<Doc01>
Luphiko Lwekuphephisa Tenhlalo Eningizimu Afrika
Ishatha Yekunakekela Emakhasimende
Wemukelekile Kushatha Yemakhasimende yetfu
Sicela kutsi wena, khasimende letfu,  usehlulele ngelizinga lelusito lesiletfula  kuleshatha.
Sitakuphatsa ngenhlonipho siphindze sikunike lusito loluhle loluhambelana nemgomo weBATHO PELE.
Sitimisele njengencenye yemsebenti wetfu, kuletsa lusito lolusezingeni lemhlaba wonkhe, kukuniketa lwati lolusecophelweni, imiyalo nekusekela kuto tonkhe tinsita tetfu.
Inhloso Yeshatha
Leshatha ikwatisa ngelizinga letinsita longatilindzela eLuphikweni Lwekuphephisa Tenhlalo Eningizimu Afrika  (SASSA).
I-SASSA ligatja lekwetfula lahulumende lelilawula kwetfulwa kwelusito lwetenhlalo lwetakhamiti taseNingizimu Afrika.
Sitimisele
Kulawula tinsita tekuphephisa kutenhlalo letinhle, ngelinani leliphasi ngalokulungile sisebentisa tindlela letiphambili.
Yini longakulindzela kitsi
Kutfutfukisa nekuvikela sizotsa semuntfu, kufihlakala, sizotsa, lokumnene, lokusebaleni ngalokulingene.
Kuko konkhe lokuphatselene Nenhlangano Yesibonelelo Sahulumende Eningizimu Afrika, sitaku
Nika lwati neteluleko ngato tonkhe tibonelelo longatifakela sicelo.
Kwendlulisela kuletinye tikhungo letingahlangabetana netidzingo takho. 
Kwelekelela kutsi ugcwalise emafomu uphindze ufake sicelo sesibonelelo.
Gcina imininingwane losinika yona iyimfihlo.
Hlala njalo siphakamisa Umtsetfosisekelo weNingizimu Afrika, imitsetfo leyengamele tisebenti tahulumende kanye nemphatfo yetisebenti tahulumende
Sikusite ngelulwimi lolukhetsile.
Sisebente ngekubambisana nebantfu lesibasitako kanye nalabatsintsekako.
Sisebentele kutfutfukiswa lokuchubekako kwetfula tinsita kuhlangabetana netifiso takho
Sichumane nawe
Ngaso sonkhe sikhatsi nawusitsintsa, ngelucingo, incwadzi nobe nge-i-meyili kutakwenteka loku lokulandzelako:
Lilunga lelinakekela emakhasimende lelikusitako litawutatisa. 
Tikhalo letifakwa ngumuntfu nobe lucingo, sitatisombulula masinyane.
Uma singakwati kutisombulula masinyane sitakunika tizatfu siphindze satise likhasimende kutsi imphendvulo ingafika nini.
Sitakunika inombolo yekutikhumbuta kute ukhone kulandzelela sikhalo sakho
Sitawukwatisa njalo nasemukela umlayeto lobuya kuwe, sitawusombulula lesikhalo tingakapheli  tinsuku letingu 7 tekusebenta evikini.
Uma sehluleka kukuphendvula ngalokugcwele tingakapheli tinsuku tekusebenta letingu 7, sitakunika sizatfu nekutsi ungasitakala nini.
Sitawetama kusombulula sikhalo sakho tingakapheli tinsuku letingu 21 tekusebenta.
Uma usishayela lucingo, sifise kuphendvula lucingo lwakho masinyane ngako konkhe lokungenteka ngelulwimi lolusemtsetfweni lolukhetsile.
Sitawukwatisa ngato tonkhe tincumo mayelana nesibonelelo ngekubhala.
Emahhovisini eSASSA.
Uma ufika kulinye lemahhovisi etfu, litafula lelusito litakusita masinyane.
Onkhe emahhovisi avulwa kusukela nga-08h00 kuya ku-16h30, kusukela ngeMsombuluko kuya kuLesine, Kanye nekusukela ku-08h00 kuya ku-16h00 ngaLesihlanu.
Emahhovisini etfu nasekubhadalweni utawemukela loku lokulandzelako:
Lokungasese
Tindzawo letinotsile tekulindza
Tindlu tangasese
Lusito lokwelashwa uma usibikele phambilini ngesidzingo
Sitawuta kuwe umangabe ngetizatfu temphilo awufinyeleli emahhovisini etfu.
Ungasishayela lucingo sitatilungiselela kukuvakashela ekhaya.
Kulungisa sicelo sesibonelelo setenhlalo sakho
Sitawucala kulungisa sicelo sakho ngalolo lusuku.
Kumele sente siciniseko kutsi kumele utfole sibonelelo ngalokusemtsetfweni.
Sitibekela inkoyoyo kulungisa sicelo sakho siphindze sibhadale sibonelelo tingakapheli letingu 90 tinsuku.
Sitakuniketa teluleko mayelana nelilungelo lakho lekufaka sikhalo nangabe ungaphumeleli, nobe kumiswa kancane nobe kungasachubeki nsicelo.
Kutsatfwa kwetincumo.
Uma senta sincumo mayelana nesicelo sesibonelelo kodvwa ube ucabanga kutsi siyona, nobe udzinga lwati lolwengetiwe mayelana nalesincumo, ungenta naku lokulandzelako: 
Sicele kutsi sichaze sincumo ngemininingwane lejulile, sitawemukela sicelo sakho.
Ungafaka sikhalo ngesincumo setfu tingakapheli letingu 30 tinsuku utfole incwadzi yesincumo.
Ungalitfola lifayela uma udzinga nobe nguluphi lwati.
Umsebenti wakho kutsi 
Usinikete:
Likheli lakho laseposini lelisebentako kanye nelikheli lalapho uhlala khona.
Tingucuko etimeni letiphatselene nawe mayelana nemali lengenako, likheli, nesimo semphilo njalo njalo.
Lokwetsembekile, lokuliciniso, lokungageji nemininingwane lephelele nobe tinchazelo ngaso sonkhe sikhatsi.
Siyashesha kuphendvula kuto tonkhe  tekuchumana, kufaka ekhatsi kubuyeketa nobe ngimiphi imininingwane lefuneka kuwe.
Awutijabuleli tinsita tetfu?
Uma ungenetiseki ngelusito lwetfu ngesizatfu saloku:
Sitsatse sikhatsi lesidze kakhulu kulungisa sibonelelo sakho kanye/nobe awukatfoli imali yakho ngesikhatsi.
Kutiphatsa kwesisebenti setfu akutsandzeki.
Tisebenti tetfu tente liphutsa esicelweni sakho nobe watfola seluleko lesingesilo liciniso.
Ngalelihlosiwe/lelingakahloswa liphutsa lelentiwe luhlangotsi lwetfu
sitjele ngalo, sitawushesha kulungisa liphutsa lesilentile. 
Uma ufuna kufaka sikhalo, sicela usibhalele nobe ushaye lucingo, ucele kumikiswa etikweni lekunakekela emakhasimende. 
Sitakucocisana ngetinsita tetfu nawe
Siyayijabulela imibono yakho mayelana netinsita tetfu.
Sitawusebentisa lolwati losiniketa lona kutfutfukisa tinsita tetfu.
Ngekutitfoba sitfumele luvo ngekusebentisa nobe nguyiphi indlela lebhalwe ngentasi:
Shayela sikhungo setincingo kunansi inombolo lengakhokhelwa 0800 601 011
Bhala ekhadini lemibono yemakhasimende lelitfolakala emahhovisini etfu nalapho sikhokhela khona.
Vakashela iwebhusayithi yetfu ku www.sassa.gov.za
Vakashela nobe nguyiphi indzawo yetfu yekuhlangana nesive.
(Sigodzi, umphakatsi, insita nendzawo yekukhokhela)
Letsa siphakamiso lesibhaliwe kunobe nguliphi lemahhovisi etfu.
Imibuto nobe tincomo mayelana neshatha
Uma ngabe udzinga lwati lolwengetiwe ngaleshatha, wota kulinye lemahhovisi etfu.
Ungayitfola leshatha ngeBhreyili, ekhasethini lenkhulumo nobe iCD uma ucela.
Leshatha itawucala kusebenta mhlaka 01/04/2007, itawubuyeketwa njalo ngemnyaka kungeta timvo tetfu. 
<Doc02>
Lubalo eNingizimu Afrika - Tindzaba
Ngekhatsi kuteLubalo: Sidzingo selubalo sitawenyuka ngekujula kwentsandvo yelinyenti
Le-athikili yacalisa kushicilelwa kumbiko webhizinisi mhlaka 05 Ingci 2004
Evikini leliphelile, ngiye emhlanganweni webhodi yekweluleka yesifundza senkhundla yekuceceshwa kwelubalo emphumalanga ne-Afrika, lapho ngitfole litfuba lekuya emcimbini wekuphotfulwa weminyaka lengu 39, leba njalo ngemnyaka, lapho khona emalunga lasihlanu etisebenti teLubalo lwe-SA betimdzibi munye.
Kuceceshwa kwetisebenti te-Stats SA kuyinshisakalo yenhlangano.
Kudze madvutane ngibekwe umbali jikelele, i-Stats SA, kanye neMkhandlu weLubalo, basungule umkhankhaso wekufuna tikhungo letiniketa kuceceshwa lokufanele ngedatha.
Satfola timbili tikhungo: inkhundla yekucecesha eDar es Salaam, Tanzania, Kanye Nesikhungo Selubalo Ngekusetjentiswa Kwemnotfo e-Uganda.
Lenkhundla yekuceceshwa yacanjwa nga-1965 Yikhomishani Yemnotfo ye-UN yase-Afrika, Inhlangano Yetinsita Yemave Lamanyenti Asemphumalanga ne-Afrika kanye neLuhlelo lweNtfutfuko lwe-UN.
Ngemnyaka 1977, hulumende wase-Tanzania bekasayiphetse lenkhundla, wakhulisa linani lemave ase-Afrika lasitwa ngiyo aba ngu-13. 
Sikhungo lesise-Uganda sabekwa nga-1969, ngeluhlaka lwemtsetfo wenyuvesi iMakerere.
Tinjongo taso letatichaziwe kuceceshwa lokusezingeni lelisetulu kwetisebenti telubalo nekusetjentiswa kwemnotfo.
Kuleminyaka lemitsatfu leyedlulile, Inhlangano ye-Stats SA beyitfumela emalunga etisebenti kuto letikhungo.
Emnyakeni lowedlulile, licembu lekucala laphotfulwa.
Kusuka babuyile, bakhombise kutfutfuka lokukhulu ngekusebenta, labanye babo sebasetikhundleni tebaphatsi.
Kepha, i-Stats SA sibhekene netinsayeya.
Ludzingo lwelwati lwetibalo kute tincumo titsatfwe, kuto totintsatfu tinhlangotsi tahulumende, selukhule kakhulu.
Ikakhulu, bantfu labaceceshwe ekucoceni nasekusebentiseni lwati lwetibalo ezingeni labomasipalati selubaluleke kakhulu
Kwenetisa lesidzingo, kumele siceceshe bantfu, ezingeni lebantfu labangu  2 000 ngemnyaka.
Lenkhundla yekucecesha yaseTanzania kanye Nesikhungo Selubalo Nekusetjentiswa Kwemnotfo sase Uganda angeke tikhone kufeza lesidzingo.
Avula inkhomfa Yenhlangano ye-Stats SA, ndvunankhulu wetemafa Trevor Manuel wetfwesa insayeya emanyuvesi aseNingizimu Afrika kutsi acedze lokusweleka kwemakhono elubalo, kusita hulumende ekwenteni tincumo letivela elwatini lwetibalo letiliciniso.
i-Stats SA sicale tinkhulumo nemanyuvesi ngenhloso yekungenisa lokuceceshwa.
Kodvwa, kwamanje ayikho inyuvesi yaseNingizimu Afrika leniketa tifundvo telubalo letisemtsetfweni. 
i-Stats SA sihlose kusungula sikhungo sekucecesha telubalo madvutane nje, lesitawunika kucecesheka elubalweni lolusemtsetfweni, sentele tisebenti leticashiwe kanye naletivela kulamanye ematiko.
Kukhicitwa kweluhlelo lwelubalo lwavelonkhe kutawuletsa sidzingo sekusungula tinkhundla telubalo ematikweni ahulumende lahlukene, kuphindze kwakheke sidzingo lesisetulu selinani lemakhono etelubalo.
Kepha, kutfutfukiswa kwelikhono letelubalo kuchumene ngetulu kwesidzingo sahulumende selwati lolucondzile.
Lubalo lusenhlitiyweni yentsandvo yelinyenti. 
HG Wells, nakucala iminyaka lelikhulu yema-20, wetfula umbono wekutsi esikhatsini lesitako, lubalo luyawubamcoka etakhamitini njengekufana nelikhono lekufundza nekubhala. 
Lubalo lwesive yintfo lesandza kufika yemphumelelo yemasiko letfutfuke ngekuvela kwentsandvo yelinyenti.
Kusimondzawo selivekati le-Afrika, lapho khona intsandvo yelinyenti kuyintfo lensha, sitawubona kwandza kwekuswelakala kwemakhono elubalo lwesive, ngekukhula  kwentsandvo yelinyenti.
Babali babagcini bemigomo yentsandvo yelinyenti lefaka kubasebaleni kwetikalo, nekufinyelela, ngakoke nekutiphendvulela.
Nguloko lokusetafuleni emkhankhasweni wekukhulisa emandla elubalo, nekutfutfukisa tikhungo letidzingekako kute kwenteke sandziso lesisheshako nalesibanti ekufundzisweni kwedatha lesemtsetfweni.
Pali Lehohla ngusolubalo jikelele nenhloko ye-Stats SA.
Kutfola lwati lolwengetiwe nge-Stats SA Kanye nemiphumela, vakashela www.statssa.gov.za nobe shayela (012) 310-8600
<Doc03>
Emalanga langu 16 Emkhankhaso: bewati yini? 
Kusukela nga 1994, Hulumende ushaye umtsetfo lobhekene nekulungisa timo letimbi letitsinta labasikati nebantfwana.
Umtsetfo 2000, Wekukhutsata Kulingana Nekuvikela Kubandlulula Ngekungafanani, waphasiselwa kucinisekisa kutsi wonkhe umuntfu ujabulela emalungelo Ngemtsetfo sisekelo. 
Lomtsetfo uyacinisekisa kutsi besifazane bajabulela emalungelo lalinganako nenkhululeko, ekulungiseni emaphutsa aphambilini. 
Umtsetfo 1998, Wekulinganisa Ekucashweni, uyacinisekisa kutsi lubandlululo ekucashweni, emsebentini, nasemholweni emakethe yemisebenti leyakhelwe emitsetfweni yelubandlululo alukho.
Ukhutsata kulingana kwekumelela kubesifazane nalabanye labacindzeteleka phambilini kuyo yonkhe imikhakha yahulumende nangasese.
Umtsetfo 1998 Wesondlo, unika siciniseko semalungelo emntfwana semphilo lesezingeni lelanele kukhula ngemtimba, ngengcondvo, umoya nakutenhlalo.
Umtsetfo ucinisekisa kutsi sondlo semntfwana siyatfolakala kubatali nobe labanye bantfu lokungumsebenti wabo kondla umntfwana.
Umtsetfo 1998 weLudlame Lwasekhaya, washaywa ngenhloso yekuvikela labo labahlukunyetiwe ngalokuphelele.
Besifazane, lababhekene neludlame lwasekhaya sebanekuya emtsetfweni locinisekisa kuvikeleka kwabo. 
Umtsetfo 2005 Webantfwana, kanye nemtsetfo 2007 lochitjelwe webantfwana, wabekelwa kutsi ngetukwaletinye tintfo, kuvikela umntfwana ebugcilini, kulahlwa, kuhlukunyetwa nobe kwehliswa sitfunti. 
Hulumende usebentise waphindze waseka letinyenti tisombululo letivikela sitfunti kubesifazane nebantfwana.
Umculu Wemalungelo Ebantfwana uyabuyeketwa uphindze ufakelwe tibuko kute ufake ekhatsi tinsayeya letivelako, njengatemacasi nekuvetela bantfwana titfombe letikhomba kuya emacasini.
Hulumende sewuphendvulile kulensayeya yekushadiswa ngenkhani kwebantfwana kubantfu labadzala ngekukhohlisa shengatsi lisiko lendzabuko lelibitwa ngekutsi "Kutfwala".
Hulumende utimisele kwenta sicinisekiso sekutsi temdzabu naletinye tento tihambelana nemtsetfosisekelo kanye nemtsetfo lofanele.
Imitamo iyachubeka yekusungula emaphoyisa lakhetsekile labhekene netephulimtsetfo ngelicansi netasekhaya, nalamanye emacala latsintsana nebesifazane nebantfwana.
Kusungulwa kwetinkhundla kutawuhlanganisa emakhono ladzingekako kwengamela Kanye nekushushisa ngekuphumelela kwemacala labhekene nebesifazane nebantfwana.
Kwamanje Kunetikhungo leti 17  teThuthuzela emimangweni lenetehlakalo letinyenti letinelizinga lelisetulu lekuhlukunyetwa ngetemacasi.
Letinkhundla tiletsa imphilo netinsita tenhlalakahle, tiphindze ticalise tinchubo tekubika lokunemphumelelo kanye nekushushiswa kwemacala, endzaweni lehloniphisako nalenakekelako ngekwenta kwetisebenti letifundzele.
Sikhwama Sekubuyiselwa Kwemphahla Yelicala sasetjentiswa kukhokhela imiklamo yekuhlomisa labahlukunyetiwe lengu 19.
Luhla Lwetinsita Talabahlukunyetwe Ngeludlame Nemacala lucuketse tinsita letiletfwa tinhlangano temmango letitimele netahulumende letingu 1500 kuto tonkhe tifundza lwakhiwa. 
Loluhla luhlomisa bantfu kutsi batfole tinsita letikhona endzaweni yabo. 
Takhiwo letisebentiseka kalula ngulabahlukunyetiwe tisunguliwe etiteshini temaphoyisa letivakashelwa kakhulu
Kwakhiwe Tinkantolo Temacala latsintsa kuhlukumeta ngekwemacasi
Umtsetfo Weludlame Lwasekhaya uvumela tindzawo tekubhacisa kutsi tisungulwe.
Tingu 96 tindzawo tekubhaca eNingizimu Afrika, kusukela ku 39 kuyaku 2001.
Emalungelo eShatha Yalabahlukubetiwe ayahumushwa kute afike kulabo labehlelwe ngemacala lafaka ekhatsi Luhlelo Lwebulungiswa Kwemacala
Umculu ufaka ekhatsi Emazinga Laphasi Etinsita Talabahlukunyetiwe, letakha luhlaka lwemtsetfo kute labahlukunyetiwe balwele emalungelo abo ngetinsita letibhekekile ELuhlelweni Lwetebulungiswa Kutemtsetfo.
Ngekusetjentiswa Kweshatha Yalabahlukubetiwe, linani lemalanga labephela Inkantolo Yemacala Elicansi kutsi ilisombulule lehla kusuka ku 285 kuya ku 142.
Leshatha iyadzingeka Kuhulumende Waseningizimu Afrika kuhlangabetana netincabekelwano temave ngekusho Kwamhlabuhlangene (UN) Kulawulwa Kwemigomo Lesisekelo Yebulungiswa Bebahlukubetwa Bemacala kanye Nekumoshwa Kwemandla.
Kubambisana kwemave ekulweni netinsayeya teludlame kubesifazane nebantfwana.
Iningizimu Afrika yaletsa umbiko ngenchubo leyentiwe ekusebentisweni Kwengcungcutsela Ekucedzeni lubandlululo kubesifazane kukomiti ye-UN CEDAW.
INingizimu Afrika yabamba Umhlangano Wabondvunankhulu Bemave laseningizimu lesentasi neAfrika (SADC) mhlaka (09 Imphala) kucedzelela luhlelo lweminyaka le- 10 loluphatselne nekushushunjiswa kwebantfu, kakhulu labasikati nebantfwana.
Timiso Tebulili Nentfutfuko te-SADC titsi Emalunga Emave e-SADC atawutsi ngemnyaka 2015 abe aphasise umtsetfo lolwa nekuhlukumeteka ngelicansi. 
Iningizimu Afrika Yemukela Ingcungcutsela Yesigodzi Yebulungiswa Kwebulili ( 9-10 Lweti 2009), leyaletsa ndzawonye labamele emave ase-Afrika kutsi bahlephulelane ngesipiliyoni Kanye nemasu laphambili ekucedzeni ludlame lolufaka bulili nelicansi.
Ungabuki eceleni, lwani nekuhlukubetwa
<Doc04>
Sitatimende Sangasese
Litiko Letindlu litimisele kuvikela imfihlo yakho nekutfutfukisa tebucwepheshe letiniketa sipiliyoni ku-inthanethi lesinemandla nalesiphephile.
Sitatimende Sangasese sisebentiswa yiwebhusayithi Yelitiko Letindlu siphindze sengamele kucocwa kwedatha nekuyisebentisa.
Ngekusebentisa iwebhusayithi Yelitiko Letindlu uvumelana nekusetjentiswa kwedatha lokuchazwa kulesitatimende.
Kucocwa Kwemininingwane lephatselene Nemuntfu
Litiko Letindlu licoca lwati lolukhomba umuntfu, lokunjenge imeyili, ligama, likhaya nobe likheli lemsebenti nobe inombolo yelucingo.
Litiko Letindlu liphindze licoce lwati lolukhomba tibalo tebantfu lolufihlekile, lolungasilo lwakho wedvwa, lokunjengenombolo  ye-ZIP, budzala, bulili, lokutsandzako, nalokujabulelako.
Kunemininingwane lephatselene nesakhiwo sangcondvomshini neluhlelokusebenta letsatfwa ngendlela yekutentela lecocwa Litiko Letindlu. 
Lolwati lungafaka ekhatsi: likheli lakho le-IP, luhlobo lwesiphenyi, emagama edomeyini, tikhatsi tekutfolakala kanye nemakheli ewebhusayithi lasebentako.
Lolwati lusetjentiswa Litiko Letindlu ekusebenteni kwelusito, kunakekela simo selusito, nekuniketa tibalo letejwayelekile letiphatselene nekusetjentiswa kwewebhusayithi Yelitiko Letindlu.
Uyacelwa kutsi ukhumbule kutsi uma ukhipha lwati loluyinkhomba yemuntfu nobe idatha leyimfihlo yemuntfu ngekusebentisa libhodi lemilayeto Yelitiko Letindlu, lolwati lungacocwa luphindze lusetjentiswe ngulabanye.
Caphela: Litiko Letindlu alifundzi lwati lwangasese ngawe lolutfolakala ekuchumaneni ku-inthanethi.
Litiko Letindlu likugcugcutela kutsi ubuyekete titatimende tangasese temawebhusayithi lokhetsa kuchumana nawo Elitiko Letindlu kute ucondzisise kutsi lamawebhusayithi lwati alukoleka, alusebentise aphindze alwendlulisele labanye njani.
Sitatimende sangasese akusiwo umsebenti Welitiko Letindlu, kanjalo futsi nobe nguluphi luhlobo lwemininingwane letfolakala kuwebhusayithi lengasiyo Yelitiko Letindlu nemawebhusayithi layincenye yemndeni Welitiko Letindlu. 
Kusetjentiswa Kwelwati Lwemuntfu
Litiko Letindlu likoleka liphindze lisebentise imininingwane yemuntfu, khona iwebhusayithi Yelitiko Letindlu itowukhona kwetfula tinsita loticelile.
Litiko Letindlu lisebentisa imininingwane yakho kukwatisa ngemikhicito nobe tinsita letitfolakala Etikweni Letindlu nabozakwalo.
Litiko Letindlu lingaphindze likutsintse ngetimphenyo tekwenta lucwaningo ngembono wakho mayelana netinsita letikhona nobe tinsita lokuhlongotwa kutsi tiletfwe. 
Litiko Letindlu alitsengisi, libolekise nobe licashise ngeluhla lwemakhasimende kumaphathi esitsatfu. 
Litiko Letindlu, ngekuhamba kwetikhatsi, lingakutsintsa ngekuncuswa balingani bemabhizinisi mayelana nemkhicito lotsite longawujabulela.
Kuleto tikhatsi, imininingwane yakho lehlukile (leyi-imeyili, ligama, likheli, nenombolo yelucingo) aluniketwa lomunye umuntfu wesitsatfu.
Kwengeta, Litiko Letindlu lingahlephula idatha nebalingani labetsembekile kukusita kutsi wente luhlatiyo lwetibalo, utfunyelwe i-imeyili nobe incwadzi eposini, linikete lusito lwemakhasimende, nobe lilungise kwetfula lokutsite. 
Onkhe lamaphathi esitsatfu akavumeleki kutsi angasebentisa lwati lwakho ngaphandle kwekwetfula letinsita Etikweni Letindlu, aphindze abhekeke kutsi anakekele imfihlo yelwati ngawe.
Litiko Letindlu alisebentisi liphindze livete lwati loluyimfihlo yemuntfu, njengeluhlanga, inkholo, nobe licembu lakho lepolitiki, ngaphandle kwemvume yakho.
Litiko Letindlu ligcina imininingwane yawo onkhe emawebhusayithi nemakhasi lavakashelwa ngemakhasimende Elitiko Letindlu ngenhloso yekwati kabanti kutsi ngutiphi tinsita Telitiko Letindlu letidzingwa kakhulu.
Idatha isetjentiselwa kwetfula lwati lwemakhasimende nekukhangisa Kwelitiko Letindlu lentela emakhasimende latjengisa ngetento kutsi angajabulela sifundvo lesitsite.
Emawebhusayithi Elitiko Letindlu atawuveta imininingwane yakho,  ngaphandle kwesecwayiso, umangabe idzingwa ngumtsetfo nobe ngenkholo lenhle yekutsi lesento sibalulekile: (a) kuvumela tincabekelwano temtsetfo nobe kuhlonipha inchubo yemtsetfo leletfwa kulo Litiko Letindlu nobe iwebhusayithi; (b) kuvikela nekulwela emalungelo nobe imphahla Yelitiko Letindlu; ngetulu, (c) kwenta lokuvetwa simo kute livikele kuphepha kwebantfu labasebentisa Litiko Letindlu nobe sive. 
Kusebentiswa kwemakhukhi emawebhusayithi
Iwebhusayithi yeLitiko Letindlu isebentisa ''emakhukhi'' kukusita kutsi wente sipiliyoni sakho mawungenela i-inthanethi singafanani nalabanye.
Ikhukhi lifayela lembhalo lelibekwa yiseva kudiski lebambekako yelikhasi-webhu.
Emakhukhi angeke asetjentiselwe tinhlelo nobe kuletsa emagciwane kungcondvomshini wakho.
Emakhukhi anikwa ngamunye umuntfu awafanani, angafundvwa yiseva yewebhu esigabeni lesiletse leyokhukhi kuwe.
Yinye yetinhloso tekhukhi kukuniketa lusito lwekutsi ungalahlekelwa sikhatsi.
Inhloso yekhukhi kubikela iseva yewebhu kutsi sowubuyele ekhasini lelitsite.
Sibonelo, uma wenta emakhasi Elitiko Letindlu kutsi abe ngewakho, nobe ubhalisa kuwebhusayithi nobe tinsita Telitiko Letindlu, ikhukhi isita Litiko Letindlu kutsi likhumbule lwati lolukhetsekile uma sewuphindza kuvakasha.
Loku kwenta kube lula inchubo yekurekhoda lwati lwemuntfu, lokunjenge makheli ekutfumela tikweledi, emakheli ekutfumela, njalo. 
Uma ubuyela kuyinye iwebhusayithi Yelitiko Letindlu, lemininingwane lowayibhalisa iyatfolakala kute ukwati kusebentisa lencenye lowayakha njengelikhasimende Lelitiko Letindlu.
Unelikhono lekuvuma nobe ungavumeli emakhukhi.
Labanengi baphenyi kuwebhu bayawavumela emakhukhi, kepha ungatakhela indlela yekuphenya kute ungavumi emakhukhi mawutsandza.
Uma ukhetsa kungavumi emakhukhi, kungenteka ungakhoni kutfola sonkhe sipiliyoni lowakhelwe sona tinsita nobe emawebhusayithi  Elitiko Letindlu lowavakashelako.
Kuphepha Kwelwati Lwemuntfu
Litiko Letindlu liphephisa lwati lwemuntfu kulabangenawo emagunya ekulutsatsa, balusebentise nobe balwendlulise.
Litiko Letindlu liphephisa imininingwane legcinwe yiseva yangcondvomshini ngendlela leyenganyelwe, nesimo lesiphephile, nekuvikeleka kulabangenawo emagunya ekuyisebentisa nobe balwedlulise.
Uma ngabe lwati lwemuntfu (njenge nombolo yelikhadi lekweboleka imali) luya kulamanye emawebhusayithi, luvikelwa ngekusetjentiswa kwetikhiya, letinjengephrothokholi yeSSL Leyincenye Yesokhethi Yekuphepha.
Ingucuko lengenteka Kusitatimende
Litiko Letindlu litawuhle libuyeketa Lesitatimende Sangasese kuveta imphendvulo yemakhasimende nenkampani.
Litiko Letindlu liyakukhutsata kutsi uhle ubuyeketa Lesitatimende ngetikhatsi letitsite kute wati kutsi Litiko Letindlu livikela njani imininingwane yakho. 
Lwati lwekuchumana
Litiko Letindlu lemukela umbono Ngesitatimende Sangasese. 
Uma ukholwa kutsi Litiko Letindlu alikalandzeli Sitatimende, uyacelwa kuchumana Nelitiko Letindlu ku webmaster@kznhousing.gov.za.
Sitawenta imetamo lenemcondvo wemabhizinisi kusheshe sicondzisise siphindze sisombulule inkinga. 
<Doc05>
Indvuna Ebrahim Rasool ikhuluma Emcimbini Wekugubha labatfole Mateleke 
Namuhla sitekutobungata labaphume phambili kumateleka.
Sitsi kubo: Nente kahle! Siyatigcabha ngani, Sifundza Nelive liyatigcabha ngani, batali benu bayatigcabha ngani, ikakhulu kumele nani nitigcabhe.
Sizatfu sekukhutsata ligcabho esikhatsini lesinjengalesi, kubona kutsi imphumelelo yalesikhatsi ivela emva kwesikhatsi lesidze sebulukhuni nekutinikela, lilanga lanamuhla limele sikhatsi sekukhanya lapho bekunesimo lesingachazwa ngekutsi sicangene.
Mateleke uyimphicabadzala.
Kuleminyaka lelishumi leyendlulile besigucula lonkhe luhlelo lwekufundza kute luphume etimphawini telubandlululo.
Kulokunyenti, siphumelele kwenta inhlanganiso lenkhulu, sente luhlelo lwekufundza lunye neluhlolo, tinombolo takhula talababhala baphindze baphase mateleke, nelwati lwekutsi imfundvo isita tidzingo letingetulu kutemuntfu – umnotfo wonkhe umiswe emakhonweni latfolakala eluhlelweni lwemfundvo.
Mateleke ngempela uyimphicabadzala.
Baholi betfu labahlangene lapha eLeeuwenhof, ngulabacotfo kakhulu lesinabo, labo labaphumelele kahle, nalabo labafanelwe tilokotfo letibuya kulesifundza.
Kepha imicabango yetfu iyaku 71% welinani lebantfu labangetulu kweminyaka lengu 20 labangakacedzi sikolo, lababalelwa ehhafini ya 80 000 labangena Libanga 1 nawe iminyaka lengu 12 leyendlulile, labangatange babhale luhlolo nga 2004 ngobe bashiya sikolo, nalabanyenti lababhala, kepha ngenca yekukhetsa tifundvo nemabanga, banetitifiketi tamateleke letingeke temukelwe ngumnotfo nemfundvo lephakeme. 
Mateleke uphindze acangane ngobe nine nifanana nemakethe yetfu lesiyitsengisako.
Live lonkhe lehlulela likusasa letfu ngemiphumela yenu.
Babeka letsemba labo ekuphileni kahle kwenu.
Babeka letsemba labo lelikusasa ngendzima lesiyidlalako eluhlelweni lwetemfundvo ngalesikhatsi sekubungata.
Yebo, incenye lenkhulu yeluphakelomali lwesifundza nayavelonkhe iya kutemfundvo.
Kulomnyaka lona wodvwa, kuvimbela kulahleka kwemsebenti wabotishela labangu 2000, kumele sijikise imali isuke kuleminye imisebenti yesifundza iye kutemfundvo.
Kumele kutsi sifake umfutfo wekufaka intaliso etikolweni letiphuyile, kute ngekukhulisa tinombolo simo lesihle semfundvo sivakale enkholelweni lenkhulu ekusaseni lato tonkhe tikolo letisemalokishini.
Ikakhulu Ndvunankhulu Dugmore naJenelele longusupharinthendenthi Swartz, siphose yinye inkoyoyo ekukhiciteni Lisucebo Lemitfombo Yebantfu kute sitjengise bumcoka balokutalisa.
Kumele sikhicite samatekuletjeni labacinile emagugwini, bahambe phambili emiphumeleni, labalungele umnotfo, batsembeke emmangweni, baphindze babeyinzuzo eluntfwini.
Nguloku lesitele kutokugubha lamuhla.
Nimele lamatsemba sisakha Likhaya letfu Sonkhe.
Sigidza imphumelelo yenu ngoba nitinikele naphindze nasebenta kamatima, Batali benu batinikela banifaka esikolweni, nemimango yenu yatinikela yafaka intaliso ekusaseni lenu. 
Labanyenti abakholwa bumcoka bekugubha imphumelelo yamateleka ngenca yekucangana kwakhe, nekutsi usengaveta lokwashiywa luhlelo lwelubandlululo.
Ngini nodvwa leningancoba loku, ngekutsi nikhutsalele niphindze nitimisele ngemicabango ekwakheni Likhaya labo Bonkhe, lelingabandlululi ngekweluhlanga nalelilinganako.
Loku kumele kuvetwe ngulenikukhetsako kusukela namuhla.
Kute kufike kulomzuzu bekumele nikhetse kutsi nisebenta matima kanganani.
Titifiketi tenu tamateleke tinivumela phindze tinicindzetela kutsi nente tincumo nekukhetsa kutsi nifuna kuba bantfu labanjani nemphilo lenifuna kuyiphila.
Siyanibongela siphindze sinifisele inhlanhla.
<Doc06>
Umgomo Wekuphatfwa Kwemklamo Wekuchumana Wahulumende wanga 2010 uhlose ku:
kuchuba kuphumelela kwelicebo lemigomo yekuchumana Lendzebe Yemhlaba yeFIFA e-Afrika Yekucala
kwenta lokunyenti ngalelitfuba lelingakavami kuveta nekwakha bunye neligcabho kubantfu baseNingizimu Afrika
kukhutsata insha yetfu
kumaketha live emhlabeni wonkhe
kwakha simo sekuchumana lesisita kusebentisa lelitfuba kusheshisa intfutfuko nekukhulisa ematfuba
kwakha budlelwane e-Afrika.
Loku kutawentiwa ngekutsi: 
kuletsa buholi nekuhlelembisa kuchumana kwahulumende kwentelwe Indzebe Yemhlaba ya 2010
kwakha kulingana kwavelonkhe kwebachumanisi besive nebangasese kuwo onkhe emagumbi, kuphindze kuletse budlelwane bebachumanisi belivekati nalabo labakulamanye emavekati, kute ngekubambisana live nelivekati litfole kuzuza ngalelitfuba lekuchumana lelivela kanye emphilweni
kwenta imiklamo lebalulekile yekuchumana yahulumende yentelwe Indzebe Yemhlaba Yebhola ya 2010.
<Doc07>
Imitsetfo Yetekutfutsa Emigwacweni Yavelonkhe Lechitjiyelwe itfutfukisa kuphepha emgwacweni
POLOKWANE: Imitsetfo Yetekutfutsa Emigwacweni Yavelonkhe seyichibiyelwe.
Ibitwa ngekutsi Sichibiyelo Semashumi Nesikhombisa, icale kusebenta mhla ishicilelwa.
Litiko Lemigwaco Netekutfutsa latisa betimotolo ngaletichibiyelo letilandzelako:
Timoto letinsha letibhaliswe emva kwa 01 Ingci 2010 kumele tibe nemapuleti etinombolo lafaswe ngemabhawodi nobe kokufasa.
Uma ngabe ingakafakwa emotini kumele ifaswe ngesibambo lesivunyelwe yiSANS 973.
Lesichibiyelo sitawehlisa bugebengu kanye nemacala etekutfutsa emigwacweni lentiwa bashayeli labasusa tinombolo lula bentele kungabonwa.
Angeke kube lula kususa lipuleti lenombolo, nekuphindze ibuyiselwe emva kwekwenta bugebengu, ngobe loku kutawubanga kutsi kukhokhwe imali.
Lipuleti lenombolo lakhiwe nge-aluminiyamu leyenta kutsi kube lukhuni kuyishisa ingasabonakali uma kunengoti.
Kusuka mhlaka 1 Indlovana 2011 bantfu labatfola emalayisensi ekhodi C, C1, EC nobe EC1, angeke bavumeleke kutsi bashayele imoto ledzinga B nobe ikhodi yelayisensi ye-EB (ngemagama akudzala ilayisensi yekhodi 10, 11, 13 nobe 14 angeke ishayele imoto ledzinga ilayisensi yekhodi 08).
Loku kutawusebenta kulabaphetse emalayisensi lamasha.
Linyenti lalabafundzela kushayela bacela emalayisensi ekushayela timoto letingemaloli kunetimoto letincane kute babalekele kuhlolwa uma bapaka timoto ngekulinganisana njengesibonelo
Liciniso kutsi batsi bangatfola emalayisensi etimoto letingemaloli bese bashayela timoto letincane, kantsi abakatejwayeli kutishayela babese bagcina bawele etingotini.
Kuphindze kubhekekile kutsi bonkhe bashayeli labatfole emalayisensi etimoto letingemaloli kumele baphindze batfole Imvume Yekushayela Ngalokusemtsetfweni, kepha tibalo tikhombisa intfo leyehlukile.
Loku kukhombisa kutsi labashayeli bekumele bacele emalayisensi ekushayela timoto letincane hhayi letinkhulu njengemaloli.
Imishini Yekulawula Kusimama Kwendzawo Lekhonjiwe kumabhasi lamancane nalamakhudlwana iyangeniswa ngekutfola sitifiketi lesiyincenye yeluvivinyo lwekutsi imotolo ingabasemgwacweni.
Sisebenta kuwo onkhe emabhasi lamancane nalamakhudlwana, hhayi timoto letisandza kwakhiwa kuphela.
Umnikati lobhalisiwe wemotolo nobe lommele kumele aletse lifomu leligcwalisiwe iDSCD esiteshini sekuvivinya.
Umshini Lolawula Kusimama Kwendzawo Lekhonjiwe ngumshini lovikela kutsi lisondvo liphume erimini uma libhama imoto igijima.
Sichibiyelo Semtsetfo 332 sashicelelwa, sinika luhla lwekuvivinywa kwemphefumulo longatfolakala nalongasetjentiswa kutfola emasampula emphefumulo nesitifiketi lesikhishwe ngumakhi nobe umletsi lesingasetjentiswa njengebufakazi emacaleni, ngekutsi sikhishwe umasidzingeka.
Lesichibiyelo sifuna kulungisa ludzaba lolwavetwa mayelana nekubasemtsetfweni kwetinhlola temphefumulo Ngemtsetfo, 1996 Wetekutfutsa Emgwacweni Wavelonkhe Sigaba 65 (7), ulandzela i-SABS 1793, ungasetjentiswa kuhlolisisa linani letjwala emphefumulweni.
Lokulandzelako ngemathulusi ladzingekako: 
“Loku kufike kahle ngesikhatsi sabokhisimusi, kutowengeta umfutfo emetameni yetfu yekulwa nekushayela udzakiwe emigwacweni yetfu”, kusho MEC Wetekutfutsa Nemigwaco Pinky Kekana.
<Doc08>
Tinsita Temphilo Angakatalwa Umntfwana
Emantfombatana latetfwele nabomake bamikiswa kutinsita tekubeleka nobe Tinkhundla Te-obstetriki Tekubelekisa (MOUs) letisemadolobheni, nemasethelayithi nobe imitfolamphilo leyakhelwe etindzaweni letisemaphandleni.
Ema-MOU tinkhundla tekubeleka letiphetfwe ngemanesi ekubelekisa emphakatsini kwentela tigulane letidzinga sisekelo sekunakekelwa kwetemphilo.
Kuyinhlakanipho kutsi bomake labatetfwele babhuke lilanga lekuvakasha kwekucala emtfolamphilo angakapheli emaviki langu 20 nobe masinyane emvakwawo.
Lomake uniketwa luhlolo lwekucala lolugcwele nekwelulekwa uma eta avakasha angakatalwa umntfwana, lokuphindze kwatiwe ngekutsi kubhukela kuvakasha.
Kutetfwala kuyanakekelwa ngekuvakasha lokuphindvwako lokulandzelako.
Imphilo yamake nayo iyalandzelelwa.
Uyakalwa, ihayi hayi nemchamo wakhe uyahlolwa. 
Uma ngabe kute lokungaba yingoti, kumele abuyele luvakasho lwakhe lolulandzelako lwekucala emva kwemaviki lamabili atotfola imiphumela yeluvivinyo lolwentiwe ngesikhatsi abhuke kuvakasha.
Emva kwaloku, kumele abuye emtfolamphilo njalo emavikini lasitfupha kute kube ngemaviki langu 28, naku 34, emvakwaloko ngekusho kwetisebenti tasemtfolamphilo/MOU (linani lekuvakasha lingehluka kuyinye ngayinye indzawo). 
Bomake labatetfwele bayapopolwa kutsi ayikho yini ingoti lengehlela imphilo yabo, nemphilo yemntfwana longakatalwa.
Emantfombatana langakefiki eminyakeni lengemashumi lamabili nabomake labendlule eminyakeni lengu 35 labatetfwele, batsatfwa njengebantfu labasezingeni lelisetulu lengoti.
Loku kusho kutsi bangehlelwa ngumonakalo ngesikhatsi batetfwele nangesikhatsi sekwebeleka.
Bomake labatetfwele nabo bangabasezingeni lelisetulu lengoti umabanehayihayi lesetulu, umlandvo welufuto lolungalunganga, kutetfwala kanyenti nanobe bake bahlindvwa ngesikhatsi babeleka.
Bomake labatfolakala basengotini lenkhulu bamikiswa elayinini letigulane tangephandle emitfolamphilo yalabangakatalwa esigabeni sekucala nobe lesiphakeme setibhedlela, lapho khona luphenyo lolwengetiwe netipopolo teluvivinyo tentiwa.
Bomake labasengotini lesetulu yekutetfwala bayalulekwa kutsi baye emitfolamphilo yebantfwana labangakatalwa yetigulane tangaphandle njalo njalo ngesimo sabo. 
Uma ucala kuvakashela temphilo, utawucelwa kutsi ugcwalise lifomu nelifayela litawuvulwa.
Letsa libhuku lakho lamatisi, nobe nguluphi luhlobo lwemutsi lowusebentisako nelikhadi lasesibhedlela nobe emtfolamphilo, uma ngabe sewabhalisa kulesosakhiwo.
Kutetfwala lokungekho engotini lesetulu kuphatfwa etinkhundleni tema-MOU (Tindzawo tekubeleka letiphetfwe manesi ebabelekisi emphakatsini etigulane letidzinga kunakekela imphilo lesisekelo) emadolobheni, nakumasethelayithi nasemitfolamphilo lenesakhiwo etindzaweni letisemaphandleni.
Kutetfwala lokusengotini lesetulu kuphatfwa emitfolamphilo yetigulane letingaphandle emadolobheni nasetibhedlela letisetindzaweni letisemaphandleni, netibhedlela letiphakeme.
<Doc09>
Luhlelo Lwetondlo Loluhlanganisiwe
Luhlelo Lwetondlo Loluhlanganisiwe (INP) luhlose kutfutfukisa lizinga letemphilo labo bonkhe bantfu labahlala esifundzeni Sasenshonalanga Kappa.
Kunetinhlangotsi letinyenti kuloluhlelo.
Yini kweswela tondlo?
Kungabi netondlo yinkinga lemcoka eNingizimu Afrika, phindze ingulenye yetintfo letiletsa kakhulu kugula kwebantfwana nekufa. 
Kuyabekiswa kutsi 30% webantfwana baseNingizimu Afrika badvondzile ngenca yekweswela tondlo eminyakeni yekucala yemphilo yabo.
Kungatfoli kudla lokwenele, kugula netinkinga tasengcondvweni nasenhlalweni/kwetfuka, tintfo letibalulekile letibangwa kweswela tondlo.
Buphuya nekweswela umcebo tintfo letisisekelo letibanga kweswela tondlo.
I-INP yetama kucedza lomashayabhuce longakhulumi ngetindlela letinyenti.
Tidlo Letengetako tebantfwana
Ezingeni lekunakekela imphilo lesisekelo bantfwana labavivinyiwe batfolakala bashoda tondlo temphilo (kufaka ekhatsi bantfwana nebantfu labadzala labaneligciwane leHIV nesifo sekukhwehlela) batawunikwa tidlo letengetwako lokufaka ekhatsi imphuphu yembila lenemisoco nesinatfo lesiniketa emandla.
Tidlo letengetako tiniketwa emakhasimende lakhonjiwe ngetimphawu letitsite.
Tisebenti temphilo tiphindze teluleke, tinikete lwati, tifundzise ngekudayetha emphilweni nendlela lenemphilo lenhle yekupheka kudla.
Labasenta kudayetha baphindze banikete tinsita letikhetsekile emphakatsini.
Kumunyisa
Kusita kulwa nekusweleka kwetondlo ebantfwaneni labasebancane, tisebenti temphilo tikhutsata bomake kutsi bamunyise bantfwana babo kuphela kute kube tinyanga letisihlanu batelwe, emva kwaloko bachubeke bamunyise kwengeta kudla lokusitako lokufanele labakucalako, ate umntfwana abe neminyaka lemibili. 
Letinye tindlela tekondla tiyacocwa nabomake labaneligciwane leHIV.
Sibhedlela iVredendal neSikhungo Sekubeleka sase Groote Schuur, Tibhedlela Letinebungani Bebantfwana esifundzeni, ngekusho Kwemetamo Wetibhedlela Letinebungani Nebantfwana.
Kulandzelela kukhula
Bonkhe bantfwana bayakalwa ngetikhatsi letisedvutane, njengencenye yeluhlelo lwekulandzelela, inkhomba lebalulekile yekutjengisa kutsi umntfwana uyakhula. 
Sisindvo sifakwa Ekhadini Lendlela leya Kutemphilo.
Timbangela letifihlekile tiyabukisiswa njengetifo letitsatselwanako, kushoda kwekudla ekhaya, nekunganakwa kwebantfwana.
Tifo letitsatselwanako tidlala indzima lenkhulu ekweswelekeni kwetigcwalisimsoco, kantsi letinhlobo tetifo tiaphiliswa esigabeni sekunakekela kwemphilo lesisekelo.
Tifo letiphatselene nekusheka tihambisana nekungcola kwendzawo (kuhlanteka nekuletfwa kwemanti) nekubangephasi nobe kushoda kwetondlo teluswane, lokumenta abesengotini yekutfola kusheka lokukhulu nalokutsatsa sikhatsi lesidze.
Kunciphisa buphuya
Imindeni lephetfwe buphuya iyakhonjwa bese imikiswa eluhlelweni lwahulumende lwekunciphisa buphuya.
Kuphepha ekudleni kwemindeni kulungiswa emikhakheni lehlanganisiwe, tisombululo letifanele nekuseka kuyetfulwa.
Kwengeta tondlo temavithamini 
Kuvikela kuncipha kwetondlo letincane yincenye lemcoka yalensita.
Tondlo letincane takhi temtimba temvelo, letinjengemavithamini nemaminerali, latfolakala emananini lamancane ekudla, abaluleke kakhulu ekugcineni imphilo lenhle.
I-INP yetfula Vithamini A losigcwalisimsoco ebantfwaneni labakhetsiwe.
Bantfwana labeswele Vithamini A bayehla emtimbeni, abakhoni kukhula kahle, batsandza kwehlelwa tifo letitselelwanako nekubulawa ngito.
Kushoda kwaVithamini A kuphindze kulimate emehlo, kuphindze kube yimbangela lebalulekile yebumphumphutse ebantfwaneni. 
Bantfwana labatelwe banesisindvo lesincane baniketwa emaphilisi aVithamini A, lalekelela luhlelo lwekuvikela phindze asite ngekukhula kwemntfwana.
Tinswane kusukela etinyangeni letingu 6 kuyaku 11, tinikwa munye umtsamo weVithamini A (100 000 IU) kuvikela kugula lokumatima.
Bantfwana labasukela etinyangeni letingu 12 kuya eminyakeni lesihlanu baniketwa umtsamo munye we 200 000 IU etinyangeni letingu 12, bese batfola umtsamo wa 200 000 IU njalo etinyangeni letisitfupha bate bafike ebudzaleni beminyaka lesihlanu.
Imitsamo leyengetiwe yaVithamini A iniketwa bantfwana labeswele tondlo kakhulu, nobe labatfola tifo letitsatselwanako njalo njalo, njengemsheko, kucubuka nobe iHIV. 
Kucedza emanyokane
Kwehla kwemtimba webantfwana kungabangelwa kuhlaselwa ngemanyokane, loku kungelashwa emtfolamphilo ngemutsi wekucedza emanyokane. 
Teluleko tetondlo tetimo letikhetsekile
Tifundvo tetondlo, lwati, neteluleko tiyaniketwa kuto tonkhe tigaba tekunakekela kubantfu labashaywe sifulane, labanehayihayi, tifo tashukela, i-HIV/AIDS nobe sifo sesifuba.
Luhlelo lwetondlo etikolweni leticalisako
Luhlelo Lwetondlo Etikolweni Leticalisako luyatfolakala etikolweni letidzinga lusito lwemnotfo letikhonjiwe naletikhetsekile.
Letikimu leti tentiwa ngekubambisana neLitiko Letemfundvo.
Hulumende uhlose kufinyelela kubantfwana labangu 125, 000 etikolweni leticalisako letingu 847 esifundzeni ngemnyaka 2004 ngeluhlelo lwakhe kwekudla etikolweni.
Kudla etikhungwini 
I-INP nayo iyalekelela ekunakekelweni kwemakhasimende etikhungweni ngetinhlelo tetinsita tekudla, kute kuletfwe tondlo letisimeme.
Imilawulo:
Labahlale bavakashela loyomtfolamphilo/ sibhedlela lesisetudlwana nobe lesiphakeme batawucelwa kugcwalisa lifomu nelifayela litawuvulwa lesigulane.
Letsa i-ID yakho.
Incwadzi leyedlulisako lebuya emtfolamphilo itawudzingeka mawuvakashela sibhedlela.
Tibhedlela titawucela siliphu sekukhokhela/semholo kute tente luhlolo (IRP5).
Letsa likhadi lakho lasesibhedlela umangabe sewabhalisa esibhedlela. 
<Doc10>
Inkhulumo yelisekela lendvuna Yemisebenti Yesive, Mr Ntopile Kganyago, MP, Emcimbini wekusungulwa kwesive kwekucala Kweluhlelo  Lwangekhatsi Lwelidolobha LaseTshwane, Sakhiwo seLibhangesilulu leNingizimu Afrika, eTshwane.
Labanye basebenti bahulumende labaphakeme
Bodzadze nemajaha etindzaba
Timenywa leticavile
Sincumo lesatsatfwa yiKhabhinethi nga 1997 kukhutsata ematiko ahulumende avelonkhe kwenta lingekhatsi lelidolobha laseTshwane likhaya laphakadze bekusibonakaliso sembono lomkhulu; ngaleso sikhatsi namanje.
Umphumela uhlelwe kahle kute uhambisane nekutfutfukiswa kwemadoloba etfu lamakhulu lokweyeme ekutibopheleleni kwahulumende kutfutfukisa tindzawo tasemadolobheni naleminye imiklamo lokuhloswe ngayo kutfutfukisa emakhono ekuphatsa tindawo tasemadolobheni lokuhambisana nemalungelo eluntfu, temnotfo kanye nekubumbana kwetenhlalo.
Namuhla njengoba siphosa litje lekucala ekufikeni kuloyombono, siphindze sigubhe loluhambo lesiluhambile lamuhla.
Kubonisana lokunemfutfo lobekuhambisana netinkhulumo mphikiswano lebetinemfutfo kangako, mayelana netidzingo nematfuba lakhona ematiko ahulumende laphatselene nesimondzawo lesiphatsekako, azange kusikhweshise emgomeni wekucala, lotsi kumele kutfutfuke simondzawo sekusebenta lesiphatsekako kumatiko ahulumende ekhatsi nelidolobha laseTshwane.
Ngasikhatsi sinye, kumele siletse ingucuko ekhatsi nelidolobha nasekulivuseteleni.
Leminye imigomo lemcoka kufaka umkhankhaso wekudvonsa bemikhakha letalisako yangasese, kutfutfukisa umfanekiso weTshwane njengelidolobha leliyinhloko lelibalulekile e-Afrika nekukhutsata kutfutfukiswa kwalabamnyama kwetemnotfo.
Hulumende ungumnikati wemhlaba lomkhulu aphindze abe ngulomunye walabo labasembili labasisa emnotfweni wahulumende wasemakhaya, kakhulukati eJohannesburg naseTswane lokumadolobha lamakhulu aseGauteng.
Ematiko adzinga tindzawo temahhovisi letisebentako kuhlangabeta tibopho tekwetfula tinsita tesive ekwenteni umsebenti labekelwe wona.
Kuyatiwa kutsi takhiwo letinyenti tahulumende tiwela etigabeni tekubakahle kuya kuletincono kunekutsi tibe nguletinhle kakhulu ngetimo letikuto.
Kwakhiwa, kutfutfukiswa nekulungiswa kutawuhlomisa kusebenta kwesicalomali kuphindze kuletse luhlangotsi lwe-BEE Kumiklamo Ekhatsi Nelidolobha laseTshwane.
Kanye ngemnyaka hulumende wavelonkhe ngelusito Lwelitiko Lemisebenti Yesive usebentise tigidzigidzi temarandi letimbili (tigidzigidzi letingu 2) kubhadala tinkontileka tekucasha netindleko letiphatselene nekuphatsa takhiwo njenge tinsita nemitselo, livelonkhe, bemikhakha yangasese kanye nahulumende wasekhaya nguye lozuzako.
Ngalokunjalo ngibo labatsintsekako lababhekeke kuchuba inchubo yengucuko kabusha yangekhatsi edolobheni eTshwane, mhlayimbe ngekubambisana naHulumende Wesifundza saseGauteng, ngemiklamo yentaliso lemikhulu lekhishwe Luphiko Lwentfutfuko Yemnotfo waseGauteng (GEDA). 
Eluhlelweni Lwangekhatsi Edolobheni laseTshwane, kusuka manje lwatiwa ngekutsi “Re Kgabisa Tshwane” lihumusho “Indzawo Lencono Yekusebenta”, injongo ikakhulu kubantfu (tisebenti tahulumende nesive), iphindze ibesetindzaweni labaphila kuto ngesikhatsi sekuletsa tinsita nekumukela tinsita tesive letibalulekile.
Makamemeta Luhlelo Lwahulumende Lwemsebenti nga 2004, Umengameli Thabo Mbeki wabita Ematiko Emisebenti Yesive avelonkhe kanye Nemisebenti Yahulumende Nekuphatsa kutsi achube imiklamo yekutfutfukisa simondzawo sekusebenta lesiphatsekako sematiko ahulumende netisebenti tahulumende.
Sakhiwonchanti sendzawo sesive siyinjini yekwetfulwa kwetinsita netisebenti tahulumende tingemafutsa lachuba injini tiyente idvume kakhulu, ngalokunemphumelelo nalakuphumelelisako.
Ngesikhatsi sesigaba sekuhlola tidzingo temklamo, letinyenti tisebenti tahulumende letatsintfwa tagcizelela bumcoka bekubanetindzawo tekusebenta letinhle, letifanele imisebenti letiyantako, leti tifaka timondzawo tangekhatsi nangephandle, kungako kunesidzingo sekwakha budlelwane Nelidolobha lelikhulu laseTshwane, lelibukene nemsebenti wekuphatsa tasedolobheni letinjengekutfutsa, kuhloba, kuphepha, kuvikela nesimo lesinhle.
Angitsatse lelitfuba kubonga baphatsi baseTshwane nebuholi, lababenenhlakanipho yelikusasa ekwamukeleni lomklamo ngekutsi bawufake Eluhlelweni Lwentfutfuko Lehlanganisiwe.
Ecinisweni Imemo Yekucondzisisa (MOU), lesitawuyingenela kudze madvutane lamuhla emkhatsisini weLitiko Lemisebenti Yesive lavelonkhe Nelidolobha lelikhulu laseTshwane, siciniseko sekutfola kuvana lokufananako lapho singasukela khona.
Kusiphakamiso senhloso kubambisana ngemetamo nakumiklamo lenenzuzo kabili emacembini lamabili.
Umlayeto wetfu kuwe lamuhla utsi “umsebenti sewucalile”, iminyaka lelishumi itawubona umjovo wangetulu kwetigidzigidzi temarandi letisiphohlongo (tigidzigidzi letingu 8) wentiwa nguhulumende wavelonkhe nemkhakha wangasese ngemaphakelotimali lasicaliso, kutfutfukisa kucashisa kanye nebulingani-bangasese-kanye nesive.
Mayelana neKuphatfwa Kweluhlelo, Likomidi Lelichubako selisunguliwe emkhatsini Welitiko Lekuphatsa Nemisebenti Yahulumende, Litiko Lemisebenti Yesive, Umgcinimafa Wavelonkhe neLidolobha laseTshwane.
Ngetulu kwaletinye tintfo, Likomidi litawuhola loluhlelo, libukete phindze lilandzelele kwentiwa, licedzele lisucebo lwetimali, phindze licinise kusebenta lokuhlanganisiwe.
Litiko libeke Umnu Dumisani Dlamini Njengelisekela Lemcondzisi Jikelele lowengamele lonkhe luhlelo lwekuphatsa.
Ngiyanibonga.
<Doc11>
Make Somlomo, Mhlonishwa Longundvunankhulu, Balingani Bematiko, Malunga Endlu, Timenywa letihloniphekile, tisebenti telitiko letetindlu, malunga emisakato Kanye nesive sonkhana, nemukelwa ngekufutfumala.
Lamagama lawa bomake nabobabe atjengisa tepolitiki yaseNingizimu Afrika, ikakhulu eNshonalanga Kappa.
Noma ngabe basebenta kalukhuni bantfu labatsandza inchubekela phambili nekutimisela bakulelive, injongo yalabanye bantfu kubukela phasi umsebenti lomuhle lowentiwa ngulohulumende lonakekelako esikhatsini lesincane labenaso asehhovisini.
Bekunene, bantfu labanyenti babe nenkhulumomphikiswano kutsi kubanetindlu kushoni, kepha ngivumeleni nginivetele lolunye luhlangotsi.
Kimi, kubanetindlu akusho nje kuphela kubanendzawo yekulala.
Kuba ngebantfu ngekwabo labatsatsa sincumo sekusimamisa simondzawo labakuso baphindze balungiselele likusasa.
Kusho kwakha imiphakatsi lecotfo netimondzawo letinemphilo lesimeme.
Kuba yimphumelelo nakubanjiswene ngebudlelwano emkhatsini wemkhakha wangasese, umkhakha wesive, Tinhlangano Letitimele, kakhulukati, imiphakatsi.
Tindlu kimi tingachazwa kahle njengenchubo lefaka ekhatsi kuhlela nebantfu kunekuhlelela bantfu.
Tindlu endzaweni yaseNingizimu Afrika akusito imikhicito kuphela, kepha yinchubo lesekelwe ngulokwatiswa yintsandvo yelinyenti lokwalwelwa bantfu bakulelive kalukhuni ngalendlela.
Yinchubo lelalela bantfu, levumela kutsi bantfu bente lilungelo labo lentsandvo yelinyenti yekukhetsa luhlobo lwendlu netindzawo labafuna takhiwe kuto.
Ngakoke akunalutfo lolungehlisa buntfu nalokungasiyo intsandvo yelinyenti lokunjengekugwema bantfu lilungelo labo lelisisekelo lekukhetsa.
Kungafanani negenge yelubandlululo, njengesishoshovi senhlalo, bantfu basekhatsi kwendilingi kumbono nelisucebo lami lekwetfula tindlu.
Bodzadze nemajaha, ngiyajabula emini yalamuhla kunetfulela inkhulumo yeliphakelomali yesibili yami njengeNdvuna yeTetindlu Yesifundza.
Ngiyatigcabha futsi kutsi ngetfula lenkhulumo yeliphakelomali entsambama yekugubha iminyaka lelishumi satfola intsandvo yelinyenti.
Kunebufakazi lobucinile kutsi hulumende loholwa yi-ANC uphumelele ekwenteni lokunyenti ngaphasi kweminyaka lelishumi yekubusa ngentsandvo yelinyenti, kwendlula nobe nguliphi live lelikhona emhlabeni wonkhe.
Sisebentile – siphumelele. 
Ngemagama lacinisile, kulamatfuba etindlu etigidzi letingu 1.4  hulumende latetfulile, Ngiyatigcabha kumemetela kutsi sifundza setfu sikhonile kuleminyaka leyimfica leyendlulile, setfule tindlu letingu 167 000, loku 11% ekhekheni lelivelonkhe.
Loku, ngembono wami kusebenta lokuhle kakhulu nganobe ngumaphi emazinga.
Ngitawutsandza kuveta kutsi kulomnyaka lowedlulile bewugcwele tinsayeya, letibe nemtselela lomubi ekwetfulweni kwetindlu eveni lonkhe, ikakhulu esifundzeni.
Letinsayeya betingumphumela wekungeniswa kwemilawulo yenchubomgomo lensha netinhlelo letifana nemnikelo wenzuzo wa R2 479 nekungeniswa kweSikimu seWaranti YeMkhandlo weKubhalisa Kwebakhibemakhaya Livelonkhe etindlini letikhokhelwe nguhulumende. 
Letinyatselo atikacondzi kunyonyobisa kwetfula kepha kwenta siciniseko sekutsi bantfu betfu batfola tindlu letinesimo lesakhiwe kahle  nalesitsengekako.
Luhambo lwekufundza lesilutfolako ekwenteni letinchubomgomo selwente kwanyonyoba kwetfula. 
Lokwente tintfo tibe timbi kakhulu kutsi litiko lami lisebente ngaphandle kweMcondzisi Sikhulu tinyanga letiyimfica.
Loku kutsikamete inchubekela phambili esigabeni lesikhulu.
Sengicashe, Mnu. Seth Maqethula, lotelwe wabuye wakhulela edolobheni laseKapa, lonelwati lolukhulu ngatabohulumende wesifundza newavelonkhe, lengitsandza kumbonga nekumemukela naloku sengikwente kanyenti.
Naloku kunato tonkhe letinsayeya netihibe, ngiyatigcabha kwatisa bantfu bakitsi  kutsi litiko likhonile kusebentisa tigidzi letingu R348, loku 92% eliphakelo letindlu eNshonalanga Kappa.
Letinye tifundza tehluleka kusebentisa 52% eliphakelomali.
Loku kube nemphumela wekuphasiswa kwenkhokhelo yetindlu lengu 25 000 ngekubekisa. 
Imindeni leminyenti itawutfola litfuba lekujabulela titselo tentsandvo yelinyenti.
Loku nine bekune, kukhomba kukhula kwetindlu ngelinani le-3000 uma kucatsaniswa nemnyaka lowedlulile.
Ngaleyondlela, ngitsandza kuncoma indzima lemcoka ledlalwe bomasipalati besifundza setfu.
Ngaphandle kwekutimisela nekukhutsala emsebentini kwabo, besingeke sikhone kukhokhimali.
Kuloyo mcondvo, ngitawutsandza kubonga Lidolobha laseKappa ekusebentiseni cishe 70% eliphakelotimali letfu.
Angitikhohlwa futsi tisebenti tetfu ngemsebenti wato lomatima nekunikela embonweni wetfu wetindlu tesive.
Bodzadze nemajaha, ngabe ngite liciniso kunembeza wemilawulo umangabe nginiketa sitfombe sembali kuphela kulenchubo yekwetfulwa kwetindlu.
Kunetikhala letisekhona enchubeni yekwetfula kwetfu.
Kuleso siphetfo, kusemele sitfutfukise kuletindzawo letibalulekile letilandzelako: 
Linyenti letindlu tetfu atilandzeli inchubomgomo yekukhwesha esisindvweni kuye ebuhleni betindlu.
Kusemele sigucule inchubo yekwetfula tindlu kuleyo yekuniketa indzawo yekufihlinhloko kuleyo yekwakha tindzawo tekuhlala tebantfu letisimeme.
Kudzingeka sigucule lokutimbandzakanya kwekuzuza kusuke ekungabini nekunaka kuye ekubeni nekunaka.
Kudzingeka sigucule tingcondvo tebanftu bakitsi, kute bacale kubuka tindlu letikhokhelwe nguhulumende njengemphahla hhayi imikhicito.
<Doc12>
BUPHOYISA BEMIPHAKATSI BUYASEBENTA
Bekukukhulu kuphumula kwamake nemntfwana, uma James Busakwe lonetinsuku letingu 16 aphindze ahlanganiswa namake wakhe lamtalako mhlaka 7 Mabasa 2006.
Lendzabamlonyeni yacala ngesikhatsi Make wemntfwana James efika Esibhedlela eKlerksdorp mhlaka 6 kuMabasa avakashela indvodzana yakhe, emanesi lasebentako abona kutsi umntfwana uniketwe lomunye make, lowatsi ungumake longumtali walomntfwana elangeni langayitolo lelendlulile.
Madvutane kuvakele loku, emanesi atisa Emaphoyisa Asesiteshini eKanana, njengoba lomake lowatsatsa James bekanikete likheli laseKanana.
Likheli lahlolwa kepha kwaba bete imphumelelo.
Akekho lowatiwa ngeligama nesimo sekuchazwa saloyomake kulelikheli.
Entsambama yamhlaka 6 kuMabasa i-CPF yaseKanana yabamba umhlangano.
Lobekabambele khomishane wesiteshi watisa umhlangano ngemntfwana lotfunjiwe waphindze wacela wonkhewonkhe kutsi avule tindlebe nemehlo.
Kwatsi madvute nelihora la 23:00 kulobo busuku, linye lilunga lemphakatsi lashayela emaphoyisa nelwati lwekutsi wesifazane lohlala kuleyo ndzawo, nalobekangatiwa kutsi utetfwele, ngekumangalisa bekaneluswane lwemfana.
Emaphoyisa alandzela lolwati, ngempela bamtfola lomake nemntfwana.
Tisebenti tasesibhedlela tabitwa, masinyane tamkhomba umntfwana, kanye nalomake labemtfumbe esibhedlela.
Bufakazi lobehlukene, lokufaka ekhatsi libhengela lelipulasitiki lasesibhedlela, latfolakala endlini yemsolwa.
Lomake waboshwa neluswane belungakalimali lwatsatfwa lwabuyiselwa esibhedlela, lapho ahlanganiswa namake lomtalako ekuseni ngakusasa.
Tento temalunga emphakatsi lafake sandla ekutfolakaleni kwemntfwana, kumele tibongwe, njengobe loku kugcamise kubaluleka kweBuphoyisa Bemphakatsi.
Lokwatiswako Ngebuphoyisa Bemiphakatsi uma bentiwa buphindze bulandzelelwa kahle, akumele butsatselwe phasi.
Chubekisani embili umsebenti lomuhle, nine CPF yaseKanana!
Ngiyakubingelela Madam
Ngiyacabanga bekuyinhlanhla nobe inhlanhla lenhle kutsi ngendlule esiteshini semaphoyisa sakho eMondiyo, ngase ngihlangana neJenali ye-SAPS.
Ngiyacabanga kutsi ishicilelwa kanye ngenyanga, futsi ngiyitfole ifundzeka kamnandzi.
Sinemfati wami sicale ibhizinisi lensha, sitsandza kumema bonkhe, nobe ngumuphi wetisebenti takho uma ngabe tisendzaweni yangakitsi, tivakashe titonatsa inkomishi yelikhofi nobe litiya, siyetsemba sitaba nelibhisikidi nobe mabili lesingawadla nabo.
Njengoba ngati kutsi utawucondzisisa, kucala ibhizinisi lensha akusilula futsi kutsatsa umsebenti lomnyenti nemali yesicaliso.
Kodvwa, sisakholwa kutsi emaphoyisa nawo onkhe lamanye ematiko ekugcizelela umtsetfo abaluleke kakhulu kuto tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika.
Loku nje yintfo lencane lesitsandza kuninika nonkhe kunibonga kulenikunikele kuciniseka kutsi tsine, takhamiti, singachubeka netimphilo tetfu tamalanga onkhe.
Silindzele kuva letichamuka kini, nobe lokuncono, kubona letinye tisebenti takho letigcoke inyifomu, tingena esitolo setfu lesincane, kute sibati kancono.
Siyabonga futsi kini, tisebenti letigcizelela umtsetfo taseNingizimu Afrika, ngemisebenti yenu lematima nekutimisela ekugcineni Iningizimu Afrika iphephile.
Tincwadzi letimfisha letinemaciniso tingafekiswa nobe ti-imeyilelwe Umhleli. 
Sigodla lilungelo lekuhlela nekufinyeta tincwadzi.
<Doc13>
LUBITO LWEKUSEBENTA
Mhlaka 14 Inhlaba 2007, linye lema-athikili latfolakala kuwebhusayithi yejenali yeSAPS (www.sapsjournalonline.gov.za) lachaza kutsi emaphoyisa lamabili lasebentela Luphiko Lwekukhomba Timoto eWelkom aboshelwe inkhohlakalo.
Ngekusho kwembiko labalababili, munye ungusupharinthendenthi lomunye ungumhloli, batsengisa timoto lebetibanjwe ngemaphoyisa, kute batizuzele.
Bobabili basolwa bavela enkantolo mhlaka 12 Inhlaba, licala lachutjelwa kumhlaka 21 Ingci 2007.
Ngelilanga lelilandzelako, mhlaka 15 Inhlaba 2007, sihloko seNews 24 samemetela: “Emaphoyisa lamabili aboshelwe bugebengu bekusebentisa tibhamu”.
Ngalesikhatsi lesi bekusitjudeni lesingukhonstebuli  kanye nemhloli lababikwa kutsi bahlasele sitolo setimphahla eHholeni iMabuli, beba imali, emabhuluko nemashethi. 
Inkhohlakalo emaphoyiseni kumele iphele. 
Naloku linyenti letfu letsembekile, sitakhamiti letisebenta kamatima, letimbalwa tisebenti temaphoyisa titjengisa kungatihloniphi, inyufomu nobe Umtsetfo Wekutiphatsa Wemaphoyisa.
Sesifikile sikhatsi sekutsi siphumute i-SAPS, Kanye kwekugcina, tonkhe letigigaba letimbi.
Kungumanje ungasita kukhokha emaphoyisa lakhohlakele ngekusebentisa lucingo lolusha kwekubika bugebengu.
Ungativeti kutsi ungubani!
Uma usola kutsi munye webalingani bakho ufuna kwenta lokubi, nobe kukhona lomatiko, kungaba tisebenti temaphoyisa, emalunga emndeni, balingani, bomakhelwane nobe longabati, labayincenye nobe labahlela kubayincenye yemisebenti yebugebengu, konkhe lokumele ukwente, kutfumela i-SMS ku-32211.
Leyo yinombolo yelucingo lensha yavelonkhe yemacala letfulwe kudze madvute yiPrimedia eSandton.
Noma ungatfumela i-SMS ku-32211 (ngekukhokha R1 ngayinye) nobe uye ku – www.crime-line.co.za.
Labaceceshiwe labakoleka idatha bamele kwendlulisa imininingwane kumaphoyisa, labatawuyitsatsela tinyatselo masinyane!
Intfo lenhle kutsi angeke livetwe ligama lakho.
Nyalo sewunemandla ekusita ekulweni nemacala ngaphandle kwekutifaka engotini.
Lomkhankhaso wePrimedia wetsembisa kubabete kubuyela emuva.
Yusuf Abramjee, Umhlelembisi Wemklamo Wekulwa nemacala wePrimedia utsite: “Asilidzingi ligama lakho nobe likheli ngaphandle mawuvolontiya kusiniketa futsi asikho sidzingo setitatimende nobe kuvela enkantolo.
Konkhe lesikudzingako yimininingwane yetigebengu kute emaphoyisa ayitsatsele tinyatselo.” 
Loku lokusha, lokubita tigidzi temarandi, lokungumkhankhaso wekulwa nebugengu evenilonkhe kwetfulwe yiPrimedia eSandton, mhlaka 7 Inhlaba 2007.
Kusekelwe eluhlelweni lweKucedza Bugebengu Lwemhlaba.
Labacedza Bugebengu basungulwa e-Albuquerque, eNew Mexico, Inyoni 1976.
Kukubambisana emkhatsini wemphakatsi, betinhlelo tekuchumana kanye netinhlangano letigcizelela kulandzelwa kwemtsetfo, futsi kwacanjelwa kulwa nebugebengu, kugcine takhamiti tiphephile.
Namuhla, Kunetinhlelo leticishe tibe ngu 1 200 teBacedzi beBugebengu umhlaba wonkhe letisebenta emaveni langu 20 lasebentisa imininingwane leniketwe ngumphakatsi kusita ekusombululeni emacala. 
Ngekusho kwe-CEO yePrimedia Ltd, Mnu. William Kirsh, letinhlelo tisitile ekubopheni tigebengu leti-600 000!
Lokumele kwatiwe ngito tonkhe tisebenti temaphoyisa ngalomkhankhaso wekulwa nebugebengu, kutsi usekelwa Yindvuna yeTekuvikela Nekuphepha, Babe Charles Nqakula naKhomishana waVelonkhe we-SAPS, Khomishane Jackie Selebi.
Khomishane Selebi wetsembise kutsi “njengenhlangano, sitawukwenta konkhe lokusemandleni etfu kwenta lomklamo usebente.”
Umbuto kutsi wena utawentani ngawo? 
Kusekelwa nguye wonkhe kuyadzingeka, hhayi kuphela kutsintseka masinyane mawutfola lwati lolubuya egumbini lelucingo lwemacala, kepha maketha lometamo nobe ngukuphi lawukhona.
Tjela bantfu, be-CPF, tikolo, umndeni wakho nebangani ngalomklamo.
Ciniseka kutsi uyacondzisisa kutsi lomkhankhaso awetsembisi kubuyela emuva, kutsi batawuhlala bafihlekile nobe kunjani.
Futsi khumbula kutsi lenombolo akusiyo yetingoti.
Bantfu kumele bachubeke babike tingoti ku-10111 nobe titeshi tabo letisedvutane.
Ngalomkhankhaso wekulwa nebugebengu, betindzaba sebelule sandla emaphoyiseni.
Bafuna kusisita ekwenteni iNingizimu Afrika ibeyindzawo lephephile yabo bonkhe.
Mhla kwetfulwa lometamo welucingo lwemacala, John Robbie, lowetfula luhlelo lwasekuseni  emsakatweni wekukhuluma i-Talk Radio 702, waniketa iSAPS imishina Yemathulusi langu65 yema-ID.
Mnumzane Robbie wente sicelo emalangeni lasandza kwendlula kubalaleli kutsi batsembise ngemali emishinini Yemathulusi ema-ID.
Batsengisi bemishini, yeBuchwepheshe neBuso,  nabo bangenela lomsebenti, behlisa intsengo yemishini labaphansi, lokwente kutsi tinkampani lebetetsembise kukhokhela munye umshini titsenge mibili.
I-Primedia naJohn Robbie akusibo bodvwa labasita emaphoyisa ekulweni nebugebengu.
Fundza nobe nguyiphi indzaba yemphumelelo kuJenali ye-SAPS nobe kuwebhusayithi yeJenali ye-SAPS, utawubona kutsi emacala asombululwa njani ngelusito lwemalunga emiphakatsi. 
Ngalomkhankhaso wekulwa nebugebengu lomusha localiwe, tigebengu, lokufaka ekhatsi labambalwa labayincenye yemaphoyisa, bangati yinye intfo leliciniso … emalanga abo ambalwa.
<Doc14>
Imvume Lesemtsetfweni yebetfuli betinsita Te-ETQA
Tinsita Tahulumende waseNingizimu Afrika
Sicelo lesiyaku-ETQA sekutfola imvume lesemtsetfweni njengemetfuli wemfundvo nekuceceshwa
Kuchaza
Imitsetfo lesebentako Enhlanganweni Yekuhlolisisa Similo Sekucecesha Nekufundza (ETQA) lengaphansi Kweligunya Leticu letifundzelwe eNingizimu Afrika (SAQA) idzinga kutsi betfuli bemfundvo nekucecesha bacele imvume lesemtsetfweni ku-ETQA.
Kutfola imvume, betfuli bemfundvo nekuceceshwa kumele babhaliswe ngekusho kwemtsetfo lowengamele. 
Umtsetfo mayelana Nemfundvo Lephakeme Nekuchubeka Kwemfundvo kudzinga kutsi bonkhe betfuli bemfundvo nekucecesha labanika ticu tekufundzelwa letiphelele babhalise Etikweni Letemfundvo.
Umetfuli wemfundvo nekucecesha kumele anikete emazinga eyunithi ne/nobe letoticu letifundzelwako letiwela endzaweni lebekwe Ngumtimba Wekuhlolisisa Similo Sekucecesha Nekufundza (ETQA) Semkhakha Wemfundvo neMgunyati Wekucecesha (SETA) nobe Umtimba Wemisebenti.
Tidzingo temvume lesemtsetfweni: 
*Tidzingo temvume lesemtsetfweni ticuketfwe kubhukwana lesihloko lesitsi Timphawu neTicondziso Tebetfuli, iyatfolakala kuwebhusayithi yeSAQA.
* Tinhlelo (ne/nobe luhlolo) loluniketwa ngumetfuli wetemfundvo nemceceshi kufinyelela emazingeni emayunithi ne/nobe ticu letibhalisiwe Kuluhlaka Lweticu Tavelonkhe (NQF).
* Ikharikhulamu (kucanjwa, lokucuketfwe Kanye netinsita tekufundza) kuhambisana nelizinga leyunithi ne/nobe ticu.
* Kunetisebenti letineticu tekufundzelwa (Bachubi nebahloli lababhalisile).
* Bafundzi bangafinyelela etinsiteni tekulekelela letenele.
* Tindlela temathulusi ekuhlola letisetjentiselwa lokudzingekako kulelozinga leyunithi ne/nobe ticu tilingene, tingemaciniso futsi titsembekile, tiphindze tisetjentiselwe kusita kufundza. 
Tinyatselo letilandzelwako
* Tfumela incwadzi yenhloso yekutfola imvume lesemtsetfweni njengemetfuli wetemfundvo nekuceceshwa ku-ETQA lefanele.
* Tfumela lifomu lekutihlola ngekwakho nelesicelo ku-ETQA. 
* Uma ungayitfoli imvume lesemtsetfweni futsi uva shengatsi lenchubo beyingakuphatsi kahle, unelilungelo lekufakasikhalo. 
* Luhla lwema-ETQA nemininingwane yekuchumana iyatfolakala kuwebhusayithi yeSAQA. 
Kungatsatsa tinyanga letingu 6.
Lensita ayibhadalwa. 
Emafomu ekugcwaliswa 
Emafomu esicelo semvume lesemtsetfweni yebetfuli kanye nemabhuku lahambisana nawo angatfolakala ku-ETQA lefanele.
Imininingwane yekuchumana – uyacelwa kukhetsa yinye indlela:
