<Doc01>
Umtimba waseNingizimu Afrika Wetekuphepha Kwenhlalakahle  
Umculu wekunakekelwa kwemakhasimende
Wemukelekile eMculwini  wetfu weMakhasimende
Sifuna wena, likhasimende letfu, kutsi usehlulele ngelicophelo lelusito lesitibekele lona  kulomculu.
Sitakuphatsa ngenhlonipho futsi sikunike lusito loluhle loluhambisana nemigomo yeBATHO PELE.
Sitibophelela njengencenye yemsebenti wetfu kuniketa lusito lolusezingeni lemhlaba, kukuniketa lwati lolungenaphutsa, teluleko neluncedvo kuto tonkhe tinsita tetfu.
Inhloso yaLomculu
Lomculu  ukutjela ngelicophelo lelusito longalulindzela kumtimba waseNingizimu Afrika Wetekuphepha Kwenhlalakahle  (SASSA).
I-SASSA sengetelo seluphiko  lolusabalalisa tinsita tahulumende lesilawula kusabalalisa tibonelelo tenhlalakahle kubahlali baseningizimu Afrika.
Sitibophelela
Kulawula tinsita letisembili tekuphepha kwenhlalakahle, sisebentisa tindlela letihamba embili letinciphisa tindleko futsi letisebentako.
Longakulindzela kitsi
Kutfutfukisa nekuvikela sitfunti seluntfu, Bumfihlo, Bucotfo, Kungavuni hlangotsi, Sobala nekulinganiswa.
Kuwo wonkhe Lomtimba waseNingizimu Afrika Wetekuphepha Kwenhlalakahle, sitawu
Nika lwati neteluleko mayelana nato tonkhe tibonelelo longatifakela ticelo.
Layela kuletinye tikhungo letingakusita ngetidzingo takho.
Ncedza kugcwalisa/kucedzelela emafomu etfu  nekufaka sicelo sesibonelelo
Gcina lolwati losinika lona luyimfihlo.
Ngato tonkhe tikhatsi sekela Umtsetfosisekelo weRiphabhuliki yeNingizimu Afrika, imitsetfo lebusa ematiko ahulumende kanye nemgomo wekutiphatsa wematiko ahulumende
Sebentela wena ngelulwimi lotikhetsela lona.
Sebenta ngekubambisana nebantfu lesibasebentelako kanye nalabanye labatsintsekako kulomsebenti.
Lwela kukwenta ncono njalo kuletsa kwetfu lusito kute sihlangabetane naloko lokulindzele.
Kuchumana natsi
Nakwenteka uchumana natsi ngekutifikela matfupha, lucingo, incwadzi kumbe imeyili lolokulandzelako kutakwenteka:
Sisebenti lesincedza emakhasimende locondzana naso sitawutatisa kutsi singubani.
Tingcaki letibikiwe ngelucingo nangekutifikela matfupha, sitatisombulula ngekuphutfuma leto tingcaki tako.
Uma sehluleka kutisombulula ngekuphutfuma sitawuniketa tizatfu siphindze satise nelikhasimende kutsi lingayilindzela nini imphendvulo.
Sitakuniketa inombolo yekulayela kute sikusite ukwati kulandzelela ingcaki yakho.
Sitakusho nasemukele noma ngabe nguluphi luchumano lositfumelela lona futsi sitayisebenta ingcaki kungakapheli tinsuku leti-7 tekusebenta.
Nasingeke sikuphendvule ngalokugcwele kungakapheli tinsuku leti-7 tekusebenta, sitakutjela kutsi kungani nekutsi ungayilindzela nini imphendvulo.
Sitawuzama kusombulula ingcaki yakho kungakapheli tinsuku letinge-21 tekusebenta.
Nawusishayela lucingo, sihlose kuphendvula lucingo lwakho masinyane ngelulwimi lolusemtsetfweni lotikhetsela lona wena.
Sitawuchumana nawe mayelana nesincumo ngesibonelelo sakho ngekukubhalela.
Emahhovisini aka SASSA
Nawufika kulinye lemahhovisi etfu, tisebenti tetfu lapho kubutwa khona titakusita ngekuphutfuma.
Onkhe emahhovisi etfu avulwa nga 08h00 kuya ku 16h00, ngeMsombuluko kuye kuLesine nanga 08h00 kuya ku 16h00 ngaLesihlanu.
Emahhovisini etfu nasetindzaweni tekukhokhela utawufinyelela kunaku lokulandzelako:
Bumfihlo
Tindzawo tekulindza letitakuphatsa kahle
Tindlu tangasese
Lusito lwekwelashwa nawusatise ngaphambilini ngaleso sidzingo
Sitakuta kuwe nangabe ngenca yetizatfu tekungaphili kahle uyehluleka kuta emahhovisini etfu.
Ungasishayela lucingo bese sihlela kukuvakashela ekhaya.
Kusebenta ngesicelo sakho sesibonelelo senhlalakahle
Sitawucala kusebenta sicelo sakho ngalo lelo langa.
Sidzinga kucinisekisa kutsi ufanele ngalokusemtsetfweni kusitfola lesibonelelo.
Sitibekela emazinga lesifisa kufinyelela kuwo nasisebenta sicelo sakho bese sikhokhela sibonelelo sakho kungakapheli tinsuku letinge-90.
Sitakweluleka ngelilungelo lakho lekubuyeketa sicelo nakwentekile kwaba nekukhahlelwa, kulengiswa nekucinywa
Kutsatsa sincumo.
Nasitsatsa sincumo ngesicelo sakho sesibonelelo kantsi wena ucabanga kutsi asikafaneli, kumbe ufuna lwati lolwengetiwe mayelana nalesincumo, ungenta naku lokulandzelako:
Sicele sisichazisise lesincumo tsine sitawubambisana nawe ngalesicelo sakho.
Ungacela kubuyeketwa kwesincumo setfu kuphela kungakapheli tinsuku letinge-30 kusukela esukwini lwencwadzi yesincumo.
Ungalitfola lifayela lakho kute utfole noma ngabe nguluphi lwati longabe uyaludzinga.
Lokungumsebenti wakho kutawuba
Kute isinikete:
Likheli leliposi nalalapho uhlala khona lekungilo.
Tingucuko etimeni letitsintsa wena letifana nenzuzo, likheli, simo semphilo nalokunye.
Lwati lolwetsembekile, loluliciniso, lolungenaphutsa  futsi loluphelele noma inchazelo ngato tonkhe tikhatsi.
Imphendvulo ngesikhatsi kuto tonkhe tincwadzi tetfu letitfunyelwe kuwe kufaka ekhatsi kubuyeketwa kumbe lolunye nje-ke lwati lolucelwe kuwe.
Awukenetiseki ngetinsita tetfu?
Uma ungakenetiseki ngelusito lwetfu ngobe:
Sitsetse sikhatsi lesidze kusebenta sibonelelo sakho futsi/noma awukakhokhelwa ngesikhatsi.
Kutiphatsa kwesisebenti setfu bekungatsandzeki.
Tisebenti tetfu tente liphutsa esicelweni sakho kumbe tikunike seluleko lekungasiso.
Nakube neliphutsa lelihlosiwe/lelingakahloswa ecadzini letfu
Satise ngalo sitawulilungisa ngekuphutfuma noma ngabe nguliphi liphutsa lesilentile.
Nawufuna kwenta sikhalo, sicela usibhalele noma usishayele lucingo ucele kutsi sikwedlulisele egunjini lekunakekelwa kwemakhasimende.
Sitakucocisana nawe ngetinsita tetfu
Sinenshisekelo ngemibono yakho mayelana netinsita tetfu.
Sitalusebentisa lolwati losinika lona kwenta ncono tinsita tetfu.
Sicela usitfumelele umbono nganati tindlela letilandzelako lapha ngentasi:
Shayela inombolo yetfu yamahhala yesikhungo setincingo-0800 601 011
Cedzela likhadi lekuphawula kwemakhasimende lelitfolakala emahhovisini etfu nasetindzaweni tekukhokhela.
Vakashela iwebhusayithi yetfu ku www.sassa.gov.za
Vakashela noma ngabe ngukuphi lapho ungasitwa tisebenti tetfu khona.
(Sigodzi, yendzawo, lusito nendzawo yekukhokhela)
Letsa siphakamiso lesibhaliwe kunoma nguliphi lemahhovisi etfu.
Imibuto noma kuphawula ngalomculu
Uma udzinga noma nguluphi lwati lolwengetiwe ngalomculu, ngena kulinye lemahhovisi etfu.
Ungawutfola lomculu ngembhalo walabangaboni, ithephu yemsindvo ne CD, nawucela.
Lomculu utawucala kusebenta mhla 01/04/2007 futsi utawubuyeketwa nyalo ngemnyaka kute kuphawula kwakho kutfole indzawo.
<Doc02>
Tibalobalo taseNingizimu Afrika – Tindzaba
Tibalobalo tangekhatsi: Sidzingo setibalobalo sitawenyuka njengobe intsandvo yelinyenti ijula
Lesiceshana sashicilelwa kwekucala kumbiko wetemabhizinisi mhlaka 05 Ingci 2004
Kuleliviki leliphelile ngihambele umhlangano welibhodi lesigodzi wekwelulekana wesikhungo sekuceceshela Tibalobalo eMphumalanga ne Afrika e Tanzania, lapho ngibe nelitfuba lekuhambela umcimbi wemnyaka welihlandla le-39 wekwetfwesa ticu, lebe ungenelwe tisebenti letisihlanu tetibalobalo teNingizimu Africa.
Kuceceshwa kwetisebenti te-Stats SA kulutsandvo lwenhlangano.
Masinyane emva kwekube sengicashiwe ngaba ngusotibalobalo-jikelele, i-Stats SA ngekusebentisana nemkhandlu wetibalobalo, yasukumisa umkhankhaso lophutfumako wekuhlwaya tikhungo letiniketa lucecesho lolufanele ngelwati lolusemtsetfweni.
Sakhomba tikhungo letimbili: sikhungo sekucecesha eDar es Salaam, Tanzania, kanye nesikhungo seTibalobalo Netifundvo Tetemnotfo Letisetjentiswako  e-Uganda.
Lesikhungo sekucecesha sasungulwa nga-1965 sisungulwa likhomishane letemnotfo lamhlabuhlangene e-Afrika, yinhlangano yemisebenti lehlobene eMphumalanga Afrika kanye neluhlelo lwentfutfuko lwaMhlabuhlangene. 
Nga-1977, hulumende waseTanzania abesawutsetse umsebenti wekulawula lesikhungo, wengeta sibalo semave ase-Afrika lasitwa ngiso safinyelela ku 13.
Lesikhungo sase Uganda semiswa nga-1969, ngaphansi kweluhlaka lwemtsetfo lweNyuvesi yase Makerere.
Injongo yaso leyayibekiwe bekulucecesho lwelucophelo leliphakeme lwetifundziswa tetibalobalo netifundvo tetemnotfo letisetjentiswako.
Kuleminyaka lemitsatfu leyengcile, i-Stats SA besolo itfumela emalunga etisebenti tayo kuletikhungo leti.
Kulomnyaka lophelile, sicumbi sekucala setfwala ticu.
Kusukela tabuya, titjengise buncono lobubabatekako ekwenteni umsebenti, lekungunyalo letinye setiphetse tikhundla tebaphatsi.
Noma kunjalo, i-Stats SA ibukene netincabhayi letinsha.
Sidzingo selwati lwetibalobalo kute lwelekelele ekutsatseni tincumo, kuto totintsatfu tigaba tahulumende, senyuke ngalokubabatekako. 
Kakhulukati, sidzingo sebantfu labaceceshelwe kucongelela nekusebentisa lwati lwetibalobalo esigabeni sabomasipala sesiba mcoka. 
Kute kwenetiswe lesidzingo, kutawufanela siceceshe bantfu ngelitubane lebantfu labacishe babe ngu-2 000 ngemnyaka.
Lesikhungo saseTanzania sekucecesha nale nesikhungo seTibalobalo netemnotfo letisetjentiswako e Uganda angeke kwenteke tikwati kumelana nalesidzingo lesiphakeme kangaka.
Avula ingcungcutsela  yenhlangano yetibalobalo e SA kulomnyaka lophelile, indvuna yetimali Trevor Manuel uphosele incabhayi netinyuvesi taseNingizimu Afrika kutsi tilungise lokweswelakala kwemakhono etibalobalo kute telekelele hulumende ekutsatseni tincomo letivutsiwe letisuselwe elwatini lwetibalobalo lolungenaphutsa.
i-Stats SA seyicalile ngetinkhulumiswano netinyuvesi ngenhloso yekwetfula lolucecesho.
Noma kunjalo, kungunyalo kute inyuvesi yaseNingizimu Afrika leniketa sifundvo setibalobalo letisemtfweni.
i-Stats SA ihlela kusungula sikhungo sekuceceshela emakhono etibalobalo kulesikhashana lesincane lesitako, lesitawuniketa lucecesho lwetibalobalo letisemtsetfweni etisebentini tangekhatsi naletivela kulamanye ematiko.
Kusatjalaliswa kweluhlelo lwetibalobalo tavelonkhe kutawuholela esidzingweni semitinjana yetibalobalo kulamatiko ahulumende lehlukahlukene, nalekutawubangela kudzingeka lokukhulu kwemakhono etibalobalo. 
Noma kunjalo, kwakhiwa kwemakhono etibalobalo kuchumene kwedlula lesidzingo sahulumende selwati lolungenaphutsa.
Tibalobalo tiyincenye lenkhulu yentsandvo yelinyenti.
HG Wells, ekucaleni kwemnyakakhulu wemashumi lamabili  wakhuluma  ngekutetsemba atsi esikhatsini lesitako, tibalobalo titawudzingeka kutakhamiti eveni njenge kwati kufundza nekubhala. 
Tibalobalo tesive tiyimphumelelo yakamuva yetemasiko lesetikhulile kusukela kwaba khona intsandvo yelinyenti. 
Ngekubuka ngeliso le-Afrika, lapho intsandvo yelinyenti kuyintfo lefikako, sitawubona kwenyuka lokubonakalako kwesidzingo setibalobalo tesive njengobe ikhula nentsandvo yelinyenti.
Bosotibalobalo babagcini bemigomo yentsandvo yelinyenti yekusebenta sobala ekulinganiseni nasekufinyeleleni imigomo yentsandvo yelinyenti, ngako-ke kube  nekutiphendvulela.
Ngiko loku lokubalulekile kulomshikashika wekwenyusa emakhono etibalobalo, kanye nekusungula tikhungo letidzingekile kute kukhuliswe ngebunyenti futsi ngekuphutfuma  kufundziseni lwati lolusemtsetfweni.
Pali Lehohla ngusotibalobalo-jikelele nenhloko ye-Stats SA.
Kutfola lwati lolwengetiwe nge-Stats SA nemisebenti yayo, vakashela www.statssa.gov.za noma ushayele ku (012) 310-8600
<Doc03>
Emalanga la-16 Ekushikashika: utsi bewati?
Kusukela nga 1994, Hulumende wakhe umtsetfo wekulungisa lokubi lokubhekiswe kubafati nebantfwana.
Umtsetfo Wekutfutfukisa Kulingana nekuvikela Lubandlululo Lolukhetsa Luhlangotsi, wangemnyaka wa 2000 waphasiswa kwentela kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu utfokotela emalungelo emtsetfosisekelo.
Lomtsetfo ucinisekisa kutsi bafati batfokotela emalungelo netinkhululeko letilinganako, kute kulungiseke bubi besikhatsi lesengcile.
Umtsetfo Wekulingana Ekucashweni, wanga 1998 ucinisekisa kutsi lubandlululo ekucashweni, luhlobo lwemsebenti lofundzelwako nasemholweni emisebentini lokwavela emitsetfweni yelubandlululo kuyancandvwa.
Ucinisekisa kumelelwa ngalokulinganako kwebafati  nalabanye bantfu lebebancishwe ematfuba esikhatsini lesengcile kuwo onkhe emazinga etikhungweni tesive netangasese.
Umtsetfo Wesondlo, 1998 ucinisekisa emalungelo emntfwana elizinga lekuphila lelanele kute akhule kahle emtimbeni, engcondvweni, emoyeni nasekutfutfukiseni kwetenhlalo.
Lomtsetfo ucinisekisa kutsi sondlo semntfwana siyatfolakala kubatali nakulabanye bantfu lokungumsebenti wabo kunakekela umntfwana ngekwetimali.
Umtsetfo Welubandlululo Lwasemakhaya, wanga 1998 washayelwa kuniketa labasindze eludlameni kuvikeleka lokukhulu ekuhlukubetweni ekhaya.
Bafati, lekungibo labatfola kuhlukubeteka ngeludlame lwasemakhaya, nyalo sebayakhona kutfola kulungiselwa ngekwemtsetfo lokutawucinisekisa kuvikeleka kwabo. 
Umtsetfo Webantfwana, wanga 2005 nemtsetfo webantfwana, Nemtsetfo Lobuyeketiwe wanga 2007 washayelwa ekhatsi kwalokunye, kuvikela umntfwana ekuphatfweni dlakadlaka, kunganakwa, kuhlukunyetwa nasekwehlisweni sitfunti.
Hulumende usebentise futsi wesekela tinsita letinyenti letivikela sitfunti sebuntfu sebafati nebantfwana. 
Umculu wemalungelo ebantfwana uyabuyeketwa futsi uyengetwa kute ufake ekhatsi netincabhayi letivelako njenge kusetjentiswa kwebantfwana njengetintfo tembukiso wemacansi nekukhonjiswa kwebantfwana tiboniso temacansi.
Hulumende sewuvakalise umbono wakhe kulencabhayi yekwendziswa kwebantfwana ngenkhani kubantfu labadzala ngaphasi kwenkhohliso yemkhuba welisiko lelibitwa nge “Ukuthwala”.
Hulumende utibophelele ekucinisekiseni kutsi imikhuba yemasiko naleminye iyahambisana nemtsetfosisekelo nemitsetfo lehambisanako.
Luhlelo luyachubeka lwekuvuselela emagumbi esiphoyisa ebuciko lobukhetsekile labukene nemacala asemakhaya newemacansi kanye nalamanye emacala lentiwa kubafati nebantfwana.
Kubunjwa kwemagumbi ebuciko lobukhetsekile kutawuhlanganisa emakhono ladzingeka ekwenteni ncono kuphatfwa nekushushiswa ngemphumelelo kwemacala lentiwa kubafati nebantfwana.
Kungunyalo ali-17 Emagumbi Ekunakelela eThuthuzela lamiswe eveni lonkhe emimangweni lenetibalo letiphakeme tetehlakalo temacala emacansi.
Letikhungo tiniketa tinsita tetemphilo nenhlalakahle tiphindze ticalise netinchubo tekubikwa nekushushiswa lokunemphumela kwemacala ngaphasi kwesimo lesinesitfunti nalesinakekelako setifundziswa leticeceshiwe. 
Sikhwama sekubuyiswa kwemphahla lezuzwe ngebugebengu sisetjentiswe kutfwala tindleko temiklamo leli-19 yekutfutfukiswa kwebahlukunyetwa. 
Incwadzi-luhlu lwetinsita tebahlukunyetwa beludlame nebugebengu  lecuketse tinsita letiniketwa tinhlangano letingetulu kwe 1 500 tahulumende nasemmangweni kuto tonkhe tifundza yasungulwa. 
Lencwadzi-luhlu isita bantfu kutsi bafinyelele etinsiteni letitfolakalako etindzaweni tabo.
Tinsita letisebentiseka malula kubahlukunyetwa takhiwe etikhumulweni temaphoyisa letitfola linani leliphakeme lemacala ekutsintsana
Tinkhantolo leticondzene nemacala etemacansi tase tiyakhiwa.
Umtsetfo Weludlame Lwasemakhaya wavumela kutsi kwakhiwe tindzawo letiphephile.
Kungunyalo tinge-96 tindzawo letiphephile eNingizimu Afrika, tisuka ku-39 nga2001.
Emalungelo emculu webahlukunyetwa ayahunyushwa kute aphile kubahlukunyetwa bebugebengu labatsintsana Neluhlelo Lwebulungiswa Ebugebengwini
Lomculu ufaka ekhatsi Emazinga Laphansi Etinsita Tebahlukunyetwa Bebugebengu, lobeka sobala luhlaka lwetemtsetfo kute bahlukunyetwa bavikele emalungelo abo nakumele batfole tinsita eluhlelweni Lwebulungiswa ebugebengwini.
Kutse nakusetjentiswa Umculu Webahlukunyetwa, sibalo setinsuku letitsetfwe kuphotfula licala Enkhantolo Yemacala Emacansi sehla sisuka ku-285 saya ku-142.
Lomculu uphindze ube sidzingo kuHulumende waseNingizimu Afrika kute ahlangabetane nesibopho sakhe Semave Ngemave (UN) njengekusho Kwesifungo saMhlabuhlangene Semigomo Lesisekelo Yebulungiswa Kubahlukunyetwa Bebugebengu nekusetjentiswa kabi kwemandla.
Lubanjiswano ekhatsi kwemave emhlaba ekulungiseni tincabhayi teludlame lolubhekiswe ebafatini nakubantfwana.
INingizimu Afrika imikise umbiko wayo lomayelana nenchubekelembili leyentiwe ekusebentiseni Sivumelwano mayelana Nekukhishwa Nelubandlululo lolubhekiswe kubafati ekomidini le-UN CEDAW.
INingizimu Afrika isingetse Umhlangano Wabongcongcoshe beMkhambatsi  Wentfutfuko (SADC) waseNingizimu ne-Afrika (Imphala 09) kute kucedzelelwe loluhlelo lwesigodzi sinyatselo lweminyaka lengu-10 lwekutsatsa sinyatselo mayelana nekushushunjiswa kwebantfu, ikakhulukati bafati nebantfwana.
Umtsetfonchubo we SADC Ngebulili Nentfutfuko utsi Emave Langemalunga e-SADC kufute kutsi kushaya umnyaka wa 2015 abe sekashaye imitsetfo lelwa nekucaphata ngekwelicansi.
INingizimu Afrika yasingatsa Umhlangano Lomkhulu Wesigodzi  Netebulungiswa Bebulili (9-10 Lweti 2009), lebe uletse ndzawonye titfunywa letimelele emave ase-Afrika kutowabelana ngaletike tahlangabetana  nako nemikhuba lehamba embili ekucedzeni ludlame lolweyamene nemacansi nebulili.
Ungafulatseli, lwani nekuhlukubeta
<Doc04>
Sitatimende Ngebumfihlo
Litiko Letetindlu litibophelele ekuvikeleni bumfihlo bakho nasekusunguleni bucakacaka lobukunika sipiliyoni lesinemandla futsi lesiphephile nawuchumana ngangcondvomshini.
Lesitatimende Ngebumfihlo sisebenta kuwebhusayithi yeLitiko Letetindlu futsi silawula kucokelela lwati nekusetjentiswa kwalo.
Ngekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letetindlu, uyavumelana nenkhambiso ngelwati lechazwe kulesitatimende.
Kucokelelwa Kwelwati Lolucondzene Nawe
Litiko Letetindlu licokelela lwati lolukhombekako lolucondzene ngco nemuntfu, njenge imeyili, likheli, libito, indlu kumbe likheli lasemsebentini kumbe inombolo yelucingo lwakho.
Litiko Letetindlu liphindze licokelele lwati lwebantfu lolungakhombeki, lolungakacondzani nawe ngco, njenge ZIP khodi yakho, iminyaka yekutalwa, bulili, tintfo lotitsandzako, lonenshisekelo kuto naleto lotincomako.
Kuphindze kube nelwati mayelana netincenye letibonwako naleto letingabonwa letisetjentiswa kungcondvomshini wakho letitsatseka ngekwato kuLitiko Letetindlu.
Lolwati lolu lungafaka ekhatsi: likheli le-IP yakho, inhlobo yeluhlelo lophenya ngayo, emagama etinkhundla, tikhatsi tekungena kanye nemakheli emawebhusayithi lowasebentisile.
Lolwati lusetjentiswa Litiko Letetindlu kute ligcine lolusito lusebenta, kucinisekisa lizinga lelifanele lekusebenta kahle kwalolusito, nekuniketa tibalobalo jikelele mayelana nekusetjentiswa kwalewebhusayithi yeLitiko Letetindlu.
Khumbula kutsi nawudzalula lwati lolukhombekako lolucondzene ngco nemuntfu kumbe lwati lolumcoka lolucondzene ngco nemuntfu ngekusebentisa bongcwengcwe beLitiko Letetindlu bemilayeto yemmango, lolo lwati lungacokelelwa lusetjentiswe Ngulabanye. 
Naka loku: Litiko Letetindlu alufundzi luchumano lwakho lwangasese  ngangcondvomshini .
Litiko Letetindlu likukhutsata kutsi utibukisise titatimende tebumfihlo kumawebhusayithi lokhetsa kuchumana nawo nawusetikweni letetindlu kute uvisise kutsi lawo mawebhusayithi acokelela, alusebentise futsi abelane ngalo njani lwati lwakho. 
Litiko Letetindlu alitsintseki etitatimendeni tebumfihlo nalokucuketfwe ngemawebusayithi langaphandle kweLitiko letetindlu nangaphandle kwemndeni wemawebusayithi eLitiko Letetindlu.
Kusetjentiswa Kwelwati Lolucondzene nawe 
Litiko Letetindlu licokelela liphindze lisebentise lwati lolucondzene nawe kute lisebentise lewebhusayithi yeLitiko Letetindlu bese letfula letinsita loticelile.
Litiko Letetindlu liphindze lisebentise lwati lwakho lolukhombekako lolucondzene ngco nawe kute likwatise ngaleminye imikhicito netinsita letitfolakala kuLitiko Letetindlu nematiko langebalingani balo.
Litiko Letetindlu lingahle likutsintse ngekusebentisa emacwaningo ekwenta luphenyo ngembono wakho mayelana netinsita letikhona kumbe letinye tinsita letingahle tiniketwe.
Litiko Letetindlu alitsengisi, alikhokhisi kute usebentisa imphahla yalo futsi alibolekisi tindlu temakhasimende alo kuletinye tinhlangotsi
Litiko Letetindlu lingahle likutsintse noma kungaba kunini egameni lebalingani bangaphandle ebhizinisini mayelana nentsengiso tsite longahle ube nenshisekelo kuyo.
Etimeni letinjalo, lwati lolukhombekako lwakho wedvwa lolucondzene nawe ngco (imeyili, libito, likheli, inombolo yelucingo) alwedluliselwa kuletinye tinhlangotsi
Ngetulu kwaloko, Litiko Letetindlu lingahle labelane ngelwati lwakho nebalingani labetsembekile kute baselekelele kwenta luhlatiyo lwetibalobalo, kukutfumelele i imeyili kumbe incwadzi eposini, kukuniketa kwesekelwa kwemakhasimende, kumbe lihlele kukuletsela lokucondzene nawe.
Tonkhe leto tinhlangotsi atikavunyelwa kusebentisa lwati lolucondzene nawe ngaphandle nangabe tiniketa letinsita leti kuLitiko Letetindlu, futsi kudzingeke kutsi tigcine lwati lwakho luyimfihlo.
Litiko Letetindlu alisebentisi futsi alikhipheli ngaphandle lwati  lolumcoka lolucondzene nemuntfu, njenge buhlanga, inkholo, kutimbandzakanya kwakhe kutepolitiki, ngaphandle kwekutivumela kwakho lokucacile.
Litiko Letetindlu ligcina umkhondvo wemawebusayithi nemakhasi lavakashelwa ngemakhasimende etfu ngekhatsi kuLitiko Letetindlu, kute kucubunguleke kutsi ngutiphi tinsita teLitiko Letetindlu letitsandvwa kakhulu.
Lolo lwati lusetjentiselwa kuniketa lokucuketfwe lokufanelekile netikhangiso ngekhatsi kweLitiko Letetindlu kumakhasimende latjengisa kuba nenshisekelo engcikitsini letsite.
Emawebhusayithi eLitiko Letetindlu atawudzalula lwati lwakho, ungakatiswa, kuphela nangabe kudzingeke kutsi lente njalo nangabe liphocelelwa ngumtsetfo kumbe nangabe letsemba ngaphandle kwekungabata kutsi leso sento siyadzingeka kute: (a) litfobele lokumenyetelwa ngumtsetfo kumbe kute litfobele inchubo yemtsetfo lokuphocelelwe ngayo Litiko Letetindlu kumbe iwebhusayithi yalo; futsi, (b) liphephise futsi livikele emalungelo kumbe imphahla  yeLitiko Letetindlu; futsi, (c) litsatse sinyatselo ngaphansi kwetimo letibucayi kute livikele kuphepha emtimbeni kwebantfu labasebentisa Litiko Letetindlu, kumbe ummango.
Kusebentisa emaKhukhi
Iwebhusayithi yeLitiko Letetindlu isebentisa emakhukhi kukusita ukwente kube sikhatsi lesicondzene nawe ngco kuhlala kwakho kuwebhusayithi yelitiko.
Ikhukhi lifayela lembhalo lelibekwa yiseva yelikhasi lewebhusayithi kungcondvomshini wakho. 
Emakhukhi angeke asetjentiswe kuchuba tinhlelo kumbe afake emagciwane kungcondvomshini wakho.
Emakhukhi anikwa wena acondzane nawe, futsi angafundvwa kuphela yiseva yewebhusayithi  kulenkhundla lekukhiphele lelokhukhi.
Lenye yetinhloso letingumsuka yemakhukhi kukuniketa intfo lemalula letakongela sikhatsi.
Inhloso yekhukhi kutjela iseva yewebhusayithi kutsi sewuphindze wabuya ekhasini lelitsite.
Sibonelo, nawenta emakhasi eLitiko Letetindlu abonakale kutsi uwasebentisile, kumbe nawubhalisa kuwebhusayithi noma etinsiteni teLitiko Letetindlu, ikhukhi isita Litiko Letetindlu kubuyisa lolwati lolucondzene nawe nawuphindze uvakashela lelikhasi.
Loku kwenta kube lula lenchubo yekugcina lwati lolucondzene nawe, njengemakheli lekutfunyelwa kuwo tikweleti, emakheli ekutfumela imphahla ngemkhumbi, njalo njalo.
Nawuphindze ubuyela kuwebhusayithi lefanako yeLitiko Letetindlu, lwati lolunikete ekucaleni luphindze lubuyiswe, kute kubelula kuwe kusebentisa tintfo  teLitiko Letetindlu lotente tacondzana kuwe. 
Unako kutsi ungawemukela kumbe uwalandvule emakhukhi.
Linyenti letinhlelo tekuphenya tivele tiwemukele emakhukhi, kepha ngalokwetayelekile ungalulungisa luhlelo lwakho lwekuphenya kute lube sesimeni sekuwalandvula emakhukhi nawufuna.
Nawukhetsa kuwalandvula emakhukhi, ungahle ungakwati kutivela kusebenta kwetitfo letikukhulumisako tetinsita noma emawebhusayithi lowavakashelako eLitiko Letetindlu.
Kuphepha kwelwati lolucondzene Nawe
Litiko Letetindlu luphephisa lwati lolucondzene nawe kute lungatfolwa ngaphandle kwekugunyatwa, lusetjentiswe kumbe ludzalulwe.
Litiko Letetindlu luphephisa lwati lolukhombekako lolucondzene  nemuntfu loluniketa kumaseva angcondvomshini ngendlela lelawulwako, ngaphansi kwetimo letiphephile, luvikeleke ekutfolakaleni ngaphandle kwekugunyatwa, nasekusetjentisweni nobe kudzalulwa.
Nangabe lwati lolucondzene nemuntfu (nje tinombolo telikhadi lekukweletisa) lwengciselwa  kulamanye emawebhusayithi, luyavikeleka ngekusebentisa umbhalo mfihlo, njenge mtsetfonchubo we Secure Socket Layer (SSL).
Tingucuko kuLesitatimende
Litiko Letetindlu njalo emva kwesikhatsi lesidze litawengeta lesitatimende ngebumfihlo kute sivete timvo tetinkapani netemakhasimende.
Litiko Letetindlu likukhutsata kutsi uhle njalo usihlola lesitatimende kute uhlale wati kutsi Litiko Letetindlu liluvikela njani lwati lwakho.
Lwati Lwekuchumana
Litiko Letetindlu luyakwemukela kuphawula kwakho mayelana nalesitatimende ngebumfihlo.
Nawukholwa kutsi Litiko Letetindlu alisihloniphi lesitatimende, sicela utsintse Litiko Letetindlu ku webmaster@kznhousing.gov.za.
Sitawenta imitamo lekhonekako ngekwetimali kutfola nekulungisa lenkinga.
<Doc05>
Inkhulumo yaNdvunankhulu Ebrahim Rasool Emcimbini Wekugubha Imphumelelo Yebafundzi baMatikuletjeni
Lamuhla sibutsene lapha kutekuhalalisela bafundzi bakamatikuletjeni labadle lubhedvu.
Sitsi kubo: Nisebentile! Siyatigcabha ngani, Sifundza neLive kuyatigcabha ngani, batali benu bayatigcabha ngani, kantsi lokubaluleke kakhulu kufute nani nitigcabhe.
Sizatfu lesenta sivuse ligcabho esikhatsini lesifana nalesi, ngukutsi sinaka lokutsi imphumelelo yesikhatsi tsite ivela esikhatsini lesidze sebumatima nekutinikela, lolusuku lalamuhla lelimelele sikhatsi lesicacile lesivela esimeni lesingasichaza njengaleso lesimatima kusivisisa.  
Matikuletjeni umatima kumvisisa.
Kuleminyaka lelishumi lephelile kube nesidzingo sekutsi silukhweshise lonkhe loluhlelo lwemfundvo luphume kulokuhleleka  kwalo ngekwelubandlululo.
Sesiphumelele kakhulu ngendlela yekuhlanganisa, sakhe isilabhasi yinye neluhlolo, kwandzisa sibalo salabo lababhala futsi baphumelele Matikuletjeni, nekusabalalisa lwati lwekutsi imfundvo ifezekisa tidzingo letingetulu kwemuntfu ngamunye – kwekutsi wonkhe umnotfo usime kulamakhono ngekwehlukana ngetinhlobo tawo lakhicitwa luhlelo lwemfundvo.
Matikuletjeni nemambala umatima kumvisisa.
Baholi betfu lababutsene lapha eLeeuwenhof ngalokungangabateki ngulabahamba embili  lesinabo, labo labaphume embili, nalabo labafanelwe ngulemichele lengakhonwa nguleSifundza.
Kusenjalo asibakhohlwa labo labangu-71% wesive sonkhe labaneminyaka yebudzala lengetulu kwe-20 labangamange bayicedza imfundvo yasekhondali, sigamu salabo labangu 80 000 lenangena nabo kulibanga 1 kuleminyaka leli-12 leyengcile labangamange  balubhale neluhlolo nga 2004 ngobe baphuma endleleni esikolweni, nalabanyenti lababhala luhlolo, kepha ngenca yelukhetfo lwetifundvo nemazinga, banetitifiketi takamatikuletjeni letingasebentiseki emnotfweni  nobe emfundvweni lephakeme. 
Matikuletjeni akavisiseki nakakhulu ngalokutsi nine ningemafasitelo etitolo.
Sive sehlulela likusasa letfu  ngekusebenta kwenu.
Ematsemba abo bawasimise emphilweni yenu.
Litsemba labo kulikusasa balisimise kulokutjala kwetfu timali eluhlelweni lwemfundvo lesihlanganise ndzawonye kulesikhatsi lesi sekubamba umgubho. 
Futsi yebo, licatsa lelikhulukati lesabelo -timali lahulumende wesifundza newavelonkhe liya emfundvweni.
Lonyaka kuphela, kute silondvolote imisebenti yebafundzisi labangu-2000 kuye kwadzingeka kutsi  siphambukise imali siyisuse emisebentini yesifundza siyifake emfundvweni.
Kufanele sicinise kutjala timali etikolweni letiphuyile kute kutsi nasenyusa tibalo kulingana emfundvweni kuvakale  ngekukholelwa kakhudlwana kulikusasa kuto tonkhe tikolo tasemalokishini.
Kakhulukati, Ngcongcoshe Dugmore na Nsumpha-jikele Swartz, sinemtamo munye wekukhicita lisu letinsita tetisebenti kute sibe nesizatfu lesifanele sekutjala timali.
Sidzinga kukhicita bafundzi labaphumelela Matikuletjeni labeme bacina kuloku labetsembela kuko, labaphuma embili  ngemiphumela, ladzingwa ngumnotfo, labetsembekile emimangweni yabo nalabalusito eluntfwini.
Loku ngiko lesite lapha kutogubha umkhosi wako lamuhla.
Nine nimelele lamatsemba lawa njengobe sakha Likhaya Letfu laWonkhewonkhe.
Sigubha imphumelelo yenu ngobe nitinikele nasebenta kamatima, batali benu batinikele banigcina nisesikolweni, nemmango wenu udzelile watjala timali kulikusasa lenu.
Labanyenti banekungabata kubaluleka kwekugubha umkhosi wemphumelelo yamatikuletjeni ngenca yekungavisiseki kwakhe lokunyenti futsi nalesizatfu sekutsi angahle abe usaveta tinsalela teluhlelo lwelubandlululo.
Ngini kuphela leningakuncoba loku ngekutsi nifake umfutfo nibe nayati intfo leniyentako ekutibopheleleni ekwakheni Likhaya Letfu laWonkhewonkhe, lelingenabuhlanga futsi lelinekulingana kakhulu. 
Loku kufute kubonakale kuto tonkhe letintfo lenitikhetsako kusukela nyalo kuya embili.
Kuze kube ngunyalo nibe nekutikhetsela kutsi nifuna kusebenta matima njani.
Sitifiketi sakho samatekuletjeni siyakuvumela futsi siyakuphocelela kutsi utsatse tincumo nekukhetsa mayelana nekutsi ufuna kuba luhlobo luni lwemuntfu nenhlobo yemphilo lofuna kuyiphila. 
Ngiyanihalalisela futsi nginifisela inhlanhla lenhle.
<Doc06>
Sibopho Sekuphatfwa Kwemklamo weLuchumano lwaHulumende lwanga-2010 singuku:
kwelekelela kutfolakala kwemachinga lafanele ekuchumana eNdzebe Yemhlaba ye-FIFA  yekucala e-Afrika
kulisebentisa ngalokuphelele lelitfuba lelingakavami kuveta futsi  nekwakha bunye neligcabho ekhatsi kwebantfu baseningizimu Afrika
kufaka nelilukuluku ensheni yakitsi
kukhangisa lelive emhlabeni
kwakha simo sekuchumana lesisita kusebentisa lelitfuba kunonophisa intfutfuko nekukhulisa ematfuba
kwakha lubumbano lwemave ase-Afrika.
Loku kutawuphumelela nge:
Kuniketa buholi nekuhlela indlela yahulumende yekuchumana kuleNdzebe Yemhlaba yanga-2010.
kwakha lubanjiswano velonkhe lwabochwepheshe betekuchumana kuto tonkhe tingoni, kanye nasekubumbeni emadlelandzawonye nebetekuchumana kulelivekati nakulamanye emave lakuhlala khona bantfu bendzabuko kute kutsi ngekubambisana lelive kanye nalelivekati akwati kulisebentisa lelitfuba lekuchumana lelingakavami. 
kutsatsa imiklamo yahulumende lemcoka yetekuchumana yendzebe yelibhola Letinyawo yemhlaba yanga-2010.
<Doc07>
Imitsetfo Yetitfutsi Temgwaco Yavelonkhe Lechitjiyelwe kute kwentiwe ncono kuphepha emgwaceni
POLOKWANE : Imitsetfo Yetitfutsi Temgwaco Yavelonkhe ichitjiyelwe
Ibitwa ngekutsi Sichibiyelo Selishumi nesikhombisa futsi icale kusebenta ngesikhatsi ishicilelwa.
Litiko Letemigwaco Nekutfutsa latisa bachubi betimoto ngekuchibiyelwa lokulandzelako:
Titfutsi letinsha letibhaliswe emva kwamhlaka  01 Ingci 2010 kufute bongcwengcwe betinombolo tato banamatsiselwe ngetinsinjana noma ngetikulufu.
Nangabe bangeke banamatsiselwe kuleso sitfutsi awanamatsiselwe kubakaki labatfobela i-SANS 973.
Lesichibiyelo lesi sitawunciphisa bugebengu nemacala ekwephula imitsetfo yemgwaco lokwentiwa bachubi betimoto labasusa malula bongcwengcwe  betinombolo tetimoto kute kulahleke umkhondvo wabo.
Angeke kusaba malula kususa ngcwengcwe wetinombolo temoto nekuwubuyisela emva kwekwephula umtsetfo njengobe kutawuhlala njalo kubanga tindleko letengetiwe. 
Ngcwengcwe wetinombolo temoto wakhiwe nge-aluminiyamu letakwenta kube lukhuni kutsi ishe ungabonakali esehlakalweni sengoti.
Kusukela mhlaka 1 Indlovana 2011 bantfu labatfola emalayisensi ekushayela lanekhodi C, C1, EC noma EC1 angeke basavunyelwa kushayela imoto ledzinga ilayisensi lenakhodi B noma EB (ngemagama akadzeni umuntfu labenelayisensi lenakhodi 10, 11, 13 noma 14 angeke asasishayela sitfutsi  lekudzinga ikhodi 08 kusishayela).  
Loku kutawusebenta kuphela kubantfu labanemalayisensi lamasha.
Cishe sibalo lesisetulu sebashayeli labafundzako bafaka ticelo temalayisensi ekushayela titfutsi letinkhulu naletincane kute bagweme kuhlolelwa kupaka ngemhlubulo wesitfutsi njengesibonelo. 
Liciniso ngukutsi batsi bangawatfola emalayisensi etitfutsi letinkhulu, bashayele titfutsi letincane lekungukutsi abaketayeli kutilawula nabatishayela bese baphetsa ngekumbandzakanyeka etingotini.
Kulindzelekile futsi kutsi bonkhe labo bashayeli labatfole emalayisensi ekushayela titfutsi letinkhulu babe nemvumo yekushayela yebuchwepheshe kepha, tibalobalo titjengisa lokwehlukile.
Loku kufakazela kutsi labashayeli bebadzinga kufaka ticelo temalayisensi ekuchuba titfutsi letincane hhayi titfutsi letinkhulu.
Titfo Tekulawula Kusimama Kwetitfutsi emgwaceni  temabhasi lamancane nalasemkhatsini  tetfulwa ngenchubo yekucinisekiswa ngesitifiketi lokuyinchubo leyincenye yekuhlolelwa kulungela kuba semgwaceni.
Letitfo tisebenta kuwo onkhe emabhasi lamancane nalasemkhatsini hhayi kuphela kutitfutsi letisandza kwakhiwa.
Umnikati lobhalisiwe wesitfutsi kumbe lonikwe emandla ebunikati kufute aletse lifomu DSCD leligcwaliswe kahle esikhungweni sekuhlola.
Sitfo Sekulawula Kusimama Kwesitfutsi emgwaceni  sisitfo sekuvikela kuphuma kwe lithaya ensimbini yelisondvo uma lithaya libhamuka ngesikhatsi sitfutsi sihamba.
Sichibiyelo Kumtsetfo 332 sashicilelwa futsi siveta bufakazi bekuhlolwa umoya lophefumulwako lobungasetjentiswa kucongelela emasampula emoya lophefumulwako futsi nesitifiketi lesikhishwa ngumkhiciti noma umtsengisi singasetjentiswa njengebufakazi emacaleni, ngekukhishwa kwaso nje kuphela.
Lesichibiyelo sihlose kulungisa loludzaba lolwaphakanyiswa mayelana nekuvunywa ngumtsetfo kwemishini yekuhlola umoya lophefumulwako ngekusho kwesigaba 65(7) Semtsetfo Wavelonkhe Wetemgwaco, 1996 futsi utfobela i-SABS 1793 futsi ingasetjentiswa kucinisekisa bungako betjwala emoyeni lophefumulwako.
Lolokulandzelako ngemathuluzi lagunyatiwe:
“Loku kuhle kakhulu ngesikhatsi sekutfokotela emaholide aKhisimusi njengobe kwengeta umfutfo emitameni yetfu yekulwa nekushayela kunatfwe tjwala emigwaceni yakitsi”, kusho MEC temigwaco nekutfutsa Pinky Kekana.
<Doc08>
Tinsita Tetemphilo Ngembi Kwekubeleka
Emantfombatana latetfwele andluliselwa etinsiteni talabo labatetfwele kumbe Kumagumbi Ekwelapha Ebabelekisi (MOU) etindzaweni tasemadolobheni, futsi nakubomahamba nendlwana noma kumitfolamphilo lemile etindzaweni tasemakhaya.
Ema-MOU ngemagumbi ekubelekela laphetfwe babelekisi emmangweni lentelwe tiguli letidzinga kunakekelwa kwekucala kwetemphilo.
Kungumcondvo lomuhle kutsi bomake labatetfwele babhalisele kuvakashela kwekucala emtfolamphilo ngembi kwemaviki langu-20 kumbe ngekushesha nanobe sebandlule kuwo.
Make wemntfwana ucilongwa ngalokuphelele aphindze elulekwe uma avakasha kwekucala ngembi kwekutsi abeleke, lekuphindze kwatiwe ngekutsi kuvakashela kubhalisa.
Kukhulelwa kwamake kubekwa liso ngekuvakasha njalo lokulandzelako. 
Imphilo yamake nayo ibekwa liso.
Utawukalwa sisindvo, kufutseka kwengati kutsatfwe kuhlolwe nemchamo.
Nakute tinkinga, kufute abuyele lekutawuba luvakasho lwakhe lwekucala lolulandzelako emva kwemaviki lamabili kutawutfola imiphumela yekuhlolwa lokwentiwe nakavakasha kutobhalisa.
Emva kwaloku, kufute abuyele emtfolamphilo njalo emva kwemaviki lasitfupha kuze kuphelele emaviki lange-28, bese kutsi uma sekanemaviki langu 34, emva kwaloko njengobe kushiwo emtfolamphilo/tisebenti te-MOU (emahlandla ekuvakasha angehluka ngekwehluka kwetindzawo).
Bomake labatetfwele bayahlolwa kutsi abukho yini bungoti emphilweni yabo nasemphilweni yembungu.
Emantfombatana laseminyakeni yekutfomba nebafati labaneminyaka lengetulu kwe-35 budzala batsatfwa njengalabo labasengotini kakhulu.
Loku kusho kutsi kunematfuba lamanyenti ekutsi babe netinkinga basatetfwele nangesikhatsi babeleka.
Bafati labatetfwele baphindze batsatfwe njengalabo labasengotini  kakhulu nangabe kufutseka kwengati yabo kuphakeme, uma batetfwele emahlandla lamanyenti nanangabe bake bahlindvwa phambilini njenga nabahlindvwa kukhishwa umntfwana.
Bomake labahloliwe batfolwa basengotini lenkhulu bedluliselwa embili emgceni  wekufola batewutfola kunakekelwa ngembi kwekubeleka etibhedlela letinika temphilo esigabeni sesibili nesesitsatfu, lapho kuchutjekwa khona nekuphenya nekuhlola.
Bomake labanekutetfwala lokunengoti kakhulu belulekwa kuvakashela imitfolamphilo yalabaphumako kanyenti .
Nawuvakashele kwekucala esikhungweni setemphilo, utawucelwa kutsi ugcwalise lifomu bese uvulelwa lifayela.
Wota namatisi wakho, noma nguyiphi imitsi loyinatsako kanye nelikhadi lasemtfolamphilo kumbe lesibhedlela, nasewuke wabhaliswa esikhungweni.
Labanekutetfwala lokunengoti kancane banakwa kuma-MOU  (emagumbi ekubelekela laphetfwe babelekisi emmangweni lentelwe tiguli letidzinga kunakekelwa kwekucala kwetemphilo) etindzaweni tasemadolobheni, nakubomahamba nendlwana noma emitfolamphilo lemile etindzaweni tasemakhaya.
Labanekutetfwala lokunengoti kakhulu banakekelwa emitfolamphilo yetiguli tangaphandle etibhedlela tetigodzi tasemadolobheni netasemakhaya nasetibhedlela letinkhulu.
<Doc09>
Luhlelo Loluhlanganisiwe lweKondleka
Luhlelo Loluhlanganisiwe lweKondleka (INP) luhlose kwenta ncono sigaba sekondleka kwabo bonkhe bantfu besifundza se Nshonalanga Kapa.
Kunetinhlangotsi letinyenti kuloluhlelo.
Yini kungondleki kahle?
Kungondleki kahle kuyinkinga lenkhulu eNingizimu Afrika futsi ngulenye yetinkinga letifaka kakhulu sandla ekuguleni nasekufeni kwebantfwana.
Kuconjelelwa kutsi cishe 30% webantfwana base Ningizimu Afrika abakhuli kahle ngenca yekungeneli ngekondleka eminyakeni yebuncane yetimphilo tabo.
Kudla kudla lokungakeneli, kugula nekuphatseka kabi engcondvweni/kwetfuka ngiko lokucala embili kubange kungondleki kahle.
Buphuya nekweswela kufaka kakhulu sandla kulenkinga yekungondleki kahle.
I-INP itama kulwa nalombulalave lodla ubindzile ngetindlela letinyentana.
Tengetelelo tekudla tebantfwana
Ezingeni leliphansi lekunakekela ngekwetemphilo bantfwana labahlolwa batfolakale kutsi abakondleki ngalokwenele (loku kufaka ekhatsi bantfwana nebantfu labadzala labaneligciwane le-HIV nesifo sesifuba) batawunikwa tengetelelo tekudla letifaka ekhatsi imphuphu lengetelwe umsoco netinatfo letinika umdlandla.
Tengetelelo tinikwa lawo emakhasimende lakhonjiwe ngekulandzela inchubo letsite.
Tisebenti tetemphilo tiphindze tinike kweluleka, lwati netifundvo ngekudla kudla lokunemphilo nangetindlela letinemphilo tekulungisa kudla kute kudliwe.
Beluleki ngetekudla nato tiniketa tinsita letikhetsekile emmangweni.
Kumunyisa
Kwelekelela kulwa nekungondleki kahle kubantfwana labasebancane kakhulu tisebenti tetemphilo tikhutsata bafati kutsi bamunyise bantfwababo lubisi lwelibele kuphela umntfwana aze abe netinyanga letisitfupha budzala emva kwaloko bachubeke kumunyisa sebengetela ekufundziseni umntfwana lokunye kudla lokufanele umntfwana aze abe neminyaka lemibili.
Letinye tindlela tekudlisa umntfwana kucociswana ngato nabomake labaneligciwane le-HIV.
Sibhedlela i-Vredendal neSikhungo sa Labatetfwele sase Groote Schuur Tibhedlela Letinebungane Kubantfwana kulesifundza njengekubalula Kwelisu lekwenta Tibhedlela tibe Nebungane Kubantfwana.
Kubeka liso ekukhuleni
Bonkhe bantfwana bayakalwa njalo njalo njengencenye yeluhlelo lwekucaphela kukhula, lekuyinkhomba levelako yekutfola kutsi uyakhula yini umntfwana.
Sisindvo sibhalwa ekhadini lekukhula lasemtfolamphilo.
Timbangela letibhacile tekulahlekelwa sisindvo tiyabukwa njengetifo letitsatselanako, kweswelakala kwekudla ekhaya nekunganakwa kwemntfwana.
Tifo letitsatselanako tidlala indzima lenkhulu ekungondlekini futsi letifo leti telashwa emitfolamphilo yelusito lwetemphilo lwekucala.
Sifo semsheko sihlobene kakhulu nekungahlanteki kwendzawo (kuhlanteka nekusatjalaliswa kwemanti) kanye nekondleka kancane kumbe kabi kweluswane, lekujike kumente abe sengotini yekusheka lokumatima lokudvonsa sikhatsi lesidze.
Kunciphisa buphuya
Imiti lehlaselwe buphuya iyakhonjwa yendluliselwe etinhlelweni tahulumende tekunciphisa buphuya.
Siciniseko sekutfolakala kwekudla emakhaya silungiswa tigaba ngetigaba bese kuniketwa tindlela letifanele tekungenelela nekwesekela.
Tengetelelo ngemavithamini
Kulawula kwesweleka kwetinhlasana tetondlamtimba kuyincenye lebalulekile yalolusito.
Tinhlasana tetondlamtimba tinshwana letinjenge mavithamini nemaminerali, letitfolakala ngemanani lamancane ekudleni kantsi tibaluleke kakhulu emphilweni lenhle.
I-INP iniketa sengetelelo saVithamini A ebantfwaneni lekucondvwe bona.
Bantfwana labeswele Vithamini A balahlekelwa sisindvo, behluleke kukhula kahle futsi banematfuba lamanyenti ekungenwa tifo nekubulawa ngito. 
Kweswelakala kwaVithamini A kubanga umonakalo esweni futsi kungulenye yetimbangela letinkhulu letibanga kungaboni ebantfwaneni.
Bantfwana labanesisindvo lesiphansi nabatalwa banikwa emaphilisi a-Vithamini A, lacinisa emasotja emtimba asite nasekukhulisekeni kwemntfwana.
Tinswane kusukela ku 6-11 wetinyanga tinikwa silinganiso sinye saVithamini A (100 000 IU) kute kuvikelwe kugula lokunemandla.
Bantfwana kusukela etinyangeni leti-12 kuya eminyakeni lesihlanu budzala banikwa silinganiso sa-200 000 IU etinyangeni leti-12 bese kuba silinganiso sa-200 000 IU njalo emva kwetinyanga letisitfupha baze babe neminyaka lesihlanu budzala.
Silinganiso lesengetiwe savithamini A sinikwa bantfwana labasesigabeni lesibi kakhulu ngekungondleki, kumbe labo labahlaselwa tifo letitsatselanako ngekuphikelela njenge kusheka, incubulunjwane neHIV.
Kwelapha emanyokane
Kulahlekelwa sisindvo ebantfwaneni kungaphindze kubangwe kuhlaselwa kakhulu ngemanyokane kantsi loku kungelashwa emtfolamphilo ngemitsi lebulala emanyokane.
Seluleko sekondleka etimeni letitsite
Kufundziseka ngekondleka, lwati nekweluleka kuniketwa kuto tonkhe tigaba tekunakekela kubantfu labahlaselwa sifo sekufa luhlangotsi, sifo sekufutseka kakhulu kwengati, sifo sashukela, i-HIV/AIDS neSifo Sesifuba. 
Luhlelo lweKondleka etikolweni temabanga laphansi
Luhlelo lweKondleka eTikolweni Temabanga Laphansi luyatfolakala etikolweni letikhonjiwe letisetindzaweni  letingakanotsi ngalokwenele.
Letinhlelo leti kungunyalo tisetjentwa ngekubambisana neLitiko letemfundvo.
Lelitiko lahulumende wesifundza lihlose kufinyelela kubantfwana laba-125, 000 etikolweni temabanga laphansi letinge-847 kulesifundza nakushaya umnyaka wa2004 ngeluhlelo lwalo lwekunika bantfwana kudla etikolweni. 
Kudla etikhungweni
I-INP iphindze ifake sandla ekunakekelweni kwemakhasimende etikhungweni ngetinhlelo tetinsita tekudla kute kuniketelwe kudla lokunemsoco.
Imiyalo:
Labavakasha kwekucala emtfolamphilo/esibhedlela lesingetudlwana nobe lesikhulu kutsi bagcwalise lifomu bese siguli sivulelwa lifayela.
Wota namatisi wakho.
Incwadzi yekwendluliselwa levela emtfolamphilo itawudzingeka nawuvakashela esibhedlela.
Sibhedlela sitawucela incwadzi yakho yemholo yakamuva/luhlolo lwemali lengenako (IRP5).
Wota nelikhadi lasesibhedlela nawuke wabhaliswa ngaphambilini kulesibhedlela.
<Doc10>
Inkhulumo yelisekela Lendvuna yemisebenti yesive, Mnumzane. Ntopile Kganyago, MP, ngamhla wekwetfulwa kwekucala esiveni kweluhlelo lweNkhaba yeLidolobhakati laseTshwane, kusakhiwo seSilulu seMabhange eNingizimu Afrika, e-Tshwane
Letinye tikhulu letisetulu tahulumende
Makhosazane nani majaha etekusakata
Tihambeli letigcamile
Lesincumo lesatsatfwa yikhabhinethi nga1997 sekugcugcutela ematiko ahulumende wavelonkhe kutsi ente inkhaba yeLidolobhakati laseTshwane ibe likhaya lawo lomphela saba kutjengisa umbono lomkhulu; ngaleso sikhatsi nalomuhla.
Umphumela ngulelisu lelihlelwe kahle lekuchumanisa kuvuselela emadolobhakati nelubito lwahulumende lwekuvuselela kabusha tindzawo tasemadolobheni naletinye tinhlelo tekutfutfukisa tindzawo letakhelwe kutfutfukisa lisiko lekuphatfwa kwetindzawo tasemadolobheni  lelivumelana nemalungelo eluntfu, kuhlaleka kwetindzawo, kutfutfukisa umnotfo nekubumbana kwetinhlanga.
Lamuhla njengobe siphosa litje lekucala esivivaneni sekuphumelelisa kwalombono, sigubha nemkhosi waloluhambo lesesiluhambile kuze kube ngulamuhla.
Tingcogco tekubonisana letijulile lebe tihle tiba netinkhulumo-mphikiswano nato letijulile mayelana netidzingo nematfuba lavulekele ematiko ahulumende malungana nesimo sendzawo yawo amange tisikhipha endleleni tsine sonkhe lephokophelele etinhlosweni tekucala, lesingatsi kwenta ncono simo sendzawo sekusebentela sematiko ahulumende enkhabeni yeLidolobhakati laseTshwane.
Khona lapho sidzinga kufaka sandla kanye kanye ekwakheni  kabusha ngasekuvuselelweni  inkhaba yeLidolobhakati.
Letinye tinhloso lekungasiko kutsi   tibaluleke kancane tifaka ekhatsi umshikashika wekuheha umkhakha wangasese kutsi utjale timali, utfutfukise sitfombe se-Tshwane njengenhloko-dolobha lebalulekile e-Afrika phindze utfutfukise kufukula labamnyama ngekwemnotfo.
Hulumende ngumnikati lomkhulu wetakhiwo futsi ubalwa nebasisi betimali labahamba embili ekuphileni  kwemnotfo wahulumende wasemakhaya kakhulukati kulemikhandlu lemikhulu yase Jozi nase Tshwane eGauteng.
Ematiko adzinga tindzawo lekusebentekako kuto kanye nendzawo yemahhovisi kute ente umsebenti wekuniketa tinsita emmangweni njengendlela yekufeza umsebenti lobekwe emahlombe awo.
Kuyatiwa kutsi linyenti letakhiwo tahulumende tisesigabeni lesitibalula njengaletinhle kuya kuletenelisako hhayi lesihle kakhulu ngekwesimo sato.
Kwakha busha, kutfutfukisa nekulungisa kutawudla lenkhulu imali etindlekweni letibekiwe futsi kutawufaka sandla kuloluphiko lwe BEE lwalomklamo weNkhaba yeLidolobhakati laseTshwane. 
Njalo ngemnyaka hulumende wavelonkhe asebentisa Litiko lemisebenti yeSive usebentise imali letsi ayibe tigidzigidzi  letimbili (R2 billion) kukhokhela tindleko tekucasha naletinye tinkhokhelo letihlobene nekuphatfwa kwetakhiwo njenge tindleko tekusebentisa takhiwo netinsita, eveni lonkhe, nalapho kuzuze khona umkhakha wangasese nahulumende wasekhaya. 
Njengenjwayelo ngito tona leto letinhlangotsi letitsintsekako lekulindzeleke kutsi tihambise lenchubo yekuvuselela i-Tshwane, nakungenteka ngekubambisana nahulumende wesifundza sase Gauteng ngalokutjala kwato timali letinkhulu emiklameni njengobe yesekelwa nguMtimba Wekutfutfukisa Umnotfo eGauteng (GEDA)
Ngekweluhlelo lweNkhaba yeLidolobhakati laseTshwane, leselutawatiwa kusukela nyalo kuya embili nge “Re Kgabisa Tshwane” luphindze lube nesihlokwana lesitsi “Indzawo Lencono Yekusebentela”, kubukwe kakhulu bantfu (tisebenti tembuso kanye nesive), njengobe kusetindzaweni lekuhlalwa kuto lapho kuniketwa phindze kwemukelwe khona tinsita tembuso letibalulekile.
Ngalesikhatsi amemetela Luhlelo lwahulumende Lwekutsatsa Sinyatselo lwanga 2004, Mengameli , Mnumzane. Thabo Mbeki wenta lubito ematikweni ahulumende lomkhulu eMisebenti Yesive kanjalo nematiko aHulumende neKuphatfwa Kwawo kutsi ahole ngekubambisana lomklamo wekutfutfukisa indzawo yekusebentela yematiko ahulumende netisebenti tembuso. 
Takhiwonchanti tembuso tibonwa  njenge njini yekwetfulwa kwetinsita bese kutsi tikhulu tahulumende tibe ngemafutsa lafuca lenjini idvume ngekunonopha, kahle futsi kubonakale.
Kulesigaba sekuhlola tidzingo talomklamo, linyenti letisebenti tahulumende lekukhulunyiswene nato tigcizelele kubaluleka kwetindzawo letinhle sibili, letifanele lubito lwato kulemisebenti yato kantsi loku kufaka ekhatsi lingekhatsi nelingephandle letakhiwo kungako kube nesidzingo sekubambisana neMkhandlu lomkhulu we Tshwane, lekungiwo lolawula linyenti letincenye tekuphatfwa kwetindzawo letingemadolobha njenge kuhamba kwetitfutsi, kuhloba, kuphepha, kuvikeleka nebuhle.  
Angitsatse lelitfuba ngibonge baphatsi  nebaholi base Tshwane ngekubonela embili kwabo ekwamukeleni lomklamo malula bawente ube yincenye yeTinhlelo tabo teNtfutfuko letihlanganisiwe.
Empheleni le Sivumelwano se Kuvisisana (MOU) lesiyawungena kuso kungekudzala lamuhla ekhatsi kweLitiko leteMisebenti yeSive velonkhe neMkhandlu lomkhulu weLidolobhakati le Tshwane, sicinisekiso sekutsi sivumelene ngekutsi sicalaphi.
Lesi sifungo senjongo yelubanjiswano kumiklamo nakutinhlelo letisho inzuzo kuto totimbili tinhlangotsi.
Umlayeto wetfu kini ngulotsi “umsebenti sewusukile” kantsi kuleminyaka le-10 letako hulumende wavelonkhe nemkhakha wangasese utawuhlanyela imali lengetulu kwetigidzigidzi  letisiphohlongo emarandi (R8 billion) ngetabelo-timali letinkhulu, ngekwenta ncono takhiwo letibolekisiwe ngelubambiswano emkhatsini kwahulumende nemkhakha wangasese.
Ngekuya ngeKuphatfwa kweLuhlelo, Likomidi  lingumkhombandlela libunjiwe ekhatsi kweLitiko leMisebenti yeSive, Lihhovisi leMgcinimafa Velonkhe kanye neLidolobhakati le Tshwane.
Ekhatsi kwalokunye lekomidi itawuhola loluhlelo, licaphele futsi libeke liso kwentiwa kwemsebenti, liphotfule licebo lekutfola timali liphindze licinisekise kwentiwa kwemsebenti ngendlela lehlelekile.
Litiko licashe Mnumzane. Dumisani Dlamini njenge Lisekela leMcondzisi-jikele lotawengamela kuphatfwa kwalo lonkhe loluhlelo.
Ngiyanibonga. 
<Doc11>
Make Somlomo, Ndvunankhulu Lohloniphekile, Balingani kukhabhinethi, Malunga Endlu, Tihambeli letihloniphekile, tiphatsimandla telitiko letetindlu, malunga ebetindzaba nesive ngalokubanti, nemukeleke ngalokufudvumele.
Lamagama lawa makhosazane nemajaha asibuko sembusave waseNingizimu Afrika, kakhulukati eNshonalanga Kapa.
Noma bangasebenta kalukhuni ngekutinikela nekutsandza inchubekelembili kwani bantfu balelive, injongo yalabanye bantfu kuphikelela kululata lomsebenti lomuhle lowentiwe ngulohulumende lona lonakekelako lekawente ngesikhashana lesincane aphetse.
Makhosazane nani majaha, bantfu labanyenti baphikisene kakhulu kutsi kwakhela bantfu tindlu kushoni, kepha ngivumeleni ngininike lolunye luhlangotsi lwalendzaba.
Kimi, kwakhela bantfu tindlu akugcini ngendzawo yekufihla inhloko.
Kumayelana nekutsi bantfu ngekwabo bakubeke etandleni tabo kulondvolota indzawo yabo nekutakhela likusasa.
Kumayelana nekutakhela imimango lesebentako netindzawo lekuphilekako kuto.
Kumayelana nemphumelelo ngekubumbana ekusebentisaneni ekhatsi kwemkhakha wangasese, umkhakha wahulumende, Tinhlangano Letingalawulwa nguHulumende, kepha lokubaluleke kunako konkhe, imiphakatsi.
Kimi kwakhela bantfu tindlu kungachazeka kahle njengemsebenti lochubekako, lofaka ekhatsi kuhlela nabo bantfu kunekubahlelela bantfu.
Ngelulwimi lwalapha eNingizimu Afrika kwakhela bantfu tindlu akusiwo umkhicito nje kuphela, kepha ngumsebenti lochubekako losime etintfweni letibalulekile entsandvweni yelinyenti bantfu balelive lebakulwele kamatima.
Ngumsebenti lochubekako lolalela bantfu, lovumela bantfu kusebentisa lilungelo labo lentsandvo yelinyenti lekutikhetsela inhlobo yekwakhela nendzawo lapho bantfu bafuna tindlu tabo takhiwe khona.
Ngako-ke ayikho intfo lekhipha sitfunti semuntfu futsi lephikisa intsandvo yelinyenti njengekuncisha bantfu lilungelo lelisisekelo lekutikhetsela.
Kungafani nembuso welubandlululo, njengesishikashiki  senhlalakahle yebantfu, bantfu basemkhatsini  kwembono nelisu lami lekwakhela bantfu tindlu.
Bekunene, ngitfokotile kuletsambama yalamuhla kunetfulela inkhulumo yami yesibili yeluhlelotimali njengendvuna yetetindlu yesifundza.
Ngiyatigcabha futsi kutsi ngetfula lenkhulumo yeluhlelotimali ngelilanga lelaNdvulela lekugubha iminyaka leli-10 yentsandvo yelinyenti. 
Kunebufakazi lobucinile kutsi lohulumende loholwa yi-ANC uphumelele kulokunyenti ngesikhatsi lesingaphasi kweminyaka lelishumi kubuswa ngentsandvo yelinyenti kwendlula noma ngabe nguliphi live mhlabawonkhe.
Sisebentile – Siphumelele.
Ngemagama lavakalako, kuletindlu letingu-1.4 wetigidzi lesetakhiwe nguhulumende, ngiyatichenya kumemetela kutsi sifundza setfu sakhe tindlu letingu 167 000 kuleminyaka leyimfica leyengcile, nalokwenta 11% kulesabelo sonkhe.
Loku, ngembono wami ngumsebenti lomuhle sibili noma ngabe ulinganiswa ngani.
Ngitsandza futsi kutsi kwatiwe kutsi lomnyaka lophelile bewugcwele tincabhayi, nalokube nemphumela lomubi ekwakheleni bantfu tindlu eveni lonkhe, kepha kakhulukati kulesifundza.
Letincabhayi tibe ngumphumela wekwetfulwa kwetinkhomba letinsha tekulandzela imigomo netinchubo letifana nenkhokhelo yalabazuza tindlu ya R2 479 kanye nekwetfulwa kwesikimu sesicinisekiso seMkhandlu wekubhaliswa kweBakhi betindlu etindlini letichaswe nguhulumende.
Letento leti akukahloswa nani ngato kunciphisa litubane lekuniketwa kwetindlu kepha kuhloswe ngato kucinisekisa kutsi bantfu bemukela tindlu letisecophelweni lelifanele letingembi ecolo.
Lokufundza lesikwentako ekusebentiseni lemigomo kulinciphisile litubane lekuniketela ngetindlu.
Lokwente tintfo taba timbi nakakhulu kube kutsi litiko lami lisebente tinyanga letiyimfica lingenaye umcondzisi loyinhloko.
Loku kuyibuyisele emuva kakhulu inchubekelembili
Sengize ngacasha lomunye Mnumzane. Seth Maqethuka, longumsinsi wekutimilela eKapa lonelwati lwemsebenti ngahulumende wesifundza newavelonkhe, lengitsandza kumhalalisela ngimemukele naloku sengikwentile loko emahlandla lamanyenti.
Naloku sibe netincabhayi netitsiyo, ngiyatigcabha kumemetela kubantfu bakitsi kutsi litiko lami liphumelele kusebentisa R348 wetigidzi, lokungu 92% waloluphakelo lwetindlu eNshonalanga Kapa. 
Letinye tetifundza tisebentise 52% kuphela yeluhlelotimali lwato.
Loku kuholele ekuphasiseni kuchaswa kwetindlu lecishe tibe ngu 25 000. 
Itakuya ngekwandza imindeni lephuyile letawutfola litfuba lekutfokotela titselo tembuso wetfu wentsandvo yelinyenti.
Loku makhosazane nemajaha, kutjengisa kwenyuka kwesibalo ngetindlu letingu 3000 uma sicatsanisa nemnyaka lophelile.
Ngaleyo ndlela, ngitsandza kubonga lendzima lebalulekile ledlalwe bomasipala labakulesifundza setfu.
Ngaphandle kwekutimisela nemsebenti wabo loncomekako, besingeke sikwati kusebentisa timali.
Ngisaphetse yona leyo, ngitsandza kuhalalisela Lidolobhakati laseKapa ngemphumelelo yalo ekusebentiseni cishe 70% welwabiwotimali lwetfu.
Angitikhohlwa futsi netikhulu tami ngekusebenta kwato ngekutikhandla nekufaka kwato sandla kulombono wetfu wekufaka sive etindlini.
Makhosazane nemajaha, ngitakube ngimcambele emanga nembeza wami uma nginiketa kuphela sitfombe lesihle ngalenchubo yekuniketela tindlu.
Tisekhona tikhala letisasele kulenchubo yetfu yekuniketela tindlu.
Kute kube ngunyalo, sisadzinga kwenta ncono kunati tingoni letiphutfumako:
Tindlu tetfu letinyenti tisengakahambelani nalokugucuka ngekwemgomo – kusuka esibalweni kuya ezingeni. 
Sisadzinga kugucula lenchubo yekuniketela ngetindlu isuke ekunikeni bantfu indzawo yekufihla inhloko iye ekwakheni tindzawo tekuhlalisa bantfu lekuphilekako kuto.
Sidzinga kugucula lokufaka sandla kwebantfu labazuza tindlu njengobe bangabonakali sente babonakale batibandzakanye.
Sidzinga kuntjintja imicondvo yebantfu kute bacale kubuka letindlu letichaswe nguhulumende hhayi ngenjemikhicito kepha njengemphahla leligugu.
<Doc12>
IMISEBENTI YEMAPHOYISA NGETIGCEME
Kwaba kukhulu kukhululeka emoyeni kunina nemntfwana ngalesikhatsi James Busakwe lonemalanga langu-16 atelwe ahlanganiswa nenina lomtalako mhlaka 7 Mabasa 2006.
Lesigameko lesibuhlungu sacala mhla unina wa James efika esibhedlela sase Klerksdorp mhlaka 6 Mabasa avakashele indvodzana yakhe, kwaba ngulapho bahlengikati babona kutsi  umntfwana unikwe lomunye umfati, lotse ungunina wengati walomntfwana ngayitolo.
Masinyane emva kwekutfolakala kwalolwati, bahlengikati batisa Siteshi semaphoyisa sase Kanana, njengobe lomfati lotsetse James unikete likheli lase Kanana.
Lelikheli libukiwe kepha kwangasita lutfo.
Akekho umuntfu walelibito lalomfati nekuchazwa kwakhe bekatiwa kulelikheli.
Mhlaka 6 Mabasa kusihlwa i-Kanana CPF yabamba umhlangano. 
Libambela lemphatsi siteshi latjela emalunga ngalokutfunjwa kwalomntfwana laphindze lacela kutsi wonkhewonkhe avule emehlo netindlebe.
Ngetitfuba tabo 23:00 ngalobo busuku, lomunye wemalunga emmango washayela emaphoyisa awatisa kutsi kunemfati lohlala esichemeni sakhe, lebe kungatiwa kutsi utetfwele, kepha ngekushesha sewuphetse umntfwana wemfana.
Emaphoyisa alandzelele lolo lwati nembala amtfola lomfati nemntfwana.
Kushayelwe tisebenti tesibhedlela ngekushesha umntfwana kwacinisekiswa kutsi nguye, kanye naye lomfati lomtfumbe esibhedlela.
Bufakazi lobehlukahlukene, kubufaka ekhatsi nelibhengela lepulasitiki lasesibhedlela lelifakwa esandleni kumntfwana nakavela, batfolakala endlini yemsolwa.
Lomake uboshiwe nalomntfwana labengakalinyatwa waphindziselwa esibhedlela, lapho ahlanganiswe khona nenina mbamba ekuseni ngakusasa.
Letento temalunga emmango laba yincenye yekutfolakala kwalomntfwana , kufanele tishayelwe lihlombe, njengobe tivete bungako bekuphoyisa emmangweni.
Bungako bekuphoyisa etichemeni nabusetjentiswa futsi bulandzelelwa kahle, akumele butsatselwe phansi.
Chubekani nemsebenti lomuhle, Kanana CPF!
Nkhosikati Letsandzekako
Ngicabanga kutsi kube yinhlanhla kutsi ngitsi nangendlula esiteshini sakho semaphoyisa e-Mondeor, ngelamela i-Jenali  yakho yaka-SAPS.
Ngicabanga kutsi ishicilelwa kanye ngenyanga, futsi kuyatfokotisa kuyifundza.
Mine nemkami sisandza kucalisa libhizinisi ngako besingatsandza kumema onkhe, kumbe noma nguwaphi emaphoyisa akho kulendzawo yangakitsi, kutsi endlule atfole inkomishi yamahhala yelikhofi noma litiya futsi asetsembe singawapha nelikokisi  linye noma mabili
Ngicinisekile kutsi utawuvisisa, kucalisa libhizinisi lelisha akumelula futsi kudzinga kusebenta ngemandla nemali yekucalisa.
Noma kunjalo, sisakholwela ekutsaneni emaphoyisa nawo onkhe ematiko ekucinisa umtsetfo abaluleke kakhulu kuto tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika. 
Loku inshwana lencane lesingatsandza kunipha yona kunibonga ngekutidzela kute nicinisekise kutsi tsine, takhamiti, singachubeka netimphilo tetfu tawonkhe malanga.
Setsemba kutsi sitawuva ngani, kumbe lokuncono kunaloko, sibone ngaletinye tetisebenti takho tikuyunifomu, setitsi tfuku esitodlwaneni setfu kute sitowubati kancono.
Angiphindze ngitibongele kini, bacinisi bemtsetfo eNingizimu Afrika, ngekusebenta kwenu matima nekutinikela ekugcineni iNingizimu Afrika iphephile. 
Tincwadzi letimfisha, letiliciniso tingatfunyelwa  ngefeksi noma nge-imeyili kumhleli.
Sinelilungelo lekulungisa nobe sifishanise tincwadzi.
<Doc13>
LUBITO LWEKUTSATSA SINYATSELO
Mhlaka 14 Inhlaba 2007, lesinye seticeshana letishicilelwe ku Jenali leku inthanethi yaka-SAPS (www.sapsjournalon-line.gov.za) sachaza kutsi abanjwa njani emaphoyisa lamabili eSicheme Sekukhonjwa Kwetitfutsi e-Welkom ngemacala enkhohlakalo nekukhwabanisa.
Ngekusho kwembiko laba lababili, nsumpa nemhloli, batsengisa timoto letatfolwa ngemaphoyisa, batentela inzuzo. 
Bobabili basolwa bavele enkhantolo mhlaka 12 Inhlaba 2007 licala lahlehliselwa umhlaka 21 Ingci 2007.
Emva kwelusuku lunye lolwalandzela, mhlaka 15 Inhlaba 2007, sihloko sendzaba yakaNews24 savakalisa kutsi: “Emaphoyisa lamabili aboshelwe kugcekeza ahlomile”.
Kuloku besekuliphoyisa lebe lisaceceshwa kanye nalelingumhloli lekubikwa kutsi babamba sitolo setimphahla eMarble Hall, beba imali, emabhulukwe nelihembe.
Inkhohlakalo emaphoyiseni kufanele iphele.
Ngalesikhatsi linyenti letfu sitakhamiti letetsembekile, naletisebenta kamatima, kunelibintana lemaphoyisa lakhombisa kungatihloniphi, kungahloniphi injinifomu wayo neKhodi Yekutiphatsa Yemaphoyisa.
Sesifikile sikhatsi sekutsi sitikhiphe tonkhe letintfo letimbi ka-SAPS kuphele ngato. 
Nyalo-ke sewungasita ekukhishweni kwemaphoyisa lakhohlakele ngekuwaveta ngelucingo lolusha lwekulwa nebugebengu.
Ungatiwa!
Nawusola kutsi lomunye webalingani bakho uyaganga, kumbe nawati lomunye, noma ngabe uliphoyisa, lilunga lemndeni, balingani, bomakhelwane kumbe bantfu longabati, lekufanele ukwente, kutfumela i-SMS ku32211.
Lolo lucingo lolusha lwekulwa nebugebengu lolusandza kumenyetelwa yi-Primedia e-Sandton.
Ungatfumela i-SMS ku32211 (lebita R1 ngayinye) kumbe uye ku-www.crime-line.co.za
Batsatsi belwati labaceceshiwe balindzele kwedlulisela lemininingwane emaphoyiseni, latawusukumela etulu ngekushesha ngayo!
Lokuhle kakhulu kutsi wena awunawatiwa.
Nyalo-ke sewunemandla ekulwa nebugebengu ngaphandle kwekutifaka engotini.
Lomtamo we-Primedia wetsembisa kutsi akukho lokubi  lokutawubuya emuva kumuntfu.
Yusuf Abramjee,  longuMchumanisi wemklamo wekulwa nebugebengu waka-Primedia, watsi: “Asilifuni libito lakho noma likheli ngaphandle kwanangabe uyatikhetsela kusipha futsi asikho sidzingo setitatimende kumbe kuvela etinkantolo.
Lesikudzingako kuphela lwati ngetigebengu kute emaphoyisa atsatse tinyatselo.”
Lomkhankhaso lomusha wavelonkhe wekulwa nebugebengu , lodle tigidzi temarandi umiswe yi-Primedia e-Sandton mhlaka 7 Inhlaba 2007.
Ususelwa kuloluhlelo lwemave ngemave lwalabamisa bugebengu.
Lalabamisa Bugebengu bacala e-Albuquerque, New Mexico, ngenyanga yeNyoni 1976.
Lubanjiswano ekhatsi kwemmango, betindzaba nemitimba yekugcinwa kwemtsetfo futsi lwakhelwe kulwisana nebugebengu nekugcina bahlali baphephile.
Lamuhla, cishe tingu 1 200 tinhlelo  Talabamisa Bugebengu mhlaba wonkhe letisebenta emaveni langu 20 letisebentisa lwati loluniketwa ngummango kute kusonjululwe bugebengu.
Ngekusho kwesikhulu lesisetulu se-Primedia Ltd, uMnumzane William Kirsh, letinhlelo setisite ekuboshweni kwetigebengu letingu 600 000!
Lekufanele kwatiwe ngawo onkhe emaphoyisa ngukutsi lomkhankhaso lomusha wekulwa nebugebengu wesekelwa ngalokugcwele Ngcongcoshe wetekuphepha nekuvikeleka, uMnu Charles Nqakula nankhomishani we-SAPS, Jackie Selebi.
Nkhomishana Selebi wetsembisa watsi “njengenhlangano, sitakwenta konkhe lokusemandleni etfu kwenta lomklamo usebente.”
Umbuto utsi wena utakwentani ngawo?
Kudzingeka kwesekeleka kwawonkhe umuntfu, hhayi kuphela kusukumela etulu nawutfola lwati luvela kulesikhungo selucingo lwekulwa nebugebengu, kepha nekutsi niwukhangise lomtamo lapho ningakhona khona.
Tjelani bantfu, ema-CPF, tikolo, imindeni yenu nebangani ngalomtamo.
Cinisekani kutsi niyavisisa kutsi lomkhankhaso wetsembisa kutsi akukho lokubi  lokutawubuya emuva kumuntfu, kutsi umuntfu angeke adzalulwe ngisho sekutsiwani.
Futsi khumbulani kutsi lolu akusilo lucingo lwetimo letiphutfumako.
Bantfu abachubeke babike timo letiphutfumako ku10111 noma etiteshini temaphoyisa letisedvute.
Ngalomkhankhaso wekulwa nebugebengu betindzaba belulele emaphoyisa sandla.
Bafuna kuselekelela kwenta iNingizimu Afrika ibe yindzawo lephephile kuwonkhewonkhe.
Nakumiswa lomtamo welucingo lwekulwa nebugebengu, John Robbie, lowetfula luhlelo lwasekuseni ku-Talk Radio 702, uniketele ngemishini yekuhlola bomatisi lengu 65 emaphoyiseni.
Mnumzane Robbie usandza kwenta sicelo kubalaleli emoyeni kutsi betsembise kunikela kute kutsengeke lemishini yekuhlola bomatisi.
Umtsengisi walemishini, yeThekhinoloji yeBuso  naye uyigibele lencola, wehlisa intsengo yalemishini, nalokwenta kutsi naletinkampani betitsembise kunikela ngemali leyenela umshini munye ekucaleni  manje titsenge mibili.
I-Primedia na John Robbie akusibo bodvwa empheleni labelekelela emaphoyisa kulwa nebugebengu.
Fundza noma nguyiphi indzaba yemphumelelo yemaphoyisa ku Jenali  leku inthanethi aka-SAPS utawubona kutsi emacala asonjululwa njani ngelusito lwemmango.
Njengobe lomkhankhaso wekulwa nebugebengu usebenta, tigebengu, kufaka ekhatsi nelidlantana lelikhohlakele ngekhatsi embutfweni, kunye letikwati nakanjani… tinsuku tato tibaliwe.
<Doc14>
Kugunyatwa yi-ETQA kuba ngumetfuli wetinsita 
Tinsita Tahulumende waseNingizimu Afrika
Sicelo ku-ETQA sekugunyatwa kuba ngumetfuli wemfundvo nekucecesha
Inchazelo
Lemibandzela lesebenta Kumitimba Yekucinisekisa  Ikhwalithi yeLizinga Lemfundvo nekucecesha (ETQA) ngaphasi Kwemtimba Logunyatiwe Weticu waseNingizimu Afrika (SAQA) idzinga kutsi betfuli bemfundvo nekucecesha bafake sicelo sekugunyatwa kusebenta ku-ETQA.
Kute bagunyatwe, betfuli bemfundvo nekucecesha kudzingeke kutsi babe babhalisiwe njengekusho kwemitsetfo lefanele. 
Umtsetfo mayelana Nemfundvo Lephakeme kanye Nemfundvo Yekuchubekisa lwati udzinga kutsi bonkhe betfuli bemfundvo nekucecesha labaniketa ticu tekucecesheka ngalokugcwele babe babhalisiwe eTikweni Letemfundvo.
Umetfuli wemfundvo nekucecesha kufute anikete emazinga elucecesho ngalunye kanye/noma nekucecesheka lokuwela ngaphasi kwesigaba sekucala seMtimba Locinisekisa Ikhwalithi yeLizinga Lemfundvo nekucecesha (ETQA) lokungumtimba Wemkhakha weTemfundvo Nekucecesha (SETA) nobe Umtimba Wemakhono.
Tidzingo tekugunyatwa
* Tidzingo tekugunyatwa ticuketfwe ngumculu lonesihloko lesitsi Inchubo Nekulayela Kwebetfuli futsi utfolakala kuwebhusayithi yaka-SAQA.
* Letinhlelo (kanye/noma nekuhlolwa) letikhishwa betfuli bemfundvo nekucecesha tiphelela emazingeni elucecesho ngalunye kanye/noma nasekuceceshweni lokubhaliswe kuLoluhlaka Lwavelonkhe Lwekuceceshwa (NRF).
* Luhlelo-tifundvo (kwakheka, lokucuketfwe netinsita tekufundza) luhambisana nemazinga elucecesho ngalunye ne/noma kucecesheka.
* Kunetisebenti leticecesheke ngalokufanele (belekeleli bekufundzisa nebahloli lababhalisiwe).
* Bafundzi bayafinyelela etinsiteni letanele letesekela kufundza.
* Tindlela tekuhlola nemathuluzi lasetjentiswa kukala tidzingo temazinga elucecesho ngalunye kanye/noma kucecesheka tilungile, temukelekile ngaleso sikhatsi futsi tetsembekile, futsi tisetjentiselwa kunotsisa kufundza.
Tinyatselo letilandzelwako
* Tfumela incwadzi yenhloso yakho yekufuna kugunyatwa njengemetfuli wemfundvo nekucecesha ku-ETQA lefanele.
* Letsa lifomu lekutilinganisa wena nelesicelo ku-ETQA.
* Nangabe ungakanikwa kugunyatwa kantsi ucabanga kutsi ucekelwe phasi, unelilungelo lekucela kubuyeketwa kwesicelo sakho.
* Luhlu lwema-ETQA nemininingwane yekuchumana kuyatfolakala kuwebhusayithi yaka-SAQA.
Kungatsatsa sikhatsi lesingafinyelela etinyangeni letingu 6.
Lolusito lwamahhala.
Emafomu lagcwaliswako
Emafomu esicelo sekugunyatwa kwemetfuli kanye letimphepha letifanele kungatfolakala ku-ETQA lefanele.
Imininingwane yekuchumana – Sicela ukhetse kunye:
