<Doc01>
I-Ejensi  yesiBonelelo somPhakathi seSewula Afrika
UmTlolotlhogomela wamaKhastama
Wamukelekile emTlolwenethu wamaKhastama
Sifuna wena, njengekhastama lethu, usahlulele ngezinga lomsebenzi esiwethulako emtlolwenethu.
Sizokusebenzela ngehlonipho begodu sikwenzele umsebenzi omuhle okhambisana neenkambisolawulo ze-BATHO PELE.
Sizibophelela njengengcenye yesibopho sethu ukukwenzela  umsebenzi osezingeni eliphezulu, sikunikele nelwazi elinqophileko, sikululeke begodu sikusize kiyo yoke imisebenzethu.
Umnqopho womTlolo
Umtlolo lo ukutjela ngezinga lomsebenzi ongalilindela e-Ejensini yesiBonelelo somPhakathi seSewula Afrika (i-SASSA).
I-SASSA liphiko elingezelelweko lombuso elilawula ukwethulwa kweembonelelo zezehlalakuhle emiphakathini yeSewula Afrika.
Sizibophelela
Ekuthulweni kwemisebenzi yekhwalithi yeembonelelo zesondlo, ngokwaneleko nangepumelelo ngokusebenzisa iindlela ezingcono.
Khuyini ongakulindela kithi
Ukuthuthukiswa nokuvikelwa kwesithunzi sobuntu, ukuziThemba, ukuDzimelela emigomenethu, ukungaThathihlangothi, ukwenza izinto Pepenene nangokuLingana.
Nge-Ejensi yeemBonelelo zomPhakathi yeSewula Afrika,  sizimisele
Ukukunikela ilwazi neseluleko mayelana nazo zoke izondlo ongazenzela isibawo.
Ukukuthumela kwezinye iinhlangano ezingahlangabezana neemfuneko zakho.
Ukukusiza bona uzalise/uqedelele amaforomethu bese wenza isibawo sesondlo.
Ukuthatha ilwazi osinikela lona njengeliyifihlo.
Sihlala njalo sitjheja umThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, imithetho elawula imisebenzi yomphakathi kanye nokuziphatha komsebenzi womphakathi
Sikusiza ngelimi olenyulako.
Sisebenza ngokuhlanganyela  nabantu esibasebenzelako kanye nabanye ababahlanganyeli.
Silwela ukuthuthuka njalo ngomsebenzi esiwenzako ukuze sikwazi ukuhlangabezana neemfiso zakho
Ukuthintana nathi
Ngaso soke isikhathi nawuthintana nathi bunqopha, ngomrhala, ngencwadi nofana ngeposommoya kuzokwenzeka okulandelako:
Isisebenzi esisebenza ngamakhastama sizo/ziveza kuwe bona singubani.
Mayelana nemibuzo yomrhala noyibuza bunqopha ngokuzizela  wena qobo, siyirarulula khonokho.
Nangabe kuyenzeka bona sibhalelwa kurarulula umrarwakho khonokho sizokunikela abonobangela bokubhalelwa bese sitjela itlayenti bona lingayilindela nini ipendulo.
Sizokunikela inomboro yereferensi ukuze ukwazi ukwenza ilandelela yombuzo wakho
Sizokuqinisekisela ngelwazi esilitholileko olithumela kithi begodu sizokusebenzana nombuzo phakathi kwamalanga ali-7 wokusebenza.
Nangabe sibhalelwa ukukuphendula ngokuzeleko phakathi kwamalanga ali-7 wokusebenza, sizokutjela unobangela nokobana ungayithola nini ipendulo.
Sizokuzama ukuphendula umbuzwakho phakathi kwamalanga ama-21 wokusebenza.
Nawusibethela umrhala, umnqopho wethu ukukuphendula msinyana ngendlela okungakghonakala ngayo nangelimi olenyulako.
Sizokuphendula isiqunto esinye nesinye esisithathako ngokukutlolela incwadi
Ema-ofisini we-SASSA
Nawufika e-ofisini elinye lama-Ofisethu, isisebenzi esisebenza ngaphambili sizokusiza khonokho.
Ama-ofisethu woke avulwa ukusukela ngo-8h00 ukufikela ngo-16h30, ukusukela ngoMvulo ukuya ngeLesine begodu ukusukela ngo-08h00 ukufikela ngo-16h00 ngeLesihlanu.
Ema-ofisinethu neendaweni zokubhadelela uzokuthola okulandelako:
Ilungelo lefihlo
Iindawo zokuzigedla eziledlhisako
Iindlwana ezincani
Isizo ngezokwelapha nangabe kwazeke isikhathi sisese khona.
Sizakuza kuwe nangabe ngobuthakathaka bepilo ubhalelwe kukuza ema-ofisini.
Ungasibethela umrhala bese thina sizakuvakatjhela ekhaya.
Ukusebenzana nesibawo sesibonelelo sakho sesondlo
Sizokuthoma ngokusebenzana nesibawo sakho ngalo lelo langa.
Sifuna ukwenza isiqinisekiso bona unelungelo lesondlo ngokomthetho.
Sizibekela isikhathi sokusebenzana netleyimi yakho begodu sibhadele isondlo phakathi kwamalanga ama-90.
Sizokweluleka ngelungelo lakho lokunghonghoyila nangabe uyaliwa, ubekelwa eqadi begodu uyasulwa
Ukwenza isiqunto.
Nangabe senza isiqunto mayelana nesibawo sakho sesondlo begodu ucabanga bona akukalungi, nofana udinga ilwazi elingezelelweko elimayelana nesiqunto, ungenza okulandelako:
Sibawe bona sikuhlathululele isiqunto ngokuzeleko, sizokwenza lokho.
Ungakwazi ukunghonghoyila ngesiqunto sethu phakathi kwamalanga ama-30 ngelanga okuphume ngalo incwadi yesiqunto.
Ungakwazi ukuthola ifayili ngelwazi elinye nelinye  olidingako.
Umsebenzakho uzokuba
Ngewokusinikela:
Isiphande sakho sokuposa nesokuhlala esilungileko.
Amatjhuguluko wobujamo bakho obufana nomrholo, isiphande, ubujamo bezepilo njll.
Ihlathululo nofana ilwazi elithembekileko, eliyiqiniso, elinqophileko ngaso soke isikhathi. 
Ukuphendula ngaso soke isikhathi imibuzo esikubuza yona efaka hlangana iimbuyekezo nofana ilwazi elinye nelinye elikhonjelwa kuwe.
Ingabe awukathabi ngomsebenzethu?
Nangabe awukathabi ngomsebenzethu ngonobangela:
Wokobana sithatha isikhathi eside ukusebenzana nesondlo begodu/nofana awukatholi imbadelo ngesikhathi.
Ukuziphatha kwesisebenzi sethu azange kuthabise.
Isisebenzi sethu senze iphoso esibaweni sakho nofana sikunikele isiluleko esingakalungi. 
Kwenzeke iphoso ngehloso/ngokungehloso ehlangothini lethu
Sazise ngako koke sizokulungisa iphoso esilenzileko.
Nangabe ufuna ukufaka isinghonghoyilo, ngibawa usitlolele namtjhana usibethele umrhala begodu ubawe ukudluliselwa ezikweni lokutlhogonyelwa kwamakhastama.
Sizokuhlathulula Umsebenzi esiwenzako nawe
Sinerhuluphelo ngemibonwakho mayelana nemisebenzethu.
Sizokusebenzisa ilwazi osinikela lona ukwenza ngcono imisebenzethu.
Sibawa uthumele umbiko obuyako ngendlela enye nenye kezilandela ngenzasi:
Bethela iziko lethu lemirhala yasimahla-0800 601 011
Zalisa ikarada leemphakamiso zamakhastama elitholakala kokubili ema-ofisinethu neendaweni zokubhadalela.
Vakatjhela ubunzinzolwazi bethu ku-www.sassa.gov.za
Vakatjhela ezinye nezinye iindawo zokuthintana zethu.
(IsiYingi, ekhaya, umsebenzi neendawo zokubhadelela)
Faka okutloliweko e-ofisini elinye nelinye  ema-ofisinethu.
Imibuzo nofana iimphakamiso ezimayelana nalomtlolo
Nangabe udinga ilwazi elingezelelweko mayelana nalomtlolo, bethela enye nenye i-yama-ofisethu.
Ungathola umTlolo lo ngeBhreyili, ngesigadangisilalelwa ne-CD, nawungenza isibawo.
UmTlolo lo uzokuthoma ngezi-01/04/2007 begodu uzokubuyekezwa qobe ngomnyaka ukuze ufake hlangana iimphakamiso zenu.
<Doc02>
IZiko leemBalobalo zeSewula Afrika - Iindaba
Ngaphakathi kweemBalobalo: Isidingo seembalobalo sizokhuphuka njengobana intando yenengi ilokhu ijula nje
Umtlolo-ndaba lo wathonywa ukuvezwa ku-Business Report ngezi-05 Rhoboyi 2004
Iveke ephelileko ngiye emhlanganweni webhodi yokululeka yesifunda eZikweni lokuBandula ngeemBalobalo lePumalanga ye-Afrika eliseTanzania, lapho ngibe nethuba lokuya emnyanyeni wokuthweswa kweziqu waqobe mnyaka wama-39, lapho amalunga amahlanu wabasebenzi beemBalobalo ze-SA ahlanganyele khona.
Ukubandulwa kwabasebenzi beZiko leemBalobalo ze-SA yinto eyitjisakalo yeziko.
Ngemvanyana kokuqatjhwa njengosombalobalo mazombe, liZiko leemBalobalo ze-SA, ngokukhambisana nomKhandlu weemBalobalo, ngiye ngahloma iphenyo elirhabileko lokufuna amaziko athula ibandulo elifaneleko elimayelana nedatha yangokomthetho.
Sikhombe amaziko amabili: iziko lokubandula eliseDar es Salaam, eTanzania, kanye neHlangano yeemBalobalo nokuPhathekako komNotho okwenzeka e-Uganda.
Iziko lokubandula lahlonywa ngo-1965 yiKhomitjhini yezomNotho ye-UN yama-Afrika, iHlangano yemiSebenzi eJayekileko yePumalanga ese-Afrika kanye neHlelo lokuThuthukiswa kwe-UN.
Ngo-1977, umbuso weTanzania wathatha ilawulo leziko, wabese ukhulisa inani lamazwe we-Afrika eliwalawulako ukufikela kwali-13. 
Ihlangano ye-Uganda yahlonywa ngo-1969, ngaphakathi komakhiwo wezomthetho weYunivesithi yeMakerere.
Umnqophwayo otjhiweko bekungewezinga eliphezulu lokubanduka amaphrofetjhinari eembalabalweni nokuphathekako okwenzeka emnothweni.
Eminyakeni emithathu edlulileko, iZiko leemBalobalo le-SA belilokhu lithumela abasebenzi kiwo amaziko la.
Umnyako ophelileko, isiqhema sokuthoma sithole iziqu.
Soloko babuyileko, batjengise ukuthuthuka okukhulu ekusebenzeni kwabo abanye babo baseenkhundleni zokulawula.
Nanyana kunjalo, iZiko leemBalobalo le-SA lihlangabezana neentjhitjhilo ezitja. 
Isidingo sokuthola ilwazi leembalobalo elimayelana nokuthathwa kweenqunto, kizo zoke iinkoro ezintathu zombuso, sikhule ngendlela erarako.
Khulukhulu, ebantwini ebabandulelwe ukubuthelela nokusebenzisa ilwazi ezingeni lakamasipala sekuthoma ukuba yinto ebudisi. 
Ukuze sanelise isidingwesi, kuzokufanele  sibandule abantu abangalinganiselwa ee-2 000 ngomnyaka.
Iziko lokubandula lamaTanzania neHlangano yama-Uganda yeemBalobalo begodu nokuphathekako okwenzeka emnothweni angeze kwakghona ukujamelana nesidingo esiphezulwesi.
Ngesikhathi avula umhlangano weHlangano yeemBalobalo ye-SA umnyaka ophelileko, ungqongqotjhe wezeemali uTrevor Manuel  uye wafaka iselele emayunivesithini  weSewula Afrika bona akhe aqalelele ukutlhayela kwamakghono weembalobalo akhona ukuze umbuso usizeke ekwenzeni iinqunto ezinembako ezeyame elwazini leembalobalo elinqophileko.
IZiko leemBalobalo le-SA selithomile ngemikhulumiswano namayunivesithi ngomnqopho wokuveza ibandulo elinjalo.
Nokho, okwanje akuneyodwa yamayunivesithi wamaSewula Afrika enesifundo seembalobalo zangokomthetho.
Esikhathini esizako iZiko leemBalobalo le-SA lihlela ukusungula ihlangano yokubandula ngeembalobalo, lethule iimbalobalo zangokomthetho ebasebenzini bangaphakathi kanye nabasebenzi beminye iminyango. 
Ukukghonakaliswa kwerherho leembalobalo lakazweloke kuzokuba miphumela yesidingo sokujanyiswa kwamaziko weembalobalo eminyangweni ehlukahlukeneko yombuso, begodu kulethe isidingo esiphezulu sokufuna amandla weembalobalo zobukghwari.
Nokho, ukuthuthukiswa kwamandla weembalobalo kulinganiswe ngaphezu kwefuneko lombuso elwazini elinqophileko.
Iimbalobalo zisehliziyweni yentando yenengi.
Ama-HG Wells, ekuthomeni kwesentjhuri yama-20, acabange bona esikhathini esizako, iimbalobalo zizokuba ngeziqakathekileko emphakathini njengekghonweni lokufunda nokutlola.
Iimbalobalo zomphakathi ziyituthuko yamhlaphanje ezithuthuka nokuza kwentando yenengi.
Ngobujamo be-Afrika, lapho intando yenengi kuyinto esandukungena mhlapha nje, sizokubona ukukhula okukhulu kwesidingo seembalobalo zomphakathi njengobana intando yenengi ijula nje. 
Iimbalobalo zimalungelo wemithetholawulo yentando yenengi  wokungafihli ekulinganiseni nekutholakaleni, begodu  nekuziphenduleleni.
Ngilokhu okukhona bona kungezelelwe amandla weembalobalo, begodu kuthuthukiswe iinhlangano ezidingakalako zokungezelelwa okukhulu nokumsinyana kokufundisa ngedatha yangokomthetho.
UPali Lehohla ngusombalobalo mazombe begodu uyihloko yeZiko leemBalobalo ze-SA.
Ukuthola ilwazi elingezelelweko leZiko leemBalobalo ze-SA nelikwenzako, vakatjhela www.statssa.gov.za nofana bethela (012) 310-8600
<Doc03>
IHlelo lamaLanga ali-16 wokuLwisana nokuHlukunyezwa kwabaFazi nabaNtwana: ingabe uyalazi?
Soloko kwango-1994, umBuso wenze umthetho wokulwisana nokumbi okwenzakalela abafazi nabantwana.
UmThetho wokuThuthukiswa kokuLingana kanye newokuVikela iKhethululo elingakaLungi, we-2000 waphasiswa ukuze woke umuntu azithabise ngamalungelo womThethosisekelo.
UmThetho lo uqinisekisa bona abafazi baba nokuzithabisa ngamalungelo netjhaphuluko, ngokulungisa okwatjhaphako okwadlulako.
UmThetho wokuLingana ngomSebenzi, we-1998 uqinisekisa bona ukubandlululana emsebenzini, ngomsebenzi nomrholo endaweni yomsebenzi okuziinsalela ezivela ebandlululweni kuyasuswa.
Uqinisekisa ubujameli obulinganako  kwabafazi kanye nabanye abantu abadimeke amathuba kiwo woke amazinga womphakathi neenkorweni zangeqadi.
UmThetho wokOndla, we-1998 uqinisekisa amalungelo  womntwana  wokuphila alungele ukuthuthukiswa ngokomzimba, ngokomkhumbulo, ngokomoya nangezehlalakuhle. 
UmThetho uqinisekisa bona ukondliwa komntwana kutholakala kubabelethi nofana kwabanye abantu abanelungelo leemali zomntwana.
UmThetho weNturhu yeKhaya, we-1998 wajanyiselwa ukusiza abaphephe enturhwini ngokubanikela ivikeleko eliseqophelweni eliphezulu lokuhlukumezeka emakhaya.
Abafazi, ekungibo abatlhaga khulu ngenturhu yemakhaya, nje sele banesekelo lomthetho elizokuqinisekisa ivikeleko labo.
UmThetho wabaNtwana, we-2005 kanye nomThetho wamaTjhuguluko wabaNtwana, we-2007 wajanyiswa  hlangana nokhunye, ukuvikela umntwana ekuphathweni kumbi, ekulahlweni, ekuhlukunyezweni nofana ekwehlisweni isithunzi. 
Umbuso uye wakghonakalisa begodu wasekela amajima amanengi avikela isithunzi sobuntu sabafazi nabantwana.
UmTlolomalungelo wabaNtwana uye wabuyekezwa begodu wahlaliswa ngobutjha ukuze ufake hlangana iintjhijilo ezivelako ezifana nokusetjenziswa kwabantwana njengamkghoba wezomseme begodu nokuvezela abantwana imatheriyali yokulalana.
Umbuso uye waphendula isitjhijilo sokukatelelwa kwabantwana ekwendisweni nofana ekuthatheni  ebantwini abakhulu kinabo ngokuleya amala wokobana lokho kulisiko elibizwa ngokuthiwa “ukuthwala”.
Umbuso uzibophelela ekuqinisekiseni bona isiko nokhunye okwenziwako kukhambelana nokutjhiwo mThethosisekelo neminye imithetho efaneleko yokuphila.
Sekunendlela ekhona ezokuhlonywa yokujamisa amaziko wamapholisa akhethekileko azokusebenzana nenturhu yemakhaya kanye nobulelesi bezomseme kanye nobunye ubulelesi obenzeka ebafazini nebantwaneni.
Ukuhlonywa kwamaziko akhethekileko kuzokwazi ukurherha ubucwephetjhe obufaneleko bokulawulwa nokutjhutjhiswa ngepumelelo kwamacala wobulelesi amayelana nabafazi nabantwana.
Okwanje kunamaZiko wokuTlhogomela ali-17 weThuthuzela ajanyisiweko inarha yoke emiphakathini enezehlakalo ezinengi zobulelesi bezomseme.
AmaZiko anikela ngemisebenzi yezepilo neyezehlalakuhle kanye neendlela zokuthoma ukubika ngepumelelo nokutjhutjhisa amacala endaweni maphrofetjhinari  ahloniphekako nababalelako.
IsiKhwama sokuBuyisela okwaLinyazwa bulelesi sisetjenziselwe amaphrojekthi ali-19 wokubuyisela abongazimbi ebujameni.
Kwenziwe isiNqophiso semiSebenzi yaboNgazimbi beNturhu nobuLelesi efaka hlangana imisebenzi engaphezu kwe-1 500 yeenhlangano  zombuso neenhlangano zomphakathi eemfundeni zoke.
Isinqophiso sisiza abantu bona bakwazi ukuthola imisebenzi etholakala eendaweni zabo.
Kuhlonywe amaziko wokwakha ubungani nabongazimbi eentetjhini zamapholisa lapho kwenzeka khona ubulelesi obuphezulu.
Kuhlonywe amaKhotho aziNikelako wamaCala wezomSeme. 
UmThetho weNturhu yeKhaya unikela ngeendawo zokuhlala ekufanele zihlonywe.
Okwanje kuneendawo zokuhlala ezima-96 eSewula Afrika, ukusukela kwezima-39 ngo-2001.
Amalungelo womTlolo waboNgazimbi abonakale aba liqiniso kibongazimbi bobulelesi abaye bahlanganyela neRherho lobuLungiswa lobuLelesi
UmTlolo ufaka hlangana amazinga womSebenzi wokuthoma waboNgazimbi bobuLelesi , abeka iphahla langokomthetho labongazimbi lokufaka amalungelwabo emisebenzini elindelweko eRherhweni lobuLungiswa lobuLelesi.
Ngekghonakaliso lomTlolo waboNgazimbi, inani lamalanga athathwako  ukuqedelela icala eKhotho yamaCala wezomSeme kwehle ukusukela ema-285 ukuya e-142.
UmTlolo ubuye ube sidingo somBuso weSewula Afrika sokuhlangabezana nesibopho sawo sentjhabatjhaba ngokuya ngokwesiMemezelo seenTjhaba eziBumbeneko (i-UN) semiThetholawulosisekelo yobuLungiswa baboNgazimbi bobuLelesi nokuSetjenziswa kumbi kwaMandla.
Ihlanganyelo leentjhabatjhaba ekurarululeni iintjhijilo zenturhu ezimayelana nabafazi nabantwana.
ISewula Afrika ise umbikwayo weragelo phambili elimayelana nokukghonakaliswa kwamaTjhuguluko wokuPhungula  nokubandlululwa kwabafazi ekomidini ye-UN CEDAW. 
ISewula Afrika yamukele umHlangano waboNgqongqotjhe wokuThuthukisa umPhakathi wamaSewula Afrika (i-SADC) (ngo-Sewula 09) wokuqedelela isenzeko somnyaka we-10 wehlelo leqhinga lesifunda lokukhukhuthiswa kwabantu, khulukhulu abafazi nabantwana.
IHlelo le-SADC  lobuLili nokuThuthukiswa lithi iLunga le-SADC ngo-2015 lizabe lisungule umthetholawulo ozokulwisana nokuhlukunyezwa ngokomseme.
ISewula Afrika yamukele umButhwano wesiFunda wobuLungiswa bobuLili (ngezi-9-10  Sinyikhaba 2009), olethe abajameli abavela eenarheni ze-Afrika ukuzokwabelana ngeenjayelo nokwenza okuhle ekuphunguleni inturhu efaka hlangana zomseme nezobulili.
Ungaqali le kude, yiba nokwenzako kokulwisana nokuhlukunyezwa
<Doc04>
IsiTatimende sokuFihla iLwazi
UmNyango wezeziNdlu uzibophelela ekuvikeleni ilwazi obanikela lona begodu nokuthuthukiswa kwethekhnoloji ezokuba namandla amakhulu navikelekileko wokusebenzisa i-inthanede.
IsiTatimende sokuFihla iLwazi senzeka kubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu begodu silawula ukubuthelelwa kwedatha nokusetjenziswa kwayo.
Ngokusebenzisa ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu, uvumelana nedatha ehlathululwe kilesisitatimende.
Ukubuthelelwa kweLwazi eliMayelana nawe
UmNyango wezeziNdlu uzibuthelelela ngokwawo ilwazi elimayelana nawe, elifana neposommoya yakho, ibizo, isiphande sekhaya nofana semsebenzini nofana inomboro yomrhala.
UmNyango wezeziNdlu ubuye ubuthelele ilwazi eliyifihlo lesitjhaba, ongalaziko wena, elifana nekhowudu yakho ye-ZIP, umnyaka, ubulili, okuthandako, iinrhuluphelo nokuthandako kunokunye.
Kubuye kube nelwazi elimayelana nekhomphyuthakho kanye nokungaphakathi okuzenzakalelako bona kubuthelelwe mNyango wezeziNdlu.
Ilwazi leli lingafaka hlangana: isiphande sakho se-IP, indlela yokubhrawuza, amabizo, isikhathi sokuthola ilwazi kanye nokulayelwa eemphandeni zobunzinzolwazi.
Ilwazeli lisetjenziswa mNyango wezeziNdlu ukwenza umsebenzi, ukuthuthukiswa kwekhwalithi yomsebenzi, begodu nokunikela iimbalobalo mazombe mayelana nokusetjenziswa kobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu.
Tjheja bona nawuveza ilwazi elimayelana nawe bunqopha nofana ilwazi eliyifihlo ngamabhodi womNyango wezeziNdlu, ilwazelo lingabuthelelwa begodu lisetjenziswe ngabanye.
Tjheja: UmNyango wezeziNdlu awufundi ilwazi lakho eliyifihlo lokuthintana langasese eliku-inthanede.
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza bona wenze ibuyekezo leentatimende zelwazi eliyifihlo kubunzinzolwazi ozikhela bona emNyangweni wezeziNdlu ukuze ukwazi ukuzwisisa indlela ubunzinzolwazobo bubuthelela ngayo ilwazi, busebenzisa begodu babelana ngayo ilwazi lakho.
UmNyango wezeziNdlu awunakuziphendulela ngeentatimende zokufihla ilwazi nofana okumumethwe  ko okusebunzinzolwazini obungaphandle kobomNyango wezeziNdlu nobunzinzolwazi obuhlobana nomNyango wezeziNdlu. 
Ukusetjenziswa kweLwazi elimayelana Nawe
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela bowusebenzise ilwazi elimayelana nawe ukuze ukwazi ukusebenzisa ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu begodu uthule iinsetjenzelwa njengobana ubawile.
UmNyango wezeziNdlu ubuye usebenzise ilwazi elimayelana nawe ukukwazisa ngeminye imikhiqizo nofana imisebenzi ekhona emNyangweni wezeziNdlu nakwezinye iinhlangazo ezenza umsebenzi ofanako. 
UmNyango wezeziNdlu ungabuye uthintane nawe ngamaphenyo wokwenza irhubhululo elimayelana nombonwakho ngomsebenzi owenziwako nofana imibono ngemisebenzi emitjha engenziwa.
UmNyango wezeziNdlu awuthengiseli, urentise nofana uqatjhise irhelo lamakhastamalo emntwini wesithathu.
UmNyango wezeziNdlu ungathintana nawe ngesikhathi esinye nesinye esikhundleni sabahlanganyeli bokurhweba bangaphandle ngomnqopho wokukutjela ngokungahle kube yikareko kuwe.
Eentweni ezifana nalezo, ilwazi elitjengisa ubungawe (iposommoya, ibizo, isiphande, inomboro yomrhala) alidluliselwa emntwini wesithathu. 
Ukungezelela kilokho, umNyango wezeziNdlu ungabelana ngedatha nabahlanganyeli abathembakeleko bakwazi ukusisiza ukwenza icozululo leembalobalo, bathumele iposommoyakho nofana iposo, banikele isekelo lamakhastama, nofana bahlelele amadilivari.
Boke abantu besithathwaba abakavunyelwa ukusebenzisa ilwazi elimayelana nawe ngaphandle kobana benzela umNyango wezeziNdlu, begodu balindeleke ukwenza lokho ngokuthatha ilwazi lakho njengeliyifihlo.
UmNyango wezeziNdlu awusebenzisi nofana uveze ilwazi elimayelana nawe eliyifihlo, elinjengobuhlanga, ikolo, nofana ukuba lilunga lehlangano yezepolotiki, ngaphandle kwevumo ecacileko evela kuwe.
SimNyango wezeziNdlu silandelela okutlolwe kubunzinzolwazi sivule namaphepha wamakhastamethu womNyango wezeziNdlu, ukuze kulinganiswe imisebenzi yomNyango wezeziNdlu edume khulu.
Idatha le isetjenziselwa ukwethulwa ngokuya ngokokumumethweko nokukhangisa emakhastameni womNyango wezeziNdlu lawo atjengisa ukuba nerhuluphelo esihlokweni esithize.
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu buzokuveza ilwazi ngawe, ngaphandle kwesaziso, kuzokwenzeka lokho nangabe kulifuneko lomthetho nofana ngekolelo yokobana igadango elinjalo liqakathekile (a) ukuvumela isimemezelo somthetho nofana ukuthobela ikambiso yomthetho esetjenziswe emNyangweni wezeziNdlu nofana kubunzinzolwazi; (b) ukuvikela amalungelo nofana ipahla yomNyango wezeziNdlu; begodu, (c) ukwenza njalo ngaphasi kwamajamo arhabekileko wokuvikela ubuvikelo babasebenzisi bomNyango wezeziNdlu, nofana umphakathi.
Ukusetjenziswa kwamaKhukhisi
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu busebenzisa “amakhukhisi” ukuzijayeza ngelemuko lokusebenzisa i-inthanede.
Ikhukhi ifayela eyitheksti ebekwa ediskini eliqinileko yiseva yephepha lobunzinzolwazi.
Amakhukhisi angeze asetjenziselwa ukuvula amaphrogremu nofana ukufaka amavariyasi ekhomphyuthenakho.
Amakhukhisi enzelwe wena ngokukhethekileko, begodu angafundwa kwaphela yiseva yobunzinzolwazi endlwaneni ekukhiphela ikhukhi.
Omunye weminqopho esisekelo yamakhukhisi ukukunikela indlela elula yokukubulungela isikhathi.
Umnqopho wekhukhi kutjela iseva yobunzinzolwazi bona wena sewubuyele ephepheni elithize.
Isibonelo, nawusebenzisa amaphepha womNyango wezeziNdlu, nofana utlolise esayidini lomNyango wezeziNdlu nofana emisebenzini, ikhukhi izokusiza umNyango wezeziNdlu bona ikhumbule ilwazi lakho elithile lamavakatjho owenze ngokulandelana.
Lokhu kwenza ikambiso yokurekhoda ilwazi elimayelana nawe ibe lula, ilwazi elifana neemphande ozivakatjheleko, neemphande ozithumeleko, njalonjalo.
Nawubuyela kubunzinzolwazi obufanako bomNyango wezeziNdlu, ilwazi olinikele ekuthomeni lingarhujululwa, ngalokho ungasebenzisa lula iindawo zomNyango wezezindlu okhe wazisebenzisa.
Unelungelo lokwamukela nofana ukwala amakhukhisi.
Abarhubhululi bewebhu vane benze kuzenzakalele ukwamukela amakhukhisi, kodwana ungenza ibhrawuza yakho inine ukusebenzisa amakhukhi nangabe unyula ukwenza njalo.
Nangabe ukhetha ukunina amakhukhisi, angeze ube nelemuko elaneleko lokusebenza ngamajamo ahlukahlukeneko wemisebenzi yomNyango wezeziNdlu nofana ubunzinzolwazi obuvakatjhelako.
Ivikelo leLwazi elimayelana Nawe
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi elimayelana nawe ekusetjenzisweni babantu abangakavunyelwa, ukusetjenziswa nofana ukuveza ifihlo.
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi elimayelana nawe onikela ngalo emaseveni wekhomphyutha ngendlela yokulawula, yebhoduluko elivikelekileko, ukulivikela ebantwini abangakavunyelwa, ukusetjenziswa nofana ukuveza ifihlo.
Nangabe ilwazi elimayelana nawe (njengenomboro yekarada lesikolodo) ligadangiswa kubunzinzolwazi obunye, yazi bona livikelwe ngokusetjenziswa kwehlelo le-ensirayiptjhini, njengehlelo leLeya yeSekhyo Sokede-(i-SSL).
AmaTjhuguluko kilesisiTatimende
UmNyango wezeziNdlu uzokunande wenza amatjhugululo wokuhlalisa lesisiTatimende sokuFihla ilwazi ukuze kuhlonyelelwe umbiko obuyako wekhamphani nekhastama.
UmNyango wezeziNdlu ukhuthaza wena bona ngaso soke isikhathi wenze ibuyekezo kilesisiTatimende ukuze wazi bona umNyango wezeziNdlu uvikela njani ilwazi lakho.
ILwazi lokuThintana
UmNyango wezeziNdlu wamukela iimphakamiso zakho mayelana nesiTatimendesi sokuFihla iLwazi
Nangabe ukholwa bona umNyango wezeziNdlu azange wenze njengokutjhiwo siTatimendesi, ngibawa uthintane nomNyango wezeziNdlu lapha webmaster@kznhousing.gov.za
Sizokusebenzisa amandla wendlela engabiziko ukuphendula nokulungisa msinyana umraro onawo.
<Doc05>
IKulumo kaNdunakulu u-Ebrahim Rasool emNyanyeni wokuGidinga kwaMamethrikhi
Namhlanjesi size la ukuzokukwakwazelela amamethrikhi aphume phambili.
Sithi kibo: Nenze kuhle! Siyazikhakhazisa ngani, isiFunda neNarha siyazikhakhazisa ngani, ababelethi benu bayazikhakhazisa ngani, okuqakatheke kunakho koke kukobana kufanele nizikhakhazise nani.
Unobangela owenza siveze ukuzikhakhazisa esikhathini esifana nalesi, lokhu kungokufanisa indaba yokobana ithuba lokuphumelela liza esikhathini eside sobudisi nokuzinikela, lokho-ke manje kujamela ithuba lokucacisa ebujameni obungahlathululwa kuhle njengalobo obubudisi.
Umethrikhi ubudisi.
Eminyakeni engaphezu kwelitjhumi sikateleleke ukutjhidisa irherho loke lefundo lapha belidzimelele khona ebandlululweni.
Sikwazile ukuphumelela mayelana nokuhlanganisa okukhulu, isilabhasi eyodwa nokuhlola, inani eliphezulu lalabo abatlola nabaphasa umethrikhi, kanye nelemuko lokobana ifundo ineendingo ezingaphezu komuntu ngamunye - kukobana umnotho woke ulele emakghonweni athize alethwa lirherho lefundo.
Umethrikhi kwamambala ubudisi.
Abarholi bethu esinabo lapha eLeeuwenhof ngokungangabazekiko ngebalungileko esinabo, labo abaphumelele ngepumelelo, begodu nalabo abanelungelo leembongo zoke ezingabuthelelwa ngilesisiFunda.
Nanyana kunjalo imicabangwethu igijimela ema-71% wenani labantu eminyakeni engaphezu kwama-20 abangazange baqede iimfundo zabo zamabanga aphezulu, nabatlolise butjhulweni isiquntu see-80 000 abangene kwaGreyidi 1 eminyakeni eli-12 edlulileko abangazange batlole ihlolo ngo-2004 ngombana balise isikolo endleleni, begodu abanengi batlolile, kodwana ngonobangela weemfundo nokukhethwa kwamagreyidi azange bamukelwe mnotho nofana ifundo ephakamileko.
Umethrikhi ubudisi khulukhulu ngombana sikhangisa ngaye.
Inarha yenza isahlulelo sengomuso lethu ngokusebenza kwakho.
Balele ekwenzeni ngokuziphatha kuhle kwakho.
Babeke ithemba labo langomuso ngokusisa kwethu erherhweni lefundo esihlangabezana nalo kilo mgidingo.
Iye, iingcezu ezimbili ezikulu zesabelomali ziya kokubili efundweni yelizweloke nesifundeni.
Umnyaka lo wodwa, ukubulunga imisebenzi yabotitjhere abazii-2000 kuye kwasifuna bona sitjhidise imali emisebenzini eminye yesifunda siyise efundweni. 
Kudingeke bona sikhulise ukusisa kwethu sikuse eenkolweni ezichakileko ukuze enanini elikhuphukako kuzwakale ikhwalithi yefundo ngekolelo ekulu yangomuso kizo zoke iinkolo zemadorobheni. 
Okuqakatheke kunakho koke, Ngqongqotjhe Dugmore nawe mPhathi mazombe Swartz, sinokukodwa okutlhayelako kokuveza iQhinga labaSebenzi ukuze sikwazi ukusekela koke ukusisokhu.
Sidinga ukukhiqiza imiphumela kamethrikhi enzinze emiphumelenayo, enemiphumela edluleleko, ekhambelana nezomnotho, ethembakeleko emphakathini, begodu enesizo ebuntwini.
Ngilokho esikuzele ukuzokugidinga lapha namhlanjesi.
Ujamele amathemba la njengobana sizakhela iKhaya thina SOKE.
Sigidinga ipumelelwenu ngombana nizinikele benasebenza ngamandla, abazali benu bazinikele banisa esikolweni, begodu nomphakathi uzinikele wasisa engomusweni lenu.
Inengi labantu lizaza ukugidingwa kwepumelelo kamethrikhi ngonobangela wokuhlangahlangana kwawo nokobana kungenzeka kutjengise iinsalela zerherho lebandlululo.
Ningakwazi ukunqoba lokhu ngokuzibophelela nizibandakanye benibabalele ukwakha iKhaya labo BOKE, lelo elingabandlululi ngokobuhlanga nelinokulingana.
Lokhu kufanele kuvele kiko koke okukhethako ukusukela gadesi.
Ukufikela nje ufanele ukukhetha bona uzokusebenza budisi njani.
Isitifiketi sakho sakamethriki sikuvumela besikukatelele bona ukhethe bewenze iinqunto zomhlobo womuntu ofuna ukuba ngiwo begodu nomhlobo wepilo ofuna ukuyiphila.
Siyanithokozisa begodu sinifisela itjhudu.
<Doc06>
Imitjhini yokuLawulwa kwePhrojekthi yokuThintana yomBuso ye-2010 ku:
kuKghonakalisa ipumelelo yeqhinga leminqopho yokuthintana yeBhegere yePhasi ye-FIFA yama-Afrika yokuthoma 
kukwenza ithuba eliqakathekilekweli nelikhethekileko lokuveza nokwakha ubunye nokuzikhakhazisa kumaSewula Afrika
kuKhuthaza ilutjha lethu
kuKhangisa ilizwe ephasini
kukwenza ubujamo bokuthintana obuzokusiza ekusebenziseni ithuba lokusunduza ukukhuliswa nokuthuthukiswa kwamathuba
ukwakha ibumbano lama-Afrika.
Lokhu kuzokuphunyeleliswa:
ngokunikela uburholi nokulawulwa kokuthintana kombuso kweBhigiri yePhasi ye-2010
ngokwakha ihlanganyelo yakazweloke yomphakathi nabathintani bangeqadi  emalawulweni woke, kanye nokukatelela izwano nabathintani enarhakazini  nebantwini bangeqadi, ukuze ngokuhlanganyela ilizwe nenarhakazi ingasebenzisa ithuba lokuthintana lesikhathi soke
ukwenza amaphrojekthi wokuthintana wombuso aqakathekileko weBhegere yePhasi yeBholo erarhwako ye-2010. 
<Doc07>
ImiThetholawulo yeeNdlela kaZweloke iTjhugululelwe ukuthuthukisa ivikeleko eendleleni
POLOKWANE: ImiThetholawulo yeeNdlela kaZweloke itjhugululiwe.
Ibizwa bona liTjhugululo leTjhumi nekhomba begodu seligadangisiwe.
UmNyango wezeeNdlela neenThuthi sewutjele abatjhayeli beemodoro ngamatjhuguluko okungilawa:
Iimodere ezitloliswe ngemva kwangezi-01 Rhoboyi 2010 kufanele zibe namanamba pleyidi afakwe ngamapoprivedi nofana iinkrufu.
Nangabe inamba pleyidi ayikafakwa emodereni ngamapoprivedi nofana iinkrufu ayifakwe ngebhrakede elithobela umthetho we-SANS 973.
Itjhugululweli lizokuphungula ubulelesi namacala enziwa batjhayeli beemodere lapho basusa khona amanamba pleyidi ukuze bangatholakali lula. 
Akuzokuba lula ukususa inamba pleyidi bese uyibuyisela emva ngemva kokuthweswa icala lobulelesi ngombana lokho kungangezelela iindleko.
Inamba pleyidi yenziwe nge-aluminiyamu enekani engeze kwaba lula ukuyitjhisa thokgho bekufike lapha ingasafaniseki khona ngesikhathi sengozi.
Ukusukela ngezi-1 Mhlolanja abantu abathola amalayisense wokutjhayela wekhowudu C, C1, EC nofana EC1 angeze basavunyelwa bona batjhayele iimodere ezidinga ikhowudu B nofana EB (ngesikade umuntu onekhowudu 10, 11, 13 nofana 14 angeze asavunyelwa ukutjhayela imodere edinga ikhowudu 08).
Lokhu kuzokwenzeka kwaphela ebantwini abathoma ukuba neencwadi zokutjhayela.
Banengi khulu abafundi babatjhayeli abenza iimbawo zokuthola amalayisense weemodere ezikulu nakumadaniswa namalayisense weemodere ezincani ngomnqopho wokobana babalekela ukuhlolwa kokuphaga ngeqadi kwendlela.
Iqiniso kukobana ngemva kokuthola amalayisense weemodere ezikulu, babuyela ekutjhayeleni iimodere ezincani lezi abangakazijayeli begodu lokho kugcina kubange neengozi eendleleni.
Kulindeleke bona abatjhayeli abathole iincwadi zokutjhayela iimodere ezikulu babe neemVumo zokuTjhayela buPhrofetjhinari kodwana, iimbalobalo zitjengisa okunye okuhlukileko.
Lokhu kutjengisa ngokusobala bona ababawi bebadinga amalayisense weemodere ezincani ingasi iimodere ezikulu.
Kwethulwe iinSetjenziswa ezibizwa ngeLawulo lokuNzinzisa ukuGijima kwevili ezenzelwe iimbhesi ezincani neziphakathi okuthi ibhesi nayiphumeleleko inikelwe isitifiketi esiyingcenye yokuhlolwa kweemodere endleleni.
Lokhu kusebenza kiwo woke amabhesi amancani naphakathi ingasi eemodereni ezitja kwaphela.
Umnikazi wekoloyi etloliswe ngaye nofana umjameli kufanelo azalise iforomo DSCD ngokuzeleko esitetjhini sokuhlolwa kweemodere.
IsiSetjenziswa seLawulo lokuNzinzisa ukuGijima kwevili sisetjenziswa esivikela itayere bona lingatjhidi erimini lokha itayere nalidumuzako lokha ikoloyi nayikhambako. 
Itjhuguluko lomThetjhwana 332 limenyezelwe begodu latjho iinhlahlubi zokuhlola umphefumulo ezingasetjenziselwa ukubuthelela amasampula womphefumulo begodu isitifiketi esikhitjhwa mkhiqizi nofana umnikeli ngomsebenzi singasetjenziselwa ukuveza ubufakazi emacaleni, ngomkhiqizo nje kwaphela. 
Itjhugululweli lifakelwe ukurarulula umraro owaphakanyiswako omayelana nokusemthethweni kwebhrethalayzasi ngokuya ngokwesigaba 65(7) somThetho weeNdlela kaZweloke, we-1996 begodu lithobela umthetho we-SABS 1793 begodu angasetjenziselwa ukuqinisekisa iningi nofana ubuncani be-alkhoholi emphefumulweni.
Okulandelako sisetjenziswa esiphasisiweko:
“Lokhu kusebenza kamnandi khulu ngesikhathi samaholideyi ngombana singezelela amandla wokulwisana nobudakwa eendleleni zethu” uthi uPinky Kekane ongu-MEC weeNdlela neenThuthi.
<Doc08>
ImiSebenzi yezePilo yabaziThweleko (ngaphambi kokuBelethwa)
Abantazana nabafazi abazithweleko bathunyelwa emisebenzini ephathelene nabazithweleko nofana emaZikweni wabaHlekingazi bokuBelethisa (ama-MOU) eendaweni zemadorobheni, bese emakhaya kuba ziimbhedlela ezincani nofana imitholapilo yemakhaya.
Ama-MOU maziko wokubelethisa alawulwa babelethisi bemphakathini abamayelana netjhejo lezamaphilo weengulani.
Abomma abazithweleko balulekwa bona batlolise ivakatjho labo lokuthoma lokuya emtholapilo ngaphambi kweemveke ezima-20 nofana ngokurhabekileko ukusuka lapho.
Umma unikelwa ihlolo yokuthoma epheleleko kanye nokuthotjwa ngokomkhumbulo lokha nakeza kokuthoma azokuhlolelwa ukuzithwala, begodu lelo vakatjho lazeka ngevakatjho elibhugelwako.
Ukuzithwala kutjhejwa ngokunande uvakatjhela emtholapilo.
Nepilo kamma ozithweleko itjhejwa njalo.
Uzokufakwa esikaleni sobudisi, kuhlolwe ukufuthumela kweengazi begodu kuhlolwe nomhlambuluko.
Nangabe koke kulungile, kufanele abuyiselwe evakatjhweni lakhe lelandelela elenzeka ngemva kweemveke ezimbili ukuyokuthola imiphumela yeenhlolo ezithethwe ngesikhathi sevakatjho elibhugelwako. 
Emva kwalokhu, kufanele abuyele emtholapilo qobe ngeemveke ezisithandathu beze kufike eemvekeni ezima-28, bese kulandela iimveke ezima-34, emva kwalokho wenza njengokululekwa sisebenzi somtholapilo/i-MOU (ukuvakatjhela emitholapilo njalo kuhluka ngeendawo ngeendawo).
Abomma abazithweleko bahlolelwa ubungozi obungahle buvele epilwenabo kanye nepilo yombungu.
Kokubili abantazanyana abancani nabafazi abangaphezu kweminyaka ema-35 abazithweleko bathathwa njengabantu abasebujameni obuyingozi khulu.
Lokhu kutjho bona bangavama ukuba nobudisi ngesikhathi bazithweleko nangesikhathi sokubeletha.
Abafazi abazithweleko nabo babonakala basengozini ekulu nangabe umfutho weengazi uphakamile, kunomlando wamalwele wefuzo, bazithwala kanengana begodu kutholakale bona bathole abantwana ngokusikwa.
Abomma abalatjhelwa ubujamo obuyingozi khulu bathunyelwa emitholapilweni yabazithweleko eseembhedlela ezikulu nofana eziphakemeko, lapho bazakufika benze khona iphenyo nokuhlola ukuya phambili.
Abomma abazithweleko abasebujameni obuphezulu bobungozi balulekwa bona baye emitholapilo yabazithweleko njalo.
Nangabe usivakatjhi esivakatjhela kokuthoma ezikweni lezepilo, uzokukhonjelwa bona uzalise iforomo begodu bazokuvulela ifayili.
Yiza nencwadakho kamazisi, iinhlahla oziselako kanye nekarada lemtholapilo nofana isibhedlela, nangabe ukhe watlolisa.
Ubungozi obungakancami bokuzithwala bulawulwa kuma-MOU (amaziko wokubelethisa alawulwa bomma ababelethisako emphakathini nabatlhogomela iingulani) eendaweni ezimadorobha, bese eembhedlela ezincani kanye nemitholapilweni yekhaya eendaweni zemakhaya.
Ubungozi obuphezulu bokuzithwala bulawulwa emitholapilweni yabazithweleko eseembhedlela ezisemadorobheni neemfundeni zemakhaya neembhedlela ezikulu.
<Doc09>
IHlelo lezaKhamzimba eliHlanganisiweko
IHlelo lezaKhamzimba eliHlanganisiweko (i-INP) lihlose ekuthuthukiseni ubujamo bezakhamzimba kibo boke abantu abahlala esifundeni seTjhingalanga Kapa.
Kunamahlangothi amanengi atholakala ehlelweneli.
Kutjho ukuthini ukungadli ngefanelo?
Ukungadli ngefanelo yinto emraro eSewula Afrika begodu ngunobangela omkhulu obangela ukugula nokufa kwabantwana.
Kulinganiselwa bona pheze ama-30% wabantwana bamaSewula Afrika abakhuli kuhle ngonobangela wokutlhayela kwezakhamzimba eminyakeni yokuthoma yokukhula.
Ukungadli ukudla okwaneleko, ukugula nobujamo bengqondo obubandakanya ukugandeleleka/ ithroma zizinto ezibangela ukungadli ngefanelo.
Umtlhago nokutlhayela kweensetjenziswa bonobangela abasisekelo ababangela ukungadli ngefanelo.
I-INP izama ukurarulula unorhatjhekile lo ngeendlela ezinengi.
Okungangezelela ukudla kwabantwana
Eleveleni letjhejo lezamaphilo abantwana abahloliweko bebakhonjwa njengabangakondleki kuhle (lokhu kufaka hlangana abantwana nabantu abakhulu ne-HIV nabanesifuba) bazokunikelwa ingezelelo lokudla elifaka hlangana ipuphu eneenthako kanye neenselo eziphana amandla.
Iingezelelo zokudla zinikelwa ematlayendini akhonjiweko ngokuya ngokwemibandela ethize.
Abasebenzi bezepilo nabo baphana ngeenluleko zomkhumbulo, ilwazi nefundo mayelana nokudla okunepilo kanye nendlela ehlanzekileko yokwenza ukudla.
Izazi zemithetho yokudla nazo zinikela ngemisebenzi yokululeka umphakathi.
Ukumunyisa
Ukulwisana nokungondleki kuhle emntwaneni omncani, abasebenzi bezepilo bakhuthaza abomma bona bamunyise abantwababo beze bafinyelele eenyangeni eziyisithandathu zobudala emva kwalokho baragele phambili nokumunyisa kodwana abantwana baphiwe ukudla okuthambileko, umntwana aze abe neminyaka emibili yobudala.
Ezinye iindlela zokupha umntwana zihlathululwa nabomma aba-HIV phosethivu.
IsiBhedlela seVredendal neZiko lokuBelethisa leGroote Schuur ziimBhedlela ezitjheja abaNtwana kuhle ezisesifundeni ngokuya ngokweSisungulo seemBhedlela eziTjheja abaNtwana.
Ukutjheja ukukhula
Abantwana bakalwa njalo njengehlelo lokutjheja ukukhula kwabo, isitjengiso esiyelelisa bona umntwana uyakhula na.
Ubudisi bufakwa eKaradeni elibizwa iNdlela eya ePilweni.
Abonobangela bokwehla emzimbeni batjhejwa njengamalwele athathelanako, ukutlhayela kokudla ekhaya nokungatjhejwa komntwana. 
Amalwele athathelanako adlala indima ekulu ekungondlekeni kuhle begodu amalwele la angena erhelweni lokutjhejwa lezamaphilo.
Ubulwele bokurhuda bubandamelene khulu nezokuhlanzeka okungasikuhle kwebhoduluko (ihlwengiso nesabaliso lamanzi) kanye nokungadli kuhle komntwana, okwenza bona umntwana lo athuwelele ngokurhuda.
Ukuqeda umtlhago
Imizi ehlaselwe mtlhago iyakhonjwa bese ithunyelwa ehlelweni lamahlelo wokuqeda umtlhago alawulwa mbuso.
Ivikeleko lokudla lemizi lirarululwa ngokuhlanganyela begodu kunikelwa ngeendlela zokurarulula ezifaneleko.
Iingezelelo zamaVithamini
Ukulawulwa kokutlhayela kwezakhamzimba ezincani kuyingcenye yomsebenzi oqakathekileko.
Izakhamzimba ezincani zizizinto zemvelo ezifana namavithamini namaminerali, ezitholakala emthameni omncani wokudla begodu ziqakatheke khulu ekulawulweni kwepilo ehle.
I-INP inikela ngengezelelo leVithamini A ebantwaneni abaqothelweko.
Abantwana abatlhayela ngeVithamini A bayehla emzimbeni,
Ukutlhayela kweVithamini A nakho kulimaza amehlo begodu ngikho okungunobangela wokungasaboni ebantwaneni. 
Abantwana abanobudisi obuphasi banikelwa amapilisi wamakhapsule weVithamini A, okungiwo akhuthaza irherho levikelomzimba begodu asiza ngokuthuthukiswa kokukhula komntwana.
Amasana weenyanga ezisuka kwezisi-6 ukuya kwezili-11 asezwa ithosi linye leVithamini A (100 000 IU) ukuvikela ubulwele obuncamileko. 
Abantwana ukusukela eenyangeni ezili-12 ukufikela eminyakeni emihlanu anikelwa ithosi linye le- 200 000 IU enyangeni ezili-12 njalo ngenyanga ezisithandathu bekufike eminyakeni emihlanu yobudala banikelwa ithosi linye le-200 000 IU.
Amathosi angezelelweko weVithamini A anikelwa abantwana abancamileko ngokungakakondleki kuhle, nofana abanamalwele asulelanako afana nokurhuda, umungu nofana i-HIV.
Ukukhitjhwa kweenyokana
Ukwehla komzimba kungaba khona ngonobangela wokuba khona kweenyokana begodu lokhu kungalatjhwa emtholapilo ngesihlahla seenyokana.
Iseluleko sokudla ukudla okuzizakhamzimba emajameni athize
Ifundo yezondlo zomzimba, ilwazi nokululekwa ngokomkhumbulo kunikelwa kiwo woke amaleveli wetlhogomelo ebantwini abakhe bafa ihlangothi, ababe nokugandeleleka, abanobulwele beswigiri, ne-HIV/AIDS nobulwele besifuba.
Ihlelo elimayelana nezakhamzimba zabantwana bamabanga aphasi
IHlelo elimayelana nezaKhamzimba zabantwana besiKolo samabanga aphasi litholakala eenkolweni ezikhonjiweko ezingaphasi komnotho.
Amahlelo la okwanje enziwa ngokukhambisana nomNyango wezeFundo.
Umbuso wesifunda unqophe ukufinyelela abantwana abazii-125, 000 eenkolweni zamazinga aphasi ezima-847 zesifunda ngo-2004 kanye nehlelo leembonelelo ngokudla lesikolo.
Ukudla okutholakala eminyangweni
I-INP ibuye inikele eminyangweni etlhogomela bamatlayende ngamarherho wemisebenzi yokudla ukuhlinzekela ngezakhamzimba ezinzinzileko.
Imilayelo:
Iimvakatjhi eziza kokuthoma emtholapilo/esibhedlela esincani namtjhana esikhulu zizokukhonjelwa bona zizalise iforomo begodu kuzokuvulwa ifayili yesigulani.
Yiza nencwadakho kamazisi.
Incwadi evela emtholapilo izokudingakala lokha nawuvakatjhela isibhedlela.
Iimbhedlela zizokubawa incwadakho etjengisa umrholo/ihlolo lomrholo (i-IRP5).
Yiza nekarada lakho lesibhedlela nakhibe ukhe watloliswa esibhedlela.
<Doc10>
Ikulumo ngeSekela likaNgqongqotjhe womNyango wezemiSebenzi yomBuso, uNom. Ntopile Kganyago, MP, emnyanyeni wokuthoma wokujamisa iHlelo leTshwane Inner City, emaKhiweni weBulungelomali lomBuso leSewula Afrika, eTshwane 
abanye abasebenzi bombuso abakhulu
Bodade nabafowethu beembikiindaba
Bavakatjhi abakhethekileko
Isiqunto esithethwe siGungu sesibethamthetho ngo-1997 sokukhuthaza iminyango yombuso kazweloke bona yenze idorobha langaphakathi leTshwane indawo yawo yasafuthi bekusitjengiso esikhulu senembo-mbono ekulu; ngaleso sikhathi nanje.
Umphumela ngwehlelo elenziwe kuhle elimadana nokuqaleka kuhle kwamadorobhethu njengobana kumnqopho wombuso wokwenza amadorobha ngobutjha kanye namajima amanye wokuthuthukiswa kweendawo ekwenzelwe ukuthuthukisa umfutho wokulawulwa kwedorobha othathela phezulu amalungelo wobuntu, indawo yokuphatha iinkhambi, ukuthuthukiswa komnotho nokusebenzisana komphakathi.
Njengobana nathi namhlanjesi kulilemuko lethu ekuyeleleni inembo-mbonwelo, sibuye godu sigidinga ikhambo esele silikhambileko bekube nje.
Ukubonisana okuncamileko kanengi kukhambisana nekulumopikiswano etjhujileko emayelana neemfuneko kanye namakhetho avulelwe iminyango yombuso emayelana nebhoduluko eliphathekako ayikasikhiphi soke eminqopheni yekuthomeni, okungile yokuthuthukisa indawo yokusebenzela yeminyango yombuso engaphakathinidorobha leTshwane.
Khonapho sidinga ukunikela kanyekanye ekuvuseleleni ingaphakathi ledorobha nokuqaleka kuhle kwalo.
Eminye iminqopho nangayiphi indlela engakaqakatheki khulu ifaka hlangana itjhutjhuzelo lokurherha iziko langeqadi lokusisa, ukuthuthukisa isithunzi seTshwane njengehlokodorobha eliqakathekileko e-Afrika nokuthuthukiswa komnotho wabantu abanzima.
Umbuso mnikazi omkhulu wepahla begodu hlangana nabarholi babasisi epilweni yezomnotho wombuso wekhaya khulukhulu emaDorobheni amakhulu weJohannesburg neTshwane eGauteng. 
Iminyango idinga indawo yokusebenzela neyama-ofisi ukuze ikwazi ukuhlangabezana nokwethulwa kwezenzelo zomphakathi ifezakalise neembopho zayo.
Lilwazi elijayelekileko bona imakhiwo yombuso ibekwa hlangana kwesigaba sokuba mihle naleyo engasimihle kangako nayimadaniswa nokuhle ngokudluleleko ngamajamo wayo.
Ukuvuselelwa, ukukhuliswa nokulungiswa kuzokuba nomthelela eendlekweni zemalisisekelo begodu kube yindlela yokuhlomulisa i-BEE yePhrojekthi yengaPhakathi leDorobha leTshwane.
Qobe ngomnyaka umbuso kazweloke usebenzisa ngokweqileko amaranda amabhiliyoni amabili (ama-R2 wamabhiliyoni) ngomNyango wemiSebenzi yomPhakathi okumayelana nokubhadela ukuqatjha kanye namanye amatherifi ahlobana nokulawulwa kwepahla afana namareyiti nezenzelwa, inarha mazombe, okwenzeka kokubili ezikweni langeqadi kanye nombusweni wekhaya omukela njengabazuzi. 
Ngaso soke isikhathi kuba bahlanganyeli abafanako abalindelwe ukutjhutjhuzela ikambiso yokubuyiselwa ngobutjha kwedorobha langaphakathi leTshwane, nakwenzeka ngokuhlanganyela komBuso wesiFunda weGauteng ngamaphrojekthi wawo wokusisa amakhulu njengoba isekelwa yi-Ejensi yokuThuthukiswa komNotho weGauteng (i-GEDA).
Ngobujamo beHlelo leDorobha langaPhakathi leTshwane, ukusukela nje ezokwazeka njenge “Re Kgabisa Tshwane” kanye nesihlokwana esithi “INdawo eNgcono yokuSebenzela”, ekuqothelwe abantwini khulu (kokubili abasebenzi bomphakathi nomphakathi), njengalokhu basendaweni abahlala kiyo yokwethula izenzelwa nokumukela imisebenzi yomphakathi eqakathekileko.
Lokha nakumenyezelwa iHlelo lokwEnza lombuso le-2004, uMengameli, uNom Thabo Mbeki ubawe iminyango kazweloke yemiSebenzi yomBuso kanye nokuLawulwa kwemiSebenzi yomPhakathi bona ngokuhlanganyela balawule iphrojekthi ukuze bakwazi ukwenza ncono indawo yokusebenzela yeminyango yombuso kanye nabasebenzi bombuso.
ImiThangalasisekelo yokuphathekako yomphakathi yi-enjini yokwethulwa kwezenzelo begodu abasebenzi bombuso basibaseli esenza i-enjini ikhambe msinyana, ngokuphumelela nangokupheleleko.
Ngesikhathi sesigaba sokuhlolwa kweendingo zephrojekthi, abasebenzi abanengi bagandelele ukuqakatheka kokuba neendawo eziveleleko zokusebenzela, eziba yinzuzo yebizelo labo lokusebenza begodu lokhu kufaka kokubili amabhoduluko wangaphakathi newangaphandle, ngalokho kuqakathekile ukuhlanganyela neDorobhakazi leTshwane, okusibopho seengcenye zelawulo ledorobho okufana nethrafigi, ukuhlanzeka, ukuvikeleka nobuthandabuhle. 
Angithathe leli thuba ngithokoze uburholi nelawulo leTshwane ngokusekela iphrojekthi le ngokuyifaka emaHlelwenayo wokuThuthukisa aHlanganisiweko.
Kuhlekuhle iHlelo lokuSebenzisana (i-MOU) elizokungenelwa kungasikade hlangana komNyango wezomSebenzi womBuso kaZweloke neDorobhakazi leTshwane, lisiqinisekiso sokuthola indlela efanako ekuzokusukelwa kiyo.
Kusiqinisekiso sesibopho sokuhlanganyela iinsungulo namaphrojekthi asiza ngokufanako eenhlanganweni zombili.
Umlayezwethu oya kuwe namhlanjesi ngothi “Umsebenzi sele uthomile” iminyaka eli-10 ezako ibonakala njengeyengezelelo lamaranda angaphezu kwamamiliyoni abunane (amabhiliyoni ama-R8) mbuso wezweloke nekoro yangeqadi ngezabelomali eziyisekelomali kanye nabahlanganyeli bangeqadi bomphakathi. 
Mayelana neLawulo leHlelo, kujanyiswe iLawulo phakathi komNyango wemiSebenzi nokuLawulwa komBuso, umNyango wemiSebenzi yomBuso, umNyango weeMali kaZweloke kanye neDorobha leTshwane.
Hlangana nokhunye iKhomidi izokulawula ihlelo, yeluse beyilawule ikghonakaliso, yenze isiphetho mayelana nokusizwa ngeemali kanye nokuqinisekisa ikghonakaliso elithintanisako.
UmNyango uqatjhe uNom. Dumisani Dlamini njengeSekela lomNqophisi maZombe eliphathelene nokulawulwa kwehlelo loke.
Ngiyathokoza.
<Doc11>
Somlomo, Ndunakulu oHloniphekileko, baLingani bami beKhabinethi, maLunga weNdlu, mvakatjhi eziHloniphekileko, basebenzi bomnyango wezezindlu, malunga wabathathiindaba nomphakathi wokana, ngiyanamukela.
Amagama la bodade nabafowethu atholakala epolitikini yamaSewula Afrika, khulukhulu eTjhingalanga Kapa.
Nanyana bangasebenza ngokuzikhandla kangangani abantu benarha le, imitjhini yabanye abantu ihlala ikuphungula ukuqakatheka kobuhle bokusebenza ebenziwe mbuso otlhogomelako lo obe se-ofisini isikhatjhana esifitjhazana. 
Bodade nabafowethu, abantu abanengi baphikisana ngokobana khuyini ukwakhelwa izindlu, kodwana ngivumelani ngininikele nenye ihlathululo.
Mina ngesingami, ukwakhiwa kwezindlu akukaphathelani nendawo yokuhlala kwaphela.
Kuphathelene nangabantu uqobo labo lokha nabaziphendulelako ekutlhogomeleni ibhoduluko labo begodu bakhe nengomuso labo.
Kumayelana nokwenza ngepumelelo ipilo eragela phambili yemiphakathi namabhoduluko anepilo araga njalo.
Kumayelana nepumelelo ebumbeneko ngehlanganyelo phakathi kweziko langeqadi, iziko lomphakathi, iinHlangano eziNgasi ngezomBuso, okuqakatheke khulu kunakho koke imiphakathi.
Ukwakhelwa izindlu ngesingami kungahlathululwa njengendlela yekambiso, ebandakanya ukuhlela nabantu kunokuhlelela abantu.
Ukwakhelwa izindlu ngobujamo bamaSewula Afrika akusimkhiqizo kwaphela, kodwana ikambiso eyeyame emikghweni yentando yenengi elwelwe babantu benarha le kabudisi khulu.
Yikambiso yokulalela abantu, evumela abantu bona basebenzise amalungelwabo wentando yenengi wokukhetha umhlobo wezindlu nendawo abafuna bona izindlu zakhiwe khona.
Ngalokho akunanto esilinga nethathela phasi begodu nengathatheli phezulu intando yenengi kunaleyo yokuphula amalungelo wobuntu asisekelo abazikhethela wona.
Ngokungafaniko nesikhathi sebandlululo, njengomtjhotjhozeli weendaba zomphakathi, abantu bayikaba yenembo-lami neqhinga lokwethulwa kwezindlu.
Bodade nabafowethu, ngithabe khulu ngemva kwamadina nje ukunethulela ikulumami yesibili yesabelomali njengoNgqongqotjhe wesiFunda weziNdlu. 
Ngibuye ngizikhakhazise khulu ekwethuleni ikulumo le yesabelomali ngelanga elingaphambi kwehlandla le-10 lokuGidingwa kwentando yenengi yethu.
Kunobufakazi obuphathekako bona i-ANC yethu embuso osirholako ithuthukise izinto ezinengi ngaphasi kweminyaka elitjhumi yokubusa kwayo ngentando yenengi kunenye inarha ekwenze lokhu iphasi mazombe.
Sisebenzile - Siphumelele.
Ngamagama aphathekako, eendlini ezimamiliyoni ayi-1.4 wamathuba wezindlu umbuso owathulileko, ngiyazikhakhazisa ukumemezela bona isifunda sethu eminyakeni elithoba edlulileko, sethule izindlu ezizi-167 000, ezenza ama-11% wekhekhe lenarha kazweloke.
Lokhu, ngokuya ngami kusebenza okudluleleko ngokwezinga elinye nelinye.
Ngithanda ukunitjela godu bona umnyaka ogadungileko bewuzele ngeentjhitjhilo, eziye zaba nomthelela omumbi ekwethulweni kwezindlu enarheni mazombe, kodwana khulukhulu esifundeni .
Iintjhitjhilwezi bezimphumela wokwethulwa kwemithetjhwana neendlela zokurarulula ezifana nemali efakwa bazuzi ema-R2 479 kanye nokwethulwa kweHlelo leWaranti lomKhandlu wokuTlolisa abaKhi bezindlu kaZweloke eendlini ezinemali yokusiza evela embusweni. 
Iindlelezi azikanqophi ekwenzeni ukukhamba kabuthaka kwezindlu kodwana kuqinisekisa bona abantu bethu bathola izindlu eziqinileko nokukghonakala ukuhlala kizo.
Isifundo esikiswesi sokukghonakalisa imithetjhwana le, wenze ukwethulwa kwezindlu kwakhamba kabuthaka.
Okwenze izinto zathuwelela kukobana umnyangwami usebenze ngaphandle komNqophisi omKhulu iinyanga ezilithoba.
Lokhu kubambezele iragelo phambili khulu.
Soloko ngaqatjha, uNom Seth Maqethuka, obelethwe bewabeletha ama-Cape Tonian ngelemuko lombuso kaZweloke nowekhaya, ekunguye engithanda ukumkwakwazelela begodu ngimamukele nanyana sengikwenze kanengana lokhu.
Ngaphandle kwazo zoke iintjhijilo neenthiywezi, ngiyazikhakhazisa ukumemezela ebantwini bethu bona umnyangwami ukwazile ukusebenzisa ama-R348 wamamiliyoni, okuma-92% wehlinzekelo lezindlu eTjhingalanga Kapa.
Ezinye iimfunda kube budisi nokusebenzisa ama-52% wesabelomali waso.
Lokhu kwenze bona kuphasiswe okungasenani izindlu zamasabsidi ezizi-25 000.
Inengi lemindeni eminengi etlhagako izokuthola ithuba lokuzithabisa ngeenthelo zentando yenengi 
Lokhu bodade nabafowethu, kutjho ukungezeleleka okubonakalako kwezindlu ezizi-3000 nakumadaniswa nomnyaka ophelileko.
Njeke, ngithanda ukuthokoza indima eqakathekileko edlalwe bomasipala esifundeni sethu soke.
Ngaphandle kokuzibophelela nokuzinikela emsebenzini, bengekhe sikwazi ukusebenzisa isabelomali yethu.
Ngayo leyo ndlela, ngithanda ukukwakwazelela iDorobha leKapa ngokusebenzisa ama-70% wesabelomali sethu.
Ngingakhohlwa abasebenzi bami ekusebenzeni ngokuzikhandla nekunikeleni kunembo-mbono lethu lokwakhela isitjhaba izindlu.
Bodade nabafowethu, angeze ngaba neqiniso eenlayelweni zomkhumbulwami nangininikela ngesithombe esihle ngokwethulwa kwezindlu kwaphela. 
Kusese khona okutlhayelako ekambiswenethu yokwethula.
Kuze kube lapha, sidinga ukuthuthukisa besigandelele eendaweni ezilandelako:
Ezinye zezindlu zethu azikathobeli umthetho wokutjheja othi kufanele kutjhejwe ikhwalithi yezindlu kunokutjheja inani lazo.
Sifanele sitjhugulule ikambiso yokwethulwa kwezindlu yokunikela ngendawo yokuhlala kwaphela siyenze ibe yindawo yokuhlala yabantu yasafuthi. 
Sifuna ukutjhugulula ukuzibandakanya kwabazuzi kusuka ekubeni buthuntu bube ngobumajadu.
Kufanele sitjhugulule lokhu okucatjangwa babantu bona bangathathi izindlu zesabsidi njengemikhiqizo nje, kodwana njengepahla. 
<Doc12>
IKORO YEZOKUVIKELA IYASEBENZA
Umthwalo omkhulu owasukako emahlombe kamma nomntwana kulokha uJames Busakwe onamalanga ali-16 abuyiselwa kunina weengazi ngezi-7 Sihlabantangana 2006. 
Umtlhago uthome lokha unina lomntwana onguJames afika esiBhedlela seKlerksdorp ngezi-6 Sihlabantangana avakatjhela umntwanakhe womsana, umhlengikazi wegumbelo wayelela bona elangeni eligadungileko umntwana unikelwe omunye umma ozithethe njengomma weengazi womntwana. 
Ngemva kobana umntwana atholwe, abahlengikazi babika umlandu esiTetjhini samaPholisa seKanana, njengobana umma othethe uJames anikele ngesiphande seKanana.
Isiphande sahlolwa kodwana azange kube netlha.
Akunamuntu wegama elinjalo nofana ohlathululwa njengomma onjalo kilesosiphande.
Ngomhlaka-6 Sihlabantangana i-CPF yeKanana yabamba umhlangano.
Ukhomtjhinara wesitetjhini nongumjaphethe watjela umhlangano ngomntwana othunjiweko begodu wakhombela bona omunye nomunye umuntu ahlale avule amehlo neendlebe.
Ngeenkhathi zabo-23:00 kubo ubusukobo, omunye wamalunga womphakathi wabiza amapholisa watjela amapholisa bona omunye umma ohlala ngebhlogweni lakhe, nowazeka njengomuntu ozithweleko, msinyazana nje sele anomntwana womsana .
Amapholisa alandelela ilwazelo nangembala bathola umma lowo nomntwana.
Abasebenzi besibhedlela baye babizwa msinyana nangembala bamfanisa umntwana, nomma omthumbe esibhedlela.
Ubufakazi obahlukahlukeneko, obufaka hlangana ibhengele leplastiki lesibhedlela, litholakale kiyo indlu yomsolwa.
Umma uye wabotjhwa bese umntwana ongakalimali wathathwa wasiwa esibhedlela, lapho ahlanganiswe nonina weengazi elangeni elilandelako.
Imisebenzi yamalunga womphakathi abandakanyeka ekutholweni komntwana, kufanele ikwakwazelelwe, njengobana itjengisa ubugugu bezokuVikela bomPhakathi.
Ukuqakatheka kweKoro yezokuVikela ekghonakalisiweko nelawulwe kuhle, akukafaneli bona ithathelwe phasi.
Hlalani nenza okuhle njalo, CPF yeKanana!
Akwande Mma
Ngidlumbana kube litjhudu nofana into ehle ngombana ngithe nangidlula ngesitetjhini samapholisa eMondeor, ngazithela ku-Jenali ye-SAPS.
Ngidlumbana iyatholakala qobe nyanga, begodu ngathola ingithabisa khulu nangiyifundako.
Mina nomma wakwami sithome irhwebo elitjha begodu sithanda ukumema woke, nofana omunye nomunye wabasebenzi bakho nabaseduze endawenethu le, beze bazokusela ikhofi nofana itiye begodu ngicabanga bona namabhiskiti azabe akhona nawo.
Ngicabanga bona uyazwisisa bona ukuthoma irhwebo elitjha akusiyinto elula begodu kuthatha umsebenzi omnengi nemalisisekelo.
Nanyana kunjalo, sisese nethemba lokobana amapholisa neminye iminyango ekatelela ngokuthobela umthetho iqakatheke khulu kiwo woke umphakathi wamaSewula Afrika.
Lokhu yinto encani esithanda ukukupha yona yokukuthokoza ngakho koke onikele ngakho kokuqinisekisa bona, thina miphakathi, singaragela phambili ngepilwethu yangemihla.
Silindele ukuzwa okuvela kini, nofana okuncono ukubona abasebenzi benu baphelele ngeyunifomu, bangena esitodlwaneni sethu begodu sikwazi ukubazi ncono.
Angithokoze godu, basebenzi abakatelela ngomthetho beSewula Afrika, ngomsebenzenu obudisi nekuzinikeleni ekuvikeleni iSewula Afrika.
Kafitjhani, iincwadi zamaphuzu zingafekselwa nofana zi-imeyilelwe kuMhleli.
Sinelungelo lokulungisa nofana sirhunyeze iincwadi.
<Doc13>
ISIBAWO SOKUTHATHA IGADANDO
Ngomhlaka-14 kuMgwengweni 2007, elinye lama-athikili le-Inthanede leJenali ye-SAPS (www.sapsjournalonline-.gov.za) lihlathulule ngeendlela abasebenzi bangeZiko eliPhathelene nokuTholwa kweeModere babanjwe ngayo mayelana nekohlakalo nobukhwabanisi. 
Ngokubikwa kwayo indaba le, ababilaba umphathi nomhloli weemodere, bathengise iimodere abazithole ekwetjiweni, bazenzela inzuzo yabo.
Bobabili abasolwa bavele ekhotho ngezi-12 Mgwengweni begodu icala litshwiliselwe ngezi-21 Rhoboyi 2007.
Emva kwelanga elilodwa, ngezi-15 Mgwengweni 2007, iinhlokwana zeendaba zephepha News24 zamemezela: “Amapholisa amabili abandakanyeka ekudlelezeleni”.   
Ngalesisikhathi bekungukonstabula osafundako kanye nomhloli okuzwakele bona bagcekeze esitolo sezembatho eMable Hall beba imali, amabhrugu nerhembhe. 
Ikohlakalo yamapholisa kufanele iphele.
Njengobana abanye bethu bathembekile nje, begodu bamiphakathi esebenza budisi, kodwana imbijana yabasebenzi besipholiseni abazihloniphi, abahloniphi nejinifomabo namtjhana umthetho wokuziPhatha wamaPholisa.
Sekusikhathi sokususa ubukhohlakali kwa-SAPS kizo zoke izinto ezibukhohlakali.
Njeke ungaba lisizo ekuvezeni ubukhohlakali bamapholisa sibuveze emrhaleni omutjha wobulelesi.
Ngokungavezi igama lakho!
Nangabe usola sengathi omunye enisebenza naye uhlela ukwenza okumbi, nofana nawazi omunye nje, kungaba basebenzi bamapholisa, amalunga womndeni, abantu osebenza nabo, abomakhelani nofana iimvakatjhi, ababandakanyeka nofana bahlela imisebenzi yobulelesi, ongakwenza kuthumela i-SMS ku-32211.
Leyo inomboro etja kazweloke yokubika ubulelesi ehlonywe mhlapha nje yi-Primedia eSandton.
Ungathumela i-SMS ku-32211 (ebiza R1 umlayezo ngamunye) nofana uziyele ku-www.crime-line.co.za.
Imitjhini ebandululelwe ukubamba idatha ilindele ukuthumela ilwazi ilise epholiseni, okungilo elizokusebenza ngelwazi ngokurhabako!
Ingcenye ekungiyo ehle ngeyokobana ibizo lakho alizokudalulwa.
Njeke unamandla wokusiza ukulwa nobulelesi ngaphandle kokuba sengozini.
Ijima lePrimedia lithembise ukungabuyi lingakavuni.
UmLawuli wePhrojekthi elwisana nobulelesi yePrimedia, uYusuf Abramjee, uthe: "Asidingi ibizo lakho nofana isiphande sakho ngaphandle kwalokha wena ngokwakho usinikela lona begodu akudingi nokobana unikele ngeentatimende nofana ukuvela ekhotho.
Esikudingako kukobana unikele ngelwazi elimayelana nobulelesi ukuze ipholisa lisebenze ngalo."
Ijima elitja, lamamiliyoni, lakazweloke elilwisana nobulelesi lahlonywa yi-Primedia eSandton ngezi-7 Mgwengweni 2007.
Lidzimelele erherhweni leenTjhabatjhaba lokuKhandela ubuLelesi.
AbaKhandeli bobuLelesi bathoma e-Albuquerque, e-New Mexico, ngoKhukhulamungu 1976.
Yihlanganyela phakathi komphakathi, iimbikiindaba nama-ejensi akatelela ngokuthobela umthetho begodu yenzelwa ukuqeda ubulelesi bese yenza abahlali bavikeleke.
Namhlanjesi, kunamahlelo ayi-1200 wokuKhandela ubuLelesi iphasi mazombe eenarheni ezima-20 ezisebenzisa ilwazi elinikelwa mphakathi ukurarulula imiraro yobulelesi.
Ngokuya ngokwe-CEO yePrimedia Ltd, uNom. William Kirsh, uthi amahlelo la asize ekubotjhweni kweenlelesi ezizii-600 000!
Okufanele kwaziwe sisebenzi esinye nesinye esilipholisa mayelana nejima elilwisana nobulelesi, kukobana ijimeli lisekelwa ngokuzeleko nguNgqongqotjhe wezokuVikela nokuPhepha, uNom Charles Nqakula kanye noKhomitjhinara kaZweloke we-SAPS, uKhomitjhinara uJackie Selebi.
UKhomtjhinara uSelebi uthembise wathi “njengehlangano, sizokwenza koke okusemandleni bona iphrojekthi isebenze.”
Umbuzo kukobana uzokwenzani ngayo?
Isekelo lomuntu omunye nomunye liyadingakala, ingasi ukusiza msinyana lokha nawuthola ilwazi ezikweni lomrhala wobulelesi kwaphela, kodwana nokukhangisa ngejimeli kuphi nakuphi lapha ukhamba khona.
Tjela boke abantu, ama-CPF, iinkolo, umndeni nabangani bakho ngejimeli.
Baqinisekise bona ijimeli lithembisa bona angeze labuya lingakavuni, nokobana bazokuhlala bangaziwa amabizwabo nanyana njani.
Khumbula bona umrhala lo akusiwo wesizo elirhabako.
Abantu abahlale babika izehlakalo zesizo elirhabako ku-10111 nofana eentetjhini zamapholisa eziseduze.
Ngejimeli lokulwisana nobulelesi, iimbikiindaba sizinikele ekusizeni amapholisa.
Bafuna ukusisiza bona benze iSewula Afrika indawo ephephileko yawo woke umuntu.
Ngesikhathi kuhlonywa ijima lomrhala lokulwisana nobulelesi, uJohn Robbie, wehlelo lekuseni leTalk Radio 702, unikele ngemitjhini ye-Thulusi le-ID  ema-65 ku-SAPS.
UNom Robbie mhlaphanje urhatjhe emmoyeni abawa abalaleli bona banikele emitjhinini yeThulusi le-ID.
Imitjhini yabanikazirhwebo, iFeyisi yeTheknoloji, nayo seyingene elimukweni, ngokwehliswa kwemali yemitjhini yaba phasi ukwenzelela bona amakhamphani akwazileko ukuthenga munye ekuthomeni akghone ukuthenga mibili.
IPremedia noJohn Robbie akusibo kwaphela abasiza amapholisa bona alwisane nobulelesi.
Funda esinye seentori zepumelelo ezitholakala eJenalini ye-SAPS eku-Inthanede uzokubona bonyana amacala ararululwe njani ngesizo lamalunga womphakathi. 
Ngejimeli lokulwisana nobulelesi elitjha, iinlelesi, nokufaka hlangana nembijana enobukhohlakali esemsebenzini, kufanele bazi into yinye nje… amalangabo abaliwe.
<Doc14>
Ukunikelwa kwamandla nelungelo komnikeli ngemisebenzi yi-ETQA
imiSebenzi yomBuso weSewula Afrika
Isibawo esenziwa ku-ETQA esimayelana namandla nelungelo njengomnikeli wefundo nebandulo
Ihlathululo
Imithetholawulo esebenza eenhlanganweni eziQinisekisa ngeKhwalithi yeFundo neBandulo (i-ETQA) ngaphasi kweHlangano yokuPhunyelelweko yamaSewula Afrika (SAQA) idinga bona abanikeli ngemisebenzi yefundo nebandulo benze isibawo sokuphunyelelweko ku-ETQA.
Ukuze unikelwe amandla nelungelo ngokomthetho, abanikeli ngemisebenzi bezefundo nebandulo badinga bona batloliswe ngokuya ngokwemithetholawulo efaneleko.
Umthetholawulo omayelana neFundo ePhakemeko kanye neFundo eNgezelelweko udinga boke abanikeli ngemisebenzi yezefundo nebandulo abanikela ngeziqu batloliswe nomNyango wezeFundo.
Umnikeli ngemisebenzi wezefundo nebandulo kufanele athule amazinga wokufunda abekiweko kanye/nofana iziqu eziwela ngaphasi komnqopho osisekelo wehlangano yokuQinisekisa iKhwalithi yeFundo neBandulo (i-ETQA) kanye neKoro yezeFundo kanye neGunya lokuBandula (i-SETA) nofana iHlangano yobuPhrofetjhinari.
Iimfuneko zokuba namandla nelungelo:
* iimfuneko zokuba namandla namalungelo zimunyethwe edokhumendeni yesihloko esithi iiNdlela nemiHlahlandlela yabaNikeli ngemisebenzi itholakala kubunzinzolwazi be-SAQA.
* Amahlelo (begodu/nofana iinhlolo) ezethulwa banikeli ngemisebenzi wefundo nebandulo afinyelela eqophelweni eliphezulu lamazinga wokuhlola abekiweko begodu/nofana iziqu ezitloliswa ePhahleni lokuPhunyelelweko leZweloke (i-NQF). 
Ikharikhyulamu (ukwakhiwa, ingaphakathi namamatheriyali wokufunda) ikhambisana namazinga wokufunda begodu/nofana iziqu.
* Kunabasebenzi abafundileko abanelungelo (abakghonakalisi nabahlungi abatlolisiweko).
* Abafundi banelungelo lemisebenzi eyaneleko yokusekelwa ngokufunda.
* Iindlela zokuhlola namathulusi asetjenziselwa ukulinganisa iimfuneko zamazinga wokufunda abekiweko begodu/nofana iziqu azithathihlangothi, aqinisile begodu athembekile, begodu zisetjenziselwa ukuqinisa ukufunda.
Amagadango angalandelwa
* Thumela incwadakho yokubawa ukunikelwa amandla namalungelo njengomnikeli ngemisebenzi wefundo nebandulo ku-ETQA efaneleko.
* Yisa ukuzihlunga kwakho neforomo lesibawo ku-ETQA.
* Nangabe azange uphiwe amandla namalungelo begodu uyabona bonyana indlela esetjenzisiweko beyingakalungi, unelungelo lokunghonghoyila.
* Irhelo lama-ETQA nemininingwana yokuthintana itholakala kubunzinzolwazi be-SAQA.
Kungathatha iinyanga ezisi-6.
Wenzelwa simahla.
Amaforomo ongawazalisa
Amaforomo wokunikelwa amandla namalungelo nemitlolo efaneleko engatholwa ku-ETQA efaneleko.
Imininingwana yokuthintana - Ngibawa ukhethe okukodwa:
