<Doc01>
IPhiko leSewula Afrika lokuBhadelwa kweemBonelelo
ITjhatha yezokuTlhogonyelwa kwamaKhastama
Siyakwamukela kuTjhatha yethu yezokuTlhogonyelwa kwamaKhastama
Sifuna wena, ikhastama lethu, usijaje ngezinga lomsebenzi wethu esilibeke kiletjhatha.  
Sizakuphatha ngehlonipho begodu sikunikele ngomsebenzi omuhle okhambisana neenkambisolawulo ze-BATHO PELE.
Sizibophelele njengengcenye yesibopho sethu ekukunikeleni ngomsebenzi wezinga eliphezulu, sikunikele ngesiyeleliso nesizo kiyo yoke imisebenzi yethu. 
Umqopho weTjhatha
Letjhatha ikutjela ngezinga lomsebenzi ongawulindela ePhikweni leSewula Afrika lokuBhadelwa kweemBonelelo (i-SASSA). 
I-SASSA sinabiso sephiko lombuso lokwethulwa kweensiza elilawula ukwethulwa kweembonelelo zehlalakuhle kuzakhamuzi zeSewula Afrika. 
Sizibophelela
Ekulawuleni ikhwalithi yemisebenzi yeembonelelo zehlalakuhle, ukubeka amanani kuhle godu nangokunetlha sisebenzisa imikghwa ephuma phambili. 
Khuyini ongakulindela kithi 
Ukukhutjhulwa nokuvikelwa kwesithunzi sobuntu, Ukuphathwa ngefihlo kwelwazi lakho, Isithunzi, Ukulunga, Ukwenzela izinto tjhatjhalaza nokuLingana.
Kilo loke iPhiko leSewula Afrika lokuBhadelwa kweemBonelelo, siza
Kunikela ngelwazi nesiyeleliso ngeembonelelo ongazenzela isibawo. 
Kudlulisela kwezinye iinkhungo ezingatjheja iindingo zakho.  
Kusiza ukuzalisa amaforomo wethu nokwenza isibawo sesibonelelo. 
Kugcina ilwazi osinikela lona ngefihlo.  
Kuhlala siphakamisa umThethosisekelo weRiphabhligi yeSewula Afrika, imithetho elawula abasebenzi bombuso kanye nekhodi yokuziphatha yabasebenzi bombuso
Kusebenzela ngelimi olikhethako.  
Kusebenza ngokubambisana nabantu esibasebenzelako kanye nababambisani abanye. 
Kulwela ukuthuthukiswa ngcono kokwethulwa kweensiza khona sizakuhlangabezana nokulindeleko.  
Ukusithinta 
Nanyana kunini nawusithinta ngenyama, ngomtato, ngencwadi namkha nge-imeyili okulandelako kuzakwenzeka: 
Umsebenzeli wamakhastama ozakutjheja uzazazisa kuwe. 
Emibuzweni yomtato neyeposo, sizakurarulula imibuzo yakho khonokho. 
Nayikuthi asikghoni ukuwurarulula khonokho sizakunikela ngamabanga begodu sazise itlayenti bona lilindele nini ipendulo.   
Sizakunikela inomboro yereferensi ezakukghonakalisa ukwenza ilandelela ngombuzo wakho 
Sizakuvuma bona sifumene okhunye nokhunye ukuthintana okuthumelako begodu sizakatjheja indaba kungakapheli amalanga wokusebenza ali-7. 
Nayikuthi asikghoni ukukuphendula ngokuzeleko emalangeni wokusebenza ali-7, sizakutjela ukobana kungani godu nokobana ungayilindela nini ipendulo. 
Sizakulinga ukurarulula indaba yakho kungakapheli amalanga wokusebenza ama-21.
Nayikuthi usidosela umtato, sihlose ukuphendula umtato wakho ngokurhaba okukghonekako ngelimi langokomthetho olikhethako. 
Sizakutjela ngesinye nesinye isiqunto esiphathelene nesibonelelo sakho ngomtlolo
Ema-ofisini we-SASSA 
Lokha nawufika ema-ofisini wethu, abasebenzi bedeski lethu elinikela ngesizo bazakusiza khonokho.  
Woke ama-ofisi wethu avulwa ukuthoma ngo-08h00 bekube ngu-16h30, ngoMvulo ukufika ngeLesine kanye nango-08h00 ukufika ngo-16h00 ngeLesihlanu. 
Ema-ofisini wethu kanye neendaweni zokubhadelwa kweembonelelo uzakufumana okulandelako:
Ukwenziwa kwezinto ngefihlo
Iindawo zokulinda ezinokuzigedla
Iindlwana zokuzithumela 
Isizo lezokwelatjhwa nayikuthi saziswe kusese nesikhathi ngesidingo esinjalo
Sizakuza kuwe nayikuthi ngamabanga wezokwelatjhwa awukghoni ukuza ema-ofisini wethu. 
Ungasidosela umtato begodu sizakuhlela ukuza kuwe. 
Ukutjheja isibawo sakho sesibonelelo sezehlalakuhle
Sizakuthoma ukusebenzana nesibawo sakho khona mhlokho. 
Kufanele siqinisekise bonyana kwamambala uyafaneleka kufumana isibonelelo sehlalakuhle.  
Sizibekela okunqotjhiweko ukuze siqalane nesibawo sakho begodu sibhadele isibonelelo sakho kungakapheli amalanga ama-90.
Sizakuyelelisa ngelungelo lakho lokudlulisa isiqunto nakungenzeka saliwe, sijanyiswe godu sisulwe
Ukuthathwa kweenqunto.
Nayikuthi senza isiqunto ngesibawo sakho sesibonelelo begodu ucabanga bona asikalungi, namkha ungathanda ukunikelwa ilwazi elinye ngesiqunto, ungenza okulandelako: 
Sibawa sikuhlathululele isiqunto ngokuzeleko begodu sizakukhambisana nesibawo sakho. 
Ungadlulisa isiqunto kuphela kungakapheli amalanga ama-30 ngemva kwelanga lencwadi eyazisa ngesiqunto. 
Ungafikelela ifayili yakho ukuze ufumane nanyana ngiliphi ilwazi ongalitlhoga. 
Umsebenzi wakho 
Kuzakuba kukusinikela: 
Nge-adresi yakho yeposo neyokuhlala elungileko.  
Ngamatjhuguluko ebujameni bakho obufana nengeniso, i-adresi, ubujamo bezokwelatjhwa, njll. 
Ngehlathululo namkha ilwazi elinokuthembeka, eliliqiniso, elinembako nelipheleleko ngazo zoke iinkhathi.  
Ngependulo ngesikhathi kikho koke ukuthintana kufaka ukubuyekeza namkha elinye ilwazi elibawiwa kuwe.   
Ingabe awukathabi ngomsebenzi wethu? 
Nayikuthi awukathabi ngomsebenzi wethu ngombana:
Sithethe isikhathi eside khulu ukusebenzana nesibonelelo sakho kanye/namkha awukafumani imbhadelo yakho ngesikhathi. 
Ukuziphatha kwesiphathiswa sethu bekungakafaneli.  
Abasebenzi bethu benze iphoso esibaweni sakho namkha bakunikele ngesiyeleliso esingakalungi. 
Ngenye nenye iphoso yangabomu/engasi ngeyangabomu eyenziwe nguwe
sazisa ngayo begodu msinyana sizakulungisa enye nenye iphoso esiyenzileko.  
Nayikuthi ufuna ukwenza isinghonghoyilo, sitlolela namkha sidosela umtato begodu ubawe ukudluliselwa kuyunidi yethu yokutlhogonyelwa kwamakhastama. 
Sizakucoca nawe ngemisebenzi yethu
Sinekareko emibonweni yakho ngemisebenzi yethu. 
Sizakusebenzisa ilwazi osinikela lona ukwenza ngcono imisebenzi yethu. 
Ngobuhle sithumela imibiko ebuyako ngenye nenye yeendlela ezilandela ngenzasi: 
Dosela inomboro yomtato ongabhadelwako yesentha yethu ethi-0800 601 011 
Zalisa ikarada lemibono yamakhastama elitholakala kokubili ema-ofisini wethu kanye neendaweni zethu zokubhadelwa kweembonelelo. 
Vakatjhela iwebhusayidi yethu ku-www.sassa.gov.za
Vakatjhela enye yeendawo zethu zokuthintanela.
(Zesiyingi, zendawo, zokusebenzela kanye neendawo zokubhadelwa kweembonelelo)
Letha isethulo esitloliweko kwelinye nelinye lama-ofisi wethu. 
Imibuzo namkha iimphakamiso ngaletjhatha
Nayikuthi ufuna elinye ilwazi ngaletjhatha, yiza kwelinye lama-ofisi wethu.
Ungafumana letjhatha nge-Braille, itheyibhu elalelwako kanye ne-CD, nawubawako.
LeTjhatha izakuthoma ukusebenza ngomhlaka 01/04/2007 begodu izakubuyekezwa njalo ngomnyaka ukuze ifake imibono yakho. 
<Doc02>
IZiko leemBalobalo leSewula Afrika – Iindaba
Ngaphakathi kweemBalobalo: Itlhogeko yeembalobalo izakwanda lokha intando yenengi nayidephako  
Le-athikili yakhutjhwa kokuthoma ku-Business Report ngomhlaka 05 Arhostosi 2004
Ngeveke ephelileko ngikhambele umhlangano webhodo yesifunda yokuyelelisa yeSentha yezeBandulo leemBalobalo yePumalanga Afrika e-Tanzania, lapho ngaba nethuba lokukhambela umnyanya wama-39 wanjalo ngonyaka wokuthweswa kweziqu, lapho abasebenzi abahlanu beZiko leemBalobalo leSewula Afrika bazibandakanya khona.  
Ibandulo labasebenzi be-Stas SA yinto ethandwa khulu yihlangano. 
Msinyana ngemva kobana ngiqatjhwe njengoSombalobalo Mazombe, i-Stats SA, ngokubambisana nomKhandlu weemBalobalo yahloma ijima elirhabako lokufuna iinkhungo ezinikela ngebandulo kudatha yangokomthetho.   
Sifanise iinkhungo ezimbili: isentha yezebandulo e-Dar es Salaam, e-Tanzania, kanye ne-Institjuti yeemBalobalo nezomNotho eziSetjenziswa eBujameni bamaMbala e-Uganda.
Isentha yebandulo yahlonywa ngo-1965 yiKomitjhini yezomNotho eqalene ne-Afrika ye-UN, iHlangano yemiSebenzi eJayelekileko yePumalanga Afrika kanye neHlelo lezeTuthuko le-UN.
Ngo-1977, umbuso we-Tanzania wathatha ilawulo lesentha begodu wanabisa isibalo seenarha ze-Afrika ebeyizisebenzela ukufika ku-13. 
I-institjuti e-Uganda yahlonywa ngo-1969, ngaphakathi komleyo womthetho weYunivesithi yeMakerere.
Umnqopho wayo obekiweko kwakulizinga eliphezulu lebandulo labasebenzi beembalobalo kanye nokusetjenziswa kwezomnotho ebujameni bamambala. 
Eminyakeni emithathu edlulileko, i-Stats SA beyithumela abasebenzi kileziinkhungo.
Ngomnyaka odlulileko, isiqhema sokuthoma sathweswa iziqu. 
Solo sabuyako, sitjengise ituthuko ekulu ekusebenzeni, ngokobana abanye bafumane iinkhundla zokuphatha. 
Kodwana, i-Stats SA iqalene neentjhijilo ezitjha. 
Itlhogeko yelwazi lezamabubulo ekuthathweni kweenqunto, kiwo womathathu amazinga wombuso, lande khulu. 
Khulukhulu, abantu ababandulwe ekubuthelelweni nekusetjenzisweni kwelwazi leembalobalo ezingeni lakamasipala baba ngabaqakatheke khulu.  
Ukwanelisa isidingwesi, kuzakufanela bona sibandule abantu ngezinga ubuncani bakhona labazi-2000 ngomnyaka.
Isentha yezebandulo ye-Tanzania kanye ne- Institjuti yeemBalobalo nezomNotho eziSetjenziswa eBujameni bamaMbala e-Uganda ngeze zaqalana nalefuneko ekulu.  
Nakavula ikhonferensi yeHlangano yeemBalobalo yeSewula Afrika ngonyaka odlulileko, ungqongqotjhe wezeemali u-Trevor Manuel waphosa isitjhijilo kumayunivesithi weSewula Afrika ukobana alungise ukutlhayela okukhona emakghonweni weembalobalo ukwenzela ukusiza umbuso ukuthatha iinqunto ezihle ezisekelwe elwazini leembalobalo. 
I-Stas SA yathoma imikhulumiswano namayunivesithi ngehloso yokwazisa ibandulo elinjalo. 
Kodwana, kwanjesi akunayunivesithi yeSewula Afrika enikela ngesifundo kumbalobalo zangomkomthetho. 
I-Stats SA ihlose ukuhloma i-institjuti yebandulo leembalobalo esikhathini esizako, ngokunikela ngebandulo kumbalobalo zangokomthetho kokubili kubasebenzi bangaphakathi kanye nabakweminye iminyango.
Ukusatjalaliswa kwerherho lesitjhaba leembalobalo kuba nesidingo sokuhlonywa kwamayunidi weembalobalo eminyangweni ehlukeneko yombuso, okubanga ifuneko ekulu yamakghono weembalobalo.
Kodwana, ukuthuthukiswa kwekghono leembalobalo kuhlobaniswa nefuneko ekulu yombuso yelwazi elinembako.
Iimbalobalo zimumongo wentando yenengi. 
U-HG Wells ekuthomeni komnyakakhulu wama-20 waba nombono wokobana ngomuso, iimbalobalo zingatlhogeka kuzakhamuzi njengekghono lokufunda nokutlola.  
Iimbalobalo zomphakathi ziyipumelelo yamuva nje kezamasiko eyathuthuka ngokuvela kwentando yenengi. 
Ebujameni be-Afrika, lapho intando yenengi kuyinto etja, sizakubona ukwanda okukhulu kwefuneko yeembalobalo zomphakathi njengombana intando yenengi idepha nje.  
Abosombalobalo bavikeli beenkambisolawulo zentando yenengi yokwenzela izinto tjhatjhalazi ekulinganiseni nekufikeleleni, begodu ngalokho nezokuziphendulela.
Lokhu ngilokho okumbuzo omkhulu ekulweleni ukwandiswa kwekghono leembalobalo, kanye nokuthuthukisa iinkhungo ukwenzela ukunabisa khulu nangokurhaba ukufundiswa kwedatha yangokomthetho. 
U-Pali Lehohla ngusombalobalo mazombe kanye nehloko ye-Stats SA.
Nawufuna ilwazi elinabileko nge-Stats SA kanye nemikhiqizo yayo, vakatjhela i- www.statssa.gov.za namkha dosela umtato ku- (012) 310-8600
<Doc03>
AmaLanga ali-16 wokuLwisana nokuHlukumeza: uthi bewusazi? 
Solo kwango-1994, umBuso wenze umthetho wokuqalana nobumbi obuqaliswe kibomma nabantwana.  
UmThetho wokuKhutjhulwa kokuLingana nokuKhandelwa kokuBandlulula ngokuNgakafaneli waka-2000 waphasiswa ukuqinisekisa bona woke umuntu uthabela amalungelo wezomThethosisekelo. 
LomThetho uqinisekisa bona abomma bathabela ngokulingana amalungelo neenkululeko ekutjhejeni ubumbi besikhathi esadlulako.
UmThetho wezokuQatjha ngokuLingana waka-1998 uqinisekisa bona ibandlululo kezokuqatjha, emisebenzini kanye nengenisweni ngaphakathi kwemakethe yezabasebenzi okwavela emithethweni yebandlululo liyaqintelwa. 
Ukhuthaza ukujanyelwa ngokulingana kwabomma kanye nabanye abantu abaphayelwa ngeqadi ngokomlando kiwo woke amazinga weenhlangano zombuso nezangeqadi.  
UmThetho wezeSondlo waka-1998 uqinisekisa amalungelo womntwana ukufika ezingeni lokuphila elifanele ituthuko yangokomzimba, umkhumbulo, ummoya nezokuhlalisana. 
UmThetho uqinisekisa bona isondlo somntwana sithathwa kubabelethi namkha kwabanye abantu abatlhogomela umntwana ngokweemali.  
UmThetho oLwisana neNturhu yangeKhaya waka-1998 wenziwa umthetho ukunikela abasinde enturhwini  ukuvikelwa okukhulu enturhwini yangekhaya. 
Abomma abahlukunyezwa ngenturhu yangekhaya manje banetjhejo lomthetho elizakuqinisekisa ukuvikelwa kwabo.
UmThetho wezabaNtwana waka-2005 kanye nomThetho wamaTjhuguluko wezabaNtwana waka-2007 wenziwa umthetho hlangana nokhunye ukuvikela umntwana ekuphathweni kumbi, ekungatjhejweni, ekutlhorisweni namkha ekwehlisweni isithunzi.  
Umbuso ufezakalise bewasekela ukungenelela okunengi okuvikela isithunzi sobuntu sabomma nabantwana. 
ITjhatha yamaLungelo wabaNtwana iyabuyekezwa begodu ilethwa ebujameni banjesi ukuze ifake iinselela ezivela kwanjesi ezifana nokusetjenziswa kwabantwana kezomseme kanye nokuvezelwa ezintweni eziphathelene nezomseme. 
Umbuso uphendule iselela yokukatelelwa emtjhadweni kwabantwana ebantwini abadala ngombana kusithiwa mumukghwa wesintu obizwa ngo“kuthwala”. 
Umbuso uzibophelele ekuqinisekiseni bona imikghwa yezamasiko kanye neminye ikhambisana nomThethosisekelo kanye nemithetho ekhambelanako.   
Ikambiso sele ithomile yokuhloma butjha amayunidi wamapholisa atjhejana nemilandu yenturhu yangekhaya neyezomseme kanye nobulelesi obuqaliswe kibomma nabantwana. 
Ukuhlonywa kwamayunidi aqalene nomsebenzi othileko kuzakubuthelela ilemuko elifuneka ekuqiniseni ukuphatha nokutjhutjhiswa ngepumelelo kwemilandu eqaliswe kibomma nabantwana.
Kwanjesi kunamaSentha weTlhogomelo weThuthuzela ali-17 ahlonywe inarha yoke emiphakathini enezehlakalo ezikulu zenturhu yezomseme.  
AmaSentha anikela ngemisebenzi yezamaphilo nehlalakuhle begodu athoma neenkambiso zokubika ngokunetlha nokutjhutjhiswa kwezenzo ebhodulukweni elinesithunzi netlhogomelo basebenzi abafundele umsebenzi.   
IinKhwama zokuThathwa Ngokomthetho kwePahla yoBulelesi zasetjenziselwa ukusekela ngeemali amaphrojekthi wokuhlonyiswa kwabongazimbi. 
UbuNqophisi bemiSebenzi yaboNgazimbi beNturhu noBulelesi obumumethe imisebenzi enikelwa ziinhlangano ezingehla kwe-1 500 zombuso nezomphakathi kiwo woke amaphrovinsi benziwa. 
Ubunqophisi buhlomisa abantu ukufikelela imisebenzi etholakala endaweni yabo.
Iinkghonakalisi ezinobungani kibongazimbi zihlonywe eentetjhini zamapholisa ezinezehlakalo eziphezulu zobulelesi bokuthintana.
AmaKhotho atjhejene nemiLandu yezomSeme ahlonywa. 
UmThetho wezeNturhu yangeKhaya unikela ngokuhlonywa kobuphephelo.
Kwanjesi kunobuphephelo obuma-96 eSewula Afrika, ukusuka ku-39 ngo-2001.
Amalungelo weTjhatha yaboNgazimbi enziwa abe yinto eyenzekako kibongazimbi bobulelesi abathintana neRherho lezoBulungiswa bobuLelesi.
LeTjhatha ifaka amaZinga amaNcani aphathelene nemiSebenzi yaboNgazimbi bobuLelesi abeka umleyo wezomthetho kibongazimbi ukugandelela amalungelo wabo mayelana nemisebenzi ebuya eRherhweni lezoBulungiswa bezobuLelesi.
Ngokufezakaliswa kweTjhatha yaboNgazimbi, isibalo samalanga athathwako ukuphetha umlandu eKhotho yezemiLandu yezomSeme sehla ukusuka kwama-285 ukufika kwali-142.  
ITjhatha godu iyifuneko yomBuso weSewula Afrika ukuhlangabezana nesibopho sawo seentjhabatjhaba ngokuya kwesiMemezelo saNgokomthetho se-UN seenKambisolawulo ezisiSekelo zoBulungiswa naboNgazimbi bobuLelesi nokuSetjenziswa Kumbi kwaMandla.
Ukubambisana kweentjhabatjhaba ekutjhejeni iintjhijilo eziqalene nabomma nabantwana. 
ISewula Afrika ilethe umbiko wayo ngeragelophambii ekufezakalisweni kwesiVumelwano sokuPheliswa nokuNgabandlululwa kwaboMma ekomidini ye-UN CEDAW. 
ISewula Afrika yabamba umHlangano waboNgqongqotjhe beHlanganyela yeTuthuko yeeNarha ze-Afrika eseSewula (i-SADC) (ngo-Oktoba 09) ukuphetha ihlelo lesifunda lokuphumelelisa  leminyaka eli-10 ngokukhukhuthiswa kwabantu, ikakhulukazi abomma nabantwana.
IKambiso yemBusweni ngoBulili neTuthuko ye-SADC ibeka bona iiNarha ezimaLunga we-SADC nakufika u-2015 zizabe zenze umthetho ozakulwisana nokuhlukumeza ngokomseme. 
ISewula Afrika yabamba umHlangano omKhulu wesiFunda wezoBulungiswa bezoBulili (9–10 Novemba 2009), owahlanganisa abajameli ababuya eenarheni ze-Afrika ukwabelana ngelemuko nemikghwa engcono khulu yokuphelisa inturhu esuselwa kezomseme nobulili.
Ungaqali eqadi, thatha igadango ukulwisana nokutlhorisa 
<Doc04>
ISitatimende seFihlo
UmNyango wezeziNdlu uzibophelele ekuvikeleni ifihlo yakho kanye nokuthuthukisa itheknoloji ekunikela ngelemuko elinamandla khulu neliphephileko lokha nawusebenzisa i-inthanethi. 
Lesi siTatimende seFihlo sisebenza kuwebhusayidi yomNyango wezeziNdlu begodu silawula ukubuthelelwa kwedatha kanye nokusetjenziswa kwayo. 
Ngokusebenzisa iwebhusayidi yomNyango wezeziNdlu uvumela imikghwa ephathelene nedatha ehlathululwe kilesi sitatimende.  
Ukubuthelelwa kwelwazi eliPhathelene Nawe 
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela ilwazi elifaniswa nawe, elifana ne-adresi yakho ye-imeyili, ibizo, i-adresi yekhaya namkha yemsebenzini namkha inomboro yomtato. 
UmNyango wezeziNdlu godu ubuthelela ilwazi elingakafaniswa lobunjalo besitjhaba, eliqalene kuphela nawe, elifana nekhodi ye-ZIP, ubudala, ubulili, ukwenyula, iinkareko nokuthandako. 
Godu kunelwazi eliphathelene nomtjhini wekhomphyutha yakho kanye nehlelo layo elibuthelelwa ngokuzenzakalela mNyango wezeziNdlu.
Ilwazeli lingafaka: i-adresi yakho ye-IP, umhlobo webhrawuza, amagama wamadomeyini, iinkhathi zokufikelela kanye nama-adresi wamawebhusayidi wokudlulisela. 
Ilwazeli lisetjenziswa mNyango wezeziNdlu ukuze kusetjenziswe lomsebenzi, ukugcina ikhwalithi yomsebenzi mayelana nokusetjenziswa kanye nokunikela ngeembalobalo mayelana nokusetjenziswa kwewebhusayidi yomNyango wezeziNdlu. 
Sibawa uhlale ukhumbula bona nayikuthi uveza bunqopha ilwazi elingafaniswa nawe namkha idatha yakho elumelako ngamabhodo wemilayezo yomphakathi womNyango wezeziNdlu, ilwazeli lingabuthelelwa belisetjenziswe ngabanye. 
Tjheja: UmNyango wezeziNdlu awufundi ukuthintana kwakho kwangeqadi ku-inthanethi.  
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza ukubuyekezwa kweentatimende zefihlo zamawebhusayidi okhetha ukuwathinta ukusuka emNyangweni wezeziNdlu khona uzakuzwisisa ukobana amawebhusayidi lawo abuthelela, asebenzisa begodu abelana njani ngelwazi lakho. 
UmNyango wezeziNdlu awunakuziphendulela ngeentatimende zefihlo namkha okhunye nokhunye okumumethweko kumawebhusayidi angaphandle komNyango wezeziNdlu kanye namawebhusayidi womndeni womNyango wezeziNdlu.
UkuSetjenziswa kweLwazi eliPhathelene Nawe
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela bewusebenzisa ilwazi eliphathelene nawe ukusebenzisa iwebhusayidi yomNyango wezeziNdlu kanye nokwethula imisebenzi oyibawileko. 
UmNyango wezeziNdlu godu usebenzisa ilwazi lakho elifanisiweko ukukwazisa ngeminye imikhiqizo namkha imisebenzi ebuya emNyangweni wezeziNdlu kanye nabawela ngaphasi kwawo.  
UmNyango wezeziNdlu godu ungakuthinta ngokusebenzisa amaphenyo ukwenza amarhubhululo ngombono wakho ngemibono yanjesi namkha ikghonakalo yemisebenzi emitjha enganikelwa. 
UmNyango wezeziNdlu awuthengiseli,  awurentiseli namkha awuqatjhisi amarhemo wamakhastama wawo kwabanye abantu. 
UmNyango wezeziNdlu, ngokukhamba kwesikhathi, ungakuthinta ukwenzela abalingani ngokwebhizinisi bangeqadi ngento enikelwako engakukara. 
Ebujameni lobo, ilwazi lakho elihlukileko elifanisekako (i-imeyili, ibizo, i-adresi, inomboro yomtato) alidluliselwa kowesithathu othintekako. 
Ukungezelela, umNyango wezeziNdlu ungabelana ngedatha nabalingani obathembekako ukusisiza ukucozulula iimbalobalo, ukukuthumela i-imeyili namkha ukukuposela incwadi, ukukunikela ngesekelo lamakhastama namkha ukuhlela ukulethwa kwento kuwe. 
Boke besithathu abathintekako abakavunyelwa ukusebenzisa ilwazi eliphathelene nawe ngaphandle kokunikela ngalemisebenzi emNyangweni wezeziNdlu begodu kufuneka bagcine ifihlo yelwazi lakho. 
UmNyango wezeziNdlu awusebenzisi namkha uveze ilwazi lakho elilumelako, elifana nobutjhaba, ikolelo, namkha ukuqhema ngokwepolitiki ngaphandle kwemvumo yakho ecacileko. 
UmNyango wezeziNdlu uhlala ulandelela amawebhusayidi namakhasi amakhastama wethu awakatjhela ngaphakathi komNyango wezeziNdlu, khona kuzakuquntwa ngokuthi khuyini imisebenzi yomNyango wezeziNdlu ethandwa khulu. 
Ledatha isetjenziselwa ukwethula okumumethweko nokukhangisa ngaphakathi komNyango wezeziNdlu kumakhastama ukuziphatha kwawo okutjengisa bona anekareko esifundweni esithileko. 
Amawebhusayidi womNyango wezeziNdlu azakuveza ilwazi eliphathelene nawe, ngaphandle kwesaziso, kuphela nayikuthi ubawiwa ukwenza njalo mthetho namkha ekolelweni ehle yokobana isenzo esinjalo siyatlhogeka: (a) ukukhambisana nemilayo yomthetho namkha ukukhambisana nekambiso yomthetho enikelwe umNyango wezeziNdlu namkha isayithi; (b) ukuvikela amalungelo namkha ipahla yomNyango wezeziNdlu; begodu (c) ukusebenza ngaphasi kobujamo oburhabako ukuvikela ukuphepha kwabasebenzisi bomNyango wezeziNdlu, namkha nomphakathi.    
Ukusetjenziswa kwamaKhuki 
Iwebhusayidi yomNyango wezeziNdlu isebenzisa ama“khuki” ukukusiza ukwenza ilwazi lakho liqalane nawe ekusebenziseni kwakho i-inthanethi.
Ikhuki yifayili yomtlolo efakwa ku-hard disk yakho yiseva yekhasi lewebhusayidi. 
Amakhuki angeze asetjenziselwa ukukhambisa amahlelo namkha ukuthumela amavayirasi ekhomphyutheni yakho. 
Amakhuki anikelwa wena ngokuhlukileko begodu angafundwa kuphela yiseva yewebhusayidi kudomeyini ekhuphe ikhuki yaliqalisa kuwe.  
Eminye yeminqopho emikhulu yamakhuki kunikela ngento engakubulungela isikhathi. 
Umnqopho wekhuki kutjela iseva yewebhusayidi bona ubuyele ekhasini elithileko.  
Isibonelo, nayikuthi wenza amakhasi womNyango wezeziNdlu akhambelane neemfuno zakho, namkha uzitlolisa kuwebhusayidi yomNyango wezeziNdlu namkha imisebenzi, ikhuki isiza umNyango wezeziNdlu ukubuyisa ilwazi lakho elikhethekileko ngokuvakatjha okulandelako.
Lokhu kwenza ikambiso yokurekhoda ilwazi eliphathelene nawe ibe lula, elifana nama-adresi weenkolodo, ama-adresi wokuthenga ngelwandle, njll. 
Lokha nawubuyela kuwebhusayidi efanako yomNyango wezeziNdlu, ilwazi olinikele esikhathini esadlulako lingabuyiswa, ngalokho ungasebenzisa lula ubujamo obubonako bomNyango wezeziNdlu. 
Unekghono lokwamukela namkha lokwala amakhuki. 
Inengi lamabhrawuza wamawebhusayidi amukela ngokuzenzakalela amakhuki, kodwana ungatjhugulula ibhrawuza yakho ukuze ukwazi ukwala amakhuki nayikuthi unyula lokho.  
Nayikuthi ukhetha ukwala amakhuki, kungenzeka ungakghona ukusebenzisa ngokuzeleko ubujamo bokuthintana bemisebenzi yomNyango wezeziNdlu namkha amawebhusayidi owavakatjhelako.
Ukuphepha kweLwazi eliPhathelene Nawe 
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi eliphathelene nawe ekuthini lifikelelwe ngokungakavunyelwa, lisetjenziswe namkha livezwe. 
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi eliphathelene nomuntu elibonakalako olinikela kumaseva wamakhomphyutha ebhodulukweni elilawulwako, elivikelweko neliphephileko ekufikelelweni, ekusetjenzisweni namkha ekuvezweni okungakavunyelwa.
Lokha ilwazi eliphathelene nawe (elifana nenomboro yekarada lokuthenga ngesikolodo) lidluliswa ukuya kwamanye amawebhusayidi, livikelwa ngokusetjenziswa kwekambiso yokutjhugululelwa kwedatha kukhodi, okufana nekambiso yeSivikelilwazi (okuyi-SSL).
AmaTjhuguluko kilesisiTatimende
UmNyango wezeziNdlu uzakunande uletha ebujameni banjesi isiTatimende seFihlo ukutjengisa umbiko obuyako wekhamphani nekhastama.
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza ukobana uhlale ubuyekeza isiTatimende lesi ukuze wazi ngokuthi ingabe umNyango wezeziNdlu ulivikela njani ilwazi lakho.  
ILwazi lokuThintana
UmNyango wezeziNdlu wamukela imibono yakho mayelana nalesi siTatimende seFihlo. 
Nayikuthi ukholwa bona umNyango wezeziNdlu awukakhambisani nalesi siTatimende, sibawa bona uthintane nomNyango wezeziNdlu ku- webmaster@kznhousing.gov.za.
Sizakusebenzisa imizamo ezwakalako ngokweemali ukuqunta khonokho nokurarulula umraro. 
<Doc05>
IKulumo kaNdunakulu u-Ebrahim Rasool emNyanyeni wokuThokozisa amaMethriki
Namhlanjesi siza lapha ukuzokuthokozisa abafundi bethu bakamethriki abaphambili.
Sithi kibo: Nisebenzile! Siyazikhakhazisa ngani, iPhrovinsi neNarha ziyazikhakhazisa ngani, ababelethi benu bayazikhakhazisa ngani, begodu ukudlula lapho kufanele nani nizikhakhazise. 
Ibanga lokobana sibawe ukuzikhakhazisa esikhathini esifana nalesi, kukuvuma iqiniso lokobana isikhatjhana esifana nalesi kukobana ipumelelo yesikhatjhana ivela ngemva kwesikhathi eside khulu nokuzinikela, ukobana inamhlanjesi lijamele isikhatjhana sokucacisa ebujameni obungahlathululwa khulu njengoburareneko. 
Umethriki urarene.
Esikhathini seminyaka elitjhumi edlulileko bekufanele sitjhugulule loke irherho lefundo ekolelweni yalo yebandlululo. 
Kanengi siphumelele ngokuya kokuhlanganisa khulu, isilabhasi yinye neenhlahlubo, isibalo esikhulu salabo abatlola bebaphase umethriki, kanye nokwazi kokobana ifundo iqalelela iindingo  ezingehla komuntu – ukobana umnotho woke uyame esedini yamakghonofundwa anikelwa lirherho lezefundo. 
Umethriki kwamambala urarene.
Abadosiphambili bethu ababuthana lapha e- Leeuwenhof ngebezinga eliphezulu kesakhe saba nabo, labo abaphumelele okuphambili kanye nalabo abafanelwe ngikho koke ukuthokozwa iPhrovinsi engakukghona.  
Nanyana kunjalo imicabango yethu iya ku-71% yesitjhaba esineminyaka ema-20 esingakhenge siphethe ifundo yesekhondari, pheze isiquntu se-80 000 esingene kuGreyidi 1 nawe eminyakeni eli-12 eyadlulako engakhenge sitlole iinhlahlubo ngo-2004 ngombana salisa isikolo phakathi, kanye nenengi elatlolako, kodwana ngebanga lokukhetha isifundo negreyidi lineentifikedi zakamethriki ezingeze zangena emnothweni namkha efundweni ephezulu. 
Umethriki uraraniswa khulu nayindaba yokobana nisithombe sethu sengomuso. 
Isitjhaba sijaja ingomuso lethu ngokusebenza kwenu. 
Sisekela ithemba laso ekuphileni kuhle kwenu. 
Singasekela ithemba laso engomusweni ngokusisa erherhweni lefundo elihlangana kilesi sikhatjhana sethabo. 
Begodu iye, isiquntu esikhulu sezabelo zesitjhaba nezephrovinsi ziya efundweni.  
Kilonyaka uwodwa, ukuze sibulunge ukuqatjhwa kwabafundisi abazi-2000 kufuneke siphambukise imali siyisuse kweminye imisebenzi yephrovinsi iye efundweni.  
Kufuze siqinise ukusisa kwethu eenkolweni ezinganalitho khona sizakuthi nasandisa iimbalo ikhwalithi yefundo izwakale ngekolelo ekulu engomusweni lesinye nesinye isikolo sesikomplasi. 
Okuqakatheke khulu, Ngqongqotjhe u-Dugmore kanye nawe Supharinthende-Mazombe Swartz, sinethuba linye lezokuThuthukiswa kwabaSebenzi ukwenza kufanele koke lokhu kusisa. 
Sitlhoga ukukhupha amamethriki aqinileko emagugwini wawo, anemiphumela emihle khulu, akhambelana nomnotho, athembekileko emphakathini wawo kanye nekuzuzeni kwabantu. 
Lokhu ngesizele ukuzokuthabela namhlanjesi. 
Nijamele lamathemba njengombana sakha iKhaya lomuNtu woKe. 
Sithabela ipumelelo yenu ngombana nitjhiye koke begodu nasebenza budisi, ababelethi benu batjhiye koke godu banigcina esikolweni, begodu umphakathi wenu ulise koke begodu wasisa engomusweni lenu. 
Inengi linokungabaza okunengi ngokuthabela ipumelelo kamethriki nasiqala irarano lakhe kanye nendaba yokobana lisengatjengisa iinsalela zerherho lebandlululo.   
Nguwe kwaphela ongahlula lokhu ngokuzinikela ngokubonakalako nangabomu ekwakheni iKhaya lomuNtu woKe, elingabandlululi ngokobutjhaba begodu nelinokulingana.   
Lokhu kufuze kubonakale kikho koke ukukhetha okwenza ukusuka namhlanjesi. 
Ukufika namhlanjesi bekufanele ukhethe ukobana uzakusebenza budisi kangangani. 
Isitifikedi sakho sakamethriki sikukghonakalisa begodu sikukatelela ukuthatha iinqunto ngomhlobo womuntu ofisa ukuba nguye kanye nomhlobo wepilo ofuna ukuyiphila. 
Siyanithokozisa begodu nibe netjhudu elihle. 
<Doc06>
Umnqopho wokuPhathwa kwePhrojekthi yezokuThintana yomBuso yaka-2010:
kukghonakalisa ukufikelelwa kweminqopho yokuphumelelisa yezokuthintana yeBhegere yePhasi ye-FIFA yokuthoma ye-Afrika  
kusebenzisa kuhle khulu lelithuba elihlukileko lokuzwakalisa kanye nokwakha ibumbano nokuzikhakhazisa phakathi kwamaSewula Afrika  
kukhuthaza ilutjha lethu
kumaketha inarha ephasini lokana
kukwakha ummoya wokuthintana osiza ukusebenzisa ithubeli ukurhabisa ituthuko nokunabisa amathuba  
kukwakha ukuvumelana kwe-Afrika.  
Lokhu kuzakufikelelwa: 
ngokunikela ngobudosiphambili nokukhambelanisa ekuthintaneni kombuso eBheregeni yePhasi yaka-2010
ngokwakha ihlanganyelo lesitjhaba labathintanisi bombuso nebangeqadi ukweqa amabizelo, kanye nokwakhiwa kwesingani nabathintanisi ekhonthinentini kanye nekuphalaleleni kwabantu kwezinye iinarha, ukuze ngokubumbana inarha nekhonthinenti  zisebenzise kuhle lelithuba lokuthintana eliza kanye epilweni
ukwenza amaphrojekthi amakhulu wokuthintana kombuso weBhegere yePhasi yeBholo eRarhwako yaka-2010.  
<Doc07>
ImiThetjhwana yesiTjhaba yeThrafigi yeNdleleni iyatjhugululwa ukuze kwenziwe ngcono ukuphepha endleleni 
POLOKWANE: ImiThetjhwana yesiTjhaba yeThrafigi yeNdleleni itjhugululiwe.
Ibizwa ngeTjhuguluko leTjhumi naKhomba begodu ithoma ukusebenza ngemva kokukhutjhwa. 
UmNyango wezeeNdlela nokuThutha wazisa abatjhayeli beenkoloyi ngamatjhuguluko okunginaka:
Iinkoloyi ezitjha ezitloliswe ngemva komhlaka 01 Arhostosi 2010 kufuze zibe namaplada weenomboro afakwe ngamapop riveti namkha iinkrufu. 
Nayikuthi akukghonakali bona ifakwe phezu kwekoloyi kufuze ifakwe kubhrakhethi ekhambisana ne-SANS 973. 
Itjhugulukweli lizakwehlisa ubulelesi kanye nemilandu yokwephulwa kwemithetho yendlela batjhayeli abasusa lula amaplada weenomboro khona bangazukutholakala. 
Angeze kusaba lula ukususa amaplada weenomboro kanye nokuwabuyisela ngemva kokwenza isenzo sobulelesi ngombana kuzakufuna enye imali lokho.
Iplada lenomboro lenziwe nge-aluminiyamu eyenza kube budisi ukobana itjhe ingasabonakala ngesikhathi sesehlakalo sengozi.  
Ukuthoma ngomhlaka 1 Febherbari 2011 abantu abafumana amalayisense wokutjhayela wekhodi C, C1, EC namkha EC1 angeze basavunyelwa ukutjhayela ikoloyi efuna ilayisense yekhodi B namkha ikhodi EB (ngelimi lakade umuntu onekhodi 10, 11, 13 namkha 14 angeze asatjhayela ikoloyi efuna ilayisense yekhodi 08).
Lokhu kuzakusebenza kuphela kubaphathi bamalayisense amatjha.
Isibalo esikhulu sabatjhayeli abasafundako senza iimbawo zamalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezikulu khulu ngokuphikisana neenkoloyi ezincani khona bazakubalekela ihlahlubo yokuphaga bulinganisa, nasenza isibonelo.  
Iqiniso kukobana nasele bafumene ilayisense yekoloyi ekulu khulu, batjhayela iinkoloyi ezincani ezingakhambisani namalawulo wokutjhayela weenkoloyi abangakawajayeli begodu bagcina babandakanyeka eengozini. 
Godu kulindeleke bona boke abatjhayeli abafumene amalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezikulu khulu babe nemVumo yokuTjhayela yesiPhrofetjhinali, kodwana iimbalobalo zitjengisa bona akwenzeki lokho.
Lokhu kutjengisa bona ababawi bebatlhoga amalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezincani kodwana ingasi ezikulu khulu. 
Iinsetjenziswa zokuNqophisa ukuNzinza kwekoloyi ngokweKomba eembhesaneni ezincani kanye neembhesaneni ezilingeneko zaziswa ngekambiso yokuqinisekisa ebumba ingcenye yokuhlolelwa indlela.  
Zisebenza kizo zoke iimbhesana ezincani kanye neembhesaneni ezilingeneko begodu ingasi eenkoloyini ezisandukwenziwa. 
Umnikazi otlolisiweko wekoloyi namkha iphrokzi kufuze ilethe iforomo le-DCSD elizalisiweko esitetjhini sokuhlola.  
Isisetjenziswa sokuNqophisa ukuNzinza kwekoloyi ngokweKomba sisetjenziswa esikhandela ukuphuma kwetayere erimini lokha itayere nalithuthumba ngesikhathi ikoloyi ikhamba.
Itjhuguluko kumThetjhwana 332 lakhutjhwa begodu litjho ubufakazi beenhlolimmoya ezingasetjenziswa ukubuthelela amasampula wobufakazi bommoya kanye nesitifikethi esikhutjhwa ngumenzi namkha umsabalalisi singasetjenziswa njengobufakazi emilandwini, ngokukhitjhwa kwaso kuphela.  
Itjhugulukweli lifuna ukulungisa indaba eyavezwa mayelana nokuba semthethweni kweenhlolimmoya ngokuya kwesigaba 65(7) somThetho wesiTjhaba weThrafigi yeNdleleni, waka-1996 begodu likhambisana ne-SABS 1793 godu lingasetjenziswa ukuqinisekisa ukunzinza kotjwala emmoyeni. 
Okulandelako ziinsetjenziswa ezibekiweko: 
“Lokhu kuhle khulu ngesikhathi sokuzithabisa ngombana kunikela amandla emizameni yethu yokulwisana nokutjhayela udakiwe eendleleni zethu”, kwatjho uSomkhandlu wezeeNdlela nokuThutha u-Pinky Kekana.
<Doc08>
ImiSebenzi yezamaPhilo yesiDisi (yangaPhambi kokuBeletha)
Abantanzana nabomma abasidisi badluliselwa emisebenzini yezobumma namkha kumaYunidi wezesiDisi nokuBelethisa (ama-MOU) eendaweni zemadorobheni, nakumasathelayithi namkha kumatlinigi wemakhiwo eendaweni zemakhaya. 
Ama-MOU mayunidi wokubelethisela aphethwe babelethisi emphakathini ukuze kutjhejwe iingulani ezifuna itjhejo lesizo lokuthoma.
Kuyeleliswa bona abomma abasidisi babekise ivakatjho labo lokuthoma etlinigi ngaphambi kweemveke ezima-20 namkha msinyana ngemva kwalapho. 
Umma unikelwa ukuhlolwa okuzeleko kanye nesizo lezomkhumbulo lokha nakeza kokuthoma evakatjhweni eliphathelene nesidisi nokubeletha, godu elaziwa ngevakatjho lokubhukha. 
Isidisi seluswa ngamavakatjho welandelela enziwa njalo. 
Ipilo kamma nayo yeluswa ngobuduze. 
Uzakulinganiswa ubudisi, igandelelo leengazi bekuhlolwe nomhlambuluko. 
Nayikuthi akunararano, uzakubuya eze kwelinye ivakatjho lokuthoma ngemva kweemveke ezimbili ukuze afumane imiphumela yeenhlahlubo ezithethwe ngesikhathi sevakatjho lokubhukha.  
Ngemva kwalokhu, kufuze abuyele etlinigi njalo eemvekeni ezisithandathu ukufikela eemvekeni ezima-28, ngemva kwalokho eemvekeni ezima-34, kuthi ngemva kwalapho eze njengokutjengisa kwabasebenzi betlinigi/ be-MOU (ubunjalo bamavakatjho bungahluka ukusuka kwenye indawo ukuya kwenye).
Abomma abasidisi bahlolelwa iingozi ezingavela epilweni yabo kanye nepilweni yombungu.  
Kokubili abantazana abasakhulako nabomma abangaphezu kweminyaka yobudala ema-35 abasidisi bathathwa njengabasengozini ekulu.
Lokhu kutjho bona kunekghonakalo ekulu yokobana bangaba nemiraro ngesikhathi basidisi nalokha bayokubeletha. 
Abomma abasidisi godu bangabonakala basengozini ekulu nayikuthi igandelelo labo leengazi liphezulu khulu, umlando wefuzo elirareneko, ukuthwala abantwana abadlula babili begodu nayikuthi sebakhe bahlinzwa okufana nokubeletha ngokuhlinzwa ngaphambilini.  
Abomma abahlolwa kutholakale bonyana basengozini ekulu bayadluliswa emjejeni basiwe ematlinigi wesidisi nokubelethisa weenguli zangaphandle ezingeni leembhedlela ezinikela ngetlhogomelo lezazi ezingathintani nesiguli namkha zezinga eliqale ubulwelwe obuthileko eengulini zangaphakathi, lapho iinhlahlubo zokuphenya nokuhlola zenziwa khona.   
Abomma abanesidisi esiyingozi ekulu bayeleliswa ukukhambela amatlinigi aqalene nesidisi weenguli zangaphandle njalo. 
Nayikuthi usivakatjhi esithomako esikghonakalisini sezamaphilo, uzakubawiwa ukuzalisa iforomo begodu kuzakuvulwa nefolda.  
Yiza nencwadi yakho yokuzazisa, esinye nesinye isihlahla osiselako kanye nekarada lakho letlinigi namkha lesibhedlela, nayikuthi sekhe wazitlolisa ngaphambilini esikghonakalisini. 
Ukuba  sidisi okunganangozi khulu kulawulwa kuma-MOU (amayunidi wokubelethisa aphethwe babelethisi emphakathini ukwenzela iingulani ezifuna itlhogomelo lesizo lekhaya elijayelekileko) eendaweni zemadorobheni, kanye nakumasathelayithi nakumatlinigi wemakhiwo eendaweni zemakhaya. 
Ukuba sidisi okunengozi khulu kulawulwa ematlinigi weengulani zangaphandle eendaweni zemadorobheni kanye neembhedlela zemakhaya zeemfunda kanye neembhedlela eziqale ubulwele obuthileko eengulaneni zangaphakathi. 
<Doc09>
IHlelo eliFaka koke lokOndla
IHlelo eliFaka koke lokOndla (okuyi-INP) lihlose ukwenza ngcono ubujamo bezokondla babo boke abantu bephrovinsi ye-Western Cape.
Kunamahlangothi ambalwa kilelihlelo.
Khuyini ukungondleki?
Ukungondleki mraro omkhulu eSewula Afrika begodu ngomunye wabonobangela abakhulu ekuguleni kwabantwana abancani kanye nokuhlongakala. 
Kulinganiswa bona pheze i-30% yabantwana beSewula Afrika iridile ngebanga lokutlhogeka kokondleka okufaneleko eminyakeni yokuthoma emaphilweni yayo. 
Ukungadli ngokwaneleko, ukugula negandelelo lezomkhumbulo ngebanga lezehlalakuhle nomkhumbulo/ukulimala khulu bonobangela abakhulu bokutlhogeka kokondleka. 
Umtlhago nokutlhogeka kwemithombo zizinto ezisisekelo ezinesandla ekutlhogekeni kokondleka.
I-INP ilinga ukuqalana nalobu bulwele obuthulileko ngeendlela ezimbalwa. 
Iinzaliselelo zabantwana 
Ezingeni letlhogomelo lezamaphilo elisisekelo abantwana abahlolwa bebafaniswe njengabangakondleki kuhle (lokhu kufaka abantwana nabantu abadala abanomulwana we-HIV kanye ne-tuberculosis) bazakunikelwa iinzaliselelo zokudla kufaka ipuphu engezwe ngezakhamzimba kanye nesiselo esinamandla khulu.  
Iinzaliselelo zinikelwa amatlayenti ngokuya kwendlela ethileko.
Abasebenzi bezamaphilo godu banikela ngesizo lomkhumbulo, ilwazi nefundiso ngedayethi enepilo kanye nangeendlela ezinepilo khulu zokupheka ukudla.
Izazi ngedayethi godu zinikela ngemisebenzi ekhethekileko emphakathini. 
Ukumunyisa 
Ukusiza ukuphelisa ukungondleki ebantwaneni abasakhulako, abasebenzi bezamaphilo bakhuthaza abomma ukumunyisa abantwana babo ngaphandle kokubapha okhunye bekufike lapho baneenyanga ezisithandathu begodu baragele phambili nokumunyisa phezu kokufaka ukudla okhunye kokungezelela, bekube kulapho umntwana aneminyaka emibili. 
Okhunye ukukhetha kokufunza kukhulunywa ngakho nabomma abanomulwana we-HIV. 
IsiBhedlela se-Vredendal kanye neSentha yobuMma ye-Groote Schuur ziimBhedlela eziQalelela iinDingo zabaNtwana ephrovinsini ngokuya kwesiSungulo sesiBhedlela sokuQalelela iinDingo zabaNtwana. 
Ukwelusa ukukhula
Boke abantwana balinganiswa ubudisi njalo njengengcenye yehlelo lokweluswa kokukhula, okusitjengiso esizwelako sokobana ingabe umntwana ukhula kuhle namkha njani.  
Ubudisi bufakwa eKaradeni leNdlela eya ekuPhileni okuHle. 
Abonobangela bokwehla kobudisi bayatjhejwa okufana namalwelwe athathelwanako, ukutlhayela kokudla ekhaya nokungatjhejwa kwabantana. 
Amalwelwe athathelwanako adlala indima ekulu ekungondlekeni begodu amalwelwe la alatjhwa ezingeni letlhogomelo lezamaphilo elisisekelo. 
Ubulwelwe bokuthulula buhlobaniswa nokungahlanzeki kwebhoduluko (ukuthuthwa kwesila ngamanzi nokuphakelwa kwamanzi) kanye nokungondleki kuhle namkha okunganamandla kwesana, okungalenza libe sengozini ekulu yokuthulula okungapheliko godu nokumbi. 
Ukupheliswa komtlhago
Amakhaya atlhagako ayafaniswa godu adluliselwa kwelinye lamahlelo wombuso wokupheliswa komtlhago. 
Ukubakhona kokudla emakhaya kulungiswa ngokweenkoro ezinengi begodu ukungenelela okufaneleko kanye nesekelo kuyanikelwa.
Iingezeleli zamavithamini 
Ukulawula ukutlhogeka kwezakhamzimba ezincani yingcenye yomsebenzi. 
Izakhamzimba ezincani zizinto zemvelo ezifana namavithamini namaminerali, ezitholakala njengezinto ezincani ekudleni begodu ziqakathekile ekugcineni ipilo ehle.
I-INP inikela ngokungezelelwa kweVithamini A ebantwaneni abanqotjhiweko. 
Abantwana abatlhoga iVithamini A balahlekelwa sisindo, babhalelwa kukhula kuhle begodu bangahle bangenwe malwelwe lula begodu bahlongakale. 
Ukutlhogeka kweVithamini A godu kumotjha amehlo begodu ngomunye wabonobangela bokuphophala hlangana nabantwana.
Abantwana abanobudisi obungaphasi kobufaneleko banikelwa amakhepsuli weVithamini A, akhuthaza irherho lokuzivikela emalweleni begodu nasiza ukukhula kwabantwana.  
Amasana asuka eenyangeni ezisi-6 ukuya kwezili-11 anikelwa isilinganiso sinye seVithamini A (okuyi-100 000 IU) ukukhandela amalwele amambi. 
Abantwana abasuka eenyangeni ezili-12 ukuya eminyakeni emi-5 ubudala banikelwa isilinganiso se-200 000 IU nabaneenyanga ezili-12 kanye ne-200 000 IU njalo ngeenyanga ezisithandathu bekufike eminyakeni yobudala emihlanu. 
Ezinye iinlinganiso zokungeza ze-Vithamini A zinikelwa abantwana abasemrarweni omkhulu wokungondleki namkha abanamalwelwe athathelwanako afana nokuthulula, imasela namkha ukutshwayelwa yi-HIV. 
Ukupheliswa kweenyokana
Ukulahlekelwa budisi ebantwaneni godu kungaba ngebanga lokuhlaselwa ziinyokana begodu lokhu kungelatjhwa ngokuseza isihlahla sokuphelisa iinyokana. 
Isiyeleliso ngokondleka ebujameni obuthileko
Ifundo ngokondleka, ilwazi nokusizwa ngokomkhumbulo linikelwa  kiwo woke amazinga wetlhogomelo ebantwini ekhe baba nestrowuku, igandelelo leengazi elihlala liphezulu, igandelelo leengazi  elijayelekileko, itjhukela, i-HIV/AIDS kanye nesifuba.
Ihlelo lokondla leenkolo zephrayimari
IHlelo lokOndla leenKolo zePhrayimari litholakala khulukhulu eenkolweni ezifanisiweko ezingamadanisekiko nezinye ngokomnotho. 
Lamahlelo kwanjesi aphathwa ngokubambisana nomNyango wezeFundo.  
Umbuso wephrovinsi uhlose ukufikelela abantwana abayi-125, 000 eenkolweni zephrayimari ezima-847 ephrovinsini nakufika u-2004 ngehlelo lawo lokondla eenkolweni. 
Ukudla eenkhungweni 
I-INP godu ifaka isandla etlhogomelweni elinikelwa ziinkhungo kumatlayenti ngamarherho wokuphakelwa kokudla ekunikeleni ngokondleka okunzinzileko.  
Imilayo:
Iimvakatjhi eziza kokuthoma etlinigi/esibhedlela esinikela ngesizo lezazi esingathintani njalo nesiguli namkha esibhedlela esiqale ubulwele obuthileko eengulini zangaphakathi zizakubawiwa ukuzalisa iforomo begodu zivulelwe ifolda. 
Yiza neNcwadi yakho yokuzAzisa.
Incwadi yokudlulisela ebuya etlinigi izakufuneka lokha nawuvakatjhela isibhedlela. 
Iimbhedlela zizakubawa isilibhu somrholo sakho samuva nje/umphumela wokuhlolelwa ingeniso (i-IRP5).
Yiza nekarada lakho lesibhedlela nayikuthi wakhe watloliswa esibhedlela. 
<Doc10>
IKulumo ngeSekela lakaNgqongqotjhe wemiseBenzi yomBuso, uNomzana Ntopile Kganyago, ekuhlonyweni kokuthoma emphakathini kweHlelo lokuTjhejwa kweNgaphakathi leDorobha eliKhulu leTshwane, emakhiweni weBulungelo-mali eliKhulu leSewula Afrika, eTshwane 
Ezinye iinkhulu eziphezulu zombuso 
Bomma nabobaba bemidiya
Mvakatjhi ezihlukahlukeneko
Isiqunto esathathwa yiKhabhinethi ngo-1997 sokukhuthaza iminyango yombuso wesitjhaba ukwenza ingaphakathi ledorobha leTshwane ikhaya layo lakanomphela kwakukutjengisa umbono omuhle khulu, kwangalokho nanjesi.
Umphumela kwaba lihlelo elihleleke kuhle khulu lokuhlanganisa ukuvuselelwa kwamadorobha wethu nesibawo sokuvuselelwa kweendawo zemadorobheni kanye nezinye iinsungulo zetuthuko ngokufaka abantu eenkhaleni ezifaneleko ukukhuphula imikghwa yokulawulwa kwamadorobha ephendula emalungelweni wabantu, iindawo zokuhlala ezinobuntu, ukuthuthukiswa komnotho nokubumbana ngokuhlalisana. 
Namhlanjesi siphosa ilitje lokuthoma njengombana sifikelela lowo mbono, godu sithabela ikhambo esilikhambe ukufika namhlanjesi. 
Ukubonisana okungeneleleko ebekubunjwa kuphikisana okungeneleleko ngeendingo nokukhetha okuvulekele iminyango yombuso nasiya ebhodulukweni layo lemakhiwo akhenge kusiliye eminqopheni yethu yakade, okukuthuthukisa ibhoduluko elibonwako lokusebenzela leminyango yombuso ngaphakathi kwedorobha leTshwane.  
Ngesikhathi esifanako sitlhoga ngokukhambisana ukufaka isandla ekuvuselelweni kwengaphakathi ledorobha kanye nokufakwa kwamandla.   
Eminye iminqopho okungatjho  bonyana ayikaqakatheki ifaka ijima lokudosa ukusisa kwekoro yangeqadi, ukuthuthukisa isithombe seTshwane njengehlokodorobha eqakathekileko e-Afrika kanye nokukhulisa ukunikelwa amandla kwabantu abanzima.  
Umbuso umnikazi omkhulu wepahla begodu uhlangana nabadosiphambili kezokusisa epilweni yomnotho wemibuso yemakhaya khulukhulu emadorobheni amaKhulu we-Johannesburg neTshwane eGauteng.  
Iminyango ifuna indawo esebenzisekako nama-ofisi ukuhlangabezana neembopho zayo zokwethulela umphakathi iinsiza ekuzaliseni amagunya wayo. 
Kuyaziwa bona inengi lemakhiwo yombuso isehlangothini elihle ukuya kwelilungileko nasimadanisa nokuhle khulu ngokuya kobujamo bayo. 
Ukuvuselelwa, ukwenziwa ngcono nokulungiswa kuzakudosa phambili ukusetjenziswa kwemali yokusikimisa nokufaka isandla ekorweni ye-BEE yePhrojekthi yokuTjhejwa kweNgaphakathi leDorobha eliKhulu leTshwane.
Njalo ngonyaka umbuso wesitjhaba ngokusebenzisa umNyango wezemiSebenzi yomBuso usebenzisa ukudlula amabhiliyoni amabili wamaranda (R2 bhiliyoni) ukubhadela iimali zokuqatjha kanye nezinye iimbhadelo eziphathelene nokuphathwa kwepahla ezifana neenlinganiso nemisebenzi, inarha yoke, kuzuze kokubili ikoro yembusweni wemakhaya neyangeqadi.  
Ngokungabalekeleki babambisani abafanako abalindelwe ukutjhova ikambiso yokuvuselelwa kwengaphakathi leTshwane, ngekghonakalo yokuzibandakanya komBuso wePhrovinsi yeGauteng ngamaphrojekthi wawo wokusisa amakhulu njengombana atjhiwo kuPhiko lokuThuthukiswa komNotho weGauteng (i-GEDA)).  
Ebujameni beHlelo lokuTjhejwa kweNgaphakathi leDorobha eliKhulu leTshwane ukuthoma namhlanjesi eyaziwa nge"Re Kgabisa Tshwane" nenesihloko esithi “Indawo eNgcono yokuSebenzela”, kusaqalwe nabantu (kokubili abasebenzi bombuso nomphakathi), ngombana kuseenkhaleni ezibonakalako abahlala kizo ekwethulweni kwemisebenzi kanye nekufumaneni imisebenzi eqakathekileko yomphakathi.  
Lokha nakamemezela iHlelo lomBuso lokuThatha iGadango laka-2004, uMongameli, uNomzana Thabo Mbeki wabawa iminyango yesitjhaba yezemiSebenzi yomBuso kanye newezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha ukubambisana ukukhambisa iphrojekthi yeminyango yombuso ukwenza ngcono ibhoduluko lokusebenzela leminyango yombuso nabasebenzi bombuso.  
Umthangalasisekelo obonwako womphakathi yi-enjini yokwethulwa kwemisebenzi begodu iinkhulu zombuso ziimbaseli ezikhambisa injini godu nezenza ukobana ireve msinyana, kuhle nangokunetlha.
Ngesikhathi sokuhlolwa kweendingo zesikhathi sephrojekthi, abasebenzi bombuso abanengi okwaboniswana nabo bagandelela ukuqakatheka kokuba neendawo zokusebenzela ezihle, ezifanele umsebenzabo begodu lokhu bekufaka ibhoduluko langaphakathi nelangaphandle kungakho kwaba netlhogeko yokubambisana neDorobha eliKhulu leTshwane, elilawula amahlangothi wokuphathwa kwedorobha afana nethrafigi, ukuhlanzeka, ukuphepha, ukuvikeleka nobuhle.   
Angithathe ithuba leli ngithokoze ubuphathi beTshwane kanye nobudosiphambili ngebonelophambili labo lokuthoma ngalephrojekthi ngokuyikhambelanisa namaHlelo wayo weTuthuko eHlangeneko. 
Eqinisweni, isiVumelwano sokuZwisisana (i-MOU) esizakwenziwa ingasi kade namhlanjesi phakathi komNyango wezemiSebenzi yomBuso kanye neDorobha eliKhulu leTshwane, siqinisekiso sokufumana indawo efanako lapho sizakuthoma khona.  
Kusivumelwano sehloso yokubambisana eensungulweni nemaphrojekthini azuzisa woke amahlangothi. 
Umlayezo wethu namhlanjesi kuwe kukobana “umsebenzi uthomile” begodu iminyaka eli-10 ezako izakubona ukufakwa kwamaranda adlula amabhiliyoni abunane (i-R8 bhiliyoni) mbuso wesitjhaba nekoro yangeqadi ngamaphrojekthi wokusikimisa, ukwenziwa ngcono kokuqatjhisa  kanye nesebenziswano phakathi kombuso nekoro yangeqadi. 
Ngokuya kokuPhathwa kweHlelo, iKomidi yokuKhambisa umsebenzi ihlonyiwe phakathi komNyango wezabaSebenzi bomBuso nokuPhatha, umNyango wezemiSebenzi yomBuso, iPhiko lesiTjhaba lokuGcinwa kweeMali kanye neDorobha eliKhulu leTshwane.  
Hlangana nokhunye, iKomidi izakukhambisa ihlelo, iqale beyiluse ukufezakaliswa, ukuphethwa kweqhinga lokusekela ngeemali nokuqinisekisa ukufezakalisa ngokubambisana.
UmNyango ukhombe uNomzana Dumisani Dlamini njengeSekela lomNqophisi-Mazombe eliphethe loke ihlelo.
Ngiyathokoza. 
<Doc11>
Mma uSomlomo, Ndunakulu oHloniphekileko, balingani bami kuKhabhinethi, maLunga weNdlu, mvakatjhi ezihloniphekileko, mphathiswa zomnyango wezezindlu, malunga wemidiya kanye nomphakathi wokana, nginamukela noke ngezandla ezifuthumeleko. 
Lamagama bomma nabobaba asitjengiso sepolitiki yeSewula Afrika, ikakhulukazi e-Western Cape. 
Ngaphandle kokuqala ukobana abantu balenarha abazimiseleko nabathanda iragelophambili basebenza budisi kangangani, umbono wabanye abantu uhlala uraranisa umsebenzi omuhle owenziwe ngilombuso okhathalako ngesikhathi esifitjhani khulu sokuba nge-ofisini. 
Bomma nabobaba, inengi labantu khelatjho ukobana zezindlu ziphathelene nani, kodwana ngivumelani ngininikele esinye isithombe.  
Kimi, zezindlu azikaphathelani kuphela nobuphephelo. 
Ziphathelene nokuthi abantu ngokwabo bathathe isibopho sokugcina ibhoduluko labo elijayelekileko kanye nokubumba ingomuso labo.  
Ziphathelene nemiphakathi esebenzako namabhoduluko wokuphila anzinzileko. 
Ziphathelene nepumelelo ekubumbaneni ngokubambisana phakathi kwekoro yombuso, ikoro yangeqadi, iinHlangano okuNgasizo zomBuso, kodwana okuqathake khulu, imiphakathi.  
Zezindlu kimi zingahlathululwa njengekambiso, ebandakanya ukutlama nabantu ukuphikisana nokutlamela abantu. 
Zezindlu ebujameni beSewula Afrika akusi mkhiqizo kuphela, kodwana godu yikambiso esekelwe emagugwini wentando yenengi abantu balenarha abawalwelako. 
Yikambiso elalela abantu, evumela abantu ukusebenzisa ilungelo labo lentando yenengi lokukhetha umhlobo wezindlu kanye neendawo abafuna ukwakhelwa kizo. 
Ngalokho akunanto eyehlisa isithunzi sobuntu nokungabi nentando yenengi ukudlula ukwalela abantu ilungelo labo elisisekelo lokuzikhethela.  
Ngokungafani nombuso webandlululo, njengomtjhotjhozeli womphakathi, abantu bamummongo wombono nehlelo lami lokwethulwa kwezindlu. 
Bomma nabobaba, ngithabile ngemva kwedina namhlanjesi ukobana nginethulele ikulumo yami yesibili yesabelo seemali njengoNgqongqotjhe wePhrovinsi wezeziNdlu. 
Godu ngithabile ukobana ngethula lekulumo yesabelo ilanga ngaphambi kwesiKhumbuzo semiNyaka eliTjhumi sentando yenengi yethu. 
Kunobufakazi obuqinileko bokobana umbuso odoswa phambili yi-ANC ufikelele okunengi ngaphasi kweminyaka elitjhumi yokubusa ngentando yenengi ukudlula ezinye iinarha ephasini loke.  
Sisebenzile – Siphumelele.
Ngamagama aqinileko, emathubeni wezindlu we-1.4 yesigidi umbuso owathulileko, ngiyazikhakhazisa ukumemezela ukobana iphrovinsi yethu eminyakeni elithoba edlulileko yethule izindlu ezili-167 000, okuyi-11% esabelweni senarha.  
Lokhu, ngokubona kwami kukusebenza okuhle khulu nanyana kungaliphi izinga. 
Godu ngingathanda ukuveza bona unyaka ophelileko bewuneenselela ezinengi, okube nomphumela omumbi ekwethulweni kwezindlu enarheni yoke, kodwana khulukhulu ephrovinsini.  
Iinselela lezi zibe mphumela wokwaziswa kwemilayo yomthethomgomo omutjha kanye neendlela zokwenza ezifana nokufaka isandla kwabazuzi okuyi-R2 479 kanye nokwaziswa kweHlelo leWaranthi yomKhandlu wesiTjhaba wokuTloliswa kwabAkhi beziNdlu ezindlwini ezisekelwe ngesibonelelo mbuso. 
Lamagadango awakahlosi ukunanabisa ukwethulwa kweensiza kodwana ahlose ukwenza isiqiniseko sokobana abantu bethu bafumana izindlu zekhwalithi ezithengekako. 
Kodwana lokhu kufunda esikikho ekufezakaliseni lemithethomgomo kunanabise ukwethulwa kweensiza. 
Okwenza iindabezi zibe zimbi khulu kwaba yindaba yokobana umnyango wami wawusebenza ngaphandle komNqophisi omKhulu iinyanga ezilithoba zoke.  
Lokhu kwaridilisa khulu iragelophambili.
Manje ngigcine ngikhombe uNomzana Seth Maqethuka, owabelethelwa bewakhulela e-Cape Town onelemuko embusweni wesitjhaba newemakhaya, engithanda ukumthokozisa nokumamukela nanyana sele ngikwenze amahlandla amanengi lokho.  
Nangaphandle kwazo zoke iintjhijilo neenqabo lezi, ngiyazikhakhazisa ukumemezela ebantwini bethu bonyana umnyango wami ukghonile ukusebenzisa i-R348 yeengidi, okuyi-92% yesabelo sezindlu se-Western Cape. 
Amanye amaphrovinsi akakghoni ngitjho ukusebenzisa i-52% yezabelo zawo. 
Lokhu kube nomphumela wokuvunywa pheze kweembonelelo zezindlu ezizi-25 000.
Inengi nenengi lemindeni etlhagako lizakufumana ithuba lokuthabela iinthelo zentando yenengi yethu.
Lokhu bomma nabobaba, kujamele ukwanda okukhulu kwezindlu ezizi-3000 nakumadaniswa nonyaka odlulileko.  
Kilokhu, ngithanda ukuvuma ukuqakatheka kwendima edlalwa bomasipala ngaphakathi kwephrovinsi. 
Ngaphandle kokuzibophelela kwabo nomsebenzi omuhle khulu, besingeze sikghone ukusebenzisa lemali.  
Ngokufanako, ngingathanda ukuthokozisa iDorobha le-Cape Town ngokusebenzisa i-70% yesabelo sethu.  
Godu angikhohlwa iimphathiswa zami ngokusebenza kwazo budisi kanye nokufaka isandla embonweni wethu wokufaka ngeendlini isitjhaba sethu. 
Bomma nabobaba, ngizabe nginganaqiniso kunembeza wami nayikuthi benginganikela kuphela ngesithombe esihle ngekambiso yokwethulwa kwezindlu. 
Kuneenkhala ezisaleleko ekambisweni yethu yokwethulwa kweensiza. 
Ukufika lapha, sisatlhoga ukwenza ngcono eendaweni ezirhabekileko ezilandelako: 
Inengi lezindlu zethu alikakhambisani nokutjhuguluka komthethomgomo ukusuka ebunengini ukuya kukhwalithi. 
Sisatlhoga ukutjhugulula ikambiso yokwethulwa kwezindlu ukusuka kileyo yokunikela ngobuphephelo ukuya kileyo yokwenza iindawo zokuhlala abantu ezinzinzileko. 
Sitlhoga ukutjhugulula ukuzibandakanya kwabazuzi ukusuka ekuzibandakanyeni kokubukela ukuya kokuzibandakanya. 
Sitlhoga ukutjhugulula imikhumbulo yabantu bethu khona bazakuthoma ukuqala izindlu ezinikelwa mbuso ingasi njengemikhiqizo kuphela, kodwana njengepahla.   
<Doc12>
IMISEBENZI YEPHIKO LOKULAWULA
Kwaba nokuzigedla okukhulu kunina nomntwana lokha u-James Busakwe onamalanga ali-16 ubudala nakahlanganiswa butjha nonina wamabeletho ngomhlaka 7 Apreli 2006.  
Umraro wathoma lokha unina laka-James nakazakufika esiBhedlela se-Klerksdorp ngomhlaka 6 Apreli ukuzokuvakatjhela indodanakhe, begodu abonesi babona bonyana umntwana wayenikelwe omunye umma, owathi nguye unina lomntwana wamabeletho ngelanga eladlulako.  
Msinyana ngemva kokufumana lokhu, abonesi bazisa isiTetjhi samaPholisa seKanana, ngombana umma owayethethe u-James wanikela i-adresi eseKanana.
I-adresi yahlolwa kodwana ngaphandle kwepumelelo. 
Akunamuntu owayenebizo namkha ihlathululo yomma owayesaziwa kile-adresi. 
Ebusuku bangomhlaka 6 Apreli i-CPF yeKanana yabamba umhlangano. 
Umjaphethe kakomitjhinara wesitetjhi wazisa umhlangano ngokuthunjwa komntwana bewabawa woke umuntu ukobana ahlale avule amehlo neendlebe.  
Pheze ngo-23:00 ebusuku bamhlokho, elinye lamalunga womphakathi ladosela amapholisa ngelwazi bona umma ohlala ekorweni yakhe, begodu nokwaziwa bona wayezithwele, msinyana wayephethe umsanyana. 
Amapholisa alandelela ilwazi begodu kwamambala afumana umma nomntwana. 
Abasebenzi besibhedlela babizwa  begodu msinyana bafanisa umntwana kanye nomma owayemthumbe esibhedlela.  
Ubufakazi obuhlukeneko, kufaka ibhengele yesibhedlela yeplastiki, bafunyanwa ngendlini yomsolwa.  
Umma lo wabotjhwa begodu umntwana ongakalimali wabuyiselwa esibhedlela, lapho ahlanganiswa butjha nonina wamambala ngakusasa ekuseni.
Izenzo zamalunga womphakathi athinteka ekufunyanweni komntwana kufuze zibethelwe isandla ngombana zatjengisa ukuqakatheka kwesiPholisa somPhakathi. 
Ukuqakatheka kwePhiko eliLawulako esele lisebenza begodu litjhejwa kuhle, akukafaneli bona kuqalelwe phasi.
Ragelani phambili nomsebenzi omuhle, CPF ye-Kanana!
Mma  othandekako
Ngicabanga bona kwase kwaba litjhudu namkha mhlamunye litjhudu elihle ukobana ngizithole ngidlula esitetjhi senu samapholisa e-Mondeor, begodu ngihlangane neNcwajana yenu ye-SAPS.
Ngicabanga bona ikhutjhwa kanye ngenyanga, begodu ngithole bonyana kuyakarisa ukuyifunda.   
Mina nomkami sisanda ukuthoma ibhizinisi etjha begodu sithanda ukunimema noke, namkha omunye nomunye wabasebenzi benu lokha nabasendaweni yethu, ukobana nivele nizokusela itiye namkha ikofi yasimahla godu ngithemba bona singadla ibhisikidi linye namkha mabili atholakala ngokunjalo kibo.     
Ngombana nginesiqiniseko sokobana uyazwisisa, ukuthoma ibhizinisi  etjha akusilula begodu kuthatha umsebenzi omnengi kanye nemali.   
Kodwana, sisakholwa bonyana amapholisa nayo yoke iminyango yokugandelelwa kokusebenza komthetho iqakatheke khulu kuzakhamizi zeSewula Afrika. 
Lokhu ngenye yento encani esingathanda ukukunikela yona ukukuthokoza ngalokho okunikeleko ukuqinisekisa bona, thina, njengezakhamizi siragela phambili namaphilo wethu wangamalanga.  
Silindele ukuzwa kibo, namkha okungcono khulu, ukubona abasebenzi benu abambatha iyunifomu, bavela esitolo sethu esincani begodu sithome ukubazi ngconywana.  
Siyakuthokoza godu, abasebenzi bokugandelelwa kokusebenza komthetho beSewula Afrika, ngawo woke umsebenzi wenu onamandla kanye nokuzimisela ekugcineni iSewula Afrika iphephile.   
Kafitjhani, iincwadi zamaqiniso zingafekselwa namkha zi-imeyilelwe kumHleli. 
Sinelungelo lokuhlela ngokwelimi namkha lokurhunyeza iincwadi.
<Doc13>
ISIBAWO SOKUTHATHA IGADANGO
Ngomhlaka-14 kuMgwengweni 2007, enye yama-athikili aseNcwajaneni eku-inthanethi ye-SAPS (www.sapsjournalon-line.gov.za) yahlathulula ukobana iimphathiswa ezimbili zamapholisa zePhiko lokuFaniswa kweenKoloyi e-Welkom zabotjhwa njani ngemilandu yekohlakalo nokukhwabanisa. 
Nakubikwako, ababilaba, okungusupharintende no-inspektha, bathengisa iinkoloyi ebezitholwe  mapholisa njengezetjiweko, ukuze bazuze. 
Bobabili abasolwa bavela ekhotho ngomhlaka-12 kuMgwengweni begodu umlandu watshwiliselwa kumhlaka 21 Arhostosi 2007. 
Ilanga ngemva kwalokho, ngomhlaka-15 kuMgwengweni 2007, isihloko se-News24 sathi: “Amapholisa amabili abanjelwe ukukhuthuza ahlomile.”
Kilesi sikhathi kwakungukonstabula osafundako kanye no-inspektha okwabikwa bona babambe isitolo sezambatho e-Marble Hall, beba imali, amabhrugu nehembe.    
Ikohlakalo emapholiseni kufanele iphele. 
Ngesikhathi inengi lethu limapholisa athembekileko, izakhamizi ezisebenza budisi, amapholisa ambalwa atjengisa ukungazihloniphi, iyunifomu yawo namkha iNdlela yokuziPhatha yamaPholisa.  
Sekusikhathi sokobana siruthule amapholisa amambi ku-SAPS.   
Begodu manje ungasiza ukuveza amapholisa akhohlakeleko ngokuwaveza enomborweni yethu etjha yomtato yokubika ubulelesi. 
Ngokungazivezi!
Nayikuthi usola omunye wabasebenzisani bakho bonyana wenza izenzo ezingakalungi, namkha nayikuthi wazi omunye, kungaba lipholisa, amalunga womndeni, abasebenzisani, abomakhelwana namkha abantu ongabaziko, abazibandakanya namkha abahlose ukuzibandakanya ezenzweni zobulelesi, koke okufanele ukwenze kuthumela i-SMS ku-32211.    
Leyo yinomboro yesitjhaba etjha yokubika ubulelesi eyahlonywa muva nje yi-Primedia e-Sandton. 
Ungathumela i-SMS ku-32211 (ubhadele iranda linye) namkha ungavakatjhela ku- www.crime-line.co.za.
Amadathakheptjhara abanduliweko alindele ukudlulisela ilwazi khonokho emapholiseni, okungiwo azakuthatha igadango msinyana!
Ingcenye ehle khulu kukobana uzakuhlala ungaziwa.
Manje unamandla wokusiza ukulwisa ubulelesi ngaphandle kokuzifaka engozini. 
Isisungulo se-Primedia asithembisi ukubuyela kuwe msinyana. 
U-Yusuf Abramjee, umkhambelanisi wePhrojekthi yokuLwisana nobuLelesi ye-Primedia wathi: “Asifuni ibizo namkha i-adresi yakho ngaphandle kwalokha nawusinikela zona ngokuzithandela begodu akutlhogeki iintatimende namkha ukuvela ekhotho. 
Esikufunako kuphela lilwazi ngeenlelesi khona amapholisa azakuthatha igadango ngalo.” 
Ijimeli lesitjhaba elitjha, elibiza iingidigidi zamaranda, lokulwisana nobulelesi lahlonywa yi-Primedia e-Sandton ngomhlaka 7 Juni 2007.
Lisekelwe erherhweni leenTjhabatjhaba labaKhandeli bobuLelesi. 
Ihlangano yabaKhandeli bobuLelesi yathoma e-Albuquerque, e-New Mexico, ngoSeptemba 1976.
Kuyisebenziswano ephakathi komphakathi imidiya kanye namaziko wokugandelelwa kokusebenza komthetho begodu yenzelwa ukukhandela ubulelesi nokugcina izakhamizi ziphephile.  
Namhlanjesi pheze kunabaKhandeli bobuLelesi abayi-1 200 iphasi loke abasebenza eenarheni ezima-20 abasebezisa ilwazi elinikelwe mphakathi ukurarulula ubulelesi. 
Ngokuya kwaka-CEO we-Primedia Ltd, uNomzana William Kirsh, lamahlelo asize ekubotjhweni kweenlelesi ezima-600 000!
Okufuze esinye nesinye isiphathiswa sepholisa sikwazi ngejima elitjha lokulwisana nobulelesi kukobana linesekelo lakaNgqongqotjhe wezokuPhepha nokuVikeleka, uNomzana Charles Nqakula kanye noKomitjhinara wamaPholisa we-SAPS, uKomitjhinara Jackie Selebi.  
UKomitjhinara Jackie Selebi uthembise bona “njengehlangano, sizokwenza koke okusemandleni wethu ukwenza lephrojekthi isebenze. “ 
Umbuzo kukobana khuyini ozokwenza ngalokho? 
Isekelo lawo woke umuntu liyafuneka, ingasi kuphela ukuphendula msinyana nakungenzeka ufumane ilwazi elibuya esentha yomtato wokulwisana nobulelesi, kodwana godu ukumaketha isisungulwesi nanyana kunini lapho ungakghona khona. 
Tjela abantu, ama-CPF, iinkolo, umndeni wakho nabangani ngesisungulwesi. 
Qinisekisa bona bazwisisa ukobana ijima alithembisi ukubuya msinyana nependulo kibo, ukobana bazakuhlala bangaziwa nanyana kungenzekani.  
Godu khumbula bona le akusi yinomboro yomtato orhabekileko. 
Abantu kusafanele babike ubujamo oburhabekileko ku-10111 namkha eentetjhini eziseduze zamapholisa.  
Ngokusebenzisa lelijima lokulwisana nobulelesi imidiya inabisele isandla emapholiseni. 
Bafuna ukusisiza ukwenza iSewula Afrika ibe yindawo ephephileko kibo boke abantu. 
Ekuhlonyweni kwesisungulo sokulwisana nobulelesi, u-John Robbie, omrhatjhi wehlelo lekuseni emrhatjhweni wokukhulumisana i-Talk Radio 702 wanikela ngemitjhini eyi-65 ye-yesiSetejnziswa se-ID emapholiseni we-SAPS.
UNomzana Robbie muva nje wenza isibawo emmoyeni sokobana abalaleli banikele ekuthengeni lemitjhini yesiSetjenziswa ku-ID.
Umthengisi wemitjhini, iFeyisi Theknoloji, godu wahlanganyela nathi, wehlisa intengo yemitjhini ukufika kundleko, okwakghonakalisa amakhamphani ebesele azibophelele ekunikeleni ngemali yomtjhini munye ukobana athenge mibili. 
I-Primedia no-John Robbie akusi ngibo bodwa abasiza amapholisa ekulwiseni ubulelesi.  
Funda ngezinye nezinye iindaba zepumelelo eNcwadini ye-SAPS namkha eNcwadini eku-inthanethi ye-SAPS  begodu uzakubona ukobana imilandu irarululwe njani ngesizo lamalunga womphakathi. 
Ngalelijima elitjha lokulwisana nobulelesi, izelelesi, kufaka abambalwa abakhohlakeleko abasesipholiseni, zingazi into yinye … ukobana amalanga wazo aphelile. 
<Doc14>
Ukunikelwa kweemfanelofundo kubanikelimsebenzi ngokwe-ETQA 
ImiSebenzi yomBuso weSewula Afrika
Isibawo sokufumana iimfanelofundo ku-ETQA njengomnikeli wefundo nebandulo
Ihlathululo 
Imithetjhwana esebenza eenhlanganweni zokuQinisekiswa kweKhwalithi yeFundo neBandulo (i-ETQA) ngaphasi kweHlangano yeemFanelofundo yeSewula Afrika (i-SAQA) ifuna bona abanikeli bezefundo nebandulo benze iimbawo zokufaneleka ku-ETQA. 
Ukuze bafumane ukufaneleka, abanikeli bezefundo nebandulo kufuneka batloliswe ngokuya komthetho osebenzako. 
Umthetho omayelana neFundo ePhakamileko neFundo eRagela Phambili ufuna bona boke abanikeli befundo nebandulo abanikela ngokufaneleka okuzeleko batloliswe nomNyango wezeFundo.  
Umnikeli wefundo nebandulo kufanele anikele ngamazinga weyunithi kanye/namkha iimfanelofundo eziwela ngaphasi kwendawo eqalwe yihlangano yokuQinisekiswa kweKhwalithi yeFundo neBandulo (i-ETQA) yePhiko leKoro yezeFundo neBandulo (i-SETA)) namkha iHlangano yesiPhrofetjhinali. 
Iimfuneko zokufaneleka: 
* Iimfuneko zokufaneleka zitholakala emtlolweni wesihloko esithi IsiLinganiso nemiHlahlandlela eqaliswe kubaNikelimisebenzi begodu zitholakala kuwebhusayidi ye-SAQA.
* Amahlelo (kanye/namkha ukuhlolwa)  anikelwa banikeli befundo nebandulo aphela ngamazinga wamayunithi kanye/namkha ukufaneleka okutloliswe kumLeyo wesiTjhaba weemFanelofundo (i-NQF).
* Ikharikhyulamu (izinto zokutlama, zokumumethweko nokufunda) ikhanjelaniswa namazinga wamayunithi kanye/namkha ukufaneleka. 
* Kunabasebenzi abafaneleka kuhle (abakghonakalisi nabahloli abatlolisiweko). 
* Abafundi banokufikelela imisebenzi yesekelo eyaneleko.
* Iindlela neensetjenziswa zokuhlola ezisetjenziswa ukulinganisa amazinga weyunithi kanye/namkha ukufaneleka zilungile, ziyasebenza begodu zithembekile, begodu zisetjenziselwa ukwenza ngcono ukufunda.
Amagadango okufanele alandelwe
* Thumela incwadi yehloso yakho yokunikelwa ukufaneleka njengomnikeli wefundo nebandulo ku-ETQA efaneleko.
* Letha iforomo lokuzihlola nesibawo ku-ETQA.
* Nayikuthi awunikelwa ukufaneleka begodu ubona kwangathi ikambiso beyingakalungi, unelungelo lokuzibilayeza ngesiqunto. 
* Irhemo lama-ETQA kanye nemininingwana yokuthintana itholakala kuwebhusayidi ye-SAQA. 
Kungathatha ukufika eenyangeni ezisi-6. 
Umsebenzi usimahla. 
Amaforomo okufanele uwazalise
Amaforomo wabanikeli wesibawo sokunikelwa kokufaneleka kanye nemitlolo ehlobeneko angafunyanwa ku-ETQA efaneleko. 
Imininingwana yokuthintana – Sibawa ukhethe kunye: 
