<Doc01>
I-Ejensi yeVikeleko lomPhakathi eSewula Afrika
INcwadi yesiVumelwano yokuTlhogomela umThengi
Siyakwamukela eNcwadini yethu yesiVumelwano yomThengi
Sifuna wena, mthengi wethu, ukobana usahlulele ngokwezinga lomsebenzi esitlole ngawo kileNcwadi yesiVumelwano.
Sizakuphatha ngehlonipho begodu sikunikele umsebenzi omuhle okhambisana nemigomo ye-BATHO PELE.
Siyazibophelela njengengcenye yomsebenzi wethu ukukunikela umsebenzi okhamba phambili, sikunikele ilwazi elinembako, isiyeleliso nesizo kiyo yoke imisebenzi yethu.
Umnqopho weNcwadi le yesiVumelwano
Incwadi le yesivumelwano ikutjela ngamazinga womsebenzi ongawalindela ku-Ejensi yeVikeleko lomPhakathi (i-SASSA).
I-SASSA liphiko lombuso elingeziweko lokuphakela eliphethe ukunikelwa kweemali zezondlo kubahlali beSewula Afrika.
Sizibophelele
Ukuphatha imisebenzi yevikeleko lomphakathi esezingeni eliphezulu, engabizi khulu nokusebenzisa imikghwa yokuziphatha emihle efaneleko.
Khuyini ongakulindela kithi
Kuthuthukiswa kanye nokuvikelwa kwesithunzi somuntu, iFihlo, isiThunzi, indlela eHle, ukwenza izinto Tjhatjhalazi kanye nangokuLinganako.
Kiyo yoke i-Ejensi yeVikeleko lomPhakathi eSewula Afrika, siza
Kunikela ilwazi neeyeleliso ngazo zoke iimali zezondlo okungenzeka ufake iimbawo zazo.
Dlulisela kwamanye amaziko okungenzeka akusize ngalokho okutlhogako.
Kobana uzalise amaforomo wethu bese ufaka isibawo semali yesondlo.
Kubeka ilwazi osinikela lona libe yifihlo.
Ngaso soke isikhathi sizakusekela umThethosisekelo weRiphabliki yeSewula Afrika, imithetho elawula imisebenzi yomphakathi nendlela yokuziphatha komsebenzi womphakathi
Kusiza ngelimi lakho olithandako.
Sebenzisana nabantu esibasizako kanye nabanye abahlanganyeli.
Sizakuzama ngamandla wethu ukuragela phambili nokwenza ngcono ukuphakelwa kwemisebenzi ukuze sihlangabezane nalokho enikulindeleko
Ukuthintana nathi
Ngaso soke isikhathi nawusithinta ngokwakho, ngomtato, ngencwadi nanyana nge-imeyili kuzakwenzeka lokhu okulandelako:
Umenzeli womsebenzi wabathengi osebenzisana naye uzazitjho bona ungubani.
Mayelana nomtato nemibuzo okungeyakho, sizakuphendula imibuzo yakho msinya.
Nangabe siyabhalelwa kukuphendula msinya sizakunikela iinzathu begodu sazise umthengi bona angayilindela nini ipendulo.
Sizakunikela inomboro yereferensi ukwenzela bona ukghone ukwenza ilandelela ngombuzo wakho
Sizakutlolela sivume bona sikufumene okhunye nokhunye okuthumeleko begodu sizakuqalana nakho hlangana namalanga ali-7 womsebenzi.
Nangabe angeze sikuphendule ngokuzeleko hlangana namalanga ali-7 womsebenzi, sizakutjela bona kubayini nokobana ungayilindela nini ipendulo.
Sizakuzama ukuphendula umbuzo wakho hlangana namalanga ama-21 womsebenzi.
Nangabe usibethela umtato, sinqophe ukuphendula umtato wakho msinyazana ngendlela esingakghona ngakhona ngelimi elisemthethweni elithandwa nguwe. 
Sizakutjela esinye nesinye isiqunto esimayelana nemali yakho yesondlo ngokukutlolela
Ema-ofisini we-SASSA
Lokha nawufika kwenye yama-ofisi wethu, isisebenzi esisizanako esihlezi phasi sizakusiza msinya.
Woke ama-ofisi wethu avulwa ukusukela nge-iri lobu-08h00 ukuyokufikela nge-iri le-16h30, ngoMvulo ukuya ngeLesine begodu ukusukela nge-iri lobu-08h00 ukuyokufika nge-iri lobu-16h00 ngeLesihlanu.
Ema-ofisini wethu naseendaweni zokubhadala uzakuthola lokhu okulandelako:
Ifihlo
Iindawo zokulinda ezifaneleko
Iinkghonakalisi zeendlwana zangasese
Isizo ngemitjhoga nasitjelwe kusesenesikhathi bona iyafuneka
Sizakuza kuwe nangabe ngokweenzathu zokungakaphili kuhle awukghoni ukuza ema-ofisini wethu.
Ungasithinta ngomtato begodu sizakuhlela ivakatjho lokuzokubona ekhaya.
Ukuqalana nesibawo sakho semali yesondlo
Sizakuthoma ngekambiso yokutjheja isibawo sakho khona mhlokho.
Kufanele senze isiqiniseko sokobana ngokomthetho ufanele ukuthola imali yesondlo.
Sizibekela iinkhathi ukobana siqalane netleyimu yakho bese sibhadala imali yakho yesondlo hlangana namalanga ama-90.
Sizakuyelelisa ngelungelo lakho  ukobana ufake isililo lokha nasaliweko, nasijanyisiweko begodu nasisuliweko.
Ukuthatha isiqunto.
Nangabe sithatha isiqunto ngesibawo sakho semali yesondlo begodu ucabanga bona asikalungi, nanyana ungathanda ukuthola elinye ilwazi elinengana mayelana nesiqunto, ungenza lokhu okulandelako:
Sibawa sikuhlathululele isiqunto ngokuzeleko begodu sizakwenza lokho okubawako.
Ungafaka isililo sesiqunto sethu kwaphela hlangana namalanga ama-30 welanga elisencwadini yesiqunto.
Ungathola ifayili yakho nawufuna nanyana ngiliphi ilwazi okungenzeka ulitlhoge.
Umsebenzi wakho kuzakuba 
Kusinikela lokhu:
Isiphande sakho seposo esifaneleko nesendawo ohlala kiyo.
Amatjhuguluko wezinto zakho ezifana nomrholo, isiphande, ubujamo bezamaphilo njll.
Ukuthembeka, ukuba neqiniso, ilwazi elinembako nelipheleleko nanyana ihlathululo ngaso soke isikhathi.
Ukuphendula ngesikhathi kikho koke othunyelwa khona kufakwe hlangana ukubuyekezwa nanyana elinye nelinye ilwazi elikhonjelwa kuwe.
Awukathabi ngemisebenzi yethu?
Nangabe awukathabi ngomsebenzi wethu ngombana:
Sithethe isikhathi eside ukutjheja imali yakho yesondlo begodu/nanyana akhange ufumane imali yakho ngesikhathi esifaneleko.
Ukuziphatha kwesikhulu sethu bekungakalungi.
Isisebenzi sethu senze iphoso encwadini yakho yesibawo nanyana sikunikele isiyeleliso esingakalungi.
Ngelinye nelinye iphoso langabomu/elingasi ngelangabomu ehlangothini lethu
sazisa ngakho sizakulungisa msinya elinye nelinye iphoso esilenzileko.
Nangabe ufuna ukufaka isinghonghoyilo, sibawa usitlolele nanyana usibethele umtato ukobana sikudlulisele ezikweni lethu lokutlhogomela abathengi.
Sizakubonisana nawe ngemisebenzi yethu
Sinekareko lokuthola imibono yakho mayelana nemisebenzi yethu.
Sizakusebenzisa ilwazi osinikela lona ukobana senze ngcono imisebenzi yethu.
Sibawa usithumele umbiko obuyako ngenye nenye yeendlela ezilandelako ngenzasi:
Bethela isentha yethu yemitato yasimahla yenomboro -0800 601 011
Zalisa ikarada lomthengi leemphakamiso elikhona kiwo womabili ama-ofisi wethu neendawo ekubhadalwa kizo.
Vakatjhela ubunzinzolwazi bethu ku- www.sassa.gov.za
Vakatjhela ezinye nezinye iindawo zethu osithinta kizo.
(Umsebenzi wesiyingi, wendawo neendawo okubhadalwa kizo)
Thumela iimphakamiso ezitloliweko kwenye nenye yama-ofisi wethu.
Imibuzo nanyana iimphakamiso ezimayelana nencwadi yesivumelwano le
Nangabe ufuna elinye nelinye ilwazi elinengana ngencwadi yesivumelwano le, sibethela kwenye yama-ofisi wethu.
Incwadi yesivumelwano le ungayithola ngeBreyili, ngetheyibhu elalelwako kanye nange-CD nangabe uyakubawa.
INcwadi yesiVumelwano le izakuthoma ngomhlaka-01/04/2007 begodu izakubuyekezwa qobe mnyaka ukobana kufakwe iimphakamiso zakho.
<Doc02>
Iimbalobalo zeSewula Afrika - IiNdaba
Ngaphakathi kweemBalobalo: Itlhogeko leemBalobalo lizakwanda njengombana intando yenengi ingenelela
I-athikili le kokuthoma yakhutjhwa ku-Business Report ngomhlaka-05 kuRhoboyi 2004
Ngeveke egadungileko ngikhambele umhlangano webhodi wesifunda wokululeka we-Sentha eBandula ngeemBalobalo yePumalanga Afrika eTanzania, lapha ngathola khona ithuba lokukhambela umnyanya waqobe mnyaka wama-39 wokwembeswa iziqu wesentha, lapha iinsebenzi ezihlanu zeemBalobalo ze-SA zizibandakanye khona.
Ukubandulwa kweensebenzi ze-Stats SA kuyinto  eyitjisakalo ehlanganweni.
Msinyazana nje ngemva kobana ngiqatjhwe njengomtlhogomeli weembalobalo ezivamileko, i-Stats SA, ngokubambisana nomKhandlu weemBalobalo, bahlome isetjho elirhabako leenhlangano ezinikela ibandulo elifaneleko kumininingwana esemthethweni.
Sabona iinhlangano ezimbili: isentha yokubandula e-Dar es Salaam, eTanzania neHlangano yeemBalobalo  nomNotho eseTjenziswako e-Uganda.
Isentha yokubandula yahlonywa ngomnyaka we-1965 yiKomitjhini yezomNotho we-Africa i-UN, iHlangano yomSebenzi oVamileko e-East Africa neHlelo lokuThuthukisa le-UN.
Ngomnyaka we-1977, umbuso we-Tanzania besele ulawula isentha, begodu wangezelela inani leenarha ze-Afrika elizitjhejako laba yi-13.
Ihlangano ese-Uganda yahlonywa ngomnyaka we-1969 hlangana nephahla elisemthethweni leYunivesithi yeMakerere.
Umnqopho wayo otloliweko bekulizinga eliphezulu lokubandula iimfundiswa kumbalobalo kanye nomnotho osetjenziswako.
Eminyakeni emithathu egadundileko, i-Stats SA beyithumela iinsebenzi zayo kileziinhlangano.
Emnyakeni ogadungileko, isiqhema sokuthoma sembeswa iziqu.
Soloko zibuyile, zitjengise ukusebenza ngcono khulu, abanye babo njenganje sebangene eenkhundleni zokuphatha.
Yeke, i-Stats SA seyiqalene neentjhijilo ezitja.
Itlhogeko lelwazi leembalobalo mayelana nokuthatha iinqunto, kiyo yomithathu imikhakha yombuso, selingezeke khulu.
Khulukhulu, abantu ababandulelwe ukubuthelela nokusebenzisa ilwazi leembalobalo ezingeni likamasipala sekuba yinto embi.
Ukwanelisa isidingo lesi, kuzokufuneka bona sibandule abantu ngokwenani okungasenani le-2 000 ngomnyaka.
Isentha yokubandula yeHlangano yeemBalobalo kanye neyomNotho osetjenziswako ye-Tanzania neye-Uganda kuhlekuhle angeze zakghona  ukuqalana nesifuno esiphezulu ngaleyondlela. 
Ukuvula ikhonferensi yeHlangano yeemBalobalo ye-SA ngomnyaka ogadungileko, ungqongqotjhe wezeemali u-Trevor Manuel watjhijila amayunivesithi weSewula Afrika ukobana alungise ukutlhayela kwamakghono weembalobalo akhona ukusiza umbuso ekuthatheni iinqunto ezifaneleko ezisekelwe lilwazi leembalobalo ezinembako.
I-Stats SA ithome iingcoco namayunivesithi ngomnqopho wokwethula ibandulo elinjalo.
Yeke, njenganje akunayunivesithi yeSewula Afrika nayinye efundisa isifundo seembalobalo ezisemthethweni.
I-Stats SA itlama ukuhloma ihlangano ebandula ngeembalobalo esikhathini esizako, ifundise ngeembalobalo ezisemthethweni kikho kokubili iinsebenzi zangaphakathi kanye neensebenzi ezibuya kweminye iminyango.
Indlela yerherho lokukhutjhwa kweembalobalo zelizwe loke lizakwenza bona kugcine sekuba nesidingo sokuhloma iziko leembalobalo eminyangweni ehlukeneko yombuso, kwenziwe bona kube nesidingo esikhulu mayelana nekghono lomsebenzi weembalobalo.
Yeke, ukuthuthukiswa komsebenzi weembalobalo kuhlanganiswe neendingo zombuso ezinengana mayelana nelwazi elinembako.
Iimbalobalo ziya ehliziyweni yombuso wentando yenengi.
U-HG Wells,  ekuthomeni kwekhulumnyaka yama-20, waba nombono othi esikhathini esizako, iimbalobalo zizakuba ngezifunekako kizo zoke izakhamuzi njengombana zilikghono lokufunda nokutlola.
Iimbalobalo zomphakathi ziyinto ezuzwe mhlapha nje ezibe khona ngokuthoma kokusetjenziswa kombuso wentando yenengi.
Ngokwehlalo yama-Afrika,  lapha umbuso wentando yenengi kusisehlakalo sanje, sizakubona itshwayo lingezeka kusidingo seembalobalo zomphakathi njengombana umbuso wombuso wentando yenengi ungenelela.
Abasebenza ngeembalobalo ngibo ababaphathi bemithetho yombuso wentando yenengi etjhatjhalazi ekumedeni, ekungeneleleni  begodu nekuzibopheleleni.
Ngikho lokhu okusengozini emzameni wokungezelela umsebenzi weembalobalo, begodu nokwakha iinhlangano ezifunekako mayelana nokuba nabantu abanengi ekufundisweni kwemininingwana esemthethweni.
UPali Lehohla umphathi weembalobalo ngokuvamileko begodu uyihloko ye-Stats SA.
Nawufuna ilwazi elizeleko nge-Stats SA nemiphumela yayo, vakatjhela i- www.statssa.gov.za nanyana bethela ku (012) 310-8600
<Doc03>
AmaLanga ali-16 wokuba maJadu: uthi bewazi?
Soloko kwangomnyaka we-1994, umbuso uthuthukise umthetho wokulungisa izinto ezimbi ezithinta abomma nabentwana.
UmThetho we-2000 wokuThuthukiswa kokuLingana nokuKhandelwa kokuBandlululwa kuMbi, owaphasiswa ukuqinisekisa bona woke umuntu uthabela amalungelo womThethosisekelo.
UmThetho lo uqinisekisa bona abomma baba nethabo lamalungelo kanye nokukhululeka okulinganako, ekulungiseni okumbi okwenzeke esikhathini esidlulileko.
UmThetho wokuLingana emSebenzini, we-1998 uqinisekisa bona ibandlululo emsebenzini, eenkhundleni nangemirholo hlangana nemakethe yomsebenzi eyabangelwa mithetho yebandlululo liyaphunguka.
Ikhuthaza ukujameleka ngokulingana kwabomma nabanye abantu ebebadinywe amathuba esikhathini esigadungileko kiwo woke amazinga weendawo zomphakathi kanye nangasese.
UmThetho wokuTjheja, we-1998 uqinisekisa amalungelo womntwana ezingeni lokuphila elaneleko mayelana nomzimba, umkhumbulo, nokuthuthukiswa komoya kanye nehlalakuhle.
UmThetho uqinisekisa bona ukutjhejwa komntwana kuyatholakala kubabelethi nanyana kwabanye abantu ekufanele bakhulise umntwana ngokweemali.
UmThetho weeNturhu zemaKhaya, we-1998 wahlonywa ukobana unikele abasinde eenturhwini zemakhaya  ivikeleko elinengi ukobana bangatlhoriswa.
Abomma, abasekugcineni  kwenturhu emakhaya, njenganje banesizo langokomthetho elizakuqinisekisa bona bavikelekile.
UmThetho wabeNtwana, we-2005, nomThetho wabeNtwana oKhibelelweko, we-2007 wahlonywa hlangana nokhunye, ukobana uvikele abentwana ukobana bangatlhagiswa, banganakwa, bangatlhoriswa nanyana behliswe isithunzi.
Umbuso sewuhlome begodu wasekela iindlela zokungena hlangana ezivikela isithunzi sabomma nabentwana.
INcwadi yesiVumelwano samaLungelo wabeNtwana ibuyekeziwe begodu yakhwezelelwa ukobana ifake godu iintjhijilo ezisathomako ezifana nokusetjenziswa kwabentwana njengabaveza iinthombe ezibulanzi nokobana abentwana babone iinsetjenziswa zeenthombe ezibulanzi.
Umbuso uziphendulele esitjhijilweni sokobana abentwana batjhadiswe nabobaba abadala kuthiwe kulisiko elibizwa ngokuthiwa “Ukuthwala”.
Umbuso uzibophelele ukuqinisekisa bona amasiko amanye namanye amasikopilo ayakhambisana nomThethosisekelo neminye imithetho efaneleko.
Indlela yokwenza lokhu isazokwenziwa ukobana kuhlonywe ngobutjha amaziko akhethekileko wamapholisa aqalene neenturhu begodu nemilandu yezomseme kanye neminye imilandu yokulwisana nabomma nabentwana. 
Ukuhlonywa kwamaziko akhethekileko kuzakuhlanganisa ikghono elifunekako ukwenza ngcono ukuphatha  nokubamba ngepumelelo abenza ubulelesi kibomma nabentwana. 
Njenganje kunamaSentha wokuTlhogomela weThuthuzela ali-17 ahlonywe kiyo yoke inarha emiphakathini enezehlakalo ezinengi zokutlhoriswa ngokomseme.
AmaSentha la anikela imisebenzi yezamaphilo nehlalakuhle begodu azakuthoma amarherho wendlela efaneleko yokubika nokubanjwa kwalabo abenza ubulelesi ngokwendlela enesithunzi nangokwebhoduluko elitlhogomelako okwenziwa babantu abaneziqu zalokho.
IsiKhwama seemali sokuBuyiswa kwePahla yobuLelesi  sasetjenziselwa ukubhadalela amaphrojekthi wokunikela amandla kwabongazimbi abali-19.
Ukunqotjhiswa kwemiSebenzi mayelana naboNgazimbi beenTurhu kanye nobuLelesi obumumethe imisebenzi enikelwa ziinhlangano zombuso kanye neenhlangano zomphakathi ezingaphezu kwe-1 500 kiwo woke amaphrovinsi kwathuthukiswa. 
Incwadi enerhelo labantu liqinisekisa abantu ukobana bafikelele imisebenzi ekhona endaweni yabo.
Iinkghonakalisi ezenza abongazimbi babe nobuntu zihlonyiwe eentetjhini zamapholisa okubikwa kizo ubulelesi khulu
AmaKhotho aTjheja imiLandu yangokoMseme athuthukisiwe.
UmThetho weeNturhu zemaKhaya unikele iindlwana zeemphephelo ukobana zihlonywe.
Njenganje kuneendlwana zeemphephelo ezima-96 eSewula Afrika, ukusukela kwezima-39 ngomnyaka we-2001.
Amalungelo weNcwadi yesiVumelwano saboNgazimbi atjhugululiwe enziwa wamambala mayelana nabongazimbi bobulelesi ababandakanyeka eRhelweni loBulungiswa beenLelesi
INcwadi yesiVumelwano le ifaka hlangana ubuNcani bamaZinga emiSebenzini emayelana naboNgazimbi bobulelesi, obubumba iphahla langokomthetho mayelana nabongazimbi ukuqinisekisa amalungelo wabo emisebenzini elindelweko ukusukela eRhelweni loBulungiswa beenLelesi.
Ngokuhlonywa kweNcwadi yesiVumelwano saboNgazimbi, inani lamalanga athethweko ukuqedelela umlandu eKhotho yemiLandu yangokoMseme yehle ukusukela kuma-285 ukuya kuma-142.
INcwadi yesiVumelwano nayo isidingo eMbusweni weSewula Afrika ukuhlangabezana  nesibopho seentjhabatjhaba ngokutjho kwesiBopho samaRherho asiSekelo woBulungiswa mayelana naboNgazimbi bobuLelesi nokusetjenziswa kumbi kwamaNdla we-United Nations (UN).
Ukubambana kweentjhabatjhaba ekulungiseni iintjhijilo zenturhu yokulwisana nabomma nabentwana.
ISewula Afrika ithumele umbiko wayo weragelo  elenziwe ekusetjenzisweni kwesiVumelwano sokuSusa begodu nebandlululo elenziwa kibomma kukomidi ye-CEDAW ye-UN.
ISewula Afrika ibambe umhlangano waboNgqongqotjhe we-Southern African Development Community (SADC)  ngomhlaka (Oktoba 09) ukuqedelela umtlamo womnyaka we-10 wesifunda wamaqhinga wokwenza  mayelana nokukhukhuthiswa kwabantu, khulukhulu kwabomma nabentwana.
Incwadi eneemphakamiso ye-SADC mayelana nobuLili nokuThuthukisa imibuso leyo iLunga lomBuso le-SADC okuzakuthi ngomnyaka we-2015 zihlome umthetho olwisana nokutlhoriswa kwezomseme.
ISewula Afrika yabamba umHlangano wesiFunda wobuLungiswa kobuLili (9-10 kuNovemba 2009), kwahlanganiswa abajameli ababuya eenarheni ze-Afrika ukwabelana ngamalemuko nezinto ezihle ekuphunguleni inturhu emayelana nokomseme kanye nobulili.
Ungaqali ngeqadi, lwisana nokutlhoriswa
<Doc04>
Isitatimende sokuba Wedwa
UmNyango wezeziNdlu uzibophelele ekuvikeleni ukuba wedwa kwakho kanye nokuthuthukisa ithekhnoloji ekunikela ilemuko elinamandla khulu nelezinto zomtjhini-ngqondo eliphephileko.
Isitatimende sokuba Wedwa sisebenza kubuNzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu begodu bulawula ukubuthelelwa kwemininingwana kanye nokuyisebenzisa.
Ngokusebenzisa ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu, uvumelana nemininingwana esetjenziswako ehlathululwe kilesi sitatimende.
Ukubuthelelwa kwelwAzi okungelomuNtu
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela ilwazi okungelomuntu elibonakalako, elifana nesiphande se-imeyili yakho, ibizo, isiphande sekhaya nanyana somsebenzi nanyana inomboro yomtato.
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela godu nelwazi leenthombe ezinganabanikazi, elingasiyo into erarako kuwe, elifana nekhowudu yakho ye-ZIP, umnyaka wobudala, ubulili, okunyulako, iinkareko nokuthandako.
Kukhona godu nelwazi elimayelana neensetjenziswa zangaphandle zomtjhini-ngqondo namahlelo womtjhini-ngqondo amane abuthelelwe mNyango wezeziNdlu.
Ilwazeli lingafaka: isiphande sakho se-IP, umhlobo webhrawuza, amabizo weziko, iinkhathi zokungena neemphande zobunzinzolwazi ezikulayelako.
Ilwazeli lisetjenziswa mNyango wezeziNdlu mayelana nokwenziwa komsebenzi, ukutjheja izinga lomsebenzi, begodu nokunikela iimbalobalo ezivamileko mayelana nokusetjenziswa kobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu.
Sibawa ukhumbule bona nangabe utjho ilwazi okungelakho bunqopha nanyana unikela ngemininingwana emasikizi ngokungena kumabhodi wemilayezo yomphakathi yomNyango wezeziNdlu, ilwazi leli kungenzeka lithathwe bese lisetjenziswa ngabanye.
Tjheja: UmNyango wezeziNdlu awufundi nanyana ngikuphi ukuthintana kwangasese okwenza kumtjhini-ngqondo.
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza bona ubuyekeze isitatimende sokuba wedwa sobunzinzolwazi okhetha ukubuhlanganisa ukusuka kumNyango wezeziNdlu ukuze ukghone ukuzwisisa bona ubunzinzolwazi lobo bubuthelela njani, bulisebenzisa njani begodu bulaba njani ilwazi lakho.
UmNyango wezeziNdlu awunaso isibopho mayelana nesitatimende sokuba wedwa nanyana okhunye okumunyethweko kubunzinzolwazi engaphandle komndeni wobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu.
Ukusetjenziswa kwelwAzi okungelakho
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela begodu usebenzisa ilwazi okungelakho ukusebenzisa ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu kanye nokwenza imisebenzi oyikhombeleko.
UmNyango wezeziNdlu okhunye godu usebenzisa ilwazi lakho elaziwako ukukutjela ngeminye imikhiqizo nanyana imisebenzi ekhona kumNyango wezeziNdlu kanye nakweminye esebenzisana nayo.
UmNyango wezeziNdlu ungakuthinta godu ngokwenza ukuhlola ukobana wenze irhubhululo elimayelana nombono wakho ngemisebenzi yanje nanyana imisebenzi emitjha okungenzeka inikelwe.
UmNyango wezeziNdlu awuthengisi, awurendisi nanyana awuqatjhisi amarhelo wabathengi bayo kwabanye abantu abangeqadi.
UmNyango wezeziNdlu unganande ukuthinta ngaso soke isikhathi, ukhulume nawe ngokujamela abanye abalingani bamarhwebo wangaphandle mayelana nokuthile abakunikelako okungenzeka ube nekareko kikho.
Nakunjalo-ke, ilwazi lakho owaziwa ngalo elaziwa nguwe (i-imeyili, ibizo, isiphande, inomboro yomtato) ayidluliselwa emuntwini wangeqadi.
Ukwengezelela, umNyango wezeziNdlu ungabelana ngemininingwana nabalingani obathembako ukusisiza ukwenza ihlaziyo leembalobalo, usithumele i-imeyili yakho nanyana isiphande sakho seposo, unganikela isekelo lomthengi, nanyana uhlele ukulethelwa.
Boke abantu bangeqadi abafana nalabo bayalelwa ukobana basebenzise ilwazi elingelakho ngaphandle kokunikela imisebenzi le kumNyango wezeziNdlu, begodu kufuneka batjheje ukuba yifihlo kwelwazi elingelakho.
UmNyango wezeziNdlu awusebenzisi nanyana awunikeli muntu ilwazi elingelakho osabana nalo, elifana nobuhlanga, ikolo, nanyana ihlangano yepolotiki okiyo, ngaphandle kokunikelwa nguwe imvumo.
UmNyango wezeziNdlu uhlala utjheje ubunzinzolwazi kanye namakhasi avakatjhelwa bathengi bethu ngaphakathi komNyango wezeziNdlu, ukuze ukghone ukubona bona ngimiphi imisebenzi yomNyango wezeziNdlu eyaziwa khulu.
Imininingwana isetjenziselwa okumunyethweko okukhethekileko begodu nokukhangisa ngaphakathi komNyango wezeziNdlu kubathengi labo ukuziphatha kwabo kutjengisa bona banekareko endaweni yesifundo esithileko.
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu buzakuveza ilwazi okungelakho, ngaphandle kwesaziso,  kwaphela nangabe bakhonjelwa mthetho ukwenza njalo nanyana ngommoya omuhle bakholwa bona isenzo esinjalo siyafuneka uku: (a) ukulandela imilayo yomthetho nanyana ukukhambisana  nerherho langokomthetho elisiza umNyango wezeziNdlu nanyana indawo; (b) ukuvikela begodu nokuvikela amalungelo nanyana ipahla yomNyango wezeziNdlu; (c) ukusikimela ubujamo oburhabako ukobana uvikele ukuphepha kwabasebenzisi bomNyango wezeziNdlu, nanyana komphakathi. 
Ukusetjenziswa kwamakhuki
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu busebenzisa “amakhuki” ukukusiza bona enze ilemuko lakhe ngokwezinto ezikumtjhini-ngqondo libe ngelakhe yedwa.
Ikhuki  yifayili yetheksti ebekwa yiseva yekhasi lewebhu kudiski.
Amakhuki angeze asetjenziselwa ukwenza amahlelo nanyana ukudlulisela amavayirasi kumtjhini-ngqondo wakho.
Amakhuki anikelwa wena ngendlela ekhethekileko, begodu akghona ukufundwa kwaphela yiseva yewebhu endaweni ekhuphe amakhuki yawanikela wena.
Omunye weminqopho wokuthoma wamakhuki kunikela itshwayo elifaneleko ukobana wonge isikhathi.
Umnqopho wekhuki kutjela iseva yewebhu bona sewubuyele ekhasini elithileko.
Isibonelo, nangabe wenza amakhasi womNyango wezeziNdlu abe ngewakho, nanyana uzitlolisa nendawo nanyana nemisebenzi yomNyango wezeziNdlu, ikhukhi isiza umNyango wezeziNdlu ukukhumbula ilwazi lakho elithileko ngamavakatjho alandelako.
Lokhu kwenza bona irherho lokugadangisa ilwazi okungelakho libe lula, okufana neemphande zama-akhawundi, iimphande zokulethwa ngeenkepe, njll.
Nawubuyela kubunzinzolwazi obufanako bomNyango wezeziNdlu, ilwazi olifake ngaphambilini lingakhutjhwa, yeke ungamane usebenzise amatshwayo womNyango wezeziNdlu ozitjhugululele wona. 
Unekghono lokwamukela nanyana lokwala amakhuki.
Inengi lamabhrawuza wewebhu amane amukele amakhuki, kodwana esikhathini esinengi ungalungisalungisa ukuhleleka kwebhrawuza yakho ukobana yale amakhuki nawunyula lokho.
Nangabe ukhetha ukwala amakhuki, angeze wakghona ukuba nelemuko elizeleko lamakghono akhulumisanako wemisebenzi nanyana ubunzinzolwazi obuvakatjhelako bomNyango wezeziNdlu.
Ukuvikeleka kwelwAzi okungeLakho
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi okungelakho ukobana kungangeni abantu abangakagunyazwa, ukusetjenziswa nanyana ukuveza ifihlo.
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi okungelakho elingabonakala olifake kumaseva womtjhini-ngqondo ebhodulukweni elilawulwako, elivikelekileko, elivikelwe ukobana kungangeni abantu abangakagunyazwa, ukusetjenziswa nanyana ukuveza ifihlo. 
Lokha ilwazi okungelakho (elifana nenomboro yekarada lekhredithi) lidluliselwa kobunye ubunzinzolwazi, livikelekile ngokusetjenziswa kokutjhugululwa kwemininingwana, okufana neSokhethe yeLarha eliVikelekileko (i-SSL) leemphakamiso.
Amatjhuguluko ngesiTatimende lesi
UmNyango wezeziNdlu ngaso soke isikhathi uzakunande ungezelela isiTatimende lesi sokuba Wedwa ukutjengisa ikhamphani kanye nombiko obuyako womthengi.
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza bona ngaso soke isikhathi ubuyekeze isiTatimende lesi ukobana wazi indlela umNyango wezeziNdlu ovikela ngayo ilwazi lakho.
Imininingwana ongasithinta kiyo
UmNyango wezeziNdlu wamukela iimphakamiso zakho mayelana nesiTatimende lesi sokuba Wedwa.
Nangabe uyakholwa bona umNyango wezeziNdlu awukasilandeli isiTatimende lesi, sibawa uthintane nomNyango wezeziNdlu ku- webmaster@kznhousing.gov.za.
Sizakusebenzisa imizamo yerhwebo engabizi khulu ukobana siqunte msinya begodu silungise umraro.
<Doc05>
Ikulumo kaNdunakulu u-Ebrahim Rasoo emNyanyeni wokuGidingwa kwabaFundi bebanga lesumi
Namhlanjesi size lapha ukuzokuthokozisa abafundi bethu bebanga lesumi  abaphume phambili.
Sithi kibo: Nisebenzile! Siyazikhakhazisa ngani, iPhrovinsi neNarha siyazikhakhazisa ngani, ababelethi benu  bayazikhakhazisa ngani, begodu okuqakatheke tle kukobana nina kufanele nizikhakhazise ngani.
Isizathu sokobana sifune ukuzikhakhazisa ngalindlela njenganje, kuthokozela indaba yokobana ukuzuza kwesikhathesi kube khona ngemva kobudisi nokuzidela okuthethe isikhathi eside, okuthi namhlanjesi kujamele isikhathi sehlathululo yalezehlakalo ezingahlathululeka kuhle njengezibudisi.
Ibanga lesumi libudisi.
Eminyakeni egadungileko elisumi kwafuneka bona sitjhugulule ikambiso yezefundo yoke siyikhuphe kileyandlela yebandlululo.
Ezintweni ezinengi siphumelele ekuhlanganiseni khulu isilabhasi eyodwa kanye nesihlahlubo, amanani amakhulu walabo abatlola begodu baphumelele ebangeni lesumi, begodu nelemuko lokobana zefundo nazo zitlhogomela ngaphezu komuntu ngamunye – ukobana umNotho woke uyame kumakghono akhona anikelwe yindlela yekambiso yezefundo.
Kwamambala ibanga lesumi libudisi.
Abadosiphambili bethu ababuthene lapha e-Leeuwenhof sinethemba lokobana ngibo abafaneleko esinabo, ngilabo abazuze kuhle khulu, begodu ngibo labo abafanele bakwakwazelwe yiPhrovinsi le.
Imikhumbulo yethu  itjhinga godu nakumaphesende ama-71% wabantu abangehla kweminyaka ema-20 ubudala abangakhange baqede iimfundo sesekhondari, isiquntu sama-80 000 abangene kuGreyidi 1 nawe eminyakeni eli-12 egadungileko abangakhange batlole ngitjho neenhlahlubo zomnyaka we-2004 ngombana balisa kade, begodu nenengi elatlolako, kodwana ngesimanga sekhetho leemfundo namagreyidi, baneentifikeyidi zebanga lesumi ezingeze zamukelwa mnotho nanyana liziko eliphakemeko.
Ibanga lesumi libudisi khulu ngesimanga sokobana nimafesdere wethu wesitolo.
Isitjhaba sahlulela ikusasa lethu ngemisebenzi yenu
Babeka ithemba labo kuhlalakuhle yenu.
Babeka ithemba labo esikhathini esizako ngokusisa kundlela yethu yekambiso esihlanganisileko kilesi sikhathi sokugidinga.
Begodu iye, isineyi esikhulu sawo womabili amabhajede yeliZwe neyephrovinsi sitjhinga kwezefundo.
Kilomnyaka uwodwa, ukubulunga imisebenzi yabafundisi abazi-2000 kube netlhogeko yokobana sithathe iimali kweminye imisebenzi yamaphrovinsi siyifake kwezefundo.
Kufanele sisise ngamandla eenkolweni ezitlhagako ukuze ngokungezelela amanani ukulingana kwezefundo kuzokubonwa ngokukholelwa tle  ekusaseni lesinye nesinye isikolo esikomplasi.
Okuqakatheke khulu, uNgqongqotjhe u-Dugmore noSupuritende uJenerala Swartz, sisele ngento eyodwa yokukhiqiza amaQhinga wabaNtu ukuvumela koke ukusisa lokhu.
Kufanele sikhiqize  abafundi bebanga lesumi abaqinileko ngokwemikghwa yabo, abanemiphumela emihle, abakhambisana nomNotho, abathembekako emphakathini wabo, begodu abazakwenza abantu bazuze. 
Lokhu ngilokho esizokugidinga lapha namhlanjesi.
Ujamiselele amathemba la njengombana Sakha iKhaya labo boke.
Sigidinga ukuzuza kwenu ngombana nizinikele begodu nisebenze ngamandla, ababelethi benu bazinikele begodu banisa esikolweni, begodu nomphakathi wenu nawo uzinikele begodu wasisa ekusaseni lenu.
Inengi labantu lizaza ubungako bokugidinga imiphumela yebanga lesumi nakuqalwa ngendlela libudisi ngakhona nephuzu lokobana ingatjengisa iinsalela zendlela yekambiso yebandlululo.
Nguwe kwaphela ongehlula lokhu ngokuzibophelela ngokuba maJadu nangokuba nomnqopho ekwakheni iKhaya labo Boke, lelo elinganabandlululo begodu elilinganako.
Lokhu kufanele kutjengiswe kiwo woke amakhetho owenzako ukutjhinga phambili ukusukela kwanjesi.
Bekufike kwanjesi kufanele ukhethe kwaphela bona uzokusebenza budisi kangangani.
Isitifikeyidi sakho sebanga lesumi senza bona ukghone begodu sikukatelela bona uthathe iinqunto  ukhethe bona ufuna ukuba mhlobo muphi womuntu nokobana ufuna ukuphila ipilo enjani. 
Siyakuthokozisa begodu sikufisela itjhudu.
<Doc06>
Umsebenzi wokuPhatha iPhrojekthi yokuThintana yomBuso ye-2010 ku:
kghonakalisa ukuphumelela kweminqopho yamaqhinga wokuthintana mayelana neBhigiri yokuthoma yama-Afrika ePhasini i-FIFA
ukuphumelelisa ithuba elikhethekileko leli ukutjengisa nokwakha khudlwana ukubumbana nokuzikhakhazisa phakathi kwamaSewula Afrika
ukukhuthaza itja
ukumaketha inarha ephasini
ukubumba ubujamo bokuthintana obusiza ukusebenzisa ithuba leli ukurhabisa ituthuko begodu nokukhulisa amathuba
ukubumba ibumbano nokuzwana kuma-Afrika
Lokhu kuzakuzuzwa ngalokhu:
ngokunikela ubudosiphambili nokuhlanganisa mayelana nokuthintana kombuso ngeBhigiri yePhasi ye-2010
ukwakha ihlanganyelo lelizwe labathintanisi bomphakathi nabangasese kiyo yoke imikhakha, begodu nokwakha iinhlanganisela nabathintanisi enarhakazini begodu nangephalalo, ukuze ngokubumbana inarha nenarhakazi zingasebenzisa ithuba leli elingapheliko lokuthintana 
ukwenza amaphrojekthi amakhulu wokuthintana wombuso mayelana neBhigiri yePhasi yeBholo eRarhwako ka-2010.
<Doc07>
ImiThetho eLawula ukukhamba kweenKoloyi  eNdleleni yeliZwe iKhibelelwe ukwenza ngcono ukuphepha endleleni
EPOLOKWANE: ImiThetho eLawula ukukhamba kweenKoloyi  eNdleleni yeliZwe ikhibelelwe.
Kubizwa ngokuthiwa kukhibelelwa kwetjhumi nekhomba begodu kwathoma ukusebenza lokha nawukhutjhwako.
UmThetho weeNdlela nezokuThutha wazisa abatjhayeli beenkoloyi ngokukhibelelwa okungilokhu:
Iinkoloyi ezitja ezitloliswe ngemva kuka-01 Rhoboyi 2010 kufanele zibe namanambapleyidi afakwe ngeempikiri ezinetjhada elidumuzako nanyana iinkrufu.
Nangabe angeze zafakwa ekoloyini kufanele zifakwe ebhrakethini elikhambisana ne-SANS 973.
Ukukhibelela lokhu kuzakwehlisa izinga lobulelesi nemilandu eyenziwa batjhayeli beenkoloyi endleleni abasusa lula inambapleyidi ukuze bangatholakali.
Angeze kwaba lula ukususa inambapleyidi bese uyibuyisela msinya ngemva kokwenza ubulelesi ngombana ngaso soke isikhathi izakufuna iindleko ezingeziweko.
Inambapleyidi yenziwe nge-aluminiyamu ezakwenza bona kube budisi bona itjhe ingasafaniseki  nawungehlelwa yingozi.
Ukusukela ngomhlaka-1 kuMhlolanja 2011 abantu abathola amalayisensi wokutjhayela wekhowudu C, C1, EC nanyana  EC1 ilayisensi yokutjhayela angeze bavunyelwa ukobana utjhayele ikoloyi efuna ikhowudu B nanyana ikhowudu yelayisense ye-EB (ngokwendlela yakade umuntu onelayisense yekhowudu 10, 11, 13 nanyana 14 angeze akghona ukutjhayela ikoloyi efuna ilayisensi yekhowudu 08).
Lokhu kuzakusebenza kwaphela kilabo abaphethe amalayisensi amatjha.
Inani labatjhayeli abanengi bafaka iimbawo zamalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezikulu ukuze babalekele njengesibonelo ukuhlolwa ngokujamisa ikoloyi ilinganise.
Okuliqiniso kukobana lokha nasele bathole amalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezikulu, batjhayela iinkoloyi ezincani kutholakale bona abakajayeli ukuzilawula nabazitjhayelako bese bagcine babandakanyeka eengozini.
Kulindeleke nokobana boke abatjhayeli labo abathole amalayisensi wokutjhayela iinkoloyi ezikulu kufanele babe nePhomede yokuTjhayela okuPhrofetjhinali kodwana, iimbalobalo zitjengisa okhunye okuhlukileko.
Lokhu kufakazela iphuzu lokobana abafakiimbawo bebafuna amalayisense wokutjhayela iinkoloyi ezincani ingasi wokutjhayela iinkoloyi ezikulu.
Isisetjenziswa esiLawula ukuNzinza kweLayelo leembhesana ezincani neembhesana eziphakatjhana zethulwe ngokwerherho lesitifikeyidi elibumba  ingcenye yokuhlola ukulungela ukuba sendleleni.
Kusebenza kizo zoke iimbhesana ezincani neembbhesana eziphakatjhana begodu ingasi kwaphela iinkoloyi eziqeda ukwenziwa.
Umnikazi wekoloyi otlolisiweko nanyana okujameleko kufanele athumele iforomo le- DSCD elisemthethweni elizalisiweko esitetjhini sokuhlola.
Isisetjenziswa esiLawula ukuNzinza kweLayelo sisetjenziswa esijamele ukukhumuka kwetayere erimini itayere nalithuthumbako lokha ikoloyi nayikhambako
Ukukhibelelwa komThetho 332 kwakhutjhwa begodu kurheliswa ezintweni ezihlola ubuqiniso bomnuko ezingasetjenziselwa ukubuthelela amasampula abufakazi bomnuko kanye nesitifikeyidi esikhitjhwe mkhiqizi nanyana mthumelipahla singasetjenziswa njengobufakazi kwezinye zezinto, ngokukhiqizwa kwaphela.
Ukukhibelelwa lokhu kufuna ukulungisa indaba eyavezwako mayelana nokuba semthethweni kweensetjenziswa zokuphefumula ngokutjho kwesigaba 65(7) somThetho  oLawula ukukhamba kweenkoloyi eNdleleni, we-1996 begodu ukhambisana ne-SABS 1793 begodu ungasetjenziselwa ukuqinisekisa ukungenelela komnuko wotjwala. 
Okulandelako kuziinsetjenziswa eziquntiweko:
“Lokhu kusikhathi esifaneleko ngesikhathi sehlobo njengombana kunikela umdlandla omnengana emizameni yethu yokulwa nokutjhayela urhamulile eendleleni zethu”, kutjho u-MEC weeNdlela nezokuThutha u-Pinky Kekana. 
<Doc08>
ImiSebenzi yezamaPhilo yabomma abasidisi (ngaphambi kokubeletha)
Abentazana nabomma abasidisi balayelwa emisebenzini yokubelethisa nanyana kumaZiko we-Obstethriki waboDorhodera abaBelethisako (ama-MOU) eendaweni zemadorobheni begodu kumasathelayidi nanyana kumatlinigi akhiweko eendaweni zemakhaya.
Ama-MOU maziko wokubelethisa aphethwe bodorhodera ababelethisako emphakathini mayelana netlhogomelo leengulani elisisekelo lezamaphilo.
Kuqakathekile bona abomma abasidisi babhuge ivakatjho labo lokuthoma  etlinigi ngaphambi kweemveke ezima-20 nanyana  msinya ngemva kwalokho.
Umma uhlolwa ngokungeneleleko ekuthomeni begodu uyakhanselwa lokha nakaya etlinigi yabomma abasidisi kokuthoma, lokhu kwaziwa godu ngokuthiwa livakatjho lokubhuga.
Ukuba sidisi kutjhejwa ngokuthi anande eza emavakatjhweni alandelako.
Ipilo kamma nayo ibekwa ilihlo elibukhali.
Uzakukalwa, athathwe iingazi bese uhlolwa nomhlambuluko.
Nangabe akunamraro, kufanele abuyele ilandelela yevakatjho lokuthoma ngemva kweemveke ezimbili ukobana azokuthatha imiphumela yokuhlolwa ethethwe ngevakatjho lokubhuga.
Ngemva kwalokhu, kufanele abuyele etlinigi qobe ziimveke ezisithandathu ukuya eemvekeni ezima-28, bese evekeni yama-34, ngemva kwalokho njengombana kutjhiwo yitlinigi/sisebenzi se-MOU (amahlandla wokuya kanengi etlinigi angahluka ngokweendawo).
Abomma abasidisi bayaskrinwa kuhlolwe iingozi ezingahle zibe khona emaphilweni wabo begodu nobuphilo bombungu.
Kokubili abentazana abamatlawana nabomma abaneminyaka yobudala engaphezulu kwama-35 abasidisi bathathwa njengalabo abasengozini khulu.
Lokhu kutjho bona kungenzeka babe nemiraro lokha nabazithweleko nalokha nababelethako.
Abomma abasidisi abangabonwa godu basengozini khulu nangabe iingazi zabo zikhuphukela phezulu, umlando wokungakhambi kuhle kweenthako zefuzo emzimbeni, babe sidisi amahlandla ambalwa begodu nokobana bakhe basikwa kwakhutjhwa umntwana ngokobana basikwe ngaphambilini.
Abomma abathi nabahlolwako kutholakale bona basengozini khulu basiwa etlinigi  yabomma abasidisi okungalalwa kiyo kumazinga aphakathi nanyana aphakemeko weembhedlela, lapha okhunye godu ukuhlola nokuskrina kwenziwa khona.
Abomma abasengozini khulu lokha nabasidisi bayayeleliswa bona baye kanengana kumatlinigi wabomma abasidisi okungalalwa kiwo. 
Nangabe kukokuthoma uvakatjhela kusikghonakalisi samaphilo, uzakukhonjelwa ukobana uzalise iforomo bese uzakuvulelwa ifolda.
Iza nencwadi yakho kamazisi, eminye neminye imitjhoga oyiselako nekarada letlinigi nanyana lesibhedlela, nangabe esikhathini esidlulileko bewuzitlolisile kusikghonakalisi.
Ukuba sidisi okunganazo iingozi kuphathwa kuma-MOU (kumaziko wokubelethisa aphethwe bodorhodera ababelethisako emphakathini mayelana netlhogomelo leengulani elisisekelo lezamaphilo) eendaweni zemakhaya, nakumasathelayidi begodu nematlinigi akhiweko eendaweni zemakhaya.
Ukuba sidisi okuyingozi khulu kuphathwa kumatlinigi wabomma abasidisi okungalalwa kiwo.
<Doc09>
Ihlelo lokOndleka eliHlanganisiweko
Ihlelo lokOndleka eliHlanganisiweko (i-INP) ihlose ukwenza ngcono ubujamo bokondleka babo boke abantu abahlala kuphrovinsi ye-Western Cape.
Kunezinto ezimbalwa kilelihlelo.
Kutjho ukuthini ukungondleki?
Ukungondleki kumraro omkhulu eSewula Afrika begodu kungenye yezinto ezikulu ezibangela ukugula kwabentwana kanye nokuhlongakala.
Kunesilinganiso sokobana pheze amaphesende ama-30% wabentwana beSewula Afrika abakhuli kuhle ngesimanga  sokungadli ukudla okunepilo eminyakeni yokuthoma yamaphilo wabo.
Ukudla  ukudla okungakeneli,  ubulwele kanye nokugandeleleka ngokomkhumbulo/ukuzwa ubuhlungu kuzizinto eziqakathekileko ezibangela ukungondleki.
Umtlhago nokungabikhona kwemithombo kumatshwayo asisekelo enza bona kube nokungondleki.
I-INP izama nokuqalana nobulwele oburhatjheka ngeendlela ezinengi. 
Iingezelelo zabentwana
Ezingeni elisisekelo setlhogomelo lezamaphilo abentwana abahlolwako begodu kwafunyanwa bona abanapilo (lokhu kufaka hlangana abentwana  nabantu abadala  aba-HIV  phosethivu begodu abanobulwele bamaphaphu) bazakunikelwa iingezelela-kudla kufakwe hlangana ipuphu enamandla kanye nesiselo esinikela amandla.
Iingezelela-kudla zinikelwa kilezongulani ezikhethiweko ngokwendlela ethileko.
Abasebenzi bezamaphilo benza nokukhansela, ilwazi kanye nefundo emayelana nokudla okunepilo begodu neendlela ezinepilo zokwenza amalungiselelo wokudla.
Isazi semithetho yokudla sinikela godu nangemisebenzi ekhethekileko emphakathini. 
Ukumunyisa ibisi lebele
Ukusiza ukulwisana nokungondleki lokha umntwana nakasesemncani abasebenzi bezamaphilo bakhuthaza abomma ukobana bamunyise abentwana babo ukuyokufika eenyangeni ezisithandathu zobudala bese ngemva kwalokho baragele phambili  nokumunyisa ukungezelela ukwethulwa kweengezeleli-kudla okufaneleko, bekufike lapha umntwana aba neminyaka emibili ubudala.
Ezinye iindlela zokondla kucocisanwa ngazo nabomma aba-HIV phosethivu.
IsiBhedlela se-Vredendal neSentha yokuBelethisa ye-Groote Schuur ziimBhedlela zabeNtwana ezinoMusa ephrovinsini ngokuya kwesisungulo seembhedlela zabentwana. 
Ukutjheja ukukhula
Boke abentwana bayakalwa ngaso  soke isikhathi njengengcenye yehlelo lokutjheja ukukhula, okusitjengiso sokobana umntwana uyakhula.
Ubudisi bufakwa eKaradeni leNdlela yePilo.
Abonobangela abangabonakaliko bokwehla komzimba baqalelelwa  njengamalwele athelelanako, ukutlhayela kokudla ekhaya nokungatjhejwa komntwana. 
Amalwele athelelanako adlala indima ekulu ekutlhayeleni kwezakhamzimba  begodu amalwele la alatjhwa ezingeni elisisekelo lokutlhogonyelwa kwezamaphilo.
Ubulwele bokuthulula bukhambisana khulu nebhoduluko elingakahlwengeki (ihlwengiso  nokuphakelwa kwamanzi)  ukwehla komzimba nanyana ukungakondleki kwesana, ekukhambeni kwesikhathi okwenza bona lizithole lithulula khulu begodu lithulula isikhathi eside.
Ukuphungula umtlhago
Amakhaya atlhagako ayaqalwa begodu athathwe njengelinye lamahlelo wombuso wokuphungula umtlhago.
Ivikeleko lokudla emakhaya litjhejwa ngokweengaba begodu kuba nokungena phakathi okufaneleko begodu nokunikelwa isekelo.
Iingezelela-kudla ezimaVithamini
Ukulawula ukutlhogela kwezinto ezinengi ezinikela umzimba amandla kuyingcenye eqakathekileko yomsebenzi.
Izinto ezinengi ezinikela umzimba amandla kuzizinto zemvelo ezifana namavithamini kanye namaminerali, atholakala ngamani amancani emzimbeni begodu aqakatheke khulu ekutjhejeni ipilo ehle.
I-INP inikela iingezelela-kudla zeVithamini A ebantwaneni abaqothelweko.
Abentwana abanganayo iVithamini A umzimba wabo uyehla, bayabhalelwa kukhula ngendlela efaneleko begodu kungenzeka babe namathelelwano bese babulala ngiwo.
Ukutlhoga iVithamini A kona nelihlo begodu kungunobangela omkhulu wokuphophala kwabentwana.
Abentwana abakala phasi khulu nababelethwako banikelwa amapilisi weVithamini A, okungiwo akhuphula ihlelo lokukhuphuma umzimba ezifeni begodu asiza ukuthuthuka kokukhula komntwana.
Amasana asukela eenyangeni ezisi-6 ukuya kwezili-11 banikelwa idosi elilodwa leVithamini A  (100 000 IU) ukukhandela bona bangaguli khulu.  
Abentwana abasukela eenyangeni ezili-12 ukuya eminyakeni emihlanu ubudala banikelwa idosi elilodwa le- 200 000 IU  nabaneenyanga ezili-12 bese ngemva kwalokho  banikelwa idosi le-200 000 IU qobe ziinyanga ezisithandathu bebabe neminyaka emihlanu ubudala. 
Amadosi angezelelweko weVithamini A anikelwa abentwana abatlhoga ukudla khulu, nanyana abanethelelwano lamalwele eliphikeleleko elifana nokuthulula, imarsela nanyana ithelelwano le-HIV.
Ukuba namanyokana
Ukwehla komzimba ebantwaneni kungabangelwa kukuba namanyokana begodu lokhu kungalatjhwa etlinigi ngemitjhoga yamanyokana.
Isiyeleliso ngokondleka mayelana nobujamo obuthileko
Ukufundiswa ngokondleka, ilwazi nokukhansela kuyenziwa kiwo woke amazinga wokutlhogomela ebantwini ekhe baba nobulwele bokufa kwezitho zomzimba, abanobulwele beengazi eziphezulu, iingazi eziphezulu, ubulwele beswigiri, i-HIV/AIDS nobulwele bamaphaphu.
Ihlelo lokondleka esikolweni samabanga aphasi
Ihlelo lokondleka esikolweni samabanga aphasi liyatholakala eenkolweni ezikhethekileko ezikhethiweko ezinomnotho ongaphasi.
Iinkimi lezi njenganje zenziwa kanyekanye nezomNyango wezeFundo.
Umbuso wephrovinsi uhlose ukufikelela ebantwaneni abazi-125,000 eenkolweni zamabanga aphasi ezima-847 kuphrovinsi ngomnyaka we-2004 ngehlelo lokusiza ngokunikela iinkolo ukudla.
Ukudla eenhlanganweni
Okhunye godu i-INP inikela eenhlanganweni ezitlhogomela amatlayendi ngokomsebenzi werherho lokudla mayelana nokunikelwa kokudla  okondlekileko okunepilo.
Imilayo:
Iimvakatjhi eziya etlinigi/eembhedlela eziphakathi nanyana eziphakemeko kokuthoma zizakukhonjelwa ukuzalisa iforomo bese kuba nefolda evulelwa isigulani.
Iza nencwadi yakho ye-ID.
Kuzokufuneka incwadi ebuya etlinigi ekudlulisako lokha nawuya eembhedlela.
Iimbhedlela zizakukhombela isilibhu sakho somrholo sanje/ukuhlolwa kwengeniso-mali (i-IRP5).
Iza nekarada lakho lesibhedlela nangabe esikhathini esidlulileko bewuzitlolise esibhedlela.
<Doc10>
Ikulumo ethulwe liSekela likaNgqongqotjhe womNyango wezemiSebenzi yomPhakathi, uNom. Ntopile Kganyago, i-MP,  ngesehlakalo sokuhlonywa kokuthoma kweHlelo langaPhakathi leDorobho leTshwane , umAkhiwo weBhanga eKulu yeSewula Afrika, eTshwane.
Ezinye iinkhulu zombuso eziphezulu
Bodade namasokana weembikiindaba
Iintatanyiswa ngokuhlukana kwazo
Isiqunto esithethwe yiKhabinethi ngomnyaka we-1997 ukukhuthaza iminyango yombuso welizwe  ukwenza ingaphakathi ledorobho leTshwane libe likhaya labo lasafuthi bekusitjengiso sebhudango elinamandla; ngaleso sikhathi nesikhathini sanje.
Umphumela umtlamo ohlelwe kuhle ukobana uhlanganise ukusebenza godu kwamadorobho wethu ngokwesibawo sombuso sokuvuselela amadorobho neminye imizamo yokuthuthukisa iinkhala etlanyelwe ukuhuthukiswa imikghwa yokuphaka emadorobheni enokuziphendulela kumalungelo wobuntu, Ubuntu eendaweni zokuhlala, ukuthuthukisa umnotho nokubambana komphakathi.
Namhlanjesi njengombana siphosa ilitje lokuthoma ekuphumelileseni lelobhudango , okhunye godu sigidinga ikhambo esilikhambileko bekube nje.
Ukubonisana okungeneleleko esikhathini esinengi okutjengiswa ziinkulumo-pikiswano ezingeneleleko mayelana neendingo begodu namakhetho eminyangweni yombuso ngendlela amabhoduluko angakhona lokho akhange kusiliye soke emnqopheni obewukhona, okukukwenza ngcono ukusebenza kwebhoduluko lombuso weTshwane ngaphakathi kwedorobho leTshwane.
Ngesikhathi esifanako sifuna ukunikela ngasikhathi sinye ekuvuselelweni idorobho ngaphakathi kanye nokwenza ihlangano isebenze godu.
Eminye iminqopho esingeze sathi ayikaqakatheki ifaka hlangana umzamo wokobana sidose iphiko langasese lokusisa iimali, sithuthukise umfanekiso weTshwane njengehlokodorobha eqakathekileko e-Afrika begodu nokuthuthukisa amandla wokunikela abantu umnotho. 
Umbuso ngiwo omnikazi womtlhago omnengi begodu hlangana nabasisi abakhamba phambili epilweni yomnotho wombuso wendawo khulukhulu emadorobheni we-Johannesburg neleTshwane nge-Gauteng.
Iminyango ifuna iindawo zama-ofisi zokusebenza ukuze zikghone ukwenzela imiphakathi imisebenzi ngokuzalisa igunya layo.
Kuyaziwa bona inengi lemakhiwo yombuso isemkhakheni omuhle ukuya kwengcono ayisimihle tle ngokwejamo layo.
Ukuvuselelwa, ukungezelelwa nokulungiswa kuzakuthatha iimali enengi begodu kunikele engcenyeni yephrojekthi yangaphakathi kwedorobho leTshwane ye-BEE.
Qobe mnyaka umbuso welizwe ngokomNyango wezemiSebenzi yomPhakathi isebenzise iimali edlula amabhiliyoni amabili (R2 amabhiliyoni) ukubhadalela iindawo eziqatjhisako nezinye iimali ezikhambisana nokuphatha ipahla ezifana  namanani kanye nemisebenzi, elizweni mazombe, ngakho kokubili iphiko langasese nombuso wendawo njengomamukeli.
Ngokufanako kubahlanganyeli ababodwa abalindelwe ukobana barage nerherho lokuvuselela ingaphakathi ledorobho leTshwane,  nakukghonakalako ngokuzibandakanya emBusweni wePhrovinsi ye-Gauteng ngokwamaphrojekthi wayo wokusisa amakhulu njengombana asekelwa yi-Ejensi eThuthukisa umNotho e-Gauteng (i-GEDA)
Ngokobujamo beHlelo lengaphakathi leDorobho leTshwane, ukusukela nje kwaziwa njenge “Re Kgabisa Tshwane” bese kube nesihlokwana esithi “INdawo eNgcono ongaba kiyo”, itjhejo lisebantwini khulu (kokubili iinsebenzi zomphakathi nezangasese) njengombana isendaweni abahlala kiyo lokha nabenzelwa begodu banikelwa imisebenzi eqakathekileko yomphakathi.
Lokha nakumenyezelwa iHlelo lomBuso lokuSebenza lomnyaka we-2004, uMengameli, uNom. Thabo Mbeki wabiza iminyango yelizwe yemiSebenzi  yomPhakathi kanye newezokuLawulwa kwemiSebenzi yomPhakathi ukobana yomibili iragele phambili nephrojekthi ukobana yenze ngcono ibhoduluko lokusebenza kweminyango yombuso kanye neensebenzi zomphakathi.
Umthangalasisekelo womphakathi usisetjenziswa sokuphakela imisebenzi begodu iinkhulu zombuso ngizo ezisunduza iinsetjenziswa begodu zenze bona zirhabe, zibe ngezifaneleko begodu zisebenze kuhle. 
Ngesikhathi sesigaba sokuhlola iindingo zephrojekthi, inengi labasebenzi bombuso okwakhulunywa nabo bagandelela ukuqakatheka kokuba neendawo zokusebenza ezihle, okuyinto efanele ukuza kwabo emsebenzini begodu lokhu kufaka hlangana  ibhoduluko langaphakathi nelangaphandle ngikho nje  kunetlhogeko yokuhlangana neDorobho leTshwane, okungiyo ekufanele ilawule izinto ezinengi emadorobheni ezifana nokukhamba kweenkoloyi, ukuhlanzeka, ukuphepha, ukuvikeleka nokutjheja ubuhle.
Angithathe ithubeli ngithokoze abaphathi beTshwane nabadosiphambili ngokuba nekghono lokubona izinto ezingenzeka ngokuvumela iphrojekthi le ngokobana nizimisele ukuyihlanganisa nemiTlamo yabo eThuthukisa eHlangeneko.
Kuhlekuhle iMemorandamu yokuZwisisa (i-MOU)  esizokungena kiyo ingasi kade namhlanjesi ehlangana nomNyango  welizwe wemiSebenzi yomPhakathi neDorobho leTshwane, kusiqiniseko sokubona ngelihlo linye bona kungathonywa kuphi.
Kusiqiniseko sokuzibophelela ekusebenzisaneni  kumizamo namaphrojekthi ukobana iinqhema zombili zizuze ngokulinganako. 
Umlayezo wethu kini namhlanjesi uthi “umsebenzi uthomile” begodu iminyaka eli-10 ezako izakufakelwa iimali engaphezu kwamabhiliyoni abunane wamaranda (R8 amabhiliyoni) izakufakwa mbuso welizwe kanye nephiko langasese ngokwamabhajede weemali, ukwenza ngcono iindawo zokuqatjhiswa nokubumbana komphakathi-nangasese.
NgokweHlelo lokuPhatha, iKomidi eDosa phambili ihlonyiwe phakathi komNyango wezokuLawulwa kwemiSebenzi  yomPhakathi, umNyango wemiSebenzi yomPhakathi, umNyango weliZwe ophethe iimali kanye neDorobho leTshwane.
Hlangana nokhunye iKomidi izakusekela ihlelo, iliphathe begodu itjheje ukuthoma kwalo, iqedelele amaqhinga weemali begodu iqinisekise bona umsebenzi uyahlanganyelwa.
UmNyango ukhethe uNom. Dumisani Dlamini njengeSekela lomNqophisi  zombelele okunguye ozakuphatha ihlelo loke. 
Ngiyathokoza.
<Doc11>
Mma uSomlomo, Ndunakulu oHloniphekileko, baLingani beKhabinethi, iinkhulu zomnyango wezezindlu, amalunga weembikiindaba kanye nomphakathi wokana, ngiyanamukela.
Amezwi la bodade nabobaba atjengisa ipolotiki yeSewula Afrika, khulukhulu e-Western Cape.
Akukhathaleki bona abantu benarha le basebenza ngamandla kangangani  nokobana bathanda iragelo phambili kangangani, abanye abantu umsebenzi wabo kunyaza umsebenzi omuhle owenziwe mbuso onetlhogomelo lo ngesikhatjhana esincani sokuba nge-ofisini. 
Bodade nabobaba, inengi labantu liphikisene ngokuthi zezindlu ziphathelene nani, kodwana ngibawa ningivumele ngininikele elinye godu ihlangothi.
Kimi, zezindlu azikaphathelani kwaphela nobusithelo.
Zikhuluma ngabantu uqobo lwabo nabathatha isibopho sokusekela ibhoduluko labo begodu balungisa namaphilo wabo.
Zimayelana nokubumba imiphakathi enepumelelo begodu neendawo zokuhlala ezisezingeni elifaneleko.
Zimayelana nepumelelo ngokubumbana ngokuhlanganyela hlangana nephiko langasese, nephiko lomphakathi, iHlangano engasiyo yomBuso, kodwana okuqakatheke khulu, miphakathi.
Zezindlu kimi zingahlathululwa kuhle njengekambiso, efaka hlangana ukutlama nabantu ngokungakhambisani nokutlamela abantu.
Zezindlu ebujameni beSewula Afrika akusiwo umkhiqizo kwaphela, kodwana yindlela yekambiso eyame emikghweni yentando yenengi abantu benarha le abawulwela ngamandla.
Kuyikambiso yendlela elalela abantu, ivumela abantu ukobana basebenzise amalungelo wabo ngokwentando yenengi bona bakhethe umhlobo wezindlu neendawo abafuna bona izindlu zabo zakhiwe kizo.
Akunanto eyehlisa isithunzi nengakhambi ngokwentando yenengi  efana nokwemuka abantu amalungelo wabo aqakathekileko wokukhetha.
Ngokungafani nombuso webandlululo, njengomphakathi owenza izinto zenzeke, abantu basesentha yebhudango neqhinga lokubakhela izindlu.
Bodade nabobaba, kuyangithabisa ntambama nje ukobana nginethulele ikulumo yami yesibili yesabelo seemali njengoNgqongqotjhe wezeziNdlu ePhrovinsini.
Ngiyazikhakhazisa ngokobana ngethula ikulumo yesabelo seemali le ngelanga elandulela ukuKhunjulwa kwe-10 kwentando yenengi yethu.
Kunobufakazi obuqinileko bokuthi umbuso odoswa phambili yi-ANC  uzuze okunengi ngaphasi nje kweminyaka elisumi yomthetho wentando yenengi kunangendlela ezinye iinarha ezakhe zenza ngakhona ephasini mazombe.
Sisebenzile  – Sizuzile.
 Ngokobufakazi obunamandla, kumathuba aziingidi eziyi-1.4  wezindlu umbuso ozakhileko, ngiyazikhakhazisa ukutjho bona iphrovinsi yethu eminyakeni elithoba egadungileko, yakhe amayunidi azi-167 000, okumaphesende ali-11% wekhekhe lelizwe.
Lokhu, ngokombono wami kumsebenzi omuhle ngokwezinga elinye nelinye.
Ngibawa ukutjho godu bona umnyaka ogadungileko bewuneentjhijilo ezinengi, ezenze bona sibhalelwe kukwakhela abantu izindlu enarheni yokana, kodwana kuhlekuhle kilephrovinsi.
Iintjhijilo lezi  zabangelwa kukwethulwa kwemithetho yemigomo emitjha neendlela ezifana nokunikela kumamukelilifa kwama- R2 479 nokwethulwa nesiKimu  seLizwe sencwadi yobufakazi yesiGungu sokuTlolisa abAkhi bezindlu ezindlini zombuso ezisizwe mbuso ngeemali.
Iindlela lezi azikanqophi ekwenzeni ukwakhiwa kukhambe kabuthaka kodwana ukwenza isiqiniseko sokobana abantu bathola izindlu ezisezingeni eliphezulu ezithengekako.
Ukufunda esisakwenzako ekusebenziseni imigomo le kwenze bona ukunikela abantu kube buthaka.
Okube buhlungu khulu kwaba yindaba yokobana umnyango wami bewusebenza unganaye umNqophisi omKhulu iinyanga ezilithoba.
Lokhu kwaliliya tle iragelo phambili.
Njenganje sengibeke uNom. Seth Maqethuka esikhundleni lesi, wabelethelwa eKapa unamalemuko wombuso welizwe newendawo, ekunguye engifuna ukumthokozisa begodu ngimamukele nalokha besele ngikwenzile lokhu amahlandla amanengana.
Ngaphandle kweentjhijilo lezi kanye nemikhawulo, ngiyazikhakhazisa ukutjela abantu bethu bona umnyango wami  ukghone ukusebenzisa iingidi ezima-R348, okumaphesende ama-92% wesabelo sezindlu e-Western Cape.
Amanye wamaphrovinsi akhange asebenzise ngitjho amaphesende ama-52%  wesabelo semali yazo.
Lokhu kugcine ekutheni kuphumeleliswe pheze isekelo lemali yezindlu ezima-25 000.
Inengi lemindeni etlhagako lizakube lithola ithuba lokuthabela iinthelo zentando yenengi yethu.
Lokhu bodade nabobaba, kujamele ukungezeleleka okunamandla kwamayunidi ama-3000 nakumadaniswa nomnyaka ogadungileko.
Ngalokhu, ngithanda ukuthokozela indima eqakathekileko edlalwa bomasipala ngaphakathi kwephrovinsi yethu.
Ngaphandle kokuzibophelela kwabo nangomsebenzi omuhle, besingeze sakghona ukusebenzisa iimali.
Ngokufanako, ngithanda ukuthokozisa iDorobho le-Cape Town ngokusebenzisa amaphesende ama-70% yesabelo sethu seemali.
Ngingazikhohlwa iinkhulu zami ngokusebenza kwabo ngamandla nokunikela embonweni wethu wokwakhela isitjhaba izindlu.
Bodade nabobaba, ngizabe ngingakhulumi iqiniso ehliziyweni yami nangabe nginikele isithombe esihle kwaphela sekambiso yokunikelwa kwezindlu.
Kuseseneenkhala ezisesekhona endleleni yekambiso yethu yokunikela.
Bekufike lapha, sisatlhoga ukobana senze ngcono kileziindawo  ezirhabekileko ezilandelako:
Inengi lezindlu zethu alikabi ukukhambisana nomgomo wokutjhida kumanani ukuya ezindlini ezisezingeni eliphezulu.
Kusafuneka sitjhugulule ikambiso yokunikelwa kwezindlu ukusuka kileyo yokunikela ubusithelo ukuya kileyo yokwakha izindlu ezifaneleko zokuhlala abantu.
Kufanele sitjhugulule ukuzibandakanya okwenziwa bamukelilifa balise ukuzibandakanya ngesidu babe babantu abazibandakanya ngokumajadu.
Kufanele sitjhugulule imikhumbulo yabantu bethu ukuze bakghone ukuqala izindlu ezisekelwa mbuso ngeemali ingasi njengemikhiqizo kwaphela kodwana njengepahla umuntu anayo.
<Doc12>
IMISEBENZI YEPHIKO LELAWULO LAMAPHOLISA
Umma nomntwana bakhululeka khulu lokha umntwana ongu-James Busakwe onamalanga ali-16 ubudala nakahlanganiswa nonina ombelethako ngomhlaka-7 kusiHlabantangana 2006.
Umtlhago wathoma lokha unina lomntwanyana uJames nakafika esibhedlela se-Klerksdorp ngomhlaka-6 kusiHlabantangana azokuvakatjhela indodana yakhe, begodu isisebenzi esingunese salemuka bona umntwana unikelwe omunye umma, othe ungunina ombelethako elangeni eligadungileko.
Msinyazana nje nasele bakubonile lokho, abonese bazisa isiTetjhi samaPholisa weKanana, njengombana umma uze wazokuthatha uJames anikele isiphande seKanana.
Isiphande lesi sahlolwa kodwana akhange saziwe.
Akekho umuntu webizo nanyana wehlathululo kamma lo obekaziwa kilesi siphande.
Ebusuku ngomhlaka-6 kusiHlabantangana i-CPF yeKanana yabamba umhlangano.
Umjaphethe  kakomitjhinari wesitetjhi wazisa umhlangano ngomntwana owetjiweko wakhombela bona woke umuntu kufanele avule amehlo begodu alalele.
Pheze ngesikhathi se-iri le-23:00 ebusuku bamhlokho, omunye wamalunga womphakathi wabethela amapholisa umtato anelwazi lokobana umma ohlala endaweni yakhe, begodu ebebangamazi bona usidisi, msinyazana nje sekanomntwana womsana kuye.
Amapholisa alandelela ilwazi begodu kwamambala athola umma nomntwana.
Iinsebenzi zesibhedlela zabizwa nazo begodu msinyazana nje zambona umntwana, kanye nomma omebe esibhedlela.
Ubufakazi obuhlukeneko, kufakwe hlangana idzila yesibhedlela yeplastiki, yatholwa endlini yomsolwa.
Umma wabotjhwa begodu umntwana ongakalinyazwa wathathwa wasiwa esibhedlela, lapha ahlanganiswa nonina wamambala elangeni elilandelako ekuseni.
Izenzo zamalunga womphakathi egade ubandakanyeka ekutholeni umntwana, kufanele ubethelwe izandla, njengombana zitjengisa ukuqakatheka  kokuTjheja umPhakathi. 
Ukuqakatheka kwePhiko lamaPholisa elisetjenziswako begodu elitjhejwa kuhle, akukafaneli linyazwe. 
Niragele phambili nomsebenzi omuhle, ma-CPF weKanana!
Lotjha Mma
Ngikholwa bona kube litjhudu nanyana mhlamunye litjhudu elihle lokobana ngidlule esitetjhini senu samapholisa e-Mondeor, begodu ngihlangane neJenali yenu ye-SAPS.
Ngikholwa bona ikhutjhwa kanye ngenyanga, begodu ngithole bona kumnandi tle ukuyifunda.
Umkami name siqeda ukuthoma irhwebo elitjha begodu singathanda ukumema boke, nanyana omunye nomunye weensebenzi zakho lokha nabasendaweni yethu , ukobana beze bazokuthola ikopi lekofi nanyana letiye simahla begodu ngethemba bona sizabe sinekuke linye nanyana amabili akhona esizabapha wona.
Njengombana nginesiqiniseko sokobana uzakuzwisisa, ukuthoma irhwebo elitjha akusilula begodu kuthatha isikhathi eside kanye nemali.
Yeke, sisakholwa bona amapholisa neminye iminyango eqinisekisa bona umthetho  usebenza kuhle baqakatheke khulu kizo zoke izakhamuzi zeSewula Afrika.
Lokhu kuyinto nje encani esingathanda ukukunikela yona ukobana sikuthokoze ngokuzidela kwakho uqinisekisa bona thina, zakhamuzi, singakghona ukuragela phambili namaphilo wethu wangamalanga.
Sizakulinda ukuzwa kuwe, nanyana  okhunye okungcono, ukubona ezinye zeensebenzi zakho ngejinifomu, zingena esitodlwaneni sethu begodu sikghone ukuzazi ngconywana.
Sithanda ukukuthokoza godu, wena osisebenzi seSewula Afrika esiqinisekisa bona umthetho uyalandelwa, sikuthokoza ngokusebenza ngamandla kwakho nokuzinikela kwakho ekwenzeni iSewula Afrika iphephe.
Iincwadi ezifitjhani, ezinamaphuzu zingafekswa nanyana zi-imeyilwe kumHleli.
Siphethe ilungelo lokulungisa iimphoso nanyana sirhunyeze iincwadi.
<Doc13>
ISIBAWO SALOKHO OKUFANELE KWENZIWE
Ngomhlaka-14 kuMgwengweni 2007, enye yama-athikili kuJenali ye-SAPS ye-Onlayini (www.sapsjournalon-line.gov.za) ihlathulule indlela iinsebenzi zeenkhulu zamapholisa ezimbili zesiGaba se-Welkom sokuFanisa iinKoloyi zibanjelwe ubukhohlakali kanye nobulelesi.
Kuthiwa ababili laba, usupuritende nomhloli, bathengisa iinkoloyi ezitholwe mapholisa, bazenzela yabo inzuzo.
Bobabili abasolwa bavela ekhotho ngomhlaka-12 kuMgwengweni begodu umlandu watshwiliselwa ilanga langomhlaka-21 kuRhoboyi 2007.
Elangeni elilandelako, ngomhlaka-15 kuMgwengweni 2007, ezitjhujileko ku-News24 zaveza bona: “Amapholisa amabili afunelwa ukusahlela uhlomile”.
Ngesikhathesi bekungukonstabula osafundako kanye nomhloli okubikwe bona bangenele isitolo sezambatho e-Marble Holo, beba iimali, amabhrugu kanye nesikerde.
Ubukhohlakali emapholiseni sebuphelile.
Lokha inengi lethu nalithembekako, lizizakhamuzi ezisebenza ngamandla, iinkhulu ezimbalwa zamapholisa azitjengisi ukuzihlonipha zona, ijinifomu yazo neNdlela yokuziPhatha kwePholisa.
Sekusikhathi sokobana sitjhaphulule ama-SAPS ngezinto ezimbi lezi.
Begodu njenganje ungasiza ukulahla amapholisa akhohlakeleko ngokuwaveza epepeneneni emtatweni wemilandu emitjha.
Ngokungazivezi!
Nangabe urhonona bona munye wabalingani bakho kunento engasi yihle aphezu kwayo, nanyana nangabe wazi omunye umuntu, kungaba ziinkhulu zamapholisa, malunga womndeni, abalingani, abomakhelwani nanyana abantu ongabaziko, ababandakanyekako nanyana abatlama ukuzibandakanya emisebenzini yobulelesi, koke ekufanele ukwenze, kuthumela i-SMS ku-32211.
Le yinomboro etja yomtato welizwe yokubika ubulelesi eqeda ukuhlonywa mhlapha nje ye-Primedia e-Sandton. 
Ungathumela kungaba yi-SMS ku-32211 (ngemali engange-R1 ngayinye) nanyana utjhinge ku-wwww.crime-line.co.za.
Ababandulelwe ukufaka imininingwana balindele ukudlulisela ilwazi emapholiseni, azalisikimela msinya!
Ingcenye eqakathekileko kukobana wena uzakuhlala ungaziwa.
Njenganje sewunamandla wokusiza ekulwisaneni nobulelesi ngaphandle kokufaka ipilo yakho endleleni.
Umzamo we-Primedia uthembisa bona angeze kwaba neempendulo.
U-Yusuf Abramjee, umPhathi wePhrojekthi ye-Primedia engaKhambisaniko nobuLelesi , wathi: “Asilifuni ibizo lakho nanyana isiphande sakho ngaphandle kwalokha nangabe uyazinikela ekutheni usinikele lona begodu akutlhogeki iintatimende nanyana ukuyokuvela ekhotho.
Koke esikufunako lilwazi mayelana neenlelesi ukuze amapholisa akghone ukuzibamba.”
Ijima elitjha leengidigidi zamaranda, elingakhambisaniko nobulelesi elizweni lahlonywa yi-Primedia eSandton ngomhlaka-7 kuMgwengweni 2007.
Liyame erhelweni lokuJamisa ubuLelesi eenarheni mazombe.
AbaJamisi bobuLelesi bathoma e-Albuquerque, e-New Mexico, ngenyanga kaKhukhulamungu 1976.
Kulitjhebiswano eliphakathi komphakathi, iimbikiindaba, ama-ejensi aqinisekisa ukulandelwa komthetho begodu belitlanyelwe ukuqeda ubulelesi nokwenza izakhamuzi zihlale ziphephile.
Namhlanjesi, kunamahlelo wabaJamisa ubuLelesi pheze abazi-1 200 ephasini mazombe abasebenza eenarheni ezima-20 abasebenzisa ilwazi abalinikelwa mphakathi ukusiza ukulungisa ubulelesi.
Ngokutjho kuka-CEO we-Primedia Ltd, uNom. William Kirsh, amahlelo la asize ekubambeni iinlelesi ezima-600 000!
Lokho isikhulu ngasinye sepholisa ekufanele sikwazi ngejima elitjha lokulwisana nobulelesi leli, kukobana lisekelwa ngokuzeleko nguNgqongqotjhe wezokuPhepha nokuVikeleka, uNom. Charles Nqakula noKomitjhinara we-SAPS weliZwe, uKomitjhinara uJackie Selebi.
UKomitjhinara u-Selebi wathembisa bona “njengehlangano, sizokwenza yoke into esemandleni wethu ukwenza bona iphrojekthi le isebenze.”
Umbuzo ngothi wena uzokwenza ini ngayo?
Isekelo elizeleko labo boke abantu liyafuneka, ingasi kwaphela ukweqa msinya nakungenzeka  nawungathola ilwazi kusentha yomtato wobulelesi, kodwana okhunye godu ukumaketha okusungulwako lokhu ngendlela ongakghona ngayo.
Tjela abantu, ama-CPF, iinkolo, umndeni wakho nabangani bakho ngalokhu okusungulwako.
Wenze isiqiniseko sokobana bayazwisisa bona ijima lithembisa ukungafuni iimpendulo, ukobana bazakuhlala bangaziwa nanyana kunjani.
Okhunye godu ukhumbule bona umtato lo akusiwo umtato orhabako
Abantu kusesenetlhogeko yokobana babike  imibiko erhabako ku-10111 nanyana esitetjhini samapholisa esiseduze nabo.
Ngokwejima lokulwisana nobulelesi iimbikiindaba zisizana namapholisa.
Zifuna ukusisiza ukwenza iSewula Afrika ibe yindawo ephephileko kithi soke.
Nakuhlonywa umtato  osungulwako wobulelesi, u-John Robbie, ophethe ihlelo lekuseni lomrhatjho i-Talk Radio 702, waletha ama-ID weensetjenziswa zomtjhini ezima-65 ku-SAPS.
uNom. Robbie mhlapha nje wabawa abalaleli emmoyeni ukobana benze isithembeso ngeensetjenziswa zemitjhini zama-ID.
Umnikazirhwebo lemitjhini, iThekhnoloji yoBuso, nayo yasiza yaphungula intengo yomtjhini yaya phasi ngeendleko, okwenza bona amkhamphani wokuthoma ebekathembise imali eyaneleko emtjhinini owodwa bakghone ukuthenga emibili.
I-Primedia kanye no-John Robbie akusibo kwaphela  abasiza amapholisa ekulwisaneni nobulelesi.
Funda ezinye nezinye iindatjana  eziyipumelelo kuJenali ye-SAPS nanyana kuJenali ye-SAPS e-Onlayini begodu uzakubona  indlela imilandu  eyararululwa ngakhona ngesizo lamalunga womphakathi.
Ngejima elitjha leli lokulwisana nobulelesi elikhona, iinlelesi, kufakwe hlangana naleyo mbijana ekhohlakeleko emsebenzini, kufanele bazi into eyodwa… amalanga wabo abaliwe.
<Doc14>
Umnikeli wemisebenzi egunyaziweko i-ETQA
ImiSebenzi yomBuso eSewula Afrika
Ukufaka isibawo ku-ETQA mayelana nokugunyazwa njengomnikeli wezefundo kanye nebandulo.
Ihlathululo 
Imithetho esetjenziswa  mikhakha yokuQinisekisa iziNga lezeFundo neBandulo (i-ETQA)  ngaphasi kweGunya leziQu eSewula Afrika (i-SAQA) ifuna bona abanikela ngefundo nebandulo bafaka isibawo sokugunyazwa ku-ETQA.
Ukuba negunya, abanikeli befundo nebandulo kufuneka bazitlolise ngokutjho kwemithetho esetjenziswako.
Umthetho omayelana neFundo ePhakemeko kanye neFundo eNgezelelweko  ufuna bona boke abanikela ngefundo kanye nebandulo abanikela ngeziqu ezipheleleko bazitlolise nomNyango wezeFundo.
Umnikeli wefundo kanye nebandulo kufanele anikele ngamayunidi wamazinga begodu/ nanyana iziqu eziwela ngaphasi kwendawo yomkhakha wokuQinisekisa Izinga lezeFundo neBandulo (i-ETQA)  wePhiko lezeFundo neGunya lokuBandula (i-SETA) nanyana uMkhakha oPhrofetjhinali.
Iindingo zokugunyazwa:
* Iindingo zokugunyazwa zimunyethwe emtlolweni wesihloko esithi iinKambiso nemiHlahlandlela yabaNikeli begodu itholakala kubunzinzolwazi be-SAQA.
* Amahlelo (begodu/nanyana ukuhlolwa) okunikelwa mnikeli wefundo  kanye nebandulo kugcina kumayunidi  wamazinga begodu/nanyana kileziziqu ezitloliswe kuPhahla leziQu zeliZwe (i-NQF).
Ikharikhyulamu (itlama, okumunyethweko neensetjenziswa zokufunda) zikhambisana namayunidi wamazinga begodu/ nanyana iziqu.
* Kuneensebenzi ezineziqu ezifaneleko                (abakghonakalisi kanye nabasizi abatlolisiweko).
* Abafundi bayakghona ukuthola imisebenzi eyaneleko esekela ukufunda.
* Iindlela zokuhlola kanye neensetjenziswa ezisetjenziselwa ukumeda iindingo ezimayelana neyunidi lezinga begodu/ nanyana iziqu zingezifaneleko, zisemthethweni begodu ziyathembeka, begodu zisetjenziselwa ukwenza ngcono ukufunda.
Amagadango ekufanele alandelwe
* Thumela incwadi enesifiso sakho ofuna bona sigunyazwe njengomnikeli  wefundo kanye nebandulo ku-ETQA efaneleko.
* Thumela iforomo lokuzihlola kanye nelokufaka isibawo ku-ETQA.
* Nangabe awukanikelwa igunya begodu uthatha bona indlela yekambiso bekungasiyo efaneleko, unelungelo lokufaka isililo.
* Irhelo lama-ETQA kanye nemininingwana ongasithinta kiyo iyatholakala kubunzinzolwazi be-ETQA.
Kungathatha iinyanga ezisithandathu.
Umsebenzi wenziwa simahla.
Amaforomo ekufanele uwazalise
Iforomo lesibawo sokunikelwa igunya lokuba mnikeli kanye neminye imitlolo ekhambelana nayo ingatholakala ku-ETQA efaneleko.
Imininingwana ongasithinta kiyo - Sibawa ukhethe okukodwa:
