<Doc01>
Inhlangano Yekuvikeleka Kwetenhlalo YaseNingizimu Afrika  
Umculu Wekunakekelwa Kwemakhasimende
Siyakwemukela kuMculu wetfu weMakhasimende
Sifuna kutsi wena, likhasimende letfu, usehlulele ngekwelizinga letinsita lelikulomculu. 
Sitakuhlonipha futsi sikunike tinsita letikahle letihambisana nenchubomgomo yeBATHO PELE. 
Njengencenye yesibopho setfu sitinikela ekuniketeni tinsita letihamba embili, kukunika lwati lolunembako, sikweluleke siphindze futsi sikusite kuto tonkhe tinsita lesitiniketako.
Inhloso yaloMculu
Lomculu ukhuluma ngelizinga letinsita longatilindzela kuNhlangano Yekuvikeleka Kwetenhlalo YaseNingizimu Afrika (i-SASSA).  
I-SASSA iluphiko lwahulumende lolweluliwe lolulawula kwetfulwa kwetibonelelo tesondlo sahulumende kutakhamuti taseNingizimu Afrika. 
Siyatinikela
Kwetfula tinsita letihamba embili tekuvikeleka kwetenhlalo, ngalokungabiti kakhulu nangalokuyimphumelelo kusetjentiswa tindlela letihamba embili. 
Longakulindzela kitsi
Kufikelwa nekukhutsatwa kwesitfunti semuntfu, Bumfihlo, Sizotsa, Kulunga, Kubeka tintfo ebaleni kanye neKulingana.
Kuyo yonkhe Inhlangano Yekuvikeleka Kwetenhlalo YaseNingizimu Afrika, sita
Nika lwati neteluleko mayelana nato tonkhe tibonelelo longaticela.
Ndlulisela kuletinye tikhungo letingabukana netidzingo takho.
Sita kutsi ugcwalise emafomu ubuye futsi ufake sicelo sesibonelelo.
Sigcine lolwatiso losinika lona luyimfihlo.
Hlala njalo sigcina Umtsetfosisekelo waseNingizimu Afrika, imitsetfo leyesekele imisebenti yahulumende nenkambo yekutiphatsa yemisebenti yahulumende.
Kukuniketa tinsita ngelulwimi lotikhetsele lona.
Kusebentisana nebantfu lesibasebentelako nalabanye labatsintsekako.
Kuphokophela kwenta kancono kutfulwa kwetinsita kute kutsi kuhlangabetwane naloko lokulindzele  
Kusitsintsa
Nanoma kunini lapho khona usitsintsa wena sicu sakho, ngelucingo, ngencwadzi noma ngencwadzigezi kutawenteka naku lokulandzelako:
sitfunywa setinsita telikhasimende losebentisana naso sitawutatisa.
Mayelana nemibuto loyibuta ngelucingo noma lecondzene nawe, sitawuyimphendvula masinyane imibuto yakho.
Uma ngabe asikhoni kuyiphendvula masinyane sitakuniketa tizatfu siphindze futsi satise iklayenti kutsi ingayilindzela nini imphendvulo.
Sitakunika inombolo yeriferensi letakwenta kutsi ukhone kulandzelela imibuto yakho
Sitawukwatisa kutsi siyitfolile nanoma nguyiphi imbalelwano lositfumelela yona futsi sitawubukana naloyo mbuto kungakhapheli emalanga la-7 ekusebenta. 
Uma ngabe asikhoni kukuphendvula kungakapheli emalanga la-7 ekusebenta, sitakutjela kutsi kungani kunjalo siphindze futsi sikwatise kutsi ungayilindzela nini imphendvulo.  
Sitawetama kuphendvula umbuto wakho kungakapheli emalanga lange21 ekusebenta.
Uma ngabe usishayela lucingo, sihlose kukuphendvula masinyane ngendlela lesingakhona ngayo ngelulwimi lwakho lolusemtsetfweni lolufunako.
Sitawubhala bhala phasi lonkhe luchumano lwetincumo lesitentako mayelana nesibonelelo sakho
Emahhovisini aka-SASSA
Uma ufika kulinye lemahhovisi etfu, sisebenti lesisedesikini lekusita sitakusita masinyane. 
Onkhe emahhovisi etfu avula ngensimbi ye-08h00 ekuseni avale igabence insimbi ye-16h30 entsambama, ngeMsombuluko kute kube nguLesine aphindze futsi avule ngensimbi ye-08h00 kute kube yinsimbi ye-16h00 ngaLesihlanu.  
Emmahhovisi etfu nasetindzaweni lekukhokhelwa kuto utawutfola loku:
Bungansese
Tindzawo letikahle tekulindza
Imithoyi
Kusitwa ngetekwelashwa uma ngabe satiswe ngembi kwesikhatsi ngaleso sidzingo 
Sitawuta kuwe umanga ngabe ngetizatfu letitsite awukhoni kuta ehhovisi.  
Ungasishayela lucingo sitawubese sihlela kukuvakashela ekhaya. 
Kubukana nesicelo sakho sesibonelelo sesondlo sahulumende
Sitawucala kwendlulisa sicelo sakho ngalo lona lelo langa.
Sidzinga kwenta siciniseko sekutsi ufanelekile ngekwemtsetfo kutfola lesibonelelo sesondlo.
 Sitibekela imigomo yekubukana nesicelo sakho siphindze futsi sikhokhe sibonelelo sakho sesondlo kungakapheli emalanga la-90.
Sitakweluleka ngelilungelo lakho lekwendlulisela embili sikhalo sakho uma kwenteka sicelo sakho saliwa, silengiswa noma sicishwa
Kutsatsa sincumo.
Uma ngabe sitsatsa sincumo mayelana nesicelo sesibonelelo sesondlo sakho sahulumende kantsi futsi ucabanga kutsi asisikahle, noma ungatsandza kutfola lwatiso lolubanti mayelana nalesincumo, ungenta naku lokulandzelako: 
Ungasicela kutsi sikuchazele kabanti ngalesincumo futsi sitawuhambisana nesicelo sakho. 
Ungasendlulisa sikhalo ngesincumo setfu kuphela nje nakusengakendluli emalanga lange-30 elusuku lwencwadzi yesincumo. 
Ungatfola lifayela lakho lwanoma ngabe nguluphi lwatiso lokungenteka kutsi uyaludzinga.
Umsebenti wakho kutawuba
Kusinika:
Likheli lakho leliposi nelendzawo lelingilo.
Tingucuko tesimo sakho njengemali lengenako, likheli, simo setekwelashwa njll.
Lwatiso lolwetsembekile, loluliciniso, lolunembako naloluphelele noma inchazelo ngato tonkhe tikhatsi.
Timphendvulo ngesikhatsi lesifanele tato tonkhe timbalelwano tetfu kufaka ekhatsi tibuyeketo nanoma nguluphi lolunye lwatiso lolucelwa kuwe.
Awujabuli ngetinsita tetfu?
Uma ngabe awujabuli ngetinsita tetfu ngenca yekutsi:
Sitsetse sikhatsi lesidze kukunika sibonelelomali sesendlo sahulumende futsi/noma awukakhokhelwa ngesikhatsi lesifanele.
Sisebenti setfu sitiphetse ngendlela lengakafaneli.
Tisebenti tetfu tente liphutsa kusicelo sakho noma tikunike seluleko lesingasiso.
Kube neliphutsa lebelihlosiwe/lebelingakahloswa ngaseluhlangotsini lwetfu 
satise ngalo  sitawubese sililungisa masinyane nanoma nguliphi liphutsa lesilentile.   
Uma ngabe ufuna kufaka sikhalo, ucelwa kutsi usibhalele noma usishayele lucingo bese ucela kutsi wendluliselwe eluphikweni lwetekunakekelwa kwemakhasimende.
Sitawukhulumisana nawe ngetinsita tetfu
Singatsandza kwati luvo lwakho mayelana netinsita tetfu. 
Sitawusebentisa lolwatiso losinika lona kwenta kancono tinsita etfu. 
Ucelwa kutsi usitfumelele umbiko nganoma nguyiphi yaletindlela letilandzelako lapha ngentasi:
Shaya lucingo lwamahhala ushayele kusikhungo kulenombolo-0800 601 011
Gcwalisa likhadi letfu lekuphawula lemakhasimende lelitfolakala emahhovisi etfu nakutikhunga tekukhokhela.
Vakashela iwebhusayithi yetfu ku: www.sassa.gov.za
Vakashela nanoma ngusiphi sikhungo setfu sekutsintsana. 
(Sigodzi, indzawo, insinta netikhungo tekukhokhela)
Ngenisa kunoma nguliphi lihhovisi letfu setfulo lesibhaliwe. 
Imibuto noma kuphawula mayelana nalomculu
Uma ngabe udzinga nanoma nguluphi lwatiso mayelana nalomculu, wota kunoma nguliphi lemahhovisi etfu. 
Lomculu uyatfolakala ngeBraille, ngetheyiphi lekucoshwe kuyo livi lecoshiwe kanye ne-CD, uma uwucela.
Lomculu utawucala kusebenta mhla lu-01/04/2007 futsi utawubuyeketwa njalo ngemnyaka kute ufake ekhatsi kuphawula kwakho.
<Doc02>
Telubalo taseNingizimu Afrika - Tindzaba
Lubalo Lwangekhatsi: Sidzingo selubalo sitawukhula lapho intsandvo yelinyenti ijula
Le-athikili yashicelwa kwekucala kuMbiko weTebhizinisi mhla ti-05 Ingci 2004
Kuleliviki leliphelile ngingenele umhlangano webhodi yekweluleka yesigodzi weSikhungo seKucecesha seLubalo saseMphumalanga Afrika eTanzania, lapho khona ngibe nelitfuba lekungenela umkhosi wekuphotfula walesikhungo wemnyaka we-39, lapho khona bekuhlanganyele netisebenti letisihlanu teTelubalo taseNingizimu Afrika.
Kuceceshwa kwetisebenti te-Stats SA kuyintfo lenhlangano lenelutsandvo nayo. 
Kwatsi nje kusengakapheli nesikhatsi lesingakanani ngicashwe njengasolubalojikelele, i-Stats SA, ibambisene neMkhandlu weLubalo, yetfula lucwalingo lolusheshako lwetikhungo leticeceshana kutemininingwane lesemtsetfweni.
Satfola tikhungo letimbili: sikhungo sekucecesha lesiseDar es Salaam, eTanzania, neSikhungo seLubalo kanye neseMnotfo Losetjentiswako e-Uganda.
Lesikhungo sekucecesha sasungulwa nga-1965 yiKhomishini yeTemnotfo yaMhlabuhlangene yase-Afrika, Inhlangano Yetemisebenti Leyeteyelekile yaseMphumalanga Afrika kanye neLuhlelo Lwekutfutfukisa lwaMhlabuhlangene 
Nga-1977, hulumende waseTanzania besekunguye lochuba lesikhungo, futsi wakhulisa nelinani lemave ase-Afrika lebesiwasebentela aba-13.
E-Uganda lesikhungo sasungulwa nga-1969, kuluhlakamsebenti lwemtsetfo lweNyuvesi iMakerere. 
Umgomo waso lowabekwa bekukucecesha ngelizinga leliphakeme kakhulu tingcweti kutelubalo netemnotfo letisetjentiswako.
Kuleminyaka lemitsatfu leyengcile, i-Stats SA beyiloku itfumela emalunga etisebenti tayo kuletikhungo. 
Kulomnyaka lophelile, kuphotfule sicheme sekucala. 
Solo babuyile, bakhombise kusebenta kancono kakhulu, labanye babo manje basetikhundleni tekuba baphatsi.
Nanoma kunjalo, i-Stats SA ibukene netinsayeya. 
Sidzingo selwatiso lwetelubalo ekutsatfweni kwetincumo, kuyo yonkhe imikhakha yahulumende, sekukhule kakhulu. 
Ikakhulu, bantfu labaceceshwe ekugcogceni nasekusetjentisweni kwelwatiso lwetibalo ezingeni lamasipala babaluleke kakhulu.
Kwenetisa lesidzingo, sifanele kutsi siceceshe bantfu ngesivinini lokungenani selinani lebantfu laba-2 000 ngemnyaka. 
Sikhungo sekucecesha saseTanzania neSikhungo  seLubalo sase-Uganda kanye neTemnotfo Letisetjentiswako angeke tikhone kumelana nalesidzingo lesikhulu kangaka.
Avula inkhomfa yeNhlangano yeTelubalo taseNingizimu Afrika kulomnyaka lophelile, indvuna yeteTimali Trevor Manuel wanika emanyuvesi aseNingizimu Afrika insayeya yekuvala tikhala letikhona tekweswelakala kwemakhono etelubalo kute asite hulumende ekutsatseni tincumo letibhadlile letimiselwe kulwatiso lwetibalo lolunembako. 
I-Stats SA seyicale tingcoco nemanyuvesi ngenhloso yekungenisa lolucecesho. 
Nanoma kunjalo, kute inyuvesi yaseNingizimu Afrika lefundzisa tifundvo telubalo letisemtsetfweni.
I-Stats SA ihlela kusungula sikhungo sekucecesha setelubalo esikhatsini lesitako, iceceshe kutelubalo letisemtsetfweni tisebenti tangekhatsi kanye netisebenti letivela kulamanye ematiko.
Kucala kusetjentiswa kwenchubo yavelonkhe yetelubalo kutawuveta sidzingo sekusungula timphiko telubalo ematikweni ahulumende lehlukene, lokutawuveta sidzingo lesikhulu setisebenti letimakhono elubalo.
Nanoma kunjalo, kubakhona kwebantfu labanemakhono etelubalo kuchumene nalokungetulu kwesidzingo sahulumende selwatiso lolunembako.
Lubalo luya ngco enkhabeni yentsandvo yelinyenti. 
HG Wells, nakusuka umnyakalikhulu we-20, waba nembono wekutsi esikhatsini lesitako, lubalo lutawuba sidzingo kutakhamuti njengelikhono lekufundza nekubhala.
Lubalo lwemmango lungulokusandza kuzuzwa kutemasiko lokube khona ngenca yekuvela kwentsandvo yelinyenti. 
E-Afrika, lapho khona intsandvo yelinyenti iyintfo leseseyinsha, sitawubona kukhula kwesidzingo selubalo lwemmango lapho intsandvo yelinyenti ikhula ijula. 
Bosolubalo babalondvoloti betinchubomgomo tekubeka tintfo ebaleni ekukaleni nasekufinyeleleni, ngaleyo ndlela-ke baphindze babe nekutiphendvulela.
Loku-ke ngiko lkusengotinio enshisekelweni yekukhulisa emakhono elubalo, nekwakha tikhungo letidzingeka ekukhuleni lokukhulu nalokusheshako ekufundziseni imininingwane lesemtsetfweni.
Pali Lehohla ngusolubalojikelele kanye nenhloko ye-Stats SA.
Kute utfole lwatiso lolubanti mayelana ne-Stats SA naloko lekwentako, vakashela  www.statssa.gov.za noma ushayele lucingo ku  (012) 310-8600
<Doc03>
Emalanga la-16 Emkhankhaso Webushoshovu: bewati nje?
Kusukela nga-1994, Hulumende wente umtsetfo wekulungisa emaphutsa latsintsa bomake nebantfwana.
Umtsetfo weKukhutsata Kulingana neKuvikela Kubandlululwa Ngalokungafanele, wanga-2000 washaywa kute kucinisekiswe kutsi wonkhe muntfu ujabulela emalungelo eMtsetfosisekelo.  
LoMtsetfo wenta siciniseko sekutsi bomake batfokotela emalungelo netinkhululeko ngalokulinganako, ekulungiseni emaphutsa esikhatsi lesengcile. 
Umnyaka Wekucashwa Ngekulingana, 1998 ucinisekisa kutsi kubandlululwa ngetemsebenti, kucashwa nemali lengenako emakethe yetisebenti leyaba ngumphumela wemitsetfo yelubandlululo iyancishiswa. 
Ukhutsata kumelelwa ngekulingana kwabomake nalabanye bantfu labebancishwe ematfuba ngekwemlandvo kuwo onkhe emazinga ahulumende nemitimba letimele.
Umtsetfo Wesondlo, wanga-1998 ucinisekisa emalungelo emntfwana ezingeni lekuphila lelilingene ekutfutfukisweni kwetemtimba, tengcondvo, takamoya kanye netenhlalo. 
Lomtsetfo ucinisekisa kondliwa kwemntfwana kwentiwa batali noma bantfu labanesibopho setimali temntfwana.
Umtsetfo Webudlova Basekhaya, wanga-1998 washayelwa kunika labasindze kubudlova kuvikeleka lokusezingeni leliphakeme kubudlova basekhaya. 
Bomake, labehlelwa budlova basekhaya, manje sebanemntfombo welusito wetemtsetfo etimeni letimatima lotawucinisekisa kuphepha kwabo.
Umtsetfo weBantfwana, wanga-2005 neMtsetfo weBantfwana weKuchibela, wanga-2007 washayelwa emkhatsini walokunye, kuvikela bantfwana ekutsini baphatfwe kabi, bayekelelwe, bahlukunyetwe noma bentiwe intfo lengasilutfo.
Hulumende sewuphumelelise waphindze futsi wesekela tingenelelo letinyenti letivikela sitfunti sabomake nebantfwana.
Umculu weMalungelo eBantfwana uyabuyeketwa futsi uyalungiswa kute kutsi letinye tinsayeya letivelako njengekusetjentiswa kwebantfwana ekwenteni imiboniso yemavidiyo lengcolile yasemacansini kanye nekuvuleleka kwebantfwana etintfweni temibukiso yemavidiyo langcolile etemacansi.
Hulumende sewuphendvulile ekushadisweni kwebantfwana bashadiswe nebantfu labadzala ngekubhaca kwelisiko "lekwetfwala".
Hulumende utinikele ekucinisekiseni kutsi lisiko naletinye tenteko kuyahambisana neMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo lofanele.
Kusentiwa inchubo yekusungula timphiko temaphoyisa lakhetsekile latawubukana nemacala ebudlova basekhaya newetemacansi kanye nalamanye emacala lentiwa kubomake nebantfwana. 
Lokusungulwa kwetimphiko letikhetsekile kutawugcogca bungcweti lobudzingekako lobutawenta kancono kuphatfwa nekushushiswa ngemphumelelo kwemacala lentiwe kubomake nebantfwana.  
Kwamanje kuneTikhungo Tekunakekela teThuthuzela leti-17 lasungulwe kulo lonkhe lelive emimangweni nalelizinga leliphakeme letehlakalo tebudlova betemacansi. 
LeTikhungo tiniketa tinsita tetemphilo netekunakekelwa ngekwetenhlalo kanye nekwenta tinchubo tekubika ngalokuyimphumelelo nekushushiswa kwemacala ngendlela lenesitfunti kanye nesimondzawo lesineluvelo tingcweti letineticu.
Timali Letitfolakala Emphahleni Leyebiwe tasetjentiswa kumiklamo yekuhlomisa bahlukunyetwa laba-19 ngemakhono.
Kwasungulwa Libhuku leTinsita lebaHlukunyetwa beBudlova beBugebengu lelinetinsita letingetulu kwe-1 500 letiniketwa nguhulumende netinhlangano temmango kuto tonkhe tifundza.  
Lelibhuku likhutsata bantfu kutsi batfole tinsita letikhona endzaweni yakubo. 
Sekusungulwe tindzawo letivuna bahlukunyetwa etiteshini temaphoyisa letinelizinga leliphakeme lebugebengu bekutsintsana 
Kwakhiwa Tinkantolo Letitinikele teMacala Etemacansi. 
Umtsetfo Webudlova Basekhaya wenta kutsi kube netindzawo tekufihla inhloko. 
Kwamanje eNingizimu Afrika kunetindzawo tekufihla inhloko letinge-96, kusuka kuletinge-39 lebetikhona nga-2001.
Emalungelo eMculu weBahlukunyetwa entiwa abe yimphumelelo, kwentelwa bahlukunyetwa bebugebengu labatsintsana neNchubo yeBulungiswa yeBugebengu.
LoMculu ufaka ekhatsi Emazinga Lamancane eTinsita teBahlukunyetwa beBugebengu, lokhipha luhlakamsebenti lwebahlukunyetwa kutsi basebentise emalungelo abo etinsita letilindzeleke kuNchubo Yetebulungiswa yeTigebengu.  
Ngekufezekiswa kweMculu weBahlukunyetwa, linani lemalanga lebakatsatfwa ekuphetseni Emacala Etemacansi Enkantolo ehla kulange-285 aya kula-142. 
LoMculu uphindze futsi ube sidzingo saHulumende waseNingizimu Afrika sekuhlangabetana nesibopho semave emhlaba ngekwemibandzela yeSimemetelo saMhlabuhlangene (se-UN) seTinchubomgomo leTisisekelo seTebulungiswa bebahlukunyetwa beTebugebengu kanye neKusetjentiswa Kabi kweMandla.
Kubambisana kwemave emahlaba ekulungiseni tinsayeya tebudlova lobentiwa kubomake nebantfwana.
INingizimu Afrika yangenisa umbiko wayo kulikomidi le-UN CEDAW lomayelana nenchubekelembili leyentiwe ekufezekiseni  Sivunelwano seKubekwa Eceleni kanye nekubandlululwa kwabomake 
INingizimu Afrika yangenisa Umhlangano weTindvuna weMave Lasentasi NeNingizimu Afrika (e-SADC) (mhla ti-09 Imphala) kwephetsa luhlelolisu lesigodzi leminyaka le-10 lekutsatsa tinyatselo kutsatselwe kushushunjiswa kwebantfu, ikakhulu bomake nebantfwana.
Indlelanchubo ye-SADC mayelana neBulili neKutfutfukiswa kwemave kutsi Emave langeMalunga e-SADC nga-2015 atawube asashaye umtsetfo lolwa nekugcagcalatwa ngekwemacansi.
INingizimu Afrika yangenisa Ingcungcutsela yeSigodzi yeBulungiswa beteBulili (mhla ti-9-10 Lweti 2009), lokwahlanganisa timeleli letivela emaveni ase-Afrika kutsi tabelane loko letihlangabetene nako nalokuhamba embili lokwentiwe ekucedzeni budlova lobumiselwe kubulili nebetemacansi.
Ungatsalalisi, lwani nekuhlukubetwa
<Doc04>
Sitatimende Sangasese  
Litiko Letetindlu litimisele kuvikela lingasese lakho liphindze futsi lente bucwepheshe lobukwenta usebentise i-inthanethi ngalokunemandla nalokuphephile. 
LeSitatimende seLingasese sisebenta kuWebhusayithi yeLitiko Letetindlu siphindze futsi sengamele kugcogcwa nekusetjentiswa kwemininingwane. 
Ngekusebentisa iwebhusayithi yeLitiko Letetindlu, uvuma kusetjentiswa kwemininingwane lokuchazwe kulesitatimende. 
Kugcogcwa kweLwatiso Lwebuwena
Litiko Letetindlu ligcogca lwatiso lolukhombekako, njengelikheli lakho lencwadzigezi, ligama, likhaya noma likheli lasemsebentini noma inombolo yelucingo. 
Litiko Letetindlu liphindze futsi ligcogce lwatiso lwebantfu lolungatiswa, lolungakehluki kulwakho njengekhodi yeliposi, umnyaka webudzala, bulili, lokunconotako, lokutsandzako naloko lokutsandzako.
Kukhona nelwatiso lolumayelana nesakhiwo sangaphandle nalokufakwa ngekhatsi loluvelo nje lugcogcwe Litiko Letetindlu. 
Lolwatiso lungafaka ekhatsi: likheli lakho le-IP, luhlobo lwebhrawuza, emagama edomeyni, tikhatsi tekufinyelela kanye nemakheli iwebhusayithi lowendluliselwa kuwo. 
Lolwatiso lusetjentiswa Litiko Letetindlu lilusebentisela kuchuba tinsita, kugcina lizinga laletinsita, kanye nekuniketa lubalo lolwetayelekile mayelana nekusetjentiswa kwewebhusayithi yeLitiko Letetindlu.  
Ucelwa kutsi wati kutsi uma ngabe ubeka ebaleni ngco lwatiso lwakho lolukhombekako lolubalulekile noma imininingwane yakho lebalulekile kumabhodi emilayeto eLitiko Letetindlu, lolwatiso lungagcogcwa futsi lusetjentiswe ngulabanye bantfu. 
Caphela: Litiko Letetindlu alitifundzi timbalelwano takho letiku-inthanethi.
Litiko Letetindlu likukhutsata kutsi ubuyekete sitatimende sebungasese sewebhusayithi lokhetsa kuchuma kuyo yeLitiko Letetindlu kute kutsi uvisise kutsi lawo mawebhusayithi alugcogca njani lwatiso, asebentise aphindze futsi abelane ngelwatiso lwakho. 
Litiko Letetindlu lite sibopho setitatimende tebungasese noma lokunye lokucuketfwe kumawebhusayithi eLitiko Letetindlu kanye nemindeni yemawebhusayithi eLitiko Letetindlu.
Sebentisa Lwatiso Lwebuwena
Litiko Letetindlu liyagcogca libuye futsi lisebentise lwatiso lwakho lwebuwena kwenta emawebhusathi eLitiko Letetindlu kanye nekwetfula tinsita loticelile. 
Litiko Letetindlu liphindze futsi lisebentise lwatiso lwebuwena lolukhombekako kwatisa wena kanye nalabanye ngemikhicito noma tinsita letikhona letikuLitiko Letetindlu kanye nalabo labangaphasi kwalo. 
Litiko Letetindlu lingaphindze futsi likutsintse ngetinklayo kwenta lucwaningo mayelana nembono wakho wetinsita letikhona kwamanje noma wetinsita letinsha letingaba khona letinganiketwa.
Litiko Letetindlu alitsengisi, alirentisi noma alibolekisi ngeluhlu lwemakhasimende alo bantfu besitsatfu. 
Litiko Letetindlu, ngetikhatsi letitsite, lingakutsintsa egameni lalabo lelisebentisana nabo kutebhizinisi bangaphandle mayelana nalokutsite longakutsandza.   
Etimeni letinjalo, lwatiso lwebuwena lolwehlukile lolukhombekako (likheli lencwadzigezi, ligama, likheli, inombolo yelucingo) alwendluliselwa kumuntfu wesitsatfu. 
Kwengeta, Litiko Letetindlu lingabelana ngemininingwane nalabanye lelisebentisana nabo kusisita kutsi sente luhlatiyo lweluklayo, kukutfumelela incwadzigezi noma kukuposela incwadzi, kusita emakhasimende, noma kuhlela lokutawuletfwa.  
Bonkhe bantfu besitsatfu abakavumeleki kutsi basebentise lwatiso lwakho lwangasese ngaphandle kwekwetfula letinsita kuLitiko Letetindlu, futsi badzingeka kutsi bagcine bumfihlo bemniningwane wakho.
Litiko Letetindlu alisebentisi noma libeke ebaleni lwatiso lwebuwena loluvusa imiva, njengebuhlanga, tenkholo, noma licembu lakho letepolitiki, ngaphandle kwemvume yakho lecacile.
Litiko Letetindlu ligadza emawebhusayithi nemakhasi emakhasimende etfu lawavakashelako ngekhatsi kuLitiko Letetindlu, kute kutfolakale kutsi tinsita teLitiko Letetindlu tidvume kakhulu. 
Lomniningwane usetjentiselwa kwetfula lokucuketfwe lokwentiwe kwafanela lelitiko nekukhangisa ngekhatsi kweLitiko Letetindlu kumakhasimende kutiphatsa kwawo lokukhombisa kutsi banenshisekelo kumkhakha lotsite. 
Iwebhusayithi yeLitiko Letetindlu itawubeka ebaleni lwatiso lwebuwena, ngaphandle kwesatiso, kuphela nje uma ngabe umtsetfo ulidzinga kutsi lente njalo noma ngekwenhloso lenhle ngekukholelwa kutsi sento lesinjalo sidzingeka: (a) kucinisekisa kumyalelo wemtsetfo noma kuhambisana noma kuhambisana nenchubo yemtsetfo Litiko Letetindlu lelinikwe wona noma isayithi; (b) kusindzisa kanye nekuvikela emalungelo emphahla yeLitiko Letetindlu; kanye, (c) nekusebenta ngaphasi kwetimo letibita ngemandla kuvikela kuvikeleka kwebasebentisi Litiko beLetetindlu, noma ummango.
Kusetjentiswa kweMakhukhisi
Litiko Letetindlu lisebentisa "emakhukhisi" kukusita kutsi wente lokutfole ku-inthanethi kucondzane nawe. 
Ikhukhi lifayela letheksti lelibekwa kudiski yehadidiriyivu yakho  likhasi leseva yewebhu. 
Emakhukhisi angeke asetjentiselwe kwenta tinhlelo tisebente noma kufaka emavayirasi kungcondvomshini wakho. 
Unikwa emakhukhisi ngalokwehlukile, futsi afundvwa yisever yewebhusayithi lekudomeyini kuphela lekhiphe lamakhukhisi.
Yinye yetinhloso letinkhulu temakhukhisi kukunika luphawu lolukwentela tintfo tibe lula ekukongeleni sikhatsi. 
Inhloso yalekhukhi kutjela iseva yewebhusayithi kutsi sewubuyele ekhasini lelitsite. 
Sibonelo, uma ngabe wenta emakhasi eLitiko Letetindlu kutsi abe akho, noma ubhalisa kumasayithi noma tinsita teLitiko Letetindlu, ikhukhi isita Litiko Letetindlu kutsi likhumbule lwatiso lwakho lolutsite ekuvakasheni lokulandzelako. 
Loku kwenta inchubo yekurekhoda noma kubhalisa lwatiso kutsi kube lula, njengemakheli lekutawutfunyelwa kuwo emabhili, emakhali lekusuka kuwo imikhicito letfunyelwa ngemikhumbi, njalonjalo.  
Uma ubuyela kuyona leyo webhusayithi yeLitiko Letetindlu, lwatiso lebewulunikete ekucaleni lungadvoswa lukhishwe, ngako-ke ungasebentisa kalula timphawu teLitiko Letetindlu lotente taba takho.
Unelikhono lekuvuma noma kwala emakhukhisi. 
Emabhrawuza emawebhusayithi lamanyenti avele nje emekele emakhukhisi, kepha ungayilungisa indlela losethe ngayo ibhrawuza yakho kwala emakhukhisi uma ufuna. 
Uma ngabe wala emakhukhisi, kungenteka kutsi ungakwati kusebentisa ngalokuphelele timphawu tetinsita tekuchuma teLitiko Letetindlu noma emawebhusayithi.
Kuvikeleka kweLwatiso Lwebuwena
Litiko Letetindlu ligcina luvikela lwatiso lwebuweba ekufinyelelweni lokungakavumeleki, ekusetjentisweni noma ekubekweni ebaleni. 
Litiko Letetindlu ligcina lwatiso lwebuwena lolukhombekako lolufaka kumaseva angcondvomshini ngendlela lelawulwako, simondzawo lesiphephile, levikelekile ekufinyelelweni lokungakagunyatwa, kusetjentiswa noma kubekwa ebaleni. 
Nangabe lwatiso lwebuwena (njengenombolo yekhredithikhadi) lwendluliselwa kulamanye emawebhusayithi, luvikelwa ngekutsi luntjintjwe lwentiwe ikhodi, njengendlelanchubo yeLucwencwe Lwekuvikela (i-SSL).
Tingcuko kuleSitatimende
Litiko Letetindlu litawuhlala njalo nje lilungisa Sitatimende seLingasese sihlale njalo sisakamuva kukhombisa umbiko wenkampani nelikhasimende. 
Litiko Letetindlu likukhutsata kutsi njalo ngetikhatsi letitsite ubuyekete leSitatimende kute wati kutsi Litiko Letetindlu liluvikela kanjani lwatiso lwakho.
Imininingwane Yekuchumana
Litiko Letetindlu liyatemukela tiphakamiso takho letimayelana naleSitatimende seLingasese. 
Uma ngabe ukholelwa ekutsini Litiko Letetindlu alikasilandzeli leSitatimende, ucelwa kutsi utsintse Litiko Letetindlu ku webmaster@kznhousing.gov.za.
Utawusebentisa imitamo yetimakethe lefanele yekutfola masinyane kanye nekusombulula lenkinga.
<Doc05>
Inkhulumo yaNdvunankhulu Ebrahim Rasool Emkhosini Wekugubha Lusuku lwaLabaphotfule Matikuletjeni
Lamuhla silapha sitewuhalalisela bakamatikuletjeni labaphume embili.
Sitsi kubo: Hholohholo! Siyatigcabha ngani, Sifundza neLive liyatigcabha ngani, batali benu bayatigcabha ngani, futsi lokunye lokubaluleke kakhulu nifanele kutsi nitigcabhe.
Sizatfu sekutsi sitigcabhe esikhatsini lesifanana nalesi, kubona kutsi sikhatsi sekuzuza sifika ngemuva kwesikhatsi lesidze lesibumatima nekutidzela, kutsi lamuhla kwetfula litfuba lekucacisa esimeni lesingachazwa kahle ngekutsi ngulesimatima. 
Matikuletjeni ulukhuni.
Kuleminyaka lelishumi leyengcile kwadzingeka kutsi sintjintje yonkhe inchubo yetemfundvo siyikhiphe enchubeni yelubandlululo. 
Siphumelele kakhulu mayelana nekuhlanganisa lokukhulu, isilabhasi yinye neluhlolo, emanani lamakhulu alabo lababhala baphase matikuletjeni, kanye nekucaphela kutsi imfundvo nayo ibonelela tidzingo letingetulu kwemuntfu - lapho khona umnotfo wonkhe usime kusethi yemakhono laniketwa yinchubo yetemfundvo.
Matikuletjeni ulukhuni mbamba.
 Baholi betfu labakhona lapha eLeeuwenhof bangulabahamba embili ngalokungangabateki lesinabo, labo labaphumelele ngemalengiso, kanye nalaba labafanelwe ngulo lonkhe ludvumo leSifundza lesingabanika lona. 
Kepha imicabango yetfu ikulelo nani la-71% lebantfu labangetulu kweminyaka lenge-20 budzala labagatange baphetse imfundvo yemabanga laphakeme, ihhafu nje yalaba-80 000 labacala Libanga le-1 kanye nani eminyakeni le-12 leyendlulile labangatange babhale luhlolo lwabo lwekuphela kwemnyaka nga-2004 ngoba basishiya phasi sikolwa lapho kusachutjekwa, kanye nalabanye labanyenti lababhala, kepha ngenca yetifundvo labatikhetsa nemamaki, banetitifiketi takamatikuletjeni letingemukelwa ngumnotfo noma imfundvo lephakeme.
Matikuletjeni uba lukhuni kakhulu ngoba nitibuko tetfu. 
Sive sehlulela likusasa letfu ngendlela lenisebente ngayo. 
Babeka litsemba labo ekuphileni kahle kwenu. 
Sibeka litsemba laso kulikusasa ngelutjalomali lwetfu kunchubo yetemfundvo lekhona manje kulesikhasi sekugubha umkhosi. 
Futsi yebo, incenye lenkhulu yelwabiwomali lwavelonkhe nelwesifundza luya kutemfundvo. 
Kulomnyaka lona kuphela, kute kulondvolotwe tikhala temsebenti tabothishela laba-2000 kudzingeke kutsi sitsatse imali yaleminye imisebenti yesifundza iyiswe kutemfundvo. 
Sifanele kutsi sikhulise lutjalomali lwetfu etikolweni letiphuye kakhulu kute kutsi kulamanani lakhulako kungevakala lizinga letemfundvo lelihle ekukholweni lokukhulu esikhatsini lesitako kuto tonkhe tikolwa tasemalokishini.
Lokubaluleke kakhulu, Indvuna Dugmore naJenene Swartz, sinemsebenti munye wekukhicita Lisu Letisebenti kutsi sifakazele lonkhe lolutjalomali. 
Sidzinga kutsi sikhicite bafundzi labaphotfule matikuletjeni labeme bacina ngci kumagugu abo, labanemiphumela lephuma embili ngemalengiso, labahambisana nemnotfo, labatsembekile emimangweni yabo, futsi labalusito kuluntfu. 
Nguloku-ke lesitele kutokugubha lamuhla. 
Nimelele lamatsemba lankha lapho sakha Likhaya laWonkhewonkhe. 
Sigubha umkhosi wekuzuza kwenu ngoba nitidzelile nasebenta ngekutikhandla, batali benu batidzela banigcina nisesikolweni, nemmango wenu nawo watidzela futsi watjala kulikusasa lenu.
Linyenti lebantfu liyakungabata kubaluleka kwekugubha umkhosi wekuphumelela kamatikuletjeni ngenca yemankimbonkimbo akhe neliciniso lekutsi kungenteka kutsi kasakhombisa tinsalela tenchubo yelubandlululo. 
Ningakuncoba loku ngekutsi nibe nemdlandla futsi nitinikele nangengcondvo ekwakheni Likhaya laWonkhewonkhe, lelingabandlululi ngekwebuhlanga futsi lelitse kulingana kakhulu. 
Loku kufanele kutsi kubonakale kuko konkhe lenikukhetsako nekuchubekela embili.
Kute kube ngumanje nikhetse nje kuphela kutsi nitawusebenta kamatima kangakanani. 
Sitifiketi senu sakamatikuletjeni siyanivumela sibuye futsi siniphocelele kutsi nitsatse tincumo futsi nikhetse luhlobo lwebantfu lenifuna kuba ngulo kanye neluhlobo lwemphilo lenifuna kuyiphila.
Halala futsi nibe nenhlanhla lenhle.
<Doc06>
Umsebenti waHulumende wanga-2010 weKulawula Umklamo weKuchuma ku:
chuba lokuzuzwe yimigomo yekuchumana kwelisu yeNdzebe yeMhlaba ye-FIFA yase-Afrika yekucala
sebentisa kahle lelitfuba lelingakavami lekuvakalisa nekwakha ngalokuchubekako lubumbano neligcabho emkhatsini webantfu baseNingizimu Afrika
faka lusha inshisekelo
kumaketha lelive emhlabeni 
kwakha simo sekuchumana lesisita kusebentisa lelitfuba kusheshisa intfutfuko kanye nekukhulisa ematfuba
kwakha kuvana kwe-Afrika.
Loku kutawuzuzwa ngekutsi:
sinikete buholi nekuchumanisa tekuchumana tahulumende kweNdzebe yeMhlaba yanga-2010
kwakha lubanjiswano lwebachumanisi bahulumende nalabatimele kuyo yonkhe imikhakha, kanye nekwakha bungani nebachumanisi kulelivekati kulokusabalala kwebantfu baphume etindzaweni tabo, kute kutsi ngekubambisana lelive nalelivekati lingasebentisa lelitfuba lekuchumana kwemphilo yonkhe
kwentiwe imiklamo yahulumende lebalulekile yeNdzebe yeMhlaba yeBhola yanga-2010.
<Doc07>
Imitsetfosimiso Yetemgwaco Yavelonkhe Ichitjelwe kute kwentiwe kancono kuphepha emgwacweni
EPOLOKWANE: Imitsetfosimiso Yetemigwaco Yavelonkhe ichitjelwe. 
Ibitwa ngekutsi Sichibelo Selishumi Nesikhombisa futsi icale kusebenta ngemuva kwekushicilelwa.
Litiko Letemigwaco Netitfutsi latisa bashayeli betimoto ngaletichibelo letinguleti:
Timoto letinsha letibhaliswe ngemuva kwamhla-01 Ingci 2010 tifanele kutsi tibe nabongcwengcwe betinombolo labafaswe ngemalivithi lachumakonoma tikulufu.  
Uma ngabe ingafakeki emotweni kufanele  iboshelwe kubhrakhethi lehambisana nemigomo ye-SANS 973.
Lesichibelo sitawunciphisa bugebengu  nemacala etemgwaco lentiwa bashayeli betimoto labavele besuse bongcwengcwe betinombolo tetimoto kute kutsi bangalandzeleleki. 
Angeke kube lula kumsusa longcwengcwe wetinombolo uphindze futsi umbuyisele ngemuva kwekwenta bugebengu ngoba phela kutawuba netindleko letengetiwe. 
Longcwengcwe wetinombolo wakhiwe nge-aluminiyamu lokwenta kutsi kube lukhuni kutsi ushe ungcongce ungabonakali endzaweni lapho kwenteke khona ingoti.
Kusukela mhla-1 Indlovana-2011 bantfu labatfola emalayisensi ekushayela alamakhodi C, C1, EC noma EC1 angeke bavunyelwe kushayela imoto ledzinga khodi B ilayisensi yakhodi EB (ngekwemibandzela lemidzala umuntfu lonelayisensi lengukhodi 10, 11, 13 noma 14 angeke ashayele imoto ledzinga ilayisensi lengukhodi 08).  
Loku kutawusebenta kuphela kubanikati bemalayisensi lamasha. 
Linani lelikhulu lalabafundzela kushayela bafaka ticelo temalayisensi ekushayela timoto letinkhulu kunaleto letincane kute kutsi bagweme tinhlolo tekupaka emhlubulweni noma-ke eluhlangotsini, sibonelo. 
Liciniso kutsi batsi bangatfola emalayisensi ekushayela timonto letinkhulu, babese bashayela timoto letincane labangakatetayeli kutsi tilawulwa kanjani bese bagcina sebente tingoti. 
Kuphindze futsi kulindzeleke kutsi bonkhe bashayeli labanemalayisensi etimoto letinkhulu bafanele kutsi babe neTimvume Tekushayela Tebungcweti kepha, tibalobalo tikhombisa lokunye. 
Loku kufakazela liciniso lekutsi bafakiticelo badzinga emalayisensi ekushayela timoto letincane hhayi timoto letinkhulu.
Tisetjentiswa Tekulawula Kusimama Kwendlela temabhasi lamancane nalesemkhatsini tingeniswa ngenchubo yetitifiketi lokwenta incenye yesivivinyo sekufaneleka kuba semgwacweni.  
Kusebenta kuwo onkhe emabhasi lamancane nalasemkhatsini futsi hhayi nje kuphela etimotweni letisandza kukhicitwa. 
Umnikati wemoto lobhalisiwe noma lebhaliswe ngaye ufanele kutsi angenise lifomu leligcwalisiwe i-DSCD esiteshini sekuvivinya. 
Sisetjentiswa Sekulawula Kusimama Kwendlela sisetjentiswa lesivikela lisondvo kutsi lingaphumi kurimu uma lichuma imoto ihamba.
Sichibelo seMtsetfosimiso-332 sashicilelwa futsi sibhalwe kwekuhlola umphefumulo lokubufakazi lokungasetjentiselwa kutfola emasampuli ebufakazi bese kutsi titifiketi letikhishwa ngumkhiciti noma ngumkhiphititifiketi tingasetjentiswa njengebufakazi emacaleni, ngekukhicitwa kwato. 
Lesichibelo sihlose kulungisa ludzaba lolwaphakanyiswa mayelana nekwenta tifutfo kutsi tibe semtsetfweni ngekwemibandzela yesigaba se-65(7) seMtsetfo Wetemgwaco Wavelonkhe, wanga-1996 futsi sihambisana ne-SABS 1793 futsi ungasetjentiswa kutfola kujula kwetjwala emphefumlweni. 
Loku lokulandzelako tisetjentiswa letincunyiwe:
"Loku kusebenta kahle kakhulu ngalesikhatsi semigubho ngoba kuniketa emandla lengetiwe kumitamo yetfu yekulwa nekushayela udzakiwe emigwacweni yetfu", kwasho i-MEC yeMigwaco neTitfutsi Pinky Kekana.
<Doc08>
Tinsita Tetemphilo Tangembi Kwekubeleka
Emantfombatana nabomake labakhulelwe bendluliselwa kutinsita tetekukhulelwa noma kuTikhungo Tekubelekisa Tebabelekisi (ema-MOU) etindzaweni tasemadolobheni, naletisebentisana nato noma imitfolamphilo lemile etindzaweni tasemaphandleni. 
Ema-MOU tikhungo tekubelekela letichutjwa babelekisi emmangweni tetigulane tetemphilo telizinga lelisisekelo. 
Bomake labakhulelwe belulekwa kutsi babhuke tikhatsi tabo tekuvakashela lemitfolamphilo ngembi kwemaviki lange-20 noma masinyane nje  ngemuva kwaloko.
Make uhlolisiswa ngalokuphelele futsi elulekwe ekuvakasheni kwakhe kwekucala kwangembi kwekubeleka, loku kuphindze futsi kwatiwe ngekutsi kuvakasha lokubhukiwe. 
Kukhulelwa kulandzelelwa ngekuvakasha lokwentiwa njalo nje. 
Imphilo yamake nayo ilandzelelwa njalo nje. 
Uyakalwa, ahlolwa ihayihayi kuphindvwe futsi kuhlolwe nemchamo wakhe. 
Uma ngabe kute tinkinga, ufanele kutsi abuye futsi abuyele luvakasho lwakhe lwekucala ngemuva kwemaviki lamabili atotfola imiphumela yetinhlolo letentiwe ngesikhatsi sekuvakasha lokubhukiwe. 
Ngemuva kwaloku, ufanele kutsi abuyele emtfolamphilo njalo nje ngemuva kwemaviki lasitfupha kuya kumaviki lange-28, bese uya ngemaviki lange-34, ngemuva kwaloko uvakasha ngekuya kwekuyalelwa sisebenti sasemtfolamphilo/se-MOU (kuvakasha kwanjalo nje kwehluka ngekuya kwendzawo nendzawo).
Bomake labakhulelwe bahlolisiswa tingoti letingaba khona kutemphilo yabo naleto temibungu. 
Emantfombatana lasatfombile nabomake labangetulu kweminyaka lenge-35 budzala batsatfwa njengebetimo letiyingoti kakhulu. 
Loku kusho kutsi banematfuba lamanyenti ekutsi babe nebulukhuni ngesikhatsi bakhulelwe nalapho sebabeleka. 
Bomake labakhulelwe baphindze batsatfwe njengalabasengotini kakhulu uma ngabe ihayihayi yabo iphakeme, banemlandvo welufuto longasikahle, sebake bakhulelwa emahlandla lamanyenti nanoma futsi uma ngabe bake babeleka ngekuhlindvwa. 
Bomake labatfolakele kutsi basengotini kakhulu bendluliselwa embili ezingeni letigulane letigulela ngaphandle emitfolamphilo yalabakhulelwe ezingeni letibhedlela telizinga lekucala nelesibili, lapho bentiwa khona luphenyo nekuhlolisiswa lokuchubekako. 
Bomake labakhulelwe labasengotini lenkhulu belulekwa kutsi baye emitfolamphilo yetigulane letigulela ngaphandle njalo nje.
Uma ngabe uvakashele esikhungweni setemphilo kwekucala ngca, ucelwa kutsi ugcwalise lifomu futsi kutawubese kuvulwa ifolda. 
Wota namatisi wakho, nanoma nguyiphi imitsi loyinatsako ngaleso sikhatsi kanye nelikhadi lasemtfolamphilo noma esibhedlela, uma ngabe bewubhalise kulesinye sikhungo phambilini. 
Kukhulelwa lokunetingoti letincane kulawulwa Ema-MOU (tindzawo tekubelekela tebabelekisi emmangweni tetigulane tetemphilo telizinga lelisisekelo) etindzaweni tasemadolobheni, nemasatheliyithi nemitfolamphilo lengahambi etindzaweni tasemakhaya.
Kukhulelwa lokusengotini lenkhulu kulawulwa emitfolamphilo yetigulane letelashelwa ngaphandle etindzaweni tasemadolobheni bese kutsi emakhaya kuba setibhedlela tesigodzi nasetibhedlela telizinga leliphakeme.
<Doc09>
Luhlelo Lwekudla Loluhlanganisiwe
LoLuhlelo Lwekudla Loluhlanganisiwe (i-INP) luhlose kuphucula simo sekudla sabo bonkhe bantfu labahlala esifundzeni saseShonalanga Kapa. 
Loluhlelo lunetinhlangotsi letinyenti.
Kuyini kungondleki kahle?
Kungondleki kahle kuyinkinga lenkhulu kakhulu eNingizimu Afrika futsi kungulokunye lokufaka sandla kakhulu ekuguleni nasekufeni kwebantfwana.  
Kulinganiselwa ekutsini bangaba nge-30% bantfwana baseNingizimu Afrika labangakhuli kahle ngenca yekungondleki kahle eminyakeni yabo yekucala yekuphila.
Kungadli kudla lokwenele, kugula nekucindzeteleka/kukhahlabeteka kwengcondvo kutimbangela letinkhulu letisheshe tibangele kungondleki kahle. 
Buphuya kanye nekweswela imitfombolusito kutintfo letisisekelo letifaka sandla ekutsini ungondleki kahle. 
I-INP yetama kubukana nalokubhedvuka lokubindzile ngetindlela letinyenti.
Tigcwaliselikudla tebantfwana
Ezingeni lelisisekelo letemphilo bantfwana labahlolwa batfolakale kutsi abondleki kahle (loku kufaka ekhatsi bantfwana nebantfu labadzala labane-HIV labaphindze futsi babe nesifo sesifuba sengati) batawunikwa tigcwaliselikudla lokufaka ekhatsi imphuphu lecinisekisiwe kanye nesinatfo lesinikana emandla lamakhulu. 
Tigcwaliselikudla tinikwa emaklayenti lakhonjiwe ngekuya kwendlela yekukhetsa. 
Tisebenti tetemphilo tiphindze futsi tinikane teluleko, lwati kanye nekufundziswa mayelana nelulobo lwekudla lokunemphilo kanye netindlela tekupheka kudla letinemphilo kakhulu.
Bodokotela betekudla baniketa ummango tinsita letikhetsekile.
Kumunyisa
Kwelekelela ekulweni nekungondleki kahle kwebantfwana labasesebancane tisebenti tetemphilo tikhutsata bomake kutsi bamunyise bantfwana babo ngalokukhetsekile bate babe netinyanga letisitfupha budzala bese kutsi ngemuva kwaloko bachubeka nekubamunyisa kute kube ngulapho bangenisa ngekwengeta kudla kwekugcwalisela lokufanele, umntfwana ate abe neminyaka lemibili budzala. 
Letinye tindlela tekumunyiswa kucociswana ngato nabomake labane-HIV. 
Sibhedlela iVredendal neSikhungo salaBakhulelwe iGroote Schuur Tibhedlela Letemukela bantfwana kulesifundza ngekuya kweMitamo yeTibhedlela Letemukela  Bantfwana.
Kulandzelela kukhula
Bonkhe bantfwana bahlala njalo bakalwa njengoba kuyincenye yeluhlelo lwekulandzelela kukhula, inkhomba levelelako yekukhomba kutsi ingabe umntfwana uyakhula yini. 
Lesisindvo sibhalwa kuLikhadi Lendlela Leya Emphilweni.  
Timbangela letifihlakele tiyanakisiswa njengetifo letitsatselwanako, kweswelakala kwekudla ekhaya kanye nekunganakekelwa kwemntfwana. 
 Tifo letitsatselwanako tidlala incenye lenkhulu ekungondlekini kahle futsi letifo leti telashwa ezingeni lekunakekelwa ngetemphilo lelisisekelo.  
Sifo semsheko sihlobene kakhulu nekungahlanteki kahle kwendzawo (kuhanjiswa kwekungcola nekutfola emanti) kanye nekungondleki kahle kwemntfwana lomncane, lokumente kutsi ahlaselwe kalula sifo semsheko lesinemandla noma lesitsatsa sikhatsi lesidze.
Kucedvwa kwebuphuya.
Emakhaya laphuyile ayakhonjwa bese endluliselwa kutinhlelo tahulumende tekucedza buphuya. 
Ludzaba lwekudla kwemindeni lubukwa ngumkhakha bese kwentiwa tingenelelo kanye nekwesekela lokufanele.
Tigcwaliselimavithamini
Kulawula kweswelakala kwekudla lokunemsoco kuyincenye lebalulekile yalensita. 
Umsoco tinshwana temvelo njengemavithamini nemaminerali, latfolakala ngemanani lamancane ekudleni kantsi futsi abaluleke kakhulu ekugcineni temphilo letikahle. 
I-INP inika bantfwana labakhonjiwe sigcwaliseli saVithamini A. 
Bantfwana labete Vithamini A bayahusheka, abakhuli kahle futsi bavamisa kubanjwa tifo tiphindze futsi tibabulale. 
Kweswelakala kwaVithamini A kumosa emehlo futsi kuyimbangela lenkhulu yekungaboni emehlweni kwebantfwana.
Bantfwana labanesisindvo lesincane uma babelekwa banikwa emaphilisi aVithamini A, labese acinisa emasotja abo emtimba aphindze futsi asite ekukhuleni kwalomntfwana. 
Bantfwana labasesebancane kusukela etinyangeni le-6 kuya kule-11 budzala banikwa silinganiso sinye saVithamini A (100 000 IU) kuvikela tifo letiyingoti kakhulu. 
Bantfwana labanetinyanga le-12 kuya eminyakeni lesihlanu budzala banikwa silinganiso sinye sa-200 000 IU etinyangeni le-12 bese kuba silinganiso sa-200 000 IU njalo ngetinyanga letisitfupha bate babe neminyaka lesihlanu budzala.
Silinganiso lesengetiwe saVithamini A sinikwa bantfwana labangakondleki kakhulu, noma labahlala njalo bangenwa tifo letitsatselwanako njengemsheko, incubulunjwane noma i-HIV.
Kubulala imisundvu
Kwehla kwesisindvo semitimba yebantfwana ngalesinye sikhatsi kubangelwa kutsi banabomanyikana etiswini tabo futsi loku kungelashwa emtfolamphilo ngemutsi wekubulala imisundvu.
Seluleko mayelana nekudla lokunemsoco kwetimo letitsite
Imfundvo lenemsoco, lwatiso nekwelulekwa kwentiwa kuwo onkhe emazinga ekunakekelwa kwebantfu labake babanesifo seluhlangotsi, labanesifo senhlitiyo, ihayihayi, sifo sashukela, i-HIV/AIDS kanye neSifo Sesifuba.
Luhlelo lwekudla lokunemsondvo kwetikolwa temabanga laphasi
Luhlelo Lwekudla Lokunemsoco Lwesikolwa seMabanga laphasi lukhona etikolweni letitsite letikhonjiwe letinemnotfo lomncane. 
Letikimu leti kwamanje tichuntjwa ngekubambisana neLitiko Letemfundvo. 
Hulumende wesifundza uhlose kufinyelela kubantfwana laba-125, 000 etikolweni temabanga laphasi letinge-847 kulesifundza nga-2004 ngeluhlelo lwakhe lwekudla etikolweni.
Kudla etikhungweni
Le-INP iphindze futsi ifake sandla ekunakekelweni kwemaklayenti sikhungo ngetinchubo tetinsita tekudla kute kutsi kutfolakale kudla lokunemaseko lamatsatfu.
Ticondziso:
Labavakasha kwekucala emtfolamphilo/etibhedlela telizinga leliphakeme batawucelwa kutsi bagcwalise lifomu futsi sigulane sitawubese sivulelwa ifolda. 
Wota namatisi wakho 
Kutawudzingeka incwadzi yekwendluliselwa levela emtfolamphilo uma uvakashela esibhedlela. 
Tibhedlela titawucela siliphu sakho semholo sakamuva/luhlolo lwemali lengenako (i-IRP5).
Wota nelikhadi lakho lasesibhedlela uma ngabe bewubhalise esibhedlela phambilini.
<Doc10>
Inkhulumo yeLisekela leNdvuna yeTemisebenti Yahulumende, Mnu Ntopile Kganyago, Lilunga lePhalamende, nakwetfulelwa sive kwekucala Luhlelo lweLidolobha laseTshwane, eSakhiweni seLibhangesilulu laseNingizimu Afrika, eTshwane
Letinye tikhulu tahulumende letiphakeme
Nine bekunene bebetindzaba
Tivakashi letikhetsekile
Sincumo lesatsatfwa yiKhabhinethi nga-1997 sekukhutsata ematiko ahulumende avelonkhe kwenta lingekhatsi lelidolobhakati laseTshwane likhaya lawo lalomphelo kwaba kukhombisa umnobonchanti lomkhulu; ngaleso sikhatsi namanje. 
Lomphumela luhlelo lolwahlelwa kahle kakhulu lwekuchumanisa kwentiwa kabusha kwemadolobhakati etfu ngekuya kwesimemo sahulumende kwekuvusetelwa kwetindzawo tasemadolobheni nalaminye imitamo yekutfutfukisa tindzawo leyentelwe kukhutsata tindlela letifanele tekulawula tindzawo letisemadolobheni letiphendvula kumalungelo eluntfu, letiphatsa kahle bahlali, kutfutfuka kwetemnotfo kanye nekubumbana kwetenhlalo.
Njengoba lamuhla sibona kwekucala kuphumelela kwalombononchanti, siphindze futsi sigubha umkhosi weluhambo lesiluhambile kute kube ngulamuhla. 
Kukhulumisana kabanti lebekuvamise kuhambisana netinkhulumomphikiswano letijulile letimayelana netidzingo nalokungakhetfwa lokuvuleleke ematiko ahulumende mayelana nesimondzawo sawo akutange kusiphatamise sonkhe kumigomo lebeyibekwe ekucaleni, lebekukwenta kancono simondzawo sekusebenta sematiko ahulumende ngekhatsi kulidolobhakati laseTswane.
Ngaso sona leso sikhatsi sifanele kutsi sifake sandla ekuvusetelweni nasekwentiweni kancono kwelingekhatsi lalelidolobhakati. 
Leminye imigomo lebalulekile ifaka ekhatsi inshukumo yekuheha lutjalomali lwemkhakha lotimele, kutfutfukiswe kubukeka kweTshwane njengelidolobhakati lelibalulekile e-Afrika kanye nekukhutsata kuhlonyiswa kwalabamnyama ngemnotfo. 
Hulumende ungumninimphahla lomkhulukati futsi ukanye nebatjalimali labahola embili emphilweni yetemnotfo yahulumende wasekhaya ikakhulu kuMadolobhakati aseJozi naseTshwane eGauteng. 
Ematiko adzinga indzawo lesebentako kanye neyemahhovisi kute ahlangabetane netibopho tayo tekwetfulela ummango tinsita. 
Lwati lolwetayelekile utsi takhiwo letinyenti tahulumende tisesimeni lesihle kuya kulesihle nje nakucatsaniswa nekuhamba embili nemalengiso.
Kuvusetelwa, kulungiswa nekwentiwa kancono kutawuhola embili tindleko letinkhulu kuphindze futsi kufake sandla kuncenye ye-BEE yeMklamo weLingekhatsi leLidolobhakati laseTshwane. 
Njalo ngemnyaka hulumende wavelonkhe ngeLitiko Letemisebenti Yesive usebentise ngalokwecile tigidzigidzi letimbili temarandi (R2 tigidzi) kukhokhela emarenti kanye naletinye tinhlawulo letiphatselene nemphahla njengemareyitsi netinsita, eveni lonkhe, lapho khona umkhakha wangasese kanye nehulumende wasekhaya njengebazuzi. 
Ngalokubalulekile ngubo bona labo labatsintsekako labalindzeleke kutsi bachube kulungiswa kwabusha kwelingekhatsi leTshwane, lokungenteka kube nekuhlanganyela kwaHulumende weSifundza saseGauteng ngemiklamo yabo lemikhulu yelutjalomali njengoba kulindzelwe yiNhlangano Yetekutfutfukisa Umnotfo YaseGauteng (i-GEDA).
Kungcikitsi yeLuhlelo Lwelingekhatsi Lelidolobhakati iTshwane, lolwatiwa ngekutsi "yi-Re Kgabisa Tshwane" futsi loluhunyushwa kutsiwe "Indzawo Lencono Yekusebenta", kugcilwe kakhulu bantfu (ummango kanye netisebenti tahulumende), njengobe kunjalo nasetindzaweni letibonakalako labahlala kuto esikhatsini sekwetfulwa nekwemukelwa kwetinsita temmango letibalulekile. 
Ngesikhatsi amemetela Luhlelo Lwekusebenta lwahulumende nga-2004, Mengameli, Mnu Thabo Mbeki wamema ematiko avelonkhe eTemisebenti Yahulumende kanye neMisebenti yahulumende neKulawula kutsi bachube lomklamo kute kwentiwe kancono simondzawo sekusebenta sematiko ahulumende netisebenti tahulumende. 
Sakhiwonchanti lesibonakalako sahulumende siyinjini yekwetfulwa kwetinsita kanye netisebenti tahulumende tingemafutsa lahambisa injini futsi ayente kutsi idvume ngekushesha, ngalokwenele nangemphumelelo.
Ngesikhatsi kuhlolwa tidzingo talomklamo, tisebenti letinyenti yahulumende letatsintfwa tagcizelela kubaluleka kwetindzawo tekusebenta letihamba embili, letizuzisa imisebenti yabo futsi loku kwafaka ekhatsi timondzawo tangekhatsi netangephandle futsi ngaleyo ndlela-ke waba nesidzingo sekutsi kusetjentiswane neTshwane Metro, lekunguyona ibukene nato tonkhe tinhlangotsi tasedolobheni njengethrafikhi, kuhloba, kuphepha, kuvikeleka kanye nebuhle.
Angitsatse lelitfuba ngibonge baphatsi nebaholi beTshwane ngekwemukela lomklamo ngekutsi bawufake kuTinhlelo tabo Tekutfutfukisa Letihlanganisiwe.  
Ecinisweni leMemorandamu yeKuvisisana (i-MOU) lesitawusayina masinyane nje lamuhla emkhatsini weLitiko Letemisebenti Yesive lavelonkhe kanye neLidolobhakati laseTshwane Metro, siciniseko sekutfola sisekelo lesivumelana ngaso lesitawusuka kuso.  
Sivumelane sekuvuma kusebentisana kumitamo nakumiklamo ngekufanana lokutawuzuzisa lamacembu omabili.
Umlayeto wetfu lesiwucondzisa kini lamuhla utsi "umsebenti sewucalile" futsi kuleminyaka le-10 letako hulumende wavelonkhe nemkhakha lotimele utawufaka imali lengetulu kwetigidzi temarandi lesiphohlongo (tigidzi le-R8) ngemabhajethi, kwentiwa kancono kwalabo labarentiselwako kanye nelubambiswano lwahulumende  nemkhakha lotimele.  
Mayelana neKuphatfwa kweLuhlelo, sekusungulwe Likomidi Lelidvosa Embili emkhatsini weLitiko Letemisebenti Yahulumende Nekulawula, Litiko Letemisebenti Yesive, Umgcinimafa Wavelonkhe kanye neLidolobakati laseTshwane. 
Emkhatsini waleminye imisebenti leLikomidi litawuhola loluhlelo, lengamele libuye futsi lilandzelele kufezekiswa, liphetse lisu lekutfola timali liphindze futsi licinisekise kufezekiswa lokuchumene. 
LeLitiko likhetse Mnu Dumisani Dlamini kutsi abe Lisekela Jikelele lelibukene nako konkhe kulawulwa kwaloluhlelo.
Ngiyabonga.
<Doc11>
Make Somlomo, Mphatsisifundza Lohloniphekile, Balingani Ngekwemsebenti kuKhabhinethi, Malunga aleNdlu, Tivakashi letihloniphekile, tikhulu telitiko letetindlu, malunga ebetindzaba kanye nani sive sonkhe ngebubanti benu, ngiyanemukela. 
Lamagama lankha nine bekunene abonakala kutepolitiki taseNingizimu Afrika, ikakhulu eNshonalanga Kapa. 
Akukhatsaleki kutsi noma bangasebenta kangakanani bantfu balelive labasebenta ngekutikhandla nalabatsandza inchubekelembili, labanye bantfu umsebenti wabo kwentela phasi lomsebenti lomuhle losewentiwe ngulohulumende lonakekelako kulesikhatsi lesincane nje utsetse tintsambo.
Nine bekunene, bantfu labanyenti baphikisana ngekutsi tetindlu timayelana nani, ngivumeleni ngininike lolunye luhlangotsi. 
Ngekuya ngami, tetindlu atisimayelana neluphahla lwekufihla inhloko nje kuphela. 
Timayelana nebantfu lucobo lwabo labatsatsa sibopho sekusimamisa simondzawo sabo kanye nekulungisa likusasa labo.
Timayelana nemimango lesebenta ngemphumelelo kanye netimondzawo tekuhlala letisimeme. 
Timayelana nekuphumelela ekubumbaneni ngekusebentisana emkhatsini wemkhakha lotimele, umkhakha wahulumende, Tinhlangano Letitimele, kepha lokubaluleke kakhulu, imimango.
Tetindlu kimi tingachazwa kahle ngekutsi tiyinchubo, lefaka ekhatsi kuhlela kanye nebantfu kunekuhlelela bantfu. 
Tetindlu engcikitsini yaseNingizimu Afrika atisiwo nje umkhicito kuphela, kepha tiphindze tibe yinchubo lemiselwe kumagugu entsandvo yelinyenti bantfu balelive labayilwela kamatima.
Yinchubo lelalela bantfu, ivumele bantfu kutsi basebentise lilungelo labo lentsandvo yelinyenti kutsi batikhetsele luhlobo lwetindlu kanye netindzawo labafuna kwakha kuto tindlu tabo.
Kute intfo lesusa bantfu sitfunti sabo lephindze iphambane nentsandvo yelinyenti njengekuncisha bantfu lilungelo labo lelikhulu lekutikhetsela labakufunako. 
Ngalokwehlukile kumbuso welubandlululo, njengesishoshovu setenhlalo, bantfu basenkhabeni yembononchanti nelisukuhlela lami lekwetfulwa kwetindlu.
Nine bekunene, kuyangitfokotisa nalamuhla emini kunetfulela inkhulumo yelwabowomali yesibili njengeNdvuna Yesifundza Yetindlu. 
Ngiphindze futsi ngitfokotiswa kutsi ngetfula lenkhulumo yelwabiwomali ngelilanga lelingembi kweMkhosi we-10 wentsandvo yelinyenti yetfu.
Kunebufakazi lobucinile bekutsi hulumende loholwa yi-ANC  uzuze lokunyenti eminyakeni lelishumi yembuso wakhe wentsandvo yelinyenti kunanoma nguliphi lelinye live emhlabeni wonkhe jikelele. 
Sisebentile - Sizuzile.
Ngemagama lacinile, ematfubeni etindlu letitigidzi leti-1.4 hulumende latetfulile, ngiyatigcabha kumemetela kutsi sifundza setfu kuleminyaka leyimfica leyendlulile, setfule emayunithi la-167 000, loku-11% welikhekhe lavelonkhe.  
Loku, ngekubona kwami kusebenta lokuhle kakhulu ngekwelizinga.
Ngitsandza futsi kuveta kutsi lomnyaka lophelile bewugcwele tinsayeya, lowaba nelifutse lelibi ekwetfulweni kwetindlu kulo lonkhe lelive, kepha kube kakhulu kulesifundza.
Letinsayeya taba ngumphumela wekungeniswa kwetimfuno tenchubomgomo lensha naletinye tintfo letifanana nemali yebazuzi le-R2 479 kanye nekungeniswa kweSikimu Sesicinisekiso Semkhandlu Wavelonkhe Wekubhaliswa Kwabomakhi Betindlu etindlini letitfola sibonelelo sahulumende. 
Letinyatselo leti akukahloswa ngato kutsi tehlise sivinini sekwetfulwa kwetindlu kepha kwenta siciniseko sekutsi bantfu betfu batfola tindlu letingabiti kakhulu letisezingeni lelifanele. 
Indlela yekufundza lesiyihambako ekufezekiseni letinchubomgomo nanoma kunjalo seyehlise sivinini sekwetfulwa kwetindlu.
Lokunye lokwente simo saba sibi kakhulu kutsi litiko lami lisebente tinyanga letisitfupha lite Umcondzisi Lomkhulu. 
Loku kwente inchubekelembili yashaya ngelunyawo lwelunwabu kakhulu. 
Sewukhona lengimbeke esikhundleni, nguMnu. Seth Maqethuka, lowatalwa waphindze futsi wakhulela eKapa lonesipiliyoni kutahulumende wavelonkhe newendzawo, lengitsandza kumhalalisela ngiphindze futsi ngimemukele nanoma nje loko sengikwente emahlandla lamanyenti.
Nanoma tikhona tonkhe letinsayeya netihibe, ngiyatigcabha ngekumemetela kubantfu betfu kutsi litiko lami selikhonile kusebentisa tigidzi letinge-R348, lekunge-92% wesabelomali setindlu eNshonalanga Kapa. 
Letinye tifundza atikakhoni ngisho kusebentisa-52% welwabiwomali lwato.
Loku sekuholele ekuvunyweni kweselekelelo setindlu letilinganiselwa kuleti-25 000.
Imindeni leminyenti lephuyile itawutfola litfuba lekutfokotela titselo tentsandvo yelinyenti. 
Nine bekunene, loku kumelele kukhula lokukhulu kwemayunithi la-3000 nakucatsaniswa nemnyaka lowendlulile. 
Mayelana naloku, ngitsandza kubonga indzima lebalulekile ledlalwe bomasipala kulesifundza setfu. 
Ngaphandle kwekutinikela kwabo nemsebenti lomuhle labawentile ngabe asikakhoni kusebentisa lemali.
Kuko kona loku, ngitsandza kuhalalisela Lidolobhakati laseKapa ngekutsi lisebentise lwabiwomali lwalo lolucishe lube nge-70%.  
Angitikhohlwa-ke netikhulu tami ngemsebenti wato lomatima kanye nekufaka sandla kumbononchanti wetfu wekwakhela sive tindlu.
Nine bekunene, ngitawube angenti kahle uma ngabe nginivetela sitfombe lesihle kuphela mayelana nenchubo yekwetfulwa kwetindlu. 
Kusenetikhebesi letisesele enchubeni yetfu yekwetfulwa kwetindlu. 
Kute kube ngumanje, sisandzinga kwenta kancono kunati tindzawo letisicindzetele letilandzelako:
Tindlu tetfu letinyenti tisengakahambisani nenchubomogomo letsi akungakhiwa nje tindlu letinyenti kepha kwakhiwe tindlu letisezingeni lelifanele.
Sisandzinga kuntjintja inchubo yekwetfulwa kwetindlu ekubeni kwetfulwa kweluphahla lwekufihla inhloko kepha kwakhiwe tindlu tekuhlala letisimeme.
Sidzinga kuntjintja kuhlanganyela kwebazuzi ekubeni ngulabentelwako kepha bahlanganyele.
Sidzinga kuntjintja  indlela nabantfu betfu labacabanga ngayo kute kutsi bacale kubuka letindlu letitfola sibonelelo sahulumende hhayi njengemkhicito nje kepha njengemphahla leligugu.
<Doc12>
IMISEBENTI YEMAPHOYISA EMMANGO
Kube nekukhululeka lokukhulu kwamake nemntfwana ngesikhatsi James Busakwe lobekanemalanga la-16 budzala ahlanganiswa nebatali bakhe bengati mhla ti-7 Mabasa 2006. 
Lenkiyankiya icale ngesikhatsi make wemntfwana James efika eSibhedlela eKlerksdorp mhla ti-6 Mabasa avakashele indvona yakhe, futsi emanesi abese acaphela kutsi lomntfwana unikwe lomunye make, lotsite ungumake wakhe wengati walomntfwana ngayitolo.
Masinyane nje uma bacedza kutfola loludzaba, emanesi abese atisa Siteshi Semaphoyisa saseKanana, njengoba phela lomake lotsatse James ubanike likheli laseKanana. 
Lelikheli labase-ke liyahlolwa kodvwa kwabete imphumelelo. 
Kulelikheli bekungatiwa muntfu lona leligama nekuchazwa kwakhe.
Entsambama yamhla ti-6 Mabasa i-CPF yaseKanana yabamba umhlangano. 
Khomishani lobambe sikhundla watisa lomhlangano ngemntfwana lotfunjiwe waphindze futsi wacela wonkhe muntfu avule ememhlo netindlebe takhe. 
Ngensimbi ye-23:00 ebusuku bangalelo langa, lelinye lilunga lemmango lashayela emaphoyisa liwaphatsele lwatiso lwekutsi kunalomunye make lohlala emkhakheni wakhe, futsi lobekangakate abonakale akhulelwe, kepha manje sewuneluswane lwemfana. 
Emaphoyisa abe alandzelela lolwatiso nembala amtfola lomake kanye nemntfwana. 
Sisebenti sasesibhedlela sabitwa futsi masinyane nje sakhona kumbona lomntfwana, kanye nalomake lomtfumbe esibhedlela. 
Bufakazi lobunyenti, kufaka ekhatsi libhengele leplastiki lasesibhedlela, latfolwa endlini kalomake.
Lomake wabese uyaboshwa futsi lomntfwana longakalinyatwa wabuyiselwa esibhedlela, lapho ahlanganiswa khona namake wakhe mbamba ngakusasa ekuseni.
Tinyatselo letatsatfwa ngemalunga emmango letifaka ekhatsi kutfolwa kwalomntfwana, tifanele kutsi tinconywe, ngoba tigcamisa kubaluleka kweMaphoyisa Emmango. 
Kubaluleka kweMaphoyisa Emmango uma kufezekiswa futsi kugcinwa kahle, akukafanele kutsi kubukelwe phasi. 
Embili nemsebenti lomuhle, Kanana CPF!
Make Lotsandzekako
Ngitsatsa ngekutsi kube yinhlanhla noma inhlanhla lenhle kutsi ngendlule esiteshini sakho semaphoyisa eMondeor, ngaphindze futsi ngahlangana neJenali yakho ye-SAPS. 
Ngitsatsa ngekutsi ishicilelwa kanye ngenyanga, futsi ngiyitfole ijabulisa kakhulu nangiyifundza.
Mine nemkami sisandza kuvula ibhizinisi lensha futsi sitsandza kunimema nonkhe, noma-ke nanoma ngubaphi losebenta nabo ngoba basendzaweni lesikuyo, kutsi bavele batotfola inkomishi yelikhofi noma litiya lamahhala futsi setsemba kutsi sitawubanika nemicatsane.  
Ngetsemba kutsi utawuvisisa, kusungula ibhizinisi lensha akusilula futsi kutsatsa umsebenti kanye nemali lenyenti. 
Nanoma kunjalo, sisakholelwa ekutsini emaphoyisa nawo onkhe ematiko labacinisekisa kugcinwa kwemtsetfo abaluleke kakhulu kuto tonkhe takhamuti taseNingizimu Afrika. 
Loku yintfo lencane nje lesitsandza kunipha yona nonkhe kunibonga ngaloko lenikudzelile kwenta siciniseko sekutsi, tsine takhamiti, sichubekela embili ngetimphilo tetfu temalanga onkhe.
Silindzele kutfola imphendvulo kuwe, noma futsi lokuncono kakhulu, kubona labo losebenta nabo bembetse inyifomu, befika lapha esitolo setfu lesincane, futsi sibati kancono.
Siyabonga futsi kini, bacinisekisi bekulandzelwa kwemtsetfo baseNingizimu Afrika, ngawo wonkhe umsebenti wenu lomatima nekutinikela kwenu ekugcineni iNingizimu Afrika iphephile.
Tincwadzi letimfisha, naletingemaciniso tingatfunyelwa ngefeksi noma ngencwadzigezi kuMhleli.
Siyaligodla lilungelo lekuhlela noma kunciphisa tincwadzi.
<Doc13>
SIMEMO SEKUPHAKAMA KUSETJENTWE
Mhla ti-14 Inhlaba 2007, yinye yema-athikili e-SAPS Ijenali ku-Inthanethi (www.sapsjournalon-line.gov.za) ichaze indlela lekuboshwe ngayo emaphoyisa lamabili eMkhakha Wekukhomba Timoto waseWelkom Vaboshelwa inkhohlakalo nekukhwabanisa.
Kwabikwa kutsi laba lababili, nsumpe kanye nemhloli, batsengisa timoto letitfolwe ngemaphoyisa, kute kutsi batizuzise bona. 
Bobabili labasolwa bavela enkantolo mhla ti-12 Inhlaba futsi licala labo lachutjelwa embili kumhla tinge-21 Ingci 2007.
Ngemuva kwelilanga linye, mhla ti-15 Inhlaba 2007, sihloko se-News24 saveta kutsi: "Emaphoyisa lamabili aboshelwe kugcekeza ahlomile". 
Manje bekusitjudeni lesiliphoyisa lelikhulu kanye nemhloli lababikwa kutsi bahlasele sitolo setimphahla eMarble Holi bahlomile, beba imali, emabhuluko kanye nelihembe.
Kukhohlakala emaphoyiseni kufanele kutsi kuphele. 
Nanoma nje  labanye betfu setsembekile, sitakhamiti letisebenta ngekutikhandla, emaphoyisa labambalwa akakhombisi kutihlonipha, kuhlonipha inyifomu yawo noma Indlela Yekutiphatsa Kwemaphoyisa.  
Sikhatsi manje sekutsi sikhulule i-SAPS kuto tonkhe letintfo letingasikahle. 
Manje sewungasita kulahla emaphoyisa lakhohlakele ngekutsi uwakhiphele ebaleni elucingweni lolusha lwekubika bugebengu. 
Ngekungatidzaluli!
Uma ngabe usola kutsi ntsanga yakho ngekwemsebenti usetikwemasu langakalungi, noma-ke ukhona lomunye umuntfu lomatiko, kungaba liphoyisa, lilunga lemndeni. losebenta nabo, bomakhelwane noma tihambi, labenta bugebengu noma bahlela kwenta bugebengu, konkhe nje lekufanele kutsi ukwente, kutsi utfumele i-SMS ku 32211. 
Lena yinombolo lensha yelucingo lwekubika bugebengu yavelonkhe lesandza kwetfulwa yiPrimedia eSandton. 
Ungatfumela i-SMS ku 32211 (ibita-R1 ngayinye) noma uye ku www.crime-line.co.za. 
Bagcogci bemininingwane labaceceshiwe balindzele kwendlulisa lolwatiso balwendlulisele emaphoyiseni, latawubese atsatsa tinyatselo masinyane! 
Intfo lenhle kutsi utawuhlala njalo ungadzalulwa. 
Manje unemandla ekulwa nebugebengu ngaphandle kwekutifaka engotini. 
Umtamo wePrimedia wetsembisa kutsi kute lokubi  lokutawubuya kuwe. 
Yusuf Abramjee, Umchumanisi weMklamo Wekulwa Nebugebengu wePrimedia, utsite: "Asilifuni ligama lakho noma likheli lakho ngaphandle uma ngabe ukhetsa kusinika futsi kute sidzingo setitatimende noma kuvela enkantolo. 
Konkhe lesikufunako lwatiso lolumayelana netigebengu kute kutsi kutsatsa tinyatselo."
Lomkhankhaso wekulwa nebugebengu wavelonkhe lomusha, lobita tigidzigidzi temarandi wetfulwa yiPrimedia eSandton mhla ti-7 Inhlaba 2007. 
Umiselwe kunchubo Yemave Emhlaba Yebavimbibugebengu. 
Bavimbibugebengu bacala e-Albuquerque, New Mexico, ngeNyoni 1976. 
Lubanjiswano lolusemkhatsini wemmango, betindzaba kanye netinhlangano leticinisekisa kulandzelwa kwemtsetfo futsi lwentelwa kulwa nebugebengu nekugcina bahlali baphephile. 
Lamuhla tinhlelo teBavimbibugebengu tilinganiselwa kuleti-1 200 emhlabeni jikelele tisebenta emaveni lange-20 lasebentisa lwatiso lalunikwa ngummango kusita kuvimba bugebengu. 
Ngekusho kwa-CEO wePrimedia Ltd, Mnu William Kirsh, letinhlelo setisite ekuboshweni kwetigebengu leti-600 000!
Lokufanele kutsi kwatiwe ngiwo onkhe emaphoyisa ngalomkhankhaso wekulwa nebugebengu, kutsi wesekelwa ngalokuphelele yiNdvuna yeTekuphepha neKuvikeleka, Mnu Charles Nqakula kanye naKhomishani Wavelonkhe we-SAPS, Khomishani Jackie Selebi. 
Khomishani Selebi wetsembise kutsi "njengenhlangano, sitawenta konkhe lokusemandleni etfu kutsi lomklamo usebente." 
Umbuto lokhona wekutsi utawentani ngawo? 
Kwesekelwa nguwonkhewonkhe kuyadzingeka, hhayi nje kuphakamela etulu kuphela uma utfola lwatiso esikhungweni selucingo lolubukene netebugebengu, kepha nekuphindze futsi uwutsengise lomklamo konkhe lapho ungakhona khona. 
Tjela bantfu, ema-CPF, tikolwa, umndeni wakho kanye nebangani ngalomtamo. 
Yenta siciniseko sekutsi bayavisisa kutsi lomklamo wetsembisa kutsi kute lokubi lokutabavelela, kutsi batawuhlala bangadzalulwa noma ngabe kwentekani. 
Futsi khumbula kutsi lolucingo akusilo lucingo loluphutfumako. 
Bantfu bafanele kutsi bachubeke babike lokuphutfumako ku 10111 noma etiteshini temaphoyisa letidvute nabo.
Ngawo lomkhankhaso wekulwa nebugebengu betindzaba sebelekelela emaphoyisa. 
Bafuna kusisita kwenta iNingizimu Afrika ibe yindzawo lephephe kakhulu yawonkhewonkhe. 
Ekutfulweni kwalomtamo, John Robbie, umchubiluhlelo  lwasekuseni lwekucocisana lwe-Talk Radio 702, unike i-SAPS imishini yeMathulusi e-ID lenge-65. 
Mnu Robbie usandza kwenta sicelo emsakatweni lesicondziswe kubalaleli kutsi bente setsembiso sekutsenga lemishini yeMathulusi e-ID. 
Umtsengisi walemishini, Bucwephese bebuso, naye ungenile, wehlisa intsengo yalemishini, lokubese kusita tinkampani letigcogce imali leyenele yekutsenga umshini munye kutsi sale titsenga mibili.
IPrimedia naJohn Robbie abasibo bona bodvwana labasita emaphoyisa kulwa nebugebengu. 
Fundza nanoma ngutiphi taletindzaba temphumelelo kuJenali ye-SAPS noma ku-SAPS Ijeneali ku-Inthanethi futsi utawubona kutsi emacala asonjululwa kanjani ngelusito lwemalunga emmango.
Ngekuma ngemumo kwalomkhankhaso wekulwa nebugebengu, tigebengu, kufaka ekhatsi labo labambalwa labakhohlakele emsebentini, singati intfo yinye ngekuciniseka ... emalanga abo asasondzele.
<Doc14>
Kucinisekiswa kwemtfulitinsita yi-ETQA
Luphiko Lwetemisebenti yaseNingizimu Afrika
Kufaka sicelo sekucinisekiswa yi-ETQA njengemtfulitinsita wetemfundvo nekucecesha
Kuchazwa
Imitsetfosimiso lesebenta kumitimba yeKucinisekisa Lizinga Lelifanele Letemfundvo Nekucecesha (i-ETQA) ngaphansi kweMkhandlu Weticu Tetemfundvo (i-SAQA) udzinga kutsi batfulitinsita betemfundvo nekucecesha bafake sicelo sekucinisekiswa ku-ETQA. 
Kute bacinisekiswe, bafundzisi nebaceceshi badzingeka kutsi babhalise ngekwemibandzela yemtsetfo losebentako. 
Umtsetfo lomayelana neTemfundvo Nemfundvo Lechubekako udzinga kutsi bonkhe batfulitinsita tetemfundvo nekucecesha labaniketa titifiketi letiphelele babhalise kuLitiko Letemfundvo.
Umtfulitinsita wetemfundvo nekucecesha ufanele kutsi anikete emayunithi emazinga kanye/noma ticu tetemfundvo letiwela ngekhatsi kwemkhakha losisekelo lekugcilwe kuwo wemkhandlu weKucinisekisa Lizinga Letemfundvo Nekucecesha (i-ETQA) weMkhandlu weTemfundvo Nekucecesha (i-SETA) noma Umtimba Loyingcweti.
Tidzingo tekucinisekiswa:
* Tidzingo tekucinisekiswa tikumculu lobhalwe kutsi Indlelanchubo neTinkhombandlela teBatfulitinsita futsi itfolakala kuwebhusayithi ye-SAQA.
* Tinhlelo (kanye/noma tinhlolo) letiniketwa ngumtfulitinsita wetemfundvo nekucecesha letinemayunithi emazinga kanye/noma ticu tetemfundvo letibhaliswe kuLuhlakamsebenti Lweticu tetemfundvo Lwavelonkhe (ku-NQF).
* Ikharikhulamu (idizayini, lokucuketfwe kanye netintfo tekufundza) kuhambisana nemayunithi emazinga kanye/noma ticu tetemfundvo.
* Kunetinsebenti letineticu letifanele (bafundzisi nebahloli lababhalisiwe).
* Bafundzi bayakhona kutfola tintfo tinsita tekubesekela tekufundza letenele.
* Tindlela tekuhlola nemathulusi lasetjentiselwa kukala tidzingo temayunithi emazinga kanye/noma ticu tetemfundvo tinguletifanele, tingito futsi tetsembekile, futsi tisetjentiselwa kwenta kancono kufundza.
Tinyatselo letifanele kutsi tilandzelwe
* Tfumela incwadzi yesifiso sakho sekutsi ucinisekiswe njengemtfulitinsita wetemfundvo nekucecesha ku-ETQA lefanele.
* Tfumela lifomu lekutihlola nelekufaka sicelo ku-ETQA.
* Uma ngabe awukacinisekiswa futsi uva sengatsi lenchubo ayikentiwa kahle, unelilungelo lekwendlulisela sikhalo sakho embili.
* Luhlu lwema-ETQA nemininingwane yekutsintsana luyatfolakala kuwebhusayithi ye-SAQA.
Kungatsatsa tinyanga leti-6
Lensita itfolakala mahhala.
Emafomu lafanele kutsi uwagcwalise
Emafomu ekufaka sicelo sekuba ngumtfulitinsita nemadokhumenti lafanele angatfolakala kuma-ETQA lafanele.
Iminingwane yekutsintsana - Ucela kutsi ukhetse kube kunye:
