<Doc01>
I-Ejensi yemBonelelo zezeHlalakuhle yeSewula Afrika  
UmTlolomalungelo weTjhejo lamaKhastama
Siyakwamukela kumTlolomalungelo wamaKhastama
Sifuna wena, njengekhastama lethu, bona usahlulele ngezinga lomsebenzi esiwuveza kilomtlolomalungelo. 
Sizakuphatha ngehlonipho begodu sikwenzele umsebenzi omuhle ngokukhambisana nekambisolawulo ye-BATHO PELE. 
Siyazibopha njengengcenye yesibopho sethu sokwethula umsebenzi osezingeni lephasi, sikunikele ilwazi elinembako, sikuyelelise begodu sisize kiyo yoke imisebenzi yethu. 
IHloso yomTlolomalungelo
UmTlolomalungelo lo ukutjela ngezinga lomsebenzi ongalilindela ku- I-Ejensi yemBonelelo zezeHlalakuhle yeSewula Afrika (SASSA) .   
I-SASSA iliphiko likarhulumende eliphethe ukwethulwa kwemindende ezakhamuzini zeSewula Afrika. 
Siyazibopha
Ekuphatheni imisebenzi eyikhwalithi yevikeleko lezehlalakuhle, ngokungabiziko nangokusebenzisa iindlela eziphuma phambili ngepumelelo.
Ongakulindela kithi
Ukuthuthukiswa nokuvikela isithunzi sabantu, uBufihlo, ukuDzimelela emigomeni yethu, uFeya, Ukwenzela izinto epepeneneni kanye nokuLingana.
Ngokusebenzisa i-Ejensi yeemBonelelo zezeHlalakuhle yeSewula Afrika siza
kunikela ilwazi nesiyeleliso mayelana neembonelelo zemirholo zoke ongafaka isibawo malungana nazo.
Sikuthumele kezinye iinkhungo ezingaqalana neendingo zakho. 
Sikusize ukuzalisa amaforomo wethu bewufake isibawo sesibonelelo 
Sigcine ilwazi osinikela lona liyifihlo
Sihlale sisekela umThethosisekelo weRiphabhliki yeSewula Afrika, imithetho elawula imisebenzi karhulumende kanye nendlela yokuziphatha emisebenzini karhulumende.
Sikusize ngelimi elithandwa nguwe.
Sisebenze ngokubambisana nabantu esibasizako kanye nabanye abahlanganyeli.
Sitjhotjholozele ukwenza ngcono okuragela phambili ekwethulweni kwezenzelwa ukuze sihlangabezane nalokho okulindeleko.
Ukuthintana nathi
Lokha nawuthintana nathi siqu sakho, ngomtato, ngencwadi nofana nge-imeyili okulandelako kuzokwenzeka:
Isisebenzi esizobe sikusiza sizozazisa kuwe.
Imibuzo ebuzwa ebuzwa ngomtato naleyo ebuzwa mumuntu siqu sakhe, sizoyiphendula khonokho.
Nasingakghoni ukuphendula khonokho, sizakunikela iinzathu besazise itlayenti bona lingayilindela nini ipendulo. 
Sizakunikela inomborombuzo ezakusiza bona wenze ilandelela ngombuzo wakho.
Sizakuthumela umlayezo otjengisako bona samukele ukusithinta kwakho begodu sizakusebenza ngombuzo wakho emalangeni ali-7 wokusebenza.
Nasingakghoni ukukuphendula emalangeni azeleko ali-7 wokusebenza, sizakutjela isizathu salokho begodu siveze bona ungayithola nini ipendulo.
Sizakuzama ukurarulula umbuzo wakho emalangeni ama-21 wokusebenza.
Nawusidosela umtato, sinqophe ukuphendula umtato wakho msinya ngendlela esingakghona ngayo ngelimi elisemthethweni elifunwa nguwe.
Sizakuthintana nawe ngokomtlolo mayelana nesiqunto ngesibonelelo sakho.
Ema-ofisini we-SASSA
Nawufika kelinye lama-ofisi wethu, isisebenzi sethu setafula yesizo sizakusiza khonokho. 
Woke ama-ofisi wethu avulwa ngo-08h00 bekube ngo-16h30, ngoMvulo bekube ngeLesine begodu kusukela ngo-08h00 bekube ngo-16h00 ngeLesihlanu.
Ema-ofisini wethu nalapho kurholelwa khona uzokuthola okulandelako:
lphrayivesi
Iindawo zokulinda ezinethezekileko.
Iinsetjenziswa ezimathoyilethe.
Isizo lezokwelatjhwa nasaziswe kusese nesikhathi ngesidingo esinjalo. 
Sizakuza kuwe nakube ngeenzathu zokungakaphili kuhle awukghoni ukuza kithi.
Ungasidosela umtato bese sizakuhlela ukukuvakatjhela ekhaya.
Ukusebenza ngesibawo sakho sesibonelelo sezehlalakuhle.
Sizakuthoma ukusenza isibawo sakho ngelanga osifake ngaso.
Sifuna bona siqinisekise ukuthi uvumelekile ngokomthetho bona uthole isibonelelo.
Sizibekela iqothelo lokusebenza ngetleyimu yakho besibhadele isibonelelo sakho emalangeni ama-90.
Sizokweluleka ngelungelo lakho lokuzibilayeza esahlakalweni sokwaliwa, sokujanyiswa kanye nokukhanselwa kwesibawo sakho.
Ukuthathwa kesiqunto.
Nasithethe isiqunto ngesibawo sakho sesibonelelo begodu ucabanga bona asikalungi, nofana ungafuna ilwazi elinabileko ngesiqunto, ungenza okulandelako:
Sibawa bona sihlathulule ngesiqunto kabanzi begodu sizakubambisana nesibawo sakhe.
Ungazibilayeza ngesiqunto sethu emalangeneni ama-30 wedeyidi evela encwadini yesiqunto.
Ungalithola ifayili lakho mayelana nginanyana ngiliphi ilwazi ongalidinga.
Ozokufanela bona ukwenze 
Kusinikela:
I-adresi yakho yeposo neyalapha uhlala khona.
Amatjhuguluko amayelana nawe siqu sakho afana nemirholo, isiphande, ubujamo bezamaphilo njll.
Ilwazi elithembekako, eliliqiniso, elinembako begodu nelipheleleko nofana ihlathululo ngaso soke isikhathi. 
Ukuphendula ngesikhathi ekutlolelaneni nathi okufakahlangana ukubuyekezwa nofana nanyana ngiliphi ilwazi elikhonjelwa kuwe.
Awukathabi ngomsebenzi wethu?
Nawungakathabi ngomsebenzi wethu ngombana:
Sithethe isikhathi eside ukusebenza ngesibawo sakho begodu/nofana azange uthole isibonelelo sakho ngesikhathi.
Ukuziphatha kwesisebenzi sethu bekungathandeki.
Iinsebenzi zethu zenze iphoso esibaweni sakho nofana zikunikele isiyeleliso esingakalungi.
Nanyana ngiyiphi iphoso eyenzeke ngehloso/ngokungasiyihloso ngehlangothini lethu
sazisa ngayo, sizakulungisa nanyana ngiyiphi iphoso esiyenzileko khonokho.
Nawufuna ukwenza isinghonghoyilo, sitlolela nofana usidosele umtato bese ubawa ukudluliselwa ezikweni letjhejo lamakhastama.
Sizakukhulumisana ngemisebenzi yethu nawe.
Sinekareko ngombono wakho mayelana nemisebenzi yethu.
Sizakusebenzisa ilwasi osinikela lona bona senze ngcono imisebenzi yethu.
Sithumela umbiko obuyako ngokusebenzisa nanyana ngiyiphi yeendlela ezivezwe ngenzasi:
Dosela isentha yemitato yethu enomborweni yasimahla i-0800 601 011
Zalisa ikarada lokuphawula kwekhastama elitholakala ema-ofisini wethu neendaweni zokurholela.
Vakatjhela ubunzinzolwazi bethu ku- www.sassa.gov.za
Vakatjhela nanyana ngiziphi iindawo zethu zokuthintana. 
(Zesiyingi, zendawo yangekhenu, iindawo lapho uthola imisebenzi yethu khona nalapho kurholelwa khona)
Faka isethulo sakho esitloliweko kinanyana ngiwaphi ama-ofisi wethu. 
Imibuzo nofana ukuphawula ngomtlolomalungelo 
Nawufuna ilwazi elinabileko ngomtlolomalungelo lo, dosela umtato kenye yama-ofisi wethu.
Umtlolomalungelo lo ungawuthola ngeBreyili, ngetheyibhu elalelwako kanye nange-CD, nawukhombelako.
Umtlolomalungelo lo uzokuthoma ukusebenza ngomhlaka-01/04/2007 begodu uzakubuyekezwa njalo ngomnyaka ukuze kufakwe ukuphawula kwakho.
<Doc02>
IZiko leemBalobalo leSewula Afrika - Iindaba
Ngaphakathi kwemBalobalo: Itlhogeko yembalobalo izokukhuphuka njengoba idemokhrasi iqina.
I-atikili le yagadangiswa kokuthoma emBikweni wezamaBhizinisi ngomhlaka 05 kuRhoboyi 2004.
Iveke ephelileko ngikhambele umhlangano wesifunda wokubonisa kwebhodo  yeSentha yokuBandula malungana neemBalobalo zeenarha ezingePumalanga ye-Afrika            ese-Tanzania, lapho ngibe nethuba lokukhambela umnyanya womnyaka wokuthola iziqu wama-39 wesentha le, lapho amalunga amahlanu weensebenzi zeZiko lemBalobalo le-SA bekazibandakanye khona.
Ukubandulwa kwabasebenzi be-Stats SA  kuyitjisakalo yehlangano.
Kafitjhazana ngemva kokuthi ngiqatjhwe njengosombalobalo zombelele, i-Stats SA , ngokuhlanganyela nomKhandlu weemBalobalo, bahloma ukufunisisa kwamsinya kweenkhungo ezinikela ngebandulo elifaneleko ngedatha esemthethweni.
Sakhomba iinkhungo ezimbili: isentha yokubandula e-Dares Salaam, eTanzania, kanye neHlangano yeemBalobalo neenKambisolawulo zezomNotho e-Uganda.
Isentha yokubandula yasungulwa yiKomitjhani yezomNotho yeenHlangano eziBumbeneko ngo-1965,  iHlangano yemiSebenzi eFanako yeenarha ezingePumalanga ye-Afrika kanye neHlelo lokuThuthukisa leeNarha eziBumbeneko.
Ngomnyaka ka-1977 urhulumende                 we-Tanzania besele athethe intambo zokuraga umsebenzi wesentha, begodu wangezelela nenani leenarha ze-Afrika isentha ezozenzela umsebenzi lafika kezi-13.
Isikhungo se-Uganda sahlonywa ngo-1969, ngaphasi komleyo osemthethweni                 we-University i-Makerere
Iminqopho yayo eyayiveziwe bekukubandulwa kwezinga eliphezulu labosolwazi ngembalobalo kanye nezomnotho ezisebenzisekako.
Eminyakeni emithathu edlulileko, i-Stats SA beyithumela abasebenzi bayo kilezi iinkhungo.
Emnyakeni ophelileko, isiqhema sokuthoma sithole iziqu zazo.
Solo babuyileko, batjengise ituthuko ekulu ekwenzeni umsebenzi, abanye babo sele baseenkhundleni zokuphatha.
Kodwana, i-Stats SA iqalene neentjhijilo ezitjha.
Itlhogeko yelwazi leembalobalo ekuthatheni iinqunto, emikhakheni emithathu karhulumende ikhuphuke khulu.
Khulu khulu, kufuneka abantu ababandulelwe ukubuthelela kanye nokusebenzisa ilwazi leembalobalo kibomasipalada.
Ukuhlangabezana netlhogeko le, kuzokufuneka bona sibandule abantu esilinganisweni       esizi-2 000 ngomnyaka.
Isentha yokubandula ye-Tanzania kanye        neHlangano yeemBalobalo neenKambisolawulo zezomNotho ye-Uganda angeze zakghona ukujamelana nezinga eliphezulu kangaka lefuneko yokubandula.
Nakavula ikhonferensi yeHlangano yemBalobalo ye-SA, ungqongqotjhe wezeemali uTrevor Manuel watjhijila amayunivesithi weSewula Afrika bona atjheje itlhayelo lamakghonofundwa weembalobalo elikhona ukusiza urhulumende ekuthatheni iinqunto anelwazi ngazo ezidzimelele ilwazini elinembako leembalobalo.
I-Stats SA sele ithome imikhulumiswano namayunivesithi ngehloso yokuthoma ibandulo elinje.
Kodwana, bekube nje, ayikho iyunivesithi yeSewula Afrika efundisa ikhosi yeembalobalo ezisemthethweni.
I-Stats SA ihlela ukusungula isikhungo sokubandulela imbalobalo maduze, isikhungwesi sizokubandula abasebenzi bayo kanye nabasebenzi beminye iminyango mayelana neembalobalo ezisemthethweni.
Ukwethulwa kwerherho leembalobalo lenarha kuzokuba nomphumela wetlhogeko yokusungula amaziko weembalobalo eminyangweni ehlukileko karhulumende, bese kuba nefuneko ekulu yamakghono weembalobalo.
Kodwana, ukuthuthukiswa kwamakghono weembalobalo kuthintene khulu ngaphezu kwetlhogeko yelwazi elinembako kurhulumende. 
Iimbalobalo ziya ngaphakathi kwehliziyo yedemokhrasi.
U-HG Wells, ekuthomeni kwekhulumnyaka lama-20, waveza umbono wokuthi ngomuso, iimbalobalo zizokudingeka njengoba kudingeka ikghono lokufunda nokutlola.
Iimbalobalo zomphakathi ziyipumelelo yamuva yezamasiko ethuthuke nakuthoma idemokhrasi.
Ebujameni be-Afrika, lapho idemokhrasi ibe sisehlakalo samuva nje, sizokubona ukukhuphuka okutshwayweko efunekweni yeembalobalo zomphakathi njengoba idemokhrasi iqina.
Abosombalobalo babelusi bekambisolawulo yobufeya bedemokhrasi eenlinganisweni kanye nokufikeleka, begodu ngalokho ke nokuziphendulela. 
Lokho ngilokho okusengozini ejimeni lokungezelela ikghono leembalobalo, kanye nokuthoma iinkhungo ezifunekako ekufundiseni inengi ngedatha esemthethweni begodu msinya.
UPali Lehohla ngusombalobalo-mazombe begodu uyihloko ye-Stats SA.
Nawufuna ilwazi elinabileko nge-Stats SA nemisebenzi yayo, vakatjhela www.statssa.gov.za nofana udosele (012) 310-8600
<Doc03>
AmaLanga ali-16 wokuTjhotjholozela itjhuguluko: uthi bewazi?
Solo kwango-1994, uRhulumende wakhe imithetho ukulungisa ubumbi obuthinta abafazi nabantwana.
UmThetho wokuThuthukisa ukuLingana kanye nokuKhandelwa kokuBandlulula okungasiFeya waka, 2000 waphasiselwa ukuqinisekisa bona woke umuntu uthokozela amalungelo akumThethosisekelo.
UmThetho lo uqinisekisa bona abafazi bathokozela amalungelo nekululeko ngokulingana, ekulungiseni ubumbi bangesikhathi esidlulileko.
UmThetho wokuQatjha ngokuLingana, waka-1998, uqinisekisa bona ibandlululo ekuqatjheni, eenkhundleni nemirholweni okwenzeka emisebenzini elabangelwa mithetho yangesikhathi sebandlululo liyanqitjhiswa.
Ugcugcuzela  ukujameleka kwabafazi okulinganako kanye nabanye abantu abadinywe amathuba ngokomlando kizo zoke iingaba zemisebenzi karhulumende neyangeqadi.
UmThetho wezOndlo waka-1998 uqinisekisa amalungelo womntwana ezingeni lokuphila elifanele ukuthuthuka komntwana ngokomzimba, ngokwengqondo, ngokomoya kanye nangokwehlalakuhle. 
UmThetho uqinisekisa bona isondlo somntwana siyatholakala ebabelethini nofana kabanye abantu abanesibopho sezeemali emntwaneni.  
UmThetho wemiGuruguru yangeKhaya     waka-1998, wahlonywa ukunikela labo abasinde emigurugurwini ivikeleko elikhulu ekuhlukunyezweni kwangekhaya.
Abafazi abahlangabezana nemiguruguru yangekhaya, njenganje banobubalekelo bezomthetho obuzokuqinisekisa ivikeleko labo.
UmThetho wabaNtwana waka-2005, kanye nomThetho wamaTjhuguluko womThetho wabaNtwana waka-2007 wahlonyelwa ukuvikela umntwana epathweni embi, ekuliselelweni, ekuhlukunyezweni nofana ekuhlazisekeni.
Urhulumende uphumelelise bewasekela  ukungenelela okunengi okuvikela isithunzi sabafazi nabantwana.
UmTlolomalungelo wamaLungelo wabaNtwana uyabuyekezwa begodu wenziwa bona ufake hlangana iintjhijilo ezivelako njengokusetjenziswa kwabantwana eentweni zephonografi kanye nokuvezwa kwephonografi ebantwaneni.
Urhulumende uphendule esitjhijilweni sokutjhadiswa kwabantwana nabantu abadala ngekani ngesizathu sokwenza ngasuthi kwenziwa isiko elibizwa bona “Ukuthwala”. 
Urhulumende uzibophelele ekuqinisekiseni ukuthi ukwenziwa kwamasiko nezinye iinkolelo, zenziwa ngokukhambisana nomThethosisekelo kanye nemithetho efaneleko.
Sele lithonyiwe ihlelo lokusungulwa kabutjha amaziko akhethekileko wamapholisa azokusebenza ngamacala wangekhaya newezomseme nobunye ubulelesi obuncotjhiswe ebafazini nebantwaneni.
Ukusungulwa kwamaziko akhethekileko kuzokubuthelela ilwazi elitlhogekako ukuthuthukisa ukulawulwa kanye nokutjhutjhiswa ngepumelelo kwamacala ancotjhiswe ebafazini nebantwaneni.
Njenganje kunamaSentha weTjhejo ali-17 abizwa  ngamaThuthuzela  asungulwe inarha yoke emiphakathini enezehlakalo eziphezulu zemiguruguru yezomseme.
AmaSentha la anikela ngemisebenzi yezamaphilo neyezehlalakuhle kanye nokwenza amahlelo afaneleko wokubika kanye nokutjhutjhiswa kwamacala ebhodulukweni elinesithunzi nelinetjhejo nokuzokwenziwa zizazi ezinemfanelofundo ezifaneleko.
IsiKhwama sokuTholakala  kwePahla yoBulelesi sisetjenziselwe ukusiza ngeemali amaphrojekthi ali-19 wokuthuthukiswa kwabongazimbi.
UbuNqophisi bezemiSebenzi eyenzelwa aboNgazimbi bemiGuruguru noBulelesi efakahlangana imisebenzi eyenziwa ziinhlangano zakarhulumende ezingehla     kwe-1500 kanye neenhlangano zomphakathi kiwo woke amaphrovinsi basungulwa.
Ubunqophisi lobu benza abantu bakwazi ukufikelela imisebenzi etholakala eendaweni zabo.
Kusungulwe iindawo ezilungele abongozimbi eentetjhini zamapholisa ezinobulelelesi obuphezulu obumbi.
AmaKhotho azinikeleko wamaCala wezomSeme athonywa.
UmThetho wemiGuruguru yemaKhaya uqalelele ngokusungulwa kweendawo ezibuphephelo.
Njenganje kuneendawo ezibuphephelo    ezima-96 eSewula Afrika, kusuka kezima-39 ngo-2001.
Amalungelo womTlolomalungelo waboNgazimbi enziwa abe yinto ekhona kibongazimbi bobulelesi obuthintana neRherho lobuLungiswa kobuLelesi.
UmTlolomalungelo ufakahlanga ubuNcani bamaZinga emiSebenzini yaboNgazimbi bobuLelesi, aveza umleyo wezomthetho wabongazimbi ukuqinisa amalungelo wabo emisebenzini elindelwe eRherhweni lobuLungiswa kobuLelesi.
Ngemva kokuthi kuphunyeleliswe umTlolomalungelo waboNgazimbi, inani lamalanga ebekasetjenziswa ukuphetha icala eKhotho yemiGuruguru yezomSeme ehle kusuka kama-285 ukuya kali-142.
UmTlolomalungelo godu uyifuneko ngehlangothini likaRhulumende weSewula Afrika bona uhlangabezane nesibopho sawo seentjhabatjhaba ukuya ngokwesiBopho seenTjhaba eziBumbeneko ngeenKambisolawulo ezisiSekelo sobuLungiswa saboNgazimbi bobuLelesi kanye nokuSetjenziswa kumbi kwaMandla.
Ibambiswano leentjhabatjhaba ekutjhejeni iintjhijilo zemiguruguru enqotjhiswe ebafazini nebantwaneni.
ISewula Afrika inikele ngombiko ngeragelophambili elenziweko ekuphunyelelisweni kwesiVumelwano sokuQedwa kwebandlululo malungana nabafazi ekomidini ye-CEDAW ye-UN.
ISewula Afrika ibambe umHlangano wezokuThuthukisa waboNgqongqotjhe beenarha ezingeSewula ye-Afrika bona baqedelele ihlelo  leminyaka eli-10 lamaqhinga wesifunda wokuthatha igadango ngokukhukhuthiswa kwabantu, khulu khulu abafazi nabantwana.
IsiVumelwano se-SADC ngoBulili neTuthuko siveza bona imiBuso emaLunga we-SADC, nakufika umnyaka ka-2015 izobe sele ihlome imithetho elwisana nokuhlukunyezwa ngokomseme. 
ISewula Afrika ibambe iSamidi yesiFunda yobuLungiswa kezoBulili (9-10 Novemba 2009), yahlanganisa abajameli abavela eenarheni     ze-Afrika ukuzokwabelana ngamalemuko kanye neendlea eziphuma phambili zokuphungula imiguruguru yezomseme neyobulili.
Ungaqali eqadi, thatha igadango mayelana nokuhlukumeza.
<Doc04>
IsiTatimende selwazi elimayelana nawe weDwa  
UmNyango wezeziNdlu uzibophelele ekukuvikeleni elwazini elimayelana nawe wedwa kanye nokuthuthukisa itheknoloji ekunikela ilemuko lezinga eliphezulu neliphephileko lokubasethungelelwaneni. 
IsiTatimende lesi selwazi elimayelana nawe weDwa sisebenza kubuNzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu begodu silawula ukubuthelelwa nokusetjenziswa kwedatha. 
Ngokusebenzisa ubuNzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu, uvumelana neendlela zokusebenzisa idatha ezivezwe esiTatimendeni lesi.
Ukubuthelelwa kweLwazi elimayelana nawe Siqu sakho.
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela ilwazi elimayelana nomuntu siqu sakhe, elifana       ne-adresi ye-imeyili, ibizo lomuntu, i-adresi yekhaya neyemsebenzini nofana iinomboro zomtato. 
UmNyango wezeziNdlu godi ubuthelela ilwazi eliyifihlo elimayelana nokuhlala kwabantu, elingasi mayelana nawe wedwa, njenge-ZIP khowudi, iminyaka yobudala, ubulili, okukhethwa abantu, iinkareko kanye nalokho okuthandwa babantu.
Godu kunelwazi elimayelana nengaphandlengqondomtjhini  kanye nengaphakathingqondomtjhi lekhomphyutha yakho elibuthelelwa mNyango wezeziNdlu. 
Ilwazeli lingafakahlangana: i-IP adresi yakho, umhlobo wesiphenyi sakho, amabizo wedomeyini, iinkhathi zokufikelela ilwazi kanye nama-adresi wobunzinzolwazi lapho uthola khona ilwazi. 
Ilwazeli lisetjenziswa mNyango wezeziNdlu ekwenzeni umsebenzi wayo, ukugcina ikhwalithi emsebenzini wayo, kanye nangokunikela imbalobalo mazombe ngokusetjenziswa kobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu.
Yelela bona nawuveza ilwazi elikhombekako elimayelana nawe siqu sakho nofana idatha emayelana nawe wedwa ebhodini yemilayezo yomNyango wezeziNdlu, ilwazeli lingathathwa lisetjenziswe ngabanye. 
Yelela: UmNyango wezeziNdlu awuzifundi iinkulumiswano zakho zethungelelwaneni lakho langeqadi.
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza bona ubuyekeze iintatimende zelwazi elimayelana nawe wedwa kubunzinzolwazi okhetha ukubuthintanisa nomNyango wezeziNdlu ukuze uzwisise bona ubunzinzolwazi lobo bulibuthelela, bulisebenzise begodu babelane njani ngelwazi. 
UmNyango wezeziNdlu awunasibopho mayelana neentatimende zelwazi elimayelana nawe uwedwa nofana okhunye okumumethwe bunzinzolwazi obunye obungaphandle kobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu kanye nobunzinzolwazi obunesikhozi nomNyango wezeziNdlu.
Ukusetjenziswa kweLwazi elimayelana nawe Siqu sakho.
UmNyango wezeziNdlu ubuthelela bewusebenzise ilwazi elimayelana nawe siqu sakho ukuze ilisebenzise kubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu begodu ukwethulele umsebenzi owubawileko. 
UmNyango wezeziNdlu godi usebenzisa ilwazi elikhombekako lakho ukukwazisa ngeminye imikhiqizo nofana ezinye izenzelwa ezitholakala emNyangweni wezeZindlu nalabo umnyango osebenzisana nabo. 
UmNyango wezeziNdlu ungakuthinta ngephenyo lokwenza irhubhululo ngombonwakho ngezenzelwa zanje nofana izenzelwa ezitjha ezingaba khona ezingethulwa.
UmNyango wezeziNdlu awuthengiseli, nofana awuqatjhiseli abanye abantu irhelo lamakhastama walo. 
UmNyango wezeziNdlu, ngokusebenzela abasebenzisani bawo, ungakuthinta ngezinye iinkhathi mayelana nokuthileko ongaba nekareko kikho. 
Eenkhathini ezinjalo, ilwazi elikhethekileko elikhombekako elimayelana nawe siqu sakho (i-imeyili, i-adresi, inomboro yomtato) alidluliselwa komunye umuntu. 
Ukungezelela, umNyango wezeziNdlu ungabelana idatha nabasebenzisani abathembekileko ukusisiza ukwenza ihlaziyo leembalobalo, ukukuthumela i-imeyili nofana incwadi ngeposo, ukunikela isekelo emakhastamini, nofana ukuhlelela ukwethula. 
Boke abanye abantu laba nofana iinhlangano zangeqadi azikavunyelwa ukusebenzisa ilwazi elimayelana nawe siqu sakho ngaphandle kokuthi zenzele umNyango wezeziNdlu umsebenzi begodu zikhonjelwa bona zigcine ubufihlo belwazi lakho.
UmNyango wezeziNdlu awusebenzisi nofana awuvezi ilwazi elimayelana nawe siqu sakho, njengobuhlanga, ikolelo,  nofana ubulunga bezepolotiki ngaphandle kokuthi kuvume wena. 
UmNyango wezeziNdlu ulandelela umtlhala wobunzinzolwazi kanye namakhasi avakatjhelwa makhastama ngaphakathi kobunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu, ukwenzela bona ubone ukuthi ngimiphi imisebenzi eyazeka khulu yomNyango wezeziNdlu. 
Idatha le isetjenziselwa ukwethula ilwazi elitjhugululweko kanye nokukhangisa ngaphakathi komNyango wezeziNdlu emakhastameni lawo ukuziphatha kwawo kutjengisa bona anekareko emkhakheni othileko.
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu buzakuveza ilwazi elimayelana nawe siqu sakho, ngaphandle kokukwazisa, kwaphela nangabe kungokwefuneko yomthetho nofana ngommoya omuhle wokukholwa bona isenzo esinjalo sifanele ukwenzeka ukuze: (a) kuthotjelwe umlayo womthetho nofana kukhanjiswane nekambiso yomthetho eyethulwe kubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu; (b) kuvikelwe amalungelo nofana ipahla yomNyango wezeziNdlu; begodu (c) nalokha  kusetjenzwa ngaphasi kwamajamo abudisi ukuvikela ukuphepha kwabasebenzisi bomNyango wezeziNdlu, nofana umphakathi.
Ukusetjenziswa kwamaKhokhisi
Ubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu busebenzisa "amakhokhisi" ukukusiza ukwenza ilemuko lethungelelwano. 
Ikhokhi yifayili yokutlolweko ebekwa yiseva yekhasi lethungelelwano kuhadiski yakho.  
Amakhokhisi angeze asetjenziselwa ukukhambisa amahlelo wekhomphyutha nofana ukufaka amavayirasi ekhomphiyutheni yakho.  
Amakhokhisi abelwa wena ngokukhethekileko, begodu angafundwa kwaphela yiseva yewebhu ekudomeyini ethumele ikhokhi kuwe.
Ihloso yinye eqakathekileko yamakhokhisi kukwenzela ubujamo obulula ukuze ubulunge isikhathi. 
Ihloso yekhokhi kutjela iseva yewebhu bona ubuyele ekhasini elinqophileko. 
Isibonelo, nawenza amakhasi womNyango wezeziNdlu abe ngewakho, nofana ubhalise kubunzinzolwazi bomNyango wezeziNdlu nofana emisebenzini yawo, ikhokhi lisiza umNyango wezeziNdlu ukukhumbula ilwazi lakho elinqophileko lamuva lokuvakatjhela ubunzinzolwazi bomnyango. 
Lokhu kwenza ihlelo lokurekhoda ilwazi elimayelana nawe siqu sakho libe lula,          nje-adresi ekuthunyelwa kiyo ibhili, i-adresi yalapha ungalethelwa khona ipahla, njll. 
Lokha nawubuyela kubunzinzolwazi obufanako bomNyango wezeziNdlu, ilwazi olinikele ngaphambilini lingatholakala, njeke ungasebenzisa ngobulula amajamo owenze abangewakho womNyango wezeziNdlu.
Uyakghona ukwamukela nokwala amakhokhisi.  
Iimphenyi zobunzinzolwazi ezinengi zamukela amakhokhisi ngokuzenzakalelako, kodwana ngokwevamisa ungenza isiphenyi sakho bona sale amakhokhisi nawufunako.  
Nawukhetha ukwala amakhokhisi, kungenzeka ungakghoni ukuthola ilemuko elizeleko lamajamo wemisebenzi yomNyango wezeziNdlu nofana amanzinzolwazi owavakatjhelako.
Ivikeleko leLwazi elimayelana nawe Siqu sakho.
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi elimayelana nawe siqu sakho ekufikelelekeni, ekusetjenzisweni nofana ekuvezweni okungakagunyazwa. 
UmNyango wezeziNdlu uvikela ilwazi elikhombekako elimayelana nawe siqu sakho olifaka kumaseva wamakhomphyutha ebhodulukweni elilawulwako nelivikelweko, nelivikelwe ekusetjenzisweni okungakagunyazwa, ukusetjenziswa nofana ukuvezwa kwelwazelo.   
Lokha ilwazi elimayelana nawe siqu sakho (njengenomboro yekarada lokuthenga ngesikolodo) lidluliselwa kobunye ubunzinzolwazi, livikelwa ngokuthi kusetjenziswe ihlelo lokufihla ilwazi, njengesisetjenziswa sephrothokholi yeLeya yeSokethi eVikelwako (SSL). 
Amatjhuguluko amayelana nesiTatimende lesi
UmNyango wezeziNdlu uzakuthi ngakanye wenze isiTatimende esimayelana nawe uweDwa sikhambisane nesikhathi samuva ukutjengisa umbiko obuyako wekhamphani namakhastama. 
UmNyango wezeziNdlu ukukhuthaza bona unande ubuyekeze isitatimende selwazi elimayelana nawe wedwa ukuthi uhlale unelwazi lokuthi umNyango wezeziNdlu ulivikela njani ilwazi elimayelana lakho.
Imininingwana yokuthintana
UmNyango wezeziNdlu wamukela ukuphawula kwakho ngesiTatimende selwazi elimayelana nawe weDwa  
Nangabe ukholwa bona umNyango wezeziNdlu awukakhambisani nesiTatimende lesi, thintana nomNyango wezeziNdlu                                     ku-webmaster@kznhousing.gov.za.
Sizokwenza imizamo efaneleko ukuthi   sikhombe besilungise umraro msinya.
<Doc05>
Ikulumo kaNdunakulu u-Ebrahim Rasool eMnyanyeni wokuThokozisa labo ebebafunda uMethrigi.
Namhlanje siza la ukuzokuthokozisa abafundi bekamethrigi abaphume phambili.
Sithi kibo: Basebenze kuhle! Siyazikhakhazisa ngani, iPhrovinsi neNarha ziyanithokozisa, ababelethi benu bayanithokozisa, begodu okuqakatheke khulu kukuthi nani kufanele nizikhakhazise.
Isizathu  sokuthi sikhulume ngokuzikhakhazisa esikhathini esifana nalesi, kungokuyelela iphuzu lokuthi ngesikhathi ipumelelo ivela ngemva kokusebenza budisi nokuzinikela isikhathi eside, kukuthi namhlanje sikhathi sokuzwisisa ubujamo obungahlathululwa njengalobo obungazwisisekiko.
Ubudisi umethrigi
Eminyakeni elitjhumi edlulileko safanela ukuthi sitjhugulule irherho loke lezefundo ukuze liphume ekuyameni ku-apariteyidi. 
Singathi kabanzi siphumelele ukuhlanganisa okukhulu, isilabhasi nesihlahlubo sinye, inani eliphezulu lalabo abatlole bebaphasa umethrigi, begodu nesilemukiso sokuthi ifundo  inikela nangezinye iindingo ezingehla komuntu- ukuthi umnotho woke uyame esedini yamakghonofundwa ethulwa lirherho lezefundo.
Kwamambala umethrigi ubudisi.
Abarholi bethu abahlangene la e-Leeuwenhof ngokungangabazekiko bangabaphuma phambili esinabo, labo abaphumelele kuhle khulu, kanye nalabo abafanelwe bonongorwana boke  i-Phrovinsi le engabapha bona. 
Kodwana imicabango yethu nathi iya ema-71% wabantu abangaphezu kweminyka ema-20 abangazange baqede ifundo yesekhondari, pheze isiquntu  salabo abazi-80 000 abangena kuGreyidi-1 nani eminyakeni eli-12, abangazange batlole neenhlahlubo ngo-2004 ngombana baqindela endleleni, kanye nabanye abatlolileko, kodwana ngebanga ebakhethe ngalo iimfundo namagreyidi wakhona, baneentifiketi ezingakghoni bona zibenze babandakanyeke emnothweni nofana bakghone ukungena emazikweni wefundo ephakemeko.
Umethrigi ubudisi khudlwana nangephuzu lokuthi abantu baqala imisebenzi yethu ngokusebenzisa nina. 
Inarha iqala ikusasa lethu ngendlela nina enisebenza ngayo. 
Babeka ithemba lokuphumelela ngokusebenza kuhle kwenu. 
Babeka ithemba lengomuso ngokusisa kwethu erherhweni lezefundo  elisihlanganise kilesi isikhathi sokugidinga. 
Begodu, iye isigedzu esikhulu sesabelomali senarha nesephrovinsi siya efundweni. 
Emnyakeni lo wodwa, ukwenzela bona sikghone ukuqatjha abafundisi aba-2000, sitjhidise imali ebeyibekelwe eminye imisebenzi yephrovinsi, sayisa efundweni. 
Kufanele bona sisise khudlwana eenkolweni ezitlhayelelwako ukwenzela bona nasingezelela inani lefundo eyikhwalithi, lokho kwamukelwe njengethemba lengomuso eenkolweni zemalokitjhini.
Okuqakatheke khulu, Ngqongqotjhe Dugmore kanye noSuparintende-Mazombe uSwartz, silinge kanye ukuveza iQhinga lemiThombo ebaBantu ukuveza iinzathu zokuthi ukusisa okunje bekufanele.
Sidinga ukuveza abafundi bakamethrigi abanzinzileko emigomeni yabo, abahle khulu emiphumeleni yabo, abafanele umnotho, abathembekileko emphakathini, begodu nabazokuba lisizo ebantwini. 
Lokhu ngilokho esizele ukuzokugidinga la namhlanje. 
Nisithombe samathemba la njengoba sakha iKhaya lawo woke umuntu. 
Sigidinga ukuphumelela kwenu ngombana  nizinikele benasebenza budisi, ababelethi benu bazinikele begodu benza bona nihlale nisesikolweni, begodu umphakathi wenu uzinikele bewasisa ekusaseni lenu.
Abanengi bayakungabaza ukuqakatheka kokugidinga ukuphumelela kwabafundi bakamethrigi nakuqalwa ubudisi bukamethrigi kanye nephuzu lokuthi kungenzeka kubonise iinsalela zerherho lefundo ye-apariteyidi. 
Ngini nodwa eningahlula lokhu ngokuthi nizinikele ngokubonakalako nangokwesazelo ekwakheni iKhaya lawo woke umuntu, elinganabandlululo nelilinganako. 
Lokhu kufanele kubonakale kikho koke ukukhetha okwenzako kusukela nje ukuya phambili. 
Bekube nje, bekufunele bona ukhethe bona uzokusebenza budisi kangangani. 
Isitifikedi sikamethrigi sikwenza ukghone besikukatelele ukwenza iinqunto nokukhetha umuntu ofuna ukuba nguye kanye nomhlobo wepilo ofuna ukuwudosa phambili.
Ngiyanithokozisa begodu nginifisela itjhudu.
<Doc06>
Imitjhini yokuLawula iPhrojekthi yokuThintana kaRhulumende yaka-2010 ku:
kukghonakalisa ukuphunyeleliswa kweminqopho yamaqhinga wokuthintana  mayelana neBhigiri yePhasi ye-FIFA yokuthoma e-Afrika
kukwenza inengi lethuba elikhethekilekweli ukuveza nokwakha ibumbano nokuzikhakhazisa hlangana namaSewula Afrika
ukukhuthaza ilutjha
ukumaketha inarha ephasini
ukwenza ubujamo bezokuthintana obusiza ukusebenzisa ithubeli ukurhabisa ituthuko kanye nokunabiswa kwamathuba.
ukwakha ibumbano e-Afrika.
Lokhu kuzokuphunyeleliswa:
ngokuthi kuhlinzekwe ngoburholi nethintaniso mayelana nokuthintana kukarhulumende malungana neBhigiri yePhasi yaka-2010
ngokuthi kwakhiwe isebenziswano lenarha labathintanisi bakarhulumende nebangeqadi ngale kokulandela imithetho, kanye nokwakha isikhozi nabathintanisi bekhontinenti kanye nakudayaspora ukwenzela bona inarha nekhontinenti ngokubambisana zingathatha ithuba lokuthintana kilesi isikhathi sokuphila
ukwenziwa kwephrojekthi eqakathekileko yokuthintana kukarhulumende mayelana neBhigiri yePhasi yeBholo erarhwako          yaka-2010.
<Doc07>
ImiThetjhwana yeNarha yeThrafiki yeNdleleni iTjhugululiwe ukwenza ngcono ukuphepha endleleni
POLOKWANE: ImiThetjhwana yeNarha yeThrafiki yeNdleleni iTjhugululiwe. 
Ubizwa ngeTjhuguluko leTjhuminekhomba begodu uthome ukusebenza ngesikhathi owaziswe ngaso.
UmNyango wezeenDlela nokuThutha wazisa abatjhayeli ngamatjhuguluko ekungila:
Iinkoloyi ezitjha ezitloliswa ngemva komhlaka 01 kuRhoboyi 2010 kufanele zibe namabhorodo weenomboro abotjhwe   ngamapopurividi nofana iinkrufu.  
Nangabe akukghonakali bona ibotjhelelwe ekoloyini, kufanele bona ibotjhelelwe phezu kwebhrakethe elikhambisana ne-SANS 973. 
Amatjhugululko la azokunciphisa ubulelesi kanye nobulelesi obenziwa batjhayeli eendleleni, evane bathi bangenza ubulelesi bese bakhupha amabhorodo weenomboro lula ukuze bangafumaneki. 
Angekhe kube lula ukukhupha nokubuyisela ibhorodo leenomboro ngemva kokwenza ubulelesi ngombana kuzokuba neendleko ukwenza njalo. 
Inambapleyidi yenziwe nge-aluminiyamu okuzokwenza bona kube budisi bona itjhe lingasabonakali nakwenzeka ingozi.
Kuthoma ngomhlaka 1 kumHlolanja 2011 abantu abathola ilayisense yokutjhayela        yekhowudi-C,i-C1, i-EC nofana i-EC1 angeze bavunyelwe ukutjhayela ikoloyi efuna ilayisense yekhowudi B nofana ikhowudi EB (ngokwamathemu wakade, umuntu onekhowudi 10, 11, 13 nofana ikhowudi 14 akukghonakali bona atjhayele ikoloyi ekufuneka bona itjhayelwe ngelayisense yekhowudi 08).  
Lokhu kuzokusebenza kilabo abazokuthola amalayisensi kokuthoma. 
Inani eliphezulu lalabo abafunda ukutjhayela bafaka iimbawo zamalayisensi wokutjhayela iinkoloyi ezikulu, kunokuthi bafake iimbawo zokutjhayela iinkoloyi ezincani ukuze bakhandele ukuhlolelwa ukuphaga okulinganisanako, lokhu sibonelo.  
Iqiniso kukuthi ngemva kokuthi bathole amalayisensi weenkoloyi ezikulu, batjhayela iinkoloyi ezincani, okukuthi abakajayeli indlela yokulawula ikoloyi encani bese bagcina babandakanyeke eengozini. 
Boke abatjhayeli abathole amalayisensi wokutjhayela iinkoloyi ezikulu, kulindeleke bona babe neemVumo zokuTjhayela ngobuQwephetjhe, kodwana iimbalobalo zitjengisa okuhlukileko.  
Lokhu kutjengisa ukuthi labo abafaka iimbawo bebazifunela ilayisensi yokutjhayela iinkoloyi ezincani, ingasi yeenkoloyi ezikulu. 
AmaDivayisi wokuLawula ukuNqophisa okuNzinzileko ethulwa embhesini ezima-mini nezima-midi ngokwehlelo lesitifiketi eliba yingcenye yokuhlolelwa ukulungela indlela.  
Lokhu kuzokusebenza kizo zoke iimbhesi ezima-mini nezima-midi begodu ingasi eenkoloyini ezisanda ukwenziwa kwaphela. 
Umnikazi otlolisiweko wekoloyi nofana iphroksi kufanele ilethe iforomo elizalisiweko  le-DSCD esitetjhini esihlola iinkoloyi. 
IDivayisi yokuLawula ukuNqophisa okuNzinzileko sisetjenziswa esikhandela bona itayere lingaphumi erimini lokha itayere nalithuthumba ikoloyi ikhamba.
Itjhuguluko emThetjhwaneni 332 lavezwa begodu larhelisa iinhloli zomphefumulo zobufakazi ezingasetjenziswa ukubuthelela amasampula abufakazi bomphefumula begodi neentifiketi ezikhutjhwa mkhiqizi nofana umsabalalisi zingasetjenziswa njengobufakakazi emacaleni, ngokuthi zivezwe nje kwaphela. 
Itjhugululo leli linqophe ukutjheja indaba emayelana nokuba semthethweni kwemvuthelwa ukuya ngokwesigatjana 65(7) somThetho weThrafiki yenDleleni zeNarha, waka-1996 begodu nokuthi zikhambisana      ne-SABS 1793 begodu angeze zasetjenziselwa ukuqinisekisa ukuba khona kwe-alkhoholi emphefumulweni. 
Okulandelako ziinsetjenziswa eziveziweko:
"Lokhu kwenzeka khulu ngesikhathi sefestivi njengombana kunikela amandla emizameni yethu  yokulwa nokutjhayela udakiwe eendleleni zethu", kutjho u-MEC weenDlela nokuThutha uPinky Kekana.
<Doc08>
Itjhejo lezamaPhilo labaziThweleko (ngaPhambi kokuBeletha)
Abantazana nabafazi abazithweleko bathunyelwa lapho bazakuthola itjhejo labazithweleko nofana emaZikweni wabaBelethisi ababelethisa nge-Obstethrikhi (ama-MOU) eendaweni ezimadorobha, kanye nematlinigi amasathalayithi namatlinigi wasafuthi eendaweni zemakhaya. 
Ama-MOUs amaziko wokubelethela aphethwe babelethisi emiphakathini enzelwe iingulani ezifuna itjhejo lokuthoma. 
Abomma abazithweleko balulekwa bona babhuge ukuvakatjhela etlinigi kokuthoma ngaphambi kwemveke ezima-20 nofana msinyana ngemva kokuthi bazithole bazithwele.
Umma uhlolwa ngokuzeleko nakeze evakatjhweni lokuthoma begodu athole nokuthotjwa ngokomkhumbulo evakatjhweni lokuthoma, godu okwaziwa ngevakatjho elibhukhweko. 
Isisu sitjhejwa nofana sibekwa ilihlo ngamavakatjho enziwa ngesikhathi esibekiweko. 
Ubujamo bezamaphilo bukamma nabo buyatjhejwa. 
Uzokukhwezwa isikali, ahlolwe ukuphakama kweengazi nomthondo wakhe uhlolwe. 
Nakunganamiraro, kufanele abuye mayelana nevakatjho eliyilandelela lokuthoma ngemva kweemveke ezimbili malungana nemiphumela yeenhlahlubo ezenziweko ngesikhathi sevakatjho lokubhukha. 
Ngemva kwalokhu, kufanele abuyele etlinigi njalo emvekeni ezisithandathu bekube zimveke ezi-28, godi enze njalo bekube zimveke ezi-34, ngemva kwalokho njengoba kuvezwe basebenzi betlinigi/MOU (ukubuyelelwa kwamavakatjho kuhluka ngokweendawo).
Abomma abazithweleko bayahlolwa mayelana nezinto ezingaba yingozi kezamaphilo wabo nezepilo yombungu. 
Abantazana abasesebancani nabafazi abangehla kweminyaka ema-35 abazithweleko bathathwa njengalabo abasengozini khulu. 
Lokhu kutjho bona kunekghonakalo yokuthi babe nemiraro ngesikhathi bazithwele nangesikhathi sokubeletha. 
Abafazi abazithweleko godu bangabonwa njengabasengozini lokha iingazi zabo ziphakamile, banomlando wokugula okuyifuzo, ukuzithwala kanengi kanye nokuthi mhlambe esikhathini esidlulileko bakhe basikwa njengokubeletha ngokusikwa. 
Abomma abatholwa basengozini bathunyelwa ematlinigi wabazithweleko njengesigulani sangaphandle eembhedlela ezikuleveli yesibili nofana yesithathu, lapho iphenyo neenhlahlubo zenziwa khona. 
Abomma abanokuzithwala okuyingozi balulekwa bona bakhambele amatlinigi wabazithweleko njengeengulani zangaphandle msinya ngendlela abangakghona ngayo.
Nangabe uvakatjha kokuthoma endaweni yezamaphilo, uzokukhonjelwa bona uzalise iforomo bese kuvulwa nefolda. 
Iza nomazisi wakho, nanyana ngiziphi iinhlahla ozisebenzisako kanye nekhadi letlinigi nofana lesibhedlela, nangabe wakhe watlolisa ngaphambilini. 
Ukuzithwala okunobungozi obuncani kulawulwa kuma-MOUs (amaziko wokubelethela aphethwe babelethisi emiphakathini enzelwe iingulani ezifuna itjhejo lokuthoma) eendaweni ezimadorobha, kanye nematlinigi amasathalayithi namatlinigi wasafuthi eendaweni zemakhaya.
Ukuzithwala okunobungozi kulawulwa ematlinigi weengulani zangaphandle eendaweni zemadorobheni kanye neembhedlela zeemfunda neembhedlela ezikuleveli yesithathu. 
<Doc09>
Ihlelo eliHlanganisiweko lokoNdleka
IHlelo eliHlanganisiweko lokoNdleka (INP) linqophe ukuthuthukisa ubujamo bokondleka kwabo boke abantu abahlala ephrovinsini yeTjingalanga Kapa. 
Kunamahlangothi amanengi ehlelweni leli.
Khuyini ukungondleki?
Ukungondleki kuyikinga ekulu eSewula Afrika begodu kungokhunye okubangela amagulo ebantwaneni nokuhlongakala kwabo. 
Kulinganiswa bona abantwana abayi-30% beSewula Afrika barhonodekile ngebanga lokungadli kuhle eminyakeni yokuthoma yamaphilo wabo.
Ukungadli kuhle, ukugula, ukugandeleleka ngokomkhumbulo/ukulimala okukhulu zizinto eziphuma phambili ezibonobangela bakhonokho bokungondleki. 
Ubuchaka nokutlhaga bonobangela abasisekelo abangezelela ukungondleki. 
I-INP izama ngeendlela ezinengi ezihlukileko ukulwisana nalobu ubulwele.
Iintlhawuselelo zabantwana
Etjhejweni lezamaphilo leleveli yokuthoma abantwana abahlolwako bese bakhonjwa njengalabo abangadli kuhle (lokhu kufakahlangana abantwana nabantu abadala abonomulwana we-HIV nalabo abanesifuba  se-TB) bazokunikelwa ukudla okutlhawuselelako okufakahlangana ipuphu efakwe amavithamini namaminerali kanye nesiselo esipha amandla. 
Iintlhawuselelo zinikelwa amakhastama akhonjiweko ngokwesilinganiso eziwafaneleko. 
Abasebenzi bezamaphilo nabo bathoba umkhumbulo, banikela ilwazi nefundiso ngokudla okunepilo kanye neendlela ezinepilo zokulungisa ukudla. 
Abeluleki ngokudla nabo banikela ngomsebenzi okhethekileko emphakathini. 
Ukumunyisa
Ukusiza ekulwisaneni nokungondleki ebantwaneni abancani, abasebenzi bezamaphilo bakhuthaza abafazi bona bamunyise abantababo bebabe neenyanga ezisithandathu zobudala bese ngemva kwalokho baragela phambili ngokumunyisa ukungezelela ekudleni okhunye okuzobe kudliwa mntwana bekube lapho umntwana aba neminyaka emibili. 
Ezinye iindlela zokupha ukudla kukhulunywa ngazo nabomma abanomulwana we-HIV. 
IsiBhedlela i-Vredendal kanye ne-Groote Schuur Maternity Centre ziimBhedlela eziHlangabezana neendingo zabaNtwana ephrovinsini ukuya ngeJima leemBhedlela ezilungele aBantwana.
Ukutjhejwa kokukhula
Boke abantwana bayakalwa njalo njengengcenye yehlelo lokutjheja ukukhula, ekusitjengisi esiqakathekileko sokuthi umntwana uyakhula.
Ubudisi butlolwa eKhadini leNdlela yePilo.
Abonobangela bokwehla emzimbeni bayaqalwa, okufana namalwele athelelanako, ukutlhayela kokudla ekhaya kanye nokuliselelwa komntwana. 
Amalwele athathelanako adlala indima ekulu ekungadlini kuhle begodu amalwele la alatjhwa etjhejweni lezamaphilo leveli yephrayimari. 
Ubulwele bokurhuda butjhidelene khulu nokungakahlanzeki kwebhoduluko (isanithari nokuphakelwa kwamanzi) begodu nokungadli kuhle kwesana, okungalenza bona libe sengozini  yokuthi lirhude isikhathi eside.
Ukuncitjhiswa kobuchaka
Imizi esahlelwe buchaka iyakhonjwa bese ithunyelwa kamanye wamahlelo karhulumende wokunciphisa ubuchaka. 
Ukubakhona kokudla ngendlini kutjhejwa mahlangothi woke begodu ingenelelo nesekelo elifaneleko liyenziwa.
Iintlhawuselelo ezimavithamini
Ukulawula ukungabi nezakhamzimba ezifunekako yingcenye eqakathekileko yomsebenzi.  
Izakhamzimba zizinto zemvelo ezifana namavithamini namaminerali, atholakala ngobuncani ekudleni begodu aqakathekhe khulu ekubeni nepilo ehle. 
I-INP inikela ngesitlhawuselelo seVithamini A ebantwaneni abaqothelweko.
Abantwana abanganayo iVithamini A bayehla emzimbeni, babhalelwe kukhula kuhle begodu kunekghonakalo yokuthi bangangenwa magulo bebahlongakale ngonobangela wamagulo layo. 
Ukutlhayelelwa yiVithamini A godu kulimaza amehlo begodu kungomunye wabonobangela wokuphophala kwabantwana.
Abantwana abanobudisi obuphasi nababelethwako banikelwa amakhepsuli weVithamini A, aphakamisa ivikelomzimba begodu asiza nangetuthuko yokukhula komntwana. 
Amasana wobudala obuthoma eenyangeni     e-6-11 anikelwa idosi yeVithamini A (100 000 IU) ukukhandela ukugula khulu. 
Abantwana abaneenyanga ezili-12 ukuya eminyakeni emihlanu banikelwa idosi yinye   ye-200 000 IU eenyangeni ezili-12 bese banikelwa idosi ye-200 000 IU njalo eenyangeni ezisithandathu bebabe neminyaka emihlanu yobudala.
Amadosi angeziweko weVithamini A anikelwa abantwana abangakondleki khulu, nofana abanobulwele obuthathelanako obuphikelelako njengokurhuda, umungu nofana ukutshwayeleka nge-HIV.
Ukubulalwa kweenyokana
Ukwehla komzimba ebantwaneni kungabangelwa kukuba neenyokana begodu lokhu kungalatjhwa etlinigi ngeenhlahla zokubulala iinyokana.
Iseluleko sokondleka emajameni akhethekileko
Ifundiso ngokondleka, ilwazi nokuthotjwa komkhumbulo kunikelwa kiwo woke amaleveli wetjhejo labantu ababe nestrowugu,          abanehayiphathentjhini, abanobulwele bokuphaka kweengazi, abenetjhukela, abane-HIV/AIDS nabanesifuba se-TB.
Ihlelo lokondlela leenkolo zamabanga aphasi
IHlelo lokoNdlela leenKolo zamabanga aPhasi litholakala ngokukhethekileko eenkolweni ezikhonjwe njengalezo ezinomnotho ophasi. 
Amahlelo la asebenza ngokubambisana nomNyango wezeFundo. 
Urhulumende wephrovinsi uhlose ukufikelela abantwana abazi-125,000 eenkolweni ezima-847 zamabanga aphasi ngomnyaka nakufika umnyaka ka-2004 ngehlelo lakhe lokupha abantwana ukudla eenkolweni.
Ukudla eenkhungwini
I-INP godu ifaka isandla ekutjhejweni kweenkhungo zamakhastama ngokwerherho lokwethulwa kokudla mayelana nokubonelelwa ngokondleka okulingeneko.
Imilayo:
Abavakatjha kokuthoma etlinigi/ esibhedlela seleveli yesibili nofana yesithathu, bazokukhonjelwa bona bazalise iforomo bese kuvulwa nefolda. 
Iza nomazisi wakho. 
Incwadi evela etlinigi izokufuneka nawuvakatjhela esibhedlela. 
Isibhedlela sizokufuna ubufakazi bomrholo wakho wamuva/ukuhlolwa kwengeniso (IRP5).
Iza nekarada lakho lesibhedlela nangabe utlolisiwe esibhedlela.
<Doc10>
Ikuluma eyenziwe liSekela lakaNgqongqotjhe womNyango wezemiSebenzi yomPhakathi, uNom Ntopile Kganyago, oliLunga lePalamende ngesehlakalo sokuhlonywa kokuthoma emphakathi kweHlelo leKaba Dorobha           eTshwane, ebanjelwe eMakhiweni weBhanka eKulu yeSewula Afrika, eseTshwane.
Ezinye iimphathiswa eziphezulu kurhulumende
Bodade nabafowe abavela kumidiya
Ntatanyiswa ezihloniphekileko.
Isiqunto esathathwa yiKhabinedi ngo-1997 sokukhuthaza iminyango yenarha karhulumede  bona yenze ikaba yedorobha eTshwane ikhaya lawo lasafuthi, bekusitjengiso sombono omkhulu; ngaleso isikhathi nanje. 
Umphumela wakhona yiplani ehlelwe kuhle ukuthintanisa ukuvuselelwa kwamadorobha wethu esibizweni sakarhulumende sokuvuselelwa kwamadorobha kanye neminye imizamo yokuthuthukisa indawo etlanyelwe ukwazisa imibono yokulawulwa kwedorobha ephendula mayelana namalungelo wabantu, ukuhlalisa okupheze kube ngokwemvelo, ukuthuthukiswa komnotho kanye nokubumbana komphakathi. 
Namhlanje njengoba siphosa ilitje esivivaneni sokuhlangabezana nombono loyo, sigidinga nekhambo esilikhambileko bekube namhlanje.  
Ukukhulumisana okukhulu kanengi ebekukhambisana nokuphikisana mayelana neendingo kanye nokukhetha okuvulekele iminyango karhulumende mayelana nebhoduluko lendawo yayo azange kusiphambukise soke eminqopheni yakade, ukuyitjho, ukwenza ngcono ibhoduluko lendawo yokusebenza kweminyango karhulumende ekabenidorobha yeTshwane.
Ngasikhathi sinye sitlhoga bona sifake isandla ngokulinganako ekuvuselelweni nekuthuthukisweni kwekabadorobha. 
Eminye iminqopho engeze yathathwa njengaleyo engakaqakatheki ifakahlangana ijima lokudosa amasiso wekoro yangeqadi, ukwakha isithombe seTshwane njengehlokodorobha eqakathekileko e-Afrika kanye nokuthuthukisa ukuhlonyiswa kwabanzima amandla wezomnotho. 
Urhulumende umnikazi wepahla enengi begodu hlangana nabasisi abadosa phambili emnothweni karhulumemde wemakhaya khulukhulu edrobheni leJwanasbhege kanye neleTshwane eGauteng. 
Iminyango ifuna indawo yokusebenzela neyama-ofisi ukuze ihlangabezane neembopho nokuzalisekiswa kwamagunya wayo wokwethulela umphakathi imisebezni. 
Kuyaziwa bona imakhiwo eminengi karhulumende isesigabeni sobujamo obuhle ukuya kubufeya kunokuthi ubujamo bemakhiwo le bube ngobuphuma phambili.
Ukwakhiwa kabutjha, ukuvuselelwa nokulungiswa kuzokudosa phambili iindleko zepahla emimakhiwo bekufake nesandla ngehlangothini le-BEE kuPhrojekthi yeKaba Dorobha leTshwane.
UmNyango wezemiSebenzi yomPhakathi wakarhulumende wenarha, ngomnyaka usebenzisa imali engaba mabhiliyoni amabili (R2 billion) ukubhadela imakhiwo eqatjhiweko kanye neminye imithelo yokulawulwa kepahla emumakhiwo efana namareyitsi nezenzelwa, lokhu kwenzeka enarheni yoke, lapho kuzuza khona ikoro yangeqadi kanye norhulumende wemakhaya.   
Pheze babelani banye abalindeleke bona bakhambise ihlelo lokwakhiwa kabutjha kwekabadorobha ye-Tshwane, mhlambe nangokuzibandakanya kukaRhulumende wePhrovinsi ye-Gauteng ngokusebenzisa amaphrojekthi wawo amakhulu wezamasiso njengombana usekelwa yi-Ejensi ye-Gauteng yezokuThuthukiswa komNotho (GEDA).
Ebujameni beHlelo leKaba Dorobha yeTshwane, ezokwaziwa nge "Re Kgabisa Tshwane" begodu ibizwe nangokuthi "Indawo eNgcono yokuSebenza“, umnqopho usebantwini (abasebenzi bakarhulumende kanye nomphakathi), njengoba kunqotjhwe nemakhiweni ozokusetjenziswa ziinsebenzi nazenza umsebenzaso kanye nomphakathi nawuzobe wamukela imisebenzi ewenzelwa wona. 
Lokha nakamemezela iHlelo lokuSebenza lango-2004 lakarhulumende, uMongameli uNom. Thabo Mbeki wenza isibizo eminyangweni yenarha, okumNyango wezemiSebenzi yomPhakathi kanye nomNyango wezabaSebenzi bakarhulumende nokuPhatha bona isebenzisane ephrojekthini yokwenza ngcono ibhoduluko lemakhiwo yeminyango karhulumende kanye nelensebenzi zikarhulumende. 
Umthangalasisekelo wemakhiwo karhulumende yinjini yokwethulwa kwemisebenzi begodu iimsebenzi zikarhulumende ziziimbaseli senjini begodu ziyenza ikhambe msinya, ngefanelo nangepumelelo.
Ngesikhathi sesigaba sokuhlolwa kweendingo zephrojekthi, abasebenzi abanengi bakarhulumende ekwakhulunyiswana nabo bagandelela ukuqakatheka kokuba nendawo yokusebenzela ephuma phambili, efanela nofana ekhambisana nesibizo sabo somsebenzi begodu lokhu kufakehlangana kokubili ibhoduluko langaphandle nelangaphakathi, kungakho kunefuneko yokusebenzisana         noMasipalada oyiMethro weTshwane ekungiyo enesibopho sokulawula izinto zedorobha, ezifana netrafigi, ukuhlanzeka, ukuphepha, ivikeleko nobuhle.
Angithathe ithubeli ngithokoze ebaphathini nobudusiphambili be-Tshwane  ngebonelophambili labo ekwamukeleni iphrojekthi le ngokuthi bayithintanise namaHlelo aHlanganisiweko weTuthuko. 
Eqinisweni isiVumelwano sokuSebenzisana (MOU)  ekuzokungenwa kiso kafitjhazana namhlanje hlangana nomNyango wezemiSebenzi yomPhakathi wenarha kanye noMasipalada oyiMethro weTshwane, siqinisekiso sokuthi kutholwe isivumelwano sokuthi umsebenzi uzokuthonywa njani. 
Simemezelo sehloso yokusebenzisana ekuzijameleni nakumaphrokthi azokuzuzisa amahlangothi womabili.
Umlayezo ovela kithi oza kini namhlenje kukuthi "umsebenzi uthomile" begodu iminyaka eli-10 ezako, izokubona ukufakwa kwemali engaphezu kwamabhiliyoni abunane (R8 billion) ezokufakwa ngurhulumende wenarha kanye nekoro yangeqadi ngokusebenzisa isabelomali sepahla emumakhiwo, ukwakhiwa kabutjha komakhiwo oqatjhiweko kanye nesebenziswano lomphakathi nelangeqadi. 
Mayelana nokuLawulwa kweHlelo, iKomidi ezokuKhambisa ihlelo sele isunguliwe hlangana nomNyango wezemiSebenzi kaRhulumende nokuPhatha, umNyango wezemiSebenzi yomPhakathi , isiKhwama semali seNarha kanye neDorobha le-Tshwane. 
Hlangana nokhunye, iKomidi izokusekela beyivikele ihlelo, ibeke ilihlo beyitjheje ukuphunyeleliswa kwehlelo, iqunte ngeqhinga lokusekela ngeemali begodu iqinisekise ukuthi ipumelelo ngeyomuntu woke. 
UmNyango uqatjhe uNom Dumisani Dlamini njengeSekela lakamQophisi-Mazombe elizokuqalana nokulawulwa kwehlelo loke.
Ngiyathokoza
<Doc11>
Kosikazi Somlomo, uNdunakulu oHloniphekileko, abaSebenzisani abakuKhabinedi, Malunga weNdlu, iimVaktjhi eziHloniphekileko, iimphathiswa zomnyango wezezindlu, malunga wemidiya newomphakathi ngobubanzi boke, sinamukela ngezandla ezifuthumeleko.
Amagama la bodade nabafowethu azwakala epolotikini yeSewula Afrika, khulukhulu eTjingalanga Kapa.  
Nanoma abantu benarha le abazinikeleko nabathanda iragelophambili bangasebenza nzima kangangani,  imitjhini yabanye abantu kuhlala baqalela phasi umsebenzi omuhle owenziwe ngurhulumende onetjhejo lo ngesikhathi esincani solo wathatha intambo.
Bodade nabafowethu, abantu abanengi baphikisene ngokuthi izindlu zimayelana nani, kodwana ngivumelani bona nginiphe elinye ihlangothi.
Kimi, izindlu azisi ngezokuhlala kwaphela. 
Zimayelana nokuthi abantu ngokwabo batha isibopho sokugcina ibhoduluko labo boke nokulungisa ikusasa labo.
Kumayelana nokwakha imiphakathi ezijameleko kanye nebhoduluko lokuphila isikhathi eside. 
Kumayelana nepumelelo ekubumbaneni ngesebenziswano hlangana nekoro yangeqadi neyomphakathi, iinHlangano ekungaSizo zakaRhulumende, kodwana ngokuqakatheke khulu, kumayelana nomphakathi.
Kimi izindlu zingahlathululwa ngcono njengehlelo, elifaka hlangana ukuplana nabantu, sekunokuthi uplanele abantu. 
Izindlu ebujameni beSewula Afrika azisi yipahla nje kwaphela, kodwana lihlelo elinzinze emigomeni yedemokhrasi abantu benarha le abayilwela budisi.
Lihlelo elilalela abantu, livumela abantu bona basebenzise ilungelo labo ledemokhrasi lokukhetha umhlobo wezindlu kanye neendawo lapho bafuna zakhiwe khona.
Ngalokho ke, ayikho into eyehlisa isithunzi nokungakhambisani nedemokhrasi, njengodima abantu ilungelo labo lokuzikhethela. 
Ngokungafani nombuso webandlululo, njengomtjhotjhozeli olisotjhalisti, abantu basekabeni yombono namaqhinga wami wokwethulwa kwezindlu.
Bodade nabafowethu, kulithabo kimi kilentambama ukunethulela ikulumo yesabelomali njengoNgqongqotjhe wezeziNdlu wePhrovinsi le. 
Ngiyazikhakhazisa nangokuthi nginethulela ikulumo yesabelomali le ilanga ngaphambi kwesiKhumbuzo se-10 sedemokhrasi yethu. 
Kunobufakazi obuphathekako bokuthi urhulumende udoswa phambili yi-ANC uphumelele kokunengi ngesikhathi esingaphasi kweminyaka elitjhumi sokubusa kwawo ngokwedemokhrasi sekunalokho okukhe kwenziwa ngezinye iinarha iphasi mazombe. 
Sisebenzile - Sizuzile
Ngokwemibandela ephathekako, phezu kwamathuba wezezindlu ayi-1,4 miliyon ethulwe ngurhulumende, ngiyazikhakhazisa ukumemezela bona iphrovinsi yethu eminyakeni elithoba edlulileko, yethule amayunidi ali-167 000, okuma-11%  wezindlu ezethulweko enarheni. 
Lokhu, ngokubona kwami, kusebenza kuhle khulu ngaphezu kwananyana ngiwaphi amazinga.
Ngithanda nokuveza bona umnyaka ophelileko bewunentjhitjhilo ezinengi, ezithinte kumbi ukwethulwa kwezindlu inarha yoke, kodwana kukhulu khulu ephrovinsini.
Iintjhijilo lezi zibemphumela wokwethulwa kwemigomo emitjha kanye namahlelo afana nokufaka isandla nge-R2 479 kwaloyo ozokwamukela indlu kanye nokwethulwa kweSkimu sokuQinisekisa somKhandlu wokuTloliswa kwaBakhizindlu beNarha ezindlini ezisekelwa ngeemali ngurhulumende.
Iinjamiso lezi azikanqophi ekukhambiseni buthaka ukwethulwa kwezindlu, kodwana ukuqinisekisa bona abantu bethu bathola izindlu zekhwalithi nebazikghonako. 
Ukufunda esingaphasi kwakho ekuphumeleliseni imigomo le, kwenze bona kube buthaka ukwethulwa kwezindlu.
Okwenze izinto zibe zimbi khulu, kukuthi umnyango wami usebenze ngaphandle komQophisi maZombe isikhathi esiziinyanga ezilithoba. 
Lokhu kubambezele ihlelo lethu khulu. 
Njeke sengiqatjhe, uNom. Seth Maqethuka, obelethwe bewakhulela khona la eKapa, onelemuko likarhulumende wenarha newemakhaya, ngithanda ukumthokozisa bengimamukele, nanoma sele ngikwenze kanengi lokhu.
Nangaphezu kwazo zoke iintjhijilwezi neenqabo, ngiyazikhakhazisa ukumemezela ebantwini bethu bona umnyango wami ukghonile ukusebenzisa imali engange-R348 million, ekuma-92% wesabelo sezezindlu eTjingalanga Kapa. 
Amanye amaphrovinsi akakakghoni nokusebenzi imali engaba ma-52% wesabelomali sawo.
Lokhu kube nomphumela wokuphasiswa kwesekelo leemali malungana nezindlu elipheze libe zizindlu ezima-25 000. 
Imindeni eminengi etlhagako izobe ithola ithuba lokuthokozela iinthelo zedemokhrasi yethu. 
Lokhu bodade nabafowethu, kutjengisa ukukhuphuka okukhulu kwamayunidi azi-3000, nakuqathaniswa nomnyaka ophelileko. 
Mayelana nalokhu, ngithanda ukuthokoza indima eqakathekileko edlalwe bomasipalada bephrovinsi le. 
Ngaphandle kokuzimisela nomsebenzabo omuhle, bengeze sakghona ukusebenzisa imali.
Ngisese lapho, ngithanda ukuthokozisa iDorobha leKapa elikghone ukusebenzisa imali engaba-70% wesabelomali salo. 
Angeze ngakhohlwa iimphathiswa zami ngokusebenza budisi kwazo kanye negalelo lazo embonweni wethu wokwakhela isitjhaba izindlu.
Bodade nabafowethu,  ngizobe nginganaqinso kunembeza wami nanginikela isithombe esihle sodwa ngehlelo lokwethulwa kwezindlu. 
Kusese neenkhala eziseleko ehlelweni lethu lokwethula izindlu. 
Bekube nje, kusatlhogeka bona senze ngcono kilezi iindawo ezisigandeleleko ezilandelako:
Izindlu zethu ezinengi azikathomi ukukhambisana netjhuguluko lomgomo kusuka ebunengini bezindlu ukuya ekhwalithini yezindlu.
Kusatlhogeka bona sitjhugulule ihlelo lokwethula izindlu kusuka kilelo lokunikela ngobusithelo, kube ngilelo eliragela phambili ngokuhlalisa abantu kuhle.
Sitlhoga bona sitjhugulule ukuzibandakanya kwalabo abazuzako, kusuka ekuzibandakanyeni sidu, ukuya ekuzibandakanyeni okumajadu.
Sitlhoga bona sitjhugulule iingqondo zabantu bethu ukuze bathome ukuqala izindlu ebasizwa ngurhulunde ngazo, ingasi njengomkhiqizo nje, kodwana njengepahla yesikhathi eside.
<Doc12>
IMISEBENZI YESIPHOLISA IYASEBENZA EENDAWENI ZEENGODI
Kwaba lithabo elikhulu kumma lokha nakahlanganiswa nomntwanakhe weengazi godi onamalanga ali-16 ubudala uJames Busakwe  ngomhlaka 7 kuSihlabantanga 2006.
Into embi le yathoma lokha unina lomntwana uJames nakafika esiBhedlela i-Klerksdorp ngomhlaka 6 kuSihlabantangana nakayokuvakatjhela indodanakhe, abasebenzi abamanesi bayelela bona umntwana unikelwe omunye umma, owathi ungumma weengazi womntwana ngayizolo kwakhona. 
Khonokho ngemva kokuyelela lokho, amanesi azisa iSitetjhi samaPholisa seKanana, njengoba umma othethe uJames wanikela nge-adresi yeKanana. 
Isiphande sahlolwa kodwana akhange kusize lokho.
Akunamuntu obekanegama nofana ofaniseke nehlathululo yomfazi lo kile i-adresi.
Ebusuku bangomhlaka-6 kuSihlabantana i-CPF yeKanana yaba nomhlangano. 
Ibambela lakakomitjhinara lazisa labo ebebasemhlanganweni ngokuthunjwa komntwana begodu wakhombela boke abantu bona bahlale bavule amehlo neendlebe. 
Ngabo 23:00 ngobusuku lobo, elinye ilunga lomphakathi ladosela amapholisa umtato ngelwazi lokuthi omunye umfazi ohlala esigodini sakhe, obekangaziwa njengozithweleko, ngokungakalindeleki uvele waba nomntwana womsana.
Amapholisa alandela ilwazelo begodu akghona ukuthola umfazi nomntwana. 
Abasebenzi besibhedlela babizwa begodu khonokho bakhomba umntwana kanye nomfazi obegade athumbe umntwana esibhedlela. 
Ubufakazi obuhlukileko, okufakahlangana nebhengele yeplastiki yesibhedlela, yatholwa endlini yomsolwa.
Umfazi loyo wabotjhwa begodu umntwana obekangakalinyazwa wabuyiselwa esibhedlela, lapho ahlanganiswa nonina wamambala ekuseni ngelanga elilandelako.
Izenzo zamalunga womphakathi abandakanyeka ekutholweni komntwana kufanele kubethelwe ihlombe, njengombana kutjengise ukuqakatheka komsebenzi wamaPholisa eenGodini zabantu. 
Ukuqakatheka komsebenzi wamaPholisa eenGodini nawenziwa bewugcinwe kuhle, kufanele ungaqalelwa phasi.
Ragelani phambili nomsebenzi omuhle, CPF yeKanana!
KoSikazi oThandekako
Ngithatha ukuthi bekulitjhudu  ukuthi ngidlule esitetjheni senu samapholisa eMondeor, begodu ngithole iJenali ye-SAPS. 
Ngithatha ukuthi ikhutjhwa kanye ngenyanga, begodu ngithole kukarisa ukuyifunda.
Mina nomkami sisanda ukuthoma ibhizinisi etja begodu sithanda ukumema nanyana ngiziphi iinsebenzi zakho zoke nabakhambele ngendaweni yethu, bangene bathole ikopi yekofi nofana yetiye yasimahla begodu ngithemba bona sizakuba namakuke abazokusela ngawo itiye.
Ngiyathemba uzakuzwisisa bona ukuthoma ibhizinisi elitjha akusilula begodu kubanga umsebenzi omnengi kuthatha nemali enengi. 
Kodwana, sisathemba bona amapholisa neminye iminyango egandelela umthetho iqakatheke khulu ezakhamuzini zeSewula Afrika.
Lokhu yinto encani nje esithanda ukunipha yona noke ukunithokoza ngakho koke enikudelileko ukuqinisekisa bona thina njengezakhamuzi sikghona ukuragela phambili namaphilo wethu.
Silindele ukuzwa ngawe nofana okungcono, sibone ezinye zeensebenzi zakho zembethe ijinifomu, zifika esitolo sethu sikghone ukwazana nabo ngcono.
Sithokoza asiqedi kuwe, abasebenzi bezokugandelelwa komthetho beSewula Afrika, ngokusebenza budisi kwenu nangokuzinikela ekugcineni iSewula Afrika iphephile.
Iincwadi ezifitjhani nezinqophileko zingafekselwa nofana zi-imeyilelwe u-Editha.
Sifumbethe ilungelo loku-editha nofana lokunciphisa iincwadi.
<Doc13>
ISIBIZO SOKUTHATHA IGADANGO
Ngomhlaka-14 kuMgwengweni 2007, enye yama atikili akuJenali eseThungelelwaneni     le-SAPS (www.sapsjournalon-line.gov.za) yahlathulula bona amapholisa amabili wePhiko eliKhomba iinKoloyi le-Welkom abotjhwa njani mayelana nekohlakalo nokukhwabanisa.
Kube nombiko ongakaqinisekiswa wokuthi ababilaba, usupuritende kanye no-inspektha, abathengisa iinkoloyi ezitholwe mapholisa, ukuze kuzuze bona. 
Abasolwa bobabili bavela ekhotho ngomhlaka-12 kuMgwengweni begodu icala lahlehliselwa ukugwetjwa ngomhlaka 21 kuRhoboyi 2007
Ngemva kwelanga linye, ngomhlaka-15 kuMgwengweni 2007, isihloko sephephandaba i-News24 sathi: "Amapholisa amabili adlelezele ahlomile". 
Kilesi isehlakalo kwakungu konstabuli osafundako kanye no-inspektha ekubikwe bona babambe isitolo sezembatho eMabulolo ikunzi, beba imali, amabhrugu kanye neyembe.
Ikohlakalo emapholiseni kufanele iphele. 
Abanye bethu bathembekile, izakhamuzi ezisebenza budisi, iimphathiswa ezimbalwa zamapholisa azitjengisi ukuzihlonipha, ukuhlonipha ijinifomu yabo, kanye neNdlela yokuziPhatha yesiPholisa. 
Nje sekusikhathi sokuthi sikhuphe koke okungafunekiko e-SAPS. 
Nje sewungasiza ukukhupha amapholisa akhohlakeleko ngokuthi uwabike ngokudosela umrhala omutjha wokubika ubulelesi. 
Ngokungaziwako!
Nangabe usola bona omunye wabalingani bakho wenza izinto ezimbi, nofana wazi omunye umuntu, mhlambe ipholisa, ilunga lomndeni, abasebenzisani, abomakhelwana nofana omunye umuntu ongamaziko obandakanyeka  nofana ohlela ukubandakanyeka ezintweni zobulelesi, okufanele ukwenze sekuthumumela i-SMS     ku-32211. 
Leyo yinomboro etja yenarha yokubika ubulelesi esanda ukuhlonywa yi-Primedia        e-Sandton. 
Ungathumela i-SMS ku-32211 (eendlekweni ezi-R1 umlayezo ngamunye) nofana uye                 ku-www.crime-line.co.za. 
Iinsebenzi ezibandulelwe ukwamukela umlayezo owuthumelako, zilindele ukudlulisela ilwazelo emapholiseni azokusebenza ngalo khonokho! 
Okuhle kukuthi uzokuhlala ungaziwa. 
Njenganje unamandla wokusiza ekulweni nobulelesi ngaphandle kokuzifaka engozini.   
Igadango lePhrayimidiya lithembisa bona angekhe kube nento ebuya kuwe. 
U-Yusuf Abramjee, omThintanisi wePhrojekthi yokuLwisana nobulelesi ovela kwaPhrayimidiya, uthe : "Asifuni ibizo lakho nofana i-adresi yakho ngaphandle kwalokha wena uthanda ukusinikela begodu akunasidingo sokwenza iintatimende nofana ukuvela ekhotho. 
Esikufunako lilwazi ngabotsotsi ukuze amapholisa asebenze ngalo."
Ijima elitjheli leengidigidi zamaranda lokulwisana nobulelesi  ngenarheni lahlonywa yiPhrayimidiya e-Sandton ngomhlaka-7 kuMgwengweni 2007. 
Lidzimelele erherhweni leenTjhabatjhaba lokuLwisana nobuLelesi. 
Ijima lokuLwisana nobuLelesi lathoma              e-Albuquerque, eNew Mexico, ngenyanga kaKhukhulamungu 1976. 
Isebenziswano hlangana nomphakathi, imidiya nama-ejensi agandelela umthetho begodu yatlanyelwa ukulwisana nobulelesi nokuthi abahlali bahlale baphephile. 
Namhlanje, kunamahlelo ayi-1200 weJima lokuLwisana nobuLelesi ephasini mazombe asebenza eenarheni ezima-20 ezisebenzisa ilwazi elinikelwa mphakathi ukusiza ngokusombulula amacala. 
Ukuya ngokwe-CEO ye-Primedia Ltd, uNom William Kirsh, amahlelo la asize ekubopheni abotsotsi aba-600 000!
Okufanele kwaziwe ngelinye nelinye ipholisa ngejima elitjheli lokulwisana nobulelesi, kukuthi lisekelwa ngokuzeleko nguNgqongqotjhe wezokuPhepha neVikeleko, uNom. Charles Nqakula kanye noKhomitjhinara we-SAPS, uKhomitjhinara uJackie Selebi. 
UKhomitjhinara uSelebi uthembise bona "njengehlangano, sizokwenza koke okusemandleni wethu ukuthi iphrojekthi le isebenze." 
Umbuzo kukuthi wena uzokwenzani? 
Kukhonjelwa isekelo lawo woke umuntu, ingasi ukuthi uphendule khonokho kwaphela nawuthola ilwazi elivela esentha eyamukela imitato ebika ubulelesi, kodwana wazise abanye abantu ngejimeli. 
Tjela abantu, ama-CPF, iinkolo, umndeni nabangani bakho ngenjimeli. 
Qinisekisa bona bayazwisisa ukuthi ijima leli lithembisa bona ayikho into ezokubuyela kibo, ukuthi bazokuhlala bangaziwa noma kungenzekani. 
Khumbula bona umtato lo akusiwo wokufuna isizo elirhabako. 
Abantu bangaragela phambili nokubika izinto ezirhabekileko ku-10111 nofana esitetjhini samapholisa esiseduze nabo.
Ngejima lokulwisana nobulelesi leli, imidiya isize amapholisa. 
Bafuna ukusisiza bona senze iSewula Afrika ibe yindawo ephephileko kiwo woke umuntu. 
Ekuhlonyweni kwemitato yejima leli, u-John Robbie, omrhatjhi wehlelo lekuseni ku- Talk Radio 702, wanikela ngemitjhini yamathulusi we-ID ama-65  ku-SAPS. 
UNom  Robbie mhlapha wenze isibawo emmoyeni kubalaleli bona bakulege malungana nemitjhini yamathulusi we-ID la. 
Isitolo esithengisa imitjhini, iFeyisi Theknoloji, nayo yavela, yehlisa intengo yemitjhini, okwenza bona amakhamphani egade akulegele umtjhini munye ekuthomeni, akghone ukuthenga imitjhini emibili.
I-Primedia kanye noJohn Robbie akusibo bodwa abasiza amapholisa ukulwisana nobulelesi. 
Funda nanyanangisiphi istori esiku Jenali        ye-SAPS nofana kuJenali eseThungelelwaneni le-SAPS begodu uzakubona bona amacala asonjululwa njani ngokuthola isizo lamalunga womphakathi.
Njengoba sele kunejima lokulwisana nobulelesi leli, abotsotsi, okufakahlangana labo abambalwa abasese semsebenzini abenza ikohlakalo, kumele bazi into yinye ...ukuthi amalanga wabo abaliwe.
<Doc14>
Imvumo yokwenza imisebenzi ngaphasi      kwe-ETQA 
ImiSebenzi kaRhulumende weSewula Afrika
Isibawo esiya ku-ETQA semvumo yokwenza imisebenzi yezefundo nokubandula.
Ihlathululo
Imithetjhwana esebenza kuBaqinisekisi beKhwalithi yeFundo nokuBandula (i-ETQA) ekusingungu esingaphasi kweBandla leemFanelofundo leSewula Afrika (i-SAQA) ifuna bona labo abanikela ngomsebenzi wezefundo nokubandula bafake iimbawo zemvumo        ku-ETQA. 
Ukuze banikelwe imvumo, labo abanikela ngomsebenzi wezefundo nokubandula bakhonjelwa bona bazitlolise ukuya ngokomthetho osebenzako. 
Umthetho omayelana neFundo ePhakemeko kanye nokuFunda okuRagela Phambili ufuna bona boke abanikela ngomsebenzi wezefundo nokubandula abanikela ngeemfanelofundo ezizeleko batloliswe ngaphasi komNyango wezeFundo.
Abanikela ngomsebenzi wezefundo nokubandula kufanele banikele ngamazinga wamayunidi kanye/nofana nangeemfanelofundo eziwela ngaphasi kwekundla emnqopho wokuthoma wabaBaqinisekisi beKhwalithi yeFundo nokuBandula (i-ETQA) wePhiko lezeFundo neGunya lokuBandula (i-SETA) nanyana uMkhakha oPhrofetjhinali.
Iimfuneko zokuthola imvumo:
* Iimfuneko zokuthola imvumo zimumethwe mtlolo wesihloko esithi Iindlela nemiHlahlandlela yaBenzimsebenzi begodu uyatholakala kubunzinzolwazi be-SAQA.
*Amahlelo weemfundo (kanye/nofana nokuhlowa) ethulwa ngiloyo onikela ngomsebenzi wezefundo nokubandula abakhona ngemva kokuthi kube namazinga wamayunidi kanye/nofana neemfanelofundo ezitloliswe ngaphasi komLeyo  weemFanelofundo  zeNarha (NQF).
* Ikharikhyulamu (umtlamo, okumumethweko nematheriyali yokufunda) inqotjhaniswe namazinga wamayunidi kanye/nofana neemfanelofundo.
* Kunabasebenzi abaneemfuneko zokusebenza ezifaneleko (abafundisi nabahlolako).
* Abafundi bazokukghona ukuthola isekelo elifaneleko lokufunda.
* Iindlela zokuhlola kanye neensetjenziswa ezisetjenzisiweko ukulinganisa iimfuneko malungana namazinga weyunidi kanye /nofana weemfanelofundo zifeya begodu ziyathembeka, begodu zisetjenziselwa ukuthuthukisa ukufunda.
Amagadango alandelwako
* Thumela incwadi yehloso yakho yokuthi unikelwe imvumo njengomnikeli ngefundo nebandulo ku-ETQA efaneleko.
* Thumela ukuzilinganisa kwakho kanye neforomo lesibawo ku-ETQA.
* Nawudinywe imvumo begodu ubona ngasuthi ihlelo belingasi feya, unelungelo loku lokuzibilayeza.
* Irhelo lama-ETQA nemininingwana ongawathinta kiyo ayatholakala kubunzinzolwazi be-SAQA.
Kungathatha ukufika eenyangeni ezi-6.
Umsebenzi woke lo usimahla.
Amaforomo ekufanele azaliswe.
Amaforomo wokufaka isibawo semvumo yaloyo onikela ngomsebenzi kanye nemitlolo ehlobene nalokho iyatholakala ku-ETQA efaneleko.
Imininingwana yokubathinta - Ukhonjelwa bona ukhethe munye:
