelana kuleminyaka lengemashumi lamabile lendlulile , latawuhlangana nemhlaba wonkhe , ngalesikhatsi lamanyenti alamave awahlangani , nalamave lantengantengako atawuhlala antengantenga . 
Imfucuta lenebungoti yasekhaya ayikavami kuhlukaniswa kulemfucuta lesukela ekhaya bese iyolahlwa noma lekhishwe butsi kodvwa ilahlwa ndzawonye yekulahla endzaweni yekulahla imfucuta leyetayelekile . 
Hulumende wasekhaya kanye netikhungo tebuholi bendzabuko titawukhuliswa nge : 
Waphindze futsi wakhombisa kutsi lokuhlelenjiswa ngekwesilinganiso kutawuchaza sigaba semholo walosibambile . 
Ngilapha ngicinisekisa futsi ngimukela imibandzela yakuloluhlelo . 
Lisubuciko letitfutsi tasemaphandleni libonakala njengemvusa wekutfutfukiswa kwetenhlalo nekukukhula kwemnotfo wetindzawo tasemaphandleni , lotawubese ukhulisa umtfombolusito wetemnotfo wabomasipala besigodzi . 
Ndvuna kumele acale luphenyo lolutawubuka lokukhonona ngembi kwekutsi yonkhe lentfo ingalawuleki . 
Lenchubo yekusebentisa umshini itawenta kutsi kube lula kutfola imininingwane yekuholelwa kwetisebenti bacashi bato ucondze ngco kuloluhlelo lweSikhwama bese isebentisa indlela lelula yekubhadalwa kwemali lengenako ngekuhambisana nesimemetelo semininingwane . 
Lelihhovisi leli liphindze futsi libe nesibopho semisebenti yemalanga onkhe . 
Nakubukwa lomcabango lokhulako wekutsi busikonyenti buyehluleka , kunebungoti yekukhula kwelizinga lekukholelwa kakhulu kulokutsite , kutondza bachamuki , lubandlululo kanye nekungavikeleki . 
Akunamitsetfosivivinyo leletsiwe kuloMnyaka Timali . 
Kufunwa kakhulu kwemandla kunemandla ekuncintisana lokusemkhatsini wemibuso nembuso munye , lokubese-ke kukhulisa lizinga bulukhuni bekufinyelela kuloku nakuliminye imitfombolusito . 
Lendlela yekuphakamisa ngaphansi inganakwa kuphela uma ngabe letindzawo tekukhipha tinendlela lecondzile nalelinganene . 
Bohulumende besigodzi nasemakhaya , ikakhulukati emadolobheni , badlale indzima lenyukile mhlabawonkhe . 
Ngekwehla kwekutfola lusito , i-Afrika iphindze futsi iyakhula ekusiteni ngetimali kutitfutfukisa yona sibonga inzuzo letfolakala ngekutsengisela emave angephandle , kuhweba kanye netinkhokhelo emkhatsini walokunye . 
Tibonelelo letingenamibandzela lehambisana nato tibonakala njengaletingenisa imali uma lemphahla ibonwa . 
Ema-Intern lanediploma yavelonkhe noma sicu ku-akhawuntingi noma tetimali kanye nelwati kumkhakha wetimali esibhedlela sahulumende wamukelekile kufaka sicelo . 
Tinhlelo tekugucula umnotfo wetekulima usekelwe ( nge ) lucwaningo kanye nentfutfuko letawuniketa kuhlakanipha kwemakethe ku ( lo ) mkhakha lomkhulu . 
Lenhlangano itawuphindze futsi ifune kubambisana nalamanye emanyuvesi , ikakhulu lawo bekancishwe ematfuba phambilini , kwentela kusungula inethiwekhi yetikhungo tekucecesha kulo lonkhe lelive . 
Kulomnyakatimali lowengcile , siphindze futsi senta lucwaningo lwekusebentisa tindlela tebhayoloji yalokuphilako kutfutfukisa ithekhinoloji levumela ingucuko , ngekusebentisa luhlelo lwekubonisa nekulinga . 
Ngekuya ngekutsi lomkhakha ufuna kukhicitani , tincumo tiyatsatfwa ngesimo kanye nelizinga lemsebenti lodzingekako ekukhicitweni kwemiphumela . 
Litiko bekumele lilindze kucashwa kwebatfuli tinsita ngekusebentisa Litiko Lavelonkhe Lekutfutfukiswa kwetenhlalo . 
Yindzawo ledzinga kuphatsa ngekubambisana uma kute tidzingo temtsetfosisekelo talesakhiwo se-ejensi lebumbene yekudla . 
Seyibone tinkhomba temakhono ekwakha netimboni tekwakha . 
Loluvakasho lubanika kuvuleleka ngco kulwati lokuhle kakhulu kubafundzi kuko kokubili isayensi yetenhlalo futsi netekuvakasha . 
Emathulusi etetimali lentiwe ngentsengo lelungile ngesitatimende setingucuko emphahleni lesekukhishwe kuyo imphahla leyincitfomali netimali ekucaleni kutsatfwa njengelinani lelilungile , futsi netindleko temathranzeshini tikhonjiswa kuletitatimende tetingucuko emphahleni lesekukhishwe kutsi imphahla leyincitfomali netimali . 
Ekugcineni tonkhe letinchubo tebunjiniyela , tebucwepheshe netekulawula tisebenta ngangcondvomshini . 
Lesifundza sichubeke njalo siphokophelela kwenta kahle kakhulu kutemfundvo futsi sesibeke emazinga ekhwalithi latawuchuba kufundzisa nekufundza emaklasini kute kutfolwe likhono lekucabanga ngalokusezingeni leliphakeme kunekumane-nje ukhumbule . 
Kuliciniso futsi kutsi linanibantfu liyakhula , intfutfuko yetenhlalo , ithekhinoloji kanye nekutfutfuka kwetigameko tebugebengu kungulokunye kwetintfo tangaphandle letimbalwa letifake ligalelo kutincumo kuloludzaba . 
Kulwa nebugebengu kumele kufake ekhatsi kwenta ncono budlelwane , kucinise tekuphepha emphakatsini nekwakha imisebenti , lokuhambisana nekubuketwa kwenchubo yebulungiswa kwetebugebengu . 
Tinhlangano letakhelwe emmangweni netinhlangano tenhlalakahle letisebenta ngemimango lephila ngaphansi kwemugca wekweswela titawutfola kusekelwa ngekwenchitfomali kanye kuphela kutama tinhlelo letigcinekako tekukhicita liholo . 
Cala luphenyo lwekukhomba tizatfu letiwisa imiklamo . 
Ibhajethi Yetemphilo ifaka imibandzela letsite yekundlulisela etifundzeni . 
Awuyiniketi iRejistra emandla langenamkhawulo . 
Letinchubo kumele ticale ticedvwe ngembi kwekutsi letigaba letifanele tingabese tiyacala ngalolusuku lolutawubekwa Ngundvuna bese lushicilelwa Njengesatiso lesichubekako Kugazethi Yahulumende . 
Ligama lalowo lophumelele kutfola lethenda latiswe esiveni . 
Tingucuko letentiwe kulokulandzisa tenta kucace kancono . 
Lemisebenti yemphatsi wemisebenti yetemabhizinisi ifaka ekhatsi : 
Nanome kufundza uphimisele kungabasita bafundzi kutsi bacoce ngetheksti eklasini , kufanele kutsi ngaso sonkhe sikhatsi kuchumane nekuvisisa itheksti , hhayi kuphela kuphimisa emagama kanye nekufundza ngekushelela . 
Kufaka sicelo semvume yekukhala lokuyamene nekulahlwa licala nesigwebo akukamukelwa . 
Utsi bekangasiyo incenye , futsi akanalwati , lwekutsengiselana ngedayimane lokungekho emtsetfweni lokwenteka kulemphahla . 
Khuluma nemaklayenti kanye nalabanye bosolwati ngelwatiso ekubutseni , kucubungula , kanye nekuhumusha idatha . 
Leyunithi isite ngekulungiselela ngema-akhawunti lahlanganisiwe etimali , kulungiswa kwesilulu sedatha semabhajethi , nemarekhodi lafanele ekulawula emkhakha lowetayelekile wahulumende , kufaka ekhatsi tikhungo tahulumende . 
Emakhophi elucwaningo lwabochwephesha loluphelele afakiwe Kutengeto C kuya ku-J . 
Nome kwesabisa lokukhulu kuloludzaba kuvela kumitfombo yangaphandle , ngelishwa , " kutingelwa ngekweba " kwelwati lwendzabuko kuphindze kwentiwe tinkampani takulelive kanye netikhungo telucwaningo ezingeni lavelonkhe . 
Loku kudzinge lizinga leliphakeme lekuboleka . 
Kudzimate kube ngunyalo lithulusi lekuhlola lelicwaninga kusebenta kwetimali tabo , lokweyame kutitatimende tetimali tanyalo letikhona , lasungulwa . 
Noma kunjalo , kufuneka , kukhunjulwe kutsi sikhatsi imisebenti leyenteka ngaso singahluka sibe emkhatsini kwasemini nasebusuku , kanye nasemkhatsini kwemalanga lasemkhatsini kweliviki nemalanga emphelasontfo , futsi loku kutawugcugcutela licembu lebasebentisi labatsintsekako . 
Lenhlangano Lesekelako inanayi imisebenti lelandzelako : 
Lephrogremu ineluchungechunge lemihlangano yekusebenta Nemphatsi Wephrogremu Yebantfu Labakhulile kanye Netinhlangano Letingasito Tahulumende . 
Lendlela iniketa lwatiso lolubalulekile lemfucuta leyatiwako lenemitselela lengatiwa . 
Letikhungo letingasebenti kahle , tihlanganiswe netento letingakahlobi nekungaphakelwa kwemanti ngalokusemtsetfweni , kanye nekulahlwa ngalokuphephile kwaletinye tinsila temanti lasetjentiswa emakhaya , kukhombisa inkinga yekutfutfwa kwenle eNingizimu Afrika . 
Bosomapulazi bakhombise lutsandvo lwekuhlukela ekulimeni i-khanola netibhidvo . 
Tidzingo tekubika ezingeni lelinemininingwane tiyachazwa ngekhatsi Kwesigaba Ngasinye Sekusebenta . 
Kuyadzingeka kucinisekisa kutsi sigcina futsi sitfole boswalati labanemakhono kucinisekisa kutsi sinakekela emazinga etfu lasetulu . 
Ubuye wetfule ibhodi yekubuyeketa , lefaka solwati wekunakekela ingcondvo , chwepheshe wetemtsetfo kanye nalomele umphakatsi kuhlola licala lesigulane lelicinisekisiwe . 
Tindlelakwenta tekuhlola bungoti lobeyame-kumtselela tiyakhona kuniketa lwati kumtselela lohlanganisiwe wenhlanganisela wetimfucuta letiyingoti letatiwako kanye naletingatiwa ekucitseni lokucakile . 
Kusebenta kwelingetulu ngekwetincenye tekhayinesthethikhi letifana nekuntjintja kwelizinga , emakhona lanemtselela wesivinini sekuhamba kanye netincenye letimayelana nekutsintsa letifana nesimo sekushelela lwangaphansi kwelunyawo , kufuneka tibukwe . 
Tintfo tekusebenta nesigaba sekunakekela sekutfola indzawo lemisiwe , kunkhenkhetsa kwemsindvo , kulawulwa kwemigca nekurekhodwa kwemagagasi kufanele kucaciswe . 
Lesakhiwo setinsimbi sifanele kutsi sicedvwe kwakhiwa ngekuya kwalokubekiwe , kube neplaki lekabili yangaphandle nelilambu langaphandle lelineswishi . 
Esigabeni lesifanako Umtsetfosisekelo uhlanganisa tinkhantolo , uma ngabe kuchazwa noma muphi umtsetfo , kutfutfukisa lomoya , netinjongo teMtsetfo Wemalungelo Eluntfu . 
Labanyenti babo bebagcoke tembatfo letibovu . 
Inhlololuvo yekweneliseka kwetakhamuti yetisebenti tahulumende . 
Loku kuliciniso kuma kutsatfwa shengatsi lokwengetwa kwetindlu lokusha angeke kugcwalise kakhulu imakethe . 
Takhamiti taseGauteni tingabungata njani emachawe nemachawekati aloMzabalazo Wenkhululeko ? 
Sakhiwonchanti sayo lesakhiwe ngekwelisubuciko sentiwe kukhicitwa kwetintfo tekwakha leticinile kanye nekwakha lowetfulako lonethekhnoloji lesezingeni leliphakeme , futsi loniketa imisebenti ledzingwa kakhulu kanye nesitfunti kutinkhulungwane tebantfu . 
Letibalo leti bese tiyadidiyelwa futsi luhlelo lokufakelwa kwagezi luyakhiwa futsi lwetfulwa ku-DOE kutfolwe timali . 
Tindzawo tekukhibika letite inshukumo lapho bantfu bangahamba khona , lidzili lelidlelwa esigangeni nome kunoma ngemphilo tikhungo letibalulekile endzaweni yekuhlaliswa . 
Letinzuzo letibuya ekutsengisweni kwetibambiso tibikwa njengetikweneti . 
Kulelitubane lelisheshisako nemakethe yebatsengi betimphahla lenemncintiswano lomkhulu , batsengisi nemaholiseli akubona ngekungeteka kutfutfukisa nekugcina budlelwane lobuphilile nebaphakeli labatinhoko kusetinhlitiyweni tabo ngalokuphele . 
Ngumtsetfomgomo , lobalulekile , hhayi lesimo sejomethri . 
Imisebenti yekusekela ngendlela yentiwa kuleminyakalishumi leyedlulile . 
Imigomo yekhwalithi ibekiwe , nekuhlunga kwemlimi ngekwetinhlobo njengoba kukhonjisiwe ethikithini kungahlolwa emakethe yekutsengisa ngubosipikitela . 
Loku kuliciniso kakhulu eNingizimu Afrika , lapho umbuso phambilini ube nemtselela locondzene ngco futsi lobenesihluku etimphilweni tebantfu labanyenti . 
Sikole sahulumende kufanele sibe nenchubo levumela batali noma umuntfu lokhetsiwe kutsi balandze bafundzi esikoleni sikhatsi sisekhona . 
Iningizimu Afrika itibophelele kutsi itawusita ekwakheni kabusha umnotfo waseZimbabwe . 
Imisebenti yelufuto letekwelashwa ayisito tinhlelo letime-todvwa kantsi kufanele tingabonwa ngaleyondlela . 
Caphela kutsi tindleko tekusebenta nete-VAT atikafakwa kulelinani lelisilinganiso sentsengo yasetitolo . 
Emave laphuyile avele ayahlupheka ngetinkinga temanti letimatima . 
Yonkhe imincele lemisha yetitandi nyalo seyentiwa njalo . 
Tiliphu tasemoyeni tekucala nebufakazi benkhokhelo noma emakhophi lafakazelwe ato noma emasampula esitfutsi . 
Emadlelo aloku asesimeni lesiphuyile etindzaweni tawonkhewonkhe . 
Lusito luyaniketwa kulabahlelembisa imisebenti yekutsenga nekutsengisa yangekhatsi kwentela batsengi lengahle babekhona kutsi batsintsane nalabatfumela lokutsengiswako ngaphandle baseNingizimu Afrika bakwati kuphetsa ema-oda ekutfumela lokutsengiswako ngaphandle . 
Tintfo atange tihambe ngekweluhlelo futsi linani lekutsenga belingakabhadalwa ngalokugcwele ekupheleni kwesikhatsi senkontileka . 
Ayikho imphahla leyahlolwa yatfolwa inemphilo lekahle lengapheli . 
Sifundvo asikakhoni kubona kufaka lokwanele kufakazela imboni legucula umkhicito lesenkhabeni . 
Kucibisekisa kulawula nekulungiswa kwetindzawo tekungena . 
Kuletigameko letinyentana temikhukhu kuMasipalati . 
Loku kuba nemtselela kulikhono lahulumende lekuhlela ekusabalaliseni luhlelo . 
Sibafisela konkhe lokuhle ngaMasipalati lomusha . 
Kuniketa labatsintsekako emandla kutsi bangasebenta njani ngekubhebhetseka kwekholera . 
Litawuniketa lelihhovisi emarekhodi ekunakekelwa , kugcogcwa , tihlelo tekufundzela umsebenti kulabenta imisebenti letsite yelucwaningo , kubuyeketa emamephu emincele yemphahla kanye nebaklayimhlaba labahlelekile labasaceceshwa . 
Masipala wesigodzi bekangenelele etintseni letihlukene lapho labanye labatsintsekako noma emalunga emmango azuzile nalesimo salemitamo : 
Noma kunjalo , tingucuko kutibonelelo letinemigomo timbalwa . 
Ngayinye ikhombisa lokususa lokwentiwe yi-ejenti tsite kulinani lenkapani lelingetiwe . 
Emasu eNtfutfuko lehlanganisiwe , nanome kunjalo , ngeke atise kuphela lulawulo lwamasipala , afanele kutsi aphindze futsi akhombe indlela yemisebenti yanome ngabe nguyiphi i-ejensi levela kuleminye imikhakha yahulumende , batfulitinsita bemsebenti wenhlangano , ema-NGO kanye nemkhakha lotimele khona lapha endzaweni yamasipala . 
Bonisa ubuye watise tekusekela umkhakha wemanti ngalo lonkhe lisu lelisebentako letemanti lelifanele kanye netindzaba letihambisana nedatha yemanti kanye nelwatiso . 
Kutfutfuka kwemave nako kunemtselela lobalulekile kutentsela kulamave . 
Lengingakusho nje kutsi bantfu labanje abafuni kuyekela , ngoba noma ngabe siyatsandza noma cha lubandlululo kutemfundvo angeke luphindze lubuyiselwe . 
Kwenta indlela yekuhlola emabhuku ngalokusemtsetfweni kusebentisa ngemfanelo lokuphatselene : 
Bangasebenta ngababili , balungise imibuto lesihlanu kanye netimphandvulo , bese sebayayidlala lenkhulumiswano bayidlalele liklasi . 
Inchubomgomo yekuholela iphindze ifake ekhatsi indlela yekuhlola kwentiwa kwemsebenti lephindze futsi inikete tikhutsato temali ekusebenteni lokuhle kakhulu . 
Kute kube ngunyalo lesi sifundvo lesifaka konkhe kunalatinye mayelana nendlelakwenta nalokubukwako , futsi leminyenti yalemiphumela iyafanana naletfolakala kulenye indzawo kulemibhalo . 
Loku kungentiwa tigaba letitincumbi letisihlanu . 
Loku lokulandzelako sicashunwa semincamulajucu lebalulekile lehlelwe ngekuya kwesikhatsi selwabiwomali loluvunyiwe kanye nekusebenta mbamba lokutfolwe ngesikhatsi senchubo yalolwabiwomali : 
Kusungula nekugcina luhla lwebungoti nerejista yebungoti kulelitiko . 
Kumele sente simo senethi yekuphepha lebonelela bafundzi labanjalo kute basekelwe ngekuceceshwa lokutawubasita bakhone kutiphilisa ngekwabo . 
Noma kunjalo , imphumelelo iya ngekusebentisana nibe munye , kuvelelana , nekutitsandzela ; ngekuba nemandla ekubuka kusebenta nekulungisa emaphutsa nangekwenta loko kwakheka imphumelelo ; ngalesikhatsi bantfu babekwa phambili , nekwakha umbuso losimeme nalonemitsetfo . 
Buta kutsi ngabe lendlela yemasu yalelitiko icondzanisiwe yini nenchubomgomo yahulumende lehambelanako . 
Kubonakala kuseta kutsi kugcizelela lokukhulu kutawubekwa ekuhlanganeni nabomasipala labafuna kuhanjelwa ngulabatsite labafuna kuphakamisa imisebenti yekusisa etindzaweni tabo tekusebenta . 
Kuchumana lokwentiwe ncono emkhatsini wemaSentha eBatsengi futsi nemayunithi ebhizinisi engete linani kubukana nemacala lahamba embili . 
I-VAT lekhokhelwa imikhicito leyentiwe ( umtselo wemphumela ) kudvoswe i-VAT lekhokhelwa batfulitinsita ( umtselo weligalelo ) ilingana nelinani le-VAT lekhokhwako noma lebuyiselwako . 
Ngikhutsatwa lusito lwesimo lesihle ! 
Kuveta ngemphumelelo ematfuba lanjalo ekulahlekelwa , imitfombolusito kudzinga ilungiselelwa futsi igcile ekubukeni liciniso lelibanti lematfuba ekulahlekelwa langahle abekhona nalawo lekasavela . 
Lomtfombo uwonkhe akukamele utfweswe matima ngenca yetidzingo temisebenti yetimayini . 
Lowo msele kungadzingeka kutsi ugujwe emamitha lamanengi ushone phasi emhlabeni longephasi kwelwandle etindzaweni letitsite ngebudze bawo . 
Letinchubomgomo tiyabuyeketwa futsi tentiwe ncono ngetikhawu njalonjalo futsi takha luhlelomsebenti lolumcoka loluphatselene nekulawula kanye nelwatiso lwekukhutsata . 
Imininingwane yemali ledlulisiwe ngekwekudluliswa ichaziwe yacaca Kuletitsakatelo kuleTitatimende Tetimali Temnyaka . 
Loku kukhutsata Hulumende kutsi afune tisombululo tetingenelelo tekwesekela labalimi labancane bemoba . 
Uma uchubeka uya ngasenshonalanga , edvutane netihlahla tephayini , lomgudvu uyancipha kumile imibhedze yemhlanga esebeni lelingaseningizimu bese umsebe longasenyakatfo wona uba luhlata kakhulu . 
Inkantolo ilucitsile loludzaba futsi kutawukhokhelwa tindleko tenkantolo , kepha inike De Villiers litfuba lekutsi ahambe ayokwendlulisa sikhalo mayelana naloku kwesibili lokubangwako lokungetulu . 
Bebangalaleli iwayilesi noma babukele mabonakudze . 
Lapho emabhizinisi afuna kwabelana tindleko telitafula lembukiso , emabhizinisi latimbandzakanyako kumele aletse sicelo lesihlanganisiwe . 
Kutibophelela kwekucashisa kwesikhatsi lesisele kusukela ngelusuku lwekubika kuze kube sekupheleni kwekontileka yekucashisa kuyavetwa njengencenye yemanothi latawuvetwa Etitatimendeni Tetimali Temnyaka . 
Kufuneka kunakwe liphuzu lekutsi tinzuzo titsintsa kakhulu umkhicito nekungasebenti kahle kwetimakethe . 
Lamacembu lalandzelako kufuneka ahlaliswe odvwa , kakhulu uma kuniketwa indzawo yekulala : 
Ngako-ke , lawo mabhizinisi lasebentisa imiculu yetimboni , lasengakabhaliswa , kungadzingeka antjintje tindlela tawo tekukala uma nje lemiculu seyibhalisiwe . 
Ngaloko ke inakekela tinsita tetakhiwonchanti tetemphilo . 
INingizimu Afrika yemukela inchubo yinye yelwabiwomali kuto totimbili inchubo yelwabiwomali loluphindzekako nelwabiwomali lolukhulu loluchunyaniswa Temafa aVelonkhe . 
Kubuyeketwa kuphakanyisiwe kwentelwa kuhlola kutfulwa kwetinsita , tindlelasu , tinchubo kanye netindlela letihlobene ngekusetjentiswa kwaleNdlelasu kuleminyaka lelishumi ledlulile . 
Litiko lisungule umculu weluhlaka lwemcondvo wekusetjentiswa kwetiboshwa emisebentini levakalako letingayenta . 
Labasebenta ngetemphilo temlomo labaniketa tinsita emkhakheni wangasese kanye nemikhakha yesive . 
Faka ligalelo kumisebenti yetisebenti kanye nemisebenti lehambisanako . 
Lokucitfwe ngesikhatsi lesitsite , ngesigaba nalokunye kucashwa kufakiwe kulokucitfwa kwemali , kodvwa hhayi kulelinani letisebenti , lekutawukhulisa lesilinganiso setindleko setisebenti ngemcashi ngamunye . 
Kufanele kucatjangelwe luhlolo lwencenye yekwelapha ngelufuto lekhona kukharikhulamu yebuhlengikati . 
Inhloso Yebuhlanganyeli beStockholm kuvumela kwabelana ngelwati nethekhinoloji emkhatsini walabatsintsekako labahlukahlukene . 
Kudvwetjwa nekubukeka kwalomdvwebo wendzawo yekwakha kungaba nekufaka umoya wekufunta lokujulile ekusimameni kwawo . 
Kwetfulwa kwemakhophi emaPDF alamaphepha ekubhidela ithenda lagcwalisiwe nawo onkhe emaphepha emathenda lasekela lokufakwa kwethenda kufanele kufakwe kudiskhi lefundzekako nalebhidi nakuvalwa ithenda . 
Lokunye , ngekwemoya wekugucula kuniketwa kwetinsita , iyunithi inake kusebentisa lemiklamo lelandzelako kulomnyaka : 
Ikomiti Lecondzisa Kusebenta ilungisa simo sekuba kahle kwalolwati loluniketwako ngekuhlolisisa loluhlelo ngalokuchubeke njalo . 
Loku kusekelwe ngulokuphatsa lokwentiwe kancono kwesincumo serejista lesemkhatsini levumela kulandzelela kwentiwa kwetincumo . 
Kuniketa secwayiso nekusekela labatsintsekako nekubuyeketa lokufakiwe kulwabiwomali lweluhlaka lwekugcina kwentelwa kwetfulwa kulabafanele labaphetse . 
Kucashwa kwemphakeli tinsita kute ancedze Luphiko Lwebashushisi Bavelonkhe ngekwenta umsebenti we-ejensi yekuhambisa nekuhlalisa bantfu . 
Tindleko tendzawo lesetjentiwe kufanele tibe ngetulu , uma lemininingwane iliciniso . 
Nanome letinye tinhlaka telulwimi kanye netinhlobo temibhalo tishiwo kanye kuphela kuluhlakamsebenti , bafundzisi kudzingeka kutsi bagcizelele loko labakufundze phambilini kuyo yonkhe ikharikhulamu . 
Ngoba Hulumende wabambelela kutesibopho sakhe sekutfutfukisa inchubomgomo yavelonkhe kutemidlalo netekukhibika , Lihhovisi landvuna lelilungisiwe lasesekelwa litiko nalelincishisiwe lasekelwa . 
Tibonelo tekugucula umbhede nemingcengcema yendlela yemanti misebenti yekugubha lokusilinganisi lesincane neyekugubha . 
Lamanani lavetiwe kulelitafula amele kusebenta ngekwenkontileka kwemali lokubukelelwe ngalokutako lokungafaki intsengo yamanje yemphahla . 
Loku bekukwekucala kutsi masipala uchube kuhlanyela kwemmango kanye nemkhakha wekubonisana nemmango . 
Umtsetfosisekelo lomusha , luhlaka lemtsetfo kanye nelwendzawo acinisa umsebenti walabasikati kutepolitiki kanye nakutinchubo telukhetfo . 
Tibhedlela letikhulu kaningi tinetindzawo tekushisa ngemakhemikhali khona lapho . 
Iyunithi icale tinyatselo tekwenta kube semtsetfweni kubhaliswa kwetakhiwo tahulumende esifundzeni . 
Kuvikeleka kwetenhlalo kubukelelwe kutsi kungakhoni kukhokhela tinzuzo ngalokugcwele emashumini eminyaka lambalwa , futsi loku kuphakamisa imibuto lematima uma ema-akhawunti emuntfu ngamunye angulawo ekwenta ngekutitsandzela . 
Imininingwane yetinhloso temasu lahlobene tikhonjiswe kuluhlelo ngalunye lweluphakelomali . 
Hlanganisa kuhambisana mayelana nemisebenti yekuhlela intfutfuko lehlangene kanye netinchubo . 
Inchubo lekhatsatako ekufuneni sibonelelo selusito . 
Indleko yekulungisa ngekubuyisela nome kwelula takhiwonchanti letinjalo isetulu kakhulu . 
Kulengcikitsi loluchungechunge lwebuphuya nekuswelakala kwematfuba emsebenti kutawuchubeka , kantsi bantfu batawuchubeka nekubambeka bahlale etindzaweni letingakatfutfuki . 
Kupakisha , kutawunakwa sisindvo sesayizi yemabhokisi lekupakishwa kuwo , lapho kufanele khona , bukhashane bendzawo yekugcina lapho imphahla iya khona kanye nekungabikhona netisetjentiswa tekubukana tintfo letisindzako kuto tonkhe tindzawo letihanjwako . 
Loluhlaka kumele lucale kusihambisa kulendlela . 
Kucinisa budlelwano netikhungo tetemfundvo , imikhakha lefanele yetinhlangano tahulumende nalabatimele , netinhlangano temiphakatsi . 
Sivikelo lesisisekelo sematsafa siyaphela ngekuhamba kwesikhatsi , umhlaba uvulekele kutsi emandla ekugedvuleka kwemhlaba atentele , kube nemphumela wekutsi kube nendzawo lebanti yekugedvuleka kwemhlaba . 
Umtsetfo Welwabiwomali uyincenye welucwaningo lwenchubomgomo nekuhlatiya lokwentiwa yiKhomishini Yetimali Nelwabiwomali , umtimba lobekwe ngekwemtsetfosisekelo locwayisa iPhalamende neLitiko Letimali taHulumende . 
Kweluleka ngetindzaba temanti , lomele Umkhandlu Wekululeka Wetemanti Wavelonkhe usunguliwe . 
Tisebenti betingenelela ngalokugcwele ngalesikhatsi semihlangano kantsi noma luphi lwatiso loludzingekako bebalutfola ngekushesha . 
Cishe lwati lwemnyaka munye lungaba lusito . 
Kwekugcina , bumcoka besakhiwo ekuhleleni kuhlaliswa kwebantfu buyachazwa . 
Loku kuniketa kucondza hhafu kuphela walenkhinga . 
Luhlu lolubanti lwetinyatselo tekunciphisa letingabakhona lungasetjentiswa kwehlisa lobumcoka balentfutfuko lephakanyiswako yetemphilo letintsa kwemanti lokuphilako nekuchuma kwako nemvelo , futsi nekwenta ncono nome ngutiphi tinzuzo letingabakhona . 
Batawukhona kuphindze banikete umsebenti wekusekela loncono kubahleli uma ngabe bekukhona kuvisisana lokuliciniso kwetinchubo kanye netinkhinga . 
Kubakhona kwenayithrojini linyenti kwandzisa timphawu tekwesweleka kwa-S kukhanola . 
Bekabike loludzaba kuMvikeli weSive emnyakeni lowendlulile . 
Lemigomo lelandzelako lebalulekile ikhonjiwe kulondvolota temagugu eNingizimu Afrika : 
Iyunithi Yebhizinisi Yenchubomgomo Nemtsetfo inemsebenti wekutfutfukisa kubuyeketa kwetinchubo tekulawula etindzaweni tekuncintisana , kutsenga , inkhapani , kulawula imphahla yebuhlakani , kanye nekulawula lokutsandvwa sive . 
Iyunithi yeMisebenti yeteMtsetfo ibukene ngekuniketa kubonisa ngemtsetfo kanye nemisebenti yekusekela temacala lebhukula kuLitiko . 
Timo tesifundza letikhetsekile , temnotfo , tekuhlalisana kanye netesimondzawo kufanele tibukwe kuncuma lenchubo , tinkhomba kanye nemigomo . 
Kuletinchubomgomo letiphasisiwe , sisungule Umtsetfo losaHlongotwa weKuhlehlisa Licala usejele kutfutfukisa kulawulwa kwetiboshwa letiboshelwe kuTikhungo teLitiko leMajele . 
Kugcogca lwati ngco kubasebentisi betinsita tahulumende futsi ngco endzaweni yelusito kumcoka kakhulu kitsi kutsi sikwati kuchubeka njalo kuhlola kutsi siyakufinyelela yini lokubukelelwe bahlali betfu . 
Lokufakwako : Umtfombolusito losetjentiswa eyunithini . 
Luhlolo lwekufundza kwaphambilini lutawentiwa ngekuya ngetimisomtsetfo tekuhlola nekulinganisa letichazwe ngaphasi kulombhalo locondziswe kubahloli . 
Setsenjwa asisiso sihlobo selilunga lemndeni lemuntfu lotsite noma kulesikhatsi lesendvulela iminyakatimali lemitsatfu bekacashwe Sikhwama esikhundleni lesisetulu . 
Lokunye kuceceshwa : Kuniketwa kwetinyatselo tekungenelela ekutfutfukiseni emakhono kuto tonkhe tigaba temsebenti kulelitiko . 
Lesikhungo sekuceceshela nyalo sesitawuba indzawo lensha lapho kutawukwentelwa khona kuceceshelwa ngcondvomshini kwetisebenti kulesigodzi . 
Sikhulu lesitiphendvulelako sicokwa ngethenda ngayinye . 
Imitapolwati idzinga linani lelincane letincwadzi letimbili umuntfu ngamunye , kanye nesayizi yemtapolwati itawuya ngelinani lebantfu lebasebentelako . 
Ngenca yekufudvuka kwemisebenti yetemabhizinisi iye emadolobheni , lesentha yelidolobha lase-Port Elizabeth lengumlandvo futsi nyalo seliyindzawo lelidolobhakati selaba sengotini iminyakana letsite . 
Kusite tiboshwa kutsi tikhohlwe ngaletihlala tikwenta tente intfo lehlukile . 
Niketa lwatiso lwe-akhawuntingi kanye nelwetimali kanye nalongaphendvula ngato kutinsayeya , kuhlolwa kwemabhuku kanye nalabanye baniketinsita labacinisekisako . 
Lelitiko litawenta kutsi , nanoma kunjalo , lichubeke nekusebentisa tijeziso leticinile kute linciphise kusebentisa imali ngalokwecile lokulindzelwe kutsi kungenteka . 
Kuyisa ngaphandle umsebenti wetemtsetfo kubita kakhulu . 
Tingakhombisa letimphawu letilandzelako : 
Malanga onkhe lokufakwa kumabhuku emali kutfunyelwa ngekwe-elektronikhi kuletinhlelo letindzawonye bese kucatsaniswa kwentiwa ngembadalokheshi letfolakele . 
TINDLEKO TEMACALA NETATISO 
Manje , kumele sichubekela phambili futsi kuchubekela phambili sitakwenta . 
Lemininingwane itawufakwa kudathabhesi lenkhulu yeTemafa taVelonkhe yebatsengi noma bantfu labangakavunyelwa kuchuba ibhizinisi nemkhakha wahulumende lotsite . 
Lendlela lenconywako kufanele kwentiwe ngalokuchaziwe kwentela Lokudzingekako kuleThenda neMabhili Emanani . 
Lokwakhiwa nekutfutfukiswa kwekulawula lokunemphumelelo , lokusebentisekako nalokubalekako . 
Ucele batali kutsi bacaphele uma bantfwana basemantini nasedvute nemanti kwentela kubavikela ekumiteni . 
Lokusele nako kungumphumela wekukhula kwekusebenta mayelana nentalo legcogciwe kutikweleti tetisebenti . 
Kubhekisisa kulokubulawa kwebantfu , tidzakamiva kanye nekushushunjiswa kwebantfu kusihloko semhlangano lokhetsekile lofaka ekhatsi onkhe ematiko latsintsekile . 
Kepha lokumcoka ekwehliseni tindleko tekutfutsa nekusungula tindlela letifanele kancono tasemadolobheni letisitwa tekutfutsa tesive letisebenta ngemphumelelo . 
Kumiklamo lenematfuba lasetulu ekulahlekelwa , kubeka liso kumele kucatjangwe kumugca wemsebenti ngamunye kulwabiwomali kwentela timo letingahle tivele tingakahlelwa kumklamo . 
Uma kufundvwa letincomo letilandzelako , kufuneka ngaso sonkhe sikhatsi kukhunjulwe kutsi inhloso yekucala kulawula imidlalo lesezingeni lelisetulu lebungoti . 
Atawuletsa lutjalomali abuye futsi akhe imisebenti . 
Lemiboniso lemibili ngaphasi ikhombisa losebentako longakahleleki kusencele nalosebentako lohlelekile kusekudla . 
Kusebenta kwemalingena lecatsaniswa neliphakelotimali kuyavakala . 
Cinisekisa kunakekela lokusebentako umangabe kungenelela kumidvwebo yesimondzawo kutawubayimphumelelo ekwehliseni bugebengu . 
Sifundza sitawenta tinkhokhelo ngaleso sikhatsi , kodvwa nakungukulokunye kungakedluli emalanga langemashumi lamatsatfu emva kwekuletfwa kwe-imvoyisi noma ikleyimu nguSonkontileka . 
" Emalambu Emgwaco " angasetjentiswa kukhombisa kutetsemba , kutinta nome simo sekuba kahle kweluhlelo nome incenye yalomklamo . 
Kungatfungeleki ngemlilo kukalwa ngekucina kwesakhiwo , lizinga lesakhiwo nekwakheka . 
Bahlanganyeli balekhozi labatfolakale banelikhono batawunikwa titifiketi . 
Ngako-ke , kubalulekile , kutsi basebenti beLitiko leTindzaba taseKhaya bacinisekise kutsi lonkhe lwatiso loludzingekako kulifomu lekwatisa ngekutalwa kwemntfwana ligcwaliswe ngalokuphelele nangendlela lefanele ngesikhatsi sekubhalisa kutalwa kwemntfwana . 
Umkhandlu unemalungelo ekungavumi noma ube nemibandzela ngekutsengiswa kwagezi noma emanti kumakhasimende lasilele emuva ngetindleko tawo noma letinye tinsita letikhokhelwa masipala . 
Kwesekela kukhula kwemabhizinisi lasimeme ngeluhlelo lwekufukamela . 
Lonamtsetfo Wemanti ubonelela tidzingo tebantfu letisisekelo . 
Hlalani nicaphele bantfu netimoto letisolisako futsi ningangabati kubikela emaphoyiseni . 
Lokuphakelwa kwetindlu kumele kucinane lapha etiteshini tekukhula lokuvumelana Nelisu Lekutfutfukisa Kukhula Kwesifundza Neluhlaka Lwekutfutfukiswa Kwemhlaba , futsi loku kumele kuhlelwe ngalendlela : 
Inkhundla yeteMidlalo eCaledoni aniketa litfuba lelihle kakhulu lemklamo losheshisako ngoba lendzawo yona ngekwayo ibekeke kahle kakhulu . 
Kuphatsa kucitfwa kwemanti langcolile etimboni kunkimbonkimbo kuletsa tinsayeya letehlukahlukene . 
Njengoba imphilo lekahle letayelekile nayi ibalulekile ekulawuleni sifo sesifuba , ematiko edayithethiksi nefisotheraphi anikete tetsameli tinkhomba tekudla lokunemphilo nekutivocavoca lokubalulekile . 
Kufanele aticaphele tinkinga tisavela , noma ngembi kwekutsi , tenteke . 
Kutsatsa indlela lenjalo yekwetfula tinsita kubantfu itawuba nemtfwalo ekulawuleni timali takuleli . 
Umtsetfo Wetinhlelo taMasipala uphindze futsi uhlose kusungula luhlelo lwekuhlelembisa , lulawulo lwekusebenta , kuhlanganisa imitfombolusito kanye nengucuko ngekwekuhleleka , lokuyintfo legcizelela umcondvo wentfutfuko kuhulumende wasekhaya . 
Tifundvo kutekuchumana , kwenta setfulo kanye nemakhono ekuhlela kalula kufanele futsi kubukwe kwentela kutsi bakhone kucecesha labanye . 
Tidvumbu tebahlukunyetwa leminyenti yagujwa emaveni lanjengeLesotho neBotswana yangcwatjwa eNingizimu Afrika . 
Lesento sekunatfwa kwetjwala naso senyuke kakhulu emadvodzeni , kantsi emazinga ekunganatsi wona anyuke kakhulu kubomake . 
Uma kwenteka , tindzawo tekushisa letenele kufanele tibe khona kumelana netimo letiphutfumako letinjalo . 
Lendlela idzinga linani lelincane letinyatselo kute tikhombe indlela kulenchubo yekwakha indzawo yekuhlaliswa lekufanele kutsi tichazwe ngalokucacile kulisu leluhlakamsebenti . 
Hulumende uphindze ahlele kufaka bongcondvomshini kuto tonkhe tikolo letimasekhondari khona labayekela sikolo batoba nalo lwati loluncane nje lolufanele labongcondvomshini . 
Leto tindzawo letinemazinga lasetulu ebugebengu eNingizimu Afrika - emalokishi kanye netindzawo tekuhlala letingashayelwa umtsetfo - tingazuza kakhulu kulokungenelela lokugcilile kwekudvwetjwa kwesimondzawo njengencenye yentfutfuko lebanti kanye nemasu ekuvikela bugebengu bendzawo . 
Kukalwa kwekubekelelwa kufanele kutsi kwentiwe kugridi lefananako naleyo lesetjentiselwa kukala umsinga . 
Lapho imiphakatsi ikhetsa lizinga lelisetulu letinsita kunaletinsita letisisekelo , njengekubonelela tichumanisi tasemakhaya , letindleko letengetiwe kumele tetfwalwe ngumphakatsi . 
Kakhulu emadolobhaneni netindzawo tasemaphandleni lokusalela kwetinsita letizinganhle ngesikhatsi , kanyenti kusisusa sekungcungcutseka nekunganeliseki . 
Noma ngutiphi tichibiyelo letentiwe titawutsatfwa njengencenye yesincomo . 
Kuya embili sitawubuka lobunye budlelwane lobusebentako kulola emakhono elusha lwetfu . 
Umhloli Lomkhulu angakwala kukhishwa kwemvumo kantsi umhloli angabamba tichumane letingito noma letifana nato nangabe leyontfo inebungoti kutekuphepha nekuvikela . 
Ngiyangenelela kusho kutsi ekundlulisweni kwesincumo selicala kwentiwe tivumelwano letibalulekile letimbili egameni lebandlulisicala . 
Loku kutawusita kakhulu ekusetjentisweni lokwahlukahlukene kwekuhlanta inkhucunkhucu . 
Inselele lesinayo sonkhe kutsi sihloniphe lenchubonekutsatsa lomsebenti wekucondzisa likusasa letfu . 
Mayelana nangayinye yaletindzawo , kwatfolakala butsakatsaka lobukhulu bekulawula . 
Tibalo letifanele tendzawo ludzaba lwesimo , nendzawo nekuminyetelana kwendzawo yekuhlala lekutintfo tekucatjangelwa ngalokubalulekile . 
Wasebentise uphindze futsi wente emakhophi alawo madokhumenti lakhishwe ngumcashi ngenhloso kuphela ngenhloso yekulungisa nekungenisa kikunikwa kwethenda ngekuphendvula simemo sekwenta njalo . 
Loku kutawenta kube nekubambeleleka ekusentjetweni kwesicelo sakho noma iklemu . 
Sesivele siyayiphotfula imemorandamu yesivumelwano . 
Tintfo tekulwa nekucisha umlilo kanye netindzawo letilungele tekusebentela khona kufanele tifakwe kuze kutsi titfolakale tikhona ngato tonkhe tikhatsi . 
Kuphumelela kwesikolo sakho ekusebentiseni kahle loma matsangeni lanikelwe nguSiemens kutawuba yingendlela yekugcugcutela letinye tikolo nakubantfu labasha . 
Kanjalo , Masipala Welidolobhakati iBuffalo awukabuyeketi lendlela yekwehlisa noma silinganiso semphilo yekusebenta kwemphahla yekutfutsa indle . 
Lucwaningo loluchubekako lwebunjiniyela nesayensi yemhlaba kute kube nedizayini lenemininingwane lutawudzingakala . 
Angeke kube nembuto wekutsi ngabe imphahla yente kwentiwa kwemacala kutsi kwenteke noma kube lula . 
Lokutfolwe ngiyo kuphakamisa kutsi kudzingeka kwentiwa ncono kweluhlamibuto netindlela . 
Solo kwacala intsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika ecinisweni sesente inchubekelembili lenhle kakhulu ekuguculeni emajele abe tikhungo tekulungiswa similo , emayunivesithi ebugebengu abe tikhungo teticalo letisha , ngekunakisisa kulungiswa kwesimilo kanye nekulungiswa kwekutiphatsa kwesiboshwa . 
Siyababonga ngeligalelo labo futsi sibafisela konkhe lokuhle kulikusasa . 
Kwakha kwatisa ngekukhwabanisa emkhatsini webasebenti sekube futsi yincenye yemisebenti yekuchumana yangekhatsi yeSikhwama . 
Budze besikhatsi lobutsatfwa titfonjane kutsi avele ngetulu kwemhlaba , bungoti bekutsi titfonjane afe buba bukhulu ngoba kunetifo temaphatojeni . 
Kutawukhokhelwa ngemaRandi ngaphandle uma ngabe kushiwo lokunye . 
Angikuphoci kutsi uhocise lesiphakamiso , kodvwa uma ungasihocisi , kutawufuneka ngifake lombuto kuLendlu . 
Kunconyiwe kutsi kuphikisa lokumacondzana nekubutsanisela emaphepha ebhalothi nekubala emavoti kumele kufakwe kusikhulu sekubala , lekutawumela naye atsatse sincumo ngalokuphikisa . 
Kubambisana kwesifundza phakatsi kwetiphatsimandla tendzawo kuyakhutsatwa . 
Loku kutawuba luhlelo lwekuhlaba umkhosi leLitiko njengoba kutawuba kufaka sandla lokumcoka ekuguculeni simo semkhakha wemanti . 
Itawubuya kuphi lemali ? 
Masipalati ugcizelela kakhulu ekuvikeleni , kuvimbela , nekulungela inhlekelele . 
Futsi , luhlelo lwekwenta ngekutitsandzela lunetinkhinga letilukhuni letingaveli ngaphasi kweluhlelo , lunye loluneligunya lekwenta . 
Litiko litawucinisekisa kutsi kuneprofayili yetekuphepha letfutfukisiwe yemigwaco yesifundza ngekucedzela kanye nekudlulisela lisu lesifundza ngetekuphepha emigwaceni . 
Litiko Letindzaba Temanti neTemahlatsi kungunyalo licocisana ngembono weBhondi Yemanti yaVelonkhe futsi ineLicembu Lelisebentako leliyinhlanganisela yemkhakha wesive newangasese leliphenyisisa kukhoneka kwesikimu lesinjalo . 
Linani lelwabiwomali lufakiwe kutitatimende temnyaka tetimali talomnyaka lona kuphela . 
Kuvela kwelisubuciko kuncunywa kakhulu ngumjikeleto welukhetfo lwesigungu lesikhulu . 
Lofenisi wetekuvikela kulesikhungo usenchubeni yekutsi ufakwe . 
Kwetfulwa kwetihloko tesifundvo sekwelapha tifo telufuto letifanele kukharikhulamu yebhayiloji emfundvweni sasesekhondari kucatjangwa kutsi kucalwe ngako . 
Lelifomu lekubhalisela kususwa kwemanti langaphansi kwemhlaba , njengemanti lahamba ayongena emsebentini wemayini noma etindzaweni tekwakha . 
Ematiko emsebenti wavelonkhe wemuntfu ngamunye utawuchubeka kuhola kugadvwa kanye nekusekela kusetjentiswa kwemklamo ngekwemisebenti kanye nemitfwalo ngco yabo . 
Emanti ekutselela lavela kuncenye lenkhulu yeMfula i-Modder atawuphindze abe nemkhawulo ngalokulandzelako : 
Sidzingo salemali lebekelwe eceleni sivela kulesikhatsi sekukhokhela seminyaka lemine . 
Tinhlelo letiholela kuticu temfundvo yekuhlanganyela kumele ifake sikhatsi lesicitfwe sitjudeni kutotimbili ( nato tonkhe ) tikhungo ; 
Hulumende Wesifundza saseGauteng sitinikele kulokutfutfukisa kwekubusa ngalokuvakalako , kuchaza ngemisebenti , ngemphumelelo nekwetfulwa kwetinsita . 
Inkantolo itfole kutsi leklemu isemtsetfweni . 
Luhlolo loluphelele futsi lolucinile lwalomhlaba lubalulekile kute kutsi , lapho kukhonakala khona , ungakhululwa kute letinye tinjongo tavelonkhe , temnotfo netemasiko tenteke . 
Kutawubuyeketa konkhe kubukelela lesinako kuyo yonkhe imikhakha . 
Ngekuya ngesimo salokwentiwa kancono nome timo tendzawo , lokutfutfukiswa kungakhokhelwa ngemali yekuchumanisa , imali lebekiwe lechubeka njalo nome inhlanganisela yako kokubili . 
Macondzana netindzawo tekuhlaliswa letingakahleleki , inkinga nguleyo yetimiso tamuva tendzawo yesakheko semmango kute kube nekusitakala macondzana nekuminyetelana , kudaleke tindzawo tekuhlangana kwemmango , kukhomba indlela lutjalotimali lwemmango kanye nelangasense . 
Bika ngesimo setekuhambisana netemvelo kuko konkhe kulokumane nje kwentiwe uphindze futsi wente tincomo teticondziso tekuhambisana kanye nekuphenya noma ushushise emacala ebugebengu laphatselene nemtsetfo wetemvelo . 
Konkhe kundzawonye encwadzini yinye , ngako kuvikelwa kulahlekwa kwemaphepha . 
Kubaluleka kwemitselela yesigaba sekwakha kungenteka incishiswe sikhatsi sayo lesimfisha . 
Nomakunjalo , lomtselela longaba khona ungalawulwa kalula ngekuba khona kwetindzawo tekulahla imfucuta letifanele nekusetjentiswa ngemphumelelo kwesigaba sekwakhiwa kwe-EMP . 
Kwentiwa kwelwabiwomali kwentiwa kuvunywa kweshejuli yekunciphisa yeteMafa aVelonkhe lemiselwe kumicombelelo yekuphuma nekungena kwemali yemnyaka yeLitiko . 
Inchubo yekubalisisa lensha nemazinga ayetfulwa kuhambisana nemazinga lokuvunyelwene ngawo jikelele . 
Ngiyatfokota kwekutsi benta njalo , njengoba ngikholelwa kutsi letinkhulumo timele incenye lebalulekile yenchubo yekuguculwa kwemfundvo eNingizimu Afrika . 
Niketa imisebenti yelulwimi ngekuhumusha , ngekuhlolisisa emaphutsa-ekhophi , kutfutfukisa lokucuketfwe kanye nekubukisisa ukhiphe emaphutsa lasele . 
Nginiketa masipala lilungelo lekufaka imali lekayikweleta lenkapani , nge-elethronikhi kule-akhawunti lengenhla . 
Sibonelelo Setinsita Temfundvo Lephakeme Velonkhe siniketa emasu ekuniketa imali kute tifundza tikhone kuhlela , kwenta kabusha nekutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita letiphakeme tetibhedlela ngekuhambisana netinjongo tetinchubomgomo tavelonkhe . 
Intfutfuko lenkhulu eluhlelweni lwetinkhokhelo tekusita tenhlalo iyachubeka , iniketa bemukeli kufinyelela kalula etibonelweni tabo . 
Kwekutfutfukisa sekwentiwe kuluhlelo lwe-FPS kodvwa kusengakacali kusetjentiswa . 
Luhlelo Lwekutakula lweSifundza lushayelwe lihlombe Temafa aVelonkhe leticele kutsi naletinye tifundza titsetse indlela lefanako ekulawuleni timali tato . 
Lokucuketfwe nguLomtsetfosivivinyo kubonisenwe kwacociswana ngako nalamatiko nome imitimba lelandzelako . 
Letinye tinhloso tikutfutfukisa lesentha yelidolobha ngekwemnotfo njengendzawo lesemkhatsini yemmango , futsi ngekwemcondvo wetekutfutsa . 
Tindvuna titfolakale kubetindzaba . 
Tinkhundla telulawulo lwemvelo tachubeka kusebenta ngemphumelelo kuto tonkhe tigodzi ngaphandle kwamunye waBomasipala beSigodzi . 
Lomklamo wekutfutfukisa tincola letidvonswa tilwane usesigabeni sesibili sekusebenta , kantsi letincola tilungiswa kabusha kutsi tihambisane nalamazinga eLihhovisi Lemazinga laseNingizimu Afrika . 
Babhidi bakhutsatwa kutsi bahambise letincwajana letilandzelako uma bahambisa Tincwajana Tekubhida , uma behluleka kwenta njalo kungaholela ekutseni bahociswe . 
Uphindze wagcizelela indzima letawudlalwa ngulabasikati basebukhosini ekutfutfukiseni imimango . 
Onkhe ematiko kudzingeka kutsi asungule Lisu Lekutfutfukiswa Kwekuletfwa Kwetinsita . 
Noma kunjalo , kunetindzawo lapho lokuchumana kwemnotfo emkhatsini nemadolobha , netindzawo letidvute nawo kubalulekile kulokutfutfuka kwanyalo nalokutako nakubuketa lokufaka ekhatsi konkhe kwaletindzaba telwabiwomali kuleto tindzawo kutawubaluleka . 
Lesigaba sikhuluma ngetinkhinga letimbalwa letitfolakele kusigaba sekwatisa lesetfulwe kwale memorandamu . 
Ekubukeni kutsi ngabe lofake sikhalo kufanele kutsi abuyiswe , kungaba liphutsa kuhambisana nekuphikisa kwemmangali kutsi budlelwane betemsebenti kanye nekwetsembana sebonakele ngendlela yekutsi ngeke busalungiseka , ngako-ke ngaphasi kwaletimo ngeke kube yintfo lecatjangwe kahle kumbuyisela lolofake sikhalo . 
Ngicabanga kutsi lesitatimende siyancomeka . 
Lendzawo yalomphumela lophatselene nalokwenteka kujongwe ezingeni lelincono lekudla lokukhona , kunakwe lokutsite kukhulisa kwehlukahluka kwekudla lokudliwa mihla yonkhe . 
Sifundvo lesingembi-kwemcombelelo kufanele naso sikhombise kucala tinsayeya letingaba khona ekucombeleleni kanye netinzuzo tibuye tihlole kubaluleka kwaletinsayeya kanye nekutsi tingalawulwa njani . 
Ngelishwa , umkhakha wetematekisi uhamba kancane ekuhambisaneni netidzingo taleSikhwama futsi uyachubeka nekwala imitamo yeSikhwama kutsi ibabhalise njengaloku kubonakala kulokukhula lokuncane ekubhaliseni kulomnyaka lophelile . 
Sikhalo sami lesinemandla kubaholi betikhungo kutsi kufanele bangayivimbi inchubo yeluntjintjo . 
Likomidi liyihlolile imibiko yetetimali yekota njengencenye yelulawulo lwekota lwemibiko . 
Lelitiko ngaloko ke litawugcila ekuniketweni kucecesha , kwakha emakhono , seluleko sekuhlela , lusito lwemsebenti lotsite kanye nekubeka liso ekwakheni . 
Lokutsi lwatiso loluchubekako kunchubekela phambili leyentiwe yekucinisekisa imphahla , irejista yemphahla neluhlu lwekuyilinganisa kutsi iletfwe emhlanganweni wemkhandlu lolandzelako . 
Kunelinani lelihlukene letinsita letiniketwa bochwepheshe bahulumende etibhedlela tendzawo letinkhulu kwenta ncono kufinyelela nekwenta lula iriferali kutinsitakusebenta tesibhedlela sesigodzi lesiphakela ikakhulukati tinsita tabochwepheshe labatayelekile . 
Kute kungetwe indzawo , kukhuliswe emazinga ekuphepha , kufinyeleleka nekusebentiseka , walungiswa waba nemizila lemibili . 
Letindzawo letingakatfutfikiswa tigcina setinebantfu labanengi kakhulu labahlala siphelane labete takhiwonchanti letifanele futsi bete netinsita letimcoka , kuhanjiswa kwekungcola ngemanti lokunesitfunti kanye neluhlelo lwetekuhanjiswa kwendle , takhiwonchanti temgwaco nome gezi . 
Tinkinga tekunakekelwa kwemlomo letisetulu eNshonalanga Kapa tiyachazwa . 
I-Democratic Alliance ikholwa kutsi abengeti buhle lobungetulu ngobe sisabukene nekusetjentiswa ngaphasi kwemali leyabelwe lokukhulu kanye nekusetjentiswa kwemali lokungahambisani nemtsetfo kulesifundza . 
Longenelele , losekelako , longenelela ngendlela yemandla ekuhlatiyeni , kwacha kanye nekusebentisa imihlahlandlela yebuhlengikati , tindlelakwenta , imigomo kanye netinchubo . 
Lokunakisisa kwasinye sikhulu kuvele kakhulu ngalesikhatsi . 
Tingucuko leticeliwe tentiwa tabuye tahlolwa . 
Tonkhe timali tibalwa ngekwelizinga lemandla emali lolusebentako ngesikhatsi sekubika . 
Loku kudzinga inchubo yetetindlu lesimeme letawuchubeka ngekuniketa tindlu letifanele kubo bonkhe bantfu , njengoba kudzingwa Ngumtsetfosisekelo . 
Lencenye itawuphindze futsi icalekusungula licebo lwekukhangisa nekuchumana lekuhloswe ngalo kukhulisa kwesekelwa kwetitfutsi tesive . 
Kusinika lolunye lwatiso kuya ngekutsandza kwemsebentisi . 
Imali lekhokwako lephocelelekile kusamba semholo lebhadalwa bacashi , lebekelwe kukhokhela kutfutfukiswa kwemakhono . 
Umphumela kutsi bavame kungabi kusimo sekwenta tincumo letinelwati ngetindlela tekukhetsa letifanele tetindlu nome kujabulela ngalokuphelele emalungelo abo kanye netibopho mayelana netindzaba tetindlu . 
I-Afrika , njengelivekati lapho kwadzabuka khona imphucuko yeluntfu , ngiyo legcina umshiyalifa welisiko ledlale indzima lenkhulu ekuchubekeleni embili kweluntfu . 
Kufanele abe nelwati lolukahle lwemigomo yetekubala . 
Ngibonga kakhulu kubo bonkhe banikeli betfu ngeminikelo yabo lemikhulu lebaluleke kakhulu ekucinisekiseni kutsi imiklamo lenekuphutfuma njengale Yunithi Yekusha lensha yenteke . 
Ledokhumenti ifuna kubukana netihibe letivimba kukhula kwemnotfo futsi ivumele leLitiko kutsi lente tingenelelo temnotfo lomncane kute kusheshiswe kukhula kanye nekucinisekisa kufakwa ekhatsi kwetenhlalo . 
Umdlavuta wemlomo wesibeleko ngulenye inhlobo yemdlavuta levimbelekako . 
Kwanyalo kunesikhala sinye sekucecesha eNingizimu Afrika . 
Khombisa likhono lekusebentisa umtapomabhuku kanye naleminye imitfombolusito ngendlela lesebenta kahle kuphetsa lemisebenti . 
Tinhlangotsi letinyenti talenkinga tiyacaciswa kuLesiphakamisomtsetfo . 
Emakhono engcondvo ngekwekusabalalisa emazinga engcondvo , kuniketwa kwematfuba ekucabanga , kuchumana , kucatsanisa kanye nekuhumusha kwakho kwacinisekiswa . 
Letingucuko letilandzelako emitsetfweni titawusetjentiswa masinyane . 
Sicinisekiso selubumbano lwema-anyuwithi angasese sitawudzinga luhlaka lolusha lwemitsetfo yekuphatsa yelubumbano , tilawuli , kanye nekutakulwa ngetimali uma kwenteka . 
Lemiklamo lena itawuba nelifutse lelikhulu kakhulu ekutfutfukiseni umnotfo wendzawo , futsi siyetsemba kutsi kutawenta kancono inshisekelo yetebhizinisi yebatjalimali kulendzawo yakitsi . 
Ngaloku asikhumbuleni sonkhe ngemachawe nemachawekati lamanengi emzabalazo wetfu labanikela ngetimphilo tabo kute sitfokotele lenkhululeko . 
Akukho kuchibiyelwa kweluhlelo lekukoleka lelingaba sihibe ekusetjentisweni kwanoma ngabe ngusiphi sincumo senkantolo lesentiwe noma sivumelwane lekufikwe kuso ngekweluhlelo ngembi kwesichibiyelo . 
Ngekhatsi kulomcondvo we " kufinyelela kudla " umuntfu kumele acabange nangetinkinga temasiko , lapho bafati kuvame kutsi baphakelwe ekugcineni . 
Luhlelo lwekuphepha kwethrafiki lwamasipala wasekhaya luhlose bantfwana besikolo labasesigabeni sekutfomba etikolweni temabanga laphasi kulo lonkhe lidolobhakati . 
Sakhiwonchanti lesichubekako lesindluliswa kutakhiwo tahulumende kanye naleminye imikhakha yahulumende ledzinga lokunye kusekelwa ingaphindza ikhutsatwe ngaphansi kwalesigaba . 
Tebunhloli Letisebentako tiniketa emasotja emakhono lalungele kusebenta ngetebunhloli kwentela kube khona kuhlela nekuchutjwa lokunenchubekelembili kwemisebenti ngekucecesha , kulungisa , kutivocavoca kanye nekusekela emayunithi ebunhloli . 
Kunekwenta kutsi lama-ejensi lahlukene angabona tindzima tawo latidlalako ngalokwehlukile ngenca yemitsetfo leyahlukahlukene kanye nalamanye emadokhumenti . 
Kuswelakala kwetindzawo tekungcebeleka kanye nalabanye baholi basekuhlaleni kanye nebendzabuko kudlala indzima lebalulekile lapha . 
Kuhle kwenta ngalokusebaleni letinye taletinchubekelembili kulesikhatsi . 
Balimi labasafufusa nalabo labancane bangahlanganiswa kancono kulenchubo yekusebenta ngekubachumanisa netindzawo lekondlelwa kuto imfuyo kanye nemadzelo , kucinisekiswe kutsi bayavisisa futsi bangatfobela nemazinga nemitsetfo , futsi kwelekelelwe kufinyeleleka lokuncono kakhulu kutitfutsi naletinye tinsita letibalulekile . 
Lusito loluthekhnikhali kanye nekusekela lokungakaneli kubomasipalati . 
Sakhiwonchanti siyabelwana emkhatsini wetakhamuti futsi ngako-ke kungabitwa ngenzuzo yemmango . 
Lomncintiswano nobe kunjalo bewungakabuki kuphela lophumelelako kepha bewuyindlela yekukhutsata nekufundzisa bantfu ngebumcoka bekumunyisa . 
Emanti ladvute nalapho kulinywa khona kakhulu kungenteka abe nefosifethi lebonakalako lemiselwe kubu-alkhali . 
Insayeya yetfu kuniketa ematiko labasebentisi tisetjentiswa netinsita letisezingeni leliphakeme . 
Letinhloso lesitibekele tonasakhona kufinyelela kuto ngembi kwaletinkinga tamhlabawonkhe letikhona nyalo . 
Ngalesikhatsi lesi sekubuyeketa lomsebenti lolandzelako wentiwa Lihhovisi lelisebenta nelemcondzisi lomkhulu : 
Lwatiso lwekunikela kwemnikeli luyashoda kumadokhumenti elwabiwomali . 
Kutfutfukisa idathabhesi yemasayithi etemasiko netemagugu kanye netinsitakwenta tetekuvakasha . 
Kute ugweme kuvetwa kabi endzaweni yawonkhewonkhe , Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekucecesha licela ngemusa kutsi lonkhe luhlu lolushicelwe lwetikhungo letibhalisiwe luhambisane nemininingwane lechazako futsi lufake neticu letibhalilisiwe taleso naleso sikhungo . 
Uma lwati lwendzabuko lusetjentiswa ekutfoleni emalungelomkhicito , kuvikelwa kanye nekuzuza kwemiphakatsi yakulelive kungenteka ngaphasi kwemtsetfo wemalilungelomkhicito . 
Lokwenyuka kubangelwe kwenyuka kweliholo lemnyaka kanye nekukhushulelwa kulesinye sikhundla kanye nekwenyuswa kweliholo lemnyaka kumalunga . 
Tonkhe ticelonkhokhelo letiphatselene nelusito leBEE letentiwe yibhizinisi lekaliwe kufanele tisekelwe bufakazi noma umculu . 
Lemboni yemathekisi inalokunyenti lokungemandla ayo lekufanele kucinisekisa kutsi ihlala njalo iyintfo lesembili yemkhakha wetekutfutsa tesive iminyaka leminyenti . 
Kutsatfwa eluhlelweni lebeluyimphumelelo eMalaysia . 
Lenye indzaba levela kulenchubo yekunikela kanye nekwamukela njengesicinisekiso , inchazelo noma kuntjintja kumadokhumenti ethenda nako kutawubhaliswa lapha . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni , kwenteka kwekubelekwa kwaleminye iminyaka kulungisiwe ngedatha lensha yetikhatsi letimbili . 
Kukhishwa kwemhlaba wembuso kubalulekile emisebentini leyehlukahlukene tentfutfuko . 
Lokucuketfwe kulokuceceshwa kutawehluka kusigodzi ngesigodzi kukhone kubuka lokwehlukile futsi kutawakhiwa ngekubonisana nemiphakatsi kanye nalabatsintsekako labanemdlandla kusigodzi ngasinye . 
Kukhona kutsatsa tincumo mayelana nekufaneleka kwelusebentiso , umuntfu udzinga kutfola kutsi lusebentiso loluhlosiwe noma titjalo netilwane taselwandle titawutsintseka kanjani , nangamalini , ikhwalithi yemanti lechubekako . 
Tinkhomba tibonisa kutsi emazinga ekuchaswa ngemali lebuya kuhulumende wavelonkhe yeselekelelo sekukhokhela angeke enele kuhlangabetana netidzingo letifunwa ngemandla teluhlelo loluhlangene futsi loluhlelwe kabusha . 
Emalabhorathri nawo asebenta ngasese . 
Lesigaba siniketa sibuyeketo semitselela yesigaba sekwakha lokungabakhona lokuhlobene nalentfutfuko lehlongotwako . 
Sicela ungatfumeli titifiketi mbamba , emadiploma noma emathestimoniyali . 
Kucitsa imali kulabasebenta kwesikhashane kwehliswe , nekuhlolwa kwemabhuku lokucelwe baphatsi kwacedvwa ngemphumelelo . 
Emaklayenti akhokhela bashayeli kheshi . 
Sikhatsi sekuceceshwa ngumnyaka munye . 
Lena akusiyo indlela lesimeme emalini yahulumende yemnyaka . 
Umkhambatsi wemnotfo wetenhlalo ubeke etulu kulunganiswa kwetinsita kwentela kunakekela lusentse futsi tivumelwano telizinga lekusebenta ehhovisini ngalinye lelifanele titawuvunywa futsi tisetjentiswe . 
Loku kutawuniketa kutinakekela kubantfu labaphila nesifo emakhaya abo . 
Ngenca yalokungacondzi kahle kwemumo wendzawo lawa mabanga angatsatfwa njengalasekudzeni kakhulu kunemabanga angemphela . 
Loku kusho kutsi lomasipala wendzawo kudzinga ente ncono kuletindzawo leti , ikakhulu umholo , lapho lokungalingani kuphakeme khona kakhulu njengobe kucaphelekile phambilini . 
Lekhomishini , ngekuhambisana nemitsetfo yayo , yabese ivuma lokuphutfunyiswa kwemakleyimu lekufanele akhokhelwe ngemnyaka . 
Angaphindza futsi abambe emasu etintfo letifana nesidzingo sekusungula kwatiwa kutekukhicita kutimakethe letigucukako letinsha , kulandzela labo labacudzelana nabo kakhulu emaveni angesheya noma kusabalalisa imisebenti yabo kute kuhlukaniswe bungoti . 
Kubambelela ngekwemtsetfo kuloluhlelo kubekelwe kutsi imisebenti letsite icedvwe . 
Ngaphandle kwaletinkhinga tetheknikhi lekuhlanganwa nato kulamabhuloho ngenca yekuba nematje ngaphansi latfolakala ngalesikhatsi kumbiwa kufakwe maphayili , lomklamo bewungenato letinye tinkhinga . 
Ilungiswe ngu-Alan Baxter nebalingani bakhe , Litiko Letemvelo , Tekutfutsa kanye neTigodzi , eLondon . 
Lamayunithi Ematiko Etemfundvo Nalahambisana nawo kubuketa nekwecwayisa hulumende ngemisebenti leminye , leyisungulwe kusetjentiswa sifundza . 
Lisalelamuva letindlu nalo akusilo lelitseni uma kucatsaniswa nakuletinye tindzawo kulesigodzi . 
Licembu licaphele kutsi , nanoma ngemgomo , timali kufanele tincunywe yikomidi yekucwaninga emabhuku , ibekwa ngumphatsi ngembi kwemihlangano yekomidi lecwaninga emabhuku . 
Ngesikhatsi sesigaba sekwakha kutawucashwa tisebenti letinyenti kuleyondzawo , futsi loku kungabeka tekuphepha engotini . 
Imibiko lemifanekiso ifakiwe kuletinyenti taletigaba tekwenta umsebenti . 
Masipalati kufanele atsatse tonkhe tinyatselo letifanele kucinisekisa kutsi tonkhe timali letikulesigatjana tikhokhelwa ku-akhawunti yelibhange lenkhulu . 
Sekela labaphetse imisebenti yemanti ngemahhovisi esigodzi kutfutfukisa tinhlelo temklamo uphindze ucinisekise kutsi kusebenta kuyenteka ngemakhono kanye netikhatsi letichaziwe . 
Lemibono lemihle levela emphakatsini yentiwe yatfolakala lokungangabateki kutsi kukhomba kulomsebenti lomatima nekunakekela lokuniketwa bahlengikati betfu kumphakatsi . 
Bafakiticelo baphikisa kutsi kusetifisweni tetebulungiswa kwekutsi kubuyeketwa kwesigwebo sabo kulalelwe ngco nguleNkantolo . 
Tekuvakasha tinemandla lamakhulu kakhulu ekufaka sandla kumnotfo walomasipalati wasekhaya . 
Etimeni letinjalo , Sikhwama sibuka sabelo semalingena sesamba lesinye sakheshi sesabelo lesitawuhambelana nedebhithi letsatfwa njengelutjalomali lolwengetiwe . 
Live ngalinye lingabese likhetsa inhlanganisela lefanelekile yemathesti kanye nethesti yetintfo letiphilako kuhambisana nemigomo kanye netimo tawo . 
Ngalendlela , angeke kube yimfucuta " yakho " nemfucuta " yabo " , kodvwa yimfucuta " yetfu " , futsi wonkhe umuntfu utawuphendvula . 
Yenta njalo kuhlela kanye nekucwaninga kanye nekuhlola simo . 
Imboni yetemisebenti yetandla ingasetjentiswa njengesiphutfumisi sekutfutfukisa umonotfo wetindzawo tasemaphandleni nekwakha ematfuba ekuhlanganyela lokwengetiwe emnotfweni , ikakhulu kwabomake nebantfu labasha . 
Nguloku-ke lokushiwo nguLokubuketa Tekuvikela . 
Tindleko temphahla lengakaphatseki iyakhokhelwa ngetulu kwalemphilo lefanele lapho lemphio lefanele ayikapheleli . 
Kufakwa kwemali ngale kwetinsita letisisekelo nome kunjalo kutawuba ngulokuhambisana nemandla entfutfuko langabakhona alendzawo kanye nelikhono lelingumphumela lwebantfu bendzawo kwesekela emazinga lasetulu elusito . 
Loko bekusivumelwano lesidzingekako futsi lebesingenakugwenywa , ngoba iNdvuna ayizange yaphakamisa kutsi noma ngukuphi kungahambi kahle kungcolise kuniketwa kweticolelo tekucala . 
Kubona kubaluleka kwekuhlolwa sibeleko , litiko lihlwaya tindlelasu tekwenta ncono lizinganhle lwekusampula luceshwane lwesibeleko nekwehlisa linani letigulane letiphutsako kulandzela timiso tekubonana . 
Kodwa ke , nomakunjalo , kungenteka kutsi kube nekuncipha kwetindleko kutinzuzo . 
Inyamasitselo yetitselo letinkhulu ijutjwa ngetindlela letinyenti idliwe iseyinsha , idezethi , kumasaladi , emakhompothe kanye nalokunye , noma iphekwe ngemaphayi , emakhekhe , emaphudingi , noma njengesinambitsisi kuhemu , noma yentiwe kumasosi noma tilondvolotwa . 
Ngalesikhatsi letinye titfo letiphatselene nemetha tifaka ekhatsi ema-athomu lahamba ngawodvwa , letinye tindlela temetha tifaka ekhatsi ema-athomu lafakwa emandla labitwa ngema-iyoni noma kwalokubili noma ema-athomu langetulu lahlanganiswe ndzawonye kwenta emamolekhuli . 
Ticelo letitawufakwa ngemuva kwesikhatsi , tincwadzigezi noma emafeksi angeke temukelwe . 
Kuyinhloso yalelitiko kwacha umnotfo lokhulako , losimeme wesifundza ngekusebentisa kwakhiwa kwemsebenti . 
Nome kunjalo , lwati luyatfolakala kantsi vele lamanye ematiko , njengeLitiko Letemfundvo , liyalufaka kumibiko yangekhatsi yebaphatsi . 
Tintfo letivunyiwe letakhiwe phambilini nato tingasetjentiswa . 
Ema- imeyili ne-inthranethi tinhlelo letisentjentiswa kakhulu tekubika nekwabelana ngelwati . 
Siyakholwa kutsi letinye tinsita netinchubo titawubukana naletintfo leti ngembi kwenkhundla lefanele . 
Kubekwa kwemanani lokunjalo kwentiwa ngekuvolontiya , ngaphandle kwekubekwa kwelizinga lekuholela , nangaphandle kwekwakhiwa kwekulindzelwa kwemholo . 
ELesotho , kuphakamela etulu kweNingizimu Afrika nendzima yayo yebuholi kwavimba tinhlekelele lebetingenteka tibe nemiphumela lemibi kabi kulesimo setepolitiki nekuvikeleka kulombuso walesifundza . 
Emadolobha ayancintisana mhlabawonkhe ngetindlela letihlukene , noma kungenteka kutsintse tivakashi , imihlangano lemikhulu noma kubamba imidlalo lemikhulu yetemidlalo kufaka ekhatsi Imidlalo Yetekusubatsa . 
Tiphakamiso tekukhutsata tinhloso kanye netinhlelo tekusebentisa tinchubo kanye nemigomo . 
Ibhodi yeNchubomgomo yekuSebenta kweTetimali neMtsetfosimiso itivumile letichibiyelo . 
Kungenelela kwembuso kulesimondzawo lesakhiwe kumele kubeke embili leto tindzawo lapho khona kuhlela bekusalela emuva , nome lapho kukhona timphawu letikhona tekuhlukubeteka ngebugengu . 
Ngabe umkakho nome umyeni wakho , umntfwana nome umtali webacondzisi benkampani bebaphatseli , balawuli , banikati bemasheya nome labatsintsekako basebentela umbuso ? 
Timvume tekungenisa eveni tiyadzingeka ngaphasi kwalokusemuva nalokusandza kwenteka . 
Kusungula luhlelo lwesifundza lwekutfutfukiswa kwetinsita letibukene netemphilo talabagulwa yingcondvo . 
Siphakamisomtsetfo sicabanga kukhula lokubalulekile kulokungena lokuhleliwe emanyuvesi . 
Lamacembu aphindze futsi aphakamisa kwakhiwa kwemtimba wetimboni waseNingizimu Afrika lotawusungula budlelwane bebatsengi labangemashumi lasikhombisa kuya kulasiphohlongo . 
Umdlandla wemabhizini endzawo newemave ngemave uphindze waveta umtselela webugebengu kutekuvakasha nasekutjalweni kwemali yangephandle . 
Ngalokuvamile , emave ase-Afrika lanekungalingani ngebulili lokuphansi anelinani lelisetulu lalabasikati kumfundvo lesetulu kunemave lanekungalingani ngebulili lokusetulu . 
Tindzawo lapho ummango utfolakala khona kanye netindzawo ngito tindzawo letisisekelo bantfu labatikhandza bakuto , futsi labatsintsana nato , imphilo yasedolobheni . 
Lombiko uphokophelele kwakha tinkhomba tekutsi lephaneli iveni kulabantfu labahlala emapulazini eveni lonkhe . 
Kubalulekile kunaka kutsi lemiklamo lena iyakhonjwa kute isentjetwe kusasa . 
Ummango noma ibhizinisi lengumkhakhubanti inemninimasheya loyihlomisako lomelele emalunga langumkhakhubanti njengemmango wendzawo , noma lapho khona tinzuzo tesekela licembu lelihlosiwe , sibonelo bomake labamnyama , bantfu labaphila nekukhubateka , lusha kanye nebasebenti . 
Nanoma-nje kuye kwacashelwa kakhulu kucinisekisa Lokusemacinisweni kwelwati , licembu lelihlela lolushicilelo alwetfwali sibopho sekuphosisa . 
Sikalwa ngelinali lelilinganene lekunakwa lesekutfolakele noma lokutawutfolakala ngekusebentisa lesamba sanoma kuphi kwephulelwa nakuhwebelwana nentjintji levunyelwa ngulesikhungo . 
Sikhatsi lesitinyanga letilishumi nakubili lapho kubekwa futsi kulinganiswe khona emathagethi lamcoka ekusebenta . 
Uma uhluleka kwenta njalo , Masipala ugodle lilungelo lekutsi angakhansela kwesikhashane lethenda lesekayiniketile . 
Luhlakamsebenti lwemtsetfo nelwekulawula lwaseNingizimu Afrika mayelana netjwala lubonakala sengatsi lucine kancane , futsi ecinisweni luvamise kusetjentwa lubuye lulandzelwe ngemandla , nalucatsaniswa nalamave lalishumi labuyeketiwe . 
Basebenti baseGrey bakhuluma ngetinhlangotsi letibalulekile tekuphatfwa kwesifo sesifuba . 
Kupaka kuncono kutsi kube sekudzeni nesitaladi ngemuva kwemabhilidi . 
Ngekuba ngulinye kulamatsatfu emahhovisi , kutawubeka lomtfwalo welucwaningo kanye nentfutfuko kumave landzelwe tifo . 
Timali tentiwe tabakhona kutosekela imigomo yekuphendvula yahulumende nekusebenta ngemphumelelo ngemali ekuphatseni timali tembuso nemphahla lenganyakatiswa . 
Ngalokwetayelekile , kugcwaliswa kwetikhala temisebenti letivulekile ngetisebenti letifanele naletinesipiliyoni bekuyinkinga . 
Nanome bekulukhuni kuhlanganisa tifundvo , kutilolonga nekusebenta , ngakhona ngandlela tsite . 
Titfutsi tendzawo : itekisi , sigitjelwa sangasense , ibhayisikili , kuhamba ngetinyawo . 
Kuchumana kwenteka emkhatsini kwemcwaningi nemakomidi emklamo ( uma akhona ) netinhlangotsi noma bantfu labanenshisakalo labanelwati lolutsite macondzana naloludzaba loluphenywako . 
Intfo lephatamisanako lenkhulu levunjululwe ngilombiko ngileliciniso lekutsi tifundza tinekweswelakala kwemakhono lokukhulu , kakhulu etikhundleni letimcoka . 
Kuhleleka kwetekuphatsa kufaka ekhatsi Sisebenti Lesikhulu Lesiphetse , Inhloko yeLuphiko lweteBhizinisi , Inhloko yeteKukhangisa kanye neMbhalimapholisi kanye neNhloko yeBhodi yaBomabhalane . 
Kusetjentiswa kwemhlaba kufanele kutsi kuphendvule ngenkhululeko kumaphethini ekuhamba ngobe loku kugcugcutela kwehlukahlukana kanye nekubhicana kwemsebenti . 
Kutawentiwa kutsi kube khona imali yekwelekelela imitamo yetekuvakasha letimiselwe kumimango . 
Liphuzu lelisembili kutsi emave ( nome tinhlangano tetigodzi ) atidzingi kulindza kuvunyelwa kwemave ngemave . 
Kwandza kwemphahla yemgugu e-Afrika nako kuyanyaniswe kakhulu nesimo lesidzinga kunakekelwa kwelive . 
Lucwaningo lolusandza kwentiwa lwekusalela emuva selukhulise kusalela emuva kwesifundza emikhakheni yekwetfulwa kwetinsita . 
Lokuhlelwa kwetemtsetfo , ipolitiki nemnotfo wekulandzelelwa kwemphilo yasemantini nekuhlolwa kuletigodzi . 
Kuceceshwa kwebalimi labasafufusa bekuloku kuyinsayeya kulomnyaka londlulile futsi sekunetinhlelo leticaliwe tekutfutfukisa bese kusentjetiswa luhlelo loluhlelekile lwabese luhlanganiswa kancono . 
Ingcungcutsela Yemhlaba ibone emaphethini ekusetjentiswa newekukhicita njengalenye indzawo lekufuneka kugcilwe kuyo . 
Kunetindzawo letinye letinyenti lapho kudzingeka khona tingucuko letinkhulu tebuholi ; sekukonkhe , emave ase-Afrika ayachubeka ngekugcizelela liphutu lekutsi kukhona kungahambisani emkhatsini wetinsayeya tamhlabawonkhe kanye netinchubo tebuholi letinkhulu letikhona ekutilungiseni . 
Umsebenti wekucecesha nekutfutfukisa kwalelo nalelo lunga lelicembu uyabonwa . 
Lensita idzinga kukhuliswa futsi kufanele ilandzele umfanekiso wekuhlanganisa imitfombolusito lobe yimphumelelo kulamanye emave . 
Sibita Lendlu kutsi isekele lesenteko setfu . 
Uma ngabe kunanoma nguwaphi emasilinda agesi langekhatsi kweluhlaka loluchumane nesitfutsi lesetfwele imphahla lesindzako , futsi kuhloswe kutsi ifutfumete lomkhicito lohanjiswako , akhululekile kulemigomo . 
Imitamo yekugcugcutela temphilo kuleplatifomu ifuna kubambisana lokuvundla nemkhakha lokwenta kukhoneke kwakha emacembu ekunakekela lokusisekelo lokunemsebenti wetemphilo letichazeke kahle telinanibantfu . 
Kuhlelwa kabusha kwendzawo nemadamu ayo kute " ihambisane " nalentfutfuko lephakanyisiwe kuvamise kubangela lokwakheka kwemadamu noma emanti lamanyenti kute kwakheka lendzawo " lenelidamu lelikhulu ngembili " njengenjwayelo . 
Letinye tinkhomba letivamile tiyaphakanyiswa kwentela kubona kusebenta kahle kwalemitimba kwentela kufezekisa loluhlaka futsi letinye tindlela kanye netinchubo lekumele lemitimba ibe nemtselela kuto . 
Lokungabi nemandla kwekusisa eNingizimu Afrika yintfo levamile kuletibalo tekuhlukanisa letentiwe ngenhla . 
Kodvwa , sitfombe semanga sivetwe ngumphatsi wenyuvesi kanye netiphatsimandla tenyuvesi nabatsi konkhe kuhamba kahle ekhampasini . 
Nakubukwa umlandvo we-Ellis Park njengenkhundla yelibhola letembhoco , linyenti uma kungacishe kube ngito tonkhe tindzawo talabangasense ngetetinkampani lisasasa lato lekulibhola letembhoco nakucatsaniswa nelibhola letinyawo . 
Lensita yetemphilo isebenta ngendlela lecinisekisa kutsi ummango uyayetsemba futsi unesibindzi kulensita kanye nakubasebenti betemphilo . 
Tilimo letibalulekile li-aplikosi , ema-olivi nemagilebisi ewayini nekuhlayelwa lokuncane kwemampentjisi , emagonandvodza , emaphruni , likwipili , nemagilebisi lentelwe kudliwa asemasha . 
Lemibiko , naseyimukelwe nguMkhandlu , bese iba ngemadokhumenti emmango futsi emakhansela emawadi atakwenta kutsi imimango iyitfole . 
Ingenteka eminyakeni leminyenti ngembi kwemhlalaphansi longiwo . 
Ngalokugcwele umsebenti kufuneka uhambisane nemandla endzawo levulekile kute kucinisekiswe kutsi ummango uphila imphilo lekahle . 
Iphethini yemphumela yekusebentisa umhlaba itawuba ngulehlangene kakhulu , naleyo naleyo ncenye yeluhlelo loluzuzako - kanye futsi nekutsi futsi - lizuzwe nguletinye tincenye . 
Loluhlaka lwendzawo lutawenta kube nesidzingo kanye nekuphangisisa tinhlelo tahulumende kanye nemiklamo kute kuhlangabetwane nenjongo yahulumende wasemakhaya losebentako . 
Ngesikhatsi lesifanako , sifuna kuphindze sinakekele lepaki ibe kusimo lesingenabala , ngako kumele sicinisekise kutsi sitfola indlela yekulinganisa ngemkhatsi . 
Letibhedlela tiniketa tinsita kuphela esifundzeni , kodvwa tiphindze titfole emariferali labuya kulo lonkhe live . 
Sikhulu lesiphetse kumele sisayine lesincumo salomtimba wekwendlulisa sikhalo kanye nanobe ngumuphi umyalo lowentiwe ngiwo . 
Noma ngumuphi umuntfu lofuna kuba nebuniyo , sitfutsi , kungenisa noma kukhipha kunganyakati noma tichumane letifana nato , kumele tirejistwe Kumhloli Lomkhulu futsi kumele tibe nemvumo . 
Kundingilizi ngayinye umphumela kutawuba libalave lelikhombisa libanga langempela ngato totimbili tikhatsi tekuhamba letimizuzu lesihlanu nalelishumi kusuka etiteshini tetitimela . 
Bafundzi kufanele kutsi bati kutsi asetjentiswa njani nekutsi anika lwatiso lolunjani . 
Kute kuhlobana nanoma nguyiphi inkampani lekhona mbamba , inhlangano , umkhicito , umuntfu , noma umkhosi lohlosiwe loma lotsintsekako . 
Kufanele kutsi kwentiwe luhlu kubhalwe phasi onkhe emagama etisebenti leticashwe ngulekontileka bese lunikwa Lisekela leMcondzisi weTinsita teKwelekelela , kungasayinwa Sivumelwane seLizinga Lekusebenta ngembi kwekucala kwalekontileka . 
Linyenti lemihlangano yebetindzaba kanye nemawekshophu ngemnyaka . 
Luhlelo lwabongcondvomshini lolubitwa ngekutsi nguMklamo Sincumo Vumela Wesifundza ( i-PROVIDE ) luyacaliswa lwekubonisa timo temnotfo emigudvwini yekutfutfukisa tekulima . 
Lwati leKulawula-kulawula uMklamo , kulawula Timali , kulawula teBasebenti kanye nekulawula teMphilo kufanele tentiwe njalo . 
Lesi ngulesikhundla lesikhangiswe kabusha . 
Baphatsi belijele laseKenya bakhetse luhlelo lwemajele aseNingizimu Afrika njengendlela lefanele lebafuna kuyicatsanisa neluhlelo lwabo kumtamo wekwenta kancono kusebenta kwabo . 
Ngekuya ngendlela letsatfwako ngekhatsi kulomklamo , kungaba nesidzingo sekulandzelela tindleko temsebenti ngamunye lowentiwako nome silinganiso setindleko tekufika ekugcineni . 
Ingabe ukhona umtsetfo lowatiko losebenta uma kulawulwa imfucuta ? 
Lemifula , tilwane , umhlaba , titjalo nebantfu konkhe kuyincenye yesimondzawo . 
Kuta kwakho nekucoshwa kwetehlakalo kutawutfokotelwa kakhulu . 
Singaciniseka ngesigaba setfu se-HIV nangabe sitihlola etinyangeni letisitfupha futsi ngemuva kwalokutihlola kwekugcina lokungabe besesivulelekile kuvayirasi , sibonelo ngekwekulicansi lelingakavikeleki . 
Lomculu uhlose kuphatsa kucashwa ngaphandle kwetiboshwa kutsi tibe yincenye yemiklamo yasemmangweni . 
Babhidi batawatiswa kutsi bangenise umbiko wekuhlolwa losemtsetfweni we-SABS kulentfo letsite . 
Empeleni licembu ngalinye lililunga lenhlalo nebukhulu nelinani letinsita letiniketwako ngetimfuno netidzingo tetimondzawo tekuphila letisondzele . 
Kuvikela ngekuvimbela kuyindlela yekuvikela bantfu besitsatfu ekuzuzeni nome kugcina emalunga emphahla yengcondvo lokungekho emtsetfweni kepha akubavimbi labanye ekusebentiseni ngemdlandla nome kusebentisa lwati lwendzabuko ngaphandle kwenkhokhelo . 
Kunesidzingo sekugcina sitfombe lesikhulu engcondvweni . 
Imiphumela nenchitfomali kutawulandzelelwa ngekota . 
Lendlela ifaka ekhatsi kuhlatiya sihloko , kuhlela , kubhala luhlaka , kuhlela , kufundza emaphrufu kanye nekubuketa umsebenti lobhaliwe , kanye nekucabanga ngetimphendvulo , kunekutsi ukhicite umkhicito kube kanye sekuphelile njalo . 
Luhlelo lwekufinyelela lweSilondvoloti saVelonkhe lukhutsata kusetjentiswa kwetisetjentiswa nemisebenti . 
Njengoba lesigwebo sicondze ngco , ngitawukhotha kabanti kuso . 
Kuyetfusa mbamba kubona linani lelingaka lebantfu lababoshwe kulemphelansontfo-nje phela . 
Tingucuko tesakhiwo letitawuholela ekukhuphukeni emandleni ekukhula kweNingizimu Afrika kufanele tifanele kusungulwa kwemisebenti . 
Kuhle kwati simo sakho , kusebentisa emakhondomu , kuphila imphilo lenenshisekelo , kunatsa imitsi malanga onkhe kanye nekwati simo sakho . 
Kulinganiswa kwekusebenta : Luhlelo lwekuhlola kusebenta kwelungenelelo lwentfutfuko uma kubukwa tinhloso letibekiwe . 
Loku kwekugcina kuphakanyiswa kakhulu futsi kuyindlela levamile njengoba bantfu labahola tivakashi bendzawo abatati tonkhe tindzawo kulendzawo , kodvwa kubuye kunikete imininingwane leminyenti . 
Lomdvwebo longentasi umelele iseli le-elekthrokhemikhali leyakhiwa iseli yehayidrojini lesilinganisozinga kanye nema-elekthrode lasansimbi latsintsana nembhubhudlo lokusilinganisozinga sema-ayoni awo . 
Lokuncikelana loku akusho kutsi akukafaneli , njengobe kubonwa kutsi letintfutfuko teliHhotela kanye Nendzawo lelipulazi yeTindlu angeke kulandzelelwe uma lesicelo salendzawo lelipulazi yeligalufu singaphumeleli . 
Umtsamo wetisebenti kanye netinsita tekusebenta tihlala tiyinsayeya lenkhulu kakhulu . 
Intfutfuko kanye nekuniketwa kwemsebenti kufanele kunakwe kakhulu kumaphuzu ekukhula kucinisekisa kutsi labahlupheke kwengca bayatitfola tinsita kanye nematfuba emsebenti . 
Njengobe sitfwalwa bantfu siphindze futsi sindluliswe kulabanye bantfu , kusetindzaweni lapho sisebenta khona , emaklasini etfu kanye nasemahholweni ekufundzela . 
Setsembise bantfu bakitsi imphilo lencono . 
Sipiliyoni saphambilini sekuba nguMgcininsimu sitawuba litfuba lelengetiwe . 
Ngenca yaloku , iNyuvesi yaseFargo Emelika nyalo yatisa bafundzi kuwebusayithi yayo kutsi ayisatimukeli ticelo tekubhalisa . 
Kucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi kutawubamcoka ekwakheni kuvana kutenhlalo emiphakatsini yasemaphandleni nekutsi lisu lelinjalo liletsa umphumela . 
Lapho kubonakele kutsi kwenteke emaphutsa ekubala kulomnyaka lesikuwo , lokulungisa kwentiwa ngekuhambisana ngendlela lekungakhonakala ngayo , kantsi kucatsanisa kwalomnyaka londlulile kuyavetwa futsi . 
Emahhovisi labomahambanendlwana asinyatselo lesikhulu lesicondze ekuzuzeni emazinga etinsita temalunga etfu letentiwe ncono , bosomhlalaphansi nebazuzi . 
Ngekuya kwelinani selilonkhe lebantfu , kusetjentiswa kwemali kwemndeni ngamunye enyameni yenkhomo seloku kusasetulu kakhulu . 
Ngaphandle kwekufezekisa sidzingo lesibalulekile , lomtsetfomgomo uphindze futsi ukhutsate kwehlukahlukana ngekwebudlelwane emkhatsini walokuphilako nendzawo lokuphila kuyo . 
Kumiklamo lemincane , kuvamise kuba Nemchasi Wemklamo futsi ngobe imiklamo lemincane ivame kuba ngaphasi kwetinyanga letintsatfu ngesikhatsi , kuhlolisiswa kwemtlalo nemchasi kumele kwenteke njalo ngeliviki nome ngemaviki lamabili . 
Loku kwafaka ekhatsi tinhlelo letifanana neSikimu seLiholidi leMtselo , Luhlelo lweKutfutfukisa Emabhizinisi Lamancane naLasemkhatsini kanye netikhutsati teMklamo weLisubuciko weTimboni . 
Imali yemtselo itfolakala kuphela ngemali lesuswa kuhulumende losemkhatsini itfunyelwe kuhulumende wesifundza . 
Incenye lebalulekile yalokulalelwa yacedvwa ekubuketeni loluhlelo lwahulumende lwekuniketa kabusha umhlaba lolutfole kwecwaywa kulabamele umphakatsi njengalolungasiti labahlala emapulazini . 
Tindzawo letinyenti kulendzawo yamasipalati tiniketwe imithoyi yemigodzi . 
INingizimu Afrika ifuna sisombululo se-Doha Round lesisuselwa kuligunya lekucala lekutfutfukisa . 
Lihhovisi lami livisisa kahle kakhulu ngetincindzetelo temali kanye nekushoda kwetisebenti lokuletsa umtfwalo lomkhulu kumawadi lamanyenti , emahhovisi , tindzawo tekwelapha kanye nemitfolamphilo letakhiwo . 
Lusito lolutsite lutawuniketwa kulabaphila nekukhubateka , lebatitfola babuketane netinkinga letinyenti tekutfola umsebenti . 
Bantfwabetfu babalekela lengcindzetelo kulelive . 
Kwenta tifundvo tefundza ngekutfola timvume tekugcwalisa umhlaba esayithini . 
Loku , ngalokutako , kutawuba tindzawo letisisusa tekutfutfukisa temidlalo netisekelo tetakhiwo telubumbano lwemmango . 
Kucecesha nekufundzisa kufanele kufakwe kuletinhlelo . 
Kuvamise kutsi munye kubantfwana labatsatfu labasemapulazini ekutsengisa bangakhuli kahle . 
Iphetfwe yiBhodi yeBaphatseli ngeSiphatsimandla Lesiyinhloko lesihola imisebenti yelicembu lelimcoka letisebenti letesekelako . 
Munye wanaba batukulu kusobala kutsi utsikametekile engcodvweni , futsi ufundza Libanga 1 abe aneminyaka lelishumi nalemine . 
Loku ngekwetimphawu kudzinga igridi lekhombisa samba lesikhulu semininingwane . 
Lekhonvekshini yeMalungelo eMntfwana icinisekisa liphuzu lekutsi bantfwana , ngenca yekulengela engotini kwabo , badzinga kunakekelwa lokukhetsekile nekuvikeleka , futsi kubeka kugcizelela lokukhetsekile ekunakekelweni kwekucala kanye nemsebenti wekuvikela kwemndeni . 
Lesi sibalo lesisetulu kakhulu lesisabhalisiwe kwanyalo esifundzeni . 
Ucabanga kukhona yini kutsembana emkhatsini wabo bonkhe basebenti beluphiko lwakho ? 
Kweswelakala kwemisebenti kusihibe sanoma ngumuphi umnotfo ngoba kwenta tingazuzi emandla ato letingaba nawo ekufaka ligalelo kulomnotfo . 
LoMtsetfosivivinyo futsi washicilelwa kute ummango uphawule ngawo kuleGazethi . 
Sesibuke ekuciniseni imitamo yetfu yekwedlula kulokulindzelekile kubatsengi futsi nalababandzakanyekako . 
Tifundvo tekufinyelela kulokulungiswa Kwetimoto Tekuhamba Kuhulumende seticalile . 
Lolwatiso lolulandzelako ngakoke lungafuntwa kulolo nalolo ludzaba kuTinhlelo Tekwenta Kuncenye ngencenye : 
Fenisi wekuvikela wangekhatsi udzinga kwentiwa kancono . 
Inikwe umsebenti nemandla kulokunye , ekuphenya , ekugadza , nekuhlola inhlangano noma kuphatfwa kwemisebenti yahulumende . 
Kute kuvinjelwe litfuba lekulahlekelwa lelikhulu ngekufaka incenye lenkhulu emphahleni yinye , tinchubomgomo kanye netinchubo taleSikhwama tifaka ekhatsi tinkhombandlela letitsite letibalwe ngenhla letigcila ekunakekeleni sikhwama lesehlukahlukanisiwe . 
Hlola lizinga lekwati basebenti . 
Kusebentela kutinhloso tahulumende wendzawo kanye nekutfola inhloso lefanele yekutfutfukisa timphilo temphakatsi indlela letfutfukisako idzingekile . 
Lomtsetfosivivinyo , kanye kanye naleliphepha lelibekiwe , kutawendluliselwa kumakomidi lafanele kutsi akubuke futsi abike . 
Imidvwebo yeTebuchwepheshe kanye nemininingwane yeLigede laseEast London seyiphotfuliwe kwentela kusisa ngemali lokuhleliwe kwalelidolobha kuze kuvuselelwa Ligede laseEast London . 
Loku kuholela kulutjalomali , lengasetjentiswa kahle ekwenteni kancono tintfo , letisetjentiswako esikhundleni sekulungisa lokubita kakhulu lokungenasidzingo . 
Caphela kutsi lelifomu lesicelo limayelana kuphela netiphakamiso tekuzona kabusha , lekungafaki kuphindza uhlukanise ngesikhatsi lesisodvwa timphahla letitakhiwo . 
Noma ngubani lonemvume angabhalela kukhomishana noma ibhodi lesemtsetfweni , kutsi avuselelelwe noma kuchitjiyelwe leyo mvume , kantsi leso sicelo singentiwa ngendlela lebekwe ngekwemtsetfo . 
Lomtsetfo lokhona awukacali kusetjentiswa ngalokuphelele . 
Simo setimali salomasipala singaphasi kwencindzetelo lenkhulu kabi . 
Ungakhohlwa kufaka libito lakho kanye nelidolobhakati nome lidolobha lapho uhlala khona . 
Kwekucala kubona kutsi kusimama akusiko kakhulu ngekwekuma kwendzawo njengobe kungumcondvo lophatselene nesakhiwo . 
Esimweni lesifana nalesi , linani selilonkhe litawulungiswa ngalokulinganako kusukela kwelusuku lekuhocisa . 
Emawebsayithi lanelwati lolubanti , lolushaya khona , lwanyalo kanye nalolusebentisekako , lahambisana netinchubo letincono temawebsayithi ahulumende . 
Kumemetela Umtsetfo Wemikhandlu Yetemphilo Tendzawo esifundzeni uniketa luhlaka lwetemtsetfo wekusebenta nahulumende wasekhaya . 
Kutfutfukisa kuphendvula kwabo , imitimba kufanele icinisekise kutsi , nanome kungenanzuzo yeluhlelo lwekulawula , lwemculu lohlanganisiwe . 
Kungcivita sitembu semtselo emashekeni sekwacedvwa . 
Ekugcineni setsembiso setfu sekunotsisa kubuyiselwa kwesimilo nekutfutfukisa kulungisa njengemsebenti wetenhlalakahle , sicinise kusebentisana kwetfu nebudlelwano netinhlangano Letingasito Tahulumende , Tinhlangano tetenkholo , netinhlangano letisebentela ummango kulemitamo yetfu yekulwa nebugebengu . 
Tindleko letinkhulu kuleSikhwama letenteka phakatsi nemnyaka tibuyeketwa njalo . 
Kufanele kucashelwe kutsi bungako benkhundla yetemidlalo lenkhulu lenjengekhilikithi , umbhoco nebhola yetinyawo bungehluka kakhulu , nekutsi imidlalo yekuchudzelana idzinga bungako nekudvwetjwa kwenkhundla lobubaluliwe . 
Kutoliga lomtselela waletimfuno leti ekusebenteni kwaleSikhwama , imitsetfo futsi netinchubo , futsi nekuchumana nebasebenti kucinisekisa kucondzanisa futsi nekuhambisana kwabo naletimfuno , kubalulekile emisebentini yaleyunithi le . 
" Imitsetfo " ichaza imitsetfo yetekuchumana ngekwe-elekhthronikhi lebekwe ngaphansi kwesigaba 255(1) Semtsetfo Wekulawula Intsela ; 
Ngutiphi tidzingo tekusebenta lengitatidzinga kutsi ngihlangabetana nato kuze ngikhone kufaka iklemu ? 
Inkhomba yaletidzingo netivimbelo ingasetjentiswa kute ibe sizatfu setindlela tekunyakata lekumele tibe bocalangaye nakwakhiwa loluhlelochumano ; 
Kungashiwo kutsi lesikafoldi besiyingoti kutekuphepha . 
Masipala weBa-Phalaborwa utfolakala Esigodzini saseMopani Esifundzeni saseLimpopo , lapho kungasebenti nebuphuya kutayelekile . 
Bantfwana banikwa tinhlelo temaholidi futsi betifaka ekhatsi tikhatsi tekufundza , kubuka emavidiyo nemidlalo . 
Timali letingetiwe titawufakwa kuleSilinganiso Lesingetiwe . 
LeLitiko linelilungelo lekungatigcwalisi tikhala temsebenti letikhangiswe kuloluhlu uma kungatfolakala kutsi kwangeniswa noma kwashicilelwa lwatiso lolungasilo liciniso . 
Nangabe tifutfo tempompi tuletsa sicindzetelo , emanti langcolile angahanjiswa ngekwetikhawukhawu ngelizinga lekugeleta lelitsite kusuka ethangini leliwagcinile . 
Lelitiko litfola imisebenti yalo kuletinjongo letilandzelako tavelonkhe kanye netesifundza futsi libona ligunya lalo lekucala liphatselene ne : 
Tihlangana neluhlatiyo lwebucwepheshe . 
Lesikhungo sesente imitapolwati yayo yaba yabongcondvomshini , yahlomisa ngamunye iphakheji lephelele yelihhovisi ne-inthanethi netisetjentiswa tencwadzigezi . 
Emazinga etikweledi temakhaya netinkampani lakhula kakhulu atawutsatsa sikhatsi lesikhulu sekuphumula . 
Inhlangano yeLusito Lekucala yaseNingizimu Afrika iniketa lusito lekucala emihlanganweni yetemidlalo , kuvikela umphakatsi kanye nekuceceshwa kulusito lekucala . 
Umuntfu wesiboshwa angaseshwa ngesandla , ngekweteknikhi , kwemtimba logcokile . 
Balimi bavamise kugcina loku labakubambile ekulawulweni kwemasimu abo . 
Betindzaba babika ngalokubanti esiveni ngetinhlelo talekhomishini , lengiphakamisa kubonga kwami ngako . 
Lelithebuli lelingetulu likhombisa kutsi kulungiswa kwemphahla kuwunciphisa kanjani umsebenti wekulungisa futsi kugcinwa esimeni lesifanele kuyakhuphuka . 
Kuphindze kwaba nekuvumelana kutsi labaniketa lusito lwekunakekela emakhaya kanye netisebenti tetemphilo temphakatsi kumele bafananiswe futsi bahlanganiswe balawulwe kanye kuvimbela kuphindzeka nekungahambisani kwetimo temsebenti . 
Kunekutsatsa inchubo lecinile , lenefomula kufaka ekulungiseni kabusha , umbiko uniketa tinkhulumo leticinile kanye naletentekako tetinkinga letihlukile e-Afrika . 
Ngenca yalesikhatsi lesidze emkhatsini wekutseleleka nge-HIV nekucala kugula , bantfu labanyenti labane-HIV abanokwati kutsi batselelekile . 
Niyakhutsatwa futsi kutsi nibeke umbono kuloluhlelo nekutsi nivete umbono ngetindlela imihlangano lenjalo lengahlelwa ngato kute ihlangabetane netidzingo tenu kanye naloko lenikubukelele . 
Tinsayeya mayelana netinchubo tekutsengwa kwemphahla nekutfolakala kwetinhlelo tetimali kubambelele tinchubo tekutsengwa kwemphahla kanye nembadalo . 
Kuniketwa kwemvumo kanye nekulawulwa kwetibhedlela tangasese ngekhatsi kwesifundza . 
Uma kutawusho kutsi kute lifasitelo lelitawuvuleka . 
Kutiphatsa kwetinhlanti kwemvelo nako kuyatsintseka ngemkhondvo welinani lelitfusi . 
Inhloso yalesicephu kuniketa inkhombandlela kwentela kucinisekisa kubona ematfuba ebungoti bekuphepha , temphilo kanye ngesimondzawo lokusebenta kahle kakhulu , kuhlola kanye nekulawula kanjalo , ngaloko kucinisekise tinhlelo kanye netinyatselo tekwehlisa bungoti . 
Igrafu lengentasi icatsanisa linani lalababhalisako ngesifundvo , ngekunaka lokukhetsekile kutifundvo letinemanani lamakhulu eminyakeni . 
Kucedvwa kwemisebenti lokubangelwe tehlakalo lapho tisebenti tishiya Litiko . 
Timali letibekelwe kusita tifundza ngekucecesha kanye nekusita imitfolamphilo tendluliselwa kuNhlangano yaseNingizimu Afrika leYamukele Kuphitsaniseka . 
Kulomnyaka lophelile , umnotfo wemhlaba wonkhe ube nekukhameka lokukhulu , bohulumende bemhlaba wonkhe babone kwehla ngekushesha kwamalingena , ngesikhatsi bantfu neminotfo badzinga kusekelwa ngetimali kakhulu . 
Lilungelo lalababanjiwe bavalelwa ngembikwekutekwa kwelicala kute batilungiselele kutekwa kwelicala kufanele kutsi kufake ekhatsi indlelakwenta yekubonana netemtsetfo ngalokwanele lokuyintfo kwanyalo leyinsayeya . 
Lemigomo kufanele ishicilelwe kuze umphakatsi uphawule ngembi kwekutsi umenyetelwe ngalokumtsetfweni kutsi sekungumtsetfo . 
Taphulelo tekutsengisa netintjintji tikhokhwa nakufikwa etindlekweni . 
Loku kukhonjiswe kulokwakhiwa kwemahhovisi lasentjetiswa sive kufaka sandla kubohulumende besifundza labanyenti nesidzingo sekutsi ticucwane temtsetfo wendlelasu iniketa litfuba letimvo tesive . 
Batsengi ekugcineni banekutiphendvulela ngekuphepha kanye nekwetsembeka kwedatha yabo , ngisho nanobe ibanjwa ngumtfulilusito . 
Kugcila elwatini lolukhetsekile : Uma kukhuluma lokwetayelekile kuyindlela lenconotwako yekwetfula tinsita , kugcila elwatini lolukhetsekile kufanele kucatjangwe lapho kufanele khona . 
Noma ngukuphi kuntjintja lokusuka kunchubo yekubeketela bekulungiswa ngaleso sikhatsi . 
Cinisekisa kwandza kwenkhululeko yebantfu nekuchumana lokuphelele kube kulungiselwa tinsayeya letinyenti letikhulako kutakheko netinhlelo tahulumende letivela ekuniketweni emandla kwemuntfu ngamunye ; 
Lusebentisomali lwaHulumende lwaseNingizimu Afrika neKutilandza mayelana neTimali kuniketa sisekelo lesivumela kukala tingucuko tekusebenta ekuhambeni kwesikhatsi . 
Timo tasendzaweni yakucala nobe tekuvuselela , " umphakatsi " uvamise kutsi ube sewuvele ungumhlali . 
Cinisekisa kutsi tigezelo nemithoyi kuhlantekile , futsi akunakufateka kwengati . 
Imali yahulumende nelwabiwomali loluconjelelwe loluhamba luphumele ngale kweSikhwama seMali yaHulumende saVelonkhe . Akufaki ekhatsi lusebentisomali lwetifundza nelwahulumende wendzawo etimalini tabo . 
Kuniketa kusekelwa emsebentini nenkhomba letheknikhali ngekusebenta kwalomklamo . 
Uma itfolakala , umgudvu wamalingena nawo utawukhuliswa . 
Bachubeke nekusho kutsi imvumo kufanele itfolakale kulabangenelako ekwenteni lucwaningo kanye nenhloso yesifundvo . 
Labangenelako bangafaka lokuchutjwako , banikati bemabhizinisi labancane nebakhiciti betebhizinisi nebasebenti basefama . 
Loluphiko futsi lutawube lulungisela kwenta simo salesifundza seluhlelo lolusebentako lwekugadza . 
Lemicabango lelandzelako ibonakala ihamba neluhlelo lwekuphepha kwekudla . 
Loluhlelo lwelwatiso ngekubambisana kulentfutfuko lwentiwa kabusha kute luphindze lusetjentiswe njengeluhlelo lwekulawula . 
Loku kufaka Lihhovisi leMengameli , labamele tigodzi letitimele , tinhlangano tekhophelethivi , neMatiko eTemnotfo , Tetimali , Temfundvo , Tekulima , Tetindlu neTekutfutsa . 
Sibophe sendluliselwa kumatiko lasebentisa imali kuyisebentisa kulakukhetsako , kusetjentiswa kwetimali kumikhawulo lebekiwe nakutinchubomgomo talokungacitsi imali . 
Kwehluleka kwenta njalo kungabangela kutsi imiyalo lengaba nelunya lolungakafaneli lwemalungelo ebanikati labangenacala nalangagcina abe kuhlukumeteka lokungavikeleki ngekwemtsetfo . 
Luhlelo lwekhomishini luya ngekuvunyelwa yindvuna . 
Kodvwa kufanele futsi sichubeke sigcizelele kutsi bomasipala , ngobe bangulomunye wemkhakha wahulumende , kufanele bati kutsi , njengaloku kuligunyakwenta letfu , sitawubacaphela , sibasekele nakunesidzingo , sibasole nangabe kufanele kutsi sibasole . 
Kunebufakazi bemaleveli lasetulu ekweneliseka kwamakhasimende ngalensita lapho isebenta khona . 
Ngekwemlandvo , silinganiso sentiwa ngekwehluka kutifundza letinyenti . 
Singummango lohamba nesilumbi ngesivinini lesisetulu . 
Loluhlelo lwemasu lubese lubekwa ngembi kwesishayamtsetfo ngembi kwekundlula emalanga lasikhombisa ngembi kwekucociswana ngebhajethi yelitiko . 
Loku kungakhonjwa ekweswelekeni kwekusabalaliswa kwebasebenti labanemakhono ekwenta emathuluzi eNingizimu Afrika . 
Emadokhumente lanjalo kumele , ngekwembono weSifundza , asekele ngalokuphelele iklemu yaSonkontileka . 
Bakhiciti kumele bacinisekise kutsi batsenga kuphela kumakhalithiva larejistiwe , ngaphandle kwekutsi bahlanganyela kumizamo yekuhlola . 
Loku kwalandzelwa kusayinwa kweMemorandamu yeKuvisisana leyacalwa yindvunankhulu yesifundza emkhatsini we-Ejensi yeTekutfutfukisa teMnotfo yaseMpumalanga ( i-MEG ) kanye nabomasipala labatsintfwa nguletinsayeya temanti . 
Bonkhe bantfu labasezingeni lebaphatsi Labasetulu Ekusebenteni kuya kuBhodi Yebacondzisi batsatfwa njengebaphatsi labamcoka kakhulu . 
Akunatingucuko letilindzelekile ngekwesayizi naletinhlelo letivelako . 
Kukhona futsi tindlelakwenta letigucukako , kuluchungechunge lolubanti lemathesti kantsi ithesti yetintfo letiphilako ingasetjentiswa . 
Lena kutawuba yimali yekonga emanti kantsi itawukhokhela Masipalati " ngetindleko tekungeta lomunye umsebenti " kukhuphula lenchubo yebasebentisi bemanti lasetulu . 
Kwala kwenta imisebenti yangekhatsi yekuhlolwa kwemabhuku kuklayenti lekumele kutsi lihlolelwe emabhuku akuhambelani netindlelamkhuba temave emhlaba . 
Ngabe kunebufakazi bekutsi bazuzi labahlosiwe batfoliwe ? 
Tinhlelo tekucasha basebenti tiyachubeka kubalekela kusilela ngesikhatsi semnyakatimali lotako . 
Lokukwentiwa ngekwati sidzingo lesikhulu lesikhona sekusindzisa bantfu labasha kuletinkinga tetenhlalo letibatsintsako . 
Uma kwenteka kuba nesehlukaniso , umlingani ngamunye kutatentekela kutsi atfole incenye yetinzuzo letitfolakele njengemvuzo ngesikhatsi salomshado , cishe nje ; ngekuya ngekutsi lenzuzo lelungiswe kukhombisa tilinganiso tetincenye ngekwehlukana ngemafomula isebenta njani kulabalingani . 
Cinisekisa kutsi iyachazwa indzawo yemmango ngekusebentisa emadizayini lakahle lahlanganisa kuchumana emkhatsini kwemmango kanye nemadomeyini angasese . 
Litfuba lekulahlekelwa likulahlekelwa lokungabakhona kutetimali ngenca yeminyakato ezingeni nome kungatinti kwetintsengo temasheya , lokutsintsa linani lentsengo yemasheya kanye netinkontileka tetimvelancenye tentsengo yemasheya . 
Sinikela kwesekela kwetfu lokuphelele njengobe wenta konkhe longakwenta kulungisa loludzaba . 
Simo lesingiso sekuphuma kweBritheni kuLubumbano leYurophu kanye nemtselela wetemnotfo asatiwa . 
Ekuhleleni lusito lwekuhlola imbangela yekufa , letimisomgomo letilandzelako letiholako tiyabukwa : 
Sicelo sesiphakamiso sekucashwa kwemphakeli tinsita kunotsisa Luhlelo Lwekulawula Lokungenako kubomasipala labakhonjiswe esifundzeni , etfulwa . 
Tekuvakasha temvelo tikumakethe lekhula kakhulu lapho khona bantfu bahamba mhlabawonkhe kute babone timbali , baye emahlatsini layimvelo , bavakashele tintsaba bangenele nakutemidlalo letidlalelwa emantini . 
Inkantolo ihlukanisa kucashiswa kwemphahla ngumcashi ekusetjentisweni kwemphahla ngumcashi . 
Kube khona umcondvo wetekuntjintjiselana ngelwatiso lwetebucwepheshe ngetinsita temanti nangetemitfombo yemanti nelive laseChina kanye nalamanye emave latfutfukako . 
Temisebenti yahulumende titfole inchubo leyehlukile yekuhlola kucabangisisa bocalangaye emisebentini yahulumende . 
Kuphindze futsi kugcizelela inchubo yekwehliswa kwetemfundvo nekufakwa kwayo kulukhuni , kudzinga kuhlela nekulwawulwa lokunemandla , tindlela tekuchumana letivulekile naletetsembekile , kanye nekwakhiwa kwemakhono lokukhulu . 
Sitatimende sekusebenta kwetimali sifaka phakatsi lokulandzelako . 
Takhiwo letifanele lesicelo kufanele tihambisane nalamasayizi lalandzelako lapho tidzingo tematheknikhi titfolakala khona . 
Emanani etitselo kanye netibhidvo alindzeleke ngalokwetayelekile kutsi abe alwe ngemandla ngekuswelakala kanye nekuba kunyenti kakhulu ngetikhatsi letitsite temnyaka . 
Atikho letinye tiphakamiso letengetiwe letentiwa egameni lemdlulisicala wekucala . 
Kwenyuka kwekunaka temphilo esiveni ngebubanti kwelekelela kufunwa kakhulu kwetinhlobo tetinatfo letinemphilo . 
Imiphumela yalolucwaningo yaholela ekwentiweni kweluhlaka lweModeli Yetekubambisana Kutekukhubateka Emsebentini . 
Ngalesikhatsi sekucoshwa kwakhe bekacashwe njengemphatsi lobukene netekutsenga kulelicembu . 
Kulawula kuphatfwa kwetimali nemisebenti yakhona ngalokusezingeni lelisetulu . 
Letinhlelo tekutfutfikisa , tilungiselela emaphepha tibambe nemihlangano yekusundzisa ngetindzaba tekusebenta . 
Kutawuphikiswana ngekutsi kutawubita kakhulu kwakha luhlelo , loludzinga kutsi sinyatselo sekutsengiselana nome ngukuphi sitsikanyetwe kusalindzelwe kuphetfwa lokwenelisako kweluhlelo lwemfundvo . 
Lokukhokhelwa kancane kwabothishelanhloko betikolo uma kucatsaniswa nebaphatsi kumikhakha yomibili yesive neyangasese sekukudzala kuyintfo lekhatsatako , ngobe labanyenti bashiya phasi baye lapho batsenjiswa khona lokuncono . 
Litiko , ngekuhlangana Nemahhovisi Esigodzi , kumele achubeke nenhlangano lecuketse konkhe kanye neluphenyo lwekufundza usebenta kuhlola umtsamo wetidzingo kuwo onkhe Emahhovisi Amantji kute kukwateke kuphakela tidzingo ngalokufanelekile . 
Lokutfoliwe kukhombisa kutsi kuphatfwa kwemacala ngalokutayelekile kuyinchubo lendze kuloko kulahlwa ngemacala kumbalwa kunaloku lokulindzelekile , kodvwa-ke ngekwesigaba semtsetfo kunekutibophelela kwekubukana naloludzaba . 
Bomasipala batfola bumatima kunakekela nekusebentisa takhiwonchanti . 
Kwanyalo emabhange akalemukeli licala letimphahla letilahlekile . 
Kukhokhelwa kwagezi kutawuhlanganiswa emva kwekulungisa kabusha imboni yekuhambisa gesi seyifikiswe emaphetselweni . 
Imiphumela leyinhloko kuminyaka lesihlanu ifaka ekhatsi emaphuzu lamanyenti . 
Kusenekukhatsateka lokuvela njalo njalo kusukela kumibiko yebetindzaba nome etinkhundleni tekuchumana , lekhombisa kutsi lamanye emalunga etfu awahloniphi inchubo yemtsetfo futsi aletsa lihlazo nekwehlisa sitfunti emaphoyiseni . 
Kwengeta , sidzingo sekucasha tisebenti tasemahhovisi letengetiwe kute kutsi kuncishiwe emazinga esitresi langemukeleki kutisebenti letendlulele ngale angeke agcizelelwe ngalokwendlulele . 
Leminye imitselela lenemandla ekuba sebungotini ihlobene nemandla emsindvo nekungcoliswa kwekukhanya lokuvela Enkhundleni Yegalofu lehlongotwako . 
Injongo yaloLuphenyo kukhulumisana nalabo bantfu lababona kutsi Umtsetfosisekelo usatabafikela . 
Naloku kunetizatfu letinyenti tekucaphela nakutoligwa letinombolo leti , kuyakholweka kutsi tiyanika sibuketo sesifinyeto lesikahle lesishaya khona ngencitfo yetitfutsi temmango ngeluhlobo etindzaweni letimadolobha lamakhulukati aseNingizimu Afrika . 
Tifundvo letinyenti tikhombisa kwekutsi tindzawo letingangenwa manti kalula tekuhlala letingenatinsita letanele ( indzawo yemikhukhu ) iyindzawo leyingoti kakhulu kukokubili kutemphilo yebantfu nekusebenta kwetemvelo . 
Imfucumfucu yetekwelapha yindzawo leyinkinga kakhulu Kumasipala wasePrince Albert . 
Ngoba kungenteka kube nelinani lelikhulu letinhlangano letitawuba yincenye yalolukhetfo lwamasipalati , kudzingekile kusabalalisa kubhaliswa kwetinhlangano letifuna kuba yincenye elukhetfweni ngembi kwelukhetfo . 
Loku ngahle kufake ekhatsi kuniketwa kwetinsita tekuhlanteka lapho kufanele khona . 
Kunciphisa buphuya bema-asethi ngekunikwetwa ngalokusezingeni leliphakeme , kwentiwa kube sezingeni lelifanele kanye neLulawulo lwePhothifoliyo yeMphahla yeSifundza . 
Loko lulawulo lwebungoti lolugcile kuko kuleSikhwama kumayelana nekubona , kuhlola , kulawula kanye nekucaphela tonkhe tinhlobo tebungoti letatiwako kuso sonkhe Sikhwama . Lobunye bungoti bekusebenta ngeke bucedvwe nya . 
Akutsatfwa njengalokwenele kwemphilo lephelele , lenemphilo futsi nekusebenta kahle lokungako kutsatfwa njengebuncane bekugcina . 
Kulandzelelwa kwekuhlolwa kwemabhuku kuhlelelwe kwenteka njalo nangalokufanako . 
Uma iNP inakekela , kungani isabise bothishela ngekubanciphisa ? 
Sicela futsi ukhululeke kuletsa embili leliphephandzaba kubalingani labangaba nemdlandla kuleliphephandzaba . 
Intsandvo yelinyenti kanye nebuholi lobuhle kuyahlanganisa , nanoma lokubuyiselana emuva lokuye kuvele kanye netinsayeya tekulawula lukhetfo ; bantfu labanyenti kulelivekati baphila emaveni , laholwa ncono kuneminyakashumi lemibili leyengca . 
Kusita ngekucecesha ngalesikhatsi kusengakatfolakali ticu nangalesikhatsi setitfolakele . 
Babukana ngco nekutsi " asebenta njani " Elisu Lekutfutfukiswa Kwemakhono . 
Uma lokutsite kwetsenjisiwe kulosebentisa lusito , lesetsembiso siba sangempela , sigcinwe futsi kwephuta lokungakabukelelwa nalokungenandlela yekukuvimba kuyashiwo . 
LoLuphiko Lwetekuhlola luhlala njalo luhlose kugcina budlelwano lobuhle nebadlalindzima bendzawo . 
Tindzawo tabochwepheshe takhiwe kabusha ngetikhatsi teminyaka leminyenti emanyuvesi alabamhlophe letingemazinga lamahle nalabalulekile kulelive . 
Labanyenti labanemasheya bavele bavota kudlula laba labancane kantsi abakavami kuvumela lomtsetfo noma batsatse lemphahla ngekwabo ngemanani lancunywe ngibo . 
Akukho lokusolisako lokutfolakele ngalokuphatselene nalokubhanga onkhe malanga . 
Kukhetsa lokwengetiwe kungaba kusungulwa kwebhizinisi yetitfutsi letimisele yekugcogcwa kwemikhicito lebuya kubakhiciti labancane nekuhambisa imikhicito lenjalo etindlini tekusebenta imphahla letisemkhatsini . 
Ngalokufanako netelubisi , emanani emacandza abonakala angagucuki kulendlela yawo letayelekile . 
Kwesine , linani lemathriphu amalanga onkhe lentiwa ngekusebentisa umgwaco likhule kakhulu . 
Kunye kwalokulumbana kwemakhemikhali lokungenhla kusebentisa imbiliso yelingasetulu . 
Silinganiso selusebentisomali lwesakhiwonchanti sahulumende nako kuluhlangotsi lolubalulekile lwalendzaba yekukhula . 
Tonkhe tikolo kumele ticinisekise kutsi kunetinhlelo tekulahla tishubelo nemathemponi . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alisebentisi futsi alidzaluli lwatiso lwemuntfu loluneluvelomiva , njengebuhlanga , tenkholo , noma inhlangano yetepolitiki labhalise kuyo , ngaphandle kwekuvuma kwakho lokucacile . 
Leminye imisebenti yekuhlela neyetimali inganiketwa tinkampani tangasese . 
Kulawulwa kwekusetjentiswa kwalobuchwepheshe yiSAPS kuveta kucabanga lokwengetiwe kwenkhambo lelungile nekwemtsetfo . 
Simondzawo sangaphandle salelitiko kumele sihlatiywe ngekuya ngematfuba kanye netimo tekungabi nemandla letibukelelwe . 
Emakhono ekwetfula , kufundzisa , kusombulula tinkinga , kusombulula kucabana , kucwaninga , kulawula umklamo nekuphatsa sikhatsi . 
Umsebenti wekukhulisa kukhutsatwa kanye nekufundziswa kwendlela yebhizinisi yekhophelethivi kusebenta ngekubambisana lokuhamba kuyo yonkhe imincele yelitiko ibuye ifake ematiko lamanyenti lakuzinga lavelonkhe . 
Bosomathenda kufanele bashaye lucingo ngembi kwekulandza emadokhumenti ethenda . 
Kusondzelana Kwamasipala Neligede leKruger National Park kubuye kwetfule litfuba lekukhula embonini yetekuvakasha . 
Tinsita Tekusekela Temahlatsi tinika tinsita tekusekela ( umnyango wetetisebenti netekuphatfwa kwetimali nekuphatsa jikelele ) kwemahlatsi esigodzi . 
Umtsetfo wekwabiwa kwemali , lophasiswa njalo ngemnyaka , ubeka timiso tekukhipha imali eSikhwameni saMalingena saVelonkhe ngekwemibandzela kwelwabiwo lolwentiwa ngeMtsetfo wePhalamende . 
Ibhida lenelinani lelisetulu lemapoyinti ingakhetfwa . 
Ngalesikhatsi bantfwabami befika kulendlu , batfola uyise wabo agcwebe ingati , lendlu ivutsa , kantsi besekafile . 
UMtsetfosivivinyo Webunjalo Bemoya ubona timo lapho lelitiko futsi nalabomasipala banendzima lebalulekile ekucinisekiseni bunjalo bemoya . 
Lamasu lalandzelako atawucala kusebenta kute abukane nekungasebenti kahle : 
Sikhatsi sesisonkhe lesengetiwe lesitawuniketwa kutawuba samba ngekwe-alijibra kwato tonkhe tengeto tato tonkhe tinyanga , kuye ngekutsi nangabe lesisamba sesisonkhe siyakhipha ngaleyo ndlela-ke sikhatsi sekucedza ngeke sincishiswe ngenca yemvula lengaphasi kwaletayelekile . 
Kusetjentiswa kwemanti kubhaliswa ngekugcwalisa emafomu lasemtsetfweni latfolakala etikweni . 
Lapho emave ngalinye angakangeneli ngemandla ekulawuleni nasekusebenteni kwetinhlelo tebhizinisi tamalanga onkhe futsi bangenti indlela yekulawula ibhizinisi kuhambisane nelizinga lebunikati , angeke ubeke licala lekulingana kubunikati bebhizinisi . 
Ngiyakutfokotela kakhulu loko , futsi mine ngekwami ngimfisela indlela lenhle lapho achubeka atifaka kutinsayeya letinkhulu lelitiko lelitawubukana nato . 
Umphakatsi ungaphindze futsi ubhalise luphawu nome luphawuluhwebo nome lemdvwebo kute kuvikelwe kusetjentiswa bantfu besitsatfu . 
Imikhakha-lemincane yetekulima lehlelwe-ngendlela lebukwe ngetitjalo letisezingeni lelisetulu , imvama letihanjiswako tisetjentiswa kakhulu balimi bemabhizinisi labamhlophe labalima tindzawo letinkhulu temhlaba , basebentisa buchwepheshe lobusetulu babuye batfokote kantsi abangeni kutekwakha umkhicito noma umsebenti . 
Lenchubo yehlukanisa emadamu ngekwehlukana endzaweni ledvonswa emanti lapho atfolakala khona . 
Bafuna kwati kutsi nguliphi likusasa nemsebenti lebanawo . 
Kunemitsetfo lekhetsekile yemabhange netinkapani temshwalense . 
Ngaphandle kwaloku , linyenti lebaholi liminotfo lenemiholo lesetulu . 
Emaresho ejiyokhemikhali etitsako temakhemikhali telinani lelincane angasetjentiswa kuncuma kutsi ngabe leto titsako temakhemikhali temvelo nome tivele ngekubangwa kungcolisa kweluntfu . 
Lomnotfo walelive uhlobene newemhlaba wonkhe ngekweteluhwebo ngebuhlobo betetimali . 
Umsebenti walesikhungo kukhutsata lisiko lekubhala , kufundza kanye nekushicilela ngato tonkhe tilwimi takuleli , kanye nekufinyelela tincwadzi tabo bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Tihibe kanye netindzawo letivumela kuma nobe kuhlala emkhatsini wetindvonga tetakhiwo tingaphindze futsi tibe tindzawo letikahle tekubhaca nekulindza kulabo lebangahle bente bugebengu . 
Masipala uphindze ucale kuniketa imisebenti yawo lengabiti ngekwetindleko kute acinisekise tindleko letincono tekuniketwa kwetinsita . 
Kwakha nekucuba luphenyo kuncuma budlelwane lobukhona emkhatsini wagezi nevoltheji . 
Indatha yemoya yesikhatsi lesidze letfolakala esiteshini sesimo selitulu lesisedvute kufanele kutsi ichumane nesiteshi sesimo selitulu lesikuleyo ndzawo . 
Ithothali yenchitfomali yahulumende wavelonkhe newesifundza , sikhwama setekuphepha kwemphakatsi netikhungo tahulumende letikhetsiwe , kufaka kutsengiselana netibonelelo kubomasipalati , emabhizinisi noma letinye tikhungo . 
Umbuso weSifundza , ngekuhambisana nenchubomgomo yakuvelonkhe , itibophelele kutfutfukisa timphilo tebantfu balesifundza . 
Nciphisa imfucuta lebuya etindzaweni tekusebenta , tekuhweba nasemakhaya ; 
Kulawula umtfombolusito wemanti kuchazwa njengemsebenti wakuvelonkhe kuloMtsetfosisekelo wesikhashana . 
Litiko litawutsandza kukhumbuta batali kwekutsi kwamukelwa kwebafundzi kutawuya ngalabo labafike-kucala kunalabanye . 
Njengesisombululo , nyalo bafuna kuhlanganisa tiboshwa letente kahle kuloluhlelo nalesekufanele tikhishwe . 
Kungahle kube ngulokudzingekako kulendzawo leselusentseni lapho kufanele lesakhiwo selwandle sentiwe khona sibe sezingeni lelijwayelekile , kantsi kutawudzingeka emagagasi lashonako . 
IMau Mau inebusathane : umbutfo longatsi uma ungete wahlolwa ungasho kubhubha lokuphelele kwawo onkhe emagugu imphucuko yetfu letfutfuke ngawo . 
Luhlelokhulu leKutfutfukisa Tekuhlaliswa kweBantfu Letisimeme lufisa " indlela yekubambisana " mayelana nemitamo yekulwa nenkhohlakalo kutetindlu . 
Kulelozinga , kungalungiswa sakhiwonchanti lesidzingekako . 
Ematiko afaka yonkhe imali lengenile kuSikhwama Semalingena Savelonkhe futsi konkhe kubhadala kususelwa kuluhlelo lolundzawonye lolulawulwa nguMbalimanani Jikelele . 
Sewayiphotfula ikhozi yakhe wabuye futsi wafaka sicelo sekutsi abuyiselwe emuva eDurban Westville CC futsi kute imphendvulo lesemtsetfweni layitfolile . 
Lucwaningo Lekweneliseka Kweklayenti lutawentiwa kanye ngemnyaka kuto tonkhe tikhungo tetemphilo kukala lwati lwekunakekelwa kwetigulane . 
Sitawuveleleka kubo bonkhe labatsintsekako ngaphandle kwekugodla ngekusebenta lokwentiwa kuLesikhwama . 
Tifundvo mayelana neligalelo lemtsamo wetimoto netindlela tekulawula sivinini tikhombise kutsi kwehlisa sivinini kutichumanisi tsite vele kucishe kuholele nasekwehliseni umtsamo . 
Bieber , lotse esikhatsi lesendlulile wawina tindondo letisiphohlongo te-World Press Photo , ungumtfwebulititfombe wesibili lapha eNingizimu Afrika kutfola kuhlonishwa lokusezingeni leliphakeme kakhulu kulomncintiswano lohlonipheke kangaka . 
Tonkhe tinsita tetemphilo kumkhakha wahulumende titawuniketwa ngemtsetfo munye . 
Kulesahluko , kukhulunywa ngesimo lesiphatselene neluphenyo lolungakapheli eluhlelweni Lwekhomishini . 
Umsebenti wavelonkhe wekwesekela imitamo yesigodzi kanye neyendzawo idzinga kutfutfukiswa nekusatjalaliswa kwetinhlelo letifanele kwentela kukhutsata , kucecesha , netemphilo kanye nemfundvo ngekuhlanteka . 
Esikhatsini lesitako , iSARS itawetfula inchubo yekubhalisa kanye lapho tinkampani titawukhona kubhalisa kanye kuphela ngendlela lelula kuto tonkhe tinhlobo tentsela kanye nemisebenti yasemahhovisi aseminceleni . 
Kugucula kuniketwa kwetinsita etindzaweni letine tekuphepha talelitiko letibonelela lusha lolumele kutekiswa licala . 
Hlola kutsi imishini iyasebenta ubuye udlalise emafilimu lambalwa kuwafutfumeta ekuseni . 
Lapho loMtsetfo udzinga kutsi emadokhumente atiswe , noma aletfwe kutewuhlolwa noma kukhophiwa , Khomishane kumele atame kwenta lawo madokhumente atiwe noma atfolakale ngekusebentisa ithekhinoloji elektronikhi . 
Lemodeli kucociwe ngayo nelicembu laSikhwama Wavelonkhe Wetetimali Nekulawulwa Kwemphahla Netikweneti kute kucolisiswe , kuhlolwe kucatjangelwa kanye nokucondzisisa imitfombo yetimali lengaba khona . 
Kutfutfukisa inchubomgomo kuKhomishini yeKulawulwa kweMhlaba kusekela kusetjentiswa kwenchubo yesikhatsi semazinga- lamatsatfu emhlaba ngalemisebenti lelandzelako : kubonisa , kuhlanganisa , kucondzisa , kucwaninga nanjengeliphuzu lekubuka kulo . 
Kucabanga ngesimo senhlalo , kulesimo lesi , kudzinga kutsi tonkhe tindzawo tesive , ikakhulu titaladi , tibonwe njengetindzawo tesive . 
Loku nguloku lokusigcina sikhone kutiphendvulela futsi kusichuba kutsi sitfutfuke njalo . 
Umtsengisi ucinisekisa kutsi lemphahla lengaphansi kwekontileka yinsha , ayikasetjentiswa , yeluhlobo lwamanje , nekutsi ifake ekhatsi emadizayini netintfo tamanje letentiwe kancono ngaphandle uma ngabe kubekwe ngalenye indlela kukontileka . 
Letinsolo taphenywa kwatfolakala kutsi atinawo emaciniso . 
Betimali Tahulumende Velonkhe baniketwe emandla kutsi batfutfukise lomnotfo wonkhe lomkhulu neluhlaka lwetimali , kusebentisana nebudlelwano betimali tahulumende nekulungiselela inchubo yelwabiwomali , kulawula lokusungulwa kwelwabiwomali nekutfutfukisa nekucinisa imali lengenako , kulawula imphahla yahulumende netitfo tahulumende . 
Tinkhomba tetekuphepha kanye netinchazelo tato tibuketiwe futsi kute kucinisekiswe kubika lokungiko cobo . 
Iluphawu lwekutalwa kweminyaka lemisha kwelive letfu kanye nelivekati . 
Akunanchazelo lengasikahle yemisebenti leyehlukene yabosopolitiki nalabo labasebenta kulawula . 
Kucoliswa kwekulandzelelwa kulahlekelwa ngenhlekelele futsi kusungula lisiko lekuhlatiya emuva kwenhlekelele ngekwesayensi ; 
Kulomnyaka londlulile , lokukhokhelwa kwemakleyimu asemakhaya kwaphutfunyiswa . 
Emabalave eliklasi ebudlelwane betintfo letiphilako nendzawo letihlala kuyo bekabekwe kuleyo ndzawo kute afinyelele lula , kanye nesethi yemabalave endzawo angetwa kute kube nekutayeleka . 
Tinkinga letinkhulu letihambisana nekusebentana nemfucuta kanye nekulahlwa kwemfucuta letiboniwe ngunati : 
Ngalesikhatsi kuncunywa ngesikhatsi sekubukana nesehlakalo , kuhambela indzawo yesehlakalo kususelwa kusilinganiso lesisemkhatsini sesikhatsi sekuphendvula sangemphela kusetjentiswa idatha yaphambilini . 
Ibhajethi yasemkhatsini-kwethemu kanye neyemnyaka tilungiswe ekunciphiseni tindleko tebasebenti njengeliphesenti lebhajethi lesebentako . 
Kutfutfukisa sakhiwonchanti lesimabhilidi kuhlala kucaliswa embili . 
I-DMV itsetse lokutfolakele kumbiko welibhodi lekubuyeketa kanye netincomo . 
Emazinga laphakeme ekungasebenti nebuphuya kulesigodzi kubangela kumazinga laphansi ekukhona kwenta lokubonakaliswa ngemazinga laphansi ekusisa , kutfutfuka nekwetfulwa kwetinsita nekungasebentisi ngemfanelo ematfuba entfutfuko . 
Hulumende uhlela kulandzela ematfuba ekufukula umnotfo latawakha imisebenti lehloniphekile . 
Letigaba tisebenta kakhulu nge : Kukhipha tatiso , tikhangiso , kutsengisa nekubhala tintfo tamasipala kulesigodzi lebakuso kanye nako konkhe lokuphatselene nekusabalalisa lwatiso . 
Kwengeta kulokuhlahlamba , kulingana , kusimama kwemimango yasemakhaya kanye nekuphepha kwekudla kanye nekubuyiswa kwemhlaba , Litiko litawuchubeka kwesekela balimi labasafufusa ngekubaphakela ngemanti kanye nekuvuna emanti emvula . 
Litiko litsatsa kulawula bungoti njengenchubo yekutfutfuka letfutfukiswako nalekhuliswa njalo ngemnyaka . 
Tinhloso tesikhatsi lesisemkhatsini tifuna kucinisekisa kutsi bonkhe bothishela banato ticu nekwenta ncono ikhwalithi yekufundzisa ngalokuphelele kanye nekuphatsa . 
Chumana nalabatsintsekako bangekhatsi kanye nebangaphandle . 
Sitimisele kucinisekisa kutsi njengencenye yalokusenta sikhone kuchubeka siniketa sakhiwonchanti lesicinile , kongeka kwemanti nemitfombo yemandla agezi , kanye nekuhanjiswa kemphahla netinsita . 
Ngesikhatsi kuchubeka lephrojekthi , emabalave langetiwe adzingekile kute anike imininingwane leminyenti mayelana nekusabalala kwetitete kanye nelizigasimo lemanti latfolakala ngetulu . 
Legrafu lengenhla ikhombisa linani lemakhaya lafinyelela emantini . 
Kungekwelicinisa " hhayi nje " kwekuba yincenye kwemmango kutsi umklamo uyibone injongo lenkhulu yekutfutfukisa kuphepha kwekudla ezingeni lasemakhaya . 
Tisebenti tasebhabge ' tiyabambisana ' ngekuniketa lusito uma nje loku lekufanele kugcina le-akhawunti ivulekile . 
Indlela ngco lesetjentiswa tiphatsimandla tendzawo kuncuma tinsita letinyenti iyehlukahlukana emkhatsini wetiphatsimandla tendzawo kanye nangekuya kwensita leniketwako . 
Loku kuholela ekutsini kungene kugcwale emanti masinyane nekwendlula kwemanti uma litulu lina kanye nekoma kwelingetulu kanye nekungcingcelana kwemhlabatsi uma umhlabatsi woma . 
Loluhlelo lutawubukisisa yonkhe imincele nelwatiso [ oludzingekako kute kutsatfwe sincumo futsi kukhishwe lesincumo . 
Umbuto losisekelo kutsi ingabe kucoshwa kwemmangali kwatentakalela kutsi kungabi ngulokunemaciniso . 
Linani letimphahla letiniketwako noma letiletsiwe titawuba ngendlela yesisindvo nesikali lesisitandadi seNingizimu Afrika . 
Ngaso leso sikhatsi futsi , imitsetfo netinchubomgomo telubandlululo betentiwe kahle kute kutsi tincishe bantfu labamnyama lizinga lekuphila lelinesitfunti . 
Umkhokhintsela angacala luhlelo lebusayensi noma letheknoloji kanye nentfutfuko ngembi kwekucala kutsengisa . 
Ayasebenta futsi kuneMabhodi eBalawuli awo , Umphatsi Wesigungu Lesikhulu nebaphatsi labasemazingeni ekucala . 
Bafakimali bafuna kubonakale ngetulu kwekubuka kuphela simo setimali , ngekukhetsa kufaka imali Enkampanini lengu-A lenemikhicito netinchubo letivumelana nalokungemagugu labafisa kukwesekele , kantsi hhayi Inkampani lengu-B labangatsandzi lokungemagugu kuyo . 
Kuba khona kwesikhutsa lesikhululwako kucindzetela lubumbano lwe-oksijini engatini yenhlanti . 
Loku , kungabuya , kube yincenye yekusebenta ngetinchubo tekutsenga kanye nekutfola kusalela emuva kwelusebentisomali lokukhulako . 
Ngabe loku kube nenzuzo kulomhlanganosikolo ? 
Ingadzinga luhlolo lalokungahle kube ngumphumela kukhwalithi yetinsita temanti . 
Umtsetfosimiso lekukhulunywa ngawo kukholomu yesibili yeSikejuli ichitjiyelwe noma icishiwe ngendlela lekhonjiswe kukholomu yesitsatfu yaleSikejuli . 
Tingcweti taseNingizimu tekhwalithi yemanti , kwelashwa kwawo , kanye nebetfulimanti nebasebentisi bawo , batsintfwa ngesikhatsi kwentiwa letinkhombandlela . 
Kwehla kwemanti kufanele kutsi kusetjentiswe uma ngabe lomhlabatsi wemvelo unetikhala ngalokwenele nekutsi emanti langaphasi kwemhlaba asemukeli lesevumelekile semanti lahlantiwe . 
Kwekucala , umtsengi udzinga kutsi afundziswe ngemiphumela yekusebentisa tjwala budlabha . 
Kusebenta kweMkhandlu kukalwa ngemikhakha yekusebenta lebalulekile lebekiwe njengobe ichazwe yimikhakha yekusebenta lebalulekile yaVelonkhe . 
Leligalelo lisidzingo ekwehliseni umtselela wetikweledi letingatfolakali kusimo semali lephumako , kukhula lokutako kanye nekuniketwa kwetinsita kwamasipalati . 
Leminye imitimba , lenjenga somabhuku jikelele , bakwatile kufinyelela emazingeni lamahle ekusebenta . 
Tindleko letenyukile tingabakhona , njengekuniketwa kwekunakekela kwetemphilo kwenteka ngesikhatsi sinye nemtsamo loncishisiwe wekusebenta . 
Lizinganhle letinsita temphilo , njengekukalwa ngetinkhomba letikhona libonakala lingumkhuba lomuhle , lokunekukhonona lokumbalwa lokurejistiwe kunalokulindzelekile nemareyithi ekuneliseka kwetigulane ancono kunaloku bekulindzelekile . 
Lokukhulu , loku kufaka ekhatsi kuncuma tinyatselo tekucinisekisa kungafihli lutfo , kutilandza kanye nekulawula lusebentisomali ngekhatsi kuleSifundza . 
Kuyavunywa kutsi ayikho indlela leyodvwa lengiyo yekwenta kuhlanganyela kunchubo yetekuhlela , kodvwa kulinga nekwenta emaphutsa nekubuyeketa tindzaba letinemphumelelo kuniketa tinkhombandlela letilusito . 
Khuluma nebacondzisi kucinisekisa kutfunyelwa kweligalelo lebhajethi kanye nekuhlelenjiswa kwayo . 
Kungaphatfwa kahle kwemadlelo kanye nekubusa kwelilanga kushiya tjani lobungenamsebenti butsatse indzawo yetilimo letidliwako kanjalo nekulahleka lokukhulu kwemhlabatsi ngenca yekuguguleka . 
Sikubonile lokuvusa imphilo kuntsandvo yelinyenti kuvundle kulolonkhe livekati letfu . 
Kuciniswa kwemlayeto kuyadzingeka ngekwenta tinhlelo tekuceceshwa kabusha ngaso sonkhe sikhatsi kuphocelelekile kanye nangekusebentisa inchubo yekulawula lokwenteka sikhatsi sonkhe kanye nekuhlolwa lokunemandla . 
Letimphiko letilandzelako tikhona kungunyalo , lokufaka ekhatsi naseDolobheni leKapa . 
Sikhungo sikhona kwenta tisebenti letimelele imitimba legadzako tente imisebenti yato kahle nangemphumelelo ; 
Tindzawo letingetulu kufuneka kutsi tingabi ngiletinakekelwako . 
Kutimbandzakanye lokuhleleke kahle kwetikhungo letitimele kuzuza imphumelelo , ngenca yekugcila lokwentiwe ncono , kusetjentiswa kwemphahla ngekwemicondvo lemisha , likhono letelulawulo kanye nelulawulo lwebungoti ngemphumelelo . 
Kucedvwa kwekubhalisela kutalwa kusetulu uma kungabhalisi ngesikhatsi kunakwa . 
Ngembi kwekunikwa ibhidi Litiko lifanele kutsi libe nesitifiketi sesicinisekiso sekukhokhwa kwemtselo , lesingeniswe ngumbhidi . 
Bhala incenye yenkhulumo lemfishane ; tincenye temusho kute uchagele umumo wenchazelo : titatimende ; 
Lokuhanjiswa kwematje lamancane kubaluleke kakhulu ngalesikhatsi sekwakhiwa kwendzawo yemaphayiphi , ngoba umhume usebenta njengendzawo yekuvimbela ematje futsi , ngaphansi kwetimo letitsite , tingagcwaliswa ngesikhashane . 
Emapaki netindledlana tasemapaki letihlotjisiwe kufanele tivetwe migwaco yemincele nemacala etakhiwo , kuze kwentiwe ncono kugada nekuphepha . 
Tinhlelo letehlukene tekucecesha temmango : emakhono etekuphila , emakhono ebutali kanye netinhlelo tekufundzisa teLuphawukugula lweMbungu Lolubangelwa Tjwala leticedvwe ngemphumelelo . 
Singenelele ngekuniketa lwati kantsi setsembe lebhodi yashwele ngalomsebenti lobaluleke kakhulu . 
Ngekwemgomo , licembu litsandza kutishayela umtsetfo . 
Ithempleti ifaka tindlela tekusebenta letisetjentiswako kutfola imphumelelo yalokubekelwe embili lokubhaliwe kuLuhlelo lekuSebenta leMnyaka . 
Bewutawugadza titaladi emvuleni , ugcoke lijazi lemvula kantsi liphoyisa lelibala lelimhlophe belihamba ngemoto yembuso , lehlise lifasitela kancane bese licela bhukwana wakho wekubhala imininingwane . 
Kucinisekisa kutsi konkhe kugembula , imijako nayo yonkhe imisebenti lengatelelekile leyentekako ilawulwa ngemphumelelo eSifundzeni , ngalesikhatsi kukhuliswa tinzuzo tekugembula lokulawulwako nekwehlisa umtselela lomubi . 
Kutfutfukisa kanye nekukhutsata kuphepha , kuvikeleka kanye nekulawuleka kulo lonkhe Lidolobhakati laseTshwane ngekuniketa imisebenti yemaphoyisa lematima nebudlelwane neSAPS kanye nalabanye labadlala indzima letsite . 
Lenhlangano ihlala njalo ihlola kutfobela kwayo umtsetfo losebentako nemitsetfo yekuphatsa kantsi ibika simo lesikhona njalo ngenyanga eKomidini lebuke Kucwaninga nematfuba Ekulahlekelwa . 
Kulokunye , anga-imeyilwa noma afekswe kulemininingwane lengentasi . 
Lombukiso awukajongi kuphela kuhlanganisa imimango yaseGauteng , kepha futsi nekwakha imisebenti ledzingeka kakhulu esifundzeni . 
Kute kube ngulapho sekuphotfulwe loluhlakamsebenti , kutsengiswa kanye nekucashiswa lokusha kwayo yonkhe imphahla yeMkhandlu kufanele kutsi kumiswe . 
Sisebentisa lulwimi macondzana nekufundza , kokubili kufundza tilwimi cobo lwato kanye nekufinyelela kutfola kufundza kuletinye tifundvo . 
Lesilululwati saBemphahla lengenako sichunyaniswe neNtsela Yemalingena nge-VAT . 
Lenye indlela yekulungisa loku ngalokungangabateki uMtsetfosivivinyo wesikolo , lotawuniketa batali emandla lamanyenti ekudlala indzima levakalako kumfundvo yebantfwana babo kuzinga lesikolo . 
Ufanele kutsi abuye akhombise kuvisisa futsi abe nesipiliyoni sekwaba timali nekulawula lusebentisomali . 
Umtfulitinsita ufanele kutsi ente imisebenti yekulawula kungena ngekuya kweNchubomgomo yeKuvikeleka neTinchubo teLitiko Letemfundvo . 
Kwenta samave emhlaba ekhaya kufaka kuhlanganisa emave emhlaba kanye nekuhlanganisa lwati lwemasiko nemakhono , lahlose ekulungiseleleni titjudeni kutsi tisebente ngebungcweti , emphakatsini nangekwemiva emkhatsini wemave onkhe kanye nemasiko lamanyenti . 
Lokubalulekile kitsi ngulolutsandvo ekwenteni lemicondvo . 
I-TISA ingacela bufakazi lobubhaliwe baphambilini besipiliyoni kulokutsengiswako lokutfunyelwa ngaphandle kanye nekusebenta ekukhangiseni kulelive . 
Kusungulwa nekumiswa kwemtsetfo kufake phakatsi imitsetfo kungumsebenti lobalulekile Wahulumende neluhlakamsebenti lolulawulako lekungenisa nekuhlola ema-EV kutawuba libanga lelikhulu lelincunywe yiSABS . 
Kufunwa kakhulu kwemanti ngekwelilungelo nangekwetembusave nome kunjalo kudzinga sinyatselo lesisheshako saleLitiko . 
Imibono yetingcweti taseNingizimu Afrika temkhakha lobanti kutekhwalithi yemanti , kuhlantwa kwemanti , kanye newebaphakeli nebasebentisi bemanti , yasetjentiswa kute kwengetwe imitfombo leshicilelwe . 
Liphoyisa leliphetse licala lakhe licinisekisile kutsi sewugucukile . 
LoNjinela utawuba nelilungelo lekutjela Sokontileka kutsi abuyekete luhlelo uma ngabe simo sidzinga kutsi kwentiwe njalo . 
Nangabe kuphatselene nekunikwa tetetimali kanye nalokunconotwako : 
Njalo ngekota , Lenhlangano ingenisa umbiko wekota kuLomtimba Losetulu loniketa imininingwane yesimo lesikhona sekusebentisa tinhloso tebhizinisi ngekucatsanisa netikalo lekuvunyelenwe ngato kuloluhlelo lwebhizinisi . 
Ucelwa kutsi ucaphele lolofake sicelo utawulindzeleka kutsi ahambela onkhe emakhozi ngemabhloko , futsi aphotfule lekhozi yemsebenti , futsi angenise imisebenti ledzingekile kanye nemaphrokethi kute afaneleke kutsi abhale luhlolo lwekugcina futsi atfweswe ticu talekhozi . 
Lokwengetwe kuloku nguloko i-Afrika lehlangabetene nako , lokufaka ekhatsi umdanso wesintfu loshisekeliswe yimibungato yemishado , timphi , imisebenti yalabaphansi kanye netinkinga temphilo temalanga onkhe . 
Lokungetulu , takhamuti letindzala letihlala eMoot kamuva tamangalisa emalunga emaphoyisa ngelikhekhe lelentiwe ekhaya kanye nalokunye kudla lokuneliphunga lelimnandzi lokwaphakelwa engadzini . 
Lapho khona umcashi bekufanele kutsi abe nelwatiso loluphatselene nekutiva anelicala , lokuhluleka kwakhe kusondzela phambili nalolwatiso ngekwako kungabonakala njengelicala lekungatiphatsi kahle . 
Asikho sidzingo lesikhulu setitfutsi ngekhatsi ePrince Albert kodvwa , ngenca yebuphuya , bahlali labanyenti batfolakala banenkinga macondzana nekutsenga kanye neluhambo lwenhlalo . 
Umtsetfo lonika ligatja ligunya lekucinisekisa umtsetfo ufaka umtsetfo wavelonkhe lofana Nemtsetfo Wavelonkhe Wekulawula Simondzawo Nemtsetfo Wekongiwa Kwesimondzawo . 
Ngifuna kucacisa , njengobe umlingani wami sekavele ashilo kuleliviki leliphelile , kutsi Hulumende sewubone sibonelelo sesomiso njengentfo lemcoka lesetulu . 
Loku kufaka tikhungo tetemfundvo letinengi letisekela lemboni . 
Intfo lebaluleke kakhulu kwekutsi ufundzile ngalendlela . 
Emayunithi elibhizinisi lelisebentako nawo ayatfutfukiswa etibhedlela tesigodzi netalabagula ngesifo sengcondvo . 
Kugembula lokungekho emtsetfweni kutsintsa kabi kakhulu imali lengenako yalesifundza , njengobe labatsengisi abakhokheli imali yetinsita nemitselo njengobe kudzingwa ngumtsetfo , lokutsintsa kabi kugcogcwa kwemali lengenako kubomasipala bendzawo . 
Ngaleso sihloko umuntfu angakhona kutfola kutsi bafundzi bamnake , babe nenshisekelo nekubambandzakanya . 
Tindlelalisu tekubukana netinseyeya : Tindlela tebulungiswa tidzinga kubambisana kubo bonkhe labadlala indzima labangekhatsi Kweluhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu . 
Emakhono ekulawula lwatiso nekwati tabongcondvomshini . 
Emabanga ekuhamba lanelisako kakhulu nawo avamise kuba mafisha ebantfwini labakhulile kunemacembu ebasebentisi labasebasha , ngaloko kuhlala edvutane netindzawo tekungena kuncono kakhulu . 
Kutamatisa ngemandla emanti kanye nekufaka umoya emantini nako kwenta kube nekuncishiswa kwekukhululwa kwesikhutsa . 
Nanoma kunjalo , linani lemalengiso kuteKugcinemabhuku lendlula leTifundvo teBhizinisi neteMnotfo . 
Ngalesikhatsi semnyaka timali kutawugcizelelwa kuletinjongo letilandzelako temasu : 
Emalungelo latsengisekako nalatsengekako emanti kanye nekukhokhela ngendlela yekukhipha tincwadzi letiyimvumo nako kube yincenye yalokucocisana . 
Indlela yekufinyelela ebantfwini yentekile kuleti letikhetsekile kusukela etibhedlela tetigodzi nakuletinye tesifundza . 
Iniketa luhlelo lwekulashwa kwesikhashane lunake ekucaciseni lenkhinga , kusebentisa tisombululo nekugadza inchubekela phambili . 
Uma sibuka lesimo sekukhicitwa kwetjwala ngalokungekho emtsetfweni , tilinganiso tetimboni letikhicita tjwala ngalokungekho emtsetfweni nalobusetjentiswa eNingizimu Afrika tiyahluka futsi atinaso sibalo lesicondzile . 
Lawa atawemukelwa uma sekacala kusebenta lapho kufanele khona . 
Letindlela tibe nemtselela entfutfukweni yemakhopholethivi kanye nekukhutsatwa kwemabhizinisi lahlangene . 
Nome kunjalo , hulumende kungunyalo uhlela kabusha futsi ucondzisa kabusha Lenchubo Yekuhlalisa Bantfu kwentela kwakha kuvumelana lokukhulu futsi nekuvisisa emkhatsini wabo bonkhe labatsintsekako . 
Lokutinta kwanyalo kumakethe yetetindlu nekuvela lokube ncono kutimakethe tetetimali kutawuphindze kwehlise kuminyana kwemashidi ekulunganisa . 
Loku kuba ngumtsetfo lomudze emahhovisini lamancane lapho kunelilunga linye lebasebenti lokumele lente wonkhe umsebenti wekuphatsa . 
Imbangela yekukhatsateka kwekutsi lemikhawulo ibekwe ekucashweni kwetisebenti letitsite , njengemapharamedikhi , tisebenti teforensikhi nebahlengikati labatsite labakhetsekile . 
Kunakekelwa kusimamisa incenye lelandzelwa kulahlwa endzaweni lemgodzi wekulahla . 
Loku kudzinga kusebentisana dvutane kakhulu emkhatsini wematiko ahulumende nekuciniswa kwetigodzi nekuhlela lokusemazingeni amasipala , kantsi loku kutawuba ngulokunye kwalokubalulekile kitsi ekwetfuleni tinsita tekubuyiswa kwemhlaba . 
Ireshiyo ikhombisa linani letikhatsi kufanela kwemali yebhizinisi lokudzingekako kufakwe etimphahleni letikhululekile . 
Kungenelela lokuchubekako ekutfutfukiseni kwemakhono kutawuchubeka nekucinisa umkhakha wekukhicita wesifundza . 
Kwamanje uzuza kuloluhlelo lwekwesekela loluniketwa ngulesikhungo futsi ungenele emaseshini lamanyenti lehlekune . 
Lemodeli ilungisiwe kute ihambelane nema-akhawunti avelonkhe etemlandvo nelwatiso lwetetimali tahulumende waseNingizimu Afrika . 
Lapho khona kuphakelwa kwemanti sekuvele kukhona kodvwa akuvumeli kufinyelela nekulingana kubo bonkhe , noma lapho kubekwa imibandzela yekutfutfuka kumkhakha webantfu lotsite , lelitiko litawuphenya kabanti ngekuphakela kabusha . 
Kuletimo , letinkhombandlela tifakiwe kuTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika njengeTinkhombandlela taManje futsi loko kucaciswe kahle . 
Imphahla leligugu , lebalulekile kutemasiko , lekhonjisiwe kutindleko , ayehliswa ngenca yekungaciniseki mayelana nesilinganiso semphilo yekusetjentiswa kwayo . 
Kulinganisa kwemisebenti yeluhlolo lehlelekile esikolweni kuyachubeka kantsi kwentiwa yeNhloko yeLitiko , thishela lomkhulu noma thishela loholako kusifundvo . 
Loku kwenta leNhlangano ivuleleke kumatfuba ekulahlekelwa emali lebolekwako kulabalingani labanyenti lefaka kubo imali kanye nalama-akhawunti emali lengenako ivela kubatsengi . 
Kwekugcina mhlawumbe ngulokutsi lokudvwetjwa kwemathathu kunetinchazelo letiphindziwe kanye nalokuchubeka kwentiwe naletinchazelo kuhlala kukhona . 
Kubonelela kumele kube khona kwentela kungena etindzaweni letakhelene ngetitfutsi tesive . 
Kuceceshwa lokusisekelo kwekusekela nekwelekelela kwelapha kuyaniketwa etibhedlela letivunyelwe , emakhaya lagcina lesebakhulile , kanye nasetikhungweni talabaphila nekukhubateka . 
Gadza ubuye usuphavayise kuphatsa kulawula kungena . 
Sihlalo wemkhandlu kufanele anikete ndvuna ngeseluleko noma imininingwane lesukela kunoma ngabe nguwuphi umhlangano kungakapheli emaviki lamabili . 
Kubalulekile kwekutsi letinsayeya kanye nalobutsakatsaka bulungiswe kucinisekisa imisebenti yekhwalithi lesimeme kumphakatsi . 
Tinhlelo tekwetfula nome emathagethi atawubese ayalungiswa kumakota lalandzelako kwentela kucinisekisa kutsi kwetfula kusoloku kuhamba ngeluhlelo . 
Kwentiwa kwemsebenti kufanele kubekwe liso kwentela kucinisekisa kutsi kusetjentiswa kwentiwa ngekuya ngetinhlelo . 
Faka imarenethi lesele epanini , shisisa bese ufaka lekhilimu kanye nekhoriyenda lejutjelelwe . 
Bahlali bafane kutsi batsintfwe mayelana nemazinga etinsita nekhwalithi , ngaso sonkhe sikhatsi uma kukhoneka . 
NGABE LIYINI LITHENDE LAVELONKHE LELINCANE LEKUGCINA IMPHAHLA YEBABUKISI ? 
Lobukhulu balemali lecitfwako iye kutinhlelo letibalulekile letifana netemfundvo , kunakekelwa kwetemphilo nekuniketwa tinsita tamasipala temfundvo yamahhala . 
Lamathebula futsi afinyeta tingucuko kulinani selilonkhe letisebenti letivela emaveni angaphandle kulowo nalawo mkhakha wemholo nangaleso sikhundla lesimcoka . 
Uma ngabe ngunoma nguyiphi incenye yalesivumelwane lencunywe kutsi ayisebenti noma ngalobekungakalindzelwa ilandzela umtsetfo , kepha awugcini lapho , ticinisekiso tetitatimende tekutikhipha ecaleni nemikhawulo yekuba nelicala lebekwe ngetulu , kutawubese kutsi lomgomo longasebenti noma lebewungakalindzelwa utawutsatfwa njengalowendlulwa ngetulu ngumgomo losebentako , longasetjentiswa lohambelana kakhulu nemgomonchanti kanye nencenye lesele yalesivumelwane itawuchubeka isebente . 
Ikhophi lefakazelwe yeSitifiketi sekufakwa nome ikhophi Yesivumelwano sebuhlanganyeli nome kusimo lapho umuntfu amunye kubuniyo ikhophi lefakazelwe yeLipasi laseNingizimu Afrika . 
Ngakoke liphepha lelicuketse tingcoco teludzaba lifaka phakatsi tiphakamiso tekuguculwa kwemtsetfo lokungenteka kute kuvume nome kulawule tinhlobo letehlukene tebulingani . 
Litiko linika sicinisekiso sekusita macondzana naloku kodvwa angeke linikete sicinisekiso sekuyilandza . 
Balekelani kuphetsa imigwaco emhlabeni longenalutfo nobe longakatfutfukiswa . 
Kumiselwe elwatini lwekutsi tinchubomgomo letincono nemiphumela lencono yekutsatsa tincumo uma loku kumiselwe kumiphumela yelucwaningo lwekubukisisa lolucinile kanye neluhlatiyo lwetizatfu leticinile . 
Mnu . Montana amange aphendvule kunayi incwadzi . 
Kulawula kwemtsetfosimiso kanye nekucinisekisa kusebenta kwemazinga lakhona njenganyalo ngekhatsi kulomkhakha wekusebentana nemfucuta akukeneli . 
Umtsetfo Lohlongotwako lomayelana neKulungiswa Kwesimilo eNingizimu Afrika ubiketele kukhwesha kumajele lete buntfu kwalandzelwa indlela yekulungiswa kwetimilo lapho kubukwa khona imitsetfomgomo yemalungelo eluntfu . 
Iyunithi yetekuphatsa tekutsengwa kwemphahla itawusungulwa kuze kusebente leNchubomgomo . 
Sinyatselo sesikhwama kufanele sibuke kutsi buyagcinwa bufakazi baleyo miculu lekufanele igunyatwe ngalokufanele ngemalunga esikhwama . 
Lokukufaka ekhatsi kusungula sikhwama sekusita ngetimali semfelandzawonye ezingeni lavelonkhe kute kusitwe ngetimali temphilo , lokungafaka ekhatsi iminikelo yekuhlanganyela ngekwetenhlalo kanye nekudvonswa kwemtselo . 
Emaplothi lanjalo avamiswe kungabukwa etibalobalweni . 
Loku kushayisana nekwakhiwa Kwesibhedlela Lesifundzisako selunakekelo lolusezingeni leliphekeme lelinetindzawo tekuhlala netikhungo letikhona talokusungulwa . 
Lomdvwebo lolandzelako ucatsanisa linani letinsita letisebentako letiniketwe kumkhakha wetigitjelwa tebagibeli letisetindzaweni tasemadolobheni lamakhulu aseNingizimu Afrika kuya kulinani laletinye tigodzi . 
Kungena kwebantfu ngulenye yetinkhomba tekukhombisa iphethini yekukhula kwelinanibantfu . 
Kwesihlanu , nanoma lizinga letigitjelwa temmango lelikuwo onkhe emathriphu lenyukile kakhulu kube khona nekugucuka kulokwakheka kwemathriphu , lapho ematekisi lamabhasi lamancane akhulisa lizinga lesilinganiso sawo kunalelo letitimela nemabhasi . 
Loluhlelo lutawubeka bafati embili ekulawulweni kwalo , nasetakhiweni tekuhlela nekusetjentiswa kwato . 
Batakutjela kuphela ngekwenta tindzawo tibe ngemadolobha . 
Sibhedlela ngasinye lesetayelekile selwati lolukhetsekile sitawuniketa tinsita letivamile tekugula kwengcondvo ngekuhambisana nephakheji yekunakekela kugula kwengcondvo . 
Imibandzela yekusekela ngemali lecinile lebukene nemave lacocisana kabusha ngetibopho tetikweleti tawo abaphocelela kuba nensalela lephekeme . 
Kubhalisa angeke kujikiswe noma kwaliwe , uma kukwekusebentisa emanti lokusemtsetfweni . 
Ngenca yekungabiko kwelinani lentsengo lelisemtsetfweni lekutsenga kutsengiswe insekese lesala uma kuhlutwa jikanelilanga , lomtsetfo lofinyetiwe ungasebenta njengenkhomba ekubekweni kwelinani lentsengo yelikhekhe lajikanelilanga kulelive . 
Kunetintfo letimbalwa letitsintsa lesitoko semaphutsa etentsela lokunemtselela kulokuniketwa kwemaphuzu . 
Umsiti kafanele acinisekise kutsi tonkhe timali lekukhulunywe ngato kulesigatjana A na-B walesengeto tiyalunganiswa kuze tichubeke nemtsamo wentsengo yenkhomba yebatsengi . 
Letilinganiso tetfulwe ngetincenye letimbili , leyekucala ibe ngulelinganako yemali lengenako nalephumako , kufaka ekhatsi lisu lebhajethi lelivunyiwe neluhlaka lwetimali ngalokujwayelekile . 
Tifo letinyenti tabomake netebantfwana nato tisuka etindzaweni leticindzetelekile kodvwa inchubekela phambili lenhle yentiwe macondzana naloku , emareyithi ekufa kwebantfwana nabomake nababeleka kokubili kuyehla . 
Kubalulekeka kwekucecesha tisebenti tetikhungo tetemphilo , kute tilawule kahle imfucuta , angeke kuchazwe ngalokwendlulele . 
Sikhulu Sebudlelwane Betisebenti sisekulenchubo yekucecesha tisebenti mayelana nenchubo yekuconndziswa kwetigwegwe . 
Nanobe kunjalo , lokubandzakanyeka kwemphakatsi kulenchubo yekuhlela , nemakhono langetiwe kuyafuneka . 
Linanimali lelingile lemakethe levulekile lincunywa kanye ngemuva kweminyaka lemitsatfu bogobela bebahloli labatimele . 
INingizimu Afrika inetemagugu letinjingile , totimbili temvelo netetandla temuntfu , lehlukile futsi lafanele kulondvolotwa . 
Sivimbelo lesikhulu kwesweleka kwendlela lebuka tinhlangotsi tonkhe ekwakheni umtsamo , kusebentisa nekugcina lokumayelana nekuphumelelisa tinhloso temasu esikhatsi lesidze alekhontinethi ekutsatsa indzawo yayo lekungiyo kumikhakha yetemontfo , tembusave , tesayensi kanye netethekhinoloji kumave ngemave . 
Bulunga nemisebenti yemalamakomidi emawadi kufanele kutsatfwe njengemsebenti wekutitsandzela kute kuzuze ummango . 
Ngekwemibandzela yekuhlela kwemtsetfosisekelo , kunekweswelakala lokusebaleni kwelubanjiswano neluchumano emkhatsini walesigodzi kanye nalabomasipala bendzawo labasihlanu . 
Ncedza ngemalungiselelo ebhajethi kanye nekugadza . 
Lelitiko kumele likhiphe lisu lelitawulinganisa emakhono alo angekhatsi kanye nesimondzawo sangaphandle . 
Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu laseNyakatfo-Nshonalanga lingumcashi losentangakhona lonenhloso yekutfutfukisa ( buhlanga , bulili nekukhubateka ) ngekulandzelana ngekugcwalisa tikhala temisebenti . 
LeSikhwama siyakubona kubaluleka kwekusebenta lokungekhatsi kuyo yonkhe imisebenti yeSikhwama . 
Kuphenya kungafaka kuhlolwa indzawo . 
Ibhizinisi lengekho emtsetfweni kulendzawo itawentiwa kutsi ibe semtsetfweni . 
Imiphumela yekuhlindvwa kwesidvumbu itawukhombisa imbangela yekufa . 
Kwenta luhlaka nekuhlelwa kwemakontileka nalamanye emadokhumenti etemtsetfo njengemandla ebameli , ematsimba , kucinisekisa , njll . kuvamisa kwentiwa . 
Kufanele kusetjentiswe timvilopho letihlukile tesimemo sebhidi . 
Embonweni lobanti , Insita yelusha Yavelonkhe luhlelo lolufaka bantfu labasha ekuphekeleni tinsita emmangweni . 
Chumanisa tindlela tekungenelela kusetjentiswa kwekuvikeleka kwesikhashana kwemalungelo emhlaba . 
Lomkhakha umbandzakanyeke kakhulu ekucinisekiseni kutsi bantfu labaphila nekukhubateka baphendvula etincabhayini teHIV ne-AIDS lebabukene nato , kuvamise ngelusito loluncane . 
Timali letibekiwe letibhadalwa kuMsiti kuze kutsi letinhlelo titfole imvumo yekusebenta tisuselwa kulemitsetfo yekulawula , kodvwa letimali atitifaki letimali letibitwe Sikhulu Lesilawula Takhiwo kutsi letinhlelo titfole imvumo . 
Emasontfo ngalokwetayelekile atisetjentiswa temmango futsi afanele kutsi abe setindzaweni lapho khona emalunga angawafinyelela ngetinyawo . 
Titfombe tatsetjulwa ngemusa webeSouth African Marketing Co. lokunye , sibonga kakhulu kuMnu . Philip Clayton , Somnotfo loMkhulu , iStandard Bank of South Africa , lelisinikete lusito lekuhlela . 
Silwela kwakha nekusita simondzawo kutsi sizuze umbononchanti wetfu , ekwetfuleni tinsita letiyikhwalithi naletisimeme , emmangweni wetfu . 
Tinsalela tanakuhlolisiswa umgodzi . 
Leminye imitamo igcile ekwesekeleni ngekwetimali , kukhulisa sigugudla semakhono kanye nekucaphela nekwenta kancono kufinyelela timakethe . 
Luhlelo Lwekulawulwa Kwemfucuta Lwavelonkhe kufanele luhlanganiswe njalo emuva kweminyaka lemine . 
Leminye yalemiklamo lehanjelwe futsi netincomo ikomidi lelive tifuna kunakwa lokuphutfumako tivetiwe lapha . 
Uma ngabe umtsengisi uyehluleka kuphendvula ngemalanga lalishumi namane labekiwe umtsengi utawutsatsa ngekutsi leyo nhlawulo lemisiwe ayaliwa futsi angayetfwesa umtsengisi . 
Inyakatfo-Nshonalanga , iLimpopo , iMpumalanga kanye neFreystati tifundza letikake iGawuteni kusukela enshonalanga , enyakatfo , empumalanga kanye naseningizimu , ngekulandzelana . 
Kuphila emaphetselweni ekubakhona , ikhaphithali yetenhlalo yalabo labaphuyile nguyonantfo labangatfola emandla kuyo kubasita batfole indlela yabo yekuphuma kulomhlaba longacolelani futsi longeke uciniseke ngawo . 
Sebentisa Lithebula Lesilinganisozinga Legucula Emandla lagciniwe kute kubiketelwe kutsi kutawukwenteka kuphi inhlanganisela yalokumhlophe ? 
Inchubo yekuphatfwa kwebungoti ibuye ibekwe liso licembu Lekomidi Lephetse Bungoti ( Emachawe Ebungoti ) Nekomidi Lecwaninga Emabhuku Ekusebenta . 
Lobuhlanganyeli lobu busita bohulumende belidolobha kanye nesigodzi kwakha kwetsembana kwemahhovisi futsi bandzise kumbandzakanya umphakatsi lokubanti etinhlelweni tabo . 
Inhloso kutsi kulungiswe lokungalingani lokusolo kuchubeka mayelana nebuniyo nekulawulwa kwetemabhizinisi etemidiya , kanye nekufinyelela imidiya kabanti tinshisekelo nemibono . 
Ngaphandle kwekutsi lwatiso luyatfolakala ngembi kwesikhatsi khona timfucuta letinjalo tingavela kulokucitfwako , kubaluleke kakhulu kusebentisa sikhatsi noma imali kulufuna ngaso sonkhe sikhatsi . 
Luhlelo loluhambelanako kanye nemphumela kumele kukhonjiswe , kanye nelwati ngetindleko nome imali yekusebenta . 
Ngutiphi tinchubo tekulandza umntfwana eveni lelingasiyo Incenye yeSivumelwano ? 
Angeke kube nekuthula lokungiko kanye nekusimama eveni letfu ngaphandle kwekutsi kungafundzi , kungati kanye nemiphumela yebuphuya incishiswe ibe emazingeni lamukelekile , noma lokungenani asuswe ngalokuphelele . 
Lelithebula liphindze futsi linike lubalobalo lolumayelana nelinani letikhala temisebenti letaphakanyiswa nome letehliswa . 
Nanome kunjalo , ngalesikhatsi kuletfwa kwetinsita kanye nentfutfuko akukemi nsi , kuyachubeka . 
Loluhlelo lugcile ekwenteni kahle imisebenti , kusita emaphiko kutsi achumane ngetincumo tenchubomgomo uma tikhicitwa , nekwesekela Indvuna . 
Lomkhakha Webudlelwano Bekusebentisana Ngetimali Tahulumende unemsebenti wekulandzelela budlelwano betimali emkhatsini wahulumende wavelonkhe , esifundzeni nakubomasipala kanye nekutfutfukisa kuhlela ngalokuvakalako timali tesifundza nabomasipala , kubika nekuphatsa . 
Ngaleyo ndlela , luhlakamsebenti lwetemtsetfo lolukulomkhakha welulawulo lwe-RD lubutseketwe ngekulandzela tinhlakamsebenti temtsetfo tangekhatsi eveni kanye netemave emhlaba . 
Ikota yekucala yatiwa ngeMbiko weKota weSifundza . 
Letinhloso temasu Ekulawula i-ICT ngaloko ti : 
Ifuntwa ngalokubalulekile maphuzu lamanyenti lehlukene labanti njengemareyithi ekutalwa kanye nekufa , emaphethini ekuhamba , budzala , buhlanga , bulili kanye nemphilondze . 
Hulumende ukhonile kukhulisa kuboleka esimeni semalingena lesiphasi kusimamisa kusebentisa imali kwesive kanye nelusiso . 
Litiko licale kuvuselela sikhungo nemklamo wekucondzisa kabusha ngenhloso yekukhulisa kutsi sikhungo sihlale sikulungele kuphutfumisa kuphakelwa kwetinsita nekubukana netinseyeya temanti nekulawula imitfombo yemanti yato totimbili tikhatsi sanyalo nalesitako . 
Njengenchubomgomo jikelele , nangabe indzawo iyinkhulu , kukhetsa kutimo tenhlalo kuba yinkinga lenkhulu . 
Lokunyenti , tinsolo tekutsi tilwimi tendzabuko atikatfutfuki ngendlela mayelana nesilulumagama lesihambisana nemnyakasikhala kanye nemnyakabuchwepheshe , loku akuvakali . 
Kukhishwe sivimbelosikhashane kutekukhangisa , tekutsengisa nencitfomali tikwetintfo letitfutfukiswako kanye nekutsatsa tinyatselo tekwehlisa kusebentisa imali etintfweni letifana nekuhamba nendzawo yekulala . 
Batsengisi banelilungelo lekufuna sicinisekiso sekutsengwa lokwentekile , ngesimo sesiliphu noma i-invoyisi . 
Atikho ticelo letifike sikhatsi sesihambile , letifeksiwe noma leti-imeyiliwe letitowamukelwa . 
Yini loyitsandza kakhulu ngekuhlala eGauteng ? 
Hulumende kufanele ahlangabetane nato tonkhe tidzingo tabo tetimali tasekhaya kusuka emakethe , ngekuniketa tekuvikeleka ngendlela yekuchudzelana . 
Live lelehlukile bekuyiTurkey , lapho lizinga lekwehla kwemandla emali belingetulu kakhulu kunaloko beyikuhlosile ; kodvwa , nanobe kunjalo , kwentiwa sizatfu lesitsi timo letengcile tetimfunosidzingo tekucinisa nekutsambisa betisho kutsi kwehla kwemandla emali kutawuya phansi . 
Kuletinye tindlela tekuhlatiya i-neutron activation analysis lenjena , i-x-ray fluorescence,i-flame photometry ne-optical emission spectrometry kuyasetjentiswa , tici tayo letimayelana nendlela yereferensi kufuneka yatiwe . 
Uma kuphela sikhatsi lesimnandzi , kubonakala lokukhulu kweluhlelo lwetimali kuye etikweletini letibi kuholele ekupheleni kwetimakethe letiniketa tikweleti temhlaba . 
Loku kungadala kutsi kungabi nekwetsembana , ludlame kanye nekudideka kusimo lapho ikhomishini izama ngako konkhe lokusemandleni ayo kulamula ema-ajenda lancintisanako , ngembobo wekutfola tisombululo letingaba khona letitawusekela bafakiticelo kanye nemiphakatsi yebafakiticelo . 
Licembu Lesitsatfu litawucatsanisa lwatiso lwenkampani ngayinye kulwatiso lolwetfulwe nguletinye tinkampani ngekwalowomnyaka . 
Kutsintseka kabi ngenca yemsebenti lowentiwako kanye nemphumela kanjalo nemakhono ekukhicita emkhakha wetekulima . 
Umgomo walelitiko kwenta simondzawo lesivumelako kwentela kuphumelelisa kukhula kwemnotfo lokusimeme kanye nentfutfuko kute kufezeke kuniketwa kwemandla kwebantfu , ikakhulu bantfu bebancishwe ematfuba phambilini , baseNyakatfo Kapa . 
Kwengeta kuloko , kufinyelela kutinsita temali yekubolekwa kuphasi futsi kunekweseleka kwetakhiwonchanti tekulima . 
Lamapuleti netinkhomishi kusetjentiswa tibosha letinetindzawo temajele . 
Kusilela kwekusebenta lokuhlangene kwekugadza kulawula kwangekhatsi nekuhambisana kubungoti lobungenteka . 
Tindleko tekucecesha letifanele tibhalwe ngalokucacile esitatimendeni , kodvwa lokulandzelako kufanele kunakwe : 
Kute kuchutjwe intfutfuko , kubalulekile kutsi simondzawo lesinika emandla sakhiwe nguhulumende , lokutawukhutsata kutfutfukiswa kwebhizinisi nelusiso , sifanele bosomabhizinisi labasavela sekwakha nekuzuza ematfuba laniketwa kuletindzaba . 
Khulisa kusetjentiswa kwetinsita ngekufuna ematfuba ekutfutfukisa kwabiwa kwendzawo yaletinsita . 
Imihlangano yatinyanga yekufa nekugula lokunaletinye timphawu , nanome kunjalo , ayikaphumeleli kumgomo . 
Loku kufaka tindleko letiletsiwe noma tekutsengiselana , lekufanele tichubeke tihlolwe macondzana nencenye yentsela yemafutsa lebhadalwe laba labalimele engotini yemgwaco noma emindenini yabo njengesincepheteliso . 
Lendlela yekusebenta kumele itfutfukiswe , isetjentiswe , inakekelwe futsi yentiwe ncono ngalokungagcini . 
Kwentiwe tifundvo letigcwele kukala kusilela kwetetikhungo . 
Kuboleka lokusetulu , nanome kunjalo , kusisombululo sesikhashane kuphela . 
Bantfu labete i-HIV nabo bayaba ngekugula , kodvwa ngenca ye-HIV linani le-TB nenyumoniya likhule kakhulu . 
Nanoma Masipala akhona kutfola ticelo tekuklama kabusha nekwehlukaniswa kwetigatjana kanye netindzaba letihambelana nako , kuhlelwa kwelidolobha kwawo kusolo kuyinkinga . 
Ikhomishini angeke yakhona kuthula ngalemigomo lebalulekile yekubusa ngekubambisana lekubalwe kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Naletikhungo nato tiyehlukana kusuka kutikhungo tetemisebenti yetandla kuye emahholeni emmango nematiyetha . 
ENingizimu Afrika , siyehlukanisa futsi emkhatsini wemarekhodi emmango nalangasiwo emmango . 
Tibonelo letinyenti tetintfo leti tikole tingahle tisebentisele kuto loluphakelo tincwadzi temtapolwati , lithulusi lelisansimbi lekhompuyutha kanye neluhlelo lwekusebenta , bomabonakudze , imishini yelebhu yesayensi , imishini yefeksi , imishini yekuhlobisa , imishini yetemidlalo , i-Inthanethi , timali tekuhlola emabhuku , kanye netitfutsi . 
Luhlakamsebenti lolukahle lweKulawula Tisebenti nalo luyinsayeya lechubekako , lefanele kutsi ilungiswe kugcwalisa tikhala temsebenti , kuba nelitiko lelimelele ngalokubanti , lelihlonipha kusebente lokuvelele liphindze futsi lihlele ngalokuyimphumelelo tidzingo tetisebenti tesikhatsi lesitako . 
Kwetfulwa kwemphahla nemalungiselelo ekuyihambisa netibopho tekuyicinisekisa , kutawentiwa ngumtsengisi ngekuya kwemibandzela lebekiwe kukontileka . 
Sibonelelo Lesimholo akusiyo kuphela indlela yekusombulula tindzaba tekuhlupheka nalelive lidzinga kunakekela tindlela letihlukene . 
Umtimba Lolawula Tindlu Talabahola kancane utawusungulwa ngesikhatsi lesifanele futsi utawucacisa imitsetfosimiso , inchubomgomo kanye netinchubo ; 
Kuhlolwa lokuchubekako kwekukhula nentfutfuko yemceceshi njengemceceshi wetetindlu . 
Banakekela labo labacindzetela ngulemiphumela lengavikeleki yemanti langakaphephi nekutfutfwa kwendle , kantsi bangemuntfu labaphile ngekubeketela ngekusebentisa emasu emakhaya nasemmangweni . 
Lesikutfolile lokubutfwe kumbiko kuveta kutinikela kwetfu ekufakeni sandla iNingizimu Afrika lengakhetsi , lenekuthula kanye nalephephile ngekuphatsa tiboshwa ngendlela lenebuntfu kanye nalesebentako , kulungiswa kwetimilo kanye nekuhlanganiswa kwasekuhlaleni kwetiboshwa . 
Lolucokelelo loluphelele netindleko talamayunithi lalandzelako tatfolakala : 
Buhle betimila tendzabuko tasekhaya bucondzene kakhulu netindleko tekunakekela , kubalekela kungcoliseka , kwentiwa ncono kwehluka ekwakhiweni kwetindzawo tekuhlala kanye netinhlobo tetitjalo netilwane endzaweni . 
Unake kutsi kugcwala kakhulu kwente kutsi kungaphumeleleki kuniketa tinsita letidzingekako . 
Emathulusi ekulandzelela kulawulwa kwemacala nekuvunyelwa kwekugcwala kakhulu kwentela kusungula kusebenta . 
Kuswelakala kwedathabhesi yetibalobalo lebanti nalenembako kutekulima nakumakhono ekuhlatiya kwabonwa njengetihibe tekucala letivimbela kuhlela lokusebentako kanye nekusebentiswa kweluhlelo lwentfutfuko . 
Kuniketa tinsita tetimali kanye netekuphatsa kutsengwa kwemphahla . 
Uma ngabe kwenteka sehlakalo lesibi lesinemandla lamakhulu lesivimbela kutsi kwentiwe loko lokubhalwe esivumelwaneni setemtsetfo , umtsengisa utawatisa umtsengi ngekumbhalela ngekushesha ngaleso simo kanye nembangela yaso . 
Kulengcikitsi , Kuphila kahle kweTisebenti kufaka ekhatsi emasu ekusebenta netindlela letisetjentiselwa kukhutsata temphilo yetisebenti yekwemtimba , yetemiva netekwelashwa . 
Timphahla netinsita lokungahambisani netidzingo tenkontileka kungenteka tingemukelwa . 
Lemisebenti inakwa kabanti njalo ngesikhatsi bososayensi labatimele nalabafundzile . 
Ngalesikhatsi linani lalabakhicita bomankantjane lona solo alikantjintji nakancane , kunetintfo letitsite letiholele ekuhlanganisweni kwalomkhakha wekukhicita bhiya . 
Lomnyango ubekwe endzaweni yebuchwepheshe lensha lephephe kakhulu nalengafaka imininingwane yetinsita tahulumende wasekhaya newesifundza . 
Tindlela tekuhamba eceleni kwemigwaco , inchubo yekwendlulisa kungcola nemalambu lasemapalini lamadze adzinga kutsi entiwe kuSitaladi iVenus neSitaladi iJupiter . 
Incenye yaMalingena weYunithi yeTimali taHulumende iniketwe umsebenti wekubuka ubuye ucale tinsita tamalingena letinsha tesifundza , kanye nekukhulisa tinsita tamalingena letikhona . 
Emakhono lamahle ekucocisana , ekutsatsa tincumo , ekusebentisana nekulawula sikhatsi . 
Lenanchubo inemitselela yesitfombe lesibonakalako njengobe lesimo salendzawo siyaguculwa kakhulu ngalokuhlobisa . 
Sihlangene lapha ngalendlela namuhla ngemva Kwemgubho Welusuku Lwabothishela Lwemhlaba wonkhe , lusuku lapho khona umhlaba wonkhe uhlonipha kutidzela neligalelo labothishela . 
Iphindze ibeke tindlelakuhlola yekuhlola kanye nemihlahlandlela . 
Konkhe kuhlolwa lokuphatselene nekuhlolwa kwemabhuku kwetentsela kuyabuyeketwa Betebunhloli Betebhizinisi kute kusetjentiswe lolwatiso netimphendvulo kuletinhlolobungoti tabo . 
Timiso tekulawula netemtsetfo kanye netimboni letinika umtimba lomkhulu wetfu wetemtsetfo emandla betivele-nje tifadabele futsi-nje tingakasilungeli sikhatsi sentsandvo yelinyenti nenkhululeko kutsi kuphilwe imphilo yetemnotfo . 
Imibandzela yeTemisebenti yeTesayensiyemitsi Netifo . 
Kuvulwa kabusha kwesikhumulo semikhumbi saseMaputo kanye Nesikhumulo setindiza lesisha iKruger-Mpumalanga kukhutsata kutfunyelwa kwemphahla ngaphandle kwalesifundza . 
Ngentasi kuniketwe tehlakalo letitibonelo tekusitwa ngemali . 
Bakhiciti baseNingizimu neMpumalanga Asia bangakhicita ngekushesha kunaletimboni taseNingizimu Afrika . 
Loku kubalulekile ekukhutsateni futsi nasekusimamiseni kutfutfuka kwetemnotfo kwesigodzi kanye netekuhweba futsi netekusisa . 
Futsi , njengendlela yeluhlelo loluwela kulolunye , lokufakwa kwebuchwepheshe bendzabuko kusheshe kuyabonakala . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa salimata lesinye siboshwa ngekusikhahlela ebusweni eselini lawonkhewonkhe kusigceme D. 
Lesibonelelo sasungulwa ngekuhlanganiswa kwetibonelelo letintsatfu tangembili . 
Kungaleso sizatfu-ke nginenshisekelo yekusho kutsi sisesekela ngalokuphelele leSabelomali Lesilungiswe kabusha ngobe ngisho naseKomidini kute lotsite cha , asikufuni loku . 
Kufinyelela kugezi ngulenye yetinsita letibalulekile kakhulu tekutsi bonkhe bahlali lekufanele bafinyelele kuto . 
Kutawumela kube nekubuka kulokusebenta nebudlelwane lobusekhatsi kulobuholi nekuhlephulelana kutfutfukisa nebuholi lobusombulukako ngekwenjongo legcwele yetindlelasu tekululeka . 
Babuye basebentele kugucula lomcondvo lotsi imphumelelo kutemsebenti we-hip-hop ubekelwe baculi baphesheya . 
Kumaketha nekuniketa kusekela kutinsita tekuchumana kuto tonkhe tigaba netinhlelo telitiko . 
Umtselela loba khona etitjalweni letifakwe letivundzisi bekusitselo lesingcolile lesitfunate sitfunti sesitselo saseNingizimu Afrika mhlabawonkhe . 
Kuhlanganiswa kwetindzawo tetisetjentiswa kuniketa tisetjentiswa letidzingeka ekuhwebeni lokuncane , kuphindze futsi kuhehe basebentisi etindzaweni letitsite talendzawo . 
Kuhambisana nesidzingo jikelele sekusebentisa ncono inchubomgomo , kudzingeka kube nekunaka lokukhulu kwekucinisekisa kutsi tinchubomgomo netitatimende tenhloso kulendzawo tisentjetiswa kahle . 
Loku kutawudzinga sikhatsi , mhlawumbe ngendlela yeminyaka lesihlanu . 
Lelitiko lilinganisa kutsi cishe lokutsatfu kwesikweleti seRAF akubuyiseki ngenca yemitsetfo yekuchazwa lokuhlanganyelwako . 
Linani lalemisuka kanyenti ikhona kodvwa kanyenti ngulokutayelekile futsi lokungasikahle kanye nekungasekelwa ngendlela lengiyo . 
Kufanele kutsi tisetjentiswa tekulondvolota kute kutsi kube nesikhatsi sekulondvolota . 
Bekunekungenelela lokuhle kakhulu kutisebenti taHulumende ngalokuphatselene nekutinika sikhatsi nekuba khona ngemuva kwesatiso sesikhashane kufaka ekhatsi imisebenti yabo lematima labanayo . 
Lenye futsi intfo leyinkinga lapha tinzuzo letingakafakwa ticelonkhokhelo . 
LoSokontileka utawucinisekisa kutsi lomsebenti awubambeleleki ngenca yekweswelakala kwetintfo tekwakha esayithini ngekutsi afake ema-oda etintfo tekwakha letidzingekako ngaphasi kwaleKontileka masinyane . 
Lomkhakha uniketa emakhono ekutfutfuka kwetindzawo tasemaphandleni , ikakhulu imimango leselugwini lenganakwa . 
Tingucuko letibakhona ku-akhawunti lekhomba lizingagugu sibili lema-akhawunti etekuhweba tibonwa kusitatimende sekusebenta kwetetimali . 
Yini loyijabulelako ngemsebenti wakho ? 
Mibili yalemiklamo , kunakekelwa kwemehlo nekuphatsa tinkhontileka , kwatsengwa ngemali lephansi kakhulu kunaloko bekulindzeleke esigabeni sekuhlela ibhizinisi . 
Sithifiketi lesisesandleni sakho sitawube senele futsi sibufakazi lobunetisako macondzana nesamba sesikweleti semmeleli ngenhloso yekunika sincumo sesikhashana nome ngabe nguluphi lusito lolungatfolakala kummeleli . 
Teleko titawukhishwa , futsi emathenda atawutfolwa kuphela kuleto tikhungo letikhipha emathenda letivela eluhlwini lwalabebakhona . 
Imitamo leholwa lapha ekhaya kulendlela ngalesinye sikhatsi ikhombise kucedzana emandla . 
Ubuye waba nesitifiketi sekubeka sitina nesagezi lesiniketwa Litiko Letemisebenti . 
Emasu ekusebenta ekuzuza lisubuciko leTindlu tase-EC ancunywe ngekhatsi kwalesigaba . 
Lenchubomgomo ifaka ekhatsi Imikhakha yeKusebenta leBalulekile , ngamunye wayo unemigomo neTinkhomba teKusebenta leTibalulekile temgomo ngamunye . 
Lwati lwekulawula timali kufaka ekhatsi kubhajetha nekubuka lokutasawenteka . 
Sikhungo lesisha salokuphutfumako savulwa , lesitawucinisekisa kutsi tigulane titfola kunakekela lokuzinganhle lokusetulu lokuphutfumako . 
Lamaciniso ekuhlala emmangweni loyinhlanganisela lapho lwatiso netekuchumana tetheknoloji abuholo lobubalulekile lobunemtselela ekubuseni , kufaka ekhatsi kulawulwa kwemnotfo , kulelive . 
Ithekhinoloji , emasu netindlela sekuhloliwe futsi kwakhomba kutsi kunetindlela letehlukene temphumelelo . 
Ngaleso sikhatsi , kungahle kube nekumemetelwa loko letakwenta futsi kungafuneka kube nekuphendvula uma ihluleka kwenta njalo . 
Kufanele kuphindze futsi kwatiwe kutsi ( linyenti ) lalokuhlangabetwene nako lokubikiwe mayelana nekusetjentiswa kwetisetjentiswa letihlanganyelwako eNingizimu Afrika kusetjentiswa kabi kwato letisetjentiswa , kusetjentiswa budlabha nekumoshwa , kwandze kakhulu ; lokunye futsi kutsi kugcinwa kwato tisesesimeni lesifanele kuvamise kuba ngulokungeneli kuye ekungabini khona mbamba . 
Umhlahlandlela lohlanganisiwe locuketse inchubo yonkhe yekulawula yato tonkhe tinhlobo temfucuta yetemphilo kufanele usungulwe . 
Lokutfutfukiswa kweluhlaka lwekusekela kwetemfundvo lephakeme lokusha , lokusemgceni wenchubomgomo lensha kutemfundvo lephakeme , kucalile . 
Kutawuba khona imikhankhaso yekukhulumisana letawufaka bonkhe labatsintsekako . 
Umnyakamtselo ( umnyaka wekukhokha umtselo ) wenkampani uhambisana nemnyakatimali . 
Esikhatsini lesitako , kutawubukwa ekuwenteni ncono lokuvisisa ekhatsinekhatsi nematiko emcashi etinhlelo futsi netinchubo teSikhwama . 
Ngaloko ke emakhaya lamanyenti awela kumazinga laphasi kuya kulasemkhatsini emiholo . 
Imitamo yekwenta kabusha ingaba ngulehlelekile , ibe yetikhungo noma ngeyetimali . 
Emasu ekutfutfukisa emakhono kulomasipala agcile emmangweni , kumakhansela netisebenti . 
Kusebentisa i-elekthrostethiki kungeta sivinini sekwenta kusabela kwenozi yethrithiyamu-ditheruyamu . 
Emanti elisikomhlaba kwamanje atfolakala emitfonjeni leyehlukene njengasetiyalwini , emiselweni yekunisela , emifuleni , etiyalwini nakumaswiriji lahlantiwe . 
Tincitfo tekusebenta futsi netimalingena tekusebenta betinikiwe . 
Sevele sikwatile kufezekisa lokutsite kufika lapha . 
Lesivikelo Semshwalense Wemali lefakiwe sisivikelo sePRI kusakhamuti seNingizimu Afrika lesifake imali ebhizinisini yelive langephandle . 
Bungoti bekubabete imali bungoti lutjalomali lolungeke lubugucule lube yimali lengukheshi uma kungaba nesidzingo sekutsi timali tikhuphuke . 
Mnu . Montana bekatawuphindze futsi acinisekise kutsi kunemathagethi ekusebenta lekavumelana nalenchubomgomo . 
Loku futsi kuvikela noma ngabe nguyiphi imphindzakabili yetinchubo naletinye tinhlangano . 
Umbiko welucwaningo wekucala wacelwa kubalawuli bephothifoliyo yetimphahla kanye nenchubo yekukala kusebenta kwesimondzawo setimoto tekusisa temafa mbamba tisachubeka . 
Kunemadokhumenti lashodako njengoba kukhonjisiwe ngetulu ngoba avamise kungeniswa Tigodzi letinikwa sikhatsi lesingemalanga langemashumi lasitfupha lekufanele kutsi angenise angakapheli . 
Lithebula lelingentasi letfula bukhulu belinanibantfu , bukhulu bemindeni kanye nebulili . 
Bantfu lababili batsi batawuvula tintfo letentiwe ngengilasi bese bahambisa ngemanti sincibilikisi siye kumaphayiphi ekucitsa emanti . 
Luhlelo lwesibonelelo sahulumende lolwetfulwa ngematiko etenhlalo etifundza ngilo lodvwa lolukhulu kakhulu luhlelo lwekwabiwa kabusha . 
Emakhodi nanoma kunjalo , abeka kutsi uma kungenteka inkampani ibe nemaphuzu lamanyenti kunalawo labekwe kukhadi lemiphumela itawuba yincane kunemaphuzu lamakhulu lakhona . 
Loku kwenteka kakhulu etindzaweni tetabelo takadzeni . 
Uyavuma kutsi Temafa aVelonkhe ngekubona kwato lokuphelele tingadzinga kucinisekisa kwelucobo lwemuntfu kunanobe ngubani lofaka sicelo lovelako kuTemafa aVelonkhe njengalomelela lomunye umuntfu . 
Emanti lanemakhemikhali lokungenteka anebutsi noma lahlabako esikhunjeni noma lanemembreni lemafinyila awakakulungeli kukhibika . 
Loku kulingana nemehluko emkhatsini kwelinani leliphelele lelibaliwe lelivela kumtfombo kanye netindzawo tekungcola letingakalinganiswa umtsamo ( tindzawo letisetjentiswa kuhlanta emanti , tindzawo tekusebenta , kanye nekugcwala kakhulu ) kulomtfombo longakalinganiswa . 
Kunesipiliyoni lesibanti semave ngemave lesicinisekisa lombono wekutsi kuniketwa kwetinsita emiphakatsini lephuyile kutawehluleka uma bantfu ngekwabo bangambandzakanyeki ngco . 
Emacembu latihambela odvwana angakhona kutjala imali kulomkhicito . 
Litiko litawutfutfukisa kuphatsa kanye nekuniketa tifundza emandla etebuchwepheshe . 
Itheknoloji ayisebenti kutitfo temtimba temuntfu . 
Batsi bangenetiseka , leliphepha libese liyashicilelwa kujenali noma letfulwa ekhomfeni . 
Wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala kufuneka agcoke iyunifomu lebekiwe lesetjentiswa ngileso sikhungo sekumgcina kute kugcineke tekuvikeleka nekuhleleka kahle . 
Nanoma kunjalo kuchubekela embili , kungumsebenti weMsebentisi kutfola nekunakekela ithekhinoloji , ngetindleko takhe , ( lekufaka ekhatsi ihadiwe yangcondvomshini , tinhlelo , lwatiso lwetekuvikeleka , isoftiwe , tekuchumana ngetincingo , kanye ema-akhawunti ) kute ufinyelele kuwebhusayithi ye-SARS nekudawuniloda tintfo tewebhusayithi , lokucuketfwe yiwebhusayithi , kanye netinsita letikulewebhusayithi uma kunesidzingo . 
Mhlonishwa Somlomo , utawukhumbula kutsi ngasukuma kulendlu ngasola kutsi Lihhovisi laNdvunankhulu liyindzawo yekulahla emacabane langamange aphumelele emisebentini yawo yaphambilini yetembusave . 
Lesakheko sekubhida manje sesidzinga kutsi sisebenti lesibuke lomsebenti kumele sifakazele kutsi lombhidi lonconyiwe nome bantfu labayamene nalomtfulitinsita abaveli kudatabhesi yeTemafa taVelonkhe yebatfulitinsita nome bantfu labavinjelwe . 
Litiko leTemphilo , Temfundvo Nekutfutfukiswa Kwetenhlalakahle kanye nema-NGO baholele ekusungulweni kwetindlela tekulayela kubantfwana nalabasha labaphila nekukhubateka . 
Kutfutfukisa inchubekela phambili , temnotfo nekufaka ekhatsi kukhula , hulumende uyachubeka nekuniketa tipho kumazoni lakhetsekile etemnotfo , tinsitanchanti letibalulekile nekwakha . 
Umkhandlu unesamba lesibonakalako setibonelelo letinemigomo nalokutfolakele . 
Umtsetfo unika balawuli kukhululeka lokukhulu kulabakwentako kodvwa ube ubalindzele kutsi batilandze ngekusebentisa imitfombolusito ekuletseni tinsita emimangweni . 
Tindzawo tekudlala ithenisi tidzingo kulungiswa kute lisebentiseke ncono . 
Kuphatfwa Kwebasebenti , Kucecesha Nekutfutfukisa kanye Netekuchumana Ngekhatsi tingaphansi Kweluphiko Lwetebasebenti , bese Tetimali Netekuhlelembisa tona tibekwe Kuluphiko Lwekuphatsa Tetimali . 
Inchubomgomo ibeka imigomo leholako nendlela yekwenta letsetfwe noma lephakanyiswe nguhulumende , inhlangano yebhizinisi noma umuntfu ngamunye kuze kuhlangatjetwane netinjongo letitsite . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko litinikele ekulondvoloteni , kutfutfukisa nekukhutsata tekubhala taseNingizimu Afrika . 
Ngekunganaki letinchubo tekulandzelela letisetjentiswa kumibiko yelucwaningomabhuku leniketiwe , i-SCOPA sibita litiko ngalinye lokungenani kanye njalo ngeminyaka lemitsatfu . 
Leyunithi ibuye yafaka sandla , ngekungenelela kuBhodi Yemikhakha Yahulumende Lesezingeni , ekutfutfukiseni kwemazinga avelonkhe . 
Umphenyi kanye namabhalane wenkantolo kufuneka batiswe ngalokufanele uma umsolwa loboshiwe eca bese tinchubo letisunguliwe tekulawula labecako tiyalandzelwa . 
Baphatsi kumele baceceshwe , uma kunesidzingo , kumakhono lakhetsekile ekwenta umsebenti wekuhlelela lisu lelikhaliphile ngembi kwekuba bacale ngeluhlelo lwekulungiselela lisu lelikhaliphile . 
Kwenta nekutfutfukisa kuphepha kutekuvakasha ngekungeta indlela yekwatisa ngekubaluleka kwekuvakashelwa . 
I-PAC itondza kutiphatsa kwaletinye titjudeni tetfu , lesisandza kutibona kutikrini tetfu teTV . 
Kuba nelihhovisi lesekhethi letemfundvo Lelihlangene e-Marble Hall . 
Njengencenye yeluhlelo lwavelonkhe , lelitiko lihlose kufezekisa kufaka ngekhatsi njengenchubo kwaloluhlelo lwekwetfula i-ABET . 
Ngelilanga lesibili , kwaba nekuphatamiseka futsi ngemuva kwekutsi emalunga ephaneli angavumelani netikhalo lebetibita kumiswa kwaletingcogco ngenca yaletinsolo tekucoshwa kwetisebenti lebetiyincenye yaletingcogco ngayitolo . 
Takhamuti tiyakhona kutfola idatha leneliciniso lekhombisa ikhwalithi yemanti letiwanatsako bese ikhombisa nebungoti lobukhona ngekhatsi kwabomaspala ngekwehlukahlukana kwabo . 
Letindzawo leti tingatsatfwa njengemitfombo lengabakhona yemsebenti kulentfutfuko , futsi ngaloko titsintseka ngco . 
Bomasipalati batawutfola " umtsedlwane wamasipalati " kute bancephetelise kulahlekelwa ngumalingena losele . 
Kutawuba nekwehla lokubhaliwe kulelinani lebantfu labanemisebenti letsintsekako , nekukhula kwematfuba emsebenti kubo bonkhe , ikakhulukati lusha . 
Kodvwa , kusebentisa imali kwenhlalo , akusiko lokuvala kusungulwa kwemisebenti . 
Ngekuya ngemibandzela yalombhalo , akukho lokunye lokutawentiwa ngekuniketa imvume yekutfwala imphahla ngalokuphatselene nesicelo lesitfolwe sisebenti lesilisekela kantsi sinemandla ekwenta . 
Kugcogcwa kwetikhungo tesive letinyenti kungaholela ekusetjentisweni lokunemandla linani lelikhulu lebantfu , futsi , ngekwakhiwa " kwetikhungo temtfwalo " kungakhiwa timfuno letinkhulu tekusebentisa letinsita . 
Kutawudzinga kutibophelela kwemikhakha leminyenti yemmango kanye nekwabiwa kwemitfombolusito lemikhulu . 
Lamanye emakhaya achunyelwe emathangeni ekubolisela nobe emathangeni lagcina inkhucunkhucu . 
Ngalelizinga lelisetulu letingucuko , indzawo levalwe nguletinkhundla itsatfwa njengalengasimcoka kutekongiwa kwendzawo . 
Ngekhatsi etindzaweni tendzabuko , lilungelo lekuhlala emhlabeni lingemibandzela yeluhlelo lwendzabuko lekwabiwa kwemhlaba lolucuketse imvume yekuhlala emhlabeni loniketwe buholi bendzabuko . 
Ngesimanga sekuchubeka kwemlandvo , lelithemu liyagcinwa . 
Timali tibuye tiniketwe uma ngabe lenhlangano seyifinyelele kuto tonkhe letidzingo . 
Kukhutsatwa kwetemphilo engcondvweni ngulesinye setisekelo tenchubomgomo yetemphilo yaseNingizimu Afrika . 
Inhloso yalo yekucala bekukufaka sandla kuchubeka kusimamisa kunciphisa kusuleleka nge-HIV emkhatsini kwelusha Lwesifundza . 
Nanoma loku bekutimumatsi letifanelekile , bekunetimo lapho bekunekungenti kahle nangalokungakafaneli , lokufana nemakhadibhokisi . 
Bhala kubonga kwamukela tincwadzi tekuchumana . 
Ngoba umtsetfosimiso wekulawula uyintfo lefanele kutsi yentiwe sifundza ngekuya kweMtsetfosisekelo , kulinga kwenta tindlela tesifundza tekulawula tibe sezingeni lelincunyiwe kufanele kutsi kuncike kakhulu ekusebentisaneni kwesifundza . 
Simisomtsetfo lesimcoka lesesekela loluntjintjo sibe kucinisekisa kutsi inkampani ngayinye yahulumende iphatfwa ngebunye bayo tisebenti letichazako ngekuya ngetinchubo letamukelekako tavelonkhe nemigomo ngaphandle kwekumisa tinchubo letifanako letilukhuni kutigucula . 
Inhloso lenkhulu bekukuhlomisa tisebenti ngemakhono ngesizatfu sekwemukela kwehlukahlukana . 
Nanoma ngutiphi ticondziso letikumtimba we-imeyili nobe incwadzi lehambisanako lephikisana nalokucuketfwe ngulelifomu lesatiso angeke tinakwe . 
Kungaphindze futsi kube yintfo lenhle kuhlola kutsi ingabe lomsebenti wekufezekisa tinhlelo tekulwa nekusetjentiswa kwetjwala budlabha tifanele kutsi tisuswe kulemboni tiyiswe ku-ejensi lesekelwa yimboni ngetimali kepha incike kumboni . 
Kugcila lokubalulekile kwaleyunithi ngalesikhatsi sekubuyeketa bekukusatjalaliswa kweluhlaka kwayo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Litiko lihlala litibophelele kuhlanganisa tinsita tekusebenta ekucinisekiseni kulondvolotwa kwemvelo lokutintile nekuphatfwa kwebunjalondzawo . 
Ngemuva kwekutfola leso satiso , umtsengisi utawenta kutsi , singakapheli leso sikhatsi atise futsi ngekushesha lokufanele , alungise noma akhiphe lenye imphala letawungena esikhundleni salena leyonakele noma tincenye tayo , ngaphandle kwekutsi umtsengi akhokhele tindleko . 
Kuvisisa lokuhle kwemathekhnoloji emafu kanye nemafu . 
Khutsata kutfola emakhono ngekucecesha lokugcile emsebentini locondzene nemuntfu . 
Kunconyiwe kulesigajtane kutsi Khomishane weLukhetfo akangaphambuki kulokushiwo nguMtsetfosivivinyo ngekwenta tinhlelo letingahlobana nelilanga nendzawo yekuvotela . 
Lokunye futsi kubuka lokumcoka bekukucinisekisa kutsi kuniketwa tisebenti letenele tekuphatsa , kuhlela kanye netemitsi kwentela kutsi tisebenti letibukene nekunakekela tigulane tikwati kusebentisa ngendlela lencono kakhulu sikhatsi sato lesikhona kumsebenti wekunakekela tigulane . 
Imali yenyanga lengantjintji itawubitwa kumatiko amasipala wendzawo ngekulingana nemali yasemakhaya , lephansi . 
Ngabe unato tinkhomba kulamazinga ? 
Beyitawulungisa lombuto wekutsi ingabe lemodeli yekungenelela itawengeta lizinga nangabe icaliswa ngekuphumelela futsi nangabe kucaliswa ngemphumelelo kucaliswa kungenteka futsi kungazuzwa ngetindleko letikahle . 
Nome kunjalo , kubalulekile kubeka kucace kahle . 
Kuphephile kutsi umnotfo eGauteng kumayelana nekwakhiwa kwemisebenti lesimeme . 
Kucala kwekuphambuka yindzawo yemfudlana lonyukako , bese siphetfo kuba yindzawo yemfudlana lowehlako . 
Bekulukhuni kungahlangani nabo esikhumulweni setindiza njengobe bekusolo kwenteka nome nini nangibuya emincintiswaneni . 
Kulukhuni kakhulu , sibonelo , kuba nendlelamphilo lephilile nangabe ubuya emmangweni lophuyile ngoba kudla lokunemphilo kuyabita kunekudla lokungenamphilo , kudla lokuhleliwe . 
Kuntjintjantjintja ngekwesikhatsi semnyaka elitubaneni lemsinga kuphindze futsi kube nemtselela ekukhetfweni kwendlela lefanele yekwakha kanye nekwakheka kwedizayini yemlomo wekukhafula . 
Kuloludzaba , sivumelana naMengameli Welive kutsi indzima yabothishelanhloko isenkhabeni ekuphumeleleni kwekungenelela kwahulumende ekwenteni tikolo tetfu tisebente . 
Inchubomgomo yetfu ihambisana ngalokubanti naloluhlakamsebenti . 
Kuchumana kahle , emakhono ekusebentisana , kuhlela nekulungisa abalulekile . 
Atikho tinkinga letimcoka letitfolakele ngesikhatsi seluhlolomabhuku lolumayelana nekubambeleleka noma kutfolakala kwelwatiso loluceliwe . 
Lokusimama kwesimondzawo semnotfo lomkhulu lokuhambisana nesimo lesinye sesikhatsi setimali kucinisekise kutsi lelive lindlula kuletivunguvungu kancono kuneminotfo lemikhulu yamhlabawonkhe . 
Ngalokungetiwe , lendlela yemiphumela lemisha itawukhombisa tindzawo letintengantengako , nekusita kwenta kancono ekusebenteni kwetfu . 
Kuvikela bugebengu ngemdvwebo wesimondzawo kungaba kwekuticalela wente nobe wente ngenca yesimo lesesivelile . 
Kulokunye , letinye tindleko tekutfutfuka letingetiwe tingaba khona ngenca yekusimamisa kabusha lokungetiwe lokudzingeka nakucalwa . 
Loku kufuneka kutsatfwe njengentfo leniketa emandla kunekutsi kubonwe njengenkinga lekufanele isonjululwe . 
Kucashwa kwemphakeli tinsita kutsi ente umsebenti wavelonkhe lomayelana neluhlelo lwekusita sisebenti lwetisebenti teLitiko Lwetindzaba Temhlaba . 
Imitselela yekhwaliti yemanti laniketiwe mayelana nekufaneleka kwetekulima tasemantini kungentiwa kancono kakhulu noma kucindzetelwe kuleti letinye tintfo . 
Umculo nemdanso kudvosa tetsamelilwati letinsha kanye nemikhicito leminyenti leyentiwe kuleli , ikakhulu leyo lecondziswe emakethe levamile , seyishise tikhotsa eNingizimu Afrika futsi , kuletinye tehlakalo , imangalise , umhlaba . 
Letitatimende tetimali tifaka umcabango losisekelo wekuba nekukhatsateka kwekuvumelana nekwalokucanjiwe . 
Kuyanconoteka kuniketa indzawo yekujika lephuma emgwaceni wetimoto , ngaphandle nangabe kunalenye indlela lejikeletako edvute lefanelekile lengasetjentiswa . 
Ufanele kutsi agcinwe ejele tinyanga amele kutekiswa licala . 
Loku kulinganiswa kusukela ekucaleni kuye ekugcineni kwekuphambuka . 
Sento semphatfocatsa lesihambisana nemtsetfo sitawutsatfwa kunoma ngumuphi thishela loya ecansini nemfundzi . 
Luhlaka lwetimali lukhule ngekusheshisa ngemandla nangekucindzeteleka kutsi lulekelele ngetimali kuletintfo letibaluleke kakhulu njengekungakhushulwa kwemali etikhungweni temfundvo lephakeme , sikhwama setimali seliBhange le-BRICS , kulekelelwa kwetimo letiphutfumako tekusita uma kunesomiso kanye naletinye timo letiphutfumako . 
Tifanele kutsi tifinyeleleke kalula futsi tibonwe bantfu labanyenti ngendlela lekungakhoneka ngayo . 
Lomboniso uwukhombisa kutsi letindlela letiniketa umtfwalo tihlangana njani kuletikhungo tekuchumanisa letinkhulu . 
Tikhatsi teKubuyeketa letibekiwe tesifundvo sekucombela tiyasetjentwa uma siphetfo sesifundvo sangembi-kwekucombelela singukutsi lomklamo uyacombeleleka . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi kulawulwa kwelisubuciko kanye netinsita tekwelekelela kuwo onkhe emazinga alelitiko . 
Lemigidvo yahlelwa ngetinjongo tekubona Litiko Letebulungiswa ezingeni Lemsebenti webundvuna , lizinga lelihhovisi lesigodzi , indzawo yekulawula nemazinga esikhungo setebulungiswa ngekutinikela kwabo ekuniketeni lusha emandla . 
Tinsita letikhetsekile tekuvuselela tebantfu lebanekukhubateka ngekwemtimba , kufaka kuniketwa kwetinsita te-orthotic neprosthetic , letitawuphakelwa . 
Sikhwama siyachubeka kusekela imiklamo yahulumende ngekwakha imisebenti lefanele kumnotfo waseNingizimu Afrika . 
Loku kubuye kunikete kukhokhelwa kwetinzuzo kuletinye tisebenti uma kube nekugula , kukhulelwa , kutsatsa umntfwana nalabanye labayame kulolosebentako . 
Lomunye umehluko emkhatsini wetigaba letihlukene watfolakala walungiswa . 
Itawuhlolwa ekwetfulweni kwelwatiso lolungilo kanye nekuma kwe-eseyi . 
Umtsetfo weteLwandle utawuniketa sisekelo lesicacile sekuhlela indzawo yaselwandle . 
Lenkantolo ekucaleni beyivune leSikhwama , kepha lommangali kamuva unikwe sikhatsi sekwendlulisa lelicala . 
Uma emamakha akha licembu lekutfwalana , umshayeli kuphela wemoto longafaka sicelonkhokhelo salelolanga leliniketiwe . 
Inhlangano Yemave emhlaba Yekuhlanganyela Kwesive isingule imigomo lebalulekile lesikhombisa yekuhlanganyela kwesive yekusetjentiswa ekutfutfukisweni nasekusetjentisweni kwetinchubo tekuhlanganyela kwesive . 
Letinsita tekuhlalisa tivakashi tingasekugcineni Kwemgwaco i-Wilson . 
Ngetulu kwaloko , ayikho imigomo yekugcogca imfucuta kuvelonkhe . 
Kwaphindze futsi kwabekwa umbono wekutsi ngisho noma ngabe kukhishwe lamanye Emaphoyisa eLidolobhakati atophalala , lesimo besitochubeka nekungalawuleki . 
Loku lokulandzelako tinkhomba letimbalwa talomnyaka timali longaphansi kwekubuyeketwa : 
Loku akusiko nakancane konakala lokubi kwetiphakamiso letentiwa ngekutitsandzela , kepha kumele kubonwe futsi kucatjangwe ngako . 
Ngibonga kakhulu kubo bonkhe labatsintsekako betfu ngekusebentisana lokwakhako kanye nebudlelwane lesibe nabo . 
Imali leyinsalela ku-akhawunti yetekuhweba ikhombisa kutsi linani lemikhicito letsengiselwa lamanye emave lendlula laleyo letsengwa kulamanye emave bese kutsi sikhebesimali sikhombisa kutsi imikhicito letsengwa kulamanye emave ingetulu kwaleyo letsengiselwa lamanye emave . 
Lwati lwemtsetfosimiso , tinchubomgomo kanye nemasu emanti kanye nekutfutfwa kwelindle . 
Kubandzakanyeka kwesive lokuhleliwe bekufanelekile futsi bekubaluleke kakhulu . 
Tindlela tekusebenta letibekiwe tekubutsela idatha nekwenta umsebenti etikhungweni , etigodzini letincane nasetigodzini . 
Lenchubo itawuvikela kugcwala kwebantfu labangakalawulwa , lekungahle kwente kube nekunyatselana nakulabo labaphetse emathikithi . 
Lapho kukhoneka khona , losihlalo kumele abe ngummeli , lonesipiliyoni lesicacako kutemtsetfo , tinkinga tekuphatfwa kwebulungiswa kanye netinkinga temtsetfosisekelo . 
Kuncishiswa kwemabhlokhi lamakhulu kuba nenzuzo ekwakheni simo sekuba nguwendzawo , ikakhulu kubantfwana . 
Ngalesikhatsi lekukhulunywa ngaso , i-EU , iNetherlands kanye ne-Ireland bekungibo kuphela banikeli labebanika iNingizimu Afrika Lusekelolwabiwomali . 
Ngenca yekutsi luhlolo lolubuke-imfucuta lubuke lwatiso lolunsombo noma lolucabangako , kantsi aluhloli ngco emandla emtselela noma embangela , latfolakale angasebenti ngendlela ekuhloleni ngalokuphelele imitselela yekhwalithi yemanti . 
Imozambikhi nayo inetindlela letincomako tekutsengisa letihlela neNingizimu Afrika . 
Ngalesikhatsi linani lemalayisensi ekusabalalisa libonakala ngatsi likhule kakhulu , loku kubangelwe ngulokuhlanganiswa kwetitolo naloluhlelo lwekuniketa emalayisensi kumuntfu ngamunye lonenkapani yakhe ngayinye yekukhicita . 
Luhlelo lolukhombisa lemikhakha leyehlukene iyananyatsiselwa kulelifomu . 
Lokuvakashela ejele luhlelo lwamnyaka yonkhe lwalelitiko kanye neLitiko Letemfundvo Netinsita Tetebulungiswa kute kufundziswe bantfu labasha ngebungoti bebugebengu . 
LeLisubuciko leTitfutsi teMmango lunetintfo letimbili letifuca ngemandla : Emanethiwekhi eTitfutsi teMmango letiHlanganisile letiSheshisako neNdlela lePhutfumako yeKwenta ncono . 
Uma sibuka lokubaluleka nalendlela yekungabhalwa phansi kwalemikhakha lengakahleleki , akunatilinganiso leticacile taletinombolo tetitodlwana letingakahleleki letitsengisa tjwala eNingizimu Afrika . 
Imikhumbi lekufanele isetjentiswe njengeyekuhlukanisa kufanele ihambisane nayo yonkhe imitsetfo yavelonkhe neyasemakhaya yekwehlukanisa nemibandzela leyentelwe timo letiphutfumako ngekwemkhumbi lomele leto timo . 
Litiko liphindze futsi latimbandzakanya ngemfutfo ekulawuleni kwaletindzawo lekumele ticalwe ngato temoya lokusezingenisimo njengekumemetela kweNdvuna Yetemvelo Nekuvakasha . 
Inchubo yekuphatfwa kwetetimali ifaka timchubomgomo , tinchubo , basebenti netinsitakusebenta . 
Bantfu labanyenti batfola i-HIV ngekwabelana tinyalitsi nemasirinji . 
Lemikhakha lebalulekile , lehlelwe ngekwekubaluleka ifaka kutsengisa , sisebenti , tekulima , tetimali , emakhophelethivi ebatsengi netindlu . 
Ekulapheni kwesilungu , icashwe njengesigayakudla kantsi nangesinyatselo saso sekulwa-nekudumba emva kwekuhlindvwa , kanye nekwehlisa kudumba ekulimaleni emtimbeni kanye nasekulashweni kwaletinye tikhalo letinyenti . 
Kulomnyele , sifanele kutsi sifezekise kutfutfukiswa kwemakhono , sicinisekise simondzawo lesikahle sekusebenta siphindze futsi sihambisane netinchubomgomo tahulumende lophetse . 
Sibona kusimbatseka ekubukaneni nemitselela yengucuko . 
Kwesekela lenchazelo kutsi kungani wabanjwa butfongo walala kwakhishwa titifiketi tekwelashwa letimbili letivela kubodokotela labamhlola . 
Nome kunjalo , uma kubukwa letindzima letenteka ngesikhatsi sinye kumcoka kakhulu kutsi tonkhe letindzima letichumanako nemsebenti kuhlangabeteke . 
Sicinisekisomali sitawuba ngaphansi kweluhlobomali lwekontileka , noma-ke kuluhlobomali lolungaguculwa ngekukhululeka lokuvunyelwa ngumtsengi futsi kutawuba ngayinye yaletindlela letilandzelako : 
Indvuna yeLitiko Letebudlelwano Nekubambisana Kwemave Emhlaba inikwe umsebenti wekwakha , kukhutsata kanye nekwenta inchubomgomo yeNingizimu Afrika yekusebentisana nemave emhlaba . 
Lokusungulwa kwalelikomiti leli kwengete mbamba linani mayelana nekwenta ncono lokwephuta ekutsengweni kwetisetjentiswa . 
Emanani lalinganisiwe ewayini akhicitwa emasimini alendzawo . 
Kepha kwenta loko , sidzinga sidlalimculo lesikahle katsi-ke futsi site sidlalimculo lesikahle asisiko konkhe . 
Imfundvo Yebatsengi Betindlu kufanele iniketwe mahhala ngaphandle kwenkhokhelo kubo bonkhe batsengi betindlu . 
Kuntjintjantjintjana lokukhona elwandle ngako-ke kwenteka ngekuvuta . 
Masipalati kumele abe neluhlelo loludze kuze abe nemtfombo wakhe wemanti kubukana nensayeya yakhe yekuphakela emanti . 
Tinsayeya tihlala tibonakala ngekuswelakala kwekwentiwa tibe semtsetfweni tinchubo te-IT . 
Ngaloko , bantfu labancane kakhulu bayasebenta , bese labanyenti kakhulu baswela emakhono ladzingeka emnotfweni wetinsita locake kakhulu . 
Uma loku sekwentiwe , imali lesetjentisiwe ikhombisa incenye lencane yetilinganiso telwabiwomali lokukhombisa kwekutsi kuleto timali lokucatsanisa kuholela ekungasebentiseni kahle lokukhulu . 
Lokunye kwalokukhangisiwe kukhombisa lokushaywa etikolweni ngalesikhatsi labanye babuka kutsi iyunifomu igucuke kangakanani kuleminyaka lendlulile nekutsi emajele lebekuvalelwa kuwo bekaniketa sikhala semajele lagcwele kakhulu , lekubangelwa ngulokukhula kwemazinga ebugebengu . 
INingizimu Afrika isekela lesimemo seMcondzisi Jikelele ngekutsi iSyria iletse lomsebenti longetiwe kuLesivumelwano sabo Sekuvivela njengendlela yekwakha kutsembekanekungafihli lutfo . 
Ngekuya kwekulungisa : Titatimendetimali tilungiswe ngendlela yekurekhoda imali yetekubala leyentiwe ncono , ngaphandle kwalapho kushiwo ngalenye indlela . 
Intfutfuko lensha kumathekhnoloji esathelaythi yenta loku kutfolakale emaveni ase-Afrika . 
Basebenti batawuniketa kusekela loku-akhademikhi kanye nekuphatsa kubothishela netikolo letifunekako . 
Ikhomishane ibona kutsi kusinyatselo lesimcoka kutsi kube nekunemba ekuhlukanisweni kwemidlalo , ngenca yekutsi kudzala bekungentiwa ngebuhlakani , lekufuneka kuphocelelwe ngekulandzela umtsetfo . 
Lapho inombolo yebafati ingaphansi kwencenye yalabasikati kulinanibantfu etindzaweni tasemaphandleni lapho lemiklamo isebenta khona , icishe icinisekise kuba ngetulu kunalesenteko bekungaba ngiso ngaphandle kwekucacisa kwemgomo . 
Kucedzisa letimfuneko tekuphepha nekuvikela kusetulu futsi kubita intfutfuko lechubekako kulungisa tinhlelo letitfutfuka njalo yetigilamkhuba ; kungako , lesidzingo sekuhlala sibuketa indlela lehlanganisiwe ekutameni kwehlisa bugebengu . 
Kusetjentiswa kahle kwalomchamo kusendzaweni lekhicitako , nalesemhlabatsini lolimekako . 
Nanoma kungulesincane kutifundza letiyimfica , i-Gawuteni iyindlu yemandla etemnotfo e-SA kanye nelivekati le-Afrika . 
Titfutsi temphakatsi tiyafinyeleleka futsi tiyatfoakala . 
Lelitiko kumele lisebentise kwati ngekwenta kwaphambilini ekuhloleni tintfo tangekhatsi . 
Lokubuyisela emuva kubonakala kulesitatimende salokungenako . 
Emalangeni lakengcile , titeshi temaphoyisa eNingizimu Afrika yonkhana betichudzelana ngenkomishi yesiteshi lesikhangako kunato tonkhe minyaka yonkhe . 
Lokuvuselela kuphatsa umkhakha wesive kudzinga emakhono lahlala angekho kubasebenti besive . 
Sidzingo lesinyukile sagezi emnyakeni londlulile weminyaka sisachubeka kantsi sekufikwe esigabeni lapho tincenye letibalulekile tenethiweki tingakhoni khona kucinisekisa kuwuhambisa lokutsembekile . 
I-aphelenti yabekwa licala lekudlwengula indvodzakati yelisendze layo nemngani wayo lomncane , longumakhelwane . 
Ipostgraduate Diploma ku-Obstetriksi kanye neGynaecoloji kutawuba lusito lolungetiwe . 
Kute lokuphatsekako noma lokusunguliwe ngalokusemtsetfweni lokutfolakele nomaphi emhlabeni . 
Luhlelo lwe-indaksheni loluhlelwe kahle lwetikhulu letinsha . 
Kujwayelekile kutsi lona lophendvulako nalababamele labavela kunyonyane bavele ngalolusuku lolubekelwe lokuphenya kodvwa bahambe ngembi kwekutsi kucalwe kantsi lalabaphendvulako bavele bacitfwa bangekho . 
Njengobe sitinikela kusebenta singakhatsali kwenta ncono timphilo tebantfu betfu futsi sakhe likusasa lelincono , sitfwala emahlombe etfu kucinisekisa kutsi umzabalazo waNelsonMandela kanye nalabalwela inkhululeko awubanga lite . 
Loku kulingana neminyaka lengemashumi lamane yekusetjentiswa kwe-oyili yaseNingizimu Afrika . 
Lokugcamile kwalomnayaka kufaka Indondo Yamengameli yemkhankhaso Wemizamo Yemmango , Kubekwa Kwamengameli Nekuvulwa Kwephalamende . 
Kungenelela lokwehlukene kwentela kukhutsata kukhula kwemabhizinisi nekutibandzakanya kwabosomaciko kulenchubo yekusebenta leyentiwa ngulemboni yekucamba kutawubukwa ngekubambisana nalabatsintsekako kulemboni . 
Lababhidako banganiketa timoto noma emathulusi lokuhlukile kuloku lokudzingekako kodvwa lebakubona kungaba kuhle kulomkhandlu . 
Inchubomgomo yekufuna bantfu ngaphandle ngalesikhatsi lesi iyacatjangwa kute kutsi ilawule uma emakontileka nekutsi umcimbi ufanele kutsi utsatfwe nini ngaphandle noma sikhundla . 
Konkhe kungeta kulelinani lelikhona lemphahla njengemphumela wekubuyeketa kabusha kufakwa ngekumelana nalokugodliwe , ngaphandle kwalomtsamo wekutsi lokukhula kubuyela emuva lokubuketa kabusha lokwehlile kwalemphahla lefanako leyake yatiwa njengalengetulu noma leshodako . 
Kwakhiwa kwekutalana kwemndeni , kubhalwa kwemaminitsi netisombululo kuba yinkhinga lenkhulu . 
Lesinye simo kuchumana lokukhona emkhatsini webuphuya nendlala e-Afrika . 
Kufanele yabiwe ngalokulinganako kuyo yonkhe indzawo lekuhlala kuyo bantfu , uma kwenteka , tichumane nemigwaco lehlotjisiwe . 
Ngenca yebuncane benhlavu ngebukhulu , kujula kwekuhlanyela kumele kungashoni kutilimo letinyenti . 
Lutjalomali loluchutjwa ngentsengo yenchubo yekukhokhela sikweleti usicedze alusito timphahla tetetimali letingumkhicito lizingagugu lato leleyame kulenye imphahla lenetinkhokhelo letingagucuki nome letincumekako letingashiwo emakethe lehlala inekutsengiselana lokuphakeme . 
Manje sesitawucala kulomkhankhaso lengiphawule ngawo kunkhulumo yami nyakenye . 
Emalunga Esishayamtsetfo nawo emukele lebhajethi ngenkhabunkhabu lenkhulu futsi nyalo konkhe lokusalako ngumbiko wemnyaka timali lolandzelako ngenchubekela phambili leyentiwe ngekwetinhlelo letibekwe endzaweni kulomnyaka . 
Letinkhundla letilandzelako tebetindzaba tasetjentiswa kutsi kufinyelelwe elinani lelikhulu lesive . 
Emalunga lamasha Emkhandlu Wavelonkhe Wetinsita Tebulungiswa nawo ubekiwe njengoba sikhatsi salamalunga angaphambilini saphela ekupheleni kwemnyaka timali . 
Imisebenti yesikhatsi lesidze isetjentiswe ngekuhambisana neMtsetfo Wekulawula Imali yaMasipala . 
Buhle baloku kwekugcina kutsi kubeka kabanti ngeNingizimu Afrika . 
Inhlangano yeSiphambano leSibovu yaseNingizimu Afrika iniketa tesimo lesiphutfumako , temphilo kanye nemisebenti yemphakatsi kanye nekuniketa tekucecesha kulusito lekucala kanye nekulaphela-ekhaya . 
Kwabonwa lemikhawulo lelandzelako yekukhula kwemnotfo wasekhaya . 
Lilunga lesitsatfu nome lesine ( ngekuya ngekutsi lilunga lesitsatfu lelingudokotela wengcondvo licokwe yinkantolo uma umsolelwa afaka sicelo ) , lokungudokotela wengcondvo litawuba yincenye yalephanela uma lenkantolo isho njalo . 
Ndvuna angakhipha ilayisensi yekusika , kulimata noma kushabalalisa noma ngusiphi sihlahla sendzabuko , lesiphilako lesingekhatsi , noma kususa noma kutfola noma ngusiphi sihlahla lesinjalo , ehlatsini lemvelo . 
Lelisu liholwa ngumtsetfo wavelonkhe kanye naletinye tinhla temtsetfo . 
Ikhokhwa kumchasi ibhalwe njengencenye yalokweletako . 
Kusebentisa emalebuli lachakazile , lagcamile , lahehako kumakhathoni nakuletinye titja nako kwenta kutsi umtfwalo lotfunyelwako ubukeke bese kutfutfukisa emanani kanye nenzuzo . 
Kanjalo , angeke kusaba khona kuphuta lokwengetiwe lokuphatselene nenkhokhelo etikweni lelitawube selikhokhela iBA . 
Kudzimate kube ngunyalo imimmango leminyenti , ayikhoni kufinyelela kumathulusi e-ITC lafana ne-inthanethi kantsi loku kubita indlela leyinhlanganisela nalefaka ekhatsi konkhe lehlose kungenelela ngco bohulumende bobabili wesifundza newasekhaya . 
Kufaka kungatsatsa sikhatsi lesidze , ngoba lokuhlanganiswa lokwentiwe ngaphansi emantini kungabambeleleka simo selitulu . 
Kuleminyaka ledlulile Lelitiko labukana netinsayeya tekubuyiselwa kwetisebenti . 
Ngalokunjalo , esikhatsini lesifisha , bahleli bendzawo yekwakha bangabona indlela kuletinhloso netinchubomgomo letibekwe ku Siphakamiso Mtsetfo lesitawu , ngesikhatsi lesifanele , niketwa kusebenta Ngemtsetfo weTitfutsi Temgwaco . 
Lapho loku kuba ncono umnyaka nemnyaka , kuso sonkhe silinganiselonani sekuphasa kusasakhatsatana . 
Masipala Wesigodzi udzinga kukhomba emasu lahlakaniphile kumvumela kulungisa lokusilela emuva nekulungisela kukhula kwelikusasa lalendzawo . 
Tiphatsimandla tendzawo telibala lelimnyama kuletinye tindzawo tawenta umsebenti wekutfutfukisa indle lehanjiswa emantini kepha etindzaweni letinyenti luhlelo lwekusebentisa emabhakede lusasetjentiswa lamuhla . 
Kushicilele tisetjentiswa tekwatisa nekukhutsata tekuvakasha kanye nekusetjentiselwa imisebenti leminyenti . 
Ngicabanga kutsi sekuyatiwa kutsi ngiyakwenta loko . 
Ngekuphetfwa kweLuhlelo lweKuhlola uMsebenti kulelitiko , luhlelo lwekucasha nekuhlunga luchubeke ngesivinini salo . 
Abukho bufakazi lobukhomba kutsi simiso semtsetfomvama ' wekugcina ' sidzinga kutfutfukiswa ngendlela lephakanyiswe ngumendlulisincumo . 
Leti takhiwo kumele ticiniswe kute tigadze kusebenta kwetetinsita temphilo . 
Lendzawo ihlaselwe tidzakamiva kantsi letinye taletikhalo letetayelekile letiletfwa kuletisebenti letilandzelelako nguleto tekudliwa ngemandla kwetidzakamiva netjwala . 
Hambela , nangabe kudzingekile , umhlangano wekuchazelwa lapho labakhipha emathenda bangatfola litfuba lekwati mayelana netingoni talomsebenti lophakanyisiwe , tinsita nome imphahla letfolakalako kanye nekubuta imibuto . 
Luhlatiyo lwemagebe ekwetfulwa kwetinsita lwentiwa etindzaweni lebetibekwe embili . 
Letindleko leteyanyiswe nalomklamo yindlela leyentiwe yaba khona kubatfutfukisi labenta imiklamo levunyelwe ngekumela emacembu noma bantfu emmangweni . 
Lihhovisi leMcondzisi layifezekisa yonkhe imigomo yayo , ikakhulu leyo lephatselene neticelo temvume . 
Umklamo wekutsenga takhiwonchanti nawo utawentiwa kulomnyakatimali lotako kwentela kwenta buncono kutsenga kanye nekwenta ncono imali yetindleko nekwetfulwa kwemitfombolusito yetakhiwonchanti kulomkhakha . 
Nguwo kuphela umjeka lonemibala lesitfupha emhlabeni . 
Umhloli noma lilunga Luphiko Lwetemaphoyisa Eningizimu Afrika losola ngalokunesizatfu kutsi umtfwalo wetichumane awuhambisani Naletimiso , kumele avimbe lowomtfwalo kutsi wehliswe . 
Kucedvwa kwemiklamo lemikhulu kuhamba kancane kunaloko bekulindzelwe . 
Tinsita Tadokotela lohlola tidvumbu : Kuniketa tinsita tekuhlolwa kwembangela yekufa netinsita temtsetfo netekwelashwa kwentela kutfola timo kanye netimbangela letitsintsa kufa lokungasiko kwemvelo . 
Bika tingoti kanye netibati letincane kanye naletinkhulu emotweni kusuphavayisa ngaleso sikhatsi . 
Kundluliswa kwetimali tesibonelelo sebantfwana kutemafa besifundza kwentiwa ngekulandzela luhlelo lwekukhokhela . 
Buholi lobusakisiwe abudzingi empheleni umuntfu langasebenta yonkhe lemisebenti lesemcoka yebaholi . 
Futsi yehlukanisa lemikhakha lemincane lekhulako futsi naleyo lenciphako mayelana nekubonakala kwabo kutemnotfo . 
Masipala ulandzela njalo ngekota bungoti lobukhulu ezingeni lenhlangano nelelitiko . 
Lithebula lelingentasi letfula timfuno tetindzawo tekuhlala letingabiti . 
Nanome umsebenti wemali wekulawula imali lebolekiwe imvamisa ungeke ube wabo , batawudzingeka kutsi bakhokhela imitselo , kuhlanteka , emanti kanye nagesi futsi nekunakekela tindzawo tabo . 
Tinsita tenchubo yekusebentisa inethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kubeka nekulawula lwati titsengiswa ngekufunwa kakhulu futsi batsengi bangatfola lusito loluncane nobe lolukhulu ngendlela lebafuna ngayo nobe ngasiphi sikhatsi . 
Lokulandzelako , Lendlela Lensha Yekukhula yetfulelwa kuhola umsebenti wahulumende ekuphumeleliseni letinjongo leti . 
Tiphakamiso : Inhloso yekutfutfukisa umsebenti emkhakheni wetemfundvo newetifo tengcondvo tesive , kutibophelela ekuhambeni phambili kuko kokubili kwelapha tifo tengcondvo kanye nekutfutfukisa bungcweti etindzaweni totimbili . 
Lomsebenti uyatsatfwa , bese kutsi umsebenti wekutalwa kwebantfwana udvonselwa kucutjungulwa eStats SA . 
Ithenda itawutsatfwa njengalengekho emtsetfweni kantsi angeke yamukelwe , uma noma nguyiphi incenye yaledokhumenti yalethenda ayikatfunyelwa . 
Loluhlelo lufaka kusetjentiswa kwetikhulu kanye namanethiwekhi emmango kucaphela kanye nekuvusa lomasipala ngekugwamandza ngesikhatsi , futsi nekwakhiwa kabusha kwetindzawo lapho bantfu sebatfutsile . 
Lenandlela yekuhlola lizinganhle lemanti ibitwa ngekutsi yindlela yelutfo lolukhetsekile . 
Nakubukwa kukhula kwetindleko temanti nagesi , kusetjentiswa kwemishini yemandla neyekonga emanti kubaluleke kakhulu futsi kuveta konga kwesikhatsi lesidze . 
Lomuntfu akangangeneleli kulendzaba kepha kufanele asebente njengafakazi kwentela kuletsa bufakazi esikhatsini lesitako . 
Kunalokunyenti lokubukelelwe ngetinsita tamahhala nome emareyithi labekwe afana . 
Etinhlelweni tahulumende letisemazingeni lahlukeni , kungabangela kuhlolwa kabusha kwetindlela letilinganisa tetimali kucinisekisa kwekutsi hulumende wasekhaya newesifundza lohluphekile kutfola kusekelwa ngetimali ngalokufanele . 
Yakha Indzawo Yeticimamlilo kugcina timoto teticimamlilo nema-ambulensi . 
Kulungisa ngekhatsi lokufaka kupenda kwesakhiwo lesikhona lesimcoka . 
Sibonga kakhulu kuLitiko , ngobe Litiko liyavisisa kutsi asikateli kutewudlala emadlwane lapha . 
Kuhluleka kubakhona angeke kube nelubandlululo ehlangotsini lwaleyo nhlangano . 
ENingizimu Afrika , emandla ekutsenga Ahulumende angasetjentiswa ngemphumelelo kukhutsata kukhulisa timfuno te-EV emakethe . 
Nanoma kunjalo , akunakuba kwekucala kutsi iBotswana iphumelele ekwakheni imboni lensha , lengenalo lwati lolwengcile ngayo . 
Emanani latawusetjentiswa kungaba ngunawa lalandzelako : 
Litiko lasungula futsi lafezekisa lithulusi lekucaphela i-HIV ne-AIDS kukala lifutse letinhlelo letikhutsata i-HIV . 
Lembangela yekutsi kusetjentiswe imali ngalokwendlulele kungetulu kwemandla Ahulumende Wesifundza . 
Imigwaco yekuhamba kufuneka kutanye kutsi iyakhiwa ibe ngilecondzile , ivikele tingucuko letingakabaluleki kuphakamisa lokungabanga tingoti . 
Lesikhungo , ngetulu kwalokunye , sitawubukana nemakhono etekusebenta emantini ladzingekako kuniketa imisebenti leyikhwalithi emikhunjini lehweba emachwebeni etfu kumboni yasemantini ngalokubanti . 
Ngenca yeluhlobo lolusakatekile nalolugcayingene lwemiklamo yasendzaweni yasemakhaya , kusungulwa kwemahhovisi endzawo yekwakha kube yinkinga kanye nekuhlelwa kwekuphakelwa kwetintfo tekusebenta , umakhi longaphasi kanye nekuhlanganiswa kwebasebenti , kuphatsa , kulawula ikhwalithi , njll . 
Kusebentisa budlelwane bemsebenti lowentiwe etinkingeni letinyenti letihambelanako , kulokucuketfwe lokwetayelekile nakulokusha . 
Lelisu lifuna kucinisekisa kutsi lamaphuzu langenhla lanakiwe latsintsa intfutfuko yemakhophelethivi iyalungiswa . 
Umtfulitinsita kufanele akhetfwe atowenta lucwaningo lwemakhono kubaphatsi labasetulu nekuphatfwa kwetikhungo kucinisekisa kutsi bahlome ngalokuphelele kutsi bakhone kwenta imisebenti yabo . 
Tindleko temlandvo tifaka ekhatsi tindleko letifakelwe-ngco kutfolwa kwemphahla . 
Kungeta , kusebenta kwekuhlanganisa indlelakwenta ngenchubo yekuhlola bungoti yanyalo kufanele kukhulunyiswane ngako neLitiko leTindzaba Temanti kanye neteMahlatsi kanye nemahhovisi esigodzi . 
Kunesidzingo setinkhombandlela telitiko kutsi libhajethele letinkhokhelo ngalokufanelekile . 
Tekutfutsa , letiphetse emahhovisi Emigwaco , Tinsita Tekutfutsa , Kuphatsa Kwehla Nekwenyuka Emgwaceni , Lihhovisi Letitfutsi kanye Nencumbi yetimoto taHulumende . 
Sesicalile futsi ngeke sibuyele emuva . 
Ngingatsandza kuhlanganyela kulekhozi leshiwo ngetulu . 
Lapho emazinga lasetulu elusito atawuniketwa khona , letindleko angeke kuvame kutsi tibe nguletesekelwa nguletinhlelo taleLitiko . 
Umkhankhaso wekwatisa , lofaka badlalindzima futsi ufinyelele kubo bonkhe batsengi nawo utawubamcoka kucinisekisa kutsi umbiko utfunyelwe yonkhe indzawo . 
Maye Simakadze , uma ngidzinwa , ngicela ungisite kutsi ngikhumbule onkhe emalanga . 
Sitibophelele kundlelalisu yetemnotfo levetwe ku-Gear , legcile ezingeni lekukhulisa kukhula kwemnotfo . 
Bafundzi balikusasa lalemboni futsi kumcoka kutsi babenendzawo lapho batokhombisa khona umsebenti wabo kanye nekuchumana nalabanye kulemboni . 
Lithebula lelingentasi liveta kutfolwa kwekufundza emabangeni laphakeme ngumuntfu lomusha . 
Kuyinhloso kusungula luhledlwana lolusha loluphatselene nekwesekela kantsi letinhledlwana tekusekelwa kwesive ngetimali titawuhlanganiswa naleto taphambilini letatiwako tekulawulwa kwemtfombolusito . 
Itakwenta loku ngekuhlangabetana ngekutigadza kwayo nekuhlola ligunya ngekuniketa seluleko lesicabangekako nendlelasu kanye nekusekela kulabakhulu , kususelwa kuloluphenyo lolulukhuni nalolunenshokutsi nekutsintsana . 
Lucalwe luhlelo lolukhulu lwekutfutfukisa temidlalo , futsi kutawusungulwa i-akhademi eThekwini . 
Kusetjentiswa nelilungelombhalo 
Loluhlelo Lolumcoka Lwekubala imali ( i-BAS ) lolusetjentiswako njenganyalo seluphelelwe sikhatsi njengeluhlelo lwelulawulo lwetetimali . 
Ngekwekontileka yinye yemfucuta , bunyenti bemfucuta yalokutselelanako lekutfolakala ngebashisi bemfucuta kuvamise kujikeletiswa . 
Kucala imphelasontfo ngendlela lenhle baye bahlelelwa kuhamba emahlatsini kanye " nekosa " bakanye neLikomidi Lebaphatsi leMTI . 
Kuletindzatjana , kuba nekuvisisa kutsi kanjani futsi kungani bungani nome inzondo kubantfu bebuhlanga labahlukene beyigcinwa iphila futsi ivutsa ; nekutsi labasha bebatjelwa kutsi emadloti abo abobani , kutsi titsa tabo tibobani nekutsi bangani babo bobani . 
Tindleko letihlawulwa basebentisi titawulingana nebungako betinsita labatisebentisako . 
Tonkhe takhiwo tasemadolobheni titawucinisekiswa kutsi tihambisana nemandla futsi tonkhe titfutsi ngebunyenti titawusebentisa emandla lavusetelelekako kanye nemafutsa lakhipha intfuntfu lencane kuya eteni . 
Lapho iLAB ibekwe ezingeni lelikhombisa kutsi lommeli akasebenti kahle , iLAB angeke isamtfuma lomuntfu . 
Akumangalisi kutsi tikhungo temfundvo lesetulu tibukwe ngelitsemba , kunconywa nekusolwa . 
Kulindzeleke kutsi ibhajethi yetikolo tesive letinalibanga R itawulungiswa kutsi ifake ekhatsi lwati ngelibanga R kuloluhlu lolubuka kuhlela imitfombolusito . 
Umkhicito ngco waleTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika , letichaza tidzingo telwatiso taletinkhombandlela wanika lelicembu letebucwepheshe lelibukene nekwakhiwa kwaletinkhombandlela . 
Kwentiwa wonkhe umtamo wekucedza tindzaba letiphutfumako ngekuphuta lokuncane lokungenteka . 
Umbiko ngemiphumela yemizamo macondzana naloku ayikavami kuniketwa . 
Bafundzi labatintsandzane bangabukana nebulukhuni betetimali bese baba nebulukhuni benkhokhelo yemali , unyufomu kanye nemabhuku . 
Emaphethini esikhatsi sekuba sehhovisi asabonakalisa iNingizimu Afrika yelubandlululo , lapho bantfu labamhlophe bangene emhlabeni wangasese njengebahlali , bese kutsi labanyenti labamnyama babekwe etandleni temakhosi naboshifu emhlabeni lonebunikati bahulumende kanye nebukhosi . 
Ngenca yalokukhula kwekutfunyelwa kwemphahla yiNingizimu Afrika , linani nekusebenta njalo kwetindlela taselwandle kunyukile . 
Kuncuma ngenkinga ngayinye yelusebentisomanti noma nikenta inkhambiso lefanele letawusetjentiswa njengelithulusi lekuhlola imitselela yekhwalithi yemanti kulenhloso emanti lasetjentiselwa yona . 
Totimbili letindlela tekunatsa tigucuke ngalokunakekako kuleminyaka lesandza kundlula . 
Kwatfolakala tikhalo letingeMakhulu lamabili nemashumi lamane nesitfupha kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Loku kwentelwa kutfola lizinga lelingilo lemsebenti wekuhlola . 
Bondvunankhulu bakhetfwa nguMengameli walelive . 
Kumbandzakanywa nekuhlonyiswa kwebantfu ngaloko kusisekelo saletindlela letiphakanyisiwe . 
Tintfo letimbili letinye letinebungoti tiyabukwa tiphindze tihlolwe . 
Liphuzu lesitsatfu lekucalwa kulo bumcoka bendlela yekucabanga lebuka konga ekwenteni-indzawo yekuhlala . 
Luphiko lweNchubo yeKutsenga luniketa inchubomgomo , imitsetfosimiso kanye nekwengamela . 
Inhloso yaloluhlelo lweteSayensi Yetemphilo Nekucecesha kucinisekisa kutsi tinhlelo tekutfutfukisa emakhono tiyasekelwa . 
LeNhlangano yeBakhokhimareytsi ibeka insayeya kubungibo nekufaneleka kwedokhumenti yekuhlola linani lendzawo . 
Kuchazwa ngeluhlaka lwetimali tahulumende wasekhaya netindzaba letiphatselene nekusebenta kubomasipala labatsite njengalokucokelelwa ngemphumelelo kwentsela , noma lokuphakelwa kwemanti nagezi ngemphumelelo kutakhamuti . 
Tikhungo temidlalo takha incenye lebalulekile kuluhlelo lwebuluhlata lwetekukhibika . 
Loku kudzinga sicolisise sakhiwo sebasebenti betfu , sibuka kuma kwemakhono ebahlali nekucinisekisa kutsi sinjiniyela kabusha tinhlelo sitohlala sisebenta ngemphumelelo nelikhono . 
Bantfu labanyenti batiphilisa kalula ngaloko labakwentako , futsi ngigcizelela kutiphilisa . 
Ngalokwetayelekile , ngekuhlobisa njalo , loku kulula kutsi ukunakekele esigabeni sekucala . 
Temakethe yetemisebenti kungenteka tibe tiloku tingenamandla kuthemu lesemkhatsini ngenca yekuvuseleleka kwemnotfo lokuhamba kancane kanye nekucindzeteleka kwekungetelwa kwemiholo . 
Kumila kwelukhula kuphindze futsi kunciphise linani lekukhanya lokutfumbeletelako kungene emantini . 
Tinhlelo tahulumende wesifundza ecinisweni titfutfukisa timphilo tebantfu labanyenti labebaphila enhluphekweni kantsi bebangenalo litsemba lemphilo lencono . 
Bulukhuni besikhatsi lesidze kungaba kulawula lokumilako lokuluhlata netimbali njengobe kutawudzinga umlimo kunakekela kwetsembeka kwemphakatsi . 
Ngiyavuma kutsi lolwati lolungenhla lulungile . 
Lesiboshwa satfola imitfubulelo emlenteni waso wangasekudla , nemitfubulelo enhloko saphindze futsi sasikeka kwashona lapha enhloko . 
Kulesimo saloku kwekugcina , kufakwa kwetindzawo letichumanisa nemishikashika leminyenti kanye netindzawo lapho kuhlukana khona imigwaco kutawuba ngumcabango lomcoka ekucondzisweni kwalomhume loniketa umtfwalo losetjentiswa kancane ngulabahamba ngalokungemabhayisikili losita lendzawo yekwakha . 
Kukhishwa kwemanti langcolile etjeni lelimunya emanti , noma emantini langaphasi kwemhlaba akukafakwa kulokusetjentiswa kwemanti . 
Kukhetsa kuniketwa imikhakha yekwakha imisebenti , lokungukutsi , kukhicita , tekuvakasha kanye netindlela letinsha temnotfo . 
Kwenta idatha itfolakale kulamanye ematiko ahulumende langayidzingi , ngaphandle kwekuphindza phindza kubika ngedatha nekuyibutsela . 
Lena yincenye yalokuhambisana nalokheshi lomuhle waseNingizimu Afrika nekulawulwa kwesikweleti . 
Luhlobo nebubanti belwatiso loludzingekako lekubuyeketa lutawuya ngebungako kanye nesimo semklamo kutsi wamukelwe . 
Ngingacinisekisa kutsi ngiyati ngalencwadzi " lensha "  . 
Umbuso wemali lebekiwe wammelwa , ngelinani lemigca netigaba temali lebekiwe tancishiswa kakhulu . 
Leligama lelitsi lobanjiwe wavalelwa ngembikwekutekwa kwelicala ngako-ke letfulwa ngekuhambisana netindlelamkhuba temave emhlaba ngenhloso futsi yekufaka nalabo lasebagwetjiwe kanye nalabo labalindze kukhishwa kwesigwebo sabo . 
Ikhomishana nyalo iyakhona kubeka tikhalo kutinhlobohlobo tebameleli bahulumende futsi icala kukhombisa kutsi lemboni ingangeta njani tinzuzo letimcoka kulesifundza , ngekwesekelwa lokuvela kuwo onkhe emazinga ahulumende . 
Akusiko ngenca yalesizatfu lokwenta kutsi kudzingeke lusito lwetinkontileka letitimele kwengenta kulemitfombolusito yamasipala lekhona nyalo . 
Ibhajethi isibonakaliso lesicacile lesikhombisa kutsi litiko liyaphakela sitsembiso salo sekuniketa luphahla kanye nesakhiwonchanti . 
Kuloku sesisungule futsi safezekisa Lisu Lemali yemnyaka yaHulumende weNshonalanga Kapa lelakhelwe kucinisekisa kusimama etimalini tesive . 
Luphawo lwaso lwenta incenye yephethini yendzawo yasedolobheni yalelodolobha . 
Kuko konkhe loku lokuzuziwe , saphindze futsi sadzinga kucinisekisa lizinga lekufinyelela lelengetiwe kutinsitanchanti letizuzisa tekuhlala letingakahleleki lapho khona emanti nekutfutfwa kwedodi kuyentiwa . 
Kusabalalisa nekuniketwa kweticandzisi temanti kwentela ilabhorathri yewayini nabomankantjane kubalulekile . 
Sifundza sitsatsa kugadza bantfwana njengalenye inchubo lebalulekile ekuchutjweni kweluhlolo . 
Esigabeni savelonkhe , kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kubuke kakhulu imisebenti yekutfulwa kwemanti ngebunyenti , kuvuselelwa kwajantji , kuhlelwa kwagezi , kanye netikhungo tekuvakasha , lapho tifundza tilawula tikole , imitfolamphilo , imigwaco kanye netindlu . 
Bafakiticelo labanekukhubateka labahlungiwe , bayacelwa kutsi banikete lwatiso ngekutsi ingamukelwa njani inchubo yekukhetsa kuhambisana netinhloso tendzawo yekuhlala lengabiti . 
Badlalindzima labatsintsekako bebanemibononchanti leyehlukene , ikakhulu mayelana netimbangela tekungcubutana . 
Inchubo yekutsenga yasentangakhona seyivule ematfuba emisebenti kubosokontileka lebebancishwe ematfuba esikhatsi lesendlulile , ngaleyo ndlela-ke kuniketa inkhundla yekukhula kwalomkhakha . 
Siminyaminya emgwacweni yekufinyelela naso sakhinyabeta kakhulu timoto tetinsita letiphutfumako netekwelapha letabitelwa kutsi titewusita ngekutakula . 
Inkinga kwaba kutsi , ngenca yekweswelakala kwelwatiso loluchunyaniswako , letinye tetikhulu ngekhatsi enkhundleni yetemidlalo , kufaka ekhatsi lompempe netikhulu tebhola letinkhulu , bengati ngalesimo besingaphandle kwalenkhundla yetemidlalo . 
Timakethe letivelako , ikakhulu iShayina kanye neNdiya , tiyachubeka nekuhola kukhula mhlaba wonkhe , nanobe kungemanani laphasi kunaphambilini . 
Akuchazi kwekutsi loku lokwake kwahlangabetana nalesifundza noma lamacembu latsintsekako kahle-hle anamatsele kulolwati njengoba luchazwe Kulombiko . 
Letindzawo Tekutfutfukiswa Ngekwendlelasu tifaka lolokulanzdelako : 
Nanome kunjalo , ngicela Indvuna kanye neLitiko kutsi batikhulumise letikhulu letisolo tingaletsi tinsita kulawo makhasimende lekumele tiwasite . 
Ngifuna kubagcugcutela futsi kutsi bachubeke nemsebenti wabo locwebetelako macondzana naloku kucinisekisa kutsi kusimama nekuthula kungumtsetfo welusuku eveni letfu . 
Ngetulu kwelikhuluminyaka , kukhula kwemnotfo waseNingizimu Afrika bekubonakala ngekweyama kakhulu etitfunyelweni ngaphandle temayini kulunye luhlangotsi , nemkhakha wetinsita wemakhono lasecophelweni leliphambili kulolunye . 
Tilinganisomali tekusetjentiswa kweTisetjentiswa teKwakha tifanele kutsi tibe yinkhokhelo , yako konkhe kungafaki ekhatsi i-VAT , kuMcashi . 
Siphindze futsi sisebentise lulwimi ekutimbandzakanyeni emphilweni yetenhlalo , yetemnotfo kanye neyetepolitiki , kanye nekufinyelela kanye nekuphendvula kubetindzaba , njengebatsengi kanye netakhamuti . 
Kushayisana emkhatsini webabambichaza labehlukene macondzana nendzima labacondzene ngco nayo nemsebenti kungenta kutsi kuphindzeke , kucabangela nekungaphumeleli . 
Kulandzelela nekubuyeketa lizinga lalokutfolakalako . 
Umgomo waloluhlelo kuhlomisa ngemkhono situkulwane saseNingizimu Afrika lesisha sebabhali latawubenta bakhone kwenta imisebenti yedrama leveta tinsayeya temhlaba lobatungeletile . 
Emanani laphatselene netinkhokhelo letendluliswako aphindze futsi akhombise tindlelasenteko letikhuphukako , aphindze futsi ahambelane kakhulu nekwentiwa kancono kwetimo tekusebenta , kanye nekulungiselwa kwenyuka nekwehla kwemnotfo kwetikhungo letelekelelwa ngemali kanye neLuhlelo Loluhlanganisile lweKudla . 
Kwenta umsebenti weklinikhali ngekuhambisana nebungako benchubo kanye nemigomo yebuhlengikati njengoba kusho sikhungo setemphilo lesifanele . 
Le-akhawunti lesibuko ye-Akhawunti Yinye Yesigcinimafa ibese itfola imali ngaleso sikhatsi . 
Labafake ticelo labafaka ticelo talomsebenti esikhatsi lesengcile abadzingi kufaka lesinye sicelo . 
Kutfutfukisa kusebenta kuteMisebenti yaHulumende kanye nekutfutfukisa kutfulwa kwetinsita temphakatsi tibonwe njengetintfo letihlobene netinsayeya letinemtselela emandleni eNingizimu Afrika ekusekeleni ikhwalithi yetemfundvo nekwakha ematfuba lamanyenti emsebenti . 
Inhloso ngalenjongo kucinisekisa kutsi onkhe emalunga emphakatsi angangenelela abuye abelane ngemnotfo lokhulako . 
Lombiko amange ukhombe iminwe kulommangalelwa wesitsatfu . 
Masipala ngamunye kufanele ente lokusemandleni lokufanele ente nemsebenti wakhe ngalokuphatselene netinsita talokulahlwako , kufaka ekhatsi kukoleka lokulahlwako , kubekwa kwetibi netinsita tekulahlwa kwetibi , ngeku : 
Kute kuguculwe kusebenta kwetitimela letigibelisa bantfu , luhlelo lwesikhashana lwetetitimela luphotfuliwe . 
Ngulelo nalelo bhokisi lebhalothi kumele lidizayinwe ngendlela yekutsi livaleke ngekulondvoloteka . 
Kunematfuba lamasha lekufanele siwatsatse e-Afrika nakuletinye timakethe letivelako . 
Yonkhe imikhakha kudzingeka ikhutsatwe kwenta buncono futsi nekucolisa emabhizinisi ayo mayelana nebuncono lobuhle kanye nekusetjentiswa kwemanti . 
Litiko lisungule emakomidi yeluhla lwetifundvo kanye nelikomidi lesigaba semabanga laphansi kuze lisekele kusetjentiswa kwekutfutfukiswa kwekharikhulamu . 
Lamanani emtselo wemphahla lengenako etfulwa kuTekutseliswa kweMphahla kuMtsetfosivivinyo weTekungena ( i-BOE ) ngesikhatsi sekutsengwa . 
Emanti lamancane angaholela kutitjalo letincane , kukhula lokuhamba kancane kanye nalokuphuyile kukhula , sivuno lesiphansi kanye nekhwalithi , kuvaleka lokusheshe kufike kanye nekulwa kancane netilwanyana letihlaselako . 
Kwakhiwa kabusha kwesakhiwo senhlangano yetenhlalakahle , kokubili ezingeni lesifundza nelasekhaya . 
Dvutane kakhulu nasekhaya , Iphalamende yaseZambiya isingule Umhlangano Wephalamende yaseZambiya Ngebantfwana ngekusekelwa yi-UNICEF futsi ivulekele onkhe emalunga ephalamende . 
KuteMasayensi eMvelo , sincoma kutsi kucalwe ngekubukisisa simo seteSayensi , ilandzelwe yiFiziksi , Ikhemisthri neBhayoloji ngekuhambisana , kucinisekisa inchubekelembili ngekhatsi kwaletigaba ngasinye . 
Loku kwenta lithulusi lelimcoka lekugcugcutela imboni yesifundza neyase-SA yalokubukelwako nalokulalelwako futsi kutawuchubeka nekucaliswa embili kumnyaka timali lolandzelako , kuye ngekutfolakala kwemali levela kulicembu lesitsatfu . 
Umtsengi utawukhokhela ngesikhatsi lesifanele , kepha hhayi ngemuva kwemalanga langemashumi lamatsatfu ngemuva umtsengisi asangenise i-inivoysi noma sicelonkhokhelo . 
I-India ne-Russia bobabili bebanemaleveli ekonga lasetudlwana ngalokubonakalako kuneNingizimu Afrika kuso sonkhe lesikhatsi phasi kwekubuketwa . 
Sebentisa kuphela tinhlanyelo letingenato tifo . 
Nanoma , kuleMigomo Lekubukwa Kuyo Litiko Letindzaba Tesimondzawo Netekuvakasha lacela kutsi kufinyelelwe etindzaweni letinyenti tetikhungo tekunakekela imphilo tasemadolobheni netasetindzaweni tasemakhaya , kuso sonkhe sive , ibhajethi nesikhatsi lesikhona sanciphisa kakhulu lolucwaningo . 
Luhlolo lwekutfola kutsi ngabe ikhona yini inkhomba yekutsi kungaba nalokungeke kusabuyiswa lwentiwa kulelolo nakulolo lusuku lwekubika . 
Tikhalo letingakasonjululwa ticondziswe kumacala langakacedvwa , kodvwa lapho imiphumela beyingahambisani nalolofake sikhalo kwatfolakala kutsi akunabufakazi . 
Letinye tigaba tekungcola atikafakwa ekubhalisweni kwetindzawo tetibi , njengetindzawo tekulahla umlotsa etimbonini nasetindzaweni tetibi etimayini . 
Lapho kudzingakala khona , kutfutfukisa emakhono lavele akhona latfolakalako ngekhatsi kulomtfulitinsita , abe sezingeni lelamukelekako ngekusebentisa luhlelo lwekucecesha ; 
Masipala utawuhlala atiphendvulela futsi anake tidzingo kanye netifiso talabatsintsekako kanye nemphakatsi wonkhana uma enta umsebenti wakhe . 
Kumcoka kutsi lofundzako akhumbule kutsi letinkhombandlela kufuneka tisebente njengemathulusi kuphela . 
Kulawulwa kwetitfutsi kufanele kuphakanyisiwe bese kuniketwa sitfunti saso lesifanele ngekhatsi kwemisebenti Yekulawulwa Kwesifundza . 
Loku kumele kwentiwe esigabeni sekucala kute kubonwe ematfuba nekuvimbeleka lokuletfwa ngulesicintsi . 
Kungaphumeleli kweMbhidi kugcwalisa nekusayina idokhumenti yekubhida lapho kunesidzingo khona kungaholela ekutseni lebhidi ingachubekeli embili . 
Bantfu kanyenti bavame kukhokhela ireyithi lesetulu yelusito loluhlangabetana nalolu labalubukelele kunereyithi lephasi yelusito lolungasilo . 
BaseNingizimu Afrika banikete hulumende ngemagunya entfutfuko yasemaphandleni kanye nekulungiswa kwemhlaba . 
Wonkhe logcinelwe kushushiswa unelilungelo lekutfola kunakekelwa kwetemphilo lokufanele futsi angahle , kuye ngemibandzela letsite avunyelwe kuvakashelwa , ahlolwe futsi atfole kunakekelwa sisebenti setemphilo lesitsandvwa nguye . 
Litiko Letemfundvo laseGauteng licela batali kutsi bagcine bantfwana babo ekhaya namuhla ngenca yesiteleka sematekisi velonkhe . 
Inkhomba levakala kakhulu ingaba yindlela lefanele yesikweledi sosikhwama sahulumende , ekunconoteni indlela lehlelekile yesikweledi kuvimbela kukhetsa . 
Emabhontjisi laluhlata lapakwe ephaketheni lelinembala losaliwolintji , sibonelo , abukeka amadzala futsi sekalungele kudliwa . 
Ngasekugcineni kwemphumalanga yalendzawo alentfutfuko lamabala alungiswe ngendlela lebabatekako . 
Njengaphambilini , ecinisweni akukho lokumangalisako kumacembu ekucala newekugcina . 
Lelihhovisi Lebhajethi lihlanganisa lenchubo yekubhajetha , lecwayisa Likomidi laboNdvuna ngeBhajethi , nekulawula imali nemikhuba yekucitfwa kwemali yahulumende . 
Emalunga eSAPS afikile kutosekela lelitiko kulomtamo walo wekwenta umehluko etimphilweni tetiboshwa . 
Kwengeta , balingani lababhalisiwe batawuba nemsebenti wekuvumelana wekusekelana ngesikhatsi sekuba khona kwebudlelwano ; lilungelo lekubita tinhlawulo esehlakalweni sekufa kwemlingani ; nelilungelo lekuzuza lifa . 
Futsi kukhona sibonelelo lesimayelana nemuntfu lohluleka kuvuma kugadvwa noma lohluleka kuhlangabetana netimo letibekiwe . 
Letinye tinja tibonisa kukhalipha kwato ekunukeni liphunga ngekutfola tidzakamiva letifihliwe kanye nemali . 
Lokubekwa embili kwelusebentisomali kuyachubeka nekuba ngulokwentiwa njalo nje kanye nekugcinwa njalo nje kwenethiwekhi yemigwaco lekhona isesimeni sayo lesifanele . 
Lelikomidi libuka tonkhe ticelosikhalo letentiwe bazuzi letimayena neticelo teticelonkhokhelo . 
Simo semtsamo wetitsako tekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi emalangeni lapho kungakaniketwa khona tilinganiso temtsamo lekungito titfolwa ngetindlela tekusebentisa kufaka tinombolo ngekubuka leto letitetayeti . 
Loku kwentelwa kutfola emanani ekulimala ( lenyenti latfolakala kutsi belibhacile futsi kungabonakali masinyane ) kanye nekhwalithi yemsebenti wasokontileka waphambilini , lokwatsi ekuhambeni kwesikhatsi kwaholela ekutsi kubhidliwe lomsebenti lebewungasikahle . 
Umtselo Wentsengo Lofakiwe awukafakwa kulamareyithi kanye naletamba letisenkontilekeni tetintfo letahlukahlukene tekusebenta letifakiwe kuSikweleti seManani . 
Kufundziswa lokuhlelekile kwesifundvo sekwelapha tifo telufuto emfundvweni yetekwelapha yalabasafundzela ticu kwentiwa emikhakheni lesihlanu yetekwelapha Lenematiko Esifundvo selufuto Lweluntfu . 
Letincenye tekuchaza ngemagama tifaka ekhatsi lokulindzelwe , simo setetimakethe , kuphatsa kwasemisebentini nelizinga lekuphatsa . 
Loku kusho lokunyenti ngekutsi lelilanga kanye nalesikhatsi semnyaka kumeleni . 
Tindzawo letitsite tekunweba tisekugcugcutelweni kwetemphilo nekuvikela kanye nekuvuselelwa kabusha kwekunakekela . 
Kuphatsa : Loluhlelo Lwekucinisekisa Ngetinsita lwanyalo lulula kulusebentisa , nesidzingo lesincane kulandzelela umholo wesisebenti ngasinye nekufaka sandla dvutane ngemuva kwekucala kwekukhokhelwa tinzuzo . 
Imiklamo yentfutfuko yetheknoloji nelucwaningo ikhuluma ngemsebenti lowentiwe wekutfola lwati lolusekela umkhicito wetekulima longaveta tebuchwepheshe . 
Kokubili titimela tebagibeli kanye nemabhasi kuleLidolobhakati laseKapa kwelekelwa ngetindleko . 
Emakhono ekuchumana lokuhle ( lokubhaliwe kanye nalokukhulunywako )  . 
Kukhetfwa kwemodeli yetetinombolo lefanele lekhona kukhicita letimphawu , nangabe tikhona , kubalulekile . 
Lombiko wekucwaningwa kwemabhuku etimali wentelwa lokufunwa ngumnikeli kantsi amange wetfulwe . 
Indlela yeNtfutfuko leSimeme yeBa-Phalaborwa , itawuhamba umgamu lomudze ekucinisekiseni intfutfuko lesimeme kanye nekukhula kwemnotfo endzaweni yamasipalati . 
Caphela : Ayikho ikhotheshini letawucatjangelwa lebuya ebantfwini labasetinsiteni tembuso . 
Letinyenti taletinhlangano letinenchubekelaphambili titsetse indzawo yekuhola ekusunguleni kucamba , tisombululo tekusebentisa emanti ngendlela lencono kwentela kukhula kwesimonhlalo semnotfo lokusimeme kwalelive . 
UMtimba weTekutilandza unemcondvo , loweyame kulwatiso kanye nakutinchazelo letinikwe lulawulo kutsi luhlelo lwangekhatsi lwekulawula lunika sicinisekiso lesinengcondvo kutsi emarekhodi etetimali angatsenjwa kutsi kulungiselelwe titatimenti tetetimali temnyaka . 
Tingadze netjani kuhahehatinhlobo tetilwane tasendle kodvwa akukavami kutsi tifane naleto lebetivele tihlala kuleyo ndzawo . 
Ngakoke umtali angeke anikele ngalokuphelele umtfwalo wekucinisekisa kutsi umntfwanakhe uyafundza kuMbuso . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe linelilungelo lekucisha lekwesula kufinyelela kwakho kunoma nguyiphi noma kute tonkhe tinsita tekuchumana nganoma ngusiphi sikhatsi ngaphandle kwesatiso nganoma ngusiphi sizatfu . 
Baphindza futsi baceceshwa kutsi bangatikhicitela njani kudla kwabo . 
Leminye imibuto leyaphakanyiswa ngulena : 
Tikhungo tekuchumanisa tetitfutsi tesive ( titeshi netindzawo lapho kushintjana khona tinhlobo tetitfutsi ) kulemihume lesetjentiswa kakhulu ngulabasebentisa lokungemabhayisikili itawesekelwa ngetinsita letiniketa umtfwalo letiletfwa ngemabhasi nobe emathekisi langemabhasana . 
Ngivumeleni kutsi nginatise ngaletinye tinhlelo tabo , letikhombisa kutetsemba lokukhulako emkhakheni wemabhizinisi , ngaphandle kwetimo letimatima . 
IMpumalanga itigabisa ngekwabelana lokunyentane kwetindzawo taseNingizimu Afrika temvelo letisezingeni leliphakeme . 
Kuhambisana nentsandvo yelinyenti leseyikhulile , kulindzelekile kutsi lukhetfo lolulandzelako luletse inchubekelembili levutsiwe kantsi nemisebenti yahulumende angeke iphatamiseke nangayiphi indlela . 
Lemali lengenako letfolwa yi-SARS lengeke yabelwe tinhlobo tsite temali lengenako . 
Nanome kunjalo , kusebentisa letinchubomgomo kubonakele kuyinsayeya lenkhulu kakhulu . 
Labanengi baba nekukhatsateka nekusaba kwenta njalo , futsi cishe wonkhe umuntfu lobeka imali yemphesheni nom imali yekufundzisa umntfwana wabona loko kutjala kwehla kuyofika kulucetfu lwesamba sonkhe . 
Lofake sicelo semsebenti lophumelele kutawudzingeka kutsi asayine sivumelwano sekusebenta kungakapheli tinyanga letintsatfu acashiwe . 
Ngaleso sikhatsi , masipala ufuna kugcina emazinga eluhlu lwetimphahla nemanani aphasi kakhulu kunciphisa imali eluhlwini lwetimphahla nemanani lengasetjentiselwa letinye tintfo . 
Hlola emadokhumenti ethenda nawuwatfola kutsi agcwwaliswe ngalokuphelele yini bese watisa umcashi nganome ngabe ngukuphi kungahambisani nome lokushiyiwe . 
Imemorandamu lekhombisa tindzawo letikhatsatako , ikakhulukati ngalokuphatselene nemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku netinhlelo tekulungisa , nayo yaniketwa iKhabhinethi . 
Kuphakamisa kumkhandlu kwemukela Luhlelo Lwenchubo Lolukhulu njengelisu yemnyakamitsatfu Yekuhlela Inchubo Yelwatiso lwe-ICT . 
Emayunithi ebhizinisi yekusebenta asentjetiswa njengendlela yekusita baphatsi betekwelapha ekutsatseni tincumo nekuphendvula . 
Cishe sigamu sesigidzi sebantfu labebasebenta ngembi kwesimo lesibucayi futsi nyalo abasasebenti , lokuholele ekukhuleni kwelinani lelikhulu leliminyetelwe emkhatsini kwetimalingena letehlulekako nemazinga laphakeme esikweleti . 
Esigabeni sekucala , lokutfutfukiswa kutawubuka ikakhulukati kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti sekuphepha , kufaka fenisi , kukhanyisa imigwaco , takhiwo letisetulu kanye netidzingo tagezi . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa Tinsita Tekunakekela Ngetemphilo Lokusekucaleni ngalokuphelele emphakatsini ngekusebentisa imodeli Yeluhlelo Lwetemphilo Yesifundza . 
Ngalokufanako , titeshi temaphoyisa kumele tibe senkhabeni naticatsaniswa netindzawo letitisitako . 
Loluhlu lucacisa eMatiko avelonkhe latsintseke kakhulu . 
Noma kunjalo , isamile ekutseni bamangalelwe bahlulekile kuletsa bufakazi betinsolo tekutsi talabafaka sikhalo bente tintfo ngenhloso yekubanga kutsi babe nekulahlekelwa timali . 
Luhlaka Lwekutfutfukiswa Nekunakekelwa Kwemnotfo luniketa lucwaningomabhuku lwato tonkhe tinsita temidlalo letikhona , emazinga netindlela tekwenta ekunakekeleni futsi luphakamisa kutfutfukiswa kwetinsita ngekulingana kwemtsetfo wemvelo kulikusasa kulo lonkhe Litheku leNelson Mandela . 
Imisebenti lephotfuliwe lengakhona kutsi kuhlalwe kuyo noma isetjentiwe . 
Umncamulajucu loniketiwe angeke kuhlangabetwane nawo ngenca yemkhankhaso bengiwenta . 
Lokufakwa ngumkhicito kufaka emakhemikhali , imikhicito yemfuyo kanye netitjalo . 
Ekwakheni kabusha kubaluleka kwelucwaningo nemisebenti , ikakhulukati kunakwa kutawuniketwa kumsebenti netidzingo tematiko etekulima esifundzeni . 
Loku kwekugcina kumcoka kakhulu : kungena endzaweni yekupaka akufuneki kubambelele ithrafikhi ngalokungakafaneli . 
Basebenti bakhatsatekile futsi basebentisa imitamo . 
Ikomiti yekubuyeketa sigwebo itawukhetsa sihlalo , lotawuba neligunya lekuvota kwengeta kuleligunya lekuvota lelihlosiwe . 
Tindlela talabahamba ngetinyawo ngekhatsi kutindzawo letivulekile letilula ( letihlangabetana netidzingo temisebenti lengahlangani nekucitsa situnge ) ngako kumele tibe nguletingajikajiki tibe tifishane kakhulu . 
Futsi lenhlangano beyite lilungelo lekubeka tihibe kulendzawo ngekutsi isirentise . 
Litiko leSayensi Netebuchwepheshe lisemshikashikeni wekuvuselela idathabhesi yalo yebatfuli tinsita , letawusita ngeticelo tetindleko kuze bonkhe batfuli tinsita lababhalisiwe baniketwe litfuba lelilinganako lekwetfula tindleko temphahla kanye netinsita . 
Imali yonkhe lekweletwako kulebhili , kufaka ekhatsi tinhlawulo , kuhlolwa kwekusetjentiswa lokungakavunyelwa nekuvalwa kungasachutjekwa netindleko tekuvula kabusha , nekungetwa kwetimali letikhokhwa ngaphambilini njengoba kuncume umkhandlu uma tikhona , titawudzingeka kutsi tikhokhwe kantsi kufanele tikhokhwe ngembi kwekutsi kukhishwe umbandzela wekuvalelwa . 
Tinkhomba tekwentiwa kwemsebenti kanye nentfutfuko tidzinga kutfutfukiswa ngesikhatsi senchubo yekuhlela . 
Inchubomgomo yetjwala yase Thailand kuletikhatsi letindlulile ikhombise kuhlukana lokukhulu emkhatsini webetemnotfo netinshisekelo tebantfu . 
INingizimu Afrika imemetele ngedatha lengenako nalephumako esimeni lesisemtsetfweni nakumlandvo , kantsi isebenta kahle kakhulu . 
Luhlelo lwemazinga lacacile nendlela kufanele kube khona . 
Indlelakwenta ye-BSC yasentjetiselwa kutfutfukisa Inchubo Yekuphatsa Kusebenta futsi itawufundzeka ngalendlela . 
Nobe , kunekungabateke nobe cha , kunebufakazi lobukhulu lobukhomba kulesentakalo lesi . 
Tichasiso temisebenti ngalokujwayelekile atibonakali kahle , lokwenta kube lukhuni kuhlola kutsi ingabe lohlolwako unawo yini emakhono ladzingekako lapho ematiko lamanyenti atsembele kakhulukati kuma-inthaviyu neticu letifundzelwe . 
Kuvunyelwa kwemmangalelwa wesibili kutfola kwahlulela kwakhomishane kuyabuyeketwa futsi kubekwa eceleni . 
Kuleto timeko , iTriStar beyingakadzingeki kutsi itfole ilayisensi kute itinikete , nesiphikiso lesiphakanyiswe Sikhwama bekufanele ngabe sicitsiwe . 
Imbangela yekuhlukana kwemagagasi ' ngekushesha ' kuhlangane ngalokujwayelekile ngakulendzawo yekuhlukana . 
Sikhungo Setekuchumana ticondzisa imisebenti nemikhicito emalanga layinkhotsa evikini . 
Tigcivito letibekiwe tahulumende lomusha kwekutsi utawuba ngulonakekelako , lobukete ekuletseni tinsita nembuso lophendvulako . 
Kusungulwa kwemtimba noma sikhungo sesiphelane ( Umkhandlu Webahlukunyetwa ) kutsi weluleke hulumende ngetindzaba tenchubomgomo netichibelo letishaya umtsetfo kuhlangabetana netidzingo tebahlukunyetwa bebugebengu , kuphakanyisiwe . 
Incabhayi lenkhulu Yalomasipala kukhutsata umnotfo wasekhaya nekuheha lusiso lolusimeme etindzaweni . 
Ngakoke , lusiso nebulingani bemkhakha wangasese kufanele busungulwe futsi kungafaka phakatsi emafemu ekuhweba lahamba ngayinye nebulunga noma tinhlangano tetimboni . 
Labafake ticelo temsebenti baphumelela kutawufanele bahlolwe kutsi abanamacala . 
Kugcina luhla lwetinombolo letibalulekile . 
Imikhicito lecine ngalokuyincenye yehlukile kumikhicito lecinile ngekutsi sikhatsi sekusebenta kwayo , nanoma-nje singetulu kwemnyaka , sivamise kuba sincane futsi nelinani lemtsengi wawo lincane kakhulu . 
Kuletimo letandvulele umtimba lolawula kuhlelwa kwetigitjelwa kufuneka ube yincenye yekuhlela indzawo yekuhlala kucinisekisa kutsi timo emhlabeni tenta tigitjelwa temmango tibe nguletikahle . 
Indvuna ingaletsa embili nobe ngukuphi kulungiswa kwebhajethi Kubandlakhulu waVelonkhe ngalesikhatsi lekwenteka ngaso futsi uma kunesidzingo . 
Buka letinye tindlela tekwetfula tinsita futsi uhlahlambise njalo imicondvo yalabangaphasi ngetikhundla ekucambeni nelikhono lekusungula . 
Emahhovisi aseNshonalanga Kapa naseGauteng ( omabili asebenta nge-akhawunti yetekuhweba ) aya kutinsita tekucondziswa kwesimilo ngembono wekulawula tonkhe titfutsi tekusebenta kuto tonkhe letifundza . 
Kwakheka nekuphuma kwabosawoti labangancibiliki be-aliminiyamu . 
Lofaka sicelo kumele abe ngulotimele futsi lonelwati ngesimo setikhundla tabo njengasihlalo weLikomidi lelibuke Bungoti . 
Imibiko ngesimo sekuphatfwa kwetimali kumatiko tetfulwa kuSCOPA neLikomidi Letimali Lesigungu Savelonkhe . 
Cinisekisa ngemusa kutsi onkhe emadokhumente ladzingekako atsekeletiwe kuleklemu ngalendlela lelandzelako : 
Kusungulwa kwemisebenti ngekuhehwa kwelusiso lwangasese Neluhlelo Lwemisebenti Yahulumende Lolungetiwe nguletinye tinhlelo tekungeta ematfuba emsebenti endzaweni . 
Kube yinsayeya lengakholeki kumndeni wami kanye nakimi , kepha ngakhetsa kumelana nayo . 
Litiko angeke linike sicinisekiso sekushushiswa ngemphumelelo noma sikhatsi sekutfola inkhokhelo kodvwa litsatsa tonkhe tinyatselo letidzingekako ekushushisweni ngemtsetfo kwalokweletako , njalo . 
Kusungula nekufezekisa tindlelalisu tekwakha emakhono ekusebenta lafananako kanye netinhlelo kute kucashwe futsi kugcinwe tisebenti tahulumende leticeceshwe kahle , letitingcweti futsi naletinemakhono lapha e-Afrika . 
Nangabe linanibungako lemphahla netikweleti akukhonakali kutsi likalwe ngekwetsembeka , letibambisomali tikalwa ngekwentsengo , kuba linanibungako lemphahla netikweleti ngekubuka loko lokukhokhelwe kute kutfolwe lolutjalomali nome lesamba lesitfoliwe ngekukhipha sikweleti setetimali . 
Kucindzeteleka kwemakhono kushovela etulu imali lekhokhwa ngenyanga yemsebenti lodzinga emakhono , kufaka umehluko lomkhulu emkhatsini kwemiholo yebantfu labanemakhono nebantfu lebangenawo emakhono bese kukhushulwa emazinga ekungalingani . 
Kukhulunyiswene kwaboniswana nabo bonkhe labatsintsekako . 
Umhlanganyeli utawumukela kuphatsa kwemigomosisekelo netinchubo kwebungoti lobunemandla . 
Ngalesikhatsi loku kwenteka emareferensi kumatatiyela ebumhlaba noma kufaka likhaphelo kwacishwa . 
Luchungechunge lwekudzangala kwemhlaba lenteka lapho bekugcwaliswe emanti lanekujula lokwehlukene kusuka ekwehleleni kwemhlabatsi ngekushelela nekugeleta kwemanti lasuka etindzaweni letiphakeme tentsaba letiya entansi . 
Ngaloko , kubamba imincintiswano yetemidlalo nemigubho yetebuciko lehamba embili kungadlala incenye lebalulekile kumshikashika wekwakha umsebenti nekulwa nebuphuya . 
Kunemitamo lechubekako yekuchaza tinhlelo ngalokungagucuki kanye nekusho kancono tinkhomba taloko lokungumphumela . 
LeNhlangano itawusebenta ngekutimela kantsi tinhlelembiso tahulumende titawubekwa ngemfanelo . 
Ikhona futsi inkinga yalabatsengisa emgwacweni labatsengisa tidzakamiva . 
Futsi kutawuba kwekucala ngca kutsi batsengi bancume kutsi ngabe bayatitsenga tikhwama tepulasitiki , ngobe esikhatsini lesengcile bebangati ngetindleko letikhona etikhwameni tepulasitiki . 
Lokwakhiwa kwetibhedlela letinsha ngaphansi kweLuhlelo Lwekuvuselela Tibhedlela letitawuvala sakhiwonchanti lesiguge kakhulu kutawunciphisa kakhulu lokusalela emuva kwekulungiswa kwetibhedlela . 
Kodvwa kungalandzeleli imitsetfo yashwele nalabo labagwetjelwe kutsi balandzelelwe betebulungiswa tinkhantolo bebalandzelelwa . 
Timphahla tangaphandle netikweleti tihunyushwa tiye kumali yaseNingizimu Afrika ngelizinga lelisebenta ekupheleni kwemnyaka timali . 
Umtselela lobuhlungu lokutawuba nawo emmangweni wetfu uyacaca . 
Catsanisa tindlela tekuphila tebantfu nemagugu eliBhayibheli nesimilo . 
LoMasipala nangempela wendlale sisekelo lesicinile sekwakhela kuso imphilo lencono yawonkhewonkhe . 
Ticu temfundvo kutemalungiselelo , tekulawulwa kwekutsenga nekutsengisa , tekulawula kutsenga noma ticu letilinganako . 
Imiphakatsi seyitfole tindlela letahlukahlukene tekubuka ngekwemanani nangemininingwane kwentela kulinganisa imiphumela yetinhlelo tayo . 
Ngemva kwaloko imiklamo kumele isetjentiswe , igadwe ibuye ihlolwe mayelana nalesivumelwano lesishiwo ngenhla kute tinjongo talesivumelwano tifezeke . 
LeSikhwama Semlondvoloti silawula lengoti le ngaleligunya lekusisa lelisayinwe ne-PIC . 
Simo semtsamo lokhona endzaweni yekulahla imfucuta lenebungoti sibalulekile etifundzeni letinyenti . 
" Bavela " kuphela uma sigitjelwa lesiya enkantolo sesihambile . 
Loluhledlwana lwekuhlelwa kabusha kwemhlaba lwenta tibonelelo tibekhona ekuhleleni imiklamo netinhlelo , kutsengwa kwemhlaba kanye nenkhokhelo emalini lesikweleti . 
Leliphuzu lelitsi linani lelikhulu lweluphakelomali luye kutemfundvo lephakeme futsi angeke luhambisane nemibhikisho lekhona kuletikhungo . 
Kupha imphumelelo kulesibopho , nguleso naleso sikhungo semfundvo lephakeme kumele sibe nenchubomgomo yekwenta samave emhlaba noma lisu futsi sikhungo kumele sisungule takhiwo letiboshelelwe netinchubo letihlobene nemisebenti lehambelana nekwenta imfundvo lephakeme ibe samave emhlaba . 
Kucacile kutsi luhlelo lwabo lolukhona nyalo lugcile etinsiteni tekwesekela , ikakhulu kuhloswe tigaba tebahlukunyetwa letitsite , futsi loluhlelo alubukani ngalokufaka konkhe nato tonkhe tidzingo tebahlukunyetwa . 
Ngesikhatsi ngishaywa kakhulu , bengizuba kakhulu . 
Inhloso lesekela lokudliwa lokunjalo ayisiko kujezisa lonelicala , kodvwa kumncisha imbangela lesetjentiselwa kuchuba noma kwenta licala . 
Letindlela letilandzelako tekutsenga tiyasebenta kuleLitiko . 
Tifo letitsatselanako letivame kakhulu eNingizimu Afrika yiTB , malaleveva , incubulunjwane kanye nemaSTD . 
Tjwala buyachubeka nekuhambembili kutidzakamiva letidliwa kakhulu eNingizimu Afrika . 
Umtsetfo kufuneka unikete umphatsi lofanelekile . 
Atikho tihlahla letibhaliswe kutsi titinhlobo letivikelekile futsi atikho titjalo tendzabuko letisesayithini letidzinga kongiwa . 
Kulicala kucosha umuntfu ngaphandle kwekutsi ube nencwadzi levela enkhantolo . 
Lomasipala ubhajethe imali lenyenti ekulungiseni emasalelamuva ekunakekeleni takhiwonchanti lokufaka ekhatsi kubuyiselwa kwemamitha agezi nemanti langasebenti kahle . 
Kwanyalo leyunithi kumele isebente kutotonkhe tosihlanu letigodzi letibonakala tinematfuba kanye nekubita kwetinsita tetemnotfo lokusetulu kulemboni . 
Emafomu ekubhalisa atfolakala kuto tonkhe Tikhungo Tekunakekela eMakhasimende taMasipala nakuSikhungo Sekweluleka ngeteMathenda . 
Sibonelo , imitimba yemanti , ingasetjentiswa njengetintfo tekwenta-indzawo . 
Nanoma kungakafakwa kulenchazelo , tjwala , lugwayi netintfo letidzakiswako nako kubona njengalokufake sandla kutemphilo netinkhinga temmango eNingizimu Afrika . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kwehlukanisa ikhwalithi yetimphahla netinsita tabo ngendlela lebandlululako . 
Akukahloswa kuvala kubalwa kwebuphuya ngekusebentisa imigca yebuphuya lesunguliwe futsi kufanele ibonakale njengendlela lesitako kuletindlela tekulinganisa imali . 
Lomasipala wendzawo ubukene netinsayeya letinkhulu tekusweleka kwemsebenti , buphuya kanye netimphawu tesimo semphilo lesingasiso lesihle . 
Labebanemathikithi nalabebate emathikithi bebavale ligede " lema-VIP " futsi timoto betingakhoni kufinyelela lenkhundla . 
Njengobe asashito , lesi sikhatsi sekugcina sekutsi ngihlanganyele kutinkhulumomphikiswano teVoti Yetemfundvo esigabeni sami sekuba Lisekela Lendvuna kuHulumende Webudlelwane Bavelonkhe . 
Likhono lekutfola nekulawula tinkhinga letetayelekile tetemphilo kufaka ekhatsi timo letiphutfumako . 
Letinayeya lekuhlangabetanwe nato letimayelana naloku kube kuletfwa kwetiphakamiso temiklamo letibuya kubaphakeli tinsita bangaphandle labaletsa emakhotheshini lanemanani lasetulu kakhulu kunalemali lekhona yalemiklamo . 
Imijako yemhlaba , kuguculwa kwetilimo kanye naletinye tindlela ativikeli kuphela umhlaba , kepha ecinisweni kwandzisa tinzuzo tekuvuna . 
LeLitiko lilungise luhlaka lwesivumelwane selizinga lekusebenta futsi manje sesisesigabeni lesihle sekubonisana nalamanye ematiko labasebentisi mayelana nalokucuketfwe nguletivumelwane letiphakanyisiwe . 
Silinganiso sekusebenta seluhlelochumano lwekunyakata kumele , ngenca yaloko , sibe lizinga loluhlelochumano loluvumela kahle ngalo tinchubo tasedolobheni letihlukahlukene . 
Kubona kubaluleka kwemanti kuluhlangotsi lwekutijabulisa , temidlalo netemoya njengencenye yekutfutfukisa umphakatsi kutawuba bucayi nangabe emanti atawusentjetiswa ngibo bonkhe eNingizimu Afrika . 
Kufanele ube nelwati loluhle lwekusebenta kutivumelwane tamhlabawonkhe . 
Loluhlelo Lwenzunzo Yekunakekela Ngetemphilo Ngemuva Kwekucashwa luhlelo lwekuzuza loluchaziwe , lapho khona emalunga angaloluhlobo lolulandzelako : 
Tibhedlela letintsatfu letisemkhatsini tinemitapomabhuku yangekhatsi . 
Kuveta kugwema , kwehlisa , kanye nemishikashika yetimiso kwentela kuvimbela lawo matfuba ekulahlekelwa kanye netinkhinga . 
Lamahhovisi adzinga kuvusetelwa kabusha lokukhulu kanye nekulungiswa kute abe sesimeni sekusebenta kahle , nanome kunjalo , sinyatselo sesitsetfwe kutsi asebente ngalokugcwele kute asite lendzawo ngekushesha nakwenteka . 
Yemukela bomabekwembili kanye netinhloso teLisu Lelihlangene Lekutfutfukisa . 
Emabhaluni kanye nebuso batitfombe letihlekako kwabiwe kubo bonkhe lababe yincenye . 
Liyakhula lizinga lekufakwa kwetintfo tekwe-ekthroniki kulomkhakha lobanti wemikhicito . 
Lemisebenti lelandzelako yakhonjwa basebenti : 
Ngalokubalulekile , tindzawo tekuhlaliswa tenta kutsi kube nematfuba lapho bantfu bangatihlalela ngekwabo kodvwa bangabi bodvwa . 
Kulungisa umsele weThukela-Vaal , kutawucondziswa ngekundlula Ku-akhawunti Yekutsengiselana Tikimu Temanti Ahulumende lokusalungiswa . 
Titifiketi tekuhlala takhishwa ngekuya kwetidzingo tekwakha . 
Letinye taletingucuko tikhonjisiwe kuLisubuciko leKuhlela Kabusha Umnotfo Lomncane neLisubuciko leKukhicita Lokuhlanganisile . 
Lokunye kusetjentiswa kwalobuchwepheshe kuhleliwe . 
Sinemsebenti wekulungisa Lwabiwomali loluvakalako nalolusimeme nekwabiwa ngekulingana kwetinsita kumikhakha yahulumende lemitsatfu . 
Manje ninemsebenti lomatima lenifanele kutsi niwente . 
Kusebenta etibhedlela teTB kulinganiswa ngesibalo setibhedlela letisebentisa emazinga avelonkhe laphambili kanye nesibalo setibhedlela letenta lucwaningo lweluhlelo lwekunakekelwa kwetigulane nemiphumela yekuphatfwa kwenchubo yekwelapha . 
Imvula letayelekile ibe khona etincenyeni taseLimpopo , taseMpumalanga naletisemkhatsini kweNyakatfo Nshonalanga . 
Lolu luhla lolususelwa ezingeni lelinani le imisebenti nome imisebenti yetinkontileka etincenyeni letitsite tinikwa khona , futsi hhayi lizinga lelinani lebelibukiwe bafiki ticelo labatfungatsa kucashwa ngenkontileka . 
Letindzaba letibikwe ngentasi tikhawulelwe ekusileleni lokukhulu lokubangele kulokutfolakele kwekutfobela imitsetfo kanye netimiso letifakwe kulombiko . 
Caphela kutsi akusiwo umsebenti wetisebenti tamasipala kugcwalisa lifomu lesicelo . 
Ngekunaka lokungenhla , umbono wemasu ekugucula imikhicito yetekulima eGauteng usebenta ngemphumelelo . 
Uma liphayiphi lelikhiphela ngaphandle lidvutane naselusentseni lwaselwandle , kulendzawo yekusefa , lokubangela kukhula kwekunyuka lokuphuma kwemanti nekuguguleka ekugcineni kwemtfunti . 
Kungcubutana kwebudlelwane phakatsi kwetisebenti akuphatfwa kahle . 
Lwati loluhlangene lwelisu lebuhlengikati . 
Loku kutawusita bosonkontileka ngekubaniketa lwatiso lwetindzaba letifana netinchubo tekuthenda nekucaphuna nangekucondzisa lusito lwangaphandle njengekucecesha , timali kanye nekuphakela . 
Totimbili letinhlangotsi tihambisana ngco nekulinga kukhulisa kusetjentiswa kwema-ICT etikolweni . 
Simo semali salomasipala siyancomeka , ngekwenta ncono lokuboniwe ekubuyiseni sikweleti lesibi . 
Emabhange esive lahlose kwehla kwemandla emali imvamisa anenhloso yekwehlukanisa emkhatsini kwemiphumela yesibili , ikakhulu afune kuvimba lena yanyalo nanobe amukela lena leyengcile ; kodvwa tento tawo leticinile tiya ngesimo lesitsite . 
Loku kutawuba ngaphansi kwemsebenti lonelayisensi lahambisana nekuphatfwa kwelihlatsi ngalokusimeme . 
Luchungechunge lwedatha nelwatiso lolukhona yeluliwe yaphindze futsi yalungiswa ngalendlela lelandzelako : 
Emapharamitha lanjengekwehla kwe-oksijini , shevu lomkhulu kanye nalongapheli , imuthajenisithi , kulimala kwe-endokhrini kanye nekuphikelela kwemandla kutibonelo letikhona . 
Loku kufaka kuniketa kakhulu imiklamo yesakhiwonchanti kanye nemakhomputha kanye netinsitakusebenta . 
Kuniketwa emasu nemitsetfo yalokwakhiwa kwetakhiwo ngekucabanga ngekutamatama kwemhlaba kute kuvikelwe kudzilika lokukhulu kwetakhiwo nekushona kwebantfu , hhayi kuvikela kulimala noma kugcina imisebenti . 
Kwatisa lokufanelekile kufanele kuniketwe kulomtselela wetemvelo kanye nesimondzawo lesakhiwe nakucatjangwa tiphakamiso temigwaco . 
Sakhiwonchanti setindzawo tekuwashela timphahla etifundzeni sitfutfukisiwe kuleminyaka timali lemibili leyengcile kantsi nekuhlelwa kabusha kwemishini kuyachubeka . 
Ngekuya kweNhlangano yeMhlaba yeTemphilo , iNingizimu Afrika inetindlela tekunatsa tjwala letiyingoti kakhulu emhlabeni , nayicatsaniswa netindlela tekunatsa tjwala taseRussia , e-Ukraine kanye neMexico . 
Lemigomo nemibandzela lesele itawuhlala iphocelelekile futsi isetjentiswa . 
Lijaji Lenkantolo Yemtsetfosisekelo , Inkantolo Lephakeme Yekundluliswa kwemacala noma Inkantolo Lephakeme , itawucashwa ngusihlalo . 
Ludzaba loluchubekako ngulobutsakatsaka lobutayelekile nekukhona lokujutjelwe kwemphakatsi wasekuhlaleni kudlala indzima yekumela kusukela kwedlulelwa kuntsandvo yelinyenti . 
Ngalokulinganako , ngekuhambisana Neluhlelo Lwentfutfuko Lwavelonkhe , kumele sikhuphule kusebenta kwetinhlelo tekwenta timo tekusebenta lokuhlelekile futsi sicedze kusebentisa tikhali temphi ebuphoyiseni . 
Letindlu tichelelene kakhulu . 
Tingoti tagezi netinkhomba tifanele kutsi tiniketwe kumakhiyoskhi njengobe kubekiwe kuMtsetfo neMitsetfomgomo losebentako . 
Masipala ufanele kutsi asheshe abone tinhlobo tentfutfuko letidzingekako noma letifunwako enkhabeni yalelidolobhakati , lapho khona kunematfuba ekutfutfukisa bese loku kutsengiselwa labo labangaba batfutfukisi . 
Kukhokhelwa ngesikhatsi lesifanele kufanele kutsi kulandzelelwe kantsi futsi netikali temsebenti tifanele kutsi kukalwe tihlelwe time ngemumo njenge : 
Uma kuvala timboni nemapulazi lamancane ahluleka , uma bantfu balahlekelwa misebenti , uma imindeni ihlupheka kuphila ngemalingena lencishisiwe , nalapho uma indlala ifika ekhaya , sitfunti seluntfu nekuphila kusengotini . 
Loku kutofaka lokulandzelako : Cocani ubuye usekele emasuphavayisa kulawula kudzinwa kwasemsebentini kanye netindzaba letihambisanako kukhutsata umsebenti wasekuhlaleni lovakalako kanye nalosebentako . 
Kufuneka tibe nemandla lanele , tivikeleke kusimo selitulu lesingaphandle , tibe netindlela temaphayiphi tekucitsa emanti letikahle , tibe lula kutihlanta , tingenise kahle umoya nekukhanya , tivikeleke ngetivalo letitikhiyelako futsi tibhalwe ngalokucacile ngetimphawu . 
Etindzaweni lapho emazinga lasetulu ebuphuya kanye nemandla entfutfuko , loku kungafaka kufakwa kwemali lenkhulu lengetulu kwetinsitanchanti kusebentisa kakhulu leto tindzaba . 
Tinsita tebunjiniyela tingaphakelwa ngekwetheknikhi lehlukahlukene lenyenti ; konkhe loku kunemtselela wetindleko lohlukene . 
Lomkhankaso uyachubeka kufundzisa kubantfu baseNingizimu Afrika ngalobubi , belibuya leligagasi lelichubekako leludlame lolubhekiswe kubafati nebantfwana kanye nawo wonkhe emalunga emmango . 
I-EU ikhombise kuvuma kubona emave lamakhulu labekabusa lamanye esikhatsini lesendlulile ecenjini awo abanga tinkinga tetepolitiki netemnotfo letavela kumbusobucalu . 
INingizimu Afrika yetfule tidzingo letinsha kungekudzala kunchubo yekuphatsa sive kenta lula kuba sobala . 
Imibiko yekucoca yalabaphetse tepolitiki kanye nebachumanisi bahulumende . 
Kwentakancono kuhamba kwebantfu nekukhutsata ummango longabandlululi ngekwelibala , lohlangene sibopho sahulumende lesibalulekile . 
Ngetulu kwaloko , ngekulungiswa kwemigwaco esifundzeni Sikhungo Lesilawula Imigwaco Yavelonkhe eNingizimu Afrika , imisebenti leyengetiwe yesifundza lecondzile nalengakacondzi itawakhiwa ngekutfutfukiswa kwemakhono ngemuva kwaloko . 
E-Nertherlands " Sivumelwano Sekubambisana " phakatsi kwetigaba letintsatfu taHulumende sesisemtsetfweni kuze kuvikeleke budlelwane bekwetsembana nekutibophetela . 
Kutawucashelwa kutsi lelibhandela ligcina bunkhatsa balo ngemuva lwekufakwa . 
Kunetinkinga lekufanele tilungiswe ngalokuphatselene nekuhlelela emadolobha , kuphatfwa kwemadolobha , nemnotfo netimali temadolobha . 
Uma ufundza emaphephandzaba , agcwele ngaloko lokwenteka kulabanye babomasipala betfu . 
Kukhombisa likhono lwekusetjentiswa kulwatiso lwetinhlelo temitfombolwati kwentela kuhlela , kulandzelela nekubika . 
Make Somlomo , lokumcoka kulohulumende kusungula kuhlaliswa kwebantfu lokuhlangene lokusimeme eNshonalanga Kapa lokutawuvumela bahlali bayo kufinyelela ematfuba etenhlalo netemnotfo dvute nalapho bahlala khona . 
Ikhomishani Yetekuncintisana inemtfwalo wekuphenya , kulawula kanye nekuhlolwa kwetento letivinjelwe , kukhululwa kweticelo letifakiwe , kuhlanganisa kanye nalokutfolakele . 
Tindlela tekubusa letifanelekile kute kuvikelwe leto tincenye tesimondzawo timcoka ekutfoleni lenhloso . 
Emagede ekungena ephuka ekhatsi futsi tihlwele letinyenti , lebetilinganiselwa etinkhulungwaneni , taphutfuma tangena ngekhatsi enkhundleni yetemidlalo tabanga umonakalo emkhatsini walokunye egedeni lelinemasondvo . 
Ngabe Litiko litisungulile tindlela tekulandzela nekuhlola umtselela weyunithi yekwatisa ngemphilo yakho ? 
Lokuhlotjiswa lokuhleliwe kulendzawo lelipulazi yeligalufu , kusetjentiswa emadamu lamatsatfu ekubeka kuwo , nako ngahle kube yinzuzo ehlangotsini lwemphilo yebantfu . 
Lelitiko kwanyalo libuyeketa sibonelelo seluhlelo lwetekutfutsa bantfu kute kuniketwe imali kuluhlelo lwemsebenti wetekutfutsa bantfu kute kuhambeke kahle , kunakwe kancono bagibeli labaphuyile , bese kutfutfukiswe kuncintisana kubaphatsi betekutfutsa bantfu . 
Kuto tonkhe tikhatsi , tindlela letinye letincunyiwe tekusebentisa emandla kutawuba sisombululo lesinconotwako . 
Kuphindze futsi kube nesidzingo sekulungisela balimi ngentfutfuko lengakahlobani nelipulazi leyibhizinisi yelizinga leliphasi ngesibalo setisebenti namali lengenako . 
Tikhalo tiphendvulwa ngenchubo lehlelekile kute kutsi kusonjululwe leto tikhalo noma kwendluliselwe lolo ludzaba kusiphatsimandla lesiphakeme . 
Lelitsimba litawuvumela luhlelo lwekubika , lolutawenta kutsi kube nekuba nemtfwalo nekutfolakala ndzawonye kwelwatiso . 
Kucatjangwa kutsi bahloli lababhalisiwe labafanelekile kuphela labacinisekiswe yibhodi yekulinganisa lesebentako kutsi basetjentiswe kulomklamo . 
Kutawenta isayeya netekuhleleka , kepha ngicinisekile kutsi ngingacela balawuli kutsi babuke kutsi kute yini lisu labangalenta lekubukana naloko kute kutsi sikhone kunisita ngalendlela tsite . 
Kutfutfukisa tinchubo tekubuyeketa letisobala kuto tonkhe tinhlaka tekulawulwa kwemvelo . 
Kusebentisa Indlelasu Yetekuchuma Yavelonkhe ngemphumelelo , lokutsintsana kwetinhloko tepolitiki nebahlali betfu angeke kugcizeleleke ngalokudlulele . 
Lombiko uphakamisa kutsi tinchubo letisemtsetfweni letinyenti leticinile letitawesekela kufezekiswa kwale timisomtsetfo letinye letisitfupha temtsetfosisekelo ngalokuvamile kusadzinga kutsi tisetjentiswe . 
Lwati lolwengetiwe lolucelwa yiPhalamende njalo njalo , luholela ePhalamende nome kutishayamtsetfo tetifundza letingahle ticele ematiko kutsi anikete lwati ngetinkhinga letibekwe tacaca . 
Tinhlanyelo temafutsa tilinyelwa inhloso yekukhicita emafutsa emifino kanye nensekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yemafutsa , lokusebenta njengalokufakwako ekulungiseleni kudla , kugucula kudla , kwekondla tilwane kanye nemafutsa etimoto . 
Wafaka sikhalo ngekumelana nalamacala omabili naletinye tigwebe letihambisana nawo eNkhantolo Lephakeme Yesigodzi saseGauteng . 
Kute nome yincane ifenisi lebuyele nome kusetjentiswa kwebalusi labaceceshiwe kutsi balawule kutsi imfuyo kufanele idle nini futsi kuphi . 
Tikhalo temphakatsi tidzinga kubukwa tibuye tibikelwe umphakatsi . 
LoNjinela angeke asebente njengemhloli noma sikhulu lesingumlawuli wekhwalithi waloSokontileka . 
Imisebenti lemikhulu yaloluhlelo kugcina takhiwo tisesimeni sato lesifanele kanye nekuhlolwa kwetisetjentiswa lokuhloswe ngako kutsi kwentiwe kancono kanye nekugcina tinhlaka tetakhiwo tisetimeni tato letifanele , kanye nekwenta imiklamo lephatselene neKwakhiwa kweMitfolamphilo neLuhlelo Lwekuphucula . 
Buciko bekuhamba beCentral Karoo , lokugcile kakhulu ekufinyelelekeni nakusakhiwonchanti setitfutsi temmango , kutawetfulwa masinyane . 
Kusungula nekusekela imiklamo yekuba khona kwekudla emakhaya . 
Baphatsi balenkhundla yetemidlalo bebaloku bati kutsi lelisango lekungena livamise kugcwala ngesikhatsi semidlalo yebhola leheha tihlwele letinyenti . 
Emazinga lahlukene etikweleti tenkampani lanjalo alawula ngalokuhambelana nekubekwa kwelizinga lekucatsanisa lelifanele . 
Lomtsetfo loshayiwe utfutfukisa lesisombululo lesikahle sekukleyima umhlaba . 
Ubeke tisekelo letinyenti letisisusa kulesikhalo sakhe , kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Kuniketwa kwalensita kutawusho kutsi basebenti kumele babe bahlonyiswe ngalokufanelekile . 
Ngesikhatsi salombiko , iMpumalanga ingulenye yetifundza letintsatfu letiphotfule inchubo yekusabalalisa . 
Kucinisa kuhlanganisa emkhatsini wekuvikela kungcubutana kanye netindlela tekungenelela teNyonyana , ikakhulukati , budlelwane emkhatsini wePhaneli yaLabahlakaniphile kanye Netitfunywa letiKhetsekile kanye Nalabammele , kanye nebantfu , tetimali kanye netinsita letikhona kuletindlela ; 
Kwengeta , bakhi labasakhula abazange batfole kuceceshwa lokwenele noma lwati ekuphatseni ibhizinisi , lokuhambisana nentalo lephasi lokubangele encindzetelweni kubakhi kutsi banciphise tindleko , ngenca yekungasebenti ngemphumelelo kwebhizinisi . 
Sikhatsi sekuwa kwemnotfo sidzinga timphendvulo letingetulu kwaletivamile kubo bonkhe balingani kutenhlalo . 
Loku kusibonelelo sesikhwama semali lesisodvwa . 
Imphahla leyimali kanye netikweleti temali letingatsengiseke tibe yimali ngekushesha nome letitawukhula kusikhatsi lesingaphasi kwetinyanga letintsatfu , itsatfwa shengatsi inemanani lalingana nelinani lentsengo yemphahla . 
Kwamanje kukhona kungabi nesiciniseko lokukhona kulo lonkhe lelive ngetinchubomgomo temali lebekwako . 
Imitamo ye-LED yafezekiswa njengobe beyikhonjiwe . 
Loku lokucuketfwe ngulolushicilelo lolu kwentelwe lwatiso jikelele kuphela futsi kusebente njengeseluleko setetimali noma ngalenye indlela . 
Loluhlelo lwekusebentela emanti loluluhlelo loluyimphumelelo lwetemisebenti yahulumende , lucasha bese lucecesha labasikati nalabadvuna lebebangakacashwa , luchubeke ngemphumelelo . 
Emanani lagcwele etinombolo kuphela emisebenti leyentiwako ayabikwa . 
Kumatima kuhlola letintfo leti ngalokunembako . 
Eningizimu Afrika , tivumelwano tetinkontileka akukamele tibe yintfo yekucala ekuvikeleni lwati lwendzabuko futsi kumele tisetjentiswe ngekhatsi kusimo semtsetfo lovikelako we-IP . 
Lesi sikimu lesiphindze futsi sisetjentiswe uma kuhlela lifa kute kutsi kuncishiwe noma kulungiswe linanimali lelifa . 
Lomasipala ungakhetsa kusebentisa liphakelomali lekulawula lomklamo kusungula kusebenta kwangekhatsi ngale-LED . 
Kukhomba emaphesenti ekwenteka kwemagagasi , kanye netilinganiso tesivinini netindlela letiya etindzaweni letivikelekile ngakulendzawo yalesifundvo lapho timo letimile tingahle tenteke . 
Luhlu lolucaliswa embili lwemisebenti lemikhulu neyekuvuselela luyapheleliswa nematiko lalusebentisako futsi kuye ngekukhetsa lasebenta kahle nalenemphumelelo njengoba abonwe Balawuli Bemphahla . 
Kumele sifundzise bantfwana betfu nebantfu betfu labasebancane kutihlonipha bona , kuhlonipha bomfowabo , kukhombisa kuvisisa lokukhetsekile kwemalungelo emantfombatane nalabasikati , kuhlanganyela kanyekanye ekubeni munye kweluntfu nekusindzisana ngamunye . 
Kubonisana lokwentelwe imimamngo kuleso naleso sigaba sesakhiwo semklamo , ngendlela yekunika emandla ngco labasemagunyeni basekhaya , kungenta labangenele umklamo babone timphahla letinemtselela lomkhulu etimphilweni tabo . 
Kuniketa tecwayiso letisezingeni leliphakeme ngetimali kuMcondzisi Jikelele nandvuna . 
Lemitfombolusito iyamukeleka futsi ngijabulile kutsi loku kutawusetjentiselwa kucinisekisa kutsi bantfu balesifundza bayakhona kufinyelela kutfola kunakekelwa ngetemphilo lokukuzingagugu . 
Kunemanani lasetjentiswako ngetulu nangenhla kwalamanani emali yekungena , kuya ngalomkhicito , lapho kuvela khona nekutsi ngabe lelo live linetivumelwano letinconyiwe tekuhwebelana ne-EU . 
Loluhlaka loluncane lolulandzelako letindlela temkhicito luhlose kusita kutinkinga letingavela , kanye nasekukhetseni kuletinye tindlela , kuye ngetimo tendzawo . 
Loku kutawubonelela iphakhetji lesisekelo , kepha leniketa lokudzingekako kwenta umbukiso , lefaka ekhatsi imphahla yasendlini lesisekelo kulelitafula . 
Budze besikhatsi sekuhlala : Sikhatsi lesidze , sikhatsi lesifishane , nobe indlu yesimo lesiphutfumako . 
Kusahlongotwa kutsi inchazelo yaleligama lelitsi " lipuletikubhalisa " isuswe kufakwe inchazelo yaleligama lelitsi " lipuletinombolo " esikhundleni salo futsi lelo-ke ligama lebeliloku kutsi " alisilo " selilungisiwe . 
Lemiphumela isho lokutsite kodvwa ngeke yasetjentiselwa kuhlola ngekwelinani . 
Nobe kunjalo , kufezekiswa kwangemphela kwaloluhlelo lwekunikwa umvuzo kusatawuba yinsayeya lenkhulu kulomasipala . 
Lelibhukwana litawusita kuhlomisa kutsi udlale yakakho indzima kulokulwisana neHIV futsi ucinisekise likusasa lelikhanyako lalaba nesitukulwane lesitako . 
Kepha kubonakala sengatsi kulandzelelwa kwaloko lokutfolwe lucwaningomabhuku lwangekhatsi kutse kuphelela kakhulu futsi kwenteka ngesikhatsi lesifanele kunaloko kwelucwaningomabhuku lwangaphandle . 
Kunakekelwa lokukhetsekile kufanele kwentiwe lapho imisebenti yekwakha yenteka phakatsi kwemifudlane lehlukahlukene . 
Inchubomgomo yekuhlolwa bunikati mbamba balosebhizinisini kanye nenchubomgomo leguculelwe kuhlola bunikati mbamba balosebhizinisini tisetjentiselwa kucinisekisa kutsi tinhloso teBEE angeke tijikeletiswe ngemikhakha lemikhulu yemali . 
Lesikhatsi tincola tetichumane tiba yincenye yesitimela semitfwalo letayelekile noma lehlanganisako , kumele tihlukaniswe lokungenani ngencola yinye kuletincola letilayishwe ilayimi , iforaji , imishini lematima , emapulango lavelako , bojantji noma emapoli elucingo . 
Lokufayela kufakwa kusilululwati seSARS , kodvwa kungadzinga emalanga lamabili kuya kulamatsatfu kute kucedvwe lokufaka yonkhe ledatha . 
Tingucuko temakhemikhali tenteka etintfweni letiphilako nakutinhlelo tetintfo letingaphili . 
Lijaji litfole kutsi , njengoba bekunemaphuzu lahlukahlukene phakatsi kwesincumo sebantfu labanyenti nalabancane , kungenteka kutsi lenye inkantolo ikutfole kwehlukile . 
Tonkhe tindvukunsimbi titawuba teluhlobo loluyindingilizi lecinile yetigaba tebudze lobuncunywe kuleMininingwanesimiso yeteBucwepheshe Lebanti . 
Ngalokukhetsekile , tinsuku lokungasetjentwa ngato ngeMasontfo kanye nemaholideyi ahulumende lasemtsetfweni lalandzelako njengaloku amemetelwe nguhulumende wavelonkhe nome wesigodzi : 
Kunisela sekuba yisayensi kakhulu , lokwenta kube nekwehla kwetinhlelo letingasebenti ngendlela lehlelekile . 
Letinsayeya letibonwe ngenhla atisilo luhlu lolukhatsatako lwaletinsayeya letibukene nalamacembu lahlangene labukiwe kepha tingaba yincenye yetinkhinga letikhatsata kakhulu . 
Chaza timphawu teluhlobo lwelwatitilandzelo teliBhayibheli . 
Lesi sigaba sekucala kumjikeleto wemklamo , kantsi sichaza sibuye sicacise tidzingo temsebenti . 
Tichumanisi tetindlela-letihlanganisile letisezingeni leliphakeme kumele , ngenca yaloko , tihambe ngalokulungelene naletichumanisi tetimoto temtsamo-losetulu kuphela . 
Kunesilinganiso lesingasetjentiswa kulamatfuba lamasha laniketwa inkhululeko yekutsengiselana . 
Sincoma imizamo leyentiwa nguloHulumende weLitiko leteMfundvo . 
Kufakwa ku-BAS kwaletinye tinchubo telusebentisomali sekufake ligalelo ekwenteni tinchubo telusebentisomali kutsi tihambisane tibuye futsi tente kancono tilawuli . 
Ugcogca imininingwane ngekucaphela nangendlela lenemdlandla . 
Lamanye emalunga alomklamo ake asebenta ndzawonye phambilini etehlakalweni letitsite . 
Temhlahlandlela Wetasemantini tiniketa umhlahlandlela losebentako kuTinhlelo ngemasu ekwakha newekulawula , tinchubomgomo , tinhlelo nekubonisa kulungiselela kanye nekuniketa emakhono etekuphepha etasemantini . 
Kusungula Sikolo Lesikhulu e-Marble Hall . 
Lencwadzi levumelako yendzabuko nome lekhophi yayo lecuketse tinombolo tereferensi letihambelanako . 
Kutawuba yinsayeya lenkhulu kuvikela luphakelomali lolusetjentiswa kuletibhedlela . 
Emkhatsini waletinye tintfo , wacinisekisa ngalesehlakalo . 
Likhadi lemiphumela lihlose kucinisekisa kutsi ibhizinisi lekaliwe itawubuka emalungelo ebunikati ebanikatimasheya labamnyama bawo umsebenti wekutfula banikatimasheya labamnyama noma uma kwakhiwa ibhizinisi lensha nebanikati labamnyama . 
Kutawuba nenhlawulo yekukhokhela sekwengce sikhatsi lemitselo yekugembula . 
Ngemuva : Emathayi Ethefu lafanele kusebenta emgwacweni kufanele abe khona . 
Nanoma kungatsi angeke kwenteke kugcina lizinga lekushisa lelime njalo emachibini etinhlanti , etindzaweni tekuchamisela letentiwe bantfu kumcoka kugcina emazinga lasetulu ekushisa lanekuntjintja lokuncane uma kukhonakala . 
Kwesekela ngemali sibonelelo semiholo kungadzinga tintsela letiphakeme . 
Ngalokoke kuncono kuhlunga lomkhicito ngebukhulu lobehlukile noma luhlobo lwekhwalithi , upakwe ngamunye , ufakwe ilebuli bese utsengiswa uhlukanisiwe . 
Kungahambisani nalesigaba noma nanoma yini leniketwe nguloMtsetfo ngahulumende wavelonkhe noma wesifundza akuwutsintsi umsebenti wamasipalati , imikhakha yawo yepolitiki , labaphetse-lihhovisi bepolitiki kanye nebasebenti kuhambisana naloMtsetfo . 
Kunyenti lokubetindzaba kulamalanga mayelana nebuhonga lobentiwa etikolweni . 
Umsebenti weKhomishani yeBuholi beNdzabuko , kungavumelani ngeticelo betifakiwe kanye neticelonkhokhelo kutawuchubeka kumnyakatimali lolandzelako kantsi kutawuba nemtselela kubhajethi yelitiko . 
Umsebenti wayo lobalulekile kusita kukhishwa kwetimali tetindlu letingabiti etikhungweni tetimali . 
Kwelekelela ekulawulweni kwemisebenti yekugadza nekulawula imitfombolusito netisetjentiswa kanye nekulawulwa kwebantfu labalawula tisebenti temakhemisi . 
Kuletinye tigodzi , kubeka liso lokunemandla kubekwa embili kakhulu . 
Linani lelikhulu Lemiklamo lehlobene ne-LED yakhonjwa ngummango . 
Lokushuba ngalokuphelele kweluhlelo Lwekuphatsa Ithrafikhi Yemgwaco kucinisekisa sigaba selizinganhle sethrafikhi yemgwaco , ngekugcizelela tekuphepha emgwaceni . 
Tindlu letinjalo tivamise kuba tebantfu besigaba lesiphuyile . 
Tidzingo tifaka ekhatsi kuceceshwa lokuhlelekile nalokungakahleleki kwetisebenti tasemahhovisi etikhungweni , sipiliyoni lesifanele sekucecesha netemfundvo yalabadzala , lwati lwekuhlela tintfo tekucecesha nekuchuba kanye nelwati nekuvisisa imitsetfo nemitsetfosimiso , tinkhombandlela letiphatselene netemphilo kanye netinchubomgomo letihambisa nato . 
Lesehluko sekucala sinika loKubuketwa Kwesimo Setemnotfo Mhlaba Wonkhe neWavelonkhe . 
Kwehla kwemandla emali kukhomba sigaba lesintjintjako ekulawulweni kwemnotfo we-Afrika ngalokutayelekile , Ikakhulukati kutinikela ekuntjintjeni iminotfo yetfu ngenhloso yekucinisekisa kutsi iminotfo yetfu ihambisana netidzingo tamhlabawonkhe . 
Ndvuna kufanele akhetse lilunga linye lemkhandlu njengasihlalo nalinye lilunga njengelibambela lasihlalo . 
Kubeka liso lekungiko kwetindleko temklamo kungasetjentiswa ku : 
Kwentela lokuhlanganisa kulokutungeletelwe kwanyalo , Roberts usebentise kuhlola elabholathri kuniketa imiphumela letfolakele yebudlelwano ikakhulukati nakuhlatiywa lokukalekako . 
Lomhlahlandlela uniketa inchubo letayelekile ekuhlelweni kanye nasekulungiseleni umklamo kanye nekuniketa kabanti imininingwane tidzingo letikusigaba ngasinye semklamo . 
Phakela uphindze ufake sicandzisimoya netingenisamoya . 
Bonkhe basebenti betinsita tekusekela batawuceceshwa kute kwentiwe ncono sitfombe sebungcweti selitiko nekwenta ncono kuphakela kwensita . 
Litiko lihlela kukhipha timoto tawo tekuvikela letihamba phansi lisungule likhono lekulawula-nekuyala lesilungu , indlela yemanti-yesikhashana lengumahambanendlwana , kanye netinchubo letinsha tejiyografi . 
Kumcoka kwati kutsi kumele bativikele futsi batinakekele njani ngekwabo . 
Liholo lelikhokhelwa intsela lichazwa njengeliholo ngembi kwekukhokha intsela , ngaphandle kwemarisithi neliholo lelingakhokhelwa intsela . 
Imiklamo leboniwe itawudzinga kuhambisana neliphakelotimali lelifanele . 
Bonkhe baphatsi besikhungofukamela banemaklayenti labatigcabhako ngawo . 
Sifundza angeke sibopheke kumonakalo , kuletsa kabusha noma ngutiphi tindleko letifakwa ngu-Spoornet . 
Kunebufakazi lobuncane kakhulu besimondzawo sekuhlala lesihlangene sibe sihlanganisa lokwenteka emadolobheni kanye netakhiwo . 
Sifuna kubonga Ndvunankhulu kutsi atiphe sikhatsi kushejuli yakhe lematasatasa ete emhlanganweni wetfu weLikomidi leLibandla laVelonkhe asetfulele sibutsetelo setembusave lesibanti ngekhatsi nangale kwalelitiko . 
Lekhomishini itawuhlangana cishe katsatfu njalo ngemnyaka ngesikhatsi kanye nendzawo lenjalo njengoba sihlalo angasho . 
Nanome kunjalo , baphakeli labancane banemibono loyehlukile , labanyenti babo bakhala ngetinchubo temasuphamakethe lokucocwe ngato ngenhla . 
Indvodza yakhe bekuyindvodza yemndeni letinikele kakhulu kanye nemholi lowafaka ligalelo lelikhulu emzabalazweni wemphilo lencono yawonkhwonkhe . 
Lwatiso lwetimali tahulumende luyatfolakala nakumitapolwati yemmango neyetemfundvo . 
Loluhlelo lekutfolakala likhuluma ngetintfo letingetiwe kulemphahla ledzinga kunakekela lizinga lelibekiwe lemsebenti lowentiwe Litiko . 
Indzaba lemcoka lebukwako kutsi ingabhalanswa kanjani intfutfuko kanye nekunakekela imvelo . 
Kuyinhloso yalelisu kusekela emakhophelethivi etindlu , kuhambisana neLitiko leTindlu kute kufakwe sandla ekucedzeni inkinga yetindlu eNingizimu Afrika . 
Loku kutawehlisa letikhatsi tekutfumela ngaphandle nekuhambisa imitfwalo ngemalanga . 
Kudluliswa kwesabelomali lesengetiwe kutikhungo , nasetifundzeni kanye nakuhulumende wasekhaya ngesabelo lesilinganako kanye nesibonelelo lesinemibandzela , kutsatsa incenye lenkhulu yetindleko tahulumende wavelonkhe . 
Tindzaba letikhatsatanako ngulokusilela kwetinsita , kugadza basebenti kanye nekusilela kwetinsitakusebenta nesakhiwonchanti . 
Gadza kutsi ubambelela kutinchubomgomo letilawula litiko . 
Nje umuntfu angakudlulisela kutseleleka nangabe angaguli ? 
Loku kugcizelela kokubili simo sekuma sekufunwa ngemandla kwetisetjentiswa kanye nesidzingo sekuniketa kuma kwetindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwako . 
Lefestivali iniketa inkhundla yetekucamba kanye nelithalenta labosobuciko bakuleli . 
Ireshiyo lekhona yetikhatsi letimbili kuye kuletisihlanu ivamise kutsatfwa ngalokufakwe ngalokwenele . 
Labasebenta ngekutsengisa umtimba basengotini lephakeme yekungenwa yi-HIV futsi basengotini njengemkhicito yekuba nebalingani labanyenti nelikhono lelikhawuliwe lekucinisekisa kuya ecansini lokuphephile ngaso sonkhe sikhatsi sekuya emacansini . 
Kuvuselelwa kwesimilo kanye nekusukumisa tinhlangano tesive , njengetimfundziso ngetenkholo netendzabuko , konkhe lekuhloswe ngako kwakha umuntfu loncono kanye nesive lesinebuntfu , kumele kwentisiswe . 
Sisekelo senkhaba yelidolobha lesehlukile nalesijabulisanako simondzawo semmango lesivelele lesingacudzelana nawo onkhe emadolobhakati emhlaba lahamba embili . 
Ngaphandle kwalemikhuba lesebalwe ngenhla kumanayithreyithi nakuphotheziyamu , simo selizinga lemanti sikhomba kuba ngulesisimeme . 
Kukhona kucocisana kahle ngemlomo nangekubhala , kubhala imibiko , kusebenta kahle nemakhono ekusombulula tinkinga . 
Tinkapani nato tingakhona kutfola sikweledi sentsela nanoma tikhona tintfo letitsite ngaphansi kwentsela lebhadalwa tinkapani letilawulwako kanye naletisebentisana nato phesheya . 
Nome kunjalo , hulumende wembutfo wemphi walile kuvuma lokutfunjwa . 
Linyenti letindzawo letisemkhatsini wetindzawo tekuhlala tisetjentiselwa tekulima letigcina tenta letindzawo tibe ngaphansi kwesimondzawo lesilimalako . 
Lokuphatfwa kweliphayiphi lelidze lelintantako lidzinga emathulusi lakhetsekile nebuchwepheshe . 
Kunetibalo tekucombela ngemazinga elusito lolutfolakala etindzaweni tasemakhaya . 
Kuntjintja kweNingizimu Afrika isuke elubandlululweni ingene entsandvweni yelinyenti kwangenisa sikhatsi lapho khona kwakhiwa tisekelo tekucedza imiphumela lemibi yesikhatsi lesendlula . 
Bala letamba letishodako kulesitatimende sekungena nekuphuma kwemali . 
Emaseshini ekucaphelisa lamayelana ne-PEP entelwa tikhulu . 
Kuchuba kuhlomisa emakhono etinhlaka letisekele emmangweni . 
Tidzingo letibekwa ticace kulendzawo kukhulunyiswana ngato kungunyalo nebabolekisimali labakhulu futsi tendluliselwa kuluphiko lwetimali . 
Tikhala letisekelwe ngemali kufanele tigcwaliswe nakuphela ikota yesibili . 
Injongo kutsi nje kusitwe ematiko ekugcogcweni kweluhlelo lwemasu nekwenta ncono loluhlelo lwekuhlelela lisu lelikhaliphile . 
Kunesidzingo kumasipalati kuvuselela emapaki etimboni letincane kute kufakwe sandla ekucashweni lokugcinekako ekhatsi endzaweni yamasipalati . 
Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi babike ku-SARS ngelwatiso lolucuketfwe lolulimatako lolungasilo liciniso , lolunganembi , loluhlambalatako , lolungekho emtsetfweni , loluphula umtsetfo noma lolutfolakala kulewebhusayithi ye-SARS futsi i-SARS iyatibophelela kulungisa noma kususa lwatiso lolunjalo noma incenye yalo lapho i-SARS ibona ngatsi alukalungi khona . 
Yena udzinga kukhonjwa indlela yekutsi kufanele abukane njani nalabo labakweletako kanye nebammeli . 
Kulahlekelwa yindzawo yekususa situnge kulomphakatsi we-White City ne-Pluto Park kungulomunye umtselela lomubi . 
Ngalokufanako , kubalulekile kuveta kwekutsi lenchubo yeKulungisa neKubuyisela esimeni ngaso sonkhe sikhatsi beyingenato tinsita . 
Umbononchanti : Kwenta iGauteng ibe yindzawo yetemnotfo lesezingeni lemhlaba kulemboni yetemafilimu neyabomabonakudze . 
Kuma kwetimali tahulumende kukhombisa kubaluleka kwekukhuphula imali yahulumende leyongiwako lapho umnotfo wetfu ukhula ngemandla . 
Luphiko lweLitiko lwachuba iseshini yekucaphela kukhwabanisa kanye netindlela tekutiphatsa letifanele kutisebenti ngekhatsi kweLitiko ngekuhlanganisa neKucecesha neLitiko . 
Kukhula kumisebenti lehambisana netemayini kuSifundza kubeka inkinga lenkhulu emigwacweni . 
Umkhakha uzuzile kulokuvuseleleka kwetintsengo yemphahla yekuhweba nekwandza kwe-iron-ore letfunyelwa eChina . 
Liphuzu lekutsi emanani lasetulu emafutsa langakahlutwa angena etindzaweni tekungenisa imikhumbi kwentelwa kutolungiselela kusetjentiswa lenta kube lukhuni kulabakhulu nalabancane balungiseleli kutsi bakhone kuphila . 
Umhleli unelilungelo lekuchibela nome atale tincwadzi . 
Yenta lula kunikwa sakhiwonchanti sisekelo kuletingadze temmango . 
Tinhloli Tangaphandle tiphenya lokungavumelani lokungaholela kutsi kwenteke kube khona kubhadala lokudlulele noma kubhadalwe kungapheleli lokungahle kuvetwe , kuletinye tehlakalo lokungavumelani kubese kuholela ekulungiseni kwekutsengiselana lokungayifaki imali . 
Emafomu etemphahla lengenako , lwatiso ngetinchubomgomo tekucinisekisa nalokufunekako kuyatfolakala kuwebhusayithi yakaSARS . 
Ngenhlonipho lenkhulu , angivumelani nawe . 
Titepisi tinciphisa sivinini sekuhamba ngebunye balokutsatfu betimo telizinga lesivinini kanye nekunciphisa kuhamba kwetimoto . 
Kuceceshwa lokuncono kanye netifundvo letimayelana nekunciphisa imfucuta kanye nekuvuselelwa kabusha kufanele tisungulwe . 
Bafati , belibala Lelimnyama base-Afrika , labasha kanye nalabo labanemazinga laphasi kutemfundvo babukene netilinganiso letisetulu tekweswela umsebenti , kube tilinganiso letisetulu tekutfola umsebenti tibonakele kulabadvuna , belibala Lelimhlophe kanye neMandiya nalabo labanemfundvo yesikolo semabanga lasetulu nome emazinga laphakeme emfundvo lehlelekile . 
Kucinisekisa kuhambisana nalenchubomgomo kutawucondziswa imigomosisekelo lelandzelako : 
Nanoma kunjalo , lapho Inshonalanga Kapa yente inchubekelembili lenkhulu nayicatsaniswa nematiko aletinye tifundza , lifutse laloku kuto tonkhe tikolwa takulesifundza alilingani . 
Yonkhe imitsetfo ime ngemumo futsi kwengamela , imisebenti yekulawula yePhalamende neLihhovisi leMcwaningimabhuku Jikelele kukhulile futsi kutimele . 
Ngetulu kwaloko , imigomo lenjena kumele ibekwe bese ihlolwa babambichaza , hhayi baholi betepolitiki noma baphatsi . 
Luhlakamsebenti leKuhlela loLuhlanganisile lubone kuswelakala kwabothishela labafundzile nalabanelikhono beSigaba seSisekelo beLulwimi leSinguni . 
Kwafakwa sikhangisi semnyaka yonkhe emaphephandzabeni , kuwebusayithi nasemabhodini etatiso kumema labangaba baphakeli kutsi babhalise kudathabhesi yebatsengisi yamasipala . 
Kusebentela kuphumula nekukhishwa kwetihibe tekutfutsa letivimbela kuhamba kwebasebenti nebafundzi . 
Liphindze licinisekise kutsi tinchubomgomo tekuhwebelana ngetikhali tiyahambisana netindlela letivumelekile temhlaba . 
Loluhlaka Lwetindlelasu Lwethemu-Lesemkhatsini lolunesicongo sekuhlela seminyaka-lesihlanu , lokuhambisana nemjikeleto welukhetfo lwetepolitiki , luchaza umkhondvo wendlelasu yavelonkhe . 
Cilonga futsi uhlole simo semphilo salogulako . 
Emalunga emsebenti kumele ahambele tonkhe tikhatsi tetimiso tebhizinisi kanye nemisebenti . 
Ngaloku , kumcoka kunaka kutsi umtfombo lomcoka wekudla etimbonini tekondla imfuyo mikhicito yemmbila . 
Ngelucwaningo layo kanye netikhungo tentfutfuko , ikhopholeshini itawuniketa imisebenti yekucwaninga lokusebentako kanye neluhlolo lolubanti . 
Tifundza sicitse sikhatsi lesinyenti tivala luhlelo loludzala nekuhlela kusetjentiswa kweluhlelo lolusha . 
LeTiyetha yaseWits , incenye yeNyuvesi iWitwatersrand , nayo iyindzawo yekudansa ledvumile . 
Lelo cala kutawuba ngilelincane lanoma lingekhatsi ledayamitha yemfutfo noma lingekhatsi ledayamitha yeshemba yemlilo lenesivimbelakushisa , letawuya ngekutsi nguyiphi kuwo omabili emashemba lesekhatsi kwalenye . 
Lokubalulekile nomakunjalo kwakha bunikati lobuhlanganyelwe nalobucinile : 
Noma ngumaphi ema-oda lafakwe ekhatsinekhatsi nesikhatsi senkontileka , atawubhadalwa ngekuya ngekwentsengo lehambisana nangelusuku lweli-oda . 
Hulumende , ngalokwetayelekile , kanye Nelitiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha ngalokuvamile , kumele inikete ematfuba ekwenta samave emhlaba temfundvo lephakeme nanoma kukuphi lapho kuvela lawomatfuba . 
Libalave lelinemakhodi emibala yelwatiso lwemaseshini laphocelekile atawubakhona kute kube nelwatiso . 
Imicimbi yekungenelela kwesive leyentiwe ngekwemcondvo wedokhumenti . 
Kwaba ngenca yekwakhiwa kwelubandlululo kutsi bantfu bakitsi bangabi ngisho netintfo letisisekelo njengemakhaya , imisebenti , umhlaba , kunakekelwa ngetekwelashwa kanye nemfundvo , ayisatekwa-ke yekuhlanganyela kutemnotfo . 
Sifundza seGauteng sisilumbi kakhulu , sifaka ekhatsi tindzawo temadolobha lamakhulu letintsatfu letinekugcwala lokubabatekako kwebantfu . 
Etindzaweni leticatjangwe ngaleyo ndlela , akubi ngulohamba ngetinyawo nome sigitjelwa lesingetulu ngako konkhe nome lesinelilungelo lendlela . 
Cinisekisa likhono nekukwati kuniketa kuphepha netemphilo emsebentini kubo bonkhe basebenti . 
Kokwenta irotho noma i-khwiphimenti yekuyihlanganisa , i-ikhwiphimenti yekucondzisa irotho , emabhelo lenta emamandreli nemadayisi , ngalendlela : I-ikhwiphimenti yekuhlanganisa irotho letawuhlanganisa tincenye tegesi yerotho yemishini ledrayisako , tintfo letingakavami leticakanako , netimbonyo temashelufu ; 
Siyacolisa mayelana nekwephuta kwekufakwa kwalesicelo . 
Niketa sizatfu semphendvulo yakho . 
Sikhulu lesiphetse salomtimba wekwendlulisa sikhalo singaniketa lomhleli logcina emabhuku tinkhombandlela mayelana nekusebenta kwemandla akhe . 
Lenchubo yekukhishwa kwemali lapho timali tabiwa ngemigudvu lefanele yaletimfuneko letilandzelako : 
Inchubo yengucuko yekusungula bomasipala labangafaki buhlanga futsi labasebentako lisubuciko lelimcoka lekwenta kutsi hulumende wasekhaya akhone kufeza indzima yakhe yetentfutfuko . 
Emagede lamatsatfu avulwa ngenkhani kodvwa sakhona kulawula futsi . 
Insayeya lebukene nelitiko kwandzisa kufinyelela nekuchumana kwetindzawo tetinsita ngoba lamanye emahhovisi asemakhaya akafinyeleli kutinsita te-inthranethi ne-imeyili . 
Imitamo yekwenta kabusha kufanele itsatse letinjongo letibaliwe njengendzawo lesisusa . 
Luphawu lwetfu kuhlanganyela kwesive lokungukonakona kuto tonkhe tinchubo tetfu . 
Lokudzalulwa kwalelirekhodi ungalindzeleka ngendlela lekahle kutsi kufake engotini imphumelelo yekuvivinya , kuhlola , nome inchubo yeluhlolomabhuku lasetjentiswa sikhungo sahulumende . 
Letikhungo letilandzelako tibika kuNdvuna Wetetimali , Tekutfutfukiswa Kwemnotfo Netekuvakasha : 
Ngalokufanele , ngiyaphindza , kutsi ngalokuphelele , simo sesifundza setfu siyevakala . 
Ngako-ke , kwentiwa kwenchubo yekulawula kusebenta kwangamunye kufuna kucinisekisa kuzuzwa kwalelisubuciko nemigomo yekusebenta yaleKoporasi . 
Sibonelo , kungeta liphakelotimali letinsita temisebenti yesive lematima kungasho kunciphisa incitfo kulenye indzawo . 
Imibiko yekuhlolwa kwemabhuku ematiko netitatimende tabo tetimali letihloliwe tindluliselwa kusishayamtsetfo kungakapheli tinyanga letisihlanu ekupheleni kwalowo mnyakatimali , lekulingana netinyanga letintsatfu ngemuva kwekuniketa AG . 
Erasmus , lobekasebentela De Beers njengalohlela idayimane , usiboshwa sekushushumbisa emadayimane lobekasebentela eJozi , eKapa naseNyakatfo Kapa . 
Tihibe letinjengemisele yemanti , bojantji nekufinyelela lokukhawulelwe kwabotselawayeka kuvamise kuvimbela kuhamba kwalabahamba ngetinyawo , kwenta siyingi endzaweni kubonakala lokungavakali kwendzawo yesigodzi lesibamba imvula lengaba yalabahamba ngetinyawo . 
Tindzawo tiyavikela umangabe bantfu bakhona kutsatsa bulawuli kuto . 
Ngetulu nangale kwaloko , sibalo setigulane letelashiwe , sibalo semibhedze yekwelashwa lokukhetsekile lekhona kanjalo netilinganiso tekusetjentiswa kwemibhedze konkhe kutilinganiso tekubuka kutsi tikhungo tisebenta ncono kanjani . 
Timo letifakwe kuTinhlelo Tekulinganisa Lokulinganako . 
Labahweba ngekutfumela titselo emaveni angaphandle amange bakhone kutfumela imikhicito yabo kulabatsengisa imphahla phesheya , etitolo letikhulukati kantsi labahwebi bagcine sebatonela tinhlelo tabo tekutsengisa batfole imali . 
Tisombululo teluhlelo tiphatselene nemihambo , kwatisa , kuvimbela , kulwa , kucaphela , kuba sebaleni nekutiphendvulela . 
Ngenca yemphumela waloko , munye kubantfu labane labangondleki emhlabeni uhla e-Afrika . 
Kukhula ezingeni leletayelekile letintsengo . 
Tonkhe timoto kumele takhelwe ngeswishi yinye lenkhulu lenemaphoyinti lamane elibhethri ledizayinelwe kutsi ihambisane nenchubo yagezi yalemoto . 
Lenye incenye yalenchubo yeparoli ifaka ekhatsi kutsintsana nalabatsintfwe ngolobugebengu . 
Lokonga kwazuzwa etintfweni letimcoka letitsite tesabelomali . 
Indlela netimo tekukhokhela umtsengisi ngaphansi kwalekontileka titawubekwa . 
Kutawusetjentiswa nguleLitiko njengentfo levumelako kwentela kusita balimi labasafufusa nebakhiciti kukhulisa emabhizinisi abo abe tikhungo letisimeme tekuhweba . 
Lelenye inkhinga leyetayelekile kubomasipala basemakhaya kuhluleka kwalomasipala kutakhela imali ngenca yekunamatsela kakhulu kusibonelelo lesinemikhawulo ngenca yemlandvo wekweswela kwetindzawo tetfu . 
Basebenti nebaphatsi lababukene nekusebenta bebati ngeluhlelo lweRAU ngesikhatsi semnyaka wekubika . 
Baphatsi beyunithi ngayinye yebhizinisi nabo banika kusekela kwebucwephesha kulemihlangano . 
Uma kusebenta imitsetfo yemdlalo , isebenta kubo bonkhe badlali labahlanganyelako . 
Onkhe emaciniso nalolunye lwatiso lolukulewebhusayithi lokufaka ekhatsi lokunamatselisiwe , lokumayelana nekusebenta lokusemtsetfweni kweLiposi LaseNingizimu Afrika Ltd , noma lokunye lokuchaswa liposi , kuyimphahla yeLiposi LaseNingizimu Afrika . 
Kuhlela imihlangano nebacashi kutococa ngetinkhinga netisombululo kulokube nemaphutsa neluhla lwemalunga kulokungangeni lokuhambisana nalokubalwa ngenhla . 
Hlanganisa tinsita letivela ngaphandle kwahulumende ngekwenta budlelwano nemkhakha wangasese . 
Sitsintse wonkhewonkhe wetfu . 
Uma sibuka kwekutsi kuhlangana ngalokucondzile akukavinjelwa ngekwemtsetfo , loluhlelo lwekukhicita eNingizimu Afrika lungahlukaniswa ngetigaba letimbili letihlukene letikuloluchungechunge lwekukhicita tjwala . 
Chuba kufezekiswa kwemiphumela yekuhlolwa kwemabhuku kwangekhatsi ngekwangaphandle kanye netincomo te-SCOPA ngekhatsi kulelitiko . 
Bekahleli ngaseningizimi yalenkhundla yetemidlalo . 
Kunedatha lencane lekhona kumtselela welizinga lekushisa kubutsi be-chlorine , nanoma kubonakala ngatsi kunekufa kakhulu uma kukhula lizinga lekushisa kwemanti nekugcwala kwe-oksijini lencishisiwe lencibilikile . 
Tindlelakwenta letikhona mhlabawonkhe tekuhlola shevu webungoti bemanti langcolile lacakile teyame ekukhetseni kucala isethi yemapharamitha lavela kumitselela yalokucitfwako . 
Kwekuphakamisa Tintfo kufanele kutsi kuhlolwe njalo ngeliviki ngumuntfu lonelikhono lekwenta loko . 
Ngaloko ke , kucabanga ngekucaphela bungako ekutseni kusetjentiswa muphi umdvwebo wesimondzawo kuvikela bugebengu kubalulekile uma tingucuko ekudvwetjweni kwesimondzawo kwentelwa kulungisa letinkhinga tangemphela . 
Kulahlekelwa kusebenta kwesitfo ngalokuphelele kutawutsatfwa njengekulahleka kwalesitfo . 
Nanoma-nje bekunemasu ekuphalala labekahleliwe , lomhlangano uncume kutsi kufanele kutsi futsi kuhlelwe nemasu esikhatsi lesidze kute kuvikelwe tinselele temanti letinjenga leti esikhatsini lesitako . 
Kanyenti , lemiklamo lena imbandzakanya tinhlelo letinkhulu , tinhlangano letinkhulu kanye nemisebenti lebanti etindzaweni letinyenti letahlukene . 
Nakutsetfwe ngalendlela emakhono asekhaya angatfutfukiswa , kungeta kulokuzuza kwemphakatsi ngebubanti . 
Tinhlelo telitiko tekugcogca nekubika lwatiso lwekusebenta atikaneli . 
Ubukene nemanethweki endzawo ( LAN ) kufaka ekhatsi timondzawo letingenawo emawayela . 
Loku , noko , akusho kutsi bangalawuli emarekhodi abo ebuchwepheshe bagezi . 
Loku lokulandzelako kukhonjwe njengendzaba lemcoka yekulwa kwetinhlekelele : 
Iphindze futsi ibeke emabalengwe eluhlakamsebenti lwekufezekisa tigitjelwa tesikolwa lokutawusita hulumende nalabatsintsekako labafanele kutsi banikete ngemphumelelo insita yetigitjelwa tesikolwa leyentiwe kancono kulo lokhe lelive lakitsi . 
Loku kwentiwa ngekusebentisa netinhlangano letitilawulako letinjengetindzawo letihweba ngetabelo . 
Luhlelo Lwekungenelela Kwetfu Ngebunyenti lubeka umkhakha wetfu endzaweni lekahle yekufaka sandla ekutfutfukiseni imisebenti yebantfu nekucedza buphuya . 
Lenye indzawo kwenabisa kulawula kuze kwehle bungoti lobuletfwa timali letibiyelwe kanye nalokususelwa ngetulu kwekhawunta . 
Lesigaba lesilandzelako saloluhlelo sitawugcila kuloku : 
Loku , nanoma kunjalo , kulawulwa ngendlela kantsi akuyiletsi inkinga kusimondzawo . 
Akukho sisebenti Sebalawuli Labetsenga Imphahla Yesifundza lesitawuba nemtfwalo ngekulahlekelwa litfuba ngenca yekufaka likheli lekungasilo , noma kusalela emuva lokubangelwe liposi , noma kungavuselelwa kabusha kwalokubhaliwe . 
Heha uhlahlambise kufakwa kwemali futsi unonophise kutfutfuka kwemnotfo . 
Ngaleyo ndlela-ke utakwatiswa kutsi ngabe kufinyelela kutawunikwa ngalenye indlela yini . 
Timphahla tetetimali letishiwoko kunchubo yentsengo yekukhokhela sikweleti usicedze gtiyabuketwa kulolo nakulolo lusuku lokwetfula umbiko kuncuma kutsi ngabe kukhona yini bufaka bekuphikisa kubete kwenzuzo kwemphahla . 
Letinye tilinganiso temali letifanele kubolekiswa ngaphandle nguleti : 
Emakhono kanye nelwati lolunjalo kuhloswe ngako kusita emakhansela , baholi kanye nebaphatsi bamasipala kusebenta ngendlela lekahle futsi ngemphumelelo kusimondzawo lesinebulukhuni . 
Luhlaka lwekuvuselelwa kwebhizinisi , loluhlanganisa luhlelo lwekuvuselelwa kwenhlekelele yeSikhwama , lwasungulwa futsi lwasatjalaliselwa kuphawula . 
Kuphakelwa kwemandla kwemadrayivi emasilayidi kutawuba ngalendlela : 
Nabawatfola bebawafaka eluhlelweni lwelwatiso lekufaka ekhatsi kuwahlolisisa kute kuvikelwe kuphindzeka , kuchaza lokungasikahle nekulungisa lokusilele . 
Nanoma kunjalo , nibantfu besifundza setfu lesihle iLimpopo , nifanele kutsi ninconywe ngendlela yenu lesibonelo lebeniloku nihlala ngayo futsi nichubeke nihlalisane nelinyenti lebachamuki . 
Siyawuhlala njalo sikhumbula kutsi lenkhululeko isime kumijuluko , ingati kanye nekutinikela lokungaphelimandla . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi luchungechunge lwemihlanganosikolwa yekubhala imidlalo , kwentiwa kwemidlalo lemisha kanye nekukhicitwa kwemisebenti lekhetsiwe , kukokubili kuleli nakumave emhlaba . 
Labanye labatsintsekako babonile kutsi akukho lokunyenti labangakwenta kuvikela kusebenta ngemakleyimu lafanele . 
Kutimo letikalwe ngekwalabahamba ngetinyawo simo senhlalo kumele sibonwe njengelizinga lelisetulu letakhiwonchanti tetenhlalo . 
Loluhlelo lunemsebenti wekufezekisa umtamo wahulumende wavelonkhe kwentela kunika bantfu labadzala litfuba lekutfutfukisa lizinga labo lekufundza nekubhala kanye nelikhono lekusebenta nekuvisisa tinombolo . 
Kundlulisela kwensitakusebenta kusebenta netimoto akukacedvwa . 
Ngalesikhatsi kuphakelwa ngebunyenti emanti lahlantekile kubomasipala , lamabhodi aphindze anikete emanti latsengiswako netinsita tekutfutsa indle esikhundleni sabomasipala uma kuba nesidzingo lesivukako . 
I-PPP iyinhloko lelithuluzi lekutsenga lelisetjentiselwa kuvumela tikhungo tembuso kuba netinkontileka nalabatibandzakanya netinkampani tangasese kutsi bangene ekutsengiselaneni kudiliva tinsita letitsite letidzingeka tinikiwe nome tidilviwe tikhungo temkhakha wemmango . 
Emaklasta Nematsimba agcugcutelwe kutsi asebentise indlelasu yakokonkhe kuletinhlelo , imibiko kanye netingcikitsi . 
Lemininingwane yesatiso lositfumelele yona kulelifomu ngiyo lesiyishicilelayo . 
Tisebenti titawucinisekisa lolwatiso futsi bacinisekise kutsi siboshwa sikuphi kantsi batawuphendvula ngalokufanele . 
Indlela lekusetjentwe ngayo kuPhysical Science nakuMethemetiki beyifanana eminyakeni , nanoma kunjalo , indlela lekusetjentwe ngayo kuTemnotfo nakuletinye tifundvo tebhizinisi kudzinga kunakisiswa . 
Kucinisa longahle ahlaselwe ku , nobe kunjalo , yincenye yinye yemdvwebo wesimondzawo kuvikela bugebengu . 
Sifundza sibone luhla lwemtselela lomkhulu , wekungenelela lokufuna ikakhulukati kukhulisa umnotfo wesifundza . 
Kutfwala linani lendzawo leniketwe emanani kabusha , titjalo nemathulusi lebekatawube abonakele ngaphansi kweilinganiso setindleko uma lesilinganiso setindleko besisetjentiswe : 
Esehlakalweni sekuhlelisa , batsengisimphahla badzingeka , kutsi bayekele emalungelo nekuvalwa etivumelwaneni tekucala , kuphatsa loku njengetingucuko letikhona etivumelwaneni kungasi ngetindlela tekungena etivumelwaneni letinsha . 
Kuswelakala kwekuphakelwa kwagezi , tincabhayi letincintisanako , kucindzeteleka kwesakhiwo lokunyenti kanye nekungalingani kanye nemnotfo wemhlaba longasekelwa utawuchubeka uwisele phasi kusebenta kwemnotfo ngesikhatsi lesisele semnyaka nalokunyenti ngemnyaka lotako . 
Kucinisekisa kutsi kutiphatsa kwetisebenti kuhlala kunakiwe futsi kube nebuchwepheshe . 
Loluhledlwana lusekele tinsita tesibhedlela sesigodzi letifana neTibhedlela i-New Somerset ne-Mowbray kuleNdzawo yeLidolobhakati i-Cape Town , nase-Paarl , neTibhedlela i-Worcester neGeorge etindzaweni tasemakhaya . 
Kwekucala , kwabonakala kutsi lekhomishini itawudzinga emalunga lambalwa etisebenti kwabonakala kutsi leLitiko Letindzaba Temhlaba litawutfumela tisebenti tekuniketa lusito lwekulawula . 
Hulumende Ku-Inthanethi usebenta njenge lisango lekuma-kanye lapho lwatiso Lwahulumende lungafinyeleleka ngekungena ephoyintini linye . 
Emasu latawuvunyelwa njengesisekelo lapho khona kutawutfutfukiswa ngalokuhlelekile lesimondzawo sekuhamba etindzaweni tasemakhaya ngesikhatsi lesifushane nalesidze . 
Lemigomo ifaka kuniketwa kwelikhadi lasemtfolamphilo , incwadzi lebuya esibhedlela yekwenteka kwekubeleka , incwadzi lebuya esikolweni sekucala umntfwana lafundze kuso , kanye ne-avidavithi lebhaliwe yekuphuta kubhalisa ngesikhatsi . 
Lomasipala uneticiwi temvelo letilishumi nakunye letimbili tato tisalandzela tinchubo tekuba ngito ngalokugcwele ngaphasi kwalomtsetfo . 
Ngaloko , sibukene nekwehla kanye nebhajethi yamalingena lephasi kakhulu , hulumende ukukhonile kugcina inchitfomali kubocalangaye emphakatsini nekusekela kuvuseleleka kwemnotfo . 
Akakabopheleleki Umcashi kutsi amukele ithenda lephasi kakhulu nome ngabe nguyiphi ithenda lanikwa yona . 
Basebentisi labanesifiso sekusebentisa lokucuketfwe ngilelisayithi kute batentele imali bangakwenta loko ngekucala batfole imvumo lebhaliwe kumphatsi wewebhusayithi . 
Letinhloso temnotfo tifanele kutsi tizuzwe ngembuso lolungisa phambilini , lowenele nalokhonako lobambisana nemkhakha lotimele kukhula umkhicito nelutjalomali . 
Kubambeleleka kwekuchibiyela tibonelelo tekutfobela netekucinisekisa taleMitsetfo kubange kutsi kube netinsayeya letitsite letimayelana nekucinisekisa , kakhulu tintfo tekulawula imfucuta . 
Sonkhe siyati kutsi angeke bayikhone , ngakoke linyenti lebafundzi litawuyekela sikole . 
Kweswelakala kwetimali kuyimbangela lenkhulu yekukhula kwekusalela emuva kwekugcinwa kwetintfo tisesimeni lesifanele . 
Kulindzeleke kutsi lomgwaco lojubelako utawusebenta sikhatsi sekwakha lesitinyanga letisiphohlongo . 
Lesivivinyo , ngakulolunye luhlangotsi , siphumelelisa kubona bongcingetje labasheshako , kwentela kwengca ngekushesha Kumkhandlu Wekuvikela , ngekwephula loluhlelo , ngekucekela phasi kubambisana , ngekwakha sincumo lesisheshako sekungatfobeli . 
Ngenelela kumihlangano yesive kumazinga avelonkhe , esifundza kanye nendzawo . 
Yenta yonkhe imisebenti yekulawula nalephatselene nako ngekutsi kwentiwe imibiko yelwabiwomali , kulawulwa kwemphahla , kuhanjelwa kwemhlangano lefanele , kanye nalokunye kwesekelwa lokuphatselene nako . 
Loku kumbandzakanya kuhlangana nelusito lwekutitsandzela emkhatsini kwetinhlangotsi letisebentela inhloso lefanako . 
Loku kusho kutsi lokusebenta kwebantfu kuhambisana nekusebenta kwenhlangano . 
Lamanye emave abese ayalandzela asungula noma atsatsa tindlelakwenta letifanako letihambisana netimo tabo letitsite . 
Kuphatfwa lokuphutfumako kwemtfwebulo we-akhuyuti utawuba khona kuto tonkhe tikhungo tetemphilo . 
Ngite nalamanye emadizayini ami ngifisa kuwakhombisa labanye bantfu kulebhizinisi . 
Lohlanganyelako ngamunye kudzinga ative anemoya wekuba yincenye lokungenani kumunye walemikhakha leboniwe . 
Letamba nanome kunjalo tidzalulwe kumanotsi etitatimende tetetimali temnyaka . 
Umbhali anganiketa noma ngumuphi umhloli sitifiketi sekucashwa lesisayinwe ngumbhali . 
Loku lokusetjentisiwe ekwakheni lwati lolusha ngulokubukiwe lokubanti , kucabanga , nekwenta ema-eksperimenti nekucinisekiswa kwemiphumela . 
Bacondzisi labakhulu nalabanye baphatsi betetheknikhi babika kuMphatsi welitiko . 
Kute kuphocelelwe lushintjo loluhlelekile loludzingekako iNingizimu Afrika kudzinga yenta naku lokulandzelako : 
Kubaluleka kwekunciphisa kwakwamuva kutawuhluka kusuka kulokungakhetsi kuya kumtselela lomuhle wekubaluleka lokusemkhatsini . 
Ngiyati sonkhe sikholelwa kuyo yonkhe inkhulumiswano leshukumako , kodvwa inkhulumiswano leshukumako kufanele ingagucuki ibe yinkhulumiswano lengalawuleki . 
Sikhungo se-BOCA saniketa insita lenkhulu ngekuya kwelisu lebhizinisi loluvunywe Litiko leTinsita teteNhlalo . 
Emakhophelethivi lamanyenti acalwe ngebantfu labangasebenti , imvama labanelizinga leliphansi lemakhono kantsi abanalo nelwati lebhizinisi etindzaweni lebetingenawo umnotfo . 
Loku kutfwelwe ngetimongcondvo teludlame kanye netimfuno letitfolakele ekuhlanganeni kwakamuva nebakhi labasakhula . 
Kuhlolwa kwendzawo lapho kulahlwa khona kungcola kanye nekubuketa imibiko yekuhlola tindzawo lapho kulahlwa khona kungcola kuhloswe ngako kusita bomasipala kutsi balwente ncono lulawulo lwekungcola . 
Sibukene ngemphumelelo ngeludzaba lwesikweleti sekusebentela , lapho tinhlangano letingasito tahulumende , labaphikisana netikhali , labamele umbutfo wesikhatsi lesitsile kwabese kutsi Litiko Letekuvikela lafinyelela esivumelwaneni . 
Kucinisekisa kuhlanganiswa kwema-akhawunti etintfo tekulapha . 
Imitsetfo lehlukanisiwe Yekulawula Kudla isaseyinsayeya nanyalo . 
Tinkinga tetenhlalo letikhonjiswa nguledokhumenti sekuvele kukhulunyiwe ngato . 
Loku kwentiwe ngoba batsengisi bangabhadalela imethiriyeli yekuphatsa ngendlela yesibambiso noma , tikwe risithi , kubuyisa emakreyithi ngesisekelo salinye-ngalinye . 
Lomfanekiso longentansi ukhombisa lingekhatsi lendlu yangasese . 
Timfuno tetindlu ticinisekisiwe . 
Tinsita tekutakula kwetekwelashwa tifutiswa ekufunweni ngemandla Edolobheni leKapa futsi nangemodeli yebudvute bendzawo lapho kuhamba khona imigwaco lemikhulu yetitfutsi etigodzini tasemaphandleni . 
Kwesekela Umcondzisijikelele njengeNhloko yeLulawulo lweSifundza kanye neNhloko yeLihhovisi leKwesekelajikelele Umcondzisi weNdvuna yeSifundza . 
Kunaloko , luhlose kusebenta kuwo onkhe ema-ejensi lasebenta ngeHIV ne-AIDS eNingizimu Afrika , ngekhatsi nangaphandle Kwahulumende . 
Ingucuko nanome nguyiphi kuletintfo leti ingaholela ekutsikametweni kwelutinto kutilinganiso tentalo , tilinganiso tekuntjintja imali , intsengo yemasheya kanye nentsengo yemphahla kanjalo nemehluko emkhatsini wekukhula kwetikweleti . 
Kungako , akhona ematfuba ekuba nekukhula kwekusisa emaveni angesheya . 
Inhloso yalomdlalo kutsatsa umu-athilethi lohamba embili lonetikhatsi letifaneleka kancono kutekugijima nekujikijela kweyewucudzelana kuvelonkhe naletinye tifundza . 
Nanome ngubani lowephula letimiso tencenye yesicephu utawuba nelicala ngaloko . 
Hlwaya tindlela tekubuka tintfo temmango mayelana naloko lokwentiwa ngemaphoyisa , bashushisi , tinkantolo kanye nebetinsita tekulungisa similo ekuvikeleni bugebengu kanye nekuhlukumeteka . 
Loku akusiko kwekwentiwa konkhe ngobe ema-Estasi lakhicitwa titfombo letitsite ngawo laveta timphawu tesinongo tesitfombo . 
Uma loMasipala acabanga ngekukhishwa , kumiswa nome kuchitjiyelwa kwesimo lesibeka umkhawulo , loMasipala kumele ahloniphe naku lokulandzelako . 
Timphiko taleSikhwama Tekuhlolwa kwemabhuku Kwangekhatsi kanye Nekulawula litfuba Lekulahlekelwa tenta tibuyeketo njalo kwentela kucinisekisa kutfobela lapho leSikhwama sinemdlandla khona . 
Ngutiphi tintfo letivamile letiphatselene nendzawo kumikhakha yetinatfo letidzakwanako ? 
Timali-tephara titawuba netifundvo letinyenti temnyakato letivulekele nabo uma lesincomo lesingenhla samukelwa . 
Njengato tonkhe tilimo tasemhlabatsini , emanani entsengo yenhlanyelo yemafutsa antjintjantjintja kakhulu kusuka kusikhatsi sinye semnyaka kuya kulesilandzelako . 
Loluhlaka lwekuhlola kwenta umsebenti angeke lwehlukaniswe nekubhajetha . 
Sibakweleta lokukhulu bosisi nabobhuti betfu base-Afrika lesingeke futsi sikhone kubakhokhela . 
Lesikhungo sinebudlelwane lobuphatselene nekuhwebelana neLitiko Letekulima , Kongiwa Nemvelo . 
Iphindze ibuke imitselela lesabalele yaletinchubomgomo letiphakanyisiwe temakhaya lahola kakhulu nalawo lahola kancane . 
Kuya kulemihlanganosikolwa kuphocelekile futsi kutawuba nalokukhombisako kutsi tisebenti betati mayelana nemazinga ekutiphatsa lalindzelekile ngenca yemarekhodi alabakhona . 
Kulungisa lokwetayelekile , kupenda nekufaka fenisi , lokufaka nekuvuselela lihhovisi lesakhiwo semahhovisi ase-Oklahoma . 
Ibhodi ibambe kuceceshwa kwekwamukelwa lokunyenti ngenyanga emva kwekuba sebamukelwe ngekwemtsetfo . 
Linani lemadizayini ladzingekako lilawulwa sabelotimali lesikhona sekufezekisa imiklamo . 
Labente emacala bebatimbandzakanye kutinhlelo tekusita ngetengcondvo , tenhlalo kanye nangetemphefumulo . 
Kunakekela lokuvikelako kutikhungo tesimo lesiphutfumako , etindzaweni tekubeleka , netekuphatsa . 
Emalungiselelo lavulekile etitatimende tetimali ekulawulwa kwetimphahla . 
Emandla kanye nemisebenti kungumnyombo wekuhlela kwamasipala kanye nekuphakelwa kwemitfombolusito . 
Kungeta , umtselela longahle ube khona wekufaka letibulalimagciwane Endzaweni Letayelekile Lemgodzi kufuneka kuhlolwe , ngekuya Kwetidzingo letimkhawulo Lomncane kute Tehlukaniswe , Tiphatfwe Nekulahlwa Kwemfucuta Lenebungoti . 
Sihhamulo sekukhuliswa kwemtselo kukakhulu emacenjini latfola imali lengenako lencane ngenca yemtselela wekukhula kwemabhrakhethi emali lengenako njengesingenelelo senchubomgomo sekunciphisa kungalingani kwemali lengenako kanye nekuniketa emandla lusebentisomali lolwengetiwe kumacembu lanemali lengenako lencane . 
Timphahla letiya ngetindleko letigcogcelekile lebhalisiwe tiyabuyeketwa mayelana nekumosheka nanoma kunini lapho kuba netehlakalo noma tingucuko etimeni lapho khona linanimali letindleko letirekhodiwe tingeke tikhone kuphindze titfolwe . 
Kutfulwa kwetemisebenti yetibhedlela tesigodzi , sifundza kanye naletiphakatsi nendzawo . 
Esigabeni sasekhaya nakuvelonkhe , betetindzaba bakhombise kuyisekela ngekweliciniso inchubo yekubuyiselwa kwemhlaba . 
Sigungu Lesisiphatsimandla kufanele kutsi kube ngiso lesisolwako futsi sitilandze ngalokukulahlekelwa . 
Kwekugcina , umgomo wekuntjintjana kufanele usetjentiswe ngekhatsi ehhovisi Lemcwaningimabhuku Jikelele , kanye nasemkhakheni wangasese . 
Lamakhomishini abukene nemsebenti wetinkhulumiswano tetivumelwano tekubuyisana nekuniketa tinsita tekwesekela kuphatsa kubokhomishane betigodzi beticelonkhokhelo temhlaba . 
Kwakhiwa kwetindzawo tekuhlala kungabangela tingucuko letibalulekile kutimo tesimondzawo dvutane nalolubala lekwakhiwa kulo . 
Ngako-ke , kukhona lokungahambi kahle lapho , ngitawucela kutsi Indvuna iphendvule kuloko nayisukuma . 
Inhloso yalokulinganisa bekukucinisekisa kusetjentiswa nendlela lefanako imigomo yetikolo kanye nekutfola kutsi luhlolo lesikolo kanye netinchubo tekulinganisa tiyafana , tifanelekile , titsembekile futsi atibandlululi . 
Lokukubaluleke kakhulu ngobe bantfu lapho bakhona kufanele bati kutsi ngabe imali yabo yemtselo isetjentiswa ngekuhlakanipha yini futsi ite imikhuba yenkhohlakalo kanye nekungabi semtsetfweni . 
Tinjongo letibonakalako : Kusungulwa ngalokugcwele , tinhlelo tetekutfutsa letifaka ekhatsi konkhe letitawutfutfukisa kabanti tekutfutsa bantfu netakhiwonchanti letihambisana naloko tekutfutfukisa ummango netigodzi . 
Loku kukhicite licembu lebaholi labanendlela lengadlali emmangweni kanjalo netinhlangano letinemandla ekucamba futsi nekusebenta kahle kakhulu ezingeni lemphakatsi . 
Lomklamo ufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemandla lokufaka ekhatsi lokudvwetjwa kabusha kwalomgwaco kute kube naleminye imizila nekulungiswa kwemarempu ekungena nekuphuma . 
Loluhlaka lwembiko kwabelwana ngalo naHulumende nebalingani labasebentisana nabo kutsi babeke umbono futsi baphawule . 
Ngiveta kubonga kwami kuMnu . Trevor Phillips wase-United Kingdom , Umphatsi Lomkhulu waphambilini wePremier Soccer League , ngekwenta sikhatsi sekuta eNingizimu Afrika etela lenhloso yekufakaza phambi kwalekhomishini . 
Incenye lengu-B yekuhlela lokunemininingwane kwetinhlelo temabhajethi letihamba ngatinye kanye netinhledlwana futsi tinguletisembili kuloLuhlelo Lwemasu Nekusebenta Kwemnyaka . 
Kunemehluko longanaki umtsetfo elinanini macondzana nekuvetwa kwemacembu ebuve . 
Ngemphumela walomtselela loluphiko lolube nawo kutinhlangano letinyentana ngekhatsi kulesifundza , kube nekwandza ekufunweni ngemandla kwetinsita takhe . 
Umsebenti lomkhulu walemihlangano beku : 
Sotimali Wesifundza ulekelele lelitiko ngekulabela ngencenye lenkhulu yaleyomali . 
Hlela kutsi kube netindzawo tekupaka letincanyana edvute nendzawo yemisebenti lemcoka nalephitsitelako . 
Loku kunjalo ikakhulu lapho lokulandzisa kunakekele kuchaza simo lekungiso sekuhlanganisa eNingizimu Afrika . 
Kwentiwa kabusha kwerejista yetimphahla ngekucinisekisa kuba nemshwalense lowenele lokhava bungoti . 
Litiko leTemphilo kuVelonkhe livuna kumbandzakanyeka kwalamanye ematiko , sikhungo semtsetfosisekelo nome inhlangano yesive kulenkontileka futsi lihlose kuvuma tisasuka kuticelo tekutimbandzakanya . 
Lenye iyunithi lengekhatsi kwaleLihhovisi Lelwabiwomali ngulena Yekusebentisana Kwekutfutfukisa Mhlabawonkhe lelihlanganisa budlelwano emkhatsini weBalingani Bentfutfuko nalabamukela kuhulumende . 
Ayikho indzawo yesikhashana lengaba yekutfola Umbhedze nesidlo Sasekuseni nome Indzawo yaseHotela . 
Emakhono ebaholi bendzabuko ekuhlanganyela ngalokwakhako ekutfutfukisweni kwetindlu tasemaphandleni lokusimeme adzinga kubukwa . 
Inkhomishane Yekusombulula , Kulamula Nekubuyisana yengamele loluhlelo , lapho Umkhakha Wetefundvo Nemitsetfo Yetekucecesha iniketa kucecesha . 
Lokudzingekako : Ticu tasenyuvesi , ikakhulukati kutesayensi yetemphilo , kantsi lokungenani ube unelwati lwemsebenti lweminyaka lesihlanu lube luhambisana nalomsebenti wetinsita tetemphilo . 
Ematfuba : Nanoma-nje kunetinsayeya kumkhakhamncane wetekulima , akhona futsi ematfuba ebalimi . 
Inhloso Yelitiko Letemisebenti Yahulumende , Temigwaco Netitfutsi kuniketa , kuphatsa nekugcina sakhiwonchanti sahulumende kanye nekuniketa inchubo yetitfutsi lephephile , lefinyelelekako nalokukhonekako kuyikhokhela . 
Caphela kutsi bubanti bemshwalensi lonikwa ngumcashi ( nangabe ukhona ) ngeke ube wekhava lephelele ledzingekako ngekulandzela imigomo yenkontileka leponakele kudatha yenkontileka . 
Ngekuya ngaletamba letifanele temandla latfolakele noma emandla lakhicitwako , kusebenta kwekhemikhali kungachazwa ekuzothemikhi noma endothemikhi . 
Kuyacaca kutsi kukhona labanye labanyenti lengingakabasho . 
Ngesikhatsi sekuhlola , ummeleli waNjinela utawenta luhlu lwetintfo letisadzinga kutsi tichubeke tinakwe . 
Lokukhokhelwa kwemakleyimu asemakhaya kuyinkhinga , ikakhulukati ngoba kutsatsa sikhatsi lesidze kukhokhela lamakleyimu . 
Ngiyagcugcuteleka kutsi ngimemetele luphenyo lwetemtsetfo mayelana netindlela tenchitfomali kanye nekubekwa embili kwemaphrojekthi lekumele kutsi kucalwe ngawo entiwe kanye netinhlelo kuleLitiko . 
Lemanywali ifanele kutsi ikhombise lizinga lebungcweti leliphakeme futsi ngalokwetayelekile ibe yekhwalithi lesezingeni leliphakeme kakhulu . 
Lemitsetfo lemisiwe ifaka ekhatsi idayamitha , sisindvo nenchazelo yemazinga , nanoma miphi imikhicito lengahambisani nalamazinga angeke yatsengiswa etimakethe tase-EU . 
Luhlobo lekugcina lembiko lingumbiko welubalobalo . 
Gcogca idathabhesi yebatfulitinsita bendzawo nebavelonkhe ( lapho kufanele khona ) bemfundvo yebatsengi betindlu . 
Umlingani sikhungo saMasipala Welidolobhakati iBuffalo longakhona kuba nemtselela lomkhulu kuso , ngekubamba lichaza kutincumo tetimali netekusebenta kwetincumo tetinchubomgomo talotjalile . 
Labakhiciti labakhudlwana bangakhona kwesekela kutfutfukiswa kwebalimi betigodzi besilinganiso lesincane kanye nebahluti . 
Kwekucala , kutawentiwa imitamo kugcwalisa tikhala temisebenti yekuhlela , kwentela kucinisekisa kutsi tikolo tesekelwa ngendlela lesebenta kahle . 
Emazingeni avelonkhe newetifundza , sakheko seluhlelo lweluhlaka lwelisu lesikhatsi lesisemkhatsini kuniketiwe kwentela kufanana kuto tonkhe titfunywa . 
Ematheminali emisebenti yemabhasi , timoto kungema sikhashana kubuye kudzinge kujika kutungelete . 
Tindzaba letibalulekile Telisu leLED : 
Indlela letayelekile yemanani lanyukile labangwe ngemandla ekwehla nekwenyuka latayelekile iyabukwa lapha . 
Kute kutsi letinhloso tifezekiswe , lizinga lalemphahla netinsita letiniketwako kanye nendlela yekwenta ibhizinisi kumele kube ngulokwemukelekako . 
Lemikhakha isite ekwehliseni kungalawuleki -ngendlela kweluhlolo . 
Tibonelelo nato tihambisana netikhala temsebenti lokwenta kulawula kube nemphumela longiwo . 
Kucoliswa kwenhlanyelo yemafutsa abe ngemafutsa emifino kanye naleminye imikhicito kuluhlelo loludzinga imali lenyenti futsi , ngaloko , lemboni igcwele bakhiciti betilinganiso letinkhulu . 
Kufuneka baphendvule kubalingani betinkhapani tabo , labafana nebanikati bemasheya , tisebenti , baboleki , batsengisi nemakhasimende . 
Loku kwabanika litfuba lekuchumana ezingeni letenhlalo kanye futsi nekucedza sitresi ngekutilungiselela tinkhulumiswano telilanga lelilandzelako . 
Kute kuniketwe luphiko emandla ekugcina umphumela usigabeni lesisetulu , kunaka kwabekwa ekukhishweni kwenchubo yekukhicita kubaphakeli bensita . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe likukhutsata kutsi ubuyekete titatimende telingasese lokhetsa kuchuma kuto kuLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe likukhutsata kutsi uvisise kutsi lawo mawebhusayithi agcogca , asebentise aphindze abelane kanjani ngelwatiso lwakho . 
Ngaphansi kwalomtsetfo lolawula imikhicito yetjwala , ibhiya ibekwa yodvwa ingahambisani nabomankantjane nemawayini , kantsi kuvinjelwa kwebatsengisi bemikhicito yetjwala kugcile kakhulu kumawayini nabomankantjane kunebhiya , ikakhulukati ngalokuphatselene naletindzawo lapho tjwala bungatsengiswa khona . 
Lilunga leliyinhloko lesibili kuntjintja lamalungiselelo esikhungo kute kuniketwe titfutsi kutocinisekisa kuchumanisa ngemphumelelo emkhatsini wetinhlaka letintsatfu tahulumende kanye nasemkhatsini wahulumende nemkhakha lotimele . 
Loku kungantjintja nome kunjalo futsi kungaba nebungoti ekulondvolotweni kwemanti . 
Emandla abo ekufezekisa kwenta konkhe ndzawonye ayavunywa ngekukhula kanye nekusimama kwabo kulemboni yenyama lebovu . 
Ngalokunjalo kuba khona kwetifundziswa temkhakha lotimele kanye newahulumende njengema-akhawuthenti , bacwaningimabhuku , baphatsi bekusuphavayisa . 
Loluhlaka lwebhajethi lubeka tigaba leticondzile tekucitfwa kwemali yahulumende , lokuvumela kukhula mbamba lokusimeme nalokulinganene ekucitseni nekwehla kwekucitfwa kwalokushodako . 
Lesigaba ngako-ke sesichibiyelwe . 
Kukhutsatwa timondzawo letibonakalako naletijabulisako . 
Nanoma emalunga avela kutimondzawo letehlukene temabhizinisi , bonkhe banelutsandvo kulemboni futsi batibophelele kulikusasa layo . 
Kufanele abe nemakhono lamahle ekusombulula tinkhinga endzaweni yetekuphatsa . 
Imiholoncane yehluka emikhakheni yonkhe yemisebenti lefanako . 
Intfo lenkhulu lelawula bungoti be-amoniya yi-pH , kanye , nelizinga lekushisa , lelawula sabelo selinani le-amoniya lengakaguculwa yaba ma-ion . 
Tindzawo letingenato tindzawo tekubhaca noma emakhona lafihlakele , futsi letinesilinganisobungako lesisita bafati kutsi bakhone kubona lokungaba yingoti masinyane . 
Iminyaka netimo tekusebenta kwetigulumba nalokunye lokutisentjetiswa kwehlile ngekuhamba kweminyaka . 
Ucelwa kutsi ukhombise simo sakho setekukhubateka kute kutsi lenchubo ichubeke . 
Noma ngabe yini , ngemcondvo welicembu lesitsatfu ibonakala ingaphandle ngekwemphahla , itawatiswa kuLitiko ngaphandle kwekubona inkampani letsintsekako . 
Lesikhungo kumele siphindze kabili imitamo yaso kwentela kucinisekisa kutsi siba sibonelo futsi kumele sitfole umbiko lohlobile welucwaningomabhuku . 
Ngicabanga kutsi kufanele sicace ngalokushiwo ligama " sive " , ngembi kwekutsi sicocisane ngekuhlanganyela kwesive lokunemphumelelo . 
Kafishane ngembi kwekutsetfwa kwelicala , nanome , umfaki sicelo wesibili wetfula satiso sekuchibiyela afuna kuhocisa kuvuma lokucuketfwe kulokutfunyelwe ; ngalokucondzene , kuvuma kutsi lolophendvulako bekatsatselwe . 
Uyachaza kutsi iNingizimu Afrika ibukana njani nemacala Ekutfumba Kwemtali , ngekusebentisa Lesivumelwano saseHague kanye Nemtsetfo Webantfwana njengemaphuzu ekucala . 
Lokungabikhona kweSLA kube nemtselela ekwetfulweni kwetinsita ngemazinga lamukelekako . 
Tinsita tekupheyiva kufuneka tente lingetulu lekuhamba leliphephile . 
Asikho sicelo lesitawamukelwa kumuntfu losebentela umbuso . 
Indlela leyodvwa lecinisekile kutsi ungasho kutsi umuntfu une-HIV kuhlola ingati . 
Imibono itawutfolwa levela kummango futsi itawuhlanganiswa nesabelomali sekugcina , nangabe kwenteka . 
Nakucalwa bekuhloswe kutsi emanani futsi netimalingena tekukhangisa titawuvala tonkhe letindleko tebachubi betitfutsi ngco . 
Loku kufaka tinhlangano letincane kanye naletisetulu tavelonkhe . 
Bahleli bendzawo yekwakha kutawumele bacinisekise kutsi imihume yetitfutsi tesive lekhona iba setindzaweni , letiyamene naletindzawo tekwakha letiphakanyisiwe . 
Indzawo yekusebenta kweCMA yindzawo yekulawula emanti lechaziwe . 
I-HE kanye Netekucecesha kuphindze kubitwe ngekutsi yimfundvo lephakeme . 
Nabo futsi kumele babone kutsi kubaluleke kangakanani kutsi sibe nembutfo wetekuvikela lokhonako kwenta letintfo letilindzelwe nguMtsetfosisekelo kuwo . 
Cinisekisa kuhlangana kanye nekuhlatiywa kweligalelo lelisebentako kanye nekuhlela ibhajethi . 
Tonkhe takhiwonchanti nekutfutfuka kwetekusebenta kutawucatjangwa ngesidzingo sekwakhiwa kwemisebenti kanye nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Ekuchazeni loku ngalokuchubekako utsi lamazinga laphakeme ebudlova kufaka ekhatsi kutsengisa tidzakamiva , kuhlukunyetwa ngekwemacansi nako kutsintsa kakhulu inshisekelo naletinye tinhlobo tekulinyatwa ngekwemtimba , lokwenteka etikolweni letinyenti talapha eNingizimu Afrika . 
Usitile ekwakheni emasiko netindlelakwenta letifanele tePhalamende yetfu lensha kanye nentsandvo yelinyeti yetfu . 
Luhlelo lwekusebentisa tibopho letinjena kufuneka nalo luchazwe ngalokucacile . 
Lelitiko alikho kusimo sekuba nemandla ekugucula indlela yekusebenta yetinhlelo tekutsenga , kujajwa kwemabhidi , kuniketwa kwekugcina kwetinkontileka nome tinhlelo tekulawula simo sekuba kahle letentiwa nguLelitikoLetekutfutsa kanye Nemisebenti Yesive . 
Yiphethini yendlela yekungcunula sitfunti noma kwenta lomunye abukeke alite , kufaka ekhatsi : 
Lesigaba sihlose kufaka imiklamo kanye netinhlelo leti umkhakha wesifundza lotisebentisako endzaweni yamasipala wetfu . 
Lomlayeto ugcugcutela bantfu kutsi batitsandze babuye banakekele timphilo tabo . 
Imisebenti yekulima lebalulekile kulendzawo titselo tesihlahla lesihhohlota emacembe temakethe letfumela ngaphandle , insimutitselo yema-olivi , kukhicitwa kwenhlanyelo yetibhidvo , iluseni nenyama yenshe . 
Umtsetfo wesintfu wekutsi umfati azuze imphahla wesekele emgomeni wembuso walabadvuna , kwanyalo losajabulela kuvunywa ngumtsetfo , futsi awufaki bafati , emadvodzakati nemadvodzana ( langasimadzala ) ekuzuzeni ngekuya kwemtsetfo wekuzuza lifa . 
Kungabi nesincepheteliso kuyakhula kuleminyaka lesikhombisa . 
Tilawuli leteyame-kutinsita tisetjentiswa kulawula tinsita temitselela ngendlela letsi noma ngabe nguwuphi umtselela losemantini awendluleli kutidzingo letibekwe tinchubo leticondziswe-kutinsita . 
Timbalwa tinhlanti letafa ngalesehlakalo , futsi tehlakalo tekufa kwetinhlanti tibulawe nguloshevi atikavamisi . 
Kugcugcutela kutsi kube nelucwaningo kumitfombolusito lwebantfu , kuphatfwa kwemisebenti yahulumende nekusebenta kwelulawulo kute kwentiwe ncono kuletfwa kwetinsita . 
Ithenda seyiniketiwe kutsi kwakhiwe sakhiwonchanti sekukhicita tekulima semiklamo lemibili , indzawo yekukhicita lubisi nendzawo yekugaya kudla . 
Sinelitsemba lelikhulu lekutsi kutawumenyetelwa ngekutsi kuyindzawo lenjalo . 
LeSifundza saseGauteng sime kahle kakhulu kutsi singasebentisa lamatfuba lawa , uma kubukwa kuma kwaso netakhiwonchanti letikhona kanye nemanethiwekhi ekutsengisela ngaphandle . 
Sibonelo , emacembu lagocota avikele ilethisi ayantengantenga futsi aphuka lula , noma ngabe aphatfwe ngekucophelela . 
Luhlatiyo lwekusimama kwesikweleti sesive kuvamise kuncika etibiketelweni tesikhatsi sasemkhatsini sereshiyo yesikweleti neGDP ngekubuka tibiketelo temnotfo jikelele nemicabango yenchubomgomo yemali yahulumende . 
Lesakhiwo se-ejensi yetekutfutfukisa . 
Lolubanjiswano beluchuba ibhizinisi lendlondlobele . 
Letinyenti tibonelelo letivunyelwe , tiwela ngaphasi kwesisetjentiswa sesibonelelo lesichumene nemklamo . 
Empeleni , loluhlelo lwakha luhlelo lwemininingwane yebuve lebalulekile ngekhatsi etikweni . 
Incitfo lengakafaneli : Incitfo lengakafaneli ibonakala njengencitfo esitatimendeni sekusebenta kwetimali . 
Kukhula kwekuphindzaphindza nekwemandla ekugucuka kwetitjalo tibe mhlophe , lekusigameko lesichumene nekukhula kwelizinga lekushisa emantini aselwandle lokungahle kubangwe kugucugucuka kwesimo selitulu , kungabula futsi kungabanga kutsi kushe imifula . 
Luhlobo lwemsebenti wetfu lusicindzetela kutsi singasebenti ngamunye kodvwa sisebente nemmango . 
Budze benethiwekhi : ireshiyo yendzawo ikala budze benethiwekhi yemgwaco ngekuhambisana nendzawo lesetjentiswako . 
Ibhodi Yemazinga Ekuchaza ingumtimba lovunyelwe ngekwemtsetfo . 
Onkhe emalunga lasebenta kuleSigungu Sekuhlela saMasipala kumele atfobele tinchubo letavunywako letamukelwe futsi letisetjentiswa nguloMasipala futsi kumele atiphatse ngendlela lengeke ifake ligama Lalomasipala ehlazweni . 
Ngelilanga lekuvota , libhokisi lebhalothi yemavoti lakhetsekile kumele livulwe bese leyo naleyo mvilopho lefakwe luphawu ihlolwe bese icatsaniswa nalawo mavoti emakethe labhalisiwe , ticelo temavoti lakhetsiwe nemarekhodi eticelo temavoti lakhetsiwe . 
Imfucuta kufane ingasetjentiswa futsi . 
Tigameko letilandzelako : Akukabi netigameko letilandzelako letimcoka emva kwekuphela kwemnyaka letibe nemtselela kutitatimende tetimali . 
Besiloku sisita lesinye sigilamkhuba lebesidlwengulwa sabese-ke silinyatwa tikhulu . 
Ngekubhalisa leLikomidi litawufaneleka ngekwemtsetfo kufaka sicelo seSibonelelo seKucecesha . 
Emabhidi latawungeniswa ngemuva kwesikhatsi angeke emukelwe kutsi abukwe . 
Umangabe lomtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo weneliseka kutsi kukhona lokuphatsekako lokucinisa kufaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo , lomtimba lofaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo kumele uncume ngesikhatsi sekufaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo ngekubuka timo teludzaba ngalunye . 
Inhlololuvo yemibhalo iveta loku lokulandzelako kube tici letivamile letisetjentiselwa kuhlola kusebenta kwekungenelela kwetetimali ekusebenteni lokusekelwe kumiphumela : 
Noma kunjalo , kokubili umtsetfo noma inchubomtsetfo akubeki kutsi letibopho tingentiwa tifinyelela kuphi noma tingahlolwa njani . 
Timboni temitsi netekulima tibafakigalelo labakhulu emnotfweni kantsi futsi uma kungekho kuvikeleka kwelwati lwendzabuko , bantfu bakulelive kanye nalelive ngibo labalahlekelwa kakhulu . 
Imigomo longabuka kuyo : Kuniketa tinsita tekuphepha kuLitiko Lahulumende Wesifundza neWasekhaya . 
Lokutsi lamawekhishophu lalandzelanako aniketwe ngumphakeli wensita kungakapheli tinyanga letine talesincumo , kute kwentiwe kutsi bonkhe badlalindzima bevisise lomtselela walokwentekako nawusebentisa kona . 
Tentelwe kuniketa lwatiso loludzingekako ekutsatfweni kwetincumo mayelana nekufaneleka kwemanti lamasha lafanele kutsi asetjentiswe ekufuyeni tinhlanti . 
Namuhla tindzawo tetinsita leticinisekisiwe letinyenti setivele tisebenta kwengca umtsamo . 
Emva kwekube sekukhonjiswe tintfo tangaphandle letingahle tibenemandla ekugucula indlela yekusebenta kwalelitiko , simondzawo sangaphandle kumele silungiswe . 
Lokudlwengula kumele kubikwe emaphoyiseni , lohlukunyetiwe utawucelwa kutsi ente sitatimende . 
Ndvuna utawusungula umtimba ngesatiso seGazethi , lesitawubitwa ngekutsi nguMkhandlu Wekuguculwa teKudoba . 
Lomugca lowondla indzawo yonkhe yenyakatfo ubalulekile kantsi udzinga kwandziswa ngendlela yekungeta umugca . 
Emakhono lacinile ebuholi leyame ikakhulukati kumakhono ekukhombisa buholi lobukhombisa kucabanga etimeni letibucayi . 
Ebantfwaneni labakhudlwana , tisetjentiswa tekudlala tiyehla ngekubaluleka ngelizinga lelikhulako kunetindzawo tekudlala letingatsikanyetwa . 
Umphatsi Wemklamo kufanele aletse liphepha lelinemininingwane yetindleko taSokontileka Nelifomu Lekukleyima lelikhombisa silinganiso salokulahlekelwa noma lokulimele . 
Lokukhuliswa lokuchubekako kwemboni yetimbiwa nome kanjani kutawuchubeka nekufaka ligalelo lelibalulekile emnotfweni walesigodzi . 
Timakethe tase-USA , sibonelo , tincoma titselo letipakwe njengejusi leyimvelo hhayi luju . 
Masipala weBa-Phalaborwa unemboni yetimayini letfutfuke ngalokuphelele nemandla lamakhulu ekukhulisa imboni yekuvakasha ibe ngumkhakha lohamba embili . 
Emasu ebudlelwane lobuhlelwe base-Afrika avetwa , nge"win-win" kanye nendlela yekutfutfuka , ekulungiseni tinsayeya letibukene nelivekati kanye nekuphumelelisa intfutfuko yenhlalo-mnotfo ye-Afrika kanye nebantfu bayo . 
Linyenti laletinhlelo tekulawula imitfombolusito kanye nekuvikela noko kutawudzingeka kutsi tichubeke njengaloku bekunjalo kulomnyaka lowendlulile , nanome kutawuba nemigomo lebuyeketiwe kanye netabelomali . 
Ngalamanye emagama , amange ibuke kuphela kusincesitelo semali . 
Kusetjentiswa kwemafutsa enhlanyelo yemafutsa kungetulu kwalokuphindvwe kabili kwemkhicito wakulelive , ngaloko iNingizimu Afrika incika kakhulu kumafutsa lavela emaveni angephandle . 
Siniketa imifundzate kulemikhakha lelandzelako : 
Lomsebenti ucinisekise kutsi kunekusebenta kahle kwesitimu , kwegesi kanye nekufakwa kwagezi lokungahle kube nemiphumela leyingoti uma kungaba nekudubuka lokubangelwa kunganakekeli kahle . 
Kubonga kwetfu ngekwesekelwa lokwetsembekile kanye nekufaka sandla lokubalulekile kwalabatsintsekako labehlukene kuyabongwa . 
Wonkhe umuntfu unelilungelo ngemfihlo yakhe , nelilungelo lekungaseshwa noma kutsi likhaya labo lingaseshwa , indzawo yabo ingaseshwa , nekutsatselwa lokungekwabo . 
Lelithebula ngaphasi liniketa tilinganiso tetimphawu letimcoka tekusebenta kwemboni yemathekisi kulamadolobha lasitfupha lamakhulu ahlangene . 
Batawutiva kutsi baniketwe sitfunti , inhlonipho , nakunakekelwa . 
Timo letimbi labanye bahlali betfu labaphila ngaphansi kwato , tibita kutsi kube netingucuko ekwetfulweni kwetinsita kute kulungiswe tinsayeya letimikhakhamitsatfu letingazuzisi kweswelakala kwemisebenti , buphuya nekungalingani ngekwetenhlalo . 
Intalo letfolakele nayo itfolakele ngenca yato tonkhe timali letifakwe ebhange kufaka imali lengenako , timali letingakasetjentiswa , lokusele kwabuyiselwa emuva tikhungo , kanye netindlelo tentalo letigciniwe . 
Tinhlanti letseleleke ngelitfusi tiba nembala lonsundvu , atibi nemphilo futsi tenta lokungakatayeleki kuloko letiphila nako . 
Loku kukhombisa kutsi kube khona inchubekelembili ekubhalisweni ngesikhatsi kwekutalwa eveni . 
Esimeni semisebenti lekwatiko kubaleka ngco , lokungugezi kanye nemanti , kusetjentiswa kwaleyo misebenti kutawukalwa ngendlela ngumasipala , kantsi emamitha atawufundvwa , uma timo tikuvumela loku ngendlela levakalako , njalo ngenyanga . 
Loluhlelo lwemanani ekungenga lusebenta kumahhabhula , emapheya nemalamula umnyaka wonkhe nakumawolintji , emagilebisi , emapelikosi , emasheri , emapentjisi , emanektharini nemaplamsi ngesikhatsi sawo . 
Licembu lekucala lifaka iminotfo leminengi letfutfukile , lenetimboni letinsha nalenetingucuko letisezingeni lamanje kanye neyemave lambalwa lasatfutfuka . 
Utsi uma analabanye bantfwana timphawu takhe tebuholi tiyabonakala kakhulu . 
Ngekwehluka , kunekwehlukahlukana lokunotsile kwetilokatane , tilwane letihumako kanye netinhlobo tetinyoni . 
Ngifuna kuphawula ngalokwakhweka njengobe kubekiwe Kulokubuketa Tekuvikela . 
Sungula imitamo yekwesekela kufezekiswa kwaletinhloso kanye nemathagethi . 
Ibhodi isenchubeni yekwehlwaya Umphatsi loSikhulu Lesikhulu ngemuva kwekutsi lona bekakhona atsatse umhlalaphansi . 
Lolwatiso lolusesigabeni ngasinye salenkhombandlela yesicukatfwa luhlelwe ngaphansi kweluchungechunge lwemalebuli lasemgceni longasencele . 
Nanoma nguyiphi imitamo yekutfutfukisa emasubuciko etekulima ifanele kutsi ihlose kwenta tinchubo tekulima tibe sezingeni lelisetulu kanye nekwenta kancono indzima ledlalwa tekulima ekutfutfukiseni tenhlalo netemnotfo . 
Banetindzawo letimbili letisita bomake nabobabe ngalokuhlukene , indzawo lenetakhiwo letinelayisensi . 
Lobu bufakazi lobuphilako bekutsi kudzingela tindlela leticinile naletiphangisako kuphocelela imitsetfo yemgwaco . 
Emakhono etetheknikhi : Lwati nekucondzisisa kokubili tindlela tekutfutfukisa tinsitanchanti taHululumende nemikhakha letimele . 
Uma bekunjalo , ngekweliciniso akube njalo nanyalo . 
Kudla tondlamtimba kuncike kakhulu ekutfolakaleni kwetilwane tasepulazini . 
Litiko Letemphilo , ngakoke , litawube licinisa kuhlakanipha kwalo kutsi limele lwetindzawo letisitfupha letibocalanganye emkhatsini wetinhloso tindlelasu kute kuvisiseke tinshokutsi tekungenelela kutemphilo . 
Kuphindze kubonakale kutsi bomasipalati bangilo ngco luphiko lahulumende leliniketa tinsita kantsi tibekwe kahle ekutfutfukiseni timo letiphilako temphakatsi . 
Kusukela ekuvunyweni kwato , umsebenti lomkhulu wentiwe kuletsa imiphumela yentfutfuko futsi tivumelwano temaleveli esevisi asasekupheleni . 
Ayitentisi ngekuba lithulusi leliphelele lekubona inkhinga , kepha kunetinhlangotsi tekwenta lokwetayelekile emazingeni laphasi letikhanyisa loko lokubonwako ezingeni lelisetulu kantsi loku kumcoka . 
Kunendzawo legciniwe lephelako lekhona kulamathende , lokuvimbela sibalo salabahlanganyelako , labangabonelelwa . 
Tonkhe tifundza tinesakhiwo lesiphenya lokufa . 
Kuniketa tinhlelo tekuhlelwa kabusha kwemhlaba letisimeme eNingizimu Afrika . 
Kugcila kwamanje kwalelitiko kusuka ekwelashweni kwetigulane letingekhatsi esikhatsini lesinyenti kuyiwe kutinhlelo tekwelapha letisimeme emimangweni . 
Inzuzo letfolwe nguLenhlangano iphindze ifakwe futsi kulebhizinisi kantsi imali lefakwe njengesicalo yaLenhlangano isetjentiswa kuphatsa sibophelelo senkhokhelo sebhizinisi lenyenti . 
Lentfo lena imcoka kumakhasimende etigitjelwa temmango njengoba tindzawo tekupaka letikahle nato timcoka kubasebentisi betimoto . 
Mayelana nekucashwa kwebasebenti ngekubonelela labo bebancishwe ematfuba ngaphambilini , kwentiwe letiphakamiso letilandzelako : 
Kuhlanganiswe emsebentini nome ekufundzeni : Kugcogca bufakazi kuhlanganiswa kulomsebenti nome luhlelo lwekufundza , lapho loku kufanele khona futsi kukhoneka . 
Kusilela kwebuchwepheshe lobutekhnikhali nebebhizinisi lefufusako . 
Akukho kuvunyelwa lokukhona kwekukhishwa kwentfutfu ngekwetidzingo letisemtsetfweni . 
Lelihhovisi libuye lisebente ngetinhlelo tebantfwana , i-AIDS nekutfutfukiswa kweSikhungo Sekutfutfukisa Velonkhe . 
Letigitjelwa nyalo setifakwe tisetjentiswa tekutilandzelela kute tivikeleke ekwebiweni lokungeke kulandzeleleke , kantsi lenkontileka ivumela Litiko kutsi lilandzelele lenkampani yekulandzelela nangabe kwenteka lesigitjelwa atsitfolakali ngemuva kwekwebiwa . 
Sebentisa loLuhlelo Loluhlangene Lwekuphatfwa Kwenhlekelele nesikhungo lesasungulwa salendzawo . 
Unikete lalabangenelele umsebenti wekucoca ngaletindzaba bese beta netisombululo letiphatsekako . 
Kwengeta , bosomabhizinisi labancane labanyenti abangabati kutsi basesimeni lesincono kunebaphatsi bemabhizinisi labanyenti kucecesha nekweluleka emabhizinisi lasacatfuta nalawo laphilako-nje mayelana nekutsi angakhula futsi asimame kanjani . 
Lona ngumtamo lowentelwe kutsi ulwisane nemkhuba wekunatsa ngalokundlulele kute kutsi indlela yekunatsa lengumkhuba wase-Australia ingakhipha imiphumela lenemphilo nalephephile . 
Kuhlatiya lokwengetiwe lokuhlangene kwemsebenti weMatiko lahlukene kutawentiwa njengencenye yekubuyeketwa ngekwemtsetfo ngekhatsi kweNchubo Yekuvuselela Umtsetfo . 
Injongo yacinisekiswa njengalefanelekile kantsi akukho sichibiyelo lesentiwa : 
I-CFI kumele ivete kumbikomnyaka wayo kuMhlangano Jikelele Wemnyaka tinhlawulo letentekile , netatiso tekwephula umtsetfo letitfolwe ekhatsi nemnyaka . 
Luhlangotsi lekulawula langekhatsi aluzange lusebente ngalokuphelele emnyakeni wonkhe , njengoba leyunithi beyinesisebenti sinye sekontileka kutsi sente imisebenti . 
Kuyavisiseka kutsi lokugcila kukutinchazelo tekusetjentiswa kwemhlaba hhayi kuhlelwa kwemhlaba nekuwulawula . 
Baphatsi kanye netisebenti talesibhedlela amange bakwamukele kalula kuhamba kwabo njengobe besebangumndeni , bafundzisi , kanye nemahambambili ekwetfuleni tinsita kumphakatsi wetfu . 
Loku kungulendlela lekufanele kutsi kube ngiyo . 
Kusebentisa lulawulo kuyo yonkhe imisebenti nentfutfuko yebasebenti ngaphasi kwekuphatsa kwakhe kucinisekisa kutsi tinhloso tenhlangano tiyazuzwa nekutsatsa sento sekulungisa uma kunesidzingo . 
Sigaba sesibili sifaka ekhatsi kuhlunga tintfo letidzingeka kutsi tifakwe ephepheni lelucwaningo kanye nekukwetfula ngekuya kwetidzingo taleyo jenali letsintsekako . 
Inkantolo ikhiphe sincumo lesitsi imphahla ibuyiselwe kubafakiticelo . 
Buphuya kanye nekungalingani kubufakazi , ikakhulu etindzaweni tekuhlala letingakahleleki . 
Emalunga emphakatsi ngamunye nangekwemandla awo kufanele aniketwe litfuba lekuhlanganyela kulenchubo yekulawulwa kwemfucuta bese ayaphawula bese afaka neligalelo kulesikhatsi sekuhlanganiswe kwetinhlelo tekulawulwa kwemfucuta . 
Mayelana nekuhlelwa kwendzawo nekudvwetjwa kwetinsita letisetjentiswako , kunemehluko lomkhulu emkhatsini wetindzawo lekuhlangana kuto sive lokufaka ekhatsi netikhungo tekuhweba , etindzaweni tekuhlala letikhashane kanye naleto letisetincenyeni letisimeme ncono talelidolobhakati . 
Bufakazi betindleko bufanele kutsi buhambe kanye nema-inivoyisi . 
Kungumsebenti walabatfumela tintfo kulawula loluchungechunge lalokubandzako , baphatse letitselo ngendlela leyamukelekile kantsi kungumsebenti wabo kutigcina tisezingeni letitselo natifika kulemakethe letiya kuyo . 
Titjudeni letihlanganyelako kulomklamo tifanele tibe tizuze kakhulu ekuvulelekeni kutimboni nekusebentisa naletinye tikhungo telucwaningo . 
Noma ngumuphi umuntfu longena endzaweni leyingoti kumele avume kuseshwa ngulomuntfu laniketwe ligunya lapho ngumphatsi wetichumane . 
Bothishela kumele bangabi nebudlelwane betemacansi nebafundzi . 
Kulesikhashana imitamo itawugciliswa ngekuhlosa kumasipala lonemklamo wekulinga . 
Letinye tidzingo : kwati kusebentisa Ngcondvomshini , kuphatsa lihhovisi lokusisekelo . 
Cinisekisa inethiwekhi lesebenta kahle kakhulu yekuchumana kulomasipala . 
I-SAB iniketa emakhasimende sitoko ngesikweleti kantsi sivumelwano kutsi bakhokha ngesikhatsi lesibekiwe kantsi nalokuletselwa kwentiwa ngemalanga labekiwe . 
Lelitiko lenta imiklamo lemibili yavelonkhe lebalulekile ekusebentiseni lamasu ekuhanjiswa kwemitfwalo velonkhe . 
Tibhedlela te-TB tagcina tinsita tato emkhatsini webhajethi lephakeliwe ekuchubekeni kwemnyaka . 
Ngalokucondzene , kufuneka bakhone kuchumana kahle ngekhatsi kwelicembu futsi bavisise ngalokugcwele umtsetfo lokhona nalosetjentiswa kubo . 
Buphuya betayelekile kulendzawo . 
Simongucuko sesimo sasekhaya , savelonkhe nesemave emhlaba sihlala njalo sivetela hulumende wasekhaya tinsayeya letinsha nalokufunwa ngemandla nengenkhani . 
Sihlalo kufanele acinisekise kutsi lilunga ngalinye , uma lingena ehhovisi , aniketwe ikhophi yalemigomo nekutsi ikhophi yalemigomo iyatfolakala kuto tonkhe tindlu noma indzawo lapho kuhlangana khona ikomidi yeliwadi . 
Nanobe nguyiphi imalimboleko lehlobene Nesikhwama Semalingena Yavelonkhe , idzinga imvumo lebhaliwe Yendvuna Yetetimali . 
Kutfutfukisa umnotfo wasekhaya kulesigodzi sonkhe . 
Luhlelo Lwekusebenta Tenhlalakahle Yemphakatsi lutfutfukisiwe njengenkhombandlela yekusebentisa Siphakamisomtsetfo Setenhlalakahle Kwemphakatsi . 
Lendlela , ngakoke , yekutsi lesifundza iyitsetse kubuka lensayeya kutsi yakhe Inchubo Yekuphatsa Yesifundza Levundlile . 
Sikhalo lesiyamene nalesigwebo simukelwe . 
Kute kufezekiswe loku , kumcoka kutsi kubuyeketwe kokubili lokuyindleko yekuniketa tinsita kanye nendlela letikhokhelwa ngayo . 
Onkhe emabhizinisi ahulumende atfumela titatimende tetimali letihloliwe kuhulumende lomkhulu . 
Inhloso bekukumbandzakanya lusha lwaseGauteng ngenchubo lenekutsintsana , kwabelana ngelwati , lekhutsatako futsi levumela kuba yincenye kwentela kuphetsa nekuvumela imiklamo lesimeme yesimondzawo kanye nekulawula imfucuta . 
Ngaloko , nawo watsatfwa njengalomunye lonetikhungo letikahle kakhulu letavakashelwa . 
Ithesti ingamukelwa kumigomo yaseNingizimu Afrika kukhokhela sikhatsi lesidze kanye nekucina ngemandla kwekuvela kwekukhanya nakucatsaniswa neYurophu . 
Imibiko yanjalo ngekota yahlolwa kute kubukwe kuhambisana nekwetsembela kwe-PMS . 
Kucinisa lusiko lwekuhambisana lolwakhiwe ngesikhatsi seminyaka lelishumi kufanelekile kutsi hulumende ahlangabetane netinhloso takhe tekutfutfukisa , kanye nekucinisekisa kutsi linanibantfu lonkhe likholwela kutsi inchubo yentsela ayikhetsi . 
Ikhomishini ibuye yancuma kungeta lesiphakamiso sekucala kutsi sibukane nesicelo sebheyili , kanye neticelo tekuyekela kwendlulisa licala nekulalelwa kwekundluliswa kwelicala macondzana nemuntfu losejele . 
Nanoma ngumuphi lomunye umuntfu lobekakubudlelwane betenhlalo nemmangali futsi lowente noma lokutsiwa wente sento sebudlova kumbekwacala . 
Lelitiko letfule Titatimende Tesikhashana Tetimali kuTemafa teSifundza njalo ngekota . 
Kusetjentiswa kwemali kugcugcutelwa kakhulu kusebentisa imali kumahlatsi etemnotfo nakumahlatsi endzabuko langaphansi kwekulawulwa litiko . 
Intsela lebhadalwa kusamba sekutsengiselana nobe linani lelikahle ( nobe ngukuphi lokukhulu ) kwekwengcisela bunikati betindlu . 
Sesibuketile futsi sacoca ngaletitatimende tetimali letihloliwe taminyaka yonkhe nebalawuli futsi sabuketa nekuhambisana nemtsetfo kwelitiko futsi nekunika lulawulomtsetfo . 
Sidzingo sibonakele sekukhulisa sikhungo sebasebenti beYunithi yeKulawula Tinkinga kanye neteKuphepha . 
Hulumende uyaboleka kute asite ngetetimali emkhatsini wamalingena nenchitfomali . 
Kukhokhela kabusha kwentelwa kute kususwe tindleko noma kubuketwa kwemphahla lephatsekako ngetilinganiso temphilo lefanele kusetjentiswa indlel lecondzile . 
Emakhotheshini Emanani Labhalwe Ngalokusemtsetfweni ayacelwa kubaphakeli tinsita labafanele kwetfula nekusabalalisa . 
Iyunithi yetekuchumana besolo isebentisana kahle kakhulu neLihhovisi laSomlomo ngesikhatsi seMihlangano Yebabonisi Bemphakatsi lapho bekungenteka kutsi sisebentisa nebaphatsi betfu betepolitiki sikhulumisane ngemphumelelo kanye netinsayeya letibukene namasipala mayelana nekutfulwa kwetinsita . 
Konkhe kuchumana kutawentiwa nalaba labakhetselwe kulungela lomsebenti kuphela . 
Likhono lekulawula kanye nekurekhoda emavolomu lamakhulu emiculu . 
Lesigaba sibuketa lemitselela yekucindzetela lokuhlukene kwalesimo kwemehluko walokufanako . 
Lesigaba siniketa licoco lemphumela wekuhlola masipalati kanye netinyatselo letitsetfwe kuphendvula kulokutfolakele lokuholela kumboni weMhlolimabhuku Jikelele . 
Tinsita letingatsikameteki tinemali yekugibela lefanako futsi lekuvunyelwene ngayo kanye neluhlelo lwemathikithi lolusetjentiswa kutinhlobo tonkhe tetitfutsi , futsi bagibeli bangashintja emkhatsini wetitfutsi ngalokuncane kwephuta nekungaphatseki kahle . 
Ledatha lecokelelwe njalo ngesikhatsi lesibekiwe iyahlanganiswa ekugcineni ngalesikhatsi sekubika , kuvamise kuba ngenyanga , bese ilinganiselwa kusikhungo , esigodzini lesincane , esigodzini , kutinhlelo kantsi kwekugcina kube ngulokuphelele esifundzeni . 
Atikho timali letabelelwe loku kulenchubo ye-ENE . 
Ummeleli ngamunye wetinkhapani tekuvikela lowabukana netinkinga , wachaza kutsi wenta njani kuhlela umhlangano wabo bonkhe baphatsi betekuvikela , ngaphandle kwekutfola imphumelelo . 
Indvuna ingenta kutsi , ngekuvumelana neNdvuna yeTimali , incemphetelise lilunga mayelana nanoma ngabe ngutiphi tindleko noma kulahlekelwa lelihlangabetene nako mayelana netinsita taloluhlobo . 
Akunamphilo lekahle yetimphahla le libito labo livinjelwe . 
Umsebenti wekukala wanjalo ngemnyaka wenta kutsi kusungulwe luhlelo lwesikali saleSikhwama sekuholela sangekhatsi , lesabese siyasetjentiswa njengenkhombandlela ngesikhatsi kuhlelwa emaphakheji emiholo . 
I-SAB Miller inconote lokungenani kugcila kumikhicito yabo leseTanzania bese itfumela imikhicito yayo eKenya . 
Inkhulumo yasemhlanganweni ihloselwe kutsi yakhe sisekelo sekuhlola kutsi ingabe ikhona indlela lefanele lengatsatfwa yekugadza kutimela nekutinta kwemphakatsi kanye nekutiphendvulela eNingizimu Afrika . 
Njengoba butsakatsaka kuletindlela letikhona netindlelakwenta tikhonjwa , tindlela letinsha netindlelakwenta tiyaphenywa futsi tiyalingwa , futsi , nangabe kutfolakala kutsi kungenteka , tingasentjetiswa ngalokwentekako . 
Ekutsetfweni kwelicala lokunjalo kufanele kutsi siboshwa satiswe ngetinsolo labekwe tona futsi abe nelilungelo lekwencaba letinsolo . 
Tiphatsimandla telitiko tihambele lucecesho loluholwa Lihhovisi Lesatitimali Jikelele . 
Kute kuhluleka kwenchubo lokwenteka ngesikhatsi kuhlangana likhulu leminyaka . 
Kudzalula kanye / noma kusebentisa kungaholela ekubekweni licala lelingesilo lebugebengu . 
Loludzaba lutawuba ngulenye yetintfo letibaluleke kakhulu lesicabanga ngato njengobe siphokophelele kulikusasa . 
Sikusho kuMengameli naSekela Mengameli Mbeki , babhali bemcondvo lomkhulu wekuvuselela kabusha , kutsi tekuvikela kumele tisite ticinisise kuvuselela kabusha . 
Ngekwesibutsetelo salemboni letinsayeya letimcoka tingabutsetelwa njengoba kudzingeka . 
Lapho kutelwe umntfwana ebulinganini lobubhalisiwe emkhatsini kwebantfu bebulili lobehlukene , umlingani lomdvuna utawuba ngubabe wengati walowo mntfwana . 
I-IMF income kutsi i-China ikhutsate kufunwa kwetasekhaya njengekusabela kulokwehla kwekukhula futsi njengendlela yekulinganisa umnotfo wayo kute usimame kakhudlwana . 
Lijaji Lelenta Luhlolo noma ngasiphi sikhatsi , uma kunetizatfu letivakalako , lingamisa kusebenta noma licedze tinsita teSivakashi Sasejele Lesitimele . 
Ligatja langekhatsi lebuhloli litawubuka inchubekelembili leyentiwe ngekulungisa emaphutsa lekavele ekuhlolweni kwemabhuku . 
Kufaka tinyatselo letingito tekugcogca sikweleti nekulawula ikredithi . 
Emanti aselwandle laphumako , lekamafishane futsi acinile , emasu ekuhlatiya angasetjentiswa ngaphandle kwekulahlekelwa liciniso . 
Lapho imisebenti lebalulekile yekukhicita imphahla letsengiswako lelawulwa badlali labakhulu labambalwa , ematfuba lafanele angasolo akhona , lokungavumela kutsi kusungulwe emabhizinisi lamasha . 
Imisebenti yeLuphiko ngalesikhatsi semnyaka timali beyifaka kuhlola tindzawo , ngaleso sikhatsi kuba nekucocisana nalabatsintsekako , kanye nemihlangano naletinye tinchubo tekukhulumisana letikhona mayelana nesimo salomsebenti weKutfobela Neweligatja Lekucinisekisa . 
Nanome wakubika lokubulala esiteshini semaphoyisa , watjelwa ngekuhamba kwesikhatsi kutsi lidokodo lalahleka . 
Idatha ingalawulwa njani kusuka kumtfombo kuya kuluhlelo ? 
Ibhodi inike Umphatsi Wesigungu Lesikhulu emandla . 
Umkhakha wemafesitivali etebuciko kubanjelwa eNingizimu Afrika njalo ngemnyaka . 
Kukhula kwekuphatamiseka kwe-carp nekuncipha kwekuntjintja kwesimo sekudla lokukahle ku-black bass . 
Inchubomgomo yetemtselo , kusebentisa nekuboleka imali kwahulumende . 
Sincumo sekwenta kutsi kube netisetjentiswa etindzaweni tekuhlala , mayelana nekutsi ngutiphi leto tisetjentiswa , kanjani futsi nini , kufanele kube yincenye yekutsatfwa kwetincumo futsi ( ikakhulu ) inchubo yekubeka embili ; bese kutsi lutjalomali kulesisetjentiswa kufanele kutsi kube yincenye yephakheji yekungenelela . 
Lemali lebekwako itawubekwa kwentela kubonelela kuphela tindleko tekusebenta nekunakekela . 
Timbili tinhloso ekunciphiseni emanti lafakwa ethangeni : 
Loku kutawutsatsa umtamo lokhetsekile kitsi sonkhe lesikuHulumende , sisitwa bantfu labasemabhizinisini kanye nemmango lobanti . 
Nyalo njengoba umklamo wekulinga uchubeka , ndvuna ulindzeleke kutsi avakashele tonkhe tifundza akhulume netinhlangano letitsintsekako , kufaka phakatsi bodokotela bendzawo , emalunga emkhakha lotimele kanye nebuholi bendzabuko . 
Letimo kungenteka tintjintje kwakheka kwebudlelwane bendzawo . 
Konkhe sime ekutseni simo lesikhona kubukwana naso kanjani . 
Loluhlelo luhlose bafundzi kuto tonkhe tikolo temandla esikhundla samasipala . 
Imisebenti yetfu ifaka kwakha imisebenti nekufaka ligalelo ekutfutfukiseni umnotfo . 
Tigatjana tekukhomba letikhonjiwe atisito ngalokudzingekile letingumtfombo lokukuphela kwawo welwatiso macondzana netintfo letikushejuli kutsi tentiwe . 
Kungcubutana lokukhulako kusho kungcubutana kulesimondzawo lokungumphumela wekungcubutana kwekukhuphuka kwaletinyatselo uma tengetwa kuletinye taphambilini , tamanje kanye netinyatselo telikusasa lelibonwa edvute ngekucaphela kungakakhatsaleki kutsi ngusiphi sitfunywa nobe umuntfu lotsetse letinyatselo letinjalo . 
Kusweleka kwetinsita letisisekelo njengekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka tiluphawu lolukhulu lwebuphuya nekungabikho kwentfutfuko . 
Phindza uchaze kutsi letincumo titayizuzisa njani inkapani nebanikati bemasheya . 
Lokwentiwa ncono kwetinchubo tetfu teThekhnoloji yeLwati neTekuchumana kusiniketa ematfuba langabalwa ekuhlanganisa , kuhlatiya nekwaba imphahla yelwati letawusekela ngalokuphelele kufinyelela kwetfu kumigomo yendlelasu . 
Ikomiti Yekuphenya iphetse ngekutsi letinkhinga letitfolakala lapha ensimini tihlobene nalokuhlukana kwemisebenti kuvundla kumatiko ngekuhlukahlukana kwawo . 
Imali lekhokhwa makhasimende ayikanikwa sephulelo kute ivete sikhatsi sesilinganiso semali futsi imali lekhokhwa makhasimende beyitsatfwa njengetindleko . 
Ngako-ke , ngitsandza kumdvumisa kanye neLitiko lakhe ngalomsebenti lowentiwe kahle kakhulu . 
Tiphakamiso letinyenti letisha titawususa incenye yentsela yemholo webasebenti ku-akhawunti yemuntfu , bese ngekuhamba kwesikhatsi kukhokhelwe inzuzo leyehlisiwe yetinsita tekucinisekisa . 
Ngemalunga lamancane kuphela lafakelwe kusita lamandla ekuphenya ngematekisi. LeYunithi yeMaphoyisa Emmango aseDe Wild Ekuletsa kuthula Bekasebenta kulendzawo . 
Lesimo lesi sidala tinsayeya letengetekile tekulawula imfuyo futsi nekwentiwa ngalokwecile kwemadlelo kulepaki . 
Lirekhodi ngeke lincatjelwe nangabe licuketse lwatiso lolumayelana netimo jikelele tekuvalelwa kwebantfu ejele . 
Ngaphandle nangabe kushiwo kudatha yethenda , phendvula sicelo sekucacisa lesitfolile kute kube tinsuku lekusetjentwa ngato letisihlanu ngembi kwesikhatsi sekuvalwa kwethenda lesishiwo kudatha yeThenda futsi watise bonkhe labakhipha emathenda lababhale emadokhumenti ekutsengwa kwemphahla . 
Bungibo bekwabiwa kwesabelomali kwekucala kugcinwa ngekuchaza , phambilini , indlela yekulungisa ngendlela leyinchubo nalengafihli lutfo . 
Luhlolo lweminotfo : Luhlolo lweminotfo lusebentisa tindlela tekuhlatiya letisetjentiselwa kubona , kulinganisa , kukala , nekucatsanisa tinkhokhelo nemiphumela nalolunye lungenelelo . 
Letiphawulo tingabhekiswa kulomuntfu lolandzelako : 
Kulandzelela luhlaka nekusebentisa luhlaka lwekubuyeketa tincomo , nekulandzelela umtsetfo sekucedziwe . 
Matsatfu emaphuzu ekugcila kuloLuhlaka Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo Temadolobhakati letitsatfwa njengesisekelo ekufezeni kwekuhlelwa kabusha , kuhlanganiswa nekusimama . 
Ichubeka nekuvimba kwakhiwa kwelidolobha leliyinhlanganisela , lelibalulekile ekubeni lephethini lephilile yendzawo . 
Hulumende ubeke letinye tinhlelo ngembono , ikakhulu , tekubukana nekungasebenti kwelusha . 
Kuciniswa i-CBS kutawunweba ngalokubalulekile kufinyelela ekunakekeleni kantsi kunemandla lamakhulu ekufunta sigaba setemphilo kanye nekuphila kahle kwemindeni . 
Kunye kwaletintfo letibalulekile lekufanele kulungiswe ngulokutfutfukiswa kwebudlelwano betfu nabomasipala kubanika emandla ekwetfula imitapolwati netinsita telwatiso kahle kakhulu . 
Ledokhumenti ihlose kuniketa emasubuciko ekuhamba ngesitimela kwetinhlobo letitsite temphahla kunekuhamba ngenethiwekhi yemgwaco . 
Loluhlelo lolusha lwekuhlola lencwajana alusebentiseki kalula . 
Nobe kunjalo , umehluko emkhatsini kwetilinganiso tekukhula talomasipala kanye nalesigodzi ungulomncanyana . 
Lemihlahlandlela utawuhlosa kucinisekisa kwekutsi , kuto tonkhe tintfutfuko kungayi ngebukhulu , letindzaba letilandzelako tiyalungiswa : 
Lapho kukhonakala khona , tikhungo letincane tisebentisa bosokontileka bangasese kugcogca bese kushiswa ngemakhemikhali imfucuta yekunakekela imphilo ngembi kwekuyilahla . 
Kwenta semave emhlaba Ekhaya kuniketa ematfuba ekuba semave emhlaba labita kahle nakusentjetiswa tinhlelo tekuntjintjana . 
Likhono lekusebenta ecenjini lelimkhakhamnyenti . 
Loluhlolo lubuke emakhono ngekwemcondvo lobanti futsi bekungasiko kuhlolwa ngco kwemakhono . 
Inchubomgomo Yekuvulelwa Ematfuba ihlose kunike litfuba kulawo malunga emphakatsi labekavinjelwe ngabomu kutsi angene emikhakheni letsite yemakethe yemsebenti , kutsi nyalo kukhetfwa wona kucala uma afaka sicelo sesikhundla semsebenti . 
Loku kucekele phasi kuvela kancane kancane kwemakhambi ekwelapha kuloluhlelo lweYurophu . 
Kungafakazela kufanela kakhulu kuletinye tikhatsi kusungula loku njengoba tindzawo letivulekile leticinile kuvumela imidlalo lehlukahlukene ledzinga tindzawo leticinile . 
Iklorayidi iyi-anion ye-elementi ye-chlorine . 
Tinketane letindze temahayidrokhabhoni tiphulwa ngekushisa woyela longakahlutwa kungabikhona umoya bese kukhicitwa emamolekhuli emahayidrokhabhoni lamafisha . 
Litheku limele lokukhishiwe ngalokutsi insita yalo ingaphandle . 
Ngenca yaloko tifanele kutsi tibe dvutane , kepha hhayi kutsi tifanele tibe , semigwacweni yetitfutsi temmango . 
Linyenti lalabalimala belingasenyakatfo nemphumalanga yephaviliyoni . 
Noma kunjalo , loku kusho kutsi abasibo labamele lokufakwa mbamba lokwentekako . 
Ngekubona kwami akukho nakunye kwaloko lokwenta ' tinsita teluchumanisokuhwebelana ' enchazelweni letayelekile yelulwimi lwenchazelo . 
Kufanelekile kutsi unamatsisele luphenyo loluncane lwelizingakushisa nebusawoti kusisetjentiswa lesigcogca timphawu temsinga kute kwandziswe lwatiso lolutfoliwe kulelo nakulelo gcogco letimphawu lolukaliwe . 
Uma ngabe timo temhlabatsi nekuvikelwa kwemanti langaphasi kwemhlaba akuvumeli kwehla kwemanti , kungasetjentiswa sisefo lesakhiwe . 
Umtsetfo waseNingizimu Afrika utawengamela lesatiso lesisemtsetfweni salewebhusayithi . 
Ezingeni lendzawo yekuhlaliswa , tijika tigcizelele tindzawo tekuphuma kanye nekungena , kunekutsi tibe tindlela tekufinyelela . 
Legrafu ikhombisa kufaka sandla kwelinanibantfu kwelibandla labomasipala basekhaya Besigodzi saseWest Rand . 
Lesimo sanyalo mayelana nekukhanyisela umphakatsi endzaweni lefanelekile yaMasipalati iBa-Phalaborwa yemadolobha labalulekile singalendlela : 
Inchubomgomo yetimboni nekuhwebelana ibalulekile kumatfuba ekukhula kwetfu kwesikhatsi lesidze , ngoba kusita kwakha kutetsemba , emasethi etimboni letincintisanako letingancitisana ezingeni lemhlaba . 
Emakomidi Emtsetfo Ngemanti Asemakhaya angasungulwa lapho hulumende wasekhaya angekho . 
Luhlolwebangani : Lunika imphendvulo lemayelana nemaphosta mayelana nekuheha kwawo ; kucaca kwemlayeto ; budlelwane emkhatsini wemagama netitfomba . 
Kuto tonkhe tiphakamiso kute kube ngunyalo , sincumo sesisebenti ngekutsi sitimbandzakanye yini kuma-akhawunti emuntfu ngamunye senteka kanye futsi asiguculeki . 
Tiphetfo titsetfwe kulobufakazi nabu . 
Luhlelo Lwekuphatfwa Kwekusebenta lolusetjentiswa KuMasipala wePrince Albert loluhlose kuniketa luhlelo loluphelele , lwesinyatselo nesinyatselo lolusita Masipala kutsi aphatse inchubo yekuhlela kusebenta nekulinganisa ngemphumelelo . 
Tinjongo : Kuniketa tinsita tetemphilo telizinga lelisetulu nekwakha inkhundla yekucecesha tisebenti tetemphilo . 
Kulesikhatsi lesidze , hulumende uhlose kukhulisa umnotfo kute kutsi bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika labafisa kusebenta , bangatfola imisebenti . 
NjengaHulumende , sifisa kukhutsata emabhizinisi kutsi achubeke ngekusisa emnotfweni wetfu , atsatse ematfuba lesinawo . 
Tinhloso tendlelasu tetibhedlela tahulumende ti : 
Kukhulisa lwati Ngekuphepha Kwekudla ngekusebentisa ngemandla umkhankhaso wekusakata . 
Leyunithi yamukela tigulane letivela eMetro , eBoland naseWest Coast , kanye nakubodokotela labakhetsekile labadzinga kutsi tigulane letinelusito lwemedikhali tinakekelwe etibhedlela tahulumende . 
Kumele sakhe emasu latawuholela ekuphumeleleni kwalenhlangano . 
Umhlahlandlela wabhalwa khona onkhe emalunga atovisisa kuma kwetinzuzo teSikhwama . 
Kuhlola nako kuyadzingeka kwentela kubuka kusebenta . 
Kulinganisa emapharamitha eluhlolweni : Kufaneleka kwemapharamitha eNingizimu Afrika kungahlolwa ngakunye , kuye ngetimo kanye nemakhono endzawo yetfu . 
Nanoma kungavisiseka kangakanani kutfukutsela ngekukhungatseka , kungena enkhundleni yetemidlalo ngendlovuyangena akusiso simo lesemukelekako lokunemphumela wekumosheka kwemphahla kanye nekulimala kwetihlwele . 
Emacala lamanyenti ebugebengu awabikwa . 
Ngaphandle umangabe sitsatsa tinyatselo letimcoka tekuvikela nome ngubani wetfu angatseleleka ngeHIV . 
Kutawuniketwa emanani lenele emadivayisi lentelwe kuhlanganisa tincenye kutsi kuhlanganiswe tindvukunsimbi talobudze lobuncunyiwe . 
SITATIMENDE SEKUNGATFWESWA LICALA KANYE NEMKHAWULO WELICALA 
Linani lelikhulu lebantfwana baseNingizimu Afrika baphila neHIV ne-AIDS . 
Kwanyalo , simo sekutsengisa endzaweni yamasipalati iBa-Phalaborwa sehlukene emkhatsini kwemikhakha lehlelekile kanye naLengakahleleki . 
Emadokhumenti ethenda lafaka imininingwane yekuchumana ayatfolakala kumemukeli , Tinchubo Tekutsenga , eChislehurst . 
Sigaba lesilandzelako Semklamo weGateway simbandzakanya kwenta kutsengiselana ngetinsita kube khona nge-elekthronikhi . 
Tebuciko bato kuphocelela baphatsi bebhizinisi kusho imigomo yabo ngekucondza ngco kute kutsi bavisisekele futsi batsatfwe ngemandla nekuniketa imitfombolusito ledzingekako kute kuphotfulwe umsebenti ngemphumelelo . 
Imihlahlandlela yekubuyeketa yentelwe kukhutsata kuhlolwa kwemklamo lokusebentako kubohulumende ngekuhlola kucagela lokukhona , kuphuma kwemali kanye netibalo kufika kusincumo lesincono . 
Ngakoke akumangalisi kutsi umzabalazo wetemfundvo yebantfu noma wemandla ebantfu usakhombisa kuba nelulaka emakhampasini etfu . 
Ingucukokucashwa iniketa inkhomba yelizinga lemlandvo yekukhula kwekucashwa njengoba kuncunywe kukhula kwemnotfo wemlandvo . 
Kwehlisa kugula nekulimala kanye nekufa ngenca yetifo letitsatselanako kanye netifo letingatsatselani kanye netimo ngekusebentisa emasu lanemtselela lomkhulu ekulungiseni kuvikela , kutfola , kulawula kanye nekwesekela kuwo wonkhe emazinga ekunakekela . 
Inchubomgomo yeLiholo leSetsenjwa linaletinchubomgomo letilandzelako . 
Kubalulekile kutsi sati kutsi emaklemu lamanyenti lekufanele acazululwe kuleminyaka lemibili letako asatawudzinga umsebenti lomkhulu wekufika tikwesisombululo . 
Kubaluleka kwesifundvo Sekunakwa Kwemphilo kungeke kwagcizelelwa kakhulu . 
Lomasipala wesigodzi udlala indzima yekusekela ngekulungisa imigwaco emimmangweni yangakubo . 
Kahle kahle , emagugu ayintfo lefana namanafu lehlanganisa umgomo wenhlangano , tinjongo kanye netinhloso ndzawonye . 
Inhloso bekukucinisekisa indzawo lapho labantfwana bagcineka khona , kanye neluhlelo lwekungenelela ngesikhatsi bagcinekile kutsi bangakhenketsi . 
Ngabe lesento besihlose kutsi sikhishwe kuletigaba taloMtsetfo ? 
Kuhlola kwangekhatsi nekulawula : Tisebenti letengetiwe titawucashwa futsi ticeceshwe . 
Imishikashika yekunakekela lokwenteka malanga onkhe kulungiselela Lendzebe Yemave ngamave sekuphetsiwe , kantsi Lelitiko kungunyalo limatasatasa ngekuhlola kwekugcina . 
Uma Satiso sekwendlulisa Sikhalo siniketiwe loye lofuna kufaka sikhalo utsatfwa njengaloye losilahlile lesikhalo . 
Wetsiwa kutsi ngu-Emmanuel , lokusho kutsi Nkulunkulu kitsi kantsi bekatawusindzisa bantfu . 
Lelitiko lingene emsebentini wetivumelwano tekwetfulwa kwetinsita nalabanye bomasipala esifundzeni . 
Letimphahla letingakemukeleki titawuphatfwa ngebungoti nekubhadalwa nguSonkontileka bese futsi , ngekucela Sifundza , tisuswe nguye ngalesosikhatsi nakatfola incwadzi yekungemukeleki . 
Loku ekugcineni kuholela ekutseni umphakatsi ungabi nekulawula likusasa lawo futsi ube ngulongahlonyiswa . 
Kuvivinywa kabili kute kweneliseke kufinyelela . 
Kulawulwa kwaletindzawo letilusentse lwemfula kufanele kucinisekise kulondvolotwa kwalomfula kanye nendzawo yawo lelusentse lwemfula . 
Kusentjetiswa kwembhede etibhedlela talabagulwa yingcondvo kusetulu ngekucatsaniswa kwaloku bekuindzelekile . 
Ngekubuka letilinganiso temitfombo lengenabungoti yemfucuta ngalokutako , Loluhlelo Lweminyaka Lelishumi Lekulawula Imfucuta lulinganisa kutsi ngalokutako kutawudzingeka indzawo lenemgodzi yekulahla , kushisa kanye nemakhono lanjani ekwenta ikhomposi . 
Imiphumela itawuboniswa ngesicelo : 
Ngabe uwafakile emaphepha Ekubhalisa Kumhlandlu Wesigodzi ? 
Nomakunjalo , kuyabonakala uma kubukwa emazinga anyalo amalingena lekhona kutsi kutawuba khona tincumo letimatima lekutawubukwana nato esikhatsini lesitako . 
Ndvuna angasho kutsi : sihlahla lesitsite , licembu lelitsite letihlahla , indzawo letsite lembonywe tihlahla ; noma tihlahla teluhlobo lolutsite , kutsi tihlahla letivikelekile , licembu letihlahla , indzawo lembonywe tihlahla noma luhlobo lolutsite . 
Kusatjalaliswa kwekufinyelela kutekulawulwa kwetekuvikela nabofenisi ; tindzawo letingetiwe letisiphohlongo atikabikhona njengoba kungekho ibhajethi lophakelwe kulomnyaka timali . 
Tinsita tetemtsetfo tekuphindza kubuyeketwe licala noma tetincwadzisikhalo tiniketwa ngekuya kwelicala . 
Indlela yemandla ingasetjentiswa kuphela uma ivunywe Yinhloko Yelijele , ngaphandle kwalapho sisebenti setekulungiswa kwesimilo sinesizatfu lesenta kutsi Inhloko Yelijele ingavumela kusetjentiswa kwemandla nangekutsi kubambeleleka kutfola leyo mvumo kutawehlula leyo nhloso . 
Kubukana netincabhayi letimbili tekusungulwa kwemisebenti nekwetfula kwetinsita lokusebenta kahle kubalulekile ekwakheni sive lesiphumelelako nalesibambene . 
Lelitiko litama ngawo wonkhe emandla kusungula emathagethi lavakalako kanye netikhatsi tekwenta umsebenti ekungeneleleni kwalo , ngekuhambisana nebhajethi yalo kanye naleminye imitfombolusito . 
Kucwayisa nekusita kusebenta kwetibhedlela ekusebentiseni emandla , imisebenti leniketiwe nalekufanele yentiwe ngulabanye . 
Lencenye yembiko wesabelomali unika sinikamongo lesiphelele sako konkhe lokucatjangiwe lokusetjentisiwe kulesiphakamiso sesabelomali : 
Masipala unemali lengakeneli yekukhuphula lizinga letikhungo tekukhibika ; lwesekelo lufuneka emikhakheni yangasese neyesive . 
Ngetsemba kutsi utawutfola lokungenhla kufanele . 
Njengobe kungena kuletindzawo akulawulwa , tonkhe tinhlobo tenkhukhuma kufaka ekhatsi inkhukhuma leyingoti nalevela etibhedlela ingalahlwa lapha . 
Kutawubakhona tindlela tekuhlanganisa inkhulumiswano ngemasiko etitukulwane kucinisekisa kutsi emasiko ase-Afrika ayaphila futsi ayagucugucuka , futsi ayachubeka ngekuba ngumgogodla welisikomphilo lalelivekati . 
Hulumende utawuchubeka kusebenta ngekubambisana netinyunyana tabothishela kwenta ncono ngenchubekalaphambili timo temsebenti tabothishela etikoleni tesive . 
Tindzawo letivulekile leticinile tenta kube nekufinyelela kutinsita temmango nakutigitjelwa , kungasiko kuphela kusebentisa tindzawo tekuhamba netindzawo letiseceleni kwemgwaco , kodvwa futsi nakutindzawo tekulindza netekuntjintja tigitjelwa etitobhini nasetiteshini . 
Kucinisekisa simondzawo lesiphephile nalesivikelekile ngekwakha tinsita tekuphepha kwemmango letikhona naletifinyelelekako ; 
Lengibuke kona kutawuba yingucuko kutikhungo temfundvo lesetulu . 
Kufanele ube nelirekhodi lelivakalako ekwakheni kanye nasekuholeni emacembu laphumelelako kanye nelikhono lekubonisa , kuhlela kanye nekulawulwa kweluchungechunge lwetinhlelo . 
LoSokontileka utawugcina lirekhodi lesipani lekwentiwe kuso emajoyini , kanye netinombolo telidilamu nekuma emgceni ngesikhatsi sekufakwa . 
Emabhizinisi lamanyenti lasatfutfuka abukana nebumatima uma angena emakethe ngenca yetizatfu letintsatfu letisetulu : 
Emalunga kanye nemalunga ekungeta Kubhodi Yeticelo angakhetfwa futsi . 
Ikhomishana ubuketene netinkhinga letinyenti uma izama kuphutfumisa lokukhokhelwa kwemakleyimu asemakhaya kantsi tifaka ekhatsi loku lokulandzelako : 
Loku kutawusungulwa nguleLitiko lelisha uma lenchubomgomo lesisekelo sekucocisenwe ngayo futsi yemukelwa . 
Tinchazelo temnotfo : Khutsata tindlela tekusekela kusungulwa Kwemboni ye-EV eNingizimu Afrika kanye nekukhutsata timfuno tema-EV lakhicitwe ekhaya . 
Emaphesenti lalishumi elinani bantfu asebentisa tinsita te-ambulensi njalo ngemnyaka njengobe kubaliwe ekusebenteni kwaphambilini . 
Kugcogca iDatha 
Noma ngumuphi umehluko kumaReyithi neTimbadalo letisebenta ngalesosikhatsi sebhidi nalebabhadalwa nguSonkontileka batawuba ku-akhawunti yeSifundza . 
Tinhlelo tekwenta ncono kuphendvula kwetisebenti tasenkhundleni ngekutfula imibiko yeliviki titawulandzela . 
Kute imphahla yaletinye tikhungo lebanjwe Litiko . 
Umlayeto wendvuna yelitiko wekungasusi tiboshwa kulesinye sikhungo kuya kulesinye ngebunyenti ngesikhatsi semikhosi yakhisimusi , kwengete kulemphumelelo . 
Lona ngumkhakha wekucina noma emazinga lapho khona kuba khona kwalesicukatfwa bekungeke kwati noma kulindzele imiphumela lemibi ekufanelekeni kwemanti elusebentiso lolutsite noma ekuvikelweni kwebudlelwane betitjalo netilwane taselwandle . 
Sungula licembu lekusebenta lelimkhakhamnyenti ekukhutsatweni kwekuniketwa kwetinsita lokufanele kanye nalokusebentako . 
Umhlangano lowehlukile webaholi bendzabuko labakhulu lanangaweli ngaphansi kwenkhosi . 
Kulesifundza , lusebentisomali lwekugcina lwemakhaya beluloku lukhula kancanekancane . 
Kufanele futsi bati kutsi bafise kwentani . 
Kube embili kwesekelwa kwetinhlangano letisacatfuta kute kutsi kulungiswe kungalingani kumaphethini emlandvo wekuba khona kwetinsita nekuphakelwa kwemitfombolusito lokungalingani . 
Loku kwenteka ngenca yetinyatselo letitsetfwe kungeta kugadza nekucondzisa kuphatsa kwekutsenga imphahla netinchubo tetimali . 
Kusekela imisebenti yekuphatsa lejwayelekile njengekufayela ; kufothokhopha ; kufeksa ; kutfola nekukhishwa kwemaphepha . 
Loluhlelo ngekwalo ludzinga kuvuselelwa ngalokuphelele . 
Emaphepha emibuto apakishwa kusetjentiswa umshini wekupaka kanye nenchubo yekupaka ngemshini wesoftware lokhetsekile . 
Ikomiti kufuneka ihlangane lekungenani ngekota . 
Loku akubukeli phansi kutetsemba kuphela , kodvwa kuphindze kube nemtselela lomubi ekutiphatseni . 
Imibiko yesifundza ichubeka nekukhomba timo letiphuyile temahlatsi nemfuyo etindzaweni letinyenti nakuletinye tifundza , imililo yemahlatsi yente timo taba timbi kakhulu . 
Kwenyuka kwemfuno yemshwalense tsite kuholela ekwenyukeni kwemalingena ngaphandle kwetindleko letengetiwe . 
Lawula tindleko bese ugcina emarekhodi , wente kube lula kusungulwa kwetinhlaka tekubusa . 
Lesikhungo semfundvo lephakeme kumele icacise ngalokuvakalako , kusicukatsilwati laso yelwatiso , kutsi ngutiphi tinsita letiniketako nekutsi tindleko tato titsini . 
Umangabe loye lowesekelako bekanayo ledokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi , bekunguye umuntfu lovumelekile kwamukela kuletfwa kwalemphahla kulesikhumulo setitfutsi tasemantini lesishiwo . 
Imikhambatsi lesihlanu seyiphelele inconyelwa lesifundza , ngobe lendzawo kanye nemikhicito lekhetsiwe kubuka tinhlangotsi letehlukene . 
Beluleki betifundvo netingcweti letibeluleki betifundvo bachuba imihlanganosikolwa nabothishela betikolwa letingenti kahle basebentisa Imodeli yeLicembu leKufundza leTingcweti . 
Kucinisekisa kuhambisana netinchubo teKutsenga letiLuchungechunge . 
Iphindze inikete timphawu tekutfutfukisa tinhlelo tetikhungo . 
Kuphendvula tikhalo egameni Lemphatsi . 
Kwamukelwa kwetivakashi ehhovisi kanye nekulawula simondzawo sasehhovisi , kufaka kuniketwa kwelitiya kanye neticabuli kudzingekile . 
Imigwaco kanye naletinye takhiwonchanti letidvute nemisamo netikhumbuto kutawentiwa kube ncono . 
BoHulumende wesifundza newasekhaya banemsebenti wekutfutfukisa tekuvakasha ekhaya , kubaluleka kwetinsita kutemidlalo netintfo tekukhibika ngekweMtsetfosisekelo , imitsetfo yesifundza neyasekhaya , timiso nemitsetfo yamasipala . 
Kufuneka kube nekubonelela lokufanele , sibonelo , labakhubatekile , labadzala labafuna kuhlala phansi kanye nelusha lolufuna kudlala . 
Loludzaba lwekukhangisa tjwala selukhule lwate lwafaneleka , lokwenta kutsi-ke kukhangiswa kuvalwe kute kutsi kuncishiswe kusetjentiswa kwetjwala budlabha nemazinga ekunatsa . 
I-DTI inelilungelo lekwenta sincumo ngemaphesenti latawusebenta . 
Litiko Letasekhaya litikhipha ecaleni ngalokucondze ngco kuko konkhe lokungashiwo ticinisekiso , kufaka ekhatsi , ngalokungagcini kuloku , ticinisekiso tekuhwebelana , emazinga , kulungela inhloso letitse , kungephuli imitsetfo , kuhambisana , kuvikeleka , nekunemba futsi alikhulumeli nanoma ngumuphi umuntfu noma kuniketa ticinisekiso mayelana nalokucuketfwe ngulewebhusayithi nekutsi lewebhusayithi ihlanganiswe kute ihlangabetane netidzingo temsebentisi ngamunye . 
Inchubomgomo lebhalwe phasi yekumunyisa levame kukhulunywa nato tonkhe tisebenti kulesikhungo . 
Inhlangano yembuso kufanele itfole ilayisensi yekuchubeka nemsebenti lapho ilayisensi idzingeka khona . 
Samba lesilishumi nesikhombisa semisebenti yesikhatsi lesiphelele itawentiwa . 
Imitsetfomgomo yeNdlu yengamela Lwabiwomali lweMakomidi lamanyenti imitsetfomgomo yayo lelandzelelwako . 
Litiko litsi liyitsatsele tinyatselo lendzaba futsi selicale nekwenta luphenyo . 
Ngekubona kutsi kungenteka kutsi Likomidi leSigungu lingahle lidzinge imitfombolusito leyengetiwe kanye nebungcweti njalo njalo ngesikhatsi , bangakobola emalunga nangabe kunesidzingo kute ente umsebenti . 
Lomncintiswano uvulekele kuphela bafundzi lababhalise neSikhungo Semfundvo Lephakeme saseNingizimu Afrika . 
Ngaloko , imphendvulo lechubekako itawucinisekisa lwesekelo , umoya lomuhle kanye nekutibophelela lokusimeme . 
Sicelo lesifakiwe sicele umlamuli kutsi atikhiphe ngembi kwemhlangano . 
Kweswelakala yekwehlukanisa lababanjiwe bavalelwa kusho kutsi bonkhe balawulwa futsi baphatfwe njengelicembu lelinebungoti lobukhulu . 
Lapho kungenteka khona , loku kufanele kutsi kutsatse timo " temvelo " , letingadzingi kugcinwa tisesimeni futsi kufanele kutsi tihambelane netimphawu temvelo letingakavami letifanana nemahlatsi nome emahlatsi ekuhlanyelwa , emagcuma , imifula nemifudlana . 
Emanani kufanele afake tonkhe tidzingo talebhidi , kantsi kufanele afake iVAT . 
Kucinisekisa kutsi loluhlelo lwekulawulwa kwetimali kanye noma kulawula ngekhatsi lokusungulelwe litiko kuyentiwa ngekuhambisana nekuba nemtfwalo . 
Tigaba letahlukahlukene teluhlelo lwekufundza , sibonelo etikoleni temazinga lophansi kanye nalasetulu , titawusetjentiswa ngalokuhlukene . 
Injongo : Kulawula imphahla yetimali tahulumende ngekunakekela nekuba nemisebenti . 
Akuvumeleki kutsi ume etindzaweni tekuhamba noma etindzaweni tekuhlala uma umdlalo usachubeka . 
Kuyasita kwenta tigitjelwa temmango tibe nguletihehanako . 
Kulelithebula , inchitfo lebuketiwe ibekwa ngeluhlelo , kwehlukaniswa ngekwemnotfo futsi nemfakeniso lowetayelekile . 
Sekusungulwe emabhizinisi lamasha lamanyenti futsi lomkhuba uyachubeka ngekukhula . 
Kunetindvuna letimbili ehhovisi laMengameli , leyodvwa ibukene neKhomishini yeKuhlela yaVelonkhe bese lena lenye inemsebenti weKubeka liso neKuhlola kanye neKuhlela . 
Tinhlobo tedatha lencunywe ngaphambilini tiyacokelelwa kulendzawo yekwetfulwa kwetinsita bodokotela netisebenti tekulawula letisebenta etikhungweni tetemphilo . 
Bacondzisi angeke babalekele umsebenti wabo noma banike labanye umsebenti wabo . 
ENingizimu Afrika , kube khona tindlela letinyenti letaholela , cishe , kuncenye yemgudvu wemfucuta lenekutsatselana ngendlela levakalako . 
Yomibili imitsetfo ibeka kuniketwa kweluhlolo lemtselela wesimondzawo kanye nekungabi yincenye , tindzawo tekulawula umsindvo njl . , kanye nekuvikeleka lokusebentako nekulawuleka kwekusetjentiswa kwesimondzawo kanye netindzaba letihambisana nako . 
Imisebenti lebalulekile yalelitiko igunyatwa ngulomtsetfo lomkhulu lolandzelako : 
Lolofake sicelo akakatenti tinsolo letinjalo kusitatimende sakhe . 
Kumtsambo lofanako , litsimba labondvuna lelehlukile lisunguliwe kutobuketa tekusebenta netetimali tetemabhizinisi ahulumende . 
Tindlela letisetulu tekuphepha lekufanele tifake emakhamera etekuphepha lafakiwe kanye nekucinisa tisefo ngekugcinwa kwemaphepha emibuto kwacinisekiswa kuto tonkhe tindzawo tekugcina tintfo . 
Emathesti ngco abekhetselwe i-TEM . 
Lomboniso ukhombisa simo sakusasa enkhabeni yendzawo yebhizinisi lesemkhatsini lephakanyiselwe likusasa . 
Ngalesikhatsi sekwakha , umugca weliphayiphi litawuba nalomunye umtfwalo longetiwe ngenca yemagagasi nekucindzeteleka kwemagagasi . 
ENingizimu Afrika , tibonelo tebantfu lebadzinga emalungelo ekuvikeleka kumhlaba wabo kutsi akhuliswe ngulabo labacashile ngekwemsebenti , banikati bemapulazi nebantfu labahlala etindzaweni tasemakhaya takudzala . 
Kulokunye , lomuntfu locashiwe kulesikhala semsebenti kutawufanele kutsi ahlolwe betekuvikela , nekusayina sivumelwano sekukhona kusebenta nesekucashwa . 
Lapho khona bantfwana bakhinile kuya esikolweni ngekuphepha tikolo tiyacelwa kutsi tincume kutsi tichubeke nekubhala luhlolo lebelubekelwe namuhla , ngekuya ngesimo lesiphephile kwenta njalo . 
Faka li-oda lesitoko samalingena nekucinisekisa kutsi kuyarekhodwa emabhukwini kuphindze futsi kusetjentiswe ngekulandzelana . 
Umhloli mabhuku Jikelele wente luhlolo lwekusebenta ngekuhlola mabhuku etinkhomba teminotfo lekhetsiwe netimali lapho leTinsita Telubalo tishicilele kute tihambisane nalamazinga ekusabalalalisa idatha lekhetsekile yeSikhwama Setimali Taphesheya . Kuchubeka lokubonakalako kwentekile kulomklamo . 
Kugcugcutela kubambisana lokulinganako kanye nekuhlanganyela ekutfutfukiseni kungabe kasaba ngetulu kwemodeli " yekutfulwa kwetinsita " lapho hulumende aniketa takhamiti letingakhoni kutisita . 
Imisebenti : Kwenta umsebenti wekuba ngunobhala weMcondzisi Lomkhulu ngekutsi ahlele tindzaba teMcondzisi Lomkhulu ngekulawula ahlele idayari yakhe , kuhlela imihlangano , kucinisekisa labacashiwe nekukhumbuta uMcondzisi Lomkhulu ngemihlangano , kuhlela tekutfutsa , indzawo yekulala nekwekudla . 
Emaplanti ekulungisa inkhucunkhucu yelindle adzinga kucinisekisa kutsi abulala onkhe emagciwane laphathojeniki . 
Loluhlelo selugweme kwakheka kwetikweleti tehahulumende lophetse tetinkampani tetinsita letisisekelo . 
Lolunye luphenyo luyachubeka lekubutsa emadokhumenti lasasilele emuva kanye nekutfola bafakiticelo lekungibo mbamba . 
Imibukiso nayo beyibekwe emicimbini leminyenti leyehlukene kulo lonkhe lelive kwesekelwa luhlelo lweNdvuna lwekukhulumisana nemmango , kanye nakumicimbi leminyenti leyehlukene lebeyichutjwa Litiko . 
Lenchubo yekundlulisela yadzingidvwa yakhiwa ngekusebentisana neLikomidi laboNdvuna Lekulungisa , sihlalo walo kunguNdvuna wangaphambilini weTebulungiswa . 
Kuchuba imboni ngemphumelelo , kuhlanganyela kwemmango nahulumende ekutfutfukiseni nekusebentisa inchubo yetitfutsi ngendlela lekhombisa sitfombe selidobha . 
Loku kudzinga tindzawo letenele letivikelekile tekubeka kuto khona kulendzawo . 
Inchubo yekuhlela emasu ibuye imbandzakanye indlela yekuhlola nekubukisisa kanye netindlela telitiko ngenhloso lenkhulu yekwenta ncono kuletfwa kwetinsita . 
Sitawuhlosa kuniketa ematfuba etemfundvo lalinganako kubo bonkhe bafundzi . 
Cinisekisa kutsi tindlela tekungenelela letikhetsiwe tiyasetjentiswa ngemasuphavayisa ngekuniketa kusekela lokuchubekako , kwelashwa emoyeni , kubonisa kanye nekululeka kumasuphavayisa . 
Kufanele babike ngemisebenti yabo nendlela lebaphumelele ngayo ekwenteni umsebenti kuloMkhandlu lokungenani kanye ngemnyaka . 
Masipala , ngemandla ache emali newekuphatsa , utawenta inchubo yekuhlanganisa ibhajethi letawufaka ekhatsi : 
Lokunye lokubalulekile kutsi kusetjentiswa kwematekisi langemakhumbi kanye nemabhasi kumelele tincenye letibalulekile emkhatsini wayo yonkhe imikhakha yemali lengenako . 
Lapho kudzingeke khona tinombolo betifakiwe esikhatsini saphambilini kutitatimende tetetimali tihlukanisiwe futsi kucinisekisa kutsi umumo lolwatiso lolwetfulwe ngawo uyahambisana nemumo wetitatimende tetetimali temnyaka losetulu . 
Luhlolo lelizinga lelikhona lentfutfuko kumasipalati , lekufanele ifake kubonakala kwemiphakatsi lengakwati kutfola imisebentinchanti yamasipalati , iyentiwa ; 
Kuloluklayo lolu , kuyacaca kutsi liyakhula linani labomake labanatsako . 
Emabhanela etfu ehlisiwe njengobe sihlonipha labantfu labasha labatibophelele labasishiye ngesikhatsi basenakunyenti kwekukwentela lesifundza . 
Kuhlolwa kwetintfo kubaluleke kakhulu futsi kute ngisho nasinye setimo letingenta kutsi Sokontileka angachubeka nemsebenti ngaphandle uma Njinela asawuvumile kutsi ungachubeka . 
Indlela lesebenta kancono yekwehlisa lokwesatjiswa ngulokwabelana ngelwatiso lolucuketfwe nguledokhumenti nebafundzi kute bevisise emaphuzu ngekwetemitsi nge-HIV nekutsi indluliseka njani nekwati kutsi bangativikela njani . 
Lena yiyunithi lelawula ibuye inotsise lamazinga ekwetfulwa kwetinsita kwahulumende ngekuniketa tisombululo letisebentisekako , letiyimphumelelo naletisezingeni leliphakeme tekusetjentiswa kwemali . 
Kusetjentiswa kwetindlelakwenta letinjalo ekuhlanganisweni netindlelakwenta leticondzene-netimfucuta kunikete kuvisisa lokubanti , kanye neligalelo lelibalulekile , ekuvikelweni kwesitfunti se-ikholoji semanti ato . 
Kusejentiswa kwesikhatsi sekuphendvula kutekuphepha emlilweni , kwehla nekwenyuka kwetitfutsi kanye netimo letiphutfumako : 
Kwelekelela ngekwetebuciko lamanye emacembu lakhetsekile . 
Lekungibo bangemphela labasayinako kulesivumelwano lesinjalo kusamele bacinisekiswe futsi bangafaka ekhatsi lomele masipala lotawukhetfwa njengemchumanisi walentfutfuko lephakanyiswako . 
Insayeya lenkhulu iyachubeka eNyakatfo-Nshonalanga , lapho linani leliphakeme lemaklemu liyaphikiswa ngenca yesincepheteliso lesitfolakele ngesikhatsi sekumukwa kwemhlaba . 
Tintfo letaphakanyiswa lucwaningomabhuku lwe-IT titawulandzelelwa Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku kulomnyakatimali lotako . 
Emalungiselelo lahambisana nekuniketwa lokunemandla kwesakhiwonchanti samasipalati kantsi kutawubukwa ngalendlela lelandzelako : 
Tindzawo tekuphepha letinemazinga lasetulu ekugadza lokungenti lutfo kanye nekubonakala kwesive tingasebenta njengetindzawo letiphephile talabo lengahle babe tisulu . 
Ngeke tehlukaniswe kulesinye . 
Onkhe lamaphuzu langenhla abukwa ngesikhatsi sekuhlela lokusebentako ekutfoleni lokubekelwe embili kanye nentfutfuko yekuhlela kanye netinhlelo tendzawo . 
Cishe onkhe emave abuyeketa umnyaka webudzala losemtsetfweni wekuvumeleka kwemuntfu kutsi atsenge tjwala yiminyaka lelishumi nesiphohlongo budzala . 
Akukalungi kutsi emabhange atfwale licala lekulahlekelwa ngenca yekukhokhelwa lokuliphutsa kwemasheke nangabe isayini yemkhokhi , ngenca yeliphutsa lemkhokhi , ifojwe kahle kakhulu . 
Emabhange aloku acaphele ngekungeta sikweleti kantsi nemakhaya ayangabata kutsatsa tikweleti letinsha . 
Lesimo lesiphasi semakhono singafanekiswa nekungenelela kakhulu kwemsebenti wetekulima , longafuni kakhulu emakhono lasetulu . 
Lamagciwane bewatiwa ngekubanga insheko , sifo lesingahle sibe sibulale kakhulu bantfwana . 
Lokuhlolwa kwaso sonkhe lesifakwa kufanele kutsi kwentiwe ngumuntfu lofanele ngemuva kwekumisa nangembi kwekusetjentiswa onkhe malanga . 
Lelizinga leliphakeme kakhulu lekuhlelwa kulenchazelo yalesikimu nguleTinhlobo . 
I-TISA iniketa tinsita Tekunakekelwa Kwemakhastama tebakhiciti , sikhungo lesiniketa imininingwane neseluleko ngetinchubo tekutfumela ngaphandle netinchubo letikhona . 
Nangabe liRandi liba butsakatsaka kunelidola , i-oyili iba nekudula lokukhulu . 
Labancintisanako kumele bente tilinganiso telinani tentsengo tato tonkhe tintfo letidzingekako ngekusebentisa emahlu alokutawentiwa etilinganiso temanani entsengo lasencwadzini leneluphawu lwebhizinisi lelisemtsetfweni . 
Esakhiweni lesiphansi , kunendzawo yekubhukusha nendzawo yekukhibika lesalivelanda . 
Imisebenti yetemanti itawentiwa Litiko Letemanti lelisha . 
Hulumende utawuhlangana nemmango kulemigubho futsi wamukela lokutinikela nekufaka sandla kwahulumende waseNdiya kuloku . 
Batsengi labadvuna bayetfuka , batsintse ngenkhani futsi kulesinye sikhatsi babhambatse tibunu talabasikati . 
Indlela yekumbandzakanya sive nekutfola imibono lesuka phasi iye etulu , kunaleyo lesuka etulu iye phasi iyalandzelwa . 
INingizimu Afrika iyachubeka nekudlala indzima yebuholi eMajele alelivekati le-Afrika . 
Emathuna lasahhibikile ayagcwaliswa kuphindze futsi kwentiwe nemsebenti lomncane wekugcina ematje emathuna asesimeni sawo lesifanele njengencenye yeluhlelo lwekugcina emathuna asesimeni sawo lesifanele . 
Sigaba semaRekhodi sicinisekisa kutsi lemisebenti lelandzelako yentiwa ngekuphutfuma : 
Lesitifiketi lesiniketwako kufanele sihambisane nalomsebenti walemoto lekukhulunywa ngayo nato tonkhe tindlela tekuphepha nemisebenti lekufanele yentiwe kucinisekisa lokusetjentiswa ngekuphepha kwalemoto . 
Kuhambisana nalokuhleliwe ngekumelana nalokwentekako nekuhambisana neTimali Nekulawulwa Kwekwetfulwa Kwetinsita Letindzingekako . 
Batawubuka futsi baphatse tindlela tekusetjentiswa kwemali , lokwentiwa tigulane netinyatselo letiyikhwalithi ngekwemkhawulo wekusebenta . 
Kusebenta neLitiko leteManti kanye neKutfutfwa kweLindle , tinhlelo tekuhlunga setikhona kantsi siyachubeka nekugadza simo etindzaweni letitsintsekile . 
Imihlahlandlela yekunukubetwa ngemacasi seyisabalaliswe etifundzeni kutsi isetjentiswe . 
Timbangela tebungoti kutemsebenti letibonakele lapha kulelitiko kulahlekelwa sikhatsi ngenca yekulimala , tindleko tetekwelashwa kanye nekutsi ngekuhamba kwesikhatsi kungakhoni kusebenta ngenca yesimo setemphilo . 
Loku kwakhe sisekelo semininingwane lesicinile lengisisebentisa kanyentana . 
Ngenca yekucindzetelela etimalini asikaphumeleli kwenta loku lokulandzelako : 
Letigaba letifaka emanesi lafundzele tindzawo letikhetsekile letifana nefuyathi , ligumbi lalabagulako , labakhulelwe ne-ICU ; ematheknishiyeni labonjiniyela ; bonjiniyela nema-paramedic 
Tifiso tebantfu baseNingizimu Afrika temphilo lencono ekusebenteni kahle kwemitamo yetfu lehlangene kwentela kutfola tikhutsati letifanele kwenta lula kutfutfukisa ibhizinisi kanye nekukhutsata umkhakha wangasese kwakha imisebenti . 
Tonkhe tento lekuhloswe ngato kudala kudideka ngekusungulwa , imphahla , nome imishikashika yemsebenti nome yekutsengisa yaloye lekuncintiswana naye . 
Ngesikhatsi kusungulwa letingodla tekuphalala , bekungasiko kutimisela kweBaphatseli kutsi bagcine leto tingodla uma batawubeka letimali ezingeni lekusitwa ngetimali lelisikhebesi . 
Bafundzi batawuba nebukhoni bekusebentisa emakhono ebuholi kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita kuhulumende wendzawo . 
Akumange kube khona imicimbi ngemuva kwelusuku lwekwetfulwa kwembiko . 
Tinombolo letimbalwa tekuhlolwa tentiwa kuletigodzi nekuhambisana nemtsetfo kwahluka kusigodzi nesigodzi . 
Leminye imiklamo ifaka budlelwane nematiko lahlukahlukene macondzana nekukhomba bantfu usebentisa ikhomputha , kufaka ekhatsi kubhalisa bazuzi bemali yesibonelelo kanye nedathabhesi yelayisensi yekushayela . 
Loluhlelo luyincenye yeLuhlelo lweKubuyela kuTisekelo loluholwa nguHulumende Wesifundza , lapho bomasipala babukelelwa kutsi bagcile etinhlelweni tekwetfula tinsita letisisekelo . 
Bufakazi baletihibe butawudzingeka . 
Nanoma kunjalo , kuyatiwa ngalokuvamile kutsi Inkhaba yaleLidolobhakati kwamanje ayisebenti kahle ngendlela lelifanele kutsi ngabe lisebenta ngayo ngaseluhlangotsini lwetemvelo , temnotfo netetenhlalo . 
Lolunye lucwaningo lwekucinisekisa ngekubuka lufanele kutsi lwentiwe mayelana naloludzaba lolu futsi loku kufanele kutsi kufake ekhatsi kuhlola kutsi ( nekutsi kungani ) kwentiwa yini kutsi tinchubomgomo tetimboni tasebenta ngemphumelelo ekutfutfukiseni i-Asia nekutsi tingasebenta kangakanani kulamanye emave lasatfutfuka . 
Emakhona lakhona kwamanje kuloLuphiko atinikele ekunakeni lemiklamo yetindvuna . 
Njengelincusa sevele sabelene ngetipiliyoni tetfu lucwaningo lwemabhuku loluhlobile nabo bonkhe bomasipala kulesigodzi futsi sitawuphokophelela kucinisekisa kutsi tonkhe tinhloso talomsebenti tifezekiswa ngesikhatsi lesibekiwe . 
Kucasha bonesi bendzawo kulemitfolamphilo leyentiwe simanje . 
Lulawula luhlanganise lucwaningo , kuhlatiya nekwecwayiswa ngetetheknikhi kutekuvikela kwemphakatsi nekulungiswa temhlalaphansi ngekumelela lelitsimba lemsebenti , Sosikhwama Wavelonkhe naNdvuna Wetimali . 
Nanoma kunjalo , uma ike yasetjentiswa luhlelo lungaholela ekongeni kakhulu ekulungisweni kanye nasekulahlweni kanye nasekuncishisweni kwesikhatsi lesilahlekile ngekulinyatwa tinyalitsi kanye nekusuleleka ngekugula lokubangwa kuphatfwa kabi kwemphahla . 
Sibuye siyabona kutsi emabhizinisi lamanyenti anika basebenti bawo lusito lwetindlu noma imali lebolekelwa kutsenga indlu . 
Kumele kube nesiphetfo kulomkhuba wabothishela labadvuna wekufuna kulalana nemantfombatane esikolo nome bothishela labasikati . 
Loku kutawenta kube malula kutihlanganisa nemiphakatsi labo labatfolwe banganacala kanye nalabo labatfolwe banelicala . 
Ngakoke , tinchubomgomo letinsha tilukhuni kumane utisebentise yonkhe indzawo emiklameni lekhona . 
Tifo tetitfombo , budze bekukhula , emandla esivuno nelukhula loluyinkhinga kutinhlangotsi letibalulekile tekuticabanga nawukhetsa emakhalithiva . 
Ngicabanga kutsi lefomethi lensha ayiyenti lenhloso . 
Nanoma kunjalo , lamanani solo ayakhula , futsi kunyenti lokufanele kutsi kwentiwe . 
Tigaba Letifanele Telithuluzi Lemtsetfo imalingena , nome nguliphi lilungelo lekwamukela imalingena , nome ngabe umnyombo wayo ukuphi , ingena njani nome ingena njalo leyo malingena , ngaphandle kwemalingena leyemukelwa ngumtsengi nome ngulongaba ngumtsengi , unelilungelo lekwamukela , nome ubambe enkampanini yetimali letisisiwe ; 
Sibonelo saloku kwekugcina sikolo semabanga laphasi . 
Lokwehla kubangelwa ikakhulukati tikweleti letingenasabelo . 
Lekhomishana iyalunaka loludzaba lwekutsi emakleyimu asemakhaya ayincola lekufanele ifake sandla ekupheliseni buphuya nekufaka sandla kuLuhlelo Lwasemakhaya Lolucubile Lolufaka konkhe . 
Kuloku-ke , lomasipala unika : 
Imigomo yalemitsetfo lelawulako yekwengeta futsi kungasiko kutsatsa indzawo yanoma ngabe nguwuphi umtsetfo longahambisani noma longavumelani nalemitsetfo lelawulako . 
Ticuletibalulekiletalendlelasu tifaka isaveyi lephelele yetemnotfo nekuhlaliswa kwebantfu ( SES ) kanye nekufakwa kwetidzingo tebafakiticelo , kuhlela letidzingo ngetigaba letingacondzakali , ngekwesibonelo , kudla kwasengadzini , kulimela sivuno kanye nekufuya tilwane tasekhaya . 
Ngalokubalulekile , loku kungenteka kube solo kunjalo nanome umbuso netinkampani tangasese totimbili tinika letimali futsi tibambe emandla ekulawula lalinganako . 
Bakhiciti kanye nebangenisi bangaboshwa ngumtsetfo kutsi babuyisele emuva imikhicito lephelelwe sikhatsi . 
Lonamhlangano wabitwa kwentela kuhlanganisa ndzawonye nekubamba lwati loluhle kakhulu lolukhona lolubuya kumkhakha lohlelekile ngekhatsi kulomtfombo . 
Timbadalo tidluliselwe kutiphatsimandla tasekhaya ngekuya ngekweMtsetfo Wekuhlukaniswa Kwamalingena lofanele . 
Tonkhe tinhlolo tetentsela tifaka ekhatsi satiso sekutsi umkhokhintsela unelilungelo lekuphikisa nekuphikisa sincumo . 
Asikho sidzingo sekutsenga nekufaka tinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini lokubitako ngobe kuvele kufakwe khona ngale . 
Loku kukhomba kutsi kunebungoti lobuncane lobuhlobene nekusebentisa umchamo kutekulima kunekuhlantwa kwemanti langcolile kusihlantamanti lesisetjentiswako bese akhululelwa emachibini nasemiseleni . 
Timphawu talenchubo tivetwe Kulisu Lekuphatsa Bungoti Besikhungo . 
NgekweMtsetfo , tisebenti tesikhatsi sekuvivinywa tinesibophelelo ngaloku lokulandzelako : 
Tinkhundla tiguculwe ngalokuphelele taba ngiloku lokungatsatfwa njengekutsi ngemadlelo ( indzawo lapho timvu netinkhomo tidla khona ) futsi kute titjalo temvelo letisele kuletinkhundla , nanoma letinye titjalo tendzabuko tingaphikelela kumila ngenkani . 
Imali lengukheshi naloko lokulingana nemali lengukheshi kwenta imali lengukheshi lekhona , imali lefakwe etikhungweni temali nakuletinye tintjalomali tesikhashana letinesikhatsinchanti sekuvutfwa lesingaphasi kwetinyanga letintsatfu noma ngaphasi kwaloko . 
Lokubaluleke kakhulu kwaloku kufinyetwe langentasi : 
Lokusebenta kahle kwaletinhlelo tangekhatsi tekulawula kugadvwa ngekwenta kubuyeketwa kwebaphatsi , ngekutfula umbiko lohlelekile nangekwenta luhlolomabhuku lwangekhatsi . 
Ledatha ibuye yatfunyelwa kutinhlangano tangaphandle njengeSikhwama Semali Samhlabawonkhe . 
Ngetulu kwaloko , kutfutseleka kwebantfu labanemakhono lasetulu endzwaweni kungenta kutsi kungabi nekuvana phakatsi kwebahlali bendzawo kanye naletinye tisebenti tekwakha . 
Kwenta ncono luhlelo lwekuphatfwa kwemhlaba lwakulelive kuseloku kubalulekile ekuhlelweni kabusha kwemhlaba nekutfutfukiswa kwemaphandle , kanye nekutfutfukiswa kwalelive lokuvamile . 
Kulesikhatsi lesibuyeketwako labanyenti labatsintsekako baniketa tinsita kuLelitiko . 
Tinsita tekusekela nato ticokelela idatha levela etindzaweni letihlukene tetinsita kusetjentiswa tindlela letisukela kumanyuwali kuya ku-elektronikhi . 
Tindleko letalandzela tifakwe kutindleko letirekhodiwe telinanimali lemphahla noma titsatfwa njengemphahla leyehlukile . 
Kwakhiwa kwelabhorathri yaseBeaufort West kwaphela emkhatsini kwemnyaka . 
Umbhidi angangenisa iphrofayili lenkhulu yenkampani , sibonelo titatimende tekusungulwa kwenkampani , kanye nekubeka kabanti ngemisebenti leseke yentiwa phambilini . 
Noma ngubani lonetabelo esikhungweni njengemenyulwa noma kuthrasti egameni lalomunye umuntfu , ngesicelo semhloli noma umbhali , angaveta ligama lalowo muntfu . 
Lusitomali lolufanele lwetamba letilinganisiwe letingeke tisatfolwa ngelizingagugi lemphahla lubonakala kuloko lokusele nome kulokuswelakele nangabe kunebufakazi bekutsi lemphahla seyilahlekelwe yinzuzo . 
Loluhlobo lwalemikhakha lwekutfutfukisa letinchubomgomo lubuye lusho kutsi lemibono yematiko ayikavami kuba khona kulomkhicito wekugcina . 
Asikho sisebenti sakamasipala lesingangenela lukhetfo lalelikomidi leliwadi . 
Kulinganiswa kwemaphepha emibuto kwangekhatsi , umhlahlandlela wekumakha kanye negridi yekucwaninga kwentiwa ngusolwati wesifundvo lotimele . 
Imisebenti : Kusungula nekugcina emazinga nemigomo yekusebenta kulokuphatselene netekunjiniyela . 
Kuphepha 
Kunetinchubuko letentiwa ngemva kwekucinisekisa letisebentisa bahloli labahlukile kuhlola umtsamo nalokuchaza intfo ngemva kwekutsi imphahla icinisekisiwe . 
Cabanga kukhono lekuhlelembisa futsi kumba idatha kunanoma nguwuphi umtfombo ku-inthanethi . 
Masipalati wesigodzi kufanele atfole lizinga lentfutfuko kubomasipalati bendzawo labangafani endzaweni yawo yemtsetfo kanye nekubeka tindlela tekukhutsata kwabiwa ngalokulinganako kwetinsita kantsi ikakhulukati ematfuba entfutfuko . 
Nanoma kunjalo , umsebenti kufanele wentiwe kunotsisa umcondvo wekutigcabha kanye nekuvisiswa kwemagugu lanotsile ase-Afrika kutingucuko enhlalweni . 
Lokutfutfukiswa Kwemadolobha neYunithi yeTakhiwonchanti ihlatiya lamabhajethi nekucitfwa kwemali kwematiko avelonkhe nemikhakha yahulumende labasebentisana nabo lebakhona kulokufakwe kuloluhlaka . 
Umphatsidolobhakati Lomkhulu wengamela kanye neLisekela leMphatsidolobhakati Lomkhulu kanye nelicembu laBosihlalo labayimfica beLibandla leLikomidi laVelonkhe ngekhatsi kuNchubo yeLikomidi leMphatsidolobhakati loMkhulu . 
Kuhlela noma kuphawula mayelana neluhlaka lwetinchubomgomo telubanjiswano . 
Emakhithi etelusito lwekucala nemaglavu eraba kumele kube khona kuto tonkhe tikhatsi noma imeshi yetemidlalo . 
KutiPhatsa kwetiphatsimandla kulawulwa yiNdlelamgomo yeKutiphatsa eMsebentini waHulumende . 
ENingizimu Afrika kunekuvisisa lokutayelekile lokwenteke ngalokuphelele kwekubaluleka ekufakeni sandla kwesive , lokuhlobene dvute nesipiliyoni savelonkhe sekundlulela kuntsandvo yelinyenti . 
Idatha yangeNhlaba itfolakala njengenombolo lelizinga kuphela . 
Lendzawo ibuye ihlangane kuSichiwu Setemvelo , lesingatsengiswa njengeluphawu lolwengetiwe lwalentfutfuko . 
Kutawentiwa luhlolo njalo ngenyanga tinyanga letintsatfu yi-South African Bureau of Standards ngetinchubo tekukhicita kanye neluhlatiyo lwekhemikhali nelwemaykhrobhayiloji lwemikhicito ngemuva kwekunikwa kwethenda . 
Chaza kutsi kungani Piggy , Ralph naSimon bebangasiyo incenye yalelicembu balinelidzili . 
Tibambiso letitsengwa ngaphasi kwesivumelwano sekutsengisa futsi elusukwini lolutako akubonwa . 
Umtsetfo Wekubuyiselwa kwemhlaba usigunyata kulungisa lokulahleka kwemalungelo emhlaba nekubuyiswa kwemhlaba . 
Kwaphindze futsi kwabonwa , kwatfolakala netikhalo letivela kutiboshwa tekutsi tisetjentiswa tetekuphepha ( kufaka ekhatsi ticatfulo ) tiboshwa betingatitfoli . 
Loku kunetinshokutsi letibalulekile kutinhlelo tetikhutsati tahulumende njengeluhlelo Lwabosotimboni Labamnyama njengoba bagcamisa tigaba tekusisa nekutibophelela lokudzingekako kute kube nekukhula lokufika konkhe kumboni yemfuyomphiko . 
Ngalokufanele kute sidzingo sekuphindza lomsebenti lodzinga emandla kangaka . 
Kute tikhumulo tetindiza tekutsengisa noma titfutsi temoya kulendzawo . 
Lokulumbana kwemakhemikhali lokusikhombisa kumelele kulumbana lokusisekelo kwenhlangisela yalosuselwa kulokuphilako . 
Tilinganiso Tetindleko Tavelonkhe tinciphisa kakhulu sikhatsi sekulawula timangalo kute kuncishiswe kusalela emuva kwetimangalo . 
Ngako-ke kubalulekile kutsi lamatiko afike kusivumelwane ngetindzawo tawo letehlukene ngemikhawulo kute tisungule lisu lekulawula kanye nekuphatsa lelitosebenta ngendlela lenemandla nalephilako . 
ISAPS ibuka lokuhlaselwa kwasemapulazini njengebugebengu . 
Ngalokwetayelekile , umuntfu ngahle abukelele imibono ngekubaluleka kwalomkhakha , nekutsi usebentisa kahle njani emanti kwentela sive . 
Kufakwa ngendlela lekahle kuyasita ekuniketeni indzawo lenemphilo , nalehlantekile kulabayisebentisako . 
Lawula ubuye ubonise intfutfuko yekwetfulwa kweGIS yemikhakha yetharifu ngekwemsebenti lowentiwako ngendzawo . 
Lenye yetindlela letivamile tekuhlola tindleko temklamo kwenta lula ngekucatsanisa imali lesetjentiswe ekukhiciteni umsebenti lotsite lekumele wentiwe ngesikhatsi lesitsite uma kucatsaniswa nelwabiwomali loluhleliwe kulesikhatsi leso . 
Khutsata kubutfwa nekusetjentwa , kanye nekulahlwa kwemfucuta lokungatsikameti simondzawo . 
Ushanyele onkhe emakhaphethi lokungenani kabili ngeliviki . 
Kugcina emazinga lanelisako etemphilo , lanebuchwepheshe nalazotsile . 
Yenta kube nekulingana emkhatsini kwekunika baphatsi emandla ladzingekako ekubopha tiboshwa ngendlela lephephile futsi nekucinisekisa kutsi lawo mandla awasetjentiswa kabi . 
Lesitatimende lesingakapheleli sivele kulokuhola lokungakafaneli lokuniketwe Bemafa Esifundza kantsi besingeke sivikelwe noma sitfolwe luhlelo lweLitiko lwekulawula ngekhatsi . 
Tikhungo kumele titfutfukise tindlela nemathulusi ekukala kwenta samave emhlaba . 
Lokuhamba kwe-emboli ngemtsambo wenhlitiyo ikharothid ibese ihlala emitsanjeni lemincane yebucopho , esikhatsini lesinyenti emkhatsini ngesancele semtsambo wenhlitiyo . 
Bingelela futsi umamatseke kunome ngubani lowengca endleleni yakho ngelilanga . 
Lemali lendluliselwe iba yincenye yemali legciniwe kutitatimende temnyaka tetimali . 
Ngakhetsa kuchubekela embili ngobe , ngaphandle kwekulahlekelwa kuhamba kwami , ngisenabo bucopho bami futsi nemcondvo lonemandla . 
Umtamo lomkhulu kusamele wentiwe kwentela kuyatisa yatiwe . 
Landzela tindlela letisemtsetfweni tekucondzisa tigwegwe . 
Sivumelwano sekusebentisana sentiwe Nelibhange Letemhlaba leliboleke emapulazi lamanengi imali futsi kwafuneka kutsi licelwe lingavali balimi lasebentako nekutsi lingadli imphahla . 
Ngakunye lokupakiwe kutawukhombisa lolokulandzelako kulomtfwalo ngaphandle : inombolo yeMave eLubumbano neligama lekutfumela . 
Lesidzingo singahle singasebenti kumafemu lamakhulu ebahlolimabhuku lababhaliswe njengenkapani , ngoba linani lebacondzisi lingandlula emakhulu lamatsatfu noma ngabe kunini . 
Tinsita Tesibhedlela Sesifundza : Tigcila ekutfutfukisweni kwetibhedlela tesifundza . 
Umtsetfo Lovikela Batsengi unetinsuku tekusetjentiswa letimbili : 
Ngaphandle kwekukhona kushaya imitsetfo yetifundza , sishayamtsetfo sesifundza singemukela umtsetfosisekelo esifundzeni sayo nangabe tincenye letimbili kuletintsatfu tivuma . 
Imibiko yekota iletfwe ngekwesimo sekusetjentiswa lokungekhatsi kwabomasipala mayelana ne : 
Leti tinkinga lekumele tilungiswe futsi tiyalungiswa kuLomtsetfosivivinyo . 
Inhlanganisela yalabantfu kanye nalabo labaphutfume bangena kulofenisi wangekhatsi lobosowile kwabanga ligagasi lebantfu bologadza labese bayehluleka kubalawula . 
Ngaloko ke kumcoka kutsi luhlelo nome nguluphi lwemfundvo lunga , nome lubonwe njengalelo , lekufezekiswa kwalelilungelo . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko linemsebenti wekuchumanisa imigubho yeNyanga teMafamagugu ngeNyoni yonkhe minyaka . 
Kulungilungiswa kwesabelomali kutawuba nemtselela lomcoka etinhlosweni tekuletsa tinsita kanye netinkhomba tekusebenta temkhandlu . 
Kuye , nanoma kunjalo , kwacatjangwa kutsi likhaya labo lendalo likusimondzawo sesikhwama semhlalaphansi . 
Lisubuciko lekugcina tisebenti lelibuyeketiwe lisunguliwe ngenhloso yekucinisekisa kutsi lamakhono ayagcinwa khona lapha ekhatsi eLitikweni . 
Njengoba nginelwati lolujulile lwabohulumende basekhaya , ngitawutsandza kugcila kutindzaba tahulumende wendzawo enkhulumeni yami yekucala kulePhalamende . 
Kungenisa kwemtamo wekususwa kwekhabhoni lapho kudzingeke khona kulesigodzi . 
Phendvula kutidzingo temaklayenti langekhatsi nangaphandle . 
Hlela lokubukiwe kwekonga kanye netinjongo teluhlobo lesitjalo lolukhetsiwe . 
Kuchutjekiswa kwemabhizinisi lamancane kungalindzelwa kwakha imisebenti lengetiwe . 
Kunebufakazi bekutsi tonkhe tinhlaka tahulumende tibeka tintfo tato letihamba embili ekutfutfukiseni sakhiwonchanti , kutfutfukiswa kwemnotfo kanye nekwakhiwa kwemisebenti , kwengetwa kwetinsita letisisekelo kanye nekucedza buphuya kanye nekwenta emalungiselelo esikhungo languwonawona . 
Intalomali letfolakele kusibonelelo lesinemibandzela lesingakasetjentiswa iniketwa ngalokucondzile lokweletako . 
Siholwa nguletifiso tebantfu betfu ; sitawuhlonipha utsi sigcine Umtsetfosisekelo weRiphabliki yaseNingizimu Afrika ; 
Imibiko yenyanga kanye neyekota ilungele kwetfulwa . 
Kucinisekisa kuneliseka kwelikhasimende ngeluhlelo leKunakekela Likhasimende lelihola tindlela tekubamba tikhalo telitiko . 
Lenkhokhelo ilingene neyereyithi yemholo welilanga wesisebenti sahulumende lesikhokhelwa kakhulu lilanga ngalinye lelicitfwe ngulosisulu esitokisini nome ekudzingisweni lokucindzetelwe . 
Kuhlukanisa emkhatsini kwetindleko letikhona netindleko temali yebhizinisi , nasemkhatsini nasencitfweni ngco emphahleni , tinsita noma etimphahleni . 
Imiphumela yalomklamo lemcoka ifaka kudizayinwa kweluhlelo lwetindlu letifanele tetinkhukhu netingulube , kubona nekusungula emadlelo lafanele nekuhlola tinhlelo letifanele tekutalanisa ngendlela yekuyinhlanganisa tinhlobo letinetimpawu letehlukile tetingulube netetinkhukhu . 
Lokuhle emehlweni : Lendlela yekuhlola ayiletsi tivimbelo nome ngutiphi kutimphumelelo , letingakahlobani nalobufakazi . 
Lenhlangano isungule kwaba imphahla ngekufaka imali ekutsengeni emasheya ebuniyo alenkampani ngekhatsi kweluhlaka Lwemtsetfo Wemshwalense Wesikhatsi Lesifisha . 
Kuhlanganiswa kwesamba sanyalo semitfwalo yemali : 
Budlelwane nemanyuvesi butawusentjetiswa kutsi kufinyelelwe kubungcweti lobuthekhnikhali nelwati lwekwenta ncono kusebenta kwelitiko ngendlela lechubekako . 
Kuleminyakashumi leyengcile , kuma kwentfutfuko yetimali kuntjintje kakhulu , ngekwalabasebenta ngayo , tinjongo kanye nemathulusi etimali . 
Bungcwethikwakhiwa lokukhetsiwe kufanele kucinisekise kutsi tinhlelo tiyakwati kwenyuka nekuphazamiseka lokuncane nangabe inombolo yemiyalo leyamukelwe futsi nekwandza lesekuchutjiwe . 
Kuvimbela kuholela kutsi timali tikhululwe ngekukala lokulunganisiwe lokucacile lokususelwa kutinhlelo tekwetfula letingenteka . 
Kuniketa imisetjentana lengetiwe yetemidlalo lephatfwa etikweni kanye neyemasiko etikolweni letetayelekile . 
INingizimu Afrika ibatjali labancane betihhenga ngekwemahektha amhlabawonkhe . 
Emkhatsini wabo kunalabatfutfukisa lusha , umsebenti wetiboshwa , kutfutfukisa kuvakashela tiboshwa , loluhlelo lwashwele nebulungiswa bekubuyisela esimeni . 
Ucelwa kutsi ubhale ligama lalekhozi kulesiliphu sekufaka imali ngembi kwekuyifaka ebhange . 
Kuphatsa : Leligala liniketa kwakhiwa kwenchubomgomo nekulawulwa kahle kwetimali telitiko . 
Lokubhalwako kubhalwa lusuku lwesicondziso sekukhokhela . 
Ngaleyo ndlela , loKulungiswa kabusha kweSabelomali kuhlose kucinisekisa kutsi takhamuti tetfu tibekwa embili ngaso sonkhe sikhatsi . 
Kwengeta , ematiko lahlukahlukene asebentise tinhlelo tawo ngekutimela . 
Kusimama kwemsebenti kubalulekile ekuniketeni tinsita tetemphilo ngelikhono nangemphumelelo . 
Butsakatsaka lobubonakele ngaphansi kwekusebentisa timali ngendlela , bufaka kulawula timali , umlandvo welucwaningo , ibhajethi yebasebenti , kubutfwa kwamalingena kanye netimali letivalelwe , kugcina ibhajethi , nekwehluleka kukhulisa kubutfwa kwamalingena . 
Uma sakha kuloku lokungemandla etfu , kumele silwisane nebutsakatsaka betfu ngemandla . 
Kwavunyelwana ngaleto tindzaba letinjalo letinjengekucecesha , kubukana nesimondzawo sasemsebentini , nekubukana nemazinga laphakeme ekuhamba kwalabasikati , lekudzinga kubukwana nako . 
Ikhompleksi Yahulumnde Leserivasayidi naletinye takhiwo letimasethelayithi kanye netemaphayiphi netinchubo tekulinganisa kwebunjalo bemoya kuletakhiwo kudzinga kubukwa ngekushesha ngembi kwekutsi kubengulokulimata imphilo . 
Injongo kubuketa kuhlanganisa imitapolwati yasemmangweni kuluhlelo lwekutijabulisa lolucubile , kufaka ekhatsi temidlalo , emaciko , emasiko nemitapolwati . 
Lokunye lokubaluleke kakhulu lekufanele kulungiswe ngalokutako sidzingo lesibonakele semfundvo kanye netinhlelo tekufundzisa ngemfucuta yetemphilo . 
Solomane akunasijubo ngenhlonipho yelilunga . 
ITrasti Yelibhizinisi , budlelwane phakatsi kwebhizinisi kanye nahulumende , isebenta kutemfundvo ngema-NGO lamatsatfu , labitwa ngekutsi yiTrasti Yetemfundvo Nekufundza , ITrasti Yetemfundvo Lehlangene kanye Nebudlelwane Bemakolishi Nekusungulwa Kwemabhizinisi Avelonkhe . 
Tedlulisi tisetjentiswa letibekwa ekhatsinekhatsi kwesehlukanisi sagezi , lenhloso lenkhulu kuvikela imishini lemikhulu esiteshini sagezi emonakalweni ngesikhatsi setimo temaphutsa . 
Kusebentisa lwatiso lolufanele lelufuto , licembu lasungula umkhicito wekulapha wekukhutsata kwehla-kwemtimba . 
Incenye lenkhulu yalesigaba nalebhajethi yonkhe kukhuluma ngekubonelelwa kwetisebenti . 
Kukhangisa kabanti etindzabeni ngalokuhlukene nemikhanaso yekusebentisana nebantfu isekele kusetejentiswa kwemitsetfo yemgwaco etifundzeni nakubomasipala . 
Uma Hulumende wase-Afrika bekangatange angenelele , lomcudzelwano bewungeke wenteke . 
Sikwentile loko ngemandla nekunakisisa lokukhulu . 
Letingenelelo letiphakanyisiwe tihlanganisa umkhakha wetemtimba , temnotfo netenhlalo tiphindze futsi tifake ekhatsi tilungiselelo letitsite tesikhungo . 
Imfundvo yesimondzawo nekuntjintja kweklayimethi yemhlaba ngulokukhulu lokugcizelelwako Kuloluhlelo Lwavelonkhe Lwelucwaningo Lwe-Antarctic Ningizimu Afrika kuTicingi tePrince Edward neSicingi seMarion . 
Kumeleleka kwalabasikati labamnyama kusinye saletigaba tekukala kutawutsikameta linani lekumeleleka kwalabamnyama kusigaba tsite ngekusebentisa Kubona Lokulungisiwe kweteBulili . 
Akusiyo intfo lekahle kutsi bahleli betindzawo tekuhlala bente kucombelela kwesikhatsi lesidze mayelana nesidzingo setigitjelwa temmango . 
Lelicembu lelibukene nemsebenti lihlola tilinganiso temali lengukheshi letilungiswe ligatja letimali lalebhizinisi bese lenta tincomo ngendlela imali lekhona lengukheshi lephetfwe nguLenhlangano ifakwa ngayo etimakethe . 
Luphiko lweLitiko lubandzakanyeka kumiklamo yetindvuna leminyenti , leminye seyiphetsiwe kantsi leminye isaphenywa . 
Kudzingeke kutsi ngitsatse tincumo mayelana endzawo yami mancondzana nelikusasa lalive namacondzana nekutsi iNingizimu Afrika ngingayisebentela kahle kanjani ngalesikhatsi lesi . 
Yonkhe imisebenti itawulinganiswa ngekuya kwetindlela Tetimiso , ngaphandle uma kuvunywe ngalenye indlela etehlakalweni letikhetsekile . 
Lisalelamuva lekunakekela likhula minyaka yonkhe . 
Ngulapho sihlala khona , siphefumula , sidla , futsi sikhulisa bantfwana betfu . 
Ngendlela lechubekako , tibuketo telulawulo simo sekulungela kwenhlangano kutsi kube neluhlolomabhuku ngekwemtsetfo kute kubonakale kusenesikhatsi futsi kuvalwe tingebe ngenhloso yekuchubekisela embili kucinisa kulawula simondzawo kanye netinhlelo tekulawula tangekhatsi . 
Leligede lemncele lelingasehlangotsini leNingizimu Afrika lidzinga kutfutfukiswa kodvwa ngenca yendzawo lelikuyo , lokuba ngekhatsi kwePaki Ye-uKhahlamba Drakensberg LekuyiNdzawo Yemagugu Emhlabeni kwaba nesidzingo sekutsi kususwe leligede lemncele . 
Insayeya lenkhulu yeBa-Phalaborwa kwekutsi ibhajethi yemanti iphetfwe ngumasipalati wesigodzi . 
Letigatjane tisebenta ngekuphatfwa kwetiteshi tekuvota , emahora ekuvota netinchubo tekucala lekumele tilandzelwe ngembi kwekuvula siteshi sekuvota . 
Insayeya kwamanje kufinyelela kubudlelwano lobusha emkhatsini kwemndeni naHulumende . 
Imphahla kungenteka ibe iphindziwe ngekubala njengemphumela weluhlelo lwekutfutsa ngekhatsi etibhedlela . 
Kute ticelo letitawemukelwa ngemuva kwalolusuku nesikhatsi leshiwo . 
Akusilo liciniso loku , ngoba nginemuntfu lontjintjana nami kulemihlangano , ngako-ke ngiyati lokwenteka kuTemisebenti Yahulumende . 
Tindvukutinsimbi letentelwe emadivayisi lahlanganisa tincenye ngekusebentisa emajazi angaphandle noma atawunikwa linani lelingeneli lehayidrokhabhoni noma igrisi yesilikhoni kutsi ifakwe kuledivayisi lehlanganisa tincenye ngembi kwekutsi kwentiwe lejoyini . 
Insita yekucilonga lokutsembekako imcoka ekugcineni lesimo lesikahle salesifo . 
Kunyatselwa kwalendzima kutawusho kwephulwa kwesetsembiso , lokutawunika Litiko ligunya lekwesula lesitsembiso liphindze futsi lifake sicelonkhokhelo sekulinyalelwa . 
Kuhlela lokuhlanganisiwe kwekulawula imfucuta kungahlukaniswa ngaletinyatselo letimcoka letilandzelako : 
Loku kutawudzinga tisebenti nebuciko kuletsa imphumelelo kuletibopho . 
Luhlaka lolutawutfutfukiswa lolufaka ekhatsi umbono walomasipala ngekwatisa tinhloso tenhlangano kutisebenti ; lubeke emathagethi ekusebenta elihhovisi newemuntfu ngamunye ngekhatsi kwetinhloso letibanti ; 
Umfakisicelo ulivumile licala linye lekuntjintja ekhotho lesigodzi . 
Khuluma nalabatsintsekako kufaka emaNGO , tikhungo tekuceceshela emakhono kanye netikhungo tekucwaninga . 
Ngenelela ngalokuphelele kulucwaningo kutfola tindlela letincono tekusebenta kanye nekuhambisana nemitsetfo lehambisana nemfundvo kanye nekuceceshwa kwetitjudeni . 
Letintfo letilandzelako tiye tabukwa kulenchubo lephakanyisiwe yekufutisa kwenta tintfo letitsite : 
Kucecesha lokuniketwa balingani betfu kanye nasekhatsi kulelitiko kumele kulunganiswe kute kuhlangane nalamakhono ladzingwa ngulensita yetemphilo . 
Umtsetfo Wekuphatfwa Kwenhlekelele udzinga inchubomgomo lehlanganiswe yachunyaniswa lebukana ngco nekuphendvula lokunemandla nalokuyimphumelelo kutinhlekelele nekubuyela esimeni emuva kwenhlekelele nekuvuselelwa . 
Luphiko lwetekuhlola litfumela imibiko yetikhatsi kuLikomiti lelihlangene Lwetekuvikela . 
I-DID idlala indzima lemcoka ekusungulweni nasekuniketweni kwemitfombolusito yetakhiwonchanti kulesifundza . 
Bantfu betemidlalo bangavetwa kutsi abanabungani ngekubonakala baneludlame , kukhohlakala , kuba nebuve tsite nemanga . 
Lemibiko yematfuba ekulahlekelwa iphindze ifake ekhatsi tinyatselo tekungenelela letikhetsekile kumatfuba ekulahlekelwa kanye netisebenti letibukene nekutsatsa tincumo kulokuvuleleka lokumcoka kumatfuba ekulahlekelwa . 
Emazinga lanemkhawulo kanye nemihlahlandlela kuyatfolakala kuletinchubo . 
Ucelwa kutsi uthikhe kukholumu yekugcina emadokhumenti langenisiwe . 
Ngenca yaloko kunekushoda kwemakhono etisebenti leticeceshiwe kutemisebenti yahulumende . 
Ifenisha yemmango kufuneka yesekele lesimilo lesifiswako salendzawo . 
Leligatja Letekulima likhulisa ligalelo lekusimamisa tekulima kuye ngentfutfuko lelinganako kuyo yonkhe imimmango netemnotfo Esifundzeni saseGauteng , kute kwentiwe ncono kutfolakala kwekudla , kungenisa imali , kwakha imisebenti nelizinga lemphilo . 
Umlingani wekufezekisa sisombululo we-TAD wakhetfwa futsi nemaphakheji labalulekile emsebenti afezekisiwe . 
Lokunyenti kwesakhiwonchanti setetimali kweyeme kumathulusi etekuchumana lafanelekile . 
Inchazelo- Iyunithi yemtfwebulo ngebubanti bayo ingachazwa njenge yunithi lapho licembu lelihlanganise konkhe linelwati lwekunakekela sigulane semtfwebulo nekusinakekela . 
Umtsetfosivivinyo walungiswa emva kwekucocisana naboNdvuna beteMaphoyisa kanye nebeMisebenti yeKulungiswa kwesimilo . 
Tinsita temanti leti noma letinga setjentiswa ngetinjongo tekukhibika tinato totimbili letimphawu temvelo netemasiko ngekhatsi kwesimondzawo futsi tingaba nabo bobubili bungako lobubambekako nalobungabambeki . 
Siyakubonga lokutsatsela etulu lapho basekeli ngetimali netinhlangano lebasiniketa kona . 
Utawukhunjulwa ngentfokoto ngekutinikela kwakhe nekutsembeka emsebentini wakhe nakulelitiko , kanye lokukhulu kunako konkhe , bungani nekuhlekisana kwakhe . 
Timphawu tekusweleka kwe-N tivele kucala kulamacembu lamadzala . 
Kodvwa , letindzawo temikhukhu tiyakhanya lokunjengemalambu lamadze lamiswe emigwacweni lemikhulu yendzawo . 
Bufakazi lobuphelele balesicelo lesingenhla kufanele bunanyatsiselwe . 
Lokumcoka masipala lagcile kuko kucinisekisa kutsi sabelomali siyahambisana naletilinganisosimo letintsatfu : 
Simiso lesihambisana naloko siyaniketwa kuLomtsetfosivivinyo . 
Legrafu ikhombisa lizinga lengucuko yelinanibantfu kusuka emnyakeni kuye emnyakeni . 
Lamathulusi alemoto kufanele afake ekhatsi lolokulandzelako : 
Ngesikhatsi itfutfukisa bantfu bayo futsi yakha kuphumelela , lokufunwa yiNingizimu Afrika , nanoma kunjalo , akukentiwa ngekwemibandzela lemincane yekwebuvelonkhe futsi kwemukela kubaluleka kwalabanye kulesigodzi nakulelivekati . 
Uphindze angatiwa kahle kumboni yemakethe yekutfosa lokujulile . 
Kulendzawo yekwakha kabusha litiko , inhloso kuhlukanisa inchubomgomo yahulumende kanye nedzima yekulawula kusukela kumisebenti yakhe yesigungu . 
Indzawo lecinile levulekile , kulolunye luhlangotsi , kuyafinyeleleka kuyo futsi yenta indzawo yekwakha yemmango lengekhatsi kwesimondzawo sekwakha ingabonwa njengaleyincenye yemmango noma njengendzawo yemmango lecinile levulekile . 
Ngayinye yaletinye tetindlela kufanele ihlolwe kudzimate kufikwe emaphetselweni nenchubo leyamukelekile . 
Kucinisekisa kungenelela kwemmango nekutombandzakanya ngekwakha emacembu ekusekelana nekusebenta nalabatsintsekako . 
Ungatsatsi shengatsi bashayeli batawuhlale njalo bakubona nome bakhone kuma ngesikhatsi . 
Sinye setitsako tekuphumelela kwelidolobha langekhatsi lelisha , lelijabulisanako futsi lelisimeme kutatisa lokusha , kutibeka luphawu nekutsengisa . 
Letindlelasentoko letikhulako tikhombisa tincindzetelo tekwenyuka nekwehla kwemnotfo , kanye netimali letidzengeka ekufezekiseni inchubomgomo lebekiwe . 
Ngiphindze futsi ngitsandza kubonga babonisani nebancengi labavela kuMbuso ngaloko labakuzuzile , bakanye netinhlangano tabothishela . 
Nanome kunjalo , kuhlela intfutfuko lokuhlanganisiwe luhlelo lwekuhlanganisa bohulumende lwekuhlela loludzinga kutimbandzakanya kwayo yonkhe imikhakha lemitsatfu yahulumende . 
Ledatha itawuniketwa lophakela lusito . 
Wente noma uchubele embili luklayo , mincintiswano , tikimu temaphiramidi noma tincwadzi letiluchungechunge . 
Emagugu latawusetjentiswa atawuhambisana nalendlela lelandzelako : 
Letinye tikimu letatfolwa kuHulumende wekucala tiyakhishwa , njenge Sikimu Sekulekelela Lokusikhatsi-Sekucala Kutsenga Likhaya , Sikimu Sekonga Semninikhaya Lesisekelwa Mbuso Netinyatselo Tekutfwalisa Banikati . 
Kufundzisa sivisiso kuyinchubo lecala ngekusungula , kugcina kanye nekuhlangisa kuvisisa kwebafundzi kwetheksti . 
Emasekela eBaphatsi beSikhungo baphendvula ngekubuyiselwa kwemaphepha . 
Lesamba lesitfolakele salemphahla sehliswa ngekusebentisa i-akhawunti lenemvume nalelinani lalokulahlekelwa libonakala kulesitatimende salokungenako . 
Labahamba ngetinyawo bavame kukhetsa tindlela tekuhamba letingahluphi kangako bajubele emakhona futsi bente ngako konkhe kutsi tindlela tabo tibe nguleticondzile . 
Tisebenti letihlolwe tatfolw tinayo tisekelwa ngekusebentisa Tinhlelo Tetisebenti Temphilo Nekunakekelwa . 
Letincwadzi telwabiwomali letetfulelwa iphalamende tifaka ekhatsi lwatiso lolufaka ekhatsi konkhe kuloludzaba lwelwabiwomali , imphumelelo lesatawuba khona nalekhona yekwenta kancono etimalini . 
Loku kutawuholela ekususweni kwekubambeleleka kwenchubo yekutsenga . 
Sikhundla Setekuyala siniketa tekuyala nekulawula kuyo yonkhe imisebenti yetekuphapha . 
Khomishane weliHhovisi Lemtselisi eNingizimu Afrika ( SARS ) ugcogca imali lefakwako levela kubacashi ( lababhalisiwe ngekweShejuli yeSine yeMtsetfo Wemtselo wemali Lengenako ) Ngekwemtsetfo Wemali lefakwako yeMshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
i-GCIS ingasebentisa tinsita letinjena njalo ngetikhatsi letehlukahlukene kulandzela ibuke lwatiso kutinhlelo tayo bese ikhona kubona tinhlobo tebasebentisi ngetintfo letifana nelikheli le-IP , emadomeyini , tinhlobo temabhrawuza nemakhasi lavakashelwe . 
Ngekwemtsetfo , ' kuniketa ngemfundvo lephakeme ' kusho kufeza yonkhe lemisebenti lelandzelako egameni lalesikhungo lesitsintsekako : 
Tonkhe timoto tihloliwe futsi ticinisekiswe kutsi tinetitifiketi tekuba emgwacweni , kodvwa emaphoyisa emgwaco lahambele indzawo akakakhiphi ngalokuphelele liphutsa lelentiwa ngumuntfu njengembangela lenkhulu yetingoti . 
Kungako , endzaweni yemhlaba losedvute nelugu kulesigodzi , emanti kanye nensekese yekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi emantini kumele kulinganiswe ngekusebentisa emamodeli lamalula . 
Kuvunywa kwalomasipala wesigodzi njengeluphawu lwekwehlukahlukana ngekwemasiko kanye nekubeketelelana ngekhatsi kwalomasipala wesigodzi ; 
Tinhlelo-letincane ngaphansi kwaloluhlelo nguleti : Kulawulwa KwetiMali teTimphahla kanye neKuphendvula , Budlelwane Lobutimele nebaHulumende , Kulawulwa Kwetekutsengisa nekuTsengiselana , Kubika ngeTimali , Imigomo kanye neTimmiso kanye neKusekela kanye neTinchubo teTimali leTihlangene . 
Labavalelwa labasalindze kutekwa kwelicala labanikwe ibheyili labangakhoni kuyikhokhela ; 
Kuvuleleka lokungakacondzi ngekwetimali letifakiwe kwehlukahlukaniswe kahle kakhulu futsi kulawulwa ngekusebentisa imikhawulo yentsengo yemasheya . 
Loku kufanele kuvunywe kunoma nguluphi luhlelo lolulawulako lolusebentako . 
Siyavumelana kutsi kuntjintjantjintjana kweligunyakwenta lebalingani kufanele kutsi lilungise lobudlelwane lobakhiwe emkhatsini weliklayenti lelikhulu lelilikhasimende kanye nefemu yekuhlola emabhuku . 
Emasu kanye netinhlelo letimayelana netemfundvo , kuceceshwa nekuchumana titawutfutfukiswa . 
Kusilela Kweluhlelo lwe-LED nendlelasu yekukhangisa kwamukelwa njengabocalangaye labasetulu kucala kunaka tekutfutfukisa temnotfo nekucedvwa kwekungasebenti kanye nekweswela . 
Kusebenta kwetinchubomgomo tetfu kanye nemasu kumele kube nekugcizelela lokukhanyako etinhlelweni letiniketa emandla . 
Lokulandzelako setfulo lesisamdvwebo selibalave lelisu : 
LeSahluko sisebenta ngeluhlu lwekubhalisa bavoti nekubekwa kwemalanga langaba elukhetfo . 
Umsebenti ucale kuletindzawo temsebenti letisandza kutfutfukiswa . 
Emave angeke asise ngesilinganiso lesiphakeme kunemali layongako lengakhona kwesekela esimeni lesisimeme . 
Luhlelo lwekulinganisa loluhambisanako lolukhokhisa emanani entsela lahlukile luyasetjentiswa . 
Mane kuphela ematiko lekanetinhlelo letisebenta kahle tekulawula ematfuba ekulahlekelwa , kutsi ematiko lamane asebentisa Litiko Lemisebenti Yesive kanye Nemandla Lamele Ekuphatsa . 
Inkantolo itawuvunyelwa kucabanga ngekwesivumelwano sebudlelwano emkhatsini kwalaba bebabalingani uma ancuma lelicala . 
Kugcina tinombolo nemarekhodi alokwenteka kumtapolwati . 
Kulabambalwa batsengisi tinsita labasembili emaveni emhlaba , kwedluliswa kwemakhono ngulenye yetindlela letibalulekile tekucecesha labacashiwe . 
Konkhe loku lokuzuziwe sekunike inkhululeko yetfu inshokutsi lejulile nalefanele . 
Inchubomgomo lesezingeni kufuneka itfutfukiswe nguhulumende kute kucinisekiswe kutsi tonkhe tikhungo tekunakekela imphilo tilawula imfucuta yato yekunakekela imphilo ngendlela lesezingeni naleyamukelekile . 
Kunekushayisana emkhatsini walabocalangaye labancintisanako , njengobe kumele kube njalo eveni lentsandvo yelinyenti . 
Kuphumelelisa lena miphumela kuncike kakhulu emandleni etfu ekutfola tinsita tekugucula loluhlelo lube miklamo lesebentako letawugucula timphilo tebantfu betfu tibe ncono . 
Imisebenti yelisiko ingafaka ligalelo ekukhuleni ekuhlaleni kanye nasemnotfweni ngekwakha umsebenti kanye nekwakha tinsita letibalulekile temabhizinisi kanye nekubaluleka kwemnotfo . 
Akukho lokunye kukhicitwa noma lenye indlela yekusabalalisa tintfo noma lokucuketfwe yiwebhusayithi lokuvumelekile . 
Tihlwele tebhola taseNingizimu Afrika tachazwa njengaleto titiphatsa kahle kakhulu emhlabeni wonkhe jikelele . 
Kokubili letimisomtsetfo teLuhlelo Lwekwakha kabusha neNtfutfuko kanye nesipiliyoni semave ngemave kugcizelela kutsi imphumelelo incike ekwemukelweni kwaletinchubomgomo kanye netinchubo letisita bantfu kutsi babeke etandleni tabo lapho kuyiwa khona ngentfutfuko yabo . 
Tekulima tingulomunye walemikhakha ledlala indzima lemcoka kakhulu emnotfweni weNingizimu Afrika futsi tincike ngalokwehlukile eluhlelweni lwetitfutsi letetsembekile futsi letihamba nesimo . 
Lutsandvo lwemculo tsite lwenta simo sibe ngulesifanele . 
Ticelo letiyinkinga kakhulu kufanele kutsi tendluliselwe kubantfu labafanele . 
Sungula indlelalisu yekunakekela neyekusebenta kanye neyekukhomba tinsayeya tetimali tesikhatsi lesitako letibukene neLitiko . 
Tinkampani tibonisa kutinikela lokukhulako ekucecesheni basebenti bato . 
Kutawubukwa lusuku lwesitoko lekuphelelwa sikhatsi . 
Ikomidi itawuchubeka nekucaphela inchubekelembili ekubukaneni netindzaba letishiwo Lihhovisi Lemcwaningimabhuku Jikelele . 
Bumakadzebona bakamuva bucinise tinhlangotsi letinyenti talenchubomgomo . 
Kucala luhlelo lapho onkhe emaphepha nalokukhokhelwe lokunemtselela wemali kulesigodzi kuyatfolakala , kubhalwa phansi , kuyalungiswa futsi kulandzelelwe kudzimate kufike sikhatsi sekuvunyelwa nekucedza . 
Ikhozi yeMasayensi eMvelo itawuhlolwa emaphepheni lamatsatfu lehlukene . 
Kwengeta , lubuketa lisubuciko lekuhlanganyela , tinchubo kanye netisetjentiswa , lunike inkhombandlela yetilinganisosimo letimayelana netindzaba tekuhlola letimcoka kakhulu kuloluhlelo , futsi lufaka ligalelo ekuhleleni nasekuhloleni emandla ekwenta tintfo kulomkhakha . 
Imininingwane yawo onkhe emaklemphu netincenye temishini titawungeniswa kanye nekhotheshini . 
Ngafundza sifundvo sami embongolweni lebeyingeva . 
Simo sekulawulwa kwemfucuta saseLesotho siyefana naleso saseSwatini , ngaphandle kwekutsi kunemshikashika longaphasi wetindzawo tekusebenta eLesotho . 
Lomasipala weSigodzi utawucala tinhlelo tekukhutsata indlela letse kubuka bungibo kakhulu ekucedzeni buphuya nekucinisa emakhono ekukhicita alabaphuyile nalabahlaseleka kalula . 
Kuletinye tehlakalo , kwaba nekuphikisana noma kungcubutana mayelana netindzawo tesibopho . 
Loluphawu kanye netincwadzi letichaza umphumela lohlelekile wekufundza ticatsaniswe naletinye timphawu letifanako takulamanye emave . 
Lomtimba ngakoke angeke kusadzingeka kutsi uchubeka nekubhadala kuhlela kabusha imali yesibonelelo kutikhungo tetindlu temphakatsi . 
Inhloso yelutjalomali lwesakhiwonchanti kunciphisa tindleko tekukhicita , tekusebentisa , tekutfutsa kanye netekuchumana . 
Inhloso lenkhulu yaleMathrikhsi yeLuhlelo lweKufundza kucinisekisa kutsi imiphumela yekucecesha ingabe ngulokuholela ezingeni lekunakwa lelikhuphukile lebafundzi ngekusebentisa tindlela letikhona tekucecesha njengetitifiketi , emadigri , emadiploma , noma emazinga eyunithi noma kukhula kwekuvisisa emsebentini noma kusebenta lokwentiwe ncono . 
Atikho tatiso letibhalwa ngesandla letitawemukelwa kulungiselelwa , loku kufaka ekhatsi emafomu e-Adobhi lagcwaliswe ngesandla . 
Lohulumende lona utibophelele kwakha live lelikhonako kanye nekutfutfukiswa kwemathulusi , takheko , tinchubo kanye nekwesekela lokutawenta ncono imitamo yeLitiko yekwetfula tinsita . 
Lwati lwekwentiwa kwemsebenti lumcoka kakhulu ekuphatseni , kuhlela , kubhajetha , kufezekisa , kubika , kubeka liso kanye nekuhlola lokusebenta kahle . 
Imitamo ye-ICT kulesifundza nemisebenti yekutfutfukisa temnotfo wemmango : 
Kuphatsa Kusimama Kwemahlatsi kucinisekisa kuphatsa lokusimeme kwemahlatsi ahulumende kute kucalise embili tinzuzo tetenhlalo netemnotfo etindzaweni tasemakhaya nekucinisekisa kulawula lokusimeme kwemahlatsi ahulumende endzabuko ngendlela yekubamba lichaza . 
Likomidi liyihlolile imibiko yelulawulo lwebungoti ngesikhatsi libambe imihlangano futsi likomidi linetisekile ngekufezekisa kwetinchubo telulawulo lwebungoti kuleSikhwama . 
Sigaba sekuhlatiya sikhuluma ngesimo lesikhona . 
Kusikhumbuta kutsi ngobe lesipho lesimangalisako saniketwa kitsi , natsi futsi singakhetsa kunika labanye . 
Silindzele kuchubeka nekucinisa lobudlelwane ngekuya kwalesivumelwane lesisha nekusebentisana nebalingani betfu baseYurophu kwesekela kukhula kwesigodzi setfu kanye nemigomo yekutfutfuka . 
Lwati neliso lekubona lokusitsele ekutfutfukiseni nekugcina silululwati , kuhlatiya idatha nekukhicita imibiko . 
Kwengeta , kuhlose kugcugcutela kukhicita imikhicito yetekulima lenekusimama lebuka kusetjentiswa kwetinsita temvelo ngendlela lenekusimama . 
Lesikimu sahlehliswa kuze kucedvwe kubuyeketwa kwetimali tekutfutfukisa tindlu . 
Kuphatfwa kwebungoti kufana nekubona ematfuba njengekubalekela noma kunciphisa kulahlekelwa . 
Bondvuna bavume kusebentisa luhlelo lwaminyaka-mnyenti kumfundvo sisekelo yalabadzala . 
Umcashi longafuni nome lowehlulekako kukhokhela utawuba nelicala ngaloko . 
Loku kufakazelwe kutsi yitranskripshini leliciniso yengcoco yakhe nesisebentiswa wemaphoyisa kwaniketwa njengelizibithi . 
Ngalendlela imininingwane lebalulekile kuntjintjiswana ngayo lechuba nalephangisisa lucwaningo lwemtsetfo locatsaniswako . 
Tinsita letengetiwe njenge-amfithiyetha titawusetjentiswa kwemukela tikolo . 
Tinsita tekwelulekwa kwebantfwana ngemaNGO . 
Insitakusebenta lendzala iloku iyinkhinga . 
Basebenti badzinga kuceceshwa lokuchubekako kuhambisana neluntjintjo lolutfulwa Litiko Lenchitfomali Yembuso . 
Bantfu labatigidzi base Afrika batawuceceshwa , bafundze babe nemakhono kube kugcizelelwe kusayensi , theknoloji , kulucwaningo nakutingucuko , kanye nekuceceshelwa umsebenti kuyo yonkhe imikhakha . 
Ikhanola incintisana naletinye titfombo tawoyela , ikakhulu bowoyela babhekilanga nesoya , emakethe yasekhaya . 
Kulesikhatsi lesi , lelitiko alikakhoni kucedzelela lomsebenti lodzingekako kuto tonkhe letinkhomba . 
Litiko alizange lisebentise Kulawula Kwangekhatsi kwekugcina kurekhoda ngalokungiko . 
Luhlaka lwaMasipala Lwekutfutfukisa Umnotfo luhlose kutfutfukisa kuncintisana ngendlela lehehako kwalelidolobha mhlabawonkhe kube ngesikhatsi sinye kulwa nebuphuya . 
Angifuni kuvumela tento tebudlova . 
Imibiko yekota , lekhombisa kusetjentiswa kwemali nemiphumela yetibonelelo , iyaniketwa kuLitiko Lavelonkhe Letemphilo kanye nakuMgcinimafa Wesifundza . 
Angeke ibonwe ngemehlo enyama , kepha kuphela ngemayikhroskophu . 
IBalfour ichumanisa tifundza saseMpumalanga nesaseGauteng . 
Lebhidi imenyiwe futsi itawehlulelwa ngekulandzela Luhlaka Lwenchubomgomo Lelawula Tindlela Tekutsenga laKwaZulu-Natal kanye Nemanotsi Enchubo yeKwaZulu-Natal . 
Lesimo semphahla yaHulumende siwela ngaphansi lokungenani kwesimo lesikahle noma lesihle , njengoba tintfo letichazwa njengaletibi tiyakhishwa . 
Litiko Letemphilo libukene netinsayeya letinengi tekuletfwa kwetinsita emitfolamphilo legcwele ngalokwecile , imibhedze lembalwa yekulalisa tigulane esibhedlela . 
Njengencenye yetinchubo tayo temasu ekuhlela emnyaka , Litiko libone bungoti lobungaba nemtselela kulelikhono lalo lekuphumelelisa imiphumela yekucalisa embili kuphakelwa kwetinsita . 
Kulesehluko " umvikeli " ufaka ekhatsi nome ngumuphi umuntfu lokhiphe umshwalensi avikela umtfwalo nome inshisekelo lekhona , nome kubopheleleka lokuphatselene , nanome ngumuphi umtfwalo . 
KwaZulu-Natal , lamalanga omabili ekulalela tingcogco aphatamiseka . 
Kumele kunakwe kutsi kunetinhlelo tenhlangano letilawula kuhlangana kwetindzima lokunjalo emkhatsini kwelwabiwomali lwavelonkhe nelwetifundza . 
Inhloso kwelekelela imiphumela yentfutfuko lencono kanye nekwetfulwa kwetinsita . 
Tigaba Letifanele Telithuluzi Lemtsetfo sisebenti sitsatsa sibopho sekunika tinsita kulomcashwa lomusha ngesikhatsi lesibekiwe . 
Tintsengo tetimakethe letibekiwe noma emakhothi ebatsengisi emathulusi lafana nalawo asetjentiselwa tikweleti tesikhatsi lesidze . 
Nanome kunekukhula ekubhaliseni kwebafundzi emgfundvweni lengemuva kwamatekuletjeni kanye nekwandza ngekushesha kuto totimbili tikhungo letitimele kanye netahulumende ezingeni lemfundvo lengemuva kwamatekuletjeni , linani lebantfu labanemakhono e-Afrika nawucatsanisa lincane futsi nelizingagugu labo liyehlukahlukana . 
Lesimo setikhalo sifaka ekhatsi kukhishwa ngenkhani , kungabikhona kwetinsita tenhlalo , kungafinyeleli temfundvo , kunakekela kwetemphilo , tibonelelo tekuphepha kwetenhlalo kanye nekuphepha nekuvikeleka kwebantfu labasebenta futsi lababaniyo balamapulazi . 
Lungiselela luphakelomali lwemtfolamphilo bese ulawula emazinga esitoko . 
Kunika inkhombandlela lemcoka mayelana nenhloso , lokucuketfwe , tinchubo kanye netingoni tetetikhungo teKuhlela Intfutfuko Lehlanganisiwe . 
Kukhula kwenchitfomali kuvuse umsebenti wetemnotfo futsi uphindze waphakelwa ngemandla , ungeta ekukhuleni kwe-GDP nekwenta ncono inhlalonhle yabo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Letikole ' letisebenta ngalokugcwele ' titawubonwa njengemamodeli etemfundvo lehlangene lekufanele ilingiswe kuto tonkhe tifundza takulelive . 
Lenchubomgomo isebenta kuto tonkhe tisebenti te-GCIS noma imitimba yemango lengahle itfole lwatiso lolunjena lolubuya ku-GCIS . 
Libanga lelusito lwekukhokha umtselo lomkhulu lokuniketiwe ekuhambeni kwalomnyaka kukhonjiswa kancono ngekusebentisa sibonelo . 
Imikhicito iyabonwa njengetimphahla nome tikweneti lapho umnikati nome umbhali aba yincenye kulesivumelwano . 
Umkhandlu awukangeneli kunoma buphi budlelwano nahulumende noma labatimele kulomnyaka timali . 
Chaza umgamu waloluhlelo , ngekwejografi kanye nemitfombo yemfucuta lefakwa nguloluhlelo . 
Imitsetfomgomo ichubeka ibeka kutsi kuvalelwa ngembikwekutekwa kwelicala kudzinga kutsi kube nemazinga lasetulu emphumelelo kanye nekuhlanganiswa eluhlweni lwetebulungiswa betemacala futsi tikhungo kufanele kutsi tenganyelwe futsi tilawulwe . 
Kufanele unakisise kahle imininingwane . 
Kwemiswa sinye sisebenti emsebentini kodvwa sabe siloku siholelwa kute kukhishwe imiphumela yeluphenyo . 
Lokucatsanisa kwentiwa kususelwa ekuhloleni kungagucuki kwangekhatsi kanye nekucatsaniswa netitatimende tasebhange tetikhungo tekubolekisa . 
Nanome kunjalo , ngekwendzikimba yekutentekela kwendzawo yekuhlaliswa , kuyasita kutsi uchaze tincenye tekwakheka ngengekuhlangana , indzawo , tikhungo temmango kanye netinsita letimcoka . 
Kulawula tinhlelo tetinchubo tetisebenti tesikhashana tebacwaningi kwaba yinsayeya lenkhulu . 
Ngisafuna kubeka phambili luhlaka lwesibili lwalendlela : 
Kufutseka kwebantfu kanyenti kwandze ngendlela yekutsi akukho lokuphatsekako lokungentiwa . 
Letikhungo tesekele kusebentisana kwabomasipala netinkampani tangasese letigcogcako ; 
Wafaka ligalelo lelikhulu kuhulumende wendzawo newesifundza naku-African National Congress . 
Lomtimba wemsebenti , utawuba sifundvo lesiyinhloko selideski , lesandziswa linani lelijutjelwe ema-inthavuyu nebabambichaza labafanelekile . 
Buyeketa umtsetfo kute ucinisekise kutsi kunekulingana ekuniketweni kwemanti , kute kutfutfukiswe kulawulwa kwemitfombo yemanti nekuhlelembisa tinhlelo tekulawula . 
Uma uhambisa inja , cinisekisa kutsi usebentisa intsambo kute ukwati kuyilawula lapho kuhamba khona timoto . 
Lenchazelo lekhona njenganyalo yemfucuta yetekwelapha ayikeneli futsi idzinga kubuyeketwa . 
Manje sesintjintja ligiya kubatsengi , kubahlali belive letfu labasebentisa lusito lwahulumende mihla yonkhe . 
Lwatiso loluphekeletelako lufanele kutsi lusetjentiselwe kwakha tiphakamiso . 
Ngivumele ngakoke , njengemuntfu waseAfrika , kutsi ngihloniphe labafela inkholo kanye netitishoshovu , emachawe kanye nemachawekati emzabalazo wetfu lalwe neluhlelo lwemfundvo yebugebengu belubandlululo . 
Ngobe bantfu bafuna kubona tingadze tabo tiluhlata , kodvwa bete imali yekukhokha . 
Tinaka tintfo tencitfo letingakavami nentalo lebuya ekwakhweni kabusha kwemabhizinisi embuso . 
Ngenca yekugucuka kwetinhlelo tenchazelo netekubika , sisekelo lesisha sisunguliwe . 
Ngekwemklamo wekuchumana , kanye neluhlelo lwekwakha , kutawenteka kucinisekisa kutsi lamatfuba lehlukahlukene lakhona macondzana nekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika angasentjetiswa ngalokusecophelweni ngendlela leliciniso nalelawula ngalokuphilile . 
Balahli bemfucuta kufanele babambisane netiphatsimandla tendzawo , beluleki kanye nebahleli , kanye nekuniketa imininingwane lesisekelo lefanele ngekwelizinga nangekwelinani , letawusebenta njengesisekelo sesilinganiso nekuhlela . 
Masipala weSigodzi sase Alfred Nzo usungule Emasu Ekutfutfukisa Umnotfo Wendzawo lahlose kubona nekusebentisa tinsita nemakhono kutsi kusinyanyiswe kukhula kwemnotfo wendzawo kodvwa lamasu ayabuyeketwa . 
Kubuyeketwa kwebasebenti beklinikhali kanye nebaselabhorathri lokukhulu kutawudzingeka ekuniketeni kulingana kwemsebenti welufuto lomkhulu kubo bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Kufanele kulawulwe ngendlela leyakhako nalecacako . 
Bungoti bemakethe ngulovukuleleka kweluntjintjo lolubi kubungako bemakethe bendzawo yetfu yekusisa lokubangelwa luntjintjo entsengweni futsi nemanani . 
Emathebula langetiwe atawakhiwa kuphela , ngalesikhatsi kuvela sidzingo , ngekwakhiwa kwemathebula langadzingeki nekucokelelwa kwemathebula edatha langadzingeki lokuvikelwako . 
Kubukana nenkhohlakalo kutawutsatsa imizamo lehlanganiswe yachunyaniswa futsi lekumele ihanjiswe kuto tonkhe tigaba temikhakha yetikhungo tahulumende . 
Kute sipiliyoni lesidzingekako etisebentini taseNingizimu Afrika letineticu . 
Kubalulekile kukhuluma nalamanye eMatiko kanye nebasebenti betebuchwepheshe mayelana nekwamukelwa , kusuphavayisa kucecesha kweRejistra kanye nemibiko lebhalwe yiRejistra , kanye nekungenelela ekufundziseni kwalabafundzela ticu teKukala kuTemphilo teMphakatsi . 
Insimbi lehlantekile inembala losiliva kodvwa ivamise kubukeka ngatsi imnyama lokusamphunga noma insundvu ngenca ye-oksideshini . 
Nakwenteka kutsi lokhipha ithenda ahluleke kunika sizatfu lesiphatsekako nome lesenetisako sekutsi kungani singeke sinikwe , ngesikhatsi sekungeniswa njengaloku kushiwo esicelweni semcashi , umcashi lokunikwa kwalethenda angakutsatsa njengekungahlangabetani netidzingo leticuketfwe kulenkontileka . 
Loku kumele kuholele ekukhiciteni lokwengetekile , kwaneliseka ngemsebenti kanye nekuvikeleka . 
Tincomo : Hulumende kufanele agcugcutele imboni ye-Rooibos kwenta semtsetfweni luphawuluhwebo lelitiya le-Rooibos futsi liyikhangise ngendlela lefanele . 
Sicephu se-13 sinika tisebenti tasejele emandla letiwadzingako ekucinisekisa kusebenta kwemtsetfo mayelana nebantfu ngaphandle kwetiboshwa kute kucinisekiswe kuvikeleka kwemajele kanye nelikhono lekusebentisa tonkhe tigwebo letibekwe tinkhantolo . 
Bosomathenda labatsembisako kufanele bacele onkhe emathenda ngefeksi . 
Sibika kuphela ngalokucembuke kumazinga labekiwe kwalokumakwe ngangcondvomshini , njengobe lesilinganiso sibutsetela imiphumela , tinhlangotsi letinkhulu netetisebenti emkhakheni wekukhicita . 
Loku bekusolo kutihibe talesento ngesikhatsi sekwentiwa tinkhulumo tekuphikisa tekuvala . 
Luphenyo Ngetingoti Netehlakalo kucokelela , kugcine kubuye kuhlatiye idatha , kantsi kusabalalisa imibiko lejwayelekile ngetingoti netehlakalo kuto tonkhe tindlela tekutfutsa njengensita yemasu ekuhlela nekukala imphumelelo yetinchubomgomo letisetjentisiwe . 
Kumele ngicinisekise kutsi kunemali lengumehluko wemali lesebhizinisini netikweleti ezingeni lavelonkhe . 
Letimphumelelo ekwetfulweni kwetinsita lokusisekelo kulesigodzi kwesekela lesitatimende lesibalwe phambilini . 
Loluvakasho lolu luvamise kuphekeletelwa ngumgubho lomncane kanye nekuhlonishwa kwemaphrothokholi kuye ngesigaba saloyo muntfu lotsintsekako kanye nenhloso yeluvakasho . 
Loku kufaka ekhatsi imikhawulo yesikhatsi nekukhangisa kumabonakudze , kanye nemikhawulo kuluhlobo lwentfo yekukhangisa . 
Lokufundzisa nekufundza kwesifundvo sekhemistri kunganotsiswa kabanti ngekusebentisa imisebenti leyentiwako levamise kusebentisa tinsita letikhetsekile , kodvwa loku kuvamise kuba lukhuni kufinyelela kuko . 
Lwatiso lolunemininingwane ngetinhlelo tekusebentisa kwelitiko lungatfolakala kulesengeto selubalo nakuleTilinganiso Tekucitfwa kwemali Velonkhe . 
Ngcongcoshe washo kutsi umbuso utawungenisa kuhlanganiswa kwesikhwama ngalesikhatsi sethemu lesemkhatsini kugwema letinkinga letipheleketela luntjintjo lolukhulu loluphangisako . 
Noma ngukuphi kwehluka Kweticondziso Tekubeka emanani kutawenta lethenda ingabi emtsetfweni . 
Umangabe ibhidi ayihlangabetani kakhulu netidzingo letibekiwe , lokusho kutsi , inekuphambuka lokungaba nemtselela lomkhulu ekwetfulweni kwalokutsengiwe nome kungabata kumigomo , imibandzela kanye nalokubekwe kwacaca kumadokhumenti ekubhida , angeke ichubeke ibukwe . 
Loku kubalulekile ngenca yetizatfu letimbili : kwekucala , kumbuso wentsandvo yelinyenti , Umtsetfosisekelo ungumtsetfo lophakeme futsi yonkhe leminye imitsetfo itsatseka kutsi isemtsetfweni ngekubuka umtsetfosisekelo . 
Lamadvodzakati kulomndeni kufanele kutsi nawo atsintseka nganati tehlakalo letetfusako . 
Loku kusho kutsi lemphahla , lekuyindlu kuloludzaba , isebenta njengesibambiso nome sivikelo selibhange lelingayitsatsa liyitsengise uma ungakhokheli imali loyibolekile . 
Kuniketa tisebenti emakhono ekutfutfwa kwendle ngalokunemphilo nemakhono . 
Ngesikhatsi selubandlululo , tikhungo temfundvo lesetulu lebetibalandzeli ngesimo . 
Lokwandziswa loku kwetikhungo kufake sandla kuletinkinga lelive lelibhekene nato manje . 
Nine bekunene , betfulinsita betintfo tekwakha kanye netinkampani letibolekisa ngemishini tisadzinga kuveta kuphendvula lokucacile kwenkinga lenkhulu bosokontileka labasacatfuta lababukene nayo . 
Leticephu letilandzelako tichaza lenchubo ngemniningwane lowenabile . 
Loku kuletsa incabhayi ngoba bangashiya loluhlelo uma batfola umsebenti wesiphelane kulenye indzawo . 
Ikomidi yetisebenti ibuyeketa lwati ngekushiya phasi umsebenti kwetisebenti kanye nekucashwa njalo ngekota kwentela kubuyeketa simo sematfuba ekulahlekelwa ngekungakhoni kugcina nekuheha lithalenta lelihle . 
Leti-ke titawusetjentiswa kakhulu mayelana nabomake nebantfwana labahlukunyetiwe kanye nalabo nebalulami bekudlwengulwa . 
Nanoma kunjalo , bafundzisi nalabanye labanenshisekelo nemalunga emmangojikelele latsintsekako kungenteka atitfole tingumtfombolwati lolusito kakhulu wetinhlangotsi letinyenti tekhwalithi yemanti mayelana nemanti lamasha kutekulima kwaselwandle . 
Ngutiphi tifundvo letifundziwe nekutsi yini lengentiwa ngalokwehlukile ekuhleleni nasekusebentiseni Lelisu ? 
Niketa inchazelo yalengcikitsi , sisusa kanye netincenye temtsetfo lomusha . 
Litiko latawucinisa kuphatfwa kwemiklamo lemikhulu ngekukhetsa umphatsi wemklamo kanye nemakhi wetakhiwo kutsi abuke ngco kuvuselelwa kwemiklamo lemikhulu yaleLitiko . 
LeLikomidi Leluhlolomabhuku lakhiwa ngemalunga laseluhlwini lolupha ngentasi futsi ahlangana lokungenani kane ngemnyaka ngekuhambisana nemibandzela levunyiwe lebukwako . 
Ngekujabha , njengoba sihlangana namuhla labanye bahlali betfu abasekho kitsi . 
Anganani emanti , langaphindze asetjentiswe , lalahleka ngekupontjelwa ngaphandle kwelwandle kusetjentiswa liphayiphi lemanti langcolile ? 
Hlolisisa lokucuketfwe ngumbiko ngamunye ngembi kwekwabiwa kwawo kucinisekisa kulunga kahle kwawo kantsi yaba lemibiko kuloluhla lwalabo lekumele bawutfole lekuvunyelenwe ngalo . 
Kuhlelwa kwemasu kudzinga sikhatsi , umtamo kanye nesisebenti lekumele sichaze lesitibophelele kanye nebuphatsi lobusetulu . 
Umphakatsi udzinga kutsi ube ngumdlalindzima lomkhulu ubuye uhole lapho kukhoneka futsi kunesidzingo khona . 
Umbala lotsite walesitja lesisetjentisiwe nawo ubalulekile . 
Kusukela esigodzini sekucala yekucala yabona kukhula kwekungatinti kwetepolitiki , kuba kwayo ezingeni leliphansi akumangalisi . 
Inkinga jikelele yekutfutfukisa tindzawo letinebuluhlata kwenta kutsi kube neluhlelo lwekuhleleka kwendzawo kute kukhonjiswe indlela yekukhula ( lokuyintfo lengenteka masinyane ) endzaweni , kodvwa kube uyihlanganisa netinhlelo tasedolobheni ngendlela lenkhulu lenekwenteka . 
Loku kwekugcina nako kusesigabeni lesisetulu , lapho khona kuvela ematfuba lamasha njalo ngemnyaka . 
Lenchubomgomo itawubuyeketwa njengoba kudzingeka kusukela ngelusuku lwekucala lwekusebenta . 
Uma ngabe kuyenteka kucubuka incabano yanoma nguluphi luhlobo emkhatsi wemtsengi nemtsengisi mayelana noma lokucubuka kulekontileka , lamacembu atawenta yonkhe imitamo yekuyisombulula lencabano ngekuvana noma lokungaboni ngasolinye ngekubonisana . 
Sikhungo angeke sicagele bungako beLirandi lobungibo njengoba seyame kutidzingo temali lebuya kulitiko leteKuphepha . 
Hulumende , ahambisana nalabatsintsekako , ungenele Sifundvo Selubalobalo leMakhophelethivi eNingizimu Afrika , lolufaka sigaba sekukhangisa samhlabawonkhe kanye nelucwaningo lolwentelwe kwatisa ngentfutfuko yelisu lekhophelethivi lelisebentako leNingizimu Afrika . 
Kwesibili , kudla lokutfolakalako kumele kudliwe ngendlela lefanele . 
Luhlelo Lwemininingwane Yetemphilo Lwavelonkhe lwaseNingizimu Afrika nalo luyamukeleka njengalolutayelekile . 
Sekuminyaka lesiphohlongo nyalo kusukela leKhomishana yeKubuyiselwa Kwemalungelo Emhlaba yasungulwa . 
Umehluko lomcoka utawuba setindlekweni temshayeli , nanome tikhona letinye tindleko tekuletsa kuhleleka lekudzinga kuchazwe ngato . 
Linyenti letincwadzi letatsengwa betimayelana netekuchumana , tenhlalo netepolitiki , telulawulo netebudlelwane bemmango . 
Khuluma ngesimo saTybalt njengobe sikhonjisiwe kulemigca . 
Lizinga leli lesifundza lingasekela ngalo luhlelo loluholela kutentfutfuko kanye nekuhlela lokunebufakazi esikhatsini lesidze kuseseyintfo leyinsayeya . 
Tisetjentiswa temmango tisetjentiselwe tinhloso letehlukene bese kutsi ngaleyo ndlela-ke indzawo sisetjentiswa semmango lesikuyo itawuya ngemsebenti ngco lowentiwa nguleso sisetjentiswa . 
Hlanta timoto , uhambele imihlangano kanye nekuceceshwa . 
Iniketela ngetinsita tayo tangekhatsi tekuphepha letiletfwa baphendvuli bekucala nabesibili kuphela kulelicembu . 
Kungenela kanyenti kuyakhoneka kuphela uma lifomu lekungenela ngakunye lentiwa lodvwa . 
Lefomathi angeke ibe ngeluhlobo lwebhashadi kuphela kepha itawuphindze futsi ikhombise linani lemsebenti lolindzeleke kutsi wentiwe ngenyanga ngayinye . 
Kute kunakwe tidzingo temitfolamphilo lencane yasemaphandleni lengeke ikwati kusebentisa tikhungo letinkhulu tesigodzi tekulungisa imfucuta lenekutsatselana , imitsetfosimiso lehlukile kufanele isetjentiswe kutindzawo tekushisa letinkhulu kunaleto tekushisa letincane . 
Loluhlelo lwelusito lwetenhlalakahle lufaka ekhatsi letibonelelo letilandzelako netinombolo talabahlomulako : 
Imiklamo yetakhiwonchanti letinkhulu ingatsatsa ngetulu kwemnyakalishumi munye kutsi yentiwe . 
Tiphatsimandla tendzawo tidzingeka kube tihlele futsi tifezekise tinhlelo tekugcogcwa kwemfucuta lokwehlukene . 
Udawunilode nanoma nguliphi lifayela leliphostwe ngulomunye umsebentisi wensita yekuchumana loyatiko , noma lofanele kutsi uyati , angeke isabalaliswe ngaleyo ndlela . 
Ibeka emazingancane lafanele kutsi azuzwe ngemave emhlaba mayelana nekuhlangabetana netidzingo tekutfutfuka kwebantfu bawo . 
Lephrojekthi inemandla ekucinisa imphahla yekuhweba yeluchungechunge lwemanani lahlukahlukene , ngalesosikhatsi iphindze isite kwenta lula kusisa esifundzeni . 
Kubeka liso kumklamo kuvame kufaka ekhatsi kulandzelela kubuka tintfo letisihlanu : 
Tinchubo tekufaka sicelo sekutfutfukisa tisebenta kahle futsi tihlelekile , futsi tikhatsi temncamulajucu tiyalandzelwa ngiwo onkhe emacembu . 
Emaphethini ekusetjentiswa kwemhlaba ayincenye leyodvwa lenkhulu leyimbangela yekungasebenti kahle kweluhlelo lwetekutfutsa lolubukene netidzingo temakhasimende , ngako-ke noma ngusiphi sisombululo kutawudzingeka kutsi silungise kucashiswa kwemhlaba noma kusebenta ngekuhambisana nemmongo lokhona . 
Kubhaliswa kwekusetjentiswa kwemanti njengesinyatselo sekucala sekuniketa imvumo manje sekumele kwenteke . 
Kungumtfwalo wahulumende futsi ikakhulu ematiko lavalela lababanjiwe bavalelwa kucinisekisa kuhambisana nemalungelo alababanjiwe bavalelwa . 
Ngiye emahhovisi abo kuyotfola imali yami futsi umfati ushayele Jullie ungitjele kutsi basamele imali lebuya kulenye indzawo . 
Lokubalulekile kwekutsi imitfombolusito yekuhlela umhlaba usisekelo setimphilo tebantfu . 
Lenkhantolo iyinhloko yekudzingidza emacala laphatselene nekungavisisani emsebentini . 
Kutenteko lapho kunelwati lolungeneli kucedza lamandla langabanga kulimala , lokuhlola lobungoti kungenteka buchazwe kunekuba kwetinombolo . 
Kuchubekisa insita yelusha yasendzaweni yasemakhaya yavelonkhe lebuke kakhulu umphumela ngaloko kwakhiwa bushisekeli nekubumbana kwenhlalo . 
Umklamo lotsakasisako lohambisana nembono welidolobha kwakhiwa kabusha kwe-North End Beachfront , leyamosheka kulandzela kutfutfukiswa kwe-PE Harbour . 
Imali lengenako yetivumelwano iyavetwa ngekubikwa ngaphasi kwesigaba semali lengenako kulesitatimende sekusebenta kwetimali . 
Sicu sedigri eTifundvweni teteKutfutfukisa kutawuba litfuba lelengetiwe . 
Kube bekungulenye indvodza ngabe kwehlukile . 
INingizimu Afrika ingene esimeni lesibucayi semhlaba nekungalingani kwasekhaya lokukhulu nekonga lokuphasi kakhulu , nanoma yakhe imali lengetiwe yemali yahulumende lencane ngesikhatsi lesendvulela kundlondlobala kwemnotfo . 
Uma lombandzela ungalandzelelwa , leli-oda linga khanselwa . 
Litfusi lesinye sikhatsi itfolakala esimeni se-elementi . 
Litiko Letemisebenti Yesive , Temigwaco Netekutfutsa linemsebenti wekwetfulwa kwemiklamo yetakhiwonchanti yaleLitiko . 
Ibukisisa liciniso lekuhlola etikoleni kanye nasemakolishi bese iniketa ikharikhulamu yetemfundvo kanye neluhla lwetifundvo temsebenti . 
Ngekhatsi kwelisu lebulungiswa lobulungisako lobubanti , kuphikiswana ngekutsi kuhlomisa nekwesekela umhlukunyetwa kungaba kufaka sandla lokubalulekile ekuvimbeleni bugebengu . 
Timbangela kanyenti atetayeleki futsi tidzinga luphenyo lolukhetsiwe . 
Lokwehla kwekushona kwebantfwana , kutfutfukiswa kwemphilo yetekukhulelwa nekuvikelw kwe-HIV ne AIDS , imbuzulwane naletinye tifo letifana nethubakholisisi , nemaphupho lacondzise kutemphilo . 
Kunesikhatsi lesingakaneli sekuphendvula ngalokunabile kulelo nalelophuzu leliphakanyisiwe kulenkhulumomphikiswano . 
Umphakatsi webafakiticelo utawubuyiselwa emhlabeni wabo wekucala bese baniketwe nematayitela . 
Letinkhombandlela leti tikhomba kutsi tingahlelwa kanjani tindzawo temmango letitayelekile letitsite kute kuvikelwe kutsi tibe yindzawo lengenamsebenti levele yayekelwa yanganakwa . 
Munye yemiphumela ngco waloku ngulomtselela lomubi lobe nayo kureshiyo yemfundzi-thishela njengalokumukelekile kwenchubo nemazinga . 
Lelihhovisi ladlala ligalelo lebuholi ekutfutfukisweni kweProthokholi Yekutfutfukiswa Kwemphakatsi eNingizimu Afrika kuTemfundvo Nekucecesha , lelihlose kutfola temfundvo letilinganako , letitawusebentisana kanye naletisezingeni kulesifundza . 
Indlela yesine yekudala ematfuba kusebentisa emandla laphehlako emisebenti lemikhulu kute kuhehe imisebenti lemincane , kokubili kuyazuza kulokuhamba lokubangwa kubakhona kwalokunye . 
Ngaloko , Imiphumela Yelizinga Lekuphuma kanye Nendlelakwenta Yekuhlola lehambelanako kukhanyisa emakhono lahambelanako kufezekisa kutfutfukisa buholi kuhulumende wendzawo lokumcoka futsi lokuntjintja kakhulu indlela yekucabanga kumbuso kanye nasekwetfuleni tinsita . 
Tindlelalisu tekunciphisa buphuya kufanele kutsi-ke kufake ekhatsi kukhula ngalokubanti kwemnotfo , kudaleka kwemsebenti kanye nelutjalomali lolubonakalako ekwakheni umnotfo wetenhlalo ngekutsi kufinyeleleke kutemfundvo kanye nakutemphilo , kanye nekunciphisa ekubekeni ngephandle kanye nekungalingani kwematfuba . 
Nekuhlanganiswa kwemitapolwati yahulumende , lapho khona Umtsetfosivivinyo Lochibiyela Imitapolwati velonkhe sewubhaliwe . 
Emaphethini ekushisa langakafaneli : Kushisa njalo ngemnyaka kute ' kuhlume tjani lobuluhlata ' lekubese kulandzelwa kudliwa yimfuyo kakhulu , kuvimbela kukhula ngemphumelelo kanye nekunciphisa emandla emadlelo lanetjani . 
Naka kutsi tinkinga tingancishiswa mhlawumbe ngekunciphisa bunyenti bemfucuta lelahlwako . 
Kulicala ngalinye lelisekugcineni kunetinhlelochumano letivalekile naletivulekile . 
Kuleso naleso simo , inhloso lengaphasi kwenta kwakhelana lokwehlisa kuncika etimotini tangasese futsi lokusebentisa kahle emandla . 
Umkhandlu ufaka emagalelo lachaziwe Kutikhwana letinyentana Tempesheni kanye Nekutakulwa Kutekwelashwa kuletigaba letilandzelako : 
Tifundza nematiko kufuneka tikhombise likhona lekutsatsa emandla nekuvuma kutibophelela ngembi kwekundlulisela emandla nekuhlukanisa kwenteke . 
Kungenisa esikhulwini lesibukene nekutilandza kwavelonkhe mayelana netenhlalakahle yetinhlelo tebhizinisi ngekuta kwetidzingo telitiko . 
Kwengeta , Sifundza sase-Gauteng sinendlela yekwenta lesetjentiswa ngumphakatsi kulwati lwekulawula temvelo . 
Masipala Welidolobhakati iBuffalo wenta tibonelelo temabhonasi ekusebenta langakakhokhelwa ekupheleni kwemnyaka nekuvuselelwa kwetindzawo tekulahlwa kwemhlaba . 
Lenye imbangela lefaka sandla tindleko leyeyamene netikhala letingakagcwaliswa . 
Nyalo sikhatsi , ngakoke , sekucala inchubo yekwakha umbutfo loyinhlitiyo kanye nekutfola insitakusebenta leyinhloko lefanelekile kuloku ngendlela leyinchubo nalekalekako kanye nebulungiswa macondzana nekujutjelwa kwetetimali . 
Kunalabomasipala labasha labakhetsiwe lokutsi loluhlelo lutawutsetjentiswa ezingeni lasekhaya . 
Kudzingeka tinchubomgomo letifanele tekusekela , kuchuba nekulawula lesentekomvelo . 
Lokuhlobene ngco nalesikhalo , nanoma kunjalo , yiNcenye III . 
Nguyiphi indlela lesetjentiswako kwehlukanisa emamolekhuli lanesisindvo semamolekhuli lahlukene kanye netimphawu temolekhuli letakhekile ngesikhatsi kunenchubo yekuchuma ? 
Yonkhe imibandzela yagcizelelwa ngesikhatsi sekuvulwa kwemabhidi kufaka phakatsi kucinisekiswa kweTitifiketi Sekufaneleka Sentsela lesikhishwe baka-SARS . 
Kulomnyaka lophelile Umkhandlu we-AIDS wavumela umkhankhaso lohlanganisiwe kubukana nensayeya yeHIV kanye ne-AIDS neTB . 
Lomtselela wetinsita tekuhlobisa letinganele kumikhakha lehlukene kufanele uvisiswe ngalokugcwele . 
Budlelwane emkhatsini kwe-amoniya nema-ayoni e-amoniyamu nako kufuneka kubukwe uma kubalwa kugcwala kwe-chloramayini . 
Lapho kunekuphikisa tinhlolo netinhlawulo , kungentiwa sicelo sekusombulula kungevani . 
Imininingwane yakho : Bantfu labahlahlambile labakhona kukhuluma kahle nalabanemakhono ekuchumana nebalingani bangekhatsi nangaphandle . 
Lena yinsita yesikhashana kute kube ngulapho sekuhlelwe tindzawo tekuhlala talomphelo lapho khona basibentisimabhakede batawutfutfwa bayohlaliswa kulenye indzawo . 
Emave lasatfutfuka nalawo lasemuva ngentfutfuko kufanele ente umtamo kute aphumelele ekucinisekiseni kusebenta kwaletinchubomgomo leti kanye nemtsetfo njengobe kutsengiswa kwelwati lwendzabuko kungahle kube ngumgogodla weminotfo yawo . 
Ngalokufananako , kute sobuchwepheshe lotfolakalako kuhambisa lemiklamo lemibili le . 
Kwenta luhlolo lwekusebenta kwemabhajethi abomasipalati emkhatsini nemnyaka sikhatsi nesikhatsi . 
Kubuka kulokujutjelwa sikhatsi , ngitatigcina matfupha kulemibutfo yesikhatsi lesitsite . 
Lesiboshwa sitsi atange sinikwe litfuba lekuvula licala e-SAPS . 
I-CPA ibuka kakhulu kuhamba kwetindzaba telicala , njengesibophelelo semtimba loshushisako ; imvume yekusesha ; kubamba ; emasamanisi ; ibheyili ; kutekwa kwelicala ; lusito lolunikwa lobekwa licala ; kugula ngengcondvo ; kutibophelela kutebugebengu ; emavisicelo ; kuchutjwa kwenchubo ; kugweba ; kuncephetelisa kanye nekubuyiselwa kumnikati kwalokulahlekile . 
Umtselela wekubuka emanti langetulu ubalulekile ; kumele angabi ne : 
Labaphuyile bavamise kucindzetelwa timo tabo kutsi batsatse umhlaba longababeka engotini , kufana naletincenye letomile talelive netindzawo letihlaselwa tikhukhula . 
Esimeni lapho tikhungo tisebentise imali kancane , ticelo tekudlulisela imali phakatsi kwemanyuvesi kufanele tibuyeketwe futsi tibe semtsetfweni , futsi loku kubeka umkhawulo wemandla ekuyisa imali ngekusheshisa kutsi icondziswe kutikhungo lapho sidzingo sisikhulu khona . 
Tisebenti letehlukene tangenela imihlanganosikolwa lebeyingeniswe Litiko Letebulungiswa Nekucondziswa Kwesimilo . 
Kwemukela lobo bufakazi bekutsi kutfunyelwe ngeliposi ngeke kutsatseke njengebufakazi bekutsi kudiliviwe . 
Ngesikhatsi sekukhishwa kwalombiko , luhlolo lwebungoti belisubuciko kanye nekusebenta lwentiwa , kwatsi banikati bebungoti labahlukahlukene bawenta aba sesikhatsini emarejista abo ebungoti . 
Lijaji Lelenta Luhlolo kufuneka litfumele umbiko walelo nalelo luhlolo kuNdvuna . 
Umsebenti wetfu wamasinyane - wetfu sonkhe - kuvimba kwehliselwa ezingeni lemnotfo lelingentasi futsi sitfole tindlela letiphutfumako tekukhulisa umnotfo wetfu nekwakha imisebenti , ikakhulu yelusha . 
Kuniketa lokwanele , lokungatsikameteki , lokusimeme emanti langanatfwa kuwo onkhe emakhaya ekhatsi kuloMasipalati . 
I-SU iyatigcabha ngekufundzisa kwayo kwetingcweti letisezingeni lelisetulu kulomkhakha , imiphumela yetfu yelucwaningo lehamba embili , kanye nemitamo yekwakha takhamuti letinesibopho netingcweti letifunwako letiphotfulile letendlulela ngale kweticu tetemfundvo . 
Labanelwati lekuhlobisa ngekusebentisa imishini lemikhulu etindzaweni loko kutabangetela kulokudzingekako ekutseni batfole umsebenti . 
Nihlale nicaphele lokungaba yingoti , nibuke tindlela letingaba tekubaleka netindzawo tekubhaca endleleni . 
Likomiti Lekuhlola Emabhuku lakhiwe malunga labalwe ngentasi , onkhe atimele akanciki kuLitiko . 
Nanome kunjalo , Umbutfo Wetekuvikela wente imizamo ngesibindzi , lite kube nekujutjwa kusabelo sawo seBhajethi , kwenta kabusha imisebenti lebocalangaye bese iphakela lusito loludzingekako . 
Leyo naleyo nhloso yendlelasu inelicembu leliholako lelichumanisa umsebenti wemacembu lasebenta emkhatsini wenhloso yendlelasu . 
Imikhawulo : Abekho bafanyana labasengakatfombi , akunabantfu labagula ngekwengcondvo . 
Umtfombo munye wekonga longakalindzeleki , losungulelwe tinjongo letinjengaleto . 
Loku kungabonelela kutsi yini , nini futsi njani lengalungiselelwa lenetondlamtimba tenzuzo lesetulu nome kudla lokunetivikelo temtimba letengetiwe . 
LeSikhwama sisebentisana kakhulu ne-PIC kutfola tinkhomba tetenhlalo nesimondzawo lekutawuhlolwa ngato letintjalomali . 
Ngekutsi kungabi khona tekutfutsa letihamba phansi letitsembekile letichumanisa emadolobha lamakhulu , ngoba indlela lekhona yetekutfutsa kudla ngebunyenti bekukuhambisa ngemkhumbi waselwandle . 
Kumcoka kukubeka engcondvweni kutsi lizinga lentsengo yemafutsa langakahlutwa lisuselwa kulinani lentsengo lefanako yemafutsa langakahlutwa langeniswako . 
Kute kutsi kukhonakale kuniketwa kwenchubo lehlanganisile , kubalulekile kutsi titfutsi temmango letikhona kwamanje tihlelwa kabusha kute tifake ekhatsi tonkhe tinhlobo , ikakhulu imboni yemabhasana . 
Angeke futsi ngeke sivumele bothishela kutsi babe bondzaba mlonyeni etandleni temacembu etepolitiki , njengoba kwenteka eNshonalanga Kapa . 
Noma kunjalo , kuncenye yembhalo emathemu asetjentiswa ngekuntjintjana . 
Tindlela kufanele tisungulwe kulandzelela imphumelelo ngaloku . 
Sitawubukana ngco netinkinga tetikweleti temave lasatfutfuka ngekwenta tinyatselo velonkhe na kumshiyalowa kwentela kutsi tikweleti tisimame esikhatsini lesidze . 
Kuniketa tinsita talokuphutfumako ngekusebenta ngemphumelelo kuto tonkhe tindzawo . 
Lama-akhawunti ekugcina alungiswa ngematiko , kantsi umbiko welwatiso ngetimali lohlanganisiwe wentiwa Ngulohlola Ema-akhawunti Jikelele . 
Kunga-ke , anesibopho sekulawulwa kwemalunga , kurekhoda emalunga , kugcogcwa nekurekhodwa kweminikelo knaye nekwendluliswa kwetinzuzo tabo . 
Imigomo ibekiwe kuleso naleso sikolo . 
Inhloso yekugcina lapha kucinisekisa kutsi emakhono e-IT ayatfolakala kubo bonkhe bomasipala kucinisekisa tingcucuko tedijithali kutsi tentiwa kuwo onkhe emazinga emmango . 
Ngesikhatsi efika watfola lesiboshwa sisembhedzeni waso . 
Tinkhinga letinyenti letifaka temnotfo nekuhlalisana kwebantfu kanye netemindeni tinemtselela kulenkhinga . 
Kubeka liso ekuhambeni ekhatsi kwemincele lehlukene kwemfucuta lelawulwako ; 
Ngesikhatsi sicelo sekuchibela sesifakiwe , kute kungeniswe sicelo lesikhesekile kumandlaluphatfo , ummangalelwa angazange aphikise , futsi lesichibelo saniketwa ngalokufanele ngekuvuma . 
Lomkhakha utawuba netinsuzo letindulela kumimmango lebomakhelwane . 
Tsatsa sinyatselo lesiphutfuma kakhulu ehlelweni lwekulingana kwetimali kuto tonkhe tifundza . 
Lizinga lesivinini sekuphakela emasilayidi ngesikhatsi sekukala kutawuba kugucuka ngesivinini ; 
Emakhono : Lwati lwekuhlela , kuhlelembisa , kuchumana , kuphatfwa kwesikhatsi nemakhono ekufayila . 
Kwenela kusho kutsi loluhlelo lunika tonkhe tisebenti kanye nemindeni yato lizinga lelisisekelo lekuvikeleka ekulahlekelweni yimali lengenako ngenca yekukhula , kufa , nome kukhubateka . 
Ticaphuno angeke ticinisekiswe nangabe setfulo sesicaphuno asikavalwa nasifakwa ebhokisini lemathenda , noma kwetfulwa kwalesicaphuno akukagcwaliswa nge-inki lengacisheki . 
Nanobe watfola kuhlindvwa kwemgogodla ngudokotela futsi bekanemonakalo wemuvo lekungumphumela wekuvulelwa sikhatsi lesidze kumoya wekhemikhali lenuka kakhulu lesetjentiselwa kulondvolota titfo tetilwane nome timila kwentela tifundvo tebhayoloji , usebenta ngekubambisana naSamuel . 
Kuletinye timo , sakhiwonchanti lesisha sisiswa kumanethiwekhi lakhona langengeti kulomtsamo wenethiwekhi kodvwa kunaloko enta emanethiwekhi asebente kancono nangalokwetsembeke kakhulu . 
Uma ngabe satiso sihlehlisiwe , intjintji itawuniketwa kuphela uma ngabe kungenatindleko letiphatselene nekubekwa kwalesatiso titfwelwe Bemisebenti Yekuphrintela Hulumende . 
Imisebenti yaletinhlelo letingaphansi kwe-Ephidemiyoloji , Ilabhorathri Netekuphatsa Lokusezingeni ihlose kuhangabetana naletinhloso temasu lalandzelako : 
Imimango lelawulwako kufanele ikhutsatwe kutsi isekele kutfutfukiswa kwaletinkhombandlela . 
Tinhloso talamankhontileka bekubeka emkhatsini kutsenga kwetisabalalisi , nekusebentisa emandla lahlangene ekutsenga enchitfomali Yahulumende kumikhankhaso yetekuchumana tabonisana ngetephulelo tekususwa kwemareyithi emakhadi latisabalalisi . 
Emamakha langeMasekela eSikhulu alinganisa liphepha lonkhe . 
Futsi tiphi tikhutsato tekwehlisa lokumosha ? 
Ngalokuvamile , bekunekweswelakala kwekuvisisa kutikhungo letinengi letafakwa imibuto . 
Lokukhokha netilinganiso setinsitanchanti kuhlelwe ngekuhambisana neMphahla Yetinsitanchanti Letikhona , Imphahla Yetinsitanchanti Letinsha , Imali , Kundluliselwa Kwetinsitanchanti Nekubolekiswa Kwetinsitanchanti . 
Lencenye ifuna kuniketa imiphakatsi emandla ngekunakekelwa kwemahlatsi ngekubaniketa tivumelwano phakatsi kwabo kanye nandvuna kutsi bakhone kutfutfukisa baphindze balawule emahlatsi abo , kungaba ngibo babodvwa noma bahlanganyele nembuso noma labanye balingani . 
Indzawo lapho inhloko yemisebenti ibakhona kuseveni ekugcineni lapho kucitselwa khona luhlelo lwemanti langcolile futsi itawulawula indlela lapho itawukhafulela khona . 
Ngiyafunga ngitsi inkampani yami inelikhono kanye nemitfombolusito ledzingekako kutsi yente lomsebenti wekwakha ngekuphepha ngaphasi kwalenkontileka ngekuhambisana neMitsetfosimiso yeKwakha naLoko lokuchazwe kabanti kweKuphepha neTemphilo teMcashi . 
Ngalesikhatsi lokubuyeketa kutawuba nemtselela wesikhatsi lesidze kusibonelelo setekutfutsa bantfu , lelitiko liyachubeka nekubeka embili tingucuko nezizatfu letihle saloluhlelo lwesibonelelo semabhasi , ngekufuna kutsi kuyiswe lesibonelelo semabhasi kubomasipala kulesikhatsi lesisemkhatsini . 
Tjwala bungaphindze bube nemtselela kulona lotsintsekako mayelana nendlela yakhe yetekwelashwa . 
Emarekhodi lakhiwe ngetinhlelo tebuchwepheshe bagezi nekugcinwa kwemarekhodi ephepheni acuketse sikhumbuti tincumo nemtselela wetincumo tembuso . 
Titsini tinhlelo takho telikusasa ? 
Tifundvo teluhlolo tisetjentiselwa kwenta ncono tinhlelo nekwatisa ngetincumo ngelikusasa lekuniketwa kwemitfombolusito . 
Uma loMasipala ahocisa lemvumo , kumele atise lomnikati ngakuhocisa kwalemvumo futsi ayalela kutsi amise lomshikashika ngekushesha . 
Kwekucala , kunemtsetfo lowetayelekile lophatsa kugcogcwa , kusetjentiswa nekusatjalaliswa kwemininingwane yemuntfu nguyo yomibili imikhakha yesive neyangasese . 
Kuhlolwa kwemphumela : Luhlobo lweluhlolo lolubukene nekuncuma kutsi , ngabe imisebenti yeyunithi noma tinsita tizuzile imiphumela lehlosiwe , nekutsi nganani . 
Sikhutsato lesikhulu kubo sekwenta loku kutsi tindlela letinsha titawudzingwa tinhlelo tangalokutako tekusebentisa imali kulomkhakha . 
Loku kuyinkhomba yekutsi iBa-Phalaborwa iyindlela yekutfutseleka emsebentini . 
Kulawulwa KweTekutfutsa kutawuhlukaniswa emkhatsini kube tinhlelo letimbili , lekutawuba kuPhepha kweTekutfutsa Emgwacweni neKulawulwa kweTekutfutsa . 
Letinye tinhlobo temafutsa , nato letigcina ngekukhishwa lokuphasi , kungachutjekiswa kugcine ngekusekela nekukhula kwekwehla kwe-EV . 
Kudla lokumiselwe lokungalingani ngetondlamtimba letinemphilo kungaholela ekulahlekeni kwetondlamtimba letivikelako : uma kunetivimbelo kakhulu kulokudla lokumiselwe , aba manyenti ematfuba ekutsi kweswele tondlamtimba . 
Tekulima tiniketa ematfuba emisebenti leminyenti , nanoma-nje leligalelo liyehla ngenca yekusetjentiswa kwetebucwepheshe letingadzingi tisebenti letinyenti futsi setitsetse imisebenti yetisebenti letinyenti kulomkhakha . 
Inhlanganisela yetabelo tendzabuko kanye netabelo letiyamene nelinani lentsengo kutawusetjentiswa kufezekisa lesikhatsi lesilandzelelwako . 
Lomunye wabofakazi ngemuva kwalomunye watsi bekute tikhulu tetekuphepha kuletinye tindzawo tetekuphepha letibalulekile , lokwatsi ngenca yaloko , kute umuntfu lobekafuna emathikithi kulabo bebangena . 
Lokunye futsi , Imibutfo ye-Democratic yeKukhululeka kweRwanda bekuloku kunikwe imincamulajucu lecinile kulomnyaka kutsi bachubeke nekubeka phasi tikhali ngekutikhetsela kwabo , kwehlukana , kuphindza futsi bahlangane kanye nekubuyela etindzaweni tabo . 
Loku kutawabiwa kuloMtsetfosivivinyo Wekwabiwa Kwemali . 
Lokutsengiselana kwakamuva eSaudi Arabia kanye nase-Ethiopia kutibonelo letihle temphumelelo yalemitamo lemisha . 
Lesifundvo sibuye saveta kwekutsi kungafundzi kutfutfukisa bungoti bekunatsa ngalokundlulele . 
Tindlela letinjengaleti atinamphumelelo ekuhloleni ngco bungoti bebutsi kusimondzawo ekucitseni lokuyinhlanganisela yetintfo . 
Emakhondomu ayasatjalaliswa ngekungeteka etitolo letitsengisa ngebunyenti , kodvwa linani lemakhondomu lakhishwako kuletindzawo lisolo lilincane uma licatsaniswa nako konkhe kusatjalaliswa . 
Kunika tinsita teligumbilucwaningo lwekuhlatiya lwelaphotilwane . 
Le-BRT yavala lamatekisi latsenjiswa kutsi kute kuwo lebekutawabhedzela njengemphumela walokucaliswa . 
Ngabe imitsetfo lebekwako idzinga kwekutsi letinye tinatfo letingenatjwala titsengiswe ngemanani laphansi kunesinatfo setjwala lesishiphe kunato tonkhe ? 
Kubhalwa kwemadokhumenti emtsetfo egameni lelitiko . 
Luhlelo lwelushintjo : loluhlelo kumele lubukisiswe kute kuvetwe kutsi lumephi nyalo kute kucondziswe kusebenta kwalo . 
Ikhomishana Yemisebenti Yahulumende ikhiphe umbiko ngetikhalo ngemisebenti yahulumende . 
Inkhulumongco : Emangco lowo muntfu lawashito . 
Indzaba yekwehlukahlukana ngekwemasiko etindzaweni tekusebenta tahulumende akukate kubukwane nayo kahle kute kutfutfukiswe tindlelalisu letitawukhona kulungisa tinkhinga letisukela kumasiko lahlukahlukene . 
Bomasipala labanyenti eNingizimu Afrika bayahlupheka kusebenta kahle nekungafinyeleli emazingeni emtsetfosisekelo kute kwetfulwe tinsita emimmangweni yakuleli . 
Lithebula lelingenhla limele lokutfolakele : 
Wagcizelela lokubaluleka kwekubona lembangela yekuhluleka nekufundza kulabo labahlulekako kuphakama futsi . 
Kucinisa-futsi imitsetfo lelawula umkhakha lengakahleleki . 
Letinye taletisombululo talenhlangano tacatjangelwa . 
Kusetjentiswa kwemali kwasekucaleni kwehla ngenca yesidzingo sekusungula nekucala tinchubo . 
I-IDC ikutfola loku ngekuchuba ibhizinisi ngekwakha timboni letincintisanako kanye nemabhizinisi lasuselwa kumigomosisekelo lephilile . 
Lilanga lesitsatfu litawusetjentiselwa kwenta imisebenti lephatsekako endzaweni . 
Lomkhandlu waMasipala Wesigodzi we-Frances Baard ekuhlaleni . 
Kuba sedvute netingcolisisimo semoya kungabangela imiphumela ekhwalithini yemphilo , njengeliphunga lelingatsandzeki , kunwayisa kwemehlo , luhlelo lwekuphefumula lwangetulu kanye nesikhumba , kanye nemiphumela lenebutsi yesikhatsi lesidze lengalapheki . 
Ufanele kutsi anikwe sigwebo sikutsi ahlale ejele ngenca yekubulala indvodzana yami . 
Ekuvisiseni emalungelo akhe kulenchubo , futsi nendlela lefanele kancono kulabakwetwako . 
Khombisa kusetjentiswa kwemanti noma inombolo yekusetjentiswa kwemanti ngakunye lofuna kukubhalisela . 
Lokwehluleka lokukhona ekusebentiseni inchubomgomo yekuphatfwa kwetimphahla netinsita kubukwana nako njalo . 
Inkhinga yesine lesinayo kutsi kulawulwa kwetikole sekwaba yinkhinga lenkhulu kakhulu . 
Sicela wati kutsi kufakwa kweticelo ngeke kwamukelwe . 
Tonkhe ticelo tichutjwa kungakapheli emaviki lamabili . 
Inhloso yekuhlatiya ingcikitsi kwenta siciniseko sekutsi kwehlukaniswa lokusha nentfutfuko lekuchumene nayo , nalekuhlanganiswe nayo , lokutungelete imvelo netindzawo lesetitfutfukile , kufaka ekhatsi kutfutfukisa lokuhleliwe nalokutinikele kwetindzawo letichumene . 
Imibuto yekutihlola wena ibalulekile lapha , njengekutsi : Ngukuphi lengikwente kahle ? 
Tekuchumana kuHulumende kumele tisekele kuphakela ligunya laHulumende lelukhetfo ngekuniketa emandla kutekuchumana kubabambichaza labayinhloko kuletindzawo . 
Uma ngabe kunesidzingo sekutsi kusetjentiswe tinkhambiso , njengemiphumela yetemphilo ; tivuno nekhwalithi yemkhicito ; tindleko tekunakekela ; kuba yimphicabadzala yetheknoloji yekunakekela ; kanye nemiphumela ekuhlalisaneni kwetitjalo netilwane , njengesikali nakutsatfwa tincumo mayela nekufaneleka kwelusebentisomanti . 
Tinjongo : Kuniketa tinsita tekwesekela letidzingwa ngulelitiko kuphumelelisa tinhloso talo . 
Timphahla tetetimali tiyehla lapho kuneluphawu lolunelicinisa lwekutsi , njengemphumela wesehlo sinye nome ngetulu yalokwenteke emuva kwekubonakala nchanti kwemphahla yetetimali , kusebenta kwemali lokubukiwe kwakusasa kwalolusiso kutsintsekile . 
Kusetjentiswa ngalokwecile kwetimali kungumphumela wekudluliswa lokwentiwe lapho timali tabelwe phansi kwetimphahla kanye netinsita . 
Siyavumelana nalesichibiyelo lesiphakanyisiwe lesivumela kutsi likomidi lelihlola emabhuku kutsi libeke umkhawulo wemisebenti lengentiwa ngumhlolimabhuku wenkampani ummango lonenshisekelo kuyo . 
Kutfukutfikswa kwemanani emphahla kanye nemitselela yawo ekwehleni kwemandla emali kutawuba ngulokugcilwe kuko emsebentini wekuhlatiya wesikhatsi lesitako . 
Kungcola kwemanti kungcoliswa kakhulu yimvula ye-esidi lebangwa kungcola kwemoya . 
Emanani ekhotheshini angeke agucuke ( angeke akhule ) futsi atawufaka phakatsi tonkhe tinsitakusebenta , umsebenti naletinye tindleko . 
Lomculu uncoma imfundvo lesekelwe ngalokugcwele kulabaphuyile ngendlela yemifundzate netibonelelo futsi kwehliswe ngalokuchubekako imifundzate netibonelelo naliba ncono lizinga lemholo wasekhaya kuletitjudeni letiphuyile na"letisemkhatsini"  . 
Totimbili letinhlelo akukahloswa ngato kuphela ekufakeni sandla ekutfutfukiseni lusha kodvwa ekudaleni kutsi kube nendlela yelizinga lekungena emsebentini nakuko kokubili kutemabhizinisi letingumgogodla , emakhono laswelakalako kanye nalamcoka , futsi nalasekela kusebenta . 
Loku kuzuzwa ngebudlelwano Netinhlangano Letingekho ngaphasi kwahulumende , lokuyi- Aged in Action , kutivocavoca ekuseni kanye nekuchuba tinkhulumo temphilo . 
Kuboniswa ngekweLufuto kufaka kuniketwa kwelwatiso loludzingekile ekwenteni tincumo-letingito mayelana nekuhlolwa nawusakhulelwe , kukhokhwa kwesisu kanye nekuvimbela kukhubateka kwetelufuto kanye netinkinga tekutalwa . 
Kubuye kunenkinga yekweswelakala kwe-ejensi yekubeka liso . 
Imiphumela lelishumi namibili seyiboniwe litiko laMengameli , kantsi tindvuna tidzingwa kutsi tiyihole . 
Sitawubeseke sibonisana namasipalati wenu . 
Kukhona futsi kusabisa lokukhulako lokuletfwa bugebengu lobuvetwa budlelwane bemave njengekuvukela umbuso kanye neludlame lolungalawuleki , kushushunjiswa kwetidzakamiva , kutsengisa tintfo letingekho emtsetfweni , kushushumbisa tikhali , kushushumbisa bantfu kanye nekuntjontja , kanye nekubolekisa ngemali . 
Nanoma kuhlukaniseka kahle emacinisweni , Van der Burg uyibekile leminye imigomo lephocelelako kuletinhloso letikhona nyalo . 
Iningizimu Afrika ikunakile kutsi ngaleso sikhatsi emalungiselelo ekwamukela kubanjwa kwalomncintiswano bewaloku asemazingeni lasekucaleni futsi kwacaca kutsi lomcudzelwano bewungahle ungaphumeleli ngaphandle kwelusito . 
Kutfutfukiswa kwetikhungo tekwabelana noma kubona sidzingo setikhungo tesigodzi nguhulumende wesifundza newasekhaya , letitawufakwa kuthenda kute timboni takhe futsi tisebente , kufuneka kugcugcutelwe . 
Kubika ngetimali tahulumende wesifundza kuhlanganiswa nemibiko yetimali yavelonkhe . 
Kuchumana kwetfu lokubudlelwane lobumkhakhamibili ne-Asia , iMiddle East , neLatin America kanye neCaribbean , nabo bufake ligalelo ekwenteni kancono kubambisana kuteluhwebelwano , kulutjalomali nalobunye budlelwane betemnotfo . 
Uma ngabe umtsengisi uyehluleka kukhipha lenye imphahla masinyane , umtsengi angenta kutsi , ngaphandle kwekunika umtsengisi lelinye litfuba lekuntjintjisa imphahla leyaliwe , atsenge leyo mphahla njengoba kungaba yintfo lefanele ngetindleko temtsengi . 
Batali bobabili nakungenelelwa kufanele babe khona nakanjani ; 
Ngaphandle kwalemisebenti nemandla labalwe kuloMtsetfo nakulenye indzawo kulemitsetfo , sisebenti lesisemtsetfweni singenta lolokulandzelako lokuphatselene netekutfutsa emgwacweni : 
Uma ibhodi ikhansela kugadvwa kwekulungiswa kwesimilo noma shwele welusuku noma shwele , lendzaba ingatsatfwa yiBhodi sikhatsi lebona kutsi sikulungele loko , kodvwa kufuneka yente njalo ngesikhatsi lesiminyaka lemibili . 
Ngaphasi kwembuso welubandlululo , linanibantfu lelingasi bantfu labamhlophe libe nebulukhuni lobukhulu bekulandzela imfundvo . 
Bacondzisincane bonkhe bagcile ekwetfulweni lokuphelele kwetekuphepha netekuvikeleka ngekwembono welidolobhakati . 
Onkhe ematiko , imisebenti yema-NGO netinhlangano temimmango kudzinga kusebentisana kuniketa imisebenti lehlanganisiwe yemakhaya latfolakala kulamawadi . 
Loku kungacala endzimeni lekhutsele yekubusa kwetinsitakusebenta tetemphilo kuye ekugcugcuteleni imikhankhaso yemmango ndzawotonkhe tindlelamphilo lephilile . 
Kucaliswa embili incwaba yemiklamo yesakhiwonchanti lesisebentisa imitfombo yendzawo yemanti futsi tidzingo letilukhuni tibekiwe kucinisekisa kutsi emanti laphakelwa ngulemiklamo asetjentiswa kahle . 
Badlalindzima , emabhizinisi , tinhlangano temmango neTisebenti batsintfwe ngemphumelelo . 
Nangabe kuphitsitela kakhulu , bantfu bavamise kulwa babange nobe yini njengetihlalo , tjwala , njll . 
Umtsetfosisekelo uphakela tigaba letintsatfu tabomasipalati . 
Kungeta lapho , i-EMS ichumanise emawekhishophu ekuphatsa lageleta etibhedlela temadolobha kwenta ncono imiphumela yetikhungo talokuphutfumako . 
Umsebenti lowentiwe Luphiko uncike kakhulu kumazinga lahlukene ekuchumana emkhatsini walabatsintsekako labanengi bangekhatsi nebangaphandle . 
Kukhula kwahulumende losenkhabeni nekukhula kwetimboni letinkhulu tesikweleti netemshwalensi letiphatsa emadathabhesi lasebenta ngangcondvomshini lahlukene agucule emarekhodi emmango abe yidatha lenyenti letfolakala cishe kunoma ngubani ngentsengo . 
Kulinyatwa kabi kwemphahla kuyandza . 
Umkhicito wetindlu uma kukhoneka kutsi ukhicitwe emklameni futsi utfobela imigomo nemazinga . 
Ngaloko , imitimba yasemantini kuphela lenekugcwala lokuphansi kwe-cadmium latawuba ne-trout . 
Sisebenti sekubala kumele siphenye kafishane ngemaciniso esimo lahlobene nalokuphikisa nekutsi futsi ngaleyo njongo angabuta imibuto kunoma ngumuphi umuntfu langakhona kusita . 
Timakethe temali angeke tiphocelelwe kutsi tilandzele ; kodvwa ngaphansi kwetimo letikahle , titolandzela ngekwetivumelwano tato . 
Sitfunti sekulawula samasipala kufanele sigcinwe ngato tonkhe tindlela . 
Kufanele kunakwe tinhlelo tekutfutfukiswa kwemnotfo wasekhaya kuletindzawo lekuminyene kuto linanibantfu . 
Kusetjentiswa kwemidiya le-elekhthroniki kuyabita ; ngako-ke , litiko litsembele kubetekushicilela tindzaba bese kutsi loko kwente kutsi labanye balaleli bangakhoni kutitfola lete-elekhthroniki . 
Litiko litawuhlela lisebente ngendlela lenemphumelelo yentsengo nalegcinekako kulikusasa . 
Uma lotsintsekako afisa kucela kwelulwa , lesicelo kumele sibe ngulesibhaliwe siya kulomtimba wekwendlulisa sikhalo kusenesikhatsi . 
Niketa kuchumanisa lokubambekako , lokubonakalako nalokucatjangwako emkhatsini kwelicembu netindzawo letivulekile letiludvwendvwe . 
Kusebenta kulinganiswa ngesibalo setitfutsi tesimo lesiphutfumako letisebentako kanjalo nesilinganiso sekuphalala etindzaweni tasemadolobheni netasemaphandleni . 
Tisebenti letisembili-ke tifanele kutsi tibe nelwati lolusisekelo lwentinchubomgomo temtsetfo letsite . 
Lelitiko , ngaloko ke , lineluhlelo lwekutsintsana kanye nenchubo yekwatisa kuto tonkhe tindzawo talo temsebenti , wekwenta tintfo losebenta ekwesekeleni kufezekiswa kweligunya lalo . 
Letinsika letine letihlelekile tifaka kuniketwa kwetinhlelo tekusekela letihleliwe temakhophelethivi . 
Tisebenti letinyenti temtsetfo atifuni kutsatsa emacala latawukhokhelwa ngalamanani lakhona nyalo eLAB . 
Lonjingalwati wente emalungiselelo neLitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu kutsi licale lenchubo yekuhlela . 
Tivumelwane tekutsengiselana sikhatsi lesiminyaka lesihlanu noma ngaphansi kwaloko atikhokhiswa umtselo wesitembu . 
Lwatiso lolutsite lolumayelana nekutsengiselana lokuhambelanako kufakiwe kumanotsi . 
Kutfutfukiswa kwetinhlelo telisu kanye nekuhlanganiswa kwato kuloluhlelo lwekwaba imali kuyintfo leyenteka iphindzelela . 
Emalunga emphakatsi enta tetfulo temlomo ngesikhatsi sekulalelwa kwesive bekangalendlela : 
Kumave lamanengi , tinombolo teminyaka leyengcile titilinganiso tetisebenti te-IMF . 
Kungabokala kukhoneka kwakha umtsetfosimiso longeke wengete umtfwalo wemtsetfosimiso netindleko letitawube tisekulawulweni kwetimali temhlalaphasi . 
Likomidi lesikhashana lasungulwa , kantsi tifundza takhutsatwa kwakha umtimba wekhophelethivi . 
Ngalokulinganako lokuliciniso lelingeke liphikiswe kutsi ikhwalithi yetemfundvo seyivele itsintsekile kakhulu ngoba inchubo yaHulumende idvumete yabuye yabacedza umndlandla kubothishela . 
Kuphutfuma kwetinyatselo kucinisekisa tinchitfo tesabelo tesimo lesigcwele nako kuyaletfwa kutowamukelwa kuwo onkhe emazinga ekulawula ngibo bonkhe baphatsi . 
Abangwa yingcindzetelo lefanako neyalabo labacudzelana nabo emaveni latfutfukile kute ahlale asemcudzelwaneni kumnotfo wemhlaba . 
Emarekhodi esive ngulawo lakhelwe nome latfolwe ngesikhatsi semsebenti losemtsetfweni yimitimba yembuso kuvelonkhe , etifundzeni nasemazingeni asekhaya . 
Kungako , kwancunywa kwekutsi laba labanemaphemithi labatsengisa emanani lamanyenti etjwala nekutsi imphahla yabo idilivwa yi-SAB bona banganiketwa imvume yekuba nemalayisensi . 
Kuphula letinye tibonelelo kungahle kube licala . 
Hulumende ufuna timali letinkhulu kutfola lamalayisensi ngalesikhatsi bakhiciti batfokotela letinzuzo tetimakethe letinebatsengisi labancane . 
Lekhomishini ivumile kutsi kube neluphenyo lwangaphambilini , lolutawufaka ekhatsi letimo tekutsatfwa , tenchazelo yemphahla , luphenyo lwematayitela , nemihlangano yekuvumela kwaloluhlobo lwemakleyimu . 
Litiko litawudadalaza kwenta ncono emakhono kute litfole lokuhle kwesisindvo selirandi kutemphilo . 
Mfundisi Jonathan Clayton , Umfundisi Wemajele Velonkhe weLubumbano lwaseBaptist eNingizimu Afrika nemacembu akhe lanakekela nawo . 
Tindlela tekubutfwa kwelwatiso kufanele tichazwe ngalokucacile kulabangenele . 
Ngisho nekusetjentiswa kwelugwayi kubonakala njengalokubhebhetsekisa buphuya futsi kwehlise umkhicito , kanye netjwala , bubonakala njengalobuholela ekusetjentisweni kwetidzakamiva . 
Kukhutsata lisiko lekufundza ngumsebenti lomkhulu waletinsita , kuzama kufinyelela , kufundza nekubhala , kufundza kanye netinhlelo tesikole . 
Kuba khona nakungenelelwa kufanele kuncunywe yinkhantolo . 
Kodvwa kute tinkhomo . 
Loku kunciphise kuchudzelana kwebakhi labanelwati , loku ecaleni lelihle bavumele bakhi labasakhula kutsi bahlume . 
Kwabanjwa imihlangano nawo onkhe emakomidi , tekuhwebelana netimboni letihlelekile kanye nemmango jikelele wamenywa kute kutsi wente tetfulo kumasipala . 
Imibono ngalokuchumana yafakwa kwabese kusatjalaliswa umbhalo longasaguculwa wesibili kubo bonkhe labatsintsekako kutsi babeke imibono . 
Licembu leKusebenta leKuphenya Lelikhetsikile , lelimise kuTekulawula , liphenya ngato tonkhe tinsolo tekungalawuli ngalokufanele , lokungahambi kahle , kukhwabanisa kanye nenkhohlakalo lephatselene nekufezekiswa kwetinhlelo tetindlu . 
Cacisa tinchubomgomo , tinhloso , emathagethi kanye netintfo letisetulu ; 
Bantfu labanyenti balesifundza abasebenti . 
Tikhala letibucayi betibocalangaye kuloluhlu lwetikhala kuloluhledlwane . 
Yenta umtamo wekuwagcwalisa . 
Lencenye yemali lecitsiwe seyiyonkhe ekwehleni kwemali kulesikhatsi lesiminyaka lesikhombisa , ikakhulukati njengoba kucociswene ngaphansi kwalokukhokhelwa lokukhona nyalo ngetulu . 
Lediskhi lensha yalemitha kufanele ibekwe endzaweni lefanako ngekhatsi kwelikhaya lalomtsengi . 
NgaFebhruwari walomnyaka , hulumende , ibhizinisi , basebenti nebammeleli bemmango baphotfule sivumelwano lesibukene nemtselela wesimo lesibucayi semnotfo wemhlaba emnotfweni wangempela . 
Beka liso kufezekiswa kwemfundvo yebatsengi betindlu ezingeni lamasipala ngekubonisana nebatfulitinsita ; 
I-Afrika itawuba livekati lapho umntfwana angeke , make nome indvodza bangeke bashiywe ngemuva . 
Kutfutfukiswa kanye nekunakekelwa kwetemisebenti letifanele naletitawuphumelela kanye nesakhiwonchanti . 
Buhlanganyeli emkhatsini walomasipala , imitimba leyehlukene yetemidlalo nemiphakatsi bumcoka kuloludzaba . 
Loku kutawutfolakala ngekutsi kusetjentiswe tingenelelo tekwakha emakhono nekwakha tinchubo tesikhungo kusimamisa letinchubo . 
Mhlonishwa Somlomo , Temfundvo titfola sabelo lesikhulukati Sesabelo Sekulingana kwemtsetfo wemvelo Sesifundza . 
Loku kungasekela ematfubeni lahlukahlukene labukeka njengalancono edolobhenikati . 
Kusekela loku , kubalulekile kutsi bomasipalati babe netinhlelo tekugcina esimeni letihleliwe tetimphahla tabo ngakulolunye luhlangotsi , kantsi tinsita letidzingekile kanye nemandla kulolunye luhlangotsi . 
Ngalesizatfu , sifundvo setfu sifaka temiva , kutiphatsa kanye nebumatima ekuhlaleni bantfwana labangaba nabo emakhaya nasesikolweni . 
Kuchubekisa kuntjintjiselana nekusebentisana nekuchubekisa kuvisisana nebungani emkhatsini kweChina neNingizimu Afrika . 
Wonkhewonkhe lotsengisa tichumane kumele agcine emarekhodi ngalendlela nesimo Umhloli Lomkhulu akudzinga ngayo futsi kumele kubuyiselwa kwenteke ngalendlela Umhloli Lomkhulu akudzinga ngayo . 
Tinhlangano letisebenta nebantfwana labaselusizini tiyayivuma lenkhinga futsi sevele titjala imali kuyo . 
Loku lokuphatselene nemandla ekwenta timiso letitsite kulesigaba akuwavimbeli emandla ekwenta timiso letetayelekile letigunyatwe ngito . 
Sibutsetelo setimboni sivete lizinga leliphakeme lekuphatfwa linani lelikhawuliwe lwebaguculi labakhulu emisebentini leminyenti yekuguculwa kwemikhicito yetekulima , nemabhizinisi lamacane lahlala akhona njengebalimi labasakhula kuphela , noma emisebentini yesilinganiso lesincane semisebenti yekugucula . 
Umhloli wendzawo lekhetsiwe , kantsi nalapho kungenteka khona , umphakeli , kumele atsintfwe ngulolonelayisensi ngaphandle kwekubambelela bese umatisa ngaleso sehlakalo . 
Lamatiko atawubona aphindze futsi anakekele akhululise lithalenta letebuciko umntfwana asesemncane , likhutsate umsebenti wetebuciko lokhetsiwe nekutfutfukisa lutsandvo lwetebuciko kubafundzi . 
Umhlaba wase-Afrika , umbutfo wasemoyeni naselwandle wetekuthula kanye nekusombulula tincabano ngaphasi kwelugunya lelifanele le-Afrika Lehlangene utawusungulwa futsi usebente ngalokuphelele . 
Umkhakha welizinga lesibili nelesitsatfu nguyona imikhulu kakhulu kulelive , lefaka ligalelo kuphrofayili yaseGauteng njengenjini yetemnotfo walelive . 
Buholi lobusuka etulu buya phansi kuphela angeke bufinyelele kuluntjintjo lwenchubo yonkhe ngoba : tinchubo tetemphilo timankimbonkimbo ; emandla asabalalisiwe emakhatsini wemacembu abochwepheshe ; kunakekela kutinhlangotsi tinenti ; futsi imisebenti inetinkhambo nekuphatfwa kwayo . 
Ingabe kwamanje usebentela hulumende ? Uma ngabe kunjalo , shano imininingwane . 
Ema-TOR ekutfutfukisa kwendlelalisu yemkhakha abhalwa . 
Kubeka liso kugcila kutinhloso tesikhatsi lesifisha talenchubo yekuhlela kulawula imfucuta lokuhlanganisiwe esigabeni ngasinye salokuhleleka ngetigaba kwemfucuta . 
Ubuye wasungula indondo yeluhlelo lwekuklomelisa emakhemisi , lekhutsata kusebentisana emkhatsini wasokhemisi losebentako netisebenti tetemphilo , " neluhlelo lwekuvalela " kute kutsi imitsi yasemawadini ungahlelwa utfunyelwe ewadini . 
Lihhovisi leMhloli Mabhuku Jikelele litimele kantsi lisebenta ngalokusemtsetfweni kuyo yonkhe imitimba yahulumende kufaka ekhatsi emabhizinisi lalawulwa nguhulumende . 
Umcondzisi-Jikelele angahle ngetikhatsi letisite amise lokulalelwa lokusemtsetfweni ngekuniketa lusuku , sikhatsi kanye nendzawo letawuncunywa nguye . 
Kukhokhela timali temsebenti , tindleko kutakhiwo naletinye tintsela , emalevi nemajuthi labekwe ngumasipala . 
Ngubani lobone sidzingo sekwenta umsebenti ? 
Imitamo yekulwa nekusetjentiswa kwetjwala budlabha kwamanje ichutjwa nguhulumende kanye nemkhakha lotimele . 
Mayelana nanoma nguyiphi imibuto noma kucaciselwa , ucelwa kutsi utsintse mabhalane weLuhlelo lweNhlangano yeBunye be-Afrika yeNdondo yeSayensi yaKwame Nkrumah . 
Mayelana naloku likomiti litawutsandza kuvuma kutsi lenelisekile ngaletimphendvulo futsi netinchazelo letibhaliwe lelitinikwe balawuli . 
Lomtsetfo lokhona manje lolawula kusetjentiswa kwesibili kwemanti langcolile uchazwa kulamadokhumenti lamabili lalandzelako : 
Bosonkontileka kuphela labangaletsa bufakazi beNombolo yeReferensi yeNtsela yaMalingena , iNombolo yeKubhalisa iVAT kanye neKubhaliswa kweNkampani lekufanele bafake sicelo . 
Ihlolwe kahle kantsi futsi kukhonjisiwe kutsi ingasetjentiswa ngendlela . 
Bonkhe batawumbandzakanyeka ekwendluliseleni lolwati lebaluzuzile kulabanye bafundzi etikoleni tabo . 
Lesigaba sibuka kuletincenye tekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo bese sichaza ngalokutfolakele ngesikhatsi sekuyohlola tindzawo . 
Ngesikhatsi semaholide etitjudeni neluhlolo , titjudeni atibi khona kuphakela lensita . 
Beka liso futsi uhlole inchubekelaphambili leyentiwe mayelana nekwetfulwa Kweluhlelo Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Linanibantfu lelihlahlambile emnotfweni lisilinganiso sesimo sekusebenta emnotfweni . 
Lizinganhle Lelisetulu Lemfundvo Yebantfwana Yekucala libonakale njengendlela yekwentancono lulwimi nemetametiki Esifundzeni . 
Kuyatiwa futsi kutsi tindzawo tekondla imfuyo tiyafuna kutsenga tilwane kubakhiciti labasekudzeni kakhulu uma bakhicita lizinga lelidzingekako . 
Kantsi kwakhiwa kwaletincenye letitjekile talebhizinisi yekwakhiwa kwetincola ? 
Ikhophi yesitifiketi sekubhalisa kufanele sinamatsiselwe kuto tonkhe ticelo . 
Letindzawo letingaselwandle letichazwe kusigodzi ngasinye tikhonjiswe kulokufakiwe lokuvela kuletigodzi . 
Ungakhi lokulindzelekile lokungeke kwenteke . 
Kunetinhlobo letimbili tekungavikeleki kwekudla : kungavikeleki kwekudla lokungalungiseki nekungavikeleki kwekudla lokuhlaba kabuhlungu nome lokwengcako . 
Uma lingekho lizinga " lemandla ekwenta " letinzuzo tesikimu tengoti yemgwaco tingahluleka noma tiphazamiseke kakhulu . 
Lomsebenti uvamise kuba ngumtamo lolukhuni . 
Kumelana nalomlandvo wekutsi leliphepha licoca letinye tintfutfuko tamhlabawonkhe letinemtselela embusweni wetimali takuleli . 
Akukafaneli kuvunyelwe kusebenta ngemhlaba etindzaweni letisicabati kute kwentiwe noma kuphi kutfutfukisa . 
Nome ngabe nguyiphi idatha lekhona lemayelana nekutungeleta kwemanti kanye nekubekelelwa kwawo . 
Ngekuya kwe-DAFF , tekulima tiyinjini lenkhulu yetekutfutfuka kuyo yonkhe imikhakha yetemnotfo . 
Ngalelisu sisendleleni lefanele mayelana nekulungisa budlelwano emkhatsini webugebengu kanye nebuphuya futsi ngekwenta njalo sinemsebenti wekulinganisa kuhlonipha imphilo nesitfunti sebantfu kanye nekuhlonipha imphilo yebantfu . 
Imitsetfomgomo yekulungisa umhlaba wekulima tilimo , ikakhulu kungalimi , kutawulungiswa . 
Lite kungena kwemali yekucala kungemandla , lokukhameka kwetinsita temali yentsela kujube kukhona kweLibhange Ngodla kucongelela lokunyenti etindzaweni yekuhweba ngaphandle . 
Kutinikela kwemakhi kutsatsa tonkhe tinyatselo tekwehlisa imitselela lemibi kusimondzawo . 
Lomunye umphumela kwaba tinchubo temizamo yekuvala sigamu semholo emkhatsini webasebenti bahulumende labaholelwa kabi nalabaholelwa kahle , kulite kuciniswa kwemikhawulo kuko konkhe kukhuliswa kwemiholo . 
Kumele kusetjentiswe ithekhinoloji kusebentisa emanti lamancane futsi kungabolindvwa kute kubete emanti . 
Lucwaningo lwetinsayeya kanye nekungaciniseki lokuhambisana nendlela ngayinye kufanele itsatfwe kute kuniketwe kuvisiswa kwemitselela loku longaba nako kumphumela wekugcina wemklamo . 
Kulokutsintsana umphakatsi utfola litfuba lekuveta tinkinga leticondzene nelitiko bese letinkinga tifakwa etinhlelweni telitiko . 
Kucinisekisa kutsi imininingwane yesigodzi iliciniso , iphelele , ayigucuki futsi iniketa lizinga lesikhungo lebasebenti ngelwati lolubuya njalo ngenyanga etinkhombeni tedatha lengakasetjentwa . 
Nome kunjalo , ledatha ayiniketi sibutsetelo lesihle selibanga lemkhicito wekugucula imikhicito yetekulima neligalelo lako emnotfweni ngalokuvamile . 
Sonkhe sibonelelo sisetjentisiwe . 
Emalayibhrari angakhetsa tinhloko latawubhala ngato . 
Lesikolo sitawumela iNyakatfo Nshonalanga kumncintiswano wakuvelonkhe lotawubanjwa ngasekupheleni kwalenyanga letako eLimpopo . 
Tikhatsi tekuhamba tisita ekuhleleni tindzawo tekuhlala ngendlela leyenta kube lula kuhlola simo sekukhona kuhamba endzaweni yasemadolobheni kute ufinyelele kutikhungo . 
Loku kutawucinisekisa kutsi tinsita tekunakekelwa kwemphilo tiyatfolakala emiphakatsini esigabeni seliwadi lamasipala . 
Umhlabatsi kufanele ulinganiswe ngendlela lifanele ; tindzawo letisetulu tivamise koma , kantsi tindzawo letiphansi tivamise kuba manti . 
Kwesweleka kwemsebenti seloku kusetulu emaveni lamanyenti , nanobe inchubekelaphambili kuthekhinoloji ichubeka nekwehlisa sidzingo semsebenti etimbonini letinyenti . 
Mnu . Aitken bekangusihlalo walomhlangano wabuye futsi wemukela wonkhe umuntfu bekakhona . 
Lizinga lekwakha umsebenti , indzawo kanye netidzingo tethekhinoloji . 
Lukhula luhlala njalo lukhona emantini , kepha luba yinkhatsato kuphela nalumila . 
Nanobe kunesidzingo sekutfumela imibiko yetetimali yekota , loku akutfotjelwa ngito tonkhe tikhungo tesive . 
Emadamu emanti lahlobile agcina emanti langenakungcola lokuvamise kuba manti latfolakele endzaweni yemvelo noma atsatfwe ngco emtfonjenilusito wemanti , nanoma angeke ahlobele kutsi anganatfwa . 
Hlanganisa kusungulwa kwelikomidi lelincikile lelimkhakhamnyenti leHIV , AIDS , TB , temphilo kanye nekulawulwa kwemkhicito njengendzawo yekubuka tindzaba tebasebenti tetemphilo kanye netekuphila . 
Lokubalulekile kwalelisu kugcugcutela intfutfuko yemakhophelethivi ngekulungisa ngendlela letinsayeya . 
Ngulencenye yaloluchungechunge lwemkhicito letawuba nemtselela kakhulu kuleSigodzi sase Alfred Nzo kutsi sisetjentiswe kabi . 
IGauteng isalele emuva kunaletinye tifundza mayelana nekusebentisa imishini . 
Kutsatsisela lokuhlukile kwenteka ku-TB , kubuyisela esimeni , imphilo yengcondvo , ngemphilo yemlomo kuniketa ingcikitsi yekulunganisa letinsita kusukela etibhedlela letikhetsiwe kuye kulensita yetemphilo yawonkhewonkhe . 
Cinisa budlelwane lobunemandla emkhatsini we-AU kanye ne-UN kucinisekisa kutsi tinhlangano totimbili tikulungele ngalokuphelele kubukana netinsayeya tekuthula kanye netekuvikeleka lesekuvelako kulivekati . 
Kusitwa ngemali kwaloluhlelo sekwenyuka ngalokungagucuki kuleminyaka lesikhombisa . 
Bothishela balindzeleke kutsi babe tibonelo nebaholi emphakatsini . 
LeSikhwama sitigcabha ngenchubekelembili ngekuba nalabamele basebenti ngemihihiba yabo . 
Sitawenta , nanome kunjalo , kumele sicinisekise kutsi emakhono etfu ethekhnoloji newetemphi ayakukhona kugcina tinchubomgomo letibonakala tisekudzeni nekufinyeleleka . 
Timboni tewayini taseBrazil tihlukaniswe kakhulu . 
Kuhlatiywa kwesimo : Loluhlelo luchutjwa timfuno , ngekuya ngematfuba emakethe yemave emhlaba futsi nemigomo yemphahlangena . 
Ngakunye lesekucedziwe kupaka kufanele kubhalwe kahle , kube nelebuli futsi kuhambisane nemaphepha lafanele . 
Kwakhiwa nekukhishwa kwesimiso sekulandzelela tikweleti letinetindleko letingetulu kwelinani lato naletinye timali letibukelelwe - imphahla leyimali , kufakiwe " etindlekweni tekuhlela " kulesitatimende sekusebenta kutetimali . 
Tindzawo letinyenti kulendzawo atinayo inethiwekhi noma ayisebenti kahle . 
Loluhlelo lwelisu lucacisa tinhloso letilishumi nakubili talelisu letincuma indlela yenchubomgomo kanye nekungenelela lokudzingekako ekuphumeleliseni letinhloso . 
Ngekulandzela Umtsetfo Yetemisebenti Yekulungiswa Kwetimilo , Indvuna inesincumo sekugcina macondzana nekukhishwa ngekwetsembisa kungabaleki kwalabente emacala labagwetjwe kudzilikelwa lijele . 
Buyeketa , yenta ubuye usebentise emaphrothokholi laklinikhali . 
Kwengeta , Ndvuna Kumkhakha Webulungiswa betigebengu usayine sivumelwano ngebheyili . 
Loku kufaka ekhatsi incwadzigezi yakho futsi / noma imibono levela kubatfumeli labangahle babe bacashwe noma bangakacashwa Liposi LaseNingizimu Afrika . 
Sekela tinhlelo kwentela kuba nesibindzi nekuphila engcondvweni kwetisebenti kanye nekutikhutsata . 
Kuceceshwa kwebakhombindlela beluvakasho kanye nebasebenti kumise kuHulumende waseKhaya . 
Emanani lakhokhelwe avunywa njengetimali letibolekiwe uma kucatsaniswa nemphahla futsi ayafakwa ngaphasi kwetimali Letikweletwako kulesitatimende semphahla lelawuliwe . 
Kusebentisa bosokontileka labancane basendzaweni lakukhoneka khona kucinisekisa kutsi bosokontileka , noma bendzawo noma ngaphandle kwalendzawo , kudzingeke kutsi bafinyelele kulokubekiwe kute kucashwe bantfu basendzaweni ; 
Letinye tintfo letifana netingucuko temasotja ( letibangelwa tingucuko letivele tenteke tasowoti losemtimbeni ) nekwehla kwesanti iye phansi kungafaka sandla kulelizinga lekubola , nanoma kuba lizinga leliphansi . 
Timphepha tethenda letingenisiwe ngetizatfu letemukelekako tekutsi tihociswe letibekiwe ngeke tivulwe . 
Ucombelela emaphuzu ngalendzaba ngemibiko lebhaliwe . 
Kundluliselwa kwentiwa Kusikhungo Sekucwaninga Umoba eSA kusita balimi labasafufusa labahlukunyetwe somiso . 
Kuyalandzela ke kutsi kutfola kutiva unendzawo angeke kuphumelele ngekuhlela nekudvwetjwa kwemgomo munye . 
Uma ngabe loludzaba longakasonjululwa , lungadluliselwa eNkhantolo Yekukleyima Umhlaba . 
Ngesimanga seligalelo lelishiphile letindleko , lokungemuva kwakhona kukhicita tintfo noma umsebenti ngendlela lesebentako , kantsi ngesikhatsi lesifanako batsatse lwati kanye nemakhono lasungulwe ligalikhuni leliholako . 
Kuvisisa lesidzingo sekukwati kugcina timfihlo . 
Nome ngabe ngusiphi sicelo lesingakapheleli nome lesingahlangabetani netilinganisozinga ladzingekako ekucacisa ngeke sisetjentwe . 
I-TB ingalashwa kuphela nje nangabe sigulane sitsatsa imitsi lengiyo ngesikhatsi sesikhatsi . 
Budlova bematekisi , nanobe behliswe ngalokubabatekako , buyachubeka nekubanga intfutfu . 
Lomtsetfo waMasipala ubitwa Ngemtsetfo waMasipala Ekuhlelweni Kwendzawo neKuphatsa Kusetjentiswa Kwemhlaba . 
LoMtsetfo uchibelwa ngekufaka esikhundleni lenchazelo yemfundzisi . 
Kutiphatsa ngekwebuchwepheshe kusentjetiswa kwebungako nemigomosisekelo kusimondzawo sasemsebentini kucinisekisa kutsi kutsembeka nekupheleliswa konkhe kuhambisana nekutsengiselana nebudlelwane . 
Tonkhe ticelo letatfolwa taphotfulwa ngaleso sikhatsi lokwavunyelanwa ngaso . 
Kuletinzuzo letinganiketwa imali-tephara nguleto letihambisana nekungasebenti . 
Kulawula kusebenta kuvumela kuhlela tikhatsi tonkhe , kubeka liso , kuhlola , kubuyeketa nekubika kusebenta kumazinga lamabili lenhlangano nelemuntfu ngamunye , futsi kuvumela kuphendvula ngendlela lesebentako emisebentini yesimo lesiphasi kanye nekubonwa nekuniketa umvuzo ekusebenteni lokuhle ngalokubabatekako . 
Kukhulisa imalingena yesifundza ngendlela lekahle nalesebenta kahle yekukukolekwa kwetintsela netimali letikhokhwako , letingastjentiswa kusita kucedza buphuya ikakhulu etindzaweni letisemaphandleni . 
Kuhweba kwe-Afrika sekwentiwe ncono kuleminyaka leyengcile , kodvwa kubuswa tintfo letisengakasetjentwa , futsi kuchubeka njalo ngekuchutjwa kwenyuka kwentsengo yetimphahla . 
Timali letabiwe tanele kutsi tingabhadala bantfu labakhona nyalo , kukhushulelwa imiholo , kukhushulelwa esigabeni lesisetulu seliholo kanye nekucashwa etikhundleni letibalulekile . 
Umcondvo ngukutsi kutfutfukiswa kwelithalenta linye lokutsatsa simo selucecesho lokutfutfukisa loluphangisiwe kwakha licembu lelisimeme lebaphatsi labakhuphukako . 
Umtsengisi utawenta umtsengi angabe nesibopho sekukhokhela ticelonkhokhelo sebantfu besitsatfu sekwephula imitsetfo yelilungelomkhicito , luphawuluhwebo , noma emalungelomboni ekudizayina lavela ekusetjentisweni kwemphahla noma nguyiphi incenye kusukela lapho lokwentiwa ngumtsengi . 
Setsenjwa asisiye umbonisi losifundziswa kuleSikhwama , ngaphandle kwekuba Setsenjwa . 
Loku kubanga kuhlola lokuzingambi netincomo . 
Labocwepheshe banemakhono ethekhikhi nalabake bahlangabetana nako ekuphakeleni umhlaba . 
Imikhakha letsite kufanela ichitse ngebuncane emakhonweni lamcoka nalabucayi ikakhulu kulowo mkhakha . 
Kuvisisa kanye nelwati lekulawula umklamo . 
Lokumangalisa tsine , ngakulolunye luhlangotsi , kubona labanye , njengeCanada , leyatiwa ngekukhetsa kwayo lokuholwa timisomtsetfo etindzabeni temave ngemave , ingcolisa kukholeka kwayo . 
Kundlulisela timali letikhokhiwe nako kwentiwe kutinhlangano letingasito tahulumende letitfola lokunikelwe yiGlobal Fund nesibonelelo lesinemibandzela seHIV ne AIDS . 
Licembu lelicinile letisebenti letilishumi natintsatfu beliyincenye yalokuceceshwa lokube nemiphumela lemihle . 
Kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwemikhankhaso nemiklamo yekuchumana . 
Licatsa lenyama yasemhlane yenkhomo lelisilinganiso lesisemkhatsini lincono ngemafutsa futsi linesodiyamu lencane kakhulu . 
Imigomo yemibono yetemtsetfo lesemtsetfweni kanye nemyalo wetemtsetfo lowetayelekile . 
Akuchubi nje kuphela imimango lefinyelela tinsitanchanti tamasipala , kepha kuphindze futsi kunikete simondzawo lesivuna kutfutfukiswa kwemnotfo . 
Loku kukhombisa ligalelo lelincane letekulima emnotfweni walesifundza . 
Kwamanje , uma lenchubo yekuhlanganisa isachubeka , liHhovisi lelikhulu Lekuphakelwa Kwemanti kanye Nekuhlanteka Kumphakatsi selisunguliwe kwentela kukhutsata kuphakelwa kwetinsita temanti nekuhlanteka . 
Lokunye , kunekukhula ekuhlanganiseni umsebenti wemphakatsi kanye nalabo labangekho- kumtimba wembuso kubuholi kanye nentfutfuko yenhlalo-mnotfo yelivekati . 
Kuguguleka kwemhlaba ngaselusentseni lwaselwandle kungabangela ekuveleni ngalokugcwele kwemaphayiphi lagujelwe , kantsi angabangela budze bemaphayiphi kutsi angasekelwa . 
Kutfutfukisa nekubuketa imitsetfo yemnotfo wetekutfutsa ngekuhambisana netinchubomgomo letijulile temnotfo netekutfutsa . 
Kuhlanganiswa kwesamba lesilinganene seluhlelo lwemphahla : 
Kutfutfukiswa kwekuphatfwa kwemisebenti yahulumende kuleLitiko kubuye kufake ekhatsi kwakhiwa kwematfuba emsebenti kanye nekutsatfwa kwalabangasebenti bafakwe emsebentini lokhicitako . 
Bahlanganyeli batawukhonjiswa kutsi balusebentise kanjani lolwatiso ( kukhulunywe ngako eKhozini yeKugcinwa kweMarekhodi eLipulasi ) kanye nebucwepheshe lobubandzakanyeka kuluhlatiyo , ekuhleleni kanye nekulawulwa kwebhizinisi yelipulasi . 
Kwatsi kube loku kwenteke , kwabese kuba nekucindzeteleka emagedeni ekungena angekhatsi . 
Njengoba kubekiwe phambilini , lokunyenti kwetindzawo tekubulala imfuyo letikuLiklasi A na B tinekuchumana netindzawo tekondla imfuyo . 
Labanye baphatsi bemalayibhrari labavela Kutinsita Temalayibhrari bayalisebentisa lelitfuba nabo . 
Lelitiko selibuke tindzawo letisitfupha lelitibeka embili letitawuba neligalelo ekwehlisweni kwekufa ebantfwaneni . 
Lemali lekhokhelwa kusehlontsengo emalini lefakwe emphahleni itawuhlala ingunothi kute kube ngulapho linani lemali lesala ikhokhelwe isamba ekugcineni lehla liye kulinani lelingaphasi kwelinani lemphahla lelibhaliwe . 
Nanoma kunjalo , kusekhona imigwaco ledzinga kufakwe emalambu emgwaco . 
Inhloso kusita onkhe emakhaya , ikakhulu imimango lephuyile , kutsi iphile imphilo lencono . 
Imisebenti yeLitiko Letemphilo ihlelwe kuletinhlelo letilandzelako : 
Kubalulekile kutsi , tinhlobo tetindlu letisezingeni tisetjentiswa ngemehluko lomncane , khashane kakhulu , kuze bakhi kanye nebasebenti babo babe nemsebenti lophindvwako ngaphandle kwetingucuko letinyenti kusuka endlini uye kulenye . 
Kuvamise kukalwa ngekulandzela kunganembi khona , kuchazwa ngelinani lelisetulu lelisekugcineni lekuphambuka , lokuhle noma lokubi , kwelinani lelikhonjisiwe lelisuka ezingeni lelivunyiwe noma kulinani langempela . 
Luveta simo semnotfo nemicabango leyakha liphakelotimali lemnyaka , kanye neluhlakamsebenti lekulungiswa ngalo liphakelotimali . 
Lemiphumela yalokuhlolwa kwemabhuku kuphakamise lokusungulwa kwetinhlelo letinyenti letihlose kucedza lokukhala kwabomake labanebantfwana emajele . 
Tindlela letingena emakethe kufuneka tivete simemo lesihehanako , lapho basebentisi batativa bamukelekile . 
Kulawula kufinyelela kwetisebenti netivakashi lapho kufanele khona . 
Imfundvo , kufundza sikhatsi -lesidze kanye nekufundza kwetisebenti tasejele kutawucinisekisa umoya lomuhle wekuphilisana uyatfolakala ekulungisweni kwesimilo . 
Nanoma-nje loMtsetfo ubalulekile ngekwemlandvo , inchubo yekwentiwa kwawo beyinebulukhuni lobukhulu kabi , mayelana nekuniketwa kwalokutsite njengetimali tesikolwa nekwakheka kanye nemandla emitimba leyengamele . 
Libandla linye , lelakhiwe ngemalunga lasihlanu lavotako ( bososayensi labavelele ) litawusungulwa yiKhomishini yeNhlangano yeBunye be-Afrika . 
Inhloso yaloluhlelo kucondzisa nekulawula kufezekiswa kwetinhlelo nemasubuciko latfutfukisa abuye ahlomise imimango . 
Lomdvwebo lonemininingwane kufanele ukhombise ngalokucacile indzawo kanye nesayizi yendzawo yekuvikela . 
Kuniketa tinsita tekuba kuklegi ehhovisi . 
Sibonga kakhulu , uncume kutsi usengakakulungeli kutsatsa umhlalaphasi ngalokuphelele ngaloko usebenta sikhatsi lesifishane . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni , lenchubo yanyalo yekulawula imfucuta leyingoti lesuka kutikhungo tetemphilo yeyame kutinchubo kanye nakutindlela tekulungisa letisetjentiswa mhlabawonkhe . 
Umkhicito wesihhenga wehlile kuleminyaka lesihlanu leyengcile . 
Njengoba lomgcoma ubekwe endzaweni lengenisa umoya , loku lokuphetfwe ngumgcoma kuyoma futsi kungabe kusanuka kakhulu . 
Njengoba umphakatsi uchubeka uncipha , netinsita tahulumende tijutjwa , sidzingo setindleko letengetiwe naletisebentako kanye netisombululo letihlobene nekusebentisana kwemphakatsi tibalulekile . 
Emabhange ekugcogca asetjentiselwa lizinga lelincane kungilazi kanye neliphepha . 
Umtselela walokwehla uyabonakala kulombono wekucwaningwa kwalelitiko . 
Tinkinga tiphindze tengetwe kungabi netikhulu tekucinisekisa kulawulwa , ezingeni lavelonkhe neletifundza . 
Siyati , kutsi kuyo Lephalamende , Likomiti Lelibukene nemsebenti Wekutfutfukiswa Kwenhlalo live emavi ebantfwana ekusungulweni Kwemtsetfo Webantfwana , nemibono yabo yacatjangelwa . 
Lwati langcondvomshini ngekubuka ngco kuMS Excel kanye neMS Word yintfo lekumele ube nayo . 
Lemoto kumele yakhelwe emabhodi etinhlangotsini kanye nasemsileni . 
Loku kutawusita kwehlisa buwenambumbulu kanye nebungoti bekutsatsa tephulamtsetfo letiphindzako njengaleticalako kuloLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu , lokutawuphindze ekugcineni kungete ekukaleni kahle kubuka kabusha . 
Kuhlolwa kwelivi letsetfwe tisebenti kulomnyaka lobuyeketwako kwaveta kutsi kudzingeka kutfutfukiswe tindlela tekulawula emafomu elivi . 
Kutsintsana nalabatsintsekako bangaphandle nebangekhatsi kutindzaba letiphatselene nemtsetfo weFRAP . 
Kodvwa kunebantfu labanyenti labadzinga loku nalolunye lungenelelo lolucondzene nako kunciphisa lizinga lesifo nelekufa ngenca ye-HIV ne-AIDS . 
Ifomula yekubala ngakunye kuntsengo ingalendlela : 
Lekhomishini itawucala ngemisebebenti yayo kusukela manje . 
Sifundvo lesingembi-kwekucombela sifisha , siyanakisisa phindze sente luhlolo lwetindleko-letiphansi tekusebenta kwemklamo . 
Yonkhe imibuto lebutwa ngemlomo emihlanganweni yekubonisana nemmango itawurekhodwa , kanye netimphendvulo letiniketiwe lapho emhlanganweni nome yendluliselwe kulabamelele loko labafanele labasetikweni lelifanele kutsi baphawule futsi bancome . 
Kucecesha kulawulwa basebenti lesebaceceshwe ngalokuphelele . 
Emalunga latinhloko tenchubomgomo yetitfutsi abonisa , kwekucala , sidzingo sendzima yahulumende kutsi intjintje kusuka ekungeneni ngekukhutsala ekusebenteni intjintjele ekubeni ibukane nendlelasu yenchubomgomo , kuhlela kanye nemtsetfo lomncane wekugcina lodzingekako kutsi kusebenteka kuniketa inchubo yetetitfutsi leyimphumelelo . 
Emarejista eme ngemumo kwentela kurekhoda kuhambahamba kwesitoko . 
Lenye injongo kuniketa kusekela indlelasu nekuphatfwa kwetinsita temisebenti . 
Kuniketa kucondzisa nekusekela kutemtsetfo kanye nekusita Ibhodi ngelucwaningo . 
Umbononchanti nemgomo walelitiko wesekele kwentiwa kwelisubuciko . 
Kundluliselwa kwemali kufaka ekhatsi kundluliselwa kwemali ngalokujwayelekile , kutsengwa kwemasheya nekuniketwa kwemalimboleko . 
Imvula ayikavunyelwa , mhlawumbe ngetigaba , ngulokulawula imvelo , lapho khona kungaba Litiko Letindzaba Temanti Nemahlatsi nanoma Hulumende Welubumbano Velonkhe angaba nekulawula . 
Ngekutisola , ngitfola kutsi kuncishwa kwenshisakalotimali yemdlulisicala wesibili epulazini akuphumeleli luhlolo lolushiwo e-First National Bank . 
Kukhatsateka lokukhulu kwemkhakha wemanti kusekucinisekiseni kutsi kuba nekubonelelwa kwaletindleko . 
Baphatsi batawusebentisa tinyatselo tekulungisa kute balungise tindzaba letivele kuLuklayo lweSimo seTisebenti mayelana nekuphatfwa kwetisebenti nekukala simojikelele . 
Kuyacaca kutsi kunekukhuphuka kwetincenye letitsetfwe kutekulima , sibonelo emanayithreyithi nephotheziyamu . 
Tinchubo te-Ostwald , Contact naHaber tiyasebentiseka embonini yemakhemikhali kute tikhicite ema-asidi etimboni . 
Imphushane lemnyama nekhephu yephekheshini lokutfolwe Ngekwalemitsetfo kanye nemakhathriji laphindze afakwa imphushane lemnyama , ekusentjetiswa ngasese kuphela futsi awaphakelwa kunoma ngumuphi lomunye umuntfu . 
Mengameli utabeke eceleni sigwebo sekufa bese uvala leso sigwebo sekufa ngesijeziso ngekwelulekwa inkantolo . 
Inemsebenti wekucinisekisa kusetjentiswa kwemali ngalokufinyelelako kumiklamo lehlukene . 
Nanini nangabe lilunga noma lilunga lelingetiwe Lebhodi Yeticelo lingekho ngenca yekugula noma ngabe ngusiphi lesinye sizatfu , Ndvuna angakhetsa lelinye lilunga . 
Ufanele kutsi abe nelwati lwaletinchubo nemisebenti yesigungu lesincane setiphatsimandla . 
Leyunithi icalile kuhlwaya tinchubo letinsha tekufayela nekusebentisa titfombe letidijithali kanye nedathabhesi . 
Kufanele abe nelwati loluvakalako lwetekubala usebentisa ngcondvomshini neluhlelo lwekuphatsa tisebenti njengoba lusetjentiswa etinhlanganweni . 
Bafundzi bakhutsateka kukhetsa ebangani lebangeke babalahlekise . 
Ukhutsata kuya embili lokuhlose ummango lolingana kancono kanye nendlela yekukhula lefaka konkhe . 
Ngesikhatsi salomjikeleto , kufanelekile kubalekela tilimo letitsintseka kakhulu kufaka bhekilanga , iluphini nemabhontjisi lomile . 
Kucashwa ngekwetinkontileka , ikakhulu lokufaka ekhatsi tisebenti letisebenta ngetikhatsi letitsite temnyaka , kuchaza kuko konkhe . 
Utawuphindza futsi afake samba lesifanele eluhlwini lweSamba kuleyo naleyo ntfo lehlelwe kutsi itakwentiwa , ngekutsi ancume kuleto tintfo temkhicito wesamba kanye nereyithi yeyunithi . 
Uma emaphepha asalawuliwe Basiti beLuhlolo kanye netilungiso letidzingekile letentiwe , emashidi ekumakha athikhwa kumashidi eMP-FLO abuye askenwe njengoba atfoliwe abuyele emuva kuSikhulu seKumakha . 
Loku kusho kutsi tinhlelo tendzawo yekwakha titawuya ngekuvunyelwa kwentfutfuko lehambisana nemitsetfo netinhlelo letihlangene tentfutfuko netitfutsi , njengobe kushiwo phambilini . 
Kumbandzakanyeka kwemphahla akuzange kumane kube yingoti ekwentiweni kwemacala : kwasetjentiswa ngemcondvo lovumako lokuyindlela lena lobugebengu lebentiwa ngayo . 
Kuphindze kuchaze sidzingo sematiko sekubonisa noma sendlela yekwenta . 
Litiko litawudzinga kusisa ekwakheni tivumelwane leticinile tebuholi lobuntjintjako nebalingani balo bendlelasu . 
" Ibhidi yekuncintisana " isho ibhidi ngekwenchubo yekuncintisana yekubhida . 
Lesiboshwa sativele kutsi soniwe kepha tikhulu atikasisiti . 
Leligatja kumelelicinisekise kutsi tincumo letitsetfwe yiBhodi yeSifundza yeLayisensi Yekusebenta tihambisana netinchubomgomo tentfutfuko tetiphatsimandla letihlelako , neMasu abo eLayisensi Yekusebenta kanye neTinhlelo teTitfutsi teSive . 
Leyunithi yebhizinisi ihlose kungeta kuncintisana kanye nemakhono ekukhiphela ngaphandle etinkhapani taseNingizimu Afrika kute tikhona kukhiphela ngaphandle etimakethe letehlukahlukene . 
Ligunya lemandla lincunywa ngalamadokhumenti emtsetfo lalandzelako . 
Sinikamongo salephrojekthi ngako-ke sasentelwe kutsi sente sibutseketo sedatha levela ku-National Land Cover Database yelibhuku lemabalave le-elekthroniki kutsi lisetjentiswe kuphrojekthi yeMitfombolusito Yetinyatselo Leticondzisiwe . 
Kukhombisa kutsi kukhishwa kwesabelomali kuhambisana kakhulu nenkhulumo kanye netinchubo tekulawula kutinikela kunemandla kakhulu . 
Kufuneka sitfole kutsi ingabe leyo naleyo misebenti leyentiwe ngilelo nalelo hhovisi iluhlobo lolungentiwa nguHulumende kuphela . 
Kwakheka kwetisebenti kuhluke kakhulu kuloku bekungiko eminyakeni lemine leyengcile . 
Veta imibono yakho ; lalela futsi wente sinikamongo semibono lemayelana nesihloko ; lungisa inkhulumo lemfishane . 
Kube nekumiswa , lokumbalwa lebekungagwemeki , emkhatsini . 
Kwakhiwa kwenchubomgomo , kulawulwa kwemklamo neluhlelo nguletinye tetinsita lesitiniketako 
Bangasebentisa ema-CD asebhange , ticiniseko tebantfu , timali letilawulwe tikhungo temali , njalo njalo . 
Lamanye emanani abonakala njengetibonelelo tetinhlelo letentiwa sifundza nebaphatsi bamasipala njengesisebenti selitiko lahulumende lelifanele . 
Lesikhutsato lesi sekucala lokusha ngekwesimo sesibonelelo sekunciphisa lesisheshisako kuhloswe ngaso kutsi kukhutsatwe kulungiswa kabusha nekwakha kabusha tindzawo letingekhatsi kwelidolobha letibolako . 
Kuphakanyiswe kutsi nanoma letindlela letingenhla tingeke timelele lokufisiwe , tiyasiniketa sisombululo lesiphatsekako , lokungaletsa kutfutfuka lokumcoka kulesimo , ngaphandle kwekuba nebungoti lobendlulele . 
Malaleveva uyandza etindzaweni lebuke-entasi neSifundza iNyakatfo , iMpumalanga kanye nenyakatfo-mphumalanga KwaZulu-Natal . 
Masipala wasePrince Albert usebentela ekuphakeleni onkhe emakhaya etindzaweni tekuhlala tasemadolobheni kuchunyelwa luhlelo lwetekuhlanteka loluhambisa ngemanti . 
Ngesikhatsi kwentiwa luphenyo lwesimondzawo , loluhlu lolu luphuculiwe ; bungoti betekuphepha buhlanganiswe nebungoti betekuvikeleka futsi lemitselela lelandzelako ifakiwe kute ihlolwe : 
Loku kungenteka cishe eminyakeni lesihlanu . 
Lokungu D kushintjwe kwaba ngu B. 
Nanome kunjalo , asengiphindze futsi ngisho emabalengwe ekuntjintja lokumcoka kanye nekulungisa kabusha lokwentiwe . 
Imibiko yekota itawukala imiphumela kanye nemtselela wekunakekelwa kwemphilo . 
Loku kutasisita kutsi sigcine sigaba sekutfumela inyama lebovu neyenyamatane isukele Esifundzeni futsi kwehlise lokuhamba kanyenti kwemalunga ebasebenti . 
Kusekela ngetimali kutawenteka ngekwetenhlangano letivele setikhona letinesakhiwonchanti nenchubo yekuphatsa labekiwe futsi kwanyalo tisekhatsi ngetinhlelo tekutfutfuka . 
" Iwebhusayithi ye-SARS " kushiwo likhasi lasekhaya kanye nemakhasi ewebhu lofinyelela kuwo lapha nanoma ngabe nguyiphi incenye emva kwalelikhasi ; 
Kusetjentiswa inchubo yemamaki , lapho khona tinkampani tilinganiswa ngalendlela lelandzelako . 
Futsi kuko konkhe tsembela kuNkulunkulu hhayi kuwe . 
Kutiva uphephile - tidzingo letitsite tebafati etindzaweni letivulekile tesive tigcile kakhulu eludzabeni lwebugebengu nekuphepha . 
Futsi , loku bekuphikisa yonkhe inhloso yaloluhlelo futsi kwenta kutsi imfucuta yekunakekela imphilo ingene kuluhlobo lwemfucuta letayelekile . 
Buyeketa ubuye uhlole ticelo telayisensi yekusetjentiswa kwemanti ngekwemtsetfo , ligalelo lekulawula tinsita temanti . 
Lilungelo linikete ligunya lekusisa njalo ngemnyaka . 
Ngenca yemphumela waloko imitamo yetfu ihlangene , sifundza seNyakatfo Nshonalanga sikhone kufaka indzawo yaso njengendzawo yemagugu letsandvwako eNingizimu Afrika . 
Luhlolo Lwelufuto lwe : Luhlolo lwelufuto lwakha umgogodla wetinsita telabhorathri yelufuto lwekwelapha esikhatsini sanyalo . 
Incenye letseliswako yemali lengenako yalokufunwa endzaweni kanye nalokufunwa ngemave angaphandle ibonakala sengatsi iyancipha . 
Tikhangiso tingahlatiywa macondzana nekusebentisa inkhulumo losemphamphosini yekwentiwa neyekwenta , kanye nekufaka nekushiya lwatiso ngekukhetsa . 
Loku kuyaye kumise inchubekela phambili kumiklamo bese kuhambisa kancane lenchubo yekucedza kusalela emuva . 
Liphakelomali selibekelwe eceleni ekugcinekeni lokufikeleleka kulemimango nangabe futsi kunesidzingo . 
Umgomo lomkhulu Wekuphila kwekutsi lesiteshi sibukene netinkhinga kute kutsi kulawuleke tinsita letikhona ngendlela leyentiwe ncono , nekuniketa tinsita letincono ngemitfombo lekhona . 
Ngenca yaloko , kusetjentiswe emananimlandvo kute kutsi kulinganiselwe tindlelasenteko tabomalingena . 
Umetfulinsita wesikhungo lesihwebako kufanele kutsi alawule akhashane futsi ente lamaseva kutsi asebentisane ngekuhleleka . 
Bulungiswa bekubuyisela esimeni kwasimamisa Labamnyama baseKenya labanematfuba kodvwa akuzange kubanotsise . 
Tinchazelo letengetiwe etimalini kanye nekuphatfwa kwaLelitiko kungatfolwa " Kumbiko Wesikhulu Lesichazako " kuLombiko Wemnyaka . 
Ngelishwa , loku kuholele ekusetjentisweni kabi kwetindzawo tekushisa ngemakhemikhali imfucuta lefakelana tifo letingakakhelwa kutsi tivume imfucuta lenjena . 
Lokuchumene naloluhlelo Luhlakamsebenti Lwekulandzela Nekuhlola . 
Kunaletinye titediyamu kuwo lawo madolobhakati nakumadolobha , kwengeta , kunetitediyamu kulamanye emadolobhakati nakumadolobha langakabalwa lapha . 
Kusukela ekucaleni , lesikhwama sacasha bantfu labatsatfu , kufaka ekhatsi umcondzisi . 
Emalunga lasihlanu akha ikhoramu yemhlangano webhodi futsi kufuneka afake sihlalo noma lisekela lakhe , kanye nesisebenti seLitiko Letebulungiswa . 
Tindleko talokudzingekako letisivimbelo tiyachubeka kufaka balimi labanyenti ekuweni kwebhizinisi kantsi kuvimbela kungena kwalabasha . 
Tigulane letinekusebentisa lokusilelako lokubelesele tingafundziswa tindlela tekwenta imisebenti lebalulekile leniketiwe kanye nalokwentekako . 
Uphindze futsi watisa kutsi lesifundza silungiselela kuvula sikhungo lesikhulu semisebenti yetandla eThekwini lapho bafati bangatsenga batsengise khona . 
Ngaphansi kwanoma ngutiphi timo angeke ticelo temafeksi noma imeyili tamukelwe . 
Kube nekusekela lokumangalisako lokuvela kubaholi bendzabuko kanye nemikhakha leminyenti . 
Isikhwensi lefanako ye-anion ivamise kutfolwa emantini latsambe kakhulu lafana nemanti laselugwini , futsi cishe onkhe emanti lanasawoti nemanti lageleta emadvwaleni langaphansi kwemhlaba lanelizinga lelincane lekhalisiyamu nemagneziyamu , noma ngabe iselugwini noma ngekhatsi kwelive . 
Lokubhalwa kuLeja yeTintfo Letetayelekile kucatsaniswa njalo ngenyanga bese kutsi titatimende tasebhange tentiwa kutsi tihambisane nelibhuku lemali lengukheshi njalo ngenyanga . 
Letikhwama tekulala tiyafutfumala , atingenwa ngemanti kantsi tiphephile kusimondzawo . 
Akufaki ekhatsi tinkhokhelo temsebenti lowentiwe kuSikhwama Semali Semave Emhlaba . 
Ngaphasi kwaleNdlela yeYunithi leConjelelwe , linanimali lelikhona kwamanje letinzuzo leligcogceleke kumalunga mayelana netinzuzo ngembi kwelusuku lwekuhlola licatsaniswa nelinanimali lemphahla yeSikhwama . 
Lesigaba lesi sicuketse kakhulu lwatiso lolwesekelako loludzingeka ekutsatseni tincumo mayelana nekufaneleka kwemanti latawusetjentiswa . 
Caphela : Kute kweciwa kwemgomo lokuklonyeliswa ngemaphuzu . 
Imizuzu kanye ne-ajenda , irejista yalabakhona yemaKomidi eKulawula Tinsayeya kanye neKucwaninga . 
Inchubomgomo yeLiholo leTetsenjwa idzinga timali teliholo kufanele tibonakale kumbiko weSikhwama wemnyaka , njengoba bekwentiwa kulelithebula lelingentasi . 
Leselulo sekuchubeka nekubuyeketa , nangabe sikhona , sitawuya ngekwemphendvulo yetinkhombandlela letibuyeketiwe . 
Ema asethi lamakhulu anoma ngabe nguliphi live noma sifundza ngebantfu , kulapho ke langingacala khona , kuphila nekuhlala kahle kwabo , kodvwa ngingaphindze ngisise tikwemiklamo letawusita bantfu kutsi batisite ngekwabo . 
Eveni lelisatfutfuka njengeNingizimu Afrika , tekulima tenta umtfombo lobalulekile hhayi-nje kuphela imali lengenako yemave angaphandle , kepha kuciniseka ngetekudla lokunganciphisa tinkinga letihambisana nendlela . 
Lapho kudizayinwe inchasiselo ngalendlela yekutsi kuphendvula kutawudzingeka kulababhidako , lamafomu kumele agcwaliswe bese etfulwa njenge ncenye yemadokhumenti ekubhida . 
Hlanganisa ubuye usite ekulandzeleleni emarisidi kanye netimali letidiphozithiwe letisasilele emuva . 
Lokulungiswa loku kutsatfwa njengemalingena ngesikhatsi kubhalwa ema-inivoyisi . 
Kusungulwa kwelishadi lesivumelwano sekhwalithi kutawuhola lesifundza nalabenta lomsebenti ekuniketeni tinsita letihlangabetana nemazinga ekhwalithi lekuvunyelenwe ngawo . 
Kwenta kancono kusetjentiswa kwemnotfo kudzinga kutsi kubukwe kusetjentiswa kwendzawo yemigwaco , kanye nendlelalisu lehlongotwako yekulawula kusebentisa indzawo yemgwaco kute kucaliswe embili tigitjelwa temmango . 
Hlanganisa tindlela tekufundzisa ngeklinikhali kutitjudeni emkhatsini welikolishi kanye netindzawo letiklinikhali . 
Loku kubonise kutsi akukeneli njengobe kubonakale kutsi kunekusalela emuva lokukhulu etigodzini letinyenti . 
Nanome kuba mankimbonkimbo kwekulawula tibhedlela letinkhulu kubukwa , akukho kuvumelana ngesibhedlela lesinemtsamo loncono kakhulu . 
Kuniketa kulawula kwaletinye tindlela tetekutfutsa emgwacweni nalokuhambisana nato . 
Kuhamba emoyeni : Liklasi le-ikhonomi , futsi ngemvume yemphatsi wemklamo lebhalwe phambilini . 
Ngibonga futsi bacashi labatibandzakanyile , emalunga futsi nebahlaliphasi ngenshisekelo yabo futsi nekusekela kwabo futsi nebaniki tinsita beSikhwama futsi nebalingani kusekela ekuphumeleleni kwaso . 
Ikhomishini ye-EU ibeke imitsetfo ngetintfo leteyamana nekudlu letingaba nebungoti emphilweni yebantfu noma tiletse tingucuko letingamukeleki ekwakhiweni kwetintfo letifana nekudla . 
Cinisekisa kuhlanganisa ibhajethi kanye nenchitfo yekugadza . 
Tinkhantolo tiniketwe emandla ekuphocelela inhlawulo yekuncephetelisa . 
Inethiweki yekwendlulisa yinethweki lehambisana emandla lasetulu agezi . 
Umcimbi wavelonkhe eSifundzeni saseMphumalanga Kapa nekuniketwa kwetindlu . 
Tinyatselo ketimbalwa titsetfwe kulungisa loludzaba . 
Tonkhe letigidzi letibalwe ngenhla letingenayo indlela " lephephile yekutfutfwa kwendle " tisebentisa mhlawumbe loluhlelo lolungasebenti kahle lwemabhakede , imithoyi yemigodzi lengasikahle noma baya ehlatsini . 
Esikhundleni selizinga lelibekiwe lelicacile nesetinkhombandlela bahleli betindzawo tekuhlala bayacwayiswa kutsi banake budlelwane lobakhiwe ngesheya . 
Kuhlela lusha ngekwakhiwa kwetikhungo temakhono emphilo yelusha letisebenta njengetikhungo tekuhlomisa lusha lwasemakhaya . 
Lolokutfolakele kubalwa njengesamba sako konkhe lokulinganene kwemali yesivumelwano sekucasha letfolakele , kanye nentalo lengakacinisekiswa lekhulela masipala , leyehliswe ngemazinga entalo lacuketfwe kulesivumelwano . 
Sabelomali sesifundza sisetjentiswa macondzana netimali tekwabelwa sikole esifundzeni , njengoba kunemlandvo ngekhatsi eNingizimu Afrika wetimali tesikole letisetjentiselwa kubhadalela lokuhloswe yimali leyabelwe sikole . 
Mayelana nalenhloso , inchubo yekulandzelela timoto seyifakiwe futsi tonkhe timoto tilandzelelwa ngayo lenchubo . 
Sanikwa umsebenti wekwakha nekutfutfukisa lelive kabusha sisebenta ngekhatsi kuminyele yetebulungiswa betenhlalo nemtsetfosisekelo . 
Kuchubekisela phambili letinye tinsayeya loluhlelo lekufanele libukane nato kuze litfutfukise kusebenta kutawufaka : 
Kubika njalo netikhatsi tekubika ngemiphumela kumalunga ebaphatsi lafanele kwenteka njalo ngekota . 
Kwakha kuvelana ekhatsi kwemave aseNingizimu labuke kugcila entfutfukweni nako futsi kulisu lelimcoka lekusita entfutfukweni yetfu matfupha eNingizimu Afrika . 
Nome ngabe ngusiphi simo lesihlohlobetelwa ngulofuna ithenda ithenda lenesihibe nome lesingahambisani nanome ngabe nguyiphi incenye yalethenda kutawuvele kwente lowo lofuna lethenda angafaneleki . 
Kahle kahle tifanele kutsi tifinyeleleke ngetinyawo , ngelibhayisikili nangemoto . 
Bashayeli betimoto letitimele baniketwa imvume yekushayela uma kungenwa malanga onkhe endzaweni yekupaka . 
Linanibungako lemphahla netikweleti lentalomali lengagucuki yemali lefakiwe lilinganiswa ngekusebentisa emasu ekheshi lenesephulelo . 
Caphela : Litiko Lemisebenti Yesive lingumcashi wematfuba lalinganako , nesicinisekiso kulingana . 
Luphiko lwekuhlela kanye nentfutfuko luphindze lwaciniswa ngekucashwa Kwemhleli wesibili Welidolobha kanye Nesigodzi . 
Utawudzinga kuvisisa loku kute ugcwalise lamanye mafomu . 
Umtselela wetikhatsi temnyaka ngalesinye sikhatsi wehliswe tindzawo tekugcina letinemakhata leticinisekisa kuhanjiswa njalo kwetihhenga etimakethe tendzawo . 
I-cadmium futsi imphumela wekuphucula litfusi nezinkhi , emanani lamancane lasala kumkhicito lophuculiwe . 
Kuhluleka kuniketa sitifiketi se-BEE kutawuholela ekulahlekelweni ngemaphuzu ekunconywa . 
Loyo losetfubeni lekuba ngusokontileka ufanele kutsi atfole Umphatsi waloMklamo . 
Linyenti lalamave lunemtsetfo lohlelekile lolawula kokubili kukhicitwa kanye nekutsengiswa kwemikhicito yetjwala , ngenca yekutsi lomtsetfosimiso uhlala njalo ufuna emalayisense lakhetsekile ekukhicitwa nekutsengiswa kwetjwala . 
Uma ngabe kudzingeka lenye intfo , ifanele kutsi icale yetfulwe kuNjinela kute ayivume ngembi kwekutsi isetjentiswe . 
Lisu lelikhona seliphelelwe sikhatsi litawubuyeketwa lomnyaka . 
Lwati kanye nekuvisisa luhlakamsebenti lekulawula tekutsenga nekutsengisa kanye netinchubo . 
Njengencenye yemtamo webudlelwane nebetindzaba , sihlele kuvakasha lokubili etikhungweni tetindzaba letiseGauteng . 
Licembu ngalinye leliklinikhali kufanele lisekelwe cishe bososayensi baselabhorathri labasihlanu ekuniketweni kweluphenyo lesayithojenethiki , imolekhula kanye nebhayokhemikhali . 
Hulumende usebente kahle ngekwemizamo yakhe kutfola kumela lokundlulele futsi wakhe linani letindlela tekusita kusita kulendzawo . 
Kucinisa sibonelelomali sembuso kanye nekuvikeleka kutenhlalo emave ase-Afrika kufanele kutsi asebentise indlelalisu lelimbacambili : 
Uma seyente umsebenti wayo , ayinayo inshisakalo kutindleko tetekwelashwa leti-inshoriwe . 
Letindzawo tekuhlala letibhalwe ngentasi tabonwa kutsi kufanele tihlelwe tibuye tiniketwe Litiko Letekuhlaliswa Kwebantfu Namasipala Wesigodzi saseMopani . 
Emadlelo laphuyile angetelelwe mililo yemahlatsi etincenyeni etindzaweni teWaterberg , Mopani neVhembe . 
Bantfu labebakhona bonkhe bebavuma kutsi kutsatfwe emasampuli etikhwehlela tabo . 
Ngenca yekutsi lobukhulu balamaphayiphi mancane kunalamanti aselwandle , lomugca wemaphayiphi kufanele uciniswe ngaselusentseni lwelwandle ngaletinye tintfo letisindzako . 
Lona ngumshicilelo wesibili Wembiko Wekhomishini Yemisebenti Yesive Wesimo Sekusebentela Sive . 
Kunetinsayeya kulemboni yematekisi mayelana nekusebenta kwalemboni . 
Letamba setitonkhe timele bonkhe labakweletako ekupheleni kwemnyaka lebangakakhokhi tikweleti tabo ngesikhatsi . 
Kutfumela sikhalo nemadokhumenti lasisekelako ku-SARS . 
Tisebenta njengesichumanisi emkhatsini wemimango nahulumende . 
Buphatsi Lobusetulu butawatiswa ngenchubekelaphambili yekusetjentiswa kwebhajethi . 
Kusitwa kutawuba ngendlela yemsebenti lotsite , kuhlela kanye nelusito lwekucecesha kweMakomidi Endzawo Emanti kanye neTiphatsimandla Tendzawo . 
Ngelishwa , iphrintha yetfu beyiphukile ngaloko besingakhoni kukhicita emathegi kwesikhashana , kodvwa sewulungisiwe nyalo futsi sesicalile . 
Buyeketa umtsetfo netinchubomgomo kute ticondzane neluhlakamsebenti lwemtsetfo wahulumende wasekhaya kute usetjentiswe kahle . 
Imakethe yetinkhukhu ihwebele etulu njengoba emavolumu asale aphophekile futsi kulindzeleke kutsi tintsengo titawuba nemandla ekudzingweni kakhulu nakuyiwa kumaholide angeNgongoni . 
Kusukela kwacala umbuso wentsandvo yelunyenti , sekube nemiphumela leminyenti ekuletseni bulungiswa kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Lesipiliyoni semaNgisi sichaza kutsi emagede ekungena esitediyamu , mayelena nelinani , kufuneka akhone kwamukela wonkhe umuntfu kungakengci lihora . 
Ledatha ayidzingi kutsi ibutselwe njalo kodvwa kufanele ucinisekiswe njalo ngemnyaka . 
Kungenelela lokunjalo kutawufaka ekhatsi kwenta ngemandla futsi ngekutsatsa tincumo kumacala labikiwe enkhohlakalo labhekiswe Kutisebenti letitsite ezingeni lendzawo . 
Tisebenti telihhovisi leLitiko Letemphilo tiyachubeka nekusita etibhedlela kanye nakutinhlelo tekwelapha ngekusebenta kanye nekubhalansisa emaklemu lokuholela ekukhuleni kwemali yalo lengenako . 
Kucinisekiswa kwekusetjentiswa kwetimoto lokungakahlelwa bashayeli labangekhatsi kulitiko ngekuhlola kushayela ngesivinini lesikhulu , kubamba emabhiliki kakhulu ngalokwecile nekusetjentiswa kabi kwemoto . 
Letinye tindzaba letiphatselene nekubaluleka kwetemphilo njengekuniketa kwetfutfwa kwendle ngalokwanele kutisebenti emsebentini akuhlali kuhanjiswana nako . 
Somafa Wesifundza utawubamba indzima yekuhlola kucinisekisa kutsi kunekuchumana kutentfutfuko . 
Loku kungaba nemtselela lomubi ekuhambeni kwethrafiki endzaweni . 
Lokhipha ithenda kudzingeka kutsi nakangenisa ithenda yakhe ihambe naloku lokulandzelako : Sithifiketi seMtselo Sekungakweleti umtselo , Lesingasiyo ikhophi lesisemtsetfweni lesikhishwe Luphiko Lwekugcogca umtselo eNingizimu Afrika . 
Imimmango yetfu kufuneka ibonge kutsi likusasa layo litawubancono ngoba tikolo tisebente kuyikhulisa nekuyitfutfukisa . 
Emalunga lakhetsiwe angeke aphakanyiswe kutsi akhetfwe kundlula emathemu lamabili . 
Besidlala lemidlalo emacolo etfu adzimate abe buhlungu , besingahlali phasi . 
Kunome ngusiphi sikhatsi Sifundza sicinisekisa kutsi , kukunganaki kwaSonkontileka noma kutizatfu letingetulu kwemandla : 
Titja letingcolile naletinemabala ticishe tiniketa siciniseko semanani laphansi , akukhatsalekile kutsi ikhwalithi yalokungekhatsi injani . 
Umhleli unelilungelo lekuntjintja lokubhaliwe nome angakushicileli . 
Litiko libite iForamu yekubonisana Yekusitwa Ngetemtsetfo kutococisana ngekuntjintjwa kwenchubo yanyalo yekusitwa ngetemtsetfo . 
Lemikhankhaso lemikhulu ibange sidzingo sekusungula kuhlobisa lokwengetiwe ezingeni leliwadi kubo bonkhe labomasipala . 
Loku kuyatfolakala kumatiko ahulumende kantsi asisekelo sekulungiselela emashejuli latawubhalwa phansi ( tinkhomba tekusebenta kwemali ) lapho kulawulwa kwakheshi kugcilwa kuko nekungena kwemali kuyalawula . 
Loku akukentelwa kuphindze kujeziswe kodvwa kuncephetelisa iSARS ngekugcogca intsela lokwentiwe ngemva kwesikhatsi . 
Kubalulekile kwetfula insita yelwelaphotilwane yekucashelwa kwetifo tetilwane , lokufaka kuhlela kuvimba futsi nekuhlolwa kwebungoti bamkhonywana , emarabi , sifo sesifuba , umkhuhlane wetingulube wase-Afrika , njll . 
Umtfwalo wekubusa ngekhatsi lohambisana netinsita tesikhungo ngalolusuku lwekubika kukhonjiswa kuleliphepha lekusimamisa . 
Kuphambana naloko lokulindzelekile , lwati ngetetimali kumakomidi ekuhlola kwemabhuku alukachazwa ngalokucacile futsi lungachazwa njengelwati lwekwati kusebenta ngetimali nangemazingatimiso tekuhlola emabhuku . 
Imidvwebo kanye nemarekhodi eluklayo kufanele kutsi ifakwe kuleyo nakuleyo Ndzawo Yekuphatfwa kanye netincenye tayo . 
LoMtsetfo uniketa kuphatsa lokuhlangene kwetemvelo ngekubeka imigomo kanye netinchubo tekwenta tincumo etindzabeni letitsintsa imvelo . 
Loluhlelo luniketa umsebenti wekufezekiswa kwemklamo kumacembu emklamo nesihlabani semklamo futsi luyesuka kulokuhlela ngekubaluleka kwetigaba kwendzabuko kwetinhlelo temsebenti kumkhakha wahulumende . 
Lelithange lifakelwe imbobo levikela kugcwala kakhulu . 
LeTivumelwane teKusita ngeTimali i-BS yeNetherlands atikentiwa tahambisana ne-FY yaseNingizimu Afrika kanjalo futsi nasekukhokheni noma ekubikeni . 
Ngutiphi tinyatselo letikhona kwentela kucinisekisa kutsi lepaki iyafinyeleleka esiveni ? 
Bufakazi bemphumelelo yekubambisana kwetfu bugcwele yonkhe indzawo kutsi bubonwe nguwonkhewonkhe . 
Kuhlelwa kwetindzawo temathuna etindzaweni tasemaphandleni kudzinga kutsi kwentiwe kulomnyakatimali lotako . 
Lokubi kutsi hulumende akakaboni kutsi kufanele asite kabanti kulommango wetekulima , ngekutsi akhone kubamela . 
Besikhwama sahulumende babeka lizinga leliphakeme ekusiteni masipala kutfutfukisa kuphatfwa kwetimali nekutfola imiphumela lencono yekuhlolwa kwemabhuku . 
Kunaka lokubaluleke kakhulu kumele kwentiwe ekuboneni ngesikhatsi timo tekugula letingakhoni kwemukela sidzakamiva futsi kwendlulisa lokufanele kwetimo letinjalo kumakhambi lekungiwo ekwelapha nekwesekela kutfobela kwemphakatsi lokucinisiwe . 
Kuniketa imali leyengetiwe Yetitfutsi Temphakatsi leya emisebentini Yesabelo Semsebenti wetitfutsi tahulumende lesuka kumatiko etetitfutsi esifundzeni . 
Labangenelelako bagcoka iribhoni leluphuti njengeluphawu lwalomlayeto . 
Ngekuya kwemanani lamenyetelwe ekusisa , i-Australia neCanada bekutindzawo letihamba embili , ngenca yekukhulisa imiklamo yemali lenkhulu , neyekukhipha tinsita . 
Kuvuma kuhamba nekusebenta ngemuva kwesikhatsi sekusebenta nakucelwa nako kubalulekile ekufakeni sicelo salomsebenti . 
Lelisiko lwalenhlangano lwetfulwa ngalesikhatsi kutsintfwana naletisebenti letifanele . 
INingizimu Afrika iyagucuka . 
Indlelasu yekuphakela etindzaweni letibocalangaye kutawuba : 
Lelizinga lemklamo lifaka kwakhiwa kwelidamu i-De Hoop netinhlelo tekusabalalisa emanti langakahlantwa . 
Lesi sisombululo lesitawetfulwa Emkhandlwini uma kubekwa Umbiko Wemnyaka . 
Tigayo letinkhulu tivame kukhulumisana ngentsengo lesetulu nebabhaki labancane labatsenga kubo lokufakwako , lotfola kutsi ngalesinye sikhatsi kucindzetela babhaki labancane kutsi basebentele inzuzo yekugcina lengasimami futsi bagcine bangakhoni kuncintisana kahle . 
Umtsetfo lotayelekile ngukutsi labadvuna kuphela labahlobene nemufi ngasesandleni salabadvuna , bafaneleka kuba tindlalifa . 
Lucetu lwemininingwane lebaluleke kakhulu lekufanele itsatfwe kumodeli yetindleko kusidzingo sekudluliswa kwemali nesikimu setinzuzo tetingoti emgwaco letihlongotwako . 
Lolwatiso lusetjentiswa Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe mayelana nekusebentisa lensita , kugcina ikhwalithi yalensita , kanye nekuniketa tibalobalo letetayelekile mayelana nekusetjentiswa kwewebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Ngalesikhatsi sekubuyeketa , tinchubomgomo tekulawula letilishumi nesihlanu tavunyelwa Likomidi Lekubuyeketa Tekuphatsa . 
Idatabase yetinsita itawucwaningwa njalo ngetinyanga letisitfupha kutfola kutsi lendlela kanye netindlela letikhonjisiwe tasekucaleni tisesekhona . 
Loku kufakiwe lapha nesicelo selwati , nanobe licembu leSEA litawube libuka temibhalo , labamele imikhakha , kanye nabosolwati kwentela kucedza loku . 
Batsengisi etimakethe tasemgwaceni bancike kakhulu etindzaweni letivulekile letifana nemigwaco noma tinsita tetigitjelwa temmango lapho kugcwele khona labahamba ngetinyawo , futsi bachumana ngco nemakhasimende abo . 
Kwakha , kukhulisa nekucinisekisa kusebentisana kulucwaningo emkhatsini wabososayensi baseNingizimu Afrika netati temave emhlaba , kufaka kutfutfukiswa kwebudlelwane belucwaningo lwemave emhlaba kungucalangaye losetulu eNingizimu Afrika . 
Kugcugcutela nekukhangisa kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlangana . 
Tivumelwano tekusebenta ngekhatsi kwelitiko atikahleleki futsi angeke tikalwe kahle . 
Tindleko tetinsita tesikweleti tiyehla njengeliphesenti le-GPD , ticinisekise kutsi incenye lenkhulu yetinsita letikhona ibekwa eceleni kutindleko letingenayo intalo . 
Lesigaba lesi sitawukhomba budlelwane emkhatsini weLuhlelo Loluhlanganisiwe Lwentfutfuko lwePrinceAlbert kanye nalamanye emathulusi lamcoka kutekuhlela nenchubomgomo lavela kuvelonkhe , etifundzeni kanye nakutigaba tahulumende wesigodzi . 
Kunelikhono lelikhulu lekuheha bafundzi kusuka esigodzini lesingaseNingizimu ne-Afrika , letinye tincenye tase-Afrika nanoma kuphi ngaphandle kwekunciphisa imitamo yekukhulisa kufinyelela kubafundzi baseNingizimu Afrika . 
Indleko yentalo lekhokhwako kusikweleti sahulumende itawuba ngasebubini kubo . 
Kusetjentiswa kwemali lokutako lokwenteke etukwemphahla kunakwa ngalesikhatsi kukhula lomtsamo noma likusasa letinzuzo temnotfo letihambisana nemphahla . 
Cinisekisa kulawulwa kweMsebenti welihhovisi ngemandla eHhovisi leLikhulu . 
Emanani etinkhukhu letigcwele letomile ngelichwa kanye naletinsha tibonakala ngatsi tilandzela tindlela letifanako . 
Kucinisekisa kutsi bulingwa bulawulwa ngendlela lececeshekile , kuphakanyiswe kutsi letindzaba letilandzelako tilungiswe ngekuphutfuma ngematiko . 
Lamanye alamaBhodi Emanti lamakhulu , alingisa njengetinhlangano temkhakha wesive , abe nemphumelelo lenkhulu ekucokeleleni imali etimakethe temali ngekhatsi kulelive . 
Lokubalulekile ngekulungiswa kwesibhedlela kuniketa emandla baphatsi endzaweni ngekusabalalisa emandla ekuphatsa . 
Kusetjentiswa kwalendlela kutawufakwa eminyakenitimali lemitsatfu letako . 
Tindzawo temathuna atikavamisi kutsatfwa njengekusetjentiswa kwemhlaba lokuhambisana nemhlaba wekuhlala futsi , ngenca yaloko , akukhulunywa ngato kuledokhumenti . 
Nanoma kunjalo , linyenti lalawa langenako latikhandza lisenkingeni futsi libutsakatsaka kantsi lidzinga emazinga lasetulu lasimeme ekusekelwa . 
Noma kunjalo , linani letinsimbi letisindzako kumchamo lingaphansi kunamanyolo lotsengiswako . 
Letinyatselo letilandzelako tidzingeka ekufakeni sicelonkhokhelo kuLitiko . 
Luhlelo Lwekuphatfwa Kwetibi Loluhlangene lusekele emcondvweni wekulandzelana kwetibi , luhlose insita yemhlaba futsi ludzinga kuhlukaniswa emtfonjeni kute luphumelele . 
Bafaki ticelo , nanome , babelesela kuphikisa kutsi lophendvulako watsatselwa , babese bacela likhotho imvume kukhala . 
Kuloludzaba , sitawubuye futsi sicinisekise kutsi tonkhe tikolo kulesifundza tiniketwa ngangcondvomshini kwenta ncono kulawula lwati kanye nekuphatsa . 
Lesimo senchubomgomo yekugcogcwa kwemtselo sitsintsa silinganisomali mbamba sekuntjintjiselana ngenca yelifutse laso lekufunwa kakhulu kwemikhicito lekungahwebelwana ngayo emaveni emhlaba . 
Luhlolo lwesikakhatsi lesidze lubosentjetiselwa kubuka inchubekela phambili leyentiwe ngulolo nalolo luhlaka lwembuso ekutfutfukiseni likhono , temnotfo nekusebenta kahle ( sisindvo semali ) ekusebentiseni tinsita . 
Lemboni ayitfoli timphawu kitsi kutsi siyafuna kwenta lokutsite ngayo kulesigaba . 
Lwati lolutfolakele lungasetjentiswa balawuli bemanti layikhwalithi kuhlela luhlelokulinga lekuwasebentisa . 
Sinalendlela yekwati kutsi wente njani emakhaya navelonkhe kute kwakhiwe emandla latawuholela kuletingucuko letifanele tekuvikela lokuphilako kute bantfu baphile kahle . 
Imitamo leminyenti lenconywako lesevele yentiwe ekugcineni ifanele kutsi ikalwe ngekucatsaniswa netikali ngembi kwekutsi kutsiwe ifake ligalelo ekugucukeni kahle kwalenchubo . 
Insika yekucala isekelwa ngekusetjentiswa kwetindlela tekungenelela letimbili . 
Imisebenti yamanje seyikuzinga-lemhlaba kuletinye tindzawo tasemadolobheni , kodvwa ayikalinganiswa noma ayitfolakali kulabanyenti bantfu . 
Kubonakala kufanele kutsi letisebenti teluphiko lwekuvuselela tikhetse umphakatsi lonjalo kulendlela . 
Kodvwa angicabangi kutsi loludzaba lugcina lapha . 
Lomkhakha lomncane wetekulima unebuhlobo lobusemuva futsi nalobusembili nayo yonkhe imikhakha yemnotfo . 
Indlela sakhiwonchanti , tikhungo , tebasebenti kanye nekucecesha letiniketwe ngayo . 
Kunekutsi loLuphenyo lunikete iforamu lapho khona emalungelo ebantfu labahlala emapulazini kukhulunywe ngawo njengencenye yenchubo yavelonkhe , lokuphatamiseka kwasusa lelitfuba . 
Imikhawulo isebenta kusukela ngelusuku lwalesatiso kuze kufike sikhatsi lesitako sesatiso . 
Njengemphumela walengucuko , lesikhwama lesiphakelako sitawufaka ekhatsi imphahla lengaba yimali ngekushesha kanye nenshisekelo yekutimbandzakanya kusikhwama semali lesitinte e-Ireland . 
Timali letimisiwe tamalanga onkhe letivunyelwe Temafa taVelonkhe tikhokhelwa njalo ngenyanga . 
Ngaphandle kwekutsi kuncunywe ngalenye indlela nguNdvuna macondzana nebanikati bemalungelo lakhona , bantfu baseNingizimu Afrika kuphela labatawutfola noma babe nemalungelo ngekwalesigaba . 
Niketa kusekela emitfolamphilo kutisebenti letingebahlengikati bese uniketa lusito lwekuceceshelwa ngekhatsi kwetisebenti kanye nekucinisekisa kutsi baniketa tinsita letincono kakhulu tebuhlengikati . 
Sifundvo ngekulalelwa kwekucondziswa kwetigwegwe kuhlelwa nguhulumende wendzawo kanye netetindlu . 
Lobucondzisi ncane nyalo nje futsi kunika tinsita tekusekela kulawulwa kwebungoti kutekulima . 
Loluhlelo ngaloko ke lutawuphindze lube sigcawu sekukhutsata inkhulumiswano nekusebentisana emkhatsini wetikhungo letihambelanako kanye netinhlelo , tonkhe tinikete kulenkinga lenkhulu yekuvikeleka kwekudla njengobe kubukelelwa ngulelitiko lelihamba embili . 
Loku kusho kutsi umakwenteka basebenti bamise tinsita tabo ngesikhatsi semjikeleto welikhefu , noma uma kwenteka kutsi bangakhoni kutsatsa likhefu lelinjalo ngenca yetizatfu temsebenti , emakhredithi langakasetjentiswa akhokhelwa bona . 
Imisebenti leminyenti yekulima umbila kulelive yenteka KwaZulu Natal naseSifundzeni seGauteng , njengobe letinyenti taletigodzi letikhicita umbila atinato tikhungo letifanele kanye nemakethe yaloluhlelo . 
Lenchubomgomo Yekutiphatsa icuketse emagugu kanye netinkholelo letisekela tinjongo talenhlangano . 
Lomklamo lolangatelelwa kakhulu wekuvuselela emakotasi lagugako aMasipala weLidolobhakati laseTshwane usalele emuva ngetinyanga letimbalwa . 
Kwesekela ngemali lokwengetiwe kuya elutfungelwaneni lwetitfutsi tesive letihlangene etindzaweni tasemadolobheni , nekunakekela umgwaco wesifundza . 
Loku kunciphisa emandla ekutsenga futsi kulandzela linani lelikhulu letinsita letisezingeni leliphakeme letinganiketwa . 
Lokungenani , sincumo ngendzawo lenemshikashika wetemnotfo sitsatfwa ngekubuka emaphuzu lamanengi , njengekubakhona kwemitfombolusito ngekwesigodzi , kubuka umphumela kucatsaniswa emandla lafakwe ekwentini umsebenti kumikhicito lengakapheleli nalephelele , kubuka tindleko tekuhanjiswa nakucatsanisa nemali lesebentile , kanye nebudlelwane balokutsintsa kufunwa kwemkhicito wekugcina . 
Inethweki yemitfolamphilo lebomahambanendlwane lehanjiswa nguHulumende yakha umgogodla wetekunakekela lokukhula kanye nalokuvimbelako kwetemphilo eNingizimu Afrika . 
Kwengeta kumtsetfomgomo wesifundza , bomasipala bayakhona kufaka ligalelo uma kubukwa kuniketwa kwemalayisense . 
Kunika sigungu lesilawulako , ngetinsita tekusekela ngebuchwepheshe nekulawula kulelitiko kubalulekile . 
Lenombolo lengentasi ikhombisa ligalelo lelentiwa sifundza ngasinye kulomkhakhancane wetekulima sewuphelele . 
Incenye lebalulekile yekutfunyelwa kwesihenga eNingizimu Afrika iyalungiswa ifakwe etikoteleni . 
Wala kuvula kepha bahlaseli bakhe bagcizelela , besabisa ngekudubula uma angatfobeli . 
Kodvwa umuntfu kufanele acabange liphuzu lekutsi emawadi ayehluka ngako konkhe , kusuka etakhiweni telinanibantfu , kwehlukana kwekutfutfukiswa kwemnotfo , emazinga emfundvo nemazinga ekungasebenti . 
Kuphakamisa kusungulwa kwemtimba wekuvaluwetha lotawubeka esimeni lesifanele kuvaluwethwa kwemhlaba kulelive . 
Loku kwakha ematfuba ekukhicita ekhaya nekuguculwa kwekudla lokufuneka kakhulu nalokufunwa kubuye kutsengwe sive esifundzeni . 
Bente luhlu lwebaphakeli tinsita lababochwephesha kutemphilo labakumkhakha wangasese kuso sonkhe Sigodzi ase-Eden , bagcila kakhulu kuma-GP , bodokotela lababochwephesha , bodokotela betifo tengcondvo , bosokhemisi , bodokotela bematinyo , bodokotela betindlebe , bodokotela bemehlo nabosonhlakahle . 
Kungakabukwa tinsayeya lesibukene nato kuso sonkhe lesikhatsi , wonkhe umuntfu usebente ngekutikhandla wakhombisa kutinikela ekutfoleni umgomo wetfu njengebasebenti betemphilo . 
Lamacembu akhombise kukhatsateka kutsi kwamanje iNingizimu Afrika ite imikhumbi lebhalisiwe . 
Kumbandzakanya netinkhundla tekuchumana kubalulekile kute uphile . 
Lamagama eSigaba E lachaza ngalesimo lekhomishini noma ibhodi lebanganiketa ngayo imvume ngaphandle kwemali noma kungahlukanisi noma kuphindza ; 
Kute lendzaba yehlulelwe kahle , Imantji ingafuna kunaka loku lokulandzelako lokumayelana nalofaka sicelo noma nemmangalelwa . 
Kusebenta ngemphumelelo kwalemisuka leyehlukahlukene kusikhungo sinye kanyenti kubangwa kuhluleka kuphendvulana kwaleyo naleyo nekusebenta ngendlela lechunyaniswe nalepheleliswa . 
Kuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa lemakethe lilawulwa ngalokusemtsetfweni ngekuhambisana nemikhawulo lebekwe ngumhleli wekufakwa kwemali amele iBhodi yeBaphatseli . 
Lilunga angeke likwati kusebenta ngetulu kwetikhatsi letimbili letilandzelanako tekuba sehhovisi . 
Cinisekisa kutsi uyaya kuyoCeceshwa . 
Kwakhiwa kwalelisu , kanye nekungena eSivumelwaneni seMsebentisi kanye neTivumelwane teMazinga eKusebenta sitawuphindze sicinekise kusetjentiswa ngekwelizinga leliphakeme iphothifoliyo yemphahla yesifundza . 
Lesifundza lesikhonjiswe kulelikhasi Lenzuzo Kusengakakhishwa lutfo ngilo lelibukene nemsebenti nekunakekela leyo bhajethi lehlukile . 
Ikhomishani Yemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba ihlahlambise Masipalati wendzawo yaseSikhukhune ngaletinye tinchubo tekutilandzela kute kusheshisiswe kutfutfuka kuletindzawo lapho kunemaklemu emhlaba langakasonjululwa . 
Ekuncumeni sincesitelo , Licembu Lelisebentako licaphele kutsi kucabanga kumele kuniketwe kunaku lokulandzelako : kulimala ngekwemtimba nome kwengcondvo ; ematfuba lalahlekile ; kulimala kwalokuphatsekako ; kanye nekulahlekelwa imali lengenako . 
Kodvwa iphindze immele tinsayeya letatiwako emaveni lamanyenti e-Afrika , lenta kuheha tinsita tangaphandle kubonakale njengendlela lemalula . 
Linani lelisakatwe bukhoma etiteshini temisakato yemiphakatsi ngemnyaka . 
Kusebentisa imisebenti yebunjiniyela ngemphumelelo kuto tonkhe tikhungo tetemphilo . 
Kubuketa kufaka kulunganisa nekubuyeketa lokususelwe kulokugadza nekuhlola lwatiso lolungaholela ekulunganiseni netento tekulungisa letingafuntwa emuva kunchubo yekuhlela kute kwatiswe-futsi luhlelo lwemklamo , idizayini nekusebentisa . 
Nyalo-ke phindza futsi ubhale lendzima ibe sesikhatsini sanyalo . 
Liphoyisa lagobondzela futsi labukisisa Ralph . 
Lokukufaka ekhatsi kutsengiselana ngendlela lengenako nalephumako lokwentiwa tinkampani , kuntjintjiselana nemave angephandle lokudzingwa tinkampani ngemphahla lengenako kanye nentsengontsela kanye netinombolo tenzuzo yetinhlangano letibhalisiwe . 
Kuhloswe licembu lebantfu labakhubatekile lelisale lingakamelwa kakhulu kantsi imizamo lekhetsekile iyadzingeka kulendzawo . 
Njengencenye yeMkhankaso weKucaphela Kungabi khona kweKukhohlakala , siye sachubeka satsatsa sinyatselo ekwakheni tekutiphatsa ezingeni lesikolo sabuye sacinisa kulwa nebugebengu lobentiwa bafundzi , kufaka ekhatsi kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva kanye nekutfwala tikhali teludlame etikolweni . 
Sibonelo , siyabelana ngekukhatsateka ngetekuphepha kweluntfu nangekuhlangabetana netidzingo tenhlalomnotfo yebantfu balelive . 
Lenchubekelembili iphikisana nesidzingo sekuchubeka nelucwaningo loluhlola kutsi ingabe kungenteka kusungulwa kwendlela yekwenta yelwati nekulawulwa kwemvelo . 
Nanoma-nje tikhona tonkhe tindlelakwenteka , kufundza nekufundzisa lokuyimphumelelo , njengoba kukhonjiswe yimiphumela yakamatikuletjeni , kuyachubeka nekwenteka nanoma-nje kunetimo letimbi kabi kuletinye tikolwa letiphuye kakhulu naletite tinsitakufundza letenele lapha eNingizimu Afrika . 
Kushoda kwelubisi kulolonkhe Lelivekati le-Afrika kulitfuba lelingasetjentiswa nguleSifundza seGauteng . 
Tindleko , uma tikhona , letingahambisani ngco nekuphumelela kwenhloso letsite lebekwe yacaca kumele tibekwe ticace eceleni kuloluhlelo lwemasu . 
Loku kutawuletsa kutinta futsi kuphakamisele Lelitiko ezingeni lelibukelelwe kulendzima lemcoka kakhulu lekumele idlalwe ngulomkhakha ekuguculeni timphilo nekwakha sivinini sekululamisa umnotfo . 
Lekomidi ikhatsatekile kutsi ayikho inchubomgomo nome irejista lekhona ngekhatsi kuLelitiko futsi nasehhovisi leNdvuna lelawula imphahla leligugu ngekuya ngekubonwa kwayo , kukhutsata , kuvikela , kulondvolota kanye nelinani lekubita . 
Lisubuciko le-LED labuyeketwa kepha alizange livunywe . 
Loluhlelo lwebhizinisi lesimeme yallicembu lutawucedzelelwa futsi lwentiwe , lolutawufaka ekhatsi kulungiswa kabusha kwetinsitanchanti . 
Ngakoke , tinchubomgomo tetikhungo ngalokufanako titawukhombisa tinkhomba letikalekako tekwenta samave emhlaba kanye netinzuzo noma umtselela kulamanyuvesi latsintsekako eNingizimu Afrika ; 
Lelitiko liphindze lente lucwaningo lwekuhlolwa kwemakhono laphatselene nabonjiniyela , badvwebi bemapulani ekwakha , baphatsi bemiklamo kanye netati letibala tilinganiso tetidzingo tekwakha nemanani ekubita kwako kucinisekisa sibalo lesenele sebantfu kumikhakha lehlelekile lesiphatselene netakhiwonchanti . 
Imibiko beyentiwe usebentisa noma nguliphi liphepha ngesifundvo , ngeliphepha . 
Lolunye luhlangotsi lolubalulekile lwebudlelwane bemave lamabili lufaka ekhatsi budlelwane betemnotfo mayelana nekukhutsatwa kweluhwebelwano lweNingizimu Afrika , lutjalomali nemandlakwenteka etekuvakasha nematfuba . 
Baphakeli betintfo tekwakha abafuni kukhulisa sikweleti noma kuphakelwa kwetintfo tekwakha letengetiwe baze bakhokhelwe ; 
Simo selitulu kulendzawo lenelwa timvula ehlobo icala kusukela ehlobo ngekungajabulisi kuya emkhatsini nebusika . 
Temakhono Ekulawula neMyalo tiniketa emasotja lalungele-imphi emakhono emyalo lohleliwe kanye nekulawula ekuhlanganiseni emasotja ngesikhatsi semalungiselelo emasotja kanye nekucashwa kwemasotja . 
Kuhlela kuntjintja ngendlela lelula kusetjentiswa kwemhlaba : Incwajana yemimmango yase-New Jersey . 
Lena yindzaba lebalulekile njengoba umtsetfosimiso usetjentisiwe kwanyalo , ibala kusuka kumashumi lasitfupha kantsi ayihlangabetani netindlela letinsha kanye nalokulindzelekile . 
Bashayeli bekungalingani lekufanele bavisiswe kufaka phakatsi timphi nendlala . 
Kungafinyeleli kumhlaba lokubangwe buniyo bemhlaba nalamanye emaphuzu lahlobene , kubukwa njengekujutjelwa lokunemandla ekutfutfukiseni lendzawo ngekuthula . 
Kwehluleka kususa letimphahla letaliwe titawubuyiselwa emuva ngebungoti netindleko temtsengisi . 
Ngekwelubalo , lamanani ebantfu labahlala kulomasipala mancane lokusho kutsi kunemhlaba lomnyenti longahlali bantfu noma lekungakakhiwa kuwo . 
Labanye bomasipala kanye nahulumende wesifundza saseMpumalanga bebaloku basekele ngekuhambisa embili loluhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba esifundzeni . 
Sidzingo salolwati asigcini kuphela kubosolwati bemisebenti lehambisanako . 
Lesitfombe setindzawo singatfutfukiswa ngekucinisekisa sikali sebantfu uma kudvwetjwa , kusetjentiswe imibala lehehako nobe tisetjentiswa , kuniketwe kukhanya lokwenele , kanye nekudvwebela emazinga lasetulu emshikashika . 
Kunyonyobela ingcondvo yelive letfu ngendlela yekutsi luhlaselo lwetelubandlululo sekucala kwenteka onkhe malanga . 
Bantfu baseGuam bebaphotsa-ngesandla umtiya kwenta emanethi labunjwe kahle . 
Sikhatsateka kakhulu uma bantfu basibuta mayelana nekutinikela lokumayelana netitsembiso letentiwa . 
Kunanobe nguyiphi yaletintfo timbili letinkhulu , indlelakwenta yekuhlanganyela kutekuhlela iyanconywa kuletinkhombandlela . 
Luvisiso nesipiliyoni sekusebenta emkhakheni wekulawulwa kwetimali tahulumende waseNingizimu Afrika nekutsi lesimondzawo sitawuba yintfo lenhle kanjani . 
Inselele lenkhulu Yetindzaba Temasiko sidzingo sekuchumanisa idatha lesisekelo kusita leLitiko kukhomba tikhala nekusungula emasu . 
Ikhokhelwa ngetinkhokhelo letilandzelanako , letingaba ngalendlela : 
Lendzima levamile yemhleli ihlala ikhona . 
Lesakheko sekunika Emamaki Ekusebenta siboniswe ngenhla . 
Kucabangela lokubalulekile uma kubukwana neticelo tetimvume tekusebenta ngukutsi ngabe lokusebenta noma umsebenti lekufanele wentiwe angeke wentiwe sakhamuti saseNingizimu Afrika noma umhambi lovunyelwe siphelane lovele sekahlala eNingizimu Afrika . 
Kwafika tivakashi letinengi kunaleto betilindzelekile . 
Bufakazi bukhombisa kutsi sikhungo setekusebenta ngekubambisana besikhona lapho nje ngeligama kuphela , kutsi umuntfu bekalapho bekangasebenti ngekubambisana noma ngendlela lechumene . 
Kukhicita lokuhlobile : Kuvinjelwa kwetibi nekuncishiswa kwekukhicitwa Lokuhlobile kugcila etinchubeni tekukhicita kucinisekisa kutsi umtsamo wetibi ngemjikeletomphilo uyancishiswa ube mncane . 
Lokunciphisa loku kungenteka kufakwe ngekwephulwa kwanome ngusiphi setidzingo lebekumele sigcwaliswe ngekwebhidi noma inkontileka levunyiwe . 
Kusadzingeka lolunye lucwaningo mayelana nemahomoni netinsalela letisala nawakhiwa imitsi . 
Letehlakalo taletifo emakhaya nasemikhukhwini atibhalwa phansi ngalokugcwele ngenca yekuswelakala kwetikhungo letanele tetemphilo . 
Kunaka kufanele kube khona kuletinye tindlela lebetingeke mhlawumbe tinakwe . 
Litiko liphikile kutsi umfakisicelo wehlisiwe esikhundleni . 
Noma kunjalo , kubalulekile kuholela lolosekelako kutsi basho tindlela labatincomako ngekutsi bakhombise lokulandzela imiphumela yesimondzawo yetindlela letihlukene letingaba khona letihlolwe kuloluphenyo : 
Bosomathenda bayaboniswa kutsi bafundze yonkhe iBhulethini yeThenda yaHulumende . 
Yenta kube nendzawo leyanele netinsita tebatsengisi labasafufusa etitobhini nasetiteshini . 
Hlola lifutse lekwetfula tinsita kweTeluhlelo Lwebulungiswa Kutebugebengu futsi ubeke liso kufezekiswa kwetinchubomgomo . 
Kupaka kwentiwa ngesigodzi , ngeliphepha lemibuto kanye nangesikolo . 
Kwengeta , batali labaneluhlolo lwelufuto kufanele baniketwe kwelulekwa ngetelufuto . 
Kusekela lokusebentako ekusetjentisweni kwelisu lahulumende-lelibanti kuniketiwe . 
Lesinyatselo sekuniketa umphakatsi litfuba lekutfola i-Inthanethi yamahhala ngekwemitapolwati ngulokubukwe kuko ngco kulesikhatsi setfutfuko . 
Ticu temfundvo lephakeme layinhlanganisela ngalokunanisako asebenta kuheha titjudeni temave emhlaba ngekwenta ncono kubhalisa kulelive futsi asebente kwakha inchubo lensha yavelonkhe nemabhondi ekubambisana elikusasa . 
Bahlali baseNelson Mandela Bay bahamba embili ekuchazeni nasekwakheni bokwembili babo ngekuhlanganyela kwemmango ngetindlela netinhlelo letinyenti . 
Tivumelwano letikhona neNkapani Yemahlatsi eNingizimu Afrika itfolakala phansi kwalencenye . 
Lokwakhiwa ngekwemtsetfo noma ngekulandzela timiso letisha naletihlelwe kahle talunye Luhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu nesakhiwo sekuchumanisa nekulawula ; 
Njengoba kudzingwa timo telayisense yabo , imboni lekhicita tjwala nalebusabalalisako imbandzakanyeka kumitamo leminyenti leyentiwe futsi lefezekiswa ngemgomo wekulungisa lemiphumela lemibi lebangelwa kudlabhatiswa kwemkhicito wabo . 
Likhono lekubutsela nekuchaza telubalo . 
Kukhona futsi timo lapho kuvalwa kwetikhungo tekulungisa , kugcina esimeni noma ngenca yenhlekelele lengakalindzeleki , kugcina kwenta tindzawo tekugcina imfucuta tigcwele ngendlela lemangalisako ngoba kulahlwa khona tintfo letiboliswa ngemabhaktheriya noma tilwanyana letiphilako kudzingeka masinya . 
Lapho emave lafana neMozambique atfola kubekelwa etulu ngekwema-indeksi lamabili , i-Indeksi yeKutfutfuka kanye ne-Indeksi yeLitsemba . 
Tisebenti letinyenti tiyakhona kusebenta ; 
Tfutfukisa bese ugcina tisebenti letinelikhono lekusebenta . 
Kusheshisisa ingucuko nekusungulwa kwaMasipalati . 
Imifanekiso yangayitolo lebeyihlupha umcondvo wakhe beyingasekho . 
Kunesidzingo sekutfutfukisa sikhumulo setindiza kanye netindiza letinyenti kute singete inkhutsalo kumkhakha wetekuvakasha endzaweni . 
Iphamfulethi yemkhiciti lecinisekisa lokulinganisa kumele inanyatsiselwe . 
Tinhlobo tekusisa teSikhwama Semlondvoloti tivuleleka ekulahlekeni lekungaba khona lokuhlobene netikweneti lokungadaleka ngenca yamunye , losebentisana naye nome sikhungo singakhoni nome singatimiseli kuhlonipha tibopho tenkontileka . 
Konkhe kuhlolwa kufanele kwentiwe ngekuhambisana nanati timisomtsetfo letibhalwe kahle kakhulu tekuhlola njengobe kuchaziwe ngaphasi : 
I-oksijini lencibilikile ingalinganiswa ngekusebentisa emamitha e-oksijini lencibilikile . 
Imiphumela yemitamo yekuhlela kulawulwa kwemfucuta kudzingeka ihlolisiswe ngekuya ngetinkhomba teluhlelo lwekulawula imfucuta . 
Esimeni lesinjalo , ngeke kube nenkhokhelo nome incenye yayo , letawukhokhelwa sonkontileka . 
Indzawo ye-Overberg inawo emandla ekukhula kulemikhakha yetinsita njengoba lendzawo iyangekuya iyatiwa kakhulu ekhaya nakumhlaba jikelele benti bemaholide nekutsi inemakhono lamanyenti lasetulu ekuhlalisa bahambi kulomasipalati . 
Kusilela kwedatha , ikakhulu idatha lelinganisa kusebenta lokungakahleleki , kungenteka kudlale indzima ekuchazeni lizinga leliphakeme lekungasebenti kwebantfu . 
Lomlandvo wekucindzetelwa uyasindza kakhulu kubomake , ngao-ke kubalulekile kutsi sicinise imikhankaso yetfu ekwakheni simondzawo lesinemigomo yekukhutsata kucecesha baholi lababomake labasafufusa banemaphupho . 
Imisebenti : Kuphatsa nekulawula tigaba letineketwe kutsi utilawule . 
Loku kuhambisana netindzawo letinebantfu labanyenti kakhulu . 
Kitsi , imfundvo isho intfutfuko yemuntfu ngalokuphelele . 
Leminye imininingwane yaletinhla nekubuketwa kwanyanga tonkhe , ingatfolakala kuWebhusayithi yabo . 
Kuyaphocelela kutsi lensita ivikelwe ngenca yemphilonhle yemnotfo walendzawo . 
Tidzingo letibalulekile talomsebenti : Inshisekelo yekufuna kubhalisela kuba ngumfundzisi . 
Loluhledlwana luniketa kwesekela lokumayelana nekuphatsa nekuhleleka kuleKhomishini Yemalungelo Ekubuyiselwa Kwemhlaba ekulungiseleni nekuphenyisisa ticelonkhokhelo . 
Tikhala temisebenti letimcoka e-Workshop yaseBellville taba nemtselela lomubi ekusebenteni kahle nangemphumelelo kwetisebenti . 
Sibonelo , tilwane lesetikulungele kuya etimakethe angeke tibanjwe tingayi etimakethe uma emanani entsengo aphasi . 
Loluhlu lwekulindza lwetinsita letinkhulu kuphetfwe ngekukhutsala emkhatsini wetindzawo nemayunithi esibhedlela netinsita talabagulwa yingcondvo . 
Tikhutsati tenchubomgomo letikhona letinyenti tesikhatsi lesifishane ngesimo , futsi tihlala tibonwa kutsi ngabe kwentiwe lokwanele kuchuba kubuyela esimeni kwesikhatsi lesidze . 
Labambalwa basebentisi babonakele esibhedlela salabagulwa yingcondvo kumatiko ekuphuma kwesigulane kunaloku bekulindzelekile . 
Tinhlangano letitfumela kudla ngaphandle titawuwasha , tihlele futsi tiphake imikhicito . 
Kuhlola ngakunye kuyabuyeketwa ngendlela letimele kute kulawulwe lizinga nekuba ngulokungiko . 
Kukhokha eNingizimu Afrika kuhambisana kakhulu nekutsi imali lecitfwako ilawulwe ngeluhlelo lwe-BAS lelisetjentiswa njenge-General Ledger yawonkhe wonkhe . 
Tincumo tibaluleke kakhulu kuleLitiko Letekuvikela kanye Nembutfo Wetekuvikela Wavelonkhe e-SA , kute kutsi bantfu bangahlela , batfole siciniseko bese batibophelela kuletinkhomba leticacako leti lesitiniketwa Kubuketa Tekuvikela lamuhla . 
Letichumanisi titawukhona kuba nemandla ekwetfwala gezi lolinganako njengesendlulisi . 
Kwahlolwa imitimba yelitiko leyimfica . 
Lesicelo sihambisana nekushiya lelikhotho ngalokukhetsekile . 
Noma kunjalo , e-United Kingdom , lamanye emafemu latimele atsengise imikhicito yekusisa kwawo ngalokundlulele , aholele tisebenti kutsi akhetse kabi . 
Emkhatsini kwemnyaka tonkhe tinhlelo betisetjentiswa , ngalokuchumene nangelizinga lelikhulu njengoba kubekiwe kuluhlelo lwebhizinisi . 
Wachaza kutsi wakhetsa kugwedla ngobe atfole kutsi kona kuyajabulisa ngobe abefuna kuntjintja tingcondvotayela ngalomdlalo . 
Litiko libuye labuyeketa umsebenti walo , imigomo yemasu , kanye netinhloso temasu kanye nekuhleleka kweluphakelomali kucinisekisa kutsi kunekuhlela lokuhlangene lokucatjangiwe kanye neluphakelomali . 
Kunetinchubo tekugaya ( imvundziso lemanti nalokushukunyiswa ngemagesi lavutsako ) letikhona , kepha tonga kuphela uma ngabe emakhaya lamanyenti achunywe kuto . 
Lelitiko libona sidzingo sekungenti ncono kuphela kufikelela kulabasikati netinsita tetitfo tekutala , kodvwa nelizinganhle lato . 
LeSahluko ngeKuphepha neKuvikela sikhombisa letinye taletinkhinga ngalesikhatsi nalokutsite Lokutfolakele Netincomo tiyentiwa ngaloko . 
Chaza lokubaluleka kwekufanana ngco kwe-DNA kwentelwa kundlulisa lufuto kulamanye emasotja nakusitukulwane lesitako . 
IKomiti Yekuhlola eMabhuku iyavumelana futsi iyemukela tiphetfo taSomabhuku -Jikelele weNingizimu Afrika kutitatimende temnyaka timali futsi inembono lotsi lettatimende tetimali lesetihloliwe atemukelwe tifundvwe kanyekanye nembiko waSomabhuku-Jikelele weNingizimu Afrika . 
Ngolokuphelele bosomabhizinisi labasafufusa emiphakatsini kumele baniketwe litfuba lekucala ematfuba ekutfutfuka ngekwakha budlelwane netivumelwane . 
Imphumelelo yekufezekisa eluhlangatsini lolubuyisako incike ekutsini ngabe umtsetfo wentiwe waba lula kutsi ufezekiswe , nekutsi ingabe umlawuli unelikhono lelenele kutsi angenta imisebenti yakhe yekulawula . 
Libhangengodla LaseNingizimu Afrika nalo lenta Luhlatiyo Lwekusimama Kwesikweledi sikhatsi sonkhe , likhiphe loluhlolo lwalo lwekusimama kwesikweledi sasekhaya nesangaphandle kuMbiko Wemnyaka walo . 
Lendlela yekubhalwa kwalombono wami ngako ke ikhombisa lesidzingo lesi . 
Sakhiwo sebhizinisi sitawudvwetjwa , lekuhloswe ngako kuhlanganisa tifundvo Telucwaningo letibuka Imincele yemhlaba kanye netitolo tedatha Tekubhaliswa Kwematayitela . 
Kungeta , kuhlela umndeni , ikakhulukati kulabasikati , indzawo lapho kufikelela kungentiwa ncono . 
Etikoleni letinyenti imidlalo ledlalelwa ngaphandle kwesikole ifaka kakhulu umdlalo welibhola letinyawo , ikhilikithi noma libhola lembhoco . 
Bantfu lababalulekile labanyenti basengotini kakhulu yekusuleleka nge-TB bafaka ekhatsi : 
Uma kungenteka kube nekushayeka emkhunjini endzaweni letsite lephumako , kuvikela lokufanele kufanele kwenteke kulendzawo yeliphayiphi . 
Kuvakashelwa yingcweti ngetikhatsi letitsite kungahlomisa emalunga elicembu lekwesekela . 
I-DMV iniketa tinsita tetenhlalo netetimali kute kube lula kutsi kube nematfuba emisebenti kutigayigayi temphi ngekwesekelwa matiko lasebenta loko , tinkapani tangasese nema-ejensi ahulumende . 
Leso sibuyeketo siya ngekuba khona kwaleNkantolo , lekufanele iniketwe uma kusetifisweni tetebulungiswa kwenta njalo . 
Ibuye ilandzele kufinyelela kweluchumano nemikhuba kubetindzaba kuze kuphakanyiswe lungenelelo lolutsite lapho kunesidzingo khona . 
Tichibelo tekungasebentisi umtsetfo tatsintseka ngalomnyaka lobuyeketwako . 
Ikhetsa Mengameli iphindze futsi ihlolisise nesigungu . 
Kwabanjwa imihlangano nebaphatsi labakhulu njalo ngemaviki lamabili kute kutsi kube nebuholi betepolitiki kanye nekhomba lelitiko indlela . 
Loku kutawufaka ekhatsi kusekelwa lokwentekile nemigidvo lebanjiwe . 
Ligalelo lemasiko kuntfutfuko ye-Afrika lisesengaphansi kwemandla awo , nanoma kukhona tindzawo tenchubekelembili . 
Kubalulekile-ke kutsi kutsatfwe sikhashana kubukwe kutsi ngutiphi tingucuko letinkhulu letibe khona . 
Umncintiswano wetimakethe temkhicito ukalwa ngekuhlanekela ngereshiwo yelinani lelengetiwe , samba semiholo ngembi kwekudvoswa kwetimali letidvoswako , imiphumela leyendlulele noma tintsengiso noma imphahla . 
Kuletimo leti , incabhayi yengucuko emnotfweni nasenhlalweni yetfu kufanele kubukwane nayo ngekuphutfuma lokuvuselelwe . 
Kuminyakalishumi yekucala emuva kwendiphethe , emave lamanengi ase-Afrika acala ngekufaka esikhundleni sekutsenga imphahla yangephandle ngekutfutfukisa kwetimboni lokuholwa embili ngumbuso . 
Emagesi lamatsatfu lehlukene abhamutelwa ekhatsi kumibhubhudlo leyehlukene yema-ayoni . 
Emacembu lamane ekusekela lasetigodzini tesifundza asunguliwe . 
Lilungelombhalo kutinhlelo letiphetse emasiginali linikwe lilungelo leligcwele lekwenta , noma lekugunyata , kusabalalisa ngendlela lecondzile noma lengakacondzi emasiginali lanjena ngunoma ngabe ngumuphi umsabalalisi emangweni jikelele noma kusigaba salo eRiphabhulikhi . 
Kusungulwa kwaloluhlelo akubukwa kuphela njengesisekelo sekwenta ncono kutilandza , kodvwa njengendlela yekwenta ncono likhono lekwenta tintfo lanye nekuphumelela kwelitiko kanye nemkhakha sewuwonkhe . 
Uma lokugadza lokunjena kufaka kusetjentiswa kwedivayisi le-elekhthronikhi noma lenye idivayisi , kufuneka loko kubekwe yinchubomgomo . 
Intfutfuko lesimeme ngaloku ngumnyombo wekutsi leSigodzi senta ibhizinisi yaso ngekhatsi kwesigodzi . 
Uma wanga noma ucabuza umuntfu lone-HIV etindzebeni ngeke usuleleke . 
Kucinisekisa kutsi imiklamo iyahambisana naletidzingo tekubhalwa kwetintfo telitiko . 
Tinhlelo Temabhonasi Esikhatsi Lesidze atinhlelo tekuzuza letichaziwe . 
Letahluko tavelonkhe tacala ngeNshonalanga Kapa tagcina eGauteng , ngalendlela lekwenteke ngayo . 
Brooks wetfula Erasmus nesitfunywa kulabatsengisi . 
Ngingasho kucine kutsi sengikhona kwamukela kutsi yini leyenta lesibhedlela lesikahle kangaka siphumelele . 
Lokungena kwetidzakamiva tingeniswe eNingizimu Afrika nako kutfola indlela yekungena etimakethe takuleli . 
Luhlolo lwekutsi i-Afrika ibe kuphi lamuhla macondzana nemikhawula lemine lemcoka yekucecesha sifiso se-Afrika sekuphumelela , lokweyame ekukhuleni lokufaka wonkhe wonkhe kanye nentfutfuko lesimeme , lwetfulwa lapha ngentasi : 
Sikweleti lesisilele ethebuleni ngetulu kufanele silinganiswe neliphesenti phasi esandleni sekudla selithebula . 
Lophakela insita abe naletidzingeko letimisiwe Tekuphatsa Kwekutsenga Imphahla njengobe tibekiwe kuMasipalati weLidolobhakati iBuffalo City . 
Uma singakakutsintsi ngemuva kwetinyanga letintsatfu ngemuva kwelusuku lwekuvala , uyacelwa kutsi utsatse kutsi sicelo sakho asikaphumeleli . 
LiKomidi leLuhlolomabhuku lanikwa imibiko yelulawulo futsi lacocisana ngayo ngesikhatsi semnyaka . 
Loku kulungiswe ngekukuhlela kwase kuyacelwa , lapho kunesidzingo , kwentela kufundzeka . 
Futsi ikhombise kutsi kukahle njani kusetjentiswa kwelulwimi nemihibahiba yemasiko kungenta ncono kwetfulwa kwetinsita kubatsengi . 
Inkholo yebantfwana lababutsiwe iyeme kakhulu kuleyo yebatali labangabatali kodvwa lababagadzako . 
Ingabe Nkkt. Nebo uyatsetseleleka yini ngekwenta lesitatimende ? 
Lesisetjentiswa lebuyiselwe kufuneka tindleko tayo tingabiti kakhulu mayelana nesidzingo sekusetjentiswa kwayo . 
Kuphenya ticelo netikhalo letitfolwe emalungeni emmango . 
Kukhutsata kulawula ngekubambisana ngekusebentisa tinkhundla kanye nekucinisekisa kulandzela kancono emazinga ekudizayina langagucuki kuso sonkhe lesifundza . 
Kuphakanyiswa kwetekuphepha emgwacweni , ngemihlahlandlela yebalawuli bemtsetfo lehlanganisiwe futsi ledidiyelwe , kubalulekile . 
Kwehluleka kutfobela lokutsiwa akwentiwe kutawubakhiphela ngaphandle labafake ticelo . 
Nanome kunjalo , kulokuchubeka kwekufuna kwenta ncono kuphatsa sisentjetiswa semanti eNingizimu Afrika , kutawuba kungatibopheleli nakunganophenywa futsi kulingwe letindlelakwenta netindlela letinsha . 
Ngenca ' yesikhatsi seliwindo ' lapho timphawu tekutseleleka tingabonakali kuluhlolo , ngisho neluhlolo lolutsi ute i-HIV alusho kona kutsi lomuntfu ute i-HIV . 
Lemisebenti leyentiwe nguleLitiko iyakhombisa kulesigaba seKusebenta kwaloLuhlelo lweMbiko weMnyaka . 
Kungeta , imphumelelo yeNdzebe Yemhlaba icinisekise kutsi bantfu bemhlaba basetfubeni lekulalelisisa iNingizimu Afrika . 
Sitfutfukisa emamodeli etemnotfo kute sicinisekise kutsi umnotfo uyasebenta nekucudzelana kwemikhicito yetekulima . 
Kusweleka kwemsebenti kakhulu kunakwe kulabasha kanye nalabo labanemfundvo lengakapheleli yesikolo semabanga lasetulu . 
Lesi sibonelo selisiko lelikhutsatwa kufezekiswa kwemathagethi labekiwe ngesikhatsi lesiphawuliwe . 
Tonkhe tinyatselo letifanele titawutsatfwa kute kuvikelwe lwatiso lwemsebentisi . 
Kufanele sonkontileka abe ne-akhawunti yasebhange lesemtsetfweni . 
Kufanele kutsi tindzawo temukele kusetjentiswa lokugucukako ngekuhamba kwesikhatsi , imisebenti lehlukene kanye nekwehlukahlukana kwesikhashana nengucuko emandleni . 
Kute lokunye lokwehlukile noma kulungiswa kwemibandzela yekontileka lokutokwentiwa ngaphandle ngekwetichibelo letibhalwe phasi tasayinwa ngulabo labatsintsekako . 
Imali lefakwako leletsiwe ngaloko ayilinganiswa , futsi ematfuba ekutsi kwenteke angeke ancunywe . 
Ticelo tekugcwalisa tikhala temsebenti atikhiciti lutfo . 
Tinkinga tekugcina umgwaco tenteka kuyo yonkhe indzawo yamasipalati futsi kucishe kungenteki kulungisa konkhe loku ngesikhatsi sinye . 
Kutfutfukiswa Kwemahlatsi kusungula emasu netinhlelo letisekela i-BEE , kutfutfukisa emabhizinisi etemahlatsi futsi kwenta kutsi imimmango isebentise tinsita tesihlahla netelihlatsi kutfutfukisa timphilo tayo . 
Lesimo sekulawula lesikhona nyalo sifinyetwe kulelithebula lelingenhla . 
Tekuvakasha teMmango waseBarberton tafezekisa lisu lekumaketha tekuvakasha . 
Yakha futsi ufezekise lisu lekulawula simo sebuhle kubeka liso umtfulitinsita ekuniketeni Tinhlelo Tekucecesha Baceceshi , futsi nebaceceshi babo labaniketa imfundvo yebatsengi betindlu ; 
Uma kwenteka kuvela simo lesinjalo , silinganiso lesengcile nemakleyimu atawuba e-akhawuntini Yasonkontileka . 
Kugomela iTB , khohlokhohlo , ithethanasi , idiftheriya , vendle , mhlatsingci kanye nencubulunjwana kutfolakala mahhala kubo bonkhe bantfwana kufaka kuminyaka lesihlanu . 
Ngalesikhatsi kuya ngekoma enshonalanga , imvula iya ngekudzingeka kakhulu . 
Kushuba lokuyinhloko kwenchubomgomo kwemisebenti yemigwaco kuniketa , nekugcina kahle inethiwekhi lesisekelo semgwaco lesihlangabetana netidzingo tekuhamba kwemgwaco ekhatsi edolobheni nakulolonkhe lelive ngendlela lefinyelelekako , leyimphumelelo nalephephile . 
Lendzawo inetiganga temhlaba letinkhulu letingasetjentiswa ngalokwenele , linyenti lato tembuso noma masipala , letingasetjentiselwa kwakha Indzawo yeKwakha kabusha Lidolobha . 
Kwehluleka kutfumela lwatiso lolunjalo esikhatsini seminyaka lemibili kuholela ekutseni ungabhaliswa . 
Ekutfutfukiseni loluhlelo lwemasu , siye sabuka tinchubomgomo letahlukene letentelwe kwentela kulwa nebugebengu . 
Le-akhawunti imele linani leliphelele letimali letingenako kanye nekusebentisa kwato tonkhe tigaba tahulumende . 
Kuhlela intfutfuko lehlanganisiwe ngulelinye lemathulusi hulumende wasekhaya langalisebentisa kumelana nendzima yentfutfuko lensha . 
Lelicembu alitange selibe ngisho nasinye sibopho setekuphepha , ngaphadle kwekukhipha betekuphepha betekuphalala , kufaka ekhatsi inhloko yalo yetekuphepha , njengencenye yekuphepha kwelicembu le-Premier Soccer League . 
Ikhomishane Yekubuswa Kwemhlaba ichaza kubusa njenge : Mphumela wetindlela letinyenti lapho bantfu netikhungo , hulumende nalabatimele , batiphatsele tindzaba tabo letetayelekile . 
Nakutfolakala inkhululeko , imibuso leminyenti yase-Afrika yalahlekelwa litfuba lekubeka phansi imihlahlandlela kanye nemigomo lehambisana netilwimi tavelonkhe . 
Bika ngesimo semsebenti kusuphavayisa . 
Titatimende temave onkhe letibuketiwe , tifuna kutsi lenchubo yekulawula kukhwabanisa yaleSikhwama ifakwe eluhlolweni lwemitsetfo yakusasa lokwentiwa bahloli bangaphandle . 
Umcondzisijikelele anga , ngemuva kwekubonisana nesikhulu lesiyinhloko lesifanele setemafa esifundza , ente umusa wekungakhokhisi sibonelelo kulesabelo . 
Tinatfo tetjwala titsengiswa kakhulu ngulabakhetsekile labatimele noma titolo letinkhulu letitsengisako . 
Kwekugcina , leyunithi iphindze yasungula Tinhlelo Tekusekela Kulawulwa Kwengoti ematikweni esifundza futsi nasetikhungweni temmango , letihlela kutsi leyunithi itawucalisa imihlahlandlela letawucaliswa nguleyunithi kwelekelela letikhungo leti kucinisa kuvutfwa kwekulawulwa kwengoti kwato . 
Bokhacekile netinwele tibanga kuvimbeka . 
Tisebenti tahulumende tiphakanyiselwa etulu etikhundleni . 
Satiphakamisa letinkhinga ngobe kusebenta kahle kwaLendlu kuncike kumitsetfo kanye nemasiko , futsi singatsandza kubona Lendlu ikulandzela loko . 
Tindzawo lapho ummango utfolakala khona takhiwo " ngemakamelo " kanye " nemiphetfo " yekuchumana . 
Lenkhomba ibutselwe ndzawonye kusuka kutinhlobo letiyinhlanganisela letisihlanu letisembili temikhakha lelinganisa tivimbelo letifaka ekhatsi umholo kanye netivimbelo tetintfo letisisekelo semphilo , umsebenti , temphilo kanye netemfundvo kuya kutivimbelo tesimondzawo . 
Lokugcila loku kubudlelwane lobusemkhatsini weluchumano kanye nekwentiwa kwesakhiwonchanti sangekhatsi ( sisetjentiswa ) ngakulolunye luhlangotsi , kanye nenchubo yetekuhlaliswa ngakulolunye luhlangotsi , kanye nasekuhleleni nasekudizayineni kwetinchubo tetisetjentiswa letihlanganyelwako . 
Umphumela walomzamo kube kucabangisisa kwetimakethe ngaletigaba letihlukile temathulusi esikweledi nentsengo yekuhlukanisa lehambisana nawo . 
Tiphakamiso letiya kuLitiko letivumelana neSicelo seKuhlanganyela lokuchaziwe . 
Kwesibili , nanome ngabe ngukuphi lokwentiwako nome inchubo lengakavumeleki ngekwemtsetfosisekelo nome lengahambisani nemtsetfo itawutsatfwa njengalengekho emtsetfweni . 
Lokubalulekile kimi yindzima lebalulekile lenichubeka nekuyidlala kumisebenti yetfu yamalanga onkhe njengelitiko . 
Kungaba sekuseni kuhlola ngalokuphelele lomtselela walenkinga yase-Eshiya . 
Labagcoca imfucuta bangaboshwa ngumtsetfo kutsi bahlukanise imfucuta . 
Lelitiko ngako libona kutsi kusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo nekucitsa imali akubhalwe emabhukwini eLitikoLetekutfutsa kanye Nemisebenti Yesive . 
Lokungenelela kubonakala ngatsi akukabi yimphumelelo njengoba laba labatsengisa tjwala bavele basuka baya endzaweni leseceleni nelidolobha kute kutsi bachubeke nebhizinisi . 
Lomakhi kufanele ahambisane nato tonkhe tidzingo , agcine kuchumana , nebaphatsi Bemachweba labafanele futsi kufanele acinisekise kutsi konkhe lokudzingekako ngekwemtsetfo kuyalandzelelwa ngekuhambisana neSatiso Saselwandle . 
Ngenca yekusilela kwestathistiki lokungenteka , imisebenti emkhakheni longakahleleki angeke ilinganiswe kahle . 
Letinchubomgomo temali letilandzelako setitemtsetfweni . 
Kuthayipha lokuliciniso kanye nelitubane kusidzingo . 
Lomelako lokhona kwenta tincumo walowenta umbukiso kumele abe semsebentini ngalokugcwele kulombukiso . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi letifundza leti atisibo bakhiciti balemikhicito leshiwo kuphela tiphindze futsi tikhicite leminye imikhicito . 
Ngulombono locatsaniswa nembono welubandlululo wesikhatsi lesengcile selubandlululo kulomshikashika phakatsi kwekuphila kanye nekufa etikoleni tetfu nasemakhampasini etfu . 
Kwekugcina , imivuzo yebasebenti bahulumende kumele ibe ngetintfo letingabambeki njenge kusekelwa kwemphakatsi nekudvumisa kanye nekukhula ngekwemsebenti . 
Kubiketelwa kutsi kugcwala kwebagibeli kutawuba setulu ngesikhatsi sasekuseni kakhulu futsi nangetikhatsi letiphitsitelako kusihlwa , kodvwa kwehle kakhulu ngetikhathi kuphela kuphitsitela . 
Kulawulwa kwemklamo , kufaka nekucinisekisa kutsi imiklamo ihlangabetana netinjongo tekuhlela . 
Titfombo letigcalingene ngalokulinganako kutawusita kukhulisa sivuno . 
Inzuzo letawukhokhelwa isuselwa kulobudlelwane emkhatsini kwemholo walelilunga kanye nebudze besikhatsi kulomsebenti . 
Lenkhundla ilandzelela bantfwana labangena kulenchubo . 
Loku luchaza lokwakhiwa kwesimondzawo lesiphephile , nesinebuntfu nebungani kutsi kuchumane make nemntfwana . 
Temakhono Etebasebenti Basemantini neKuceceshwa ticinisekisa kutsi emasotja asemantini kanye netidzingo tekusekela emakhono kuhlangatjetwana nato ngekwebasebenti labakufundzele . 
Lala ngemhlane wakho bese ubeka umcamelo ngaphasi kwelihlombe lesekudla lakho . 
Tinkampani takulamanye emave tekudansa nato tikhombisa imisebenti yato , imvamisa ngekusitwa yimisebenti yabo yetebuncusa . 
Kusungulwe indlela yekusebenta neMatiko Etisebenti Temphakatsi kanye neTagesi . 
Kufanele banikete lusito mayelana netindzaba tekutsenga . 
Esigabeni lesinjalo umuntfu ufuna lokungetulu kakhulu kutsi kuhlanganiswe neliciniso lakhe . 
Kugcizelela kutawuba ekuntjintjisaneni lwatiso lebusayensi . 
Kute kugcinwe ibhayodayivesithi , sidzinga kubuka kuyo yonkhe imikhakha yayo . 
Kunakwe kahle kwekutsi tisebenti tibukeka titinikela futsi tisebenta ngekutikhandla emisebentini yabokantsi bangenelele kakhulu emsebentini wabo . 
Emabhange etemabhizinisi abusa umkhakha wetetimali . 
Umuntfu angakwenta ngekuhlanganisa , lokufaka batali , bafundzi , bothishela , kanye nemphakatsi njengoba i-DP iphakamisa . 
Chubeka nekulawula tingoti letiboniwe ngekuhlela lokwanela nekusebentisa tindlela tekucinisekisa bulawuli . 
Imininingwane ngebunjalo , indzawo nemtsamo wetinhlelo letivele tikhona tekulawula imfucuta , kumiswa , kanye netindlela tekwenta . 
Inhloso yalo kuniketa basebentisi betindlu sicinisekiso sekuvikeleka kunoma ngukuphi konakala emakhaya lamasha nekuniketa kuvikeleka kunoma ngukuphi kwehluleka kwebakhi kutfobela tibopho tabo ngekuya Kwemtsetfo . 
Ngako-ke , indzawo tsite levulekile lecinile ingasebenta kubonelela emacembu lahlukene ngetikhatsi letehlukile noma ngesikhatsi sinye . 
Loku kube nemtselela lomncane ekuvimbeni benti belicala bekucala nalabaphindzako . 
Lamanani sekaphelele lekahlosiwe bekafaka ekhatsi kuba nemtfwalo , kufinyelela , kwabelana ngelwatiso , kuchumana ngalokuvulelekile , kucecesha emaklayenti , kunaka tisebenti , kusebentisana kwemacembu , kutinikela , kuchubeka nekukhula nekunakekela . 
I-PIC itawutfula umbiko kuMhlangano lomkhulu welinengi futsi itawuphendvula ngco kuwo . 
Esimeni lesinjalo , titsako temakhemikhali telinani lelincane tingaphelela ekutseni tinamatsele etinhlayinhlayini letincane futsi tilahlwe endzaweni letsite , imvamisa esigangeni lesikhashane . 
Tincwajana lekufanele tihanjiswe nawo onkhe emakleyimu : Kwakhiwe litafula lekusita endzaweni yekwemukela bantfu kusita emakhastama ngekugcwaliswa kwemafomu ekukleyima nekubonwa kwetincwajana letidzingeka ekuhanjisweni kwemakleyimu abo . 
Lamuhla sivula ngalokusemtsetfweni umgwaco lophuma eceleni loyisa titfutsi kulendzawo letsintsekile . 
Kwengeta , uma Hulumende aniketa telekelelo , naye angafisa kusungula imitimba letsite yemali lebekwako . 
Loku kugcina kuvikela kukhishwa kwema-ayoni e-bicarbonate laphuma kutiphefumulo tenhlanti . 
Kundluliswa kwelwati kanye nekwakhiwa kwemakhono kutawuchubeka ngesikhatsi sekusebenta kwendlelakulinga ngemawekshophu , kukhulumisana kwemacembu , kanye netifundvo tekucecesha . 
Isempula ingacaka kakhulu kutsi icwaningwe noma timfucuta letitfoliwe atinawo umtselela wedatha kwanyalo , noma inhlanganisela isebenta ngendlela lengeke itfolakale kulwati lekwakheka kwenhlanganisela lodvwa . 
Njengemphumela , kutinikela kwabo akuvisiseki kahle babuye kanyenti babukelwe phasi . 
Takhiwo tenhlangano yeKulawulwa kweMahhovisi eSigodzi . 
Loluhlelo lwelekelela kucasha nekugcina tisebenti tekunakekela kwetemphilo emiphakatsini yasemaphandleni . 
Kwengeta , kuceceshwa lokuchubeka njalo kuyaniketwa kutisebenti ngendlela yekuceceshelwa emsebentini , tiwombe tangekhatsi tekucecesha letentiwe ngulenkampani kanye netifundvo tekuceceshwa kwangaphandle . 
Sibonelo , lapho ema-oda angakenteki ngekushesha , imali ayizange isetjentiswe phakatsi nemnyaka , kwabese kudzingeka kutsi ibuyiselwe emuva kuSotimali ekupheleni kwemnyaka . 
Letinye titjalo nemathishu etilwane kunemtselela wekudzakiswa ; kulokunye , luketjezi lwekrudi lusetjentisa njengekwekulungiselela sidzakamiva ngalesikhatsi tidzakamiva tesayikhothiki tikhanywa futsi tihlantwa . 
Kuchazwa nekuvalwa lokungahle kube khona kwetikhungo letingalandzeli umtsetfo . 
Bonkhe labafaka ticelo batawuhlolelwa kuphepha . 
Kuma kwemaluphu kungabonakala njengeluhlobo lolwetayelekile lwetitaladi tekufinyelela . 
Kwengeta , lelitiko lichubekile nekufaka imitfolamphilo lemisa etindzaweni tasemaphandleni . 
LoMasipala weSigodzi uphindze futsi wafezekisa lomklamo wekufaka emaphayiphi emanti ePulazini iDixie . 
Ngekwenchubomgomo weSifundza , kubukwa kwetinsita netimphahla tebaBhidi kuvumelekile . 
Ngako-ke , sidzingo sekusekela lokuchubekako sibalulekile , ikakhulukati endzaweni yentfutfuko yemnotfo wendzawo kanye nekuniketwa kwemisebenti lokunemandla . 
Lapho khona kunendzawo yekuhlala yamahhala , letinye tihlalo tingahle kungafinyeleleki kuto . 
Kuhlolisisa lokulandzelako lokumayelane netakhiwo letikhona kanye nendzawo lebonakalako yalowo lobhidako : 
Kwentela lesigaba , leligama lelitsi ' timali ' lifaka ekhatsi noma yiphi imali lengukheshi , lelingana nayo noma noma liphi lilungelo noma umsebenti wekutfola nekubhadala lokufanako . 
Ngekushesha labo labalawula emanti endzaweni bahlanganyela nami . 
Kukhishwa ngekusebentisa i-reverse osmosis noma kungabuye kusetjentiswe kuntjintjiselana kwe-ayoni . 
Umphakatsi noma lilunga lemphakatsi leliniketwe kwenta umsebenti lekufanele wentiwe nelilungelo lekuhamba ngetinyawo kuya nekubuyela emakhaya , bakhululiwe ekubhadaleleni emalungelo lanjalo . 
Labavalelwe ejele kufanele kutsi batimbandzakanye etinyatselweni letitabenta kutsi babonakale kahle . 
Sikubeka ngalokucacile kuye nalabo bekasebenta nabo kusindzisa bantfwana labasindzile kutsi bangemachawe eNingizimu Afrika yetfu lensha . 
Tilinganiso temali lebekiwe tiphasi kakhulu uma ticatsaniswa naletinye timakethe letisavela tase-Asia naseLatin American . 
tawuhlukanisa tigaba tewebhusayithi ye-SARS . ( Inchazelo yekwehlukanisa iwebhusayithi : Ithekhnikhi lesetjentiswa kuhlukanisa likhasi lewebhu libe tigaba letihlukene tifana nemenyu kanye nalokucuketfwe lokuhlukene . ) 
Lithulusi lekuhlola kwenetiseka kwemakhasimende liyasebenta ku-inthanethi kanye naku-inthanethi yangekhatsi . 
Kusilela kwemodeli yekuphakela yekwetsa , kwetsa kabusha netiphawu ngekwetimphawu tendzawo , titaladi , tindzawo temagugu netekuhlaliswa . 
Kufanele kube khona emalungiselelo lentiwako kutikontileka leyetentiwe nebatfulilusito lwekontileka kuze kuvikeleke umphakatsi kanye nemvelo . 
Lomkhakha lobalulekile ucondziswe ekukhicitweni , kutinsita , timbiwa netekulima . 
Kwenta tigaba tekwecwayisa nekuniketa kuceceshwa ngeluhla lwelwati netinhlelo letisetjentiswako . 
Lilungelombhalo uma kucoshwa umsindvo linikwe lilungelo leligcwele lekwenta noma lekugunyata kwenta noma ngisiphi sento salokulandzelako eRiphabhulikhi : 
Njengobe kuboniwe esikhatsini lesendlulile , loludzaba lusandza kufika kitsi , futsi kusukela lapho sikhatsi sisetjentiswe ekubonisaneni netingcweti nasekwakheni imphikiso yetfu . 
Ngitawuphindze ngitsandze kuletsa kubonga kwami kubalingani bami kuBhodi , licembu lebalawuli kanye nebasebenti ngekwenta umnyaka wekucala wekusebenta kwetfu ube yimphumelelo . 
kwenta Umsebentisi afinyelele emakhasini langakavulekeli wonkhewonkhe alewebhusayithi ; noma 
Kufanele kutsatfwe sincumo kuloku lokulandzelako : 
Ukhetfwa Sigungu Savelonkhe emkhatsini wemalunga aso futsi uhola sive ngekunaka kuhlangana kwavelonkhe , lokuhambisana Nemtsetfosisekelo kanye nemtsetfo . 
Idayimane lebekwe ngetulu ikhombisa umnotfo kanjalo nentsengo yemlandvo walesigodzi . 
Lulwimi lusivumela kutsi sijabulele futsi sitimbandzakanye emisebentini lecanjiwe yetemasiko , leshiwo ngemlomo , lebhalwe phasi nome lesesimeni sekulalelwa futsi ibukelwe . 
Kukhombisa indlela lekwentiwa ngayo nguloniketwe shwele lowakhetselwa kumela iNingizimu Afrika Kumidlalo Yabochwepheshe Emhlabeni wonkhe lobewuse Amerika nakuphela lomnyaka , nako kwenteka lelo langa . 
Kuceceshwa kwetati tabodokodela esifundvweni sekwelapha tifo telufuto kuyatfolakala eyunivesithi yaseKapa , eStellenbosch , eFreyistata , eWitwatersrand nasePitori . 
Ibhayoloji ezingeni lelibalulekile ikhetfwa etihlokweni letinyenti , lokufaka ekhatsi emamolekhuli nemaseli , kufuta nelufuto , kugucugucuka kanye nekwehlukana , kwakheka kanye nemisebenti yetilwane netihlahla , nekuhlalisana kwetilwane netihlahla . 
Kukhula kwesikhatsi lesitako nako kuncike ekusiseni kwemkhakha wangasese emnotfweni . 
Umgodla wasenhlalweni utawuphindza usite masipalati ekuhlangabeteni umtfwalo wemtsetfosisekelo mayelana nenchubekelembili lephumeleliswako yemalungelo asenhlalweni kanye newemnotfo etakhamiti takhe . 
Wacaphela kutsi lona lomunye umntfwana ufihliteke wafa . 
Ungumhlukunyetwa webuphuya lobunesihluku nekungati , kepha angimveli buhlungu : umhlophe . 
Ngalokufishane , shwele ahlangene netimiso temtsetfo letenele futsi letisebentako tesincesitelo kanye nekubuyisela similo uhlangabetana nembandzela wahulumende wekucinisekisa bulungiswa kulabatisulu telimuva . 
Loku kufaka ekhatsi : Kwetsembela kuwe njengesisekelo sentfutfuko ; lisilinganiso lekungiso ngekwemtsetfo wemvelo ekwabiweni kwemnotfo ; kwandziswa kwemkhakha wesive ; nekusebentisana kwe-Afrika kutemnotfo kanye nekuhlanganisa . 
Akusiyo inhloso yalesitatimende kuvumela emayunithi ebuve-nyenti laseNingizimu Afrika ngekudzabuka kukhetsa leto tinhlelo tekulinganisa ngekulingana . 
Suphavayisa tekulawula tinambutane ubuye ubike konkhe lokungahambi kahle ngetekulawulwa kwetinambutane kanye nemalanga lahleliwe ekufutsa . 
Kwanyalo loludzaba lunakwe kancane kakhulu , kubikwa kutsi kungenca yekuswelakala kwetimali . 
Mayelana nemkhakha wahulumende , umsebenti wekukhutsata bosomabhizinisi labahlangene nemsebenti wekhophelethivi kukhatsata bonkhe labatsintsekile labalandzelako : 
Njengaloku tindzawo tekuhlaliswa , njengemtsetfo , tindzawo letinemnyakato lomkhulu webantfu , litfuba lekuphuma kulomnyakato lomkhulu kanye nekushaywa ngumoya wemvelo kubaluleke kakhulu kubantfu . 
Temphilo ticatjangwa njengalokudzingeka kucala kwentfutfuko ekhatsi esifundzeni futsi ngaloko tinetinsita ngalokufanelekile . 
Emave langemalunga kumele asebentisane lapho kufanele khona nalamanye amave langemalunga kanye nalekhomishini ekubhaleni letinhlelo leti futsi abopheleleke kwatisa Ikhomishini yaseYurophu ngato tonkhe tinhlelo . 
Tibhedlela telusito lolusezingeni lelisetulu tiniketa tinsita kanye nelwati loludzingekako kutinchubo tekwelapha telwati nelikhono lelikhetsekile . 
Emagugu emphilo , lisiko kanye nesimo sekuba ngumKhristu sebantfu betfu kanye nekudlulisela ngalokunjalo ebantfwaneni betfu nakulabaseta , kubaluleke kakhulu kitsi kunekutsi kwakhiwe tikole letibitako nemathulusi ebuchwepheshe elwati loluphakeme . 
Umklamo wekulinga kuzama-kucala kusebenta nawo usunguliwe uhlose kunciphisa imisebenti yekuphatsa basebenti betebulungiswa nekunciphisa sikhatsi sekulindza kugwetjwa . 
Solo angiwatsembi emehlo netindlebe tami mayelana naloko lokushoko . 
Emavidiyo langephasi kwemanti kanye netitfombe nato tingangetwa futsi kuluklayo , hhayi kusita kuphela labahlelako kodvwa nalabo labadizayinako , kodvwa kuphindze futsi kusite sive kutsi sifundze loko lokuboniwe mbamba kuleyo ndlela yemlomo lokhafulako kanye netimo taphambilini , kanye nangemuva , kwekwakhiwa kwalowo mlomo wekukhafula . 
Sizatfu senchubomgomo lesahlongotwa nemigomo yekwenta temfundvo lephakeme ibe yemave emhlaba kuvunyelenwe ngako kusigaba savelonkhe kodvwa kuhloswa lokutsite kubekiwe esigabeni sesikhungo . 
Lona Mtsetfosisekelo wekugcina waseNingizimu Afrika ubeka luhlaka lwengucuko lwaHulumende wasekhaya bese ubeka imigomo lapho luhlelo lwekugcina lwaHulumende wasekhaya kufanele lususelwe khona . 
Lelitiko lente inchubo lebalulekile yekucinisekisa ikhwalithi yetinsita kanye nekutfutfukiswa ngalokuphelele kwebantfwana basenkhulisa . 
Kute kube ngunamuhla , imphendvulo yavelonkhe ayikabukani netidzingo letikhetsekile tetigaba letehlukahlukene tebantfu labaphila nekukhubateka ngekwekuvimbela , kwelapha , kunakekela tinhlelo tekusekela . 
Labaphatsi bahlose kwenyusa ngalokwengcile kukhula kwetemnotfo kute kwehliswe kungasebenti nebuphuya lobutobhele . 
Kucalwa kwetindzawo letivikelekile ngekwentelwa tinhloso tetiphephelo eLwandle lweBaltic kumele futsi kubukwe . 
Likhono lekusebenta nemaklayenti lalukhuni nekusombulula imibuto kuphocelelekile . 
Emazinga laphakeme ebuphuya achaza kweyama kakhulu kutinsita letifana netibonelelo . 
Lelizinga lekuguguleka lingabalwa ngekuhlatiywa njemazinga emagagasi latiwako . 
Ngiyiphi indlela yekubhala emalebuli , yemakhodi emibala ( uma ikhona ) lesetjentiswako kubhala imfucuta lebandlululiwe ? 
Imiphumela lephelele yekutsi kukhula kwemnotfo itawuhlala ikhona ngekungabonakali emkhatsini walesikhatsi . 
Sitawusuka kulomcondvo wekuphakela tinsita ngemishini futsi kanyenti ngalokuphatselene nebantfu kuye ekunakekeleni lokucondzene nesigulane kuwo onkhe emazinga ensita . 
Tinkinga telufuto tisimo lesiphatselene nesayensi yetifo letivela ngetingucuko kulunye noma kuletinyenti tinhlobo telufuto . 
Imboni yetekukhicita yesifundza , lephetfwe ikakhulukati bakhiciti betimoto kanye netincenye tetimoto , beyiloku isebenta ngaphansi kwemtsamo wekucasha lokunemkhawulo . 
Emafomu langakagcwaliswa kahle kanye netatiso letingeniswe ngendlela lengasiyo angeke kwemukelwe futsi kutawubuyiselwa emuva kumtsengi kutsi kuyolungiswa kungeniswe kabusha . 
Kwentela tinhlela letifakwako letichaziwe , loMasipala Wesigodzi ukhokhela lokufakiwe kutinhlelo temshwalense wesive wangasese newahulumende ngalokumbandzela , kwenkontileka noma ngekutikhetsela . 
Kulekelelwa ngemali kweTrasti kuchamuka emalini lekhona lemele sikweledi seSikhwama Semzila Wekukhwela intsaba Wavelonkhe kanye nemali leyabiwe yiPhalamende . 
Imali netindleko tekusebenta ngalokuvamile tiba setulu . 
Loku kutawufaka sandla ekwenteni ncono kunemba nakubalwa tindleko tekuphakelwa kwetinsita nekwenta ncono kucatsanisa . 
Sakhiwonchanti siyahlolwa yonkhe iminyaka lemibili futsi imibiko yabalawulako iyabuyeketwa . 
Lokuphikisana nalenchubo yekucala yekuhlanganisa , kuhlanganisa lokuphakeme angeke kwatsikanyetwa nguloluhlelo yalokuphumako kantsi kuvamise kweyama dvutane naselusentseni etimeni letingaselwandle lolubonakalako . 
Bafundzi eklasini bangacosisana kutsi bangalihumusha njani ligama lelitsite leSingisi nome libintana libe ngetilwimi tabo , kanye nekutsi ngabe kwenta njalo kutayigcina yini inshokutsi yalo nome kuyigucule , futsi isho lokunye . 
Lomasipala , kuleminyaka lemitsatfu lendlulile , akakakhoni kutfola umbiko lomuhle wekuhlolwa kwemabhuku , lokubangela kukhatsateka . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kugucula , balungise , bavale , basuse noma bone timphawukutsengisa nalokunye kulebulwa kwemkhicito , kute bayenge batsengi . 
Nyalo , ngako-ke , boHulumende baseNingizimu Afrika neRiphabhulikhi yaseNamibia bavumelana ngalokulandzelako : 
Babuye babe nemsebenti wekuphenya nekudvweba tonkhe letinhlelo temanti nekukhuliswa kwato . 
Tikhungo tetemphilo temphakatsi nemitfolamphilo titawakhiwa etindzaweni letingalutfoli ngalokuphelele lusito . 
Kuba banyenti kwebantfu labasikati kuyabonakala kuyo yonkhe iminyaka . 
Umfutfo wekukhululeka utfole emandla ekupheleni kwelubandlululo . 
Ngekugcila koloko balingisi labakuvako nalokubatsintsako , singakhona kudala kutsi kube nekuchumana netimphilo tebafundzi futsi sibasite kutsi kuphendvule ngalokunengcondvo , bakususekela kutipiliyoni tabo temphilo . 
Ingabe umkhandlu umkhetsile yini umuntfiu lotawenta imisebenti yemphatsi wamasipala ? 
Labenta imibukiso kumele batetayete nemibandzela njengobe kuvetiwe ngaphasi : 
Umbiko wekukhoneka lowetfula lwatiso lolwenele kuncuma kutsi ingabe lomklamo ufanele uphunyeleliswe noma cha . 
Kuvunywa kweTelekelelomali taHulumende nemiklamo yeTindlu taLabahola Kancane ( uma sekufakwe emandla nguMtsetfo weteTindlu Talabahola Kancane ) kutawenteka ngesikhatsi lesifanele ; 
Loluhlobo lwemsebenti labawentako wenta kube lula kutsi bangene tifo . 
Nanome kunjalo , lemboni idzinga kuntjintja kucinisekisa kutsi kungalingani lobekukhona kuyabukwa . 
Ngemakhophelethivi , emalunga angavikela kancono tifiso tawo kunekutsi betisebenta ngatodvwa . 
Tinchubomgomo tekuphatsa banakekeli bemmango kanye netinhlelo letifundzisa ngemisebenti setisunguliwe , kube tinsita tekhwalithi lephambili tinikwa emaklayenti lahlala ekhaya nebantfwana etikhungweni tebuntfwana lobusekucaleni . 
Kwenta sikhatsi lesifanele kanye nekwenta tikhungo letanele tekulahla imfucuta . 
Khuluma nebaphatsi bemklamo ngetindzaba letiphatselene nebhajethi . 
Ngesikhatsi seluklayo lwekukala kushona kwemanti elwandle , kujula kwemanti elwandle etindzaweni letinengi letinkhulu ancunywa ngekusebentisa sisetjentiswa umsindvo emuva lesisetjentiswa esikebheni seluklayo . 
Ngaletinye tikhatsi , besingati kutsi singcwaba bantfu lababulawe yi-AIDS . 
Lelitiko liyachubeka nekukhutsata inkhokhelo yemali yekucasha lehambisana nemakethe . 
Letinye tigodzi letikhombisa tisesesigabeni sekuhlelwa . 
Utsite lenye yalemitamo bekukutsatsa sitoko . 
Uma sitifiketi sentsela noma ikhophi yalesitifiketi ( uma kulibhizinisi lekuhlanganyela , onkhe emalunga alo ) singakatfunyelwa nalombhalo wekubhida ngelusuku lwekuvalwa kwebhidi . 
Nome ngabe ngumuphi umuntfu langeke alandzele imigomo yalesigaba , lotawuntjintja iphemithi yekufafata , azame kuntjintja iphemithi noma avumele kutsi iphemithi yekufafata intjintjwe , utawubekwa licala lekona . 
Lokunakwa kwabo kungacinisa tenhlalo kanye nelubumbano lavelonkhe ngalesikhatsi kusalungiswa kungalingani kwesikhatsi lesengca . 
Kukhishwa nekufakwa kwetimali , kutsengiswa kwemayunithi ekusisa kubasisi , kanye nekusisa timali tabo labatigcinile kumasheya kanye nakuletinye timphahla , kungenteka kulenye indzawo . 
Ibhayoloji sifundvo lesimayelana netintfo letiphilako kusuka ezingeni lalokuncane kakhulu kuye ekuchumaneni kwako nalokunye kanye netimondzawo tako . 
Batfobele nemitsetfo yekuphatsa yemitselo yangaphandle nanome nguyiphi mayelana nekukhishelwa eveni langaphandle futsi kwemphahla lengeniswe kwesikhashana kulesikhatsi lesibekwe ngulamahhovisi angaphandle emitselo . 
Labangemashumi lamabili kubalawuli betfu baceceshiwe ku " Lulawulo Ngenhloso " kwenta ncono emakhono abo ekulawula . 
Tihlose kucinisekisa kutsi lelitiko ligcila emisebentini yalo lephambili yekwetfula letinsita letidzingwa kakhulu kulabatsintsekako balo labamcoka , imiphakatsi yasemaphandleni kanye nesive ngebubanti . 
Lamakhasi asekucaleni etfula umbono wangemphela kumicondvo yekwakha luhlelo lefana naleyo letfolakala kutiphakamiso takamuva tekugucula kuvikeleka kwetenhlalo . 
Tindlela tekuvikela kufuneka tifake konkhe futsi ngaleyondlela kufuneka tifake tisebenti , emabhilidi , lwatiso , ithekhinoloji kanye netintfo letimayelana nemsebenti kanye netekulawula kuphatsa . 
Bese usebentisa lesinciphiso kuwo wonkhe lombhalo . 
Ngekulandzela Lirekhodi Lekuvisisana , Bomabhalane balaMakhomishini lahlukahlukene bebafanele kutsi bahlangane kute balungise leDokhumenti Yekusungula yeNhlangano kanye nekubuka imitsele la lekhona ekusungulweni kwayo . 
Lamathebula langentasi anika sinikamongo sekucashwa kwalabachamuka emaveni langephandle kulelitiko ngekubuka silinganiso semholo kanye nemisebenti lemcoka . 
Kutsi Lendlu ivuma kutsi buchwepheshe besimanje ngekuchumana kungasebenta timangaliso njani . 
Litiko linganiketa tinsita tekutfutfukisa netekusekela nanoma kungadzingwa ngulomtsetfo . 
Kumele bente timo letivumelako tekumbandzakanya lokwandzisiwe ngekwesimiso semkhakha wangasese kuBuhlanganyelo Bangasese Nebesive ( PPP ) lokubange ekuniketweni kwelusito lokwentiwe ncono futsi lokusebenta ngemphumelela kancono . 
Luphiko luyachubeka kuhlangabetana nebulukhuni bekuvala tikhala temsebenti tabodokotela betilwane bahulumende nalabavela emaveni angaphandle . 
Akakafaneli Lokhipha ithenda kutsi angenise ithenda nangabe : 
Lesilinganiso sesimondzawo lesakhiwe futsi netakhiwo tetemlandvo netitandi kutekuvakasha kanye nendzima lengadlalwa tekuvakasha ekutfutfukiseni tetemnotfo talesigodzi sidzinga kucashelwa futsi sisetjentiswe kakhulu . 
Imibiko leyikhwalithi yentiwa yabuye yaniketwa labatsintsekako lababalulekile . 
I-cadmium ingakhishwa kunhlanganisela ngekumunywa . 
Lokutfolakale kudzinga kubuyeketa lokusebenta kwalokulahlwako kufaka ekhatsi : 
Njengoba kuchaziwe ekucaleni , loku kusho kutsi tifundza lehamba embili letihambisako yiNshonalanga Kapa kanye neGauteng , titfola inhlanhla yato ekutseni batfumeli ngaphandle lababhalisiwe bahlala kutifundza tabo kantsi baphindze babe netindzawo tekuphuma tekuhambisa tihhenga . 
Inhloso kwenta kutsi kube nelidamu Lelibamba Emanti kulendzawo yeMfula iCaledon . 
Kukhuphula tinzuzo tensita yekutfutfukiswa kwemkhambatsi , letinhlangotsi letilandzelako timcoka : 
Linani lemisebenti yetekuphepha ngemlilo lelibukiwe . 
Ngale kweliphetselo lelisilumbi lalelidolobha , emasimu etihlahla tetitselo kanye nemihlaba yekulima yelula ibange kuletintsaba letikhweshile . 
Ngaloko , ubambe inshisakalomali lengakahlukaniswa nalengahlukaniseki yelipulazi . 
Injongo yaleSekhula akusiko kusabalalisa tikhangisi tetikhala temisebenti kuphela kumatiko netisebenti kuto tonkhe Tindzawo Tahulumende , nekubuye kulandzelelwa kususwa emsebentini uyiswe kulomunye kutisebenti letitfolakalako . 
Lefomula yekwaba ngekulingana yentelwe kucinisekisa kungavuni licele , kusimama nemasheya emali lengenako lacombelekako , nekulungisa umnotfo nekuhlukana etimalini . 
Loluhlelo kufanele luchubeke kudlala indzima ekucinisekiseni tinchubo tetimayini letisimeme . 
Bantfu labanyenti bahlifika bafa , futsi balimala kakhulu . 
Loku nanome kunjalo kuyasentjetwa ngako . 
Lenchubo itawulingwa eNshonalanga Kapa bese-ke seyentiwa nakuletinye Tifundza . 
Litsimba Lekuphatfwa Kwenhlekelele Kumasipalati , litsintsana Namasipalati Wendzawo Yenkangala , utfweswe umtfwalo wekuphatsa nekuniketa tinsita telusito nemethiriyeli nakungenteka kwenteke nanoma nguyiphi inhlekelele lengenteka kumasipalati . 
Sungula ubuye ucinisekise kusebenta kwetinhlelo tebuhlengikati tekunakekela . 
Tindleko tekulawula : Tonkhe tindleko tekulawula titawuba Telitiko Letekuhlaliswa Kwebantfu . 
Ireyithi iya ngemali lengenako yemidlalo yekhasino kungakakhishwa lutfo . 
Imininingwane kuloluhlelo isetjentiselwa tizatfu letehlukene , kufake phakatsi kucinisekisa imininingwane yemuntfu . 
Kusilela kwetikhungo te-ABET netikolo talabakhubatekile . 
Tindlela leticinile tekuphatfwa kwemfucuta yetemphilo kuyo yonkhe inchubo yekulawulwa kwemfucuta , kodvwa ikakhulukati emgodzini , kunciphisa kubonakala kwemfucuta letsatselanako . 
Lentsengo ikhombisa kutsi bakhiciti bamankantjane bangwema ngemphumelelo kukhokha umtselo , ngekuya kwelinani letjwala lelikhona emikhicitweni yabo , nanoma-nje liwayini lelitsengelwa kukhicita mankantjane seluvele lukhokhelwa umtselo . 
Ngekusebentisana Nelitiko Lebhayokhemistri Yekwelapha Eyunivesithi yaseKapa Iyunivesithi yaseTranskei isungule ilabhorathri lecwaninga imolekhuli yeDNA . 
Lokuniketwa kwemanti kunemtselela ngco kumanani emphahla kantsi kubonakala njengemalungelo emphahla ngulabanyenti . 
Umnyaka wentsela usuka elangeni lekucala leNdlovulenkhulu uye elangeni lekugcina leNdlovana . 
Imiphumela yalolucwaningo ibe nguleyakhako kakhulu . 
Kucondziswa kahle kwetilinganiso tekusebentisa tesikhashana kuyentiwa ngesikhatsi kubhalwa ema-inivoyisi uma emamitha safundziwe . 
Sifundvo sekusitwa kwetitjudeni ngekwetetimali sentiwe . 
Emahhovisi amantji atikhungo letibalulekile tahulumende kunoma ngumuphi ummango futsi nalapho kunekusilela kwetinsitakusebenta , icekela phansi lesimo , kutibeka kanye nesitfombe sebuchwepheshe bemsebenti weLitiko . 
Lelithange lemangcoliso lifanele kutsi libe nemagumbi lamabili , leli lekucala libe ngulona lilikhulu kakhulu . 
Kwetama kulandzela loku lokucaliwe kungakhutsata kuphela kusetjentiswa kwemkhakha wemathulusi latisunguli lentelwe kugwema umtsetfo , kungako nje udzinga umtsetfo lomagalagala . 
Inhlonipho yelitiko lenemandla lajutjelwako akhonjwa njengenchubokuphatsa , baphatsi , ( kusilela kwe- ) kulawula , emahora lamadze nekudideka . 
Lesiboshwa satfola imitfubulelo ehlombe laso langasencele . 
Masipala wasePrince Albert ungumasipala wesigaba B loneluhlelo lwaSolobha Lomkhulu . 
Basebentisi beluhlelo banemsebenti wekucinisekisa kutsi kusekelwa kwedatha kanye nekulungisa kwentiwa macondzana nekusetjentiswa kwayo lokuchazwe kwacaca . 
Intsambo yethemista kufanele kutsi ihambisane nemamitha larekhoda imisinga njalo ngalokuchubekako . 
Ekucaleni bekucatjangwa kutsi nakuhlanganiswa lokuphatsa kwelubandlululo kutawuvumela kwehlisa ngebukhulu . 
Sikhatsi sekujika kwetintfo bekutawusheshisa . 
Ngelibanga lelingakhoneka , kusetjentiswa kwedatha lefinyeleleka ngaphandle kwekulindza , lesibuyeketo sekucatsanisa siniketa lwati kuletinkinga letilandzelako eveni nesigodzi ngasinye lokuboniwe : 
Kusebentisa imitamo lehlosiwe yekucaphelisa nekufundzisa . 
Letingcogco tichaziwe ngenhla . 
Basebenti babili baya kulekhozi yemakhono ekufundzisa kuyogunyatwa njengebaceceshi . 
Kucasha , kukhuphuka netindlela temisebenti betisuselwa ngemandla kuticu letifundzelwe nebukhulu . 
Ngaphandle kwekutsi imvumo itfolakele ngaphambilini , kuniketwa kwelayisensi ngeke kucinisekiswe , kanye nekutsengwa kweshasi kanye nanoma ngumuphi umsebenti lobewungentiwa lapho utawuba setandleni temnikati . 
Tinsita letiniketwe ngulelitiko tibekwa ngetigaba ngaphasi kwetinhlelo letilishumi . 
Lesinye sigaba sekwakha ngekulungisa , ikakhulukati ngekuhambisana nekunaka umnotfo wemmango , sitawufaka ekhatsi : 
Kuyakholelwa kutsi loku labakubonile kutawuba nemtselela emphilweni yabo yonkhe . 
Lokunika emamaki nembhalo akukashintji . 
Kuchuba lenchubo ngemphumelelo , inkhomba yetebuhlanga , bulili kanye nesimo sekukhubateka iyadzingeka . 
I-akhawunti yekungeniswa kulelive kwemfucuta lebuya emaveni angaphandle kwentela kuyigucula , kuyishisa nome kugcwalisa tindzawo letinemigodzi tekulahla ; 
Lombono waloLuphenyo kwekutsi lolubalo loluniketiwe alusiyo inkhomba lekungiyo ikhombisa simo lesitsite . 
Sokontileka angeke alindzeleke kutsi akhokhe lutfo , sincepheteliso noma sibonelelo setindleko letengetiwe noma kulahlekelwa ngenca yalokuntjintjantjintja , emaphutsa noma lokushiyiwe kulombiko wekuchazwa kwedatha ngekuhlowa kwendzawo . 
Lesikimu sekutfutsa indle sesigodzi saseSedibeng sahlongotwa kutsi singete emandla aso ekuhlanta kuloluhlelo , sinciphise kusebenta kwaso kwanyalo netinseyeya tekunakekela futsi sifake ithekhinoloji yanyalo yekuhlanta . 
Intfo ngayinye incike kulenye futsi ihlobene nalenye . 
Letinhlelo tekulawulwa kwemfucuta titawuba yincenye lebalulekile yetinhlolo tekulawula imvelo kanye nemasu ekusebentisa imvelo netinhlelo tekulawulwa kwemvelo kuHulumende wavelonkhe newesifundza . 
Umehluko emkhatsini wekukhicita netinsita kuletinye tehlakalo sekube yintfo lengacaci , njengencenye yekukhicita lephatselene netinsita letinjengetitfutsi nekuhleleka kukhule ngemanani kusuka ekukhiciteni kwaya kutinsita . 
Ngiyatsemba kutsi sevele ngekuba kwenu lapha esifundzeni setfu nitfole intfokoto nemphumelelo . 
Tiboshwa tifaka emathayilisi lamasha ehhovisi lemphatsi sikolo weSikolo semabanga Laphakeme sase-East Rand ngalesikhatsi seLiviki Lebulungiswa bandlulisela imisebenti lenye lengetiwe . 
Lenye yetintfo tekuncuma ekutfutfukisweni ngemphumelelo kwetindzawo tekuhlaliswa kwebantfu sidzingo sekusebentisa indlela lebuka tinhlangotsi tonkhe kwentela kucinisekisa kutsi kutfutfukiswa kwetindzawo tekuhlala kuhlanganisiwe , futsi nekutsi kufanele kufake ekhatsi kuniketwa kwetakhiwonchanti tetenhlalo kanye netemnotfo . 
INingizimu Afrika ingulomunye webasisi labakhulu evenikati futsi izuza ekukhuleni kweluhwebo lwangekhatsi e-Afrika . 
Sidzingo sekwengeta kugcogcwa kwemfucuta , kulayishwa kwemfucuta , tinsita tekwelapha nekulahla letisesigabeni lesivumelekile kuyo yonkhe imiphakatsi , kanye netinsita tekulawulwa kwemfucuta kwalelive lonkhana . 
Njengoba kunjalo , loku kutawubuyeketwa njalo ngemnyaka Matiko lamanyenti . 
Ngenca yaloku , kutfola emakhono lanjena kutawuhlala kuyinsayeya . 
Kwenta ncono kufinyeleleka nemakhono , basebenti betekulapha , imphilo yengcondvo , nabonesi bekubelekisa batawuphakelwa esigabeni semitfolamphilo . 
Kunetindzaba letibonakalako temphumelelo emadolobheni lamakhulu lahlantekile , kutinhlelo temifula levuselelwe nemahlatsi lavuselelwe kanye naletinye tinhlelo tendalo . 
Lithebula lelingentasi letfula linani lemibhedze , linani lalabangenako kanye nebasebenti labakhona etikhungweni temphilo tendzawo . 
Kwengeta , bekuloku kunekwehla lokungagucuki ekwesekeleni sakhiwonchanti setemfundvo lephakeme kuleminyaka . 
Kute kuchumana emkhatsini wemacembu kantsi futsi akubonakali kutsi lamacembu ahlangana njani abe yintfo yinye letawuletsa luhlelo lwetingucuko letiphelele . 
Ithiyori yetesayensi yesekelwa bufakazi lobunyenti futsi ihambisana ngekungagucuki nemaciniso lamanyenti latiwako . 
Labacocisana Nalabatsintsekako bacelwa kutsi bahlele umhlangano wekwakha umtsamo nebalimi base-Eldorado Park . 
Utsite kuvamise kuba kuswelakala kwemali lokuvimbela bantfu labahlala khashane kutsi bete kutolalela . 
Lonika tinsita kufanele atihlelele inkambu yakhe nekuphepha kwemishini . 
Kuba nelwati lwekulawula umklamo kutakungetela ematfuba . 
Nanobe kunjalo , tekulima tingasebentisa kancono emanti ato ngetindlela letisha . 
Loku kusho kutsi wonkhe umuntfu unelilungelo kulinani lelitsite lemanti kanye nekutfutfwa kwelindle lokufinyelelekako . 
Bufakazi bemgomo bekutsi imphahla yemali noma licembu lemphahla limoshekile , kufaka ekhatsi imininingwane lebukwako lenakwa Sikhwama . 
Indlela Yekunika Imali Ngetigaba yeyame ekukhoneni kwembuso kunika ticinisekiso indlela yekusebentisa ngetigaba ingadzingeka kwakha ematsemba nekulangatelela kwebaniki timali betikhungo tangasese . 
Lokungenani , hhayi ngendlela bebafanele kutsi bente ngayo . 
Yati kancono loko lokumcoka kwetheksti : Gcila ekuvisiseni itheksti ngekutsi uphendvule imibuto lefanana naletsi : Ikhuluma ngani ? 
Lomklamo wakha ematfuba emisebenti yebahlali bendzawo . 
Suphavayisa kufanele acinisekise kutsi libhuku lalokuvelako libukwa njalo kantsi lilungiswa ngaso sonkhe sikhatsi . 
Chaza ngemaphuzu lamcoka , sebentisa futsi uhlole takheko letisisekelo tekuphatsa esontfweni . 
Silinganiso lesikhona kwesikhashana lokudzingeka ngaso kugcogca idatha yebhayojiyokhemikhali , njengencenye yeluhlelo lwekukala , kuncike kakhulu kutitsako temvelo letinyenti . 
Masipalati uchubeka abe nesimilo sematfuba emisebenti lajutjelwe nemazinga lasetulu ekungasebenti nekungafundzi . 
Sodolobha wamasipalati kufanele acinisekise kuhambisana ngamasipalati nalesigatjana . 
Lilunga leliyinhloko lesitsatfu kutfutfukisa tinchubo tekuhlela letihlanganisiwe nekucala imiklamo lelungiselelwe kubeka etulu indzima yetitfutsi ekufinyeleleni kubocalangaye beNingizimu Afrika kutfutfukisa umphakatsi netemnotfo . 
Baphindze futsi batsi lesigilamkhuba asitange sitfole kwelashwa . 
Kuhleleka nekucondzanisa linani letikhungo letitfula umbiko kuNdvuna kute kube nesikhatsi lesikahle sekulawula . 
Lendlela lebuke nemvelo iyakubona kutsi tinhlelo temvelo titsintsana ngetindlela letihambisana kakhulu , lekumele tihlonishwe uma konakala kwato kutewuvikelwa . 
Siphatsimandla lesilawulako kufanele sisungule futsi sisebentise inchubo lengiyo yesidzingo kuze sicinisekise kutsi letinsita letidzingwa ngumasipala tihambisana nekutibophelela kwemsebenti netinhloso temasu njengoba kuchaziwe kuLuhlelo Lwekutfutfukisa Lokuhlangene . 
Kufuneka kuhlale kubanjwa imikhankhaso yelwatiso mayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo , hhayi kuphela etikhungweni tekunakekela imphilo kodvwa nasetindzaweni temmango , letifana netikhungo tekutsenga . 
Kukhetfwa kwebhloki kanye nekuhleleka kwayo kwangekhatsi kukhombisa umtamo wekutsi kwenyuswe timphumelelo macondzana nalabahamba ngetinyawo kanye nekuhamba ngesigitjelwa . 
Kugcila kulabo labaswelako nakumimango lebutsakatsaka kakhulu bekuyintfo futsi kusaseyintfo leyinsayeya lenkhulu . 
Temakhono Etekuvika tiniketa emakhono ekuvika kumasotja-lalungele ngekuwacecesha , kuwalungisa , kuwavocavoca kanye nemathange ekusekela nemayunithi etimoto tekuvika . 
Kuvikela kukhimbisa imisebenti kulabo labangaba nengati lesulelekile nemikhicito yengati nekulawula ematfuba emisebenti langahle abe khona . 
Kungahle kube kutsi letinsayeya tangemphela ngekwato letibukene ne-Gauteng kuloludzaba tihambisa kancane lokukhwesha ekususeni kwenta umsebenti wonkhe ndzawonye kuletinye tindzawo temadolobha . 
Luphiko belifaka sandla kutinchubo letehlukene tebabambi lichaza ngendlela yetinkhundla tahulumende , kufaka sandla kumiklamo letsite noma timo , nasekwabelaneni ngelwatiso nasekuchumaniseni tintfo letinenhloso lefanako . 
Umhloli watiswa kutsi lamayunithi atawulungiswa esikhatsini lesitako . 
Kumele , nanoma kunjalo , babese bayavetwa , kute bentiwe baphendvule kuletento tabo letimbi . 
Emafomu ekufaka ticelo bewahlolwa lesinguMabhalane kanye nemagama ebafakiticelo labahambisene nendlelakuhlola lebekiwe bebabhalwa kuspreadsheet se-eksel ngalesikhatsi emagama lanconyiwe kukhetfwa abhaliswa kuNchubo yekuPhatsa emaMakha . 
Intfo yesitsatfu kutsi lePaki yekukhibika Yenkhululeko kumele ifake ligalelo ekuvuselelekeni kwebuve betfu mayelana nemitamo yekuba sive sinye . 
Buka Lithebuli Lalokucuketfwe ekhasini lelilandzelako bese umaka tinombolo tesethi yemibuto lekulamatheksthi loyifundzile kulomnyaka . 
Lomkhandlu kumele ucabange futsi wamukele lesikimu sekusetjentiswa kwalomhlaba tikhona nobe tingekho tichibiyelo . 
Loku kuphambene nemtsetfomgomo lotsi likomidi lelihlola emabhuku kufanele kutsi lihlole bahlolimabhuku bangephandle bese futsi lenyula ikhandideyithi lefanele kutsi ikhetfwe banikati bemasheya . 
Masinyane uma emadizayini saphotfuliwe , umsebenti wangempela wekwakha utawucala . 
Kulemigomo nemibandzela , ngaphandle kwalapho lokucuketfwe kukhomba lenye indlela , lithemu lelinikwe umcondvo kulemitsetfo , linemcondvo leliniketwe wona ngako-ke lamathemu lalandzelako analemicondvo lelandzelako - 
Caphela : Kwehluleka kungenisa bufakazi balelo gunya , lapho kufanele khona , kungaholela ekutsi lebhidi iyekelwe . 
Sikhala lesisemkhatsini wemnotfo wakucala kanye newesibili siyabonakala kumisebenti yebhizinisi kuyo yomibili imikhakha lehlelekile nalengakahleleki . 
Emakhaya labhalisiwe lagcina labaluphele njengobe kuchazwe ngalokuvakala kahle . 
Tincomo temabanga laphansi tingalendlela : 
Tiwombe tekucala titsintsa kucocisana ngelisu nebaphatsi labasetulu lebabeke indlela yelisu yalelitiko . 
Lokulamula kuchubekile ngaphandle kwekutsi achubeke nekukuphikisa . 
Mani ngembi kwesibuko bese ubuka ingucuko kumumo wengono yelibele , kufanana , kuvakala kwesikhumba , kushwaphana kwesikhumba nanoma ngukuphi kumfimfa noma kopha . 
Inhloko Yelijele , lekufanele indlulisele loludzaba Kumphatsi Wendzawo . 
Lwatiso , imicondvo , kanye nemibono levakaliswe ngekusebentisa noma ngewebhusayithi ye-SARS ayifaki secwayiso sebuchwepheshe , noma , ngaso sonkhe sikhatsi , umbono losemtsetfweni we-SARS . 
Uma sive silindzele kutenta lesingati futsi sikhululekile kumbuso wemphucuko , silindzele loko lekungakaze kube ngiko futsi nalokungeke kwabakhona . 
Kunekuswelakala kwetindzawo tekulahla imfucuta lenebungoti ngekhatsi kweNingizimu Afrika futsi imfucuta lenyenti lesuka kutimboni kungenteka ibe nebungoti futsi kucatjangwa kutsi ilahlwa ngalokungekho emtsetfweni etindzaweni tekulahla imfucuta letetayelekile . 
Kulungiswa kwetetimali kufaka kukhutsatwa kwekusisa kanye nekutsengiselana imali kwakhulunywa . 
Emanani ebhidi kumele afake i-VAT . 
Lokukhishelwa ngaphandle kunemitselela lemikhulu ekutfutfukisweni kwemnotfo wendzawo kanye nekwetfulwa kwetinsita , ikakhulukati kufinyelela kwetinsita telusito loluphutfumako . 
Ngakoke , akunasizatfu sekutsi kungani umuntfu angasaba kutseleleka ngekutsintsana kwawonkhe malanga nalomunye lone-HIV . 
Kwengeta kulobumatima kwetinchazelo letinyenti tetjwala emtsetfweni wetjwala waseNingizimu Afrika . 
Ematiko ahulumende lamanyenti nawo anemtselela ekwetfulweni kwetinsita tamasipala ngelizinga letibonelelo netelekelelo . 
Tizatfu tekuhlala sikhatsi lesidze leseluliwe tifaka tinkinga tekubekwa , tinkinga tekwelashwa , netigulane letibuya emaveni angaphandle letidzinga kubuyiselwa emaveni ato . 
Ngalesikhashana , bekukhona netintfo letimfushane lebetentiwa tiboshwa tebafati taseWorcester kanye nebafundzi labavakashile base-USA . 
Bekungekho kwehluleka kwekulawula lokukhulu kanye nebungoti lobubikwe Yikomidi Yekucwaninga emabhuku futsi senelisekile kutsi lulawulo luhleli njengoba lunjalo emnyakeni wonkhe . 
Kusebenta ngemphumelelo , ngekubambisana nangekuvana nebantfu bemasiko , imihambo , buhlanga noma tenkholo letehlukene . 
Lolofake sicelo wabhalela ngemphumelelo kutsi lesincumo siguculwe . 
Inhloso Yelihhovisi Letemabhizinisi Ahulumende kutsi ligadze liphindze livikele intalo yembuso kutemabhizinisi ahulumende . 
Tilinganiso temanani letimbili tekukhula kwekukhicita tiyasetjentiswa kuloluhlatiyo : kukhula kwekukhicita tisebenti , kanye nesamba sentfo yekukhula kwekukhicita njengobe kuniketwa yinsalela yeSolow . 
Labalimi labancane bonkhe bagcizelele liphuzu lekutsi kuphila kwabo kuncike emfuyweni yabo , lenelinani lentsengo lelibaphilisako kanjalo netinhloso tekungenisa imali . 
Lilungelombhalo litawuniketwa ngulesigaba kuwo wonkhe umsebenti lofanelekile kulilungelombhalo futsi lelentiwe ngu noma ngaphansi kwesicondziso noma kwekulawulwa kwahulumende noma tinhlangano temave emhlaba njengoba kungahle kube kubekiwe . 
Kuhambisana nekukhuliswa kwekuhlanganiswa kwebalimi betekulima lokutfutfukisa tindzawo letinkhulu temikhicito yekulima . 
Umtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika udzinga kwekutsi imikhakha yabohulumende labahlukene isebenta ngeluhlaka lwekubusa ngekubambisana . 
Kuchubeka kwemsebentisi kusebentisa lewebhusayithi emva kwekutfumela tingucuko noma kubuyeketa kutawutsatfwa njengesatiso sekuvuma kwemsebentisi kuhambisana nekubopha kulemigomo nemibandzela yekusebenta , lefaka ekhatsi tingucuko netibuyeketo . 
Cinisekisa kufezekiswa kanye Kwemtsetfo Wekulawula Inhlekelele kulesigodzi . 
Bonkhe bebanenshisekelo , futsi ngesikhatsi sihamba bonkhe bebajabulile . 
Umtsetfosisekelo wetfu usisita ngesitatimende lesikhanyako semagugu kanye netimisomtsetfo lekumele tikhutsate kusebentela sive . 
Ngaleso naleso sikhatsi Libhange Lemhlaba lidzinga buniyo bemapulazi bese lisebentisa loko njengelitfuba lekusita balimi laBamnyama labalimela kubhizinisa babe netindzawo . 
Imitsetfo yekwenta kahle kulinganisa ematfuba ekucasha nenchubo yekugadza kulingana kwematfuba ekucasha kuyatfutfukiswa . 
Phakatsi kwenu lenihlangene lapha kukhona baholi labakhulu labahole live letfu ngetikhatsi letihlukile . 
Lencenye ihlatiya inchubekelembili lebekhona , kanye netinsayeya lokubukenwe nato letimayelana ( nemfundvo yemabanga laphasi kanye neyemabanga laphakeme ) kanye nemfundvo lengemuva kwamatekuletjeni , lokufaka ekhatsi isayenti nebuchwepheshe . 
Lihhovisi Lekutfutfukiswa Kwetenhlalo lichubekile nekuniketa kwesekela kwebalawuli nekubonisana kutisebenti letidzingwa tinsita tekwelulekwa letisheshako . 
Lombiko ngekuphatfwa kwetisebenti , buholi kanye nekuhleleka emsebentini usho lokunyenti ngaloko uyincenye yetindzawo letisembili lekudzinga lihhovisi lakho liticinise kumatiko esifundza . 
Indlela lesetjentiswe ekwabiweni kwetifundza isuselwa ekulinganeni , kunakwe kusilela kwetindlu nephrofayili yesifundza ngasinye . 
Lokufakwa kwekukhetsa tabelo , yindlela yekwenta liphakethe lemholo lihehe ngalokwengetiwe . 
Kugucugucuka kwesimo selitulu kutsatfwa njengalokungaba yingoti lenkhulu kakhulu eluntfwini nasentfutfukweni lesimeme , lekunemitselela lephikisako lelindzelekile ekuphepheni kwekudla nemanti , kusebenta kwetemnotfo , temphilo tebantfu , sakhiwonchanti lesibambekako futsi netinsita tetemvelo . 
Lawa afaka ekhatsi kubala busha emaphokethe ekuyekela umsebenti kwebafati kubongwa tikhatsi temalunga e-NSF , futsi nalabebaku-Ciskei Strikers . 
Tingcoco letinyentana kungunyalo tiyabanjwa mayelana nelusito lwesibonelelo nemisebenti letsite ngema-ejensi lahlukene lavela emaveni lamanyenti lahlukene . 
Litiko lesifundza libukene nekuphatsa tilwane letiyinkinga lihambisana nemkhandlu kanye nalabanye labatsintsekako . 
Emaleveli etimali tekusekela kutawufanela tilungiswe ngemandla kute kugcwaliseke sibopho seMtsetfosisekelo sebunikati lobuphelele kulabazuzako labahlala kulomhlaba nyalo , ikakhulu ezindzaweni letase taba tabelo . 
Kugcogcwa kwemitfombolusito kuhloswe ngako tindzaweni letinyenti letikhetsiwe . 
Lerejista yemphahla noma kunjalo ingalungiswa ngemuva kwekucedvwa kweluphenyo . 
Irisetji lebanti kanye nekusungulwa kwemadathabhesi emininingwane letsembekile kubalulekile ekuvisiseni lokubankimbonkimbo kwekuphepha kwetitfutsi tesive . 
Kute nasinye simo lesingenta kutsi nanoma ngusiphi sendlulisi sidvonswe phasi . 
Ngiyancikata ngembono wekutsi bungako bebunikati lobubanjiswene bungaphasi kwekuvikelwa ngumtsetfo . 
Bocalangaye labambalwa kutemaphoyisa tikhonjiwe emkhatsini wendlelasu yekuvimbela bugebengu . 
Ngekubambisana nemave lasatfutfuka , hulumende utawakha imisebenti lehloniphekako futsi lekhicitako yelusha . 
Kute bufakazi bekutsi kungaphetfwa ngalokungacaci kutsi imicombelelo ye-BS yavunywa lokungenani emavikini lasitfupha ngembi kwekutsi kungeniswe lwabiwomali lwahulumende . 
Kodvwa , bantfwana bami bakhula kunegezi endlini . 
Umsebenti lohlolwako utawenta iphothifoliyo yebufakazi lecinisekisa sigaba sekusebenta lesifinyelelwe kulesikhatsi sekuhlolwa laniketwe sona bese uyenta iyatfolakala nangabe iPhaneli iyicela . 
Kwengeta kuloko , kulingani ngekwebulili nako futsi sekuncono kakhulu . 
Incabhayi kucinisekisa kusabalala lokulinganako kwalentfutfuko . 
Ngephasi kwebuholi bakho , sivule imisele lemisha yekuchumana sabuye sakha kuvana kakhulu ekhatsi kwalabadlala indzima eNingizimu Afrika . 
Lokuhlolwa kwetebucwepheshe kusime ekuphotfulweni nasekuvunyweni kwemininingwane yemisebenti njengoba kucondzene-ngco nemikhakha yemisebenti . 
Imisebenti yetekuphatsa nekugcina emarekhodi , kufaka ekhatsi kulawulwa kwesitoko nekusita ngebhajethi . 
Ikhodi icishe ivimbele kuhlolwa kantsi iphocelela bacashi ekutsatseni tinchubomgomo leticinile letingabandlululi . 
Loku kusho kutsi lomakhako uniketwa kutsi amakhe umbuto atokhombisa kumakha ngaphandle kweliphutsa uma emaphepha lamatsatfu latithipha amakhwa . 
Loluhlelo lolusha luyinhlanganisela yetinhlelo betehlukene ekucaleni , Kukulawulwa Kwemtfombolusito netimali Tesive kanye nekuchaza . 
Timfucuta letinyenti temakhemikhali letiyingoti , ikakhulukati tasemakhemisi , tincibilikisi kanye netidubuli , tiyashiswa ngemgudvu wemfucuta lenekutsatselana kutindzawo letingakahlelelwa kwamukela leyo mfucuta . 
Nanoma kunjalo ilogi lekubhalwa kuyo tikhalo ayifinyelelwa ngummango . 
Tetilwimi tiniketiwe ngekweticelo letibuya kumatiko ahulumende . 
Lokuncuma kucudzelana sekuntjintjile . 
LeLitiko lifezekisa lomsebenti longetulu ngekusebentisa imitsetfo leminyenti , tinchubomgomo , kanye netinhlelo . 
Takhamuti takitsi letinyenti atikhoni kutsi tingaba netimoto tato tangasese futsi tetsembela kutitfutsi temmango netitfutsi letingesito timoto kute tikhona kuya emsebentini , ematfuba ekungcebeleka newetenhlalo . 
Umlawuli Lomkhulu Wetemililo angatfumela sikhumbuto sekuvuselela kubhalisa kumnikati noma kulohlala kulesakhiwo lesisemtsetfweni . 
Sigaba sekuyilwa sibuyiselwe futsi . 
Imiholoncane isebenta emikhakheni lengekho ngaphasi kwetivumelwano tekucocisana ngekuhlanganyela , lokungumkhakha wetekulima , tinsita tasekhaya , tekuphepha kwangasese , nemikhakha letsengisako . 
Leligumbi Lebahlolimabhuku lenta luhlelo lwekusebenta lwekuhlola lwemnyaka lolususelwa kulokukhetfwa lokwentiwe Betebunhloli Betebhizinisi . 
Esimeni setfu , kube netinkhulumo ngesikhatsi sekwakhiwa lwemitsetfo mayelana nemitamo yekwehlukana nelubandlululo lwato tonkhe tinhlelo . 
Ngabe ema-anyuwithi kumele atsatfwe ngekutitsandzela nome ngeligunya lekwenta ? 
Tonkhe tinhlelo nemiklamo kufanele tigadvwe tibuye ticutjungulwe ngaso sonkhe sikhatsi kucinisekisa kutsi tifaka sandla ekukhuleni lokutako nasemphumelelweni " sitfombe lesikhulu " lesicatjangwako sendzawo yamasipala . 
Baphatsi bemalayibhrari emphakatsi bayafika babuke tincwadzi ngaletotinsuku . 
Liciniso lelisebentako kutsi batfulinsita balungele ncono ngenca yekutsintsana ngco kwabo nebatsengi futsi banebungcweti bekudlala indzima leholako ekwendluliseleni lwati . 
Kusebenta lokunganelisi kwenteka ngalesikhatsi kusebenta kungahambisani nemibandzela yenkontileka . 
Kungeta , lesigaba siyakhulisa kaDOE ngenca yalokumiswa ngekhatsi kwemnyaka kwaleminye imiklamo kulomnyaka londlulile . 
Letinye tindlela , letifaka ekhatsi kuvalelwa kwemsindvo etindzaweni , kungahle kube ngulokudzingekako , ikakhulukati etindzaweni tekutijabulisa . 
Labo labafisa kungena kulelive njengalabafuna umsebenti nome benetinhloso tekufundza kumela babe nemvume lehambelanako , lekhishwa ngaphandle kwalelive . 
Lihhovisi Lekutfutfukisa Tenhlalo litimbandzakanye Kumihlanganosikolo lemibili yaVelonkhe yeLIWADI futsi laniketa umbono Kumtsetfosisekelo weLIWADI . 
Kuleminyaka lesihlanu lendlulile , kucitfwa kwemali lokungakagunyatwa kumatiko nekungasebentisi kahle , lokungenatitselo nemoshwa kwemali kulamanye emahhovisi ahulumende kukhulile . 
Loku kungafaka ekhatsi luhlelo lwekucwayisa kusenesikhatsi kute kwatiswe bahlali ngekucala kwemlilo kute bakhone kubaleka nekusindzisa imphahla ; neluhlelo lwekucwayisa kusenesikhatsi kubacimi mlilo . 
Lokubala kufaka kuphindzaphindza intsengo yemkhiciti yesikhatsi lesitsite ngekusebentisa tintfo teluhlolo lwebhlokhu kute kutfolakale intsengo lelinganisiwe yebatsengisi neyetitolo letitsengisako , lengakafakwa i-VAT nenzuzo . 
Umtamo wentiwa wekutfola lwatiso ngco kumphakatsi wemaMuslim ikakhulukati baholi benkholo , kodvwa loku akuzange kutfolakale ngesikhatsi-lesincane lesikhona salomklamo . 
Umbuso wekuhweba waseNingizimu Afrika sewente tingucuko letinkhulu kusukela kuphele sikhatsi selubandlululo . 
Temphilo netesimondzawo kuhlobene dvute kakhulu nalokunye lokusemgceni wentfutfuko legcinekako . 
Sakhiwonchanti selucwaningo sikhuluma ngemafama elucwaningo netikhungo letentiwe taba khona kwenta lucwaningo nentfutfuko yethekhnoloji . 
Inchubo yetitfutsi lengabiti kakhulu , leyimphumelelo , nalephephile itsatfwa njengencenye lenkhulu yesifundza lesenta kahle kakhulu kutemnotfo . 
Ngaloko ke lomasipala uphumelele ekwehliseni ngalokuncomekako sibalo semakhaya lanekufinyelela lokuphasi kwengca lokusisekelo kutfola emanti , gezi kanye nekubutfwa kwetibi kwengca wesigodzi . 
Incenye A ibukene netidzingo letijwayelekile . 
Kutjela bantfu labasebancane kutsi bangayi emacansini akusiyo imphendvulo , noma kulokuhle kuyincenye kuphela yemphendvulo . 
ENingizimu Afrika , letinhlobo leti , sibonelo , titawuhlanyelwa emkhatsini nebusika etindzaweni letipholile letitfola timvula ehlobo . 
Emakomidi emklamo awela ngaphasi kwesigaba sesibili semakomidi . 
Kucatsanisa emkhatsini kwekuhlwa kwentsela , lokugcogciwe nalokutfolakele kwentiwa Sigcinimafa malanga onkhe . 
Atikho tingucuko letentiwe kulokunika emamaki nobe kulokulandzisa . 
Kungalingani kwetinikamandla tetitjalo kungabangela kungakhuli ngendlela kanye netinkinga letinyenti tetilwanyana . 
Ngiyabonga kakhulu , Make Somlomo , angitsatse lelitfuba ngibonge Sihlalo weLikomidi lowenta siciniseko sekutsi sihlala njalo sime mantontolwane njengeLitiko . 
Singakhohlwa ngekubuyisana kweliciniso lokwenteka eNingizimu Afrika uma lenkhinga yetemfundvo ingaphatfwa ngekunakekelwa lokufanele futsi nangendlela leyenelisako . 
Akukho kuphakanyiswa kwemagama lokungeniswe emva kwelilanga lekuvala lokutawubukwa . 
Lenhlangano Lesekelako itfola sivumelwano sekupha imali yekwenta lomsebenti . 
Inetinhlobo letinyenti temnotfo ngalokugcwele ; lenetinkhomba tako kokubili kwemave lasatfutfuka nalesekatfutfukile lekungaba nemiphumela yekukhicita ngalokungalingani bekuganya nemali lengenako . 
Kwenta imisebenti lejwayelekile yekuphatsa lihhovisi kulesigaba sekuphatfwa kwelwatiso . 
Inkhaba yalelidolobhakati , njengenhlitiyo yekusebenta neluphawu lweLidolobhakati leliyiNhloko , ifanele kutsi igucuke ibe yindzawo lesebenta kahle kakhulu njengemmeleli weMbononchanti weLidolobhakati laseTshwane . 
Letinkhombandlela tihlose kusita nekucondzisa bomantji ekusebentiseni Umtsetfo Weludlame Lwasekhaya nganoma nguyiphi indlela lecinisekisa kokubili kungagucugucuki kwemtsetfo nekufanana kutemtsetfo . 
Uma lotsintsekako acela kuhlehlisa ngetulu kwelilanga linye ngembi kwalokulalela , loye muntfu kumele atfole imvume lebhaliwe yalona lomunye lotsintsekako futsi naleyo yesikhulu lesiphetse salomtimba wekwendlulisa sikhalo . 
Lungisa , khuluma kanye nekusebentisa inchubo yekucagela . 
Kukhula kwemishikashika kulendzawo kutawuniketa ematfuba ekumbandzakanyeka kwemkhakha wangasese . 
Esikhatsini lesinyenti , lokunakwa kuyindlela lengukheshi noma lefana nakheshi nelinani lemali lengenile samba lesingukheshi noma lesilingana nakheshi lesitfolakele noma lesitfolwako . 
Loluhlelo lwekufundzisana nibontsanga lwaba inhlanganisela yekungenelela kweLitiko Letemphilo Lesifundza neMatiko Etemfundvo etikolo temabanga lasetulu letikhetsiwe eNshonalanga Kapa . 
Onkhe emalunga aleSigungu Sekuhlela saMasipala kumele asayine Indlela yeKutiphatsa lecuketfwe kuShejuli X ngembi kwekutsatsa sihlalo kuleSigungu Sekuhlela saMasipala . 
I-BAT eNingizimu Afrika ibukana netinsayeya letifana netaletinye tinkampani letitsengisa imikhicito lekuphikiswana ngayo , nekukhatsateka lokwandzako kwetemphilo lokuholela ekuncipheni kwemitsamo letsengwako kuleminyaka yakamuva . 
Emabhodi Ekunisela atfola lwesekelo lwetimali ngetindlela letahlukahlukene kufake phakatsi timali letibolekiwe neticinisekiso tahulumende . 
Siyatsemba kutsi sitawenta kube yintfo lekhumbulekako kuhlala lapha kubaphatsi bebhola , badlali kanye netibukeli . 
Kumalula kakhulu imphela uma ucala ubona kutsi ungulofaka ligalelo kakhulu kulenkinga . 
Kulesigaba sekukhula , luhlelokabusha lolukhulu lwahlanganisa indlela lutsatfwa ngekutsi alusebenti kahle . 
Loku kufaka kusita ngentfutfuko kanye nekusetjentiswa kwedatha leholwa- tidzingo kanye netinchubo tekulawula lwati . 
Tinsolo tekutseleleka ngemagciwane nangetifo tivame kakhula . 
Losomathenda kumele afakazise lolwatiso lolunikwe ngenhla ngekwetfula lemiculu lelandzelako : 
Alindzeleke kwenta ncono kugcineka nekukholweka kwetikhungo temabhajethi , esifundza namasipalati , kugadza kwekusebenta kwenta ncono emakhono , ekucondza tetetimali nekuphatsa intsela kute kunyuswe kukhona kwekuphakela kwetinsita kwematiko nabomasipalati besifundza . 
Nguyiphi indzima lengadlalwa yiPaki yekukhibika Yenkhululeko ekwakheni lubumbano kutenhlalo ? 
Imiphakatsi kumele ihloniphe ibuye isebentise imibono yemaNGO . 
Sita ngekutfutfukisa kanye nekugcina budlelwane lobuhle nemidiya kuwo onkhe emazinga kanye nekukhicita tindzaba ephepheni ngemisebenti yeLitiko . 
Kutfutfukisa tindlela letitawucinisekisa kutsi lwatiso loludzingekako luvetwe ebaleni kuvikela emalungelo ebantfu etemvelo . 
Imiphumela yemadlelo laphuyile nemililo yemahlatsi , imfuyo isesimeni lesibi kakhulu . 
Yiba nemakhono ekuchumana lamahle , ukhone kusebenta ngekujikeleta kufaka ekhatsi timphelasontfo kanye nemaholide ahulumende . 
Imigwaco iyonakala ikakhulukati ngekuhamba kweminyaka nekuswelakala kwemali yekulungisa ngetulu nakumkhakha lophansi . 
Ngekubambisana neLitiko Letendzawo Nekuvakasha , inhlangano Yetemidlalo Nekukhibika eNingizimu Afrika itawusungula umsebenti wekukhulisa tekuvakasha kwetemidlalo eNingizimu Afrika . 
Lesahluko sibuka lokulandzelako njengesisusa saso : 
Tivumelwano letimiselwe kutfulwa kwetinsita kanye nekutfutfukiswa kwetinhlelo phakatsi kwebaholi bendzabuko , bomasipala kanye nemkhakha wetinchubomgomo tematiko , imihlahlandlela kanye nekwakhiwa kwemtsetfo kubese kusetjentiswa mayelana naloku lokulandzelako : 
Lelihhovisi libungate Umcimbi Welilanga Lesimondzawo Lemhlaba ngekusungula Umkhankhaso Wekugwema Kungcolisa eGauteng kuMasipala weSigodzi seMetsweding . 
Loku kuvame kuba nekugcina ngekungabi nengucuko nome kwandza kumanani etindzawo ngekubuka liphuzu lekutsi tinsita tiyengetwa . 
Ngako-ke ngiyatfokota kusho kutsi inchubo yemfundvo sisekelo yaseGauteng ihamba endleleni lecondzile ekutfoleni imfundvo leyikhwalithi lesiyitsembisile kubo bonkhe bantfu betfu , kungabukwa buhlanga , umbala noma inkholo . 
Nanome kunjalo , kudaleka kweligagasi elwandle kwenteka ngendlela lentjintjantjintjako kakhulu futsi ngeke emagagasi lamabili lalandzelanako atawuba netimphawu letifananako macondzana nekuphakama , budze kanye nesikhatsi . 
Ikomiti Yekululeka isunguliwe kute iphatse lesikhwama futsi nekutsi yente tincomo kuNdvuna Yetetimali mayelana nekuniketwa kwetimali ngekusebentisa imalimboleko noma letinye tindlela telusito lwetetimali . 
Tifafatimanti tingaphindza tisetjentiswe ekuhlanganisweni letinye tetibulalimakhambi . 
Umtfulitinsita utawuba utawuniketa Tinsita teKuvikela , ngekuya kweMazinga eKusebenta nemigomo yalesimiso : 
Abukho nabunye balobulukhuni lobunjena lobukhona kumtsetfo waseNingizimu Afrika . 
Kwandza kwesibalo semaklemu kungalindzelwa , ngelinani leliphelele lemaklemu lafakiwe kunoma ngabe nguwuphi umnyaka losondzele ngelinani lebantfu labalahlekelwe timphilo tabo emigwaceni yaseNingizimu Afrika . 
Lendzawo inemazinga ebuphuya laphakeme kakhulu , emazinga ekwati kubhala nekufundza laphansi nemakhono lamancane etekuba bosomabhizinisi kutsi abutfwe yimakethe levulekile . 
Lemihlahlandlela yeluhlelo lekuhlola umhlata wesibeletfo ubekelwe kwehlisa sehlakalo semhlata wesibeletfo , ngekuhlola kanye nekulapha tigaba letikhona ngembi-kwekwandza kwesifo . 
Kwengeta kuloku , kute kucinisekiswe kusimama kwesimondzawo kute itfolwe titukulwane letitako , lomasipala ubeka tintfo letimcoka tekuvikela simondzawo semvelo ngekuhambisana nemtsetfo lodzingekako . 
Konkhe kwehlukahlukana kufanele kube nemkhawulo ngekuphutfuma . 
Kutawuphindze kukhutsatwe labenta lomsebenti kuhambela kuceceshwa etikhungweni letehlukene temfundvo lephakeme . 
Ingasetjentiselwa kuhlola umklamo , iyunithi , inchubo , noma inchubomgomo . 
Kwentela lendlela yekudvonsa ngaphansi yekwakha , lamandla ekudvonsa kutsatfwa njengemandla aletikhatsi teliphayiphi , njengekukhihlana lokucondzile , kunakwa lokuvumbukile netigaba letingetulu kwemanti . 
Kunchubo yesimanje yekuhlola emabhuku , bahlolimabhuku bangephandle kanye nebangekhatsi basebenta ngekuhlanganyela kute bakhiphe lizinga sicinisekiso lesanele mayela nekuhlolwa kwemabhuku kwangephandle . 
Kushintjashintja kwetilinganiso letisemkhatsini kukhonjiselwe imifudlana lesihlanu . 
Umbuto wekutsi umtsetfosimiso lochazwako uniketa emandla , ekuwucitsa kulelicala , ekugcineni utsembele ekutoligweni kwemtsetfo lofanele . 
Kundlulisela bunikati akudzingeki kutsi kubonakale njengesivumelwano semali . 
Kwentiwa yini kutsi yinye intsatseli yebetindzaba ibonakale sengatsi kukhona lenako kepha labantfu lekucondziswe kubo bete ? 
Emakhansela asendzaweni nawo anganiketa letikhungo telwatiso letindzinga ngubo bonkhe labantfu , kufaka ekhatsi basebenti , kuniketwa timali , naletinye tinsita kute kukhutsatwe kubuye kutfutfukiswe tinhlelo tekutibandzakanya-kwebantfu . 
Loku kufanele kwentiwe ngeMkhankaso wawo weLuphawu laseNingizimu Afrika . 
Lesimo sibonelo , singinikete litfuba lelihle lekwenta sicelo lesitsembekile kubomake , ikakhulukati labo labakumazinga laphansi , kutsi bente siciniseko kutsi niyincenye yelicembu . 
Uma kujutjwa lesivumelwano lelinani lalemali lekhokhwe ngaphambilini , ngaphansi kwanoma tiphi imali lengakakhokhwa ngenca yekutsi masipala , litawukhokhelwa lelikhasimende . 
Batsengisi labanyenti eCheckers Car Park bakhombisile kutsi badzinga kulekelelwa ngetimali-letincane kute bakhulise sitoko sabo nalokunye . 
Emaphutsa lamancane emaphuzu nobe umtsetfo angeke anele kona simo semphumelelo yalesincumo . 
Uma kubukwa lomdvwebo walesakhiwo wendzawo lephumako yaselwandle ngalokuphatselene nemandla labonakele ngalesikhatsi sekufakwa , leminye imitfwalo , njengasemandleni ekuwasha noma kukhuliswa kwemazinga ekushisa ngalesikhatsi kusetjentwa kutawuba kuncane kakhulu . 
Ngitawutsandza kumatisa , egameni landvuna kutsi vele sewulwentile lubito lwembiko enkantolo yetemphi levele yentekile . 
Inhloso yaletintfo tekulawula akufuneki tehlulwe kundluliselwa embili kwetakhi tencenye . 
Sitawufaka wonkhe umuntfu ; sisebententisane kuyo sonkhe lesikhungo sifune imibono bese sabelane ngemibono . 
Ngekwebaphatsi belive lase-USA , Yunayithedi Khingdomu kanye Nasendiya , i-IMC isoma betindzaba , igcina kusekelwa kwebudlelwane nemabhizinisi aseNingizimu Afrika nasekhaya , bese ichumanisa yonkhe imisebenti leniketa ematfuba ekumakethela iNingizimu Afrika . 
Loku kutawusetjentiselwa kulandzela inchubekelembili yemklamo , kanye nekunika inkhomba yencitfo ngesikhatsi semklamo . 
Tindzaba letisitfupha letiyinkinga takhetfwa kutsi kube ngito lekucociswana kabanti ngato kuphindze kufundziswe bonkhe basebenti lebebakhona . 
Kungabukeka njengenkhumbulo lekhashane , kodvwa itolo loku besihlukaniswe saba ticucu teBantustan kanye nemincele yelubandlululo . 
Ngalokucakako letinkinga letibukene nabohulumende betindzawo temadolobha eGauteng kuloludzaba tiyehluka kuleto taletindzawo letintsatfu letimadolobha letibe yincenye yalesibuyeketo . 
Kungani basabisa bothishela , ikakhulukati bothishela bemakhaladi , eNshonalanga Kapa ? 
Lomgudvu utfolakala ngekhatsi kwemugca wefenisi . 
Incenye yelihhovisi lebukene nekutfotjelwa kwemtsetfo seyisunguliwe . 
Luphindze futsi lufake ekhatsi tinsita tebungcweti njengebuciko bekudizayina takhiwo , kuklaya tindleko nemakontileka , bunjiniyela , lulawulumklamo , buciko bekwenta ingadze , kuchumana ngemakhebuli kanye netinsita tekuhlobisa . 
Kuphepha ebugebengwini be-inthanethi kutawube kufakiwe kuluhlemsebenti lwase-Afrika lwetekuphepha , kute kutsi kuvikelwa kanye nemandla ekuvikela ababanti futsi afake konkhe . 
Nanoma kubukeka kulukhuni , futsi ngalesinye sikhatsi kubukeka kungenakuvisisana , kufuneka sente loko bekusifiso lesikahle sebantfu baKwaZulu-Natal . 
Ema-estasi asetjentiswa embonini yekudla njengetinongo tekudla . 
Lemiholo lengatsembeki , lemincane iyimbangela lenkhulu yekuntjontja . 
Kuhlanganyela ebhizinisini noma ikhonsothiyamu kusho kuhlangana kwebantfu ngekwehloso yekuhlanganisa bungcweti , imphahla , imali yekucala ibhizinisi , imitamo , likhono kanye nelwati emsebentini wekuchuba ikontileka . 
Inchubo lehamba kancane yekuhlelwa kabusha kwemhlaba kanye neticelo tekubuyiselwa umhlaba tiyachubeka nekungatinti , tibanga kungaciniseki mayelana nelutjalomali lwemapulazi . 
Azange kube khona lutjintjo lolukhulu lwetinchubomgomo noma umtsetfo lobe nemtselela ekusebenteni kwaleSikhwama kulesikhatsi sekubika . 
Tindleko temchubi wesitfutsi atifaki intalo futsi netimbadalo kulelitfutsi . 
Labathendako kufanele banikete tilinganiso letimile lesikhatsi sekontileka letinganoya ngekuntjintjwa ngaphandle natiniketiwe kumigomo yekontileka . 
Gcina kugeleta lokwanele kuleyo nakuleyo ntfunja kute uvimbele kungena kwemanti aselwandle . 
Kwelashwa lokunje kumele kufake inchubo yetekuchumana leyandzisiwe etindzaweni lapho inkhulumo lecacile ingasiwo umgomo lovakalako . 
Kuvalelwa ejele : Kuphawuliwe ngenhla kutsi kugcwala ngalokwecile kuyinsayeya etikhungweni tekulungiswa kwetimilo , kantsi loku kufakazelwa linani letehlakalo tekuhlasela tebudlova lobuhambisana nebemacembu emigulugudvu kuto totimbili tikhungo tekulungiswa kwetimilo kanye netakulabo lababanjiwe bavalelwa ngembi kwekutekwa kwemacala . 
Luhlelo Lwetekuvikela Lolukhulu lutawuba nemiphumela kulo lonkhe lidolobhakati kanye nekusebenta kwebucondzisi lobehlukene netinhlangano , lekufuna indlela lehlanganisiwe leselevelini lephakeme . 
Kusilela kweSikolo Lesikhulu eDolobheni i-Marble Hall kute kuhehwe basisi kulendzawo yaMasipalati . 
Kubona lobukhulu balokutfutfuka lekufanele kube khona kulemboni sekwentekile , kubhebhetsekiswa ngendlela lembi ngulokuswelakala kwendlela yekulandzelela . 
Letingucuko tenta kwabakhona kukhushulwa ngebuchwepheshemungcwi lokutentekelekako , lokwatiwa ngekutsi kukhushulwa kwesikhundla nelicala , kubasebenti labanyenti betemphilo nalabambalwa emaphoyiseni nakulabekucondziswa kwesimilo . 
Kufanele kungabi khona lokuniketwako njengesicalo sekubonakala emkhatsini wekuphindzaphindzeka kwebazuzi . 
Imigomo yelayisensi ingaphindze ichaze kugadvwa lokufanele kwenteke uma kusetjentiswa kwemanti kucala . 
Uyelulekwa futsi kutsi uvumelekile kufaka sicelo sekuphikisa lesincumo enkantolo yemtsetfo . 
Kuphindze kukhombe kutsi kungani kube nebufakazi bekuswelakala kwekuvisisa futsi kute lobonakala anesifiso noma lokulungele kutsatsa umtfwalo wekufaneleka . 
Kufakwe luhlelo lolwengetiwe kukhombisa kuceceshwa kwetekunakekelwa ngetemphilo lokusisekelo . 
Lwati lwekuhlatiya nekwenta inchubomgomo . 
Kulomnyaka lobuyeketwako Sehluko II sekulinga sentiwe ngemphumelelo . 
Bamba luhlolo loluyikhwalithi kanye nekucinisekisa emarejista ekuhambela ebazuzi kulinani lebazuzi labakutinhlelo temsebenti letivunyiwe . 
Bantfwana labangetulu kwalemibili banemkhuba wekungayi kuyositwa ngetemphilo ngaphandle kwekutsi ugula kakhulu , lokwenta kube nematfuba lalahlekako ekuniketa kungenelela . 
Akusebenti ekuhleleni tindzawo tekuhlala . 
Nanoma lombono walokuhlolwa kwetincwadzi kucondziswa kubanini bemasheya , labanye bantfu labanenshisekelo bangatsandza kuwafundza . 
Etimeni lapho iklayenti lehlolelwa emabhuku ite umsebenti wekuhlolwa kwemabhuku wangekhatsi , umhlolimabhuku wangephandle kungaba nguye longenta leto tinchubo tekuhlola emabhuku , ngalokwetayelile lebetingetiwa ngumhlolimabhuku wangekhatsi . 
Kucinisekisa kumeleleka kwebulili ngekusebentisa kucashwa ngekulingana . 
Kumcoka kucaphela kutsi kulengela engotini kwemakhaya ngekungavikeleki kwekudla akufani kukonkhe . 
Sidzinga kutfutfukisa umbono lowetayelekile wengucuko kubo bonkhe bantfu . 
Bahlali base-Victoria Park batinte dvute nalencenye yentfutfuko yetindlu lephakanyiswako yalentfutfuko lephakanyiswako futsi ingatsatfwa njengaletsintsekile . 
Loluhlaka lwemasu luhlose kukhicita ematiko ekulawula emaklayenti etinsitanchanti ngendlela yekutsi bakhone kugcila emsebentini lobalulekile ngalesikhatsi baniketa buholi ngalokudzingekako kulemigomo yemikhakha lebalulekile nemazinga netinhlelo temazinga ekusebenta . 
Lolubuyeketo lwavelonkhe luphindze futsi lukhombise umgamu kucinisekiswa kulandzelwa kwemitsetfomgomo lesebentako lokwenele kudlala indzima lenkhulu ekucinisekiseni imiphumela yekulawula lemikhulu , futsi liciniso lekutsi kungagcinwa kahle kwemitsetfosimiso lecinile kungaholela ekwehlulekeni kulawula . 
Sebentisa lukholo lwabo ngendlela leletsa luntjintjo emiphakatsini kanye nakubantfu . 
Emakhono ekutoligeni kanye nasekusebentiseni inchubomgomo . 
Imakethe yekutfumela titselo letinsha ayikabaluleki . 
Letinye tindlela , njengekutfwala imfucuta kuyiyisa etindzaweni letisesilungwini tivamise kungasebenti , ngenca yetindleko letisetulu tekutfutsa . 
Loluhlelo luhlose kwakha inchubo yetemphilo lesimeme , lechumaniswako , lehlangene futsi lenkhulu emazingeni ekunakekelwa , ngalokumiselwe kutekunakekelwa kwetemphilo kwelizinga lelisisekelo ngeNchubo yeTemphilo yeSifundza . 
Kulawulwa Kwemnotfo kwentelwe kubuyeketa nekutfutfukisa emasu ekuphatsa ngekuncintisana , kubeka emanani nekusisa kute kutfutfukiswe kusebenta kweluhlelo lwetekutfutsa . 
Lesikhungo , futsi singa , ngekuvumelana Nendvuna Yetimali , tsatsa sincumo ngemholo , lokufaka ekhatsi nekubhadala imali yekuhamba , imali lesebenta ekwenteni umsebenti kanye naletinye tindleko , talabantfu labo . 
Tifundvo letisasele titawubhalwa kuluhlolo lenyanga Inhlaba . 
Njengaloku kuyintfo lesebaleni kutsi ngeke ukuvikele kungena kwasawoti sanhlobo ngaphandle kwekusebentisa emavalufu lavimbe kubuyela emuva , idizayini lesebentisa lokusamanti kufanele kutsi ibe ngendlela yekutsi emanti lanasawoti kufanele kutsi akhishwe ngemfutfo ephayiphini nakutisabalalisi . 
Imboni yekulima lokusatinhlavu kakhulu ifaka kulinywa kwembila lomhlophe kanye nakolo . 
Lesikhatsi lesifundza sibuyela esimeni lesihle-semali , akusho kutsi tindlela tekulawula letibekiwe , ikakhulukati tindlela tekunciphisa-tindleko , titawumiswa noma ngunini madvutane . 
Umyalo wenkantolo wekutivikela ungatfolelwa bani ? 
Imiphumela lekhonjisiwe ikhombisa kutsi ligagasi leklayimethi kanye nemimoya lelawula kusakateka kwetindzawo tekulahla kwethemu lendze kanye nekwethemu lemfishane . 
Kubalulekile kutsi kwentiwe lucwaningo lwekungabikhona kwekugudlana lokuphakeme lokungaba khona ngesikhatsi sekubakhona kwemlomo wekukhafula . 
Kuniketa bungcweti ekwelapheni nasensiteni yekutfumela sigulane lesigulela ngaphandle Ekulashweni kwesikhumba Sebantfwana Esibhedlela Sebantfwana iRed Cross nasetinsiteni tetemphilo letibhalisile kuletinye tibhedlela . 
I-Afrika itawubona kuvuseteleka kabusha kwemfelandzawonye kanye nebunye benhloso lobusekelwe ngumzabalazo wekukhululwa ebugcilini , kubuswa betive , lubandlululo kanye nekucindzetelwa ngekwetemnotfo . 
Lomcondvo walabatsite labatsintsekako labafakwa ekhatsi kulamakleyimu babe netingucuko . 
Kuba sobala kudzinga kutsi tinchubo tekuphatsa sive tisebente ngemphumelelo : kumele tinikete tonkhe tinhlangano emazinga langiwo ekufinyelela kulwatiso . 
Kutawuphindza futsi kube nelisekela laMengameli emkhatsini walokunye , abambele Mengameli nangabe angekho . 
Bosokontileka bafanele kutsi bati kutsi nanoma nguyiphi incenye lehucwe ngensimbi ingaliwa esayithini uma kutfolakala kutsi akukentiwa ngekwelizinga lelifanele . 
Kukhula kwekusetjentiswa kwemali kubasebenti kwengca emandleni emabhajethi etifundza , ikakhulukati kuletinsita letisebenta ngekukhutsala letifana netemfundvo netemphilo . 
Kulinganisa kutsi ngumtsamo longanani lokhona njenganyalo , nekutsi uma kunesidzingo , kukuphi futsi njani lapho umtsamo lowengetiwe unganiketwa khona . 
Ekuhleleni lendzawo yekwakha , kutawubaluleka kucinisekisa loluhlobo lwemhume lolutawusita lendzawo yekwakha . 
Tinombolo tibaliwe ngekubuka tintfo letiphumako tiye ngaphandle . 
Kuleminyaka lemitsatfu lebuyeketwe kuloluhlolo , lebhajethi yasayinwa yaba ngumtsetfo ngemva kwetinyanga letimbili ngemva kwekucala kwemnyakatimali . 
EmaCVI akha sisekelo Sesatiso Sekwehluka Senkontileka setingucuko tesimo noma inkhundla noma umsebenti longetiwe . 
Lesikhungo silawula bungoti bekuhlakatwa ngekusebentisa kubuyeketa lokuchubekako bekutinikela nakusasa netikhungo temali . 
' Lobumbangela ' belicala bebufanele kudliwa kwelipulazi . 
Eminyakeni lembalwa Litiko Letemphilo belwenta kuhlolwa kwengati yalabasikati labakhulelwe ngekufihla kulo lonkhe lelive . 
Letindlela tekunakekela letilandzelako tiyasetjentiswa . 
Imitamo lefanana nalena ayikavami futsi incike kakhulu ekusitweni banikeli ngetimali . 
Kuceceshwa lokwenteka emsebentini kufuneka kubanjwe njalo etikhungweni tekunakekela imphilo . 
Kunakekela ekwelashweni , njengekucutjungulwa kwesifo nekulashwa kwe-TB , nako kwakha incenye yaleliphakethe . 
Ngaphandle kwenu , imisebenti yetfu ingema . 
Kulandzela tinhlangotsi tekulawula letinjalo tingabita kakhulu tibuye tingatfolakali emabhizinisini lamancane lasacala kusebenta . 
Labanyenti babo bakutfola kumatima kuphila ngetetimali ngoba ngenca yemibandzela " langatsandzeki " kuloku lebafuna kukutsengisa . 
Likhono lekuchumana ngendlela lesebentako kumazinga lahlukene nalabatsintsekako . 
Kufanele kukhunjulwe kutsi bothishela labasebenta iminyaka leminyenti bayati kahle imiphakatsi yabo netinkhinga tawo kahle . 
Lokumbalwa lokulinganako kwelilanga letigulane kwafinyeleleka etibhedlela te-TB kunalobekulindzelekile . 
Tehlakalo tekulahlwa kwemfucuta letsatselanako tikhangiswe-kahle kubetindzaba . 
Lokusebenta lokukahle kweBhodi Yemalokishi aseMpumalanga , Likhotho Letemphumelelo eMpumalanga kanye neLikhotho Letikhalo Temphumelelelo eMpumalanga nako kungumsebenti walencenye . 
Ledokhumenti icuketse umsebenti lesifanele kutsi siwente emitameni yetfu yekwakha iNingizimu Afrika lencono , i-Afrika nemhlaba loncono . 
Lamathebuli ngentasi akhombisa lesilinganiso lesisetjentisiwe kuhlola letintfo leti futsi achaza sigaba ngasinye salokulinganisa . 
Simo sekuba kahle kanye nemniningwane wedatha yenchubekelaphambili kuhambisana nesikhatsi sesicalo nesiphetfo sekwakamuva kwemklamo - uma lokwakamuva kwesicalo nesiphetfo kukudze , mncane umniningwane nesimo sekuba kahle lokungabikwa . 
Lesintjontji lesisesincane besivele sikhululwe sonkhe sikhatsi nasibanjiwe . 
Ngakoke kutawuncuma likhono labo lekwenta lucwaningo , kutfutfukiswa , kufundzisa nekucecesha . 
Ekugcineni kwalesikhatsi sekuniketwa kwesivumelwano , imphahla lenelinani lelilinganako itawubuyiselwa emuva kuleLitiko . 
Kuledokhumenti kumenywa kubekwa kwembono lovela kubo bonkhe labatsintsekako . 
Tinsayeya letinkhulu kulomkhakha kuncintisana kwamhlaba wonkhe jikelele , njenge kutsatsa leminye imibono nekususwa kwemandla ahulumende etimakethe talokusalunhlavu eNingizimu Afrika . 
Ticatjangelo tenchubumgomo yetetimali tahulumende tethemu lemfishane letisetjentiswe kuSimokubukeka Setemnotfo Wemhlaba tincike kutabelomeli letisemtsetfweni letimenyetelwe , letilungisiwe kabusha ngenca yemehluko emkhatsini wetiphatsimandla tavelonkhe kanye netisebenti te-IMF macondzana nalokucatjangiwe kanye netetamba temali yahulumende letikhicitiwe . 
Kuhlela lokufanele netifundvo letihlobene nako akwentiwa ngulabaphatsi ngembi kwekutsi umhlaba ungajutjwa bese uyaphakelwa . 
Bafati sebacala kutfola kabusha indzawo yabo lefanele emmangweni futsi sebatsatsa sibopho setimphilo tabo . 
Ngekubuka letimphendvulo labatiletsa njalo ku-State Diamond Trader bafundza lokunyenti kakhulu . 
Emareshiyo emkhatsini wetigaba tetisebenti kumele ngaloko abe ngendlela yekutsi tonkhe tisebenti tisetjentiswa ngendlela lencono kakhulu . 
Ibhodi ingasungula tinchubo tayo ngekwayo tekusebenta . 
Ematheksti lacinisekile angumtfombo lomcoka walokucuketfwe kanye nendzikimba yendlela yekuchumana . 
Loku kutawuvikela sisebenti lesilungiselela kutsatsa umhlalaphasi kutingucuko letivela tingakalindzelwa etimakethe tekufakwa kwemali letingehlisa kakhulu linani lemali lengenako ye-anyuwithi lekhona . 
Bahleli betindzawo tekwakha kumele banikete imidvwebo kanye netinhlelo tekusebentisa umhlaba letenta ncono kuvela kwe " titaladi temshikashika " njengesisekelo semihume yetitfutsi tesive . 
Njengobe kubonisiwe etigabeni letedlulile letizatfu letinemtselela kulokusebenta kahle futsi nekuba kahle kwetindleko tekutfutsa ummango konsombo futsi teyame kuto totimbili tindleko tekutsengisa kanye namaphethini emfuno . 
Emalunga etinhlangano temmango e-RMC akhetsa lisekela lasihlalo we-RMC emkhatsini kwawo . 
Umtsetfosivivivinyo Wemahlatsi Wavelonkhe lowetfulwe kuKhabhinethi kumele ubuyeketwe ngalokuphelele kumtsetfo lotsintsa umkhakha wemahlatsi , kususelwa kunchubo yekutfutfukiswa lekukhulunywa ngayo ngenhla . 
Sikucaphelisa letindzaba letilandzelako . 
Kutfolwa kwetintfo letincunyiwe letinjalo kutawuba ngumsebenti nekuchaza kwalombhidi longahle abekhona . 
Kufaka kwakamuva kwe-Windows kuyadzingeka kugcina luhlelo lwe-Windows luvikelekile . 
Kusetjentiswa kwekuchumana , emadokhumenti , kanye nekuhanjiswa kwelwatiso lokutayelekile kuyo yonkhe imikhakha kanye netinchubomgomo telitiko . 
Tindzawo letinhle letikhombisa kuvumela konkhe kutakheko tato tendzawo . 
Kulandzelela nekubuyeketa kusebenta kwelitiko ngekumelana netinhlelo letiphatselene nenchubo yekulawulwa kwebungoti , ifilosofi , netinchubomgomo . 
Bubi ngulokungacini bekuba nemtselela wekulimata ngalesikhatsi kufakwa futsi kukhishwa insila . 
Labanye balabantfwana baphile sikhatsi lesidze ngalokwenele kutsi baye esikoleni . 
Budze betikhatsi teluhlolo lwemitselela yesimondzawo , kutfolakala kwemhlaba nekuvunyelwa kutfutfukisa kufanele kuvetwe etincwadzini letesekelako . 
Linani lekubita kwesikhwama sekufaka imali lesiphetfwe nguleNhlangano lingatsintseka kakhulu ngetingucuko letivela tingakahlelwa kumanani entalo , timakethe temali kanye nemanani ekuntjintja imali yelive . 
Kujulisa intsandvoyelinyenti ngekwabelana ngelwati nekuhlanganisa imiphakatsi kutsi ihlanganyele kunchubo yelukhetfo . 
Lenanchazelo ye ' ngenhlobo yekuhlukubeta ' ayenelisi kuleKhomishana ngekutsi ikhutsata kuhlanganiswa ngekufana kwelicembu lalabo lebatsintse leKhomishana futsi ingahle ibe nemandla ekucindzetela tindlela letinebuciko kuletindzaba tekungenelela kwesincesitelo . 
Imiklamo lehlukene leboniwe ayitange yesekelwe ngetimali ngeluphakelotimali lelikhona futsi itawufakwa eluhlwini lwemiklamo lekufanele icatjangelwe uma timali tiba khona temiklamo lenjalo . 
Letimali tabiwa ngalokucondzile nangalokukhetsekile . 
Kwengeta kuloko , sivumelane ngetimiso letisemtsetfweni lesitatilandzela ( Umculu weLikomidi leLuhlolomabhuku ) futsi sente tonkhe tibopho tetfu njengaloku ticuketfwe lapho futsi letilawula tindzaba tetfu ngekuhambisana nemculu . 
Kutiphatsa kweBhodi kuphindze futsi kubuswe nguMtsetfosisekelo . 
Kumele bangenti nome ngukuphi kwaletintfo nemuntfu labenta bangativa kahle noma latiphatsa ngendlela lengakatayeleki , ngisho noma loyo muntfu sihlobo noma bamati kahle . 
Loku kungalungiswa ngekungeta ema-ion e-hydroxyl ngekuyihlanganisa nesodiyamu hayidro-oksayidi noma nekhalisiyamu hayidro-oksayidi 
Kute emabhidi latawemukelwa langeniswa ngencwadzigezi , i-facsimile noma-ke ngethelegramu . 
Intsela yamalingena ingumhlanganyeli lomkhulu kumalingena yebhajethi . 
Kufanele kutsatfwe tinyatselo letimbalwa ngembi kwekucala . 
Lesicondziso sakha simo lesisitako seBA kucedza onkhe emakhambi lakhona kubo ngembi kwekuya etikweni kuyocelwa kwesekelwa kute kushushiswe ngekwemtsetfo labakweletako egameni leBA . 
Tidzingo teticu : Idigri yeB noma sicu lesilingana nayo , kanye nesicu sekufundzela temfundvo . 
Kucinisa bungoti bekugcogcela ndzawonye timphawu tekutiphatsa tabo bonkhe lababanjiwe bavalelwa ejele ngembi kwekutekwa kwelicala kute kutsi kube nekungeniswa lokufanele , kunikwa indzawo yekuhlala kanye nekwehlukaniswa ngekwekuphepha kwabo bonkhe labavalelwe ejele ngembi kwekutekwa kwelicala . 
Ngabe wena , noma lomunye umuntfu losondzelene nembhidi , ucashwe ngumphatsi ? 
Tilinganiso temkhakha wekuhlahla simo netincitfomali temagcogco tisetjentiswa njengemikhawulo yetabelotimali kunchubo yekulungiselela ibhajethi . 
Kutibophelela kwabo kulesincesitelo ngaloko kunekubaluleka lokwehlukile . 
Emva kwekwenteka kwesigigaba semtsambo , kubalulekile kubona bese welapha tonkhe timbangela letibalulekile nemaphuzu labungoti aleso sigigaba . 
Ematiko nabomasipalati kusasilela emakhono ngekwemtsamo , tinhlelo temisebenti , njll . kutfola kusisa lokusetulu kusakhiwonchanti nekuphatsa imphahla lengasuswa . 
Kwenta futsi kuvakale kancono kutsi lemethodoloji ingandluliselwa etifundzeni kepha akubeki umbono ngekutsi ngabe hulumende ufisa kwenta njalo yini . 
Bothishela labangakacecesheki ngendlela abasiyo kuphela inkinga etikolweni . 
Uyacelwa kutsi ucaphele : Tindzawo tekondla imfuyo tihlose kuphindza kabili sisindvo sesilwane . 
Kwemukelwa kwetinchubomgomo njenge Nchubomgomo Yekusentjetiswa Kwemhlaba Kutekulima , LM kufinyelela ekuhlanganisweni kwendzawo , kwehlukana kwekusentjetiswa kwendzawo nekubakunyenti kwentfutfuko . 
Nanoma kuphi kuzuza noma kulahlekelwa lokuba khona kuletingucuko tesilinganiso lesifanele semphahla sifakwa ekhatsi kulokungetekile noma lekushodile kwesikhatsi lekuvela ngaso . 
Ngalamanye emagama , bantfu badzinga tindzawo tesive letifinyelelako naletatiwako lapho bangeke babe bodvwana , lapho bati kutsi lokutsite kutawenteka , nalapho bangaba yincenye " yebantfu lababukako " mhlawumbe babuye basungule bangani emmangweni . 
Kusebentisa nekulandzelela tinhlelo telitiko tekunakekela imphahla nekukhishwa kwayo . 
Inhloso yaloluhlelo kugcwalisa ligunya lemtsetfosisekelo sesishayamtsetfo ngekuphatsa , kuchuba kumbandzakanyeka kwesive , nekwenta umtsetfo . 
Lendlela yekwenta lucwaningo ibuketa tinhlobo temaphethini lakhona kuletifundza letihlukene , kunatiphi takhiwo letikhona , nekutsi ngutiphi lebetiyimphumelelo . 
Inhloso lenkhulu bekukuniketa imikhicito yetekuvakasha ngekuhambisana naleminye imisebenti yalomasipala . 
Nika bunikati lobugcwele kulabazuzako emadolobheni/ ezindzaweni tekuhlala futsi nasemhlabeni wetekulima . 
Ikhophi yencwadzi yemvume lecondzene naloluhambo . 
Nanoma kunjalo , akusito tonkhe timali letingena kule-akhawunti letilusekelolwabiwomali . 
LeMitsetfo iniketa kwabiwa kwetimali letibuya kuSikhwama saMalingena weSifundza ngetidzingo tesifundza . 
Kwangatsi singabelana ngemoya weBuntfu kulabo labangenayo lenhlanhla yekucitsa sikhatsi nalababatsandzako futsi sisite kukhanyisa Khisimusi wabo . 
Ngesikhatsi sasebusika , umoya lomncane waselwandle utawuvakala emini kudzimate kube nakucala kuhwalala . 
Ematiko awakakhulumi kahle ngetinkinga tekuhlola . 
Kudze madvutane , sigaba lesibanti sekubuyela esimeni sitawusungulwa kusetjentiswa , ngekusebentisa imiklamo lebalulekile yekwenta kabusha kuhamba kwetitimela , kukhulisa tinsita , nekwenta kancono indlela yekutsatsa imali . 
Njalo uma umehluko wehla lizinga lekungeniswa kwemafutsa langakahlutwa abhonjisi wesoyi liyakhula . 
Akekho lonelilungelo lekusho emanani entsengo yemikhicito yabo kubo . 
Lihhovisi leNdvuna yesifundza lingumcashi waluhlelo lwasentangakhona . 
Imisebenti lenekutsintsana lokusisekelo emantini lanemazinga lasetulu ebhakhthiriya yesiyano kumele kungagcugcutelwa . 
Luhla lwemphahla lufaka ekhatsi imphahla lekhona lekufanele itsengiswe , letfolakele noma letawusatjalaliswa ngalesikhatsi sekusebenta lokujwayelekile . 
Umbono losiphetfo wemmangalelwa lotsi kube nekwephuka kwebudlelwane kutemsebenti lobungeke busalungiseka abusekelwa ngemaphuzu lakhonjisiwe langatsatsi luhlangotsi . 
Bafakiticelo labavela Edolobheni laseMpumalanga yase-Somerset bafuna sincepheteliso kantsi labo labavela e-Clevedon bafuna umhlaba . 
Kuchazwa letidzingo letijwayelekile tekwakha , kuhlola nekubekiswa kwemathulusi agezi netintfo letihlose kusetjentiswa etindzaweni letinetichuchumbisi . 
Luhlelo Lwetekuvikela Lolukhulu luchaza tindzaba letinyenti letimcoka , letitawucinisekisa kutsi lendlela yeluhlelo lwetekuphepha loluhlanganisiwe luyalungiswa ngendlela lephelele . 
Kuyimphilo yetfu lecinisekisa kuphila sikhatsi lesidze kusasa nasesikhatsini lesitako . 
Waya eBotswana waphindze futsi waya naseTanzania . 
Emasheya esikhatsi lesidze erenti noma ekukhulisa ikhaphithali futsi Sikhwama lesingekho kuwo afakwa emkhakheni wekuba takhiwo telutjalomali . 
Ngakoke kudzingeka kunakwa lokukhetsekile lekufanele kuniketwe tindzawo letisebungotini kakhulu . 
Lenkampani icasha bahleli bangcondvomshini labanyenti kutfutfukisa lesoftware kanye nekuyenta ihambisane netidzingo temaklayenti . 
Inhloso yelilanga bekukukhutsata nekugcugcutela bantfu kutsi batsandze labo bantfu labaphila nekugula kwengcondvo futsi bangababandlululi . 
Ndvuna kufanele anikete ilayisensi kunoma ngabe nguwuphi umsebenti lovunyelwe kutsi kufanele wentiwe . 
Umehluko emkhatsini kwesilinganiso sentsengo yetitolo letitsengisako naleyo yangempela lesetitolo letitsengisako yaletinhlobo tenyama letibaliwe betinesilinganiso lesivamile : 
Emakhono ekukhicita langahle abekhona aloye lofaka sicelo . 
Sigulane sitawuhamba kulensitakusebenta sinelisekile ngekusitwa lesikutfolile kanye nekwelashwa lokuniketwako . 
Sonkontileka utawusebentisa bantfu bendzawo ngekulandzela tidzingo leticuketfwe kuBubanti beMsebenti . 
Lomtsetfo ucala kusebenta ngelusuku lolumiswe nguMengameli kuleGazethi . 
Tinyatselo letinyenti setihleliwe kwenta ncono sikhatsi seluntjintjo . 
Lokulandzelako tibonelo telibalave letisetjentiswa kulenchubo yekubamba lichaza kwemphakatsi kukhombisa emalunga eliwadi nebahlali kutsi nguyiphi imiklamo letoba khona emawadini abo kuleminyaka lemitsatfu letako : 
Kuguculwa kwendzawo lebekelwe kutsi isetjentiswe njengendzawo temmango levulekile noma yetinhloso tekulondvolota iguculwe isetjentiselwe lomunye umsebenti . 
Ibuye inotsise lokuba netikhadlane kwemhlaba kute kutsi umunye emanti lamanyenti . 
Umphakelitinsita utawuhambisa umbiko wenchubekelembili njalo ngeliviki yemsebenti lowentiwe esiphatsimandleni semklamo , lesitawuchumana nesiphatsimandla lesiphenyako macondzana naloku . 
Lenchubo itawuchubeka kute kube ngulapho lesakhiwo sesiphotfulwe kahle ngekuya kwemininingwanetimiso . 
Lesikhundla lesishiwo ngenhla asinasidzingo njengoba siniketa Khomishane yedvwa emandla ekushaya umtsetfo kulukhetfo lwabomasipalati kwedlula ngetulu kwebaphatsi kuloko . 
Kube , eNshonalanga Kapa , iNP isabisa kunciphisa bothishela . 
Leyo yindzima yeLihhovisi laNdvunankhulu , kubona kutsi tintfo tiyenteka nekubeka liso linike seluleko sekutsi tintfo kumele tentiwe njani , nome kunjalo etikweni letfu tintfo atenteki . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liyawagadza emawebhusayithi kanye nemakhasi ekuvakasha kwemakhasimende eLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe , kute batfole kutsi ngutiphi tinsita teLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe letidvumile . 
Loku kutawufaka kwakhiwa kabusha kwemtimba wekuchumanisa nekulawula Luhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu kuwo onkhe emazinga , kuhlanganiswe bonkhe balingani , labafana netebulungiswa kanye netabomantji , emaphoyisa , bashushisi , betekucondzisa similo kanye Nenhlangano Yetetinsita Tetemtsetfo YaseNingizimu Afrika . 
Kusebentisa kwesisekelo sesifundza kulungiselela ibhajethi yelitiko . 
Ngenca yemitsetfo yekwakhekha njalo nekugcinwa kwesisindvo , tibalo temakhemikhali kufanele tisinyanyiswe . 
Kwekucala-nje loku kwentela kutfokotela ngalokuphelele simo nebubanti baletingucuko lesetentiwe . 
Bochwepheshe betekwelapha baphoceleleke kutsi batise emaphoyisa uma ngabe lokufa bekungakabangwa tizatfu temvelo . 
Ireshiyo yekungasebenti yaseMpumalanga ingaphasi kwelinani leliphelele lavelonkhe , nanoma kunjalo , beyisolo iphakeme ngalokungakemukeleki ngekwemigomo yemhlaba wonkhe . 
Ngenca yesimo lesikhulu saletinsita nephrimiyamu , tindleko letibangwe ngulokudliwako netisetjentiswa tingetulu kwelinani lekukhula kwemnotfo jikelele . 
Umnyaka wamake wemntfwana ulithulusi lelilusito lesifundvo sekutala kanye nekwehluka kwaso . 
Lingasetulu mbambamba netindlela temsinga lengephasi kwelingasetulu letingabonakala ngelilanga lelitsite tingatfolakala . 
Tinhlelo letinkhulu tichunyaniswe ngco nemisebenti lebalulekile yalelitiko , lekungulena : Tinsita teteMphilo teSigodzi , Tinsita Tekutakula teteMphilo Letiphutfumako , Tinsita teSibhedlela seSifundza , neTinsita teSibhedlela Lesikhulu . 
Kwentiwa lokuvakasha kweTindvuna lokulandzelako : 
Bafakiticelo abafuni simemetelo sekutsi noma ngutiphi tinkhambiso temtsetfosimiso lobukene nekwenta kube semtsetfweni noma kurekhoda imishado akuhambisani neMtsetfosisekelo , noma uma lomunye , anguloko kuphumula lokufanele kungaba ngiko kulolo luhlobo . 
Indlela yekusombulula ingcabano nayo yetfulwa . 
Ngaphandle kwekuniketwa kwaletindlela , imitselela letawuba ngumphumela walentfutfuko lephakanyiswako lefaka ekhatsi nenethiwekhi yangekhatsi yemgwaco letawudzinga kuphambanisela kulemifudlana . 
Lokubi kwekutsi , kuba nemanti lakaliwe kuyincenye yalenkinga . 
Umcashi utawufaneleka , ngaphandle kwekutsi acondzise kitsi , akhiphe nome ngabe ngusiphi sicinisekiso labanjwe ngiso , kanye nekunika sikhatsi sekutsi nome andzise nome ente ngabe ngabe ngukuphi lokunye kuhlela nasonkontileka . 
Etindzaweni tasemaphandleni lesimo sibi nakakhulu ngemazinga laphasi kakhulu ekuniketwa kwelusito . 
Kuleminyaka hulumende ugcile ekwenteni kancono emakhono ahulumende nawo onkhe emazinga ekutfutfukiseni , kuhlela netimali , nekucala kusetjentiswa kwelusebentisomali lwesakhiwonchanti . 
Litubane lemoya kanye nalapho uya khona kukalwa ngemarekhodi emoya latentekelako lachunyekwe kutisetjentiswa letibhala idatha . 
Kubutselelana kwesilulu sangaphandle kukhawula kwehla kwelizinga lweluntjintjanisomali . 
Tonkhe tisebenti kufuneka tisayine Sifungo Sebumfihlo . 
Loku ngulenye yemaphrojekthi lengubocalangaye yeLitiko futsi sitawuchubeka sicaphele imphumelelo yaloluhlelo ngobe lucinisekisa kuphepha kwabo bobabili bomake neluswane . 
Kudze kuneluhlelo lunye kufisha kunaletimbili . 
Lesikhala sekugcina sincunywa ephayiphini lelingenako lempompi levaliwe . 
Umndeni kumele , ngendlela lensha , ube ngumdlali lophambili wenchubomgomo yemndeni . 
Asikho sidzingo saloku , kodvwa sifiso lesifanele sematiko sekutfola leyomihlahlandlela kubasita ngekutfutfukisa inchubomgomo yabo kanye nekulawula bulingwa . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lite sibopho sekusakata kuwebhu nanoma ngukuphi lokunye kusakata lokutfolakala kusayithi lechunyanisiwe . 
Nanoma kufakwa kwelwatiso lwebhajethi kutawenta ncono kubaluleka kwetitatimende tetimali , kungadzalulwa angeke kube nemtselela ekwenteni setfulo lesikahle . 
sitfola kutsi kusebentisa kwakho lelisayithi akuhambisani neNchubomgomo , Imigomo Yekusebenta , kusetjentiswa kwaletinye tinkhombandlela noma ngendlela lesiyibona imcoka kute sivikele emalungelo etfu emtsetfo futsi / noma emphahla ; noma 
Luhlelo lwekwetfula lolufananako lutawucaliswa Yimisebenti Yemmango Yesifundza . 
Lomsebenti kulamayunithi lamabili lawa uyandza ngesiye . 
Tinzuzo tibalwa tisetjentwa todvwa futsi tibawa njengemali lephumako , kute kufike lapho tihlanganiswa nalemali letfoliwe . 
Kuyinhloso kusungula hhayi kuphela sakheko lesisha senhlangano kepha futsi nekwenta tinkholelo nembono lomusha . 
Ngoba tinkhulungwane tebaphakeli bazama kutsengisa i-IRA , bachumana ngco ngekwabo , kantsi lokutsandvwa bantfu labahlukene kuyahluka kakhulu . 
Uma emalunga emndeni agula nome ashona , bothishela kanye nebafundzi batfwala lomtfwalo . 
Sibonelo , inkinga ingabekwa lapho losekela imiphumela ( umbuso ) ibhadala imiphumela ngemazinga lasetulu eticu kunaloko lokuzuzwe nyalo . 
Tinchazelo letiveta tinsayeya tekunikwa imali titfunyelwe kuLitiko Lavelonkhe Letemphilo . 
Likhono lekugadza kanye nekuhlola lwatiso kanye nekuhlela kanye nekugcina tinchubo telwatiso . 
Lapho imphahla yemvelo ingafani nalutfo , simondzawo siphindze sinikete tinsayeya letitsite nebungoti ngekutfutfukiswa kwendzawo ye-Overberg . 
Nobe kunjalo , ufuna kubukeka utetsemba futsi unesitayela , futsi hhayi njengasomahlaya , ngako ungakwenti ngalokwecile . 
Tincane ticelo letatfolwa kulomnyaka . 
Tingucuko letinemandla temanani ebantfu letentekako kwamanje eNshonalanga Kapa nekuhlelwa kabusha kwesakhiwo sangekhatsi salamanye alamatiko labasebentisi ngalesinye sikhatsi kubange kubambeleleka ekutfoleni luhlu lwetakhiwo lekufanele kutsi kucalwe ngato . 
Ngasekupheleni kwelihlobo ihayidrojeni salfethi iye yabonwa etindzawo letinyenti letikulugu tesimunyo semanti letamukela tiphindze tendlulisele emifuleni . 
Loku kubangela kukhatsateka . 
Leyunithi iphindze inikete kusekela kutekulawula kuKomidi yeSifundza Kucwaninga kanye neTinkinga yekwabelana kanye nemaKomidi labukene neTinkinga kanye neLicembu leKucwaninga , lekungemakomidi-lancike kulo . 
Kutawemukelwa timphahla tekwelukwa , timphahla , tesikhumba kanye neticatfula letisuka endzaweni , indvwangu yekwenta timphahla noma tinsita letikhicitwe endzaweni kuphela . 
Letinhlelo tekuhlola emabhuku temnyaka tibekwa ngekubaluleka kwato ngekwemkhakha neluhlobo lwentsela . 
Luphiko lweTemidlalo Tebuciko neMasiko lubambisene neLitiko leSifundza leTemidlalo Tebuciko neMasiko kuto tonkhe tinhlelo tabo . 
lengakabhekiswa ekhasini lasekhaya lewebhusayithi ye-SARS ; noma 
Ngicela leNdlu kutsi yesekele Ivoti Yetemfundvo . 
Baphindze bancishwa emalungelo abo ekwenta imisebenti yetemasiko kanye nekutingela . 
Kunemitfombo lembalwa yekungcoliseka kwemoya endzaweni yamasipala wasePrince Albert , ngenca yaloku ikhwalithi yemoya wemvelo ikahle kakhulu . 
Kugadza kwesigungu lesikhulu kufaka emakomiti avelonkhe njengoba ayincenye yetinhlaka tephalamende . 
Umlandvo wekutfutfukiswa kwetinsita temanti nekuhlanteka cishe uhambisana nemlandvo wekutfutfukiswa lusito lwemanti eNingizimu Afrika . 
Bazuzi bemakhophelethivi kusafanele babonge kwekutsi kwentiwa kwemakhophelethivi kufanele kuyame kumgomo wekutimela . 
Angitange ngibone nome ngabe ngukuphi lokumcoka lokuswelakalako ekulawuleni kwangekhatsi . 
Linani lebasebenti labaceceshiwe kusoftware iCOTS . 
Ingabe uphila ngetulu kwalonako kuze ubukeke umuhle emehlweni ebangani nemndeni ? 
Licembu / emacembu latsintsekile atawuvinjelwa kutsi achubeke ente njalo futsi ikhomishini itawuchubeka netinchubo letitawuholela ekucedzeni loluphenyo . 
Kubonakala kuloku lengikushilo , kulesosigaba ludzaba kuphela bekungukutsi ingabe lophendvulako utfole sincepheteliso lesifanele nalesilingana naleso sikhatsi sekutsatselwa , kutsatselwa loku kube sesigabeni sembangela letayelekile . 
Ngakulolunye luhlangotsi , hulumende we-NP waseNshonalanga Kapa ukhombe kutsi akakatimiseli ngekwepolitiki kubukana nalenkhinga lefanako . 
Setfula kutsi kuhunyushwa kwaloluhlolo ngekuhambisana nemagugu emtsetfosisekelo , kutakubona kubaluleka kwekulingana ngekwebulili , kokubili njengelilungelo nanjengeligugu , kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Lemitsetfo ayikentelwa kuphatamisa sokontileka ekwetfuleni tinsita takhe noma abeke umtfwalo kusokontileka wemtsetfo nanoma muphi kucinisekisa timo tekuphepha netemphilo emsebentini . 
Umsebenti lomnyenti walomnyaka bewususelwa kumklamo , nemakhono ekuphatsa umklamo ebasebenti aba ncono kakhulu . 
Konakaliswa kwemhlaba nekudaleka kwebugwadvule ngabe kwavinjwa futsi kwabuyiselwa emuva . 
Simo seligunya lemandla lesitfunywa setindlu ; 
Lesimo lesiphutfumako senta kutsi kube nesidzingo lesingakavami kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika . 
Lokunye kutsi loludzaba lwabikwa ku-SAPS , kepha i-SAPS ayitange ilulandzelele loludzaba . 
Luphiko lolulawula kutsengwa kwemphahla uma litfola lemphendvulo bese batisa loye lophendvulako kanye nemmangali ngelilanga lekubukwa kwaloludzaba . 
Kuphakanyiswe indlela lensha yekulungisa indzawo nekukhuliswa Kwesikhungo . 
Ngako , kuyavunywa , kutsi letibalo letiniketiwe ngahle timele tilinganiso letisetulu , uma kubukwa kutsi tingafaka ekhatsi tincenye letingasito talokugucula imikhicito yetekulima . 
Lesabsidi lehlanganiswe nemklamo ingasetjentiselwa leto tizatfu lapho umnikati welipulazi aniketa incenye yemhlaba kutisebenti tasepulazini kutsi tibe nemhlaba . 
Siciniseko lesisezingeni setinchubo tekulawula timphahla . 
Kungenelela kufaka titatimende temphakatsi , kubitwa kwemihlangano yebafundzi lesheshisako leyentiwa tinhlangano letinenshisekelo njengetiphatsimandla tetemfundvo , emalunga emkhandlu kanye nalabanye . 
Kanjalo , lendzawo lengakahleleki kahle ibuye ibe netindzawo letisicabati kuletindzawo letiphansi , ikakhulukati ngasemifuleni . 
Tento letinjena tibasabisile bantfu futsi tibavimbile kutsi bavete kutseleleka kwabo nge-HIV . 
Kusukela ngaleso sikhatsi , iNingizimu Afrika iloku ikhombisa timphawu tekwelulama , futsi kubuyela ekwakheni imisebenti kuyabonakala . 
Kusekelwa kwekuceceshwa kwalabangasibo basebenti kunganakwa ngaphansi kwenhlalo-mnotfo kanye nelilunga Lekutfutfukisa temaBhizinisi . 
Kunemakhetselo lamanyenti , noma inhlanganisela yemakhetselo , lekungakhetfwa kuyo . 
Titifiketi teticu kufanele tingabi ngemakhophi emakhophi lasethifayiwe . 
Condzisa futsi wengamela kufezekiswa Kweluhlaka Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu . 
Tinkundla tebhola letiniketwe imiphakatsi atikaneli ngekwelinani nangekucina , kantsi atihlangabetani netidzingo temiphakatsi . 
Kucina kushiwo lokukhona kuchubeka nekuma singawi . 
Lemishini lena isebentisa kunye kulokutsatfu kwagesi lodzingekako kukhicita linani lelifanako lemanti lashisako . 
Bomasipala bendzawo basita ikhomishini ngekufika netisombululo , njengoba batawube basebenta nemiphakatsi , kanye nesakhiwonchanti lesisisekelo , ngemuva kwekucedza inchubo yekubuyiselwa . 
Kubeka emazinga laphakeme , ulungelwe ngulokuhle . 
Kuhlanyela tihlahla nekulawula kuvaleka ngetjani njengoba timphandze tabo tinamatsela emhlabatsini bese tiyasita kuvikela kuguguleka kwemhlaba . 
Letinhloso tibonisa tidzingo kanye nalokungetulu kuhulumende wesifundza futsi kutawusetjentiswa ekuhanjisweni kwemsebenti lokuhlangene futsi lokuncono kulomkhakha wahulumende eNshonalangaKapa . 
Lababanjwa kwesibili noma lamanye emahlandla nebashayeli labashayelela bantfu bajeziswa kakhulu . 
Betemphahla lengenako : Kunemtsetfo locacile netinchubo lokumayelana nemtselo wemphahla lengenako nemtselo wemphahlatsite . 
Kwabikwa kutsi lesiboshwa besihlanta ingati . 
Nangabe losebenta naye noma umntfwana opha , sento sekucala kutama kumisa lokopha ngekwenta kucindzetela ngco kulendzawo ngemphahla lekhona lesedvute noma lithawula . 
Uma ngabe lesikhalo asinawo emaciniso ladzingekako kucinisekisa lesento noma lokuvikela . 
Letifundza yiNshonalanga Afrika , yiMphumalanga Afrika , yiNkhaba ye-Afrika , yi-Afrika leseNingizimu ye-Afrika kanye neNyakatfo Afrika . 
Nangabe lilunga lehlisiwe , bekudala kungevani ekhatsi walophetse nalophetfwe futsi bekuba nekusolana kulo nalowa . 
Lolucwaningo lwentiwe ngekhatsi , ngekusitwa tisebenti tendzawo letiphuma tingena letitfolakale ku-ejensi yetisebenti . 
Lokuphilako kwalendzawo nekuchuma kwako nemvelo angeke kuphumelele ngaphandle kwekutsi lesigodzi sisimame . 
Litiko Letemphilo lase-Australia liyati kutsi bantfu labanyenti bayafa ngenca yekunatsa kakhulu kunalemiphumela yesikhatsi lesidze lebangelwa kunatsa . 
Kwakha bulingani nemabhizinisi ekutfutsa lakhona noma kusungula emabhizinisi ekutfutsa ekugcogca nekuhambisa imikhicito emkhatsini kwebakhiciti labancane netindzawo lekuyiswa khona noma tindlu letigcina kudla letikhona . 
Ngibonga lelo nalelo lunga leKomidi ngemsebenti wekwengamela nekutsi nisenta sihlale njalo sime mantontolwane . 
Utsite kuyaphazamisa kwekutsi etikhatsini letinyenti , bomake solo bachazwa njengemihambo nemigubho yendzabuko nemasiko labadzelelako abachaze ngaphansi kwetigaba letitsite leticwasa tibehlise kutigaba temisebenti letingasho lutfo . 
Letindzawo kufuneka ngaloko tidizayinwe kutsi tente imisebenti lehlukene uma kukhonakala . 
Kuphindze futsi kubonakala sengatsi kunemibuto mayelana nekulandzelelwa kweLucwaningomabhuku Lwangekhatsi mayelana netibonelelo letinikwa tifundza . 
Lelikomidi belindzengeka kube lihlole lokunikwa kwanyalo kwendzawo yekuhlala yebafundzi kanye nekubeka emazinga kumanyuvesi endzawo ngekuwacatsanisa kanjalo nekucatsanisa naletinye tikhungo letisebenta kusimondzawo lesifanako kulamanye emave . 
Ngabe kufanele kube nekuvikelwa lokukhetsekile kwebaholi besive macondzana netimiso ? 
Inchubomgomo yeLisu Lekukhushulwa yavunywa yiBhodi kulomnyaka lophelile . 
Konga kwe-Angola kukhombise umehluko lomkhulu kakhulu ngalesikhatsi sekubuketwa . 
Emalunga elicembu lekusebenta lelikhetsiwe aphotfula lisu lekutsatsa tinyatselo tekunciphisa Bumatima Lobukhulu buguculwe bube yiNtfo Lehlakaniphile . 
Kutfutfukisa , kulandzelela nekweluleka kwetinchubo nemazinga ekuphatsa ngekuhlangana ngekusekela kutfutfuka , kusebenta nekucinisisa kubeka lokujwayelekile kumazinga ekuphatsa ngekuhlangana . 
Kuphatfwa kwesimo lesiphutfumako lesikhulu nekunakekela kwemalanga onkhe - Wonkhe umsebenti wekunakekela uhlolwa Litiko letemisebenti yesive ibuye yaphakamisa lokudzinga kwentiwa . 
Butsi belitfusi buphindze bukhuliswe kuncishiswa kwemanti lacinile , emazinga laphansi e-oksijini lencilikile nelizinga lekushisa leliphansi . 
Etindzaweni letinemandla lamancane entfutfuko , inchitfo yahulumende , ngetulu kwetinsitanchanti , kufanele tinake ekunikeni tekundlulisa ekuhlaleni , intfutfuko lephatselene netebasebenti kanye nebuhlakani tetindzaba tebasebenti . 
Esehlakalweni lesinjalo , umbolekimali uhambisana nalesicelo , lamacembu asafike esivumelwaneni mayelana nendlela letsite yekusebenta letawusetjentiswa esehlakalweni lesitsite . 
Kucinisekisa tonkhe tiliphu tetivumelwano temitsi . 
Lapho kukhokhiswa khona Umtselo weTibambiso Letingacinisekiswa , leyo thranzekshini ayibiti kukhokhelwa umtselo wesitembu . 
Kwenta tindlela tekucwayisa ngetinsita letikhona , kufaka ekhatsi tinsita letikhona . 
Loku kubite kusungulwa kweLuhlelo Lwekutakula lweSifundza kanye netinyatselo tekwehlisa tindleko letihambisana nalo . 
I-Asia letfutfukako ingumtjalimali lomkhulu kakhulu nalonesivinini lesikhulu sekukhula emhlabeni losatfutfuka . 
Kufunwa ngemandla kwemaphethini ekuhamba ngekhatsi endzaweni yekwakha kungashiwo ngembili ngekwemvelo ngekubuka lokulingisa ngekutentela lokulandzelako lokunetinyatselo letisihlanu : 
Kwelulekwa nekucondziswa ngetebulili kumele kwentiwe kutsi kutfolakale . 
Tikhungo tekubuta ezingeni lesimo lesisetulu salolubhubhane ; 
Ngetulu kwaloko , lokusetjentiswa kwetekulima kuletimphahla letakhelene naleti tiphaca tetindzawo tekuhlala kufanele kukhutsatwe kuvusa kutfutfukisa kwetemnotfo ekhatsi kwaletiphaca . 
Tonkhe tincumo letitsetfwe tihambisana nemtsetfo losebentako kanye netincwadzi tenchubomgomo . 
Loku kufaka ekhatsi : Kusetjentiswa kwemali ekulungisweni kwetiteshi ; kwakha nekutfutfukisa lakuntjintjana khona tekutfutsa naletinye tindlela tekutfutsa letihamba emgwacweni letisemigwacweni lebekeke ngekwemasu ; tinsitanchanti nemathulusi etekutfutsa lekungasito timoto , kufaka ekhatsi labahamba ngetinyawo netindlela temabhayisikili ; neluhlelo lwetekutfutsa bantfu . 
Loku kungaletsa titandi letingakhiciti , letivame kuba netitjalo letibutsakatsaka letingakhoni kumelana nekuhlaselwa tilwanyana . 
Sevele ticashiwe titfunywa kepha tisengakatfumeli lokutsengiswako ngaphandle ngalokwenteka njalo . 
Imihlangano Yebhizinisi Yelusha : Loluhlelo luhlose ekudvonseni bosomabhizinisi labakhona nalabangaba ngubosomabhizinisi ndzawonye kuze babelane ngebukadzebona macondzana nekuphatfwa kwebhizinisi nematfuba emnotfo . 
Sizatfu lesesekele salendzawo lekugcilwe kuyo kutsi ummango , futsi ngaloko umnotfo , imitamo yekutfutfukisa ingentiwa kancono ngekutsi kunakwe emakhono lakhicitwe , futsi lazuzwe , kutincumo nemisebenti leyengamele kwetfulwa kwetindlu nekufunwa ngemandla etindzaweni tasemaphandleni . 
Idatha yaphambilini ngesibalo lesiphelele sebagibeli betitimela ngemnyaka luniketwa ngephasi . 
Labahweba ngekutfumela iwayini emaveni angaphandle kuye kwabita kutsi babhadale tinhlawulo ngenca yekuphelelwa sitoko kulelicembu lemasuphamakethe . 
Inetingcikitsi letine letibhukulako emaceleni letakhelwe ngetindlela letinyenti , lekutimali letinikwa timboni , tekutsenga nekutsengisa , inchubomgomo yemchudzelwane kanye netinchubomgomo tekutfutfukisa kutsenga nekutsengisa . 
IGauteng ichubeka nekuba ngumfakigalelo lomkhulu kakhulu kutemnotfo kulelive futsi seyichubekile nekubaluleka . 
Kulandzelela kanye nekuchuba kusebenta kwendlela yekuhlela phakatsi etikweni . 
Labodokotela Betilwane Bahulumende Labaphetse lababili KuloLuphiko Lwe-Ephidemiyoloji Nelelizinga bashiya Luphiko emkhatsini kwemnyaka . 
Ngenta bungani kalula kakhulu futsi ngilinga njalo kutitfoba futsi ngibeke lomsebenti embi kwekutatisa . 
Likhasi lesifinyeto salesenteko nome incwadzi yesimemo kubahleli angeke kwanele . 
Akukacaci futsi nekutsi yini lefakiwe kuletinombolo letiphele temaphakethe . 
Uma ngabe kukhicita kumkhakhamncane wetekulima kwehla ngenca yetinhlekelele temvelo njengetimiso netikhukhula , kutsintseka kwemisebenti yaletimboni akugwemeki . 
Loludzaba aluzange lwentiwe nguMhlolimabhuku Wangekhatsi lwadluliselwa kuMphatsi Jikelele loLibambela kutsi alunake . 
Kucwaninga , kusungula nekwakha tinchubomgomo Ngekulinganisa Ematfuba Ekucasha netindzaba letihlobene Telitiko nekusabalalisa imininingwane lenjalo kubo bonkhe labatsintsekako . 
Loku bekukubuyeketa kwesimo futsi ngembikwekutsi lenchubomgomo ikhishwe kubekhona tingucuko letinkhulu letentiwe ngenca yaloko . 
Nje , nasekwenteka inchubekelaphambili leyengetekile kulesikhungo lesihle lesilindzelwe nguMtsetfosisekelo njengencenye yekwetfulwa kwetinsita , labanyundzako bayehluleka kukuhalalisela loko . 
Bakha kutsembana emkhatsini wemakhansela , tisebenti , umphakatsi kanye nemacembu lahlukene lachudzelanako lenemdlandla babe banakekela kutsembeka kwabo matfupha . 
Noma ngalinye , emave ase-Afrika asachubeka nekutsembela kumitfombo yangaphandle ekukhokheleni intfutfuko yawo . 
Lesigaba lesincane sichatsanisa sakhiwonchanti seNingizimu Afrika naleto taletinye tifundza . 
Tekukhicita , tekulima , tekuvakasha , tetigitjelwa kanye netintfo taloko kanye nalokunye futsi lekubonwe kulemikhakha kutawusolo kuyincenye yemandla emnotfo wesifundza . 
Lesifundvo salokungenteka sisentiwa simanje kute setfulwe kabusha . 
Lokugciniwe Lokungahle kwenteke kugcinelwe tizatfu letitsite , ikakhulukati kuvikela lesifundza ngekumelana nemtselela wencindzetelo yekucitfwa kwemali lokungakalindzeleki uma kuvela . 
Kulinganiseka : Ngabe tinjongo letentiwe tiyalinganiseka ngetinkhomba netinkhoyoyo ? 
Kulawulwa nekucishwa ngemphumelelo kwemililo kweyeme kutisetjentiswa netisebenti letenele futsi tifike ngesikhatsi . 
Ngekusebentisa imibiko yeluhlolomabhuku lwangekhatsi tindzaba taphakanyiswa , nanome kunjalo , betingasho lutfo futsi ngemphumela waloko likomidi lanetiseka ngeluhlelo lwekulawula lwangekhatsi kokubili titatimende tetetimali kanye nelwatiso lwetekusebenta kulomnyaka lokwentiwa ngawo lombiko . 
Uma bekunjalo , akuvisiseki kutsi kungani ummangalelwa angakacali tinchubo tekucondzisa tigwegwe letibhekiswe kummangali ngekuhluleka kulandzela umyalo losemtsetfweni wekuphatsa . 
Ngekwenchazelo , lesikhala lesisemkhatsini welizinga lekonga mbamba nalesamba salokugucugucukako lokuchazako silingana nesamba sensalela leconjelwe nalokungagucuki lokuconjelwe . 
Kugcila emiveni kanye nakutipiliyoni letisho kutheksti : Njengebantfu sitsandza loko labanye bantfu labakuvako nalokubatsintsako , kanye nekutsi tipiliyoni tabo ticatsaniseka njani netetfu . 
Loku kuletsa ereshiyo leyehlukile emkhatsini wetimoto kanye nebashayeli labadzingekako kuchuba lebhizinisi . 
Bukana netindzaba temasu futsi ubuyekete Loluhlaka Lwemfundvo Yebatsengi Betindlu lapho kufanele khona . 
Kulesinye sibonelo , kube nesicelo sekutsi kudzingeka emabhokisi eliposi ekudiliva ngobe atikho tinsita letidiliva emnyango ngemnyango . 
Cala kuchumanisa tinsita tekusekela nemphakatsi longiwo bese ucecesha banakekeli ngekunakekela kwasekhaya lokusisekelo . 
Wangeta kutsi uma ubuka indlela labafundzi bebatfuke ngayo ngalesikhatsi basekhatsi kulesikhungo , batawucabanga ngembi kwekutsi bangenele kutento tebugebengu . 
Masipalati ngamunye kanye neluphiko ngalunye lamasipalati kufanele abe nenchubomgomo yekulawula kutsenga nekutsengisa abuye ayisebentise letoletsa umtselela ekuniketweni kwaleNcenye . 
Masipala Wesigodzi sase Alfred Nzo wenta lemisebenti abe nemandla , kuleminye , kulokulandzelako : 
Baphatsi kanye netisebenti tabo , leto umsebenti wato lokutfutfukisa nekwenta imiklamo letawusuka kulelisu , kumele bakhe emandla lekatabasita kutsi bente umsebenti wabo wekwetfula tinsita tesimo lesihle ngekucaphela lokukhulu . 
Luhlelo lwenjongo loluphasi : luchuba kutsi kube nekunikwa ummango emahhovisi etekulungisa kute kwentiwe ncono kuhlanganiswa nemmango futsi . 
Umkhandlu udzinga kwenta sifundvo sekutfutfukisa luhlelo lolukhulu lwekuphatsa kugeleta kwesikhukhula bese ucala kusebentisa loku ngekusebentisa luhlelo lwebhizinisi nenchubo yekubhajetha . 
Kute tinhlelochumano tikwati kwenta lemisebenti tibuye tibe naletimphawu : 
Iphindze futsi itsi kudzingekile kutsi lelo lunga lelikomidi lelinesipiliyoni setekuphatfwa kwetimali ibhodi lelimbukako kufanele kutsi abe neticu tebungcweti latitfole kuleminye imitimba yetebungcweti kutekuphatfwa kwemali . 
Ucelwa kutsi ubuke Umculu weTindleko . 
Leticukatfwa tale-afidavithi tingekhatsi kwelwati lwami futsi tisezingeni leliphakeme lelwati nekukholwa kwami , kokubili kuliciniso futsi kungiko . 
Uma balapho , umkakhe washona . 
Kwesekela lokunemdlandla futsi lokubonakalako lokuvela kutinhlelo tebaphatsi labasetulu kuphela , angeke kucinisekise imiphumela . 
Luklayo lwekuvevetela lwentiwa kute kutfolwe lwatiso ngaphasi kwelwandle , ngekusebentisa umtfombo wemsindvo nome sisetjentiswa lesive kuntjintjantjintja kwemsindvo lesibophelwe ngemuva kwesikebhe lesenta loluklayo mhlawumbe sintate ngetulu nome ngephasi kwelingasetulu . 
Kwenta sisindvo nemigomosisekelo yemtsetfosisekelo ngeliciniso kungenteka , uma kuphela sisebenta ngekukhutsala nemfutfo . 
Kulomunye wemitamo yetfu yekumbopha , wabaleka kepha washiya ngemuva makhalekhukhwini wakhe . 
Khombisa bufakazi bekudlala indzima yesimilo naleyakhako emphakatsini welukholo kanye nemphakatsi uwonkhe . 
Utawudzingeka kutsi wente tintfo tekufundzisa ikhozi nemamanywali ekucecesha lahambelana nato . 
IDepho Yetekulapha eKapa , nyalo imgumtfwalo weLitiko Letemphilo , itsenga imitsi , tidzingo tetekwelapha nekuhlindvwa , nalokunye lokuhambelana nako . 
Lesifundvo sekucombela sicinisekisa sidzingo semsebenti kanye nekuhlanganiswa kwemasu ngetinjongo letibanti telitiko noma tesikhungo . 
Litiko liyaniketela ngetinombolo temacala uma kunesicelo . 
Indzaba yetindleko nayo ibalulekile ; lapho emakhemikhali lamabili labhalisiwe asebenta kahle ngalokufanako ekulawuleni lokutsite , kungumcondvo lovamile kusebentisa lawo langabiti kakhulu . 
Sibonelo semphumela lomubi lotsintsa umuntfu wesitsatfu kungcoliseka kwesimondzawo noma kululata ngenca yemklamo . 
Batsengi nabo bayasolwa ngekumosha nekulahlekelwa . 
Kulesifundvo Lesivamile watiswe ngesinyatselo saHulumende sekwenta tindlu tifinyeleleke kubo bonkhe . 
Kungalingani kwetinhlelo temfundvo tekucecesha ngembi kwekusebenta kanye nekuceceshelwa emsebentini kufanele kulungiswe njengendlela yekuhlela emasu . 
Lokunye kungenelela ngulomsebenti lowentiwa nguletinkhantolo letingetiwe letibuketane nekusilela emuva . 
Kucinisekiswa kwetintsatseli kutawulandzela masinyane ngemuva kwemhlangano . 
Futsi , lokubaluleke kakhulu , inchubomgomo yemali yahulumende icatjangwa kutsi ayiphendvuli tintfutfuko temnotfo letilinganisiwe . 
Mayelana nelwatiso lwebantfu ngekutsengwa , kuneBhulethini Yemathenda lekhishwa ngeliviki lapho kumenyetelwa khona emabhidi ekutsenga . 
Tikhatsi tekulindza nato tinciphile eSibhedlela sasePaarl kuleLitiko Langekhatsi Letekwelashwa Kwetigulane Letiphumako . 
Nakungenteka ngesikhatsi sekuvuna kuvuna ngco kungeke kwenteke , kuvuna kwenteka ngekumbatsiswa bese kushiywa kutsi kome ngembi kwekuhlanganiswa . 
Ucele bangani betiboshwa nemindeni kutsi batsintsane nalabo lababoshiwe ngekutsi bababhalele tincwadzi noma babavakashele njengoba loku kutabaniketa ( tiboshwa ) litsemba lekutsi bayatsandvwa . 
Lomasipala ubeke tinhlelo endzaweni lefanele tekuniketa emanti " kwesikhashane " ngalesikhatsi amatasatasa ngalesifundvo sekulungela kwalesigodzi . 
Emanani esinkhwa lesimhlophe kanye nalesimphunga alandzela indlela lefanako , umehluko kuphela lokhona kube yiVAT kusinkhwa lesimhlophe . 
Luhlelo lwekuhlumisa kabusha lwasekhatsi edolobheni sisusa salo sikuLisi Lelikhulu futsi lufuna kulungisa kungalingani kwendzawo lokwabangelwa tindlelakwenta taphambilini . 
Emalunga etisebenti tekuvikela , naletinye tisebenti , kufuneka tigcoke ngendlela lehlukaniseka kalula nangeyunifomu lebonakala kahle . 
Loku kukhicite imiphumela yakuleyo ndzawo kodvwa akukabi nemtselela wekukhutsata ebantfu labanyenti . 
Nangabe tonkhe tindlela tekuvikela , kulawula , nekulamula kulwa setisetjentisiwe , kulapho kuphela-ke sekubitwa emaphoyisa . 
Indzima lebalulekileyekhomishini kuniketa kusekela kutebuchwepheshe , kufuna balingani labanemasu , kulungiselela lucecesho , kwenta imihlangano mayelana nekuphatfwa kwemali , bese igadza ibuye ihlole kusebenta kwalamaphrojekthi . 
Lohulumende lomusha wehlulekile kutfola kuvetwa kweliciniso kulamanyenti alamaphuzu lamcoka lekadzingekako kufakazela emacala lanjalo . 
Bantfwana base-Afrika , likusasa lalelivekati , batawube banakekekelwe kahle kakhulu futsi bavikelwe kuko konkhe kuchashatwa nekusetjentiswa ngendlela leyingoti kucinisekisa kutsi bakhula kusimondzawo lesiphephile , lesitfutfukisako nalesifezekisako . 
Lokuphakelwa kabusha kusinyanyiswe nguletinye timali letivela kuLitiko Letemisebenti yaHulumende . 
Inhloso yeluhlelo : Kwakha batsengi labanelwati kucinisekisa kuhweba lokuhle . 
Lemitselo ikhokhelwa kuBhodi lekumele yona iyendlulisele Kusikhwama seMtseloseSifundza . 
Sifundza ngekwemtsamo wekwaba . 
Niketa luhlakamsebenti ngekhatsi emkhandlwini wamasipala kute ukhone kusebentisa ligunya lelishaya umtsetfo macondzana nekulawulwa kwesikweledi nekugcogcwa kwetikweledi ; 
Kunaloko kutawuniketa lwati lwekutsatsa tincumo kutindlela tekwenta letetayelekile lekungito kanye nethekhinoloji . 
Lemikhakha lemincane telusebentisomanti lolutsite lungaba netidzingo telusebentisomanti letehluke kakhulu . 
Kucitfwa kwemali ngaphansi kwalobekuhleliwe kwenteke kulesibonelelo kubangele , kubambeleleka kulokuniketwa kwemathenda , kuniketwa kwemasayithi , kuhamba kancane kwemsebenti emasayithini nema-akhawunti ekugcina langakakhokheleki . 
Lephothifoliyo icuketse tonkhe takhiwo tesifundza kanye netakhiwo letimahovisi awo onkhe ematiko . 
Batali bangaya esikolweni lesidvutane nalapho bahlala noma basebenta khona kuyolandza emafomu kusuka lamuhla . 
Ngekwayo , imindeni angeke isakwati kuniketa konkhe lokudzingwa bantfwana kute bakhule kahle . 
Ngesikhatsi baseNshonalanga beta e-Afrika , babukela phasi inkholo yetfu kantsi sekusikhatsi manje sekutsi sivule tifuba ngako futsi sitigcabhe ngebungitsi . 
Ngekweluhlolo lwekubita kwemphahla lekhona uma kucatsaniswa netikweleti , incenye yemali lesalako sekukhokhwe konkhe yabelwa Emalini Lesabelo lesibuke tikweleti njalo ngemnyaka . 
Lena yindlela yemdzabu yekutfola silinganiso lesiphutfumako salokuhlanganiswako lokungatfolakala . 
Nomakunjalo , kunetimbangela letingekhatsi kwelulawulo lwabo lolusheshisako letingalungiswa . 
Uphindze unikete kutibophelela kwekubika lwatiso lolutsite emaphoyiseni nangekusebentisa emandla ekungena , kusesha , kubanjwa kanye nekuboshwa etimeni letitsite . 
Umsebenti wanome ngabe ngumuphi umuntfu kukhokhela lisheke kungacinisekiswa ngumcinisekisi , ngekutsi asayine kulelisheke nome ngekutsi ente sivumelwane lesiseceleni . 
Kuhlanganyela kuniketa luhlaka lwetekuhlela loluhlanganisile lapho kwenteka khona tindlela letinsha tekutfutfuka . 
Lelitiko nome titfunywa talo batawuniketa kwesekela nekukhomba indlela kwentela kugwema kutsi kuhlela kwentiwe ngaphandle kwetindzawo temitfombo nemiphakatsi leyakhelene . 
Lemiklamo lemikhulu yekwakhiwa kwesakhiwonchanti yacalwa ekhatsi nemnyaka . 
Kusetjentiswa kweLuhlelo lweKuhlola Umtselela wekuniketa emandla etinhlelweni tetakhiwonchanti kwakhiwe ngendlela yekutsi tihlahlambise linani lelisetulu lwemisebenti leyakhiwa kusikhatsi lesichaziwe sekutjalwa kwemali yetakhiwonchanti . 
Futsi , likomidi lemsebentitsite licinisekisa bantfu baseNingizimu Afrika kutsi asikabeketeleleli sive setigcila tanganhlanye kanye nebantfu labakhululeke nganhlanye . 
Ikhanola silimo lesisha eNingizimu Afrika . 
Iminyango yemfundvo nemasiko ivuliwe . 
Kwakha lisiko lekuvikela kulabacashiwe nebasebenti ; 
Nanome kuba yincenye yeluntfu lolunyenti kuvame kuba nemphumela lomncane locondze ekuganyeni kwelive ngalinye , kungaba nemtselela lomuhle ngekunika imakethe lenkhulu yasekhaya . 
Akekho lowatiko kutsi imali yakhe yemhlalaphasi layongile itawumchuba kanganani , kantsi i-anyuwithi isusa lokucabangela . 
Kubhalisa kungabonwa njengesinyatselo sekucala sekutitfola njengemsebentisi wemanti nelitiko . 
Umoshe lidvumela lelihle , usebentise budlabha , ugcagcalate , unyonyobele , wesabise noma unyatsele emalungelo emtsetfo ( njengemalungelo elingasese nekubeka tintfo ebaleni ) alabanye . 
Litfuba lekulahlekelwa ngekufaka incenye lenkhulu emphahleni yinye lilitfuba lekulahlekelwa lelivela ngenca yekungahlukahlukanisi kahle imphahla ngekhatsi kwaletikhwama . 
Timbali teluhlobo lolungahle lube nebutsi nato futsi takhekile endzaweni yeKattegat . 
Tindzawo lesetitfutfukisiwe letinetindzawo tekutitfuma letivumelekile kungabuye kufake isandla kakhulu ekungcolisweni kwemvelo nekuguguleka kwemhlaba . 
Incenye lebalulekile yemali yentsela lengenako ivela kuntsela yemabhizinisi leyijika ibe nemtselela lomuhle kakhulu ngekutsi ibhalise emanani emphahla lanyukile . 
Siphatsimandla setimali singa , ngemvumo yandvuna , sisa timali teTrasti letingeke tisebente ngekuphutfuma . 
Nangabe lelo gama solo alikuniki ingcondvo , kungasetjentiswa sichazamagama kute kuhlolwe inshokutsi yemfundzi layinike lelo gama . 
Ungasebentisi timphawu letengetiwe ekupheleni kwemigca kanye netindzima . 
Kujula kuyarekhodwa ngesikhatsi sikebhe sihamba njengoba kucunywe phambilini emalayinini lafanako lamabili lahlanganako ente siphambano . 
Letinchubomgomo letibonakele setivele tibonakala kutidzingo letilingene kantsi tifaka : 
Titawuphendvula kulokufunwa kakhulu lokuvela emiphakatsini kanjalo tisebente ngco kwentela kucinisekisa kutsi emazinga ebuncane bekugcina labekwe nguHulumende wavelonkhe ayafezekiswa . 
Labo lababa nenhlanhla , bekusho kuwa kwemtsetfo nekuhleleka kanye nekuvela kwebushokobeti kanye nenhlangano yebukhomanisi . 
Kulamahhovisi amantji lamancane tinchubo telikhotho tisabhalwa phansi ngesandla . 
Lombiko uvete tincabhayi tekuphatsa netekwetfulwa kwetinsita ngekhatsi kumasipala . 
Kwenyuka kwe TB lengakhoni kwemukela sidzakamiva kungalawulwa ngendlela lesimeme ngekwemukelwa kwato tonkhe tigulane etibhedlela te-TB . 
Imphahla lengakahleleki ayinatinombolo , futsi emaphetselodolobha asilela emagama etitaladi . 
Tetinchubo Telwatiso Kulawulwa neMyalo tiniketa kuyala netinchubo tekulawulwa kwelwatiso kanye nemisebenti lehambisana nako kulitiko . 
Nanome bekukadze kuyimbongolo leyangitjekula , ngafundza sifundvo sekutsi kwehlisa lomunye umuntfu kumenta kutsi ahlupheke ngenca yesihluku lesingakadzingeki . 
Imitamo leminyenti yekugucula imfucuta iyasebenta eZimbabwe , kanjalo nemkhakha wemboni yekugucula imfucuta lotfutfukile . 
Tidzakamiva letingakagcwali : Kugucula emakhemikhali etintfo letinesayikho lekhishwe etintfweni letiyimvelo tingagcina titidzakamiva letinetintfo letihlukene . 
Labatsintsekako beLigatja Letekuchumana bangaphandle nangekhatsi kokubili njengobe kubonakala kulemishikashika yaleligatja . 
Inkantolo ikhiphe sincumo lesitsi kubuyiselwa kuvunyelwe njengoba umfakisicelo angatfolanga sincepheteliso lesilinganako ngesikhatsi sekutsatfwa kwemhlaba . 
Igcugcutela kucocisana bese iniketa emandla kumiphakatsi yendzawo ngekwabelana ngelwati kanye nenkhulumomphikiswano lebalulekile . 
I-IMC iphumelele ekuntjintjeni imibono ngekumukela kubangugcini wekufaka luphawu nemisebenti yekusisa etimakethe letibalulekile tangensheya kwetilwandle . 
Akekho umuntu ngaphandle kwemmeli wemajaji noma umshushisi latawuba nelilungelo lekubhadalwa noma akhokhelwe imali ngaphandle kwekutsi atfole imvumo yeMcondzisi-Jikelele . 
Nanoma kunjalo , kulawula kuma-akhawunti lamakhulu kusesimeni , kantsi nakubukwa inkinga yase-Asia lomnyaka lophelile , angeke kwenteke kutsi icekiswe ngesikhatsi lesidze . 
Ngitawusebenta kucinisekisa kusimama kweSikhwama kanye nekusebenta ngendlela ekuniketeni tinzuzo ngibe ngifundzisa bazuzi betfu ngekuchumana lokunemandla . 
Tichumane atinogitjeliswa noma tehliswe emkhatsini wekushona nekuphuma kwelilanga , ngaphandle kwemvumo lebhaliwe yakapteni welichweba . 
Ralph watikhipha yena ngekwakhe emantini , wema wabukana naPiggy , futsi loku wakutsatsa njengenkinga lengakavami . 
Loluhlobo lelwati lolugcogcwako kufanele lufake ekhatsi : 
Ngaphandle kweSimemetelo saseParis , i-Ajenda yeNshukumo i-Accra kanye neBudlelwane beBusan yeKhopholeshini yentfutfuko leSebentako , ikhopholeshini yentfutfuko iyachubeka ngekuholwa ngemave labekele embili kunikela kanye netimfuno . 
Kuhlosa kukhula kwemandla emali kuhlose kugucula kwakheka kwalokulindzelekile ekukhuleni kwemandla emali , kungako kugcugcutele ludzaba lwengucuko yesakhiwo . 
Kugcwala kakhulu kutfolakala lapho kunendlela lengakakhucululwa . 
Letinsitanchanti temgwaco , netheknoloji nematfuba emabhizinisi kufanele kube nemtselela etimphilweni tebantfu betfu nakumnotfo welive letfu . 
Inchubomgomo Yemagugu itawuhola kulondvolotwa nekuphatfwa kwemagugu . 
Kwenta lolucwencwe , hlanganisa kanye kanye lebhotela , pelepele lobovu lowomisiwe , ikhoriyenda lejutjelelwe kanye netimvutfu tesinkwa . 
Kwenta yonkhe imisebenti njengekwetidzingo tesivumelwano nemtsetfo . 
Letimali tekuletfwa kwemaphasela ekudla netindleko letihlobene nekusebenta titawucelwa kutsi tidluliselwe kumnyaka timali lolandzelako . 
Nobe kunjalo khomishane wakhetsa kunaka lokubi kulokubhaliwe kwetikhatsi telikhefu lekudla kwasemini nelitiya . 
Bomasipala kubukelelwe kutsi bashintje Tinhlelo tabo Letihlangene Tentfutfuko tihambisane nalokuhamba phambili velonkhe kuthemu lesemkhatsini . 
Tinhlelo tekulandzelela atikho kumatiko kutfutfukisa tindzawo labutsakatsaka kuwo . 
Kute umuntfu lotawusebentisa imoto lengakavumeleki kuba semgwacweni emigwacweni yesive . 
Sibopho semalunga lesikhulu lesisisekelo kucinisekisa kutsi loku akwenteki , nekutsi Iphalamende ichubeka nekuma nemfutfo , ibe nemandla futsi inchumane nebantfu mbamba leyakhetselwa kutsi ibasebentele . 
Lencenye ichaza sinikamongo sendlela yekuhlela lenconywako kuMikhombandlela . 
Njengoba sifundza saseGauteng sisikhungo lesikhulu semnotfo waseNingizimu Afrika , lesifundza silidolobha kakhulu futsi siheha bahlali labanemakhono lasezingeni lelisetulu kakhulu nalabakhokhelwa kakhulu , lokwenta lesifundza kutsi sibe nemali lenganako lesemkhatsini lesezingeni lelikhulu kakhulu yesisebenti ngasinye kulelive . 
Titimela tebagibeli tikuLidolobhakati laseKapa kanye nakuletinye tincenye tasemaphandleni emacentselweni . 
Kutfola letinhloso letingenhla , boNdvuna bancume ngesakhiwo tsite . 
Kungeta , kumele kuhlale engcondvweni kutsi loshweletako bekangakamelwa , adzinga kunakekelwa lokukhulu encenyeni yeMbuso kanye namantji yendzawo . 
Shevu wasemantini lobangelwa lukhula lwaselwandle loluluhlata sasibhakabhaka naloluluhlata satjani awukhoni kwendlula lutfwatfwasi lwetimphiko tenhlanti ngako-ke akangeni enchubeni yekujikelata . 
Leti tisetjentiswa tesigodzi , letifanele kutsi tibe ngasemigwacweni lemikhulu yetitfutsi dvute netiteshi tetitfutsi temmango . 
Emabhange angaphandle asebenta kakhulu ekubhangeni kwetinkampani , kodvwa kutfolakala kwelibhange lasekhaya lelikhulu kungafaka incabhayi lomfanekiso webhizinisi . 
Loku kwatfolwa ngekwenta kancono luhlakamsebenti lwekwenta lisu ngekwelisubuciko lelasungulwa teMafa aVelonkhe kulisu leligcile ekwakhiweni kwetindlu . 
Lokutsi uphakamise kutsi kubhadala kwentiwe ngaleso sikhatsi kucale ngalesikhatsi semhlangano wekucala wekuchubeka Wekomiti Yekuhlola Kusebenta . 
Lonkhe lwatiso lolufanele lwanakwa kuloluhlu lwemibuto . 
Ngutiphi letifundvo temsebenti weTimali , Umnotfo neKubala ? 
Lokwabiwa kweminyaka kulesakhiwo lesibanti ngaphasi sicije ngetulu kukhombisa sisekelo lesibanti semacembu alabancane nekukhula lokunakekako emacenjini alabadvuna beminyaka lesemkhatsini , lokungafanekiswa nekutfutseleka kulamanye emave kwalabadvuna labaseminyakeni yekusebenta . 
Loku kutawuntjintja iprofayili yekulimala yebacelinkhokhelo ngoba kutawufaka incenye lenkhulu yekulimala kancane kanye nalokulaphekako . 
Loluhlaka nalo lutawuchaza kutsi lamafomu lahlukahlukene eluhlelo lwemphahla yengcondvo eNingizimu Afrika - timphawuluhwebo , tinkhomba tendzawo , emalungelomkhicito , imidvwebo nelilungelo lembhali - angasetjentiswa njani kuvikela tindlela telwati lwendzabuko . 
Asikho sivumelwano emkhatsini wembhidi kanye nemuntfu wesitsatfu lesitawuba sibopha Etikweni leTemphilo . 
Tonkhe timali te-CARA letitfoliwe kufanele tirekhodwe njengemalingena uma kutfolwa timali . 
Kulawula ngalokwetayelekile nekuhlolwa kwetisebenti tasemakhemisi . 
Atikho tinyatselo tekuphindza netekulungisa letidzingekako ngalesikhatsi . 
Leticelo tinaletigaba letilandzelako te-FRI : 
Labawukhetfwa kuloluhlu batawulindzeleka kutsi bente luhlolo lwemakhono , luhlolo lwengcondvomshini kanye nemakhono ekubhala , ngembi kwe intaviyu lenayo itawubukwa kulokukhetsa kwekugcina kwalabakuloluhlu . 
Sibonelelo Setinsita Tamasipala sachitjiyelwa kutsi sifake ekhatsi umehluko ekuhleleni lokufaka ekhatsi , lokulinganiswa kwetinsita tamasipala kucedza kusilela emuva , kutfutfukisa kwemisebenti ekukhuliseni tindzawo leticubile tekuhlala bantfu , kulawula ngemphumelelo imphahla lesemadolobheni . 
Njengobe kukhonjisiwe kulesehluko lesengcile , kuhlanganiswa kancono kwekusetjentiswa kwemhlaba kanye netitfutsi tesive kuyakhoneka uma kucabanga ngetitfutsi tesive kufakwa ekuhleleni tindzawo tekwakha . 
Kuloko , lapho sikhatsi sekuvalelwa ejele sibekiwe , kuyaphakanyiswa kutsi kususwe letimali letibekiwe . 
Loku kungenteka kalula ngalokulinganako etikhungweni temfundvo lephakeme . 
Injongo yekugcina kutsi kuvunyelwe ibhajethi lehambisana netidzingo temmango , bakhokhi betindleko nemakhaya . 
Likomidi Lekulawula ematfuba Ekulahlekelwa selisunguliwe . 
Sidzinga kucinisekisa kwekutsi loLuhla Lolusha lulungisa lokudzingeka kwendzawo yekutfutfukisa kwasemakhaya nasemaddolobheni nalokuhlala ngekukhamana lekutsikameta umnotfo netenhlalo emkhatsini wetindzawo . 
Kunekubeka tintfo ebaleni lokubanti lokukhonjiswa ngendlela yebudlelwane betimali tahulumende yangekhatsi kuhulumende , kwengamela kwemabhizinisi kanye nekuboleka , nangamayelana nekufinyelela kwesive lwatiso lolubalulekile lwetimali tahulumende . 
Noma kungabukwa njani kuphindzaphindzeka kwetinsayeya letinyenti , linyenti lemibuso lemikhulu yase-Afrika itfutfuke ngemandla ngekuphendvula kutepolitiki , kuniketa tinsita emiphakatsini kanye nekulawula ; yahambisa emandla kumikhakha yahulumende wasemakhaya kantsi nelisiko lekuhlala kuchudzelwana ngelukhetfo likhula ngemandla . 
Kungakhoni kuniketa ema-akhawunti ngesikhatsi . 
Inkhohliso imele bungoti lobungaba khona lobukhulu emphahleni , kuphakelwa kwetinsita lokukahle neligama lamasipala . 
Loku kufanele kucinisekise kutsi lolwati loludzingekako kwentela kuhlela lokuhle luyafakwa futsi lutakwenta lula kubeka emazinga kanye nekwabelana ngetindlela tekwenta letihle kakhulu . 
Ngubani losekela aphindze akhutsate lushintjo ? 
Ikhophi yelisheke lelingantjintjwa ngulomunye , noma nangabe kuyi-akhawunti yekonga , sitatimende sasebhange lesisephepheni lelibhange . 
Umkhicito lowehlile nawo usho kutsi tihhenga letimbalwa tiyatfolakala kutimakethe tendzawo . 
Lendzawo ibhaliswe futsi isetjentiswa njengendzawo yekukhuleka . 
Emanti langcolile etimboni etintfo letibolako awanato tintfo letingacokelelana esimenindzawo lesinjengetinsimbi letisindzako netintfo letivela emvelweni letibeleselako . 
Kuko konkhe lokwashiwo , kuyacaca kutsi ngalesikhatsi lokwacala ngaso bantfu labanyenti bese bavele balimele netimphilo setilahlekile . 
Kubukelelwe kutsi ngalenandlela kungena kwetekuvakasha ngalokutako kuguculwe , ngaloko kwabe tinzuzo kuso sonkhe leSifundza futsi kwakhe ematfuba lamanyenti etindzawo letifana ne-Ceres . 
Lutfungelelwano lwekufundza lolwahlukene selukhule lwaba tinkhundla tekutisimamisa temimango . 
Ngaloluhlelo Lwekusebenta Lwemnyaka , sitinikela kusebenta ngekubambisana ekwenteni ncono timphilo tetakhamuti tetfu futsi nekutisita titentele likusasa lelincono ngekwato . 
Ngakoke , kwetfulwe imali lekhokhwa ngenyanga yebungoti . 
Leminye yalena kukhulunywa ngayo kulesicephu sekucecesha , ngaphasi . 
Ngitawutsandza emalunga aleNdlu anake sidzingo lesimayelana nesatiso lesifanele . 
Emabhange atawuzuza ekusebenteni ncono kancane kancane kwemnotfo . 
Ngekuya ngeMphatsi Lomkhulu Lolibambela eTransnet , silinganiso setindleko sifinyelele kutigidzi . 
Kubusa lokuhle kusisekelo sekwetfula tinsita ngendlela lesebenta kahle . 
Bantfu labanatsa endzaweni lenemsindvo abakavami kunaka kutsi banatse tjwala lobunganani . 
Labasebentisa kabusha lebesekulahliwe bachazwa lapha njengetikhungo letitfola letinsila ekugcineni kusebentisa hhayi lokucokelela kwalabasemkhatsini , tidzawo letitsenga kabusha noma titeshi letidlulisako . 
Kunemaposi lamane kuloMasipalati . 
Tinhlelo temkhakha lotimele tekulwa nekusebentisa budlabha tidzakamiva titfolakale kutsi atisito letisetjentiswe ngalokufanele futsi atikamiselwa kubufakazi ngalokwenele , kantsi futsi lomtsetfo ukhomba imikhakha letimele indlela kancane kakhulu mayelana nekutsi kusetjentiswa kwemali kulendzawo kungentiwa kancono kanjani . 
Uma lesikhalo siphatselene neludzaba lolubonakala lungaphandle kwemsebenti walomtimba wekwendlulisa sikhalo , kumele watise labatsintsekako . 
I-TB lengakhoni kwemukela sidzakamiva yenta kubaluleke kutsatsa tinyatselo leticinile tekulawula kutseleleka futsi sidzakamiva lesikhetsekile kanye nemasu ekwetfula tidzakamiva . 
Imiphumela yekusebenta kwalemishikashika mane nje ibe sibalo lesiphasi kulesibukelelwe . 
Kuphatsa Indlela Lephindziwe yeTikhungo Yekuvikela Bugebengu Emmangweni ezingeni lamasipala . 
Letento letentiwe yi-aphelenti tigunyata kuvalelwa ejele sikhatsi lesidze , njengobe kukhonjiswe kulesimeleli semtsetfo lebekwe lapha . 
Lomklamo wesakhiwonchanti utawusita labasebentisa tigitjelwa temmango ngekubanika umtfunti erenki yetekisi . 
Inhloso yalendlelasu kuchumanisa , kulunganisa nekuchuba imitamo lejuba ivundle emkhatsini wematiko labalulekile nalabanye badlalindzima . 
Tigulane letindlula kumashumi lamane telashwa tabese tiyatfutfwa kulesigameko . 
Kwakhiwa kwemalokishi kuyenteka ngesikhatsi lesivakalako futsi atikho tihibe letingakafaneli ekutfoleni imvume . 
Emcondvweni wami , bucotfo nebulungiswa budzinga kutsi luhlangotsi ngalunye lubukane netindleko talo . 
Noma bashiya kudla kwabo ebhuthini yemoto emahora lambalwa . 
Lucwaningo lolunemininingwane yetitolo letahlukahlukene temakethe , kwati lokutsadvwa yimakethe ngayinye nekuhlangabetana netidzingo tayo letisezingeni , kubaluleka kakhulu emphumelelweni yetimali . 
Ngetulu kwaloko , emaveni lamanyenti bafati abanabuniyo bemhlaba labawulimako . 
Tiphatsimandla tendzawo letinengi , ikakhulu Imikhandlu Webameleli Wesikhashana , ute emandla elulawula inchubo yekuhlela lenjalo . 
Inhloso yaloluhlelo kulawula tisetjentiswa letiphatsekako talelitiko , kanye nekuniketa tisetjentiswa letinsha kanye nekugcina letimiso letikhona tisesimeni sato lesifanele . 
Kulesigaba akukahloswa kutsi umcashi noma ngayiphi indlela akhulume ngemanani emsebenti . 
Loluhlakamsebenti lolutawusetjentiswa uma kuhlolwa lomtsetfo lutawuhlolwa lutawufaka ekhatsi kokubili imigomo lebeyivele yentelwe kuzuza kusukela ekucaleni , kanye nabocalangaye benchubomgomo lesekuvele kwacaca kutsi kulomkhakha kusukela kwashaywa loMtsetfo . 
Licembu Lemsebenti Lebungcongcoshe litawusungula iModeli Yekusekela neTetimali Titjudeni Letiphuyile na"Letisemkhatsini" kutsi ticedze titfwale ticu . 
Kungumsebenti wabosomapulazi kusebentisa tinyatselo tebungoti benhlekelele . 
Loku kungazuzwa kuphela uma tikhungo tahulumende letinemandla naletisebenta kahle tisekulawuleni lokuhola intfutfuko endzaweni yasekhaya . 
Timo tesomiso ngesikhatsi kwetfulwa lombiko tasho kutsi kufanele kutsi kubatjelwe kakhulu njengesicwayiso sekuvimbela ngaphambili kanye nekuvikela lokwengetiwe kwemphahla . 
Lendlelalisu ingulenye lelawula kucudzelana , leyenta kube nekuhlangana kwetinhlobo tetigitjelwa . 
Akukho kungena kwemanti agcineke futsi nekungena lokuncane kwemanti emhlabatsini . 
Loku sekuhlakatiwe ngenca yekutsi loluhlelo alusasetjentiswa njengeluhlelo lolulawulwa ngekhatsi . 
Balawuli Betekusekela teMnotfonhlalo basungula imigomo kanye netimmiso ekuniketweni kwemfundvo , tekutfutsa temphakatsi , impesheni , tetindlu kanye nelusito lasekuhlaleni labomnkantjubomvu betemphi labafanelwe ngulolusito . 
Gezi nebumaginethi tintfo letibaluleke kakhulu teFiziksi , ngoba tsekela emathulusi lamanyenti emihla nemalanga netisetjentiswa lesetsembela kuto . 
Uma ngabe ibekwe noma ngukuphi encenye endzaweni yemhlangano ufanele kutsi ube ngasekudla setetsamelilwati . 
Leligatja litawusebenta ngekubambisana lokusedvute nemiphakatsi yendzawo kanye nakuVelonkhe , etifundzeni kanye nasemazingeni aHulumende wendzawo kwentela kwetfula takhiwonchanti letemukelekako emphakatsini , letibekwe kancono futsi letisebenta ngemphumelelo ebantfwini basemaphandleni . 
Injongo kuniketa kuhlangana nebamelwa , kugcogcwa kwedatha , lwati lwedatha nekurekhodwa kwetekuphatsa kuSotimali Wesifundza . 
Lesimo sihlala sinjalo ngoba hulumende ugcizelela ekutiphatseni ngendlela kulokuphatselene netimali ekulawuleni timali tahulumende . 
Njengemphahla yavelonkhe , i-SU ifaka ligalelo lelikhulu kulelive . 
Nika umbono wakho lomayelana nelubuyeketo lwetheksti yetembhalo . 
Imisebenti yekusita kanye nekucecesha iniketwa emaphandleni nasemadolobheni emayunivesithi aseKapa , Bloemfontein , Pitoli neJozi . 
Imisebenti yalokhetsako itawufaka kulawula miculu , kucinisekisa kuphepha kanye nekufayelwa kwemiculu yetimali esisefeni , kutfolwa kwemadokhumenti etimali alabatsintsekako labangekhatsi kanye nalabangaphandle kanye nekugcina irejista yemiculu leceliwe . 
Asikho sisekelo , indlela noma luhlelo lolusetjentisiwe kubala emazinga eku-oda sitoko . 
Imitfombolusito yemali lencutsiwe lekhona yekusatjalaliswa ngekhatsi emanani Laphasi labelwe ku : 
Lomlilo wacishwa , futsi nalesiboshwa sakhishwa eselini yaso sayiswa esibhedlela . 
Kuphatsa Tetimali , kufaka kutfutfukiswa tetimali tamhlaba jikelele , tinsita tebhizinisi , kuphatsa temphesheni kanye nelihhovisi lebubhalane Kukhomishane Wetekusisa Kwahulumende . 
Loku kufanele kutsi bakwente kahle futsi basebentise emabhakede . 
Utawuhlala ngaso sonkhe sikhatsi atsatfwa njengalowavula indlela yemzabalazo wetfu wesimanje wekulwa nelubandlululo , kuwo wafaka kubaluleka kwesimilo kanye nekushuca buthule njengalenye incenye yemzabalazo wetfu wenkhululeko . 
Imitfombo lemikhulu ye-ekstesi itfolakala eMpumalanga nase Mpumalanga-Nshona ye-Asia , i-North Amerika kanye , ngalokulinganisiwe , eNetherlands , Poland neBelgium . 
Ngenca yesidzingo sesimisomtsetfo setinhlelo tekulawulwa imfucuta e-USA , kusungulwe emasu lamakhulu emazingeni endzawo , esigodzi kanye newembuso . 
Ngako-ke kuyintfo leyenta umcondvo kubukisisa kutsi kungani lamacembu lamancane emave lasatfutfuka akhonile , ngetindlela letehlukene , kutfola tilinganiso letiphakeme kangaka nekukhula nekutfutfuka . 
Kulethemu yasemkhatsini , njengoba tintsela tamalingena tivuseleleka nenchitfomali iba semkhatsini , lokusilela kutawehliselwa kumazinga lalondvoloteka kancono . 
Kubakhona kwetimali tembuso emaveni lamanengi taleto tindlelalisu . 
Intfo legucugucukako lemcoka lechazako ngulethemu yesikweledi sebantfu , lekala lokususwa kwetivimbelo tekuboleka ngemva kwelubandlululo . 
Bantfu betfu bakhulumile kantsi njengahulumende kufanele sibonise kutsi emaphimbo emiphakatsi yetfu yasemaphandleni iyevakala futsi iliciniso njengaleyo yebalingani basemadolobheni . 
Linani ngco letetfulo kutawuvjjunyelwana ngalo ekuhambeni kwesikhatsi . 
Kufanele kube nekugcizelela lokukhulu emaswini lentelwe kugucula kutiphatsa kunekwatisa kuphela . 
Ake sabelane ngemibono mayelana nemakhono langaba khona wemboni leyetfula tintfo emtameni wetfu lochubekako wekusheshisa nekwenta kancono kwetfulwa kwetakhiwonchanti letisisekelo tekuhlangabetana netidzingo tebantfu baseNingizimu Afrika labetayelekile , kuzuza imigomo yetenhlalo netemnotfo neluntjintjo . 
Inchazelo yenkhohlakalo leyetayeleke kakhulu nguleyekusebentisa lihhovisi lesive kute uzuze ngasese . 
Labekugcina bacashwa yindvuna . 
Loku kungenteka kube nemtselela kusimo sanyalo sendzawo lesemakhaya nendzawo letungeletile . 
Lokudzingeka phambilini : Labo labafisa kuhlanganyela kulekhozi bafanele babe ngulabahlanganyela kukhozi yeKuhlela ngetigaba neMtsamo weMhlaba , nemakhozi eKufundza Siganga neLibalave . 
Ngembi kwekubeka umtsetfo lomusha wekulawula imakethe yenyama lebovu umehluko emkhatsini kwetindzawo letilawulwako naletingalawulwa ungete kakhulu ekutseni kubulawe tilwane letihlukile sikhatsi sinye , kunekutsi kukhetfwe kutsi kube netinkontileka letinkhulu tetindzawo tekubulala tilwane etindzaweni letilawulwako . 
Indzawo yelutfungelwano kufanele ifake tingadze tensalela letimele timila tendzabuko , netindzawo temvelo letintekenteke letinjengetitete , umehlelo , imifula nelugu letibalulekile ekusebenteni lokuchubekako kwetinhlelo temvelo . 
Lemitamo lena yekungenelela itawubamcoka ekulungiseni lesikhalo ngemphumelelo nekwenta ncono kutfutfukisa umnotfo . 
Letingucuko kumandla latawuba khona ngalesikhatsi sekusebenta kwemakhemikhali kungamelelwa kusetjentiswa emandla langaba khona . 
Buniyo bufaka ekhatsi umhlaba wasekhaya nome wemmango nebuniyo bekulawula ekhaya . 
Luhlolo lemtselela wesimondzawo setindlela tentfutfuko yemhlaba . 
Lokungalingani ngekwemandla emkhatsini wesisebenti nemnikati welipulazi nalokungabi khona kahle kwetindlela letisemtsetfweni tekuvikela labahlala emapulazini kwakha kungalingani kwemandla lafaka sandla ekutseni bacoshwe . 
Lapho sigaba sekucala sekwenta temfundvo lehlangene sesiphelile , tifundvo letitfolakele titawusetjentiswa emkhakheni wetemfundvo lobanti ngalokwengetiwe . 
Timalimboleko neMphahlamali letfolwako letsatfwa ngekutsi timalimboleko tifaka ekhatsi timalimboleko-ngco tebantfu ngabanye noma tinkampani . 
Kute sikwati kufinyelela kugcina kahle lokusentjetiswa sicindzetelekile kusungula kuchumana kwetikhungo letingito nekubambisana lokuyimphumelelo . 
Kuhanjiswa kwetimali-tephara kutimondzawo lapho imitsetfosimiso ikhona nekugadza kucinisiwe , angeke kuphelele . 
Tikweluhlelo lolulodvwa lolutfolakala tikwesakhiwo sinye , umnikati , umkhiciti , somabhizinisi , kanye nemlimi bangumuntfu lofanako , futsi angahlela inchubo yekubulala emagciwane nekusetjentiswa kwekugcina ngekwetekulima naletinye tidzingo . 
Ngako ke kumcoka kunobe nguyiphi intfutfuko kucaphela umtsamo longatfwalwa simondzawo lochazwa njengesilinganiso sekugcina semtfwalo lochubekako nekusekeleka . 
Tedlulisi tisetjentiswa tekuvikela ngekhatsi kweswishi lesebenta ngetikhatsii tetimo temaphutsa kuvimbela konakala kuleswishi . 
Lentalo iphatselene kuphela nentalo yetikweleti , lenyenti lebutseteleka etimalini letibolekiwe tebafundzi bakucala belikolishi . 
Lamanani lasetjentisiwe kulesibonelo lesingenhla abonakala njengemanani lajwayelekile , acondziswe kulokukalwe kutsatfwa kutindzawo letihlukene emahlabeni . 
Loku kutawentiwa ngekuhlanganiswa kwawo onkhe ematiko . 
Emanani etindleko ahambisana neBAS . 
Ngalokuphatselene netindzaba tebugebengu , iLAB ibuka lokubaluleka kwaloludzaba nemholo walomuntfu . 
Ngakoke kuphocelelekile kwakha timo letenta kukhoneke kuvumela kuphatsa lokukahle , lokumele kube yingcikitsi ekhatsi nekuhlela kwetfu kwasekhaya netimo . 
Kungumsebenti weKhomishina kutfola simo lesingusonasona sencabano hhayi lamacembu . 
Litiko Lavelonkhe Letekulima kusafuneka liphotfule indzaba yalabo lababekwe kutsi basebente ngeTemisebenti Yekuhlolwa Kwenyama . 
Kuyabonakala kulomdvwebo kutsi , ngenca yenethiwekhi yalomgwaco lovulekile , titfutsi tesive tifinyeleleka kakhulu kulomgwaco wetitfutsi tesive . 
Lesi kube sincumo sangemabomu kute kwakheke telubalobalo letinesimiso lesikahle kute kulawulwe ncono lenchubo ngekuhamba kwesikhatsi . 
Emakhono abomasipala , endzaweni yasemakhaya , kulawula kuhlelwa kwetfulwa kwetinsita . 
Tinhlelomibuto , leteyame kumanothi ekusebenta lasetjentiswako kumatiko , asungulwa kuniketa sisekelo sendlelanchubo yekuhlola lengagucuki kutfola kuhambisana kwematiko ngetimmiso letibalulekile temanothi ekusebenta . 
Imiphakatsi yendzabuko ingafuna kumelelwa kulebhodi yekweluleka , ngekuya ngekwendzawo yabo yelwati . 
Uma kwenteka umsebentisi waletinkhombandlela adzinga lwatiso lolwengetiwe , kufanele kutsi kukhunjulwe kutsi , ngaphandle kwalemitfombo lesetjentisiwe kuletinkhombandlela , kukhona futsi nelwatiso lolunyenti loluhle lolungakashicilelwa lolutfolakala etinhlanganweni letinyenti letehlukene kanye nakulabanye bantfu lapha eNingizimu Afrika . 
Loluhlelo lwekuhlola Indlela Yekusebenta lwetisebenti nalelikhadi lekunika emamaki kwalesifundza sekusunguliwe . 
Letinye tindzawo letigadvwako Tekuvela ebaleni , Emakhono aMasipala , Kungaphatfwa kahle Kwetimali , kanye neKuhambisana kanye netidzingo teKubika temnyaka . 
Yinkhundla levulekile , lefaka ekhatsi kudlala kwelusha nemacembu emmango , imitamo yabosokhoriyografi labasesebancane kanye nemisebenti lekhisiwe yabomnkantjubovu lebesebentako . 
Kusungulwe Luhlelomsebenti Lwetekukhutsata Temisebenti futsi lwavunywa yiBhodi . 
Alatiwa kutsi litawukhuphula njani lizinga lemali lengenako yesikimu senzuzo yengoti yemgwaco . 
Ngembi kwekucala lomsebenti wekudvonsa , yinye indzawo lapho ikhebuli igcina khona noma intsambo leliwayela iboshelwe enhloko ledvonsako leshiselwe kulesigaba lesiholela kuleliphayiphi . 
Kucalwa kweSigaba Sekucala sawo wonkhe Umklamo Wemkhankhaso Wekunakekela Tilwane Tasekhaya ucale emkhatsini kwemnyaka . 
Loku akukhombisi kusebenta kute kube la eKapa nome eJozi . 
Lesibonelelo asikaniketwa tifundza njengoba kucala umnyaka timali kantsi sikhishwa uma kuba netinhlekelele . 
Bika ngekucondza simo kwemphakatsi ngenzuzo yaloluhlelo . 
Libanga lemsebenti wekuhlola umhlaba litawuba ngulelilandzelako : 
Akukhoneki futsi akusiko kuhlakanipha kubeka imali lekhokhwako yebuncane bekugcina kangako ezingeni lavelonkhe . 
Sitaladi njengendzawo yemmango singabonelela kulungiselela kuhlanganiswa kwetinsita etindzaweni tekuhlala temali lencane . 
Lemidvwebo lengentasi ikhombisa tidzingo tekuchuma lunye luhlobo lwemthoyi lonelizinga lekufulasha leliphasi lotfolakala emakethe yaseSwideni . 
Lesikhungo sinjengemekha kumakhatholika lamanyenti nebapristi emhlabeni wonkhe . 
Kulesimo , litiko litawucinisekisa lucwaningo loluchubekako kanye nekwetfulwa kweKubuyeketwa kweNtfutfuko yeKhophelethivi yeMnyaka . 
Lokuvuma kwePhalamende kwekusebentisa imali lesuka Kusikhwama Samalingena Yavelonkhe , noma tishayamtsetfo tesifundza kusukela Kusikhwama Samalingena Wesifundza . 
Kukulokukhulumisana lapho khona umhlaba ungazuza umbononchanti wemave emhlaba wetentfutfuko lesimeme , lefaka ekhatsi kugcinwa kwemalungelo eluntfu , kuhloniphana bubili knaye nekuncishiswa kwebuphuya . 
Bukelani iTV njengemndeni : Imindeni lebukela iTV ndzawonye itawuhleka , ikhale futsi ikhulumisane , bese iba ngulesondzelene . 
Tisebenti letikhonjiwe tibekwe njengeBantfu Lababalulekile neBameleli labafanele futsi kutsi bafaneleke futsi babe kahle ngekwemibandzela yetidzingo teBhodi yeTinsita teMali . 
Bathuliswa futsi bayiswa esibhedlela . 
eSwatini live lebantfu labangemaSwati . 
Lendlela itawusita ekusunguleni imigomo yekwenta tincumo lengagucuki . 
Kugcina emagugu akho ngulokunye kwalamaseko ekukhicita bantfu labatawuba nemsebenti lofanele wekuzuzisa bonkhe baseNingizimu Afrika . 
Emaklayenti latayelekile bosobuciko , labasebenta ngetandla , bahleli bemicimbi , umfelandzawonye wetemidlalo , batsengisi labalawulwako nalabangalawula , ema-ejenti emboni yetekupheka kanye netikhungo temphakatsi . 
Kuntjintja kwendzawo kanye nengucuko kuyaletfwa ngentfutfuko yetekulima , kuhlanyelwa kwemahlatsi , kuchashatwa ngalokwecile , futsi netinhlobo tetitjalo letingatiwa . 
Imibandzela yekuchibela , lokushiwo noma lokuniketiwe kutawuba semtsetfweni , ngaphandle uma sivumelwano lesinjalo noma kwehluka kufakiwe ngalokubhaliwe kwabuye kwasayina tinhlangotsi tenkontileka . 
Kuphatsa lokuhle , futsi ikakhulu kuphatsa timali ngendlela lenhle , kuholela ekwetfuleni tinsita lokwentiwa ncono ngekucinisekisa kutsi imali yebakhokhi bemtselo isetjentiswa kahle . 
Kusisa kwetitfutsi temmango kuhlala sikhatsi lesidze kakhulu , futsi lokusisa lokuchubekako nyalo kutawuba nemtselela lomkhulu ekusebenteni kahle emadolobheni eminyakeni leminyenti kusasa . 
Befika kusivumelwano phasi kwekutsi ummangalelwa abetawutsenga lo lemphahla futsi acedzise letikweneti letinyenti temmangali ngalelinani lekutsenga . 
Lemiphumela yalomhlangano ufaka ekhatsi lombiko wemnyaka wemnyaka timali londlulile . 
Lihhovisi lekulawulwa kwemiklamo litawudzingeka kulawula kulawulwa kwemiklamo jikelele , kulawulwa kwalababandzakanyekako kanye nekuchumanisa . 
Tibhedlela te-TB kudzinga kutsi tiniketwe tinsita ngekuya ngetidzingo tato , futsi loku kutawudzinga kukhona kulawula sigulane lesimankimbonkimbo ngalokuvelele . 
Sicela ufundze ngemuva kwalelifomu kubona kutsi uvumelekile nekutsi nguwaphi emaphepha noma emafomu lekufanele uwafake nalesicelo . 
Umsebenti wekwengamela weLikomidi leTimali neLucwaningomabhuku lwenta baphatsi batiphendvulele mayelana netilawulimali tangekhatsi letisebentako . 
Nangabe umuntfu akhombisa kutiphatsa kwelulaka lwekuhlasela ngekwemtimba noma ngekwetemacansi , kutawufaneleka kutsatsa kwentiwe lokungiko ngekwekululekwa betemitsi , kusebentisa umtsetfo wekutiphatsa webafundzi , kuhlonipha emalungelo abo bonkhe labatsintsekako , kanye nemtsetfo . 
Kukhutsata ngemdlandla kuhlonyiswa emakhono lwebantfu labebakadze banganakwa , ikakhulu bomake , lusha kanye nebantfu labanekukhubateka . 
Lomhlaba wadliwa kubo bobabili banikati bemhlaba lekuMakhaladi kanye nalabaMhlophe ngenhloso yekuhlalisa bahlali " labasha " labangeMakhaladi kulendzawo . 
Lifomu le-Adobe leligcwaliswe nge-elekthronikhi , lelifanako naloluhlobo lwesatiso lekufanele lifakwe . 
Ngetulu kwaloko , kutawuba lihlazo kumbuso wetfu wentsandvo yelinyenti , futsi kube ngemanga kumlandvo welive letfu , kunoma ngabe nguwuphi umphakatsi kwandzisa noma nguluphi luhlobo loluphikisana nelulwimi lweluhlelo lwetikole . 
Kubuyeketwa kwelicala kwavunywa , futsi sicelo setindleko tebamangalelwa sacitfwa . 
Kuvame kwemukeleka kutsi eNingizimu Afrika , njengakulamanye emave lasatfutfuka , kube netindlela letehlukene letisetjentiswako mayelana nekwakhiwa kwetindlu . 
Loluhlelo Lwekwesekelwa Kutemphilo Lwemasotja libonelela emakhono ekulungiselela nekusekelwa kutemphilo kanye netinsita tetekuvikeleka nekuvikelwa kweNingizimu Afrika . 
Ngenca yaletimo temhlaba letigucukako eGauteng , Luhlelo Lwemahabhu Etekulima latfulwa kute kwakhiwe tindzawo lekugcilwe kuto kute kutfutfuke tekulima eGauteng . 
Umane wenta indondo yetindleko lebukene nalophetse ekutseni kuphikisa kwakhe akuzange kuviwe ngendlela , kantsi nesento setisebenti tangaphandle lesaniketwa kuletimo . 
Tikhatsi macondzana netinsitakusebenta angeke tivunyelwe . 
Akusito tonkhe tikolo letaniketa lwatiso lekuya kwebafundzi etikolweni lokuliciniso . 
Kulawulwa kwetrafikhi bekufanele kutsi kube ngumsebenti weMaphoyisa eLidolobha lebakafanele kutsi , ngekuya kwemaminitsi alomhlangano , akhiphe emalunga langemashumi lane nesihlanu , nalinye lesikhungo sekusebenta ngekubambisana . 
LoSokontileka utawuphindze futsi abeke kulemisebenti ente futsi kube netisebenti leticeceshiwe letikwatiko kuniketa lusito lwekucala . 
Lifomu lesicelo leligcwalisiwe litawufakwa kuluphiko lolulawula kutsengwa kwemphahla nome kunanobe nguliphi lelinye litiko lelivunyelwe ngalokusemtsetfweni nguloyo losesikhundleni sekuchaza . 
Ibhizinisi Lelwa Nebugebengu nayo iyawusekela umklamo ngetindlela letinyenti nekubandzakanyeka esigabeni savelonkhe , kanye nalawa a McKinsey , advunyiswa kakhulu . 
Lamaphokethe lawa emhlaba abekwe ngekwenhloso , futsi kwentiwe tincenyana letiphelele tekutfutfuka kwato . 
Nome kunjalo , lendlela yemphahla yengcondvo beyiloku ivikela lwati lwendzabuko ngekusebentisa tinkhomba tendzawo endzaweni yemawayini netinatfo letidzakwako ngalokungetulu imphela . 
Tikhalo letinyenti tasonjululwa kungakapheli emalanga lasihlanu . 
Kubungata leliviki lelikhetsekile , iPaki Yavelonkhe yaseKruger itawuba neluchungechunge lwemishikashika letawenteka kulesikhatsi ngenhloso yekwakha lwati loluphatselene nemapaki avelonkhe akulelive . 
Umzamo munye lonjena ubange kutsi kwakhiwe i-hotspot yeWi-Fi kuletinye takhiwo tahulumende wesifundza . 
Naseyicedziwe itawusita kulandzelela tintfutfuko kubo bonkhe bomasipalati kuso sonkhe sifundza . 
Ngenelela ekutfutfukisweni kwetinchubomgomo telikolishi . 
Kwenta tincumo kuyincenye lebalulekile yemphilo yemuntfu . 
Injongo yalesigaba kuncuma ngalokudidwa kwemanti langcolile alokungcola lokuntantako lekungenteka kungene kulesimondzawo lesitfola lokuphila elwandle . 
Leso bekusikhatsi lapho i-Afrika beyifuna kubukana nesimo lesibi setemnotfo kanye nesikhatsi setinkinga tetepolitiki letaba nemtselela emaveni lamanengi ase-Afrika , kanye nesidzingo ngako-ke sekuntjintja tindlelalisu tekuphuma kulesikhatsi setinkinga . 
Kwengeta , sidzingo sekucasha tisebenti tasemahhovisi letengetiwe kute kutsi kuncishiwe emazinga esitresi langemukeleki kutisebenti letendlulele ngale angeke agcizelelwe ngalokwendlulele . 
Imfundvo yetemphilo leyikhwalithi lenhle levela kumavolontiya . 
Kuluhlelo loluvalekile , lwekusebenta kwemakhemikhali alujikiseki . 
Lucwaningo lefayela lutawentiwa njalo nje . 
Umsebenti wekucinisekisa kutsi titediyamu tisesimeni lesiphephile futsi ngaloko akucondzani ngco nemacembu . 
Lenchubo ayikayilungeli imfucuta yephatholoji kanye netidvumbu tetilwane . 
Nika emagama lamatsatfu ebantfu labakwatiko njengemuntfu lofake lesicelo . 
Awukho umsebenti wekwakha lotawucala ngembi kwekutsi indzawo iniketwe ngumcashi . 
Timiso letinjena tinganika emandla wonkhe umuntfu lochazwe lapha kutsi agunyate kukhicitwa kabusha noma kuguculwa , noma kwenta kutfolakale kumango umkhicito noma kuguculwa , kwanoma ngabe ngumuphi umsebenti webuciko ngemigomo lengahambisana naletimiso . 
Lokubala kulesigaba kuniketa lesisekelo selwatiso salenchazelo netinhlelo letichazwe kabanti kulinganisa tindleko , kuthenda nekwakhiwa kwalendzawo yeliphayiphi . 
Lemigudvu lehlongotwako ngale-Aphu ngito titjudeni ngekungabi khona kwe-CAS ingaba nge-Aphu yamakhalekhikhini , nome nge-inthanethi , ngewebhu nome ngekwenchubo leyetayetekile . 
Umphatsi weSikhungo wagcina imininingwane yako konkhe lokungahambanga ngemtsetfo . 
Tindzingo tekuvala , kubhala likheli , kudiliviwa , kuvulwa nekuhlolwa kwemathenda kuyabhalwa kulencwadzi yemathenda ; 
Litfuba lekuhamba uye ubuye etiteshini temabhasi nekwenta imisebenti yakho ngalokufanelekile kuyangena ekugcugcuteleni kusebentisa tigitjelwa temmango kunekushayela . 
Lekomidi ibuye icabange kufakwa kweluphenyo lolusha eluhlelweni lwekhomishini . 
Tihlwele tebhola taseNingizimu Afrika tidzinga kukutfokotela kutsi kutiphatsa kwato kuyintfo lebaluleke kakhulu njengako konkhe lokunye ekugcineni kuphepha nekuvikeleka enkhundleni yetemidlalo . 
Ulandzela kutsi lomyalo lowentiwe ngumehluleli lofundzile kufanele ulungiswe . 
Lesikhungo lesisha sivele ngemuva kwekuhlanganiswa kweMtapolwati lobewuWembuso ePitoli kanye Nemtapolwati waseNingizimu Afrika eKapa futsi ufaka iyunithi lekhetsekile Lebitwa Ngesikhungo Semabhuku . 
Lomklamo ubuye ufake ekhatsi lokulungiswa kwaloluhlelo lwekuhambisa emanti emgwacweni kantsi lomklamo sewusemaphetselweni . 
Ngaphandle kwalokuhamba kwemanti netekutfutsa kwemfula wemanti langcolile , lokukhishwa timphophoma kungaba nemtselela kulenchubo yalokubonakalako lokuhlukile kwalolo hlelo , njengebo akuchaziwe langentasi . 
Ngaphandle kwalemikhakha lemibili lemikhulu kukhona kuhwebelana , lokufaka tonkhe tinhlobo temabhizinisi ekutsengisa . 
Kwekugcina , tinhlelo tekuphatsa nenchubo yekuhlelembisa iniketa sisekelo sekugadza , kuhlola nekubuka emabhuku , ngekwakha tinhloso , tinchubo netinkhombandlela tekusebenta . 
Kusetjentiswa kwayo kuya ngemiphumela yetingcogco kulomkhakha . 
Lomgomo uyasebenta nangale kwesamba lesilindzelekile samalingena sekucala libhizinisi . 
Lenjongo yekulandzelela nekusebenta kuhlola embhuku akusiyo indlela yekulungisa kuphela , kodvwa iyasekela futsi . 
Kunetindlela letinyenti letahlukene letingasetjentiswa kubeka liso kumiklamo kantsi letimbili tinconyiwe futsi kucociswana ngato : 
Ngenca yekungalawulwa kahle kwekontileka , baniketitinsita labanyenti bayehluleka kuhlangabetana netibopho tabo labatentile kukontileka ngekwekusebenta kwemklamo , kantsi baphindze bafake ticelonkhokhelo letiphelele tekukhokhelwa kuhulumende . 
Nciphisa loko naloko kuhlangabetana kwetidzingo leticuketfwe kunkontileka yethenda ibe yithenda lechatsanisekako bese uyawahluta ngekusebentisa tindlela tekuhlola emathenda kanye netilinganisosimo letiphatselene nekuhlola kanye nekukala letishiwo kudatha yethenda . 
Abekho labatawufika ngemuva kwesikhatsi labatawunakwa kantsi kwehluleka kuba khona kutawenta ithenda yakho ingabi semtsetfweni . 
Indvuna noma ngekusho kwayo , ekutfutfukiseni inchubomgomo lomayelana neluhlelo lwetekulungiswa kwesimilo nangenchubo yekugwetjwa . 
Loku kwekugcina ngahle kungasimami , njengobe tinsita tingahle tibe matima kutikhokhela kulabaphuyile . 
Ngiyetsemba kutsi ngekubambisana nawonkhe wonkhe lohlangene lapha , utawuvuma kutsi uma ungena esiteshini semaphoyisa , utawubukelela lusito lolusheshako futsi loluhlelekile . 
Tinsita lebetingasiyo incenye yesivumelwano sePPP phambilini , tingacelwa kantsi kutawucociswana ngato njengetinsita letengetiwe ngekwesivumelwano sekwelulwa kwenkontileka . 
Lokungaphansi kwaloku bekulindzelekile kwasentjetiswa kusigulane sinye ngelilanga linye esibhedlela salabagulwa yingcondvo . 
Imiklamo kufanele futsi igunyatwe kute ilungele lesibonelelo sekuyicalisa . 
Sitimisele kukucedza nya kukhwabanisa futsi sakhe hulumende lohlonishelwa kwetsembeka kwakhe . 
Umkhandlu ugodle lilungelo kutsi lemitimba ihlolwe ngalesijhatsi yakhiwa kantsi tindleko titawuba talona lobhide ngemphumelelo . 
Emasaveyi atawentiwa kukala imiphumela ( lokutfolakalako ) kwetinhlelo letincane emazingeni esifundza , sibonelo kungaba emasaveyi ekutiphatsa kwelusha , emasaveyi esimo setintsandzane nebantfwana labatsintsekako nekuhlolwa kwemiphumela yekwelashwa . 
INiningizimu Afrika akusilo live lerabghi nekhilikithi kuphela . 
Kuvuleleka nekulungela lokukhulu kwemukela imibono yalabanye kutawusita kuloluhlangotsi . 
Sinyatselo lesibalulekile ekwakheni sikimu kuhlukanisa tindzawo letihlala bantfu netiganga netindzawo tasemadolobheni . 
Lokuhle ngemandla awo nakalinganiswa nesisindvo , kungarusi nekukhona kuguculwa kunoma kuphi kubumbeka noma simo lesinetidzingo letibekiwe . 
Imigubho lebalulekile leyabanjwa bekukwetfula Sitatimende Sebhajethi Yasemkhatsini Kwemnyaka ngenyanga yeLweti neSitatimende Senchubomgomo Yebhajethi letfulwe ngenyanga yeNdlovana . 
Bufakazi bukhombisa kutsi kwabakhona kungenti umsebenti eluhlangotsi lwaletinye tikhulu tetekuphepha . 
Siyatentela ibhajethi yetfu yemali ; veleseyiyasentjetiswa . 
Inhloko yeteMsebenti ingatfumela , ngekubhala , noma nguwaphi emandla noma imisebenti yeMsebenti kulilunga noma sisebenti seMsebenti . 
Lwatiso kufanele lubutfwe ezingeni lesigodzi bahlengikati labangebachumanisi baluchubekisele kuTemisebenti yeLwatiso leteMphilo leSifundza nakuteLufuto leBantfu lemcondzisi-Lomncane waVelonkhe . 
Ekuphendvuleni loku , sekutfutfukiswe Lisu Lekutfutfukisa Temnotfo Wesifundza . 
Letimphawu letilandzelako tidzingekile : Emakhono Ekuhlela Lihhovisi , kutsatsa emaminithi , emakhono ekufayela kufaka ekhatsi ekufayela ngebuchwepheshe . 
Likomidi Lelihlolemabhuku linemalunga lamane latimele langesiwo emalunga esigungu lesikhulu futsi labhalwe kuloluhla njengoba kulindzelekile . 
Emanani emali lekhokhwako lebekiwe lemayelana nekufakwa kweticelo temshwalensi letikhokhelwe ngekubuka umlandvo weticelo tekukhokhelwa kwematiko . 
Litiko lisabuka tindlela tekulungisa letinselele . 
Emakhodi Emathenda eLitiko esekelwa tetebucwepheshe letitsite nemakomiti etekuhlola ngawo lanemsebenti wekumemetela emabhidi kanye nekukhetfwa kwebatsengisi . 
Kucinisekisa kuhanjiswa lokuyimphumelelo kwamaliphansi nekuphatfwa kwekusisa kutawenta ncono kuphakelwa kwetinsita kugcineke ilikwidithi kumatiko nabomasipalati . 
Sewuhlolisise emabhuku lamanyenti futsi sewubhalele nemsakato wasebenta nasetinhlelweni teTV letigcile emabhukwini . 
Kuncunywe kuniketa tizatfu telinani letinhlaka letiyinhloko kuHulumende lapho kukhishwa ngesigaba ikhomputha Yesikhwama Semshwalense Walabangasasebenti . 
Yini sidzingo lesisisekelo sekungeta kulumbana kwemakhemikhali kutsi kwenteke kumamolekhuli ladzabuka kulokuphilako ? 
Kutawubakhona kuhlolwa kweticu kanye nekutsi ingabe usakhamuti sase-SA kubo lababhaliswe kuloluhla lwebavoti futsi , lapho kufanele , kuhlola lokwengetiwe kutawentiwa . 
Kukhuluma nekubhala tindlela tekwenta kutsi umbhalo ukunike ingcondvo futsi kunotsitse inchubo yekufundza . 
Uma Lisekela Lasihlalo lingekho , umuntfu locokwe nguSihlalo noma Lisekela Lasihlalo utawengamela Umhlangano lomkhulu welinengi . 
Silitiko lelincane kakhulu lelinebhajethi lencane kepha lelibonakala kakhulu . 
Letindleko letincunyiwe tekusebenta kwemanti atikaneli kufaka ekhatsi letindleko letiphelele tekusebenta ngako-ke noma kuphi kulahlekelwa kutawukhokhelwa njengenkhokhelo kulokwabelana ngekulingana . 
Lokweswelakala kwemakhono , ikakhulu emkhakheni wetekwakha , kuyachubeka nekwenta kutsi kube matima kuleligatja kutsi kugcwaliswe tikhala temsebenti nekugcina imigomo yalo lekucasha ngekulingana . 
Bahleli bahlolwa ngekwemiphumela yetinhlelo temisebenti labayentile futsi loluhlelo lubonakala lusebenta kahle . 
Kundluliswa " kwethekhinoloji " kulawulwa ngekulandzela tinkhombandlela futsi ngendlela kuchazwe ngayo kusigaba ngasinye salokuchunyiwe . 
Saga seMandiya lesidzala sitsi uma wentela labanye lokutsite kuphindze kubuye kuwe . 
Lesimo sanyalo semgwaco sivumela kuphela timoto letidvonsa ngawo omane emasondvo kutsi tihambe kuwo lokwenta kube yintfo lenkhulu levimbela linyenti lelingahle libe tivakashi nalamanye emalunga emmango langahle afune kusebentisa lomgwaco . 
Mnu . Montana waveta kutsi ukhetsa kutsi lommangalelwa wesitsatfu abe ngumeluleki wakhe lokhetsekile etindzabeni temphahla letakhiwo . 
Njengobe sengibange esiphetfweni , angitsatse litfutjana ngikhumbule labo labasetiteshini letehlukene labalahlekelwe timphilo tabo seloku sacala umsebenti kulelihhovisi . 
Ngaloko , leligatja belingakhoni kusebenta ngendlela lekahle . 
Konga kwetinkapani letinkhulu nasemakhaya kokubili shengatsi kuphansi eNingizimu Afrika nakubukwa ngemazinga amhlabawonkhe . 
Emakhondomu avikela wena kuletinye tifo letindlulelana ngetemacansi kanye ne-HIV . 
Inchubekela phambili labayentile lebonakalako ngalokuphatselene nekulima ifaka ekhatsi kutfutfukisa kubekwa kwebantfwana emakhaya ekubanakekela nekwakha tinsita tekunakwa lekufaka ekhatsi bantfwana labahlala emapulazini nalabangcubutana nemtsetfo . 
Lokuphakela kusemkhatsini wetimphahla netinsita . 
Lelithebula lelingentasi liveta tizatfu letimcoka kutsi kungani tisebenti tashiya kulelitiko . 
Inchubo yekubhalisa ayitsintsi tikhungo tahulumende temfundvo lephakeme . 
Imisebenti levamile ngema-atriyams , emakhothiyadi , emapaki ekungcebeleka langekhatsi kwelidolobha , timakethe , tindzawo temihlangano , kanye netindzawo tekucedza situngu , temidlalo netekukhibika . 
Inchubo yekucwaninga emakhono seyiphetsiwe . 
Lomtselela wetinkinga tekutfutfwa kwendle ukatsatfu : 
Eminyakenishumi leminyenti , emave e-Afrika lamanyenti ahluphekile ngetinsayeya tetikweleti kubuholi , ngeluhlobo lwetikhungo letingenamandla , timo leticinile tepolitiki kanye netinchubo letingahlanganisi wonkhewonkhe . 
Ngaphandle kwalapho kukhonjisiwe , basebentisi bavumelekile kutsi bente emakhophi , badawunilode noma baphrinte noma ngabe ngumuphi umbhalo noma titfombe letibonakalako kulewebhusayithi kute batisebentisele tona kodvwa bangatisebentiseli kwenta inzuzo . 
Ngalesikhatsi kuvele kuhlangana nekucinana kwemhlabatsi kumisele , lingetulu lemibhedze lihlala lihlukene , lokukhutsata kuphefumula kwemhlabatsi , lokwehlisa kuchuma kwelukhula kanye nemandla etifo . 
Kungeta lapho , lokwentekako kulemikhakhane yekukhicita kuyacociswa . 
Indzima ledlalwa Litiko letimali kucinisekisa sitfunti setimali tetinhlelo taMasipala netinsita kuzuzwa ngekuhambisana nemitsetfo yetimali leminyenti nemitsetfotimiso kube kugcilwe kumiphumela , ikhwalithi yetinsita nekunakekelwa kwemakhasimende . 
Ngetulu kwaloko , Inchubo yeTitfutsi Lehamba Embili ( i-ITS ) ifanele kutsi yatiwe kute kutsi kuchutjwe kulawulwa kwethrafikhi kulelidolobhakati ikakhulu ngemalanga emidlalo . 
Kusebentisa emkhatsini kanye nakuleminye imikhakha ihlala iyinsayeya kanye nensayeya leyinhlekelele kumnotfo weSigodzi kanye nelikhono layo lekulungisa tidzingo kuleto timboni . 
Umtsetfo Wenchubo Yebugebengu , unemisebenti yeMphatsi Welijele ; 
Lesigaba sibukana nembono , inchubo , lokubekwe embili kwekusebenta , tindzawo letibalulekile tekusebenta , tinjongo kanye netinkhomba letibalulekile tekusebenta . 
Kulungisa imilayeto lengenako yekuchumana nebaphatsi , emafeksi , ema-imeyili , imilayeto yetincingo , kufothokhopha , njll . 
Ingabe wena noma lomunye umuntfu uhlobene nalebhida lecashwe ngumbuso kwamanje ? 
Kuba sebaleni kwetetimali kuyame ekutseni sive kumbe lokungenani emacembu lanenshisakalo lacondzene naloko balutfola lula lwatiso ngebhajethi nekusetjentiswa kwayo . 
Imiklamo lenematfuba lasetulu ekulahlekelwa iye ibe netingucuko kakhulu nekungatinti futsi , ngaloko , luhlelo lwekubika nekuhlolisisa umklamo lungenteka kaningi futsi luye ngekufunwa ngemandla lokungahle kube khona . 
Lomasipala anganiketa lenye indzawo lekungabukwa kuyo kutsi ibe ngemadlelo alemfuyo letsintsekile . 
Ekufeni kwelilunga , leSikhwama sinika letamba kuye ngekutsi lelilunga belicashwe sikhatsi lesingaphasi , nome lesingetulu , kweminyaka lelishumi . 
Kugcina tilinganiso temnotfo letinjena nako kulula kakhulu , ngendlela yekutsi tindzawo letincane tekubulala tilwane tingaphendvula masinyane kutimo tetimakethe letigucukako , kakhulu mayelana netindleko tekubulala letinikwa bakhiciti . 
Letinhloso letilandzelako kumele tisetjentiswe kwentela kusho kucala kwemigomo lebekisiwe kulesicephu lesandvulela lesi , futsi nekucinisekisa kutsi lendzawo yekwakha ingulevunako ekuniketweni kwetitfutsi tesive letisebenta kahle futsi letitfokomale letilusito : 
Lelisu litawuphindza futsi licinisekise kutsi kunekuhambisana neMtsetfo Wavelonkhe Wekulawula Lizingasimo Lemoya . 
Lamathuluzi lawa akalwa ngelinani lebungako , kukhona nekuntjintja enanini lebungako kubikwe esitatimendini seluntjintjo emphahleni yonkhe futsi netimali . 
Kumele banikete lithulusi lelitawunika imininingwane letibalobalo naletawucacisa futsi ngekubaluleka kwentela kuhlola umtselela wetinhlelo letibekwe tacaca tekuniketa emandla . 
Yonkhe imicabango leyentiwa ngalesikhatsi sicubungula tindleko kufanele ticaciswe kahle , kantsi nalapho tinzuzo tingeke tibalwe khona , inchazelo lebanti yaleto tinzuzo iyadzingeka . 
Kumele kube nekulwati lolusha ngalokukhatsata umndeni kanye netidzingo , ngisho nanobe kubonwa futsi kutsi imindeni iyantjintja nekutsi tidzingo letisha naletehlukile kumele tibonelelwe . 
Gcina kahle onkhe emathulusi ekuklina nemikhicito emakhabetheni lafanele . 
Loku kutosita kutsi kusetjentwe sicelo sakho ngalokucotfo . 
Lomdvwebo lolandzelako ukhombisa tigaba letihambembili temali lecitsiwe kulomnyaka lobuyeketwako : 
Tikhungo temfundvo lephakeme kumele tihlele kahle bese tigcina tinsita letingito tekusekela titjudeni letitako naletihambako , kufaka kusekelwa ngeticelo temavisa ekufundza kanye nekusekelwa ngemphatfo yasekhempasini nekwelulekwa macondzana nekurejista , tindlu , kusekelwa kwetemfundvo yeticu , kwelulekwa , imisebenti yemiphakatsi kanye neyemasiko , njalonjalo . 
Umkhicito lokulesigaba kukhuluma lokucacako kwetidzingo temsebenti , lokucuketfwe , tinjongo lekufanele kuhlangabetwane nato kanye nenkhomba yesisombululo lekungaba ngiso . 
Kukalwa kwemisinga elwandle kuyinkinga ngenca yekwehluka ngebunjalo bendzawo kanye nebesikhashana kwemisinga . 
Ligatja letfu lina nawa emaphiko , Temisebenti Yekwesekela Balimi , Temnotfo Netekumaketha Tekulima , kanye Netekutfutfukisa Netekusekela Ithekhinoloji . 
Kusungula emasu ekubeka emanani kute kusetjentiswe kahle tindlela tekutfola tindleko . 
Imihlangano lemibili yekukhetfwa kwetincwadzi ibanjwa njalo ngenyanga . 
IBotswana nayo , nawucatsanisa , inelinani lelikhulu lebantfu labangakafundzi kanye nalelibalekako lalabayekele sikolo , labangaceceshwa kumakhono ladzingekako . 
Lencenye yelinanibantfu iphatselene nalombono wekwentela kucinisekisa kutsi lomtfwalo wesifo esigabeni sesive uyancipha futsi budze bekuphila , imiphumela yetemphilo , simo sebuhle bemphilo , kanye nekuphila kahle kuyakhula . 
Emalunga ladzalula kushayisana kwetinshisekelo ayakhishwa kutinchubo nangabe kutsatfwa tincumo . 
Bese ekugcineni kutsi ente ncono futsi atfutfukise sitfunti samasipala , njengentfo lekhetsiwe lekuhloswe kuyofika kuyo yekuhlaliswa kwebantfu kanye nekusisa . 
Ngicabanga kutsi lesigaba lokungenani siyakhona kwakha lengikuniketile , futsi kukwakha lekufanele sonkhe sikugweme ngalokungahambisani nemtsetfosisekelo . 
Kuncishiswa kwemali lebekiwe kwasatjalaliswa ngalokulinganako ngalesikhatsi . 
Kubaluleke kakhulu kuvikela kanye nekulawula imikhicito yemvelo kukhulisa simondzawo setemphilo lesikhulu . 
Kutawucaca kuloku lokungenhla kutsi imibono yetfu letayelekile yekutsi kudzingeka ingucuko emsebentini wekucwaninga emabhuku . 
Kutawuba kulungisa lokungalingani ngendlela lehlekile nalehlangene lapho lesimo singalungiseka , bese nabo bonkhe babambichaza bazuze ngekulingana kulokusentjetiswa kwemanti . 
Nanome kunetinkhomba letitsi emakhomputha atawufakwa masinyane esikhatsini lesitako , letinsita kusebenta letisidzala tinemtselela lomubi ekusebenteni ngemphumelelo kumahhovisi lanjena amantji . 
Bosomathenda batawufaka ithenda yekuniketa Imisebenti yeKunakekela uMshini weLwatiso leTebuchwepheshe emabaleni njengoba kuhlelwe kusikejuli setilinganiso kanye nekulinganisa . 
Lomanyolo ufanele kutsi usetjentiselwe kakhulu kukhicita kudla . 
Umcondzisi ukhutsata kunakekela lokuyikhwalithi kanye nekusekelwa kwebantfu labasuleleke nge-HIV . 
Litiko Letemfundvo laseGauteng likhulumisane neNkhantolo Lephakeme yeNingizimu Gauteng kutsi ivimbele batali kutsi babhikishe , bayekele kusongele nekwalela thishelanhloko nabothishela besikole semabanga Laphansi saseRoodepoort . 
Ngaloko ngifisa kusho kutsi asisisekeli lesiphakamiso . 
Bomasipala bafanele kutsi bacinisekise kutsi kute likhansela lelisebenta kubhidi noma ekomidini lethenda nanoma ngukuyiphi lenye ibhodi yemtimba . 
Kunekungabikho kwekulawula kuletindzawo tesive . 
Loku khombisa kusebenta ngemphumelelo kwekulwa nekukhokha imali lenkhulu yemtselo ngekuhhanyulwa kwemtselo . 
Uma sekabhalisile , kusetjentiswa kwemanti kungayekelwa uma lesento sigcina kwenteka . 
Tikhungo letitsite kanye netindzawo temmango " tinebanikati " bemacembu latsite , imimango , imihambo kanye nemasiko futsi tinebungasense kakhulu , kodvwa letinye tisekhatsinekhatsi kakhulu nome temmango ngengcondvo yekutsi tisita kabanti , imimango leyehlukahlukene , kakhulu . 
Loku kungenca yeliphuzu lekutsi balimi batjala letilimo totimbili kanye kanye njengencenye yelisu labo lekwehlukahlukanisa . 
Kucinisekisa kuphatsa kahle nangemphumelelo imitfombolusito . 
Kuceceshwa kwebasebenti sekungetekile , tinsita temalabhorathri sekuyafinyeleleka kuto , nesakhiwonchanti lesibonakalako sesentiwe ncono . 
Kwelulwa kwenkontileka kungenteka kunakwe . 
Loluhlelo lweNgoti lweSifundza luye lwatfutfukiswa , kantsi imibiko yeluhlatiyo lwekucala lwekuphepha emgwaceni iye yakhicitwa . 
Tinhloso tiveta tinjongo teyunithi jikelele tibuye tisite intfutfuko yeyunithi . 
Condzanisa lwabiwomali lwetindleko nekusebenta kwetindleko tangemphela emkhatsini wemiklamo kanye netinhlangano letitimbandzakanyako ; 
Loku kufaka ekhatsi kucaphelisa hulumende ngetindzaba tekwetfulwa kwetinsita kanye netinkinga letitsintsa imimango etindzaweni tayo . 
Ngalesikhatsi loku bekungulokuphutfumako nendlela lephephile yekukhokhela , bekufanele kucinisekiswe kwekutsi lencwadzi levela kuSikhwama saMengameli ifika kulobhalelwe ngeliposi ngembi kwekufaka lemali kule-akhaunti yalomuntfu . 
Leto tinkapani angeke taba ngaphansi kwemincele yetinkhantolo tetfu . 
Ngalokufanele , kungeniswa ngemuva kwesikhatsi i-afidavithi yekuphendvula ngumsolwa wesitsatfu kuyavunywa . 
Kodvwa , linani lebantfu labahlala kulobudlelwano , lingetekile emhlabeni wonkhe naseNingizimu Afrika . 
Lokwentiwancono kweSibhedlela seBantfwana i-Red Cross War Memorial yintfo lechubekako sibonga umusa weTrasti yeTibhedlela teBantfwana . 
Kusebenta Kweligatja Lelitiko ngekota nangemnyaka . 
Ekugcineni , kudendwa nemazinga laphakeme ekungasebenti kungahlasela masinyane umnotfo wasekhaya . 
Ligunya lalomklamo bekukuciniseka kutsi tinsita te-IT tibuyiselwa emuva kuleLitiko . 
Kubalulekile kakhulu kutsi hulumende anikete tikole letenta kahle entele imiphakatsi lapho ihlala khona . 
Lokunyenti lokucuketfwe ngaphasi kwesihloko sekucala kwenta kuniketa seluleko ngalokufanele . 
Loluhlelo loluphakanyisiwe lwekusetjentiswa kwemhlaba luhlanganisa tindlela tekusebentisa letahlukahlukene , njengekulimela kutsengisa , kulimela kudla kanye nendzawo yekuhlala . 
Ngekusho kwetinkhomba letimcoka , buphuya e-Afrika buyehla kwekucala kulesitukulwane . 
Make Somlomo , njengendlela yekutilungiselela kuledibethi , ngibuke tizatfu letetayelekile phakatsi kwelicembu lami kanye ne-ANC ngeludzaba lwetemfundvo , ngabese ngitfola kufana lokunyenti . 
Lolwatiso lutawugcinwa nguloluhlelo kantsi lubalulekile kwentela kucinisekisa netinjongo tekuhlola emabhuku . 
Lokuphakela kungetelela ekusebentiseni imali kwamasipalati kuphumelela ekufinyeleleni jikelele kutinsita letisisekelo . 
Emakontileka ebantfu bemshwalensi ekukhokhela samba lesimile semali ngekwenteka kwesehlo lesibaliwe , njengekugula , kuhlolwa kwesifo lesiyingoti , ingoti noma kulaliswa esibhedlela . 
Ngitawutsandza kundlulisa kulila kwami kulemindeni yalabashonile . 
Kusukela lapho , tifundvo tichubekile kuto tonkhe tigaba tasemajele . 
Loku kufaka kulungiselela sincumo semmango , lesitawubese-ke sisayinwa Ngumcondzisi Jikelele Wetindzaba Temhlaba avumele noma ngabe ngukuphi kutfutfuka lokuphakanyisiwe . 
Niketa tinhlelo tekubuyiselwa emphilweni lekahle njengencenye yekwelapha , yeluleka futsi ibonise tigulane . 
Iphindze ifake sandla ngalokubalulekile ekulawulweni lokuhlelekile nalokulusito lokuchubekako kwebantfu kanye netinchubo letinemtselela locondzile kukhwalithi yemisebenti leniketwako . 
Luhlelo lwekulawula ingucuko leyakhako lubalulekile njengentfo letakhutsata ingucuko yemaphethini ekutiphatsa ngekhatsi kwesikhungo , kodvwa emandla nelikhono lekugucula kukumuntfu ngamunye . 
Nanoma ngumuphi umuntfu lobekanebuhlobo betenhlalo nembekwacala . 
Uma kuchubeka nekubalukhuni lokubukeka kwangaphandle kwesakhiwo saselwandle , emaphethini ekuhambisa sikhatsi nendzawo nawo ayachubeka aba lukhuni . 
Ufanele kutsi futsi ukwati kwenta nekulawula budlelwane lobusimeme bekusebentisana nalamanye ematiko , ema-NGO , tinhlangano letisemimangweni kanye nemacembu lanenshisekelo yekuzuza imigomo yelitiko , kanye , nekuya kuletinye tikhungo uma udzingwa kutsi wente njalo kanye nekusebenta njalo nje wendlulele ngale kwetikhatsi tekusebenta tasehhovisi letetayelekile . 
Letakhiwo Teluhlelo Lolusebentako tihlelelwe kwenyusa ematubane futsi ngaloko-ke kwentiwe ncono isevisi yemakhasimende na kwehliswa tindleko ngekwehlisa tikhatsi tekujikeleta . 
Tonkhe tinchubo tekulawula talandzelwa kucinisekisa kutsi sikhona sinyatselo sekulawula lesifanele lesitsetfwe . 
Umsebenti wato tonkhe tigaba kulomkhakha wetinsita tekwelashwa kwetilwane utsintfwa ngulokusebenta kwelabhorathi . 
Kufaka sandla kuledizayini nekuyisebentisa etinhlelweni tahulumende kuletsa umoya webunikati kubafakisandla ngekucinisa kwenta ncono . 
Shano tizatfu tesicelosikhalo sangekhatsi lesisusela kuto : Shano nome ngabe nguluphi lwatiso lolungafaneleka ekubukeni lesicelosikhalo : 
Umsebenti kumele afake sicelo semsebenti lesisha kute akhushulwe esikhundleni . 
Endzabeni yaletibonelo letimbili letibaliwe , nanoma kunjalo , loku kuso sonkhe simo kutawuba kukhona kumfucuta yemtimba , kungabukwa kutsi imfucuta lenekutsatselana ilahliwe noma cha . 
Emacembu ekusekeleka lokuphutfumako atfunyelwa etindzaweni letibalulekile njengalapho kungenwa khona , tibhedlela nemakhishi lapho basebenti bebangekho basebenti labenele ngesikhatsi semikhosi . 
Sisebenti lesisebenta kusikhungo lesihlanganisile kulindzeleke kutsi sibe nelwati lolubanti lwetibonelelo temtsetfo kanye netinchubomgomo letisebenta kuto tonkhe tigaba talababoshiwe . 
Lwatiso Lwelulawulo Lwetemfundvo kungafinyelwa kulo ngekulandzela letinchubo letilandzelako . 
Loku kwentiwe Luhlelo Lwekuntjintja lwe-SARS kutsi kukhoneke , lokwente i-SARS ikhone kwendlulisa lwatiso lwemkhokhimtselo masinyane . 
Kulesimo , sidzingo sekusebenta ngekubambisana dvute emkhatsini wema-ejensi esifundza nalasemkhatsini siyacaca . 
Lucwaningo , kutfutfuka kwenchubomgomo kanye nekuhlola kanye nemakhono ekuphatsa . 
Kuniketwa kwetindzawo temdlalo cishe kuyintfo lengekho emaphandleni . 
Indlela yekutiphatsa : Silandzela emazinga lanesimilo lesemukelekako kuko konkhe lesikwentako . 
Sibonelo kungaba kuvalwa kwekuphakelwa kwemanti langekho ezingeni lelifanele lokucindzetele umphakatsi kutsi ubuyele kumitfombo yemanti langasikahle nakakhulu ngesimo . 
Lelitiko libuye laba lekucala kulelive kutsi lente sibonelo loluhlelo lwemphesheni lwe-inthanethi njengoba lubonakala njengaloluyimphumelelo ekukhokheleni timali tempesheni . 
Kabili-ngenyanga gadza ubuye usekele kuForamu yeNtfutfuko yeMphakatsi waseCamden kanye nayo yonkhe Imiklamo kanye neTinhlelo letingaphansi kweForamu . 
Tikweleti tetimali tibekwa ngekulandzela lokucuketfwe kusivumelwano noma ngekwesivumelwano lesentiwe . 
Lamaphuzu lalandzelako kufuneka anakwe uma kuhlolwa kubukwa sifiso salesicelo : 
Idatha lesetjentisiwe , sibonelo , yesilinganiso semtsamo wekukhicitwa kwesilimo nemadlelo . 
Imphumelelo yemalanga labekiwe ngekwentiwa kanye nekwabiwa kwetitatimende tetimali temnyaka , kubika ngesimo setimali kanye nekuhanjiswa kwelwatiso letimali . 
Lokwenyuka kwentiwe kutsengwa kwetakhiwonchanti , njengetintfo tangcondvomshini kanye nefenisha kulabasandza kucashwa netisebenti lebetingenayo imitfombolusito emva kwalokwehlukanisa . 
Umtamo wentiwe kusungula tinhlelo ngekuya ngesakheko lesivakalako . 
Uma kubukwa kutsi , kutawuba netindzawo letinyenti lekuhlanganelwa kuto emazingeni laphansi futsi ngaleyo ndlela-ke kunesidzingo lesikhulu setindzawo tetisetjentiswa lekutawuhlanganyelwa kuto letisebentela kokubili tindzawo tekuhlala nekuhlanyela kwemmango . 
Linani lesimiso liyintsengo yanyalo yelusebentisomali lolulindzeleke kutsi ludzingeka kukhokhela ngalokugcwele lesibopho . 
Kusentjetiswa kwemtsetfo lokhutsata emalungelo alabasikati nebantfwana kuniketwa emandla . 
Uma noma ngabe ngumuphi Umsebentisi asebentisa letintfo , lokucuketfwe , netinsita letentiwe kutsi titfolakale kulewebhusayithi ye-SARS angahambisani netibonelelo letibhalwe lapha , i-SARS inelilungelo lekutsatsa noma ngabe ngisiphi sinyatselo lesibona sifanelekile kuvikela buhle naletinye tifiso letikulewebhusayithi , tintfo , kanye nalokucuketfwe . 
Tisebenti titivela tikhatsatekile ngalenchubo . 
Imishini ledrayisa ifilamenti ne-ikhwiphimenti lehambisana naloko , ngalendlela : 
Kulandzelela , kuphatsa nekubika ngetimali letingenile telitiko netimali leticitsiwe . 
Leyunithi ibuye yaniketa inkhombandlela ngetakhiwo tetinhlelo tebhajethi . 
Kukhona kugcugcutela lokukhomba futsi kugcogca idatha mayelana nekwehlukahlukana lokungahle kube noma kungabi nemtselela kutetindleko , kuphenya futsi uhlatiye tindlela bese uba nebuciko ekwakheni kwayo kwemikhicito yomibili nekulawula lizinga letindleko . 
Ngako-ke , lokugcizelela kwelulawulangekhatsi nangaphandle kwemakona etindzawo tekuhlala kuyahluka . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe likunika lamalinki kute kutsi likwentele tintfo tibe lula , futsi kufakwa kwanoma nguyiphi ilinki kuniketa sicinsekiso seLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe salesayithi noma nanoma ngukuphi kuhlobana nebalawuli bayo . 
Lena yibhomu letsiywe ngesikhatsi kantsi leLitiko ngeke likhone kutsi litawuma nje libe sibukeli njengaloku benta njenganyalo . 
Lomcimbi loluphawu wekunyuswa kwemjeka ukhomba lokunye lesekwentiwe yiNingizimu Afrika kukhomba kulungela kwamukela kubamba umcudzelwano wemdlalo lomkhulu kakhulu emhlabeni . 
Khombisa likhono lekucwaninga tinsita letihambelanako usebentisa imitfombolusito lehlukahlukene . 
Tinkhulumiswano nekubonisana neLitiko Letitfutsi laVelonkhe neLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekulawula akukabi yimphumelelo lenkhulu mayelana naloku . 
Ngekuya kwemibandzela yesigaba 43(5) na 43(6) seMtsetfo Wetekuchumana Ngekwe-Elekhthronikhi Nekutsengiselana , 2002 , i-GCIS angeke ibekwe licala nganoma nguwuphi umonakalo , kulahlekelwa noma licala ngandlelatsite lelisukela ekusebentiseni iwebhusayithi noma tinsita noma lokucuketfwe lokuniketwe kuwebhusayithi noma ngekuyisebentisa . 
Timali tekuntjintja tikhokhelwa kubomasipala , lokufaka ekhatsi liDolobhakati laseKapa , kwentela kunakekela imigwaco lemikhulu yabomasipala lemenyetelwe ngalokusemtsetfweni . 
Ngalokucacile , indlela legcamile seyitsetfwe legucule tintfo , kantsi nyalo sekufanele kuchutjekwe ngendlela lengiyo . 
Linyenti laleti titjudenii letiphuyile nalabasebentako abatibandzakanyi etifundvweni teticu letisetulu ngetizatfu letehlukahlukene letifaka kungabi khona kwetimali kanye naletinye tinkhutsato kute kube malulana kubo kuphishaneka ngetifundvo teticu letinkhulu . 
Emathulusi e-AU kanye netincumo letimayelana nekuthula , tekuvikela kanye nebuholi aniketa luhlaka lolucinile lekulungisa tinsayeya letikhona kukuthula kanye nekuvikela . 
Lesifundza futsi sibukene nekufunwa kwemanti ngemandla lokwenta kutsi , ngekuya kwandvunankhulu wesifundza , kwendlula kakhulu emanti lakhona kanye nekweswelakala kwelutjalomali kutakhiwonchanti temanti lamanyenti . 
Etikhatsini letinyenti umsetfo futsi udzinga kwakhiwa kwetakhiwo letisemtsetfweni tekweluleka bondvuna nalabanye . 
Kodvwa , tinhlangotsi emshadweni lokhona , uma tinikwe kutsi tingakhetsa kuphuma kuletimiso temtsetfosivivinywa , uma tifisa . 
Letakhiwo tifaka ekhatsi Iforamu Yemphatsi Wamasipala neForamu yaSodolobha Wesigodzi . 
Imiphumela , timphahla kanye netikweleti telilunga tiyafakwa kuleti titatimende tetimali ngekusebentisa indlela yetekulingana yekwenta tibalo . 
Kulungisa nekugcina kuphatfwa kwemarekhodi netincwadzi neluhlelo lwekuhlatiya . 
Kuyavunywa kutsi kunelusito lolunemkhawulo kuba nelisu lekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka lelingesiyo incenye yelisu lentfutfuko lelifaka konkhe ekhatsi . 
Tekuvakasha tingumkhakha wemnotfo lonemandla lamakhulu ekutfutfukisa Kumasipala . 
Kwakhekha kwendzawo,ngekucabanga , kungabukwa ngekutsi " kumkhawulo " lovumelako lonika inkhombandlela , kanye nekubiketela lokutsite , etinchubeni tekwakha indzawo yekuhlaliswa , ngaphandle kwekuchaza simo sato nome imiphumela . 
Kute nasinye simo lapho khona itheyiphu yekunamatsisela ye-PVC ingasetjentiselwa kuhlanganisa tihambisi noma kukhombisa imibala yetihambisi . 
Leyunithi lensha iniketa tinsita tekubeleka letijwayelekile naletikhetsekile , kufaka ekhatsi Kunakekela Kwamake lokubitwa ngeKangaroo nefothoteraphi yebantfwana labanejondisi . 
Emakhophi langetiwe alokunikwa kwalethenda ngeke adzingakale . 
Ngakoke , kuhlelwa njengemnotfo wemkhakha losekelako . 
Ledokhumenti yenchubomgomo ikhombisa lokungephandle lokunkhona ngenca yekuba khona kwetjwala emakethe iphindze futsi iphakamise tindlela letitsite yekwenta letintfo tibe ngetangekhatsi . 
Niketa tindlela letingene talabahamba ngetinyawo lapho khona labahamba ngetinyawo bangakhona kufinyelela endzaweni yekupaka . 
Lunyenti lwalokuniketwa kwentiwa kumacembu latsenge umhlaba ngekubambisana noma ngaphansi kwetinhlangano letabelana emasheya , tidleshana letincane temhlaba atikho kwanyalo . 
Balimi netinkampanini tangasese tibukene nekungetwa kwebungako lobutsite . 
Sitawubuyela ekhaya sinelwati lolujulile lwekugucula nekutfutfukisa imisebenti yetfu , ikakhulukati imisebenti yekulima nekutfutfukiswa kwemakhono . 
Tipho letiya kumlingani netinhlangano letisebentela sive tiyacolelwa . 
Loluhlelo lwekulinga kubonakala kutawusebenta sikhatsi lesiyitinyanga letilishumi nakubili . 
Kodvwa , sivuma kutsi loku kungenteka kungavaleki ngekwepolitiki , lokungenani esikhatsini lesifishane , uma sibuka tehlakalo ngesheya nasekhaya . 
Umzila waseMpumalanga Nemzila waseNshonalanga benta imiklamo yekuhamba imitfwalo . 
Akukho kulawula nome imikhawulo lebekiwe embonini njengobe kwentiwe kutekulima . 
Etikwaloko , lamagunya lawa ekusisa ayakubeka kutsi lemphahla kufanele ilawulwe njani yi-PIC , ngekuhambisana netidzingo tekuphelelwa yimali kweSikhwama Semlondvoloti futsi nesimo sebungoti baso . 
Liphoyisa lavuma ngenhloko , kwangatsi kubitwe umbuto . 
Sitinikela ekusebenteni nemmango kutfutfukisa tivimbo letikhona nyalo letibuketana nabomake nemantfombatane . 
Akutsi munye dokotela ( ngenhloso lephakeme , kodvwa hhayi , inyurolojisti ) angaba nelilukuluku nebuchwepheshe kulokuphatfwa kwemtfwebulo . 
Inhloso lephelele yeluhlelo-loluncane kugadza kanye nekuniketa kusekela kumazinga etifundza kanye namasipala kuhambisana neMjikeleto weMklamo PPP . 
Ngenca yekuswelakala kwemisebenti nemazinga lasetulu etindleko tetinsita tekwakha , lamakhaya lawa angeke abe ngulahloniphekile . 
Kumele , nobe kunjalo , kubonwe kutsi batfutfukisi ngahle bagcine bangahambisani nemcabango wekutjala imali kuletindzawo temishini lechumanisako letinjalo , ngaloko kuvimbele likhono lekutfutfukisa emaphethini alabahamba ngalokungemabhayisikili lokusebenta kahle kutinhlangotsi letimbili . 
Kubuyisana kwentiwa emkhatsini walomnotfo locokelelwe nemali lefakwa ebhange nekulondvwa kwetikweleti kwemali lesilele emuva nakukhokhelwa imoto kuhlelelwe kwentiwa ngulabanye baphakeli betinsita . 
Make Somlomo , angeke ngigcizelele loku ngalokwanele . 
Ndvuna uniketwa emandla lamakhulu ekuphatseni leTrasti futsi angafuni teluleko teLikomidi Lemvumo yekungena Ehlatsini nganoma ngabe nguluphi ludzaba . 
Kuko konkhe leSabelomali Lesilungisiwe kabusha , Lokulungiswa kabusha Kwetilinganiso kuyehluleka kuhlangabatana netidzingo letisabekako kanye naloko lokulindzelwe takhamuti kutemidlalo kanye nasemkhakheni wetemasiko . 
Luhlelo lwekulandzelela nekubuyeketa : Loluhlelo lwekubuyeketa lulandzelela lokusebenta kwaloLuhlelo Lwekusebenta ngekuhambisana netinhlelo temyaka wonkhe nelwabiwomali . 
Lesigaba sibalulekile enchubeni kutfola tisombululo temmango kuyo yonkhe imiklamo yentfutfuko lapho kubandzakanyeka khona umhlaba wembuso . 
Kuvisisa indzima ledlalwa bufakazi ekulawuleni imitselela yetepolitiki naleminye kutinchubo tenchubomgomo nekufezekisa . 
Inhloso yaloluhlelo kuniketa tinsita tekunakekelwa kwemphilo lokusezingeni letisetulu kanye nekuniketa litfuba lekucecesha tisebenti letinakekela ngetemphilo nekwenta lucwaningo . 
Bantfu labanyenti bebangenato titifiketi tekutalwa noma temishado lekungito . 
Sinelitsemba lekutsi umsebenti lesihlele kuwenta ecinisweni utasiholela emphumelelweni ekuhlangabeteni letinsayeya leti . 
Letindlela tifaka ekhatsi kuhlolwa kwemazinga edatha , ngekuhambisana nemazinga edatha labalwe ngenhla , loko kufanele kwentiwe kubuyeketwe ngembi kwekutsi ledatha ikhishwe . 
Kubika ngako konkhe lokungahambi kahle kuLisekela Lemcondzisi : Wetetimali . 
Ngembi kwekutsi ucabange ngaloku lokwentekako , kuyintfo lenhle kutsi ngekubuyeketa ngekushesha inchubekelembili leyentiwe kutekuhwebelana taseNingizimu Afrika netimboni kuleminyaka lelishumi leyendlulile . 
Ngakoke sicinisa emasu lamanyenti lasekela kutfutfuka kwemabhizinisi : 
Letitinsita temvelo tiphindza tifake ligalelo ngco ekutfutfukiseni umnotfo ngetekuvakasha , tekulima , kuhlukanisa kanye nangaleminye misebenti . 
Futsi , emakhono ebhizinisi ekuphatfweni kwelipulazi , kugcina emabhuku kanye netinsita temali yekubolekwa awekho ngalokubabatekako . 
Lomklamo kwekucala ubuka Luphiko Lwamalingena e-SA , tinchubo Tekusebenta Kwemaphoyisa SA kanye Nekusebenta Kwekhomputha Lokusemkhatsini . 
Luhlakamsebenti lwemali yahulumende lubeka tibiketelo temalingena yahulumende , tilinganiso tekusebentisa imali , tidzingo tekuboleka nemicabango lecondzene netindleko tentalo yesikweleti esikhatsini lesitsite . 
Lokukhula , noma kunjalo , kungenca yekutsi Litiko lichibiyele kubala kute lente silinganiso sekunakekela lokusalela emuva . 
ENingizimu Afrika , tinsita tekucilongwa nekwelashwa mahhala tiyatfolakala kuto tonkhe tikhungo tetemphilo temmango . 
Itawubuye yenta imitamo yekwelapha . 
Lenye yetinhloso taloluhlelo kucinisekisa kubhalisa lokwenteka ngesikhatsi futsi ngendlela lehlelekile ngeKwemtsetfo weTikolo taseNingizimi Afrika , kanjalo nalolunye luhlaka lwemtsetfo loshayiwe . 
Ekuphetfweni kwalobufakazi , bammeli bemtsetfo balabanyenti labadlala indzima bangenise kulwa ngemagama lokubhaliwe . 
LiTiko lihlela kwenta inchubo lenkhulu yekuhlela lemayelana nemiklamo yemisebenti lemikhulu kucinisekisa kutsi yonkhe imiklamo yetfulwa ngekushesha ngesikhatsi semnyakatimali kute kugwenywe kuphindzeka kwekwenteka kwaletinkinga . 
Lemifudlana lena iyaphela ekhatsi kwendzawo lebanti legubhekile , lapho khona tintfo temhlabatsi tisusiwe kute kuyofika endzaweni lengaphansi lelibumba . 
Kwamanje leKoporasi inetisebenti letingemashumi lamatsatfu nakune leticashwe ngalokuphelele , labane labengetiwe bona basebenta ngekontileka leme njalo futsi kukhona babili labafundzela umsebenti emsebentini . 
Sitawusebenta ngekuhlanganyela sisekele tikhungo tetekwelapha kutsi tifune sigomo kanye nesivikelo . 
Likhansela litsi litawutsatsa kukhipha ithathu yalo uma ngabe selikhishiwe kodvwa akati kutsi kubita malini . 
Imali lekhokhwako ihambisana nekungabi nesikweleti , kufaka ekhatsi intalo , lesuselwa ekuhlolweni ngubososayensi letsatfwa ngekumelana neSitatimende Sekusebenta Ngetimali njengetinzuzo tekusebenta nakuhlolwa . 
Kuhlotjiswa kwedatha kuliphuzu lelisemcoka kumasipalati atoba nekukhokha lokushaya khona . 
Lomncele kufuneka usebente njengemphambanomgwaco emkhatsini kwendzawo yahulumende neyangasese , noma emkhatsini kwendzawo yangekhatsi nendzawo yangaphandle . 
Sisebenti saseJele sibalulekile ekuphumeleleni kwekusetjentiswa kwesimondzawo lesiphephile kanye nalesivikelekile lapho kulungiswa kwesimilo kanye nekulungiswa kungenteka khona ngendlela . 
Umtselela emisebentini ushaye kancane , netilinganiso letinyenti letiphakamisa kutsi emazinga ekusebenta akhuphuke kakhulu eminyakeni lesandza kwengca . 
Emanti lajwayelekile bekakusisekelo sencenye lelinganiselwe , lencunywa Tinkhantolo temanti uma kube nekungavani . 
Imidiya iyamenywa kutsi ibe khona futsi ibike ngalomhlangano . 
Lemiphumela yeluhlelo loluncane ngalunye itawukalwa njalo ngemuva kweminyaka lemitsatfu . 
Yonkhe lemisebenti ichunyaniswe Luhlelo Lwemsebenti Wetemahlatsi Wavelonkhe . 
Timoto ngito letiyindlela yekunyakata lekhona kakhulu kuntjintjantjintja , lekwati kutsatsa nobe ngubuphi budze beluhambo lekusuka emnyango-uye-emnyango . 
Inchazelo yetinchubomgomo , emasu kanye netinhlelo letingaba nemtselela lomkhulu kutemvelo . 
Lucwaningomabhuku lwangekhatsi selutihlele kabusha kute kutsi lungenise timphiko tekulawula timo letingaba yingoti njengencenye yemitamo yabo yekukhulisa lizinga lelifanele lekuhlolwa kwesimo lesingabanga ingoti lanye nekulawula . 
Inkantolo icitse leklemu ngesizatfu lesitsi Bafakiticelo bangadlulisela leklemu eHhovisi leKhomishini Yemaklemu Emhlaba . 
Sikali sesigodzi setjentiswa sisho kutsi sitawupulanelwa ngekuya kweluhlakamsebenti lwekutfutfukisa hhayi nakudizayinwa tindzawo letitsite tekuhlala . 
Ngenca yalesimo setepolitiki eMadagascar , lomklamo wamiswa . 
Njengobe tingekho , ngitawubita Nobhala kutsi afundze liphuzu lekucala lelusuku . 
Lenchubo itawukhombisa noma tiphi tikhala uma ngabe timali betiyiswa kulenye indzawo kute kwabelwe leminye imisebenti yelwabiwomali . 
Kufanele uhleleke ubuye ube nemakhono lamahle ekuphilisana nebantfu . 
Chumanisa tinchubo tekulungiselela sabelomali semnyaka kanye nekubuketa Lisu Lekutfutfukisa Lelihlangene . 
Umnyango weTisebenti ugcininwe kute kutsi ubukane nato tonkhe timphendvulo . 
Yenta emapheshana netitfombe Teluphiko Loluphetse Ngebreyili nato tonkhe tilwimi tendzabuko . 
Uma ngabe ukholelwa ekutsini leLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lisilandzele leSitatimende , ucelwa kutsi utsintse Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ku : webmaster@doe.gov.za . 
Indzawo yekufakwa kwemali yekufeza tinhloso tenhlangano nguleyo lapho umkhakha wangasese phambilini wadlala indzima lenkhulukati . 
Tinsita letingeneli teYunithi yeLuhlolomabhuku lwaNgekhatsi batawenta imisebenti yabo ngendlela lefanele bese basihlolela emabhuku etfu kutsi ingabe ahambisane nemigomo yeSikhungo Sebahlolimabhuku Bangekhatsi . 
Liciniso lekutsi inkantolo ingasinika sichibelo akusho kutsi kufanele kutsi yenta njalo , kodvwa kuphela nje kusho kutsi ingenta ngekubona kwayo kulolo ludzaba , kutsi kwentiwe ngekulandzela imitsetfomgomo lemisiwe . 
Hulumende lohlangene ubukana nekusetjentiswa kwenchubomgomo , kucwaninga , lwatiso kanye nebuchwepheshe bekuchumana , budlelwane babohulumende labahlangene lekufanele butfutfukiswe bubuye buciniswe . 
Ngabe kufanele hulumende anikete siciniseko setinzuzo letingetulu ngaphasi kwaloluhlelo loludzala kanye nalolu lolusha ? 
Letinjongo taloMtsetfo bekukwentela kulawulwa kwekukhicitwa , kwacha , kutsengisa , kulebula , kutfutfukisa , kusekela ngetimali nekunatfwa kwetinatfo tetjwala . 
Kuwo onkhe emazinga , kudzingekile kutsi kubekwe ezingeni leliphakeme lekuchubeka kwekuhamba , ngobe loku kugcugcutela kukhetsa kanye nekuhlanganisa . 
Titeshi temisakato ne-TV akufinyeleli kubo bonkhe bahlali . 
Loku kuhlobene nemibono yesimo kanye nekugcina sitfunti sekubukeka kwendzawo kanye nasedolobheni . 
Ngamangala kakhulu kufundza tihloko letingemanga naloko bekucuketfwe ngulama-athikili kuletinye tihloko talamaphephandzaba latimele . 
Kusebenta kwedatha kulensita yeplatfomu ayikatfutfuki ngalokwanele futsi kentiwa ncono kwaledatha kunguyinye yetindzawo lenakwe ngumklamo wekunjiniyela futsi . 
Tfutfukisa imigomo nemihlahlandlela yekucalisa luhlelo loluhlangene lwekulawulwa kwemfucuta . 
Ngalesizatfu lesi , kutawubaluleka kutsi bahleli bendzawo yekwakha bacabange ngetulu kunendzawo yekufinyelela lesedvute kakhulu netitfutsi tesive kulendzawo yekukwakha . 
Baniketa litfuba Letinsita Tebulungiswa kutsi bangenelele ekuvikeleni bugebengu . 
Sikhwama sihlala njalo sicinisa tinchubomgomo tekugcogca sikweledi kanye netinchubo njengoba kubuyisela tinzuzo letibhadalwe ngeliphutsa kubafaki ticelo kusengulenye yetinsayeya letinkhulu taleSikhwama . 
Laba lababatako batawuzuza uma bangasekelwa ngetindlela tekutfutfukisa imikhicito nekutsengisa , kusukela ekukhuleni kwemboni yetekuvakasha kulesigodzi . 
Imboni yaseGauteng yalokubukelwako nalokulalelwako ifaka tintfo letinyenti temisebenti yemikhicito yekuticambela letifaka lifilimu , i-TV nemkhicito yemadokhumentari , yetekutsengisa , titfombe letinganyakati , netintfo letehlukene tebetindzaba . 
Loluphiko Lwetekuhlola lwatiswa kutsi kunetitjudeni letisandza kuphotfula lucecesho lwato ekolishi yekucecesha eKroonstad . 
Loku kulibhethri lekuhlola lelingakala butsi betinhlanganisela letimankimbonkimbo letisuselwa etikhonkhwaneni letisuselwa kumiphumela yemitselela , nanome tibumbi tingatiwa . 
Kuntjintjisana ngetincwajana nemininingwane kusita ikhomishini kuhlola kucabanga kulenye indzawo emhlabeni . 
LoSomlomo ungusihlalo wemkhandlu , wengamela imihlangano yemkhandlu futsi wenta umsebenti webubekiliso kumakomidi emkhandlu . 
Ngekuhambisana netakhiwonchanti teluhlelo lolufananako temkhakha wetemphilo , luhlelo loluncane lweTinsita Tekutakula teteMphilo neTinsita Letiphutfumako setisusiwe kute kutsi tente luhlelo lwato futsi akusesilo luhlelo loluncane lolungekhatsi kwalolunye luhlelo . 
Lesitfunywa kumele sicinisekise kutsi akukho lokungavetwa ngendlela lekungesiyo . 
Lizinga lekweswelakala kwemsebenti lisho incenye yetisebenti letingakacashwa . 
Kufanele basite ekulungiseleni imibiko kubaphatsi labasetulu kanye nabo bonkhe labatsintsekako . 
Tinyatselo tekwakha emakhono kuletinkinga nati kutawudzinga tilungise bulili . 
Kwehliswa kwekukhishwa kwekungcola futsi nekwenta ncono kugucugucuka kwesimo selitulu kube ngulokubalulekile ekhaya . 
Letikhutsato kufanele futsi tifake ekhatsi tinzuzo kubakhiciti besigaba sekucala kwentela kuhlahlambisa kuhlangana kwasemuva nasembili futsi nekwesekela kukhula kwato tonkhe letindlela tekusebenta . 
Lisubuciko lelinjengaleli litfutfukisa likhono lemfundzi lekufundza ngekukhutsala kanye nekukhona kutsi bakhe inshokutsi yetheksti . 
Ngalokungafani naletinye tinhlelo , sincesitelo setisebenti sitsatsa incenye lencane yemali yetindleko , kutsi imphahla netinsita tibe yincenye lenkhulu emalini yetindleko . 
Lona lophendvule kwekucala naye azange abike lokugcekeza ehhovisi lelikhulu lalona lofake sikhalo . 
Balimi labancane nemabhizinisi lagucula imikhicito yetekulima lasavela avamise kweswela imitfombolusito yetimoto neyetimali yekwetfula timphahla kubatsengi njalo , uma kubukwa tindzawo tasemakhaya nesakhiwonchanti semgwaco lesingakalungi . 
Njengoba butsi be-cadmium bugcile kukokubili kucina kwemanti ne-pH , kumcoka kutsi omabili lamavariyebuli akalwa uma kuhlolwa imiphumela i-cadmium latawuba nayo kulinani letinhlanti . 
Letintfo leti tibuye tidlale indzima lebalulekile kulokuphakela ngemphumelelo yemitfombolusito kuyo yonkhe imikhakha yaHulumende . 
Emakhono lasembili ekusombulula tinkinga kanye nekuhlatiya . 
Letigaba letisihlanu letilandzelako tekuvutfwa kwekulawula ematfuba ekulahlekelwa tikhombisa kugucuka ngendlela yekubancono kwebukhoni bekulawula ematfuba ekulahlekelwa : 
Batfulitinsita bafanele bente emakhotheshini etisebenti kuphela . 
Tisebenti letisitako titawukhatsatwa kutsi tichubeke nekuhambela Luhlelo lwe-ABET njengobe bentile ngalomnyakatimali lowedlulile . 
Kujajwa kwebucwepheshe kanye Nenchubo Lejwayelekile yemaBhidi kutawujajwa nge : 
Emabhrawuza lamanyenti avele nje awemukele emakhukisi , kepha ungayilungisa ibhrawuza yakho ngekutsi uyisethele kutsi iwale emakhukisi uma ngabe ufana kutsi kube njalo . 
Lichazwa ngekutsi Inhlangano Yemave ema-Arab kanye ne-Islamic Republic . 
Umehluko emkhatsini kwetindzawo letilawulwako naletingalawulwa wamiswa ngalenchubo yekubeka kabusha umtsetfo , noma kunjalo , kwaholela kutsi kube netindzawo letisha letinyenti naletincane tekubulala tilwane etindzaweni letatiwako letikhicita inyama yenkhomo . 
Babhidi labakhona labangenayo idokhumenti yekubhida angeke bavuyelwe kungena emhlanganweni wekucocisana . 
Idatha ayizange itfolwe ngesikhatsi semsebenti . 
Lamasubuciko latawuhamba embili ngunankha lalandzelako : 
Yonkhe imiklamo yesakhiwonchanti lemisha noma tinhlelo tidzinga kubuyeketwa . 
Ibhodi ingabeka emazinga lahlukene etigaba letahlukene tetikhungo lapho lamazinga asebenta khona . 
Lomkhakha unematfuba ekukhula . 
Litfuba lekufaka timo temtsetfo tekuvikela bugebengu kumele lisetjentiswe uma kuhlelwa intfutfuko kwentelwa letimo leti . 
Ngakoke , Umbonochanti Wetitfutsi ungalendlela . 
Tincitfomali tiphakanyiselwa tonkhe tinzuzo letigcogceleka ekupheleni kwemnyakatimali , letingakakhokhelwa ngesitatimende semphahla lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali netimali . 
Kwetfulwa kwemibiko yemakota lamane ngetinkhomba tekuniketwa kwemisebenti kuSosikhwama weSifundza , Sosikhwama waVelonkhe kanye neLitiko leTemphilo laVelonkhe . 
Akukho lokunye kulahlwa lokukhulu kwezinki noma litfusi lokubonakele . 
Titatimende tetetimali setilungisiwe ngekulandzela tindleko temlandvo . 
Umkhandlu ukhetse ikomiti yekucondzisa letawubutisisa umbiko wemnyaka nekuniketa kucondziswa kwemsebenti . 
Lizinga lekukhula liyaphatamiseka , tinhlanti tilahlekelwa simo sato futsi tigcina tifile uma tingatfoli kunakekelwa . 
Ekulalelweni kwalelicala Mnu Kemp loyi-SC , lomele umdlulisi wesicelosikhalo , ngaphandle kwekuchubela embili nome kuyekela letinkhulumo tekuphikisa , wangeta kuphikisa lokuchubekako . 
Imininingwane yelinanibantfu nekutfutfukisa ihanjiswa kulabatsintsekako labanyenti . 
Litiko libuye lasungula iforamu yemigwaco esifundzeni ngasinye kubuketa lokusungulwa kwemasu emigwaco . 
Ingcikitsi yalomnyaka itsi : Ngibale Nami Ekhatsi : Ngekubambisana Siyisa iNingizimu Afrika Lenganalo Ludlame Phambili . 
Ngekuya kwalokuvisasa kwanyalo mayelana nelizinga lemanti emifuleni yaseNingizimu Afrika , lizinga lemfula loseMitchell's pass lingaba nguleLisemkhatsini kuya kuleLikahle . 
Cinisekisa kutsi imiphakatsi nalabanye balingani bentfutfuko bayahlanganiswa ekuhlanganeni namasipalati ekuniketeni tinsita kanye nentfutfuko . 
Umhloli wetichumane angahamba ngaphandle kwekubhadala , kunoma ngabe ngusiphi sitimela lesitfutsa tichumane . 
Loku kuvumela kulawulwa lokutfutfukisiwe kweluhlelo lekuncedvwa ngebuphuya ngekucedza lokunyenti kwemtfwalo wekulawula lohambisana nekubhaliswa kanye nekuhlolwa kwebafakisicelo lokubonwe ngalokwengcile . 
Tinchubo tekususa takhiwo letinkhulu letiselugwini imvamisa tiyingoti , titsatsa sikhatsi lesidze futsi tiyabita . 
Likhadi lemaphuzu lelibhalansile liluhlaka lolubhaliwe lwesikhatsi lesingaba minyaka lemibili iye kulesihlanu letfungelwe kutsi ivumelane netimo letintjintjako tenhlangano . 
Khutsata kwehla nekwenyuka kwalabahamba ngetinyawo futsi ukhombe bantfu tindlela letitsite njengobe loku kwenta ncono kakhulu kugadza lokungenti lutfo . 
Cinisekisa kusebenta kahle futsi nekusebenta ngemphumelela kuligumbi lekuphatsa lalesibhedlela , kusetjentiswa kahle kwemtfombolusito wesibhedlela , kwenta ncono simo sebuhle kanye nekunakekela imphatfocotfo . 
Imisebenti yekuvikela , njengekugoma netinhlelo tekondla kuphakelwa kahle kakhulu etikoleni . 
Lendlela lena ifuna kugcina kumkhakha lobanti tindlelakwenta lesetivele tisetjentiswa kulamanye emave . 
Hulumende usise kakhulu emalini nakumiklamo yetakhiwonchanti letinkhulu , Neluhlelo Lwekwenta kancono Kutfulwa Kwetinsitanchanti nekuchubeka nekusita ekunotsiseni kuhlelela takhiwonchanti , ikakhulukati ngetifundza . 
Lotsintsekako ngamunye kumele aniketwe litfuba lekuniketa tetfulo letibhaliwe kwesekela ludzaba lwakhe . 
Lomtsetfo uphindze wasungula inchubo kutsi bomasipalati babike ngekusebenta kwabo futsi waniketa bahlali litfuba lekucatsanisa lokusebenta loku nekwalabanye . 
Bonjiniyela , tati tekwakhiwa kwetindlu , bahleli balokuphatselene nemadolobha kanye netifundziswa basebente ngekubambisana baphumelela ngesivumelwano lesisisekelo ngaloko lokudzingekako ekuhlalisweni kwesive ngendlela nesimeme . 
Emaklayenti imvama ngulaba labanemabhizinisi lamancane , ikakhulukati labasikati labahlala etindzaweni tasemakhaya . 
Ngalamanye emagama , tinhlanganisela leticakile atiphendvuli njengetimfucuta ngayinye . 
Imitimba leyenta umsebenti ikhonjiswa ngalendlela : 
Bantfu beta etindzaweni tekuhlala kutotfutfukisa inhlalakahle yabo . 
Uma ngabe lesicelo sivunyelwa , lolusito lutawuba semtsetfweni adzimate X angabi nesiciniseko sekuvuselela , njengoba sikhokhelwa sibonelelo lesivela kuhulumende wavelonkhe sisuka esifundzeni siya kulelidolobha . 
Letinye tincitfo tihlelwa njengaletikhona nyalo . 
Kunika ibhasi umgwaco wayo kusincumo lesimcoka senchubomgomo yetigitjelwa temmango lekufuneka silandzelwe . 
Sihlose kutfutfukisa badlali nebaholi labanemhobholo nalabatsandza imali babe bantfu labahloniphekile . 
Batsengisimphahla badzingeka kuveta lokulandzelako : 
Emanani entsengo abekwa ngekufunwa ngemandla nekuniketa lokudzingekako kwelive , kanjalo nentsengo lehlanganisiwe yalokutfunyelwa emaveni angaphandle lebekwa nguLebhodi yeTinhlavu letinemafutsa . 
Ngalokungakavami , lemiphumela iphakamisa kutsi imikhakha ngekhatsi kumkhakha losetulu ngiyo lesebenta kancono , mayelana nemandla ekukhuleni kwesibalo semsebenti kumikhicito . 
Bohulumende bendzawo ngako batawuba nemsebenti lomkhulu wekuniketa kufinyelela kutinsita letinyenti tebunjiniyela kanye netinsitakwenta kubantfu labahlala ngekhatsi endzaweni lekumincele yabo . 
Labatisebentako bemabhizinisi lamancane labangenayo kahle imali kanyenti abakhoni kuhlangabetana naletindleko letisetulu tekwenta umsebenti letiyamene nekusebentela ngekhatsi etikhungweni tetitolo letinyenti futsi ngako bayavinjelwa kufinyelela kuletinye tetindzawo letisebentekako letakhiwe ngalokuhlelwa kwetincenye talenethiwekhi ngephethini letsite . 
Lokuchubeka kunika imali kuletintfo leti kufuneka kuphenywe . 
Yonkhe incitfomali kumele yentiwe ngeligunya lekusebentisa imali lelitfolakala ngekuniketwa Kwencwadzisigunyato Yemvume Jikelele nasekugunyatwe imitsetfosivivinywa yekwabelwa kwetimali . 
Bekuna , futsi kusana , letimbalwa kakhulu tinsita tesikhatsi lesingekho bhizi . 
Lokunye kukhetsa kuloko lokukhona kubona umtselela kuyimodeli leyentelwa tidzingo tekucasha letibuka ngco lokudzingwa yinhlangano letawuletsa tisebenti tembuso letitawenta umsebenti wekucecesha letinye tisebenti tembuso , tibe tigcina buhlanganyeli bemasu nalabo labaniketa kucecesha . 
Lwati kabanti ngeMtsetfo Wekunakekelwa Kwalabagulwa Yingcondvo kanye naletinye tinchubomgomo tekulawula bantfu . 
Lidolobha lakho lisandza kuklonyeliswa ngemklomelo wekuba lidolobha lelihlobe kakhulu kulesifundza . 
Lwatiso lelitfolakala ekubhalisweni labatelwe labaphilako lusetjentiswa njengeligalelo ekulinganiseni bantfu baseNingizimu Afrika emkhatsini-wemnyaka . 
Lokwehliswa kuchazwa kulesigaba lesilandzelako . 
Umtamo welibhizinisi le-Ceres kufanele ufakwe kulenchubo . 
Bohhaveni labagicikako , nanoma kunjalo , babita kakhulu . 
Tindleko te , kanye nebulula , bekufezekisa tingenelelo tebaphatsi tintfo letibalulekile letingenta kutsi futsi letifanele kutsi tifake tincumo umtselela mayelana nekufaneleka kwemanti langasetjentiswa kutekulima taselwandle . 
Imininingwane ledzingekako yekuhlolwa kwemabhuku kufanele ihanjiswe kusenesikhatsi . 
I-chromium ingena kusimondzawo ngekugcugcuka kwesimo ngekwemvelo ibe tinsimbi letihlangene nematje te-chromite . 
Bakhiciti labanyenti labehlukene banetidzingo letehlukene belizingakhulu lebudze nelizingancane lekwehlela kweliphayiphi leliphuma emthoyi liye ethangeni . 
Tinzuzo tekuhweba nemave angephandle tiyabonakala kunkhokhelo yetimali . 
Kugcila lokumcoka kukunaku lokulandzelako : 
Kuhlolwa kwemabhuku kumamodeli kwentela kucinisekisa kutsi akunaphutsa futsi atsembekile . 
Kutfutfukisa ikhwalithi yemphilo yemphakatsi ngekuwuniketa emanti , kutfutfwa kwelindle , imigwaco , kanye netindzawo letifana nemahhola emphakatsi netindzawonchanti tekungcebeleka . 
Umphumela wesento sekuphaphuleka nekwetfuka lokungenteka kutsi wabangela lokugcogcobana noma wakwenta kwaba kubi kakhulu . 
Umcwaningimabhuku Jikelele ubika kutsi nanoma-nje timphendvulo letihlelekile tentiwa Tikhulu teKugcinwa kwemabhuku kuloko lokutfolwe lucwaningomabhuku , tinyatselo tekulungisa letitsetfwe atichutjwa ngendlela lehlelekile noma ngesikhatsi lesifanele kuwo onkhe ematiko . 
Noma kunjalo , akucaci kutsi kungumgama longakanani lomelelwe ngulokukhula lokuya ngemanani ekunatsa , kunekusuka ekukhiciteni tjwala ngalokungekho emtsetfweni kuye ekukhiciteni ngalokusemtsetfweni . 
Lesigaba sisasekelwe ngetimali yi-Ford Foundation . 
Sengiphetsa , i-ANC iyatibophelela kwesekela leSishayamtsetfo ngalokuchubeka njalo ngebubekiliso lobumahhedle futsi isicinisekisa njengeSishayamtsetfo selitsemba kubantfu . 
Emalunga ngamanye lanaletinye tinhlobo tekusetjentiswa kwemanti kutsi kufanele abhalise lokusebentisa njengemuntfu ngamunye . 
Lifaka ekhatsi tinsita tekwentiwa kwemsebenti wekuphatsa , kuhlelembisa umkhambatsi , kucwaningwa kwemabhuku kwangekhatsi kanye netinsita tekuvikeleka . 
Ngalama-awa labekelwe kuvota kwelukhetfo , kute umuntfu longaphrinta , ashicilele noma abe imiphumela yevoti letfolakele kulolukhetfo . 
Njengobe kubekiwe phambilini , i-AU imbandzakanyeka kubuhlanganyeli bemasu lobumbalwa ngabo bobabili balingani bendzabuko kanye nalebasavela . 
Ngemuva kwaloko , emasheya emikhicito yalesifundza letsengiselwa lamanye emave aphakama . 
Ngiba Ibhayoloji inesikhatsi lesincane , kwentiwa sincumo sekutsi kugcilwe kulokucuketfwe lokuniketa ematfuba ekwenta indlela yemakhono ekucabanga kwelizinga leliphakeme lemakhono ekucabanga , futsi laniketa sisekelo lesibalulekile sekuchubeka nekufundza Ibhayoloji . 
Siyagcugcuteleka ngemsebenti lowentiwe Mapaki aseNyakatfo Nshonalanga neBhodi Yetekuvakasha ngekufaka sandla Kumabhizinisi Lasafufusa , Lasemkhatsini naLamakhulu kulemboni yetekuvakasha . 
Tincwadzindzaba tiyasatjalaliswa kubasebenti , emalunga futsi nalababandzakanyekako futsi nelwatiso loluhlobene lubuketwe kuwebhusayithi yeSikhwama . 
Sizatfu saloku kutsi kute lwatiso lolushicilelwe mayelana nesidzingo sekhwalithi yemanti yaletilwane . 
Bonkhe labakhetselwe lomsebenti batawulindzeleka kutsi babekhona kule-inthavyu ngalesikhatsi leLitiko lifuna ngaso . 
i-GCIS itawucinisekisa kutsi yonkhe imisebenti yekumaketha iyahambisana nemitsetfo lesetjentiswako nekutsi isetjentiswa ilandzele tindlela tekutfola imvumo ledzingekako ngembi kwekutfumela incwadzigezi yemsebentisi lenelwatiso lolumayelana netinsita te-GCIS . 
Kute kutsi kube netinzuzo tabo bonkhe bantfu tekulawula emanti eNingizimu Afrika ngalokulinganene , lamanti lakhona kufanele atsatfwe njengemphahla yelivelonkhe . 
Kuklinwa kwemakhasethi kanye netikrini kanye ngeliviki . 
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo nemiklamo leyentiwe kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Kunjiniyelwa kwekwehla nekwenyuka kwetitfutsi kwentela kudvwetjwa kwetindzawo letakhelene ngendlela yesimanje kepha lefaka nelimuva . 
Kubhicaniswa kwemitfombolusito yedatha , lelawulwa kubakhona , kusho kutsi letilinganiso tekonga kwavelonkhe letitsatselwa kunhlanganisela yekungahambisani kwetelubalobalo . 
Bonkhe bomasipala kulesifundza babonakala balandzela indlela lefanako naleyo yereshiyo yekonga yalesifundza . 
Lilive lelincane ekhatsi kwemincele yeNingizimu Afrika . 
Kukhona futsi bufakazi bekutsi umhlaba wonkhe ulahlekelwa kutsandvwa kuletinye tincenye temhlaba kanye nekuvikelwa kwetimboni telive kuyandza . 
Loku kufaka ekhatsi kusisa timali lokukhulu kutakhiwonchanti , emagumbi ekufundzela lamanyenti , imitapotincwadzi , emalabholathri , kuniketa emanti kanye netinsita tekutikhulula lapho ibhajethi ivuma khona . 
Kuncunywa kwemphahla lengumlandvo kwanyalo kwendlulela emhlabeni lonanati tintfo letilandzelako : 
Ibhajethi isemkhatsini kulenchubo yekubeka lokusembili ekwetfuleni tinsita . 
Imitsi yekubulala likhula neyekubulala sikhunta inemkhawulo lomkhulu wenhlanganisela yetintfo temvelo naletingasito temvelo futsi ngaloko , ikhomba butsi lobunebubanti lobuhlukile , emazinga ekubulala nekubeketela emhlabatsini . 
Emaphayiphi ensimbi asetjentiswe kabanti timboni tawoyela nagesi kwentela umsebenti wangaphansi kwemanti ngoba uvumela indzima lenkhulu yekukhululeka kumasu ekwakha . 
Kuhola kusetjentiswa kwetiphakamiso letiphatselene nekuhlolwa kwemabhuku . 
Kubalulekile kukhetsa letitjalo ngekunakekela njengoba kunaletinye letingenta lesimo sibe sibi kakhulu kunekutsi sibe ncono , letinye titsatsa emanti lamanyenti noma tisabalala ngekushesha bese kuba lukhuni kutilawula . 
Ingucuko ngekhatsi kwalemboni yekugucula imikhicito yetekulima isalele emuva . 
Ngibuye ngente lubito emimangweni yemtsetfo lehlukahlukene kutsi itsatse sinyatselo ngemalunga lasebentisa kabi loluhlelo . 
Kunebudlelwane lobuhle emkhatsini wemisebenti lehleliwe nelitiko , lokunemphumela wekusimama kwemsebenti nekugcugcutela lizinganhle lelihle lelimcoka ekunakekeleni tigulane . 
Kubona intfutfuko yematfuba etekulima etindzaweni tekuhlala letisemakhaya . 
Tinombolo letikulelithebula tisuselwa endleleni yekucongelela yekubika futsi aticatsaniseki emininingwaneni yemali yahulumende . 
Tidzingo tekukhushulwa emkhatsini wetigaba temiholo tentiwa tafana eminyakeni lemitsatfu yekuba sikhulu lehlangene nalengetulu noma lokungaphasi kwekuhlolwa kwekusebenta lokuyipro-forma . 
Umtselela wetemphilo letintsa kwemanti lokuphilako nekuchuma kwako nemvelo atehluki kuletinhlaka letehlukene , njengobe simo sekuhlangana kwekucala emkhatsini walendzawo lelipulazi yeligalufu kanye naletindzawo letinyenti ifana kakhulu naleti letinyenti lekungabukwa kuto . 
Loku kungaba nemphumela wekutsi tindzawo lebetimakolishi kucala kuletifundza tisetjentiswe-kabusha njengetindzawo temfundvo yabothishela . 
Lona lofake sicelo saphumelela kutawufanele kutsi ahlolwe ngekwevethingi . 
Kuniketa kujwayeleka kwenteka kwako nemtselela engcondvweni yalohlaselwe , kugcekezelwa etindzaweni tekuhlala yinkhatsato leyinenkhani eNingizimu Afrika . 
LeLitiko Letemfundvo linelilungelo lekwesula noma lelule sikhatsi sekontileka ngekutsi linikete satiso lesibhalwe phasi senyanga yinye . 
Umphakatsi uhlose kuchubeka nemisebenti yetekulima . 
Umfundzi ubhala phasi emagama lamasha kanye netinshokutsi tawo , bese uyatetayetisa kusebentisa lamagama lamasha ekukhulumeni kanye naselulwimi ngesikhatsi abahala . 
Badlali bemhlaba , njengeChina , ne-US , sebatisebentisile letinhlelo ngekubeka tinkhoyoyo tekufuna nekutsenga i-EV yetimoto tembuso wabo . 
Sicela unake kutsi kukhona lokungahambi kahle kulinani lemali yekubhadala netindleko ngobe titsetfwe kulinani lemali ye-IDC ( ligcinwe ngeliRandi ) kusetjentiswa emareyithi elwati lwekushintja ema-Euro . 
Emathulusi etemnotfojikelele lahlose kwenyusa konga kwebantfu shengatsi asikhubato mayelana nekonga kwelive nobe ayabita nakubukwa leminye imiphumela . 
Sigaba sebaphatsi labanemakhono etebuchwepheshe neticu temfundvo sicaciswe kahle . 
Umkhandlu ungakhetsa likomidi lesigungu . 
Insekese lesala uma kuhlutwa inhlanyelo yajikanelilanga - lephindze ibitwe ngekudla - umphumela lovela ngeluhlelo lwekuhluta emafutsa , iyatsengiswa kwentela kuniketa bakhiciti baseveni . 
Kube nemphikiswano lebanti ngekutsi kufanele kwentiwe njani loku . 
Lesento sabuye senta kutsi kuphisa tjwala ekhaya kube licala . 
Kwamanje , kepha kumele sisebentise leLiceboLelinetihloko Letilishumi kugucula imfundvo lesisekelo . 
Sidzingo sekugcina tinhlelo te-IT kanye nemakhono ekulawula umklamo siseloku siyinsayeya lechubekako nekutfola kunakwa . 
Lendlela leniketiwe kufuneka itsatfwe njengelizinga lelikhulu lekufanele lingandlulwa . 
Emakhaya aphindze futsi abutwe mayelana netimphendvulo temmango ngebugebengu . 
Khotha tinombolo kulolwatiso kusekela imphendvulo yakho . 
Kukhulelwa kwemajongosi cishe ngaso sonkhe sikhatsi akuhlelwa . 
Loluhlelo luyimphendvulo ledzingekako emazingeni labalulekile ekungatfolakali kwekudla lokubonwa makhaya langalimateka esifundzeni . 
Luhlelo lolwentiwe lwaba lula kakhulu luyachazwa ngentansi : 
Indzawo yemnotfo wahulumende welubandlululo , kulokunye , beyimelwe Ngumfanekiso Wemnotfo Lowakhiwe , umbiko logcizelela sidzingo sekulungiswa kwetigwegwe kwemali yahulumende , lulawulo lwemali lolucinile , nesimondzawo semakethe lekhululekile . 
Hulumende , emabhizinisi , basebenti nemmango utawudzinga kucatjangelwa lokufanele lokuntjintjiselana nekufika esivumelwaneni ngendlela lekahle kakhulu leya embili . 
Loluhlelo luyachubeka kusebenta ngalokugcwele etindleleni letibalulekile nakuphitsitela . 
Imigomo kukontileka yekukhokhelwa , kuchaziwe kutsi ummangalelwa bekahlose kucedza ikontileka yemsebenti yemmangali nganoma ngabe nguyiphi indlela . 
Ngako-ke , akusiniketi luhla lolumelula lalekufanele sikwente nalekungafanele lokuphatselene nemisebenti yebantfu nesimondzawo . 
Kungeta , imibono letsetfwe emihlanganweni yabondvuna labavela mhlabawonkhe nemihlangano yeMimmango yaseTigodzini Temnotfo nayo iyafakwa . 
Kubhalwa phasi kahle kwayo yonkhe imiklamo lekumasu Lemiselwe kuMmango . 
Kulinganisa lokungu D kanye nekulinganisa lokungu B kubonakala kungiko , ngekuya ngebufakazi . 
Kucedvwa kweluhlelo lekuhlola emabhuku lemnyaka kunesikhatsi lesibekiwe kanye netinsita letidzingekako . 
Angeke sibe tibukeli uma tinsita tavelonkhe tidzilitwa . 
Batfutfukisi bayelulekwa kutsi bakhombise ngemikhicito yabo kutimo tangemphela temsebenti ngembi kwekulinga kuyikhangisa kakhulu ngalokubanti . 
Lelithebula lelingentasi lingasetjentiswa njenge sicalo kulomsebenti : 
Umsunguli wengucuko noma kwehluka utawatisa umcashi kutsi amnike yonkhe imininingwane , imdvwebo , timiso , njll . 
Loku kungenca yekugucuka kalula kwabo kanye nebungako lobuncane betimoto tabo lobubavumela kutsi babe nekuhamba emabanga lamafisha ngetikhatsi letingasito letimatasatasa . 
Imfucuta letayelekile ichazwa kuTidzingo letiLingene teKulahlwa kweMfucuta eMgodzini : 
Sifo sesifuba simo setekwelashwa futsi sibuye sibe yinkhinga yetenhlalo letichumene netimo letihlobene nebuphuya . 
Lenjongo yeluhlaka lwekutfutfukisa indzawo kuhola intfutfuko letako kulendzawo . 
Tindzawo letimane titentekele nje tikhomba emazingagugu langaphelelwa sikhatsi lokukhulunye ngawo ngenhla . 
Kulula lusuku lwekuvala kanye nesikhatsi sekubonisana : Kutfola lotawenta lucwaningo lolutawutfola lizinga letjeboya kusimondzawo nakumalokishi lasondzelene netindzawo lebetitetimayini kudzala . 
Lelithebula lelilandzelako linika sinikamongo sebazuzi baloko lokungenhla ngekwebuhlanga , bulili nekukhubateka . 
Ikomiti Lehlola Kubhida ihlola emathenda bese yenta tincomo Kukomiti Yekwahlulela Kubhida . 
Ubhala letinzuzo letilandzelako tekufaka bafundzi bakulamanye emave emfundvweni lephakeme yaseNingizimu Afrika . 
Tinhlangotsi tavelonkhe titfola lwatiso kubobekwembili bavelonkhe bemigomo yeminyakankhulungwane . 
Saphindze futsi sametayela njengemuntfu lowati kahle kakhulu umsebenti wakhe , hhayi-nje kulendlu lena kuphela , kepha nasemihlanganweni yaSomlomo kanye neMholi waleNdlu . 
Letinsita letibalwe ngenhla tiyaniketwa kungunyalo etikhungweni temphakatsi letinakekela emini nome tikhungo temphakatsi tetemphilo . 
Etindleleni letisemkhatsini kwetitolo talabahamba ngetinyawo , yenta kube netikhala netindzawo tekuphumula etindzaweni letinebantfu labaningi . 
Ekuhambeni kwesikhatsi ngalelo langa siboshwa sashisa iseli yaso sisebentisa timphahla taso netingubo tekulala . 
Lihhovisi lasomabhuku jikelele lakha emakhono ekutsatsa umsebenti wekwenta emabhuku ekusebenta . 
Letinye tincabhayi letivelako tifaka phakatsi letilandzelako . 
Lilunga Lebhodi Leticelo lingagodla livoti futsi loku kumele kunakwe . 
Takhamiti tendzawo tinganciphisa bungoti betekuphepha ngekwandzisa lizinga lekugadza ngesikhatsi sekwakha . 
Ngenca yelulwimi lwakhe lwekutalwa , lulwimi lafundziswe lona ekhaya , ubese ucaphela indzabuko yelisiko lakhe . 
Linani letinhlelo letihleliwe emsakatweni ngemnyaka . 
Kungalingani kukhona emkhatsini wetindzawo temaphandle naletimadoobha , ekhatsi netindzawo letimadolobha emkhatsini wemimango lehlelekile nalengakahleleki , kanjalo nasemkhatsini wemikhakha yahulumende naletimele . 
Lithulusi noma imishini lejubako yekugaya " lenesofthiwe " kakhulu ledizayinwe kukhicita emathulusi noma netintfo letijubako ; 
Emathathu abomafundzane , njengalawo ladvwetjwa emajele , anebungoti lobukhulu bekubangela kungenwa tifo . 
Sibonelo , emabangeni laphakeme ekufundza , kubonelelwa lulwimi , ilitheresi kanye neluhlelo lwekuchumana . 
Ngako-ke , banaletinye tinsayeya lokutawudzingeka kutsi babukane nato . 
Lawula kusungulwa nekusebenta kwetikhungo tetilwane tasendle . 
Kunemifanekiso yetikhutsati letanele letikhona emhlabeni wonkhe kute Hulumende waseNingizimu Afrika acwaninge abuye ahlukaniwe , njengoba bekunjalo esikhatsini sekungeniswa Kwetintsela Tekhabhoni . 
I-ANC angeke iphume kuhulumende weNshonalanga Kapa . 
Kuvumela loloceceshwako kutsi kutsi afake abuye asebentise letheknoloji letsite . 
Umfati walesiboshwa bekafuna kulandzelela mayelana naloludzaba lwekulinyatwa kwendvodza yakhe . 
Kute loku kuphumelele , tinchazelo temisebenti kufuneka tiniketwe kulelo nalelo lunga lelicembu futsi kufuneka kubekwe tinhloso . 
Basebentisi bangabonakala ngelizinga labo lekuba yincenye kumisebenti lemcoka noma kumisebenti lebayenta ngekutitsandzela , kungaba ngilehlala injalo noma lentjintjantjintjako . 
Kuhlobisa ngetitjalo netihlahla kufanele kugweme kwakhiwa kwetindzawo letibhacile tekukhosela , kute kunciphe ematfuba ekwenta bugebengu endzaweni . 
Lapho khona kubonana kuhlelwe phambilini nemihlangano ihleliwe nalabasebentisa lusito , sikhatsi sekucala salemihlangano siyagcinwa ngaphandle kweliphutsa . 
Bafakiticelo laba-inthaviyuwiwe batawuniketwa luhlolo lebucwepheshe bemsebenti lapho kudzingeke khona . 
Ngesikhatsi salemisebenti ikhomishini ishicilela tinhlobonhlobo tetincwajana . 
Labanye bosokontileka banelwati loluncane lwekulawulwa kwemfucuta . 
Ifaka tindzaba temfundvo , tetindlu , intfutfuko yemphakatsi , kanye nekuniketa bomake emandla . 
Kusitwa ngemali kuloluhledlwana kutawusetjentiswa kakhulu kutincesitelo tetisebenti kanye netindleko letihambelana . 
Imisebenti ledzinga kubonakala kakhulu itawutsandza kuba setindzaweni letifinyeleleka kakhulu kanye nekuchumanisa inethiwekhi yemandla . 
Lenhloso lebekiwe yaletivikeli bekukwehlukanisa letigaba talenkhundla yetemidlalo kanye nekwenta indzawo yekubambelela ngesandla . 
Kutsenga lokuhambisana nesibalo lesibekiwe kulobhalisiwe losebentisako ngamunye . 
Nome kunjalo , tinsayeya tisekhona letiphatselene nekusebenta kwalomhlaba . 
Loku lokulandzelako ngulokukhetsiwe kwemiklamo leminyenti yesakhiwonchanti lesikhulu letawentiwa : 
Kulobusuku lobu nginetfulele letinye tetintfo temshiyalifa wetfu wesimiso setemnotfo . 
Letimakethe tihlukile kantsi kusebenta kweNingizimu Afrika kufanele kutsatfwe njengekungasebenti kahle . 
Kwentiwa kabusha kwetimphahla letikhona kuvamise kuba neluphawu lolukahle kuloko , uma kungakentiwa ngesikhatsi lesikahle , kubambeleleka ekulungisweni noma ekuvuseleleni kwaletimphahla ngalokuvamile kungakhulisa kabanti tindleko . 
Imigomo lelawula kuncuma inombolo letfolakele yelizinga lebuphuya besikole ngulelandzelako : 
Akunatimali letikhokhwako ngalokuphatselene nalolo dzaba . 
Asikho sincepheteliso lesabhadalwa ngekulahlekelwa yimali leyatfolwa ngekufuya , setitjalo letibulewe , noma tilwane kanye nemishini yekulima leyashiywa ngemuva noma yatsengiswa . 
Litiko liyati kutsi kunema kolishi netikhungo letimbalwa letitsi tiniketa tinhlelo temfundvo lephakeme tibe tingakabhalisi nelitiko . 
Letekuphatfwa kutekulima , tinchubo temikhicito kanye nemacembu ensimbi lasime kutinchubo temikhicito letibenti bekukhula . 
Leti , kanye naletinye tinsayeya tetentfutfuko taMasipala waseNelson Mandela Bay , tikhonjiswe ' Kuluhlatiyosimo ' futsi kuyo yonkhe ledokhumenti . 
Yenta kube yindzawo lenemifanekiso ngekuyibeka ibe ngekhatsi kwendzawo yaleyondzawo . 
Tikhutsato temnotfo tekwehlisa kusebentisa emanti nato tiye tabukwa . 
Setfula kutsi kuhunyushwa kwaloluhlolo ngekuhambisana nemagugu emtsetfosisekelo , kutakubona kubaluleka kwekulingana ngekwebulili , kokubili njengelilungelo nanjengeligugu , kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Yengca njalo kumarobhothi , ekuncamuleni nobe etindzaweni lapho ukhona kubona khona kwehla nekwenyuka kwetimoto . 
Umphumela welukhetfo lolushaya umtsetfo awuzange utfolakale ubalulekile . 
Sigaba B sinelucwaningo lolubanti lesimo lesikhona . 
Kute kube ngunyalo , tindlela letinjalo atibanga yincenye yendlela yekuhleleka ngekubaluleka kwemgwaco wasemadolobheni futsi amange kuhlelwe kepha kuvele kancane kancane . 
Kutfutfukisa sifundvo kufanele kuhlale neTemafa aVelonkhe ngetinhloso tekuhambelana nesimo sekungabi neliphutsa . 
Lomtamo kungenteka ube nemiphumela lobalulekile wekonga . 
Kusitwa ngetimali kwetindleko tekwabelana kusengakasonjululwa ngekhatsi kulabomasipala . 
Awusho kusetjentiswa kwemanti langaphansi kwemhlaba ngaletinye tinhloso njengemanti ekunatsa , kunisela noma imisebenti yetimboni . 
Kubakhona kwemarekhodi etigulane kubalulekile kulenjongo . 
Kuntjintja imitsetfo ngekukhuluma ngetemacansi akusho kutsi lusiko lwetfu lutawesatjiswa . 
Kusetjentiswa , lwati kanye nekusetjentiswa kahle kwetinchubomgomo ngekhatsi kwelitiko akukho ezingeni lelamukelekako . 
Indzima yaletikhungo tesigaba sesibili itawuba kwesekela hulumende wendzawo lohlelekile kanjalo nemiphakatsi lapho khona hulumende wendzawo losebenta kahle asengakasungulwa . 
Lamasayithi lachunyanisiwe akalawulwa Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe futsi leLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lite sibopho salokucuketfwe kwanoma nguyiphi isayithi lechunyanisiwe , kufaka ekhatsi ngaphandle kwemkhawulo nanoma nguyiphi ilinki lekhona kulesayithi yelinki , nanoma ngutiphi tingucuko noma lwatiso lwakamuva lolukulamalinki lachunyiwe . 
Niketa imitfolamphilo lemisha emakhaya lapho kukhona letinye tinsitakwenta emmangweni . 
Lidolobha le-Ceres liphumelela kakhulu , kepha kumalokishi lakhweshile netindzawo tekuhlala letingakahleleki kulelidolobha kunekusweleka kwemsebenti lokukhulu kanye nebuphuya . 
Ngekusebentisana neYunithi Yebaphenyi Labakhetsekile , luphenyo kuletikhungo lukhombisa tento letitsite letingahambi kahle . 
Ku-oda tinsitamabhuku telihhovisi kanye nekudla kwemihlangano . 
Tindleko teBuchwepheshe beLwatiso tilindzeleke kutsi tinyuke njengoba leLitiko liya ngekukhula ekusebentiseni tinhlelo te-IT . 
Lemibiko netetfulo isatjalaliswe kuwo onkhe emalunga asePhalamende , ngalesikhatsi imizuzu yeMkhandlu ayatfolakala kute abukwe . 
Lelikomidi lihlangana lokungenani emahlandla lamane ngemnyaka njengekwemigomo lesemtsetfweni . 
Somlomo utawubeka likomidi lekucondzisa tigwegwe kubuketana netindzaba tekucondzisa tigwegwe . 
Imiphumela yemali yahulumende : Tonkhe tintfo temali yahulumende ( tintsela , tibonelelo ) tiyakhishwa netintsengo tasemakethe tiyaguculwa uma tikhombisa imiphumela yeluhlobo lwemali yahulumende , njengetintsela temphahla , i-VAT naletinye tintsela letingakacondzi . 
Labanye babo banebatali lababasebenti basemafama , labanye babo batintsandzane futsi labanyenti babo bahlala etindzaweni letingakahleleki letinetimo letilukhuni kakhulu . 
Kulomnyaka lophelile bafundzi bafundziswa ngekubaluleka kwemjeka waseNingizimu Afrika . 
Nanoma inhloso nekutinikela kwalesifundza mayelana naloku kubhalwe kahle kakhulu phasi , indlela lehleliwe nalechumene yekutfutfukisa lemboni iyadzingeka . 
Kunakisisa nekukhutsata emakhophelethivi etenhlalo newebhizinisi : Tonkhe tinhlobo temakhophelethivi labuke emakhophelethivi enhlalo newebhizinisi titawusekelwa tibuye tigcugcutelwe . 
Tiphakamiso letiphambi kwaLendlu yi , njengobe kulindzelekile , kuhamba lokukhulu kusuka kumicondvo yetekuvikela nekwenta ngendlela yakudzala ngoba kwakhiwa kuletibitelo letinsha teMtsetfosisekelo neluhlaka lwenchubomgomo lolusungulwe kuSiphakamisomtsetfo . 
Umhlaba longetiwe ungaba khona ngentsengo . 
Lesakhiwo selisu-lekungena sisebenta njengesihlanganisi selisu kanye neluhlelo lolusebentako . 
Kodvwa nanoma kunenhlanganisela yetimphawombi nge-HIV , kukhubateka nekutati ngekwemacansi , kanye naletinye tindlela telubandlululo , tisolo tiyincabhayi . 
Tinchubo tekucasha telucwaningo nebaphakeli betinsita tibambelela tinchubo telucwaningo netekuphakela tinsita , lokubuye kutsintse kuphatfwa kweliphakelotimali . 
Imihlangano yatinyanga yekufa nekugula lokunaletinye timphawu , yabanjwa kutowentiwa ncono kuphatsa nekuvimba bungoti betekwelashwa . 
Letinkhinga letinakiwe ngaphasi tiphakamisa kutsi ema-anyuwithi laneligunya lekwenta anetintfo letihle ngawo lengahle tibe ngetulu kwetintfo letimbi ngawo . 
Kungulombono lovuselele emandla kitsi ekusungula tinhlelo temasu nekutfola imitfombolusito kute kufinyelelwe kulamaphupho lahlosiwe ekwenta kancono timphilo tebantfu ngekuniketa tinsita letisimeme ngendlela leyimphumelelo . 
Letinye timphahla letingasito tanyalo tetindzawo takucala tihlanganiswe neTshwane betingazange tibhaliswe . 
Uma bafundzi bebalishumi kuphela noma bambalwa , loko kusho kutsi bonkhe bafundzi bebalinganisiwe . 
Onkhe emakhasimende kufanele agcwalise lifomu lesicelo sekucela masipala kutsi abachumanise nensita yemalayini laphakelako . 
Kubuyeketa lomtselela waloMtsetfo kuncangene kuletinye tindzawo ngekutfolakala kwelwatiso , kokubili kuya ngetimo letibonakele ekucaleni ngembi kwekucala kusebenta kwaloMtsetfo , nemiphumela lekhona nyalo etimakethe , ikakhulukati kulemikhakha lengakahleleki . 
Masipala waseNelson Mandela Bay umise ngemumo Inchubo yeKlasta lesebentako , futsi ibekwe kulelithebuli lelingentasi . 
Uma ngabe imphendvulo ngu " cha " , uwekudzabuka kuliphi live ? 
Tindleko letibandzakanyeka ekuhlangabetaneni netidzingo teMasayithi eTindvundvuma tisetulu kakhulu futsi kutawuba matima kuMasipala kutsi ahlangabetane nato tonkhe letidzingo ngenca yekweswelakala kwetimali . 
Umsebenti losetulu walelitiko kwenta kube lula kusungulwa kwetikhungo kanye netinyatselo letifanele kulesimo setitfutsi tesive letingasita labenta lomsebenti kanye netinhlangano ngebhizinisi nemakhono ekuphatsa timoto tinyenti kanye nekwenta lula kufinyelela lusito lwemali kanye nalemakethe . 
Loluhlolo aluyikhombisi levayirasi cobo lwayo , kodvwa ibonisa bukhona ' ' bema-antibodies ' ' engatini . 
Sitawuhlosa kunika ticondziso letinemasu tesifundza kanye nenkhulumiswano ngetinchubomgomo netinhlelo tesifundza nayo yonkhe imitselela yekuhlelela bomasipala . 
Kungahle , nanoma kunjalo , kube nemtselela lomubi wentsela kulabo laba-inshoriwe . 
Ndvuna angancuma ngemalungiselelo kutsi kube ngemalungiselelo langafaki ekhatsi satiso kuleGazethi , uma ngabe anelisekile kwekutsi lamalungiselelo angeke aholele ekuzuzeni intsela ngalokungakafaneli . 
Kucecesha nekusekela ngekulandzela kuhamba embili kuletindzawo . 
Luhlobo lwekucala lwekulawula kusetjentiswa- kwemhlaba - lokungenani etigabeni tekucala tekutftutfukisa - kumele kube ngulokuvisiseka kwaloluhlelo lweluhlaka ngekwalo . 
Asicabangi kutsi loku kufuneka kube ngumsebenti weKhomishane . 
Inhloso lekunguyona kujuba ngalokubonakalako kulobungako bekukhicita tibi jikelele . 
Loku kungatfolakala ku-CD , emafilimu lamancane , ngefomathi yedijithali noma kuwebhu . 
Kuphakela ngetimali Tinsita Tekucinisekisa ngaphandle kwekuba netintsela temholo , luhlelo lwe-akhawunti lwemuntfu luvamise kudzinga umholo lomusha lovela kumali lengenako letayelekile , kwentela tizatfu letimbili . 
Umhlabatsi awuhlolelwe tinkinga tetakhamtimba tibuye tilungiswe ngembi kwekuhlanyela . 
Lesitja sipakwa kube khona imatheriyali leyanele yekumunya emanti onkhe , uma ngabe lesitja lesimcoka siphuka . 
Ligumbi Lelilawula Luchungechunge Lweluphakelo lwemphahlakhona leSigcinimafa Savelonkhe likhipha emakontileka laniketiwe kuwebhusayithi yalo . 
Kwentiwe umtamo lomkhulu kutsi kulaliswe lesakheko lesisha nekuhlelembisa indlela lensha yekusebenta , lokudzinga tindlela letinsha tekubambisana kanye nekuba sebaleni lokukhulu imphela nekutsintsana kuto tonkhe timphiko kanye netincenye . 
Ngalesizatfu ngako-ke kuyabonakala kwekutsi , ngalokucacile , akunambandzela locacile lophatselene nekufakwa kwesikhalo lesibonakala njengalekuchutjekwa ngaso ngekwaloMtsetfo . 
Ngekujoyina ikhophelethivi , bakhiciti labancane batfola kuvikelwa ngumtsetfo nelusito letemnotfo lolujutjelwe . 
Kusimama kwalomkhicito , kuncintisana lokubukelelwe kanye nanobe ngutiphi tivimbelo tekutsenga nekutsengisa . 
Litiko Lebulungiswa kanye Nekutfutfukiswa Kwemtsetfosisekelo litungeletise Lomtsetfosivivinyo Lochibiyelwako kwentela kutfola imibono kulabo labanenshisekelo . 
Kepha uma umbolekisimali asabeka noma acela indlela tsite yekukhokhelwa nembolekimali ahambisana nayo , bungoti lobukhona yi-akhawunti yembolekisimali . 
Siyayibona indzima lebalulekile ledlalwa tinkampani tangasese emnotfweni wetfu . 
Ekucaleni , bekufanele bahlele babuye bandlulise tigunyato neticondziso letifanele kubaphatsi bemphahla , emvakwaloko bese batsatsa tinyatselo tekucinisekisa kutfobela tigunyato tabo . 
Lendzawo yekuvakashela itfolakala ngekhatsi Empumalanga Kapa , likhilomitha linye kusuka emnceleni waKaZulu-Natal . 
Lobolekisa ngemali noma losisako angatsembela kutetfulo letibhaliwe takamasipalati letisayinwe sikhulu lesiphendvula ngetimali , uma lobolekisa ngetimali noma losisako abengenalo lwati kantsi abengenaso sizatfu sekukholelwa ekutseni labo lababamele bebangenalo liciniso noma bebalahlekisana . 
Ludzaba lwemibutfo yesikhatsi lesitsite kumele lukhishwe kulendzawo yepolitiki noma kuchukulutana . 
LoMkhandlu sewuhlangene emahlandla lambalwa kusukela usunguliwe futsi udlala indzima lebalulekile ekuncumeni nasekuhloleni loku lokucuketfwe ngulamakhozi lashiwo ngetulu . 
Labahweba ngekutfumela nekutsenga imikhicito yetekulima emaveni angaphandle nekudla kwaselwandle bakhombisile kutsi iNingizimu Afrika angeke ikhone kuba nalesinye siteleka saloluhlobo kutikhumulo tetitfutsi tasemantini njengobe loku kunemtselela ngco kusikali sekuhweba seNingizimu Afrika nemnotfo kukonkhe . 
Kuchashwa kwetisebenti kungulenye yetindlela letimcoka letingenta litiko lihambisane netidzingo talo temakhono etisebenti . 
Tinhlelo tetemasiko atikho nome atilawulwa kahle . 
Inhloso lenkhulu yaloMtsetfo kukhutsata kuhlela kwesimondzawo lokuhlangene kanye nekusetjentiswa kwetinsita taseRiphabhliki . 
Kufanele ukwati kusebenta ngaphansi kwencindzetelo futsi ugcine tinsuku letibekiwe tekwetfula umsebenti . 
Umcashi ngamunye ufanele kutsi ahlangabetane netindleko letengetiwe . 
Ligunya leliyinhloko yeluhledlwana kuchumanisa kuphendvula kwesifundza kelembangela nemiphumela yembulalave loyi-HIV . 
Kuvunyelwa nekuniketwa kwetibonelelo Tetindlu Ematikweni Etetindlu Esifundza . 
Lomhlaba lolinganise neMgwaco iNelson Mandela , kuye kuyefika kuSitaladi Lisontfo , ufanele kahle kakhulu kwesekela batjalimali labatimele labasezingeni lelisetulu kakhulu , labasebenta kakhulu labakhuphula lizinga lalendzawo lebonakalako kanye nalaMabala aleLidolobhakati leliyiNhloko . 
Ngitsandza kubonga lengisebenta nabo kuKhabhinethi lebabanikati baleliphakelotimali babonkhe . 
Ledokhumenti iyidokhumenti leniketa limuva futsi kufanele ifundvwe kanyekanye naledokhumenti leluhlaka . 
Kuvalwa kwakunye kungena lokukhona bekufanele kutsi kuphenywe . 
Inchubo yeLwatiso lweTekuma kwemhlaba iyentiwa kwamanje kute kutsi kwentiwe kancono inchubo yekuhlela yalesigodzi kanye nekwetfula tinsita kancono . 
Kukwati kusebenta ngaphansi kwencindzetelo nekulungela kusebenta emahora langetiwe , uma kunesidzingo . 
Bafundzi lebasandza kuphotfula ticu labafakwe emsebentini kudzingeka kutsi bente umsebenti wemphakatsi lophocelelekile etibhedlela tembuso umnyaka munye babe babhadalwa . 
Kuhlukaniswa kwalemfucuta kungenteka kungahambi kahle , ngaleyondlela kuphazamise luhlelo lwekuvuselela kabusha . 
Sihlalo waleKhomishini uba sehhovisi sikhatsi lesiminyaka lemitsatfu . 
Ngalokuvamile , kucwaninga lokuncane kwemiphumela kuyentiwa , bese tinsayeya letinkhulu tikhanyiselwe luvo lwebalawuli . 
Lelikhono lesigamu ngasinye semhlaba mayelana nalobudlelwano , nemisebenti lengentiwa kuso , kumele kutfolakale . 
Loku kusebenta njengetidzingo letincane kulungela njengendzawo yekumaka . 
Kunyenti lokunyentiwa kute kwentiwe ncono ikhwalithi kanye nekufaka ekhatsi kwentiwa kwenchubomgomo ngekutinikela kutinchubo letihlelekile tekwentiwa kwenchubomgomo . 
Fundza leticashunwa letilandzelako bese uphendvula imibuto lebutiwe . 
Imfuyo netimo temahlatsi tisukela kuletincono kuye kuletiphuyile , kodvwa tinhle Endzaweni Yenshonalanga . 
Titeshi teticimamlilo tikhipha titfutsi letiphutfumako tiye kuleyo ndzawo futsi ngenca yaloko , tifanele kutsi takhiwe emigwacweni lesetjentiswa sigodzi sonkhe lesetjentiselwa tintfo letinyenti lehlangana nebasabalalisi besigaba sekucala noma besigodzi . 
Loluhlatiyo lweSWOT lususelwa kulesisekelo sekutsi lelisu kumele liletse kuhambisana lokucinile emkhatsini welikhono lelitiko langekhatsi kanye nesimondzawo sangaphandle . 
Sichumanisi lesibhobosa sivikelimlilo sifakwa kumkhakha wemtsamo lomkhulukati wesendlulisi . 
Ngesikhatsi sekuba sehhovisi , masipala ulungise setakhiwo temidlalo . 
Njengaloku sikushilo esetfulweni setfu sasekucaleni kuPhaneli yeTindvuna , sikholelwa ekutseni kubalulekile nome ngabe nguyiphi imikhawulo kanye netidzingo tekutsi tisetjentiswe kuphela kuleto tinkampani letibhalisiwe kanye naleto letinenshisekelo yesive letinebungako lobufanele futsi hhayi kuto tonkhe tikhungo . 
Kuniketwa kwetakhiwonchanti kanye netinsita kume kuhloswe ngako kwehlisa buphuya ngekwakha umsebenti kanye neluntjintjo lwetinsita . 
Sungula kuphakelwa kwe-ABET etindzaweni letikhonjiwe . 
Kugcineka ngekuphepha kwawo onkhe emarekhodi etimali kanye nemadokhumenti etikweledi ngekugcina inchubo yekufayela lesebentako . 
Sekwentiwe sibonelelo sekulawula tindleko letenyukile letiphatselene nemiphumela yekutfobela emazinga lamasha ekuchaza ngetimali . 
Kutawentiwa lokufanako kuletinye tifundza kulamaviki latako . 
Ngaloko , akuvakali kutsi ungacabanga kutsi umakhi wesakhiwo lesikahle utawuba ngumphatsi webhizinisi lophambili . 
Irisidi yentsela ichazwa njengalephocelelekile , imali lengenako legcogcwa tikhungo lengeke iphindze itfolakele . 
Luhlelo lwemkhambatsi walokuphatselene nemisebenti yaselwandle lutawucalwa ngebuhlanganyeli nemboni kanye nemkhakha wemfundvo lephakeme kwentela kucwaninga ematfuba lamasha , lokufaka ekhatsi kwakha umkhumbi nekulungisa . 
Indlela lensha yekwaba timali emkhatsini kwetifundza ibukana naletinye taletindzaba , ikakhulu tindzawo tasemadolobheni setitfola timali letengetiwe kunatasemakhaya nyalo . 
Kulesikhatsi lesi , simo sekungatinti ekusebenteni kwemnotfo walomasipala besifana naleso Sesigodzi se-Overberg . 
Nanobe kunjalo , nangabe kunetimo tekunciphisa licala njenganangabe umuntfu angakwati lokuphondla kwetentsela , letijeziso tiba tetindlela tetekuphatsa kuphela . 
Lomcimbi wagutjwa umhlaba wonkhe njengendlela yekucapheliswa ngekukhula kwetehlakalo talesifo . 
Kwelulekwa buso nebuso , kwelulekwa elucingweni , kwelulekwa kwalabatsandzanako kanye nekwelashwa ngelicembu . 
Kumele kube nendzawo yetindlela tekwandzisa kwentela kuniketa emazinga etinsita lasimeme futsi lekangembi ecolo kube kucinisekiswa kusebenta lokwamukelekako futsi lokwanele . 
Emanti , kutfutfwa kwetinsila nelindle kanye netimbadalo tekususwa nako kufaka kakhulu ligalelo . 
Inhloso : Kuniketa buholi kutinchubomgomo , kweluleka nekusekela tinsita letimcoka , letifaka imali , tinsita tetisebenti , lwatiso lwemtsetfo , tinsita tekuphatsa , tekuchumana netekuhlela inhlangano . 
Loku kunikete bantfu kuletindzawo leti litfuba lekucondzisa imibuto kuMnu . Mbeki Kunchubomgomo Yahulumende kanye newebhusayithi . 
Lesiboshwa sahubuka sihlatsi sangasekudla ngaphansi kweliso langasekudla , besiphume linye litinyo lenja futsi lesiboshwa sabika kutsi tikhama taso tesitfo sangasense besibuhlungu ngenca yalokulimala . 
Tinhlelo telusebentisomali lweminyaka lemitsatfu tavelonkhe nabohulumende besifundza letashicilelwa ngesikhatsi saloLwabiwomali . 
Umphakatsi uye wafundziswa ngekudla ngendlela lenemphilo futsi wakhutsatwa kunatsa emanti laphephile . 
Kusita imiphakatsi lelimako yaseNingizimu Afrika lesebungotini kutsi itfole intalo kumikhicito yetekulima futsi isise kusakhiwonchanti lesivula umkhicito wetekulima . 
INairobi Urban Slum Survey ikhombise kwekutsi lusha lwebantfwana bebafana bangahle banatse tjwala ngalokuphindvwe kasihlanu kunalabo bemantfombatane . 
Kute kube ngulamuhla lesiboshwa savula licala kutsi kuphenywe futsi sesiboniwe kepha kwelashwa kwaso akweneli kantsi futsi akusiti . 
Kutfutfukisa kumbiwa kwemanti phansi kute kutsi labasebentisa emanti bayakwati kubaluleka kemanti . 
Kungena ngaphandle kwemvumo ehlatsini nasemhlabeni , kwenta kube khona kuntjontja , kushisa nekoniwa kwabofenisi bekubiyela . 
Emakhono netindlela tekulamula kumele takhelwe ngekhatsi ekuhleleni nasekwakheni kabusha ngobe litfuba lekutsi kube nekungevani nakukhulunyiswana likhona kuso sonkhe sigaba senchubo yekutfutfukisa . 
Labanye bebabomake noma bobabe labangakashadi . 
Sifundza iLimpopo sibone tinhloso letihleliwe letihambisana naleti letibekelwe embili . 
Khetsa imidvumba kulesigaba sasemkhatsini seligala leliyinhloko yetitfombo tekhanola lesimele tilimo letinyenti . 
Kwatfolwa tisetjentiswa letehlukene mayelana netichibelo telisukuhlela telidolobha . 
Tindleko tetemtsetfo letentiwe ngulofake sicelosikhalo kufanele kutsi tikhokhwe nguye . 
Kusuphavayisa emakontileka kanye nebasebenti kanye nekulawula indlela labasebenta ngayo ngekwePMS . 
Kuphenyisisa lokubanti kwehlulekile kutfola nakusinye sibonelo eNingizimu Afrika kusebenta kwaletinyenti , ungasasho konkhe , kuletimo temtsetfo letimisiwe kuletinkhombandlela leti - lekuyintfo lengamangalisi nakancane . 
Ngakoke , kute imphahla lokumele iletfwe , noma tinsita letitawuniketwa ngembi kwekutsi li-oda lelisemtsetfweni lidlulisiwe futsi lemukelwa yibhida lophumelele . 
Uma umuntfu abuka umehluko wekukhula kwelusebentisomali lwenkhulumo yelwabiwomali lesingetulu kwekwehluka kwe-agrigethi yelusebentisomali kusilinganiselo se-agrigethi yelwabiwomali kunebufakazi bekulawula sabelomali ngemphumelelo . 
Kumatima kusho kutsi loluhlelo luphumelele kangakanani ngalokwetayelekile , ngoba imiphumela netinkhomba letitfoliwe tenabile , futsi akucaci kutsi kufezekiswa ngalokuphelele sekwentiwe yini . 
Letinye timo temphilo letivamile tinemtselela ekunakekelweni kwemlomo futsi ngekunaniselana . 
Umuntfu ngamunye lodlala indzima kufanele kutsi angenelele ngalokugcwele kulombono waMasipala waleSigodzi , kokubili kusukela ezingeni lesikhungo nelemuntfu ngamunye . 
Nanome kunjalo , nangabe ibhajethi iphakelwe , litiko litawudzinga kutsi lisebente ngesibopho emkhatsini webhajethi lephakelwe . 
Naka yonkhe imibuto lehambisana nekulawulwa kwenchubo yekuholela . 
Kutfutfukiswa kwetisebenti kusibopho lesikhulu semkhakha wesive , nesitsako lesikhulu emnotfweni weNingizimu Afrika wamanje newesikhatsi lesitako . 
Etimeni letinje , kusebentisa-ematfuba kunetincumo-letinebungoti tingatsatfwa . 
Inkhosikati itsandza kutsenga liphakethe noma sikhwama itokhona kubamba ngaphandle kwekuhlupheka lokungenasidzingo . 
Luphiko lwekutintisa ummango lutawukhipha emalunga langemashumi lamabili nesihlanu futsi badzabula ludaladi lolunemanyeva . 
Bukhulu belicala kufuneka butsatfwe njengentfo yetemtsetfo kantsi umkhandlu wetemtsetfo kufuneka wente tincomo . 
Ngalokutayelekile , nanoma ngabe labatsintsekile bebacindzetelwe kutsi basebentise imikhicito yemabhange lahlukene ngaphandle kwekwenta emalungiselelo ngalokukhetsekile . 
Kungunyalo basemkhatsini kutigaba tabohulumende wabo ngekwehlukana , futsi banendzima lenkhulu . 
Tonkhe tibalo tekuhlukanisa tisetjentiswa kulokukhula kweSambamkhicito weLive ( i-GDP ) ( kunekukhula kwesambamkhicito selive nakubukwa ngemuntfu munye ) kute kufinyelelwe kumiphumela lengacatsiniseka netifundvo letengcile . 
Sivumelwano sekusebenta kungenwa kuso Baphatsi Labakhulu neNhloko yelitiko lekubuyeketwa njalo ngekota . 
Lombiko ubuye wanaka kwekutsi " imitamo lebalulekile yetemfundvo ingasita bantfu bente tincumo letibalulekile " ikakhulukati endzabeni yema-akhawunti , lapho tizatfu tabo ticangene . 
Ecinisweni , labanyenti sebacalile kucacisa kubaluleka kwalenyanga , Inyanga Yenkhululeko , etindzaweni letahlukahlukene njengetemaphephandzaba latayelekile kanye nemitfombo yetekuchumana . 
Loluhlelo lutawuniketa indlelasu yebuholi kuchumanisa tekuchumana taHulumende wavelonkhe netinhlelo tetekuchumana tesifundza . 
Khombisa lwati lwendzima yekwehluka ngemasiko ngekuhumusha kwelibhayibheli . 
Ngekusho kwesitatimende , inkontileka sivumelwane emkhatsini wemacembu lamabili nome langetulu lanemiphumela lecacako yetemnotfo kutsi lamacembu ete nalokuncane , nangabe kukhona , ngekubona kwawo kukugweba , ngobe lesivumelwane sicinisekiswa ngumtsetfo . 
Tinhlobo letimbalwa temagciwane titfola litfuba futsi tibanga tifo etinhlantini , kakhulu ngaphansi kwetimo tesitresi netekweswelakala kwetivikeli mtimba . 
Kwengeta kulokugcila kubothishela , emacembu ebaphatsi betikolo kanye nemitimba lelawula tikolo batawutfola kuceceshwa ngekuphatsa lokuvamile , kuphatsa timali kanye nekulawula kuphikisana . 
Lesikhungo sitawuncuma ngenchubo yemihlangano yaso futsi sitawucinisekisa kutsi timisomtsetfo tekuba sebaleni , kwetsembeka kanye nekumbadzakanya sive tiyahlonishwa kulemihlangano lenjalo . 
Sibutsetelo setiTsikameti , Imitselela , Tisombululo letetfulwe ngemaKhodi kanye neTitatimende leTifanele : 
Thishelanhloko wesikolo ucashwa njeMgadzi Lomkhulu . 
Tindleko letibandzakanyeka kusikimu lesiphakanyisiwe noma ngabe ngusiphi lesinye setinzuzo tengoti yemgwaco angeke tikhone kubalwa nganoma ngabe nguliphi lizinga lekunemba . 
Tekuvakasha , temahlatsi kanye netekukhicita tilimo tiyinhloko yemisebenti yetemnotfo . 
Emathuluzi etetimali labanjelwe kuhweba ayabonwa ngelusuku lwekutibophelela kutsenga lemphahla . 
Kuphana ngelwati ngetitfutsi tesive macondzana nekuhleleka kwemgwaco ngekubaluleka kuniketwa langephasi : 
Kuhambahamba kwemvelo kwetinhlobo tetilwane letinyenti kutawusita imiphakatsi lekwentiwa kuyo lolucwaningo kutsi isuke kulendzawo yekwakha iye emhlabeni longakatsikametwa endzaweni lesedvute . 
Lwati lwemsebenti lowentiwako , kuvisisa kanye nekusetjentiswa luhlakamsebenti lwemtsetfosimiso lohola umsebenti wahulumende . 
Kukwati kuhlanta imishini lemikhulu ye-IT nekunakekela lamanye emathulusi labalulekile . 
Kwentela indlela yekudvonsa ngaphansi , lendzawo legcitjelwe ingenta kungakhonakali kususa leliphayiphi . 
Longenisako noma ummeleli wanoma ngutiphi tichumane letingena eRiphablikhi , kumele acinisekise kutsi noma ngutiphi tichumane lekatingenisile tipakishwe taphindze tafakwa luphawu ngekuhambisana netidzingo Talemitsetfo . 
Lelitiko lisebentisa letimoto kusikhatsi sato lesinyenti sekulungela kusebenta . 
Manje sekuliphuzu kutsi live letfu likusikhatsi sekuwa kwemnotfo . 
Imihlangano yesifundza ngeluhlelo lwemasu yenteka emkhatsini nemnyaka kantsi loluhlelo luya ngekutfutfuka kwamuva nekuhambisana netilinganiso takamuva tebhajethi . 
Intfo lemcoka ekuphumeleleni kwalelitiko kuleminyaka latako kutawuba kukhona kwalo kuniketa bothishela nabothishelanhloko betikolo kwesekela lokusebenta kahle futsi lokusheshako kwekuhlela . 
Lesivumelwano kwavunyelwana ngaso nebaphakeli tinsita kulekota lendlulile yemnyaka timali . 
Lokutfutfuka kwekusebenta kancono kwelwabiwomali kufake sandla kuntalo lephansi yetindleko . 
Kucashwa kwetisebenti kwentiwe ngekwemigomo lelindzelekile . 
Ngephrojekhthi yekwakha yalesikalo lesinjengalesi nebudze besikhatsi , kungenteka kube nekufutseleka kwebantfu labanyenti labanemakhono nalabavela kuletinye tindzawo eNshonalanga Kapa , baletse imali lenyenti lesele kunalaba bendzawo . 
Ingucuko yeklayimethi ingulenye yetincabhayi letinkhulu kakhulu letibukene nemmango . 
Lisu Lekuguculwa kwemikhicito yetekulima lwaseGauteng lwakha lungenelelo lwalo emandleni nasebuhleni lobucatsanisekako besifundza , ngekucabangela kakhulu timboni letigucula imikhicito yetekulima lokunemandla lamakhulu ekuchuba kukhula nentfutfuko . 
Kodvwa , indlela Yebungako Lobusengotini ihlupha kakhulu ngekuya kwedatha njengoba idzinga tilinganiso letetsembekile nesitatimendenitimali tahulumende . 
Kubhala tincwadzi lekutawukhulunywa ngato nalokudzingekako kulokuphatselene netebunjiniyela . 
Ngitawuvumela sivumelwano setindleko temholo wetinsita tesive teminyaka lemitsatfu lesisayinwe ngemnyaka lophelile . 
Litiko lindlulise timali kuletinhlangano letilandzelako : 
Tilinganiso temtsamo letivela kutilinganiso letisemkhatsini tekushintjashintja kwangenyanga kanye netilinganiso tesimo semtsamo wetitsako letiboniwe . 
Lesimo semnotfo sesifundza njengoba kungulesinye setifundza letihlupheke kakhulu , sikhombisa kwekutsi lelitiko libukene netinkhinga tekuniketwa kwetinsita tetekutfutsa . 
Imikhicito yetemnotfo igcwala kakhulu kukokubili kulinani letimvumo nakulinani selilonkhe lemalanga ekutfwebula lasetjentisiwe futsi iyachubeka kumelela incenye lenkhulu yemboni yetemafilimu eGauteng . 
I-Canada ikhulume icoshwa igcizelela kulingana kwemalungelo kanye nemisebenti . 
Uma lokukhetsa sekwentiwe , lozuzako kufanele atfole lwati lolucondzene loluphatselene nalokukhetsa indlu lakwentile . 
Kutfola tindleko temaklemu ekunakekelwa kwemphilo , bahloli basebentise kwabiwa kwetindleko phakatsi kwekunakekelwa ngetekwelashwa , kubuyiselwa esimeni kanye nekunakekelwa kwemphilo kudatha yemaklemu nalinye idatha lekhona . 
Emakhono emsebenti : Kuba nelwati ngemsebenti lowentako , imitsetfo lefanele , imitsetfosimiso netinchubomgomo , kucinisekisa emazinga nekutfutfukiswa tinhlelo , kuhlelela tinhlelo , kucala kusebenta nekulawula kuhlatiywa kwelwati lwekuphatfwa kwetisebenti nekulawulwa kwetimali . 
Timali tekufakazi letibhaliwe kanye naletilekelelako kufanele tikhokhelwe umuntfu lovela ngembi kwalobuta ngemalungelo emhlaba , noma kuphendvula ekubitweni yinkantolo nanoma kungasinjalo . 
Umbiko ukhombisa kutsi ngesikhatsi baphatsi basebentisa imizamo yekubukana nenkhohlakalo , kunyenti lokumele kwentiwe kulendzawo . 
Letimalimboleko tinikana imali yekunika timboni imali yekucala ibhizinisi kanye nekukhulisa timboni letikhona . 
Kwendluliselwa kwentiwa kutsi kuye emphahleni yelutjalomali nome kususelwe kuyo nangabe sekube nengucuko ekusetjentisweni kwayo . 
Ngaphandle kwetopografi lengakacondzi , imifula nemifudlana leminyentane igeleta emkhatsini wendzawo yamasipalati . 
Satiso lesinjena sitawufaka imininingwane legcwele yetizatfu tekubuyeketwa kwesigwebo kanye nesisombululo lesifunekako . 
Inhloso : Kuniketa tikhungo letinsha tetemphilo , kulungisa kanye nekunakekelwa kwetikhungo letikhona , lokufaka kuvuselelwa kwesibhedlela kanye netibonelelo tesakhiwonchanti tesifundza . 
Ngekucabanga loku , kuncono kukhipha tindvonga letindze tivalwe ngefenisi lebonakalisa kancono nome imigoco yekuvimba . 
Leticu takhelwe kuniketa kokubili lokufundvwako nalokwentiwako Ngetimali , Umnotfo neKubala . 
Kuletinye timo , tindzima tingaba timbili , imisebenti kanye nekutibophelela . 
Kusebentisa imali kancane nganhlanye kungenca yeliphuzu lekutsi kusungulwa Kwebuholi Lobulawula Tindlu Tenhlalo abuzange buphotfulwe ngesikhatsi semnyaka lobuyeketwako . 
Kuhlolwa kwenkhohlakalo eMpumalanga Kapa . 
Lesikhungo sitawenta kutsi emaminithi emihlangano yetinchubo taso ayagcinwa . 
Lucwaningo lolubanti imphela kulesihloko lwentiwe mhlabawonkhe kantsi imishicilelo leminyenti iyatfolakala , nanobe kunjalo , luncane lucwaningo lolwentiwe kute kube ngunyalo eNingizimu Afrika . 
Nanoma loludzaba seludluliselwe enkantolo , kubukwa kwemacala kumisiwe ngekwemtsetfo , ngenca yekutsi banikati bemhlaba bacacisile futsi bacinisekisa kutsi abakatimiseli kutsi takhiwo tabo titsengiswe . 
Lendzaba yekuhlelela kutsenga imphahla imcoka kakhulu kantsi kumele sinikete kwesekela kulendzawo kulikusasa . 
Bonkhe batfole emaphasela ekucala ibhizinisi yetitjalo tekwelapha . 
Noma kunjalo , ngesikhatsi sekubhala , asikho sincumo lebesitsetfwe mayelana naletintfo leti . 
Emakhophi etivumelwano nesitfunywa atawuletfwa titfunywa tekhomishini . 
Umuntfu ngamunye unemtfwalo , netikhungo tetimali kutsi anikete lusito lolubonakalako . 
Lamuhla ngifuna kuphindza futsi nginigcugcutele kutsi nisebentise tisetjentiswa tetfu tekunakekela imphilo futsi nihlolwe . 
Khombisa likhono lekwenta kuhumusha lokunebuciko kwelibhayibheli ngekusebentisa tindlela tenchazelo lehlatiya ngalokujulile letivunywako kutimo letitsite , futsi ngekuhlola letinye tihumusho ngendlela lebuka emaphuzu tinhlangotsi tonkhe . 
Lomkhandlu : Kuphatfwa Kwemitfombolusito Letisebenti kanjalo Nemkhandlu : Kucwaninga lokwentiwe kutebahlengikati ngeluhlelo lwekusebenta kuletikhungo ngekwehlukana . 
Lokuhamba kukhonjiswe kutindleko njengoba kubhaliwe kurejista yemphahla futsi hhayi linani lemphahla , njengoba kwehla kwelinani akufakwa kutitatimende temali ngaphansi kwesisekelo semali sekwenta tibalo . 
Hulumende utibophelele kuniketa lelo nalelo khaya leliphuyile kufinyelela ezingeni lelisisekelo setinsita tamasipalati . 
Cinisekisa kusetjentiswa ngendlela kwetekuvikela kanye nekugadza . 
Kusungulwa kwetinchubomgomo kanye netinchubo kulungisa kukoleka , kucinisekisa kanye nekubika ngalokutfoliwe lebekubukiwe ngekusebenta , kuhlanganisa tetfulo kanye nekwetfulwa kwemibiko yekusebenta kwematiko kumphatsi lomkhulu . 
Emahhovisi amantji anebulukhuni bekulawula basebenti - ababambeleli emahoreni elihhovisi , abafuni kusebenta sikhatsi lesingetiwe noma abafuni kwenta umsebenti lodlula kumunye , sibonelo kufayela nekubhala emarisiti . 
Ngekwelizinga lelivunyelwe ngumtsetfo , i-SARS ( kufaka ekhatsi tisebenti tayo , emasapulaya , baphakeli tinsita , balingani , ema-afiliyethi , kanye nema-ejenti ) angeke ibekwe licala lekumoshakalelwa , lekulahleka , noma licala lelibangwa kusebentisa noma kuhluleka kusebentisa iwebhusayithi noma ithekhinoloji yayo , tintfo tayo , lokucuketfwe , noma tinsita letentiwe kutsi titfolakale kuwebhusayithi nangekusebentisa iwebhusayithi yayo ( kufaka ekhatsi kusebenta kwe-eFiling )  . 
Kukhula ngekwekuhanjiswa kwelwatiso , kutsengisa kwalapha eveni kanye nekwamhlabawonkhe , inethiweki yetekuchumana ngetetincingo kanye nemisebenti , kuniketa imisebenti yesive , kutfutfuka kwemakhono ebantfu kanye nekuveta emakhono lamasha kanye nekukhulisa emakhono kukhulu . 
Lesigaba siphindze sinikete kusekelwa lokujulile kuKomfa Yase-Afrika Kutekwelashwa Lokuphutfumako kanye Nenhlanganisela Ye-Afrika Kutekulashwa lokuphutfumako . 
Ngekuhlanganisa kugcogcwa kwelwatiso nekuhlelwa kwekusabalalisa lwati kutawenteka kuniketa lwatiso lolubalulekile nalolusebentisekako kulemboni yetekukhibika macondzana nalokwentekako ngaleso sikhatsi , sebentisa emaphethini , lizinganhle letinsita nematfuba ekutfutfuka ngendlela lehlangene nalesebentiseka lula . 
Lendzawo isadzinga kuvula emandla ayo emnotfo nekwenta ncono kwekukhula kwetrajekthori . 
UMA UNGAVUMELANI NALEMITSETFO KANYE NALEMIGOMO NEMIBANDZELA , KUFUNEKA UPHUME KULEWEBHUSAYITHI NJE NGAMANJE NGOBA NGEKUCHUBEKA KUYISEBENTISA KUYATENTAKALELA KUTSI IKUBOPHELELE . 
Lolucwaningomabhuku lwentelwe kuphenya emandla emasiko nemagugu njengemakethe lesikhundla ngekhatsi ePrince Albert . 
Uma linyenti lemagciwane selihlukanisiwe emapuletini kuyakhonakala kuchubeka nekuhlukanisa lelo nalelo hlobo lwemagciwane loluhlukanisiwe . 
Kwengeta , Inkantolo Yemtsetfosisekelo , icinisa tincabhayi temtsetfosisekelo ngaphasi kwemushwana wekulingana egameni lekutati ngebulili , etikhatsini letinyenti . 
Bahlala emajalidini ngemuva futsi nangabe kunenkinga emkhatsini wabo nemhlali , babavalela ngephandle bese abasakhoni-ke kusebentisa tindlu letincane . 
Kunekuba sebaleni lokuncane kuko konkhe lokutsengiselana . 
Kugadza kuphuma nekungena kwemarisidi eSAP etikhungo . 
Tinkhombandlela tekufundza Te-Caphela-Ligebe tanikwa tonkhe tikolwa letingenti kahle kusetjentiswa indlela ye-elekthroniki . 
Kucombela lokunjalo kutawuhluka kuloko lokutobalwa usebentisa idatha lesuka kuleminye imitfombo . 
Uyacelwa kutsi unake kutsi kutawucatjangelwa basebenti labangetulu kwesilinganiso . 
Ema-borehole lamasha ekuphakela emanti etindzaweni lapho kwatiwa kutsi emaminerali lanasawoti enteka khona kufuneka ahlolwe kutsi anawo sawoti . 
Emanani etelubisi , loku , lubisi lolusha , lubisi lwemphuphu , ishizi kanye nabhotela akwehluki kangako kulendlela yeminyaka lemitsatfu leyengca . 
Loku lokungetulu kumane-nje kunguletinye tetibopho tebaphatsi beNkhundla yeteMidlalo i-Ellis Park mayelana naloyo mdlalo . 
Lombuto unemphendvulo yinye levakala kahle : Yimakethe yangasese ye-anyuwithi . 
Lesigungu Sekuhlela saMasipala kumele sisebente ngekwetinchubo tekusebenta letincunywe nguloMasipala . 
Umuntfu lovala imigcoma lefaka Tintfo leticijile noma emabhokisi kufuneka babuke loko lokucuketfwe kwesikhwama lesinekhodi yemibala . 
Kukhula kwelizinga lekugcogcwa kwetimali temalayisense , umtselo wemafutsa netimali temigwaco lekhokhelwako kutawusita ekunciphiseni lenkinga . 
Loku kufaka kucecesha kwebasebenti betemphilo , kukhulisa kusekelwa kwebasebenti , kulungisa imilayeto yetemphilo , imitfolamphilo leminyenti , kanye nekhwalithi yekunakekela letfutfukisiwe . 
Ngitawucabanga kwekutsi kubuye kube netekutfutsa kulemimmango yekulima kuya etindzaweni tabomasipala wendzawo kute bayotsenga kudla ngalokujwayelekile nalokunye . 
Ngekusho kwalabahweba ngenyama , umtselela walesiteleka usengakapheli njengobe tinkampani letihweba ngekutsenga inyama kulamanye emave tisabhadala imali leyengetiwe yekungena endzaweni lekhokhelwako lenesiminyeminye . 
Tikhalo lekubukwene nato ekufikeni kwato netikhalo letingeke tisonjululwe ekufikeni kwato titawundluliselwa kubasebenti labafanele . 
Ngenca yekutsi linani lemfucuta lemakhemikhali lebangwe tikhungo tetekulapha ivamise kuba yincane , indlela lekahle lengakhetfwa kusebentisa inkampani yabochwephesha bekulawula imfucuta kuphatsa nekulahla ngendlela lekahle imfucuta . 
Kube , ngaphandle kwalenye ingucuko , kumeleleka kwe-Afrika kubuholi betikhungo teBretton Woods , atihambisani noma tikhombise kubaluleka kwelivekati . 
Tindleko temkhicito wetitjalo letinyenti tetibhidvo tenyukile kuleminyaka lembalwa leyengcile ngesivinini lesikhulu kunemanani latfolakele nayitsengiswa . 
Walandzelwa ngilowo walelo nalelo cembu leliphumelele kuba yincenye ngekulandzela indlela yema-alfabethi . 
Kwentiwa imitamo kucinisekisa kutsi labaceceshelwe temphilo , ikakhulu labo labanemakhono langakavami njengeKulungiswa kukhubateka kwematsambo nemisipha , bayalandvwa batosebenta kulesifundza . 
Sita ngekusungula inchubomgomo yebunikati bemhlaba , tindlela kanye netinchubo tekusekela kuhlatiya inchubomgomo yebacondzisi nakudzingeka . 
Yesekela uphindze futsi unikete tinsita tekweluleka baphatsi netigodzi mayelana netinzuzo tekusebenta . 
Iphindze ihlose kwakha kunaka mayelana netimphahla tesimondzawo letidzinga kuvikelwa noma kuphatfwa . 
Lamuhla lesifundza lesi sicoca indzaba leyehlukile , nembala indzaba lemnandzi lengacocwa . 
Ngabe lenye incenye yalokuletfwa kwetinsita , imisebenti nome imphahla kunalokucuketfwe lobuya emaveni angephandle ? 
Tihlose kugubha kwehlukahlukana kwemasiko etfu ngemculo tibe tiniketa inkhundla kubaculi nakubo-DJ betfu . 
Njengobe linyenti lebatsengi betindlu alinalo lwati lolufanele lolusisekelo loluphatselene netetindlu , loluhlaka lutsetse indlela " yetidzingo letisisekelo " lefisa kulungisa tinhlangotsi tonkhe kokubili tinkinga letivamile kanye naletibekwe tacaca . 
Liphuzu lelibalulekile lapha ngulelitsi imitfombolusito yemumo wemhlaba wesekela tindlela tekutiphilisa . 
Kubekwe kwacaca kuwo wonkhe umuntfu , ibhizinisi , sikhungo noma iwebhusayithi kutsi akukavunyelwa kubiyela noma ngabe ngiliphi likhasi lewebhusayithi , lokufaka ekhatsi likhasi lasekhaya , nganoma ngabe ngiyiphi indlela , ngaphandle kwekutfola imvumo lebhaliwe ku-GCIS . 
Imiphumela yemitsi lebulala likhula etinhlantini ayikabhalwa kahle . 
Nangabe kukhona inkhomba letsite letsi lesimphahla ingalahlelwa yinzuzo , samba lesingatfolwa ngelizingagugu silinganiswa ngekubuka imphahla ngayinye . 
Simo sanankha emacala sikanjena : 
Lwatiso , luhambo lekuvakasha , imiculu letfulwako kanye nekutfolakala kwemicimbi ibhodi lekuniketa umphakatsi kudvonsa tivakashi . 
Silinganiso sesikhatsi lesibekelwe kusebenta kwewarenti lusuku lolulandzelako lwekuya enkantolo . 
Tsine silikomiti natsi silindzile ( ngekunaka lokujulile ) ngenchubo lehlasela yekumisa kahle Siphakamisomtsetfo kulemboni yetekuvikela . 
Emaphesenti esikweleti lesisengakakhokhelwa aholele kumininingwane lengakalungi levela kulabakolota emareyithi emphahla mayelana nemabito abo , emakheli kanye nalolunye lwati lwabo matfupha . 
Kutfutseteleka kwebantfu nemindeni kulesifundza lababuya kutifundza letibomakhelwane nalamanye emave sekufake ligalelo ekufakeni incindzetelo kutemphilo , temfundvo netinsita tetenhlalo , netetindlu . 
Sakhiwonchanti , nome ngabe ngendlela yetakhiwo temmango , imigwaco nome tinsita letabelwanako , kufaka incenye lenkhulukati yomcebo wesive . 
Kuluhlolo lwemiva lwamuva lwekweneliseka kwetisebenti , tisebenti kulelitiko tabikwa njengaleto letitinikele emsebentini wato , titibophelele futsi titimisele kuloko letikwentako emisebentini yato yangemphela . 
Lokungalawulwa kwetjwala lobubiliswa ekhaya kudzingwa kulandzelelwa njengoba kusetjentiswa tintfo letinashevu letiyincenye yalokufakwako lokutinhlobo letinyenti tetintfo letibiliswa ekhaya . 
Kuye kwabonwa kutsi lena yi-ajenda lenemaphupho kakhulu . 
Lolokutfolakele kwalokubuyeketa kufakiwe ekhatsi kwalombiko . 
IKapa ne-Nelson Mandela Bay abanato tinsita temabhasi amasipala kulomcondvo lo . 
Imishikashika yelucwaningo ihlelwa ngekwetingcikitsi letisitfupha letihlobene futsi yesekelwa temishikashika yekwakha emakhono kanye nenchubomgomo . 
Lena akusiyo inchubo lemfisha . 
Simo salabacashwa ngesikhatsi lesitsite asikafakwa . 
Letindlelakuhlola tingentiwa tibukane ngco-nemboni , indzawo- , noma simo- tsite ngetifundvo letifanele letibusayensi . 
Kodvwa , imininingwane ngalamalungelo isengakasatjalaliswa . 
Emalunga emphakatsi lacashwe kulendzawo lelipulazi atawukhona kutfola kufinyelela kuLendzawo lelipulazi ngekusebentisa indzawo yekungena yemsebenti letfolakala cishe dvute nendzawo yekungena lekhona manje yalenhlangano . 
Umsebenti wencenye yesakhiwonchanti lesikuSosikhwama weSifundza kukhulisa emandla ekusisa sakhiwonchanti ngematiko etifundza . 
IDoE ibala kutsi lokuhlanganiswa kwetikolo kutawenta kancono emazinga emfundvo , njengoba lamacembu lamakhulu angatfola imitfombolusito lemikhulu . 
Emaphakheji aloluhlobo atawufaka ekhatsi kwendluliswa kwematheknoloji lamakhulu , kute kutsi imboni yetfu izuze nekutsi futsi imboni yetfu yetekuvikela ingasindzi futsi indlondlobale , ngendlela Indvuna lengafisa kutsi kube ngakhona . 
Uma kukhulunywa ngekutsengiswa kwemasheya lapho kulawula kwenkapani kugucula tandla , Litsimba Lelilawula Emasheya liniketa lokuvikela lokufanele kulabancane ngelinani ngekusebentisa imitsetfo yabo neKhodi Yekutsatsa umbuso Nekuhlanganyela . 
Kundlulisela Esikhwameni Setetindlu saseNingizimu Afrika sekufakwe esigabeni kabusha njengencitfo yemali yebhizinisi kukwenta kufanane Nelizinga Lekufaka esigabeni Stathistiki Setimali Tahulumende . 
Ngesikhatsi lamanye ematiko akha yindlu , tikolo netakhiwonchanti , tsine sinikwe umsebenti wekwakha sive . 
Imikhakha leminengi yetinhlangano temmango ayinaso sakhiwo lesisodvwa noma lesifanako . 
Kutsenjwa , futsi , kutsi linani lentsengo lemhlaba litawutfutfuka kute kutsi kusimama kwemnotfo kwabo bonkhe balimi labasafufusa kwanyalo kuvikeleke . 
Lokulima lokungahle kube khona kulokukhiphako kuletindzawo letinemtselela lobangelwe mikhumbi lewisa tintfo kungehliswa ngekuvikela ngematje noma semende lofakwe ngaphambilini . 
Loku , nome kunjalo , kanyenti akwenteki njalo . 
Loluhlaka lwangekhatsi kusikhungo lutawumbandzakanya luhlobo lwalamanye ema-ejensi , ikakhulu bohulumende besifundza nabendzawo kanjalo nalabanye labanemdlandla njengemkhakha wangasese kanye netinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende . 
Ngalokunjalo , lesi ngulesilinganiso lesivetwa kulombiko . 
Ngabe ukhona yini kubacondzisi balenkampani , baphatseli bethrasti , balawuli , banikati bemasheya labatsintsekako ekusebenteleni umbuso ? 
Ngalokwetayelekile loku kumbandzakanya kumpontjwa kwemanti edamini , emfuleni noma emgodzini wekudvonsa emanti . 
Kugeleta kwemali yebhizinisi lokuvuselwe iye etimakethe letivelako nako kutawunciphisa tindleko temali yebhizinisi nelusiso lolungagucuki lwetimali . 
Kuniketa Umsebenti wekuLawula Lwatiso eTshwane . 
Sivinini sekucamba lokusha kutelwatiso nakutebucwepheshe bemimango kwendlulwe iminyele yemave emhlaba netinchubo tekulawula , kuhlomisa kungena nekuphuma kwelwatiso lokungancamuki , imibono nemalisungula emhlabeni wonkhe . 
Lesifundza sitawusungula luhlelo lwekungenelela lolubekwe lwacaca kwentela kwengeta emazinga ekuphepha kubalimi betfu kanye netisebenti tasemapulazini . 
Kodvwa kunalamanye emalabhorathri langenawo emakhono kulomkhakha , laniketa tinsita letikhawuliwe . 
Nanome kunekuntjintja lokusemcoka kusishayamtsetfo lokuhlobene nemanti nendlela lasentjetiswa ngayo , ikakhulukati kutemidlalo , tekuvakasha nekukhibika , luntjintjo lolungelukhulu lwentekile kuletimboni letincike kutinsita temanti kuze tigcineke . 
Yonkhe imisebenti leyentiwako yetekulima neyetimboni itawube ihambisana nesimo selitulu futsi icinisekiswe kutsi isimeme . 
Hambela emawekshophu kanye nemihlangano ekusebenteni kweMtsetfo lofanele nawudzingeka . 
Uma ngabe ungakabhaliswa kwanyalo kutawufanele ugcwalise lelifomu kahle uliletse netincwadzi takho tethenda . 
Lilungelo lebantfwana letemphilo bekuyingcikitsi yelilanga . 
Kunematfuba etimayini tesilinganiso lesincane endzaweni yamasipala . 
Bafundzi labanetidzingo babuye batfola emaphasela ekudla netibhidvo netintfo letingaboli tibuya kulelitiko . 
Titfutsi tetikole temphakatsi letitfwala bafundzi kufanele tibe nemshwalense kanye netitifiketi tekuhamba emigwaceni , futsi bashayeli baleto timoto kufanele babe nemalayisensi ekushayela lasemtsetfweni kanye nemaphemithi ekushayela . 
Kwabiwa kabusha kwemhlaba lokwentiwa nguhulumende kanye netinchubomgomo tetekulima tibhalwe ngendlela yekutsi ticinisekise kutsi buphuya basetindzaweni tasemaphandleni buyancishiswa ngekutsi kube nekufinyelela kwekutfolakala kwemhlaba , kutjala timali kusakhiwonchanti satetindzaweni tasemaphandleni kanye nekwengeta kufinyelela kutimakethe . 
Ngetulu kulokugcizelela ngebudlelwane nabomasipalati , sitawulinga kwakha budlelwane lobudvutane kanye nalobusebentako kanye nematiko etfu lesinawo etifundza . 
Kwamanje kute kusalela emuva mayelana nekulungisa . 
Ngekuhambisana nesethi yetilungiso tamalingena yahulumende naletincane letentiwa eminyakeni yekucala , kuvulwa kwenchubomgomo yekuhwebelana kwadlala indzima lebalulekile ekunikeni lutjalomali emandla nekukhula kwekukhicita . 
Tindlela Tekucubungula tentiwa emva Kwekucubungula Kwetidzingo sekubeke ngalokucacile umcondvo lovakalako wesiphakamiso semklamo kanye netinjongo umklamo lodzinga kuhlangabetana nato . 
Injongo yekusebenta isitfombe senhlangano kulikusasa ; 
Sonkontileka kufanele atfobele yonkhe imitsetfo yekusebenta , kanye nemitsetfo yetemphilo nekuphepha . 
Ekuhlanganiseni kwemaphuzu latsintsiwe kwakhulunywa ngawo , kubaluleka kwalomtselela wekukhetsa lotsi " akungenwa " kubonakala njengalokungakhetsi luhlangotsi . 
Tikhungo letinyenti tisasebenta ngelinani lelincane letisebenti . 
Iningizimu Afrika inenhlanhla yekuba netitediyamu letinengi letisezingeni letingabamba imidlalo lemcoka nalemikhulu . 
Loku kwekugcina kudzinga kutsi kutsengisa kucale ngembi kwekutsi tindleko letivumelekile tangembi-kwekutsengisa tingabitwa njengaletehlisiwe . 
Nyalo lelikolishi ligcile kakhulu etinhlelweni letihlelekile tebafundzi . 
Ngako-ke , litiko likholelwa ekutseni lidzinga kuphenya lokuchubekako njengelithulusi lelinye lelilusito ekuphatfweni nasekulawulweni kwemfucuta lelahlwako lecakile . 
Lokufakwa kwesicelo bekwentelwe lokutsengwa , kufakwa nekusetjentiswa kwesoftware yeGIS . 
Kusetjentiswa kwalesibalo kusivumela kutsi kuloluhlatiyo sifake ekhatsi emave lapho tinkhombandlela tetintsengo tekudla nemafutsa tingatfolakali . 
Kwengeta kuloku lokubalwe ngenhla Litiko lisebentisa tinhlelo letehlukene tekulawula tikweleti netekubika kute kutfutfukiswe tinhlelo tekulawula tetimali netelwabiwomali . 
Tindlela tekufinyelela kanye nekubaleka tiyatfolakala kubobabili lowephula umtsetfo naloye losisulu . 
Ihlose kusita bantfu labanenkinga yetelufuto kuphila kanye nekukhicita kabusha ngendlela letayelekile nalefanelekile . 
Bufakazi kuloku kungcubutana lokuchubekako kumalunga emakhophelethivi ngetindzaba tetimali kanye nekusetjentiswa kwebunikati bemphahla , kuhambisana nekulawula lokubi kanye nekuswelakala kwekubambisana . 
Kubukisisa kuhlelela tindzawo tasemadolobheni njengekuhlaliswa kwebantfu , imigwaco yetitfutsi , kanye nemshikashika wetemnotfo nako kushintja indlela yekuhlelwa kwetindzawo tekutfola kanye nekwakhiwa kwetibhedlela . 
Nanome kunjalo kodvwa sijabulile nasibona inchubekelembili kuso sonkhe lesifundza . 
Luphenyo ekubuyeketweni kwetikhatsi letimisiwe belufakwe eluhlelweni Lwekhomishini . 
LeLikomidi Lemhlaba Velonkhe liyaphika kwekutsi kunesandla setepolitiki kulokuhlaselwa kwebalimi basemapulazini . 
Nanome ngulelo live lilinye lineselulo salo selugu , lesikhulu salo asifinyeleleki ngetinjongo tekukhibika , lokunemphumela wekucindzeteleka lokusetulu kwasendzaweni kwelugu lolufinyelelekako . 
Masipala unesibopho emmangweni wakhe , kucinisekisa kufinyeleleka kwemanti lahlobile nalatsengekako . 
Emabhidi atawubukwa kuphela nangabe agcwaliseke kahle futsi apheleketelwa ngito tonkhe titifiketi nalolunye lwatiso lolungasentjetiswa loludzingekako . 
Ekuvumeni kutsi kusetjentiswa kwembono welubandlululo ekuphakelweni kwetemfundvo bekungakalungi futsi bekuyingoti . 
LoKhomishina waphetsa ngelekutsi loludzaba lufanele kutsi lwendluliselwe eNkantolo yeTisebenti kuyotsatfwa sincumo . 
Kulesimo lengisishilo saletinkhomba letivumako , kusala incabhayi lenkhulu yekumbandzakanya imikhakha lencishwe ematfuba ngekwemlandvo wemmango wasekhaya kute bonkhe bakhone kuzuza kutekuvakasha kanye nekukhula kwako . 
Kufanele kwatiwe kwekutsi lomcondvo wekutsi iKhomishana itawusita , ibuye isekele labatsintsekako wasungulwa ngalokutinikela lokwentiwa bokhomishinali lebebasebenta kumaphaneli ngalesikhatsi sekulalelwa kweludzaba lwekucekelwa phansi kwemalungelo eluntfu . 
Kwabiwa kwemali kwalelitiko lekuphatsa imphahla kuncunywe Litiko Lemisebenti Yesive kulesikhatsi . 
Luhlangotsi lolubalulekile lwalolulawulo lolungentiwa lube sezingeni kuto tonkhe tifundza nakuvelonkhe ngaphandle kwekukhinyabeta tindlela letinsha tenchubomgomo yinchazelo yetjwala . 
Lemodeli yetinsita te-ambulensi Edolobheni leKapa isebentisa emaphesenti lalishumi esibalo lesiphelele selinanibantfu kwentela kuncuma sibalo semakhasimende latawusitwa yi-EMS kulesikhatsi lesibekiwe . 
Incenye yemhlaba ayinalutfo . 
Tinhlelo-letincane ticashe basebenti kutikhundla tekusuphavayisa ngeTinhlelo Letiphutfunyisiwe , letihlose kugcina basebenti ngekhatsi kuyunithi . 
Siphatsimandla lesilawulako singasebentisa luhlelo lwekomidi kutilinganiso letibhaliwe letisemtsetfweni . 
Balinganisi bangekhatsi bebadzingeke kutsi baletse Umbiko weDBE , kanye nembiko lophelele wekhwalithi mayelana nekujikeletiswa kubafundzisi . 
Kukhulisa ngebunyenti bekugcina imali leyentiwe ngekukhishwa kwemaphemithi kutikhungo letisebentisa imigwaco yesive kwenta imicimbi . 
Injongo yalengcungcutsela bekukusungula lisu lekugucula imikhicito yetekulima leligcile ekuhleleni kabusha , kutfutfukisa kanye nekwandzisa sibalo sebafakimali kanye nebahlanganyeli kulomkhakha . 
Lisu kanye netinjongo letisebentako tahlanganiswa kanye nembono . 
Siyatsemba kutsi umtsetfo wetfu kufuneka uhambisane nemitsetfo yamhlabawonkhe kute ibonelele kucashelwa lokufanako nekwalabanye balawuli beluhlolomabhuku . 
Ngako kunekuhambisana emkhatsini wekuphikisana ngemnotfo wemhlaba kanye netinsayeya tenchubomgomo yetfu matfupha . 
Ngalamanye emagama , tonkhe tidzingo teMtsetfo weMalungelo ebunikati " kusungula " njengoba kuchaziwe kutsi uMtsetfo kufanele kuhlangatjetwane nawo kodvwa sicelo sebunikati bekhophi akukadzingeki kutsi singentiwa . 
Kuhlolwa kwemabhuku emiholo kwentiwa njalo Ngumnyango weKuhlola emabhuku waNgekhatsi kantsi kuhlolwa kwemabhuku lokubekwe kwacaca kwentiwa nguMhlolimabhuku-Lomkhulu . 
Sidzinga kusita lusha sisonkhe kute lubone ematfuba emsebenti lehlukile kanye netindlela letikhona kubo . 
Tonkhe timali letincane titawentiwa tifanane kusigodzi samasipala . 
Litiko lichubekile lahlanganyela ekusungulweni Kwemtsetfosivivinywa Webantfu Labakhulile Nemtsetfosivivinywa Webantfwana , lowetfulwe Ephalamende Yavelonkhe ngetikhatsi letinyenti emkhatsini kwemnyaka . 
Khetsa lingetulu lelingahle limelane netintfo tetemidlalo letifana nemarolasiketi . 
Irekhode kucashwa kweTriStar kutsi inikete sikhwama ' tinsita tekuchumana telusiso letiphelele ' leticaciswe esengetweni sesivumelwano . 
Wabese ugwetjwa bodzilikajele labatsatfu kulamacala ekudlwengulwa . 
Nome nguyiphi imisebenti letawukhishelwa ngaphandlela kutfola lusito kuletinye tikhungo nome emabhizinisi kumele ivetwe futsi lamasu ladzingekako atfutfukiswe . 
Kukhombisa kukhula kukhuluma ngebulili ngendlela lecondzembili nalenemtfwalo . 
Tinhlobo telingetulu ( lelicinile noma lelitsambile ) kufuneka liniketwe kukhulisa kusetjentiswa kakhulu kwalo . 
Kuphindze futsi kwatsengwa Sicimamlilo salesiteshi . 
Letindleko tendzawo yekutakhela letawusiswa tindleko kusukela ngelusuku lwekucedvwa . 
Tinsayeya tekubhajetha tihlala tiyinkinga lenkhulu yiNcenye ye-IT . 
Lekomidi ikhatsatekile ngekutsi Lelitiko alinayo inchubomgomo lekhomba kwamukelwa , kuhlolwa nekuniketwa nome kwalelwa kweticelo tetipho , iminikelo kanye nekuchaswa lokutawentiwa . 
Kutfutfukiswa Kwemakhono : Kumnyaka timali lodlulile sifundza satsatsa imitamo yekutfutfukisa emakhono lamanyenti kusosonkhe sifundza , lekuhloswe kutsi atfutfukise emakhono emikhakheni lefana neTekuvakasha , kumkhicito ( kwenta emathulusi ) kanye neTaselwandle . 
Sihlele kuphotfula kusungulwa kwenkhundla yekuchumana lesele namasipala wesigodzi lofanele kanye nekucinisekisa kutsi letinkhundla tigcinwa tisesimeni futsi tiyasebenta . 
Bomake betfu , bantfwana kanye netakhamuti lesetikhulile tiyahlukunyetwa njalo . 
Kugcina luhla lwedatha lato tonkhe tindzawo tekupaka ehhovisi leliphakeme . 
Ngaphandle kwekudzelela lokuvela noma kuyiphi inchubomgomo mayelana naloku noma ngumuphi umuntfu loncedzako , lohlanganyela nalomunye noma lochukuluta lomunye kute kuphulwe noma ngusiphi sibonelelo saleSahluko , wenta licala futsi kufuneka ajeziswe ngekubekwa licala lelibekwe kulesibonelelo . 
Tindzawo tekuhlaliswa letisimeme tivumela kutsi kube nekukhula kanye nengcucuko kahle futsi iphindze ijike inotsiswe tinchubo tengucuko . 
Loku kungenca yesincumo salelitiko semasu sekungatsengi ema-ambulensi netitfutsi tekutakula kepha litiboleke , ngaloko litfwale imali yetindleko tekuboleka letisetulu . 
Loku lokulandzelako nguletinye tetincomo letentiwa yikhomishini : 
Lokukhula ngekubalwa kukhombisa sidzingo lesikhulu kwekutsi kube khona indzawo njengoba bantfu bayisebentisa . 
Imiklamo netinsita kumele tibe ngesisekelo semaphandle futsi sifake imiklamo yekuba khona kwekudla . 
Imisebenti yemhlaba netisekelo setiphotfuliwe nekwakhiwa kwesakhiwo sekuyachubeka . 
Kunetindzawo letihlukene letintsatfu letimatima kuhambisa kuto titselo . 
Nanome lilungelo lekuhambahamba lincishiswa imvume legunyata kuvalelwa kwabo , kuchubeka kwemalungelo abo ebuntfu asibophelelo . 
Lokwakheka kwaletindzawo tekupaka kungentiwa kancono , ikakhulukati kute kuhanjiswe kahle emanti nekungcoliswa kwemanti . 
Lendvodza yacabanga ngako yamtjela kutsi itawuvele imtfumele ekhaya . 
Umnotfo we-Afrika sewukhule wayama-kumkhatsi . 
Uma nakha umkhakha , tinhlangano temmango kufuneka titame kulandzela inchubo lehambisana naletimiso letilandzelako . 
Kuvuma kwaSosikhwama weMbuso kwendluliswa kwamahhala kusalindziwe . 
Esigodzini nakumhlaba jikelele , emanti aphetfwe ngeliso lekusentjetiswa akudla , lihloswe ekhaya , kusentjetiswa etimbonini nakutetekulima , lokukhombisa kancane ekusentjetisweni lokungadliwa lokufana nekukhibika . 
Loku nakuhlanganiswe nemahlebo , kubanga luvo lolungatfokotisi futsi tinkhinga tiyaphindzaphindzeka bese tiyakhula , imvamisa tiyahlanekelwa . 
Asikho sicelo lesitawucatjangelwa ngaphandle kwayo . 
Siyati kutsi likusasa letfu libeka tinchubo tekuphepha kutenhlalakahle letse kuba tinkhulu kakhulu letiniketa emazinga lafanele emali lengenako nasewutsetse umhlaphansi netilungiso tesikhatsi lesifishane kusita kulabo labavuleleke kumnotfo . 
Kwakheka lokutsite kwelicembu lesikhungo sinye kuncike ku : 
Ngelwati lwakho , ngabe lomlingani losesimeni lesiphansi ngetimali ucedza ngekushesha kunalona losesimeni lesihle semnotfo ? 
Masipala bekasolo ambandzakanyeke etinhlelweni tekuvimbela bugebengu ekuvimbeleni kwekuhlukunyetwa kwebafati nebantfwana . 
Sicimamlilo kumele kutsi sakhelwe kulemoto sibe nesisentjetiswa sekusikhulula masinyane kute umshayeli akhone kususa sicimamlilo ngaleso sikhatsi nakunesimo lesiphutfumako . 
Kute letinye tifundza letinetindlela letifananako tendlela yekuba nemhlaba , ngako-ke kutawudzingeka kutsi kwentiwe tindlelakwenta letikahle kakhulu . 
Tinkhomba letibalulekile temnotfo kanye nekucagela ibhajethi lesetjentiswa ekusunguleni ibhajethi nguleti : 
Lokutsi kungahle kube khona kwakhiwa kwagagesi ngemanti elusentseni ngemtamo wemagagasi naku kumele kuncunywe . 
Loku kutawuvumela kubonakala kwetinchubo letincono tekwamukela kulabo bomasipalati labatidzingako , kube tindzawo letidzinga kutfutfukiswa tingakhulunyiswa ngekufana . 
Tibopho temali yetekucasha tirekhodwa emanotsini etitatimende tetetimali futsi atiphakelwa emkhatsini wemali yenkampani nencenye yentalomali . 
Kusungula Inchubomgomo yalokunyenti ngetulu kweKufuneka kanye neLuhlelo leKulinganisa uMsebenti kanye neNchubomgomo . 
Kute lungenelelo lolungacala kwentiwa mayelana naloludzaba ngaphandle uma ngabe lona lomunye unikiwe satiso . 
Litiko lente lisu lekwenta kute kulungiswe kweselakala kwetekulawula tangekhatsi letibonwe bahlolimabhuku bangephandle , kodvwa ngesikhatsi seluhlolomabhuku lelisu belisengakafezekiswa ngalokuphelele . 
Kubhala luhlelo lemsebenti lemcondzisi kanye neluhlelo lekusebenta . 
Ugcizelele kutsi lesimondzawo labasebenta kuso bahlengikati kumele sibe ngulesifanele . 
Lwati lwangcondvomshini kufaka ekhatsi kwati kabanti kusebentisa i-Excel nekubhala . 
Bosobuciko , badlali basesiteji , labasebenta ngetandla kanye netinhlangano letihambisana nato ngebantfu labatayele kusebenta nabo . 
Nangabe sonkontileka angasebenti ngalokunelisako nanome acwayisiwe Litiko litawutsatsa sinyatselo ngekwemandla lagunyatiwe bese lenta sincomo sekucima lenkontileka letsintsekako . 
Batsengisi netitolo letitsengisako batawutsenga lapho khona intsengo naloko lokumayelana nelizinga kukahle kakhulu khona . 
Akusiwo umtimba lonemandla emtsetfo . 
Inkhapani lehlose kungenisa , ikhiphe noma indlulise tichumane letisemtsetfweni , kusuka noma kundlulisa kuRiphablikhi , kumele irejistwe Nemhloli Lomkhulu ngembi kwekufaka sicelo semvumo . 
Nanome kunjalo , simo sebuphuya sesibi kakhulu kulamanye emave lamanengi . 
Ngaleyo ndlela-ke kwancunywa kutsi loMtsetfo lomkhulu ugcinwe nekutsi kulungiswe kuphela tingucuko letimcoka kakhulu letinconywe yiKhomishini yeMtsetfo , kanye naletinye tingucuko lesetidzingekile . 
Kusungulwa nekugcinwa kwebudlelwane bemave emhlaba nabohulumende , ema-ejensi netikhwama kuvundle mhlaba wonkhe kuhlose kukhulisa kufinyelela kwabososayensi netati taseNingizimu Afrika kumatfuba esikhwama selucwaningo semave emhlaba kanye netinsitakusebenta telucwaningo lwemave emhlaba , kungucalangaye losetulu . 
Lamathebula lalandzelako achaza lokusalela emuva lokubhalwe phansi njalo ngemnyaka timali netimphumelelo talowo nalowo masipala : 
Sitawulinga kwakha nekukhulisa luhlelo lwahulumende wendzawo loluphendvulako , lolulandzisako , lolusebenta kahle nalolunelikhono lolutawugcila kakhulu ekuniketeni tinsita temanti ebantfwini betfu . 
Kusimama kwalenchubo kutawufaka ekhatsi imfundvo yalabazuzako leyona ngekwayo yehlukile , ngekutsi tinsita tekucecesha nekwelulekwa lokutsite tiyadzingeka . 
Loku kuyinchubomgomo yahulumende leyentiwe ngabomu kulemibuso . 
Kodvwa , umuntfu angeke aphule imitsetfo ngoba afuna kutsi kuzuze yena . 
Tinyenti tintfo letincuma kusebenta kahle kwelutfunyela . 
Lokusesekusha kakhulu kwamanje , bakhiciti labangenti leticakile kuyaphi bona ngekwabo baba ngumkhicito , ngekuya kweluhlangotsi lolukhulu lwekungena kweShayina ne-Indiya enchubeni yeluhwebelwano lwemhlaba . 
Lamadokhumenti lakha lenkontileka kufanele kutsi atsatseke ngekutsi atichaza wona kulelinye nakulelinye . 
Ngenca yemlandvo weNingizimu Afrika wekuphakela letinye tinhlanga ngetinzuzo letinyenti kunaletinye , etimeni letinyenti kulingana kudzinga kutsi kulungisa kutsatse indlela yekubeka phambili tidzingo temacembu labekwa ebubini ngekwemlandvo . 
Kwentiwa lisu lemnyaka lemakhono asemsebentini laphindze lafezekiswa . 
Ecaleni lekuphakela , bothishela labasulelekile batawugula siphelane , nekungeti emsebentini lokungetekile , umoya nekukhicita lokuphasi . 
Loku kudzinga kuhlanganisa nekuphatsa lokunenjongo kwetimphahla telwati teLitiko . 
Bumcoka lobuta emva kwekunciphisa butawufaka ekhatsi umtselela lomubi webumcoka lobuphasi kuya kumtselela lomuhle webumcoka lobusetulu kuko konkhe kukhetsa lokukhona . 
Lihhovisi Lelijaji Leliphakeme nalo kwanyalo lisatfutfukisa emazinga ekwenta kancono kusebenta kwetinkhantolo . 
Cinisekisa kutsi emadizayini asetjentiswe njengoba kuhlosiwe . 
Ekutfulweni kwetilinganiso tetindleko , kufanelekile kufaka emanothi ekucaphela . 
Lwatiso lolwengetiwe kulesimondzawo lesitsintsekako . 
Nomakunjalo , tigaba letitsite talomtsetfo tibukene netindzaba tekuphatfwa kwemfucuta . 
Bafakiticelo babuyiselwe emhlabeni wabo , kwanyalo unemapulazi ekutsengisa umoba kanye nemhlaba wekulimela kutiphilisa kanye netinhloso tekuhlala , kanye nematayitela . 
Labanye basuke eNingizimu Afrika bayohlala eSwatini . 
Lomtsetfosivivinyo Luhlaka awuboneleli kucashelwa lokufanako kwalabanye balawuli beluhlolomabhuku , lokutawenta bahlolimabhuku baseNingizimu Afrika kucindzeteleke . 
Loku kufaka kutibandzakanya lokukhulu kwabochwepheshe betekuchumana emisebentini yetekuchumana ephalamende . 
Kutfolakala kwetjwala kuba lula . 
Kugcwala kwelitfusi kufuneka nako kuhunyushwe ngekubuka i-pH , nakulinani lekugcwala kwe-amoniya ngoba i-amoniya ingancibilikisa litfusi ezingeni le-pH ye-alikhalayini bese lenta kutsi itsatfwe tinhlanti . 
Kulimala kwemmango lokubangwa budlova basekhaya , kuhlukunyetwa kwebantfwana kanye nebugebengu lokungumphumela wekunatsa tjwala ngalokwecile kunetindleko tetimali naletingesito tetimali . 
Tikhatsi letihlukene tekucecesha tabanjwa temaMakha LaTikhulu kanye nebalinganisi Bangekhatsi . 
Etindzaweni tebunikati bekuwasha timoto letiphasi , indzawo yekupaka lesesitaladini ingenela . 
Leligatja Lekulawula Timali lina nawa emadivishini labitwa , Kulawula Tekwenta Tibalo , Kwenta Tibalo Tetimali , Tekulawula Timali neTekulawula Tekutsengiselana . 
Emadokhumenti elwabiwomali langeniswe ephalamende makhulu futsi ayavisiseka . 
Uma ufaka sicelo semsebenti longetulu kwamunye kuLitiko , sicela utfumele emafomu eticelomsebenti emsebenti ngamunye . 
Silinganiso lekungiso ngekwemtsetfo wemvelo sisho , kahle , kutsi sisebenti ngasinye sitfola loko lesikukhokhele , netinzuzo letibukelelwe letilinganiswa nemali lefakwe ngulesisebenti kanye nemvuzo emalini lefakiwe . 
Kute kwelulwa kwesikhatsi lokutawuvunyelwa mayelana nanoma ngukuphi kubambeleleka ngenca yekuletfwa kwetintfo tekwakha . 
Kubeka liso , kuhlola nekubuyeketa kuyindlela yekuhlolisisa imphumelelo noma nalokunye kubhala kanye nekufezekiswa kweluhlelo loluhlanganisiwe lwekulawula imfucuta . 
Imicabango lebalulekile ekuhleleni simo setinhlobo letetayelekile tendzawo letivulekile letingakakhelwa ngulena : 
Tikhungo titonkhe betakhelwe ngesikhatsi lapho emalungelo alababanjiwe bekanemkhawulo kakhulu kanye futsi nekuba nemcondvo webahlali labasejele lasebagwetjiwe kunalabo labalindzele kutekwa kwelicala labo . 
Injongo kuniketa tinsita tekukhishwa nekulahlwa kwekungcola kwesimondzawo letiphephile letisimeme naletingabiti kubo bonkhe bahlali Masipala wePrince Albert , kufaka phakatsi kuniketwa kwetikhungo letanele tekulahlwa kwetibi letiphatfwa ngemphumelelo . 
Loku kusho kutsi tifundza manje tinemandla ekuncuma ato emareshiyo ngekuya kwelwabiwomali . 
Kodvwa lendzawo seyiyagucuka ekubeni yindzawo yetekulima , seyiba yindzawo lefuya tilwane tasehlatsini kanye netekuvakasha lokubukene nekongiwa kwemphilo yasehlatsini . 
Kufaka ekhatsi eMalunga , kuhlela nekwenta lucwaningo . 
Lesisetjentiswa sekumisa lesidzingeka kumisa lelibhandela sitawentiwa ngendlela yekutsi kutawusetjentiswa kuphela isayizi yinye yemabhrakhethi , emaklemphu ekudvonsa netitiraphu tingasetjentiswa kuso sonkhe lesifakwa , ngekunganaki isayizi yetichumanisi tesigaba . 
Tihlakala tetinhlanti nato tingalashwa ngekufaka inhlanganisela ye-chlorine . 
Kutawuba ngemanti lashisako kuphela etikigi temanti letivele tigcwale letitawufakwa kantsi akukho lokutawuniketwa kutindzawo temanti lashisako . 
Iphindze ibe nesigatjane lesikhuluma ngetindlela tekuhlola nekhwalithi yedatha . 
Lesimondzawo akukafaneli kutsi sitsatfwe " njengemsebentisi " wemanti ekuncintisaneni nalabanye basebentisi , kodvwa njengesisekelo lapho lomtfombo ususelwa khona nekutsi kungabi nekutfutfuka kusinyanyiswe . 
Kumcoka futsi kutsi kunakwe kutsi Lusuku Lwekubuyela linika ummangalelwa litfuba lekuphikisana nemyalo wekuvikelwa wesikhashana . 
Tizatfu tekusetjentiswa kancane kwesibonelelo lesinemibandzela kanye netinyatselo letitsetfwe tekulungisa tinjengoba tichaziwe ngaphansi kweKuvuselelwa Kwesibhedlela lokungenhla . 
Ematiko nemikhakha bangasebentisa tinkhomba tabo kutinhlelo tabo kungeta kuletinkhomba tesifundza . 
Aniketa umtselela kulokugadza nekuhlolwa kwematiko lalungisa tindzaba tekukhona nekulawula kuphatsa ngekuhlangana kwetindlela netisekelomgomo . 
Lemvilophu angeke ibe nemadokhumenti lamayelana nalenye ibhidi ngaphandle kwalawo lakhonjiswe kumvilophu . 
Sisombululo lesingenteka kudzingeka sibonwe kantsi tindleko kanye netinzuzo kuhulumende kanye nakumphakatsi tibalwe . 
Kumele kube nekuhlangana nekusebentisana kwematiko ngekhatsi kute kuholwe inchubo yekwenta samave emhlaba temfundvo lephakeme . 
Budlelwano lobuhle bekuphila nebantfu kanye nemakhono ekukwati kusebentisa ngcondvomshini . 
Baphatsi besifundza be-EMS batawesekela kakhulu baphatsi betemphilo besifundza ngekuniketa idatha lephatselene ne-EMS kwentela kubeka liso nekubuyeketa futsi , ngekubakhona kwabo , nekusombulula tinkinga ngekushesha . 
Lokutsengiselana kwentiwa nePIC . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu lofinyelela kulewebhusayithi ( umsebentisi ) kufuneka alandzele , futsi avume imibandzela nemigomo lebekiwe kulesatiso semtsetfo . 
Siyalugcina lolubondza lapho sihamba . 
Ucelwa kutsi usho emagama etinkampani letitawuhlanganyela kulePhromoshini yaNgekhatsi eSitolo , ucelwa kutsi wati kutsi kutawuba licembu linye kuphela alokungenani lasihlanu noma bakhiciti labanyenti angafaka sicelo salolusito . 
Lokwenyuka lokukhulu kwalokutfunyelwa emaveni angephandle kanye nekufakwa kwetimali lokwenteka emaveni lamabili kutawuholela kumphumela lomuhle wetemnotfo nekwakhiwa kwemsebenti eNingizimu Afrika kanye nasemaveni laphetse . 
Letingetelelo letilandzelako tiyincenye yalememorandamu : 
Lemiphumela Yelizinga Lekuphuma lecuketfwe kulokuceceshwa isuselwa kumakhono ladzingekako kubantfu lababukana nekuhlelwa kwentfutfuko lokuhlanganisiwe kusimo samasipala . 
Litiko Letenhlalakahle lichubeke nenchubo yekukhipha bunhlangano kumisebenti yalo yetenhlalakahle lapho ibona kubalulekile . 
Sebentisa lokutfolwe lucwaningo emsebentini . 
Ngifuna futsi nekubonga Likomidi Lekutfutfukisa Ummango lelicitsa ema-awa lamanyenti libuka leyo naleyo nombolo ekhasini kucinisekisa kutsi ligunya layo lemtsetfosisekelo liyagcinwa . 
Lucwaningo lolunyenti lolwentiwe lukhombisa kutsi kuyintfo yemave emhlaba kutsi lapho live litfutfuka , kubakhona ingucuko leyentekako kutimboni telizinga lekucala njengetimbiwa netekulima emnotfweni lowenganywe timboni telizinga lesibili nelesitsatfu . 
Lelicembu Lemsebenti Lebungcongcoshe lincoma kutsi kugcilwe kakhudlwana ekukhiciteni bosoticu labanemakhono langakavami 
Loluhlelo , Tinsita teteMphilo teSigodzi , tigcile ekuvikeleni kugula ezingeni letekunakekelwa lelisisekelo , kanye nekusheshe kubonwe , kuhlolwa kanye nekwelashwa kugula . 
Atikho letinye tindzaba tetinsitakusebenta letibikiwe . 
Lensayeya ikhona kuto tonkhe tigaba temmango : ibhizinisi , umsebenti , labamele sive , tishikashiki kanye netakhamuti etincenyeni tonkhe talelivi . 
Ema-ID nemaphasipoti abalulekile kuchuba emalungelo lasisekelo netikhatsi tekuphendvula letibiketelwe ngaloko tibalulekile . 
Intsengo yebakhiciti neyetitolo letitsengisako yato tonkhe tinhlobo tenyama tivamise kunyuka ngekulandzelana . 
Budlelwane bubonwa ngekwabelana tinsayeya , tinsita kanye netindondo . 
Kudzingeka lomunye sobuchwepheshe kabikabi . 
Kulawula umklamo kanye netinhlelo tekusebenta tibalulekile kucinisekisa kutsi imisebenti iniketwa njengoba kuhleliwe . 
i-GCIS angeke itfwale licala lekuhluleka kuphendvula . 
Fundza inkondlo ngayinye ngekucaphelisisa bese uphendvula imibuto lelandzelako . 
Tinkhombandlela tesikhatsi sekufundzisa letiniketwe kulelithebuli lelingetulu atifaki ekhatsi sikhatsi sekutifundzela , lekufanele kutsi sifakwe kuloluhlelo . 
Ungulomunye wabomasipala basekhaya labasihlanu Esigodzini saseMopani emndenini wabomasipala . 
Lomgwaco ulisu lelibalulekile kulenethiwekhi yesifundza njengoba ungulomunye umgwaco longasetjentiswa kuhamba ngawo kusuka eJozi uye ePitoli . 
Tinkhombandlela letikhona njenganyalo tekusebentana nekulahla imfucuta lokutsintsa imfucuta yekuphehla gesi kanye neyetimayini titsatfwa njengaleto letingakeneli futsi tidzinga kutfutfukiswa . 
Lokungavetwa nguloluhlatiyo kutsi kungadzingeka tindlela letitse kucina kakhulu leticondze kucudzelana . 
Siye sabona inchubekelembili letsite ngekugunyatwa kutsi siniketa tindlu . 
Sikhungo semfundvo lephakeme sikhiphe umbhalo wethranskripthi kanye nesimeleli sembhalo wethranskripthi . 
Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa lisebentisa umsebenti wekubhaliswa kwalo Kanye nemigomo yetikhungo temfundvo lephakeme letimele ngekuya ngetidzingo : 
Kulinganisa kwaniketwa ngetulu kwetinyanga letintsatfu . 
Tilwane letigonyiwe tiyahlanganiswa futsi atikavunyelwa kutsi tiphume kulendzawo lencunyiwe . 
Ngekuhambisana netimiso letifakwe kuMtsetfosisekelo kanye nakuleminye imitsetfosimiso mayelana nahulumende wasemakhaya , masipala angehlukanisa emkhatsini wetigaba letahlukene tebasebentisi mayelana netimali letihlawulisako . 
Kuniketa idatha leliciniso , letsembekile nangesikhatsi eTifundzeni . 
Kuko konkhe , umnotfo Wendzawo i-Overberg bewuvele ukhula ngelwelunwabu kunemnotfo Wenshonalanga Kapa . 
Luphiko ngalunye lwendzawo kumele lube nemandla ekufaka ticelo tetitfutsi ngekwe-elekhthronikhi , luhlele kuhanjiswa kwetigulane futsi lunikete titfutsi ngetimoto letifanele . 
Lomsebenti kufuneka nyalo ube sibopho lesisemtsetfweni . 
Masipala weLidolobhakati leLikhulu iBuffalo unelilungelo lekungagcwalisi noma ngabe ngusiphi , noma tonkhe tikhundla letikhangisiwe njengekubona kweMkhandlu . 
Loludzaba luphenyiwe , kwabuye kwacala luphenyo lwekucondziswa kwetigwegwe . 
Tinsayeya letinkhulu kucinisekisa kusekelwa lokwanele kwetakhiwo tenhlangano letidzingekako nekugalaja basebenti labaceceshwe ngalokufanele . 
Emcondvweni wami , loku kutawucinisekisa kutsi umdlulisicala wesibili ungumnikati longenacala akajeziswa ngalokungakafaneli ngekumncisha inshisakalotimali yakhe lapho singekho sizatfu lesisemtsetfweni noma lesivakalako . 
Kumele futsi sivisise kutsi sonkhe sibuya kulimuva lelahlukahlukene futsi njengobe ucindzetela kuphumelela kwetinjongo tenhlangano , kumele ufake loku emicabangweni . 
Ngekuhambisana nekunakwa kwakucala , tintfo teMphahla , Indzawo Nemathulusi kukalwa njengalokubita kancane lokutfolakala ngekwehla kwemanani nekulungisa lokulahlekile . 
Inchazelo : Emanethweki eBhizinisi ngendlela yekhophelethivi aniketa indlela lebalulekile yekulungisa ngendlela tinkinga tawo kanye nekutfutfukisa kusimama kwawo . 
Kukhombisa sidzingo sekuncipha kwekucudzelana kuyo yonkhe imikhakha yemnotfo , kungaba ngulenetisebenti letinyenti noma imikhicito lekhicita leminye imikhicito leminyenti . 
Kusebentisa imali bekuhloswe kakhulu ekwenteni ncono simo sebuhle bemanti ekunatsa kanye nemanti langcolile . 
Umphumela waloku ngukutsi linyenti lelifake ticelo etindzaweni tasemakhaya alikhoni kulandzela inchubo yetingucuko tekusetjentiswa kwemhlaba . 
Bebasho kutsi bangakujabulela kuniketa tindlela tekutijabulisa kutiboshwa kantsi bayabubonga nebuntfu lobukhinjiswe ngulesikhungo . 
I-AIDS ecinisweni ayisiso sifo sinye . 
Loko , kwasho ummeli , yindlela lengabe imantji isitsatse ngayo lesicelo semdlulisi wesicelosikhalo . 
Gcogca tikhali tekudla nalokutitja emawadini futsi ucinisekise kutsi tibalo letingito letibuyisiwe . 
Lemphahla kufanele idliwe ayinako kuchumana lokudzingekako nemacala lentiwe nguMnu. Brooks . 
Kusungula kanye nekusebentisa luhlakamsebenti lekusekela lokuvundlile kutikhungo tetindlu ngekwenchubo yetindlu tasekuhlaleni kanye nekuhlalisa bantfu . 
Kubikwe kutsi kunengcabano emkhatsini kwebasebenti betitfutsi letinelayisensi kanye nalabanye basebenti labatiwako edolobheni , lokubanga kudideka kubahlali . 
Tisetjentiswa letimise kwefaneli temsakato letindlulisela elugwini sikhombisi ngelizinga lekwenta njalo lelincunywe phambilini singasetjentiswa futsi ngesilinganiso lesikhulu sekubuka indzawo . 
Ngenca yekweswelakala kwetimali , kuniketwa emakontileka lamancane emiklamo yekwakha , ngoba timali letinyenti tidzengeka ekugcini imigwaco isesimeni sayo lesifanele . 
Sitawuvalwa sikhungo lesisha lesakhiwe ngenhloso lefanele yekwenta lucwaningo . 
Hulumende ngamunye utawutsatsa sinyatselo lesinjena njengoba singaphumelelisa lenjongo futsi sitawuchubeka kufuna inchazelo lengasebentiseka yetakhi tetincenye , lengasetjentiswa ngibo bonkhe baphakeli tinsita . 
Lokulinga kwentiwa eHhovisi leSigodzi saseBellville . 
Nangabe ufisa kwatiswa ngalenye indlela , ucelwa kutsi uyisho leyo ndlela uphindze futsi usinike imininingwane ledzingekako kute kutsi sihambisane nesicelo sakho . 
Emalayisensi angeke aniketwa kubatsengisi labatsengisa dvutane netindzawo tekufundza , emitfolamphilo noma emasontfo . 
Letinye titatimende letingakatfulwa tifakwe kumaKhodi , tingakhishwa ngesikhatsi . 
Letinye tindzawo seloku tinaloluhlelo lwekusebentisa emabhakede kutitfuma , lekuyintfo hulumende lekahlose kuyicedza . 
Bameleli Benhlangano Yebasebenti baletse timphendvulo tabo , " Kulingana Kwenhlalalakahle Nekusungulwa Kwemisebenti " , tinyanga letimbalwa ngekuhamba kwesikhatsi . 
Atikho tigameko tekukhwabanisa noma tekungasebenti kahle letibikiwe ngesikhatsi semnyaka sekubuyeketa . 
Imphilo yakho yonkhe ingantjintja ngesikhatsi lesingaba ngemaminitsi , ikakhulu kusimondzawo sakho sekusebenta lesiyingoti . 
Kulandzelela emasu ekusekela labanikelako netinhlelo ngebantfu nekutfutfuka . 
Ekucaleni kweMphala , siphepho lesinemandla samosha tindlu nemasimu akolo . 
Luhlu lwebantfu longatsintsana nabo luhlala luchubeka nekubuyeketwa njalo . 
Lokusetjentiswako kutawusekelwa simo selibhizinisi kulelibhukwana lekucacisa lamasipala . 
Khetsa noma nguyiphi imisebenti lebhaliwe noma chaza umsebenti longetiwe . 
Lemisebenti lengakafakwa iyahambisana kakhulukati ekubukeni kutsi sikhutsati sentsela siyasebenta kutinhlelo tangcondvomshini . 
Sihlalo utawengamela kuyo yonkhe Imihlangano lemikhulu yeliningi . 
Umtfulilusito wenethiwekhi yemaseva lalawulwa yi-inthanethi kufanele akutjele kutsi kutawentekani ngedatha yakho kanye netinsita uma kwenteka inhlekelele . 
I-Wikipedia inelwatiso lolunyenti ngalomphumela we-anthropholoji ngemathathu kumasiko lamanyenti kuyo yonkhe leminyaka . 
Uma kucondziswe kutinkhomba temasu eLitiko neLuhlelo Lwemnyaka Lwekusebenta nekuhlatiya lokwentiwa kusimondzawo sangaphandle nangekhatsi , kuhambisana nalomsebenti walesimondzawo . 
Uyacelwa unake kutsi kute emafeksi latawemukelwa . 
Lokunye , kugadza lokunemandla kwekusetjentiswa kanye nekusebenta kwalelisu kubaluleke kakhulu . 
Ngalendlela , kusimama kwabomasipalati kubalulekile kucinisekisa kuniketwa lokuchubekako kwetinsita . 
Sekufike leso sikhatsi futsi lapho kufanele kugcizelelwe indzima leyentiwa Temisebenti Yelayibhrari Yesifundza saseKapa kucinisekisa kutsi tincwadzi tiyatfolakala kulaba labatisebentisako . 
NgeNgongoni , lelitsimba lihlele kuchumanisa tindzaba Kwenkhomfa Yelinanibantfu base-Afrika eThekwini kanye Nenkhomfa Yekuchumana Yesigodzi sangaseNingizimu Ye-Afrika letitawentiwa kanyekanye . 
Kucashwa nekugcinwa kwetisebenti kuyinkhinga lechubekako . 
Imagazini yetichumane ingeke isentjetiswe kutsi igcine letinye timphahla noma tintfo letingakashiwo kulayisensi , ngaphandle kwemathulusi netisentjetiswa letifanelekile kutsi tihambisane Naletimiso leti . 
Litiko Letindlu lesifundza linikete imvumo yemali yekulekelela kubafakiticelo labahlangabetana nenchubo lefanele . 
LoMcashi ute sibopho setindleko mayelana nekuhanjiswa kwetisebenti noma lifutse laloko ngemuva kwekwenta umsebenti . 
Kuvikela lokukhula kulokunye bekukwehla lokuphatselene nalokujutjwa kwebhajethi , incenye yako Litiko likusebentise ngekumelana ngekukundlulisela kulesikhungo . 
Kusungula kanye nekukhutsata sidzingo setitselo tasehlobo tesithrasi taseNingizimu Afrika e-USA ; 
Kudla kuyalawulwa kuphephisa umsebentisi kumikhicito lenebungoti , lelimatanako noma yebudzala , noma kumeleleka kabi ngesimo sako , kanye nakutinchubo tekukhicita letingekho esimeni lesihlantekile , emabala kanye nemathulusi . 
Kugucula tinombolo tekukhokhelwa kumiyalelo ledzingekako yekukhokhela . 
Bebaphatfwa ngalokulinganako njengebantfwana bemtali wabo lobakhulisako . 
Lokunyakata lokukhona phakatsi kwematiko bese , ngaletinye tikhatsi , kuvumela ema-ejensi kutsi anikete tisebenti tahulumende sikhatsi sekuba nelwati kanye nesipiliyoni sekwati kutsi hulumende usebenta njani . 
Lobukahle betinyatselo netinchubo kuletinhlelo letisandza kucaliswa setihloliwe futsi kwentiwa ncono sekucalisiwe . 
Tonkhe tinsita tebagibeli betitimela tisebente ngekulahlekelwa lokukhulu , ngisho nasemuva kwemali yekulekelela yahulumende . 
Sifundza sitawatisa Sonkontileka ngekungabambeleli nganoma yini leshiwo ngaphansi kwaloku kugunyata . 
Ngetulu kwako konkhe , imfundvo kufanele isifundzise buntfu . 
Kusisa kumboni lesebentako kungavuli lokunyenti kubantfu labasha , kube ngesikhatsi lesifanako uniketa umgudvu wekuhambisa emagugu ebu-Afrika , emafa kanye nemasiko kubantfu labasha . 
Ngenjongo Yaletimiso leti , incola ledvonswa sitfutsi lesichutjwa ngemshini kumele sitsatfwe njengesitfutsi lesichutjwa mandla emshini . 
Umsebenti lobuyeketiwe wemkhandlu ubita kwakha luphawu lwavelonkhe laseNingizimu Afrika kutfutfukisa kuchudzelana kwamhlabawonkhe ngekutfutfukisa kanye nekukhuluma siphakamiso lesibalulekile kanye nekuma lokutowakha ligama lelive lesikhatsi-lesidze . 
Erasmus bekaba khona uma kwentiwa kutsengiselana lokunyenti . 
Tifo temagciwane tetinhlanti tivamise kulandzela timo tesitresi . 
Temhlahlandlela Lohleliwe tiniketa umhlahlandlela lohleliwe kutinhlelo ngekwakha kanye nekulawula emasu , tinchubomgomo kanye netinhlelo ngelihhovisi lemasotja landiza emoyeni . 
Loku kutawuholela kutetindleko letengetiwe kodvwa linani lebantfu labashona etingotini temgwaco litawuhlala linjalo . 
Kuncuma ngalokubukeka kwalokuhamba kwemaphayiphi netimo letibonakalako kulendzawo lekulahlelwa kuyo , kusetjentiswa kukala kwejiyofizikhali . 
Sakhe tikolwa netibhedlela . 
Labanyama Bemdzabu Nemakhaladi bamelelwa kakhulu kulabangasebenti kunalabasebentako . 
Tinshokutsi tetintsela netetimali taletiphakamiso atikavisiseki kahle . 
Sikhatsi sekwetfulwa kwetindlu nekuhlangabetana nemigomo yavelonkhe . 
Tindzawo temmango ( tisetjentiswa temmango netindzawo letivulekile ) tingasetjentiswa njengetintfo tekwakha tindzawo lekwenteka kuto imisebenti lenemandla naletithulile , ngaleyo ndlela-ke kwakheka tindzawo letinyenti kusuka kutemmango kuye kutangasense . 
Ngembi kwaloku , letindzawo tekushisa imfucuta betingaphansi kwekulawulwa ngulabaphetse indzawo . 
Likomidi Leluhlolomabhuku liyavumelana futsi liyakwemukela loko lokutfolwe nguMhlolimabhuku Jikelele lokungumbono wekugcina kuletitatimende tetetimali temnyaka . 
Litiko liya ngeku dzingeka kakhulu ekunikeni tinsita tekusekela tekulima kulabo labahlomula ngekubuyiselwa umhlaba labachamuka emacenjini alabo bebancishwe ematfuba phambilini . 
Umkhondvo logcwele weluhlolo lwayo yonkhe imisebenti lenemitselela yetimali ugcinwa kuloluhlelo . 
Loku kufanele kube njalo kulelicala lesinalo nyalo . 
Ngikufisela lokuhle kuto tonkhe tifiso takho letihlose kwenta ncono bumatima bebantfu kulesifundza setfu . 
Kutsatsela phasi kubakhona kwesisekelo sekukhicita sendzawo kube kukhatsateka lokukhulu ekhatsi kwetifundza . 
Leyunithi yekuhlolwa kwemabhuku angekhatsi ngumsebenti lekwabelwana ngawo ngaphansi kweLihhovisi laNdvunakhulu . 
Kukhona emadiskhi lamabili lafanele ema-CD ROM eBhayoloji yeTemanti , Imitfombolusito yeTinhlanti neTilimo taseMantini neMitfombo yeManti eMhlabeni Jikelele ngekufanana . 
Kwenta ncono imiphumela yetemphilo kucala ngekuvuselelwa kwetikhungo tetemphilo . 
Lidolobhakati iBuffalo lakha futsi ligcine silulu lesimayelana netidzingo letitsite . 
Kutfutfwa kwetinsila lelindle kuloMasipalati kwakhelwe esisekelweni semithoyi yemigodzi . 
Kute kutfolwe tizatfu tekucoshwa kwemmangali , kumcoka kubuka bufakazi . 
Sicuku lesinelwati loluncono sitawuba nekukhatsateka nenshisekelo lencane . 
Lona lofaka sicelo sethenda kufanele akhombise kulesikhala lesifanele kwekutsi lentfo itawucashwa , noma ngeyakhe . 
Ungete ngekutsi lelibhilidi lelisha litawufaka tindlela letitsite tesimanje , kufaka nebuchwepheshe bekonga . 
Emva kwaloko tingaba tindzawo letisimeme letingasetjentiswa kahle titukulwane letitako . 
Emazinga esilinganisontalo sangempela avamise kuvimbela umsebenti wemnotfo futsi angafaka sandla ekungasebentini lokuphakeme . 
Kuvamise kukalwa ngekulandzela kungalandzelani kulinani lelisetulu lekugcina letimphawu tangempela te-avareji yemibhalo yekukhuphuka neyekwehla , lokuhle noma lokubi , lesuka kumugca locondzile lomiswe kutsi ulinganise noma unciphice lokuphambuka kwelizinga lekugcina lelisetulu . 
Hulumende kanye nebantfu baseNingizimu Afrika kufanele basise elikusaseni futsi indlela lekuphela kwayo yekuzuza loku kubukana tindzaba leticondzene nelusha letingengemfundvo nekwakhiwa kwemisebenti . 
Kufinyelela nekusekela lokubuya etibhedlela tesigodzi tekusebenta ngekugula kwengcondvo , kwachubeka umnyaka wonkhe . 
Bahlali bemiphakatsi lesedvute kakhulu nalendzawo lelipulazi yeligalufu besabela umonakalo etindlini longumphumela wemabhola eligalufu langashaya indlu futsi lokungenteka futsi ashaye bahlali . 
Tonkhe letihambeli tiwujabulele umphumela walokuceceshwa , tibe tivisise kahle lokucuketfwe futsi tifisa kuletsa imiphumela ngaphandle kwekungabata kuphatsa batsengi ngendlela lefanele . 
Lwatiso lolunemininingwane ngelulawulo lwemarekhodi ebuchwepheshe bagezi lucuketfwe kulolushicilelo lolubili lweTinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarehodi . 
Bayabuta kutsi ngabe bantfu baseNingizimu Afrika bangasawukhombisa umhlaba kutsi kwentiwa njani ekwendluliseni tinkhinga letilukhuni letingalawuleki letibhekene nemphakatsi wetive . 
Ecinisweni , imboni lephisa tjwala yaseNingizimu Afrika kuleminyaka iyahlangana , lokuyintfo lehambisana kakhulu netindlelakwenteka temave emahlaba ekuphisweni kwetjwala . 
Kodvwa kutawuba nesikhatsi lapho ibhajethi yetekuvikela ingasenobukwa njengobe i-akhawunti yelive yekonga lapho kukhipha lokungapheli kungentiwa . 
Nanoma timfucuta tetinhlase titfolakala kuphela kutikhungo letimbalwa tetemphilo , basebentisi betindzawo tekulahlwa kwemfucuta abatati tindzaba letiphatselene netimfucuta tetinhlase tetemphilo . 
Sikhungo setindiza sililunga lelisemkhatsini lelisu lekukhula eTunisia . 
Kungabinamaphutsa , kuphelela kanye nesikhatsi salolwatiso kunemtselela ekulungeni kwekubala leklemu kanye nekubhadala . 
Emalokishi lavele akhona , ikakhulu emalokishi lekatikhungo letinkhulu tekuhlalisa bantfu , aniketa simo lesikhetsekile ngekuya ngesakhiwo lesinekuhlobana kwetintfo . 
Sifundvo sekucombela sakhela kulwatiso kusuka kusifundvo sangembi-kwekucombelela sibuye sinikete luhlolo lolubanti kakhulu lemklamo . 
Lokubaluleke kakhulu , imalingena yemakhaya yatisa masipala ngelizinga lebuphuya , lelinemitselela yenchubomgomo lecondzene nebuphuya bomasipala , kucedvwa kwendlala kanye netinchubomgomo temali lemisiwe . 
Balekela tindzawo letinelukhula lolunyenti , ikakhulukati lelokhula lelingalawuleki ngetibulalimakhambi letibhalisiwe kusetjentiswa kuleso sitjalo . 
Lesigaba sibuye sisebente ngekulawula kuniketwa kwetimali kumiklamo lapho khona ticelo titfolakele nalokucala kusebenta nako . 
Tifundvo letifundvwe kuletinye tifundza tibonisa kutsi umklamo wekuphepha kwekudla kanye nebalimi labasafufusa badzinga kusekelwa lokungetiwe lokungaba ncono sikhwama setindleko tekutfutfukisa . 
Kunebufakazi bekutfobela imitsetfo lokukhombisa kukhula kwebantfu ekubukeni kwabo tindzaba tetintsela . 
Imiphumela yeluhlolo itawuniketa sisekelo sekuchubekisa kwentiwa ncono ekusetjentisweni kwetimphahla tebanikati letitawakha lwesekelomali wekuphatfwa kwemali yebhizinisi . 
Kukhula kwelizinga lekugcogcelana ndzawonye kweludzaka kutawunciphisa emandla ekulondvolota kanye nemgamu wekuba khona kwemadamu kanye netihlambo . 
Letigulane titawuphumelela nanoma kunekugucugucuka tikwesimo sabo sengcondvo . Litiko libukene nesidzingo semtsamo lomkhulu . 
Kutfutfukiswa kwekungetwa kwekusebentisa emandla agezi lavuselelwako , kuchuba kwekufakwa kwenchubo yesola emakhaya nekusentjetiswa ncono kwemandla ebhayomasi . 
Sivumelwane sebudlelwane bahulumende-nebalabatimele kufanele sihambisane nanoma nguluphi luhlakamsebenti lemtsetfo loluchaziwe lebudlelwane bahulumende-nebalabatimele . 
Litiko Letemfundvo Lephakeme Nekuceceshwa uyabona kutsi imininingwane lecuketfwe kurejista umphakatsi unenshisekelo kuyo nekutsi betindzaba bangafisa kuyishicilela . 
Leminye imisebenti leminyenti ifaka ekhatsi : kuhlela , kulawula , kulandzelela nekuhlola imigomo yekusebenta nemisebenti kute kutsi kwetfulwe imisebenti nemiphumela lefiswako ; kucinisekisa kuhambisana netinyatselo teMbuso teLugu kanye netinchubomgomo tendzawo , kubona loko lokungaba yingoti kanye nekufezekisa tinyatselo tekunciphisa kwenteka kwaloko lokungaba yingoti kanye nekulawula nekufaka bantfu inshisekelo kute kutsi kukhushulwe imiphumela kanye nekulawula ngemphumelelo budlelwane kute kutsi kuzuzwe imigomo yenhlangano . 
Ngekulandzela indzawo yemvelo idzinga kubonakala yehlukaniseke , njengemphendvulo kanye nekugcizelela timphawu letehlukanisako kanye netimphawu tekuma kwetindzawo . 
Nakubukwa ngeliso letemabhuku , intsela yetinkapani letinkhulu yehlisa konga kwetinkapani letinkhulu ibuye yenyuse konga kwesive ngelinani lelilinganako ; konkhe futsi kube kulingana , ngako ke lomphumela kusamba sekonga usemkhatsini . 
Noma kunjalo , lesigaba sekulungisa kabusha sitawucedzelelwa uma ngabe lesivumelwano sesikhashana kutivumelwano letiniketiwe siyayekelwa Litiko Letekutfutsa Velonkhe . 
Ngaleyo ndlela , sibonelo , imisebenti yekutsengiselana kanye neyetinkhundla temidlalo , nakucatsaniswa nemisebenti yetenkholo , kunekwehlukana . 
Intfutfuko kuletindzawo yenteka kakhulu ekuphendvuleni kutidzingo letinsha letivela ngekuhamba kwesikhatsi . 
Leminye imisebenti yemphatsi lophendvulako ayikandluliselwa . 
Lomtamo welibhange lentfutfuko leBRICS unganiketa umtfombo losengetelo wekusita ngemali kwentela kulungisa emasalelamuva lavimbela intfutfuko . 
Imitselela lenemandla yemfucuta lecakile ihlolwa ngco , kunekutsi icondziswe kuye ngemiphumela yeluhlolo lemfucuta yinye . 
Onkhe emacembu eKulawula Kumakha abike lizinga lelisetulu lemphumelelo kuto tonkhe tinchubo tekumakha . 
Kuniketwe inchubo yelwatiso ka-Eskom nesidzingo sekucinisekisa nekuregista emakhaya lahluphekile ngalinye , kanye nenchubo yekugcogca timeleli , kutsatsa sikhatsi lesidze kakhulu ngembi kwekutsi emakhaya acale kuzuza kulokuphakelwa kwagezi losisekelo wamahhala . 
Kusetimeni letinjenga leti-ke lapho khona kusetjentiswa kwejiphsamu kungasebenta kahle kakhulu . 
Siyati kutsi tinsita atitfolakali ngekushesha , kepha tishayamtsetfo kumele tilinge futsi tibambe imihlangano ezingeni lendzawo . 
Ngaletinye tikhatsi , tigulane letilashwe bodokotela labatimele netigulane letiniketwa imali ngaphandle atikafakwa kuletinzuzo tetinsita tamahhala . 
Inman et al. uchaze lomtselela walamagagasi lamakhulu njenge : 
Bafundzi labanyenti basekelwe ngemfundzate . 
Tigadla letisolisako nome letikhatsatako atinabuhlungu , atilingani , atintjintji , tikhula kancane nome tinsha . 
Mayelana nemalimboleko kubasebenti , kuniketwa kwemalimboleko yentsela lephansi yetimoto sekuvele kukhishiwe . 
Kwaphindze futsi kwabikwa kutsi lesiboshwa besiyingoti kutekuphepha kwetisebenti nekutsi lwatiso lolumayelana naloluhlaselo lwavela kulomunye wemagenge . 
Mayelana nemkhakha wangasese , umsebenti wekukhutsata emakhophelethivi ukhatsata bonkhe labatsintsekako labalandzelako : 
Kukhona , nome kunjalo , kunekungena lokukhulu kwetinkhomo letisuka etifundzeni letakhelene kanye naseNamibia , kwentiwa tinombolo letinkhulu tetindzawo lekondlelwa kuto imfuyo kanye nemadzelo kulesifundza . 
Kufanele kutsi tindzawo letivulekile letingakakhelwa tente imisebenti lehlukahlukene yebantfu neyalokuphilako , nekuhlelwa kwaletindzawo kufanele kukhona kwemukela imisebenti legucukako ngekuhamba kwesikhatsi . 
Bativela kutsi loko kutawubatfutfukisa ngemakhono lamasha futsi kubelula kubo kutsi bafezekise lamasu ngobe abazange bahlohlobetelwa ngawo achamuka etulu kodvwa avela ekucabangeni kwabo kanye nakuloko labahlangabetane nako . 
Lelikomidi Lekulawula Emkhatsini Wematiko bangenelele Kumacembu Ekusebenta Elubumbano Lwemmango , Inhlangano Yekubuyiswa Kwebuntfu neNdzawo Yekuphatfwa Kwetidzakamiva . 
Ngekwendlela yendzikimba yekubalula nje , kukhetsa timo tekuphila , lokuyinjongo lebalulekile yekwakha indzawo yekuhlaliswa , ichutjwa ngetindlela letinengi , njengekutsi : 
Kugcinwa kwemabhuku , kurekhoda kanye nekubika eNingizimu Afrika kutfole luhlanganiso loluphelele lwekulawulwa kwemali lengukheshi nekulawulwa kwetikweleti . 
Uma Lesikhungo sicabanga kutsi luhlelo lwemasu lolugucugucukako luyadzingeka , Lesikhungo singa , ngekuvuma kweNdvuna , gucula loluhlelo lwemasu . 
Kwentekani uma ngabe inkantolo ayiwukhiphi umyalo wesikhashana ? 
Basebenti belitiko emahhovisi esigodzi , esikhatsini lesengcile , babuka kakhulu ekwenteni imisebenti . 
Kutfutfukiswa lokunemandla lokusetjentiswe kulendzawo kungenta kutsi kube ncono kakhulu kubaluleka kwayo . 
Titselo letivutsiwe tasemasimini tincono kakhulu kutsi tidliwe tisetinsha , kantsi kudzingekile kususa inhloko , sikhumba sangaphandle , emehlo , inhlitiyo . 
Lithebula lelingentasi likhombisa linani lemitfolamphilo ngeliwodi , lizinga lemisebenti leyentiwe , kanye nelinani lelilinganisiwe lebantfu labasebentela umtfolamphilo ngamunye . 
Loku kungenca yekwatisa ngemandla nemikhankhaso yekubhalisa lechutjiwe kungeta kufinyelela etibonelelweni tahulumende , ikakhulu kubukana nemimango lefuyako netindzawo tasemakhaya . 
Lesicashunwa sibita kupenda kusakhiwo sebhizinisi . 
Kusungula tindlela tetekulima nekusekela . 
Lesigaba sentiwe ngelwatiso lolusandza kutfolakala lolubuya kutikhungo letitsintsekako . 
Kwesibili , sisola kulesinye , sivumelwano besingasebenti ngoba besingekho emtsetfweni . 
Kuwa kwemnotfo kuholela ekutseni lizinga lekungasebenti kwesifundza kudlule kwalelive . 
Ekucaleni kwesikhatsi lesibuyeketwako , kukhula kwemnotfo kwesifundza , njengoba kulinganiswe ngekukhula kwe-GDP yangemphela , bekukukhulu kunereyithi yavelonkhe . 
Sifuna kukhulisa tinhlelo tetfu tekusebenta , kufaka ekhatsi imisebenti yekulima netimboni . 
Uma udzinga kuntjintja kutiphatsa kwakho matfupha kwekulalana , sicela ube nesibindzi nemuvo lomuhle wekwenta njalo . 
Lelitiko litawuchubeka ngekungenelela kanye netinhlelo talo kwentela kwandzisa kutsenga kuwo wonkhe emacembu lakhetsiwe . 
Nanome kunjalo , ngenca yetinsayeya letihlobene nekusebentisa inchubomgomo yemareyithi emphahla , tindlendlane letinsha tekugcogca malingena kumele tibonwe bese tiyalandzelwa . 
Emizameni yekuncoba letingcinamba , hulumende wangena etivumelwaneni letahlukahlukene nebasebenti . 
Tinchubo setibekwe endzaweni tekusungula tindzawo letinsha tekufundzisa bothishela kutifundza labadzingeka khona . 
Lilanga laKhisimusi liphatselene nekujabulela lilanga lekutalwa lelikhetsekile , lilanga lelaletsa litsemba lemphilo lenekuthula , kuvikeleka kanye nenjabulo . 
Inchubomgomo yeLitiko Letimali Tahulumende ekusebentiseni kwalokubhalisiwe kunekutfola emaphakheji etinhlelo telwatiso letisetjentiswa ngungcondvomshini latsatfwa emashelufini inikete indlela letsite letimele ngalokuphatselene nekulungisa , kulungisa kabusha nekutfutfukiswa kwetinhlelo tekulawula imali . 
Emagagasi emgudvu wagezi nemakhebuli ekuchuma afanele kutsi abhalwe emalebuli lanetinombolo tetitendi letihambisanako . 
Letimphawu letichazwe ngenhla titawusebenta njengemhlahlandlela wengucuko lenkhulu yelivekati , netinzuzo letihamba kusigaba lesikhulu selivekati . 
Sikhonile kukhutsata ngemphumelela lisiko lelente kutsi tisebenti titibophelele ngekwato ngaphandle kwekungabata kucinisekisa kutsi konkhe lesitibekele kukwenta ngekwetfu kuyenteka ngekuchubeka nekucaphela lokukhulu . 
Kusungulwe idathabhesi yetindleko letingekho emtsetfweni , futsi i-akhawunti ngayinye yetindleko letingekho emtsetfweni yahlatiywa yabese idluliselwa esigabeni lesifanele kuze kutsatfwe tinyatselo . 
Ngesikhatsi sesikhashana atikho timali-tephara lekufanelwe tamukelwe . 
Kubeka liso kwekhabhinethi tinhlelo tekwakha kabusha umkhakha wesive , kuhlela , nekulandzela kusebenta nekuhlola kutawusekela lenchubo . 
Nanome kunjalo , nawangakasuselwa kumigomosisekelo letinte ekugcinekeni , imisebenti inematfuba ekucitsa ngemandla tinsita tesimondzawo lencike kuto . 
Ungaze ukhokhe , ngeke usajikiselwa lemali . 
Uma kukhula kweliholo kungabi semkhatsini ngalokutako , kukhula kwanomphela kwentsela yamalingena noma inchitfomali lephasi etintfweni kutawudzingeka . 
Ibhodi ivume tindlela tekusebenta letisihlanu letinemiphumela lecondzile . 
I-Russia ikakhulu beyiyincelencele kulokuwa kwemnotfo ngobe kukhula kwayo kweyame kakhulu etintsengweni te-oyili futsi kugeleta kwemali yangaphandle , kokubili kwabuyela emuva kakhulu ngesikhatsi sekuwa kwemnotfo . 
Inayithrojini nesibabuli tiyinhloko lebalulekile kutsi sivuno sekhanola sibe ncono . 
Imisebenti nemandla lekukhulunywa ngayo kusigatjana kufanele yehlukaniswe endzabeni yamasipalati wesigodzi kanye nabomasipalati bendzawo endzaweni yamasipalati wesigodzi , njengoba kuhlelwe kulesahluko . 
Litiko leTenhlalakahle etifundzeni kufanele libe ngulekugcilwa kulo nakundluliselwa . 
Emaphethini ekusakateka kwasawoti kusikhafulamfula kuphindze kutsi kube nemtselela ekutiphatseni kwekuntjintjantintja kwemanti lokuphatselene nemehluko wekwetiyisa kwemanti lanasawoti kanye nemanti emfula lete sawoti . 
Batsi sitawusebentisa emandla etepolitiki lasetandleni tetfu njengensakabuli yekuchuba umuntfu lomhlophe ayolahlwa elwandle . 
Umtsengisi utawenta kutsi imphahla ipakishwe kahle njengoba kudzingeka kute kutsi kuvikeleke kumosheka nekulimala kwayo ngesikhatsi ihanjiswa iya lapho idzingeka khona , njengobe kushiwo kukontileka . 
Litheku leNelson Mandela libonwa njengelisiko lelikhutsatako ngesimondzawo sekuba yindzawo yekuya kuyo lephambili lekhetfwako ekusungulweni kwe : 
Lesicelo semyalo wekuvikeleka sifanele kutsi sifakwe kubani lena eNkantolo yaMantji ? 
Uma ngingeke ngiyisebentise , ingabe ukhona longatfokotela kuyitsatsa ? 
Singeniso sekuvikela kukhwabanisa , tindlela tekukala ngekota inkhohlakalo kanye nekugadza kulahleka kwema-asethi nentalo letfolwa ngumasipala kulama-asethi . 
Ekugcineni , kunensayeya yetenhlalo yekuvelana letsintsa yonkhe lemikhakha , lekukwakha umnotfo lolingana kancono futsi lofaka konkhe lovala kwehlukana kwetfu ngekwebuhlanga . 
Sikhwama lesibhalwe phansi semisebenti yekwenta samave emhlaba asiniketwa nguhulumende . 
Kulomfanekiso umakhi lonelwati uniketa bungcweti bekuphatsa , kungena nekuphuma kwemali , imphahla yekwakha nekuphatfwa kwaletinye tintfo letiphatselene nekusebenta nekutfutfukiswa kwemakhono emsebenti ngekuceceshela umsebenti lokunekuphatfwa lokufanele . 
Kuba nebuholi , kuchumana , kusonjululwa kwetinkinga nemakhono ekusebentisa ngcondvomshini ; nekukhona kusebenta ngaphansi kwencindzetelo , kutitsemba , kuba nemaphupho , sizotsa neluvelo . 
Kunelinani lelisemkhatsini kuya kulelisetulu lekulondvolota . 
Kutfutfukiswa ngekushesha kwetindzawo tasemadolobheni e-Afrika kutawuba nelifutse kuto tonkhe tingoni tentfutfuko yalelivekati kulamashuminyaka letakho . 
Kunekweswelakala kwemandla macondzana netisebenti letinemakhono nelwati lwetebucwepheshe , kuwo onkhe eMatiko eteMphilo neTetitfutsi kanye neTemisebenti yaHulumende , lokuvimbela inchubo yekuhlela , kudvweba , kwakha kanye nekwenta umsebenti lophelele . 
Lelitiko lacasha batfulitinsita kutsi balandze baphindze bakhiphe tonkhe tibi temitsi netetindzaweni tekukhicita kuto tonkhe tikhungo . 
Tingadze temmango tikahle ekwakheni sisekelo sebuniyo lobulicinisa nekulawula ekhaya . 
Umlawuli wetikweneti webatsengi kwanyalo wenta kuniketwa kuhlolwa kwekukhona kwebatsengi lokutawentiwa kubatsengi labatawuba khona ngesikhatsi sekufaka sicelo sesikweneti . 
Loko kwentiwa ikakhulu ngekusebentisa naku lokusetulu kulamasu labekwe acaca eHhovisi leBhajethi neTemafa ngekhatsi kweluhlelo lwekutfutfukisa lweminyaka lesihlanu iyonkhe : 
Lenhlangano ikhipha timali tayo ngetinhlelo tehholiseli , tekuhweba netekutsengisa . 
Loku kwentiwa tinkhokhelo temali yetinsita nemitselo kanye nekwentiwa kwemsebenti wemiklamo . 
Umuntfu longatsatsi luhlangotsi noma sibukeli lesitimele , lesikhetfwe siphatsimandla lesilawulako , kufanele sibe khona noma sibuke kutsi tintfo tihamba kahle kulelikomidi uma loku kulungile kucinisekisa kutsi lenchubo ayikhetsi futsi igcugcutela kutsi tintfo tivele sobala . 
Kulamanye emadolobhana , tinsita letinjengemanti , gezi , imigwaco yekungena , fenisi wemasimu etitjalo , kulokunye lokukhona , akukenele . 
Kute songe tindleko , lomsebenti wekusekela utawube ucondziswa kusukela ehhovisi lavelonkhe ePitoli . 
Sikhatsi sicala kubalwa uma ufika kuze kube sikhatsi sekuhamba . 
Lomtsetfo awukho ngco emahlombe elitiko . 
Iriphabliki yaphambilini yaseJalimane yeNtsandvo yelinyenti nayo ikhokhele tincesitelo . 
Ngaphandle kwemtsetfo loshaywe nguhulumende , sive naso sifaka ingcindzetelo kuhulumende wendzawo kutsi aphendvule kulendzaba yebugebengu . 
Emanani entsengo lalinganisiwe kumele onkhe abe afaka ekhatsi iVAT . 
Loku kufaka tinhlobo tetindzawo letivikelekile ngaphandle kwetindzawo temvelo netindzawo letisehlane letatiwa ngekwemtsetfo wamhlabawonkhe noma kusebenta . 
Uthayipha konkhe lokudzingekako ehhovisi lemphatsi . 
Kulawula irejista yalokwentekako nekubuketana nako konkhe lokukhombisa bungoti lobuphatselene netekutfutsa . 
Ngekwekharikhulamu , tikole letingatfutfukiswa titawuguculwa bese bafundzi baniketwe ematfuba ekutfola emakhono lamasha . 
Kumabhilidi eluhlobo lwemaphaviliyoni , sebentisa tihlahla kuchaza sitaladi . 
Tisebenti tibona kwangatsi baphatsi bente imizamo lehlangene yekulawula luhlolo lwekusebenta lolutayelekile . 
Indvuna ihambise Kukhabhinethi tinkhoyoyo letisha letibalekako tekulingana emsebentini letinyenti macondzana nebafati emazingeni ebaphatsi labakhulu , newebantfu labaphila nekukhubateka kuwo onkhe emazinga . 
Siyanibonga ngekusekela kwenu . 
Ikhomishini itawundlulisa sincumo sayo ngekubhalela lolofaka sikhalo nakunoma ngubani lotsintsekako ngalesincumo , ngekubona kwalekhomishini , iyatsintseka ngalesincumo . 
Nanoma loluhlelo lukhombisa likhono lelikhulu nalelisebenta kahle , lelitiko alikasebentisi ngalokuphelele imisebenti ngenca yelwati kanye nekuswelakala kwekusekelwa kwetebuchwepheshe . 
Intsela yeminikelo iyabhadalwa ngalokwetayelekile ngelinanilinganisa lanome nguyiphi imphahla letsengisiwe ngaphasi kwemnikelo ngunome ngusiphi sakhamuti . 
Itayitela yalencenye lapho sakhiwo lesikhulu sakhelwe khona siyohlala neLitiko Letemisebenti Yahulumende bese wonkhe lomhlaba losele uniketwe umphakatsi . 
Kube nekwenta ncono lokukhulu kumiklamo mayelana nesimo sebuhle . 
Labafundzi baniketwa litfuba ekutseni emaphepha abo emibuto amukelwa ngekwetidzingo tabo letikhetsekile . 
Ticinisekiso tasebhange ngekuya kwesivumelwano sekucashisa lekuvunyelwene ngaso ne-Venture Building Trust ( Pty)Ltd . 
Lesigodzi sisemakhaya imvamisa . 
Imininingwane yanyalo itawuncuma kutsi sitawubuyeketa sihloko noma cha . 
Lomdvwebo ukhomba kutsi tichumene njani tindlela tekuhamba ( tinyawo , ibhayisikili , sitimela , itekisi , ibhasi imoto ) tihlanganiswe ndzawonye taba sephasejini yinye , ngaleyo ndlela kwadaleka ematfuba etesakheko . 
Kute kutfutfukiswe umkhakha wemabhizinisi lamancane , lasemkhatsini nalasacatfuta Eningizimu Afrika , kufuneka sibuke tihibe lesititfole tikhona . 
Kute kucinisekise kugadza lokuyimphumelelo kulemiklamo yonkhe indzawo , emahhovisi etifundza kuYunithi Yekuphatsa Umklamo asunguliwe . 
Kutinikela ekutitfutfukiseni ngekwakho nalabanye ngalokusezingeni . 
Kunakwa kwetinhloso netinchubomgomo , lokuhlobene naletindzaba letiyinhloko letishiwo ngentasi , kutsembela kutindlelasu netinhloso lokuvunyelwene ngato taMasipalati Wendzawo Yasesikhukhune , njengoba letindzaba leti kanyenti tenca umncele futsi takhulunywa ngesikhatsi kenewekhishophu yesigaba sendzawo . 
Irali yentsengo yemkhicito seyingene kumnyaka wayo wesitfupha . 
Kubita malini , uma lemali ivuta kumnotfo wasemakhaya kubuye kulahleke ngekusebentisa imitamo lengapheli kufinyelela kutinsita naletinye tinsita letingatfolakali kubantfu labanyenti basemakhaya ? 
Ikhomishane inganiketa selulo nangabe kukhona lokuhle lokukhonjiswako . 
Wabuye wasolwa ngekukhombisa lolokhalako titfombe talabangcunu takhe aya emacansini namake walolofake sikhalo , nekutsi bekakhulisa lolofake sikhalo kutemacansi . 
Ngekutfola inkontileka , sonkontileka utawuchumana nemcashi kute atfole luhlelo lwekuhlola tidzingo tetincwajana yekhwalithi . 
Kuze kukhicitwe kudla lokwanele , tonkhe letintfo letintsatfu kufanele tisebentisane . 
Sibuke ngco tindzawo letibekwe tacaca tekungenelela kuto ngekubuka tidzingo temiphakatsi . 
Kuvakasha Lokunyenti Kwembuso kwatfwetjulwa , lokufaka kuvakasha Kwandvunankhulu Wasebrithani Tony Blair Nendlovukati Elizabeth II , Bukhosi Bakhe Wasebrithani Lenkhulu . 
Cinisekisa kucecesha lokuchubekako kanye nekwatisa batsengi kulesifundza . 
Ngalokunjalo , lendzawo yekwakha kumele idvwetjwe ngelitfuba lekugucuka kute kwentiwe lula kufakwa kwemathekhinoloji lahlukene uma kukhula kufunwa ngemandla kutikhungo tekuchumanisa nalapho kuhamba khona umhume . 
Linanimali lelilungile lemasheya langakabhaliswa lincunywa ngekusebentisa emasu ekuhlola lafanele njengemodeli siphulelo sekungena nekuphuma kwemali , mayelana nemasheya lafunwako , emanani emphahla lesekukhishwe kuyo leyo leyincitfomali nekuphindzaphindzeka kwentsengo letfolwako . 
Kwatsi sekumoshiwe , tinkhulungwane tebantfu taphutfuma tangena futsi lesimo sangabe sisalawuleka . 
Loku kungentiwa ngekutsi kwakhiwe letikhungo edvute netindzawo temsebenti netindzawo lapho bantfu bavamise kuhlanganyela khona . 
Tinchubomgomo Tekubhaliswa , Tetikweneti Nekufikelela Kulwatiso tibutsanisiwe futsi tavunywa bulawuli . 
Baniketitinsita tekuphepha labatsintsekako ngalokucacako bahleli ngekhatsi kweMtsetfo kantsi ngalokucinile ngaphansi kwekulawulwa Siphatsimandla . 
Kunelinani lelikhulako letivakashi letiphindze tibuye kanye nekusisa lokukhulu emphahleni nasebhizinisini endzaweni . 
Ummango waseNingizimu Afrika angeke usakhona kuphila kahle , ngekhatsi endzaweni leba yasemadolobheni , yekuba netindzawo letitsite letibekelwe kusetjentiselwa indzawo levulekile yinye . 
Tinhlelo tekwakha likhono : Litiko selitsetse tinhlelo letehlukene nebalingani labanelisu labehlukene kutsi bahlomise basebenti besifundza nebamasipala . 
Luhlobo lolubhaliwe lwalesivumelwane nanoma ngusiphi lesinye satiso lesiniketwe ngekwe-elekthroniki itawemukeleka kutinchubo temajaji noma nekulawula letimiselwe noma letiphatselene nalesivumelwane ebangeni lelifananako nangekuya kwemigomo lefananako njengalamanye emadokhumenti ebhizinisi nemarekhodi lantiwe aphindze agcinwa ngeluhlobo lolubhaliwe . 
ENingizimu Afrika kushiswa kwemfucuta leyetayelekile nalenebungoti akwemukeleki kubantfu labanyenti labatsintsekako . 
Kute ikwati kuzuza ngalokuphelele kuletinsitakalo tendzawo letiniketwa yiGauteng , kunetinsayeya letinyenti letimcoka lekutawufanele tilungiseke . 
Ngifisa kubonga bacwaningi , tinhlangano letenta lucwaningo kanye netinhlangano tesive ngeligalelo lato . 
Luhlakamsebenti lwekubika ngetimali lolumiswe nguTemafa waVelonkhe lolubuye lusetjentiswe ngulesikhungo lutfobela luhlakamsebenti . 
Timo ngesikhatsi sentfwasahlobo nasekucaleni kwelihlobo tingenta kutsi kube nekugugubuleka kwemhlaba lokwentiwa moya nemanti endzaweni lapho imvula ina ehlobo . 
Likhono lekulawula kucinisekisa kulawula lokufanele kwetimali . 
Lamasu lawa lamcoka enta kusabalaliswa kwetinsita ngekhatsi kweLitiko ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kuhlela kulomasipala kufanele kunake tidzingo tebantfu labaphila nekukhubateka bese bakunaka loku ngekutsi bafake ekhatsi bantfu labaphila nekukhubateka etinhlelweni tabo talabakhetsekile . 
Intfo yemuntfu wesitsatfu : Imvume yekuphindza kukhicita intfo lenelilungelombhalo ayifaki ekhatsi intfo letsatfwa njengekutsi lilungelombhalo lemuntfu wesitsatfu . 
Sicukatsilwati salokutfoliwe macondzana netinhlelo letikhetsiwe time ngalendlela lelandzelako : 
Ngivumele ngikhulume ngaletinkhinga letinye lengicabanga kutsi timcoka letivele kulombiko . 
Inyivesi yaseStellenbosch ( i-SU ) iyemukela futsi yesekela indlela yemkhakha lebanti yekubukana nekukhungatseka kwetimali kwamanje kutemfundvo lephakeme lapha eNingizimu Afrika , lekwamanje sekuhambe kwefika emazingeni lakhatsatanako ekungatinti , bugudlugudlu , budlova , kanye nekumoshwa kwemphahla . 
Njengoba kuchaziwe ngaphambilini , lesigaba sikhombisa indlela yetingucuko ngalesikhatsi sekubuyeketa . 
Luvo lwebantfu mayelana nebugebengu kanye nekuvikeleka kuyehluka ngenca yemaphuzu lamanengi , njengesimo sekusebenta , linanibantfu , licembu kanye nendzawo yekuhlala . 
Sikhatsi lesidze temidlalo netemasiko tifakwe umoya wepolitiki , sesikhatsi nyalo kutsi sihlanganise tandla sichubekelise embili live letfu lelihle . 
Uma masipala , kumandla akhe njengemlawuli wetemsebenti wemanti , uniketa emanti ekusetjentisweni timboni , noma ulawula inchubo timboni yekulahla lindle , kufanele yente imitsetfo yamasipala leniketa cishe lokulandzelako : 
Lokukhetsa kutawusebenta kudzimate kukhishwe satiso sekuntjintja lesitawuniketwa sikhungo . 
Tiniketa indlela leya ekugcineni , nekukhicita tindzawo letivulekile leticinile letinemphumelelo kufuneka tihlanganiswe nelikhono kanye nekuticambela kwemadizayini . 
Lubito labuye lentiwa bomasipalati letindlela tekwakha emakhono kanye nekufundzisa emakhasimende ngesikhatsi sekukhulumisana lokunyenti kuProject Consolidate . 
Emaminithi atawuba lirekhodi lelibhaliwe lelikhombisa ngalokufishane , ngalokucakako futsi ngendlela lengavuni luhlangotsi letincumo talelikomidi . 
Imali lengenako leyintalo ibonakala kusitatimende setingucuko emalini lesekudvoswe kuyo leyo ledvoswako kanye netimali lapho tigcogceleka , tisebentisa silinganisontalonchanti lesisebentako selithulusi lebalwa nayitfolwa noma ngelusuku lwekucala . 
Kulesigaba , lusito kanye nekuhlanganyela kwelicembu lelincane lebacitsi bemanti langcolile lamanyenti litawubhaliswa , ikakhulukati labo lese vele bacalile kusebentisa luhlolo lebungoti bebutsi . 
Kunatsa kulesigodzi kufaka ekhatsi kunatsa kakhulu ngesikhatsi lesitsite noma kunatsa ngalokundlulele . 
Imibiko Lenemininingwane Yekusebentisa Lomklamo naleminye imiklamo lekhona kuleModeli , ngekubukwa Kwenombolo Mklamo kukholumu yekucala ngaphansi Kwetindlelasu . 
Tindzawo letinyenti tekufundza kwekucala kulo lonkhe lelive laseNingizimu Afrika ticalwe ngumkhakha longenti inzuzo ngekubambisana nemiphakatsi . 
Kufeza kokubili kusimama nekuhlanganiswa , takhi letisitfupha letisebentako tikhonjiwe njengaletidzinga kunakwa macondzana nalemigomo lengenhla . 
Cinisekisa kuhlela lokuhlangene ngekucabanga tincenye tesimondzawo . 
Kulendzawo , besilwa nensayeya lekhula njalo yereyithi lesetulu labothishela . 
Kugcwala lokusetulu kungabanga umonakalo lomkhulu emkhatsini wemalanga lambalwa . 
Lemitamo yetekulima yasemadolobheni , leholwa Tekutfutfukiswa Kwetemnotfo KwaMasipala Nebucondzisi Betinsita Tetekukhibika , ikhetsa emakhopholosheni nemiklamo yemimango . 
Kusetjentiswa ezingeni lamasipala ngekuvumelanisa tidzingo temmango netinjongo tabomasipala ; 
Emadokhumenti afaka onkhe emafomu emadokhumenti langasetjentiswa kuchuba inhlangano yetilwane kanye nemikhicito yetilwane ngetinhloso tekulawula tifo . 
Lwatiso lolucaciswe kabanti ngenhla luniketwe ngekwesifiso nguMsebentisi . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alikaphoceleleki kutsi liphoste noma lisebentise nanoma ngusiphi setfulo losiniketako futsi lingasusa nanoma ngusiphi setfulo nganoma ngusiphi sikhatsi ngekubona kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe lilodvwana . 
Emandla emphendvulo yanyalo yamasipalati wetfu kwekutsi konkhe kungenelela kucala kuba nesidzingo sekusekela kulawula kanye nepolitiki . 
Loku kungaba kusetjentiswa kwemanti lokuzuzisanako uma silimo sikhuliswa nemanti langcolile . 
Tizatfu telilunga telivi lekuphikisa nato kumele futsi tibhalwe phasi . 
Make Somlomo , sengiphetsa angibonge futsi Litiko ngekutinikela kwalo lokuchubekako kanye nekutidzela ekucinisekiseni tekunakekela ngetemphilo lokukuzingagugu kutsi kuyatfolakala kuyo yonkhe imimango yetfu lapha eNshonalanga Kapa . 
Imakha Lenkhulu , ngelusito leMlinganisi Wangekhatsi basebenta lonkhe liphepha lemibuto babuye batsatse sivumelwane ngememorandamu yekumakha . 
Uma ngabe lusebentisomali lwahulumende lufanele kutsi luchubeke lulingane nesayizi yemnotfo , ireshiyo-ke yenkhombamtselo wemali lengenako kuncuma kutsi ingabe tikhona yini timali letenele kutsi tingafakwa kulusebentisomali ngaphandle kwesidzingo sekukhuphula tilinganisomtselo noma-ke kungeniswe imikhicito lemisha yemtselo . 
Nananobe kunjalo , kucinisa tinchubomgomo kwenteka kuleto tigameko lapho simo sekwehla kwemandla emali jikelele kwenyuse kuba bucayi kwaletintfo letingakalindzeleki . 
Ngalokunjalo , kusho kutsi kufanele batfole tinsita tahulumende ngekuvakashela emahhovisi ahulumende kancane . 
Yonkhe imisebenti levetwe kulencwajana ilungiswe ngebudlelwano bangekhatsi lobusondzelene naloluhlakamsebenti . 
Kunemhlaba lonebunikati bahulumende , losentjetiselwa kokubili tinjongo tekulima netekuhlala . 
Loku kwabangela kutsi litiko lihlelele kutsi , nekwetfula umbiko lomayelana , nekuhambisana kunekutsi wente ncono likhono lekwenta tintfo . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu loniketa lwatiso noma loniketa lwatiso lolungemanga kumasipala angabukana nekuvalelwa tinsita ngekushesha . 
iBhodi yente luphenyo kulemitselo yekugembula futsi lolugcile ekucatsaniseni emkhatsini wereyithi lengagucuki yemtselo naleyo lehlukahlukene . 
Letinhlelo tihambisana nalesakheko lesivamile lesentelwe lomkhakha . 
Kuhlolwa kwetikhungo tekuvalela sivikeli lesimcoka sekulwa nekungasetjentiswa kahle , kuhlukunyetwa ngekwemtimba , kuphatfwa kabi kanye nekwephula kwemalungelo njengaloku kusho tilinganisozinga temave emhlaba . 
Kwengeta , umsebenti lomnengi wentiwa ngesisekelo semsebenti wesikhashane lapho khona luphenyo lwemave emhlaba luphakamisa kutsi kucashwa kuyachubeka kuba kwesikhashana . 
Kukhokhela tindleko letengetekile letibangwe tisebenti letibukelele kuzuza ngekukhetsa kungena nome kuphuma . 
Temafa aVelonkhe tingaphakamisa inchubomgomo yekufakwa kwetimali yetinhlaka tesive , tikhungo temtsetfosisekelo kanye nalawo matiko lavunyelwe kuvula i-akhawunti yasebhange nobe lenye ngekwaloluhlaka loluphakanyisiwe . 
Lamanani akavetwa kutitatimende tekusebenta kwetimali nome simo setetimali . 
Lemodeli lensha ihlongota kugcina imali lebolekiwe netibonelelo tehlukene . 
Ngalesikhatsi linani letihhenga letitsengiswe etimakethe tekutsengisa lehlile ngesikhatsi seminyaka lesihlanu leyengcile , emanani latfolakele bewakhuphuka . 
Ngakoke , lesivumelwano mayelana naloludzaba samukelwe ngetibongo letinkhulu bothishela labanyenti kulelive . 
Emabhodi Emanti lamasha kudzinga asungulwe lapho angekho khona kwamanje . 
Umuntfu kufanele acaphele ngekwetfulwa kwemhlaba longcolile kumathulusi , kutjelwa kabusha , manyolo noma emanti lagijimako . 
Emhlanganwenisikole imiphumela yelucwaningo lwemasiko yabukisiswa kwabese kuba nenkhulumomphikiswano ngayo . 
Emaveni latfutfukako , njenge -China , i-India , i-Malaysia , i-Mauritius , i-Singapore kanye ne-Japan , tisebenti tahulumende tinetinhlelo temisebenti leyatiwako , kuya ngelwati lonalo kanye nendlela losebenta ngayo . 
Luphiko leKubika Timali likhulumisene nelitiko leteNhlalakahle kumklamo lohlangene kusombulula tindzaba tekulawulwa kweTimphahla lokuholele kumiphumela yekuhlolwa kwemabhuku eminyakeni lengembili . 
SARS akakeneliseki ngalokuphelele ngalokulandzisa lokuchaza lesimo . 
Ngekwendzabuko kancane ekoteni yekucala , incitfo yemali yebhizinisi ingemuva kwetibiketelo letilinganiswe ekucaleni kwemnyaka kute kube ngunamuhla . 
NgeMphala , Luphiko lwakhiwa kabusha liphindze letsa kabusha Lidesika Lemklamo . 
Ngekubuka tinhloso , indlela nalokutfolakalako kwalomklamo kutsatfwe sincumo sekutsi : 
Sifundza seNshonalanga Kapa siyachubeka nekutfola umtfwalo wesifo-sine : 
Imbalelwano itawucondziswa kuphela kulawo makhandideyithi lasahlungiwe . 
Kungaba kutsi inhlekelele imenyetelwe noma cha , masipalati utfwele umsebenti wekuchumanisa nekuphatfwa kwetinhlekelele letenteka kuleyo ndzawo . 
Bafakiticelo bavete kutsi bafuna kufaka iklemu yemalungelo yetimbiwa kulelipulazi . 
Loku kanyenti kubangwa tingcinamba nemankimbonkimbo esimondzawo esikhungo lesibona badlalinzima basekhaya kumele batfwale umsebenti wekusebentisa tinchubomgomo letidizayinwe kuvelonkhe . 
Kwengeta , umshushisi unemsebenti wekwatisa inkantolo nanoma ngutiphi tintfo letinganciphisa ematfuba ekutsi umsolwa anikwe ibheyili , ikakhulu lapho kungenteka kutsi umsolwa angabeka engotini kuphepha kwesive . 
Tinsita tajantji tinelilungelo lekuhamba lelikhetsekile . 
Inchitfomali lenjena futsi itawusita kugcina kukhula kukokonkhe kusisa neGDP kulethemu lesemkhatsini . 
Lenkhantolo yesigodzi yamgweba kulamacala lasitfupha kodvwa yamtfola angenacala kuleli lekukhulisa lofake sikhalo kutemacansi . 
Nomakunjalo , akusiyo intfo leyinhloso kukhulama ngaletintfo leti kulesigaba . 
Emagugu enhlangano atawusungulwa alandzele lisiko lenkampani lelisavela . 
Luphiko lwente inchubo lenemphumelelo lenkhulu yemkhankhaso wekugomela emarabi ngesikhatsi Seliviki Lavelonkhe Lemarabi . 
Kute imisebenti yetfu itfutfukise emasu lavakalako ekutsi ungabukana njani netindzawo letingakafaneli letigcina bantfwana lababutsiwe , lwati lolwanele kufanele lwentiwe lube khona mayelana nemtselela kanye netinshokutsi kulomndeni lonakekela labantfwana kanye nemntfwana lonakekelwako . 
Lizinga lekushisa : butsi be-cadmium bukhuliswa kumazinga ekushisa lasetulu . 
Litje lelidzala kunawo onkhe eGawuteni Yingungu Yegranayithi eJozi , lasemkhatsini wePitoli neJozi . 
Noma kunjalo , tintfo letentiwe ngengilasi letinetimbonyo teplasitiki tivamise kulahlwa ngalokuphephile ngelinani leliphansi . 
Ledatha le ikhombisa kutsi lesifundza asikalahlekelwa sikhundla saso sekubaluleka emnotfweni wavelonkhe yonkhe leminyaka . 
Khisimusi usicinisekisa ngelutsandvo loluphelele , umusa ekwehlulekeni kwetfu nenkhululeko kunanobe yini lengasibuyisela emuva . 
Kukhona , nomakunjalo , tindzawo letibanga kutsi kube nekukhatsateka letidzinga kulungiswa . 
Lencwajana ibeka tidzingo tenchubo lensha yekubekwa kwemanani , kanye nekwenteka netincabhayi tayo , nekwenta tiphakamiso ekuchubekeleni phambili . 
Sidzingo saletinhlelo sikhonjwa timo kanye nedatha yekusebenta , kanye netingenelelo letehlukaniswe ngekubuka bungoti letibukene nabo . 
Likhono lekuphatsa umsebenti wakho , sikhatsi kanye nesebalingani labangaphansi kwakho kucinisekisa kutsi kunetinsita letilungele tebuhlengikati . 
Loku kungavusa tinkhulumiswano letimnandzi mayelana nekutsi tilwimi taseNingizimu Afrika tiwaboleke njani emagama kuletinye tilwimi tawenta aba ngewato . 
Emakhono lamahle ekuphatsa inhlangano nebantfu . 
Lemitamo lena ingavele isebentiseke ngalokulunele kakhulu etindzaweni tasemadolobheni lapho tinsita tetetimali tivele tikhona ngebunyenti ngekunikelelwa bemabhizinisi . 
Lomtsetfo wavelonkhe udzinga kusekelwa ngeMitsetfosimiso yeSifundvo neMitsetfo yaboMasipala . 
Emacembu lasebentako etintfo letitsite lafaka ekhatsi tiphatsimandla letisetulu taletigaba letimbili tahulumende lahlanganisiwe . 
Letitatimende temali tamnyaka wonkhe tilungisiwe ngendlela lekhulako yekubala kantsi ahambisana netindleko letimlandvo letigucukako ngaphandle kwekutsi kushiwo ngalenye indlela . 
Uma masipala anema-entithi lamanyenti , niketa sifinyeto sawo onkhe ema-entithi emalingena , incitfo lesebentako nencitfo yemali yebhizinisi . 
Leligatja likhombise kweluleka buso nebuso , ikakhulu ngekuniketa kwesekela kutisebenti nome imindeni yato letfolakale itseleleke nge-HIV . 
Lesinye sizatfu sekutsi kungani tindleko tekusebenta , nekunakekela kumele tetfwalwe ngulemiphakatsi singulesimisomtsetfo seNtfutfuko Legcile Kumphakatsi . 
Njengoba loku kumigomo lebalulekile yeBhayoloji , kutasiniketa sisekelo lesicinile kuchubeka nekufundza ngeBhayoloji . 
Nangabe lirekhodi ligcinwe kungcondvomshini nome ku-elekthroniki nome kusimo lesifundzeka ngemshini : 
Emakhamera e-elekhthronikhi lenestrikhi , emakhamera e-elekhthronikhi lefreyimako , emashubhu netinsita , ngalendlela : 
Ncedza ngekugadza tenhlitiyo . 
Ngenca yekusekelwa lokuchubekako lokuniketwa ematiko ngekuhanjelwa njalo , linyenti lematiko likhonile kuhlobisa ema-akhawunti bewamisiwe nakuvalwa umnyakatimali . 
Kuphakanyiswa kutsi ematiko asebentisa loluhlelo kute kugadvwe kulawulwa kwebulingwa ngalokutako . 
Luhlobo lokungilo lwebudlelwano besikhatsi lesitako bekuyinkinga yalabanyenti ngesikhatsi sekukhulumisana kwemakomiti lamancane . 
Lapho kukhicitwa kweplatinamu kuyachubeka nekuba nemandla nekuba sezingeni lelisimeme , nanoma kunjalo kungumtfombolusito longapheli futsi lungavuseteleki . 
Kulawula kwehla nekwenyuka kwetitfutsi , nobe kukuthulisa , ngako kutsatsa tinhlobo letimbili letisisekelo . 
Kukhuluma ngekutsi hulumende uhlela kutincoba njani tihibe ekulawuleni lesakhiwonchanti lesisungulwako kanye nekusita imiklamo lemikhulu ngetimali ngendlela lesimeme . 
Imikhicito netisetjentiswa letiniketwako tifanele kutsi tibe tekhwalithi lesezingeni leliphakeme kakhulu , kunconotwa lelivunywe yi-SABS . 
Inchubo yenethweki yekugadza isetjentisiwe kubona kanye nekulungisa tinkinga letikunethweki ye-IT . 
Timbili tintfo letimcoka ekufezekiseni kusimama kutesimondzawo . 
Siphindze , futsi sakhombisa kutsi sinawo emandla ekusingatsa imicimbi lemikhulu yetemidlalo . 
Emazinga laphakeme ekungatfolakali kwemisebenti aba nemtselela lomubi kubonasipala njengoba emazinga ekungakhoni kuba nelutfo abangela emazinga ekungakhokheli kahle tinsita . 
Temfundvo kanye nekwati esiveni nako kutawusita ekufezekiseni lokusebenta kahle kwetinchubomgomo telwati lwendzabuko kanye nemtsetfo . 
Lwati lwetinchubo letitfutfukako nebukadzebona ekutfutfukisweni kwendzawo yasemakhaya . 
Kutsenga nekutsengiswa kwekudla kwenteka ngesisekelo lesifanako . 
Imboni yekudidiyela tihhenga eNingizimu Afrika ibalulekile . 
Kwetfula sisekelo selucwaningo lwekukhulumisana esigabeni savelonkhe mayelana Nenchubo Yekudlulisa Imali etifundzeni nakubomasipalati . 
Lokunye kwaloko kutsi lulwimi lwasekhaya kubafundzi labanyenti esikoleni lesitsite kufanele lube lulwimi lwekufundzisa . 
Kutfola emakhophi langetiwe alencwajana , uyacelwa kutsi uchumane nalabantfu labalandzelako : 
I-Gauteng neNshonalanga Kapa itfole linani leliphakeme lebantfu bekuhamba etikhatsini letintsatfu . 
Linani letindondo letibekwe etulu letiwinwe kusayensi yemave emhlaba . 
Umcondzisi-Jikelele utawukhetsa lilunga lephaneli yekweluleka ngetekwelashwa njengasihlalo walo . 
Ngesikhatsi sekubuyeketa iyunithi nayo yacinisa emakhono ebasebenti angekhatsi ayo ngekucashwa kwebasebenti labangetiwe labasitfupha , lokungete emakhono eyunithi atotimbili tinsita telucwaningomabhuku lolukhetsekile ( kucwaninga emabhuku ekusebenta ) netekucinisekisa . 
Silinganiso semanani lesakhekile ngasinye siyehluka kakhulu phakatsi kwetiphatsimandla tendzawo , kuya ngesimo semfucuta kanye nesimo setemnotfo sekuhlalisana kwemphakatsi . 
Lithebula lelingentasi likhombisa kusetjentiswa kwetitimela kanye nekwabiwa kwemtfwalo kusuka eBa-Phalaborwa : 
Buyela kuluhlelo lolwehlukene lebhizinisi lelihhovisi le-COO . 
Imigwaco lemikhulu lengenisa ithrafiki emigwaceni lemikhulu emadolobheni ngelizinga lelisetulu letinsita njengemigwaco lemikhulu yemadolobha kanye nemigwaco lemikhulu lehambisa titfutsi tinhlangotsi letimbili ayikakulungeli kutfola tinsita temabhasi kantsi kumele isetjentiselwe tinsita tekuma lokunemkhawulo kanye naletisheshako . 
Bafakiticelo bafanele kutsi babe nebufakazi bekutsi tiphatsimandla tabo tendzawo tiyabasekela . 
Kufanele kutsi tikhungo temakethe netetinsita tisabalale ngemacembu endzaweni yemakethe , kuze wonkhe umuntfu afinyelele kuto . 
Kukhula kwetemnotfo kulelive bekungakaze kuhambisana nekwakhiwa kwematfuba emsebenti . 
Kucabanga ngalokwehlukile ngelwati kubalulekile ngakoke kunesidzingo sekwakha lisiko lekucabanga kanye nangalokubalulekile . 
Ngako-ke , kungaphetfwa ngekutsi , umehluko wetinzuzo emazingeni asetitolo letitsengisako kuto tonkhe letinhlobo tenyama letibaliwe muncane kakhulu . 
Babhidi labafuna emapoyinti mayelana nendlela yekulingana kwebunikati kufuneka bagcwalise Simemetelo seBhidi ekugcineni kwalelifomu . 
Kufunyelela ku-inthanethi lehamba ngesivinini lesisetulu angeke kusaba ngemaphupho lekukhona kutfolwa ngulabambalwa kodvwa kutawuba lilungelo labo bonkhe bantfu . 
Ngembikwekutsi sichubeke , malunga , ngiyanicela asenitiphatse kahle . 
Lokuhlolwa kwahulumende wavelonkhe akukaniketi ematfuba lamanyenti kukala kwetfulwa kwetinsita . 
Kwehluleka kufundza etifundvweni tesikhatsi lesendlulile . 
Tihlahla tami temahhabhula angeke tecele ngale bese tidla emakhoni ngaphasi kwabophayinaphu bakhe , ngiyamtjela . 
Umbuso uyayisekela ngetimali lenchitfo ngetekutselisa . 
Siphumutintsela lesengetiwe semabhizinisi lamancane , kufaka phakatsi kungeteka kwemazinga emalingena ekucala kukhokha intsela emali lasebenta etinhlanganweni temabhizinisi lamancane , singekhatsi . 
Bukhulu besayithi nabo buvamise kuba nemtselela emikhakheni yentfuntfuko ; emaphasela lamakhulu emahektha lamanyenti anganiketa ematfuba lamanyenti emapulane emhlaba ekucamba nalehlukahlukene , tibe tindzawo letincane tona tivamise kuniketa linani lelincane lematfuba . 
Kokucala , ngekucinisa timakethe tetimali tasekhaya , kanye nelitfuba lekudvonsa iphothifoliyo yekusisa yangaphandle kutimakethe tekuvikela tasekhaya , imitsetfo lengagucuki yekuboleka kwahulumende wasekhaya ayisabalulekanga ekusimameni kwemnotfo lomkhulu . 
Iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe unikwa yona ngekuya kwekuyemukela kwakho ngaphandle kwekulungiswa kwemibandzela , imigomo , kanye netatiso leticuketfwe . 
Masipalati kumele anakane nekukhulisa kufaka sandla ekwakhiweni kwemisebenti , ngekucinisekisa kutsi kuphakelwa kwetinsita nekusetjentiswa kwemiklamo yempahla kusebentisa tindlela tekusebentisisa letingito lapho kungenteka . 
Buta liDeski leLusito leKubhalisa eHhovisi leSigodzi lelincedza indzawo yakho . 
Litiko Letekulima linaletinhlelo letilandzelako kulesigodzi ; 
Insayeya kwekutsi kuniketwa kwetinsita kwenteka ngendlela lengakahlangani kantsi kungenteka kungasimami . 
Kuniketa tinsita telucwaningo letanele kuMalunga ngaso sonkhe sikhatsi . 
Uma kunekusetjentiswa kwemanti lokufanako lokungetulu kwakunye emphahleni yinye , kufanele kugcwaliswe emafomu lehlukene . 
LeSikhwama kufanele kutsi sente sabelomali sato tonkhe tisebenti teLitiko Letemisebenti ngekulandzela kwehlukaniswa kwemaphesenti lokuhleliwe lokuvunyiwe emkhatsini weLitiko Letemisebenti , Sincephetelo kanye neTikhwama Temshwalensi Wekungasebenti . 
Loku kwekugcina , kwendlula lokunye , kuyindzaba legcwalise tinhlitiyo tetfu ngelusizi nebuhlungu lobukhulu . 
Lemfuno yetinsita telwelaphotilwane tembuso lugunyatwe ngUmttsetfo Wetifo Tetilwane futsi Nekuphepha . 
Timisomtsetfo temtsetfosisekelo tiniketa umbono wesikhatsi lesidze lokhanyako ekusebenteleni sive kwelikusasa futsi tisita kukhomba lapho ingucuko idzingeka khona manje . 
Kusetjentiswa kwemhlaba kufuneka kuvuselele sitaladi futsi kucinisekise kugadvwa kwaso . 
Kwengeta , leSikhwama sibeka liso futsi silinganise emandla ekutfwala litfuba lekulahlekelwa selilonkhe leliphatselene nesilinganiso lesisemkhatsini sekuvuleleka etfubeni lekulahlekelwa kuto tonkhe tinhlobo telitfuba lekulahlekelwa kanye nemishikashika . 
Hulumende utimisele kucinisa kulawulwa kwemincele kute alawule ngemphumelelo bugebengu bemaphoyisa bavelonkhe nekusetjentiswa kabi tekuhwebelana letilimata umnotfo kukunyalo . 
Bumalula kanye netindleko letiphasi titintfo letibubi ngekwenta tintfo endzaweni yinye . 
Tivumelwano letinjalo tingafaka sandla kakhulu ekwabeni nasekucocisaneni ngetinkinga , imikhuba nemibono endzaweni yekuguculwa kwemikhicito yekulima , ikakhulukati ekuntjintjisaneni kwetibonelo simo netento letiphambili . 
Kodvwa , litiko angeke licinisekise kuniketwa kwelusekelo ngekuya kwemakhono ekwenta umsebenti wesitfunywa sekubeka emanani , nekwenta imisebenti ngekuvolontiya lokuphelele . 
Kwehla kwesimo semtsamo wetitsako tekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi simile eBaltic . 
Umtsetfo weTintfo letiyiNgoti , lochutjwa Litiko leteMphilo , uniketa kulawulwa kwetintfo letingabangela kulimala noma kugula noma kufa kwebantfu ngesizatfu sekuba ngushevu , kurusa , kunwayisa , ngaso sonkhe sikhatsi sesimo sako . 
Bunyenti balokukoleka kwalelitiko imali yalo lengenako buvela emalini lekhokhwa tigulane lephatselene nekubuyisa tindleko tetinsita letiniketwe tigulane . 
Lemigomo lena izuzwa ngekusebentisa tinchubo leticinile tekulawula ikhwalithi yemanti lokufaka ekhatsi badlalindzima betinhlaka tahulumende , kusuka emkhakheni lotimele kanye nasetinhlanganweni temmango . 
Umcondzisi Lomkhulu weTemisebenti uSiphatsimandla Lesichazako seSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti . 
Ikhabhinethi ibuye yavumela kusetjentiswa kwetinhlelo letitawuphangisa lwesekelo lwaletinkhoyoyo Emisebentini yesive . 
Kugcugcutela kuhlangana lokusebentako nekusetjentiswa kwemhlaba lokuhlangene kute kukhuliswe sikweleti sendzawo yasedolobheni . 
Emaforamu lahlukene lacondziswe nemacembu lakhetsekile asungulwa ngulesigodzi kanye nalamatiko alomkhakha kucinisekisa kungenelela kwemacembu lakhetsekile ( lusha , bomake , labaphila nekukhubateka , labadzala nalabamele bomake ) etitfweni tahulumende wasekhaya . 
Kwehla kwe-oksijini Elwandle lweBelt kanye ne Kattegat : Timo temtsamo wetakhi te-oksijini kuBaltic leseNshonalanga , Lwandle lweBelt kanye ne Kattegat tivame kuba phasi uma kucatsaniswa neNyoni nyakenye . 
Eluhlelweni lesinalo nyalo , kutsengiselana kwekufuna nekutsenga kwenteka etindzaweni letinyenti netinkontileka tesikhatsi lesifishane . 
Loku kunemtselela lobalulekile wekugeleta kancane kwemanti kulemifula yakulelive lokucekela phansi lokuvikeleka kwemanti emimmango kantsi kulimata ngco simondzawo . 
Bugebengu buvimba kukhula futsi budvumata basisi kanye nekukhulisa imali . 
Kute ufaneleke , kufanele bafundzi bangatfoli noma ngabe nguluphi lusito lwetimali lolubuya kulesinye sikhungo noma inkampani . 
Lelinye licembu lelisebentako liphenye kuphatfwa kwelwati kuhulumende . 
Kwakhiwa kwetindzawo letigcugcutela kufundza kwakha incenye lehlangene yenchubo yekwakhiwa kwetindzawo tekuhlaliswa . 
Tingucuko letimcoka kulowo lowatiwako lokweletako titimphawu letitsite talowo lokweletako lowatiwako , budzala baleso sikweleti kanye nekuhlela kungakhokheli kwanome ngabe ngukuphi kufanele kutsi kutsatfwe njengetinkhomba tekutsi lolokweletako lowatiwako ute inzuzo . 
Kukhula kwemnotfo kusidzingo sekutfolakala kwetinjongo tenchubomgomo , kuto lokubaluleke kakhulu kutawuba kwehliswa kwebuphuya . 
Lusito luyaniketwa kumikhakha yemboni lebekwe yacaca ngenhloso yeku : 
Cishe ihhafu yemifula yemhlaba wonkhe ishe kakhulu futsi ingcolisiwe . 
Kuniketa kusekela lokunemasu kulokungenelela kwekutfutfukisa inhlangano nekusebentisa indlela yekulandzelela , luhlelo lwekubika nekubuyeketa . 
Tincitfomali tetimali letingatsatfwa ngekutsi yintsengo lelungile kulesitatimende setingucuko emphahleni lesele ebhizinisini netimali kufaka ekhatsi ema-akhawunti lakhokhelwako . 
Bamangalelwa bayalwa kutsi bakhokhele tindleko . 
Lifa lakhe litawuhlala sikhatsi lesidze nasemva titukulwane letinyenti seticedze indlela yato emphilweni . 
Kulesikhatsi , nanome kube khona tinzuzo esikhatsini lesengcile , intsandvo yelinyenti kanye nemalungelo eluntfu , kubusa kahle kusaseyinsayeya . 
Kufanele umane ube neminyaka lemitsatfu yelwati lolubonakalako , lolufanele . 
Tindlela netindlelanchubo letehlukene betiloku tisetjentiswa kuchuba netindlela naletinkhombandlela . 
Abuya kuphi emanti akho ? 
Kungeta , lokulungiswa kwemizila yekuhlola kucalile nalona loletsa imatheriyali yekwakha lemizila sewuvele ucashiwe . 
Kuhlahlambisa kutfutfukisa kwemaphandle , kubuyiselwa kwemhlaba nekulondvoloteka kwekudla ; 
Emanani lasita kulinganisa simo : Kutiphakamiso letinyenti , linani lelisita kulinganisa lelimele tinzuzo letichaziwe letikhona ku-akhawunti yemuntfu munye litawehlisa tinzuzo letichaziwe talesisebenti letibalwa ngangcondvomshini ngaphasi kweluhlelo lwamanje lweKuvikeleka Kwetenhlalo . 
Kwamanje , kute iforamu yahulumende lechumanisa njalo ngetikhatsi letitsite yetjwala lokufaka ekhatsi ematiko lafanana neleTemphilo , Kutfutfukiswa Kwetenhlalo , ngisho nekumelelwa kwamasipala . 
Uma sihlalo ashona nome ashiya phasi umsebenti , Indvuna kumele icashe lomunye umuntfu abe ngusihlalo kulencenye lesele yesikhatsi sekuba sehhovisi salosihlalo lobalwe kucala . 
Umhlaba lomnyenti kulesigodzi ugcwele emakhaya lagcagcelene langenakukhula lokutseni , kungafaki ekhatsi letinye tindzawo letingasenyakatfo nempumalanga naletikake iMount Frere enshonalanga . 
Wonkhe logcinelwe kushushiselwa lelinye licala lomntfwana kufuneka akhone kufinyelela nekugcugcutelwa kutsi ahambele tinhlelo tetemfundvo futsi kufuneka aniketwe tinsita tetenhlalo kahle , kunakekelwa kwetenkholo , tinhlelo tekucedza situngu kanye netinsita tetengcondvo . 
Timakethe taseGauteng letitesibili noma tesitsatfu letinkhulu kakhulu kwaba yi-USA neJapane , ngalokufanako . 
Betimali Tavelonkhe bacedzele lenchubo yekusungula iphaneli yebaphakeli tinsita kute banikete Kulawula Kwetimali Ngalokucubile neTinhlelo Tekulawula Ngekhatsi kuhulumende wasekhaya . 
I-GCIS ingakuniketa emalinki laya kulamanye emawebhusayithi njengendlela yekwenta malula tintfo kuphela . 
Kala sikhatsi lesitsatfwa kwekufaka umbala ekudleni kutsi kwandze kuso sonkhe lesimumatsi . 
Ihlela kusebentisa loluhlelo kusita kuhlangabetana naloko lokubukelelwe bachubi bepolitiki kanye nemiphakatsi . 
Uma sikhulu lesiphetse salomtimba wekwendlulisa sikhalo nome lomunye lotsintsekako angavumi kulesicelo sekuhlehlisa , lokulalela angeke kuhlehliswe . 
Kufanele akhone kusebenta emashifu . 
Kuya ngekuhlanganiswa kwebantfu kanye netindlela letibuke nemvelo ekwenteni-indzawo yekuhlala . 
Kusebentisa nekugadza Linanincane Lesilinganisozinga Selwatiso Letekuphepha . 
Lamanyenti alamaklemu akubukeki atawucazululeka ngekushesha njengoba asemhlabeni webukhosi futsi adzinga sikhatsi selihhovisi sekuvuselelwa kunekubuyiselwa . 
Ingati lencane tsatfwa emkhonweni wakho ngenyalitsi nesirinji , noma ngekuhlaba lugalo lwakho nekubeka ingati yakho ephepheni lekublotha . 
Kucinisekiswa Kwelicembu Lavelonkhe Lemsebenti Wemfundvo Yebatsengi Betindlu kwentela kucinisekisa kumelela lokusho lutfo . 
Sitatimende semitamo lehleliwe yekukhutsata kuvikela nekuguculwa kwemfucuta . 
Kuye kwacaca kutsi bohulumende kanye nebasiti banganiketa kuphela incenye yalemitfombolusito ledzingekako nekutsi imiphakatsi ngekwayo kungafanele itfwale letinyenti tetindleko tekuniketwa kwetinsita . 
Loku kusho kutsi tinchubo letikhona kubomasipalati kulawula tinhlelo kufanele tisebente khona imiklamo itosetjentiswa ngendlela lenemandla . 
Letinseyeya leti titawubukwa ngekusebentisa emabhayomethrikhs lahlukene lafaka ekhatsi kucinisekisa . 
Asichubekeni nekuniketa tindlu bantfu betfu ngekuchubekisa tinjongo tetfu letinkhulu tekuchubeka ngeBudlelwane beTindlu kwakha imiphakatsi lesimeme kanye nekwehlisa emazinga ebuphuya kanye nekubete emakhaya . 
Ecinisweni , Litiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha kungenteka kutsi ngalokutako linake tikhutsato tekusebentisana kwemave emhlaba nasekhaya . 
Loku akusho kutsi letinye tindzawo tekubulala imfuyo atisawenti lomsebenti , kodvwa kusho kutsi lizinga lekusebenta kwato lehle kakhulu . 
Tinhlelochumano tekunyakata , letisuselwa ekulandzelaneni kwemigwaco lokuhlelenjiswe ngekusatjalaliswa kwetitfutsi , atibuki - futsi tivamise kungavumeli - yonkhe lemisebenti ledzinga kutsi yentiwe nguloluhlelochumano . 
Likhono lekubona nekusebenta ngetindzaba letyimfihlo . 
Loku kungachazwa ngulokuphatsa kwetekusebenta kutekulima , lokungafuni emakhono lasetulu kanyenti . 
Ikhophi lecinisekisiwe yeMtsetfosisekelo wekhophoretivu kufanele ifakwe kulebhidi , kanyekanye nesivumelwano semalunga , lesivumela lilunga noma lesinye sikhulu sekhophorethivu kutsi sisayine emadokhumenti ebhidi esikhundleni sawo . 
Umdlulisisincumo akakatikhulumeli , kute nelicembu lelikuphikisile nome akukanakwa yinkantolo . 
Lokuntjintjelwa kutawentiwa ngekuhambisana nenchubomgomo levunyelwe yamasipala . 
Loku ngulokunye kwalokunye lokungenteka lokukhona . 
Simo semfuyo sehlile ngenca yenhlotjane yetjani lobungadliwa lobuvamile kulesikhatsi . 
Tintsatseli nalabamele betindzaba bayamenywa kutsi bete kulomcimbi babuye babike ngawo . 
Lokwentiwa kancono kwalokwekutfwala kutawubuye kunikete lamanye ematfuba emabhizinisi nekwakha ematfuba emsebenti ngekundluliselwa kwemakhono . 
Luhlelo lwekuphatsa kusebenta kwalamanye emazinga nalo lwaphotfulwa lwanikwa ematiko kutsi alusebentise ngekutitsandzela . 
Loku kufaka kucutjungulwa lokubanti kwetindleko tetinzuzo noma kucubungula kungabi nemandla-kwetindleko kwetindlela letikhetsiwe leteyeme kutindleko temjikeleto lophelele . 
Ikomiti Yematiko Leholako , leyakhiwe ngiwo onkhe Ematiko labalulekile losihlalo Kulitiko Letangaphandle , belingenele ngekukhutsala kulomnyaka lodlulile ekulungiseleleni iNingizimu Afrika kutsi ihlanganyele . 
Kungabikho kwetindlela letihle futsi letanele tekuphatsa lwati kanyenti kwenta kube matima kusungula lomsebenti . 
Ususele tiphakamiso takhe ecinisweni lekutsi badlulisicala bashadene ngemshado lohlanganisa emafa ngekuya kwaloko babanikati bobabili balelipulazi . 
Kufuywa kwetinhlanti lokukhulu nalokusemkhatsini etitibeni kusime ekuphakelweni kwemanti lenele . 
Kucondzisa nekuphatsa kulawulwa kwenchitfomali yelitiko . 
Emayunithi lahlelwe njengeMabhizinisi Lamancane lanemvumo akhishwa kuphela kuleKhodi uma akhetsa kukalwa abukene nemalunga lamane langafaki kulinganisa ngemsebenti . 
Imihlahlandlela yeKulawulwa kweteKuphepha kweMfucuta yeteMphilo iyadzingeka . 
Lomsebenti ukhohlakalise tikhulu tahulumende kanye nemkhosi wetemphi kulamanye emave . 
Kusungula imisebenti , ikakhulu etigidzini tebantfu baseNingizimu Afrika letingenamakhono , yincabhayi yemnotfo welive lenkhulu kakhulu . 
Kuhambisana lokukhulu kwekucitfwa kwemali kutawuba ngulokubalulekile kokubili lekutinhlelo Tekutfutfukisa Velonkhe neSifundza . 
Inzuzo yalesikhutsato kuvuselela emadolobha etfu langekhatsi , kwakha ematfuba lamanyenti emsebenti kanye nekuheha bantfu labanyenti kutsi bahlale baphindze basebente kulamadolobha . 
Ngabe loluntjintjo lwekuhweba belupheleketelwa kuletsa tingucuko letihlelekile ? 
Simo lapho titjudeni temukela imfundvo lephakeme lenesibonelelo lesigcwele lesifaka kubhalisa , tifundvo , indzawo yekuhlala , tincwadzi , emadivaysi , kanye nekudla . 
Lokucashwa kutawuba nemtselela lomuhle kulebhajethi yekuncepheteliswa ngekutsi kubonakale kwehla . 
Ngekuhlangana netikhungo tesikhatsi lesengcile , tikhungo telulekwa kutsi tente tindlela tekundluliswa kwesikweleti kuchuba kuvunywa kwesikweleti emkhatsini kwemayunivesithi esigodzini . 
Kufanele kutsi bacabange ngetetsamelilwati kanye nangenhloso ngesikhatsi saletinchubo . 
Live libhekene nemazinga lasetulu ebugebengu . 
Emakhono ekulawula kanye netimphawu tebuholi belicembu . 
Kuhudvula tinyawo kwemaklayenti kumitamo yekuhlolwa Kwemabhuku Kwangekhatsi nako kunemtselela lonemandla emphumelelweni yalokubekwe embili yiyunithi ekuniketeni tinsita . 
Ucelwa kutsi wati kutsi imenyu yekugcina kutawuboniswana ngayo nembhidi lophumelele . 
Kute iklemu yetindleko leyengetiwe lebangwe kunganakekeli kwaSonkontileka ehlangotsini lwakhe , noma kwemkhiciti , letawunakwa . 
Likhona litfuba lekukhulisa lomkhakha ngekusebentisa letinye tindlela tekutfutfukisa indzawo . 
Emaphoyisa aphindze alinga kumphocelela kutsi angachubeki nalelicala , amtjela kutsi angeke atfole lutfo ngekuchubeka naloludzaba ngaphandle kwekufa kwakhe . 
Sikweleti lesinemibandzela siyavetwa ngaphandle kwekutsi kungenteka kube nekuphuphuma kwemitfombolusito lefaka ekhatsi tinzuzo temnotfo tiyentiwa . 
Njngenhlitiyo lelawula kulomasipala , Umphatsi Wamasipala uniketa emasu ekuhola ngalokuphatselene nekuphatsa nekulawula . 
Esikhundleni sekwetfulwa kwemicimbi lemitsatfu kuleso nakuleso sigodzi , imicimbi lelishumi nakunye yelusuku lwemakethe yabanjwa . 
Kwanyalo , akucaci ngalokwanele kutsi kwabelwa kwesikole kuhloselweni , nekutsi yini lemali kufanele isebente kuphi . 
INingizimu Afrika inenchubo yekuphakela timali yeminyaka leminyenti , ngaloko luhlakamsebenti lubukana nemnyaka lesikuwo neminyaka lemitsatfu lelandzelako . 
Lesifundza siphindze futsi sibukene netinsayeya tetekuphepha emigwacweni ikakhulukati mayelana nesimongcondvo nekutiphatsa kwebasebentisi bemgwaco . 
Ngalendlela lokwehla kuyentasi kusuka kuvelonkhe nekubaluleka kwesifundza lokunemtselela kumasu lahlosiwe kweMDM kufinyelelekile kuko . 
Lwati lekulandzelela nekuhola imitamo yekuletsa tingucuko kute kutfutfukiswe kusebenta kwetinhlangano , kusungula budlelwano lobutawutsatsa sikhatsi lesidze kulemikhakha yahulumende lemitsatfu . 
Lelitiko liyabandzakanyeka ekusungulweni kwenchubomgomo lensha yekucashwa kwabothishela , lekuhloswe ngayo kwenta ncono kwetfulwa kwetinsita . 
Uma ngabe lemiklamo lephakanyisiwe igunyatiwe , kuphumelela kufanele kuniketwe kuletidzingo kuMibandzela Yemvume lefakwe kulamaRekhodi Esincumo . 
Luhlobo lwelungenelelo : Sungula luhlakamsebenti lolushaya umtsetfo loludzingeka ekungenisweni , kukhicita lokuphephile nekusebenta kwema-EV eNingizimu Afrika . 
Lamacembu omabili nyalo abumba iMemorandamu Yekucondzisisana kusita ekuholeni kucaliswa kwalomklamo . 
Lokusetjentiswa kwemanti kuchaza imidlalo yemanti lehlelekile , imincintiswano yekudoba , tindzawo tekudla letintantako njll . 
Emadokhumenti netinkhulumo tikhona kulesayithi emuva kwekukhululwa . 
Lesigaba sisebenta ngekuphatfwa kwemahlatsi lokusimeme futsi sihlukaniswe kabili . 
Tincumo taSihlalo tiyaniketwa ngekumelana nemaphuzu ekulungisa laphakanyiswe kutingcogco naletincumo tingumtfombo lobalulekile yalokwenteka nyalo . 
Umbuto lohambisanako kwekutsi ngabe kungenelela kwemsebenti kule-akhawunti yemuntfu ngamunye kube kwekutitsandzela , njengakuleletinye tive , noma kufanele . 
Kuvisisa kahle nelwati lwemitsetfo yemisebenti yahulumende , Umtsetfo Wetimo Letisisekelo Tekucashwa Nekucashwa Ngekulingana . 
Lelo ligumbi lekulala lendvodzana yabo . 
Loluhlelo lolusha nalo lucacisa kabanti . 
Kutawufundvwa nemikhawulo yaloluhlelo lwekufundza , kanye nekubaluleka kwalolwatiso lwekuhlela . 
I-Afrika inemandla ekufinyelela kutfola tinchubo tekukhicita temhlaba wonkhe futsi ingene ngco kutinchubo kanye nakutimakethe ngekutsi inike emakhono latsite nome imikhicito ngaphandle kwesidzingo sekudala tonkhe timboni . 
Lolubili lolushicilelo luyatfolakala kuwebhusayithi yeTinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi nome , nome-ke , ucele ikhophi kuSigaba Sekulawulwa Kwemarekhodi Sencwadzi Yemarekhodi kanye Nesigcinamlandvo . 
Umtimba wemoto , incola noma ilolithange kumele kube yimethali , futsi kumele ingandlalelwa noma ivalwe ngesigodvo , iraba noma lenye imethiriyeli lengavutsa . 
Kufanele kwatiwe kutsi kusebenta kahle akuhumushi ngco kumaleveli lasetulu ensita . 
Kulahleka kwalokwabiwako uma kungugezi kanye nemanti . 
Lusekelo lwetimali lolunyenti luhlose kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti sekunisela . 
Lemiphumela ishiwe kute kufinyetwe . 
Luhlelo lolwentelwe kuphumelelisa lenhloso lena ngendlela lehlangene futsi lelandzela umtsetfo . 
Nanoma kunaloku , sincumo selitiko sekucela letitifiketi kubo bonkhe labatfole kundluliselwa kwemiholo akuzange kusetjentiswe ngalokufanele kantsi nyalo kutawulungiswa . 
Kuyini kuncika kwayo kulawomanti ? 
Kuniketa sibonelo , tintfo letitsatfwa njengaletingahambisani nesimilo letiphikisana nemacembu latsite lekadla tinhlobo tekudla letehlukile . 
Labanye bothishela labaphilile kumele batsatse umtfwalo lowengetiwe uma bothishela labagulako bangekho . 
Kwekucala , kuvikelwa kwetifo ngekusebentisa imikhankhaso lekhutsata tetemphilo lekhetsekile itawubekwa embili kakhulu . 
Emanti ekunatsa lahlantekile kufanele atfolakale kunoma ngusiphi siboshwa . 
Ingabe ikhona imfucuta lekhona lebandlululiwe legciniwe ngalesikhatsi ilindzele kutsatfwa isuke esibhedlela sekulahla ? 
Luhlelo lasungulwa ngendlela yekungenelela , kanye nalabatsintsekako labatsetfwe kuTinyonyana kanye nakuLikomidi leKuchuba Kucecesha kanye neKusebenta ngeKulinganisa . 
Kubhala kanyekanye kwekushicilelwa kwabososayensi baseNingizimu Afrika nebangaphandle netati kugcugcutelwa kakhulu . 
Loku kutawakha emazinga laphakeme ngalokwecile ekushisa nemazinga laphakeme ekubhebhetseka kwelilanga , bese kwehla emazinga emoya . 
Kuso sonkhe lesifundza kufuya tilwane kutfolakala etindzaweni letisemaphandleni letinekutfolakala kwemhlaba lokwenele . 
Lesivumelwane seluhlelo lwebudlelwane kumele sicacise kutsi lona longumenyulwa loniketwa ticu temfundvo ngekuhlanganyela kutawudzingeka kutsi acinisekise kutsi indlela lasebentisa ngayo letincwadzi letimchazako icacise kutsi lesi sicu sinye . 
Emaphayiphi lanemadayamitha lamakhulu emantini lashonako , kulinganisa nalomugca lebesewuvele ukhona kungaba yinkinga . 
Loku kuphikisana naloko kwalabomasipala bonkhe labanye kulesigodzi , lokulawulwa kakhulu yiminotfo yekulima . 
Nanoma kunjalo , letinkhombandlela tifanele kutsi , kuletehlakalo leti , lokungenani tikhombise basebentisi tinhlobo telwatiso labafanele kutsi balubuke . 
Imikhawulo yekuphepha incunywa ngekuhambisana naloku lokulandzelako : 
Ngakoke ngiyatibophelela ekwenteni lokuhle kutsi ngikwati kuhlangabetana naloku lokulindzelekile nekutsi ngisebente . 
Ngemagama elutjalotimali , loku kuvamise kulingana nelutjalotimali lwahulumende kusakhiwo sendzawo , lapho lutjalotimali lwangasense kanye nekutsatsatfwa kwetincumo kuphela khona . 
Basebenti labanyenti benyonyana yabothishela leholako baniketwa tikhundla letisetulu netekulawula kuLitiko lemfundvo kantsi alisatihluphi ngekukhulumela bothishela . 
Le-oganogram lengentasi ikhombisa sakhiwo sekuphatsa senhlangano . 
Onkhe emafithingi atawuba wemadizayini nemkhiciti lovunyiwe . 
Lesosabelomali sibuye sihlukaniswe phakatsi kwetindzawo tasemadolobheni netasemakhaya ngoba tidzingo tato tiyehluka . 
Tinchubomgomo netinchubo tekusombulula kungevani titawusetjentiswa futsi kufanele tilawulwe yindzawo yekulawula . 
Imisebenti yelulawulo lwemitfombo yemanti lengabuyiseleki emuva ngekulandzela timiso tenhlawulo yemanti telisubuciko lekubeka intsengo , tiphindze futsi titfolwe ku-akhawunti lenkhulu . 
Ngaphandle kwemali ledzingekako , masipala angeke asebente . 
Bantfu betfu nakanjani batawuba bazuzi labakhulu uma hulumende lokhona angabuka ngekungadlali kwenta lokufanako nalamagugu kanye netimilo letihle . 
Ngiveta lokucaphela lokuvela kunali lichawe lelihlonishwako lembhalo wase-Afrika , ngenhloso yekubeka simo setinsayeya letiletfwa simo semnotfo lesikhona njenganyalo . 
Loku kuvumela Sodolobha Lomkhulu neMphatsi waMasipala kutsi basebente nekutsatsa tinyatselo tekulungisa uma kwentekile kwangasetjentwa kahle . 
Indlela yekukhomba , yekucabangela nekugwema bungoti lobungenteka kulenchubo yekuphatsa kwekutsengwa kwemphahla iconywe yiyunithi yekuhlola emabhuku yangekhatsi kanye nekomiti yekuhlola emabhuku . 
Bondvuna bekhabhinethi basayine ngalokufanele tivumelwane tekusebenta letichumene nalemiphumela . 
Tincomo : Umtsetfo wekuncintisana lokungasikahle , tinchubo tekuhweba kanye nemitsetfo yekufaka imininingwane kumkhicito kungaba lusito ekuvikela lwati lwendzabuko ekusetjentisweni kabi ngalendlela . 
LeSikhungo seTincingo siphindze futsi sisebente ngetincwadzi , emafeksi kanye nema-imeyili . 
Lombono lojwayelekile ufaka sandla kulokusebenta kahle kwaloluhlelo lwekusebentisana kwabohulumende ngetimali . 
Emakhophi alelifomu lekugunyata afanele agcinwe futsi angeniswe Umphatsi weteKuvikela . 
Lesivikelo siphetse tibophelelo tenkhokhelo yekulahlekelwa lokuvelela sikhungo semali ngenca yekungakhoni kuletsa inkhonkhelo yemali lebolekwako yalomsebenti nome imali lebolekwako yemklamo kumtsengi nome lobolekile welive langephandle ngenca yesehlakalo selitfuba lekulahlekelwa kwetembusave nome sehlakalo selitfuba lekulahlekelwa yinzuzo lesivikelwe . 
Tfutfukisa inchubomgomo yavelonkhe , lisu , tinhlelo tekusebenta , imihlahlandlela kanye nemazinga ekulawulwa kwemfucuta , ngekwesimo seNchubomgomo Yavelonkhe Yekulawulwa Kwemvelo eNingizimu Afrika . 
Kwesibili kukhona kufinyelela kutemvelo . 
Nanome kunjalo , kusala kuyinsayeya kucinisekisa kuhambisana ngalokusemgceni kwenchubo yekutsenga lenemitsetfo lecinile . 
Kulawulwa kwebhajethi yetekwelapha nekulandzelela kucitfwa kwemali . 
Kodvwa kuntjintja indlela kwaba nemphumela wekutsi lokususa kube nemtselela lomkhulu . 
Tintfo letijwayelekile tekungasebenti kahle , noma bomasipala labangasebenti ngendlela akubi natinsita noma atetfulwa kahle , kunetinkinga tetinsitanchanti , kungabi nemandla ekulawula , kukhula kwemabanga ekhantsini walabamele emacembu epolitiki nebantfu nekukhohlakala ngalesinye sikhatsi . 
Kuba khona kwemboni legucula igolide lesenhlokohhovisi endzaweni kufanele kuhlowe . 
Emandla lavusetelekako ( umoya , lilanga , emanti , emandla etitfombo , emagagasi elwandle , emandla lakhicitwa ngumhlaba nalamanye emandla lavusetelelekako ) atawutsatsa ngetulku kweigamu semandla lasetjentuswa emakhaya , kumabhizinisi kanye netinhlangano . 
Imphahlamali letsatfwa ngekutsi yentsengo lefanele kutitatimende tetingucuko temphahla lesele ebhizinisini kanye netimali letisele ebhizinisini , emabhili nemabhondi , tikweleti tesikhatsi lesisemkhatsini , lutjalomali takhiwo , emashiya lafunwako langekho eluhlwini , tikimu telutjalomali tawonkhewonkhe kanye nemikhicito lekhetsekile yelutjalomali . 
Idatha yekukhicita , ngeluhlobo lwedatha levumelekile nedatha yelabhorathri yemafilimu , ilandzelwa njalo ngenyanga . 
Kwanyalo ticelo macondzana nekufinyelela , kusentjetiswa , nekutfutfukiswa kwetemanti netinsita letihambisana nawo kudzinga kufaka ticelo letinyenti kumatiko kutotintsatfu tigaba tahulumende . 
Tinhlelo temsebenti kufanele tatiwe ngito tonkhe tisebenti kucinisekisa kutsi tiyati kutsi yini mbamba lekufanele tiyente uma kunesimo lesiphutfumako . 
Tivumelwano tetinkontileka tingaphindze futsi tisetjentiswe kuvikela lwati lwendzabuko lwebantfu bemdzabu . 
Letidzingo tishiwo kuSiphakamisomtsetfo seKuphatfwa Kwetibi Nekungcolisa Lokuhlangene kwe-SA . 
Ngenca yalomehluko lomkhulu wemandla lakhona emkhatsini wesisebenti nemcashi nalapho imiphumela yekungasebenti iminyenti , tisebenti tasemapulazini letinyenti atenti lutfo kulimata budlelwano bato nemcashi . 
Hulumende wasekhaya usebenta ngaphansi kwetimo letiyinsayeya ngaphansi kwekucinisekisa kugcineka kwesimondzawo . 
Luhlelo lwangcondvomshini lungentiwa kutsi lufuna emagama latsite nome libintana . 
Ngekucinisekisa kutsi emasheke langandluliseleki kulomunye ayagcama , emabhange atawusebentisa kakhulu kuhlolisisa lokwengentiwa lokudzingekako kute kuhambisane nemsebenti wawo wekunakekela . 
Lwatiso neKuchumana kweTebuchwepheshe luyindlela lwatiso lolugcinwa ngayo , indlela baphatsa ngayo bomasipalati libhizinisi nendlela labachumana ngayo ngekhatsi enhlanganweni nangaphandle nemakhasimende kanye nemiphakatsi yabo . 
Lomphakeli wetemphilo kudzinga atfutfukise budlelwane nesigulane lokufaka emcondvweni umlandvo kanye nelikusasa lebudlelwane nalensita . 
Imphova yemhlaba ngetulu kwelicembe letitfonjane bese lingena lelicembe libange kusikeka . 
Kutsatsa imizuzu nelulandzelela ngetincumo letitsetfwe ngalesikhatsi emihlangano yeyunithi . 
Leyunithi itawukhulisa emandla ekubukana netindzaba tekulawula tangekhatsi kulitiko lonkhe . 
Lemodeli yesibhedlela isebentisa emareyithi ekwamukela lahlukene kanye nebudze lobusemkhatsini bekuhlala lokuvuna tive letincishwe kakhulu kwentela kulungisa kungalingani . 
Lamadatha latsite lalandzelako ayasebenta kulenkontileka . 
Bulukhuni lobukhulisiwe bunciphisa kungcoliswa kwaletinye tintfo temvelo nebutsi be-cadmium etinhlantini . 
Kuletinye tindzawo , emandla elilanga ngulolunye luhlobo lolukahle lwemandla . 
Kukhomba emaphutsa , lokushiyiwe , kanye nekungalingani kubhalansi yetelubalobalo lwetinkhokhelo ku-akhawunti lekhona , kanye nekungafaki idatha yetinhlangano temave emhlaba nelinani lelimbalwa lemave . 
Atikho tindzawo tekuhlala noma tekutsengisela letitungelete indzawo leyo emanani ayo emphahla angaba engotini yekutsintseka kabi ngekwakhiwa kwehotela . 
Uma kusebenta kuba ngaphasi kwalokulindzelekile nesibonelelo sichubeka , siveta tizatfu netindlela letitsetfwe kwenta ncono kusebenta eminyakeni letako . 
Lenta inchubomgomo yelulawulo lwebasebenti , imitsetfosimiso , netilinganisozinga netindlelakwenta tematiko avelonkhe newetifundza kanye nesakhiwonchanti se-ICT lesifanele ngenhloso yekutfutfukisa kuphakelwa kwetinsita . 
Ngesikhatsi lesifishane kuya kulesisemkhatsini , iDenel itawuchubeka ihlukaniswe ibe inkhundla yetekuvikela ummango kanye neyesimondzawo sekukhuta nekulawula . 
Kulindzeleke kutsi lenchubo lechazwe ngenhla itawuphetsa nge : 
Lesimo lesivela nangabe sigaba setimphahla sikhula ngetulu kwelizinga lelitsetselelekako ngekwetisekelo tetemnotfo kumele licatjangwe njengenkhomba yebungoti . 
Loku kucinisekiswe nemphatsi timali nelitiko lelicatsaniswe nelibhange . 
Lolubalo lolungenhla lucacisa lobufakazi baloku . 
Totimbili tindzawo tekunakekelwa ngekwetemphilo lokusisekelo kanye nekwesibili tiyinkhinga etindzaweni letinye ngenca yetinsita letijutjelwe , lokwenta kube lukhuni kucinisekisa kutsi yonkhe lemiphakatsi iyaphakelwa ngelizinga lelincane lelemukelekako yetetinsita tetemphilo . 
Labafaka ticelo kufanele batihlomise ngalemitsetfo . 
Kubuyeketwa kwelizinga lesifundza lekutsengisa idatha letfula umcondvo lotfokotisako kodvwa ngalesinye sikhatsi umcondvo lolahlekisanako walokuvela kutihhenga lokwentelwe kutsi kuhanjiswe etimakethe . 
Igolide ikhicitwa eConsolidated Murchison njengemkhicito lokhicitwa kanye ne-antimoni . 
Imphumelelo yekuhlela kulawula imfucuta eNetherlands ibukwa ngaphasi . 
Emathekisi akhombise kusebenta ngemphumelelo ekuniketeni sive tinsita tekutfutsa , ikakhulu etindleleni letifisha lapho tinsita letincintisanako letinebuhle benzuzo yemali yekulekelela tinganakwa kahle khona . 
Ligumbilucwaningo leliphelele letemanti agezi liyatfolakala lekubonisa ipompi futsi nemishini yekunisela yekucecesha kusebenta ekuniseleni . 
Ucelwa kutsi ufundze lemigomo nemibandzela . 
Kulahlekelwa lokungalungiseki lekwake kwanakwa kubuyiselwa emuva ngaphandle kwekutsi kuke kwaba netingucuko kulokucombela lokusetjentiselwe kuncuma linani lemphahla letfolakalako kusukela kwabonakala lokulahlekelwa kwabonakala . 
Emalungelo kumhlaba wasemakhaya solo iyachubeka nekukhombisa emaphethini akudzala ebuniyo bemhlaba eNingizimu Afrika . 
Kute tichibelo kumadokhumenti nome kungalandzeli lokusemtsetfweni ngaphandle nangabe kuchuketfwe kuleshejuli . 
Imibiko yekuhambisana yetfulelwa Likomidi leLulawulo leSikhwama kanye nato tonkhe tinhlaka tekwengamela . 
Lenchubo ilandza ngekuhlanganisa tenhlalo temiphakatsi yasemaphandleni kuchuba bunikati bemiklamo yentfutfuko yasemaphandleni kanye netinhlelo . 
Kutfutfukisa lizinga lelulwimi kanye netibalo kuto tonkhe tikolo futsi nekwandzisa sibalo nesimo sebuhle bekuphumelela Kusitifiketi Savelonkhe Samatekuletjeni kuyachubeka nekuba sembili kunchubomgomo yetemfundvo eNshonalanga Kapa . 
Kodvwa , sibhalise inchubekelembili letsite . 
Bika kusebenta kwamasipala eKomidini leMhlolimabhuku . 
IYunithi isebenta kusimondzawo tetindzaba lelinemandla kanye naletisamanti , letiveta tinsayeya letinsha letidzinga kungenelela lokuphendvulako kanye naletinsha . 
Ticucu letimisiwe tifaka ekhatsi inhlanganisela , yalokungasiko kwebhayoloji neticucu temvelo , lekufanele tibalwe njengesigaba seticucu leticinile . 
Tinhlelo letimbili letihambelanako Luhlelo lweKusita lweTebucwepheshe beKulawula Timali tamasipala kanye neLuhlelo lweTingucuko taMasipala loluHlanganisile . 
Liholo lelinemaphutsa lentelwe bazuzi labafake iklemu ngenca yetizatfu letimbalwa letikhona . 
LeLitiko Letebuciko Nemasiko lisekela ngendlela yetetimali , emakhono etekulawula , kukhulumela nekuchumanisa , nangekwenta budlelwane betahulumende nalabatimele kanye nemitamo lesebentisa emasiko njengelithulusi lekuvusetela tasemadolobheni . 
Indlela leyeyame kuluhlobo lwembhalo ekufundziseni lulwimi igcila ekusetjentisweni kwetinhlobo letitsite tembhalo kukhombisa kubhala kanye nekwetfula lwatiso . 
Emuva kwekukhicita umkhicito lohlobile , kubalulekile kutsi ungawungcolisi ngekutsi wengete emakhemikhali noma imikhicito lengafanele igcine iphelele kutekulima . 
Tonkhe tinchubo tekubandlulula tintfo leticijile lapho letinye tisebentisa emabhokisi lafanele eTintfo leticijile , ngesikhatsi labanye babona kukahle kusebentisa emakhadibhokisi lavulekile . 
Ngenca yebumatima bekusebenta lobehlukene , lomtsetfo amange usetjentiswe . 
Umfakisicelo angahle , nobe ngasiphi sikhatsi ngembi kwekuba kutsatfwe sincumo , ahocise sicelo ngesatiso lesibhaliwe kuloMasipala . 
Atikho tinsimbi lekufanele tibe khona kuloluhlelo kuvikela kungcoliseka kwensimbi ngemchamo . 
Lemitfombolusito lenemkhawulo yavelonkhe lekhona kwesekela kuniketwa kwetinsita letisisekelo kufanele yabiwe ngekwesilinganiso semtsetfo wemvelo emkhatsini kwetigodzi . 
Ekhatsi kwaletilinganiso temtselo ekudleni lokucuketse shukela lomnyenti kunelisu lengahle lisebente kahle kakhulu kulungisa tifo letiphatselene nedayethi . 
Hulumende wesifundza uphakela temfundvo , temphilo , tenhlalakahle , tetindlu , tinsita tekusekela kutetekulima , kanye nemigwaco yesifundza neyasemaphandleni . 
Kusuka kulolwatiso kanye nelwati lolutfolakele kulowomhlangano , babese bacecesha emamakha esifundzeni . 
LoMtsetfo wenta kutsi kube nekuhambela enkantolo kanye nekukhululwa nome kuvalelwa nekutfolela bantfwana likhaya . 
Macondzana nemishado yesikhatsi lesitako lephotfulwe ngemuva kwemtsetfo lohlongotwako kutsi usebente , tinhlangotsi tingavunyelwa kukhetsa , ngesikhatsi sekuphotfulwa kwemshado , kutsi ngabe timiso temtsetfosivivinywa kufanele tisebente kubo noma cha . 
Yakha tindzawo tekubhadala letenele naletifinyelelekako etindzaweni letikhonjiwe lebetisalele emuva . 
Kulandzelela nekuhlola kuhambisana kwato tonkhe Tinchubomgomo , Emasu neTinhlelo taMasipala . 
Loku kutawuba nemtselela ekwetsembekeni kwaletinsita . 
Enkhabeni yelidolobhakati laseTshwane yindzawo yelisubuciko lebalulekile , hhayi nje kuphela kulelidolobhakati , kepha futsi nangaseluhlangotsini lwavelonkhe nelwemave emhlaba . 
Mhlonishwa Somlomo , Malunga Lahloniphekile , ngingumuntfu wekucala kuvuma kutsi sibukene nesimo lesiyingoti lenkhulu sekungakholweli kitsi esigabeni sahulumende wetfu wendzawo . 
Gcwalisa incwadzi lekubhalwa kuyo yemoto njengoba kuchazwe ngumtsetfosimiso ngembi kwekucala luhambo . 
Kungahle kube sikhatsi lesikahle nyalo sekutsi siphindze sicabange kuvumela baphatsi bendzawo batfole incenye yemali ye-VAT . 
Lesinye sizatfu kungoba sifundvo lesifake kutfomba lekufanele ngabe kwabukwana nako ngendlela kusempula yaloluhlobo . 
Kundluliselwa kuletinye tikhungo kwentiwa kucondziswe kubudlelwano bekuniketwa imali nemigidvo lemikhulu . 
Ekuphendvuleni kwakho condzisa kunaku lokulandzelako : 
Loku kufaka phakatsi imalingena yentsela nalengasiyo yentsela , kanye nemalingena yemali yebhizinisi . 
Ekukhetseni sitjalo , kumelana nanoma ngusiphi simo , noma mhlawumbe kubeketela lokwamukelekile kuloko lokungaba ngemaphathojeni , imisundvu noma letinye tilwanyana letingavela , kufanele kunakwe . 
Kufuneka kwekudla e-Afrika kuyachubeka ngekutsi kwengca luphakelo loluvela ngekhatsi , ngenca yekwenyuka kwekukhula kwelinanibantfu , kutfutfuka ngekushesha kwetindzawo tasemadolobheni , kukhula kumalingena kanye nekuvumbuka kweliklasi lebantfu lelikhulu lelisemkhatsini . 
Awekho emakleyimu latawucatjangelwa ngaphandle uma ahamba naletincwajana letilandzelako : 
Imigca yentfutfuko yasedolobheni inetigaba letintsatfu tekungenisa intfutfuko letiphakanyisiwe eminyakeni lelishumi . 
Emakhansela emawadi kumele abambe imihlangano yemphakatsi emawadini awo ngekulandzelana kute kutsi agcugcutele bantfu kubhadalela tinsita tamasipalati . 
Tintfo letifaka umoya wekufunta lokukhetsa ngayinye kuletinhlelo letehlukile tekuhlanteka ticaciswe ngalokuphelele . 
Uma , emva kwekutsi sisebenti setekulungiswa kwesimilo sitame kutfola imvumo , emandla angasetjentiswa ngaphandle kwekucala utfole imvumo , sisebenti setekulungiswa kwesimilo kufuneka sibike leso sento lesentiwe kuNhloko Yelijele masinyane ngendlela lengakhonakala . 
Kwakhiwa kabusha kwelulawulo lwengucuko kungachuba kungena nekuphuma lokutindlela letimbili lokukhulu kwemali yebhizinisi nekusita kunciphisa simo lesibucayi setetimakethe . 
Masipala wase Alfred Nzo Njengalonemandla Ekwetfula Emanti wenta imisebenti yekutfutfukisa imitfombo yemanti , kuniketwa kwemanti lahlantekile ebantfwini nakumabhizinisi lahlala kulomasipala kanye nekusebenta nekulungiswa kwetikimu temanti . 
Njengoba kukhonjisiwe ekucaleni kulesigaba , inkinga lenkhulu lehambisana nesimo lesikhona nguleso sekutitfola babukene ngco bondzindzase , bantfwana ngisho nemphakatsi kumfucuta yetekwelashwa , lelahlwa noma njani emigodzini yemfucuta levamile kanye nasetindzaweni tekulahla letivulekile . 
Loluhlaka lwenchubomgomo kufanele lufune kunika luhlaka lolutawucinisekisa kutsi imfundvo lephakeme ngalokuchubekako yentiwa mahhala hha kutitjudeni letibuya emindenini lephuyile nalesebentako . 
Konkhe lokuphawula kungafakwa esikhwameni sinye futsi kungabekwa umbono wekugcina kutsi letikhwama tepulasitiki letinsha timukeleka kahle nangabe batsengi bawuvisisa lomgomo lomuhle walomcondvo . 
Ikomidi Leholako Yemklamo itawuhlanganiswa Litiko Letekutfutsa Lavelonkhe ngekuhlangana Nelitiko Lemfundvo Lesisekelo . 
Emanotsi lamafishane lamayelana naloku anikiwe lapha ngentasi . 
Emazinga laphakeme ekusiswa kwemali yahulumende . 
Imisebenti yekwakha kanye newetimali kube ngito totimbili imboni letibalulekile temkhakha longasese letikhona kurekhoda kwandza kwemisebenti kulamakota lakhona . 
Uma , noma kunjalo ibhidi ifika ivulekile , itawuvalwa . 
Tizatfu tekucitsa tindlela letibhaliwe kufanele tibhalwe njengencenye yenchubo yekuncoma , kanye nemcondvo wekuchubekisela indlela lekhetsiwe phambili . 
Titfutsi letingahambi ngendlela tajantji tibanga kucindzeteleka emgwacweni kanye nasesitaladini . 
Kuswelakala kwekuhlangana kuvimbela emave ekutseni abumbane abuye azuze kumatfuba avelonkhe , esigodzi kanye newamhlabawonkhe . 
Labantfu labakhona manje labasebenta kulamaBhodi Emanti abameleli sitfombe lesiphelele sebatsengi bemanti . 
Kubonakala shengatsi labantfu labaphetse abati kutsi babatjeleni bantfu labangaphansi kwabo . 
Sibukene nalensayeya ngco sangayigwemi , njengaloku kutinikela kwetfu kutsi siletse tinsita letikuzingagugu . 
Imishini kufuneka ifakwe imitha yelihora lekucala kusebenta uma injini icala kudvuma . 
Ichubeka nekukhombisa kutsi wakheka njani lomkhakha kungcikitsi yendzawo neyamhlabawonkhe . 
Idatha lehlanganisiwe lekhonjiswa kulamathebula etindzawo letisebentisa liyuro ifaka emalunga lakhona yonkhe leminyaka , nanome lobulunga benyukile ngekuhamba kwesikhatsi . 
Kwamanje selekelomali sahulumende setindlu talabahola kancane sitawuniketa kuphela incenye yetindleko tekhephithali ngisho tetindlu tekurentwa letisisekelo . 
Kuhambisana nemigomo yesivumelwane sekufezekisa lesincunyiwe kufanele kutsi kwentiwe . 
Kupaka timoto emgwaceni nangaphambi kwetikhungo tekutsenga , kumabhulokhi emahhovisi , emasontfweni kanye nakumabhilidi emmango ngiko lokuvame kakhulu . 
Ungakwenta loku ngaphandle kwekusaba kujeziswa ? 
Onkhe emavelfu ekuphepha atawucitsela ngaphandle kwalendlu yalemishini nasendzaweni lephephile kuvikela kulimala kwebantfu noma konakaliswa kwetakhiwo . 
Sincumo nekuhlela imikhawulo yekukhula yesekelwe yimigomo yemnotfo lomncane lebekwe nguHulumende waVelonkhe . 
Sikhona lapha kute sijabulise emakhasimende etfu . 
Chaza bunjalo ucatsanise tinhlobo letimcoka tekuvisisa kufa kwaJesu ngekweLithestamende leLisha . 
Kubalulekile kunaka kutsi luhlelochumano lwekunyakata loluya etindzaweni letinyenti akusho kutsi luyigridi lelikhonasikwele . 
Tigulane titfunyelwa emtfolamphilo nakunesidzingo noma tinakekelwa ekhaya . 
Kubekukhona kuhlukaniswa lokunyenti kwetigulane letihlala etibhedlela talabagulwa yingcondvo kuna loku bekulindzelekile . 
Lulawulo lweMitfombo yeManti lwaseRiphabhliki yaseNingizimu Afrika lunesibopho setinhlangotsi letinyenti letehlukene letiphatelene nekuniketwa kwemanti . 
Ngetulu kwaloko , ngekubuka ngeliso lemtfombolusito wemanti esigodzi , lemitimba leshonako yemadvwala lahambisa emanti aphasi imcoka kakhulu , futsi ngiyo lebe sisekelo kulokusetjentiswa kwemanti laphuma phasi lasetulu lokukhona e-Ceres ; 
Luhlatiyo lwengucuko lungasetjentiswa njengencenye yeluhlatiyo lwetetayeti kwentela kutfola emaciniso ngekutsi lengucuko isehlakalo lesenteka kanye nome incenye yendlela yekwenta leyenteka njalo futsi ngekuphindzelela . 
Kusetjentiswa sisetjentiswa setekulima lesetayelekile sekusabalalisa manyolo kuvamise kuba sisombululo lesonga kakhulu . 
Bosomapulazi bayelulekwa kutsi bachubeke nekucinisekisa kutsi imfuyo igcinwe ngekubhalansisa umtsamo longamumatfwa nekuniketa indzawo yekwengeta kudla kufaka ekhatsi kwekukhotsa kuniketa imfuyo umsoco lowenele . 
Kuvuselelwa kwelitsemba kuMasipala weLitheku leNelson Mandela , njengesandla sekucala sekwetfula tinsita sahulumende , kulungisa ngemphumelelo tikhalo temphakatsi . 
Titatimende tetimali letihlanganisiwe kumela tivetwe esiveni uma setingenisiwe ePhalamende . 
Umcondzisi-Jikelele noma sisebenti ngasinye sitatiphendvulela noma licembu lenhlangano lelitsintsekako kufanele ibhadale tindleko letifanelele naletitfolakele macondzana naloko kudluliswa njengoba kuncunywe nguMcondzisi-Jikelele . 
Kusekela netinhlelo tekufikelela kuto tonkhe tindzawo telidolobhakati netibhedlela tesigodzi tisunguliwe . 
Kuphakelwa kwekuhlaliswa kwebantfu lokusimeme kusolo kuyincabhayi lenkhulu kuhulumende . 
Sicuku sebantfu sitawutfolwa ngeluhlelo lwelucecesho nekulumukisa . 
Emafemu lamanyenti kakhulu akhombise kutimisela kusisa kubasebenti bawo futsi abona kufanelekile kubukana nebungoti . 
Loku kutawubaluleka ikakhulukati uma sifo iphathojini singakakulungeli kuhlushwa sibuye sicedvwe tilwanyana temvelo letiphila emhlabatsini . 
Samemetela kwentiwa kwentsandvo yelinyenti kwemikhakha yekubuswa kwalamayunivesithi . 
Lencwadzi ibuye ikhombise kwekutsi sukela lokucoshwa lokukhulunywa ngako , kunsipha kwehle kakhulu . 
Lemfundvo yesive nemikhankhaso yekwatisa seyikhule ngemandla njengoba libanga layo selikhulile kufaka phakatsi kuhlanganyela lokukhulu cishe kwawo onkhe ematiko ahulumende , emabhizinisi angasese , nemmango jikelele . 
Letikhwama tepulasitiki letinsha ummango utitsatse ngetindlela letahlukahlukene . 
Litiko libamba imihlangano yelikomidi lesabelomali njalo ngenyanga kukhuluma ngalombiko wekukhula kwenzuzo . 
Kulawula nekunika emandla labangena kulemakethe yetjwala . 
Tindleko lekungito titawehluka kuya ngetintfo letifana nemanani etingoti kanye nemazinga ekungasebenti , timo temnotfo letetayelekile letitsintsa ematfuba emsebenti , kanye nenchazelo yendlela yekufaneleka . 
Iminotfo yesilinganiso ayikhutsati kukhicitwa ekhaya kwema-EV eNingizimu Afrika ngaphandle kwelusekelo lwelusiso lolufanele lolubuya kuhulumende . 
Ifenisha yesive ingafaka phakatsi emabhentji netindzawo tekuhlala tetsameli . 
Kuncoma kwenteka kumbungu futsi nakubantfwana labatfolakala lapho kunekugcwala lokuphansi kwe-cadmium . 
Imali lefakwa ngumcashi nayo futsi ingemaphesenti langagucuki . 
Ngalokuvamile , tekulima kuleminyaka yakamuva tibe nekucaphela kakhulu ngesimondzawo . 
Umaphatsidolobha Lomkhulu wakhetsa emakhansela lalishumi kutsi abe kuLikomidi leBaphatsidolobha labamsita ekwenteni imisebenti yakhe . 
Sakhiwo saledokhumenti singalendlela : 
Ngekubuka kubaluleka lokukhulu kwekuvikeleka kwetenhlalo , kubonakala kwangatsi iKhongolose kumele icabange kahle kunanome ngutiphi timisomtsetfo ngekuphatsa lokutimele kwahulumende ema-akhawunti emuntfu ngamunye , ngekubuka kutsi iKhongolose yelikusasa ingaphindze futsi ibhale kabusha letimisomtsetfo . 
Lokupakishwa kutawuba ngulokwenele kutsi imphahla ingemelana , ngaphandle kwemikhawulo , nekuphatfwa budlabha ngesikhatsi ihanjiswa , kuvuleleka kumazinga ekushisa lamabi , luswayi nekukhifita , netindzawo tekulondvolota letivulekile . 
Lidolobhakati lelihlantekile libaluleke kakhulu ekuvikeleni kanye nasekutfutfukiseni tekuvakasha kanye nebhizinisi , kanye netakhamiti talo . 
Nanoma Umphatsi Wamasipala asiphatsimandla lesiphendvulako , kwenta tincumo kubukene nematiko nemagatja lahlukene . 
Lesiboshwa sasikeka ludzebe lwemlomo lwangetulu saphindze futsi satfola imitfubulelo engcoseni yangasekudla nasemgogodleni . 
Onkhe emaBA atawudzingeka kutsi asungule tinhlelo netinchubo tekukhishwa kwetitatimende nekurekhodwa kwemininingwane yekutsengiselana . 
Kutawuba nekulawulwa lokuphelele nalokugcwele sive kwetinsita letifanisene . 
Nanoma kunjalo , kuzuza nekugcina lizinga lekusebenta lelenele kusakhiwo lesakheke kahle ngemhlabatsi tidzinga lizinga leliphakeme lekugcinwa tisesimeni lesifanele , ngalokuvamile , njalo ngemnyaka . 
Kutsatfwa kwetincumo nekulawula kutawutfutfukiswa kabanti kumitimba yelive lenekuchaza . 
Kuhlela emasu kumatiko kuyintfo yelizinga leligucukako . 
Loku kufakazelwa kusebenta lokungagucuki lokukhonjiswa tikolwa letinyenti letehlukene ; kungako-ke kukhonjiswa kukhula kuleminyaka . 
Loku kwacociswana ngako kabanti kulesigaba . 
Kodvwa nanoma ngabe yini letsandvwa ngumuntfu , tiboshwa kudzingeke kutsi tati kwekutsi emathathu lamakhulu , labonakala kakhulu ebusweni babo kutawenta kutsi kungabi lula kutfola umsebenti . 
Kufanele kutsi kunakwe kutsi luhlatiyo lwetimali nalo luyindzawo yekucala yeluhlatiyo lwemnotfo njengoba lubona lokufakwako lokugucukako lekufanele kusetjentiswe eluhlatiyweni . 
Imisamo yebungcweti , emagalali nematiyetha tintfo letibalulekile letiheha tivakashi tetemasiko . 
Nanome ngaletizatfu tekuncaba letibekwe ngenhla , siphatsimandla selwatiso sesikhungo sahulumende kufanele kutsi sinike sicele sekufinyelela kutfola lirekhodi sesikhungo sahulumende nangabe , loko kudzalulwa kutawuveta bufakazi lobutsi : 
Aphindze futsi abe nesikhumba lesitse kucina , lesidlekako kanye netinhlavu letitse kubonakala kakhulu . 
Kufanele kutsi kwatiwe kutsi , uma kubukwa kutsi ingabe loMtsetfo uhlangabetene yini nemigomo yayo yasekucaleni , loluhlatiyo lwentiwa lube matima kakhulu liciniso lekutsi emadokhumenti enchubomgomo lesekalako akalukhombisi luhlangotsi lwekugcina lolutsetfwe ngulomtsetfo . 
Kuhlutwa kwalomculu kutawufaka ekhatsi kubuka kusebenteka , lapho khona lemiculu itawuhlolwa ngekuya ngetimiso tekuhluta lelicacisiwe kulencwadzi yethenda . 
Mibili yalemiklamo iwela ngaphansi kwaloluhlelo lolukhulisiwe lwahulumende kantsi lufaka sandla ekukhuliseni loluhlelo ngekuphutfumisa tihlelo tekulungiswa kwemigwaco ngekusebentisa tindlela leticinile tekusebenta . 
Uma lamadokhumenti latengetelo laletfwa kulokulalela asisekelo loye lomunye lotsintsekako angacela kuhlehlisa kulomtimba wekwendlulisa sikhalo . 
Litiko litawuchubeka nekuhambisa inchitfomali yekota nekubuketa kwekusebenta kute ligadze emaphethini ekusebentisa imali . 
Lenchubo yelwabiwomali icala ngenyanga yeNhlaba . 
Kufinyelela lokwentiwe ncono ekufukanyelweni kwemabhizinisi lamancane , kuba khona kwemishini netisetjentiswa letifanele , netinhlelo tekutfutfukiswa kwemakhono lokucondzene nemuntfu ngamunye nekutfweswa kweticu kungasita emabhizinisi lasakhula kutsi atsatse sinyatselo lesilandzelako ekubeni mabhizinisi latisimamisako nalasebenta kahle . 
Sonkhe asibe bavikeli benkhululeko nentsandvo yetfu yelinyenti . 
Kusigaba sangembi-kwekucombelela sekubuyeketa wonkhe umsebenti wekucala lodzingekile ekungeneni kusifundvo sekucombelela ucedziwe . 
Basebenti labangetulu kwesilinganiso batawucatjangelwa , uma bahlangabetana netidzingo . 
Inhloso bekukumema emalunga esive kanye nalabadlala indzima kutsi bafake imibono kulomsebenti walekhomishini . 
Kubuyeketwa lokuphansi kwe-GDP , kushoda kwemali lengenako , nelizinga leliphansi lekuntjintjana kuholele ekubuyeketeni lokungetulu kwesikweleti kureshiyo ye-GDP . 
Sivumile kuhocisa sichibiyelo setfu . 
Timumatsi tekushisa letintiwe ngetintfo letimelana nemamethali e-ekhthenayidi lalukhesheti , ngalendlela : a . Timumatsi tekushisa letinato totimbili letimphawu letilandzelako : 
Kucaphela kwekuhambisana ngekwekota kwentiwa kuwo onkhe eMahhovisi layimfica eTifundza kanye netikhungo letisihlanu tekusebenta loko , ngekulandzela lisu lekuhambisana . 
Ngobe linyenti lalabo labazuzako ngetindlu banemakhono laphasi ekubhala nekufundza , kwatisa kuba yindlela lemcoka Emfundvweni Yebatsengi Betindlu . 
Tintfo letigcizelelwako , njengoba kubekiwe kumbiko Wemcwaningi Mabhuku Jikelele , tonkhe tindlela tekulungisa tesikhashana lekufanele tisetjentiswe futsi tilungiswe ngalendlela : 
Tinkhokhelo letengetiwe letehlukile ngeke tibe khona . 
Sitinda ngasinye sinembono lophikisanako . 
Lokweswelakala lokulandzelako kunakiwe mayelana nekusetjentiswa kwetimali letitfolakele kulitiko lavelonkhe ngekweMtsetfo Wekuhlukaniswa Kwamalingena . 
Wambulala ngoba atondza bantfu labamnyama . 
Kuvutfwa kwekulawula ematfuba ekulahlekelwa kufakwa ngetigaba leticala kuleto letingenalo luhlelo lwekulawula ematfuba ekulahlekelwa kuyakuleto lapho kulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa kuhlanganiswe ngalokugcwele kuto tonkhe tinhlangotsi taMasipala weLitheku leNelson Mandela . 
Kuhlolwa Kwemabhuku kwangekhatsi kuye kwaciniswa ngekukhetfwa kweLikomidi Lekuhlola Mabhuku lelinelikhono liphindze lisebente kugadza lokutimele nalokudzingekako . 
Lembobo yekukhipha ifanele kutsi ifakwe i-alamu . 
Ngekwenta njalo babeka labanye bantfu engotini . 
Sicelo selwatiso yinchubo yelizinga lebhizinisi le inhloso yalo kukukoleka lwatiso lolubhaliwe ngekukhona kwebaniki tinsita ngefomethi lengasetjentiswa ekucatsaniseni . 
Simo sekungachubekeli embili nome kukhula lokuhamba kancane . 
Le-TOR yasatjalaliswa kubalingani labatsite bentfutfuko nakuhulumende . 
Niketa lubalobalo njalo ubuye unikete lolubuyeketiwe ngebasebenti . 
Lekhozi ifaka ekhatsi tinhlangotsi tekukhetsa indzawo , tinhlobo temhlabatsi , kuhlela , kufaka manyolo , kuhlanyela , kulawula tilimo kanye nekuvuna . 
Siphindzaphindzi silinganisa lizinga leli incitfo yekucala emklameni noma luhlelo loluholela etincitfweni letengetiwe emnotfweni wasekhaya . 
Kucinisekisa kutsi kunemazinga lasetulu esitoko sasemakhemisi kute kumelwane nesidzingo . 
Tinhlelo tebhizinisi nemaphakelomali tilungiswa minyakayonkhe futsi tetfulwa kuleBhodi kute kuvunywe . 
Kugcwala kwebantfu ngalokwecile etindzaweni tasemadolobheni kutfutfukisa ematfuba eminotfo lemikhulu . 
Kukuloluhlelo lolukhetsekile lwekwetfulwa kwetindlu lapho bantfu emphakatsini basebenta ngekubambisana baletse tindlu ngekwabo . 
Kunetichumanisi ngekhatsi kweluhlelochumano lwekunyakata lapho kutsatselwa etulu tidzingo tetitfutsi letitimoto temabanga-lamadze ngetulu kwaleto talabanye basebentisi nemisebenti , futsi letichumanisi , ngenca yaloko , tidzinga kwakhiwa ngendlela levumela tindlela tetimoto kuphela . 
Sibona kutsi lenchubo yekubambisana nahulumende itawundlondlobala eminyakeni letako . 
Asihambisani nekuvela kwetebuhlanga kulesikhatsi lesi lapho sikhuluma khona ngekugcugcutela lisiko lentsandvo yelinyenti . 
Lesihlongoto sitawuba yincenye yaloko ingcongco letawugcila kuko emhlanganweni lolandzelako . 
Njengencenye ye-Diamond Indaba kanye nekwabelana ngelwati i-State Diamond Trader isungule Inkhomba ye-ABC kulamadayimani . 
Kutfola kungafanelani lokusolwako kwalofake sikhalo , kufanele kutsi kubutwe kutsi ngabe leliphutsa lekungavani libangwa kutiphatsa kwalofake sicelo ngekutsi , beka 
Kulandzela nekuhlola ummango weSAPS nemiklamo yekugada yemkhakha . 
Ngembi kwekuniketa lomuntfu , lesiphatsimandla lesilawulako kumele kwekucala sihlole na-SARS kutsi ingabe tindzaba tentsela talowo muntfu tihlelekile . 
Kuhlela kwamasipala kufanele kugcile kabanti kutindlela tekucedza kuhlupheka . 
Tindlela tekungenelela letingabakhona kuletidzingo tiyaphakanyiswa tisetjentiswe . 
Litiko Letindlu lisite lihhovisi letfu ngekuniketa ngesibonelelo setindlu . 
Inhloso yeLitiko Letindzaba Temanti kucinisekisa kutfolakala nekuphakelwa kwemanti ezingeni lavelonkhe , kwenta kube nekulingana nekutfutfuka lokusimeme kutenhlalo nakutemnotfo , nekucinisekisa kuphakela kahle yonkhe indzawo tinsita nemanti kuto tonkhe emazingeni ahulumende wendzawo . 
Sitawutsandza kubonga Iyunithi yeKucwaninga Yangekhatsi ngekusekela kanye nekubonisa kwayo lokuchubekako . 
Linyenti laletento letivinjelwe tilinganiswa nenkhohlakalo yelukhetfo . 
Nanoma-nje kuhlela kabusha kwakucala kwalungisa lutinto lwemnotfo losemkhatsini lwaphindze futsi lwacinisa kusetjentiswa kwemali yahulumende , kugcizelela kwakamuva lokukhulu kweluhlelo lwekuhlela kabusha kube yinsita yekwaba leyongako nekwetfulwa kwetinsita lokutimphumelelo . 
Umphumela wekungahambi ngendlela uvame kusho kutsi kukhona lesinye simo lesikhona , ngahle ngalokufihlakele nome ngekubeka enkingeni lokuvele kwandzise kungabinemtsetfo . 
Ngekuya ngalokumele kwentiwe lokubalwe ngenhla , hulumende wakhe futsi utibophelele kuletingcikitsi telisu lekulwa nebuphuya kubantfwana ; kulwa nebuphuya kulabakhulile ; kutfutfukisa lusha ; simonhlalo sekuvana kanye nekwakha emakhono endzawo . 
kucinisekisa sicondziso semtsetfo noma kuhambisana netinchubo temtsetfo letiniketwa kuLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe noma iwebhusayithi ; 
Imiklamo yekuvikeleka kwekudla ngekhatsi kusigaba sekushintja kwenhlangano . 
Leti taniketwa tiphatsimandla letahlukene , ikakhulu ngekungabikhona kwahulumende wendzawo losebenta kahle , lotsembekile . 
Inebulukhuni lobubalulekile bekuchaza luhlakamsebenti lwekufundzisa nekufundza lapho kutawusetjentiswa khona ema-ICT . 
Iplatfomu yekunakekela lokuvamile kulapho kungenelela lokunyenti kulandzelelwa khona kuLuhlelo Lwemsebenti Wemnyaka kuphakelwa ngalokusisekelo . 
Tinhlelo tekuvala Kwenhlangano Yetindlu Yetenhlalo setiphotfuliwe . 
Njengoba live letfu liyincenye yemmango wemhlaba , kufundvwe tifundvo letinhlobonhlobo kulamanye emave lavakashelwe buholi lobukhulu bupheleketelwa baphatsi bakulolo luhlangotsi . 
Buka yonkhe imibuto yemabhuku yangekhatsi kanye neyangaphandle . 
Lenkhokhelo leyengetiwe-ke itawucoshwa phansi njengenkhokhelo yekucala noma yesibili yemtselo longasiwo wemholo ( ngisho noma yakhokhelwa ngemuva kwelilanga lemncamulajucu ) futsi mayelana netinhloso tekubika kutawutsatfwa njengencenye yenkhokhelo yekucala noma yesibili . 
Lomtsetfo kanye netimisomtsetfo kudzinga emasu ekulawula imfucuta kwentela : 
Lokutsi lwatiso ngebasebenti labaceceshiwe kutinchubo temali luletfwe emhlanganweni wemkhandlu lotako . 
Siphetfo : Kubona tindlela tekungenelela ngenhla , kunesidzingo sekunciphisa kanye kanye linani lelikhona lemiklamo libe miklamo lephatsekako . 
Ligama lemcondvo " wekunakekelwa lokuphephile " lacanjwa ngesikhatsi senchubo yengucuko yeBantfwana neLuhlelo Lwekunakekela Lusha . 
Noma kunjalo , tisebenti letinyenti atinalo lwati ngeKucinisekiswa Ngetinsita , kuhlala kulindzile kudzimate kube sedvute nekutsatsa umhlalaphansi bafundze ngetinzuzo tabo . 
Tinhloso tekuphatsa kumele tichunyaniswe nabo bonkhe labatisebentisako nebabambichaza kuciniseka kuvisisa nekumukeleka kwetidzingo tetekuphepha letihambelana nensita yemanti . 
Ngesikhatsi salekhozi , kutawentiwa Iphosta yeteSayensi esigabeni seluhlaka lwekugcina . 
Loku kutawubukwa ngekuhlola kutsi kungenteka yini kukhuliswe incenye yebasebenti baloluhelo . 
Imidvumba ikutsambekele kushayiseka nangabe inchubo yekuvuma ibambelelekile . 
Imisebenti yekulawula lehambisana nelihhovisi lenekufayela ; kugcwalisa emadokhumenti lasemtsetfweni ; kulungisa inkhomba yelucingo kanye nekwakha kanye nekuhambisa tikweledi telucingo langekhatsi-endlini kumatiko lafanele . 
Lomphumela lokungukutsi lelitfuba lekugcogca iVAT lesalele emuva kuyaphuta futsi kuvumela , ngemnyakatsite , sikhashana sekugcogca lentsela lesalele emuva lebhalwe emabhukwini . 
Ibhajethi yangemphela yekunakekela lehlangene neyekunakekela lehleliwe , kunakekela kwekuvikela nekwalelo nalelo lusuku etibhedlela . 
Lilungelo ngalinye lelivikelekile lemhlaba liniketa umtfombo wemcebo , imphahla lekungakhulunyelwa kuyo kanye nesigcawu sekufakwa kwemali kulonikwe emalungelo , ngaloko kufake ligalelo ekwehliseni buphuya nekutfutfukisa umnotfo wetenhlalo . 
Uma sicelo sekubhalisa sentiwa , kufanele kugcwaliswe kahle lifomu lekungilo , nangalokuphelele , kufanele lipheleketelwe timali letibekiwe . 
Temfundvo nekucecesha tibambe indzima lebalulekile ekukhuliseni lokusetjentiswa kwekuhlolwa kwedatha netinsita ngeMhlaba . 
Niketa Luhlaka lwekubuyeketwa kwetinchubomgomo Tetisebenti letendlulelwe sikhatsi . 
Tekulawulwa kweTinsita / Temsebenti noma imfundvo lelingana naloko . 
Batsi-nje bengeva inkwela bantfu base bacala kumemeta , bangena . 
Ishejuli yetintfo tekwakha - kusebentisa imikhicito lesezingeni leminyenti , lena sonkontileka langayisebentisela ku-oda tintfo tekwakha letitsite ngendlu kusukela kubaphakeli betintfo tekwakha . 
Kubekwa kwetiteshi temabhasi kuya ngekugcwala kwentfutfuko leseceleni kwemgwaco . 
Imigomo yekucasha ngeKulingana iyabukwa ngesikhatsi kwentiwa inchubo yekutweba nekukhetsa . 
Kubuyeketa sikhalo sakho kute ubone kutsi sitawulawulwa njani ; lungisa luhlolo ngembi kwekufaka sikhalo . 
Lenzuzo lekhokhelwako imiselwe ekusebenteni kwelilunga sikhatsi lesikhokhelwa umhlalaphansi . 
Ngekuhambisana neBekutfutfukisa beCeres Golf Estate : 
Loku kulungiswa kuletimali temklamo kanye nakutigaba tekulawula loniketa umsebenti . 
Kungenelela kwentela kunciphisa kudlabhatisa , nekutfutfukisa imiphumela kanye nesipiliyoni setigulane kutawubekwa liso futsi kuhlolwe ngendlela lehlelekile kantsi emathagethi ekukhuphula atawubekwa kwentela kucinisekisa kwenta ncono lokuchubeka njalo . 
Lenkhundla yekulandzelela bantfwana labangena kulenchubo , kwesekela ngekusebenta nangetimali tinhlangano letiniketa tinsita . 
Umphumela kwehla lokusheshako kwetimali letikhona tekutfutfukiswa kwetinsita letisisekelo kuleto takhamuti letingenalutfo . 
Lomasipala ucashe bonjiniyela labatsatfu betintfo letitsite , ngamunye uniketwe umsebenti wekusita labomasipala bendzawo labatsatfu labancane ngetinhlobonhlobo lephelele yetakhiwonchanti tekwetfula tinsita letidzingekako . 
Endzabeni yeSikhwama Semhlaba saseNshonalanga Kapa , i-KMPG inesivumelwano sekulandzelela nekuhlola kusebenta kwesibonelelo njalo ngesikhatsi letitsite . 
Dvweba indlela yemkhakha wemaginethi eceleni kweludaladi lolwetfwele gezi kanye neluphu leyetfwele gezi . 
Loluhlelo , Tinsita teteMphilo teSigodzi , tigcile ekuvikeleni kugula ezingeni letekunakekelwa lelisisekelo , kanye nekusheshe kubonwe , kuhlolwa kanye nekwelashwa kugula . 
Akunamathulusi noma tisetjentiswa tagezi letitaMasipala letitawusetjentiswa ngaphandle kwemvume lebhalwe phansi lebuya kuMasipala . 
Letinhlakamsebenti temitsetfo yavelonkhe letilandzelako tigcanyiswe njengoba kufezekiswa kwato kutawuba nelifutse letimali kulesifundza . 
Kusabalaliswa kwemanti etindzaweni letitsintsekako letinemathange emanti kwabukwa njengaletinye tinyatselo tekuphalala . 
Umtsetfo Wentsela Yemalingena unetigaba letehlukahlukene Temtsetfo Wentsela Yemalingena lo lonconywa kutsi uchitjelwe Licembu Lemsebenti Lebungcongcoshe : 
Bungoti bekutfola kutseleleka lokutfolakala esibhedlela kwancishiswa ngekuhambisana nemklamo we-Best Care Always ngekuhlanganisa imiklamo lekhetsiwe yekutfutfukisa lizinga etindzaweni tekunakekela letibucayi . 
Kulesilinganiso senombolo yemachweba ladzingekako , sebentisa lomtsetfo wekuchubeka nekuhamba . 
Labemele emalunga bafaka lomele bahlaliphasi lokhetfwe ngekuvota ngeliposi . 
Mantji unikwe lawo mandla lafananako ekuchubeka nekuvalela , kuchubeka nekuhlola , kunika ibheyili nome kukhulula lobekwe licala njengaloku mantji nakaphetse licala lelisekhatsi eveni . 
Lendlela yekwenta lelandzelako itawusetjentiswa kuhlola lesiphakamiso . 
Indzawo yekucala kufuneka ibe yindzawo lemcoka yekuhlala lapho khona kufuneka kube khona netitodlwana tetimakethe . 
Ngalokwetayelekile , kubonakala sengatsi emakhaya aseSedibeng bekanelizinga leliphasi kakhulu lekonga . 
Kute kutsi lemigomo izuzwe , ematiko lehlukene aHulumende weSifundza akha emasubuciko lasiphohlongo latawuhamba embili . 
Ibhajethi yaseNingizimu Afrika isebenta endzaweni yetetimali lebanti futsi ikhonile kuniketa timali ngaphandle kokuba netinkinga temali . 
Lomkhakhamncane udzinga kakhulu emakhono kunetisebenti letinyenti , unelinani lelincane lebantfu labanemakhono lapho khona ngamunye wabo ufaka ligalelo kuncenye lesemkhatsini yemkhicito walomkhakhancane kunakuleminye imikhakha yalomnotfo . 
Loku akungabateki kutsi kubangwe kancane kutsi kwehla kwemandla emnotfo kulimate ikakhulukati sigatjane semkhakha wetekukhicita kudlula leminye , njengoba kukhicita kungulelinye lemabhizinisi lamakhulu lacashako e-Gauteng . 
Setamile kakhulu kulawula tihlwele letifike muva ngemaminitsi langemashumi lamatsatfu kuta kulalishumi nesihlanu ngembi kwekucala kwemdlalo . 
Kufuneka kube nekubonelela bekubeka ngetigaba imidlalo , kwentiwe imitimba lelawula ibhola yetinyawo , nalabanye labatsintsekako , ngekuhambisana nelizinga lebungoti . 
Kute kuphumelele lomsebenti labanikwe wona , Iyunithi yeTimali yaMasipala igadza emalungiselelo kanye nekusebenta kwebhajethi yamasipala kute kutfolwe kutsi basebentisa kulawula ngendlela sikhwama sahulumende ; babuye banikete kusekela lokufanele kubomasipalati labanetinkinga tetimali . 
Tenta kukhone kusetjentiswa Tebucwepheshe teKulawula Kutsengwa Kwemikhicito neTinsita tiyadzingeka kutsi tichube kwengamela . 
Kusekelwa kwekulawula kufanele kuniketwe ekuniketweni kanye nasekuchubeni imisebenti lengetiwe lefana netikhungo temdlalo kanye nekungcebeleka , tindlela tekutfutfuka kwemnotfo wendzawo , tikhungo temfundvo kanye netenhlalakahle , intfutfuko yelusha kanye nekwati ngalabakhubatekile . 
Ngetulu kwaletinye tinsita , lolucwaningo lolubanti latsatfwa kutifundvo tendzawo netamhlabawonkhe kanye netindlela letincono tekukhutsata intfutfuko yemakhophelethivi . 
Nakubukwa lesiphetfo , asikho sidzingo sekubukana naletinye tindzaba . 
Kuhlelelwa kwemasu lokunyenti kufanele kwentiwe ngekwemigomo yekuhlanganisa loluhlelo kulenethweki kucinisekisa kutsi lusebenta kahle kakhulu . 
Masipalati ungenelela kumikhakha yabohulumende lehlangene lehlanganiswe nguMasipalati weSigodzi iMopani kanye naHulumende weSifundza saseLimpopo . 
Kuceceshelwa kwelapha , kuphatsa nekufundzisa lokuhlelekile bafundzi labafundzela ticu nalabo labaneticu letiphakeme besifo tengcondvo . 
Buka kutsi ngutiphi takhiwonchanti tekulawula imfucuta letidzingekako kugcogcwa , kugucula kanye nekulahla imfucuta ; 
Niketa buholi lobusebentako kanye nekuhlanganisa emaPPP kuyo yonkhe imikhakha yomitsatfu yahulumende . 
Lelicembu litawulawula tintfo letifanana naleti : 
Kulemodeli akukavami kutsi kukhonakale kutsi kube nesigitjelwa lesingetulu kwasinye ngemgwaco . 
Lesi bekutawuba sivumelwano sekucashwa lekumele sibukwe ngummangalelwa wesitsatfu . 
Kwenta ncono emalungelo nenchubo yekulingana kubantfu laba nemtfwebulo . 
Ekuniketweni kwetinsita temanti nekuhlanteka , Hulumende Losemkhatsini unendzima lencane lengakacondzi . 
Nome ngabe ngumuphi umyalo losemtsetfweni lokhomba kwetfulwa kwensita uyeta . 
Luphiko ngalunye lwatfola litfuba lekucembuka nekucocisana ngalokutfolakele eluphikweni ngalunye nekutsi loku lokutfolakele kungasonjululwa njani esikhatsini lesitako . 
Lokundluliselwa esifundzeni nasekukonkhe kuyiswe kuHulumende wasekhaya kukhombisa indlela lenetingucuko ngalesikhatsi . 
Lemboni ibonakala uvunyelwa kusebentisa ngebunyenti ngendlela lefuna ngayo kube imisa kabi tekulima . 
Letinkhundla titawufaka betetindzaba betemimango , tinsita tetimemetelo temmango , kushicelela futsi nebetetindzaba betebuchwepheshe emkhatsini waletinye . 
Litiko lichubeka nekutfutfukisa kwakha noma kwentancono lokusisekelo , insitakwenta yetemidlalo lenenjongo yayo yonkhe etindzaweni letisebubini nekutfutfukisa kwekuphatfwa kwebantfu nemandla ladzingeka ekuphatseni ngemphumelelo temidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika . 
Lelitiko futsi litama , ngekwetayetisa sakhiwo senhlangano lesiholwa luhlelo , kufananisa bantfu kanye netinhlelo kulenhloso , umbono , kanye nelisu lalenhlangano . 
Hulumende utsetse tinyatselo tekulawula kukhula kwemali lecitfwako . 
Inshisekelo yetfu ikuluchumano lolusemkhatsini wekukhula kwemkhicito nencindzetelo yekuncintisana etimbonini . 
Indzawo yekuhlala lemahhovisi ayikafakwa njengoba Litiko lisebentela emabaleni lacashisiwe . 
Kwenta sifundvo sekucatsanisa lokudzingekako ngalokuphatselene neKulawulwa kweMarekhodi . 
Loku bantfu bayakhona kukutfola ku-inthanethi nemitapolwati yesive nakutfunyelwa kusishayamtsetfo . 
Lokungenelela lokwentiwe Lihhovisi laNdvunankhulu Etikweni Letemfundvo kujatjulelwa kakhulu . 
Kusetjentiswa kanye nekulungiswa kwetindzawo temagogogo latfwala titfutsi letinyenti tesive . 
Kuyo yonkhe leminyaka , kulalela bantfu lababe nenhlanhla leyanele yekuchumana naChris Hani ngekwetigaba tabo , kungente ngabona buhle bekujula kwemavi aDonne . 
Kuhlanganyela kwesive kufuna kuhlola nekuchuba kumbandzakanyeka kwalabo labangatsintseka noma babe nenshisakalo esincumeni . 
Lusito lwemali lebuya kuhulumende lubalulekile ekucinisekiseni impesheni lencane kanye nekufinyelela kwetemphilo . 
Kuveta lokwentiwa ngekweliciniso kwebafundzi noma bothishela kwesigaba se-HIV kumele kwemukelwe . 
Inhloso yeluhlatiyo neluhlolo lolunjalo ku : 
Etikhatsini letinyenti , emakhophelethivi etimali aniketa imisebenti leminyenti yetimali kufaka kubeka imali ebhange , timali leticondzene nawe , timali tebhizinisi , tetindlu nemishwalensi . 
Loku kungenta kugeleta kwetimoto esiyingini senkhaba nekutsi kungacinisekisa kutsi tivakashi letiya etitolo tekudlela , sibonelo , tingabona tibuye tinikete letinye tikhungo lokutsite . 
Lwati lwemsebenti kulomkhakha wekulawula tesimondzawo , ikakhulukati kungcoliseka kwemvelo nekulawulwa kwetibi letiyingoti . 
Kuphatfwa kanye nekusebenta kwetindzawo tekulahla imfucuta beku , futsi kuletinye timo , ngahambikahle , nekulawulwa lokungakeneli kwetinhlobo temfucuta lelahlwa lapho . 
Litiko linelilungelo lekugodla lilungelo lekungacashi noma ngabe ngubani noma umtfuli wetinsita . 
Umkhandlu loMkhulu ukhetse likhadi lemiphumela lelilingene kuhlola kanye nekucubungula umtselela wemasu etfu , nakubukwa emagunya etfu lehlukene . 
Litiko litawulula noma ligucule kubhalisa ngekulandzela umtsetfo kanye nemibandzela . 
Tinkampani temshwalensi netikhwama tempesheni tivetwe kakhulu emakethe yetabelo yasekhaya . 
Ngaphandle kwalobuhle lobu kukhona tihibe letiphatselene nenethiwekhi yemaphayiphi ebhlokhi lesemkhatsini , lokunemphumela wendzawo yakho . 
Ema-algorithimu latfungatsa umlilo lasuka ekuveni lokukhashane kusebentisa lendlelakutiphatsa kutfungatsa tindzawo lekuvame kuto umlilo . 
Kuphindze futsi kushiwo kulombiko kutsi lelisalelamuva libangwe ngumkhawulo wemandla ekuphenyisisa kulamatiko . 
Emarekhodi e-SAPS akhombisa kutsi lomdlalo wahlaselwa tigigaba letinyenti tebudlova , kufaka ekhatsi kulinyatwa kwemphahla . 
Sikejuli ngentasi kufanele sigcwaliswe kute kukhonjiswe kuhambisana naleSidzingo . 
Lamaphethini ekunatsa tjwala lehlukene kangaka kufikela emgamini lotsite akhombisa indzima ledlalwa ngemasiko lanatsako kumiphumela yekunatsa . 
Mema tikhungo leticinisekisa kutfotjelwa kwemtsetfo njenge DTI kanye neSARS . 
Litsemba nekutetsemba kuvela ekubeni yincenye ngemandla kanye nesifiso sekwenta ligalelo ngco kulushintjo . 
Loku kuholele ekususweni kwencumbi yebantfu e-Herschel bayiswa kuletinye tindzawo . 
Lesimo lesi singacazululwa sigaba lesikhutsele kakhulu lesingagadza , siphenye kubhedvuka kwesifo bese kuba nekuhlala kugadvwe lokungahle kube nekusabisa . 
Umsebenti wetfu waphatamiseka kakhulu ngenca yekubambeleleka kwekutfutfukisa luhlelo lwesikhashana lwekulawula lwatiso kanye nangenca yekuswelakala kwelwatiso lolutsembekile lolungahlatiywa ngemphumelelo . 
Njengoba umtfulitinsita sewubekwe Litiko laVelonkhe kulinga lelithulusi lelisha lekuhlanganisa ngekuvana , lelitawulingwa esikhatsini lesitako kulesifundza . 
Lamasu ekulawulwa kwesikweleti ngemphumelelo ente lelive kutsi liphumelele kube neluhlaka lwetimali lolusimeme , njengoba kuchazwe kwehla kwesikweleti nasilinganiswa ne-GDP . 
Loluhlelo lwetemisebenti yemiphakatsi , lolusebenta kakhulu kutindzawo tasemaphandleni , luyakhishwa kulomnyaka timali lona . 
Nawutsatsa kubuka lizinga lekungacasheki eNingizimu Afrika , lizingakucatsanisa nemanani emave latfutfukile lambalwa emhlabeni , kwembula kutsi lelive linelinani lekungacashi lelisetulu . 
Ngekuya kwelusito loluphutfumako nelwesikhashana , tonkhe tincabano kanye / noma kungavumelani kanye / noma kumosheka kanye / noma tibopho , nganoma nguyiphi indlela lephatselene : 
Luhlelo lesakhiwonchanti lelitiko litawunaka ekwakheni kanye nasekulungiseni tindzawo temphilo tetemphi , kulungiswa kwetindzawo temphi kanye nemayunithi , nekutfutfukiswa kwendzawo yekuhlala , likhishi netindzawo tetekuphepha . 
Tifundvo eNyuzilendi tikhombise kutsi bantfu abaveleli ngalokutsite ekukhanyeni kwemanti . 
Kusebentisana kwemkhakha lehlangene kanye netikhungo letihlangene kukubaluleka lokukhulu . 
Letindlela leti titawusetjentiswa nguhulumende , abambisene nabo bonkhe labatsintsekako . 
Sekwentiwe luhlakamsebenti lwekulawula kusebenta futsi kwamanje lwentelwa kwenta kancono Luhlakamsebenti lweKuhlela lokuLisubuciko . 
Kukhatsateka lokukhetsekile : I biodiversity yetekulima ayibonelelwa ekuvikelweni lokungabakhona kwelwati lwendzabuko kusetjentiswa indlela ye-IP . 
Siteshi semaphoyisa sesimkhatsini eluhlelweni lwekuphatsa emaphoyiseni kanjalo nemitamo yekugcina imiphakatsi iphephile futsi ivikelekile . 
Labadvuna bafa kakhulu ngetimbangela letingasito temvelo bese labasikati ikakhulukati babulawa timbangela temvelo . 
Uma ngabe lelifomu leligcwalisiwe lingatfolakali ngalolusuku lolubaliwe , lesigaba sesikweleti angeke satsikameta kukhokha kwakho . 
Likhasi lekucala leSibuyeketo leSifinyetiwe livela libonisa kutsi kusita kwalesibuyeketo kunemkhawulo ngenca yemkhawulo kulenhloso . 
LeLibhange libuketane naloku eminyakeni lemibili . 
Loku kufanele kwenteke ngoba iNingizimu Afrika yetfu sonkhe . 
Ngaloko , letinhlelo letilandzelako tiyasebenta ; 
Uma ngabe lenchubo isetjentiswa onkhe malanga , bungoti bekumoshwa sitfwatfwa yincane kakhulu . 
Inkhokhelo yemphahla ichazwa njengenkhokhelo lephelele yekutfola . 
Yenta tincomo mayelana nekukhululwa kwetimali teticinisekiso kanye netekugcinwa tihambisana netingcinamba letibhalwe kuMitsetfosimiso yaSosikhwama . 
Lihhovisi leLwabiwomali nalo linemsebenti wekuphatsa Iyunithi yeBudlelwano baHulumende naLabatimele . 
Ayikho imininingwane letfolakalako ngekhwalithi yemanti emvelo langakasetjentwa . 
Ngalokutayelekile akwenteki kutsi uvete imvelo etintfweni kute ulinganisele imitselela , ngako-ke tilwanyane tekumelela kumele tisentjetiswe kute kugcogcwe imiphumela esigabeni semvelo . 
Futsi , imigomo lekhona kumazinga etakhiwo ingasetjentiswa ifakwe ezingeni lekuhlelwa . 
Lamahhovisi lamabili eBacondzisi anetisebenti letitinikele kakhulu futsi letikhicitako , njengaloku kubonakala kumigomo leminengi lefezekisiwe . 
Ngalokuhambisana nekutsi lokusebenta kwalemigomo lelawula lokulawulwa kwendzawo ngekwemtsetfo ngekwemtsetfo wendzabuko utsintsekile ngekweMtsetfo Wetinkantolo Tabomantji noma iMitsetfo leyentiwe ngaphansi kwalowo Mtsetfo , lelijaji lelifundzile libukisise lombuto ngalokujulile . 
Loku kungoba lokudliwa kuhlose embangeleni hhayi enzuzweni . 
Inhloso Yekulawula Budlelwano Bekusebenta kulawula kanye nekukhutsata budlelwano bekusebenta ngekhatsi kuleLitiko njengobe kubekiwe Kumtsetfo Webudlelwano Bekusebenta . 
Uma ngingabuka kuluhlaka lwesivumelwano sesento sekulinganisa , ngitawutsandza kutsintsa tinkhinga letimayelana nenchubomgomo . 
Emakhansela emawodi nemakomiti angasita akhombe lokusilelako . 
Inhloso lenkhulu yaloluhlelo kukhicita tinsita tekufundza letibhalwe ngulabafundzi ngekwabo ngato tonkhe tilwimi letahlukahlukene letisemtsetfweni . 
Loluhlelo luzuzisa bakhiciti bekudla kwekutiphilisa kanye nekwemindeni , balimi labacatfutako netinchubo tekulima letisemkhatsini ngekhatsi kusimondzawo sebatsengi . 
Tinsayeya letinyenti tecadmiyamu titfolakala esihlahleni lucobo laso kanye nasetimphandzeni lekutophocelela balimi ekutseni basuse tonkhe titjalo emhlabeni wabo . 
Kufanele kwatiwe kwekutsi kunekuhambisana lokusondzelene kakhulu , uma ngabe kungafani , kwalesakhiwo seluhlelo nesakhiwo lesisebentako . 
Lelithebula lelingenhla likhomba imiphumela lemihle yekucinisekisa kutweba kweLitiko kanye nenchubo yekukhetsa . 
Tifo letindlulelana ngetemacansi tiyimbangela lenkhulu yekungatali . 
Ekutfutfukiseni indlela kanye neyekuncuma tidzingo tembhedze lobuke kugula kwengcondvo kwelwati lolukhetsekele tidzingo , indlela lefanako itawulandzelwa ngekutfutfukisa tindlela tekwenta kutidzingo tesibhedlela sekugula lokuvelele tesive . 
Lamakhebuli atawuba weluhlobo lweSendlulisi seLibhandela leMa-eriyeli , lakhelwe kutsi atawulengiswa kahle ngemaklemphu etinsikeni letihlonyiwe . 
Liphepha lelilungiselelwe Umhlangano weliHhovisi leteKuhweba neNchubomgomo yeteTimboni waMinyaka yonkhe kuTekuhweba kanye neNtfutfuko lengalingani : Ematfuba netinsayeya . 
Noma kunjalo , kudzimate kube kunyalo litiko lisarawukhipha umtsetfo loniketa ngemphumelelo kunakwa kwemalungelo emhlaba nekuvikeleka kwebunikati balabantfu . 
Kufuneka kube nemuntfu lonesipiliyoni lesifanele , lofana nemuntfu lobekaliphoyisa ; loku kufuneka kwenteke ngendlela lekukhonakala ngayo kulamanye emalunga ekomiti . 
Letinsita tesifundza tiniketa , kulokunye , kutsenga lokusemkhatsini kanye nekusatjalaliswa kwetintfo temitapolwati lesetjentisiwe ngawo onkhe emafomethi kumitapolwati . 
Phenya bese ulungisa lapho kungakacondzi khona phansi endlini etindzaweni letitsite nemacele ekuvala . 
Litiko letinsita Tetebulungiswa linemsebenti wekuvikela , kulandzelela nekulawula labaniketwe shwele nemaparoli emimmangweni , kutfola nantfu nekulapha tiboshwa , lomtsetfo wetinsita tekutfutfukisa tiboshwa nekuhlanganisa kabusha tiboshwa tibuyiselwe emmangweni . 
Nasekukhonjiswe lirekhodi lokubuyisa timali lelihle lesikhathi seminyaka lemihlanu kuya kulesiphohlongo , basisi basetikhungweni tangasese batawufunwa . 
Sive se-Asia kutsatfwa kutsi sifakwe kusive seMakhaladi . 
Lokwenta kube nemazinga lagcile ekuhleleni tinkhambiso nemazinga endzawo lekuvunyelwene ngayo , tindleko tetinkhambiso , imidvwebo lesezingeni neminingwane yebuchwephesha nakumadizayini lasezingeni . 
Takhiwo telutjalomali letikhonjiswe kulinani lelilungile timiselwe kumananimali lalungile emakethe levulekile kusitatimende semphahla lesekususwe kuyo leyo leyincitfomali nelusuku lwetimali . 
Ngalokunjalo , ngaphandle kwemandla ekusebenta latawusetjentiswa Yinkhundla Yegalofu lehlongotwako , loku kufanele kutsi kungavimbeli intfutfuko lehlongotwako . 
LeLitiko alikukhokheli loku lokulandzelako . 
Umhlangano wekuhlola indzawo utawubanjelwa lethenda . 
Letinkhombandlela letivamile tinebudlelwane bebuhlobo lobusebentisanako emkhatsini wesimondzawo semvelo kanye nemishikashika yekuhlala kwebantfu . 
Kubukisisa timphahlangena nekulungisa timphahlaphuma . 
Labanye bangachubeka nekusebenta njengakucala , kodvwa ngaphandle kwemalungelo lakhetsekile entsela labanye banganconota kuyekela . 
Mine imikhakha letibanti telusebentisomanti letemukelwako kuMtsetfo weTemanti waseNingizimu Afrika . 
Kube nekungeteka lokuphangisako ngelinani lebazuzi labatfola tibonelelo tahulumende . 
Kucinisekisa kusebentiseka kahle kwemitfombolusito leniketwe kuleyunithi . 
Uyacelwa kutsi unake kutsi Tidzingo Tekusebenta tiyefana kuto totimbili i-MIP ne-TSP ngaphandle kwekutsi , tiboniswe ngalokungafani . 
Kuticelo letifakiwe letichamuka kutitjudeni letifaka ticelo enyuvesi kwekucala , lolwatiso lwesikolwa lutawuhlolwa lucatsaniswe nalolo lwedathabhesi yeLitiko Letemfundvo Sisekelo lolukhombisa tigaba tebuphuya . 
Tidzingo temfundvo atitsatselwa etulu ngendlela lekufanele kube ngayo . 
Umsebenti wesibonelelo sahulumende kuncephetelisa tikhungo letisezingeni lelikhulu ngenca yetindleko tetinsita letingetekile letimayelana nemiphumela lendlulele yekuniketa tinsita letisezingeni lelikhulu , ngekubuka tinsita letiniketwe yiNshonalanga Kapa kutigulane letingaphandle kwemncele wesifundza . 
Inchubo yekucashwa beyibuka ngemigomo lebhalwe kunchubomgomo njengoba ishiwo kumculu weTindlela teKuphatsa Basebenti . 
Kukhula kwekonga kwebantfu kutawuba nemtselela lokahle ekongeni kwelive nanobe ngabe incenye yako ibhadalwa ngumkhakha wangasese . 
Ku-oda , kurekhoda kanye nekusabalalisa titembu tasehhovisi . 
Timali teTinhlangano teSive tiyafunwa eBhange leNtfuntfuko laseNingizimu Afrika kwentela kutsi timali tato tekwenta umsebenti wekwakha emakhono emphakatsini tisetjentiswe etinhlelweni tetfu tentfutfuko talelitiko letfu . 
Ngenca yemazinga lasetulu ekungakwati kahle kubhala nekufundza , ummangalelwa kufuneka abe nelitfuba lelanele lekutsi afake incwadzi lefungelwe lephikisako noma lephendvula kulendzaba ngemlomo enkantolo . 
Kungabi nemandla kwawo kungumphumela wesilinganiso sekugcwala kwebantfu endzaweni , loku , kugcwala kakhulu kwetimboni letidzinga kutjalwa kwetimali letinyenti kanye nekungabikho kwekuhlangana kwangekhatsi . 
Leli lekugcina amange nobe kunjalo likhetse umbuso losemkhatsini . 
Umlandvo walamacembu lamakhulu wetintfo letiphilako uyalandvwa . 
Sikhetse likusasa lelikhululekile kuntondvo yebuhlanga nekwengamela , likusasa lelikhululekile kumitsetfo lecindzetelanako nalenesibhuku , futsi nangempela likusasa lelikhululekile kubudlova , buphuya nekubabete kwemisebenti . 
Loku kusebenta , sibonelo , kutinhlelo tekutfutfukisa lekufuneka kuletinye timo tiniketwe tiboshwa letigwetjiwe noma kusigaba setiboshwa letigwetjiwe kodvwa kunganiketwa kulabanye . 
Ligama kanye nemininingwane yekutsintsa i-ejenti yemcashi ishiwo kudatha yethenda . 
Umcashi noma lomunye umsekeli lohleliwe unemtfwalo . 
Kufundzisa Babhalisi Nebasebenti Betekulapha ekucecesheni , kanye nebafundzi betekulapha njengoba kudzingeka . 
Kusebentisa indlela lesebentako ekulawulweni kwetikhalo . 
Lokupakishiwe kufanele kumakhwe futsi kubhalwe kute kunikete lwatiso ngalokusekhatsi , lesimo salesecwayiso kanye nalamazinga ekupaka lasetjentisiwe . 
Kufanele ube nemandla ekumelana netidzingo temtimba talesikhundla . 
Kwekupakisaha kwangaphandle kuvikela lokusekhatsi kutsi kungatsikanyetwa ngulokungaphandle , njengekulimala nakuhanjiswa . 
Kuhlela lokusuka phasi kuya etulu , kucala kutifundza nabomasipala futsi kulunganiswa esigabeni savelonkhe , kwenta siciniseko sekwehlukaniswa kwemisebenti kanye nekwabiwa lokukhanyako kwemisebenti emkhatsini wesigaba savelonkhe nesesifundza . 
Lombiko kuhloswe ngawo kuniketa lwati kulabenta timisomtsetfo , inchubo yemtsetfo , bosolwati labatisebentako , bafundzi kanye nesive ngebubanti . 
Sitsako semikhicito leyatiwako njengeCoca-Cola sivikelwa ngekusebentisa imfihlo yekuhweba . 
Lokukhetsa kwentiwa ngekulandzela letimphawu letilandzelako : 
Emadizayini etigitjelwa temmango lasebentisekako angaphunyeleliswa ngaphandle kwemiphumela lenebungoti kubasebentisi betimoto . 
Tinhlelo letiyimvelo njengemadamu tiyakheka kantsi tibe khona iminyaka lendlula kunkhulungwane tibe nebudlelwano naleyo ndzawo , luhlobo lwemhlaba nekuvaleleka kwetitjalo . 
Kubomasipala kanye nemadolobha lanotsile , kutfutfukiswa kwekuphakelwa kwemantji bekuvame kubonelela imitsamo lephakeme yemanti ladzingekako kutinsita tekuhanjiswa kwendle letenteka ngekubakhona kwemanti . 
Umkhakha wema-ICT , nanoma-nje sileyidi senchubomgomo kukhona lesikucuketse futsi akusikutsi asinalutfo , insayeya isekwenteni emasubuciko lachunyaniswa ngemphumelelo abuye futsi afezekiswe kuwo onkhe mazinga enchubo . 
Letigaba letine letilandzelako tetinsita tetemphilo tiyaniketwa ngulelitiko : 
Sisekelo semsebenti wakhe kanye nekwati ngekwenta bekukusebenta emayini . 
Uma ngabe emanti ageleta atungeletela nangetulu kwesakhiwo , emandla emahayidrodayinamikhi atawusetjentiswa kulesakhiwo , kubangelwe ngemandla lahlukene kulendzawo lehlela kuyo . 
Ligama kanye nelikheli lalofuna ithenda kufanele livele ngemuva kwemvilophu kuphela . 
Lesigaba sesibili salenchubo , lesitawungeniswa naso kulomnyaka , kucinisekisa kuba ne-akhawunti yasebhange yetisebenti kucinisekisa kwekutsi imiholo ikhokhelwa kuma-akhawunti lasebentako kute kuvikelwe kukhohlakala . 
Akugwemeki kutsi tinsita tetemphilo kubantfu labaphuyile titawutsintseka kabi , ngoba kukhula kwetinsita letisisekelo kungenteka kuphela ngekutsi kuncisheke letinye tinsita . 
Lapha , bulingani nebadlali bemkhakha wangasese lobukhona ekukhuliseni umkhicito , ngakoke nekusungulwa kwemisebenti lokungetekile nekukhula etimbonini kungafanela kubuye kuzuzisane kakhulu . 
Uphindze futsi ube neligcogco lelikhetsekile leluhlavumali nemali yemaphepha . 
Ngaphandle kwato tonkhe letinsayeya , iKhomishini Yemaklemu Etemhlaba itibophelele kwenta konkhe lokusemandleni kucinisekisa kutsi onkhe emaklemu lafakiwe acinisekisiwe . 
i-GCIS ayikameleli noma ayinamawaranti , lahlosiwe noma langakahloswa , lafaka ekhatsi kulokunye , lokucuketfwe kanye nethekhinoloji letfolakala kulelisayithi ayinamaphutsa noma akusho kutsi akukho lokushiyiwe lokutsite , nekutsi letinsita titawusebenta 100% ngaphandle kwekuphatamiseka noma itawufinyelela ezingeni lelitsite lekusebenta noma lekucinisekisa lizinga . 
Lubumba noma sihlabatsi lesihhohlokako sivamise kudzinga tisombululo tesisekelo letibitako . 
Luhlelo lekufundzisa lemisebenti yetekuchumana kuhulumende lusunguliwe kantsi luyasebenta . 
Emaklorayidi e-alikhalayini nemamethali emhlaba lone-alikhalayini konkhe kuncibilika kakhulu emantini , sibonelo , isodiyamu , iphoteziyamu , ikhalisiyamu nemagneziyamu . 
Ligunya lekusisa lifaka licembu lekusisa lokufanako kwema asethi lekufanele kusiswe kulo , kucatsanisa kanye nesisindvo lekufanele sibekhona kulicembu lekusisa lokufanako ngalinye . 
Kuloku lokungenhla , kuyacaca kutsi kwenta umsebenti eNingizimu Afrika cishe akubanga kuhle . 
Temhlahlandlela Lohleliwe takha emasu , tinchubomgomo kanye netinhlelo , tibuye tinikete kubonisa lokubuya ehhovisi laSayitjeni Jikelele kulungisa kanye nekuniketa emakhono ladzingwa Yinhloko yeTemasotja aseNingizimu Afrika yeTekuphepha Kwemasotja aVelonkhe . 
Loku kufake ekhatsi kusungulwa kwelikomiti lelehola i-ICT esigabeni lesiselevelini leSetulu kusita kucaliswa kwemklamo . 
Loku kungazuzwa ngekwakhiwa kwemakhono lokufanele nalokuchubekako . 
Ngiyatsemba kutsi njengoba singena kulomnyaka timali lomusha , kwekutsi lolwati lwemnyaka timali londlulile netinkhinga netihibe tawo , kuhlangene nemphumelelo , kuniketa sisusa lesenta siye embili . 
Leti kumele tinakwe ngekushesha futsi ngendlela lesebenta kahle kwentela kuvimbela imitselela lemibi nome ematfuba lalahlekako . 
Unelicala lekwephula lomtsetfo wamasipala . 
Imvamisa , lokutfunyelwa emaveni angephandle kwaseNingizimu Afrika bekufaka lokuyimphahla yekutsengisa . 
Likhono lekukhutsata nekufaka umoya . 
Ecinisweni , kukwenta utive utigcabha ngekuba yincenye yeteMisebenti yeMaphoyisa aseNingizimu Afrika . 
Umgibeli loyedvwa lohamba emkhatsini kwasekhaya nasemsebentini onkhe malanga utawubukana lokungenani nemathriphu lamabili ebagibeli ngelilanga . 
Ngenca yaloko-ke , kufunwa ngemandla kwemikhicito yelinani lelisetulu kusezingeni lelikhulu kakhulu eGauteng . 
Nangabe lebhidi yetfulwe ngekubambisana , ikhophi lecinisekisiwe yesivumelwane salokubambisana kumele sipheleketele ledokhumenti yekubhida ngembi kwelusuku nesikhatsi sekuvalwa salebhidi . 
Emahhostela , emahhotela nalabanye batsengi labatsenga ngebunyenti bangahle batsandze titselo letinkhulu . 
Ngakhulela encenyeni lemaphandle kakhulu KwaZulu-Natali futsi beseloku ngifuna kuba ngumlimi . 
Tinchubomgomo letitsite tangekhatsi netindlela letijwayelekile tekusebenta tibhalwe kahle phansi kucinisekisa kubutselwa kwedatha nekusetjentiswa kwentiwa kufane kuyo yonkhe lenhlangano . 
Umakhi , ngekusebentisana nanjiniyela , kufanele ahambisane futsi alandzelele tindlela tesimondzawo ngekuhambisana netinchubomgomo tamhlabawonkhe netavelonkhe ngendlela lekukhonakala ngayo . 
Lizingagugu lendzawo litfolakala ngekutsi kube nekukwehluka kunekutsi kube nesilinganisozinga . 
Nanoma kunjalo kufanele kucatjangwe kutsi emaphetselodolobha anetindzawo letinebukhulu lobungakahleleki letinemazinga ekwehluka ekuminyana kwelinanibantfu kanye nengcebo . 
Tinzuzo nguletibhadaliswa ngaphandle kwenzuzo noma intsela lebuyiselwe emuva . 
Loku kufaka ekhatsi kulawula sekukonkhe , kuhlanganisa nekulandzelela imiklamo kucinisekisa kulawulwa kwemsebenti lokusimeme nemisebenti yekusekela emabhizinisi , kufaka ekhatsi yonkhe imisebenti lephatselene nemisebenti yekuphatfwa kwetinsita tebasebenti . 
Letindlela letinjalo tekutfola inzuzo , uma ingeniswa , itawukhonjiswa kubhajethi yemnyaka njengalenye imali lecitsiwe . 
Ikomidi lesebentako ingenta yonkhe imisebenti yekhomishini , ngaphandle kwekuvumela imibiko . 
Tfola tindzawo letisengotini letingavama kwehlelwa tinhlekelele temvelo njengazamcolo netivunguvungu letimoshako kuphindze futsi kunciphise intfutfuko lapho . 
Ndvuna angenta lesimemetelo kuphela uma kanembono wekutsi lesihlahla , licembu letihlahla , indzawo lembonywe tihlahla noma luhlobo atikavikeleki ngalokwanele ngekwemigomo yaleminye imitsetfo . 
Emaphoyinti ekucala ekuphumela kwakha tindzawo tekuhlala letisebenta kahle ayaniketwa ngembi kwemakhwalithi ekusebenta , acacise timphumelelo letifiswako ekwakheni tindzawo tekuhlala ( letiholwa tintfutfuko kulenkhundla yekuhlela inchubomgomo ) tiyachazwa . 
Kufakwa kwemaphayiphi ekucisha umlilo kufanele kubekwe endzaweni lebonakalako kuze akhone kuwasebentisa Umsiti . 
Utsite imisebenti yahulumende ibuketana netinselele letinyenti ekuhumisheni tinchubomgomo letikhombisa intfutfuko tibe kwetfulwa kwetinsita ngemphumelelo kulamazinga lalindzelekile . 
Lelinani lemali yekubolekisa lemahora lakhicitako kuphela . 
Kulesitatimende sabetindzaba , lelitiko likhombise kutsi lomkhakha wetekulima ungena kusikhatsi semnyaka semalamula nemakotapeni kube lisalelamuva ngendzawo yekubeka emahhabhula nemapera bekwesabisa kumisa kabi likusasa lesivuno saletinye titselo . 
Phendvula tincingo , imibuto nge-imeyili kanye nangeliposi njalo nje . 
Emaphakheji esoftware lentelwe tinhloso tekulawula , tebasebenti noma te-akhawuntingi ngalokufanako atikafakwa kusikimu sesikhutsati sentsela njengoba sifaka tinchubo tekulawula noma temisebenti yangekhatsi . 
Kute simemo , lesicacile noma lesibonakala sengatsi ngiso , lesiya kumkhokhimtselo sekutsi anikete imininingwane yakhe yekubhanga uma ngabe lomkhokhimtselo ufuna kukhokhelwa ngekwendluliselwa ngekwe-elekthroniki . 
Ungatsintsana nelihhovisi lesifundza kwaZulu Natali kulelikheli lelilandzelako : 
Ishasi , njengoba iniketwe ngumkhiciti , kumele ingantjintjwa nanoma ngabe nguyiphi indlela ngaphandle kwemvumo lebhalwe Ngumhloli Lomkhulu . 
Kubhalisela kusetjentiswa kwemanti , hambisa lemafomu ekubhalisa lagcwalisiwe Etikweni . 
Kuzubazuba kuhle kakhulu ekwakheni ematsambo futsi kungumsebenti lomuhle wekwehlisa tingculu , ematsanga kanye netibunu ! 
Kufanele kutsi tonkhe takhamuti tifinyelele etinsiteni letibafanele ngalokulinganako . 
Ngalesinye sikhatsi imibiko yaleSishayamtsetfo akukhoneki kutsi yabiwe . 
Tincesitelo tivame kukhokhelwa ngumbuso . 
Kutfutfukiswa kwemklamo lonemlandvo kulungisa kabusha lomkhakha wemagugu kuwenta umeleleke kulokwetfulwa kwalomlandvo walelive . 
Siphakamisa kutsi lenchazelo lephakanyisiwe " yemcondzisi lotimele " kuletichibelo letiphakanyisiwe ilungiswe . 
Ngalokoke , nobe nguyiphi imphahla yemphakatsi lekhona kusita bahlali emphakatsini lobukiwe ingafakwa ibe yincenye yeluhla lwemsebenti lekumele wentiwe kuloLuhlelo lolweLuliwe lweMisebenti yeSive . 
Loku kubaluleke kakhulu ekuchubekeni kanye nekunakekela lokucondzene nemuntfu . 
Senta letetfulo etukwaletizatfu letilandzelako : 
Kungeta kulokudzingekako lokufakwe kulethenda , labathendako kumele baletse lamadokhumente lakuloluhlu lolungentasi . 
Kuhlatiywa kwekuchumana ngencwadzigezi kukhomba kutsi lokukhulinywa ngako akutsembeki kutsi kungahunyushwa njengalokungaba nebungoti . 
Lendlela yekuchumana iveta umfundzi kululwimi loluhlosiwe kanye nekunika ematfuba ekutetayetisa lulwimi ngekutsi uchumane ngalo ngekweliciniso letenhlalo kanye nangetinhloso temfundvo yeticu . 
Temafa taVelonkhe tiniketa kuceceshwa kanye nekwesekela ngeluhlelo kuLelitiko . 
Kufika lapha , iPT idzinga Ematiko kutsi abike ngekusekelwa ngetimali netiliphu tetikhungo njalo ngekota . 
Loluhlelo lwemasu luyabuyeketwa njalo ngemnyaka ngekuya ngekwenchubo lecaciswe ngenhla . 
Ehlangotsini lwebugebengu , sifuna kwehlisa lelinani leliphasi kumatiko , bomasipala kanye netikhungo kwentela kutfutfukisa sikhatsi sekusita lapho lusito ludzingeka khona kanye nekuniketwa kwetindzawo tekutfola lusito letingasebenti kahle . 
Simo lesifisha ekutfutfukeni kwelinani lekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kusigodzi lesikulugu lwelwandle siyaniketwa ngaphasi kusigodzi ngasinye . 
Hlanganisa ubuye ubonise intfutfuko yetinhlelo tesigodzi tekutfutfwa kwelindle ngekucinisekisa kutsi tinhlelo tihambisana nemigomo kanye netimiso tavelonkhe . 
Hulumende usasebenta ludzaba lwekufaka imininingwane etindleleni letilungiselela phambilini kumtsetfomgomo wetimboni kulomnyaka . 
Balekelani imivila yemhlaba longenalutfo lekungakabekwa kutsi isebentani nobe ilawulwaphi . 
Kwengeta , lemitamo lelandzelako itawentiwa kulomnyakatimali lotako : 
Kucinisekisa kutsi taphulimtsetfo tiyajeziswa , kuceceshwa kwebashushisi labatawugcila kumacala ekulawula kutfwala ngalokwecile kutawukhutsatwa kanyekanye naleLitiko leKuphepha kweSive kanye nelihhovisi leMcondzisi weKushushiswa kweSive . 
Tonkhe tindzawo kumele tibe nenhloso lekhanyako futsi tibe ngumsebenti locacako wemuntfu tsite nobe licembu . 
Ngakoke , ngitsatsa lelitfuba ngibongela futsi ngitusa umbutfo wetekuphepha , ikakhulukati Umbutfo Wetekuvikela , ngemsebenti lomuhle wekusita emaphoyisa ngekugcina lizinga lebugebengu liphansi . 
Lomkhuba lo utawuchubeka nakulokutako . 
Sifundvo sinye lesifundziwe kutsi basebenti bayayifundza indzabancwadzi kunemasekhula losemtsetfweni . 
Nanobe kutfobela imitsetfo kutsatfwa ngalokuvamile njengalokuphakeme. Ngekusho kweMinyango yeKuhlola emabhuku yaNgekhatsi kunekukhatsateka lokumcoka ngekuhlukubetwa kwemitsetfo yekutsenga imphahla kwentela kutfola tindlela tekuncintisana ngesikhatsi saloko lokubitwa ngekutsi kwandza lokwenteka ngeNdlovana . 
Emacembu ebhola yetinyawo akulelive ete titediyamu tawo . 
Kubalulekile futsi kusebentisa bufakazi kwenta kancono kufezekisa . 
Sigameko sinye kusampuli yetfu lapho kwentiwa khona ingucuko lesobala kuloluhlaka lwekuhlosa ekwehleni kwemandla emali kuseTurkey . 
Umtsetfo Wekuphatfwa Kwenhlekelele nawo udzinga Bomasipalati kutsi : 
Njengeluphawu lwekuhlonipha umbhelebhele , kufanele ungehliselwa emuntfwini noma entfweni . 
Tindlela letihlukene tingasentjetiswa kucinisekisa kutsi kugunyatiwe , kufaka : 
Emakhono ekucabanga ngendlela yekucwaninga kanye nemakhono ekusombulula tinkinga . 
Ngalamafisha , lelisu likhutsata libuye ligcugcutele lusha bunikati babosomabhizinisi labasha , kubuka tonkhe tinhlobo temabhizinisi , kufaka nemakhophelethivi . 
Hulumende wendzawo , umkhakha wangasese , tifundziswa kanye nemitimba lehlelekile lesemtfweni batimbandzakanye ngekusebentisa emakomidi lahlukene lahlelembisako . 
Kwengeta kuletiphakamiso lekulendzawo lelidolobhakati , leligaja lilandzelela ngemandla tinhlelobuciko tekuhamba ngekhatsi kulesigodzi . 
Inhloso kwatisa lomuntfu njengalonelikhono ngekuya ngenjongo yaloluphawu . 
Loku kuphindze futsi kube liciniso emkhatsi webalingani labatitsandzani . 
Esigabeni sesifundza bekubalulekile kutsi hulumende wente lokuncane kuniketa tindlu ikakhulukati kulabahlala emapulazini . 
Kugcila kwako-ke futsi kukakhulu kumiphumela leyingoti yekunatfwa kwetjwala . 
Loluhlelo luvimba kutsi kungabikhona kubhadala lokuchubekako luze loludzaba lucatululwe . 
Kute kube ngumanje , bonkhe badlalindzima kulesigodzi bafanele kutsi bafake ligalelo kulisubuciko lekwehlukahlukana lelitawuheha umkhakha lobanti webhizinisi lesimeme kulesigodzi . 
Kungako-ke kubaluleke kakhulu kutsi ilondvolotwe futsi isetjentiswe kukhutsata tekuvakasha kanye nalomnotfo . 
Lofake sicelo kufanele abe aphase Tekubala njengesifundvo lesihambembili . 
Tehlakalo letenteke lomnyaka kufanele tingete emandla kulokufuna kuphuma phambili kuloluhlolo . 
Ngaphandle kwalokwehliselwa kutibonelelo , kubalulekile etifundzeni kugcila ekuciniseni emandla abo kute kusatjalaliswe tinhlelo taHulumende letibalulekile , ikakhulukati tinsitanchanti . 
Lesivumelwano semkhakha wetekwakha usandza kushicilelwa nguleLitiko Letekuhweba Netetimboni futsi lenchubo yekusungula leSigungu Semkhakha Wetekwakha seyicalile nje . 
Letindleko tekuvumela kufinyelele lokungenamkhawulo nendlela yekuphuma kusuka kuleSakhiwo kutawenyusa kakhulu tindleko tayo tamalanga onkhe , ngesizatfu setindleko letenyukile kutisebenti , kubeka liso kanye nekuguga nje lokutentekelako . 
Kufaka kwakho tiboshwa , kubantfu labafanele kutsi babekwe embili ekunikweni Imitapolwati lenetinsita letikahle , kwemukela tintfo letifanele babe lowasungula intsandvo yelinyenti yetfu , Mengameli Nelson Mandela longasekho , lakumela waphindze futsi wakufela . 
Lwati loluhle lwetinchubo tamasipala tekuhlela nemitsetfo . 
Luhlatiyo lwesimo samanje sekumaketha lwalomkhicito noma insita lufanele kutsi lube khona kulelisu lekumaketha . 
Lemitselo ichazwe ngalokucacile kutigaba temphahla letihlukene , isekelwe namibhalo bantfu lebakhona kuyitfola . 
Lomcimbi utawugcila ekumataniseni tiNyakatfo Nshonalanga temhlaba wonkhe ngeligamatsite lekusisa kuletinsisa letikhonjwe ngaphambilini temiklamo yekusisa esifundzeni . 
Kusobala ngekwalesendlalelo lesi neluhlatiyo lwalesicintsi kutsi lesicintsi kumele sitfutfukiswe njani kute sihambisane nalendzawo yekwakha levele ikhona kanye netakhiwonchanti . 
Lokubonakele futsi bekunekujikeleta kwemoya lonemandla loya enyakatfo ufike eningizimu ne-Angola , lohlangene netimo letihambisana nemoya losetulu loholele kutsi kube nemvula lengetulu kulelindzelekile endzaweni lenkhulu yaseNamibia lesenshonalanga mkhatsini nencenye lesigamu lesenshonalanga yeNingizimu Afrika . 
Kungabi khona kwagandaganda lonelifosholo ngemuva sekubambelele kwetfulwa kwetinsita mayelana nekuphendvula nekucedzela kulungisa emaphayiphi ladzabukile nekuchuba emabaleni . 
Kuntjintja kwenchubo kufanele kuhlale kuphansi esigabeni sasekhaya njengoba indzawo lesetulu yekuhlala iswelakala e-Ceres . 
Njengendlela yekuvikela , noma kunjalo , uma kusetjentiswe lugibe , lokuhlanganisa kufanele kukhishwe , uma kungaba nesidzingo sekutsi lolugibe lutjintjwe . 
Baphatsi babika njalo ngekota eKomidini lebuke Kucwaninga emabhuku etimali nematfuba Ekulahlekelwa ngenchubekalaphambili yemiklamo nemishikashika leyentiwe ekutfutfukiseni kwehluleka nome kungasebenti kwetilawuli . 
Lemisebenti lengakakhokhelwa ibeka incindzetelo kumabhajethi ematiko kubuye kwente kugadvwa kwenchitfo kube ngumsebenti lomatima . 
Kuvela kwelitfonjane ngekushesha kusita lesilimo sibe phambili noma simelane nalolukhula . 
Lomsebenti usetjentiswa kulungisa silululwati serejista yekutalwa kwebantfwana . 
NjengaNdvuna ukhombisile kanyenti etinkhulumeni takhe nakutitatimende , tekuvikela netekuphepha takha tincenye letibalulekile temphumelelo bese , ngakoke , Tekuvuselela kabusha . 
Loku kubanga kutsi lesitfombo siwe bese siyafa . 
Ibuye ilandzelele lokubonakala nekuhlatiywa kwaletinselele tesimondzawo letibukene nalomasipala nekuvumela lomasipala kutsi ete nemasu lakahle netindlela tekusombulula letinkhinga . 
Seshisisa tonkhe timoto letingenako naletiphumako kulamabala eLitiko Letemfundvo . 
Bomnaketfu nabodzadzewetfu , loku sekwanele . 
Ciniseka kutsi konkhe kususwa kwetimphahla kuyabuyeketwa . 
Kubhalisa ematayitela ebuniyo kanye nalamanye emadokhumenti . 
Lwati lwemsebenti : Kwati tinchubomgomo letiphatselene nekugula kwalabaphetfwe yingcondvo . 
Ngemakhophelethivi etindlu , emalunga nawo angatfola kuceceshwa kutemakhono ( kwakha ) ekwakha . 
Ngibonga Nkulunkulu lelive nyalo lentsandvo yelinyenti lapho wonkhe senti losentjetiswe kutekuvikela kumele kuniketwe tizatfu , kukokubili iPhalamende nakulabo lesibamele . 
Uma emathikithi atsengiswa ngelusuku lwemdlalo , indzawo yekutsengisa emathikithi kufuneka ibe sekudzeni nemagede . 
Imitsetfosimiso ngakulolunye luhlangotsi ihamba embili kuletinye tinkhomba . 
Likhono lekulandzela inchubo lesebentako nalenemandla yekusombulula-tinkinga . 
Emakhandidethi alindzeleke kutsi abe khona ngelusuku , ngesikhatsi kanye nasendzaweni lekutawubanjelwa kuyo tinhlolokhono ngekuya kwekuncuma kwelitiko . 
Ulungele ngalokufanele kuchubeka nekufundza emikhakheni yetesayensi lehambelanako . 
Ikhomishini incume kutsi umbiko wesikhashana kufanele uhanjiswe endvuneni . 
ISAPS ichaze kutsi lesicelo sekugcina lubalo loluhlukene ngekuhlaselwa kwasemapulazini kwacala kumazinga etepolitiki . 
Lenancenye ihlela kungena kuTivumelwano teLizinga leTinsita netiphatsimandla lekungito kwentela kucinisekisa kuphepha kwato tonkhe tincenye tetitfutsi tesive . 
Lelihhovisi Lekulawulwa Kwetehlakalo kulomasipala liphetfwe ngalendlela futsi lifaka lolokulandzelako : 
Ndvuna angakhipha lenchubo , tinkhomba kanye nemigomo kuleminye imitfombo yebetindzaba njengoba akubona kufanele . 
Kuceceshwa nge-HIV ne-AIDS kwetisebenti letinakekela ngekwetemphilo . 
Umshini lomusha losamugca wekukhulisa sivinini watsengwa kukhulisa kulawulwa kwetigulane letiphetfwe ngumdlavuta . 
Lesibonelelo sinemikhakha lesihlanu letibuketane nemshwalense wetemphilo velonkhe netindzawo tekulinga tekulungiselela kwentelwa kusatjalaliswa kwemshwalense wetemphilo mhlabawonkhe . 
Basebentisi bakhutsatwa kutsi babike nanoma ngumaphi emaphutsa langaba khona , kungasebenti noma tintfo letiyinhlamba ngekusebentisa incwadzigezi yemphatsi walewebhusayithi . 
Tekulima tasemantini tekulima taselwandle futsi tifaka ekhatsi kulawulwa kwekufuywa kwemfunyo nekulinywa kwetilimo , umsoco , lufuto , kulawulwa kwekukhicitwa kwato tonkhe tinhlobo talokutinshwana lokuphilako lokusetjentiswa kubantfu . 
Ngaloko , leLitiko leTekulima , Temihlatsi kanye nalokusanhlanti liye labopheleka kungenelela ngekukhipha sitatimende sabetindzaba libita kutsi kube nesisombululo lesisheshako kulesiteleka . 
LeLitiko lisebenta nalabanyenti labatsintsekako kuhola lomsebenti wemisebenti yaHulumende wasekhaya ngekusti kusayinwe Tivumelwano temazinga Ekusebenta . 
Tintfo letimbili letimcoka letichaza lomehluko kulizinga lekonga kwebantfu emkhatsini weNingizimu Afrika nalephaneli ( ngaphandle kwethemu lebelesele ) totimbili tiyidata yetintfo letiphatselene nebantfu : sibalomkhatsini sekungatimeli kwalabasha nelizinga lekusuka kwebantfu baye emadolobheni . 
Lendlela lena itawuba ngulefanele futsi lefiswako kuyo yonkhe lendzawo yemfula . 
Kufezekiswa kwaloMtsetfosivivinyo ngalokuphelele kutawuba nelifutse lelibonakalako kubantfu nakumtfombolusito wetimali . 
Lijaji lavele lakutfola kunganasidzingo kuncuma ngesicelo . 
Likomidi Lebanikatimasheya lishicilela emagama alabo ; 
Kukhetsa luhlelo ngekwendlela leyenabile kwentiwa tinhlobo nendzawo , futsi kuncunywa ngekuba khona mayelana netebhizinisi . 
Kubusa Lokuhle lokutawucinisekisa kwetfula ligunya lemandla etfu lelimcoka ngendlela lesebenta kahle lekubeka liso kanye nekuhlola kuniketa lusito kwemaphoyisa . 
Kugcwala kwe-oksijini lencibilikile : kusindza kuyancipha emantini lanekugcwala lokuphansi kwekuncibilika kwe-oksijini . 
Lokungasebenti kahle kwemitamo yekulwa nekudlabhatisa tjwala kwentiwa kube kubi kweswelakala kwekuhlolwa lokuyimphumelelo kwelinyenti laletinhlelo , kuyo yomibili lemkhakha wahulumende nalotimele . 
Lomkhakha weKuphila Nemphilo Yetisebenti kanye ne EMS kufutfukise luhlelo kwekuphila lwetisebenti te-EMS kucinisekisa kutsi kugcineka emazinga abo ekuphila emtimbeni nasemphefumlweni . 
Umbuso wangenisa inchubomgomo lephikisako , ngekulondvolota ngetikhatsi letinhle kute ulungiselele tikhatsi letilukhuni takusasa . 
Kunciphisa tindleko kwebakhi basebentise labangenamakhono labangabiti . 
Idatha levamise kukhululeka kubaphakeli bahulumende nalabatimele ngekusebentisa i-Inthanethi . 
Lelifomu lesicelo litawubonelela indzawo yetizatfu talesicelo , lokukutsi uma tingakabhalwa kutawenta lesicelo sicitfwe futsi singabukwa sanhlobo . 
Inchubo yetelusito loluphutfumako kutemitsi yelidolobha iKapa ihlukaniswe kumikhakha lesitfupha ngekwesimo sendzawo , ngamunye uchumene nesibhedlela sesifundza noma sendzawo . 
Ndvuna angadzinga kutsi umbiko wekuhlola umtselela wesimondzawo wetfulwe ngumfakisicelo . 
Ngaleyo ndlela , hulumende ubona lomtsetfo lomusha njengesimo sekuzuza kwawonkhe wonkhe bobabili batsengi nahulumende . 
Umnikati kufanele ente imephu kanye nemitsetfo letfolakalako kunoma ngabe ngumuphi umuntfu losebentisa lilungelo lekungena ehlatsini . 
Letisebenti temmango kanye nabosonhlalakahle bangema-ejensi engucuko kulemindeni yetfu lengekho esimeni lesihle . 
Kuceceshwa Kwemshayeli lokwentiwa yiBMW ngilo kuphela luhlelo lwekuceceshwa loluniketa litfuba lekwandzisa lwati lwakho lwekushayela futsi ufundze kugcina imoto yakho ilawuleka kahle kakhulu ngaphasi kwetimo letahlukene , usebentisa kuphela imoto yeBMW . 
Kuhlola emazinga ebuphuya kulesifundza njalo ngemnyaka . 
Luhlelo lolungaphasi Loluphenya Bugebengu lugcile kuletitatimende tenjongo letilandzelako . Kwenta ncono luphenyo nekushushiswa kwetigebengu nekutiphatsa ngeludlame embikishweni wesive . 
Kulokunye , luhla lwalabatsintsekako lutawusita kulomsebenti wekulandzelela tigebengu . 
Loluhlelo loluhlelembisako ngulolunye lwemabhloki ekulondvolota . 
LeNchubo yeLwatiso lweTitfutsi lwaVelonkhe isetjentiselwa kulawula lonkhe lwatiso nemathranzekshini laphatselene futsi lancunywe nguMtsetfo weTethrafikhi yeMgwaco waVelonkhe kanye neMitsetfosimiso . 
Tonkhe tendlulisi letesekelako noma tindaladi titawufakwa kuyo yonkhe lenethiwekhi kuphindze futsi kwendluliswe kuthransifoma ngayinye . 
Kusebenta kusungulwe yiPhalamende ngekwayo kantsi kungachazwa njengencenye yenchubo lesunguleka noma njani ngalesikhatsi sekuhlala kwendlu . 
Loku kwafezekiswa emkhatsini walokunye lokwentiwa ngekwakha budlelwane netinhlangano letahlukene . 
Loluphakelomali luphumelele ekulungiseni lokungalawuleki kanye nekungalingani kweluhlelo lwelubandlululo . 
Njengoba kuvela lolophendvulako akakatsintseki nekutsi lesigwebo setfulwa ngemfanelo . 
Loku , ngiva ngatsi , yintfo lemcoka yekucinisekisa kutsi kusetjentiswa kwesento sekulinganisa kuba yimphumelelo , futsi kutsi kute lotawusolwa ngekucasha kwethokeni kute kulandzelwe sento sekulinganisa . 
Ngetulu kwetinkhulumo , lilanga belubungatwa ngemidlalo yelibhola yasendlini futsi neyelibhola lenethi . 
Ema-NGO angasita kulolucwaningo , ekucecesheni , kudlulisela buchwepheshe kanye nekusebentisa tinhlangotsi letitsite tekulawulwa kwemfucuta . 
Ngaletizatfu , kubuyeketwa kwesigwebo kucitsiwe ngetindleko , letindleko tifaka tindleko temaseshini emakhansela lamabili . 
Kuphindze kuchaze kutsi kunelwatiso lolungetiwe lolukhona kuletinye timo . 
Letikhwama tepulasitiki letinsha tiyasebentiseka futsi futsi tite bungoti ngekwemvelo . 
Kwanyalo lenchazelo idzinga tonkhe tositfupha tibhedlela te-TB kutsi tibe nemhlangano tinyanga tonkhe . 
Lemisebenti yahulumende wendzawo ibekwe yacaca kulokucashunwe kukhishwa kuMtsetfosisekelo lokukhonjiswe ngenhla . 
Loluhlelo lufaka ekhatsi tinhlelo letincane letisitfupha , tinhloso letinkhulu kulawulwa kwetisetjentiswa nemitfolamphilo yetemphilo yemmango , tikhungo tetemphilo temmango , tibhedlela tesigodzi , tisetjentiswa tetinsita tetemphilo letiphutfumako , tibhedlela tesifundza , tibhedlela letinkhulu , kanye naletinye takhiwo netimiso . 
Umsebenti lowetayelekile lolawulwako kunisela ngemanti langcolile , laphuma emisebentini yekuhlantwa kwemanti . 
Kuniketa ema-oda ngembi kwetindleko nekukhipha onkhe ema-akhawunti lalawulwa ngenyanga . 
Ivolomu yemfucuta kanye nekuncishiswa kwencumbi . 
Emakhophi alamadokhumenti lalandzelako kufuneka ahambe nemakhotheshini labhaliwe : 
Timo teSicelo seNchubomgomo yemibandzela leChubekako tifaka : 
Mayelana naloku , i-LED akusiyo intfo lemane-nje yentiwe Bomasipala , kepha leyentiwe nguHulumende wonkhe akanye naBomasipala . 
Lamanani laphelele eTindlela Tasendlini atawucanjwa kulemodeli ngekuya kwetinkinga tetimali . 
Lobudlelwano emkhatsini kwemisebenti kanye nemiphumela bunguloku lokubitwa ngekusebenta lokukahle . 
Sibonga kakhulu kutsi akakalahleki ngalokuphelele emfundvweni yebuhlengikati . 
Lomklomelo lona uklonyeliswa umklamo lohlanganyele kulucwaningo loluyincalisakuvela , lolutawuholela ekubeni khona kwetheknoloji lehamba embili kakhulu . 
Basebentisi labafuna kusebentisa lokucuketfwe kute batentele inzuzo bangenta loko ngekucala batfole imvumo kumnikati wewebhusayithi . 
Kusebentisa kakhulu umtsamo wekutfutfukisa nekucwaninga nekuticambela kwesekela kusungulwa kwemisebenti ngumkhakha wangasese . 
Lenchubo iletsa luhlobo leluhlolo loluyingoti lemvelo loludzingekako eNingizimu Afrika , ngoba : 
Imphahla ibe sikhumulo sebhizinisi lebalulekile , lehlelekile nalesekelwa kahle ngetimali letsengisa emadayimane ngalokungekho emtsetfweni . 
I-GDP yangakunye isilinganiso lesilula sako konkhe kwetenhlalakahle , nanoma nje ingafaki ekhatsi kwabiwa kwemali lengenako , ayifaki nemphahla netinsita letikhicitwa ngaphandle kwemakethe yemnotfo . 
Mabhalane webhodi wenta yonkhe imisebenti yamabhalane weBhodi kanye neMakomidi ayo . 
Kulungile , uma besingahlala phansi sitinte , ngitsandza kucela leNdlu kutsi ihlaliseke futsi ngicele Babhalane kutsi afundze Luhlelo lweLusuku lwekucala . 
Loluhlelo ludlala indzima lebalulekile ekutfutfukiseni kudlondlobala kwemklamo wetekulima esifundzeni . 
Lesiboshwa besititsengisa sona ngekwaso kute kutsi sitfole kwekugcobisa . 
Tinyenti tindlelalisu tekwenta loku . 
Loku kumelela kwandza ngenca yekutfutsela kulelive kwebantfu labangetulu kweliphesenti linye besibalo lesiphelele sebantfu balesifundza . 
Emakhono etekuhlatiywa ngekwelisubuciko , kusombulula tinkinga kanye nekubonisanakuncenga . 
Kucecesha nekutfutfukisa kwabukwa ngalokufanele kuto tonkhe tigaba tebasebenti kanye nebhajethi yekutfutfukisa emakhono yasentjetiswa ngalokusemgceni neluhlelo lwekutfutfukisa emakhono . 
Imiculu leskeniwe ibekwa kulenye indzawo kute iphephe kusimondzawo lesigadvwako futsi lesivikelekile . 
Mayelana naloku , kwangeniswa egameni lemaphoyisa kutsi letincomo tifanele kutsi tifake ekhatsi naku lokulandzelako : 
Uhlala nendvodzakati yakhe kanye nebatukulu lababili . 
Loku kwenta kutsi lomkhicito ubukeke kahle . 
Ematiko lamanyenti asashikashika kuhlangabetana naloluhlaka lwesikhatsi . 
Ngekucatsanisa , nangabe tincenye tendzawo yekuhlaliswa tihlanganisiwe , leyo naleyo ncenye izuza endzaweni lenkhulu . 
Lokulungiswa kwekufinyelela emigwacweni kwentiwa ngumasipala wasekhaya ngekusebentisana nesifundza lokudzinga kwekutsi lomasipala wesigodzi agcile kulomsebenti wekuniketa emanti . 
Bebamlandzela sikhatsi lesidze . 
Lokutfolakele elucwaningwenimabhuku lokulandzelako kuhambisana nemigomo lengenhla : 
Lensita le ifuna sizumbulu semali mayelana nekugcineka , lokungatange sekwentiwe iminyaka leminyenti . 
Bofakazi labanyenti embi kwekhomishini bafakazile ngalomdlalo . 
Inchubo yekungenisa umoya kufanele isebente uma ngabe noma ngabe nguyiphi imisebenti lephatselene nekupenda ngekufafata kwenteka kuleligumbi lekufafata . 
Imfucuta yekunakekela imphilo akufuneki timinyane ngoba ivamise kuba nelizinga lelisetulu lemhwamuko . 
Lokwentiwe lokusha nguleyo yeSikhatsi seLubandlululo , nekukhumbula labo labalwa futsi bashona basungula live lentsandvo yelinyenti . 
Kugunyata Lokwetayelekile kungasentjetiswa nakusisentjetiswa semanti lesikhetsekile , sigaba sebantfu lesikhetsekile , noma sifundzave lesikhetsekile . 
Litfuba lekuvuselela kanye nelinani lekulondvolota lelingumphumela wako lisoloku lisetulu futsi lentfutfuko lephakanyiswako ingafaka ligalelo ngendlela lenhle ekwesekeleni letinhloso . 
Kutawucinisekisa kutsi simo sekuba kahle kwemfundvo kanye nekuceceshwa kumkhakha wesive kuyatfutfukiswa futsi kuba sezingeni lemhlaba . 
Esikhatsini lesindlulile lusito lolunyenti lwesomiso lucondziswe ekwehliseni tikweleti temabhizinisi etekulima naleminye imimmango lencishwe ematfuba , ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya , kube nekusekelwa lokuncane lokuyimphumelelo nalokusimeme . 
Njengoba lenkinga yekuntjontja sitoko utsitsa lamanye ematiko , Litiko Letekulima litawuba khona kuphindza lombiko walelo langa ngekuniketa leminye yalemiklamo ekusiteni imimmango . 
Kuhlela lokuhle , ikakhulu kuhlelela iminyaka leminyenti , kungehlisa tihibe temtselela webhajethi kube kubonelela nekutsengwa kwemphahla lemcoka . 
Nangabe kute imphendvulo , batfulinsita bangachubeka bakhangise lolutjalotimali njengaloku kuhleliwe . 
Lomtsetfo unika litiko emandla noma , bachasi balo kwenta lomsebenti , futsi unikete emalungiselelo etikhungo tekucinisekisa kulondvolotwa kwetihlala netilwane tendzabuko emhlabeni wesifundza . 
Imphendvulo yemali yahulumende lenemandla , lesekelwe kuba ncono kwemali , kusekele kukhula kwemnotfo kwabuye kwavimbela kwehla lokungetiwe ekusebentiseni , lusiso nemsebenti . 
Kusitwa kwemphakatsi kwase kwelulelwa kubodokotela bematinyo nabosokhemisi . 
Loku kuveta inkinga levela kuma-athilethi ngoba linyenti labo lidlala etindzaweni tasemaphandleni . 
Litiko litawubuyeketa Tinsita Tetisebenti kanye neLigunya leTetimali ngekuhambisana netinhloso temasu . 
Lukhetfo lolunyenti loluseta lutawuba nebagadzi bamhlabawonkhe kanye nekuba khona kwemakhomishini elukhetfo latimele kucinisekisa kutsi lenchubo iliciniso futsi itsembekile . 
Kutawuba sibopho senkontileka yalokhipha ithenda , nangabe kwentekile lokunikwa kwalenye ithenda kuyemukelwa , kwemukela tonkhe tibopho kanye netikweleti lethenda lenye lenikwako ihambisana ngato tonkhe tingoni netilinganisosimo temcashi kanye netidzingo . 
Belibala lelimhlophe kulinganiswa kutsi banetibalo letisetulu letihlanganisiwe tekutfutsela kulamanye emave kuleminyaka ngekwehluka , kulandzele emaKhaladi , kube belibala Lelimnyama base-Afrika kulinganiswa kutsi bakhombisa sibalo lesiphasi lesihlanganisiwe sekutfutsela kulamanye emave . 
Ema-inventhri lakhona ayavetwa kwemnyaka ekhatsi kwemanotsi Etitatimende Tetetimali . 
LeLisu lihlose kudala lisiko lekukhohlisa nenkhohlakalo , kanye nekuvikela nome kubona kukhohlisa nenkhohlakalo . 
Bantfu batawube balindzele tinsita letinyenti kini . 
Indzawo yemmango ifaka ekhatsi cishe wonkhe umhlaba longasiwo wetikhungo tangasese noma longasiwo webantfu . 
Batsengisi abazange bamane babe lapho uma kwentiwa lamacala : bebalapho ngembi kwekuhlelwa kwekuhweba ngemadayimane langakapholishwa , njengoba kuvume Mnu . Pretorius ngalokucotfo . 
Lomnyaka wente ncono kuko . 
Umgomo wayo kusebentisa tindzawo tekusentjetiswa ngenchubomgomo letawuniketa umtselela ngekutsenga ngebunyenti nekukalwa kweminotfo Yetifundza kanye nekukhona kwematiko kulandzela tinchubo tekutsenga nekusebentisa . 
Konga kungumholi lobalulekile wekusisa nekukhula . 
Sitfutfukisa kungafihli lutfo nekulawula imali ngemphumelelo . 
Umtselile kwekutsi utele kutophenya lokulahleka lokukhulu kwesitoko kulesitolo lesiphetfwe nguye . 
Lomasipala wesigodzi uhlomiseke kahle kakhulu kubamba lendzima . 
Tonkhe tindzawo tekumakha tavakashelwa ngembi kwekucala kumakha kucinisekisa kutsi tonkhe tidzingo temalungiselelo setilungiselele sikhatsi sekumakha . 
Ngivumele ngengete lusito lwekubaluleka kumshicilelo wakho . 
Edolobheni lasePrince Albert , kunesidzingo lesikhulu setindlu ngenca yemandla ekukhula kwelidolobha kanye nekutfolakala kwematfuba emisebenti . 
Kodvwa , umkhakha longakahleleki waseNingizimu Afrika ubukeka umncane kakhulu kunalowo kuleminye iminotfo yetimakethe letisavela . 
Lucwaningo Nekutfutfukisa kukhulisa tingucuko nekukhuliswa kwetekutfutsa ngekusebentisa lucwaningo nekulawulwa kwelwati kulelitiko . 
Emaphepha laphrintiwe angcondvomshini lakhicitwe kabusha eTikweleti teManani ngeke amukeleke . 
Lemiklamo ilindzeleke kutsi ifake ligalelo ekukhuleni nasekusimameni kwemboni yetemafilimu yakuleli ngekutsi ilitse imikhicito yemafilimu dvute nemimango , ngaleyondlela-ke kucina imitamo lekuhloswe ngayo kutfutfukisa tetsamelilwati nekukhulisa lizinga lekufunwa , ikakhulu imikhicito yemafilimu yakuleli . 
Lobunyenti bebantfu kulemimmango yetindzawo tase Alfred Nzo kuba nemtselela lomubi kubhayodayivesithi . 
Loku-ke ngulokwenteka , lokwabangela kutsi sicuku singabe sisalawuleka . 
Kodvwa , kufanele sati intfo yinye . 
Kwentiwe emalungiselelo ekubhaliswa kwekuvikela ematayitela emhlaba lapho tihlahla time khona kucinisekisa kutsi banikati labatawulandzela bayati ngesimo saleto tihlahla . 
Lelitiko ligcwalisa lombiko lotayelekile wetilinganiso weliHhovisi leTimali Velonkhe njalo ngekota futsi liwendlulisele lombiko ehhovisi leTimali leSifundza . 
Ematheknoloji lamasha lafaneleke kakhulu kunetindzawo tekushisa kufanele aphenywe . 
Loku kulinganiswa kumaphesenti langemashumi lasiphohlongo wagesi ne-oyili letsengwa ngaphandle kwamanje . 
Hlela , ulungise , usebente uphindze ugcine imiklamo yebunjiniyela . 
Onkhe emalunga abomasipala basekhaya " esimeni lapho bahlala khona " akhulunyiswa ngaloluhlelo . 
Ngalokwetayeleke kakhulu , iklorayidi iyakhishwa kanye nalamanye ema-ayoni ngekusebentisa tindlela letehlukene . 
Letifinyeto letilandzelako tikhombisa letidzingo temanti letihlosiwe kuyinye yaletindzawo letikhulako : 
Bahlali labasha kanye netivakashi butawufaka ligalelo kumishikashika webhizinisi , lokutawuba nemtselela lomuhle kumikhakha leminyenti futsi kwakhe ematfuba lamasha ekusungula emabhizinisi . 
Laba Labaphenyako batfola lwatiso ngemalungelo emnotfo netenhlalakahle lokufaka ekhatsi tindlu , temphilo , kudla , emanti , kuvikeleka eveni netemfundzo . 
Lesakhiwo asinatisebenti ngalokugcwele ( tisebenti )  . 
Letifinyeto letisetjentisiwe kulenabhidi tiphawula naku lokulandzelako : 
Lenye indlela yekukhulisa umkhakha wetekukhicita wesifundza , kutawuba ngekusebentisa Tindzawo Tekutfutfukisa Timboni Tesifundza , njengaletitawugcugcutela kusisa lokukhulako . 
Inchubo yengucuko ayikapheleli , kodvwa tinhlaka letibalulekile tikhona . 
Kute sikhona kusebenta kuletinhloso tekutfutfukisa imiphumela yetemfundvo kumcoka kwentela kunakekela imitfombolusito njengetakhiwonchanti tesikolo , takhiwo kanye naletinye tintfo futsi nekucinisekisa kutsi lemitfombolusito iyatfolakala kuniketwa etindzaweni letimcoka letisetulu . 
Kushicilelwe tatiso letilishumi kanye nemaphephalwati ekufelwa nemalanga ekukhumbula . 
Kususa lesihibe , Basiti Bemphatsi lababili sebacashiwe etikhundleni letisezingeni Lemarenki Alabaceceshwako . 
Akukeneli kusho kutsi lendlela ye-IP ingavikela lwati lwendzabuko , kungatsiwa intfo ngayinye ihloliwe ngekuya ngesethi yayo leyehlukile yetimo letinsha . 
Lesinye sipiliyoni semave ngemave siveta kutsi indzima yekucala yema-ejensi aHulumende losemkhatsini nebasiti kumele kube nguleyo yebatfuli labacondzile nebaniketimali betinsita . 
Bonkhe labalimele engotini yemgwaco batawusitwa ngalokuphelele ngekuya ngekwetinsita talesikimu futsi loku kutawukhulisa tindleko talesikimu . 
Loku kwente kutsi kube nalokubonisana lokukhona ngekutfola tinsita ngaphandle kuletinye ticelo . 
Kulandzelela nekuchuba lucecesho nekutfutfukiswa kwetisebenti temakhemisi emakhemisi ebantfwana . 
Labadlala indzima batibophelele ku : Kubona , kuhlola , kwatisa , kanye nemandla ekugucula indlela yekucabanga kumuntfu ngamunye kanye nemacembu latsintsekile nome lanemandla ekugucula indlela yekucabanga kulomklamo . 
Kweluleka baphatsi lasondzelene nabo kanye nebasebenti ngetinchubomgomo ngekubuka kakhulu kulinganisa ematfuba ekucasha nesentokulungisa . 
Lokukhishwa kutawuvunyelwa kuphela ngemuva kwalokuhlola kwalamasampula lamelelwe lolokutfolakele kumtfwalo ngamunye logcwalisiwe . 
Kubuye kwaba nekugcizelela ekutfutfukisweni kwebuholi nekuphatsa kucinisekisa kuphatsa kahle ngekubambisana , kuphatsa ngalokuvisisekako nekwakha buholi lobukhombisa kukhula kutemphilo . 
Imekhyuri lephuma kumatemomitha laphukile , kumatemostati , kutinsita letikhetsekile nakumalabhorethri nakuma-cadmium langahle enteke kumabhethri akufuneki kulahlwe neluhlobo lwemfucuta lefakelana tifo , ngenca yekutsi iyagucugucuka uma ifakwa lapho kushiswa khona futsi ngenca yekungabi khona kwetinsita tekuhlanta letifanele , kutawungcolisa umkhatsi wemoya . 
Ticelo kumele tifake ekhatsi silinganiso lesinemininingwane setindleko talomsebenti , letitawufaka ekhatsi tindleko temali yetindiza kanye nendzawo yekuhlala . 
Kulelizinga leli kuvikeleka kwekudla kuvela ngekwaletintfo letilandzelako : 
Antjilantjila kancane , ati ngekuba khona kwakhe lokubi , Ralph waphendvula ngemahloni . 
Umtsetfo Wetinhlangano Letingasebenteli Izuzo usetjentisiwe kucinisekisa kutsi simondzawo seNGO silungele kutfutfukiswa kwemkhakha . 
Kulawula lokusebenta kwekuphatsa lokuyimphumelelo nemasu ebuholi . 
Kugcina irejista yemphahla netincwadzi takumtapolwati kufaka ekhatsi letiletfwako . 
Ematiko ahulumende angasebentisa kuphela imali leyabiwe Yiphalamende yenhloso letsite . 
Tinhlelo kwekhopholeshini tekukhulisa imali letfolakele ngekutsengiswa kwemphahla yengcondvo , njengendlela yekukhulisa malingena . 
Inchitfomali lengephasi kwesabelomali ibe kakhulu etintfweni letikhona letingasetjentiswa khona lapha eLitikweni . 
Umtsetfo noma imitsetfosimiso ayicacisi kutsi imichudzelwano levulekile ingasetjentiswa njengendlela yekutsenga , lehamba nesidzingo sekwesekela tindlela letinekuchudzelana lokuncane uma tisetjentiswa . 
Kusebentisa lithemu ' sisulu ' kwaleKhomishana kuchaziwe kuLombiko wayo Wekugcina kuletisusa tekucala tekwetsiwa kwalomtsetfo . 
Kusilela kwebasebenti labangetiwe kwenta lomsebenti loniketiwe wekucwaninga simondzawo . 
Afaka ekhatsi Luhlakamsebenti lweLusebentisomali lweThemu leseMkhatsini lolubukana kahle netidzingo tekwakhiwa kwesabelomali lesingiso kanye nekukhomba kahle indlela nekulawula kufezekiswa kwesabelomali . 
Simo lesibucayi setetimakethe tetabelo sehlile nekungena nekuphuma kwemali yahulumende etimakethe letivelako sekucalile . 
Ndvunankhulu nelicembu lakhe babonwa bakolobha phasi futsi bawasha emafasitelo kwamangala tigulane , banakekeli netisebenti . 
Cinisekisa kwesekela nekunakekelwa kwetakhiwonchanti te-ICT letisebenta kahle kakhulu kanye netinsita kulomasipala . 
Kucedvwa kwetekuhlolwa kwetekuphepha kutikhungo . 
Kwabiwa kwesakhiwonchanti bekuchunyaniswe kutindlela letiriferwa Sifundvo letichaza indlela sigulane lesitoyitsatsa ekugcineni kufika kuMfundvo leMhibahiba . 
Umtsetfo Wekulingana Emsebentini ubonakala unikete ngemphumelelo luhlobo lolungilo lweluhlaka lwekwakha kutungeletela kutsi ngutiphi tinhlelo letingakhiwa ngaphandle kwekuphocelela imitsetfo lecinile lengavimba kunjtintjantjintja kwekusebenteka . 
Sicinisekisa tinchubo tekuchaza lokulawulwa ngendlela lefanele , siniketa kwesekela ekulawuleni tindleko , kwesekela kulawulwa kwemali lengenako kanye nekwesekelwa kwebhajethi . 
Kute kutsi tingenelelo tendzawo netekwemtimba tisimame , tifanele kutsi tesekelwe simondzawo lesikahle kutemnotfo netenhlalo . 
Lomkhandlu wesekelwa luhlelo lwekomidi . 
Indzawo Yenkhundla Yetindlu ihlala emkhatsini phakatsi kwendzawo leyakhiwe kanye nasekwehleleni kwentsaba futsi kuneligalelo ekubonweni kwetinsita letibonakalako letidzinga kwentiwa tibe ncono . 
Etindzaweni letinjena lokuhlangana emkhatsini wetinhlelo nemabhajethi angeke kube sobala ngaso sonkhe sikhatsi . 
Nanome kukuhle nangabe tikahle tindleko tekunika sihlalo ngasinye kuphasi , akusebenti nangabe tihlalo tingakagcwaliswa . 
Kusebenta kwetinsita tesive kudzinga kuguculwa lokusisekelo kutfola bungako lobuncono bemali yesive , kwenta kakhulu ngalokuncane , nekwakha lisiko lebuholi lobunesibopho kute takhamuti tetsembe tikhungo tekuphakelwa kwetinsita . 
Emabanga emahambo atsintsa kuzuza ngetindlela letimbili . 
Leliphepha libuka tigameko tenchubomgomo letimbili letisekela kukhula nekwakha umsebenti . 
Loku kuyehlukana ngekuya kwabomakhi , kepha kubaluleke kakhulu ekusebenteni kwenchubo . 
Awekho emabhidi latawemukelwa lafike ngemuva kwesikhatsi , lafeksiwe noma elucingo . 
Nangabe kusarejistwa Nemkhadlu Wesimondzawo Lesakhiwe , uyacelwa kutsi uletse bufakazi bekufaka sicelo nebufakazi bekubhadala . 
Ba-Phalaborwa banemanti lamanyenti kantsi angeke sikhone kutsi tinsita letincane tingcole . 
Tintfo letifana nelinani lelisetulu lelicuketfwe lemucusitfombo kulensekese lesala uma kuhlutwa jikanelilanga tingehlisa kugayeka kwalelikhekhe , lokwehlisa lizinga lentsengo yekusetjentiswa kwekugcina kwalomkhicito . 
Masipalati lomkhulu kufanele abuke ibhajethi lephakanyisiwe yeluphiko abuye ahlole lokusembili kanye netinhloso telitiko . 
Timo kutikhafulamfula tiyadida kakhulu futsi tincike kakhulu ekuntjintjantjintjeni kwemagagasi , umoya , kanye nekungena kwemfula . 
Incwadzi yekushayela itawengeta litfuba lemphumelelo . 
Futsi kwentelwe kuniketwa inchubomgomo yavelonkhe , tinkhombandlela nemazinga , nekulandzelela nekuhlola emabhuku alokuchubekako . 
Lamandla langaba khona kutekulima angekhatsi kuletindzawo lebetinganakwa phambilini , lapho labanyenti balabo labangasebenti bahlala khona . 
Labahlela emasu kanye nebhajethi yekwetfulwa kwetinsita kamuva batise tinhlelo telisu lelikhaliphile tekwenta imisebenti yahulumende ibe sebaleni kutishayamtsetfo kantsi titisetjentiswa letimcoka eluhlelweni lwekuchaza nekubhajetha . 
Uma tintfo temphahla lenjalo , temboni kanye netemishini tehlisiwe , imali lelingana nato indluliswa isuswa kuMinikelo nakuTilulu Teminikelo Wemmango tiyiswe kulokuzuziwe lokusele . 
Ngako-ke , kungakhoni kutfola timfucuta letiyingoti angeke tingagunyati luhlolo njengoba imitselela yato ifakiwe kumtselela wemapharamitha lahlolwako . 
Kusita nekusekela ekwakheni kabusha sikhungo kanye nekuletsa tingucuko kuHulumende emaveni lakhetsiwe ase-Afrika . 
Lamabhajethi laceliwe atawubese akha tinsita tetinhlelo tekusebenta kwendlelasu , ibhizinisi nekusetjentiswa kwemnyaka timali lolandzelako . 
Sidzinga kubaveta kutimo temisebenti mbamba ngekusebentisa budlelwano nalabatsintsekako labafanele labatabaniketa kucecesha lokunelwati nekubafundzisa umsebenti . 
Khutsata kutfutfukiswa kwetisebenti ngekubuka ematfuba endlela yemsebenti kulabangaphasi ngetikhundla , yetfula tinchubo tebudlelwano bemsebenti letingavuni , letivulekile futsi letimbandzakanyako . 
Lokunye , kunenkholelo levamile yekutsi bakhi kufanele bamane banikwe umsebenti bangathendeli umsebenti nekutsi kufanele kutsi umsebenti uniketwe ngekulingana kungayi ngentsengo nekusebenta kwesikhatsi lesengcile . 
Noma kunjalo , loku lokuhle kuvamise kuba nemtselela lomubi kulokunye kutsengwa kwemphahla nekucitfwa kwemali etintfweni letingasiwo umholo kuba tinselele letingalawuleki . 
Njengobe kukhanya ekuhlatiyweni kwalenkinga ezingeni lemhlaba wonkhe kumbiko wekubuka , futsi kuloluhlatiyo lolunemininingwane lenabile , tisusa tekungavikeleki kwekudla tinyenti , titigaba letinyenti , futsi tinekuhlobana kwato lokunkimbitekile . 
Cinisekisa kuniketwa kwetemfundvo yetemvelo nekucaphela . 
Nangabe sicelosikhalo sifakwe ngemuva sekwengce lusuku lwesikhatsi lesishiwoko , umtimba lofanele loneligunya kufanele kutsi , ngekukhombisa injongo lenhle , akuvumele kufakwa ngemuva kwesikhatsi kwalesicelosikhalo . 
Letigatjane tisebenta ngetinchubo letimacondzana nekubala emavoti kanye nekungamukeli emaphepha ebhalothi . 
Kuto tonkhe timo , tintfo leticijile betibandlululiwe ngekufakwa kutimumatsi teTintfo leticijile . 
Ibhajethi yelitiko ngekuya kwetinhlelo letichazwe kahle . 
Kulindzeleke kutsi sabelomali sekunakekela tebunjiniyela singakhuli kakhulu kuleminyaka lesihlanu lelandzelako futsi lokukhula kutawuchumana kakhulu nekukhushulwa kwentsengo . 
Umtsetfosivivinyo unakisisa ekulungiseni imisebenti yemabhrokha kumkhakha wetikimu tetekwelashwa kanye nekuniketa emandla Ndvuna ekwenteni imitsetfosimiso ngekutiphatsa kwemabhrokha netimo lebangasebenta kuto . 
Ngabe kucaphela kwematiko baphakeli betinsita naletinye tinhlelo netinchubo kusebenta kahle njani ? 
Lomsebenti udzinga kutsi emabhange lagcogca imali acinisekise kutsi emasheke ayamukeleka angene ku-akhawunti yemuntfu lonelilungelo lekutfola inkhokhelo yelisheke . 
Umbuto lobalulekile ke kutsi ngabe nobe kunini lapho loko kucabanga kuliciniso , futsi ikakhulukati , kutsi kungiko kuNingizimu Afrika yalamuhla . 
Asikhululeni titaladi tetfu ngekutikhipha kuletinswelaboya . 
Lilunga lenhlangano leyatiwako , umuntfu lonemdlandla kuhulumende ekuniketeni lusito loluncono kubahlali bakhe . 
Kuniketwa kwetinsita temanti kuletigodzi letilandzelako : 
Kwavunyelwana kutsi tinhloso letihlelekile tihlolisiswe tibuye tihambisane cishe nemadokhumenti lahlelekile lalandzelako : 
Kucala kusebentisa i-ADSL yekufinyelela ku-inthanethi : Linani ledatha lelitfunyelwako kwanyalo kuchumana ngephandle lihamba kancane futsi kufanele kutsi lenyuswe kute lifake incwadzigezi nekuchumana nge-inthanethi kanye nelwatiso lolusesikhatsini lwekukukhokhela kucala . 
Ngitawukhuluma ngesabelo kumfundvo lesetulu ikakhulukati nakubukwa emayunivesithi . 
Tinzuzo tekwenta loluhlelo ngemphumelelo titawufaka ekhatsi lusito loluhle kakhulu lolusimeme , kwetfulwa kwetinsita lokunonophako , tisebenti letikhutsateke kakhulu , kwabelana ngelwati lokwenyukile nekuphatsa , kanye nekususwa kwetisebenti endzaweni kuya kulenye ngemphumelelo nemakhono lamcoka futsi langakavami nesipiliyoni lesidzingwa ngulenhlangano . 
Emakhophi lafothokhophiwe edokhumenti yebhidi yangemphela angasetjentiswa , kodvwa isiginesha yangempela kufuneka ivele kumafothokhophi lanjena . 
Lokuhlola kubita kwemphahla kutsatsa sengatsi bonkhe bantfu lengahle bavumelekile kuzuza batawenta ticelonkhokhelo letiphelele . 
Baholi bemagatja lafanelekile baniketwa tinyanga timbili emva kwekutfunyelwa kwembiko kutsi basebentise letindlela tekulungisa . 
Kusebenta ngekuhlanganyela emkhatsini waHulumende kanye nemabhange kwentela kulungisa lenkinga yetindlu letidliwe ( PIPS ) ngekuniketa imiti luhlelo lwekukhokhela kabusha . 
Imboni yekuchuba tekulima ingakhulisa kakhulu kufunwa ngemandla futsi ngaleyo ndlela-ke ingavusa kukhicitwa kwetekulima , ibe futsi yakha nemisebenti futsi ivuse nekukhula kwemnotfo , lokuvumela emazinga lancono ekuphila nekwehla kwelizinga lendlela . 
Kuletinye timo , bosolwati labavamile batawuniketa letinsita leti ekusungulweni kwetibhedlela tesigodzi . 
Lokuniketwa loko kuvamise kuba kwekutfutfukisa tinsitanchanti kantsi titsatfwa njengetibonelelo tesihle . 
Kungena nekuphuma kwemali kwanyalo kuyavakala kodvwa loku kungoba ema-akhawunti emnyaka labekafanele akhokhelwe sekakhokhelwe . 
Kwenta emalungiselelo ekuhamba ; kwenta emalungiselelo etintfo tekutfutsa kwentela imihlangano nemigidvo nekulungiselela kuhamba nemakleyimu alabahambako asehhovisi . 
Silinganiso sendzawo siphindze sihlanganiswe kuyo yonkhe imiklamo njengoba indzawo yemiklamo ichaziwe ngekwesigodzi kanye neliwodi . 
Kunakwa kwetinsita letinjenge temphilo , temfundvo netitolo kufanele tibe khona kuleti tindzawo . 
Kulimele kamatima tiboshwa letilishumi nakutsatfu . 
Ngekusho kwe-NP , konkhe lokuhamba kahle eNshonalanga Kapa kungenca yekusebenta kahle kwe-NP , kodvwa i-ANC isolwa ngako konkhe lokungahambi kahle kulesifundza . 
Tinhloso lekugadwa ngato tibekwa ngalokucacile . 
Kunesidzingo sekukhuluma ngemandla neBalawuli ( Sigodzi kanye neSibhedlela ) emsebentini wabo wekusita Iyunithi kuhlangabetana netinhloso tayo . 
Imikhicito yekucala sevele itfunyelwe . 
Umoya longcolile nalokulimata emaphaphu kukhishwa yidizili netimoto letihamba ngaphethiloli . 
Simongcondvo salolushicilelo njengendlela yekwesekela tisebenti siyachubeka nekukhula kepha kukhinyabetwa yindzaba yemakhono . 
Bukana nekuvalwa kwema-akhawunti ekuphela kwenyanga kanye newekuphela kwemnyaka . 
Kuchumana kahle , kusombulula tinkinga nemakhono ekulawula kungcubutana , emakhono ekubhala umbiko , kucwaninga nekutitfutfukisa nekufundzisa labanye . 
Ingabe ngifuna kusebentisa lemikhicito yekugcina ngekwami ? 
Umbono wetfu useloku uyaphila futsi nemdlandla wekuhlangabetana netidzingo tebantfu betfu . 
Nanoma ngutiphi tingucuko letiba khona mayelana nemtfuli tifanele kutsi tingeniswe kuNjinela kute ativume . 
Bantfu bangaphandle kufanele bahambise emakhophi emaphasipoti abo nebufakazi bekubhalisa Eluphikweni Lwemalingena LwaseNingizimu Afrika . 
Kwentiwa kancono kwemazinga ekufa kubukwa ngemave emhlaba futsi iNingizimu Afrika ilindzeleke kutsi nayo ilandzele masinyane . 
Ngaloko , lemiklamo lebeyihlosiwe lesitfupha ngalesikhatsi sekusebentisa ngasekupheleni kwalokubuyeketwa uma kungafinyelelwa kuso . 
Lenkhomfa yengembi kwekutsi kucale licala iniketa sikhatsi sekutfola imininingwane ngalesikhalo mbamba lesitawucala kwenteka . 
Tingucuko letinyenti tikhombisa lokungetiwe kuloluhlaka lwetimali kwentela tinhlelo letibalulekile netingucuko letisuka kutibonelelo letingakacondzi kuya kuleticondzile , njengoba tifundza tikhula ngemakhono ato ekwetfu tinsita , netinsitanchanti tiya ngekukhula . 
Kusetjentiswa Kwemali Yahulumende Nekulandzisa Ngemali Yahulumende lengenile kumabhizinisi lalawulwa nguhulumende kukhonjiswa kuloluhlaka lwekubika ngetimali loluhlanganisiwe . 
Kukhicita umbila eGauteng kwandze etindzaweni letiseceleni netifundza letibakhiciti labakhulu bembila , njengeFree State , Nyakatfo Nshonalanga kanye neMpumalanga , futsi kanjalo kufaka ekhatsi tigodzi taboMasipala beSedibeng , Nshonalanga Randi kanye neSigodzi seMetsweding . 
Lonkhe lwatiso lolutfulwe emhlanganweni wenhlangano levimbako lutawehliselwa ekubhalweni bese kutsi kulandzisa lokungasiyo imfihlo kutawubeka efayeleni yesive . 
Kusweleka kwalolwati kutawenta emabhajethi abomasipalati angakwati kuphendvula . 
Loluhlolo luhlose kucubungula lizinga lekusebenta kwetinchubomgomo tekulawula tekutsenga nekutsengisa . 
Nangabe tintsengo tinekuntjintja ngenca yekugucugucuka kwesilinganiso setimakethe temali , lokutsatfwa kwanome nguliphi li-oda kutawukhonjelwa kukhava yangaphambili lenititsatsele yona . 
Ifenisha yesive ingafaka phakatsi emabhentji nemigcomo yetibi etindzaweni tekubuka . 
Leligcogco lenombolo lenkhulu yebahwebi lenta lelikhono laletinye tinhlobo tetinhlanganyela letibaluleke ngalokusitanako , njengekumikisa tintfo letinyenti letibuya etitolo letinkhulu nekwabelana ngetimoto . 
Ngaphandle kwetinsayeya temnotfo letikhona , letinyenti tato letikhona tikhombisa kutsi tesikhashane , hulumende wesifundza utawuchubeka ngaphandle kwekungabata ente umsebenti wakhe nekutibophelela agcugcutele kukhula kanye nentfutfuko letawabiwa esikhatsini lesitako . 
Baphindze futsi babukane netinkinga futsi banikete emasu ebuholi kumazinga lahlukene lokufaka ekhatsi umphakatsi , kwakha kuvumelana ekhatsi kwemacembu lahlukahlukene ebantfu labanemdlandla ngetinhloso letehlukene , basebentise kucamba , emasu ebuciko futsi lavumelako kanye nekucabanga uma babukana netinkinga kanye netidzingo temphakatsi . 
Lamatfuba lalandzelako ekwenta ncono i-ICT abonakele : 
Kufinyelela emaphepheni lasebentako nako kudzinga kusebentisana ngalokufanako lokuvela kulelelinye live . 
Ngemphumela waloko , labagucula imikhicito yenhlanyelo yemafutsa bafakwa etimbonini tekukhicita nekugucula imikhicito yekudla bente konkhe ndzawonye . 
Kumele kufakwe engcondvweni kutsi sibalo setindzaba temacala lafakiwe sincike esibalweni seticelo letiletfwe ngekubeka licala nome tivuna lelitiko . 
Indlu yangasese akukafanele kutsi yakhiwe ngekhatsi endlini . 
Bekangagceki Ndvuna ; bekasho nje kamalula kutsi Lokubuketa Tekuvikela kanye neSiphakamisomtsetfo akukahunyushwa kwaba luhlolo loluphatsekako kutekuvikela nekubhajetha njengesisekelo sekutsatsa sincumo , kulawula nekuphendvula . 
Kuya ngamasipala ngamunye kuncuma kutsi ufinyelela njani kulamathagethi . 
Ngekuya ngalemfundvo lekhululekile , lokutfolakele kukhombisa kutsi kunatsa ngalokuyingoti kuyakhula uma ngabe imfundvo isemazingeni laphansi kubobabe nakubomake . 
Emanti afafatwa ngendlela yematfonsi ehlele ngekhatsi kwembhoshongo wekukhipha , lapho khona umoya uphuphutfwa uphambane nendlela yekuhamba kwemanti . 
Lenchubo yalokucaliswa Kwemaphoyisa Amasipala itawentiwa ngendlela yeigabangenisa , kubukwe imitfombo lekhona futsi nemtsetfo . 
Wonkhe umuntfu kumele angene . 
Lungisa kutsenga kanye nekuphatsa kubhaliswa kweluphiko lwelitiko loluncane . 
Kufezekisa-ke kufanele kutsi kugcile kuloku kwekucala . 
Letibambeleli-ke taba yingoti kutekuphepha . 
Lobunyenti bemali lengenako yesifundza icokelelwa Kulabakhokha Intsela , lokufaka ekhatsi emalayisensi etimoto , intsela yasekhasino , intsela yemjaho wemahhashi nemalayisensi etjwala . 
Lilawula emacala langetulu kwelikhulu , nekuchubeka kuniketa , kutsenga nekulawula kwecwayisa ngemtsetfo ngalokuhlelekile kulelitiko . 
Loku kwabuyeketwa kucinisekisa kutsi kuhlala kusebenta kantsi kuhanjiswa netinchubo letincono kakhulu temakethe lensha . 
Njengoba kuchazwe ngaphambilini , emabhizinisi lamancane avamise kungafinyeleli etimbonini letifanele , kutebuchwepheshe nemininingwane yetimakethe . 
Tintfo letifakwe kunsita yekuchumana ingaya ngemikhawulo yekusebentisa lephostiwe , kuphindza kukhicita kanye / noma kusabalalisa . 
Loku kutfolakala ngemitamo etindzaweni tekuphatsa kanye nakumabhizinisi , kutfutfukisa , kumaketha , kanye nekuchumana kwelibhizinisi , inchbomgomo , lucwaningo netinsita tekutfutfukisa libhizinisi . 
Kucinisekisa kuba khona kwenethiwekhi lenkhulu yetinsita tekutfutfukisa tenhlalo ngelwatiso lwetekuvana kwebantfu emmangweni kutenhlalo lokuhlomisa labaphuyile ngemandla , labahlaseleka kalula nalabo labanetidzingo letikhetsekile . 
Lizinga lelisetulu lekubhala kanye nekuchumana ngemlomo libaluleke kakhulu . 
Kucinisekisa kuchubeka kusebenta kweSikhungo seTinsita i-BOCA ngekuya kwelisu letebhizinisi lelangeniswa kuLitiko Letemphilo netinsita teteNhlalo . 
Kusetjentiswa kwemphahla kukhutsata kutfutfuka lokuhlanganisile kufanele kutsi kufezekiswe . 
Iningizimu Afrika idzinga inethiwekhi yesigodzi nome yendzawo yetikhungo tesimanjemanje tekusebentana nemfucuta leyimfucuta yetekwelapha lebanga kugula kwentela kukhona kufezekisa sisombululo " sekwenta lokukahle kakhulu "  . 
Temafa aVelonkhe tachaza tiphakamiso tekuhlelwa kabusha kwetemhlalaphansi , imitsetfo yemtselo kanye nekugcinwa kwemali yempensheni . 
Letinye tisebenti letivetwako kulombiko tamiswa emsebentini . 
INingizimu Afrika inekushoda ku-akhawunti yemasheke , kodvwa kungaphansi kulokushoda kwe-Brazil nome kwelaseNdiya . 
Kodvwa-ke , iphethini legcamile kufuneka kube lidolobhakati lelisamzila . 
Angalokujwayelekile bayasita kuye ngebudlelwano lomnikati lanabo nabomakhelwane . 
Likomidi lelichumanisako litatindlulisela embili letindzaba letibukwe ngesikhatsi semhlangano futsi Ikhomishini yaseNingizimu Afrika Yemisebenti Yahulumende itawuhola embili kulenchubo yekuchumanisa . 
Lekhomishini itawubika futsi yenta tincomo kutsi tehlo letifanako titawuvikelwa njani kulikusasa . 
Kugcineka kufaka tigaba letimbili : Kugcineka lokusentako kanye nekugcineka lokukhulu lokusilele . 
Inzululwati yekuhlelela lisu kumele futsi yatiswe kutisebenti kuto tonkhe tigaba , kutsi baphatsi labasetulu basite labanye baphatsi ekutfutfukiseni tinhlelo telizinga leliphasi . 
Inchitfomali lencane kuTisetjentiswa Temishina ikakhulu kungenca yemphahla lemcoka leyatsengwa kodvwa ayizange ikhokhelwa ekupheleni kwemnyaka . 
Imboni yaseNingizimu Afrika yetinhlanti tekuhlobisa temanti lamasha seyibe ngumkhakha lobalulekile wetilimo tasemantini mayelana nemalingena yahulumende nekucashwa . 
Indlela imitfombolusito lenemkhawulo yeNingizimu Afrika isetjentiswa ngakhona kumele ibe yincenye yalelisu lelinjalo . 
Kubuyiswa kwesimilo : Tinhlelo tekulungiswa kwetimilo tinguleminye yemitamo leminyenti Litiko leliyentako ngenhloso yekubuyisa timilo talabo labente emacala kanye nekubahlanganisa futsi nemimango njengetakhamuti letitfobela umtsetfo . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe likukhutsata kutsi ngetikhatsi letitsite usibuyekete leSitatimende kute kutsi watiswe mayelana nekutsi Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe liluvikela kanjani lwatiso lwakho . 
Loku kutawucinisekisa kugwenywa kwekusetjentiswa kabi kwetinsita ekwenyuseni kukhona kukhokhela timali , letikhokhelwa ngenyanga taleyo ncenye yemsebenti lengakehliswa imali yawo noma lengakhokhelwa . 
Njengobe kushiwo phambilini , iNingizimu Afrika ingenisa ngebuningi imikhicito yemafutsa , lokusho kutsi linani lentsengo yakulelive livamise kutsenga litsengise cishe ngemazinga lafanako emkhicito longeniswako . 
Imisebenti : Kutfutfukisa tinchubomgomo letihambisana neluhlelo lwetemphilo lwalabagulwa yingcondvo . 
Buka lwatiso lolugcogcwe Litiko Letekulima laseNshonalanga Kapa kelithebula lelilandzelako . 
Kuchubeka nekutsintsana nebabambichaza , njenge Eskom , bomasipalati nebemsebenti lehleliwe kusachubeka . 
Emakhono labalulekile kufanele adluliselwe ebantfwini bendzawo . 
Kuletinye timo , umgomo kuba kutfola ngekwemtsetfo futsi nesiphakamiso setebhizinisi lesisemtsetfweni ngetindlela letetayelekile . 
Lesi simo imboni yebhola yetinyawo eNgilandi ikhona ngayo kuphila , nanoma kunjalo , kuphepha nekuvikeleka kwetibukeli kumcoka . 
Kute kugcinwe leNhlangano ichubeka , Likomidi leSigungu kutawudzingeka kutsi litfole kusekelwa ngetimali . 
Kungabikhona kwelithulusi lekuhlola bungoti kuholela ekutseni bonkhe lababanjiwe bavalelwa batsatfwe njengalabanebungoti lobukhulu lobuhambisana nesidzingo lesikhulu sekwengetwa kwetisebenti tetekuphepha kanye nemkhawulo mayelana nekukhululeka . 
Bungoti kutsi tidzingo tekusebenta kungenteka tidzinge kukhweshisa ekubekeni embili kufinyelela etinhlosweni leticondzile , ikakhulukati lokuphatselene nekucecesha . 
Angeke kwenteke kutsi ummango ukhone kumelana nemfuno yetinsita tetemphilo netenhlalo , ngaphandle uma kunekwehla kancane ekuvameni kwebantfu labangenwe sifo kamuva . 
Ibhalansi lekahle kufanele ibe khona kuhlangabetana netidzingo temphakatsi ngaphasi kwalesimo lesilukhuni setimali . 
Tinhlanti letitfolakala lapho kune-chromium khona tinekuncipha lokukhulu kwemazinga ekukhula . 
LeLitiko Letekulima , Temahlatsi Netinhlanti ( i-DAFF ) lichaza tekulima ngekutsi ngiyo yonkhe imisebenti lephatselene netinsitakulima , kulima kanye nekwendluliswa nekusabalalisa imisebenti leyengeta linani kumikhicito yekulima . 
Ligatja lelifake sandla cishe kuko konkhe kuhambisa tihhenga kusuka eNshonalanga Kapa njalo ngemnyaka kumnyakashumi lowengcile . 
Kuba nemkhicito lotawukhangisa bese uyawutfutfukisa . 
Lulwimi lulikhono lelimcoka lemphilo lesebentako , kokubili kufuna kanye nekwenta imisebenti . 
Lemininingwane ikhombisa kutsi lesifundza siyakhona kukhicita imali lenyenti kulamanye emave kunanoma ngusiphi lesinye sifundza . 
Inchubomgomo yetikhungo tahulumende isebenta kulungisa titatimende tetimali ngekulandzela sisekelo setetibalo lesibekwe Sikhwama Setimali Tavelonkhe . 
Kwekugcina , ematiko esifundza kufanele ente luhlatiyo lweminyaka yetisebenti njengendlela yekutfola tiphatsimandla letineminyaka lengetulu kweminyaka yebudzala noma lesetisedvute nemhlalaphansi . 
Buyeketa tinhlelo tekutfutfuka njalo ngemnyaka kucinisekisa kutsi kutfutfwa kwelindle , temphilo kanye netekuhlanteka tiyahlanganiswa etinhlelweni . 
Lona lofaka sicelo semsebenti kufanele ayati kahle yonkhe lendzawo lefaka ekhatsi kusebenta ngebantfu nekulawula emakhono netinchubo letikhona . 
Kubeka tindleko nemntsela nekuncuma timali lekufanele tikhokhelwe tinsita , timali netijeziso tekuniketa imali yalebhajethi . 
Kubhalisa indzawo isuka egameni lalosisako kuya kumnikati lotawuhlala kuyo , letindleko letilindzelekile tetimali tiba silinganiso lesifanele ngalolusuku lwekugucula lokukhona . 
Injongo yekujuba tindleko kwehlisa kucitfwa kwemali " kulokungetiwe " " nalokumnandzi kubanako " kunekucondzisa kabusha letimali etindzaweni tekwetfula tinsita . 
ENingizimu Afrika , loku kusho kutsi imali leyongiwe kufanele ikhule kute ikhone kwesekela ngemali lizinga leliphakeme lekusisa . 
Loku kungenta kutsi lamanye emadzelo avalwe . 
Kuleminyaka lelishumi leyendlulile , incenye yeligalelo lelifakwa ngumkhakhamncane wetekulima uloku uyehla kancanekancane ngalokunjalo nakumazinga ekucasha kwawo . 
Lwati lolugcogcwe kutimphiko temabhizinisi kanye neMphatsi Wemphahla luyahlolwa lulungiswe kwentela kuhlatiya , kulawula kanye nekubona ematfuba ekulahlekelwa ekucala lokwentiwa Buphatsi kanye neLikomidi Lekufaka Imali . 
Uma ngabe letidzingo kungeke kwafinyelelwa kuto , lesidzingo sekukhulisa loluhlelo ngalokutako , kufanele lunakwe ngalokubalulekile . 
Noma kunjalo , totimbili tibhedlela tangasese nemitfolamphilo lemikhulu yangasese tinetinchubomgomo , bese kutsi umtfolamphilo lomncane wangasense netindzawo tekulapha tema-GP atinato tinchubomgomo . 
Ledivishini Yekulawula Tetimali , neDivishini Yangekhatsi Yesifundza Yekucwaninga Emabhuku kanye neMcwaningimabhuku Jikelele babuka kutsi kuyahanjiswana kahle noma kuyalandzelwa kundluliswa kwemsebenti Netindlela Temanotsi Ekulawula Tekutsengiselana . 
Lapho kungenambononchanti , bantfu bayafa . 
Chafata kutikhala temisebenti bese ucinisekisa kutsi ulandzela ilinki lefanele kulesikhala semsebenti lowufunako . 
Kuphindze futsi kucacisa kutsi kute nalinye litiko lahulumende noma isethi yetikhungo ingakha yodvwana simo lesidzingeka ekukhuliseni ngalokuncumako emazinga aseNingizimu Afrika ekucudzelana , nekukhula kwelizinga lako nemazinga ekucashwa . 
Lowo nalowo mgodla utawukhombisa ngaphandle likheli lemcashi kanye nemininingwane yekumbona njengaloku kushiwe kudatha yethenda , kanye neligama lalowo lokhipha ithenda kanye nelikheli lekumtsintsa . 
Lokubalulekile : Ngukheshi kuphela noma emasheke lagunyatwe libhange lavunywako . 
Eminyakeni lembalwa letako , iNingizimu Afrika ibukene netincabhayi tekwesekela kusindza kwemnotfo lokucalako kube kuguculwa umnotfo kute bantfu labanyenti bakhone kutfola umsebenti . 
Kukhokhela ngalokundlulele lokubangwa kubala kabi kulicele lalokhangisako ngetindleko tekukhipha satiso angeke kuniketwe intjintji , ngaphandle kwekutsi lona lokhangisako anikete tizatfu letanele kutsi kungani kungakabalwa kahle . 
Sihlala sikhona kunikela konkhe kweseka lokutokwenta imphumelelo yemhlangano wakho kutsi ukhonakale futsi sibheke phambili ekukwamukeleni esakhiweni sase-OR Tambo kusasa . 
Umnikati wenta taba tekutsi aletselwe sitoko sakhe , ngekutsi asebentise imoto yakhe uma ngabe batsenga ewoliseyi , noma esitolo setjwala , noma abe netroli nakayongeta ethaveni yendzawo , noma aletselwe yiwoliseyi . 
Bantfu lekutsintfwa bona kanye nemakheli ema-imeyili lakhonjiswe lapha kutawusetjentiswa kubuta ngenkontileka hhayi ema-oda . 
Kwakha emalungiselelo esikhungo lafanele kunciphisa kwendlulela , tikhala kanye nekuphindzaphindza ; 
Lokulimala lokutsetfwe kuleSitatimende Sekusebenta Kwemali kulokufinyelela kwalamanani latfolakele kulesamba lesitawwutfolakala . 
Kupheyva ngetitini , kungefani nemabhlokho akhonkholo noma esikontiyela , kufanele kucatjangelwe kuniketa bantfu kwakheka kwendzawo nemaphethini lajabulisako . 
Ikomidi Lecwaninga Emabhuku ihlola njalo kusebenta Kweluphiko Lwekucwaninga Emabhuku Lwangekhatsi kuncuma lizinga lekusebenta kahle kwalo ibuye iphakamise tindzawo letidzinga kwentiwa ncono . 
Kodvwa , akungitfokotisi kutsi ekhaya endzaweni la ngibuya khona , lebitwa ngekutsi yiKwaZulu-Natal , ayikho intfutfuko kutemfundvo . 
Lapho khona kushiwo tichumanisi letinamatsiselwe noma letishiselwe , umkhiciti waletindvukunsimbi utawusho lokungenani tinhlobo tensimbi letimbili letihambisana nalendvukunsimbi netintfo tesendlulisi . 
Injongo kucinisekisa kutsi inkantolo lenelikhono kulelive lekuhlala leletayelekile litsatsa sincumo ngebufakazi belilungelo lekugcina , kufinyelela futsi nekususwa ngalokungcwele kuya kulelinye live . 
Umsebenti lomkhulu wekubuka ngekwemanani nangemininingwane wentiwe kucinisekisa kufezekiswa kweligunya lesiniketwe lona bantfu baseGauteng . 
Tinhlelo tekulungela bungoti lobubalulekile tiyangeniswa kanye nemntsamo wekulungela kwaleSigodzi ichaziwe lekuholele kulokubonakala kwetikhala letitsite netincomo . 
Leligalelo lingiko kokubili licondza ngco liphindze lingacondzisi ngekwetiphumo noma imitselela yekuphindzaphindza emkhatsini waleleminye imikhakha yetemnotfo , njengekukhula kwetidzingo tetetindlu nekujabulela tinsita tetakhiwonchanti tebasebenti basemayini . 
Kucatsanisa , emabhalansi ema-akhawunti emuntfu ngamunye acondziswe ngco kulokufakwe tisebenti kemiholo lesisiwe kantsi ayatfolakala kuphela kukhokhela tinzuzo kuleso sisebenti nalabayame kubo . 
Futsi , hhayi imisebenti yekusebentisa lokukhonkile lobukiwe kuphela kodvwa nekudala kwatisa kuloku kucecesha lokubukiwe . 
Emacala ekulova lokungakagunyatwa kanye nekudluliselwa kuLuhlelo Lwekulekelela Tisebenti kuyentiwa lapho kunebufakazi bekuhlukunyetwa . 
Lekhomishini ayidzingi kuphela letinye timali letingetiwe kodvwa kudzingeka letisebenti kutsi tingenelele nalabakleyimako nalabanye labatsintsekako . 
Umsebentisi noma ngabe kunini angacela kutsi i-GCIS ingachubeki kutfumela tintfo letinjengaleti kumsebentisi ngekusebentisa ilinki ' feedback ' noma ' unsubscribe '  . 
Nanome kunjalo , inkhululeko yetemnotfo beyingulenye yetinhloso letimcoka teNhlangano ye-Afrika Yonkhe . 
Kwengeta , letinjongo letengetiwe naletehlukile , tinkhomba netinkhoyoyo atizange tivunyelwe kulandzela inchubo yekuhlela lenelisu . 
Imibuto lembalwa leyabutwa ephepheni lelicuketse ludzaba ngulelandzelako : 
Imigomo yetitfutsi yentiwe yabacotfo kucedza simo senchubo yetitfutsi kanye nenkhombandlela lefisiwe yekusombuluka kwenchubo lebuke kutsi bahleli nabonjiniyela basebentela kuyo . 
Incenye yemaklemu itawuhlala isebenta esikhatsini lesilandzela sigaba sekuba ebungotini kanye nekulawulwa lokuchubekako kwemaklemu ekubuyiselwa esimeni , bese emuva kwaloko tinzuzo tekunakekelwa kwemphilo titawukhuphula tindleko tekutsenga . 
Kunconywa kakhulu kutsi bahlanganyeli bayingenele lekhozi yeKugcinwa kweMabhuku ngembi kwekutsi babhalisele ikhozi yeKulawulwa kweBhizinisi yeLipulasi . 
LoMsamo weteLubandlululo loseJozi uniketa kubona lokungukonakona kwesimo setepolitiki eNingizimu Afrika ngesikhatsi seminyaka yelubandlululo . 
Konga lokuphansi kungaba sizatfu sekungabi nekusisa lokuhlukahlukene eNingizimu Afrika nakutsaniswa nalephaneli : 
Sikimu Setimali Savelonkhe Selusito Lwetimali ikhonjwa njengalenye yetinhloso . 
Emanti lambiwa phansi : Lokubaluleka kwemanti lambiwa phansi kuyakhula kakhulu kulo lonkhe lelive ngenca yekutfolakala kwemanti lembiwa phansi kantsi kudzingeka kutfutfukisa imitfombolusito yakuleli . 
Kutawudzingeka bakhombise kutsi bayafisa kusebentisa lilungelo labo lemtsetfosisekelo kutsi bakhulunyelwe ngalo . 
Kwehluleka kuhambela lomhlangano kutawuholela ekutsini umbhidi lotsintsekako avele entiwe angasafaneleki . 
Ipharamitha ngayinye ihlolwa ngethesti yinye noma lamanyenti . 
Akukho kwendluliswa kwelicala lokuphambanako lokungahambisani nalowo myalo . 
Ngenca yekuvama lokusetulu kwelizinga lekukhwabanisa , kusetjentiswa kakhulu luhlobo lolunje lwemasheke . 
I-Afrika itawuba netindlela letikahle tekusombulula tincabano , kungakhutsati kucabana kanye nekuncishiswa kwekusatjiswa . 
Inchubo yekumakha ihleliwe ngekuhambisana nenchubomgomo yephiramidi lechaziwe kumitsetfosimiso . 
Kuncintisana kanye nemtsamo wekulawula nekusebentisa tinsita letinebulukhuni kakhulu tekulawula nekukhicita , kanye nekutfola tindlela letinsha ngekusebentisa lucwaningo nekusungula imikhicito lemisha ngiko lokutawuncuma baholi bemhlaba . 
Lokuphatfwa ngalokwanele kwetimali kuniketa kuchumana lokubalulekile emkhatsini wemnotfo longenako nekusetjentiswa kuleLitiko letfu . 
Umgomosisekelo losisekelo wekuvimbela noma wekwehlisa kugula ngendlela yekunakekelwa kwemphilo lokusisekelo , nalapho kugula kungeke kugwemeke , kucinisekisa kutsi linanibantfu lebahlali bendzawo bayakwati kufinyelela kutinsita tetemphilo ngekusebentisa emazinga lahlukene ekunakekela . 
Make Somlomo , manje asengibuke kwandza kwemphilo lenhle , kuphepha kanye nekulwa nebubi betenhlalo . 
Lolokulandzelako tinchubomgomo letimcoka tekutilandza te-akhawunti yekuhweba kuba , ngito tonkhe tingoni , letihambisana naleto letisetjentiswe emnyakeni lowengcile , ngaphandle nangabe kushiwo njalo . 
Linga kutsi usebentise loku nanicocisana : 
Lokucuketfwe lokusha kutawufakwa uma ngabe kukhona . 
Macondzana nemphilo yesimondzawo , lomasipala ugcile kulemisebenti lemcoka lelandzelako : 
Incitfomali leyentekile lekhokhelwako ikalwa nekutsi malini . 
Inhloso : Kugcina indlela yekubeka liso kanye netindzima nemisebenti yekubika kumklamo . 
Letinye tindlela tekulima tibanga kuguguleka kwemhlabatsi . 
Kubhekisisa ekunakeni kondleka , kwelashwa kweHIV ne-AIDS neTB kanye nekulawulwa kutseleleka kwesibili kutawehlisa kushona kwalabasikati babeleka . 
Kunaloko , kubalulekile kwakha tindzawo " temihlangano " , lekutindzawo letiba luphawu lolubalulekile ngekuhamba kwesikhatsi kusuke lendzima yato yekusetjentiswa kuphela . 
I-avareji yemnyaka yalababanjiwe bavalelwa cishe iphindzeke kabili ngesikhatsi lesifananako . 
Umkhakha wetemfundvo lephakeme ubulawa ludlame lolubhebhetsekiswa kungcubutana ngetebuhlanga phakatsi kwebafundzi . 
Kukhatsateka ngetetheknikhi nako kuphakanyisiwe ngekulungela kwalelidamu . 
Kumele , endzaweni yekucala , sicinisekise kutsi lomtfwalo usala kushemba lesetulu kakhulu yalelive , ngisho iPhalamende . 
Kulegrafu , inani lentalo lelingekho libonisa lesikali - njengobe kuvetiwe kuTitatimende Tetetimali Letihloliwe . 
Sitsandza kubonga emalunga alelicembu lekusebenta ngekufaka kwabo sandla nekusebentisana ngemphumelelo . 
Ngenca yekungakhoni kukhokhela titfutsi , bahlali abatati tindleko lekungito sibili tetitfutsi kulabashayelako . 
Yenta kube lula kungena nekuphumela esitaladini . 
Ema-akhawunti emaliungena yavelonkhe itawuhlelwa kabusha kute akhombise ngalokuphelele tingucuko kumnotfo wemitfombolusito yemvelo levusetelelwako kanye nalengavusetelwa . 
Lokubikwa kulokwenta semave emhlaba kumele ibe kungcikitsi yetikhungo kute kubonakalise inchubekela phambili leyentekile ekhatsi kwetikhungo tayo ngemigomo yayo yekwenta semave emhlaba . 
Nanome kunjalo , yaze yasungulwa , ikhanola ingumncintisani lomuhle njengoba ireyithi yekukhula kwayo kusetulu kunaloku kwemakhula lamanyenti futsi kuyindlala kudzingeka kwekulawula lukhula ngaphansi kwekutselela endzaweni letfola imvula ehlobo . 
Ngekwembono wetfu , ngekuhlonipha umtsetfosisekelo netivumelwane temhlaba jikelele , Umbutfo Wetekuvikela wetfu kumele uniketwe timphahla letincono kakhulu , lokususelwa kulokujutjelwa kwekumiswa nekuhlanganiswa . 
Loluhlelo Lwenhlalakahle Yetisebenti lolwatfola imvumo kumkhandlu lwentelwe kusita tonkhe tisebenti kutsi tilungise bumatima lobungahle bubange tinkhinga emsebentini . 
Lobhidako kufanele anikete bufakazi bekusebenta kwabologadza labatosebenta kulesikhatsi sekontileka ngisho nalabatawuphumuta labanye . 
Imbange lengemuva kulenchubo kutsi ingalungisa letinkhinga tekucetuka , kugcineka kanye nemakhono . 
Ibuye idlale indzima yekulandzelela ngetimali kuleminye imitimba yahulumende nakuyo yonkhe imikhakha yahulumende . 
Iminyele kufanele kutsi incunywe ngekulandzela iminyele Lememetelwe Yetindzawo Tekuphatfwa kantsi timphahla letikhona letibhalisiwe kufanele kutsi tingafakwa . 
Kunikwa kwesitifiketi ngalokumelene nalamazinga kutawucinisekisa kutsi kufakwa kweticelo tekulawulwa kwemarekhodi ebuchwepheshe bagezi kuhambisana nekulawulwa lokudzingwa Tinsita Temlandvo Tavelonkhe Netinsita Temarekhodi . 
Loku kungagcekwa bahleli betindzawo tekuhlala labanika timo letikahle tekusebentisa tigitjelwa temmango . 
Likhotho lekugweba lenta liphutsa ngekufaka sigwebo lesisha , lokwaniketa lomangalelwe i-oda layitfola . 
INingizimu Afrika idzinga emazinga laphakeme ekukhicita nekusebenta kahle kute umnotfo wetfu ukhule ibuye icashe basebenti labanyenti kakhulu . 
Kungako-ke kunekwehlukahlukana lokukhulu kakhulu kwema-ITC emkhatsini wetifundza . 
Bungoti butawuvinjwa ikakhulukati ngekugadza nekubika inyanga nenyanga ngekuhambisana nemaShejuli ekuSita lokuvunyelenwe ngawo . 
Umklamo lobalulekile lowacalwa lihhovisi leMcondzisi kwaba kuhlola kwetebuchwepheshe kwemitfombolusito leminye yemandla . 
Kukhuliswa Kwemakhono kusungula kubuye kugcine tinhlelo tekucecesha netekutfutfukisa sikhungo kuchuba nekusetjentiswa kwenchubomgomo netinhlelo tetindlu . 
Kuvela sobala kanye nekutiphendvulela kuyaciniswa uma takhamuti tinendlela yekufinyelela ekucaleni kabusha tebuchwepheshe letivikelekile letiniketa idatha letsembekile naletfolakalako etindzabeni tesimondzawo . 
Lamasu etinjongo teLitiko Lemali ngulawa : 
Balimi bangendlulisa i-oyili , imphuphu nekudla kanye nekupakisha nekutsengisa imikhicito etimakethe ngentsengo lehamba embili . 
Imantji kufuneka ichaze simo nekubaluleka kwesibonelelo semali futsi yatise lofake sicelo kutsi afake sikhalo sekunakekelwa . 
Umdlulisi wesicelosikhalo ukhala ngetigwebo leniketwe tona ngemvume yalelikhotho . 
Ngabe tincenye Telisu tisetjentiswa kufika kuphi ? 
Loku kusho kutsi isungulwe ngesatiso sahulumende . 
Umtsamo wekuphatfwa kwesibonelelo setindlu uyasebenta kokubili ezingeni lemklamo lekusebenta ticelo tesibonelelo semuntfu ngamunye , kanye nangekhatsi ekuphatfweni kwetindlu ; 
Umsebenti waleLitiko kucinisekisa kutsi iNingizimu Afrika itsatsa indzawo yayo lefanele enkhundleni yemave emhlaba , nekusebentisa lobuciko njengelithulusi lekutikhulula ngekwemnotfo . 
Umphumela : Ingucuko lehlosiwe noma lengakahloswa ngenca yelungenelelo ngco nalokungakacondzi . 
Cishe emaphesenti langemashumi lasihlanu ekubelekisa emadolobhakatini entiwa kulamayunithi . 
Ludvonga lolusegunjini Lebasebenti beLitiko Le-onkholoji luhle kakhulu . 
Kutfolwe tindlela letinsha noma titfutfukisiwe lekunguleti : 
Imiphumela yekuhlolo itawubuye ifake sandla ekwenteni ncono kusebenta kweluphiko , nasekukhuliseni sitfombe nekukholweka kweSAPS . 
Imiphumela yetemfundvo leyentiwe ncono kufanele yakhe ematfuba elusiso lamanyenti , latawungeta ematfuba ekucashwa kanye nekwehla kwelizinga lekungasebenti . 
Etindzabeni tekungcubutana , lomholo walomuntfu nalemphumelelo yakhe kuyanakwa . 
Kukusebentisa kumibhalo , sicela utfole imvume yeLitiko Letemfundvo . 
Luphawu lolumcoka lwetindzawo letinhle kutsi tiyadidene . 
Lama-inthaviyu abuke tincenye letehlukile temphilo yalophendvulako , njengekutfola imininingwane , lwatiso lwangemuva , simo setekuhlala , semphilo , semiva , sengcondvo kanye nemnotfo . 
Tisebenti letinemakhono tiyadzingeka kutigaba letinyenti letibanti . 
Sikhwama sitsatsa tonkhe tinyatselo tekucinisekisa kutsi emaphutsa ekungenisa idatha ancishisiwe futsi indlelakwenta yekuchubeka kwelibhizinisi iyasetjentiswa kubuyeketa nekulungisa kwemininingwane kusilululwati . 
Lusito lolutfolakalako : Lusito lolutfolakalako lutsatfwa njengemalingena uma lutfolakala . 
Kuvumeleke kuphela tive letingeMalunga eNhlangano yeBunye be-Afrika ( e-AU ) kutsi ahlanganyele kuletindondo . 
Budlelwane betemacansi lobuhle abuyi ngemandla . 
Emayunithi ekukala lakhonjiswe kuSikwleti seManani angemayunithi emathriki . 
Lenchubo yekufaka ticelo , ngenca yenchubo yelibhange lelisetjentiswako , itawucinisekisa kutatisa kwesitjudeni . 
Kukhoda idatha kusebenta kahle kakhulu kepha akucedzi yonkhe ingoti . 
Timphahla letikhululekile tichaza timphahla letiphelele kulelinye licala nesamba lesiphelele setikweleti nemali yebhizinisi ledzingekako kulelinye licala . 
Loluhlatiyo lolungentansi alukahlosi kutsi lukhatsalise noma lwente sifinyeto lesiphelele saloluhlelo lekukhulunywa ngalo , kodvwa nje kuniketa tibonelo tendlelakwenta lekubalulekile nemitsetfo lesetjentiswa ikakhulukati kulamanye emave . 
Bika noma ngabe yini lengahambi kahle egumbini lelimnyama noma emaphrosesa kumaradiyografa . 
Kucondzisa kufanele kutsi kushiwo macondzana neludzaba lwenchubo nyalo sifakwe ehlatsini ngemaphuzu langakabaluleki ekutsi kube nekuthula nome emaphuzu ekutsi kube nekuthula lamanga . 
Lapho timphahla letibuya ngaphandle kumele tibukwe ngembi kwekwetfulwa , Sonkontileka utawatisa baphakeli bakhe ngensheya ngemibandzela lesetjentiswa nakubukwa . 
Kubambisana kwato tonkhe tigaba taHulumende kubalulekile kuphumelelisa indlela lehlangene yekuhlela kulawulwa kwemfucuta . 
Lendzima isebenta kuphela nangabe ingakakhishwa Kumibandzela Lekhetsiwe Yenkontileka . 
Beluleki bebaphatsi beluntjintjo bangaphandle batawufakwa kunkontileka kute : 
Lwati nekuvisisa Imitsetfo Yemisebenti Yahulumende . 
Kute umtselela lokunawo etindzaweni letinemhlabatsi logangadzelekile , umhlaba lolubumba noma umhlaba locine sasemende . 
Lelikomiti lifisa kuhalalisela bulawuli ngekusebentisana naMasipala weSifundza sase-Ehlanzeni ngalomklamo lowentiwe kahle . 
Lokukhona Lokungenteka kutsi , esikhatsini lesitako lesingatiwa , lelitiko litawuphoceleleka kutsi likhulise kakhulu imali yetelekelelo noma-ke livele litsatse letikhungo letelekelelwa ngetimali . 
Bonkhe basubatsi labancane nalabasafufusa batawutfokotela letitselo temsebenti wami njengoba ngitibita ngesiboshwa selive . 
Umkhandlu utawuchubeka ngekutfutfukisa ikhwalithi yemakhaya , ikakhulukati emakethe yesibonelelo . 
Yonkhe imphahla ibikwa enkampanini yemshwalensi uma itsengwa . 
Kwenta kutsi loMtimba weTekutilandza ukhone kuhlangabetana naletibopho , Ibhodi Yemshwalensi Wekungasebenti ibeka tilinganisozinga tekulawula kwangekhatsi lokuhloswe ngato kunciphisa liphutsa lebungoti nome kulahlekelwa ngendlela yekonga . 
Tinhloso temazinga ekuphumelelisa kulingana emsebentini tiyabekwa , kakhulu kuphumelelisa kulingana ngebuhlanga , ngebulili kanye nangekukhubateka , njengoba kubekiwe Eluhlelweni Lwelitiko Lwekulingana Emsebenti . 
Lokusetjentiswa kwemali nebhajethi ngekumelana netisebenti tasemabhasini kukhulisa ngekusimama lesikhatsi lesingaphansi kwekuhlatiywa . 
Lamalanga , ngenca yekutseleleka nge-HIV , i-TB nenyumoniya kubanga kufa lokunyenti kubantfu labasha . 
Kwasungulwa luhlelo lolusha , nanome kunjalo , bekute luhlelomsebenti lwekukhomba indlela loko lokutawukwentiwa kwaloluhlelo . 
Letinye tintfo letimcoka letichubekako kugawulwa kwemahlatsi , kwehliswa kwemhlaba nekukhula kwekwehliswa kwetindzawo lengaselugwini netaselwandle . 
Kuhlangana nabo sitawudzinga imizamo lenemandla kanye nalehlangene kuncenye yabo bonkhe labatsintsekako . 
Kubuyeketwa kwendlelalisu yetindleko letikhona kuhlose kutfutfukisa kusebenta kwetimali telibhizinisi lahulumende lebunyenti bemanti langakahlanteki . 
Baniketwa litfuba lekubuta imibuto , leyaphendvulwa ngalokwanele , futsi baphindze baphakamisa letidzingo letilandzelako ngekwetinhlelo letihambelanako telikusasa . 
Letindzawo letisedvute nelugu lwelwandlea tibita emanani lasetulu kakhulu , kepha tiniketa bungako lobuhle bemali uma kucatsaniswa naletinye tindzawo takulesifundza letingaselugwini . 
Indzima lechaziwe yeSishayamtsetfo lehambisana neLitiko . 
Lokusimama kucinisekisa kuchubeka nekuhamba . 
Lokulandzelako tindzawo letibalulekile tahulumende wasekhaya njengoba kushiwo kumanifesto : 
Lokukhona lokungenteka kutsi , esikhatsini lesitako lesingatiwa , lelitiko litawuphoceleleka kutsi likhulise kakhulu imali yetelekelelo noma-ke livele libe emahlombe alo letikhungo letelekelelwa ngetimali . 
Lobu-akhali bungabalwa nekubalwa . 
Letinye timo titsatsa sikhatsi kunalokulindzelekile ngenca yetizatfu letingetulu kwelulawulo lwetfu . 
Kusheshisa kwetfulwa kwetinsita ngekutfola nekugcina tisebenti letinemakhono naletongako . 
Lokulandzelako kungaba nemtselela ekusebenteni nasekulawulweni kwetimali tabo bonkhe bomasipalati jikelele . 
Kulomkhakha longephasi , kunwebeka kutekwakha cishe kusedvute nebunye , lokubonisa emandla lasetulu ngalokubabatekako ekumunca umsebenti kwalomkhakha . 
Sikhulisa kwetsembeka kwebakhokhintsela ekulawulweni kwentsela nekuvolontiya kulandzela umtsetfo mayelana netibopho tabo tentsela . 
LeSikhwama sibhaliswa etigabeni tekubika tebulawuli letiyisethi lephelele . 
Likolishi lemaKhophelethivi lisebentisana nalabanye baniketitinsita labatimele labalindzeleke kutsi bagcine lemigomo lebekiwe . 
Bonkhe labahlungelwe umsebenti kutawufanele bente umsebenti wetheknikhi lohlose kuhlola letintfo letifanele letihambisana nemsebenti wetheknikhi , kantsi kutsi loko kutawuhamba njani kutawukhulunywa litiko . 
Kufanele ube nelwati lwemsebenti lokungenani lweminyaka lemibili kutekutfutsa , timoto nesimondzawo semphahla lesetjentiswako . 
Kutfola kutsi ingabe imiphumela lefunwako yekhwalithi yemanti kulusebentiso lolutsite kungancishiwa kuphi . 
Ngayinye kuletinkampani tekugucula imikhicito yetekulima ivame kubukana netihibe esigabeni semkhakha lengeke ikhone kutilungisa ngekwayo . 
Litiko licele tonkhe tikolo kutsi tinike bafundzi lebangeke bete namuhla , litfuba lesibili lekubhala luhlolo . 
Timphahla tetetimali tebungako lobufanelekile tilinganiswa nangekucabangela kutsi tinzuzo nekulahleka lokungabonakali kubonakaliswa ngco buhhobhu nome kushoda . 
Lapho kute khona ema , shiya lekholomu ingenalutfo . 
Tinjongo tekubeka liso kanye nekuhlola kwentela ku : 
Temafa aVelonkhe tishicilele Tinkhombandlela letimayelana neBudlelwane emkhatsini waHulumende naLabatimele kusita ekuboneni kanye nasekulungiseni imiklamo lenjalo . 
Kungena kwenhlawulo yetethrafikhi kungaphasi kwemali leyabiwe ngenca yebumatima bekugcogca tinhlawulo etindzaweni letingaphandle kwamasipala . 
Luhlatiyo lolungenhla lubuye lusite masipala kutsi atilinganise ngekwakhe nalabanye bomasipala ngekuya wekukhula kwemnotfo . 
Ungeke utseleleke nge-HIV ngekwabelana indlu , lidesika , sihlalo , lihhovisi , imoto , itekisi , ilokha , lucingo , inkhomishi , iforoko , lipuleti , imaki , umthoyi , lithawula , emashidi noma timphahla nemuntfu latselelekile . 
Kukhushulwa ngesikhundla kutsintfwa kuphela ngulokusuka esikhundleni uye kulesinye , ngaloko kwetfula lizingatsite lekukhushulwa esikhundleni lokungakahleleki . 
Noma kunjalo , emaphethini ekunatsa tjwala ngalokundlulele nekunatsa kwelusha kutintfo letikhatsatako uma sitibuka ngekwetinchubomgomo , njengoba loku kungasungula emaphethini ekunatsa ngalokuyinkinga imphilo yemuntfu yonkhe . 
Lendzima lensha yendlelalisu kanye nendzawo ye-Afrika enkhundleni yemhlaba itawube yeyame ebudlelwaneni lobunenzuzo ngalokulinganako nemhlaba longephandle . 
Sivumelwano seminyaka lemibili sekuniketa tintfo letibolako , tibhidvo netitselo , Kumbutfo Wemasotja Ekuvikela eNingizimu Afrika sisandza kuniketwa . 
Inchubo yemhlahlo ikhomba emazinga ekushisa lasetulu naphasi ngetulu-kwalokutayelekile kusekela ekupheleni kwentfwasahlobo kuye emkhatsini welihlobo etincenyeni letinyenti telive , kushiya ngaphandle iningizimu kuye etindzaweni telugu loluseningizimu yempumalanga lapho emazinga ekushisa langaphasi kwalokutayelekile abikiwe . 
Nanome kunjalo , bulukhuni kutsi , ngaletikhatsi tesimanje , imimango lesetindzaweni tekuhlaliswa seyandze kakhulu yabhicana futsi yahlukahlukana . 
Sina bothishela etikolweni labavela kulamave lankha . 
Umuntfu lokwatiko kucabanga kahle abe nemakhono lamahle ekutsatsa tincumo . 
Bulili , kutfutfukisa Lusaha Loluphila Nekukhubateka nemisebenti yetikhungo tetincingo : 
Tizatfu tekutsi kweciwe tiphakamiso talenchubomgomo kukhulunywa ngato kuyo yonkhe incenye lesele yalombiko . 
O Nkhosi yeBantfu , yenta umphatsi wami etsembeke kubantfu bakhe njengobe nami ngetsembekile kuye . 
Kufaka sicelo emva kwesikhatsi lesibekiwe kwehlisa ematfuba ekutfola sikolo labasifunako lapho bahlangabetana khona netindlelakuhlola . 
Ngaloko kutawuba nebungoti kuHulumende kutsi anikete tifundza emandla langetiwe ngesikhatsi tifundza kwatona tilawulwa ngalokuhlangene . 
Kubukwe kakhulu kulinganisa tidzingo tekukhuluma ngekukhululeka kute kucinisekiswe kuvikeleka nebumfihlo betiboshwa kulenchubo yekuvuselelwa . 
Umufi wendluliselwa kulobukene netengcondvo kwaphindze futsi kwancunywa kutsi sicale umutsi lomusha wekwelashwa . 
Umfati noma indvodza noma umlingani lofanele utfola emaphesenti latsite e-anuwithi lekhokhelwa lilunga ngelusuku lwekushona kwalo . 
Lapho kuba nekulingana kwemaphuzu latfolakele , ibhidi itawudluliselwa kuloyo lotfole emapoyinti lasetulu kumigomo letsite . 
Kunekuphatfwa kwemklamo nelikhono lekuphatsa kucinisekisa kutsi bakhi bakhokhelwa ngesikhatsi , ngaso sonkhe sikhatsi ngemsebenti locedziwe kucinisekisa ikhwalithi . 
Caphela : Emakhandidethi lafanelekile etekucashwa ngekulingana akhutsatwa kutsi afake ticelo ngoba Masipala ufuna kuzuza imigomo yakhe yetekucashwa ngekulingana . 
Kepha uma kukhula kuchubeka kulendlela lekukuyo , kutibophelela lokukhulu kusebentisa imali kutawudzinga kushintja lokumcoka emalini kanye nekwehlisa kuletinye tindzawo tekusebentisa imali . 
Loku kukhishiwe kwentela kususa lomcondvo wekutsi kunesigaba lesilahlekile . 
Indzawo yekulahla imfucuta lengabuye ivuselelwe kabusha kanye nemfucuta lengahle ibambe umlilo akukavunyelwa . 
Ngesingawe ungakuchaza kanjani kubandlulula ngekwebulili ? 
Lomhlaba wemphakatsi lotsetfwe ubekwe enkhundleni yemphi futsi bafakiticelo batawuba engotini uma lomhlaba wabo ungabuyiselwa kubo . 
Loku kutawenta bantfu bakhone kuhamba kanye nekuya kulamanye emave , uma bakhetsa kwenta njalo , kubendzawo lekungenteka banikete umsebenti losimeme noma lamanye ematfuba emnotfo . 
Luphiko lwetebuphoyisa bekutintisa ummango , mayelana naloko , batsi sibopho sabo mayelana naloko sitawuvela uma ngabe kutinta kwemmango bekusengotini . 
Siyabonga kakhulu ngekucala budlelwane lobuhle nelihhovisi lakho , usivumele kutsi sikubite usisite ngetimvumo tendzawo nangekusisekela ngemininingwane ngaso sonkhe sikhatsi sekwenta lifilimu ( isirisi lencane letsi-Angel ) eGauteng . 
Bachumanisi bahulumende kulo lonkhe lelive manje sebangafinyelela babuye futsi bafune batfulitinsita betekutekucecesha labatawufanela tidzingo tabo babuye futsi bafinyelele emabalengwe alamakhozi labhalwe lapha ngetulu . 
Ngabe tisebenti tenta tincumo leticatjangwe kahle futsi letinelwati ? 
Dvweba kumsebenti wekuticambela webafundzi : Umbhalo yindlela yekucamba yekusebentisa lulwimi kanye nekufundzisa umbhalo kuyindlela lenika kakhulu ingcondvo nangabe ifaka ekhatsi likhono lekucamba lebafundzi . 
Ngaphandle kwalekhalenda yekuntjweza lematima , Dylan uphindze futsi agcile ekubeni ngulolungele ngekwemtimba nangekwengcondvo insayeya letako . 
Lokwakhiwa kwaleliphayiphi , indzawo levalelekile iba sedvutane kulendzawo lephakanyisiwe iyadzingeka , lapho lekuhamba khona liphayiphi kungashiywa kuntanta noma livele kancane lize lidvonswe lisuswe kulendzawo . 
Ngenhlanhla , imorathoriyamu nyalo seyimisiwe kantsi leyunithi igcwalise ngemphumelelo tonkhe totine tikhala temsebenti . 
Imiphakatsi yendzawo kanye netiphatsimandla baniketwe emandla ekumaketha nekulawula tikhungo . 
Umtsetfosisekelo ucinisekisa lilungelo lekufinyelela kulwatiso , kanye nenkhululeko yanembeza , imicabango , inkholo , kukholwa nembono . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu longeke alandzele lesicondziso lesibhalwe kulesigaba utawubekwa licala lekona . 
Loku kusho kutsi tintfo letandzisa i-TB emimangweni tingaphindze utsi tandzise inumoniya . 
Leliwadi linikwa sikhungofukamela lesibe nelifutse lelihle lelikhulu kutemnotfo wendzawo yalo . 
Kuphendvula kunoma nguyiphi imibuto yetetheknikhi lephatselene netinsita tekuniketa emalayisensi ekulawula inkhukhuma . 
Kulandzelela njalo ngesimo sekubhukha nekuniketa imilayeto ngalokwentekako kutisebenti ngesimo semabhukhingi . 
Ngetindlela letinyenti , kuba sobala lilungelo lemtsetfosisekelo , lite kufana nanome ngumaphi emalungelo etfu sonkhe kunyenti lokusamele kwentiwe kuniketa umtselela kutinhloso tetinchubomgomo nebashayimtsetfo . 
Kutfutfukiswa kwemkhakha wetebuciko nemasiko ngekunakekelwa kwelithalenta futsi nekuniketwa kwetakhiwonchanti kudzinga kuhlanganiswa nekukhutsatwa kwetimboni tekucamba . 
Loluhlelo Lolusebentako lunika ekwehlukaniseni lelidolobhakati libe netindzawo letinhlanu tenkontileka yetekutfutsa temmango . 
Noma kunjalo , lamanani laphelele agezi , lekangatsengwa , akukafaneli andlule imali leseyikhokhelwe kulena yesikweleti . 
Yonkhe imphahla lenkhulu ihlolwa Iyunithi Lelawula Timphahla futsi ihlolwa kulesigaba ngenhloso yekutfola kutsi ngabe kufanele kutsi ibalwe njengeKwekusebenta nome tivumelwane Tetetimali . 
Konkhe lokwehlako kulesamba lesikhona semphahla ngenca yekubuyeketa kutsatfwa ngekumelana nalokongiwe kulelizinga lanoma yiphi imali lesele kulokubuyeketwa kwensayeya ngalokuphatselene naleyo mphahla . 
Tindzawo tekuhlala letingakahleleki tifaka phakhatsi kwehlukana kwenhlalo lokungangeteka ngekuvetwa kwekuya ecansini lokungakaphephi , kodvwa kunekwenteka lokukhulu kwekutsi bantfu labasengotini lephakeme ye-HIV , kufake phakatsi labafuna umsebenti , labasebenta matoho , nebantfu bekuhamba labasebentako babahlali kuletindzawo . 
Inkhomfa yasombulula kutsi kusungulwe Inhlangano Yema-ejensi Etingucuko Temtsetfo te-Afrika leseMpumalanga naleseNingizimu isungulwe kwabese kukhetfwa ikomidi leholako kutsi ichubekise lenchubo phambili . 
Kuciniswa kwenchubo yekwentiwa kwenchubomgomo kulomkhakha kutawuba yintfo lelusito . 
Kwenta umsebenti wekuba ngumabhalane wephaneli lehlola imisebenti . 
Kugeza tandla ngemuva kwekusebentisa lithoyilethi nangembi kwekudla kuyindlela levimbelako lesita ummango kutsi ucedze vendle . 
Lapho ngicabanga khona ngemavi aDonne kulapho ngeneliseka khona kutsi mhlawumbe nguletintfo lesitentako etingcondvweni talasebadlulile emhlabeni letitawusho kutsi kudlula kwabo kuyasishabalalisa noma kuyasinotsisa . 
Likheli lemcashi lokutawudilivwa khona lethenda kanye nemininingwane yekumbona lokufanele ikhonjiswe kuleyo phakheji yethenda : 
Imisebenti : Lwatiso , temfundvo , kundluliselwa nekulandzelela , nekuhlanganiswa kwemisebenti endzaweni . 
Imisebenti lemikhulu ifaka ekhatsi : kwentiwa kwentinchubomgomo netinhlelo tetinsita tetitfutsi temmango netemphahla nesakhiwonchanti lesesekelako , kulawulwa kwetinsita tetitfutsi temmango netemphahla , nekucinisekiswa kwemtsetfo mayelana netitfutsi temmango . 
Lubumba ludzinga kunakekelwa kwekulawula emanti , kanye nekukhula kwemphandze kungaba nemtselela lomubi emasimini lanemagadze lasicabati , emaleya lacinene , noma emathebula lasetulu emanti . 
Cinisekisa kutsi kunetindlela tekukala kutfutfuka kulizinga letinsita tetemphilo . 
Lobungoti bubhalwe kurejista yebungoti ledizayinelwe kuchaza kahle bungoti bekucala kute kwetfulwe kahle Luhlelo Lwemnyaka Lwekusebenta lwalo netinyatselo letitsetfwe tekwehlisa lobungoti . 
Akukho lokonakele ngaloko . 
Loku kutawuchumanisa balimi kumamakethe asekhaya , avelonkhe kanye newesifundza ngekusebentisa inethiwekhi lentjintjantjintjako yetinchubo tekukhicita ngelikhono kudla ngendlelalisu kanye netimphahla letikhicitwa ngekulima . 
Linyenti lemaklemu emuntfu ngamunye afakwe kulifomu linye leklemu ngalesikhatsi lucwaningo luveta kutsi bonkhe bafaki ticelo bebanawo emaklemu laphikisana nembuso , kungako kukhuphukile . 
Kutimo letinjalo , kufuneka kusetjentiswe lizinga lelincane lemandla kuphela futsi lamandla kufuneka ahambisane nenhloso . 
Iyunithi Lephenyako Lekhetsekile iphenya tinsolo tekungaphatsi kahle , kungasebenti kahle , inkhohlakalo nekweba lokucondzene nekusetjentiswa kwesikimu sesibonelelo setindlu . 
Lensayeya ngulokwakha tintfo letingumkhombhandlela wekufikelela ncono kwalabaphuyile emnotfweni lohlelekile . 
Lokufakiwe kulamadathabhesi lwati ngetakhiwonchanti , njengelwati lwetetimali , umnyaka , luhlobo lwentfo nekunakekelwa lokudzingekako . 
Mayelana naloku , bufakazi bakhombisa kutsi lamanye emalunga enkampani yetekuvikela i-Wolf inemlandvo wesento lesinjengalesi . 
Kukhutsata kutfutfukiswa kwetesayensi e-Afrika ngekubonga kuvelela emkhatsini wabososayensi base-Afrika , bomake , emadvodza ngalokufananako nebacwaningi labasesebasha nekubakhutsata kutsi bacinisele elucwaningweni lwabo noma emisebentini yabo yetemfundvo , futsi bakhulise kahle kutinikela kwabo ; 
Imvamisa kulindzelwa kutsi timfuno letisetudlwana tiholela etindlekweni letiphasi ngenca yeminotfo yesikali . 
Kukhuliswa kwekukhona kwagezi , bojantji , tikhumulo tetindiza nemigwaco kutawusita ekukhuliseni kusisa kwangasese kanye nelitfuba lekukhula kwemareyithi kumnotfo wonkhana . 
Sosikhwama weSifundza naye wamenywa bomasipalati labane kukhulumisana ngekuphawula lokukubhajethi lesahlongotwa . 
Lomsakati akasho kutsi kungani bekasho kanjalo . 
Tfola umehluko emkhatsi wesisindvo nekusindza ngekukala sisindvo sekwesindza lokwehlukene . 
Sikhulumi siniketa tibonelo letimbili tetintfo temvelo lesingasaticapheli . 
Kukhona umbono lotsi lelitiko kufanele lidlale indzima lenkhulu kakhulu yekulawula kulomkhakha , kunekutsi ibe ngumhlanganyeli walemboni . 
Lokungiko mayelana nekuswelakala kwemitfombolusito kubita kutsi tindzawo temmango kanye netakhiwo tisetjentiselwe injongo lengetulu kuyinye . 
Lolwatiso kufanele lufake ligama lesikhungo , indzawo yekuchumana , umuntfu lokuchunyanwa naye , inombolo yekuchumana . 
Lona ngumnyaka wesibili ilandzelana lapho samba semali lesikhokhelwe tinzuzo sengca imali letfolwe kumnikelo . 
Tingucuko kutinzuzo , njengaletihambisana nesikhatsi sekulindza noma umkhawulo loniketwe umntfwana longumondliwa kutawuba nemtselela lomcane ekudlulisweni kwemali . 
Luhlaka lwalokubalulekile lokuncintisanako lutsatsela tikwetitinta letine temphumelelo yenhlangano . 
Umtsetfosivininywa uhlose kuvikela basebenti kuyo yomibili imkhakha yesive neyangasese ekubukaneni nanoma nguyiphi ingoti yasemsebentini ngekudzalula imininingwano lephatselene nekutiphatsa kwebacashi lokungekho emtsetfweni nalokungasikahle . 
Imisebenti yeKuhlanta Emanti idzinga kwentiwa ncono , ikakhulu imisebenti yangekhatsi lapho kufanele kutsi kufakwe khona imitha yekungenisa emanti lenesikrini semakhemikhali . 
Lendzawo yemukele Luhlelo Lwetitfutsi Loluhlangene loluchaza simo sanyalo kulendzawo macondzana nendlela yetitfutsi temphakatsi , sakhiwonchanti , tinsitakusebenta netinsita . 
Nanoma kunjalo , bubi bengcondvo-nhlalo kufanele bukalwe kubukwa buhle baloko kuhlolwa . 
Lenhlangano yati kahle kakhulu ngemandla ayo ekwenta lula kukhula kwalokutfunyelwa emaveni angephandle kanye nekwakha umsebenti kwentela kutsi bantfu baseNingizimu Afrika bakhone kuhlasela buphuya kanye nekungabikho kwenchubelaphambili yentfutfuko . 
Kubalulekile kulandzelela lamazinga nemanani etinsita letiniketwako ngalokuphatselene nekusekelwa ngetimali netiliphu tesikhungo . 
Lomhlaba utawusetjentiselwa tekulima kantsi nebafakiticelo nabo banesivumelwano sekucashisa neNkampani Yetimayini i-Aquarius . 
Kungenelela kutfola kuvisisa lokubambekako kwetinchubo tekulawula ngekhatsi nekugadza idizayini yabomasipalati kutinhlelo tekucinisekisa . 
I-Ejensi yeKutfutfukisa iKhophelethivi itawuniketa lwatiso , kuchuba kutfolakala kwalemisebenti , nekubamba imikhankhaso yekwatisa kulendzawo . 
Luhlelo Lwaminyaka-mitsatfu Lwekucecesha Bonesi lutfutfukisiwe lwabese lusentjetiswa kubukana nekujutjelwa lobekubekwe ekucashweni kwabonesi labakhetsekile ngekwetfulwa kwemsebenti lokhetsekile wesikhatsikubusa . 
Kufanele kutsi tonkhe tincwajana timakhwe ngalokucacile ngenombolo yethenda , inchazelo , lusuku nesikhatsi sekuvala bese kufakwa ebhokisini lethenda lelitfolakala esitezi sekucala . 
Lemali lebhadelwe isetjentwa ngaletinhlolo temabhange letirekhodwe kaSARS : letinchubo letimbili bese tiyahlanganiswa . 
Tonkhe timali letingenako letitfolakele tivela ngco kumatiko tindluliselwa kuSikhwama Setimali Letingenako velonkhe . 
Kutetayeta tinhlelo letifanele tangcondvomshini tekufinyelela idatha kanye netintfo tekuhlela titawufundziswa kulekhozi . 
LeLitiko linikana ematfuba lalinganiko , lingumcashi loniketa ematfuba kulabebacindzetelekile , inhloso yalo kumelelela yonkhe imikhakha yetemisebenti . 
Inchubomgomo yeSikweledi : Tonkhe tinchubomgomo kwakhulunyiswana ngato nemphakatsi kuwo onkhe emawodi kaMasipalati . 
Siphetfo lesibi kulikhono lalenhlangano lekucinisekisa lesimo silimata lokuvikela ; 
Lwati lwebaphatsi bekulawula umklamo kanye netindlela tekuchuba . 
Indlela yekucabanga kulesigaba akumelanga kube nguleyo yekulahla tinsita letimcoka , kepha akube kuhlela kuphumelelisa lokungetulu futsi nelusito loluncono emalini lekhokhwako ngemali lekhona . 
Kute kube kunyalo , lokwakhiwa kweBudlelwano Betemafilimu eGauteng kube yimphumelelo lebonakalako futsi ngifuna kubonga emalunga alobudlelwano ngekusebenta kwabo ngekutikhandla . 
Hulumende utawuhlosa kwakha Litiko leTemfundvo lelitiphendvulelako nalelifinyelela kubo bonkhe , leletfula insita lesimeme naleyikhwalithi , kutfutfukisa ematfuba ekufundza emphilo yonkhe kanye nekutimela kwebantfu uma bachubeka bafaka sandla emmangweni wentsandvo yelinyenti kanye nekukhula kwemnotfo . 
Umphatsiluhlelo utsite lenkhululeko lesiyibungatako lamuhla ita nelisiko nemalungelo eluntfu , sitfunti semuntfu kanye nemphilo lencono yawonkhewonkhe . 
Kodvwa lucwaningo lolusandza kubuketwa , lolushicilelwe kuLiphephabhuku laseBhrithani Letemphilo , luveta kutsi kunebudlelwane lobusondzelene emkhatsini wesilwane lesifuywe endlini kanye nemnikati lobugcugcutela tinzuzo letinhle . 
Ngekwalombiko , iNingizimu Afrika isesigabeni sesibili sentfutfuko , lesenta kutsi ibe ngumnotfo lonemikhicito lemihle . 
Silinganiso salolubhubhane lwe-HIV sikhulu kakhulu kulelive , kudzingeka kutsi sonkhe sente temacansi ngekuphepha , letintfo leti titawuba yicenye yemaciniso lamasha lesitawuphila nawo . 
Tinombolo tekugcina talababhalisile tincike etintfweni letingabukwa letingetulu kwemandla eLitiko . 
Takhele yakho iphethini ngekuhlaba lamakokisi ngemfologo ngembi kwekuwafaka ku-oveni . 
Intsengo yemazambane ngeliphakethe libe nekwehla nekwenyuka kuleminyaka lemitsatfu leyengcile . 
Kufanele kutsi tingabi tinkhulu kakhulu noma tibe tinyenti kakhulu . 
Ithekhinoloji yakudzala lekhona yekukhipha i-aliminiyamu emantini iyintfo lemcoka kakhulu . 
Kusukela , njengoba ngitfolile , iNdvuna isebentise ligunya layo letekuphatsa ngaphansi kweMtsetfo lotayelekile kanye nalofanele ekuniketeni kucolela lokungapheli , umbuto utsi : Ingabe loMtsetfo umniketa emandla ekusebentisa imitsetfosimiso lecitsa loko kucolelwa ? 
Temafa eSifundza saKwaZulu-Natal , ngekusebentisa tinhlelo tato lekuhloswe ngato kukhutsata kuphatsa timali lokucinile , tibe lusito kakhulu kulemphumelelo . 
Ngekubuka letintfo letahlukahlukene lekumele ticatjangwe , kungaphepha kutsatsa shengatsi bungako bunye abulingani timo tonkhe . 
Bebeyame ekutsengisweni kwetjwala kute batfole imali lengenako kute imindeni yabo ikhone kuphila . 
Tinhlelo kanye nalokwentekako kutfulwa kulolonkhe live bese umcimbi wekucala wavelonkhe wentelwa kusinye saletifundza . 
Lomklamo uhlole indlelasu yesifundza ngesifundza yekulwa nenkhohlakalo wabese ubuketa nekuphatfwa kwematiko etemphilo , tenhlalakahle netemfundvo . 
Bugebengu kubafati nebantfwana kuvimba tinhlangano tebugebengu kuyalawulwa . 
Lesikhatsi sibuye sikhonjiswa yi-ajenda yeBretton Woods yeKulungiswa Kwetakhiwo , lekhombise kuncipha kweminotfo yase Afrika lokube nemitselela lebanti kumikhakha lebalulekile yetenhlalo . 
Ngalokucacako labomasipala balengela engotini yekukhwabanisa nenkhohlakalo , kube Lihhovisi laNdvunankhulu alunalo luhlelo lolucacako lwekwakha emazinga ladzingekako emandla kwentela kucedza lesihlava sekukhwabanisa nenkhohlakalo ngekhatsi kubomasipala betfu . 
Yemukela futsi ukhiphe emadokhumenti ngekhatsi kulenhlangano nangaphandle . 
Ngenelela kumihlangano yekubuyeketa tekufa . 
Yini lokube tivimbelo letinkhulu tekukhula eNingizimu Afrika kuleminyaka lelishumi leyengcile ? 
Kubuye kwasungulwa emahhovisi langumahambanendlwana noma tinsita temayunithi ngesisekelo sekuhlela ngembili lapho kusungulwa kwemahhovisi lasimile kunganiketwa . 
Kubonakala kwangatsi , i-NP ne-ANC nabo bavumelene ngemgomosisekelo wekuvumela kwehlukahlukana , kodvwa uma kufika ekusetjentisweni kwawo , siyehluka ngemibono . 
Kungatfunyelwa kwemadokhumenti ekusekela ladzingekako kungenta umfakisicelo abekelwe eceleni . 
Lesakhiwonchanti lefakiwe kulombiko tetekutfutsa , tetemandla , futsi nemanethiwekhi etekuchumana . 
Lokukhula kwentiwa kwekutsi letinye tincenye tasungulwa , njengetemtsetfo , kuhlolwa kwemabhuku netinsita tabonobhala ; letinye tikhala temsebenti tebaphatsi labakhulu tasungulwa ; letinye timali tafakwa kutekuchumana nekuvikela kukhohlakala . 
Lomdvwebo longetulu ukhombisa naku lokulandzelako mayelana nekuma kwetemnotfo walesifundza . 
Lokuhlukanisa kwetinsita letikhona kugcina umbono losisekelo ngekuya kwahulumende wesifundza newasekhaya ekuboneni tinsita letibalulekile letiphakelwako . 
Kungenelela njengekungeniswa kwemakhozi lakhetsekile futsi nematfuba ekufundza akakakhiphi imiphumela lemihle lebonakalako . 
Kutincenye letinyenti tase-Afrika , bantfwana bancishwa lilungelo labo lekungenelela kanye nenkhululeko yekukhuluma ngesimanga semasiko . 
Bacondzisi abakajabuli ngalokuhlolwa kweticwadzi lokusezingeni kwetindleko letikhonjiswe kulesitatimende salokungenako . 
Lenye yetinsika letimcoka teluhlelo lolunjena nyalo selubekiwe , lekukusungula idathabheyisi yemapulazi emfuyo yaseGauteng nenkhomba yeluhlobo neyelinani letilwane letikulawo mapulazi . 
Kugcizelela kwekuletfwa kwemaklasi kunciphise kakhulu kusalela emuva kwemaklasi . 
Uchubeke washo ngemandla kwekutsi tjwala nekungabi khona kungavikelwa uma ngabe bantfu bangenelela kutemidlalo . 
LeSikhwama sitamile kulungisa letizatfu leti ngekulandzela tintfo letiphutfumako letihlelekile ngesikhatsi lesifishane futsi nalesidze . 
Lokulandzelako kusasungulwa noma kusacatjangwa : 
Lenkinga itawusonjululwa hhayi ngalokugcwele ngekusebentisa latawunikela ngekwesekela ngelucwaningo . 
Lwati kutinchubo kanye netinchubomgomo mayelana nekunakekela kutebuhlengikati . 
Kunakekelwa kweTindlela Telwati Lwetemphilo letetsembekile futsi letikholekako kumcoka kakhulu ekuniketweni kunakekela kwetemphilo kwesimo lesihle etibhedlela tetfu . 
Kubili kwalokwehlukile lokufunwako akutfolakali ngco kusethi yemininingwane yephanelinchanti : kumakwa kwesimo lesisimeme nesilinganiso sekukhula sekumaka . 
Uyamsola yini lomake ngaletento takhe ? 
Kulungiselela bahlali basetindzaweni tekulungiswa kwetimilo kutsi bahlanganiswe nemmango . 
Njengabothishela , sinemtfwalo lonemandla wekutiphatsa kusita kuvikeleke tetemphilo nemphilo yebantfwana lesibafundzisako nekuniketa seluleko lesingenteka lesincono kakhulu kubatali nebafundzi ngalokufanako . 
Kwesibili , luhlatiyo lwebungoti luphatselene netibiketelo tesikweleti kuphela futsi angeke tihlole bungako bekuba nemandla ekubhadala . 
Ligatja lekulawulwa kwelucwaningo lolubuka imincele yemhlaba litawubekwa etulu kulokumele kwentiwe kuleminyaka lemitsatfu letako . 
Tincumo letinhle letimayelana nekunisela lokungasetjentiswa kudzingekile . 
Idatha ngekusebenta kwemnotfo wasekhaya kanye nemikhuba yekusisa kugcogciwe kwabese kuyahlatiywa . 
Kunisela kwenta buncono kumiphakatsi yendzawo nyalokuphilako nekuchuma kwako nemvelo ngekuniketa emanti mhlawumbe kumifudlana netindlela temanti kwetikhatsi letitsite . 
Lelisu libeka tinhloso tekulawula imfucuta lenebungoti futsi liniketa luhlaka lwekuniketa tikhungo tincwadzi tekusebenta . 
Kucinisekisa kuhambisana netinchubomgomo tekulawulwa kwemphahla , emazinga nemitsetfo . 
IGauteng ikhombise timphawu tekukhula kwelizinga lekweswelakala kwemisebenti , lokuholele ekweswelakaleni kwemisebenti lokuphikelelako . 
Loku lokungetulu kukhombisa kutsi leKoporasi ime kahle kakhulu mayelana nekuhlangabetana netidzingo teMtsetfo weTekucashwa Ngekulingana . 
Kuhlanganisa sive ngekutenta lithulusi lelinemandla lekwakha sive . 
LoLuhlelo lusemkhatsini ngekhatsi kulokusebenta kwemisebenti yonkhe yahulumende kuleSifundza kantsi kuleminyaka lesandza kundlula lube luhlelo lolubalulekile kuleLitiko . 
Kulandzelela betindzaba ngekubuketa emaphephandzaba esigodzi onkhe malanga . 
Tinhlelo tebetindzaba tangenyanga tentiwe tabuye futsi tafezekiswa . 
Kuchumana ngeliposi noma ngalabaletsa tincwadzi kufanele licondziswe ku : 
Litiko litawugcina incenye lencane yaletimali kute liyisebentise etifundvweni , lisungule tihlelo tetincumo tekusekela nekuhola nekubuketa lokusetjentiswa kweluhlaka lwemasu emgwaco . 
Njengoba kuphenya ngakwentekile kukhombisa kutsi lesilingi beyitsambe kakhulu kutsi ingabamba sisindvo semuntfu , lomphumela lowo wasuswa . 
Kuboniwe kutsi kokubili kusetjentiswa kwetinkhombandlela lokulukhuni kanye nekubekwa kwemazinga lekungasiwo kungaba nemtselela lophikisa lokubukelelwe . 
Likomidi Lelimile leteMa-akhawunti aHulumende lihlola Imibiko yeMnyaka . 
Lendlela yetindizamshini itawugcinwa isesimeni lesifanele ngekutsi kusikwe lotjani ; kute lokunye lokuyintfutfuko lohleliwe . 
Kungasebenti kahle kuye wonkhe hulumende kuletindzawo letilandzelako , emkhatsi waletinye : Tinkinga ekwetfuleni kwahulumende ; kufadabala kwekwenganyelwa kwetikhungo ; kweswelakala kwekutilandza ; nekuhlanganyela kwemmango kuhulumende . 
LeMibiko yeYunithi Yelucwaningomabhuku Lwangekhatsi abika kuLikomidi leTimali neLucwaningomabhuku , lelinemsebenti wekulawula kukhutsata nekucinisa kutimela . 
Kuniketa luhlahlelo lwemkhakha lwemalisidi e-VAT netimali nendlela yekukhokhela kanye nesibutsetelo sedatha kuligalelo nemiphumela ye-VAT njengobe itfolwe ekukhokhweni kwe-VAT lokwentiwa batsengisi . 
Lwatiso luniketa sisekelo lesibalulekile lokutawutsi lizinganhle lemphilo kumasipalati lingentiwa ncono . 
Luhlobo lolubanti lwetinkinga kungahlanganwa nato lapho khona emanti angahlangabetani netidzingo . 
Kubanjwe umhlangano webetindzaba ngemuva kwemhlangano wekhabhinethi , kwakhishwa netitatimende . 
Lapho kutfolakala khona timemetelo-letingaphansi , tinkhokhelo tingafunwa ku-Ejenti Yekucinisekisa . 
Letinombolo ticuketse umbiko locaca kahle kakhulu kutsi basebenti labamhlophe neluhlangotsi lolumhlophe kumele lwehliswe . 
Njengoba sekunakiwe , umsebenti wekutfutfukisa emakhophelethivi bewuvame kuba ngaphansi kweLitiko leteKulima , lapho kunakisisa lokukhulu bekusekugcugcuteleni nasekutfutfukiseni emakhophelethivi etekulima . 
Emva kwalesikhatsi lesi , tigwebo kutawumele tiphocelelwe . 
Inshonalanga Kapa ayisiwo umnotfo wemsebenti wetimayini . 
Kwemukelwa kwawo , ngaphandle kwaletingucuko letincane kepha letimcoka kulombhalo , kungabulala luhlelo lolwakhako . 
Uma tindleko tibuyisa lizinga langemphela lekusebenta lelihloliwe , loku ke kutsatfwa njengekulungisa nekunakekela futsi kubalwa njengetindleko . 
Lokunye kuhlela kahle sekuvele kwentekile . 
Kuniketa imibono yetemtsetfo , kufaka ekhatsi imibono yetemtsetfo ngeticelo letitfolakele ngekweMtsetfo wekuKhutsata Kutfolakala kwelwatiso kulwatiso lolubanjwe litiko . 
Tindzaba tanamuhla eKapa titfolakala ngekushesha kubetindzaba labahlukene netindzaba letisatjalaliswako kunoma ngubani noma kuphi emhlabeni . 
Ngembi kwekucala ngalenchubo yeluhlolo lwetesayensi nebunjiniyela , kubalulekile kutsi kwentiwe kulungiselela luhlolo khona lapho endzaweni kute kutfolakale luhlelo lwekuhambisa emanti langcolile lolungaba khona . 
Siboshwa nesisebenti bakhombisa imikhicito yabo ngekutichenya . 
Bhala bese utfumela tiphakamiso kubogobela . 
Ekucatsaniseni iminyaka yelicembu kanye nemabanga esikolo , kwacaca kutsi bantfwana labanyenti basilele emuva ngemfundvo yabo . 
Loku kucinisekisa lwesekelo lwahulumende lolwengetiwe etikolweni lapho kufaka sandla ngesimo setimali yesikolo kungenteki khona . 
Tfola lwati lwemtsetfo lofanelele , imitsetfo , timiso kanye netinhlaka temtsetfomgomo letatisa mayelana nendzawo yekusebenta . 
Lokweswelakala kufanele kutsi kulungiswe . 
Kutsintsana kweluhlavu nemswakamo kubalulekile ekumileni ngekushesha . 
Sento sebantfu labanjena besifanele kutsi sisheshe kubonwa . 
Lelisayithi lonkhe lalomklamo ligcwele tjani lobenile futsi nemahlatsi lokufaka ekhatsi netindzawo tekupaka tetivakashi . 
Lelithebula lihlanganiselwe ekuhlatiyweni lokunemininingwane kwaletinhlobo letehlukene tekutfwala ummango . 
Emabhuku etilinganiso tekuvula temphahla lengahambi awakahlolwa ngenca yesikhatsi Umgcinimafa Wavelonkhe anikete ngaso teluleko kumatiko mayelana nekuphatsa , kuhlola nekudzalulwa kwemphahla lengahambi . 
LoSokontileka utawenta emalungiselelo lafanele ekuhlala kwesikhashana kwaletinsika nekubamba kwesindlulisi uma kunesidzingo . 
Kunembono wekutsi ngekusebentisa lelisubuciko kubhalansa lokukungiko kutawufezeka . 
Sebenta njengemphatsi jikelele wemayunithi eklinikhali kanye netisebenti letihambisana naloko . 
Tindlela tekuhlela kuhlaliswa kwebantfu , letifaka tikimu tekusetjentiswa kwemhlaba , kufuneka tifake tibonelelo letenta kufinyeleleke ekulungisweni kabusha umhlaba . 
Loku kufaka ekhatsi kwandza kwekufutseka kwebantfu lokuyamene nekwandza kwetindzawo temsebenti . 
Cishe kunye kulokutsatfu kusibalo semakhaya aseNingizimu Afrika aphetfwe ngulabasikati futsi laphuye ngalokunakekako kunalawo makhaya laphetfwe ngulabadvuna . 
Loku kulandzele kubonisana nemagatja ngalinye nalabatsintsekako labafanele . 
Tincomo takuleli naphesheya nemitfwalo lephatselene nekulandzelelwa kwemphilo yasemantini nekuhlolwa kuletigodzi taseLwandle eBaltic . 
Yonkhe imikhumbi kufanele ngaso sonkhe sikhatsi ibe nako konkhe ngekuhambisana nalokuphepha lokukhona , kulwa nemlilo nemathulusi esimo lesiphutfumako ladzingekako njengoba kubekiwe ngulabaphetse labafanele kumikhumbi lesebenta kusaveyi nemsebenti wekudayiva , noma ngaloluhlobo lekungabekwa ngalo . 
Khongolose uhlose kukhulisa kwati kubodokodela betekwelashwa kanye nemphakatsi mayelana nalokutfolwako , tekwelashwa kanye nekulawulwa kwe-asma . 
LaBafakiticelo labangabanye bakholelwa ekutsini ibhodi leSita ngeteMtsetfo itawetfula kubuyeketwa kwekufaka sicelo kungakapheli sikhatsi lesifanele . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Lwavelonkhe lubeka tinjongo letinyenti kanye netinkhoyoyo temfundvo lephakeme letifanele simo semave emhlaba emfundvweni lephakeme . 
Sigaba sesibili sekumemetela siniketa inchazelo yetinsita tedatha netindlela letisetjentisiwe kanye nekuhlatiya idatha . 
Ngekuya kweMcwaningimabhuku Jikelele bubanti benkinga yematiko avelonkhe bubonakala bungasibo lobumatima kunalobo besifundza . 
Tingucuko letikhona kubuholi besigaba Savelonkhe tihlangene nekukhwesha kwenchubomgomo kanye netingucuko letenteke kuletinyanga letilishumi nakubili letengcile tibange kutsi kube nekudideka futsi inchubo lehlongotwako yekuntjintja itsikamete kutetsemba kwetisebenti . 
Bengihlala ngitivela kutsi lamadizayini ami angasebentisa imitselela yase-Afrika . 
Kusethwa kwemathesti , imisebenti kanye neluhlolo lwetitjudeni letifundzisa titjudeni esikolweni noma ngaphandle kwesikolo nakunesidzingo . 
Leliphuzu lekutsi Umphatsi Wekugcina Losetulu walofake sicelo yena ngekwakhe bekangasiyo incenye yetinchubo tekuhlolisisa akusiso sivimbelo kulesincumo setindleko lesibhekiswe ngakuye . 
Kuloko lokubukiwe kanye nalokukaliwe lokwabiwe kutinkhomba letehlukene , likhadi lemiphumela liphindze lifune kwenta kulingana ekufakeni bazuzi labanyenti labahlosiwe bemisebenti yebunikati yeBEE . 
Kwemukela leto timphepha tethenda , letinganiki ngalokuphelele yonkhe idatha nome lwatiso loluceliwe futsi , ngendlela , ledzingekile , umcashi angakutsatsa loko njengekungahlangabetani netidzingo leticuketfwe kulenkontileka . 
Nangabe kunebantfu labadzala labanengi labasemnyakeni walabasebentako nakucatsaniswa nebantfwana kanye nalasebaluphele , ngaleyo ndlela-ke linanibantfu lelisemnyakeni wekusebenta linemtfwalo lophasi wekondla , kunebantfu labambalwa bekondliwa ngalemalingena lefananako kanye netimphahla . 
Abatfoli noma ngutiphi tintfo noma tinsita ngalokucondzile njengoba bentile , njengoba kulindzelekile uma kutsengwa noma kunchubo yekutsenga ; 
Budlelwane betfu nalomtimba lobaluleke kangaka bucinisekisa kabusha kutinikela kwetfu ekuzuzeni emalungelo eluntfu ato tonkhe takhamuti . 
Kunatsa emsebentini kulicala lelibi kakhulu , kodvwa , kunatsa usagcoke injunifomu yemaphoyisa akunakucolelwa nani . 
Emadiphozithi ekuvikela , mhlawumbe ngakheshi noma ticiniseko temabhange , kumasipala tingatsatfwa , kantsi tingaya ngalomlandvo yemali yebungoti lekhokhiwe . 
Bantfu batimela ngekwabo kufundza ngekukhetsa lokukhona nekukusebentisa ngekuhlakanipha . 
Uma bangavunyelwa kulashwa , kufanele kuhlelwe indlela yekulandzelela neLicembu Lemmango Letemphilo Yengcondvo . 
Emaphesenti elwati loluhambelanako loluphatselene nalokutsengwako , lokukhishwako , lokuhanjiswako , iminikelo acinisekiswe futsi abalwa njengalakhona kurejista yemphahla . 
Khotha letinkhomba tetimali nemikhuba levela kulomnyaka lophelile kusekela umbono wakho . 
Lendzaba iyabukwa kantsi kwanyalo iyalungiswa , kanye netintfo letinye , Likomiti leBaphatsi beLibhangi leliseMkhatsini . 
Kwefika sicuku lesikhulu , sebantfu labebavela kuto tonkhe tincenye talelive . 
Leyunithi ikumshikashika wekusebentisa luhlakamsebenti lekulawula ikontileka kugadza ngemandla kanye nekubuka kusebenta kwekontileka yekuniketa tinsita . 
Njengobe lona mhlaba ungalawulwa ngumuntfu , ngahle kwenteke kutsi kungabi nemandla ekutiva baphetse lokutawuba khona , kantsi akekho namunye lotawutibophelela kuwo . 
Kwehlisa ireyithi yebugebengu ngekulwa nabo . 
Imikhakha lehlukahlukene iletse imibono lehlukahlukene netiphakamiso letibukene nato tonkhe tindzawo netinhlangano . 
i-GCIS inemazinga ethekhinoloji lafanelekile ekutsengisa futsi nendlela yekusebentisa lewebhusayithi lephephile kute kuvikeleke lonkhe lwatiso loluniketwa basebentisi kute lungalahleki , lungasetjentiswa kabi , lungantjintjwa noma lungashabalaliswa . 
Kuniketa imiklamo lebalulwe Litiko Letemfundvo lesebenta etinhlelweni letingetulu kwalunye futsi yesekelwe ngetimali tetibonelelo letingenamibandzela . 
Siphetfo sekutsi umdlulisicala wekucala kungenteka kutsi bekahlanganyela kuletento letingekho emtsetfweni noma kutsi bekenta ngatsi akaboni ngemabomu siyevakala . 
Konkhe kuhlola kubhida kwaphambilini kutawentiwa ngumbhidi . 
Emanani elutjalomali akhonjiswa nekutsi malini kusitatimende sesimo setetimali . 
Licembu leSisebenti seKulawula leSikhulu ngilo lelibukene nekutekuhlela kusebenta . 
Kushintjwa kwetakheko temagatja kwentela kuhlangabetana naletinsayeya kancono kunakwe kakhulu ekhatsi nalomnyaka futsi kulindzeleke kutsi kuphetfwe kulomnyaka lotako . 
KuleSifundza saseFreyistata kuchubeka kwekudzingidvwa kwabambeleleka ngenca yebhomi leyabatfusa kulendzawo lapho lokulalelwa bekutawentiwa khona . 
Emadokhumenti lachaza kuba semtsetfweni kwemininingwane yemalunga etrasti lebalwe ngenhla kufuneka atfunyelwe . 
Kusebenta kwalomnyaka lophelile nalona losetulu kugcile kakhulu ekuchumaneni nalabatsintsekako labafaka ekhatsi bomasipala , imiphakatsi , tinhlaka tahulumende , tifundziswa kanye nebantfu njengemaGP . 
Yintfo lekahle letfolakele kamatima . 
Litiko libhadale ngekwemibandzela yetivumelwano . 
Kepha , shano leligama Umhlengikati , nguloko kanye tigulane tetfu letifisa kona , kunakekela . 
Kuphindze futsi kube neliciniso lanyalo naleliphakanyiswako lemibhedze yesigodzi kanye nesifundza lebekwe ngekhatsi esikhungweni lesifanako , futsi nemibhedze yesigodzi nekwelashwa lokukhetsekile ibekwe etibhedlela letisemkhatsini . 
Nome ngumuphi umkhombandlela nome umyalo lokhishwe phansi kwalesigaba lesi ungachitjelwa nome ukhishwe ngendlela lefananako . 
Kwehlukaniswa kwalemigudvu lemibili yemfucuta kubaluleke kakhulu . 
Ungeke utseleleke nge-HIV ngekulunywa yimbuzulwane , yimbungulu , likhatane noma lizeze lelilume umuntfu lone-HIV . 
Umsebenti webaboni bekukugadza tinkinga lebekungenteka tivuke kulephaviliyoni . 
Loku kutawenteka ngekuvulela letingcinamba letibophako letibamba sifundza setfu sibuyele emuva kubona likhono ngalokuphelele . 
Imboni yenyama lebovu isukela kusimondzawo lesinemitsetfo leminyenti kuya kuleso lesinganayo nakancane umtsetfo namuhla . 
Kuhlelela kuvuseleleka etibhedlela nasetikhungweni tetemphilo temiphakatsi kutawentiwa ngekubambisana nematiko etemphilo esifundza kanye nematiko avelonkhe nesifundza etemisebenti yahulumende . 
Litiko kufanele likhombe emakhansela labekwe ikakhulukati etindzaweni tasemakhaya . 
Umtsetfo wekuLawula Timali taMasipalati tetfulwa kuvikela kulawula lokuvakalako kanye nalokusimeme kwetindzaba tetimali tabomasipalati kanye naletinye tetikhungo kumkhakha wahulumende wendzawo . 
Bugebengu bunemtselela lomubi ekuphakelweni kwelusito loluphutfumako . 
Lesiphakamiso sibita kuphela kutsi kube neluphenyo lwekuhlola kukhona kusebentisa tindlela temandla letinjengaleti . 
Umshiyalifa wemlandvo etikolweni taseNingizimu Afrika usho kutsi kukhona kusalela emuva ngekwelizingancane letidzingo tetemfundvo , ngetimali tahulumende letincane tekuhlangabetana netidzingo tebafundzi . 
Ngembono wami , kungalunga etimeni kwenta umyalo macondzana naleto tindleko . 
Lesigodzi seKapa leseNingizimu siyindzawo lengumkhiciti lomkhulu webhali kanye nemahophu eNingizimu Afrika , cishe ngekungabi nalokufakwako lokuvela eGauteng . 
Noma kunjalo , tinkhapani letifaka tikhangiso atikhoni kufinyelela kumakukisi etfu . 
Nanome kunjalo , nayicala nje kungabhadaleki imali lebolekiwe , kunconywa kutsi kukolekwa kuphatfwe bemkhakha wetimali nome bakoleki betikweneti bangaphandle . 
Kuhehela batsengi kutitfutsi tesive , bahleli kudzingeka bavisise kufaka umoya wekufunta kwekusetjentiswa kwemhlaba kanye nemidvwebo yemadolobha kumkhuba wekuhamba . 
Kubhukha tigulane ekuvakasheni kwato lokulandzelako esibhedlela . 
Timayini tidominenti ngeligalelo lelikhulu kakhulu Endzaweni Yasesikhukhune . 
Lelinye likomidi lelitawuhlala likhona njalo Likomidi Lemvumo yekungena Ehlatsini . 
Imitsetfo kanye nemitsetfo yekuphatsa lephatselene naloku cishe nje ayikho . 
Indlela levetiwe yekubamba imininingwane yetemnotfo ilandzela ngaphasi : Ngabe lemikhakha lehlukene incintisana njani uma ibukwa njengebasebentisi bemitfombolusito yakulelive yemhlaba , kanye neyemanti ? 
Kukhona luhambo lwekukhonjwindlela lwekuya etindzaweni temlandvo kulesichiwi , kufaka ekhatsi iseli lebekuvalelwe kuyo Mengameli wesikhatsi lesengcile Mandela . 
Kugcwala emadolobheni , kakhulu loko lokwenteka etindzaweni letiseCeres naseceleni kwato , nako kungahle kube kuchubekise umtselela welizinga lesimo semanti . 
Lokulandzelako Indvuna yakhetsa licembu kulokunye leliltawenta umsebenti wekushicilela umtsetfo lotawenta kutsi kube nekumelelwa kwebalawuli ngalomtsetfo . 
Futsi faka nebahwebi labangashayelwa umtsetfo kunanobe nguwaphi emasu ekuvikela bugebengu . 
Kucacile kutsi imininingwane yemuntfu itfole linani lentsengisomakethe . 
Lokukhula lokungagucuki kwetindzawo tasemikhukhwini nemaphethini ekuhlala latjekile akusebentiseki ngemphumelelo futsi ayabita . 
Kunenchubo yekulawula kutinikela leyakhelwe ku-BAS lifaka ligalelo ekutfoleni lwabiwomali lolukhulako loluhambisana kakhulu nenhloso yelwabiwomali . 
Kahle kahle , seloku kwetfulwa idayethi lengenamafutsa , umhlaba ube ngulononako futsi logula kakhulu kunaloko loke waba ngiko phambilini . 
Cinisekisa kwentiwa ncono kwesitfombe semsebenti kuLomasipala Wesigodzi . 
Hulumende uvuma kutsi bantfwana , bafati nalabaphila nekukhubateka bangemacembu langaba sengotini etimeni tebuphuya futsi bavamise kuswela ematfuba ekubaleka kuleso simo . 
Kufanele kutsi kwentiwe tiphakamiso kucinisekisa imfundvo yesifundvo sekwelapha tifo telufuto lehlelekile iyincenye yako konkhe kucecesha lokubungcweti betekwelapha eNingizimu Afrika . 
Lawula intfutfuko kanye nekusetjentiswa kwetinchubomgomo kwenta kube semtsetfweni teMphilo eMsebentini kanye neKuphepha kanye neMisebenti yeKhomfa leHlangene . 
Kugula lokuvamile lokubangelwa ngulolo kugcogcelana ndzawonye kweklorini . 
Inhloso yalencenye kutfola kuvisisa leto timphawu letimcoka tebhayojiyokhemikhali kanye netinchubo kuleyo ndzawo lokwentiwa kuyo lucwaningo letingabanemtselela , nome letitawuba nemtselela , kuhanjiswa kanye nendzawo lapho umhwamuko lofanana nelifu wemanti langcolile uphelela khona . 
Ngabe sicindzetelo lesisetulu sitawuvumelana nekulumbana lokuya embili nome emvua ? 
Ikhava yemshwalense yatsatfwa kute kutfolakale imali leshodako ekubhadaleni tisebenti kanye nemanani emali lekhokhwa nguKhomishana Wetekuncephetelisa . 
Tonkhe tisebenti letisebenta etindzaweni tekulahla imfucuta titawuletsa tinhlelo tekulahlwa kwemfucuta kutiphatsimandla tendzawo noma tesifundza . 
Kugucula imali lekhokhelwe tisebenti tema-ejensi yasetjentiselwa kukhokhela nekuvala tikhala temsebenti letivulekile . 
Nanoma kungakahlolwa , umlotsa ucishe ngekweliciniso uhlelwe njengaloyingoti , njengoba kuvutsa ngendlela lefanele kuphansi kakhulu kunaloko kwetindzawo tekushisela letinkhulu , letakha umlotsa lovamise kuhlelwa njengaloyingoti . 
Kukhuliswa kwekugcila kutawubekwa kutidzingo temakhono ekutfolakala kwemifundzate kute kutfutfukiswe basebenti labakhonako nalabagcile emsebentini kuleLitiko . 
Imihlangano yephalamende yekucocisana ngebhajethi ivulelekile kutsi bantfu bayihambele , iyasakatwa nakumabonakudze wesive , umsakato futsi kukhulunywa ngayo kakhulu kubetindzaba letibhalwako . 
Kuyacaca kutsi Siphatsimandla saVelonkhe seTjwala kwamanje site emandla lenele ekufezekisa umsebenti waso ngalokuphelele . 
Umgudvu weNtfutfuko yeTakhiwonchanti weNyakatfo Ningizimu ungumklamo lobalulekile weNingizimu Afrika kanye neNhlangano yemave ase-Afrika . 
kungenti intfo letawutsikameta emalungelo emcondvo wekuticambela , lafaka ekhatsi kodvwa langagcini kuphela ku - 
Emaphepha afakwa tinombolo ngekulandzelana njengoba asebenta ngembi kwekhomishini . 
Kusita ekuhlanganiseni lokusebenta kwetinhlelo tekucecesha nekwecwayisa nemisebenti . 
Shano tinhlelo nelinani lebantfu kwanyalo labambandzakanyekako kanye netinzuzo letilindzelekile talabantfu . 
Tincomo ngemasu ekulandzelela nekuhlola tesikhatsi lesitako netindlela tekusebenta . 
Umnotfo lokhicitako ngulofaka sandla kakhulu ekukhuleni kwemnotfo kanye nasekutsengiseni mhlabawonkhe . 
Kuphela ngangabe kunemphi noma kusatjiswa ngemphi , lapho tekuvikela tiba ngucalangaye wavelonkhe . 
Imikhakha lebalulekile lesekelwe Yetekukhicita kanye Netekulima . 
Yaphindze futsi yacitsa lesicelo sekunikwa sikhatsi sekwendlulisa lelicala . 
Engilandi kulicala kutsi umuntfu lodzakiwe atame kungena emabaleni langekhatsi kwesitediyamu . 
Lena ikhomba lwatiso futsi ingasita basebentisi kutsi batfole lwatiso labalufunako . 
Ngakoke ngiva sengatsi kulilungelo lelikhulu nenhlonipho kimi kuba yincenye yalenkhulumo mphikiswano namuhla . 
I-Afrika iphindze inemandla lanemkhawulo ekulindzela nekuvikela inhlekelele , kantsi inhlekelele yemvelo ngayinye ishiya luhala lwekushabalala kwebantfu netintfo . 
Nome ngubani lonenshisekelo kulomhlaba lobalwe ngenhla uyamenywa kutsi angenise , kungakapheli emalanga langemashumi lasitfupha kusuka elangeni lekukhishwa kwalesatiso , imibono nobe nguyiphi ku : 
Tindleko tekuniketa tinzuzo tekwenta ncono imphilo atatiwa ngobe ayikho idatha yebumatima bekulimala kwetisulu tetingoti temgwaco . 
Lapho kunebufakazi balapho kubekwa khona timphahla ngebunyenti , lobo bufakazi kufanele busukelwe ngetizatfu letivakalako , kufaka linani leliphelele lebunikati , inzuzo yetindleko kanye nemtselela wesimondzawo katsi futsi kufanele imvumo itfolakale kusiphatsimandla lesilawulako . 
Umsebentisi unelayisensi yekuvula aphindze afundze lewebhusayithi kanye / noma lokufakiwe kuphela - onkhe lamanye emalungelo agodliwe ngaphandle uma ngabe kusho i-GEMS . 
Kuhweba bekusolo kuheha esifundzeni njengobe lebhalansi ye-akhawunti yekuhweba beyisolo iyinhle kuleminyaka lemitsatfu leyedlulile . 
Ibeka luhlakamsebenti lwesikhungo lwekuhlela nekuchaza imiphumela yekuhlela . 
Ufanele kutsi ukwati kuchuba tidzingo tetinsita tetemphilo ngekusebenta luhlatiyo lwekuncuma emaphrofayili esifo sesifundza kanye netindlelatenteko kutawumiselwa kuto inchubomgomo yeluhlelo . 
Kuhlolisiswa kwesikhundla salebhidi ngekwe : 
Bungako betibhedlela mayelana neTimisomtsetfo letishicilelwe ngekuya ngeMtsetfo Wetemphilo wakuVelonkhe bu : 
Ingabe kukhona inkontileka lencanyuliwe emkhatsini kwebhida nalelinye ligatja lahulumende kuleminyaka lesihlanu leyengcile ngenca tetizatfu tekuhluleka kwenta noma kulandzela inkontileka ? 
Kwengeta , Kuhlela Intfutfuko leHlanganisile kwenteka engcikitsini yeLuhlakamsebenti lweBudlelwane lwaBohulumende futsi ngako-ke lubuketa kokubili tinhlangotsi tavelonkhe netesifundza . 
Lidolobhana letekuvakasha , kuhlanganisa umtapomlandvo , isentha yetebuciko , imakethe kanye nemtapolwati , kuyaphakanyiswa endzaweni yemlandvo i-Red Location e-New Brighton . 
Kungeta , silululwati sihlose kuniketa lwatiso loluphelele kantsi nekusita kugadza kusebenta kwekhophelethivi kutawutfutfukiswa . 
Kwase ke kuyacaca njalo kutsi ufunwa yi-Interpol . 
Bondzindzase kanye nemphakatsi uma lemfucuta ilahliwe . 
Kwenyulwa kwabo kuvala emakhono anyalo kanye nelwati lekubamba iKomidi . 
Kulindzelwe kutsi lwatiso lolumayelana netinsita letitfolwe etimphikweni telizinga lekucala lekusebenta lutawentiwa kutsi lutfolakale . 
Kulahlekelwa lokuvivinyiwe kungengciselwa embili mlibe kodvwa angeke kubuyiseleke emuva . 
Khansela inkontileka bese uklema noma ngumuphi umonakalo lokungenteka Sifundza sihlupheke ngawo ngekwenta emalungiselelo langasimahle emuva kwaloko kukhansela . 
Iminyaka lelinganiswelwa kulemitsatfu yelwati lolufanele . 
Incenye lenkhulu yaletigulane ayinato tikhwehlela letikhombisa kugula , lokube yindlela lesembili yekucilonga sifo ku-TB lephatselene nemaphaphu kufikela manje . 
Kukhatsateka kukhulile phakatsi kwebafundzi labatfukutsele kanye nemaphoyisa . 
Siphitsiphitsi , i-pH netindlela tekuba ne-alikhalayini nato kufuneka tinakwe uma kuhunyushwa kugcwala kwensimbi . 
Lesikhwama siphindze futsi sisebentise tivikelo letingabiti lutfo kuvalela emazinga lamukelekako ekuhambahamba lokusebenta kahle nalokungasebenti kahle kulephothifoliyo yentsengo yemasheya . 
Umtselela walesichibelo kucacisa kutsi umuntfu losayinako kuletimo letingenhla ngeke atingenisele sikweleti ngekwakhe . 
Kunesidzingo sekutfutfukisa ikhwalithi yetikhungo temphilo kute kuhlangabetwane netidzingo tebavakashi kulendzawo . 
Lesi bekusikhatsi sekucala kutsi ingcungcutsela yentiwe eveni lelitfutfukako . 
I-ejensi lelawula kuhamba kwemanti ingumtimba losemtsetfweni . 
Kute kuphumeleleke kulenhloso yesitsatfu , ngibeke Licembu Lekusebenta Kubuketa Tekuvikela nemakomitana , lanemalunga ephalamende nebahlatiyi betekuvikela lababuya kubantfu nje , kungeta kubasebenti labakhulu Litsimba Letekuvikela . 
Litiko lavelonkhe lisebentisene nabohulumende betifundza nabomasipalati . 
Bekasetjentiswe mbijana kubhadala lesitfutsi lesisha lesisebenta etinkampanini lesetichuba lensita nyalo . 
Lenye indlela kungaba kusebentisa kulinganisa ngekubala . 
Lendzaba kufanele ilawulwe ngesivumelwane semsebenti emkhatsini wamasipalati . 
Bekunekungavumelani futsi ngesikhatsi salembadalo futsi nekutsi ingabe lembadalo yehlisa lemali nome tincenye tentalo yaletikweneti futsi yavela njani intsela lenjalo . 
Letindlela letilandzelako tihlelelwe kuhlela letinsayeya : 
Tikwele kufuneka takhe kungachubeki noma kuphatamisa ngendlela yekwakha kute kuvikelwe kuba nesitungu . 
Letinchubomgomo leti ngemadokhumenti langasilula lekuhloswe ngawo basebentisi labanelizinga lelisisekelo lemakhono lamayelana nekulawulwa kwemanti lafanele . 
Lenchubomgomo yeLitiko leTindzaba Temanti neTemahlatsi itawucinisekisa kutsi yonkhe imiphakatsi kulelave iyakhona kufinyelela kutinsita letisisekelo . 
Nakuya emkhatsini nelihlobo imvula ilindzeleke kutsi ibe ngephasi kwaletayelekile . 
Bantfu labangakabhuki ngembi kwesikhatsi batawujikiswa . 
Lelisu libuye linetinkoyoyo tekulingana . 
Lokunye tinhlangano temmango letigabe ngako ngilokuhlukahlukana nalelinani letakhiwo . 
Ngiphetsa , lelisu lihlose kwakha simo lesikwatiko kuletsa inhlangano yemakhophelethivi letimele , leshukumako eNingizimu Afrika . 
Uma ngabe lolwatiso lolutfolakala emakethe lungabuketa lenchubo yekuhanjiswa kwemanani , lekungumsebenti locondzile yeluhlelo lwemakethe lolumahhala . 
Malula nje loku kusho kutsi akusiko lokubekwe embili , nanoma kunjalo , bantfu labanyenti bebacabanga kutsi besingekho sikhatsi lesanele sekulawula imfucuta yetemphilo ngesikhatsi lesibekiwe ngemisebenti yamalanga onkhe . 
Timphendvulo kutinkinga tamhlabawonkhe tivamise kufaka ekhatsi tisombululo takuleli , sibonelo kutsi tindlela takuleli tekwehlisa lokusabalala kwe-Ebola eNshonalanga ne Afrika , betiyincenye yekuphendvula yamhlabawonkhe kuletinkinga . 
Ngaletinye tikhatsi kungaba kutsi kubika akukho ezingeni kahle , lekuyintfo lesitayibuka , kepha tintfo letikukhatsateka kwaleLikomidi tivakala ngalokungangabateki . 
Kusetjentiswa kwemhlaba kunetindzawo ngalokutayelekile ngulokuhlanganisako kwasemadolobheni lokunelizinga lelisetulu lesakhiwonchanti nelekukhula kwetinsita , kanye nekuphakelwa lokwanele kwetikhungo tetenhlalo netinsita tekusekela bantfu labahlala kulendzawo . 
Lamakhono etisebenti ayatfutfukiswa kucinisekisa loku lokulandzelako : 
Kuto tonkhe letikhungo letikulolucwaningo , sinye kuphela lesikhona kusinika emadokhumenti lamayelana nekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo . 
Tfola tindlela letinsha letilungisa kuhlangana emkhatsini wekuvikela kanye nentfutfuko , abekelembili kusebenta kwemtsetfo , kuhola lokuhle kanye nekukhutsatwa kwemalungelo eluntfu . 
Sizatfu lesikhulu kwesekela emakoporasi etekulima nemacembu emkhicito eGauteng ngekwesikhungo nekukhicita . 
Umphatsi Walomasipala kumele akhetse sisebenti njengemhleli waleSigungu Sekuhlela saMasipala . 
I-athikili Yeluhlobohlobo : Bakhiciti labasetulu bemafilimu bemave emhlaba bagcugcutela kutsi kube nekusebentisana ngekhatsi kwalemboni , benti bemafilimi labasacalako kanye nelifilimu lelisiko lase-Afrika . 
Tigaba letinyenti temisebenti ngalokucacako atikafakwa kulamalungelo ebunikati ngaphansi kweMtsetfo weMalungelo ebunikati . 
Lamasu labalwe kabanti ayatfolakala uma uwacela . 
Luhlolo letinsayeya kanye nekungaciniseki kuniketa kutetsemba kutsi umklamo uhlala usebenta noma kukhona kwehluka kuletinye tetitatimende letibalulekile . 
Kufanele kutsi babe netinhlelo , ikakhulu tasemakhaya . 
Lolwabiwomali lufaka ekhatsi idatha lefinciwe ngekuya ngetihloko letibalulekile tekuchaza kokubili imali lengenako nemali lesetjentiswako . 
Labatsintsekako emmangweni wahulumende nabo bamenywa kutsi bangenelele kulokulalela . 
Ngentasi lithebuli lelibutsetela Imigomo Yekucashwa Ngekulingana yaleminyaka lemibili letako . 
Kunaka hulumende welubambiswano , inchubo lelunganisiwe macondzana nekugunyatwa kwekusentjetiswa kwemanti ngetinjongo tekukhibika titawucatjangwa . 
Isaladi yetitselo ikukhetsa lokukahle lapha , kepha i-ayisikhilimu ikhiphela ngaphandle loku lokubili kube sendzaweni yesibili . 
Kucinisekisa kutsi imigomo netinhloso telitiko tiyaphumelela . 
Sikhwama Wesifndza saKaZulu-Natali njengelitiko akanasakhiwonchanti sesikhatsi lesidze nome imali lengacitfwa . 
Lubalobalo lakamuva lekushona laseSA leSifundza luhloliwe labuye latfulwa . 
Lomklamo wekwakha wentiwa waaba bucakacaka ngekubeka emawadi kulelelinye licele kute kusetjentiswe lelenye indzawo lenganalutfo kwesikhashane njengandzawo yemsebenti . 
Sifinyeto senchazelo yetindlela longenta ngato kanye nemitselela lengahle ibe khona lebonakele ngesikhatsi Sesigaba Seluphenyo . 
Nanoma kunjalo , esimeni lapho kunesimo lesiphutfumako lesisezingeni-lelisetulu , bangayiswa kunoma ngumaphi emave aseCaribhiya . 
Kusefa ngekusebentisa budze noma sisefo semhlabatsi lesakhiwe kufanana kakhulu . 
Kundluliswa kwemahlatsi nekwendluliselwa kwemahlatsi kuletinye tikhungo kuyachubeka . 
Loku kuyinchubekelaphambili yetinhlelo tetfu letisusela kulisu lelibanti lahulumende lekubukana nebugebengu . 
Kwesibili , bagayi bakulelive kumele bancintisane nemakethe yemave ngemave ngobe emafutsa langakahlutwa ayatsengiseka imphela futsi ngaloko ke atsengwa atsengiswe ngemitsamo lesetulu . 
Sincumo lesisisekelo kutsi kukhetsa lokunyenti kwentiwe endzaweni , nobe kutfutfukisa endzaweni kuniketa kukhetsa kunye ekukhetseni lokunyenti endzaweni lenkhulu . 
Ngabe ikhona imibuto lecondziswe kuleLikomidi ? 
Ngakoke kubalulekile kucinisekisa kutsi yonkhe imiklamo lengakapheli yetitaladi neyetikhukhula kumele icedzelwe ngembi kwekucala imiklamo lemisha . 
Takhamiti tase maveni angaphandle letifaka ticelo kumele tibe nemvumo yekusebenta lecinisekisiwe tiphindze tinamatselise bufakazi . 
Kubusa lokuhle nalokufinyelelekako , kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kwemhlaba , kuhlelwa kwendzawo nekuphatfwa kwekusentjetiswa kwemhlaba , kumele kube kwentsandvo yelinyenti , semtsetfweni nekubamba lichaza . 
Likhono lelwati lwebasebenti kufanele lukhuliswe kute kwentiwe ncono kuphatfwa kwetinchubo tekufuna nekutsenga nekusita Ikomidi Yekubhida kutsi ivumele tiphakamiso tekufuna nekutsenga masinyane . 
Inchubomgomo lengasaguculwa yekuphila nekukhubateka yemkhakha wekutfutfukiswa kwenhlalakahle seyiphotfuliwe . 
Sonkontileka ulindzeleke kwenta imisebenti yakhe macondzana nesikhatsi setinhlelo letibiketelwe letiphelele , nekuphatsa imitfombolusito ngalokufanele . 
Umkhakha wetekwelapha nome temphilo : Imitsi yendzabuko isetjentiswa njengemitsi lelekelelako kumkhakha wetemphilo . 
Lesakhiwonchanti lesikhulu lesiphakelwa nguHulumende siholele kutsi lizinga lekukhula kwemnotfo likhule kakhulu kumkhakha wetekwakha kunaleminye imikhakha . 
Ubhala imiculu yemtsetfo kanye nekubonisa noma kufundzisa basebenti labasebancane ngemiculu yekubhalwa kwemtsetfo leniketa inkhutsato lecacile yesikhundla lesitsite lesimayelana nelicala , uphindze uphakamise inchubo letolandzelwa kucinisekisa kuphumelela kulesimo . 
Letibhedlela letisemkhatsini tiyincenye lemcoka kakhulu yalenkhundla yemsebenti iphelele . 
Kwengeta , kusungulwa kwelutfungelelwano lwekuhweba nekuchumana kweminotfo kungacinisa kakhulu imboni yekugucula imikhicito yekulima eGauteng . 
Letinhlelo tifaka inchubo lebalulekile iPhalamende nahulumende letenta ngayo tikhungo , kufaka Sosikhwama waVelonkhe kanye netikhungo takhe , aphendvule . 
Tinswane letibelekwa bomake labaneHIV nato tingatseleleka ngembi kancane futsi nangesikhatsi tibelekwa , nome ngesikhatsi sekumunya libele . 
Lapho tindlela tetitfutsi tesive tihlelwe khona njengencenye yeluhlelo lwendzawo yekwakha , umtselela wekufunwa ngemandla kwetikhungo tekuchumanisa kanye nekugcwala lengahle kube khona ekusetjentisweni kwemhlaba lapho kuhamba khona budze balomhume kumele kuniketwe kucaphela ngesikhatsi kuhlelwa kubukeka kwalomdvwebo . 
Ngalokulinganako , sitfola emandla lamakhulu kumabanga lesiwentako kugcugcutela kunika emandla labanti etemnotfo . 
Nangabe sekuvunyelwene ngalendlelasu yekubandzakanyeka , kumele ibhalwe phasi isayinwe njengesivumelwano sekuhlanganyela lekungakhonjwa kuyo kunobe ngusiphi sigaba salenchubo yekubandzakanyeka . 
Lomtsetfo ube nemtselela lomkhulu kumisebenti yahulumende wendzawo lebeyidzinga ingucuko ekuphatseni kahle kutetimali kanye netinchubo tekuhlela . 
Isita bahlanganyeli kutsi batfole kufundza basebenta uma baniketa tinsita emmangweni . 
Ngesikhatsi seluphenyo , ikakhulu ikhomishini icabange umtsetfosisekelo wesiphakamiso . 
Kufundza kutsatseka njengalelinye lemakhono labaluleke kakhulu ekufundziseni lulwimi . 
Lokungcubutana lokungabakhona kungasonjululwa ngekutjala timila tendzabuko kunemaphayini kanye ne-Eucalyptus lekungunyalo kugcwele kona . 
Sibonelo , tinhlobo letahlukene telusito lwekumaketha tiyatfolakala Ngekumaketha Titfunyelwa ngaphandle Nesikimu Selusito . 
Tingucuko letinjalo tingandluliselwa kusitukulwane lesilandzelako . 
Lemiphumela yekucala igcina ibe miphumela lengetiwe leyatiwa njengemiphumela lengakacondzi , nemiphumela lecaliwe . 
Lesivumelwano sibonelela umtali lotfumbile kutsi aphikise lesicelo sekubuyisela . 
Litiko Letekulima , Tekonga kanye Netendzawo lisita ikhomishini ngetinhlelo tekusetjentiswa kwemhlaba , tifundvo kanye netifundvo tekucatsanisa , kulokunye kwako . 
Tihibe leticondzene-nemfucuta yekhemikhali noma tindlelakuhlola , letiyame ekuhlolweni kwekhemikhali ekulawuleni imitselela , atisetjentiswa kakhulu ekugunyateni kanye nasekulawuleni imitselela yesimondzawo yekulahlwa kwetinhlanganisela leticakile . 
Kuseselindvwe timphendvulo temibuto lephatselene nekudla neticimamlilo . 
Ngesimanga sebunyenti beticelomsebenti lekufanele tihlolwe , kwamukelwa kweticelomsebenti angeke kubongwe . 
Bonelela kuniketwa kwesitifiketi savelonkhe sekutfobela kwetakhiwo tetemphilo ngemazinga lagunyatiwe . 
Titfombe : Titfombe letikhona kulewebhusayithi angeke tisetjentiselwe nanoma ngutiphi tinhloso ngaphandle kwemvume yeTekuchumana taHulumende neKwatisa ( i-GCIS )  . 
Buniyomasheya kutintjalomali letingaphasi buyehlukahlukana ngekuya ngelutjalomali . 
Kufinyelela lokubonakalako kwemiphakatsi emantini kungagcinwa kuphela uma imiphakatsi ifaka sandla kutinchubo tekuhlela , kucinisekisa kutsi tidzingo nalokulindzelekile kuliciniso , kuyafinyeleleka futsi kuyaphatseka . 
Nomakunjalo , kunesidzingo lesikhonjwe baphatsi kuhambisa inchubo yekuphatfwa kwaleSikhwama kuze sikhone kuchubeka sicinise emandla aso ekutfulwa kwetinsita kanye nekusebenta lokunemphumelelo lapho kukhicitwa bese kulawulwa khona idatha . 
Tilondza letinjalo tivumela kutsi kungene tintfo letiphilako letiyingoti , kubola kungakhula , nekhwalithi yekugcina itawuncipha . 
Emasu etfu lasetjentiswako njeNgalendlela Yekukhula Lensha , Luhlelo Lwenchubomgomo Yekwenta , Tinhlelo Temasu ematiko , Tinhlelo Tekusebenta Temnyaka neTinhlelo Tabomasipala letifaka ekhatsi konkhe nato tonkhe tinhlelo tahulumende titawuba ngaphansi kweLuhlelo Lwavelonkhe Lekutfutfukisa . 
Kulengcikitsi yekugucula velonkhe , Litiko Letemisebenti Yahulumende , egameni laHulumende , kuvela kwemkhakha wetinhlelo letihlose kukhula nekutfutfuka kwalomkhakha . 
Kucabangisisa kabanti lokuliciniso lokushiwo ngulomgomosisekelo kulesikhatsi iNingizimu Afrika idzinga kutfutfuka . 
Emavidiyo lamanyentana ekucecesha nawo akhicitwa . 
Umbiko Wekugcina ufuna kukhombisa lolwatiso lolwaniketwa kuloLuphenyo nalowenta incenye yesisekelo saLokutfolakele neTincomo lekwafinyelelwa kuto . 
I-CS itawuba nemehluko lomkhulu kakhulu kunalokwenta kwakucala ngekuphehla kungenelela kwesikali lesanele kulokumbalwa , etindzaweni letihloswe kahle . 
Tekulima kuphatselene nekuncintisana emkhatsini wahulumende wavelonkhe newesifundza . 
Akunamitsetfo lebekiwe velonkhe levimbela kunatfwa kwetjwala noma kuphi ekundzaweni letihlala bantfu ngaphandle , nanoma imibuso leminyenti eBrazil ikuvalile kunatfwa kwetjwala etinkhundleni temidlalo kwentela kuvimbela ludlame loluba khona etinkhundleni temidlalo . 
Lizinga lotiva ulawula ngalo , umcondvo wemandla kanye nekukhetsa imisebenti yawo onkhe emalanga kufaka sandla kunhlalakahle yonkhe . 
Ngalendlela , sifaka sandla ekuphiliseni tinhlungu letibangelwe imiphumela yemabhadi akulelive letfu . 
Kutfola linani lentsengo yemphahla kusetjentiswa indlela yekubeka simo sentsengo ngentsengo lebekwe ngetindlela temamodeli etetimali . 
Ngaphansi kwetitiba letivuleke ngalokusemkhatsini noma timo letikhulu tekulima , kubeka kudla lokunyenti kusetulu kakhulu , futsi tinhlanti tinikwa kudla lokwakhiwe , lokudzinga kulawulwa kanye nekulawulwa kwemanti . 
Idizayini yekwakheka kwemgwaco kufuneka ifake ingcikitsi lengagucugucuki , lekhulisa budlelwane bemabhilidi langakahlobani . 
Kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika kufaka tonkhe tinhlobo tekukhibika nekusentjetiswa lokudzinga emanti noma umkhongo wemanti wetinsita temanti kucedzelwa ngemphumelelo . 
Sakhiwo Salomasipala siyefana nesalabanye bomasipala . 
Nome kunjalo , kumele kusetjentiswe imidvwebo yetakhiwo leyatiwako kuphela kantsi , kusimo lesikahle , imiphakatsi kumele ikhone kutikhetsela kumidvwebo yetakhiwo leminyenti levunyelwe . 
Chuba luhlatiyo lwemsebenti kanye nekuhlolwa kwetikhundla temsebenti ngekuya kwemitsetfosimiso yeteMisebenti yaHulumende . 
Tiboshwa letinemathathu labonakalako tingahle tibe nebulukhuni bekutfola umsebenti natiphumela ngaphandle . 
Lokutsengwako kwenkontileka nome nguyiphi kungabukisiswa ngalesosikhatsi nome emva kwekuletfwa , kuhlolwe nome kuhlatiywe , kantsi kungajikiswa uma kutfolakala kungatfobeli lokudzingwako kulenkontileka . 
Letichibelo letiphakanyisiwe atifaki nome ngabe ngutiphi tidzingo tekutsi likomidi lekuhlola timali lifake ekhatsi emalunga lanelwati ngetetimali . 
Insayeya ngukutsi letinhlangano atinawo emakhono ekuniketa imisebenti lesebentako kumalunga ato . 
Ngimane ngiyakusho loku , futsi ngifuna indlela lesebentako , letintile kanye naleneliciniso kuloludzaba lwekudluliselwa kwabothishela kuletinye tindzawo loluphikisana kakhulu futsi lolungabanga ludlame . 
Kucitfwa kwemali kufaka ekhatsi kucitfwa kwetimphahla tesifundza netinsita lekuholela ekwakheni kwemali noma lokusungulwa noma kutsenga kwembuso kwetintfo letinjengemhlaba , takhiwo nalokwakhiwe . 
Bekugcilwe kakhulu ekusetjentisweni kwemhlahlandlela wekumakha lofanako kanye nalongagucuki kuwo onkhe emaphepha ebafundzi . 
Kufinyelela etikhungweni talabagcinelwe kushushiselwa lelinye licala ngephrobheshini kutawuphetfwa ngaphandle kwekucitsa sikhatsi lokungavakali kahle ; 
Kukhona sidzingo lesidzingekile nalesiphutfumako sekulungisa lokukhetsekile kwenethiweki kanye nekulungiswa lokuchubekako nekususwa kwalokugugile nalokuphelelwe sikhatsi . 
Ekuhlolisiseni lokuchubekile kwekucinisekisa Ingucuko Kulemboni yeDayimani eNingizimu Afrika , i-State Diamond Trader isungule Ingcungcutsela yeDiamond Indaba , lekuhloswe ngayo kuhlanganisa labatsintsekako labafanele kanye kanye njalo ngemnyaka endzaweni yinye . 
Loluhlelo lwekulawula luhola lokulawula konkhe kwalelitiko kantsi luniketa tinsita tekusekela letisemkhatsini . 
Kuvikelwa kwalendzawo yemaphayiphi etitfweni tangaphandle , njengalokudvonsako , kungafinyelelwa kuko ngekuvikela ngematje . 
Inkhundla Yetindlu lehlongotwako itsatfwa njengalebucayi kakhulu nawuyibuka ngenca yekuba sedvute kakhulu nentsaba . 
Nanome lendlela yemphahla yengcondvo inemkhawulo , uma kungekho kuvikelwa kwayo , labanye basebentisi " batingela ngekweba " nome " babela ngalokungakafaneli " lwati lwemdzabu nome lwendzabuko ngaphasi kwelusito lwemphahla yebuciko . 
Loku kuyavakala nakubukwa kutsi akusiwo umsebenti wawo lomkhulu . 
Kubuketa lokubhalwa kwetilinganiso telwabiwomali nalokulindzelekile ngaleyonyanga . 
I-NDA isungule sikhungo selucingo sekhomishini , lesinenombolo yamahhala lengasetjentiswa bafakiticelo mayelana nekucinisekisa lomkhankhaso . 
Luhlolomabhuku lwentiwa Ngumhlolimabhuku Jikelele lowakhipha umbiko wekucwaninga emabhuku longasimuhle futsi kwabanga kutsi Indvuna Yetetimali yale kunika lokuvumelana lokudzingekako . 
Lelitiko libeke kuncindzetela lokuvakalako ekuceceshweni ngetibhamu kwetisebenti . 
Kwakha emadizayini etindlu lasezingeni lelemukelekako ngekuhambisana nalokuncunyiwe kwemklamo ngamunye eluhlelweni ngalunye ngendlela lokukhoneka ngakhona . 
Mangaki emaphesenti emaklayenti akho lasayina sivumelwano sekucedza sikweleti ngoba bajatjuliswe ngulokucuketfwe ? 
Kubhadalwa kuphela uma imvumo lebhaliwe yentiwe ngumphatsi weprojekthi welitiko kucala . 
Uma kusetjentiswa i-EPS , kubonwa kutsi imakethe levulekile seyilingiwe ngenca yesibalo sebatfulitinsita lababhalisile . 
Kwanyalo , lihhovisi laBomabhalane litawuchakeliswa eHhovisi laBungameli , kodvwa njengaloku Inhlangano igucuka , kutawusungulwa Lihhovisi laBomabhalne leliphelele lesiphelane . 
Tinhloso tingakalwa ngekusebentisa tindlela letitsite noma tinkhomba tekusebenta . 
Loye lokenta lomsebenti kumele acinisekise kutsi letinye tindleko letibe khona , ngenca yekuphambuka kumininingwane yekuhamba kusuka kulemininingwane levunyelwe , kutawuba sesikweletini semtsengi . 
Emacembu etebucwepheshe lavela kuTekuhwebelana Netetimboni , teTimali neTekuvikela asabenta ngekubambisana , abuka loko lokungakhoneka . 
Kucecesha kuniketiwe kusekela . 
Loku kutawucinisekisa kutsi Masipala angachubeka nekufezekisa umsebenti wakhe ngemphumelelo ngaphandle kwekumisa kabi sitinta sekhaphithali yakhe . 
Etinyangeni letisandza kwengca umnotfo wemhlaba uzuze emphendvulweni yenchubomgomo lehleliwe esimeni lesibucayi semnotfo . 
Bekasebentisa sipho semaklaya lamahle lokungatange sekwehlise sitfunti , kuphakama kanye neligunya laSihlalo . 
Lokusemcoka ekuhloleni kutawuba bungako lapho tintfo tekugadza nekuhlola tigcinwe emkhatsini wetinkhomba tendzawo yemsebenti letingahlanganiswa kube kunye , luhlolo lwekusebenta kwako konkhe . 
Sibonelo , kungasetjentiswa inchubo yekusebentisa imibala . 
Kubonakala kungulelizinga lapho khona simondzawo sentiwa sibonakale tincenye letifana nekukhanyisa kanye nemigca lengatsikameteki yekubona . 
Ngamunye masipala wasekhaya utawubandzakanyeka ngemandla ekutfutfukisweni kweluhlelo lwemsebenti . 
Lwati lwemikhicito yekuklina nekuyisebentisa . 
Umtsetfo Lohlongotwako kuteMajele ucacisa kubaluleka kwekulungiswa kwesimilo kutiboshwa . 
Kancane nje emva kwekuvela loluhlobo lolu luvele nje lwandzisa bunyenti balo lwenteka ngebunyenti . 
Utse tibonelelo tetenhlalo letabelwa labaphuyile tisetjentiswa ekugembuleni lokungekho emtsetfweni futsi tivulela labaphuyile kumkhuba wekugembula bangakhoni kuyekela . 
Lokubaluleke ngalokufanako kutsi letinsita leti tibekwe kuphi kanye nekufinyeleleka kuleto tindzawo . 
Lofake sicelo lofanele kufanele akhombise inshisakalo Ekuphatfweni Kwebasebenti netinkhundla letihambisana nako , kutfutfukiswa kwenchubomgomo nekwetayeta lokwentiwe ncono . 
Kutsengwa ngaphandle kwemafutsa nabowoyela bekutsambisa nako kwehlisiwe . 
Uma kubukwa kukhatsateka ngekwemtsetfosisekelo mayelana neligebe lemagunya emkhatsini wahulumende wavelonkhe newesifundza , umtsetfosivivinyo wetjwala wendluliselwa eNkantolo yeMtsetfosisekelo nguloyo bekanguMengameli walapha eNingizimu Afrika ngaleso sikhatsi . 
Umphakatsi weNingizimu Afrika yonkhe udzinga kuvelana kakhulu kulesidzingo sekubhalansa ususe kuntjintja letinye takhi talomgomosisekelo kute kucinisekise kulingana nebulungiswa . 
Sevele kubonakele kutsi lenkhinga ijule kwengca letizatfu letaniketwa kuLendlu . 
Akunankomba yelinani letindlu letitfola emanti amahhala lelikhonjisiwe . 
Tatiso atitfunyelwa kubosomathenda labangakaphumeleli , kodvwa imininingwane yabosomathenda labaphumelele ishicilelwa mayelana nelwatiso lolwetayelekile : 
Kweswelakala kwesakhiwonchanti nemakhono etimboni lenele kuyachubeka nekuba sihibe lesikhulu ekuvuseni luhwebelwano lwemave esigodzi sase-Afrika . 
Lesibhedlela siphindze saniketa kusekela lokwengetiwe kuleplatfomu yensita Kulendzawo yeLidolobhakati i-Cape Town ngeku-oda imibhede yekungeta ebantfwaneni lebanemsheko ekhatsini wethothali yemibhede kubukana nalomtfwalo wesikhashane . 
Kucinisekisa lokucedzela kahle kweTitatimende Temali Tamnyaka wonkhe , leYunithi Yekusekela Kubala Nekubika yente luchungechunge lwemihlangano yekufundza naleminye imitamo yekusekela ematiko netikhungo tahulumende . 
Ummango wemhlaba ungasungula tikhungo nebuchwepheshe bekuphatsa kuphakelwa kwemanti ncono . 
Inhlangano yemave ngemave yebuphoyisa inemandla ekusebentela umhlaba webuphoyisa kumave ngemave kucinisekisa kubambisana kwemaphoyisa kumave ngemave malanga onkhe . 
Tincenye letinye letibalulekile nemathulusi ekulungisa tiyalungela kuba yimphahla , indzawo nemathulusi ngalesikhatsi bosolwati bakamasipala bafuna kutisebentisa ngesikhatsi lesindlula kusinye . 
Tekuvakasha setibe ngulomunye umkhakha lokhula masinyane endzaweni yamasipala wasePrince Albert . 
Kufaka kukhathalogi nekuhlunga tincwadzi letinsha usebentisa loluhla lwetintfo letikhona . 
Ngako-ke , lizinga letikhala temsebenti likhomba emaphesenti etikhala temisebenti letingakagcwaliswa . 
Kuletinsuku tekugubha tinsuku letimcoka tesive , Lusuku Lwetemagugu neLusuku Lwenkhululeko agujwa njalo ngemnyaka . 
Kuntjintja kwekusentjetiswa kwemhlaba wetekulima lomadlelo usentjetiselwe lolunye luhlobo lwetekulima . 
Sigcile kakhulu ekuphakeleni tinsita . 
Ngabe ulifakile liphepha lelikhombisa kukhokhela intsela ? 
Umlingisi kungasho simile semuntfu , emagugu kanye netinkholelo . 
Kweluleka ngalokushiwo inkhulumiswano kanye nematfuba lavela kutinchubomgomo netinhlelo letibalulekile . 
Chuba emawekshophu ekucecesha ebasebenti kanye nalabanye labatsintsekako ekulungiseni kabusha umhlaba . 
Kunakekela tigulane ngalokugcwele kufaka ekhatsi kunakekela lokukhombisa kuvikela , kulapha nekubuyisela esimeni . 
Lonkhe liphepha lemibuto lasungulwa nememorandamu lehambisana nalo kanye negridi yekuhlunga lekhombisa kusabalala ngekweluhlobo lwemibuto , kwabiwa kwemamaki , kubikwa kwemiphumela yekufundza kanye nemazinga ekuhlola kanye nemazinga engcondvo . 
Lesatiso selwatiso lwemkhokhimtselo kuphela . 
Kuhleleka kwetimali tetitfunywa kuyaphenywa kwentela kucinisekisa kutsi kulingana kuba khona emkhatsini wetindleko tetitfunywa kanye nencenye yemali lengenako letawusala ngakulelitiko . 
Tinjongo letibonakalako : Kukhulisa kuniketa tekutfutsa letiphephile , letitsembekile naletifinyelelekako kubantfu , letihlose kuzuzisa bagibeli labatsintseka kakhulu . 
Kubalulekile kutsi bonkhe labasebentisa lomhlahlandlela bawufundze ngenjongo yekwenta letinyatselo letinconyiwe njengebantfu nemimmango , bese babhala kokubili letifundvo letifundziwe naletingucuko letibonakele . 
Imihlahlo yetilinganisomkhatsini tetetimali ilungiselwa iminyaka lemitsatfu , kufaka emkhatsi lomnyaka webhajethi . 
Kanye nekuniketa kutfolakala kwemalingena kulamanye emacembu lanemalingena lesengotini , kukhokhelwa kwetibonelelo kwenta umtselela lomuhle ebuphuyeni nekungalingani kwemalingena eMpumalanga . 
Bocalangaye labayinhloko ekugcugcuteleni tindlelamphilo letiphilile letitsintsa tifo tekutungeletela kwengati ngalokungakavami , kufaka : 
Loku kumele kwenteka ikakhulu kuletindzawo letibukene nemihume yetitfutsi tesive letitfutsa kanyentana kanye netikhungo tekuchumanisa ngekhatsi kuto tonkhe tinhlobo temhume wetitfutsi tesive . 
IPDA ayidzingi kutfola kucinisekisa lokuhambisana nemaphepha ekusekela . 
Tikwele tasemadolobheni tingasetjentiswa njengetimakethe , letingaba sendzaweni lesemkhatsini yesikwele noma etindzaweni letisekugcineni letibekelwe kutsengiselana . 
Umtfwebulo lomncane kungenteka kube simobucayi . 
Lamafomu lalandzelako enkhokhelo angeke acatjengelwe kutsi abuyiselwe imali : 
Indlela yekukala tindleko lesetjentiswa ngulelitiko yintsengo lesemkhatsini . 
Eminyakeni lemitsatfu letako , kukhula kwemalingena kubiketelwe kutsi kubuyele esimeni kancane , futsi kukhula kwekusebentisa imali kufanele kwehlise kubuyisela timali tesive endleleni lesimeme . 
Noma kunjalo , ngenca yekubopheleka emsebentini , akekho bekangatfolakala kute ente loluphenyo . 
Umgomo wekulawula kufaka imali kufezekisa inzuzo lengetulu kwemakethe ngekhatsi kumikhawulo leyamukelekako yematfuba ekulahlekelwa . 
Uma umfundzi kunguye kuphela umhlolwa esikhungweni seluhlolo lesikhetsekile , yena nome batali bakhe noma banakekeli batawungena etindlekweni tekukhokhela logadzako . 
Basebenti labanakekelako kanye netisetjentiswa atikeneli , lokubangela simo lesingasisihle saletindzawo . 
Njengekutibophelela Eluhlelweni Lwenhlabamkhosi Nekulwa Nebuphuya , Sigodzi iLembe sibambisene Nelicembu Lekusebenta Lamasipala Wendzawo lihlangana njalo ngaboLesibili kute licocisane ngetintfo tendlelalisu yenchubekela embili . 
Kuniketa tetinsita tekuchumana kulelitiko . 
Namuhla Lubumbano le-Afrika luhleleke ncono ngalokufanako kantsi yenta imitamo lemikhulu yekuthula kanye nekuvikeleka kwelivekati . 
Uma seyitfolakele incwadzi lenjalo , lomtali loshiywe ngemuva kumele atfole incwadzi yemtsetfo lenemibandzela lefanako nalekhishwe ngulenye inkantolo nome incwadzi lengavumela kusetjentiswa enkantolo yangaphandle lephindze ibite kubuyiselwa kwalomntfwana . 
Lelithebula lelingentasi likhombisa inchitfomali lengiyo leyenteke ngekugcinwa Kwetinhlelo letihlobene . 
Imphahla lehanjiswako noma imiklamo lemikhulu langasebenta njengelithulusi lekuvula kusebenta lokukhulu kwemnotfo endzaweni letsite kufanele kutsi kutfolakale ngekushesha . 
Kulandzelela kulungiswa kwemarekhodi etisebenti kupheyiroli nakuLuhlelo lwe-Transvesali Lelitiko Tetimali Tembuso . 
Tinhlangano letinekumbandzakanyeka ekulawulweni kwemitfombolusito yemanti nome ekuniketweni kwelusito ngebunyenti . 
Kwehlisa kugcwala , luphenyo ngaletinye tindlela tekuniketa nekulawula emandla tiphenyiwe . 
Lokuswelakala kwekustandadayiza kungakha tinkinga tetebuchwepheshe kanye nemsebentisi kanye netindzaba tekusekela ihardware . 
Sikhwama sihlangabetene nentsengo yekukhula kwemanani eminyakeni lemitsatfu ledlulile futsi sachubeka sasebenta ngalokudlulele kunalokulindzelekile . 
Akwatiwa kutsi tifakiwe yini leti . 
Unekutikhetsela kutsi ubukana njani nesimo nome ngusiphi lesingasisihle ngobe tinsayeya titakushabalalisa uma ungakacini . 
Ngenca yaloku , yonkhe injongo yekwenta ncono kusebenta ingahluleka . 
Bufakazi bemaphepha ako konkhe lokungenhla buyadzingeka kucinisekisa kubhaliswa ngemphumelelo kuloLuhla Lwebatfuli tinsita . 
Lenye inkhinga bekungukutsi lekhomishini beyingenatisebenti letanele . 
Loluhlelo luchazwe ngentasi : 
Sibonelo , kuniketa ticondziso noma kuchaza lokwentekako nakungenteki kwetigameko letitsite . 
Lomkhakha utsintseka ngebungoti lobuphasi njenge somiso , imikhicito lekhishwako netimakethe tangaphandle tivuleleke kulokwehla nekunyuka kwekharensi . 
Cinisekisa kuniketwa kwetinsita letiyikhwalithi etikweni kanye nekuhambisana kulikolishi kanye netinchubomgomo tesifundvo . 
Kucinisekisa kutsi kunesomondzawo lesiphephile nalesinemphilo , tonkhe tisebenti teSikhwama kufanele kutsi tisebentisane ndzawonye nemcashi ekunciphiseni nome ngabe ngubuphi bungoti lobungafaka engotini imphilo nekuphepha kwetisebenti teSikhwama . 
Tebuchwepheshe kufanele bulungele simo sendzawo . 
Kucinisekisa kusebenta kwayo , Inhlangano Yesibhakela eNingizimu Afrika itawuba nebulunga lobuncishisiwe . 
Kubuye kunemitsetfo , tinchubomgomo , tinkhombandlela netehlulelo letinyenti letivikela kakhulukati emalungelo ebantfu labaphila neHIV ne-AIDS eNingizimu Afrika . 
Letingucuko kulokuhlela tindzawo tekuhlala betisho kutsi imibono yetifundza ngalokwetayelekile inemikhawulo kunekuhlela kwelizinga lesifundza . 
Noma ngabe ngumuphi umuntfu , longakabhalisi Nemhloli Lomkhulu angasebentisa , akhicite , angenise , akhiphe , abe nebuniyo , atfutse , agcine , afune noma aphakele tichumane noma abe ngumchumanisi macondzana ngetichumane . 
Iminikelo yetenhlalo ifaka iminikelo yetinhlangano kuya kumishwalensi yetikimu tekuhlalisana lekhokhelwa egameni letisebenti . 
Tinhlangano temmango titawukhetsa noma tiphakamise munye umeleli we-RMC kuleyo naleyo mikhakha lolandzelako . 
Leforamu ihlanganisa hulumende kanye nemphakatsi . 
Libalave lelihlelekile lisitfombe selisu lamasipalati . 
Umhloli wenelisekile ngekutsi lomsebenti lohlolwako uyafanekiseka nalomuntfu lohlolwako . 
Ngalenye indlela , loluhlelo lungasusa letinye tetimali letifakwa kuma-akhawunti emuntfu ngamunye kutisebenti letikhokhelwa kakhulu tiyiswe kutisebenti letikhokhelwa kancane . 
Babuye batfola bufakazi bekuphakamisa kutsi lizinga lekusebenta lehlile kulemikhakha lapho timali letibekiwe tancishiswa khona kakhulu . 
Labaphatsi lalandzelako sebaphotfule letidzingo . 
Ngabe lukhona luhlolo noma kubuyeketwa lokuhlelekile kwekusebenta kwemiklamo , tinhlelo noma tinchubomgomo etikweni ? 
Imitapolwati ifanele kutsi ifinyeleleke ngetinyawo kuleyo mimango leyisebentelako . 
Leminye imitamo yekugcina yekufuca beyifaka ekhatsi emaseshini ekukhutsata tingcocoluhlolo nebantfwana nebatali bebafundzi labangachubi kahle . 
Sakhiwonchanti lesikhona kanye netakhiwo letisendzaweni tifaka indlu yeklabhu kanye nekupaka lokuhambisana nako , emabhilidi lamancane lahlakatekile , imigwaco lengekho emtsetfweni kanye nendlela yetinyawo , kanye nemzila wesitimela longasebenti . 
Simema bonkhe babambi lichaza kutsi basebentisane natsi kute sisebentise letincumo Te-ROADMAP TOWARDS ECONOMIC RECOVERY AND JOBS SUMMIT njengeliphuzu lekucala leliya ekwakheni imisebenti . 
Le-ejensi itawenta lucwaningo kunotsisa lwati kumakhophelethivi , kuniketa lwatiso lolufanele kanye nekugcina lonkhe lwati kumakhophelethivi laseveni . 
Temakhono Etekusekela Temalungiselelo Tasemantini tisimamisa kubakhona kwemalunga esakhiwo semasotja kuluhlelo lemasotja lasemantini kucinisekisa kuhambisana nemisebenti yekusebenta leyentiwako . 
Lizinga lekuhlanganyela kwebantfu labasha ekwenteni bugebengu kuyintfo lekhatsatako kakhulu . 
Tinhlaka tekutfutfukisa tindzawo tekuhlala netinchubomgomo kuyo yonkhe imikhakha yahulumende kufuneka tilungise kufakwa kwebantfu netindzawo lebetivalelekile esikhatsini lesengcile . 
Ikhomba lolokudzingekako kwemafluwidi lamasha lanemaminerali nawoyela wehayidrolikhi kantsi uhlolselwe tinhlelo tehayidrolikhi , ikakhulukati ifluwidi yemahayidrostethikhi ehayidrolikhi lenemandla ekusebenta . 
Kusungula nekutfutfukisa simondzawo lesiphephile . 
Nangabe kukhoneka , kumele tibe sedvute nematheminali etekutfutsa umphakatsi , njengetiteshi taloliwe netikhumulo tematekisi nemabhasi . 
Kudlwengula kubugebengu lobumatima kakhulu . 
Tindzaba letisemcoka letisisekelo letisalele ngaphandle macondzana Nekubuketa Tekuvikela kumele kubukwane nato ngekushesha . 
Indzima yekususa situnge , temidlalo kanye nemfundvo ngekucindzeteleka kwabontsanga ekwengeteni similo lesamukelekako sekutiphatsa kanye nekucinisa tinkhambo tebuntfu , kumele kugcizelelwe . 
Kutawentiwa tindzawo tekuhlalisa bantfu letisimeme naletihlanganisile . 
Iphethini yendzawo lebonakalako ingaphawulwa kulolokulandzelako : Tinchubomgomo temlandvo nekutentela intfutfuko , kuba nemandla etemnotfo kwemhlaba , kubanebuniyo nekuphatfwa kwemhlaba , emasiko nekumakwendzawo . 
Lelihhovisi Letinsita ePhalamende libuye ligcine budlelwano lobubonisa kuhlangana nekusebentisana ngekumela leLihhovisi landvuna netakhiwo tetepolitiki kanye nemahhovisi eBaphatsi Betindlu totimbili neMholi Wemabhizinisi aHulumende . 
Lwatiso , kuchumana kanye netekuchumana ngelucingo akuhambi ngendlela , nanoma kunekwenyuka kwetidzingo telizinga lelisetulu kanye nesakhiwo se-ICT legijimako . 
Itawuniketa bafundzi ngelitfuba lekutivela timo tasemsebentini ngesikhatsi salesifundvo . 
Emasu ebudlelwane ehlukile kumakhopholesheni entfutfuko lamadzala , lagcile kubudlelwane bekwamukela-losekelwa ngako . 
Leminye imicondvo lehlobene nako nekusetjentiswa kuyachazwa ngentasi . 
Lisubuciko lweNtfutfuko leSimeme eSifundzeni laphotfulwa futsi lavunywa nguNdvunankhulu wesifundza . 
Lenchazelo yemakhono langakavami nome imisebenti ledzingwa kakhulu itawusekelwa kumigomo lebekwe Sigungu Sekutfutfukiswa Kwebasebenti . 
Imphendvulo : Lokulandzisa kuguculiwe kwenteka kufaka lobufakazi lobengetiwe lobuniketiwe . 
Luhlolo lungacinisa umsebenti wahulumende kulendzawo lebaluleke kakhulu . 
Ingabe sigulane siyahambisana yini netigaba tekukhula letingito ? 
Bekukhona luhlelo lebelulinga kulungisa loko : Imphi mayelana Nekuvuta Kwemanti . 
Tonkhe tintfo letiseluhlwini lwemphahla ekupheleni kwemnyaka tiyavetwa ngekusebentisa intsengo yato ye-avareji lekaliwe nome indlela yentsengo ye-FIFO . 
Imiphakatsi lephuyile , ngekuswela kokubili lokutimali nekuhleleka , amange ikhone kutsatsa lelitfuba lelilungelo labo lekuphakelwa kwemantji kwekucala . 
Imvula letfolwe yiNshonalanga Kapa beyetayelekile kuye ngetulu kwaletayelekile , ikakhulukati etincenyeni tenshonalanga , yabese yehlela ngaphasi kwalokutayelekile etindzaweni letisemkhatsini nencenye yemphumalanga iphelela kulokuphasi kakhulu kunaletayelekile imvula emkhatsini wetindzawo teKaroo . 
Ticashi letikweletako letisengakavuseteli tivumelwano tato tekucasha timenywe ehhovisi kutsi titewusayina tivumelwano tekucasha letinsha , kepha linani leleta belilincane . 
Tinsayeya kulomklamo kufanele tibonwe tibuye tihlolwe kuhlola emandla ekusebenta aloko lokunconywako lokukhetsiwe . 
Ngalokubanti kakhulu , hulumende uyachubeka nekukhutsata kubaluleka kwekutfola emakhono nekutfutfukiswa kwetisebenti kute kutsi kwehliswe tindleko tekutfolwa kwetisebenti , kwenta kancono kukhicita kanye nekukhula kwematfuba emsebenti . 
Imibiko yalabahlala emapulazini ngekutsi bahlukunyetwe ngalokwentiwa banikati bemapulazi , emakhomando nabonogadza labatimele bayachubeka nekubikwa etikhungweni letihlukene . 
Kusebenta kahle lengahle kubekhona kutawandziswa uma kuceceshwa kwebantfu bendzawo , ekusebenteni nasekunakekelweni kwalolusito , kupheleketa kutfutfikiswa kwetakhiwonchanti . 
Emave lahlosiwe kulolucwaningo lwemklamo wenhlanyelo Yimibuso Lehlangene Yasemelika , United Kingdom , Jalimane , Swidi , Japhani , Fransi , Singapore kanye ne United Arab Emirates . 
Imfundvo nekucecesha emalunga emakhophelethivi kanye nebagcugcuteli , kuwo onkhe emazinga , itawuniketwa nge-Ejensi yeKhophelethivi kubuye kusetjentiswe kumazinga avelonkhe , esifundza kanye newendzawo . 
Niyacelwa , kutsi nitfumele tincwadzi macondzana nelitiko noma masipalati ku-editha . 
Sifundza sidzinga luhlelo lwekuphatsa ngekulingana . 
Imitselela yetinhlelo temanifesto yelukhetfo letikhona . 
Loku kucondziswe ku - 
Indzawo yeliphayiphi ingalimala ngekudvonsa noma kuwisa lokugamuka emkhunjini . 
Lokubakhona kwenyumoniya letsatselana nge-ventilator kwancishiswa ngenca yekuba yincenye ye-Best Care Always Project . 
Lapho kunesidzingo , kucecesha kabusha kwenteka kucinisekisa kutsi emamaki laniketiwe aliciniso , asemtsetfweni futsi atsembekile . 
Emazinga eBucondzisi beYunithi Yetemfundvo buchamuke neluhlelo lapho tikole tenta lokutsite lokuhlukile njalo ngenyanga . 
Kucecesha tisebenti tahulumende waseCongo eDRC : 
Indlela yekusebenta neluhlakamsebenti lekusungula Umlawuli Wetemnotfo kute kube nekulawulwa kahle kwemnotfo walo lonkhe luhlelo lwekusetjentiswa kwemanti icaliwe futsi ihlose kucondzisa kahle umtsetfo . 
Ngaphambilini lesikhatsi lesitfombo sisakhula , kusweleka kwefosforasi kubanga kwehla ekukhuleni nemacembe loluhlata kwetjani sakubamnyama . 
Indzawo lecinile levulekile ingangenisa imali letawusetjentiswa kumicimbi yemigubho letsite nakumibukiso . 
Loku kudzinga kusuka kumazinga labekiwe netikhungo leticinisekisako kutsi tizuze indzima yato lephelele letiyidlalako ekwesekeleni kucudzelana . 
Licembu Lavelonkhe Lemsebenti Wekwakha Emakhono lefaka ekhatsi Ematiko Etifundza Etetindlu layimfica lamelela : 
Lesikhungo sitfola emanti aso kumanti lagciniwe langephasi kwemhlaba kantsi ngaleyo ndlela loko kubeka umtfwalo lomatima kumtfombolusito wemanti . 
Tikhungo tetemphilo kufanele tigcogce tinhlelo letinemininingwane kutsi titawuticedza njani letinkinga letitfolakele noma lokusasalele emuva , bese tetfula letinkhinga kuleLitiko . 
Ngekutfobela iDORA , imibiko yenyanga neyekota yato tonkhe tibonelelo letinemibandzela ihanjiswe njalo . 
Kumele sihambisane nemnotfo losebentisa lizinga leliphasi lentfutfu , lokufaka ekhatsi kusukumisa lisukamkhono letfu lemandla lavuselelwako . 
Sikhwama sigodlwe ngalokuphelele futsi sisebentisa indlela yekulinganisa kuncuma likusasa nenzuzo yekutibophelela etimalini . 
Akanye nalabanye balingani , sifiso sabo lesichubekako sekudibhetha ngetemfundvo kuleLigumbi siyabongeka kakhulu . 
Mhlawumbe letinkhulu kakhulu kube Lisibuciko leliMkhakhubanti leKuhlomisa Bantfu Labamnyama ngeMnotfo , lokukwendlale luhlakamsebenti lwetingucuko emikhakheni leminyenti yetemnotfo . 
Incwadzi yekuchaza ngekucecesha kutetindlu , bhukwana , emaphephalwati kanye nemapheshana ekwatisa kuyakhicitwa kanjalo futsi nekwenta tinhlelo tekwatisa batsengi . 
Ciniseka kuba netimphawu letanele letingumtsetfo nekuneliseka kute ubone imfuyo yakho . 
Mengameli Uyinhloko Yembuso futsi uhola Ikhabhinethi . 
Imitamo lenjena inika bantfwana base-Free State litfuba lekukhombisa lithalente labo kanye nekulola emakhono abo . 
Lapho imfucuta lenyenti lekunhlanganisela yatiwa , inchubo lebukene-nemfucuta ivamise kubita ngenca yelinani leluhlolo lokufanele lubanjwe . 
Ngalokufanelekile , ema-akhawuthenti kanye nebacwaningimabhuku baniketwe imisebenti leminyenti . 
Lesincomo lesi sitsetfwe kuloluhlelo lweMangisi , sinetingucuko letincane . 
Incwadzi sibili lesayinwe ngumcashi wakho wanyalo , icinisekisa lwati lwemsebenti lanyalo nalolufanele loluhambisana netidzingo kanye netincomo tesikhangisi . 
Ekwamukeleni timali temisebenti leniketwa ngumasipala , letimisomtsetfo letilandzelako titawusebenta : 
Yenta kutsi kube nekulandzelela kubonisana lokume kahle nalokuhlelekile . 
Tisebenti letichazako , lapho kufanele khona , tatfola kwelulekwa kwekulungiswa . 
Nome kunjalo , kumele yakhiwe ngendlela yekutsi timisomtsetfo letisembili tingacoliswa futsi tendluliselwe kuletigaba letahlukene tebatsengi betindlu , ngekuya ngemazinga abo ekukhona kufundza nekubhala . 
Imizamo yekulungisa linani letinsita tekusebenta kanye nemazinga lafanele etisebenti lahlanganiswe nemakhono kutawuholela ekutseni kube ncono kweneliseka kwetisebenti . 
Caphela kuti tindleko letimile talamabhasi setifakiwe phani kwelithebula leledlulile . 
Ku-odwa kwato tonkhe tintfo letibolako letidzingeka ekulungiseni tidlo tetigulane nebasebenti . 
Tinsita temanti kanyenti tiphatfwa nguleminye imitimba njengencenye lesunguliwe lebanti yekuphatsa tinsita . 
Noma kunjalo , sikholelwa ekutseni imphumelelo mbamba yalomklamo utawuya ngelizinga lelikhulu lebuniyo lelitfokotelwa kulaba labatawuhlomula . 
Loluhlelo lusungule imigomo letinkhomba tebukhulu kanye nesimo seluhlelo lwe-HE , kufaka kukhula lokuphelele kanye nemazinga ekuhlanganyela , kuhlangana kwetikhungo netinhlelo , kanye netinhloso tekulingana nekweneliseka . 
Kufa lokubangwa yi-aluminiyamu kuvamise kuhlobana nekukhicita emafinyila lahlala kutiphefumulo tenhlanti , lagcina ente kunciphe i-oksijini nekulahlekelwa kakhulu yi-sodium ngenca yekungahambisani kwekuntjintjiselana nge-ion kulo lonkhe lwelwesi lwesiphefumulo senhlanti . 
Batsengi kumele basebentise Labenta Umsebenti Labanconotwako . 
Luchungechunge lwemabalave lukhombisa incenye yalelo nalelo hlobo lolukhombisa tindzawo letidvonswa emanti letigcwele kakhulu emahlatsi , kuniselwa nome tinhlobo temanti lakhona eveni . 
Indzabuko yaledokhumenti lekhishwa ngulotfwalako yekuvuma kuniketwa umtfwalo lohanjiswa ngemkhumbi isuka emuva eminyakeni lengemakhulu leminyenti . 
Sigaba setinsita besihlukile phakatsi kwetindzawo letahlukahlukene nakubantfu labanyenti , ikakhulukati kulabo bebancishwe ematfuba ngaphambilini , labebashiywe bangenato tinsita letifanele tekulawulwa kwemfucuta . 
Wonkhe umuntfu kuleNdlu utamkhumbulela emahlaya akhe , lobekwenta tinkhulumomphikiswano tetfu tibenemdlandla . 
Tinkhombandlela tavelonkhe tekuphatfwa kwemihlanganosifundvo levikelako setisunguliwe futsi tisendleleni yekuvunyelwa . 
Nome kumcoka kucinisekisa kutsi lokutisekelo tamasipala kuhlelekile , akukeneli kulungisa kuphela tinkinga letisisekelo letibukene nabomasipala . 
Kususwa ' kwetindleko letifihliwe ' kutawuholela ekunciphiseni kudla kanye naletinye tintsengo . 
Tindlela tekufinyelela letisemigwacweni atifanani , njengaloku kunemikhuba lenemandla yemisebenti lemikhulu kutsi igcagcele kakhulu etindzaweni letiseceleni kwemigwaco lokuhanjwa kuyo . 
I-Telkom SA iniketa tingcingo esive emva kwekube sekwentiwe sinyatselo sekuhlatiya tidzingo kanye nekubekisa tintfo letitawufunwa ngemandla kulikusasa kucinisekisa kusebenteka ngemphumelelo kwalokufaka lokubekwe kwacaca . 
Litiko lilunganisa nelizinganhle lemabanga etemphilo esakhiwo sendzawo lebekwe Lihhovisi Lekuhambisana Nemabanga . 
Emakolishi Ekucecesha angatfumela lokubhaliwe aletse ngco tiphakamiso kuloluhla lwebantfu loluniketiwe . 
Nanoma kunjalo , kuphela nje uma ngabe letimphawu atehlukani ngekwenchubo ngesikhatsi , lendlela lesiyiphakamisako iyayisombulula lenkinga . 
Tikole letitinkhulungwane letisihlanu letingasebenti kahle , futsi letakhiwe etifundzeni letingenatinsita kahle , titawubukwa bese tiniketwa tinsita letifana nemitapolwati , emalabhorethri kanye netinsita tekufundzisa . 
Bahlali bakumaphetselodolobha kunematfuba lasetulu ekutsi babe tisulu tebugebengu bemphahla , kantsi babukana nemazinga laphasi ngekucatsanisa ebugebengu . 
Ngekuchatsaniswa nalalamanye emalunga eBRICS , iBrazil , iRashiya , laseNdiya , neleShayina , sakhiwonchanti eNingizimu Afrika sibekwa endzaweni yesitsatfu . 
Lenchubo yesekelwa yinchubomgomo yahulumende ngekunika imali kanye nekuvunywa kwemitamo yemindeni lephuyile yekutibonela ngendzawo yekuhlalisa yona matfupha . 
Imibala ngekwalelithebula lelifakwe lapha ngekweMakhodi Yemibala kwentela Tinsita temaphayiphi letitawusetjentiswa . 
Silinganiso sesamba sekukhuphuka kwetintsengo kuwo wonkhe umnotfo . 
Bekuphenywa tindlela letehlukene tekusimamisa kuchubekisela phambili lokunelisu nekufaka sandla lokuhle kweluhlelo etifundzeni . 
Mayelana nemalimboleko yethemu umbolekisi utsatfwa ngekutsi wendlulisela imali lengukheshi kulinanimali lelilingana nemali lengetulu lebolekwe kulinanimali lato tonkhe tinkhokhelo letidzingekako , lokuvamise kuba ngelilanga lekutsatfwa ngalo imalimboleko . 
Tinzuzo tekufa : Ngekucabanga kutsi , nome ngukuphi kuntjintjela kuma-akhawunti emuntfu ngamunye kutawulondvolota lokunyenti kwalokuvikeleka kwetenhlalo , njengobe sikwati . 
Linani lemahektha lasekelwe lisho indzawo yemkhicito wetitjalo temvelo tekuhanjiswa kanye nekusetjentiswa ngekhatsi endzaweni . 
Ikomiti Lehlola Emabhidi itawuhlola lokuniketiwe bese ibambelela kuletinkhombandlela letisisekelo nakuhlolwa : 
Indlela yekutiphatsa ngesimilo lenemandla nalecacile ayizange ifaneleke kakhulu . 
Imiphumela yakucaphela ikhombisa kutsi kwehlukahlukana kwemvelo kudzinga kutsi kukhonjiswe timphawu tako kahle ngembikwekutsi kuhunyushwe lifutse lemanti langcolile lengana emfuleni mayelana nekwetiyisa kwemoyamphilo kulawo manti langena kuwo . 
IDivishini Yekulawula Tetimali itawenta luhlolo lwekulandzelela kucinisekisa kutsi emagatja ayatilandzela tindlela tekulungisa . 
Letinhlelo leti kuhloswe ngato kuphendvula ngco lokufuneka kwemakhono lasetulu ngebumcoka kumnotfo wesimanje . 
Iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe inemalinki layisana kulamanye emawebhusayithi ( " Emawebhusayithi Lachunyanisiwe " )  . 
Babingelelwa sivandze lesiluhlata lesinetinhlobonhlobo tetibhidvo futsi nabo babuye basebenta bahlanyela imigca lembalwa yetinhlanyelo . 
Imalimboleko umkhakha lotimele loyinika emabhange . 
Nome kunjalo , letiphakamiso leti amange titsatselwe etulu ngulabohulumende labatsintsekako , futsi azange titfunywa tangephandle tilandzele letiphakamiso letifaka sandla etinhlelweni tesincesitelo lesinjalo . 
Sigungu sase-Afrika Sebasebenti Betinsita Tenhlalo siniketa kubhaliswa kwebantfu labasebenta emsebentini wetinsita tenhlalo kuchubekisa kutiphatsa ngenkhambo lenhle nalefanele umsebenti . 
Kucasha futsi kulithulusi lelimcoka lekuphumelelisa tinhloso tekulingana emsebentini , ngekuvula ematfuba emisebenti kuyo yonkhe imikhakha yemango . 
LaBosobuciko kuMklamo weTikolwa kwenta bosobuciko babe nelutsandvo lwetekufundzisa nekufundza etikolweni letifisa kufundzisa ikharikhulamu yetebuciko . 
Lokubonakala kwemphahla lengasuseki kwentiwe kwaba lula ngekufaka ibhakhodi . 
Kulelo live , tingucuko letinkhulu ( letifaka ekhatsi imiphumela yetemnotfo lemikhulu ) yaphocelelwa kutsi ingene futsi lamuhla , ezingeni leliphakeme , simo nemibandzela kutsiwa " ihlobe " kangangobe tiphatsimandla tigcekelwa kukhinyabeta lutsandvo lolubaluleke lwemdlalo welibhola . 
Kutfobela imitsetfo yekusebenta kwemtsetfo wemvelo ngesikhatsi setinchubo tekucasha akusiso kuphela sidzingo , kepha futsi kwenta ncono kuvana kutenhlalo . 
Kungabonakala kuyintfo lenhle uma litiko lingabukisisa indlela yekusebentisana nabothishela labangafuni kudluliselwa kuletinye tindzawo letisemakhaya , letingakatfutfuki kakhulu kulelive . 
Kulesilinganiso sephaneli lesilandzelako , lizinga lekungasebenti leliphelele lisetjentiswa njengekugucugucuka lokutimele . 
Kulawulwa kweKontileka kufaka kuhlanganisa tivumelwane temsebenti wekulawula kanye nemakontileka nabosokontileka labakanye nebachumanisi nemklamo ngamunye , kufaka sifundvo kanye netifundvo letisilele emuva . 
Emarizevu awayikhokheli intsela . 
Emarejista ekunakekela titfo letingalapheki , sibonelo , lizinga lekulapha i-TB nekulandzelela kahle kwelashelwa i-HIV ne TB . 
Citsa imigcoma yetibi yasemahhovisi onkhe malanga uphindze futsi ulahle ngendlela lefanele tonkhe tibi letisemigcomeni yetibi legcogcwako . 
Sigaba seTinchubo teTimali teDivishini yeTinsita leKhetsekile kuteMafa aVelonkhe sinesibopho setinchubo tahulumende lomkhulu newesifundza tiyatsenga , luhlumiholo kanye nesofthiwe yetekugcinwa kwemabhuku . 
Kunika ndzawo lelingene yekupaka esitediyamu kuyintfo lenkhulu lebekwa embili . 
Kuvumela Sodolobha kutsi alandzelele kusebenta kweMphatsi waMasipala nemmango kutsi ulandzelele kusebenta kwamasipala . 
Ngako , yehlisa incindzetelo kancane ekucitseni imali ngalokwecile manje , ngobe kutawugcina ngenjabulo ekuhambeni kwesikhatsi ekugcineni . 
Sitatimende sebumfihlo sisebenta ku-GCIS nakunoma ngisiphi sikhungo lesisemtsetfweni , lesilawula , lesicinisekisa noma lesisebentisa lwatiso lolungagcogcwa ngekusebentisa lewebhusayithi . 
Kusungula indzawo yekondla imfuyo njengentfo lesitsintsako , noma kunjalo , kudzinga imali lesetulu kakhulu , futsi labasebenta ngetindzawo tekondla imfuyo bancike kakhulu kundlela lekahle yekusebenta kwemali . 
Lokucuketfwe yibhakthiriya yemediyani emantini lahlobile newaselwandle kumele kungandluli : 
Lenchubo itawuchunyaniswa kudathabhesi yavelonkhe futsi isetjentiswa nguto tonkhe tifundza . 
Emaphayiphi angahlanganiswa ngemabhawodi lamadze , noma emapigothi nekuhlanganiswa ngemasokhethi lanetindingilizi letingasetjentiswa letibo-O . 
Kuvisisa ibhizinisi kanye neluhlakamsebenti lekuhlela ibhajethi yahulumende waseNingizimu Afrika , kufaka ekhatsi kuvisisa imitsetfo yahulumende lefanelekile . 
Futsi , caphela kuncipha kwangempela kwekusetjentiswa kwemali kwemuntfu ngamunye kakhulu Ebelungwini nakuma-Asia . 
Lokungatfolakali kwemaHabhi eDijithali eMmangweni kulesifundza kudala kukhatsateka . 
Lucwaningo lwetitjalo letinebungako lobuphakeme ludzinga bungcwethi lobukhetsekile futsi nesikhiwonchanti kucinisekisa umkhakha wetekulima uhlale unebuncintiswano . 
IGauteng yenta imikhicito leminyenti ye-TV Eningizimu Afrika . 
Nawulinganisa umndeni wakho ungakhokha malini kuletindleko ? 
Kubalulekile kugcina kakhulu kuvala kwetitjalo ngesikhatsi senchubo yekwehlukanisa . 
Lokuchubeka kwekuba bucayi kwemanethiwekhi etindzaweni letikulugu kanye nentfutfuko lesheshako , lengahambisani nekukhulisa tindleko temali yekwenta umsebenti , kuphindze kubange kuba bucayi kwalesimo . 
Inhloso , ngako-ke , kusungula emandla ekulawula umklamo kubo bonkhe bomasipalati . 
Bahloli kumele babe nanati timisomtsetfo letivamile engcondvweni uma bahlela futsi benta luhlolo : 
Lisu lekusebentisa Nekulawula Insila Velonkhe letfula loku ngco kuLitiko Letesimondzawo velonkhe kutsi licinisekiswe . 
Awukho namunye umkhicito lekufanele kutsi wome kakhulu , ngoba utawubuna ngekushesha bese ulahlekelwa busha bawo . 
Lombhalo ungaba ngesimo seluhlelo lwebhizinisi . 
Sifanele kutsi sente Sikhwama seKungcoliseka kwe-Oyili neSincemphetelo . 
Sabese siyabaleka saphuma kuyunithi yaso , sazuba sahlala eluphahleni futsi setama kulimata sikhulu . 
Ngiphindze ngijabulele kulalela iHip Hop , ikakhulu Kanye West . 
Kubola kwemadolobha nemphumela wekonakala kwenta bantfu labasebentisa letindzawo bative bangakaphephi . 
Kodvwa tikhatsi letinjalo takha ematfuba ekwenta busha , kuhlobisa likhaya , kubala lokukhona futsi mhlawumbe bacale imigwaco lesimeme . 
Lamanye emave e-Afrika , lapho lolubhubhane lufike khona kucala , sekahlanganise emandla ayo yonkhe imikhakha yemmango kulwisana nalolubhubhane nekuluvimba ekushabalaliseni emave abo . 
Luhlu lolungenamkhawulo lwetibonelo taloluhlobo lwebatfulitinsita lubekwe ngentasi . 
Nguyiphi ikhothi yakho loyitsandzako ? 
Insayeya kuloluhlelo kwakha ematfuba emsebenti lasimeme aletisebenti temphakatsi letingasebenti , leticeceshiwe , letasebenta futsi taba yincenye ekusebenteni kwalemitlamo . 
Eluhlelweni lwekufaka sicelo tinchubomgomo tekuchaza ngetimali teSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti , baphatsi bente letincumo letilandzelako , tilinganiso nekutsatsa shengatsi kungiko lokunemtselela lomkhulu kumanani lavunywako kutitatimende temnyaka tetimali . 
Niketa lwatiso lwetemphilo lolufanele kubasebentisi bekunakekela temphilo kubasita ekutfoleni kunakekela lokubanti kwetemphilo kanye nekulungisa simo setigulane . 
Nange kwentekile kwaba nekubhedvuka , lolokulandzelako kubalulekile : 
Likomiti Lekuhlola eMabhuku liyayibona inchubekela embili leyentiwe kute kusetjentiswe indlelalisu yekugucula simo kute kubukwane nebungoti lobumayelana ne-IT . 
Kuniketa umsebenti ngekubuka umtfwalo wemsebenti walowo muntfu , lwati netidzingo tekukhula temuntfu ngamunye . 
Lusito lolusemkhatsini lwekubuyisela imphilo kulokwetayelekile lokutsintsa tenhlalo nekutiphatsa lutawuba yincenye yenkhundla ye-CBS . 
Umbutfo Wetekuvikela kumele ube ngumbutfo lophumelelako kutemphi . 
Inhloso kutsi nanoma ngutiphi tingucuko letentiwako ativeti imiphumela lebeyingakahloswa nekutsi futsi emalunga , bosomhlalaphansi , bazuzi nemmangojikelele kuyakhulunyiswana nawo futsi uyalufinyelela lwatiso . 
Loku kuchaza kutsi tisebenti tahulumende kufanele tisebente ngetinshisekelo letilucobo tabo bonkhe bantfu betfu . 
Lemephu lengentasi ibonisa Luhlaka Lwekutfutfukiswa Kwetindzawo lweLidolobhakati . 
Tinkhombandlela taseNingizimu Afrika teKhwalithi yeManti titawubuyeketwa njalo ngetikhatsi letitsite . 
Kulawulwa kwalokubhaliwe uma kuba khona kuphulwa kwekontileka noma kungevani ngekwemtsetfo kufaka ekhatsi kusulwa kwekontileka . 
Kuhamba etindzaweni tekuhamba nasetikweleni kuyehluka . 
Bekufanele ngabe usebentise lowo nalowo mzuzwana waso , ngiyabonga . 
Siyatsemba futsi siyakholwa kutsi letinye taletindlela titawusita ekuvuseni lisiko lelisha lekufundza kanye nekufundzisa etikolweni tetfu letisemalokishini . 
Lelitiko lisebente kahle kakhulu ngekutikhandla kuhlela kabusha kwakheka kwalo nekugucula indlela lelenta ngayo imisebenti yalo . 
Kuswelakala kwemandla kumazinga avelonkhe , sifundza kanye nesigodzi kusebentisa kanye nekugadza kulawulwa kulahlwa kwemfucuta letsatselanako etindzaweni tetemphilo . 
Linani lekufa lekukhulunywa ngalo kulokumemetela alufaki linani lebantfwana lebashone batalwa , lenalo ligcogcwe ngekusebentisa Luhlelo Lwekubhalisa Bantfu ngekusebentisa lelofomu lekwatisa kufa lokufanako . 
Tonkhe tisetjentiswa tifanele kutsi takhiwe nelisu lekuvikela lekutigcina tisesimeni sato lesifanele futsi timali tifanele kutsi tabelwe tona ngesikhatsi sekusebenta kwalesakhiwonchanti . 
Ngekucatsanisa nematiko lamakhulu langenisa imali , lamanye ematiko agcogcwa imali lencane ikakhulu levela kukhomishini letfolwa ngemaprimuyami emshwalense kanye nema nencwadzi yekubhadala sikwelede . 
Siyibinole imphendvulo yelitiko yaloludzaba lolungetulu . 
Kuniketa imfundvo ngalokuphatselene nekuphepha emlilweni uma kusetjentiswa umlilo lovulekile uma kuphekwa nekukhanyisa . 
Luhlobo lwentfo yekwakha loluvamile endzaweni letsite . 
Lesiphakamiso singaholela ekwakhiweni kwemakethe yebasebenti lenetigaba letimbili macondzana nemiholo , tinzuzo nato tonkhe timo tekusebenta . 
Imigomo Lekubukwa Kuyo yasungulwa futsi yavunywa njengoba injalo . 
Imisebenti yekudla ngemacebo ngebungoti lobusetulu kwetimphahla , kufaka emagwayi , kuhloswe kutsi anakwe ngalokukhetsekile ngekubonisana nemikhakha yemboni lefanele . 
Tinhloso letibuke kutfutfukisa inchubo yetitfutsi lechubekisa kukhula kwemnotfo welidolobha . 
Litiko lutawuphindze likhulume ngekuniketwa kwemandla kanye nengucuko kutisebenti tetitfutsi tahulumende mayelana nekusetjentiswa kweLuhlelo Loluhlangene Lwenchubo Yetitfutsi Temphakatsi lweSifundza . 
Sikusola kakhulu kulinyatwa kwemphahla nakunemibono lengafani . 
Tinsita tekwelashwa kwetilwane tiyetfulwa kucinisekisa lemphilo kwemfuyo yesifundza netinyamatane : 
Emanani lalinganisiwe : Kute kubalwe inzuzo yekulandzela ematfuba leveta bungako lobungibo emmangweni . 
Ngalesikhatsi ematiko ahulumende netikhungo babona lesidzingo sekusebentisa i-ICT kute kutfutfukiswe kwetfulwa kwentinsita , kutfolakala nekusetjentiswa kusesekuncane ikakhulukati kubomasipala labasebancane . 
Loko kumele kube sisekelo sesimilo . 
Mayelana nalesivumelwane lekugcinwe kufikwa kuso sekutsi umbolekisimali utsatsa bungoti tanoma ngukuphi kungalingani kundlela lekhetfwe nguye . 
Kwehluleka kufezisa nome ngabe ngutiphi taletibopho ngekulandzela leyo mibandzela , kutawusho kwaliwa kwalesivumelwane . 
Kuhambela lemihlangano kuvumelekile ngoba emakhansela nemalunga elikomidi leliwadi ahlala akhona . 
Umtselela kuloko kuvikeleka kwetayitela , kusetjentiswa kahle kwemhlaba kanye netinsita tekuphatfwa kwemhlaba . 
Letintfutfuko tebuchwepheshe titawusisita ekuniketeni indlela letfutfuke kakhulu yekuniketa tinsita kulabatsintsekako . 
Sibonelo semtsetfo lomcoka lekumele ubukwe ngunasi : 
Lokutfolakele lokwengetiwe lokulandzelako kuvela eluhlatiyweni lwetfu . 
Loku angeke kuzuzise bakhiciti labancane kodvwa kungasita tinkampani tetitfutsi ekusebentiseni kakhulu kwemitsamo yetitfutsi . 
Ngako-ke , ngeke ngiye lapho kulesikhatsi . 
Kufaka konkhe kulawulwa kwetentsela kumtimba munye . 
Loku lesitibekele kona kutsi sikwente , naletinselele lesinato phambi kwetfu atisilula , kodvwa sinelitsemba lekutsi sitawuphumelela , noma kungentekani . 
Ngekubuka luhlobo lwemklamo , kutawakhiwa imisebenti yesikhatsi lesincane kuphela . 
Kwekucala bekuba ngulokuphendvula lokuhambembili lokwentekako kodvwa ngalesikhatsi kucina kwalomkhicito kukhula lokubuyela emuva kuyacala . 
Cinisekisa kutsi tonkhe tinhlelo tentiwa ngendlela lenemphumelelo . 
Basebenta njengebakhulumeli bekukhangisa kanye nekutsengisa bemakhophelethivi eveni nakumhlabawonkhe . 
Sonkontileka unemsebenti wekuletfwa kwemphahla lokuphephile kanye nebunjalo , linani nesimo setimphahla . 
Uma ligama lekuteketisa lisetjentisiwe , ligama leligcwele lembhali nelikheli lakhe kufanele kuniketwe . 
Lokumiswa kwasuswa uma lokubhedvuka sekukhona kulawuleka . 
Likolishi Lekuceceshelwa i-EMS : Kuceceshwa kwetisebenti letibaphalali nete-ambulensi . 
Lizinga lalenye incitfo yeluphakelotimali ihlala ingakacaci . 
Budlelwane lobucacile nalobulinganako phakatsi kwentsela yemafutsa kanye nalenye imali lenganako , leniketa lesikimu imali kanye netidzingo letentekile kuloko , buchaziwe . 
Sengakacashi kwamanje titfunywa kulamave laphakanyisiwe . 
Sekela inchubo yesisombululo sekungavumelani ngekusesha tindzaba letisemtsetfweni . 
Lokumilako lokuluhlata netimbali akusho kutsi kumele kube kwendzabuko kute kube nentsengo , lokumilako lokuluhlata netimbali ngenca yemkhakha wemhlaba loneluhala lolukhombisa kutsi kwaba nebantfu emlandvweni kumele kubonwe njengemtfombolusito lonentsengo yesitfombe lesibonakalako . 
Nanome kunjalo , unemabhele etipontji netingubo , lekuniketwa kulabo labehlelwe tinhlekelele nangabe kunetigameko letingasitinkhulu . 
Umehluko lovetwa ngulokuhlolwa kweluhla uyanakwa kuleSitatimende Sekusebenta Kwemali ngalokmnyaka lovela ngawo . 
Kuhlolwa kwesisebenti kutawukhokhelwa ngesikhatsi nendlela lapho khona kungancuma Umcondzisi Lomkhulu . 
Alikho likhefu lelayekelwa , asikho sikhala lesingazange sisetjentiswe , kucinisekisa kuvinjelwa lokuphelele kwe-Iran kutsi ilandzelele luhlelo lwayo lolunekuthula . 
Imitsetfosimiso lefanele yenta bunikati bemhlaba lotimele bungabi yintfo lengenteka . 
Kufanele kusebente ekuboneni kokubili tindzawo temandla netebutsakatsaka . 
Kodvwa nangabe tindlela tiba tindze kakhulu letinkinga letidalekako tingasho kutsi basebentisi bashiya lensita batfole lenye . 
Kungalawulwa kwekushiswa kwemadlelo - umlilo ulithulusi etandleni letifanele . 
I-HIV ihlasela kusawoteka kwemtimba futsi yehlisa kumelana nato tonkhe tinhlobo tekugula kwemtimba , lokufaka ekhatsi umkhuhlane , insheko , inyumoniya , TB kanye netinhlobo letitsite temidlavuta . 
Ngako-ke sitsandza kubonga bonkhe labafake ligalelo kulolushicelelo siphindze futsi sikhutsate nebasebentisi baledokhumenti kutsi bachubeke batfumele imibiko lebuyako mayelana netindlela tekuphucula kuba lusito kwayo . 
Sikhungo savelonkhe sitawusita kuphela nangabe sifundza sesiticedzile tonkhe timali taso . 
Litiko lente tinyatselo tekucinisekisa kutiphendvulela ekwetfulweni kwetinsita ngekuniketwa kwetimali kubaphatsi nekusayinwa kwetivumelwano tekusebenta nebaphatsi labasemkhatsini nalabakhulu . 
Kuba khona kwe-cadmium kusimondzawo setemanti kuyintfo leyinkinga ngenca yekungcolisa kwayo letinye tintfo temvelo . 
Tinyatselo letitsite titsetfwe Litiko Letasekhaya kwenta ncono kuphakelwa kwensita nekucinisekisa kufinyelela kwawonkhe wonkhe kutinsita . 
Nanome kunekubona kuba mankimbonkimbo lokumbandzakanyekako ekulawuleni tibhedlela letinkhulu , akubonakali kunekuvumelana ngesibhedlela lesinemtsamo loncono kakhulu . 
Sifuna kuphindze sicinise kutsi kuba khona kugadza kwetinhlelo tekutfutfukisa , nekucinisekisa kutsi loku kungaba nemtselela uma kungenteka . 
Kusisa etikhungweni tamasipala ngaphansi kwekulawula bunikati baMasipala Welidolobhakati iBuffalo kwenteka ngetindleko tetitatimende tetimali temnyaka letihlukene taMasipala Welidolobhakati iBuffalo . 
Ngekwesicelo sePhalamende , Temafa aVelonkhe tilungise umbiko locabangela kusimama kwemnyakatimali ngekwesimokubonakala kwesikhatsi lesidze . 
Tindlela letiholwa kufunwa ngemandla ekuhlelweni nekudvweba inethiwekhi yekuhamba , ngekuya ngemhlahlo wemtsamo wekwehla nekwenyuka kwetitfutsi , tiba nengoti yekutfwala tichubeke nekungenti kahle levele kukhona kanye nekungalingani , nobe yekutsi tiphakamiso tigcile kuphela kumihlahlo lengahle ineliphutsa ngemaphethini entfutfuko kulikusasa . 
Lokunye , lucwaningo lwenhlangano lwentiwa kuhlolwa tinchubomgomo tamasipalati , tinchubo , tindlelakwenta kanye nesimondzawo sekusebenta . 
Kutsatsa i-akhawunti yemuntfu kutawudzinga tincumo letibalulekile ngekutsi emarekhodi agcinwa njani , kusisa emabhalansi ema-akhawunti , kukhokhela tinzuzo , nekucocisana nemmango . 
Ngalesikhatsi selwabiwo ekhatsi nemnyaka , Imisebenti Yemaphoyisa aseNingizimu Afrika atawucinisa kusebentakwawo elisu Lekubuyela Ekucaleni kutfutfukisa kusebenta kwemaphoyisa nekutiphatsa . 
Yebo , sisabukene netinsayeya letinyenti . 
Kute kunikwe emakhasimende tinsita telizinganisimo naletetsembekile , sichubeka njalo ngekwenta tinchubo tekunciphisa lugebe lwetemakhono emkhatsinio welwati loludzingekako kanye nelwati mbamba . 
Kuchumana kwengetwa lokusha kulobudlelwano lobunemasu . 
Lamaphephandzaba nankha abhalwa ikakhulu bantfu labangenamakhaya futsi atsengiswa ngibo kwentela kwakha emakhono kulomkhakha kanye nekufundzisa bantfu baseNingizimu Afrika ngesililo salabo labangenamakhaya . 
Ngaloko ke , lenkhinga yemakethe yajikanelilanga kutsi ayikeneli inhlanyelo ya lajikanelilanga lekhicitwa kulelive kwentela imboni yemafutsa , kube uma lenhlanyelo seyigayiwe lomphumela lovelako utsatfwa njengemkhicito wentsengo lebalelwa phasi . 
Lenhlangano ifuna kukhulisa lesilinganisa semnyaka lapho bantfwana labancane base-Australia bacala kwati khona ngetjwala , kanye nekutfutfukisa umkhuba wekunatsa tjwala ngalokunemphilo nangalokuphephile . 
Bantfwana labatsetfwe ngekwemtsetfo noma bantfwana labakhulelwe ngenhlanyelo yekunikelwa kufanele baphatfwe ngekulingana nebantfwana bengati ngaphasi kwaletinkhombandlela . 
Lelitiko likhombise likhono lekugcwalisa letikhala letisisekelo umnyaka-nemnyaka . 
Yonkhe imikhicito yeStats SA ivikelwe lilungelombhalo . 
Kuba yincenye kwakho kutawuba sikhiya ekufinyeleleni kusimama ngemphumelelo , timo tekuhlala letikulungele kuhlalisa bantfu eNingizimu Afrika . 
Uma Satiso sekwendlulisa Sikhalo singakaniketwa futsi sibuyiselwa emuva sikhalo salomfakisikhalo sitawutsatfwa njengalesilahliwe kantsi lomtimba wekwendlulisa sikhalo kumele watise labatsintsekako ngekubhala ngalokufanele . 
Kodvwa loko lokugucugucukako kuhambisana kakhulu naletintfo lekutsiwa tifakwa ekhatsi ngulokunye lokugucugucukako kule-ikhwezhini . 
Siphatsimandla Lesilawulako kufanele sinikete ngelwatiso lolunemininingwane mayelana nesikweledi setisebenti . 
LeSikhwama sihambisana nato tonkhe timfuno temtsetfo , tekulawula futsi netekuphatsa . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kukhulisa , kulinganisa noma bumbacambili uma bakhuluma ngetimphahla noma tinsita noma tinzuzo tato . 
Nangabe nome ngabe nguliphi kulamabhokisi langenhla abekwe luphawu , dzalula loku lokulandzelako : 
Imibiko netincomo teMakhomishini Emangisi angeke , ngetindlela letinyenti , tisetjentiswe ngalokuphelele eveni lelifanana neNingizimu Afrika . 
Leti ngalokucacile totimbili tindzaba letingalungisa esikhatsini lesidze kuphela . 
LeBhodi yafezekisa tinchubomgomo letenele naletiphumelelako netinchubo letibukene nekuvuleleka kubungoti lokwabekwa embili nguleBhodi . 
Ingucuko lenjalo kuprofayili yebacelinkhokhelo itawuba nemtselela lophansi kutindleko letiniketa tekunakekelwa kwemphilo kanye nemtselela longetulu kutindleko temali lengenako kanye netinzuzo tekusekelwa ngumndeni . 
Gcina lirekhodi letinchubo tekulawula kanye nemtapolwati wekudvweba emaplani . 
Kwengeta , kuba nemali lenyenti lengukheshi kuyabunciphisa lobungoti . 
Tingucuko kulendzawo yekubusa nge-inthanethi kungaba nenchazelo kutakhamuti uma ngabe tibongela sikhatsi nemali . 
Lenzuzo lenkhulu tedlulisi tedijithali kutsi tinsita letengetiwe tawo tivumela leyunithi leneliphutsa lalegridi kutsi lehlukaniswe , ngalesikhatsi kugcinwe yonkhe igridi isebenta . 
Babhidi bayacelwa kutsi bangenise tiphakamiso tabo ngetimvilopho letehlukene , siphakamiso sendlela yekwenta umsebenti sisodvwa singakahlangani nesiphakamiso selinani lentsengo . 
Kufanele kucashelwe kuchitjelwa loko lokucuketfwe kuMtsetfo wamasipala weMareyithi eMphahla , timiso temtsetfo loshayiwe letiphatselene nemareyithi emphahla yamasipala kutawucalwa ngawo emva kwekubonisana nemmango ngaloko . 
Lenombolo yetitjudeni letisikati ikhulile mbijana ngekuhamba kweminyaka . 
Ngekuya kwaletintfo lekufanele tisetjentiselwe kulamaphayiphi , lokusabalala nekuhlola ngalesikhatsi kwakhiwa kwaleliphayiphi kungaba sivumelwano lesihlukile . 
I-AMD , ngebulunga bayo , isesimweni lesime kahle futsi ingakhona kwesekela hulumende kutsi aphumelelise tinhloso te-AU neTe-budlelwano Lobusha Bekutfutfukisa I-Afrika . 
Labo labasemkhatsini bataukhula kodvwa ngemuva kweminyaka lelishumi batawusolo bayikota yebantfu labaphilako . 
Lelitiko Letemfundvo Lephakeme selibambe tinkhulumiswano letimbalwa nalababandzakanyekako ngekufikeleleka , kuphumelela netinsayeya tetimali letibukene netitjudeni etikhungweni temfundvo lephakeme . 
Umkhandlu Wetekuphepha Netemphilo Emayini ngumtimba lomiswe ngumtsetfo unikwa timali livoti Letetimbiwa Netemandla agezi . 
Umsebenti wetimayini usesimeni lesifanako nalemboni . 
Loku kufaka kutsi balimi labakhicita luhlobo lwesilwane lesitawutfola iphrimiyamu lebuya kulendzawo yekondla imfuyo . 
Masipala utsetse sincumo sekugcila ekukhuleni kwemboni Yetekuvakasha kungumtamo wekunciphisa kulahlekelwa emkhakheni wetimayini . 
Fundza lwati lolukhona futsi uhlolisise letinhloso letikhona kanye nelwati lwetinhlelo lolubikwe kuTilinganiso Tetindleko Tavelonkhe . 
Tinsita teLutjalomali taseNedbank tenta umsebenti wekulandzisa ngelutjalomali egameni laleSikhwama . 
Lokuchibela loku kuyadzingeka kucinisekisa lokuphepha kwebafundzi futsi nebasebenti , futsi nemphahla yesikolwa , lokungakanikwa Mtsetfo lokhona . 
Lokwehlukile kufakwe eluhlwini ngemuva kwaletigatjana njengeseleko . 
Konkhe lokuyinkhatsato emihlanganweni kuyarekhodwa kufakwe nalokukwatisako , tidzingo nalokufunwa miphakatsi . 
Inkinga lengetiwe simo sekucamba lesibukene buchwepheshe bekuncibilikisa lobufanele . 
Kwentiwa kwemigwaco kutsi ingalawulwa esikhungweni sinye kutawuhhamula lencenye ekwetfwaleni imininingwane leminyenti yekuhlola tiphakamiso tekuntjintja kusetjentiswa kwemhlaba , kube kutfutfukiswa kwemakhono emahhovisi etifundza nelitsimba lelifanele kutawuchubeka kwente lomtfwalo ube lula . 
Kufanele futsi kutsi kucondze imisebenti leyenta ncono umkhicito esikhundleni semafemu ngamanye , kuphindze futsi kukhulise kutiphendvulela nekubeka tintfo ebaleni , lokutawusita kucinisekisa tinzuzo temnotfo letinhle kuphindze futsi kunikete tindlela leticacile tekuyekela tinhlelo letingasebenti . 
Kuncishiswa kwekubakhona kwebantfwana labangondleki ngalokufanele kusasengumsebenti lomkhulu . 
Kweswela nemiholo lengalingani kulindzeleke kutsi kukhule kulelikusasa lanyalo lokumiphumela yekungasebenti nemiholo leyehlisiwe . 
Umkhakha wetekulima nawo uncike ekwehlukahlukaneni ngekwebhayoloji . 
Sayati kodvwa kwekutsi , nanoma kuba khona kuveta kwemisebenti ye-PPP ngelwabiwomali naleminye imibiko yetimali , letinkhomba tesikhatsi lesidze talokutinikela kwe-PPP atikatsatfwa ngalokugcwele . 
Letindlela tidzinga tindzawo tekwakha tangekhatsi emantini letincane . 
Lirekhodi leTikweleti teManani emareyithi asonkontileka ekunika tintfo tekwakha , yetinsita , imisebenti yebunjiniyela neyekwakha ngekulandzela Bubanti beMsebenti . 
Njengebantfu baseNingizimu Afrika , siyasitsandza lesikhatsi . 
Lomunye umklamo lomkhulu locuketfwe kuLuhlelo Lwekwakha Kabusha kuntjintjwa kwetedlulisi te-elekhthromekhenikhali letiphelelwe sikhatsi ngetedlulisi tedijithali letinsha . 
Lomsebenti lomkhulu labawentako ungetulu kwemandla ngaphandle kwaletinsayeya lababukene nato . 
Loku kufanele kakhulu uma ngabe ufuna kusebentisa inchubo yekungalimi . 
Ngutiphi letindlu futsi tikuphi ? 
Siyekela singanaki kube kubhubha kwetfu . 
Timali letitowabiwa kuMkhandlu aticaci . 
LoMtsetfo uniketa kuvikeleka kwesikhashana kwemalungelo latsite ku , kanye netimfiso emhlabeni , letingakavikeleki ngalokufanele ngekwemtsetfo , udzimate umtsetfosimiso lomusha lovisisekako utfolakale . 
Loku titfutsi taselwandle nekwakhiwa kwato , kucubungula ngegesi ne-oyili yakulamanye emave , tilimo nemfuyo yaselwandle kanye netinsita tekuvikela taselwandle nekwenganyelwa kwelwandle . 
Tikhundla letimbalwa tekulawula tiyakhangiswa , futsi tikali temiholo atibonisi emaleveli lasetulu lavamile abochwepheshe labacashwa kulemboni . 
Sisatawuchubeka nemzabalazo wenkhululeko uma i-NP ifuna kutsi sibuyele kulubandlululo . 
Timalimboleko letitsite letite intalo naletingaphansi kwesilinganisontalo lesisetimakethe tiba sipho lesivela kumbolekisi lesicondziswe kumboleki sesipho setinhloso tentalo . 
Tindleko tekulungisa nekubuyisela likhonjiswa njengetindleko kusilulu semshwalensi . 
Emanti ladvonswe kumitfombo letsite yangaphansi kwemhlaba angahle abe nemazinga lasetulu esikhutsa , kungeta kulokugcwala lokusetulu kwemakhabhoni . 
Kulapha lapho bantfu batfola khona lwati ngekwakha indlu nekutfola kuceceshelwa emakhono , basebentise tintfo kwenta titina , futsi lapho bangaboleka khona tintfo tekwakha . 
Kulawulwa kwentsela lokusebenta kahle nekuphatfwa kwetikweleti lokuvalakalo kufake sandla ekwehleni kancane etikweletini , lokuvetwe esabelweni lesiwako sekwehla ensiteni yesikweleti . 
Indzima yema-NGO itawuncunywa ngulemiphakatsi lekasebentela kuyo . 
Unemalungelo njengemtsengi . 
Kukahle kutsi kube netakhiwo tibe ngaphansi futsi tilungele kuntanta nekuba ngaphansi , njengoba kulaliswa kwesikebhe . 
Nanoma kunjalo , badzinga sikhungo kutsi , noma , sibe ngumnikati noma luhlobo lwelitayitela lelibhalisiwe mayelana nencenye lenkhulu yemhlaba lekuhlala kuyo bazuzi . 
Kubalulekile kutsi sitifake ekhatsi letinhlobo enchubeni lehleliwe , futsi lapho kudzingeka khona , telekelelwe ngetimali . 
Kubeka liso kulemiphumela yemsebenti wemklamo kungafaka ekhatsi kubeka liso etintfweni letifakwa kulomsebenti letikhulisa intsengo kanye netimphawu tekutsi umsebenti uyenteka kwentela kusita umugca wemsebenti ngamunye kuloludzaba lwemsebenti kwentela kuniketa umbono ekubikeni ngelwati lwekuphatsa kwelizinga lelisetulu . 
Lena mitamo ikhiphe imiphumela lemihle kakhulu kantsi lamuhla lekhontinethi ingatishaya sifuba ngesitoko semakhono lesibabatekako , tinhlangano kanye netinchubomgomo kuwo wonkhe emazinga kwentela kuhlomisa intfutfuko yayo . 
Uma bakhuluma ngalendzaba , sitawuba kahle . 
Noma kunjalo , kukahle kutsatsa ngatsi kutawuba yintfo lengenayo imphilo , futsi nelinani lekutsengiswa kwenhlanti lenjena etimakethe liyawitsintseka kakhulu . 
Lubuyeketo lolwentiwa njalo-nje kanye nekulandzelela ikhaphithali nelusebentisomali lwekusebenta kanye nemicombelelo yekuphuma nekungena kwemali kwenteka kuwo wonkhe umnyakatimali kucinisekisa kulawulwa kwetimali lokufanele . 
Chaza umtselela wekwehluka ngekwemasiko nenkholo kanye nebuhlobo bemiphakatsi iyonkhe nemphakatsi ngamunye . 
Lapho baniki tinsita bagcina lelibhokisi lemali akunawenteka kuba netinsita letincintisanako letisebenta endzaweni lefanako . 
Tindleko tetimali tekubolekwa tikhokhelwa uma tenteka . 
Ngemavi lambalwa , kuvikeleka kwekudla kwemphakatsi kungabonwa njengekwandza kwalomcondvo wekuvikeleka kwekudla emakhaya . 
Lesi simondzawo setebucwepheshe kakhulu futsi sikhatsi sekusalela emuva lekufanele kutsi sibukane netinkinga ngalokuyimphumelelo sinyenti , kuvamise tinyanga letinyenti . 
Ekwakheni luhlelo lwalo lwemasu , litiko lasebentisa indlela yekusuka etulu uye phansi ngebuholi lapho baphatsi labemele tigaba tabo kanye nebuholi lobumele tinhlangano tebasebenti labahlelekile bahlangana bahlelembisa tintfo ngekulandzelana kwato , batfutfukisa tinhloso letibalulekile , tekwaba tinsita tekusebenta , kanye nekubeka imigomo yekukhicita . 
Iminyaka yonkhe lencwadzi iyabuketwa kanye nekusebenta kwerejista . 
Ngalokufanako , sincumo lesinemandla kakhulu sibonakala nangabe timfunosidzingo letinemandla naletinyeti tintfo tiletsa letinye tingcindzetelo tekwehla kwemandla emali . 
Imvumo kumele yentiwe ibekhona ingandluli kumitfwalo yetichumane lendlula kulesitfupha , lekumele ihanjiswe njengoba kukhonjisiwe kulemvumo . 
Sengiyakhona kumemetela letiphakamiso letilandzelako nyalo : 
Bantfwana banamuhla bayafana nebakadzeni , ngoba bantfwana labanyenti basakhulela enhluphekweni . 
Loku , kuhlangene nekwesela umsebenti lokukhulu kwalabasha basemadolobheni kanye nekwandza kwebuphuya , kwenta kungalingani kwetenhlalo nekwemnotfo kube sisusa lesikhulu sematfuba ekulahlekelwa kutembusave , tenhlalo kanye netemnotfo . 
Bacwaningi betemitsi emaveni lamanyenti , kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika , basebenta ngekungadzinwa kwenta tigomo tekuvikela kutseleleka kwe-HIV . 
Letinyatselo telizinga lelisetulu manje setibonwa njengetincenye tekubusa lokuhle kunekuba ngumtamo lowenteka kanye wekwehlisa tindleko . 
Mhlabawonkhe , tindlela letinyenti tekuhlola ngco tingoti tiyatfolakala emhlabeni wonkhe . 
Kufanele singakhohlwa kubonga kwetfu kubo bonkhe badlali bendzima labadlale indzima lenkhulu ekucinisekiseni kutsi letinhlelo tiba yimphumelelo . 
Ibhodi yeMshwalensi weKungasebenti isungile emakomidi lamatsatfu latakweluleka Ibhodi ngetindzaba letitsite letiphatselene nekusebenta kwalawo makomidi . 
Lelisu seliphetsiwe kantsi litawusetjentiswa njengelithulusi lekuhola kuniketwa kwetikhungo tetitfutsi letingasito timoto . 
Nanoma kunjalo , siyacaphela , kutsi tinsayeya ekuhlangabetaneni netidzingo tetenhlalo tebantfu bakitsi kusachubeka kuletinye tincenye temmango wakitsi , njengasetindzaweni tasemaphandleni nasemapulazini . 
Bantfu labakhetfwe nguNgcongcoshe weTemfundvo Lephakeme neTekucecesha basekela umsebenti Welicembu Lemsebenti futsi bacinisekise kutsi umsebenti ubukwe kahle . 
Suphavayisa imisebenti yekuvikela kushisa etikweni . 
" umkhokhintsela " linemcondvo loniketwe Umtsetfo Wekulawula Intsela ; 
Lona bekungumcimbi weLilanga Lesifo sesifuba Lemhlaba lekucala eGrey futsi ngekubuka imphumelelo yalo , angeke libe lekugcina . 
Imali lengenako ingabhadalisa inzuzo lesele bese intsela lengakabhadalwa lengayiswa kutakhamuti tase-UK letinenshisekelo ku-CFC noma ngasiphi sikhatsi seminyaka wemali yesive . 
Kubala inzuzo letawukhokhelwa lokhokhako , ireyithi yemalanga onkhe yemholo walowo lokhokhako , kuye ngekulandzela linanikhulu lelincunyiwe , kufanele kutsi lincunywe . 
Akukho kucabangela lokwentiwako lokuphatselene netilinganiso tangalokutako tekwenyuswa ngalokwecile kweticelonkhokhelo . 
Indzawo Yesikimu Sekusetjentiswa Kwemhlaba : Indzawo lekusebenta kuyo Sikimu Sekusetjentiswa Kwemhlaba yindzawo yamasipala . 
Emkhakheni wetemfundvo , bukhulu besikole ngekwelinani leminyaka kanye nenombolo yebafundzi lababhalise etikoleni letetayelekile tahulumende iyabukwa , kanye netidzingo tekusisa ngemali . 
Sizatfu lesisisekelo salenchubomgomo sekukhwesha kutsi imimango ngekwayo kanyenti iyakukhona kuniketa tinsita temphakatsi letingito kunaletikhungo . 
Kuba nelwati lwangcondvomshini ( kwati kahle indlela imikhivito ye-Microsoft lesebenta ngayo , ikakhulukati i-Microsoft Excel ) kutakubeka etfubeni lelihle . 
Lomasipala kumele aphocelele timo letiphatselene netinsita tekunjiniyela ekuniketweni imvumo kwelitikoncane . 
LoMtsetfo ubonelela imigomo yelubanjiswano nekuchumanisa seluleko , umtsetfosimiso , kuchuba kanye nekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo mayela netitfutsi letiphumela ngale kweminyele yaleli lakitsi yimikhakha letimele neyahulumende . 
Uma inchazelo yentfo leseluhlwini ingenako lokuyichazako noma tinchazelo , itsatfwa njengalefaka tonkhe tinhlobo taleyontfo . 
Akumange sekube khona kucocisana nebatali lekungabo labatobukana nemtfwalo walesincumo . 
Bomankantjane , ngemazinga laphansi , nemawayini kwenta incenye lencane yaletinombolo setitonkhe tetjwala lobunatfwa eZambia . 
Kusilela kwekugadza kungcoliseka lokwenele . 
Inshonalanga Kapa ibukene futsi iphendvulana nalamaciniso labuhlungu . 
Kuba khona kwemnotfo lokahle kutawucinisekisa kusimama , kusebenta nekulungiswa kwetikimu letikhona nekwenta kancono emasu ekubala nekulawula . 
Indlela yekutinikela nalefaka ekhatsi konkhe ifaka ekhatsi kwetfula ematfuba emfundvo lesezingeni nekufinyelela ; kuniketa ematfuba etemnotfo lasimeme kantsi ngetulu kwako konkhe nekwenta kancono ematfuba ekufinyelela kulwatiso netindlela tekuchumana . 
Labanyenti betfu bayati kutsi kwatsine sinayo i-HIV . 
Uma Temisebenti Yemaphoyisa Aseningizimu Afrika noma Umbutfo Wetekuvikela WaseNingizimu Afrika usebentisa emalunga awo , batawenta njalo batfumele luhlu lwemalunga abo latawuba yincenye njengoba kubekiwe ngenhla . 
Kwanyalo lebhizinisi icashe basebenti besikhatsi lesiphelele labatsatfu nalabanye labalishumi nane labatawucashelwa sikhatsi lesiphelele . 
Lena ngulenye yaletinkhinga lelive lekufanele sibukane nato ngalesikhatsi sisebentela kubuyisela emuva lemitselela yelubandlululo sibuye sitakhe kabusha . 
LoMtsetfo uphindze futsi unike Hulumende sinyatselo sekulawula emagcogco angasense . 
Timo tekwenta umsebenti tiyabonwa , ticacise imiphumela lefiswako ekwakheni tindzawo tekuhlala . 
Lelithange lifuna kuhlala njalo-nje licitfwa ngetikhatsi letitsite . 
Ngekwelucwaningo , kungashiwo kutsi kukhona kuphelelwa ngumdlandla kanye nekuswela lwati kubasebenti betemphilo mayelana nekulawulwa kwemfucuta yetemphilo . 
Lemali yehlukaniswa ibe tincenye , incenye lengagucuki kanye nencenye lelumbene nenkhomba yentsengo kulowo nakulowo mnyaka . 
Lwati lwekuhlela ilondolo . 
Tindzawo tekupaka tingumsebenti lowenteka etindzaweni letivulekile leticinile . 
Labanye abatimakethi kahle ngisho nakuma-inthavyu emisebenti , nangaphandle kwaleliciniso lekutsi Kucashwa Ngekulingana kuHulumende bacondzisa kubomake . 
Intalo nalokunye lokukhokhelwako lokukhonjiswe kulokukhokhelwako kulelicembu lekuveta lelitsengiswako kubonakala njengalokungenako nalokusikweleti . 
I-Rum kanye naletinye tinatfo letidzakwako letitfolakele ngekuhluta imikhicito lebilisiwe yemoba ; 
Tinsita tekuvimbela , letifana nabozankosi , emaketane , tinsimbi tasetinyaweni kanye nemastreyitijakhethi , kufuneka tisetjentiswe kuphela njengoba kubekiwe futsi uma kuphela kugunyatiwe futsi akufuneki kusetjentiswe njengesijeziso . 
Simo selihlatsi nemfuyo kuncono kuya kulokuhle , kodvwa kubi etincenyeni teFrancis Baard neNamakwa . 
Tikhungo letinengi letisitwe ngetimali , kunakekelwa kwasetindzaweni tekulala kanye netikhungo tetinsita titawusita kuloku . 
Kwema umtsamo lomkhulukati wemanti langcolile kepha kucukatsa linani lelincane kakhulu letakhi . 
Loku kuholela ekulahlekeni kwetimphilo nakulitfutse lelibi lelephulana umoya kumindeni futsi umnotfo ufaka incindzetelo leyengetiwe kusidzingo selizinga letemfundvo leliphakeme nekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo . 
Kubuyiselwa esimeni lesifanele nako kubaliwe , futsi lenchubomgomo iphakamisa tinhlelo tenhlalakahle , hhayi-nje kuphela talabo labatigcili tetjwala , kepha naleyo mindeni letsintfwa kunatsa kwemuntfu losebentisa tjwala budlabha . 
Kepha lemali leyabiwe itawusetjentiswa macembu ngetinjongo letivela ekusebenti kwawo njengemacembu etembusave kuntsandvo yelinyenti yesimanjemanje . 
Indzawo yekupaka timoto noma tindzawo tekwehlisa kufuneka tentiwe ngalokuphephile ekudzeni nasesitediyamu , kakhulu tindzawo tekungena . 
Ungulomunye webantfu labangakavami , lona , uma atinikela emklameni , utawubona uze uye ekupheleni kwawo , akhombisa kwetsembeka , kutibophelela kanye nekutiphendvulela kwakhe . 
Ubukene netidzingo temabandwidth , emaswishi , kuba khona kweLAN , tekuvikela teLAN , lubalobalo leLAN kanye neLAN-architecture . 
Ifaka tinhlobo letintsatfu temisebenti : 
Iphakamisa linani letinchubomgomo kucinisekisa kuphakela ngekulingana ematfuba etekuvakasha netinzuzo emkhatsini wabo bonkhe bahlali baseNingizimu Afrika bese ibeka imigomo kutekuvakasha kutsi tibe ngumkhakha lohola temnotfo emkhatsini waleminyaka lesihlanu kuye kulelishumi . 
Ngulapha lapho khona sifanele kukhombisa kutinikela kwetfu ngekwenta ekubekeni tintfo ebaleni nasekutiphendvuleleni kubantfu lesikhetselwe kutsi sibasebentele . 
Sihlalo wePhaneli Yesicelosikhalo kufanele kutsi , ngekubonisana neMcondzisi Jikelele , acinisekise kutsi Iphaneli Yesicelosikhalo iyasekelwa ngetekuphatsa lokudzingekako . 
Kufanele kunakwe kutsi atikho tibonelelo tesifundza netavelonkhe lekufanele titfolwe ngesikhatsi sa-Apreli naJuni wanoma ngumuphi umnyaka . 
Ubacelile kutsi babe nenshisekelo ngebantfu labebabasebentela ngekutsi babamelele ngekwebungcweti . 
Butsakatsaka lobuvamile nakubikwa insita yesive kuhluleka kubuyela emuva kuyobuka tinhlelo njengeluhlaka lwekuhlola kusebenta . 
Kufakwa kugcizelela ekuhloleni " kusebenta " ( etindzabeni letiphatselene netemphilo , kuphepha , kucitsa situnge , temfundvo kanye nekuhweba ) kunekumane nje malula kuhlolwe tindlela tesabito selinani saloluhlelo kwentela kucinisekisa indlela tsite yekutfobela umtsetfo . 
Kwakhiwa kwemacembu nemakhono lacinile ekuchumana kahle nebantfu . 
Lesifundza satiwa ngemisebenti yayo yetemnotfo , ikakhulu leyo yemkhakha wetemisebentimikhicito . 
Cabanga tincenye tesimondzawo bese uphatsa umtselela wesimondzawo . 
Emabito ( titfo tenkhulumo ) - bantfu , tindzawo nome tintfo . 
Kuchuba nekwakha budlelwane emkhatsini wabo bonkhe babambichaza njengetinhlangano temmango , emasontfo , emabhizinisi , baholi betendzabuko , ematiko ahulumende , njll . 
Timali letitfolakele nakutsengiswa timphahla letimiselwe sikhatsi titsatfwa njengemali lengenile kusitatimende sekusebenta kwetimali uma linani selitfolakele . 
Kusindzingo kwekutsi intsela yalona lobhidako lophumelele ibe ikahle , noma emalungiselelo lafanele entiwe Nebamukeli Bentsela kubanelisa . 
Kuchumanisa nekuniketa kusekela ngetetimali kutinhlelo letivundla nendlelasu Kuhulumende Wenshonalanga Kapa . 
Kunaka kufanele kwenteke uma umklamo ukumjikeleto wekubuyeketa lehambisana netidzingo tematiko noma tetikhungo tahulumende tebhajethi . 
Kuvuma liciniso lekutsi kungalingani ngebulili kuvimbela intfutfuko yenhlalo neyemnotfo , Hulumende lokhona nyalo utsetse tinyatselo letinkhulu ekuniketi emandla bafati , nekulingana ngebulili kungulelinye lilunga lelibalulekile ekuguculweni luhlelo lwemhlangano lwalelive . 
Lokubalulekile , uma i-CFC isakhamuti kulelive lelikuloluhla , imali lengenako angeke ibe yincenye yebahlanganyeli base-Australia uma kusho kutsi lemali lengenile ayikabekelwa imigomo letsite . 
Iniketa umsebenti welulawulo lokuselucophelweni kusimondzawo sekwakha emakhaya . 
Lomasipalati akazange aphumelele ngoba letitselo taletikhala letabhotjotwa atizange tinele kugcwalisa letidzingo talommango . 
Iminotfo leyimphumelelo yekutfutfukisa i-Asia itfole tilinganisomali telutjalomali letiphakeme kakhulu kepha kube netilinganisomali tekonga letiphakeme , lokusita kuchaza kutsi kungani umkhakha wabo wemikhicito lekuhwebelwana ngayo iloku incintisana kakhulu . 
Lwatiso nelubalobalo kucelwa njalonjalo emahhovisini amantji , kanyenti ngekwatiswa kafishane , ngaphandle kwekwatisa lawo mahhovisi ngaleyonjongo . 
Ngekwalenchubomgomo lebekwe ngenhla lesimo lesi kutawumele sintjintje . 
Litiko laNdvunankhulu liniketa kucwaninga emabhuku kwangekhatsi , Kulawula ematfuba ekulahlekelwa kwebhizinisi , Tinsita Teluphenyo lweForensikhi kanye netakhiwonchanti te-IT nekuceceshwa kuLelitiko . 
Ijiyoloji yakhona kuvamise kuba ngematje langemadvwala , lafaka ekhatsi emasedimenthi nematje laludzaka . 
Kuze kunikwe umphumela etinhlosweni nemasu amasipala , Luhlakamsebenti Lwekutfutfukiswa Kwendzawo lubeke lungenelelo lolubalulekile . 
Bantfu bakitsi base-Afrika abafakanga ligalelo enkhululekweni yetfu kute kutsi sibabonge ngekubantjontjela etitolo tabo , simoshe timphahla tabo sibuye futsi sihlabe tilwane tabo . 
Kukhona kufinyelela kudatha lekulewebhusayithi , akusho kutsi umsebentisi unikwe ilayisensi noma imvumo . 
Lababhidako kufanele bafake bufakazi belwati lolwengcile labanalo , ngendlela yencwadzi yendondo noma luhlelo lemisebenti noma idokhumenti lefanako . 
Lapho kungenteka khona , kuvakashela ekhaya kumele kuhlelwe sikolo . 
Kuchumana nemshushisi nemaphoyisa kute kutsatfwe sitatimende . 
Nika imininingwane ngebasebenti bakho labamcoka lewufuna kubasebentisa kulekontileka , uma inganiketwa wena . 
Ngebuncane , leLicembu Lemsebenti lebuNgcongcoshe lincoma kutsi titjudeni tasenyuvesi letibuya emakhaya lemukela sibonelelo setenhlalo tinikwe imfundvo lephakeme yamahhala ngetibonelelo letitawuvala tonkhe tindleko tekufundza . 
Kwentela liphayiphi leligcitjelwe langapheleli , lokungcubutana kwemagagasi kutawukhula kakhulu . 
Bekungenamibhede yekulala kuyo . 
Lencenye yekulungiselela umsebenti yalesifundvo inganiketwa endzaweni yemsebenti sibili nobe endzaweni yemsebenti wesipiliyoni sekutentela . 
Loku kusho kutsi shwele ngekuya kwelicala lemtsefo ekuhlukubetweni kwemalungelo eluntfu kungahlanganiswa nemtsetfo wemave ngemave kuphela , lapho umbuso unikete ngasikhatsi sinye indlela tsite yekuphenya kanye neluhlobo tsite lwesincesitelo kulabatisulu . 
Kugucula ngisho incenye yetinsita tekucinisekisa kuma-akhawunti ebantfu kutawuba ngumsebenti lomkhulu wekuphatsa , wetimali , netepolitiki . 
Lokufakiwe njengeteleko kulenchubomgomo ngulamafomu labekiwe lekumele asetjentiswe kuletinchubo tekufaka emagama kuluhlu lwebantfu labephula umtsetfo . 
Tinhlaka tasungulwa etindzaweni lapho bekunekulima lokuncike ekuniseleni . 
Luhlobo , linani kanye nendzabuko yemfucuta lekumele itfolwe nome ilahlwe , ingalendlela : 
Tinsita letivamile tabosolwati akusho kutsi kutawudzingeka tihlelwe kumatiko lekhetsekile lahlukile . 
Loku kutawusetjentiswa ngendlela yekwetsembeka , kutibophelela , kutiphendvulela kanye nekuvuleleka lekhutsata kuphatsa lokunemfihlo kanye nekusimama , ibe ibuke emalungelo eluntfu , kulingana , kubusa kwemtsetfo , kanye nekuhlonipha inkhululeko yeluntfu kanye nentsandvo yelinyenti . 
Kubeka lomsebenti etikhungweni kuniketa ledatha , kwehlisa lomtfwalo kumatiko ahulumende kuya ngaphandle ayotfola ledatha ledzingekako . 
Uyacelwa kutsi wati kutsi ngenca yelinani lelikhulu leticelo lesilindzele kutitfola ; labafaketicelo labaseluhlwini lolufishanisiwe kuphela labatawutsintfwa . 
Kulengcikitsi lena , tibopho netindzima letidlalwa yimitimba leyengamele kanye neligalelo lelifakwa batali ekusiteni tikolwa ngetimali libaluleka kakhulu . 
Lendzawo yamasipalati kakhulu iyindzawo lelungele tetekulima kokubili kuhlanyela nekufuya . 
Kundluliselwa ngalokusemtsetfweni kwentiwa kahle ngekwengcikitsi yalokusatjiswa kwalobudlelwano emkhatsini wesisebenti neLitiko . 
Kutawubuye kuncume kwekutsi ngabe masipala angahlola tindzaba tesimondzawo . 
Butsi be-cyanide abukavami kutindlela tebulumi lokukhulu kodvwa kungaba inkinga yemnyaka kutinhlanti letikhuliswe emadamini lamancane emanetha latfolwa emadamini lamakhulu . 
Letimakethe tabomankantjane labasemtsetfweni nekukhicitwa kwewayini kuhlala kukuncane , bese nalokungenako kwenta incenye lenkhulu yalomkhakha losezingeni . 
Ticelo leTisikhombisa teMadivishini lamancane tedivishini tinakiwe futsi tapheleliswa . 
Lizinga lekwesweleka kwemsebenti emiphakatsini lengakatfutfuki letinte ngekhatsi nesedvute nemadolobha etindzaweni tasemaphandleni netesilungwini kuniketa sidzingo sekwakha umsebenti lomusha nematfuba ebhizinisi kwentela labantfu laba . 
Kute-ke tinombolo letiniketiwe ngoba kuniketwa lokuyimphumelelo kakhulu kwenteka ngekutsi kuphindvwe kabili lapho khona indzawo lekhona isetjentiselwa emaklasi ekufundzela bantfu labadzala . 
Betinsita Temaphoyisa eNingizimu Afrika labanemsebenti wekuvikela imimmango yasemapulazini nanyalo basalungisa lomlandvo ngemtselela lomubi wakudzala kantsi basebenta ngalokuphatselene netingucuko . 
Lencenye lephakanyisiwe yentfutfuko kulendzawo lelipulazi yeligalufu nayo imcoka ngalokulinganako nome kakhulu kunalemiphakatsi leyakhelene nayo yase-White City nase-Pluto Park . 
LoMtsetfosivivinyo ubuye futsi ufune kwenta tichibelo letitsite kuleminye imitsetfo . 
Ngitawubuka loko lokwenteka etifundzeni bese , ngalesikhashana lesincane lenginaso , ngibuke tinkhinga letitsite letibalwe lapha . 
Nanoma kunjalo , buphuya , eMphumalanga Kapa , bukhombisa luhlangotsi lolubi kakhulu . 
Tinsitakusebenta titawugcinwa kahle , tihlobile futsi tihlantekile tikhatsi tonkhe . 
Kusetjentiswa kwemali kutinsita tendzawo kuvame kutsatfwa njengendzaba yahulumende wendzawo . 
Kwelulekwa : Sikhatsi lesidze , sikhatsi lesifishane kanye nekwelulekwa kwalabasikati labahlukubetiwe kanye nalabasindze ekugagadlelweni , lasebakhulile labasindza ekuhlukubetweni basebancane , kanye nalabadvuna nalabasikati lababenti bebugebengu . 
Emadivayisi lanjena angasetjentiswa kuphela sisebenti setekulungiswa kwesimilo lesiceceshelwe kutsi siwasebentise . 
Bothishela abasiyo imidoli yekudlala ngayo letawuphocelelwe iyiswe lapho utsandza khona . 
Bantfwana ngaphansi kweminyaka lesihlanu nabokhewane basengotini yekusuleleka , kodvwa uma ngabe umntfwana anemsheko anakekelwa ngendlela lefanele alashwe ngekushesha , angaphila ngalokugcwele ngemuva kwemalanga lambalwa esikhatsini lesinyenti . 
Loku kwenta kutsi kube matima kuhlola nekwenta kancono kusebenta kahle kwaloluhlelo . 
Noma kunjalo , sisasekudzeni nekutsi sibone kukhula lokukahle lokutawakha imisebenti kanye nendlela yekuphila lesimeme yemimango leminengi . 
Ligama leMphatsi weMklamo lifanele kutsi lingeniswe kuLisekela leMcondzisi weTinsita teKwelekelela . 
Lesi sikhatsi lesihle sekuhlolisisa luhlelo lwekuphatsa lushintjo kanye nemacembu alo , kube kunakwa netinkinga letikhona letibalulekile letivetwe lucwaningo lwemasiko ekuhlolwa kwemabhuku . 
Ligalelo laloluhlelo ekutfutfukiseni bosokontileka kuleminyaka lesihlanu letako litawufaka ekhatsi naku lokulandzelako : Kucinisekisa kutsi kungena kwabomake kulomkhakha kuyasheshiswa . 
Litiko likhonile kusebentisa linani leliphelele leliniketwe sengeto sesibonelelo sebantfwana , atikho timali letigciniwe . 
Utawufundza umtsetfo wekubhikisha kubo bonkhe bokaputeni bahulumende wendzawo lapho bomasipala bahlala njalo bakutfola kungumcansa kulawula tindzaba tabo ngelikhono nenjongo . 
Lokucuba kusetjentiswa kwemihlaba kube edvute nesikhungo sekwakhelana kutawenta bantfu bacedze tinhloso tekuhamba letimbalwa , ngalokuvamile ngekuhamba . 
Lendlela seyilahlekelwe mfutfo . 
Ayikho imali letawudvonswa kulesincesitelo lesiniketiwe ngekwemtsetfo walesigaba kumondliwa . 
Leto tindlela tifaka kucinisekisa kwesigaba semfundvo yeticu ngembi kwekusuka loku titjudeni taseNingizimu Afrika tibhalisa njengetitjudeni letifuna sicu semfundvo emaveni angaphandle kanye nekucinisekisa lokuchubekako kwelizinganhle Lesipiliyoni sekufundza kusikhungo sangaphandle . 
Kunekuchumana lokucondzile nalokuhle emkhatsini wekufinyelela ku-ICT , tekutfutfuka emmangweni , temnotfo nendzawo lecubile . 
Ciniseka kutsi uyababonga bantfu bakho ngemsebenti lowentiwe , bese ukwedlulisela enhlanganweni yonkhe nasekubeni futsi nasemimangweni lapho kufaneleke khona . 
Sikhwama sitawuchubeka nekusebentisa kuhlakanipha ekulawulweni kwetimali kucinisekisa kutsi kutawuba khona kusimama kwesikhatsi lesidze . 
Uma unenchazelo lehambisana nesikhatsiyemsebenti neluhlelo lwekusebenta , akusilukhuni kuyigcwalisa . 
Akunasidzingo sekulisicilela uphindze ukopele ngemshini . 
Sibonelo , sifo semaphaphu singumphumela wentfutfu lebuya emafemini . 
Ngekubuka kutsi bantfu labanyenti basebentisa ngetulu kwendlela yinye ekutsatseni kuhambo ngalunye , kucondzanisa kumcoka . 
Cinisekisa kuhlanganiswa kwesicinisekiso sekhwalithi kutotonkhe tigaba tekunakekelwa . 
Kwengeta , lirekhodi lakamuva lekusebenta lahulumende lekuphumelela ngemathagethi emnyakatimali liniketa sisindvo etinhlelweni telikusasa letihambisana nemali lengena ngemitselo ikakhulu kunakekela kwabiwa kwemali yetindleko lokulinganiselwe sikhatsi lesibekiwe kanye nekuhlela kabusha tinkampani temabhizini embuso ngendlela yekuhlela lokungavuni luhlangotsi . 
Ngekwetidzingo letimkhawulo lomncane , emagesi lacindzetelwe akufuneki alahlwe endzaweni yekulahla lemgodzi . 
Kubophelelekile kubalimi , beluleki , tisebenti netitjudeni letengetiwe . 
Imikhawulo igcile etitselweni letimila endzaweni lebandzako , tibhidvo , emantongomane netitjalo letihlobisako . 
Tebuchwepheshe kutekutsengisa tiletsa kufaka kakhulu kubuye kube nemali kakhulu , nangabe bakhiciti labancane nalabanemakhaya basebenta kakhulu . 
Indlela yekucinisekisa lecondzene " Nerejista Yalabahlulwa Mathenda " kusolo akukagucuki . 
Lelitiko futsi landzise sakheko salo , ikakhulu endzaweni yekusebenta Yekutfobela Nekucinisekisa kusebenta , kwentela kwenta ncono ekwetfuleni ligunya lalo . 
Kungenca yalengcikitsi kwekutsi Lokukhula Kwesifundza Nemasu Ekutfutfukisa nekuciniswa kweSigodzi Selidolobha Mhlabawonkhe kusungula kubaluleka kakhulu . 
Indzima yabo labayidlalako kulandzelela nekuhlola lwabiwomali nelusebentisomali ngekunya kwalokuncunyiwe . 
Sitatimende semathranzkshini emali emkhatsini welive nemhlaba wonkhe jikelele , kufaka ekhatsi kuhamba kwelutjalomali lwemaphothifoliyo nalolungagucugucuki nekuhamba kutilulu temave angaphandle . 
Kuhambisana nemitsetfo letayelekile yetemishini nemitsetfo yemaveseli lanekucinana iliphuzu tisebenti tebunjiniyela etigcile kulo . 
Kwengeta , kufaka imali lokwentiwa nguhulumende kwakha litsemba kubafakimali bangasese kutsi hulumende utibophelele kubona simo lesikahle kulemboni kanye nekukhula kwesikhatsi lesidze kwemnotfo . 
Lutjalomali lwemakoporasi etfu ahulumende , njengemiklamo yetfu lemikhulu yahulumende , itsatsa kulutjalomali lwemkhakha lotimele nekucamba lokusha , futsi lutawucinisa lonkhe lutjalomali emnotfweni . 
Ikhotheshini kufanele ifake kusungulwa , kusungulwa kabusha nekutfutfwa kwemishini , njengobe futsi nakudzingeka . 
Uma seyimunyiwe , busawoti abuvele bulahleke , kodvwa buyacongelelwa . 
Tivumelwano tekunikwa imali kubo bonkhe bomasipala lokukhonjiswe Kumtsetfo Wekwabiwa Kwemalingena . 
Lamacembu atabohlangana ngendlela yawo . 
I-UK ne-USA yiminotfo lemikhulukati . 
Onkhe emasempula latsetfwe emadzeleni kucinisekisa kutsi inyama lekhicitiwe iphephile kudliwa bantfu . 
Sikhungo ngasinye sesive kumele sibe nemandla lekumele abe nekuchaza kuletinhloso taLomtsetfo . 
Tibhedlela tesigodzi tiniketa kufinyeleleka kwekucala kwesibhedlela futsi nekwenta lula kufinyeleleka ngekwendzawo kutigulane kumcoka . 
Lebhalansi ngaloko iyincenye yetindleko talelilunga futsi ilukhuni nakakhulu kuyitfola . 
Titatimende Tetetimali tilungiswe ngekulandzela letinchubomgomo letilandzelako , lebetisetjentiswa ngalokufananako kuto tonkhe tinhlangotsi , ngaphandle nangabe kushiwo . 
Sibonelo sinye ngunasi sekubakhona lokubanti kwetinsita letihamba ngaphasi kwetindlela letisemaceleni , lokubita kunakekela ekwembiweni kwetisekelo tetindlwana tekutsengisa . 
Lokungakafakwa kulelithebula manani ekutsengisa kwemhlaba wonkhe lokwentiwa tinkhapani temave angaphandle letihlobene nemafemu laphetse ngebudlelwano lobungenakulinganisa kanye nekutsengiswa kwemafemu laphetse ngekwawo . 
Ngetsemba kutsi lomhlanganosikolwa utawuba nelifutse lelihle ekwenteni umsebenti wetfu . 
Iphethini levelako kutsi labangenayo imitfombo yekutfutfuka , lefana nemhlaba noma imfuyo , kuvamile kutsi batsembele kumholo wekusebenta . 
Kodvwa , kubonakala sengatsi kuswelakala lutsandvo lwetepolitiki kulungisa lokungalingani lokuletfwe lubandlululo kutemfundvo . 
Ngaso futsi leso sikhatsi , bacondzisi nemacembu laphetse afanele kutsi afake kakhulu bantfu labamnyama . 
I-Prison SMART luhlelo lwemalanga lasiphohlongo lolusebentisa tindlela tekuphefumula letisuselwa ikakhulukati kufilosofi yase Asia nemigomo yekuthandaza butfule kutfola kuthula nekusimama engcondvweni yemuntfu . 
Kusetjentiswa Kwemhlahlandlela weKuhola Kulawulwa Kwetisebenti Tetemphilo kanye Netilinganiso Tekwakhiwa kweTikhungo Letinsha Tetemphilo kuvunyelwe nguMkhandlu Wetemphilo Wavelonkhe . 
Lawula licembu lelibukene netekulawulwa kwenhlekelele . 
Angikholwa , nanoma kunjalo , kutsi sikhatsi sitawusentela umusa uma ngabe letinchumgomo letiphakanyisiwe aketeli noma atisebenteki . 
Tonkhe tisebenti temcashi kufanele tiyati indlela yekuphuma lokuphutfumako kwemcashi . 
Esimeni lapho kunenkhucunkhucu lecakile kulemifula , ipharamitha ledzinga i-oksijini kungenteka ivalwe yipharamitha letsikameta i-endokhrayini , ihlolwe ngethesti lefanelekile noma incumbi yemathesti . 
Atikho ticelo letinsha letentiwe kulomnyakatimali . 
Emadokhumenti ekubhida angafakwa ebhokisini lekubhida lelibhalwe kutsi " emakhotheshini " lelibekwe : 
Emavikini lambalwa lekengcile , Hulumende wetfu wavula lisu lelimacala-nyenti kuvikela nekucedza bugebengu , kubandzakanya sive nekusukumisa ngemandla bonkhe labadlala indzima kanye nemitamo lehlangene yawo onkhe ematiko ahulumende : Umtimba Munye Lolwisana Nebugebengu . 
Tigulane letinesifo sashukela tikhombise kuba setfubeni lekuba netilondza temlomo , kanjalo netimo letihlasela kabi tinsini nemhlatsi . 
Umtsetfo weManti waVelonkhe nawo uniketa letinye tikhungo tekulawula emanti ngaphandle kwema-ejensi ekulawula kuhanjiswa kwemanti . 
I-intranethi nayo iye yasetjentiswa kwentela kwatisa tisebenti njalo ngalokwentekako ngetintfutfuko telitiko . 
Lokumcoka ekufezekisweni ngemphumelela kwemitamo kuhlelwa Kwesikhungo sakuVelonkhe Sekucinisekisa Tendzawo kanye nekuniketwa kwemitfombolusito leyenele kwentela kufezekisa emasu kanye netinhlelo . 
Kusetjentiswa kwetifundza njengesisekelo sekuhlatiywa kwendzawo yetekutfutsa akusiti njengobe umehlukanisi lobalulekile usemkhatsini wemadolobha nemaphandle . 
Lena yincenye lebaluleke kakhulu ledzinga kunakisiswa ekuphatfweni kwesive eNingizimu Afrika futsi itawenta kuvisisa lokuncono etintfweni letimcoka , njengekutsi kusetjentiswa kwesinyatselo selivi lelivumako kutsi kungiko kuletse njani lushintjo ekwenteni umsebenti kanye nemazinga etinsita . 
Kuttfutfukisa nekuhlelela tisebenti kudlala indzima lesemkhatsini kunchubo yekuhlela lokuphelele iyonkhe yaleLitiko . 
Tiguculi letifanelekile tifaka i-sulphate ye-aluminiyamu , bosawoti be-ferric nelayimi . 
Lendzawo iyavuseleleka kancane kancane , kodvwa umhlabatsi loyisanti awushoni kakhulu , futsi ngiwo lophazamiseke kakhulu , umhlabatsi lomhlophe lohlangene nemadvwala langaphansi kwemhlaba . 
Kusilela kwekugcinwa nekubiyelwa kwemathuna . 
Inhlangano Yetetindlu Tenhlalo isita ekwetfuleni kwetindlu emimangweni lehola kancane ngekuniketa lesinye sikhatsi sekuhlala endzaweni . 
i-DoC ingasebentisa lolwatiso kwakha iphrofayili yebuwena kute intjintje imphendvulo yayo nekuchubeka kwenta ticelo noma imibuto kanye nekutfutfukisa iwebhusayithi . 
Lemethriksi lengentasi ikhombisa budlelwane emkhatsini wetinjongo tetinhlelo taMasipalati weNdzawo waseBa-Phalaborwa kanye netindzawo letibekelwe etulu tesifundza netavelonkhe : 
Umbuso uniketa simondzawo lesivumela-ngemandla emakhophelethivi lanemdlandla kusebenta , ngeluhlakamsebenti lomtsetfo lolukhutsata kusebenta lokucinile kumigomo yekhophelethivi yamhlabawonkhe . 
Bazuzi labavela kuletinye tigodzi abazange bafika , ngisho nome kwekuhamba bekukhona kuleyo ndzawo yalowo mcimbi . 
Indlela yekulawula kwentiwa kwemsebenti letfutfukiswe kahle futsi lefezekiswa ngendlela lefanele iba lithuluzi lelinemandla ekwakheni masipala losebenta ngalokubabatekako futsi nekuvala sikhala emkhatsini kwekuhlela kanye nekufezekisa . 
Taphindze futsi taphekela bantfu labadzala kudla . 
Kulengcikitsi ngalesikhatsi kuphikisana kwandzile ngekukhululeka kwekutsengiselana kukhona umcondvo wekutsi tihibe letingakhokhelwa-imali titsintsa kutsengiswa , umkhicito kanye nekusisa . 
Ligumbi letindzaba lelifakwe ngalokuphelele i-inthanethi ledijithali lenetigaba kutifundza kanye nakuma-ejensi ahulumende . 
Kugcina lomtsamo lovele ukhona wekukhona kumelana netingucuko kwetindzawo letivulekile letinetjani lobunyenti kepha letingenato tihlahla kanye naleto letititete letinetimila lapho kuhamba khona imisele yemanti leyakhiwe kutawubamcoka . 
Ikomidi lecwaninga emabhuku yakhiwe ngemalunga langakacashwa litiko . 
Tikhala temsebenti nato angeke tagcwaliswa ngenca yekungacinisekiswa kwalokungena kwemali . 
Kuleminyaka lesandza kundlula yetilinganiso temali lengenako tikhule kabili naticatsaniswa nekukhula kwe-GDP . 
Yonkhe imishini yema-othoklevu itawuba nemavalfu lalawulwa ngugezi . 
Bekuvamile kuvetwa kutsi batsengi basemaphandleni babhadala intsengo lesetulu kunebatsengi basemadolobheni etintfweni letitsite tekudla letifaka ekhatsi sinkhwa . 
Sifulane sifo lesihliphitako sibanga kufa nekuchwala sindlulisela umtfwalo lomkhulu wetetimali kumuntfu , imindeni kanye nembuso . 
Kulandzelela nekubuyeketa lokwentekile ngekumelana lokuhlosiwe ngetimali ngekuhambisana neluhlelo lwebhizinisi njalo ngemnyaka nekubika ngemehluko kubaphatsi labakhulu . 
Kuvuselelwa kwesimilo , kwakha sive kanye nekuvikela bugebengu kuyalungiswa ngekufakwa kwebantfu labasha kutemidlalo netekukhibika . 
Uma ngabe kunesidzingo , masipala ufanele kutsi agceke takhiwo letingakaphephi bese uhlela kubhidlitwa kwato futsi kube tindleko temnikati . 
Kucindzeteleka kanye nesimondzawo labasebenta kuso kungenteka kutsi ngalesinye tikhatsi asivumi , kodvwa kuphuma kwelilanga , kushona kwalo , bayaphuma baye banemsebenti munye lekumele kutsi bawente , kuletsa tinsita kubo bonkhe bantfu eNshonalanga Kapa . 
Sebentisa tinchubomgomo kanye netivumelwano letisemtfolamphilo . 
Bufakazi belucwaningo lolwanele lolwentiwe ngembi kwemsebenti lutawuba sidzingo lesiphambili sekucatjangelwa kutfola imvumo . 
Kunalamanye emanethiwekhi edatha latimele velonkhe laniketa tinsita tekubhanga tesikhatsi mbamba . 
Tibulalimagciwane temakhemikhali tihlala njalo tisetjentiswa kubulala emamayikhroganizimu kumathulusi etekwelashwa , emabhentjisihlalo kanye naletinye tindzawo letisiyilo nato tingasetjentiswa kubulala noma kwenta emaphathojeni angasebenti kumfucuta yetekwelashwa . 
Lokulandzelako kuniketa sibutsetelo lesifishane semiphumela : 
Kucedzela kubika ngetimali ngesikhatsi , kucecesha nekuniketa emandla kubo bonkhe labaphakela ngetinsita . 
Noma ingabe babhalisa yonkhe imitselela letawucitseka kulokubonwa kwalobo bunye noma indlela lekufanele kusonjululwe ngayo . 
Luphakelotimali lentiwe latfolakala lekutfutfukisa emakhono futsi libuyeketwa njalo ngekota kucinisekisa kusetjentiswa kweluhlelo . 
Naloku emcondvweni , sinake futsi ekuguculeni emamuziyamu etfu kukhombisa emaciniso langeke agucuke enkhululeko yetfu . 
Kuphetsa : Lapha umfundzi ukhicita luhlaka lwekugcina , anake kuhlela kwakhe kanye nanome nguyiphi imphendvulo layitfolile . 
Tisebenta njengekunikwa imikhicito leluhlata kutsi ikhicitwe njengekwendluliswa kwemikhicito yetekulima . 
Umsinga wodvwa lotawuhambisa uphindze usakate indzawo yekungcola ngumphumela wemandla ekwenta loko lamanengi futsi ladidanako . 
Kwehlisa sakhiwonchanti kanye nemisebenti lesilele emuva kanye nekusungula simondzawo lesisezingeni-lelisetulu kanye nesakhiwonchanti lekuhlanganiswe naso . 
Lomkhankhaso ufuna kwatisa ngetincenye tekuhlanganisa bantfu , lokufaka kugcugcutela bantfu baseNingizimu Afrika kutsi bandizise etulu umbhelebhele waseNingizimu Afrika , bafundza kucula liculo lesive , futsi basekele licembu lesive . 
Loluhlaka lukhombisa kusuka kutinchubomgomo letiniketa tindlu njengoba lona loniketeka ahola lomklamo , kuya ekutseni tiyadzingeka . 
Masipala akakanaki noma akale yonkhe imphahla , titjalo nemathulusi ngekuhambisana nemazinga , kufaka ekhatsi lolokulandzelako : 
Kube ngunyalo , imihlangano yelusha yafakwa eluhlelweni lwemakhono ebuholi futsi lutawutfola kuceceshwa ngekulawulwa kwebhizinisi esikhatsini lesitako nalokunye kucecesha lokutawubonwa kubalulekile emisebentini yabo . 
Loku sekuchutjwa sidzingo setinhlangano kuzuza imphumelelo lenkhulu , lobumatima bekutfola basebenti labasebenta ngalokugcwele , futsi nekukhula kwetimfuneko temtsetfo letincuma kucashwa nekucoshwa kwebasebenti . 
Imiklamo letsite ifaka ekhatsi kusungulwa kweLibange Lesikhatsi lesitsite seSifundza , kubukwa kwetindzawo letitawumenyetelwa njengetindzawo leTingemagugu Emhlaba , kanye nekushicilelwa Kwencwadzi Leluhlata Yemarekhodi aKwaZulu-Natal . 
Bhala umusho kukhombisa loko lolindzele kufundza ngako . 
Ibhajethi yaloluhlelo itawusetjentiswa kwenta ncono kusebenta kahle kwetinhlelo tetemphilo ngekuniketa tinsita tekwesekela letihambisanako etindzaweni tekuniketa lusito letisembili . 
Ngalokutayelekile , kukhombisa loku lolakulandzelako : 
Linanibantfu lelihlosiwe ngaloluklayo lakhiwa ngawo onkhe emakhaya latimele kuto tonkhe tifundza letiyimfica taseNingizimu Afrika kanye nalabo labahlala emahhositela alabasebentako . 
Ngekwekufaka kucoleleka lokutsite , konkhe lokunikwako lokukuphepha ( lokufaka ekhatsi emathuluzi etikweneti ) kungaphasi kwembono naletinye timfuneko Temtsetfo Wetinkampani nangabe lokunikwako kuvulelwe ummango . 
Kucashwa kwesive kungetekile ngesikhatsi selwehlomnotfo , nanoma kusimama kwaloku lokukhulunywa ngako kunike kukhula kwemholo lokuphakeme . 
Bafakiticelo labaphumelela kulesigaba se-inthaviyu batawuhlolwa ngekwemphilo kutfola kulungela kwabo ngekwemphilo kuletidzingo talomsebenti . 
Emabito etintfo letingabonakali ngemagama emicondvo njengelutsandvo , siphukuto , lukholo . 
Kucondzaniswa kwemgwaco lokwakha simo semgwaco lesikhombisa buhle bemvelo kungasita kusungula luchungechunge lwetikhonkhwanemvelo letenta indzawo yekwakha ikhumbuleke . 
Limigomo ayiketfulwa ngenhloso yetinhloso , kepha tinkinga letandze kakhulu eNingizimu Afrika ngenca yekusetjentiswa kwetjwala budlabha . 
Sungula ubuye ulawule emasu kanye netinhlelo kuchuba kutfutfuka kwemkhakha , kukhutsata tetimboni ngekupolishwa kwetinsita letibalulekile tesifundza kanye nekuchuba kutfutfuka kwemakhono labukene ngco-nemkhakha . 
Imisebenti lemikhulu yaloluhlelo kugcina takhiwo tisesimeni sato lesifanele kanye nekuhlolwa kwetisetjentiswa lokuhloswe ngako kutsi kwentiwe kancono kanye nekugcina tinhlaka tetakhiwo tisetimeni tato letifanele , kanye nekwenta imiklamo lephatselene neKwakhiwa kweMitfolamphilo neLuhlelo Lwekuphucula . 
Lekomidi ibonga Lelitiko ngekulungisa letincumo taleKomidi kulomnyaka lowengcile futsi nekutifaka kulombiko wemnyaka kulesikhatsi lesibuyeketwako . 
Loku kwenta kubemcoka kusuka kuletindlela letivamile tekutfutfukiswa kwemakhono kusetjentiswe tindlela letigcile kumakhono nekuletsa imiphumela . 
Loku kusho kutsi lemikhakha idzinga kakhulu umsebenti . 
Inkokhelo yanoma ngukuphi kuhlola lokwentiwe ngaphansi kwaletimiso kumele titfwalwe ngumkhiciti noma ngulongenisile . 
Lungisa lwabiwomali lekumele lufake ekhatsi imininingwane ku : 
Nanoma kunjalo , umhlaba bewungakemi nje ugoce tandla ngesikhatsi iNingizimu ishikashikeka naletinkinga leti . 
Inombolo yebahloli labacashiwe kutsi bamele lokutsandvwa tisebenti itawulingana nenombolo yebahloli labacashelwe kumela lokutsandvwa bacashi . 
Bangaphindze futsi babeke emazinga lahambisana nemazinga ekusebenta kuletinye tikhungo , nome ngekuya ngetinchubo letincono kakhulu tekwenta letemukelwako . 
LoLuhlelo lweMlandvo weteMlomo lufuna kwakha emakhono eSilondvoloti saVelonkhe kutsi lubhale phasi emavi emlomo futsi ugcwalise leligebe lelikhona kutilondvoloti temimango lebeyikadze incishwe ematfuba . 
Imitamo yekudizayina tiyincenye lenkhulu yemasu ekuvikela bugebengu emaveni lafana neCanada , i-United Kingdom , Live leMelika kanye neNetherlands . 
Ibonakala kulokusele nome lokuswelakele nangabe leyo mphahla isuswa kutitatimende tetetimali . 
Emalunga eLikomidi Lekuhlola emabhuku achubeka nekuhlangana neMgcinimabhuku , lulawulo lolukhulu lweLitiko , Bahlolimabhuku Bangekhatsi kanye neBahlolimabhuku Bangephandle , ngekuhlanganyela kanye nangamunye ngamunye , kukungisa bungoti netinsayeya Litiko lelibukene nato . 
Letinye tikole tibambe ligalelo ekugcogceni kwetintfo letivuselelwa kabusha , ikakhulukati emakani kanye nemabhodlela langabuyiselwa emuva , njengencenye yemsebenti yetemfundvo kutintfo temvelo , futsi njengencenye yekutfola imali yesabelo sesikole . 
Tinhlanti letiphangisako kutsintseka tingativalela endzaweni letsite yemifudlana lapho kugcwala kwelitfusi kukuncane khona . 
Umbhidi uyacwayiswa kutsi ahlolisise linani lemakhasi kute atenelise yena kutsi kute lalahlelekile noma laphindvwe kabili . 
Umbiko ucuketse umtsetfo longasaguculwa lohlose kulungisa sento salabadvuna lesibandlulula bafati nebantfwana , ngekuhambisana nemigomo yekulingana lebhalwe Kumtsetfosisekelo . 
Lebhajethi ifaka ekhatsi tigaba yeKuphatsa Tekusakata Ngekutimela , Umtsetfo Wekuphatsa Tekuchumana e-SA neSikhungo Setinsita Mhlabawonkhe . 
Kukhula kwasemadolobheni eTshwane sekwengce emandla elidolobhakati ngekususwa kwenkhucuta . 
Umtfwalo wetifo letingumahlalakhona kanye netinsayeya letihlobene nekukhatsateka ngito tizatfu letibanga lokulova . 
Letinhlangano letinetivumelwano kutawufanele titsintsane njalo , kodvwa lokungenani kanye njalo ngemuva kwetinyanga letintsatfu ngenombolo yetimvume letiniketwe ngulabasemtsetfweni . 
Nanoma kwehlukanisa bekuvamise kwenteka , basebenti labetayelekile bebavame kucitsela lemfucuta lehlukanisiwe yetemphilo kumaplastiki lamakhulu lamnyama ngesikhatsi benta lowo msebenti , lokubese kuba nemtselela kuyo yonkhe lenhloso yalenchubo . 
Kuhlanganiswa kwesitatimende sekwabiwa kwetimali setitatimende temali tesikhashana kanye netemnyaka . 
Kwakha lisu lelikhulu lekwenta luphawu nesinyatselo sekumaketha seNkhaba yaleLidolobhakati , lolugcile kumikhakha leminyenti leyehlukene njengetemabhizinisi , tekuvakasha , netivakashi temalanga onkhe . 
Lolwatiso lwalesifundvo lukhombisa kutsi imikhuba yanyalo inemiphumela yekukhula nekutfutfuka e-Nelson Mandela Bay . 
Emazinga ekufanelana achazwa ngentasi . 
Kwekucala , sidzingo sekufundzisa labanatsa tjwala mayelana nemiphumela leyingoti yekusebentisa tjwala budlabha , ngekusebentisa betindzaba , tikolwa , tikhungo tetemphilo , tinhlangano temmango , njalonjalo , kuyagcizelelwa . 
Cishe kuto tonkhe tigameko , lokwenyuka kwetintfo letingakalindzeleki ekudleni nasemafutseni kubalwa njengesisusa sekukhatsateka . 
Tekulima tincika kutemoya , titfutsi tajantji , titfutsi tasemgwaceni , tiphatsimandla tetiteshi tasemantini kanye netindlela tekuhambisa umtfwalo ( kutfutfwa kwekhonteyina ) ekungeniseni nasekutfunyelweni kwemphahla yetekulima emaveni angaphandle . 
Sekukonkhe , timphendvulo tenchubomgomo atikate tibe nguletanele kute tilwe nemtselela wetingcindzeti letibangwa kusetjentiswa lokungalawuleki nekukhulisa buphuya . 
Liciniso lekutsi umtfwalo wabhubhane uwela kakhulu ebafatini nasematfombataneni kunasemadvodzeni nasebafaneni lihlala liyincabhayi lenkhulu emphendvulweni yavelonkhe . 
Tizatfu taloku kutsi emabhalansi ayatsintseka ekutsengiseni lokwentiwe kamuva . 
Ngekuniketa tiboshwa litfuba lesibili , siyabasita kutsi bakhe imphilo lensha ngemuva kwekutsi babe sesikhungweni sebulungiswa . 
Sinye sikhungo semfundvo lebesinjalo besisefama lebelinebasebenti labangakatayeleki labanyenti kakhulu labahambisana nesigayo sabo . 
Lawula tingoti , lucwaningomabhuku kanye netinhlangotsi tetekuphepha kulesichiwi . 
Lamathebula akakhombisi imali lesele lengakasetjentiswa noma lengakakhokhelwa etibonelelo tebantfu . 
Bobani Balingani betfu eKwetfuleni Tinsita siSifundza seNyakatfo Nshonalanga ? 
Loku kusho kutsi lomlayeto ngekwelwati loluvamile kufanele wentiwe utfolakale kuto tonkhe tigaba talabazuzako . 
Esimeni lapho kusetjentiswa kwetindleko-kungaphansi kubonwa , nanoma tihibe setilungisiwe , lelikomidi litawuchuba kwabiwa-kabusha kwaletotimali etindzaweni letitidzinga kakhulu kuletinhlelo tebhizinisi yesabelo lapho timali titawusetjentiswa ngesikhatsi nangendlela lesebentako . 
Loku kwabonakaliswa kumphumela wenchubo yekuhlolwa kwemabhuku . 
Nyalo tikweleti setenyuke kakhulu , futsi bantfu abakhokhi . 
Wacela Mnu . Montana kutsi acabangisise kahle ngaloludzaba kwentela kutsatsa sincumo ngekuvumelana kuloludzaba . 
Munye wemiklamo yekucala kutawuba kubhala umtsetfosimiso lomusha wemhlaba wesifundza . 
Loku kutawuya ekunakekeleni kwetfu bantfwana kanye netinsita tekuvikela , loku kutawusho kutsi tisebenti tetenhlalo titawuba netimoto letinengi tekutsi tiphume tiye emimangweni futsi tente umsebenti wato ngemphumelelo futsi ngelikhono . 
Sigcugcutelwa ngumbono wetfu wekuniketa teMajele letincono teNingizimu Afrika lephephile , sichubekile nekukhulisa imisebenti yetfu kulelinani lelikhulako lebantfu kanye nemiphakatsi . 
Lokunaka kutincenye tekuvuselela tengcondvo talolusito nalokufakwa kwalelitsimba lelinhlobonhlobo linikete ngalokukhulu tinsita tangena-phuma- sigulane neluhlelo lwasekuhlaleni loluniketwa kutinsitakusebenta eWilliam Slater ne-New Begginings sub-acute . 
Lokunatfwa kakhulu kwabomankantjane nako futsi kuhambisana nendlela lefanako nalendlela yekunatfwa ngalokundlulele futsi lokuyingoti . 
Imiklamo lecacisiwe seyibukiwe futsi kukhulumisana ekwetfuleni lemiklamo lengiyo sekucalile 
Bosonkontileka kufanele bahambisane nemiyalelo lengentasi : 
Emabhidi lafeksiwe noma latfunyelwe ngencwadzigezi angeke avunywe . 
LoMtimba weTekutilandza uyavuma kutsi sibopho sekugcina seluhlelo lwekulawula kwangekhatsi kwetimali lolusungulwe Sikhwama sisemahlombe akhe futsi kugcizelela kubaluleka kwekugcina kulawulwa kwesimondzawo lokucinile . 
Kwekucala , kunesikhalo ikakhulu lesivela kumphatsi wetekuvikela we-Orlando Pirates kutsi bakhombisa kuba nelunya kutihlwele . 
Luphawu lolufiswako kumadokhumenti kutawuba kutsi akulungele kutfolakala kuwo onkhe emalunga elicembu . 
Lendlela itawunciphisa kukhatsala kwekuhlanganyela esigabeni semphakatsi bese yehlise sikhatsi netindleko tetimali letihlobene netinchubo letichubekako tekuhlanganyela kwemphakatsi . 
Lokulandzelako mibuto levamile lengabutwa : 
Kutawudzingeka kutsi kufakwe tinsika nemakhebuli e-LV nayo afanele kutsi afakwe . 
Bumcoka bemitselela yetemnotfo buvame kanyenti kuncika kulesimondzawo semnotfo nome ngekhatsi kulesimo lapho yenteka khona . 
Lwati lekurekhoda inchubomgomo yekulawula emarekhodi , tinchubo kanye nemamanyuwali . 
Loku sekufake ligalelo ekukhonakaleni ekwehlukaniseni luchungechunge lwemkhicito etindzaweni , kuvamise kuba ngemave nemavekati . 
Lodokotela wematinyo angaphindze futsi anake timphawu takucala temdlavuza emlonyeni . 
Umbhidi utawuniketa bufakazi tincwajana mayelana nanoma nguyiphi inkhinga yekubhida lokutawunelisa Sifundza , uma acelwe kutsi ente njalo . 
Lamasu etekulima kucondzisa kumkhicito welizinga leliphakeme , tintfo tekulima leticinisa umsebenti , nekusekela lokukhulisiwe kubalimi labancane labanemandla kantsi batawutsengisa , ikakhulukati labo labahlomulako kuloluhlelo lwekubuyiselwa kwemhlaba . 
Imphilo yamake isho temphilo yalomsikati nakakhulelwe , abeleka nalesikhatsi angumtedlane . 
Kuhlanganisa kusetjentiswa kwemhlaba kusho kuhlanganisa kwetekutsengiselana kanye naletinye tinhlobo tekusetjentiswa - sibonelo kuvumela tinsita temuntfu netetindzawo tekudlela takhiwe edvute netimboni noma tekutsengiselana . 
Letinzuzo leti titfolwa ngemalunga labeka phansi tintsambo noma layekeliswa umsebenti ngenca yekungatiphatsi kahle noma kugula noma kulimala lilunga lelitibangele kona . 
Loku kwakhiwe ngasemaphetselweni asemadolobheni futsi kuyindzawo leguculiwe . 
Inchubomgomo yetfu inenshukumo ngalokwanele kumelana netinsolo ibuye iciniswe ngito . 
Timvume temikhicito lebekwe yacaca kuloluhlu lwalokucuketfwe titawabiwa ngekwaba timvume tekufinyelela imakethe ngekuba phasi nome kungabikho sanhlobo kwemitselo ngendlela lebuka nati tintfo letilandzelako : 
Litiko licuketse Ikhomishinari , labanye baphatsi bekucondzisa similo labacashwe nguKhomishinari , nalabanye basebenti labacashwe ngekuya Kwemtsetfo Wemisebenti Yesive . 
Lesifundvo sinekucecesha-usebenta-emsebentini , sivumela balawuli kutsi bafundze babuye basebentise emakhono abo . 
Lokunye kungaba kulungisa kabusha kwemisebenti leyentiwako kubomasipala basekhaya nebesigodzi nekwakhiwa kwemtfombo wakho wekungeniswa kwemali kubomasipala besigodzi . 
Tonkhe letigaba titawugcina Emcimbini Wemiklomelo Wesifundza lapho lophumelele esifundzeni atawumenyetelwa khona . 
Litiko Letemphilo ligunyatwe Ngumtsetfo Wetemphilo Wavelonkhe kuniketa tinsita tetemphilo letizinganhle letibuka kakhulu tindzaba tekuchumana nalabatsintsekako lokunaka ngamunye . 
Umsebenti lomcoka kuHulumende Losemkhatsini kucinisekisa kutsi lokwenteka ezingeni lebantfu emiphakatsini kuhlangabetana nelizinga lelidzingekako . 
Kusekelwa kwabomakhenikhi nako kuniketwa kulomasipala wesigodzi ngekusetjentiswa kwetimoto tekutfutsa labanato . 
Emazinga lasetulu elinanibantfu lelingakafundzi akhona . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , tikimu letinyenti temanti etigodzi taHulumende takhiwa , njengeSikimu se-Orange Free State Goldfields kwentela kukhutsata kungasetjentiswa kahle kweligolide lelisha lelitfolakele . 
Kutsembeka kwekudla : kusebentisa kanye nekudla kudla lokuphephile futsi lokunemphilo . 
I-Afrika namuhla isetulu kwengucuko lenkhulu kantsi tinyatselo letitsatfwa nyalo , ngumunye noma ngekuhlanganyela titawusho loko lelitawuba ngiko likusasa letitukulwane . 
Umcondzisi-Jikelele angahocisa noma ngabe ngukuphi kuniketwa kweligunya . 
Imfucuta kufanele ibe nelikhono lekuhlangabetana netidzingo teMtsetfo weteKuphepha kanye neteMphilo eMsebentini . 
Ekuphendvuleni imibuto lenjalo , emakhandidethi acelwa kutsi asebentise imitsetfotimiso kanye nemicondvo lekusilabhasi bese ayisentisa ngendlela lehlelekile , lecatjangiwe noma lenciphisako esimeni lesisha . 
Kuba khona kwe-inthanethi ngaHulumende waseNingizimu Afrika . 
Tinchubomgomo temigomo yekubala letemukelwe ekulungiseni letitatimendetimali tibekwe ngentasi . 
Insayeya yesifundza setfu kutsi kumele sisite bantfu kutfola emakhono ekuchubeni ngekwelizinga lemfundvo lekufikwe kulo . 
Nanoma tinchubo letinyenti tekubika tentiwe kutsi titentakalele futsi tentiwa taba sezingeni , tikhona letinye tindzawo letiyinsayeya letisele letisadzinga kuhlukaniswa lokutawentiwa ngesandla kwemisebenti yetekwelapha kanye nekucitfwa kwemali ngekwelizinga lekunakekela etibhedlela letiphakatsi nendzawo . 
Kuchaza , lusebentisomanti ngalunye , tinkinga letiphatselene nekhwalithi yemanti noma tinkinga iNingizimu Afrika lehlangabetana nato . 
Loluhlelo luphindza lutibophelela ekwakheni imisebenti yelusha emkhatsini wemimango lapho tinhlelo tekutfutfukisa sakhiwonchanti tisentjetiswa . 
Lefayela Yerejistri yentsela Yemalingena ichumene nesilululwati Salobhala Wetinkhapani . 
Loku kweyame kumaleveli emfuno nakungaphitsiteli futsi kuye ngetizatfu tekutfwala kwesitfutsi . 
Yomibili imibiko yekhomishini yebulungiswa bebantfu labancane nekukhishwa kwesigwebo icuketse tiphakamiso tekucedza timiso Temtsetfo Wenchubo Yebugebengu lobukene nekukhishwa kwetigwebo . 
Esikhatsini lesedlula , bekucatjangwe kuniketa linani letindzawo tekuhlala imithoyi leflashako . 
Hambisana nentfutfuko lensha kumkhakha wemsebenti wasekuhlaleni . 
LoMasipala waseNelson Mandela Bay watibuketa letiphakamiso wabese ufaka letincomo kuyo yonkhe ledokhumenti . 
Lomkhakha we-ICT akukafanele kutsi uhlukaniswe kuleminye imikhakha . 
Sifuba semfihlo sisekelo lesihola tinchubo tekucocisana Eluhlelweni Lwekusita Tisebenti . 
Kungeta ekusimameni , nekususa imiphumela lebhidlitako ye-boom-bust , hulumende ugcina esimeni inchubomgomo lephikisana nalomjikeleto yetimalintsela . 
Kufanele kutsi siphume siye lapho kukhona khona inkinga . 
Kugadza nekuhlola kuphakela insita yemaphoyisa eMpumalanga . 
Imphendvulo yahulumende : tikhungo tetimali kanye netemali lengena ngemitselo tiseloku tigcinekile ngekuya ngesikhatsi . 
Kutfulwa lokubalulekile kwenhloso yahulumende yekwandzisa kusisa kwesakhiwonchanti semphakatsi kutemnotfo , kuchazwe kabanti kulelibhokisini lemibhalo lelisentansi . 
Lomtsetfo Wetemisebenti Yesive usandza kuchitjiyelwa kute unikete emandla langetiwe Litiko Letemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kute lilawule ngeliso lelibukhali lebhajethi nekusetjentiswa kwetimali tesive kuphatsa umuntfu nekubala bantfu labakhona . 
Emafilimu kanye nemakhemikhali kufanele kubekwe ngendlela letowenta kutsi emafilimu lamadzala asetjentiswe kucala . 
Labakhipha emathenda kufanele kutsi bavete nome ngabe ngukuphi kuphambana nenshisekelo ekungeniseni kwabo emathenda . 
Lokuphelele lokuphansi kungahambisana nekuba khona kwetiboshwa letifanele kungenelela kumisebenti yemihlangano sifundvo . 
Ndvuna angakhetsa tindzaba letidzingekako letihlobene nemihlangano yeMkhandlu . 
Lokweswelakala kwemanti ekunatsa latfutfwa ngemaloli lokukhona kubangela ekukhawulweni kwemanti ngesikhatsi sasehlobo lesomile . 
Imibandzela lekufanele kufinyelelwe kuyo indluliselwa kumisebenti . 
Umangabe lomnikati acashe sitfunywa , lomnikati kumele atsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi lesitfunywa siyamatisa ngalesincumo saloMasipala . 
Ngabe lukhona luhlelo lweliphakelotimalo lekulandzela imisebenti ? 
Ticelo tibese tibonwa ngekwemihlahlandlela leyamukelwe . 
Yenta tifundvo tetintfo letingenteka ngetindlela letingasentjetiswa kugeletisa emanti etikhukhula etindzaweni tekuhlala letingaba nato . 
Lokuchubeka enkhantolo kufanele kucelwe kutsi kucoshwe lona lohlala kulendzawo . 
Tindzaba letibikwe ngekusebentisa inombolo yelucingo lwamahhala tandluliselwa kuYunithi yeLuphenyo lweNkhohlakalo kutsi itiphenye . 
Kuphepha nekuvikeleka akusiyo intfo yekutamasa ; kuyintfo lebalulekile . 
Tifundza iFreyistata , iGauteng , KwaZulu-Natali kanye neMpumalanga ngasinye tibonakala tineminyaka ledlula kulesihlanu yemtsamo wetemvelo lohlangene nalovumelekile wendzawo lekhona yekulahla imfucuta lengavuseleleki kabusha , kodvwa letifundza letisele tineminyaka lengaphansi kwalesihlanu yemtsamo wetemvelo lowamukelekile . 
Letidzingo tihambisana neSikhatsi lesifanele Lesitsite Semsebenti . 
Lesicephu lesilandzelako sikhombisa kutsi bancintisana kanjani nemkhakha lohlelekile kulemakethe lematasatasa . 
Lemininingwane isetjentiswa nguhulumende wasekhaya kanye nebalingani bemabhizinisi esigodzini kuhlola sisekelo semakhono lakhona nalangaba khona . 
Kugcila kwetfu kusekulungisweni kwetindlu emadolobheni lamancane . 
Ngalokufananako , hulumende wesifundza newavelonkhe batawudzinga kuba netinchubomgomo letifanele tekukhululwa kwemhlaba wembuso longekho ngaphasi kwamasipala ; 
Ngaleyo ndlela-ke , bomasipala bayakwati kufezekisa imitsetfo yamasipala lencuma emalanga nema-awa ekutsengisa kanye neyekunatsa nekunganatsi ngaletinye tikhatsi kanye nekuncuma nanoma ngutiphi tinhlawulo tekwephula lemitsetfo yamasipala . 
Bahlali labaphuye kakhulu bakulelidolobhakati bavame kuba ngulabalengela engotini nakakhulu kubugebengu lobunebudlova , kepha babukana nesilinganiso lesivakalako sebugebengu bemphahla . 
Kuvisisa balaleli baseNingizimu Afrika kwenta ncono kukhulumisana . 
Lisu lisunguliwe lekuhambisana nalephothifoliyo yesikweleti sasekhaya kanye nalesifundvo sekubukisisa . 
Letilinganiso teNingizimu Afrika titsetfwe ku-IMF . 
Yomibili lemiphumela akungabateki kutsi ingalimata luhlelo lwetikole temphakatsi futsi , ngemcondvo lotsite , nekuphakelwa kwetemfundvo ngalokuphelele . 
Bafanele kutsi baphindze bacinisekise kutsi tisetjentiswa tigcinwa tisesimeni sato lesifanele futsi tihambisana netemphilo netekuphepha emsebentini . 
Imisebenti yetindlela letehlukene inemitselela kulive lelivakashelwe nemafemu alo , kanye nasekuhlanganiseni kukhicita . 
I-klorini le-elemental ayihlali ndzawonye futsi ingahlala inganakwa . 
Kuphikisa kwemmangalelwa kutsi lofake sikhalo alukamfaneli lusito , kute tetfulo letangeniswa letimayelana nekudzingakala nome -ke kubuyiselwa kwalofake sikhalo . 
Kakhulukati loku kungumphumela wekugcila kakhulu lokwandzisiwe kubantfu kanye netinkampani letakhetsa kubhalisa phambilini titfole tincwadzimvumo tato tetincola letitimoto kuletinye tifundza lapho khona letimali tiphasi ngemanani . 
Kulikusasa , batawuniketa lwati lolubalulekile kute tishayamtsetfo tihlole tinhlelo letiphakanyisiwe kanye nekusitwa ngemali . 
Baphatsi lebaselayinini ngalokutayelekile batibona babagcini kuphela bemitsetfo lesuka endzaweni yinye . 
Lesibonelo lesilandzelako sitawukhombisa kutsi emaKhodi asetjentiswa njani ngebatsatsi-tincumo . 
Loku kunemphumela lomuhle etinhlangotsini totimbili , njengoba besekela intfutfuko kulawo mave , babuye bangenise imali yentsela , tabelo kanye nemisebenti kokubili ngesheya naseNingizimu Afrika . 
Angeke utfole noma ulinge kutfola nanoma nguyiphi intfo noma lwatiso nganoma ngutiphi tindlela letingakahloswa kutsi tentiwe tibe khona noma letiniketwe ngewebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Ngaloko , injongo yekufinyeleleka etindzaweni tonkhe iseloku ingumbono lokudze . 
Tidzingo tekubika kuloMtsetfo titawulandzelwa kute kutsi kuchutjwe inkhundla tinkinga letingaba khona noma tinkinga temali tibikwa njalo-nje futsi ngendlela letawuvumela Umkhandlu kutsi usilungise lesimo . 
Kungaciniseki kuba khona ngalokuphatselene nekwakhiwa kabusha lokwentekako , lokungahle kutsikamete indlela yekusebenta kwetisebenti nekukhicita . 
Yakha bese usebentisa Luhlelo Lwekukhangisa noma Indlelasu lesuselwe Kuloluhlelo Lwe-LED . 
Uma umuntfu lonjalo anganeliseki ngemphendvulo yesikhalo sakhe noma ngesicelo seNhloko Yetekulungiswa Kwemmango , angasindlulisela kuMphatsi Wendzawo , lokutawufuneka kutsi imphendvulo yakhe ayitjele umuntfu lotsintsekako . 
Sibonelo , sifiso sekutsi inkampani lenkhulu njenge-SAB ibe nelayisense yayo leyehlukile yediphothi ngayinye kanye nesikhungo sekusabalalisa kungadzingwa kutsi kuhlonywe umbuto . 
Ngenca yekucekeleka phasi kwetekulima ePoland , bungoti bemanani ekhemikhali yenayithrojeni nefosforasi kwanyalo abukho kangako . 
Lusuku lwekuphelelwa sikhatsi sanoma ngusiphi sigwebo sekuboshwa lesiniketwa siboshwa lesibaleke ekuboshweni lokusemtsetfweni noma lesikhishwe ngalokungekho emtsetfweni sihlehlisiwe ngesikhatsi lesilingana naleso sigwebo lesaphazimiseka ngaso . 
Emagontilaki emnyaka-munye ekushicilelwa kwemakhadi ebhizinisi . 
Kunematfuba lahlukahlukene nalangetekako etitjudeni taseNingizimu Afrika kutsi tifundze kulamanye emave . 
Kumele kunakwe kutsi , nanobe letinkhombandlela tiniketwe ngendlela yemanani amalanga onkhe ngemuntfu . 
Letigulane tidzinga kunakekelwa ngalokuphakeme nekuvikelwa kwekugcinwa titodvwa njengoba tititsatsa kalula letinye tifo . 
Uma indlela yemandla isetjentisiwe , siboshwa lesitsintsekako kufuneka siyotfola kuhlolwa kwetekulashwa bese sinikwa umutsi lobekiwe . 
Tichibelo teMtsetfo weTinkampani kufanele kutsi tifake ekhatsi umkhawulo kulelikomidi lekuhlola emabhuku kutsi lokukuvunywa kucala ngeke kuniketwe emandla kutsi kwentiwe betekulawula nekutsi kufanele kutsi kwentiwe ngembikwekucala kwnanome ngabe ngumuphi umsebenti wekuhlola emabhuku . 
Lelitiko , libambisene neLitiko Letekuphepha Kwemmango , lisungule emakomidi etekweluleka ngetidzakamiva etindzaweni letilishumi letihanjelwe ngumkhakha wemaklasta wetenhlalo wekuvakashela likhaya ngelikhaya . 
Ngalesikhatsi Etfula Inkhulumo Yesive , Mengameli waveta kwekutfi lokunye kutfutfuka lekufanele kusimamise Indzebe Yemhlaba ngulokusatjalaliswa kwetinsitanchanti tekusakata ngedijithali nekwekundlulisela nekusabalalisa kwekuchumana . 
Ezingeni lavelonkhe , linani lelikhulako lemave selitsembele kakhulu ekulawulweni kwetinsita tetimali letitfutfukisiwe ngekwabiwa kabusha , kulawulwa kwencitfotimali kanye nemtimba lonemandla wekulawula malingena kuhlangabetana nencenye lenkhulu yetidzingo tabo tentfutfuko yetimali . 
Kulawula kulungiswa kwetindzawo tewashini nemathulusi . 
Umtsengisa angadzingeka kutsi anikete nanoma ngutiphi noma tonkhe letinsita letilandzelako , kufaka ekhatsi letinye tinsita letengetiwe , uma ngabe tikhona : 
Kukhona umkhakha lomatima wekuhleleka kwekuhamba . 
Bofakazi betfula bufakazi lobubuhlungu mayelana naloko lokwenteka . 
Bosomabhizinisi ngamunye bangakhona kuphumelela kuhlelembisa umsebenti wangekhatsi lofaka ekhatsi umuntfu munye lomela inkampani yangaphandle letawutjala imali eNingizimu Afrika . 
Kunesidzingo sekuhlola kwekutsi " indlela yekungenti lutfo " yinkhulu , nakungasinjalo angeke isebente njengesisekelo lesicatsanisako uma icatsaniswa naletinye tindlela . 
Ngekubambisana , letincenye leti tingabese ke tandzisa kutiva uwakhona nekuvikeleka kubasebentisi . 
Kuhlala ngaseminceleni yemingcengcema naseceleni kwetindzawo tekungena etindzaweni , njengoba kungulapha lekuhlala kunemiva yekuphepha kakhulu lokuletfwa ngulabandlulako , nebangani kungenteka babonakale . 
Lobunye bumatima kwekutsi bantfu labanyenti bacatsanise leKhomishani nalenhlangano yepolitiki lebusako . 
Tincwadzi tebu-Afrika kanye nebuciko kuyakhula kubaluleka kwako ngesimanga sekunyuka kwebantfu base-Afrika labasemkhatsini ngelizinga lemphilo kantsi timakethe letinsha tebuciko tisunguliwe eNairobi Kenya , eNingizimu Afrika kanye naseNigeria . 
IProthokholi Yavelonkhe Yekuhlola , lelawula kurekhoda kanye nekubika kwemiphumela yebafundzi kumiphumela yekufundza , seyicedziwe . 
Lapho kuphumelela kwemitsi kuletitimo kungenabufakazi , tincumo ngekusebentisa lemitsi kumele titsatfwe ngekushesha njengobe kucatjangwa kutsi isebenta ngemphumelelo nawatsetfwe ngekushesha emuva kwekuvuleleka . 
Letinsita letetfulwe ngiwo wonkhe emalunga etisebenti latibophelele tifaka ligalelo kakhulu imphela ekwakheni imphilo lencono kubantfu betfu labanyenti . 
Nanoma kunjalo , indlela yeklasta lebese iba simo salomsebenti Wabondvuna Nemcondzisi-Jikelele isetawucala ngalokuphele emkhatsini walabo labakhulumisanako . 
Kusungula luhlelo lwema-oda kwentela ema-oda lakusitoko lesingekhatsi . 
Uma kwentiwa lokundluliswa kwemali , Masipala Welidolobhakati iBuffalo akenti njalo : 
Cinisekisa kusebenta ngendlela kanye nekulawulwa kwelithulusi kanye nekunakekela imphahla yahulumende . 
Kutfutfukisa tekuvakasha takuleli kulesigodzi sonkhe . 
Kulawula inchubo yeluhlelo lwekubuyiselwa esimeni kwetindzawo letisitete , kufaka sandla ekulungisweni kweluhla lwetindzawo letisitete nekusungula kulawulwa kwetinkhombandlela tato tonkhe tindzawo letisitete letilungisiwe . 
Umuntfu angaba ngulofaka ekhatsi noma licembu lelingenamehluko kuntsela noma lowo muntfu ungumuntfu lochumene noma cha kunoma nguliphi licembu . 
Ngenca yaloko , kunemakhulu etinkhulungwane ekutsengiselana lokwentiwa etikhungweni letinyenti . 
Mabhalane Wetekuvikela weluleke Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela ngeMsombuluko waleliviki kutsi Ndvuna Wetekuvikela akusiyo lolawula tindzaba telitiko lakhe . 
Nanoma leli kuliphuzu lelibalulekile , kumcoka kukhumbula kutsi iNingizimu Afrika ivele esikhatsini lapho bantfu bebaphatfwa ngendlela lehlukile kuya ngekwelibala lesikhumba sabo , nekutsi loku sekuphakamise lamanye emacembu aba ngetulu kwalamanye . 
Lokuvunyelanwa ngako kutsi kukhula ngekushesha kwetemnotfo eminyakeni leyengcile kwehlulekile kugucula loko kube yindlela lemcoka yekunciphisa buphuya nome kwenta ncono timo tekuphila tabantfu labanengi base-Afrika . 
Bulukhuni elizingeni lesikhungo kufezekisa umtsetfo njengaloku usebenta nawubanjwe wavalelwa ngenca yekugcila etiboshweni lesetigwetjiwe , lokufaka ekhatsi kuceceshwa kwetiphatsimandla tekulungiswa kwetimilo ; 
Kuchubeka nekubuyeketa tincingo nekuchaza ngalokwentekile kute kunotsiswe emazinga etincingo . 
Emarisidi eSikhatsisinye nemavawusha eLushicilelo akhishelwa kucinisekisa kutfola kanye nekucinisekisa i-inivoysi kanye nekuvunywa kwemavawusha ekukhokhela ladzinga umkhakha lophelele wemadokhumenti lesekelako . 
Noma ngumuphi umuntfu lo uma ngesikhatsi lilungelombhalo lisekela umsebenti lawentako noma lophetse insita ati kahle kutsi kufanele isetjentiswe kwetsikameta emakhophi emsebenti , utawubekwa licala . 
Imikhawulo yemfanekiso ikhetselwa kuveta lokunye lokutfolwe ngekucaphela kwendlela yekuhanjiswa kwetimali . 
Ngemuva kwalesikhatsi sekucala , kukhula kwemvelo emakethe yetekuvakasha kufanele kuholele kuluntjintjo lwenchubo lolunciphile . 
Kucinisa kanye nekugcina kukhulumisana kwangekhatsi nekwangaphandle nalabafanele labatsintsekako . 
Ngalokufanako , akekho bekaphendvula ekulawulweni kwemfucuta yetemphilo nenhloso yekwendlulisa umtfwalo kulabanye . 
Imboni yekugucula umkhicito wenyama itfutfuke kakhulu eGauteng lokwentiwa kuba sedvute netindzawo tekulima kanye netimakethe . 
Tigodzi tetemphilo seticondzanisiwe nalabomasipala labahlelwe kabusha ngekwemincele . 
Umcondvo wembutfo loyinhlitiyo , njengobe utfutfukisiwe kulombiko , kuliciniso kutsi kulihumusho lelinebuciko lenchubomgomo libe luhlolo lolubambekako . 
Indlela yelinani lesamakethe ikakhulukati yenteka ngemanani enhloso yemakethe , emanani lacashuniwe ekutsengiseni sitoko ngalokusemtsetfweni kanye nekukhipha noma ngabe ngukuphi kulahlekelwa kwangaphambili lokwenteke phakatsi kwemnyaka lokungazange kusebente phambilini . 
Lawula kutfutfuka kwetinchubomgomo temfundvo ngetindlu kanye netinhlelo . 
Loku kubalulekile kugwema timo lapho labo labacashiwe behluleka khona kufeza tidzingo talemisebenti ngendlela legculisako , loku kubese kucinisekisa umoya wekubandlululana ngekwebuhlanga kubasebenti . 
Lesimo sentiwe matima ngekutsi sakhiwo selitiko besingakanikwa timali ngalokugcwele , umphumela kube yireyithi yetikhala letinyenti temsebenti . 
Lwati lwemakhemikhali nekutsi agcwaliswa njani emidramini lusito lolungetiwe . 
Kuhlanganisa kubuyisela simo ngethekhinoloji nesisetjentiswa sethekhinoloji . 
Besinelitsemba lekuzuza lokungetulu kodvwa loko akukenteki , ngenca yesicindzetelo lesikhulu lesivela kubafakiticelo nalabanye labatsintsekako , netisebenti letincane . 
Kuchuba kanye nekugadza tindlela tekusekela kanye netekucecesha mayelana netimmiso teKulawula Timphahla kanye nemarejista etimphahla esifundzeni . 
Sibutsetelo saletindlela tekulawula emanti kuniketwa ngentasi . 
Uma ngabe lesikhala lesinikwetwe ngentasi aseneli kutsi bonkhe bacondzisi basayine kuso , ucelwa kutsi unikete lelinye likhasi lelime ngalendlela lengentasi . 
Nangabe Indvuna Yetetimali iboleka , yenta njalo ngekulawulwa ngulemicombelo yetetimali yeminyaka lemitsatfu lebeka tinhloso tesikweledi leticacile ikhishwa kuleSibuyeketo Sebhajethi lesinguleminye yemibhalo leyetfulwa ngembi kwePhalamende . 
Kuba kunyenti kwembiko kubalulekile . 
Emanani entsengo lasetulu emafutsa etimoto aholele ekwenyukeni kwetindleko tekuphakisha , tindleko letisetulu tekuhambisa kanye netindleko letisetulu tekwaba ngekhatsi kwalomkhakha wetinatfo letingasibo tjwala . 
Ngalokuvamile , loku kungafaka tinhlangano leteyame-emphakatsini , kodvwa kungaphindza kuhloswe kubasebenti bamasipalati . 
Kwatsatfwa sincumo lesihlose kutsi kubanjwe imihlangano neNhlangano Yetekulima yase-Freyistata kucocisana ngetindlela kanye netinchubo tekucazulula emaklemu latsintsa lenhlangano . 
Lokunye , umfakisicelo lophumelele kufanele abe nelikhono lwekwakha umcondvo wekufundza ngekuhlalisa batsengi kanye nekuceceshela kuhlaliswa kwetifundziswa kanye nekuhlanganisa intfutfuko yetinhlelo tekucecesha kanye nemphahla . 
Ekwenteni njalo , loku kutawucala kucinisekisa kutsi iBEE isetjentiswa kuyo yonkhe imisebenti leyentiwako , ngekukhona kungena kutemnotfo . 
Kulokuchumana loku , bufakazi lobetfulwa bameleli besikhungo sekusebenta ngekubambisana kutsi beva simemetelo simemetelwa emsakatweni wemoya eNkhundleni yeteMidlalo i-Ellis Park kutsi emathikithi atsengiswe onkhe nekutsi-ke futsi bekusaphrintwa lamanye . 
Uma timphawu letinjalo tikhona , linani lemphahla lelingatfolakala lilinganiselwa kulungiswa nobe kuveta liciniso . 
Kwenta emarekhodi enkhantolo ngeluhlelo lwedijithi kwacalwa etinkhalo letimatasatasa letisikhombisa . 
Futsi , ngempela , Brooks utsetse bungoti bekulahlekelwa yimphahla abona uma ayisebentisa njengesikhumulo sebhizinisi letsengisa ngedayimane lengekho emtsetfweni . 
Batsengi bavamise kungaboni tintfo kahle nangabe sebadzakiwe . 
Tincwajana letinjalo tingafaka emakhophi emasheke etitatmende tasebhange , tincwajana tekuletsa , emanotsi eku-oda , tiliphu tekufaka imali ebhange nalenye incwajana letsatfwa njengensitakusebenta yetinhloso tekukleyima . 
Noma kunjalo , bohulumende bemave lasatfutfuka labambalwa babuke kakhulu kulentfo lena yekuhlanganiswa kwawo kuminotfo yemhlaba . 
Tekulima , timboni letehlukahlukene tekukhicita , tinsita , nemahholiseyi lakhulako nemanethiwekhi ekusabalalisa titolo letinkhulu , futsi letinye tinhlangotsi temphumelelo lephelele yemnotfo lowentiwe kuyo lenchubo lesisekelo yekutsenga ngaphandle kulamanye emave . 
Emadokhumenti elwabiwomali abuyeketwa ngemakomidi lamanyenti . 
Ledokhumenti ibhalwe ngelwatiso lolukhona lwanyalo lolusuka kumatiko esifundza kanye navelonkhe , bomasipalati kanye naleminye imitfombo . 
Imihlangano yekukhulumisana nebafakiticelo ikhombisa kutsi bakhetse kuniketwa ematayitela emhlaba . 
Bonkhe basebenti batawusayina emakontileka ekusebenta lanemigomo yekwenta ncono kusebenta kwebafundzi . 
Kwehluleka nome ngukuphi kwanobe nguyiphi Inhlangano kubambisana naLesikhungo kutawubikwa kuleNdvuna , letawulungisa lenkhinga netinhlangano letihambisanako tekwakha emakhono amalanga onkhe ekutimbandzakanya kutemidlalo kwebadlali . 
Lemiklamo isemazingeni lahlukene ekuphela futsi ifaka leyo miklamo lapho kwakhiwa khona sakhiwonchanti lesisha , noma lapho kuvuselelwa khona sakhiwonchanti lesikhona , sivuselelwa kabusha , sitfutfukiswa noma sinakekelwa . 
Tonkhe letive teyame kumafemu lambalwa latimele kutsengisa nekulawula lama-akhawunti ebantfu . 
Umgudvu lomusha , noma kunjalo , wentiwa kuntjintja umfudlana ubhekiswe ngasenshonalanga yekugeleta kwawo kwemvelo . 
Sekube nelizinga lelikhulako lekusetjentiswa kwelihlatsi lendalo njengemtfombo wemitsi yekwelapha , tintfo tekwakha , tinkhuni tekubasa , kanye nekudla . 
Tigulane tiyabahlonipha basebenti betemphilo kanye nensita kusebenta . 
Kufanele kufakwe indzawo ngemahektare enkhundla ngayinye . 
Emaphayiphi lamile ayaniketwa etindzaweni letingakahleleki njengensita lephutfumako yesikhashana . 
Ngisho nalapho besihlaselwe tinsayeya letinyenti sisive , siyati kutsi likusasa letfu lisetandleni letikahle nekutsi futsi likusasa letfu lichakate mbamba . 
Ngalokuvamile , emasilinda ehasi awasiyo inkinga kutikhungo tetemphilo njengoba ayalandvwa ngulabo bebawaletsile , bobabili ngoba babalulekile kantsi ngekwemsebenti wekunakekela . 
Leti bekuvame kutsi tilandzelelwe kumikhakha letsite yelinanibantfu kwentela kukhutsata tinhloso tenchubomgomo njengekukhicita kutekulima kumkhakha wekuhweba kanye nekusimamiswa kwemitimba leyehlukile yentfutfuko yetabelo . 
Kulendzaba yanyalo eNetherlands , isempula yemanti lancibilike abese aba nebungoti yatsatfwa emgodzini lekulahlwa kuyo imfucuta emuva kwetikhalo letavakala . 
Litiko letfule umklamo welucwaningo kugadza umtselela wekwetfulwa kwetinhlelo tekukhibika emimangweni yasemaphandleni . 
Yonkhe yomitsatfu lemitapolwati ingenisa imibiko yanjalo ngekota . 
Loku , nomakunjalo , kuyinsayeya lenkhulu njengoba lesigaba setsembele kumasipala wonkhana kuncedza kucinisekisa kutsi kunekutfobela , lekutinikela kwakhe kuyaye kungabonakali ngoba lamanye ematiko ayala kutfobela . 
Kutsenjwa kutsi kucashwa kwebaphatsi labasikati kutawuba yintfo lekucalwa ngayo ekubukeni kungalingani ekucashweni . 
Wase wakubona kuphi kutsi umuntfu utawutsatsela Phethro kute akhokhele Pawula ? 
Kuludzaka loluhlanganisiwe letincumatsi talomhume titawusimama kahle . 
Indzawo yekupaka lenemanti lefana negraveli ingasetjentiswa kute kwentiwe kancono indlela yekungena phansi kwemanti emvula , ikakhulukati nayisetjentiswa netindlela tekushayela letinelitiyela . 
Lokusasilinda ngaphandle , ngekhatsi , nemishini yekugaya yangekhatsi-neyangaphandle lenato tonkhe letimphawu letilandzelako : 
Ngalokufananako , tidzingo temimango yaseNelson Mandela Bay ihlala njalo igucuka . 
Umshushisi wehluleka emsebentini wakhe mayelana naloludzaba lolu . 
Lelinani lekungena linani lelilinganisiwe lapho imikhicito ingangena kulemakethe . 
Letinye tibonelo tamhlabawonkhe tekutsi kuniketwa kwetimali kwetinhlobo tabomasipala labafanako ngalendlela letentiwa ngakhona tinakwe . 
Kusebentisa lwatiso lwebuwena 
Uma ngabe loLuphenyo beluchubekile kushicilela lamagama alabasolwa , ngako-ke labantfu bebatawube banelilungelo lekuphendvula kuletinsolo . 
Budze lobuvamile bekuhlala kutibhedlela teTB netibhedlela tengcondvo abusetjentiswa njengenkhomba njengobe ngekwemvelo yato , letifo leti tisho kuhlala kwetigulane tikhatsi letidvonsa kakhulu tibe titfola kwelashwa . 
Kutinikela lokwentiwa litiko kute ligcine emazinga lasetulu ekubusa yintfo lemcoka ekulawuleni timali tahulumende kanye nemitfombolusito . 
Tonkhe tintfo titawuphatfwa ngendlela lefanele futsi lephephile , kute kutsi tingamosheki . 
Tingenelelo tetenhlalo letichubekako kanye netingenelelo tekwelapha letishubile tidzingeka kutsi tilungise lesehlakalo setenhlalo ngemphumelelo . 
Chumanisa kufezekiswa kweLuhlelo lweKufundzela Umsebenti Emsebentini neKutfola Lwati . 
Sicashunwa " sebentisa njalo"asichazwa kuloMtsetfo , kodvwa njengoba intsela isehlo semnyaka , sakhiwo kufanele sisetjentiswe njalo ngesikhatsi semnyaka weluhlolo . 
Silinganisontalo lesiphakeme singaba yimbangela emnotfweni wemhlaba eminyakeni letako . 
Tindleko temkhicito lophakeme tiphocelele bakhi kutsi banciphise kulenye indzawo ikakhulu ekucasheni basebenti labangemanakhono , lokubangele ikhwalithi lengasiyinhle . 
Letinkhombandlela te-EC Tekusekelwa Kwelwabiwomali tiphocelela kutsi kube neluhlolo lwangaphambilini lweKusetjentiswa Kwemali yaHulumende kucinisekisa kusebenta kwaleyo ndlela kute kube nentfutfuko kulelive . 
Asungule imiyalelo yeluhlelo abuye ayetfule kutsi ivunyelwe . 
Kuze ufaneleke kutsi ubhadalwa imali yesibonelelo , iphrojekthi yakho kufanele yente kusisa lokukhonjiswe kumnyaka ngamunye wesikhatsi seklemu njenga lofanelekile ' kulencwadzi yemvumo . 
Njiniyela wagezi ucinisekisile kutsi lapho kuphehlwa khona gezi kunemtsamo lowanele , futsi akukho sidzingo sekuvuselela kuphakelwa kwagezi ngebunyenti lokutawudzingeka . 
Futsi , bente kutsi bafune luhala embhalweni lonjengetihloko , titfombe , emavi lamafishane nemidvwebo , letawubasita kutsi babiketele kutsi lombhalo ukhuluma ngani . 
Iniketa bakhimafilimu nebakhiciti labavela kulamave omabili litfuba lekucobelelana imibono , kufundza lomunye kulomunye nekutfola ematfuba ekusebentisana . 
Bavisisa tibopho tabo kutsi atikho ngetulu kwekwemukela nekwendlulisa umlayeto . 
Bomasipalati batawuba nemandla ekushaya imitsetfo yabo kute basebentise inchubomgomo . 
Kungenelela kutemidlalo nekukhibika kuyatiwa Lubumbano Lwemave njengemalungelo eluntfu labalulekile kantsi bonkhe bohulumende kufanele bawanikete bonkhe bantfu . 
Nomakunjalo , umuntfu kufanele abukisise kutsi ingabe lamacembucembu enteka nini futsi njani . 
Kunisela kwanyalo kubhadala kuphela emanti lasetjentisiwe futsi kulondvolota lamanyenti ngendlela lengabakhona . 
Injongo kusita nekulunganisa kuvana kutenhlalo , lokufaka ekhatsi kumbandzakanyeka kwemphakatsi kuloluhlelo , ngekubamba imihlangano yesive njalo ngekota yeTigodzi tekuVota ( VD )  . 
Kugcila kwetfu nyalo kusekusiteni ematiko , tikhungo temmango futsi nabomasipala mayelana nekusungula takhiwo tekulawula ingoti , kulungiswa kweluhlaka lwekulawula ingoti futsi nekucaliswa kwetinchubomgomo futsi netinchubo tekulawula ingoti . 
Dvweba inethiwekhi yemapaki lamancane lakhelene kunaletindzawo letivulekile letinkhulu kakhulu kutsi tingalawulwa bahlali ngendlela lesebentako . 
Kute kufike lapho tidzingo , imibandzela noma timfuno tingahlangabetwa khona kukhonjiswa njengesikweleti . 
Ikomiti yekubuyeketa sigwebo itawuncuma kutsi kutawulandzelwa yiphi inchubo uma kuvunyelwana ngekubuyeketa sigwebo , nguyiphi inchubo letawube inebulungiswa , levulekele wonkhe wonkhe , lengavuni hlangotsi nalengafihli lutfo . 
Cinisekisa kusungulwa nekugcinwa esimeni lesifanele budlelwane nalabo labatsintsekako . 
Ikhomishana Yemisebenti Yesive yetfula imibiko yayo ephalamende , kutishayamtsetfo tetifundza , bondvunankhulu betifundza kanye naMengameli . 
Litiko litawunaka kakhulu kutfutfukiswa kwemiphumela yetemfundvo eminyakeni yekucala yekufundza nangale kwaloko . 
Lwati lolubanti kanye nesipiliyoni kumkhakha wahulumende wasekhaya , kulawulwa kwetimali kubukwa ngco kuniketwa timali imiklamo yesakhiwonchanti sahulumende wendzawo luyadzingeka . 
Konkhe loku kuphapha kuphepha ebusweni beluhlu loludze lwetijubo , akunasidzingo sekukusho kulesijubo , kodvwa loku bafaki ticelo bakuphikisa bekumane kukundlulisa . 
Tindlela tekwenta loku tingahle tifake ekhatsi kwenta tibhedlela te-TB : 
Ngaphandle kwekwehliswa kwetinzuzo letibalulekile , loluhlelo luhlose kudzinga imali lenyenti lengenako kute kuhlala kukhokhelwa tinzuzo letihleliwe . 
Nanoma kunaletimphumelelo , litiko liyati ngalokunye kuchubeka kwetinkinga , letinjengekhwalithi yetindlu . 
Lisu lekulawula litfuba Lekulahlekelwa kanye nenchubomgomo yaleSikhwama kufaka ekhatsi wonkhe ematfuba ekulahlekelwa lamcoka ebhizinisi lafaka ekhatsi etimali , ekusebenta kanye nematfuba ekulahlekelwa latsintsa kutfobela . 
Luhlobo lwemshikashika wekutfumela lokutsengiswako ngaphandle lombandzakanyeka kulo . 
LeTemafilimu aVelonkhe neNhlangano yeMavidiyo kwasungulelwa kutfutfukisa nekukhutsata imboni yemafilimu nemavidiyo lapha eNingizimu Afrika . 
Sesibone emaphupho esikhashane newesikhatsi lesidze , kufaka ekhatsi kubeka emanani nekubeka phambili emabhajethi . 
Litiko leTemphilo linelilungelo lekucocisana ngemanani entsengo . 
Imiphakatsi yendzawo neyesigodzi yemaXhosa itawutsintseka kabi uma lenye indzawo lekungabukwa kuyo lefanelekile ingatfolakali . 
Lwatiso lapho lokutfolakele kulucwaningo kube nemtselela kutindzawo tekusebenta temagatja lwacokelelwa nembiko lohlongotwako wasungulwa . 
Likomidi linemihlangano lemine yetemtsetfo ngemnyaka kanye nemihlangano lengetelelwe ingabanjwa ngusihlalo noma litiko uma kunesidzingo . 
Umphumela walomasipala wesigodzi wekusebenta kwekuphela kwemnyakatimali ukhombisa likhono lakhe lekuphatsa Sitatimende Sekuma Kwetimali lokucinile ngendlela lesebenta kahle futsi anakekele simo lesikhombisa imphilo setimali kwentela kusebenta kuleligunya lakhe lemtsetfosisekelo kanye nentfutfuko . 
Kutsatselwe tinyatselo nanoma ngumuphi umnikati wesakhiwo lophambana neMitsetfosimiso yeKwakha yaVelonkhe noma Sikimu seKuhlela Lidolobha . 
Kusisa kwetinsita lokususelwa emmangweni , naleliphuzu lekutsi basebenti bemmango labanakekelako batibandzakanya nemindeni emakhaya abo , kuniketa sisekelo sekuvisisana lokungetekile kwemaphuzu lamanyenti lahlobene ngekhatsi lanemtselela kutemphilo . 
Kwanyalo , noma loludzaba kufanele lubukwe ngesisekelo sekutsi akakenti lutfo lokubi . 
Lokusolwa kwekungatiphatsi kahle kwekwenta emadokhumenti mbumbulu kusukela ekwehlulekeni kwakhe kubhala leliphuzu lelo eshadini lakhe lesikhatsi sekusebenta . 
Kuhlolisiswa kwalolwati kutakusita kakhulu . 
Kufika kuloku , emave ase-Afrika kumele asebentise tinchubomgomo leticacako kanye naletisebentako kute kutfolakale kongeka kwekudla lokusimeme . 
Linani letikhungo tekuvuselela kusetjentiswa kwetidzakwamiva letiphetfwe nguHulumende . 
Yebo , sitsintse kubhikisha , mhlawumbe singakhuluma ngako kakhudlwana . 
I-NP ingakuchaza lokuncishiswa kwelinani labothishela ? 
Kusenjalo , ngcondvomshini wakho ngahle kwenteke uveta lwati loludzinga kunakekelwa . 
Lendzawo ngako-ke inendzima lebalulekile lekumele iyidlale ekudaleni bungiyo be-Nelson Mandela Bay emaveni emhlaba , kuvelonkhe nasetigodzini . 
Kungavikeleki kwekudla lokungalungiseki kusimo sekungabi nekudla lokwanele ngekuphindzelela kwentela kuhlangabetana nalokufunwa kakhulu lokondla umtimba kwemphilo lenemphilo . 
Imikhicito yebhizinisi yaseNingizimu Afrika levunyelwe kuphela lengabukiswa kulendzawo lokuniketwe kuyo imvumo . 
Uphindze futsi watsi kuyancomeka kubhukusha etindzaweni letibekiwe kanye nekucinisekisa kutsi tisebenti letibuka titakule babhukushi tibekiwe kute kutsi sitive siphephile futsi sikhone kutfola lusito ngekushesha , uma ludzingeka . 
Tinchubomgomo letidzingekako kulungisa loludzaba lwekutfutfukisa umphakatsi nguleto letigcizelela kwakha umsebenti , kutfutfukisa umnotfo wendzawo , kwehlisa buphuya , imphilo leyikhwalithi kanye nekufinyelela kutinsita . 
Loku kutawuba nenzuzo lephindziwe ekukhuliseni umsebenti wahulumende wekuhlanganisa tetimali lapha ekhaya kanye nekukhulisa indlela yekuhambisa inchubomgomo yetimali . 
Nanome kunjalo , loluhlelo luhlaselwe tihibe tesabelomali . 
Sibonelo , idatha yeluchungechunge lesikhatsi legcogcwe kulibhudlonconga ingadzinga yinye nome timbili tindzawo letikhetfwe kucala , kantsi idatha lemayelana nemaphethini ekusakateka endzaweni adzinga tiboniso kakhulu . 
Sipiliyoni sisikhombise kutsi sivuno sitawukhula ngalokumangalisako ngekutselela ngetikhatsi letimcoka ngaphansi kwetimo letikahle ngalokusemkhatsini . 
Loludzaba lubangele kutsi lomasipala walesigodzi ungenele umklamo lobuketana neKuhlatiya Kuvuta Kwemnotfo Walesigodzi lokutawufaka ekhatsi lendlela yemasu alomasipala ekugucula lesimo ngekutsi wente umnotfo sisekelo sekukhula kwemnotfo wawo kube kuwusebentisa khona lapha ngekhatsi . 
Tindleko talomsebenti titawukhokhelwa ngulowo lotfole lethenda . 
Wachaza loko lokwenteka ngesikhatsi alinga kuchubeka ngephandle kwemaphilisi : 
Lamaphesenti lengemashumi lasihlanu lasalako avumela kuhambela emkhatsini wemakhaya , lokuvame kwenteka ngetinyawo , nemisebenti yekuhlela njengekubika , kusombulula tinkinga naletinye titfunywa kanye nekucocisana nemhlengikati losemtsetfweni . 
Lucwaningo lolunyenti lwekuhlola lokungenteka lolwentiwe Litiko Letindzaba Temanti lutfolakala kubaluleki bangaphandle . 
Lokuchumene naloku kwehluleka kwaba imitfombolusito emfundvweni yemalungelo eluntfu nekuvikelwa , lokuholela emphendvulweni lesekele emalungelweni eluntfu lekhawuliwe nalehlukene kube iholwa kakhulu ngemaNGO . 
Kudzingeka baphindze bagcine lizinga lekutinikela kuto tonkhe tisebenti letitsintsekako tibuye basebentise lwati lolutfolakele . 
Sakhiwo lesisebentako sesiphotfuliwe sabuye savunyelwa futsi inchubo yekucala ngekugcwalisa tikhala temsebenti isachubeka . 
Kuhlela intfutfuko lehlanganisile yinchubo yemtsetfosisekelo netemtsetfo ledzingwa kubomasipala baseNingizimu Afrika ; nanoma kunjalo , ngaphandle kwekuhambisana netemtsetfo , kunebuhle lobunyenti lobukhona netinzuzo nekuhlela intfutfuko lehlanganisile . 
Bufakazi lobusekelako betingucuko buvela kusifundvo sekukhetsa lokungasiyo imvelo , emarekhodi emafosili , kucatsanisa kwesakhiwo semtimba , nalokufaka ekhatsi tifundvo tebhayo-jografi . 
I-Red Cross War Memorial Children's Hospital inika tinsita letijwayelekile , tabocwephesha , telizinga leliphakeme nete-quaternary ebantfwaneni . 
Kutilungiselela kubukana nebugebengu , bagcila kuluhlaka lolunemandla kusita badvwebi bahambisane nekwenta kwesigebengu lesihamba nesimo emhlabeni logucukako , iJenali Yemhlaba Yengoti , Kuvikeleka kanye Nekuvikela Bugebengu , Imphala . 
Lesigatjane sifuna kuniketa Khomishane emandla ekubeka luphawu esandleni salovotako ngesikhatsi selukhetfo nakunesidzingo . 
Emakhono ebuholi kanye nebudlelwane lobuphatselene nekuphilisana nebantfu . 
Konkhe lokutsengwako kutawuya ngeNchubomgomo Yekutsenga kuMasipala Lomkhulu welidolobha laseTshwane . 
Lokonga kukhombisa kutibophelela kwesifundza ekuguculeni kwakheka kwetindleko kudze nekusetjentiswa kwekusisa kwemali . 
Letikhala temsebenti tikhomba kutsi kulukhuni kutivala , ngenca yebunjalo bebuchwephesha . 
Lilungelo lekutfola kunakekelwa kwetemphilo lililungelo lemtsetfosisekelo . 
Ngemuva kwaloko , lokungena kuvela esigodzini lesitsite kutawuheha emanani laphakeme , noma angeke kuvunyelwe nakancane . 
Ngulesinye futsi sibonelo sekungalingani kuto tonkhe tigaba temmango wetfu . 
Kuzuza kuyo yonkhe imikhakha sekuncono . 
Ngekushayisana naletinye tindlela tebhizinisi , emakhophelethivi avamise kubutsana abuye ahlanganise kakhulu bantfu kanye nemiphakatsi kumgudvu wemnotfo . 
Litiko lisuse labanye bazuzi lebebafanele kuhlomula ngesikhatsi sekufakwa kwesicelo ekucaleni kwalomklamo ngoba vele bebanetindlu letifanele . 
Lesivumelwano selubanjiswano kumele sibe sivumelwano lesigucugucukako , lesivumela badlalindzima labangetiwe kutsi bakhone kusayina kunobe ngusiphi sigaba salenchubo . 
Ikhonsothiyamu Yetisombululo Tebhizinisi yeSiemens ikhetfwe kutsi yibhida lonconotekako . 
Lemitsetfo lena lebaluleke kakhulu ngaloko ivumela Temafa aVelonkhe kubeka liso nekuhlola kulawulwa kwematfuba ekulahlekelwa ngekhatsi esigabeni sahulumende wendzawo . 
Loluhlelo lutawucoliswa kwentela kuncuma ngenchubo lekahle futsi lutawulandzelwa ngumjikelelo wesibili wemihlanganosikolo kanye netiwombe tekunika imininingwane womabili emacala etisebenti tangekhatsi kanye nalabaniketa lusito kulemboni . 
Tfula kutfutfukiswa kwemakhono kubahlali labangasebenti nalabangenamakhono . 
Kusabalaliswa kwemanti etindzaweni letitsintsekako letinemathange emanti kwabukwa njengaletinye tinyatselo tekuphalala . 
Kuvisisa tinhlelo tahulumende letikhetsekile kanye neluhlakamsebenti lwekushaywa kwemtsetfo lolutsa tingucuko . 
Kwehluleka kwe-GCIS kusebentisa noma kulandzela noma ngiliphi lilungelo noma sibonelelo salemigomo nemibandzela yekusebentisa akusho kutsi lishaywa indiva lilungelo noma sibonelelo lesinjena . 
Kufanele akwati kusebenta ezingeni lekusuphavayisa . 
Sikhwama seSincephetelo sifisa kumema bonkhe labangahle bafake ticelo kutsi baletse tiphakamiso tabo . 
Indzawo yincane , ngako-ke sibeka umbono wekutsi ufaka sicelo ngekushesha kute kutsi ugweme kujabha . 
Bunengi belucwaningo lwekuhlola kufaneleka kanye nemibiko leyentiwe iya ngeticelo letitfoliwe talemiklamo . 
Kufuya tilwane tasemantini lichaza kuba nebhizinisi yetinhlanti njengelipulazi lethrawuthi , lipulazi lema-oysta nekukhicitwa kwaletinye tilwane tasemantini . 
Loku akumangalisi nakubukwa bumatima bekulawulwa kwetinchubo tentsandvo yelinyenti letimalula . 
Lesiphakamisa senta ncono emandla elibhange ekukhona kwenta umsebenti walo wekunakekela ngaphandle kwekunciphisa emalungelo alodiphozitha imali . 
Atikho tindzawo letikhomba kusebenta lokungekho ezingeni letiboniwe . 
Umphumela waloko , kute kwentiwe ematfuba ekuhwebelana , timoto ( kufaka ekhatsi titfutsi letihambisa umphakatsi ) kumele tikhone kuma tiphakhe nobe tehlise bantfu ebangeni lelikahle lekuhamba kusuka kulemphambanamgwaco , futsi takhiwo akumelanga tivinjelwe kutsi tibonakale ngaphambili kwato kulemphambanamgwaco . 
Imikhakha yetekulima netimbiwa yemnotfo . 
Kute kuvisiseka kahle kuto tonkhe tinhlobo temiklamo lehlukene . 
Tetekwelashwa tesimo lesiphutfumako , letifaka imisebenti ye-ambulensi , ngumsebenti wematiko etemphilo esifundza . 
Ngemphumela walokubambeleleka loku lokunganambitseki , T sewuneminyaka lesihlanu netinyanga letilishumi budzala futsi sewucitse ngetulu kwehhafu yeminyaka yemphilo yakhe leseyincane lapha eNingizimu Afrika . 
Masipalati ubona kutsi kusekhona tinsayeya letinyenti labukene nato , letikhombisa sigaba sekukhula bomasipalati labanyenti baseNingizimu Afrika labatitfola bakuso . 
Lenchubomgomo yelitfuba Lekulahlekelwa Lesikweleti lithulusi lekucala lelisetjentiswa kuveta imikhawulo yesikweleti kanye nekuvuleleka ngekucindzetela bukhulu kanye nesikhatsi sekuvuleleka kubalingani kanye nebakhiphi . 
Legrafu itsatsa imininingwane kulegrafu lengetulu futsi iniketa emagrafikhi lacace kakhulu ekusebenta kwemakhwinthili lehlukene . 
Idathabhesi lekhona yebaphakeli bensita nayo yakhuliswa kutsi yentiwe imelele labanyenti . 
Bonkhe bantfu lebavakalise kutsi kunesidzingo semhumushi batawutfola lusito lwelulwimi kucinisekisa kutsi lulwimi akusiyo intfo lebavimbela ekufinyeleleni nasekuhlanganyeleni kwabo . 
Kwamanje kulungiselelwa kukhulumisana nebadlalindzima bangekhatsi nebangaphandle . 
Banikati bemhlaba batiniketele ngalokuphelele kulenchubo . 
Lelithulusi lekufutisa anele kakhulu kute avumele kulungiswa umnyaka nemnyaka . 
Inchazelo yemisebenti leyentiwa nguleLitiko lelifanele mayelana netemvelo . 
Titfombo letigamukile noma letintantako nato tingakhweshela emabhishi , tibole bese tibanga emaphunga langasimahle , kantsi futsi tinganiketa tindzawo tekukhicita lokunyanyisako lokuphilako . 
Kubonga kwami kuphindze kuye kuNdvuna yeteMfundvo Sisekelo ngekuhola kwakhe ekutfutfukisweni kwenchubo yemfundvo sisekelo . 
Emashaneli lahlukene ekubika tinsolo tekukhwabanisa nenkhohlakalo tikhona , futsi loku kuchazwe kabanti kuleLisu Lekulwa Nenkhohlakalo Nakuluhlelo Lwelitiko Lekuvikela Kukhwabanisa . 
Loku kwentiwa ngulokubeka emkhatsini kuhamba nebhajethi lesele iyiswe kuletinye tinhlelo . 
Akunakungabata kutsi KG utawubuyela e-United Kingdom na T nje likhotho lingakhomuza kubuyiselwa kwa T. 
Kugadza lokungenti lutfo kuyintfo letfuke yentiwe etindzaweni tesive netangasese yentiwe ngulabatisebentisako nobe bahlali uma benta imishikashika yabo leyetayelekile . 
Tintfo tihambe ngekushesha emva kwalesambulo . 
Inhloso yaloluhlolo lwalomtselela kutilwane letiphila futsi tisebentisa umhlaba kutawuba nje kukhombisa nekuhlola kukhatsateka lokungakavami kulencenye lenetilwane yalendzawo . 
Emnyombeni wekwakheka kabusha kwetindzawo tasemadolobheni kugcugcutela batjalitimali - kutsi bantfu batjale timali emmangweni , ngekubuka ngemehlo lamabili letemnotfo kanye neletekuhlala endzaweni . 
Kuceceshwa lokusisekelo kwebahlengikati lababhalisiwe kuyaniketwa etikoleni tebahlengikati letivunyiwe letingaba makholishi ebuhlengikati nome tikolo tebuhlengikati tasetibhedlela . 
Bakhetsa bondvunankhulu labahola imikhandlu yetigungu . 
Indvuna yeTendzawo kanye naHulumende Wendzawo iniketa kwesekela ngetimali nome lokunye ekuhleleni kulawula imfucuta kanye nekuniketa takhiwonchanti letidzingekako temfucuta . 
Kukhulumisana njalo netikolo kutawugcinwa . 
Sibonelo lesimcoka lesimayelana naloku kutweba labafuna umsebenti kanye nekugcina Tingcweti Tekukhetsa Nemtfombo Webantfu Wekutweba labafuna umsebenti tona , njengaloku kushiwo ngenhla , tifakwe lapha kute tente kutsi tikhatsi letitsatfwako tekutweba labafuna umsebenti tenteke ngekushesha . 
Bantfu bemave emhlaba labamenyetelwe kutsi abekho emtsetfweni nome abadzingeki lapha eNingizimu Afrika nabo futsi bayabanjwa bagcinwe balindzele kubuyiselwa kwabo emuva lapha bavela khona . 
Emazeze eluseni aya etulu nesitfombo kusukela emhlabatsini , adle emathishu kusukele kulicala lelingaphansi lefoliyeji . 
Takhiwo tasemandvulo letinengi , ikakhulu eGrisi kanye naseTaliyane , betakhiwe kakhulu ngemabuli . 
Kute-ke inchazelo , nanoma kunjalo , kutsi lenkinga yavunyelwa leni kutsi yenteke kwasekucaleni . 
Kugcwala kwelinanibantfu ngahle kuyanyaniswe nekufunwa kakhulu kwemsebenti kulentfutfuko lephakanyiswako . 
Letindlebe takolweni timelele kuvundza kwemhlaba , bese kutsi lamatinyo endlovu yase-Afrika , lakhonjiswe ngemapheya kumelela emadvodza nebafati , aphindze futsi akhombise inhlakanipho , kuma njalo ubambelele nemandla . 
Lawa ngemakhono lacondzile lasungulwe emahhovisi aleLitiko matfupha futsi netikhungo letisemtsetfweni letifana nemaBhodi Emanti . 
Ticelonkhokhelo kufanele tichaze kahle kute tinakwe . 
Kutfola lokusimama lokufanele akusiso sento lesenteka kanye kodvwa siyincenye yeluhambo loluchubekako lwekusimamisa tidzingo letincintisanako netinshisekelo kusimondzawo lesigucukako . 
Phendvula kutintfo letibekelwe embili tetingucuko endzaweni yemsebenti , kubukana nayo yonkhe imibuto kanye nasekuniketweni iyunithi yemtsetfo ngembiko lonabile . 
Indzawo yekuhlala letayelekile ngalesinye sikhatsi iyehluka kubuve nebuhlanga . 
Labanyenti labakleyimako basemakhaya banenkhinga ekuniketa lamakhophi ladzingakalako njengamatisi , titifiketi tekufa , titifiketi temshado , tincwadzi tebufakazi njll . 
Likhemikhali lelingenhla kwalinye lingabhaliselwa kulawulwa kwesilwanyana tsite kusitjalo tsite . 
Imisebenti leyetayelekile yekuphatsa lihhovisi kufaka ekhatsi kufayela , kufothokhopha nekufeksa emaphepha . 
Imibono levetiwe ku " SA Corrections Today " nguleyo yebabhali futsi ayimeli yebahleli nome Litiko Lekulungiswa Kwetimilo lonkhana . 
Labanye badlalindzima bahlanganyele , futsi kucabangeka kutsi lenchubo yekusitwa ngetemtsetfo itawusombuluka ibe yinchubo yekuvikela sive . 
Sijabule kakhulu ngalesipho . 
Sekufike sikhatsi sabobonkhe labatsintsekako kutsi bakhombise kutibophelela lokufanako . 
Kwengamela lokusebenta ngemphumelelo lobuletsa imphilo lencono yebantfu bakitsi . 
Tibhedlela Tekucecesha Tetematinyo : Kuniketa tisetjentiswa tekunakekelwa ngetemphilo ngetematinyo kanye nekucecesha labasebenta ngetematinyo . 
Umcombelelo wemkhakha wetekulima uhlala njalo untengantenga ngenca yetintfo letinyenti letingesito tetemnotfo lokufaka lokunemtselela longasimuhle ekufunweni nasekuniketweni kwemikhicito . 
Kuchuba kubambelela kuliphakethe leliyinhlitiyo yesihlalosemavili netinsita tekuhlala kuto tonkhe tigaba . 
Kutfola ema-invoyisi lavela kuma-ejenti lahlela luhambo , kuwcinisekisa kutsi akahle bese atfunyelwa ehhovisi lelikhulu kute libhadale . 
Kusisa lokusemazingeni lasetulu kutawufakelwa tetimali ngalokutayelekile kwekukhulisa kuboleka kutemabhizinisi ahulumende . 
Simo sekuhlanteka kwesiciwi setilwane sichaza kutsi kutsengiswa ngaphandle kwemikhicito yemfuyo kungachubeka ngaphandle kwekuphatamiseka . 
Kwekucala , imikhicito yekwe-elekhthroniki , kufaka ekhatsi bongcondvomshini , imishini lesebenta ngagezi kanye netisetjentiswa tekuchumana sekuhlangabetene nekukhula lokusheshako kweluhwelwano lwemhlaba kuleminyakalishumi lemibili leyendlulile . 
Balingani betfu bebayincenye yekuhlela imicimbi nekunika lesinye sisetjentiswa netintfo tekusebenta letidzingekako . 
Kwati kusebentisa ngcondvomshini nge MS Excel , iWord nePowerPoint . 
Kutincenye letinyenti lokwendlulela kwemali lengenako ibe ngetulu kwetilinganiso teluphakelomali kusetjentiswa ekwehliseni tikweleti lekukhombise kwehla ngalokwamukelekako njengesilinganiso se-GDP ngemuva kweminyaka letsite . 
Kucinisekisa kutsi luhlelo lwemphilo lechubekako nekuhloba luyasetjentiswa . 
Lemikhakha inemandla ekwakha umsebenti nekwakha kuvana kutenhlalo , ligcabho lavelonkhe nekutfutfuka kwemnotfo . 
Lokuchumana kuchuba ematfuba ekukhibika lachubekako lahlukahlukene , abuye asebente njengemgudvu wetinhlobo tendzabuko , letichuba kuhamba kwetivundzisi nekusakatwa kwetinhlanyelo tisuke endzaweni tiye kulenye . 
Loku kuvamise kusho kutsi kundluliselwa lomuntfu kulelitiko lahulumende lelifanele . 
Ngako bantfwabami bamemeta bafuna lusito . 
Loluhla kufanele luvuselelwe cishe njalo ngekota kwengeta noma ngabe ngubaphi batfuli tinsita labatsembisako nanoma ngabe ngutiphi timphahla letinsha tekuhwebelana noma tinhlobo tetinsita . 
Kwephetfwa kwetingcoco tekucela nekubonisana teSivumelwane Sebudlelwane Betemnotfo emkhatsini wesigodzi setfu kanye ne-EU kwenta ligcatsi lelikhulukati ebudlelwaneni betfu lobugucugucukako . 
Ngesikhatsi salomkhankhaso imitamo lemikhulu kufanele kutsi yentiwe kute kugcugcutelwe Umculu weMazingagugu Lamahle . 
Ngenca yetinjongo tekutsi kube nesitatimende semali lengukheshi yekuchuba ibhizinisi lekhona , ikeshi naloko lokulingana nekheshi kwacha imali lengukheshi lekhona , emadiphozithi labanjiwe , lolunye lutjalomali lwesikhatsi lesifishane lolungaguculwa malula lube ngukheshi kanye nema-ovadrafthi asebhange . 
Emakhono lamahle ekuchumana nekusombulula tinkhinga . 
Labanyenti labadvumile betemidlalo labadvuna nalabasikati , balingisi bemafilimu , bacondzisi , ema-akhademikhi nabosopolitiki bonkhe basebente ngemphumelelo sikhatsi lesidze lapho bebanayo i-HIV kwadzimate kwafika lapho bacala kugula . 
Kunemizamo leminyenti leyentiwe kukhutsata kuncishiswa kwemfucuta . 
Kunekuvumelana lokukhona ngekhatsi kwalelitiko kwekutsi letinsayeya tekutfutfuka tifaka ekhatsi naku lokulandzelako : 
Phindza ubuke cishe timbili tindzaba lesetengcile kute utfole imininingwane lephelele yato tonkhe timemo letikhona tethenda . 
Kubalulekile kubona kutsi lensayeya yaleNhlangano yeBakhokhimareytsi mayelana nedokhumenti yekuhlola isekangasonjululwa . 
Nanabe angakavami kutsenga ngco imphahla , emakhaya lahola kancane angasaba nebunikati bayo ngalokungakacondzi , sibonelo ngetinhlelo temphesheni letisekelwa ngumcashi . 
Kwesibili , sitawulinga tinhlelo tengucuko tekufuna nekutsenga eTikweni leTemphilo kanye neleTemisebenti yeSive , eveni lonkhe nasetifundzeni . 
Kamuva ngiye nganiketwa ligunya yiKhabinethi yeNshonalanga Kapa lekucwaninga imitfombolusito letengetelo temali lengenako . 
Kusentjetiswa ngemphumelelo kwaloluhlelo kuncike kamatima ekubeni khona kwelwatiso sonkhe sikhatsi nelwatiso lolubalulekile kute kugunyatwe kutsatfwa kwetincumo . 
Tindlelasenteko nenhloso nesabelo saletibonelelo kwendlalwe lapha ngentasi : 
Kungizuzise kakhulu futsi ngifundze lokunyenti kuye ngaleso sikhatsi . 
Jenny Hobbs ungumbhali wemidlalo lebhaliwe futsi uyintsatseli lengakacashwa ngalokuphelele . 
Kunenombolo lephansi kakhulu yalabatsintsekako labenta tetfulo kuyolalelwa yibhodi yashwele . 
Kuphendvula kwemnotfo lomncane nemnotfo lomncane kakhulu kumshiyalifa kube ngulokubaluleke kakhulu . 
Inchubo yekususa simo lesibi sanjalo ngesikhatsi lesitsite ( ngenyanga noma ngekota ) kuluchungechungesikhatsi . 
Nome kunjalo , njengobe kukhicitwa kwemfucuta kwandzile , kuye kwabonwa kutsi kugcila kufanele kubhekiswe ekwehliseni imfucuta . 
Lendlela yenta kubuyiselwa kwesimilo ngetulu kwendlula umtamo wekuvikela bugebengu ; kubuye kube lithulusi lapho khona umsebenti wemmango uyanotsiswa , kutfutfukiswa kwemakhono ebantfu , kantsi tiboshwa tiniketwa imphilo nalamanye emakhono . 
Ubuye ugcile kuletidzingo wetingucuko eNingizimu Afrika kantsi tiniketa tiphakamiso kumitamo yetingucuko . 
Tidzingo teliphakelotimali letanele kufanele tibe khona teluhlelo nekuphatfwa kwemklamo netinsita tekulawula ; 
Kuncintisana kwemikhicito yetfu letsengiselwa emave emhlaba kutawentiwa kube ncono kuthemu lendze ngekusebentisa tingucuko letichubekako kusimiso sekulawula emnotfweni wetfu kanye netinchubomgomo letifana nekuhwebelana , kwenta kancono takhiwonchanti nemanethiwekhi , nelutjalomali lolusimeme nekukhula kwekukhicita . 
Ngalesikhatsi lesi , inchubo yeLikomidi leTivakashi leKuncuma yaphakanyiswa kute ibuyeketwe . 
Lutfungelelwano loluchubekako nalolwehlukahlukene lwetindlela tekuhamba letigucukako naletinemisebenti leminyenti kufanele tiluke eluhlelweni lwetindzawo tekuhlala lubuye luchumanise tikhungo tesive . 
Kuniketwa kwetinsita letisisekelo kungaba bufakazi bensayeya uma ngabe tindlu tifanele kutsi takhiwe emhlabeni wangasense ; 
Nanoma tindleko takucala teliphayiphi lelembelwe phansi tingenhla kunaleliphayiphi lelembelwe lavela ngaphandle , kususwa kwencenye leselugwini ngebunyenti angeke kube nesidzingo uma lesakhiwo sidzilitwa . 
Imitsetfo yekutfola tinsita yeyame kutinsika letisihlanu : Emazinga Emali , Kuncintisana Lokuvulekile Nalokuyimphumelelo , Umtsetfo Nekusebenta Ngendlela Lengavuni Luhlanga , Kuba Nemtfwalo Nekubika , neKulingana . 
Lekhomishana iphokophelele ekutfoleni letinjongo . 
Ngaphandle kwekuba netinhlelo temvelo letikhona , bantfu bendzawo kutawudzingeka kutsi batfutse ngenkhani noma batawuchubeka baphuye kakhulu ngaleikhatsi timphilo tabo tinyamalala . 
Lapho khona kunemphahla lendlula leyodvwa kulesicelo , lencenye kufuneka igcwaliswe eceleni yehlukaniswe ngekwemphahla ngayinye . 
Bocwepheshe nabo bangazuza kulabamele umphakatsi , ngobe bagcogca babuye baletse lwatiso letenhlalo-netemnotfo nelwatiso lwetintfo letehlukahlukene nalabake bahlangabetana nako emiphakatsini , lokungasetjentiswa kute kususelwe kuko lenchubo yekuhlela kubuye kucinise indzaba yemphakatsi ngetikhatsi tekucocisana . 
Kubeka emathulusi lamasha etandleni tebatsengi lekungasimamisa kuba nemtfwalo nekusita takhamuti kwakha kabusha tinsita tebantfu . 
Nangabe usakhamuti saseGauteng futsi utsi unesitunge , akungabateki kutsi awati lutfo lolwentekako . 
KuleSiphakamisomtsetfo sisekelo ngalokusobala localangaye wavelonkhe wekucondzisa kabusha timalisikhwama tembuso tiyiswe ekutfutfukisweni netinsita temphakatsi . 
Bhala leso naleso silinganisosimo kanye nesilinganisosimo lesingephasi selizingasimo ngekulandzela timiso tedatha yethenda . 
Tilwimi tigodzi temincele tingemathulusi lanemandla langasetjentiswa kwenyusa intfutfuko nekuhlanganisa ema-Afrika kanye nekwenta kube malula kuhamba kwebantfu netimphahla . 
Umtsengi wendlu longabakhona kudzingeka avisise imitselela yekungalandzeli umtsetfo futsi nenchubo yemtsetfo lephatselene naloku . 
Lapho sikhangisi sisho kutsi ilayisensi lesemtsetfweni yekushayela iyadzingeka , sicela utfumele ikhophi lesethifayiwe yelayisensi yakho . 
Ematiko etinsita afaka uMbutfo weTekuvikela waseNingizimu Afrika , Litiko Letekulungiswa Kwetimilo , Imisebenti YemaPhoyisa aseNingizimu Afrika , i- Ejensi yeTebunhloli Yavelonkhe , futsi neleMisebenti yeTetimfihlo laseNingizimu Afrika . 
Iyunithi Yekwabelana ngeLuhlolomabhuku Lwangekhatsi iyachubeka kuhlangabetana netihibe temakhono . 
Insayeya lebucayi ngekubhadala ledi kungenca yema-imvoyisi langasikahle emakhreditha laletfwa kumasipalati . 
Umuntfu lonjalo kutawudzingeka kutsi atitsatsele tibopho talomsebenti lawutsetse ngekwetimiso talenkontileka . 
Loku kungenteka endzaweni lekhetsekile lefana nemsele endzaweni lemgodzi lephelele noma emhlabatsini losondzelene nalendzawo lengumgodzi . 
Leforamu Lelawula Kucwayisa Ngenhlekelele itawuba nemsebenti wekubuyeketa loluhlelo lwekulawula inhlekelele kulomasipala njalo ngemnyaka . 
Bonkhe bahlali batsintseka ngco noma nganhlanye . 
Umlamuli utfole ngeliphutsa kutsi wemukele ngekutivumela yena kwendluliselwa kwakhe lokumkhakhamibili esikhundleni semicimbi . 
Kusombulula tinkinga letikhona kwamanje tetindzawo lekulahlwa kuto inkhukhuma kutawusita ekwemukeleni kancono indzawomoya , kwenta kancono kuhambisana nemtsetfo kanye nekukhulisa linani lebantfu lalabo labangasebentisa letindzawo nekuniketa sakhiwonchanti lesifanele kubonelela kwendluliswa kwenkhukhuma . 
Kuletichumanisi tetindlela letihlanganisile letivumela titfutsi letinyenti kakhulu , lokulandzelako kumele kucashelwe : 
Kungenca yalesizatfu lesi-ke kutsi sifanele sicaphelise kutsi tsine njengetisebenti sehluke ngetindlela letinyenti kepha sidzinga kuvisisa nekwemukela kwehlukahlukana kwetfu futsi sifundze kuphatsa ngekubaluleka kwehluka kwangamunye . 
I-CS ngakoke yabese iyachutjekiswa kutsi inikete inkhombandlela lebanti ekutfutfukiseni lidolobha . 
Lelikolishi liphindza libonelele tisombululo tekutfutfukiswa kwesikhungo semoya , tekutsengisa , temphahla netetinsita tekukhangisa . 
Loku lokulandzelako kufanele kubonakale kuwo onkhe emadokhumenti : 
Kuba netinhlelo nekungenelela kucedza emagibe lakhona emmangweni nekucwasana . 
Futsi siphindze sachubeka nekukhatsateka ngekuphepha nekuvikeleka emva kwalesakhiwo kuleSishayamtsetfo . 
Ngako-ke letincomo temali taleLicembu Lemsebenti lebuNgcongcoshe ligcila kakhulu ekunikeni imali titjudeni tasenyuvesi letifundzela ticu , emadiploma netitifiketi . 
Loku akukhoneki uma bangenawo emakhono ladzingekako labangawatfola kuphela ngekuceceshwa kanye nesipiliyoni . 
Khumbula kutsi ibhondi iyimali lebolekwako levikelekile . 
Kusho kutsini lokutibophelela ngekwebhajethi yemfundvo lokhona ? 
Ngaloko , uma ngabe indlela yekwakha ikhetfwa , luhlangotsi lwekudzilita kufanele nalo lubukwe . 
Bojikanelilanga bavuma kahle kulesimo selitulu lesishisako futsi lesomile aseNingizimu Afrika kantsi bangakhicitwa ngetindleko letiphasi ngisho nome kungekho umswakamo lowanele kukhicita letinyenti taletivuno tasehlobo . 
Leti nguletinye tetincenye lekumele tilondvolotwe ngekwemtfombolusito wesitfombe lesibonakalako kanye nentsengo yentfo lelusito . 
Kute kube ngunyalo , imiklamo lesikhombisa lemisha yekwengeta kuphakelwa kwemanti lasetjentiswa emakhaya , kutemandla , ekuniseleni nakumikhakha yetimboni itawusetjentiswa esikhatsini sethemu lesemkhatsini . 
Bacondzisi bahlala bacindzetelekile kutsi bakhulise kuphendvula , bavuleke futsi baphendvule kubalingani nakutifiso temmango . 
Kusandza kuba nemitamo leminyenti leyentiwe kuvimbela lokukhicitwa nekutsengiswa kwetjwala lobungekho emtsetfweni . 
Ngiyetsemba Lendlu lena itawuvumelana kutsi uma lethemu lesikuyo icala , sifundza setfu besishayekile ngenca yemtselela wekuwa kwemnotfo wemhlaba wonkhe . 
Lokwandza kweludlame lwembusave kanye nemishikashika yekwesabisa eNigeria naseKenya kuletsa insayeya lensha eminotfweni lemikhulu e-Afrika leseNshonalanga nase-Afrika leseMpumalanga ngekwehlukana . 
Loluhlelo lwekwakha lutawuphindze futsi lukhombise tisebenti takuleli netangaphandle kwaleli letitawusetjentiswa sonkhe sikhatsi seKontileka . 
Kulawulwa kwemisebenti yekunakekela ngemuva nekuchumana ngetimphumelelo tekusebenta noma tinselele . 
Ngubani lobukene netimbangela letitsintsa kusebenta nekubukeka kwetindzawo tesive letakhelwe ? 
Lapho kukhula kwemnotfo wetfu kucala kuhamba ngesivinini lesiphakeme , kukhula kwemalingena yemafemu , emakhaya kanye neyahulumende kusiya kwehlisa tindleko temikhicito lekhicita leminye imikhicito ngekukhulisa imali leyongiwako nelutjalomali . 
Lelifomu lihloselwe umsebenti wekunciphisa kugeleta kwemfula wekuhlanyelwa kwemahlatsi ekuhweba . 
Lekukulimala kancane , lokusemkhatsini nalokukhulu kakhulu nalokunekufa kwebantfu . 
Kuchubeka nekucecesha kuniketwe kulokutfutfukwa kwakamuva etinhlelweni nakubasebentisi labasha . 
Kusheshe uhlolwe kufanele kugcugcutelwe kute kucalwe ngetekwelashwa . 
Linyenti letilwane noma titjalo noma ngabe nguyiphi inchubo lebalulekile yebhayoloji yekukhicitwa kwetilwane noma titjalo , ngekungabi yinchubo lencane-yebhayoloji noma umkhicito wenchubo lenjalo . 
noma ngabe ngubuphi bulili kufaka ekhatsi lolobunye bulili ; 
Kujuba lesilimo nekusibeka ngemigca ngco kuletindvuku letijutjiwe kutsi kwehliswe kulahlekelwa kwekusakaka kwetinhlavu ngakoke kunconywe njengalokuphephile lokukhetsiwe . 
Tinhlaka Tahulumende Letitsite tinemandla ekulawula kantsi letinye kulindzeleke kutsi tiphatse imisebenti yato ngendlela yekutsi kuncishiswe ematfuba ekunukubeteka kwebunjalondzawo . 
Kufanele kube khona umbandzela lekufanele wentiwe kuze kutsi kufakwe emagagasi kanye nemarekhoda emoya latawufakwe edvutane naleyondzawo , uma kusho kutsi awukho . 
Kuniketa imibhedze yekunakekela lokumatima etibhedlela tesigodzi kanye naletitsite letinkhulu tesifundza kuyabukwa . 
Kufanele uhambele imihlangano lebanjwa sikhungo . 
Kufanele kugcinwe kutinta ecenjini lebaphatsi labakhulu ngekubonwa nekucashwa kwelibambela leMphatsi waMasipala . 
Ticelo tekuyisebentisela inzuzo tingatfunyelwa ngencwadzigezi . 
Nomakunjalo , loluhlobo lwekuhlelela kulawulwa kwemfucuta belukhona , futsi solo alusetjentiswa . 
Tifundza letintsatfu betikunchubo yekuphetsa lusito . 
Kuhlelwa kwelisu lokuhlangene , kwabiwa kwemali kanye nekubeka liso ekusebenteni kwekutfulwa kwetinsita , kuhlangene nelwati lwetimali lolusebenta kahle kanye nekwelulekwa , kutawenta ncono lokuhlangana emkhatsini kwetinsita letiniketwa ngematiko kanye netinzuzo netindleko tetinsita letinjalo . 
Kunaka kufanele kuniketwe kulelitfuba lwekutsi liphayiphi litawucala kuntanta ngasemhumeni . 
Nyalo loku kulungisiwe ngalethenda lensha futsi imitsi seyitsengiwe futsi seyisabalalisiwe . 
Tinsita letincono titawuniketwa ngekusebentisa tindlela takamuva tangcondvomshini nekucashwa nekuceceshwa kwetisebenti . 
Budlelwane neBemagunya Ekulawula futsi neLitiko Letemfundvo eGauteng kusho lukhulu kitsi . 
Tikhulu teLitiko tibavakashela njalo bomasipala futsi ngenca yalokuvakasha kwekwengamela umsebenti , sesente tingucuko letitsite kutabelomali tetfu , nekubuka loko lokwentekako ebantfwini . 
Lesimiso ngako-ke sicinisa emalungelo alofake imali laphikisana nelibhange leligcogca imali . 
Tindzaba lekufanele tibukwe nguleti : 
Lokubuyeketwa kwalenchubomgomo Yetindzawo Letisemaceleni Kwelidolobha eGauteng ngumklamo lowatsatfwa Litiko Letekutfutfukisa Temnotfo . 
Cinisekisa kutsi lapho kufanele khona , kuvuma kwemukela imitfwadlwana kuyasayinelwa , kweliposi , kuchumana kanye nemasekhula laletfwako . 
Hlola njalo ngeliviki Luhlelo . 
Lamabhawodi nemawashela kutawuhucwa ngensimbi . 
Lapho tikhundla temisebenti tibakhona akunakwa kakhulu imisebenti yesikhatsi lesitako yetigaba letitsite temisebenti . 
Kutfumbeletela kwalokutsengwe ngaphandle kubalelwa imboni ngayinye , live , kubukwa kwemnyaka njengelinani lalokutsengwa ngaphandle kunemiphumela . 
Umbiko weKusisa wemhlabawonkhe uphindze usho kutsi sigodzi saseNingizimu Afrika silandzela iNdlela iFlying Geese , njengoba isetjentiswe yiJapani kanye neNingizimu Mphumalanga Eshiya . 
Kusetjentiswa kwaletinhlelo kutawucondziswa sidzingo sekufezeka Kwelisu Letekulima laseNingizimu Afrika . 
Lamadivishini lalandzelako ePhalamende aniketa inchubo yekwakhiwa kwemtsetfo lusito loluhlelekile . 
Lapho kufanele khona uyacelwa kutsi unikete inombolo yemvume ngayinye noma lokunye kugunyatwa macondzana nekusetjentiswa kwemanti . 
Lokutsakaselekako ngulelicinisa lekutsi kufikelela etimotweni kukhuphuke kancane kakhulu kulomnyakalishumi . 
Ucelwa kutsi wati kutsi kufeksa noma kutfumela ngencwadzigezi ticelo angeke kuvumeleke . 
Kuto totimbili tigaba umfakisicelo kufanele abe : Emakhono lamahle ekuchumanisa kanye nekwetfula , kuchumana ngemlomo kanye nekubhala , emakhono enhlangano kanye newekusombulula inkinga . 
Hulumende ukholelwa kutsi kwabelwa kwetikole , ikakhulukati etifundzeni letiphuyile , kusesephansi kakhulu . 
Imisebenti iyachubeka nekuvalwa yimali yekwenta umsebenti nelwati . 
Tindzawo temabhizinisi etindzaweni tekuhlala letisekela tigitjelwa temmango tivamise kubukana nemgwaco futsi tente kutsi emakhasimende lahamba ngetinyawo afinyelele malula kunalowo lasebentisa timoto . 
Lendzawo lena ikahle kakhulu ekwakheni indzawo lehlanganisile yasedolobheni yekuhlala emnyeleni wesigodzi sebhizinisi . 
Uma kungenteka kutsi li-oda lingafakwa ngunoma ngabe ngusiphi sikhungo ngaphandle kwemadepho esifundza etekwelapha , kucinisekiswa kweli-oda kufanele kucinisekiswe nemphatsi wedepho kucala . 
Tindlela tentfutfuko yesakhiwonchanti setekulima letinyenti ticedze ngekutsi tifaka ligalelo ekwenyusweni kwekutfolakala kwekudla kanye nekutfutfukisa umnotfo . 
Timphawu tekuvuseleleka kwemnotfo kulomlotsa wakamuva wemhlaba wonkhe uyacaca ngekuchagela kwekukhula kwemnotfo lokusolo kukuhle kakhulu , nome nje kungephasi kwekucombela kwaphambilini , tinkinga letibungoti bekwehla solo kukhona kurada . 
Kuhlanganisa kwekucala kuvetwe ngulokunaka kwemagagasi emanti aselwandle ladvutane ' lahlantekile ' angene kulamanti kulemphophoma yemanti langcolile ngalesikhatsi aphuma kulendzawo yekuphuma kanye nalamanye emagagagasi lekenteke ngalesikhatsi kungeteka lokungcola lokuntantako elusentseni . 
Emagceke aSonkontileka loyiBhida kumele avuleke futsi afinyeleleke ngato tonkhe tikhatsi letimukelekako ngetinjongo taloku kuhlola . 
Tinchubo tekucasha tasala tinebutsakatsaka , lokuholela ekuhlulekeni kucondzanisa ebantfu ngekulungela umsebenti . 
Tinhlelo Tekulinganisa Lokulinganako kufanele tifake inchazelo lephelele yendlelakuhlola yetifundvo . 
Linyenti lalemiklamo lisetimayini , takhiwonchanti tetimboni , kuguculwa kwemikhicito yetekulima kanye netekuvakasha . 
Tekwelashwa kwakhe kubese kukhokhelwa kancane noma ngalokuphelele ngulohulumende wesifundza noma labo labaphetse betemphilo bebuholi lobutsintsekako . 
Bafakiticelo kufanele baphindze banikete emareferensi lamatsatfu lanalelwatiso lolulandzelako : ligama kanye netinombolo tekuchumana kanye nekusho sikhundla lereferensi leyatiwa ngaso ngumfakisicelo . 
Imitamo yetinchubo tekusekela kuthula yaba khona emaveni lakhetsiwe elivekati i-Afrika . 
Bantfwana lababutsiwe abanako kutsintsana nebatali babo bengati noma leminye imindeni yabo . 
Kuphendvula kuletinsayeya , leLisu lifuna kuncoba letinsayeya , ngetindlela letinyenti tekungenelela letitosetjentiswa kumazinga ahulumende avelonkhe , esifundza kanye newendzawo . 
Lomkhandlu sewemukele tinchubomgomo letachazwa kabanti ngetinhlaka tetinhlelo tekusebenta kulemikhakha ngamunye . 
Iklemu letayelekile yasemakhaya itsatsa iminyaka lemibili kucubungulwa futsi sitimisele kwehlisa loku kube ngumnyaka lowodvwa . 
Kuba nemandla lamakhulu kusho kuhlanganyela etincumeni tetimali netekusebenta talolunye luhlangotsi , kodvwa kungalawuli leto tinchubomgomo . 
Njengaloku kukhonjisiwe ngenhla , bunye kutepolitiki nenkhululeko kutemnotfo kube sicelo lesichubeke njalo e-Afrika kusukela ngetikhatsi temuva kwekuphuma ekubusweni betive kute kube ngunyalo . 
Lokunye kwalokugucugucuka kubangwa timphawu tekubamba . 
Kugcwalisa letinye tyikhala temsebenti welwatitsite kuchubekile kwaba yinsayeya ehhovisi leMcondzisi . 
Kucina kwemakhono lasezingeni leliphakeme netheknoloji kukhombise lizinga lekukhula leliphakeme kakhulu tekuhwebelana kwemhlaba kuleminyakalishumi lemibili lesandza kwendlula . 
Kuneligebe kunchubomgomo njengoba umsebenti lomkhulu wemasu esibonelelo nemiphumela kudzinga kutsi kucondzaniswe neluhlelo lwetisebenti lwavelonkhe lolukalwe kahle , lolungatfolakali . 
Letinkampani tekuvakasha timemetele kutsi iNingizimu Afrika iyindzawo Lephephe kakhulu emhlabeni . 
Letehlakalo tidvonse kabanti babambichaza labehlukahlukene nemacembu lanenshisekelo lefanako . 
Temfundvo tifuna kwatisa nekufaka ekhatsi bantfu bonkhe emazingeni onkhe , ngalesikhatsi kucecesha kugcila kubasebentisi lababochwepheshe nabososayensi bekubuketa Umhlaba Neluhlelo Lwekwatisa Ngesimondzawo . 
Kuphatfwa kwe-SAPS lapha esiteshini kuvakalise intfokoto lesenhlitiyweni kulesiteshi lesisha lesinemphilo . 
Umtselela wetfu enhlanganweni lemkhakhaminyenti kwemukelwe kabanti kulomnyaka . 
Ngiloku lesikutfole kulubandlululo . 
Kulahlwa kwetibi lokungekho emtsetfweni kuludzaba loluchubekako , futsi nebahlali bakubona ngatsi kuba kubi kakhulu . 
Lenethiwethi lenemandla lamakhulu yekwenta kwehla nekwenyuka kwetitfutsi letingena emigwaceni lemikhulu emadolobheni kwenteke ngelizinga lelisetulu letinsita kuhloswe ngayo kubonelela kuhamba lokukhulu lokutsintsa kwehla nekwenyuka kwetitfutsi futsi nekuchumanisa tigodzi telive letinkhulu temadolobha kanye nemadolobhakati . 
Bosomathenda bafanele kutsi bati kutsi intsengo yethenda leniketwa nguSomathenda itawentiwa ingantjintji futsi ime injalo futsi angeke intjintje ngenca yekukhula . 
Yini lokucaphelako lokumayelana nemehluko etentweni letisesikhatsini sanyalo naticatsaniswa netento letifananako letisesikhatsini lesengcile ? 
Imphahla lengasiyo yanyalo ayehli emanani ( ikhokhelwe kabusha ) ngalesikhatsi ibalwa njengaletsengiswako , noma ngalesikhatsi kuyincenye yelucembu lekuveta lelichazwe njengalelibambe lokutsengiswako . 
Lenchubo itawenta imiphumela yeluhlolo lwaselabhorekthri itfolakale kunethiwekhi nasezingeni lemklamo . 
Letindzaba letisele tekubuketa tiyabukwa nyalo Licembu Lekusebenta Kubuketa Tekuvikela kanye nemklamo welitiko wekuntjintja futsi utawunakwa Likomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela ephalamende , kanye nabo bonkhe babambichaza . 
Ufundza malula namasinya ngekulalela lulwimi-lasekhaya . 
Lokuhlangenyela kufaka imitamo kanye nalabo lababamba lichaza labahlukahlukene bemkhakha lotimele newahulumende njengemabhizinisi , imiphakatsi , kanye naletinye tinhlaka tahulumende njengalabatsintsekako kulentfutfuko . 
Lesigaba lesi sicoca ngetinyatselo letinyenti tesimo lesihle semphilo yebahlali base Cape Agulhas LM . 
Ngaphansi kwemtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika , kuniketwa kwemalayisense etjwala kwentiwa sifundza , kube imitsetfosimiso yekutsengisa nekulawulwa kwetindzawo letitsengisa tjwala yintfo leyentiwa nguhulumende wasekhaya . 
Lokugcila kwaletinkhombandlela ngako-ke kuba kwehlisa lobukhulu nemtselela yasemimmangweni ngekuhlela indlela lekutawuhlalwa ngayo . 
Kucombelela ekwentiweni kwelwabiwomali kumiselwe kumalingena lelingene letsi ngemuva kwaloko ifune kulawulwa kwamalingena lokungukonakona . 
Luphiko lutawuchubeka nenchubo yekusebentisa inchubo yekutsenga kanye neluhlu lemanani lesifundza . 
Emaciniso aveta eluhlotjeni lolungalingani lwemyalo wekudla kulelicala . 
Kukhulumisana nalamanye ematiko lamanye lahambisanako kanye nemitimba yabohulumende-lehambisanako itawukhuliswa . 
Ngelishwa , letindleko letengetiwe ativetwa njalo ngalokuphelele futsi atichazwa kahle kubatsengi ngembi kwekube basayine phasi . 
Inchubo yekufundza yenta kube nesidzingo sekutsi kunakwa lokufanele kuniketwe ekufundzeni ngemklamo ngekwemasu eKukhula kanye neKutfutfuka kweSifundza , kuhlolwa kwesakhiwonchanti selizinga-lesigodzi kanye nesifundvo setebuchwepheshe bemklamo . 
Kufanele abe nelikhono lekuhlela , hlanganisa , kusuphavayisa , kuhlela kanye nekucubungula umsebenti walabasekele kuwe . 
Ngalendlela umhlaba uyaphunyutwa uvunyelwe kutsi ubuyele esimeni , lomhlaba uba nesitete bese wakha umcuba wawo lewuba muhle kakhulu ekukhiciteni titjalo . 
Kuphendvula ekubonisaneni lokubanti nalabatsintseko kanye nembiko lobuya kubantfu labahlukene lababasebentisi , tengeto kanye nekwekwenta ncono kwentiwe kulolushicilelo . 
Sifundza sibe netincabhayi taso letifaka letilandzelako : 
Bapende bafaka emathayilisi ehhovisi lemphatsi soloko nesakhiwo sekulawula , lesihlantwe salungiswa nakuleliholo lekuhlanganyela , kuhlotjiswe lubala kwalungisa nemadesika esikolo . 
Lokwenyuka kwekubhadalwa kwentsela kunemphumela wekwengcisela konga kusuka kumkhakha wetinkapani letinkhulu kuya kumkhakha wesive , kube nemphumela wonkhe longanakeki kulesamba sekonga . 
Ngenca yaletintfo letibaliwe kutigaba letingenhla , lizinga lekulawulwa kwemfucuta yekunakekela imphilo kutikhungo letibukiwe akukavami kutsi kube setulu kakhulu . 
Kunika imali yemisebenti yekulapha lengetiwe neyetisebenti letisekelako letidzingekako kunakekela imiphumela lefanako ledzingekako uma kufakwa titjudeni kunkhundla yetinsita . 
Loku , kuhlangene netinyatselo letivikelako letitakubeka kulawula kubuyiselwa kwa T , kufanele kwelekelele kuvikela T ekulimalenii . 
Ngekubona kutsi umsebenti wekugadza kutfobela bekuyincenye yeLigatja Lelincamula Ekhatsi Letinsita Temtsetfo , lenchubo yekulungisa nekuyekuntjintja kusuka kutinhloso letincamula ekhatsi tesikhatsi lesengcile kuya kutinhloso letincamula ekhatsi letihlanganisiwe tekugadza kutfobela tikhombise kuba yinsayeya ngesikhatsi semnyaka timali . 
Masipalati Wendzawo uphindze watsenga tinsitakusebenta teplant kute Masipalati ente ncono kukhona kwakhe kwenta lomsebenti ngemphumelelo . 
Kukhombisa luhlobo lwalomkhakha njengoba bewunjalo ngaleso sikhatsi . 
Kuchofota kusichumanisi ku-imeyili kuchubekisela umtsengi kuwebsayithi lengasilo liciniso lehlelwe sigebengu kuphatamisa inchubo yekubhanga ku-inthanethi . 
Masipala kufanele emukele lisiko leliluhlata kakhulu . 
Kungeta , ikhopholeshini itawuphindza inake ekuniketweni kwekusekela kumboni yetekuphepha yangekhatsi nasekutfutfukiseni umkhicito wamalingena . 
Uma ngabe kubekwa umkhawulo , umtsengi ufanele kutsi , kungakapheli emalanga lasihlanu ekusebenta kubekwe lowo mkhawulo , anike Temafa taVelonkhe , lolwatiso lolulandzelako : 
Emalayisensi lavuselelwe esoftware lesebentela litiko . 
Ticelo tivulekele takhamuti letisetinsha taseNingizimu Afrika labakhombise emandla emfundvo , inshisakalo etinkhundleni letingenhla nesifiso sekufaka sandla Ekuhlobiseni Indzawo yaseNingizimu Afrika . 
Ngemuva kwalomhlangano , tincwadzi letitawubuyeketwa tiyahlukaniswa phakatsi kwalabakhetsa tincwadzi . 
Lokukhula kwalomkhuba kulesikhatsi seminyaka lesikhombisa kuchaza ngekukhula kwemanani , njengalokukhula kulamahhovisi esigodzi ngenca yekusabalalisa ndzawonye . 
Ledatha igcinwa ngekuhlanganyela Litiko Letelucwaningo lwe-IMF kanye nematiko endzawo , bese kutsi ematiko etindzawo kube ngawo lenta njalo kutsi kube sesikhatsini kulinganisa kwaphambilini lokuncike kuloko lokucatjangwako lokungagucuki kwemhlaba wonkhe . 
Lichungechunge letindlela temali yahulumende letingaketayeleki netetimali tisite kusimamisa umnotfo wemhlaba , kodvwa indlela lebuyela emuva ekucashweni lokuphakeme nekukhula kwemazinga ekuphila kungenteka ibe yindze futsi ingabilula . 
Bantfu labanyenti banemali emalanga lambalwa emva kwelilanga lemholo kepha abanamali inyanga yonkhe . 
Lemiyaleto lesetulu yenchubomgomo njengobe ivetiwe Kubaphatsi Lobusetulu ikhombe indlela yemasu letawulandzelwa ngiwo wonkhe ematiko kulesikhatsi leso . 
Inchubekela phambili kutinhlelo tahulumende tekukhulisa tindleko tesakhiwonchanti tichazwe ngemininingwane lephelele kulelibhokisi lelingephansi . 
Uma ngabe linani lalabacashiwe likhulu , ngulapho-ke bahlali batawuba ncono ngalokwetayelekile futsi kuncika kuhulumende mayelana netibonelelo kutawuncipha . 
Luhlelo lweNingizimu Afrika lwekukhulisa kuphehlwa kwagezi lusendleleni kahle kakhulu . 
Lemali ngabe isetjentiselwe kwenta ncono timphilo tebafundzi lapho . 
Ngekungafani nemabhasi letayelekile labonelekwako , incenye lenkhulu yetinsita tabo tinikwa bahlaliphasi nebantfwabesikolwa nabaya nanababuya esikolweni . 
Nangabe isayini yemkhokhi ifojwe kahle kakhulu , kodvwa hhayi ngenca yeliphutsa lemkhokhi , libhange lelikhokhela lisheke lelinjalo kutawufanela kutsi letfwale loko kulahlekelwa . 
Ayikho nayinye ithesti lekhombise kuba ngulencono kakhulu ekuhloleni yonkhe imitselela ye-ikholoji lembi ngenca yekwakheka lokungafani kwemanti langcolile lacakile . 
Lomdlalo bekusicephu sePremier Soccer League . 
Luhlatiyo lwetfu lukhombisa kutsi , eNingizimu Afrika , kusisa kuvinjelwe konga kwangekhatsi eveni lokungakeneli nekutsi incenye yekonga kwebantfu isukela ekukhuleni kwe-GDP lokwengcile . 
Ngalokufanele , kuhlelwa kwendzawo yekuhlaliswa kufanele kutsi ivumelane nemvelo . 
Lemiklamo lephakanyisiwe itawukhangiswa kute isekelwe ngetimali . 
Indzebe lendzindzako ibekiwe kantsi iniketwe sifundza lesinelizinga lelincono lekuhlindza lwebu lwemehlo . 
Tikwenetiluhwebo tibalwa ngelinani lebungako . 
Uyacelwa kutsi ubuke Imigomo Yetfu Yekusebenta kute utfole lwati lolubanti . 
ISARS ihumushele emafomu ekukhokhela intsela etilwimini letisihlanu kuleti letisemtsetfweni taseNingizimu Afrika kute yente lula kufayilela intsela . 
NguMengameli Mandela lowatsi ikhwalithi yekutfutfuka kwetfu sisive ifanele kutsi ikalwe ngekutsi sibaphatsa kanjani labo langanamandla kakhulu , labo labasengotini emkhatsini wetfu , kufaka ekhatsi bomake , bantfwana kanye netephulamtsetfo . 
Siyatsemba futsi kutsi letimali teNational Lottery letibekelwe temidlalo nekutijabulisa titawubuketa kuletidzingo taletindzawo kute kube ngunyalo . 
Tinchubo tekuphatsa lokucuketfwe nge-elekhthronikhi litawenta kukhonakale kuphatsa emarekhodi esigulane kancono kulolonkhe lelitiko . 
Imiklamo ye-IRMA yakhiwa etincenyeni letinyenti emaphandleni eMpumalanga . 
Kute umbhalisi lowacashwa kwabese akubi natigulane letingetiwe letalashelwa i-orthodontic banding . 
Imali leyinsalela isiswa etikhungweni temabhange letisemtsetfweni ngekuya ngekwetinchubomgomo tanyalo temali kanye nekusisa . 
Tindleko tekuphatfwa kwemphahla kungunyalo tisitwa ngemali evotini yalelitiko ngekwalo . 
Ezingeni lavelonkhe , tilinganiso tetindleko tavelonkhe tiniketa lwati ngetinhloso , inchubo lesemtsetfweni kanye nemiphumela . 
Sibonelo , balungiseleli labanyenti labancane abemi kahle ngekuba khashane nemakethe , uma kucatsaniswa nalabo labakhulu labakhe timboni tabo dvute netimakethe taseGauteng naKwazulu Natali , nome labo labatinte dvute netindzawo tekungenisa imikhumbi . 
Tinchubomgomo tavelonkhe tiyabuyeketwa njalo kwentela kwente ncono simo sebuhle bemfundvo kulelave , kepha kanyenti tifundza atinayo imitfombolusito lekhona yekufezekisa tingucuko letinjalo tenchubomgomo . 
" Imininingwane yemkhokhintsela " ichazwe yabuye yavikelwa Sahluko 6 Semtsetfo Wekulawula Intsela ngako-ke lonkhe lwatiso lolunjalo lolugcogciwe , lwahlanganiswa , noma lwagcinwa ngekusebentisa iwebhusayithi ye-SARS lutawusetjentiswa luhambisane neSahluko 6 kuphela . 
Letingenelelo letilandzelako tihlelwe ngalesikhatsi seminyaka lemitsatfu . 
Sungula emasu ekonga kanye netinhlelo tekulawula tilwane netitjalo teluhlobo letitjalo letikhetsiwe . 
Ipharamitha ngayinye yebungoti ingehluka ngemandla . 
Ngalenandlela kuniketwa kwetinsita letingenamsebenti kungabalekelwa . 
Tetindlu tiyintfo lelandzelako , kodvwa tetindlu kufanele tingahambi todvwa . 
Kuphindze futsi kube belwatiso mayelana ne-hardware ne-software yangcondvomshini wakho levele nje igcogcwe Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe . 
Ngakhula endzaweni yeluhleko kantsi uma ngiya ekhaya kuhlala njalo kuhlekwa . 
Macondzana naloku , kusebentisana netingcoco letinemandla kufanele tichutjwe emkhatsini kwato tonkhe tinhlangotsi kute kusungulwe bulingani bekusebenta nematfuba ekusebentisana . 
Luphiko lusebenta ngaphansi kwesandla seluhlobo Lwebahloli Bekulawula Simondzawo ( EMI ) , lekuyinethiwekhi yavelonkhe yetisebenti tetesimondzawo letivela kumatiko ahulumende lahlukene . 
Lokuhlangana kukumeleleka lokuphelele kweMkhakha . 
Kusetjentiswa ngetulu kwemali yetindleko kuleminyaka yaphambilini kuholele ekutseni lesifundza singene kakhulu emalini lebolekwako lehlala ikhona . 
Kuhlelwa kwendzawo yeBa-Phalaborwa kutsintfwe kakhulu ngemakleyimu emhlaba . 
Linyenti lalabatfola sibonelelo setenhlalo nangempela baphuye kakhulu futsi angeke bakhone kukhokhela tikweleti tabo . 
Lokuchaza kwakhe ngaletinchazelo letifanele nemphumela wesiphetfo sakhe ngekuhlukanisa ngalokufanele bekuvisiseka . 
Kuyaphutfuma kakhulu kutsi letinkhinga letiyindida letikhungetse tikhungo temfundvo lephakeme tiphenywe kabanti . 
Asikho sifinyeto lesingemaphuzu lesilungisiwe ; ngobe kutsenjwa kutsi lenkhombandlela lenemniningwane kabanti itawenta lokucuketfwe ngulombiko kufinyeleleke ngekushesha . 
Litiko Letekutfutfukiswa Kwetemfundvo neTemidlalo alinatibophelela kunika i-awadi umbhidi lonemaphuzu lamanyenti kepha anganika i-awadi lebhidi yonkhe nome incenye . 
Kuphendvula kuletimfuno letivela kuletinhlangano , bahlali bona ke benta simondzawo lesivunako sekuniketa emandla nenkhululeko kwentela kukhulula emachinga abo kanye nemandla ekukhula nengucuko . 
Kusetjentiswa kwalewebhusayithi kusemandleni ebungoti bemsebentisi 
Nginebufakazi bekutsi loko akusilo liciniso . 
Umtsetfo Wekuphatfwa Kwenhlekelele udzinga kutsi masipala ente letento letilandzelako : 
Imininingwane yalomcimbi ingalendlela lelandzelako : 
Kuniketa emasu ebuholi ngalokuphatselene nekulawulwa kwetimali netinsita tekuhambisana nemitsetfo . 
Itheknoloji iphephile kantsi ihlelekile kantsi ingalungisa emavolomu lasetulu emfucuta , nanoma kunjalo , kubonakala kubita kakhulu kunekutentakalela . 
Loluhlu lwanyalo lufaka konkhe kodvwa alukajutjelwa kumikhicito lekuloluhlu . 
Isengakatfolakali yonkhe idatha lebuya kutiphatsimandla tangaphandle letiyigcogcako . 
Kute kucinisekiswe kutsi imiphakatsi lencishiwe kutenhlalo netemnotfo itfola imitfombolusito leyabiwe ngekulinganisa lokwengetiwe kwentela kulungisa lomtfwalo losetulu wesifo , kuvunyelwe imali yetilinganiso letilinganiswe tinhlangotsi tonkhe tekusebentisa . 
Lokutsenga lokulandzelako kwentiwa ngalesikhatsi semnyaka lapho Emakhansela noma tisebenti tinenshisekelo : 
Kucondvwa kwalelinani kumele kufinyeleleke ngesisekelo sekulingana , ngekuntjintja imboni yekukhibika ngemanti nesesisekelo kuHulumende sekuniketa emandla etemnotfo kulabamnyama , nemigomosisekelo yekuphatsa ngemphumelelo tesimondzawo . 
Lenye yetinsayeya letibukene nemsebenti lovamile wangcondvomshini kwati kutsi ngutiphi tinhlelo nelwati lolusetjentiswa bongcondvomshini letidzinga kulungiswa tihambe nesikhatsi nekutsi kanyenti kanjani . 
Ugadza futsi ulawule tonkhe tintfo letimayelana nekuphepha kutetitimela , kusungula imitsetfomgomo nemazinga etekuphepha kutetitimela , kwenta luchwaningomabhuku lwetekuphepha kutetitimela , kwenta luphenyo lwebucwephesha lolumayelana netintfo letentekakako letinemtselela kutekuphepha kwetetitimela , kanye nekuniketa emaphemithi etekuphepha kutetitimela . 
Litiko lisungule iyunithi yekugadza nekuhlola . 
Umoya waledokhumenti yekuhlela yemasu kubukana netinsayeya letitawutfutfukisa imitamo leyahlukene leseyentiwe kwentela kulwa nebugebengu . 
Kuyadida kubona manje lokutimisela kubindza ngenkhani kumalungelo , ngakulolunye luhlangotsi , nekucindzeteleka emoyeni lokweluliwe ngemisebenti leyentiwe yaba nemandla ngakulolunye . 
Kuletinye tenteko , umbala lobukhwebeletane-samgcobane ucala kuvela kulicala lelingaphansi lelicembe . 
Timali letingakasetjentiswa tendluliselwa etimalini letigciniwe njengoba atinikelwa esikhwameni semalingena . 
Lwatiso loluphekeletelako lufanele kutsi lusetjentiselwe kwakha tiphakamiso . 
Incenye lemcoka neyekugcina icuketse emathebula etelubalobalo . 
Lekhomishana ibukene netinkhinga letimbalwa letisavela kumtawo wayo wekucala wekusebenta ngemakleyimu lamanyenti lafakiwe . 
Kusetjentiswa kwelichweba laseKapa njengendzawo yekuphuma kungadlala indzima lebalulekile kuLidolobhakati laseKapa ngekuba ngumholi wekuhambisa tihhenga tisuka eNshonalanga Kapa . 
Ngalamanye emagama , tindvuna tematiko titawuba nemsebenti lomncane uma tinchubomgomo setentiwe tasebenta . 
Loku-ke akusiko loko inkhululeko lemayelana nako . 
Lenethiwekhi lena futsi ingasetjentiselwa kufinyelela kubalandzeli labanengi ngalokukhonakalako . 
Lokubaluleke kakhulu , nanoma , batsatsela phasi liphuzu lekutsi umyalo wekulahlekelwa ufanele ikakhulu lapho , njengakulesehlakalo , emacala lentiwe ngesikhatsi sebhizinisi yebugebengu lebanti . 
Balawuli bebudlelwane sebubonkhe base-Afrika bucindzetelwe tinsayeya letinyenti , kufaka ekhatsi lokulandzelako : 
Kuhlela kahle kutinhlobo tebantfu kutawucinisekisa kwekutsi lokuphila kahle kwakokubili situkulwane sanyalo nelesitako sitfutfukiswa ngalomcondvo wekutfutfukisa kutfutfuka lokusimeme . 
Ikhanola ihlobene kakhulu nekudzingeka kwesibabuli lesisetulu , njengoba tinhlanganisela tesibabuli tikhona kulencenye yesibhidvo kanye neluhlavu . 
Isethi yetinkhomba tekulawula imali letingemashumi lamatsatfu yasungulwa kukhombisa kwecwayisa kusesenesikhatsi nekwenta kancono kuhambisana netinkhombandlela tekuphatsa timali . 
Nanone kukhicita lokunyenti lokubanti eGauteng kwenteka kumapulazi ekulima kwesilinganiso lesikhulu sekutsengisa , kunesibalo lesikhulako sebalimi besilinganiso lesincane labangena kulemboni lehlelekile . 
Uma ngabe loluhlaka lweSifundza lwe-ICT selucedziwe , kokubili bomasipala , litiko lami , Temfundvo naHulumende Wasekhaya batawubona kwekutsi imiklamo iyatfolakala emimangweni kuniketa tinsita kufana nekufinyelela kutinsita te-inthanethi , i-imeyili , kufeksa , kuskena , kuphrinta , naletinye tinsita . 
Nangabe inkhomba lenjalo ikhona , tamba letingatfolwa ngelizingagugu laleto timphahla tiyalinganiswa . 
Emabala alelidolobhakati leliyinhloko tenta imigwaco lemikhulu yahulumende , emabala ahulumende kanye netisimisi talelidolobhakati . 
Emaklemu langakapheleli awanomukeleka ngalokwehlukile . 
I-Afrika kutswudzingerka kutsi ihlanganise yonkhe imitfombolusito yangekhatsi kute itfutfukise temphilo tayo , igcugcutele kusebenta ngekuhlanganyela nemmango lotimele ekusiteni ngetimali temphilo kanye nekuletfwa kwetinsita kube njalo kukhutsatwa kungatsatsi luhlangoti ngekusebentisa kunika wonkhe wonkhe temphilo . 
Luhlangotsi lolufulatsele loko , bufakazi kutsi bekungaba nemphumela lomuhle kutihlwele lebetiloku timele sikhatsi sato sekungena enkhundleni yetemidlalo . 
Ncoma kutsi ematiko ahulumende abambe umhlangano wekulungiselela lomhlangonosikolwa , kuleliviki lelitako . 
Legrafu lengenhla ikhombisa emazinga emalingena yemakhaya . 
Kusebentisa kucashisa : Tivumelwano tekucashisa lapho khona umcashisi agcina bungoti futsi atfola tinzuzo tebunikati temphahla lekhona tifakwa ngaphansi kwetivumelwano letisebenta kucashisa . 
Kodvwa , kukhula kwemiholo lemincane lokuphakeme , nekukhula kwemanani agezi kutawufaka incindzetelo lephakeme ekwehleni kwemandla emali . 
Ngekubamba lichaza kulomkhankhaso , umkhakha wangasese , ema-ejensi ebachasi netakhamuti , batawube bafaka ligalelo ekusimamiseni tekuhlaliswa kwebantfu ngekunika bantfu luphahla nesitfunti . 
Naka kutsi tincenye letincane talamakhemikhali layingoti tivunyelwe kutsi tilahlwe etindzaweni tekulahla imfucuta letayelekile eNingizimu Afrika . 
Ngalokutako , kusebentisana nekusungulwa kwetinhlelo letijwayelekile tekulandzelela nemazinga emanti lakhona kuletigodzi kutawubaluleka kakhulu , kute kutsi kusungulwe kulandzelela lokugcwele nalokucatsaniswako nekuhlolwa kwetindzawo letisetigodzini letigudla lwandle . 
Simo lesitiphindzako lesibi kungenteka sibe khona kuleminyaka lelishumi leyengcile , lapho kukhula kwe-GDP lokuphansi kuvimbele konga kwebantfu , lokubuye futsi , kwaphindza , kwanciphisa kusisa nekukhula . 
Tinkhombandlela tenchubomgomo yekuphakelwa kwetindlu letiphutfumako setisunguliwe , netifundza tigcine incenye yetindlu tato tibekele loku . 
Iwebhusayithi yeLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe isebentisa " emakhukisi " kukusita kutsi wente kuba ku-inthanethi kwakho kufanele wena . 
Inchubo yekubika yePPP lehlanganisiwe . 
Incenye yekugcila kwetfu kulubanjiswano neNhlangano yeteKuvakasha kukhutsata nekumaketha tindzawo tetfu letiheha tivakashi ngekusebentisa Sikhungo seLwatiso lweteKuvakasha . 
Kwenta ncono kuphepha nekuvikeleka kudlala indzima lebalulekile ekukhuleni kwetemnotfo , kutfutfukiswa kwetekuvakasha futsi nekusisa . 
Lokubaluleka kwalemisebenti yalolusuku bekukucela emmangweni kuniketa tiboshwa letibuyiselwa esimeni litfuba lesibili . 
Emagelebisi ekuphisa liwayini ayanongotela uma avutsiwe , atsambe kakhudlwana futsi anemanti . 
Kuhlaliswa kwebantfu lokuhlangene nekwakha imiphakatsi lebumbene nekwakha sive . 
Loku akuhambisani nenchubo lenhle yemave ngemave . 
Lenzuzo lengetiwe yemazinga laphakeme emholo ngalesikhatsi kuhlolwa labafake ticelo isitile kuhlanganisa emazinga lancono ekusebenta . 
I-aphelenti idlwengule indvodzakati yelisendze layo nemngani wayo lomncane , lokwenta letento lekukhulunywa ngato tibe timbi kakhulu . 
Kutfola lenye indzawo lengasetjentiswa ngekwetinhloso teNkhundla yeteMidlalo iCaledoni . 
Lomdlalo wadlalwa ngeMgcibelo entsambama . 
Kubili noma kwalokutsatfu lokucitfwako lokuhloliwe kwawo onkhe emapharamitha labungoti akhombise bungoti be-ikholoji lobubalulekile . 
Ngitsandza kubonga indzima lebalulekile tisebenti letitinikele teLitiko Letemphilo letichubeka njalo ngekuyifeza ekucinisekiseni kutsi sinesive lesiphilile nalesatiseke kahle . 
Kuhlola lokuchubeka njalo lokwentiwa kwesibili kanye nekwentiwa kancono kwetindlela kuyadzingeka kanye nekwakhiwa kwemakhono lokukhulu . 
Lwati lolunotsile lolusita ngekuvisisa lokuphatsekako betintfo tesimondzawo letingabakhona endleleni yekushintja yalomtselela . 
Loku kuholela kulolunye luhlangotsi lwekusebenta kahle , lokusivikelo lesilinganiselwe semaklemu ekubhadala lokwentiwako mayelana nekulimala lokulaphekako kanye nalokuncane . 
Uma kwentekile wafaka sicelo setikhala letingetulu kwasinye , sicelo lesihlukile sesikhala ngasinye kufanele sifakwe . 
Emakhono etekuchumana ngemlomo kahle kakhulu nekungachumani ngemlomo ayadzingeka . 
Uma ungeniswa kufanele Khomishinari ahlele kuphepha kwasekucaleni kwesiboshwa . 
Bekufanele kube ngumnyaka-munye lophelelwa sikhatsi kuvumela iheptachlor kuba ihlanganiseki kakhulu ngembi kwekufatwa kwetitjalo kuyasetjentiselwa kondliwa . 
Tento teludlame lwembusave , kwesabisa kanye nekubhedvuka lokuphelele kwesimo lesishubile kuyachubeka nekukhungatsa emave lamanyenti ase-Afrika laseNingizimu yeSahara . 
Lokusele kulesilulu kulingana nelinani letintfo temphahla , temboni kanye netemishini titsengwe ngesikhwama semtsetfo wakudzala . 
Kusetjentiswa kwalokucuketfwe ngulewebhusayithi kuya ngekutikhetsela kwemsebentisi kutifaka engotini . 
Inchubomgomo Yekwendlulisela kulomunye emandla ekuphatsa yasungulwa ngeKwemtsetfo Wetinchubo taMasipala . 
Kutsatsa umtfwalo nekunakekela ngayo yonkhe indlela kwentela kulawula kusatjalaliswa kwetidzakamiva kucinisekisa kuphepha nekutsenga ngendlela letsembekile , kugcina , kulawula nekusabalalisa kwemitsi lesezingeni leliphakeme . 
Ncuma kutsi ngabe Tinjongo Letinelisu , Tinjongo Netinkhoyoyo Letilinganisekako tibhalwe ngalokunabile emibikweni yekusebenta iyefana naleyo levetwe Etinhlelweni Tekusebenta Naletinelisu Telitiko . 
Kusebentisa lemibono lefakwe takhamuti kutinchubo letihlukene tembuso kutawunotsisa lamaciniso ahulumende nekutfutfukisa lemphumelelo yetinsita lekufanele tetfulwe . 
Ngaloko , loludzaba kafushane luhlose kucacisa ngetindzaba benti betinchubomgomo kutawufanela batilungise uma ngabe bekufanele bakhe luhlelo lwe-akhawunti yemuntfu , njengoba kubaliwe . 
Sikhungo sesigaba lesenta lucwaningo ephidemiyoloji sisendleleni . 
Ngako-ke kuncishiswa lokuphangisako kwebuphuya kungatfolakala ngekonga lokukhulu ngebasebenti labanelikhono nalabafundze ncono . 
Tikwemikhicito lebolako , kubalulekile kutsi usheshe uyitsengise . 
Tonkhe tinchubo tilingiwe futsi tasentjetiswa emihlanganweni leminyentane . 
Lwati lokunjalo kumele lufakwe etinhlelweni telitiko temasu futsi tibikwe kumibiko yaminyaka yonkhe . 
Kubhalisa bafundzi lababuya e-Afrika leseNshonalanga kungaba yindlela yekufaka sandla ekutfutfukiseni bantfu nekuniketa simo ekutibopheleleni kwetfu kutftutfukisa i-Afrika levele kabusha . 
Ngekuya ngebetindzaba tendzabuko , litiko lihlose kusekela sikhungo sebuholi bendzabuko kute sente lesikhungo sikwati kuphumelelisa umsebenti lesiniketwe wona ngekwemtsetfosisekelo ngekuba banikati bemphakatsi lababuke umtsetfo wemasiko . 
Linani le-pH libese liyasetjentiswa kute kutfolwe lizinga lelayimi kulelithebula lelingentasi . 
Lomunye umsebenti kunika umbonchanti , kubeka sincondziso salomnyango lomncane kanye nekufaka labanye inshisekelo yemsebenti wenhlangano . 
Lokwehla kwanyuswa ngulokujutjwa kwebhajethi , kulokubukwa kwalesizatfu sekutsi leLitiko lisebentise incenye yebhajethi yalo lejutjiwe ngekumelana nekundluliselwa kwalesikhungo . 
Macondzana neludzaba lwekunika baphatsi kucinisekisa kuphendvula nyalo nalokwenelisako , lenchubo yetekuchumana jikelele idzinga kutfutfukisa likhono lekuphendvula kahle lesosikhatsi tindzaba noma lokubi nalokunemandla ekubhidlita kusimondzawo . 
Lombiko ubita kutsi kube nekuceceshwa ekuphatfweni kwetisebenti kutisebenti tembuso , njengobe loku sekuyindzawo lenkimbonkimbo ngalokukhulako . 
Tinhloso letinyentana kumele tiphikelelwe letitawuba neligalelo ekwenteni timo tekuphila letingabiti kakhulu kubahlali . 
Ihlose kusebentisa imitamo yekutfutfukisa tenhlalo eMotherwell kanye nasetindzaweni letakhelene nayo . 
Lomtsetfo futsi unika emandla eSigcina Marekhodi Savelonkhe lomsebenti wekuncuma tinhlelo tekwehlukanisa emarekhodi kutsi tisetjentiswe yimitimba yembuso . 
Ngabe usihlanganisile sitifiketi sakho sakamuva seligunya ? 
Uma intfo yemphahla , yemboni kanye nemshini kulahlwa , lokusalako Emalini Yesilulu kuyasuswa kuyiswe kulokuzuziwe lokusele . 
Lesikhwama silengela engotini ngalokubabatekako ekuhunyushweni kwemtsetfo . 
Eminyakeni lelishumi leyengcile , kusebenta kwemnotfo wavelonkhe waseNingizimu Afrika ngekwesilinganisomkhatsini kube nemandla , kodvwa imiphumela yayo yekukhula ibe nguledvumatako nakucatsaniswa nebalingani bayo . 
Kulungisa timali lotindlulisako ngekhatsi kanye nangaphandle . 
Kuhlelwa kwetindzawo letingakahleleki letikhona kunika bunikati lapho labazuzako sebahlala khona nyalo . 
Nanome sibhedlela asikho emkhatsini kuloluhlelo , localangaye wagadvwa njengencenye yeplatfomu yetinsita talabagulwa yingcondvo . 
I-ArcView Network Analyst iyafundzisa , iyacocisana , kumalula kuyisebentisa , inemugca lome wodvwa wekubala tindlela tekuhamba , kutfola sikhungo lesidvutane , kubika imiphumela njengetindlela kanye nekutfola tindzawo temsebenti . 
Ngenca yetikhatsi letelulile tekusungula nekuphetsa imitfombolusito yekucecesha kanye nekucecesha baceceshi labafanele , kubaluleke kakhulu kutsi lendzaba itfole kuhanjiswa embili lokusetulu ekucaleni . 
Sikhala semsebenti ngasinye sinenombolo yaso kantsi kufanele igcwaliswe kulelifomu lekufaka sicelo . 
Tinhlelo Temapulasi Leivunyelwe tasetjentiselwa kuto tonkhe tindzawo tekulawula . 
Kuncintisana , kuphatfwa kahle netimali-ntsela letiphilile teminotfo yetimakethe letivelako tibekelwe kuvuna tinzuzo letivuselelwe temali yekucala yekusisa lengena iphuma . 
Loku kugcina nga A , akukho lokungahambisani ngalokunika emamaki lokubili . 
Imimmango iyagcugcutelwa kutsi isebentise letikhungo kakhulu nekutsi ingatonakalisi . 
Kungako-ke kumcoka kucinisekisa kutsi tinhlanti tinakekelwa kahle futsi atitfolakali tikutimo temanti langasikahle noma atiphatfwa ngendlela lefanele . 
Akukho kuchumana lokwengetiwe lokutowentiwa macondzana naloludzaba . 
Lifulethi lakhe latfolakala lingakahleleki kantsi kubikwa nekutsi emaphoyisa atfole ingati endzaweni yesehlakalo . 
Bengingulomunye walababoshiwe . 
Lelive futsi linemnotfo lomncanyana futsi neluntfu kunalalamanye emalunga e-BRICS , lolokutsintsa kabi emandla alo ekhatsinekhatsi kulelicembu . 
Loku kuyabonakala eBrazil , lapho khona indlela " yekungabeketeli naninani " kushayela udzakiwe kube nekuphumelela lokuncane ngenca yetinkinga letehlukene tiphatsimandla letibukene nato ekucinisekiseni kugcinwa kwemitsetfo lekhona lefanele . 
Tonkhe letintfo letishiwo ngetulu tifanele kutsi tibe neluphawu lwe-SABS . 
Ngalokucacako , Ndvuna unemandla ekuniketa kucolelwa lekunemibandzela noma lokungenayo . 
Kuphatfwa kwema-anyuwithi : Ema-anyuwithi bekatawukhona konga kakhulu ekuwahleleni uma tinkhokhelo tawo betihlanganiswe netinkhokhelo taletinye tinzuzo tekuvikeleka kwetenhlalo . 
Imitapolwati yemphakatsi , kulokunye kuletinsita , iyachubeka ngekusita imiphakatsi nangetinsita telwati lolutayelekile , bese iniketa tinsita tekufundza kanye nemakhono kubafundzi besikole kanye nebemabanga laphakeme . 
Njengekutsi , kuphatfwa kwetintje tasendle akukachazwa ndzawo kumtsetfo wetfu . 
Khetsa sinye saletitfombe letilandzelako bese ubhala indzaba ngesihloko lesifika engcondvweni . 
Litiko leTindzaba teManti neMahlatsi lingumcashi lonikana ematfuba lalinganako , locasha labebabandlululiwe ngekulinganisa . 
Kulomnyaka lobuyeketwako le-ejensi amange ikhone kuphetsa nome ngumuphi umklamo futsi ngaloko ayikho inkhokhelo leyentiwe kuyo kulomnyakatimali . 
Ekugcineni kwako konkhe inhloso yetfu njengahulumende kutsi sente lokusemandleni etfu kutsi sinike bantfu betfu imphilo lenesitfunti . 
Kweswelakala kwema-agrigethi kusho tindzawo letimbalwa tetimbobo kutsi emanti aphume kuto . 
Ngalamavi ngifuna kuphindze ngisho kutsi sisatawusebenta ndzawonye futsi sisebentisane . 
LeTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika ticuketse lwatiso lolufanana nalolo lolutfolakala kumibhalo yemave emhlaba . 
Iba yincenye yeluhlelo loluphelele yebudlelwano bekusebentisana kwabomasipala nekuchitjiyelwa kuncenye yinye kutawuba nemtselela kuluhlelo lonkhe . 
Bhala kudayari tintfo letifanele tentiwe temalanga lamatsatfu : lilanga lowangena ngalo , lilanga lowemela ngalo imiphumela , lilanga loweva ngalolo imiphumela yekutsi awutange uphumelele . 
Samba lesikhonjiswe kusitatimende semali ingemaRandi aseNingizimu Afrika kantsi angemanani mbamba . 
Tinchazelo letetayelekile ngekwenchubo yekubhalisa tiniketwe lapha kusita umsebentisi wemanti ekugcwaliseni emafomu ekubhalisa . 
Bekasenkhundleni yetemidlalo ngalobo busuku kantsi futsi bekanaso simbonyaliso , nanoma nje atsi besimnyama . 
Emathuluzi etetimali ekucaleni akalwa ngelinani , kufaka nemanani netinkontileka letisolakala ngco . 
Umangabe umtimba lochazako uyibhodi nobe lenye inhlangano lenemalunga , lilunga ngalinye litfwala emahlombe alo kuchaza ekuphatfweni kabi kwetimali nobe ngukuphi kwalomtimba lochazako . 
Kuvula nekubhalisa emaphasela neliposi . 
Kokubili Emaphoyisa Netekulungiswa Kwetimilo ngekuphindzaphindza bakhohlwa kuletse ummangalelwa noma siboshwa ekhotho . 
Kodvwa , beliphakeme kwengca i-avareji yavelonkhe . 
Lethophografi yalendzawo yenta kube netinkinga ekutfutfukiseni njengoba kufinyelela kulinganene kantsi kuhlala kwebantfu sekwenteke ngendlela lengakahleleki futsi lebudlabha . 
Bekungekho lokuphatsekako noma sisekelo lesivakalako lapho inkhantolo beyingaphikisa bufakazi bakhe ngekusebentisa umbiko ngekutsi umbiko wakhe ' ungatsembisi ' njengoba bebucondziswe kumvabatsi . 
Lelifomu lekuklema kudzingeka liletfwe , etinyangeni letintsatfu nakudlule sikhatsi , emva kwelusuku lwesigigaba . 
Kugcugcutela umoya wekubumbana emkhatsini weMakhomishini ase-Afrika ngekutsi kube nebudlelwane bekwabelana ngembononchanti mayelana nekuphatfwa kwemsebenti wahulumende kanye nelulawulo kulelivekati . 
Lomnyaka uphindze wabona futsi kushicilelwa kweKhodi Yetetindlu lensha letawuletsa etifundzeni kanye nakutibuse ekhaya inkhomba lesebentiseka malula , lentjintjantjintja ngalokwanele kunakekela kwehlukana kwetimo tekutfutfuka ekhaya . 
Lomunye umtfwana wadzilitwa emsebentini ngetizatfu langazange atibeke ticace . 
Lokusekelwa ngemave lamanyenti kwetikhungo tetemidlalo etifundzeni tetfu nako kuyabongwa kakhulu . 
Emakheli kanye netinombolo telucingo talamatiko lahlukahlukene lahambelanako kanye nalabanye labadlala indzima kufanele kuniketwe . 
Kulungiselela luhlaka lwenchubomgomo lwebafundzi lebanetidzingo letikhetsekile . 
Lelitiko letimali letingenako licale kutfumela titatimende kubo bonkhe labasebentisa emanti . 
Nanoma kunjalo , imitamo lenjenga itawentelwa phasi uma ngabe i-SU ayikho esimeni sekukhulisa imali yayo lengena njalo ngemnyaka . 
Ngekuhamba kwesikhatsi , litiko litawushicilela tatiso Kugazethi Yahulumende etigodzini letibamba emanti letitsite noma tindzawo tekuphatfwa kwemanti nemitfombolusito yemanti , libita kubhalisela kusetjentiswa kwemanti lakhona . 
Kusebentisa emazinga lahlelekile kulemboni yemathekisi cishe kutawuphindza kabili tindleko . 
Emamaki langemashumi lasiphohlongo nesiphohlongo sekafakiwe kumazinga esilinganiso kulencenye lesembili yalokuceceshwa . 
Kucashwa nekugcinwa kwalabasebenta ngekulawula timali kuyintfo ledzingeka ngaphambili kwentela kulawulwa kwetimali lokwentiwa ncono kulelitiko . 
Emanani elingemuva lemvelo alinganiswa ngekuya ngetilinganiso temtsamo etindzaweni " temvelo " ( letingakatsikameteki )  . 
Siyakubonga lokusekelwa lekuniketwa Sikhungo Sentfutfuko Velonkhe neLibhange Lemhlaba kubanikati bemhlaba labasha . 
Kukukhatsateka lokukhulu kuleLikomidi kutsi leLitiko alikaluphetsi loluhlelo emva kweminyakatimali lengetulu kwalemitsatfu seloku lwacala . 
Umbuto welive nekulingana ngekwebulili nako kuyatfutfuka . 
Ngako-ke loko ngulokunye kwaleto tintfo lengitijabulela kakhulu kutibona , futsi ngijabulile kubona kutsi sekutawubakhona tigitjelwa letinengi tebasebenti kanye nabosonhlalakahle . 
Tikhungo Tetemphilo Tesive : Kuniketa lusito lwekucala lwekunakekela kwetemphilo netisebenti tekwelapha leticashwe ngalokuphelele mayelana namake nemntfwana , kukhutsata temphilo , kunakekelwa kwebantfu labadzala , luhlelo lwekuhlola nekungenelela ngekwelapha lokwenteka ngekwemsebenti , kwelashwa kwemtimba , kwelapha lokuphatselene nengcondvo , kwelashwa lokuphatselene nekukhuluma , tifo letitsatselanako kanye nekuphila kwengcondvo . 
Kulandzela luhlolo lolwentiwe esisekelweni salerejista yemphahla , indzawo yase-Fairview seyibekwe embili futsi amaphasela lasiphohlongo asendleleni yekutsengwa kuleyo ndzawo . 
Batsengi bakulelive : labafaka ekhatsi batsengisi bemafutsa , titfunywa letikhangisako , tinkampani temitsi , tinkampani temakhemikhali , kanye netimboni tekudla netekunambitsekisa . 
Ingabe uyakhutsatwa kuya uyoceceshwa ? 
Inhloso : Kutsetsa umtfulitinsita lotawunika Masipala Ikhithi yeTimphahla teKuvikeleka . 
Ema-Afrika langamange asawutfole umhlaba . 
Leti " tifundvo letifundziwe " tivumbuka kulendlela yaloluhlelo futsi titsatfwe njengelizinga kuLuhlaka Loluhlangene . 
Tintfo letiphatselene nemlandvo tifake sandla kumazinga laphakeme ekulalelisisa nemazinga laphansi ekuncintisana etindzaweni letinyenti letitsengisa tjwala eNingizimu Afrika . 
Ayikho iphethini lecacile kutingucuko kumanani ebatsengi etinkhukhu . 
I-TEM ifaka inhlanganisela yemapharamitha kanye nemathesti ibuye imelele incumbi yetindlela tekwenta . 
Kunciphisa " sikhala kulwati ngekuholelwa kwetisebenti " kulemitfombo leyahlukene yemali lengenako leSikhwama lesifuna kususa emacembu etisebenti lahlukene ngekweluhlelo loluhlelekile tiye eluhlelweni lwenchubo yekusebenta ye U-Filing . 
Sitawuchubeka nekusebenta ngekutikhandla lilanga ngalinye , kwakha iNingizimu Afrika , letse kundlondlobala kakhulu futsi lephumelelako . 
Emalebuli atawufakwa kukhebuli yekuchumanisa ngayinye lapho khona ingena ebhokisini lekuchumanisa . 
Tinhloso tahulumende ngekwabela tikole tiyaniketwa . 
Labanye basebenti batingela batsengi labadzakiwe ; babantjontjele ngembi kwekubatfumela emakhaya . 
Sikholelwa ekutsini lomgwaco lojubelako wesikhashana utawuletsa kuhhamuleka kwetemnotfo , ikakhulu kubemabhizinisi lamancane , unciphise sikhatsi sabo uphindze futsi ucabangele intsengo yemafutsa etimoto lekhuphukako . 
Loku kutawutfutfukisa kungabi namfihlo ngekuvumela iPhalamende ibe nesitfombe lesicacile sakokubili tindleko tekusebenta kwelitiko kanye netindleko tekuhlala . 
Kwesekela kuyachubeka kuniketwe labafundzile labangasebenti ngeLitiko Lekutfutfukisa Umnotfo Nekuvakasha . 
Ematiko kufanele abone abuye abale tindleko letijikeletako letihambisana nekusisa lokuhleliwe ; loku kufanele kufake kodvwa kungalinganiswa ne : 
Kungenisa ngemphumelelo lisu lebhizinisi le-IDC . 
Lite luhlelo lwekuphambuka lubukene nekwangekhatsi , lutawuba nemphumela loshaya khona kuyo yonkhe inchubo yetebulungiswa kulokwekutsi lomtfwalo Kumatiko Etebulungiswa Netekulungiswa Kwetimilo utawuba melula . 
Inchazelo yemoto ayikacuketsi letidzingo tesisindvo sayo . 
Loku bekuloku kuliciniso ngemaklemu lamanyenti asemadolobheni . 
LeNdlelasu Yetekuchumana ingumgwaco loLuhlelo-banti Lwetekuchumana kuHulumende , kuphendvula lesimo sanyalo setekuchumana kwebantfu nekuniketa kusekela lokusebentako " ku-Ajenda Yekunjtintja " yaloku Kuphatsa . 
Kuya lokujutjelwe kutimakethe kuyotfola imikhicito kuholele ekwehlulekeni kwemakhophelethivi lamanyenti . 
Futsi kuyabonakala kutsi tincenye talendzawo lengaseningizimu ' yebhemu ' betinetitjalo tephayini kudzala . 
Tekulima eNingizimu Afrika tentiwa kakhulu balimi labamhlophe labanemafama abo labakhicita babodvwa , ngekwebhizinisi . 
Ngenelela ekusetjentisweni kanye nasekugcinweni kwetindlela kanye netinchubo tekulawula letisebentako kanye naletingito kutebucondzisi . 
Imphahla , titjalo netintfo noma tintfo letingasiyo imphahla kutawuya ngekuniketa imali kusivumelwano sekucasha kunakwa kwekucala ngaphansi kwemazinga lamahle nalelizinga lanyalo lalemali lelinganene lekhokhwako . 
Tinchubo tetinchubomgomo atikapheleli njengoba tinselele tichubeka nekuvela kulesimondzawo semsebenti wetebulungiswa . 
Umuntfu lotseliswako ( umtsengisi ) angandvosa umtselo lokhokhwe etigabeni taphambilini ; ngaleyo ndlela-ke , umtfwalo wemtselo ukumtsengi wekugcina . 
Lesekhula ihola lababhalisako futsi kufanele ifundvwe kanye Nemtsetfo . 
Kuhlolwa kwebantfu kungaba nekuvinjelwa kwekutalwa kwebantfu labatsintsekile kanye nekuvinjelwa kwesifo selufuto kubantfu-labasenkingeni . 
Loku kufaka ekhatsi kusungula tikimu tekwenta kutsi kundluliswe emanti asuswe etindzaweni letinemanti lamanyenti ekhatsi kuleto tindzawo kanye nasemkhatsini wetindzawo telulawulo lwemanti , ngaleyo ndlela kuhlangabetanwe netidzingo temanti . 
Kulashwa kwemfucuta lenebungoti ngeMakhemikhali , ngekweSimomvelo kanye nangeBhayoloji tinchubo letisetjentiswa kwehlisa butsi bemfucuta ngembi kwekutsi ilahlwe . 
Emalungiselelo eSikhungo : I-CIS itawendluliswa ngenhloso yekulawula nekundlulisela ku-Ejensi yeKutfutfukisa emaKhophelethivi . 
Uyatikhipha teMafa aVelonkhe kuto tonkhe tindleko , kulimala , kulahlekelwa , tindleko kanye nalokucitsa imali lokuvela mayelana nekutsi kuhlonishwe imbasha yakho ekwetfuleni kwekucala ; 
Kute kuphunyeleliswe emagcatfu Etingucuko Tekuphatfwa Kwemphahla ( i-AMR ) seliphotfulwe Lisu Lekuphatfwa Kwemphahla lelisengaguculwa futsi selilungele kuvunyelwa emnyakenitimali lomusha . 
Takhiwo taMasipala talungiswa futsi kwatsi lapho nakuvela tikhalo , nanoma-nje kwentiwa umsebenti wekulungisa lomncane . 
Kungeta kuletinyatselo letishiwo ngenhla , kudzingeka kube nekucinisekiswa lokutimele kwekuhlanganiswa kwelwatiso lolubikwe tikhulu takokubili velonkhe nesifundza . 
Imininingwane lenabile ngeyunithi lebukene nemisebenti letsite ngayinye ingabukwa kulokubhalwe ngekutsengiselana kwetimali emphahleni nalokungaba tikweleti Etitatimendenitimali Temnyaka . 
Ungantjintji nome ngabe yini nome wengete lutfo kulamadokhumenti ethenda , ngaphandle kwekutsi uhambisane nemiyalo lekhishwe ngumcashi , nome letidzingekile yekulungisa emaphutsa lentiwe ngulotfole leyo thenda . 
Inchubomgomo ilandzela ibuye ihlole kuchumana ngetinchubomgomo kubetindzaba . 
Sibuye savumela kukhululeka kwetikhungo kusebentisa tinhlelo letifanele tekuntjintjana emsebentini kucinisekisa kutsi kuhlala kunebantfu labanele kutekuvikela nalabenta umsebenti kuto tonkhe letikhungo . 
Kwengeta kulemigomo leshiwo lapha ngetulu , Lisu leTitfutsi Lelihlanganisiwe laleSigodzi nalo litfole imigomo leminyenti lephatselene ngco netindzaba tetetitfutsi . 
Kusekela baphatsi ekulungiseni tinhlelo temali nemibiko . 
Timoto lesetisebente kakhulu kantsi setilimele kwengca kutsi tingalungiswa tatsengiswa . 
Kuhleleka kuyincenye lebaluleke kakhulu yeLulawulo lweTimali taloLuphikolitiko . 
Kodvwa uma tindzaba temtsetfosisekelo tifaka intfutfuko yemtsetfo lotayelekile , simo siyehluka . 
Kulandzelela lokukhonjwa nekubika ngemphahla lengasasebenti nalenganakwa kute kutfolakale lenye nobe ikhishwe . 
Chaza lenchazelo yem-RNA ngekhatsi kweluchungechunge lwepholiphethisayidi , kufaka ekhatsi kusungulwa kwekuhlanganiswa kwetitsako temtimba kumaribhozomu , umsebenti wet-RNA , ikhodoni yekucala , kuchubeka sikhatsi lesidze kweluchungechunge lwepholiphethisayidi , umsebenti wekhodoni yekumisa , nekuhlukaniswa kwehlanganisela yeribhozomu-lepholiphethisayidi . 
Kunika tinsita kunakekelwa nekusekelwa emsebentini kwemphilonhle yebasebenti futsi nekukhutsata kutibandzakanya lokuhle emacenjini ekusekela imphilonhle futsi naleminye imihlahlandlela . 
Lena yekucala iyindzawo yeTemafa aVelonkhe , njengemshayeli , kantsi lena yekugcina ingumtamo wekuhlanganyela nematiko laNdvunankhulu kanye naHulumende Wendzawo neteTindlu . 
Inhloso nelitsemba lalombungato weminyaka yonkhe kugcugcutela situkulwane sanyalo kutsi sifise kuzuza kuloku Hani wakumela futsi wakulwela . 
Tikhukhula tendzawo nato tingenteka etindzaweni lapho imvula iyasehlobo ; tinyatselo telisukuphepha kumele time ngemumo . 
Kodvwa , labamelene nabo kulokukhululeka loko basola uma bahluleka kwetfula tincwadzi ema-afidavithi abo laphikisako . 
Loku kungaba nemtselela ekunikeni kufikeleleka kakhulu kutitjudeni tasemakhaya laphuyile nakulawo alabasebentako kuya kuleto tikhungo letidula kakhulu , kungako bese kutsintseka emaphethini ekutfutsa kwetitjudeni . 
Angeke tikhone kufinyelela tinsita letiniketwa nguhulumende futsi tikusimo lapho khona tingeke tikhone kufeza tibopho njengalabatimbandzakanyako labamcoka futsi labanemdlandla ekuniketweni kwetindlu . 
Lomholo loniketwako utawuba ngekwelizinga lelingakhuphuki lelisuselwa emalini lefunekako ku-invoyisi lehlanganisiwe . 
Umgwaco i-Wilson ne-Fraser inetindlu tetivakashi letinengi tekulala , letifaka tekutiphekela , tekulala nekutfola sidlo sasekuseni , kanye netinsita tetindlu tetivakashi letikhokhelwako . 
Letindlela letilandzelako tekusombulula ingcabano kufanele isetjentiswe : 
Kunuka lokungatsandzeki kuvamise kuba sizatfu sekusungula letindzawo letibiyelwe lapho kucwengwa khona emanti . 
Ngekubonisana netiphatsimandla tetitfutsi kwentela kucinisekisa kutsi ticelo letiphakanyiswako kulikusasa letiphatselene netakhiwonchanti temigwaco najantji , kanjalo netinsita tetitfutsi tesive , umhleli uyecwayiswa kutsi acaphele , kuletinye tindzawo , lendzawo yekwakha kumele ifake umoya wekufunta futsi igucule tinsita letihleliwe tetitfutsi . 
Sisebenti lesibophako singacinisekiswa nguKhomishana , kuphela uma lizinga leticu , letibekwe yinchubomgomo lanelisa . 
Ngaphandle kwesabelo salokuphilako nekuchuma kwako nemvelo , kufanele futsi kube nesabelo lesitfutfukiswako . 
Lokuhambisana kwekuphakama kweNtfutfuko yeTisebenti kanye neBudlelwane beMsebenti njengetincenye letibika ngco kuMphatsi loMkhulu ticinisekise kubhekisiswa kwemasu latsintsa kutfutfukisa emakhono , kusombulula kungcubutana kanye neluvano emsebentini . 
Libhange Ngodla lishicilela lubalo ngetimali nelwatiso Kumaphephandzaba alo njalo ngeKota neMibiko weMnyaka Ngetemnotfo . 
Chumanisa kufezekiswa kweteKuphepha kwelwatiso . 
Ngesikhatsi semnyaka lobuketwako , ibhodi ivume inchubomgomo yekusetjentiswa kabi kwetimali futsi yenta kutsi kube neluhlelo lwekuvikela kukhwabanisa . 
Luhlelo lwesakhiwonchanti lolukhombako lubuye lubeke embili imiklamo nemaphakheji elwabiwomali loluconjelelwe esikhatsi lokungenani lesiminyaka lesihlanu . 
Ekujuleni kwemanti lokungephasi kwesigamu sebudze beligagasi , imikhondvo leyindingilizi igucuka ibe simo lesisalicandza futsi umnyakato weligagasi ucala unyakate njengemandla phasi kwelwandle nome kutakheko letifanana nemaphayiphi . 
Kwanyalo cishe yonkhe imisebenti esifundvweni sekwelapha tifo telufuto eNingizimu Afrika , kufake phakatsi insita , lucwaningo nekutfutfukisa , kufundzisa nekucecesha , yenteka Esikolweni . 
Loluhlelo lusita labanye bohulumende bavelonkhe kutsi basungule inchubomgomo yesakhiwonchanti nekuphatsa nekuchuba Kuvuselela Tinkhaba Tasemakhaya Netasemadolobheni Temengameli . 
Hulumende Wesifundza saseNyakatfo LeseNshonalanga ungumcashi wematfuba lalinganako , wesentokulungisa . 
Lokuya ngekungabi nasipiliyoni kwalabanye basebenti bahulumende labasha kuhlangana naleliphuzu lekutsi budlelwane lobunyenti betemabhizinisi bungulobusha nako kufakile sandla kumatfuba enkhohlakalo . 
Lebhajethi lefanako lekuvunyelwene ngayo nguwonkhe wonkhe netakhiwo teluhlelo tingumklamo loyinhlanganisela , kufaka ekhatsi Ematiko labekelwe umsebenti lofaka ekhatsi tifundza navelonkhe letifanele , nelitiko letimali velonkhe nasetifundzeni . 
Kuletinye timo , batfuli tinsita abakutfoli kwesekelwa kubalingani babo futsi batfuli tinsita letamukelekile . 
Lesehlakalo sabikwa e-SAPS futsi lesigilamkhuba sayiswa kudokotela kute kutsi siyohlolwa . 
Kumele sibe nesikhatsi sekuvakashela tindzawo sicatsanise lesikutfolako nalemibiko leyentiwa njalo ngekota . 
Lapho khona tindleko tekwenta kancono tindzawo tifanele kutsi tigcinwe tiphansi , indzawo lebeke kahle naledvonsa emanti ngiyo lefuneka kakhulu . 
Sikejuli kanye nekuchuba tekusebenta kwelitiko , kubuyeketa emaseshini nebaphatsi labasetulu kumagala elitiko kucinisekisa kutsembeka , lusito kanye nebuciniso belwatiso lolubikiwe . 
Baphakamisa kwakha budlelwano nebanikati bemapulazi , emaNGO nemahhovisi ekwecwayisa , lekangatisa leLitiko ngalabantfu lebangatfoli lusito ngetenhlalakahle . 
Kufakwa Kwalamazinga Esilinganiso kuTechumana kuLulwimi Lwesibili kwentelwa kutfutfukisa likhono lebantfu baseNingizimu Afrika lekuchumana nalabanye eveni letfu lelitilwiminyenti . 
Letinhlelo tiyachubeka ngekuvuselelwa kucinisekisa kutsi tesekela kuphatsa . 
Loku kuniketa umcondvo locacile wekutsi ummango lotsite udzingani ngekuya kwetisetjentiswa temmango . 
Kuniketa imisebenti yekuphatfwa kwetisebenti kufaka ngekutsatsa emaminithi . 
Lomtsetfo Uphindze ucacise budlelwane emkhatsini wemisebenti yetikhungo temanti letehlukahlukene . 
Nanome kunjalo , umchicito wesibili , lokusakhiwomumo se-isoma yekucala , itawuphindza futsi yakhiwe . 
Kutawuba nekwesekela ngetimali lokuphakeme kwemiklamo yemisebenti yetinhlangano letingekho ngaphasi kwahulumende neyekusebentela tekudoba . 
Kuhlanganiswa kwato kutidzingo temiphakatsi letisebentela yona , futsi kakhulukati kugadvwa kwato ngulowo mphakatsi amange kucatjangwe kahle . 
Lemodeli yekuhlela yemukela indlela lefanako kuto tonkhe kepha , lokumcoka kakhulu , kuncika lokuhlangene emkhatsini waletibhedlela kubaluleke kakhulu . 
Lenye yemathagethi lamcoka aleLitiko kucinisekisa kutsi kufa lokuhambisana nekubeleka , kwetinswane kanye nebantfwana kuyehliswa . 
Loluhlaka lwemtsetfo lweMtsetfosisekelo luhambisana nalokusetjentiswa kwemitsetfo lehlukene ngetindzaba letifana netinhlelo tabohulumende basemakhaya , kulawulwa kwetimali nekusetjentiswa kwemali lengenako ngekulingana . 
Imibandzela itawufundzeka ngalokulandzelako , lokuyi : 
Tindlelakwenta nemazinga tisekelwe nguletimbadalo tekuniketa Sitifiketi Savelonkhe Setinhlelo Temisebenti . 
Lwati luyemukelwa luvela kuletindzawo letahlukene tekulandzela njengekulungiselela kanye nekuhlela , kulungisa inkhinga , kuphatsa nekulawula libanga lemsebenti . 
Kufuna kufaka ligalelo emhlabeni loncono . 
Kuvikeleka kwekudla kwemphakatsi kungumcondvo lomusha kakhulu lovela kutifundvo letehlukene letifaka ekhatsi kungenelela ekufundziseni kuniketwe lwati kumalunga emphakatsi imindeni kanye nemacembu ngemikhuba yekudla lekahle , kufundza lokwentelwa kusita kukhetsa kudla ngendlela lefanele , temphilo tesive , tekulima letisimeme kanye nentfutfuko yemphakatsi lelwisana nendlala . 
Timphahla letikhicitwe ngekhatsi letingaphatseki tiyarekhodwa emanotsini kutitatimende tetetimali nangabe litiko licala ngesigaba sekucatfuta semklamo . 
Imiphumela lengakacondzi yenteka uma emabhizinisi asekhaya azuza ekutsengeni lokungetekile kwetisetjentiswa letikhicitiwe netinsita ngenca yalomklamo . 
Tinzuzo tekuvikeleka kwetenhlalo cishe tihlobene kuphela netimali letifakwa sisebenti . 
Sibukana nalemibuto naleminye leminyenti kulekhozi lenkhulu , leyetfulwa bososayensi labahlangabetene nalokunyenti lokubalulekile lokuphatsekako emihlabatsini nasekudleni kwetitjalo . 
Loku kutawusita kubona tindzawo tekutibuka ngco kusheshisisa luphakelo . 
Linani letindzawo tekuvikela letiphetfwe nguHulumende . 
Sinemsebenti wekuphakamisa emagugu kanye netinchubomgomo letamukelwe ngulohulumende , ikakhulukati njengoba ihambisana nekutiphatsa kanye nendlela yekuphila lenhle . 
Kwesibili , lelitiko litawubuyeketa tonkhe tinchubomgomo tekuhlela , kwentela kucinisekisa kutsi tisebenti tinemathulusi lekungiwo ekwenta umsebenti lodzingekako ngendlela lesebenta kahle . 
Emakhephisitha lakhipha iphalsi lanakunye kwaletimphawu letilandzelako : 
Incwadzi levumela lolucwaningo neluphenyo yatfolakala kuLitiko Lwetindzaba Tesimondzawo Netekuvakasha . 
Kubalwa kwe-asethi lebalwa emkhatsini nemyaka kuhlanganisiwe futsi kwabikwa kuMkhandlu . 
Sibukelele embili ekwandziseni tinombolo njengobe kumenyetelwe nguMengameli . 
Ematiko ahulumende wavelonkhe newetifundza lahlukene , imitimba lesemtsetfweni kanye netikhulu tendzawo bangaba newabo emasethi etinkhombandlela langasetjentiswa bahleli nabonjiniyela . 
Lapho tingucuko kuluhla lwalokutawentiwa tibonwe khona , tento tingafaka ekhatsi : 
Kuhlanganisa linyenti kwentela imphilo lencono wentele linanibantfu . 
iStats SA ayivumi kutfwala licala lanoma ngabe ngikuphi kungenelela noma monakalo kumsebentisi lokungaba kuluhlelo lwekhompuyutha , kusoftiwe noma kudatha lokwenteka uma ukhonekhtha kuwebhusayithi noma lokumayelana newebhusayithi noma kusebenta kwayo . 
Ngalokufananako , etigabeni sabokhewana nalelisisemkhatsini , kunetinkhomba letikhanya kahle kamhlophe mayelana nesidzingo sebafundzi sekufinyelela lwatiso ngale kwekwendlula tincwandzi nemibhalo . 
Lokusebenta kwetfu lokungakatayeleki ekuphakeleni kutetindlu kudzinge kutsi sicele kungetelwa sikhwama kuhulumende wavelonkhe . 
Kulandzelela letinhlelo tekusebenta kwalomklamo ngekusungula emakomidi ekubonisa kulomklamo . 
Loku kutawukhombisa kutsi lomklamo usimeme ngekwetimali futsi angeke udzinge kwesekelwa ngetimali . 
Kwelulekwa kwebafakisikhalo kwagwenywa kute kutsi kugcekwe lomcondvo ngekubukwa kwemaciniso alelicala lamanje . 
Lokukhulu lokukhatsatanako kutsi lizinganhle lalemigwaco akusilo lelizinga lelisetulu futsi litfwesa yonkhe imisebenti yentfutfuko umtfwalo wekungabi lula kufinyeleleka . 
Ikontileka yesivumelwano lapho khona licembu langasense lenta incenye yemsebenti wahulumende futsi litfola bungoti lobuhambisana naloko . 
Kuphumelelisa lenhloso , onkhe emafomu lafanelekile etetindzaba asetjentisiwe kuniketa lwatiso loludzingekako kanye nekukhutsata luchumano lolundlelambili emkhatsini wahulumende kanye nemphakatsi . 
Kusalela emuva lokukhulu kucalile mayelana nelinyenti lemanti esigodzi nesakhiwonchanti sekutfutsa indle kubomasipala , lesifaka ekhatsi emanti netimboni tekuhlanta emanti langcolile . 
Kuletimo , indlela lesenta ngayo ifaka ekhatsi imisuka leyehlukene : 
Kuletinye tindzaba , umtfwalo wekusekela baniketitinsita ungachubeka kufaka kuminyaka lemitsatfu . 
Titeshi netitobhu kufuneka tibe ngetikhatsi letitsite futsi edvute nalapho kuyiwa khona etindzaweni leticinene kakhulu naletisetjentiswa ngalokucubile . 
Sigodzi sase Alfred Nzo sibuke kakhulu kutibonelelo tahulumende kusekela imphilo yebantfu babo . 
Umculumitsetfo awuniketi imphendvulo yalombuto . 
Lubumbano lutawube seluwacinisile emandla ekwenta esikhungo futsi lutfole futsi umtamo wetepolitiki ngekutsi yenta kahle kuloko kutinikela kwalo kubantfu balo ngekusebentisa lugcogco lwemitfombolusito lolwandzisiwe kaye nekuphakelwa kwemsebenti kutinhlaka teLubumbano . 
Lolusentse lwaletimphophoma nekuphaphama kwekuhamba kwemanti kutawehlisa kuhamba kwemanti lokucondzile . 
Lesimo sekulingana kwesilinganisontalo lesitfolakele sincuma silinganiso seluntjintjanisomali . 
Kunika bafundzisi nebafundzi etikolweni letetayelekile tesive tinsita tekwesekela kuphatsa ematiko . 
Kubeka batsengisi emasayithini lasemkhatsini nekuniketa tinsitakusebenta letenele . 
EmaBhodi anikwa umsebenti wekulungisa emanani etimphahla tetekulima abuye asebente njengemakhophelethivi lamancane latsenga imikhicito kumakhophelethivi ayitsengise endzaweni nangesheya kwelive . 
Lisayithi linendzawo lendze lesemkhatsini lehamba ngasetintwaneni tendzawo lekhuphukelako yentsaba . 
Sigameko sesibili sifaka ekhatsi kwenyusa lizinga lekukhula kwemkhicito nemisebenti . 
Indlelasu Yekutfutfukisa Kukhula Kwesifundza Saselimpopo ikhombisa kutsi Sikhukhune sinebantfu labambalwa lebanemakhono lasetulu kuso sonkhe sifundza . 
Kuniketa kusekela kwemisebenti kulomphatsi wetinhlelo njengoba kuceliwe . 
Kucashwa kwebasebenti labasha kudzinga kutsi kugunyatwe ngumphasti lomkhulu . 
Kusebenta Kwemnyaka , Mnyaka-mkhatsi kanye Nekwangekota kubika ngenchubela phambili ekwenteni lokwetfulwe kumkhandlu emihlanganweni leshejuliwe yemkhandlu . 
Loku akusiko kutsi letinye tinkinga timcoka kancane . 
Masipala utibophelele kuchubekisela embili inchubo yekulawula bungoti kucinisekisa kutsi uhambisana nentfutfuko kulomkhakha wekulawula bungoti nekucinisekisa kutsi baneprofayili yebungoti lesezingeni lelisetulu . 
Loku kutawenta ncono kucudzelana kwemnotfo kanye nekucinisa tisekelo lokwakhelwa etikwato kukhula lokusimeme . 
Lihhovisi Lekuhambisana Nemazinga eTemphilo lingafaka , lisuse noma licime letinye tinchazelo nekuniketa kutindzaba letiphatselene naloko . 
Totimbili letipishisi titinhlavu tetitfonjane lekhanola . 
Kunetindzawo letinengi letingabukwa njengesisekelo sesento sesikhatsi lesitako . 
Ngenca yaloko , kute indlelasu yavelonkhe lebhalwe kwacaca yekutfutfukisa ifake kucedvwa kwekuswela nekutfutfukisa umnotfo wasekhaya . 
Tikhungo tidzingeka kutsi tibike ngekutfobela kumahhovisi esigodzi kuloyinhloko yelihhovisi njalo ngenyanga . 
Kukhokhelwa kwetinhlelo tekudla bekuhlala kusondlo sesimo lebesingakaneli kuvumela lelitiko kondla bafundzi betikolo letimasekhondari . 
Loluhlelo lungatsintfwa tincindzetelo telusebentisomali letinyenti letehlukene , njengesidzingo sekucasha letinye tisebenti ngenca yebunyenti bemsebenti , kanye nekusalela emuva kwemtselela wekwenyuka nekwehla wesilinganisomali sekutsengiselana timali tangaphandle kutsindleko kwetintfo tekuhlindza , imitsi kanye nemathulusi etekwelapha nalamanye . 
Kungenteka kwekutsi letinye tintfo letingatsengiseki kwanyalo tiyanakwa njengeMphahla , Titjalo neMathulusi . 
Lengikwati ngesiciniseko lesiphelele kutsi asikadideki ngendzima lemcoka lekumele siyidlale , ngemalengiso , ekulweni nebugebengu kanye nekugcina umtsetfo nekulawula . 
Letintfo talamaklemphu titawuhambisana nalendvukunsimbi netintfo tesendlulisi kuvukela nanoma nguluphi kutfomba kwesendlulisi lesimanti . 
Ulindzeleni ngalolucwaningo lwemasiko ekuhlolwa kwemabhuku ? 
Kuphatsa kanye nekulawulwa kwemfucuta yetemphilo kuwela ngco kumaphothifoliyo eLitiko leteMphilo , Litiko leTindzaba teSimondzawo kanye neteKuvakasha kanye neLitiko leTindzaba Temanti kanye neMahlatsi , kanye nalokunye kungenelela kuLitiko leteKutfutsa . 
Nangabe sinye sato , noma totimbili atikabi yindvundvuma , lobudze lobukhonjiswe kumakholumu lasentjetisiwe kumele aphindvwe kabili . 
INshonalanga Kapa kungunyalo isifundza eNingizimu Afrika lesisala nemali emva kwekukhishwa kwetindleko . 
Lomtamo utawuba yinzuzo kubo bonkhe bantfu labatsintsekako nalabo labangatsintseki . 
Nanoma kunjalo , angeke simiswe ngalokuhlelwa kabusha kwabothishela . 
Nanome leligatja likhonile kufeza tinhlelo nemiklamo yalo leminyenti lehleliwe , kuheha tisebenti letifanele letinemakhono lakhetsekile ladzingekako futsi nekutigcina bekusoloku kuyinsayeya . 
Kulomnyaka lophelile , Litiko lenta inchubekela phambili lecaphelekako ngekushumeka lisiko lelinenhlonipho , livikele , futsi lisebentisa lwatiso ngendlela lengiyo . 
Incenye lebalulekile yesikimu semali yekutfumela emaveni angephandle ngulesikimu sekuvala Intalo Emalini lebolekwako lesenta kuncintisana lokukhangako kwalabatfumela emaveni angephandle betfu . 
Kutfola kuvisisa lokubambekako Kwenchubo Yekubalwa Kwetetimali nekugadza luhlelo lwemisebenti yabomasipalati kwenta ncono likhono lekubika ngekwetimali ngekushicilelwa nguSotimali Wavelonkhe . 
Kusungulwa kwaletikhungo kwentiwa kwaba khona ngeminikelo lebuya kuHulumende weFlemish . 
Sakhiwo seLitiko besingakanikwa timali ngalokugcwele , kantsi kusentjetiswa kuyafakwa ngekuhamba kwesikhatsi . 
Buka i-oksijini lencibilikile , sikhutsa kanye nesamba gemimoya lencibilikile . 
Nanome kunjalo , inchitfomali yahulumende nekusheshisisa kukhula kutekusisa kwesive kungete kukhula lokuhle . 
LeLitiko lihlose kusungula lucwaningo lwetekuchumana neluhlelo lwekutfutfuka loluhlose ekwakheni kwetekuchumana netimboni tekwakha nekuhlola eNingizimu Afrika . 
Lomasipala wesigodzi ungena esivumelwaneni nebantfu bendzawo yakhe kutsi banikete letinsita tekulungiswa kwemgwaco kulomasipala wasekhaya . 
Kulinganiselwa ekutseni sehlakalo lesandzako setinkinga tekutalwa lesikhulu kanye netinkinga telufuto kufaka kumaphesenti lasiphohlongo ngemnyaka wesihlanu budzala . 
Kuchazwa kwekunwebeka kwentsengo lengakafakwa kwentiwe ngaleyo ndlela . 
Imibiko yemnyaka kumele i-edithwe ngelulwimi lolumelula kuvikela lulwimi ijagoni ledidako kutsi ingasentjetiswa . 
Tindzawo tekushisela-letincane atinato tindzawo letichazwe-ncono temlilo . 
Noma kunjalo , loku kungabonakala njengenjongo yesikhatsi lesidze ngaleWIS . 
Kungenelela kwahulumende ngco ngalokwetayelekile kubukwa njengentfo lengenasidzingo nangetulu kwaloko futsi leliphuzu lekutsi kungenteka kancane kakhulu lokungentiwa nguHulumende kwenta ncono kumphumelelo yenchubo yekutsenga . 
Kubalulekile kuhlanganisa lendzawo naletinye tigamu temhlaba . 
Tiphakamiso titawuhlanganiswa , kantsi umculu lobuyeketiwe wekugcina utawukhishwa . 
Silepha kulamanye emadizayini sihanjiswa mandla atibutse . 
Lolucwaningo lutawubona emasiko nemagugu lakhona kanye nemikhicito lehambelana nawo kanye nemandla lamasha ekutfutfukisa . 
Imicabango lebalulekile yekuphakelwa kwetindlu lokuyimphumelelo kucuketse : 
Tintfo tekugcugcutela kuleminye imitfolamphilo etindzaweni tasemakhaya betitfolakala ngeSingisi kuphela . 
Kufanele kutsi tonkhe tiboshwa temukele ligunya nekuhlonipha imiyalo lesemtsetfweni yeKhomishinari nebaphatsi bekucondziswa kwesimilo belitiko nebaphatsi basejele . 
Imvumomtsetfo yabomasipalati imemetela kutsi kukhuliswe emakhono . 
Tisebenti tetekuvikela tetenhlalo telihhovisi lesigodzi tasala emahhovisi esigodzi elitiko futsi titawuba khona lapho tite titfolelwe lenye indzawo yekusebentela . 
Cobbett uyintsatseli yetimali lenelwati lwekuphenya tikimu tekusisa letingekho emtsetfweni . 
LeLigatja leli lihlela kwetfula luhlelo lwekucecesha lolusebentako lwaBonjiniyela naBosocwepheshe , lolutawubhaliswa etinhlanganweni letifanele ngaleyo ndlela-ke lutawube luchuba kubhaliswa kwalamatfwasa abe bogobela . 
Lelitiko litawugcila ekulungiseni emasalelamuva labanti etakhiwonchanti tetemphilo . 
Umcondzisi-Jikelele angahle anikete kusetjentiswa kwanoma ngabe nguwaphi emandla akhe ngaphansi kwalomtsetfo kanye nekwenta noma ngabe nguwuphi umsebenti wakhe ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Tinkapani letincane letikulungele tifanele kutfola lokulandzelako : 
Kugcila kuleminyaka latako kubuka tinyatselo tekwehlisa tindleko njengetincenye tekubusa lokuhle kunekungenelela lokwenteka kanye kuphela . 
Futsi ikakhulu uma ngabe bebalindzele kutfola emathikithi enkhundleni yetemidlalo ngelilanga lalomdlalo . 
Bayayonga lemali lentjontjiwe kute kutsi ngalesikhatsi batfola imiholo yabo bakwati kuyingeta . 
Tisebenti letengetiwe temisebenti letsite titawutfunyelwa kuleliviki lelitako tiyokwenta kuhlolisisa lokugcwele . 
Loku kufaka phakatsi tinhlelo letimbalwa tesigodzi letinjengensita yeCorridors of Hope etindleleni letinkhulu temaloli lamakhulu eNingizimu Afrika . 
Kuswelakala kwekusebentisana nekuhlangana emkhatsini kwema-entithi lanjalo kungaholela ekulandzeleni tinjongo letiphambukako , lokuvamise kuholela ekuphindzaphindzeni , lokuhamba phambili lokushayisanako nekusetjentiswa kwemiphumela lengakalindzelwa yetinhlelo tekutfutfukisa , lokuvimbela kukhula ngemphumelelo kwemboni . 
Batsengi kumasipalati abakarejistwa kudathabhesi futsi kumele akucabange kutsi kuhlotjiswa kwedatha kumele kwentiwe . 
Sigungu sesishayamtsetfo saseMpumalanga sineluhlelo lwekutimbandzakanya nemphakatsi lapho likhabinethi livakashela masipala wendzawo liphindze lihlangane nemphakatsi . 
Letindvonga tekuvikela letakhiwa kumadolobha eminyaka yakudzala lesemkhatsini tentelwa kuvikela bahlali kulabecako beti , kahle kahle , sebentisa umdvwebo wendzawo njengencenye yelisu lekuvikela bugebengu . 
Mayelana nekukhetsa kwendlulisa letimali , labanye banikeli nematiko akhombisa kutsamba lokunikweta timali letisebentako telwabiwomali kanye nenkhulumo yekutsi kusebenta kahle kakhulu kwelusito kungavama kakhulu ngaphandle kwelwabiwomali . 
Nanobe ngusiphi sikhulu lesiphuma siye ngaphandle sitsi " hhafula umhlambi wakho ngencenye " sitawuvele nje singanakwa . 
Kwengeta , Lelitiko litawesekela lemboni yemathekisi ekuchutjweni kweluhlelo kwekuhlelwa kabusha kwemathekisi . 
Ngabe kuvikeleka kwetenhlalo kutawulondvolota njalo tintfo tako letibukene nekwenela ? 
Ikhwalithi lengasiyinhle yemsebenti webakhi lona umphatsi wemklamo angaciniseki kukhokhelwa ngenca yekungahlangabetani netidzingo letidzingekako , lapho inkhokhelo icinisekiswa kuphela uma kulungiswe umsebenti wekhwalithi lengasiyinhle . 
Lokutfolakala kwetimali temihlangano tifundvo yekukhicita kusho kutsi lokutfolakala kwetintfo letingakapolishwa akukavunyelwa . 
Sipho lesingeti sigocotwe ngemhlobiso kanye namaribhoni , ngobe sisipho lesihlala njalo singekhatsi kitsi . 
Kubuyeketwa kwelwabiwomali netindleko tahulumende , kanye neKubuyeketwa kwe Lwabiwomali Lwetifundza kuniketa bohulumende baletimali kulandzisa kwahulumende losemkhatsini , lwati ngetikweleti futsi kuniketa kuhlola lokuphelele kwengoti lengaba khona kutemnotfo . 
Ngalokwehlukako kumalokishi kanye netindzawo tekuhlala letingashayelwa umtsetfo , tindzawo letinjengaleto letiyinkhaba yelidolobhakati , tivame kucabanga ngalabangahle bahlaselwe ngekwemvelo uma kubukwa kungenelela kwemdvwebo , tinemazinga laphasi ngekucatsanisa ebugebengu lobehlukile . 
Baswela basebenti , leminye imitfombolusito nemakhono ekusebentisa emasu ekuvikela ngemphumelelo . 
Lapho khona kutawuba neliphutsa lekwengeta , mhlawumbe ngenca yaletinye tilungiso letidzingwa ngulenchubo yekuhlola noma tintsengo teThenda letengetiwe , lelo phutsa litawulungiswa nguMcashi ngekuncuma Intsengo yeKontileka . 
Ngaloko , tintfo letenta kube nekuhanjiswa kwemafemu tiyinhlanganisela yetintfo tekudvonsa nekushova ekhaya nakuminotfo emafemu laye kuyo . 
Ngesikhatsi sekukhangisa lokuhanjiswa ngemtsetfo Lebhodi yeTinhlavu letinemafutsa beyilawula tincenye letinyenti talemboni . 
Wonkhe umntfwana uyevisisa kutsi kunetinhlobo letimnandzi tekutsintfwa , njenge kunakekela kwamake noma kwanga , noma kubambana ngetandla nemngani . 
Tinjila letingakakalwa titawugcinwa tisezingeni lelisemkhatsini lekuhamba ngesikhatsi sekuhlolwa kwenjila . 
Kufanele kutsi ticelo ticondziswe emuntfwini lokhonjiswe ngentasi kwesikhala semsebenti ngasinye . 
Kubalulekile kukhumbula kutsi kwehlukaniswa kwemhlaba akumane nje kwenteke emoyeni kepha kufakwa umtselela kakhulu timphawu temvelo letitungeletile kanye netakhiwo tekuhlala letichumene nayo . 
Abe nelwati lolunzulu ekuhleleni lwbiwomali nekukhona kulawula kahle enhlanganweni njengakuLitiko Letemsebenti Wahulumende . 
Ngaseluhlangotsini lwahulumende , kube khona kubambeleleka kanye netinkinga tekuchumanisa ekufezekisweni kweLisu Lelikhulu leTidzakamiva laVelonkhe , kuSiphatsimandla Lesikhulu seTidzakamiva nakumatiko lafezekisako . 
Libhizinisi lelikaliwe lingakhetsa kufaka sicelo senchubomgomo yemanani lalungisiwe latawusetjentiswa kunoma nguliphi lizinga kuluchungechunge lebunikati kodvwa lilungele linye lizinga kuphela . 
Njengoba lesigodzi asikacinisekiseki ngekwekuhleleka , tindlela tekuchumana aticaci mbamba . 
Lokubongwa kwetikhatsi tekusebenta mbamba njengeminyaka lenempesheni kuyachubeka kubhadalwa lokwasala kubothishela base ex-Cape labanikela kuSikhwama Sempesheni saBothishela baseKapa futsi basengakabhadalwa . 
Sikhatsi lesibekiwe : Ematfuba ekukhangisa ngekusebentisana ekufakweni kwemali , kubhizinisi kanye nekutekuvakasha . 
LoMtsetfo utawucala kusebenta ngelusuku lolushiwo nguMengameli ngekushicilelwa kuGazethi . 
Lencola lekubonwa ngayo tidzingo tamasipala futsi netintfo letisetulu tibekwe , nguLoluhlelo Loluhlangene Lwentfutfuko . 
Kuyo yonkhe lenchubo , sitawutsatsa simo sekungavunihlangotsi futsi sibuke kuwo onkhe emacala enkhinga , sincome indlela lelungisako lapho kufanele khona nalapho kumcoka khona . 
Kucinisekisa kutsi konkhe kuchumana nalamanye ematiko kuyetfulwa . 
Kuvisisa kahle kakhulu tinhlelo netinchubo telihhovisi . 
Lamabhidi atawuhlolwa etigabeni letimbili , lokungukutsi : 
Kubuketa : Umfundzi utfola futsi acabange mayelana nemphendvulo yemkhicito wekugcina . 
Vusa umtselela welikhetselo lemvelo mayelana nemvamakwenteka ne-alele lenengotikufa usebentise buhlalu kumelela lolufuto . 
Kute kutsengiswe emathikithi ngembi kwesikhatsi , kufuneka kube nendzawo leyatiwako lekufinyelelwa kuyo malula nalekutsengiswa kuyo kuso sonkhe sive . 
Umsebenti wesikolo wami uhamba kahle ; kumilisa sekundlulile kodvwa ngisalindzile . 
Umfakisicelo ufanele kutsi akwati kulandzelela kufezekiswa kwemasu ekusebenta kanye nekubhala umbiko . 
Emabhayisikobhu : Tindzawo temabhayisikobhu letinyenti tisetindzaweni letisemadolobheni letinotsile eJozi naseTshwane kantsi emabhayisikobhu langekhatsi kwelidolobhakati ayachubeka nekuheha situkulwane lesi lusha sebantfu labaya emabhayisikobhu . 
Tinkantolo akufuneki tale kukhipha umyalo wekuvikelwa wesikhashana ngaphandle kwalapho kungabonakali khona kutsi kuyaphutfuma . 
Liposi LaseNingizimu Afrika alinabunikati futsi alivumi noma ngabe nguliphi lwatiso lolungahambisani nekusebenta kwalo lokusemtsetfweni . 
Imali yahulumende lesele ibese ivunyelwa kutsi igucukele etulu njengoba ireshiyo yesikweleti ekucaleni ikhula , lokuhambisana nemsebenti wemphendvulo lolinganisiwe . 
Indizamshini lenetimphiko letinganyakati ibonelela sonkhe sifundza imini nebusuku . 
Lomkhakha uphetse kutfutfukisa nekulungisa kabusha Lisu Lekuphakela Ngemali lahulumende lelilungisa kokubili timalimboleko neticiniseko . 
Lencitfomali imayelana nemalunga lasasishiyile leSikhwama kanye netinzuzo lafanele kutsi atitfole tisafanele kutsi tikhokhelwe futsi kusengakafakwa kutitatimende tetimali taleSikhwama . 
Ngalendlela , lemikhambatsi ingakhona kusebentisa timali letifakwe phambilini futsi ivikele kuphindzeka . 
Kwekugcina , umtamo wemtselo nekugwema kukhokha umtselo nako kuyitsintsa kabi ireshiyo yesisekelo senkhombamtselo yenchubo yemtselo . 
Sitatimende lesihlanganisiwe sahulumende , lesibitwa ngekutsi lwatisotimali silungiselelwa njalo ngemnyaka . 
Buholi lobuhlanganyele kanjena lobuniketwa basebenti labehukene belitiko , butawuba mcoka . 
Tinyatselo tekuphatsa netemtsetfo tifaka ekhatsi tindzaba letifana nekukhishwa kwetitifiketi tekufa nome kumenyetelwa kwekufa kubantfu labanyamalele , kucisha emarekhodi ebugebengu lapho bantfu bagwetjelwa emacala laphatselene netembusave , kanye nekunonophisa tindzaba temtsetfo letingakapheleliswa . 
Kukhushulelwa esikhundleni kuya ngebukhulu kanye nendlela yekusebenta . 
Loku kusetjentiselwa kubuka kutsi ingabe kwenteka njani kufa kwebantfu labasha kanye nekufa kwebantfu labadzala . 
Akukho kukhokhwa lokutawuba seceleni lokutawentiwa kumphatsi wesivumelwano . 
Lesikhala sikhona ikakhulu kubantfu baseNingizimu Afrika labatfumela emaveni angephandle labaniketa timakethe letinsha kanye nemave langahle angabikho kulesivikelo njengeZimbabwe , Sudan njll . 
Takhiwonchanti netinkhinga tekuchumana tenta kube lukhuni kufinyelela kulabakleyimako nekubamba imihlangano . 
Lihhovisi Lekuphatfwa Lamasipala Wesigodzi iFrances Baard liniketa luhlelo lwekuphatsa loluyimphumelelo nalolusebentako . 
Uma imphahla inesibopho sebhondi yelibhange , imvumo yalonikete ibhondi kulesicelo kufuneka ichunyekwe kulesicelo . 
Kuletinye tindzawo telive imvula bekungulesedvute naletayelekile kuye ngaphasana kwaletayelekile . 
Tinika kwesekela kumikhakha yemanti nato tonkhe tikhungo letitsintsekako nakubalingani . 
Kutfola lizinga lendvudvuto mayelana nekuphelela , kungabi nemaphutsa kanye nekubasemtsetfweni kwedatha lengeniswe kusilululwati leSikhwama sisebentise indlelakwenta lesemtsetfweni yaletimemetelo . 
Bacashi batfola sikhatsi lesibuyisiwe ngekutsi banciphise tindleko tetisebenti tesikhatsi kanye nekutfutfukisa emakhono etisebenti tabo ngetindleko letinemkhawulo enkampanini . 
Kumayelana nekwesekela umsebenti hhayi umuntfu . 
ENingizimu Afrika , umkhakha longakahleleki wakhiwe ngemabhizinisi langakabhalisi noma ngayiphi indlela . 
Ngifuna kucela kubantfu labakhuluma-Sibhunu namuhla kutsi batsatsele etulu lulwimi labo ngeligcabho ekutfutfukiseni intfutfuko yato tonkhe tilwimi tendzabuko . 
Bafanele kutsi bacedze noma banciphise lizinga lekushabalala kwetitjalo netjani lokuvale umhlabatsi kanye nekuphilisana kwetitjalo ngekwesilinganiso sesigodzi . 
Tibhedlela Letetayelekile ( Tesigodzi ) : Kuniketwa kwetinsita tasesibhedlela ezingeni lelivamile lengcweti kanjalo nenkhundla yekuceceshwa tisebenti tetemphilo nelucwaningo . 
Lapho kwakhiwe khona tikhungo ngekuhambisana naletinye tincenye tekwakhekha nako futsi loko kubaluleke kakhulu . 
Lemihlangano lebaliwe ngaphambili yasetjentiswa nguleLihhovisi Leluphakelotimali kuniketa bonkhe labatsintsekako bangaphakatsi litfuba le : 
Iphindze ihlose kutfula luhlelo lwekusebenta nemalungiselelo ladzingekako kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu uyakhicita futsi usebenta ngekuncintisana kuze batfutfukise timphilo tabo . 
Yinye yaletinkhinga masipala labuketana nato ngekuniketa emanti kulomtfwalo lekanawo ngekwentsetfo . 
Simo semali yahulumende lesivakalako sisite hulumende kutsi asimamise tinsita tesive nekukhulisa kusebentisa imali elusisweni lolutawuphakamisa emandla ekukhula kwelikusasa . 
Ngiyati kutsi kuneluhlelo lwekusilungisa , kepha kudzinga kwentiwa ngekushesha . 
Gcwalisa emafomu eku-oda sicelo ngesikhatsi kuvimbela kuphelelwa sitoko . 
Sisebenti lesinemvumo singaphekeletelwa ngulohumushako , sisebenti lesiliphoyisa nobe lomunye umuntfu longakhona kusita ngekuhlola . 
Inchubekelembili iyachubeka yekukhulisa kufinyelela etinsiteni tekutfutfwa kwenkhucunkhucu , tekuhlanta , temanti , tagezi netetindlu . 
Umfakisicelo lofanele kufanele abe nenshisakalo lekhombisako kutekutfutfwa kwemphakatsi kanye netindzawo letihambisanako , atsembeke abuye abe cotfo , abe ngulochamuka ngetindlela letinsha tekusebenta , alalele leminye imicondvo kanye nemibono abuye abe ngumholi welicembu . 
iNingizimu Afrika isayinde Sitatimende seMalta seNhlangano yeMhlaba leyiNGO . 
Endzaweni yasekhaya , akukadzingeki kutsi timoto telusito loluphutfumako tikhone kufinyelela kulikhaya ngelikhaya . 
Ngalesinye sikhatsi tingalahlekelwa tinzipho nome tiselo tato . 
Kungako , letinombolo ativeti lomunye kulomunye . 
Lesimo sichubeke saba ncono ngelinani lekushona lokuhambisana nekubeleka , bubanti bekufinyelela kugoma kanye nelinani lekwelapha i-TB . 
Kudzalulela umuntfu wesitsatfu 
Siyatigcabha njengamasipala ngekubanjwa ngemphumelelo kwalenkhundla yemhlaba levelele . 
Tilinganiso temali lengena ngemnyaka tentelwe iminyaka lemitsatfu . 
Kusebenta kwangemphela kucatsaniswa nekwentiwa kwemsebenta lokuhleliwe . 
Bosolwati labakhetsekile bemboni beva kwangatsi ngetikhatsi letitsite emnyakeni linani lentsengo yakulelive yekutsenga kutsengiswe emafutsa langakahlutwa ngaphasi alinani lentsengo yemafutsa lafanako langeniswako . 
Tindlu tetenhlalakahle noma leto tekucashiswa titawakhiwa kute kuphumeleliswe lenhloso . 
Tindzawo kufanele tifanele tinhlobo letehlukene temidlalo lekufanele ifakwe . 
Njengalabavikele Umtsetfosisekelo , lelitiko besolo likhulisa luhlelo lwetebulungiswa kute kutsi lilakhe futsi lisimamise lombuso lomusha wentsandvo yelunyenti . 
Lawula futsi ulandzelele kuhlonishwa kweMiklomelo yeKusebenta Sikhatsi Lesidze . 
Tilinganiso kanye netimphawu tekwentiwa kwemsebenti letitfutfukiswe esigabeni sekuhlela tisebenta njengencola lemcoka eluhlelweni lwekubeka liso . 
Imitsetfo yentje , inyamatane , inkhukhu kanye nengwenya isengakashicilelwa , futsi loku kubanga tinkhinga kutinsita Kutekwelashwa kwetilwane . 
Inhloso yalengcikitsi kutfutfukisa emakhono ebafundzi ekukhuluma , kulalela , kufundza kanye nekubhala ngekusebentisa emakhono elulwimi ekuhlanganisa . 
Q : Yini labangayenta batali baseNingizimu Afrika uma umlingani waphambilini atfumbe umntfwana futsi ahambe naye phesheya ? 
Lokubekwa Kwelabhorathri Yelufuto lwemaseli Lekufakela Ingati yaseNatali kuletakhiwo kufanele kube indzaba lephenywako . 
Ngalendlela , inchubo yetfu yekulungisa kabusha tinchubo temaklasi icala kukhombisa inchubekelembili . 
Tindzawo tasemadolobheni letinetimoto letinyenti letinehayidrokhabhoni nenayitrojini oksayidi lephakeme lephuma etimotweni iholela ekutseni kwakheke i-ozowunu nentfutfu yefothokhemikhali . 
Kungacinisekiswa kutsi irejista yemphahla yenhlokohhovisi ayihambisani netinkhombandlela Tetemafa taVelonkhe . 
Ngaphandle kwalesabelomali yesibonelelo lesinemibandzela atikho tintfo lenetimitselela lemibi letingangenelela ekwehliseni umsebenti losalele emuva . 
Hulumende wasemakhaya kufanele akhutsate simondzawo lesiphephile kanye alesiphilile etindzabeni tahulumende wasemakhaya njengetitfutsi tamasipalati , temisebenti yetemphilo yamasipalati , imigwaco yamasipalati , kanye nemapaki kanye netekungcebeleka tamasipalati . 
Litiko lisendleleni lekahle yekufinyelela kuto tonkhe tinhloso temnyaka . 
Kuphindze kufake ligalelo ekwenteni ncono kutetsemba kwembutfo wetemphi esigodzini sangaSeningizimu ne-Afrika . 
LoMsamo iRed Location losePort Elizabeth ukhombisa umzabalazo wekulwa nelubandlululo futsi sewutfole tindondo letinyenti temave emhlaba . 
Ngako-ke , tinjongo tekusetjentiswa kwendlelakulinga titawuba : 
Tingatsatsa simo salokufakwa onkhe emalanga kwemanti lahlobile , umoya , kudla , ifayibha nemandla ladzingeka kwenelisa kwakhiwa kwemtimba ngekudla yendzawo yekuhlala . 
Imitselela lemihle yetemnotfo ingahamba kahle kuphela kumklamo umangabe ukhona kusimama ngekwetimali , kucala ngekusebenteka kwemklamo . 
Shano umbuto labafundzi labangababili labatawusebentisa kute bacale luphenyo lwabo . 
Nanoma kunjalo , isayensi imiselwe ekuphenyisiseni , kutonkhulumomphikiswano nekukwesekela kute kube ngulapho umbono lomusha wemukelwa khona ngummango wetesayensi . 
Imigwaco lemincane lengenisa ithrafiki emigwaceni lemikhulu emadolobheni ngelizinga lelisetulu letinsita iniketa kwehla nekwenyuka kusuka kumigwaco lemikhulu nekusuka kuletigodzi telive letinkhulu futsi iniketa kuchumana emkhatsini wato . 
Lesi sikhatsi sesibili loku kwenteka . 
Letinye taletinhloso tenchubomgomo letingehla tingahle tibe nekwesekelana , kube letinye tingafaka ekhatsi kwenta kuhwebelana . 
Labacashiwe kwetayeleke kutsi banikwe emaphakheji lahehako emkhakheni wangasese , futsi ngako-ke , lapho nje labo labacashiwe sebatfole sipiliyoni lesidzingekako kulelitiko , bemukela labakunikwa emkhakheni wangasese . 
Kusebentisa kabusha akusho kunisela . 
Kuhlukaniswa kwesabelo lesilinganako kuvumela indlela lesimeme yekuzuza emasheya lanesisindvo ngemnyaka wesitsatfu . 
Kutawusetjentiswa idatha yenyanga yenkontileka ngekulinganisela emazingagugu . 
NgekweRejistri yeMhlata , umhlata wesibeletfo nguwo lovame kakhulu e-Afrika kantsi wesine lovame kakhulu kulabasikati labamhlophe . 
Indlelasenteko lekhulako ibangelwa nganhlanye tincindzetelo tekwehla nekwenyuka kwemnotfo , kanye nekufuneka ngemandla kwetikolwa letinyenti kutsi tifakwe kuloluhlelo . 
Ngalokunjalo , linani leliphelele leliniketwe Litiko leTindzaba taseMakhaya kunoma ngusiphi sikhatsi sekubika litofaka kubhalisa kwanyalo kanye nekwasemuva kwesikhatsi . 
Ngesikhatsi lesidzana , leyunithi ye-IT lutawucalisa tisombululo letisekela timfuno tebhizinisi futsi yenta ncono kusuka emkhatsini wemapulatifomu kucinisa Sikhwama sesakhiwonchanti se-ICT . 
Chubekani ngekufundza kakhulu kute nitfole tilinganiso tekuphasa letiphambili . 
Lemitha yagezi lomtsenga ngaphambilini ngekhatsi noma ngaphandle kwelubondza lalesakhiwo kufanele itsatfwe , imakhwe ibuyiselwe kumphatsi wemklamo . 
Lonkhe lelifomu lesicelo kufuneka ligcwaliswe ngekucophelela nge-inki , futsi konkhe lokubhalwe ngesandla kufuneka kubonakele . 
Ikakhulukati , Litiko Letindzaba Temhlaba Netekulima , neTemisebenti bebakhona kulokulalelwa , kantsi , kulokunye , Litiko Letemfundvo , Temphilo neTindlu nabo bangenelele . 
Kuhlela kulawula imfucuta e-USA ngebunyenti akulawulwa endzaweni yinye . 
Nanome lesitfombo sibonakala sififiyela , inchubekela phambili lecinile yentiwe yekucedza kweswela kusukela kwacala intsandvo yelinyenti lensha . 
Ngaphandle kwekuhlonipha bantfu nemphahla , angeke kwenteke kutsi bantfu baphile ngekuthula , ngaphandle kwekusaba kuhlaselwa . 
Uma satiso se-inthaviyu ungakasitfoli etinyangeni letintsatfu emva kwelusuku lekuvalwa , labo labafake ticelo bangatsatsa ticelo tabo njengaletingakaphumeleli . 
Sita bafundzi kutsi basungule silulumagama sekucoca ngetembhalo : Umbhalo unesilulumagama sawo lesitsite . 
Kuniketa tinsita tekusekelwa ngalokusemtsetfweni kuliHhovisi Landvunankhulu , esifundzeni nakuhulumende wasekhaya . 
Ngaloko , Ematiko andlulisela timali kubomasipala kwentela tizatfu letihlukene . 
Ngalokuvamile , iphethini yekubeleka beyifana kuso sonkhe sikhatsi sekufundza . 
Kugcogca nekuhanjiswa kwetidvumbu kusuka endzaweni yebugebengu kanye nekusebenta njengemsiti wemhloli wembangela yekufa lohlindza labafile , kukhonjwa kwetidvumbu . 
Luhlelo Loluyindlelasu Lwetifo Letitsatselana Ngetemacansi kuto tonkhe tikhungo tahulumende . 
Litiko Letasekhaya angeke letfweswe licala lekwehluleka kuphendvula . 
Inkinobho lelawula gezi nemandla nguletinye temasu lasetjentiselwa kunciphisa incindzetelo kugridi . 
Emazinga kufanele kungantjintji kusuka kutesitjalo sinye kuya kulesinye . 
Njengenchubomgomo , lelikomidi angeke livumele bacwaningimabhuku bangaphandle kwenta nanome ngumuphi umsebenti lengahle badzinge kuwucwaninga , nome longahle ube nekungcubutana kwenshisakalo . 
Ngenca yatiletizatfu leti leLitiko labese lakha Tinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika , letilushicilelo lwesibili . 
Kuletfwa kwetinsita letiphelele , tekunakekelwa ngetemphilo letingabiti , lokufaka kuvikelwa kwetifo kanye nekukhutsata simondzawo lesiphephile nalesihlobile . 
Ngetulu kwaloko , hulumende uyasibona sidzingo sekwenta luhlaka lwekusisa lube simodeni . 
Kwengeta , emakhophi aphindze anikwe tikhungo tematiko . 
Lamanti futsi angafakwa i-oksijini ngekuwafaka iklorini , ihayidrojini peroxide , i-ozone noma lamanye ema-oksidenti lanemandla . 
Ngekota yesitsatfu , letinyenti taletinhloso atikaphunyeleliswa ngoba kwakha kusachubeka . 
Emaphayiphi aselubondzeni lagcwaliswe ngemoya atawufaswa ngalesikhatsi afakwa emantini lashonako ; noma emaphayiphi emadayamitha lamakhulu lanebukhulu belubondza lobungakaneli kungafaswa emantini langashoni kakhulu . 
LeLitiko licashe tisebenti letikhetsekile lekutawutfintfwana nato kutsi tente sivumelwano lesibuyeketiwe nekuhlolwa kulokufinyelela kwato tonkhe tinhlangano ekulungiseni emasu ekuphuma . 
Kwentiwe tinjongo , imigomo netinhloso letinyenti kuleNchubomgomo yeSigodzi yeTekulawulwa kweNkhukhuma futsi yentiwa ngenhloso lenkhulu ngenca yemiphumela yeLuhlatiyo lweSimo leSikhona neLuhlolo lweLigebe neTidzingo kanye nemiphumela lebalulekile . 
Lekhomishana ichubekile nekusebentisa lenchubo yekulawula kute ikhokhele lamakleyimu . 
Tinjongo letikalekako : Kucinisekisa kheshi ngalokusemtsetfweni nekuphatfwa kwemali , kubukisisa tikhungo letiphetfwe nguhulumende nekuphatfwa kahle kwetikweleti tembuso takuleli netangaphandle . 
Basebentisi bayagcugcutelwa kutsi besebentise tindlela letifanele naletidzingekako tekucaphela kute bacinisekise kutsi loko lebakukhetsako kulelisayithi akunawo emavariyasi noma letinye tintfo letingatseleleka tingene ekusebenteni noma ekusebentiseni luhlelo lwekhompuyutha , isoftiwe noma idatha . 
Timbangela letinenombolo lesetulu yekufa , titfole sigaba lesisetulu futsi siba yincenye yembangela leholele ekufeni . 
Njengoba kuchaziwe mayelana nekucinisa esikhwameni semali yahulumende , umtselela losetulu wekungenelela utawentiwa kuze usebenta ngemtsetfosivivinyo weliholo lesifundza , kuze kuvikelwe ematfuba ekubolekisa ngemali ledzingekako yekutfulwa kwetinsita letingumongo . 
Lelisubuciko leli litawesekela lisu lentfutfuko lelihlanganisile lesikhatsi lesitako , lokutawubese kwesekela Luhlakamsebenti lweKutfutfukisa Indzawo . 
Butsakatsaka kuNchubo yeKulawula Kulahleka butawuphenywa . 
Loku kuvumela bosomabhizinisi kutsi bati imisebenti yemphilo yangempela yemisebenti yekugucula imikhicito yetekulima . 
Insayeya levamile mayelana netindzawo tekuhlaliswa eNingizimu Afrika nguleyo yekutfutfukisa tindzawo tekuhlaliswa letingakahleleki . 
Kusita ngetimali tinhloso telulawulo lwemjikeleto wemphilo kutsatfwa kumitfombolusito lwemibili lemcoka : 
Nguloku lokubonakala sengatsi kukulamatranskripthi : 
Inhloko yeteMsebenti yenta imisebenti yelihhovisi kuye ngeticondziso teMcondzisi-Jikelele waSosikhwama waVelonkhe . 
Nangabe uvuma , cacisa lenhlobo yeluntjintjo : 
Kuhlongotwa kutsi tiphatsimandla letiphetse kufanele tibike tindleko tato ngendlela lefanele nangalokuhlelekile kuyo yonkhe imisebenti . 
Etimeni lapho tingucuko letihleliwe tiye taphumelela , umbuso udlale indzima lebalulekile kulenchubo . 
Yani kusikolwakufundza lesisedvute nawe kute wati kutsi yini longayenta kusekela umntfwanakho esikolweni . 
Wachubeka watfola imibuto kulabo lasebentisana nabo kulemboni . 
Lucwaningo luncuma tidzingo temininingwane nekukhetfwa kwekuchumana kwahulumende nesive , lulandzele kwatisa nekuhlola tinhlelo tekuchumana , imikhicito nemikhankhaso yahulumende . 
Onkhe lamathulusi lakhetsekile , emathulusi asemabhayisikobho nalokungaboli lokuhanjiswa ngemalunga alelicembu . 
Lencenye iphindze ibophekile kuniketa kwesekela tekuphatsa kuSikhulu lesigcina emarekhodi . 
Tetitimela , tiluhlobo lwesitfutsi lesivamile kanye nalesishiphile sekutfutsa nomaphi emaveni lasatfutfuka , luhambe kancane kutfutfuka e-Afrika . 
Siniletse ngaphansi kweluphahla lunye namuhla kubuka indzima nine njengebasebenti belitiko lami lenichubeka kuyidlala , futsi ekukhuliseni nasekunakekeleni imindeni yenu . 
Kuhanjiswa kwematje aphumele ngaphandle kubangelwa ngemagagasi eceleni kwaselusentseni . 
Kutfutfuka kwetemnotfo kulinyatwa tindleko tekusevisa letisetulu , kuya nekubuya etimakethe nekusilela kwekukhangisa lendzawo lokukahle . 
Loku kwavunjululwa kulomhlanganosikolo ngulomunye webasebenti lococe indzaba yakhe . 
Linani lelihlosiwe letiboshwa letidla tidzambisi teligciwane lengculazi nemaphesenti alabakhishwe ngashwele noma labo labakhishwe ngaphandle kwekuphula imigomo ngemnyaka nalo laba ngulelindlulele . 
Lesenteko senta lemboni yekugaya ibe ngulencintisana kahle kakhulu njengobe kusetjentiswa kwemandla ekugaya kutfolakala ngekushesha kunanobe ngubani kulebhizinisi . 
Lutawuchubeka kutfutfukisa imodeli yekusebenta letawubukana netinseyeya tanyalo letibangwa kukhula kwekungalingani emkhatsini kwekuphakela nesidzingo semanti eNingizimu Afrika . 
Kubukwa kwemabhuku lokwentiwe ncono kwekuhlwaya nekusebenta kwemayini Kwebuniyo-bembuso nemalungelo etimbiwa . 
Luhlaka lwe-LAC Log solo lumele kubuketwa bese luyacedziswa . 
Loluphenyo lukhombise letinkhinga temhlaba nemalungelo endzawo yekuhlala , kuphepha nekuvikeleka nemnotfo nemalungelo ebantfu . 
Kukhetsa kwabo kusukela cishe kulobungako bemali lobusetulu kute kwehliswe bungoti . 
Kunakwa ngekucophelela kuyentiwa etimeni lapho khona emacembu labutsakatsaka lafana nebantfwana adzinga kuvikelwa . 
Litiko lihlangabetana netinkinga tekuvala tikhala temsebenti emazingeni etebucwepheshe , tebunjiniyela nakumazinga abososayensi futsi liphindze lihlangabetane nebumatima ekugcineni tisebenti letinemakhono njengoba imakethe ichudzelana kakhulu ngato . 
Ngendlela lesingafika kuyo , liphepha lonkhe limakhelwa egunjini linye . 
Litiko lisesimeni lesihle sekuba lihambambili ekudlaleni indzima lebalulekile ekuholeni intfutfuko esifundzeni , inetindzawo tetinsita cishe kuto tonkhe tindzawo tasemakhaya eMpumalanga . 
Indvuna ingancuma imigomo nemibandzela . 
Noma kunjalo , kubalulekile kugcizelela kwekutsi iMount Ayliff kwanyalo inesidzingo lesikhulu kakhulu setinsitanchanti letentiwe kancono tekuphakela emanti kuneMount Frere . 
Ngakoke ikhomishini iphakamise tindlela tekukhulula umtsetfo wekufaka imali kwenta ncono simo semuntfu lowente lokubi . 
Kufanele kutsi kushiwo kutsi kute kube ngumanje tine tifundza letitfole emakhono eluphenyo lwangekhatsi , nguleti , Imphumalanga Kapa , iLimpopo , Inyakatfonshonalanga kanye neGauteng . 
Ayiphawuli ngenchubomgomo yetimali noma kusetjentiswa kwayo , ayilungisi futsi noma tiphi tintfo letiphatselene emandla noma kutfutfukiswa kwemandla . 
Lencenye kufanele kutsi igcwaliswe kuphela nangabe itetiphathi ( ngaphandle kwalofake sicelo ) ifaka sicelosikhalo ngekhatsi . 
Loku bekungasibucayi njengoba letiteshi tekusebentela betingasethwa ngetandla kulungisa lusuku kudlula kunchubo yekusebenta . 
Batsi sifanele sicacise futsi sente kube nekutinta kuluhlakamsebenti lwemitsetfo lolwengamele igesi ne-oyili , lechamuka kulamanye emave kucinisekisa umphumela " lokuphumelela kwawonkhewonkhe " kuhulumende , imboni , nemmango . 
Futsi , kuletinye tibonelo , tindlela tekuphatsa letisisekelo tidzinga kunakisiswa ngekutimisela . 
Kubonisa lokuniketiwe cishe kumatiko lasihlanu ahulumende ekwenteni emayunithi etekuchumana ngemnyaka . 
Emasenti lamanyenti ebudlova eNingizimu Afrika benteka ekutijabuliseni ngetjwala lokuvamise-ke kuholela ekulweni , ikakhulu emadvodzeni . 
Tinsita te-Forensic Phatholoji tibonelela Umhloli Wemisebenti Ye-Anathomi . 
Lelitiko litawutfutfukisa emandla ebaphatsi betifundza kusekela nekucinisekisa kufundzisa lokusezingeni lelisetulu kanye nekufundza etikoleni ngekusebentisa luhlelo lwekutfutfukisa etifundzeni talo . 
Uyingcweti kakhulu ekubekeni tintfo ebaleni nasekugcogceni bufakazi ngalokuhlelekile mayelana nekutsatsa tincumo nekutfutfukisa emakhono mayelana nekusetjentiswa kwebufakazi . 
Kuniketa sibonelo , baguculi labanyenti bemkhicito welitiya batinte eJozi ngenca yekubakhona kwetinsita tetakhiwonchanti letisekela kuguculwa kwemikhicito yelitiya kanye nekutfumela emaveni angaphandle . 
Kulenyanga lesibungata ngayo umjeko wavelonkhe sibonelo , bafundzi baceceshelwa kutsi batfwale umjeko . 
Emakhophelethivi afake sandla ekukhuleni kwemnotfo wemhlaba , longaholwa yintalo kodvwa sifiso sekuletsa kutsembeka , kulingana kanye nebulungiswa etindzaweni tekutsengisa . 
Njengoba kucocwa kabanti , emalungiselelo lambacambili newesigodzi angaba nemiphumela lemihle nalemibi eluhwebeni kuye ngesimo nekusetjentiswa . 
Indzawo yinye lapho kunetincabhayi kungaba kucinisekisa linani lelanele lebantfu lebanemakhono elwati lwemisebenti lotsite , kufake phakatsi bonjiniyela , tikhulu tetekulima kanye netigaba letehlukene temaciko emisebenti yetandla , njengalasebenta ngemaphayiphi , labasebenta ngagezi kanye nebabati . 
Kusita ekulawuleni incitfo lephatselene neluhlelo lwephayilothi . 
Kucondzaniswa kwemgwaco lolijika lelikhaliphe imphela , lokugcina ngemabhloki langemajika , kwenta lobukhono bekwehlukanisa umhlaba bube nebulukhuni . 
Wahola titfunywa tenhlangano , letahlangana nemacembu labuya ekhatsi eNingizimu Afrika eDakar , eSenegal kanye naletinye tindzawo . 
Labashintja Indlela yekwenta manje sebahlanganise lamatiko etifundza kulamabhajethi ngemigca lecacako yekuchaza . 
Kungulokudzingwa Ngumkhandlu Wabodokotela Betilwane kutsi basebenti kumele ngasosonkhe sikhatsi bati ngetintfutfuko letinsha kulemboni lephatselene nekulashwa kwetilwane . 
Emathenda emisebenti yetekupheka , kuklina nekwenta ingadze kusabukwa futsi kutawukhishwa ngasekupheleni kwalomnyaka . 
Kuhlelwa kwemnotfo kuniketa lwati ekubekeni ekucaleni kusetjentiswa kwemali ngekuya kwemphumela wayo ekutfutfukisweni kwemnotfo , ngekubuka timphawu tetigaba letibanti tencitfo . 
Kungako-ke , letinkhombandlela tingaki ekhatsi tindlela tekhwalithi yemanti endzawo letsite kuphela kepha tiphindze futsi tifake ekhatsi lwatiso lolukhulu lwekwesekela umsebentisi waletinchubomgomo ekutsatseni tincumo mayelana nekulunga kwemanti etekulima taselwandle . 
Njengemsebenti lomnyenti wekubala tindleko lona uphekeletelwa satiso sekutihlangula . 
Emasu ekukhombisa ngetinombolo atfolakale kutsi ngemathulusi lanemandla . 
Simo semsebenti wemtsetfosisekelo kumbuso sikumalungelo nemagugu eMtstefosisekelo wetfu . 
Timo temitimba yemfuyo tisukela ebuphuyeni kuye kulesemkhatsini . 
Tinhlelo tekuhlolwa kwemabhuku kwangekhatsi , letilunganiswe netindlelasu taMasipalati nebungoti lobunyenti lobufanelekile , kusekelwa baphatsi labakhulu bese ivunywa Yikomiti letimele Yemabhuku . 
Ekuphokopheleni kufezekiswa kwaletinhloso leti , imfundvo yebatsengi ngetetindlu lebuka tinhlangotsi tonkhe kanye nemkhankaso wekwatisa sekuhleliwe futsi kuyafezekiswa . 
Khombisa linani lebantfu labatsintsekako kulokugcogca , kuphatfwa nekubekwa kwemfucuta , sikhundla sabo , kuceceshwa kwabo ekuphatseni imfucuta lesigadla nekuyilawula kanye nelinani leminyaka yesipiliyoni labanaso benta loluhlobo lwemsebenti . 
Akekho umuntfu longalahla tintfo letibungoti nganoma ngabe ngayiphi indlela ngaphandle kwekutsi leto tintfo tisuswe noma tiniketwe imvumo kunhlangano lenelilungelo leliphelele lekukwenta loko . 
Umsebenti wetisebenti letikuphrobheshini ngembi kwalemisebenti kuphenya timo tebantfu lababasolwa mayelana nekubika enkantolo nekunika imibiko yangembi kwekushushiswa neyangembi kwekugwetjwa lenetincomo lekufuneka tibukwe tinkantolo . 
Ngaphandle kwaloku , wonkhe umzamo wentiwa kucinisekisa kutsi indzawo yasehhovisi , tindzawo ekupaka , imisebenti yekuklina kanye netekuphepha tagcinwa ezingeni lelinetisako . 
Umbhidi kumele acinisekise kutsi onkhe emalungiselelo etimali kanye nekutsenga imphahla , lokufaka ekhatsi tikhatsi tekusungula nekuphetsa kwenta luhlelo , kuvunyelenwe ngako emkhatsini wembhidi kanye nemuntfu wesitsatfu . 
Tinhlobo tetingucuko letingentiwa tibekelwe umkhawulo . 
Timbangela letifana nekwakheka , kunambitseka , umbala , bukhulu , simo , tibati , imihuzuko , kubakhona kwetilokatane noma timphawu tetilokatane , tifo , kugcina eshelufini noma kugcina ikhwalithi , kuba kusha kanye nekuhlanteka ngito tonkhe tintfo letincenye yekhwalithi . 
Tifundvo takamuva ngebugebengu tibonise tindzawo letintsatfu letinkhulu tekungenelela mayelana nebugebengu kantsi tishayisana netimo letintsatfu letivamile emadolobheni letidzinga kucaphela . 
Lokucatjangelwa lokubonakalako kuvetwe bahlali bendzawo , ikakhulukati lebachamuka emiphakatsini yase-White City kanye nase-Pluto's Park , phakatsi nekucala kwemhlangano wemphakatsi . 
Sebentisa emafomu lamasha e-Adobhi kusicelo sakho sesatiso . 
Kuhlolwa kwelizinga nesigaba setinsitakusebenta kutemfundvo . 
Tiphatsimandla tetemphilo letifisa kuvikela i-IP yebelaphi bendzabuko kufanele bacaphele kungafuni ngemandla kuvetwa kwetimfihlo ngesikhatsi sekulinga kusebenta kwemitsi yendzabuko . 
Ngekwati kwabo , Sikhwama Semafa aVelonkhe sisengakasiphendvuli lesicelo , kungaleso sizatfu Umhlolimabhuku Jikelele akusho . 
Lwatiso lwebuwena lungandluliswa ngekhatsi kuphela ngekusebentisa i-GCIS noma kumuntfu wesitsatfu ngenhloso lebalwe ngenhla . 
Kunyenti lokusadzingeka kwentiwe kutsenga Ebantfwini labaphila Nekukhubateka . 
Ngembono wayo , kutimbandzakanya kumbukiso lobaluleke kakhulu aku , kuminyaka leminyenti lelandzelene , amange kuletse imiphumela lefiswako , nome tikhungo letanele tekutfumela kuto lokutsengiswako ngaphandle tisengakasungulwa . 
Kufinyelela ekugcinekeni ngalendlela , injongo nebungako bekusentjetiswa kwemanti ngenjongo yetekukhibika , kuyinhloko yalenchubomgomo . 
Bungoti be-HIV lobungenteka kuphela kungesikhatsi semdlalo wekutsintsana lapho kulimala kungenteka . 
Loluchumaniso mhlaba lolusheshisako nekuhwebelana kwetidzakamiva kuleminyaka lelishumi leyengcile belusho kutsi alikho live lelivikelekile kulobungoti . 
Inchubomgomo lensha ekuniketweni kwetimali kubaphakelitinsita ngekuhlangana Nelitiko Letekutfutfukiswa Kwetenhlalo Lavelonkhe , yaphotfulwa ngesikhatsi semnyakatimali lobuyeketwako futsi seyilungele kusetjentiswa emnyakenitimali lotako . 
Loku kuphakamise loludzaba lwekutsi ngabe bantfwana labanetidzingo letikhetsekile bayanakwa kulendzawo yakulesikolo . 
Sigaba sekucala sifaka ekhatsi luphenyo lwekukhomishinwa lolwentiwa ngubantfu esifundzeni ngasinye . 
Imisebenti lelungiswe emaphutsa lakhonjiwe , kukhokhelwa kwema-akhawuti ekugcina , kanye nekukhishwa kwembiko wekwephetfwa kwemsebenti . 
Yonkhe leminyaka bosista labanyenti babe nenhlanhla yekutfola imfundziso nebungcweti bakhe . 
Kubikwa kwaminyaka yonkhe yekukhicitwa kwemfucuta eNingizimu Afrika akwentiwa kulesikhatsi sanyalo , nanoma kusidzingo ngekwemtsetfo . 
Uma kukhula lokusisekelo kwengcondvo kanye nemakhono kube nebutsakatsaka etinsukwini tekukala , kukhula kwakwamuva lokwakha emasekethi ekucala kanye nemakhono atawuba nemkhawulo ngekwemvelo . 
Kungatfuli kahle tinsita noma kungatetfuli , kungabi khona kwetinsitanchanti tekulungisa nekungalawuli kahle kuvamile kubomasipala labanyenti eveni . 
Lokukhatsa kakhulu kulawulwa kwekusulelana kwetifo nekwusulelana phakatsi kwetigulane nekuvikela tisebenti tasesibhedlela . 
Etincenyeni letinyenti telive , lemitfombolusito yakuleli isetjentiswa ngalokugcwele noma ngalokundlulele . 
Naka : Uma ungakeva lutfo lolubuyakitsi kungakapheli tinyanga letimbili telusuku lekuvalwa , sicela wamukele kutsi sicelo sakho asimange siphumelele . 
Loku kufuneka kupakishwe kahle , kuvalwe bese kuyabekwa , kute kungadzabuki noma kuvute . 
Kugadvwa kwemaphepha ngemamakha kuyincenye yenchubo yekumakha . 
Nanobe kudzingeka kutsi Lelitiko lichaze ngekusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo futsi lokube kucitsa imali , Lelitiko alivumelani nekutsi kungabekwa emahlombe alo kuchaza ngalokusetjentiswa kwemali lokungenanzuzo futsi lokube kucitsa imali kwaloluhlobo . 
Lukhetfo lwabohulumende basemakhaya lutawuletsa tingcucuko ngekuya ngetinombolo tabomasipala basemakhaya kute kwakhiwe Masipala Wesigodzi sase Alfred Nzo . 
Kutfola loku , iyunithi itawubamba tinkhulumiswano letihlelekile , njengekuchuba luhambo lekufundzisa ngebetindzaba , kubamba mihlangano yetetindzaba ngesidlo sasekuseni njalo ngekota nebahleli labasetikhundleni letisetulu betekushicilela , kuhlangana kabili ngemnyaka nalabachumana nabo balamanye emave , kanye nekuchubeka nekubuka imibono letayelekile yetindzaba letibalulekile . 
Kwehlukana kwekubonwa kuvamise kuba ngumtfombo lomkhulu wekukhungatseka . 
Letinombolo letihlelwe kulelithebuli tingalungiselwa tinhlobo tsite temhlabatsi . 
Lapho eMaphutsa eKulawula kanye neKuluba atfolakele khona , emafomu ekungena esikhundleni seliphepha bewagcwaliswa abekwe kubheshi kusukela nakususwa liphepha . 
Sisendleleni lekahle yekukhula kwemnotfo ngekusebentisa intfutfuko yetekulima kulendzawo , lokuso kutsi loMklamo Wemawolintji uyincenye lebalulekile . 
Liphindze futsi tinikete tinsita tekuhumusha ekuhlela ngetilwimi letisemtsetfweni netakulamanye emave . 
Letinhlelo letesekelwe tekuhlala kumele tibe ngumsebenti weLitiko Lekutfutfukiswa kweTenhlalo . 
Siphetfo lesivakalako kulenchazelo sitawuba kutsi hulumende njengalozuzako atfole kuphela tipho temphahla layidzingako kantsi lombiko ngetimali kufanele ukhombise loko . 
Kuyinhlangano legcile emphakatsini , yemaKhrestu . 
Lawo malunga etetinsita tekuphepha lachubeka nekutifaka tikwebudlova netento tebugebengu , kumele bashayelwe umtsetfo wekukuyekela kuchubeka naleto tento . 
Kufanele kube nekuhlangana lokucacako ekhatsi kwekulawula kwentiwa kwemsebenti nato tonkhe tinhlelo tekutfutfukiswa kwetisebenti . 
Loku kubange kutsi kubuye kwentiwe umsebenti lomkhulu wekusebenta kabusha newekulungisa yomibili lebanga kungeteka kwetindleko nekwephuta ekwetfuleni . 
Indzima yePaki yekukhibika Yenkhululeko kuveta ngaphandle nekugcamisa lokufanana kwentela kufaka ligalelo kulomcondvo wekutsi simunye ekwehlukahlukaneni kwetfu . 
Eveni laseNdiya , sibonelo tinhlanti tikhuliswa emadamini endle , lapho kungekho imiphumela lenebungoti . 
Labanyenti bahlali lebangakadvumi bente lokufanako . 
Umuntfu akumelanga nje atjele umphakatsi ngendzima lekumele uyidlale kumklamo tsite . 
Kusungula luhlelo lolutawugcina lerejista yalabaswelako . 
Letingucuko letinhle ticiniswe kukhula kwemnotfo losimeme emaveni lamanyenti , tindlela tekukhula kulukhetfo lentsandvo yelinyenti nakucatsaniswa netingucuko letingekho kumtsetfosisekelo tahulumende , kanye nenchubekelembili leyentiwe ekulweni nenkhohlakalo emaveni lamanyenti . 
Kugcina yonkhe imphahla isezingeni lelanele kute kuvikelwe samba semali lesinikwa inkampani kutsi ichube ibhizinisi kanye nekunciphisa tindleko tekuyigcina isesimeni sekubuyisela tintfo , kumcoka kakhulu . 
Imibiko yelubalobalo lefaka konkhe leniketa lwatiso ngetitoko tesikweledi , tindleko tesikweledi kanye nemisebenti yekulawulwa kwesikweledi iyalungiswa ngekota ikhishwe beLibhangengondla LaseNingizimu Afrika . 
Kwenta njengalaba labatawubhadalelwa umsebenti lebawentile ngemalunga ephaneli ngekwemigomo yalomtsetfo . 
Kususa imitha lekhona yakudzala kufakwe imitha lensha ngekhatsi kwendlu yalomtsengi . 
Lendlela ihambisana nemtsetfomgomo wekucinisa futsi . 
Loku kunemtselela lomubi ekusebenteni ngemphumelelo kwelikhotho ngenca yalelizingambi lalamarekhodi labhalwe ngesandla , lokutsi ngalesinye sikhatsi acishe angacondzakali . 
Uma emabhodi engca loko lekungumsebenti wawo angawatisi lutfo emalunga , kutsembana kuyashabalala . 
Ucelwa kutsi wati kutsi kutawubekwa embili tisebenti letingetulu kwelinani lelifanele . 
Lomasipala unesisekelo lesiphasi semali lengenako futsi kuhlangene nekukhula kancane kwemnotfo kanye nekusweleka kwemsebenti lokusetulu , lokwenta bahlali bangakhoni kahle kukhokhela tinsita tamasipala , njengobe kuletsa ematfuba lasetulu ekulahlekelwa ekukhuleni lokuchubekako emalini lengenako yakhe matfupha . 
Ngakulelinye licala , imizamo yekusita mayelana nesomiso iyayiphambukisa kakhulu imali ledzingeka kutentfutfuko . 
Emakhono ebantfu labanawo latfutfukisiwe atawuphindza futsi asite ekulungiseleleni emave kutsi asebentise kancono ematfuba kanye nekuvimbela bungoti kulomhlaba logucuka ngesivinini lesikhulu . 
Sikhatsi lesihlanganisiwe lesikhona se-NA sekubuyeketa lamadokhumenti lekukhulunywe ngawo lapha ngetulu silinganiselwa etinyangeni letisihlanu . 
Loku kutawufinyeleleka ngekusisa kwemali yekucala , kukhula kwemnotfo nekwentiwa ncono kwemakhono ebantfu bekusebenta . 
Sibonelo , kwakha imigomo yekuhlelembisa indzawo ngekwehlukana kuvimbela kusebentisa ngekwebalana tinsita letingabakhona nekusetjentiselwa lokunyenti kwentela kwehlisa tidzingo temhlaba . 
Titfutsi temmango tinendzima lenkhulu letiyidlalako ekucinisekiseni kutsi kufinyelela nekuhamba kwebagebeli kusembili enchubeni yekudizayiniswa kwenchubo yetitfutsi , lokutawunciphisa sidzingo setitfutsi tangasese . 
Imvamisa ibukwa njengalenebungoti bekubulala bunye kuvelonkhe futsi iyacitfwa njengalechubekisa lubandlululo . 
Lithebula lelingentasi letfula lubalobalo lenyanga laMasipalati weBa-Phalaborwa . 
Lokulandzelako emalunga labukele kuphila kwemtimba bemagatja lahlukene Emahhovisi Layinhloko abeketelele lokushisa lokukhipha umkhovu etjeni aba yincenye yekugijima nekuhamba kwekutijabulisa . 
Cinisekisa kutsi kungena umoya lowanele uma kutsatfwa libanga lelidze , ikakhulukati uma kushisa . 
Umklamo weKuhlanta Idatha utawucala ngemnyakatimali lomusha ngenca yekubambeteleka ekucasheni batfulitinsita . 
Linani lemaNGO kanye netinhlangano letikunhlangano yemakhophelethivi betisebentisa tinhlelo temfundvo tekhophelethivi lenekharikhula naleto letingenayo-ikharikhula eminyakeni , etincenyeni letinyenti telive . 
Kuba nelwati loluvakalako lwekusebenta kwemayunithi ebhizinisi kulitiko kanye nekukhona kubonisa ngalokuvakalako ngemisebenti kanye netidzingo tekontileka leticondze kutidzingo teyunithi yebhizinisi . 
Bahlali labanyenti baloMasipalati basebenta eGauteng bagibela baye eTshwane netindzawo letiyikakile onkhe malanga . 
Nangabe loluhlelo lwekufundza luyekelwa ngetizatfu letivakalako , titjudeni temave tiba nematfuba lafanako ekundlulela antjintjele kulesinye sicu lesiniketwa kuto tonkhe titjudeni . 
Sisebenti lesinemvumo angeke sibe nenshisekelo ngalokucondzile nobe lokungakacondzi nome wangasese kuloludzaba lolutawuphenywa . 
Lomkhandlu utawuba , njengencenye yebulunga bayo , nebantfu labavela kuko kokubili kumiphakatsi lengalutfoli lusito futsi leyo lebuvisisako bumatima bentfutfuko lesimeme kutimo tetfu letehlukile taseNingizimu Afrika . 
Simo lesinjalo singenteka kodvwa asesembakali kakhulu , futsi silingileso takhamuti tase-Afrika kanye nabohulumende labangeke basemukele . 
Imfundvo yetikolo letikhetsekile idzinga belaphi betemfundvo labanyenti kanye nekutfutfukiswa kwetakhiwonchanti letidzingeka ekwesekeleni bafundzi labaphila nekukhubateka ekufundzeni . 
Emaphuzu langabaluleka kuloludzaba afaka kodvwa awakajutjelwa kulobungako netintsengo talokungeniswako lokungakatsengiswa ngetintsengo letilekelelwe . 
Indvodzakati yelisendze layo nemngani wayo bafakaze kutsi umdlulisi wesicelosikhalo yababitela ekamelweni layo , yakhumula nabo yabatjela kutsi bakhumule , yabese iyabadlwengula ngekuntjintjana . 
Kudvweba nekuthayipha emaphepha lalinganene ekuchumana . 
Lifomu lethenda yeSamba semali kanye ne-Aphendiksi litawubekelwa embili kuneMibandzela yeThenda yaseStandard . 
Lokusetjentiswa lokufanelekile futsi nokuvusetelwa kwetakhiwo tetemlandvo netimondzawo kungumgomo wekutfutfuka kwasemadolobheni . 
Kuphindze futsi kufake ekhatsi umtselo wemali yemhlalaphansi kanye netinchubo tekukhokha umtselo wemabhizinisi lamancane lobekwelwe umncamulajucu . 
Gcina futsi wente irejista yemphahla ihlale njalo inemininingwane lesesikhatsini lesifanele mayelana nato tonkhe timoto telitiko kuphindze futsi kucinisekiwe kuphatfwa kwetinhlawulo tetimoto . 
Loku kuphakululwe kulelithebula lelingentasi . 
Suphavayisa ubuye ululeke basebenti labalekelelako ekuhlaleni kanye nemavolontiya kucinisekisa umsebenti wekusebentela umphakatsi losebentako . 
Lokusetjentiselwa kususa situnge lokungakahleleki kwalendzawo ngekutihambela lokuhlose kujabulela kwakheka nebuhle bendzawo kanye nekuhambisa tinja nako kuboniwe . 
INingizimu Afrika yemukela indlela letse kuba yesithekniki yekubukana nemcombelelomali , ngisho nanoma kubukwa emaciniso langumjikeleto lavamise kubukela phansi kusebenta kwamalingena . 
Gcugcutela kusentjetiswa kwemakhondomu kulabadvuna nalabasikati ; 
Litfuba lekulahlekelwa emalini lilawulwa futsi ngekufaka incenye lenkhulu yemphahla kutinkontileka njengetimakethe temali , tabelo kanye nemphahla leyimali lehweba ngemdlandla etimakethe letisebenta kahle futsi letinemali . 
Lelitiko kungunyalo liphetsa kucashwa kwetitfunywa letibaholi letitawucala kudvweba imitapomabhuku ngembi kwekuphela kwalomnyakatimali . 
Kumcoka kutsi , kubukana netinseyeya letisuka kumkhakha wetekulima , tinhlelo telitiko kufuneka tigcizelele kakhulu kutfutfukisa nekunika bomake emandla ekutsi babe yincenye yemnotfo lomkhulu . 
Noma kunjalo , ngenca yekunyuka kwetindleko , Indvuna Yetetimali yacela kutsi kube neluhlolomabhuku kusikhwama seMali Trust ngembi kwekutsi ikhiphe incwadzi yekuvumelana . 
Umphumela lolindzelekile kutsi utfolakale balimi labaceceshiwe nalabasebentako . 
Incenye lengakapheleli kuphela yemitselela yekulahlwa kwemfucuta lenyenti engungwini yemanti lengachazwa ngekwekucutjungulwa kwekhemikhali yemanti . 
Lomculu wetikimu letilishumi nakubili losebentako e-Nelson Mandela Bay uhlanganiswe waba yisethi yinye yemitsetfomgomo netinchubo letihlongotwako . 
Bugebengu ngulenye yetinsayeya lekumele singativumeli tente kutfola kwetfu inkhululeko kube lite ngenca yekwesaba , kucitfwa kwemphilo , kanye nekulahleka kwemphahla lobukufaka esiveni . 
Lapho khona tiphatsimandla tingekho , leLitiko litawusebentisa Emakomidi Emanti Endzawo njengencola yekutfutfukisa kuhlanteka . 
Indzawo lebalulekile yindzawo lengaphandle,lengumnotfo lomkhulu , tekuvikela kanye nekubaluleka ehlalweni ku-Afrika . 
Kucinisekisa nekugcina indlelasu yekuphatsa inhlangano umtsamo nekuhlangana . 
Kucinisekisa kutsi bomasipalati beta nesakhiwonchanti lesisha ngelizinga lelisetulu babe bahambisana nemibandzela lefanelekile , kanye nekubenta bakwati kutfutfukisa imisebenti kanye nekugcina sakhiwonchanti lesikhona . 
Indzabuko yemvelo yeklorayidi emantini langekhatsi eveni ibangwa kukhishwa kwasawoti emadvwaleni langaphansi kwemhlaba , kakhulu emasedimenthari lavela ekhatsi elwandle , lapho khona kuphakama imitfombo yemanti noma lapho umfula ugeletela khona . 
I-ANC ivakalisa kungajabuli kwayo ngeliphuzu lekutsi tiwombe tekutfola luvo lwesive atihlelwa kahle kube kunesinyatselo sekutinika labanye labenta umsebenti . 
Lokungenako , tindleko nemphahla kubonakala njengalokutfolakalako kulesamba sentsela . 
Imitselo ikhokhelwa emadokhumenti lasemtsetfweni njengetivumelwane tekurentiselana kanye netimali tekwendlulisela nekwesulwa kwetibambiso letitsengisekako . 
Lizingagugu lesimondzawo sendzawo yemmango lidlala indzima lemcoka macondzana nemazingagugu emiva yetindzawo tekuhlaliswa . 
Iphrofayili yekusebenta beyitjekile emisebentini ledzinga emakhono lamancane nalengadzingi emakhono eminyakeni lemibili . 
Kutsengwa kwemikhicito lenjengamanyolo , emakhemikhali kanye nemishini kwenta luchumano lwangemuva nemkhakha wetekukhicita , bese kutsi luchumano lwangembili lusunguleka ngekwetfulwa kwemikhicito yetekulima leluhlata yetinchubo tekukhicita ngekhatsi kulomkhakha wetekukhicita . 
Kusekela kufundziswa kwelithresi nenyumeresi kumabanga laphasi , hulumende uhlose kuniketa tincwadzi tekusebentela kubantfwana labasetikoleni letiphuyile . 
Ithenda lephansi kakhulu noma nguyiphi lenye angeke yemukelwe , futsi umkhandlu unelilungelo lekwemukela lethenda iphelele noma incenye yayo . 
Kungaleso sizatfu ngikhetse lentsambama kutsi ngikhulume ngengucuko yetemfundvo lephakeme . 
Likhono lekusebenta uwedvwa , kubhala ngendlela , emakhono ekukhuluma kanye nekuhlela , kukhuluma kahle cishe tilwimi letimbili letisemtsetfweni , budlelwane lobuhle nebantfu . 
Letisetjentiswa tisangakahlolwa kwamanje , ucelwa kutsi ukhombise tindlela letibekiwe tekucinisekisa kutsi letisetjentiswa tekucima umlilo tiyahlolwa kanye nesikhatsi saloko . 
Ngekwemibandzela yalemigomo tinsolo talesisebenti tekutsi yini sizatfu salokucoshwa siyisa lencabane ekungeneleleni noma ekutsatfweni kwesincumo ngemuva kwekwehluleka kwekubuyisana . 
Lamazinga onkhe Lasisekelo Esilinganiso kumele entiwe . 
Kufanele kutsi tindzawo letivulekile letingakakhelwa tichunyaniswe ndzawonye ngetinhlelo tekuhlaliswa kwebantfu kute kwakhiwe bulembu bendzawo yekukhibika ngesimondzawo lesakhiwe . 
Umbono we-Nelson Mandela Bay weTinsita Tetemlilo naLetiphutfumako kwehlisa kulahleka kwemphilo nekushabalala kwemphahla ngemlilo , ngekuphakamisa kwatisa ngetekuphepha emlilweni . 
Baphatsi beTikhungo baceceshwa ngembi kwesikhatsi sekumakha . 
Lokuvulwa kufikise esiphetfweni umklamo lodvonse cishe ngetulu kweminyaka lemibili . 
Lesicelo sakucala safika ngenca yendzima lebeyidlalwa balimi njengebakhiciti bekudla nekutsi kuhlasela ngekumelana nalelicembu kungaba nemtselela lomubi kumotfo walelive . 
Ngekuba dvutane kwayo neNkhabave , i-Afrika inemlilo losetulu kakhulu kumhlabawonkhe njalo ngemnyaka . 
Lamawebhusayithi anika iminingwane ngebukhulu benkhinga yemakolishi " mbumbulu " : 
Kuhlela kulungiswe ngalendlela lelandzelako : Lisubuciko lekutfutfukisa kanye nemklamo wekulinga emimangweni lelishumi . 
Ekucaleni , likomidi kutawumele likhone kukhombisa kutsi emakhetfo latiwako abanjiwe futsi nekutsi lelikomidi litfokotela kweselelwa lokwatiwako . 
Inkantolo yamasipala lesedolobhenikati inemandla esikhundla emtsetfweni wamasipala nekushushiswa kwemacala emigwaco wasekhaya . 
Lokwekuhluta kumele kuboshelwe kulondvolotwe ngumchumisi kulelibhosho ngalendlela yekutsi angeke kudvonseke kuphume kulelibhosho ngalesikhatsi sekulungiselelwe kwehliselwa ekhatsi esikhaleni . 
Ucabanga kutsi lendlela lesetjentiswa Lihhovisi Lemmeli Wemndeni yekucwayisa ngekhastodi netindlela tekufinyelela tisebenta kahle ? 
Lapho ematiko latinhloko tekuphatsa asePitoli anetinchubo te-IT letisebenta kahle , ematiko lamanyenti lamakhulu etinsita awakaphakelwa ngalokugcwele ngalokucinisekile . 
Kucinisekisa bantfu labatfokotile , i-Afrika itawusisa kute yente tinsita tetemphilo titfolakale kulabantfu labanyenti labakhona bese ifinyelela kutidzingo telusha nakulabadzala . 
Ngabe labasebenta emakhishini , etiteshini tekwetsa phethiloli labahola emantongomane bahlala njalo bahlukunyetwa sonkhe sikhatsi ngekwebuhlanga futsi bahlaselwa bacashi babo ? 
Inchasiselo Yalokudzingekako : Tidzingo tekucecesha tichaziwe ngalokuphelele kuledokhumente futsi ifaka inchasiselo lephasi yemphakeli lokhetsiwe . 
Lendzawo letintsaba nephethini yehydroloji kuya ngasemphumalanga nendzawo yamasipalati ingacatjangwa njengekujutjelwa futsi ingafunta idizayini yephethini yesikhatsi lesitako , kuloko indzawo yabo imile . 
Linyenti lebahleli licabanga kutsi baphatsi abatigcugcuteli tisebenti ngalokuphelele ekuhlanganyeleni etindzaweni tenchubomgomo lapho titfolakala khona , njengebahleli , bangatsandza kuveta imibono yabo , imibono kanye nekuhlanganyela , kanye nekuveta kukhatsateka kwabo . 
I-CDS lasacatfuta imiselwe kuletinsika letine tekugcina esimeni lesifanele tindzawo tasemadolobheni , kucinisa emaklasta etemnotfo , kubungata bukhulu kanye nekwakha lubumbano lwemmango . 
Ngalesikhatsi letsi labafana labebapheka emlilweni basinyane nje hlwitsa licatsa lelikhulu lenyama babaleka nalo bacondza etjanini . 
Umsebenti lomnyenti utawentiwa kwenta ncono lesimo . 
Lendlela yalokufakwako ifaka ekhatsi kungenelela tinkhomba letibonakalako tetinsila kuwo onkhe emachweba alokulahlwako nalokufakwako lokumidvwebo lelinganene yalo lonkhe luhlobo lwalokulahlwako . 
Emadokhumenti ekubhida angatsengwa Etikweni Lekutfutfukiswa Kwetenhlalo . 
Injongo : Kuhlatiya nekwecwayisa ngetinchubomgomo temali netimali tahulumende , budlelwano betimali letifaka bohulumende , nekuhlela kwekucitfwa kwemali nalokuhambembili . 
Tinhlelo letinjalo titawesekelwa Litiko ngekubambisana neLuhlelo lwaVelonkhe Lwemisebenti yeSive . 
Lesigaba lesi lesibaluleke kakhulu Seluhlaka Lwekutfutfukiswa Kwetekuhlala ifuna kukhicita tindlela kusekela kanye nekwenta ncono intfutfuko yasemadolobheni . 
Litiko licashe Tikhulu Tetebudlelwane beSive kuTikhungo . 
Kusombulula tikhalo letindluliselwe phambili Tekuphatsa Basebenti . 
Bhala inombolo yembuto bese unika indzaba yakho sihloko lesiyifanele . 
Lwati lweminyaka lemitsatfu lekuphatsa lihhovisi lolwetayelekile kutawuba lusito lolwengetiwe . 
Umtapo wemphakatsi kulolunye luhlangotsi yindzawo lechumana naloyisebentisako . 
Kungalokugadza ngeliso lelibukhali sifundza sakhona kucedza kusebenta ngesikweledi ngesikhatsi lesincane . 
Bothishela batawuceceshwa bese baniketwa emakhono ekufundzisa bantfwana labanetidzingo letahlukahlukene tekufundza . 
Kuba neluhlelo lwekukhulumisana nemmango lolwanele kuto totimbili tindzawo tangaphakatsi netangaphandle . 
Imalingena yeLitiko lemayelana neLitiko Letemisebenti Yetenhlalo neKucedza Buphuya inikwa Sikhwama Sesifundza Semalingena , kantsi imalingena lemayelana neSibonelelo Lesinemibandzela ( Lusito Lwetenhlalakahle ) yona inikwa Litiko Lavelonkhe Letekutfutfukisa Tenhlalo . 
Nanoma kube yinhloso yetfu kucala kusebentisa lenchubomgomo ngekucala kwalomnyaka timali lomusha , kuvele , noma kunjalo , kwacaca kwekutsi ngembi kwekwentiwa kwaloku , kutawufanele kwentiwe tingucuko kuMtsetfo Wetinsita Tetebulungiswa . 
Lokuhlola kweLikomiti Lelihlangene Lelimisiwe Kutekuvikela , njengobe kunjalo nyalo , akusebenteki kahle futsi akusiso sakhiwo lesitimele nalesinganiketa luhlobo lwekulawula bahlali lolufiswako , akusilo luhlolo lolungafinyeleleki . 
Baguculimkhicito labahwebako lababelanako nenhloso lenkhulu yebudlelwano emkhatsini kwemtsengi nemphakeli kuzuza emabhizinisini lamancane . 
Ematiko ahlela Imibiko yeMnyaka lecuketse tigaba tenchubomgomo yawo , tinhlangotsi tethemu lesemkhatsini , titatimende tetimali leticwaningiwe , umbono weMcwaningimabhuku Jikelele neTincwadzi teMphatsi letifake ekhatsi tincomo takhe . 
Lenchazelo ibukene nemalungelo netibopho . 
Tikhungo temfundvo lephakeme tahulumende letingenela tinhlelo tekusebentisana taloluhlobo kudzingeka kutsi tatise Litiko Letemfundvo Lephakeme Netekucecesha ngaletivumelwane letenitiwe esigabeni sesikhungo . 
Letinhlelo tetindzaba temasiko kuleLitiko linemsebenti wekutfutfukisa , kusekela nekukhulisa buciko nemasiko , kanye nekulandzelela lokubonakala , kutfutfukisa , kuvikela nekugcinwa kwemitfombo yemagugu . 
Basebenti batativa baphephile etindzaweni tabo temsebenti . 
Kucaphela kwesimo nekucaphela ngco kwemiklamo kwetinyanga tonkhe nekwesekela kusetjentiswa kwenchubo ezingeni lenhlangano alikeneli ngalokuphelele ngenca yekungeneli kwebasebenti . 
Kuncishiswa kwelinanimali lekhaphithali lengagucuki njengemphumela wekuguga nekudzabuka noma kuphindzaphindzeka . 
Kodvwa , kuba khona kwetikhala temsebenti kukhawulwe kakhulu , futsi bantfu labafundzele umsebenti bayalishiya lelive noma bantjintje umsebenti . 
Umsebenti weLuhlelo leKukhulisa teKugoma laseNingizimu Afrika kwehlisa kufa kanye nekukhubateka kusuka kutifo letivikeleka-ngekugonywa ngekwenta kutsi imitsi yekugoma itfolakale kubo bonkhe bantfwana kanye nalabasikati labakuminyaka yekubeleka bantfwana . 
Siseloku sinelitsemba lekutsi madvute kutawuletsa imiphumela lemihle . 
Uyati futsi kwekutsi lesisebenti saphula leligede lasehhovisi kwenta lesehlakalo sibukeke ngatsi bekungenwa ngenkani . 
Letimali leti tekulekelela tifake sandla kancane kuletindleko letiphelele tekutfutfukiswa kwelusito . 
Ncedza ekubhaleni kanye nasekutoligeni kanye nasekuphetseni tivumelwane kanye nememoranda yekuvisisana . 
Asikakwetayeli kukhuluma nebantfwana ngetindzaba tetemacansi . 
Litiko litawutfutfukisa luhlelo lwelwatiso , letitawuba neligalelo ngco ekutfutfukiseni kunakekelwa kwetigulane bese ngasese likhulisa imiklamo yekuhlela . 
Lokuhlanganiswa kwekucala ngulenchubo lapho khona lokungcola lokuntantako lokuntantako kunyuka kusuka kulokungcolile noma liphayiphi lelivulekile liya ngaphandle kwaselwandle . 
Litiko Letekuphatsa Imisebenti Yahulumende mayelana nekufezekisa sincumo seLusitomali Lwengoti lesikuMkhandlu Wetekucocisana mayelana nemiholo nangetimo tekusebenta . 
Lomasipala weSigodzi , ngekuphumelelisa tinchubomgomo letifanele tekuhlwaya tisebenti tiphindze futsi titigcine , acinisekise kutsi tisebenti letinemakhono nesipiliyoni tiyahlwaywa tiphindze futsi tigcinwe . 
Tingucuko kutemnotfo nekudaleka kwemsebenti : kukhula kwetemnotfo , intfutfuko yemkhakha lotimele , kutfutfukiswa kwetimboni , kwakhiwa kwemphahla , tekuhweba nelutjalomali ; 
Tetfulo tetfulwa ngemlomo , futsi kwentiwe tingcweti letinyenti letehlukene . 
Loku kutawusekelwa ngulokwenyuka kwekugcila yimisebenti yesimanjemanje emkhakheni wemisebentimikhicito , kucikelela kulawulwa kwekushoda kweliphakelotimali embusweni , kwehla kwetikweneti tasekhaya , emazinga entsengo layimbijana , futsi nekuchagela kwekukhula kwekusisa . 
Konkhe lokusetjentiswako kutawentiwa kusekwe ngesiphakamiso lesivunywe emkhatsini welicala lekumaketha lamasipala nalowetfula tinsita . 
Inyonyane lebeyimele Bafakiticelo bangabanye yabese iyalela bameli . 
Emaphaviliyoni Avelonkhe , Lusito Lwekubonisa Loluhamba ngalunye , Tinjongo Tekuhweba Nekutsengisa Tangaphandle , Tinjongo Tekucasha , Tinjongo Tekuhweba , Kutsenga Kwangekhatsi , Tinjongo Tekusisa Tangekhatsi , Lucwaningo Lwemakethe Letfumela ngaphandle Lesisekelo , Lucwaningo Lwelusisongco Lwangaphandle Nelusito Lolucondzile Lwemkhakha . 
Simo mbamba kanye nemumo welinyenti laletikhungo ungancunywa ngekuhamba kwesikhatsi ngummango ngekwawo . 
Loluhlobo alukavumeleki kulabafaka emakleyimu kantsi akusiyo inshisekelo lenhle yalenchubo yekubuyiselwa kwemhlaba . 
Lendlelakwenta ikalwa njengesilinganiso lesihle kakhulu setimali letidzingekako kukhokela lesibophelelo lesikhona nyalo ngelusuku lwekukhipha lombiko . 
Nangabe kubekwe endzaweni lengasiyo lichashati ledesimali kureyithi yeyunithi , samba sesisonkhe semaphuzu lesikhothiwe kutawuma sona , bese kutsi ireyithi yeyunithi ilungiswe . 
Bonkhe bomasipalati bafaka imibandzela yekusebenta ngemandla kubaphatsi babuye bacashe bantfu labanemakhono ladzingekile , emakhono kanye nemfundvo ; 
Tingucuko tesikhatsi lesendlulile ativamisi kwenteka futsi atikavami kutsi tendlulele ngale kwetikhatsi letimbili tekuhola . 
Lesiboshwa besihlehliselwe kutekwa kwelicala laso amange sinyakate . 
Kukhona , nome kunjalo , lizinga lemtsamo wemkhakha kuloku . 
Lenchubo yeKuhlola itawuba naletigaba letilandzelako : 
Kweswelakala kamatima kwemaciko laceceshiwe nalaneticu kulesifundza kusho kutsi sicudzelana nalabanye bosokontileka nemiklamo yekwakha lechubekako . 
Lwatiso lolumayelana nekulungisa loluniketwe kuletinkhombandlela ngulolwetayeleke kakhulu futsi luniketwe kalula-nje kunika basebentisi baletinkhombandlela inkhomba yekucala yekutsi ingabe lesicukatfwa sitawenta , noma sifanele kutsi , silungiswe etehlakalweni letitsite . 
Lendzawo le lengakatfutfukiswa futsi lengakatsintfwa lengakhona kwakha sisekelo setekuvasha lokubhahelako , tekukhibika nemboni yetemaholide . 
Ngalendlela umphakatsi utawukhona kutfola tisombululo leti mayelana nengucuko . 
Lokukhatsatako kulesifundza kungcola lokuyingoti . 
Kutfutfuka kwemave kunemtselela lobalulekile kukokubili emaveni latfutfukile nalasatfutfuka , nanoma lomtselela uyahluka emkhatsini wemibuso . 
Yenta kufundvwa kwembhalo kuhambisane nekubhala kanye nekukhuluma : Kubaluleke kakhulu kutsi bafundzi bakhulume futsi babhale ngaloko labakufundzile . 
Indlela yesitsatfu yekwenyusa ematfuba kutsi kube nekutfutfukiswa lokugucukako kwetindzawo tekuhlaliswa letididana kakhulu . 
Kutfutfukiswa lweluhlu lolucuketse emagama nemanani emagugu kanye nekucwaningwa kwemabhuku kungulelinye lemathulusi lawa Masipala wasePrince Albert latawasebentisa kucinisekisa kutsi imitfombolusito yemagugu neyemasiko iyanekekelwa . 
Emabhiliyoni emadola ngemali lensha yekusisa kungenteka akhululwe kulenchubo . 
Kuniketwa kwetinsita letinjalo kumele kube yincenye yelisu lentfutfuko lelentiwa ngekucabangisisa singagucuki uma kufanele kube yimphumelelo . 
Umtsetfo lohlongotwako kuMfundvo kanye neKucecesha Ngale-kweSikolo ubekela embili kucabanga kwetfu ngendlela yekutsi sichubeka njani nekulungisa tinsayeya letisekhona . 
Kutawuba nekuphatsa lokuhlephulelanako ekuniketeni kunakekela njengemphumela wekubambisana wabochwepheshe labangekhatsi . 
Litiko Lemisebenti Yesive litawukhutsata futsi linakekele luhlelo lwekutsenga , lolungavuni , lolwentiwa ngemtsetfo wemvelo wekulingana , loluvulekile , loluncintisanako futsi lolukhona konga imali . 
Luhlelo lweSifundza lweTitfutsi teSive lutawusungulwa futsi lutawusetjentiselwa kuhola nekwenta kube lula kuniketwa kwetitfutsi tesive eNtsonalanga Kapa . 
Njengencenye yeluphenyo lolunemininingwane , lnchubo lelukhuni neyebhayojiyokhemikhali lehambisana nekufakwa kabusha nekumiswa kabusha kwetintfo leticinile tihlolwa kancono kusetjentiswa tindlela tetinombolo letisezingeni naleticinisekisiwe . 
Lokumcoka kakhulu , lomhlangano usitile kwenta ncono simo sebuhle bemiklamo yabomasipala labatimbandzakanyako kanye netikolo . 
Lebhizinisi isebentisa loluhlelo lwekuhlola imphahla lolungagucuki . 
Letinye tilwane letidla letinye , timbungulu kanye nemaphathojeni angahlasela abuye abulale letinye tilwanyana kutitjalo tetibhidvo . 
Lesikhatsateke ngako kwekutsi angeke sikhone lokulahlekelwa lokungaka kwelikhono lebantfu . 
Ucelwa kutsi utfole ikhophi yesiliphu sekufaka imali ebhange semali seyiyonkhe lesifakwe lapha . 
Kuhleleka kwetindzawo tekuhlala kwakudzala nalokunye kungalingani kwentfutfuko kufuneka kulungiswe ngekutfutfukisa kufinyelela kuletindzawo nangekusebentisa kwemhlaba . 
Kulomnyaka lophelile , weta eNingizimu Afrika eholideyini kantsi akazange asahamba . 
Lwati lwetincwadzi tekulapha letikhona nyalo , tinchubomgomo tekuhambisa tintfo , umtsetfo loshayiwe , umtsetfosimiso . 
Luhlangotsi lwaVelonkhe lweKutfutfukisa Indzawo nalo luphindze lube sisekelo seLuhlakamsebenti lweKutfutfukisa Indzawo lwaMasipala . 
Kwanyalo kunen kinga yekungabi khona kwetisebenti letanele etindzaweni letifanana nekuchumanisa ngekwesifundza kanye nelinanibantfu nekugcugcutela intfutfuko kanye nelwatiso , imfundvo nekuchumana . 
Tinsita letiniketwa nguleLitiko Letemphilo ngaphansi kwaletinhlelo letisitfupha kukhulunywa ngato kabanti lapha ngentasi : 
Kute kube ngumanje , sekwentiwe umsebenti lomkhulu ekwenteni kancono Idathabhesi yeBatfulitinsita baseNshonalanga Kapa kanye nekufezekisa inchubo lephelele ngako konkhe yekutsenga . 
Loku kanye naletinye tinyatselo letitsatfwe ezingeni lavelonkhe kanye nasemazingeni esifundza lokukhomba kucaphelisa kwalababhala inchubomgomo ye-Afrika ngekubaluleka kwemfundvo lengemuva kwamatekuletjeni entfutfukweni yalelivekati . 
Lesikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti angeke sikhiphe ematfuba ekulahlekelwa , kepha ngekusebentisa luhlaka lwekulawula lolucinile nekubeka liso nekuphendvula etfubeni lekulahlekelwa lelingabakhona , leSikhwama Semshwalensi Wekulahlekelwa ngumsebenti siyakhona kulawula lelitfuba lekulahlekelwa . 
Tinsitakusebenta letivunyelwe yiSABS letitawusetjentiswa , futsi yonkhe imisebenti itawentiwa macondzana Nemitsetfo Yekwakha Yavelonkhe . 
Kungako-ke letigaba letilandzelako tikhuluma ngetindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwako letisezingeni leliphasi , kanye netigaba letingemuva kwaloko tetindzawo tetisetjentiswa letihlanganyelwako tesigaba lesiphakeme . 
Lo A utsatfwa njengalofanele ngobe tindlela tekulawula kutibophelela letiphelele tibekiwe kantsi kulawula kutibophelela kuyasebenta futsi kukhawulisa tindleko emalini lengukheshi lekhona . 
Emakhono etekuchumana ngemlomo kahle kakhulu nekungachumani ngemlomo ayadzingeka . 
Batsengisimphahla abakavunyelwa kumaketha , kuphakela noma kungena esivumelwaneni sekuphakela timphahla netinsita ngemanani langasicotfo , langavakali noma langakalungi . 
Gadza kutsembeka kwanoma ngutiphi timo letisebentako kutimali leticinisekisiwe tasebhange ngekwemtfwalo wemacembu lehlukene ngekuhambisana nemiculu yekutsenga nekutsengisa . 
Kufanele kutsi , nanoma kunjalo , kucasheliswe kutsi letinkhomba tisetjentiswe njengenkhombandlela kuphela . 
Inhloso lenkulu kucinisekisa indlela lehlanganisiwe nalehlangene yekuphatfwa kwemfucuta . 
Lwati lwetindlu lolwendluliselwe kumele lube nelwati lwetindlu loluvamile futsi nalolucondzene nalozuzako ngekutfola indlu . 
Sitawucinisekisa kutsi sisebentisa lwati lwetisebenti tembuso kufundzisa Kumisebenti Yesive . 
Lisu lendzawo lenebuluhlata kufanele kutsi lihlose kudala indzawo yendzawo yekuhlaliswa lenemphilo kakhulu , futsi lenetimazingagugu latawugcugcutela tinchubo letichubekako tekuhlanganisa kanye nekutfutfukisa ngekuhamba kwesikhatsi . 
Emakhophelethivi lahambisa timphahla ngakulolunye luhlangotsi ahambisela emalunga awo ngelwati lwemkhicito , kufaka tinhlanyelo , tivundzisi , emafutsa , nemisebenti yemishini . 
Kunye kwemandla lamakhulu amasipalati ngumphakatsi lonekuthula nalosimeme lokuyinkhomba yamasipalati losimeme nalosebenta ngendlela lefanele . 
Emaphesenti layimfica e-amoniya ayakhishwa kutiphefumulo tenhlanti emantini lahlantekile . 
Ngekuya kwalomcondvo takhiwo tetemfundvo letinyenti tisondzelene ngalokungakahlangani netikhungo tekuhweba netindzawo tekuhlala , eceleni kwetikhungo letikhetsekile . 
Loku kunemtselela wekucinisekisa kutsi labasikati labamnyama cishe banguhhafu welinani leliphelele lebantfu labamnyama ikakhulukati kuzinga lekusebenta . 
Kuyanakeka kucaphela kutsi akusibo bonkhe bagayi labanemandla ekucolisa kantsi akusibo bonkhe bacolisi labanemandla ekugaya . 
Uma kubukwa imakethe yemave ngemave , kuyakhanya kutsi akusiyo inhlanyelo yajikanelilanga lengeniswako kepha ngemafutsa langakahlutwa ajikanelilanga . 
Lomtsetfo awusebenti macondzana ne : 
Indvwangu iphina yentiwe kugwadvule lasePanay ePhilippine kanye naseTaiwan ihlonishwa kakhulu . 
Kusebentisa imali kancane kungayanyaniswa nekuphuta ekutfoleni ifenisha netisetjentiswa ngenca yekunngacinisekisi kwalesinye sakhiwo selihhovisi lesengetiwe . 
Lokulandzisa kwaguculwa kwentela kufaka bufakazi lobengetiwe . 
Loku kwentiwa ngaphasi kwetimo letimatima . 
Nakuko lokukhula lokunyonyobako , lokwenyuka kwentsengo yeYuro kuyefana kakhulu njengakwaseminotfweni lehamba embili . 
Nakutfolakala kutsi lolofake sikhalo angeke anikete bufakazi kulelicala , inkhantolo ibese idzinga lobufakazi lobusezingeni ecaleni lebugebengu kutsi busetjentiswe kulokulalelwa kwaletingcogco nekutsi kungasatsatfwa kahle lesimo salenchubo . 
Imvume yeBetimali Tavelonkhe seyitfolakele . 
Lideski libekwe eHhovisi laSodolobha . 
Sihlalo uncume tikhatsi lapho Ibhodi Yeticelo ihlangana ngato kanye netinchubo letitawulandzelwa kuleyo mihlangano . 
Luphindze luchaze tibopho tesikhungo nasesibhalisiwe . 
Sitawuchubeka nekukhulumisana nawo onkhe ema-ejenti laletsa umtsetfo ekulungiseni lenkinga . 
Bonkhe baphakeli tinsita bentiwa i-georeference lesezingeni lewodi yamasipala , futsi kwatfunyelwa idathabhesi lehloliwe . 
Masipalati kufanele akhulise linani kanye nekucina kwetakhiwonchanti temidlalo kute ahehe imicimbi yavelonkhe neyamhlabawonkhe endzaweni kutozuza tekuvakasha tendzawo . 
I-France iniketa kunakekela kwetemphilo lokuncono kakhulu kukonkhe ilandzelwe ekhatsi kwemave lamakhulu yi-Italy , Spain , Oman , Austria kanye neJalimane . 
Lesigodzi sihlose kutsi sibe sekucala kulelive kutsi sibe nemitfombo yemandla lavuselelekako . 
Bosonkontileka labavela ngaphandle kwendzawo yasekhaya lefake umsebenti wekuthenda kungenteka kudzingeka kutsi ihlangabetana netinhloso letichaza kutsi bangaki bantfu bendzawo labaniketwe umsebenti . 
Tinchubomgomo temali nemnotfo tinikete kusekela lokubalulekile kumnotfo ngalesikhatsi . 
Letinhlobo letilandzelako teticukatsi letingasuseka tingasentjetiswa kutsi titfutsi tichumane etimotini letinikwe ilayisensi . 
Kwetfulwa kwemibiko lengakhulumi ngemali yekota yentiwa ngaloluhlobo : 
Tonkhe tintfo netisetjentiswa letiniketwako tifanele kutsi tibe nguletivela kubatfuli labangeniswa kuMininingwanetimiso weBucwephesha Lobanti . 
Akusuye Hulumende lokhokhela tinsita tabo tamahhala kepha ngulabo labangatfoli lusito . 
Lomphumela lowo nyalo sewudzinga kucinisekiswa . 
Emafutse ekukhuphuka kwelizinga lekushisha mhlaba wonkhe nekugucuka kwesimo selitulu kunelifutse kumanethiwekhi emgwaco . 
Lokulandzelako migomo lehola kwentiwa ncono kwekwetfulwa kwetindlu : 
Kususwa kwetihlahla nekulevela kuvamise kugucula ngekushesha lethophografi ngendlela yekutsi letindzawo temanti ngekwemvelo tingasabi khona . 
Nangabe kwephula umtsetfo kusento selicala lebugebengu sitawutsatfwa ngaleyo ndlela futsi sibikwe ku-SAPS . 
Kusungulwa kwenchubomgomo lenkhulu kube kukhuliswa kweluhlelo lwesibonelelo setindlu . 
Tincwadzi tekulawula umklamo kanye netinchubo letibuyeketiwe tabuye tahlelenjiswa kabusha . 
Kuloluhlaka loluphakanyisiwe , lokukhokhelwa kwebasebenti bahulumende kutfola incenye lesetulu yetinsita kunaleminyaka yakamuva . 
Lendlela yenchubo isetjentiswa nangabe bafundzi bakhicita ematheksti futsi batimbandzakanye etigabeni letahlukene tekulalela , kukhuluma , kufundza kanye nakutinchubo tekubhala . 
Iminyaka lephansi lesemkhatsini yekufa iyinkhomba yekutsikufa kwenteka ikakhulukati eminyakeni yebusha yebudzala , kantsi iminyaka lesetulu lesemkhatsini yekufa iyinkhomba yekutsi kufa kwenteka ikakhulukati etigabeni takamuva temphilo kubantfu labatsite . 
Kuphatfwa kwabomake labakhulelwe labane-HIV nebantfwana babo . 
Kufanele abe nalamakhono lalandzelako nalabalulekile : kuphatsa timali , kuphatsa imiklamo , kuchumana nalabatsintsekako , kuphatsa bantfu , kusebentisana nemaklayenti , kugcila kumakhasimende , kuhlatiya nekusombulula tinkhinga , kufanele abe nelwati lwemakhasimende ( ngekhatsi nangaphandle ) neluhlaka lwemtsetfo . 
Ihlelelwe kuniketa kubuyeketa kulamaklasta lahlukene . 
Emabhajethi ekuphatfwa kwetetimali asentjetiswa kahle ngalokusemgceni walokuniketwako , kucinisekisa kusita lokuyimphumelelo lokuletfwa ngentsengo lengiyo yesigulane sinye ngelilanga linye . 
Licoco lemphumela wetimali welitiko : 
Lisu lelisubuciko lacala ngesikhatsi semnyaka kubukanwe nekungcola lokuyingoti kuleSifundza . 
Bothishela badzinga kwati kutsi bafundzi labatintsandzane ngenca ye-AIDS bangabukana nekujajwa ngaphambili futsi banganakwa bantfu lekufanele babanake . 
Imitsetfo yekusebenta kumele ibhalwe lusuku bese iba nenombolo yekutsatsisela ngembi kwekutsi ikhophi itfulwe Kumhloli Lomkhulu ngenjongo yekurekhoda . 
Umkhandlu uniketa imitimba lengenelele endzaweni losebentela kuyo . 
Emathani lamanyenti emphahla lehamba ngemgwaco ngenyanga asebentisa lomhume losemkhatsini weJozi neDurban loniketa kufinyelela iminyele yeNingizimu Afrika . 
Ekugcineni , idatha iyahlatiywa , bese kulungiswa umbiko bese uyasatjalaliswa . 
Sikweleti sekucasha setimali sidzalulwa emanotsini ekudzalula esitatimendenitimali . 
Sivumelwane sesigaba sekucala siye sabhalwa kantsi sitawutfunyelwa kuNdvuna yeTekulima kanye neTindzaba teMhlaba ngembi kwekuphela kwekota yesibili yemnyaka . 
Indlela yekuhleleka ngekubaluleka kwemgwaco lebuke lokusetulu kutitfutsi tesive kanye nalesekela titfutsi tesive kubalulekile ekuphumeleleni kwemazinga lasetulu elusito lwetitfutsi tesive . 
Lemodeli siyilungisile kutsi ihambelane nesimo saseNingizimu Afrika . 
Kungenelela kumele kugcile ekuvikeleni nje kwekucala , ngekwenta ncono kuphilisana kwemndeni , kuniketa kuvikeleka , kwekugcina kube kuniketwa kwelusito lwemtsetfo . 
Letinye tindlelasu tekwenta ncono imphilo yalomsikati ifaka kondliwa kwalokhulelwe kuba ngucalangaye , lokuba nemtselela wakokubili imphilo yekukhulelwa neyemntfwana , nekunaka kungenelela kwenta ncono kuhlolwa kwe-HIV emuva kwekubonakaliswa kwekulashelwa kuvikelwa kulabasindzile nabadlwengulwa . 
Uma kusatjalaliswa ngekwebulili kwebantfu base Alfred Nzo kugcwele labasikati . 
Kantsi ngalesikhatsi inkampani levumelekako kukala ngaphansi kwemakhodi kufanele igcine likhadi lemiphumela , emakhodi asakwente kwaba malula umtfwalo wekuhambisana weBEE ngekwehlisa phansi lokubukiwe kwaletinkampani . 
Lena yinsayeya lengazuzwa kuphela uma ngabe kubanjiswana futsi ngiyanimema kutsi nikhulumisane neLitiko kute nicacise kuphendvula lensayeya ngekweluhlelo . 
Litiko litawuchubeka nekunciphisa linani labothishela labangenato ticu bese lichuba tinhlelo tekwakha emandla , lokufaka ticu tavelonkhe tabothishelanhloko kanye nediploma yetebuchwepheshe yavelonkhe kutemfundvo . 
Lokuhlanganiswe nalesincumo setincumo kutawuba yikhozi lefundvwako . 
Timbhadalo temiholo tilawulwa ngalokwanele futsi tenteka ngekuya ngekwetinchubomgomo letisemtsetfweni kanye nesivumelwano ngekweSigungu Sekubonisana . 
Lomkhandlu futsi usungule Ikomiti Yekucondzisa Letawugucula Simo leholwa ngusihlalo wayo longuSodolobha Wesigodzi futsi lehanjelwa nguMphatsi Wamasipala , Bacondzisi Betetimali , Betekulawula emabhizinisi , Betinsita Tekulawula kanye nemaYunithi Ebuciko Kutemabhizinisi . 
Ngako-ke iphi lencwandzi lesimanga ? 
Njengencenye yemaphakheji ekwesekela laniketa konkhe kubalimi , tindlela tekutsenga ngekutikhetsela kufanele isetjentiswe kucinisekisa kutsi labasha kutekulima labangenako bakhone kufinyelela letimakethe . 
Umbuso ugcina lilungelo lekutsenga tidzingo talo kulenye indzawo ngaphandle kwenkontileka kufanele : 
Sakhiwo lesikhona asisebenti ngalokusemandleni aso . 
Lomasipala uncume kusebentisa emasu lahlose kusombulula longcingetje nekungabikho kwesinyatselo ekulungiseni kwehla kwesimo semagugu akhe lekakhiwe . 
Loku kusho kutsi umkhakha wahulumende wendzawo kufanele uhambisane nemasu awo kanye nalokubekelwe embili kuloko kwahulumende wavelonkhe kanye newesifundza . 
Ngemuva kwaloku , tindleko tekusebentisa titawuhlala tisimeme . 
Sicu lebesingaseningizimu nenshonalanga sabese sikhonjwa kutsi siyotsenga emathikithi eluhlangotsini lolungasenyakatfo , lokwabangela bologadza kutsi bavumele bantfu kutsi basondzele ngekhatsi kakhulu ngenca yalenhloso . 
Tinchubo tekucecesha kanye nekutfutfukisa ngekhatsi kwelitiko atikahlukaniswa . 
Tonkhe ticelo tekubhaliswa , kufaka ekhatsi emadokhumente ekusekela , kumele abe ngeSingisi . 
Konkhe lokusetjentiswako lokwetfuliwe kuphendvula kuloku , kutawuba yimphahla yamasipala yedvwa . 
Ticelo temsebenti letinetikhala letiphindziwe netinombolo tekukhangisa angeke tavunyelwa . 
Esikhatsini lesibuyeketwako kucedvwe lemibiko lesitfupha lelanelako : 
Ngetulu kwaloko , loko lekushoko itakwenta ngendlela yendzawo yekulala kufuneka kufinyelele kulizinga lesidzingo lelimkhawulo lomncane wesitfunti sebuntfu . 
Nanome letinye tikolo tibukene netinsayeya njengetindzaba letiphatselene netemphilo kanye nekwesweleka kwemanti , akwehlisi sifiso sabo nekushisekela kwenta umsebenti . 
Kungcubutana kwekuhlaliswa kwebantfu ngale kwetindzawo tabo telive . 
Lekutsi letinye noma onkhe emahayiphalinki angahle angasebenti angeke kusebente ekucinisekiseni kuba semtsetfweni noma angeke kube nemtselela ekuhumusheni lesivumelwano . 
Kubetindzaba kugcwele tindzaba ngetalombulalave . 
Buhle betive butawu ( manje nangelikusasa ) ncunywa ngekutsi bukhoni bawo kutelwati nebuchwepheshe buwavumele njani kufinyelela kutinsita temvelo ngaphandle kwekulinga ngemaphutsa , ludlame nekucitseka kwengati lobekugcamise umlandvo wetfu . 
Litiko leteMphilo litibophelele ekuniketeni kunakekela kwetemphilo kwesimo lesihle kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika , kwentela kufezekisa Luhlelo Lwetemphilo lwaVelonkhe , futsi nekusebentisa tinchubomgomo letikhombisa umgomo , tinhloso kanye netinjongo talo . 
Imfundvo lesemuva kwamatekuletjeni isekele ngco intfutfuko yetemnotfo ngekutsi ikhicite lwati lolusha , yakhe emakhono ekufinyelela kutfola ingungu lapho kugcinwa khona lwati lwemhlaba wonkhe , kanye nekugucula lwati kutsi lusetjentiswe kulelive . 
Lokuhlolisiswa kwendlela yekuhleleka kwenhlangano njengobe kudzingeka ngekwetinyatselo tendlela yemasu kuyenteka kungunyalo . 
Sifundza seNshonalanga Kapa ngiso kuphela lesinalobudlewane kute kuzuze lelinanibantfu lelite imishwalense . 
Ikhomishini ifisa kuvakalisa kubonga ngenshisakalo lekhonjiswe betindzaba eluphenyweni loluchutjwe yikhomishini . 
Egalari kuhleli tigayigayi letinengi kanye nemindeni yemachawe etfu emzabalazo wenkhululeko lasasishiya . 
Inchubo yesikhalo setemajaji naso singafakwa kuMkhandlu weTikhalo weLitiko Letebulungiswa . 
Siyakwesekela kwenta kutsi ibe semtsetfweni indzima ledlalwa likomidi lekuhlola emabhuku . 
Nangabe i-antiseptic ikhona , lendzawo kumele ihlantwe nge-antiseptic . 
Loku kwentiwa kuvalwa kwetikhala temsebenti kanye nekutsengwa kwemphahla , njengefenisha , bongcondvomshini basehhovisi kanye nabongcondvomshini lababomatsangeni . 
Ngaleyo ndlela-ke kubalulekile kutsi kwentiwe kwehlukaniswa kwebungoti bekulawula tekuphepha . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe ngetikhatsi letitsite litawenta leSitatimende seLingasese sibe sakamuva kukhombisa imibiko yenkampani nemakhasimende . 
Ecinisweni , kusibonelelo sinye lesinetigaba letintsatfu . 
Kuko kokubili kwehlukaniswa , iGibhithe neLibyan Arab Jamahiriya afakwe kusigodzi saseMphumalanga Lemaphakatsi kunekutsi abe se-Afrika . 
Kubalulekile-ke kuniketa umkhakha wemasayizi lehlukene netindzawo tekuhlala kute tifanele tinhlobo letehlukene tetindzawo tekuhlala netinhlobo temakhaya kulendzawo nemadayimenshini lahlangabetana netidzingo takho . 
Kwengeta kuleMininingwanesimiso yeMklamo naleyentiwe yaba seZingeni , leMininingwanesimiso Letsite lelandzelako itawusebenta kulekontileka futsi isibopho . 
Ngekubuka simo semnotfo netenhlalo salesigodzi lesikhulu , kuye kwaphakanyiswa kutsi lisu le-LED kutawumele lilungise lamaphuzu lamcoka lalandzelako : 
Emabala ekudlala esikolo kanye netinkhundla asetjentiswa tikolo tonkhe futsi ayatfolakala kusetjentiswa ngummango ngemuva kwesikhatsi sekusebenta nangetimphelasontfo . 
Bumatima bungabangelwa ngumenti walokubi lohlangene nalabanye longeke atfole imali layikhokhile kulomunye umenti walokubi lahlangene naye ngoba lona lomunye akanamali noma akatfolakali . 
Indlu yetivakashi lekhokhelwako itawuhlalisa tivakashi umnyaka wonkhe . 
Kwakheka kwalomtimba kutawufakwa kugazethi ungakapheli lomnyaka . 
Kwenta tekulima tibe tinsha kutawucedza ekusetjentisweni kamatima kwebantfu kutekulima ; likusasa letekulima e-Afrika litawucedza lokusetjentiswa kwelikhuba letandla , bese lenta kutsi lomkhakha ube musha , ube nenzuzo uhehe kubomake nelusha lalelivekati . 
Ingabe Margaret angatsembeka kunika Nkkt. Nebo umbono lowetsembekile nganoma ngabe yini ? 
Bekahlose kulinganisa umsebenti wabo bonkhe labamakhako , kodvwa agcile ekugcineni kungabi naphutsa kanye nemazinga lendlulele kuso sonkhe sikhatsi sekumakha . 
Kusetjentiswa kwebatfulitinsita bangaphandle kukhawulelwa kutimo lapho likhono langekhatsi lingakeneli kwenta kuphenyisisa lokukhetsekile . 
Basebenti labacashwe kumkhakha wemakhono laphansi labalahlekelwa misebenti kungenteka batfola imisebenti kumkhakha lengakahleleki . 
Le-ejensi idzingeka kutsi ichube kutfolakala kwemhlaba ngendlela lesekela imitsamo yahulumende kuto tonkhe tigaba . 
Litiko alikabuketi futsi Kulawula Kwangekhatsi kugadza kuhambisana nemitsetfo lesebentisekako netimiso . 
Imphendvulo kuloluhlelo beyiyinkhulu kunaloko bekulindzelekile ngenca yekukhula kwekusebentisana nalabatsintsekako labanyenti labayincenye yekucedza buphuya . 
Tingucuko letinkhulu temnotfo tisetjentisiwe emaveni lamanyenti ase-Afrika asavele abe luncedvo ekwenteni iminotfo yawo ibe nemandla kutingucuko tangaphandle temnotfo letingakalindzeleki . 
Ucelwa kutsi ukhombise buve , bulili nesimo sekukhubateka kuchuba lenchubo . 
Kukhula kwekungabikhona nekwehla kwemkhicito emsebentini . 
Kusebenta ngekuhlanganyela nalamanye matiko ahulumende mayelana netinhlelo te-HIV ne-AIDS kufanele kwentiwe . 
Umsebenti wema-NGO kwengeta kuletibophelelo . 
Ludzaka lolumanti , lolugcwele litfusi luyenteka ngalesosikhatsi futsi lungenta kube nebumatima bekulilahla . 
Emasu lahlukahlukene ayasetjentiswa kwentela kwehlisa luhlu lwekulindza kutigulane letilindze tinyanga letintsatfu kuya kuletisitfupha , kanye netinyanga letisitfupha nangetulu kutfola tinsita tekulungisa umtimba kanye netitfo tekwentelwa , njenge : 
LeLitiko lente umsebenti lomcoka ngesikhatsi sekwetfulwa kwalombiko lomayelana nelulawulo lwekungcola . 
Kute kube ngunyalo , letisebenti leti tisasebenta ngetinkontileka , kepha tikhala temsebenti setikhangisiwe futsi kubamba tingcocoluhlolo kuyenteka . 
Uma kunjalo , faka X wemazinga netinhlobo tekubuyeketwa ? 
Lenye yetinsayeya letinkhulu taloluhlelo kufika ngemphumelelo ezingeni lemakhaya . 
Lomtfulitinsita ulindzelwe kutsi anikete lwati ku : 
Kugadza kufuneka kuchubeke ngekhatsi esitediyamu . 
Uma ubuka kwekucala , kwelulwa kwetinzuzo kulabo labangaholi kutawusho kwandza lokukhulu kwetibopho temali tesikimu setinzuzo tengoti yemgwaco . 
Lamanye emakhaya lasamadolobha kanye nemaflethi anetingadze letinkhulu lasebentisa emanti lamanyenti kunisela . 
Banikati labangenamalayisensi labangakaze bafake ticelo temalayisensi banikete tizatfu letihlukene : 
Kunye kwalokuhamba embili kwahulumende kwetfula tinsita tekutfutfwa kwekungcola letanele naletiphephile kuyo yonkhe imimango . 
Emadokhumenti ebhidi akufuneki afakwe emaphakethini lacuketse emasampuli . 
Angeke ngisho lutfo mayelana nalokwashiwo ngu-Piet Marais . 
Luhlaka lolukhona manje lufuna kwenta kube nekuyeketisa noma inhlanganisela lebonelela lokuncono kakhulu kwalemihlaba yomibili - lekubitwa ngekutsi yinethiwekhi yalokuhambako lenika umuntfu lohamba ngetinyawo kuhamba ngco aye kuto tonkhe tinhlangotsi kanye nenetiwekhi yetemgwaco lengavimbeli ithrafikhi . 
Njengoba kubalwe ngaphambilini , tisebenti tesikhashana betivame kufaka imfucuta yekunakekela imphilo tiyisuse etikhwameni letibovu iye etikhwameni letimnyama tamasipala uma tenta umsebenti wato wekuhlanta . 
" Tinhlelochumano tekunyakata " tichazwa kabanti njengetinhlelochumano-telilungelo-lendlela , letivumela kunyakata-lokuseveni ngetindlela tekunyakata letinyenti . 
Timila tendzabuko tivule indlela yekuhambisa tihlahlane kanye neluhlobo lwesihlahla , kufaka phakatsi emaphayini , ema-okhi , kanye netipheshula . 
Kutawukhulunywa ngetintfo letifanana nekonga umhlaba , kuvundza kwemhlaba , tinzuzo tetemnotfo , kusetjentiswa wemishini , kulawula lukhula , kulawula tinsalela kanye netitjalo tekuvala umhlabatsi . 
Bomasipalati kumele bakhumbule kutsi kute kuhlolwa kwemisebenti lokutawentiwa ngibo , njengoba kunenchubo yavelonkhe ekumele kubanjelelwe kuyo kwanyalo . 
Niketa umbiko lobuyeketiwe loklinikhali kutikimu ngenchubekelembili yetigulane . 
Etindzaweni tasemaphandleni , emaphesenti lalishumi etigulane letiletfwa nge-EMS tilayelwa ezingeni lelisetulu lekunakekelwa esibhedlela sesigodzi noma lesisemkhatsini . 
Insayeya yeNyakatfo Nshonalanga kutawuba kutfolakala kwencenye yemakethe yayo lenenzuzo , nekuhumusha imitamo yekumaketha leseyentiwe ekuvakasheleni lesifundza , ngengekukhula kwemiphumela kwenzuzo yetemnotfo . 
Lwati-lolubanti loMtsetfo weKulawula Timali taHulumende , Imitsetfosimiso yaSosikhwama , uMtsetfo weLuhlakamsebenti lenchubomgomo yeKutsenga lokunconotekako kanye neMitsetfosimiso kuLuhlakamsebenti leKulawula teKutsenga neKutsengisa . 
Inhloso yaloluhlelo kusita ngetimali Tinsita Tekwesekela Kunakekelwa ngeteMphilo . 
Tindzawo temanti letingakangcoliswa ngalokwetayelekile tinekugcwala kwe-amoniyamu nayithrojini lekuphansi . 
Emathesti ayatfolakala lalinganisa lizinga timfucuta letiletsa ngayo tingucuko kumaseli ebhaktheriya . 
Tindleko tebunye tisita tishayamtsetfo tivumele emabhajethi ngobe tisuke setati kutsi timali tesive titawusetjentiselwani . 
Iminyaka lemitsatfu yelwati lekuphatsa kumkhakha wentfutfuko , kukhulisa bumboni ngekupolisha timbiwa kanye nekuchuba emakhono tsite emkhakha ilusito . 
Akukahloswa kutsi kube ngulokubuyeketwa ngekwemtsetfosisekelo . 
Tikhungo tekubelekela tiyahlolwa kusetjentiswa tindlela letisungulwe mhlabawonkhe naleto letihambisana nato tonkhe letidzingo letingabonwa njengaletifanele kugcina bantfwana . 
Ngekuya kwebanikati , batsengi abakavami kucinisa tinhloko nekudzelela nabadzakiwe . 
INingizimu Afrika ngako-ke ikhutsata ngemdlandla iphindze ifake ligalelo ekutfutfukeni lokusimeme , kuntsandvo yelinyenti , kumtsetfosimiso wemtsetfo , kumalungelo eluntfu , kwengamela umhla nekuthula kanye nekuvikeleka . 
Litiko letiNdzaba Temanti kanye neteMahlatsi , njengesetsenjwa sembuso wetinsita temanti avelonkhe , linemtfwalo wekuvikela emanti . 
Tilimo teminyaka yonkhe tivamise kuba tinhlavu tibhidvo lekuhamba phambili tinhlavu letivela esitjalweni sa-anyanisi . 
Kufuneka kuhlale kunekulandzela tinchubomgomo tebaphatsi bebhola yetinyawo ngulabo lababadlala indzima , ikakhulu emacembu noma bahleli bemidlalo . 
Lomculu uncoma imodeli letawunika titjudeni letiphuye kakhulu na"letisemkhatsini ' lusito lwetetimali kuvala tindleko tekufundza emanyuvesi ngalokuphelele . 
Nebufakazi lobungaphikiseki bekutsi emacala entelwe ngesikhatsi sesento sebugebengu sebhizinisi lebanti , lembandzakanya , Brooks , Mahmoud na-Mason . 
Timphahla talokungenteka : Timphahla talokungenteka tifakwa emanotsini ekudzalula etitatimendeni timali uma kwenteka kutsi kungena kwetinzuzo temnotfo titawungena ku-entithi . 
Ngekwenteka teMafa tibeke eceleni lilungelo lekuvuma . 
Ngenelela kutinhlelo tekufundza telitiko . 
Bungoti belidumela bungoti bemonakalo kusitfunti sekhomishana lesinganciphisa emandla elikhono layo lekugcina nekwenta kukhule ibhizinisi yayo . 
Kukhulumisana ngetepolitiki yemave lamabili netemnotfo kuniketa sisekelo lesibalulekile sekucinisa budlelwane netepolitiki netemnotfo etigodzini temhlaba letinyenti letehlukene . 
Njengoba tinalithi temathathu tidvonsa ingati , tifo tingandluliselwa uma ngabe letinalithitisetjentiswa kubantfu labandlula kumunye ngaphandle kwekutsi tihlantwe . 
Nanome kunjalo , lelivekati liphumile endleleni yekufezekisa loku lelikuhlosile . 
Uma senteko sihlelenjiswa njengengcugcutsela nome umbutsano , lusito angeke lubonelelwe . 
Emabhodi Emanti awatsatsa indzawo yetiphatsimandla tendzawo futsi akukamele alinge kucala indzima lenjalo . 
Lomgadzi lokhetsekile kumele emukele liphepha lweluhlolo lwaleso sikhatsi kumgadzi lomkhulu lapho emaphepha eluhlolo avulwa eskhungweni seluhlolo lelisemtsetfweni bese ayiswe esikhungweni seluhlolo lesikhetsekile . 
Kunebungoti lobunemkhawulo bekusimamisa timali taleSikhwama ngenca yekungena nekuphuma kwetimali ngebunyenti . 
Loku lokulandzelako ikakhulu kuvinjelwe : 
Loku kutfolakala ngaletinhledlwana letilandzelako : 
Mhlawumbe unebantfwana labangebakho nome bantfwana labahlala nawe nome dvute nawe . 
Kufanele kube nekunakekela kutsi lwati lucondzaniswa nelwati lwakuvelonkhe . 
Ikhombisa emaphuzu angekhatsi kanye newangaphandle lagcugcutela inhloso lehleliwe lesita masipalati ekuhambisaneni netimo letikhona atokhulisa likhono lakhe lekusebenta ngalokwanele . 
Kuhlangabetane netidzingo tekuniketa tinsita , lelitiko lihlela kukhushulwa kwesibalo setisebenti tetemphilo leticeceshwa njalo ngemnyaka . 
I-Afrika kufanele yenyuse kusisa kubantfu bayo labasha , ikakhulukati bantfwana , njengoba lizinga lelisetulu lekubuya kwe-Afrika lingaphumelela ngekusisa kusitululwane lesisha . 
Umhlanganyeli ngamunye utawudzingeka kutsi etfule yinye inkhulumo ngelilanga ngeSingisi . 
Lamazinga lamatsatfu ekhontinethi , sigodzi kanye navelonkhe . 
Timfuno tetitfunyelwa ngaphandle letibalulekile setehlile . 
Lokukhula kubangelwe tindleko tekutfutfukisa sakhiwonchanti semanti langakahlantwa , lokufaka kwakhiwa kwe-De Hoop Dam nesakhiwonchanti lesilekelelako , lesifana nekusabalalisa emaphayiphi , kanye nekuvuselela kabusha nekulungisa sakhiwonchanti lesikhulu lesikhona . 
Bantfu bakulelive babukelele lokungetulu . 
Umhlahlo wesikhatsi sangasekucaleni kwelihlobo ukhombisa imvula lengetulu kwaletayelekile kuletinye tindzawo , nanome kunjalo kunekukhatsateka ngekusilela kwemakhono ngekwenchubo yemhlahlo ngalesikhatsi , lokwenta lomhlahlo ungabateke . 
LoMtsetfo wenta umgomo wekulawulwa kwetimo kanye netinhlobosimo ngaphansi kwenchubo yekubhalisa umhlaba kantsi nekubhaliswa kwelilungelo lebantfu labahlala emhlabeni , lingacitfwa . 
Kulelinani leminyaka leyengcile , sibonelelo sakhula kakhulu kwate kwaholela ekuncishisweni kwekulashwa ngekusebentisa tidzambisigciwane nasekufinyeleleni ngalokubanti ekungeneleleni ekuvikeleni i-HIV . 
Ngaphandle kwekucala sisekelo lesiphansi , i-Afrika , namuhla , inemandla ekukhulisa bucakacaka betebuchwepheshe kantsi nekusisa kulomkhakha kukhula ngemandla . 
Njengemtselela wemizabalazo leminyenti leyenteka kuliwa nemfundvo yeBantfu , kunye lokwasibuyisela emuva kakhulu kwaba kuwa kwelisiko lekufundza kanye nekufundzisa . 
Lombono we-Afrika lephumelelako , lenekudla nekuvikeleka futsi lengenako kuhlupheka kutawuba khona . 
Imishikashika lemcoka ifaka ekhatsi umkhicito wekondla imfuyo , kukhicita nekutsengiswa kwemantjwele lanelilanga atelwe nekuchobosela emacandza , kutalanisa nekwandzisa tinkhukhu tenyama , emadzele kanye nemisebenti yekugucula imikhicito , nekutsengiswa kanye nekwabiwa . 
Imiklamo leminyenti leyentiwe ngumkhakha ikhokhelwa ngekubambisana nebalingani labahlangene bamhlabawonkhe . 
Lomboniso ukhombisa futsi kutsi , ikakhulukati emgwaceni wetitfutsi tesive lomcoka kakhulu loholela kulesigodzi lesisemkhatsini sebhizinisi lesihlongotwako kulikusasa , kusetjentiswa kwemhlaba lokubhiciwe etindzaweni letigcwele kakhulu ngahle kuhlelwe kute kwesekele titfutsi tesive , futsi kuletinye timo , umshikashika webhizinisi ungakhutsatwa . 
Nanoma-nje tintfo live ngalinye lelihlangabetene nato netinchubomgomo kwehlukene kakhulu , kwenteke engcikitsini yetingucuko letibanti kuchubo yetemnotfo yemave emhlaba , leyente loku lokuhlangabetwene nako kwetayeleka . 
Chaza imiva yakho uma ufundza lomugca lona . 
Bosomathenda kufanele bafundze Timo teThenda letikhishwa ngemabhodi ethenda lehlukene . 
Kusentjetiswa kwemanti ngenjongo yekukhibika nemitsetfo kuhambisana nato tonkhe tidzingo tesishayamtsetfo . 
Tinhloso tetisebenti tetekulapha , tebabhalisi , nabocwephesha taphumelela ngalokwendlulele . 
Ngakoke lufaka tinhlobo letibanti tetindlela netinchubo letentelwe kusita tinhlangotsi ekusombululeni tingcabano ngekutentela nangemphumelelo . 
Lenchubo ivikela kukhukhuleka njalo kantsi icwenga letinye tindlela tekuguguleka . 
Lesahluko sibuka kucala tindlela tekutfutfukiswa kweluhlaka lwetimali lwaseNingizimu Afrika eminyakeni lelishumi ledlulile , futsi sibonisa kutfutfuka kwabo kuleminyaka lemitsatfu letako . 
Tonkhe tinkampani tehulukaniswe taba tetimboni kanye nemkhakha wemacembu kute ibe yincenye yekuhlakanipha kutemnotfo . 
Kodvwa kumele sente lokunyenti kunekumane sente sibonelo . 
Lolusuku beluniketelwe kutfutfukisa kwetiboshwa . 
Ligumbi lelisha lekuceceshela kulo seliniketiwe . 
Kusebentisana nebantfu bonkhe netimboni tekudvweba tinhlanti . 
Kulandzela umphumela : Kulandzela umphumela kulandzela lokusisekelo kwalokugucukako lokutsetfwe njengetindlela noma " tinkhomba " temiphumela yeyunithi lefiswako . 
Lokwabiwa kwetisebenti kanye netimoto kutawucinisekiswa bungako ngekulinganisa umtsamo ngemaphethini ebunyenti bemsebenti lalindzeleke ngalokutako ngekuya ngendzawo lapho tincingo tivela khona kanjalo nesikhatsi selusuku . 
Loku kwehlukaniswe ngetigaba letimbili , loku : 
Hlela kube nekutsengiselana lokusafufusa eceleni kwesitobhu nangekhatsi esiteshini . 
INamakwa Water nayo ihweba ngalokungangenisi inzuzo kantsi tinhlelo tisendleleni tekuyivala bese kuhlanganiswa imisebenti yayo naleyo yeSedibeng Water . 
Uma kuhlanganiswe nekukhula lokulindzelekile kutindleko tetimphahla netinsita , kanye nekusetjentiswa kwetindleko ngenca yesikhatsi letitsite semsebenti , kuba khona kucindzeteleka kuluphakelomali lengakhoni kuphumelelisa leto tidzingo . 
Sitfutsi lesihleliwe setigulane siyaniketwa ekwabelaneni ngetigulane kwetibhedlela , kutsi tigulane leteswele tiyahanjiswe emkhatsini wemitfolamphilo kanye netibhedlela . 
Kuncane lokwatiwako ngelibanga leHIV etikhungweni tekulungisa similo taseNingizimu Afrika , kungasi budlelwano emkhatsini kwetimbangela tebungoti letatiwako nekutfolwa kweHIV eNingizimu Afrika . 
Lokunye futsi , lizinga lesipiliyoni sabosokontileka labagcina imigwaco isesimeni sayo lesifanele kanye netisebenti tangekhatsi kuyachubeka nekuba yinsayeya lefanele kutsi incotjwe . 
Luhlelo-loluncane lente imizamo lemikhulu ekutfutfukiseni kusebenta ngendlela . 
Loku kuyalungiswa kwanyalo kwentela kucinisekisa kutsi kunekumelelwa lokukahle kwayo yonkhe imikhakha yemmango . 
Letichumanisi letinetindlela-letihlanganisile , lokungaba migwaco lelandzako nobe yasekhaya , kumele , ngenca yaloko , tihlelwe kute tihlanganise letidzingo letihlukene tebasebentisi labanyenti , kube kwatiwa lokutsi ekugcineni awukho umsebenti munye longasebenta ngendlela lekahle kakhulu . 
LeNkantolo yeTisebenti seyibe netincumo letinyenti kangangobe kusukela ngesikhatsi lesingemaviki lasitfupha kwatsatfwa lesincumo noma kwafunwa indlela yekutiphatsa kutsi kubuyeketwe , sikhatsi lesilungile lekungetfulwa ngaso kufakwa kwesicelo selubuyeketo . 
Lolokufaka ekhatsi lokuchumana lokunemehluko kulokwabiwa kwemnotfo , Umtsetfosivivinyo Wekwabiwa Kwemali , nekutfutfukiswa kweluhlaka lwekuphatsa tibonelelo letinebandzela . 
Kwengeta , emakhandidethi lakhetsiwe afakwa eluhlwini atawu-inthaviywa ngamunye ngamunye kute amukele kwekugcina . 
Sehlontsengo siyabukwa kuyo yonkhe imphahla , sitfombo nesisetjentiswa ngaphandle kwemhlaba , kubhala phasi intsengo , ukhiphe samba selizingagugu lemphahla longasilindzela ekugcineni nayicitfwa , emgceni locondzile ngekuba lusito kwetimphilo tato . 
Lapho tindzawo tekupaka tiseceleni kwendledlana yekuhamba , kufanele kwentiwe indzawo yekuhamba lehlotjisiwe , lenefenisha leyenele lenjengemabhentji . 
Kuniketa takhiwonchanti tetitfutsi tesive kanye netinsita etindzaweni tasemaphandleni taseNshonalanga Kapa , ngebuhlanganyeli netikhulu tendzawo , kungulokusetulu lokumcoka kwaleligatja . 
Inyama yenkhomo legandziwe lengenamafutsa , kanye nemasoseji enkhomo alandzela indlela lefanako ngemehluko lomkhulu longulowo wekutsi emanani enyukile ngetinyanga letehlukene . 
Kubuye kulawulwe lokwentiwa kabusha nekutfutfukiswa kwetikhungo tahulumende kutsi tetfule kancono tinsita . 
IKomiti Yekuhlola eMabhuku iyeneliseka ngalokucuketfwe nelizinganhle lemibiko yekota nenyanga lelungiswe yakhishwa Siphatsimandla Lesilawulako Selitiko emkhatsini wemnyaka losabukisiswa . 
Luhlelo Lwemasu aseGauteng kusongiwe kulencwadzi . 
Masipalati kumele akucabange kuvuselela kuphuma kwekubhadala . 
Kuchunywa kwemanti emabaleni kwaciniswa njengoba sihlela kuphelisa timpompi temmango . 
Licembu Lemsebenti Lebungcongcoshe litawusungula iModeli Yekusekela Netetimali yaleto titjudeni Letiphuyile na"Letisemkhatsini" imvume ngekwenhlonipho yaloko kumlawuli njengencenye yenchubo yekubhaliswa njengemniki tikweneti lotfutfukisako . 
Njengentfo leliciniso , umsebenti wabo wesikolo bewumfisha kakhulu kutsi bangakhona lulwimi lwangaphandle ngendlela lefanele . 
Manje , njengobe sifuna kwenta lesifundza sibe ncono kubo bonkhe bantfu baso , kufanele sihloniphe emachawe lanjalo lekungiwo lakente kwakhoneka kitsi kutsi sibe nalentsandvo yelinyenti lekhona . 
Kusetjentiswa kweNchubomgomo lesemtsetfweni Yekulawula Luhlelo Lwekutsenga : 
Ikakhulu , tindleko tekulawula ngalokwendlulele kwetikhungo letincane naletitimele kutawuba nelifutse lelibi emnotfweni . 
Ngilokwehlukahlukana kwesive saseNingizimu Afrika lokwenta tsine sibe live lelihlukile ekuphishekeni kwetfu ngemicondvo yekungabandlululi ngekwebuhlanga , ngekwebulili , kubumbana , kuntsandvoyelinyenti , ekulinganeni kanye nakumalungelo eluntfu lagcile kuMtsetfosisekelo . 
Sicinisekiso seligunya jikelele semnyaka siniketwa Yindvuna Yetetimali ngekwemvume nangekuya kwemitsetfosivivinywa yakwabelwa kwetimali . 
Bantfu labasha akukafaneli baniketwe kutsi bakhetse ngalokucinisekisa kubuyiselwa kahle kwalebebaboshiwe ngendlela bekungakhona . 
Kuletinkinga letibonwe namuhla , kuceceshwa kwetisebenti letisebenta kuhlanta netisebenti letenta umsebenti jikelele kumcoka kakhulu . 
Kutimo letinjalo bahlali bangabhadala imali lebekiwe lefanako lengumtamo njengobe kuchazwe ngenhla . 
Imininingwane lesekelako , emashadi netinchazelo temikhuba nekungahambi ngeluhlelo kufanele kwetfulelwe lithebula ngalinye . 
Lomkhandlu bewuphindze futsi ube neluphiko lwekulawula inhlekelele , nalo lobelubekelwe kubukana netimo letiphutfumako . 
Kulomkhakha wetekulima sibona inhlanyelo yekwakhiwa kwelikusasa lelincono kanye nemsebenti wekwakha sive ! 
Angiphakamisi kuphindze ngisho emaphuzu noma umlandvo wembango ngoba loku kufakiwe ngalokufanele esahlulelweni semlingani wami lofundzile . 
Lomtsetfo ulawula emazinga emoya kute uvikele simondzawo ngekuniketa tindlela tekuvikela kungcoliswa kwemvelo nekwehliswa kwemazinga alokuphilako ngalesikhatsi kutfutfukiswa umnotfo lomelelekako nekutfutfukiswa kwemvelo . 
Angingabati kutsi kulesikhatsi salomchudzelwano lokufaka ekhatsi nemcimbi Wendzebe Yemhlaba , bantfu betfu batawuba nemphatfo lenhle kutivakashi tetfu letivela emhlabeni wonkhe . 
Bugebengu lobusabekako bebudlova basekhaya nekudlwengula , labekwe etulu ku-ajenda yavelonkhe , avamise kungabikwa kuletindzawo leti . 
Lemitamo ifaka ekhatsi lokwehliswa ekusetjentisweni kwalabasebenta ngeIT Nalabahlola Emabhuku ngekhatsi . 
Intsengo yalenkontileka yenkontileka leseyicedziwe itawubalwa kususelwe emananini mbamba emsebenti lomukelwe futsi wacinisekiswa kutsi utawukhokhelwa . 
Kukala linani lemphahla kungemukeleka sikhatsi lesiminyakatimali lesihlanu . 
Umgomo kutawuba kwakha tikhwama tebuhle ngekwetindzawo kanye nasetindzaweni temisebenti leyinhlitiyo nekwelulela lamakhono kuvelonkhe . 
Imphilo iyinsayeya , hlangabetana nayo . 
Nome kunjalo , ngekubuka lokusebenta lokukhona kwaLendzawo yeLigalufu ye-Ceres loku kutawumela nje sengetelo futsi nekweluleka lokuncane lokungenteka kwemtselela lokhona . 
Tinchubo temasiko letetayelekile tingamukelwa kwehlisa kulimala kwetilwanyana . 
Lendzawo yakhetfwa kunalommongo lomkhulu wemdzabu njengoba lomhlahlandlela nawo ungasetjentiswa njengelithulusi lekufundzisa bantfu bonkhe ngesimondzawo nekutsi lamahlaka lahlukene angalawulwa njani . 
LoMasipala ute emandla ekuntjintja leMoto yeSicishamlilo futsi ticelo letehlukene tekusitwa lokuvela ngaphandle tafakwa kuMasipala weSigodzi sase-Ehlanzeni nakuLitiko laHulumende weNdzawo ngalokungenamphumelelo . 
Ngako-ke loku kwengeta silinganiso lesimcoka kulokuphambuka kwemvula . 
Hamba hamba ubuye wente luhlolo kucinisekisa kutsi labahlanta indzawo benta umsebenti lodzingekile , tinchubo letifanele tekuhlanta indzawo tiyaniketwa , kanye ngetindlela tekulawula ikhwalithi igcinwa njalo . 
Umsebenti lohamba embili waloluhlelo kucubungula imininingwane lengasiyo yetimali neyetimali kutindleko letitfolakele mayelana nemaphrojekthi lanemtselela kutesitfunti sesifundza kanye nekuhlanganisa imibiko lefundzisako kugadza inchubekela phambili kulamaphrojekthi . 
Nangabe tikolo tetfu tinebasebenti nebafundzi lebane-HIV ingabe sonkhe sitayitfola ? 
Umuntfu angalindzela kugcwala kwemaminerali e-Iscor kutsi kube ngiko lokutfutfukisiwe kodvwa linani lelincane lemininingwane liyatfolakala kwesekela lesiphetfo . 
Loku kutawuvimbela simo sekuba netifo lesihambisana nekukhubateka kwelufuto lokutsite kanye netinkinga tekutalwa . 
Etindzabeni letinjengaleti , indlela yelutfo lolukhetsekile isebenta njengenkhomba yenjongo leyiyinhloko . 
Litiko leMsebenti libukene nekutfutfuka kwemakhophelethivi kanye nekusetjentiswa kwemtsetfo lohambisanako . 
Loku kuvakala kahle endlebeni yalowenta tincumo ayedvwa , kepha kusho inhlekelele kulenhlangano . 
Kusadzingeka kwentiwe lucwaningo loluhlukanisiwe lwekutsengisa , kanye nelucwaningo etimakethe letihlumako . 
Lesifundza futsi sibukene nekufunwa kwemanti ngemandla lokwenta kutsi , ngekuya kwandvunankhulu wesifundza , kwendlula kakhulu emanti lakhona kanye nekweswelakala kwelutjalomali kutakhiwonchanti temanti lamanyenti . 
Kungabancono kutsi utfumele umtfwalo weluhlobo lwemazinga lasetulu emakethe lekahle kakhulu , bese luhlobo lwemazinga laphansi luyiswe kuletinye timakethe . 
Bungako betindzaba lekutokhulunywa ngato kuloluhlelo tifaka i-akhawuntingi , lucwaningomabhuku , kuphendvula kwahulumende , kutiphatsa kanye nemigomo yeMsebenti , umtsetfo imercantile , kanye nemfundvo nekuceceshwa kwetifundziswa kumikhakha ye-akhawuntingi kanye nelucwaningomabhuku . 
Likomidi Letekucwaningwa kweMabhuku linembono lotsi lenchubo lena itawuhlangabetana netidzingo teteMafa esikhatsini lesincane . 
Kutama , kutfutfukisa , kusekela , kusebentisa nekucinisekisa kuchumanisa tinhlelo nemiklamo yekuvimbela kutungeletela bugebengu bemphakatsi . 
Letinyatselo tingabuyeketwa titfutfukiswe ngekuhamba kwesikhatsi , kukhomba tingucuko letinemandla kumkhakha wekhophelethivi . 
Sebentisa tinchubomgomo tekudlulisela kanye nemazinga ekhwalithi . 
CHAPHELA : Emadokhumenti ethenda kufuneka avalelwe kumvilophu lebonakalisa ngalokucacile inombolo yethenda nelusuku lekuvala kwethenda . 
Lamakomidi ikhulumisana nekulawulwa kwematiko ngetikhawu , letente budlelwane lobutfutfukile nemaklayenti . 
Kukhona tinchubo letitsite talabasebentako lababachamuki . 
Letimali inkampani letikweletako tibhalwa nekutsi malini kusitatimende sesimo setetimali . 
Tinsita : Kwesekelwa kwengcondvo kulabatisulu teludlame nebugebengu , imphilo yemntfwana . 
Tinchubo letitawulandzelwa kubukana naletigaba letimbili tekuphula umtsetfo kufuneka tehlukaniswe kahle . 
Lesigodzi sehlise umnotfo wetimboni kantsi kulocishe ungekho vele kantsi kugcilwe kakhulu kumisebenti yetemnotfo lobalulekile . 
Uma kwabiwa imphahla noma umyalo wekondla , kugcila kwenkantolo kutawuba kucinisekisa kutsi kulungiswa ngalokulingene kwetingcabano temphahla emkhatsini kwalaba bebabalingani . 
Kuphendvula lokuphelele nemsebenti locondzene nekuphakela ngekulingana nekuzuza ekusebentiseni emanti lokufunwa sive kusetandleni taNdvuna , kufaka ekhatsi kutfutfuka kwesisindvo sesimondzawo . 
Emanani etimali letikweletwa inkampani ngemsebenti lewentile lasilele ekupheleni kwemnyaka andluliselwa kusitatimende sesimo setetimali nekutsi malini asahlanganiswe nanome ngabe nguyiphi intalomali lezuziwe . 
Kulekelelwa ngemali kwalomkhakha kubonwa ngulabanye njengekuniketa indlela yekwenta kokubili kuwenta uhleleke lomkhakha kanye nekucinisa umtsetfo wawo , futsi ngaloko kufezekiseke emazinga lasetulu ekuphepha , timo letincono kakhulu tekusebenta kanye nekulawulwa kancono kwekuncintisana . 
Naloku timboni letinyenti letinkhulu tilawulwa nje futsi tingungu temitfombo yekubhunya ngalokuvamile ekhatsinekhatsi nemazinga lavunyelwe , bunjalo bemoya waleyo ndzawo buhlala buyinkhatsato . 
Lelisu lisuselwe kumikhakha yemnotfo lesitfupha lapho sifundza sinebuhle bekucatsanisa , lokubitwa kutfutfukiswa kwetekulima , umnotfo wetilwandle , tekuvakasha , emandla agezi lavuselelwako , kukhicita lokulula nemboni yetetimoto . 
Inhloso yaloMtsetfosivivinyo kulawula nekuniketa luhlaka lwekuniketa tinsita temvumo yema-ambulensi nesicinisekiso semigomo lephansi yetinsita kuleSifundza . 
Nanoma kunjalo , kusadzinga lwabiwomali loluphelele , kubekwa ebaleni kwetimali letigcogcwe emtselweni kanye nekubika ngetimali . 
Kulawulwa kwesimondzawo kufaka ekhatsi kulawulwa kwemikhakha yonkhe yesimondzawo salokuphilako , kokubili lokuphilako nalokungaphili . 
Munye wawo , liphoyisa lemtsetfo lelibala lelimhlophe , wase ujikitisa sibhamu . 
Kuvala : Sikimu sivala noma ngusiphi sikimu lesikhona ekusebenteni kuphela macondzana nendzawo lefanele yalesikimu nemitsetfo . 
Kusetjentiswa lokucatjangisisiwe lokufanelekile kufaka lichweba lelinekusekela tigaba tetekuhlala netemabhizinisi . 
Lolokukolodwako lokuhambisanako kubonwa kwekucala nakucalwa lesivumelwano sekucasha kantsi kukalwa njengesamba salesivumelwano lesilinganene sekucasha nemali lekufanele ikhokhelwe ngekwalesivumelwano sekucasha , leyehlisiwe kwentela umphumela wetinshisekelo . 
Kufanele kutsi lutfungelelwano lwendzawo levulekile lengakakhelwa luchumane kute lakhe ematfuba ekuhamba , kugijima , nekuhamba ngelibhayisikili ekukhibika lachubekako , lokungenteki etindzaweni letigcayingene ngekwendzawo . 
Uyavuma kutsi emathathu akhe anetinchazelo letihambisana nemacembu , kodvwa angatsandza kutsi akhishwe . 
ETotal sihlose kuheha bantfu labanesiphiwo futsi sitibona siyinhlangano lefundzako ngoba sivisisa kutsi bantfu labatawushayela kukhula nelisu lenkampani . 
Sungula ubuye ulawule kusetjentiswa kwemasu kanye netinhlelo kutfutfukisa umkhicito wetimboni ngekwakha kwemandla lokusebentako kanye netinhlelo telicembu tekubukana netinsayeya emsebentini . 
Ngalesikhatsi sekubuyeketa , hulumende ukhiphe leminye imitsetfosivivinyo yaSosikhwama nemabhondi leyamane nekukhula kwemali kwentela kuphendvula ngemandla ngalamathulusi . 
Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kutawuchubeka kubaluleke njengobe kwakha umgogodla wanome ngukuphi kutfutfuka kwetemnotfo . 
Umgomo lotayelekile utsi tonkhe tiboshwa letigwetjiwe titawuhlala tingaphansi kwesimo sekulungiswa similo sonkhe sikhatsi letigwetjwe sona . 
Lokubaliwe kweMarekhodi aseHhovisi lahlelwe kahle nalasebentako . 
Tinsayeya letibukene nemakhophelethivi eNingizimu Afrika nato tacaciswa kuloku . 
Uyacelwa kutsi utsatse sikhatsi ufundze Imigomo Yetfu Yekusebenta . 
Yakhiwe ngetinhlelo letintsatfu letingumnyombo wetinkhomba . 
I-Gauteng isikhungo lesikhulu selinanibantfu eNingizimu Afrika nenhloko yetimboni , ngekufinyeleleka lokukhulu kulokufakwako lokumcoka kutekulima kanye netakhiwonchanti tetitfutsi . 
Kufanele kutsi takhamuti tentiwe tati lekufanele tikulindzele ngekwelizinga lekhwalithi yetinsita letitawetfulwa . 
Kubekwe kutsi loku lokulandzelako kube yindzinyana lensha : 
LesiphakamisoMtsetfo siphindze futsi sibe netitatimende tenchubomgomo letinyentana lekumele tinakwe ekuhlelweni kwendzawo yekwakha . 
Tisuselwa ekusebentiseni lokulinganisiwe kwangempela . 
Bosawoti be-cadmium basetjentiswa ekutsatfweni kwetitfombe , ekubumbeni , kumboni ye-elekhthronikhi futsi njengema-pigment lekuma-aphlikheshini lahlukahlukene . 
Sishayamtsetfo saseNyakatfonshonalanga sabamba Inkhomfa yeKulwa neLubandlululo neKutondza Bachamuki njengekulandzelela Inkhomfa yaVelonkhe mayelana nelubandlululo yalomnyaka lophelile nanjengencenye yemalungiselelo aso eNkhomfa yeMhlaba yekulwa neLubandlululo . 
Tifundvo tekwelashwa kuleto naleto tibhedlela letinkhulu tibamba imihlangano yalabangaphili kahle neyebantfu labafako njalo ngenyanga kute kugadvwe lizinga letinsita nemiphumela yetigulane . 
Kuniketa Ibhodi Basebenti labanebuchwepheshe nemphumelelo . 
Noma ibe khona imizamo leminyenti lezama kusebentisa Kuhlola Kwekusebenta Ngamunye bese kwehliselwa etigabeni tekuphatsa lokuphansi , loku kuze kube ngunamuhla akukenteki . 
Dizayina kuvuleleka nekutsi kube nekufinyelela etindzaweni tekungena letibonakalako . 
Emathenda ekutsengwa kwetimphahla letihanjiswako , imisebenti kanye nalokulahlwako kuhlelwe ngalendlela : 
Lokulunganiswa kwebhajethi yavelonkhe kwetfulwa kuhambisana Nesitatimende Senchubomgomo Yebhajethi yethemu yasemkhatsini , neluphakelo lwesifundza lolubuketiwe lutawetfulwa kutishayamtsetfo tetifundza ngembi kwekuphela kwemnyaka timali . 
Loku kutawuba nemtselela ekhwalithini yemkhicito netinhlobo tetisetjentiswa tekwetfulwa kwetindlu letikhona , kodvwa kubuye kungete imitfombolusito lekhona yetindlu . 
Lomtsetfosivivinyo uhambisana futsi uvumela lendlela lesetjentiswa nyalo yekulawula tibonelelo letidzinga lubambiswano loluvela kubalingani labangekhatsi kweLuhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu . 
Kunesikhala sekucinisa tindlela tekulondvolota letamukelekako , kepha kuyabita ngobe akukho kwesekelwa lokuvela Etikweni Letekulima , leliphetse emakomidi lasebenta ebantfwini . 
Kunekweswelakala lokuvamile kwebasebenti labanemakhono . 
Kutawuphindze kusho kuniketa lelilunga lalomsebenti litfuba lekutfola lwati kulemisebenti lehlukahlukene ngalomsebenti kanye nekuphatsa inchubo yekwakha kutfola lwati . 
Inhloso Yekuvikelwa Kwelwati Lwendzabuko ngeNchubomgomo Yemphahla Yengcondvo kumela kuvikelwa kwelwati lwendzabuko kusetjentiswa indlela yamanje yemphahla yengcondvo . 
Kumele kwandziswe tinsita tetemfundvo etikoleni temabanga laphasi nalasetulu ngekubuka kakhulu iSayensi , iThekhinoloji kanye neTibalo . 
Luphiko ngalunye lwabhala luhlu lwetintfo lekumele tentiwe kute kusonjululwe letinkinga leticondzene nabo . 
Balawuli nebaholi kufanele bakhulumisane nenchubomgomo yelitiko . 
Iminikelo yetenhlalo leyentiwe litiko mayelana netisebenti letikhona kwanyalo iyavetwa esitatimendini setekusebenta kwetimali ngelusuku leyakhokhwa ngalo . 
Umtapomabhuku , losita tikolo letinengi kanye nemmango wonkhe , usemgwacweni lomkhulu . 
Kuphawula lokuhambisana nekubhajetha kwalokungenako nemali lecitfwako njengekwetigaba tekusebenta kwebeteMafa Embuso ngalendlela lelandzelako : Lokushoda lebekulindzelekile lokungaphansi kwekusebenta ngekuhambisana nalesambi lesibhajethelwe kungabangelwa kungasebenti kahle kwetibonelelo netimfakelelo letikhokhelwe kahle njengemali lesetjentiswe ngalokutayelekile . 
Mayelana nekungahlelwa ngendlela kwetigodzi tendzawo yamasipala , emalambu etitaladi awekho . 
Ibhalansi idzinga kugcineka emkhatsini kwenchitfo yetekusebenta neyebasebenti . 
Kungashiwo kutsi kwesatjwa kwematfumba kanye nemdlavuza akukatayeleki ebantfwini . 
Inhlangano Yekuntjintjana Imiculu : kucinisekiswa lokungenteka kwemalingena yasekhaya . 
Idatha ingasetjentiswa kutfutfukisa imigomo kanye netindlelakuhlola tekuhlola kwebungoti be-ikholoji yenkhucunkhucu yelindle . 
Lwati lwemsebenti lolufanele : Kuvisisa indlela yekulawula imali njengoba kwenteka kuhulumende nakulengcikitsi yekubhajetha nekucitsa imali . 
Imvula yaseFree State beyingaphasi kwaletayelekile lapho lihlatsi lemvelo liphuyile , ngaphandle kwangasempumalanga futsi simo semfuyo sincono . 
Tinchubo letincono titawukhonjwa kute tisentjetiswe nangulamanye ematiko . 
Ngikholelwa ekutsini kubaluleke kakhulu . 
Lesinye sigaba semali legcogciwe siphatselene nentalo letfolakele . 
Lendlelakwenta ingachazwa ngekutsi ifaka phakatsi inhloso yekwehla kwemandla emali lokungumsuka , nanobe ngabe iyini inhloso lesemtsetfweni . 
Emapali emalambu kanye nemalambu kufanele angene abuye alondvolote simo semlandvo sekwakheka kwetitaladi . 
Ifenisha yesive emaphakini lamakhulu ingafaka phakatsi emabhentji nemigcomo yetibi leseceleni netindzawo tekungena nasetindzaweni tekudlala tebantfu labadzala labahamba kancane nebatali labagada bantfwana , tintfo tekudlala tebantfwana letikhashane nemigwaco lephitsitelako , nemabhulokho ekugezela lapho kudzingeka khona . 
Ngekwemlandvo , kulawulwa kwemfucuta ngalokuvamile kunake kakhulu ekulawulweni kwemtselela losebentako kanye nekulungisa kungcola kwemvelo . 
Inchubo lesezingeni yekwamukela , kufinyelela , kurekhoda nekubuketa ticinisekiso iyatfutfukiswa . 
Omabili ematiko esifundza namasipala banemtfwalo wekwakha sisekelo setemnotfo lesinalokutinetisako emiphakatsini yasemakhaya kulesifundza . 
Njalo kubelekwa kwanoma ngabe nguwuphi umnyaka kubhaliswa , lokuvelako kwekubeleka kwalowo mnyaka kuyalungiswa kufaka labo lababhaliswe sekwengce sikhatsi . 
Emnyakeni wekucala wekusetjentiswa Kweluhlelo Lolufaka konkhe , tindzawo tetinsita leticinisekisiwe tikuto tonkhe tigodzi tetemphilo . 
Kucinisekisa liholo lelitawusita linikete temisebenti yetemphilo letidzingeka ngekwetidzingo . 
Loku kubeka timisomtsetfo tekubusa kanye nemigomo yekukhomba lapho lwati lungatfolakala khona . 
Umnikati welayisensi kufanele ayikhiphe ngekwesidzingo idzingwa ngumphatsi wemahlatsi noma liphoyisa . 
Kubhalisa emadokhumenti langenako kanye nekulawula kwabiwa kwawo ngesikhatsi lesibekiwe kanye nekucinisekisa kutfolakala kwemadokhumenti , tincumo tekuwasesha kanye netinyatselo kanye nekubika kubasebenti labafanele ehhovisi laMengameli nako kunguletinye tidzingo letilusito letidzingekako . 
Loku kutawenta labo labaphetse kutsi baphangise babone kutsi sitediyamu sesiyagcwala . 
Luhlelo lekusekela lentelwe kuniketa temfundvo nekucecesha lwati langaphambilini lemakhophelethivi ngekubaluleka kwekuhambisana nemigomo yemtsetfo wekhophelethivi . 
Umcondvo wekukhula usekukhuleni kwembhalo lobhalwe ngetilwimi " tasekhaya " noma " tesigodzi savelonkhe " lesisungulwe babhali base-Afrika . 
Lenhloso yalokubuketa kuhlola lokusebenta kwenchitfo kutekutfutfwa kwemmango kuto tonkhe tinhlobo tekutfutsa futsi nakuto tonkhe tindzawo letisemadolobheni . 
Kunema-athomu lahlukahlukene , ngayinye inetinombolo tawo temaprothoni . 
Bungako besiphindzaphindzi lesibuyela emuva lesilinganisiwe sisimeme eticacisweni letehlukahlukene . 
Timali letabiwe kanye naletilungisiwe tabiwa tiyabonakala kumarekhodi etetimali ngelusuku lapho lokwabiwa kwentiwa ngalo . 
Ngenca yesikhutsa lesiphumako etintfweni letiphilako lesibangwa tinchubo tekugaya kudla ngekuhlangana kwemaphathikhili , kukhula kwekugcwala kwesikhutsa sangaphandle kunciphisa igrediyenti yekuhlangana kwemaphathikhili , lekubanga kube nekucongelela kwangekhatsi kwegesi . 
Luhlelo loluchubekako lwekuhleleka kwetindzawo temmango letihlela kubekeka kwetikhungo tetemfundvo kanye naletinye temmango , tonkhe tibekwa ngephandle . 
Emaphesenti lasetulu aphakamisa lizinga lekuphumelela lekulashwa lokuncono . 
Tincola tajantji leticuketse tichumane , kungenteka tingabi yincenye yesitimela lesihlanganisiwe . 
Lusha lubese luyatiswa ngalengcungcutsela lehleliwe kwentela kucocisana kabanti ngemiklamo yabo . 
Kumele kube buchwepheshe , futsi kumele igcwalise umsebenti wayo njengobe kushiwo kuMtsetfosisekelo wetfu . 
Ngalesikhatsi lobunye balobulukhuni bungenca yekuntengantenga kwemnotfo mhlabawonkhe netidzingo , lobunye bebuphatselene nekuntengantenga kwesakhiwo semnotfo wakhona . 
Kwecwayisa kwalabanelwati nekucecesha kulabanye betinsita tetemphilo . 
Loku kubonakala kakhulu kutinchubo letinciphisa noma letifinyenta emalungelo alabasikati ekutfoleni emafa , kutfola umhlaba kanye netinsita letikhicitako , tinchubo tasenhlalweni letifana nekusika sitfo sangasese salomsikati ngenhloso yekwenta umutsi kanye nemishado yebantfwana labendziswa basebancane . 
Insika yekugcina Yelisu Lekugucula umkhicito wetekulima yaseGauteng igcile kakhulu etindleleni letidzingekako lekufanele tisetjentiswe ekwakheni nasekukhuliseni simondzawo sentfutfuko yemboni , ledzingeka ekwakheni , kukhula , kusimama nekugucula umkhakha wekugucula umkhicito wetekulima . 
Bekungasiyo inhloso yaloLuphenyo kukhipha letindzawo temibuso yetigodzi kulesigaba seLuphenyo . 
Ngekuba naloku engcondvweni , kuvikela bugebengu ngekudvweba simondzawo lesivikela bugebengu kuba yinsayeya lenkhulu nakakhulu . 
Umkhakha weKubate Imiphumela , lokuTinkhombandlela teKhwalithi yeManti taseNingizimu Afrika njengeMkhakha weKhwalithi yeManti loHlosiwe , ugcanyisiwe . 
Intfutfuko iye yanakwa ekubhileni nasekunakekeleni emakhasimende . 
Emhlanganweni wekuhlolwa kwemasiko , kukhulunywe kwacaca kutsi " Umhlangano wase-Afrika " awukho , awukaze ube khona ngalokusemtsetfweni , nekutsi bekusehlakalo lesihlanekelwe tisebenti letitsite . 
Lomsebenti lolandzelako weluhlolomabhuku waphotfulwa ngesikhatsi semnyakamabhuku : 
Tincenye letinkhulu taMasipala weSigodzi iBojanala Platinum tibonakala ngekuba nemazinga lasetulu ekwehlukahlukana kwalokuphilako , njengaloku kuncunywe kudathabhesi yekweHlukahlukana kwalokuphilako kwaseNyakatfo Nshonalanga . 
Kulesetfulo , sitawucondzisa kulokunye lokuvamile lokutsintsa tonkhe tikhungo , ikakhulu ekutsi loku kuba nelifutse lelingakanani ku-US , kanye nesethi yetimo tetfu letehlukile . 
Gcina lirekhodi lelingenamaphutsa lesakhiwo senhlangano , inhlangano yebasebenti kanye nemandla ayo yonkhe imisebenti lekulitiko ngalinye . 
Imisiphalato yeNingizimu Afrika yemphilo lencono iphotselene nekufuna kwetfu i-Afrika lencono emhlabeni loncono . 
Ngako-ke tinchubomgomo kufanele tihambisane naletinkhombandlela leticondzile telitiko lekufanele tidvwetjwe ngalokuhlukile tibuye tiniketwe ngekuhambisana nalenchubomgomo yalemisebenti yemikhakha . 
Kukhicita kusilinganiso semsebenti lesikhonjiswa njengekwelamalamana kwemisebenti kanye nemiphumela . 
Lusitomali lolungakavunywa , tinzuzo letikhokhelwe ngeliphutsa , tikalwa natibonwa kwekucala ngekukhokhelwa . 
Lena kumele ikhicitwe ngetindleko letiphasi kakhulu kucatjangwe ngesidzingo sekuhlangabetana nemazinga esimo lesihle . 
Nanome Umtsetfosisekelo uvumela emalungelo lanemkhawulo , umtfwalo wekugcina bantfu bavalelwe kuvikeleka kulala kusibopho salabasemagunyeni labavalele labo bantfu . 
Tindlela letisemkhatsini kwetitolo tiniketa indzawo lebekiwe emkhatsini kwemabhilidi nesitaladi . 
Kulingana emkhatsini wekwenta lokwetayelekile , imibono lemisha kanye nentfutfuko njalo ke kuyadzingeka . 
Lamandla lamasha andvuna atawubhalwa ekuchitjiyelweni kweMtsetfo Wetikole taseNingizimu Afrika lochitjiyelwe . 
Likomidi lekuhlola emabhuku lingaba ngulelikahle lekahle kakhulu kutsi lihlole futsi libeke emazinga emholo emisebenti yemshwalensi leyengetiwe leyentiwa ngumhlolimabhuku lotimele . 
Vumela betindzaba bakhulumisane nahulumende ngemsebenti wakhe kanye nekwatisa sive . 
Njengalokulindzelekile , emave lasebentisa luhlelo lolusekelwa yiIMF asungula tinsalela temali yahulumende letiphakeme ngalokusezingeni . 
Bafati abakamelwa ngalokuphelele ngekweMdzabu kantsi bamelwe ngalokundlulele kulabamhlophe . 
INingizimu Afrika inetizatfu letisisekelo letifunekako ekukhuleni kwetemnotfo lokusheshisako futsi nekwehlisa buphuya . 
Lelitiko litawuphindze lifake ekhatsi letikhungo letitawudzingeka kubikwa ku-WIS . 
Batawungena kusivumelwane selizinga nawo onkhe ematiko lasebentako . 
Hulumende uyati kukhona tikole letinsita bafundzi labahlala kudze naleto tikole . 
Lokusungulwa kwemlawuli wemachweba lolitimele nako kulindzeleke kutsi kube nemtselela lomuhle kulokusebenta kahle kwetekuhambisa imitfwalo . 
Iningizimu Afrika ayidlali indzima lebalulekile uma kuta ekukhicitweni nekutsenga kutsengiswe inhlanyelo yemafutsa emaveni ngemave , futsi , ngaloko ke , iNingizimu Afrika itsatfwa njengaleyamukela intsengo leniketwa yona . 
Lelinanimali lelengetiwe litawusetjentiselwa lusebentisomali loluphatselene neteBucwepheshe beLwatiso . 
Ngakoke baholi basungula tiphakamiso kwenta kube lula ngalokwengetiwe sakhiwo semali lebekiwe lesitawumbandzakanya kunciphisa lokukhulu elinanini letigaba temali lebekiwe . 
Emamakha acashwa njalo ngekuchubeka kwesikhatsi kuvala emamakha langakawamukeli umsebenti kanye nekungeta emacembu ekumakha lapho bekunetikhala temamakha . 
Lokunye , sitinikele ekucedzeni kusalela emuva kutinsitanchanti kanye nekuchubeka nekutfutfukisa emazinga etinsita ngekuhamba kwesikhatsi . 
Budlelwame be-Smile Foundation nalesibhedlela sebuneminyaka lemitsatfu nyalo . 
LeTrasti yentelwe kusita umphakatsi jikelele weRiphabliki . 
Akuzange kuhlangabetwane nemgomo futsi utawucedzelwa ngekota yekucala yemnyakatimali lotako . 
Inchubo yekucoca netinhlangotsi letinenshisakalo noma labatsintsekako labalandzelako , neliphepha lelicuketse tingcoco teludzaba lalungiswa . 
Manje sekuyakhoneka kutsi Hulumende emazingeni lahlukene kanye nema-NGO basebente ngekubambisana ngendlela beyingenteki phambilini . 
Inkomba kuloluhlobo itawuhlanganisa kucutjungulwa kweticelo . 
Loku kufundza lokuholela ekubeni neticu letimbili lokutayeleke kutsi acedvwa ngekulandzelana , lapho umsebenti lowentiwe kusinye saletikhungo letimbili letitsintsekako ubonwa uyincenye , kodvwa lokungandluli kuhhafu , kwaloko lokudzingwa ngulelesinye sikhungo . 
Naloku futsi kutawumela insayeya yekungcola kwemoya ngendlela yako . 
Titatimende tetetimali temnyaka tilungiswe ngekubuka tindleko ngekwemlandvo , ngaphandle kwekukala tisetjentiswa letitsite tetetimali ngekungatsatsi luhlangotsi ngaphasi kweliphuzu letindleko tekutsengisa kanye nekufaka tinchubomgomo letimcoka tekubala imali letibekwe lapha ngephasi . 
Lentfutfuko lebalwe ekugcineni iholele kumasu lamanyenti ekwengeta umtsamo lokukutsi lamabili aphatselene neTemafa eSifundza . 
Kubekwa kwemakhomishini ngekwesimo sendzawo kuba sihibe sekungakhoni kuchumana njalo . 
Loku kutawucinisekisa kutsi kunenchubo lekahle kakhulu yekutsenga kute kube nemiklamo yesakhiwonchanti kuleSifundza . 
LeLitiko libuketa tindlela tekulawula lokuphatfwa kwetiboshwa letingekho emajele kutsi tehlise tindleko tekuphatfwa kwetiboshwa nekutfutfukiswa kwekucondziswa kwetimilo . 
Ncuma kutsi nguyiphi imininingwane lekufanele uyifake ephosteni yakho . 
Uma kunesidzingo , i-SARS ngekuniketa satiso lesivakalako , ingantjintja bese basebentisi bayaphoceleka kutsi babopheleke kuleMigomo Nemibandzela kusukela lesikhatsi Umsebentisi agcine ngaso kufinyelela kuwebhusayithi ye-SARS . 
Ibhajethi ibonisa kukhwesha kunchitfomali kuya kulelicele letinhlelo tekuphakela kulendzawo yekutfutfukisa ithekhinoloji , kutfutfukisa emabhizinisi lamancane , kuniketa labamnyama emandla nekusekela kusisa lokunemgomo . 
Ngaleyo ndlela-ke kubalulekile kuvisisa umtsetfosisekelo kwemsebenti wekunakekela engcikitsini yemalungelo eluntfu abomake . 
Sigaba sekucala kubhala umklamo welucwaningo , bese kutsi kwesibili kuba , kwenta liphepha lishicilelwe . 
Kulungisa emaphepha kute kulungiswe ema-oda nekubhadala . 
Lababhidako labangahambeli umhlangano wendzawo lophocelelako batawumukwa timfanelo . 
Lendlela yentfutfuko lehola lenchubomgomo lephakanyisiwe yekuphakelwa kwemanti nekuhlanteka isuselwa ngco kuletimiso letesekela Luhlelo Lwekwakha kabusha kanye neNtfutfuko . 
Inombolo yensimu yinombolo yensimu leniseliwe . 
Timphawu tebhayojiyokhemikhali tesimondzawo saselwandle tindzinga idatha lemayelana nendzawo kanye nekwehlukahlukana kwesikhashana kwemikhawulo yebhayojiyokhemikhali , kokubili kulibhudlonconga kanye nakutinseketse , kanye nekuvisisa tinchubo letimcoka letibusa loko kwehlukahlukana . 
Kubutselela , kubhala nekubhanga imali lecpkelelwe ngemakheshiya . 
Leyunithi igcile kutinchubomgomo netinhlelo kwentelwa kwetfulwa kwenethiwekhi neluhlaka lwemphakatsi kumikhakha lefana netekutfutsa , gezi , emanti nekutfutfwa kwendle , tekuchumana , luhlaka lwamasipala nekuhlalisana kwebantfu . 
Lisiko lekungafuni lutfo mayelana nemadokhumenti elwabiwomali lisebenta kakhulu futsi kunelwatiso lwelwabiwomali , imali lengena levela emtselweni , kutsenga nelwekucwaningwa kwemabhuku lolwentiwa kutsi luhlale lukhona ku-inthanethi ngekusebentisa emawebhusayithi ahulumende . 
Loku kutawusita ekutseni kuncunywe tingenelelo letifanele kunome ngabe ngutiphi tikhungo tekugcina lababanjiwe bavalelwa . 
Yonkhe imali lesele yematiko ingena kuSikhwama Semalingena Savelonkhe bese Sigcinimafa Savelonkhe sihweba ngayo kumakethe yetimali sisebentisa tindlela tekuhweba letihlukahlukene letifaka phakatsi kususa umikise kulokunye netivumelwano tekuphindze utsenge ngetulu kwemali leniketwe ekucaleni . 
Bekangakhoni kukhokhela timali tabo labatibitako futsi bebangamsiti mahhala . 
Akunasidzingo sekushaywa luvalo , ngoba loludzaba lwesikhwama semali lunganakekelwa ngekukhetsa emalunga Embutfo Wetekuvikela njengelabasebenti labayingunguluchumano . 
Lapho ivuma kutsi ematiko lasiphohlongo avelonkhe netifundza letisihlanu takhe tincingophutfuma , loku kuhluka kakhulu ngekwelizinganhle . 
Kutimo tekungabikho kahle kwetinsita loku kubalulekile - kutimo lapho khona angekho emkhatsini webuphatsi bendzawo nome litiko lahulumende lelitsintsekako lokhona kutfutfukisa letinsita letihleliwe nome anakekele tindzawo letivulekile , umhlaba useloku ungenalutfo futsi unganakwa . 
Nangabe batsetsiswa noma baphatsi babo bazama kwenta ncono kusebenta kwabo basolwa ngekubasabisa , kubajaja ngaphambilini kanye nekubandlulula . 
Kuwa lokuchubekako ngasekugcineni kwensita kusebenta lehambisa umsindvo wemagagasi kuyintfo lesidzingo . 
Lendzawo iyindzawo yemfundvo yabothishela lekwanyalo iniketa sigaba sabokhewane kantsi ngalokutako itoniketa sigaba salabasemkhatsini. Litiko lisebenta ngendlela lenengcondvo kanye nalelandzelana-ngenhlakanipho kutfutfukisa emandla esikhungo kucinisekisa kutsi live liyakhona kukhicita bothishela labenele labasezingeni betikolo tetfu . 
Lenchubo yekuhlela lokuhlangene ifuna kuhlanganisa ngendlela lencono tintfo letibaluleke kakhulu tesifundza tibe kuloluhlelo loluphelele lwetentfutfuko . 
Tifo letisekudleni tinemtselela lomubi kakhulu emphilweni : Tinkhulungwane tebantfu ticalwa kugula futsi labanyenti bayafa ngenca kudla lokungakaphephi . 
Luhlelo lwekutfutfukisa indzawo loluvunyelwe ngembili lwesikhungo sekutsenga siniketiwe futsi tonkhe tinhlangotsi tetinsita tebunjiniyela tihlelwe nelitiko letakhiwonchanti . 
Imiphakatsi itifuna ngemandla timondzawo letiphephe kancono kantsi hulumende wendzawo ubukelelwe kutsi ente loko . 
Loluphakelomali kufanele luphindze lubuke lisu lwavelonkhe kuze lugcugcutela ematfuba lalinganako ebantfu labakhubatekile emazingeni laphakeme . 
Kuze kube namuhla i-LAC solo ayikamelwa ngalokugcwele , lokwavunyelwana ngako kutsi lamanye emalunga atawujoyina nakuchutjekwa nalomklamo , ikakhulukati lamalunga lengakahleleki njengebaholi betenkholo . 
Niketa tinsita letisezingeni lelisetulu tebuhlengikati , usebentise tinchubomgomo kanye netivumelwano ngekhatsi kwemtfolamphilo . 
Imigomo Jikelele yeNkontileka yeMisebenti yeKwakha iyiMigomo Jikelele yeNkontileka yeKwakha leshicilelwe Sikhungo saseNingizimu Afrika seTebunjiniyela beKwakha . 
Cishe ihhafu yekukhula ku-NEA kungatsatfwa ngekutsi kwentiwa kukhula kwelinani lebantfu labafuna imisebenti lasebaphelelwe litsemba . 
Lokunye lokwentiwako kwekulawula tetimali kwentiwa ngesandla , lokungaba nebungoti bekutsi lwatiso lulahleke nome kube nekufinyelela lokungakagunyatwa . 
Inhloso yalesigaba kungenisa titjudeni kutindlela tesayensi tekucabanga netinchubo tekucwaninga ngesayensi . 
Kulandzelela kufezekiswa kwemihlanganosikolwa lehlelwe yi-DIR . 
Lencwadzitindzaba ihlose kubika mayelana nemabalengwe aloko lokucocwe ngako nyalo losekwakhe idokhumenti lesisekelo saleNhlangano yeMakhomishini eteMsebenti waHulumende e-Afrika kanye nalamanye eMakhomishini eteMsebenti lokunembononchanti ngawo . 
Imali yenyanga lengantjintji lengetiwe itawubitwa kumnikati wendzawo letsintsekako , kusuka ngenyanga kuchunywa kufaka kunethiweki yemaphayiphi emkhandlu . 
Loku lokulandzelako kuyahambelana nekuhlela titfutsi tesive : 
Kungeta kulemigomo leyamukelwe kumculu weTindlela teKuphatsa Basebenti , letindlelakuhlola letimbalwa letilandzelako tasetjentiswa ekukhetseni kanye nasekucashweni kweBalinganisi Bangekhatsi kanye nemaMakha laTikhulu , Emasekela emaMakha laTikhulu kanye neMamakha . 
Imali yahulumende wasekhaya netinchubomgomo tetimali tentiwe lula kakhulu eminyakeni lendlulile kwesekela imimango nekucinisa timfuno . 
Nanoma-nje kubalulekile kukhuphula lizinga lekwakhiwa kwemisebenti nekwakha imali lengenako yalemboni , inchubomgomo ifanele kutsi icabange nangetindleko letingabakhona tekudlabhatisa tjwala nekubunatsa ngalokwecile . 
Timboni tekukhicita emafilimu naletinye tintfo letifana naleto tineligalelo lelikhulu lekufuneka tilente ngaloku . 
Umuntfu lowente lokubi babanyenti ubukene nemuntfu lolimele welinani leliphelele lekonakalelwa kwakhe . 
Umcondvo wetekuphepha awukho kuphela ekuvalelweni lokuphatsekako kwebantfu , njengebofenisi labaphakeme , kodvwa futsi ngetinyatselo letingasito tendzabuko kakhulu , njengekugcina lababanjiwe bavalelwa benta tintfo letibakhako . 
Singcingco seTindvundvuma tetibi sibolekwa enkampanini letimele sikhatsi lesiminyaka lesihlanu ngoba Masipala bekangekho esimeni lesikahle setimali sekutsi angatitsengela wakhe umshini lomusha . 
Tonkhe tinsita tetemphilo ( kuhulumende nalabatimele ) letiniketwa kuleyondzawo titawuchunyaniswa licembu leliphetse temphilo endzaweni . 
Nanoma kunjalo , tinyenti tindzawo tahulumende letingasetjentelwa lucwaningo lwekubuka bunyenti , lokuholela kunkhulumomphikiswano mayelana netindlela nemathulusi latsatfwa ngekutsi abalulekile ekugcogceni bufakazi lobufanele . 
Bomasipala bafanele kutsi babike njalo ngenyanga kuteMafa aVelonkhe kanye nakuteMafa eSifundza mayelana nekufezekiswa kwelwabiwomali lwamanje . 
Tingenelelo betihlose emacembu lahlaseleka kalula lafaka ekhatsi lusha , bantfu labanetidzingo letikhetsekile , kutfutfukiswa kwebantfwana basesebancane , imindeni kanye nalabasebentisa kabi tidzakamiva . 
Kungumsebenti weSEA kuhlolisisa letinye tindlela letikhona temasu futsi lolunyenti kulolwati lolugcongcwe ngalelilanga lutawuba lusito kulenjongo lena . 
Njengoba kushiwo , kunesivumelwano ekugcwaliseni tikhala temsebenti letibalulekile . 
Ndvuna Wetekuvikela nelisekela lakhe solo bayehluleka kunginiketa lesiciniseko lengisifuna kubo kunkhulumo mphikiswano yeLivoti Letekuvikela . 
Tinsita temtsetfo letiniketwako : kwelulekwa Ngetincenye temtsetfo letitsite , kwelulekwa ngummeli , lusito ekutfoleni sehlukaniso , lusito ekutfoleni incwadzi yemtsetfo lesivikelo . 
UMtsetfo ubeka linani letidzingo letihlose kucinisekisa buholi lobutfutfukile , kulawulwa kwetimali kanye nekuphendvula kutikimu . 
Tinchubo tekutsenga tiyavisiswa , futsi emabhizinisi lasakhasa anemakhono etebucwe pheshe , etimali newetibalo ekutsi bente emathenda emsebenti ngemphumelelo ; 
Sibuke embili ekutfoleni timphendvulo tenu . 
Kucaliswa ngekusheshisa kweluhlelosu lwe-HIV ne-AIDS nekunaka kakhulu i-TB naletinye tifo letitsatselanako . 
Futsi nginenshisekelo lenkhulu ngentfutfuko yebantfu . 
Cinisekisa kwakhiwa kwemakhono esikhungo e-LED kulesigodzi . 
Emave ase-Afrika ente sikhwama sahulumende senchubomgomo yesikhwama sahulumende lesijikeletako ngekutfutfukisa timali tawo tesive , ikakhulukati ngekwehlisa sikweleti sesive . 
Lendzima iphindze futsi ibeke umgomo weshejuli yekukhokha lemiselwe kutitolimenti tanjalo ngeliviki etifundzeni kute kutsi kube nekusimama nekucagela kwekwendluliswa kwemali . 
Kwanyalo loluhlelo logcile etikolweni letisedvute kuphela . 
Lwatiso lolukala inchubekela phambili ngekusebentisa imiklamo netinhlelo kumele luhlolwe ngekusentjetiswa kwetinkhomba , njenge sigaba sekusebenta , lusuku lokulindzeleke kucedvwe ngalo , emanani labhajethelwe , tinkhinga letikhonjiwe kanye nekujutjelwa kwebhajethi nalokunye . 
Kuye ngeluhlobo lendzawo yekushisa kantsi uma timo tekudubuka tingakalawulwa ngendlela kutakutsi icarbon monoksayidi , emadayoksini kanye netinhlase letinyenti tingadubuka . 
Kubuketa lokutfutfukiswa nekusebenta kwetinhlelo tekuhlela lubala lokucubile kwetigodzi netindzawo . 
Kubuyela , lusuku lwekuvala kanye nesikhatsi sekubhida : 
Lelinani kufikwa kulo ngekunaka noma nguluphi luhlobo lesakhiwo sekuhlala lesingasiso sakhiwo sendlu noma sesitina esitandini lesehlukene noma ebaleni njengeluhlobo lekuhlala lolulingene lelikhaya lelihlelekile . 
Sitfombe sesimo sanyalo kamasipalati sapendwa ngemcondvo wekwetfula simo kanye nekubeka sisekelo lesivakalako setinhlelo letitako . 
Loku kuvamise kwatiwa ngekutsi " kukhava lenye "  . 
Phatsa futsi ulandzelele sibonelelo setindlu neticiniseko tembuso . 
Ngembi kwaloko bekwentiwa ngendlela letayelekile kutetisebenti letiphetse kuYunithi Yekulawula futsi kancane kubahleli kanye netisebenti letiphetse emahhovisi esifundza . 
Tigulane letingena ngesikhungo sesimo lesiphutfumako sesibhedlela lesetayelekile selwati lolukhetsekile , titawulandzela luhambo lolufanako nalolu loluchaziwe lwesibhedlela lesigodzi . 
Laba lababhide baphumelela batawubhidela timoto letiphelele letifaka ekhatsi onkhe emathulusi nalokunye lapho kufanele khona batawuba nemtfwalo wekwetfula letimoto letiphelele kufaka ekhatsi lamathulusi naloku lokunye lokuhambisana nawo . 
Imisebenti : Kunakekela ngekulisto lwetemphilo kutigulane . 
Ngekwenta loko , masipala kufanele asebentisa imitfombolusito nekuniketa timali kubhajethi kuleLihhovisi laSomlomo kuchubekisa letinjongo temakomidi eliwadi . 
Kumele kucashelwe kutsi lenethiwekhi yesitaladi ngekhatsi kulomhume lomkhulu wetitfutsi tesive iyinethiwekhi yesitaladi levele ikhona , lengahle ingahambisani nemigomo lemelelwako kulenkhombandlela . 
Kungenela kwawo ngco nekusabalala ekulungiseni imibiko yemnyaka kutawuniketa kubukana lokucacile kumsebenti wayo lomnyenti . 
Njengobe bongcondvomshini basetafuleni labangumhlobomdala bantjintjwa , imitamo itawentiwa , ngekubambisana nebasebenti base-IT , kulungisa lenkinga le . 
Cinisekisa kubambisana lokusebenta kahle naletinye tiphatsimandla letingatsintseka ngalokucondzile nome lokungakacondzi nome tibe nemandla ekugucula indlela yekucabanga kulenchubo yekuhlela . 
INingizimu Afrika ibe nenchubekela embili lekahle kuleminyaka lembalwa leyengcile , kodvwa kungasebenti nebuphuya kusabhokile . 
Leligama lelitsi ikhwalithi yemanti lisetjentiselwa kuchaza takhi temanti tekwemtimba , khemikhali , tebhayoloji naletichazanako letincuma kufaneleka kwawo kusetjentiswa nelikhono lawo lekugcina temphilo yetilimo yaselwandle . 
Kufanele kutsi kugcizelelwe kutsi , nome kunjalo , lemitsetfomgomo ingachazwa ngetindlela letinengi letehlukene . 
Ngekwemiphumela , ngekwemvelo yato , letiphakamiso tiphonsa insayeya lengenteka kuwo wonkhe ummango wetekuvikela nelitsimba ikakhulukati . 
Lokusemcoka kwenta ncono kuneliseka kwekuphatfwa kwenchitfomali yematiko ngekubukisisa emaphepha enchitfomali yetintfo letikhetsiwe nekuhlatiya , lokutawusita kwatise indlelasu yekutsenga timpahla netinsita . 
Noma siyafuna kwati noma asifuni , nguleti tinhlangotsi lekukalwa ngato umbutfo wetekuvikela emhlabeni wonkhe jikelele . 
Lomhleli logcina emabhuku kumele endlulisele lirekhodi lalesikhalo , lokufaka ekhatsi tetfulo letibhaliwe , kulomtimba wekwendlulisa sikhalo . 
Kwenta ncono lenkhomba yesikhatsi sekuphela kwelulawulo lwemklamo Yemsebenti Wesive kanye nalemishikashika yeluhlelo lwekusebenta ekwetfulweni kwetinsita kuwonkhe wonkhe ematfuba lavelako kufake ligalelo Kumtimba Welwati Ekuphatseni Umklamo . 
Lokwekucala kufaka phakatsi kusebenta ngemvelo . 
Letisetjentiswa taSokontileka letilandzelako tiyadzingeka esayithini , kwengeta kutisetjentiswa letidzingwa nguSokontileka mayelana netinhloso takhe . 
Sigaba A salamaphepha sitawucukatsa yonkhe imikhakha yalokufunwa yingcondvo futsi ingafaka ekhatsi imibuto lemifishane lehleliwe . 
Uma kushiphile kakhulu , loko kuyinzuzo leyengetiwe . 
" Umtsetfo wentsela " linemcondvo lonikwe Umtsetfo Wekulawula Intsela ; 
Lokukunemitselela lebanti kusukela kumkhakha welinanibantfu , indzawo kanye nemibono yemumo . 
Silinganiso semali lephelele lebhadelwe kanye nentalo lecokelelwe kuhlukaniswa ngelinani leliphelele lelingakabhadalwa . 
Litiko leNtfutfuko yeMnotfo , teSimondzawo kanye neteKuvakasha litfuba lelilinganako , ngumcashi wekucasha ngekulingana . 
Emanti Netelindle kubukwa njengetidzingo letibocalangaye letisetulu kakhulu ekhatsi kumasipalati . 
Lesentha Yelwatiso inika basebenti labafikelela kumabhuku , emavidiyo , emaphephandzaba , amajenali ebhizinisi , imiculu lehlobene nembuso futsi nemamephu . 
Lokwenyuka kulomtselo wekugembula wemakhasino kutawuba nemtselela lomuhle kulesifundza njengobe kuyakwenyusa imali lengenako ngalemitselo yekugembula . 
Lena ngiyo indlela lotawehlulelwa ngayo , Hhovisi laNdvunankhulu , kutsi ngabe timphilo tebantfu betfu setentiwe ncono nome kutsi ngabe kunemphilo lencono yabo bonkhe . 
Balimi lesikhulume nabo bakhulume ngekufundza tinhlobo " letinsha " tetibhidvo , letinjengelubhabhu , nekufundza kupheka tibhidvo letinsha naletehlukile . 
Tonkhe tisetjentiswa letidzingekako kutawuvunyelwana ngato emkhatsini weLitiko nalenkampani . 
Loku kudzinga kutsi tinsita temanti tilondvolotwe ekutseni tingasetjentiswa-kakhulu kanye nakumitselela lengabangela kwehla kwelizinga . 
Ematiko avelonkhe ngawo labukene nekutfutfukiswa kwelisu kanye nayo yonkhe imihlahlandlela , kantsi umsebenti wekusebenta kwalelisu wona ungumsebenti wematiko etifundza esimondzawo kanye nematiko etemphilo esifundza . 
Noma kunjalo , lena yindzawo ledzinga kucaphela lokuchubekako kanye nentfutfuko . 
Sikhwama setsembele kumininingwane yetisebenti lebikwe kuleSikhwama bacashi uma babala tinzuzo letifanele . 
Loku kufake sandla kakhulu emisebentini yesiphelane , kutfutfukiswa kwemakhono nekucecesha nematfuba ekucashwa lahambisana nawo . 
Likomidi lekwahlulela kufanele libuke ibhidi lengekho emtsetfweni futsi linganiketa lebhidi noma lente sincomo kusiphatsimandla lesilawulako , kuya ngekukhetsa kwalo . 
Kusetjentiswa kweLitiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe akukagunyatwa kunoma nguyiphi indzawo lenganiki yonkhe imigomo emandla alemibandzela nemigomo , kufaka ekhatsi ngaphandle kwemikhawulo lendzima . 
Lombhalo lotawufundza ubuya ephephabhukwini . 
Inhloso kugcogca lwatiso mayelana netingoti kumafomu emibiko yetingoti . 
Mayelana nalesekushiwo , insita kutawufanela inikwe kute letidzingo leti tipopolwe . 
Lendlela isebentisa kulawula lokufaka kucinisa sandla ngekucitfwa kwemali yetisebenti natikwemphahla kanye netinsita , njengoba inombolo yabodokotela neyebahlengikati ngiyo lebita kakhulu kuteMphilo . 
Indzima yemabhodi emanti itawuba yetinhlobo letimbili . 
Lutjalotimali lolumcoka lwahulumende kanye nelwangasense kungenteka lungabikhona , bese kuholela emiphumeleni lengatsandzeki futsi lebeyingakahloswa . 
Lokuchibiyela bekuholwa beSAC kantsi futsi kuvunyelwa yiBhodi Yetinsita Temali , Nobhala Wemabhange neNchubomgomo yeBhodi Yetinsita Temali Nekulawula . 
Lobukhulu bendzawo buya ngesimo selitulu salendzawo nethophografi - etindzaweni letikhukhulwa ngumoya , tindzawo letisicabati , kudzingeka indzawo lenyenti netindzawo letivulekile kufanele tehliswe kute kuvikelwe lapho umoya uya khona . 
Chaza kutsi limangaliswa yini leliphoyisa kutsi labafana lababili babulawa . 
Kunetikhungo tasesibhedlela tekucinisekisa kutsi tidzingo tetemphilo talabente emacala tiyanakekelwa . 
Ngako-ke , sekumatima kakhulu kubona wehlukanise tikhungo letinebugugu jikelele . 
Emadokhumenti emhlahlandlela sekashicilelwe kusita kuhlela kwekulawulwa kwemfucuta nekucinisekisa kutsi kunekutfobela umtsetfosimiso lofanele . 
Ngeleveli yonkhe yebulawuli lengekho , tinkinga tekuhola futsi nekucalisa letinkhulu tikhona , lokunemphumela wekuncipha kwekwetfulwa kwetinsita kubasebentisi betfu bese kutfwalisa matima labanye basebenti . 
Kubaluleka kwalomtselela kungancishiswa ngekusebentisa letinyatselo letilandzelako . 
Umdlandla wakhe wekungadzinwa kanye nekutinikela ekutfoleni imphumelelo kuhlala kusikhumbuta njalo ngemsebenti lekufanele uwente kanye nekwentisisa kahle . 
Kulungiswa kwendzawo lephakeme , baphatsi nekulawulwa kwetikhungo tendzawo tentsandvo yelinyenti labafaka ligalelo ngako ekukhuleni kwemkhakha wesitsatfu waHulumende , kubaluleke kakhulu . 
Kwendlula lapho , kute bufakazi ngco bekuncipha kwekukhula kwelizinga letinhlanti ngenca yekumila kwelukhula . 
Luhlelo lwekulinganisa kusebenta kwenhlangano nalo selusunguliwe . 
Luphiko lolusha lusungulelwe kubuka kuhlanteka kwemisebenti nekuba khona kwetemitsi ekusebenteni kwetimayini . 
Injongo kutfutfukisa kusebenta ngemphumelelo nekugcina sakhiwonchanti ngekumisa nemigomo kusebentisa kahle tincubo , emathulusi netinchubo . 
Make Somlomo , Litiko Letekuphepha Kwemphakatsi , ngaphasi kwebuholi beNdvuna Plato , lisungule imodeli yekwetfula tinsita lebitwa ngeBuhlanganyeli Bekwenta ncono Kuphepha Kwemphakatsi njengesisekelo sekwandzisa kuphepha . 
Nobe kufakwa kwekukhushulwa lokucacako kwekutsatsa shengatsi kunemandla ekutintisa emaphethini ekukhula , lesipiliyoni sekukhula kweticelonkhokhelo taleSikhwama sibe ngulesitinte kakhulu kulesikhatsi lesibukwako . 
Kusetjentiswa kwedivayisi lenjena kungaphula sitfunti sebuntfu nebumfihlo bemuntfu lobumayelana nekutsi kuyatilandzela yini tinhloso . 
Linani letindleko tekuniketwa kwemanti nekuhanjiswa kwendle , sibonelo , kuyakhula ngekuya kwekukhula kwesisindvo , lokunetidzingo letinkhulu naletibitako tekufakwa kwemaphayiphi . 
Kufaka ekhatsi Luhlakamsebenti lweTekulawula Tinhlekelele , Lisu leKulawula Tinhlekelele kanye neLisu leKuphalala kuTekulawula Tinhlekelele . 
Sikhatsi lesibekiwe kusukela kumvume yekucala umklamo wendlu sehlisiwe kusuka kutinyanga letilishumi nesiphohlongo kuye kuletingaphansi kwaletilishumi . 
Tindleko leticatjangiwe kulokutikhetsela lokwahlukahlukene , kucabangele umsebenti , imishini yekusebenta kanye nanoma ngabe ngutiphi tidzingo tekusebenta . 
Umbono jikelele kutsi bakhiciti abahlangabetani netinkhinga letinyenti ngemathemu ekubhadala ikredithi . 
Kwenta sabelomali ngesikhatsi seThemu Lesemkhatsini seLuhlakamsebenti Lwelusebentisomali kuncike kumitsetfomgomo lemcoka lephatselene : 
Kumele futsi batiswe kutsi akukameli bangabi nemdlandla ngesimondzawo sabo . 
Inhloso yalesento kuvikela batsengi kutsi bangenganywa kakhulu tikweleti , ngaleyondlela-ke kukhutsatwa kuphila kahle ngekwetenhlalo netemnotfo . 
Incabhayi ngukutsi linani lelikhulu lelinanibantfu alinamakhono noma linemakhono laphasi . 
Luhlelo lemnyaka-lekwamukela alutfutfukisi kuchumana lokubalulekile nalabanye boNdvuna , ikakhulukati labo beteNhlalakahle kanye nebeTemphilo . 
I-Afrika inetehlakalo letisetulu tekushada kwebantfwana kantsi lizinga lelisetulu lekushada kwebantfwana ligcwele kakhulu enshonalanga kanye naku-Afrika yeSub-Sahara . 
BeLubalobalo baseNingizimu Afrika betfula lubalobalo ngemnyaka lolukhishwa lolulinganisa bantfu baseNingizimu Afrika emkhatsini-wemnyaka . 
Kutsengwa kwemikhicito netinsita ngekuya kwentinchubo letincunyiwe nangekhatsi kumanani labekelwe umkhawulo . 
Lelikomidi leLibandla laVelonkhe litawubamba imihlangano yetingcogco nemphakatsi ngaloMtsetfosivivinyo ngalendlela lelandzelako : 
Lamasu abukana netindzaba letichudzelanako nemazinga ekusebenta laphambili emave emhlaba macondzana nemkhicito . 
Kutfunyelwa kwabodokotela labatsintsana netigulane labasebenta ngemmango baye etifundzeni kuyincenye yenchubo yavelonkhe . 
Tinyatselo letinjalo tihlose kubuyisela sitfunti salabatisulu kanye nalabo lebasindza . 
Lokuchumana kuvumela kungena ku-imeyili ne-Inthanethi ngalokugcwele kubobonkhe labayisebentisako , kanye nekuhlephulelana tinsita te-IT . 
Kodvwa , etimakethe letikhulile letinyenti , kuvela kwemphahla yelizinga leliphakeme lemabhange kungumtfombo wekulimateka . 
Kungangeneki kushiwo lokukhona kutsi umlilo ugcineke ngekhatsi kwalesakhiwo ungashisi noma yini lengaphandle , noma kushe loku lokungekhatsi kwalendlu kushiswe ngulokungaphandle kwendlu . 
Empheleni yindzawo lenenkhundla lenetjani netihlahla letibuya emaveni angaphandle . 
Lendlela yentfutfuko angeke isimame ngaphandlela nangabe kunekwandza lokukhulu kwemsebenti wemakhono , lokuholwa lisu lelikhutsele ekutfutfukiseni tisebenti . 
Kwanyalo kwakheka kwetebuhlanga kanye netebulili kutetisebenti kubukeka ngalendlela : 
Bantfu abakavunyelwa kucala , kusekela , kuchubekisa noma kuhlanganyela bati ekucocisaneni noma emisebentini , ngenhloso yekudla labanye ngemacebo . 
Emapharamitha kanye nemathesti lawasebentisako kuhlolwa emapharamitha layingoti asayatiwa mhlabawonkhe kantsi asasungulwe-ngalokuphelele kutesayensi . 
Lesigaba sekucala saloluhlelo sabuka ekutfoleni lwatiso kulenchubo . 
Imitamo yeNingizimu Afrika yekusungula umjovo sekutfole ludvumo lwemave emhlaba . 
Bafakiticelo labangasebenti kuMisebenti yaHulumende angeke banakwe kulomsebenti . 
I-Tech Mahindra yavuma indzawo lekahle kakhulu yekuceceshela bantfu labasha kuteKulawula Sakhiwonchanti se-IT neKwakha i-Software . 
Lomfanekiso usebenta njengesisetjentiswa senchubomgomo lesilusito . 
Tindzima kanye nemisebenti Yebakhuti Bemkhambatsi . 
Timiso letinjena tinganika emandla wonkhe umuntfu lobalwe lapha kutsi kuvinjelwe kusatjalaliswa , kwetfulwa noma kubukiswa umsebenti lonjena noma kukhicitwa noma kugunyata kusabalaliswa , kwetfulwa noma kubukiswa loko ngalemibandzela njengoba ibekiwe kuleto timiso . 
Nanoma lenhlekelele yekuwa kwemnotfo wemhlaba ngaphandle kwekungabata itawuba nemtselela lomubi kulemboni , kukhombisa sidzingo sekucaphela , sikhona sizatfu sekuhlala etsembeni . 
Mengameli utsite kuhlelwa kabusha kwemhlaba kuyintfo lebalulekile yeluhlelo lwekugucula umnotfo ngemandla . 
Sincumo sekwabiwa kwemali lebolekwako kanye nekulawulwa kwekukhishwa , kwesibili kulawulwa kwemtselela wetenhlalo futsi ekugcineni tincenye tekulawulwa kwemali lebolekwako . 
" umlayeto wedatha " linemcondvo locondziswe kuleMitsetfo ; 
Letichibiyelo letihlongotwako atibuki inchubo yetikhungo temhlaba wonkhe letidzinga kutsi tamukele luhlelo lolubekiwe lekulawula timali letimayelana nemibiko yetetimali kanye nemsebenti wemhlolimabhuku wekubuyeketa nekubika ngaloluhlelo . 
Lesiboshwa sitsi sayiswa kumntfwana waso ngemuva kwaloko . 
Titjalo tikhicita emacembe lasibhakabhaka satjani lamakhulu lakhephutelako , langafika kulasitfupha , kulawo magala langetekile . 
Kwaba yinhlanhla lenkhulu kutsi lenchubomgomo ayizange icaliswa ledi , njengobe tikhatsi letilukhuni tefika masinyane emuva kwaloko . 
Loku kuyincenye yemkhankaso wetfu wekufundzisa ngetetimali . 
Lomasipala ukhweshise kugcila kwawo ekunikeni luphahla nje waya ekucalisweni kwetindzawo tekuhlaliswa kwebantfu lokuhlanganisiwe nalokusimeme nekunika tetindlu letifanelekile . 
Njengencenye yekulungiselela hulumende ekuphumeleleni letinjongo , sitawube sicala luhlelo lwekuhlola kusebenta kwemabhizini langaphasi kwembuso lekabukene nemsebenti wekutfutfukisa umnotfo . 
Nangabe lephetheni yemvila ingasenteki , kwakheka emagagasi . 
Tinkhombandlela leticinile setitfutfukisiwe kwentela kulahla imfucuta ngekugcwalisa tindzawo letinemigodzi tekulahla , ikakhulu lekuhloswe ngato kuvikela kungcoliswa kwemanti langephasi kwemhlaba . 
Kulomtimba walencwadzi levumela kusesha , kufundzeka ngalendlela lelandzelako . 
Letibalo tengucuko yebudlelwano betintfo letilinganiselwe netinchazelo tato kutawehluka , kodvwa lolwati lolucuketfwe kuloluhlatiyo lutawufana . 
Kute sibukane ngco netinsayeya tebuphuya , sibone letinhloso letisetulu letilandzelako lesingakha kuto likusasa letifiso talesifundza : 
Make Somlomo , lesikunakile kuya embili kutawuba kulungisa tinsayeya letintsatfu tekuhlupheka , kungasebenti kanye nekungalingani ngenchubo lehlangene kanye nalehlosile . 
Hulumende uyabona kutsi emandla emkhakha wahulumende ekufezekisa imiklamo kwamanje akeneli futsi utsatsa tinyatselo tekucinisa emandla ekuhlela nekufezekisa emazingeni onkhe . 
Kulokunye , bufakazi balona lophendvule kwekucala bebungabateka kulona lohola tingcogco . 
Kulomnyaka lobuyeketwako , njengobe bekunjalo nasemnyakeni lophelile , luphenyo lonye lolukhulukati lolwabikwa Luphiko Lwekuphenya Lweforensikhi beluphatselene nelinani lelikhulu letisebenti tahulumende nato lebetitfola sibonelelomali . 
Lesiboshwa saphindze futsi sashaya sikhulu , satjikijela likhabethe lensimbi elubondzeni , sahlutfula ikliphshadibhodi sashaya ngayo lesikhulu . 
I-imeyili kufanele ibe nawo onkhe emaphepha laphatselene nesatiso lesitsite lesiletsiwe . 
Lokwehlukahlukana kwetindlela tekuhweba kuniketa lelikhono lekutsengiseka lula kute kwentiwe lula kulawulwa kwemali kube kuphendvulwa kahle kulokucelwe matiko . 
I-Medic Alert iphindze isebente njengerejista yetitfo , ticubu kanye netitfo temtimba , kanye nebantfu labanetinsita . 
Lubuyeketo lwetindlela telwabiwo lolucondzile naloluvundlile lwemitfombo kuHulumende waVelonkhe Lomncane lukhombisa inchubo legucuke ngalokuphelele nalengafihli lutfo lefaka ekhatsi kwengamela kwahulumende . 
Loku kunemtselela loluchungechunge loholela ekusebenteni sikhatsi lesengetiwe . 
Kuphakelwa lokukhona kwetitandi tekuhlala letingabiti kuboniswe ngentasi . 
Umtsetfo lomkhulu lapha kusebentisa kucaphela ndzawo tonkhe . 
Baphindze futsi babona kuvela kwetincwadzi letehlukene tetinkhombandlela lekuhloswe ngato kwenta ncono kuniketwa kwetinsita letingasito kuphela tekhwalithi yekunjiniyelwa kwemsindvo kepha yamukeleke ( kokubili ngekwemali kanye nekwethekhinoloji ) kulomphakatsi lotitfolako kanjalo . 
Wonkhe umuntfu lojabulela kucitsa lilanga ngaphandle emantini , kungaba kudvweba tinhlanti , kushelela kulichwa nome kushova ngekhayaki , uyakhunjutwa kutsi abe netintfo tekuphepha letilusito ngato tonkhe tikhatsi , lokufaka ekhatsi nemajazi emphilo kanye netindzawo tekuphepha letisebaleni . 
Kuphindze futsi kwasungulwa Likomidi leKutsenga . 
Ngalamanye emagama , nakucatsaniswa netindleko temsebenti lapho kunenzuzo lekalwako ekusetjentisweni kwemsebenti lobitwako , bakhokhitinsita angeke batfole inzuzo ngco noma inzuzo lekalwako ekukhokhweni kwetinsita . 
Nanoma ngubani umuntfu lotfola imali lengenako lengasiwo umholo ungumkhokhimtselo . 
Kukhokha imali ngedijithali noma nge-inthanethi kuletsa indlela lelula yekwenta ibhizinisi , kodvwa ngesikhatsi lesifanako loku kunemitselela lemibi . 
Leto tikhungo tesive tisita imimango leminyenti noma sigodzi sonkhe ngalokuphelele sitawudzinga kutfolakala etindleleni tetitfutsi letinkhulu , letakha incenye yetinhlelo tetitfutsi tesive letiphunyutwa titobhu tetitfutsi tesive etindzaweni letitayelekile . 
Tizatfu kungenteka tifaka kugoma nekufikelela lokwanele . 
Masipalati ngalokwetayelekile kumele atfole , letinye tindlela letinebuciko naletihlanganisako kutfola timali letidzingekako kusebentisa ngalokuphelele luhlelo lekuphatfwa kwenhlekelele . 
Kuvikeleka kwesimondzawo , kubuyeketwa kwemhlaba , kusekelwa kwemikhakha lecindzetelwe , nekulawulwa kwekubuyeketa , bekusemkhatsini kuloluhlelo lwekusebenta . 
Ngalokufanako , kungenelela kwe-Afrika nemhlaba wonkhe kwatsatfwa kakhulu lubito lemhlaba wonkhe lekukhokhela tindleko tekungcubutana kwelivekati , kanye nekucindzetela buholi babo kutfola lilungelo lalo lekubusa . 
Lokubuketa kuchubekele esigabeni lapho sincumo lesinjena singatsatfwa . 
I-Lesotho , iSwaziland , iTanzania kanye neZambia nawo abhalise timali letisele tahulumende , ngalesikhatsi iMalawi , iMozambique , iNamibia , iNingizimu Afrika kanye neZimbabwe ikhombise tikweledi tahulumende . 
Ticelo tetindleko teluhlelo lwaka-SARS lekufundzisa ku-inthanethi . 
Labatsintsekako lababalulekile bafaka ekhatsi tinhlangano tebakhiciti , betemisebenti lehlelekile , emaNGO , tikhungo tetimali , hulumende , timakethe tetitselo netibhidvo , labatfumela ngaphandle , nalabanye labahwebako . 
Imitsetfo Yesilinganisozinga Lesiphasi yaMhlabuhlangene yekuPhatsa Tiboshwa itsi kube nekuhlolwa njalo lokwentiwa tiphatsimandla letifanele naletinelikhono . 
Lamathebula kulencenye abutsela ndzawonye sinikamongo sesimo lesiphatselene nekucashwa kanye netikhala temisebenti . 
Nangaphandle kwekuba khona kwetinkhombandlela netinchubomgomo tekungenelela kwalabatsintsekako , kunekuvela lokuncane . 
Ematiko kanye netakhiwo kuyadzingeka kutsi kunikete lwatiso ngekusebenta kwekuniketwa kwetinsita temiklamo kanye netinhlelo njengencenye yato yekutfumela tetfulo temali . 
Tinhlelo tisunguliwe kwenta kunakekela umhlaba kube yincenye lebalulekile yekutfutfuka kutekulima kuwo onkhe emaleveli . 
Buholi belitiko lobugunyata kwehliswa kwetingucuko kuluphakelotimali kulamavoti laniketwe bona , ngalokubalulekile kuvumela tingucuko kumacembu kuluphakelotimali lelitiko kepha hhayi kuwo wonkhe emacembu eluphakelotimali . 
Singenta tingucuko kuNchubomgomo njalo ngetikhatsi letitsite . 
Kwehlukaniswa kwemisebenti emkhatsini wahulumende wesifundza nahulumende wasekhaya kuyachubeka nekungahleleki nekukhonjwindlela kuhlelwa lokungumlandvo netivumelwane letingakahleleki letentiwe ngekwemoya kuphatsa ngekubambisana . 
Tinkampani , emabhizinisi noma bulingani buchaza tinkampani letibhalisiwe , tinkampani letincunyelwe emalunga , emabhizinisi emnikati munye , bulingani , tinkampani tesive , tinkampani tangasese , tinkampani letingatfoli inzuzo , tinkampani tesicinisekiso , tinkampani tangaphandle , tinkampani tangasese letihlangene , tinkampani letivaliwe njll . 
Lona lofake sicelo kutawuba ngumsebenti wakhe kukhokhela lokonakele kulemphahla noma tiphi tingoti letingahle tibe khona ngenca yalokumba . 
Lokhulumema Litiko lembuso Richard Boucher utsite lizinga lebahlanganyeli base-US emhlanganweni letawuya ngekutsi letindzaba leti tivetwa kanjani . 
Baphatsi babohulumende basekhaya balungisa imibiko yetetimali nanobe kube nekuphuta ekuniketweni kwetitatimende tetimali letihloliwe . 
Yini lesifuna inchubo yetfu yemfundvo iyikhicite ? 
Enakhono elulwimi akafundziswa odvwa nome ngendlela yemugca locondzile . 
Imibuto mayelana neSimo seSayensi kunoma nguliphi liphepha noma kuwo onkhe omatsatfu lamaphepha . 
Kusebenta kweNingizimu Afrika kuleto timakethe kungatsatfwa njengalokunenzuzo etimakethe letisebentako . 
Tinkhombandlela tekudala timo tekutsi ummango utimbandzakanye . 
Nanobe kungaba sitatimende lekumele sitsatfwe nome luhlelo lwekuvikela bugebengu lelitawusungulwa , kumele kwentiwe ngekunaka lokukhulu . 
Umbononchanti wamasipala wesigodzi usho kutsi kube nekutilandza , kubusa kwesigodzi ngelikhono futsi ngekungafihli . 
Kusekela intfutfuko nekucedza kweswela ngekwenchitfomali yanyalo nekusisela likusasa . 
Kuniketa umphumela logcwele kulephakheji yekunakekela , licembu lelifanele lelwati lolunyenti lolwehlukene ( nenhlanganisela yemakhono ladzingeka nakanjani )  . 
Nanoma kunjalo , ihluphekile ngemandla lechubekako kanye nalakhona kanye netinkinga tebantfu ngesikhatsi setinyanga tasehlobo . 
Caphela : Awufaki intsela yemkhandlu yetinsita tesigodzi . 
Isili yekuvuma kwephalamende iniketa sisekelo sekucala kubuka kwekwenteka kutsengwa kwetikhali kumibandzela lencono lekhona . 
Luphenyo lwentiwa litiko kubuta indlela yekutsi umsebenti atfolakale anemoto lenebuniyo bahulumende ngalokungekho emtsetfweni . 
Sikhona kute kutsi sikulalele kanye nekusebentisana ne-SARS mayelana nekwenta umsebenti ngalokusezingeni leliphakeme kanye nebulungiswa betinchubo nekulawula . 
Imininingwane yesikimu lesisha seselekelelo saHulumende sekuniketwa kwetinsita letisisekelo temanti nekuhlanteka isengakefiki esiphetfweni . 
Emarisidi emtselo wenkampani neMtselo weLinani Lelengetiwe endlule loko bekulindzelwe ngenca yenzuzo lenkhulu nekusebenta lokunemandla kwalapha ekhaya . 
Sayina idokhumenti yekucala kanye nawo onkhe emakhophi etimphepha tekunikwa lethenda lapho kudzingeke khona , ngekulandzela idatha yethenda . 
Loku kufaka tinja temsebenti , temdlalo kanye netintfo tekungcebeleka kanye nalokunye kukhutsata imphilo yalowonile . 
Sigaba seKulawula Timphahla sentelwe kutfutfukisa tilawulwa teKulawula Timphahla kanye netinchubo ngekwakhiwa kwetinchubomgomo kanye netinchubo leticondzene nelitiko ngalinye , kute kuchutjwe kusetjentiswa kanye nekugcina ngendlela lokuchubekako kweKulawulwa kweTimphahla esifundzeni . 
Ngiyati kutsi balimi labanyenti basita tisebenti tabo kutiletsa emahhovisi lapho kunemahhovisi khona . 
Bodokodela baseyunithini yekuphefumula bachaze isayensi lengemuva kwesifo sesifuba nekutsi sibangelwa yini . 
Baphatsi badlala indzima lemcoka ekucinisekiseni kutsi kubusa kutekwelapha kuhlala kusemkhatsini ekuniketweni kwelusito letekwelashwa ngekuhlanganyela nebaholi betekwelapha kwentela kucinisekisa kutsi imitfombolusito ledzingekako kwenta tinchubo tekuphatsa tekwelapha tiyabonelelwa . 
Kubetfu bekucinisekisa kugcinwa kwemtsetfo , lomkhosi uphindze futsi uletsa tehlakalo tebugebengu futsi neLitiko leTekuphepha kweMmango laMasipala selivele lifezekisa luhlela lwekuvalela lolutawucinisekisa sikhatsi semikhosi lesiphephile kubantfu bendzawo kanye netivakashi temaholidi . 
Lencwadzi yalungiswa ngembi kwalomhlangano . 
Lokuhlolwa kwemakhono kutfole kutsi abakaphendvuli ngalokucacile umbuto lotsi ingabe temisebenti yahulumende tinawo emakhono ekusebentisa tinhlelo tahulumende letiphatselene netemnotfo nekuhlalisana kwebantfu . 
Letimali letilandzelako titawubekelwa eceleni ngesikhatsi setinyanga letitako uma imitfombolusito lengukheshi lengetiwe iba khona . 
Kusigigaba lapho sikhungo lesibhidako kukubambisana , kuhlangana , noma budlelwane , nguloyo naloyo mhlanganyeli kumele aletse lolwatiso lolungenhla . 
Tingucuko ekwetfuleni nekuphakelwa ngetimali kutinsita temmango kubalulekile ekuguculeni bomasipala etikhungweni letisemkhatsini ngalokufinyelelekako nangemphumelelo . 
Bonkhe bochwepheshe betemphilo kumele bakwati kubona timphawu netinkhomba temtfwebulo lomncane . 
Umklamo wekucwaninga kulokulandzelela nge-elektronikhi kwetiboshwa letisemimangweni sekwentiwe . 
Ireyithi seyiyonkhe ye-avareji yetikhala temsebenti icatsaniseka ngalokuvumako netindlelamkhuba letikhona jikelele eMsebentini waHulumende . 
Loko lakushilo ecinisweni kuyangembulela . 
Kutsatsa tidzambisi tesandvulela ngculazi onkhe malanga ( ngekulandzela imihlahlandlela ) kuvikela lomntfwana ku-HIV uma amunyiswa . 
Kucoshwa kwemsindvo nevidiyo noma kungasetjentiswa emathulusi ekuphindza kukhicita ; 
Imininingwane yesifundvo kanye neluhlelo kutawutfunyelwa kuwe ngelusuku lolutawulandzela . 
Mayelana netidzingo tasekhaya , tinsita tiyatfutfwa tiyiswe kuleyo sayithi emakhaya lakuyo kute kutsi tisetjentiswe ngekhatsi kwaleyo ndzawo yekuhlala noma esayithini . 
Tisebenti letengetiwe ticashiwe futsi netinhlelo time ngemumo kucinisekisa kutsi tiyalandzelwa . 
Tiboshwa taniketwa ematfuba ekungenelela ekutfutfukisweni kwemklamo wemmango ngekuniketa tiboshwa umsebenti . 
Tindvuna kanye netikhulu letinkhulu tematiko tivamisa kuntjintjana ekubeni balamakomidi lamancane . 
Kusethentiswa kwe-Inthanethi kuhulumende kubita kutsi kuphendvulwe ngekwelikhono kutidzingo tetakhamuti , labakulindzele nekuniketa kwetfulwa kwentinsita lokwentiwe kancono . 
Bashayimtsetfo kwekucala banemdlandla ngekuvikela emalungelo alababhalisiwe bacashi neTisebenti kanye nekubeka liso edvute kuleSikhwama kwentela kucinisekisa kutsi Buphatsi bulawula tintfo ngendlela leyanelisako kwentela bona . 
Kusekelwa ngemali yekusebenta lejutjelwe nako kuniketiwe . 
Irejista ye-asethi iyavuselelwa njalo ngenyanga ; loku kwentelwa kuhambisana nanoma ngabe nguluphi luntjintjo lolungahle lwenteke . 
Kufuca kweNingizimu Afrika ekwetameni kutfola sabelo lesibonakalako setinsita letikulamanye emave emhlaba ngalesikhatsi . 
Luvakasho lwaloluhlobo lungaphindze futsi lubitwe ngekutsi luvakasho lwemsebenti kuletinye tehlakalo . 
Kugcila kulifutse lelitsembisako lelifakwa yithekhinoloji ekutimbandzakanyeni ngemdlandla kwebantfu labaphila nekukhubateka . 
Inchubomgomo kanye neTinchubo Temali lekhokhelwe ngetulu kwalefanele taleSikhwama tenta simiso tekucima tikweleti letibonwa njengaletingeke tisabuyiseka emva kwekutsi tonkhe tinyatselo letivakalako setitsetfwe kubuyisa lesikweleti . 
Imihlangano nalabasebentisi iyahlelwa kwentela kucinisekisa kutsi lolwati loluniketiwe lwesimo lesihle . 
Labahlala emakhaya batawutfokotela tinsita tetenhlalo letifanako netinsitanchanti letifana netasemadolobheni . 
Luhlelochumano " loluvulekile , " ngakulolunye luhlangotsi , lucuketse luhlelo lwetichumanisi tetigaba letibaluleke ngalokuhlukene letiphambana lesinye nalesinye ngekukhululeka . 
Loku kufaka ekhatsi tehlakalo lapho khona simo sisekulindzeleni , noma-ke imphahla kanye nelikheli akwatiwa . 
Ibhajethi lenemininingwane kanye nekubhalwa kwemali yetindleko , futsi nangekusebentisa kubhala tinchazelo tesicelo , kuyadzingeka nato tonkhe ticelo . 
Lwatiso lwembiko wekufaneleka ugcogciwe futsi usasesimeni sekucinisekiswa . 
Lapho khona litiko likhona kutfola lesikweleti , kusezingeni lelincane ngenca yelinani lelincane lemali lekhona kukhokhelwa ngulabakweletako . 
Kutawentiwa tinchubomgomo telutjalomali lwamasipala nekuboleka . 
Kwekucala , emahambo lamafishane asho tikhatsi letimfishane temjikeleto , letihumusha tibe titfutsi letiyimbijana kusevisa ileveli lefanako yemfuno . 
Loku-ke , nanoma kunjalo , akubuki umgamu wemaphethini ekunatfwa kwemikhicito yetjwala lengakahleleki nalengekho emtsetfweni lagucuke ngawo , kufaka ekhatsi imikhicito lefanana " namankantjane " nalobunye tjwala lobungekho emtsetfweni . 
Tinhlelo tesakhiwonchanti lesilawulwa velonkhe esifundzeni tibukana nelibanga lelibanti lelifaka luhlelo lwekuvuselela emalokishi . 
Tonkhe tisebenti letitsintsekako kufanele tatiswe ngekubhalelwa ngemisebenti letsite yato nekutibophelela kwato kuloku . 
Masipala akaniketi siciniseko semaciniso alolwatiso lolutawuniketwa . 
Lendlela yekutibonela ngekuncuma letidzingo isetandleni temtimba lowenta lomsebenti , kusebenta ngekhatsi kwemikhawulo yeKhodi Yembadalo njengoba kumisiwe nguNdvuna Wetemisebenti Yahulumende kanye Nekuphatsa . 
Noma kunjalo , imitimba lelawulako iyakuvuma kuswelakala kwekusebentisana nekubambisana ekulawuleni lomkhakha wetjwala , noma loku kubonakala ngatsi kube ncono kuleminyaka lesandza kundlula . 
Lokuphikisana naloko , kukhushulwa kwentsengo yemikhicito yetjwala , ngekukhuphula imitselo , kungafucela emakhasimende laphuyile ( lapho khona lizinga kufunwa kwetjwala nentsengo yabo kuntjintja ) ekunatseni tjwala lobungekho emtsetfweni . 
Kushintja kwembono , nome kunjalo , akubonwa njengentfo lemcoka lencuma intsengo lokwentiwa titfunywa tendzawo letitsengisa tindzawo . 
Lelitiko lutfutfukise luhlaka kwentela kuhola kwakhiwa kwetinsita letigcile kutigulane eNshonalanga Kapa . 
Kulahlekelwa kucije kakhulu kulosebentako lohlelekile . 
Iklorayidi iyintfo lekhatsatako ekuphakelweni kwemanti lasetjentiselwa imphilo yasemantini ngoba ema-anions amcoka ku-osmotic , kuba ne-ayoni nasekusimamiseni emanti kuto tonkhe tinhlanti . 
umphakeli tinsita esayithini letfu ufuna kube nekusebentisana noma tiphakelwa ngumuntfu wesitfatfu , ngendlela yesibonelo Sicelo Semphakeli Tinsita ; 
Takhamuti tincike kuhulumende kute atinike tinsita letimcoka . 
Ngisho nemklamo lolula kakhulu nalomncane kakhulu udzinga kunakwa . 
Leminye yalemigomo iyasetjentiswa namuhla . 
Kufika nyalo , litiko litawuchubeka nekusebentisa tindlela tekutfutfukisa ikhwalithi yekufundzisa kanye nekufundza , tinhlelo tekusekela letiniketwa kubafundzi labachubekelembili , ikhwalithi yekumakha kanye naletinye tinhlelo tekutfutfukisa kanye nekusekela thishela . 
Khomishinari nebaphatsi bekucondzisa similo kufanele bente imisebenti yelitiko lemiswe kulomtsetfo , kuye ngenchubomgomo lengancunywa Yindvuna . 
Kuvikeleka kwekudla ezingeni lasemakhaya kuyintfo lesetulu ngekubaluleka ku " Lisu Lekukhula neNtfutfuko Lesifundza " laHulumende waKwazulu-Natal . 
Kuletimo letinjalo lokuvunyelwa kutawuba nemkhawulo weminyaka lemibili yebunyenti bekugcina kulebhizinisi leyenta umbukiso levunyelwe . 
Emajeneretha ephalsi lanesivinini lesisetulu lanato totimbili timphawu letilandzelako : 
Letinyatselo tekunciphisa letilandzelako tingacala kusetjentiswa kuze kulondvolotwe simo lesikhona salomfudlane . 
Emasu netinhlelo tekulungisa letikhala tibese atisabhalwa phansi . 
Kute kuphumelele lomcondvo , onkhe ematiko Eluhlelo Lwetebulungiswa Bebugebengu anemsebenti wekucalisa embili kutfutfukiswa kwetinhlelo letikhona nyalo letisebenta kutfola lwatiso lwemsolwa , lolufaka nalelo lwalabagcinelwe kushushiselwa lelinye licala . 
Njengencenye yalesifundvo , kwentiwe umsebenti wekubuyeketa umtsetfo lophatselene nekuhlelwa kwekulawulwa kwemfucuta . 
Njengobe iKwaZulu-Natal itawube ingenise umkhosi waVelonkhe , Litiko Letemphilo litawube lingenise Umhlangano walaBatsintsekako weKudla kwaSekuseni wekwatisa labatsintsekako ngetakamuva nekubatisa mayelana nemalungiselelo kanye nekwetfula emasu lamayelana nekukhumbula Lusuku lweMhlaba lwe-Aids . 
Tikhala kulemisebenti yetfu lekhona tidzinga tinhlobo teticu letifundzelwe letitsite njengesitifiketi samatikuletjeni , ticu tetheknikhi noma idigri lephotfulwe enyuvesi nalengetulu , kanye nemazinga latsite ekwati umsebenti . 
LeLitiko Lebuciko Nemasiko selingene kubudlelwane neNyuvesi yaseVenda , yaseFort Hare neZululand . 
Emanani lamisiwe atawubuketwa ngaletinhloso engcondvweni . 
Lemibiko yelucwaningomabhuku lolwentiwe mayelana nelisu lekusebenta ihlelenjisiwe yabuye futsi yetfulwa ngekota kumatiko ngekusebentisa Emakomidi eLucwaningomabhuku , Temafa aVelonkhe neMcwaningimabhuku Jikelele . 
Kutfutfukisa tindzawo lekusetjentelwa kuto nekwakha tindzawo tekusebentela letikhululekile , lapho kungalunga khona . 
Tincenye letinyenti , loku kutungelete kulamazinga nekubona kwebatsengi base-Europe ngesimondzawo , tenhlalakahle , temphilo nekuphepha kwakokubili lemikhicito netindlela tekukhicita . 
Kodvwa , umtsetfo lovuma ngalokuphelele imishado lenjalo awukho , kubese kubangela kungalingani lokukhulu nebumatima lobuvela ekungavumeni imishado ye-Islamu kusolo kukhona . 
Lesigodzi siniketa indlela lehlukile endleleni yekuphila yasemakhaya nekuhlwaya kwase-Afrika leseNgingizimu yangempela , emaphandle , tintsaba nemisebenti lebangwako yekuhweba lengatsintfwa . 
Khumbula kutsi licembu leSEA liyabuvuma bumcoka bencenye yemnotfo futsi libange ekuchubeni umsebenti welucwaningo lwemnotfo , loluphendvula imibuto leminyenti futsi lwakhe tindlela tekuveta buhlobo kulokunyenti lokudzingekako . 
Lokubalulekile kufaka ekhatsi kutfutfukiswa kufinyelela emigwacweni , kwenta kancono kuhlangana kwemasu avelonkhe nalabalulekile , kusungula nekulinganisa lwatiso neluhlelo lwekusekela tincumo , kuhlatiya kabusha loluhlelo lwekusebentisa nekucinisa kusebentisana netindlela tekwetfula . 
Lulawulo lwephothifoliyo yemphahla yesifundza lwentiwa ngekwemibandzela yeNdzawobuciko yeSifundza kanye neLisu leSakhawonchanti luphindze futsi lufake ekhatsi kunaka kwakhiwa , kulungisa , kubuyisela indzawo esimeni lesifanele kanye nekugcina kusezingeni lelifanele lokuhleliwe kuyo yonkhe imiklamo lephatselene nesakhiwonchanti . 
Nanoma kunjalo , ngifuna kuphawula kunati tinhlangotsi letimbalwa , kubuka kujutjelwa sikhatsi . 
Loku akufaki ekhatsi idatha yangekhatsi yetimali yetinkampani tangasese . 
Kulandzelela nekubika ngenchubekela phambili ngekusetjentiswa kwekusekelwa lokucutjiwe nemitamo yekungenelela kute kutfi kutfolakale letingucuko letidzingekako . 
Tikhungo tasemadolobheni titawuphindza futsi tibemcoka ekukhutsateni ekuhlanganisweni kwetifundza , kwenta kutsi kube nekuchumana lokuphatselene nekuhlanganiswa , kanye nekuchuba inchubo yekuhanjiswa kwetimphahla , tinsita , timphahla nebantfu . 
Sitfola kwenetiseka lokukhulu kunchubo lebikiwe . 
Akusilula kusungula tinkhomba tekuhlangana nemave emhlaba , noma kunjalo , kuhwebelana ngekhatsi kwemafemu kungaba kumelela lokukahle , uma nangesikhatsi lekwenteka ngaso . 
Emalungiselelo ekubhadala emavawusha njengekwetidzingo . 
Ngifisela iForamu ye-Afrika umhlangano lophumelelako futsi kwangatsi ungatfola sikhatsi sekujabulela live letfu lelihle kanye nenhlokodolobha . 
Sikhwama Setimali Temave ( i-IMF ) , beyilandzelwa ekuphakelweni kwetimali ngekuhambisana nalenchazelo : 
Ingabe uyati yini kutsi ngutiphi tinchubo letisemtsetfweni letikhutsata kuhlangana nekungavuni luhlangotsi ? 
Nanome kunjalo , ngenca yetihibe letifanana netindleko temamitha , kuvikeleka kwemamitha dvute nelingetulu , kanye netinkinga tekuhlela ekusebentiseni emamitha lamanengi ekurekhoda umsinga ngesikhatsi sinye , kuvumelana kuvamise kutsi kudzingakale . 
Kulinganiswa kwesikhatsi kungabekwa uma ngabe kunemakhonsathi . 
Kuba sobala kuhlobene dvute nemgomosisekelo wekuphendvula futsi kumele kubukwe njenga yinye yetinsika tahulumende lokahle , nalovulelekile . 
Ligeba emkhatsini kwetitobhu temabhasi kufuneka kube kuyeketisa emkhatsini kwesivinini lesisetulu sekuhamba kwemabhasi uma kukhonakala , nekubekwa kwetiteshi kube sebangeni lelamukelekile lekuhamba kwetintfo letibanga ithrafikhi , letihehanako netindzawo tekuya kulenye indzawo . 
Ngesikhatsi sasemini emazingakushisa emhlabeni atawubangetulu kunemazingakushisa aselwandle , abange kutsi umoya uphakame emhlabeni bese kutsi umoya lopholile lovela elwandle uphephetse ungene emhlabeni . 
Letigatjane tisebenta ngalokudzingekako kutsi ukhetfwe , kwemukelwa kwekukhetfwa nekwakhiwa kweluhlu lwebakhetfwa nguKhomishane . 
Singcingco seTindvundvuma tetibi sesifike ekugcineni kwemphilo yaso , sesingetulu kweminyaka lelishumi ngebudzala . 
Siphakamisomtsetfo siniketa lokusisekelo semagugu , semigomosisekelo , setinhloso netindlelasu tekuntjintja inchubomgomo yetekuvikela kuntsandvo yetfu yelinyenti . 
Kukhona kwebaphatsi nekusebenta ngemphumelelo kwabukwa ngekucinisekisa kutsi tonkhe tikhala tebaphatsi tigcwaliswa ngalokungiko , netakhiwo tesigungu tetibhedlela taniketwa emandla kutekwelapha , tetimali nemayunithi etekuphatsa tinsita letibantfu . 
Lamaciniso netehlakalo letiholele kulokucitfwa kwalabaphendvulako kwacala ngalesikhatsi lolofake sikhalo babamba imihlangano yabo kabili ngemnyaka yekubuketa timali . 
Lamadokhumenti lalandzelako kumele angeniswe : 
Kulindzeleke kukhula kwamakhono lokukhulu kuleminyaka lemitsatfu letako mayelana nekubukana nesidzingo lesikhula ngemandla . 
Bayasita ngekwenta imisebenti yasendlini kantsi bayalalela uma bakhutwa . 
Kulabo basebenti lasebacedze tinzuzo tabo tetekwelashwa , umkhandlu utsatsela kuwo kwelashwa kuphela nangabe lenhlobo yemitsi lenikwako ngekweLuhlelo Lwekwelashwa Lwasemsebentini lutawufaneleka futsi ayinawuba nebungoti emphilweni yemsebenti . 
Sibuye siyabona kwekutsi kufanele kube neluhla lolukhuluma ngaletinselele letisemadolobheni . 
Emaphrimuyamu akhokhwa kutinhlobo tetinsita kubukwe umlandvo wekufaka ticelo , linani lemshwalensi wemphahla , wemboni newemshini kanye newelinani lelicembu letimoto . 
Lenombolo lenhle ikhombisa kwenyuka kwenzuzo leyengetekile futsi inombolo lembi ikhombisa kwehla kwenzuzo leyengetekile . 
Sebentisa ngendlela lengagucuki simondzawo sebhizinisi lesivakalako netimisomtsetfo tetenhlalo ngekusebentisa tindlela letikahle kakhulu temave ngemave . 
Ngaleso sizatfu , emazinga etinsita kanye newalokusitako angehla . 
Kuyacaca kutsi umsebenti lomkhulu usilindzele phambili . 
Lomtamo lona ufisa kuletsa tinsita taHulumende kanye kanye dvute neMphakatsi . 
Ngemnyaka lophelile ngatsi Kulendlu sitawuchubeka singete tinsita letitfolwa nguhulumende ngemali layisebentisako . 
Inkantolo ingangeta leminye imigomo yebheyili . 
Imiholo yalabagcogca imfucuta kanye netisebenti tesiteshi tekugucula imfucuta itawukhokhelwa ngemali yekutsengiswa kwetintfo temfucuta letiguculwako . 
Lesigaba sesibili sifake ekhatsi kuvakashelwa tifundza ngemalunga eKhomishini kutsi bashicilele loLuphenyo nekukhutsata bantfu kutsi bangenelele naloLuphenyo ngendlela yekwenta tetfulo . 
Kuhlanganiswa kwenchubo lelingene yekusebenta ekukolekeni , kucinisekisa kanye nekubika ngelwatiso lekusebenta ngelitiko ekholishi . 
Kwenta ncono tekuchumana kukokubili ngekhatsi nangaphandle . 
Lokungacaci kutsi ingabe loku lokwavulelwa bekungilo yini vele lisisi lelikhalisana tinyembeti , futsi uma ngabe kunjalo , yaluphi luhlobo . 
Libhange Lemhlaba lilungise lokubukeka ngekwatisa loLuphenyo ngetinhlobo telusito ngetimali loluniketwa nguleLibhange nekutsi leLibhange lentani ngekufinyelela etimalini . 
Kutinikela kwabo emsebentini wabo kube yinkhutsato kitsi sonkhe . 
Kuhlola umtselela wemaklayenti lokwentiwe kucinisekisa lizinga lekuneliseka mayelana nemikhicito kanye nemisebenti . 
Ngako-ke , imitsetfotimiso yekukhangisa tjwala ifaka ekhatsi , sibonelo , kukhawulela sikhatsi sekukhombisa letikhangiso kumabonakudze . 
Nanoma lizinga lesibili lingatsandzeki , lisaniketa luhlelo lolufanako loluniketwe ngekhatsi kwelizinga lesisekelo lelisemkhatsini . 
Kwengeta , tindlela tekwetfula tilindzeleke kutsi tehlukahlukane , kusuka ekufundzeni kubukwene nebafundzi buso nebuso emakolishi emmango kuye ekufundzeni bucalu etindzweni tasemaphandleni . 
Tifundvo letimayelana nemtselela wetinhlelochumano letivulekile naletivalekile ekutiphatseni kwekuhamba nelizinga lemphilo lebahlali tikhombise kutsi kwakheka lokuhlukene kunako kokubili lokuhle nalokubi . 
Lwati neMakhono : Lwati loluvakalako lwemagama etemphilo lahambisana nalowo mkhakha . 
Ngaphandle kwemadamu nome nemitfombo yemanti letentekele ngenca yekungenisa kwemanti lokuyigcwalise ngetikhala letivutako nome emanti esimunyo , lendzawo inebumcoka lobuncane bebhayoloji . 
Lwatiso lusatjalaliswa emkhatsini wetinhlangano letihlukene njengetigodzi takudzala , ematiko lahlukene ahulumende , emabhodi emanti , bekutsintsana netinhlangano lekungasito tahulumende , kantsi aluvele lube khona . 
Lokungafani kwemasiko emphakatsi nako kuvetiwe kulenkhulumo yekwakhiwa kwentfutfuko . 
Kwengeta , kunekukhanya kwemvelo lokwenele kanye nekungena kwemoya , umsindvo lophasi , ikakhulu emawadini lapho kulaliswe khona tigulane kantsi nekuhleleka kuvame kujabulisa ngebuciko bebuhle bako futsi nekungatsikameti simondzawo . 
Kuphindzile futsi , bantfu betfu bancishwe tinsita tesimo lesikahle ngenca yekutsi ligumbi lelisemtsetfweni bekumele licele lusito . 
Kukhokhela kufanele kweyame kusidzingo sekucedza noma kukhulisa imiklamo noma tinhlelo letikhona . 
Esigabeni sasekhaya , kuphatsa kwetemphilo tendzawo kutawuchumana bese kusebenta nahulumende wasekhaya kutsi acinisekise kuhlela lokuchumene nekuphakelwa kwetinsita . 
Kwenta tintfo tibe lula nekutenta tibe sezingeni lelifanele kubalulekile ekuhlomiseni ngemandla bosokontileka labasakhasa kanye netisebenti tabo . 
Kusekelwe kuchutjekiswa kwetemphilo ngebetindzaba labehlukene , basebenti betemphilo bavakashela emakhaya , kanye netinhlelo tekuchumana nemmango . 
Kuphambana nemazinga ekungasebenti , ikakhulu ebantfwini labasha , hulumende uhlose kwakha ematfuba emsebenti latigidzi letisitfupha eminyakeni lesihlanu letako . 
Nanoma inchubekelembili lengakaciniseki seyentiwe ekulweni nekukhohlakala , mane kulasihlanu emave ase-Afrika lasangaphansi kwelizinga lamhlabawonkhe , ngekweTransparency International . 
Imihlangano lesemtsetfweni sevele ibanjiwe nemboni yetemafilimi kanye nebahleli bemidlalo lemikhulu ngembono wekusebentisa tilinganiso letinsha tekwenta imicimbi emigwaceni yesive . 
Loku kubangwa liphuzu lekutsi kucasha bodokotela betilwane basebentele tinsita tahulumende tetilwane kuyachubeka kuhlangabetana nemphumelelo lencane . 
Mengameli ungiko kokubili umphatsi losetulu wembuso nenhloko yahulumende . 
Loku kwaba ngumphumela weliphuzu lekutsi tinhlelo letinengi lebetihlosiwe tahlelwa futsi tetfulwa ngesikhatsi semnyaka . 
Sivumelwane selizinga lekuletsa tinsita siyayiniwe nesigodzi kanye namasipala lonesimo sekuba ngumetfulinsita yetemanti . 
Lomnyaka lona kumele ubone kukhula lokufanelekilekwenhlangano yetfu lencane . 
Kusentjetiswa kwalendlela lensha kungabonakala kuyinhloso lephakeme . 
Lomklamo wasungulelwa kutsi uvikele kwehluleka kweluhlelokusebenta neticukusebenta ngenca yesihumusho lesingesiso sesikhala semadijithi lamabili emnyaka . 
Chaza lenchubo yekufaka sicelo ngekugcila lokucondzile kutelekelelo kanye nekuhleleka kwesikhatsi . 
Kuyavisiseka kutsi luhlakamsebenti lenchubomgomo lolusha lentfutfuko yebantfwana labasebancane kanye nesikolo sebantfwana labasebancane sitawufakwa eminyakeni leminyenti . 
Emaphuzu langentiwe lamabili langentiwa mayelana nendzawo lenebuluhlata : 
Tinkhombandlela letivamile letisebenta etindzaweni letivulekile leticinile ngalokwetayelekile kubekwa tona kucala . 
Kulenchubo , kulandzelana kweDNA yelufuto lebangela bududla kuyatfolakala . 
Kukhula kwemnotfo kanye netekutfutfuka etindzaweni tasemakhaya kutawutfutfukisa kucashwa kwebantfu etindzaweni tasemakhaya futsi ngekwenta njalo kutawunciphisa lusizi lwalabaphuyile , linyenti labo lelihlala etindzaweni tasemakhaya ase-EC . 
Inchubekela embili kanye nesigci ngekhatsi kwetindzawo kufuneka sikhulise kukhonakala nesifiso . 
BakaSAPS abanabo budlelwano lobubonakalako netinhlangano tekuvikela letitimele netinkhapani . 
Loluhlelo lwekuhanjiswa kusuka endzaweni lengasiso sikhungo kuye ezingeni lesikhungo lutsatsa indzawo . 
Loku ngalokucinisekile kucishe kungete kuleliphutsa lelibonakela lelisemkhatsini kwekuceceshwa nekuvisisa . 
Loku kutawunakwa ngeSikhungo seSifundza sekuLawula iNhlekelele sihambisana nabomasipalati . 
Uma emamakha asaniketiwe imibuto , emaphepha lamatsatfu lehlukilelamasempuli asetjentiswa kuchubeka kucecesha kulombuto . 
Lilungelombhalo kumsebenti wekudvweba takhiwo noma lemidvwebo lehambisana naloku angeke liphulwe ngekwakhiwa kabusha kwalowo msebenti kuleyo ndzawo ngendlela lefanako naleyo yangemphela . 
Imitamo lenyonyobako kepha lenesicinisekiso yekucinisa kusebenta kwesikhungo , ngekwentiwa kube khona takhiwo leticinisa kuphatfwa kwelibhizinisi etindzaweni letivikela kukhwaphanisa , kulawulwa kwebungoti nekubukwa kwemabhuku kwangekhatsi , sekucale kuba netitselo . 
Emave latfutfukile , nome kunjalo , awahambisani nalendlela , lokusanekwenteka kutsi kubangwa liphuzu lekutsi tinkampani temitsi temavenyenti letivela kulamave nankha " tibatingeli labebako " labakhulu belwati lwendzabuko loluvela emaveni lesatfutfuka . 
Timboni temisebenti lematima tibonakala ngekucatsanisa umtsamo wekukhicita umphumela ngekusetjentiswa kwemsebenti wemboni ngayinye . 
Ngekucatsanisa , imitselela yetemnotfo yekutikhetsela lokunenombolo lesetulu kanye nemtselela webuhle lobubonakalako kutawuba matima kunciphisa , futsi kubaluleka kwalemitselela kutawuhlala kusemkhatsini nanoma kunekunciphisa . 
Njengoba kunakiwe ngenhla , loluhlaka lwelulawulo lolugubetelako luneticucwana letinyenti letibekwe endzaweni , kodvwa idzinga kusentjetiswa nekubuka lokungetiwe nakucondziswa kugadza nekuhambisana kwemazinga lokuvunyelwene ngawo . 
Ngekuya kwalemininingwane , ema-inivoyisi lacinisekisiwe atawuhlolwa kutsi angiwo yini . 
Lwati lwemisebenti yekubhalisa kanye netinchubo . 
Kukhona kwenta luhlolo lwetitete nekubhala imibiko . 
Imphumelelo lenkhulu yeyunithi kubhalwa kweMtsetfosivivinyo weTemphilo wakwaZulu-Natal njengencenye yeKulungiswa ngendlela kwaNdvunankhulu umklamo weMitsetfo kuSifundza . 
Umgomo walo kwakha lisiko lekungangcolisi ngekukhutsata indlela yekucabanga lenekutiphendvulela kusimondzawo . 
Emakhono lasetulu angcondvomshini ku MS Excel , MS Word kanye nePowerPoint . 
Lenchubo ngekweliciniso ifake sandla ekutfutfukeni kwelizinga lemaphepha emibuto kanye nekutfutfukiswa kwelizinga lavelonkhe eveni , lekutfolakale kucatsaniseka nemazinga amhlaba wonkhe . 
Kuhlola imphendvulo lebuya ku-SARS , lapho sibona kufaneleke khona , nekuchubeka wente luphenyo lwesikhalo sakho . 
Kute sincobe tinkinga tendzawo letabangwa lubandlululo , kuhlala lokutako kanye nematfuba etemnotfo kufanele ayiswe kumhubhe wemsebenti kanye nemagala ladvutane noma lachumana netikhungo letibalulekile tekukhula . 
Kuba nelwati lwekusebenta esikhungweni setincingo noma imisebenti yekunakekela emakhasimende kutawuba ngulokunconyiwe . 
Emaphesenti lakhonjiswe ethebuleni , ayinkhomba lecacile yekutsi sichasiso sesimo sendzawo netimo temhlaba Etifundzeni taseNshonalanga Kapa , Freyistata naseNyakatfo Lesenshonalanga sidzinga sibonelelo lesengetiwe segeo-technical sekwakha tindlu . 
Lucwaningomabhuku lwanjalo lwetekuhambisa nemtsetfo lwentiwa nemtsetfo futsi tincumo teMkhandlu nato tafezekiswa . 
Imibono yesikhatsi lesidze kutsi leTrust itawuba nelikhono lekungenisa imali lebuyakumitfombo letimele . 
Kutfutfukiswa kweteMnotfo weNdzawo kuyinchubo nelisubuciko lapho khona bantfu bendzawo noma tinhlangano tisebentisa imitfombolusito kulungisa noma kukhulisa umsebenti wetemnotfo wendzawo kute kutsi kuzuze linyenti kulomasipala wendzawo . 
Akufuneki kusetjentiswe emandla ngalokwecile kulosagcinelwe kutsetfwa kwelicala . 
Kube nemitselela lemincane ekuletfweni jikelele kwetinsita kweLitiko . 
Luhlelo lwetfu Lwekwetfula Tinsita Temisebenti Lesembili lesilucala namuhla luhlose kusungula lusito lwekuphatsa ngendlela lekahle tikhalo nemibuto , luniketwe tisebenti tasebuphoyiseni letatiko etiteshini temaphoyisa nome kuletinye tindzawo telusito . 
Sibophelelo sekugcwalisa , kusayina nekungenisa lesifungo ngeke sendluliselwe kulomelele lomunye logunyatiwe longephandle , umhlolimabhuku nome ngumuphi lomunye wesitsatfu lowenta loku egameni lalobhidako . 
Kwesibili , nanoma kuminyana kwemaminerali lokunyenti kungasala etigodzini letinjengelibhandi leMurchison , imininingwane yendzawo lengakeneli ikhona emkhakheni wesive kute kwentiwe tincumo letivakalako . 
Litiko noma losebentela sonkhontileka njengemklomelo wanoma nguwuphi umsebenti lowentiwe noma losatawentiwa noma lotawentiwa egameni lakhe noma ngaphandle kwanoma ngiliphi lijele ; 
Imitfombolusito yaloMkhandlu ayikakhetselwa kugcinwa esimeni lesifanele kwesakhiwonchanti kanye netimphiko letinsha letakhiwe ngekusitwa ngemali . 
Lona bekatawuba ngumdlalo lobaluleke kakhulu , imiphumela yawo beyitawuncuma kutsi ngubani shampeni . 
Kungcola kwetimvitsi tasemayini kushiwo kungcola lokucinile nalokungakacini kahle lokubuya emisebentini yekugubha . 
Tincindzetelo letimcoka kuhociswa kwemacala ekutfwala ngalokwecile ngenca yekusweleka kwemtsamo ngebashushisi besive kanye nekwehluleka kugcogca imali yetinhlawulo . 
Tidzingo tekunakekelwa kwetemphilo kanye nemaphrofayili etisulu tetingoti temgwaco akucaci kahle ngalokuphelele . 
Umcondvo wesikolo lesikhetsekile nalesitimele ngekwaso , lesakhiwe endzaweni leyehlukanisiwe futsi lesisita kuphela linanibantfu lebantfu , udzinga kutsi uphindze ucatjangwe futsi . 
Tonkhe ticelo tekukhishwa esibhedlela kufanele tihlangatjetwe kukokubili Edolobheni leKapa kanye nasetigodzini letisemaphandleni ngalendlela : 
Lenchubo ye-elekhthronikhi yamanje ( Inchubo Yekulawula Kuchaswa ) itawutfutfukiswa kute ifake tindlela letincono letitawumisa yonkhe imisebenti yekukhokhela uma ngabe kunemalunga ekutfobela langakalandzelwa . 
Masipalati uneluhlelo leminyaka-lesihlanu lekukhulisa umsebenti kuto tonkhe tindzawo tasemaphandleni endzaweni yaMasipala . 
Imphendvulo kuletincwajana luchumano lolungangabateki enchubeni yekuguculwa kwemtsetfo futsi idlala indzima lebalulekile etiphakamisweni letentiwa Yikhomishini emibikweni yayo . 
Imibhalo yemave emhlaba yasetjentiselwa ikakhulu kuba sendlalelo . 
Litiko Letemfundvo Lesisekelo Lavelonkhe alitsengisi , alirenti noma lirentisele emakhasimende alo tinhlu tebantfu besitsatfu . 
Tiboshwa tichubeka nekubuyisela emuva emiphakatsini kusula lobubi lobubangelwe tento tato tebugebengu . 
Lencwadzi kufanele kutsi ihambe nelifomu lesicelo . 
Itawuphindza futsi ishicilelwe kuwebhusayithi yamasipala . 
I-NP nyalo , ecinisweni , ikhombisa kuba sitsa sebantfu . 
Kukhutsata intfutfuko yetinchubomgomo letivakalako tekusisa temalunga emibuso kute kusungulwe simondzawo sekusisa lesisebentako sesigodzi . 
Emalunga alomtimba lotimele wekugadza kutawufuneka abe nekuvisisa lokubalulekile kwesilinganiso , kwenhloso kanye nemkhawulo wesikhungo sekuhlola emabhuku . 
Liciniso futsi lelimatima ngalokulinganako kutsi akusito tonkhe tidzingo temuntfu ngamunye letingahlangabeteka ngesikhatsi sinye . 
Indlela lefanako iyabonakala nasesikhunjeni , ticatfulo , buhlalu kanye naletinye tinhlobo letisembili tefeshini yema-Afrika . 
Basebenti batawungena ngalokugcwele futsi batawutiva banesisindvo , batawutiva banemandla ekusebentisa tincumo tabo kwenta timphilo tetigulane tabo kutsi tibe ncono , futsi batawube bafisa kuchubeka limayela lelengetiwe ngemisebenti yabo . 
Lokucuketfwe kwaloluhlelo loluhlelekile kubeka inshokutsi lesuka kuSigaba seKucwaninga senchubo yekuhlela intfutfuko lehlangene yamasipalati . 
Kunikwa ibhajethi yanyalo kungaphansi kakhulu kulenkhambo . 
Kulawula nekusebentisa lenchubo yeluhlelo lwelwabiwomali kanye kanye nekugcina luhlelo lwekulandzelela kusebenta kwelwabiwomali . 
Ngako , sidzinga kusebenta kuloku kwentela kucinisekisa kusebenta ngemphumelelo kuloko lesikwentako . 
Baphindze futsi , ngekuhamba kwesikhatsi , babuyeketa lesincumo salobekaphetse tingcogco kutsi anikete kuhlehliswa nekuvumela kutsi atfole ummeli . 
Njengobe kushiwo , umtsengisi angadzingeka kutsi anikete nanoma ngutiphi noma tonkhe letintfo letilandzelako , tatiso , nelwatiso lolumayelana netincenye letiseceleni letikhicitwa noma letisabalaliswa ngumtsengisi : 
Mayelana netindleko kute umyalelo lengiwentako . 
Lokuholela kubungoti kwekutfola tintfo letifaka kubaluleka kwelwati lwekusebenta kumbiko wekusebenta kwemnyaka nemnyaka . 
Badzinga kutsatsa sinyatselo kucala ekuphatseni ingucuko lebalulekile . 
Injongo yaloluhlelo kwendla inchubomgomo netindlela takokubili tinyatselo letimiswe ngaphambili tekuvikela inhlekelele kanye nalokwentiwako nakubukenwe nenhlekelele netigaba tekuvimbela Kuphatfwa Kwenhlekelele . 
Liphuzu lelimcoka kutfutfukisa tinhlaka kanye netinhlelo letivumela lensita lena leligugu kutsi isetjentiswe kahle sibili . 
Lendlela ivumela loluhlelo lolucatsanisa emkhatsini kwemaresidi nemali lefakiwe lokurekhodwe mabhange kanye nemali lefakiwe nalengciselwe ku-Akhawunti Leyodvwa Yesigcinimafa . 
Lesilinganisontalo mbamba sibalwa njengemehluko welizinga lelinani lekuboleka kungakabukwa kwenyuka kwentsengo nesikali semazinga entsengo yalokukhicitwe ekhaya lokusha kanye ne-GDP . 
Bantfu labakhubatekile bayakhutsatwa ekutseni bafake sicelo . 
LeLitiko selente umsebenti lomkhulu eKucedzeni Luhlelo lweMabhakede eNyakatfonshonalanga futsi ingulenye yetifundza letimbalwa letizuzile kulomtamo ngoba kulesifundza imithoyi yemabhakede icedvwe nya . 
Imiklamo lemikhulu lembalwa lebeyibanjelelwe itimbangela letifaka sandla . 
Litiko libe nemaphutsa macondzana naletinkhomba letilandzelako : 
Incenye lemcoka yaloMtsetfo kutawuba kusungulwa kwetiphatsimandla tetitfutsi , letitawubukana nemsebenti wekuhlelela titfutsi tesive . 
Lokuphikisanako , umtsetfo wesintfu wase-Afrika utayelekile , ucine kakhulu futsi uhlose kugcina tinshisakalo temacembu . 
Lokubuketa Tekuvikela kumniketa sikhali lesibalulekile . 
Kutfutfukiswa kwelibhizinisi kanye netinhlelo tekuchumana . 
Kulungile , malunga , nangingakhuluma nani . 
Emazinga lasetulu angcondvomshini ; iMS Word , Excel kanye nePowerPoint . 
Sekukwesine eminyakeni lesitfupha kutsi masipala atfole umbono wekucwaningwa kwemabhuku lohlobile longenamibuto . 
Ngakulolunye luhlangotsi , bantfu baphindze futsi badzinge tindzawo tangasense , ikakhulu ngemcondvo wekufuna kwati kutsi bobani " bahlali bendzawo " kanye netihambi . 
Kuphatsa kusebenta kwemathuna nekuwagcina kahle nekuwabiyela . 
Imfuyo iletfwa endzaweni yekudibha iyodibhwa , ibalwe ibuye irekhodwe kurejista yestoko . 
Kubukelelwe kutsi kulikusasa lelisedvute umtsetfo lomusha lophelele wemshwalense lowentelwe tinkampani temshwalense utawetfulwa . 
Budlelwane lobucinisiwe babohulumende lababumbene kanye nebuhlanganyeli netigaba tonkhe tahulumende , tinhlangano letitimele kanye namkhakha wangasese kubaluleke kakhulu ekuphumeleliseni kusebenta kwaloluhlelo . 
Kube nekwehluleka kusebentisa lokwahlangabetwana nako phambilini kusetjentiswe kahle . 
Inhloso yetfu kwakha nekusimamisa imiphakatsi lenekutiphendvulela futsi letinikele kulwa nemjikeleto webugebengu neludlame etindzaweni tabo matfupha . 
Linani lemibiko lehlanganiswe ngekota kulokusebenta lokuhleliwe kwemsebenti . 
Letinyenti tibhedlela tiphetfwe tibuye tilawulwe libandla labodokodela labasebenta ngasese noma tinhlangano tebhizinisi lenkhulu . 
Loku kuhlobene naleyo mitselela lemibi lenesilinganiso lesibalulekile sasemkhatsini noma lesiphakeme . 
Inhloso yaleforamu kwakha emandla nekuniketa imphendvulo ngesimo sebuhle bemoya kulesifundza . 
Tiwombe tekuva umphakatsi titawenteka kulesifundza kute kucokelelwe luvo lwawo kule Siphakamiso-Mtsetfo lesimayelana neTilwimi Tesifundza eMpumalanga Kapa . 
Lapho tindleko tingeke tincunywe kahle , imphahla yemali yebhizinisi lesuswako ibhalwa njengelinani lelemukelekile . 
Batawuba nenshisekelo yekufundza nekwenta ncono lwati nemakhono abo ngalokuchubekako . 
Chuba kwakhiwa nekufezekiswa kwemiklamo yetemvelo kulesifundza . 
Siphakamiso sekucitfwa kwemanti langcolile acuketse kwetiyisa lokuphakeme kwenayithrojini lokungaboli lokuncibilikile . 
Amange babe nenhlonipho yekusitjela kutsi yini lebafuna yona . 
Liphuzu lokudzingeka kutsi linakwe kutsi lababanjiwe bavalelwa balinanibantfu lelingacondzakali futsi budze besikhatsi sekuvalelwa bungetulu kwemandla ekulawulwa tikhungo tekuvalela ngako-ke lolo luhlelo lolwetfuliwe kufanele kutsi luvumele timo tonkhe . 
Sigaba C sibuka kakhulu emibonweni lemitsatfu yekutsi kungani kungasebenti kwebantfu kuphakame kangaka . 
Lomasipala ubuye futsi wasungula Luhlelo Lwekungavumi Kugwamandvwa-Kwemhlaba kuvimbela kanye nekulawula kugwamandvwa kwemhlaba ngalokungemtsetfo . 
Lomehluko wetimali letisetjentiselwe kutsenga luhlelokusebenta . 
Kumibono yabo , bantfu labanyenti bakhale ngekutsi sibalo sebantfu lebahanjiswa baye kuletiwombe tekulalela asikeneli . 
Ngekubambisana , sitibophelele kwakha licembu lemasotja lakhutsatekile , lekafisa kusebenta ngekutikhandla ngekubambisana kwenta ncono timphilo tabo bonkhe bantfu betfu . 
Kutfutfukiswa kwesakhiwonchanti kumiselwe ekutfutfukisweni kwetinsita letisisekelo nesakhiwonchanti . 
Loku sikhalo lesicondziswe kulesigwebo kuphela . 
Kufikela nyalo kunikwe tibonelelo tetindlu emuntfwini ngamunye kubakhi labasakhula kutsi bakhe tindlu temuntfu ngamunye tebazuzi , kuze bakhi basekhaya bakhulise umtsamo wekuphatsa kwakha . 
Lesifiso sikhomba inshisekelo ye-Afrika lapho bomake , emadvodza , lusha , labadzala kanye nato tonkhe tinhlanga talelivekati titawujabulela tinkhululeko letimcoka kanye nemalungelo ekutimbandzakanya ekutfutfukiseni imimango yesimanjemanje kulelivekati . 
Lena yinkhomba lecacile yekutsi hulumende ukhatsatekile ngemarekhodi etimali lamabi kanye nekulawula kubomasipalati , kanye nesidzingo sekulungisa tihibe . 
Lomsebenti lona lonemandla uletse imphumelelo lemangalisako . 
Kufanele Masipala acale ngetinhlelo tenhlalo nemiklamo lekhona kubukana netidzingo tenhlalomnotfo nemiklamo lekhona kubukana netidzingo tenhlalomnotfo tebantfu . 
Letinchubomgomo kanye nabocalangaye bekunciphisa buphuya , lokubonakala ekuletfweni kwemitfombolusito ngenhloso yekwelekelala tinsita letimcoka , titincenye letihlangene neLisubuciko lelisha Lentfutfuko Lehlangene Yetindzawo tasemaphandleni neLisubuciko Lekuvusetela Tindzawo tasemadolobheni Hulumende lativumile . 
Lamasubuciko afanele kutsi afake ekhatsi emakhono ekuphenya nekusombulula tinkinga , luchumano loluyimphumelelo kanye nekubuketa inchubo yekufundza . 
Tinsayeya letinkhulu tifaka ekhatsi kungetfulwa ngendlela lefanele kwetinsita letisisekelo , sisekelo lesiphasi semali lengenako nemali lencane kakhulu yekucala kanye nebhajethi yekusebenta . 
Imphilo lesembili lehambisana nekuthula , kusimama , bunye , kanye nebuholi lobuhle , kusebenta kwemtsetfo , umnotfo losimeme kanye nekuchudzelana . 
Sipiliyoni lesikhulu , lesihle nalesibi , sikhona e-Latin America naseNingizimu-Mphumalanga ye-Asia , futsi nasetiveni letitfutfukile . 
Bayasonywa , batfunjwe , babuye banyukubetwe ngekwelicansi ngesikhatsi sekungcubutana . 
Kusetjentiswa kwemali lokunyenti kuwela ngaphasi kwetifundza nabomasipala . 
Letinhlaka leti tigcila kunchubomgomo , kushintja kwemtsetfo kanye nekucondzaniswa kwetinhlelo tekusebenta , kanjalo nekuhlola lokuchubekako kwemtselela wetinhlelo tahulumende . 
Kubeka umbono ngeluhlaka lwenchubomgomo nemtsetfo . 
Eminyakeni lemitsatfu letako hulumende utawuchuba kuhlela kabusha ngalokubalulekile lokunetigaba tekusebentisa imali yesive . 
Tindzawo letidzinga kucaliswa ndzawotonkhe nguleti letinekuphatsa buhlanga nebulili lokuhlukile , kanye nekusebentisa tincomo Temklamo Longenamaphutsa . 
Lomsebenti uchumene nalabatsintsekako ezingeni lavelonkhe nasetifundzeni taseGauteng , iNyakatfo lengaseNshonalanga , iNyakatfo Kapa , iNshonalanga Kapa , iFreystata , iMpumalanga neKwaZulu-Natal . 
Lelihhovisi libuye libe yincola lapho tinchubomgomo netincenye temtsetfo loshayiwe tetfulelwa iPhalamende kutsi isebente ngawo futsi iwuvume . 
Kulawula : Kusebenta kahle kwelulawulo lwangekhatsi ekuphatfweni kwekufuna nekutsenga kulandzelwa nekuhlolwa ngalokufanele . 
Likomidi leliholako Lekuhlolwa Kwemabhuku kulelitiko lisunguliwe kwentela kusombulula imibuto yekuhlolwa kwemabhuku . 
Masipala utawufaka imitha yagezi lokhokhelwa phambilini , bese kutsi Sokontileka yena utawudzingeka kutsi afake sisekelo sebhodi lelungile . 
Kulesahluko , kugcila Kuseluhlelweni Lwekwetfulwa Kwetindlu njengoba loku kuniketa sisekelo saletinye tinhlelo . 
I-Ajenda ilandzela lomlandvo wamhlabawonkhe lonotsile , imitfombolusito yemvelo , bantfu , emasiko , kanye netikhungo takhona kuwo onkhe emazinga , nekusima kulamatfuba etingucuko letenteka e-Afrika namhlabawonkhe nalokuhlukana . 
Kufuneka titediyamu tiphoceleke kutsi tibe nelizinga lelimkhawulo lomncane wekusebentisa tinsita tekuvikela . 
eNshonalanga Koloni , kugula kwe-BPD kusizatfu lesijwayelekile sekungeniswa esibhedlela kwetigulane letibomake kutinsita talabagulwa yingcondvo . 
Letinye tifo tetitjalo tivamise kwakhela emhlabatsini uma ngabe titjalo letifanako tilinywe kumhlaba lofanako ngemnyaka ngemnyaka . 
Intsengo yasemakethe lebekiwe lesetjentiselwa imphahlamali lekuSikhwama yintsengo yekuvala . 
Indzawo yelucwecwe lelivimbela kushayiseka kufanele ingabi netimvitsi tekwakha . 
Kukhuliswa kwemphahla lekhona kute kukhuliswe kusebenta kwayo , noma kuchubeka kutfutfuka kwemphahla kute imphilo yayo yangemphela yelulwe , kutibonelo tetinhlelo letilandzelako lekufanele tentiwe tibe yimali . 
Irekhodi ye-elekhthronikhi itawuba khona kuvundla kutinsitakusebenta futsi titawusita ekuchumaneni nasekutfunyelweni emkhatsini wabochwepheshe betemphilo , nekuniketa kuchubeka kwekunakekela etigabeni temphilo yesigulane . 
EThailand , kuswelakala kucinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo sekwente kutsi kutsengiswa kwetjwala yimitimba lete emalayisense kubonakala kwenteka kakhulu nanoma nje kunemitsetfosimiso lecinile lemayelana nekunikwa kwebatsengisi emalayisense . 
Ngalamanye emagama , kukulinganisa kwekutsi ibhalansi yebhajethi beyitawutsini uma ngabe umnotfo bewusebenta ngelizinga lekukhula lebelingenteka kuletinchubomgomo letiyisethi leniketiwe yekusebentisa imali nentsela . 
Letibhedlela telwati lolukhetsekile tekugula kwengcondvo titawuniketa luhla loluphelele lwaloku lokulandzelako : Tinsita letivamile tekugula kwengcondvo kulabakhulile ; kuhlukumeta tidzakamiva kanye nekwelapha kungakhoni kuyekela umkhuba ; tinsita temntfwana netekutfomba ; kutsikameteka kwekuchumana kwemiva nengcondvo ; kugula kwengcondvo kulabakhule kakhulu ; kuhlola imbangela yekugula kwengcondvo ; kanjalo netinsita tekukhubateka ngekuba nebulukhuni bekucabanga nekuvisisa . 
Letinyatselo letisemtsetfweni tiyadzingeka kucinisekisa kutsi imininingwane yetimakethe lechubekako , lefika ngesikhatsi futsi nalengiyo cobo lephatselene netingulube letihlatjwako , letitsengiswako naletiphilako letitfunyelwe ngaphandle tiyatfolakala kubo bonkhe lababambe indzima . 
Letinye tindlela tekusisa tifaka kwenta ncono emapaki etimboni tesifundza , kwehlisa kutsenga kwahulumende kuze kukhuliswe emabhizinisi endzawo kanye nekusekela tinkampani letikhicitako letibukene nebumatima . 
Lwati lwendzabuko lwemiphakatsi lesekhatsi kumasipalati kumele nalo lugcinwe . 
Uma hulumende bekalungiselele umnotfo wakhe nekukhula kwawo endzabeni yalokutfunyelwa emaveni angaphandle , sibili ngabe tikhumulo tetitfutsi tasemantini tiba tinsita letibalulekile . 
Efilimini kungentiwa ngekusebntisa umculo nobe sibekandzaba . 
Ebasabentisi baso labayinhloko Lihhovisi Lamengameli , Ematsimba , Bondvunankhulu , ematiko Avelonkhe , kanye ngebudze lobujutjelwe , hulumende wasekhaya . 
Ithekhinoloji futsi iyatfutfuka kantsi tingucuko kanye neNcwadzi Lebovu kumele kukhombise lengucuko . 
Lombiko bewucuketse tincomo letigcile etidzingweni talababandzakanyekako kulomkhakha kucabanga kabusha ngetinsita tetimali kwanyalo nekutsi inganikwa njani timali ngendlela lekahle imfundvo lephakeme ngesikhatsi lesifisha nalesidze . 
Loku kusho kulandzela indlela yesinyatselo ngesinyatselo ekubhaleni nasekugcileni kutinchubo letilandzelako kuphela emkhicitweni losewuphotfuliwe . 
Tinjongo letikalekako : Kulawula kukhona kusebenta , kuphatsa nekubuketa ngekutsi kutfutfukiswe kungafihli lutfo , umnotfo , kuphatsa ngemfanele nangemphumelelo ngalokuphatselene nemali lengenako , lecitfwako , imphahla nemitfwalo yemkhakha wahulumende . 
Uma kusetjentiswe umgcoma wekugcogca , cinisekisa kutsi kunendzawo leyanele yekusebentela nekuphakama kuze kutjintjiswe imigcoma . 
SICELA WATI : Imiklamo leminyenti yebeLuhambo Lwebetindzaba isatawucinisekiswa . 
Kukhetsa luhlelo lwetemfundvo kubaluleke kakhulu esiveni kunekukhetfwa kweluhlelo lwahulumende . 
Kulandzela lokuphumelela kwekucala loluhlelo , Litiko Letemfundvo Lesisekelo lakhipha luhlakamsebenti lweluhlelo lwekufundzisana Nabontsanga lolutsetse letinye tintfo kuSikhwama Semhlaba Seluhlelo Lwekufundzisana Nabontsanga . 
Lokungekhatsi kwetinsimbi letisindzako kuhlobene nekusetjentiswa kwekudla ; lesikudlako kudlula emtimbeni bese kuphelela kulokungcola kwendlu yangasese . 
Letindzawo , ngaphandle kwetakhiwo tekulondvolota imvelo , tisesimweni lesikahle nalesivisisekako . 
Ifuna kukhutsata inethiwekhi yetinsita letihlanganisile kute kutsi ivikele , yesekele ibuye futsi icinise imindeni kuyisita kutsi ichubeke ibe sisekelo semmango nemmango lobanti . 
Lokuchubeka kwaletinkhulumiswano futsi kusisekelo kucacisa kucatjangelwa futsi ngaloko kucinisekisa kubambisana kwekukhishwa kwemsebenti . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa Ligalufu lungahle lusetjentiswe kwentela kukhutsata kutfutfukiswa kweligalufu emiphakatsini lenemali lencane lengenako , kugcilwa ikakhulu kulabo bebancishwe ematfuba phambilini kanjalo nelusha . 
Noma ngubani lotsatsa umntfwana kumkhulisa kufanele atfole imali yesondlo sekunakekela loyo mntfwana . 
Bafakiticelo , labangakatsintfwa , kutinyanga letine mayelana ne-inthaviyu , bangacabanga kutsi abakahlangabetani netindlelakuhlola tekuhlunga kantsi bayabongwa ngalokufaka sicelo . 
Emalunga lahloniphekile atawubuta kutsi kungani ngisho letinombolo . 
Tingucuko kulusebentisomali lwahulumende kuphindze futsi lwabekwa embili kabusha lusebentisomali macondzana nabocalangaye betemnotfo nentenhlalakahle letibanti taHulumende , lokufaka ekhatsi imfundvo , temphilo , sibonelelomali sembuso kanye netinsita tekuvikela . 
Kubhajetha lokusebentako kusenhlitiyweni yekuhlanganisa tinhlelo tendlelasu nebhajethi kanye nekuphakelwa kwetinsita . 
Kungaba yintfo lengasiyo-ke , kwachubeka imphikiswano , kumvumela kutsi atfole sincemphetelo manje saloko lokumlahlekele ngesikhatsi ehluleka kutinika lelo tfuba esikhatsini lesendlulile . 
Emakhono ekulawula kanye nekuphatsa umklamo ngendlela kanye nemakhono ekulawula budlelwane lobubanti belikhasimende . 
Ngekusayina lencenye yalelifomu lekunikwa kanye nekwemukela , umcashi lobonakale ngentasi uyakwemukela kunikwa lethenda . 
Kulesigaba lesisele , kutawunakisiswa bungoti besikweleti sesive lokubekwe basunguli bemali yahulumende yemicabango lengakafakazelwa lemitsatfu eNingizimu Afrika . 
Imphahla yetitolo letisetjentiswako letibhalwe phansi ngenca yekulahlekelwa lebonakele ngalesikhatsi semnyaka wema-akhawunti asesitolo . 
Lemisebenti indluliselwe kumatiko lamcoka , lokutsi nyalo tenta lemisebenti kuphela kutikhungo letinkhulu . 
Kuvuta nekugeleta kwemanti emhlabatsini wetekulima , nekungcola lokuphuma etindzaweni tetimboni , kumitfombo lecondzile nalengakacondzi yekungcola ngekwehlukahlukana kwayo . 
Lokunye kwalokucatjangelwa kwebhizinisi kuboniswe ngentasi : 
Emarekhodi esimo selitulu , kuceka nekucina kwesigaba sekubopha ngasinye kutawugcinwa , futsi emakhophi lamatsatfu alelirekhodi atawungeniswa uma sekuphotfuliwe . 
Bugudlugudlu betepolitiki lobusandza kwenteka bukhumbutana saga sesiSwahili : Uma tindlovu tilwa tjani buyalimala . 
Njengencenye yalomsebenti Luphikolitiko lahlanganyela ekuhlanganiseni lwatiso loluvela kumatiko aHulumende ekulungiseleleni Inkhulumo yaMengameli yeBunjalo baleLive ePhalamende ngeNdlovana . 
Nanoma kunjalo , titfunywa letikhetsekile tona titse kuba titfunywa talomphelo , futsi linani letitfunywa letikhetsekile lifanele kutsi lincishiswe kute kutsi lilingane noma libe lincane kunelinani letitfunywa talomphelo . 
Lesento siveta lokuncane lokulindzelwe lomasipala langehlisa lokweyama kwakhe kulokulindzeleke esifundzeni navelonkhe . 
Luhlelo leliphephandzaba leTV lolukhombisa tinhlelo tahulumende . 
Tonkhe ticelo talesikhundla kumele tiyiswe ku : 
Loluhlaka lutawulungisa tindzaba telidolobhakati lunike bubanti , imihlahlandlela yentfutfuko jikelele . 
Sipiliyoni : Sipiliyoni lesinyenti kutekuphatsa noma selizinga lelilinganako . 
Liphephandzaba i-Northern Cape News lihambe langena etitaladini kutfola kutsi bantfu bativa njani ngalokufakwa kwetikhwama temapulasitiki letinsha . 
Kukhona kwembuso emazingeni avelonkhe , esifundza nakuwendzawo kudlala indzima lebalulekile ekuciniseni leto timali letingenako . 
Labanye labadvuna labasebancane labatiko noma labasola kutsi batselelekile , bente sincumo selunya lwekutselela labanye , ngamgicijeke noma ngekudlwengula ngegenge . 
Ekuncumeni inchubomgomo , ndvuna kufanele abuke emakhono etishayamtsetfo tesifundza kanye netimo letifanele tanoma ngabe nguwuphi umtsetfo wesifundza lophatselene netemfundvo . 
Ndvuna Wetimali njengemphatsi wetepolitiki kulelitiko ubona lokungenelela ngekufaka sandla ePhalamende kubalulekile . 
Sabelo sesifundza-ke sisitfombe salesifundza lapho kumise khona lihhovisi lemkhokhimtselo . 
Emamemorandamu Ekuvisisana asayinwa emkhatsini welitiko nabomasipala bendzawo noma sigodzi . 
Inkhulumo yephaneli : Ngutiphi tinhlobo tebuchwepheshe letikhona letitawugadza kuletfwa kwetinsita ebantfwini nekutsi tingasetjentiswa njani ngumphakatsi ? 
Bekabona kancane kutsi udziniwe . 
Imfundvo yebasebenti bemgodzi mayelana nenkinga lehambisana nekulahlwa kwemfucuta lokutsatselanako , kanye nelwati loluvakalako lekutfolakala kwetinchubo tekusebenta . 
Kwengeta , bavamise kucelwa kutsi betfule emaphepha noma tifundvo emiklameni yelucwaningo lebambandzakanyeka kuyo . 
Tetekugadza Emahlatsi tenta inchubomgomo yekusekela kuphatsa emahlatsi ngendlela lesimeme , tigadza lomkhakha futsi ticinisekise kutsi inchubomgomo nemtsetfo kuwo onkhe emazinga ahulumende kuyabumbana . 
Ngesikhatsi salomnyakamabhuku lemihlangano lelandzelako yeLikomidi leSigungu saVelonkhe yabanjwa : 
Imishini leminyenti yekusindzisa imphilo itsengelwe tibhedlela kanye netikhungo tekunakekela ngetemphilo lokusekucaleni kuze kuncishiswe kuphazamiseka kwekutfulwa kwetinsita . 
Kwakhiwa kwesikhungo setekulungiswa kwetimilo . 
Tinhlelo letisebentako kwanyalo tisacedziswa futsi lemisebenti le itawufaka loku lokulandzelako : 
Lapho kufanele khona , tindleko temali kufanele tehliswe njengekufaka sandla kulokusimama kwemali kwelidolobhakati . 
Nobe kunjalo , kulingwa kwaloLuhla Lwemalungelo eluntfu angeke kube ngekutsi ledokhumenti icine kanganani ngekwemagama , kepha ngekutsi ibasebentela njani labantfu lehloselwe bona . 
Bonkhe betindzaba bayamenywa kutsi babekhona . 
Baphindze basebentise lentsambo kubopha noma kutfunga ligwayi emasiga . 
Suphavayisa kuceceshwa kwemaphysisisti etekwelashwa lasafundzela . 
Luhlelo Lwekutfutfukisa kabusha Emahhositela Emkhakha Wesive luhlose kugucula lamahhositela bekatiwa phambilini abe tindzawo tekucasha letingabiti kakhulu letitawuba ngendlela mhlawumbe yendzawo yemuntfu munye nome tindzawo temndeni . 
Lelitiko liphindze futsi lacala umshikashika wekubuyisela nome kuvuselela tonkhe tintfo tekusebenta letisetjentiswa ngagesi . 
Letidzingo tesive tekunakekelwa kwengcondvo ngekwetemphilo letisele letidzinga kunaka kwelwati lolukhetseke kakhulu , titawubonelelwa etibhedlela telwati lolukhetsekile lwekugula kwengcondvo . 
Kunemininingwane lecatjangwako Ekubuyekweni kweLiphakelotimali kanye neTilinganiso teTindleko Tavelonkhe etinhlelweni tekusebentisa imali yahulumende kanye netinkhoyoyo tekwetfulwa kwetinsita . 
Ucoshwa ngemuva kwekubekwa licala lekulala emsebentini . 
Imisebenti yetemphilo kuleplatifomu ihlangene ndzawotonkhe kuletincenye teliphakethe lelitawenta kukhonakale kuvikela lokusisekelo nalokuphansi . 
Tekuhlungwa kutekuphepha " Imfihlo " titawudzingeka . 
Ngalokwetayelekile , nanome kunjalo , luntfu lolunyenti lubalulekile ngemiphumela yalo emandleni langaphandle elive . 
Basebentisi nguletisebenti ngekwehluka kwato kuletifundza . 
Sitawuchubeka sisebente ngekutikhandla sitfutfukise budlelwano emkhatsini kwetisebenti tasemapulazini nebacashi bato futsi sicedze kuphatfwa kabi kwebantfu labahlala emapulazini . 
Sikhonile kusebentisa ibhajethi yetfu futsi sihlangabetane nemathagethi etfu ekuniketa tinsita lesichamuka nawo emuva . 
Lomunye webaphakeli unake kutsi sikhatsi sekubhadala siludzaba lwekutsengiselana , futsi kungaba ncono lushiywe etandleni tebhizinisi ngayinye , baphakeli nebatsengi batawuvumelana ngemitsetfo nemibandzela yekutsengiselana . 
Tikhulu atikaceceshwa mayelana nekusebentisa tisetjentiswa tekucima umlilo . 
Timali tekucasha : Timali tekucasha atitsatfwa njengetimphahla netikweleti esitatimendeni sendzawo yetimali . 
Hulumende wendzawo utawu , ngembono wami , uhlangabetana netinkhinga letinengi tetimali esikhatsini lesitako ngenca yekukhula kwekuhluleka kwebakhokhintsela kukhokhela ema-akhawunti abo . 
Kwengeta , wonkhe lamaphuzu lekumele anakwe afakiwe kulombiko wekugcina . 
Inhloso yemasu Yeligatja Lekuchumana kuniketa luhlelo loluhlanganisiwe lolusebenta kahle lwekuchumana kwentela kwesekela tinhloso talelitiko . 
Etimeni letinyenti , umhlaba webafati uvame kuba mncane ube nasezingeni lelingaphasana . 
Kuhlola kuhamba nekusabalala kwekushisa ngalokusamanti , tilinganiso tekwehlukahlukana kwekuhamba lokusamanti kute kusetjentiswe ngekwetinombolo , tindlela tekuhlatiya nekusombulula tilinganiso nome tindlela , tekusombulula tinkinga tetebunjiniyela kanye netetibalo . 
Umphakatsi kumele uwati emalungelo awo lamancane , imisebenti , kubuka ngekwetheknikhi kanye nekukhetsa lokukhona . 
Kwenta kancono kulamalungiselelo etindleko tahulumende wasekhaya kufanele kuhambisane nekucinisa lokuphatfwa nemandla ekulawulwa abomasipala eNingizimu Afrika . 
Titiba nemathange etinhlanti tingafulashwa ngemanti lahlobile . 
Indzima lensha ledlalwa nguhulumende wasekhaya ifaka ekhatsi kuletfwa kwetinsita letimcoka , kudalwa kwemisebenti , kugcugcutela intsandvo yelinyenti kanye nekutilandza kanye nekucedza buphuya . 
Lelitiko lingedlulisa ngaphandle kwekuncoma lokunjalo . 
Ngalokufananako , njengaleminye imitfombolusito , kungalingani kwetibuko tekusabalalisa imitfombolusito kwephethini yangcondvomshini emkhatsini nangekhatsi kutifundza . 
Leyunithi isebenta kuhlola emabhajethi etifundza kwenta ncono kuhambisana , kukholweka nekugcineka kwebhajethi kanye nekubukisisa kusentjetiswa kwemabhajethi kutsi kube nekuphendvula , kuhlanganiswa kwedatha nekuneliseka . 
Ngenca yalokucabangela , akukalindzeleki kutsi kutfutfukiswa kwelihotela lelihlongotwako kutawuba nemtselela lomkhulu kunoma ngabe nguyiphi imiphakatsi . 
Umangabe uyaheheka futsi unaleticu letidzingekako kanye nekwati ngekufundza , sicela utfumele iCV yakho kanye nemakhophi lafakazelwe eticu takho nencwadzi yekushayela nome lifomu lekufaka sicelo leligcwaliswe ngemfanelo ku : 
Lamaphutsa lamayelana nekusetjentiswa kwalokucashuniwe alungisiwe ngekutsi kwakhiwe emakomidi etetimali ngekuya ngekweMihlahlandlela Yenchubomgomo Yeluhlelo Lwekutsengisa . 
Chaza ubuye wehlukanise emkhatsini wetintfo netincetu , inhlanganisela neluketjezi lolungenalutfo , inhlanganisela yemahitharojinasi nema monojinasi . 
Kwentiwa kanye nekulawulwa kwetinhlelo kanye nemabhajethi ngekuhambisana nemihlahlandlela lehlangene leyamukelwe . 
Umgomo : Kwenta lula kwetfulwa kwetinsita ngentfutfuko , kwakhiwa kanye nekulawulwa kwetakhiwonchanti tesive kwentela kwandzisa kwakhiwa kwemisebenti lehloniphekako nekukhutsata imphilo lencono yawonkhewonkhe . 
Kubonakala ngatsi kube nekuphuta lokungacaci ekucedziseni lesicelo sekubuyeketa . 
Lesikhwama sicinisekisa neSikhwama Sesincephetelo kutsi ngabe bafakiticelo bayatitfola yini Tinzuzo Tesincephetelo . 
Emakhono ekubhala umbiko , kukhona kusebenta ngaphansi kwencindzetelo . 
Loku kutawufukula letimali tesifundza . 
Umphakelitinsita nesiphatsimandla semklamo batawubamba imihlangano lehlala ikhona kute bacoce ngetindzaba letivelako kanye nelungenelelo loludzingekako futsi batawuchumana nesiphatsimandla lesiphenyako njengalokudzingekako . 
Ngalesizatfu , tigulane letinesifo lesihlasela kabi tinsini nemhlatsi lesimatima tingatsatfwa njengetigulane letisetfubeni lelikhulu lekubanjwa sifo lesitsintsa kusebenta kwenhlitiyo . 
Luhlatiyo lwemnotfo lwakhela eluhlatiyweni lwetimali lolusebentela kubona yonkhe imalingena kanye netintfo tetincitfo ngentsengo yasemakethe lehlobene nayo . 
Loluhlatiyo lwebungoti lufaka totimbili tindlela tekuhlatiya ngekwetinombolo nangekuchaza ngemagama . 
Kwentela kuhlelembisa lesinye setifuneko tekubonelela imishikashika yendzawo letibalulekile ekwakheni ematfuba kulabatisebentako bemabhizini lamancane labatimele , emanethiwethi ekuhamba kumele ahlelwe ngemaphethini ngalendlela lenjena : 
Lisheya lavelonkhe lemukela kukhula kwebazuzi kulelinani lemali yesibonelelo , tinhlelo temisebenti yesive , sinyatselo lesisetulu sesikhwama sekutfutfukisa emaphandle nekusekela ngetimali lokuhlosiwe kuma-ejensi etekuciniswa kwemtsetfo . 
Kuhlolwa kutawukala kutsi Indlelasu Lehlangene Yekuvikela Bugebengu Emphakatsini isetjentiswa njani , ematfuba ekutsi itawuba neligalelo ekuvikeleni bugebengu ngemphumelelo kulelive nekutsi ingaciniswa njani . 
Lapho indvuna isicubungula sicelosikhalo , kufanele kutsi acinisekise , asibekele eceleni njengalesingasasebenti nome ehluke esincumeni seMcondzisi Jikelele . 
Lomcondvo wetindzima letidlalwako , nawucatsaniswa nemisebenti , uvumela kufundza , kukhula nekutfutfuka umuntfu latichubako kuko . 
Kute kukhishelwe elusentseni , lokuhlanganiswa nako kutawenteka ngalokucondzile , ngenca yalesivinini lesijuba emkhatsini walamaleya lahlukile lavundlile . 
Letinchubo tekulunganisa kabusha tiyabita Kumasipala njengoba tidzinga kwakhiwa kabusha njalo . 
