<Doc01>
I-EjensI Yekucinisekiswa Kwetenhlalokahle YaseNingizimu Afrika
Umculu Wekunakekela Emakhasimende
Siyakwamukela kuMculu Wemakhasimende etfu
Sifuna wena, khasimende letfu, usikale ngelizinga lemsebenti wetfu njengoba silibekile kulomculu. 
Sitakuphatsa ngenhlonipho sikunike lusito lwetfu lolukahle lihambisane nemigomo ye-BATHO PELE.
Siyatibophelela njengencenye yemsebenti wetfu kukunika lusito lolusezingeni lemhlaba, sikunike lwatiso lolunembako, teluleko nelusito ngato tonkhe tinsita tetfu.
Inhloso yaloMculu
Lomculu ukutjela ngelizinga lelusito longalutfola ku-Ejensi Yekucinisekiswa Kwetenhlalokahle YaseNingizimu Afrika (SASSA).
i-SASSA isengeto kuluphiko lwahulumende lekwetfula tinsita lolulawula kuphakelwa kwesondlo kutakhamuti taseNingizimu Afrika. 
Siyatibophelela
Kulawula tinsita tekucinisekisa tenhlalokahle, ngendlela yekonga nalenemphumelelo sibe sisebentisa tindlela letiphuma embili.
Yini longayilindzela kitsi
Kugcugcutela nekuvikela sitfunti semuntfu, Imfihlakalo, Kuhluteka, Kubacotfo, Ngalokuvulekele wonkhewonkhe Nangalokulinganako.
Sonkhe sikhatsi i-Ejensi Yekucinisekisa Tenhlalokahle YaseNingizimu Afrika, sitaku
Nika lwatiso neteluleko ngato tonkhe tinhlobo tesondlo longafaka sicelo sato.
Sikutfumela kuletinye tikhungo letingabukana netidzingo takho.
Siyakusita kugcwalisa emafomu etfu nekufaka sicelo sesondlo.
Sigcina imininingwane losinike yona iyimfihlo.
Ngaso sonkhe sikhatsi silandzela Umtsetfosisekelo weRhiphabhlikhi YaseNingizimu Afrika, imitsetfo lelawula imisebenti yahulumende kanye nendlela yekutiphatsa kwetisebenti tahulumende
Sikusita ngelulwimi lwakho lolutsandzako. 
Sisebenta ngekubambisana nebantfu lesibasitako kanye nalabanye balingani betfu.
Silwela kutfutfukisa kwetfulwa kwetinsita kute siphumelelise tifiso takho.
Kuchumana natsi
Uma uchumana natsi ngasosonkhe sikhatsi, ngelucingo noma nge-imeyli kutawenteka naku lokulandzelako:
I-ejenti yesisebenti lesichumana nemakhasimende lokhuluma naso sitawutatisa kuwe.
Uma ubute ngelucingo noma ute matfupha, sitakuphendvula leso sikhatsi.
Uma singeke siphendvule ngaleso sikhatsi sitakunika tizatfu bese siyalitjela likhasimende kutsi lingayilindzela nini imphendvulo.
Sitakunika inombolo leyireferensi kute ukhone kulandzelela umbuto wakho
Singakutfokotela kutfola umlayeto lobuya kuwe futsi sitawuphendvula umbuto wakho kungakengci emalanga la-7 emkhatsini kweliviki.
Uma singakuphendvuli ngalokugcwele kungakengci emalanga la-7 emkhatsini kweliviki, sitakutjela kutsi kungani nekutsi imphendvulo yakho ungahle uyitfole nini.
Sitawutama kucatulula inkinga yakho esikhatsini lesi-21 emalanga lasemkhatsini kweliviki.
Uma usishayela lucingo, sihlose kukuphendvula masinyane ngelulwimi lolutsandvwa nguwe lolusemtsetfweni.
Sitawukhulumisana nawe ngencwadzi ngaso sonkhe sincumo lesimayelana nesondlo sakho 
Kumahhovisi e-SASSA
Uma ufika kulinye lemahhovisi etfu, sisebenti lesibukene nekusita bantfu sitakusita masinyane.
Onkhe emahhovisi etfu avulwa nga-08h00 kute kushaye 16h30, kusuka ngeMsombuluko kuye kuLesine kantsi ngaLesihlanu kusuka nga-08h00 kute kube ngu-16h00.
Emahhovisi nasetikhungweni tekuhola utawutfola naku lokulandzelako: 
Kufihlakala
Tindzawo tekulindza letintofontofo
Tindlu tangasese
Kulashwa emtfolamphilo uma satiswe ngesikhatsi
Sitawuta kuwe uma ngabe ngenca yekuphatseka awukhoni kuta emahhovisi etfu.
Ungasishayela lucingo tsine sitawuhlela kuta kuwe.
Kusebenta ngesicelo sakho sesondlo sahulumende
Sitawucala kusebenta ngesicelo sakho lelo langa.
Kufuneka siciniseko kutsi ufanelekile kutfola sondlo ngalokusemtsetfweni.
Sitibekele umncamulajucu wekusebenta ngesicelo sakho bese sibhadala imali yesondlo kungakengci tinsuku leti-90.
Sitakubonisa ngelilungelo lakho lekubuyeketa sincumo uma ngabe sicelo singakaphumeleli, silengisiwe noma sikhanseliwe.
Kutsatsa sincumo.
Uma sitsatsa sincumo mayelana nesicelo sakho sesondlo kantsi wena ubona ngatsi asisikahle, noma udzinga lwatiso lolungetiwe mayelana nesincumo, ungenta loku lokulandzelako:
Sicele sikuchazele kabanti ngesincumo, tsine sitawenta njengoba usho.
Ungabuyeketa sincumo kungakengci tinsuku leti-30 kusuka kulusuku lolusencwadzini yakho.
Ungatfola lonkhe lwatiso loludzingako lolukufayela yakho.
Umsebenti wakho kutawuba
Kusinika: 
Likheli laseposini langempela kanye nelendzawo lohlala kuyo.
Tingucuko letikhona temininingwane yakho letifana nemholo, likheli, simo setemphilo njll.
Lwatiso lwangempela, lweluciniso, lolunembako naloluphelele sonkhe sikhatsi.
Sitawuphendvula masinyane kuto tonkhe tincwadzi kanye netibuyeketo nanoma ngabe nguluphi lwatiso lolucelile. 
Awulitfokoteli lusito lwetfu?
Uma ungatfokoti ngelusito lwetfu ngenca yekutsi: 
Sitsetse sikhatsi lesidze kwenta sicelo sakho sesondlo kantsi/noma awukakhokhelwa ngesikhatsi.
Kutiphatsa kwesisebenti setfu bekungasi kahle.
Tisebenti tetfu tente liphutsa ngesicelo sakho noma tikunike seluleko lekungasiso.
Nganoma ngabe nguliphi liphutsa lelenteke ngenhloso/lolungakahloswa lesilentile
Satise ngalo sitawulungisa masinyane onkhe emaphutsa lesiwentile.
Uma ufuna kufaka sikhalo, sicela usibhalele noma usishayele lucingo ucele bakufake kuyunithi yetfu yekunakekelwa kwemakhasimende.
Sitawucocisana nawe ngelusito lwetfu
Siyafisa kutfola imibono yakho mayelana nelusito lwetfu.
Sitawusebentisa lwatiso losinike lona kutfutfukisa lusito lwetfu.
Sicela usitfumelele imphendvulo nganoma nguyiphi indlela kuleti letilandzelako:
Shayela inombolo yamahhala yesikhungo setfu setincingo-0800 601 011
Gcwalisa likhadi lemibono yelikhasimende lelitfolakala emahhovisi etfu nakutikhungo tekuholela.
Vakashela iwebhusayithi yetfu ku-www.sassa.gov.za
Vakashela noma ngabe ngusiphi sikhungo setfu sekuchumana.
(Sesigodzi, lesisendzaweni yangakini, tikhungo telusito kanye netekuholela)
Tfumela siphakamiso lesibhaliwe kunoma ngabe nguliphi lihhovisi letfu.
Imibuto nemibono lemayelana nalomculu
Uma ngabe udzinga lolunye lwatiso lolungetiwe ngalomculu, vakashela linye lemahhovisi etfu.
Ungawutfola lomculu ngeBreyili, ngekulalela sicophamavi kanye nange-CD, uma uwucelile.
Lomculu utawucala kusebenta mhla ti-01/04/2007 kantsi utawubuyeketwa njalo ngemnyaka kute kufakwe imibono yakho.
<Doc02>
Telubalobalo Taseningizimu Afrika-Tindzaba
Ngekhatsi Kwetelubalobalo: Sidzingo selubalobalo sitawukhula njengoba idemokhrasi ikhula
Lena-athikili yacala kushicilelwa ku-Bhizinisi Ripoti mhla ti-05 Agasti 2004
Evikini lelengcile ngihambele umhlangano wesigodzi webhodi yetekululeka Wesikhungo Sase-Afrika Lesemphumalanga Sekucecesha Telubalobalo eTanzania, lapho ngibe nelitfuba lekuya kumcimbi wemnyaka welihlandla le-39 wekutfweswa ticu kulesikhungo, lapho tisebenti letisihlanu Tetelubalobalo Tase-SA tibambe lichaza. 
Kuceceshwa kwetisebenti Telubalobalo Lwase-SA yintfo letsandvwa kakhulu ngilenhlangano.
Masinyane emva kwekukhetfwa njengaSotibalobalo-jikele, Telubalobalo Tase-SA, tibambisene Nemkhandlu Wetelubalobalo, bacala kutfungatsa tikhungo letitawuniketa kucecesha lokukahle lokumayelana nedatha lesemtsetfweni.  
Sibone tikhungo letimbili: sikhungo sekucecesha sase-Dar es Sallam, eTanzania, kanye ne-Institjudi Yetelubalobalo Neye-apulayidi ikhonomikhsi e-Uganda. 
Lesikhungo sekucecesha sasungulwa nge-1965 yi-Khomishini Yase-Afrika Yetemnotfo Ye-UN, Inhlangano Yase-Afrika Lesemphumalanga Yemisebenti Lefananako kanye neLuhlelo Lwentfutfuko Lwe-UN. 
Nge-1977, hulumende waseTanzania watsatsa kulawulwa kwalesikhungo, wakhulisa linani lemave latfola lusito aba-13.
Lesikhungo lesise-Uganda sasungulwa ngemnyaka wa-1969, ngekulandzela luhlaka lwemtsetfo weNyuvesi iMakerere.
Inhloso yaso lebekiwe bekukucecesha lokusezingeni lelisetulu bochwepheshe kutelubalobalo kanye naku-apulayidi ikhonomikhsi.
Kuleminyaka lemitsatfu leyengcile, Telubalobalo Tase-SA betitfumela tisebenti kuletikhungo.
Lomnyaka lophelile, licembu lekucala letfweswe ticu.
Kusukela babuyile, kube nentfutfuko lenkhulu emsebentini wabo, lapho khona labanye nyalo basetikhundleni tekulawula.
Kodvwa-ke, Telubalobalo Tase-SA tibukene netinsayeya letinsha.
Sidzingo selwatiso lwelubalobalo lelitawusita kutsatsa tincumo sikhule kakhulu, kuto totintsatfu tigaba tahulumende. 
Bantfu labaceceshelwe kugcogca nekusebentisa lwati lwelubalobalo emazingeni abomasipala bayadzingeka kakhulu.
Kute siphumelelisa lesidzingo, kufuneka siceceshe bantfu lokungenani laba-2000 ngemnyaka.
Lesikhungo sekucecesha saseTanzania kanye ne-Institjudi Yetelubalobalo Nete-Apulayidi Ikhonomikhsi yase-Uganda angeke tikhone kumelana nalesidzingo. 
Uma kuvulwa inkhomfa Yenhlangano Yetelubalobalo  lomnyaka lophelile, indvuna yetetimali Trevor Manuel wafaka insayeya kumanyuvesi aseNingizimu Afrika kutsi abukane nekuswelakala kwemakhono elubalobalo latawulekelela hulumende kutsatsa tincumo letibhekiswe kulwatiso lwetibalobalo lolunembako.
Telubalobalo Tase-SA ticale tingcongco nemanyuvesi ngenhloso yekucala loluhlobo lwekucecesha.
Kodvwa-ke, nyalo ayikho inyuvesi eNingizimu Afrika letfula lekhozi yetelubalobalo lolusemtsetfweni. 
Telubalobalo Tase-SA tihlela kusungula sikhungo sekucecesha telubalobalo madvute nje kulesikhatsi lesitako, lesitawucecesha telubalobalo lolusemtsetfweni kutisebenti talo kanye netisebenti talamanye ematiko.
Kucalwa kweluhlelo lwavelonkhe lwetibalobalo kutawenta kube nesidzingo sekusungula emayunithi etelubalobalo kumatiko lahlukahlukene ahulumende, lokutawengeta  kulesidzingo lesikhulu semakhono etelubalobalo. 
Kodvwa-ke, kutfutfuka kwemakhono etelubalobalo kuchunyaniswe naletinye tintfo letingasito kuphela letisidzingo sahulumende sekuba nelwatiso lolunembako.
Lubalobalo lushaya enhlitiyweni yedemokhrasi.
HG Wells, uma kucala isenthuri ye-20, wabeka umbono lotsi esikhatsini lesitako, kubaluleka kwelubalobalo kutakhamuti kutawufana nekubaluleka kwelikhono lekubhala nekufundza.
Lubalobalo lwemmango luyimphumelelo yanyalo yemasiko latfutfuka ngekungena kwedemokhrasi.
Esimeninhlano sase-Afrika, lapho khona intsandvo yelinyenti iyintfo lensha, sitawubona sidzingo selubalobalo lwemmango sikhula sihambisane nekukhula kwentsandvo yelinyenti.
Bosotibalobalo babachubi bemigomo yekubasobala kwedemokhrasi lapho khona kunekukala nekuvuleleka, kanjalo nekuphendvula ebantfwini.
Ngiloku lokudzingekako kukhulisa emakhono elubalobalo, kanye nekutfutfukisa tikhungo letidzingekako ekufundziseni idatha lesemtsetfweni ngemandla lamkhulu. 
Pali Lehohla unguSotibalobalo-jikelele futsi uyinhloko Yetelubalobalo Tase-SA. 
Kutfola lwatiso lolubanti mayelana Netelubalobalo Tase-SA naloko letikwentako, vakashela www.statssa.gov.za noma shaya (012) 310-8600
<Doc03>
Tinsuku Leti-16 Tekulwa Nebudlova Kubomake Nebantfwana: bewati na?
Kusukela nge-1994, Hulumende ushaye umtsetfo lotawubukana lotawulungisa loko lokubi lokucondziswe kubomake nebantfwana.
Umtsetfo Wekulingana Nekuvikela Kubandlulula Ngalokungakafaneli, we-2000 washayelwa kuciniseka kutsi wonkhe umuntfu uyawatfokotela emalungelo Emtsetfosisekelo.
Lomtsetfo ucinisekisa kutsi bomake banenkhululeko nemalungelo lalinganako, uma kukhulunywa  ngekulungisa loko lokubi kwesikhatsi lesengca.
Umtsetfo Wematfuba Ekucashwa Lalinganako, we-1998 ucinisekisa kutsi kubandlululwa ekucashweni, kusikhundla nakumiholo etimakethe tetisebenti letibangwe mitsetfo yelubandlululo kutawuncishiswa.
Ugcugcutela kumelelwa lokulinganako kwabomake kanye nalabanye bantfu labebacindzetelekile kuwo onkhe emazinga etikhungo tahulumende netangesese.
Umtsetfo Wekunakekela Umntfwana, we-1998 uciniseka kutsi emalungelo emntfwana ekuphila imphilo lesezingeni lelifanele lekukhula ngekwemtimba, ngekwengcondvo, ngekwemoya kanye nangekwetenhlalo.
Lomtsetfo uciniseka kutsi imali yekunakekela umntfwana iyadvonswa kumtali noma kunoma ngumuphi umuntfu lekufanele anakekele umntfwana. 
Umtsetfo Webudlova Ekhaya, we-1998 washayelwa kunika labo labasindzile ebudloveni kuvikeleka lokusezingeni lelisetulu ekuhlukunyetweni ekhaya.
Bomake, lekungibo labahlukunyetwa ngilobudlova basekhaya, sebanendlela lesemtsetfweni letawuciniseka kutsi bavikelekile.
Umtsetfo Webantfwana, we-2005 kanye Nemtsetfo Wekuchibiyela Umtsetfo Webantfwana, we-2007 washayelwa kulokunye kuvikela umntfwana ekuphatfweni kabi, kunganakekelwa, ekuhlukunyetweni noma kwemukwa sitfunti.
Hulumende usebentise wabuye wasekela tinhlelo letiningi tekungenelela letivikela sitfunti sabomake nesebantfwana.
Umculu Wemalungelo Ebantfwana uyabuyeketwa bese kuba nalokungetwako kute ufake tinseyeya letinsha njengekusetjentiswa kwebantfwana kutemacansi nekubavulela etintfweni letimayelana netemacansi.
Hulumende ushaye umtsetfo lomayelana nensayeya yekushadisa bantfwana ngenkani kuvikwe ngekutsi kulisiko lelibitwa ngekutsi “Ukuthwala”.
Hulumende utibophelele kucinisekisa kutsi emasiko naletinye tinchubo ayahambisana neMtsetfosisekelo kanye nemiyalo lemayelana naloko.
Kusalungiswa luhlelo lekuvuselela iyunithi yemaphoyisa lesipesheli  letawubukana nemacala ebudlova basekhaya newemacansi kanye nalamanye emacala laphatselene nabomake nebantfwana.
Lokusungulwa kwemayunithi lasipeshali kutawuheha bochwepheshe labadzingekako labatawukhulisa emandla ekulawula kanye nekushushisa ngemphumelelo emacala labukene nabomake nebantfwana.
Kwanyalo kunemaThuthuzela Care Centres la-17 lasunguliwe eveni lonkhe emimmangweni lenelizinga lemacala ebudlova kutemacansi lelisetulu.
Lama-Centre aletsa tinsita temphilo netenhlalakahle futsi kulapho kucala khona tinhlelo tekubika nekushushisa emacala lokwentiwa bantfu labaceceshelwe loko ngendlela leletsa sitfunti nalenakekelako.
Imali Yesikhwama Sekubuyisa Imphahla Letfolakale Ngebugebengu sasetjentiswa kumiklamo yekufundzisa labo labatsintseka le-19. 
Kwasungulwa Luphiko Lekulawula Tinsita Talabo Labahlukubeteka Emacaleni Ebudlova lolunetinsita letiniketwa tinhlangano tahulumende netemmango leti-1 500 kuto tonkhe tifundza.  
Loluphiko lufundzisa bantfu kutfola tinsita letitfolakala etindzaweni tangakubo.
Tikhungo letivulekele labo labahlukubeteka tisunguliwe etiteshini temaphoyisa letinemazinga lasetulu alamacala.
Tinkhantolo Letitibophelele Emacaleni Etemacansi tisunguliwe.
Umtsetfo Webudlova Ekhaya ubonelela kutsi kusungulwe tindzawo tekuhlalisa labahlukumetekile.
Nyalo letindzawo ti-96 eNingizimu Afrika, kusuka kuleti-39 nga-2001.
Emalungelo Emculu Walabahlukumetekile entiwe aba liciniso kulabo labahlukunyetwe macala ebugebengu lafaka ekhatsi Luhlelo Lwetebulungiswa Kutebugebengu.
Lomculu ufaka Emazinga Laphasi Etinsita Talabahlukunyetwe Bugebengu, uchaza kahle luhlaka lwemtsetfo walabo labahlukumetekile kute kuchazwe emalungelo abo mayelana tetinsita letilindzelekile kuLuhlelo Lwetebulungiswa Kutebugebengu. 
Ngekusebentisa Lomculu Walabahlukunyetiwe, inamba yemalanga latsetfwako kucedza licala Enkantolo Yemacala Etemacansi yehle kusuka ku-285 yaya ku-142. 
Lomculu futsi uyadzingeka kute Hulumende waseNingizimu Afrika akhone kuphumelelisa sibopho sakhe lasenta Namhlabuhlangene (UN) Sekumemetela Imigomo Lesisekelo Setebulungiswa Kulabo Labahlukunyetwe Bugebengu Nekusetjentiswa Kabi Kwemandla.
Kubambisana kwemave emhlaba ekusombululeni tinsayeya tebudlova kubomake nakubantfwana.
INingizimu Afrika itfumele umbiko wayo mayelana naleseyikwentile lokumayelana nekusebentisa Sivumelwano sekucedza kubandlulula bomake kukomiti ye-UN CEDAW. 
INingizimu Afrika beyamukela Umhlangano Wetindvuna Temave Enhlangano Yekutfutfukisa Imimmango Yemave Langaseningizimu Ne-Afrika (SADC) (Mhlati-09 Okthoba) kute kucedzelwe loluhlelomgomo lwalesigodzi lweminyaka le-10 lolutawulandzelwa lolumayelana nekushushunjiswa kwebantfu, ikakhulu bomake nebantfwana.
Iphrothokholi Ye-SADC Yebulili Nentfutfuko itsi Emalunga Emave e-SADC kufuneka abe ashaye umtsetfo ngemnyaka we-2015 lolwa nekuhlukubeta kwetemacansi.
INingizimu Afrika yamukele Umhlangano Wetebulungiswa Kutebulili (Mhla ti-9-10 Novemba 2009), lapho kwahlangana bameleli bemave ase-Afrika babelana ngetindzaba netindlela letincono tekucedza budlova bemacansi nebetebulili. 
Ungatsalalisi, lwani nekuhlukubeta
<Doc04>
Sitatimende Semfihlo
Litiko Letetindlu litibophelele ekuvikeleni imfihlo yakho nasekusunguleni ithekhinoloji lekunika indlela lenemandla nalephephile yekukukhonekhtha ngekhompuyutha. 
Lesitatimende Semfihlo sisebenta kuwebhusayithi Yelitiko Letetindlu futsi silawula kugcogca kwedatha nekuyisebentisa.
Ngekusebentisa iwebhusayithi Yelitiko Letetindlu, uyavuma kulenchubo yekusebentisa idatha njengoba kuchaziwe kulesitatimende.
Kugcogca Imininingwane Lemayelana nawe
Litiko Letetindlu ligcogca imininingwane lemayelana nawe lawatiwa ngayo, lefana nelikheli le-imeyili, ligama lakho, likheli lasekhaya noma lasemsebentini noma inombolo yakho yelucingo.
Litiko Letetindlu liphindze ligcogce imininingwane yekuhlalisana kwebantfu labangafuni kwatiwa, lokuyintfo lobhekene ngco nawe, njengekhodi yakho ye-ZIP, umnyaka, bulili, lokutsandzako, tifiso naloko lohlala ukwenta.
Kuphindze kube nemininingwane lemayelana nehadiwe kanye nesoftiwe yekhompuyutha yakho letigcogcako njalo iye kuLitiko Letetindlu.
Lemininingwane ingafaka ekhatsi: i-IP adresi yakho, luhlobo lwebrowza, emagama edomeyini, tikhatsi longene ngato kanye nemawebhusayithi lotsatsise kuwo.
Lemininingwane isetjentiswa Litiko Letetindlu kusebentisa loluhlelo, kugcina loluhlelo lusezingeni, nekunika lubalobalo jikelele lolumayelana nekusebentisa iwebhusayithi Yelitiko Letetindlu.
Uyacelwa kutsi ukhumbule kutsi uma udzalula imininingwane lemayelana nawe lobonakala ngayo noma idatha lebucayi leyimfihlo ngawe ngemabhodi emilayeto yemmango eLitiko Letetindlu, lemininingwane ingatsatfwa isetjentiswe ngulabanye.
Caphela: Litiko Letetindlu alifundzi tinkhulumo takho tangasese lotenta ngekukhonekhtha kukhompuyutha.
Litiko Letetindlu liyakugcugcutela kutsi ubuyekete sitatimende semfihlo semawebhusayithi lowakhetsako kuchumana Nelitiko Letetindlu kute uvisise kutsi lamawebhusayithi alutsatsa njani, alusebentisa njani nekutsi abelana njani ngemininingwane lemayelana nawe. 
Letitatimende Letiyimfihlo noma lokunye lokucuketfwe ngilamawebhusayithi langasiwo eLitiko Letetindlu kanye nalowo langaphansi kweLitiko Letetindlu atisiwo umsebenti Welitiko Letetindlu.
Sebentisa Imininingwane Yakho
Litiko Letetindlu ligcogca bese lisebentisa imininingwane yakho kusebentisa iwebhusayithi Yelitiko Letetindlu bese likunika lusito lolucelile.
Litiko Letetindlu futsi lisebentisa imininingwane yakho lowatiwa ngayo kukwatisa ngalokunye noma tinsita letitfolakala Kulitiko Letetindlu kanye nakulaba lababhalise kulo.
Litiko Letetindlu lingaphindza likutsintse ngemasaveyi lapho khona lenta luphenyo ngembono wakho lomayelana nelusito losandza kulutfola noma ngetinsita letinsha letingahle tiniketwe.
Litiko Letetindlu alitsengisi, alicashisi noma alibolekisi luhlu lwalo lwemakhasimende kumuntfu wesitsatfu.
Litiko Letetindlu noma kunini, lingakutsintsa limelele bosomabhizinisi bangaphandle lababalingani mayelana nalokutsite lebangakunika kona lokungaba sifiso sakho.
Etintfweni letinjengaleti, imininingwane yakho lecondzene nawe futsi lowatiwa ngayo (i-imeyli, ligama, likheli, inombolo yelucingo) akundluliselwa kumuntfu wesitsatfu.
Kwengeta, Litiko Letetindlu lingabelana ngelwati nebalingani lelibatsembako kute likhone kuhlatiya imininingwane yelubalobalo, lingatfumela i-imeyli noma lipose incwadzi, libonelele kusekelwa kwemakhasimende, noma lihlele kuletfwa kwetintfo.
Bonkhe bantfu besitsatfu abakavunyelwa kutsi basebentise iminingwane yakho ngaphandle kwalapho banika Litiko Letetindlu lusito, kantsi kudzingeka bagcine imininingwane yakho iyimfihlo. 
Litiko Letetindlu alisebentisi futsi alidzaluli imininingwane leyimfihlo, lefana nebuhlanga, inkholo, noma bulunga belicembu letepolitiki, ngaphandle kwemvumo yakho.
Litiko Letetindlu lihlala ligadze lewebhusayithi kanye nemakhasi lavakashelwa makhasimende langekhatsi kweLitiko Letetindlu, kute litfole kutsi ngutiphi tinsita letisetjentiswa kakhulu.
Ledatha isetjentiselwa kuniketa loko lokucuketfwe lokuhambisana nayo kanye nekukhangisa Kulitiko Letetindlu kumakhasimende lekutiphatsa kwawo kukhombisa kutsi anesifiso kuloko.
Iwebhusayithi Yelitiko Letetindlu itawuveta imininingwane yakho, ungakatjelwa, uma nje kunesidzingo semtsetfo noma uma nekutsemba kunkholelo lekahle yekutsi sinyatselo lesinjena sivumelekile: (a) sihambisana nemtsetfo noma silandzela tinchubo temtsetfo letikulisayithi Yelitiko Letetindlu; (b) Sivikele futsi sivalele emalungelo noma imphahla Yelitiko Letetindlu (c) sisebente ngaphansi kwesimo lesiphutfumako kute kuvikelwe kuphepha kwalabo labasebentisa Litiko Letetindlu, noma kuvikelwe ummango.  
Sebentisa Emakhukhisi
Iwebhusayithi Yelitiko Letetindlu isebentisa "emakhukhisi" kukusita kutsi wente kukhonektha kukhompuyutha ngendlela yakho wedvwa.
Ikhukhi lifayela lemagama lelifakwe yiseva yelikhasi lewebhusayithi kuhadidiskhi.
Emakhukhi angeke asetjentiselwe kungena kumaprogramu noma kufaka emavayirasi kukhompuyutha.
Emakhukhi entiwe acondzana nawe kuphela, kantsi angasetjentiswa kuphela yiseva yewebhusayithi kudomeyini letfumele Ikhukhi kuwe. 
Lomunye umsebenti lomkhulu wemakhukhisi kunika indlela lencedzako letakongela sikhatsi.
Umsebenti wekhukhi kutjela iseva yewebhusayithi kutsi sewuphindze wabuyela ekhasini lelitsite.
Sibonelo, uma wenta emakhasi eLitiko Letetindlu abe akho kuphela, noma ungene ngeseva noma lisayithi Lelitiko Letetindlu, ikhukhi incedza Litiko Letetindlu kutsi livete imininingwane yakho letsite lohlala uyivakashela.
Loku kwenta loluhlelo lwekurekhoda imininingwane yakho, lefana nemakheli etikweleti, emakheli ekuposa, nalokunye kube malula.
Uma ubuyele kuwebhusayithi lefanako Yelitiko Letetindlu, lemininingwane loyinike ngaphambilini ingaphindze itfolakale, ngaleyondlela ungasebentisa kalula tinsita Telitiko Letetindlu losewutente taba ngileticondzene nawe. 
Unawo emandla ekwala noma uvume emakhukhisi.
Emabhrawuza ewebhu lamaningi kuvele kutentakalele kutsi avune emakhukhisi, kodvwa ungantjintja emasethingi ebhrawuza yakho kute angavumeli emakhukhisi uma utsandza.
Uma ukhetsa kungavumeli emakhukhisi, ungahle ungakhoni kusebentisa tonkhe tinsita teLitiko Letetindlu noma emawebhu lowavakashelako.
Kuvikeleka Kwemininingwane yakho
Litiko Letetindlu livikela imininingwane yakho kulabo labangenamvumo yekungena, kusebentisa noma kuvula. 
Litiko Letetindlu livikela imininingwane yakho lowatiwa ngayo loyisebentisa kumaseva ekhompuyutha ngendlela lelawulekako, ngendzawo levikelekile, levikeleke kutsi kungangeni noma ngabe ngubani, kusebentisa noma kuvula.
Uma imininingwane yemuntfu (lefana nenombolo yekhredithikhadi) indluliselwa kulamanye emawebhusayithi, iyavikeleka ngendlela ye-encryption, njengekusebentisa luhlelo Lwemkhakha Wesokhethi Levikelekile (SSL).
Tingucuko kulesi Sitatimende
Litiko Letetindlu litawuhlala lingeta lwatiso kuSitatimende Semfihlo kute kubonakale imiva lebuya kumakhasimende nakunkhapani.
Litiko Letetindlu liyakugcugcutela kutsi uhlale ubuyeketa leSitatimende kute utfole kutsi Litiko Letetindlu liyivikela njani imininingwane yakho.
Imininingwane Yekuchumana
Litiko Letetindlu liyayamukela imibono yakho lemayelana naleSitatimende Semfihlo.
Uma ukholwa kutsi Litiko Letetindlu alikahambisani nalesitatimende, sicela kutsi utsintsane Nelitiko Letetindlu ku-webmaster@kznhousing.gov.za.
Sitawusebentisa imitamo lengabiti kakhulu kutfola nekulungisa lesimo.
<Doc05>
Inkhulumo yaNdvunankhulu Ebrahim Rassol Emcimbini Wekubungata Bafundzi Bamatikuletjeni
Namuhla site lapha kutohalalisela bafundzi betfu bamatikuletjeni labaphume embili.
Sitsi kubo: Nisebente kahle kakhulu! Siyatichenya ngani, sifundza nelive lonkhe liyachenya ngani, batali benu bayatichenya ngani, lokubaluleke kakhulu kutsi nani kufuneka nitichenye ngemsebenti wenu.
Sizatfu lesenta sitichenye kulesikhatsi lesinjengalesi, kubona kutsi imphumelelo ivela emva kwesikhatsi lesidze sebumatima nekutidzela, kutsi lilanga lanamuhla limelele kucacisa sikhatsi lesingasichaza njengalesilikhuni kakhulu.
Matikuletjeni ulikhuni.
Eminyakeni lelishumi leyengcile kudzingeke kutsi sisuse lonkhe loluhlelo lwetemfundvo kusimo selubandlululo.
Siphumelele kakhulu ekulihlanganiseni, sinesilabhasi yinye neluhlolo lunye, sinebafundzi labaningi lababhala baphase matikuletjeni, siyati kutsi imfundvo inetisa tidzingo letingetulu kwemuntfu munye – kutsi wonkhe umnotfo usimame kulamakhono laniketwa luhlelo lwetemfundvo.
Nangempela Matikuletjeni ulikhuni. 
Baholi betfu laba lapha e-Leeuwenhof ngaphandle kwekungabata ngilabaphuma embili, ngulabo labaphumelele kahle, labo labadzinga konkhe kudvunyiswa lolungaletfwa ngileSifundza.
Noma kunjalo siyabakhumbula nalabo bantfu laba-71% labangetulu kweminyaka le-20 budzala labangatange bacedze tifundvo telizinga lemfundvo yasesekhondari, laba incenye yabo lengu-80 000 bangena nawe esigabeni selibanga 1 eminyakeni le-12 ledlulile labangabhalanga luhlolo lwabo nge-2004 ngoba bayekele endleleni, nalabo labaningi lababhalile, kodvwa ngenca yekungakhetsi kahle tifundvo, banetitifiketi takamatikuletjeni letingeke tamukeleke kutemnotfo noma etifundvweni tasezingeni leliphakeme.
Matikuletjeni uyimphicabadzala wentiwa kakhulu kutsi nine nimafasitelo etitolo tetfu.
Sive sikala likusasa letfu ngemiphumela yenu.
Babeke litsemba labo ekuphileni kwenu.
Babeke litsemba kulikusasa ngekusisa kwetfu kuluhlelo lwetemfundvo lenyalo luhlangene kunihalalisela. 
Yebo, lucetu lolukhulu lwebhajethi yave lonkhe kanye neyesifundza luya kutemfundvo.
Lomnyaka lona wodvwa, kute sikhone kucasha bothishela laba-2000 kudzingeke kutsi sitsatse imali kuleminye imisebenti yesifundza siyifake kutemfundvo.
Kudzingeke kutsi sikhulise kusisa kwetfu etikolweni letiphuyile kute kukhule tinamba telizinga lelisetulu kutemfundvo livakale ngekutsemba lokukhulu kulikusasa letikolo letisemalokishini.
Lokubaluleke kakhulu, Ndvuna Dugmore kanye Nemphatsi Lomkhulu-Genene Swartz, kusele kancane kutsi setfule indlelalisu yeHumani Risosi letawuveta emaciniso ako konkhe lokusisa kwetfu.
Kufuneka sikhicite bafundzi bamatikuletjeni labakholelwa kuloko lokuligugu, labaphuma embili kumiphumela, labahambisana nemnotfo wetfu, labatsembekile emangweni, labatawusebentela bantfu.
Ngiloku lesite kutokuhalalisela namuhla.
Nimelele lamatsemba njengoba sakha Likhaya Letfu Sonkhe
Sihalalisela kuphumelela kwenu ngoba nitidzelile nasebenta kamatima, Batali benu batidzelile banigcina nisesikolweni, nemmango wenu utidzelile wasisa kulikusasa lenu.
Labaningi bayakungabata kubaluleka bekuhalalisela kuphumelela kwebafundzi bakamatikuletjeni ngekubuka bulukhuni bako nekutsi kusakhombisa tintfo teluhlelo lwelubandlululo. 
Ngini kuphela leningacedza loku ngekubamba lichaza nekutibophelela ekwakheni Likhaya Letfu Sonkhe, lelo lelingabandlululi ngekwebuhlanga nangekungalingani.
Loku kufuneka kubonakale ngato tonkhe tincumo lotentako kusuka nyalo kuya embili.
Kute kube kunyalo utawukhetsa kuphela kutsi ufuna kutikhandla njani kumsebenti wakho.
Sitifiketi sakho sakamatikuletjeni senta futsi siyakuphocelela kwenta tincumo nekukhetsa kutsi ufuna kuba muntfu lonjani nekutsi ufuna kuphila imphilo lenjani.
Siyanihalalisela futsi sinifisela inhlanhla.
<Doc06>
Inhloso Yemklamo Wahulumende Wekulawula Tekuchumana we-2010:  
kwenta ibe yimphumelelo lenhloso yendlelalisu yetekuchumana Yendzebe Yemhlaba ye-FIFA yekucala e-Afrika.
kusebentise kahle lelitfuba lelingakavami kuvakalisa nekwakha lubumbano nekutichenya kubantfu baseNingizimu Afrika.
kugcugcutela lusha
kutsengisa lelive emaveni emhlaba
kwenta kube nekuchumana lokusita kukhulisa intfutfuko nekuvula ematfuba.
kwakha kusebentisana kwe-Afrika
Loku kutawuphunyeleliswa:
kunika buholi nekuhlelembisa kutekuchumana kuhulumende kuleNdzebe Yemhlaba ya-2010.
kwakha budlelwane betekuchumana ngekwehlukahlukana kwako kuhulumende nabosomabhizinisi, kanye nekwakha kusebentisana nalabo labasebenta kutekuchumana kulelivekati nakulabo lababuya kulamanye emave kute kutsi sisonkhe silive nelivekati sisebentise lelitfuba letekuchumana lesikhatsi semphilo yetfu.
Sente imiklamo lemcoka yahulumende yetekuchumana Yalendzebe Yemhlaba Yebhola Yetinyawo ya-2010.
<Doc07>
Kuchibiyela Imitsetfo Yetigitjelwa Emigwaceni Yavelonkhe kute kutfutfukiswe kuphepha emgwaceni
POLOKWANE: Imitsetfo Yetigitjelwa Emigwaceni Yavelonkhe ichitjiyelwe. 
Ibitwa ngekutsi Kuchibiyela Kwelishumi Nesikhombisa futsi yacala kusebenta lesikhatsi ishicilelwa.
Litiko Letemigwaco Netigitjelwa latisa bachubi nganati tichibiyelo:
Timoto letinsha letibhaliswe emva kwamhla ti-01 Agasti 2010 kufuneka tibe nemanambapuleti laboshwe ngemapophurivetsi noma tikuruvu.
Uma ungeke ukhone kuyifaka emotweni kufuneka ifakwe kubhrakhethi lehambisana ne-SANS 973.
Lesichibiyelo sitawunciphisa bugebengu nemacala etigitjelwa kubashayeli lekulula kususa emanambapuleti kute bangatfolakali. 
Angeke kube lula kususa inambapuleti bese uyayifaka futsi emva kwekwenta bugebengu ngoba loko kutawungeta kutindleko takho.
Inambapuleti yentiwe nge-aluminiyamu lokutawenta kube lukhuni kuyishisa ingabonakali uma kunengoti.
Kusuka mhla ti-1 Indlovana 2011 bantfu labatfola emalayisensi ekushayela langemakhodi C, C1,EC, noma EC1 angeke bavunyelwe kushayela imoto ledzinga ilayisensi yekhodi B noma ikhodi EB (ngekwakudzala umuntfu lonelayisensi leyikhodi 10,11,12,13 noma 14 angeke ashayele imoto  ledzinga ikhodi 8).
Loku kutawusebenta kuphela kulabo labasandza kutfola emalayisensi.
Sibonelo, bashayeli labaningi labafundzela kushayela batsatsa emalayisensi etimoto letinkhulu kunaletincane ngoba basuke babalekela luhlolo lekupaka imoto ngeluhlangotsi.
Liciniso litsi emva kwekutfola emalayisensi abo etimoto letinkhulu, bashayela timoto letincane lebangakatayeli kusebentisa emakhontroli ato bese bagcina bente ingoti.
Kulindzeleke futsi kutsi bonkhe labo bashayeli labatfole emalayisensi etimoto letinkhulu babe nePhemithi Yebashayeli Labaceceshekile, kodvwa lubalobalo lukhomba lokuhlukile kunaloku. 
Loku kuveta kahle kutsi labo bashayeli bebadzinga ilayisensi yemoto lencane hhayi yemoto lenkhulu.
Tinsinjana Letisita Kulawula Kusimama temabhasi lamancane nalasemkhatsini tiyetfulwa njengendlela yeniketa sitifiketi lesiyincenye yeluhlolo lwekulungela kubasemgwaceni kwemoto.
Loku kusebenta kuwo onkhe amabhasi lamancane nalasemkhatsini hhayi kuphela lawo lasandza kukhicitwa.
Lowo lobhaliswe njengemnikati wemoto noma loyo loyisebentisako kufuneka atfumele lifomu i-DSCD leligcwalisiwe esiteshini sekuhlolelwa ilayisensi.
iDivayisi Yetinsita Tekulawula Kusimama yintfo levimbela kutsi lithaya lihlukane nelirimu uma lithaya libhamuka ngesikhatsi imoto ihamba.
Sichibiyelo Semyalo 332 shashicilelwa futsi sifaka ekhatsi umshini wekuhlola bufakazi ngemoya lowuphefumulako bese ukunika sitifiketi semiphumela lesitawusetjentiswa kutfola bufakazi lobungasetjentiswa emacaleni, uma nje kukhishwe leso sitifiketi.
Lesichibiyelo sifuna kubukana naloko lokwaphakanyiswa lokumayelana nekuba semtsetfweni kwebrithalayiza ngekuya kwesigaba 65(7) Semtsetfo Wetigetjelwa Emgwaceni Wavelonkhe, we-1996 lohambelana ne-SABS 1793 futsi ungasetjentiswa kutfola kutsi lizinga letjwala kumoya lowuphefumulako linganani.
Loku lokulandzelako tinsita letibekiwe:
“Loku kwenteka kakhulu ngetikhatsi temaholide aDisemba njengoba kusinika emandla langetiwe emitameni yetfu yekulwa nekushayela udzakiwe emigwaceni yetfu,” kusho Umphatsiswa Wetemigwaco Netigitjelwa Pinky Kekana.
<Doc08>
Kusita Nekunakekela ngembi kwekubeleka
Emantfombatane lakhulelwe atfunyelwa kutinsita tekukhulelwa noma kuMayunithi Etisebenti Leticeceshelwe Kubelekisa (MOUS) etindzaweni tasemadolobheni, noma kumakliniki lamasathalayithi kumbe lawo angempela etindzaweni tasemakhaya.
Ema- MOU ngemayunithi ekubelekisa lasetjentiswa bomake labaceceshelwe kubelekisa emmangweni kute tigulane titfole kunakekelwa kwelizinga lekucala.
Kuhle kutsi bomake labakhulelwe babhukhe uma bacala kuya ekliniki ngembi kwemaviki la-20 noma masinyane emva kwaloko.
Make uniketwa kuhlolwa lokuphelele futsi akhanselwe uma eta kwekucala ngembi kwekubeleka, lokuphindze kwatiwe ngekutsi kwekuta kutobhukha.
Sisu siyahlolwa njalo ngekuhlala uta utawuhlolwa.
Imphilo yalomake nayo ihlala ihlolwa njalo.
Utawukalwa, kutsatfwe ibhladipresha bese kuhlolwa umchamo.
Uma kute lokutinkinga, kufanele abuye futsi emvakwemaviki lamabili ente kuvakasha kwekulandzelela lapho khona anikwa imiphumela yeluhlolo lolwentiwe ngesikhatsi avakashela kutobhukha.
Emva kwaloku, kufuneka abuyele ekliniki njalo emva kwemaviki lasitfupha size sisu sibe nemaviki la-28, uma sesinemaviki la-34, utawenta njengoba atjeliwe ekliniki/tisebenti te-MOU (kuvakashela  ekliniki kungahluka kuye ngekutsi ukuyiphi indzawo).
Bomake labatetfwele bayahlolisiswa kute kuvikelwe ingoti ngemphilo yabo nemphilo yemntfwana labamtfwele.
Bonkhe bomake labaneminyaka lengetulu kwe-35 nemantfombatane lasamatjitji labakhulelwe batsatfwa njengebantfu labasengotini lenkhulu.
Loku kusho kutsi ematfuba ekuba netinkinga makhulu uma bakhulelwe nangesikhatsi babeleka.
Bomake labakhulelwe bangaphindze batsatfwe njengebantfu labasematfubeni lamakhulu engoti uma ibhladipresha yabo iphakeme, banemlandvo wejinethikhidisi-oda, bakhulelwa kaningi  kantsi bake batala ngekusikwa lokufana nesisariyeni sekhshini.
Bomake labatfolwe kutsi basengotini lenkhulu batfunyelwa ekliniki lesezingeni lelisetulu noma etibhedlela letiphakeme belashwe bangalaliswa esibhedlela. 
Bomake labanebungoti lobukhulu uma bakhulelwe bayacwayiswa kutsi baye kulamakliniki lanaleligumbi lekunakekela labo labangeke balaliswe.
Uma ucala kuya emtfolamphilo, utawucelwa kutsi ugcwalise lifomu bese uvelelwa lifayela.
Buya ne-ID yakho, wonkhe umutsi lowunatsako kanye nelikhadi lakho lasesibhedlela noma lasekliniki, uma uke wabhaliswa kusikhungo setemphilo lesitsite.
Kukhulelwa lokungenabungoti lobukhulu kunakekelwa ngema-MOU (emayunithi ekubeleka laphetfwe bomake labaceceshiwe emmangweni kute banakekele tigulane masinyane ezingeni lekucala) etindzaweni tasemadolobheni, nemasathalayithi noma emakliniki angempela etindzaweni tasemakhaya.
Kukhulelwa lokunengoti lobukhulu kunakekelwa ekliniki lengalalisani etindzaweni tasemadolobheni nasetibhedlela tesigodzi emakhaya kanye nasetibhedlela letiphakeme.
<Doc09>
Luhlelo Lwekudla Loluhlanganisiwe
Luhlelo Lwekudla Loluhlanganisiwe (INP) luhlose kutfutfukisa lizinga lekudla kubo bonkhe bantfu labahlala esifundzeni saseNshonalanga Kapa.
Loluhlelo lunetintfo letiningi.
Yini sifo sekungadli kahle?
Kungadli kahle kuyinkinga lenkhulu eNingizimu Afrika kantsi kuyimbangela lenkhulu yetifo kubantfwana nekufa. 
Balinganiselwa ku-30% bantfwana eNingizimu Afrika labangakhuli kahle ngenca yekuswela kudla lokufanele eminyakeni lephansi yemphilo yabo.
Kudla kudla lokungakafaneli, kugula kanye nesitresi/itroma yengcondvo netenhlalo kutintfo letimcoka letibanga sifo sekungadli kahle masinyane. 
Buphuya nekweswela tinsita kutintfo letibanga sifo sekungadli kahle.
I-INP iyatama kulwa nalesifo lesikhula ngemandla ngetindlela letiningi.
Emasapulimenti kubantfwana
Emazingeni ekunakekelwa kwekucala bantfwana labahlolwako kutfolakala kutsi abadli kahle (loku kafaka bantfwana nalabadzala labane-HIV nalabanesifo sesifuba) batawuniketwa emasapulimenti lafaka ekhatsi imphuphu lenemsoco lowengetiwe netinatfo letinika emandla. 
Emasapulimenti anikwa bantfu labatsite ngekuya ngesidzingo.
Tisebenti tetemphilo nato tiyabakhansela bantfu, tibanike lwatiso futsi tibafundzise ngekudla lokunemphilo kanye netindlela tekupheka kudla lokunemphilo 
Emadayethisheni nawo aniketa lusito lolusipeshali emmangweni.
Kumunyisa
Kusita kulwa nekungadli kahle ebantfwaneni labancane, tisebenti tetemphilo tigcugcutela bomake kutsi bamunyise bantfwana babo ngalokugcwele bate babe netinyanga letisitfupha budzala emva kwaloko bachubeke bamunyise bangete ngekucala kubadlisa kudla kwekwengeta lokufanele, ate abe neminyaka lemibili umntfwana.
Letinye tindlela tekudlisa bantfwana kucociswana ngato nabomake labaneligciwane le-HIV.
Tibhedlela i-Vredendal neSikhungo Salabatitfwele SaseGroote Schuur  tikahle ebantfwaneni kulesifundza ngekuya kweMkhankaso Wesibhedlela Lesivulekele Bantfwana.
Kugadza kukhula 
Bonkhe bantfwana bayakalwa njalo njengendlela yeluhlelo lwekugadza kukhula kwabo, lekuyintfo lengashesha ivete kutsi umntfwana uyakhula. 
Sisindvo sifakwa Ekhadini Lendlela leya Ekuphileni.
Timbangela letikhona tekulahlekelwa sisindvo letifana netifo letitsatselanako, kuswelakala kwekudla ekhaya kanye nekunganakekelwa kwemntfwana tiyahlolwa. 
Tifo letitsatselanako tidlala indzima lenkhulu uma ungadli kahle kantsi letifo leti tinakekelwa emazingeni ekucala etekunakekelwa.
Sifo Semsheko sihlobene kakhulu nekuhlala endzaweni lengcolile (indlela yekuhambisa inkhucunkhucu nekutfolakala kwemanti) kantsi kungadli kahle noma umntfwana longatfoli kudla, kumenta kutsi angenwe malula insheko lengapheli lenemandla.
Kucedza buphuya
Emakhaya lahlaselwe buphuya ayafunwa bese atfunyelwa kutinhlelo tahulumende letibukene nekucedza buphuya. 
Kubukwa kutsi imindeni iyakhona kutfola kudla kuyo yonkhe imikhakha bese kuba nekungenelela nekwesekelwa.
Emasapulimenti lamavithamini
Kunakekela kuswelakala kwemamayikhronuthriyensi kuyincenye lenkhulu yalolusito.
Emamayikhronuthriyensi tintfo tendzabuko letifana nemavithamini nemaminerali, latfolakala ngelinani lelincane ekudleni kantsi abaluleke kakhulu ekukugcineni unemphilo lekahle.
I-INP ingeta vithamini A ebantfwaneni labatsite lekucondziswe kubo.
Bantfwana labashoda ngaVithamini A bayondza, abakhuli kahle kantsi banelitfuba lelikhulu lekungenwa tifo tize tibabulale.
Kuswelakala kwaVithamini A futsi kubulala liso kantsi futsi ngulenye yetimbangela tekungaboni ebantfwaneni. 
Bantfwana labatalwa banesisindvo lesincane baniketwa emaphilisi aVithamini A, lalekelela emasotja emtimba futsi lalekelela kukhula kwemntfwana. 
Tinswane kusuka ku-6-11 tinyanga anikwa umtsamo munye waVithamini A (100 000 IU) kuvikela tifo letinemandla.
Bantfwana kusuka ku-12 tinyanga kuya kuminyaka lesihlanu banikwa umtsamo munye we-200 000 IU uma bahlanganisa tinyanga leti-12 bese banikwa munye umtsamo we-200 000 IU emva kwetinyanga letisitfupha bate babe neminyaka lesihlanu.
Imitsamo lengetiwe yaVithamini A inikwa bantfwana labangadli kahle, noma labahlala njalo bangenwa tifo letifana nensheko, imizilisi, noma labane-HIV.
Kubulala emanyokane
Kulahlekelwa sisindvo ebantfwaneni kungaphindze kubangwe ngemanyokane kantsi loku kungelashwa ekliniki ngemutsi wekubulala emanyokane.
Teluleko tetekudla tetimo letitsite
Tifundvo tetekudla, lwatiso nekukhanselwa kuyaniketwa kuwo onkhe emazinga ekunakekelwa ebantfwini labanesitrokhu, labane-hayiphathenshini, ihayihayi, ngushukela, i-HIV/AIDS kanye nesifo sesifuba semoya.
Luhlelo Lwetekudla esikolweni semazinga laphasi
Luhlelo Lwetekudla esikolweni semazinga laphasi luyatfolakala etikolweni letitsite letingenamali kahle.
Letikimu leti nyalo tisebenta ngekubambisana neLitiko Letemfundvo. 
Hulumende wesifundza uhlose kufinyelela kubantfwana laba-125, 000 etikolweni leti-847 temazinga laphasi kulesifundza ngemnyaka we-2004 ngaloluhlelo lwekuphakela kudla etikolweni.
Kudla Kutikhungo
I-INP iphindze ingete kunakekela kutikhungo talabo labatfola lusito ngetinhlelo telusito lwekudla ngekubanika kudla lokunemphilo.
Ticondziso:
Labo labacala kuta ekliniki/ezingeni leliphakeme noma esibhedlela lesisezingeni lelisetulu batawucelwa kutsi bagcwalise lifomu bese bavulelwa lifayela. 
Yita ne-ID yakho.
Incwadzi lekutfumela esibhedlela loyitfole ekliniki iyadzingeka uma uya esibhedlela.
Sibhedlela sitawucela kubona ipheyisiliphu yakho yaleso sikhatsi/ noma lwemalingena (IRP5).
Phatsa likhadi lakho lasesibhedlela uma uke wabhalisa esibhedlela.
<Doc10>
Inkhulumo yeLisekela Ndvuna Letemisebenti Yahulumende, Mnu. Ntopile Kganyago, MP, emcimbini wekusungulwa kwekucala kweLuhlelo Lwekutfutfukisa Lingekhatsi Lelidolobhakati i-Tshwane eSakhiweni seLibhangengodla laseNingizimu Afrika, eTshwane. 
Letinye tisebenti tahulumende letisetulu
Nine bekunene betetindzaba
Tivakashi letibalulekile
Sincumo lesitsetfwe yiKhabinethi  ngemnyaka we-1997 sekugcugcutela ematiko ahulumende wavelonkhe kutsi ente lingekhatsi lelidolobhakati iTshwane libe likhaya lawo lesikhatsi lesidze besikhombisa kuba nembononchanti lomkhulu; ngalesosikhatsi nanyalo. 
Umphumela waloku kuba nepulani lehlelwe kahle yekuchumanisa kuvuselelwa kwemadolobhakati etfu alandzele lubito lwahulumende lwekuvuselela tindzawo tasemadolobheni nekutfutfukisa letinye tindzawo tekuhlala letihlelelwe kutfutfukisa imihambo yekulawula emadolobha, lephendvula kumalungelo eluntfu, kumikhuba yekuphatsa kahle, kutekutfutfukisa umnotfo kanye nekubumbana kutenhlalo.
Namuhla njengoba sicala kubona umtselela walombononchanti, siphindza futsi sibungata indlela lesesiyihambile kute kube namuhla.
Kucocisana lokunemandla lokuvamise kubonakala ngetingcoco letinemandla letiphatselene netidzingo netindlela letivulekele ematiko ahulumende ngendzawo latfolakala kuyo akutange kusisuse sonkhe kuletinhloso betibekiwe, letikutfutfukisa indzawo  yekusebenta kwematiko ahulumende emkhatsini kwelidolobhakati iTshwane.
Ngalesosikhatsi sidzinga kubambisana sifake sandla ekuvuseleleni nasekwakheni kabusha lingekhatsi lalelidolobhakati.
Letinye tinhloso letibalulekile tifaka umkhankhaso wekuheha kusisa kwabosomabhizinisi, sitfutfukise sitfombe seTshwane njengenhlokodolobha lebalulekile e-Afrika bese sigcugcutela kunika bantfu labamnyama emandla kutemnotfo. 
Hulumende unetakhiwo letiningi futsi ungulomunye webasisi labahamba embili kumphilo yetemnotfo yahulumende wasekhaya ikakhulu kulamadolobhakati iJozi neTshwane eGauteng.
Ematiko adzinga indzawo yekusebentela neyemahhovisi kute aphumelelise ligunya lawo lekutfula tinsita emangweni.
Kuyatiwa kutsi takhiwo letiningi tahulumende tisesimeni lesikahle kuya kulesamukelekako kodvwa atikho ezingeni likahle ngalokwendlulele uma sibuka simo sato. 
Kuvuselela, kutfutfukisa nekulungisa kutawudzinga imali lenengi futsi kungeta kulencenye ye-BEE yeMklamo Welingekhatsi Lelidolobhakati iTshwane. 
Njalo ngemnyaka hulumende wavelonkhe ngekusebentisa Litiko Letemisebenti Yahulumende usebentise imali lendlulile kulebekiwe lemabhiliyoni lamabili emarandi (R2 emabhiliyoni) kubhadala emabhilidi lacashiwe kanye nalenye imali lefana nemareyithi nemasevisi, kuvelonkhe, lapho kuhlomule khona hulumende wasekhaya kanye nabosomabhizinisi.
Ngalokufanako ngibo kanye labalingani lekulindzeleke kutsi bahambise loluhlelo lekuvuselela lidolobhakati iTshwane, mhlawumbe ngekungena kwaHulumende Wesifundza saseGauteng ngalemiklamo yakhe lemikhulu yekusisa njengoba ichazwe kahle yi-Ejensi Yekutfutfukisa Temnotfo eGauteng (GEDA).  
Ngekwengcikitsi yeluhlelo lwelidolobhakati iTshwane, lelatiwa ngekutsi i-“Re Kgabisa Tshwane” lenesihlokwane lesitsi “Indzawo Lehamba Embili Yekusebenta”, kugcilwe kakhulu ebantfwini (totimbili tisebenti tahulumende kanye nemmango), njengoba bakuletotindzawo uma batfula futsi batfola tinsita tahulumende.
Uma kumenyetelwa Luhlelo Lwahulumende Lwekusebenta Lwe-2004, Mengameli, Mnu Thabo Mbeki wenta lubito kumatiko avelonkhe Emisebenti Yahulumende kanye Nelekulawula Kusebenta Kwahulumende kutsi ahole lomklamo ngekubambisana kute kutfutfukiswe takhiwo tetindzawo tekusebenta tematiko ahulumende netisebenti tawo.
Sakhiwoncanti setakhiwo tahulumende siyinjini yekwetfulwa kwetinsita kantsi tisebenti tahulumende tingupethilomu lohambisa lenjini lowenta kutsi impompe ngemandla, ngendlela leyongako nalenemphumelelo.
Lesikhatsi kwentiwa luhlolo lwetidzingo talomklamo, tisebenti letiningi tahulumende letabutwa tagcizelela kubaluleka kusebentela endzaweni lehamba embili, lehambisana netidzingo temsebenti wato kantsi loku kufaka kokubili lingekhatsi nelingephandle lendzawo, kungako kubalulekile kutsi kusetjentiswane neLidolobhakati iTshwane, lebukene kakhulu nekulawula tintfo telidolobha letifana netigitjelwa, kuhloba, kuphepha, kuvikeleka kanye nebuhle bendzawo.
Angitsatse lelitfuba ngibonge baholi beTshwane kanye nebaphatsi ngalombono wabo ekusingatseni lomklamo bawucondzanise Netinhlelo Tabo Tentfutfuko.
Ecinisweni iMemorandamu Yekuvisisana (MOU) lesitawuvumelana ngayo kafishane nje namuhla emkhatsini kweLitiko Lwemisebenti Yahulumende Lwavelonkhe kanye neLidolobhakati iTshwane Methro, sicinisekiso sekutsi sitfole sivumelwano lesitawucala kusilandzela. 
Simemetelo sesifiso sekusebentisana kumiklamo netintfo letitasihlomulisa sonkhe.
Umlayeto wetfu namuhla utsi “umsebenti sewucalile” kantsi kuleminyaka le-10 letako sitawubona kungena kwemali lemarandi lemabhiliyoni langetulu kwesishiyagalombili (R8 emabhiliyoni) kuhulumende wavelonkhe kanye nakubosomabhizinisi ngalebhajethi yetakhiwo, ngekutfutfukisa tivumelwano tekucasha kanye nangelubambiswano kuhulumende nabosomabhizinisi. 
Ngekuya Kwekulawulwa Kwemklamo, Likomidi lelenta umsebenti selisunguliwe lelifaka Litiko Lemisebenti yaHulumende kanye Nelitiko Lekulawula Kusebenta Kwahulumende, Litiko Letimali Lavelonkhe kanye neLidolobhakati iTshwane.
Kulokunye, ikomidi itawuchuba luhlelo, ibuke iphindze igadze kusebenta icedze indlelalisu yekutfola imali yalomklamo bese iciniseka kutsi kunekusebentisana lokuchumene kahle.
Litiko likhetse Umnu. Dumisani Dlamini kuba Lisekela Lemcondzisi Jikelele wekulawula lomklamo wonkhe.
Ngiyabonga.
<Doc11>
Make Somlomo, Mhlonishwa Ndvunankhulu, Balingani bami beKhabinethi, Malunga Endlu, Tivashi letihloniphekile, tisebenti telitiko letetindlu, malunga ebetindzaba kanye nemmango wonkhe ngiyanimukela ngetandla lelifutfumele.
Lamagama nine bekunene abhekiswe kupolitiki yaseNingizimu Afrika, ikakhulu iNshonalanga Kapa.
Nanoma batibophelela kanganani futsi bachubekela embili- bantfu labatsandzekako balelive bayasebenta, tinhloso talabanye bantfu sonkhe sikhatsi kubukela phasi umsebenti lomuhle lowentiwe ngilohulumende lonakekelako ngesikhashana lesincane acale kuphatsa umbuso.
Nine bekunene, bantfu labaningi bayaphikisana kutsi kunika tindlu kumayelana nani, kodvwa ngivumeleni ngininike lomunye umbono.
Ngesingami, kunika indlu akusiko kunika luphahla.
Kumayelana nebantfu cobo lwabo basebentele kusimamisa indzawo yabo nekulungisa likusasa labo.
Kumayelana nekwakha imimango lephilako netindzawo tekuhlala letisimeme.
Kumayelana nentfutfuko ngekuhlanganyela  emkhatsini kwemkhakha wangasese, umkhakha wahulumnde, Tinhlangano Letingekho Ngaphasi kwaHulumende, kodvwa lokubaluleke kakhulu, imimmango.
Kunika Tindlu kimi kungacwazwa kahle ngekutsi inchubo, lefaka kuhlela kanyekanye nebantfu kungafanani nekuhlelela bantfu.
Kunika Tindlu ngekwengcikitsi yaseNingizimu Afrika akusiwo umphumela nje, kodvwa yinchubo lesukela kutinkholelo tedemokhrasi bantfu balelive labawalelwa kanzima.
Kuyinchubo lelalela bantfu, levumela bantfu basebentise lilungelo labo ledemokhrasi lekukhetsa luhlobo lwendlu nendzawo lapho bafuna kwakhelwa khona.
Ngako-ke kute lokubukela umuntfu phasi nalokungahambisani nedemokhrasi njengekumtsatsela lilungelo lakhe lekutikhetsela.
Asingafani nahulumende welubandlululo, njengesishoshovi setenhlalo, bantfu baphuma embili kumbono nakuluhlelolisu lwami lwetindlu.
Nine Bekunene, ngiyajabula namuhla ntsambama kunitfulela inkhulumo yebhajethi yesibili njengeNdvuna Yesifundza Yetetindlu.
Ngiyatigcabha futsi kutsi ngitfula lebhajethi ngebusuku bekugubha iminyaka le-10 yedemokhrasi.
Kunebufakazi lobuphatsekako kutsi hulumende loholwa yi-ANC uphumelele kakhulu esikhatsini lesingaphasi kweminyaka lelishumi kubusa ngendlela yedemokhrasi kundlula lamanye emave emhlabeni wonkhe.
Sisebentile - Siphumelele.
Ngalokubambekako, kumatfuba ekunikwa tindlu nguhulumende latigidzi leti-1.4, ngiyajabula kusho kutsi sifundza setfu kuleminyaka leyengcile leyimfica, sinike emayunithi la-167 000, lekungu-11% eveni lonkhe.
Loku ngekubona kwami, kusebenta lokusezingeni lelisetulu ngawo onkhe emazinga.
Ngitsandza futsi kusho kutsi lomnyaka lophelile bewunetinseyeye letiningi, letibenemtselela lomubi ekutfulweni kwetindlu eveni lonkhe, kodvwa kakhulu kulesifundza.
Letinseyeye betibangelwa kutfulwa kwemigomo lemisha netindlela letifana nekukhokhiswa kwalabo labahlomulako imali le-R2 479 kanye nekungeniswa kweSikimu Savelonkhe Semkhandlu Wekubhalisa Bakhi Betindlu Letinewarenthi kutindlu letisabhusidayzwe nguhulumende.
Letintfo leti atikacondzi kuhambisa kancane kwetfula tinsita kodvwa kuciniseka kutsi bantfu betfu batfola tindlu letisezingeni naletitsengekako.
Lokusetjentiswa kwalemigomo kusifundvo kitsi nanoma kunciphise sivinini setfu sekunika tindlu.
Lokubhebhetselise lesimo kutsi litiko lami belisebenta lingenaye Umlawuli Loyinhloko tinyanga letiyimfica.
Loku kubambelele inchubekela embili kakhulu.
Nyalo-ke ngikhetse Mnu. Seth Maqethuka, umuntfu lotelwe wakhulela eKapa lonesipiliyoni savelonkhe nasebohulumende basekhaya, lengifuna kumhalalisela futsi ngimamukele nanoma loku sengikwente kaningi.
Nanoma kube naletinseyeya netihibe, ngiyatichenya kumemetela kubantfu betfu kutsi litiko lami lisebentise imali letigidzi leti-R348, lekungu-92% wemali yetindlu lesinikwe yona eNshonalanga Kapa.  
Letinye tifundza tihluleke kusebentisa 52% yemali letinikwe yona.
Loku kubange kutsi hulumende avume kusinika emasabhsidi etindlu lalinganiselwa ku-25 000.  
Bantfu labaningi batawutfola litfuba lekudla titselo tedemokhrasi.
Loku nine bekunene, kumelele kukhula lokukhulu ngemayunithi langu- 3000 uma kucatsaniswa nalomnyaka lowengcile.
Ngaloku, ngitsandza kuvuma indzima lebalulekile ledlalwa bomasipala esifundzeni setfu.
Ngaphandle kwekutibophelela kwabo nemsebenti lomuhle lebawentako, besingeke sikhone kusebentisa lemali.
Kanjalo futsi, ngitsandza kuhalalisela Lidolobhakati laseKapa ngekusebentisa 70% webhajethi yetfu.
Futsi angikakhohlwa tisebenti ngekusebenta ngekutikhandla nangekufaka sandla kumbononchanti wetfu wekunika sive tindlu.
Nine bekunene ngitawube ngingenaliciniso kunembeza wami uma nginganika kuphela sitfombe lesihle sekwetfula tindlu.
Kunetikhala letisele kunchubo yetfu yekunika tindlu.
Kute kube kunyalo, kudzingeka sente kancono kuletindzawo letilandzelako letihluphako: 
Tindlu tetfu letiningi atihambisani nemgomo lotsi asisuke ekubukeni linani siye ekubukeni lizinga lelincono letindlu.
Kusafanele sintjintje inchubo yetfu yekunika tindlu sisuke ekunikeni luphahla siye ekwakheni tindzawo tekuhlalisa bantfu letisimeme.
Kufuneka sigucule kufaka sandla kwalabahlomulako bangabi ngulabangenti lutfo babe ngulabenta lokutsite.
Kufanele sigucule tingcondvo tebantfu betfu kute bacale kubona tindlu letichaswe nguhulumende njengema-asethi hhayi tintfo nje.
<Doc12>
EMASEKHTHA EMAPHOYISA AYASEBENTA
Wakhululeka kakhulu make nemntfwana uma James Busakwe lonetinsuku leti-16 atelwe abuyiselwa kumake wakhe lamtalako mhla ti- 7 Aphreli 2006.
Lesigemegeme sacala uma make waJames afika eSibhedlela iKlerksdorp mhla ti-6 Aphreli atovakashela indvodzana yakhe, lapho bonesi babona khona kutsi umntfwana unikwe lomunye make, lobekatsi ungumake lotele lomtfwana ngayitolo kwakhona.
Masinyane emva kwekutfolakala kwalomntfwana, bonesi babikela Siteshi Semaphoyisa iKanana, njengoba make lowalandza James wabanika likheli laseKanana. 
Lelikheli lahlolwa kodvwa langatfolakali.
Kute umuntfu lobekanaleligama noma lanenchazelo leniketiwe lohlala kulelikheli.
Ngebusuku bamhla ti-6 Aphreli i-CPF yaseKanana yabamba umhlangano. 
Khomishana wesiteshi semaphoyisa losabambile watjela umhlangano ngemntfwana letfunjiwe wacela kutsi balekelele ngekubeka indlebe bavule nemehlo.
Ngetikhatsi tabo 23:00 ngalobo busuku, lelinye lilunga lemmango lashayela emaphoyisa linelwatiso lekutsi lomunye make lohlala kulesekhtha, lobekwatiwa kutsi ukhulelwe, ngesibhudubhudu sewunemntfwana wemfana.
Emaphoyisa alandzela lolwatiso amtfola lomake nemntfwana.
Tisebenti tasesibhedlela tabitwa tabuya takhomba kutsi nguye umntfwana, nalomake lamtfumbile esibhedlela. 
Bufakazi lobehlukahlukene, lokufaka ekhatsi libhande leliboshwa emkhonweni wemntfwana esibhedlela, kwatfolwa endlini yemsolwa.
Lomake waboshwa kwatsi umntfwana lobekangakalimali wabuyiselwa esibhedlela, lapho khona wahlanganiswa namake wakhe lamtalako ngakusasa ekuseni.
Loko lokwentiwa malunga emmango kute kutfolakale lomntfwana, kufanele kushayelwe tandla, njengoba kubonakalise kubaluleka Kwemmango Losebentisana Nemaphoyisa. 
Kubaluleka kweMasekhtha Emaphoyisa lasetjentiswe abuye anakekelwa kahle, akufanele kutsatselwe phansi.
Chubeka nemsebenti lomuhle, Kanana CPF!
Nkhosatana Letsandzekako
Ngicabanga kutsi kube yinhlanhla noma kucondzana lokukahle kutsi kwadzingeka ngindlule esiteshini sakho semaphoyisa eMondeor, ngase ngitfola iJenali yakho yeSAPS.
Ngicabanga kutsi ishicilelwa kanye ngenyanga, futsi ngayifundza ngayitfokotela.
Mine nemkami sisandza kucala libhizimisi lelisha kantsi sitsandza kunimema nonkhe, noma ngabe ngubani lenisebenta naye lokulendzawo yenu, nite nitotfola inkomishi yelikhofi noma yelitiya futsi ngiyetsemba ningatfola nelibhesikidi linye noma lamabili. 
Njengoba nginelitsemba lekutsi utawuvisisa, kucala libhizimisi lelisha akusilula futsi kungumsebenti lomkhulu lodzinga imali lenengi.
Kodvwa, sisanelitsemba lekutsi emaphoyisa nalawa lamanye ematiko labasebenta ngemtsetfo abalulekile kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika.
Loku ngilokuncane lesifuna kuninika kona nonkhe kunibonga ngekutidzela kwenu kuciniseka kutsi, tsine takhamuti, singachubekela embili ngetimphilo tetfu tamihla yonkhe.
Silindzele kuva noma kubona letinye tisebenti tenu tigcoke iyunifomu, tingene etitodlwaneni tetfu lokutawenta sitati kancono.
Siyaphindza siyabonga kini, labasebenta ngemtsetfo eNingizimu Afrika, ngekusebenta ngekutikhandla  nekutibophelela ekugcineni iNingizimu Afrika iphephile.
Tincwadzi letimaphuzu lamafisha, tingafekselwa noma ti-imeylelwe uMhleli.
Sinelilungelo leku-editha nekunciphisa budze betincwadzi.
<Doc13>
LUBITO LEKWENTA LOKUTSITE
Mhla ti-14 Juni 2007, lenye yema-athikili kujenali yeSAPS yekhompuyutha (www.sapsjournalon-line.gov.za) yachaza indlela labanjwa ngayo emaphoyisa lamabili eSekhishini Yekubuka Timoto Letebiwe abanjelwa inkhohlakalo nebugebengu.
Kwabikwa kutsi laba lababili, Supa kanye na-inspekhtha, bebatsengisa timoto lebetibanjwe maphoyisa, kute batentele inzuzo. 
Bobabili basolwa bavela enkantolo mhla ti-12 Juni kantsi licala labo lahlehliselwa ku-21 Agasti 2007.
Emva kwelilanga linye, mhla ti-15 Juni 2007, sihloko sebetindzaba be-News24 samemetela kutsi: “Emaphoyisa lamabili abambe inkunzi ahlomile”.
Nyalo-ke bekuliphoyisa lelisafundza kanye na-inspekhtha lekwabikwa kutsi babambe inkhunzi esitolo setimphahla eMarble Hall, bantjontja imali, libhulukwe nelihembe.
Inkhohlakalo kumaphoyisa kufanele iphele.
Ngesikhatsi lapho liningi letfu litsembekile, litakhamuti letisebenta ngekutikhandla, emaphoyisa lambalwa awatihloniphi, awahloniphi iyunifomu yawo kanye nemgomo wawo wekutiphatsa.   
Sekusikhatsi sekutsi sikhiphe onkhe lamalunga lamabi kuSAPS.
Nyalo-ke sewunga lekelela kulwa nenkhohlakalo kumaphoyisa ngekubika kunombolo lensha yetebugebengu.
Ngekungativeti!
Uma ngabe usola kutsi lomunye webalingani bakho akenti kahle, noma uma kukhona lomatiko, kungaba maphoyisa, malunga emndeni, labasebenta nawo, bomakhelwane noma bantfu longabati, labenta noma labahlela kwenta bugebengu, konkhe lekufanele ukwente, kutfumela i-SMS ku- 32211.
Lena yinombolo lensha yetebugebengu lesandza kwetfulwa yi-Primedia eSandton.
Ungatfumela i-SMS ku- 32211 (lebita R1 ngayinye) noma uye ku-www.crime-line.co.za.
Bantfu labaceceshelwe kutsatsa idatha bahlala balindzile kundlulisa lwatiso kumaphoyisa, latawulandzela leso sikhatsi! 
Intfo lekahle kutsi uwunakwatiwa.
Nyalo sewunawo emandla ekulekele kulwa nebugebengu ngaphandle kwekutifaka engotini. 
Lomcondvo lote nePrimedia ukutsembisa kutsi kute lotawuphindzisela kuwe.
Yusuf Abramjee, Umchumanisi Wemklamo Wekulwa Nebugebengu ePrimedia, watsi: “Asifuni ligama lakho noma likheli lakho ngaphandle kwekuvolontiya kusinika kantsi futsi asikho sidzingo setitatimende nesekuvela enkantolo.
Konkhe lesikufunako lwatiso ngetigebengu lelingalandzelwa maphoyisa”.
Lomkhankhaso lomusha, wavelonkhe wekulwa nebugebengu, wetigidzi temarandi, wetfulwa yiPrimedia eSandton mhla ti-7 kuJuni 2007.
Usukela kulendlela yema-Khrayimu Sitopasi Inthaneshinali. 
Ema-Khrayimu Sitopasi acala e-Albuquerque, eNew Mexico, ngaSeptemba 1976.
Kulubambiswano emkhatsini kwemmango, betindzaba kanye nema-ejensi labukene nekusetjentiswa kwemtsetfo kantsi futsi yentelwa kulwa nebugebengu nekugcina bahlali baphephile.
Namuhla, tilinganiselwa ku-1 200 tinhlelo Te- Crime Stoppers emhlabeni wonkhe emaveni la-20 lasebentisa lwati loluniketwe ngummango kuncedza kulwa nebugebengu.
Ngekuya kwa-CEO we-Primedia Ltd, Umnu. William Kirsh, letinhlelo tisite kubopha tigebengu leti-600 000!
Lekufanele kwatiwe ngulelo nalelo phoyisa mayelana nalomkhankaso lomusha wekulwa nebugebengu, kutsi usekelwa ngalokugcwele yindvuna Yetekuphepha Netekuvikela, Umnu Charles Nqakula, kanye naKhomishana Wavelonkhe we-SAPS, Khomishana Jackie Selebi.
Khomishana Selebi watsembisa kutsi “njengenhlangano, sitawenta konkhe lokusemandleni kwenta lomklamo usebente”.
Umbuto utsi yini lotayenta wena?
Kudzingeka wonkhe umuntfu asekele, hhayi kuphela kuphendvula leso sikhatsi uma utfola lwatiso lolubuya kunombolo yesikhungo sebugebengu, kodvwa kutsengisa lomcondvo lapho ungakhona khona.
Tjela bantfu, ema-CPF, tikolo, umndeni wakho nebangani ngalomcondvo.
Ciniseka kutsi bayavisisa kutsi lomkhankaso utsembisa kutsi kute kubuyela emuva, kutsi batawuhlala bakufihlile noma kanjani.
Futsi khumbula kutsi lena akusiyo inombolo yesimo lesiphutfumako.
Bantfu kufuneka bachubeke kubika timo letiphutfumako ku-10111 noma esiteshini semaphoyisa lesisedvute.
Ngalomkhankaso wekulwa nebugebengu betindzaba balule sandla kumaphoyisa.
Bafuna kusisita kwenta iNingizimu Afrika indzawo lephephile kuwonkhewonkhe.
Nakwekwetfulwa umklamo wenombolo yebugebengu, John Robbie, umchubi weluhlelo lwasekuseni kuLuhlelo Lwemsakato Wemoya i-702, wanika i-SAPS Imishini letinsita tema -ID le-65.
uMnu. Robbie wacela emoyeni kubalaleli kutsi banikele kute kutfolakale lemishini Yemathulusi Ema-ID.
inkhapani letsengisa lemishini i-Face Technology, nayo yangenela, yashibhisa lemishini, yentela kutsi labo labanikele ngemali yekutsenga munye umshini bakhone kutfola lemibili.
IPrimedia naJohn Robbie akusibo bodvwa labalekelela emaphoyisa kulwa nebugebengu.
Fundza noma ngiyiphi indzaba yemphumelelo kuJenali ye-SAPS noma kuJenali ye-SAPS Yekhompuyutha bese uyabona kutsi emacala asonjululwa njani malunga emmango.
Ngalomkhankaso lomusha wekulwa nebugebengu, kufaka nalawo lambalwa lakhohlakele kuloluphiko, ngiyatsemba atawati intfo yinye …. tinsuku tawo timbalwa. 
<Doc14>
Ku-akhredithwa kwalabaceceshako nalabafundzisako be-ETQA
Imisebenti Yahulumende WaseNingizimu Afrika
Sicelo ku-ETQA seku-akhreditha labo labafundzisako nalabaceceshako
Inchazelo
Imiyalo lesebenta kumitimba yeLuphiko Lelicinisekisa Emazinga Etemfundvo Nekucecesha (ETQA) ngaphansi kweLuphiko lweTicu taseNingizimu Afrika (SAQA) lufuna kutsi labafundzisako nalabaceceshako bafake ticelo teku-akhredithwa ku-ETQA.
Kute u-akhredithwe, labafundzisako nalabaceceshako kudzingeka babhaliswe ngekuya kwalomyalo lokhona.
Mayelana Netemfundvo Lephakeme kanye Netemfundvo Yekwengeta kudzingeka kutsi bonkhe labafundzisako nalabaceceshako banikete ticu letigcwele letibhaliswe kuLitiko Letemfundvo.
Labafundzisako nalabaceceshako kufuneka banikete emayunithi emazinga kanye/noma ticu letiwela ngaphasi kwaloko lekucondziswe kuko kweMtimba Wekucinisekisa Emazinga Etemfundvo Nekucecesha (ETQA) kweLuphiko Lemkhakha Wetemfundvo Nekucecesha (SETA) noma Umtimba losemtsetfweni.
Tidzingo teku-akhredithwa:
* Tidzingo teku-akhredithwa ticuketfwe kudokhumenti lenesihloko lesitsi, Tidzingo Nemikhombandlela Yalabafundisako Nalabaceceshako kantsi iyatfolakala kuwebhusayithi ye-SAQA.
* Tinhlelo (kanye/nobe tivivinyo) leniketwa ngulabetfula tinhlelo tekufundzisa nekucecesha tihlelwa ngemayunithi kanye/nobe  tifundvo letibhaliswe kuLuhlakamsebenti Lwavelonkhe Lweticu (NQF).
* Ikharikhulamu (idizayini, lokucuketfwe kanye netinsita tekufundza) ihambisana nemayunithi emazinga kanye/noma neticu.
* Kunetisebenti letikulungele naletinelikhono (emafasilitheyitha kanye nema-asesa labhalisiwe).
* Bafundzi bayafinyelela kutinsita tekusekela kufundza.
* Letindlela tekuhlola kanye netinsita lasetjentiswa kulinganisa tidzingo temazinga eyunithi kanye/nobe neticu atibandlululi, tiyakholweka futsi tiyatsembeka, futsi tisetjentiswa kkutfutfukisa lizinga lekufundza.
Tinyatselo lekufanele utilandzele
* Tfumela incwadzi yesifiso sakho sekutsi u-akhredithwe ube ngilofundzisako naloceceshako ku-ETQA lehambisana naloko.
* Tfumela lifomu lekutihlola matfupha nekucela sikhala ku-ETQA.
* Uma angakanikwa i-akhreditheshini usola kutsi lenchubo beyibandlulula, unelilungelo lekufaka sicelo sekubuyeketa sincumo.
* Luhlu lwema-ETQA nemniningwane yekuchumana luyatfolakala kuwebhusayithi ye-SAQA.
Kungatsatsa tinyanga leti-6
Lolusito lwamahhala.
Emafomu lekufanele uwagcwalise
Emafomu ekuba ngilofundzisako naloceceshako kanye nalamanye emadokhumenti lahambisana naloku angatfolakala ku-ETQA lecondzene naloku.
Imininingwane yekuchumana – uyacelwa kutsi ukhetse kunye:
